Siävŋánij. Belgia ¶ 4.3. Säämi muusik, tanssâ, mainâsärbivyehi, taaidâ já kirjálâšvuotâ ¶ Sirdolâžžân Suomâst ¶  uccáá, 154 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ – Naa. Nuuvt lii kale, Kuáski mieđettij. Uárbis njobžâpárnááh-uv láá čuuvtij eenâb taan ive ko tijmá, jiemge ain nuuvt pyereest tieđe, maht siigijn kolgâččij roossâđ. ¶ Jugoslavialâš Super Caravelle lâi algâiijâ siäivum Nicosia kirdemkiädân já suvdám mii meripááikân, kost kolgâččijm algâttiđ tom pargo, mast lâim vuáláčáállâm ihepele sopâmuš. Ko lävkkejim “rähisvuođâ” suolluu oolâ, te oovdeld šiälmádij uáli jo lieggâ já lahtâ áimu. Nuuvt tego ličij čaŋâlâm tälviv navittân, kost lii eidu liemâstum. Mii hovdâ, tot spuálččiuáivimaajuur, veikkâ lâi-uv vala viehâ “mietipiegâst” , te liijká standij komendiđ mii kuulmâ raddalâsân, vâi mii viežžeeh kavnâččii rievtis almaid. ¶ kuvvim: Jorma Happonen ¶ Poolitlâš ulmeh ¶ Spálččápääččimlyevi AVV Pááđáár kuávlust, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ - Mut tast lii tunjin väivi... ¶ – Eeči já enni poođijn viežžâđ muu! huihádij uccâ marsilâš räämist. ¶ vuoijâmnähki uimaliuska ¶ Räjittes säminuorah ¶ Saavzâ ullo peskiduvvoo kuohtii ivveest, jo-uv mašináin tâi skerreid sulâstittee ulloskerreiguin. Savzâ lii maaŋgâpiälásâš ellee, mast finnee ulo, piärgu já näähki. ¶ Kove: IMG_1226.jpg ¶ 5. Loka tulvâdemjävri ¶ sillkešnjirgoo ¶ luánduriggoduvâiguin ávhástâlmân ¶  vyelni. ¶ Irland ¶ Studio lii váldu-uuvsâ čižetbeln Säämi máttááttâskuávdáá media- ja kielâmáttááttâstiilij ohtâvuođâst. Studio vuáđusárgus lii uáinimnáál vuáđusárgusist vyelemuu suájást. ¶ – Tääl muoi satâččeen tunnuu torvolávt Kissá-ááhu tiipšon. ¶ SÄMITIGGE LII CIÄLKKÁM STAATÂRÄÄĐI OLMOOŠVUOIGÂDVUOĐÂPOOLITLŠ ČIELGIITTÂSÂST Olmoošvuoigâdvuođâpoolitlâš čielgiittâs adeluvvoo ohtii vaaljâpaajeest ovdâskoodán, mast kieđâvuššoo olmoošvuoigâdvuođâi tááláš tile Suomâst já mast miäruštâlluvvojeh tiäddučuágástuvah staatâ aalmuglâš já aalmugijkoskâsâš olmoošvuoigâdvuođâpolitiikân. Staatârääđi addel čielgiittâs Ovdâskoodán čohčâčuákkimistempaajeest 2009. Sämitigge iävtut ciälkkámušâstis maaŋgâid tärkkilistmijd olmoošvuoigâdvuođâpoolitlâš čielgiittâsân. Sämitigge iävtut sämitiggelaavâ § 9 miäldásâš ráđádâlmijd olmoošvuoigâdvuođâpoolitlâš čielgiittâsâst. Ciälkkámušâstis sämitigge kiddij huámášume eromâšávt sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlussáid, säämi kielâlaavâ olášuumán, sämimáttááttâs finniimân, sämmilij eennâmvuoigâdvuotâkoččâmâššáid sehe Suomâ aalmugijkoskâsâš olmoošvuoigâdvuođâpolitiik ulmijd. Olmoošvuoigâdvuođâpoolitlâš čielgiittâsâst ulmen lii, et Suomâ ratifisistáččij ILO 169-sopâmuš algâ- já hiäimuaalmugij vuoigâdvuođâin. Sämitigge iävtut, et olmoošvuoigâdvuođâpoolitlâš čielgiittâsâst váldoo čielgâ peeli toos, maht ILO 169-sopâmuš ratifisistmist kalga ovdániđ já maggaar äigitavluin, ko jo ovdebáá olmoošvuoigâdvuođâpoolitlâš čielgiittâsâst ivveest 2004 asâttui ulmen ratifisisteđ ILO 169-sopâmuš já ulme paasij olášuuhánnáá. Sämitige uáinu mield sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuotâ ij olášuu vuáđulaavâ vaattâm vuovvijn. Sämitigge meiddei váátá, et čielgiittâsâst váldoo ulmen sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuođâ ovdedem. Sämitigge iävtut, et Suomâ ratifisistá UNESCO sopâmuš matriaalâttâs kulttuuräärbi suoijâlmist jotelávt já kieđâvuš ääši olmoošvuoigâdvuođâpoolitlâš čielgiittâsâst. Sämitigge váldá vuotân, et aavisasâttâs (398/2008) ij adde máhđulâšvuođâ sämikielâlâš aavisij torjui, ko toorjâiävtuh láá liijgás čovgâseh. Sämitigge lii tutâmettum säämi kielâlaavâ olášuumán Suomâst. Puohâi sämikielâi tile lii huolâstuttee já sämiaalmug iälá kielâmolsom ponjosist. Suomân tarbâšuvvoo jotelávt sämikielâi iäláskittemohjelm, mii ličij tááláást olesváldálub já kuhesáigásub toimâ sämikielâi siäilum já ovdánem visásmitmân. Sämmilij kielâlâš olmoošvuoigâdvuođah iä olášuu tuárvi pyereest. Sämitigge lii huolâst sämikuávlu ulguubeln ässee sämipárnái olmoošvuoigâdvuođâi olášuumeest. Vuáđumáttááttâs já luvâttâhškovlim kyeskee toimâlâš já ruttâdemlahâasâttâs torvejeh sämimáttááttâs ornim tuše sämikuávlust. Suullân 70 % sämipárnáin äässih sämikuávlu ulguubeln. Sämitigge lii iävtuttâm, et sämimáttááttâs torvejeijee ruttâdemnjuolgâdus (Máttááttâs- já kulttuurtooimâ ruttâdmist adelum laahâ L 635/1998, nubástus 1186/1998, 43 §, 2 mom) vijđeduuččij kuoskâđ ubâ eennâm. Máttááttâsministeriö kolgâččij asâttiđ jotelávt pargojuávhu, mon pargon ličij valmâštâllâđ sämimáttááttâs ovdedemvuávám, tärhistiđ já tivvoođ sämimáttááttâs kyeskee toimâlâš já nahcânjuolgâdusâid já valmâštâllâđ sämitige sajattuv sämimáttááttâs jiešhaldâšemorgaanân kyeskee monâttâllâmvuovijd já njuolgâdusâid. Sämitigge iävtut, et sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi turviimân uáivildum meriruttâ torvejuvvoo lahâasâttâssáin já toorjâtääsi loptejuvvoo merhâšitteht tááláást. Sämitige uáinu mield tááláš meriruttâ ij keelijd turviđ sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâid iäge sämmilij olmoošvuoigâdvuođah olášuu resurssij uccáávuođâ keežild sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâin vuáđulaavâ já säämi kielâlaavâ vaattâm vuovvijn. Aalmugijkoskâsâš olmoošvuoigâdvuođâpolitiikâst Sämitigge halijdičij, et Suomâ tiäduttičij olmoošvuoigâdvuođâpolitiikâstis eromâšávt algâaalmugij jiešmeridemvuoigâdvuođâ já –sajattuv ovdánem. Suomâ kolgâččij tuárjuđ sämmilij vaikuttemmáhđulâšvuođâid meid Euroop Unionist. ¶ Päikkinoomah tääbbin Aanaar kuávlust muštâleh eres lasseen tom, et ellee luándu já olmooš lává oovtâst väldidâm leijoonuási päikkinommâhivvâduv miärušoosijn. Čielgâsávt enâmustáá tiättojeh kyeleh Aanaar kuávlu päikkinoomâin já tot muštâl eres lasseen tast, et mij anarâšah lep kuálásteijeeaalmug já meiddei miäcásteijeeaalmug, tâi kuittâg lep motomin lamaš tagareh. Kyeli tiättoo penttâ 338 kerdid, main vuásku lii njunošist ( 82 kerdid). Nube sajan oleh elleeh 318 kerdijn, main poccuu sierâlágán variaantah tiättojeh enâmustáá ( 59 kerdid). Kuálmádin puátá olmooš, kote tiättoo nommân 278 päikki 36 kerdid). Niäljád saje väldideh lodeh, moh kuáhtájuvvojeh 242 päikkinoomâst, enâmustáá tiättoo kähtee ( 43 kerdid), mut tuhtuu ij ohtiigin. Täst puávátččijm miäruštâllâđ, et tovláá ääigist taah kyehti loddešlaajâ láá nobdum siämmáá šlaajân kullen já ovdâmerkkân mun jieš lijjim vala 1980-lovvoost ton mielâst, et lode anarâšnommâ lii kähtee , jiemge noomâ tuhtuu lamaš ubâ kuullâmgin. Šadoh já muorah ulâtteh niäljád sajan 227 kerdijn, peeci njunošist ( 42 kerdid). Kuuđâd saje páácá imeláid, nuáidivuotân já häldeid, moh tiättojeh 82 kerdid, Ákku já Äijih njunošist ( 43 kerdid). Čiččâd saje kulá tivrijd, moh kuáhtájuvvojeh 20 kerdid, myevvir enâmustáá ( neljii ). Majemuu sajan kärttih tuuttâđ myerjih já kuobbâreh, veikkâ láá-uv viehâ teháliih ulmui. Toh tiättojeh tuše 16 kerdid, main njunošân lii olláám sare ( 7 kerdid). Puohnâssân taah ovdeláá luvâttâllum šlaajah tiättojeh 1502 päikkinoomâst, mii lii pajeláhháá 1/5 (viđâdâs) ubâ anarâš päikkinommâhivvâduvâst. Orjâlâškielâlâš- já suomâkielâlâš päikkinommâduvâst jiem lah tággáár tutkâmuš porgâm. Koččâmušhân lii kuittâg iänáážin siämmáin noomâin, moh láá anarâškielâst jurgâlum tâi hämmejum suomâkielân já orjâlâškielân. noomâst, Antti njunožist ( ¶ – Kalhân mij ornip tii siisâ táálun, Muumieeči lopedij. ¶ Pänituoddâr siijđoh ¶ Sij vuolgii tobbeen puohah oovtfááru, tolvuu Jeesus Pilatus oovdân já sujâttâlškuottii suu. Sij ettii: ¶ Ijjávráliih, saammudjávráliih já koss'eennâmliih pottii še Čovčjáávrân. Koss'eennâm kaandâin kulmâ lijjii suáđist. Ohtâ sist, Issá Morottaja siäilui, Saammâl Mujo hávádui juálgân, tom ferttejii sáhhâđ idduu paajaabeln rasta já kaartâi kevttiđ proteesi. Matti Mujo viirâi suáđist, suu ruumâš lii hávdádum Aanaar kirho paaldân sáŋgârháávdân. ¶ 9. silkkešnjirgoo ¶ Na iärâseh-uv tuámitteh laasân keččâđ já imâšteleh ko ton häämi ij tuhhii monnân elleigin. Ko vandârdeijee poođij aldeláá te eskân tubdii ete tothân lii-uv post´almai já stuorrâ olgouksâ tuárrâst siälgân nuáđásum eres poostâ lasseen. ¶   Mun tiettim, et taat táálu lii uáli suámálâš mudoi-uv. Tiettim, et eennâm alne ličij tuše ohtâ vyelligis kerdi, mon káátu alne šoddii muorah já syeinih, mut iänááš uási táálust ličij-uv eennâm vyelni. Tiettim tom tanen, ko lijjim jo motomijd iivijd ovdeláá iällám taan siämmáá táálu vyelikeerdist, kost lâi uáli väädis peessâđ meddâl. Lijjim talle peessâm táálust meddâl, mutâ jiem muštám eidu maht já kogo. Táálu vyelikerdi kiäsuttij ulmuid viehâ čuuvtij já čuávuvâš muštokove must lii-uv tot, et hiäŋgájim mottoom rääigist beetoonruovdij vievâst já viggim peessâđ táálust olgos. Rääigist, mii lâi suullân meetter stuárusâš, tirrájii liijkás segis beetoonryevdih, main mun jiem finnim olmânáál kiddâ já ferttejim-uv luáštádâttâđ ollásávt toho vyelikiärdán ađai kiällárân, kost eres-uv ulmuuh jo lijjii. Kiällárist lâi uáli vijdes já ollâ halli, mii lâi hirmâd puáris. Haali pajeroobdâst lijjii vyelligis laasah, moid ep ulâttâm mahten. Tot lâi mottoomlágán fabrikhalli, kost lusis mašineh, tegu traktoreh já truukih vuojâččii ovdâsmaŋas já sirdâččii lusis tävirijd. Mašinijn ooinij, et toh lijjii lamaš motomin uáli kuhháá tassaaš uđđâseh já meiddei haalist pargeldeijee ulmuuh še lijjii puáráseh já lättejii omâsávt. Ko mij lâim tobbeen vyelikeerdist, te sij iä ubâ olmânáál uáinámgin mii – teikkâ vaarâhân sij oinii, mut iä perustâm mist maiden. Lâim sijjân tegu áimu, mon čoođâ sij keččii já oinii. Mij koidâdijm sist maŋgii, et maht mij tääbbin pesâččijm meddâl, mut sij iä perustâm västidiđ mijjân maiden. Sij iä muidego pargeldii jávuttáá pargoidis mašinijdiskijn vuojâšmáin. Mun tiettim, et tah ulmuuh lijjii mottoomlágán pasâttâs moonnâm ääigist, ko taat-uv kylá lâi vala elimin. Tiettim, et tah ulmuuh puáđáččii iđedist mahte paargon kuás-uv já vuálgáččii ehidist meddâl. Kogo já kost sij puáđáččii já kogo sij vuálgáččii meddâl, ij mist lamaš kesten tiätu. Tiettim kuittâg taam ennâmvuáláá kylá noomâ, ko lijjim talle ovdebáá keerdi kuullâm ton noomâ. Toollim noomâ jieččân tiättun jiemge ettâm ton kiässán. ¶ Ruánááeennâm = Grönlanti ¶ 36-42 ¶ Margareeta II Taažâ ¶ – Maid tuoi mááláávettee? suoi koijâdává Maatist já Lavrist. ¶ Sämitigge palhâšij viššâlis sämikielâ uáppeid ¶ Tun lah Messias Matt 16:13-20 ¶ muttum celkkui kielâopâlávt. IM vuod lii jurgâlâm olmânáál mon Eeči muu noomâst ¶ 12. Suillus variegatus – Kangastatti – Kuolbâtatti U ¶ 7. Šivettijd já päikkielleid kalga tipšođ pyereest ¶ teikkâ puhelimáin ¶ – käibi kuhheeb ko njune ¶ Kulttuurlävdikodde ¶ Eeči raahtij luovdijn kaassâid moi siisâ piejâi pissoid já kiirjijd. Tuálvui taid kaasâid suollui já hávdádij tohon. Kiälháid, kerrisijd já leeŋgijd sun tuálvui miäcân čiähusân. Kárbá čievâi suohis skierâsân jävr'rido alda já kyehti polgupyerá tuálvui miäcân já čievâi taid tohon. ¶ Iilvâs ( Lynx lynx ) ¶ “Vijmáá suolluu taavaakeččin lii kieddi “ryešilij aaigijn” já “päähinvuođâ aaigijn” . Tast aasâi mottoom Cuurnâš~ -nommâsâš almâi, kiäst lâi vyehin vuojân uávuttâllâđ jäävrialn suvâdeijee nieidâid. Vâi nieidah liččijn paast peessâm, suái suoppijn viermi sajan, kogo Cuurnâš vuojâi. Toos tot kammuidis tuáhá surrui kiddâ já vožâgij.” ¶   vääzin – Toopâ uuvsâ, ko puáđáh olgos. ¶ 2. Vääldi šaddoin tärhis kuuvijd, main uáinojeh ¶ (spiekâstemjuávkku nr 2), tastko anarâškielâst räi ornášuvá genetiiváin ađai ton rektio ¶ Uusi kuva: 154_ahkuniillas.jpg ¶ Anarâškielân ¶ sälttilaggâ, -laagâ = suolaliuos ¶ – Tääl kale maŋanep ton nube junást, mun ettim. ¶ 1. Pyeremusah kyelipivdemsajeh láá suoinâlmroobdah, luohtâpoođah, njargâkeejih já kárgupiälláh. ¶ já majemužžân miinii uáli häldeelágánijd kuávváámin ¶ Mut filifiškáneh aldanii et aldanii, skovidii já faškuu. Talle Hemulâš čokkij helmijdis já kuárŋuškuođij stáágun. Tot lâi unohâsávt njulččel, mut viijmâg sun peesâi stáágu kiäčán, čokánij tohon já tollij kiddâ šoŋŋâpismárist. ¶ » Almai vuolgij kalveđ ¶ ielgiđ tooimâ riiskâid väldimáin vuotân peivitipšo asâttellee laavâi kuávdášlâš vátámâšâid, toimâohtâduv pargosuojâlem toimâohjelm sehe pargotiervâsvuođâhuolâttâs pargosaječielgiittâsâid. Tarkkuustâllâm pirrâdâhân kuleh el. toimâohtâduv pargojuávkku, tipšo párnááh, toimâohtâduvâst kolliistellee ulmuuh, toimâohtâduv šiljo já visteh sehe toimâriäiduh já aldaipiirâs . Säämi aarâhšoddâdemohtâduvâin olášittum kulttuurân kullee maaŋgâpiälásâš toimâ párnáiguin el. tulâstâllâm, sierâlágán tábáhtussáid já mađhijd uásálistem váátá muneorniistâlmijd, ovtâspargo já torvolâšvuođâaašijd vuotânväldee vuávám sehe tuárvi pargojuávkkuresurssijd. Maađhijd puáhtá orniđ ovtâspargoost párnáin perruin, suvváin já reesuurspargojuávhoin, mut meiddei täin tilálâšvuođâin kalga tooimâst västideijee pargojuávkku ¶ Aldapurrâmâš poccust -tábáhtus Aanaar Puásuiohhoost Saijoos Dolla-salist 5.4.2012. ¶ Vuosmuš anarâškielâ algâoppâkirje lii uáivildum vuáđuškoovlâ vyelimus luokáid. ¶ Siämmást njoobžâi njunán šliämádij taggaar opsâ, maid sij iä eellimstis lamaš feerim. Juáháš tollij njunestis kiddâ. ¶ vajâldeijeekyeli vaelluskala ¶ Täärhist tiäđuidâd já táiđuidâd ¶ Ive 1861 asâttui virgálâš ráámmátjurgâlemkomitea valmâštâllâđ uđđâ Ráámmát ¶ Mut Ruopsislijne kaččâlij huápust viežžâđ stuorrâ keeđgijd já kurpoi taid kuumpi čuávji tievâ, já ko kumppi koccái já ááigui ruotâstiđ kiäinusis, te keeđgih teddii nuuvt čuuvtij, et tot koočâi tállán enâmân já jaamij toos. ¶ Ko poođijm maŋŋeed eehid pááikán, te Arden skeŋkkij vala munnuid kuábážâs-uv ameriikkalijd koibâkaperijd. ¶ Valve jesâneh vyerrih koskânis. ¶ 4 . ¶ Ihán 2013 lijjii asâttâm kuttâ váldu-ulme: sämitiggelaavâ uđâsmittem, ILO 169-sopâmuš ratifisistem, tave-eennâmlâš sämisopâmuš, sämikielâi iäláskittemohjelm já biodiversiteetsopâmuš artikla 8(j) olášuttem, uáiviminister Jyrki Katais haldâttâsohjelm sämikirjiimij ovdedem sehe sämitige pargoviehâpooliitlij ohjelmij tuhhiittem. Váldu-uulmijd olášuttii válduoosijn sämitige eidusii tooimân mieđettum meriruuđáin. Váldu-uulmijn sämitige pargoviehâpoolitliih ohjelmeh láá tuhhiittum já artikla 8(j) olášuttem lii pehtilittum. Eres váldu-uulmeh iä budjetive ääigi ovdánâm suuijâi tiet, moh iä lamaš sämitiggeest kiddâ. ¶ 1 %28 % TS amnâsmáttááttâs 293 ¶ 108 ¶ Säämi muštâlemärbivuáhán kulá luándulávt kielâlâš olgospyehtim riggodâh, saanij valje já olgospyehtimij maaŋgâhámásâšvuotâ. Säämi muštâlus lii távjá uási maidnii muštoid, muštâččem mastnii tuođâlâš tábáhtusâst tâi nube mainâsist. Muštâlusah já mainâseh lohtâseh távjá soojijd, tábáhtussáid, ulmuid, pennuid, poccuid, jieškote-uvlágán pargoid já luándualmonáid . ¶ (toim.): Lentävä elefantti: Salainen lukemisto 3–4. ¶ - Tothân lii šiev äšši. ¶ 3. Gaccepat Kärigâsnjaargâst, lávdástâlmijnis ´Guoktelogiovcci´, stivrejeijen Magnus Vuolab. ¶ Lávurduv lii vuárust markkânpeivi já vyebdeeh čokkáneh Saijoos aulan pirrâ sämieennâm. Markkâneh láá šiev saje uápásmuđ sämituojij majemuid uđđâ pieggáid já uástiđ juovlâskeeŋgâid. ¶ Riehtiminister Henriksson: puohháid sämipárnáid puigâ máhđulâšvuotâ jieijâs kielâ oppâmân ¶ 5. Jyehi amnâsist lii toos kullee suddâmliegâsvuođâ ¶ – Tiäđust-uv, Andârâs eeđâi. – Sun puátá tohon oovtâst Arkadia-Ullain. ¶ enâdâhkuávlu = maisema-alue 50 ¶ Ehidâs 20, 34, 37-39 ¶ Váháš áigáá keččin Hanssâ kulâškuođij, et kiinii poođij uuvsâ lekkâđ. ¶ Venetsia - oolij kaavpug ¶ siämmáánáálá ko KR92. ¶ kissá ¶ Tukholma ¶ áimuversolâš ilmaversoinen ¶ vaikutteh piäiváá suonjârdem, merâvirdeh já váráduvah. ¶ Mon ennuu mielâstâd lii ennuu ruttâ? ¶ Tuhtuu värree Sáámán vyesimáánu loopâbeln já jis pelikyeimi lii jo väljejum, te tot huksee piervâlis enâmustáá muádi meetter kiäčán čäcirääjist. Tuhtuu lii parâoskolâš päikkilodde ađai mon jäävri já pelikyeimi tot lii valjim, te toh láá tast ubâ ton eellimave. Kesimáánust tuhtuu mannee kyehti tevkisruškis já čapistiälkkusâš mane, maid kuohtuh vaanhimeh läälliv suullân mánuppaje. Ko uđâgááh láá cuovkkim korâidis te talle toh peessih vanhimijdis seelgi alne raccastiđ, ko vaanhimeh lává čääsi alne. Tuhtust láá stuorrâ maneh já toh lijjii tovláá ulmuu mielâsiih vuoššâđ. Hyenessiähá uámitobdo šadda ain-uv madâräihijdân peeleest tast, et ko olmooš lâi vistig rievvim lode moonijd, te pieijâi vala sajan kyehti siämmáá stuárusâš keeđgi, maid lodderiävuh karttáin läälliđ ubâ keesi. Toovláš olmooš ávhástâlâi tuhtuin nuuvt-uv, et ko tast lii mučis čeve, te ton čevečeevđist távjá hervejii lavhâidis. Tááláá ääigi iä innig nuuvt poorgâ, mut museoin já motomijn ovtâskâs ulmuin láá vala tuhtuučevđilaavhah já kähteečevđilaavhah. ¶ sijđoh: 72 s. ¶ enâmustáá uáinojeijee já kullojeijee luddijd. ¶ Säämi lippu ¶ kuálsi ¶ Mottoom uáli jo vildâ nuorâ Tarzan ¶ čuoppâmpuimur = leikkuupuimuri 31 ¶ Šafdoi tutkâm luokast..... ¶ Uđâstáluh ¶ – Ige munnust lah lieggâ seŋgâ. Mun halijdiččim nohádiđ vala, Obžâ toskádâlâi. ¶ 17 JIEŊ VYELNI LII KOOLMÂS JÁ SEVŊÂD ¶ Mun lam ovdil-uv mainâstâm čalluinân Reedrikkeest, kote jođettij poostâ Ijjäävri kuávlun suátiäigin já tast maŋa-uv kuhes ääigi. Sun lâi taggaar puárisääigi olmooš, et ij máttâm luuhâđ ige čäälliđ. Ton lasseen lijjii meiddei maŋgâ eres tááiđu, maid Reedrik ij haldâšâm. Ohtâ taggaar lâi pyeráin vyeijim. Kuittâg Reedrik ij kuássin kiässân tubdâstâm et sun vyeijiđ ij määti. Ohtâ konstâ oskottiđ ulmuid et sun máttá, lâi luoihâttiđ kiästnii pyerá. ¶ 34 ¶ Kuva Kuobbâreh 011 : ¶ Marja-Liisa Olthuis ¶ 32. ¶ Häämih já näälih ¶ Ässeeloho: 8,1 milj. ¶ Juovlâilo máccá, ¶ Sämikielâlâš kirjálâšvuotâärbivyehi lii nuorâ. Mainâsij mainâstem já njálmálâš mainâstemärbivyehi láá lamaš sämmilâš kulttuur já tiäđusirdem tergâdiih uásih suhâpuolvâst nuubán já lááččám vuáđu sämikielâlii kirjálâšvuođâ šoddâmân. Vuossâmuuh sämikielâliih almostitmeh lijjii Ruotâst ive 1619 teddilum kyehti oskoldâhlii kirjáá. Vuossâmuš tavesämikielâlâš čaabâkirjálâš kirje lâi ruotâsämmilii Johan Turi čáállám já kuvvim kirje ivveest 1910 Muitalus sámiid birra, mii lii muštâlus puásuisämmilij elimist. Turi halijdij jieijâs saanij mield muštâliđ virgeomâháid ete maggaar lii sämmilij eellim já tile, vâi virgeomâhááh šaddeh tiettiđ tain. Turi kovvee kirjestis uáli tárkká sämmilij eellim, historjá já sämmilij aalmugärbivyevi. Meid čällee, taaiđâr já puásuituállee, Ruotâ Vääččirist meddâl leijee Nils Nilsson Skum kuvvij sämmilâš luándupirrâs já puásuituálu. Lii ettum, ete sun piejâi hade suu kiirjijd tain kovvejum puásuilovo vuáđuld. Aalmug tiäđulâšvuotân Skum poođij vuosâsajasávt kiirjijn Same sita - samebyn (1938). ¶ Päikkinoomâin olespyehčee čäcilodeh tiettuusteleh, mii lii tiäđust luándulâš äšši, ko toh láá lamaš teháliih tovle já láá tiäđust ain-uv, mut ucánjáhháá eres merhâšuumijn. Ovdâmerkkân viettuu lii 3 päikkinoomâst, mut stuorrâviettuu ij oovtâstkin. Čuáđgi lii 4 päikkinoomâst, kuulnâs 3 päikkinoomâst, njurgoi 14 päikkinomâst, áŋálâh 3 päikkinoomâst, kuálsi 13 päikkinoomâst, kuussâgkuálsi já njunjálâh iävá oovtâstkin, mut kähtee tuálá noomâi tááhust reekoord ađai tot tiättoo penttâ 48 päikkinoomâst, main vaarpij noomah láá 8. Tuhtuu tiättoo tuše oovtâ päikkinoomâst já tot-uv lii orjâlâšnommâ “Dovttajávri” , mii lii Aanaar kieldâ taveuásist. Kuobžâ-Saammâl Hanssâ (Hans Morottaja) tieđij kuittâg tuhtuu noomâi váilumân oskottettee čielgiittâs. Tuhtuu ko lii taggaar lodde, mii mákkoo orostâllâđ stuorrâ jaavrijn já joorŋâin, te tain láá jo valmâš noomah, tegu Aanaarjävri, Stuorrâjävri, Ijjävri, Naŋŋâjävri jna. Tiein jaavrijn tuhtuuh mákkojeh, mut toi nommâ ij pyevti leđe “Tuhtuujävri” , ko jaavrijn láá jo noomah. Ij jurdáččii, et skarfâ kulâččij Aanaar päikkinommâdâhân, mut nuuvt vain kulá. Ijjäävri koskâmuddoin lii Skaarfâkoškes, mii sáttá leđe kale viehâ nuorâ nommâ, mut tot liijká tuođâšt, et skarfâ lii Aanaar kuávlu lodde, veikkâ tot ij lah vala ohtiigin pessim tääbbin, tuáivu mield ij pessiigin. Puohnâssân olespyehčee čäcilodeh tiättojeh Aanaar kuávlu 90 päikkinoomâst, jis rekinist vala ton “Dovttajávri” še fáárun. Päikkinoomâi vuáđu-uásih, moi miärušuássin lii miinii olespyehčee luudijn, láá jävri, jáávráš, láddu, vyeppee já juuhâ. Viärdádâllâm tiet puávtáččij mainâšiđ, et pelipyehčee čäcilodeh tiättojeh päikkinoomâin tuše 37 kerdid já taah lodeh lává čuánjá 34 kerdid já vuonjâs kulmii. ¶ Stuorrâvuonâ markkâneh pyevtittii kuittâg äiginis kiäinus kiäčán, tegu maaŋgah eres-uv markkâneh. Toos lâi tiätu suijâ, mast Björn Kværnrud muštâl návt: ¶ – Ij maiden mutâkoid innig! Tálunjobžâ eeđâi. ¶  yhdessä – Mon pyereest tun máátáh tääl kielâ? Andârâs koijâdistij. ¶ siskáldâs. Sämikielâ tile čielgejeijee tutkâm miäruštâllui juáhásiđ siskáldâsâs peeleest kuulmâ ¶ – Joo, nuuvt kalgeen, Ánná mieđettij, veik suu mielâst tubdui-uv, et ij sun elleekuuvijn nuuvt ennuv viettim. ¶ Na te keevâi nuuvt, et cokkiittem-tullâläigi puolij loopân já sun lumâstis väldiškuođij nube cokkiittem-tullâlääigi. Mutâ sust lâi tubbáákpakkâ já sätkäpááppár kieđâst, ko koolgâi leđe cokkiittem-tullâläigi. Talle tot išekandâ hirmástui já kaččâlij meddâl, moonâi paraki kuuvl. Eeđâi miäštárân: ¶ suonâ ¶ omâhâšpiälán. Ohtsis koččâmâšluámáttuvah vuolgâttuvvojii 169 jieškote-uv piälán. Ohtsis puohah ¶ Memoraat maainâst kiännii tiätu ulmuu fiäránijn. Tast láá fáárust oskomušmainâs amnâseh já ennuv ovtâskâs ääših, moh iä aainâs joođeet mainâs ovdâskulij. Ovtâskâs ašij kevttim mainâsist viggá vaarâ tuođâštiđ tom, et äšši lii tuođâi tábáhtum, mut tast čiälgá meiddei tot, et mainâstum tábáhtâs lii tai aigij tábáhtum. Mainâsist mainâšuvvojeh ulmuuh, äigi já päikki tárkká já et mii ain tábáhtui. ¶ E Megacollybia – Isojuurekkaat – Stuorrâruottâsiih U ¶ – Na leppee tuoi-uv kale mitettes nuáidih! Hunttá mooitij. ¶ 102 ¶ Anarâškielâ čuolmâ lii uccâ kielâjuávkun tijpâlâš: mättee já aktiivliih ulmuuh láá uccáá. Siämmáš olmooš šadda leđe politijkkár, máttáátteijee, toimâtteijee, kulttuurpargee, lahâalmai, taaidâr, kielâtotkee, párnáitipšoo, nuorâipargee jna. ¶ Suullân viiđâ seenti kukkosâš stuorrâlođâsrapu iälust jieŋâlâsâst merâponneest. Tast lii syeijin ruškis haarnisk, mast láá lođđâseh. Stuorrâlođâsrapu porá poonán vuáijum jamâ kuolijd já meiddei viärmân surrum kuolijd. Stuorrâlođâsrapu lii torske já findâr raavâd. ¶ Sämitigge almoot uuccâmnáál ¶ a) visásmit, ete suhâpeleuáinu lii väldivirdásmittum puoh sämmilijd kyeskee politijkkáráid já ohjelmáid, ¶ Sierâ sämikulttuurijn láá lamaš sierâlágán váldupurrâmuškäldeidis já aassâmhamijdis, main vaikuttii piirâs, luándu reesuursvuáđu sehe kulttuur täävih já ärbivyevih. Puásuisämmilijn aassâmkove nyevdittij poccui luándulijd jotteemkiäinuid merârido kesikuávluin ain suáijáás meccikuávloid já tuoddâráid. Keččeeh já peerah ellii jottee ađai noomaadlâš eellimtäävi. Meid kuálásteijeesämmilijn lâi jottee eellimtääpi. Tälvipääihi tááláá Suomâ kuávlust tuállee sämmiliih láá iällám kuáláástmin keessiv ain Taažâ merâriddoost räi. Sämmilij historjálâš navdâšemkuávlu lii lamaš tááláá tile háárán maaŋgâ sierâ staatâ kuávlust. ¶   Tieid Vammala B5 ¶ 112C Kupâlâstiäppu kulá ruškistiäppoid. Kupâlâstiäpu ¶ 89A Čeevris lii vuáhádum eelliđ čääsist maaŋgânáál. ¶ čolliđ, čolliim, čuállee = perata ¶ - Ääh, mon virkosmittee, Tármu šyehkit já leggist čääsi kivkhâžân. Lah-uv tun iskâm runnevuojâdem? ¶ 1. Čuovâ piäsá čalme ovdâuási rääigi, čalmekolláá ađai pupilli, pehti čaalman. ¶ “ ...jo kuuluu lintuin laulu harras, jo päiväss´ aallot välkkyää. Heräjä tuulten huminaan ja loistoon aamun kirkkahan...” ¶ – Talle ij kal vuorâččâskin ibbeerd, mon pyeri já tiervâslâš myerji tot lii, ko tom ij puurâ, Matti ruáhásist. ¶ Sämitige vaaljah ¶ 7. Kiišton puáhtá uásálistiđ enâbáin-uv ko ovttáin iävtuttâssáin já taid puáhtá vuolgâttiđ siämmáá kirjekooverttâst. ¶ Seenaat-kiddoduvah ¶ ko hurtoi vuáskunijd njuolgist iäbbárist. ¶ tuástumamnâsij lebbim ¶ 5. Ranska 794 ¶ lieggâvijđánem 129 ¶ idiomaatlâš kielâ já ton lasseen toh västideh GNT teevstâ dynaamisávt/funktionaallávt ¶  transitiivcelkkuid: olášuumán sehe viärdádâlloo virgeomâhái sämikielâ tááiđu já palvâlemtääsi ovdil ive 2004 kielâlaa ¶ vielgâdâspäddi valkuaisnuora ¶ váimustâd já ubâ siälustâd, ubâ vuoimijnâd já ubâ ibárdâsâinâd, já aldemud tego jieččâd. ¶ – Ij, tääbbin riddoost ij kale vala oinuu mihheen eromâšijd, mii čáitáččij, et taggaar kišto ličij puátimin. Ep mij lah uáinám tääbbin vala oovtâgin kárbá. ¶ Mut lijjii meid ulmuuh, kiäh suttii, ko Stefanos kočodij Jeesus Messiasân. Ko sij oinii et Stefanos uážui ennuv kuldâleijeid, sij valdii suu kiddâ já tolvuu paapâi já rääđi laavâmättei oovdân. ¶ Čuávuváá iiđeed Nánná já Nestor moonnâv puorijn aaigijn juvvii niidon. Puáris lyevdi lii keeđgij alne, mutâ Nestor lii váldám visesvuođâ tiet uđđâ-uv lyevdi fáárun. ¶ lii makkuu. ¶   Nuorâirááđán hiäivulijd 18–25 -ihásijd aktiivlijd säminuorâid já máhđulávt meiddei äššitobdeejesânin hiäivulijd 15–17 -ihásijd nuorâid puávtá iävtuttiđ nuorâičällee Niina Siltalan. Iävtuttâsâid vuáđustâsâidiskuin kalga vuolgâttiđ vyelni orroo šleđgapostâčujottâsân tâi postâčujottâsân vástuppeeivi juovlâmáánu 17. peeivi tijme 16 räi. ¶ Iäčán, Puohváldálâžân, ¶ “Taan jäävrist lii kuddum oovcekilusâš kuávžur motomin. Tot lii lamaš puoh stuárráámus” , mainâstij Ingvar. “Lam mun-uv koddám kuuđâkilusii uštuin.” ¶ Piäjutiäváážân puáđidijn miäruštâlâim oppeet, kogo kuáivuččijm uđđâ roge já ko saje lâi tiäđust, justeškuođij Kaabi mooreen. Jiem innig mušte, mon kuhe tast moonâi, mut maaŋgâkerd uánihub äigi kuittâg, mii munnust lâi moonnâm oovtâ roge kuáivuiguin kuáivumân. Ko rogge lâi vaalmâš, já piäju oppeet kavnum, te siämmáin pivdovuovvijn finnijm vala muáddi viälppá pajas. Muoi viljâinân láim vala-uv tom mielâst, et cijkkoriemnjis ličij ain-uv piäjust. Nuuvtpa mij cokkiittijm peessijd já kočâttijm toho piäjun jeđe vyerdiškuođijm pissokieđâst kuás tibi te riemnjis pááčá olgos, mut nuuvt ij tábáhtum. Cijkko ij lamaš piäjust ollágin tâi mij ep lamaš páittám tom. Ko te viijmâg taat korrâ urkko lâi porgum lâi vala ohtâ pargo oovdâst. Teevdijm taid jieŋâlis “kodderuugijd” , amas poccuuh tâi makken ereskin elleid kočâdiđ toid, jeđe vuolgijm maasâd. Kaabi väzzilij ryevdikaŋgâ uálgátuáivi alne Holber Aasluv tupán juátkiđ šnikkárhomáidis já muoi viljâinân jođhijm vääzin Ucjuv maađij mield Sestjuv räi pyeráidân luus, moiguin vyejestáim pááikán. ¶ Kaabi-Eljis Márjá-Liisá ¶ – Já tuoin vaskâmijn lii šoddâm mijjân stuorrâ reekkig! Tálunjobžâ murâštij. ¶ 8. Kyeli, mast láá kuohtuuh čalmeh siämmáábeln uáivi ¶ Tuávuldâsah: ¶ Paijáávráš = Ylijärvi ¶ meidiđ = pehmittää esim. kurikalla ¶ Fennopress ¶ puoh eellimpeivijnân ääigi, ¶ Jyehi indiaanist lâi faŋgâ, mut puoh faaŋgah lijjii ruokkâdeh: kihheen siste ij ubâ jiänádâmgin. ¶ - Mii tot lâi? Jovnâ koijâdij jotelávt. ¶ siämutiäppu = ahdinparta 182 ¶ pic kiergânâš keeđgi vuálá livkettiđ ¶ 1. Loostâi sajadâh čässuáivi háárán. ¶   Iä – Mijhân lep tuođâi neeljis käävpist. Maid mij uástip onne purrâmuššân, ákku koijâd uđđâsist mojonjalmijn. Matti lohá uástuslisto moovtâ. Sun lii eidu oppâm luuhâđ, veikkâ ij vala lah škoovlâstkin. ¶ Praha F5 ¶ kaandah stellijn tom kamuvloován. Tot huttái tobbeen aaibâs siijvost, tuše suájáh ¶ Kalbâ tain lâi njaalgâ opsâ! ¶ Kurssâ aalgij mottoom tiijme teoriaossijn já ton maŋa lâi-uv jo taggaar parâhárjuttâs. Koolgâi smiettâđ maid porgâččáim jis leen joođoost Čevetjäävriluodâst já tobbeen lii tábáhtum autopärtti. Päärtist láá lamaš mieldi nelji ulmuu já muái liččijm vuossâmuuh kiäh toos puátteen, te maht talle? Ferttij smiettâđ maid kuábáš-uv porgâččij. Kuábáš tuálvuččij etikulmiháá, kuábáš suáitáččij iše, kiän luus kuábáš-uv monâččij vistig já maht toimâččáim. Jyehi paarâ smietâi taid siämmáid aašijd já talle mainâstij maht ličij toimâm. Pargopitá loopâst savâstâlâim, ete maht ličij kolgâm porgâđ. Lávurduv peivi jotkui talle teoriain já tiäđust-uv máttááttâsân kuulâi meiddei vuáđuiällááttâs maid mij peesâim hárjuttâllâđ Anne-nukkein. Tom koolgâi possoođ já teddiđ vuáruluvâi. ¶   Čoovdâsäänih ¶ Aanaar paješkovlâ: Sakke Kaitsalo(tavesämikielâ) ¶ kyeddim = vasominen ¶ kozzâ 11 ¶ Fil. tr. h. c. Pekka Aikio Vuáčust~lii tobdos sämitige~emeritus-president. Nina Michael lii GfbVn*) sämikoordinaattor já tuáimá aktiivlávt aalmugijkoskâsâš algâaalmug-lihâstâsâst. Niiles-Jouni Aikio muštâl tast, maht šamanismâ já juáigus juátkiv elimis Suomâ Säämist. Peessâp meid kuullâđ suu juoigâmin. Mij lep jurdâččâm, et vuáđustâsah~já~savâstâlmeh tain~aašijn liččii piäiválávt tme 15.00 –20.00 koskâsii ääigi. Iiđeedpeeivij lii~máhđulâšvuotâ~uápásmuđ veikkâba uáivikaavpugân, Porvoon, Sipoo uđđâ aalmuglâšmiäcán tâi~veikkâba Suomâlaanan.~ ¶ Aappo I. Piippo. ¶ Te Maarit luptij ruokkâdávt kieđâs tego škoovlâst já koijâdistij: ¶ mooštak maaddâr maddji saa´nid: ¶ ekologâlâš luávkku . Iäláánšlaajâ ekologâlâš sajadâh ekosysteemist. Om. jieškote-uv loddešlaajah eellih siämmáá jäävrist ucánjáhháá ereslágán pirrâsist, kevttih jieškote-uvlágán raavvâd já pessejeh jieškote-uv soojijn. Jieškote-uv šlaajâ lii talle jieijâs ekologâlâš luávhust. ¶ Jis syeini piäsá šoddâđ ovdil nijttemis oles miiton, tast ráhtoo koškesyeini . Syeini nijttoo, já tot uážžu kuškâđ enâmist muáddi peeivi. Kuškâm ääigi syeinih talâstuvvojeh maŋgii. Loopâst syeinih päälejuvvojeh jurbâpaalin tâi neeljičievvâg paalin. Arve pilled nijttum syeini jotelávt, et eennâmviljâleijeeh čuávvuh šoŋŋâtiäđáttâsâid tärkkilávt ovdil nijttem. ¶ suomâhiävuš 21 ¶ << Alkuun ¶ e) Skarfâ lii pelipyehčee. ¶ Sämitige stiivrân väljejuvvojii jienâstem maŋa čuávvoo jesâneh: ¶ – Paanijd kalga poossâđ jyehi peeivi já eromâsávt njálgái puurrâm maŋa, Iinâ-uv tiätá. ¶ Já vala tommittáá ton miäccástmân, et lâš-uv liijká kuássin pááččâm tegu soorvâid tâi čuuvčáid, ko iä toh muu tiäđu mield suu kuátukuávlust lah kuássin lamaš, riävskáin sárnuhánnáágin. Suijâ taas kale lii tiäđust, ko tobbeen ij lah muotâ ollágin ađai ij tääđi leđe veerdi kuássin aainâs riävskákielâiguin peessâm pivdeđ. Tomhân uážžu porgâđ tuše muotâääigi ađai tälviv já kale soorvâ-uv lii áijáá kuorrâđ, jis muotâ váilu. Tâi tiäđust-uv tot luhostuvá, jis lii šiev peenuv. Lâš-uv tast kale kuássin lamaš peenuv pääihist? ¶ – Kal muoi láán puátimin. Maati enni-uv puátá. Matti iävtuttij Eelan, ete suoi livđuuččáin oovtâst kielâpiervâl Porruu livđe tobbeen. Heivee-uv tot tunnui? ákku koijâd. ¶ 10. njuuvččuálpáš ¶ 69A Čuáđgi lii vuovdâpessejeijee. Ko luánduvuovdah láá ¶ – Jiem eeđeestkin, pup, pup! Ele pokkii táálun, tot lii varâlâš! Pennuuh láá ubâ paje vahtiimin táálu. Já jis ulmuuh moráneh, te sij pääččih tuu! ¶ tastoo muštâliđ meeci viehân, maht tääsnih láá kolvum aalman. ¶ 7. Matts Mattsson (Matti Maatikandâ, š. 1681) nieidâ Margeta moonâi mannjeen Suáđigil Vaalajáávrán Pumbos suuhân, eres nieidah Kuuvan já Aikion suvváid. Suu áinoo suuvâ juátkám kaandâ Olof (Vuolli, š. 1733) 1) kandâ Matts (Matti, š.1769) kandâ Jonas (Jovnâ, š. 1797) vuáđudij Veskoniemi táálu já keevtij suhânommân táálu noomâ. Suu kandâ Matts (Matti, š. 1825) vuáđudij táálu Mattila , mast šoodâi še suu suhânommâ. Jonas (Jovnâ) nubbe kandâ Jonas (Veskoniemi) š. 1833 varrij perruinis Taažân, kost riemâi kuálásteijen já miäcásteijen. Olof (Vuolli) kaandâ, Mårten (Marttin, š. 1828) kaandâi párnáin tuše nieidah peerâluvvii ige suhânommâ jotkum. 2) Kandâ Johannes (Juhháán, š. 1779) áinoo kaandâ, Olof (Vuolli, š. 1816) Mudusjäävri siijdâ Uáđđivei táálust ässee kaandâ Johan (Juhháán, š. 1849) maajeeldpuátteeh jotkii suuvâ Anarist 1900-lohon. 3) Kandâ Mårten (Marttin, š. 1783) varrij Taažân. Suu maajeeldpuátteeh Tave-Vaarjâgist, kevttii noomâ Saijets. 4) Kandâ Hans (Hanssâ, š. 1786) varrij Uunjaargân, kost suu áinoo káándâ Mikkel (Mikko, š. 1816) kaandah valdii anon suhânoomâ Lavke , maŋeláá Johnsen . ¶ Säämi parlamentaarlâš rääđi ornij kuálmád säämi parlamiänttárij konferens Kirkkonjaargâst 10. skammâmáánu 2011. Sämiparlamiänttárij konferens čokkij oohtân sämitigij aalmug valjim jesânijd ja Ruošâ sämmilij ovdâsteijeid. Konferens fáddán lijjii ärbivuáválâš tiätu já arktâlâš ääših. Lasseen takkuustellii tave-eennâmlâš sämisopâmuš já árvuštellii ovdebái parlamiänttárij konferens julgáštusâi puátusijd. Konferens loopâst tuhhiittui säämi parlamiänttárij ohtsâš Kirkkonjaargâ julgáštus. ¶ jurgâlus tárukielân (Kela 2007: 45), mii almostui 2011 (De nyeste bibeloversettelsene til ¶ BARBRO LINDGREN ¶ torske.....121 ¶ Keđgijäävrih = Kivijärvet ¶ Mij vuolgijm Taažân. Mij moonâim vuosmustáá avdoin Anarist Ucjuuhân. Tobbeen eeči oostij munjin lahcâjieŋâ. Talle mij moonâim Tiänujuuhân. Tobbeen mij puurâim evvisijd. Talle mij moonâim Tanabrun. Tobbeen mij ostijm njálgáid. Talle mij moonâim Smalfjordin. Tobbeen mij vuordijm katamaraan. Talle mij moonâim hiävušráttáiguin kulmâ kilomeetter. Talle lâi iiđeed. Tobbeen mun raccastim já kuálástim. Mij lâim tobbeen oovtâ oho. Talle mij vuolgijm pááikán. ¶ b. Ovtâstit koppákuorijáid toi ravâdân. ¶ 172B Ruopsisjiereeh. ¶ – Nillá! Teehi já jotelávt! ¶ Jomppane n siiri.jomppanen@samediggi.fi ja má. kielâaašijčällee Marko Marjomaa. marko.marjomaa@samediggi.fi Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi . Anarist 18.6.2015 ¶ Peeivi parnij noonâ nääli, ¶ Nisonieidâ Hemulâš Käidee ¶ Negatiivlâš tile uáinoo tääl čielgâsávt almolâš savâstâlmist. Taat tiättoo meiddei ucceeblohováldálii toimâttuvâst lasaneijee ohtâvuođâväldimij meerrin. Ive 2009 ohtâvuođâväldimeh lasanii kuálmádâssáin. Peeli ohtâvuođâväldimijn lohtâsij olgooštmân tâi eres epiášálâš kohtâlmân. ¶ a) Maggaar ellee roopâ häämi lii? ¶ pessilitte ¶ Purgâ lasanij já aainâs mun jiem tiättám muidego tom, et liččijm kostnii Ijjäävri taavaabeln. Saammâl čuoigâi njunošist láiđiimáin vuájánis já uáinus lâi uáli siävŋus. Tuše aldemuuh miestuuh kuávvájii, mut ovdâmerkkân Ordâvääri, mii kolgâččij leđe puoh pyeremustáá uáinojeijáá eennâmmerkkâ, ij oinum kosten. Mätki jotkui maŋgâ tiijme já siävŋánškuođij-uv, mut Saammâl peri čuoigâi njunošist. Eeeppitškuottim, et peessâp-uv innig kuássin Silesjuuhân, mut kivkked luáštádâđâim-uv juuvâ oolâ. Tot lâi Silesjuuhâ, mon taavaabeln suáhivyevdi muttuuškuođij sahâdubbon já ko korŋijm vááráá paijeel te mii ovdiibeln lâi Silesjuv pygálusäiđi. Pyerimielâst tuálvuim vuájánijdân kuátumân, ceggijm láávu Silesjuv nuorttipiäláá väriviältán, ko Silesjuv markkânsaajeest iä vissásávt liččii uáđđimsajeh mijjân kiässán. Eelijm kuittâg vala uápásmuumin pygálussajan, kost lijjii muáddi stuorrâsiähá kámpá. Toh lijjii kuittâg aaibâs pokkâ mottoomverd juhâlum ulmuin, et ep pááccám tohon, pic moonâim jieččân láávun, kárvudâđâim peskáid, cokkiittijm tuulâ jeđe nohádijm – purgâstâlâi, et lâi vala piivvâl. ¶ já kuldâlim jávuttáá. ¶ Algâaalmugijn lii vuoigâdvuotâ paijeentoollâđ já nanodiđ tijpâlii vuoiŋâlâš koskâvuođâs ärbivuáválávt omâstâm tâi mudoi haaldust toollâm já kiävttám enâmáid, kuávloid, čácáduvváid, riddomeeráid já eres luánduriggoduvváid sehe siäiluttiđ taas lohtâseijee ovdâsvástádâsâidis puátteid suhâpuolváid. ¶ eennâmverdi maaŋgâihásiih siemâneh oovtâihásiih liäđđuh siemâneh jäämih siemânist ¶ – Vistig kuittâg kalga moonnâđ tutkâđ rikkoossaje tuohu siisâ, Poolishovdâ meridij. Vissâhân tobbeen kávnoo miinii tuođâštâsamnâstuvâid-uv. Vááldáh-uv tun, Išepoolis, tobbeen suormâluodâid? ¶   Jieŋâmeerâ E1 ¶ - Kale mun tuostâm, Heikkâ västidij. Keejâm ubâ iijâ, ko tun uáđáh. ¶ Puáhtá ettâđ, et puoh kuávdášlâš peleh láá västidâm koijâdâlmân (kj. lahtos 8). Stuárráámus váá ¶ lâšvuođâid pyerrin. Täst čielgâ ovdâmerkkân lii tot, et kieldah iä lah ovdebáá säämi kielâlahâasâttâs ¶ 5. ¶ - puásuialmai áárvulaseviäru kenigâsvuotâ lasettij ennuv kesipargoid sehe munjin já puásuialmaid. ¶ 3. Maadâ-Korea 667 ¶ Teivâm ulmen lâi tuálvuđ tiäđu oppâkirjetiileest aalmugairâsáid. Annika Pasanen leehâi tilálâšvuođâ čielgâ tiätupakettáin. Miina Seurujärvi čaaitij pelikuárus škovlâlaavhâ, mast lijjii vittâ kirje. Tast lijjii puoh škovlâkirjeh, moh láá rahtum anarâškielâlii vuáđuškoovlâ várás (ovdâškoovlâst oovcád luokâ räi). Marjo-Riitta Rantamäki muštâlij eeni (konjâl)čolmijgijn, mon lussâd lii škovlâlii argâpeivi ko kirjeh iä lah. Sun meid ceelhij tuoivuu, et škovlâ adeličij suu párnái kielân máhđulâšvuođâ šoddâđ taggaar ellee kiellân, mon puáhtá kevttiđ eellim jyehi syergist. Eidu nuuvt ko maht veik suomâkielâ šadda škovlâivij ääigi. Puoh mii juávhu saavah lijjii uáli kievrah já hormišeh. ¶ Mun lam Satu Aikio (2008) ¶ EU-Komissio tuhhiittij Tave ohjelm ¶ Skarfâ lii stuorrâ, čapis já virdevijvesâš lodde (s. 123, 127B). Tot lii eromâš pyehčee. Ovdil puohčâlem tot áppád capciđ ááimu meddâl puucâi kooskâst je kubdâ melijuolgijguin čievčân tot puáhtá čuávvuđ kuolijd joba 30 meetter jieŋŋâlvuotân. Skaarfâ puuzah njyeskih puohčâldijn, ko tast váilu vuojâráksá, maggaar lii vuonjâsluudijn (s. 65). Skaarfâid puáhtá-uv uáiniđ kuškiistâlmin suájáidis källei já merâmeerhâi alne. ¶ Issá-čeeci kuorâdij tom läbžipotkim eeji čuoivâg. Tot lâi moonnâm Nuuvdi keezi ergij kuuvl moh lijjii muádi kilomeetter mäddiláá. ¶ Esau smietâi já eeđâi: “Mun lam eidu niälgumin jaamâs. Mii iloid munjin lii tast, et lam puárásub.” ¶ kállu jormeeld. ¶ 61A Salâskyele puáhtá kaivâstiđ čääsist haavijn. Šapšâ. ¶ Čevetjäävri vyelitääsi uáppeeh lávdásteleh lekkâmjuhleviehân. ¶ Keevi ečiriijâd -tieđettemčáálus (tavesämi-,aanaarsämi- ja nuorttâsämikielân) ¶ 2 5 . P A S E P E I V I H E L L D U V  I N ¶ Esken uksâpellâst Heikkâ luoštij Ááná kieđâ, ko Ánná nuuvt táátui: ¶ 2. Jis jieh tieđe, puátá-uv sääni loopân t vâi d , k vâi g , p vâi b , ferttiih sujâttiđ tom: kaavpu g -kaavpu g ist, tubbáá k -tubá kk ist, čááppu d -čápu d iđ, máttá t -máttáá tt âm. Jienâdâh kulloo čielgâsubbon sääni siste. ¶ viljâ Andreas, eeđâi Jeesusân: ¶ 38. njomâttempirrâmpeivi: 22.8. tme 22.55 poođij uđâgâš já enni poođij tme 23.18. Suullân miinut kukkosâš njomâttem tábáhtui Kontsas Maarku ratkuuttuuv roobdâst orroo ruskâlite paaldâst. Njomâttemtábáhtus nuuhâm maŋa sehe enni já uđâgâš vuolgijn maŋaluvâi Kontsas Maarku šiljo rasta Saarineitamovääri kuávlun. Kuvvim luhostui aldâkkâspiergâsáin viehâ pyereest. Pelduvváid jalahâs, +16 °C, korrâ pieggâ. ¶ d. eehidmäälis ¶ Sämitigge ¶   Piäluštâsvuoimij päikkisiijđoh interneetist: www.mil.fi ¶ Ive 1899 uusâi Aanaar kirkkohiärrán tallaš Pulkkila servikode kappallâš Lauri Arvid Itkonen , kote lâi tađe ovdil skappum Elias Lönnrot kirje , uápásmum toos huolâlávt, jeđe čođâldittám ollâopâttuvâst anarâškielâ tutkos professor Arvid Genetzân. Sun lâi toin naalijn finnim ovdâmune nube occee iähtun, muhoslâš Kuno Strömmerân, kiäst lâi lamaš kuhheeb ánsulisto já pargohárjánem. Ko Lauri Arvid Itkonen lâi algâttâm pargoos Aanaar kirkkohiärrán, te sun jurgâlškuođij kielâmiäštárijdiskijn Iisakki Mannermaain já Heikki Mattusáin pispe J.L. Ryle čáállám vuoiŋâlii kirjáá Oađáh-uv tun? Kirjááš almostui ive 1902 Uno Knorring ruttârááju kuástádâssáin. Siämmáá áigásávt sun jurgâlij kielâmiäštárijdiskijn meiddei Katkismus , mii almostui siämmáá ive já vala seminaar ovdâalmaa F.W. Sundwall heiviittâm Ráámmat historja , mii almostui Syemmilii kirjálâšvuođâ seervi teddilâssân ive 1906. Taan kirje loopâst láá ereslasseen káártáh Koskâmeerâ nuorttâuási pirrâsist já Kaanaast, moin noomah láá heiviittum anarâškielân. Lauri Itkonen lâi nuuvt vuáđulávt uápásmum anarâškielân, et sust liččii lamaš veikkâ magareh máhđulâšvuođah vaikuttiđ kielâ kirjálâš ovdánmân. Máhđulávt sun lâi jurdâččâm-uv salmâkirje teikkâ salmâčuágálduv almostittem anarâškielân, ko motomeh jurgâlusah láá kavnum suu maŋa. Sämikielâlij olgosadalduvâi almostitmân kuittâg ruttâ ij mieđettum tuárvás já Lauri Itkonen tušástuuškuođij áášán. Nuuvtpa sun sirdâšuuškuođij hebrea kielâ tutkâmân já ton kuáttá Psaalmâi já Jesaja kirje tutkâmušâi pehti finnij Suomâ Tieđâakatemia jeessânvuođâ, värijeessânvuođâ ráámmátjurgâlâskomiteast sehe vala teologia kunneetuáhtár áárvu ive 1923. Nuuvt stuorrâ vaahâg anarâškielân ko lâi-uv Lauri Itkosii sirdâšem hebrea kielâ tutkâmán, vala stuárráb vaahâg tábáhtui keessiv 1912, ko sun lâi jotemin särnimađhijnis Avveeljuuvâ Kuldalist. Talle pappâl puállái já ton pyellim ohtâvuođâst tuušâi Itkosii ubâ sämikielâlâš kirjálâšvuođâ vuárkká. Siämmást tuššii tiäđust-uv puoh suomâkielâliih-uv äššipápáreh, tegu paapâkirjeh jno. Tiet pappâl pyellim vaikuttij suu puátteevuotân toin naalijn, et tot toovâi älkkeebin miärádâs, mon sun lâi juo kuhheeb ääigi smiettâm. Stuorrâ páárnâšjuávhu škovliittem ko ij liččii älkkee Anarist läädist já nuuvtpa sun kiđđuv 1914 varrij Viihtin. Itkosii Aanaar mätki piištij tuše 13 ihheed, mutâ ton paajeest sun finnij ennuv áigá. Itkosii 13 párnáá juávhust Anarân paasij ohtâ kaandâš, mon ryevdiriistâst Aanaar hävdieennâmsuollust lohá Pekka *1900, †1903. Lauri Itkonen lâi puoh merhâšitteemus Itkosii suuvâ ovdâsteijee tääbbin Säämist, ko lâihân sun pegâlmâs viiljâšjuávhu eeči. Viiljâžeh lijjii: Lauri Ilmari (puárásumos já Juvduunjäälmi keđgiáigásij kuátisojij kävnee sehe värituámmár), Toivo Immanuel (kuálmádin puárásumos já máinuhis kielâ- já aalmugtiettuu totkee), Erkki Esaias (nuorâmus já akateemikko), sehe Tuomo (Aanaar kirkkohiärrá já Säämi ristâlâš nuorâškoovlâ rehtor). Eres párnááh lijjii Arvo Johannes (rievdâdij maŋeláá noomâs Jussin), Tyyni (nubben puárásumos), Eeva, Ailâ, Piäkká, Heikkâ, Aino, Rauha já Sáárá. Kyehti puárásumos lává šoddâm ive siste Sotkamost, vittâ Pulkkilast já loopah kuttâ Anarist. Lauri Arvid Itkonen šoodâi ive 1865 Savost já sun lâi Anarist varrim maŋa Viihti kirkkohiärrán kidâ jämimis räi. Lauri Arvid Itkonen jaamij kesimáánu 3. peeivi 1925 kuđâlov ihásâžžân. ¶ Váhá ruossâlâs tobdoh Áákun lijji šoddâm pyecceiviäsust hiivsigašij tooimâtmist. Sun kejâstij kaateedris, mii lâi čiähusist suu haamitheelmi vyelni. Já sun tuubdâi, et sust lijjii lippâreh-uv puuvsâi siste, veik sun ij jieijâs mielâst taid tarbâšâm. Kaateedrist kale lijjii šiev peleh: täälhân sun ij tarbâšâm väzziđ hiivsigângin tego táválávt. Jur cissâm tiethân hiivsigist koolgâi maŋgii peeivist saheliđ. Tääl te cissâ kuulgâi njuolgist stuorrâ seehâ siisâ, ige sun tast ennustkin tiättám, eereeb kuohtii, kulmii peeivist huámmášij, et cissâsekkâ lâi tievâ. Mut toh lippâreh kale ain suu unohistii, njuolgist eeđân jo väividii. Mahtnii toi anneem ij sooppâm suu áárvun! Lippârijgijn Ákku lâi nággáruššâm jo pyecceiviäsust já lâi lamaš ton mielâst, et taid ferttij kyeđđiđ tállân meddâl. Kalehân sun jieš tieđij, kuás sun hiivsigân koolgâi! Tađe váráshân hoittájeijeeh lijjii, et sij išedii pyecceid ko tárbu lâi! Já Stuorrâ Ääši tiet ij tarbâšâm maŋgii peeivist mudoigin hiivsigân. Illámieláin hoittájeijeeh lijjii suu vátámâššáid miettâm. Talle Ákku lâi tubdâm jieijâs masa jo tiervâsin já vuáimálâžžân, ko nuuvt peri lâi puáhtám anneeđ pyecceiviäsu ulmuid jieijâs kočostâhhân. ¶ Säämi kulttuurkuávdáá oovdânpyehtim ¶ Maht iilvâs šoodâi? ¶   Mun  predikaat Jyehi algâaalmugân kullee ohtâgâsâst lii vuoigâdvuotâ aalmugjeessânvuotân. ¶ Tot lii rahtum sraaŋgâst Viermi ¶ Amerikkalainen joulu ¶ 1 1 . P A S E P E I V I H E L L D U V  I N ¶ 6. Kierâš tálvástâl Suomâst. ¶ - Maht mun tooimâm, ko äššigâssân lii sämmilâš elilâmolmooš? ¶ 4. Avveel ¶ Ko roomaliih vahtâsuáldátteh oinii mii tábáhtui, sij suorgânii. ¶ vuásku já puško, sehe lodeh, tegu tuhtuu já čiehčâ. Meid maaŋgah tiivreh, tegu käškimčuáimáš, láá piäđuh, veikkâ láá-uv uceh. Motomeh čäcielleeh, tegu tuáršu, poreh sehe šaddo- já elleeraavvâd. Ko sahe porá plaŋktomtiäpu, muikku save, puško muuiku já čiehčâ puško, šadda raavâdkuálus . Návt šádoi pyevtittem sukkâr já tast valmâštum amnâseh sirdâšuveh kuállus veevlist nuubán. Puoh raavâdkuáluseh älgih pyevtitteijein. Toi pyevtittem raavâd lii ävkkin raavâdkuállus eres šlaajáid. ¶ č ällee + ruttâtuállee Ilmari Mattus Iisakki Mattus ¶ 38 ¶ Sopâmuš 1 artikla täähid puoh almugáid jiešmeridemvuoigâdvuođâ, mon vuáđuld toh merideh rijjâ poolitlâš vuáhádumes já hárjutteh rijjâ ekonomâlij, sosiaallij já čuovviittâslij tiilij ovdedem. Olmoošvuoigâdvuotkomitea lii nanodâm, ete sopâmuš 1 artikla kuáská meid algâaalmugáid. ¶ – Jiem ollágin, mun uáđám iijâid. ¶ Projektčällee lii palvâluskoskâvuođâst Suomâ sämitiigán já pälkki miärášuvá Suomâ sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuodâtääsi VI/II mield (vuáđupälkki 1 822,14 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. Toimâsaje lii sämitiggeest Sajosist. ¶ Pargo álgá 1.6.2015 já pištá vistig 31.12.2015 räi. Tohálâšvuođâiähtun lii pargo vaattâm škovlim já sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95). ¶ Mittomeriäigitavlu ¶ - Toh muu tävvireh láá tuon skääpist tyebbin čižetpeln, jieŋâskääpi vyelni, Ánná čielgij. Puoh tobbeen láá muu tävireh. ¶ Kielâpiervâl älgim maŋa ulmuuh láá ain eenâb kavnâm anarâš madduidis já kielâpiervâlpárnái vanhimeh-uv láá máttááttâlškuáttám anarâškielâ, mii lii šiev äšši. Maaŋgah vanhimeh koijâdeh kuittâg, maht kolgâččij kielâ ovdediđ, ko haalu toos lii mut aktiivlâš kielâmáttu váilu. Maht talle kalga? ¶ Albania = Albania ¶ Pertti Heikkuri já Nilla Tapiola čuávumin uásipeličuákkim ¶ Euroop stuorrâ váráduvah Aalpah já Pyreneeh estih kolmâ tavepiegâi peessâm Koskâmeerâ riidon Maadâ-Euroopân. Tobbeen lii čuuvtij lieggâsub ko eres kuávluin Euroopâst. Keesih láá tobbeen pakkâseh já arvettemeh, mut täälvih čuáskáseh já arvenalliih. Tondiet taat šoŋŋâdâh kočoduvvoo tälviarvešoŋŋâdâhhân . ¶ kupâlâstiäppustielâs.....118 ¶ ruškâdâs = ruskuainen 16 ¶ Juovlâmáánu 1990 (20 sijđod) numerist, mii lâi jo pelduvváid ivnenummeer já mast lâi válduteeman Säämi elleeh , čáálá Matti uáivičalluustis Lavâttes anarâškielâ návt: ¶ 1. Sahhiitâl uáppee kiäst lii jieijâs tipšohiävuš. Maid puoh sun parga taalist? Jis alnaad lii tipšohiävuš, maainâst jieijâd vuáttámušâin. ¶ Neđe väärild meeccist lâi káskástâh. Mut neđe pivdemân lâi lope tuše oovtâ ookon, nuuvt et uárree koolgâi jotelávt jo-uv siägguđ häppilin tâi stuárruđ nuuvt styeresin, et puávtáččij adeliđ liävtuid niätán. ¶ Eenikiellâm sämikielâ ¶  luámánijd . Anarâškielâ, čaabâkirjálâšvuotâ ¶ Kollekuáivum lii kuáđđám uáli pisovâš luodâid Pänituoddâr miäcán. Vuossâmuu kollekavnâm Avveeljuuvâst toovâi staatâ tutkâmjuávkku ive 1868. Virgálâš staatâ kocceem kollekuáivum aalgij ive 1870, já siämmáá ive ruuvnâ huksiittij Avveeljuuvâ taveriidon Kruunun Stationi-nommâsâš táálu staatâ virgealmai kocceempargo helppiđ. Kolle uccui meiddei källeevuáđust já ruukitoimâ lâi kuávlust koorâs 1900-lovo kyevti vuossâmuu ihelovo äigin. Tuoi loveivij stuorrâtooimah iä kuittâg luhostum já toi pasâttâsah láá uáinámuššân já mušton ulmui peivinaharijn já iäljárvuođâst. ¶ Viärdádâllâmdiet čäittip Pissojuuvâ (Bossekop) markkânij koskâmiärásii ihekävppilonottem siämmáá äigipaajeest (huám. Kyevtih markkâneh ivijmield) ¶ Käldeeh: T. I. Itkonen: Suomen lappalaiset II. Porvoo 1984. ¶ * Lájádâshuolâtteijee Pirkko Pieski ¶  mii Säämi ollâškovlâ/ Sámi allaskuvla Taažâ Kuovdâkiäinust ¶ puh. + 358 (0) 10 839 3163 ¶ 7. Lactarius thejogalus – Pikkurousku – Uccâruávsku U ¶ Ruonáeennâm (Tanska) ¶ – Luhhoost te Tálunjobžâ lii liijká-uv kiergânâm váhá išedistiđ, Assaaskuolgâ eeđâi. ¶  CEELHÂOPPÂ: A. Uusâ Tuáivuttep Riitvan ennuv luho já tiervâsvuođâ täst oovdâs sehe uáli ennuv kielâpiervâliivijd! ¶ Tuon jienâ Ánná kale tuubdâi, já tot ij lopedâm pyere. ¶ Lahtos 7 Proojeektvuávám sämikielâlij sajenoomâi nuurrâm- já vuorkkimprojektin ¶ raššoom. ¶ Talle huáppu šoodâi, Uulá usâškuođij lemnuid, muoi Piätáráin kaččâláim riidon, mun muorluáddumsaajeest kaivâstim kietân čieskâs. ¶ Helsinki = Helsig ¶ Teháliih hástuseh láá ennuu. Puoh sämitigeh kalgeh viggâđ toos, et jieijâs riijkâi virgeomâheh pyeredeh sämmilij eellimitile. Tuáivum taam pargoost lemin ävkki mii ohtsâšpaargon Säämi parlamentaarlâš ráđádâlmist. ¶ Ráidu-čáitálmâs. Kove: Jouni Männistö. ¶ Syyria H9 ¶ 19.30 Kieldum rähisvuotâ 22.30 Oskomettum, dokument ¶ “Eeči heiviittij luámus ain kuávžurááigán. Vietijm oho juuvâaln ubâ peerâ, mun-uv lijjim talle vuálá škovlâahasâš. Lijjim talle fáárust eeji suuhâmmaađhijn. Oođđim kärbisnjuuneest já morettim ain toos, et ko eeči suuvâi, te kuoškâ šaavvân aalgij kulluđ. Tot lâi Ryettikuoškâ, mii lii togo paajaabeln, já ton šaavvân kullui, ko eeči suuvâi savonist. Ko tom ij iberdâm, et mon räi eeči suhá já talle ko kuoškâ šaavvân aalgij kullut, te paldettij ucánjáhháá. Nahhaar čoođâ kullojiii kuoškâi šavâneh. Nube tááhust ááŋui jienah, já ko ááiruh teivâsii čáácán rávhuiduttii, lâi pyeri uáđđiđ.” ¶ Iđedist ij kiärpáš lam valagin puáránâm, mut voojij kuittâg pyerebeht ko jieht. Ubbâ peeivi Juhháán hoittái Liisá, viežâi toos purrâmuš já lâi suu skipárin. Eehid ko siävŋánškuođij, te Juhháán vyelgiškuođij kejâdiđ pirrâs. Kal Liisá mottoom ääigi piergiiččij ohtuu. Liisá lâi halidiđ, et Juhháán ličij lam suin, mut Juhháán vuolgij. Tääl te ličij suu vuárugis tutkâđ soojijd. Tääl ij tarbâšiččii leđe Liisást huolâst. Tot ij lam val nuuvt virkkuu, et vajaččij vyelgiđ meddâl muorâluámist. ¶ Jovnâ imâštâlâi, maht Haŋgal tom tieđij. Lâi-uv Kivs mainâstâm? Vâi lâi-uv Wieseh mainâstâm kiäsnii, kii lâi talle mainâstâm Haŋgalân? ¶ Olmooš ¶ vuáksá = sonni 10 ¶ Ko sun peesâi pááikán, sun kaačâi tállân jieijâs viistán, ko ij eissigin halidâm tiettiđ, maht suu eeči já enni láin muttum. Sun leehâi tiättur já kejâstij tijme. Sun kejâstij tom uđđâsist. Já val. Tot čaaitij kähcilovoovce kyehtilovvittânubaloh. Ij maggaargin jiermi. Mailm muttum lâi kiergânâm jo viehâ kuhás, ige sun tääl innig tiättâm, mon ennuv sust lâi äigi. ¶ Syelipivdee uáiná muu já mun kaačâm nuuvt tego gepardi, mut syelipivdee káččá fáárust. Viiđâ miinut keččin sun ij innig vaje kaččâđ. Mun uáinám, et sun lii 200 meetter keččin must já tääl must lii päddi já viermi. ¶ Biodiversiteetsopâmuš uásipeličuákkim meridij juátkiđ aalmugijkoskâsii artikkâl 8(j)-pargojuávhu mandaat já asâttij pargojuávkun uđđâ pargoid. Čuávuváá aalmugijkoskâsii artikkâl 8(j)-pargojuávhu čuákkim tuálloo 2015. ” Uásipeličuákkim miärádâsah uáivildeh tom, ete aalmugijkoskâsii artikkâl 8(j)-pargojuávhust láá puátteevuođâst ennuv pargoh. Veikâ pargojuávkku lii vuáđudum koskâpuddâsâžžân, te tot lii keevâtlávt ubâ sopâmuš fastâ uási. Suomâst uásipeličuákkim miärádâsah uáivildeh lase pargo biodiversiteetpargojuávkun sehe aalmuglii artikkâl (8j)-pargojuávkun, mon puátteevuotâ já jotkâ kieđâvuššojeh taan čoovčâ” Näkkäläjärvi tiädut. ¶ Kočohánnáá kyessi ruttij uáivis olgos já lappui te-uv tane kunâi siisâ. Enni lâi kámárist já lâi uáinâm, et tot lâi kaačân moonnâm pooráá paijeel. Mun eettim Uulán: ¶ Ko Sakarias čuážui álttár paaldâst, almostui sunjin fakkist eŋgâl. Sakarias suorgânij čuuvtij. ¶ tuubdâ st já naanood , et algâaalmugân kullee ohtâgâsâin lii vuoigâdvuotâ puohháid aalmugijkoskâsii vuoigâdvuođâst tubdâstum olmoošvuoigâdvuođáid olgoošthánnáá já et algâaalmugijn láá kollektiivliih vuoigâdvuođah, moh láá velttidmettumeh toos, et toh láá lemin, toi pyereestvajemân já olesovdánmân aalmugin, ¶ Kuuloold puohah pottii árvutävirijdiskuin maasâd riidon. Muumieeči lâi čokkim meerâst rievdâm kooldâid já rähtiškuođij tain puárree. Nisonieidâ čaittâlij räämist muorâroonnigis. Mij pyehtip pieijâđ tom puárree oolâ já viešidiđ tom pááikán, Muumieeči eeđâi. ¶ Skieri urbe lii riävská hyelhi kiärun nubbe váldupurâmuš tuodâralaččijn já nubbe lii myerji joba tälviv-uv ton suujâst, et tuodâralaččijn ij pissáán muotâ piegâi keežild ubâ tälvivgin. Veikkâ skierri ij lahkin áhtánâs muorâ, te kuittág tot lii peessâm joba elleekován-uv. 1970-lovo suulâin rahtui filmâ, mii čaittui ereslasseen teatterijn já TV:st-uv. Tot mainâstij Kietâruottâs kuávlu sämmilij puásuituálust já eelleekove nommâ lâi Skierri . Lyemečuággee puáhtá še vuošâstiđ käähvi skierrituuláin, jis pyereebgin muorâ ij lah aldasijn. Skierritullâ sáttá piäškáástâllâđ já koškâđ váhá iilâid, mut paahâs tot lii. ¶ Säämi parlamentaarlâš rääđi saavâjođettemvuotâ Ruotân ¶ – Iä čuoškah kivsed munnuu. Muoi uáineen áhhoin stááluid jeegi nubebeln já tiervâtteen sii, Matti čielgee moovtâ. ¶   Aanaarsämikielâ kielâpiervâl Anarâškielâ servi Niemelä Taina ¶ Sorjompäddi lii suuilâs, mast lii tuše ohtâ päddi, mii lii čoonnum muorâuáksán. ¶ * Toimâtilehuolâtteijee Pauli Vuolab ¶ Eanadállu (tavesämikielâlâš spellâ) ¶ kuáti ¶  ko Já tot njeeidij mii rähis lanjâsmuorâ ¶ Tobbeen lavluu mii lasseen ovdâmerkkân Lahden konservatorion kanteletrio, Lieriäiset já Dragon Steel Band. Mij keejâim já kuldâlijm meid rap já rhythm and blues -bäändijd, toh lijjii häävskih já pyereh. Oppeet vuolgijm puurrâđ Puolala škoovlân já tom maŋa mij moonâim hotellin molsođ pihtâsijd já vuolgijm Karibian vuoijâđ. ¶ Elmer kuáivui äitistis sino čyeppes já siämmást jo uigâškuođij tom ovdâsmaŋas sino alne – illá ij surrum sino čyeppest hiäŋgájeijee joohton. ¶  tááloin) ¶ Ehidist eelijm Norma Ojala perruu lunne säävnist já tot lâi muu reekkig mield niäljád sävni, kost eelijm. Säävni maŋa Norma faalâi mijjân purâmuš já peesâim oppeet puurrâđ vildâ kode piärgu. Ehidist love suulâin maacâim já moonâim njuolgist nohádiđ tast ko iđedist lâi 5.30 paargon vuolgâ. ¶ Tuám 13:1-16:31 ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 87 ¶ fiskisvuoivâssyeini keltamaksaruoho ¶ riävtui = oikeasti 153 ¶ – Vuoi kaavhâd! Išepoolis hirmástâlâi. ¶ Návt maŋeláá lam-uv mielâstân nabdam, et ma jemuš tuođâlâš lyemeihe lâi talle ive 1955, m on maŋa kale še láá lamaš šiev lyemeiveh, mut iä nuuvt pyereh ko talle. ¶ Kandâ Matts (Matti, š. 1760) naajâi Birthe Larsdotteráin. Sunnui šoddii kulmâ kaandâ Mathis , Ole já Lars. Ive 1801 peerâ aasâi Tiänu kieldâst. Sij ožžuu áigápuáđus puásuituálust. ¶ Sämitige haldâttâhhovdân ááigán 1.2.2014-31.1.2015 lii väljejum Pia Ruotsala, kote lâi virge áinoo occee. Pia Ruotsala lii sämitige sosiaal- já tiervâsvuođâčällee. Sun lii toimâm má. haldâttâhhovdân 18.10.2013 rääjist. ¶ Ennuv adoh. šaddaaš jävri Ennuv loddešlaajah. ¶ 29 ¶ Sämikielâliih peivitipšo-ohtâduvah Suomâst ¶ Moh elleeh láá tast peerusthánnáá aktiivliih? ¶ Mätki Rooman ¶ CD-proojeekt jottái ive 2005, mut anarâš ráp šoodâi jo ennuv tooleeb. Amoc ráppááškuođij, ko lâi káávcád luokkaast. Vistig rápkielâ lâi suomâ, mut váhá maŋeláá sun uáiniškuođij máhđulâšvuođâid meid anarâškielâst. Anarâškielâ fonetiik taha rääpin mystisâš elemeenti, maggaar ij syemmilâš rääpist táválávt eissigin lah. Sust lijjii motomeh ráp-pitáh mikseri.net -internetsiijđoin, já kuldâleijeeh - veikkâ iä kielâ máttâmgin - lijkkojii. Amoc uđâbeh pitáh iä innig lah mikseri.neetin pieijum, siijđost ij lah sunjin ennuvgin ävkki. Pegâlmâsvuotâ šadda jo nubenáál. ¶ Stivrim/kuvvim/čuoppâm: Eero Mattus ¶ Jieččân puátteevuotâ lii ucánjáhháá epičielgâs, jiemge tieđe vala mii tobbeen lii. Kenski toos kuleh peerâ já párnááh, sehe pargo. Tast kuittâg lam vises, et šoodâm porgâđ vala talle-uv sämikulttuur pyerrin ovdâmerkkân sierâlágán projektijn. Almolávt juurdâštijn uáinám sämmilij puátteevuođâ čuovâdin, ko jis mij rooččâp ton oovdân tääl, te turvip ton siäilum. ¶ 1. Luvâttâl enâmijd, main lii ristâlippu. ¶ Magga Ulla-Maarit, II värisaavâjođetteijee ¶ viežžâđ nuke. ¶ Ehidâsâst mij muštep Jeesus riistâjäämmim. Golgata riistâst Immeel áinoo Alge, Immeel Lääbis, kulgâttij voorâs já jaamij ubâ maailm peeleest. Kristus rummâš já voorâ sakrameentâst riistâst uhredum Kristus skeŋkkee jieijâs mijjân. ¶ teddilem valmâštui ive 2000 ¶ - Hyi hels--! Tääbbin haajijd tot fabrik, Ánná palijdij ohtuunis ko moonâi viežžâđ jieijâs polgupyerá, mon sun lâi váldám fáárun. Pyerás sun lâi-uv jo kaavpugist čuuvtij kiergânâm ahevuššâđ, ko ain koolgâi bussijn jotteeđ já mäksiđ tast. ¶ PARGOPITÁH ¶ – Maid tun tuušijd sáárnuh! Tun jieh almoot tom jieh kuussân - jieh kuittâg muu noomâst. Mun jiem ááigu tom heeppâd kyeddiđ loppâelimân! ¶ te puohah pottii tállân išediđ ucâmijn. ¶ Ko Jeesus poođij uáiváámuu viistán já ooinij huilusuáitteid já šlamâdeijee olmoošjuávhu, sun eeđâi: ¶  tom. 4) Jovnâ: Lamhân mun kale. ¶  relatiivcelkkuu Mun lam lamaš tavesämikielâlii peivikiäjust Anarist já jottáám sämikielâlii vuáđuškoovlâ vyelitääsi Menišjäävrist já pajetääsi Anarist. Tääl lam luhâmin Säämi máttááttâskuávdáást, Tuáivunjaargâst puásuituáluirâtteijen já vuárupoojijn Avveel luvâttuvâst. Muu ulmen lii čođâldittiđ tutkosijd täin oppâlájádâsâin. ¶ ÁIMUVERSOLIIH ŠADOH 7–9 já 11–14 ¶ cegâttij šiljon máálámsteellig. Muumieeči ¶ - Uđđâ kielâpiervâltáálu huksiimist Anarân, moos väljejui Ari Honkavuori. ¶ di. Čielgiittâs kalga toohâđ Tave-eennâmlâš sämiaašij virgealmaiorgaanân. 8 § Ravvui nubástuttem Tave-eennâmlâš sämiaašij virgealmaiorgaan puáhtá nubástuttiđ taam raavânjuolgâdus. - - - Taan raavânjuolgâdus sajan, mii lii nanodum kirjálâš monâttâlmist 29.2.2008, puátá 1 peeivi syeinimáánu 2004 nanodum raavânjuolgâdus. ¶ Návt tábáhtui. Puohah purrii já juhhii. Vuoi, maggaar ávumáláseh! ¶ Tuáijim: Luumu Eräpuro ¶ Oulujávri D3 ¶ SPR váátá, et luáštuid kalga kepidiđ merhâšitteht. Kioto protokollaast luáštui kepidem viärdádâllâmmuddon lii adelum ihe 1990. SPR uáiná, et tuše oovtâ ive luáštui asâttâm viärdádâllâmmuddon kohtâl jieškote-uv staatâid epitäsiárvusávt já addel máhđulâšvuođâ tilán, mast tuođâlávt motomeh staatah iä taarbâš ollágin toohâđ luáštukiäpádâsâid. SPR iävtut, et viärdádâllâmmuddon liččii staatâi koskâmiäráliih luáštuh iivijn 1990–2000. SPR váátá, et staatah kalgeh kepidiđ šaddovisteluáštuidis taam koskâáárvust 40 % ive 2020 räi já 90 % ive 2050 räi. ¶ Čuuvtij imâštâlân Heeihâš koijâdij korrâ jienáin: ¶ Auditorio Dolla. ¶ 44 ¶ Avveeljuuhâ = Ivalojoki ¶ Säämi lippu spiekâst čielgâsávt Tave-enâmij liipuin, main puohâin láá ristâkovoset. Säämi liipu ruopsis rieggee kovvee piäiváá já čuovjis rieggee máánu. Liipu kovearttâ puátá nuáidiruumbust já Ruotâ sämmilii Anders Fjellner (1795–1876) tiivtâst Biejjie-baernie ađai Piäiváápäärnih. Fjellner kovvee tivtâstis sämmilijd piäiváá nieidân já kandân. ¶ Meid párnááh láá tiervâpuáttim markkânáid! Säämi párnáikulttuurkuávdáš Mánnu uárnee párnáid tyeji- já puđâldempáájá tme 10.00–12.00. Páájáást valmâšteh širottâsâid ärbivuáválijn materiaalijn. ¶ Láim togo Seeibâgluovtâ jeegi rasta puátimin toin savzâčurruin, jeegist lijjii ojah koivum kyevtipel luodâ. Tot stuárrâb vierccâ, kote muu-uv tuohkâlij, kuápulij mottoom saavzâ já savzâ ruotâstij já vierccâ raccastij toin savzáin taggaar hirmâd sáttoin já savzâ ko skirviittij te tot vierccâ roovâi kávukkozâi ton timmâ raavin. Muoi Ábrámáin kessijm tom viercâ raavist pajas já kal tot lâi oles uáinus, muoi pessáim povvâstiđ. Ko muoi juovdáim toin savzâčurruin Nuuvdi keezi šiiljon, te Nuuvdi kálgu keejâi tom savzâčurruu já koijâdij: ¶ - nissoon, nuorâ 4 ¶  [aalgij 8. Šadoi lasanemvyehi, mast lieđikovjâ sirdâšuvá ¶ peeđeečtijn = telmiessä 151 ¶ Karim kejâstij Joovnân já Jovnâ tieđij, et tot lâi tiervâttem, mut ij tiättâm maht koolgâi västidiđ toos. Maiden sun ij kiergânâmgin, ko Karim jurgâlij uáivis uđđâsist Haŋgal kuávlun. ¶ Giellagas-instituut lii Oulu ollâopâttuv humanistlâš tieđâkode sierânâs ohtâdâh, mast máttááttuvvoo ¶ Almalâš Iäččám. Mij kijttep tuu pargoost já tooimâin, moin mii kieđah já jurduuh tuáijojeh uđđâ tuojijd. Mij kijttep pargoskipárijn já pargo–ohtâvuođâst, mast uážžup palvâliđ jieškote–uv jieijâs lahjijgijn. Lasseet mii osko toos, et tun adelah puátteevuođâ já tuáivu talle–uv, ko eellim oro lemin tušástuttee já soro já kiärdámuš čuávvuv mii tego suoivâ. Tipšo mii addâgâsadelem saanijn, nuuvt et pisoččijm siskelâš tááhust rijjân. Kuulâ mii mii Pestee noomâst. ¶ Talle Hiärrá eeđâi Samâlân: “Jiem haalijd innig Saul israellij kunâgâssân. Vuolgâttâm tuu Iisai luusâ Betlehemân. Mun lam meridâm, et ohtâ suu kaandâin šadda kunâgâssân.” ¶ Sämitige saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio, tiina.sanila-aikio(at)samediggi.fi ¶ Antti Heikkuri ¶ Jotunheimen E3 ¶ olášuu, koska sämmilij vuotân Suomâ luándu maaŋgâhámásâšvuođâ já pištee kevttim strategia já toimâohjelm valmâštâlmist. ¶ 1. Agaricus bisporus – Viljelyherkkusieni – Viljâlemherskukuobâr U ¶ 6H 2 O+6CO 2 + piäivááčuovâ → C 6 H 12 O 6 +6O 2 ¶ Vääččir = Vätsäri ¶ 10. Ele háputtâl jieijâd aldemuu pelikyeimi, parg eid, käärji , elege maiden, mii sunjin kulá. ¶ Stivrim: Suvi West, kuvvim/čuoppâm: Anja Ahola ¶  já Säämi kulttuurkuávdáš lii vuosâsajasávt uáivildum sämmilij jieijâs kiävtun. Tast lii meeri šoddâđ Suomâ sämmilij jiešhaldâšem sehe ellee já ovdáneijee sämikulttuur symbool, mon kuávdášlâš toimâlâš uáivilin lii sehe kattiđ ärbivuáválâš kulttuur já ovdediđ sehe uđâsmittiđ säämi ohtsâškodde-eellim. ¶ Suáládem 7, 10, 41; 9 ¶ pasâttâsčääsih.....101 ¶ b. 50 o N já 10 o E ¶ Taam oppâkirjeest láá nelji biologia já kyehti eennâmtiäđu uási. ¶ “Immeel išedus munnuu mušteđ tom” , suoi eeđáin. ¶ 100 - 200 gr pasâttâssân pááccám kääni, suovâkyeli teikâ piärgu ¶ Kaava tuhhiittem já nanodem ohtâvuođâst kalga keččâđ, et Natura-kuávlui luánduhaamij já šlaajâi eellimpiirâs ij hiäjuduu. Kaava vaikuttâsâid kalga árvuštâllâđ ovdil kaava tuhhiittem tâi nanodem. Kaava, mon árvuštâllâm vuáđuld lii uáinimist, et tot hiäjusmit vijđoduv taid luánduáárvuid, moi tiet kuávlu lii valdum Natura 2000 -viärmádâhân, ij uážu tuhhiittiđ ijge nanodiđ. Kaava naanoodmân puáhtá leđe eromâš tergâdis almos oovdâ tááhust págutteijee suijâ, mii lii čielgejum ovdiibeln saajeest 2.4. ¶ Joona västidij: ”Mun lam hebrealâš já palvâlâm Hiärá, alme Immeel, kote lii sivnedâm meerâ já eennâm.” ¶ – Tállân kalga puáttiđ kameráin tohon! ¶  västid  lohtâseijee Nuorâi taaidâtábáhtus ¶ Sun kejâstij vala tijmásis, mii lâi váhá vááijuv vittâ ehidispeiviv. Eidu taandiet sun lâi vala annaam huápu-uv, et lâi kiergânâm čovduu viežžâđ naaburis kuuvl, kote lâi onnáá eehid vyelgimin ubâ kuhes mánuppajan mottoom tutkâmmáátkán já lâi táttum Ante kuátiorron ton ááigán. Kuus naabur lâi vyelgimin, tom ij Ante ubâ lam šoddâm koijâdiđgin. ¶ Kove: Pirita Näkkäläjärvi. Almostittum kovvejeijee luuvijn. ¶ Taaidâtábáhtus koveráiđu ¶ e-mail: anja.kaarret@yle.fi ¶ pikkurousku ¶ 5. Maht murdum tähti puárrán? ¶ c) Mane +4-ciäkkásâš čääci lii vyelemustáá ¶ Junná vaazij fabrik kyelihaali kuávlun. Peivi lâi eidu pajanâm já paaštij vuonâ nubebele riddopahtijd kolleivnijn. Lâi jalahâs, ij lam miärkká, nuuvko távjá läävee. Lássáá alne kaijuuh vuordâččii kyelikárbáid. Kukken äävi mield oinui hurtigrute vyejimin Čäcisuolluu já Kirkkonjaargâ kuávlun. ¶  jieht. Mij TOOIMÂSTIVREJEIJEE sajasâšvuođá ááigán 3.9.2012 – 20.5.2013. Stivrejeijee toimâsaje lii säämi kulttuurkuávdáš Sajosist. Asâttâsvuáđustâslâš tohálâšvuođâvátámâššân lii sämitiggeest adelum asâttâs (1727/1995) mield pargo vaattâm škovlim já lasseen váttoo sämikielâ táiđu. Pälkki miärášuvá sämitige pälkkivuáháduv mield já lii enâmustáá vátávâšvuođâtääsi IV/III luoka miäldásâš (vuáđupälkki 2 448,54 eurod/mp). Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 31.8.2012 tme 16.00 räi čujottâssáin Sajos, 99870 Aanaar. Lasetiäđuid pargoost addel haldâttâhhovdâ Juha Guttorm, puh. 010 839 3102. Anarist 20.8.2012 ¶ München F6 ¶ JMV: Kuovskâsâid láá tovlááh ulmuuh kiäldám, et taid ij koolgâ pilkkediđ, toh koddeh. ¶ Jiem mušte, kalle tide finnijm vala uštemáin, mut maŋgâ kuittâg. Lâim Kiävunjäälmist vissâ-uv muáddi iijâ, jeđe vyeijilijm moottorkárbáin mietiviirdán Saarel kulij. Ko hurgottijm Puáđupove vuálus, te oppeet poollim hirmâdávt, ko liähtu kale lâi muu mielâst hirmâd koorâs. Peesâim kuittâg torvolávt Puáđupove vuoluubel já viljâm paasij-uv togobeht kárbást meddâl já moonâi uuccâđ pyerás, moin sun vuájáččij ohtuunis Saarelân. Tääl kárbást lijjii tuše kyehti rävisulmuu já mun, et lastâ lâi ennuv keppisub. Tääl muu mielâst käärbis huurgij vala-uv jotelubbooht. Čääci luoddânij kárbá njune kuábbáá-uv pel siämmáánáál, ko voccâmuotâ luoddân muotâaura suájáin kuábbáá-uv pel auto. Vuojijm kuulmâ táálu lappâd já maaŋgâi puvij vuálus, moi noomâid jiem talle vala tiättâm. Mätki Saarelân ovdánij viehâ jotelávt já ko laddijm Saarel riidon, te Juhháán-Uulá lâi jo tobbeen. Sun lâi vuáijám pyeráinis pálgámield vala-uv jotelubbooht ko mij, veikkâ mist lâi mietivirde já moottor kárbá moojiikeččin. Lijjim puáttám vuossâmuu keerdi avestân Saarelân. ¶ Luándust kaijuuh usâsteleh cuávis čääsist jamâ kuolijd, tiivrij suovsâid, rapuelleid já šlieddâelleid. Kaavpug kaijuuh kävnih valjeest purrâmâš hamânijn, torijn já ruskâpaaihijn. Táálunkuávlust toh čuávuh kendimtraktor já hurttoh mááđuid. Kaijuuh láá-uv masa puohporreeh, já uáppih älkkeht kevttiđ uđđâ raavvâd, tegu ulmuu meddâl leggistem pasâttâsâid. ¶ – Ete maid tun lah smiettâm? ¶ Nuorttâmeerân ištâdeh jyehi ive miljovnijd kuolijd, eres lasseen merâluosâid já merâkuávžurijd. Ištâdmijguin torvejeh kyelinaalij siäilum. Ištâdmeh láá teháliih nuuvt áámmát- ko astoääigikuálásteijeid-uv. ¶ já puovtij tom kyessis njune oovdân. ¶ Ollâškoovlâst kuittâg huámášim, et munhân lam “šoddâdum” sämmilâžžân já säämi vuovvijn, muu huámmášhánnáá. Tiäđám tom tääl, et lam sämmilâš já tondiet luuvâm-uv máttáátteijen, vâi puávtám sirdeđ kielâ nuuvt maŋgâsân ko máhđulâš. ¶ e. Lii-uv väldikodde siseennâm- vâi riddoväldikodde? ¶ Toivo West čäällim 5-6 luokai eenikielâ oppâkirjeest almostui tääl nubbe teddilâs. Kiirján kullojeh meid ovdil almostum pargokirjeh 5- já 6 -luokkáid. ¶ » ¶  uáivipoovčâs. Ovdâmeerhah, dij: ¶ – Jieh-uv tun tieđe? sun keejâi vala muu. ¶ Puškolode murâšlâš huuihâs já puljârdem lii vaarâ uápis jienâ miätá Säämi. Puškolodde värree Sáámán vyesimáánust já vuossâmuuh lodeh varriiškyeteh kuhás Viestâr-Afriikân jo kesimáánust, veikkâ iänááš lodeh vyelgih-uv iäskán porgemáánust. ¶ Sämitige lekkâmjuhleest Ucjuuvâst ¶ Puurâ  mii  málásist! ¶ Maađij káávpán lii mokkáá já luákkáá, mutâ ákku vuájá autoin čeepiht já rávhálávt. Sun ij laavii hurgottiđ. Maađij alne já piällást láá meid poccuuh. Keessiv čuoškah já myevvireh kirdeh meeccist já kivsedeh poccuid. Poccuuh puátih meeccist maađij oolâ čuoškâin já myevvirijn patarâsân. Maađij piällást šaddee njaalgâ šadoh meid hokâtteleh poccuid meeccist. ¶ – Hahaha! Muumi povvustij. Fättejimba tuu! ¶ čielgejuvvojii suáittimáin kieldáid/kieldâovtâstuumijd/staatâ ohtâduvváid tâi čielgejuvvojii sii päik ¶ **Maid Tarzan eeđâi, ko ooinij kulmâlov virdehiäppušid riddoost? ¶ Skarfâ lii loddenalijdân uđđâ puáđulâš ¶ d. Mane maaijuv tuálá kuáđis uksânjäälmi čääsi vyelni? ¶ Balkan njargâeennâm K3 ¶  láá Já talle Andârâs viiljah vuájálittii Mooni meddâl ubâ kaavpugist. Ohtmottoom kissáin arvâlij, et taat lâi kiđđâjuhle puoh hittruumus ohjemnummeer! ¶ “Peenuv.” ¶ Binna Bánna párnái radio ¶ Páárnáš šadda. ¶   kaivaamin meerâ. Muumieeči čokánij Nisonieidâ ¶ Pariisi, Lyon, Marseille, Seine, Garonne, ¶ Suomâ 5 eennâmraapoort biodiversiteetsopâmuš olášutmist Suomâst (eŋgâlâskielân) ¶ Omin sanoin © Kotimaisten kielten tutkimuskeskus 2009 ¶  mon - Teejâ? Heikkâ hiämáskij. Ij tääbbin lah teejâ. ¶ Elias Lönnrot toovâi 11 mätkit, moin uđđâivemáánust 1841 álgám nubben majemuš mätki ađai lovváád mätki, mii lâi nubbe nk. stuorrâmätki koskâldui njuhčâmáánust passâmuáđulâšvuođâi keežild. Mätki jotkui 31.10 já tot uulij puoh olgomustáá ađai Kiemâst Anarân, Tave-Taažân, Kuáládâhhân já Arkaŋgelân. Siämmáá nuurrâmmääđhist sun čoogij ereslasseen anarâš kielâaašijd. Mätkikyeimin láin aalgâst taažâ kielâtotkee Nils Stockfleth sehe Suomâ hiäimu kävnee Mathias Alexander Castrén (1813 - 1852), kote syeinimáánust 1842 tolliittij samojedij enâmááid. Lönnrot vuolgij čäcikiäinui mield suhâkielâ vepsä sárnoi juávkun Ojatti-juuvâ kierruid. Meid tavevepsälijn čoggum tiäđuh kielâst já aalmugtivtâlâšvuođâst šoddii maŋeláá suomâkielâ professuur várás rahtum náguskirje amnâsin. Lönnrot uásild mätki nuuvâi roovvâdmáánust 1842. Majemuu määđhi sun toovâi Eestienâmân 1844 – 1845. Nuurrâmmađhij lasseen sun tooimâi išetuáhtárin Oulust 1832, Kaajaan pirrâdâhtuáhtárin 1833 – 1854, suomâkielâ professorin Aleksander ollâopâttuvvâst 1854 – 1862 já syemmiláš-ruátálâš sänikirje toimâtteijen 1862 – 1880. Elias Lönnrot jaamij Sammatist 19.3.1884 masa 82 ihásâžžân, mon kalga tallaa ááigán kullen toollâđ ollâ ahheen. ¶ teermâi mield. Tavlustuvvâst uáiná, et veerbâ πληρόω peht morfeentääsi räi sänitärhis ¶ » ¶ 50 rammid vuojâ ¶  partisiip Matti Morottaja ¶ Ruotâ táiđá leđe syemmiláid puoh aldemus ránnjáeennâm, ko Suomâ lâi čuođijd iivijd Ruotâ kunâgâskode nuorttâuási. Maŋeláá čyeđehtuhátteh syemmiliih värrejii Ruotân pargo uuccâđ. Tamppâmätki Ruotân lii ain-uv pivnohis vyehi viettiđ uánihis luámu. Suotâstâllâmmuorâstuvâin puávtáh kuáhtáđ aaibâs ellen “tobdosumosijd ruátálijd” : Peppi Pitkätoosu, Káttu-Kassisii tâi Ronnjá Riävvárnieidâ. Maaŋgâin valastâllâmšlaajâin Ruotâ lii syemmiláid “rákkásumos vajalâš” . ¶ – Vuošâdijn njivle láppoo, eeđâi ákku já smäävidškuođij kuobbâr iäbbárân. ¶ Kuáskimjáávráš TII.1963 Kotkajärvi Váásku já Kiäptuvei kooskâst. ¶ Njoobžah keččii nooidijd imâštâlân. ¶ Parâpargoh ¶ Säämi parlamentaarlâš rääđi (Suomâ, Taažâ já Ruotâ sämitigij oovtâstpargo-orgaan) aalgât 1.1.2013 ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát-/reesuurskuávdáá vuáđudemproojeekt, mii nohá 30.6.2014. Proojeekt válduruttâdeijee lii EU Interreg IV A Nord Sápmi já pargo vuáválâš olášuttem várás Suomâ sämitigge ocá ¶ Sämitige almos toimâttâh lii varrim eres vistijd Aanaar Rivdulân (Vasatokka kiddodâh). Uđđâ čujottâs lii Angelintie 696, 99870 Aanaar. Kielâ- já škovlim- sehe oppâmateriaaltoimâttuvah láá Aanaar markkân kuávdážist, čujottâsâst Lehtolantie 1. ¶ 5. Tievâsmit ruossâháá ¶ Suomâkiel jurgâlemvaastâ ¶ - Saijoos häärjipaajeedmeh 14.4.2011. Luuvâ tiäđáttâs. ¶ Jurgâttâl riddokeeđgijd já puáimu tiivrijd, maid uáináh. ¶ 9B Stuorrâ šiljostâhnaavit paččeemsoojijn kiävttoo uđđâsumos tekniik. ¶ 1. ¶ Säämi kielâtaho – palhâšume säämi tyeji, mon rähtee lii valjim Sami Duodji ry. Palhâšume lii tyeji, suáhipäähist rahtum kääri já ton lii ráhtám tuáijár, lehtor Ilmari Laiti Anarist. ¶   Nesessiivveerbah: Jääskö Neeta Inari ¶ – Raapoort šadda tiättun staatâi haldâttâssáid, sämmiláid já almolávt tot oovdânpuáhtoo OA olmoošvuoigâdvuođârááđán. Haldâttâsâi já sämmilij ovdâsteijein lii máhđulâšvuotâ leđe mieldi olmoošvuoigâdvuođârääđi čuákkimist, mii lii almolâš, muštâlij Anaya. ¶ Jis loho lii uáli ucce ađai šlaajah tâi juávhuh láá uccáá verdittijn ohtâgâsâi miärán, te kuávlu lii tuođânálásávt jo-uv putes tâi čuuvtij nuáskum. Keččâmáin jäävri, puávtáh viehâ vissásávt miäruštâllâđ, kuábáš lii rievtis molsâiähtu. Jis loho lii stuárráb, te kuávlu lii luándulávt lijgešoddâm tâi ucánjáhháá lijgešoddâm. ¶ b. Čääli sárgái 4-6 oolâ, moos rapu kiävttá juolgijdis. ¶ Tággáár tamppáin mii tastoo vuálgáččijm Saimaa kanavan (ruošâk. Сайменский канал, Saimenski kanal) já tothân lii čácádâhkiäinu, mii ovtâstit Saimaa čácádâhkuávlu Lappeenrantaast Viibur pehti Suomâluohtân. Kanava vihkui kiävtun ive 1856 já Moskova ráávhust ive 1940 kanava paasij uásild Sovjetlitobel, mut ive 1963 Suomâ laiguuttij tom olssis 50 ihán. Láigusopâmušâst rahtui uđđâ hammiittâs ive 2008. Saimaa kanava Suomâpiälááš uási lii ollásávt Lappeenranta kaavpug siste, já ton kukkodâh lii 23,3 kilomeetterid. Ruošâpiäláá uási kukkodâh lii 19,6 kilomeetterid ađai kanava oleskukkodâh lii suullân 43 kilomeetterid. Oleskočâttâh Saimaast Suomâluohtân lii 75,7 meetterid já tast láá käävci topâlduvvâd, moi kočâttâhaloduvah láá 5,5 meetterist 12,4 meetterân. Kanava paijeel maneh čiččâm lehâstemnáálšalded já kuttâ táválii šalde. Kanava kobdodâh lii 50–60 meetterid já ton jieŋŋâlvuotâ lii enâmustáá kuttâ meetter. ¶ já ¶ 1. Nijtto lii čuovâdis šoddâmsaje ¶ Já nuuvt ahevávt keevâi, et ij Keđgijäävri kirhoost pááccám mihheen cuápcuvâš mušto, tastko tot puolij siämmáá peeivi (30.6.1937) ko pispe Mannermaa rokke viihkâi Avveel rukkoosviste.”. ¶ 11.00 – 11.50 Pargopáájá: sujâttem Matti Morottaja ¶ sijđoh: 95 ¶ Jis jieh tuolmâ enâmân sabbaat jiehke vyeje jieijâd hiäđuid muu pase peeivi, jis nomâttâh sabbaat ilo peivin já Hiärá pase peeivi kunnee peivin, jis kunnijâtâh tom nuuvt, et jieh jođe jieijâd ašijdâd maajeeld, jieh kaavpâš jiehke vyeje jieijâd hiäđuid, te talle uážuh ilodiđ Hiärást. (Jes. 58:13-14) ¶ Čohčâmáánu 1996 (24 sijđod) nummeer válduteeman lâi Stuorrâvuonâ markkâneh já uáivičalluu teeman oppeet muččâdvuotâ čallust Mučis njune návt: ¶ 0,5 litter luámmáneh ¶ — Lii-uv pänituávtir varâlâš? ¶ 1. Nähkisuájáh láá tivreporreeh. ¶ Koss´eennâm lii lamaš tovláá ääigist luodd´iärusaje. Ovdil Ucjuv maađij valmâštum Koss´eennâm pehti láá jottáám já ijâstâllâm nuuvt Ucjuv kuávlun, Reisvuonân, Ijjáávrán já Čivtjuuhân-uv mannee ulmuuh. Ovdâmerkkân Čivtjuv pygálus ääigi sattii leđe ijjâkyesih maaŋgâi luvij mieldi. Jis tupán iä innig šiettâm, te lijjii vala tiet ovdilmainâšum mielkkikáámmâr, láátu, já val sävni, kost ijjâkyesih puohtii nohádistiđ ijjâkyevdiláá. Onnáá peeivist Koss´eennâm táálu lii ain-uv aassâmoornigist já pirrâivvááš kiävtust. Tobbeen áásá tääl Kaabi Hansâ emedijnis kuávttáá. ¶ Sun, kii lii kočodum Villen keejâi val kuávská, mii lâi nuuvt viijses. ¶ Puávtáh toohâđ sparkkemtutkâmuš ¶ – Láá-uv toh pillâšum? Ákku koijâdij. ¶   Oppâmateriaal ¶ Kove: Ilmari Mattus ¶ Lappi 50 ¶ Anarâškielâ kielâjurgâleijee virge ¶ Artikla kuáská Suomâst sämmilijd. Sopâmuš artikla 10 (c) kenigit sopâmušuásipeelijd suojâliđ já movtijdittiđ biologilij resurssij vuáválii kevttim ärbivuáválij kulttuurlij vuovij miäldásávt, moh heivejeh suojâlem já pištee kevttim vátámâššáid. ¶ – Tääl te mij jäämmip puohah tego luttihááh! Išediđ! ¶ Njurgoi tiättoo Säämist väniraavâdlâš jaavrijn já nanosumos nääli lii Viestâr- já Tave-Säämist. Suomâ pessimnäällin láá árvuštâllâm 1~000–2~000 paarrâd. Njurgoi lii peivivärrejeijee já varriistâlškuát syeinimáánu loopâ keččin roovvâdmáánu räi Atlant nuorttâriddoid, sehe Nuorttâ- já Tavemeerân, jeđe máccá Sáámân vyesimáánust. Njurgoi tiättoo 14 päikkinoomâst. ¶ Mii Pestee Jeesus Kristus. Tun ettih, et puohah, kiäid pargoh já nuáđih teddih, uážžuh puáttiđ tuu kuuvl. Tun lopedih vuoiŋâstâs. Mij–uv puáttip tuu kuuvl, mij, kiäid huolah teddih, mij, kiäid eellim keččâlâd, mij, kiäh ep ubâ tieđegin, maid mij kolgâččijm ruhâdâllâđ. Mij tuostâp puáttiđ, tastko tun jieh asâttâm vátámušâid ege iävtuid. Hiärrám, adde mijjân vuoiŋâstâs, teevdi mii jieijâd rávhoin. Kuulâ mii, tun, kote iäláh já haldâšah Eejijn já Pase Jieggáin ain já avalávt. ¶ Jieškote-uv kyeleh pivdeh ravâdis jieškote-uvlágánijn soojijn. Maaŋgah šlaajah láá spesiaalâšum raavvâdhaahâmstis. Taat tiättoo eres lasseen kuolij njäälmi ráhtusist. ¶ 147D, 148A ¶ Ive 1992 almostui jienâkirje “ Sigá maainâs ”, mon toimâttij já luuvâi Matti Morottaja. Mainâseh láá čuákkejum Inarinlappalaista kansantietoutta -kirjeest. ¶ nommâloppâ = nimiloppu 53 ¶ – jyelgih eenâb ko nelji paarâ ¶ 70 ¶  váldusääni Čuákkimmiärádâsah ¶ pronomineh iänááš merkkejuvvojeh veerbâi ohtâvuođâst, eromâsávt celkkuu aalgâst. ¶ Avelist 1.10.2014 ¶     5 NUORTTÂMEER ¶ 16-20-ihásiih: ¶ Jeesus koijâdij: ”Iä-uv puohah puáránâm? Kost toh oovces láá? Tuše taat omâs olmooš-uv lii maccâm kijtteđ Immeel?” ¶ Tooimâ máhđulávt vättee árvuštâllâm já lopekuorâttâllâm lii čielgejum ovdiibeln soojijn 2.2 já 2.3. Tooimâ olášuumân sáttá leđe eromâš tergâdis almos oovdâ tááhust págutteijee suijâ, mii lii čielgejum saajeest 2.4. ¶ ½ tejâpastem säältih ¶ – Kalle vuojâleeibi mij kolgâp puurrâđ ovdilgo tijme lii nelji? nieidâš joođhij. ¶ Harran-nommâsaš saajeest assáin Abram já Sarai. Sunnust iä lamaš párnááh. ¶ » Ij kihheen pyevti puáttiđ muu kuuvl, jis ij Eeči, kote lii muu vuol- ¶ Piergâseh: kartoŋk, kontaktlastik ¶ puájui.....14 ¶  Jyehi Kirnoost puásuialmaah čuážudeh kaskoo kirno já poccuuh ryettih sii pirrâ. Puásuialmaah keččih poccui vittáid vâi kavnâččii poččuidis eres poccui siste. Puásuialmast lii ain fáárust suoppâin, moin sun njuárust poccuid kirnoost. Motomeh liijká väldih poccuid kiddâ kieđâiguin-uv. ¶ Mist lii kale eres-uv maid puurrâd. ¶ Ánná muštâlij Marittân, maht lâi arvesuoijijn keevvâm já et sun lâi tuálvum tom já vala maŋanâm majemuu buusist já et ákku lâi piälkkám suu oolâ. ¶ demkriisijn hiäiboo sämikuávlu kieldâi vuáđupalvâlusah tarbâšiččii korrâsávt laseruttâdem. ¶ ”Oovtâstpargo suomâruátálijguin já sämmilijguin lii lamaš luándulâš já uáli tergâd kuohtuid almugáid. Lep uáli iloliih tast, ete oovtâstpargo lii lasanâm. Lii tergâd, ete aalmugliih ucceeblovoh tuárjuh nubijdis já ucceeblovoi vuoigâdvuođâid já vuoigâdvuođâ jieijâs kielân já kulttuurân. Lii pyeri juátkiđ oovtâstpargo”, piäluštâsminister Haglund já saavâjođetteijee Näkkäläjärvi pahudáin. ¶ ohtâgâs ¶ Juntus Maarit lâi kale čeppi vuoššâđ purrâmâš, vâi oroi-uv must talle tuše nuuvt. Ohtâ purrâmâš, moos herttâmääli lasseen lijkkojim, lâi mottoomlágán kaastâ já pottáák. Tááláá ääigi eđâččim tom vaarâ “millopiärgukaastân” , mut talle jurdim, et ruškis piärguliemâkaastân lijjii sehhejum roovâ ruisleibimuáluh salgân. Tien oskoost lijjim maaŋgâid iivijd jiemge máttâm jurdâččiđ, et piärgu-uv puávtáččij moinnii mašináin millođ. Eskân motomijd iivijd maŋeláá, ko Maarit táátui muu kievkkânân išediđ purrâmâš rähtimist, oinim tom imâš milo já peessim toin joba millođ piärgu-uv. Vaarâ asuntola purrâmâšâi keežild omâttâlškuottim mii perruu purrâmâšâid já motomin ettim iännásân: ¶ – Nuuvthân mun ettim, äijih moijái. Jiem mun tiättâm, maid sun smietâi, ko eeđâi tagarijd. Sun lâi vissâ jo nuuvt puáris, et váhá káigávuotâ suu mainâsijn ij lamaš iimâškin. ¶ Tuuvdâriggee lii nanos mut liijká nuuvt keppis, et lihâdem lii älkkee. Täävtih láá storgâseh, mut lođđâsij áánsust mij pyehtip suuijâđ veikkâba uáiváttân. Jis taavtij kooskâst iä liččii lođđâseh, te liččijm tegu muorânukeh. ¶ e. Tijjân láá puátimin kyesih já tuu vanhimijn lii huáppu kievkkânist. ¶ – Kale lii munnust vissâ pyeremus tottâliđ, Obžâ eeđâi. ¶  keevâtlâšvuođâid Sämitige čuákkim pištij vuossaargâ koskâiijâ räi. Lahâčällee valjim lasseen meridij čuákkim tááláá vaaljâpaje toimâohjelmâst, ekonomiavuáváámist já tuhhiittij moonnâm ive ruttâtuálulopâttem. Eres ääših sirdojuvvii puátteid čuákkimáid. ¶ Pargopitáh ¶ Talle Jáákup sivnedui. Mun lam uáinám Immeel, sun jurdâččij. Mut fággádâllâm keežild sun skiärmui. ¶ 4b peljikešpittá maajeeld (vyeleeld) ¶ TUTKÂP NUORTTÂMEER ¶ Kielâpiervâlist ¶ – Jo-uv tijme lii kyehti? Ánná suorgânij já kejâstij tiijmán, ko uksâkiällu čuojâi. Tijme lâi tuođâi-uv mestâ jo kyehti. ¶ Uccâ uábáš ¶ 3. Discina perlata – Laakakorvasieni – Ráptupeljikuobâr U ¶ Kilbisjäävri škovlâ: Lars-Aslak Tornensis (tavesämikielâ), Sinituuli Kalttopää (tavesämikielâ) ¶ – Maht tovlááh ulmuuh pivdii kuolijd? ¶ (mo o lsâiähtu Tave-enâmij já Baltia kieđâvušmân) ¶ Must lâi taggaar juurdâ, et ko kerd taat suáldátpiivtâs tuhhij Libanonist já Syyriast-uv ađai lâi lope toin enâmijn tom kevttim, te amahân tot tuhhiiččii meiddei Taažâst-uv. Nuuvtpa jiem tađe eenâb ubâ tom hundâruššâmgin, ko maahâm Reidar hästistij muu vyelgiđ eelliđ Luosânjaargâst, mii lâi Taažâbeln. Lâi čohčâ já viehâ čuáskimis šoŋŋâ, ko vyejestáim Karnjaargân väri- ađai lossisáátkun. Orom muštemin, et maađij Suomâbeln ij lamaš tađe olgoláá ollágin. Tiänust kuulgâi suosâ já ooinij čielgâsávt, et ij liččii innig Tiänu jiäŋŋumgin meendu kukken. Jiem mušte, kii lâi värialmajin já tubdim-uv suu ollágin, saatij leđe joba Taažâpele olmooš-uv. Sun keejâi kuhe muu suáldátpihtâsijd, mut ij jienâdâm maiden, ko vuojijm autoinân väri oolâ. Ko tot lâi juovdâm nubebel Tiänu, te vyejestáim Taažâ pele mieli oolâ já tast maŋa Luosânjaargâ káávpân, kuus ij lamaš ko viiđâ kilomeetter mätki värisááđhust. Reidarist lâi toho iäráán. Käävpist lijjii motomeh Taažâpele ulmuuh, kiäid Reidar tuubdâi já sun čielgij sijjân, kii mun lam já maid poorgâm. Toh váháš koijâdellii saavâid já mun vástádellim sijjân, mattimhân mun orjâlâškielâ. Na ijba tast mihheen, toimâttáim ašijdân, teikkâ Reidar toimâttij já vyeijiláim maasâd Suomâbel. Lijjim moovtâ, ko lijjim finnim tieggáár huámášume meid Taažâbeln. Ama Tave-Taažâst lijjii vala-uv vänibeht OA-suáldátteh, ko Suomâbeln. Kuittâg Kyprosist iä lamaš Taažâ juávhuh ollágin já vaaldiš-uv Taažâ ráávhuturviimân siämmáá náálá uási ko váldá Suomâ, jurdâččim mielâstân. ¶   117A Stuorrâlođâsrapu lii viiđâ ¶ Uálgih sunnust lijjii rašeh, kupâlistám já liške rikkâsum. ¶ Mätki lâi kukke já čokkáámân tuođâi-uv vaaibâi. Mut liijká-uv Ánná lijkkui toos ko peesâi pááikán: ijhân sun lam kuhes ááigán iällám tobbeen keččâmin, mii tohon kulloo. Enni lâi moovtâ ko Ánná poođij já tuámittij jo kuullâđ puoh maailm saavâid já piejâi purrâmuš piävdán. Tom Ánná lâi-uv viehâ kuhháá vuárdám. ¶ – Ákku ij lijkkuu toos, ete mun lam tääbbin, Alisa eeđâi. ¶  Adde uđđâ mááđu vuogân. ¶ Sämikielâlâš kulttuur já sämiseervij tooimâ tuárjumâ ¶ Uáinip Hettaast! ¶ – Tiäđ~h-uv maht vyemijávrálâš lohá ruđâidis? ¶ – Tohhân láá tääsnih, eeđâi riemnjis. ¶ Ässeeloho: 4 500 000 ¶ 19.30 Kyláliih láá pirâstittám muu já Oku já halijdeh koijâdiđ muáddilove ääši Suomâst já olgoenâmijn: ennuv-uv mij finnip päälhi, maht nissoon puáhtá leđe presidenttin, lii-uv mist lamaš perestroika. Talle eehiđ lii ton muddoost, ete mun já Aino ferttejeen lávluđ. Oku iirât kuvviđ, mutâ vieggâs kamerastelligân já jaska hommáást. ¶ Vuáču škovlâ: Anne Sieppi (tavesämikielâ) ¶ 5. ¶ Juvduu kiäđgáás pecivyevdih fäällih haarvijdšiev soddâmsoojijd šaddooid. Pááihui vajâldeijee puáhtá kuittâg kuáhtáđoláttâs, ko huámáš et sun lii-uv šoddâm epitáválâš valjaas sajan. OvdâmerkkânJuvduu riddoin puáhtá kuáhtáđ säämikiđđâčalme, luhteeskaje tâikaarleväldisuábi.Superoto iäruttuvápirrâsistis vala eromâš šadolâžžân. Tobbeen šaddeh ereslasseen tesma,mietâmyerji já uáđđeetälvihâš. ¶ Kirje almostittemtilálâšvuođâ loopâst Aanaar kielâpiervâlij párnááh stivrejeidiskuin lavluu Muáddi lavluu. ¶ suátihoovdâ palvâleijee ¶ Taaiđâtábáhtus nuurâi Ucjuvnjäälmi škoovlâ sali aaibâs tievâ ulmuid tuorâstuv 26.3. Pääihi alne lijjii säminuorah já sii máttáátteijeeh, huolâtteijeeh já keččeeh pajeláhháá 400 olmožid. Uásálisteeh pottii ohtsis paijeel 15 sierâ škoovlâst sämikuávlust já ton ulguubeln. Sämikuávlust uásálisteeh pottii masa jyehi škoovlâst. Sämikuávlu ulguubeln uásálisteeh lijjii Helsigist já Ruávinjaargâst. ¶ Ella já Márjá-uv koccáv já kárvudâttâv. Suoi puáttiv keččâđ, maid stuárráb párnááh pargeh. ¶ saajeest (Luuk. 2:40) lii kevttum veerbâ aldatoopâ, mii västid sehe KR92 ete GNT ¶ Tobbeen lijjii ulmuuh já párnááh nuuvt ennuu, et eenâb kale iä puávtáččii leđe kosten. Já škoovlâ šiiljon ko poođijm, te tobbeen tot iäskán lâi-uv liivžâs. Tot lâi tegu kuuđhâmiehtâ. Ucebeh já stuárráábeh párnááh kaččii ruássud-tuárrást jyehi kulij já huikkii já parguu nuuvt ennuv, ko ležeh kiergânâm. Mun lijjim nuuvt palaskâm, et jiem tuostâm ennust lyeštiđ Aailâ kieđâst ollágin. Puohah kullojii sárnumin suomâkielân, ige ohtâgin sämikielsääni kullum ij kosten. Teehi vala kolgâččim pääcciđ ohtuunân. Must lâi tot stuorrâlierisâš hattâ uáivist já iäskán algim olmânáál hepânâššâđ, ko huámâšim, et kiästán iärásist ij lah siämmáálágán kappeer ko must. Tain lijjii kale maaŋgâmuđušiih koibâkaperááh, mut oovtâstkin ij lamaš hattâ. Ko tot-uv pahalâš hattâ koolgâi leđe lasseetmin muu surgâdis tile. Liččim halijdâm leđe kost peri, mut jiem tääbbin. Ettim Ailâ-Váábun: ¶ – Ulmuuh sárnuh munnust. ¶ kielâlâš vuoigâdvuođâi olášume uáli ovtâskâssajasávt toimâsyergimiäldásâš koččâmâšluámáttuvâi ¶ Taah lädikaandah lijjii iänááš vuálgám Sáámán tuše ive, teikkâ muádi ive mookán já ko sij maccii meddâl, te anarâšnieidah tiäđust-uv värrejii almaidis maajeed Maadâ-Suomân, šoddâdii páárnâščurruu suomâkielân, nuuvko kállás eenikielâ tom vaađâi, jeđe ko te maŋeláá poođij rijdo já iäránem, te maccii maasâd Sáámân kuátupááikán, kost máhđulâš peerâ já hyelhih-uv lijjii suu ávussolâi vyerdimin. Ääših návt keevâtlávt lijjii kale mudoi oornigist, eereeb kielâ. Kost tot lâi? Na kielâhân lâi tiäđust-uv pááccâm tom Maadâ-Suomâ máátkán, ijge sun innig máttâm, teikkâ "sivistys" tiet vuálánâm sárnuđ anarâškielâ. Sun lâi kuáđđâm eenikielâs tom pyereeb kulttuur tiet, mon maŋŋaal sun lâi vuálgám. Meid suu vaanhimeh, hyelkih já usteveh, veikkâ mattii-uv sämikielâ, suomâstii suin tanen, ko lijjii vuáhádum toos jo talle, ko nieidâ kálláinis já párnáinis lâi iällám Säämist kolliistâlmin uáppásijdis. ¶ Ennuu-uv čääsi lii kiävttâm? ¶ Room. 8:24 x ¶ – Moh kaahvijd tuoh láá? Hirškikkâ koijâd já čuujoot koleivnásâš kähvipakkeet. ¶  kiävttojeh Vuossâmuš eŋgâlâskielâlâš kirje anarâškielâ iäláskitmist ¶ Kähvipuddâ, raavâdviäsu Lyeme, Sajos ¶ sijjân lâi ettum. Sii saahâ lii juudalij koskâvuođâst levâttum tai peeivij räi. ¶ a. Iänááš nijttošadoh láá . Toi eennâmvuáláá veerdi uási, ¶ vuáksákälbi = mullikka 10 ¶ ertpeltähti ¶ Oppeet Kaari lâi häppilub västidiđ: ¶ Mun ilodâm čuuvtij uásálistiđ tii uđđâ ¶ – Mun poossim kale kieđâid já mun išedim Myerji já Hirškiihâ-uv kieđâid poossâđ, Matti västid. ¶ – Amahân te mun talle muštâlâm tunnui stáálui stáálust, jis tuoi nuuvt korrâsávt táttuvettee, eeči loppeed já muštâlškuát. ¶ Palhâšumelävdikoddeest aanaarsämikielâ äššitobdem toimâm Ilmari Mattus čielgiittâs mield sajos - nomâttâs uážžu tuše taggaar luándusaje, mii tiävdá kuhheebáigásii orroomsajan asâttum ollâ vátámâšâid; Ton alda kalgeh leđe puáldimmuorah já čääci, já tot kalga leđe mudoi-uv mielâstuttee, vuovâs já suáijáá, kuus mielâstis puátá já ooroost kuhheeb-uv ááigán. Nuuvtpa Sajos lii pyerrin aiccum saje orottuv ceggiimân. ¶ Algâkeesi hurgettij huápust váhá kyele uágun já maid kost poorgân. Ko čuoškij, te vyeijiláim Reiska-mavváin jonsahpeeivi maŋa luámureeisun Maadâ-Suomân. Reiskast lâi kyevtitahtâsâš Wartburg-merkkâsâš auto, moin muoi tolliittáim máádás. Sust lijjii veerdih miätá Suomâ já máádás monâdijn eelijm vistig Ruávinjaargâst kolliistâlmin suu veerdijd, jeđe Tuárnusân, kost eelijm Ferrokromi fabrikist keččâmin, maht ryevdimalmâ muttoo metallân, jeđe vyejestáim Savonlinna já Olavinlinna pehti Lappeenrantan, kost orostâláim motomijd peeivijd. ¶ Egyptist ¶ Meccivaljesaalâs / uccâpiäđuh 2007 ¶ Joovsep viiljah kaađâštškuotti suu, mut eeči Jáákup jurdâččij, et sun irâttičij mušteđ puoh taam. ¶ Stuorrâlođâsrapu lii merâponneest mákkojeijee rapuellee. Rävisin tot lii suullân viiđâ senttimeetter kukkosâš. Tast lii syeijin ruškiš lođđâsijguin haarnisk. Stuorrâlođâsrapu lii salâsteijen hiđes já mielâstis tot porá-uv rááđuid. Stuorrâlođâsrapuh kävnih jotelávt viermijd čaaŋŋâm kuolijd já jurseškyeteh taid. Stuorrâlođâsrapu lii maaŋgâi kuolij raavvâd, tegu torske. ¶ b. Mane kiinakielâ luuhâm oppâm lii vaigâd? ¶ 6. Maht čäciherttâ finnee raavvâd ohtim lasseen? ¶ Sopâmušuásipeleh kalgeh aalmuglâš lahâasâttâsâs mield kunnijâttiđ, suojâliđ já paijeentoollâđ biologâlâš maaŋgâhámásâšvuođâ suojâlem já pištee kevttim tááhust merhâšittee algâaalmugij já ärbivuáválii eellimhäämi annee páihálâšsiärvusij tiettim, innovaatioid já vuáválâšvuođâid, sehe ovdediđ já vijđediđ toi heiviittem ton tiettim, innovaatioi já vuáválâšvuođâi omâsteijei luuvijn já iššijn sehe ruokâsmittiđ taan tiettim, innovaatioi já vuáválâšvuođâi kevttimist ožžum aavhij täsipiälálâš jyehim. ¶ 2. Vääldi lastikseekân tiäpuid tâi keeđgijd já uáksipittáid, moi asseest šaddeh tiäđpuh. ¶ Tavdâ lii ¶ Sämitigge kärttee sämmilâšperrui sämikielâlii tooimâ táárbu Iänuduvvâst. Karttim kuáská sämmilâšpárnái kielâpiervâltoimâmân. Sämitigge ocá jyehi ive máttááttâs- já kulttuurministeriöst staatâtorjuu sämmilii kielâpiervâltoimâm várás. Táttup puohâid kielâpiervâltoimâmist perustum ulmuid västidiđ taan koijâdâllâmân majemustáá 9.3.2016: https://www.webropolsurveys.com/S/CC79264990CB26C5.par ¶ Kilohaili ¶  lii Juhánâs šoddâm Luuk 1:57-66 ¶ Olmožin šoddâm 14, 16, 18; 40 ¶ Muttee lii piergâs, mii muttá šleđgâvirde jieškote-uv šleđgâpiergâsân hiäivulâžžân. ¶ rääđi ovdâsteijen peessâđ leđe kyessin tääbbin taan ilopeeivi. ¶ SÄMIRÄÄĐI SUOM JUÁVUS JÁ SÄMIRÄÄĐI AALMUGLŠ JEESSÂNSERVI ¶ nevttii silbânaamarin. ¶ Haŋgo B6 ¶ 599 m ¶ heđâlmeh, eevnih, urbeh, skuápuh ¶ - Na... jiem mungin lah ko 12-ihásâš, mut mun lam siämmáá styeres ko tun, ovdâmerkkân tot. ¶ 2. Ele moonâ jolgâ sajan, ko tobbeen puávtáh tun leđe alemus saje. Piso kukken ohtuunis muorâin. ¶ Uusi kuva 9A_Ammuu 038.jpg ¶ Sämitigge čáittá sämmilij virgálâš uáinu. Sämitige pargon lii sämitiggelaavâ § 6 mield ovdâstiđ sämmilijd pargoidis kullee aašijn nuuvt aalmuglávt ko aalmugijkoskâsávt-uv. Keevâtlávt stuorrâ uási sämitige aalmugijkoskâsâš ovdâstemijn tahhoo kuulmâ eennâm sämitigij já Ruošâ sämiseervij, Säämi parlamentaarlâš rääđi (SPR) tooimâ peht. ¶ 6. Mane rottá sáttá leđe varâlâš ulmuid? ¶ Kuáđutteijeeh maccii savzâidis luusâ já kijttii Immeel puohâin tain, maid sij lijjii kuullâm já uáinám. Puoh lâi nuuvt ko eŋgâleh lijjii muštâlâm. ¶ áárvustoonnum Sämitige jesâneh, ¶ Ko ettim, et tarbâšim kale ubâ luosâ, te kävppijâs koijâdâlškuođij, maht sun kalga čuoppâđ tom pittáid já pahudistij vala, et näävt stuorrâ tiiláámijd ličij kale pyeri almottiđ ovdâlkietân, et ij taarbâš vyerdiđ nuuvt kuhháá. ¶ Kastelholma 75 ¶ Leidenist lävkkejim mätkilavhâinân junást jeđe usâstâllim sajattuvâst laseravvuid, moin junáin kolgim ovdâskulij. Jiem tiäđustkin kavnâm maiden. Motomeh mieldimađhâšeijeeh tiettii muštâliđ, et Amsterdam juná puáđáččij eidu siämmáá ruugân. Nuuvtpa mun-uv paaccim tego pääcis sajasân vuordâččiđ. Mut juná ij orroom puátimin. Esken tijmepele vuordâččem maŋa te poođij juná, mii tuálvuččij muu Amsterdam kirdemkiädán. Pajanim toos. Juná koolgâi orostiđ vala muádi paijeelmiärálâs sajattuvâst ovdil kirdemkiedi. Čuávvoo sajattuvâi puotâ, kost juná koolgâi orostiđ, kuullim váávnust joskis karodem: juná vuojij-uv täsivis liävttoin sajattuvâi lappâd. Mun še polâškuottim: maid jis juná ij orostiččiigin kirdemkiedist mut juáđháččii mottoom eres mohe peht Amsterdam kuávdášsajattâhân? Já kaskoo kaavpug ij eehidruuhka älgidijn vissásávtkin pesâččii ääigild maassâdkulij! Taat lâi munjin jo kuálmád merkkâ tast, et ličij lam pyeremus orroođ pääihist. ¶ Sämitige puhelinnummeer lii kiddâ 23.12.2008 - 5.1.2009. Ohtâvuođâväldimeh sämitige pargei njuálgu numeráid, moh kávnojeh čujottâsâst www.samediggi.fi > Ohtâvuođâtiäđuh > Pargojuávkku ¶ Ucâmušmonâttâlmist nuávdittuvvoo staatâtoorjâlaahâ (688/2001). ¶ keerdist? b) Mon eromâš kovosist niŋálâs tuáršu ¶ Šle đgâtorvolâšvuođâ muštolisto ¶ Mut Esau tomâlij viljâs oovdeld já solâstij suu já toolâi tast. Konjâleh kulgii kuábbáást-uv. Jáákup lâi pyevtittâm pááikán. ¶ Regnaf vaazij hitásávt oovdeld. Tot lâi kuittâg čielgâs, et sun lâi lamaš tobbeen ovdil-uv. Sun vaazij njuolgist maaŋgâláván vistij čoođâ já tieđij tárkká, kuus lâi monâmin. Jyehi lävkki škaajâi, ko iärâseh vazzii suu maajeeld. ¶ Veik auto maavsij-uv kole, lijjim kijttevâš tast, et äšši lâi ornâšum nuuvt jotelávt. Já nuuvt te mun punjâstim virdečovdust já teddilim kaasu. Jo kuálmád kerd onnáá piäiván lijim vyeijimin Avelân. Mut ko lijjim vuáijám siämmáá bensinsajattuv kuuvl, fakkist hoksájim, et olgos puáđidijn mun jiem tiäđustkin lam váldám fáárun tävirijdân, moh ain lijjii terminaal oovdâst muu vyerdimin. Toskádâllim vuod jieččân tuávkkivuođâ já jorgettim maassâd kirdemkiädán. Tánávt jiem kustoo peessâmgin olgoláá ko taan bensinsajattuv kuuvl! Vuoijim maassâd, já tobbeenhân toh muu tävireh vala uáinojii-uv vyerdimin. Smiettim, et stuárráb kirdemkiedist ko Avelist tágáreh luovâstävireh liččii áigáá jo fievridum mottoom pyereeb vuárkán já tutkum, lii-uv toi siisâ pieijum pommi. Láigufirma almai lâi jo kiergânâm časkâdiđ čuovâid, já terminaalrakânâs lâi siämmáá sevŋâd ko esken toho Einoin puáđidijn. Tävirijdân pajadâldijn vuordim jo, kuás te tot siämmáš torvoäijih turâštičij toos, vuod piilih njurgon. Taan tove sun ij kuittâg oinum kosten. Amahân te sun-uv lâi jo vuálgám eehid viettiđ. ¶ 4. Noomât já ivnii šaddoid. ¶ Jeđe sun ruttij tiiskâst säggifiindârfileid (su. piikkikampela). ¶ Taarbâš tuše tuoivuu. ¶ – Na láá-uv talle mii juovlâpurrâmušah pillâšum eidu ton tijdâpäärti tiet? Kuáski koijâdij Nuáidieenist. ¶ vyeijimriäidoin vyejim kieldum ¶ Lasanem: algâkeesist ¶ Sijdâ pisoi čuákist ubâ kiđđâtäälvi Piergiväärist, ige kurgâlâm tavas já cuáŋuimáánu loopâbeln cegâttijm hurstâääiđi Kosseennâm luoddâiärun, kost čonâdijm áálduid, veedijm uđamâgijd, laiđijm kyeddidsajan jeđe kyedittijm taid já miärhuim vuássáid. Tot lâi majemuš läbžikyeddid kosseennâmlij já čovčjávrálij siijdâst, mast lii čaalâ noomáin “Kyeddid” Anarâš-loostâ ive 1989 juovlânumerist. Tot lâi jieš alnees Sápmelaš-loostâ lahtosnummeer, mut loostâ nommâ kuittâg lâi jo Anarâš já tot~lâi vuossâmuš teddilum Anarâš-nummeer. ¶ M eeci roobdâst 84 ¶ – Tun, Juuda Betlehem, jieh suigen lah ucemus hiäimud haldâšeijein, tastko tust vuálgá haldâšeijee, kote haaldâš muu aalmug Israel. ¶  ohtâ, - Na ko lam kuullâm naaburist kyehti-uv mainâs: vuosmustáá taggaar, et lah varrim motomáin kandáin oohtân. Já nube mainâs kuullim, et vuolgih puášáskâm láigueemeed tiet. Mii tobbeen jiešalnees lii tábáhtum? Muu mielâst lii nuuvt unohâs, jis ulmuuh toin naalijn sárnuškyeteh. Kalehân nieidâ kalga ain alnestis šiev huolâ anneeđ! ¶ Talle pottii ulmuuh, kiäh kuoddii kyeddimseeŋgâ. Kyeddimseeŋgâst viällái almai, kote ij puáhtám väzziđ. Sun lâi lämisolmooš. Suu usteveh halijdii tuálvuđ suu Jeesus luusâ. Mut lâi máhđuttem peessâđ alda. Jyehi saajeest lijjii ulmuuh. ¶  subjekt Ohtii ožžum kaastâ kuáddá ubâ eellim čoođâ. Kaastâ litto lii vises talle-uv, ko jieččân osko suuibod. Ko turvâstep kaastâ áármun, te ep taarbâš jieččân vuoimijguin toohâđ puárádâs. Pase Jieggâ renskee mist jyehi peeivi vuovnâlâšvuodâ já rávkká mist uđđâ osko já rähisvuođâ. Kaastâ addel mijjân ruokkâdvuođâ sehe eelliiđ já jäämmiđ. ¶ elektroonlâš kumeštâsmittár ¶ moh láá sänitárkká jurgâlum ađai sänisánásâš jurgâlusah (spiekâstemjuávkku nr 0), moi ¶ Sun kuáddá vääldi ärdeidis alne, ¶ tegu ličij savâstâllâm ¶ » Pilatus västidij sij- ¶ Juávkkupargoh ¶ nubbe-uv keesi puáđáččij. ¶ Oppâmateriaal ¶ miehtâ, mievtâ = mätäs ¶ Jovnâ kaartâi tuámárân čielgiđ, lii-uv sun sun mottoom nieidân ráhtâm päärni. ¶ 2 Noomât Tanska káártán ¶ Mast taat katastrofaallâš kävppilonottem uccom kuulmâ majemuu ive ääigi poođij, iä käldeetiäđuhkin tieđe mainâšiđ maiden. ¶ pyeráin já mopoin vyeijim kieldum ¶ Pel kuulmâ suulâin siäivuim Minneapolis , ađai Saint Paul kiädán já veikkâ tot lâi-uv stuorrâ kieddi já stuorrâ terminaal, te iän innig pallam ton styeresvuođâ. Maašin orostem maŋa muái ussáim tagarijd koolbâid, moh uápistii terminaal ton uásán, mast munnuu čuávuvâš maašin puáđáččij vyelgiđ. Láim vyelgimaulast pel oovtâ suulâin já algijm vuordâččiđ KLM -maašin vyelgim, ađai jiešalnees tom puáttim. Tot ij uáináh oinum vala kosten. Tiäđáttâs forgâbalij almottij-uv, et maašin lii ucánjihhii maŋanum. Maasâdkirdelem tábáhtuuččij kyehtlov paijeel kuulmâ. Čuosâi čaalman, et tääbbin Minneapolis kiedist lijjii ulmuuh šievnáál eenâb, ko Duluthist, mut taah ulmuuh tääbbin iänáážin lijjii vyelgimin Euroopân, iäge vaarâ sijgin lamaš ameriikkaliih. Na vaarâhân motomeh lijjii. ¶ Jis árvuštâllâm čáittá, et ruukitoimâ merhâšittee verd hiäjusmit Natura-kuávlu luánduáárvuid, ij väldidemkirje uážu adeliđ ijge miärádâs ruukipirrâduv meerridmist toohâđ. Jis väldidemkirje ij occei adeluu, tâi tahhoo kieldee miärádâs ruukipirrâduv meerridmist, ij occest lah vuogâdvuotâ koloruutân. Ruukilaavâ miäldásâš koloruttâoornig stelliistâl tuše äävhi uážžoo já eennâmomâsteijee koskâsijd ohtâvuođâid. ¶ Puálonjááh ~ Puálohsuolluuh ~ Puálunjeh ~ Puáluhsuolluuh = Polukka ¶ LUUK. 2: 21 ¶ 85A Tave-enâmeh láá merkkejum ruopsâdin káártán. ¶ ● Časkam čalme. ¶ - ubâ sosiaalsyergi viärmádâhlâš, maaŋgâáámmátlâš já maaŋgâtoimâlâš palvâlemhaamijd, pargovuovijd, konsultaatioid sehe toid kullee iskâdâllâmtooimâ, ¶ kuáđđoo meddâl teevstâ siskáldem merhâšume, teikkâ implisiittistem, kuás teevstâst ¶ Já nuuvt sij vyelgih, nubeh avalii ráŋgáštâsân, mut vanhurskáh avalii elimân. ¶ – Mun aaibâs rähistâm kyele, Hirškikkâ rámmoo. ¶ puško ahe, ive/ihheed ¶ Tuámmâr: Lah-uv tun taan päärni eeči. ¶ Vävlijuuhâ = Väyläjoki ¶ “Maid paaid tun tääl lah lamaš porgâmin?” sun koijâdij vávjálâs jienáin. ¶ e. Ožžum vuossâmuu pääni ¶ 2 Tuuđhâ oppâkirje kove 111A. ¶ – Vuoi, ennuv takkâ tunjin, Ánná snuđgoi. Lam hirmâd kijttevâš, et äšši ornášui näävt jotelávt! Jiem tiättám onne, maid kolgim porgâđ. Vuolgim vistestân olgos já jiem tiättám čujottâs, kuus lijjim monâmin. Vuolgim tuš. ¶ Jienâ oroi kulluumin suoinij siste. Ij, kale tobbeen lii miinii. Miinii timásijd, ¶ 1. UĐĐ PALSTAH KIERÂČČIST ¶ Moonnâm kesimáánu 7. peeivi lijjii sämmiliih čokkânâm Aanaar Čovčjáávrán ráđádâllâđ nuorâi seervi vuáđđudmist. Čuákkimist lijjii ennuv ulmuuh já säämi mielâ lâi paijeen. Čuákkim lehâstij Nuuvdi Saammâl (Sammeli Valle), kote ceelhij čuákkimkuossijd tiervâpuáttám. Sämmilâšvuođâ siäiluttem sun eromâšávt tuárjui já kiijtij ton pargoost, maid Säämi Čuovviittâsservi lii porgâm. Tast maŋa luuvâi Kaisa Kangasniemi kirjeest pitá “Manen tarbâšep nuorâi seervi?” Čuákkim saavâjođetteijen lâi Nijlâs Jovn Juhháán (Johan Nuorgam) já čällen Váábu Mat Hannu (Hannu Musta). Já nuuvt soppui vuáđudiđ sämikielâlâš já –mielâlâš Čovčjäävri nuorâi servi, moos väljejui toimâkodde: saavâjođetteijen J. Nuorgam , ruttâtuállen Uccpárnáá Matti (Matti Mattus) já čällen Isá Máárjá (Maria Mattus), eres jesânin Juhháán Jovn Uulá (Uula Högman) já Nuuvdi Saammâl (Sammeli Valle). Tilitärhisteijen váljejuin Sáárá Ábrámâš (Abram Aikio) já Lauri Kangasniemi . Ko servi lâi vuáđudum, tot algâttij pargoos tállán. Tot lâi toollâm čuákkimijd aldasiijdâin já meiddei Aanaar markkânist. Halijdep vala mainâšiđ, et oovtâ ráđádâllâmtilálâšvuođâst, kuus Säämi Čuovviittâsservi lâi povdim nuorâi seervi toimâkode jesânijd, lijjii puohah ton mielâst, et pyeremus vyehi, moin nuorâi servi puáhtá älgiđ pargoos sämmilâšvuođâ siäiluttem já ovdedem pyerrin, lii nuurrâđ já čäälliđ pajas puohlágánijd aalmug mainâsijd, lavluid, sänivajâsijd, puáris ääigi muštoid sehe taavijd jieškote-uv tilálâšvuođâin. Tanen lii Säämi Čuovviittâsseervi jesânáid čuággimkišto, mii pištá čohčâmáánust njuhčâmáánu aalgân. Tast maŋa vuolgât nuorâi servi tom, maid láá uážžum čuákán, tärhistem já siäiluttem várás Čuovviittâssiärván, mii šadda mäksiđ palhâšumijd toid, kiäh láá lamaš nuurrâmmpargoost fáárust, juáhážân ton mield, mon ennuv lii nuurrâm. ¶ – Jiem maiden! Poottim tuš tiervâttiđ tuu, ko aassâm masa ráánjást. Mun lam Nánná Njuámmil. ¶ - Já pääsi tun tiervân! Kaari eeđâi nisonân, kote hirmástâlân paasij keččâđ. ¶ Sämikulttuurkuávdáš uánihávt ¶ Tääl sun smietâi, et ličij hitruu väldiđ Heeihâ motomin pááikán keččâđ Säämi eellim, mut nube tááhust Heikkâ lâi lädikandâ já kaavpugist šoddâm, ige Ánná lam ollágin vises, maid Heikkâ ličij Säämi elimist ubâ jurdâččâmgin. Sun arvâlij, et Heikkâ anaččij taggaar eellimvyevi puoh maailm stuorrâ kulttuurij paaldâst ohtâkiärdánin já motomin váhá tuávkkin-uv, já nuuvtpâ sun ij kuittâg aaibâs vala iävtuttâmgin maiden. ¶ Já almaah pajanii, kii maht-uv, jeđe siämmást tot tánssám já pancârdem já larmâdem aalgij uđđâsist. Ubâ juávkku vaazij konduktöörkuáhtásáin čuávuvâš viäskárân eidu ton uuvsâst, mii lâi muu tyehin. ¶ 21 cm ¶ Taan tivrekalender uáivilin lii oovdânpyehtiđ kirdee tiivrijd já toi eellimvuovijd tääbbin Säämist já meid ubâ Suomâ-uv kuávlust. Motomij tivrešlaajâi uásild äšši kuoskâttâlloo maailmvijđosávt, mut motomij tivrešlaajâi uásild uáli kääržiht. Ko taan kalender arttâ lii návt viijđes, te ij lah lamaš máhđulâšvuotâ vuáijuđ puoh tuháttáid já vala tuháttáid tivrešlaajáid sierâ, moh Suomâst láá. Motomeh lahkoh já hiäimuh-uv láá nuuvt vijđáh, et taid lii puáhtám njavhâstiđ tuše paajeeld ađai kieđâvuššâđ tuše váldujuávhui uásild. Taat lii vaidâlittee, ko maaŋgâin šlaajâin pirrâ maailm liččii uáli mielâkiddiivááh jiešvuođah já tain ličij lamaš hävski muštâliđ. ¶ Solju-sali jurbâ peevdist láá čokkámsajeh 23 čuákkimistei. Lasseen sali nube keejist láá pevdi- já keččeesajeh 37 ulmui. Kove: STT-lostâkove. ¶ KR92 vuáđuld já IM vuod KAT00 vuáđuld, kost taat verstâ lii sierâ já tondiet lii ¶ » Máttáátteijee, maid mij ¶ kaandah šaddeh 4 Moos 6:22-27 ¶ – Lâi-uvks pággu puáttiđ myesittuttiđ muu? Monni eeđâi suttâm jienáin. ¶ Majemuš puddâ ¶ jorgod = nurin (vaate yms.) ¶ sierâlágán loddemaailm 68 ¶ Já mottoom almai eeđâi munjin: Taah tääbbin láá peessâm stuorrâ atâštusâst. Sij iä innig niälgu, iä kuškâluu, ij piäiváš innig kuárdi, ige pakkâ kiivsed sii. Tastko Hiärrá lii sii paaimân já läiđee sii ellee čääsi käldei luusâ, já Immeel sikko meddâl jyehi koonnjâl sii čoolmijn.” ¶ 2 110,20 – 2 457,04 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ 18.5.2015 tme 16.00 räi čujottâssáin: Saamelaiskulttuurikeskus Sajos, 99870 Aanaar. Lasetiäđuid addel säämi kielâtorvočällee Siiri Jomppanen puh. 010 839 3111. Sämitige tooimân puáhtá ¶ čuurâ 13 ¶ Almottâtmeh já lasetiätu: ¶ njuvdeđ, njuuvdám, njuvdá = survoa ¶ 1. ¶ kuohtuid kielâid mättee jurgâleijeeh váiluh. Taggaar tiileest sáttá leđe taarbâšlâš jurgâliđ ¶ Kyelisaalâs ¶ tääsi: ovdâmáttááttâs - 3 lk ¶ Kyeličerrih kulá Suomâ stuorrâ jaavrij tijpâlumosáid luddijd, mut toh pyehtih pessiđ še lijgešoddâm uccâ jávráážijn-uv. Vijđes joorŋâi päljis lássááh já káárguh láá ton tijpâlumoseh pessimpirrâseh. Tagarijn soojijn láá oles čerrihsiärváduvah. Puoh ton jesâneh skuvgáátteleh lappâd kirdee vuorâččâsâid, kozzâluudijd já stuorrâ kaijuid. Ulmuu toh še skuvgáátteleh äŋgirávt piškon, šuvetteh lappâd nuuvt et suájáh sihosteh motomin uáivi. ¶ Häämis peeleest rumbu lii nk. kehárumbu. Ton muorâuásih láá čiŋâttum pecimuorâst. Cuozzâ lii poccuunäähkist, moos koveh láá máálájum ruopsis-ruškis ivnásâš leibiostoin. Koveh láá fiijnâ geometrisiih meerhah. Tuše muáddi kove láá sargum naturalistâlávt. Cuozzâ lii vonâttum já kiddejum kehán suonáin. ¶ Raavvâd čääsi vyelni occee tuáršu poođâkeeči páácá kiäigáđ čässuáivi paajaabel. Tágáreh čäcilodeh láá pelipyehčeeh (s. 81). Toh oceh raavvâd cuávis čääsist já tain lii kubdâ silleenjune (65A), mon suádásij čoođâ toh sillejeh čääsist purrâmâš. Toi purrâmâšliiston kuleh čäcišadoh já maaŋgâlágáneh siemin elleeh. ¶ Njuvččáákuáccámkimes Njuvččáákuácámist ~ Njuuvčâkuácámist. ¶ - omâsteijiegijn toohum sopâmušah, moh vuáđuduveh jo-uv luándusuojâlemlaavâ njuolgâdusân, mii kuáská meriáigásâš rávhuiduttem teikkâ eennâmtuálu pirâstorjuu kevttimân. ¶ Mii tuu áámat lii? ¶ laavâ ¶ Moh kuolijd Nuorttâmeerâst láá? ¶ Pevivuoiŋâstemäigi kielâpiervâlist lii tme 12.00–14.00. Uccpárnái peivivuoiŋâstem já stuárráábij sijvuuspuddâ lasseet párnáá pyereestvaijeem. Tutkâmuš mield olmâ ááigán sovâttum peivivuoiŋâstmeh iä sirde ijjânaharij puáttim, mutâ jis páárnân páácá navervelgi, tot sirdá ijjânaharijid maŋeláhháá ege nubijpelij. Pärni uážžu pyehtiđ uáđđimskipárin timmâsierâ. ¶ 1. Marasmius oreades – Nurminahikas – Sinočevđâstâh U ¶ 14 Maaŋgah njomâtteijeeh láá vuáhádum čäcielimân ..... ¶ Jeesus eeđâi máttááttâspárnáid: tondiet leđe vijsáh tego kyevdih já vavettemeh tego tuvvááh. ¶ Stipendih juáhhojeh Säämi kulttuurkuávdáš Saijoos váldu-urkkodeijee Keski-Suomen Betonirakenne Oy adelem já sämitige ruuđâin. ¶ 3. Maht cuábui pivdá? Sáárgu já čääli. ¶ Kaastâ kenigit lyettiđ ohtuu Kristusân já elimân suu ovdâmeerhâ mield. Karttâp kuittâg jyehi peeivi tubdâštiđ, et uđđâ ulmuu paaldâst mist iälá vuovnâlâš, puáris olmooš, kote kiäsá mii meddâl Immeel lunne. ¶ WIPO ađai maailm jiegâlii omâduv ornijdâh (eŋgâl. World Intellectual Property Organisation) lii Ovtâstum aalmugij sierânâsornijdâh. Suomâ staatâ lii WIPO jeessân. WIPO válduášálâš pargon lii ovdediđ tagarij tooimâi ovdedem, moi tárguttâs lii älkkeedittiđ jiegâlii omâduv pehtilis suojâlem ubâ mailmist já oovtnálásittiđ aalmuglii lahâasâttem taan syergist; ruokâsmittiđ tagarij aalmugijkoskâsij sopâmušâi rähtim, moh uáivildeh jiegâlii omâduv suojâlem ovdedem já huolâttiđ jiegâlii omâduv aalmugijkoskâsâš suojâlem älkkeeditmist sehe táárbu mield registeristmist taan syergist sehe registeristmân kyeskee tiäđui almostittem. ¶ šaddoporreeh . Elleeh, moh poreh tuše šaddâraavvâd. Om. maaijuv. Vrd. piärguporreeh. ¶ KKK02, s. 97. ¶ b. Čääli sárgáid seelâi oosijd. ¶ 70 ¶ 26A Mikroskoop rááhtus. ¶ Amnâseh: ¶ - Lijjim kuursâi máttáátteijen, mut tot ij lamaš nuuvt oovtkiärdánâš, ko nuorttâsämikielâst ij lamaš Ruošâst kirjekielâ. Teddilum oppâmateriaaleh iä lamaš ollágin. Skáppojim oppimateriaalâid Suomâbeln, kost toh lijjii mottoomver finniimist, muštâl Zoja. ¶ mield vuoiŋâšij kulosajosân. Esken tobbeen ¶ Ko sij iđedist koccájii, lâi enâmist vala syelni. Ko piäiváš pajanij já syelni kuuškâi, te paasij miinii vielgâdâsâid enâmân. Sij imâštillii: “Miisun taat lii?” ¶ Mutâ nuuvthân tot keevâi, ete tevdim čiččâm ihheed, puáđiškuođij čohčâ já škoovlân vyelgim äigi. Muu eeči kale ij lijjii muu pieijâđ škoovlân, arvâlij et škoovlân kal ij tarbâšiččii vyelgiđ ko ij sungen lah magarijdgen škoovlâid jottáám. Te nuuvt muoi ennijn kuittâg porgemáánu majemuu peeivi väzziláim Kaččâlimjäävri kiäinu Njellimân. Já ehidâstpeeivi ko poođijm Njellimjäävri luodân, te vuámášim ko auto puátá, te mun kaččâlim miäcán, et tothân puátá oolâ. Enni čuárvu et ij tot oolâ vyeje, já mun maccim maassâd, já muštám ko taggaar suámes opsâ lâi luodâ alne. Ko rävesolmožân vuosmuu keerdi 1987 moonnim Piätárân, te tobbeen tallan opsim tom oopsâ ko autoh vuoijii, vissâ-uv ton ááigâš bensin lai taggaar. Škoovlâ šiiljon ko pajanáim te kale lijjii muu mielâst táloh stuárráh, tievst-uv ko mun lijjim meeccist aassâm uccâ tuuveest, te kalhân tot puoh maid oinim te tubdui uáli oomâsân, asuntola hoitájijjee lâi kossuus stuorrâ nissoon, já sun čuárvu nube keerdist lasâmeld et puáttee teehen porttáimeld pajas. Tohon ko moonáim te ennijn asuntolahoitájijjee savâstâlâi já iätá muin, ko uáppee viistijn lii äätis te mun uážum aassâđ aalgâst suu visteest já uáđáh muu paaldâst. Tast ko enni leš käähvi juuhâm te iätä et kalga väzzilâđ maassâd ete kiergânâm ovdil sevŋâd pááikân, kuusâ kalga soŋottâđ naavitân já paččeeđ. Talle must kal lâi ahheev ko enni vuolgij. ¶ 60 ¶ Rakkaus kuluttaa aikaa. Aika kuluttaa rakkautta. ¶ 6. Sárguđ kuuvijd já muštâliđ kuávlu šadolâšvuođâst. ¶  selviävät. 19. India lii jotelávt ovdáneijee eennâm. . . . . . . . . . . . . . 56 ¶ MARTTIN ČUÁRVIHIÄRRÁ ¶ 3.3.3 Jeegih 7 ¶ Suáđi ääigi saksaliih poldii táálu ohtân olgovistijdiskuin. Ij pááccâm eres ko kyelikiällár juhâtiärmán já káivu. ¶ – Kalhân kyehti uccâ stáálupäärni kolgâččáin čaahâđ stuorrâ miäcán sierâdiđ. Tuoi pyehtivettee sooppâđ muuneeld, kost kuábás-uv sierâd, jis tuoi sierâdvettee já porgâvettee eres sierâid já aašijd. Myerji puáhtá kaččâđ váhá olgoláhháá lávusaajeest já lávumuorah iä kal nuuvâ meeccist. Mun puávtám išediđ tuu toi čuoppâmist, ákku loppeed. ¶ ”Tij leppeđ máttááttum vajediđ vajalijdâd, mut mun eeđâm tijjân: Rähistiđ vajalijdâd já ruhâdâllâđ váinutteijeidâd peeleest. Immeel addel peeivis pajaniđ nuuvt puorijd ko paaid-uv já vuolgât arve toid, kiäh taheh riehtâ ko toid-uv kiäh iä haalijd toohâđ nuuvt. Jis tij räähistvetteđ taid, kiäh rähisteh tii, áánšásvetteđ-uv talle tast päälhi? Já jis tij tiervâtvetteđ ustevlávt tuše ustevijdâd, mii eromâšijd tast lii?” ¶ 5. ¶ Lâi pessijái äigi. Maaŋgah lijjii čokkânâm temppâlân Jerusalemân uhrediđ. Sij uhredii já kijttii Immeel, tastko sun ohtii tovle lâi kááijum Israel aalmug Egypti uárjivuođâst. Ubâ enâmist perruuh já usteveh čokkânii purrâđ oovtâst eromâš pessijâšmálásijd. ¶ haapi liške čoođâ čääsist ¶ Ässeesaahâdvuotâ: ¶ Äävist arva uccáá já harvii. Motomijn Sahara kuávluin ij lah arvam maaŋgâ ihán. Ko arveh puátih, te toh pyehtih leđe uáli čáccááh já tevdih kuárus juhâoolijd huápust. Maaŋgah juuvah iä kuássin juuvsâ meerâ, pic toi čääci lievlist kuuloold äävi kumevuotân. Arve maŋa äävi vänis šadoh lekkâseh muáti peeivist liäđđuđ já kolneh siämmáá jotelávt. Šadoh láá maaŋgâ náálá vuáhádum robdâmuš iŋádâhân: toi siemin loostâin lievlist uccáá čääci já maaŋgâi šadoi ruottâseh oleh jieŋâlâsân enâmân. Motomeh šadoh, tegu kaktusijd sulâstittee tyräkeh pyehtih vuorkkiđ čääsi jieijâs viärdán. ¶ Maassâd pajas ¶ - Lii-uv tust äšši munjin? ¶ Tuotâvuođâ Jieggâ ¶ Konsonanteh saanij kooskâst _dd (go dd e, luo dd aid, sa dd a), _tt (gá tt us, mo tt oom, fer tt ejeh) já saanij loopâst _t (poccui t , maasa t , nuu t ), _d (gosta d , guddii d ). ¶ “Juurdâš taam pyere! Nubeh iä puurâ šavepiärgu, ko tot lii nyeskidum. Nubeh vuod iä puurâ kusâpiärgu, ko tot lii pase. Mist kale lii Euroopast pyeri, ko teehin páácá puoh tot, mast iärráseh iä huolâ! Tondiet toh kievhis ulmuuh niälguh-uv mälispađijdis oovdân.” ¶ 31. Mane vorrâ jotá organiismâst? . . . . . . . . . . . .124 ¶ valjimiskoos čuágástâhmeereest. ¶ Kieŋâlis čaasijn stuorrâ kyeleh . . . ¶ Uáinus aulast raavâdviäsun. 4.1.2012. ¶ Ruávinjaargâ kaavpug nuorâisaje Mondest nuorah lávluh, jyeigih já suáittih tave-, aanaar- já nuorttâsämikielân pessijái maŋa. Säminuorâi taaidâtábáhtus čuákkee paijeel 300 säminuorrâd Ruávinjaargân 7.-8. cuáŋuimáánu. Taaidâtábáhtus uárnejuvvoo tääl vuossâmuu keerdi sämikuávlu ulguubeln. Taaidâtábáhtus halijdui orniđ Ruávinjaargâst, ko kaavpugist äässih viehâ ennuv säminuorah, kiäh iä lah ovdil uásálistám taaidâtábáhtusân já tuše häärvih láá finnim sämikielâ máttáátâs škoovlâst. Säminuorâi taaidâtábáhtusah láá uárnejum 1970-lovo rääjist. Váldu-uárnejeijee sämitigge haalijd, et taaidâtábáhtus lii nuuvt maaŋgâ säminuorâ ooláádmuddoost, ko máhđulâš. Tábáhtus ohtân uáivilin lii meiddei movtáskittiđ sämikielâ luhâmân. Taaidâtábáhtus tuárju talle sehe nuorâi taaidâpuđâldâsâid et sämikielâ kevttim. Maaŋgah tobdos sämitaaidâreh láá finnim vuossâmuid lávtástâllâmvuáttámušâid eidu taam tábáhtusâst. Tábáhtus lii áinoo jyehi-ihásâš sämikielâlâš nuorâitábáhtus Suomâst. ¶ Juovlâmáánu 28 peeivi 1942 šoodái samudjávrálijd Kuobžâ-Samâlân já Haanu Áánán kandâpärni, kote finnij nommân Matti, mut älkkest suu eellim ij álgám, ko vuossâmuš olmooš kiäm sun ooinij lâi suátituávtir já saksalâš val. Muáddi ive sun kiergânij aassâđ Samudjäävrist, ovdil ko säämisuáti puállái já ubâ Säämi kaartâi evakkon. Ive kukkosâš evakkoäigi nuuvâi keessiv 1945 já Matti peesâi perruinis pááikán. ¶ Sämitigge ¶ 34. Sieidiluohtâ , Kiäigunyere já tađemield Kamessuolluu aldasijn, mon poođâst lii neeljičievvâg ääiti hámásâš keđgi já palvâlui sieidin. Jis sieidi lihâstij, ko miinii paaihijd mainâšui, te tobbeen lijjii talle kodeh pivdemnáálá. Čuárvih adeluvvojii siäidán (Frans Äimä, Virittäjä 1903, s. 113, 115.). Luovtâ já sieidi tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ vuovâsvuođâi = mukavuuksien 73 ¶ d. Ruossâdist kován, mii paanijd tust váilu. ¶ – Jiem eidu Jeesus, Pete västidij pyerimielâst. – Tääbbin muu kočodeh Peten. ¶ 1. Anarâšâi já nuorttâlij ovdâsteijeeh láá tohâmin Sämitiigán sahâaalgâ oovtâviärdásâšvuođâst. Sämitige jeessân Anu Pietikäinen muštâl, et sahâaalgân lii tárbu, veikkâ tai aaigij kal oovtâviärdásâšvuotâ lii ennuu puáránám Sämitiggeest. ¶ Suomâ artikla 8(j)-siijđoh ¶ – Láá-uv toh skeelmah faŋgim tobbeen riddoost mii táálu kaandâid vâi? Tálunjobžâ hirmástâlâi. ¶ pennâ já lummâ- ¶  uálgicelkkust? Savzâ tobdá jiejâs torvâlâžžân čurrust . Čuurâ suoijiiđât pokkiiđâtmáin čuákán. Kuus mana čurruu hovdâ, toho maneh iäráseh-uv. Saavzah láá tiätuäŋgireh, mutâ várugâsah; toh čuávuh pirrâs tábáhtusâid murrišin. Čurruu jesâneh savâsteleh koskânis jiänáttâlmáin já lattimkieláin. Ko savzâ tánccá, tot váárut eres saavzâid mastnii, mut siämmást áštá atâšteijee. Oovtâst toh pasteh vuájálittiđ veikkâ taid atâšteijee pennuu meddâl. ¶ Kove: Pertti Turunen ¶ Ko sij kuulmâs jotkii määđhi jävrriidon, sun mainâstij ¶ – Ilbis krokodiil! Moonâ meddâl! sun huuihij. ¶ Ärbivuáválij vandârdemčuosâttuvvâi pasâttâshuolâttem toovât pirrâdâhvaikuttâsâid sehe njuolgist já mohe peht. Mohe peht vaikuttâsah šaddeh iänááš talle, ko pasâttâsâid ferttee jođettiđ meddâl meeccist maašinvuoimijn. Pasâttâsâi meccijoođeetmist šaddeh sehe larmâ já luoštuuh, main uási láá mirhâliih já uási oovded maailmvijđásâš šoŋŋâdâhnubástus. Meccijođettem keežild meid eennâmvuáđu sáttá kuullâđ. Njuálguvaikuttâsah, ađai vandârdeijei jieš tovâttâm vaikuttâsah láá kuávlu roskáštum já pasâttâsâi šoddâm puástu šlajâttâllâmlittijd. Njuálguvaikuttâsah šaddeh meid talle, ko elleeh kuáivuh pasâttâsliitijd já levâtteh pasâttâsâid miäcán. ¶ Algâiälánáid kuleh puoh eres ohtâsellâsiih iäláneh, tegu čääsist ellee mikroskoopliih luáváttâhelleeh já uccâ ruánáá tiäpuh. Meiddei maaŋgâsellâsiih tiäpuh, tegu Nuorttâmeerâst ellee kupâlâstiäppu, láá algâiäláneh. Iänááš algâiäláneh lasaneh juáhásmáin. ¶ luhottisvuotâ ¶ 1. Spejâlistiđ máttáátteijee kirje lahtosist 11 (Euroop šadolâšvuođâkárttá) rahtum cuožâ tavlun. ¶ Jookeerpargopittá 8. a. Mon eennâm haldâšeijee ¶ Ánná já Heikkâ čokánáin elleekoveteatter pelimuudon. La Strada muštâlij mottoom ohtâkiärdánis nieidâst, Gelsominast, kiäm taan enni vuobdij mottoom sirgusân vyeimialmai Zampanon. Nieidâ eellim ij lam rappâd tain almain: nieidâ koolgai keigiđ almai piergâsijd, ko taat cuovkkij aavlijd já njielâi tuulâ. Nieidâ lâi meiddei äpittem, ko vyeimialmai finnij suttokuáhtáusâid. Viijmâg Zampano kuudij nieidâ. ¶ Totkee sijđo ¶ Ko must lâi tot nuávlu uáivi pirrâ, te stuárráábeh kaandâh algii kočodiđ muu "DÖÖBELNin" , jiemge mun addim ige tiättâm ete mii tot lii. Must lâi pahas mielâ ubâ ääigi ko lijjim tobbeen Rivdulist, čierrum já ahevuššim. Ehidist ko moonnim seeŋgân, maŋgii jis lâi lam lámáš hyenes peivi, te čierrum tassaaš ko nohádim já iho nievdim fastes naharijd. ¶  aalgij čielgilâš kašmârdeijee tälvinaver pieđgejeijee puohporree ¶ Raavâdviäsutooimâst perustum ulmuid pivdep väldiđ ohtâvuođâ 15.4.2014 räi. ¶ - Aitârpargee 27 160,50 € ¶ 109 ¶ Taažâ ¶ – Pyeri paaimân 3. Pargokirje . Pargokirje. Jurgâlâm Matti Morottaja. Sämitigge 2003. ¶ Anarâškielâ jurgâleijee toimâsaje lii Sämitige sämikielâ toimâttuvvâst Anarist. Virge tohálâšvuođâvátámâšah láá sämitiggeest adelum asâttâs 5 § (1727/1995) miäldásiih. Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuodâtaasij V/II – IV/IV mield (vuáđupälkki 2 110,20 – 2 457,04 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ 18.5.2015 tme 16.00 räi čujottâssáin: Saamelaiskulttuurikeskus Sajos, 99870 Aanaar. Lasetiäđuid addel säämi kielâtorvočällee Siiri Jomppanen puh. 010 839 3111. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsât www.samediggi.fi ¶ Kii lii stuárráámus oolmij väldikoddeest? ¶ E. Lođâsmááđuh ¶ Jeesus eeđâi: “Mun lam pajaspajanem já eellim. Kote osko munjin, uážžu eelliđ, veikkâ jáámá-uv, ige ohtâgin, kote iälá já osko munjin, kuássin jäämi.“ (Joh. 11:25-26) ¶ ovdârätkimeh, pic toid puáhtá väldiđ uási almottâttâmáin. ¶ pyehtih leđe stuáruduvâidis peeleest motomijn ulmuin luvvijd ulmuid, já jis tarkkuustâlmân liččii ¶ Poccuid miärkkojeh jieijâs peljimerháin. Peljimerkkâ almoot omâsteijeevuođâ já suuvâ, moos poccuu omâsteijee kulá. Sämmilâš puásuituálust meerhâid adeleh suhâmerkkâvuáháduv mield. Jyehi suuvâst lii jieijâs merkkâlinjâš. Párnái peljimeerhah láá variaatioh puárásub, táválávt jo jáámmám hiäimulij meerhâin. Ađai puoh merkkâlinjáá meerhah sulâstitteh nubijdis. ¶ Jiegâ jođáttâsâst ¶ 9. ¶  äijih (spiekâstemjuávkku nr 1) ađai anarâškielâsâš jurgâlemvaastâ lii ohtâ sääni (teermâ ¶ Ohtâ hirmâd omâs iäru lâi tiäđust-uv taah eres enâmeh. Kostnii lii liegâs já láá ennuv ivneh, mut moinnii soojijn ij taarbâš moonnâđ ko čyeti meetterid kuusnii, te álgá leđe-uv koolmâs. Tom Jovnâ ij mahten iberdâm já sun arvâlij, et tiptáččij tom ääši leđe, ovdilgo jaloččij aaibâs. ¶ Olmooš kalga tutkâđ jieijâs, ovdil ko porá taam leeibi já juhá taam kaalhâ. Tot, kote porá já juhá juurdâšhánnáá, et saahâ lii Kristus rummâšist, porá já juhá olssis tuámu. (1. Kor. 11:28-29) ¶ Mij leim lamaš jo nube mánuppajan sijdâhovdân ovtmano siämmááh äijiheh. Must nuhhii evviseh já ferttejim vyelgiđ pááikân. Keevâi vala nuuvt, ete ko vuolgim Taavvid tuve kuvlân, te lâi purgâšoŋŋâ, njeeđgâi luodâ tállân. Must peenuv paasij tohon tuve kuuvl. Jiem jorgettâm pennuu viežžâđ. Ko juovdim pááikân te pääihist haliđii tiettiđ ko peenuv ij lah fáárust, ete kuus tot lii šoddâm já maht toos lii keevvâm. Mun čielgejim sijjân maht keevâi. Na, sij tievst polâskuottii ete peenuv ij tääiđi tobbeen maasâd puáttiđ já nimmurii munjin tast. Unohâs tot oroi munjin-uv, mutâ uskum ete kale tot táiđá já puátá ko kiergân. Já nuuvt eštus peenuv pirrâmpeeivi maŋa puáđistij pááikân. ¶ - Mun jurdám, et tij leppe đ Kivs´s kesieennâm uáivikaavpugist tain sáttoin vissâ suullân peeivi ke čč in , uštus kullui-uv Wieseh jienâ. ¶ tot eeđâi. ¶ Nuuvt mun vuolgim, mutâ väzidijn smietâškuottim ete iähân munjin ettâm, ijge koijâdâmâš, kuus mun koolgâm vyelgiđ palvâlusân ijge lamaš iällâm kiännân stuorrâ hiärá kulen moh čokkájii pevdipiällâst, te mun maccim maassâd, te tobbeen vyelikersanteh uksâpiällâst puávvusteh já koijâdeh: ¶ Talle kunâgâs nieidâ poođij oovtâst palvâleijeidiskuin vuojâdiđ. Prinsessa ooinij maidnii čäciruávui siste. Sun šoodâi tiätuäŋgirin. Mii tot puovtij leđe? Ohtâ palvâleijein koolgâi moonnđ keččâđ. ¶ Ko muu nubbe čuoigâmluámu aalgij, te eeči lâi tääl-uv čuoivâgijnis viežžâmin muu Kaamâsist pááikán já ko toho poođijm, te lâi-uv oppeet olâttâs vyerdimin tobbeen. Ucjuv maađijpargo lâi kiđđâtäälvi 1954 álgám Čovčjäävrist ovdâskulij já mii pááikán lijjii čokijdâm hiävušalmaah já motomeh ákšualmaah. Noomâin jiem lah aaibâs vises, mut ohtâ sist lâi kuittâg Piännâš-Jovnâ (Jouni Vest) Kärigâsnjaargâst já nubbe lâi Eetu Polojärvi nommâsâš läddlâš. Sun-uv lâi kostnii Tiänuriddoost vuálgus. Loopâi noomâid jiem mušte já jiem ubâ tomgin, kalle sij lijjii. Nuuvdibeln orodij vala kärigâsnjargâlâš Rasmus Uulá. Sij lijjii puohah hiävušalmaah. Miibeln ij lamaš hiävuštalli já naavit uuvsah-uv lijjii nuuvt vyelligááh, et hiävuš ij ubâ liččii šiettâmgin jotteeđ tain. Siämmáá vyelligis naavituuvsah lijjii Maatibeln-uv. Tuše Nuuvdi pele naavituksâ lâi tommittáá olluv, et tast hiävuš sietâi siisâ, mut sisthân lâi-uv alnees Peku-nommâsâš hiävuš. Nuuvdi kiäzzái hiävuštaalist orom muštemin lemin kyevti hiäppušân saje, nuuvt et Rasmus Uulá hiävuš vaarâ lâi tobbeen. ¶ Tälviv mij tuáivup: ¶ – Tuot čivgâ kale ij lah meendugin utkáá, Obžâ jurdâččij, mut ij tuostâm tom ettâđ jiänusân. ¶ kangasmyrkky-seitikki ¶ 161A Čácáduv varâliih sajeh: virdáás čääsih (3, 4, 6, 12), ruáiruh, runeh (1, 7, 10), cuáháseh (8, 11), lieggâ čääsi vaikuttâs (2, 5, 9) ¶ – Ep-uv mij puávtáččii pieijâđ tääl jo tuulâ? Assaaskuolgâ iävtuttij. ¶ 2. Jurgâlus. Taan veerstâ anarâškielâsâš versio spiekâst KR92 morfeem- já ¶ Oppâmateriaal proojeektpargeeh: ¶ Satu ikivihreistä puista ¶ b. Maid toh láá purrâm? ¶ nálášem . Om. maŋgáid vuonjâšluddijd já kalâččeijeid tijpâlâš lattimvyehi, mast korâidis kočâttâm uđâgááh tuhhiitteh ennin vuossâmustáá kuáhtám lihâdeijee já jiänáttellee čuásáttuv já pisotteleh ton maajeeld. Luándutiileest lihâdeijee čuásáttâh lii ennilodde. Vajâldeijeekuolij čiivgah nálášuveh šoddâmsaajees pirrâsâsân, moos toh mäccih kuuđđâđ. ¶ 3. Rotáh poreh já pilledeh fuoddâr já valje eennâmtáálust. Čuákkipaaihijn rotáh poreh pasâttâsâid. ¶ Mun jiem ááigu innig riemmâđ iävtukkâssân sämitige valjáid. Tääl lii nuorâbij äigi. Tondet mij kolgâp finniđ čepis já orvišis uđđâ iävtukkâsâid täid valjáid. Taan tááláá sämitiggeest láá jesâneh, moh nabdeh jieijâs anarâššân, já vaarâ sämitige koskâvuođâst-uv nabdojeh tanen. Mut suuhâ ij vala täähid tom, et jeessân lii aainâs uáinus peeleest anarâš. Tááláá tiggeesthân láá viiđâs, kiäin lii anarâš suhâtuávâš. Anarâškielâ sist ij määti ko ohtâ. Nabai anarâš uáinu? Tom vist ij pyevti mittediđ mudoi ko sii pargo já uáivilijd čuávumáin. Sáttá meiddei leđe nuuvt-uv, et ko tágáreh jesâneh sárnuh anarâšâi peeleest, te toh pargeh tom tuše tondet, et peessih vuástálistiđ sämitige iänáášlovo uáivilijd, kevttih anarâš aašijd tuše rijdo koskuámmin. ¶ Tave 2014- 2020 lii vuossâmuš tave-eennâmlijn Interreg-ohjelmijn mon EU-Komissio lii tuhhiittâm. Ohjelmist lává kyehti eennâmtieđâlii uásikuávlu; Tave já Säämi já ton olesbudjet lii suullân 76 MEUR, mii ana sistees Ruotâ, Suomâ já Taažâ ruttâdem. ¶ Lii meid máhđulâš jurdâččiđ aaibâs nubenáálá, ko lii saahâ virgeomâhái tooimâin Finnmark pyereestvaijeem iähtun. Finnmark toimâkode celkkust markkânkäävpist (ton looppâtmist) lohá ereslasseen “.......jis Finnmark áigu ain-uv leđe uási Taažâ Riijkâst, kalga tot jieš asâttiđ siämmáá hade taam “eennâmvuoigâdvuođâst” ko ulguupiälááh-uv mäksih.......”. Lâimhân mij littoost Ruotâ rijkkáin, ige Kaarle 9:d vijđánempolitiik 1600-lovvoost lah vájáldittum. Tiätulágán palo ryešilij lassaanmist lii meid. Puáđusin lâi, et Taažâ staatâ ferttij pyehtiđ oovdân aktiijvlâš Finnmark politiik “visesvuodâ tiet” . ¶ 1. teddilâs ¶ * Čuákkimfaalâdmeh. Luuvâ lase. ¶   Espoo 70 ¶ ruvdán.....50 ¶ ase-ellee päällyseläin ¶ 3. Phaeolepiota aurea – Kultasieni – Kollekuobâr U ¶ – Mut mii pápárijd tuos muorâmadduigis lii koččâm? Kuáski koijâdistij kuolij salttimkooskâst já čaaitij ivnáás pävirpittáá enâmist. ¶ moođijn < muáti = parvissa < parvi 188 ¶ Ohtâvuotâ ¶ 72A Silkkešnjirgoo kiihâm já lasanem mudoh. ¶ – Na jis tun tääl moonah, te mun peesâm vala juátkiđ rahhtâtmijdân? Elmer táátui jámestâ jo leggistij Ante olgos tálustis. ¶ 88 ¶ Sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusah ¶ Siemin plaŋtonellei lasseen vuojâdeh Nuorttâmeerâ aavijn tuše čielgitävtittemes elleeh. Ton sajan Nuorttâmeerâ ponneest já aainâs kupâlâstiäppustielâsist, láá čunnui já mođe siisâ kuáivudâttâm valjeest elleeh. Tiäpui siste kávná älkkeht aaibâs päljis čolmijguin-uv sieminiälánijd. Maaŋgah täin čielgitävtittemes ellein láá kuolij já luudij tehálâš raavvâd. ¶ - Moin mätkiaašijn? Jovnâ imâštâlâi. ¶  moin  puáhtá  ovdediđ (almostittum lávloi luuvijn) ¶ Okko tast maŋa muoi Hempulijn (Uula Paadar) vuolgijm piivdon já vazzijm tobbeen alda Pärttih. Láim maccâmin ton pivdoreeisust togo Kipojávráá Puolžâpoođhâ peht. Njuškejim togo juvvii rasta já vuordim skipárân tast. Hempuli poođij toos muu kuuvl já iätá: tust tot kale ij lah jyelgi raše. Nolâstim puvsâidân já čaittim sunjin tom rääigi jyelgist. Kale sun talle oskoi ete sáttá tot leđe raše. Kale tot raše lâi, mutâ vazzim veikkâ tot lâi-uv raše. Tot väzzim saatij toohâđ pyere, tast maŋa puáránem ovdánij pyerebeht, ko tot-uv siejâ mii häävist vala lâi, te poođij olgos. Pelnub ive maŋeláá jyelgi lâi jo nuuvt puáránâm, et ij lam innig poovčâs ijge rašegin innig. ¶ – Jiehpa, västidij piäiváš. – Mun lam kievrâb. ¶ soovsâkerdi.....88 ¶ Tot, kote lâi uážžum vittâ talentâ, riemâi tállân paargon: sun kavpâšij toigijn já haavâi vuáitu toos lasseen vittâ talentâ. Siämmáánáál tot, kote lâi uážžum kyehti talentâ, vuoitij lasseen kyehti. Mut tot, kote lâi uážžum tuše oovtâ talentâ, kuáivui enâmân kyepi já čievâi tohon išedis ruuđâ. ¶ – Tust oro lemin mielâkiddiivâš eellim, Ánná eeđâi. Jiem lah jieš vala šoddâm jurdâččiđgin meendu ennuv astoääigi, ko muu uáivist lii taggaar hirmos moive. Must oro, et kihheen ij määti ravviđ muu luhâmijngin – aaibâs tego sämmilij aašijn ij kihheen perustiččii maiden. ¶ Taan pääihi ässeeh lijjii Kuobžâ-Saammâl, suu kálgu Haanu Ánná, kote lâi Siempárnáá Haanu nieidâ (js. Saijets) já kulmâ kaandâ. Mut tääl táálu lii ävđin. Vanhimeh lává jáámmâm já kaandah varrim eres soojiid aassâđ. ¶  pallam sust . tubdâđ: Tuubdah-‐uv Joensuu F4 ¶ 3. Maht salâsin kuddum kyele kalga kieđâvuššâđ? ¶ nálášuttem.....47 ¶ Sämitigge ocá meriáigásii ¶ Muštâlâm Hendâ Seipiharju ¶ 5. Máddáápiälááš viljâlemkuávlu ¶ 11. Russula integra – Mantelihapero – Mandelsmiäruh U ¶  maaŋgâs Taah säänih moh taan anarâš kalender teevstâin uáinojeh, láá maaŋgâ-uv náál tivrâseh. Ko páárnâš lii čáállâm čalluu, te tast lii siste čuuvtij eenâb, ko mii vuosâ luhâmist oroččij lemin. Ovdil ko ohtâ anarâškielâ čaalâ lii šoddâm, te ton tyehin lii ennuv pargo. Čällei eenikielâhân ij lah lamaš aalgâ rääjist anarâškielâ. Páárnâš lii kielâpiervâlist kuullâm sárnum, mainâsijd, ravvuid, kiälduid, rammuumijd, lii kuullâm sämikielâ sierâddijnis já puđeldijnis. Ton avveest kale ij ohtâgin kuullum sääni moonâ tušás. Škoovlâst lii jotkum taat kollepittái čuággim. Tobbeen jurduuh já säänih láá lasanâm tane muudon, et páárnâš máttá jieš čäälliđ jurduidis uáinusân.” ¶ Ij moonnâm kuhháágin, ko nuáidienni kaačâi maassâd kiällárist. ¶ Luokkačuákkimeh tááláá ääigist láá uáli táváliih stuorrâ maailmist, mutâ Kaamâs čokkânem lâi ton peeleest merhâšittee, et tot lâi vuossmuš ubâ ton škoovlâ historjást. Tiäđui mieldi ij lah kuássin ovdil uárnejum nomâlâssân Kaamâs kansaškoovlâ, ađai vuáđuškoovlâ ovdij uáppei luokkačuákkim. Čokkânem ulmen lâi hundâruššâđ já vuáváđ ihán 2002 stuárráb luokkačuákkim, moos povdiittuuččii loopah-uv uáppeeh, kiäh iä lamaš tääl fáárust, sehe puohah máttáátteijeeh, táálualmaah já čorgejeijeeh, kiäh láá vala elimin já kávnojeh. ¶ Jieškote-uvlágáneh kietâtyejeh jieškote-uvlágán táárbun ¶ – Smietâm jyehilágán aašijd. ¶ 8. čuárvikyevdi ¶ Mainâsteijee: Riemnjis mana pyerimielâst láávu luus toin mieláin, et toppiiččij sunnuu kiddâ já tuvkkâličij seekân. Njuámmil kyevtis säpligáin eštus čahhiv suu, ko suoi vala-uv poollâv, et riemnjis áigu puurrâđ sunnuu. Mut ko riemnjis uáiná mučis kuolijd, maid kuobžâ lâi vuorkkim, te talle tot ij haalijdgin innig puurrâđ säplig kuáhtá njuámmil, pic nutkâl kuolijd seehâ siisâ, jeđe faškâl ton siälgásis. ¶ Laitoshuoltaja Pirkko Pieski ¶ NUBBE TÁTTUM ¶ H Armillaria – Mesisienet – Mietâkuobbâreh U ¶ Hyenes uáivi vaibâd juolgijd. ¶ Evaŋgellâš-luterilâš kirkko ¶ Mottoom olmooš mainâstij, ko šoodâi missikištoi maŋa muččâdvuođâst saahâ, et ovdil suu mielâst sämmiliih muáđuh lijjii fastebeh ko läddlii muáđuh. Sämmiliist láá táválávt kubdâ muáduh, nierâtäävtih láá olluuh, čalmeh uceh já kukkáluvâi, vuoptah čappâdeh. Taan ääigi sun lii kuittâg muttám uáivilis muáđui muččâdvuođâst. Tääl suu mielâst láá sämmilii muáđuh muččâduboh ko läddlii muáđuh. Läddlii muáđuh láá keezih. Talle ferttejeh leđe čalmeh-uv aldaluvâi, ige taggaar lah muččâd. Čeve lii nuuvt kukke, et ij pyevti säämimááccuhkin pieijâđ pajalân, ko čeve kiäigáá kaskoo siäpulâs tego kuorgâ čeve. ¶ Mottoon loppâčoovčâ peeivi, ko Muumistáálu já Nisonieidâ láin meeccist čuággâmin kuosâkuácceid, suái teivâdáin Alisain. ¶   33 cm, suájákejij koskâ 72 cm ¶ – Maid tuáivoon? movtáskij Matti. ¶ Tááláš sämimuusik váldá vaikuttâsâid ärbivuáválâš juáigusist já čáittá uđđâ olgospyehtimvuovijd já sämikulttuur ovdánem. 1960-lovo rääjist sämikielâlâš muusik aalgij čuávvuđ ääigi ovdánemsuundijd. Taan ääigi sämikielân čuojâtteh rock, pop, etno, hevi, tanssâmuusik, tekno, párnáilavluid, saalmâid já rap-muusik. Eromâšávt sämikielâlâš rap-muusik lii finnim huámášume meid aalmuglâš tääsist. ¶ 5 ml táárbumield kuorsâttâsân 1-4 keerdi peeivist ¶ 1) ucâmušâst uáivildum kuávlu alda vyeimist leijee västideijee luuvijd; ¶ 520 Bohcco - Antonio Briceño ¶ Máttáátteijeeh soittii iänán muu árvusaanijn. Enni kielestij nuuvtko mun-uv ain poorgâm. Ij enni muu haalijd monâttiđ. ¶ – Leppeđ-uv kuássin hiämáskâm korrâsávt? Mon hámásâš lii hiämáskâm lodde? Heikkâ koijâd. Párnááh čaittâleh hiämáskâm. Sij jorgoh čolmijdis já lehâsteh njäälmi áávus jurbâsin. ¶ Kyeleh láá nuárjui válduraavâd. Nuorttâmeerâst purrâmâšlisto njunosist láá uccâ uáivádâhkuálááh tegu siilâk já kilohaili sehe pone aldasijn iälusteijee áhupiddo já ryevdikuálmihâš. ¶ euroopmaaijuv.....90 ¶ viiljâin vorrâ vardehánnáá. ¶ čuolmâ ¶ 1. a. Noomât já ivnii uccânjomâtteijeid. ¶ 1. Čääci lieggân já tuoldâškuát 100 ºC:st. Čääci lievlâšuvá kaasun, mii kočoduvvoo čäcilievlân. ¶ Iänuduv-Kuovdâkiäinu maaccuhmalli lii puoh enâmustáá hervejum. Herviimân kiävttojeh läđđee oolâ stellejum ivnáás päädih jieškote-uv suuvâ já perruu ärbivyevi mield. Herviimeh láá kubduuh já olluuh. Sehe nisonij et almai kapereh kuárrojeh ollâgubbon ko eres maalih. ¶ Virge tevdimist lii kuuđâ mánuppaje keččâlemäigi. Čällee toimâsaje lii säämi kulttuurkuávdáá Sajosist. Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 12.2.2014 tme 16.00 räi čujottâsân Sajos, 99870 Aanaar. Lasetiäđuid pargoost addel má. haldâttâhhovdâ Pia Ruotsala puh. ¶ b. Iirât miäruštâllâđ, mon juávkun piäivááloddááh ¶ uássin. ¶ – Keejâ Myerji! Mun uáinám poolvâst poccuu. Puásui livvâd mievtâ alne, Hirškikkâ keksee. ¶ Räjittes säminuorah ¶ njomâtteijee rievdeeliegâs čielgitävtittem täsiliegâs piätu ¶ c. vuáláduvâid ruánáán ¶ – Toh láá huámmášâm, et mij lep pááccám vaskâmij tuáhá! Kuáski ilosmij. ¶ Jookeerpargopittá 7. Mun jieš ¶ Kivsádâsah, main Ráámmát já Eeči mii -rukkoos sárnuv, láá hokâttâsah luoppâđ oskoost Immeel pyerivuotân. Pergâlâh já jieččân vuovnâlâš mun hokâttâllâv mii uuccâđ torvo eres saajeest ko Imelist. ¶ 126 ¶ šoddâdemdemšahenavittáid = kasvatussikaloihin 12 ¶ Já nuuvt te tot mii TGV-juná poođij ruugâ oolâ jeđe ooinijm ton juná konduktöör väzzimin ruugâ alne oovdâsmaŋas. Nahan te mij tuámittijm koijâdiđ, kuus te mij peessâp čokkáđ junást. ¶  koiraa – Amahân te muoi tarbâšeen val lajopeenâid já ivnepeenâid, Márjá iätá já váldá segis lajopeenâid já kossâ ivnepeenâid kubdâ, fiskis ildest. Ella kiäččá peenâid já huámmáš, ete peenâi tereh láá tulceh. ¶ Kaččâlim mottoom káhvástâllâmsajan tast aldasijn. Keččâlim purâdiđ muččâdávt, mut jiešalnees toos ij lam asto. Must oroi tego liččim leškiistâm čudduusân tejâkoopâ já njiellâm vuojâleeibi. Amahân te ehidist ličij asto puurâdmân-uv. Tuámittim maassâd kirjeráájun, ko kolgim vala uuccâđ maidnii protokollatutkâmušâst. Viärráámus lâi tot, et jiem lam tutkâmpargo čälidijnân tiättám, mii tutkâmijd tággáárgis lâi. Náguskirjetutkâmušâst kalga kuittâg motomin porgâđ tagarij-uv suorgijgijn, maid ij jieš nuuvt pyereest tuubdâ. Tastko anarâškielâ šlajânoomah, moh lijjii muu tutkâmfáddán, lijjii iänááš jurgâlusloovnah, mun kolgim keččâliđ čielgiđ tom, mii jurgâleijee uáivist jorá jurgâlemproosees ääigi. Munjin lâi eidu ovdil máátkán vyelgim čielgâm, et protokollatutkâmuš tuuđhâi eidu taam. Mun aštus koivum jieččân listo lavhâstân jeđe usâškuottim ildee, mast liččii protokollatutkâm kyeskee kirjeh. Ildee kavnui-uv, mut veik maht uuccim, jiem kavnâm tobbeen taid kiirjijd, maid mun tarbâšim. Äigi ij lam ennuv kirjerááju kiddâmonâmân, já jiem halijdâm kevttiđ väniääigi kirjij ucâmân. Nuuvtpa tuámittim portháid vuálus já toho, kost kirjerááju tipšoo čokkái. Čielgejim sunjin, maid kiirjijd lijjim ucâmin. Nissoon čalâččij kiirjij noomâid tiäturân. ¶  (esim. täytyä, 43 ¶ puájui ¶ Amanita muscaria – Punakärpässieni – Ruopsiskiärppáákuobâr ¶ Sun Njunjálâh värree Sáámán vyesimáánust já tai aaigij lii lassaanmin ovdii iähtun. Suomâ njunjálâhnääli lii uáináh 1950-lovo 150 paarâst stuárrum tááláá ääigi 2~000–3~000 paarrân. Tálvástâllâmsoojijn njunjáluvah iä parâluu ollágin já nabdemist lii-uv, et parâlume tábáhtuvá iäskán pessimsoojijn ađai Säämist še. Kiihâm maŋa niŋálâs mannee vyesimáánu loopâkeččin luánduvuovdân tâi ulmuu huksim vuovdân 7–11 fiskisvielgis manneed, maid tot láálá ohtuunis 26–28 pirrâmpeivid. Uđâgááh láá piervâlpaattârliih ađai toh njuškejeh masa jo tállán vuovdâst enâmân já oceh jiejah raavvâd jo uáli nuorrân. Uđâgááh pisotteleh kuittâg piäsádâhhân ennis fáárust tassaaš ko kirdeleh. Suájáidis oolâ toh peessih suullân 10 okkosâžžân. Njunjálâh porá uccâ kuáláid já uccâ čäcielleid, tegu kaccuid, kubiláid jna. ¶ – Pyeri! Taavvid ilodij. – Mutâ jiem mun pyevti ¶ Sämitige saavâjođetteijee blogi, kost sun maainâst 8(j)-čuákkim tubdâmušâin ¶ suu luus já adelij ¶ – Taa lii čielgiittâs hollandkielân já ranskakielân konduktöörân. Itten kolgâvetteđ moonnâđ ääigild ruugâ oolâ, kost juná vuálgá, sun ravvij. Talle konduktöör čáittá tijjân, kost puáhtá čokkáđ junást. ¶ s. 60 ¶ uásálâžžân a) stuorrâlođâsrapu, b) čuovjisskálžu. ¶ 66 ¶ 12 ¶  oovdâst. Kielâtotkee Tehálâš äšši oovtâstpargoost lii tábáhtusâi já teividmij maaŋgâpiälásâšvuotâ, já tot et fáárun fättee nuuvt maŋgâs ko máhđulâš. Poolitlâš tooimâi lasseen ferttejeh leđe še eres-uv tooimah jieškote-uv aššijd mielâkiddiivâšvuođâ tobdeid. Taas ohtân ovdâmerkkân Laura-Maija maainâš ihásijd salibandy sämimiäštárvuođâkištoid, moh čuákkejeh oohtân neelji eennâm säminuorâid. Kištoin lii jo šoddâm jyehi-ihásâš ärbivyehi, mon viggâp siäiluttiđ. Kištoid lii uáivil toollâđ vuáruttuvâi jyehi neelji staatâst. “Sierâlágán tábáhtusâin uápásmuvá ulmuid eres náálá. Ulmuin iteh uáinusân sierâlágáneh peleh seminaarist, tegu veikkâ salibandy spelâdijn tâi sämimuusik festarijn ” , Laura-Maija valdâl. ¶ Kielâpargee lii palvâluskoskâvuođâst Suomâ sämitiigán já pälkki miärášuvá Suomâ sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuodâtaasij V/II mield (vuáđupälkki 2 110,20 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. Toimâsaje lii sämitige monnii toimâsaajeest tâi sopâmuš mield eres saajeest. ¶ Abram já Sarai jottáin. Abram viiljâkandâ, kiän nommâ lâi Loot, vuolgij mieldi. Sij valdii fáárun puoh omâduvâs já palvâleijeidis já pottii Kaanaanenâmân. ¶ Ovdil Kittâl maađij rähtim Juvduujuuvâ mield láá puáttám Solojäävrist já Avveel Maati kuávlust iäránuššâđ Anarân. Puoh jotteeh iä kuittâg lamaš joođoost kunneelâš áigumušâigijn. Äiginis meid mecciriäváreh kuáhtájuvvojii. ¶ Västidim sunjin: ¶ Ivnii moolsâiävtu, mii kovvee pyeremustáá tuu mättim. ¶ Tábáhtus álgá koskoho 7. cuáŋuimáánu Nivavaara vyelitääsi škoovlâst tme 18.30 Kiärun sämiteatter čáittusáin Ovtta guovvamánoija (Oovtâ kuovâmánuiijâ). Eehid juátkoo nuorâisaje Mondest tme 20.00 sämikielân rokkájeijee SomBy konsertáin. SomBy lii nijttám mááinu Suomâ lasseen Taažâst já Ruotâst. Moonnâm čoovčâ tot puovtij eurooplij ucceeblovokuávlui laavlâkištoost Liet internationaalâst vuáitu Sáámán. SomBy vuálgá joton Ruávinjaargâ tábáhtusâst deebyytalbumis Álas eana (pietittis eennâm) almostittemturneen. ¶ 2. Uusâ kyele veepsijd kooveest 165A. ¶ Iššeed iätá reŋgáin: ¶ – Joovsep! Västid munjin! ¶ Merkkii ruossáin jyehi uási pehti ton molsâiävtu, mii kovvee pyeremustáá mättimâd. ¶   Lii-‐uv Sieidi lii pelkuálmád meetter alosâš já aldasáid kuulmâ meetter kobdosâš luoddânâddâm keđgi, mon juuvâbeln lii loigâm stuorrâ pittá keeđgist, koččâm enâmân já toohâm kiäđgán tegu uhredemálttár. Keessiv 2008 eelij arkeoloog Eija Ojanlatva tutkâmin sieidi, mut tast iä kavnum innig magarehkin uhredemmeerhah. Ko tot lii kyelisieidi já uhreläähjih láá lamaš kyeleh, kyeleuáivih já -čuálih já ko uhredem vaarâ lii tábáhtum nuuvt, et läähjih láá pieijum “álttár” oolâ, te elleeh já lodeh láá taid taađeest kuodâččâm meddâl. ¶ já kossâ suoivâ. ¶ Erigeron acer ¶ Suomâkielâ jurgâleijie já tuulhâi litto SKTL Uuccâmpalvâlus. (lekkâs uđđâ laasân) ¶ — Ovttuu tun sáárnuh ahevis aašijn, Möö. Ovttuu tuše porkkanast já koške . . . ij keejâba! Tääl puátá purrâmâš. ¶ b. Kost piervâl lii? ¶ Marja-Liisa Olthuis ¶   koskâvuođâ ni. ¶ 3. ¶ keežild kyeđđiđ taan kielâlaavâ toimâmvuođâ kieđâvuššee čielgiittâs ulguubel, veikkâ tarkkuustâl ¶ Paaneelsavâstâlmist lijjii mieldi Suomâ Kuávdáá Simo Rundgren, Suomâ Sosiaaldemokraatlâš Piäláduv Johanna Ojala-Niemelä, Suomâ Ruátálâš aalmugpiäláduv Astrid Thors, Aalmuglâš Kokoomus Heikki Autto já Ruánáá Lito Outi Alanko-Kahiluoto. Paneelist eromâšávt äigikyevdilis äššin pajanij ILO 169-sopâmuš, já toos oovdân puáttám kyehti sierâlágán uáinu säminuorâi jieijâs koččâmâššáid. RAP já Ruánáá lito ovdâsteijeeh ettii piäláduvâi linjâžân tuárjuđ nanosávt ILO 169-sopâmuš ratifisistem. Kuávdáá, Kokoomus já SDP ovdâsteijeeh ettii piäláduvâi uáinun, et ILO-169-sopâmuš ij eidu tääl lah máhđulâš ratifisistiđ, ko piäláduvah väätih ovtâskâssoojij täärhib keččâm, el. sämmilâšmiäruštâlmist já eennâmvuoigâdvuođâkoččâmâšâin. RKP ovdâsteijee Thors lâi hiämáskâm eres pääihi alne lamaš haldâttâspiäláduvâi (Kok já SDP) negatiivlâš uáinust, ko taan haldâttâspaje haldâttâsohjelmist lii uáivilin ratifisistiđ áášánkullee sopâmuš. ¶  máttáátteijee. Vuossâmuu piäiván muoi láin pivdám párnáid väldiđ fáárun monnii olssis tehálâš ääši teikâ tiiŋgâ. Mij kuulâim kuoskâtteijee muštâlusâid, ko mij čokkáim riggeest. Párnááh muštâlii, mondiet eidu maailm kárttákirje teikkâ Hevisaurus t-päiđi lijjii peessâm fáárun. Mij oopâim uđđâ aašijd kyeimistân ja peesâim siämmást oppeet kevttiđ anarâškielâ kuhes kesiluámu maŋa. Mij toovâim vuossâmuu peeivi meiddei lihâdemhárjuttâsâid, nuuvt et mij lihâdijm maaŋgânáál: mij vaazijm, tánssáim, kuántuim, njuškoim já juurâim puohlágán muusikpitái taavtâst. Mij taištâlijm meiddei uáinimettumes vajalij vuástá. ¶ Na ko poottim Narvikân, te tábáhtuvvii munjin saksalâžžân muáddi suámálii ääši. Narvikhân lii Taažâst já talle 30 ihheed tassaaš tavemus saje, kuus puohtim junáin mađhâšiđ. Já tobbeen lâi tallaa ääigi tuše ohtâ kyessiviäsu áávus. Kyessiviäsu iššeed oroi vaijeedmin muu, ko lam saksalâš. Halijdim tuše meddâl tobbeen. Ittinâš iiđeed moonnim uástiđ evvis, ovdil ko lavkkiiččim čuávuvâš junán. Mut ko lijjim market kassaast já kiärgus mäksiđ, te kihheen ij palvâl muu. Kiinii mana muu lappâd, stellee tävirijdis tiiskân, já kassanieidâ palvâl suu táválávt, tegu mihheen ij liččii tábáhtum. Jurdâččim, et liiba epiustevlâš olmooš, kiäst lii vissásávt korrâ huáppu, ijba tast mihheen. Puátá nubbe äššigâš – lijjim tegu áimu. Ko kuálmád äššigâš moonâi muu lappâd, te iberdim: saksaliih iä lah tiervâpuáttim teehi. Kuođđim puoh uástámušâidân toos tiiskâ oolâ já lävkkejim nelgičovjijn junán. Taggaar lâi Narvik. Tast maŋa jiem perustâm Taažâst ollágin. ¶ Uárnejeijei mielâst lii lamaš tehálâš tuárjuđ tom puđâldemtooimâ, mii säminuoráid lii tijpâlâš já maid puoh enâmustáá puđâldeh. Tondiet juoigâm já lávlum láá šlaajân távjáb ko iärráseh. Muusikkovedâlmeh láá meid lamaš pivnuuh já tai rähtim lii ravkkâm uccâ, tuárisbeln leijee škoovlâin ennuv puđâldemtooimâ. Iä lah halijdâm, ete säminuorâi taaiđâtábáhtus čana nuorâid tuše ärbivuovij kattiimân peic meid eres taaiđâšlaajah láá vuáruluvâi fáárust. ¶ – Na ko muoi táin Ánnáin láán sämikielâ uáppeeh, já tääl smietteen, láán-uv ubâ olmâ saajeestkin, ko tääbbin lii saahâ tuše suomâkielâ luhâmist. ¶ Koškejolgâdâsah láá lostâvyevdikuávlu máddáábeln, aainâs Nuorttâ-Euroopâst. Ko koškejolgâdâsah láá nannaamšoŋŋâduv kuávlust, te arvemeeri ij keelijd muorâi šoddâmân. Syeinih, sinoh já siipuulšadoh láá koškejolgâdâsâi šadoh. Kiđđuv koškejolgâdâsah láá muččâdumos muddoost, ko toi luhâmettumeh šadoh liäđuškyeteh. Stuorrâ uási koškejolgâdâsâin láá valdum eennâmtuálu kiävtun, ko koškejolgâdâs eennâmvuáđust lii valjeest raavâdamnâsijd sistetuállee čapis mulde. Euroop vijđásumoseh koškejolgâdâsah láá Ukrainast já Uŋgarist. ¶ Muu luhhoin ij lam meeri, ko njuškejim jieččân láiguauto raatin. Vuojijm turâštáim Ilmaráin Avelân. Taat mätki moonâi kale pyereest, já kuođđim Ilmar vuod tivottuv šiiljon, kost suu jieijâs auto lâi vyerdimin. Jieš vuolgim vala Avni-siäsá luusâ tävirijdân tuálvuđ. Avni lâi luhhoost jo kocemin, já Eino lâi kiergânâm jo vyelgiđ. Anarist elimist lijjim ájánâm jo tommittáá, et tijme aalgij leđe pel love. Kuođđim tävirijdân, já Avni-siäsá ličij ráhtám munjin iiđeedpitá. Čuávjitaavdâst ko lijjim lamaš, te jiem valagin olmânáál tuostâm puurrâđ. Julestim tuše tejâkoopâ. Avni-siäsá muštottij muu, et piärguh-uv lijjii ain suu puolâščuhheest. Smiettim, maid te piärguigijn kolgim. Meridim, et váldáččim tuše muáddi kiilu fáárun, eidu tommittáá, et ohtii vuoššâđ. Loopâid kuođđim tassaaš ko čuávuvâš kerd puáđáččim. Piärgui kiessâm maŋa must aalgij-uv leđe jo huáppu Avelân buusin. Fakkist hoksájim, et must lâi-uv láiguauto poođâ vyelni já et tom koolgâi jiešalnees kyeđđiđ Avveel kirdemkiädán. Soittim kuittâg láigufiirman, já vuod savâstâllim siämmáin almain. Sun hirmástui, et sun kaartâi vyeijiđ linjášautosajattâhân taksijn já viežžâđ auto tienuuvt. Mun ettim sunjin, et muu mätki lâi šoddâm jo nuuvt tivrâsin, et kale suitáččim oovtâ taksimääđhi vala sunjin mäksiđ. Iimâš kale, taat summe ij kuássin čaallum muu luáttukoortâst. Já nuuvt te parkkeerajim jieččân láiguvuájáán linjášautosajattuv šiiljon. Ruávinjaargân mannee bussi lâi-uv jo vyerdimin. Njuškejim toos. ¶ Uđđâ 2 momentân: ¶   suu nommâ lii ¶ hallavahakas ¶ 4. India 3 900 ¶ Jeesus vázzá čääsi alne ¶ vátámâšah. Tolemustáá mottoom ive vuáttámušâi maŋa pyehtip árvuštâllâđ, mon pyereest táálu vuáválâšvuođâst tuáimá já mon pyereest ulmeh já vuárdámušah olášuveh. Kuittâg tuáivum já oskom, et mij tääbbin Sajosist tuáimee kevtteeh áppádep västidiđ táid hástusáid ko vistig asâidub olmânáál táálun já uážžup pápárijdân já jurduidân oornigân táálu tooimâi jotonpieijâmhuápui ložžim maŋa. Loopâst halijdâm celkkiđ jieččân já Sajos kevttei peeleest lieggâ kijttosijd Sajos olášumán vaikuttâm já uásálistám ovtâskâs tuáimeid já organisaatioild; nuuvt ruttâdeijeid, Senaattikiinteistöid, Aanaar kieldân, arkkitehtvuávájeijeid já eres vuávájeijeid, kocceid ko meid urkkodeijeid-uv. Eromâškijttosijd čujottâm váldu-urkkodeijee Keski-Suomen Betonirakenne tuáimeid vástulâš já palvâlemvuoiŋâlâš pargohaaldâšmist. Oovtâstpargo puohâiguin lii lamaš eromâš. Tiittáá säämi kulttuurkuávdáš ij liččii kuássin muttum tuoivust tuottân. Stuorrâ kijttoseh tijjân! Liävus Sajos ävkkin sämmiláid já eres aalmugân já läjidus Sajos eromâšávt nuorâ sämmilâš suhâpuolváid osko já moovtâ rooččâđ jieijâs kulttuur siäiluttem já uđâsmittem peeleest! ¶ Jis šaddeh nubástusah čällee já ruttâtuállee uasild, te ihečuákkim ferttee toohâđ miärádâs seervi tilij ruttâkevttein. Kalga meiddei kuorâttâllâđ taggaar ääši, et jis Ilmari Mattus ij juáđhi seervi čällen já ruttâtuállen, mut juáđháččij kuittâg Anarâš-loostâ toimâtteijen, te ličij vaarâ pyeri siäiluttiđ suu ruttâkevttimvuoigâdvuođâ, mii kuáská Anarâš-loostâ máávsuid (čäällim-, tärhistem- já kuvvimpaalhijd sehe jieškote-uvlágánij rekigij mäksimijd). ¶ ibárdâš. Muumistáálu ij uáivildâm, ete tun liččih ¶ 111A Vuoiŋâšij stuárudâh já rááhtus muštâl jieškote-uv ellee ovdánemvuođâst. ¶ – Jiem lah kuássin kuullâmgin taggaar kištoost! Maid immâšijd toh täälgis láá áigumin tobbeen orniđ? ¶ Säämi já sämmiliih láá tutkum ennuv já tutkâmušah teikâ toi sullâsiih čalluuh láá čaallum ennuv majemui čyetilovoi ääigi. Anarâššáid ubâlávt kyeskee tutkâmušah iä lah masa ollágin. Motomeh ääših láá kovvejum uássin vijđásub sämmilijd kyeskee tutkâmušâst, teikâ anarâšâi ääših mainâšuvvojeh tuše uánihávt. Aanaar kovvejuvvoo maaŋgâ mätkimainâsist, mut talle-uv ko kieđâvuššojeh Aanaar kuávlu sämmiliih, anarâšah láppojeh eres sämmilij siähán. Lii maka tuše ohtâ sämmilij juávkku. Tágáreh čälleeh láá el. Jacob Fellman, M. A. Castren, Antti Hämäläinen já Ilmari Hustich. Anarâšah iä oro lemin meendugin pivnohis ulmuuh tutkâmušaašijd valjiidijn. Nuorttâliih láá tutkum eenâb. Láá maŋgâ tutkâmuš, moh kyeskih tuše nuorttâlijd. Táválâš lii meiddei taggaar tutkâmmalli, et ko tutkâmvuáláážin láá sämmiliih puohnissii, te tutkâmušâst lii nuorttâlijn sierânâs loho, mut ij kuássin anarâšâin. ¶ Perfect ¶ (Luther Vähä katekismus) ¶ Enniluámu – lii-uv tot luámu? ¶ Liisá ij tieđe, maht selvâttičij Juhánân ääšis. Ij tast ávttâm muh ko ettâđ njuolgist: sun pásáččij teehin. Liisá mielâst sust ij liččii mihheen suujâid vyelgiđ maasâd pááikán, tohon kolmâsân. Ij tuođâi taatkin päikki kal lam taggaar paradiis, mast ákkurokke lâi muštâlâm, mut tääbbin ličij kuittâg liegâs, ennuu šiev purrâmuš já suoi Donijn láin jo álgám huksiđ ohtâsii aassâmsaje. ¶ Kähteelááduš SV Meid Kähteejävri . Sevžjäävri Kiäinuluohtâ V. ¶ Tuhtuupaarâ ucâluvá jyehi ive siämmáá sajan pessiđ, já riddoässeeh ilodeh ton maccâmist. Tuhtuu piervâl lii aaibâs čäcirääjist já tot piäsá toho vääiviht pehimáin. Niŋálâs mannee kyehti stuorrâ mane, maid kuohtuuh vaanhimeh läälliv vuáruttuvâi. Ulmuu aldandijn puohčâl tuhtuu njuolgist piervâlist čáácán já pisottâl kuhháá meddâlist. Talle vuorâččâsah kiergâneh távjá piervâlân. Moottorkárbáin ij koolgâ luptiđ ollâ pááruid, amas tuhtuu maneh tuidâšuđ čáácán. Tuhtuuvaanhimeh anneev huolâ oovtâst uđâgáin já toh máttááttává taid puohčâđ já pivdeđ kyele. Tuhtuu kuáddá uccâ uđágáid távjá seelgis alne. Stuorrâ puško lii uccâ uđâgái paamus vajalâš. ¶ – Na jis mun moonâm koijâdiđ, et peessâp-uv mij Thalys-junáin maassâd? muu käälis iävtuttij. ¶ Säämieennâm sämmiláid! ¶ Aanaar kyelituáluráđádâllâmkodde ¶ 2.2 Eennâmkevttim rievdâm árvuštâllâm 3 ¶ Oovtviärdásâšvuođâlaahâ ¶ stuorrâlođâsrapu 182 ¶ Staatâ budjetist lii lamaš ive 2002 rääjist sierâ staatâtoorjâ sämikielâlij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi turviimân sämikuávlust. Staatâtoorjâ máksoo Sämitige peht sämikuávlu kieldáid. Sämitige oovdânpyehtim meriruuđâtárbu sämikielâlijd sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlussáid lâi ihán 2014 ohtsis 1,2 miljovn eurod. ¶ kärdi, käärdi = ansajono, -kaarre ¶ – Maggaar tot vajo lii? Junná muštái oovtâ ääši, já tomâlij laavhâs tutkâđ. Tobbeen skuápu sist kolgii leđe suu ruuđah, mut tot lâi aaibâs kuárus. ¶ anarâškielân: Iiris Mäenpää ¶ servikuddijn já servijguin ¶ 7. India 415 ¶ Katharina Reiss ja Hans Vermeer oovdânpuovtijn 1980-lovvoost jieijâs skoposteoria, ¶  Moolsâiähtukoččâmuš Arva-‐uv? Puolâštij-‐uv? ¶ Vaaljâin väljejuvvojeh 200 aalmugovdâsteijed meridiđ mii ohtsijn aašijn. Ive 2011 ovdâskoddevaaljah uárnejuvvojeh pasepeeiivi 17.4.2011. Lasetiäđuh vaalit.fi -siijđost paječálusist tâi ¶ kiihâm.....65 ¶ Máttáátteijee ravvij suu moonnâđ~čuážžuđ čáácán kyelisajan já tuápudiđ kiddâ kuolijd. ¶ b) Čääli jieškote-uv pargo moojiibel toos kullee šado uási: ¶ Puoh taat tábáhtui, et olášuuččij tot, maid Hiärrá lii proffeet njalmijn almottâm: (EM95) ¶ liegâsvuođâ jotteem 132, 133, 134 ¶ Jyehi sämikielâst kalga leđe jieijâs kielâautonomia, nuuvt meiddei anarâškielâst. Mij kolgâp peessâđ jieš meridiđ, et maht kielâ ovdeduvvoo. Sämitigge lii kal tuárjum anarâškielâ já kulttuur viehâ pyereest já ton toimâmvyevist lii saje puoh sämikieláid. Mut puoh sämmilijd ovdâsteijee sämitigge ij lah pyeremus kielâäššitobdee. Ij lah vuoigist, et puoh sämmilij stuorrâ eenâbloho meerrid anarâšâi aašijn nuuvt, et anarâšah jiejah láá ain ucceeblovvoost. Anarâškielâ autonomiatárbu meerhâš tom, et anarâšah kalgeh jiejah peessâđ meridiđ kielâ oovdedmist, om. kielâpiervâlijn. Mist kalgeh leđe njuálgu ohtâvuođah toho, kost tahhojeh miärádâsah kielâst já mieđettuvvojeh ruuđah. Almolâš orgaan kalga meridiđ tuše almolijn aašijn, mut jieškote-uv kielâst kalga leđe vuoigâdvuotâ meridiđ jieijâs ovdánmist. ¶  om. ete , já , jis , ko , tondiet 164B Lodeh: njuhčâ. ¶  + 143A Šovâttemseelah maneseelâ ¶ Sämitiggevaaljah 2011 ¶ Möökin pesâdijnân lijjim vaibâm, mut uáđimist ij puáttám vala mihheen. Mun kolgim vala rahttâtškyettiđ. Huápust nutkim pihtâsijdân mätkilaavkân já čurgiiškuottim mööki. Nutkim hirmos sáttoin jieččân Avelân päccee tävirijd kaasân, já kassâ-uv koolgâi vala Avni-siäsá ááitán. Siämmást tubdim čuávján čárvumin ilgâdávt. Muštim, et jiem lam olmânáál puurrâm ubä piäiván – majemustáá tom vijniputtâlist juhhum saresoppájulástuv já koškeleeibi. Rahtim vala nube keerdi siämmáid evvisijd. Eenâb ij tuostâm puurrâđ. ¶ Marie Byrd eennâm B9 ¶ Hiärrá čuovâsmittus tunjin muáđuidis ¶ Šeštimšahe ¶ - Te mestâ jo maŋanim! ¶ 4. Čääli viihkon kyehti jeegi raavâdkuállus. ¶ Matti muštá pyereest, kogobeht lii pyeremus puuhâđ raaigijd. Sun váldá jieŋânááváár já puvâškuát iäljárávt raaigijd. Raaigijd sun putteest šuávlikuvssijn. Puuhâm maŋa Matti čuolmâst mutter tuárgun já tuárgu kiäčán vuogâ. Tuárgu sun čuolmâst äggei. Tasmaŋa sun piäjá septikyele vuogân já luástá vuogâ čáácán. ¶ Purâdemtijme nuuhâm maŋa maađijpargeeh vuolgii juátkiđ pargoidis já muoi viljâinân jođhijm määđhi Čovčjáávrán. ¶ nohá 31.5.2018. Proojeekt válduruttâdeijee lii EU Interreg Tave –ohjelm. ¶ Nuuvdi Heikkâ ko lâi vuáttâm já uáinâm luodâin ete kuumpih toh láá lamaš, te sun moonâi iäččâm kuuvl já suoi skippuudâđain ete vyelgiv tuáridiđ kumppivalve. Nuuvt suoi valdijn pissoid, vuolgijn tuáridiđ tom kumppivalve. Eejist lâi ryešilâš suátikiiveer "rengasjyvä" já Heeihâst syemilâš suátikiiveer "pystykorva" . Lâi vorâs voccâ, ij lam jođádâh saveháid, saveheh jieŋŋuu já suoi karttain ain jieŋâid foskâđ saaveehvuáđuin. Tot meid äjittij sunnuu. Mutâ lâi muotâ nuuvt ennuu ete ij kumppijdgin lam hiälppu jotteeđ. Suoi vuáruttuvâi čuoigain oovdâst já nuuvt suoi ovdánáin huápubeht. Maŋa koskâpeeivi suoi juvssain kumppivalve. Mutâ keevâi nuuvt ete suoi karbain kuumpijd, toh lijjii ruotâstâm patârâsân, iävá peessâm ubâ uáiniđgin taid. Viäiguškuođij meiddei iäváge innig vuálgâm tuáridiđ taid, toh monnii nuortâs. Nuuvt várugâsâh toh lijjii ete ovdilgo korjuu te pottii puáttim luodâidis paaldân miäđáábel luodâidis, já ohtâ tain kuárjui tiäváá oolâ, kogo lâi šiev uáinus puáttim luodâidis kuuvl. Toh lijjii tast kuárjidimsaajeest vuálgâm huáppoin. Luodâh já kuárjidimsajeh aaibâs vorrâseh. Sijvo-uv lâi vala huánánâm tast maŋa ko suoi iđedistpeeivi vuolgijn. ¶ Čohčâmáánust 2011 eellim Potapovo kylást. Tot lii uáli eromâš saje. Veikâ jiem paste rammuđ kylá muččâdin, tot lii imâšlâš já kiäsutteijee. Puoh puátá juuvâ mield – purrâmuš káávpán, ulmuuh, tävireh, joba autoh, veikâ toin piäsá vyeijiđ tuše uánihâš kylákiäinui mield. Jyehi saajeest láá keđgičiđđâlejeh, moin tááluh lieggejuvvojeh, já jietânâspennuuh, moh sulâstiteh kuobžâid. Taggaar pennuid jiem lah uáinám eres soojijn. Škovlâ lii masa jo koččâmin, mutâ táálust lii kamerakocceem já fastâ vahtâ tego Ruošâ federaatio njuolgâdusâi mield škoovlâst kalga leđe. Ässeeh láá Potapovost tuše suullân 300, mutâ sii juávhust láá enecceh, nenecceh, dolgaaneh, eveŋkeh, ryešiliih, saksaliih, eestiliih, tataareh, latvialiih, veikâ kiäh. Joba ohtâ peerâ, mon suhânommâ lii Karhu. Taimyrân láá pááccám ennuv toi ulmui maajeeldpuátteeh, kiäh karttii Stalin ääigi faŋgâleiráid. Stuárráámus taan kuávlust lâi Norillag -leirâ, mast iivij 1935 já 1956 kooskâst lijjii masa pelimiljovn faŋgâd, juávhust meid mottoomverd syemmiliih. 19.8.2013 Lapin Kansa -aavisist lâi kuhes já kuoskâtteijee maainâs suáđigillâš Eino Hietalast , kote peesâi pááikán Norilskist eskân ive 1954. Ko čuážžu tälvipuolâšin vašopiegâst Norilsk kaavpug pirâstittee tuodârvieltijn, ij pyevti ko imâštâllâđ, maht uási faaŋgâin lii siäilum elimist taggáár tiileest. Jyelgitäävtih-uv kalmojeh taan piegâst, veikâ ličij mon lieggâsávt kárvudâttâm. ¶ 41. Elleeh juáhhojeh čielgitávtál ijd ¶ – Sigá maainâs já eres mainâseh . Jienâkirje, mon almostitij Suomen Äänikirjat Ab. Mainâsijd luuvâi páádán Matti Morottaja ive 1992. ¶ Toimâohtâduv talkkâsij siäiluttem/talkkâsskäppi. ¶ Luágih miettii loopâst priinsâ vátámâšân já sij kuoddii oovtâst kisto vääri vuálus. Mut talle ohtâ luággi vieggâsij já kisto šlivgásij čuuvtij já masa jo koočâi. Talle mirhâlâš omenapittá vuolgij Muotâvielgâd čuddust, já Muotâvielgâd koccái já lehâstij čolmijdis. ¶ skierri = vaivaiskoivu 51 ¶ Safa II -proojeekt čuákkim Soljust. ¶ kiihâmmááccuh . Maaŋgâi luudij orásáid šaddee mučis puzzâkerdi, mii lii muččâdumos muddoost kiihâmääigi. ¶ Erik Schytte Blix, Sörvaranger slekter, Oslo 1971 ¶ 3. Ele keevti arvesyeje tâi čiđđâsááigust rahtum uággumstáágu. ¶ – toimâttâm oovtâst Pekka Sammallahtijn Säämi-suomâ sänikirje ive 1993, ¶ Sämmilij aassâmkuávlu já lavdâm láin vijđásumos muddoost äigirekinistem aalgâ suulâin 1000-lohon. Sämmiliih assii Laatokast Jieŋâmeerâ räi já Koskâ-Skandinaviast Vielgismeerâ räi. Eereeb uárji- já maadâridostuv ubâ tááláá Suomâ kuávlu lâi sämmilij aassâmkuávlun. Syemmilâš uđâsässei tiädu keežild sämmilâš aassâm suudâi válduaalmugân máddáápiäláá Suomâst. ¶ (Hygrophorus hypothejus , suomâkielân hallavahakas) ¶ Ruške ¶ čolmijdis minuttist. ¶   Taaidâtábáhtus koveráiđu ¶ – Pääsi tiervân, rähis ustev. Uáineen! Myerji čuorvij vala suáhán vyelgidijnis ovdâskulij. ¶ – Kočo vain taaksi puáttiđ vaartâ vááijuv kuttâ, mun kiärduttim já moijájim. ¶ Muádi tijme keččin kiinii suáittá. Tot lii poolis. Poolis iätá, et kiinii lâi huámášâm puállâm postâaavdo maađijpiällást jäävrist. Ante suorgânij, ko Nyman lâi vuáijâm toin avdoin. Sun lâi tubdâm jo kuhháá Nyman. Ante eeđâi hoovdân, et Nymanân lii keevvâm mahtnii. Hovdâ iätá, et kal poliseh oceh Nyman. ¶ Nuorttâlâš tyejiärbi, veddityeji ¶ Säämi tyejiärbivyehi lii uáli riges já ellee uási sämikulttuur. Tyejeh láá anokäävnih já toi rähtim vuáđuduvá ärbivuáválâš tietimân. Säämi tuáiján kuleh el. muorâ-, čuárvi- já nähkityejeh sehe kässeekeđgi- já tanesraŋgâhervim, čyeldim já paajâpihtâsij kuárrum já hervim párgálduvâiguin já padijguin. Suomâ sämmilijn láá vittâ sämimááccuh váldumaali: Tiänu, Iänuduv-Kuovdâkiäinu, Vuáču sehe anarâš já nuorttâlâš mááccuh. Maccuhij maalih já hervim čuávuh kielâraajijd. Máccuhij ovtâskâssajeh pyehtih muttuustâllâđ meiddei suuvâi já perrui mield. Nuorttâlâšmááccuh spiekâst enâmustáá eres sämimáccuhijn já sulâstit kärjillâš aalmugmááccuh. Sämmiláid mááccuh lii uási säämi identiteet. Säämi kulttuurist aalmugtaaidâ já ton estetiik lii iäruthánnáá uási jyehipiäiválâš eellim já tast lii merhâšittee siärvuslâš merhâšume. Máccuhij, kaperij, vuoddui hervâttâsâi häämih já iivneh almotteh kulluumist monnii suuhân tâi stuárráb kuávlulâš siärvusân já toh nanodeh oohtânkulluuvâšvuođâ tobdo. Kieđâiguin porgâmáin páárnáš uáppá anneeđ áárvust kieđâ tááiđuid argâeellim ávhálâš táiđun. ¶  mottoom, Mottoom eres almai še poođij tohon hotellin. Sun še tiilái vijnelaasâ. Tarjoilija koijâd sust-uv: ¶ pittá säärgis ¶ Syelnikässih ¶ Máárján šoodâi hirmâd huáppu, ige sun ton huápun kavnâm siämmáá paarâ suhháid, mutâ kii te kumikammui siisâ ličijgin lamaš kuovlâmin. Kal ehidist ličij asto orniđ já čurgiđ viäskár já puoh eres-uv paaihijd – álgáččijhân sust luámu. ¶ Ráidu -kietâtyejičáitálmâs 8.2.-10.3.2013. Kove: Jouni Männistö ¶ uđâgáid syeje, pessimsaje já tuárvi raavvâd. ¶ Binna Bánna-párnái radio-ohjelm kullui vuossâmuu keerdi vyesimáánu 8. peeivi 2002. Vuolgâttâs kukkodâh lâi 30 minuttid já Binna Bánna toimâttuvvoo kuulmâ sämikielân. Tast láá tave-, aanaar- já nuorttâsämikielâliih uásih, moi tooimâtmist párnááh láá aktiivlávt mieldi. Ohjelmijn čuájá ennuv sämikielâlâš párnái muusik. ¶ Puásuipijgá ¶ Mist sämmilijn láá ennuv ohtsiih hástuseh, já tondiet tarbâšuvvoo-uv oovtâstpargo še raajij rasta. ¶ tast tiäđu já teevdi ¶ sraaŋgâst < sraŋgâ = rautalangasta < rautalanka 177 ¶ Tovláá ääigi pyevtittâsah láá meiddei viermijn rahtum šapšâpeesi já stuorrâlääni , moh láá lamaš Aanaarjäävrist kiävtust juo moonnâm ihečyeđe aalgâ rääjist, kenski ovdeláá-uv. Majebij aigij puátusáid kulá ovdâmerkkân sraaŋgâst rahtum katiska . Majemuš puáđulâš kyelipivdemaašijn lii lamaš troolipivdo . 1980-lovvoost Vyelijáávrán ištâdum muuikuh kárgájii Vyelijuuvâ mield Avveeljuuhân, mast ain Aanaarjáávrán, jeđe lassaanškuottii tobbeen. Ton keežild maaŋgah aanaarliih skáppojii olssis troolipiergâsijd já puoh moonâi-uv aalgâst pyereest. Ive 1989 muikku troolajui suullân 180 000 kiilud. Talle Aanaarjäävrist kessii trooli kuttânubáloh kärbispaarrâd. Muikkunääli kuittâg kuáržui ive 1992, kuas saalâs paasij vuálá 10 000 kiilun. Tááláá ääigist troolipivdo Aanaarjäävrist lii tuše iskospivdo, maid RKTL parga. ¶ ”Nuorttâlâšâi sijdâčuákkim, nuorttâlâškulttuurvuáđudâs já sämitige ohtâsâš ulmen lii finniđ nuorttâlâškulttuurkuávdáš Čevetjáávrán. Kuávdáš tuárjuččij nuorttâlâškuávlu eellimvyeimi sehe pyerediččij nuorttâlâškielâlijd palvâlusâid já máhđulâšvuođâid paijeentoollâđ nuorttâlâškulttuur. Tuáivup ete staatârääđi čujottiččij ruuđâid nuorttâlâškulttuurkuávdážân nuuvt jotelávt ko máhđulâš. Nuorttâlâškielâ já nuorttâlâškulttuur puátteevuođâ turvim váátá staatâst sierânâstooimâid. Meid almugijkoskâsiih olmoošvuoigâdvuotorgaaneh láá vaattâm Suomâ turviđ nuorttâlâškielâ siäilum. Kielâ já kulttuur puátteevuođâ turvim ij uážu leđe ruuđâst kiddâ”, nuorttâlâšâi ovdâolmooš Veikko Feodoroff muštâlij. ¶ Kuálmád peeivi Eeva-Kristiina joođhij tavtij já kuovđâšm tutkâm já mun čuovvum suu pargo. Tääl oroi olášuumin tot mii palo tast, et ep kavnâččii innig eenâb taavtijd já puátuseh liččii tuše toh kulmâ täävti, maid lâim juo kavnâm. Suullân koskâpeeivi Eija kuittâg suáitistij Eeva-Kristiina kännykkân, et tääl tibi te kavnui olmâ tähtičiähá. Eija juávhu uáivilin lâi lamaš moonnâđ jotelávt suolluu taveuási alemuu saje paijeel suolluu taavaakeš Källijáá ađai Källeekuoškâ räi já tärhistiđ puoh suámálijd keeđgijd, moh oovdân teivâseh, ko suolluu taavašuási oroi mii mielâst lemin meerhâšmettum já kuárus. Eija juávhu nieidah lijjii vilšâstâm mottoom hormišiš keeđgi já ko Eija lâi sist koijâdâm, et oinui-uv tobbeen mihheen, láin nieidâkyevtis västidâm “ei mitään” . Eija kuittâg tärhis arkeoloogân moonâi tutkâđ keeđgi já sun ooinij tállán, et jis taat ij liččii sieidi, te ij talle mihheen. Motomij viilšâstmij maŋa sun aacâi tállán eenâb-uv taavtijd. Ko sun tuđhâškuođij keeđgi tärhibeht, te ooinij “sieidi” paldâsii keeđgi vyelni lase taavtijd. Ko kuullim ääšist, te vuolgim mun-uv keččâđ tom iimmâš já ko poottim keeđgi luus, te tast tuođâi-uv ooinij, et tot lii sieidi já vala taggaar sieidi, mast ij lah maggaargin tiätu kirjálâšvuođâst. Lâi kuittâg juo eehid puátimin já oppeet suvdâččâđâim čuálmi rasta. Veikka rasta suvâdijn mist áiru toijui-uv, te tääl kuittâg lâim puohah moovtâ já nieidâkuáhtá iäpádâsah-uv lijjii lappum. ¶ stuorrâpittá stuorrâpittá ¶ Jáákup koijâdij, kost sij pottii já tubdii-uv sij Laban. Kale sij tubdii Laban, já sij pottii Harranist. ¶  tutkâmân Eennâmhiärrá Hannele Pokka muštottij sänivuárustis, et sämmiliih láá Suomâ áinoo algâaalmug. Staatâväldi lii majemui toimâidiskijn nanodâm, et sämmiliih algâaalmugin finnejeh kielâlâš já kulttuurlâš vuoigâdvuođâ jiešstivrim vuáđuld. Sun meid muštottij, et Suomâ lâi oovdâstjottee sämmilâšašij oovdedmân talle, ko tot muádlov ihheed tassaaš vuáđudij Säämi parlament. Eres tave-enâmeh pottii ovdâmeerhâ mieldi maajeeld. Tave-eennâmlávt sämmiliih nabdeh jieijâs ohtân aalmugin, kiäin lii ohtsâš kielâ. Algâaalmugij suojâlemviggâmušah pottii oovdân talle, ko Suomâ seervâi Euroop unionin. Ko väldikodeh smiettii EU:n servâmist, te Tave-enâmeh Taažâ algust soppii ohtsii sämmilij kyeskee pevdikirjeest, mii puáđáččij leđe uási servâmsopâmusâst. Taažâ paasij meddâl EU:st, mut liijká ton viggâmušah aalmugijkoskâvuođâin láá kuhásčyecceeh, mii puátá sämmilij suoijiimân väldikoddeest. Eennâmhiärá mielâst jurdáččij, et sämmiliih já sämikulttuur ličij syemmilijd rammumviärdásâš äšši. Kuittâg návt ij lah. Suomâ ij lah meendugijn haaluin lamaš vaalmâš pyerediđ sämmilij vuoigâdvuođâid já identiteet-uv lii majemui aigij asâttum koččâmuš vuálá koijâdmáin, kii lii sämmilâš? Sämmilâšvuotâ lii halijdum meridiđ ulguubeln. Eennâmhiärrá Hannele Pokka tuáivui, et sämmiliih ovdediččii kulttuurjiešstivriimis puorijn oovtâstpargoin Suomâ poolitlâš merideijeigijn já virgeomâhijn. Siämmâst sun tuáivuttij Sämitiigán pargoráávhu. Loopâst sun tavesämikielân tuáivuttij luho já lehâstij Sämitige. ¶ Kárvudât peri návt ¶ Suomâkielâst anarâškielân: Ilmari Mattus ¶ Heikkâ moonâi kiäinusis ige ettâm tađe eenâb. Áánán paasij sujâlâš tobdo: aaibâs tego sun ličij fakkist porgâm maidnii, mii lâi hirmâd jo puástud, veik sun tuubdâi, et Heikkâ lâi suu ustev. Ánná jurdâččij, et vissâ lâi pyereeb vájáldittiđ ubâ kaandâ. ¶ Lâi jo koskokko, veik jieččân mielâst lijjim eidu puáttám. Huámmášim iđedist, et jiem lam majebaargâ vaijaam jurdâččiđgin cuovkkânâm fiärttuauto jieččân čuávjitaavdâ keežild. Meridim, et suáitáččim tállân autotivottâhân. Tobbeen ettii, et sij iä vala lam kiergânâm huápuidis siste tutkâđ muu fiärttuvuájáán, mut tot tábáhtuuččij onne. Paaccim vyerdiđ já aigum suáittiđ maŋeláá maassâd. Nuuvt te porgim-uv, já almai luuvri nube keejist eeđâi, et suu mielâst kale autoin pesâččij kuittâg Anarân. Mut ijhân tyeggáár auto vyeijimist kale mihheen liččii hirmâd vises. Muu mielâst sun ij nuuvt pyereest tiättám tomgin, mii tast lâi váddun. Lopedim, et iäláččim viežžâmin auto tuorâstâhiiđeed já keččâliččim tuálvuđ tom moinnii naalijn Anarân. Onne jiem tohon mahten ostâm. ¶  lii 40 ¶ Jookeerpargopittá 6 . Luándust lihâdeijee ličij pyeri mättiđ suoijiidâttâđ puuŋki käskimist. ¶ Seervi kielâ lii Anarâškielâ. Registeristimkielâ lii kuittâg suomâkielâ. Pevdikirjeh jurgâluvvojeh suomâkielân. ¶ pikkâleibi ¶ Mattii Saammâl (Sammeli Sarre) perruu tälvipäikki Tälvitupeluobâl. ¶ 50° ¶ Čivtjuv pygálus lâi lamaš joođoost jo motomijd peeivijd já mun-uv vyejestim toho iäččán vales čuoivâgáin. Viljâm lâi jo Čivtjuuvâst já sun orostâlâi Nuuvdi kaandâi kámppáást, moos mun-uv pisánim. Jiem kuittâg lamaš pygálusâst kallegin peeivi, mut taid peeivijd maid lijjim tobbeen, te njuárustâláim viljâinân poccuid já kessijm taid kontturân. Vyejestim mottoom eehid pááikán Čovčjáávrán. ¶ Jeesus já Jairos nieidâ Matt 9:18-26 ¶ Kaandah kejâdáin čuárvijááku kuhháá. Tot ruotâi já hiäiluttâlâi čorvijdis ige poollâm ollágin. ¶ Ive 2010 seervi stivrâ lâi oppeet uáli viiššâl, ko tot čokkânij ohcii já toovâi miärádâsâid eres lasseen kyevti uđđâ kielâpiervâl vuáđđudmist, uusâi ruuđâ toi várás já vuáđudij Avelân uđđâ kielâpiervâl. Tast maŋa servi pálkkááttij nelji kielâpiervâlpargee lase (Heli Aikio, Riitta Vesala, Kerttu Paltto já Tanja Kyrö), ko finnij uđđâ kielâpiervâlij várás meriruuđâ Suomâ Kulttuurruttâráájust, Máttááttâs- já Kulttuurministeriöst sehe Aanaar kieldâst. Eres miärádâsah moh kuoskii kielâpiervâlijd lijjii uđđâ kielâpiervâltáálui ucâmist (Avelist kávnojii visteh, mut Anarist iä vala), kielâpiervâlpargei vuosâišeškovlim orniimist, vuávámpargee pálkkátmist uđđâ kielâpiervâlij vuávám várás, servâmist Palvâlemlájádâsâi pargoadeleijeesiärván (PTY) já väldimist anon PTYTES pargoiähtusopâmuš, uđđâ já táálái kielâpiervâlpargei paalhij täärhistmist já uđđâ kielâpiervâltáálu huksiimist Anarân, moos väljejui Ari Honkavuori. Lasseen stivrâ meridij kielâkappeerleeirâ koloid uásálistmist, ruttâucâmušâi tohâmist ihán 2011, päikkinoomâi luovâtmist projektân ´Päikkinommâčielgiittâsah sämikuávlust´, Kierrâš toimâttemaašijn sehe tooimâtmijn, Webhooteel molsomist, párnáikirjij almostitmist (Marja-Liisa Olthuis čäällim kirje “Speeijâl faŋgâ” almostui juovláid 2010 já stipendij jyehimist škovlâlijd. Jeessânlostâ Anarâš almostui neljii, main ohtâ lâi kalendernummeer. Kalender teeman lâi “Säämi kirdee tiivreh” já teevstâid čaalij Ilmari Mattus. Puohâi jesânij meeri lâi ive aalgâst 286 já ive loopâst 313, main ihejesâneh lijjii 242, toorjâjesâneh 60, ovtâstusjesâneh 8 já kunneejesâneh 3. Ton ive jammii vittâ jeessân. ¶ Riehtâ Puástud ¶ Makedonia G7 ¶ Sij čuorvuu: Rämidem já kirkesvuotâ já vijsesvuotâ, kijtto já kunnee, väldi já vyeimi mii Imelân ovttuu já avalâšvuotân, amen. ¶ Maaŋgâpiälásâš sajeh palvâleh jieškote-uvlágán tooimâ ¶ Kuávdoo Aanaar markkân, Juvduu riidon já Aanaarjäävri paaldân pajaneijee säämi kulttuurkuávdáá keđgijuálgán muvrájui meetaalpuureeh, mon siste lijjii eres lasseen vuáđukirje (nelji jieškote-uv kielâversio; suomâkielâlâš, aanaarkielâlâš, nuorttâkielâlâš já tavekielâlâš), šlaantah, moh tääl láá kiävtust, Anarist almostuvvee uđđâsumoseh páihálâšaaviseh (Inarilainen, Ávvir, Lapin Kansa já Pohjolan Sanomat) já ärbivuáváliih sämmiliih, Sámi Duodji -pyevtittâsmerháin riäidudum tyejeh. ¶  šiäštá Lii tälvi já skammâäigi. Sevŋis skammâäägi ááhust lii asto tuoijuđ. Tego ain tälviv, sun lii taan täälvi-uv kuárrum iäljárávt sämimáccuhijd já sovskammuid. Máccuhijn váiluh vala puáhánjeh já sovskammuin vuodduuh já taid ákku áigu vala čyeldiđ. Onne sun lii čyeldimin puáhháá Ella-nieidân. ¶ Nube čoovčâ must lâi-uv peenuv já patruleh eenâb. Mattim jieš-uv lemniđ taid. Ton čoovčâ finnejim ennuu uárreid, pyeremus saalâs lâi 31 uárred peeivist. Tot lâi-uv jo šiev peivipälkki. Pargo toiguin lâi ennuu, ko vist meeccist piivdost leđe ubâ peeivi já eehidpaje njuovvâđ já tiälláđ naahkijd kuškâdimmuoráid oljotuijuu čuovâst. Toin hommáin kale ruuđâ finnij, ko savottast-uv vuolgii almaah uárreepiivdon, tiänájii eenâb. ¶ Pargojuávkkuovdâstem ¶ Jiem riemmâm škovlâašijdân innig tađe eenâb hundâruššâđ, ko lijjim pääihist. Tääbbinhân lâi Tessu-pennâgâš já muu puoh ulmuuh, eereeb eeni. Iännám ij lamaš innig pääihist, ko sun lâi masa muáddi ive tassaaš satâččum Aanaar kirkkoenâmân. Satâččeijen lijjii lamaš masa puoh čovčjávráliih, kosseennâmliih, motomeh ijjävráliih já vala motomeh ucjuvliih-uv. Tävjittávjá pottii mielân toh maaŋgah ääših, maid suin liččim halijdâm porgâđ oovtâst, mut tot ij lamaš innig máhđulâš muidego jurduin, ige jurduingin innig nuuvt pyereest ko ovdil. Tállánbalij, ko iännám lâi kuáđđám taan maailm já mii-uv, te ohtâvuođâ finnim sunjin luhostui fakkist: Tot tábáhtui nuuvt, et ko lijjim ahevuššâm já čiärrum suu jyehi eehid ain uđđâsist já uđđâsist, peeivist piäiván já ohhoost nuubán já ko taat äšši lâi tarbâšân maŋgii tábáhtum, te fakkist finnejim-uv sunjin ohtâvuođâ... Tolvum jieččân jurduinân Nuuvdibele kiädán nyettisááđhu já tuve pelimuudon, suullân viiđâ meetter kiäčán pálgá viestârbel já čuorvum suu: ¶ Cuáŋui-vyesimáánust kiđđâpiäiváá suddâdem láádust álgá tábáhtuđ. Ton ponnemoođeest tálvástâllâm orescuobbuuh vyeijih kuhes já kievrâs monnjâjuolgijdis vievâst. Šonnâ lieggân peiviláá. Orásijn lii äigi vyelgiđ lasanemsajan. Nuuvtpa toh kuánttuh enâmân já njuškoškyeteh uuccâđ hiäivulii kuuđđâmčääsi. ¶ vyevdi vyevdi ¶   – Vissásávt. Korŋiim stoovli oolâ já táátum Nilá kuškiđ liitijd. ¶ kopijistem tâi rievdâdâllâm lii ¶ Bonn E5 ¶ Rämidiđ Hiärá, kunâgâsah já aalmugeh, ¶ 4. a) Noomât skáálžu oosijd 1–4. ¶ eeđâi sijjân: ¶ – Na nuuvt sun kale vuolgij, Assaaskuolgâ-uv imâštâlâi. ¶ 77 ¶  pyevti te vázzá Ellinoora tiäváá alne jiečânis. Sun lii aaibâs ohtuunis. Sun halijdičij, et Ánná ¶ Mane maijuuh hukse jeh puáđuid? ¶ Pargopitáh Tave-enâmijn já Baltiast ¶ Amur O3 ¶ Uđđâsist Šoddâm ¶ kote nuubijd piämmá, porá jieš-uv kalas. ¶  tyestil; kárgupiälláh = karien kupeet 178 ¶  lii Aikio 2007: 109, 113. ¶ Tavlustâh 1. Veerbâ σῴζω vuottumsajeh Uđđâ testament kreikakielâsâš algâteevstâst (käldee: ParaText ráammátjurgâlemohjelm) já ive 1992 maŋa anarâškielân rahtum jurgâlusâin. Anarâškielâsâš vuottumsajeh láá vuálásargum. ¶ Loppâmuusik puáhtá leđe salmâ, kuorolaavlâ teikâ čuojânâsmuusik. ¶ čorvijd ¶ Maŋeláá ko Paavvâl lâi jottáám kuhes maađhijd maŋgáid enâmáid já kaavpugáid meridij sun maccâđ Jerusalemân. Sun tieđij et maaŋgah vajaliih vuordii suu tobbeen, mut sun halijdij viettiđ helduvâid Jerusalemist. ¶ Maašin kirdelij Avveel kiedist love paijeel oovtâ, muádlov miinut äigitaavlust maajeeld. Kiirdijm Kittâl pehti já masa jo ep peesâ juátkiđ määđhi tobbeen, ko kirdee kapteen iäpádâlâi kitka lemin liähturaađeest liijgás stuárrá rášuarve keežild. Kolgâi kulloo rekinistiđ mätkitävirij já mađhâšeijei ohtsii tiädu. Na viijmâghân mij peesâim juátkiđ määđhi 35 miinut äigitaavlust maajeeld já lâim tiäđust-uv pyerimielâst. Siämmáá mašinist lijjii sämmiliih aainâs-uv čiččâm já mudoi uápis ulmuuh tiego muádilov suulâin. ¶ Niillas Holmberg & Roope Mäenpää ¶ 123. Olmoošvuoigâdvuotváldálâš avžuut Suomâ ratifisistiđ ILO sopâmuš nr 169 já tubdâstiđ sämmilij eennâmkevttimvuoigâdvuođâid já vuoigâdvuođâ hárjuttiđ ärbivuáválâš puásuituálu. Eres lahâuđâsmittemtáárbui kieđâvuššâm váátá ennuv oovtâstpargo sierâ ministeriöi kooskâst. Taat meid tovâččij älkkeebin ráđádâlmijd sämiovdâsteijeiguin, main kalga leđe merhâšittee uási ratifisistemprosessist. Iävtuttâs ovdâskode já sämitige ohtsâš ratifisistempargojuávhu vuáđudmist lii tuođâi-uv kuorâttâllâm árvusâš. Meccihaldâttâslaavâ uđâsmittem fáálá meid máhđulâšvuođâ kavnâđ innovatiivlâš čuávdusijd oovdâst leijee koččâmuššáid. Joođoost leijee ráđádâlmijn tave-eennâmlâš sämisopâmuš ááigán uážžumân tiädutteh, ete sämmilâškoččâmuš lii staatâi raajijd rastaldittee já ráđádâlmijn sättih tiäduttiđ mieđetteijee vuáháduvvâid já máhđulâšvuođâid oovtnálásittum aldanemvuáhán ¶ Vuoptâčyeppee ¶ Huápust hurgâláim Grand Marais´ân, kost eelijm Charlien já munnuu ijjâsajeišedân maainâstmin, et täiđeen-uv vyejestiđ siämmáin movttáin kidâ Pengillyn. Eelijm vala purâmin hamburgerijd, jeđe tolliittáim maadâ-viestârân. Finland-kaavpugist eelijm taŋkkaamin já tast maŋa vuojijm Duluthân, kost oppeet Virginia pehti Hibbingân já Pengillyn. Ko poođijm pááikán, te tijme lâi tiego oovce suulâin ehidist. Kuohtuuh láim vaibâm – mun váháš enâbuššáá, ko lijjim čokkám ubâ peeivi raatist já Anssi lâi uáđđám Thunder-Bayst mestâ rääji räi. Onnáá piäiván lijjii mailih čoggâšum 408, mii lii kilomeetterijn 658. Ubâ taan Kanada máátkán Pengillyst Pengillyn čoggâšuvvii kilomeettereh 998. Luhhoost Metroost lii taggaar "ylellisyys" , ko áimučuáskudeijee. Tonttáá kale possuuččij pakkâ auton. Lâi ironisâš äšši, et taan máhđulâšvuođâst poođijm tiettiđ iäskán 25:d kesimáánu taan ive Fargoost, ko Charlie mainâstij tast munnui. Láim vuáijám pelnub mánuppaje 1996 já taan-uv keesi (1998) mestâ 2000 mailid tieđehánnáá áimučuáskudeijest maiden já láim tuskástum maŋgii pakkâ ááimu keežild. Vaarâ Charlie lâi tast mainâstâm munnuid jo 1996, mut vaarâ iän lam addim. ¶ a. Kotemuu Tave-enâmist arva enâmustáá? ¶ Montenegro ¶ Markkânij ääigi Raavâdviäsu Lyemeest lii faallâmnáál markkânpurâdem ucceeb já stuárráb niälgán. ¶ kiärdutuvvá 153 000 ¶ vâ já ton maŋa. ¶ 11. Suomâ 590 ¶ Olgosuáluikuávlu riddoin miänástuveh ¶ Soorvâ herskupurrâmâš lii pihlejâš já supe tobbeen, kost toh valjebeht kávnojeh, mutâ iänááš purrâmâš, moos sorvâ táválávt kárttá tuuttâđ, láá suáhi já peeci. Jos kiävá vala nuuvt, et toh-uv viijmâg noheh, te etipurrâmâššân tuhhiv talle leibimuorâ já majemustáá vala kuosâ-uv, mutâ talle lii kale juo tuotâ nelgi. Sieđgâ já rátká lava še soorvâ purrâmâš, sehe vala syeini. ¶ tánccá = polkee jalkaa 13 ¶ Mut kuuđhâmievtâst lâi monâmin korrâ pargo. Tobbeen kiästudii já spuáhuttellii, rijvájii já tässejii. Pajekeerdi tovkkii čavosin, luŋkkáid toppii, uuvsâid lukkâdii. ¶ – Kale mun tuu tuubdâm ennusteijeeákku, eeđâi Piäkká. – Jiem mun kuittâg nuuvt tuávkki lah, et jiem Piili tubdâččii, veikkâ magarijd ennusteijeeááhu pihtâsijt kiäsáččih paijaalsâd. ¶ Vielgis-Ruoššâ G5 ¶ - Sämikielâlâš aldatipšoo puárásijhuolâttâsân 33 261,00 € ¶ - Lah-uv tun kuullâm kuássin telepatiast, Jovnâ? ¶ s. 170 ¶ Láá vittâ haatâ, kyehti vielgâd já kulmâ čappâd. Tain piäijoo hattâ kuulmâ ulmuu uáiván nuuvt, et kihheen ij uáini jieijâs haatâ ivne. Toh kuulmâs čuážžuh miäldáluvâi nuuvt, et ij ohtâgin uáini muide ko ovdâskulij. Lii taggaar meeri, et tot kote tiätá, et sust lii čapis hattâ, kalga ettâđ: HEP. ¶ Kielâpiervâl kárdumin, Annika Pasasii vuáru kárduđ. ¶ “Suápá.” ¶ - Kivs´s, Haŋgal eeđâi smietâhánnáá. ¶ Šoddâdem Kevttim Eres tiäđuh ¶ Tuárnusjävri D2 ¶ Tanner vuáttámuššáid já huámášuumijd vuáđuduvvee ruotâkielâlâš, paijeel 500 siijđo vijđosâš ¶ – Kale lii ko algâttih! ¶ Pyevtittâs: Sámi Siida Ucjuuhâ 2006 ¶ pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuodâtääsi VI/II mield (vuáđupälkki 1 796,98 eurod/mp). Vuáđupäälhi ¶ 1. Stellii nube kieđâ peelji oolâ já ¶ Sämitigge vuáđđud nuorâirääđi ¶ – Vuoi, mon älkkees hommá, Tobžâ jurdâččij ko kaalij čáácán. ¶ Suáittee lâi Ester peivitipšoo. Lijjim esken tijme tassaaš tuálvum nieidii tiipšon jiemge lam huámmášâm maiden epitáválijd. Tääl te tipšoo koijâdij, maid sun koolgâi porgâđ, ko Ester lâi puosâškuáttám. Koijâdim tiäđust-uv, mii nieidâ väividij, ko tavdâ näävt fakkistkis iđestij. Tipšoo muštâlij, et Ester lâi kuokšâd, ij puurrâm já oroi lemin váhá liegâs-uv. Esterist lâi kumeštâs paijaanmin, já sun halijdij tuše viälláđ. Tääl te tiettim, et eidu taam tot muu suámálâš tobdo lâi ennustâm! Jiemhân mun tánávt puávtáččii kuussân vyelgiđ! Stuorrâ uámitobdotuuskijn viežžim polgupyerá ääitist jeđe tuolmâstim Ester viežžâđ. Smiettim jo, et suáitáččim tastmaŋa jieččân mätkitáhádâsân já čielgiiččim ääši. Mut fakkist muštim tom-uv, et munhân jiem lamaškin tuše kirjeráájun joođoost: mun lijjim meiddei monâmin máttááttiđ anarâškielâ vuáđu-uápuid, já motomeh uáppeeh kartâččii mađhâšiđ Anarân kukkeláá. Muu tobdoh lijjii kyehtilâsâh. ¶ 67 ¶ 4. Kuácceevuovdij Tarzan. ¶ rapu ¶ 4. ¶ Laapi lito luosâpargojuávkku ¶ Pyehtivetteđ iävtuttiđ jieijâd mielâst nuorâirááđán hiäivulijd 18-25-ihásijd aktiivlâš säminuorâid já äššitobdeejesânin hiäivulijd 15-17- ihásijd nuorâid. Iävtuttâsâid vuáđustâsâidiskuin puáhtá vuolgâttiđ šleđgâpostáin kaisa.tapiola-lansman(at)samediggi tâi poostâ pehti Kaisa Tapiola-Länsman, Sajos, 99870 Inari 15.1.2014 räi. ¶ * Niillas Holmberg já Roope Mäenpää ( tavesämikielâlâš folk-muusik) ¶ Taan čalluu veerdi lii šaddaaš váháš mäddiláá ađai sun kulá määdialmaid. Sun lii enâbuššáá elilâm olmooš ko meikkilâš, mut saavâi mield lamaš nuorâbin korrâ pivdoalmai. Pivdoalmaah tâi kyelipivdeehhân toh muu veerdih táválávt láá lamaš. Muu tiäđu mield sun ij lah tieingin aašijn kuássin ramâččâttâm, mut motomijn ohtâvuođâin láá ulmuuh ettâm nuuvt lemin. ¶ Pskovjävri D4 ¶ Piäluštâsvuomij ovdâsteijen juhleest lává Piäluštâsvuomij pargojuávkkuhovdâ kenraalluutnant Sakari Honkamaa sehe Tave-Suomâ suáldátlääni komendeijee kenraalmaajuur Jorma Ala-Sankila. Räjikocceemlájádâs oovdâst Laapi räjikosáttuv komendeijee eeveerst Jarmo Vainikka. ¶ ucánjáhháá tuárgistii. ¶ 1. ¶ – PUÁĐI JOTELÁVT IŠÁN, MUN KOOČÂM! ¶ 1. Aldâkkâs časka älkkest ollâ sajan. Tane ij kannat moonnâđ kuhes muorâ maddui suáján. ¶ Laibâ ohtii tonttu, kiän nommâ lâi Huli. Tot aasâi juovlâäijih lunne Peljituoddârist. Tonttu lâi nuuvt virkkuu ko išedij juovlâäijih, ete kaartâi skeeŋkâi siähán. Tot kaartâi uccâ nieidii pááikán. Huli jurdij, ete nieidâ lâi nukke. Ko Huli moonâi aldeláá nuke, te tot huámmášij, ete tot lii-uv olmâ nieidâ. Ko nieidâ koocâi, tot juurdij Huli nukken. Huli hiämáskij ko nieidâ poođij kaačân aldeláá Huli já sirâdškuođij suin. Huli lâi ruokkâd já eeđâi: ¶ – Jiem mun málástâl tääbbin jyehi peeivi, Ánná eeđâi. ¶  vuoijâđ. Säämi kielârääđi saavâjođetteijen väljejui Neeta Jääskö (persovnlâš värijeessân Saammal Morottaja), värisaavâjođetteijen Magreta Sara (Pentti Pieski) sehe eres jesânin Anna-Liisa Väyrynen (Petra Magga-Vars), Inker-Anne Magga (Ellen Pautamo), Ande Aikio (Joni Saijets), Erkki Lumisalmi (Anna Katariina Feodoroff) já Sierge Rasmus (Rauna Rahko-Ravantti). ¶ njuámmil 89 ¶ Čielgiistim sunjin: ¶ Täärhist tiäđuidâd já táiđuidâd ! ¶ –~Mun puávtám čokkáđ tääbbin veikkâ puáttee ihán, eeđâi Piäkká. ¶ Saijoos härjijuhleh tuállojii 14.4.2011. ¶ Muumi algâttij. – Ohtâ... Kyehti... ¶ Tanska olmoošvuoigâdvuotâinstituut täsiárvu-uásáduv jođetteijee ¶ 3. Räähti tiätukoortâ Australia ellein. ¶ – Joo, na mun puáđám! Toh láá vissâ nuuvt lussâdeh toh ááiruh! Njorttâ huuihij riddoost Eunukân já kesiškuođij kárbá. ¶ teevstâ dynaamisávt/funktionaallávt siämmáánáálá ko KR92. ¶ 10. Suininki : syejni k.l. syeini. ¶ – Piiččus . Párnái laavlâkirje anarâškielân já orjâlâškielân, mon lavlui saanijd já nuotâid lii ráhtám Aune Vesa , nuotâstâm Helena Hyvärinen já kuvvim, tuáijám já orjâlâškielân jurgâlâm Ilmari Mattus . Jorgaleaddji O/y 1987. 56 s. ¶ Miiko njaldestij muorâ tuáhá toorvon já kuovlâlij tobbeen ¶ Čielgiittâs nubbe ulme lii uáli anolâš: maggaar lii virgeomâhái já pargei sämikielâ táiđu. Koččâmâš ¶ aneh sistees kuuvijd já noomâid argâpihtâsijn já káárvuloosijn, heŋkselijn sävnitakkijd. Posterih láá uáivildum máttááttâs toorjân kielâpiervâláid, peivikiäččusoojijd já sämikielâlijd luokkaid. ¶ 9. ¶ Saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi uásálistij OA pisovâš ¶ “Na, joo.” ¶ sämikielâ kevttim ovdedemtoimâidiskuin estiđ tagarij tilálâšvuođâi šoddâm, mast sämikielâ kevttim ¶  uásih. Teddilemhân lii tađe mađe stuárráb pittámeerijd teddil. Taat äšši lii uáli vaigâd mijjân anarâššáid, ko jis váldá nuuvt-uv siemin pittámere ko 300, te talle-uv jo šadda teddiliđ pitá jyehi anarâšân. Já taarbâš-uvks jyehi anarâš jieijâs pitá lyevdispeelâst... ¶ – Takkâ tunjin. Lâi hitruu ko peessih mainâstiđ teehi. Pyeri puáttim uđđâsist. Mij liäibup mottoom peeivi párnáiguin sarepiirak-uv, te jispa tun peesah talle tom-uv smakkiđ, lopedává Ailâ já Liäiná Heeikân. ¶ Vaanhimeh 4, 35 ¶ 156 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ – Maid tun talle porgih puástud? Enni ain koijâdij Vuoddâsist. ¶ Leggistih muotâpáálu laasân. Vyerdi oovtâ leggistemvuáru. ¶ 4. ¶ luoihâslovduu alne lep veluttâllâm ¶ Tälviv lii jieŋâ vyelni koolmâs, sevŋâd já ¶   Lyseonpuisto luvâttâh, Ruávinjargâ: Aletta Lakkala (tavesämikielâ) ¶  kielâ ruopsistiäpuh hämmejeh čielgâ stielâsijd čääsi ¶ – Maht škovlâpeivi moonâi? ¶ Keevâtlâš ovdâmeerhah tyejiärbivyevist aarâhšoddâdmist: ¶ 2. Jurgâlus. Taan veerstâ anarâškielâsâš versio spiekâst KR92 ráhtusist kyevti saajeest. ¶ – Tuu puuvsâid mut nuhtán! Já kost váldâm? ¶ Ánná raahtij Heeikân seeŋgâ já jieš vaaldij skääpist madrâs olssis. Suoi uáđđáin, veik Ánná ij liččii aaibâs vala maaššâmgin. ¶ Kuovdâkiäinu lâi Ááná mielâst aaibâs šiev määđhi keččin pääihist-uv: ij meendu alda mut ij liijkás kukkengin, jis ááigui elâččiđ eeji já eeni kuvlân. Tääl sun kuittâg lijkkui toos, et sust lâi rijjâvuotâ meridiđ jieš jieijâs aašijn. ¶ Uásipeličuákkim ohtâvuođâst uárnejuvvoo vuossâmuš Nagoya pevdikirje uásipeličuákkim. Pevdikirje kieđâvuš geenivaarij finnimvuođâ já hiäđui jyehim.” Suomâ ij lah vala sopâmuš uásipeeli, peic Suomâ valmâštâl sopâmuš ratifisistem. Lii tehálâš čuávvuđ vuossâmuu uásipeličuákkim já maht sopâmuš kenigâsvuođah láá olášuttum enâmijn, moh láá ratifisistâm sopâmuš. Sopâmuš lii algâaalmugáid tergâdis, ko tot kieđâvuš meid algâaalmugij geenivaarijd lohtâseijee ärbivuáválii tiäđu já hiäđui jyehim. Eromâš mielâkiddiivâš lii, maht pevdikirje algâaalmugáid kyeskee kenigâsvuođah láá olášuttum já magarijd avžuuttâsâid uásipeličuákkim addel pevdikirje uásild” Näkkäläjärvi maainâst. Sun lii meid pargojuávhu jeessân, mii valmâštâl sopâmuš ratifisistem Suomâst. ¶ Oresskáálžuh lyeštih šovâttemselâidis čáácán, mast toh šaddeh vuoiŋâmrääigi pehti niŋálâs siisâ. Šovâttemseelah šovâtteh maneseelâid. Tain šaddeh suovsah, maid niŋálâs cirgee čáácán. Skálžušlaajâ vuáđuld suovsah tarvaneh kyele liiškán, vepsijd tâi suovđijd. Suovsah eellih kyele parasiittân motomijd ohhoid, kočâtteteh čáácán, jeđe algâtteh jiečânâs eellim. ¶   Taat maainâs lii lamaš maaŋgâ lääđist já kiirjijn-uv vissâ, mut ij ohtiigen nuuvt, maht tot olmânáál lâi. Ain lii mainâstum, et eeči kočoi Reedrik pyehtiđ tom uuvsâ. Nuuvthân tot ij tábáhtum. Reedrik lâi taggaar, et koččomáin sun ij álgâm moossân. Mut ko eeđâi nuuvt, et tot teikâ tuot pargo lii väädis teikâ máhuttem, et jieh kuittâg tun kuássin paste toos, te talle Reedrikân šoodâi hirmâd haalu čäittiđ puohháid, moos sun pasta. Jis eeči-uv lâi ettâđ Reedrikân, et pyevtiba tom uuvsâ Kossâenâmist, te Reedrik kal ličij ettâm, et kyedi jieš. Mut ko eeđâi tom pargo máhuttemmin, te Reedrik halidij čäittiđ navcâidis veikâ jieggâ ličij moonnâm. ¶ Jieijâs kielâ uássin etnisâšvuođâ ¶ Jiem tieđe, mon kalle minuttâd lâim jo ájánâm tast, mut tääl te koolgâi huápust kavnâđ tom nube junáruugâ, kost tot Bryssel junágis čuážui. ¶ – Na tääl muoi salttiiškyetteen kuolijđ, amas toh silloođ já pillâšuđ, ákku huolât já piäjá šaapšâ čuoppâmlyevdi oolâ. ¶ 2. Keejâ paarrâd čoolmijd. Sáárgu já ivnii taid ¶ adda vuáimán 30.4.2014 ¶ Čuákánkiäsu ¶ Ánná vuošâi teejâ já puurâi vuojâleeibi. Oroi nuuvt ommâsin rähtiškyettiđ tuše olssis purrâmuš. Sun lâi kale čepis kokkâ, mut ko pääihist enni lâi ain annaam tast huolâ, et peevdist vuordij lieggâ purrâmuš. Argâpeeivij kale puovtij elâččiđ ollâopâttuv ruokalast puurâdmin, mut purrâmuš ij lam tobbeen meendugin njaalgâ. Oholoopâi ääigi koolgâi jieš anneeđ jieijâs njäälmist huolâ. Tot oroi lemin nuuvt unohis tobdo, et sun ááigui kale forgâpalij elâččiđ pääihist eenis kievkkânist puurâdmin. ¶ 19.05.96 . Pyereest oođđum iijâ maŋa koccáim já koskâpeeivi suulâin vuolgijm Finland-nommâsâš kaavpugân, mii lâi Lake Superior viestârbeln já suullân 400 ulmuu aassâmsaje. Ovdil ko pyevtittijm toho, te vuojijm nubečyet kilomeetterid čievrâmaađijij mield, ijge káránâskin puáttâm oovdeld. Munnuu šaaföör Charlie Mayo vuojij vala lovmat mailid puástud já táátui et jis mun vuájáččim loppâmääđhi. Must ij lam vyeijimkorttâ ollágin fáárust, mut ko jotolâh ij lamaš ollágin ton uásist Minnesota, te oskeldittim raati tuáhá já peesâim ko peesâim-uv Finlandin, kost moonâim Tave-Amerik áinoo puásuifaarmin. Tom omâstáin parâkodde, mast nissoon lâi suomâkielâ táiđusâš Elli-nommâsâš já almai lâi Vietnam suáđi veteraan, USA merâvuoimij eeveerst, kote lâi iäláttuvâst. Suu nommâ lâi Tom Scheib já sun lâi eidu taggaar, ko láŋkkár (Western) elleekuvij farmareh láá-uv: ruopsis čovohánnáá vuoptah, kuhes já suohis parfesiämu já hirmâd korrâ jienâ. Eelijm väzzimin suu faarmi enâmijn, kost sun čaaitij kärjičurrus. Lâi vuáksá, mii teedij 2000 kiilud já čuárvikejij koskâ lâi pyreest-uv pelnub meetter, kulmâ stuorrâ hiäppuš, kulmâ aasi, vittâ poni já ohtâ laama, mii toolâi kuri ubâ ton čurrust. Tom Scheib mainâstij, et jis elleeh monnii liijkás kuhás, te laama lâi ain tot, kote cogâdij jieijâs stuárráábijd elleid maasâd. Poccuuh sunnust lijjii 30 suulâin, iänááš muzigeh, mut lâi tobbeen ohtâ kobbâ sarves-uv. Eres elleeh lijjii: savzâčuurâ, nelji pennuu, sehe kyehti kisá. Parâkodde faalâi mijjân purrâmâš já ko lâim puurâdmin, te kolibri puáđistij juuhâđ määihli automaatist. Jiem kiergânâm toppiđ čuovâkove ton tovváá. Eŋgâlâs kielân lode nommâ lii viehâ kovvejeijee ”hummingbird”, mii ličij sämikielân vaarâ huummânloddááš. Tot lii uáli jo mučiš kuhesnjunloddááš, mii lii kuulmâst neelji tuuman kukke já áinoo lodde maailmist, kote puáhtá kirdeđ meid maŋaskulij, ađai murdettiđ ááimust. Ton váldupurrâmâš lii rasij mäihli, maid tot njama rääsist nuuvt, et tuše njune kuáská ráásán. Ko vyeijilijm maasâd, te luoddâpellâst stiärgái sorvâáldu, máhđulávt vuonjâl. Meid muáddi meccikode (valkohäntäpeura) uáinojii, sehe kulmâ kuáskim. ¶ – Mon mielâst tun lah, Mikkâl Riemnjis? leejoon muávrádij. ¶ Ovdâsijđo ¶ Konfereensij já seminaarij pehti lep juksâm ovdánemlaavhijd já toi vievâst lep uážžum ááigán koŋkreetlâš puáđusijd. Ovdâmerkkân čohčuv 2011 Suomâ sämitige vuálásâš nuorâirääđi ornij Suáluičielgist ohtsâštave-eennâmlâš säminuorâi konferens, mii čokkij oohtân suullân 100 säminuorrâd. Konfereensist kieđâvuššojii äigikyevdiliih sämiääših eres lasseen paneelij já pargopáájái pehti. Siämmáá konfereensist uážui aalgâ säminuorâi ohtsâš nuorâilävdikodde, mast láá ovdâsteijeeh jyehi neelji enâmist. Laura-Maija muštâl, et sun vuárdá uđđâ nuorâilävdikode tooimâ algâttem já tađe mield oovtâstpargo. Vuossâmuš čuákkim lii čohčuv 2012. ¶ Sämimuusik ¶ Myerji já Hirškikkâ čuážžuv joskâ ain já hundâruššâv. Talle Myerji mana Hirškiihâ luus já salo viiljâs kiärásávt. Hirškikkâ-uv salo Myerji lieggâsávt. ¶ Äššigâš finnee pargotooimâ ääigi oles pargomarkkântorjuu já lasseen viäruttis máávsu uásálistempeeivijn, mii máksoo jo-uv toimâruttân tâi alnetoollâmmáksun. Lasseen sun puáhtá finniđ vala páárnášluptiittâs vuálá 18-ihásijn párnáin. ¶ – Kii kiergân vuossâmustáá vuojâdiđ! ¶ lâi fáárust tyejiniävukassâ já tast puohlágáneh ¶ – Ij tot lah kaasi, tothân lii čeevris. ¶ Čuovâ já laakaan hokâttâllâv toos ijjâpiäiváá- ¶ LÁÁ RUÁPTUKULIJ! ¶ koveh: Jukka Lemmetty ¶ rapurotto.....39 ¶ Eeči já enni piejain taid tävirijd moh lijjii siäilum tušâhánnáá määđhist já lijjii fáárust puáttâm. Uási tain láppojii, maid lâim vyelgidijn váldâm fáárun. Mätki ton kortteertáálun lâi 7–8 km. Mij párnááh uážuim čokkáđ käärryin, enni já eeči vazzijn maaŋeest. Hiävuš vaazij siijvost, lâi äigi kejâdiđ, muorâh lijjii stuárráh já kuheh, vijđes stuorrâ piälduh, täsivis enâmeh. Reŋgâ ij ennuu sárnum, amal sun juurdij ko lep sämmilih, te ep määti suomâkielâ. Ton táálust kuus moonâim, lâi nuorâ eemeed, suu eeči kii lâi jo puáris äijih, nieidâ, kandâ já pijgá. Kandâ lâi muin siämmáá ahasâš, nieidâ muádi ive nuorâb. Táálu nuorâb iššeed lâi suáđist, mutâ sun poođij kuulmâ oho maŋa pááikân, peesâi siviilin. ¶ Sämitiggeest lii šoddâm merhâšittee sosiaal- já tiervâsvuođâsyergi tuáimee ive 2002 rääjist, ko toos čujottui vuossâmuu keerdi sierânâs sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi oovdedmân uaivildum staatâtoorjâ. Sämitigge ruttâd staatâtorjuin sämikuávlu kieldâi sämikielâlâš palvâlusâid. ¶ Cuáŋuimáánu ¶ jurgâlâm: Ilmari Mattus ¶ – Takkâ, takkâ. Kalhân mun-uv jo mielâstân muorjijd tai pyecceiviäsu purrâmušâi saajeest puurâm, Antti-uv iiloosm. ¶ – Vuoi, mon čuuvtij mun suorgânim! já mon hirmâd sevŋâd kuumpi čuávjist lâi! ¶ 6. Tot lii viestârmus kuávlu. ¶ Sämmiliih láá feerim sii historjá ääigi stuorrâ moivášmijd, suáđijd, olgoštem, kielâi läpittemviggâmušâid, págguvarriimijd suáđi já tulvâdemáldái huksim tiet, väldipoolitlijd uulmijd suddâluttiđ sämmilijd já viggâmušâid raččođ sämmilij ohtâlâšvuođâ. Lep cevzim tain oovtâst já mii oovdeb suhâpuolvâi korrâ pargoin já piäránaddeelmettumvuođáin. Koolgâp kuittâg teivâđ ain uđđâ hástusijd. Globalisaatio, šoŋŋâdâhnubástus já arktâlii kuávlu väldi- já suáldátpolitiik pyehtih sämmiláid aaibâs uđđâlágán toimâpirrâs. Maht uccâ sämiaalmug ciävzá väldikulttuur teddust? ¶ Muumieeči pelestis nohádistij já koccái ko ¶ - párnái sämikielâ já kulttuur naanoodmist - sämikielâin já kulttuurijn - jieijâs säämi áámmátidentiteet naanoodmist - säämi kulttuur vuolgâsoojijn tábáhtuvvee aarâhšoddâdem uulmij, siskáldâs já tooimâi ¶ Ko Elisabeth lâi kuuđâd mánuppaijeest, Immeel vuolgâttij eŋgâl Gabriel Nasaret kaavpugân Galilean nieidâ kuuvl, kiän nommâ lâi Máárjá. Máárjá lâi kihlum Taavvid suuhân kullee Joosefân. Eŋgâl poođij siisâ suu kuuvl já eeđâi: ¶ Suomâ sämmilij muusikärbivyevist lii ucemustáá finnim huámášume anarâšmuusik ärbivyehi. Taat šadda uásild tast, et anarâškielâ lii lamaš kiellân ucceeblovo ucceeblohhoon uáli marginaalsâš sajattuvâst. Anarâš muusikrähteeh láá meiddei uáli uccáá já taah ääših láá spejâlistám meiddei anarâškulttuur áárvustanemân. Tobdosumoseh láá lávloo já nyettejeijee Aune Kuuva (Piäkkáá Avni), räp-artist Amoc (Mikkâl Antti Morottaja) sehe oobižeh Heli já Satu Aikio . Puárásub puolvâ muusikalmain puáhtá mainâšiđ Ilmari Mattus (Uccpárnáá Vuoli Ilmar) sehe Matti Morottaja (Kuobžâ-Saammâl Matti), kote lávdástij el. vuosmuin Kaustisii aalmugmuusikfestivaalâin ive 1968. Majemuin ihelovvoin anarâšmuusik ärbivyehi lii šoddâm ucceeb huámášumân já motomin lii joba koijâdum, et lii-uv anarâšâin lamaš jieijâs muusikärbivyehi ollágin. Kuittâg 1800-lovo já 1900-lovo aalgâkeeji arkkâdâhkäldein lii kavnâmist uáli ellee anarâšmuusik ärbivyehi. Anarâšmuusik ärbivyehi hámášuvá arkkâdâhkäldei mield čuávvoo ossijd: Kuávdáš uási ärbivyevist taheh anarâšâi ulmuiliivđeh sehe elleiliivđeh. Puárásumoseh tubdum livđeteevstah láá vyerkkejum Mikko Aikiost 1880-lovvoost. 1900-lovo ääigi vuorkkiimeh láá toohum valjeest. Vijđásumos anarâšmuusik čuágáldâh lii vyerkkejum Anna-Briitta Mattusist (js. Morottaja). ¶ runne, rune = kokemisavanto ¶ Postâauto vuolgij linjâšasema peht já vuojij Valintatáálu lappâd. Huámášim äijih čuážžumin luoddâpiällást. Postâauto orostij já taat äijih poođij fáárun. Tondet ko postâauto lâi nuuvt tievâ, sun kaartâi čokániđ kiännii paaldân. Já tiäđust-uv sun čokánij muu paaldân. ¶  attribuut,   Kuus puávtáččim moonnâđ meddâl tuu vuoiŋâ ooláádmuddoost, ¶ 7 Luosah lasaneh kolgee čaasijn 45 ¶ Luándusuojâlemlaavâ vuáđuld vuáđudem luándu- já aalmuglâšmeecih sämikuávlust: ¶ Tobbeen Jeesus sárnuškuođij sijjân: ¶ 4. Noomât oppâkirje kove 152A vuáđuld, magareh elleeh ellii tovláá meerâst. ¶ - Tot lâi Čednuu tälvieennâm. ¶ - Taat lii ohtâ häldeieennâm kaavpug! ¶ 9. leijoon ¶ Aikio-Puoskari mield lohoive 2003 – 2004 sämikielâlâš máttááttâs adelui 486 uáppei, mast tave ¶ Talle 1960 lovo aalgâkeččin algii moottorkiälháh puáttiđ teehin já tothân kale lâi šiev iše. Muu vuossmuš moottorkiälkká lâi jieččân rähtim. Ruávinjaargâst rähtittim tela oosijd já moturin lâi Jawa 150 kuutio moottur. Ij tot nuuvt muččâd lam, mutâ vuoijimhân mun toin-uv. Čivtjuv pygálysân ko moonnim, te čiehim tom fiävrun, jiem kehtidâm pyehtiđ uáinusân julgâlávt. Mutâ oiniihân toh motomeh já iäskán toh lijjii-uv halukkâsâh tom uáiniđ já tutkâđ. Lâihân tot kale ubâ uáinus. ¶ c) Jotteeh joteh uápistum kiäinu já kuldâleh jieškote-uv uppá čielgiittâs saje šaddošlaajâin. ¶ Anarist 12.8.2015 Vaaljâlävdikodde ¶ - Maht nuuvt? Lii-uvks tobbeen miinii varâlijd? ¶ Ristin-riävská kirdelistij piervâlistis olgoláá já eštus. Tobbeen poođijn fárudáin kyehti fastes olmoošpiäđu já eidu sunnuu piervâl kuávlun. Ij ávttâm eres ko sirdâšuđ váháš olgoláá já älgiđ čuávvuđ, maht tibi te kiävá. ¶ 33B Seeilâfuodârpaalih kiässojeh lastik siisâ, vâi fuodâr siäiluččij pyereest. ¶ Jeesus eeđâi sijjân: ¶ KR92 olgospyehtim sen tähden lii jurgâlum tondiet (spiekâstemjuávkku nr 1), tastko tot ¶ Timo Parvela ¶ huolâttuv almaah já Nillá ¶ Sämitige almostittem oppâmateriaalijd puáhtá uástiđ Sámi duodji-käävpist Sajosist Anarist, seervi nettikäävpist teikâ sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuvvâst ritva.tammela(at)samediggi.fi. ¶ ČUÁKÁNKIÄSU ¶ Haldâttâs eehidškoovlâst uásiväldeeh soppii, ete pargo algáaalmugij kyeskee ILO-sopâmuš ratifisistemestui meddâlistem várás juátkoo riehtiministeriö jođettâsâst eres ovdâsvástádâsministeriöi já sämitige koskâsâs ohtsâspargon. Poliitlâš linjám vättee sämmilâšašijn meridem várás, já eromâšávt ko meridiđ sämmilâšsopâmušâst ráđádâlmáin pajaneijee koččâmušain, ráhtoo sierâ sämmilâšašij ministerjuávhu. ¶ — KOLGAH POOSSÂĐ PANIJDÂD JUSSI! ¶ vááijuv 6,3 milj. euroin. Ruttâdem mieđettuvvoo el. sämikielâ haldâšemkuávlun kyevtkielâlâšvuođâ ¶ jođettiđ lohheid puástu-uáivilân. Tánávt sáttá keevvâđ, jis väljejum jurgâlemvaastâ lii ¶ – Na tohhân soittii tohon Brysselân, iššeed vala eeđâi optimistân. ¶ stuorrâčäciluttihâš.....29, 34 ¶ Njuámmil ¶ s. 23 ¶ Kostnii tyehinkulij ¶ Miäđušijn lii viäpsáid já mietâmiäđušijnijd verdittijn kuolgiis pagge. Tot sáttá hurijdid tiätuäŋgirin mii pirrâ, mut tom ij taarbâš poollâđ, ko tot čyeggee tuše atâštum tiileest. Miäđušijn lii tehálâš kukái kavjejeijee. Viäpsái náálá tuše kunâgâtâr tálvástâl. ¶ 6 MAHT KYELEH LÁÁ VUÁHÁDUM ¶ vielgistäsni = valkovuokko 76 ¶ °C Nairobi mm ¶ Ko kalvah, jieh kalve šaddee šado pic tuše siemmân, nisujive tâi monnii eres šado siemmân. Mut Immeel addel toos taggaar veerdi mon sun lii uáinám pyerrin, jyehi siemânân taggaar veerdi ko toos kulá. Siämmáánáál tábáhtuvá jämmei pajaspaijaanmist. Tot, mii kalvoo láppojeijen, itá lappuumettumin. Tot, mii kalvoo heeitugin, itá kirkkâdin. Tot, mii kalvoo hiäijun, itá vuáimálâžžân. Ko kalvoo áigálâš ruumâš, te itá vuoiŋâlâš ruumâš. Jis kerd lii lemin áigálâš ruumâš, te lii meiddei vuoiŋâlâš ruumâš. (1. Kor. 15:37-38, 42-44) ¶ Marja-Liisa Olthuis, kuvvim Petra Kuuva ¶ Čuákánkiäsu ¶ **Piäká Áábrâm lâi stiämmááttum keriváid soorvâ koddemist, mut iä pastam čäittiđ tuottân, ko iä kavnum piärguhkin. Tuámmár eeđâi et äšši nohá taas, uážuh vyelgiđ. Talle Áábrâm ilosmij: ¶ dedmist sämikuávlu ulguubeln oovtâst riehtiministeriöin, sämiseervijguin já ucceeblohováldálâžžáin. ¶   Ko eeči lâi jáámmám, valdii kaandah kuávčáidis já jurgâlii ubâ viinikäärdi. Aarni ij kavnum. Mutâ sij lijjii kuávčáinis já kuáivuinis timmim eennâm nuuvt pyereest, et viiniköynnöseh šoddii pyerebeht ko kuássin ovdil. Čohčuv kaandah puohtii raaijâđ čyetikiärdásii šado. ¶ Lijgešoddâmist sáttá leđe puáđusin happiláppu ¶ 2. Jyevi juávhoid kove 54A kuolijd toi njäälmi ¶ Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdáš (Poske) lii uási väldikodálâš mättimkuávdášviärmáduv. Väldikodálávt mättimkuávdáštooimâ kyeskee laahâ (1230/2001) já asâttâs (1411/2001) lává puáttám vuáimán ive 2002 aalgâst. Poske lii Laapi ollâopâttuv, Sämitige, Kolpene palvâlemkuávdáá kieldâ¬ovtâstume já Oulu kuávlu áámmátollâškoovlâ ornim sopâmušvuáđusâš organisaatio, mon stivree já joođeet ráđádâllâmkodde. Poske lii ohtâ ohtâlâš toimâlâš oleslâšvuotâ, mii šadda kuulmâ kuávlulâš toimâohtâduvâst: Laapi já Pohjois-Pohjanmaa toimâohtâduvâst sehe Sämiohtâduvâst. Sämiohtâdâh västid sämmilij pyereestvaijeempalvâlusâi oovdedmist, mii lii Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättim¬kuávdáá väldikodálâš sierânâspargo. ¶ taam já jyehiđ koskânâd. Mun eeđâm tijjân: täst ovdâskulij jiem keččâl vijnikuárŋumšado adalduv ovdilgo Immeel väldikodde lii puáttám. ¶ Noomât kyehti stuárráámus jäävri káártá sárgái 1 já 2 oolâ. ¶ Vitamineh ¶ 1 tp persiljá ¶   Njuuvčâkuáccám SA.1964 TII.1963 Joukhaiskotsamo Meid Njuvččáákuáccám (TII.1963). Naŋŋâjävri 3 km N. ¶ – Angry Birds lii spellâ. Speelâst šaveh suáládeh Angry Birdsij moonijd. Lodeh sutteh šoovij oolâ já tondiet toh láá nuuvt vaijaah. ¶ **Mottoom stuorrâ táálu omâsteijee halidij njaskâđ suohis pecivyevdi siisâ kieddi- já nijttosaje. Sun ij kuittâg finnim reeŋgâ tađe várás. Te poođij táálun mottoom jottee, kote koijâdij pargo. Iššeed eeđâi, et uážuh njaskâđ ubâ peeivi nuuvt ennuv ko kiergânâh, veikâ ijhân tust lah kal ko ákšu tuše. Mut almai njaaskâi-uv ubâ hehtaar. Ehidist muorah lijjii karsum já liäjádum. Iššeed imâštâlâi čuuvtij já koijâdij, et kost tun návt korrâ pargen lah máttám. ¶ – Tarbâšah-uv sukkârijd? sun koijâdij. ¶ Sigá čierrum čuálmi kalga leđe -čiärrum-. ¶ Puákku uáinoo ittuumin ¶ kiäigučuárvi oikosarvi ¶ Ko maŋeláá Lusmenjaargâ šiljo rasta kesittui kuhes rumâšráiđu, lâi Matti lamaš uáli moovtâ já ilodâm: ¶ čäcikuáđhuš vesipäästäinen ¶ Suhâkuávluh ¶ c. Maht Tanska spiekâst eres Tave-enâmijn asehaamij vuáđuld? ¶ Lasetiäđih täst. ¶ Aanaar paješkovlâ: Jussa Seurujärvi (anâraškielâ), Piäkká Moilanen (anâraškielâ), Ylva Hakovirta (anâraškielâ), Irina Saijets (tavesämikielâ já nuorttâsämikielâ) já Nina Nuorgam (tavesämikielâ) ¶ Aanaarliih Tiernanieidah Saijoos uccjuovlâohjelm lávdástellen. 14.12.12 ¶ Erkki Itkonen: Tot lâi helmimáánuust, ko tot… ¶ – Tääbbin kale láá vissâ lamaš veik magareh tuáluh já juvâlmeh, sun hirmástâlâi ohtuunis. ¶ vonâttiđ,vonâttâm, voonât = venyttää ¶ 1. Aanaar markkân paješkoovlâ tivvoompargoh puátih mäksiđ eenâb ko lijjii algâaalgâst jurdâččâm, tanen ko meid uási asuntola loonjâin tivvojeh škoovlâ kiävtun. Cuáŋuimáánu loppâkeččin tollum tieđettemčuákkimist mainâstui, et pajetääsi škovlâ lii šiev oornigist, peic vyelikerdi, kost láá čäci- já lieggimpocceeruustigeh. Tobbeen lii mieskâm muorâ haajâ, mii leevvân pirrâsân puástud rahtum áimuruustigij tiet. Tieđettemčuákkimist čielgâi meid, et lihâdemloonjâi vijđedem ij lah tääl máhđulâš. Škoovlâ já asuntola ohtâvuotân šaddeh kievkânloonjah, moh láá taan räi lamaš-uv, já ton lasseen pänituáhtár, tiervâsvuođâkuávdáš já suomâ- já tavesämikielâlâš peivitipšomsajeh. Taan siämmáá kuávlun sunâttâleh meid kulmâ ráiđutáálu, moid šaddeh ohtsis 21 láiguvisted. Tivomeh já huksiimeh puátih ohtsis mäksiđ paijeel kuttâ miljovn eurod. ¶ Nisonij olgoštem meddâlistem kieđâvuššee komitea ¶ Lasseen sämitige čuákkim lii asâttâm čuávuváid uulmijd ärbivuáválâš tiäđu suoijâlmân: ¶  Uálgiceelhâattribuut Uálgiceelhâ Sämitige ohtâvuođâst tuáimá Säämi párnáikulttuurkuávdáš, mii lii uassin Laapi párnáikulttuurkuávdášviärmáduv já tađe mield meiddei väldikodálâš Tijdâlamppu –viärmáduv jeessân. Ko toimâstivrejeijee páácá virgerijjâvuotân almoot ¶ Tšekki ¶ Sämitigge ¶ – Kale mun keččâlâm toollâđ čolmijdân áávus, Ánná lopedij. ¶ – Aabis 2. Kiđđâaabis . Helena Valkeapää já Seija Guttorm . Kuvvim Aletta Ranttila . Orjâlâškielâst jurgâlâm já heiviittâm Iisak Mattus . Škovlâhaldâttâs 1990. 134 s. ¶ Já ele joođeet mii kivsádâsân, ¶ biologia já eennâmtiätu ¶ - Jiem tieđe, mut puávtáhhân tun iskâđ, västidij Matti. ¶ Tyejisuámsurtori já tyejimarkkâneh Sajosist 12.–13. juovlâmáánu 2014 ¶ Moh elleid láá tast peerusthánnáá aktiivliih? ¶ Iskos 2 ¶ Sämitige saavâjođetteijeeh avžuuttii almosčuákkimân, ete tot tuhhit laahân iävtuttum nubástusâid. ”26.6 toollum ráđádâlmijn finnijm laavâ vuáđustâsuásán kyehti uáli merhâšittee teevstâ, moh stivrejeh laavâ tulkkum. Mijjân uáli tergâdis já merhâšittee lasettem láá njuolgâ čujottâsah algâaalmugjulgáštušân. Nubástusah tiädutteh eromâšávt juávkkuidentifisistem merhâšume laavâ tulkkuumist, värisaavâjođetteijeeh Tiina Sanila-Aikio já Heikki Paltto ávudává. ¶ Tavdâ lii ¶ – Javrij jieŋah parguu . Anarâškielâlâš tekstâčuágáldâh rävisulmui máttááttâs várás. Toimâttâm Pekka Sammallahti . Kirje säničielgiittâsah láá orjâlâškielân. Kirje lii čuákkejum Anarâš-loostâ čalluin, Säämi Radio anarâškielâ vuolgâttâsâin, sehe Tovlááh mainâseh -kirjeest. Kirje lii uáivildum orjâlâškielâlâš uáppeid, kiäh loheh anarâškielâ. ProPrint Raahen Kirjapaino Oy 2004. 152 s. ¶ Čiččâm peellid almottii, et säämi kielâlaahâ ij kuoskâ sii. Lasseen ohtâ peeli almottij, et säämi kie ¶ – rukkoos ¶ Kähteejuuvâšnjälmi HA.1974 Ijjäävri Kođoluohtpoođâst. ¶ Guinea ¶ 1. Algâčuágástâh: Loppâkeesi muorâst láá ¶ - Addâgâs, mut mun ferttiim vyelgiđ, Ánná eeđâi fakkist. Sun ij innig puáhtám orroođ Heeihâ kuvlân tánávt, ko sun jieš-uv šoodâi nuuvt murâšlâžžân. ¶ rahtum jiemge kavnam oovtâgin eres tave-enâmijn ráhtum tutkâmuš. ¶ Hävskibeht-uv puávtáččij jonsahpeeivi viettiđ ko čokkáđ uáli suáiboo jonsahpeivstáágu kierrust keččâmin, ko kyehti romes pennuu umástává já šaađđâv vuoluubeln. ¶ 1. 2 . ¶ - Vááldám-uv tunjin-uv vuolâ, Ánná? ¶ 5 Muštâl puško pivdovuovijn. ¶ Riänjuriemnjis ¶ komolâs stuorrâ paloin. Mut Jeesus poođij sii kuuvl, kuoskâttij sii já eeđâi: ¶ puáttám vástádâsah meriduvvojii väldiđ fáárun čielgiittâsân, amas teháliih tiäđuh pääcciđ čielgiittâs ¶ puuzah.....73 ¶ Kammuid-uv kolgim nuollâđ. Siämmáá ääigi oinim, et almai torvotäärhistmist lâi hoksám muu laavhâ. Tom-uv kustoo koolgâi pyerebeht tutkâđ. ¶ Maarit K. Pieski ¶ www.samediggi.fi Anarist 27.4.2015 ¶ kerdid ive 1992 maŋa rahtum anarâškielâsâš ráámmátjurgâlmijn. Kreikakielâsâš ¶ – Na tothân muu eidu piäluštij-uv, eeđâi Áábrâm. ¶ jaamij já hävdidui, ¶ Suu peht, suin já sust kulá tunjin, puohváldálâš Eeči, Pase Jiegâ ohtâvuođâst kunnee já kirkesvuot ain já avalávt. ¶ Na poođij viijmâg äigi, et toho aalmugopâttâhân poođij taggaar áámmátvaljimuápisteijee, kote testai mii, maggaar ámáttân sovâččijm. Áámmátvaljimuápisteijee jieijâs vijsesvuođâinis aaicâi, et must sátáččii leđe máhđulâšvuođah taggaar taaiđâlâš ámáttân já sust ličij saje-uv jo tiäđust. Tot ličij pegâlmâs Tapio Wirkkala lasâpossoompáájá, kost muu pargosaje šodâččij leđe já äšši lâi kulloo jo sooppum. Ij tarbâšiččii muidego vuordâččiđ koččom toho. Tot koolgâi puáttiđ aaibâs forgâbalij, tâi aainâs tállán aalmugopâttuv nuuhâm maŋa, mut tot koččomhân ij puáttám kuássin. Kihheen ij čielgim munjin, et mane. ¶ Sosiaal- já tiervâsvuođâlävdikodde lii sämitige sosiaal- já tiervâsvuođâpoolitlâš iävtuttâsâi, algui, ciälkkámušâi já peleväldimij valmâštellee. Lävdikode pargon lii ovdediđ sämmilij vuoigâdvuođâid já sajattuv Suomâ sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâsvuáháduvâst. ¶ Pajeolmožin lam halijdâm ain. Vuáđuškoovlâ maŋa iä eres ámátteh iällám ubâ mielâstkin. Mist tääbbin Säämi palgâsist láá vyehâ pyereh puátteevuođâ uáinuseh-uv. Mii nuorah lep mottoomverd puátimin puásuipargoid fáárun, já kuátumeh-uv láá viehâ šiev oornigist. Poccuid puáhtá toollâđ luándukuátumijn pirrâ ive, veikkâ mottoomverd toh kale tuállojeh päikkikaardijn-uv. Lasseen ohtâ uápis peerâ piämmá poccuidis miäcán. Piäđuh mist láá viehâ ennuv, aainâs kuobžah, já toh puátih táválávt Ruošâ kuávlust. liijká almolávt juurdâštijn puátteevuođâ uáinuseh láá čuovâdeh. ¶ 8. Russula erythropoda – Kangassillihapero – Kuolbâsildesmiäruh U ¶ Ekumenia (ohtâvuotâ) 20, 21, 33, 38 ¶ - almai, puáris 2 ¶ 2 6 ¶ 3 dl ruvâšjáávuh ¶ Urrváárááš ~ Urrvääri = Uruvaara ¶ (Algâkirje: Koulun biologia ja maantieto 6, Työkirja, Otava 2009) heiviittuvvojeh já jieŋŋâlmittojeh oppum ääših. Vuáđupargopitái lasseen pargokirjeest láá pargopitáh, moi toohâm váátá jiešráđálii kuorâttâllâm, juurdâpuátusij toohâm já oppum aašij heiviittem. Täärhist tiäđuidâd já táiđuidâd –uásist ferttee árvuštâllâđ jieijâs mättim já kiärduđ oppâpaje siskáldâs. ¶ Nuuvt Immeel palvâleijee Mooses jaamij Moab enâmist, nuuvt ko Immeel lâi ettâm. Israel aalmug ij uážžum innig kuássin taggaar proofeet ko Mooses. Ij kihheen lah sárnum Imeláin nuuvt ko Mooses, ige kiästán lah lamaš taggaar vyeimi. ¶ Kove: Matti Morottaja ¶ 3. Noomât niärváduv oosijd. ¶ Iberdim saanijd nävt: ¶ 4. ¶ Já sun njeejij laasâst hiängájeijee nyerirailâsij mieldi. Muumieeči já Muumienni vazâččáin jo olgon porthái alne. ¶ Lep täsiárvuliih kuáhtámijn, miärádâsâi rähtimist já pargoost. ¶ Hooteel Aanaar ¶ 38. Návt kiävtáh šleđgâpiergâsijd ¶ - Joo, uássin kale. Motomeh kuursah láá páguliih, västidij Jovnâ. ¶ Já ton seibikeejist tollij kiddâ uccâ kufittârpáárnáš, ¶ syeiniaččin stuorrâ syeiniaččin ¶ Mut sun västidij: ”Mun lam rooččâm tuu pyerrin puoh täid iivijd, jiemge lah kuássin kuáđđám tuu pákkum tevdihánnáá. Munjin jieh lah adelâm kaaicâgin vâi liččim puáhtám povdiđ ustevijdân kuásán. Mut ko viljâm, kote lii tuhledâm puoh ruđâidis suotâstâlmân, puátá pááikán, te njuovâh sunjin pyeidis käälbi.” ¶ – Taat lii áinoo molsâiähtu, maid puávtám tijjân faallâđ, rivgoo joođhij já ain tiäduttij tom, et pesâččijm Paariis peht tohon, kuus te jo lâim-uv monâmin. ¶ Sämikielâ sárnuh tuše Suomast, Anarist. Sämikielâ lii riggodâh Suomân, tondet tot kalga leđe toin čiävláá já anneeđ huolâ kielâ siälumist. Lii tehálâš ete Säämi Máttááttâskuávdáš tuálá kuursâid já máttát anaraškielâ, ko tom ij pyevti vyelgiđ kuussan máttááttálláđ nuuvt tego eres sämikielâid. ¶  adverbiaalin ¶ 1. Lasseet ovdebáá tiijme sargum Tave-Suomâ káártán čoovdânommâduvâst mainâšum čuoigâmkuávdáid. ¶ 3. Tuuđhâ Suomâ káártást, main juhânjaalmijn láá čuávvoo kaavpugeh: ¶ Fariseuseh monnii ráđádâllâđ koskânis, maht finniiččii Jeesus surruđ sanijdiskijn. Sij vuolgâttii suu kuuvl máttááttâspárnáidis oovtâst Herodes kyeditteijeigijn. Taah ettii: ¶ Materiaalpaaŋki oovdânpyehtim ¶ Säämi arâšoddâdemvuávám ¶ Pajeuáppeeh: ¶ –~Časkeen viäđu, iävtuttij Piälkku. – Savetäävtist. – Käälbitähti lii njálgásub, eeđâi Tiälkku. – Jiemge mun laavii kuássin časkeđ viäđu. ¶ 4. Čovčjäävri kyelisieidi , Čovčjäävri máddáákeččin (Matti Aho pro gradu: Pyhä paikka saamelaisessa uskontoperinsä 1997), mut kihheen čovčjávrálijn ij lah ubâ kuullâmgin tast. Tiäđu adeleijee lii viijmâg maaŋgâ mohe pehti čielgâm já sieidi tááláš sajattâh-uv lii tiäđust. Tom ij kuittâg pyevti nabdeđ sieidin, ige tom tááláá sajegin lah tárbu almottiđ, ko “sieidi” ij lah oskottettee. ¶ Ánná povvâstij: ¶ Piäivááloddááh ¶ Máddáápiäláá viljâlemkuávlu piälduin já piäldui koskâsijn meccisuolluin iälusteh njuámmilij já soorvâi lasseen meiddei eres kuávluin Suomân puohtum elleeh. Vielgispieiniskodde já faasaan lává ištâdâsâi já tälvipiemmâmij keežild asâidum pyereest máddáápiäláá Suomân. ¶ **Vuolli ko teevdij 80 ihheed, te finnij viehâ ennuu skeeŋkâid, raasijd já rämisaavâid. Ko kyesih lijjii moonnâm, te ákku eeđâi: ¶ merhâšuumán. Sääni ulos jurgâlem ličij adelâm täärhib ibárdâs ääšist já pyevtittâm ¶ Taas vuossâmužžân tápáhtus, mast lammâšui almai. Taat vaahâg tápáhtui Kaamâsist Eeva Joovnâ (Jouni Nuorgam) táálu kuvlân. ¶ Irak I9 ¶  ostaa čäsuáiván. ¶  predikatiiv  suháh, Guinea B3 ¶ Kierâš Ruopsisuáivi česâttij toos já čielgij: ¶  lii? Vástádâssân Tilálâšvuođâ lehháin museohovdâ Tarmo Jomppanen já luándukuávdáá toimâttâhhovdâ Pentti Takala . Jomppanen savâstis lâi luoihâttâm sämmilâš kirječällee Johan Turi jurduid tast, et ko sämmilâš puátá moskos sajan, te sun jieš-uv tobdá jieijâs moskosin. Mut ko sämmilâš lii tuoddâr alne, te sust lii čielgâ jiermi. Jomppanen tuáivui, et sij liččii finnim veikkâba ucánjihhiigin sirdeđ Johan Turi tobdoin taan čáittusân. ¶ Maŋeláá usâstâláim viljâinân vitá še merkkâkiirjijn-uv, et kavnuuččij-uv taggaar kosten, mut iän kavnâm. Tääl rikosist lii kuullâm äigi paijeel 50 ihheed já tot lii puárásmâm, et tääl tast tuástá jo váháš uvástâllâđ-uv. ¶ 41 ¶ 14. Suomâ lii Nuorttâmeerâ riddoost 50 ¶ olespyehčein ¶ Vala 40 ihheed tassaaš pollii, et merâkuáskim jáámá suhâjämimân, ko Suomâst pessim suullân neljilov kuáskimpaarrâd pyevtittii tuše motomijd uđâgáid ihásávt. Hyenes pessimpuáđus poođij tast, et pirâsmiirhah, moh lijjii meerâst, šoddii purrâmâš mield kuáskim organiismân já tađe mield moonijd. Miirhâ sistetoollâm moonijn iä ovdánâm ennust ollágin uđâgááh. ¶ đâst taan čielgiittâs toimâiävtuttâsâid já riemmâđ olášitteđ jieijâs toimâsyergi kyeskee toimâiäv ¶ b. Maht toh lihâdeh? ¶  kaskoomijn? Čuánjáriddo Hanhiranta Kaamâsjuuhâ V, Čuánjájeggi T. ¶ Ellein ij kuássin tieđe – tain sättih leđe suájáh, ¶ sárguseh: Ella Sarre ¶ Miŋkki piergiittâl jyehimuđusâš meeccist. Tiätuäŋgiris já livkkáás ellen tot totká eellimpirrâsis. Miŋkki lii pehtilávt pivdee piätu, mii kuolij lasseen porá uccânjomâtteijeid sehe luudij moonijd já uđâgáid, sáttába tot toppiđ lällee lode-uv. Suáluikuávlu já lijgešoddâm jaavrij loddâsiärváduvâin tot uážžu ááigán stuorrâ vaahâg. ¶ Oopâm eidu tääl regressioterapia, energiatipšoid lam porgâm jo kuhheeb ääigi. Tast puáhtá oppâđ maidnii uđđâ aašijd ubâ eellim ääigis, vijđediđ jieijâs jurdâččem. Must lâi ovdeláá taggaar tobdo, et miinii váilu. Kuárusvuođâ tobdo čahhij talle ko peessim tiätu tääsist energiaiguin ohtâvuotân. Tast lii muu jiegâlâš päikki. Lii tuođâi tehálâš peessâđ ohtâvuotân jieijâs siskáldâs jienáin. Maaŋgah ulmuuh láá ruossâlâsah. Ferttee peri čielgiđ, et mii elimist lii olssis tehálumos já jotteeđ jieijâs pálgá. Ko lii kuldâlâm vááimus jienâ já lii ääšist vises tâi epivises, te lii pyeri kyeđđiđ čuávdus váháš ááigán laddâđ. Oho tâi mánuppaje tastoo viekkiistâl jieijâs miärádâs jyehi mielâtiileest. Ääši kalga smiettâđ nuuvt nievrismielâst ko pyerimielâst-uv. Tuše toin lain uážžu čielgâs, mon tehálâš äšši lii olssis. Lam uápásmâm ulmuid, kiäh láá toohâm ruokkâdis miärádâsâid, njuškim meddâl uárreeráttást já algâttâm aaibâs nube syergist. Motomin puáhtá leđe nuuvt hyenes tiileest, et iä lah naavcah olášuttiđ uđđâ niävdusijd. Mut jiem lah vala kuáhtám kiämmán, kote ličij kaattâm uđđâ aalgâ. Motomij uásild ääših iä lah moonnâm aldagin nuuvt pyereest, ko sij lijjii jurdâččâm, mut nubástus lii ovttuu tuálvum sii ovdâskulij, pyereeb suundán. ¶ mottoom verd sänivaljiimii tááhust. MLO jurgâl sääni siksi saanijn tondiet já IM vuod ¶ – Na miisun tuon kaandâst täälkis lii? eres njoobžah suorgânii. ¶ Muu vuolgii tállán tuálvuđ šalde peht nubebel juuvâ tálhudemsajan. Šaaldan lâi kuhes uáinus kuohtuu kuávlun juuvâ mield. Ryešilijn lâi piiskatykki tobbeen juhâriddoost olgoláá, moin tot paajij jis šalde alne ooinij liihâdmin. Lijjim rievâst, hiävuš ruotâi šalde mield rasta juuvâ, mun tovgâdim ton rievâst tuohuteehi já lijjii korrâ toskeh. Ruoššâ paajij, mutâ luođah monnii peri ovdiipel šaaldan. Ijhân tot teividâm já nuuvt peessim ete ij finnim togogin muu koddeđ. Tálhudemsaje lâi togo alda šalde ciägu teermi tyehin. Ko peessim tohon, te muu algii ovdemužžân tálhudiđ, veikkâ toho lijji puohtum maŋgâ iärrás-uv. Must lâi vorrâ kulgâm masa puoh, čonnii haavijd já adelii voorâ, tast maŋa jiem tieđe maiden, ovdil ko kyevti pirrâmpeeivi maŋa ko koccájim armeija kenttäsairalist. Lâi vala jiečânâsvuođâpeivi, ko tobdo maacâi, juhluu já märssejii togo sairal lappâd já soittii. Koijâdim tipšost: lam-uv mun jo almeest ko taggaar suáittu kulloo, eŋgâleh-uvks suáittih? Jiem vala tiättâm kost ubâ ležžeemgin. Nuorâ tipšoo keejâi kuhheeht, amal jurdâččij, et lam-uvsun huávristmin. ¶ tääsi: ovdâmáttááttâs - 3 lk ¶ čäcikuáđhuš.....94 ¶ Maati äijih, eeči já Matti-uv rakkeh hoošijd, nijtteh suoinijd já kuškâdeh taid poccui tälvipiemmâm várás. Äijih já Matti rokkâv já nijttev ärbivuáválávt liššáin já kuškâdává haasist. Maati eeči vuod nijttá uđđâáigásávt suoinijd traktorân kiddejum stuorrâ liššámašináin, tiptá kuškâđ taid enâmist já tastmaŋa paalaa koške suoinijd paalammašináin stuorrâ, vielgis lastikpállun. Návt šadda jotelávt eenâb purrâmuš poccuid. ¶ meriáigásáid já olesáigásáid virgekoskâvuođáid 28.12.2011 rääjist. ¶ 49. Kuoskâttem lii ciälháttâs ađai viestâ ¶ tullâpuálu 127, 128 ¶  lii Peivitipšolaavâ 11 § 2 moomeent mield kieldâ kalga huolâttiđ tast, ete párnái peivitipšo puáhtá adeliđ párnáá eenikiellân leijee suomâ-, ruotâ- teikâ sämikielân. Haldâttâs oovdânpyehtimist (HE 196/1981) tuálih párnáá ovdedem já oppâmmáhđulâšvuođâi vuáđuld eromâš tergâdin, ete párnái peivitipšo adeluvvoo párnáá jieijâs eenikielân. ¶ – Mun halidiččim leđe oppeet styeres. Talle Karri njuskiistâl já párgu. Forgâ puoh uccoh muu čoolmijn, mut mun lam-uv stuárrum. Mun moonâm oppeet siisâ já ááigum keččâđ “Naurun paaika” tv:st, mut munjin šoodâi koško. Mun ettim: ¶ – Jiešalnees vuossaagâhân lii-uv esken máánu vuosmuš peivi, almai joođhij. ¶ Njellimjäävri já Koskmuujäävri kooskân rahtum vuojâttemränni čuážžu ton mušton, magareh stuorrâ savoteh lijjii 1920- já 1930-lovoin. Ton ääigi vuojâttem lâi áinoo kannattittee vyehi toimâttiđ muorâamnâstuv ráhtálâšvuođâ kiävtun. Vuojâttemraanij vievâst lâi máhđulâš vuojâttiđ kooldâid ain kuhheeb et kuhheeb maađhij tyehin já meččilub kuávluin. Museovirgáduv 1994-1995 ovdiištâm vuojâttemrääni kukkodâh lii 304 meetterid. Vuojâttemrääni kulen lii meiddei kopio ton áigásii saavoottuuveest. ¶ Juáháš ocá maidnii, moos puáhtá kiddiđ tuoivus. Jurdâččep, et ruttâ, väldi já kunnee suojâleh mii. Mij huksip elimân jieččân já tavoidân viäštun. Toh, moid mij ovdemustáá turvâstep, láá mii imeleh. Mii imeleh láá kuittâg mii tuoivui já niävdusij spejâlistmeh. Toh iä pyevti adeliđ tom, maid lopedeh. ¶ 13. Russula cyanoxantha – Kyyhkyhapero – Tuvvásmiäruh U ¶ Anarâšah ¶ Siijđoi sárgáh čiehih vuáskun čäcišadoi suoivânij kooskân, já cegâgâm sottuuh pyehtih piäluštiđ vuáskun ton salâsteijest. Oppeet ruánááfiskis ivne čiähá puškosággáá salâsteijei oovdâst čäcišadolâšvuođâ siisâ. Stuorrâ puško oppeet hiätá syeji-iivnest, ko tot piärttoo saallâs čäcišadolâšvuođâ siste. ¶ * Av-teknikkár Janne Lappalainen ¶ pieggâ, mii tuárgástitij muorâid já miestuid nuuvt korrâsávt, ¶ Vuojâst finnee ennuv energia, tondiet motomeh velttâleh vuojâ puurrâm. Uccâ vuojâmeeri lii kuittâg velttidmettum organiismân. Šaddovuojah láá tiervâslumoseh vuojah. Šiev vuojâ uážuh meiddei kyeleest. Mielkkipyevtittâsâin, kyeleest já piärgust láá vielgâdâsamneseh, maid taarbâš organiismâ kođosij uđâsmân. ¶ Mut mii juná kuittâg vyeijilij tääl ääigild, já muu mielâst tot lâi uáli jo iimâš. Mut misthân ij kale tääl mihheen huápuidgin lamaš, ko mist lâi oles tijme äigi lonottiđ juná Brysselist, já nuuvt ennuv muu junágin ij lamaš kuássin maŋanâm. Ohtii kale čuožžum kulmâ vaartâ Antwerpenist, ko Belgiast lâi miinii almoothánnáá junájaskoid. Talle junáulmuuh vattii olssis lasepäälhi. Tääl luhhoost ij taggaar päärtistkin lamaš mihheen huolâid ige lamaš äijihšoŋŋâgin, nuuvt et pyereest koolgâi puoh ton peeleest moonnâđ. ¶ d) Mon šado loostah koškeh jotelumosávt, ko toh láá loptejum čääsist? Mane? ¶ Immeel lâi almostum Labanân iho naharist já kiäldám suu vahâgitmist Jáákup. Mut vaijaa Laban kale lâi. ¶ KAPASITEET: ¶ Suomâ sämikuávlust vuossâmuš merhâšittee sämikielâlâš čaabâkirjálâš kirje lâi vuovdâkuoškâlii máttáátteijee Hans-Aslak Guttorm nurâldâh Koccam spalli (Koccám spälli 1941). Nurâlduvvâstis Guttorm ovdedij meid tavesämikielâ kirjálâš kielâ. ¶ Čokkeväärih J1 ¶ šietkâshävvi = ruhjehaava 150 ¶ 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶ Äijih já ákku lává maŋgii sárnum spihâkuolijn já Matti-uv kal halijdičij smakkiđ taid. Tom Matti tiätá, ete kyeleest šaddâ spihâkyeli, ko toos piäjá ennuv saaltijd já tiptá salttâšuđ kuhháá. Tovle ko iä lamaš jieŋâskaapih já puolâščuheh, te spihâkyeli siäilui pyereest muorâlitteest kolmâsist enâmân koivum puornâst teikâ aijust. Tom puovtij puurrâđ pirrâ ive já tot-uv lâi tergâdis purrâmuš anarâššáid. ¶ Molsâiähtu uccâjurssei kieđâvušmân ¶ Siili-nieidâ čokkái täkkipellâst juhâmin kume kaakao, ko sun kivkked ooinij, ete matto liihâdškuođij ovdiibeln. Tot luptânij pajeláá et pajeláá. ¶ cevzimmáhđulâšvuođah = selviytymismahdollisuudet 169 ¶ 7. Äššigâššáid kalga aktiivlávt tieđettiđ sii vuoigâdvuođâin já säämi kielâlaavâ adelem vuoi ¶ Sierâ tiäđáttâs Sámi Grand Prix- Suomâ juoigâmuásikištoost täst ¶ Piättâr šlundoi, ko Jeesus koijâdij sust kuálmád keerdi. Vaarâ sun ij oskom, et Piättâr tuođâi rähistij suu. ¶ – Ulmuuh láá kal imâšliih, ko mainâsijd-uv kuldâleh omâs tiiŋgah uáivist, Hirškikkâ-uv imâštâl. ¶ Suomâst šoddâduvvojeh čevđielleeh ¶ – Mut tothân lii njobžâd, Tobžâ ilosmij. Mun lam-uv ain halijdâm eelliđ olgon sevŋâdin! ¶  ulmuid? Sun – Aih, auh! kuului aautost. Lah-uv tun vala elimin? stivrejeijee ákku koijâdij kyeimistis. ¶ paijeel 2000 mm ¶ Čäcijotolâhlaahâ já meccijotolâhlaahâ iävá toolâ sistestis koloruttânjuolgâdusâid love kieldimist iäge kiäldu tâi raijiittâs aasâtmist. ¶ - Mun puáđám itten, ele huolât. ¶ Maid Erkki Itkonen tastoo merhâšij anarâškielân? Uáinám suu ohtân ton revitalisaatio máhđulâžžân tahhen. Sun kulá sehe kielâtotken já tuárjon tom juátkojeijee rááiđun, moin anarâškielâ-uv lii iäláskâm já ain-uv kiävru tievâsváldálâš kiellân ain uđđâ kielâsárnoi áánsust. Tagareh juátkojeijee rááiđuh, moid Itkonen sajaduvá, puávtáččij luvâttâllâđ maaŋgâid-uv: ¶ »Muu iššeed kočoi taid juuhân leškiđ.» ¶ 76 ¶ iä tuubdâ. Nuorttâláškiellân almostui Suomâst 1988 evaŋgelium Johannes mield. ¶ Tutkâđ ¶ Erkki Itkonen ij kuittâg 1950-lovo maŋa iällám Anarist, pic vuájui jieijâs amnâstâhân, tutkâmân já Sápmelaš -loostâ tooimâtmân. 40 ihheed maŋeláá, muáddi mánuppaje ovdil suu jäämmim Pertti Virtaranta koijâdij sahhiittâlmist, maid sun jurdâččij anarâškielâ já iänááš sämikielâi puátteevuođâst. Itkonen västidij návt: ´Na kale tot huolâstut. Ovdâmerkkân muáddilov ihheed tassaaš oroi lemin, et nuorâ puolvâ ij anarâškielâ innig sáárnu. Tääl lii mottoommuđusâš, taggaar aalmuglâš morettem tábáhtum et, muu tiäđu mield škoovlâin-uv máttáátteh aanaarkielâ. Et uážžu tääl uáiniđ mii tast tastoo šadda.´ ¶ - Kalender valmâštui roovvâdmáánust 2010, mon čaalij Ilmari Mattus já máácui Anssi Mattus . Teeman lâi Säämi kirdee tiivreh. Kalender lâi ollásávt neelji-ivnásâš já teddilemmeeri lâi 500 pittád. Kalender juohhui puoh jesânáid. ¶  aaibâs Matjâs njaavâi kamuloováin lávgumviistán. Sun teevdij tom pumbuláin nuuvt, ¶ KOST TOT LII ČAALLUM? VÁSTÁDÂS: ¶ koloi ruttâdmist sehe ruttâdmist kyevtkielâlâš palvâlusâi pyevtitmân. Sämikielâlâš sosiaal- já tier ¶ Maassâd pajas ¶ siämmáánáál. Ruotâbeln mist láá käävci piäláduv tiggeest já ubâ staatâ lii ¶ – šlijvelágáneh ¶ maaijuv = majava 66 ¶  lii 223 ¶ Sämmiliih kirhoost -seminaarpeivimäälis Dollagáddi-salist. 4.2.2012 ¶ čielgiittâs mield olášum virgeomâhâšpeelijn, já eromâš hyeneeht aanaar- já nuorttâsämikielâ uásild. ¶ kiellân. Kirholii já vuoiŋâlii áárvui lasseen ráámmátteevstâin lii meiddei tiätulágán ¶ 6) Lasettiđ sämikielâ kevttim já macâttiđ kielâ anon tobbeen, kost ton kevttim lii lappum teikâ kiäppánâm sierâ kielâkevttimohtâvuođâin; ¶ Läättinkiel nommâ ¶ 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶ Reppureissu Australian ¶ Immeel lâi vuolgâttâm eŋgâl sii iššeen. ¶ Joovsep viiljah 1 Moos 42:1-26 ¶ – Puávtáččim-uv mun kuástidiđ tom kisá mahtnii? ¶ – Já ele jurdegin! Lam eidu čurgim tääbbin já lam aaibâs kovjâttum! Kale ferttiim vala mottoom kaasâ kiškođ áávus! ¶ Jeesus 3, 14-19, 21, 23-26, 28, 30, 35, 37, 38, 41 ¶ Seenaat-kiddoduvah ornij arkkitehtuurkištottâllâm Säämi kulttuurkuávdáást, mii huksejuvvoo Aanaar markkânân Juvduu riidon. Kištottâllâm vyeitteeh almostittojeh onne 4.12.2008. ¶ Oles ovdâsvástádâs kirho sämipargoost lii sämipargočällee Erva Niittyvuopiost, kiän toimâsaje lii Oulu pispekode tuámukapittâl. ¶ Totkee sijđo Maht raavvâdamnâseh joteh luándust 34 ¶ Sämitige stivrâ merkkij čuákkimistis 27.8.2009 iloin tiättun Máccihaldâttâs já Pááđáár viljâžij sopâmuš poccui kuáđuttemkuávlui rávhuidutmist meccituálust 20 ihán já puohâi vaidâlmij maasâd-kesimist puohâin riehtitaasijn. ¶ Čohčâluuhâmpaje 1953 ¶ Tekstâ GÖSTA KNUTSSON ¶ H ei keesi! 57 ¶ Suomâ sämmilijn jo stuárráámus uási áásá sämikuávlu ulguubeln, párnáin joba 70 %. Nuuvtpa kielân kullee vuoigâdvuođâi olášume meiddei uáivikaavpugkuávlust lii tehálâš. Ucceeblohováldálii 13.11. almostittum čielgiittâs mield palvâlusah olášuveh kuittâg hyeneht. ¶ Moottorkiälháin paargon ¶ 24B Rottá killáá kolmâs já lahtâ pirrâs. ¶ fiskissijđopyehčee keltalaitasukeltaja ¶ – Ko peri liččim kulhijdâm! Ákku tuáivui. Mut tággáár tile, et koolgâi leđe puorijn jiegâ vuoimijn mut ruumâš ij innig mahten tottâlâm! ¶  siste Maainâs ¶ Jookeerpargopittá ¶ 5. Katais haldâttâsohjelm sämmilâškirjiimij olášume olesmiärálávt ¶ karriienâduvah = korpimaisemat 56 ¶ – O-o tuontiäváá saaveehkápuluvah! Maid jo eidu... jurdâččim, ko vuolgim tággáár šoŋŋân... taammuđužeh jyelgist... mane jiem leŋgiistâm... äähh... jieččân muzigáá... vuo äštee sittágin! ¶ Tiätuvuáđu lii uáivildum totkeid, virgeomâháid, aalmuglâšservijd já puoh perustum peelijd sehe ulmuid, kiäi vuoigâdvuođâid láá luávkkám. Tiätuvuáđu ana sistees OA olmoošvuoigâdvuođâorgaanij toohâm miärádâsâid ohtâgâsväidimijn. Tiätuvuáđust puáhtá uuccâđ tiäđu el. staatâi teikâ sopâmušâi vuáđuld. ¶ Talle sun eeđâi: ”Mijjân láá puátimin vädis ääigih. Puáttee iijâ mij iäránep, mut mun lam ruhâdâllâm Immeel, et sun anaččij tist huolâ. Mušteđ, et veikkâ puoh oroččij lemin tuáivuttem, mij kuáhtáp vala. Tij eppeđ taarbâš piergiittâllâđ aaibâs ohtuunâd. Mun adelâm tijjân išedeijee. Tot lii Immeel Pase Vuoiŋâ. Já tij puátivetteđ muštâliđ must Jerusalemist já ubâ Juudeast já Samariast, kidâ eennâm raajij räi. ¶ Joo, lohheen veik krokodiilrukkoos! ¶ - Servâmist Palvâlemlájádâsâi pargoadeleijeesiärván (PTY) já väldimist anon PTYTES pargoiähtusopâmuš. ¶ Puzzâvuoggâuággum lii táiđušlaajâ. Puzzâvuoggâkuálásteijee šliivgâst tuárgukiäčán čuolmâdum, tivre sulâstittee vuogâ kolgee čáácán. Tuárgu tuáimá tego spižžá já tuálvu puzzâvuogâ nuuvt alda šaapšâ, luosâ tâi kuávžur ko máhđulâš. ¶ Nettiaavis ij pyevti toollâđ siste puoh aašijd. Tot ij lah ollágin tievâslâš, eereeb tekstâ-, kove-, video- já koveráiđučuágálduv sämmiláid tehálaš aašijn. Luhâmettumeh láá kuittâg toh tehálaš ääših, moh pääccih taan nettiaavis ulguubel tanen ko mii ”toimâttâs” lii ucce já resursseh vääni. Mut tain-uv aašijn, moh váiluh täin siijđoin, lii máhđulâš kavnâđ tiäđuid eres siijđoin, moid Ohtâvuotâ uápist. Lep meiddei kijtoliih, jis uážžup nettiaavis kevttein jurduid, materiaal já macâttâs. Mijjân lii máhđulâš vuolgâttiđ e-poostâ: info(at) samediggi.fi. ¶ Valletta ¶ Mutâ virgálii historjá ulguubel páácá ohtâ, mii lii ráhtám anarâšâid anarâžžân čoođâ aigij já lamaš tot vuáđu, mast Anarâškielâ servi-uv lii tooimâs algâttâm: piäiválâš eellim pargoidiskuim, tavijdiskguim, savâidiskuim, jurduidiskuim já mainâsijdiskuim, iloiguim já murâšijguim. Tom ij vaje virgálâš historjáčäällim juksâđ já tot kuittâg páštá historjáčäällim já historjákiirjij teevstâ čoođâ. Tot lii anarâšâi luándu, tot, magareh sij láá olmožin: ráávhu aalmug, mii uáiná eellim tuođâlii já ilolii pele já ráhtá tast olssis eellim siskáldâs já ulmui ohtsâšvuođâ. ¶ Kiärtui almosnommâ kiärttu lii valdum lovnân suomâkiel nomâttâsâst kerttu . Suomâst tobdos kiärttušlaajah láá ohtsis 40, main Aanaar kuávlust kávnojeh 14 šlaaijâd. Aanaar kuávlu šlaajah láá ruáhukiärttusâš (ruokokerttunen), lanjâskiärttusâš (viitakerttunen), kolleradde (kultarinta), herttâkiärttu (hernekerttu), miestâkiärttu (pensaskerttu), rotokiärttu (lehtokerttu), čapisuáivkiärttu (mustapääkerttu), nuorttâpuájuiloddááš (idänuunilintu), puájuiloddááš (lapinuunilintu), taigapuájuiloddááš (taigauunilintu), širijdeijee (sirittäjä), tildalt (tiltaltti), alkhuuvsâš (pajulintu) já loddekunâgâs (hippiäinen). ¶ JOH. 6: 16 – 21 ¶ 2. Tuápánjistem já suáládem lává rikoseh. ¶ Heikki Paltto ¶ Lasetiäđuh: kielâtorvočällee Siiri Jomppanen. puh 010 839 3111, ovdânommâ.suhânommâ@samediggi.fi ¶ Maht maaijuv iälá? ¶ Keessiv 2007 valmâštuvvim Kuovdâkiäinu säämi ollâškoovlâst, mast čođâldittim kuulmâ ive journalistlinjá bachelori já lasseen sämikielâ approbatur. Valmâštume maŋa lam iänááš porgâm YLE sämiradiost Anarist sämikielâlij tv-uđđâsij toimâtteijen. Lasseen lam freelanceristám Kiirunast SVT uđâsreportterân já meid galdu.org-nettisiijđoi peivideijen. Majemuš stuárráb proojeekt nuuvâi kiđđuv 2008: talle uárnejim sämmilij uásálistem Arctic Winter Games 2008 tábáhtusân Yellowknifân, lijjim Säämi juávhu Chef de Mission. ¶  kieldim 2) Filmâčááitus Ima Aikio-Arianaick muusikvideoh : Unna guol áš čierru, Buoidda jorrá borrá, Stálu čiegát ¶ Jieškote-uv šlaajâ pessee vyevvis mield ¶ Sakarias 135, 138-139,148 ¶  rektioid: – Tuáivim, et palhâšume movtijdit Meccihaldâttâs juátkiđ sämikielâ sajattuv ovdedem siärvaduvâst já movtijdit uásild meiddei eres-uv virgeomâháid pyerediđ jieijâs sämikielâlijd palvâlusâid, iätá säämi kielârääđi saavâjođetteijee Erkki Lumisalmi . ¶  suojâlem – Joo, tyebbin kievkkânist lii tađe várás silkkekukkásappe. Eres sape kale ij lah lope kevttiđ toos! ¶ Fakkist sun sattui jurdâččiđ Kaari, kote lâi aassâm tääbbin jo kuhheeb ääigi. Kaari lâi sunjin kukken hyelkki-uv já lâi táttum Ááná távjá kolliistâllâđ, mut taan huápun Ánná ij lam vala kiergânâm tobbeen eelliđ. ¶ 5. Ruoššâ 104 000 ¶ Haahân väljejuvvoo koordinaattor, mii sajoidittoo Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdáá (Poske) sämiohtâdâhân, sämitige ohtâvuotân. Ko haahâ olášuvá, lii tot čovgâ oovtâstpargoost sämikuávlu kieldâiguin. Jyehi kieldâ västid sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi oovdedmist, orniimáin pargeidis máhđulâšvuođâ uásálistiđ škovlimtilálâšvuođáid, pargoseminaaráid já ovdedemtiimij toimáid. Hahâkoordinaattor västid haavâ olášutmist já puáđusijn. Lasseen sun västid ekonomia čuávumist já raportistmist sehe loppâraapoort rähtimist. Hahâkoordinaattor toimâsaje lii sämitige čäällimkoddeest Aanaar markkânist. Toimâkuávlun láá sämikuávlu kieldah. Haahân nomâttuvvoo stivrimjuávkku, já äššitobdeetiimin tuáimih sämitige sosiaal- já tiervâsvuođâčällee sehe Poske sämiohtâduv vuávájeijee. Sämmilij palvâlusâi oovdedmist pargoo oovtâstpargo Poske PaKaste 2 –havváin já sämiservijguin kulttuurherkis äššigâšpargo- já juávkkupargovuovij oovdedmist. Haavâst lii viggâmuš meid kevttiđ ävkkin Taažâ já Ruotâ sämikuávluin porgum tutkâm- já ovdedemtooimâ sehe Tiänuleve sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ovdedemhaavâ vuáttámušâid raajijd rastaldittee palvâlusoovtâstpargoost já - vuovijn. Lasseen lii juurdâ porgâđ oppâlájádâsoovtâstpargo oppâlájádâsâiguin, moh fäälih sämikielâlâš- já kulttuur máttááttâs sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs pargojuávhu škovliimân. Lasetiäđuid adelává sosiaal- já tiervâsvuođâčällee Pia Ruotsala, 040 - 7262688 já vs. vuávájeijee Lydia Heikkilä 040 – 743 23 93. ¶ – Mun jiem ááigu vala jäämmiđ, Puállunjune čiäruškuđij. Mijhân kolgâp tääl maidnii porgâđ, et peessâp meddâl tääbbin! ¶ Säämi kielâlaavâ 31 §:st uáivildum torjuuh uuccâmnáál ¶ iäláán . Šaddoin, ellein, kuobbârijn, tiäpuin já bakteerijn kevttum ohtsâš nomâttâs. ¶ Sansibar . . . . . . . . . . 94 ¶ Penuvvuorrâseh ¶  genetiiv  sämmilij Tavesämikielâ kielâpargee ¶ Pavdjävri = Pautujärvi ¶ Tero jorgettij máttáátteijee kulij já eeđâi: ¶ 3 Noomât Jävri-Suomâ stuárráámusâid kaavpugijd kuuvij vuáđuld. ¶ Veikko Guttorm ¶ Timon finnij viijmâg turkkâs koškesin já ¶ vahaduđ. ¶ 84. Lahâaasâtliih já haldâtliih mekanismeh, moh taheh máhđulâžžân luánduvaarij ävkkinanneem sämikuávlust, kolgâččii leđe hiäivulij aalmugijkoskâsij noormâi miäldásiih, meid talle, ko toh kyeskih tai tooimâi vaikuttâsâi čuosâttâhhân leijee algâaalmugsiärváduvâi ääšimiäldásâš kuullâm sehe rijjâtátulâš já tiätun vuáđuduvvee munemietâmâs, vaikuttâsâi keeppidmân tárbulijd tooimâid, sajanmäksimijd já hiäđui jyehim. ¶ – Ittáážân. Moonnâđ tiervân! ¶ - Sämikielâlâš aldatipšoo puárásijhuolâttâsân 33 261,00 € ¶ Lasetiäđuh, ¶ PIÄKKÁ ¶ Mieđettim, et jiem lah kale kuássin lamaš. Talle sun vaaldij muáddi pävirsehhii kátturääjiist, adelij munjin já iätá: ¶ čoođâ vorrâjotemân. ¶ Suáijáás luánduhamâneh kávnojeh valjeest potkâ- já ijâstâllâmsaijeen. Ijâstâllâm várás kalga leđe teltta. Kuávlust láá maaŋgah priivaattuuvááh, moi aldasáid laddim ij lah soválâš. ¶ ___________________ ¶ Mooses rávásmui. ¶ Tuše cijkko huolât jieijâs viälppáin. ¶ Riddokäänih ¶ Servi raččoo, jis kyehti (2) miäldásâš ihečuákkim nuuvt merideh kuulmâ niäljádâs (3/4) jienâmeerijn. ¶   teddilij mane čuávjiuvjâidis siisâ, vâi tot ličij syejeest kolmâsist já ¶ Vuonjâš puátá Sáámmân tiego vyesimáánu pelimuddoin já kiihâm maŋa mannee 6:st 11:n manneed kesimáánu algâpeeivijn. Maneh láá kuovgâdislágán ruáná iivnest já niŋálâs láálá taid 22 pirrâmpeivid. Niŋálâs tipšo uđâgáid suullân pelnub mánuppaje já ton ääigi toh láá iänááš enâmist čiähusist. Tast maŋa toh láá-uv kirdemavveest. Porgemáánu loopâbeln álgá vuonjâččij farrimmätki máádâs já táálván toh reisejeh Viestâr-Euroopân já Koskâmeerâ pirrâsáid. ¶ 28 ¶ gij tuođâlii suojâlem naanoodmân. “Linjim tuárju meiddei biodiversiteetsopâmuš artikla 8(j) olášuttem. Artikla 8(j)-pargojuávkku loppâraportistis iävtut eennâmkevttim stivrejeijee lahâasâttâs ovdedem” čielgee Näkkäläjärvi ääši tuávváá. Haldâttâsohjelm čoonnâs nanodiđ puásuituálu ovdedem já njyebžilittiđ puásuituálu vaahâgsajanmäksimvuáháduv. Kuálástus uásild haldâttâsohjelm čoonnâs olášuttiđ tárbulijd tooimâid vajâldeijee kyelinaalij suoijâlmân. Sämitige algust láá tääl Suomâst valmâštâlmin iävtuttâs sämikielâi iäláskittemohjelmân. Iävtuttâs ohjelmân valmâštuvá taan ive loopâst. Haldâttâsohjelm čoonnâs olášuttiđ sämikielâi iäláskittemohjelm, ton resurssistem já läjidiđ pissoo toimâmmyenster sämikielâi iäláskitmân. Haldâttâsohjelm linjee säämi kielâlijd vuoigâdvuođâid vijđásubbooht-uv. Haldâttâs čoonnâs turviđ sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâid sämikielân já rähtiđ aalmuglii kielâstrategia. Strategiast já oovdedmist kiddejuvvoo eromâš huámášume sämikielâ, romanikielâ sehe seevvimkielâ sajattâhân ¶ lastikistum = muovitettu 33 ¶ 36 ¶ 2) ete sun lii oommâm suhâčonâstuvâidis peht sämikulttuur já paijeentoollâm ohtâvuođâ toos já lii taggaar ulmuu maajeeldpuáttee, kote lii merkkejum viäruttâs teikâ aalmugkirjetuálu várás rahtum virgeomâhâšäššikiirján lappalâžžân; teikâ ¶ c. Piemâ suovsâid toi raavâdšado lostâiguin . ¶   Miina Seurujärvi ¶ PIÄIVÁÁ KOLLEUÁIVÁT ¶ uccâčäciluttihâš ¶ Sevŋ is vuođâlohán ¶ Euroop = Eurooppa 85 ¶ Čääsi ivne lii a) ruškâd tegu korrâ teejâ b) kuovgis ruškâd c) ivnettem d) räänis e) fiskisruánáá ¶ Kandâ Jöran (Irján, 1681–1762) varrij Avveeljuuvâst Mudusjäävri siijdân Juvdui. Suu maajeeldpuáttei suhânommâ siäilui Morottajan, veikkâ majebááh puolvah 1800-lovo loopâbeln vuáđudii tááluid Pááđáár siijdân: Menišjävri/ Johan Andersson (Meniš-Jussá, š. 1818), Čuáđgimnjargâ/ Isak Persson (Piäká Issá, š.1821) já Mudusjäävri siijdân Lahdenperä/ Anders Jöransson (Rant-Aantiš, š. 1866). Jöran (Irján) maajeeldpuátteeh kávnojeh 1900–1910 rippâkirjeest Pááđáár, Mudusjäävri, Paččvei, Avveel já Kiro siijdâin. ¶ Ehidist pottii skipáreh parakin. Sij lijjii lamaš Havnekafést, pyerimielâst já moovtâ puohah. Fáárust pottii meiddei nieidah, kulmâ nieidâ, main ohtâ lâi Juunán uápis fileebeln. Veikko ruttij lastikseehâst juáhážân vuolâputtâl já Juunán meid. Junná ij lijjii perustiđ ubâ juhâmušâst, mut vaaldij kuittâg skippáárvuođâ tiet já julesistij váhá. Veikko kulluuttij puohháid: ¶  (nom.) 178 © Kopijistem aainâs kieldum ¶  koččomáin “Aanaar kielâ lii tääl virgálâš kielâ Suomâ enâmist. Taan ive aalgâst poođij vuáimán säämi kielâlaahâ ađai jis tom virgálii noomâ jurgâl anarâškielân, “Laahâ sämikielâ kevttimist virgeomâháin” . Tot ij maainâš anarâškielâ eidu nomâlávt, mut Säämi Parlamenttâ lii kuittâg tulkkum laavâ nuuvt, et tot kuáská puoh sämikielâid Suomâst. Suomâ haldâttâs lii kielâlaavâ tet ráhtám asâttâs säämi kielâ toimâttuvâst. Taan kielâtoimâttuv njuolgâdusâin Säämi Parlamenttâ lii meridâm, et tot kalga palvâliđ puoh Suomâst sarnum sämikielâid.” ¶ – Láá-uv puoh puáráseh jo salist? koijâd hovdâ. – Kolgâččij-uv juovlâsaalmâ lávluđ ovdil purrâm vâi eskin maŋeláá. Sabrina, uážuh cokkiittiđ jo kinttâlijd. Na maht tot Niijlâs? Tunhân oroh tääl aaibâs moovtâ, penttâ juovlâmielâst. Tuubdah-uv muu? Kost mij tääl lep? Tääl láá juovlah, juovlâáptu. Tun lah tääl puárásumos, ko Terttu Majanen jaamij jieht. Puáđi kozzâđ suohâd, kiitiätá kaavnah val mandel, talle peesah naaijađ puáttee ive. ¶ Tave-eennâmlâš sämisopâmuš valmâštâllâm já ovdánem lii lamaš kuhes proosees já tot lii valmâštâllum tave-eennâmlâš äššitobdeepargojuávhust kulmâ ive. Sopâmušhammiittâs luovâttem maŋa ive 2005 tave-eennâmlii sämisopâmuš ovdedem nuuvâi staatâi koskâsii oovtâstpargoost maaŋgâ ihán. Tääl ráđádâlmeh sopâmuš tuhhitmân älgih Ruotâ, Suomâ já Taažâ staatâi já sämitigij oovtâstpargon ive 2011 rääjist. Taat meridui Ruotâ, Suomâ já Taažâ sämiaašijn västideijee ministerij já áášán kullee enâmij sämitigij presideentâi ohtsâščuákkimist onne 22.11.2010 Tukholmast. ¶ Njuhčâmáánu 27:d peeivi 1998 tollui Juvduu njäälmist Aanaar Säämi Museo já Meccihaldâttâs Paje-Säämi luándukuávdáá SIIJD ohtsâš lekkâmjuhle. Nuuvt peivijuuhlán, ko eehidjuuhlán-uv lijjii ulmuuh povdiittâttâm pajeláhháá neeljičyeđeest já veikkâ Sijdâ-viäsu lii-uv styeres, te kuittâg-uv jo vuástáväldim aula keevâi käržin. Olgomustáá puáttâm kyesih lijjii Ainu-aalmug ovdâsteijeeh Jaapaan Hokkaido suollust. ¶ – Oi, ličij-uv tust munjin miinii, sun iiloosm já čáittá kietâverdijdis. Tain oro lemin mottoomláván ittum, ličij-uv piäivášittum. Taggaar vááiván must ij lah mihheen, mut ááhu mielâst Burana heivee toos eidu pyereest. Irâttâm čielgiđ, ete tot lii poovcâstaalhâs, mut ákku lii jo toppim kyehti tablet. Sun viällán seeŋgâ oolâ já uáđá kulmâ tijme. ¶ Mij kolgâp poollâđ já rähistiđ Immeel nuuvt, et ep uccááš Immeel sääni já ton säärni, pic anneep tom passeen, kuldâlep já oppâp tom mielâstân. ¶ Aanaar aldakuávlu čuoigâmlätteeh tuállojeh ávusin kuovâmáánu pelimudo já cuáŋuimáánu loopâ koskâsii ääigi. Lätteeh tivoduvvojeh ohtii tâi kuohtii ohhoost. Kiđđâtäälvi čuoigâmseesooŋk kukkodâh lii kiddâ muotâtiileest. ¶ Ive 1998 seervi stivrâ čokkânij kuttii já toovâi miärádâsâid kielâpiervâlpargei valjiimist porgemáánu aalgâst ihán ovdâskulij. Lasseen stivrâ toovâi miärádâsâid anarâšâi kulâmist ihečuákkim ohtâvuođâst, seervi logokišto olgosaddelmist, kuástidemtooimâin, stipendij jyehimist škovlâlijd, ruttâucâmušâin já Sämirääđi “Čaaŋâ kielân” projektân uásálistmist. “Čaaŋâ kielân” projektist servi faalâi Sämirááđán 130 pittád “Tovlááh mainâseh” -kirje, main Sämirääđi maavsij sooppum hade. Kielâlaavâ uđâsmittem pargojuávhu čällee Esko Aikio kuulâi anarâšâid ihečuákkim ohtâvuođâst. Jeessânlostâ Anarâš almostui kulmii, main ohtâ lâi kalendernummeer. Teeman lâi “Säämi káárvuh” , mii vuáđudui Kävppi-Mat Saammâl Ela (Ella Sarre) kuárrum já čokkim säämi kárvoid já suu čäällim tevstáid. Puohâi jesânij meeri lâi ive aalgâst 186 já ive loopâst 203, main ihejesâneh lijjii 179, toorjâjesâneh 19 já ovtâstusjesâneh 5. Ton ive jammii kyehti jeessân. ¶ – Na tiiláá peri, mun ettim sunjin. ¶ 78 ¶ Sämitige lahâčällee lii juuriidlâš-haaldâšlâš virgealmai, kiän pargoid kuleh el. valmâštâllâđ sämmilij vuoigâdvuođâsajattuv kyeskee aašijd tegu ciälkkámušâid, oovdânpyehtimijd, peleväldimijd, muštottemčalluid já motomin joba asâttâsiävtuttâsâid. Lasseen lahâčällee tuáimá Sämitige iäláttâs- já vuoigâdvuođâlävdikode oovdânpyehten já čällen. ¶ adaldâsah ( hengenlahjat ); 8 ) Pase Jieggâ jiečânâs huáđđon ( Pyhä Henki itsenäisenä ¶ Ruotâ sämitige sriivrâ saavâjođetteijee Ingrid Inga iätá, et lii uáli ilodittee et kulmâ Sämitige uásálisteh täsiárvusâžžân uásipeellin ráđádâlmijn tave-eennâmlii sämisopâmušâst. Vyelgip tast, et Sämitigij iävtuh uásálistiđ ráđádâlmáid torvejuvvojeh áášán kullee staatâi tooimâst. Tot äšši et ráđádâlmeh kalgeh nuuhâđ viiđâ ive siste, meerhâš meiddei tom, et Ruotâ taan äägi siste almoot aiguinis nanodiđ já turviđ sämmilij vuoigâdvuođâ jiešmeerridmân já enâmij já čaasij já luánduriggoduvâi haaldâšmân aalmugijkoskâsii vuoigâdvuođâ prinsiipâi miäldásávt. ¶ Ráhtá siemânijd. ¶ – Iän-uvsun vyelgi jo pááikán kaakao ¶ Guttorm Aslak Aimo ¶ 200-kiärdásâš ¶ Iđedist jurdâččim, et puáđám love minuttâd ovdláhháá vuálus. Kiergâniččim vala tejâkoopâ julestiđ ovdil vuolguu. Iiđeedpitá finniiččij kirdemmašinist-uv. Mut ko poottim vuálus, taksi lâi-uv jo vyerdimin. Turkkâlim loonjâ čovduu reespan jeđe tuámittim taaksin. ¶ Ánná kuođij pyerás aassâmtoimâttuv oovdân jeđe moonâi siisâ. Tobbeen čokkái tot siämmáš almai, kiäin Ánná lâi ovdil-uv jo savâstâllâm. ¶ – Ij lah vala čeevris moonnâm lappâd. Táám mii huáššilyeve paaldâst lišij pyeri vahtiđ, máddáábeln pieggâ lii, ijge apse munnuu. ¶ SISKÁLDÂS ¶ 28 ¶   Puohâin Pappâ ¶ – Hm, huhkái Sami. – Ijhân tuot lahkin monni. ¶ 48A Thamesjuuvâ pellâst láá Parlamenttáálu já tijmetornâ Big Ben. ¶ Tot lii stuorrâšaddosâš kiärpáš. ¶ Čuávjitaavdâ pyeccee vyevsistuvá tâi sun ferttee ohtânmaanoost kaččâđ hiivsigist luččâtaavdâ keežild. Ko vyevsidijn já luččâtaavdâst rummâšist vuálgá ennuu kolgos, lii tergâd juuhâđ valjeest. Juhâmuš ij uážu leđe liijgás njäälgis. Čuávjitavdâ puárrân táválávt jotelávt. ¶ b. Noomât káártán kaavpugijd sárgáid 4 - 8. ¶ Uánihis väzzimmääđhi maŋa satâččemjuávkku juovdâi kistoin häävdi kuuvl. ¶ 117A Huáppukäččee jotelis kaččâmân vaikut ¶   Sämmilij Aasi ooinij išedis njaavhâdmin uccâ sollâpennâgáás já addeelmin toos herskupittáid purrâmâšpeevdist. Aasi hundârušâi: – Ko jo iššeed räähist jyevdilâs pennâgáá nuuvt čuuvtij, mon ennuv eenâb sun räähistkin muu, ko mungis pelestâm čááitám kieresvuottân sunjin. Lam liijká ennuu tergâdub sunjin, ko tuot peenuv. ¶ – Maid? Ánná koijâdij. ¶ - Lam-uvsun mun rähistuumin? Lii-uvsun tot rähistum tuođâi-uv näävt unohis tobdo? Mun ko lam jurdám, et rähistum ulmuuh láá luholiih, sun smietâdij. ¶ Sämitige stivrâ já minister Koskinen savâstâláin meid nuorttâlâškulttuurkuávdáást. ” Nuorttâlâšääših láá laavâ mield eennâm- já meccituáluministeriö vuálásâžžân. Puovtijm oovdân, ete nuorttâlâškulttuurkuávdáá jotonpieijâmân kalga kavnâđ jotelávt ruttâdem. Nuorttâlâškulttuur turvim váátá sierânâstooimâid, ” Tiina Sanila-Aikio muštâlij. ¶ Jovnâ lopedâđâi moonnâđ škoovlân já sun vaaldij škovlâlaavhâs já vuolgij. ¶ Čäällimkodde ¶ Jeesusist lâi sijjân ennuv etâmâš: ¶ Kuittâg kielâpiervâleh šoddii tuohu teehi. Komi täsivääldist lii moonnâm pyeremusâht, ko tobbeen láá iäljáris arâšoddâdemsyergi pargeeh já komikielâ sajadâh lii vala ennuv nanosub ko maaŋgâin eres kielâin. Kärjilist vuod lii orroom aaibâs máhduttemin finniđ ááigán kärjil-, vepsä- teikâ ubâ suomâkielâlijd páárnášjuávhuid, veikâ nuorâ vanhimeh láá taid ennuv tuáivum. Mottoom soojijn láá toimâškuáttâm “50–50 kielâpiervâleh” , mii meerhâš tom, et pargein nubbe sárnu párnáid ucceeblovokielâ já nubbe ruošâkielâ. Ruošâenâmist láá uáli maŋgâlágán kuávluh ton tááhust, mon jiečânávt toh pasteh porgâđ jieijâs kielâi já kulttuurij iäláskittem pyerrin. Cuáŋuimáánust 2011 mun peessim vuossmuu keerdi Taimyr kuávlun. Säämi Máttááttâskuávdáá delegaatio vuolgij tohon vâi piäsá uásálistiđ SMK oovtâspargoškoovlâ, Taimyr kollege (koskâtääsi áámmátškovlâ) škovlimkonfereensin. Mun muštâlim tobbeem uánihávt kielâpiervâlist já anarâškielâ iäláskmist. Forgâ poođij uđđâ povdiittâs: čohčuv taimyrliih halijdii ornid oles seminaar kielâ iäláskitmist. Ulmen lâi kulloo algâttiđ kielâpiervâltooimâ sehe eeneec- já nganasankielân. Jiem masa oskom peljijdân. Eidu nganasankielân (suullân 200 sárnod) já eeneeckielân (kenski 30 sárnod)? ¶ – Taan oho tuorâstuv. Ááiguh-uv tun-uv puáttiđ? ¶ nom. Kiän määli tuot lii? Tuo lii mučis táálu . ¶ Tutkâmuščuosâttâhhân väljejum teermâi uásild mun lam ráhtám tuávááštiättun ¶ 12. Šahečivgâčurruu eeči ¶ – Na moonâ talle ulmuigijn sárnuđ, te kale tun oopah sárnuđ vala jotelubbooht! Andârâs keččâlij iävtuttâllâđ. ¶ 6 Čääli parâinâd jieijâd päikkikuávlu káártá vuáđuld luvâttâllâm soojijn, main jieŋâ lii čohčuv já kiđđuv uáli raše. ¶ Kooveest: Sierânâsraportistee Anaya Ruávinjaargâst ohtsâškooveest Taažâ sämitige saavâjođetteijee Egil Ollijn, Suomâ sämitige värisaavâjođetteijee Irja Seurujärvi-Karijn já Ruotâ sämitige saavâjođetteijee Lars Ándde Bærijn. ¶ TIERV ¶ Lavdâm (kárttá): ¶ Kukkodâh: 3,50 ¶ Máátu lâi puáššáá, mutâ ij lamaš ävkki muide ko usâškyettiđ uđđâ kuobbâr. Tot maigârdij ovdâskulij já ooinij-uv ubâ vyevdi stuárráámus kuobbâr já movtáskij: ¶ Hiättá ~ Hetta = Hetta ¶ tääl keččâđ, jo-uv suu kuusâ hämikove lâi ¶ Ovdláhháá Sämikulttuurkuávdáš Sajos valmâštume lii Aanaar markkân já Sajos markkâniis-tuuškuottum meid aalmugijkoskâsâžžân kongres- já tábáhtusčuásáttâhhân. Markkânistemtooi¬mah vuáđuduveh ellee já rievtis sämikulttuurân. ¶ – Peiviv mun laaviim nohádistiđ pähtikuárvi alne, tot muštâl Puupân. Tast lii pyeri várdáđ, ko ohtâgin ij huámmáš muu. Kihheen ij uážu uáiniđ muu. Ulmuuh iä laavii aiccâđ muu – toh väzzih tuše meddâl. Čiivgâid jiem kal pyevti lyeštiđ meendu kuhás. Tääl tain-uv láá jo viehâ noonâ koozah já päneh. Toh pyehtiv jiejah pivdeđ olssis purrâmuš. Jis tom iävá määti, te talle iävá piergii ohtuunis. ¶ Nuorttâmeerân láá šoddâm ennuv tiäpui já šadoi ¶ – Säämi–suomâ sänikirje , mon sun lii toimâttâm oovtâst Matti Morottajain ive 1993, ¶ Viäru lii máksu, mii máksoo päälhist tâi omâduvâst staatân já kieldân. ¶ – Tolâččáim tom tuše muáddi peeivi, Ánná vala iävtuttij. ¶  já Mainâstemärbivyehi ¶ – Jáá. Na maainâstpâ váhá eenâb, maggaar ääšist ličij saahâ, koijâd Uulá-Juhháán já kuldâlškuát kuosij mainâs. ¶ - palgâs ruttâtoollâm loppâčielgiittâs ¶ – Ulmuin láá čuovah siste já autoin já olgon-uv. Toin naalijn sij uáinih. ¶ 5. Argentiina 21 800 ¶ 96 ¶ 21. Lactarius fuliginosus – Savurousku – Suovâruávsku U ¶ viettuu = tukkasotka 188 ¶ – Suomâ evangellâš-luterilâš kirho kirholij toimâttâsâi kirje, väljejum uásih . Anarâškielân jurgâlâm Marja-Liisa Olthuis . Suomâ Pipliaservi, Helsig, Dark Oy 2005. 149 s. ¶ Liiŋkih: ¶ 1. Moos rapu kiävttá juolgijdis? ¶ Kyevti anarâš nuorâ kielâlâš identiteet ¶ 2. ¶ myerji = marja ¶ Luuvâm loostâid. ¶ 16. ¶ Nubbe tuotâ kivsádâs, mii iänááš hettij pennuid, lâi puŋkki, veikkâ ij tot lamaš kale hitruu ulmuu vuoptâingin, jis teivâsij taggaar finniđ olssis. Táválávt tot ij kuhháá pissoom ulmuu vuoptâin, mut ton puudâ, ko tot iskâdij cevzimis, ovdil ko huámmášij, et lii čájádâm puástu ellee sáátun, te tot ij lamaš meendugin hitruus skippáár. Puŋkki lii luttiháá hyelkki já siämmáá sulâsiih láá ton lattiimeh-uv. Voorâ njommâm lii toi áigápuátu. Toh puuŋkih lijjii táválávt eukalyptusmuorâin, teikkâ jieškote-uvlágánijn miestuin, moh tobbeen lijjii valjeest já ko toi mielâst šiev uhre poođij puotâ, te toh kočâttettii vuálus já tarvanii jo-uv pennuu, aasi, hiäppuš, kebab, teikkâ monnii eres ellee soksâmáid, teikkâ ulmuu vuoptáid. Jis iššeedellee sattui leđe tohâlâš, te tot tiäđust-uv tuopâdâđâi soksâmij mield näähki räi, jeđe njommâsij toos kiđđâ. Tast tot lâi kiddâ nuuvt kuhháá, ko jieš halijdij. Mii pennuuh finnejii jyehi peeivi täid tiivrijd náhkásis já mist lâi-uv masa jyehi eehid taggaar puŋkkipivdemurkko. Ko puŋkki lâi eidu tarvanâm nááhkán, tom lâi väädis aiccâđ, mut jis tot lâi lamaš tast jo mottoom peeivi, te tot lâi juurbâs já koorâs, tegu herttâ (siämmáá styeres-uv) já talle tom lâi älkkee kavnâđ. Vädisvuottân lâi, et jis tom tuše kiškettij näähkist luovâs, te tiivre uáivi- já päniuásih paccii nááhkán sajasis. Puŋkki ornij olssis uđđâ monnjâroopâ já joođhij voorâ njommân. Mist lâi šiev konstâ tai tivrij koddemân tast maŋa, ko toh lijjii kavnum. ¶ Melanoleuca ¶ EI: Maht tot lâi, piijpo-uv tot lâi puálláátmin? ¶ viek’sâ:  vievsâ  #  vie´vsâs ¶ 2. Tarkkuustâl oppâkirje kove 7A já teevstâ. ¶ šadolâšvuođâstielâs 88 ¶ pálluskálžu.....40 ¶ 3 Noomât čuávvoo taavdâid tavdâmeerhâi vuáđuld. ¶ Šiev lukko kale mist še lâi, ko togo kirho ravnioi já jäävri kooskâst kavnii pioneerih miinakiedi. Mij lâim jutâlâm togo miinakiedi paijeel jävr'riidon, mutâ ep lam sattum tuolmâđ miinai oolâ. Vâi lâim-uv nuuvt keppiseh ete miinah iä paccâm mii tiädust. Mutâ nuuvthân kale läävejeh eettâđ, ete Immeel joolâid varjâl. ¶ Kovečaittâleijei stivrim: Aune Kuuva ¶ Taažâ ¶ Maaŋgah uskuu Pavâlân, ko sun eeđâi et Jeesus lâi Messias, pestee, kiäm Immeel lâi sijjân lopedâm. Mut maaŋgah suttii. Sii mielâst Paavvâl kielestij. Sij iä oskom ollágin, et Jeesus lâi Messias, Immeel Alge. Tondiet tábáhtui távjá et Paavvâl ustevijdiskuin ferttij patâriđ amas kudduđ. ¶  varasto. Tiänu kieldâ ¶ Inventistempargoh láá tääl valmâštum já iävtuttâsah mávsulijn enâdâhkuávluin já –uáinálduvâin láá uáinimnáál čujottâsâst http://lapinmaisemat.fi/ ¶ Tuomas-Aslak Juuso ¶ 1. Máácu já čuopâ asettis pááppár kove miäldásávt. ¶ Virgeomâhij sämikielâ táiđu Čielgiittâsâst finnejum tiäđu vuáđuld sämikuávlu kieldâi já staatâ ohtâduvâi virgealmain já pargein sárnuh sämikielâ eenikielânis puohnâssân 7 % puohâin pargein. Meeri lii kiäppánâm ivveest 2000 vááijuv 2 %. Nubástus lii merhâšittee ko váldoo vuotân mon ucce lii sämikielâ eenikiellân sárnoo párgei juávhu koskâsvuođâlâš uásádâh kieldâi já staatâ pargojuávhust. Ive 2000 háárán, toi pargei uásádâh, kiäh puohtii kevttiđ sämikielâ pargostis, lii stuárrum 4,8 %. Ive 2000 puohtii sämikielân palvâliđ 11,9 % kieldâ já staatâ virgeomâhijn já ive 2006 sämikielân äššigâšpalvâlem puohtii adeliđ 14,8 % kieldâ já staatâ virgeomâhijn. Tarkkuustâldijn sämikielâ ucánjáhháá iberdeijei uásáduv kieldâi pargen, ive 2006 lâi tot 3,9 % ucceeb ko ive 2000. Pargei meeri, kiäh iä määti sämikielâ, lii mottoom veerdi kiäppánâm, ive 2006 sii lijjii 70,6 % ko ive 2000 sii lijjii 73,4 %. Peivitipšoost já máttááttâstooimâst pargeeh láá 36 % tom juávhust kiäh pyehtih adeliđ äššigâšpalvâlem sämikielân sämikuávlu kieldâin já staatâ virgeomâhijn, mut ko sii äššigâšpalvâlem lii sundášum tärkkilávt räijejum tiätu juávkun, ij sii pyevti rekinistiđ olesprosenttân. Ko peivitipšoost já máttááttâstooimâst pargei prooseentlâš meeri kepiduvvoo olesprosseentmeereest, kiäppán sämikielâlâš äššigâšpalvâlem adeleijei meeri 9,5 %:n. Tuođâlâš nubástus kieldâi já staatâ ohtâduvâi sämikielâ mättee ulmui meereest ij lah tábáhtum. Säämi kielâlaahâ ij lah merhâšitteht lasettâm virgeomâhij sämikielâ tááiđu. Kieldâi já staatâ ohtâduvah kalgeh riemmâđ toimáid säämi kielâlaavâ olášutmân. Pyeremus vyehi toos ličij finniđ puohâi uđđâ virgij já tooimâi tohâlâšvuođâ iähtun, tâi aainâs-uv ánsun sämikielâ tááiđu. Staatâ uđđâ pálkkááttemvuáháduvâst kalga uáiniđ ain sämikielâ tááiđu päälhi loptejeijee ánsun sämikuávlust tuáimee staatâ ohtâduvâin já finnodâhlájádâsâin, moi toimâmkuávlun sämikuávlu kulá. Sämikielâlâš palvâlusâi vijđodâh Sämikielâ mättee virgeomâhij ucessiähá meereest puáhtá miäruštâllâđ meiddei sämikielâlâš palvâlusâi vijđoduv. Pyeremustáá sämikielâlâš palvâlusah olášuveh kieldâi čuovviittâstooimâin. Mudoi sämikuávlust tuáimee staatâ ohtâduvâi já sämikuávlu kieldâi sämikielâlâš palvâlusah olášuveh iänááš tulkkâpalvâlusâi já jurgâlusâi pehti. Ive 2000 čielgiittâs puátusáid verdittijn sämikielâlâš äššigâšpalvâlem finnim ášásdâldijn virgeomâhijn ij lah ennustkin puáránâm uđđâ kielâlaavâ mield. Säämi kielâlaavâ 9 § mield virgeomâhij almottâsah, kulluuttâsah já almosinpiejâmeh sehe eres tiäđáttâsah, moh adeluvvojeh ulmuid sehe ravvuuh já ulmui kiävtun uáivildum luámáttuvah tevdimravvuidiskuin kalga sämikuávlust rähtiđ já adeliđ meiddei sämikielân. Kieldâi já virgeomâhij tieđettem sämikielân olášuvá tuše pelduvváid. Viermitieđettem lii tehálâš uási onnáápeeivi tábáhtuvvee tieđettem. Viermitieđettem sämikielân tábáhtuvá sattummild. Sämikuávlu kieldâin láá Ucjuuvâst motomeh sämikielâlâš tiäđáttâsah já luámáttuvah sijđoinis. Eres sämikuávlu kieldâi viermisiijđoin iä lah sämikielâlâš tiäđáttâsah. Sämikuávlu virgeomâheh láá säämi kielâlaavâ 12-16 § mield kenigittum toimâttiđ äššikiirjijd sämikielân já orniđ áššigâšpalvâlemtilálâšvuođáid tulkkum, jis sämikielâlâš olmooš návt táttu. Tulkkum ornim lii virgeomâháá kenigâsvuotâ, mutâ lii puáttám oovdân om. kieldâ uástupalvâlusâin et sämi ¶ Sämitigge, pirâsministeriö já Meccihaldâttâs uárnejii 17.10 paldâlâstábáhtus biodiversiteetsopâmuš 11. uásipeličuákkimist Hyderabadist, Indiast. Tilálâšvuođâst oovdânpuohtui Akwé: Kon -ravvui heiviittem Suomâst Pänituoddâr meccikuávlu hoittám- já kevttimvuávám rähtimist. Suomâ lii vuossâmuš staatâ, mii lii heiviittâm ive 2004 biodiversiteetsopâmuš 7 uásipeličuákkimist tuhhiittum ravvuid. Iävtutátulâš Akwé: Kon -ravvui uávilin lii turviđ luándu maaŋgâhámásâšvuođâ siäilum sehe algâaalmugkulttuur luándukoskâvuođâ já ärbivuáválii tiäđu siäilum. Akwé: Kon -ravvuuh fäälih lattimvyevi, moin sämmilij uásálistem projektij já vuáváámij valmâštâlmân, vaikuttâsâi árvuštâlmân já miärádâstohâmân puáhtá turviđ. Akwé: Kon -ravvui heiviittem Pänituoddâr meccikuávlu hoittám- já kevttimvuávám rähtimist valmâštâllui pirâsministeriö asâttem aalmuglâš artikla 8(j)-pargojuávhu pargoost. ¶  párnáid, - Lii-uvks taat tot čeeci, kii iätá, et “sielgi lea rassi?” ¶ Elsa Laula lâi jo ovdeláá vaikuttâm aktiivlávt sämmilâš servitooimâ älgimân. Sun lâi ive 1904 Ruotâst vuáđudum vuossâmuu sämiseervi, Wilhelmina-Åsele sämiseervi, saavâjođetteijee. Servi tooimâi aktiivlávt eres lasseen puásuisämmilij já eennâmviljâleijei ruossâlâsvuođâi čuávdimist já vaikuttij sämmilij škovlâtile ornim komitea aasâtmân. Komitea pargo puátusin vuáđuduvvojii Ruotân sierânâs noomaadškoovlah (nomadskola), moi máttááttâsâst iä kuittâg sämiseervij vátámâšah ennuskin valdum vuotân. ¶ Maid nuorah jurdâččeh jiejâs elimist já sämmilâšvuođâstis? Mii lii sämikielâ sajattâh škoovlâst, mediast, kirhoost, ohtsâškoddeest, paaihijn, ulmui mielâin? Moh láá já maid pargeh sämitigeh? Maht já kost sämmilij kielâlâš já kulttuurlâš vuoigâdvuođah láá torve-jum? Maid tuálá siste tuávádâh ´säämi muusik´? Kiäh láá säämi muusik tahheeh, kovetaaidâreh, kirječälleeh, elleekove rähteeh? Mane sämimááccuh kevttimist sárnoo nuuvt ennuu? Mii lii puigâ sämityeji? Vástádâsâid täid koččâmâššáid puáhtá uuccâđ Oktavuohta-siijđoin, mii kávnoo sämitige päikkisiijđoin www.samediggi.fi . ¶ Marja Liisa Olthuis ¶ Sämitige almosčuákkim puddâ 15.2.2012. Klemetti Näkkäjärvi, Janne Näkkäläjärvi já Juha Guttorm. ¶ © 2006 Sámi musea Siida & Anarâškielâ servi ¶ Torske kulá väldimeerâi ekonomâlávt mávsulumosáid kuolijd. Tot lii Nuorttâmeerâst-uv tehálâš salâskyeli, veikkâ ton piivdost lii-uv stuárráb merhâšume Tavemeerâst já Atlantist. Torske cuoppâ lii mávsulâš, ko tom kevttih ulmui ravâdin, iäge ellei fuoddârin. Astoääigikuálásteijeeh pivdeh torske viermijn já runneuággumáin. ¶ Kiemâ D2 ¶ Koskâmiärásâš ihekävppilonottem 1896 - 1899: ¶ Lippu já Säämi suuvâ laavlâ tuhhittuvvojii Sämmilij 13. konfereensâst Årest 1986. Aalmuglâšlavluu melodia tuhhiittui Sämmilij 14. konfereensâst Helsigist 1992. ¶ - Takkâ. Mut lam tääl aaibâs ohtuu, ko must iä lah aassâmskipáreh, já Kaari-uv vuolgij máátkán pelnub ookon. Finniim aassâmskipárijd esken máánu aalgâst, ko oppeet varriim. Mut näävt kale lii čuuvtij pyereeb: tuástá oppeet ijâidis-uv uáđđiđ ráávhust, masten polâhánnáá. ¶ a) väldimeerâid ¶ – Na kuhe-uvsun láppoo? ¶ ČIELGITÄVTITTEMES ELLEEH ¶ - Na mahtsun mun onne koolgâm tävirijdân viežžâđ? Jiemhân lah ubâ rahttâttâmgin varriimân. ¶ – Täst ij kale puáđi innig mihheen! Tuot olmooš pilled muu luuhâmmoovtâ-uv, sun palijdij ohtuunis. Ferttiim kale hutkâđ taan áášán maggaarnii čuávdus! ¶ Teddilemsaje: ¶ 23 ¶ pehti puáhtá turvâstiđ sämikielâlâš palvâlusâid meiddei sämikuávlu ulguubel, jis palvâlusâi ¶ 7.1. Šoddâdemkyeimivuotâ vanhimijguin já suvváin ¶  veikâ Tábáhtusâst, mii uárnejuvvoo ohtnubálovváád keerdi, pajedeh oovdân uccâ sämiucceeblovoid ađai nuorttâlâšâid já anarâšâid sehe sii muusik- já tanssâärbivuovijd, tego nuorttâlâškatrilli, livđe já leu´dd. ¶ 36. Äijihšoŋŋâ ááimust 119 ¶ 8 Tuu kappeer tâi mätkipuhelin vájáldui buusin. Maid poorgah? ¶ pyevtitteijeeh ađai tiäpuh já šadoh. Pajebijn taa- ¶ Puohah moretteh ton páárgádmân. Eeči njuškee pajas, siämmáá Juhháán-Uulá, Ailâ-Váábu še koccáá. Eeni lehâstem uuvsâst šiälmâdij hirmâd viehâvis suovâhaajâ kámárân já mij puohah iberdep, manen enni keevtij nuuvt “viehâvis” sänivyevi. ¶ – Amahmis tot Kuáski lii ain linjá alne vyerdimin! Poolishovdâ muštái. ¶ - Jiem mun tieđe. Aaibâs siämmáá munjin, Heikkâ eeđâi. ¶ Ko tävireh lijjii autost, Ánná čokánij Kaari paaldân. Tääl sun huámmášij, et sust lâi uáivipoovčâs já et sun aaibâs tuárgistij: ¶ sarnum tijjân. Puoh tot koolgâi olášuđ, mii Mooses laavâst, proffeetij kiirjijn já psaalmâin must lii čaallum. Tääl sun leehâi sii mielâid iberdiđ čalluid. Sun eeđâi sijjân: Näävt lii čaallum. Kristus koolgâi killáđ jäämmim já kuálmád peeivi pajaniđ jämimist, já puoh almugáid, kiddâ Jerusalem rääjist, kalga suu noomâst särnidiđ puárádâs já sudoi addâgâsadelem. Tij leppeđ taan tuođâšteijeeh. Mun vuolgâttâm tijjân tom, maid Iäččám lii lopedâm. Orroođ taan kaavpugist, tassaaš ko tij kárvuttuuvetteđ vuoimijn olluvvuođâst. ¶ Uáivikaavpug: Priština ¶ Huám! Sajos väljee čuákkimviste juávhu stuáruduv mield. ¶ On vain kahdenlaisia naisia. Sellaisia, jotka puhuvat jatkuvasti ja sellaisia, jotka eivät ole koskaan hiljaa. ¶ 2. Mon ihásâš tun lah? ¶ - Olitko se sinä? ¶ 2500 mm ¶ stielâsjyelgih = liuskajalat 186 ¶ mecciráhtulâšvuotâ 77 ¶ Sij vuoiŋâstii ton saajeest taggaar tijmepele. Jovnâ lâi aalgâst annaam saje hyennin, ko stáálu ruumâš lâi nuuvt alda, mut ton puudâ, ko sun savâstâlâi Wieseháin, ruumâš lâi lappum. Toh sattii leđe nuáidihäldei koonstah, mut sun ij lamaš vises. ¶ Lijjim tobbeen Kirkkonjaargâst kyehti peeivi já mist lijjii kyehti čuákkim. Ääših maid mij smietâim tobbeen lijjii piirâs, algâaalmugij vuoigâdvuođah já ekonomia. Mij raahtijm uđđâ Action Plan ivvijd 2013-2016. Tom já vala eres informaatio ton konfereensâst puávtáh luuhâđ taan čujottâsâst: http://www.barentsindigenous.org/ já muu sahâvuáru: samediggi.fi → Njuálgupálgáh → Saavah já Saavah 2012. Puoh láá eŋgâlâskielân, mutâ ubâ tot konferens lâi meiddei. ¶ Pargojuávkku lii jurgâlâm suomâkielân já almostittán Akwé: Kon ravvuid. Suomâkieljurgâlus lii ohtâ maailm vuossâmuin ravvuin toohum jurgâlusâin. ¶ Sosiaalsyergi mättimkuávdáš ¶ Luuk. 11:24 ¶ Olgosadalduvah ¶ Maaŋgâin čäcinjomâtteijein láá vuoijâmcuozah jyelgisuormâi kooskâst, moh pehtiliteh vuoijâm. Nuárjui ovdâjyelgih sulâstiteh kyele veepsijd: toiguin nuárju stivree vuojâmis. Kubdâ vuoijâmcuozah monnjâjuolgijn, moi čiehčâmeh tuálvuh čääsist ovdâskulij. Ko nuárjui jyelgih láá uánihááh, te toh ferttejeh peehiđ tuáŋgiht koške enâmist tâi jieŋâ alne. Nuárjui, maijui já čiävrái njune- já peljirääigih toppâluveh jiešmeidlist, ko toh puohčâleh. ¶ Paahâs lii iho. Pakkâ tupe. Uks áávus! Toopâ uuvs! Paahâs šoodâi. Liiuv čuáskis olgon? Puolâš tälv. Uáinojeh-uv tääsnih almeest? Ij oinuu. Tääl piäggá olgon. Jyelgih kalmeh. ¶ ”Ateenaliih! Jyehináál uáiná, et tij kunnijâtvetteđ imelijdâd eppeđge haalijd vájáldittiđ tain oovtâgin. Tii álttárij já pasekuuvij kooskâst lam kavnâm álttár, moos lii čaallum: Tubdâmettum Imelân. ¶ – Kähtee lii rávhuidittum šlaajâ nuuvt mäddin ko tavveen-uv! Poolishovdâ čielgij. Tot, kote koddá oovtâ kähtee vahâgist, finnee 1682 njobžâeevri sááhuid! Mutâ taggaar njoobžâ, kote koddá kähteid iävtutátulávt já valabâ uárnee stuorrâ kähteekoddemkištoid, mun kale koolgâm tuálvuđ kiddâgâsân já sáhuttiđ korrâsávt! ¶ aainâs čuávvoo aašij uásild: olgohäämi já tobdo- ¶ Ko koccáim, te moonáim njuolgist koldâleje luus já aalgijm olliđ kooldâid. Tárbu täsikeerdi räi ličij suullân muádlov koldâd, mutâ ko oopâim ollimtekniika, te oovtâ peeivi äigin ollijm siämmáá ennuu, ko nelji ulmuu ubâ oho äigin. Ehidistpeeivi kuulmâ ääigi mist lijjii 86 koldâd uállejum já tot kale kelijdičij káátun-uv. Eres äšši, kii tom káátu ráhtá, muái kuittâg iän kiergân. ¶ Sämimááccuh muštâl maŋgâ ääši ¶ 15-25 cm ¶ aalmuglâšmecci . Kuávlu, mii siäluttuvvoo nuuvt luándutiileest ko máhđulâš. Tot lii uáivildum Suomâ luándu almolâš uáinámuššân. Kuávlust tuáimih siemin spiekâstuvâiguin jyehialmaa vuoigâdvuođah já kenigâsvuođah. Vrd. luándumecci. ¶ 98 ¶ Luhhoost jiem taarbâš varriđ Oulun, ko lam eidu peessâm maassâd tavas. Káidusoppâm luhostuvá pyereest internet peht. Taat lii-uv pyeri, ko ton áánsust puáhtá aassâđ tääbbin, kost kielâtááiđu-uv puáhtá älkkebeht kevttiđ pyerrin. ¶ Kävppikuávdáást láá 100 kävppid, 50/100 láá pivtâskäävpih, 30/100 ravintolah já 20/100 láá puurrâmkäävpih. ¶ merâtäsni ¶ 2. tiädus ¶ Sven-Roald Nystø , kote lii Taažâ sämitige saavâjođetteijee, muštâččij meiddei ton historjálii puudâ, ko Suomâ sämmiliih pessii vuossâmuu keerdi jienâstmáin valjiđ ovdâsteijeidis jieijâs parlameentân. Tot adelij pyerebijd máhđulâšvuođâid savâstâllâđ virgeomâhijgijn já vaikuttiđ pyerebeht sämmilijd kyeskee aašijn Suomâst. Sun oonij kieskâd vuáđudum sämmilij parlamentaalâlâš rääđi tehálâš orgaanân, mon ulmen lii pisovâš ohtsâšpargo puohâi sämitigij kooskâst. Sven-Roald Nystø mielâst mist lii tárbu ovtâstiđ vuoimijdân, vâi pastep siäiluttiđ já ovdediđ sämiaalmug vuoigâdvuođâid. Taan sämmilij parlamentaalâlâš rääđi lasseen ohtsâšpargo láá nanodâm meiddei tave-eennâmlâš kielâlävdikodde, sämitigij saavâjođetteijei čuákkimeh, sehe lasseen vala čuákkimeh Tave-enâmij sämmilâšaašijn huolâtteijee ministerijgijn. Loopâst Taažâ sämitige saavâjođetteijee tuáivui vala, et ohtsâšpargo jotkâšuuččij sämmilij parlamentaalâlâš rääđist tegu táássáš-uv. ¶ PUÁĐI PÁÁIKÁN. ¶ Vyesimáánu ¶ Pedagogâlâš tooimâ iävtui oovdedmân lii tehálâš kiddiđ huámášume uccâjuávhui hammimmáhđulâšvuotân, tooimân, soojijd já riäidoid. Pargojuávhu porgâmtile ađai pargopirrâs oovdedmân lii tehálâš väldiđ vuotân pargojuávhu škovlimmáhđulâšvuođâid já pargoost vaijeem. Pargojuávkku taarbâš torjuu já stivrim sämikielân já kulttuurân kullee pedagogâlâš vuáválâšvuođâi tubdâmist, árvuštâlmist já oovdedmist. Jieijâs pargo ovdedem iššeed uáiniđ pargo uđđâ uáinimčievâst, luptiđ ton áárvustanneem, tubdâđ jieijâs mättim sehe oppâđ uđđâ pargovuovijd. Ovdedemen hástusin láá sämmilij palvâlusâi ovdedemhaavâ ääigi laaččum ovdedemviärmáduv paijeentoollâm, ovtâspargoiävtui turvim sehe pargojuávhu já vaanhimij uásálâšvuođâ nanodem ovdedempargoost. Aarâhšoddâdem stivriimist já joođeetmist västideijee peelijn lii meiddei kuávdášlâš rooli ovdedempargo ovdánmist. Sämmilij palvâlusâi ovdedempargoost lii luptânâm uáinusân resurssij vááijuvvuotâ, mii taha vädisin ovtâspargo porgâm já tooimâ ovdedem. Sämikuávlust lii tárbu ubâ kuávlu ohtsii säämi aarâhšoddâdemstivrejeijei. Aarâhšoddâdemstivrejeijee pargoid kulâččii peivitipšo, kielâpiervâlij, ovdâmáttááttâs já ovtâspargo ravviituvâigin sehe stivrim já tieđettem sämikielân, kulttuurân, šoddâdmân já maaŋgâkielâlâšvuotân kullee aašijn. 8.1. Aarâhšoddâdem pargojuávhu finnimvuotâ, škovlim já mättim Säämi aarâhšoddâdem styeremus hástusin lii sämikielâlâš škuávlejum pargojuávhu finnimvuotâ . Sämmilijn vuolgâsoojijn vuávájum áámmátlâš já ollâtääsi škovlim kolgâččij pyehtiđ oppâđ sämikuávlust. Suomâst ij uárnejuu sämikielâlâš aarâhšoddâdemsyergi škovlim. Oulu ollâopâttuvâst, máttáátteijeeškovlimlájádâsâst lii tiätumeeri (2 saje) algâalgâlâš sämikielâlâš párnáikärdimáttáátteijeeocceid suomâkielâlâš škovliittâsân. ¶ Ko Saul maacâi Jerusalemân, puoh servikode máttááttâspárnááh pollii sust. Mut forgâ sij ibbeerdškuottii, et Saul lâi tuođâi-uv muttum. Lâi tuotâ et sun lâi kuáhtám Jeesus. ¶ 18 ¶ – Na ton tááhust kolgâvetteđ puáttiđ munnuu fáárun, nubbegis konduktöör eeđâi. ¶ Lâi ovdláhháá juovlâi ko ránnjátáálu kandâ Kaabi lâi vyelgimin Kaamâsân hiäppusáin. Muu uábbi Siiri ááigui Kaabi hiävušsáátu fáárun vyelgiđ. Čovčjäävrist Kaamâsân lii 20 km mätki. Sun lâi monâmin juovlâmarkkânáid Anarân. Ton ääigi Kaamâs räi juuđij post’avdo já sun pesâččij ton fááru Kaamâsist Anarân. ¶ “Mut maht mun kaavnâm...” ¶ – Vuálgoon vain! eeđâi Tobžâ, veik ij halijdâmgin tubdâstiđ viljâsis, et sun lâi siämmáá ärgi ko taat. ¶ Ličijba jo tääl! ¶ » Mut Jeesus västidij sunjin: » Ele tääl estâl. ¶ Já suoi čoskijn viäđu värivieltist ciäggusist. ¶ Ko temppâl pappâ Eeli kuulâi, mane Hánná lâi nuuvt murâšlâš, sun eeđâi sunjin: ”Moonâ pááikán, elege innig muurâšt. Israel Immeel addel tunjin tom, maid sust táátuh.” ¶ áldu = niŋálâs puásui ¶ IV Aphyllophorales – Kääväkkäät – Čánásiih U ¶ Sij iä oskom. Sijhân tiettii, et nieidâ lâi jáámmám! ¶ – Čiskk, čiskk, ... mii ferttip vyelgiđ... Naa, mii vyelgip! ¶ Já tienávt Kuhespeelji sijdâ talle šoodâi. ¶  vástádâssân Vuoli Ilmar ¶ 2. Kielâsepti: viälláđ, livâdiđ, kuárjidiđ ¶ Parlamentsali Solju lii árvulávt čiŋâttum čuákkimsaje. Parlamentsalist láá om. sraŋgâttes konferensvuáhádâh já kiidâs tulkkummáhđulâšvuotâ neelji kielân. Sali nommâ Solju lii tavesämikielâ já tot meerhâš soljo, ärbivuáválâš sämimááccuh čiiŋâ. ¶ 2. Viärdádâl nähkisuájá já lode a. ráhtus ¶ Kođo ääigi oreskyele šovâttemseelah šovâtteh ¶ Távjá toh párnááh, kiäin sämikielâ ij lah vala meendu nanos, sárnuh koskânis mielâstis suomâkielâ. Juávhui hammim ohtâvuođâst taah párnááh juáhhojeh sierânâs juávhoid sämikielâ kevttim naanoodmân. Ucebijn juávhuin lii eenâb äigi kieđâvuššâđ párnáá jieijâs vuáttámušâid, tobdoid tâi tuše peri savâstâllâđ. Kielâ máttááttellee párnáiguin tobdoi uáinusân pyehtimist kevttih pargeeh iššeen kuuvijd, lihâstuvâid, jienâid, sevimijd já muštâleh siämmást magareh tuáváduvah toid kuleh. Ärgis páárnáš taarbâš eenâb ääigi já torjuu sárnumist. Tane lii tehálâš, et puoh savâstâllâmtilálâšvuođah suin kiävttojeh aktiivlávt ävkkin. Täsiviärdásii já torvolii kontakt läčimân puáhtá pargee asâttiđ jieijâs fyysilávt párnái táásán lättei. Párnááh väldih älkkeebeht kontakt já rävisolmooš puáhtá pyerebeht kuldâliđ já savâstâllâđ siiguin. Rävisolmooš stivree aktiivlávt párnái sierâdemtilálâšvuođâid já siämmást tuárju sii sämikielâ kevttim. Pargeeh sárnuh uccâ párnáid ennuv jieškote-uvlágán tipšotilálâšvuođâin (el. lippâr lonottem, posâdâttâm já kárvudâttâm ohtâvuođâst) já siämmást nomâtteh jieškote-uv ruummâšoosijd já káárvuid. ¶ Mij kijttep tuu, almalâš Eeči, puoh pyereest, maid lah mijjân suovvâm. Sivned taam uhreläähji. Adde tom puáttiđ – – pyerrin táttud mield. ¶ Ko liegâsvuotâ riävdá, tot sirdâšuvá monnii amnâs, táválávt kolgos tâi kaasu mield. Luándust liegâsvuotâ riävdá piegâ já merâvirdij mield. ¶ Suoi poođijn jävrriidon já oinijn Vuolli Uárree, kote hurgottij pááruin lyevdipitá alne. ¶ Sämitige čuákkim tuhhiittij 20.6.2012 toimâohjelm já ekonomiavuávám sämitiggepajan 2012–15. Toimâohjelm tuálá siste sämitige váldu-uulmijd sehe ovtâskâsčuággásijd ohtsijd já sektorkuáhtásijd uulmijd sämitiggepajan 2012-15. ¶ 2 Čääli nelji vuáđuvuoigâdvuođâ, moh láá Suomâ aalmugjesânijn. ¶ Tot tipšo ¶ – Pirasoppa 1-2 . Kyevtiuásásâš Aanaar kieldâ pirâsoppâkirje, mon lii suomâkielâst jurgâlâm Matti Morottaja . Almostum 1983. ¶ lii kuhemus já uáinihumos muddoost. ¶ Mut poortâ paaldâst čuážui mottoom eres nissoon. Sun keejâi Piättâr tärkkilávt. ¶ liegâsvuođâjođettemnahcâ = lämmönjohtumiskyky 133 ¶ Keejâ uánihisvideo sämmilij parlameentâst, Sämitiggeest ¶ * Čájáttâssaje: 84 m2 (kobdodâh 17 m x jieŋŋâlvuotâ 4,5 m). ¶ peljimeduusa ¶ Hire, Väri já Vildááhan toh láá! ¶ (TSS-sopâmuš ¶ 6. Mii lii Kieldum kaavpug? ¶ lite aluminfolioin tâi pápáráin. ¶ njomâtteijee.....88 ¶ LODEUĐÂGŠ ¶ suomâkielâsâš kirkkoráámmát teevstâi vuáđuld. Teevstah láá ain jurgâlum iänááš ¶ leajäävrist ¶ KUNNEE ¶ Tábáhtus uárnejui tääl oovcád keerdi já festivaal jieškote-uv tábáhtussáid uásálistii ohtsis suullân 2200 olmožid. Ijâttes ijjâ uárnejui vuossâmuu keerdi säämi kulttuurkuávdáš Sajosist já ton pirrâsân huksejum festivaalkuávlust. Festivaal luhostui jyehináál pyereest já Sajos tooimâi festivaalsaijeen eromâšávt. ¶ 1. Paxillus involutus – Pulkkosieni –Puolikkuobâr U ¶ Määđhi kukkodâh lii ucemustáá 37 kilomeetterid, mut tot vana älkkeht kuhebân tállán, ko muhâttâlškuát suollui kooskâ. Mätki váldá ucemustáá kyehti peeivi. Avžuuttettee lii kuittâg väridiđ kulmâ peeivi tâi eenâb-uv, vâi kiergân uápásmuđ kuávlun olmânáál. Kiäinuiävtuttâs jotá jäävri uárjiuási kiäsutteijee suáluikuávlust, mast luánduhamâneh láá valjeest. Kiäinu lii suáijáá, mut tast láá še uásih, mast parustâh sáttá ilduđ korrâsin-uv. ¶ iähtun ton, et arkkâdâh sirdoo sämmilij jieijâs arkkâdâhân talle, ko taggaar motomin valmâštuvá ¶ Stivrim/kuvvim: Ima Aikio-Arianaick, čuoppâm: Anne Kirste Aikio Jurgâlus: Jouni S.Laiti ¶ Kirhoh pottii Säämienâmân 1300-lovvoost. Vuosmuš katolâlâš kirkko rahtui Várgáháid ive 1307 já suulân siämmáá ääigi Tuárnus kavpugân, kost vissásávt lâi kirkko já meiddei pappâ jo ive 1316. Moonâi kuittâg uáli kuhes äigi, ovdil ko kirho pargo juuvsâi anarâšâid, tastko ain ivveest 1620 lii taggaar tiätu et Aanaar siijdân ristâlâš osko ij lam vala puáttám. Piirâskuávluin lijjii kirhoh juo tai aaigij, ovdâmerkkân Tiänuriidon lâi vuosmuš kirkko rahtum majemustáá ive 1611. ¶ Puoh Máárjá skipáreh – tuvnemááđuh, kuuđhah, piäivááloddááh, suovsah, suándikiärppááh, porruuh, viäpsáh já uccâ myevvirááh-uv – huámmášii, et Máárján lâi miinii tábáhtum. Máárjá lâi rähistum. Máárjá lâi jieijâs-uv mielâst rähistum, mutâ Hanssâ-cuábui lâi eres mielâst: Máárján lâi njuámmum mottoom viärráás kolgotavdâ. Siämmáá mielâst lâi meiddei ohtâ Máárjá pargoskippáár, Saammâl. Cuobbuin oovtâst Saammâl suunâttâlâi, moin konstáin uážuččij Máárjá vuod tiervâsin. ¶  love ¶ Heh-heh ¶ – Ele tääl vala čuopâ. Tästhân lii äigi val masa okko. Suávihhân kiergâneh ruškodiđ ovdil ko jonsahpeeivi lii, ige tain val lah kale ubâ oles lostâgin. ¶ – Kalehân mun iälám liijká vuojâdmin, veikkâ maht te sältti káskáččij. ¶ Stuorrâ skarfâsiärvádâh rievdâd pessimsuollus šadolâšvuođâ, ko pooškah häittideh šadoi šoddâm (s. 123). Pooškâi vuálá šoddâm källeelássááh láá meid enâduv peeleest aheveh uáiniđ. Láá vaattâm, et skaarfâi mere kolgâččij toollâđ miäccástmáin hiäivulâžžân. ¶ Peivee uáđá. ¶ Egypti ¶ -sämiaalmug já virgeomâhij ravvim já uápistem säämi kielâlaavâ kevttimist já heivitmist ¶ – Vala koijâdâh. Kehtidâh mááláđ tieggáár muátu- ¶ jurgâlâm: Ilmari Mattus ¶ Čoovdâsäänih ¶   Majemuu peeivi 4.7. eelijm val Sintagmast vaazzâšmin. Tobbeen lâi postâtoimâttâh-uv poldum, vaarâ puáluputtâláin. Puoh siiskiš-uv lâi puállâm. Mii vuolgâttem koortah iä lam eidu kiergânâm pyelliđ, tot čielgâi maŋa. ¶ - Mun vuárdám vala čuovâmeerhâ. ¶ korvameduusa = peljimedusa ¶ Kollekielâ-kielâpalhâšume ulmen lii vaikuttiđ sämikielâ oovdedmân tâi siäilumân Taažâst, Ruotâst, Suomâst já Ruošâst. Stuáruduvâs peeleest 12 500 euro árvusâš palhâšume puáhtá jyehiđ maaŋgâi vyeittei kooskâ. Palhâšume juohhui vuossâmuu keerdi ive 2004. ¶ 4. ¶ Tot meerhâš: Immeel kááju. Immeel kááju jieijâs aalmug meddâl suddoin.” ¶ – Jurdâččiđ mon váiváá lii leđe rijjâ, čuárvinjune ¶ – Mondiet kyessi ij puurâ määli, ¶ – Muorjijd já eres šaddoid suullân 65 kiilud ivveest, mii taha ohtsis 2600 kiilud. ¶ Máttááttâspárnááh hirmástuvvii. Sij keččii kuoimijdis já smiettii kii sist puávtáččij toohâđ maidnii tagarijd. ¶ – Já toh autoh, enni joođhij, toh láá varâliih. Ulmuuh láá ráhtám luodâid tađe várás, moi alne autoh pyehtih vyeijiđ. Taid ulmui autoluodâid mij kuobžah-uv kolgâp váruttiđ. ¶ Säämi kulttuurkuávdážân, mii huksejuvvoo Aanaar markkânân Juvduu riidon, šaddeh toimâvisteh Sämitiigán, sämikulttuurân kullee maaŋgâpiälásâš tooimân sehe säämi máttááttâs- já tutkâmuštooimân. Tai lasseen viäsu kuávdášlâš visteh láá maaŋgâtoimâ- já palvâlemsyergi pirrâ čokijdeijee ohtsâšvisteh: lávdástâllâm-, škovlim- já maaŋgâtoimâvisteh sehe raavâdviäsu. Ohtsâšvistij kevttim lii tehálâš uási ubâ kulttuurkuávdáá tooimâ. ¶ pirâsmirkkâ.....126 ¶ tammi ● vääđir ● ● pihlejâš ¶  já Piemmâm ¶ Vistig mun poottim škoovlân purâdiđ. Talle mij kuálmádluokkâliih já motomeh eres luokkâliih moonâim vyerđiđ taaksi. Taksi tuálvui mij kuálmádluokkalijd Ruávijäävri káámpán. Tobbeen mij tuálvuim tävirijd siisâ. Tom maŋa vuolgijm Ocomâšân. Tobben hárjuttâlâim áimukuávluid. Talle luostâttâlijm vuálus Ocomâšâšt. Tom maŋa mij purâdijm. Talle lâi rijjâääigi. Talle lâi nieidâi suuhâmškovlâ já kaandâin sävni. Ko nieidah lijjii suuhâm já kaandah sávnum te mij nieidah moonâim sávnuđ. Kaandah iä álgám suuhâd. Säävnist lâi hävski. Mij eelijm vuojâdmin maŋga keerdi hirmâd kolmâ čääsist. Ko nieidah lijjii sávnumin tohon poođij hirmâd lojes riemnjis. Tot poođij kuulmâ meetter kiäčán mist. Talle tot suorgânij já ruotâi patârâsân. Talle mij vuolgijm siisâ já puurâim eehidpitá já poogâim eehidtooimâid. Talle mijjân luhhui eehidmaainâs já talle puoh algii uáđđiđ. Puurâim iiđeedpitá já hárjuttâlâim kevttiđ kompassi. Tot lâi hävski. Talle mij aalgijm purâdiđ. Talle mun luuhim jiemge huámmášâm ko äigi kuulgâi. Talli mij poosijm läätyid. Kaadah suhhii. Mun-uv peessim suuhâđ jo nube keerdi. Talle lâi eehidpittá, eehidtooimah já eehidmainâs já puohah algii uáđđiđ. Iđedist puurâim iiđeedpitá. Talle mij tuudhâim aašijd. Tom maŋa mij piejâškuođijm tävirijd laavkân já moonâim vyerdiđ taaksi. Talle taksi poođij já tuálvui mij škoovlân. ¶ – Moonnâđ tiervân! Muumi čuorvij. Mij puáttip mottoom peeivi tiervâttiđ tii toho káárdán! ¶ o Sämitiigán vuáđuduvvoo iäláttâs- já vuoigâdvuođâlävdikode vuálásâžžân staatâ ruttâdâssáin säämi iäláttâsruttârááju, moin puáhtá tuárjuđ sämmilij ärbivuáválij iäláttâsâi hárjuttem (puásuituálu, kyelipivdo, meccipivdo, nurâdem já tyeji) já toid lohtâseijee uđđâ sämikulttuurmiäldásij iäláttâshaamij ovdánem, tegu ucessiähá ekologâlâš mađhâšem já ärbivuáválij iäláttâsâi pyevtittâsâi jáludem. Eromâšávt tuárjup säminuorâi peessâm ärbivuáválij sämiiäláttâsâi pirrâdâhân já säämi nissoonirâtteijeevuođâ. o Sämitiigán läjiduvvoo nk. tuástumruttârááju (puskurirahasto), vâi sämitigge puáhtá uuccâđ ruttâdem EU-projektij jotonpiejâmân. Occoo ruttâdem EU rááhtusruttârájuohjelmijn toimâohjelm uulmij olášutmân. o Sämitige iäláttâspoolitlâš toimâ pyereduvvoo vuáđđudmáin uđđâ viirgijd já uásálistmáin aktiivlávt sämi-iäláttâsâi oovdedmân hiäđukocemáin, lääjidmáin ovdedemprojektijguin já šiev oovtâstpargoin ärbivuáválij sämmilij iäláttâshárjutteijeiguin. o Puásuituálu- já luánduiäláttâsâi ruttâdemlaahân iävtuttuvvoo kuáđuttemtoorjâ säämi puásuituálumaali tuárjumân já siäilutmân sehe piätuvahâgij muuneeldestimân. o Kuálástuslaavâ olesuđâsmitmist torvejuvvojeh sämmilij tovlááh navdâšemvuoigâdvuođah ubâ sämikuávlust, säämi kuálástusärbivyevi já -kulttuur siäilum sehe sämmilij sierânâsvuáđustâslâš kyelipivdovuoigâdvuođâi siäilum. Sämitige tievâsmiärálâš já vaikutteijee uásálistem sehe Tiänu sämmilij kuálástusärbivyehi já kyelipivdovuoigâdvuođah torvejuvvojeh Tiänu kuálástussopâmušráđádâlmijn. ¶ Aalmuglâš biodiversiteetpargojuávhu jeessân, sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi lii tuđâvâš Suomâ sämitige uážžum tubdâstâsân. ”Mij lep porgâm tuođâi ennuv aalmuglávt já aalmugijkoskâsávt-uv artikla 8(j):n olášutmân já tiäđust-uv mii uážžum tubdâstâs lieggee. Oovtâstjottee rooli puáhtá še ovdâsvástádâs já pargo lii vala ennuv oovdâst sämmilij ärbivuáválii tiäđu suoijâlmân Suomâst”, saavâjođetteijee hundâruš. Staatârääđi tuhhit čohčuv prinsiipmiärádâs aalmuglâš biodiversiteetstrategian ihán 2012. ”Sämitigge vuárdá biodiversiteetstrategiast já eromâšávt ton olášutmist ennuv. Vyerdip, et Suomâ olášut aalmugijkoskâsâš oovtâstjotten aalmuglâš artikla 8(j)-pargojuávhu loppâraapoort oovdânpuáhtám tooimâid”, Näkkäläjärvi tiäddud. ¶ 5. India 6 000 ¶ – Kielâpiervâlist finnejim tiäđu ko tot aalgij já loostâst lâi almottâs ete párnáin kalga pieijâđ ucâmuš tohon. Muu mielâst tot lii pyeri äšši, ko anarâškielâ lâi lappuumin já návt kielâ lii pajanâm uđđâ ¶ Säämi lâi sirdâšum 1850 vuáđudum Kuopio pispekode vuálásâžžân. Merhâšittee ovdâjurdui nubástus paajeeb tääsist ovdâstii Kuopio pispekode uđđâ pispe, Gustaf Johansson tarkkummääđhih Anarist. Vuossâmuš ive1886, mii paasij Piälppáájäävri kiedi vuossâmužžân já majemužžân pispetarkkuumân, uđđâ Juvduunjáálmán huksejum kirho vihkâm ive1892 já majemuš tarkkummätki ive1896, kuás sun lieggâsávt sáárnui Aanaar kielâ siäilutmist já oovdedmist, et tot ovdáničij kirjekielân já et finniiččij Anarân kiirjijd jieijâs kielân. Pyeri lii, et suomâkielâ uáppih, mut jieijâs kielâ kalga anneeđ passeen. Pispe avžuuttij meid pálkkááttiđ sämikielâtáiđusijd katekeetaid. ¶ Huksiimáin puáđuid, maijuuh tulvâdeh kuáđi ¶ Ferttiim vala ton lávlumhommáást muštâliđ tommittáá, et talle evakkost puáttim maŋahân mijjân ostui Čovčjäävri vuossâmuš radio, mon nommâ saatij leđe “Fenno” . Tot lâi 3-pocceesâš (putkisâš) já ton suujâst vaarâ liijkás ucce (ij kal tiäđustkin olgomitoidis peeleest), ko tot ij kullum olmânáál. Tot tuše punjidij já ruožijdij hirmâdávt. Tast maŋa viljâm Juhháán-Uulá tuulhâi hyenes radion, kaarâi tom kerrisân já vyejestij ergijguin Kaamâsân, mast njuškij auton já eelij Avelist loonootmin 5-pocceesâš “Fenno” , já tot kale jo kulluuškuođij olmânáál. Tot lâi stuorrâ já lusis radio, suullân 60 x 40 senttid olgomitoidis peeleest já aakuh-uv vissâ teddii muáddilov kiilud. Tot še tiäđust-uv punjidij já ruožijdij talle, ko asema lâi uuccâm vyelni. Ama mii viehâ ij lijkkum vala tooskin, ko maŋeláá mijjân ostui “Siemens” nommâsâš radio já tot lâi-uv tain puoh pyeremus. Tot tooimâi “kuivaparistoin” já “anodipatteráin” . Pattereh lijjii čuuvtij keppisuboh já kuávŋáás já lusis aakuid uážui leggistiđ. Talle, ko asema lâi uuccâmvuálážin (kiinii punjâdij asemapuálu), te läävejim hirmâdávt poollâđ ton ulviistellee já njurgiistellee jienâst. Táválávt naađđum eidu ton radiopeevdi vuálá, ko eres sajan jiem šiettâm já toollim kieđâidân peeljij alne syeijin, amas liččii karttâm kuullâđ taid puáššáás já čuhâlis jienâid. Lijjim tiäđust-uv pyehtiđ čiähádâttâđ meiddei tupán-uv, mut ko radio lâi kámárist já puoh ulmuuh lijjii čokijdâm toho kuldâliđ uđđâsijd, ige kihheen lamaš tuuveest, te jiem tuostâm ohtuunângin pääcciđ toho. Na ko asema viijmâg lâi kavnum, te tallehân tot ij innig paldettâm toin čuhâlis jienâinis já nuuvtpa tast puovtij-uv talle kuldâliđ uđđâsijd, sárnumohjelmijd já motomin harvii meid tagarijd muusikohjelmijd, maid läävejii radiost vuolgâttiđ. Eeči lâi hirmâd tärkki radio tuššekevttimist já orom muštemin, et Ailâ-Váábu já Juhháán-Uulá-uv váháš ujostâláin suu ton keežild. Enni ij váldám áášán pele. ¶ Ennirokke lâi kuárrum munjin pajâmááccuh, mut tot lâi jo uccom já poovij uánánâm, ige tast maŋeláá lamaš munjin skáppojum mááccuh. Taan táálván lâi iäččám kuittâg tiggum ránnjátáálu emedist Isá-Máárjást munjin uđđâ läđđeemááccuh, moos läđđeeh, poovij já nijbe lijjii ostum moonnâm keesi luámánijguin Kárášjuuvâst. Lijjimba ucánjáhháá rámmáássiähá almai, ko ittinâš kamâdettim sovskammuid já kamâspiddoid, rottejim váháš stuorrâsiähá sämimááccuh pajalân, kiesâstim nijbepuáhháá pirrâsân já vevâstim mááccuh tegu kalga-uv. Vuájáánergij viežžâm maŋa rottejim ennirohe peeskâ pajalân, luukâ ton oolâ já šeerfâ čiäppát pirrâ, sehe suoppâin vala nube pele vijlâsân. Sämikappeer must ij lamaš, mut tot ij skaađim maiden. Siämmáá ääši vuojij táválâš sovskappeerloccâ, mon teškâlim uáivásân. Nuuvt muoi kyehti “pajeulmuu” láim kiärguseh vyelgiđ. ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 159 ¶ Njellimist kerhotáálust vuossaargâ tijme 13.00-15.15. ¶ b. Maggaar lii maađij, mii paijaan värivielti pajas? ¶ 6. India 16 780 ¶ Sämmiliih kirhoost 4.2.2012. Raavâdviäsu Galla. ¶ Kirjálâšvuođâ luvâttâllâm ¶ Njuálgupäälgis ¶ đ Collybia – Juurekkaat – Ruottâsiih U ¶ Stivrâ tuhhiittij ciälkkámuš sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs ornimlaahân. Oovdânpyehtim mield Sosiaal- já tiervâsvuođâkuávluh šaddeh eennâmkuudij kuávdáškaavpugij sehe sierâ meridum paijeel 50 000 ässee kieldâi vuáđun. Keevâtlávt sämikuávlu kulâččij taan maalist sosiaal- já tiervâsvuođâkuávlun, mon jođetteh Ruávinjaargâst. Sosiaal- já tiervâsvuođâkuávlui siste pyehtih leđe meid vuáđutääsi kuávluh, main lii ornimovdâsvástádâs uásist sosiaalhuolâttâs sehe vuáđutiervâsvuođâhuolâttâsâst já motomijn tábáhtusâin meid motomijn spesiaalpyecceetipšo palvâlusâin. Vuáđutääsi kuávlu puáhtá vuáđudiđ ucemustáá suulân 20 000 ässee kieldâ vuáđun. Sämikuávlu aalmug ij pijssáá vuáđudiđ vuáđutääsi kuávlu. Sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs vijđásub kuávlulij já aalmuglij pargoi koordinistmân já tipšomân láá lasseen vittâ sierânâsovdâsvástádâskuávluh, moi pargon lii stivriđ já oohtânheiviittiđ sosiaal- já tiervâsvuođâkuávlui já vuáđutääsi kuávlui tooimâ já tai ornim palvâlusâid. Keevâtlávt oovdânpyehtim uáivildiččij tom, ete ubâ Tave-Suomâ kuláččij sierânâsovdâsvástádâskuávlun, mon jođetteh Oulust. ¶ ‐ Aalmugjeessân- já poolitlijd vuoigâdvuođáid kyeskee almos-sopâmuš ¶ Liisa čokkái postâaautost. Sun lâi puátimin pááikán. Pááikán. Tääl sust kuhes ááigán tubdui, et sun lâi jotemin pááikán. Moonjiipel lâi puoh suu love ive eellim pááccâm, teikâ melgâdáid puoh. Ohtâ, Ánná, čokkái suu paaldâst, Liisa viiđâ-ihásâš nieidâ. Mutâ puoh eres lâi-uv pááccâm tohon kavpugân, kost sun lâi aassâm taid iivijd. Mutâ tääl sun lâi puátimin maasâd ige kuássin innig vuálgáččii tääbbin meddâl. ¶ čohč manudist ¶ - Tarbâšah-uv tun vala iše? Heikkâ joođhij savâstâllâm. ¶ Muusiktoimâ sämikielâlii máttááttâs- já šoddâdempargoost– škovlimpeeivih ¶ 3. Ruodja Kärigâsnjaargâst, lávdástâlmijnis ´Facebook´, stivrejeijen Magnus Vuolab. ¶ » ¶ Vähä-Belt = Uccâ-Belt ¶  kieldah Katariina ij vala tieđe, mii sust šadda “styeresin” . Sun lijkkoo kuittâg ennuv čälimân já osko já tuáivu, et taat kurssâ iššeed suu tast. Uážžu talle uáiniđ, maht sun piergee jieijâs uápuin já mon kuhháá toh sust pišteh. ¶ pyeidikerdi.....88 ¶ Kuobžâ ¶ TEKNIIK JÁ PIERGÂSEH ¶ lii läätyh já nisuleibi, ¶ 3. Máddáápiälááš viljâlemkuávlu lii Suomâ sahâdumosávt aassum kuávlu. ¶ T älviv 124 ¶ Tobdomeerhah ¶ Mut maid jiereehmyerjih já loostah tuálih sistestis? Nuuvtko meccimuorjijn táválávt, láá jierehist-uv tagareh mineraaleh, maid olmooš taarbâš. Jierehist lii erinomaš ennuu kalium já fosfor . Vitaminmereh jierehist láá siämmáá ennuu, ko táválávt muorjijn. Huámášittee verd ennuu lii C-vitamin loostâin. Loostâid kannattičij čohhoođ keessiv já puurrâđ vorâsin, saalaatamnâsin já teeijân. Siävvutmáin eres šadoigijn finnee olssis mielâsâš máávu. Jiereeh myerjih siäiluh pyereest já siäilutmist ij taarbâš sukkâr ollágin. ¶ Kuovâmáánu 6. peeivi 1917 tollui Taažâ Truándimist vuossâmuš sämmilij čuákkim, kuus lijjii čokkânâm tave- já maadâsämmiliih. Čuákkim tuálloo sämmilij tave-eennâmlâš ovtâspargo algân. ¶ 4. Noomât šaddaaš jäävri luudijd. ¶ – Mutâ pyereest toin kale fášku. Já sun fááškui peljijnis nuuvt hitruht, ete piäkká ferttij ruáhásiđ. ¶ Mut konduktöör poođij-uv jo toos, nuuvt et ij taat almai meendu kuhás tarbâšâmgin vyelgiđ peŋkâstis. Já konduktöörist lijjii mijjân šiev uđđâseh: ¶ Sämitigge almoot uuccâmnáál kulttuurčällee virgesajasâšvuođâ, mii álgá 26.8.2013 já nohá 7.8.2014. ¶ 5. Agaricus silvaticus – Tapionherkkusieni – Mecciherskukuobâr U ¶ Jutteselgi vuordij seehâst, ko kuulâi ááhu vala maidnii pargeeldmin. Tot kuovlâlij seehâst já ooinij, maht ákku nuolâi juolgijn čässihijd já suhháid. Tasmaŋa sun vaaldij skaapist sovskammuid. Ákku suoinij sovskammuid, pieijâi taid juálgán ađai kamadâtâi. Talle sun čyežžilij tutâvâžžân, kejâdij sovskammuidis já eeđâi: – Amahân te lâi jo äigi molsođ čässihijd sovskammuid. Uđđâ kamuvsyeinih sovskammuin kal paalâm tääl pyereest, ko šooŋah čuáskuh. ¶ ● maaijuv ● ¶ – Keččâlop čuárvuđ, Muumienni iävtuttij. – Vissásávt sun haalijd peessâđ fáárun meerâ oolâ. Sunhân sáttá kavnâđ maidnii vuovâs šaddošlaajâid, ko korŋip enâmân. ¶  láá ”Nyevt čyeti ive maŋaskulij lai moránâm kirkkohallitusâst taggaar juurdâ (suullân 1860, čällee. las.), et Ruošâeennâm orjâlâšâi luterilij kirhojesânij várás kolgâččij rähtiđ aldeláá rukkoosviste, tastko Piälppáájäävri kirkko lai tooid aaibâs kuhes määđhi tyehin. Já nuuvt táát aaigâ šoodâi tuottân. Jide aalgij rukkoosviste rähtimtyeji Aanaarjäävri nuorttiibel, Kolnjuuvuonâst 18 km Keđgijäävri nuorttiikiäčán. Rähtimmiäštárin lái Simo Juhháán~_nommâsâš almai Kajaanist, já sust lai meiddei alge fáárust, alge nommâ lai Undrig. Lasetyejialmajin sun finnij päikkikodálijd tađe mieldi ko taarbâšij. Kuittâg jo láin ubâ tyejiääigi tyejeest Sulgušjäävri Maattiš já suu viljâ Juhánâsâš. Tot ij lah táán čällee tiäđuust, et kuhe-uv tot rähtimäigi piištij, mut tomhân kal mij iberdep, et ij tot tuoggaar stuorrâ táálu oovtâ ivveest valmâštum. Tastko talle iä maššineh hurijdâm mut puoh rahtii kieđâi, mii laš lam mađe. Ive 1862 tot táálu šoodâi vaalmâšin. Já juáháš kii tom rukkoosviste laš uáinám, te ferttee tubdâstiđ, et tot Simo Juhháán lii lamaš ton ááigáš áámmátalmai visterähtim háárán. ¶ b. Mane muorâ joođeet ruánááčoolmij amnâsijd ruuŋgon já ovssijd? ¶ - Väldip mij tuom kuávžur! ¶ ČUÁKKIMIŠEDEIJEE: Finnimnáál meid čuákkimišedeijeeh. ¶ Vyelijáávráš 1:4 A 2? Maijuujäävri suulâin, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ – Uážuh tiettiđ äiginis. ¶ Ij kievhivuotâ kunnee tuálvu, mut ij tot kale tom pyevtigin. (Taažâ) ¶ 250-500 ¶ 67 ¶ Interreg IV A Pohjoinen lii EU-ohjelm, mii tuárju raajijd rastaldittee oovtâstpargo ohjelmpaajeest 2007–2013. Ohjelm ulmen lii väldikode raajijd rastaldittee oovtâstpargo pehti tuárjuđ ekonomâlâš já sosiaallâš ovdánem sehe nanodiđ kištodemnaavcâ já oohtânkulluuvâšvuođâ ohjelmkuávlust. Ohjelm tuálá siste Tave-Ruotâ, Tave-Suomâ já Tave-Taažâ sehe sämikuávluid. Ohjelm ruttâd raajijd rastaldittee haavâid neelji jieškote-uv prioriteetkuávlust, main SáFá -ovdâčielgiittâshaahâ kulá uásiohjelmân 4. Räjittis ovdánem – Säämi. Interreg IV A Pohjoinen ohjelm haldâttâsvirgeomâhâžžân taan ohjelmpaajeest tuáimá Norrbotten läänihaldâttâs. ¶ Lasetiäđuid pargoost addel haldâttâshovdâ Juha Guttorm, puh. 010 839 3102. Sämitiigán já säämi kulttuurkuávdáš Sajosân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi ¶ Färsuolluuh ¶ Proojeekt ääigi Säämi Kielâkäldee juátká säämi kielâohtsâšpargo ovdedem, koordinistem já nanosmittem. Säämi Kielâkäldee juátká toimâm meiddei säämialmug kielâaašijd alemus ohtsâš merideijee toimâorgaanin. Säämi Kielâkäldee mittomeerin lii siäiludiđ já ovdediđ sämikieláid lahtoo kulttuuräärbi já toimâđ áámmátlâš äššitobdeeorgaanin. Áámmát- já reesuurskuávdáást lii meiddei alemus oovdâsvástádâs kielâkevtteid uáivildum sämikielâg kielâpalvâlusâin. Proojeekt ääigi Säämi Kielâkäldee toimâmorganáid lasettum kielârääđi aalgât tooimâs, já jo ovdil vuáđudum maadâ-, julev-, tave-, aanaar- já nuorttâsämikielâi kielâjuáhuseh juátkih tooimâs. Kielâpargeeh, kiäh láá maadâsämikielâst 2, julevsämikielâst 2, tavesämikielâst 3, anarâškielâst 1 já nuorttâlâškielâst 1, västideh keevâtlii kielâpargoost. Proojeekt Säämi Kielâkäldee já Sämitigeh nanosmitteh já ovdedeh oovtâst sämikielâid nuuvt, ete jieškote-uv kielâjuávhu jiešlágán táárbuh, háástuh já resursseh váldojeh vuotân. ¶ säämi kielâlaavâ vuálásâš tieđettem. Meid sämitigge kolgâččij tieđettiđ toimâinis Interneetist aa ¶ maneráávsáh ¶ c. Čääli jyehi šaddoost oovtâ tâi maŋgâ tobdomeerhâ já merkkii taid kován njuoláin. ¶ b. Uusâ káártást maailm jieŋâlumos jäävri Baikal já ¶ – Láá-uv mist jo tuárvi ennuv potákkeh? ¶ koškejolgâdâs kuácceevyevdi lostâvuevdi ¶ Anarâšah ¶ Aalmugtanssâärbivyehi já katril tánssám láá meiddei puáttám Ranska hovitaansâin nuorttân uássin nuorttâsämmilâš kulttuur. Mätki Piäiváškunâgâs hovist nuorttâlâi enâmáid lii lamaš kukke, já ton määđgi ääigi katril lii-uv hámášum algâkäldeestis masa tubdâmettumin. Katril tánssám máttáátuvvoo aainâs Čevetjäävri škoovlâst já tot išedij sirdeđ katriltááiđu meiddei nuorâb puolvân. ¶ 45B Koškejolgâdâs kuávlu = ■ . ¶ Škovlim- já oppâmateriaallävdikodde - eidusiih jesâneh (topâlduvâi siste värijesâneh): ¶ Miäcásteijeeleibi 14,00 eurod ¶ Kesimáánu 2006 (24 sijđod) numerist ij lamaš válduteema. Matti Morottaja čaalij uáivičalluustis Anarâšâi strategia návt: ¶ – Tuot huáđđoo näggee lemin Muumistáálu. Nisonieidâ västidij. ¶  lii b. Tivo puástu nággusijd. ¶ Talle eeči iberdij, et tot lâi tábáhtum eidu talle, ko Jeesus eeđâi sunjin: ¶ Kuobbâreh ¶  lah » Ko Jeesus siärváliih oinii, ¶ 2.Meccihaldâttâs pivdá iše päikkikode ulmuin tovláá kulttuuräärbi karttiimist. Láá lamaš ennuu tagareh kuávluh, moh iä lah kärttejum já jo kärttejum paaihijn kávnojeh motomeh uđđâ pääihih. Taan kuávlust meccihaldâttâs krttee Pänituoddâr, Vääččir já Leemmi aalmugmeccikuávlust. ¶ SÄÄMI KIELÂAŠIJČÄLLEE VIRGE ¶ Kaabi Eljis Márjá-Liisá ¶ čohčâmáánu 35 + 15 ¶ Na muoi Pellervoin iän tiäđustkin addim tain vuárusaanijn ennust maiden, tuše tom et sij vaarâ lonottii jo-uv kreikkalâš teikkâ turkkilâš suáldáttáin tiervâttâsâid. Muoi-uv Pellervoin luptijm kieđâ tiervâttâssân, veikkâ munnust ij lamaš vala avâštâskin, kuábbááh láá mon-uv kuávlust. Maŋeláá kuullim, et tot suáldát lâi kreikkalâš já et sij láá eidu táágu puotâ ´Ruánáálinjáá´ taavaabeln. “Vihreälinja” lâi tot, mii juovij kreikkalijd já turkkilijd kyevti uásán, ige tot lam meendugin kubduv. “Penuvkompootti” , mane mii “tukikohta” kočodii lâi ton Ruánáálinjáá kaskoo, turkkiliih lijjii love meetter keejist máddáábeln já kreikkaliih čyeti meetter keejist taavaabeln. ¶ a. iidâlođđâsist ¶ – Ive 2011 ihečuákkim valjij siärván uđđâ saavâjođetteijee (Marja-Liisa Olthuis), uđđâ čällee (Petter Morottaja) já uđđâ ruttâtuállee (Mari-Anne Kenttämaa). Kieliâpiervâlij uásild Anarist kávnojii visteh uđđâ kielâpiervâl várás nk. Tukohaalâst čujottâsâst Lehtolantie 1 já Aanaar nube kielâpiervâltoimâ peesâi joton 14.3.2011. Tääl seervist láá kulmâ kielâpiervâl já čiččâm kielâpiervâlparged. ¶ Tit. 3:5 ἔσωσεν hän pelasti sun piäluštij ¶ Taan siämmáá määđhist imâštellim oovtâ komálâš ääši. Mottoom muu tubdâm nissoonulmust lâi mudoi kuárus riŋkka seelgist, pic riŋka vyeliuásán lâi čoonnum nuuvtkočodun “telttapatja” . Imâštellim, et maid eidu áigu porgâđ tuoin matrâssáin? Áigu-uvsun moonnâđ Rästikááisái oolâ päštittiđ piäiváá muáđuidis, vâi maid kale ááiguš? Tiet-uv äšši kale ääigild čielgâi. Ko sun lâi kuárŋum Kiäinukááisá ton muudon, et lâi pyevtittâm muotârääji pajeroobdân, te talle sun kaalgâi telttapatja riŋkastis, lebbij ton, jeđe hacâgij ton oolâ já čierâstij toin kááisá vuálus. Jis sun luuvâš taam čalluu, te vissásávt tobdá jieijâs. ¶ – Kalehân mun puávtáččim-uv, eeđâi Hanssâ. ¶ 141A Äijihtävgi šadda, ko arvečalmeh pieđgejeh piäivááčuovâ jieškote-uv ivnen. Kooveest Aanaarjävri. ¶ – Amahân te tun lah jo masa tiervâs, ko saavah-uv láá siämmáá hitruuh ko tiervâsin-uv. Mun elâččâm ráđádâlmin pyecceetipšoiguin, ete kuás tun peesah pááikán, ákku iätá já vuálgá tipšoiguin ráđádâllâđ. Matti páácá čokkáđ äijih paaldân. Äijih huámmáš, ete Matti hundâruš maidnii. ¶ (meetterid) ¶ Laskud ¶ 2. Sämikuávlu kieldah, staatâ virgáduvah/finnodâhlájádâsâh já sämiorganisaatioh kalgeh tie ¶  mere vuáđuld. ¶  tääl 9. ALKU-haavâ kalga kieđâvuššâđ vuáđulahâváljukoddeest. ¶ 6. a. Moh ohtsiih jiešvuođah láá kuumpist já pennust? ¶ Mikkel tobdá, et kalga leđe eromâšávt toi peln, kiäin ij lah jieijâs jienâ. Táál sun olášut suu niävdus, ko piäsá vaiguttiđ aašijd. Sturráámuš peerustmettumvuotâ lii pirrâs tuššâdem já Mikkel haalijd leđe mieldi iirâtmin orostittiđ killáámettum toimânvyevi. Sun lii optimist, kii haalijd kyeđđiđ puáttee suhâpuolvâid eennâm, mii lii vala eellimkiälvulâš. ¶  (verbiketju). jis peri vuoijâđ mátáččim ¶ 3. Mast eellim šoodâi? ¶ 1. Viettuuluddijd ( Aythya ), moh mailmist láá 11 šlaaijâd, mut Aanaar kuávlust tuše kyehti: stuorrâviettuu já viettuu. ¶ Petra Kuuva lii heiviittem teevstâi uđđâ čäällimvuáhán. ¶ Piäldupuágui já riemnjis ¶   Maati sämimááccuh já puuvsâid ákku lii kuárrum jo valmâšin já toh hiäŋgájeh kietâtyejivisteest heŋgarist. Maati čiehâkappeer já Ela sämikappeer lává meid valmâšeh. Ela silkkeliijne-uv ákku lii kiergânâm kuárruđ já čuolmâđ liijne riesâmijd-uv. Meid vuodduuh já Ela poovij láá čuoldum. Toh-uv láá peevdi alne njuškom, kiävu já ullolaaigij paaldâst. Lättest láá Maati já Ela šišnekammuuh, maid ákku lii suoinim. Peevdi vyelni lii vierâ-uv, mast ákku lii váldám suoinijd Maati já Ela šišnekammuid. ¶ säggifiindâr ¶ Iänááš uási voorâst lii fiskájeijee vorrâkolgos . Tot joođeet liegâsvuođâ já raavâd jyehi sajan ruummâš. Voorâ ruopsis ivne puátá ruopsisseelâin , main lii vorrâruopsâd ađai hemoglobin. Maati kuokšâdvuođâ ¶ - Kii tagarijd suittá uástiđ? lâi táválávt iäččán vástádâs já enni ferttij tuuttâđ toos. ¶ 19. India lii jotelávt ovdáneijee eennâm ¶ Tuodâr-Säämi Tunturi-Lappi = ¶ – Vuoi vuoi, eeđâi Säbi Säplig. – Mun lam nuuvt sorolâš já murâšlâš: lam läpittâm piäiváá. ¶ 4. Kirje luhhum: Inarinsaamen idiomisanakirja ¶ JOH. 12: 12 – 24 ¶ Maht mij tääl pyehtip leđe já eelliđ? Uđâgáá ij finnii innig ollágin nohádiđ. ¶ 16 ¶ siämmást ko Haŋgal kejâdij táálu siskiibeln, et maggaar lii, já mainâstij Joovnân val maid Belgo parga já meiddei sii määđhist. ¶ Sämitige vaaljâlävdikodde tieđeet sämmilijd sämitige päikkisiijđoin já tieđettemniävuin sämitige vaaljâluvâttâlmân ucáluumeest já máhđulijn nubástusâin, maid sämitiggelaavâ uđâsmittem puáhtá. ” Vaaljâlävdikodde huolât tast, ete sämmiliih finnejeh ääigild tiäđu já vaaljâluvâttâlmân ucâluumeest, vaaljâi orniimist já iävtukkâsasâttemist sämikielân já suomâkielân. Vaaljâlävdikodde huolât meid sämmilij vuoigâdvuođâtorvoost vaaljâi ornim ohtâvuođâst. Jienâstemautoh puátih meid valjáid já pyehtip palvâliđ jienâsteijeid ovdiist pyerebeht, ” vaaljâlävdikode saavâjođetteijee maainâst. ¶ Neeti lii irâs kuácceevyevdikuávlui ässee. Tot lii kisá matsâš, ruškistuurhâg já kuhesseeibâg ellee. Neđe tobdá pyeremustáá ton fiskájeijee čuddust. Taat meecci kollečeve lii häppil já lašmâd. Tot liihâd iänááš enâmist, mut peessin tot väljee vuovdâmuorâ. Toho tot čivgá kiđđuv kuulmâst niälján čiivgâ. Ko viäigu, te neeti vuálgá piivdon. Tot puáhtá kavnâttiđ uárree poorâst, njuámmil čiähásaajeest tâi tot puáhtá rievediđ luudij moonijd já uđâgáid piervâlijn. Uccâjomâtteijeeh, tegu säpligeh já muldesäpligeh já meiddei rááđuh kuleh neđe purrâmâšliiston. Keessiv neeti tuhhit meiddei muorjijd já tiivrijd. ¶ Säämi kulttuurkuávdáš Saijoos já Sämitige ávutuálui nube peeivi viettip koskoho 4. cuáŋuimáánu, kuás Sajosist uárnejuvvoo puohháid ávus aalmugjuhle. Juhlepeeivi ääigi láá uuvsah áávus tme 11–17 já táálust tábáhtuvá ubâ peeivi ääigi. Looveest láá ollâtásásiih muusikčájáttâsah, táálu tuáimei já táálu oovdânpyehtimeh sehe sierânâs ohjelm párnáid. Uápistum tálurieggeeh uárnejuvvojeh täsitiijmij kooskâ tme 12 rääjist. ¶ Uággum lii muásáidittee hommáástâlmuš ¶ Simo Veistola ¶ Tast suoi nágáttâlain, iännâm já tot virgealmai äigipuudâ. Virgealmai paldattâlâi eeni já eeđâi: ¶ Marttin ij lamaš avepeeivistkin uáinám taggaar kuhesčoorvâg huáđđoo. Toovâi mielâ toppiđ ¶ Uđđâ testament teevstâin, moh láá jurgâlum KR92 vuáđuld. Tutkâmuš ohtâvuođâst mun ¶   njuorâhpárnážin = vauvana 146 ¶ 2 kähvikoopâ fiijnâ~sukkâreh ¶ Ihe lâi 1968 já lijjim talle Ucjuv räjikocceemsajattuvâst räjialmajin. Kyprosist puáđidijn lijjim vistig uuccâm Tullilájádâsân paargon, mut luhhoost jiem lamaš peessâm toho, ko jiem máttâm ruotâkielâ. Luhhoost ton keežild, et jis liččim peessâm Tuulin, te lijjim karttâđ kuákkáđ mottoom tullikoopist aainâs tassaaš, ko liččim tiävdám 63 ihheed, já kielâpargo ličij pááccâm ollásávt meddâl. Ton sajan Räjikosáttuvâst peessim iäláttâhân jo 50-ihásâžžân ađai ive 1995, mii lâi masaba jo eenâb ko stuárráábuš-uv lottovuáittu. Ruotâkielâ táiđuttáá lijjim kuittâg mottoom muudon kielâttem, veikkâ mattim suomakielâ, anarâškielâ, orjâlâškielâ já ucánjáhháá ´čunoisekkâeŋgâlâskielâ´-uv “hiekkasäkkienglanti” , mon lijjim oppâm Kyprosist. Lâi kuittâg vala ohtâ kielâ, mon mun halijdim oppâđ já maid mun kuullim masa jyehi peeivi, veikkâ jiem addim tast maiden. ¶ 1. Clitopilus prinulus – Jauhosieni – Jávvukuobâr U ¶ Ä Craterellus – Torvisienet – Pocceekuobbâreh U ¶ Jis passâkontrol Jordania pelni lâš lamaš tärkki, veikkâ lâim-uv väldikoddeest vyelgeeh, te Israel rääjist tot eskân tärkki lâi-uv. Puoh laavhah lehâstuvvojii já jyehi parsel tutkui nuuvt tärkkilávt, ko vain ihenis puovtij. Enâmistvyelgim pápáreh tiävdojii majemuu ciäkká mield já nuuvt räjipuomih viijmâg lekkâsii mijjân. Ko sirdâšuim Israel tuulin, te munnuu Marttijn čolmijd čuoggâsii tállán muáddi mučis nieidâ, kiäh fakšuustâláin rääji rasta Jordaniabel, sehe tullisajattâhân, kost mij-uv lâim. Nieidah seevijn munnui já nuuvt tovváim muái-uv. Jis jo kontrol lâš lamaš tärkki Jordania tuulist, te tääbbin tot iäskân lâi. Jyehi áinoo piivtâs, päävir, skuáppu, nubenáál eeđân puoh tävireh kiäččojii tárkká. Must lâi patterijguin tuáimee smaavâ rahhimmaašin, te tom-uv tullialmaah lehâstii já keččii siisâ. Meiddei pusseer- já puksâlumoh-uv kuldâluvvojii, ovdil ko selvânáim viijmâg sárnumooláádmuudon toi nieidâiguin, kiäh láin munnui siävvâm já nuuvthân muoi Marttijn litodáim sunnuin, nubenáál eeđân tovváin “treefijd” nieidâiguin. Nieidah tieđijn muštâliđ, et alda kibbuc, mon noomâ jiem innig mušte, ličij tanssâsaje, kuus suái-uv liččijn ehidist monâmin. Toho áigoim muoi-uv Marttijn tuámittiđ. ¶ väniraavâdlâš kuorbâ jävri . Jävri, mon čääsist láá vääni šaddoraavâdamnâseh já ton keežild šadolâšvuotâ lii uccáá, távjá jäävrist lii meid šelis čääci. Vrd. valjaasraavâdlâš jävri. ¶ © 2006 Sámi musea Siida & Anarâškielâ servi ¶ Tanssâjuuhâ = Tanssijoki ¶ Kaivuonâ = Kaivuono (Tave-Taažâst) ¶ Kuobžâ kimeäigi álgá cuáŋuimáánu loopâbeln já pištá penttâ syeinimáánu pelimuudon. Kuobžâ lii čuávjist siämmáá kuhháá ko olmooš-uv ađai oovce mánuppaijeed já čiivgâid tot ráhtá táválávt kyehti teikkâ kulmâ já toh šaddeh jo-uv juovlâmáánu loopâst, uđđâivemáánust, teikkâ kuovâmáánuust. Čiivgah čuávuh eenis vala ive-uv puárisin já toh šaddeh suhâjuátkimahan suullân neelji ihásâžžân. Ive puáris čiivgâi ennis čuávvum lii máhulâš nuuvt, et niŋálâs kuobžâ ij räähti čiivgâid jyehi ive já nuuvtpa paijeel ihárásijn čiivgâin lii máhđulâšvuotâ čuávvuđ vala eenis nuuvt-uv puárisin, ko nuorâbehkin iä lah hettiimin. Kuobžâ kuárju tälvipiäjun jo-uv roovvâdmáánu loopâst, teikkâ skammâmáánu aalgâst. ¶ Must lâi pajalist OA suáldátpiivtâs já lijjim vaarâ mottoomsorttâsâš iimâš tallaa Ucjuuvâst ton suujâst, et iä lam ovdlist kiähhán vuálgám nievt tavveen OA-juávhoid. Toivo Paltto kale lâi Paje-Tiänust OA-juávhuin já sun sattui leđe joba siämmái aigij já siämmáá saajeest ko mun-uv, mut Kärigâsnjaargâ já Ucjuv koskâsâš maađij ij lamaš talle vala rahtum, te uáli harvii Paje-Tiänu ulmuuh jutâlii Ucjuvjäälmist. Vaarâ lijjim vuossâmuš OA-suáldát, kote kuássin lâš ubâ fárudâmgin Ucjuvnjäälmist, aainâs suáldátpihtâsijguin. Uážžu kale ettâđ, et lijjim siämmáálágán iimâš čuovjis teškâkaperijnân (baareet) masajo ubâ Tave-Suomâst, nuuvt härvilohosiih lijjii tallaa ääigist OA-suáldátteh uáinimist. Jyehi saajeest, kost mavâinân Eerk Issáák Reidaráin eelijm, te ulmuuh halijdii tiettiđ ráávhuturvimaašijn já ulmui taavijn, sehe tast, mon varâlâš tobbeen lii. Viggim čielgiđ tiäđuidân vuáđuld aašijd, čaittâlim čuovâkuuvijd, maid lijjim tađe várás väridâm fáárun, jiemge eissigin ucášâm jieččân uási ton pargoost. Taaiđij leđe masa jo nubij-uv pelij tot äšši. ¶ Ko kiemni tuáldá~tie 10 minuttâd, te räähti nisujávvusuvrâs 2 dl čäcimiärán. Tipte tuoldâđ suolgâi vala tie 30 miinut verd. Jis kiävtáh mielhi, te lasseet toos já~tipte tuoldiđ. Jis kiävtáh laavcâ, te uážuh vala lasettâđ~čääsi. Piejâ~majemustáá vuojâ já~smakkist säälti. ¶ Halijdâh-uv muássuđ luándust ruuskijn, kuullâm enâduvvâin já laarmâst peerusthánnáá? Halijdâh-uv, et puátteš suhâpuolvâin láá siämmáálágán máhđulâšvuođah vandârdiđ teikkâ virkosmuđ luándust ko tust? Tun puávtáh vaikuttiđ tavoinâd njuolgist toos, mon ennuv tâi uccáá tuu tääpi toimâđ sreevee já muttá pirrâduv. Meiddei tast lii merhâšume, magarijd tävirijd tun skappuuh. ¶ fiindâr ¶ Kutlov-lovvoost ko pottii moottorkiälháh, te Heikkâ-čeeci oostij meiddei kiälhá. Jiem mušte innig tärhis ive, mutâ tiegu 1966–68 suulâin tot ušom lâi. Ij sun kiergânâm toin kuhháá vyeijiđ ko poođij tiätu, et sun kalga vyelgiđ Muurola parantolan kepistaavdâ keežild. Talle sun rahttâđâi vyelgiđ tohon ovdláá juovlâi já sun noobdij et tot lii suu majemuš reisu. Piejâi kámpá já puoh omâduv ton mieldi et sun ij maacâ innig Ijjáávrán. Puovtij vala čovduu mijjân já arvâlij et ij tobbeen kale ennust mihheen lah, mutâ toinhân tij rijdâlvetteđ ko suu uáivi láppoo. Monâdijn vuobdij vala tom aaibâs uđđâ moottorkiälhá-uv Huuto-Uulán. ¶ ohtim.....16, 96, 101, 104, 129 ¶ Tälviv tääbbin puolâšpiegah, ¶ kyeleh ¶ 4. Lihâdem ¶  leeibi 2. Jurgâlus. Taan veerstâst láá kyehti jurgâlus anarâškiellân, moh spiekâsteh nubijnis ¶ Suomâ maaijuvšlaajah láá euroopmaaijuv já ¶ – Njadda muorrân, eeđâi nubbe, kote tom váhá smakkiistij. ¶ Säämi ollâškoovlâ sämikielâ professor Ánte Aikio seelvât luvâlduvâstis koččâmuš ´Mii lii vaigâd sämikielâ oppâmist?´Siämmáá fáádást sárnu meid Berit-Ellen Juuso, kii pargâ Iänuduvâst sämikielâ lehtorin. Sämikielâ válduaamnâsuáppee Magreta Sara pelestis maainâst oppâčáituspargos vuáđuld sämipárnái vanhemij tavesämikielâ kielâtiileest Iänuduvâst já Anarist. ¶ Lâiba motomin kandâ, kiän nommâ lâi Jussi. Sust lijjii päänih njäälmist, siämmáá náálá ko iärrâsijn-uv. Mut oovtâ päänist lâi räigi já tobbeen assáin kyehti uccâ láigulii, kiäi noomah lijjii Möö já Pöö. Suámáliih noomah, saatáh jurdâččiđ, mut suámálâš lâi tot hiärásviehâ-uv. Toh láin pänistááluh, nuuvt uceh, et taid ij puáhtâm ubâ uáiniđgin mudoi, ko čuuvtij styeredeijee laasâ čoođâ. ¶ 20. maarun ¶ b. Raijii káártán Koskâ-Euroop. ¶ Åland ¶ c. Mon noomáin kočodeh čuoškâ hämimolsom? ¶ Juuvah láá teháliih jotolâhväävlih ¶ Johannesân, maid kulâvetteđ já uáinivetteđ: ¶  luándu Te kolgolâš huámmáš riddoostčuážžoo já álgá kieđáin ráivuđ já paimâđ: ¶ Cuobbuuh peehih táálván jäävri, láádu tâi juuvâ poonán. Ko toh láá oijâgâsâst, te toh iä puurâ maiden, pic piergiitteleh keesi ääigi čoggâšum pyeidi vievâst. Haapi toh uážžuh njuolgist čääsist liške čoođâ. Iänááš kyeleh puáidudeh jieijâs keesi ääigi. Toh lihâdeh uccáá já poreh vääniht. Sevŋâdâsâst toh sundedeh sijđosärgisááicus vievâst (43A). Kuolij raavvâd kulâttem lii-uv tuše lovádâs keesi kuulâtmist. Täälvi hiđes šoddâm uáinoo meiddei kuolij čuomâi šoddâmrieggein (s. 44). Njäähi kuittâg ¶ Kielâ oppâamnâsin nuorttâsämikielâ máttááttuvvoo kuittâg ovdebái iivij náálá. Suáđigil Vuáčust ¶ Siämmáá peeivi máttááttâspárnááh čokkájii oovtâst já sarnuu tast mii lâi tábáhtum. Motomeh sist já motomeh nisoneh muštâlii jieijâs kuáhtám Jeesus. Máttááttâspárnááh lijjii lukkâdâm viste uuvsâ, tastko sij pollii. ¶ raavâdamnâsijd kiävttusis. ¶ kiuru = leivosâš ¶ ko toh jurdii et lâi ijjâ. ¶ kođäigi = kutuaika ¶ – Kuldâliđ! Olgon kulloo miinii mašinijd huuráámin! Šlubbopelji kuldâlškuođij. ¶ Paa 1, 2, 5, 8, 9, 11, 13, 14, 17, 18, 22-24, 27-29, 31, 32, 36, 41, 42 ¶ Andârâs-nommâsâš kissá lâi lekkâm partur- já čohhoomfinnoduv päikkikiällársis Roggekuja pellâst. ¶ olgospyehtim sitä aikaa ei lyhennettäisi lii jurgâlum tot äigi ij uániduuččij ¶  genetiiv Unna Junná video ¶ Anarâškielân jurgâlâm já luuhâm Iisak Mattus ¶ – Iä vildâpiäđuh oro lemin meendugin vildááh, Muumienni arvâlij. Mii luhhoid liijká! ¶ Stipendeh mieđettuvvojii čuávuváid uáppeid: Elli-Marja Hetta (Vuáčču/ Oulu ollâopâttâh), Riitta Lehtola (Aanaar/ Oulu ollâopâttâh), Arla Magga (Aanaar/ Oulu ollâopâttâh), Solja Magga(Aanaar/ Oulu ollâopâttâh), Risten Mustonen (Suáđigil/ Oulu ollâopâttâh), Outi Paadar (Aanaar/ Oulu ollâopâttâh), Magreta Sara (Aanaar/ Oulu ollâopâttâh). Stipendijn meridij sämitige škovlim- já oppâmateriaallävdikodde čuákkimistis 21.11.2014. Lävdikodde pahudij iloin, ete stiipeenducâmušah pottii ennuv, sierâ kuávluin já maaŋgâin škovlimsuorgijn. ¶ - Naa, taan eennâm nommâ lii Ednes čohčâeennâm. Taat lii mučis eennâm já šiev aassâmpäikki. Eennâm lii šiev piäldueennâm. ¶ Kevtteeh ¶ – Jáá, nissoon smietâi já ruohâi uáivis. ¶ Mättee morettij já njuolgist suorgânij kuumpi olvomân, mii lâi ravkkâm suu. Sun njuškij pajas, tomâlij savehijdis oolâ já čuoigâlij ergij luus nuuvt huápust ko lâš vaijaam. Mađe aldeláá ergij sun aldanij, tađe eenâb polâškuođij vuájánijdis peeleest, ijge tuuššijd poollâmgin. Ko sun poođij tohon, sun ooinij tuše kiškodum roppâpasâttâsâid já ennuu kumpij luodâid. Suu rähis vuájánist Muzigáást ij lamaš pááccâm muidego kiškodum uáivi. Tast lijjii stuorrâ čuárvih vala sajestis já kuumpih iä lamaš tom vissâ finniittâm fárusis. Vâi lâi-uv tot miinii meerhâid? Tot eštus sátáččij leđe merkkâ alnestis Äijihist já ráŋgáštussân sun lâi uápistâm kuumpijd ergij luusâ. Mättee iberdij tääl, et Äijih lâi adelâm sunjin ráŋgáštâs tast, ko lâi moonnâm lovettuššâđ väldimáin kastuu vuástá. Sun idâpiälástij vala äigipuudâ kiškodum roppâpasâttâsâi paaldâst já čuoigâlij uáhulij kuuloold tullâsajan. Tobbeen sun račoi rievâ kuárusin, keesij tom labžijgijn peciuáksân muádi meetter alodâhân, čuopâi mottoom piässáá já tuuvdij toigijn rievâ nuuvt, et tast šoodâi tegu jävillyevi. Tohon sun čummiittij täävvirpittáid moh lijjii lamaš rievâst, sehe kerrisist já meiddei tom ravžâroopâ-uv, amas riämnjáh puurrâđ. Sun loovdij taid vala tuoljijgijn, kaarâi nanosávt labžijn kiddâ, čuuvâi suáhioovsijn pastelis muorâsaagijd já stellij taid togo pehti, kogo lâi tot ravžâroppâ, amas karanâsah tuostâččii aldaniđ čuágguđ já pillediđ tom. Kerris sun komettistij pecimaddui já leggistij pelduvváid kuárus laavhâ siälgán. Tobbeen lijjii tuše evvispitáh, moh lijjii vala pááccâm já tinnokeđgiseehâš, mast sun ij kuássin luoppâm. Ko sun čuoigâlij, te aalgij kuuloold muotâččiđ. ¶ 5. Mii lii viestârmus Euroop väldikodde? ¶ Sajos, 99870 Inari ¶ Arve lâi jo nuuhâm sunnuu olgos puáđidijn já piäiváš kuovlâlij poolvâ tyehin. ¶ 1. Purrâmâš smavvim álgá njäälmist . Ovdâpäänih láá luohčâmlágáneh, et toiguin lii pyeri käskistiđ pittáid purrâmâšâst. Purrâmâšpitáh tastoo muttâneh maadâpaanij kooskâst. Njäälmist purrâmâšân siähán čulgâ. Návt raavâd muttoo njapelâžžân njielâstiđ. ¶ Sämitiggeest lijjii ohtsis 83 ovdâsteijed sierâ pargojuávhust. Sämitigge ráđádâlâi muštâlusive sämitiggelaavâ § 9 miäldásijd ráđádâlmijd ministeriöiguin kulmii já eres virgeomâháiguin neljii. Lasseen sämitiggeest lijjii kerdiluándusiih čanosjuávkku- já ovdâstemteivâdmeh 65 keerdi. ¶ Ko sirdâšuvá Sahara äävist máádás, te arvemeeri lassaan já šadolâšvuotâ muttoo savannin. Savannist šaddeh syeinih já häärvihtsiähá muorah. Saavaan tijpâlâš muorah láá akaasiah, apinaleibimuorah já märfimuorah. Savannist lii koškepaje já arvepaje . Arvepaje ääigi syeinih já sino ruánnájeh muččâdávt. Ko koškepaje álgá, te piäiváš kuárdiškuát uáli korrâsávt. Syeinih kolneh kuuloold fiskâdin já muorah já miestuuh kočâtteh uási lostâidis. ¶ cummáin–uv tun kävildah Ulmuu Alge? ¶ 18. kirahvi ¶ – Joo, mun eeđâm. ¶ Jookeerpargopittá ¶ MAID TOT MEERHŠ? VÁSTÁDÂS: ¶ * Av-teknikkár Joonas Saari ¶ Já nuuvt rivgoo čäliškuođij mottoom páppár, mon sun vijmâloopâst keigij mijjân. ¶ tipšopárnáá ahe já ovdánem ¶ Kuuđhânjargâ ~ Kutkânjargâ = Muurahaisniemi ¶ Nuuvt eštus keevâi, veikkâ sun viigâi kirdeliđ patârâsân maka kihtâlmáin, et olmoošpiäđuh vuálgáččáin suu maŋŋaal, mutâ maid tuušijd. Suái kavnáin-uv Ristin piervâl já suái passijn ton luusâ, vaarâ moonijd puurrâđ. Ristin ij lam vises, maht toid lâi keevvâm, mut maid sun lâi česijnis já ennuinis kuullâm, te kale piäđuh tuššâdiččii piervâlijd já purâččii moonijd. Sun juo kiergânij älgiđ murâštiđ monijdis peerâluhhoos peeleest, mut te olmoošpiäđuh vuolgijn jeggiriddoost meddâl já moonáin láávun. Talle sun kaačâi syele piervâlis luusâ já iimâš lâi tábáhtum!!! Maneh lijjii ko lijjii-uv piervâlist já aaibâs čavosin. Olmoošpiäđuh iävá lamaš ubâ kuoskâmgin toid. Ton rääjist sun ij innig poollâm nuuvt hirmâd čuuvtij piäđukuáhtást, veikkâ toh maŋgii moonáin-uv suu lappâd aaibâs meetter keejist. Sunjin já ulmuukuáhtás poođij mottoomlágán koskâvuotâ já Ristin aalgij iäruttiđ sunnuu jienâid-uv. Ko sun luđgái piervâlist, te ulmuuh lappâd monâdijn ain orostáin já kuovlâláin suu. Tot lâi tiäđust-uv taggaar tuoivâjuurdâ, mut motomin suu mielâst oroi, et ulmuuh tegu liččii tiervâttâm suu lappâdmonâdijn. ¶  luándu Toimâsaje lii sämitiggeest Sajosist. ¶ gâdvuođâin palvâlussáid, tâi talle ovdediđ sämikielâ kevttim säämi kielâlaavâ vaattâm vuov ¶ Muoi keijáim jávuttáá, ¶ Tutkâmuš ¶ 33. ¶ Kirjeh servikuddijd ¶ Iänááš pargopittáid kávnojeh vástádâsah meid oppâkirje teevstâ já kuuvij vievâst. ¶ uáiniđ ulmui vuáttámušâi, uáinui, uáivilij já jurdâččemvuovij čäittimin pargosiärvus västideijeid. ¶ Suomâst lii koskâšoŋŋâdâh ¶  mutteđ Gyllenberg (1994) sänikirjeest juávkku nr 1. ¶ faskottâs = raaste 39 ¶ Seervi tilij ruttâkevttimvuoigâdvuotâ Ritva Kangasniemi lasseen: Ruttâtuállee Mari-Anne Kenttämaa já Anarâš-loostâ máávsuin Ilmari Mattus. Ilmari Mattus tipšo seervi máksujotoluv ton räi ko ruttâtuállee Mari-Anne Kenttämaa finnee tilijkevttimvuoigâdvuođâ já persovnlijd paŋkkitubdâlduvâid. ¶ Jiem  addii  tom.  /  Mun  tiäđám  tom.  /  Sun  ooinij  tom.  /  Mun  lam   kuullâm  tom. ¶ D Lyophyllum – Kynsikkäät – Kozzâheh U ¶ Kielâšaavân njuškejeijeeh ¶ Tiina Aikio-Sanila já Merja Fofonoff, nuorttâlâškielâ ¶  et Tave-eennâmlâš sämisopâmuš uáivilin lii el. toohâđ ohtâlâžžân sämmilij vuoigâdvuođâsajattuv päikkiriijkâinis já nanodiđ sämmilij máhđulâšvuođâid toimâđ riijkâ raajij paijeel já siäiluđ ohtân aalmugin. ¶  láá   Stivrâ čokkân čuávuváá keerdi 22.4.2014 Anarist. ¶ Vissásumos kirjálâš käldee, ko lii saahâ markkânij toollâmsaajeest, lii mielâstâm maajuur Peter Schnitler räjikoijâdâllâmpevdikirje. Ko Schnitler mađhâšij kuávlust já koijâdâlâi ulmuin räjirastalditmijn 1744 – 45, lijjii sust kyehti čuákkim tobbeen. Vuossâmuš čuákkim tollui Veinesbotnist. Schnitler ij lamaš kuittâg tuđâvâš puátusân já kuovâmáánu 12. peeivi 1745 sun toolâi uđđâ čuákkim ”Varanger Österbottenist Varjâvuonâ Markkânsaje aldasijn taažâ sämmilii Peter Larsen Tälviaassâmviäsust, ađai Tälvikuádist...”. Taat lii noonâ tuođâštus markkânsaje sajaduvâst. Mij tiettip, et ”Österbotn” ässeeh lijjii varrim taan kuávlun tälviv. ¶ Puškolodde puuljârd kirdeddijn ¶ – 3 dl pime ¶ © 2006 Sámi musea Siida & Anarâškielâ servi ¶ Ucjuv kieldâ (tavesämikielân) ¶ Kuriileh Q3 ¶ 6. Sämitiigijn lii kenigâsvuotâ toimâđ nuuvt, et kihheen ij olgoštuu suhâpele, seksuaallâš sundášume tâi etnisâšvuođâ keežild. Säämi nisonijn já -almain kalgeh leđe siämmáálágáneh máhđulâšvuođah, vuoigâdvuođah já kenigâsvuođah puohâin ohtsâškoddesuorgijn. Nisonijn já almain kalgeh leđe siämmáálágáneh máhđulâšvuođah uásálisteđ miärádâstoohâmorgaanâi tooimân já sij kalgeh leđe mieldi vaikutmin vijđáht ohtsâšpaargon ohtsâškode puoh suorgijn. ¶ Piättâr jorgettij seelgij nieidân já moonâi poortâ sevŋâdâsân toin tuoivuin, et kihheen ij huámášiččii suu tobbeen. ¶ Anttii Riijtá (Briita Morottaja) pasa leeibi, tyehin čokkáá suu käällis Iisakki Morottaja. Samuli Paulaharju, 1914. ¶ – Kalle ij lamaškin kuáskim, palijdij Matjâs jiečânis. ¶ 87. Sierânâsraportistee avžuut, ete Tave-enâmeh já sämitigeh pehtiliteh ohtsâš viggâmušâidis sämikielâi iäláskitmân já nanodeh sämikielâi- já kulttuur škovlimohjelmijd. Staatah kalgeh tállân orniđ sämitiggijd kelijdeijee ruttâdem, mon vievâst tai uulmij juksâmân pyehtih olášuttiđ oovtâst sooppum tooimâid. Staatah kalgeh meid lasettiđ sämitáiđusij máttáátteijei finnimvuođâ já lohomere. Lasseen staatah kolgâččii viggâđ nanodiđ sämikielâi kevttim tuámuštoovlist já eres virgeomâhijguin ášástâldijn já ain pyerediđ almos palvâlusâi finnimvuođâ sämikielâiguin. ¶ Ko Matjâs luptij kuálmád keeđgi čiävvás oolâ, te sun kuulâi jienâ jieijâs tyehin: ¶   – Jiem haalijd vääldi tävirijd, ¶ Muu puotâ nubebeln peevdi čokkái mottoom pajeluoka stuorrâ nieidâ, kote lâi ovdláhháá aluspivtâspajalist juurrâm piirist já lávlum tom “leijailkaa” lavluu já tiettim vala suu noomâ-uv. Sun lâi Anneli Portti, Alarik Poorti nieidâ. Sust lâi pastem kieđâst, moin sun huškoi taahti já láávlui hirmâdávt: ¶ Vijmâg sij puátih Čuovjisjäävri ridon. Koddesäpligeh oceh jieijâs päikkivuáguid já asâttâtteh oppeet tuoddârân. Mutâ Hire, Väri já Vildáá kal áiguh pääcciđ Puupâ kuátán. Toh celkkih tiervuodâiđ Lukkuužân kote máccá oppeet iälu kuul. Vuoi mon pyeri já hitruu leđe oppeet tääbbin! ¶ Riävská pivdemvyevih láá lamaš jo tovláá rääjist já láá ain-uv kárdum já meiddei pääččim, nuuvt havlâpissoin, ko saloŋgáin-uv, mutâ häärvib keerdi eres pisoigijn. Saloŋgáin uážžu riävská pavkkâliđ tuše kuulmâ tavemuš kieldâst, Ucjuuvâst, Anarist já Iänuduvâst. Čohčâpääččim puáhtá algâttiđ jo roovvâdmáánu pelimuddoin, ađai tállán ko riävská álgá viälgudiđ já motomij čoovčâi pääččimpivdo sáttá jotkâšuđ skammâmáánu pel, jis lii kuhes čohčâ. Ko muotâ puátá enâmân, te talle pivdo päčimáin ij innig luhostuu. ¶ punikkivahakas ¶ murâniđ, murânâm, muurrân = mureta ¶ b. Luvâttâl jieškote-uv organiismâst 3-4 uási. ¶  uccáá. - Adde munjin kyehti kyympi! ¶ O Ruhâdâllup. ¶ Aamen. ¶ Mutâ Kaalâst lii lukko. Uáksi riävdá páárui mield suollui. Vuoi mon suotâs lii tubdâđ noonâ eennâm juolgij vyelni! illood Kaalâ. Sun tuđhâškuát suolluu. Taat lii tuođâi-uv mučis suálui. Já nuuvt valjeest purrâmuš. Miestuuh, siähtáleh, syeinih... já eennâm-uv lii älkkee kuáivuđ. Já nuuvt rávhálâš já rijjâ. ¶   Kooveest Suomâ sämitige värisaavâjođetteijee Heikki Paltto, hahâjođetteijee Anne-Maria Magga já Taažâ sämitige já SPR saavâjođetteijee Egil Olli. ¶ 7. Čiehčâ – Sääksi eli kalasääski ( Pandion haliaetus ) Syeinimáánu ¶ Talle 2. a. Pirâstit Mumbai šoŋŋâdâhdiagraamâst kesimonsuunmánuppojij algâpuustav čuojâdáin já tälvimonsuunmánuppojij algâpuustav ruopsâdáin. ¶ Säämi liipu vuoiŋâ adeleijee Anders Fjellner tihtâ Piäiváá pärni lii myyttisâš sángártivtâstâh. Tast piäiváá pärni maađhâš jietânâsâi enâmân, ráhistuvá tobbeen jietânâs nieidân já loopâst náájá suin. Littoost čaddeh Piäiváá kaandah (Kállákaandah/ Gaalla-baernie), main sämmiliih láá vuálguliih. ¶ Já rovvásis addel oordelijd, ete: ¶ c. Lävdikodde puáhtá valjiđ koskâvuođâstis pargováljukode. Lävdikodde já ton máhđulâš pargováljukodde pyehtiv táárbu mield kevttiđ pargostis äššitobdeid. ¶ Jovnâhân vuolgij uáŋildiđ taid, jos te vala juvsâččij taid. Peccikko tuoddâr alne uáiná, ete Mierâšjäävri vuást láá jotemin. Jovnâ arvâl: ¶ - Kale mun oostâm. Lii vissâ pyereeb nuuvt. ¶ Purdo taan ilopiäiván lii lamaš kuittâg kukke, kooskâi vaibâdeijee-uv, mut liijká movtijdittee já positiivlâš vuáttámuš. Oleskove finniimân ááigán kalga maccâđ ihán 1994, kuás ¶ vuáđustâs = perusta 105 ¶ Ááhu listoost luuvâi, et suu kolgii keččâđ piärán eehidleeibi purâmist. Sun makaš puurâi hyeneeht. ¶ Ko lah kenski lávlum vala saalmâ rukosân, ovdâmerkkân lovváád pákkumist, te moonâ ilolâš mieláin paargon. ¶ Eeči mii -rukosist tubdâstep, et jieččân vuovnâlâšvuotâ vyejeet mii Imelist já aldemuust iärun. Lep ollásávt kieđâkeččeeh Immeel áármust já addâgâsaddelmist. Mij ep pyevti keessiđ jieččân eromâšvuotân tâi ánsoid. Mij karttâp jyehi peeivi táttuđ: Hiärrá, äärmit mii. ¶   mihheen puurrâmnáál? ¶ Näävt tábáhtui, et olášuuččij profeet Jesaja sääni: (EM95) ¶ Iä uđđâ já noonâ päädih laavii potkâniđ, ákku muulijd jiečânis, norá riisijd käŋŋirân já vuálgá siisâ. ¶ Kirkko lii lavváin rávhuiduttum toovlášpasâttâs. 30 - 40 kirkkotupeed já pappâl, moh láá lamaš kirkkokiedist láá lappum masa ollásávt. Museovirgádâh tivodij kirho ärbivuáválâš pargovuovijguin 1975 - 1976. Tast maŋa kirkko lii tivodum já pyeredum merikooskâi. ¶ main Snuđenjune puávtáččij tom tubdâđ. ¶ Ortodoksâlâš kirkko ¶ Lyeme lii tuođâi-uv tavejeegij myerji, já jyehi sämmilâš tobdá ton loostâ, kuká já myerji ađai laaddâh. Luámmân ruottâseh láá maaŋgâihásiih já uđđâ vesah pajaneh ain täälvi maŋa, moid lekkâseh vielgis lieđeh ađai kukáh. Lyeme lii kyevtkuáđáág: niŋálâs šaddoost lii tuše eemi já orásist šovos. Miäđušijneh láá liäđuskoovjâ pyeremusah fievrideijeeh, mut lyemejeegist taam pargo pargeh ucebeh tiivreh, ko miäđušijneh kirdâččeh jeegijn uccáá. Maŋgii huámmâš jiägân puáđidijn, et iänááš luámánijn láá tuše muáddi čalme. Toh iä lah tievâslâš šaddoost. Talle uážžu ervidiđ, et tiivreh iä lah fievridâm liäđuskoovjâ tuárvi šovosliäđusijn eemijd. Pargo lii toohum hyeneeht já kovjim ij lah luhostum. Skierâsijn láá-uv távjá stuárráábeh luámáneh ko jolgâ jeegijn. Kolmâ šooŋah já piegah iä ettii tobbeen tivrij pargo. Jieš likkuum luommiđ rođoi skierâsijn. Lyemelitte kale ij tievâ nuuvt jotelávt ko tain, kiäh čuággih jolgâ jeegij poolsâin. Lyemeäigi lii toimâlâš äigi Säämist já tot vaaikut masa puoh eres toimáid ulmuu elimist. ¶ Sämikulttuurkuávdáš ¶ Luosâ ađai merâluosâ lii vajâldeijeekyeli, mii ¶ vuoptâsuonah ¶ Puásuituálu, eromâšávt tavesämikuávluin ovdánâm tuodârpuásuituálu, meiddei stuorrâpuásuituálun nomâttum eellimhäämi, lii toollum eksootlâš já eres aalmugij iäláttâsâin čielgâsumosávt spiekâsteijee säämi iäláttâssân. Ton keežild tot lii nabdeškuottum almolávt sämmilâšvuođâ tobdomerkkân. Taggaar tot kuittâg ij lah. Puásuisämmiliih iä lah lamaš kuássin eenâblohhoon sämiaalmugist. Taažâst stuárráámus sämmilâšjuávkku lii lamaš merâpiivdost já ucessiähá eennâmtuálust iäláttâsâs finnim merâsämmiliih. Suomâst sämmilij ärbivuáválâš áigápuátuhäämi lii kovvejum maaŋgâekonomian, mast áigápuátu finnejuvvoo maaŋgâin jieškote-uv käldein. Ärbivuáváliih iäláttâsah láá meiddei meccipivdo, kyelipivdo já luándupyevtittâsâi nuurrâm. ¶ Nubeh meridii vyelgiđ suu mieldi. ¶ Tuáijim: Elina Heiskanen ¶ Ko te taalvâi já pottii puolâšeh, te ferttejim orostâlškyettiđ asuntolast joba ohhoid. Jis lâi pivvâlis šoŋŋâ, te talle vyejestim Čovčjáávrán, já oholoopân aainâs moonnim pááikán lâi šoŋŋâ maggaar peri. Ucjuv maađij aalgij leđe jo ton muddoost, et postauto še vyeješkuođij toho iiđeed-eehid. Ušom iiđeedpeeivi ohtâ vuáru vuojij tavas já maacâi ehidist já nubbe vuárugis vuojij ehidist tavas jeđe maacâi iđedist. Jiem mušte tärkkilávt, et liččii-uv toh heivim äigitaavlus tááhust mijjân, ko harvii tom aainâs jieš šoddim kevttiđ. Lâi vissâ nuuvt, et eehidautost ličij peessâm Čovčjáávrán, mut iiđeedauto tavveengis poođij nuuvt maŋŋeed, et toin ij liččii kiergânâm oovce ááigán Kaamâsân, kuás škovlâ ain aalgij. Ohtâ ohopeivi kuittâg lâi taggaar, kuás Čovčjäävri škovlâliih-uv puohtii ávhástâllâđ toin já tot lâi pasepeivieehid. Talle-uv tuše Kaamâs kulij. Postauto fáárun puovtij še väldiđ polgupyerá, ko auto moojiikeččin lâi steellig tađe várás. Veikkâ tiet sáttumáhđulâšvuotâ lâi lemin, te áinoo vises sáttu lâi kuittâg polgupyerá, mon puolâšin lâi kale viehâ kaggâd tuolmâđ. Jis ij vaijaam tuolmâđ, te talle ferttij laiđiđ, mut miätáluvâid kuittâg puovtij hurgottiđ. ¶ – Lamek . Párnáikirje. Inger Haldis Halvari . Orjâlâškielâst anarâškielân jurgâlâm Iisak Mattus . Almostui 1994. ¶ C. Kobđoolostâšadoh ¶ Ive 2009 válduteeman on teatter, já sämmilâš šlááijân šadda talle leđe elleekove. Elleekove rähtimân tárbulâš škovliittâs fáálá Sämipárnái mediareeivah maailm párnáid –proojeekt, mii uárnee sämikuávlu párnáid já nuoráid ucemustáá 6 škovlimtilálâšvuođâ iivijn 2008-2009. Lasetiäđuh ääšist puátih škovláid maŋeláá. ¶ Seeilâfuodâr lii vorâs syeini, moos lii lasettum suvrâ siäilum pyereedmân. ¶ Tohálâšvuođâvátámâššân lii pargo vaattâm škovlim já lasseen váttoo sämikielâ táiđu. Pargo miänástuvvee tipšom išedeh šiev sämikielâ njálmálâš já kirjálâš táiđu sehe kelijdeijee hárjánem toimâttâh- já ruttâtuálupargoin. ¶ - Tun poottih jo, Haŋgal eeđâi kyevti meetter keččin sust. Jovnâ pallai. Sun ij kuássin lamaš vaalmâs Haŋgalân. ¶ Tiäđustkin Kasper ij puárásijviäsust aassâm. Tot lâi sii ránnjá, já hävdieennâm lâi nubbe. Kasperist ij lamaš valjimvääri. Sun korŋij käävpi auton já vuordij, et tot Veijo vuálgáččij suu tuálvuđ. ¶ Julgáštuš tehálumoseh artiklah kyeskih algâaalmugij jiešmeridemvuoigâdvuotân, vuoigâdvuotân jieijâs kielân já kulttuurân, staatâi ovdâsvástádâsân algâaalmugkulttuurij turviimist, algâaalmugij vuoigâdvuotân luánduvaarijn sehe julgáštuš kiäldá jyehilágán viggâmušâid suddâluttiđ algâaalmugijd. ¶ Erkki keejâi, maht helikopter váháš áigáá keččin luptânij ááimun já kirdelij tavaskulij, kost pyecceiviäsu lâi. ¶ Já Jeesus koijâdij kuálmád keerdi: ”Piättâr, rähistâh-uv muu?” ¶ Säämi parlameentah já sämiseervih, sämikielâlâš kirjálâšvuotâ, muusik, teatter, elleekove já maaŋgah eres syergih hämmejeh uđđâ sämivuođâ já kieđâvušeh jieskii-uv jieijâs vuov-vijn nubástus rašes aašijd: kielâ uhkevuálásâšvuođâ já kielâ nubástume, aalmug meddâlvarrim ärbivuáválâš kuávluin, ärbivuáválâš iäláttâsâi vädis tile, vááijuvvuođâ sämikieltáiđusâš áámmátulmuin jna. Säämi media kieđâvuš jieijâs siärváduv tábáhtusâid já nubástusâid piäiválávt – huksiimáin siämmást ohtsii argâpeeivi väldikudij raajij paijeel. Sämmiliih tuáimih aktiivlávt väldikudij raajij paijeel já uásálisteh aalmugijkoskâsâš ohtsâšpaargon maailm eres algâaalmugijguin. Säämi parlameentah já parlamentaarlâš ohtsâšpargo hämmejeh uđđâ ääigi sämipolitiik, ráđádâlmáin aktiivlávt staatâi haldâttâsâiguin já virgeomâhijguin. Sämikielâ lii škoovlâ kielâ siämmást ko tast huksejuvvoo meiddei tiettuu, almos palvâlusâi, haldâšem já lahâasâttâs kielâ. ¶ Taan muddoost lâi äigi keččâđ, et mon ennuv ruttâ lii fáárust, ko ličij ullosukkáhuikkemkäävpi äigi. Ullosuháh lijjii tääl-uv muččâdeh já veikkâ mon stuárusiih. Puoh ruuđah, moh huikkemkavp pijn-uv pottii, maneh še mii leirâškoovlâ pyerrin. ¶ kuvvim: Sylvi Rasmus ¶ Stuorrâviettuu ( Aythya marila ) ¶ 1. Mast iäruttâh kääni já kääniorráás? ¶ – Vyelgeen-uv muoi talle elâččiđ vala tobbeen riddoost já keččâleen tastmaŋa vala väldiđ ohtâvuođâ tohon miäcástemsiärván? Poolishovdâ iävtuttij Išepoolisân. ¶ 2. Staatah olášuteh pehtilis tooimâid ton visásmitmân, et taat vuoigâdvuotâ suojâluvvoo já et algâaalmugeh pyehtih iberdiđ poolitlijd, vuogâdvuođâlijd já haaldâtlijd lattiimijd sehe šoddâđ jiejah iberduđ tain, táárbumield tulkkum vievâst tâi eres ääšimiäldásij vuovijguin. ¶ Kielârääđist lii tehálâš poolitlâš rooli sämikielâlâš vuoigâdvuođâi koccen já sämikielâi ovdedeijen oovtâst sämitige čäällimkoddeest tuáimee sämikielâ toimâttuvváin. ¶ “Mii tábáhtui?” ¶ njajâdâh 69 ¶ Váábu Matti (Matti Musta) kálguinis pääihist Rivdulist. A.O. Väisänen 1930-loho. ¶ » Ele poolâ, Máárjá, Immeel lii suovvâm tunjin áármus. ¶ ijjâ luávdá peeivi čuovâ”, ¶ 13. Cortinarius laniger – Valkovillaseitikki – Vielgisulloseitik U ¶ Sämitigge tuáivut puohháid Puorijd Juovlâid! ¶ Timon vilpoi kulmijdis vyele ¶ Máátkán šadda kukkodâh suullân kuttâ kilomeetter miälumáin mietipieggâuási njuolgist já vyestipieggâuási rido kuorâmáin. Kiäinu lii viehâ pieggâväldee. ¶ Junámätki Maadâ-Raanskan (2005) tuotâtuávâš ¶ KR92 olgospyehtim niin kuin lii jurgâlum nuuvtko (spiekâstemjuávkku nr 1), tastko ¶ Sämitigge tuáivut uáppeid já máttáátteijeid pyeri keesi! ¶ Ánná vuolgij vástuppeiviiđeed já ááigui puáttiđ maassâd esken majebaargâ. ¶ - tiervâpuáttim Sajosân, čuákkim álgá ¶ Säämi luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválâš tiätu tiättoo säämi luándukevttimist já ärbivuáválij sämi-iäláttâsâi porgâmist ađai puásuituálust, kyelipiivdost, meccipiivdost, nuurâdmist já tyejeest sehe luándukoskâvuođâst. Tiätu sirdâšuvá sämikielâ luándun, miäcán, šooŋân, puásuituálun, tuojijd, piivdon já kyelipiivdon lohtâseijee terminologiast sehe sämikielâlijn päikkinoomâin. Ärbivuáválâš tiätu sirdâšuvá tiäđulâš máttááttem, puárásub suhâpuolvâin ožžum maali, juáigusij já njálmálâš muštâlemärbivyevi pehti sehe puásuituálu-, kyelipivdo-, nurâdem, tyeji- já meccipivdovuovijn. ¶ – Mun liijká juuvâm polo tievâ sääpi, enni iätá já liäšku áákun já olssis juŋŋâsääpi. ¶ - Häldeeh uá đđ ih ucceeb iijâst ko ulmuuh. ¶ 38 Sämitigge kalga haahâđ pisovâš ruttâdem sämmilâš rävisulmuid sämikielâ luuhâm- já čääl ¶ Jeesusist Immeel rähisvuotâ poođij uáinusân taan maailmist. Immeel asâttui ulmuu uásán vuolgâtmáin áinoo Algees mii luusâ. ¶ saavaan ¶ 58–67 cm ¶ 2. Piäivááloddááh mákkojeh niijtost ¶ IJTTOSRUKKOOS ¶ Sämitigge almoot uuccâmnáál kulttuurčällee virgesajasâšvuođâ ¶ ~~~~ Johanna perrust láá še poccuuh já kyehti pennuu. Ohtâ suu mielâpuđâldâs tälviv já kiđđuv lii čuoigâm pennuin – mihheen ij lah pyereeb ko kiđđâpiäiváš já korrâ liähtu! ¶ áimuluámi.....17, 97 ¶ Säminuorâi raajijd rastaldittee oovtâstpargo uáivilin lii lasettiđ já nanodiđ oohtânkulluuvâšvuođâ tobdo puohâi sämmilij kooskâ já tađe mield leđe mieldi lääjidmin maaŋgâ náálá noonâ aalmug. Sämmilij ovtâstittem vuálgá joton jo nuorâin. Suomâ sämitige nuorâirääđi saavâjođetteijee Laura-Maija Niittyvuopio kommentist raajij paijeel mannee oovtâstpargo já maainâš, et ij kolgâččij ovttuu sárnuđ Suomâ, Taažâ, Ruotâ já Ruošâ sämmilijn, pic sämmilijn ohtân siämmáá aalmugin. Jis oppeet kalga iäruttiđ jieškote-uv sämmilijd, te tom kalga porgâđ luándulubbooht sämmilij jieijâs nomâttâsâi mield ovdâmerkkân jieškote-uv sämikielâi sárnoi, tâi jieškote-uv iäláttâsâi hárjutteijei mield. ¶ Mut Veikko njuolgij muu jurduid já iätá: ¶ Mittomeriäigitavlu ¶ Olgosuáluikuávlu källeeriddoin ¶ Mutâ Saakaar Tuáršu eeđâi, ete puohlágánijd kal uáiná, ko puárisin iälá! ¶ – Takkâ iiđeedpittáást, párnááh kijttev ááhu. Iiđeedpitá maŋa Myerji já Hirškikkâ poossâv vala paanijd kuácceepänikustâiguin. Hirškikkâ váldá jieijâs kyeličollimpuuvko, mon sun áigu tuálvuđ riidon. Talle párnááh toommâv riidon eeni, eeji já kyelisaallâs vyerdiđ. ¶ mâsuorgij pargeid kalga tähidiđ siämmáá-árvusijd máhđulâšvuođâid oppâđ sämikielâ ¶ Avveeljuuvâ Kuldal ivnáás historján kulá meiddei ton toimâm kuovsâkkâstutkâmušâi toimâsaijeen iivijn 1882 - 1884. Ive 1882 Suomâ Tieđâakatemia algâttij näpikuávlu tutkâmohjelm, já toos kullojeijee kuovsâkkâstutkâmušah tahhojii kyevti täälvi äigin professor Karl Selim Lemström jođettâsâst. Piättârlávttáá alaččân huksejui sierrejum veškisraŋgâkäämi, mast kuittâg oovtâ iijâ huámášii čuovâsuonnjâr paijaanmin ááimun. Tutkâmušah juátkojii vala čuávvoo täälvi, mut uđđâ ááicuh iä finnâšum. ¶ – Vuoi mielâttem! Erkki sivnádâlâi já ain kivásubbooht smietâi, maid sun puávtáččij porgâđ. Sun tuubdâi jieijâs vyeimittes katastrofituristin, kii páácá keččâđ luhottesvuotsajan ige poorgâ maiden. ¶  objekteh,  munjin. Meiddei kaččeh Joos 6:-27 ¶ – Vuoi pup pup! Tääbbin kal uážžu leđe váhá várugâs... ¶ – Leppeđ-uv tij valmâšeh? ¶ – Luándulávt, ustevâm, luándulávt. Sunhan lii vala nuorâ nissoon. Sam-čeeci pivâstudâi, veikkâ lâi viehâ čuáskimis eehid. ¶ syeinimáánu ¶ vuoijâmandeneh ¶ Mut eidu ko sun lâi peessâm tom etâmist, te poođij junást nubbe kulluuttâs: ¶  huomenna. Ko eenâb kirdá, jyehi kirdemmätki oro lemin masa jo siämmáálágán. Motomeh kirdemmääđhih kale pääcih pyerebeht mielân. Taggaar mätki lâi muu majemuš kirdemmätki, mii lâi Helsigist Amsterdamin porgemáánust 2006. ¶ Juovlâpurâmuš maŋa kiddijm uksâpiälláid já kuttâ kooldâ vala, veikkâ ucánjihhii arvastâlâi. Ko lâim joskâm onnáá piäiván, te Charlie já Anssi eelijn Bemidjist uástimin purâmuš- já juhâmušveerki. ¶ Ko Jovnâ kuulâi tom, te sun lâi jo viehâ hirmástum, ige sun lamaškin innig nuuvt pyeri mielâst tast, et vuolgij ton máátkán häldeienâmân. ¶ pyevtittâsvuođâ já laseáárvu läjidem ärbivuáválijn ráhtulâšvuođâsuorgijn lii hástulâš, et ¶ 8 Räähti tuoijumtiijme ääigi jieŋânáskálijd. ¶ * Paddim- já simultaantulkkmmáhđulâšvuotâ neelji kielân (nelji kiidâs tulkkumviste) ¶ purrâmuš 11.00–11.30 ¶ Ulgâkeđgi EI.1933 Pavdjäävri MV-keččin. Puásuisämmilij toovláš uhrekeđgi, mon alne lijjii uulgah. Toid heŋgâstui njuovvum čiermih ovdâjuolgijn kiddâ. Tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ Silkkeešnjirgoo kiihâm lii hitruu keččâđ ¶ SaKaste – proojeekt ääigi nanodii sämikuávlust pargee sosiaal- já tiervâsvuođâsyergi pargovievâ sämikielâ já -kulttuur mättim sehe lasettii merideijei sämikielâ já -kulttuur vuotânväldee tooimâ tiäđulâšvuođâ merhâšume. Luuvâ lase ¶ vierâttiđ ovdâsvástádâs äššigâššáid tast, et sii jiejah iä nuávdit säämi kielâlaavâ tuárvi vijđáht. ¶ Säminuorâi taaiđâtábáhtus uárnejuvvoo taan ive kyehtipiäivásâžžân Anarist kulttuurkuávdáš Sajosist 28.–29.3. Ive teeman lii väldikodálii Nuori Kulttuuri –tábáhtus miäldásávt muusik. Muusik lasseen Anarist puáhtá uásálistiđ njuárustâllâmviestâčuoigâm– já njuárustemkiišton. ¶ c. Kost arva tâi muattá enâmustáá? Mii lii kuávlu ¶ Tast itten Immeel kočoi Mooses já Aaron moonnâđ Niili riidon. Kunâgâs lâi monâmin vuojâdiđ. ¶  naalijn? Mon Čoovčâ 2007 rääjist almostuuškuáttám nettilostâ Kierâš almostuvá meiddei ive 2011 jyehi nube oho ive loopâ räi. ¶ Sämiarkkâdâh ¶ 2. uđâđum tiädus ¶ Roonnig faallâm hejâkyeleh (Anarâš, 2002) fiktiivlâš ¶ passiivrááhtus lii anarâškielâst ereslágán ko suomâkielâst. Niäljád nubástusâst lii ¶ Unna Junná video ¶ almaa peelji já pyeredij suu. Talle sun eeđâi ollâpappáid, temppâlkosáttâs uáiv'almaid já aalmug puárásumosáid, kiäh lijjii puáttám suu faŋgiđ: ¶ – Vuoivuoivuoi, vaigârdij Monni. Suu uáivi lâi aaibâs siähánâm koppáristmij maŋâ. Mutâ eres kissáid kale kelbidii kämineh! ¶ Alestâssân puáhtá kevttiđ meiddei saalmâ (omt. Anarâš salmâkirje 28:5, 58: 5–6 já 59: 3–4) ¶ Viiljâžeh valdii tääl Joovsep kuhes mááccuh. Sij kiškodii tom já sotkii tom ellee vooráin. Tääl oroi tegu miinii piäđuid te ličij volliittâm Joovsep. ¶ juvvuotâ já merhâšitteemus lii tot, et Suáđigil kieldâ lii áinoo kieldâ, mast ij lah macâttum ohtâgin ¶ ”Lii vaidâlittee ete väidimproosees lii pištám návt kuhháá. Sämitigge lii iävtuttâm, ete Tukes heiviittiččij Ruávinjaargâ haldâttâhrievti miärádâs lopevuáháduvvâstis toos räi, ko AHR:st finniiččii ääšist linjim. Tukes ij lah návt toohâm. Tääl ruukivirgeomâháá toimâ lii tovâttâm paijeelmiärášii vääivi love occei, sämitiigán, virgeomâháid já palgâsáid. Tuáivum, ete miärádâs mield oovtâstpargo Tukesáin ovdániččij tagarin, maid lahâasâtteijee lii uáivildâm. Sämitigge lii kiärgus oovtâstpaargon ruukilaavâ kenigâsvuođâi tevdim várás”, saavâjođetteijee Näkkäläjärvi linjee. ¶ Palvâlusah ¶ Välissuolluuh B4 ¶ Talle loves Joovsep viiljâin vuolgii máátkán, puohah iäráseh eereeb nuorâmus, Benjamin. Egyptist valje vuobdij Joovsep! Veikkâ sun tuubdâi viljâidis, te sij iä tubdâm suu. Joovsep lavkkij sii oovdân aaibâs tegu vieres olmooš já sáárnui sijjân korrâ já merideijee jienáin. ¶ Nube peggim kalga varjâliđ nuuvt persovnlávt ko almolávt-uv. Almolâšvuotân kulá vuoigâdvuođâ já tuotâvuođâ vátámâš já toos lohtâseijee ávusvuotâ. Mij ep kuittâg uážu čulliđ aldemuu rikkomijd vises tiäđuttáá já noonâ sujâttáá. ¶ 6–9-ihásiih: ¶ KKK02, s. 74. ¶ Kuáhtájim cuobbuu vaarâ vuosmuu keerdi eellimstân tovle päihistân Čovčjäävrist riddovuoddâsân mannee pálgá alne. Mun jieš jiem mušte kuáhtáámist maiden, ko lijjim talle vala nuuvt ucce, mut enistân já eres-uv muu perruu ulmuin lam kuullâm maŋa, maht mun lijjim storgâgâm cuobbuu oovdân, jeđe čiärun kaččâlâm patârâsân já párgum: ¶ Samudjävri ~ Saammâdjävri = Sammuttijärvi ¶ kompostistem . Orgaanlâš amnâsij mieskâdem raavâdamnâsin tađe várás liäjádum šaddopasâttâsleejijn tâi sierânâs kompostorijn. ¶ nâs-uv puárásub ulmuin nuorâbeh hyelhih tuáimih virgálâš ášástâlmijn tulkkân tâi tipšoh aašijd sii ¶ Saul 100-108 ¶ Saul halijdij muštâliđ puohháid Jeesusist. Jerusalem servikodde išedij suu mađhâšiđ eres kaavpugáid já vieres enâmáid. ¶ Tavesämikielâ kiđđâaabis (Áppes 2) uđâsmittum teddilâs já tavesämikielâlâš Skuvlla birasdiehtu 3 3, uáppee pargokirje (Skuvlla birasdiehtu 3, bargogirji) láá almostum. ¶ Tovle läävejii hattiđ já vigâttiđ ulmuid moinnii vuovâs merháin. ¶ genetiivráhtusáin taan räi (spiekâstemjuávkku nr 2), tastko anarâškielâst räi ornášuvá ¶ puh. 050 562 3676 ¶ Jovnâ lâi čuoigâmin. Sun lâi čuoigâm jäävri rasta já juátkâm nube pele miäcán. Sun tieđij, et tobbeen kulij láá hirmâd stuorrâ jieŋâpureheh já toh lijjii ennuv. Veikkâ sun lâi lamaš tobbeen ovdil-uv, sust ij lam talle lamaš äigi tutkâđ tom saje tärkkilubbooht, já tondet sun ááigui val eelliđ šiev aigijn tutkâmin loopâid-uv ton suámálâš jieŋâpuureehsaajeest. ¶ 8. Surinam 4 200 ¶ – Mutâ... Kolgâp vistig puurrâđ kalas... Tallehan uáinip šaddâ-uvks nelgi ovdil kiiđâ. ¶ 2. Hiäŋgušaldeest láá ennuv ulmuuh. Vyerdist oovtâ leggistemvuáru. ¶ kuleh Iänuduv, Aanaar já Ucjuv kieldah sehe Suáđigil kieldâst Säämi palgâs kuávlu. ¶ 50 rammid vuojâ ¶ 27. Kooraalelleeh huksejeh hirmâd ¶ Eeni tiervâsvuotâ lâi čohčâluuhâmpaje ääigi huánánâm nuuvt, et sun lâi karttâm eelliđ sairalist tuáhtâr lunne, mut ko poottim juovlâluámun, te sun lâi talle pääihist. Mun jiem tiättâm maggaar tavdâ sust lâi, iäge iärâsehkin tast munjin mainâstâm, mut jurdâččim já toivum, et tot ličij tegu lenccu, mii puátá já mana lappâd. Poollim kale, et tot sátáččij leđe miinii varâlubboid taavdâid, mut ko pyreebgin tiätu ij lamaš, te tuuttim toos. Enni lâi uáli sijvuu muu juovlâluámu ääigi, veluttâlâi tuše seeŋgâst já orom muštemin, et sun ij iällám innig kuusâidgin pačemin. Ailâ lâi puáttám maađijpargoost jo ovdil juovlâi já suoi oovtâst eijijn tipšoin kuusâid já saavzâid. ¶ Heikkuri Pertti ¶ Sämitigge/ škovlim- já oppâmateriaallävdikodde ¶  et, PINOKKIO ¶ - Na? ¶ Suu viiljah huámášii suu jo kukken. Sij smietâškuottii, et maht sij pesâččii iärun Joovsepist. ¶ c. Maggaar lii hiäppuš mielâtile? ¶ – Sun lâi uáli hitruus máttáátteijee, taggaar uáli šiev olmooš. Sun maatij pyereest máttááttiđ. Toin kale máttái viehâ jotelávt luuhâđ já čäälliđ já vala rekinistiđ-uv. Sun máttááttij tuše suomâkielân. Tot ij álgám sämikielân ollágin sárnuđ veik maatij kale pajekielâ. ¶ – Tagarijd ááiruid ij pyevti eres saajeest ubâ kevttiđgin ko kähteesuuvâtmist, Eunuk čielgij. ¶ Piergâseh: stuorrâ päviraarkah, ivnepeenah, lijme, kuolij koveh ¶ Kirje almostittemtilálâšvuođâst Lee mainâstij, et ubâ kirjeproosees piištij sust suullân vittâ ive – vuossâmuu jurdust kidâ kirje teddilmân. Sust lijjii lamaš siähálâs mainâsjurduuh jo kuhebiššáá, mut ij lamaš kuittâg orvâm älgiđ olášuttiđ jurduidis. Ijhân sun lamaš maiden tágárijd porgâm ovdil. Suu káálgust Kaisust lâi távjá huáppu hotellijn, te Lee meridij viijmâg algâttiđ mainâsprojektis. Kirje rähtim lii lamaš suotâs pargo, Lee lii lijkkum toos ennuv. ¶ Sämikulttuurkuávdáš ¶ Luuk. 22:16 x ¶ 34. Kumppivalve pivdá oovtâst. . . . . . . . . . 1 0 2 ¶ Auditorio Dolla ¶ Mun lam Niina Siltala (js. Aikio). Lam šaddaaš Avelist já muu suuhâ lii vuálgus Ijjäävrist. ¶ suonjâreh puátih njuádusávt eennâm asan. ¶ paste vyerdiđ sämikielâlâš palvâlem tâi ij tuubdâ tontovváá pirrâs lemin mietimielâlâš sämikielâlâš ¶ Aino lii vyelgimin mađhâšiđ ennijn, eijijn, Veikkain já Nyytijn. ¶ jieijâs mättim já tain puáhtá kiärduđ uási siskáldâs. ¶ lahâaasâtlâš oovtviärdásâšvuođâvuávám rähtimân. ¶ lii stivriđ säämi aarâhšoddâdem kvaliteet já siskáldâslâš olášuttem sehe ovdediđ palvâlusâi oovtkiärdánis olášuttem. Säämi aarâhšoddâdemvuávám rähtimproosees lii lamaš uási viijđes sämikuávlu ohtsâš ovdedempargo. Vuávám lii tárbu ain-uv ovdediđ aldeláá keevâtlâšvuođâ ovtâspargoost sämikuávlu pargeiguin, vanhimijguin já jieškote-uv ovtâspargopelijguin. Ovdedempargo toimâmmalli já pargoh láá lamaš pargeid mávsulâš proosees. Uásálisteeh láá lamaš uáli pyereest čonâsâm ohtsii tooimân. Palvâlusâi orniistâllâm ohtâvuođâst ohtsâš ulmen lii juátkiđ kieldâraajijd rastaldittee ovtâspargo. ¶  ~  párnáá, váimu ¶ Lâi čohčâ já vyevdist lâi mučis ruške. Enâmist lâi ruške, muorâin lâi ruške, jyehi saajeest lâi ruške. Soorij, etimâsâi já káránásmuorjij loostah liijjii ruopsâdeh, oransseh já violeteh. Soovij loostah acâkkistii muččâdávt fiskâdin. Skierih še jeegist lijjii oransseh, ruopsâdeh já fiskâdeh. Luándu lâi tievâ ruškeiivnijn. ¶ - Mun jiem keevti suábi vyeimi, tot lah tun kote tom kiävtáh. ¶ KIELDEE MEERHAH ¶ 2. Noomât kárttásâd páálupeelijd. ¶   sättiđ, Tovle ettii, et jis kubiláá njiälá, te tot puttân čuávjist. Hendâroh Ailâ lâi vuálá kyevtlov ihásâš. Kuáivustij kuvsčääsi, juuhâlij, jeđe čiäroskuođij. Iäráseh koijâdeh: ¶ anarâškielân: Tanja Kyrö ¶ O H O P E E I V I J R U K O S E H ¶ Uáivikaavpug: Freetown ¶ – Tuántá sittágin! mun pahudistim já pajanim. ¶ – Čoavdi eenikiela 2. celkkuuh . Anneli Pikkasii kirjeest orjâlâškielân jurgâlâm Seija Guttorm, mast anarâškielân jurgâlâm Kaarina Mattus. Škovlâhaldâttâs 1985, 32 s. ¶ “Kittâl kirho taavaabeln lii tuodâr, mon vyelni lii tovláá Peeivih-vuorrâs aassâmsaje, kost tobdoo vala-uv saje, mut toos láá jo rááđháh šoddâm já siähtáleh. ¶ tááiđui čielgim, ij ovtâskâsulmui tâi persovnij uáinuid. Sämikuávlu pargosiärvusij toimâsyergih ¶  kuittâg – Na miibâ tast, jurdâččim. Koijâdistim vala, et kalle iijâ suoi tobbeen almeest lappuv – láinhân suoi veik mon kollii moonnâm pygálusân-uv já eres puásuipargoid já lappum tobbeen veik mon kalle iijâ. Alme ferttij leđe váhá siämmáálágán päikki ko pygálus-uv. ¶ – Pyeri peivi, Ruopsislijne, tiervâttij kumppi. ¶ ige muu kissá ibbeerd aašij taid peelijd, ¶ Jis täid verdid läädipurrâmâššáid, te talle kal iteh eenâb iäruh. Sämmiliih láá eskin täi majemui aigij oppâm purrâđ kuobbârijd, ruonâsijd já ton tagarijd pizzaid. ¶ 4 a. Mane rottáid kalga tuššâdiđ? ¶ 2. Jurgâl laampu. Mii čuovâsuonjâráid já suoivuid tábáhtuvá? ¶ Ko Jeesus ooinij sii osko, sun eeđâi: “Ustevâm, tuu sudoh láá adelum addâgâs.” (Luuk. 5:20) čárvá ¶ 4. orráás kommepuohčâlem, niŋálâs kissástiällu ¶ Taaidâtábáhtusâst palhâšui meiddei Čevetjäävri škoovlâ filmâjuávkku, mii lâi valmâštâm uánihiselleekove nuorttâsämikielâlâš Idols-kištodmist. Aanaarsämikielâlâš 0-1-luokai uáppein šaddee juávkku finnij palhâšume čeepiht rahtum aanaarsämikielâlâš animaatioelleekuuvijn. ¶ happi.....16, 28, 42, 97, 101, 106, 129 ¶ lassaan vuoččin? ¶ Uáivikaavpug: Brazzaville ¶ Marja-Liisa~Olthuis ¶ njunekyeli ¶ – Tom ij uážu viežžâđ ovdilgo tavdâ nohá. ¶ Njuámmil-äijih puátá keččâđ, maht muorjij nuurrâm luhostuvá. ¶ Mučis pecimeecih Lemmee leevi roobdâin lijjii merkkejum meccitipšoi pápáráid jo 1900-lovo algâiivijn. Fiijnâ meecih seiluuáákšu kuoskâhánná čuopâhánnáá, veikkâ 1920-lovo algâ rääjist muorah čuáppojii-uv eres Aanaarjávrán kulgee juuvâi riidoin. Luándu- ja aalmuglâšmeccikomitea oovdânpyehtim valmâštui ive 1953. Oovdânpyehtim siskeldij Lemmee vuáđudemvuávám, já kuávlu merhâšume vuáđudui juhâvyeme maaŋgâhámásâš luándumuččâdvuođáid já vuovdijd, moh lijjii šeštum. Lâi ihe 1956, ko Lemmee aalmugmecci lâi vuáđudum. Ton maŋa aalmuglâšmecci lii vijđedum kuohtii, já taan ääigi Lemmee lii Suomâ stuárráámus aalmuglâšmecci, já Euroopâ mittokaavaast-uv tot lii vijđes já kiänuttis meccikuávlu. ¶ skuáppu = kotilo 182 ¶ 7 . ¶ Tarbâšeh: aaviseh, kyehti storgâ tuálbus, šaddočájánâsah, sárgumpááppár, tarvelastik. ¶ Tijme lii jo 9.15. Mun luágum vyelikiärdán já uáinám ko muu stuorrâviljâ Petter hurtto jogurti. Munnuu škovlâtaksi lâi jo moonnâm já Petter vuálgá škoovlân pyeráin, veikkâ tohon lii love kilomeetter. ¶ Mikkâlpeivi (Eŋgâlij pasepeivi) .............................................. 121 Poosijpeivi ............................................................................ 122 Luomakode pasepeivi ........................................................... 123 Perruu pasepeivi ................................................................... 123 Pase Henrik muštopeivi ........................................................ 124 ¶ jorgođ = kääntää (toisin päin ) ¶ Vuávám vuáđuduvá lavváid já asâttâssáid, kuávlu luándu já kevttim vuáđučielgiittâssáid, meccijotemáid, Meccihaldâttâs pargojuávhu kuávlu hoittáámist čoggâšum vuáttámâššáid, tiäđoid já tolebáid meccikuávloid rahtum hoittám- já kevttimvuáváámáid, čanosjuávhui oovdânpuáhtám uáinoid sehe páihálij ulmui já vandârdeijei adelem macâttâsân. ¶  lii Lahhân tun tiäđust-uv kuullâm mainâsijd Pieinis-Piäkást. Pieinis-Piäkást ij lah seibi ollágin, tuše uccâ piäinâsâš. Ton seeibi käskistij rasta rottá talle ko Piäkká lâi tuše táválâš Piäkká já čivgâ vala, ijge aassâm talle vala kaavpugist. ¶ Muu mielâst juurdâ navigaattorist lâi uáli vuovâs taan tiileest. Mut jiem mun valagin lamaš vaalmâš ravviimijdângijn, pic karttim puáris virgásân suomâkielâ olgoeennâmlehtorin. Äddejim, et taksialmai ij lamaš päikkikoddálâš ige syemmilâškin. Taksialmai koijâdistij vavettemeht: ¶ 114 ¶ Kammuid nuolâdijnis sun keejâi luhotteemmin ráigánâm suháidis, moi čoođâ paštii kuohtuuh jyelgipeelgih. Iđedist sun lâi kale áigum pieijâđ čapo suhháid juálgásis, mut ij lam vala kiergânâm šlajâttâllâđ taid posâlduvâin. Já sun lâi mudoi-uv nuhhuumin suhháin, ko ij lam kiergânâm ige jiešalnees viiššâmgin vyelgiđ pivtâskavppijd. ¶ siämmáánáálá luándulii kielâ. Nubbe spiekâstem lii KR92 olgospyehtim autioilla ¶ Njuhčâmáánu 1997 (36 sijđod) nummeer válduteeman lâi seervi love juhle, mast Matti čáálá uáivičalluustis Love-ihásâš servi návt: ¶  maailmanympärimatkalle. Čevđikardim lii kieldum maaŋgâin Euroop enâmijn. Tääbbin Suomâst tot lii kuittâg lavâlâš iäláttâs. Motomeh ellei pyereestpiergiimist huolâstum ulmuuh láá luáštám čevđielleid luándun veitâlâs. Návt ij monnân tábáhtusâst uážu porgâđ, veikkâ hekkišoddâdem tubduuččij-uv paan. Veitâlâs luoštum miiŋkih pyehtih jotelávt tuššâdiđ čäciluudijd já toi piervâlijd tain aldasijn. Ubâ elimis heekist lamaš miŋkki ij kulluu luándun. ¶ Kuácceevyevdi ¶ Härjijuhleh 2011 ¶ aaleem = vyötärö ¶ » Suu enni eeđâi palvâleijeid: » Maid sun tijjân sárnu– ¶ tortti, toorti = rukki ¶ lase finniivetteđ ¶   Tiänu kieldâ ¶  (rektio) : ¶ – Mun lam Kaarlo Kivimaa, museohovdâ Helssigist. ¶ Sajadâh já väridem ¶ Fiskis T-päiŋi já ruánáá puuvsah jyelgist. Sun-uv sulâstit táválii kaandâ, pic seibi já peeljih láá tego Myerjist-uv. Sun-uv lii kal fiijnes já virkkuus hámásâš, mutâ iä-uv stááluin láá suháh já kammuuh ollágin? Ailâ koijâd maka huolâstum jienâin. ¶ jurgâlus kielân. (Vehmas-Lehto 2002: 123–125; Vehmas-Lehto 2008: 31–32.) ¶ – Nuuvt lâi pärni. Nuuvt lâi. Kel tun-uv peesah juhlijd, Eŋgâlenni jeđđij. ¶ 2 siipuul ¶ 14 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ Hoovdah pivdojii koččâmâšluámáttuvâi miäldusist kunnijâttiđ pargeidis vástádâsâi luáttámušlâš ¶ Porgâmravvuuh: ¶ viehâ sänitärhis jurgâlus sehe luándulâš já idiomaatlâš kielâ já västid GNT teevstâ ¶ 3 Tuuđhâ oppâkirje káártást 61 A, maggaar enâdâhkuávlust láá enâmustáá jeegih. ¶ Sämikielâ eenikielânis sárnooh láá kuittâg masa puoh kyevti-, joba kuulmâkielâliih, mon keežild sij kalgeh valjiđ kotemuu eenikielâstis almotteh virgáláid lovottuvváid. Suomâst ij lah kuittâg máhđulâš almottiđ jieggâčällei kyehti tâi maŋgâ eenikielâ, mii tile lii kuittâg tijpâlâš nuuvt sämmiláid ko maŋgáid iärásáid-uv. Kyevti- já maaŋgâkielâlâšvuotâ lii mailmist táválub ko oovtâkielâlâšvuotâ. ¶ – Mađhâšeijeeh Brysselân kalgeh lonottiđ tääbbin juná. Bryssel juná vuálgá viiđâ miinut keččin ruugâst 4. Taat juná vyeijil maassâd Amsterdamin. Klik. ¶ Koskâmeerâ riddoost lii ¶ 4. Mii lii piätuellee pargon luábdust? ¶ Vistig pooliseh pajanáin autost, já tastmaŋa meiddei Tálunjobžâ já Kuáski. ¶ Siidast Suomâ 100 – Luándupeeivij 2017 algâttem oovtâst Sämmilij aalmuglâšpeeivijn ¶ Lijjim kulâstâllâm, et tobbeen Ucjuuvâst ličij lamaš mottoom almai (máhđulávt suomâkielâlâš), kote lâi naaijâm mottoom tavesämmilâšnieidáin. Sun lâi karttâm tiäđust-uv máttááttâllâđ sämikielâ tanen, ko Ucjuuvâst tallaa ääigi iä lam vissâ kallegin suomâkielâ sárnoo. Lijjim kuullâm rävisulmuin, maht sij ađđiistellii suu: ¶ Meeccist ko aasâim, te puoh keesitmeh já vyeijim tälviv lâi ergijgijn. Mii päikki lâi kukken maađijist já aldemuu káávpán lâi kyehtinubáloh kilomeetterid. Puoh jyehimuđuid jáávuid, sukkârijd, kaahvijd já nuuvt ovdâskulâi koolgâi Taažâst lonottâđ piärgoin, riävskáigijn, já enni kuároi ennuv kietâtuojijd nuuvtko sovskammuid, vuodduid, kamâspiddoid, já eeči piivdij neeđijd já maŋgii ennijn vahtijn čiävrá, moh talle lijjii valjeest. Čeevris lii taggaar ete ko lii šaddee máánu, te tot jotá juuvâst pajaskulâi já nohhee mánudin vuáluskulâi, já ko eeči vuotij kostnii juuvâst, ete čeevris lii pajasjuuhân jotemin, te ovdiibel vuosmuu uáivušân moonnâđ vahtiđ, ehidist ko čeevris ruottâst siävŋándijn, te älgiđ vahtiđ havlâpissoin já tuáivuđ et ij tarbâšiččii ubâ iijâ vyerdiđ. Čiävrá čevđi lâi Taažâst tiivrâs. Puoh koolgai kiđđâtäälvi ergijgijn kesittiđ, ete piergip nube čoohčân, ko oppeet jeergah šaddeh. Eeči ij uástám Suomâst käävpist muide ko saaltijd já kaasâ lamppuid. Kyeli tallaa äigin lâi valjeest jaavrijn, ko pivdeeh iä lamaš Teikâ pivdeeh lijjii, mutâ jotteemniävoh iä lamaš ege lamaš luodah nuuvt ko táán äigin, já laa jyehimuuđuuh jotteempiergâseh, ete peeseh mon kuhás miäcán halideh, lâi keesi teikkâ tälvi. Ton suujâst táán äigin kyeleh laa jaavrijn ennuv kiäppánâm. ¶ Sämitige stivrâ meridij valjiđ fastâ toimâttâhčällee viirgán Laila Aikio Anarist. Virge uccii čiččâm olmožid. Toimâttâhčällee pargon láá el. äššikirje- já ekonomiahaldâttâhân lohtâseijee pargoh. ¶ Peivee ¶ Sämitige delegaatio peesâi čuávvuđ kanien’kéha- kielâ rävisolmoošmáttááttâs kanien:keha'ka- aalmug jesânáid. Tilálâšvuođâst savâstâllii algâaalmugkielâi máttááttâs já kielâi iäláskittem hástusijd. ¶ 1. a. Noomât väldimeerâid sárgáid 1 - 3 ¶ – Na, jiem tieđe, ko ličij váhá pargo täst. ¶ Tovláá ääigist Čivtjuv pygáluspäikki lâi oles markkânsaje. Ton lasseen, et tobbeen iäránuššii haidarsuáitteeh, kolgokävppijâsah já vijnekävppijâsah, juttii tobbeen meiddei puásuiuásteeh assaas ruttâpursâidiskijn. Piäggáámusah puásuiuásteeh láin Lepistö Ensio Anarist, kiäst lâi tuotâ assaas ruttâpursâ, sehe Taka-Laapi Joovsep (Joosef Guttorm), kote aasâi Avveel Taka-Laapi pajekeerdist, mut lâi vuálgus Tiänu Kesipääihist. Oovtâ ive oostij poccuid meiddei mottoom ruátálâš, kote lâi meddâl vaarâ tobbeen Habaranda kuávlust Ruotâst. ¶ – sudopestim ¶ 35A Ryypsi fiskis, opsijdeijee kukáh kiäsutteh tiivrijd. ¶ Tarbâšeh: ¶ puávtâm puoh aašijn savâstâllâđ anarâškielân, mut jispâ kuittâg stuárráámuu uásist. Mun iberdâm eenâb ko jieš vala sáárnum, já kal mun koolgâm kevttiđ muu kielâtááiđu amas tom vájáldittiđ, nuuvt ko keevâi muu orjâlâškielâtááiđun. ¶ Mottoom tuuveest ulmuin uuveest: ¶    já – Toh muu tävvireh láá tuon skääpist tyebbin čižetpeln, jieŋâskääpi vyelni, Ánná čielgij. Puoh tobbeen láá muu tävireh. ¶ Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi já algâaalmugij elleekovetábáhtusân čujottâsâst: www.skabmagovat.fi ¶ Uđđâ kammuuh ¶ Nuorttâmeerâ ¶ puh. 010 8393 192 tai 050 3001 780 ¶ Eennâmkoddekyeleh ¶ čikâlâsah láá kuttâ. ¶ Mij muštep taid, kiäh láá ohtuu já hilgum. ¶ Uulá iätá: ¶ Jiem mun kale maiden uáinám. Toh tuše jođhijn maŋaluvâi ruottâm. Jis kuábášnii lâi nube fattiimin, te toh iävá tiättám, maid koolgâi porgâđ. Aaibâs tegu nubbe ij liččii lamaškin. Mun peehim meddâl meeccist. Keksejin uáináh nuuvt šiev jurduu, et vájáldittim čyežžiliđ. Loppâmääđhi viggim luodâstiđ uárree luodâid muottui, et muu lihâdem taaiđij leđe viehâ suámálâš. ¶ Kielâ : liettuakielâ ¶ – Já vuolâ, eeđâi Heikkâ. ¶ Sämitige algust láá tääl Suomâst valmâštâlmin iävtuttâs sämikielâi iäláskittemohjelmân. Iävtuttâs ohjelmân valmâštuvá taan ive loopâst. Haldâttâsohjelm čoonnâs olášuttiđ sämikielâi iäláskittemohjelm, ton resurssistem já läjidiđ pissoo toimâmmyenster sämikielâi iäláskitmân. Haldâttâsohjelm linjee säämi kielâlijd vuoigâdvuođâid vijđásubbooht-uv. Haldâttâs čoonnâs turviđ sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâid sämikielân já rähtiđ aalmuglii kielâstrategia. Strategiast já oovdedmist kiddejuvvoo eromâš huámášume sämikielâ, romanikielâ sehe seevvimkielâ sajattâhân. ¶ Kilbisjäävri škovlâ: Ingasofia Kalttopää (tavesämikielâ) ¶ Toivo West čäällim 5-6 luokai eenikielâ oppâkirjeest almostui tääl nubbe teddilâs. Kiirján kullojeh meid ovdil almostum pargokirjeh 5- já 6 -luokkáid. ¶ Paje-Laapi luándukuávdáš ¶ Ruopsisradde ij valagin monâttâm ruokkâdvuođâs, pic jurgâlui poijuu piälán. ¶ Ilmari Mattus ¶ – Puuvko teeri lii pastel. Tollii puuvko noovdâst kiddâ. Pastelis puvkkoin šaddâ älkkeht hävvi. ¶ Lanttu lii jurbâ, fiskájeijee ruotâsšaddo . Ton smakkâ lii ucánjáhháá riičâs já tom lii pyeri jurseđ aaibâs nuhtán tâi timesin vuoššum häämist. Uáppásumos lanttupurrâmâš táiđá leđe juovláid kullojeijee lanttuloová. Naavrâs lii puáris viljâlemšaddo. Ovdil pottáák puáttim naavrâs lâi Suomâ tergâdumos raavâdšaddo. Naavrâs killáá pyereest kolmâs. Tane tot lâi-uv potákkist vissásub viljâlemšaddo aainâs-uv lääddist talle, ko hyenes šaddo tovâttij tobbeen neelgi já vááijuvvuođâ. Naavrâs lii laantust tuolbâsub já ucceeb. Sehe laantust já navrâsist lii valjeest C-vitamin. Iiskâba motomin kopšâdiđ laantu tâi navrâs hitásávt sajostuulâ kuunâst. Veikkâ uulguš ucánjáhháá illâluvá, lii siiskis jäälgis já herskulâš. Pilletivrij keežild laantu já navrâs viljâlem puáhtá leđe skäärpis. Siemin kaalâkiärppái suovsah jurseh raaigijd laantu já navrâs ruottâsáid. Lanttupiäivááloddáá suovsah poreh laantu já navrâs loostâid. ¶ RUOT ¶ Tooimah ¶ sellâvááimus ¶ tiäddu, tiädu = paino ¶ almai (sl. 60-ihásâš) 10 ¶ **Hendâ lâi iällâm kyelipiivdost já lâi fiskim hirmâdávt. Mainâstij et lâi tievâ kárbá koddám kuolijd. Mut skipáreh ko tiettii, et Hendâ läävee ain viehâ ennuv lasettiđ kyelimainâs~id, te ettii et, tääl tun kale liijgijd mainâstah, keeppid jo váhá. Hendâ eeđâi et na kal sun kuittâg lohhijd kárbá kuudij. Mut iähân skipáreh oskom tomgin, ettii et uážžu val viehâ ennuv kepidiđ, ovdil ko sij oskoh. Talle Hendâ eeđâi, et elleđ innig eenâb vuorjâ, kyeđđiđ sunjin kuittâg vuoššâmkuolijd. ¶ – Muuršah uáinusist! ¶ Äigee já Kaabi tast savâstâláin äigipuudâ já nuuvthan tast čielgâi et Kaabist lijjii maaŋgâláván koonstah kyelipiivdon, maid sun lâi merâriddoost oppâm. Kaabi lâi meid uáinám tobbeen jo maŋgâ ryevdist rahtum tyejiniävu, moh sátáččii leđe tääbbin-uv anoliih. ¶  Infinitiiv Maht ravvuuh tuáimih aargâ tooimâin? ¶ 3 Moos šiäštáh ruuđâ? ¶ kuittâg kávnoo: KR92 sistanneem olgospyehtim kävi toteen lii jurgâlum olášui ¶ s. 89 ¶ Tyehin lii sämikielâi ovdánem já kirjálii kevttim lasanâm, mii lii lasettâm kielâ huolâttâs, ovdedem, tutkâm sehâ normâdempargo táárbu puohâin sämikielâin. Ohtsâš säämi kielâkuávdáš, moos tágáreh palvâlusah čuákkejuuččii, išedičij tiäđu kavnâmist. Lasseen kuávdáš nanodičij sämikielâi koskâsii viestâdem já oovtâstpargo. Kuávdáá pargoh liččii el. tutkâm, kielâhuolâttâs, kielâovdedem, terminologiapargo, normâdem, nommâčuágáldâpalvâlus, päikkinoomah já tieđettemtoimâ säämi kielâáámmátlijn koččâmâšâin. ¶ Kovvejeijee ij lah tiäđust ¶ 62A Moh italialiih heerskuh láá kuuvijn? ¶ Suomâ sämikuávlust vuossâmuš merhâšittee sämikielâlâš čaabâkirjálâš kirje lâi vuovdâkuoškâlii máttáátteijee Hans-Aslak Guttorm nurâldâh Koccam spalli (Koccám spälli 1941). Nurâlduvvâstis Guttorm ovdedij meid tavesämikielâ kirjálâš kielâ. ¶ – párnái čááitus 1, ¶ Lepista ¶ ”Jiem lah ton árvusâš, et puáđáččih muu viäsun.” almai västidij. ”Mut eeđâ tuše oovtâ sääni, te kandâ puárrán.” ¶ - Mahtkis tot tuu aassâmäšši jiešalnees moonâigin? Kaari lâi suáittám ránnjáeemeedân. ¶ Ive 2010 láá jáámmâm ¶ Lekkâmpeivi aalgij povdejum kuossijd uáivildum tilálâšvuođáin. Tilálâsvuođâ lekkâmsaavâst Sämitige saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio muštâlij, ete sämmiliih kietâtyejirähteeh já taidâreh láá oovdânpuáhtâm čájáttâsmáhđulâsvuođâ finnim Sajosân, ko Sajos lii laasâ meddei materiaallâš sämikulttuurân: “Mij oskop, ete čájáttâstoimâ lii šiev já mudágis lase Saijoos tooimân sehe tot lááčá fiijnâ raamijd sämitaidâráid já kietâtyejirähteid finniđ tuojijdâs uáinusân.” ¶ – Hei, mun viežâm siholdâs! Nubbe toos: ¶  hu m os ¶ Salin ij puáđi lavastâsah, mutâ uáivilin lii spejâldiđ läävdi tuáhá já siijđoid kuuvijd. Koveh pyehtih leđe sárguseh, čuovâkoveh, tekstâ tâi video. Ase, moos kovej spelâduveh, ij lah aaibâs njuolgâd, mutâ čievvâg. Tánávt koveh iä oinuu aaibâs realistisávt, ađai toh iä taarbâš leđe nuuvt täärhih. Keejâ kove 2 , mast kove lii spejâldum tuávvášseeini vyeliuásán. ¶ – Ohoh, Jouko já Sami eeđáin siämmáá ¶ Nubbe mooduul puávtáččij leđe kielâoppâmooduul. Ulmuuh koijâdeh já kiähnii västideh. Västideijeeh pyehtih leđe kiäh peri, kiäh tiettih. Váhá tegu wikipedia meeinig. Kuálmád mooduul sátáččij leđe nuorâi várás, et sij puávtáččij jyehiđ jurduidis já tobdoidis sämikiellân. Niäljádhân vuod puávtáččij leđe Kielâpiervâl vanhimij várás. Ovdm. M-L kielâravviittah sátáččij toimâđ tobbeen. ¶ Klemetti Näkkäläjärvi sáhka dáiddačájáhusa rahpamii 11.6.2009 ¶ Aasia uássin maailm ¶ – Láá-uv párnáipárnááh talle tego uccâ piässááh, moh pääccih šoddâđ já eelliđ puáris aaihâ jäämmim maŋa já tain šaddeh vuod puáris aaihah. ¶ meid kirjejuđ haldâttâsohjelmân. Haldâttâs čoonnâs ovdediđ eennâmkevttim stivrejeijee lahâasâttâs čielgâsmitmáin já uásálistmáin algâaalmugijd kyeskee aalmugijkoskâsii oovtâstpaargon algâaalmu ¶ Säämi kulttuurkuávdáš Sajos lii Juvduujuv riddoost, kaskoo Aanaar markkân. Aanaarjáávrán lii mätki suulân 200 meetterid. Šiljoost lii valjeest parkkisaje čuákkim- ja tábáhtusäššigâssáid. ¶ tuorâstuv äälgin tme 11.00 suulâin ¶ Sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh uárnee koskoho 17.9.2014 tme 9.00 – 16.00 škovlim- já oppâmateriaallävdikode jesânij, värijesânij já oppâmateriaalpargei ohtsii ovdedempeeivi. ¶ - tárukielân ¶ STÁÁLUIN VUOSSMUŠ LOVOS ¶ Äššigâš puáhtá suáittiđ ulmuu puhelinnumerân jo-uv njuolgist suu njuálguvaljimnu-merân 010 839 +neeljinummeersâš vyelinummeer tâi mätkipuhelinnumerân. Sämitige pargojuávhu uđđâ puhelinnumereh kávnojeh čujottâsâst www.samediggi.fi > Ohtâvuođâtiäđuh. ¶ Tero já Jouko iävá vala lamaš uážžum ¶ 60° ¶ stuorrâlođâsrapu kilkki ¶ Já soŋŋâ: ¶ ● Wien ● ● Nuorttâriijkâ ● ● Vaduz ● ¶  N » ¶ ruopsisfiindâr ¶ ruškâdâs ¶ * Flyygel konsertij várás ¶ Mondiet tij keččâlvetteđ uážžuđ muu kielân? Čäittiđ tom ruuđâ, moin mäksivetteđ viäruidâd. ¶ Sämikuávlu kieldâid já staatâhaldâšem ohtâduvâid kyeskee iävtuttâsah: ¶ 65 ¶ äššigâšpalvâlem já koijâdmin ravvuid já tiäđuid el. säämi kielâlaavâst já sämmilij kielâlâš ¶ Juávháduvâi já juávhui hovdáid tollui jyehi vuossaargâ nuuvtkočodum pákkumjyehim, mast čielgii ubâ oho palvâlusah. Ton palvâlusoornig mieldi kolgii hoovdah orniđ jieijâs juávhu palvâlus nuuvt, et vahtâvuáruh toimâččii pyereest já máhđulâš lasepalvâlusân puávtáččii uásálistiđ nuuvt maaŋgâs, ko peri ostii. Taat lasepalvâlus lâi ovdâmerkkân tiet “čurmâ čuákán” -palvâlus, mii lâi taggaar stuimeškovliittâs. Tast koolgâi hárjuttâllâđ tilálâšvuođâi tuástumijd, moh puávtáččii šoddâđ ovdâmerkkân talle, ko stuárráábeh olmoošjuávhuh čokkâneh mielâ čäittiđ já riemih miänudiđ. Tiet škovliittâs lâi taggaar, moos OA-suáldátteh iä lijkkum. ¶ Suomâst láá kiävtust vittâ sämimááccuh váldumaali: Tiänu, Aanaar, Iänuduv, Vuáču já nuorttâsämmilij mááccuh. Sämimááccuh lii algâalgâlávt aalmugpiivtâs, ige ton kevttim lah historjá mongin muddoost potkânâm. Aigijmield mááccuh lii muttuumin argâpihtâsist juhlâpihtâsin. ¶ Na miiba tast, vyeijilijm polgupyeráiguin vahtâsajan. Mist lijjii ušom kyehti tâi kulmâ pyerá kiävtust, et juáhážân lâi vuájáán. Kreikkaliih suáldátteh, moh lijjii taan vuáru kyevtis, tiervâttáin oppeet mii: ¶ kompost 34 ¶ – Nuuvt vâi? Na tothân lii-uv unohis äšši! Munba puáđám tohon aaibâs tállân. ¶ UM: Mun puoccim kuttâ oho. Mun lijjim aalgâst vistig, ko mun puosâškuottim, te mun jiem puoccâm ko kulmâ peeivi, te mun valdim já algim puárániđ, mun kiäpásmim ennuu. Mut ko te tiäđust-uv, ko puoh lijjii táluviehâ puocâmin já mun tállân ko juolgijdân oolâ pesâškuottim, te mun moonnim tiäđust-uv olgos, ko pargoh lijjii porgâhánnáá, ohtâgin ij vaijaam. Mun kuoddim muorâid, mun kuoddim čääsi já veikkâ mun kale lijjim kuullâm tom, et tot lii kolmâsist ärgi. Mun jiem kuittâg viettim nuuvt ennuu, et liččim kárvudâttâm nuuvt ennuu, ko lâi kolgâđ, te koolmâs vuojâstij, te oppeet teddilij muu, te kuttâ oho kolgâi leđe seeŋgâst. ¶ Uáivikaavpug: Kairo ¶ Heikkâ pelestis koijâdâl párnáin já tipšoin, ete lii-uvsun kiinii uáinám ellee kuobžâ meeccist teikâ kostnii eres saajeest. Tuše Liäiná lâi ohtii uáinám luámánij čuággim reeisust jeegi nubebeln kuobžâ soorvâ purâmin. Puoh párnááh lijjii uáinám kuobžâ tuše televisiost já jieŋâkuobžâid-uv Ranua ¶ 183 ¶ 4. Säämi máttááttâskuávddáá uđđâ ovdedemhovdân lii väljejum Janne Näkkäläjärvi Iänuduv Myetkijäävrist. Ovdedemhoovdâ virgeest lii tađe ovdil lamaš Liisa Holmberg. Viirgán lijjii oovce occed. Näkkäläjärvi lii táássáš porgâm Hettaast Säämi máttááttâskuávddáá sunâttellen, mut sirdoo tääl Anarân. Pargo álgá puáttee máánu aalgâst já pištá ive 2010 loopân. ¶  kuássin   Sämikielâ iäláskittemohjelm vuávájeijee pargojuávkku čokkân Anarist 29.-30.8. já puávdee puohâid, kiäh láá perustum sämikielâ puátteevuođâst já iäláskitmist, savâstâllâđ, muštâliđ jieijâs vuáttámušâin, kuldâliđ iärásij vuáttámušâid já toohâđ iävtuttâsâid kielâ iäláskittemohjelm pargojuávkun. ¶ 1. säggiseibitažâlig ¶ sparkkeevätti sykkivärakko ¶ dâlmist šleđgâpostáin. Tai virgeomâhái uásild ij pyevti toohâđ eres juurdâpuáttus ko ton, et táin ¶ pirâstittee vyevdi, vâi toh pyehtih vuojâttiđ ¶ syevđih = kidukset 166 ¶  lii Ovdil masa jyehi táálust, eereeb Säämist lâi aainâs-uv ohtâ šahe. Toos tohhejii puoh purrâmâšpasâttâsah, ijge maiden tarbâšâm leggistiđ meddâl. Čoovčâ räi šahe lâi stuárrum já toos lâi šoddâm assaas oolâs. Talle tot njuovvui. Šavveest kiävttojii puoh uásih: piärgu, vorrâ, koozah já uáivi. Säämist puásui lâi siämmáá sajattuvâst. Tot lâi tuođâlâš šeštim. ¶ Mattuseh láá jo ton tovláá rääjist aassâm Páđárist. Ive 1695 eennâmkirjeest já ive 1702 eennâm- já viärukyeddimkirjeest láá mainâšum nelji Persson: Samuel (Saammâl) já Isak (Issá), kiäi aassâmsaijeen lii merkkejum “Pader” (Pááđáár), “Paderjaurist” (Pááđáár) ässee Per sehe Rasmus, kiän aassâmsaje lâi “Pallejock” (Kaamâsjuuhâ tâi Páálujuuhâ). ¶ Ive 1980 rääjist lii puáhtám čäälliđ tavesämikielâ pajeuáppeečálusijn vieres kiellân já ive 1994 rää ¶ Kurre-uárrest peesist ¶ ½ tejâpastem millum vielgispippâreh ¶ - Maid tun lah puáttám luuhâđ? Ánná koijâdij várugávt suu paaldâst čokkájeijee nieidâst. ¶ 26. ¶ Vuoivâssteikkâ ¶ hiäjusmuvá. Čuuvtij uáivádum olmooš vistig vuovsâdškuát já tastoo čáská. Tággáár uáivádume puáhtá leđe varâlâš. Uáivistolmooš puáhtá kolmuuttâttâđ puolâšist, ko sun ij uáivistläädist tuubdâ kolmâs. Nuorâi vuoiŋâšeh vahaduveh alkoholist herkibeht ko rävisulmui, ko toh šoddâmmuddoost ovdáneh jotelávt. Kuhesáigásâš alkohol lijgekevttim vahadut vuoiŋâšijd já eres tehálijd orgaanâid. Tot puáhtá meiddei jođettiđ varâlii puácuvuotân, alkoholiismân. ¶ 9. Taažâ 341 ¶ Piäldu-uáivi = Peltoaivi ¶ – Vissâhân te lii pyeremus muštâliđ iännásâd. ¶   Ton vievâst puávtáh heiviittiđ ti ä đuidâd, ¶ Puksâl = Puksala ¶ 154A Jieŋâääigi iälustii Euroop maadâoosijn ¶ – Maht mun täälgis koolgâm, ko muu iäláttâh lii nuuvt ucce? Munhân tarbâšâm taid láiguruuđâid! Jiemhân mun mudoi piergii. Kalehân tun, pyeri nieidâ, teehin uážuh pääcciđ, ákku čielgiiškuođij. ¶ – Naa, maht mijjân talle kiävá? koijâdij Sami. ¶ Ohtii Peskâ-Ááddâm lâi šoddâm vitâningis keriváid. Äššin lâi tot ko Roto-Piäkká lâi maka pilledâm räjiääiđi naaburist. ¶ tievâslâš hämimolsom 199 ¶ Iskâdâllâp oovtâst ¶ Oppeet láá nelji ive kuullâm majemuin sämitige vaaljâin, já taan čoovčâ lii uđđâ valjâi äigi. Jis mij anarâšah áigup anneeđ huolâ ašijdân ovdánmist sämitiggeest, te mij kolgâp roossâđ nuuvt, et lep ain fáárust vaaikutmin ton paargon siskiipeln. ¶ Ive 1937 almostui J. C. Ryle čáállám já Lauri Itkosii Anarâškielân jurgâlem 11-sijđosâš kirjááš “ Oađáh-uv tun ?”. ¶ – Na tast kale lii siämmáá, eeđâi pyecceitipšoo. Kalehân tuu ferttee tobbeen olgos finniđ. ¶ Kirho virgálijd kiirjijd, tegu immeelpalvâluskirje já toimâttâsâi kirje, riemmii jurgâliđ sämikielân 1990-lovvoost já toh valmâštuvvojii 2002. Tavesämikielâlâš salmâkirje almostui ive 1993. Tavesämikielâlâš Uđđâ Testament jurgâlus almostui ive 1998. Tavesämikielâlâš Puáris Testament jurgâlempargo aalgij ive 1998 já pargo juátkoo ain. Párnái Ráámmát lii almostittum tavesämi- já aanaarsämikielân. Aanaarsämikielâlâš salmâkirje almostui ive 1993 já uásih Kirkkokietâkirjeest ive 2000. Meid Katekismus lii jurgâlum aanaar- já tavesämikielân. Tuámukapittâl vuáváámijn lii Kirkkokietâkirje jurgâlen aanaarsämikielân. ¶ - ubâ sosiaalsyergi viärmádâhlâš, maaŋgâáámmátlâš já maaŋgâtoimâlâš palvâlemhaamijd, pargovuovijd, konsultaatioid sehe toid kullee iskâdâllâmtooimâ, ¶ – Naa-a, onnehân lii–uv vuosmuš peivi, ko kalgeen oppeet piergiittâllâđ tääbbin kuávttáá, Poolishovdâ smietâi. ¶ “Lâi peessum oppeet porgemáánun já Juvduu uággoid nuuvt mielâsiih ijjâsevŋâdeh hokâttellii stuorrâ kyele uággoid sáhháástâllâđ ovdâs-maŋas kárbáinis Juvduujuuvâ riddoost riidon siämmást nailonijdis vonâttâlân, moi keejist lijjii tađe-uv muččâduboh puzzâvuogah. Olmooš lii viehâ koorâs pivdohomáinis, veikkâ pyereest tiätá et kunâgâskyeli puátá juuhân viettiđ tuše hejâidis, mut liijká tahhoo puoh máhđulâš, et keksiiččui taggaar sieptâs, mon tovâttâm suto ij tuot tevkis hejâmáccuhân kárvudâttâm irge tâi myerssee vaje vyeittiđ, pic vollit toos kiddâ, taištâl äŋgirávt já iänááš táppáá.” ¶ – Na nuuvt, tääl te taat lii pyeri, Elmer pahudistij fakkist já keejâi tuđâvâžžân čuoppum sino. ¶ Kielâmiäštárij infotilálâšvuotâ uárnejuvvoo čohčuv ¶ Ko protokollaääših láá hoittájum olmânáál oornigân, álgá jieš tot toimâttâs, mii pištá oovtâst kyevti minuttân. Jolgâ saajeest tábáhtum njomâttem maŋa enni canccol árvulávt tuušijd ahevušhánnáá meddâl já uđâgááh uážžuh pääcciđ oppeet pirrâmpiäiván ohtuunis vuordâččiđ čuávvoo tipšomkeerdi. Toh vissâ-uv halijdiččii njoommâđ kuhheeb-uv ääigi, ko njomâttem maŋa čuávvuh eennis vala motomijd meetterijd, mut ko enni lii toohâm čielgâsin, et “mielkkihanah” láá taan iijân toppâlum, te ferttejeh toh-uv vyelgiđ meddâl. Iäljárávt cancon toh láppojeh huápust skierrâs siisâ jieškote-uv kuávlusis. ¶ – Puáđi išán munnui! Šlubbopelji avžui Assaaskuolgâ. ¶ Immeel muttee já iästá puoh paas vuáváámijd já vuoimijd, tegu Pergâluv sehe maailm já mii vuovnâlii táátu, moh iä adeliččii mii pasottiđ suu noomâ ige suu väldikode puáttiđ mii luusâ. Sun meid naanood já varjâl mii pissoođ nanosin suu säänist já oskoost elimân loopâ räi. Taat lii suu ármulâš, šiev táttu. ¶ Kielâlávt anarâšah kuleh sämikielâ nuorttâkieláid, veikkâ sijjân lii masaba hiälpub iberdiđ uárjikieláid kullee tavesämikielâ ađai orjâlâškielâ ko nuorttâkieláid kullee nuorttâsämikielâ ađai nuorttâlâškielâ. Jiejah sij kevttih sääni ´kielâ´ almottiđ suomânij tâi kielâhaamij koskâsijd iäruid: anarâškielâ, aanaarkielâ. ¶ Sämmilii elleekove äigi aalgij ive 1987, kuás Nils Gaup stivrij elleekove Tiennäyttäjä (Ofelaš). Elleekove lâi Oscar-iävtukkâssân. Sämmilâš elleekove ”uđđâ pááru” 2000-lovo aalgâst lii pajedâm oovdân uđđâ stivrejeijeesuhâpuolvâ. Elleekovesyergi škovlim lasanem tavveen lii išedâm pajedem. Ihásávt uđđâivemáánust Anarist uárnejum algâaalmugij ellekovefestivaal Skábmagovat (”Skammâkoveh”) lii sämmilii elleekove merhâšittee foorum. ¶ ”Elleđ huolât tast, maid purâččijd tâi juvâččijd. Keččâđ alme luudijd! Iä toh kalve iäge čokkii šado ááitán, mut liijká tii almalâš Eeči piämmá taid. Eppeđ-uv tij lah čuuvtij mávsuluboh ko toh? ¶ 3. Räähti luvâttâllâm jiešvuođâin, moh láá kolgee ¶ KUUĐÂD TÁTTUM ¶ Vuáládâhenâmeh ¶ Sämitigge ¶ 137B Suoijii peljijdâd pargomaašin šlaamâst. ¶  + SMK loppâjuhleh Sajosist 1.6.2012. ¶ Sämitige saavâjođetteijen muu pargo stivree sämitige vaaljâpaje toimâohjelm. Persovnlâš tääsist munjin láá uáli teháliih sämikielâ eellimvuáimálâšvuođâ turvim, sämmilij ärbivuáválâš tiätu, pirâs- já šoŋŋâdâhnubástusääših já sämmilij iäláttâsâi ovdedem, eromâšávt sämmilâšpusuituálu toimâmiävtui turvim. Olesváldálâš ulmen lii tiäđust-uv sämmilij vuoigâdvuođâsajattuv pyeredem, Ilo 169-sopâmuš já tave-eennâmlâš sämisopâmuš ratifisistem. Puohâid sämmilijd kyeskee sierânâslavváid kalga finniđ sämikulttuur hiäjusmittem syeje. Ličij meiddei tehálâš finniđ sämitige virgâomâhâžžân, ko tot adeličij máhđulâšvuođâ sämitige vaikuttemmáhđulâšvuođâi puárránmân já máhđulâšvuođâ jyehiđ sierâlágán torjuid já išeruuđâid tááláást vijđásubbooht já jieččiibeht. ¶ Ruánááeennâm ¶ Dublin ¶ 1. Cokkit lummolaampu já tuosâ toin njuolgist čohomân. Kuus čuovâsuonjâreh já suoivuuh teivâseh? ¶ uv pivdoo äššigâš miettâm já moi pehti stivrejuvvoo sämikielâlâš tieđettem, uárnejuvvoo tulkkâ tâi ¶ 6. Sämikielâi iäláskittemohjelm olášuttem algâttem ¶   celkkuu. Máttááttâs- já kulttuurministeriö lii pivdám sämitige nomâttiđ jeessân já värijeessân äššitobdeepargojuávkun, mon pargon lii valmâštâllâđ Unesco immateriaallii kulttuuräärbi suojâlemsopâmuš olášuttem já miäruštâl sopâmuš heiviittemsyergi Suomâst. Sämitigge lii toohâm ive 2010 alguu máttááttâs- já kulttuurministeriön sopâmuš ratifisistmist já lii lamaš nanosávt valmâštâlmin já tuárjumin sopâmuš ratifisistem. Pargojuávhu asâtteh neelji ihán. Stivrâ nomâttij pargojuávkun Klemetti Näkkäläjärvi. ¶ Anarâškielâ servi ry ¶ Vaarâ láá jieškote-uv kuávlust já táálust-uv váhá iäruh purrâmâšâi rähtimist. Mun čielgiim taa, et maht mij Samudjäävrist laavijm puško kuškâdiđ. Kuolijd kalga pieijâđ kuškâđ kiđđuv, ovdil ko kiärppááh kirdeleh. Talle meiddei ijjâpuolâšeh čárvuh kyele cuopâ smiärubin. Puško čuomâstuvvoo já lyeddejuvvoo čielgi peln. Čielgitäävti kalga sistekulij čuoppâđ masa luovâs. Peeccih ij koolgâ ollásávt luoddiđ, tast finnee váárvu heŋgâstem várás, ko jurgâl peeccihkeeji lyeddejum rááigán. Puško sälttejuvvoo, mut ennuv ij koolgâ saaltijd pieijâđ, ij nuuvtkin ennuv ko táválii sälttikuálán. Nube peeivi puáhtá puško heŋgâstiđ kuškâđ. Lyeddejum puško kalga čoggâđ lebbâ kaskoo tuáris muorâsaggijn. Säggikeeči ooroost pyereest čielgitááhtán. Peeccihváárvu mield puáhtá čäähiđ várdá, teikâ tuše kosostiđ váárvust spiijkárân. Muádi oho keččin puško lii kuškâm. Puško lii kuškâdijn koorrâm, mut ovdil passeem puško kalga keeđgi alne terppâđ večiráin teikâ ákšušomeráin smiärusin, mut ij nuuvt čuuvtij et tot muttân. Tom puáhtá passeeđ omânist teikâ tuulâst. Ko puško lii ruškodâm, te tot lii vaalmâš. Tom kalga vala lahtâ lijne siisâ kiessâđ já tipteđ havdâšuđ váhá ääigi, veikkâ love miinut. Tast maŋa tom puáhtá purrâđ vuojáin. Koške puško lii nuuvt njäälgis, et toos penttâ rokkâs. ¶ Festivaalâ lii uárnejum ive 2004 rääjist já ovdebijn iivijn vyesimáánu loopâst. Festivaalâ ohjelmvuávám piso siämmáálágánin. Ohjelmist puátá leđe mieldi sehe säämi já eres algâaalmugij muusik. Lasetiäđuh: www.ijahisidja.fi . ¶ Egypti ¶ áimu puuzâin ¶   Olet – 215 – 235 kuho já 11 – 14 senttid kobdo, mii lii šnagottem várás já kuullâm vaarâ ereskukkosâš saaveeh paarrân. Nubbe saaveeh lii lamaš uánihub já soovsânahkijn soolájum, nuuvtettum čiehčâmsaaveeh. ¶ Ivalo = Avveel ¶ Heikki Jylhä ¶ Götaenâmist láá valjeest eennâmtááluh ¶ 7 a. Ovtâstit sárgáin, kuábbáá čäciloodán njuneh já jyelgih kuleh. ¶ ČOHČÂMAAINÂS ¶ Samuel, Elia já Joona lijjii Immeel profeteh. Sii pehti aalmug peesâi kuullâđ Immeel táátu. ¶ 6 ŠKOOVL ¶ Silbâ-kolle juovah, päävtih ¶ suomâkielâ, táru-/ruotâkielâ tááiđu sehe kelijdeijee eŋgâlâskielâ njálmálii já kirjálii tááiđu. Pargoost váttoo meid tave-eennâmlii sämihaldâttuv já aalmugijkoskâsij olmoošvuoigâdvuođâsopâmušâi já –tuáimei ¶ kiccimtivre ¶ Piivde čielgitätittemijd nuuvt, et kesâččâh haavijn ovdâsmaŋas alda pone. ¶ Čaabâkirjálâšvuođâ čäällimseminaar 2006 ¶  merhâšumes Biodiversiteetpargojuávkku ¶ Äššitobdee Heikki Paltto (sämitigge) ¶ Showtanssâjuávkku Eanodaga powerdancers já tááláš aalmugtaansâ tánssájeijee juávkku Jutatokka Suáđigilist ovdâsteh säminuorâid väldikodálâš Sottiisimoves –tábáhtusâst, mii uárnejuvvoo Tamperest kesimáánust. Säminuorâi ovdâsteijeeh väljejuvvojii säminuorâi taaiđâtábáhtusâst, mii uárnejui Suáđigilist. Tanssâkištoost palhâšuvvii meid Kietâruotâs nuorâi rijjâ taansâ juávkku já kärigâsnjaargâlâš hiphop –juávkku Gangstajuŋkkat. . ¶ Forgâ ličij ijjâ. Já sun lâi ohtuunis ¶ Ryešiliih iä muide ko nuáiguttii oivijdis já tääl jiem innig imâštâllâm, mondet hovdâm lâi jiehtinâš tuostâm adeliđ mijjân taggaar miärádâs, et tovâččijm iävtutátulávt räjiloukkaus. Maajuur Pertti Veijo lâi taggaar avktoriteet, et kost sun peri lâi, te puohâh áárvun kejâhánnáá tottâlii suu. Nuuvt suu ovdâalmaah Ruávinjaargâst (everstih já eeveerstluutnantih), ko ryešiliih-uv tääbbin Áádárjuuvâ riddoost. ¶ Professor Pekka Sammallahti meccireeisust. ¶ Armeija meid aldanškuođij já mottoom peeivi keejist vuálgáččim-uv tohon. Lijjim pargoadeleijeestân finnim loppâääigi rijjâ – uážuččim elâččiđ pääihist. Turâštim postâautost vistig uábbám luusâ Ucjuuhân já ittinâš vyejestim Čovčjáávrán. Ko poottim pááikán, te tobbeen lâi Holber Aaslâk rahhiistâlmin siämmun, mut teeri lâi tulccom, ijge ton rahhimhommáást orroom puátimin mihheen. Sun kejâstâlâi já usâstâlâi pyereeb tere, mut taggaar ij orroom kavnuumim. Talle muštájim, et musthân lii fáárust tot fiijnâ rahhimmaašin, mon lijjim Ruávinjaargâst uástám. Rugâstim ton lavhâstân, teddilistim joton, keigejim Aaslâkân já ettim: ¶ siämmáá šaddoost maaŋgâid kuuvijd. ¶ Tiddepivdo ¶ 19. UHRESALM AĐAI OFFERTORIO (OFFERTORIUM) ¶ Ucceeblovoraamisopâmuš teemaatliih čielgiittâsah ¶  ain Aassâmtoimâttuvâst sun tuámittij kuldâliđ sämikiel tiijmijd, moh lijjii suu mielâst suottâseh. Tobbeen oopâi ennuv já lâi mudoi-uv älkkee ettâđ puoh tom, mii väividij teikâ mii oroi ommâsin. Tobbeen kuittâg oroi lemin kuldâleijee pelji. Já mii lâi pyeremus, te oppâmravvuuh-uv lijjii almostum! Mut fakkist Áánán čielgâi, ko sun staavij taid, et sunjin ličij kuullâm tuš ohtâ suomâkiel kurssâ mut tääl sun lâi kuldâlmin jyehi áinoo kuursâ, moh lijjii ohtsis vittâ. Oroi kale lemin viehâ huáppu, et kiergânij jyehi sajan. ¶ lapsemáátu evni ¶ Juátkojeijee ¶ * Inarin Hopea , 99870 Inari, puh.+358 (0)16 671 333, šleđgâpostâ: Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. . Inarin Hopea lii Juvduujuv riddoost, Siijdâ puotâ, Sajosist 200 meetter keejist. Kollečeppi Matti Qvick vaalmâšt puoh pyevtittâsâid jieš páájáást. Páájá pyevtittâsah vuáđuduveh oovtâkiärdánis čielgâ já putes häämikielân, šiev áámmáttááiđun já ihečuođij puáris čiŋŋâfáddáid. ¶ Sahâalmai Eero Heinäluoma adelij ovdâskode skeeŋkâ sämitiigán. Saavâjođetteijee Näkkäläjärvi kiijtij skeeŋkâst já lopedij ete tavlu piäijoo árvusajan Sajosân. Kove: Johanna Alatorvinen ¶ 1. Suomâ enâdâhkuávluh láá Säämi, Väri-Suomâ, Tavepoođâeennâm, Jävri-Suomâ, Máddáápiälááš viljâlemkuávlu já Suálui-Suomâ. ¶ d. Vuávájeijee kalga vuáváđ oovtâ (1) kovvoos, mast šleđgâlâš vuárhást láá kyehti printtimtiätuvuárhá nuuvt, et nubbe kalga heiviđ 600 mm x 2090 mm já nubbe 600 mm x 2390 mm alosáid paaneellasâlijnijd. ¶ b. ässeelovvoos peeleest stuárráámuu väldikode. ¶ Okko tassaaš mun aštus mađhâšim Holland mediakavpugân Hilversumân keččâđ IKON-TV juávhu ohjelmrähtim já sii Säämi määđhi puátusijd. Toos lâi aggâ-uv: TV jurgâlemuásádâh ij piergim nuuvt komálâš kieláin ko sämikielâ. Nuuvt te čokkájim kuhes peeivi studiost ohjelm stivrejeijein Hans Hermansáin já toimâtteijee Paul Rosenmölleráin. Tärhistim ohjelm jurgâlusâid, mut nube tááhust selvâttim lase sämmilijn. ¶ Säämi muusikkuávdáš ¶ – Joo, na toos kale virgeväldi-uv puáhtá miettâđ, Poolishovdâ eeđâi. ¶ Mottoom tove mun oppeet lijjim suáittám sunjin – lijjim eidu käävpist pááikán väzzimin, must lâi kävppisekkâ nube kieđâst. Puhelin tot čuojâškuođij luumâst, te mun ruggim tom uáinusân já västidim. Timotei, kote sooitij, ij tiättâm, et mun olgon jođám. (Ijhân sun piegâ jienâgin tubdâm, ko sust láá nuuvt hyenes peeljih.) ¶ Aanaar paješkovlâ: Mari Guttorm (tavesämikielâ) já Sunna Nousuniemi (tavesämikielâ) ¶ Issá. Mane stuorrâ häldee lâi taggaar almaa adelâm Sáárán. Teikkâ kal Sáárá tom tieđij, et ij tot lam häldee kii tom lâi Sáárán adelâm. Toh leijii Sáárá enni já eeči já Isá enni já eeči. Ovdil ko Sáárá lâi šoddâmgin, te vanhimeh leijii sooppâm, et jos sijjân šodâččij nieidâ, te tast šodâččii Iisán eemeed. Já nuuvt lâi keevvâm-uv. Sáárá lâi eeni irâttâm estiđ taan sopâmuš, ko lâi huámmášâm, maggaar almai Issáást šoodâi, mutâ sooppum mii sooppum. Já Sáárá lâi jeđđim eeni, et kal stuorrâ häldee tiätá maid parga já magarin ulmuu eellim lii jurdâččâm. Veikkâ ij Sáárá kal ain jieškin iberdâm taan häldee hommáid, mutâ voojij kuittâg-uv oskođ pyereeb piäiván. ¶ Peeivi parnij noonâ nääli, ¶ 53. Kyeleh láá vuáhádum eelliđ čääsist ¶ Čääsi olesjuurrâm lii tehálâš tábáhtus ¶ Na nuuvt. Lâim tääl Israelbeln já ijjâsaje mijjân lâi väridum Jerusalem syemmilâš párnáiviäsust “Jerusalemin suomalainen lastenkoti” . Tääl koolgâim eres lasseen tuáduttâllâđ meid uđđâ ruutân já ton áárvun. Ruuđâ nommâ lâi Israel pundá já tot juáhásij vala čuátán agoran. Ohtâ pundá västidij Suomâ ruuđâst pajeláhháá määrhi já agora tiäđust-uv pajeláhháá peeni. Ijjâsajan uápásmem maŋa vuolgijm keččâđ vistig Viestâr-Jerusalem uáinámušâid, moh iä muu mielâst lamaš meendugin valjeest já tast maŋa vuolgijm eelliđ vala ovdeláá mainâšum kibbuccist, mii lâi Jerusalem taveuásist. Tobbeen lijjii maaŋgâi eres aalmugij ovdâsteijei lasseen meid muáddi syemmilâš nuorâ nieidâ-uv, kiäh láin vuálgám kesipaargon kibbuccân. Päälhi suoi iävá finnim ollágin, mut puurrâđ suoi uážžoin nuuvtá já pargo lâi liijká viehâ ennuv. Tot lâi taggaar šadoi šoddâdem- já viljâlempargo. Čielgâi maŋeláá, et suoi-uv sátáččáin máhđulávt vyelgiđ tánssáđ ehidist toho tanssâsajan já ko suoi tieđijn saje, te ravvijn meid munnui Marttijn-uv, et maht pyeremusâht táiđáččáim toho. Tanssâsaje lâi kulloo mottoom ollâ tiäváá alne já toho ličij älkkee täiđiđ ohtuu jo ton jienniis muusik keežild, mii kulluuččij aainâs kilomeetter kiäčán. Lâi vástuppeeivi eehid já ko te láim vuolgâdmin treffijd, te mii táálu iššeed koijâdistij munnust, et láá-uv kapereh fáárust, onne ko álgáččij juuvdálij sabbaat. Siämmást sun čielgij, mon tärkkilávt puárisoppâjuuvdáliih väldih tom sabbaat já liččii aainâs muáddi ääši, maid juáháš olgoeennâmlâš kolgâččij juuvdálij sabbaatviettimist tiettiđ, jis teivâččij lappuđ juuvdálâškorttelân eidu talle. Vuosmužžân lâi tot, et päljisoivij ij uážu lihâdiđ vástuppeeivi ehidist (45 miinut ovdil iijâ älgim) lávurduv ehidân, ige pyellee tuulâ puáldiđ. Tubbáák luhhui pyellee tullân. Jis sattui keevvâđ nuuvt hyeneeht, et várnuttui päljisoivij já tubbáák njäälmist juuvdálâškorttelân sii sabattin, te puovtij keevvâđ siämmáá náálá, tegu ton suddogâs nisonân tobbeen Jerusalem muuvrâ lunne, et ulmuuh keđgiiččii suu. Tááláá ääigi kale keđgejeijeeh liččii uccâkandiih já nieidiih. Meiddei autoin vyeijim ij lamaš sabattin loválâš. Párnáiviäsu hovdâ muštâlij, maht sijjân lâi keevvâm muáddi ive tassaaš, ko mottoom páárnáš puáccái já sij karttii njuolgiđ juuvdálâškorttel pehti, ko vuolgii tuálvuđ párnáá pyecceiviäsun. Nahande fakkist algii keeđgih kirdeđ auto njeigâ já taaiđij vala keevvâm nuuvt-uv, et monnii laasah-uv autost cuovhâs já eiduttâl te selvânii pyecceiviäsun. ¶ jist eenikiellân. Aanaarsämikielâ lii puáhtám čäälliđ eenikiellân ive 1998 rääjist já nuorttâsämikielâ ¶ 5 Noomât kuuvijd ålandlij iäláttâsâid. ¶ Ko puáris čyeijee s-jienâst lappuuškuát čyeijilvuotâ, te ton ovddiibel itá sárnudijn i. Čyeijee s sajan šadda i +čuojâhánnáá s -jienâ. Tom lii vissâ njáálmán älkkeb ettâđ, nuuvt mana ucceeb jienâdemenergia. Motomijn tááláin-uv sárnoin kulloo vala čielgâsávt: “čaisijn” = čassijn. Taan maali mield Myeisnjargâ ličij maka šoddâm Myesinjargâ-häämist. Mutâ talle Ijjäävri kuávlu kielâst kolgâččij leđe teikâ lamaš tovle säänist myesi čyeijee s -jienâ. Tom jiem tieđe lii-uv nuuvt lamaš. Talle Myeisnjargâ merhâšičij “Ráávhunjargâ” teikâ “Vuoiŋâstemnjargâ” . ¶ Muorâkäärdi kiđđâ já keesi . . . . . 168 ¶ Keejâm ennuv televisio. ¶ - Kulâ, vuálgáččih-uv muin káhvástâllâđ? ¶ 21B Maaŋgah lieggâvorrâhiäppušeh láá jotelis njolgehiäppušeh. ¶ Mutâ ko sij maccii, te kavnii tuše eeni ovdâliijne já kietâlaavhâ lättest. ¶ Nieidâi rávásmâmave fyysiliih meerhah ¶ siämmáá vastuuh. Kreikakielâsâš algâteevstâst verbâ σῴζω vuáttoo ohtsis 106 kerdid. ¶ f. Kotemuu kuávlust lii Ruotâ Säämi? ¶ Jis tust lii mielâ čäälliđ veikkâ ohtii mánuppaajeest monnii fáddáást, moos lijkkuuh, te tun-uv uážuh palsta olssâd! Kierâš ij kale pyevti mäksiđ čalluin tego Anarâš, mut mun lam smiettâm monniilágán "čäällimkišto" : ovdâmerkkân jyehi nube mánuppaje palhâšuuččij ton paje pyeremus čällee veikkâ skeŋkkâkorttijn teikkâ herskukoorijn. Ááigum čäälliđ täst vala lase maŋeláá, mut tággáár kišto váátá aainâs-uv tom, et láá váhá eenâb čälleeh. ¶  ääših. Anarâškielân almostum kirjeh ¶ Vuolgâteevstâ já jurgâlus koskâsâš kulttuur-, tiätu-, äigi- já čuovviittâspirrâduvvâi iärui ¶ - Kost tungis lah lamaš? Jiem lah uáinám tuu maaŋgâ piäiván. Lah-uv tun lamaš illávaje? ¶  sun b. Agâstâl valjiimâd. ¶ veškisraaŋgâst = kuparilangasta 125 ¶  tulevan. ¶ (spiekâstemjuávkku nr 3), tuođânálásávt ton suujâst, et västideijee sääni ij lah kavnum, ¶ Vuáđulaavâ mield tuámuvääldi kevttih jiešráđáliih tuámustoovlih. Täsivääldi president noomât tuámárijd. ¶ Pääđist lâi imâs aamnâs já kissá stuárui. Kissá vuolgij huápust táálust meddâl. Tot lâi hiälppu ko kissá lâi stuárrum. Kissá ruotâi. Tot ruotâi oovtâ nube táálu luus. Ko lâi jo ijjâ, te kissá noháđij tállán ko moonâi miestui táálu paaldân. Iđedist kissá koccái. Tot vuolgij väzziđ mutâ orostij ko kuulâi jienâ. “Tääl-uvks mun mááláám taam táálu čappâdin?” kullui nieidâ jienâ. “Joo máálááh ubâ táálu, mutâ kyeđe káátu máálááhánnáá.” västidij almaa jienâ. Talle kissá kuulâi, ko uksâ moonâi kiddâ. Kissá kuulâi maht kiinij poođij aldeláá. Tot ooinij ko nurhe tyehin poođij nieidâ. Nieidâ aalgij mááláđ seeini ijge uáinám stuárrum kisá. Talle nieidâ vaaldij maalâpuurkist lase maalâ. Fakkist nieidâ huámášij stuárrum kisá. “Hui! Stuorrâ kissá! Moonâ meddâl!” Nieidâ huuihij. Nieidâ vaaldij maalâ já aalgij tiškođ tom kisá oolâ. Kiisán šoddii čapis tiälhuh já tot patârij miäcán. Nuuvt šoodâi iilvas. ¶ Bosporčuálmi ¶ Kaabi Matti = Kaapin-Matti ¶ jotolâhnjuolgâdusâittáá = ilman liikennesääntöjä 152 ¶ Kuhes vyeijim maŋa bussi viijmâg orostij vyelgimterminaali oovdân. Mun tuámittim vuossâmužžân olgos. Luhhoost lijjim jo Hollandist vyelgidijnân toohâm vyelgimčielgiittâs, nuuvt et kaččâlim njuolgist torvotäärhistmân. Toho lijjii kuhes jonoh, mut vuossâmuu keerdi tien piäván must lâi tuođâi-uv lukko: ko kirdám nuuvt ennuv, peesâm jotteeđ bisnes-luoka torvotärhistem peht, nuuvt et jiem tarbâšâm pääcciđ čuážžuđ kuhes jonon. Ko torvotäärhistmist kiergânim, lâi-uv jo kirdemmašinân moonnâmäigi. ¶ – Kale mun tuu tuubdâm ennusteijeeákku, eeđâi Piäkká. – Jiem mun kuittâg nuuvt tuávkki lah, et jiem Piili tubdâččii, veikkâ magarijd ennusteijeeááhu pihtâsijt kiäsáččij paijaalsâd. ¶ . Pargokirje lii ráhtám Matti Morottaja, Kuobžâ-Saammâl Matti, já kuuvijd lii ráhtám Daniel Gelencsér. ¶ Aanaarjäävri Kaareehnjargsuolluin maadânuortâs lii Äijihkiškodemsuálui . 1800-lovo pelni suolluu nommâ lii lamaš máhđulávt Leŋgisuálui tâi Lánjásuálui , ko A.W. Granit káártást ive 1897 suolluu puotsâš njargâ lii čaallum orjâlâškielân Leŋsuolonjarga . Tááláš nommâ puátá tast, ko äijih lii koskâstâm suollui nuuvt korrâsávt, et luodah láá pááccâm. ¶ đâin kieldáid meiddei sämikuávlu ulguupiäláá kuávlust. ¶ Anarist 14.9.2015 Sämitigge ¶ 4. Tuálvu áimupáálu päddikeejist jienâkäldee alda. ¶ Mätkipuhelimeh 2007 (pittád/1 000 äs.) ¶ Kuávlu, mii kulá staatârääđi tuhhiittem suojâlemohjelmân, puáhtá vuáđudiđ priivaat luándusuojâlemkuávlun meid nuuvt, et eennâmomâsteijee ij lah miettâm áášán (luándusuojâlemlaahâ 24 § 3 mom.). Rávhuiduttemnjuolgâdusah iä pyevti adeliđ eennâmkevttimân eres raijiittâsâid ko moh luándusuojâlemohjelmist čyecih. Jis luándusuojâlemkuávlu vuáđđudmist eennâmomâsteijee lovettáá puátá eennâmomâsteijei tâi sierânâs vuoigâdvuođâ omâsteijei merhâšittee hemâdâs, ruttâd staatâ hemâdâs. Jis koloruuđâst ij soppuu, meriduvvoo tot lonestâsmonâttâllâm ohtâvuođâst (luándusuojâlemlaahâ 53 §). ¶ ČOOVDÂSÄÄNIH ¶ Nuorttâmeerâ ponneest eellih maaŋgah šlieddâelleeh ¶ – Puáđi peri, te kale mun tuu suoijiim, Heikkâ eeđâi já oppeet poovvâstij njálgáht Ááná ärgivuotân. ¶ - Na joo, kale mun kuittâg täst lam, Ánná västidij. Mut muu mielâst taat ij mihheen hitruus soojijd lah. ¶ Ko merâkuáskimijd riemmii piemmâđ mirhâttis haškâiguin, te kuáskimnääli loskâškuođij. Tääl miirhâi meeri lii kiäppánâm, et kuáskimijd ij innig taarbâš piemmâđ. Tááláá ääigi Suomâst pessejeh kulmâčyeđe merâkuáskimpaarrâd, moh pyevtitteh siämmááverd uđâgáid ivveest. Motomeh merâkuáskimpaarah láá vijđánâm jo siseennâm jävrikuávloid-uv. Ko merâkuáskim iä lah vajedâm innig maaŋgâlov ihán, te tot ij poolâ innig ulmuu, tegu ovdil. Merâkuáskim loskâm lii ohtâ luándusuojâlem stuárráámusâin vuáituin Suomâst. ¶ Cissáášvääri Tiaisvaara Cissáášnjargâ TN. ¶ Mađhâšeijee puáhtá rähtiđ jieijâs äigitaavlu raamij siste tane- teikâ cimcâhkietleppriggee, puásuičuárvičevečiiŋâ, njuškompäädi, särgimuorâiguin kuuđđum čeveliijne já puásui näähkist seehâ ađai šišneseehâ já jieškote-uvlágánijd puásuitähti- ja -čuárvituojijd. Kietâtyejipáájáh olášuttojeh Saijoos čuovis válduaulast máávsu vuástá. Juávhuh kalgeh väridiđ jieijâs pargopáájáäigi, vâi sijjân puáhtá táárbu mield orniđ lasemáttáátteijeid. Saijoos kietâtyejipáájáh olášuttojeh ááigán 17.6. - 12.8.2013 argâpeeivij tme 11-17. ¶ – Na lehâsteen tom talle táál. ¶  ‐ávt-‐loppâsâš  máttáátteijeeh. Sun Aandih F6 ¶  uáđá. ¶ G. Uccânjiivlâh ¶ Já Ester ain korrâsub jienân almottij, et eidu tääl lâi suu purâdemäigi. ¶  räähist VIELGISRUOŠŠÂ ¶ 64 cm ¶ Taan källest ij lah tađe eenâb tiätu, iäge táálááh ijjávráliihkin oro tietimin noomâ merhâšume tađe pyerebeht. Lii nabdemist, et Erkki Itkonen ive 1933, kote lâi talle 20-ihásâš pajeuáppee já Aanaar tallaa kirkkohiärá Lauri Itkos (1865–1925) kandâ, jeđe maŋeláá vala čuuvtij áárvustoonnum akateemikko, ličij finnim tiäđu Nijlâs Jovn Juhánist ađai Johan Nuorgamist. Sunhân lâi äiginis uáli pegâlmâs já pivnohis olmooš aainâs-uv totkei koskâvuođâst já lâi meiddei vuáđđudmin Sämimuseo Anarân. Museo lii tááláá ääigist uáli pivnohis čuásáttâh já ulmuuh pirrâ maailm joteh tobbeen kollistâlmin. Sieidikällee ađai Sittekällee oro kuittâg päcimin mysteerân, ko eenâbgin tiäđuh iä lah innig kavnuumist. ¶ 600 000 euro staatâtoorjâ juáhásij sämikuávlu kieldâi kooskân čuávuvávt: ¶ 101 ¶ Sämitigge almoot uuccâmnáál nuorttâlâškielâlii oppâmateriaal proojeektpargee ¶ Čääsi källest 4 Moos 20:1-13 ¶ oovdânpuáhtá sämmilij virgálii uáinu sii kyeskee aašijn. Aalmugvaljim orgaan pehti láččoo ¶ Nuorttâsämmilâš nissoon mááccuh lii alda kärjillii nissoon aalmuglâšmááccuh. Toos kulá siiviilsiäđu miäldásâš kappeermalli, sarafaanhaamid já kässeekeđgijguin čiŋâttum poovij. Meid kappeer lii hervejum kässeekeđgijguin. Nuorttâsämmilâš almaa mááccuh lii ovdedum majemui iivij ääigi já tot oro ovdánmin eres sämmilâšjuávhui almai mááccuhmaali suundán. Nuorttâsämmilij almai ärbivuáválii kárvukeerdist pyeremustáá lii siäilum neeljičievvâg riämnjánäähkist koorrum tälvikappeer. ¶ Vala ohtii kaartâi Ristin-riävská suorgâniđ já sun joba lâi vises, et tääl Margit-majemužân poođij majemuš mätki. Ko čiivgah lijjii puohah peessâm piervâlist meddâl já ko lâi vala piäggám, et Riggeečalme, kote lâi kuávlu kävilumos riemnjis, lâi oinuustâllâm tain aldasijn, te Ristin-riävská uápistij piäsáduvvâs alda ulmui láávu. Tobbeen opsuuččij ulmuu haajâ nuuvt vuáimálávt, et Riggeečalme ij oskeldâđâččii puáttiđ tohon. Puoh moonâi-uv pyereest ton räi ko sun hoksái, et ulmuukyevtis lává-uv oppeet puátimin. Sun ij innig kiergânâm komendiđ čivgâidis meddâl ulmui väzzimpálgá alne já lâi njuolgist iimâš, et olmošpiäđuh iävá tuolmâm taid. Čiivgah kuittâg oovittii kaččâliđ patârâsân, eereeb Margit-majemuu, kote ij lam vala nuuvt häppil. Nubbe tain olmošpiäđuin čovádij Margit kiddâ já vaarâ ááigui puurrâđ tom. Ristin-riävská njáávgui, okâttij já irâttij hokâttâllâđ olmoošpiäđuid maŋŋaalsis puoh konstâigijn, maid sun maatij, mut ij tot ávttám. Margit riäpu ciivkij nuuvt ennuu ko lâš vaijaam já Ristin lâi vises, et tääl tot purruuččij... Oppeet tábáhtui iimâš. Piäđukyevtis luoštijn Margit enâmân já talle tot tuámittij huápu-huápu risij kooskân čiähusân. ¶ kavjejeijee kovjâtteijee = pölyttäjä ¶ Unna-Maari Pulska 2012 ¶ Ruvâšjávvusuohâdmnâseh: ¶ Meid taan ive teemah lává kyehti: tanssâ já kove ellest. Tanssâteema lii väldikodálâš já Suáđigilist väljejuvvojeh säminuorâi ovdâsteijeeh Nuorâ Kulttuur – siättus ornim SOTTIISIMOVES –tábáhtusân Tamperen. Sämmilâš teeman lii kove ellest. Kovekištoost lává kyehti aherááiđu: nuorâbeh sárguh teikâ máálájeh, puárásub aherááiđu nuorah uásálisteh čuovâkovekiišton. Koveh, moh uásálisteh kiišton láá uánimnáálá Suáđigil taaiđâtábáhtusâst. ¶   šovâttemorgaan ađai nävli ¶ Eres kuávluin poccuuh kuodâdii veitâlâs, já vyesih vittáduvvojii keessiv pálgádâhhân teikâ maŋeláá-uv, mut anarâšah läävejii veddiđ áálduid kyeddid ääigi. Jo kiđđâtäälvi nuorâbeh áálduh piäijojii vedduđ, vâi hárjáneh láábžán. Majemustáá vyesimáánust ovtâskâs táálu teikâ sijdâkodde oovtâst čonâdii áálduid. Áálduid koolgâi sirdeđ jyehi peeivi, tassaaš ko áldu kuodij já vyesi lâi vittádum. Áldui veddim lâi anarâššáid nuuvt táválâš, et orjâlâšah finnejii tast suujâ nabdeđ sii nomâttâssáin lávžeanáraččat , läbžianarâšah. ¶ UM: Jáá. Na táátpa lâi hitruu kuullâđ, et… ¶ Ton vyestikeeččin, et lijjim moonnâm kiđđâtäälvi šoddâm enittemmin, ađai mestâ uárbisin, must lijjii tääl mottoomuđusâš “suájáh” , jiemge innig lamaš čonnâsum iäččásân, uábbásân, jiemge viljâsângin nuuvt čuuvtij. Puohtim moonnâđ kuus peri, ige eečigin, veikkâ lâi uáli puárisáigásâš olmooš jyehi tááhust, vuástálistám mahten. Sun luotij munjin já vissâ muu mottoomlágán jiärmálâšvuotân, ko peessim moonnâđ kuus peri muu mielâ, jiermi já suájáh kuoddii. Ušom ton siämmáá keesi elâččim ránnjákandâiguin jo moddii Kaamâsist käävpist já meiddei elleekuuvijn-uv, moh čáittojii Kaamâs Losoparakkist. Lâi táválávt viehâ stuorrâ juávkku čovčjávráliih já kosseennâmliih, ko vyeijilijm Kaamâsân. Porgemáánu ehideh lijjii jo sevŋâdeh, et elleekuuvijn maccâm tábáhtui ain sevŋâdâsâst, mut ovdâmerkkân muu Monarkist lâi dynamo já čuovâ, tegu lijjii kale ránjáidân-uv pyeráin. Lijjim tiäđust-uv vala kaandâš, mut Kaamâsist čáittojii motomin meid párnáid tuhhiittettee fiilmah já taid mun ožžum kale keččâđ. Lijjim uáinám Seura-loostâst kuuvijd nisonijn aluspivtâspajalist já elleekuuvijn oinim še siämmáálágán aašijd, mut lihâdeijee häämist. Toh pieijii smiettâđ almaa já nissoon koskâvuođâid, moh lijjii nuuvt komáliih, et toid jiem finnim vástádâs aainâs siämmáá keesi, veikkâ tiätulágán jurduuh must kale lijjii. ¶ Algâaalmugij muusiktábáhtus ijâttiS ¶ – Lyeštiđ sii tállân tuon päädist! Kuáski meridij tagaráin jienáin, et Njorttâ keejâi pyeremussân jávuttáá lyeštiđ päädi jieijâs kepilist. ¶ čuomâš, čuommâs = suomu ¶ 65A Moskova kuávdáást lii Ruopsis tori, mon roobdâst lii Pase Vasili kirkko. ¶ gsm: 050 382 5179 ¶ Kaastâ ij lah tuše čääci, pic Immeel pákkumân kullee já Immeel sáánán ovtâstittum čääci. ¶ Kildeekiärppááh – Kiilukärpäset ( Dolichopodidae ) láá táválávt meetaalruánááh tâi veeški-ivnásiih tiivreh, main láá väŋkis jyelgih. Kildeekiärppáá uáivi lii čuuvtij stuárráb ko tanssâkiärppái uáivi, mut ij aldagin siämmáá styeres ko kollepoođâst. Suomâst láá kuáhtájum paijeel 200 kildeekiärpáššlaaijâd já motomeh tain áppádeh ruottâd čäšuáivist-uv, tegu čäcimittár. Nuuvt suovsah ko rävis kildeekiärppááh-uv láá piäđuh moh mákkojeh čääsist tâi čääsi aldasijn. ¶  vaastâ – Vaahâg! Hanssâ-uv lii kaavpugist luhâmin. Kočoi celkkiđ tijjân já eromâšávt Eerkin ennuv tiervuođâid. ¶ 112 ¶ 9. ¶ mast puáhtá selvâttiđ ovdâmerkkân jurgâleminterferens, ađai vuolgâkielâ vaikuttâsâid ¶ 23. Staatâ kalga ovdediđ toimâinis já ruttâdmis vievâst sämikielâlâš tiäđusirdem šoddâm Suo ¶ Nuorttâlâšâi ovdâolmooš Veikko Feodoroff tuáivutmin minister Tuomioja tiervâpuáttiđ Sajosân. Kooveest meid sämitige I värisaavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio já II värisaavâjođetteijee Heikki Paltto. ¶ lâš, já maaŋgah iä velttidhánnáá tieđe tággáár máhđulâšvuođâst. Ive 1994 rääjist puovtij sämikielâ ¶ Mammutij olgohäämi já eellimvyevih láá pyerebeht tiäđust ko monnân eres ovdâhistorjállii ellee, ¶  vuáđuhäämi piejâ tast maŋa kuábbáá-uv kieđâ jotelávt ¶ Šiev lukko! ¶ kopiosto.fi/. ¶ - Must lii pursâ lappum! ¶ c. Merkkii orráás A já niŋálâs V . ¶ Säämi parlamentaarlâš rääđi - eidusiih jesâneh (topâlduvâi siste värijesâneh): ¶ Luámáttuvâi tevdim já rievtislágán koortâi – kuittâg luáttukoortâ – čäittim maŋa mađhâšeijee kolgâččij jo peessâđ hooteel kyessin. Tomkin luhostum ij lah ain nuuvt vises. Almottittem ohtâvuođâst finnee kietâsis uđđâáigásâš korttâčovduu, mon respa pargee kiävttá vistig tiäturist, já tastmaŋa čoovdâ aštus luáštá hooteelkyesi olmâ sajan – jis luáštá. Čovduu kevttimist láá kuittâg jieijâs koonstah, moi várás onnuuččij sierâ oppâtijme. Eidu ko čovduu lii vuorkkim lavkkâsis, tom ferttee-uv kuáivuđ uđđâsist uáinusân hiisistjotteem várás: loonjah láá távjá pajekeerdist, ige hissi jođe kuussân ovdilgo kyessi lii čáittám muovičovdus korttâlohhest. Já tot tot esken konstâ lii-uv. Jis koortâ uigâd luámán liijkás jotelávt, hissi ij vyeijil kuussân. Já jis koortâ piäjá siisâ liijkás hitásávt, puáđus lii siämmáálágán. Nuuvtpa hooteelkyesi kolgâččij máttááttiđ uigâdiđ čovdus hiisi korttâlohhei hitásávt mut ij kuittâg liijkás hitásávt. Já korttâčovduu ferttee meiddei mušteđ väldiđ meddâl lohhest. Jis čoovdâ vájálduvá lohhei, hissi ij valagin jođe kuussân kulij. Maŋgii äšši čiälgá-uv tienuuvt, et mottoom eres hooteelässee kallaan muu irâttâssáid já ustevlávt moijáámáin uigâd jieijâs čovduu korttâlohhei. ¶ Nubbe anarâškielâlâš maađijkolbâ Avveel siijdâst lii Kuáppil maađijratkuuttuvâst, mast láá noomah KOPPELO – KOAPPIL . Sáttá leđe nuuvt, et tááláš Destia ij lah tiäđulâš oa-diftoŋ muttuumist uá-diftoŋŋân, et nommâ kolgâččij leđe KUÁPPIL , mut tot lii kuittâg eennâmvijđosâš finnodâh, et ton kenigâsvuotâ lii väldiđ aašijn čielgâs tâi aainâs visásmittiđ päikkinoomâi riehtâčäällim. Avveel S-market já Siwa-käävpi pelimuddoost lii stuorrâ kolbâ Njeellim maađij pellâst, mast láá tiäđuh Räji-Joovsep räjirastaldittemsaajeest já tast-uv tiäđuh láá suomâkielân, ruošâkielân já orjâlâškielân. ¶ Ko sun ij addim maiden, sun suáitistij uđđâsist uksâkiälu. Mut taan tovváá kihheen ij innig lekkâm uuvsâ. ¶ moonâi čuážžuđ ruŋgoi nubekeš ton puudân ete Astron ¶ – Hei njuámmil, vyerdilba! ¶ Motomijn sierâin, tego autoroođijn, kiävttoo viermivirde, mon finnee čuoggiistâhskuápuin. Virde jođettuvvoo mutten , mii lii jotosist kiddâ já mii muttá šleđgâvirde sierân hiäivulâžžân. Sierâ, mast ij lah tuáimee muttee, ij uážu kuássin lahteđ čuoggiistâhskuápun. Tast sáttá šoddâđ tullâpuálu. ¶ sijđoh:75 ¶ Škovlim uáinusist algâaalmugfoorum uálgitábáhtusâst ¶ – Tot lii stuorrâ viäsu, kost ulmuuh pyehtih kiirjijd luoihâttiđ. Kirjij luoihâttem meerhâš tom, ete olmooš puáhtá väldiđ kiirjijd pááikán já luuhâđ já keččâđ pääihist taid. Kiirjijd kalga liijká macâttiđ kirjeráájun tiätu ääigi keejist. Haalijdvettee-uv tuoi vyelgiđ muin kirjeráájun? Mun moonâm pyeráin toho já pesâvettee pyerá sáátun-uv, Matti iävtut stááloid. Stáálukyevtis lii tállán vaalmâš vyelgiđ Mattijn kirjeráájun. Sunnust lii ain hitruu peessâđ uápásmiđ ulmui imâslâš elimân. Matti vuálgá siisâ kiirjijd viežžâđ já Hirškikkâ já Myerji pääcciv áhhoin majemuid čapisjiereehmuorjijd nuurrâđ. ¶ já nube keejist suormâteekijn. ¶ Sajos váldukevttee sämitigge ocá tääl Sajosân LÁJÁDÂSHUOLÂTTEIJEE meriáigásii já olespiäiválii virgekoskâvuotân 28.12.2011 rääjist. Lájádâshuolâtteijee pargon lii huolâttiđ Sajos viistij piäiválii čurgiimist já vala táárbu mield išediđ čuákkimij já tábáhtusâi keevâtlijn orniistâlmijn, moh tobbeen uárnejuvvojeh. Asâttâsvuáđustâslâš tohálâšvuođâvátámâžžân lii pargo vaattâm škovlim. Pargo miänástuvvee tipšom išedeh lájádâshuolâtteijee tuđhos tâi västideijee já kelijdeijee hárjánem uđđâáigásij almos viistij čurgiimist, sehe šiev vuáruvaikuttâstááiđuh já njyebžilis pargohaldâšem. Sämikielâ táiđu kiäččoo occei hiättun. Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi VII/II mield, vuáđupälkki 1 585,62 eurod/mp, mon lasseen máksoo 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem miäldásiih hárjánemlaseh. Ucâmušâid oppâ- já pargotuođâštusâidiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 16.12.2011 tme 16.00 räi čujottâssáin Angelintie 696, 99870 Aanaar. ¶ 135A Čalme rááhtus. ¶ 1. She lives in Buckingham Palace. ¶ Uccâsignjer nommâ lii esken rahtum, já tot lii jurgâluslovnâ suomâkiel nomâttâsâst. ¶ Šapšâ – plankton kevttee luosâkyeli ¶  lijkkuu Sajadâh já väridem ¶  (10) Anarâškielâ: Henna Aikio ¶ » Ko nyeskis jieggâ vuálgá ulmust, tot čájádâl ävđinkuávluin já ocá ¶ Kiirján láá nuurrum paijeel 400 anarâškielâlâš idiomid – eđâlduvâd, moh láá vuáhádum anarâškielân já moi merhâšume ij ovttuu lekkâs saanij algâalgâlâš merhâšume pehti. Idiomih láá čielgejum suomâkielân já merhâšume čielgiimân adeluvvojeh ovdâmerkkâcelkkuuh, main eđâlduvah kiävttojeh. ¶ Juvduujuuhâ lii tievâ kárttáid merkkiihánnáá pááccám, mutâ tađe-uv merhâšittee päikkinoomâid. Kuulmâpeesi meerhah, Vyesikeeđgih, Tanskakeeđgih tuálih sistestis ennuu tiäđu toppimsoojijn, oolijn tâi tábáhtusâin vuovijn, mii ij áášán vihkuuhánnáá ulmui lekkâs. Juvduu jotteid toh mainâsteh puoh. ¶   Eres vildâ penuvellei náálá riemnjis kiäimá njuhčâ – cuáŋuimáánust. Talle sáttá ijjâmánuttevij äigin kuullâđ kieimâriämnjá riännjum, mii uáli čuuvtij sulâstit eskânšoddâm párnáá čiärrum. Mainâseh meeccist kullojeijee párnáá čiärumijn láá-uv vuálgám kieimâriämnjái riänjumijn já jis olmooš ij lah kuássin taggaar jienâ vala kuullâm, te kale penttâ hirmâstuvá. Riemnjis lii čuávjist 7 – 8 okkod já ko čivgâmäigi aldan, te tot ucâluvá puáris piäjun, teikkâ kuáivu olssis uđđâ piäju čunoipuolžân já čivgá tohon njuhčâmáánu loopâst ađai kesimáánu aalgâst joba love-uv vielpisid, moh láá pääljis já čalmettemeh. Čalmeh lekkâseh muádi oho keejist. Vuossmui ohoi äigin niŋálâs riemnjis lii piäjust ubâ ääigi lieggiimin viälppáid já njoomâtmin taid. Ores kurppo toos purrâmâš. Kuulmâokkosâžžân viälppáh sirdâšuuškyeteh piärgupurrâmâšân já niŋálâs-uv ferttee älgiđ oovtâst orásáin skappuđ purrâmâš toid. Manuppajasâžžân viälppáh tyestih piäju ulguubel já älgih vuorrâđ piäjunjäälmist. Viälppáh iälusteh ubâ keesi piäjust, tâi ton aldasijn, mut kyeđđih tom lopâlávt loppâkeesist. Jis lii lamaš hyenes säpligihe, te vielpismeeri sáttá leđe čuuvtij-uv ucceeb. Vielpispiäju, ađai kuovđâšm tobdá tast, et piäjunjäälmist láá purrâmâšpasâttâsah, tegu njuámmil kepileh já ludij suájáskuážureh, vorâs riämnjá luodah já piäjust lii nävdihaajâ. ¶ Sämitige nuorâirääđi uárnee 6-7.2 Sajosist kyehti peeivi pištee Säminuorâi konferens, mon fáddán lii soováášvuotâ já säminuorâi identiteet. Konfereensân vyerdip uásálisteid Suomâ lasseen aainâs-uv Taažâst. Almottâttâm konfereensân nohá 24.1.2014. ¶ Uáivikaavpug: Budapest ¶ Juovlâmáánu ¶ 3. Ruškâdâs asseest, ovdil ko tast šadda šohânâs. ¶ Klemetti Näkkäläjärvi sáhka 13.10.2009 ¶ Sun mana viermijd tutkâđ, magareh viermih tibi paapâst láá. ¶ Aalmug čuážui keččâmin. Háldáttâsalmaah–uv lijjii tobbeen pilkkedmin Jeesus. Sij ettii: ¶ b. Luvâttâl silleeválláid. ¶ Ristin-riävskást lijjii kuittâg nuuvt valjeest eres šiev ääših, et Rissekäskee ij álgâm tađe eenâb hundâruššâđ sunnuu piergiimijd. Jurdelij tuše: ¶ Puŋkki lii oovtâ millimeetterist kuulmâ millimeetterân kukke čapisruškis huáđđoo , mii njama voorâ. Tot čyeggee njamonjuunees liške čoođâ já tarvan nanosávt kiddâ motomin maaŋgâ piäiván. Ko tot njama voorâ, te tot puttân masa suormâkeeji stuárusâžžân . Käskimsaje ij poovčâst , mut tot páácá ruopsâdin. Ko motomeh puuŋkih levâtteh varâlijd taavdâid, te kannat pi htâsijguin suoijiđ jieijâs, amas käskittâttâđ . Suoinâlmâsâst jotteem maŋa lii pyeri toohâđ puŋkkitärhistem. Puuŋki kalga väldiđ meddâl pinsetijguin váruvávt punjâmáin nuuvt , et uáivi ij pääsi käskimsajan. Käskimsaje kannat tarkkuustâllâđ oho ääigi. Jis toos itá ruopsis riggeehámásâš ittum, te kalga moonnâđ tuáhtárân . ¶ taavaapiälááš näpikiärdu ¶ Ko Jeesus lâi kastum, sun pajanij tallân čääsist. Siämmást almeh lekkâsii, já Jeesus ooinij Immeel Jiegâ luáštáđâtmin vuálus tego tuvvááš já asâttâtmin suu oolâ. (EM95) ¶  ‐ravvuuh Luáppijái (6.1.2005) tollui kielâpiervâlist Anarist vuosmuš anarâškielâ nooveelčuágálduv almostittemtilálâšvuotâ. Nooveelčuágálduvâst “Kyelisieidi maccân já eres novelleh” láá 14 čälled, kiäin pajeláhháá peeli lijjii puáttâm tilálâšvuotân: Maati Issi (Iisak Mattus), Piäkkáá Avni (Aune Kuuva), Kuobžâ-Saammâl Matti (Matti Morottaja), Petter Morottaja, Uccpárnáá Vuoli Ilmar (Ilmari Mattus), Annika Pasanen já Anja Kaarret. Eres čälleeh láá: Saammâl Morottaja, Aanti Heeihâ Jussi (Juhan Matti Sarre), Kuobžâ-Saammâl Hanssâ (Hans Morottaja), Mikkâl Antti Morottaja, Kaapi Eljis Márjá-Liisá (Marja-Liisa Olthuis) já Vuáskujävr Heeihâ Petra (Petra Kuuva). ¶ Šlajâtubdâmsijđo 97 ¶ sämičuákkim, moos lijjii čokkânâm sehe tave- já maadâ sämmiliih. Talle jieškote-uv kuávlui sämmiliih porgâškuottii ohtsâš aalmuglâš ašijguin. Säämi liipu puáhtá kevttiđ epivirgálávt meiddei jieškote-uvlágán juhletilálâšvuođâin. ¶ koijâdâlmân, pic toimâttii ciälkkámuš. ¶ Ella Sarre čäällim Anarâš pivtâstem -kirje oovdânpuahtá ja uápásmiđ anarâšâi pihtâsijd, maallijd ja pargovuovijd anarâšâi jieijâs eenikielân. Tiervâpuáttim uápásmiđ uđđâ kiirján Sajosân vuossaargâ 17.12.2012 tme 16, kuás kirje almostittem tábáhtuvá já kirje čällee lii pääihist muštâlmin kirjeest. Lasetiäđuid finniih täst. ¶ Muštoot staatâid tast, moi kuávluin sämmiliih ääsih, et ain láá lemin ennuu aalmugijkoskâsâš vuoigâdvuođâlâš kenigâsvuođah, moh iä lah tuárvi pyereest olášuttum, já et staatah kalgeh pieijâđ ovdâsajan kenigâsvuođâi olášuttempargo, ¶ Reedrik jođettem postâ kal ain ij puáttâm meriääigi, mut poođij kuittâg já ulmuuh lijjii tuđâvááh, maidbahan muidegen tiettii. Tallaa ääigist, ko maađijeh iä lamaš jyehi sajan nuuvt tegu tääl, postâalmai šoodâi uáiniđ meiddei jyehilágán hyenes siijvoid. Mut Reedrik kal ain puovtij poostâ, veikâ motomin lâi maŋanum maaŋgâid pirrâmpeeivijd. Talle jo kuittâg, ko kiđđâtulveh lijjii alemus muddoost. Muštám ko Reedrik laavij alemus tulve äigin puáttiđ mii pááikán eskin iđedisiijâ, ijjâkalmaduvâi, já lâi káállâm já vuoijâm-uv tulvejuvâi já riddomuálusij paijeel. Pihtâseh lijjii puoh čoođânjuoskâm, nuuvt et koškesin ij lam ko kappeer já postâlavkkâ. Oro imâšin et postâ ij lam kuássin njuoskâm. ¶ Mii talle ličij sääni ruonâsšaddo merhâšume? Taat sääni heiviiččij šievnáál merhâšumán viherkasvi , mii kale ij lah purâttettee mut taggaar šaddo, mii šadda kámárist lasâpellâst já mon kalga hoittáđ já njuoskâdiđ. Ulmuuh aneh tágárijd šaddoid toi mučis loostâi tiet – iä nuuvtkin kukái tiet. ¶ Pappâ ¶ Aslak-Uula Länsman ¶ Hiärrá, mii Immeel. Mij alestep tuu puoh ristâlijgijn Algaad jämimist paijaanmist. Kijtto pessijái iiloost, kijtto tast, et adelah pase ehidâsâst mijjân uási avalâš elimân. Tuu lii väldi já kunnee avalávt. ¶ c. Moh ääših kooveest muštâleh simpansij fiätulâšvuođâst? ¶ Sämitigge almoot uuccâmnáál säämi muusikkuávdáá meriáigásii vuávájeijee sajasâšvuođâ ¶ Pargojuávhu valmâštellee toimâohjelm sämikielâ iäláskitmân tuálá siste árvuštâllâm Suomâst sarnum sämikielâi tááláá tiileest, kielâi siäilum já ovdedem kuávdášlâš hástusijd, visio sämikielâi iälááskmân ive 2025 räi sehe konkreetlijd tooimâid tile pyereedmân. Pargojuávhu muštottem¬čáálus lii luuhâmnáál máttááttâs- já kulttuurministeriö viärmádâhsiijđoin www.minedu.fi/OPM/Julkaisut/2012/Saamen_kieli.html . ¶ Tave - Irland lii murâšlâš pegâlmâs kyevti oskoldâhjuávhu, katolilij já protestaantâi koskâsijn stuuimijn. Uási katolilijn halijdiččii servâđ Irlandân, tastko sij iä lah tuđâvááh Stuorrâ-Britannia haldâttâhân. ¶ sierânâs sämikielâ haldâšemkuávlust (sámegiela hálddašanguovlu/ förvaltningsområdet för samiska) asâttui vuossâmuu keerdi ive 1999. Sämikielâ finnij talle asâttum uđđâ laavâ mieldi virgálâš sajatuv ive 2000 aalgâ rääjist. Siämmáá ääigi nk. säämi kielâlavváin (Lag om rätt att använda samiska hos förvaltningsmyndigheter och domstolar) asâttui meiddei laahâ Suomâkielâ já meän kieli kevttimist virgeomâháin já tuámustovlijn. Laavâi asâttem ulmen lâi el. nanodiđ aalmuglâš ucceeblovoi já toi kielâi sajattuv já toohâđ máhđulâžžân tom, että Ruotâ puovtij ratifisistiđ Euroop rääđi 1990-lovvoost vuáimán puáttám kyehti ucceeblohosopâmuš. ¶ Sämmilijn lii čoggum uáli uccáá lovottâllâmtiätu ovdil 1990- já 2000-lovo, ijge tiätu ärbivuáválij iäláttâsijguin ellei ulmui meereest Suomâst lah. Proojeekt puáhtá uđđâ tiäđu sämikuávlu já sämmilij iäláttâsráhtusist. Proojeekt puátusijd lii ulmen kevttiđ meiddei sämi-iäláttâsâi tile já ovdedemtáárbu vuáđutiättun, mon puáhtá kevttiđ, ko ovdeed sämi-iäláttâsâid kyeskee lahâasâttem já haldâttuv. Proojeekt adeličij meiddei tiäđu tast, mon kales sämmilâš finnee váldulii iälámâš sämi-iäláttâsâin já toi lahtosiäláttâsâin já mon kales eres palvâlusâin. Návt puáhtá hammiđ oleskove tast, maggaar sämmilâš iäláttâsrááhtus lii. ¶ Riemnjis: Kal lii pyeri, et mij lep usteveh. ¶ b. riijkâid sárgái 4-5 oolâ ¶ Riehtiministeriö mieđeet torjuu el. sämikuávlu kieldáid, palgâsáid já servikuddijd säämi kielâlaavâ olášuttem várás (31 §). Summe lii viehâ kuhháá lamaš 120 000 eurod ivveest. ¶ Palhâšume summe lii puohnâssân 15.000 eurod. Palhâšume summe tärhistuvvoo jyehi kuuđâd ive ¶ Minna Lehtola ¶ Must kuittâg ij kihheen koijâdâm liipuid. ¶ Loopâst Juudas Iskariot eeđâi: ”Muu-uv tun tárkuttâh?” ¶  tulevan lummorapu taskurapu ¶ Meerâ pajaldâsčaasijn-uv lii eellim ¶ – vyeliškoovlâst 22 uápped, ¶ Mun lam 19-ihásâš já vuálgus Vuáčust, mii lii Suomâ mädimus sämisijdâ. Tääl aasâm Kuovdâkiäinust, mast jođám sämikielâlii ollâškoovlâ, Sámi allaskuvla, já sihtiim sämikielâlâš luokamáttáátteijen. Kiđđuv 2008 valmâštuvvim Ucjuv sämiluvâttâvâst. ¶ taam tuođâštus siämmááviärdásâžžân kielâtutkosáin já –tuođâštussáin nuuvt kuhháá ko ¶ Halijdiččih-uv savastâllâđ anarâškielân? ¶ 4. Agaricus silvicola – Anisherkkusieni – Anisherskukuobâr U ¶ Toos Jovnâ ij viiššâm västidiđ. Wieseh koonstah toh tuše lijjii. ¶ Uđđâ kammuuh ¶ šleđgâjođos ¶ Aanaarjäävri maaŋgâ suolluu nommâ čuujoot piäcán, tegu ovdâmerkkân Njaalgâpecsuálui. Peesi kevttim lii-uv lamaš maaŋgâpiälásâš. Ulmuuh ettii-uv, et jis ij lah peeci, te ferttee pieijâđ sajan suvrâmijd. Vyetkimäigi lâi algâkeesist ko peeci njala. Lyevvejum njaleoosijd kuškâdii, pihtii illoos alne, vâi pikkâ puáláččij meddâl jeđe muttejii. Peesi purrii meiddei vorâsin. Tälviv-uv ulmuuh läävejii pyehtiđ pecikooldâ siisâ, mast njoldii peesi. Ulmuuh purrii peesi muorjijgijn, lasettii kákkutááigán já sehhejii ruvâšjávuigijn kyeli- tâi piärguliemân pecimäällin, mon purrii pajalâssân. Suáhimääihli sij kuáškuttii ciägumuorâst, mut tom finnij meiddei čuoldân kuvzum roggeest, mast lâi tälviv njeidum suáhi. Määihli juhhii purrâmâšjuhâmuššân, tast vuoššii määli já njaalgâ käähvi. ¶  sämmilij Jieh-uv määti čäälliđ? Máátáhpa! Juáháš kii máttá sárnuđ, te máttá čäälliđ-uv. (Jis peri tobdá pustavijd já fiettee, et tain šaddeh säänih.) Ij taarbâš ko pieijâđ pááppár oolâ maid juurdâš já áigu ettâđ. Älkkeehân tot lii. ¶ Ráđádâlmij majemuu muddoost čielgiittâs laiđiittâsuásán lasettui tekstâ, mast Suomâ staatâ tuubdâst, ete sämmilijn láá jiejah kulttuurliih, vuoigâdvuođâliih já historjáhliih ibárdâsah sämikuávlu hämmejuumist, naavdâšmist, kuávlu oomâstmist já haaldâšmist. Lasseen artikkâl 14 vuáđđusijguin valdui sämmilijd eromâš tergâd mainâšum säämi sijdâvuáháduumeest sämmilij ärbivuáválâš kulttuurlâš já iäláttâslâš instituution. ¶ Keejâ uánihisvideo njuámmilist ¶ iäláánsiärvus eliöyhteisö ¶ Njellim siijđoh ¶ Jutâláim meiddei paddiimin puáris anarâšâid, Elsa sahhiittellen. Návt finnâšuvvojii vuárkán maaŋgah tääl juo uámikkâs anarâšâi jienah: eres lasseen Elli Kuuva, Antti Musta, Matti já Váábu Mattus, Ailâ já Antti Paadar, Irján Saijets já Eenok Sare áinookiärdásiih sárnumeh. Elsa maatij anneeđ tom áárvust: lâihân sun jieš-uv muštâlem já mainâstem meeštir. Nuuvtpa suu jieijâs-uv jienâ lii vala kuullâmnáál. ¶ 9. Tricholoma inamoenum – Löyhkävalmuska – Faainâšoovkâh U ¶ Petter Morottaja ¶ 1. Rapu lii čielgitävtittis ellee, mon teekih láá kiddâ roopâ luávdee koorâst. ¶ Sämitigge juovij škoovlâi kiđđâjuuhlijn stipendijd sämikielâ oopâin pyereest miänástum uappeid. Stipendeh juáhhojii ohtsis 12 uáppei, kiäh lijjii čođâldittám sämikielâ iskos pajeuáppeetutkosijn já 13 uáppei, kiäh pessii vuáđumáttááttâsâst. ¶ 32. njomâttempirrâmpeivi: 16.8. tme 23.13 poođij uđâgâš. Eeni puáttimäigi já njomâttemäigi ij lah tiäđust, ko njomâttem tábáhtui Saarineitamontien orostittum autost kejâdijn vahtimsektor ulguubeln. Njomâttem vissâ-uv tábáhtui auto tyehin já tot nuuvâi 23.32, ko murdettemspejâlist oinui eeni já uđâgáá meddâlcanccom luodâ mield nuortâs. Pelduvváid polvâšoŋŋâ. ¶ amnâstâh kalga heiviđ miärálâš ađai nummeerlâš mittedmân. Puátuseh já juurdâpuátuseh vuáđudu ¶ Nina Michael ¶ Kiäinu piällást oinuusteleh pasâttâsah puáris muorâamnâsij vuojâttem várás rahtum rakânâsâin. Toh láá šaddaaš 1920-lovvoost. Ton ääigi rahtui eres rakânâsâi lasseen kuhes vuojâttemränni Koskmuujäävrist Njellimjáávrán puáttee kooldâi vuojâttem várás. Čácádâhkuávlu meecih kieđâvuššojii vuossâmustáá taalvij 1924–1929 ääigi. Ton ääigi stuárráámusah muorah čuáppojii, já kooldah vuojâttuvvojii juuvâi já jaavrij mield Aanaarjáávrán já tobbeen Paččvei mield sááhá kuuvl Jieŋâmeerâ riidon. Museovirgádâh lii ovdiištâm vuojâttemrääni. Ton ooleest lii Meccihaldâttâs rähtim láávu já tulâstâllâmsaje, já meiddei Aanaar saavoothistorjást muštâleijee uápistemtaavluh. ¶ 7 = Vesa Luhta lovmad ihheed tassaa kavnâm kummeleh, moh sättih leđe Anarâšpálgá meerhah. ¶ Hei juu ja vai niin ¶ – Mutâ tuáivup, ete juhleest puátá jyehitááhust hävski. Mun mainâstâm tast puohháid äššigâssáidân. ¶ Tuubdâ elleid oppâkirje siijđoi 28, 29 já 32 kuuvij tâi miäruštâllâmuáppái vievâst. ¶ 111B Mučis kuoškah láá tijpâlâš islandlâš enâdâh. ¶ Keesi nuvâškuođij já lâi oppeet äigi maccâđ Räsäs hovdimvuálásâzzân Kaamâs kansaškoovlâ viiđâd luokan. Ailâ-uábbi lâi oppeet čälistâm kosmospennáin muu tuođâštusân “Nähnyt” já “Huoltaja” sajan iäččám noomâ “Olli Mattus” , ko sun ij lamaš valagin vuálánâm čäälliđ jieš noomâs. Uáiniđ lâš vávjáččij-uv tibi Räsänen tääl maiden. ¶ ČUÁKÁNKIÄSU ¶ ● E-kirje ¶ Nube iiđeed roomalâš tuámáreh meridii et Paavvâl já Silas kolgâv luoštuđ luovâs. Ko suoi láin peessâm faŋgâlist, moonáin suoi Lyydia luusâ, kost sunnuu usteveh vuordii. Paavvâl já Silas muštâláin puoh, mii lâi tábáhtum já maht Immeel lâi sunnuu išedâm. ¶ Ubâ Suomâst láá tobdoseh vittâ spáálváššlaaijâd, main Sáámán láá kirdám kulmâ šlaajâ: termispáálváš (törmäpääsky), syerispáálváš (haarapääsky) já spáálváš ~ spáálvâš (räystäspääsky). Táin luudijn termispáálváš lii tobdos jo Nordling listoost (1898), já tobbeen tast lii kevttum nommâ riddospáálváš (häämist riddospálvááš ). Siämmáánáál Nordling listoost lii spáálváš, mii lii häämist spálvááš . Taat lii-uv puoh táválumos spáálváš Säämist, nuuvt et ij lah iimâš, mondiet eidu tot lii uážžum spálvái almosnoomâ. Syerispáálváš lii Aanaar kuávlust hirmâd härvinâš pessimlodde, já tondiet toos ij lah puáris kielâst lamaš nommâgin. ¶ Ive 2006 aalgâst sämikielâ haldâšemkuávlu vijđánij Tivtâsvuonâ (Divttasvuotna) kieldân, mii lii juulevsämikielâ kuávdáš. Ive 2008 toos seervâi meiddei Snåsa (Snåasa), mon puáhtá toollâđ ohtân maadâsämikielâ ärbivuáválijn kuávluin. Ive 2010 haldâttâskuávlun seervâi Lavangen (Loabát) kieldâ. ¶ Mij kijttep tuu uđđâ eellim immâšist já kaastâ läähjist. Sivned párnáid / – – (noomah), kiäh kaastâst láá valdum Kristus uámmin já servikode ohtâvuotân. Adde servikode leđe sijjân / sunnui / sunjin Pestee asken já vuoiŋâlâš pajasšoddâmpäikkin. Iššeed sii / sunnuu / suu vanhimijd já faddârijd rähistiđ sii / sunnuu / suu já rähtiđ sijjân / sunnui / sunjin torvolâš pääihi. ¶  miäruštâl c) Maggaar sajattuvâst kiđđâpessim juurdâštijn láá tääbbin tálvástâllâm tuáršuh verdittijn värrejeijeid. Agâstâl. ¶ 1. Valjii parâinâd monnii lode oppâkirjeest s.77–80 ¶ Peerâ C . Laiguuttep hitruus video já rähtip popcoornijd. 100 € 10 € 1 € ¶ lođâsjuolgâgeh.....130, 132 ¶  puáhtá Nuurrâmpargo puoh juávhoid. ¶ 1. a. Moh lodeh láá kuuvijn 1-5? ¶ pargeid já tiäđuštâllâđ sii máhđulâšvuođâ já haalu toimâđ tulkkân. ¶ – riemnjis ¶ Ella kiäččá kievkkânân, kost Liäiná kyeree potákkijd. ¶   puzzâvuoggâ perho ¶ – Mun ááigum rähtiđ juovlâcuobbuid, Hunttá eeđâi. ¶ Suoivâ lii saje, moos čoođâoinuuhánnáá pittá iästá čuovâ peessâm. ¶ ¡ohhoomniisu ¶ Ko mun masa lam pääihist, te mun miähkáám enâmân já Dino puátá já áigu purrâđ muu. Sun lii viiđâ meetter keččin must, mut mun koccáám. ¶ kátučuovah = katuvalot 6 ¶  suotâs 5 895 m ¶ Teemakárttá muštâl mastnii tiätu aartân ađai teeman kullee aašijn. ¶ – Joo, na vuosij kesimiärkkuumist kale lijjim fáárust. Tot moonâi aaibâs pyereest. Jeđe tiäđust-uv eelijm kuáláástmin. Eeči lâi uđđâ viermijd uástám, te koolgâihân taid eelliđ iiskâstmin. ¶ Lasetiäđuh: Ucceeblohováldálâš Johanna Suurpää, p. 1604 3445, 050-396 0140 ¶ e. Tälvinahhaar ääigi ellee ruummâšliegâsvuotâ lii mottoom ceehi vyeleeb / aaleeb / siämmáš ko táválávt. ¶ — Maid tun lah porgâmin? ¶ Vuásku lii uáivádâhkyeli ¶ – Joo, kale mij váruttep, kaandah lopedii. ¶ Jovnâ smietâi sääni “ovdâmerkkân“, mut ij ettâm maiden. Haŋgal vissásávt tieđij maidnii tehálijd, mut ij ettâm. Miisun tot puávtáččij leđe? ¶ 2009 eidusâš vuávám ¶ Mooses vaaldij mieldis palvâleijes Joosua já aldanij vääri. ¶ Jis verdidâh suomâkielâ já sämikielâ kevttim jieijâd tááláá elimist, te mon ennuv kiävtáh suomâkielâ já sämikielâ? Já jis eeđâh veikkâ prosenttijd? ¶ Aaron leggistij suábis kunâgâs oovdân. Já tot muttui stuorrâ kyevdin. Kunâgâs kočoi noidijdis toohâđ siämmáá koonstâ. Nuáidih leggistii sobijdis enâmân, já toh meid šoddii kyevdin. Aaron kyevdi puurâi eres kuovdijd. Kunâgâs tuše povvâstij Moosesân já Aaronân, ige kuldâlâm sunnuu. ¶ - Sämikielâlâš tiervâsvuođâtipšoo 22 963,50 € ¶ Kiedih láá koške niijtoh ¶ Mut vääivih iä lam valagin nuuhâm: kirdemmaašin-uv maŋanij masa jo kuttâ tiijme. Tast lâi lamaš miinii mekanisâš vááduid, mon tivomân lâi moonnâm uáli jo kuhháá. Esken ehidist käävci maŋa peesâim mašinân. Tien kooskâst kiergânim puurrâđ vuosmuu keerdi ton piäiván. Muu mielâst nomâlâs oroškuođij, et kolgim tállân purâdiđ teikâ jo jámálgiččim neelgi tiet. Baari lâi tiäđust-uv moonnâm jo kiddâ, nuuvt et koivum lavhâstân oomeen, juguurti já koškeleeibijd. ¶ – Ij taat lah máhđulâš! Mij kuuđâs ep áppádâm sieidi sirdeđ já tuoh almaakyevtis nuhtán kyeddiv tom! Maggaar nuáidieennâm taat jiešalnees lii? sun koijâd. ¶ Pyrenij njargâeennâm I3 ¶ Oovtâloho ¶  OM, UM, OKM, MMM, YM, Sämitigge ¶ Marja-Liisa halidij, ete mun čáláččim tievâsmittem škovliittâsâst uáppee uáinust. Sun halidij kuullâđ uáppei feeriimijd já tobdoid ton ivveest. Uáli vädis já hástuttijjee pargo sun adelij munjin. Kalehân mun tiettim maggaar muu ihe lâi, mutâ ko mij lâim 17 olmožid. Já puohâin lâi tiäđust-uv jieškote-uv lágáneh eellimhistoria, eellimmuddo já jurduuh. Moonâi uáli kuhes äigi ovdil ko mun peessim čäällimliähtun. Takkâ Marja-Liisan, ete sun voojij vyerdiđ. ¶ sárnuh Taažâst, Ruotâst já Suomâst. Ruotâst já Taažâst sárnuh meid maadâsämikielâ, ¶ vástádâsah pottii 956 pittád. Sämikielâlâš vástádâsâi meeri lii sierânistum tavlustâhân lahtosist 9. ¶ Máárjá ruápsudij kyesi oovdâst, ige tiättâm maid kolgâččij hommáđ teikkâ ettâđ. Iŋgá-uv koskâlditij sierâdem já poođij keččâđ kyesi. Ij lam aaibâs siämmáálágán ko suoi Márjáin. Lâi ennuu čappâdub ege lamaš jyelgihkin nuuvt ennuu. Liävus kii lâš, mut Máárjá-muáđá neevtij lijkkuumin sunjin. Iŋgá joođhij sierâdem. ¶ viettuu tukkasotka ¶ Kuhes Njollâjävri = Nilijärvi ¶ Piättâr smietâdij, kost suoi kavnâččáin viste. ¶ Sáttá leđe, et Kierâš-loostâ toimâttem aalgâst láá motomeh vaigâdvuođah. Avžuuttâm liijká-uv tiiláđ loostâ ruokkâdávt, já meiddei vuolgâttiđ tiäđuidâd loostân tađe mield ko toh puátih oovdân! ¶ Säämi kielâtaho -palhâšume 2013 lii Outi Pieski kyehti maalâkove ” Nuvvos Áiligas, eennâm suddá” já ”Kolle-eennâm ”. ¶ PARGOPITÁH ¶ – Čuárvihiärrá čuážžu čorvijdis kooskâst, keejâ, eeđâi Marttin. ¶ Suomâkielâst jurgâlâm Ilmari Mattus ¶ Te juhâmuškyeddee muštái! Nievdâmeh! Nievdâmij čielgim! Joovsep! ¶ – Ij lah. Sun puátá-uv esken juovláid, enni čielgij. Ij peessâmgin vala tääl. ¶ Kalifornia njargâeennâm D4 ¶ Riehtiministeriö tieđettemčáluseh (tavesämikielân) ¶ Vuossâmuš olmooš, kote lii vaikuttâm anarâš kirjálâšvuođâ šoddâmân lii Elias Lönnrot, ko ive 1854 almostui suu čäällim artikkel kirjerááiđu Acta Societatis Scientiarum Fennicae, no 4 uássin, mon vaarâ kuástidij Suomen tiedeseura. Nuuvtpa suu mottoom tááhust puávtáččij-uv nabdeđ anarâš kirjekielâ eeččin siämmáá náálá ko Mikael Agricola nobdui suomâ kirjekielâ eečin. Elias Lönnrot nobdui meiddei nubben suomâ kirjekielâ eečin oovtâst Mikael Agricolain. ¶ Kyelituálu ovdedemruttârááju stivrâ ¶ meddâl, jis tot čiälgá mudoi-uv nuuvtko taan veerstâst olette saaneet . Anarâškielâst ¶ kyehti selgiveepsi ¶ Tääl mij peessâp ilodiđ oovtâst puoh taan tievâsmittemškovliittâsääigist, maid lep jottáám oovtâst. Jieččân peeleest halijdâm tuáivuttiđ puohháid hitruus juhle, já suotâs, et leppeđ peessâm puáttiđ teehi. Takkâ. ¶ Puh. 0800 17117 ¶ 150A Vuosâišepiergâseh ¶  inf.) Must s. 101 ¶ máccá cuáŋuimáánust ¶ Čaittâleijeeh: Milla Pulska, Salla-Mari West, Ida Länsman ¶ sparkkem tobdoo. ¶ Jeesus västidij: ”Jis jieh adde muu poossâđ jieijâd juolgijd, te tot meerhâš, et jieh haalijd leđe muu ustev.” ¶ lii pááccám printtimfeilâ ađai ohtâ puustâv lii koččâm meddâl já ton mieldi meid ¶ čuosah = sulkasato 187 ¶ Poođij tälvi já Šreva lâi Samlii Kaabi reŋguumin. Iššeed koččo mottoom peeivi reeŋgâs vyelgiđ suoinijd viežžâđ Saammudjäävri keejist. Šrevahân kale vuolgij ko iššeed kočoi. Sun eelij tobbeen Saammudjäävri kuvlân já poođij ehidist maasâd Koss´enâmân kuárus kiälháiguin. Tááluviehâ imâštâlâi ko kuárusin poođij maasâd. Tot äšši čielgâi eskân keessiv ko vuod monnii nijtteđ tom siämmáá sajan. Šreva eeđâi ko lâi puáttâm syeiniviežžâm määđhist, et poccuuh lijjii puurrâm já čuollâm puoh taid suoinijd iäge tobbeen lam ollágin syeinih innig. Táálu viehâ oskoi ete nuuvt eštus lii maht Šreva sáárnui. Äšši lâi nuuvt ete Šreva ij viiššâm älgiđ kaarrâđ suoinijd kiälháid mutâ sun puállááttij syinilyeve, vuošâi käähvi já poosij piärgu tast tullâpellâst ko syeinih já stáávráh puollii, koške syeinih já stáávráh vaarâ puollii pyereest. ¶  sämitiggijn Tarbâšeh já materiaaleh: mikroskoop, vuáláášlaasâ, loovdâlaasâ, piipeet já čácičááitus, mast lii plankton . ¶ ● pargokirje ¶ – Na maid muoi tääl kalgeen porgâđ? koijâd Marttin Uulá-Juhánist. Taathân lii-uv jo viehâ muálkkáás äšši. ¶ 2. Tuomâst lii tivrekovjim ¶ Toimâttâhčällee virge ¶ – Na vahâgist jurâttim tijdâseehâ mietipiäiván, ko tom koolgâi jurâttiđ vyestipiäiván. Vâi maht kejij tot ubâ lâigin, Vuodâs smietâi, ko ij valagin nuuvt pyereest muštám, kuus kulij lâi vyestipeivi já mietipeivi. ¶ Rijjâ savâstâllâm. Maht anarâškielâ kiävttoo škoovlâst? Nabai mediast? Kielâ kevttim vädisvuođah. Media puátteevuotâ. ¶ Jurgâlem kvaliteet árvuštâlmist vuolgâsaijeen lává vuolgâtekstâ já jurgâlus, moi ¶ 86 ¶ Cissááh láá puohâh vuovdâpessejeijeeh, moh mielâstis mannejeh jo kärvis vuovdân, mut motomeh kale šnikkárušeh piervâlis jiejah, nuuvt tegu ovdâmerkkân vyevdisissááš, mii šnuákku vuovdâs jo-uv suáhistookán, teikkâ leibistookán. Sämicissááš já vuoptâcissááš mielâstis moonnâv aassâđ valmâš vuovdân, mut jis taggaar ij lah kavnâmist, te toh kale pyehtiv taggaar olssis meid rähtistiđ-uv. Loopah cissááh pessejeh tuše valmâš vuovdáid, jo-uv ulmuu rähtimáid, teikkâ luándulijd vuovdáid. Ovdâmerkkân pyeidicissáá piervâleh láá kavnum ávus oljokanisterijn, piegguuttempoccein já joba postâloováin-uv. ¶ Uávsih aaibâs mohheeld ¶ Sämitigge vuárdá tääl máttááttâsministeriöst lopâlâš miärádâs pissoo ruttâdem finniimist staatâ budjetist. ¶ KAT11, s. 79 ¶ jävriruáhu ¶ Tiäđust-uv Kaninen lâi tiervân. Sun lâi joba kavnâm uđđâ aassâmsaje. “Lâi-uv jo äigi varriđ” , sun eeđâi. “Tääl jiem kuittâg kiergân leđe innig lanâstum, ko mun ferttiim kuáivuđ uđđâ piäju olssân.” ¶ 108 ¶ – Kuulâ tääl, mun piivdám! káránâs uálkuttâlâi. – Mun jiem pyevti innig eelliđ tuon ¶ Na Joovnâst lijjii kezis muáđuh já táváliist kuhheeb kavrejune já sust lâi taggaar čuhâlis laavlâsiähá jienâ, maggaar jiem lamaš kuássin kuullâm. Muu mielâst lâi hitruu kuldâliđ suu já hiävušalmaiskipáris saavâid já návt maŋa juurdâštijn Jovnâ kale vissâ maatij pyerebeht-uv suomâkielâ, maid adelij iberdiđ, mut amahân sun vissâ váhá čaittâlij já lasattâlâi ton hyeneeht mättimis. Jurdám, et sun lâi tien tááhust viehâ skelmâ já sust lâi vaarâ hitruu, ko iäráseh povvâsteh maka suu hyenes suomâstem. ¶ - Na ij tot nuuvt kale moonâ! Halijdâm, et varriih tääbbin meddâl! ¶ Charlie oostij Aansin riccakumijd já ko poođijm pááikân, te sun ornij meid rica-uv valmâšân. Tupešiiljon puáđidijn kiedist lijjii 8 kanadčuánnjáá, tuáršupaarâ já ennuv uccâloddááh. Must lijjii kietâruottâseh já ärdeeh ucánjihhii raššoom peeivi pargoost. ¶ lanttu ¶ Ko suoi peesáin siisâ, Ánná muštâlij puoh, maid esken lâi feerim jieijâs visteest. Sun vala-uv aaibâs tuárgistij já sihoi čolmijdis. ¶ 2. Uási čuovjistiäpuin láá ulmuid já elleid mirhâliih. ¶ Iänuduv kieldâ (tavesämikielân) ¶ komitea, mon jurgâlusiävtuttâs Uđđâ testament uásild tuhhiittui 1913 koskâpuddâsávt já ¶ prooseent lii 36 % (8 vástádâs). Palgâsijn tuše ohtâ västidij koijâdâlmân já palgâsij ovtâstume ¶ – máttááttâsneuvos Maija Innola puh, 09 160 77051 ¶  loopân.) ¶ Uccpárnáá Vuoli Ilmar ¶ Tuuđhâ jieijâd tile love pákkum vievâst, lijjihpa talle eeči tâi enni, alge tâi nieidâ, iššeed, eemeed tâi palvâleijee: lah-uv skážžáruššâm, lah-uv lamaš epilyetittittee, läški, vaijaa, heeppâdlâš já rijduu, lah-uv sanijguin tâi tavoiguin tovâttâm kiäsnii nievris mielâ, lah-uv suáládâm, lah-uv kuáridâm tâi hyeneeht tipšom aašijd já tovâttâm vaahâg? ¶ Vuosmuu maailmsuáđi nuuhâm maŋa 1917 Suomâ finnij jiečânâsvuođâ, mutâ te mottoom ive maŋa poođij puácuvuotâ ”espanjatavdâ”. Tom taavdân jammii iivij 1919–1920 äigin suulân 200 olmožid, 10% ubâ Aanaar servikode vievâst. Ohtuunis tuárispele sämitááluin jammii enâmus ulmuuh, motomáid tááloid paccii tuše párnááh tääbbin Aanaar kieldâst. ¶ Zoja Nosova muštâl ovdâmeerhâid keevâtlâš kielâoovtâstpargoost. – Jovnâ eelij mii kolliistâlmin já huámášáim, et sárnoon nuorttâsämikielâ ucánjáhháá eresnáál. Joovnâst lijjii sämikielâliih säänih, moid suomâkielâ lâi vaikuttâm. Muštâlim sunjin, moh säänih lijjii algâalgâliih nuorttâsämikielâ säänih já toin vuovvijm muoi porgáim jieččân kielâhuolâttâs. ¶ – Mist-uv lâi muu pärnivuođâst muádi poccuu lasseen kussâ já talle ij tarbâšâm mielhi ige vuojâ uástiđ. Mielhist mij kirnoim vuojâ. Tot puáris kirno lii-uv tääl mii kievkkân nurheest. Mun-uv pooččim kuusâ já kirnum vuojâ jo pärnin. ¶ áirulágán jyelgih ¶ – Sun lii mááláámin tust taavlu, Muumieeči ¶ Mut sieidi čuážžu vala-uv sajestis. ¶ Kyele siste kávnoo še fiskâdissiähá meinisekkâ tâi kuovgis kuopsâsekkâ . Niŋálâskyele meiniseehâst láá jurbâ meeinih ađai maneseelah. Oreskyele kuopsâst láá šovâttemseelah. Ko kyeleh kođeh, te niŋálâs luáštá meeinijd čáácán já ores cirgee šovâttemseelâid oolâ. Toh puhâluveh maneselláid, já nuuvt maneseelah šohânuveh. Tággáár šovâttem lii ulguupiälááš šovâttem , ko tot tábáhtuvá organiismâ ulguubeln. Meeinijn ovdáneh äiginis kyelečiivgah. ¶ mineraalaamnâs . Kj. raavâd. ¶ Juávkkupargoh ¶ Keesi lâi jo nuhâmin, já forgâ álgáččii puollâšeh. Tääl lâi vala koskâpeeivi ääigi liegâs, ko peivi paaštij. Iä innig liččii maŋgâ pargopeeivi. Máárjá vuolgij paargon nuuvt ko táválávt-uv, já Jovnâ paasij pááikán. Lâi jo puáttám tääppin, et ehidist Jovnâ vuolgij Máárjá oovdeld, ko Máárjá peesâi pargoost. Nuuvt lâi ton-uv peeivi. Jovnâ lâi puátimin, já Máárjá ooinij jo kukken Joovnâ ruopsis koibâkappeer. Vuoi mon suotâsin tubduigin uáiniđ rähis mááđu puátimin suu oovdeld. ¶ Jáákup imâštâlâi, ko saavzah iä juvâttum iäge luoštum oppeet kuáttuđ. Almaah kiäh kuáđuttii saavzâid čielgejii, et keđgilokke lâi uáli lussâd. Sij läävejii vyerdiđ tassaaš, ko puohah lijjii puáttám, tastko puohah tarbâšuvvojii iššeen keeđgi vierâlitmân. ¶ Suhâkuávluh ¶  oođij. Intransitiivcelkkuuh - Tääl, Jovnâ! Moonâ! kullui Joovnâ uáivi siste. ¶ Suáittu nube keejist huuihij kuhháá. Viijmâg te siämmáš almaa jienâ västidij, kiäin lijjim ovdil-uv sárnum. Tehân te čielgiistim, et lijjim Avveel kirdemkiedist já uuccim jieččân láiguauto. Almai čielgij, mii autoid tot lâi. Auto kavnui-uv älkkeht. Mut ko keččâlim lekkâđ uuvsâ, tot lâi tiäđust-uv luuhâst. Koijâdistim, kost kavnâččim čovduu. Jienâ čielgij, et čoovdâ lâi vyeijee pelni tävgikoopâst. Mun lijjim váháš áigáá joskâ: jiemhân mun tiättám, mii tot tävgikoppâgis lâi já kogobeht taggaar uási autost kavnuuččij. Kuullim jienâ nube pelni povvâstâlmin. Muu mielâst taat äšši puovtij leđe tuše almaa jiermijn jurdâččum: nissoonolmooš ličij heŋgâstâm čovduu veik mottoom stuálpun teikâ čiehâm tom taggaar sajan tego ovdebáá autostân-uv. Mut tääl te jienâ čielgiiškuođij: kolgim usâškyettiđ čovduu auto vyelni, vyeijee pele ovdâriggee paaldâst. Tobbeen ličij uáinusist-uv luámi, já čoovdâ ličij ton luámist. Mut áinoo čuovâtáávááš tast aldasijn lâi kulmâ parkkeeramsaje olgoláá, já auto vuálá ij mahten uáinám. Nuuvtpa uigâdim kiettân auto vuálá já skurbâškuottim. Vuosmuu saajeest, kuus kiettân tuvkkâlim, ij lam mihheen koopâid. Auto taavgijd kale kavnim. Tobbeen miinii njuoskâsijd tarvanij muu kietân. Uuccim vissâ vittâ miinut, ain ucánjihhii eres saajeest. Lâi jo tommittáá puolâštâm, et muu kietâ-uv kolmuuškuođij. Ferttejim ruttiđ kiettân moddii auto vyelni já posoliđ tom vuod liegâsin. Viijmâg te uigâdim kiettân vala kieŋâlubon, nuuvt et jieš masa jo ruottim auto vyelni. Jiem tubdâm maggaargin koopâ jiemge luámigin tobbeen mut kale monnii hiäŋgájeijee tiiŋgâ. Mun tiäđust-uv ilosmim: tot lâi tot muu uuccâm čoovdâ! Luholâžžân tuállejim tom kieđâstân. ¶ Máttáátteijee Rantamäki ciähuttij eenikielâ tehálâšvuođâ masa jyehi ääši ohtâvuođâst já suu miellâsâš ettâmvyehi távjá lâi-uv: ¶ Lahtos 8 Tuávvášmateriaal, Ärbivuáválii tiäđu suojâlem sämikuávlust ¶ Mut Eunuk ij orroom huámmášmin maiden eromâšijd. ¶ Tiiláá Kierrâš: vuolgât šleđgâpoostâ tâi suáiti puhelimáin toimâtteijei. Almoot: 1) noomâd 2) puhelinnumerâd 3) šleđgâpostâ- tâi aldačujottâsâd já 4) halidâh-uv šleđgâ- vâi pävirloostâ. ¶ - Okei, moonâ tiervân! kullui jienâ luhâmušâi tyehin. ¶ Čäcišadoh tálvásteleh maaŋâi vuovijguin ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtus uárnejuvvoo 31.3.2011 Ucjuvnjäälmi škoovlâst. Válduteeman lii tanssâ, já ton lasseen uárnejuvvojeh sierâlágán pargopáájáh. Taaidâtábáhtusâst väljejuvvojeh säminuorâi ovdâsteijeeh Nuorâ Kulttuur MOVES –tábáhtusân, mii uárnejuvvoo Oulust 20.–22.5.2011. ¶ Tubdâmettum koijâdij: “Mii tuu nommâ lii?” ¶ Säämi kielâlaavâ olášume váátá toimâkulttuur nubástus sämikuávlu virgeomâháin. Táálái tooimâi ¶ 3. a. Muorâkäärdist kávnojeh muldelejeh. Mii elleidsun tobbeen lii kolliistâllâm? ¶ Keppâ jotoluv vävli lii vandârdeijeid já pyeráinvyeijeid uáivildum luoddâ. ¶ Sahara D2 ¶ b. Luvâttâl nelji jäävri, moi pehti Snuđenjune šadda jotteeđ. ¶ töyhtöhyyppä = vuoptâlaahul ¶ Ässeeloho: 78,9 milj. ¶  tom, kote šohânij Pase Jiegâst, ¶ Haldâttâsohjelm Interneetist. ¶ Algâiälánij juávkun kuleh oovtsellâsiih iäláneh já maaŋgâsellâsiih tiäpuh. Puoh algâiäláneh eellih čääsist. ¶ áiru, ááiru = airo ¶  tääbbin Lyeme ( Rubus chamaemorus ) ¶ Muáddi peeivi tast ovdâskulij postâ almoot, et munjin lii puáttám pakkeet. Pakkeet siste lâi siemin puttâlâš, já pävirpittááš, mon Timotei lâi čáállám. "Taa tunjin kusâttâstaalhâs," sun čaalij, "ko kuusah ovttuu." ¶ Váldusali (ovtâstittum) ¶ Heta paješkovlâ: Juhán-Tuommá Magga (tavesämikielâ) já Iina-Marja Juuso (tavesämikielâ) ¶ Sämitigge lii asâttâm ääši valmâštâllâm várás sierânâs pargojuávhu, mon saavâjođetteijen tuáimá sämitige nuorâmus jeessân Tuomas Aslak Juuso já mon áášij valmâštellen parga proojeektpargee Anne Länsman. Máttááttâsministeriö lii mieđettâm sämitiigán 40.000 euro lasetorjuu vuávámpargo juátkimân. Sämitigge páhudij tuđâvâžžân čuákkimistis nuorâi ääši ovdánem. ¶ Sverre Hatle - Isak Mattus - Petra Kuuva ¶ Já ferttijhân sun tiettiđ, maid enni ton kooskâ poorgâi Lahjain, toin umogáin. ¶ Keejâ uánihisvideo nuorttâsämikielâ tiileest ¶ Vistig-uv anarâšah láá tubdâm noomâid kusâkuobâr já poccuukuobâr . Motomij ulmui mielâst toh lává puoh taatij almosnoomah. Motomeh vuod eteh, et tot lii uáivildâm tuš kusâkuobbâr, mii lii suomâkielân lehmäntatti . Taat molsâiähtu lii Vuoli Ilmar šaddonommâlistoost-uv. Já kuálmád-uv tulkkumvariantti tast lii: motomij mielâst kusâkuobbâreh já poccuukuobbâreh láá lamaš puoh toh kuobbâreh, maid kuusah já poccuuh láá njálmásis kavnâm meecist. ¶ vuoijâmnähki uimaliuska ¶ “Anarâšah, tegu eres-uv sämmiliih palvâlii luánduimelijd, tâi nuuvtko škoovlâin máttááttui, epi-imelijd. Váldálumos puoh imelijn lâi Äijih , mon pehtilumoseh uhredemsajeh lijjii Aanaarjäävri puoh kulmâ Äijihsuolluu já vala Čevetjäävri Äijih , mast ij lah tađe täärhib tiätu. Äijihjäävri Äijih pelikyeimi lii Ákku , kote aasâi Äijihjäävri taavaabeln. Tobbeen lii Ákku -nommâsâš vääri, mast tovlái mainâsij mield juuđij eennâmvuálááš kuovđâšm njuolgist Äijihân. Taan kuovđâšm pehti immeelpelikyeimih puovttijn savâstâllâđ koskânis. Loppâkeesist 2007 kavnui taan kuovđâšm “Äijihpiälááš keeči” arkeologâlâš tutkâmušâi ohtâvuođâst alda aalaa já~ “Ááhupiälááš keeči” kavnui roovvâdmáánust 2007 Vesa Luhta iššijn, mii tot-uv lâi masa alaččist. Kuohtuuh kuovđâšmeh lává suullân kuuđâ meetter kukkosiih. Äijihjoorŋâ Äijih ađai Äijihsuolluu pelikyeimi še lii Ákku, mii lii pähti Kálguvääri alne, mut kuálmád Äijjihsuollust ij tiäđui mield lah pelikyeimi, jis tot ij talle ližžii Äijihkeđgi -nommâsâš sieidi, mii lii Äijihsuolluu viestârkeččin čääsist.” ¶ tinnotiäppu.....23, 110 ¶ Saammâl nube kaandâ Johan (Juhháán, 1706–1780) já suu káálgu Aili Pehrsdotter (Ailâ Piättârnieidâ) Kuuva perruu viiđâ kaandâst kulmâ puárásumos Pehr , Samuel já Johannes orostellii koskâttuvâi Ucjuuvâst já Taažâst. Tuše nuorâmus Hans (1740–1782) joođhij suuvâ Anarist. Suu kandâ Matts (Matti, 1788–1827) jaamij nuorrân, ko suu puárásumos páárnáš lâi 10 ihásâš já nuorâmus tuše muádi mánuppajasâš. Uárbisin pááccám kaandah Hans (Hanssâ), Michel (Mikko) já Matts (Matti) asâiduvvii Ucjuv Vuovdâkuoškân. Johan (Juhháán) varrij Taažân Uunjaargân já nuorâmus Måns asâstâlâi perruinis Anarist. ¶   Mut taah iä jiendâm maiden. ¶ Iđedist lâi Särree elâččâm, Ááhu kaandâ kandâ. Sunhân kale, nuorâ almai [2]. Pyereest piergij, eejis iššeen lâi. Särree lâi tuálvum Ááhu olgos. Kárvuttâm já fievridâm. Kiđđuv ij lam innig muotâgin, nuuvt et toin naalijn tot lâi lamaš älkkee. Ákku kale polâstâlâi-uv tom, maht te talle kevâččij, ko muotâ ličij. Ij táiđáččii leđe talle äšši olgos ollágin sust. Mut ko Särree lâi vuálgám, Ákku lâi vuod pááccám lasâpellâs rullâstoovlin čokottâllâđ. Tast sun pesâččij jo-uv ehidist seeŋgân teikâ talle váháš ááigán meddâl, jis Stuorrâ Hiivsigäšši puáđáččij puuvsâi siisâ. ¶  muštemin, Sun čuárvui: ”Sivnedum lah tun puohâin nisonijn, já sivnedum lii páárnáš, mon tun kuádáh. Ko mun kuullim tuu jienâ, te páárnáš čievčâstij iiloost muu čuávjist. Avdâgâs lah tun, kote oskoh. Puoh tábáhtuvá eidu nuuvt, ko Hiärrá lii ettâm.” ¶ Lii kuittâg pyeri, et mist lii tiätu Reisvuon markkânijn (moh lopâttuvvojii ive 1880). Taan mield čiälgá, et jyehi kävppijâsân lijjii koskâárvulávt 30 ässed. Täst pyehtip miäruštâllâđ, et markkânuššâm 1860 - 70-lovvoin kuoskâttij ubânâsân 330 olmožid. Lii tárbu tiäduttiđ tom, et lii viehânáál ruokkâdis äšši verdidiđ Reisvuon tile Stuorrâvuonân. ¶ raavâd: raavâd: ¶ - eehidpeivikähvi já njálgá liäibustâh ¶ OA olmoošvuoigâdvuođâváldálii toimâttâh lii lekkâm uđđâ olmoošvuoigâdvuođâsiijđoid ¶ 393; Olthuis 2009: 76.) ¶ Viitasaari D4 ¶ Reeviir uáivilin lii turviđ loddepaaráid já toi ¶ - Jáá, nuuvt tiäđust-uv, Jovnâ jo hepânâšâi. ¶ ryevdikuálmihâš ¶ LUUK. 22: 39 – 62 ¶ táálášulmuuh hahhii raavâd? ¶ 55 ¶ pardalâsah pitkospuut ¶ Tavlustâh 16. Puoh tutkâmvuálásâš veerstâi já sänitárkká jurgâlum veerstâi mereh sehe sänitärhis veerstâi prooseentuásih teermâi mield. ¶ Talle Jeesus eeđâi sunjin: »Uážuh uáinud. Oskood lii pyeredâm tuu.» (KKK02) ¶ – Na jis sun lii kavnâm muorâid kostnii aldasijn já lii kuittâg puáhtám taid vistig teehin, Puállunjune iävtuttij. ¶ Nuorttâmeerâ nuárjui meeri lii korrâsávt muttuustâllâm ihelovoi ääigi. Tááláá nääli stuárudâhân láá árvuštâllâm jo 6~000 ohtâgâssâd já nääli stuáru ubâ ääigi. ¶ – Ij häittid maiden, Ánná västidij. ¶ – Stuorrâ kyeli lii vuogâst, ijge sun tieđe ete mii kuolijd tot lii. ¶   Doosent, FT Marja-Liisa Olthuis Hovdâ Anni-Siiri Länsman marja-liisa.olthuis(at)oulu.fi anni-siiri.lansman(at)oulu.fi ¶ – Tubdâvetteđ-uv tij kuolijd? máttáátteijee koijâdij párnáin. ¶ Njobžâvääri poolisauto lâi eidu orostâm uárbis njobžâpárnái táálu kuuvl. Njoobžah monnii olgos keččâđ. Jiešalnees njobžâpárnái mielâst lâi hirmâd suotâs uáiniđ olmâ poolisauto, mii vuojij piilih njurgon. ¶ Eesti ¶ Almaah miettii toos já kijttâlii, já Áábráhám toomâi teeltan. Sun eeđâi Sáárán: “Viežžâlist kulmâ mito fiijnâ jáávuid já pase leeibijd.” ¶ Lâi melgâd muáttám já ko ton oolâ lâi njábbâm já lâi čovgim muottuu já lâi puolâštâm, te muu mielâst oroi ete tääl kale peesâšij kiälháin. Mun lijjim keessiv rasta Sulgušjäävri Čuájápootân tuálvum čyeti litterâd bensin tađe várás. Jalŋesjäävri puotâ lâi puoh hyenemus, mudoi pyereest pessáim, Saammâl kessui savehijgijn päädist. Nuortlâškooveest mádáskulij lii hirmâd kukke čiägus vuástáluh, tast muoi kale ain tuolmáim já uiggáim jyehe keerdi, vinnood rahtijm ain luodâ ete pesseen pajas. Sáiđáást mádáskulij eennâmeh lijjii eidu pyereh. Tälviv moottorkiälháin kale lâi ennuv iše, ij tarbâšâm čuoigân jotteeđ. ¶ Olgosuáluikuávlu tile lii eennâmšaddoid koorâs. Kuorbâ eennâmvuáđust láá uccáá raavâdamnâseh já masa oovtmanolâš pieggâ hettee šoddâm. Tane ovdâmerkkân rááđháh šaddeh vyeligis miestân eennâm mield. Taveluovtâ olgosuáluikuávlust šaddeh turnâmiestuuh (113B), moi ooraans muorjijn lii ennuv C-vitamin. ¶ 4. 5. 6. ¶ njuárustiđ, njuárustâm, njuárust = heittää suopunkia ¶ Uđđâ testament teevstâ). ¶ Já Pilatus tuommij Jeesus nävlejuđ muorâriistân já jäämmiđ toos. ¶ Säämi muuSik tobdosumos häämi lii tavesämmilâš juáigus . ¶ c. Ivnii kove. ¶ Ilmari Mattus ¶ – Oŋgo roga? já lasseet val maidnii maid Vale ij happit čuávvuđgin. Te Vale ervid et tast lii vissâ nelgi já tot koijâd purrâmâš. Vale kuáivu laavhâst koške puško já addel almai. Almai keejâd váhá ääigi omâs purrâmâš já te jurseškuát tom. ¶ 13A Saavzah kesikuátumist Puornâmohheest. ¶ Lehtikuva Oy 4A, 11B, 12A, 12B, 17B, 28B, 30A, 34A, 39C, 45C, ¶ – Sámi Siidda (páihálâš sämiservi Ucjuuvâst) stiivrâ jeessân, ¶ Pikkâamnâseh ● ● Toovvât purrâš. ¶ tiivreh eevnih njomâtteijeeh kašmârdeijeeh lodeh ¶ Andârâs lâi lamaš joođoost Eurooppast. Sun lâi uáinám tobbeen ennuu olgoeennâmlijd maaŋgâ-uv enâmist – viehâ táválijd ulmuid pargostis. Iä aldagin puohah olgoeennâmliih kustoo lamaš mahten jiešlágáneh. Maŋgii Andârâs kale šoodâi jurdâččiđ määđhis ääigi tuom suámálii parâkode já eromâšávt Omar, kiäst lâi nuuvt omâs oppâmmetodi. ¶ jurgâlemprojektist vuáđđun lii lamaš idiomaatlávt jurgâlum tárukielâsâš 1978 almostum ¶ Ko Áábráhám pajedij čolmijdis, ooinij sun kulmâ almaa. Sun toomâi sii luusâ, komerdij já eeđâi: ¶ Čuákkimviste Násti (stuárráb) ¶ Kirjerájupalvâlusah ¶ – Joo, já tyeid puškoid puáhtá veik pieijâđ kuškâđ, Kuáski meridij. Toh iä lekken nuuvt hirmâd ennuv kale. ¶ 5. Uđđâ-Kaledonia 100 ¶ muátukove, Muumistáálu lopedij ja toppij ¶ KKK02, s. 88. ¶ Puátteevuođâst muu sämmilâšvuotâ uáinoo siämmáánáál ko argâpeeivi pargoin tääl-uv: kielâst, ettâmijn já ideologiast. Oskom, et puátteevuođâst sämmilâšvuotâ lii sämmiláid tehálub ko love ihheed tassaaš. Majemuu love ihheed lep mudoi-uv iällám stuorrâ nubástus ääigi, ko sämmilâš ij innig taarbâđ hepâmâššâđ jieijâs pic nubijkejij, sämmilâšvuođâin puáhtá joba čiävluttâllâđ. Jieš lam oppâm tavesämikielâ eenikielân, luuhâm tom škoovlâst eenikielân já čáállám tom meid pajeuáppeečálusijn eenikielân. Talle lijjim áinoo tavesämikielâ eenikielân čáállám uáppee. Tääl, vááijuv love ihheed maŋeláá, ain täävjib taha tâi väljee ¶ Ohtsis koččâmâšluámáttuvah láá vuolgâttum neelji kieldân, käävci kieldâovtâstumán, 55 sämikuáv ¶ tâi meeccist tâi máánust ¶ Nuorttâsämikielâlâš rukkooskirje (Mo´lidvaǩe´rjj) almostui ive 1983 já Johannes evaŋgelium (Evvan Evaŋǧe´lium) ive 1988. Rukkooskirje tuálá siste meid kirkkolavluid. YLE Sámi radio vuolgât nuorttâsämikielâlâš rukkoosohjelmijd uássin nuorttâsämikielâlâš ohjelmfalâlduvâs. Sämitigge lii almostittám ive 2008 škoovlâi máttáátâsuáiviláid kyehti nuorttâsämikielâlâš CD, main nubbe tuálá siste nuorttâsämikielâlâš kirkkolavluid (Sää´m Ceerkavlaulli) já nubbe Johannes evaŋgelium (Evvan Evaŋǧe´lium) . Luukkaa evaŋgelium jurgâlem nuorttâsämikielân lii joođoost ive 2012. ¶ » Sun eeđâi almai: » Paijaan já moonâ. Oskod lii piäluštâm ¶ – Jáá, Ánná! Tiervâ! Maid te tun ááiguh oholoopâ ääigi porgâđ? ¶ Torvolâšvuođâvuávám lii rahtum pargei kiävtun já meiddei sajasiih uápásmuveh toos. Pargeeh meiddei joteh čoođâ vuávám oovtâst. ¶ Sun čokánij kiälhá oolâ vuoiŋâstiđ. Jieht puoh lâi lamaš tuše hitruu, mut tääl puoh lâi jo aaibâs tušše. Sun ooinij liijkás stuorrâ jieŋâpurehijd já toi paaldâst lijjii aaibâs mitáttes kukkosiih jieŋâpureheh. Kuábbáidgin Jovnâ ij tarbâšâm, mut iä lam ereskukkosiihkin. ¶ sehe toi koskâsâš vuáruvaikuttâskoskâvuođáid. ¶ samettitatti ¶ puoh nelji skipáruš siämmáá mielâ. ¶ Ruánniháittáájorŋâ ~ Ruánneháittáájorŋâ = Iso Kapaselkä ¶ Ulmuu čälihánnáá historjá lii eenikielâ, mii lii olmoošvuođâ já rähisvuođâ historjá. Taat historjá kunnijât eellim já rähisvuođáin naanood uđđâ puolvâ cevziđ elimist. Taam ulmuuh taheh talle ko mainâsteh tâi loheh já čäällih čaabâkirjálâšvuođâ kiirjijd. Vaahâg et čaallum historjá lii annaam áárvust tuše numerijd, lohomeerijd já jäämmim: Kuás ain kii kii-uv suátihiäráid lii koddám nuuvt já nuuvt ennuu ulmuid. ¶ Anarâškielâ seervi toimâ 20 ive ääigi ¶ Kilimanjaro ¶ AASIA MAAILM UÁSSIN ¶ kovjiđ, kovjiim, kavjee = pölyttää ¶ kuáski = eenist puárásub uábbi = äidin vanhempi sisko ¶ Kyevti suulâin Lufthansa maašin viijmâg šnoggiittij Helsig kiädán já ko tuubdâim Suomâ eennâm juolgijdân vyelni, te mestâba ličij toohâm mielâ porgâđ siämmáá náálá, ko paavi läävee porgâđ; čurtâgiđ neelji kuántán já cummiistiđ eennâm. Jiem kuittâg porgâm nuuvt já ko tuulist láin selvânâm, te moonáim jännäđ, kalle mätkilaavhâ tibi te láá pissoom munnuu liävtust. Laavhah algii jotteeđ tela alne, mut munnuu laavhâin tuše Aansi áimukiiveer lâi pissoom fáárust. Puoh eres laavhah lijjii pááccâm määđhi kooskân, vaarâ ton Hambur mohe keežild. Tovváim almottâs lappum laavhâin, väridijn mätkiliipuid Avelân já suáitistáim Aansi viljáid, et eelliv viežžâmin munnuu meddâl. ¶ alemusvuođâoornig = korkeusjärjestys 58 ¶ Mut eidu ko sun lâi peessâm tom etâmist, te poođij junást nubbe kulluuttâs: ¶ kiävttoo ráámmátjurgâlemohjelm Paratext. ¶ Beaivvi áhkubat -juávhu čáitáldâs lii muusikteatter já tast láá mieldi Sunna Valkeapää, Anniina Kitti, Gabriela Satokangas, Rauna Saijets, Maria Saijets, Inger-Elle Suoninen, Mari Guttorm já Sunna Nousuniemi. Juávkku väljejui säminuorâi ovdâsteijen väldikodálâš tábáhtusân Vuáčust 26.3. uárnejum säminuorâi taaidâtábáhtusâst. Tábáhtus tuámárin toimáin caittâleijee-toimâtteijee Irene Länsman já teatteripargo uáppee Heli Huovinen. ¶ Čaasij njomâtteijein maaijuv já piisam viettih stuorrâ uási täälvist suáijáás kuáđistis. Kuáđist vuálgá čääsivuálááš jođáttâh, mon mieldi toh peessih viežžâđ jäävri ponneest raavvâd. Saimaanuárju viättá tälviv stuorrâ uási äigistis muotâkuáđist, mut tot meiddei kuáláást vijđáht. Haapi tot uážžu jieŋân jurssám vuoiŋâmrääigist. Čiävráh já miiŋkih juátkih tälviv-uv aktiivlâš piätuellee eellim já ucâluveh sudesin pissoo čaasij pellâs. Hitásávt lihâdeijee kyeleh já ponneest oijâgistee cuobbuuh láá toid älkkees saalâs. ¶ – Takkâ tunjin, Ánná kijttâlij. Savâstâlleen talle itten eenâb! Majemuš bussi lii eidu vyelgimin. ¶ 60-sajasâš raavâdviäsu lii tergâdis uási čuákkim-, kongres- já kulttuurtábáhtusâi ornim. Saijoos toimâ lii aalgâst, nuuvt ete tooimâ innovatiivlâš oovdedmân láá šiev máhđulâšvuođah. ¶ loppâjuhleest 6.8.2010 ¶ – Njobžis juurdâ, enni eeđâi. ¶ Agaricus silvaticus ¶ ● Kiärdumsiijđoh: Kiärdumsiijđoh tuálih siste uási kuávdášlijd aašijd. Siijđoi vievâst puávtáh rahttâttâđ iskosáid. ¶ Kunâgâs vaaldij suormâs suormâstis já tuvkkâlij tom Joovsep kietân. Joovsep uážui uđđâ, fiijnâ pihtâsijd já kollesalvânijd čiäpáttân. ¶ – Na, muoi láán lamaš sierâdmin váhá tyebbin syebdei kuvlân, Tobžâ čielgij. ¶ Leccinum vulpinum ¶ Säminuorâi ovdâsteijeid ožžuu kijttosâid väldikodálâš Teatris-tábáhtusâst Helsigist. Kuohtuuh säminuorâi taaiđâtábáhtusâst njuhčâmáánust Hettaast väljejum juáhvhuh, kärigâšnjargâlâš Spektrolihtat já avveellâs Bohccostallit, ožžuu 500 euro stipendijd. ¶ Valjii taggar väldikode, mii ij lah kirjeest ¶ 1. Sajadâh ¶ Mun kal kuorâm madâräijihâm ¶ Tot puáhtá tovâttiđ kyelijämimijd. ¶  lohtâseijee 101 ¶ Te Mikkâl tuálvui kaandâid já Pluto vuojâdemmriidon. Na tiesthân Pluto movtâskij! Tääl tot uážui kuáivuđ enâmân ruugijd nuuvt ennuv ko peri halijdij. ¶ – Tulette huomenna samaan aikaan, samaan paikkaan. ¶ Kiđđâ 1954 ¶ Šiiveettuálu lii kyelipivdem lasseen torvodâm maaŋgâ anarâšperruu purrâmâštuálu. Mielkki suvrâdui loppimmielkkin sehe pimmeen já vuojâ kirnodijn finnij kirnopime. Mielkkikuáláh já kyeliliteh putestuvvojii rátkáčäcihavduin. Anarâšah rahtii vuástá kuusâ-, saavzâ- já poccuumielhist: mielkki loppiittui amnâsáin, mon finnij poccuu tâi kálbáá toggeest. Anarâšah poččii álduidis tuše čohčuv kuáđuttemsaajeest, kost vuástáh-uv ráhtojii. Poccuumielkki kalmaattui táálván saavzâ- tâi vuássáá čolmâsân: kähvimielkkin, ”lahcâjieŋŋân párnáid” já tuáttumielkkin. ¶ eennâmverdi ¶ Ánná nurâškuođij tävvirijdis reepu siis. Sun nuuđhâi tohon ijjâpääiđi, pänikuustâ já päninjuottâs já váhá pihtâsijd. Repuinis sun vuolgij olgos. ¶ – Tain iä lah soksâmeh, Sam västidij. Fossiileh láá ovdâhistorjálliih elleeh tâi šadoh, moh tááláá ääigist láá keđgilum. ¶ Hitruus määđhi! ¶  kuddim smävvejeh raavâd siemin ¶ várádâhääpi ¶ — Vaarâ tot lii ruuvâšleibi, jurdám mun. ¶ Jiem lah kale kuássin iällám jieččân veerdi pääihist oovtkiärdánávt tondiet, et sun ij lah kuássin muu toho povdim. Ijhân talle lah storrám povdiihánnáágin čaŋâdiđ nubij aassâmviäsuin. Moonnâđ vala povdiihánnáá kyessin uksâkiälu čuojâttiđ. Tothân tot iäskán väividičij jieijâs-uv, ko liijká tääbbin Säämist vuálgáččij toho máádás, ige veerdi liččiigin pääihist. Tothân tot iäskán ličij liebbuulágán tušes reissim meikkilâžân. ¶ pecikusâkuobâr ¶ – Pyeri puurrâmlusto, ákku iätá, ko addel suohâdtaldrikijd, leeibijd já mielkkipolloid párnáid. Mielkkikáánu sun piäjá kuávdoo peevdi. ¶ Sämitige almos toimâttuvâst uuccâmnáálá lamaš oovdânpyehtee (Kati Eriksen) sajasâžžân lii valdum riehtitieđâ kandidaat Sanna Guttorm. Oovdânpyehtee pargon lii hoittáđ haldâttâshoovdân kullee piäiválâš haaldâtlâš pargoid, tegu huolâttiđ sämitige stiivrâ já almosčuákkim valmâštâlmist, ko haldâttâshovdâ tipšo uásiáigásávt Säämi kulttuurkuávdáá proojeekthoovdâ pargoid. ¶ Urho Kekkos aalmuglâšmeeci hoittám- já kevttimvuávám rähtimist ¶ Sämikielâlâš palvâlusah uárnejuvvojeh enâmustáá čuovviittâstooimâst ađai vuáđumáttááttâsâst, párnái peivitipšoost já ovdâmáttááttâsâst. Masa puoh eres sämikielâlâš palvâlem tábáhtuvá ain-uv tulkkâpalvâlusâi já äššikirjejurgâlusâi pehti. Eromâš váduhin lii tubdum sämikielâ kevttim puhe-limáin tábáhtuvvee ášástâlmist. Virgeomâhâš ij iänááš paste orniđ sämikielâlâš puhelinpalvâlem. ¶ Oođđim hirmâd hyeneeht, ko kieđah unohistii ubâ iijâ. Vaarâ poođij moottorsáhháin sáhháámist. Koccájim aainâs lovmat kerdid, mut šiev peellin lâi tot, et kuullim kuumpi olvomin iho. Vuossmuu keerdi kuullim vildâ kuumpi olvom. Tääbbin Minnesotasthân láá vijđes asâhánnáá meeccijn viehâ valjeest kuumpih. ¶ Päikkinomâi nuurrâm ohtâvuođâst oovdân tiäivásii meiddei anarâš päikkinoomah já poođij tárbu máttááttâlškyettiđ anarâškielâ. Sun máttááttâlâi motomijd keesijd anarâškielâ Njellimist 1960–70-lovo jorgálduvâst já máttáátteijen sun finnij Piäkkáá Elli-Maarit ađai Elsa Vale já Elsa Saijets, kiäh láin talle tiego viđâlov ihásiih, váldáliih já fiijnâ kielâmätteeh. Lea paddij sunnuid kuohtuid já Elli-Marittáin meiddei maaŋgâid puáris anarâšâid. Sun uápásmui Njellimist meiddei nuorttâlâššáid Darja já Boris Jefremoffin, kiäh šoddáin meiddei tallaa irgesaasâs Heikki Laitinen-uv veerdin: Heikkâ tuuđhâi talle nuorttâlij muusik já rähisvuotâ Sáámán já sämmilâšvuotân ovtâstij sunnuid kuohtuid maaŋgâ náálá. Lea Luomi (maŋeláá Laitinen) vuorkkij pajas suullân 680 anarâš päikkinommâd. ¶ – Páásáh-uv tun tääl muu kuuvl? ¶ Aanaarjáávrán láá merkkejum čuođij kilomeetterij mield kärbisväävlih. Kárbáinjotteem-káártán merkkejum väävlih láá uáivildum vuosâsajasávt moottorkárbáid. Miälloi, kote ocá suollui syeje, já kote puáhtá lihâdiđ cuávis já pááihui kiäđgáás-uv riddočaasijn, merkkejum väävlih iä heivii tagarin. Tain lii kuittâg ennuv ävkki, ko vävlimeerhâi vievâst jottee puáhtá sajostittiđ jieijâs sajaduv. ¶ Joovsep čielgee nievdâmijd ¶ Tavesämikielâlâš aabis Min meahci máidnasat čällee lii Inga Guttorm/ Oahptii Iŋgá já kovvejeijee Salli Parikka. Rááidun kullojeh aabis lasseen sierâ pargokirjeh čohčâ- já kiđđâluuhâmpaajij várás. ¶  Maati Aanaar servikode almostittem já Antero Niva toimâttem “ Ucca salmakirjááš ” almostui ive 1975. ¶ Sopâmuš artiklast 7 staatah čonâdâteh lääččiđ tiilijd, moh taheh máhđulâžžân ucceeblovokielâ siäilum já čonâdâteh meddâlistiđ raijiittâsâid, moh estih ucceeblovokielâid miänástuđ. Kuávlulijd kieláid teikâ ucceeblovokieláid kyeskee sierânâstooimah iä onnuu, ete toh láá vijđásubbooht kiävttum kielâi sárnoo aalmug olgoštem, jis tâi tooimâi ulmen lii ovdediđ täsiáárvu tom kielâ kevttei já eres aalmug kooskâst teikâ ääšimiäldásávt väldiđ vuotân tai kielâi sierânâssajattuv. Artikla váátá, ete staatah huolâtteh tast, ete jo lemin teikâ uđđâ haaldâtliih rääjih iä räähti estuu ucceeblovokielâ oovdedmân. ¶ Máhđulâšvuotâ porgâđ säminuorâiguin jieijâs päikkikuávlust hokâttâlâi korrâsávt. ¶ Taan kiiđâ vuolgij joton meiddei nuorttâsämikielâlii aabis kietâčäällimpargo. Tiina Sanila-Aikio lii valmâštâllâm kietâčáállus já pargo kárvánâš loppâivveest. Nuorttâsämikielâlii kielâpiervâltooimâ puátusin lii vyerdimist, et uđđâ vuosâluokkaliih nuorttâsämikielâ máttááttâsân láá puátimin čohčuv 2011. Ulmen lii finniđ aabis jo tai uđđâ vuosâluokkalalij kiävtun. ¶ Šoddâm maŋa olmoošpáárnán kalga adeliđ noomâ. Meid stáálupárnááh tarbâšeh noomâid, tego Hirškikkâ já Myerji-uv. Hirškikkâ já Myerji liijká iävá lah moh peri stáálunoomâid. ¶ Stivrâ savâstâlâi Yle Säämi tiileest já meridij pivdeđ Yleisradiost sämitiggelaavâ 9 § miäldásii ráđádâllâm. ¶ Puoh elleeh suorgâneh já sárnuh ulmui kielâ. Apina: – Ufoh puátih! ¶ Kanttarellien tanssi ¶ Säämi kirkkopeeivih Anarist ive 2009 ¶ Olmooš 5, 6, 10, 11, 13-18, 26-29, 33, 36, 40, 42 ¶ 21.06.1996. Vuolgijm Charliein kuuđâ ääigi Ironworldin já Anssi paasij uáđđiđ. Sun puáđáččij maŋeláá Cari fáárust. Pargosajan puáttim maŋa aalgij viestârist pajaniđ äijihuáhti já mottoom ääigi keejist tot koskâlditij-uv munnuu pargo. Kiergânáim kiddiđ tuše vittâ káttumuorâ ovdil uávti. Vuordâččáim suullân tijmepele autost já ko arve ij ložžiiškuáttâm, te vyejiláim pááikán tiego oovce suulâin. Pengillyst nohádistim já Charlie vuolgij tom puudân uuccâđ peessijd. Kyevti suulâin fierttij já vyeijiláim Anssijn Ironworldin. Kiddijm nubáloh káttumuorrâd, ovdilgo Charlie poođij hirmâd pessinoođijn. Suu puovtij Cari. Korriistellim loppâseetrijd já kiddijm vala taid-uv sajasis. ¶ Ruotâ 90, 93 ¶   – Tondiet ko madârákku lii jáámmám. Talle ko olmooš jáámá, te suu kalga hävdidiđ. ¶ Mark 10:13-16 ¶ – Mon kuhháásun toh vala áiguv leđe tääbbin? Kolgâččij peessâđ täst monniđ-uv. ¶ Noomi västidij: ”Moonâ peri nieidâžâm.” ¶ vuojâttiđ, vuojâttâm, vuojât = uittaa ¶ Bengasi F1 ¶ mustarousku ¶ Oppâmateriaalpargo ¶ lijgešaddeh = rehoittavat 181 ¶  tieđij Enâmist kii vaažij? ¶ Omin sanoin © Kotimaisten kielten tutkimuskeskus 2009 ¶ Säämi muusikkuávdáá kuávdášlumoseh tooimah láá juoigâmmáttááttâs ornim sämikuávlu škovláid. Máttáátteijen tuáimih ärbivyevikyeddeeh, kiäh mättih juoigâmärbivyevi. Pargo lii áinoošlajâsâš já ton viggâmuš lii turviđ ärbivuáválij sämmilij vookaalmuusikstiijlâi siäilum já ovdánem. Lasseen säämi muusikkuávdáš tuárju meid uđđâ sämimuusik máttááttâs já uárnee máttáátteijei škovlim sämimusikkist. Ijattes ijjâ lii algâaalmugij muusiktábáhtus, mii uárnejuvvoo Anarist. Säämi muusikkuávdáš lii kuávdášlâš roolist tábáhtus orniimist. ¶ a. syeiniraaijâmpiergâs haammânkaavpug Suomâ mädimus ¶ 1. 2. 3. 4. ¶ -nommâsâš rááiđust. Tavesämikielâliih čohčâluuhâmpaje oppâkirjeh 1–4 já aanaarsämikielâlâš čohčâluuhâmpaje oppâkirje ¶ - Jieš tiäđáh. ¶ Riika ¶ Nuorttâsämmiliih ¶  siste Kiemâjuuhâ D2 ¶  juvâ- ¶ Olgominister Tuomioja kollij sämitige ¶ T äävis 70 ¶ ECRI avžuut, ete Suomâ virgeomâhááh riemih toimáid vâi sämikulttuur já taan ucceeblovo merhâšume kieđâvušeh škovlâmáttááttâsâst já viggeh lasettiđ tiettim sämiaalmugist eenâblovo kooskâst el. kampanjai vievâst, moh lasetteh tiäđu. ECRI movtijdit Suomâ virgeomâháid čuávvuđ säämi kielâlaavâ já sämmilij eenikielâlâš máttááttâs kyeskee vuoigâdvuođâ olásume. ECRI avžuut, ete virheomâhááh riemih tárbulâš toimáid vâi visásmiteh tai vuoigâdvuođâi tuđâttettee olášume oovtâstpargoost sämmilâš ovdâsteijeiguin. ¶  ruuđâ, 1. 2. ¶ Kirjáliih koččâmâšah vuolgâttuvvojii sämikuávlu kieldáid, servikuddijd já staatâ virgeomâháid, ¶  ân II JOH. 4: 46 – 53 ¶ Šlajâtubdâmsijđo ¶ Tavesämikielâlâš ráámmát kávnoo čujottâsâst www.bibeln.fi ¶ Kulttuurtorjui jyehim 2009 ¶ Kielâpiervâl tileh iä láiguttuvvoo olgopiälásijd. Jis tiilijn uánejuvvojeh seervi eres tábáhtumeh, kalga nomâttiđ ovdâsvástádâs ulmuu, kote huolât tiilijn. ¶ Já iđedist lâi vuolgâ ovdâskulij. Eelijm oppeet purâmin iiđeedpitá jeđe uánihis rahttâttâm maŋa vuolgijm puorijn aigijn maassâd sajattâhân. ¶ – Pyeri peivi! Omar tuáivuttij aaibâs njyebžilávt já luptij vala kaperis. ¶ Máttáátteijeid helppiittâssân sun valdui jo viehâ tooláá meddâl škoovlâst. Eeči, kote maaŋgâ eres-uv eeji náálá ij toollâm áárvust kaandâ kirjálâšvuođâ já muusiklâš naavcâid, oonij škovlâväzzim jyevdilâssân hommán já Albatros koskâvuođâidis áánsust finnij komálâš kaandâs seilâttâsfabrigân paargon, mii raahtij iiđeedpurrâmâšâid Euroop rintamasuáldáttáid. ¶ Jis säärni maŋa puáhtá ohtâsâš rippâ (pittá 4), ciälkkoo oskotubdâstâs sudopestim maŋa. Ovdil ohtâsii riipâ puátá leđe salmâ teikâ eres riipân laiđiitteijee muusik. ¶ YLE Sámi radio vuolgât ohjelm kuulmâ Suomâ sämikielân ¶ Sämitigge kyedittij čuávuváid laahân iävtuttum nubástusâid pargojuávhu oovdânpyehtim kuáttá: alguu sämitiigán puáhtá toohâđ 150 sämmilii saajeest 50 sämmilâžžâd, iävtukkâs vaaljáid puáhtá asâttiđ sämmilii saajeest 3 sämmilii já vaaljâlävdikode čuákánpiejâmist kolgâččii leđe laavâ tääsist ovdâstittum puoh Suomâst sarnum sämikielah. ¶ kavnum. Eljis njuolgij seelgis já kejâstâlâi ¶ Uccpárnáá Vuolli puátá toos já koijâdâst: ¶  já Lasetiäđih täst. ¶  vala Stuorrâ-Belt B2 ¶ Tast itten pargoskipáreh imâštillii, kost Máárjá lâi. Sunhân laavij leđe tärkki pargoääigist, ige sust lam tääppin ájániđ. Jis sunjin lâi-uv motomin sattum miinii, et ij peessâm paargon, te sun lâi almottâm pargosajasis. ¶ 2.1 Vaikuttâs vijđoduv tááláá eennâmkevttimân já luuvijd, moh láá vyeimist 3 ¶ já riddoenâduvâid muččâdin . ¶ muddoid . ¶ 4. ¶ Siämmást Ánná tuubdâi, mon nanosávt Heeihâ kietâ tollij suu kieđâst. Ton čarviittâsâst ij tarbâšâm poollâđ innig masten – ij kuittâg hävdieennâm kummâttâsâin. Ánná illá tuostâi keččâđ Heeikân. Sun poolâi, et lâi nievdâmin já et taat puddâ mahtnii kuásnii nuvâččij. ¶ a. b. c. d. ¶ Škovlim já oppâmateriaallävdikoodán kuleh iivijn 2008-2011 tah jesâneh já värijesâneh: ¶ Hirmosstoormah miänudeh Meksikoluovtâst ¶ ij lah kuássin uáinám tyegárijd ¶ Lijgešoddâm häittid jäävri eellim, taha čääsi kevt- ¶ čielgiđ magarijn pargoin sämikielâ mättim kiäččoo hiättun tâi pargo hoittám iähtun. Meid staatâ já ¶ Ráidu-čáitálmâs. Tyeji: Ritva Tammela. Kove: Jouni Männistö ¶ Uđđâ testament tekstâ lii tärhistemvyelni. Uđđâ testament tekstâ tärhistuvvoo já ¶ ”Kuovâmáánu 6:d peeivi, tooimâh Sämmilij já Komserjâs kooskâst. Rievdâdem puáttee ookon, Markkânij ááigán. ¶   VATIKAANI ¶ – Pyeri! Já jis mun uáinám oovtâgin rosâmin mahtnii vasteeht toin sáhháin, te ton njoobžâ sáhhám nohá tállân já toos! Mušteđ tom talle! ¶ Ubâ syeinimáánu moonâi munnust Kođoluovtâ tuve ciäkkumhommáin. Mun kale jiem ciäkkum ollágin, mut motomin išedistim hiirsâi luptiimist pajeláá et pajeláá navcâidân ooleest. Kooskâi elâččáim Ijjäävrist jodottâlmin já uštemin-uv já kooskâi elâččáim Juvnjäälmi táálust kolliistâlmin Vuoli Juhánâs ađai Káájá Juhánâs sehe Káájá Heeihâ. Áinoo, maid käibidim Kođoluovtâst lâi uággumjuuhâ, mast liččim puáhtám uágguđ vejeháid, mut taggaar ij lamaš tobbeen. Ličij kale lamaš Vaijuuhâ, mut tot lâi liijká aainâs kuulmâ kilomeetter keččin Juvnjäälmist, jiemge puáhtám uágguđ tobbeen, ko must ij lamaš uággumstággugin fáárust. Ciäkkumpargo ovdánij pyereest já orom muštemin, et munnuu tobbeen orodijn ubâ kehá cekkui pajas já vala káttu-uv šoodâi. Lättee- uksâ- já lasâhommáid kaandah porgii jiečânis vala siämmáá keesi ääigi já peerâ peesâi varriđ uđđâ tupán loppâkeesi 1957. ¶ - Juávkku? Maggaar juávkku? ¶ 90A Saimaanuárju lii ucceeb ko Nuorttâmeerâ nuárjuh, mut ¶ : +358 16 672713 Aanaar kieldâst lii maaŋgâpiälásâš falâldâh ijâstâllâm- , purâdem- já ohjelmpalvâlusirâttâsâid. Lasseen Aanaar lii tobdos ollâtásásii kietâtyejipáájáin já -galleriain. Lasetiäđuid tavelappilâš miälduspalvâlusâi fállein finniivetteđ Pohjois-Lapin Matkailu Oy já Inarin Lapin Matkailu ry nettisiijđoin. ¶ Pirrâdâh 1. Klubvik/Syevvijuuhâ 35 189 ¶ roovvâd = kiima-aika 54 ¶ Aaibâs koccám Jovnâ lâi eskin visteest, mon Kivs lâi adlâm suu já Haŋgal kiävtun, sohva aln. Jovnâ lâi vises, et ovdil tom sij lijjii sárnum val maidnii Kivsáin já Kivs lâi tuođâštâm Joovnâ rievtis ellee tiŋgân, mii kal puovtij eelliđ häldei enâmist. Talle kiinii lâi tuálvum suu já Haŋgal viistán, kost suái tääl-uv láin. Haŋgal poođij viistán taldrik kieđâin. ¶ Já puoh suátišiljo tuolmâm stevileh, ¶ Tanssimatsi-baletčájáttâs. Aalmuglâšbalet 28.8.2012. ¶ Viigâm toimâđ nuuvt, et nuorâirääđi tieđettičij aktiivlávt jieijâs tooimâin. Jiem halijdiččii taggaar tile, et rääđi tuálá čuákkimijd já meerrid aašijn, mut eres nuorah iä ubâ tieđegin kiäh čuákkimijn čokkájeh, tađe eenâb ko äššilistoin tâi eres aašijngin. Lasseen aanaarsämmilâžžân šadda luándulávt-uv kiddiđ huámášume aanaar- já nuorttâsämikielâlij nuorâi kielâlijd vuoigâdvuođáid. ¶ Tekstampuustaveh ¶ 1. Kiina 187 000 ¶ Maaŋgâi ulmui mielâst cuábuivälli lii puoh muččâdumos vällilodde Säämist já ubâ Suomâst-uv, mii tuálá mottoom muudon tiäivás. Keppâsávt vyelligâsâst sodâstellee masa ollásávt ränis oresvääli suájákeejih láá čappâdeh. Tot lii-uv ton pyeremus tobdomerkkâ. Niŋálâs lii kuovgisruškâd já ton puávtáččij sehhiđ ovdâmerkkân piehânjân, mut piehâin lii čuuvtij vääŋkib já ton kirdemvyehi ij lah “kaijuulágán” , nuuvtko lii cuábuiväälist. Cuábuivääli kukkodâh lii 46–50 cm, suájákeejij koskâ 110–125 cm, tot tiäddá 350–600 g já tast láá kuhes já segis fiskis kozzâjyelgih, sehe fiskis čalmeh. Njune lii čappâd, mut njunepaajaaš fiskâd. Puárásumos Suomâst riegistum cuábuivälli lii lamaš vááijuv 15-ihásâš. Euroop puárásumos lii lamaš Saksaast já pajeláhháá 20-ihásâš. ¶ Virgeomâhááh já palvâlusâi fálleeh iä ovttuu tuubdâ olgošteijee jiešnaalijd jieijâs tooimâst tâi palvâlusâin. Olgooštmist pyehtih leđe čuávumusah, veikkâ tot ij liččiigin tátulávt tábáhtum. Motomin meiddei olgoštem čuásáttâhkin ij táátu tubdâđ mast hyenes kohtâlem puátá. Váldálâš haalijd lasettiđ tiäđu vuoigâdvuođâin já adeliđ jieškote-uv tuáimeid evvisijd ovdediđ jieijâs tooimâ olgoošthánnáávuođá já oovtviärdásâšvuođâ. ¶ Lam šoddâm puásuituállee- já kuálásteijeeperrui, et sämmilâšvuotâ uáinoo meid tast, maht hárjuttep puásuituálu já ávhástâllâp poccuu jieškote-uv materiaalâiguin sehe maggaar purrâmâš puurrâp. Mist lii jieččân vyehi leđe sämmilâš, mut ij lah lemin tuše ohtâ vyehi leđe taggaar. Virgáliih miäruštâlmeh sämmilâšvuođâst láá kale kavnuumist Taažâ, Ruotâ já Suomâ sämitigij nettisiijđoin, mut nuuvtko tain uáiná, te sämmilâšvuotâ miäruštâlluvvoo jyehi enâmist ucánjáhháá eresnáál. ¶ LUUK. 14: 1 – 6 ¶  tooimâid Vorâs b) tuhhit konkreetlijd tooimâid ulmenis lasettiđ säminisonij ovdâstem pooliitlâš já almos elimist sehe sämisiärváduvvâst ete ubâ ohtsâškoddeest, ¶   Kuobžâ-Saammâl Hanssâ ¶ – Táágu kale sátáččij peessâđ rasta. ¶ – Iän lyešti! sun culáidit. ¶ 7. Hygrophorus melizeus – Koivuvahakas – Suáhikässih U ¶ lii koorâs ¶ Taam kirje ij uážu čuovâkopijistiđ ¶ 13. ¶ – Tunnuu kale kiinii narrij, piälháskij Monni. – Mun tiäđust-uv tiettim ubâ ääigi ete tot komme lâi muotâäijih. ¶ Sämitigge almoot uuccâmnáál ¶ historjá maaŋgâ tiettuusyergi uáinučievâst. Sämitutkâm puáhtá luuhâđ 20 oppâoho vijđosâš oleslâš ¶ - Tääl ij taarbâš uástiđ maaŋgâ ihán saaibâid, mun kavnim tággáár hivvâđuv tovben šalde lunne. ¶ Säämi kielâlaavâ 31 §:st uáivildum torjuuh uuccâmnáál ¶ Raagâs lii ärbivuáválâš syeji čuoškâi vuástá mut meiddei mottoomlágán laseviste. Raagâs addel rávhálâš peivinaverpuudâ peivikiäju nuorâmussáid tâi suotâs sierâdemsaje. Säämi párnáikulttuurkuávdáš tuárju párnáá sierâdemkulttuur já lasseet täin lain meiddei párnáá luándulâš sämikielâ kevttim. ¶ Sämikielâ: Suomâkielâ: ¶ čuámáttâstähti ¶ Jovnâ vaaldij suábi Haŋgalist. Tállân ko Jovnâ kuoskâttij suábi, te suábbi muttui nuuvtko uccâ piäivážin já čuovânitij ubâ viste čuovjis čuováin. Jovnâ pallai já kočâttij suábi lättei. Joovnâ váimu čooskij korrâsávt, mut ko sun kejâstij Haŋgalân, te sun ooinij aaibâs uccâ njäälmi lihâdem sust já ervidij, mii lâi tábáhtum. ¶ Geum rivale ¶ Vala 1800-lovo loopâkeččin njaalah lijjii čuođij ađai tuháttij mield, mutâ te olmooškis hoksái, mon mučis čevđi tast ubâ liigin já hadde paijaanškuođij. Aalgij korrâ pivdo miätá Skandinavia já muádilov ivveest njaalah lijjii kuddum masa suvâttemmin. Ruátáliih huámášii vuossmustáá njaalâ hyenes tile já sij rávhuiduttii tom ive 1928, mut syemmiliih aiccii siämmáá ääši iäskán ive 1940 já porgii siämmáá náálá. Ličij lamaš nabdettettee, et nääli rávhuiduttem áánsust iäláskičij, mut nuuvt ij keevvâmgin. Njaalah kiäppánii vala ovdiist-uv, veikkâ mihheen imâšijd ij njaalâ eellimpirrâsist lamaš tábáhtumgin. Ij puáhtám sujâttiđ hyenes säpligiivijd, kuás juo tagareh lijjii ovdil-uv. Nuuvtpa totkeeh láá nomâttâm kulmâ váldusuujâ njaalâ hyenes tilán: ¶ 10. ¶ 192B Kappeerpääiskih kävnih mááđuid já eres-uv purrâmâš eskinkendum piäldust. ¶ d. Ivnii liipu. ¶ Kiemâjävri = Kemijärvi 52 ¶ Ulmuuh vuordii Sakarias. Ko Sakarias poođij olgos, te sun ij áppádâmgin sárnuđ sijjân. Talle sij iberdii, et sunjin lâi tábáhtum miinii eromâšijd. ¶ V Stropharia – Kaulussienet – Siäpulâskuobbâreh U ¶ – Na ko Mikael puátá! Munnuu vivvâsaasâ! Tot lii kaavpug ulmui tääpi. Soovijd tot kalga cegâttiđ... ¶ -kielâlaavâst já eres sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođâin tieđettem. ¶ Uđđâ oppâmateriaaleh sämikielâlii máttááttâsân ¶ a. Mon ivnásiih syevđih láá? ¶ – Mun jiem lah Juhháán! Mun lam tuáhtár! Tun vuálgáh tääl pyecceiviäsun! ¶   tuhtuu.....68, 69, 83 ¶  Tot liäđđuh algâkeesi ¶ – čääci ¶ – Tun puurah koškepiärgu leibittáá já kähvittáá já äijih pelestis porá vuojâleeibi koškepiärguttáá, Myerj-uv moovtásk muštâliđ kooveest. Matti povvâst já juátká kuuvij čäittim. ¶ Sun tuubdâi, et váhá sun vissâ kielestij tääl Heeikân. Jiešalnees sun ij nuuvt hirmâdávt lijkkum taan juhâmušân, mut tot tobdo, et kolgâččij vuot koijâdâlškyettiđ eres juhâmušâi noomâid já čäittiđ tuávkkivuođâs, oroi nuuvt unohâssân. Ij sun taan tovváá halijdâm čäittiđ Heeikân tietimettumvuođâs. ¶ kođá täälvi sevŋâdumos já kolmâsumod ääigi (s. 51). ¶ a. Valjii kárttásárgusist A já B Taažâ rido sulâstittee káártá já ivnii tom. ¶ Kesimáánu maŋa lii ivveest peeli lappâd. Talle lii vuárust syeinimáánu. Tääl eskin keesi lii tuođâi álgâm. ¶   Onne ovdâseeini njihekáttuhärji valmâštui já tast maŋa valttaastim vala tom uási seeinist já káátust mii onne lâi valmâštum, lâihân polvâšoŋŋâ já sátáččij arvađ kuás peri. Charlie iävtuttij, et sun tiäđáččij Deer riverist (Sorvâjuuhâ) palsamuorâkooldâid, moh liččii hiäivulâš mittosiih já puávtáččijm eelliđ keččâmin taid. Nuuvt čokkiistijm tävirijd já vyejestijm kuovttijn autoin Pengillyn, lâi puoh viärráámus jotolâhtrafiik, ađai ruuhka. Selvânijm liijká Pengillyn, kuođijm autoidân toho já njuškijm Charlie lava-auton (Huye fáárun) já Anssi paasij ohtuunis Pengillyn tálutuállen. ¶ kuáddá < kyeddiđ = synnyttää 9 ¶ Liške ase njivle keeppid čääsi vuástus. ¶ Kielâjurgâleijee Maria Sofia Aikio , toimâpäikki Ucjuuhâ, ¶ Áánást lâi jo váhá pyereeb orroođ. ¶ Uási puoh veerstâin ¶ Uusimaa 6 ¶ 1. Leškii puttâl tievâ čäci-ivnijn ivnejum kolmâ čääsi. ¶ – Nabâ tunnust? ¶ Ristâlâš nuorâiškoovlâst lijjim máttáátteijen 5 ive. Mottoom ive, ušom 1974, mun vala čođâttim auskultointi kansanopisto máttáátteijen. Tastmaŋa moonnim Laapi läänihaldâttâsân paargon ive 1976. Pargosaje lâi Aanaar markkânist já virgenommâ lâi ylimääräinen suunnittelija. Paargon kullii puohláván säämi mááttááttâsân kyeskee ääših, meiddei oppâmateriaalpargo jođettem. Virge šoodâi fastâ suunnittelija virgen maŋeláá já virge nommân šoodâi koulutoimentarkastaja já val maŋeláá sivistystoimentarkastaja. Lijjimba motomin uásádâhhoovdâ luámusajasâžžân-uv. Eennâmhiärrán kuittâg jiem tarbâšâm älgiđ. Läänihaldâttâs virgeest lijjim-uv paijeel 20 ihheed. ¶  ákku. Olgon  lii Kaninen lâi lanâstum. Jieš alnees nuuvt lanâstum, ete sun ij viiššâm porgâđ ubâ tagarijdgin aašijd, moid enâsmustáá lijkkui. Kuálástem lâi liijgás vaigâd, ko vistig ličij kolgâm kuáivuđ mááđuid. Päikkivuágu viijđedem ij puáttâm koččâmušân, ko suu rillápoorijn lâi luovânâm räätis juo mánuppoojijd tassaaš, ege sun viiššam pieijâđ ton sajasis. Suu mielân poođij vyelgiđ kuáhtáđ ustevis Pappaatteijee, mutâ Pappaatteijee halijdičij kuittâg sierâdiđ hipa teikkâ maidnii muide siämmáásulâsijd sierâid, mii váátá ennuv iälju. ¶ Kuvvim © ¶ Erkki Esaias Itkonen šoodâi Anarist 26.6.1913 kirkkohiärrá Lauri Arvid Itkos perruu nuorâmussân. Anarist aassâm paasij kuittâg uánihâžžân: jo tast puáttee ive peerâ varrij Viihtin. Ko Itkonen čaalij pajeuáppen 17-ihásâžžân Lohjaast ive 1930, máttááttâlškuođij sun aalmugtivtâlâšvuođâtutkâm, suomâkielâ já syemmilâš-ugrilâš kielâtutkâm Helsig ollâopâttuvâst. Sun valmâštui filosofia kandidaattân ive 1933, mon maŋa sun poorgâi Suomen suku -nommâsâš tutkâmlájádâsâst Järvenpääst professor E.N. Setälä assistenttin. Ko Itkonen nágáttâlâi tuáhtárin ive 1939 tooimâi sun Helsig ollâopâttuvâst dosenttin. Iivij 1950 – 1956 koskâsâš ääigi sun lâi syemmilâš-ugrilâš kielâtutkâm paijeelmiärásâš professorin já iivij 1956 – 1963 koskâsâš ääigi eidusâš professor. Iivijd 1964 – 1983 Erkki Itkonen lâi Suomâ Akatemia jeessân. ¶ sissuáluikuávlu.....109 ¶ smiärukuobbâreh ¶ 6. Mii koorrâd taavdijd? ¶ Lostâvyevdi ¶ tuolbâjolgâdâs 59, 60 ¶ Säänih: Isak Saba ¶ Cissáá pyerrin iššeen lâi meiddei ränisrástágâšpaarâ, mii lâi ráhtám piervâl siämmáá muorân, ko mast lâi tot cissáá väldidem vuovdâ-uv já nuuvt sij oovtâst voijii vuástálistiđ kirjeloddáá. Rástágái toorjâ lâi kale iänááš taggaar mooraallâš toorjâ, ko tuše talle toh volliittáin kirjeloddáá, jis tot teivâsij seivittiđ eidu siämmáá uáksán, mast lâi rástágáá piervâl. Mudoi toh kale tiptijn kirjeloddáá miänudiđ cissáin maht halijdij. ¶ Forgâ puohah lijjii čuážžumin já Haŋgal oinui savâstâlmin Regnafáin. Belgo já Karim láin cuovkkiimin lane, maid sij lijjii stáálui várás ráhtâm. Jovnâ imâštâlâi ääši, mut poođij ton loppâuáivilân, et häldeeh halidii anneeđ eennâm “putesin“. ¶ s. 12 ¶ Ailâ já nukeh -čáitálmâs lii uáinimnáál Sämimuseo Siijdâst 12.9.2016–31.3.2017. ¶ Mikkâl-Säplig Pluto-peenuv lii ilolâš já ilbâd. Tot lijkkoo hirmâdávt feeriđ já meiskidiđ. Mottoom peeivi Mikkâl, Mortti já Vertti vuolgii Plutoin miäcán vazâččiđ. ¶ Puurâ  tom  leeibi!     4.  Motomeh  ráhtuseh:     ”Minulla  on  aikaa...”: ¶  vuástáväldest Tšekki F6 ¶ Loddemääđhi tarbâšeh: kiijkár, loddekirje, muušton- ¶ – Hei, puáttiđ išán! Kiinii mii pargein lii pááccám koččâm káttustoovli vuálá! Suáittiđ teehin iše! Huápust! ¶ juhâpuoidâ vesikko ¶ kiälástâlâččii. ¶ WSOY 1979. ¶ Jiellâh ¶  Objekt Almottâttâmluámáttuv ilmoittautumislomake 2010. ¶  tieđehánnáá! Iäruh 2 tejâpastem liäibumpulvereh (leivinjauhe) ¶ Rähisvuotâ kuulât ääigi. Äigi kuulât rähisvuođâ. (Ranskalâš) ¶ Zoja Nosova lii nuorttâsämikielâ algâjalgejeijee. Sun áásá Ruošâbeln Paje-Toollâm siijdâst, stuorrâ Murmansk kaavpug já nuorttâsämmilij aassâmkuávlui kooskâst, moh láá Suomâ nuorttârääjist. Zoja lii šoddâm puásuisämmilâš perrui Kuáláduvnjaargâ taverido Myetkivuonâ riddoost, Myetkivuonâ siijdâst. Suu pärnivuođâ ääigi nuorttâsämikielâ, mii lii še Zoja eenikielâ, lâi kuávlu táválâš kielâ. Zoja pärnivuođâ päikkisijdâ lii tááláá ääigi toppum kuávlu, mii kulá Ruošâ suátiviehân. ¶ - Ervidba, lii-uv taggaar koonstâ älkkee toohâđ, mast miinii láppoo? ¶ 87A Uárjipieggâ puáhtá mieldistis Golfvirde lieggâs. ¶ Kooveest sämitige jesâneh Jouni Ilmari Jomppanen já Petra Biret Magga säämi parlamiänttárij konfereensâst Ruávinjaargâst roovvâdmáánust 2008. Kuohtuin sunnust lii pajalist Iänuduv-Kuovdâkiäinu mááccuh. Nube kooveest iänuduvlii almaa mááccuh helmi. Koveh Ulla Aikio-Puoskari. ¶ Mut Immeel eeđâi Moosesân: “Tääl uáináh, maid pastam toohâđ. Moonâ kunâgâs luusâ. Mun lam tuin.” ¶ Hei kesä! ¶  tuuđâ Škoovlâ biologia já eennâmtiätu 5 -kirjeest fiäránistem álgá oppáin niijto iälánijn. Euroop-uási maŋa uápásmup maailm já eromâšávt Afrik šadolâšvuotân já elleid. ¶ Taaiđâtábáhtusâst stipendijguin palhâšuvvii čuávuváid juávhuid: ¶ olespyehčee . Čäcilodde, mii raavvâd usâdijn puohčâl ollásávt čässuáivi vuálá. Om. tuhtuu já čuáđgi. Vrd. pelipyehčee. ¶ Sun vajâldij já máttááttij Imelist já eeđâi: ”Immeel väldikodde lii puáttám alda. Eelliđ nuuvt ko Immeel halijdičij tii eelliđ.” ¶ Suáđigil kieldâ Vuolab Marketta ¶ - Manneen-uv veik ton ravintolan, mii lii ton tuu uđđâ táálu aldasijn? ¶ – Stuárráb-uv iimâš! eeđâi cissááš. – Vittâ ive tassaaš lâi čuuvtij viärráb pieggâ. Pieggâmiloh jurrii hirmâd jotelávt – suájáidgin ij uáinám. ¶ - Kiškeet pessipittáá! ¶ Säplig: šhh… Oro joskâ! Riemnjis sáttá veikkâ kuullâđ! ¶ - Maid totkis meerhâš? ¶ Tääbin Kaamâsist lijjii ennuu saksaliih talle. ¶ - Na kale tust lii tääl miinii! ¶ (Luther Vähä katekismus) ¶ 2. ¶   Mist mâ vuáđulaahâ täähid sämmiláid vuáđulavâlâš vuoigâdvuođâid jieijâs kielân já kulttuurân. Tááláš ¶ Wieseh lâi joskâ uánihissii já keejâi Joovnân. ¶ Sämiparlamenttârij nubbe konferens Ruávinjaargâst roovvâdmáánu 28. peeivi 2008 ¶ ´Vehersuálui lii Aanaarjäävri Ruánniháittáájoorŋâ máddáábeln suullân kilomeetter Kaŋgânjaargâst nuortâs. Kulmâ mudârdum kuátisaje já kyehti aarrânpardattuv láá Vehersuolluu taveviestârân čuoggâseijee uccâ njargiist, Porttâčuálmi kezimus saajeest, kyevti jieškote-uv tääsist. Aassâmsaje vijđesvuođâ lii väädis miäruštâllâđ täärhib iskosrugijttáá, ko njaargâ mievtah taheh vaigâdin kuátisojij já aarrânpardattuvâi aiccâm. Kuátisaje 1 kuávdoo lii viirrâm jalŋes, mon maddui siste kávnojii puállám keeđgih, ruopsâdin puállám čunnuuh, puállám täävtih já toi pasâttâsah. Kyevti eres kuátisaje mudârdâsah iä lah nuuvt čielgâseh ko kuátisaajeest 1.´ ¶ * Sami Duodji , puh. +358(0)16671254, Sámi Duodji -pyevtittâsmerkkâ täähid puigâ já ollâtásásâš säämi kietâtyeje. Sámi Duodji kävppi lii Sajosist, váldu-uuvsâ paaldâst. Sámi Duodjist láá vyebdimnáál vijđes valjiittâs puigâ sämmilii kietâtuojijd, kirjálâšvuođâ já muusik. ¶ – Uážum-uv mun-uv uágguđ toin siämmáin viiđâsenttisijn? Koijâdij Piäkká. ¶ 2. a . Noomât piäđuid. ¶ árvuoornig 16 ¶ – Ij tot viišâ. Jis tot keigiiččij idduidis ¶ Niillas Holmberg & Roope Mäenpää ¶  Koččâmušcelkkuuh Väätih – Taa lii čielgiittâs hollandkielân já ranskakielân konduktöörân. Itten kolgâvetteđ moonnâđ ääigild ruugâ oolâ, kost juná vuálgá, sun ravvij. Talle konduktöör čáittá tijjân, kost puáhtá čokkáđ junást. ¶ Oovtâ tábáhtus sun muuštij pyereest. Tot lâi tábáhtum vissâ mánuppaje tassaaš. Ton táálust lijjii lamaš uccâ párnááh, kiäh lijjii kavnâm eejis spijkárijd. Tobbeen párnááh lijjii nutkâm puoh spijkárijd posâlučâmmašinân. Ohtsis toh lijjii kuttâ kuhes spijkár. Ij iimâš, et jurâdijn maašin oonij laarmâ! Eeči kale ij lam mielâmield tivvoomrekigist, ko spijkáreh lijjii cuovkkim maašin puumpu. Já puumpu tivvoomhân kale maavsij. Ij kole kale mut kuittâg. Mut liijká-uv iššeed lâi lamaš tutâvâš, et ij tarbâšâm uđđâ maašin uástiđ. ¶ 14 Komitea avžuut meid, ete sopâmušstaatâ tuođâlávt visásmit sämikielâlij sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs palvâlusâi finnimvuođâ sämmiláid sii päikkikuávlust. Lasseen komitea avžuut, ete sopâmušstaatâ huápput máttááttâs- já kulttuurministeriö iävtuttem, sämikielâ oovdedmân já suoijâlmân uáivildum iäláskittemohjelm olášuttem, meid juávkkuviestâdmijn, škovliimist, sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâin já kulttuur syergist. ¶ “Mii piejâi tuu maccâd maassâd?” koijâdellii iäráseh. ¶ Ko vuájááneergih láppojii já moottorkiälkká-äigi poođij, te olmooš kuálustij poccuurievâ ryevdispääilihis, ađai moottorkiälhás maŋŋaal. Tááláá ääigist poccuurievah láá kiävtust ergivyeijimkištoin já toh láá rahtum nuuvt keppisin, et toigijn ij pyevti kesittiđ lussâdub káálvu ollágin. Tot suvdá tuše vyeijee. ¶ Palhâšume muttâšuvá ihásávt já ton rähtimist västid SámiDuodji ry valjim sämitaaidâr tâi -tuáijár. Palhâšume kenigit uážžoo juátkiđ pargosämikielâ sajattuv já sämikielâlij palvâlusâi pyereedmân. Palhâšume luovâtkulttuur- já valastâllâmminister Stefan Wallin. ¶ Tivtâsvuonâ = Tiitisvuono (Tave-Taažâst) ¶ 33 ¶   Jurgâlâm anarâškielân ¶ Mađhâšempalvâlusâid ¶ * Kejâttâh: kiidâs čokkámsajeh alaneijee kejâttuvvâst 190 ulmui (9 čokkámráidud) + täsilättest 116 pođoistovlid (4 stovlirááiđu) já 4 saje luvâldelleid. Čokkámsajeh ohtsis 310 ulmui. * Čájáttâssaje: 43 m2 (kobdodâh 17 m x jieŋŋâlvuotâ 2,5 m). Heivee seminaaráid, main ij lah tárbu stuorrâ čájáttâssajan. Kj. vuáđukove. Maaŋgâtooimâsali lii kiävtust sierâväärridmist. ¶ Paxillus ¶ Säämi kulttuurkuávdáš, mii huksejuvvoo Aanaar kirkkosiidjân Juvduu riidon, šadda leđe Suomâ sämmilij haldâšem já kulttuur kuávdáš. Säämi kulttuurkuávdáá uáivilin lii orniđ sämmiláid pyerebijd iävtuid alnetoollâđ já ovdediđ jiešráđálávt kielâs, kulttuuris já iäláttâstooimâs sehe hoittáđ já ovdediđ kulttuurjiešhaldâšemes já tuárjuđ sämmilij almos eellimtile ovdánem. Kulttuurkuávdáš pyereed meiddei merhâšitteht máhđulâšvuođâid levâttiđ tiäđu sämmilijn algâaalmugin. Säämi kulttuurkuávdáš šadda leđe aalmuglávt já aalmugijkoskâsávt-uv mielâkiddiivâš já pivnohis maaŋgâkulttuurlâšvuođâ kuáhtámpäikki. ¶ Muštâlus säämi kielâlaavâ olášuumeest ¶ Sun čuážui váhá ääigi saajeest, kost tuáru lâi tábáhtum. Siämmást sun keksij, mondet sun lâi “ryevdimielâ“. Táválâš olmooš ličij pallam suu saajeest, mut sun jieš maatij jurdâččiđ tagarijn soojijn aaibâs siämmáá pyereest ko mudoi-uv. ¶ – Jispa tuoi sopâvettee koskânâd tunnuu riijdo. Tastmaŋa puohâin lii pyereeb mielâ, vijses ákku rävvee vala párnáid já loptee rissekiästu enâmist. Sun váldá päädist kiddâ, mutâ siämmást päddi potkân já rissekiästu leevvân enâmân. ¶ 1. Patâreijeid láá vajedâm sii päikkienâmist. ¶ – Tot lijkkoo munjin, eeđâi Limppo. – Oinih-uv ko tot čooskij munjin čalme? ¶ 6. Planktonporree válláh. ¶ ko kässi-uv jyelgisuormáid njuottâs, ¶ Gyllenberg (1994) sänikirjeest juávkku nr 5. ¶ Anarist 15.10.2015 Sämitigge ¶ Puáđupivdo ¶  ij čahhimkenigâsvuotâ ratkuuttuvâst ¶ Ränisnuárju (95A) spiekkâst uáivis häämi peeleest nuárjust: ränisnuárjust lii kuhes turbe já stuorrâ uáivi. Stuorrâ ores ränisnuárju sáttá teddiđ masa kulmâčyeti kiilud, ađai tot lii čuuvtij stuárráb ko nuárju já tot kištod kuobžáin Suomâ stuárráámus piätuellee sajattuvâst. Nuorttâmeerâ ränisnuárjunäällin láá árvuštâllâm paijeel 20~000 ohtâgâssâd já nääli nanosmuva ain-uv. ¶ šoddâdeh? ¶ Vala lovemat ihheed tassaaš taat lodde ij lamaš aaibâs táválâš Säämi ässee, veikkâ kalehân tot tävjittávjá oinuustâlâi-uv tääbbin. Must ij lah tärkkilis tiätu tast, et pessiiččij-uv tot tääbbin, ovdâmerkkân veikkâba Aanaar kuávlust, mut amahân ferttee pessiđ, ko tááláá ääigist tot lii viehâ táválâš lodde. Loddekirjij mield ton tavemuuh pessimsajeh liččii Suáđigil aloduvâin. Lâi mahttâlde peri, mut ovdebáá ihetuhháát majemuu čoovčâ rääjist tot tiettuuškuođij valjeest aainâs-uv tääbbin Avveel kuávlust. Taan lode jienâ ij lah muččâdvuođáin pilledum, veikkâ kalehân tot lii čeppi meid lávluđ-uv já nomâlâsân kiđđuv kiihâm ääigi tot lii uáli-uv juo čeppi ađđiistâllâđ eres luudijd já tááláá ääigist sáttá peessâđ joba kuullâđ-uv tom, ko tot lii lasanâm tavekuávlust. ¶ 122 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ Te motomin mun-uv vuolgim eelliđ käävpist já pajanim postaauton, ruávást Aittokallio lâi sáátust. Suu paaldâst čokkái uápis almai, kote halidij adeliđ munjin saje, mut mun kuittâg čokánim ovdebáá peeŋkân. Ruávást Aittokallio aalgij muštâliđ: ¶ Aalmugijkoskâsâš olmoošvuoigâdvuođâi mield jyehi párnáást lii vuoigâdvuotâ · eromâš suoijâlmân, · torvâlâš já kihtâlâš šoddâmpirrâsân já · täsitiäddusâš já maaŋgâpiälásâš ovdánmân. Párnái suojâlem lii párnáá pyereestvaijeem turvim. Taat váátá jieškote-uv tuáimeepelij ovdâsvástádâsväldim párnái pyereestvajemist. Párnái suojâlem oleslâšvuotâ šadda vuáđupalvâlusâin, estee párnái suoijâlmist já páárnáš- já peerâkuáhtásâš párnáisuoijâlmist. Jis párnáá päikkitile ij lah tuárvi torvolâš já vanhimeh kyeđđih párnáá tipšohánnáá tâi jis, páárnáš tâi nuorâ jieš áštá pyereestvajemis, lii kieldâ párnáisuojâlemvirgeomâhái kenigâsvuotâ išediđ párnáá. Aanaar kieldâst párnáisuoijâlmist västideh párnáisuojâlemsosiaalpargeeh oovtâst kuávlusosiaalpargeiguin. VUÁĐUPALVÂLUSAH ESTEE PÁRNÁI SUOJÂLEM PÁÁRNÁŠ- JÁ PEERÂKUÁHTÁSŠ PÁRNÁISUOJÂLEM ¶ - Maggaar filmâ taat lâi tuu mielâst? Heikkâ koijâdistij. ¶ 144 ¶ Vaaljâluvâttâlmân merkkejum sämmiliih uážžuh almottâs jienâvuoigâdvuođâstis, vaaljâluvâttâllâm uáinimnááláorroomääigist já -soojijn já eres vaaljâi tooimâtmân kullee aašijn poostâ peht vaaljâive kuovâ-njuhčâmáánust. Puohháid jienâvuoigâdvuođâ pivdám ulmuid vuolgâttuvvoo ovdil vaaljâluvâttâllâm uáinimnáálápieijâm tiätu tast, ete láá-uv sii merkkejum vaaljâluvâttâlmân vâi iä. ¶ Sämmilijn lii ihečuođij äägi kieldum jiešmeridemvuoigâdvuotâ sehe vuoigâdvuotâ enâmân já čáácán. Maaŋgah sämmiliih iä valagin pyevti kevttiđ olmoošvuoigâdvuođâidis. Maaŋgah sämmiliih kuáhtájeh munekááduid já raasism, já Tave-enâmij sämmilijn láá ohtsiih vuáttámušah kolonisaatiost já olgooštmist, moh láá staatâi hárjuttem politiik puáđuseh. Mij lep tääl tiileest, mast sämmilij kielah, kulttuureh já iäláttâsah láá lappuumin. ¶  / Jookeerpargopittá 6. a. Uusâ oppâkirje s. 190 - 191 Euroop káártást čuávvoo kaavpugijd. Almoot kaavpugij sajaduv cekkiviärmáduv vievâst. ¶  ravvuid. . 7) meriáigásâš já olespiäiválâš virgekoskâvuotân 4.6. – 31.8.2012 koskâsâš ááigán säämi kulttuurkuávdáš Sajosân Anarân. ¶ Tuámmâr: – Já tääl eskin pieijih Heendâ áášán! ¶ ruopsissieđgâ = kiiltopaju 210 ¶ nommân , mutâ karvam epiluándulii puáttus nuuvt, et lii jurgâlâm KR92 substantiiv ¶ Kooveest váiluh luvâttuv uáppee Anne Olli sehe stivrejeijeeh Marjaana Aikio já Teija Sonkkila. Čuovâkove: Anni Näkkäläjärvi. ¶ 15.11. Vuossâmuu säämi riijkâpeivialmaa Isak Saba (Sápp Issát) šoddâmpeivi ¶ 1. adeluvvoo kievhijd ¶ – Taat-uvkâs lâi-uv tuše sierâdem? čuorvij Jukka. ¶ – Pyeri iiđeed enni já eeči. Kuddijd-uv tuoi ennuv kuolijd? huikkev Myerji já Hirškikkâ iänán já iäčán. ¶ já vyeimi já kunnee nuvâhánnáá. Aamen. ¶ Kuáhtám ryešilij räjialmaigijn, sehe sii pele puásuialmaigijn lâi sooppum Áádárjuuvâ riidon Suomâ já Ruošâ rááján, kuus ittinâš moonâim-uv. Muu pargon operaatiost lâi toimâđ radioalmajin já saavâi jođetteijen. Nuuvtpa ko kuáhtám ryešilijgijn lâi rääji alne tábáhtum, mast ryešilii delegaatio jođettij mottoomverd suomâkielâ sárnoo kapteen Soboljev já puásuialmaid ovdâstij čielgâsávt nuorttlâš almai, kiän noomâ jiem puáttám tiettiđ, te muoi räjijáágár Leo Kaivoselkäin čuoigâláim sajattâhpáikkásân Keldmorâstân. Iáráseh paccii vala juhâriidon tulâstâllâđ já káhvástâllâđ. ¶ – Keejâ Matti. Ella lii pieijâm hitruus, stuorrâ peeljijd uáiván. Sun sulâstit ¶ Uđđâ orjâlâškielâlâš matematiik rááiđu lii valmâštum ¶ meiddei nuorttâsämikielân. Tavesämikielân almostuveh Taažâst kyehti peiviaavis. Stuorrâ vááijuv ¶ Anarâš máccuheh ¶ Kote lii ohtii juuhâm Niili čääsi, sun haalijd Niili kuuvl maasâd. Suu koško ij čaaskâ moinnân eres maailm čassijn. ¶ váimuskálžu ¶ Mut talle sust šoodâi huáppu pááikán ¶ - eŋgâlâskielân ¶ ŠODDÂĐ JIEŠKOTE-UV STIELÂSIJN ¶ piervâlsoojijd já raavâd ¶ MV: Joo mestâ jyehi ááldust, já nuuvt stuárráh ko lijjii čiermiheh já iähan toh lijjii iällámgin, jos ucceebeh liččii lam. ¶  koddem Anarâškielâsâš teevstah láá evaŋgelium Matteus mield ubbân já ton lasseen ovtâskâs ¶ Iisi mielâst lâi hitruu sárnuđ muin mottoom sääni saksakielâ, já muu mielâst lâi hitruu sárnuđ suin mottoom sääni suomâkielâ. Sun koijâdij, et halijdiččim-uv vyelgiđ suu fáárust riävskápiivdon. Tallaa ääigi eiduttâlde piissum savehij alne ciäggust. Ijhân mist lamaš Saksaast muotâ ennust ollágin. Nuuvtpa muu čuoigâm lâi-uv viehâ suáibudeijee já kaggâdis hárrum. Mut jis tääbbin haalijd lihâdiđ kuussân, te taarbâš kyehti suábi já nuuvt kubdâ savehijd, et ij vuáju ubbâsân. Na ettim, et joo, jis peri lah kierdâvâš, te kale mun áppádâm mottoomnáál ovdániđ já sáátám vierâliđ-uv mottoom keerdi. Suu mielâst lâi tuođâi mielâkiddiivâš, et kiinii, kote ij vissâ piso savehij alnegin, haalijd kuittâg fáárun. Oonnim Iisi tallaa ääigi tuše tuođâi hitruus olmožin, ige munnuu kooskâst lamaš ollágin mihheen. Aalgâst jiem ubâ iberdâm, et sun siärvuštâl kiäinnii eres nisonáin. Tiettim tuše, et ko sun iälá kolliistâlmin ton eres nissoonttáá, te sun lii aaibâs eres almai. Sunnuu kooskâst lâi ovttuu mielâttes keeldâ. Nissoon vissásávt polâttij ađai lâi čapis suháiguin, mut jiem iberdâm, et tot puáđáččij must. ¶ 8 Maggaar lii tuomâ šoddâmsaje? ¶ d. Tälvinahhaar ääigi ellee vuoiŋâm lii rávhulub / jotelub / siämmáálágán ko eres-uv iveaaigij. ¶ Tievâsmittemkurssâliih ohtân máttáátteijeidiskuin 6.8.2010 ¶ Aleksanteri Kena škovlâ, Suáđigil ks: Teemu Hietala (tavesämikielâ) ¶ Laban já Jáákup keijáin ceggejum keeđgi já keđgilaanâ já suoi vuárnoin kuoimijdis avalâš ustevvuođâ. ¶ kieldâi já staatâ pargojuávkku/haldâšemaašijn västideijeid. Vuolgâttum koččâmâšluámáttuvâi mereh ¶ © 2006 Sámi musea Siida & Anarâškielâ servi ¶ 1. Oppâmateriaal paddim tábáhtuvá máhđulávt porgemáánu nube ohhhoost ¶ Toos Kavnâs-Kaabi vale lasettij: ¶ Stivrâ nomâttij säämi parlamentaarlii rääđi (SPR) nuorâilävdikoodán nuorâirääđi nomâttem iävtukkâsâid Niila Rahko (värijesânin Aslak Holmberg) já Anne-Maret Labba (värijesânin Elli-Marja Hetta). Nuorâilävdikode pargon lii toimâđ säminuorâi jiennân já ovdediđ säminuorâi sajattuv SPR:st. ¶ – Ele nuuvt tuuhmijn peerustkin! Puáđi miiguin Njuámmilviäsun! Tobbeen láá ennuv párnááh. Pyehtip porgâđ oovtâst maidnii hitruid – veikkâbâ vuáđudiđ Kossuikerho. ¶ Vaikuttâsâid sämikulttuurân puáhtá árvuštâllâđ ubâ vuávámproosees ääigi ¶ Sun hiäilát kieđâs. ¶ ličij šoddâm ibárdâs, et vanhimeh lijjii eenâb ko kyehti ulmuu. Spiekâstuumijn ¶ – Čiskk, čiskk... mii ep tieđe kuus leš moonnâm. Já tobbeen lijjii unohâs koddesäpligeh... Mij kuulmâs, já mottoom eres-uv, kaartâim teehin. Mist lii pyeri tile tääbbin. ¶ 1. Ooroost ovdil ratkuuttuv. ¶ – Na mii tast lohá? Kuáski koijâdij. ¶ Muumistáálu keejâi sevŋâdân. Sun huámášij siemin čuovijd – kuokšâdávt čyevvee elevijd. Toh lijjii pirrâ jyehi saajeest. – Komeh! sun párgádij. ¶ Äijihjäävri Äijih. ¶ čäcinjomâtteijee.....88 ¶ Taažâ lii ratifisistâm Nagoya pevdikirje já Ruotâ já Suomâ valmâštâllâv sopâmuš ratifisistem. Čuakkimist onnii hirmâd tergâdin, ete Nagoya pevdikirje kenigâsvuođah valduuččii uássin jieškote-uv staatâ lahâasâttem siämmáánáál. ”Ko siämmáá ääigi ráđádâleh tave-eennâmlii sämisopâmušâst, mon ohtân ulmen lii oohtânsovâttiđ sämmilijd kyeskee lahâasâttem, lii velttidmettum, ete meid Nagoya pevdikirje ratifisistem uásild tággáár oohtânsovâttem ráhtoo” saavâjođetteijee Näkkäläjärvi tiäduttij. ¶ Virge tevdimist lii kuuđâ mánuppaje keččâlemäigi. Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuodâtaasij V/II – IV/IV mield (vuáđupälkki 2 090,20 – 2 437,04 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 15.5.2014 tme 16.00 räi čujottâssáin Sajos, 99870 Aanaar. Lasetiäđuid virgeest addel säämi kielâtorvočällee Siiri Jomppanen puh. 050-4939 018. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsât www.samediggi.fi ¶ Aanaar kieldâ/Sämikirjerááju ¶ Enâmustáá historjásiijđoh láá čaallum tain, kiäh enâmustáá láá soođijn koddám ulmuid. Mii eenikielâ sämikielâ ij algâaalgâst ubâ tubdâmgin suáti sääni. Mut ko maailm rávhuttisvuotâ pyevtittij suáttin Sáámán, te mii madduuh karttii luoihâttiđ tien väivis sääni syemmilijn. Sääni sáámán tuálá siste meiddei ustevlâšvuođâ ige muštâl tuše tom et mottoom máttá pyereest sárnuđ sämikielâ. Veikâ sämikielâ ij stuorrâ lohomerijguin pyevtigin šiärráđ, et nuuvt já nuuvt maaŋgah čyetimiljovneh tom sárnuččii, te luándu já šooŋâi tubdâmuššáin, sáámánvuođáin já olmoošvuođáin mitteddijn mii eenikielâ lii siämmáá kejittis riggodâh ko täsnialme. Unnuužup sämikielâ vala puáttee puolváid-uv meiddei nuuvt et anneep tom sehe sárnum- já čäällimkiellân! ¶ Paavvâl išedeijeidiskuin mađhâšij uđđâ enâmáid. Motomin sij monnii skijppáin meerâ rasta, motomin raccastii ävđineennâm čoođâ, já távjá sij vazzii kuhes maađhijd. Ko máđháliih pyevtittii mottoom kaavpugân tâi siijdân, sij orostii já monnii synagogan muštâliđ Jeesusist. ¶ – Maybe after Mami! ¶ Satakunta 5 ¶ Uárnejeijei mielâst lii lamaš tehálâš tuárjuđ tom puđâldemtooimâ, mii säminuoráid lii tijpâlâš já maid puoh enâmustáá puđâldeh. Tondiet juoigâm já lávlum láá šlaajân távjáb ko iärráseh. Muusikkovedâlmeh láá meid lamaš pivnuuh já tai rähtim lii ravkkâm uccâ, tuárisbeln leijee škoovlâin ennuv puđâldemtooimâ. Iä lah halijdâm, ete säminuorâi taaiđâtábáhtus čana nuorâid tuše ärbivuovij kattiimân peic meid eres taaiđâšlaajah láá vuáruluvâi fáárust. ¶ – Ceelhi Birgit juávkun váimulijd tiervuođâid. Kale mun-uv iälám täst maŋeláá sii kolliistâlmin, kohân vistig ostâstuuškuáđám. ¶ 118 ¶ Lâi čohcâ, forgâ jo tälvi. Áimu lâi čuáskum já váhá puolâštâm-uv lâi, mutâ ij liijká lamaš vala muáttám. Njuámmilâš cancoi meeccist já orostij ain tyellittälli purâdiđ toŋŋâsijd, šaddoid já muorâi koorâid. Tot lâi tutâvâs. Lâihân purrâmuš vala valjeest jyehi saajeest, ko muotâ ij lamaš vala čiehâm toŋŋâsijd já eres šaddoid. Njuámmilâš lâi moonnâm kiiđâ čivgâ ige tot kal lamaš täälvi vala kuássin uáinámgin. ¶ nijguin toimâttum aavis. Sämikielâlâš aavis taha luándulâš kielâkevttimtilálâšvuođâid já oovded ¶ Puárásumos tain lii Sämirääđi mii asâttui jo ive 1956. Uđđâsumos oovtâstpargoasâttâs lii oppeet Säämi ¶ Viehâ vissásávt majemuuh siäidán uhredâm ulmuuh láá neeneec Anastasia Lapsui , filmârähtee Markku Lehmuskallio já vuáláčällee. Uhredem tábáhtui 15.06.2008 puurâdmáin sieidi paaldâst, vuoidâmáin tom nuárju vuojáin já poonjeldmáin lääigist ruopsis-vielgis paadijd, moh kiddejuvvojii seeidi paldâsâš suáhán. ¶ Vuoptâlaahul ocá raavvâd cuavis čääsist tâi riddoniijtoin, kost tot meiddei pessee. ¶ ANARŠKIEL SERVI RY. NJUOLGÂDUSAH ¶ Lâi kesimáánnud algâ, te miästár iätá ete vyelggeen šalde rähtiđ Mäntsälän, tot lii pááccâm koskân, já tot kolgâččij valmâštâđ, vyeijilâh pááikán auto tuálvuđ já itten kirdáh Oulun já tast muoi muu autoin vyeijileen máádás. Nuuvt mun vyeijilim Avveel luodâ meld, jyehemuuđuuh jurdduuh lijjii, kuus mun ain juovdâm tyeje mieldi vyelgiđ, jiemhân mun lamaš avestân kosten jottáám. Taggaar-uv juurdâ vyejedijn poođij mielân, maht mun keeđhi kuddim pisottáá. Lâi čohčâmáánnud loppâ 1968. Must lâi joddee Kuátijäävrist. Lijjim ovdebáá peeivi iällâm kuohâmen já lijjim riddoost čollim kuolijd já muáddi čáácán hevvânâm kyele lijjim kuáđđâm kuávskáid evvisân. Ko váázám iđedâst kárbá luus, te alda viiđâ meetterâd esken vuámmâšim, mii čapis elleid lii kyeličollim saajeest já suáská kyele já haarijd vala. Tothân lii ketki, mun tuubdâm ellee. Maht tääl kalga porgâđ, pisso ij lah já tom ko vuálgám viežžâđ te ketki lii tassaaš moonnâm mađhijdâs. Muu oovdâst lâi enâmâst kieđâ kasošâš uáksi, hoksájim ete mun kale iirâtâm časkeđ keeđhi, valdim tom kietân já njaahim šiäđust paaldân, ketki lâi munjin seelgij ijge kuullâm muu. Pajedim uávsi pajas já čoskim uáiván. Ketki kolppárâstâi já čoskim vala nube keerdi. Talle mun puvkkoin čudduu áávus, ete vorrâ kolgá meddâl. Tast maŋa mun kale omâttâllim ohtuunân, ete lii-uvsun tággáár ubâ máhulâšvuotâgen. Mutâ tuotâ táát lâi. Pággu lâi oskođ. Eellim joddee kesimen já moonnim pááikán kuolijgijn já keđhijn. Iänán ko mainâstim maht mun tom kuddim te enni iätá: ¶ Muu mielân lii puáttám ain ákku, ko lâm lamaš kielâmiäštárij kulen. Kielâ lii siämmáálágán, munjin rähis já muččâd, mii lâi mahtnii kieldum muu pärnivuođâst. Já tobdo lii siämmáálágán, huáputtes já liegâs, já mun lâm ain tubdâm, et mun lâm sijjân meiddei tehálâš, ko lâm anarâš, rähistâm anarâškielâ já lâm máttááttállâm tom. Taat lii lamaš munjin tehálâš ihe. Jiem haalijd et taat kielâ já kulttuur potkân mii suuvâst eidu munjin. Anarâš kulttuur must lii eskin tääl nanosmum já lam huámmášâm et tot lii nanosmum meiddei enistân, kuábbáá-uv uábistân sehe párnáistân, mii lii lamaš munjin hirmâd stuorrâ ilo. Taat škovliittâš lii meiddei išedâm muu nuuvt, et jiem lah innig nuuvt poččâmielâst tast, et muu nuorâvuođâst toh láá kuáđđám muu Aanaarsämmilâšvuođâ ulguupel. ¶ kuácceevyevdi = havumetsä 50 ¶ Uđđâsistšoddâm 35; 19, 22, 36 ¶ EI: Maggaar tot lâi? ¶ käldeid. Uápásmuđ jieijâd valjim loddešlaajân ¶ Bornholm C2 ¶ b. Ivnii kuuvijd. ¶ pulkkosienet ¶ 26 ¶ – Tohon kale vyelgeen tallân, iätá Heikkâ. Mast tom tiätá, jis Uulá-Juhháán veik kavnâččij-uv tom, kote lii tuálvum keeđgi meddâl suollust. ¶ Jeesus västidij: ”Immeel addel tijjân leeibi, mii puátá almeest já addel maailmân eellim!” ¶ – Jonsahpeeivi mij juo tieđijm, eeđâi Pullá. ¶ – Viälláá-uv madârákku seeŋgâst? ¶  kolgâđ, Saavâjođetteijee Čällee ¶ Mun-uv lam oppâm Iisist. Motomin, jis ij määti toohâđ miärádâs monnii ääšist, te puáhtá peri adeliđ ääši leđe já keččâđ, maht tot ovdán. Ko oppim tuom ääši, te lävkkejim läävhi ovdâskulij, nomâlâs ettim tiäđulávt, čielgâs, jiem tieđe, adelâm aašijd leđe já adelâm taid ovdániđ jiešmeidlist. Vááldám taid tagarin ko toh aaleeb vyeimi stivriidijn tábáhtuveh – tietimáin váimustân, et mii peri tábáhtuškin, lii munjin pyeremus. Mon riggodeijee! ¶ kielâoopâid já eres raavâkiirjijd táárbu mield sehe Paratext-ráámmátjurgâlemohjelm. ¶ Ijahis idja - algâaalmugij muusiktábáhtus ¶ Sämitigge tuáimá riehtiministeriö haldâttâhsyergist mutâ lii jiecânâs staatâ virgeomâhâin. Sämitige toimâ ruttâduvvoo staatâ budjetruttâdmáin. Sämitige eidusâš tooimân láá väridum staatâ budjetist s. 1,6 miljovn eurod. Lasseen sämitige peht mieđettuvvoo ruttâdem sämmilâš kulttuurân já servijd, sämikielâlâš arâšoddâdem- já sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlussáid já sämikielâlâš oppâmateriaalpyevtittâsân. Sämitiggeest láá meid sierânâsprojekteh, moid puátá ruttâdem staatâ já Euroop Union varijn. ¶ Sämimááccuh muštâl maŋgâ ääši ¶ Maadâ-Savo 25 ¶  sullâsâš miärus) - ¶ – Já tun tuođâi-uv oskoh toos, et taggaar stuorrâ almugijkoskâsâš juná páácá ubâ kuhes tiijmán vuordâččiđ muádi mađhâšeijee, kiäh láá puátimin näävt jotelis mielkkijuná fáárust, sutettim sunjin. ¶ lostâsolge lehtiruoti ¶ ilves ¶ Matti iššeedškuát ááhu čapisjiereehmuorjij nurâmist. Ááhust lii vaigâd kavrođ já nottođ já nuuvtpa sun iätá Maatin: ¶ – Moonnâđ tiervân, Kuobžâenni, Tyeggi já Muávru... Uáinip oppeet, pup pup... ¶ Eres ulmuid kalga sovášiđ . Tot uáivild tom, et puoh ulmuuh adeluvvojeh leđe ráávhust já leđe eidu tagareh, ko sij láá. ¶ IĐOSŠADOH ¶ - Mun tiäđám, et miinii lii, ko tun jieh sáárnu maiden. ¶ 1. Tuuđhâ oppâkirje kove 102A já teevstâ. ¶ Muu kuusâi tipšom ij lamaš meendugin áhtánâs. Mattim adeliđ toid tuše suoinijd já čääsi. Lam motomin smiettâm, mondiet must iä lah lamaš šivettáid siämmáálágáneh ohtâvuođah, ko láá lamaš ejistân, enni-uámikkâsâstân, sehe uábistân, já puáttám ton mielân, et mun jiem lah kuássin ubâ lijkkumgin šivettáid, pic mun lam iänááš poollâm tain - aainâs vuávsáin. Stuorrâ fastes elleeh, main lii kolmâ já njuoskâ njune já vala paldanâs jienâ. Siämmáánáál poollim hiäppušijn-uv. ¶ Paapâ virge mottoom rigesvuot lii tot, et uážžu kuáhtiđ maaŋgâmuđušijd ulmuid. Ennuuh ässeeh iäruteh mii. Mut jos piäsá tooi paijeel, te uáiná Immeel oomâslâž tyeje, kal suddogâs ulmuid, mut kiäid Kristus kuáddá. Táán mun lam uáinám Aanaar servikoddeest. Tondiet mun ahevâšâm toho. Tääbbin Kiuručääsist lii muu päikki, teehi mun ain maacâm, tääbbin mun iälám, mut muu váimu lii távjá Anarist. ¶ minun nimessäni lähettää sun jurgâl kote muu noomâst vuolgât (spiekâstemjuávkku nr ¶ vajâldeijeekyeli.....45 ¶ – Na pyeri peivi tunnui-uv, uárbimpeleh tuáivuttii. ¶  puáhtá  viässun - Puáđi! Sun huuihij Haŋgalân. Haŋgal imâštâlâi tom váhá ääigi, mut talle sun-uv poođij jotelávt olgos viermist. ¶ – Na, joo, váhá, mut mii taat lii? ¶ – Amahmis, tothan lii šoddâmpeivi sust-uv. ¶ čiehčâ kalasääski ¶ o Sämikuávlu eennâmkevttim stivriimist nuávdittuvvojeh biodiversiteetsopâmuš Akwé: Kon -ravvuuh tievâsmiärálávt. o Sämitigge tuáimá pištee ovdánem mield puohâin toimâinis tuástumáin šoŋŋâdâhnubástus já turviimáin sämikuávlu eellimvuáimálâšvuođâ já sämikulttuur siäilum meid puáttee suhâpuolváid. o Sämitigge uásálist aktiivlávt já pehtilávt uhkevuálásâš luándutiijpâi tile pyereedmân rahtum toimâvuávám olášutmân, čuávumân já uhkevuálásâš ¶ 41. Elleeh juáhhojeh čielgitávtálâš já ¶ uv, porgâđ nuuvt. ¶ Suoi ájáttâláin vala mottoom ääigi Vanadislundenist. Matjâs kuodij kamuvloová kietâkaavâst. Tot oroi lemin kuárus. ¶ Guinealuohtâ C4 ¶ - Jiem. Jiem oovtâgin sääni! ¶ – Uástuseh mäksih ohtsis 50 eurod, almoot kasahoittájeijee puoh purrâmušâi ohtsâš hade. Ááhust lii váhá hyenessiähá kulo já sun ferttee koijâdiđ vala: ¶ kannat väldiđ oosijd, main láá loostah já kukáh. ¶ Kuuloold tábáhtuvvee hämimolsom : Suoksâ sulâstit ráávvás, mut lii ucceeb já ige nahcii kirdeđ. ¶ hitruuh? Ellinoora iäpádâlâi ääši. ¶ Tast čokkái Simmáán Syeiniaččin keldimin viulus já ko ooinij kuuđhâid te ruáhásij nuuvt čuuvtij, et masa kačča oordâs alne. ¶ Kirsti Palto čáállim já Matti Morottaja anarâškielân jurgâlem párnáikirje “ Tivgâ ” almostui ive 1994. Kirje lii vuossâmuš Anarâškielâ servi ry. kuástádâs, mii maainâst Mikko-kaandá já vállá ustevvuođâst. ¶ info@samediggi.fi , kote iššeed uáppeid, vaanhimijd já škovliittâs uárnejeijeid máttááttâs ááigán finniimist. Pajeuáppeetutkosist lii máhđulâš čođâldittiđ sämikielâ eenikielâ teikâ vieres kielâ iskos. Sämikielâ ¶ ČOOVDÂSÄÄNIH ¶ šoddâmân lohtâseijee nubástusâid. ¶ AANAARJÄVRI Inarijärvi ¶  leđe leđe , 24. Ålandist sárnuh ruotâkielâ ¶ 12. Russula claroflava – Keltahapero – Fiskissmiäruh U ¶ Misseejävri = Myössäjärvi ¶ Pyeri iiđeed, peeci, smietâi Ferránmoš. Mašineh uáinojii jolgâdâs nube keččin. Toh iä lam val joođoost. Kirjáás almaah lijjii kustoo vala uáđimin. ¶ 2 a. Noomât ámáttijd. ¶ 20A Ponih šoddâduvvojeh párnái raccun. ¶ iäláánsiärvus ¶ olášuu, koska sämmilij o Sämitigge tuárju säämi kulttuurkuávdáš Saijoos sämikulttuurpalvâlusâi ovdánem já uárnee sämmilijd kulttuurpalvâlusâid meid eres sämikuávlu kieldâin já sämikuávlu ulguubeln. o Saijoos sajattuv nanodem, ovdedem já tobdosin toohâm sämmilij virkkuus já jiešiävtulâš toimâmkuávdážin sehe ellee já maaŋgâpiälásâš tábáhtustáállun. o Saijoos jođettem- já markkânistem- sehe ton fastâ tuáimei koskâsâš oovtâsttoimâmmaali vuávám já Kove: Anni Näkkäläjärvi sooppum maali olášuttem já ovdedem já oovtâsttoimâmmaali toimâm- já pargojuávkkuresurssij turvim. o Algâaalmugij elleekovekuávdáá toimâ juátkoo já ovdeduvvoo já ton toimâ vijđeduvvoo še sämikuávlu ulguubel. o Sämimuusikkuávdáá toimâ juátkoo já ovdeduvvoo. o Oovtâstpargo pargoo evaŋgellâš-luterilâš kirhoin já ortodoksâlâš kirhoin sämikielâlâš palvâlusâi pyereedmân. Tahhoo oovtâstpargo meid eellimuáinulâš servijguin. ¶ Urrnjaargâš = Uruniemi ¶ – Ruki ver! ¶ “Kulâvettee-uv tuom piäippáin! Tot áásá tääbbin. Mun tuubdâm tom.” Ánná já Sanna ¶ - Ij must lah mihheen eeđijd, västidim kuorsâm kooskâst. ¶ Já eennâm ruonijdškuođij. ¶ kuáhhojeh (mon.) = koetaan 177 ¶ uážžuđ tust kaastâ! ¶ olgospyehtim Isänne Henki lii jurgâlum tii Eeji Jieggâ (spiekâstemjuávkku nr 2), tastko ¶  illalliselle. Čuákánkiäsu ¶ Na ijba toos lamaš ennuv lasseetmâš já vuolgijm-uv ejijnân Čovčjáávrán. Sun lâi jo rávásub olmooš já munnuu liävtuh-uv lijjii ennuu rávháluboh ko Juhháán-Uulá sáátust. Lâi jo melgâdávt eehid, ko juovdáim pááikán. Mudoi puoh lâi siämmáá oornigist, mut čuánjá lâi moonnâm vildâčuánnjái fáárun máádás. Huámâšim, et ahevuššim tom-uv já tuáivuttim toos mielâstân pyeri määđhi. ¶ 187 ¶ GNT ráámmátjurgâlmist kevttum kreikâkielâsâš algâtekstâ, mii kávnoo tieđâlii ¶ Petter Morottaja ¶ Meccihaldâttâslaavâ § 4 mield luánduvaarij pištee hoittám já kevttim merhâšittee uássin Meccihaldâttâs kalga tuárvi väldiđ vuotân biologisâš maaŋgâhámásâšvuođâ suojâlem já ulmemiäldásâš lasettem já Meccihaldâttâs haldâšem luánduvaarij hoittám, kevttim já suojâlem kalga heiviittiđ oohtân sämikuávlust tienuuvt, ete sämmilij kulttuur hárjuttem iävtuid torvejeh. ¶ b. Kotemuu Euroop riijkâ lippu lii täi riijkâi liipust? ¶ populaatio, iäláánnääli . Tiätu kuávlust ellee siämmáá šlaajâ ohtâgâsah. Om. tiätu jäävri muikkupopulaatio ađai muikkunääli. ¶ 2. Čujottiđ njuoláin já čäälliđ kuállád šiev tobdomeerhâ. ¶ Ánná lâi jiešalnees vala-uv suttâm, mut sun halijdij tiettiđ, mondiet Heikkâ lâi lamaš nuuvt ereslágán ko táválávt. ¶  Maarit Biodiversiteetsopâmuš 5. uásipeličuákkim lii tuhhiittâm iävtutátulijd Akwé:Kon -ravvuid . Ravvuuh láá valmâštâllum staatâi já algâaalmugij oovtâstpargon. Ravvuuh láá uáivildum vuotânväldimnáál algâaalmugij, tegu Suomâ sämmilij, päikkikuávlust olášuttemnáál šaddee tagarij haavâi vuáváámist sehe vuáváámij já ohjelmij valmâštâlmist já vaikuttâsâi árvuštâlmist, moh pyehtih vaikuttiđ sämikulttuurân, -iäláttâssáid já kulttuuráárbán. ¶ Anarâškielâ servi ry. ¶ 22 Eellim šoodâi já ovdánij meerâin..... ¶ Almottâttâm Säminuorâi taaiđâtábáhtusân aalgij ¶ Joovsep váldá 1 Moos 43:16-34 ¶ Hypholoma capnoides ¶ 214 ¶ Sun mainâstij Gepetton puoh – ¶ Sierânâs pargojuávkku valmâštâl ¶  + AISOPOS ¶ -kirje lii almostittum algâaalgâst ive 1990 ruošâkielâlâš teddilâssân. Zoja Nosova luuvâi kirje mainâsijd nuorttâsämikielân páádán, mast pargojuávkku Katri Fofonoff, Eino Koponen, Jouni Moshnikoff, Tiina Sanila-Aikio já Seija Sivertsen huolâttii mainâsijd nuorttâsämikielâ tááláá čäällimvuáhán. Kirje uđđâ kuvvim lii toohâm Merja Aletta Ranttila. ¶ Ferránmoš moonâi tupásis já čokánistij pevdipiällás. Sun mieigâi kuhháá kieđâidis vuástá. Talle - viijmâg - sun ceelhij olssis: ¶ 45. Muorâkäärdi povdiihánnáá kyesih ¶ Párnáikulttuurkuávdáš ¶ Hirsâtupe ¶ Kongresáid, škovliittâssáid, luvâlduvváid já tilálâšvuođáid, main tarbâšuvvojeh valjeest čokkâmsajeh keččeid. ¶ 15 ¶ – Rex. ¶ 138 ¶ váljulâš miänástume? ¶ ruojijd-uv čuárvihiärrá. ¶ ”Iä-uv uuvnân leggistum kulmâ čoonnum almaa”, sun imâštâlâi.”Já liijká uáinám nelji almaa vaazzâšmin luovâs kaskoo tuulâ aaibâs vahaduuhánnáá.” ¶ 153 ¶ Toorjâucâmušâid kalga toimâttiđ kulttuurlävdikoodán majemustáá 30. skammâmáánu 2008 räi čujottâssáin: Sämitigge, Kulttuurlävdikodde, PL 41, 99801 Ucjuuhâ. Uuccâmluámáttuvâid já lasetiäđuid finnee kulttuurčällest puh. 010 839 3103 já fax 010 839 3131 sehe šleđgâpoostâst ¶ viäddáh. ¶ ČUÁKÁNKIÄSU ¶ Suáđigil kieldâ (tavesämikielân) ¶ – Kii tot tääl mana ¶ Entoloma eulividum ¶ Joovsep nievdâi oppeet. Sun muštâlij tom-uv: ¶ Publikaanih já eres suddogâsah pottii Jeesus kuuvl suu kuullâm tiet. Fariseuseh já laavâmáttáátteijeeh ettii : ¶ Čoovdânommâdâh ¶ 51B Eiffel tornâ lii ¶ vuásku ¶ 7. loho ¶ Kyehti jurgâlus ¶ tievâsin tâi ollásin, sessiistiđ, olášuttiđ, ovdâmerkkân a) lohomere, b) äigipaje, c) ¶ Kuávlu uccâkaavpugij puáris kuávdááh láá siäiluttum, já toh tuállojeh šiev oornigist (kove s. 24-25). ¶ eeđâi: ¶ 2.1.3 Omâdâhriiskah ¶ 5. a) Mii aavhijd kappeerpäiskijd lii siärváduvâst ¶ Immeel kejâdij puoh tom, mon lâi porgâm ¶ Lasetiäđuh: ¶ Säämi kielâtaho -palhâšume juáhhoo vuossâmuu keerdi já Sämitige säämi kielârääđi lii mieđettâm kielâtaho -palhâšume Meccihaldâttâsân. ¶ saje lii. ¶ o šavepihvi, possum siipuul-paprika-kuobâr njadosvuojâst ¶ liegâsvuođâmittár 134 ¶ Agrocybe – Piennarsienet – Kuorâkuobbâreh U ¶ Ulmuuh urruu lijkkuumin, já tast lâi Amocin suijâ juátkiđ rääpi rähtim. Mottoom uáli šievnáál miänástum pitá, tagarij ko Kolleáákšu, maŋa aalgij CD vuávám. Ive 2005 Amoc finnij 5000 euro išeruuđâ Suomâ kulttuurruttâráájust CD rähtimân. Anarâškielâ servi aalgij toimâđ kuástideijen, já almolâš aašijd tipšoškuođij Tuupa Records. Taat firma poođij fáárun nuuvt, et ohtâ Tuupa Records pargein lâi uáinâm Amoc sahhiittâllâm televisiost, já Jussi Isokoski, kote lii jieš anarâš suuvâst, movtáskij. Tuupa Records ij lamaš hárjánâm puđâldiđ räppijn ollágin, mut rockijn já poppijn, ige ton keežild puáhtâm išediđ Amoc já Juan muusik rähtimist. Ton pargon šoodâi Teosto-ohtâvuođâi tipšom já markkânistem, já meiddei motomij eres vuáválij ašij huolâttem. Isokoski mainâstij, et Anarâškielâ seervi já Tuupa Records koskâsâš sopâmuš čallui uáli tárkká, mii lâi tiäđust-uv šiev äšši. Amok-kaččâm lâi Anarâškielâ siärván vuossâmuš CD kuástidemproojeekt. ¶ liegâsvuođâsuonjâr = lämpösäde 132 ¶  infinitiiv Äijih Mij lep Immeel muáđui oovdâst ánumin sust virkosmittem jieggâsân, siälusân já ruummâšsân. Mij lep puáttám kuullâđ suu sääni já kijtteđ suu suu áármust já oskolâšvuođâst. Immeel lii pase já mij lep suddogâsah. Tubdâstop sunjin sudoidân já ruhâdâllup addâgâsânadelem [oovtâ jienân] näävt eeđân: ¶ Ohjelmist já peeivij siskáldâsâst ¶ Karvemjäävri keejist alda Ruošâ rääji lii kieŋâlis kurrâ, mon nommâ lii Sárnookurrâ . Máhđulávt siämmâš kurrâ, mii lii Koddepääččimuáivist. Kirjeest “Inarinlappalaista kansantietoutta” Paavali Valle mainâstij ive 1886, A.V. Koskimies pajasčaalij já Paavvâl kandâ Santeri Valle jurgâlij ive 1916 anarâškielân mainâs Sárnookurrâ: ¶ Ráhtulâšvuotâ ráhtá stuorrâ meerijd tiiŋgâid já jieškote-uvlágánijd tarbâšijd. ¶ 2. ¶ Immeel áštá ráŋgáštâssáin puohâid, kiäh rikkoh suu pákkumjd. Tondiet mij kolgâp poollâđ suu vaajeest, epke uážu porgâđ tai pákkumij vuástá. Juáhážân, kote täid pákkumijd nuávdit, sun loppeed áármu já puoh pyere. Tondiet mij kolgâp rähistiđ suu já turvâstiđ sunjin sehe mielâstân nuávdittiđ suu pákkumjd. ¶ Joh. 14:17 x ¶ Aanaarlâš eidu valmâštum artesaan Sunna Valkeapää lii keesi 2013 sämikietâtuojij ¶ ovdedemlájádâs = jalostuslaitos 93 ¶ Iäláttâs lii vyehi, moin olmooš skáppoo áigápuáđus. ¶ luándulubbon. IM jurgâlem tekstâ spiekâst KR92 teevstâst oovtâ saajeest: sänioornig lii ¶ 2. Panssarkyeli ¶ 130A Eellim šoodâi já ovdánij kuhháá meerâin. ¶ – Pääji vain tun te kale sun kiergânâm pyereest pääččiđ kuohtuid piijpoid. ¶ Muu hobby ¶ Sárguseh já tekstâ: Riitta Vesala ¶ PARGOPITÁH ¶ Tuše  ohtâ  –o-‐adjektiiv  pođoisänikirjeest: ¶ Stivrim/čuoppâm: Heli Ahola, kuvvim: Kirsti Länsman, Heli Ahola ¶   Viibur määđhi vuáttámušâi maŋa lam oppeet ohtuunân jurdâččâm já meridâm, et jiemba tääiđi innig kuássin lavkkiđ Ruošâ nannaamân – aainâs iävtutátulávt. Nube tááhust ij kolgâččii kuássin ettâđ “ij kuássin” . Jispa mielâkiddiivâš já kiäsutteijee falâldâh vala teivâsičij oovdân, te kiiba tom vala tiätá. ¶ Mut must lâi tiäđust-uv vala ohtâ vädisvuotâ: munhân lijjim toohâm vyelgimčielgiittâs KLM mašinân. Nissoon koijâdij, lijjii-uv must mätkitävireh. Mun aštus ruggim pursâstâm mätkilaavhâ tara, mon esken lijjim finnim KLM tiiskâst. Nissoon oppeet suáitiškuođij. Ko sun luoštij luuri, sun čielgij, et muu mätkilavkkâ lâi kavnum já et tot sirduuččij Finnair mašinân. Nuuvt te tast siämmást toohim vyelgimčielgiittâs Finnair mašinân já smiettim, kiergâničij-uv muu lavkkâ tuođâi-uv fáárun. Jiem halijdâm, et muu piärguh monâččii piilán. Nissoon kuittâg eeđâi, et mun kolgim jieš almottiđ KLM:n, et jiem vyerdigin tom kirdemmaašin mut vuálgám eresnáál. KLM tiiskâ oovdân lâi ittáám kuhes jono. Mun aštus moonnim čuážžuđ toos já vuordim kierdâvávt jieččân vuáru. Ko tot poođij, luholâžžân almottim, et vuálgáččim-uv Finnair mašináin. Nissoon keejâi muu imâštâlân mut liijká-uv sun sihoi muu noomâ meddâl vyelgei listoost. Tääl te lijjim tiänám kuittâg purrâmuškuponki. ¶ njiäidám muorâid láádu poonán nuuvt ennuv, et tain keelijd purrâmâš ubâ táálván. Vyesimáánust niŋálâs čivgá 3–5 čiivgâ. Tađe ovdil vanhimeh lává vuájálittám puárásumosijd čiivgâid kiäinusis. ¶ Ekonomâlij, sosiaallij já čuovviittâslij vuoigâdvuođâi komitea ¶ c. niijto maškârdeijeid (2). ¶ Aldapurrâmâš poccust -tábáhtus lávdástellee, aanaarlâš Aune Portti mälistij tábáhtusâst kumppâsijd. 5.4.2012. ¶ kuorgâtooŋâs = kurjenkanerva 51 ¶ Oulu lyseo luvâttâh: Maren-Elle Länsman (tavesämikielâ) ¶ Sun  lavkkij  kárbás,  mon  sun  lâi  jieht  uástám. ¶ Äššitobdee Heikki Paltto (sämitigge) ¶ 26. Sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođâi visásmitmân säämi kielâlaavâ rikkomušâi pyehtim vuoi ¶ Iisak Mattus ¶ Muu käälis kejâstâlâi jo tijmásis. ¶ Kaninen juuđij viste pirrâ já iskâdij jyehi seeini kepilijnis já kaavnâi-uv saje kogo eennâm lâi times kuáivuđ. Luhhoost tot lâi stuorrâ mieigâmstovli tyehin, nuuvt ete puoidâ ij maassâd puáđidijn kuittâggin tállân huámmášiččii, kogo sun lii patârâm. ¶ ekologia . Iälánij já toi pirrâs koskâvuođâid totkee tiettuusyergi. Pirrâsân kuleh jamâ luándu já puoh eres iäláneh. ¶ Väridemnáál tuše škoovlâi kesiluámui ääigi. ¶ Peenuv kale ruokâsmij nuuvt ete tuostâi nube peeivi eelliđ suvnelmin tom tyelji. Kissá kale pisottâlâi naavit kuvlân, ige halijđam ubâ tuve aldagin puáttiđ. ¶ Saara-Maria Sarre ¶ Ruotâ Sämitigge (Sámediggi/Sametinget) vuáđudui jieijâs lavváin ive 1992. Ton virgálâš lekkâmijd viettii 26.8.1993. ¶ – Pup, pup! Ooroost, ooroost rähis Lukkuš! ¶ Cuozzâ lii juohhum kyevti uásán. Vyeleeb uási kuávdoo lii piäiváásymbool, mon siste lii olmoošfiguuri, vaarâ piäiváá immeel. Eres koveh čaittâleh immeelhaamijd, sieidipaaihijd, puásuisiijdâid sehe ucánjihhii kyelipivdo já meccipivdo. ¶ Sämmilâšvuotâ ij keejâ staatâ raajijd. Sämmiliih äässih Suomâst, Ruotâst já Taažâst sehe Kuáláduvâst Ruošâst. Tave-enâmeh pargeh oovtâstpargo sämiaašijn oovtâst enâmijdis sämitigijguin. Veikkâ lahâasâttem vuáđuráhtuseh láá jyehi kuulmâ enâmist siämmáásullâsiih, te enâmij sämipolitiikâin já vuáválâšvuođâin láá kuittâg iäruh. Tave-eennâmlâš oovtâstpargo merhâšittee tiettumvyehin puáhtá anneeđ tave-eennâmlâš sämisopâmuš valmâštâllâm algâttem. ¶ Lâi roovvâdmáánu, peivimere jiem mušte, mutâ aalgâkeččin kuittâg, ko láin kálguinân puátimin pááikán mäddinkulâi Kaamâsist Čovčjuuhân. Lâi jo maŋŋeed eehid já sevŋâd. Lâi pievlâeennâm, ij lam vala muotâ ollágin. Kálgu lâi vyejimin auto já mun čokkájim paaldâst ovdâpeeŋkâst. Láim Ijjävr luodd´iärust kilomeetter máádás mäddinkulâi puátimin, ko oovdeld poođij almai vääzin kyevtpiijpog havlâpisso kieđâst já siävá, orostitij munnuu. Kálgu ij tuostâm orostittiđ auto, mutâ mun tubdim almaa já kuččum káálgu orostittiđ auto. Ko auto lâi orostâm, njuškejim autost olgos, almai poođij luusâ já táátui tuálvuđ jieijâs Kaamâsân. Sust lijjii pihtseh puoh njuoskâm já njettin. Iän tast koijâdam tađe eenâb, jurdijm ete amal sust lii auto tobbeen. Algim koijâdâllâđ sust saavâid ete kost sun lii puátimin. Tot oroi imâšin ko sust ij lam maggaargin lavkkâ, muidego pisso. ¶ 3. Kotemuš kobdodâhpirrâduvâin juáhá eennâmpáálu taavaapiäláá já máddáápiäláá páálupiälán? ¶ Säämi muusikkuávdáš ¶ Tiäđuh párnáá vuoigâdvuođâin aanaar- já nuorttâsämikielân ¶ – Na jiem tiäđustkin, Tobžâ povvâstij. ¶ asâttâs avisij torjust toovâi máhđulâžžân vuossâmuu keerdi ohtsâškodálâš torjuu mieđettem sämikielâlâš aavisamnâstuv pyevtitmân. Toorjâ lii mieđettum asâttâs vuáimánšoddâm maŋa ¶ 8. njargâeennâm ¶ 152 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ Pajeláhháá tijmepele vyeijim maŋa muoi te poođijm Anarân. Ilmar orostitij auto Linna Tahvo šiiljon, já nuuvt te mun peessim keččâliđ jieččân luho fiärttuvuájánáin. Tahvo lâi vuáijám auto jo šiiljon. Starttajim, já joton tot kuittâg vuolgij. Huámmášim, et taŋkki lâi masa jo kuárus. Lijjim monâmin Avelân, mut jorgettim autonjune vistig Anarân. Jiem lam vises, pesâččim-uv Avelângin táin taŋkkijn. Nuuvt te taŋkkajim já vyeijilim Avelân. ¶ - párnáá ohtâgâslâš já kielâlâš ovdánem árvuštâllâm - árvuštâllâm tast, maht säämi kulttuuráárvuh olášuveh keevâtlâš toimân - aarâhšoddâdem, vaanhimij já suuvâ šoddâdemovtâspargo árvuštâllâm - árvuštâllâm tast, maht tooimâ organisistem já ornim tuárjuh párnáá olesváldálâš ¶ Taam ääši huámášim kiđđuv 1970 ton stuorrâ koddesäplig vajâldemääigi, ko eellim viljâm kolliistâlmin pärnivuođâpäihistân Čovčjäävrist. Tobbeen, nuuvtko eres-uv saajeest ruotâdii koddesäpligeh čuođijmield tuohu teehi, já nuurrim taid maaŋgâid, uáđđááttim já puohtim siisâ pahvikaasân. Nuurrim meiddei muoldâgijd, ko toh-uv lijjii uáli valjeest talle já iskim uáđđááttiđ siämmáánáál ko koddesäpligijd-uv. Toh iä kuittâg nohádâm, mut iä kale lamaš siämmáá puáššááhkin ko koddesäpligeh. Pieijim taid siämmáá pahvikaasân já nobdim, et toh tuáráskeh koddesäpligijguin, mut nuuvt ij keevvâm. Toh kale korvâččii kuoimijdis, mut iä stuŋgiittâllâm taid. Ko muoldâgeh urruu lemin še siämmáá sovâliih já “lojeh” , ko koddesäpligeh-uv, te iskim siämmáá koonstâ ko koddesäpligijguin-uv. Tuáppejim muoldâg päljis kieđáin kiddâ, mut käskittettim. Talle mun kuddim puoh muoldâgijd, moh lijjii kaasâst já leggistim olgos, jeđe luoštim koddesäpligijd tupán ruotâdiđ. ¶ Pyeri paaimân Juh 10:1-21 ¶ já lam vuálgus Lemmest Aanaar kieldâst. Tääl mun aasâm Lemmest, vaanhimijdân lunne. Lam 25 ihásâš. ¶ » ¶ Jieijâs šiljopargoid Ante algâttij miestâaiđijn, mii lâi jo viehânáál šoddâm. Sun viežâi äitistis mito, moin sun mittedij ääiđi kukkoduv tiätusoojijn jeđe čonâstij läigipittáid toos, kogopeht ääiđi koolgâi čuoppâđ. Mut ko sun halijdij čuoppâđ njuolgist, sun keesij vala kuhes lääigi miestâääiđi oovtâ keejist nube kiäčán läigipitái puotâ. ¶ Marja-Liisa Olthuis orig. ¶ 4 = Máhđulâš kiäinu, kogo päälgis sátáččij moonnâđ (täärhisthánnáá). ¶ Haldâttâsohjelm čoonnâs nanodiđ puásuituálu ovdedem já njyebžilittiđ puásuituálu vaahâgsajanmäksimvuáháduv. Kuálástus uásild haldâttâsohjelm čoonnâs olášuttiđ tárbulijd tooimâid vajâldeijee kyelinaalij suoijâlmân. ¶ Tekstâ já koveh: Heli Huovinen ¶ UĐĐ TESTAMENT JURGÂLEM ANARŠKIELÂN ¶ 5. Tarkkuustâl luudij lattim. ¶ Kielâpiervâlist nuávdittuvvojeh almolâšhygienisiih pargotäävih. Kielâpiervâlân puátá purrâmuš Avveel purrâmušpálvâlemkuávdáážist. Iiđeedpurrâmuš puáhtoo lieggâliitijn já peivipittá ráhtoo jieš. Jis pärnist lii allergia, pargeeh kalgeh huolâttiđ ete sun ij uážu puástu purrâmuš. Párnái purrâmušallergiah čallojeh ain vuáđutiätuluámáttâhân já tiäđuh kávnojeh meiddei kievkkânist. ¶ temvuáhádâh (tegu kielâtutkos) uárnejum, noomât säämi kielârääđi äššitobdeelävdikode, mon pargon lii tábáhtuskuáhtásávt tuođâštiđ ulmuu kielâtááiđu aanaar- já nuorttâkielâ uásild. Kieldâlâš já staatâ ohtâduvah kolgâččii toollâđ paargonuuccâmtilálâšvuođâin taam tuođâštus siämmááviärdásâžžân kielâtutkosáin já –tuođâštussáin nuuvt kuhháá ko aanaar- já nuorttâkielâ uásild ij lah máhđulâšvuotâ kielâtutkosân já –tuođâštusân. ¶ Jo čohčâtäälvi lijjim imâštâllâm tom “sähköčuovâ” , mii puálláá, teikkâ čáská tállân, ko puálust teddil. Mun tiettim, et tot puátá visteest, mii lii hiivsig paaldâst, mut kuássin jiem lamaš tobbeen iällám já poollim joba kuovlâliđ-uv toho, veikkâ uksâ-uv ličij lamaš motomin áávus. Tobbeen lâi vissásávt mottoom soortâ maašin, ko jienâ lâi nuuvt koorâs, et uccást ij paldeet já stuorrâ kaandah lijjii mainâstâm, et tot lii škoovlâ šiljokeeđgi stuárusâš já nuuvt jiennii, et ton visteest ij kuulâ nube ulmuu jienâgin talle, ko tot lii kevâmin. Lijjim iällám kandâigijn tobbeen aggregaatviste tyehin, kost tot “patârpoccee” lâi já kale tot posoi pakkâ ááimu, kuocâ haajâ já juulâ lâi koorâs. Táválávt mun jiem moonnâm aldagin ton pocceekeeji já vuolgim ain huápust tobbeen meddâl, jiemge tievstkin tubdâstâm, et liččim pallam, veikkâ tot lâi-uv tot tuođâlâš suijâ. Jis munjin poođij hiivsigeeti talle, ko tot aggregaat lâi kevâmin, te ferttejim kiännii iärrás hokâttâllâđ skipárin hiivsigân, ko ohtuu jiem tuostâm toho moonnâđ. Jis kiämmân jiem uážžum skipárin, te rođeldim kostnii aavispááppâr já elâččim asuntola nurhe tyehin. Maŋa kiđđuv, ko muotâ suudâi, te asuntola siäsá imâštâlâi já koijâdâlâi-uv, et kiisun lii lamaš tot, kote tárbuidis lii toohâm nurhe tuáhá, ige hiivsigân. Mun lijjim siijvost, veikkâ tiettim kale pyereest, kii sujâlâš lâi. Loopâst sujâlâžžân karttii-uv Veitâlâs pennuuh, moh Kaamâsist lijjii tallaa ääigi valjeest. ¶ Ulmen sämikielâlij já kulttuurân vuáđuduvvee palvâlusâi kvaliteet, vaikuttemvuotâ já finnimvuotâ ¶ – Luhhoost toh iä koijâdâm, et láá-uv eergih vala lase-uv, jurdâččij Mättee jiečânis tuđâvâžžân kuittâg ton ääšist. Sust uáináh lijjii vala pääihist-uv muáddi eergi já ohtâ ergi lâi vala iđehánnáá, veikkâ lâi kale pegguustâllâm Pigákuátikuolbân suulâin čohčuv. ¶ Mut vuoi hirmos, eidu siämmáá ääigi ko spáálváš kirdâččij Kiiđâ pirrâ, te suu čuovjistaasnijn kuuđđum lijne kuulnâi. Tot pieđgânij pitážin, koočâi enâmân já kuođij kiiđâ aaibâs pietittemmin. ¶ Ko lâi tälvi, ige säävnist lamas čuovvân ko ohtâ šleđgâlamppu, mii lâi kátturääjist laasâ paajaabeln, te tot kuođij lavdhái vuáláá ollásávt suoivânâsân. Muáddi ruokkâdumos kaandâ passijn lavdhái vuálá vuordâččiđ nieidâi puáttim. Tot tiäđust-uv merhâšij tom, et toho koolgâi čiähádâttâđ Juntus Maaritist syele, já tobbeen koolgâi leđe siijvost. Tot merhâšij meid tom, et ij lamaš pase vyelgiđ tobbeen ovdil, ko majemuš-uv nieidâ ličij kárvudâttâm já moonnâm meddâl. Suoi láin čiehâm pihtsijdis kuusnii nuuvt, et toh iä lamaš uáinusist, ko suoi notánáin, ađai čokánáin lavdhái vuálá. Ko tobbeen lavdhái vyelni lâi, te toho kulgii tiäđust-uv puoh poosâdmân kevttum tuolvâ saibâčääsih já eidu tondiet tobbeen ij vaarâ meendu putes táiđám leđegin. Lavdhái luámih pajaskulij lijjii keezih, mut lavdhái oolâ mannee rappâluámih lijjii tommittáá kubduuh, et tain kale mottoomnáálá ooinij. Kaandâkyevtis láin nuuvt ruokkâdeh, et passijn lavdhái vuálá vuordâččiđ nieidâi puáttim, veikkâ pälkkin liččii uáinámušâi lasseen tiäđust meid tuolvâ čääsih-uv. Mun jiem tieđe, et kavnâttâđáin-uv suoi, mut nabdemist tot kale lii. Amahânde kašnettáin, teikkâ sávnutteijee huámášij sunnuu, ko ij lätteerääjist - já vala tallain saavnijn - lamaš nuuvtkin liegâs nomâlâsân tälviv. Konttum mun-uv motomin lavdhái vyelni, mut jiem tuostâm pääcciđ nieidâi sávnumvuáru ááigán toho. ¶ Sämitigge ocá MERIÁIGÁSII PROOJEEKTPARGEE SÄÄMI MUUSIKKUÁVDÁŽÂN Proojeektpargee pargoid kuleh el. säämi muusikkuávdáá išedeijen toimâm sehe Ijâttes ijjâ- algâaalmugij muusikfestivaal išepyevtitteijee pargoh. Pargo álgá 9.6 já pištá 30.8.2014 räi. Pargo miänástuvvee hoittám išedeh heivejeijee škovlim, sämikielâ táiđu sehe kelijdeijee eŋgâlâskielâ táiđu. Proojeektpargee pälkki miärášuvá Suomâ sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi VII/I mield (vuáđupälkki 1711,31eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. Proojeektpargee toimâsaje lii säämi kulttuurkuávdáš Sajosist. Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 2.5.2014 tme 16.00 räi čujottâsân Sajos, 99870 Aanaar. Lasetiäđuid pargoost addel säämi muusikkuávdáá vuávájeijee Anu Magga p. 050 567 2204, anu.magga(at)samediggi.fi. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi já Ijâttes ijjâ-algâaalmugij muusiktábáhtusân čujottâsâst: www.ijahisidja.fi Anarist 9.4.2014 Sämitigge ¶ Ánná hirmástui: ¶ vaigâdubbon Nuorttâmeerâ iälánij eellim. ¶ Mun kal kuorâm madâräijihâm ¶ b. Ruossâdist luhostum tubdâmijd. ¶ Muu nommâ lii Johanna Njaita já lam 22-ihásâš. Puáđám Ruotâst maadâsämikuávlust uccâ siijdâst, mon nommâ lii Hemavan. Tot lii kyevtilov kilomeetter keččin Tärnabyst. Lam jieš umesämmilâš, mut lam luuhâm maadâsämikielâ vuossâmuu luoka rääjist Tärnaby sämiškoovlâst. Škoovlâst ij lamaš umesämikielâ máttáátteijee, et ep puáhtám luuhâđ jieččân kielâ. Umesämikielâ lii uáli uccâ já uhkevuálásâš kielâ já ton sárnooh iä lah maŋgâ. ¶  / Kesikuátjäävrih = Kesäkotajärvet ¶ * Lasečuákkimtileh (Maaŋgâtooimâsali, Parlamentsali, 2 x ráđádâllâmsaje) ¶ 5. kollepuállu ¶ Kuorrâs ollásávt sämiparlamenttârij vuossâmuu konferens almosciälkkámušân, Juhâmohe julgáštâsân, já tiäddut taan julgáštâs vuáđu tehálâšvuođâ, ¶ Poccuu ihe koveráiđu ¶ 2. Čovčjäävrist še aasâi Uccpárnáá Issá , mut suu eeči lâi Heikkâ já äijih lâi Hendrih, suhânommâgis lâi Mattus. Nuuvtpa taat nuorâb Heikkâ lâi Uccpáárnáš já Issá lâi suu kandâ. ¶ 2. a. Čääli sárgáid 1 já 2 piegâi noomâid já ivnii taid pargopittá 1 ivnijguin. ¶ - Suápá munjin. Láá-uv tust njadoh? ¶ Čaarmâvuonâ taveviestârriddoost lii Čuđeluohtâ . Kirjeest “Inarinlappalaista kansantietoutta” maainâst Paavali Valle mainâs “Čuđeh jotemin” , mon lii kirjim pajas A.V.Koskimies 1886: ¶ tarvetteh jieijâs sajasis korrâ ¶ Antti Aikio 050 434 1523 / 010 839 3189 ¶ meeci elleeh riemmii moovtâ ¶ Maaŋgâhámásâžžântoohâm adeličij pyerebeht máhđulâšvuođâ sämmilij ärbivuáválijn já kuálusiäláttâsâin áigápuáđus finnejeijee perrui táárbui vuotânväldimân peivitipšoaaigij orniistâlmist já tipšohaamij olášutmist. ¶ - Naa, ainhân iše taarbâš. Maid ááiguh talle? ¶ Vuoi itám mon suámi, nuuvt suámi, ¶ 162. Uálgimaađij ratkuuttâh ¶ 6 Räähti elleekirje vuáđuld tiätukoortâid tavenähkisuájáást já peljinähkisuájáást. ¶ 2. a. Noomât välisjuávhuid raavvâdlattim vuáđuld sárgáid A já B. ¶ 338 400 km 2 ) ¶ Mun kuldâlim ¶  tohon! Ele 2. ¶ Káránâs ¶ ”Ko tij ruhâdâlvetteđ, elleđ toovâ tom, et čáitáččijd jieijâd eromâšvuođâ. Elleđ čuážu kááđučievâin, vâi ulmuuh uáináččii tii ruhâdâlmin. Ko ruhâdâlah, moonâ vistásâd já toopâ uuvsâ já ruhâdâl Iäččád, kote lii almeest. ¶ Taat tälvi lii viehâ komálâš. Koskâttuvâi muáttá já porgá, jeđe suddá meddâl já rävis ulmuuh tuikkodeh kááđui piälláin maidnii šaddovistemainâsijd. Oompâ tot ij orroom vääividmin. Nuuvt kuhháá ääših láá oornigist, ko lii purrâmâš ja lieggâ poorâ. Kiđđâ tuše masa jallod tom. Onne tot libžáástâlâi muorâin já njuškoi aaibâs mielâttemeht kierrust nuubán, tassaaš ko kivkked aaicâi nube uárree. Tot orostij, tegu ličij nävlejum toos já lehâškuođij kuácceečuomâid. Tot juursij vala muorâkoorâ já putestij tuurhâs. Mut ko tot nubbe uárree njaavâi aldeláá, te aalgij hirmâdsâš vuájáttâllâm. Toh livkkijn hirmâd sáttoin muorâruŋgo pirrâ, ige tást puáhtám iäruttiđ, mii lâi uáivi já mii seibi. ¶ “...puástu äigi lâi jieht suullân vittâ miinut vááijuv čiččâm ehidist...” Nubbe kirje. “...Kii talle sattui interneetin mainâsijd pieijâđ ton mailm muttoo...” ¶ purrâmkyellin. ¶ 2.2.2 Jurgâlem árvuštâllâm ¶ Salmela *** TN.1995 Toovláš ruuvnâmeccitorppa Avveel Áhujavrij riddoost, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. Tom lii vuáđudâm Juhani Katajamaa (1873 – 1957) ive 1898. ¶ Tääl lijjii sino, kukáh já muorah. ¶ Siste-uv uárbis njobžâpárnái táálust lijjii kuullâm mašinij huurám. ¶ Já Immeel sivnedškuođij. ¶ Algâaalmugeh já toid kullee ohtâgâsah láá rijjâ já oovtviärdásiih puohâi eres aalmugijguin já ohtâgâsâiguin, já tain lii vuoigâdvuođâidis kevtidijn vuoigâdvuotâ leđe rijjâ jyehimuđužii, eromâšávt algâaalmug tuávváážân tâi identiteettân vuáđuduvvee, olgooštmist. ¶  toijui. Muorâ Ive 1990 almostui anarâškielân tavesämikielâst jurgâlum Aabis 2-kiđđâaabis. ¶ 1000 - 2000 ¶ Piergâseh: liegâsvuođâmittár, čäcilaasâ, jieŋâpittááh ¶ Suomâ lii ratifisistám maaŋgâid algâaalmugij vuoigâdvuođâid tuárjoo aalmugijkoskâsijd sopâmušâid, tegu aalmuglâš- já poolitlâš vuoigâdvuođâid kyeskee almossopâmuš (KP-sopâmuš), ekonomâlijd, sosiaallijd já čuovviittâslijd vuoigâdvuođâid kyeskee aalmugijkoskâsâš almossopâmuš (TSS- sopâmuš), biodiversiteetsopâmuš, aalmuglij ucceeblovoi suojâlem kyeskee raamialmossopâmuš (ucceeblohoraamisopâmuš), párnáá vuoigâdvuođâid kyeskee almossopâmuš (párnái vuoigâdvuođâi sopâmuš), Euroop Rääđi kuávlulijd já ucceeblohokielâid kyeskee eurooplâš vuáđukirje kulttuurolgospyehtimij maaŋgânálásâšvuođâ suoijâlmist já oovdedmist toohum Unesco almossopâmuš (kulttuurolgospyehtimij suojâlemsopâmuš) já Eurooplâš enâdâhalmossopâmuš (enâdâhalmossopâmuš), mut sämmilij kulttuur, ärbivuáválij iäláttâsâi já sämikielâ sajattâh ij lah liijká nokko torvejum. ¶ 2. Kevttee iššeen oppâkirje lasseen eres-uv tiätu- ¶ Moonnâđ tääl já rähtiđ puoh almugijd muu máttááttâspärnin: kästiđ sii Eeji já Alge já Pase Jiegâ noomân. (EM95) ¶ Skálžumalli ¶ – manen anarâškielâ kevtteeh láá nuuvt uccáá? ¶ b. Merkkii ruossáin oreslode. ¶ Jeesus eeđâi sijjân: »Taam mun uáivildim, ko lijjim vala tiigijn já sarnum tijjân. Puoh tot koolgâi olášuđ , mii Mooses laavâst, proffeetij kiirjijn já psaalmâin must lii čaallum. (KKK02) ¶ – Motomeh čapisjiereehmyerjih láá váhá piškereh, mutâ enâmustáá vorâs, laddâm myerjih láá njálgáh. Stuorrâjeggimyerji tot piškeris myerji lii-uv. Ennuv vitamiineh täin liijká láá. Piso tiervâsin, ko porá muorjijd, Maati ákku-uv muštâl stáálupárnáid. ¶ 96101 ROVANIEMI ¶ 6H 2 O+6CO 2 + piäivááčuovâ → C 6 H 12 O 6 +6O 2 ¶ Tuápánjistem lii rikos ¶ 6. Purrâmâš smavvim algâsaje. ¶ Juovlâmáánu 2006 (28 sijđod) nummeer lâi nk. City-Anarâš, mast teeman lâi nuorah kaavpug. Tast saavâjođetteijee čáálá čalluustis Maailm ucco návt: ¶ Ores ucceeb. Suomâ stuárráámus kalâččeijee. ¶ - Jiem kuássin, kuássin lijjii kolgâđ tom porgâđ! Ánná kaađâi. Tääl Heikkâ lâi aaibâs tego ij lijjii halijdiđ muu uáiniđgin! Must ferttee vissâ leđe miinii váddun! ¶ šadolâšvuođâstielâs.....11 ¶ Teatterhäämist: 12 ulmui. ¶ 2.1.1 Dynaamisâš ekvivalens ¶ Loppuun >> ¶ Kárvudât peri návt ¶ mast kieđâvušah čuávvoo aašijd. ¶ 1. ¶ Njune pehti vuoiŋâm liii tiervâslub ko njäälmi pehti vuoiŋâm, ko kolmâ áimu lieggân, láhtá já putásmuvá njuuneest. Njune sisasseest láá ennuv vorrâsuonah, moh luovâtteh liegâsvuođâ já lieggejeh siisâ puáttee puolâšááimu-uv. Návt kolmâ áimu ij peesâ vahâgittiđ kiäppáid. Siisâvuoiŋâmááimust tarvaneh njuneraigij soksâmáid epiputesvuođah, tegu kovjâ. Taam puávtáh huámášiđ talle, ko lah lamaš kovjiis saajeest já nisádâh njune. Jis iärdudeijee amnâseh láá ennuv, te lii pággu kašnettiđ, já širgâleijee áimuvirde putteest njune sisoosijd. Kašneettijn pyehtih njuuneest já njäälmist kirdeđ tuhátteh kuáškánjâsah, main pyehtih leđe taavdâtovâtteijeeh. Ama muštáh kevttiđ njuneliijne njäälmi syeijin, amas taavdah levâniđ. Kuorsâm viggâmuššân lii pelestis väldiđ meddâl čudâkeeji, kiehârâttâm tâi kepispocceid iärdudeijee amnâsijd. ¶ Must lii tääl stuorrâ ilo já kunnee Suáldátpäikkilito saavâjođetteijen leđe suáldátpäikkiornijduv peeleest mieldi taan juhleest já leđe saattâšmin sämikielâlâš Suáldát salmâkirje kiävttusis luovâtmáin salmâkiirjijd piäluštâsvuoimijd. ¶ Ruošâst tyevli lii lamaš kiävtust puoh vijđásumosávt, mut ton kevttimhistorjást ij lah tärhis tiätu. Čuođijd iivijd tyevli lii kuittâg kuullâm aalmugtálhutemärbivuáhán. Tuovlijn tipšui ovdâmerkkân puurâs, tuberkulos, diabetes, jieškote-uvlágán čuávjitaavdah teikkâ lišketaavdah. ¶ – Keččâđ, olmâ jutteselgi ruáttá riddoost šiiljon! párnááh huikkii já njuškuu moovtâ. Tastmaŋa sij huámmášii äijih-uv väzzimin riddoost kyelisallâsáin já kaččii äijih oovdeld. Párnááh tiervâttii äijih ilolávt já kuoddii kyelišaavâ äijih iššijn kuolij čollimsajan. ¶ Nilla Tapiola (Merja Nillukka), Jouko Hetta (Antti Aikio), Terhi Halonen (Veikko Porsanger), Janne Näkkäläjärvi (Per Uula Juuso), Tiina Sanila-Aikio (Veikko Feodoroff), Osmo Seurujärvi (Arvi Kustula), Teija Linnanmäki (Kaisu Nikula) ¶ Pallas-Yllästuoddâr aalmuglâšmecci (uásild) ¶ 1. Cantharellus cibarius – Keltavahvero eli kantarelli – Fiskisciärkuh U (~ fiskiskuobâr; kevttum oppâkirjeest) ¶ Mii  kiirjijd  taatkis  lii?  -‐  Tot  lii  eskin  almostum  aabiskirje. ¶ – Ij-uvks ákku innig kuássin koccáá? ¶ Ovtâstum Aalmugij julgáštus algâaalmugij vuoigâdvuođâin ¶ Niŋálâs jienâ oppeet sulâstit hyelkkis tuáršu jienâ já vaarâ maaŋgâs keessiv sehhejeh-uv taan kyevti hyelkki-niŋálâs koččomjienâid nubbiijdsâs. Muu mielâst niŋálâs vuonnjâš jienâ lii vala-uv ruávásub, ko lii tuáršu, vâi maid kuldâleijeh juurdâšvetteđ? ¶ torske ¶ Ko peesâim Belgia pel, te juná tuođâi-uv joođhij “mielkkijunán” ovdâskulij já orostij jyehi “mielkkiruugâ” puotâ aaibâs jo merettes kuhháá. Loopâst muu käälis-uv iätáduuškuođij já kejâstâlâi tijmásis: ¶ Ovdeláá kovvejum tuáršu aldahyelkkišlaajâi lasseen láá meid ovdâmerkkân njuuvčah, moh láá pelipyehčeeh , ko toi pottâ páácá kiäigáđ čässuáivi paajaabel toi hámsudijn čääsist raavvâd silleenjunijnis. Iänááš uási pelipyehčei ravâdist láá tiäpuh já čäcišadoh. Tondiet toi tijpâlâš eellimpirrâsin láá cuávis já šadolâš uccâ jávrááh já luohtâkaaviih. Maaŋgah eres čäcilodeh, tegu čuáđgi, kuálsih já viettuuh, láá olespyehčeeh , ko toh pyehčih távjá maaŋgâ meetter jieŋŋâlvuotân. Toi purrâmâšliiston kuleh čaasij čielgitävtittemes elleeh ¶  lohosäänih: 6. Moh káártá riijkâin láá ¶ 14 ¶ ČOOV DÂSÄÄNIH ¶ Sämitige I värisaavâjođetteijee Irja-Seurujärvi-Kari irja.seurujarvi-kari(at)helsinki.fi tâi ¶ – Lâi-uv ááhust-uv apinapäninjuođâs tego must? ¶ Meccihaldâttâs já vandârdeijeeh láá oovtâst majemui iivij ääigi iäljáruššâm vandârdemčuosâttuvvâi pasâttâsâi mere já toi tovâttâm pirrâdâhvaikuttâsâi ucedem tiet ađai Roskettes vandârdem tiet. Meccihaldâttâs haalijd ucediđ luándu roskášume já pasâttâsâi enâdâhjoođeetmist šoddâm hááituid já lasettiđ šlajâttâllâmmáhđulâšvuođâid já kompostistem. Siämmást vandârdeijeid adeluvvoo máhđulâšvuotâ toimâđ pirrâduv pyerrin. ¶ vyelgiđ Galilean. Tobbeen sij uáinih muu. ¶ – Väldeen talle hiäppuš fáárun. ¶ Nasaret Máárjá mieđâi Immeel imâšân já šoddâdij Jeesus. Návt sust šoodâi Immeel enni. Máárjá osko lii mijjân ovdâkove. Sun luotij Imelân, veikkâ ij puáhtámgin iberdiđ suu vuáváámijd já toimâmvuovijd. ¶ Lijjim talle viiđâ ihásâš já viljâm lâi kuulmâ já peli ihásâš. Laavijm jutâliđ togo pääihi aldasijn, eelijmba motomin ránnjátáálu kuvlân-uv. Avdomaađij lâi jo Čovčjäävri räi rahtum. Čovčjuuhân lâi rahtum šalde. Kale oroi lemin kubduv tot maađij já styeres tot šalde, ko motomin pessáim eelliđ Issá-čeesi fáárust nuuvt kukken ete Čovčjuuvâ šalde kuvlân. ¶ – Magarijd nuáiditáiđuidis suoi lává čaittâlâm talle? Lijjii-uv toh tijmááh nuáidikuursâ uápuh vâi? ¶   Sämikielâlâš, sämikielâ já kulttuur máttááttâs ¶ Sämitigge kiddij muštâlusâstis huámmášume toos, ete sämi-iäláttâsâi syeji ij lah ovdánâm muštâlusive ääigi. Positiivlâš ovdánem lâi pirâssuojâlemlaavâ uđâsmittem. Tot lii kuálmád sierânâslaahâ, mast asâtteh sämikulttuur hiäjusmittemkiäldust. ¶ 10.30 Ij vajesaahân –lihâstâs aktivisteh Veeti Nevala já Seida Sohrabi ¶ 1. ¶ Volga ¶  pyeri, saahâd, sahis = tiheä ¶ Mun halijdâm Sämitige já Säämi parlamentaarlâš rääđi ovdâsteijen kijtteđ ko leppeđ povdim muu servâđ Sämitige vaaljâpaje 2012–2015 lekkâmân já säämi kulttuurkuávdáá vihkâmávutuáloid. Munjin emedijnân lii kunnee peessâđ leđe kyessin tääbbin taan ilopeeivi. ¶ - Tääl koolgah kuldâli đ tárkká, Wieseh almottij stuárráámus jienâ maŋa. - Stááluin láá šamaaneh fáárust, moh vissásávt irâtteh tääl č uovkki đ tuu seeini. ¶ Janakkala luvâttâh: Heini Kaartokallio (tavesämikielâ) ¶ 53 ¶ kiästu, kiästu = nippu ¶ Magareh toh láá? ¶ Kiijtám tuu, almalâš Iäččám, Jeesus Kristus, rähis Algaad peht, et moonnâm iijâ varjâlih muu puoh paast já vaarast. Ruhâdâlâm tuu, et varjâliččih muu onne-uv suddoost já puoh paast, nuuvt et puoh maid poorgâm, ubâ elimân, ličij taggar maid tun táátuh. Mun adelâm jieččân, rummâšân já siälun, já puoh tuu kieđáid. Pase eŋgâlâd liävus muin, amas paas vajalâš uážžuđ maggaargin vääldi must. ¶ Tälvisuáđi ääigi Piäccám nuorttâlâšsiijdâi ässeeh evakistojii suáđi vyelni meddâl. Syennjilsiijdâ ¶ Eŋgâl almostuvá Luuk 1:26/27-38 ¶ hääsejui = haasioitiin 32 ¶ – Mun nievdâm vuáŋŋáá já mun hiäibum vuáŋŋáin, Hirškikkâ juátká ain mulijdem. ¶ lii tiervâslub ¶ Liegâsvuotâ sirdâšuvá jotemáin ¶ olgospyehtim saa täyttymyksensä lii jurgâlum olášuvá (spiekâstemjuávkku nr 1), ¶ pargei vástádâsâi nurâmist já tooimâtmist ovdâskulij ubâ virgeomâhâšpele nomâttum ohtâvuo ¶ Ááná ij tarbâšâm kuohtii avžuđ: nuuvt mielâstis sun halijdij uápásmuđ eres sämiuáppeigijn já váhá kuldâliđ sii jurduid luhâmijn já kaavpugelimist. Heeihâ já Maarit lasseen sust iä jiešalnees lamaš usteveh, já tot oroi nuuvt väivin. Já tääl sun ij lamaš ollágin vises tastkin, halijdij-uv Heikkâgin innig leđe suu ustev. ¶ CIIV CIIV. ¶ Uáivikaavpug: Luxemburg ¶ Pyevtitteijee Išepyevtitteijee ¶ Tamara Aleksandrovna muštâl eellimstis: pärnivuođâst Ukrainâst, mađhijnis já iššeedrohestis, kote lâi olmâ pargo-olmooš, šiev kommunist já tuhhiittittee käälis-uv. Ryevdirađelájádâs iäláttâhlâžžân ákku finnee jyehi ive nuuvtá junámääđhi kost peri Ruošâenâmist, já tast sun illood nuuvt ennuv ko máhđulâš: maađhâš jyehi keesi Vladivostokân. Okko tohon já nubbe maassâd. Tot lii korrâ pargo kiäs peri, mut nággárvuođáin, pyeidileibijgijn já čapis teejáin piergee jo kuhás. ¶   – Na kávnoo-uv tääbbin mihheen tiäđuid kähteesuuvâtmist teikâ Kuáskimjäävri miäcástemseervist? ¶ Oinim postâaauto laasâst, et aldanijm Aanaar markkân. Äijih sáárnui val tast, maht ulmuuh tovle siäiludii kuolijd, ko iä lamaš magarehkin jieŋâskaapih. Kyele puovtij salttiđ, passeeđ, vuoššâđ já tagarijd kuolijd kuškâdii, moh lijjii váhá ruoinâseh. Talle sun-uv huámášij, et auto orostij. ¶ Suhâkuáhtám uárnejui Vagattem ovdii kansaškoovlâst, mast tábáhtume virgálâš uási ovdâstij historjátotkee Steinar Wikand toollâm saahâ Sare suuvâ muddoin Pasvik Sør-Varangerist. Wikand mield vieres väldikode olmooš ij puáhtám meendugin älkkest peessâđ ässen kuávlun, ko tallaa vyevi mield Taažâ vuálásâžžân peesâi tuše ton tááhust, et lâi aassâm siämmáá saajeest ucemustáá kulmâ ive. Já amas taah kulmâ ive liččii kiergânâm tievvâđ, huolâttij kieldâ komserjâs tast, et olmooš tâi peerâ šoodâi ain jäägejuđ enâmist meddâl ovdilgo meriäigi tievâi. Nuuvtpa Maadâ-Vaarjâgist aassâmpääihi hivviittellee koolgâi ain rahttâttâđ virgeomâhâštoimáid, mut amal tain-uv selvânii, ko maaŋgah pessii kuittâg Taažâ vuálásâžžân. Na veikkâ enâmânvärrejeijeeh kohtâluvvojii-uv návt hyeneeht, tábáhtui mottoom sáŋgártaho, mast Taažâ riijkâ lii kijttemist tahhee. Mottoom Sarre Juháán (vissâ-uv Johan Juhháánkandâ Sarre, š. 1909, kiän madârvaanhimeh láin Johan Aantikandâ Niizyjærvi (Sarre), š.1852 já Briitta Jáákunieidâ Sarre (pegâlmâš Jáákk-Irján uábbi), š. 1849 varrijn Taažân 1879) piäluštij Svanvik kaavpug nube maailmsuáđi äigin hiäilutmáin vielgis lakana talle ko ryešilâš aalgij pommittiđ kaavpug. Ko pommitteijeeh oinii vielgis lakana liivârdmin, te joskii poomijd-uv kooččâtmist já kaavpug siäilui. ¶ Ko Muumistáálu maacâi riidon kyeli-iäbbáráin, te ¶ 8. Šoodah käälliđ Kitkajuuvâ rasta. Käällim virkosmit tuu. Uážuh kiärduđ čuávvoo leggistem čalmelovo kuovttijn. ¶ čovdâččum čuávuváid tavlustuvváid veerstâi, teeermâi já spiekâstemjuávhui mield. ¶ – Tyebbin, Kasper čujottij kiistâkieđâst maađij mohe, mii lâi jo kukken. Ijjâ njaavâi tobbeen markkân kulij. Kuosâvyevdist já jeegist lâi jo sevŋâd. Enni čuážui lasâpiällást umogâš soolâst já vuordâččij, et Kasper já eeji autočuovah iđáččii. Kasper njielâstij. Kuáivummaašin stáávrui jo nuuvt kukken, et sun ij tuáridiččii tom innig kaačân. Ton sáátust sun ličij sáttám peessâđ pááikán. ¶ Kittâlmaađij piällást lii iästuttes päälgis Njuámmilcoskâs šalde kuuvl. Pálgá mield puáhtá jotteeđ išedeijee vieváin jorreestovlijn tâi párnáivávnoin. Pálgá taavaabiälááš koskâ Njuámmilcoskâsist Huáššijávráá já Huáššiaijuu kuuvl lii piddedum. ¶ - Oro aaibâs tego tust ličij miinii tehálâš aašijd munjin, Ánná imâštâlâi. ¶ Kukkodâh: 3,40 ¶ Pekka Sammallahti lii ráhtâm anarâškielâ fonologia, mii lii val kietâčaalân. ¶ Saksa ¶ Skaandih ¶   huolâhánnáá jurgâlus lii viehâ sänitärhis jurgâlus sehe luándulâš já idiomaatlâš kielâ já ¶ kielâtorvočällee virge, mon ovdâsvástádâssân lii säämi kielâlaavâ čuávvum. Sämitige sämikielâ ¶ Liijgás uccáá uáđđim hiäjusmit aššijdvuáijumnaavcâ já muuštonpieijâm. Nahhaar vááijuvvuotâ hiäjusmit meiddei njuámmootaavdâi vuástálistemnaavcâ ovdâmerkkân leencu vuástá. Nuuvtpa uáđi tuárvi. ¶ Sämitige kulttuurlävdikodde vaaldij ucâmušâid vuástá 86 pittád ohtsis 701 073,00 euro oovdâst. ¶ d) visásmit, ete päikkiviehâvääldi uhren leijee säminisonijn lii peessâm torvopaaihijd já palvâlussáid, moh västideh sii táárbuid ¶ 2 Moos lah majemustáá kiävttám ruuđâ? ¶ Vijmâg aajâ nohá jáávrán. Pieggâ tuálvuškuát suu tyebbiláá já tyebbiláá. Uáksi suilo páárui siste unohávt. Tot paijaan ain pááru mieldi já oppeet jäävkit čáácán. Kaalâ tuállee tuárgisteijee kocâiguin muorâst. Sun ij tuostâ vuoijâđ. Sun lii nuuvt kukken kuávdoo jäävri. ¶ 2. Maid tun porgih ovdil ko poottih anarâškielâ luuhâđ? Mondiet tun poottih luuhâđ anarâškielâ? ¶ – Säämi–suomâ sänikirje , mon sun lii toimâttâm oovtâst Matti Morottajain ive 1993. ¶ Lâi vuođâloho 1941. Jotkâsuáti lâi ton rääjist, et ryešiliih kirdâččii já kejâdii, kuus kuorriiččii laastâ. Muoi Uuláin láim ráhtâm vaskâmân taggaar juoksuhäävdi, tobbeen muoi láim kuulovartiost vuáruluvâi. ¶ Savost šoddâm, mut juo škovlâkandân Maadâ-Suomâ Järvenpään eejis fááru varrim Eino Luomi já suáđigillâš Helmi Melamies uápásmuin suátiääigi Kyelijäävrist ađai Sallaast, naajáin já asâiduvváin Järvenpään. Sunnui šoddii nelji párnáá, main ohtâ finnij nommân Lea . Párnááh vazzii taalvijd Järvenpää ohtsâšškoovlâ já keesij sij ellii Suáđigilist kolliistâlmin ááhus já huolhijdis. Sist lijjii nelji ennuu tobbeen, kiäin ohtâ lâi puásuialmai. ¶ Ohtâdâhkuáhtásâš toimâvuávám tuálá siste el. čuávvoo aašijd: ¶ Lâi tot oskoost sárnoo lopedâm puáttee keesi puáttiđ uđđâsist, mutâ maŋgâ keesi leijii moonnâm ige sun lam oinum. ¶ kuobbâreh ● ¶ biodiversiteetsopâmuš ¶ Ekologâlâš luávkkulum tiättoo meiddei kođoäägist já -saajeest. Muikku já njäähi kuuđđâv tälviv jäävri ponneest. Iänááš uási Suomâ kuolijn kođeh kiđđuv, mut eres lasseen šapšâ~čohčuv. Siergi kođá kiđđuv riddošadolâšvuođâ kooskâst, já ton meiničalmeh tarvaneh šaddoid. Vuásku kođá tooláá kiđđuv čääsivuáláid rissijd já šaddoid. Počis smaakâ keežild eres kyeleh kyeđđih meeinijd ráávhun. Maaŋgah kyelišlaajah kođeh nuuvt, et čiivgah šaddeh kiđđuv jotelávt lieggâneijee riddočaasijn, main lii valjeest plankton. Puohâi kyelečiivgâi ravâdin lii uáináh aalgâst plankton. Ko kyelečiivgah stuáruh, te toh sirdâšuveh täin ”párnáikaardijn” vijđásub kuávloid puurrâđ stuárráábijd elleid, tegu tiivrijd. Veikkâ plankton lii kiđđuv fálusist valjeest, te kärttih čiivgah liijká kištodiđ tast. Nuuvtpa maaŋgah jäämmih raavvâd vááijuvvuotân. Ko meiddei piäđuh poreh čiivgâid, te häärvih peessih šoddâđ rävisin. ¶ Ko nyeskis jieggâ vuálgá ulmust, tot juuttâl ävđinpaaihijn já ocá vuoiŋâstâs, mut ij kaavnâ. (EM95) »Kun saastainen henki lähtee ulos ihmisestä, se harhailee autioilla seuduilla ja etsii lepopaikkaa, mutta ei löydä ¶ Muu peeivih já ohoh láá siämmáš ruutiin. Mihheen ij muttuu. ¶ Kielâpalhâšume Sámi Siida-siärván já uumajasämikielâ máttáát ¶ SPR pargon lii ovdediđ sämitigij koskâsâš oovtâstpargo sehe kieđâvuššâđ aašijd, moh kyeskih teikâ pyehtih kuoskâđ sämmiláid maaŋgâ enâmist teikâ sämmiláid almugin. SPR oovdâst Suomâ, Ruotâ já Taažâ sämmilijd tave-eennâmlijn já aalmugijkoskâsijn ohtâvuođâin. ¶ – I-ij, mun lam jiešalnees tuše antropologi, Sam västidij. Čalmelaasah váldojii oppeet njune alne meddâl, já toh ožžuu vuod ohtii päiđisuájákieđâvuššâm. –~Geologia lii tuše uccâ puđâldâs, moin raseldâm talle ko tilálâšvuotâ toos puátá. ¶ – Vâi nuuvt, Ante pahudistij. ¶ šavečivgâ 12 ¶ jotolâhčuovah = liikennevalot 4 ¶ * Irdon (akustilâš muusik tavesämikielân) ¶ Koijâdâlmân uásálistii ohtsis 817 parged. Sist 600 ađai 73,4 prosenttid iä iberdâm sämikielâ. 97 ¶ Asui kerran Partakossa Siuttajoen rannalla, ¶ Aalmugovdâsteijee kalga nuávdittiđ vuáđulaavâ. Eres miärádâsah iä čoonâ suu. Aalmugovdâsteijee ij uážu estiđ hoittáámist suu pargoid, já ovdâskoddeest sust lii vuoigâdvuotâ sárnuđ puohâin aašijn, moh láá kieđâvuššâmnáál. Jis aalmugovdâsteijee rikko laavâ, te suu rá ŋgášeh siämmáánáál ko iärásáid-uv. ¶ 60 ¶ – Jáá-á, tot lii kal aaibás tuotâ. Ličij-uv tot talle adelem ilo? Eeči-njuámmil smiättá já juátká: – Siäilut tun, Nánná, iššáás mielâd ain, rävisolmožin-uv. Tanen ko sun, kote iššeed iärrásijd, uážžu meiddei jieš iše já lohđuttem talle ko taggaar taarbaš! ¶ kieđâ hiäŋgáđ. ¶  kulâdijnân  innig Laapi ortodoksâlâš servikode kirkkohiärrá Viacheslav Skopets ana nuorttâsämikielâ sajattuv nanodem ortodoksâlâš kirho tooimâst tehálâžžân. – Nuorttâsämikielâ piäluštmân tarbâšuvvojeh tooimah še kirhoost, sun iätá. ¶ Kuálná = Kuolna ¶ Mattus lâi fáárust čälimin Aanaar kieldâhaldâttâs vuáđudemäššikirje 1876 (Lehtola 1998: 251). Sun lâi kieldâlävdikoddeest värialmajin 1894 – 1899 (Lehtola 1998: 259) já kuulâi meiddei Aanaar škoovlâ vuossmuu stiivrân. Sun lâi jieš vuossmui uáppei juávhust Aanaar uđđâ škoovlâst (Lehtola 1998: 287, 289). ¶  toimâ Saanijn lii nissoon vyeimi. (Hausa, Afrik) ¶ –~Lam kiärgus maccâđ perruinân tohon kost lep puáttâm-uv ko peri sáátu finnip. ¶ Nuorttâmeerâ ¶ Lii tehálâš kyeđđiđ ucâmuš sosiaaltoimâttâhân kieđâvuššâmnáál ton mánuppaje ääigi, moos torjuu ocá. Om. kesimáánun puáhtá torjuu uuccâđ 1.6.-30.6. koskâsâš ääigi. ¶  semantlâš Proojeektpargee pargoid kuleh el. Skammâkoveh algâaalmugij elleekovefestivaal párnáipeeivi orniimeh já mediašoddâdemmateriaal nuurrâm. Pargo álgá tállân já pištá máhđulávt 28.2.2015 räi. Ucâmušâid kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 30.9.2014 räi. ¶ Čievčjávrááruávi SA.1964 Čievčjáávráš N. ¶ Jis Ánná já Sanna vázáččáin táágu suu paaldâst, sun eđâččij: “Keččee tyeid ¶ tuálvumnáál. ¶ 19 Merâsaivâčääsi tiäppustielâsist livkkáásteleh ¶ c. Ivnii kuuvijd. ¶ 4. Mon luándualmonist puávtáh uáiniđ siämmáid iivnijd? ¶ 7. Kuobbârijn lii stuorrâ merhâšume ¶ Hirškikkâ iirât fáškuđ tom seelgist meddâl. Hirškikkâ ruossâl, uigâd vahâgist Myerji já kooččât suu čáácán. Hirškikkâ-uv stávru váhá ääigi ovttâin juolgijn, mutâ piso eiduttâl te keeđgi alne čuožâd. Myerji kaččâ čáácán já porššáá čääsi vuálá. Sun njuáská já puŋkkâl idduu jäävri poonán. Myerji puánhármist jotelávt čääsi vyelni. Sun suorgân já čiäruškuát. ¶ – Vuoi ko finniiččim jieččân polgupyerá teehin! Tááiđám talle pyehtiđ tom, ko iälám pääihist, Ánná smietâi jođedijnis. ¶ – Na vuoi tuántá sittágin! jurdâččij Ánná pelijiänusân ko pica lâi jo possuumin. ¶ Čokánijm Mami čäittim soohván vyerdiđ já forgâ pottii-uv mottoom kardiinuuvsâ tyehin muáddi nuorâb já viehâ mučis-uv nissoon. Nubbe lâi čielgâsávt neeger, teikkâ muulaat já nubbe lâi vaarâ turkkilâš čapisvuoptâsâš nieidâ, kote lâi tiego muádilov ihásâš. Muulaat lâi aainâs kuulmâlov, teikkâ tain suulâin. Must lâi myerssee Suomâst já lijjim-uv mielâstân meridâm nuuvt, et lam sunjin oskolâš, jiemge riemâ manengin tääbbin. Lijjim puáttám tuše somavuođâ tiet keččâđ, maggaar päikki tot tibi te lii. Muu skipáreh adelii Mamin ruuđâ já kuohtuuh čovádáin nisonijdis kietkaavân, vâi lâi-uvsun tot liijká-uv nubijpelij, et toh čovádii, já mun paaccim čokkáđ aulan kuávttáá toin Mamijn. Ákku maatij mottoomverd suomâkielâ já imâštâlâi-uv, mane mun jiem halijdâm eelliđ tobbeen pajekerdivisteest, veikkâ toh nieidah láá nuuvt muččâdeh, ige haddegin liččii ko kyehti pundá. Na jiem kuittâg ton tovváá iällâm tobbeen, ko váháš polâstellim-uv. ¶ 6. Sämikielâlâš äššigâšpalvâlusâin já toi toimâmvuođâst kalga nuurrâđ merikooskâi äššigâšma ¶  láá 7. njuhčâ ¶ Jovnâ kejâstij val Haŋgal já Belgo kuávlun, mut monnii suujâ tet suu jurduuh siähánii. Sun ruttij čolmijdis jotelávt meddâl sunnust já jurduuh čielgii kivkked. Tom sun ij kiergânâm smiettâđ. ¶ Lii 19 päikkinoomâst ¶ Ko mun mottoom argâpeeivi eehid vyejestim pyeráinân pááikán Čovčjáávrán, te iäččám koijâdistij: ¶ Säämi škovlim ¶ Muldesäplig porá keessiv sino , já aainâs-uv apila já vuojârääsi loostah láá ton heerskuh. Meid tälviv-uv tot kávná muottuu vyelni suoinijd. Tot iälust muottuu vyelni eennâm rääjist, kost liegâsvuotâ korrâ puolâšijn-uv lii alda nolá. Muldesäpligij tälviorroomsajeh iteh kiđđuv uáinusân, ko muotâ suddá. Rasta kaskum syeinih láá nutkum märfin muottuuvuálááš jođáttuvváid . Valjaas säpligiivij ruáná sino nohá koskân , já muldesäplig jurseškuát muottuu vyelni muorâi já miestui koorâ . Ko muotâ suddá, iteh vahâgeh uáinusân . ¶ Lam 17 ihheed tassaaš Lappeenrantaast šoddâm nuorttâsämmilâš nieidâ. Elimâm vuossâmuid mánuppoojijd aassim perruinân Imatrast, kost ive 1994 loopâst varrijm tááláá päikkisiijdân Čevetjáávrán. Tääbbim lam čođâldittám vuáđuškoovlâ eenikielâinân nuorttâsämikielân, tain oosijn main tot lii lamaš máhđulâš. Tääl (2011) lam škoovlâst Avveel luvâttuvâst, kost nuorttâsämikielâ paaldâst lam luvâškuáttám meid tavesämikielâ. ¶ kee keevâtlâš tooimâin. Miärádâsâin tuálloo pevdikirje. ¶ – Čip, čip... tääl lii-uv äigi molsođ pajalân kesituurhâ. Kuobžâenni oinui meid posâmin jieijâs puáris tuurhâ. Mutâ sun kal ij porgâm tom nuuvt tego tun... ¶ Tallet suái väzziláin. Nubbe huámmâšij maidnii já iätá: ¶   vuovdâtäävtih ¶ Kiemâjävri 52 ¶ ohtsâškoddetiettui, finnodâhekonomia já haldâšem syergist. Ruávinjaargâ áámmátollâškoovlâst ¶ – Per – mun kale láhká äähkežže liäm! – Saa – mun tana kale äähkežže liäm! ¶  tááhust Rijjâhámásijd ucâmušâid kalga toimâttiđ riehtiministeriön majemustáá 20.4.2012 tme 16.15 . Riehtiministeriö postâčujottâs lii PL 25, 00023 Valtioneuvosto, já jotteemčujottâs Eteläesplanadi 10. ¶ 5) Čevetjäävri škoovlâ juávkku láávlui já leu´ddij nuorttâsämikielân. Lávdástem lâi stivrim Seija Sivertsen. ¶  čeppi. Eeči 1. Kierrâš kesiluámu ¶ – Ij toho kulijgin, eeđâi kyeliláádu hoittájeijee kissá. Já Piäkká adelij majemuu šlaantâs. ¶ www.mielenterveystalo.fi ¶ Zoja Nosova lii nuorttâsämikielâ algâjalgejeijee. Sun áásá Ruošâbeln Paje-Toollâm siijdâst, stuorrâ Murmansk kaavpug já nuorttâsämmilij aassâmkuávlui kooskâst, moh láá Suomâ nuorttârääjist. Zoja lii šoddâm puásuisämmilâš perrui Kuáláduvnjaargâ taverido Myetkivuonâ riddoost, Myetkivuonâ siijdâst. Suu pärnivuođâ ääigi nuorttâsämikielâ, mii lii še Zoja eenikielâ, lâi kuávlu táválâš kielâ. Zoja pärnivuođâ päikkisijdâ lii tááláá ääigi toppum kuávlu, mii kulá Ruošâ suátiviehân. ¶ Immeel koolvij šaddokäärdi Eedenân. Tobbeen šoddii eellim muorâ, šiev- já paatiäđu muorâ já jyehilágáneh eres muorah. Toh lijjii muččâdeh uáiniđ, já toi heđâlmeh lijjii njálgáh purrâđ. ¶ Sämitige nuorâirääđi ¶ 6. Na vuoi-vuoi-vuoi jo hemelii, panjig já sotepittá! ¶ Suullân viiđâ miinut keččin jolgâdâsân poođijn kyehti häldee, moh láin vissâ toh torvoanneeh, main Regnaf lâi mainâstâm. Ko suái poođijn aldeláá, te Jovnâ tuubdâi nube. Tot lâi siämmâš häldee, kii lâi stivrim kiälhá, mon alne Jovnâ já Haŋgal láin čokkám. ¶ c) Arvâlâd oppâkirje kove 61 vievâst, lii-uv kyeli voorâs. ¶ a. Ranska raajijd já ránnjáväldikuudijd ¶ – Mut must lii tääl nuuvt sujâlâš tobdo, já nube tááhust lam hirmâd luholâš. Must lii nuuvt pyeri tuu alda. ¶ Säämi parlamentaarlâš rääđi avžuuttâsâst pieijii Suomâ, Taažâ já Ruotâ sämitigeh joton ive 2011 aalgâst Interreg -ruttâdlâš SáFá -ovdâčielgiittâshaavâ ohtsâštave-eennâmlii sämikielâ tutkâm- já áámmát/reesuurskuávdáá vuáđđudmân. ¶ Ko Muumistáálu ooinij koovees sun suorgânij aaibâs hirmâdávt. Mii kavhâdijd sunjin lâi tábáhtum? ¶ “Huámáših-uv, et mohnii pustaveh lijjii stuárráábeh ko eres pustaveh?” ¶  korrâ; Kooveest Ilmari Mattus já Petra Kuuva Anarâškielâ seervi 20-ive juhleest Anararist ive 2006. Kove Matti Morottaja. ¶ “Taathân lii aaibâs tegu purjâstičij Suomâ Njuhčâ-tamppáin!” povvustij Miina. ¶ 3. Tuuđhâ riddokeeđgijd. Moh tain šaddeh čäcirääji vuoluubeln? ¶ Maassâd pajas ¶ Maaŋgâtooimâsali Dollagáddi ¶ 1 Čääli škovlâd tagarijd njuolgâdusâid, moh lasetteh torvolâšvuođâ škoovlâst. ¶ lijd sämikielâlâš ášástâlmist virgeomâháin. ¶ skuđálgij njyebžilávt riddočáácán já čievčâstij ¶ Toin puáhtá leggistiđ vuogâ kuhás Šlivgomstággu ¶ - Tääl kale lii hitruus peivi! sun jurdâččij já tuámittij suáittiđ pááikán. ¶ ● kubdâ suájáh ● ¶ tegu murâšlâš laavlâ. ¶ 5. ¶  infinitiiv 3. Čielgii tuáváduvâid ¶ Tastko tust lii väldikodde ¶ – Munjin ij kihheen vuolgât reeivâid! ¶  sämikielâ: áŋáldâhnjamonjunásâš väkäkärsäinen ¶ Etimâs lii myerji, mast lii ennuu C-vitamin . Taat luánduadaldâh lii meiddei pyeri čuáli- já čuávjiváádui táálhudmân siämmäänáálá ko sare-uv. ¶ 1. Kirje luhhum: Ááhupiämmu ¶ b) Mondiet maaijuvupivdo lii tááláá ääigi loválâš? ¶ täst. ¶ hiävuštooŋâs ~ tooŋâs = kanerva 63 ¶ Kuálmád tave ooláádmudo parlamentaarlâš foorum uárnejuvvoo Ruošâst ive 2013. ¶ šadolâšvuođâkuávlu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 34 ¶ » Mun taa ¶ moi korrâ lii koorâs . ¶ – Vuoi, puáđi peri! Jieh tun kuittâg lijkkuu ton ohtuu kuákkáámângin, Maarit ceelhij. ¶ Asâttâsvuáđustâslâš tohálâšvuođâvátámâššân lii pargo vaattâm škovlim já lasevátámâššân sämikielâ táiđu. Pargo miänástuvvee tipšom išedeh muusik- já eres kulttuursyergi tubdâm já škovlim, šiev vuáruvaikuttâstááiđuh, maaŋgâpiälásâš kielâtáiđu, šiev atk-tááiđuh sehe nahcâ porgâđ jiešráđálávt, jiečânâs já njyebžilávt (meid eehid- já oholoppâpargoh). ¶ - Tun kuulah tom val kuásnii. ¶ Čohčâluuhâmpaje 1953 ¶ Aslak Holmberg - värijeessân Martta Alajärvi ¶ Sun navoškuođij: “ Mun---, ehh, jurdim, et taat loonjâ lii jo kuođđum. Systeemist oinui, et loonjâ lâi maksum, já tot uáivild tom, et uážžu čurgiđ...” ¶ pivdojyelgih = pyyntilonkerot 183 ¶ Eres ääigiájánâsah lohtâseh suu paargon. Toh láá mainâsij já tiivtâi čäällim já čuovâkuvvim. Sun lii servâm Tave-Laapi kamerasiärván já lii vuáittám tast jo kuohtii nube (2) palhašume kovekištoost. Tehálumos astoääigi hommá sust lii kuittâg kyelipivdo. Keessiv sun lijkkoo viärmástallâd já sun jies še muárdá já čihtá viermijd. Sun piäsá iäláttâhân love ive keččin já talle lii-uv eenâb äigi om. kyelipiivdon. ¶ Suu sárnumvyehi ko lâi uáli jo hiđes te ton-uv celkkust moonâi kuhes äigi. Sun vala cuovkkij r-puustav, ige eissigin hepânâššâm tom, masaba lâi jo nubij kulij. Heikkâ-čeeci ko lâi ton ääigi já kuávlu pivdein masa áinoo, kote kirdedijn laavij pääččiđ já teividiđ meiddei, te kalehân munnust lodeh lijjii ton tovváá tuárvi. ¶ Lasetiäđuh festivaaljođetteijee Anna Näkkäläjärvist, Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. , puh. +358108393148 já tábáhtus viärmádâhsiijđoin čujottâsâst www.ijahisidja.fi. ¶ 8. Magarijd pargoid tun tääl poorgah Anarist? Lijkkuuh-uv toid? ¶ b. Tukholma ¶ Lasaneijee šadolâšvuotâ muštâl raavâdamnâsij ¶  peeivist. Čiđđâčapis jurbâsiähá uáivis nuáiguttellee čiđđâkääni kulá komálumosáid čäciluddijd lattimvyevis tááhust. Vielgis njune já kállukolbâ šiälgájeh kuhás hiälpus tobdomerkkân. Liävuttemeht čääsist jorgáttellee čiđđâkääni skiláidit meetaallágán jienáin. ¶  kyehti a. Čuujoot njuoláin sárgusáid, mii ohtsijd lii toi ráhtusist. ¶ Anarâšjurgâlus ¶  pennuu 55-65 cm ¶ Armeija ääigi tábáhtui vala ohtâ äšši, mii mottoomnáálá čielgâsmitij muu jurduu, maid jo lijjiim smietâdâm kuhheeb ääigi. Eeči lâi karttâm Muurola kepistavdâparantolân algâivveest 1965 já sun jaamij syeinimáánu majemuu peeivi siämmáá ive. Talle must mottoomnáál tegu potkânij tot majemuš-uv čoonâs Čovčjáávrán já lijjim vaalmâš vyelgiđ OA-juávhoid. ¶ Ko sun moonâi oppeet siisâ, siämmást kulluuškuođij Jusa juáigus. Tot aalgij rávhálávt já siijvost mut tast šoodâi vuáimálâš já kievrâs juoigâ, mii teevdij ubâ táálu. Ánná pisánij uksâpellâs tom kuldâliđ. Säänih iä tast lamaš nuuvt hirmâd ennuv. Tast urruu lemin puáui-iššeed, peenuv já kumppi. Suu mielâst Jusa juoiguu piirâs lâi nuuvt tuođâlâš, et sun ooinij čolmijdis oovdâst puásui-iššeed pennuinis iälu kuvlân. Fakkist kostnii aldasijn kullui kuumpi olvom, mii hettij iššeed já pennuu ráávhu. Iššeed usâstâlâi pissoos já peenuv uumáástškuođij. Loppâ juoigust oroi lemin iššeed já pennuu taištâlem kuumpi vuástá. ¶ TAVE-EENNÂMLŠ SÄÄMI KIELÂPALHŠUME – KOLLEKIEL NJUOLGÂDUSAH 1 § Vuáđudem Tave-eennâmlâš säämi kielâpalhâšume láá vuáđudâm sämiaašijn Taažâst, Ruotâst já Suomâst västideijee ministereh já täi enâmij sämitigij saavâjođetteijeeh. Palhâšume nommâ lii Tave-eennâmlâš säämi kielâpalhâšume – Kollekielâ. ¶ - Nuuvthân toh puohah eteh, ákku joođhij. Jeđe nieidâriävuh šaddeh párnái vuástá ige toos lah innig mihheen porgâmist. Mun jiem suovâ tom tábáhtuđ kuittâg muu táálust! ¶ a. čovduidâd ¶ čuárbbeltähti ¶  tááhust. havdâ ¶ Škovlâmätki ij lamaš meendugin kukke. Koolgâi vistig väzziđ váháš máđháá meeci čoođâ jeđe käälliđ vala kyevti aijuu rasta, já tobbeen tot njobžâškovlâ jo lâi-uv. Obžâ ij innig muštámgin tuolvâ mááccuhis mut tuš njuškij vuosmuu aijui já aalgij porššođ čassijn. Tot ij lamaš meendu koolmâskin. Tánávt sun tijmá-uv lâi sierâdâm uccâ čiivgâžin. ¶ Eennâmpáálust láá nelji liegâsvuođâstiellâs ¶ – Mij kale kolgâp puállááttiđ hirmâd stuorrâ jonsahpeivtuulâ! Puállunjune pahudij já keejâi pirrâsis riddoost. ¶ Proojeekthoovdâ toimâsaje lii sämikulttuurkuávdáš Sajosist Aanaar kirkkosiijdâst já sun lii palvâluskoskâvuođâst Suomâ sämitiigán. Pälkki miärášuvá Suomâ sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuodâtääsi IV já tast III-II juávhu mield (vuáđupälkki ¶ DAVVI Maaŋgâtieđâlâš ollâooppâtlâš škovlimhaahâ 2010-2013 Laapi ollâopâttâh uárnee DAVVI oopâid (190 op) oovtâst Säämi máttááttâskuávdáin. ¶ Skiijpâ mađhâšeijeeh ettii nubijdis: ”Leggistup vyerbi, vâi uážžup čielgâs, kiän suijâ taat šuármu lii.” ¶ - Sämikielâlâš aldatipšoo 24 831,50 € ¶ 10. Kärjil ¶ Hekla D3 ¶  (Adverbiaal Sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi ¶  h 3. Aanaarjáávrán ištâdeh taan ive eenâb rávduvejeháid ko tijmá. Pänikyelivejeihááh ištâduvvojeh ohtsis 314 000 kyellid já ponnešaapšah váhá ucceeb ko tijmá. Kuávžurvejehááh lasaneh juhânjaalmijn, mut váánnuh eres kuávluin jäävrist. ¶ 15. Lactarius deterrimus – Kuusenleppärousku – Kuosâleibiruávsku U (kuosâ = gen., kuhes -uo-) ¶ Toivinjaargâst táálu lii styeres, ¶ 3. Muštâl koverááiđu vievâst, maht vyevdi lii muttum nijtton. ¶ – Na tom kale jiem tieđe, ettim sunjin. ¶ – Salmâkirje já kirkkokietâkirje . Uđđâsistteddilem salmâkirjeest almostui ive 2002, moos láá lasettum kirholij toimâttâsâi lasseen pyeccee lunne eellim. Kirkkohaldâttâs, Kirho kuávdášruttârááju. Kirjapaino Raamattutalo Oy, Pieksämäki 2002. 155 s. ¶ – Pyeri lii, sun keigij munjin pelnub kiilu seehâ já piejâi ton hadden 30 eurod. ¶ Suojâlemmittomeerrin lii kuávlu čäciekonoomlâšvuođâ siäiluttem tâi ton luánduárvui macâttem. Loddenaalij siäluttem sáttá merhâšiđ kárbáin lihâdem, sehe eres-uv lihâdem raijiittâs, teikkâ stivrim. Motomijn tábáhtusâin kyelipiivdo já miäcástem puáhtá juátkiđ ubâ kuávlust, motomin uásist kuávlu. Čácáduv vijđes ruoppaameh sättih hiäjudiđ luánduáárvuid, iäge toh lah táválávt máhđuliihkin. Riddošaddostiellâs čielgâ rievdâdem ovdâmerkkân njaskâmáin lii suojâlemmittomerij vuástásâš. Ton sajan luánduárvui peeleest juurdâštijn kuáđuttem vijđoduvvâst ličij tuáivuttettee. Motomij loddečasij ornim já luándutilán macâttem sättih vaattâđ čäcitääsi pajedem. ¶ – Na kuás te talle? Sofia joođhij. ¶ Sämitigge almoot uuccâmnáál säämi muusikkuávdáá meriáigásii vuávájeijee sajasâšvuođâ ¶ Miina Seurujärvi (js. Päykkönen) lii algâttâm sämitiggeest anarâskielâ kielâpargen uđđâivemáánu pelimuddoost 2013. Sun ij lah eenikielâlâš, mut vuossâmustáá sun smietâi anarâskielâ máttááttâllâm suullân 20 ihheed tassaaš, ko rähistui anarâš almai. Suu kielâoppâm vuolgij joton uánihis lavhijguin, mut 1999 lâi Säämi máttááttâskuávdáást Uccpárnáá Vuoli Ilmar (Ilmari Mattus) toollâm kuhheeb anarâskielâ kurssâ, mast sun máttái anarâškielâ jo pyerebeht. Tien 1999 kuursâ maŋa sun lii lamaš ubâ ääigi taggaar pargoost, mast sun lii karttâm kevttiđ anarâškielâ. ¶ Ruánááeennâm G2 ¶ Ko pygálus lâi ton peeivi uásild nuuhâm já čurruuh luoštum, te maccáim viljâinân kortteersajan ađai Eli Saammâl kaandâi kuátán. Tot lâi suullân 4 x 5 meetter stuárusâš, mon kuábbáá-uv seenist lijjii kyehti kuhes riici, uccâ laasâš monnjâseeinist já kamina uksâpellâst. Kuáti lâi vaarâ rahtum neelji ulmuu várás já ko Eli Saammâl kaandah lijjii kuulmâs te muoi viljâinân karttáim uáđđiđ paldluvâi. Liijká šietâim viehâ pyereest, ko riicih lijjii tommittáá kubduuh já etitiileest šiettii vaarâ eenâb-uv uáđđeeh. Ij lamaš vuossâmuš kerdi, ko ijâstellim kuáđist, lâihân mii perruu vuossâmuš aassâmsaje-uv soođij maŋa lamaš eidu kuáti, veikkâ tien ääigi jiem nuuvt hirmâd ennuv muštámgin. Lâi kuittâg vuossâmuš kerdi, ko ijâstâlâččim meccikuáđist, ige tääl lamaš ruávvugin lieggiimin, mut spálččá kale lâi já toin koolgâi piergiđ. Já ko vala jyelgist lijjii sovskammuh já kamâspidoh, te eeti kale ij lamaš. Lijjiim ovdiist-uv uáinám Eli Saammâl kaandâid, Joovnâ, Uulá já Nijlâs já mottoomnáálá tubdim-uv sii, mut liijká ujostellim. Jovnáin kuittâg poođijm oovtmielâlâšvuotân já sun koijâdâlâi-uv ain ehidist pygálussaavâid: ¶ Kollevuoptâ lâi vaibâm já nuuvt sun moonâi pajekiärdán uáđđiđ. Eči-Kuobžâ seŋgâ lâi liijkás styeres, Enni-Kuobžâ seŋgâ vuot nuuvt times, ete Kollevuoptâ masa vuáijui madrâssáid, mutâ Vávvá Kuobžii seŋgâ lâi eidu mudágâš. Sun kuárŋui seeŋgân já nohádij tállân. ¶ Mun lam majemui aaigij finnim kriitiik tast, et “Anarâškielâ servi váldá meendu lieggâsávt vuástá jyehi anarâškielâ sárnoo, suu etnisâš tuáváážist peerusthánnáá” já et “servi ij adde tuárvi saje tagarijd sämmilijd, kiäh iä määti kielâ” . Nube tááhust tagareh anarâšah, kiäh aneh jieijâs anarâžžân (taan tááhust jiem vääldi pele toos, maht / mondiet sij keččih, et sij láá anarâšah) mut iä määti kielâ, iä lah puáhtám servâđ Anarâškielâ siärván tondiet ko seervi jesânijn váttoo kielâtáiđu. Maht te kalga viggâđ taan tiileest ovdâskulij? ¶ čapis pááppár, mulde, čunnuid , muldemááđuid , ¶ a) Vyeitteeiävtuttâs tahhee palhâšuvvoo 1 000 euroin. ¶   Eljis kalâččij saretoŋâsij kooskâst já keejâi kuobbârijd, main lijjii ränisruškis kapereh. Ákku toppij oovtâ já čaaitij tom Eljisân. ¶ 12A Jäävri šadolâšvuođâstielâseh ¶ Raavâd: Kove: ¶ Jiem tiäđustkin pyevti västitiđ puohâi sämmilij peeleest, mut muu mielâst sämmilâš identiteet lii nanosmum já kiävrum. Sämmilij čiävláávuotâ jieijâs madduin já ruokkâdvuotâ čäittiđ, et lii sämmilâš lii lasanâm. Tiäđulâšvuotâ jieijâs madduin já kulluumist maailm algâaalmugsiärvádâhân tuárju sämmilâš identiteet já oohtânkulluuvâšvuođâ. Sämmiliih láá aktiivlávt mieldi algâaalmugij oovtâstpargoost já kulttuurlonottâsâst. ¶ 2 a. Maggaar jienâ šadda ko čuoškâ kirdá? ¶ Já mainâstijnis suu njune ¶ Läddi ~ Lädieennâm = Lanta ~ Lannanmaa ¶ – Muoi lopedeen, ete muoi iän poolâ stáálui stáálust já iän nievdâ pahas naharijd, Hirškikkâ já Myerji oskottává iäčán. ¶ kuácceevyevdi ¶ Jurdust tooimân: Miina vaaldij koori fáárun já nuuvt suoi vuolgijn miäcán. ¶  láá Sämitige haldâšem SaKaste–Sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ovdedemrááhtus – proojeekt ulmen lii lääččiđ já ovdediđ sämikielâlâš palvâlusfalâlduv, myensteristiđ kulttuur-sensitiivlâš toimâmvuovijd já nanodiđ pargojuávhu mättim. ¶ 149A Mii kooveest pargoo? ¶ Maaŋgâin ámáttijn kárttá porgâđ nuuvt korrâ šlaamâst, et kalga kevttiđ kulosuojijd. Peljipuuncij kevttim syeijee kulo korrâ jienâin. Diskoost já rock-konsertijn lii muusik távjá korrâsub ko jienah šlammiis pargosaajeest. Peljipilttostereoi-uv kuldâlem kuhháá puáhtá hiäjusmittiđ kulo. Meid uánihisáigásâš uáli korrâ jienâ puáhtá vahaduttiđ peelji. Paijeel 130 desibeli jienah tovâtteh jo peeljist pohčâs. ¶ Säämi kultturkuávdáš Sajos härjijuhletilálâšvuotâ ¶   2. Jävri-Suomâ lii Suomâ tergâdumos mecciráhtulâšvuođâkuávlu. ¶ Čohčuv 1580 pottii vuossâmuuh poccuuh Sababurg elleikáárdán Saaksan. Taid jođettij tanskalâš-ruátálâš täsnitieđâldeijee Tycho Brahe. Tallaa kolonisaatio ääigi eidu keksejum tave-eennâmlâš eksotiik olášuttii nuuvt et sämmiliih nieidah rieveduvvojii jieijâs siärvusist já vuolgâttuvvojii aatellij hovijd uáinámuššân. Meid Sababurg poccuid puovtij nuorâ säminiedâ kuhás Saaksan. Suu pargon lâi tipšođ elleid uđđâ kuátuenâmist. ¶ Olmooš áppát kuittâg toppiđ tiŋgáid ¶ Ruopsislijne iännásis, já adelij penttâ kieđâ. ¶ čääci njuoskâd čääci pääris ¶ 7. Rahttâttâđ oovdânpyehtiđ jieijâd pargo luokan. ¶ Siämmást sun kulâškuođij jienâ. Mučis jienâ. ¶ Lasetiäđuh: ¶ – Juuvâ taam, sun meridij. Tot kale iššeed. Mun vuálgám tunjin seeŋgâ rähtiđ. Uážuh puáttee iijâ uáđđiđ orroomvisteest mut ittážân váhá salkkiim jieččân pargoloonjâ, te finniih tävirijdâd tohon. Tobbeen lii sohvá-uv. ¶ gâttâsâin toimâttuvvojii suomâkielâlâš luámáttuvah já tast puáttein vuolgâttâsâin sämikielâlâš ¶ Suábi maainâs ¶ ulguubeln sämikielâ amnâsmáttááttâs, main 29 láá Suáđigil kieldâ uáppeeh, kiäi aassâmpäikki lii ¶ kuhes kuosân. ¶ — Keejâ Möö, tääl sun muvree kiddâ muu fiijnâ lane, mii lii kulmepäänist. Oijoijoi! — Tääl mun kale volliittâm uáinusân já kááskám suu! ¶ - Talle täst č ižetpel, Wieseh ravvij. Tot piištij muáddi miinut já Wieseh majemuu ravvuu maŋa, moos kuulâi skuálkuttem uuksân, kiinii meridij siisâ. Tot lâi Kivs, tast Jovnâ lâi vises. ¶ – Eppee-uvgis tuoi puávtáččii váhá joskâdubbooht savâstâllâđ? koijâdij mottoom rivgoo paapâkuáhtásist. Tääbbin juáháš kalga tääl navdâšiđ tunnuu savâstâlmist. ¶ Hahâäigi lii 6 mánuppaje já haavâ meriáigásâžžân proojeekthovdân pálkkááttui hum.kand. Hanna Mattila 28.3.2011 rääjist. SáFá ovdâčielgiittâshaavâ uáivilin lii čielgiđ kielâkuávdáá vuáđudem- já ruttâdemiävtuid. Ulmen lii rähtiđ čielgiittâs ohtsâštave-eennâmlii sämikielâ tutkâm- já áámmát/reesuurskuávdáá vuáđđudmân já rähtiđ Interreg -jotkâruttâdemucâmuš kuávdáá keččâlemhaavâ várás. Ovdâčielgiittâshaavâ olesbudjet lii 45 385 € já válduruttâdeijeeh láá Interreg IV A Pohjoinen, Troms fylkeskommune, Länsstyrelsen Norrbotten já Taažâ sämitigge. ¶ lu staatâ piälán, 70 sämikuávlu ulguupiäláá staatâ virgeomâhâžân, 22 sämiservijd já 10 sämivirge ¶ Kuávžur ¶ Čevetjäävri škovlâ: Juuso Fofonoff (nuorttâsämikielâ) ¶ Ubâ kanavamääđhi ääigi pakkâ lasanij taađeest ko piäiváš pajanij aleláá. Viiburân monâdijn lâim taampâ koskâteekâ moojiikeččin já masa ubâ ääigi suoivust. Pieggâ še posodij tommittáá, et taampâst ij lamaš aaibâs merettis pakkâ. Tuotâ pakkâ šoodâi esken talle, ko tiälláádâđâim kurgâlâssân já puhhiidâđâim passâtärhistenviistán. Tijme lâi lamaš pajeláhháá oovtâ, ko lâim lavkkim taampâst olgos, mut passâtäärhistmist saatij moonnâđ pyereest-uv tijmepeeli. Lâim jo taampâst tiävdám enâmânpuáttimpápárijd já stellim taid paasâ kooskân tiätu sajan. Piäiváš koordij uáli pakkâsávt já ferttejim kooskâi čovádiđ koibâkappeer uáivist já sikkođ pivâstuv. Passâtäärhistmist selvânem maŋa lavkkijm buusin já tot tuálvui mii Viibur torin. Toho lavkkiidijn ryešiliih uccâkandiih stuŋgiittii tállán mii já viggii kavpâšiđ maid kost. Jiem keččâm sii tävirijd, mut amahân iä lamaš áhtánâsah. ¶ Pargoravvuuh: ¶ Kun oli tarpeeksi kauan istuttu, syöty ja keskusteltu, antoi isäntäväki ikäänkuin omalla esimerkillään luvan pöydästä nousemiseen. Kello oli silloin seitsemän - puoli kahdeksan maissa. Olimme istuneet 4,5 tuntia ja syöneet, taikka itseasiassa keskustelleet. Jotkut ruokalajit olivat aivan kelvollisia, mutta muutamat eivät. En tullut koskaan tietämään, mitä missäkin astiassa oli, mutta se ei ollutkaan pääasia. Tärkeintä tässä vaiheessa oli päästä seuraamaan amerikkalaista joulunviettoa ja siinä ohessa kohdata vanhoja tuttuja ja vaihtaa ajatuksia heidän kanssaan. ¶ b. Mane kove A šaveh lättejeh návt? ¶ Lohosierâ 2, kiđđâ lii jurgâlum WSOY Matikka-rááiđust, mii almostittoo ubbân anarâškielân. Tavesämikielâlâš Lohkoleaika –nommâsâš jurgâlus rááiđust lii jo škoovlâi kiävtust. Lohosierâ 2 – kirje lii jurgâlâm Iiris Mäenpää. Lasetiäđuh täst. ¶ Koskâvárádâh E5 ¶ 12. ¶ uđđâ ruukilaavâ heivitmist sämikuávlust. ¶  lii. Tot Värisärni ¶ Joosua lâi juáhám Kanaaneennâm kyehtnubáloh uásán. Sun čuážui Immeel telta ovdiibel Silost já adelij hiäimuid keessiđ vyerbi tast, kost sij kolgâččii aassâđ. Ruuben, Simmáán, Juuda já Benjamin hiäimuh kolgii aassâđ olgomustáá mäddin. Dan, Naftal, Asser, Isaskar já Sebulon hiäimuh ferttejii jotteeđ tavas. Gad, Manasse já Efraim hiäimuh asâččii eennâm koskâuásist. ¶ Sämitige saavâjođetteijee Juvá Leemit, Klemetti Näkkäläjärvi mainâšij nuuhâm saavâjođetteijeepaje ja sämmilij oovtâstpargo merhâšitteemus lävkkin eromâšávt tave-eennâmlâš sämisopâmuš jotkâráđádâlmij älgim. – Julgáštusâi olášume lii nanosávt čonnâsâm sämitige resurssáid já staatâi haalun oovded sämmilij vuoigâdvuođâid. Sämitigeh ovdedeh julgáštusâi olášume tave-eennâmlâš sämisopâmuš jotkâráđádâlmijn, juátká Näkkäläjärvi. ¶ – Kohân peri ep lappuuččii, iäpádâlâi Nipso. ¶ Taan määđhi kukkodâh lii suullân 30 kilomeetterid já tot mana Aanaarjäävri stuárráámus suolluu Mahlad pirrâ. Čielgejum kiäinu lii viehâ suáijáá maaŋgâi suollui keežild. Enâdâh källeesuolluidiskuin lii kuorbâ, mut mučis Aanaar jávrienâdâh. Suollui luándu lii masa luándutiileest. Peesih, moid iveh láá kuáđđám persovnlâš stemppâlijdis, haldâšeh šadolâšvuođâ. ¶   Pinokkio keigij njälgisseehâs. ¶ » ¶ Muštáhhân, et kirjeráájust ij uážu larmâdiđ ige kaččâđ, ko maaŋgah puátih kirjeráájun uuccâđ tiäđu já luhâmuš, oppâđ já luuhâđ aavisijd. Adelep kirjerájunjuámmiláá uáđđiđ ráávhust! ¶ vâi pargeeh; 5) sämikuávlu ulguupiälááh staatâ virgeomâhááh, kiäi toimâkuávlun sämikuávlu kulá; ¶ Naŋŋânjargâ = Nanguniemi ¶ 3. Phaeolepiota aurea – Kultasieni – Kollekuobâr U ¶ eurod. Ruotâst sämikielâ, suomâkielâ já meän kieli ovdedemtooimah ruttâduvvojeh 650 000 euroin ¶ sijđoh: 28 ¶ Suáđigil luvâttâh: Elli-Marja Hetta (tavesämikielâ), Miira Suomi (tavesämikielâ) já Roosa Nuorgam (tavesämikielâ) ¶ Weilin+Göös 1981. Suomâkielân Kaija Pakkanen. ¶ - Na njuškist vuálus, taat puolžâ lii nuuvt ciägus, kuulâm Ailâ-Váábu etâmin. Tot lii ciägus, jiem lah kuássin uáinám tággáár vielti, ij ubâ Čiermihkoddemväärigin lah návt ciägus - já tot čunoimielli, mii kačča puolžâst vuálus. Ucánjâš ááigân vájálduvá tot škovlâäšši-uv já imâštâlškuáđám tom puolžâ. Matti iätá: ¶ Palermo F8 ¶ sâid siärvásis já puurâd siigijn. ¶ Galium uliginoseum ¶ Säpligvälli ¶ lavkkii stevilijnis toi oolâ. ¶ Ovdiih jotteemniävuh lijjii nuuvtko muštep já tiettip jieijâs jyelgeh já tälviv saveheh já vuájáneh. Na čuoigâđ lei pentâ hitruu ko lei šieu sijvo. Hyenes sijvon tiäđust-uv hitruuvuot lei nuovt já nävt, vuoidâseh iä tovláá ääigist eenâb lámáš já egeba ollágin. Te ko jo saaveeh vuáđu čuutij rapânij, te tuájistii kuáccee uávssáá já tooin ruvviistii. Kale mätki tontiet ovdánij, ko váá mävstimeh killájii. Siämmááhán kale lei poccuin vyejedijn-uv, vuojij uávvuttijhân kale, ko váá raaškâh killájii. Na poccui mild liihâddijn ko rääines heevij šoddâđ, te ton mildhân kale lei jođádoh. Saaveehjoto lei ain talle, ko čoođoostij, ucánjáhháá kiärnustij. Oppeet jies puollâšij oolâ pivâldij, te lei jođádoh, adei puolâš kolmâ šooŋâst muotij já nuuvt pivâldij, te talle meiddei lei jođádoh. Kinttâl kale kevttii já keevtijm, mutâ toin juuđij kuohtui kuul. Na maka suáđiist kale kerrisvuáđooid njuođâstii motomeh lamppuoljo já lam mun-uv tom porgâm, mutâ jiem kale mun toos mielâstum. Mutâ ko kinttâl tuulâpaštust kerrisvuáđo njuođâstij, te tot kale išedij kuittâg-uv vorâs voccân já njäbbin. Luodâmildhân kale ij killám kuhe, ko njavkkâsij. ¶ 1.1 Tutkâmfáddá ¶ SaKaste –projektist rahtui Säämi puárásijpargo tyejipiergâskassâ , mii ana sistees ravvuid já avžuuttâsâid tipšo- já huolâttâspargoost, mii váldá vuotân sämikielâ já -kulttuur. Taah pargomaalih ruotâsmuveh säämi puárásijpaargon, ko kulttuur já kielâ vuotânväldee pargomaalih váldojeh aktiivlávt kiävtun pargosoojijn já škovlimohjelmijn. ¶ Kaija Pakkanen ¶ »Jiem mun ááigu tom muštâliđ,» västidij almai. ¶ TILE- já PALVÂLEMVÄÄRRIDMIJD SAIJOOS VYEBDIMPALVÂLUSÂST: Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. teikâ puh 010 839 3109. ¶ – Maggaar loovdâ ááhust lii? Láá-uv ááhu kistoost lakanah? Muu seeŋgâst láá tääl fiskis lakanah. Suu savâstâllâm kullui jotkuumin veik mon kuhháá. ¶ Laapi litto (tavesämikielân) ¶ kielâpargee ¶  on Säminuorâi taaidâtábáhtus ¶ – Tun lah tuođâi-uv ferttim leđe ollâgâsâst, Small Johnson nuáiguttij. – Kost leirâd lâi? ¶ 1. Anette Kosonen Vuáču škovlâ 1.28 5 ¶ Puállunjune váhá poolâi vistig, mut sun kuittâg-uv lavkkij muáddi läävhi ovdâskulij. Sun čielgiiškuođij: ¶ Ruošâst kieldâsämikielâ oovdâst Nina Afanasjeva (Nadesha Zolutuhina), tarjesämikielâ Nina Mironova (A.F. Zaharov) já nuorttâsämikielâ Zoja Nosova (Irina Tychuk). ¶ Motomin te mottoom ive maŋeláá mun lijjim puáttâm Kossenâmân já moonnim Sammlii Eeli tupán. Talle Sáárá-muáđá aasâi jo tobbeen. Tom mun jiem mušte, et moin aššijn mun lijjim, mut tobbeen lijjii eres-uv ulmuuh, vissâ lijjii pygálysân jotemin. Te poođij tupán Mikkuu Ooli Olavi, kote lâi stuorrâ, ruástilis almai. Talle tot Kuovgi oppeet täävis mield aalgij stálpástittiđ, tego áiguččij purrâđ. Mut Olavi tuše keejâi tom váhá ääigi já eeđâi čielgâ jienáin, et “ei nuin pikkusen pahhuus auta!” Kuovgi ko ooinij, et ij lah kustoo ävkki rohomist, te tot moonâi emedis kyevtjyelgkooskân já tobbeen tuše haridij. ¶ Juvvá Lemeha, Klemetti Näkkäläjärvi sáhka sámi álbmotbeaivve doaluin Anáris 6.2.2010 ¶   6 . a. Noomât já ivnii maailm káártán jyehi eennâmuasi ässeidis peeleest stuárráámus riijkâ. ¶ –~Ij tot tieđe pyere, tot tiätá luhottisvuođâ já suáđi. ¶ Juovlâmáánu 2007 (44 sijđod) nummeer toimâttij Petter Morottaja já teeman lâi máttáátteijeevänivuotâ. Meid saavâjođetteijee čaalij siämmáá ääšist noomáin Puoh koonstâid kalga kevttiđ návt: ¶ s. 202 ¶ Stuorrâ, soovsâkeeppil čovádij suu seelgibeln. “Sun fattij muu kuittâg-uv” , šyehkittij Kaninen já juurdij ete suu maajeeld ličij muoldâg. Mutâ tot ij lamâšgin muoldâg mut stuorrâ já uáli fastes puoidâ... ¶ Lasetiäđuid adeleh Laapi pirâskuávdáášt Kari Kemppainen p. 329 4478 ¶ Frankfurt . . . . . . . . . 54 ¶ – Äijihšoŋŋâ moonâi juo! Äijihšoŋŋâ moonâi juo! ¶ – Jieh-uv vyelgi muu kuuvl káhvástâllâđ? Maarit koijâdij. ¶ Jo vuossmuu sajâttuvâst kiinii iirât peessâđ siisâ. Kop kop! Tamara Aleksandrovna čokkáá vyeliseŋgâstis já kihheešt kietâ njäälmi oovdâst. ¶ o vielgissipulipotákkeh, atamanpuánjumuš, mietâruonâseh ¶ Tiiláámeh ¶   Uccâ uábáš ¶ 2. Jurgâlus. Taan veerstâ anarâškielâsâš versio spiekâst KR92 morfeem- já ¶ Sämitige nuorâirääđi ¶ Uccpárnáá Vuoli Ilmar ¶ c) Mitted ääigi, mon kuhe mana, ko čässuáiván ¶ 1. Máttááttâl čäittiđ káártást Ruotâ já muštâliđ, kogo ton rääjih joteh. ¶ Lodde sodâstâl vuálus lebbejum poođâšáin já suájáidiskuin já vizârdem jaskood. ¶ Addel kiemni tuoldâđ já~ kuorii suuptâ~meddâl. ¶ Säämi haldâsemkuávluh ¶ Proojeektvuávájeijee, Säämi kulttuurkuávdáš ¶ – Jos tun váldáh ristâlii kastuu vuástá, te talle tuu viäru-uv ucco já vovdi totá tuše riehân. Uážuh toollâđ talle puoh eergijd já nube rievâ. ¶ Kandâiguin lanneest pisottâllâp, ¶ Interreg IV A Pohjoinen lii EU-ohjelm, mii tuárju raajijd rastaldittee oovtâstpargo ohjelmpaajeest 2007–2013. Ohjelm ulmen lii väldikode raajijd rastaldittee oovtâstpargo pehti tuárjuđ ekonomâlâš já sosiaallâš ovdánem sehe nanodiđ kištodemnaavcâ já oohtânkulluuvâšvuođâ ohjelmkuávlust. Ohjelm tuálá siste Tave-Ruotâ, Tave-Suomâ já Tave-Taažâ sehe sämikuávluid. Ohjelm ruttâd raajijd rastaldittee haavâid neelji jieškote-uv prioriteetkuávlust, main SáFá -ovdâčielgiittâshaahâ kulá uásiohjelmân 4. Räjittis ovdánem – Säämi. Interreg IV A Pohjoinen ohjelm haldâttâsvirgeomâhâžžân taan ohjelmpaajeest tuáimá Norrbotten läänihaldâttâs. ¶ – Toh láá muu jiellâhelleeh! sun iätá uđđâsist. – Toh iä kääski ollágin! ¶ RESEPTEH ¶ Sämitigge mieđettij torjuu sämmilâš elleekován ¶ Sij ferttiiččii meiddei porgâđ vâi tiänááččii ruuđâ purrâmâš uástimân. Paavvâl lâi telttarähtee. Sun maatij kuárruđ já tivvoođ telttaid já maatij jyehilágán nähkipargoid. Tom tááiđu sun lâi oppâm ejistis. ¶   škovlâvisteh Mij lâim Šlovakiast nelji oles peeivi. Čierâstâlâim savehijguin masa jyehi peeivi já elâččijm nuubijn uccâkaavpugijn, nuuvtko Popradist. Vuosmuu peeivi čierâstâlâim meendu uccâ saajeest Ždiarist, mii lâi vuosmuš siijdâ rääji maŋa. Irâttim čierâstâllâđ muotâluovdijn mut tast ij puáttám mihheen. Jiem kale innig kuássin ááigu ton hoomán. Lonottim savehijd, já vuáháduvvim čierâstâlmân, ko majemustáá lijjim paijeel ive tassaaš čierâstâllâm. Čuávuvâš peeivij čierâstâlâim Tatranská Lomnicast já Štrbské Plesost, mon hooteel tuállee avžuuttij. Tatranská Lomnica čierâstâllâmkuávdáš lâi kale mučis saje. Aaibâs alemuin čierâstâllâmlättein lâi vuálus suullân vittâ kilomeetter. ¶ čevđikárdár ¶ Na Matti tiäđust-uv västidij: ¶ čäällim tutkâmuš Ueber den Enare-Lappischen Dialekt , mii almostui ive 1854. Lönnrot ¶ jeh kuárŋoošadoh ađai ¶ kuuloold ääši mieđettiđ: ¶ Afrikâst láá maaŋgah šadolâšvuođâkuávluh. Tavveen Koskâmeerâ riddoost lii assaasloostâg šadolâšvuotâ . Jorgáldâskiärdui uccááarvee kuávluin láá stuorrâ äävih , tavveen Sahara sehe mäddin Namib . Peeivitäsideijest arva ennuv, já tobbeen lii-uv vijđes arvevyevdikuávlu. Aavij já arvevuovdij kooskân pääccih savanneh . ¶ Luosâid šoddâdeh kyelišoddâdemlájádâsâin ¶ 1 meriáigásâš anarâškielâ kielâpargee 1 meriáigásâš nuorttâsämikielâ kielâpargee ¶ nuurrâđ objektiivlâš tiäđu, mii lii vuálgus njuálgu áiccuhuámmášuumeest já loogilâš juurdâšmist, ¶ Taan siijđost láá koveh Saijoos tábáhtusâin ive 2013 ääigi. Uđđâsumos kove pajemužžân. ¶ Mooses ferttij patâriđ Egyptist. Sun poođij Midian enâmân. Tobbeen sun paasij pappâ Jetro luusâ. Sun naajâi Jetro nieidáin, Sipporain, já suoi uážžoin kyehti párnáá. Paapâ lunne Mooses kuáđuttij saavzâid. ¶ Ristvaanhim 35 ¶ Säämi arâšoddâdemvuávám ¶  formaallâš Kiina ¶  Juávulâš Silbâmaalmâ pyevtittâs 2006 (t) ¶  (ill. 6. Poškâ mana meddâl pottâčuáli pehti. ¶ “Addâgâs, mut spesiaalpurrâmušâid ferttee muuneeld tiiláđ” , kirdemeemeed almottij ustevlávt já liijká keigij purrâmuštaldrik sunjin. Almai macâttij tom já almottij: ¶  puásui =  adverbiaalih Tievâsmittee Sämitige päikkisiijđoin lehâstum nettilostâ Oktavuohta lii uáivildum vuosâsajasávt Suomâ škoovlâi kiävtun: lekkâđ laasâid já tiäđu haahâm riäiduid sämisiärváduv pyereeb já taanáigásâš tubdâmân. ¶ Pinokkio riäpu! ¶  lii Iänááš uási tuáršuin värrejeh čohčuv Viestâr-Euroopân, mut maaŋgah pääccih táálván kaavpugáid. Tooláá kiđđuv toh pessejeh komálumosáid-uv soojijd. Kaavpugijn tálvástâllâm tuáršuh pyehtih algâttiđ pessim jo njuhčâmáánust, ko taid ij lah sriäváidittám lusis varrimmätki já raavâd-uv lii lamaš fálusist valjeest ubâ ääigi. Nuuvtpa tuáršun lii ävkki tast, et toh láá oppâm eelliđ kaavpugpirrâsist polâhánnáá ulmuin. Taat-uv jiešvuotâ čielgee tuáršui valjevuođâ váhá magarijn-uv eellimpirrâsijn. ¶ 4. Mon eennâmnuásist láá taah váráduvah? ¶ Pielisii maadâriddoost pajaneijee ollâ vääri Koli lii pegâlmâs mučis jävri- já värienâduvâidis peeleest. Lieksijuuvâ Ruunaakuoškah kiäsutteh keessiv miälloid já kuoškâčierâsteijeid taistâliđ pyessinjâsâi vuástá. ¶ - Kostkis eeči lii? ¶ ruuvdu, mast uuccum saje lii. ¶ ko Euroop? ¶ 2. Jurgâlus. Taan veerstâ anarâškielâsâš versio spiekâst KR92 morfeem- já ¶ Avni-siäsá käälis-uv, Eino, lâi eidu puáttám pááikán. Mun aštus čielgejim sunjin-uv taam váádu. Eino poođij muin olgos já kuldâlij auto. Kostnii lääbži paaldâst kullui suámálâš kiccâ. Eino epidij, et autost lâi čäcipumppu cuovkkânâm. Mun tiäđust-uv toskádâllim, et näävt hyenes lukko puovtij sattuđ tuše munjin. Ain smiettim tom suámálii siskáldâs jienâ, mii lâi váruttâm muu vyelgimist. Sevŋâdist maašinpeeldi vuálá ij kuittâg innig uáinám. Eino oonij pyeremussân, et kuáđáččim auto toos šiiljon jiemge vuálgáččii tain tađe kukkeláá. Sun-uv poolâi tast, et jis čäcipumppu jaska toimâmist, muu mätki nuvâččij eidu toos, kost talle liččim. Sun lopedij suáittiđ skippáársis, kote meiddei lâi ain vuáijám siämmáálágán autoin, já suoi oovtâst tuđhâččáin auto iđedist peeivičuovâst. Must ij lam pyereebgin juurdâ. ¶ puoh ličij adelâm ibárdâs puohrekkân , mutâ suomâkielâ partitiivolgospyehtim ij táárgut ¶ Tarjâ = Turja (Kuáláduvvâst) ¶ maid tun, Hiärrá, jieh tubdâččii. ¶ Etikuávdáš/poolis 112 ¶ Kulttuureehid joođeet Ánne Kirste Aikio já juhle lekkâmsaanijd ciälkká rehtor Liisa Holmberg. Taaidâreh Marja Helander já Outi Pieski muštâlává tuojijnis, moh láá uáinimnáálá Sajoist. Mieldi láá še staatâ taaidâtyejitoimâkode värisaavâjođetteijee Veli Granö sehe Saijoos lasâliijnij vuávájeijeeh Tytti Bräysy já Anna-Leena Pyylampi. ¶ heŋgiđ kiälu kisá ¶ Aanaarjäävri vijđodâh lii pajeláhháá 1 000 km2 já tot taha tast Suomâ kuálmádin stuárráámus jäävri Saimaa ja Päijänne maŋa. Aanaarjäävri kovvejeh maaŋgah suolluuh , moh láá paijeel 3000 sierânâs suálujid já lássád já nube tááhust stuorrâ joorŋah . Maaŋgâ saajeest čääsi já almeroobdâ sárgást ij lah merkkâgin suollust tâi nannaamist. Aanaarjäävri eromâšvuotâ lii ton stuáruduv lasseen meiddei tot, et eres kuávlust keejân jävri lii tavveen já meccikuávlust. Ton suujâst tot spiekâst Suomâ eres stuorrâ jaavrijn. ¶ Nuorttâmeerâ suoijâlmân láá maŋgâ suujâ. Nuorttâmeerâ lii áinoošlajâsâš ekosysteem, mast iälá uáli jiešlágán, meerâi já saivâčääsi šlaajâin čokkânâm iäláánsiärvus. Nuorttâmeerâ lii pegâlmâs luudij vuoiŋâstem- já tálvástâllâmkuávlu. Ulmuid Nuorttâmeerâ lii vuosâsajasávt kuálástem- já astoääigikuávlu. Nuorttâmeerâst lihâdeh ain eenâb já eenâb luámuvietteeh purjâs- já moottorkárbáidiskuin. Sijjân Nuorttâmeerâ fáálá mielânpäccee vuáttámušâid merâluándust. ¶ -čuakkim Sajosist 27.-28.6.12. Čuákkim kähvipuddâ. ¶ 2.2.1 Jurgâlemtutkâmuš ¶ – Muu anarâškielâtáiđu álgá pärnivuođâst. Muu enni lii nuorttâlâš já sárnu nuorttâlâškielâ já eeči lâi anarâš. Sun sáárnui anarâš- já tavekielâ. Ko mun moonnim škoovlân Čevetjáávrân, talle koolgâi aassâđ asuntolast já tobbeen ij kullum anarâškielâ. Kielâ kuullâm paasij tuše luámuaigijd, ko asuntolast ij lamâš kihheen eres anarâškielâtáiđusijd. Ko muu nuorâmus pärni moonâi kielâpiervâlân, čohčuv 1997, talle mun jurdâččim ete koolgâm kuáivuđ kielâtääiđu čiähusist. Ovdil kielâpiervâl muu kielâkevttim lâi lamâš meendu uccáá. Mun ostim anarâškielâ párnáikiirjijd já algim luuhâđ Anarâš-loostâ kielâoppâmmielâst. Kuldâlim meiddei radiost Anarâš-saavvâid. Ko mun sarnum kielâpiervâlpargeiguin, huámášin ete mun kal iberdim mutâ jieš jiem máttâm sárnuđ. Ko nuorâmus párnám lâi jo škoovlâst, te talle mun lijjim motomin kielâpiervâlist sajasažžân já tobbeen mun ferttejim sárnuđ tuše anarâškielâ já algim kevttiđ sämikielâ eres-uv soojijn. ¶ Moonâ lášká kuuđhâ luusâ, ¶ Maadâkuoškâ = Mantokoski ¶ Jurgâlâm suomâkielâst: Uccpárnáá Vuoli Ilmar (Ilmari Mattus) ¶ O ¶ – Povvâstem kal meerhâš, ete äijih lii puárránmin korrâ liävttoin, Matti hundâruš ilolâžžân ko leehâst uuvsâ já lävkkee siisâ viistán. ¶ Suáldátteh , láá siämmáá šlaajâst jieškote-uv pargoid spesiaalâšum pargeeh, mut láá ráhtusis peeleest ovdánâm ereslágánin nuuvt et toh láá stuárráábeh já tain láá meiddei suáldáttân suáppee viärjuh: stuorrâ já vievsâs uáluleh tâi mirkkâsäggi. Suáldáttij pargon lii piäluštiđ mievtâ já pargeid raavvâduuccâmmaađhijn já iänááš uási tain jäämmih-uv taištâlmijn. Malesialâš pävkkihiävuškutkâ puáhtá toohâđ jiešmorhe mievtâs peeleest; tot peškâl pommiráksáás, mon siste lii kuđháid mirhâlâš kutkâsuvre. Motomijn šlaajâin (tegu Suomâ hiävuškuuđhâin) iä lah eidusiih suáldátteh ollágin, pic táváliist stuárráábeh pargeeh, moh piälusteh kuáđi. ¶ 2. Lepista nebularis – Härmämalikka – Picemaalik U ¶ Ko kisto lâi luoštum karâstuvvâiguin háávdán já sivnedem toimâttum, te pappâ já motomeh nissoonulmuuh algii veisidiđ saalmâ “Mä että täältä erkanen, sen katson voitokseni” já almaiulmuuh tevdiškuottii kuáivuiguin häävdi. Lâi uáli väädis tuhhiittiđ tom ääši, et tääl enni pásáččij lopâlávt toho hirmâd jieŋâlis roogán, ađai háávdán čunnuu vuálá. Sun ij innig kuássin servâččii mii já sun pisoččij tobbeen hävdistis nuuvt kuhe ko maailm ciäggáá. Tobdos lâi nuuvt lussâd já epituoivâlâš, et jiem tomgin määti čielgiđ toi tobdoiguin, moh talle lijjii. Ko enni lâi lamaš tobbeen puáris kuádist, te sun lâi liijká vala mottoomnáálá mii juávhust já sátáččijhân tábáhtuđ siämmáálágán iimâš, mii lâi tábáhtum veikkâba ráámmáthistorjást-uv. Tääl ko eeni oolâ čummitškuottii čievrâ, te tiet-uv tuoivuupittááš hävdidui siämmást eeni kisto fáárust čunnuu vuálá. Ko jiäŋŋum čievrâčuággáh já keeđgih poŋkkáástellii eeni kiiston, te muu mielâst oroi, et toh povčâgitáččii suu. Veikkâ mist oobižijn já viiljâžijn lijjii vala nubijdân já eeči, te liijká muu mielâst oroi, et lijjim ohtuunân. Tubdim, et eellim pissáán eidu toos, ige maiden innig määti, ige áppádgin porgâđ. ¶  lah - Sämikielâlâš tiervâsvuođâtipšoo 14 742,00 € ¶ Áánást ij lam maggaargin mielâ älgiđ savâstâllâđ Heiháin. Mahtnii sunnuu oovtâstorroom lâi jyehi tovváá nuuhâm hyeneeht, já tot ij ton suujâst mahten kiäsuttâmgin Ááná. Sun ij innig áigum jieijâs tájuttiđ. Mielâstubbooht sun ličij uáinám, et Heikkâ ličij jo tállân huámmášâm tom jieš-uv já vuálgám, mut Heikkâ paasij váháš ááigán čokkáđ: ¶ Jeesus moonâi Tyyros já Sidon kuávlun. Tobbeen mottoom kaanaanlâš kálgu, ton kuávlu ässee, poođij já čuárvui: ¶ Eettim val: ¶  merhâšuumeest talle Sämitigge juáhá staatâtorjuid sämikielâlij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi já arâšoddâdempalvâlusâi pyevtitmân sehe sämikielâlii oppâmateriaalpyevtittâsân já sämmilijd kulttuurpalvâlussáid 2,234 miljovn eurod. Sämitige sierânâsprojektij puáđuh já manoh lijjii 391 000 eurod. Saijoos palvâlemohtâduv budjet lii 1,267 miljovn eurod. ¶ Källeeluobbâláá já Kođojäävri koskâsâš juhâuási lii nuuvt čáccáá já kiäđgáá, et tast ij peesâ čoođâ. Juuhâ luáštá 5,1 meetterid 240 meetter määđhist, já keeđgih puátih ohtânmaanoost oovdeld. Ärbivuáválâš keessimmyetki kávnoo luohtâpoođâst suullân 50 meetterid lusmeest uálgiskietân. Lekkum keessimmyetki nohá privat kärbisääiti šiiljon, já nuuvtpa ko rakânâs puátá uáinusân, te tom kalga karveđ uálgispeln. ¶ Tai juávhust lâi meid ohtâ Anarâs kandâ, sun lâi Matti Uula Paadar. Sun lâi talle 19 ihheed já kyehti já peli mánuppaje puáris. ¶ Kivkked tot pikkâ pääđist tuoldij já puállái. Pikkâlimpoh kirdii jyehi kuávlun. Lijjim tast tullâpiällást, kume pikkâlimpoh kirdii muu njeigâ, mutâ lâi lukko ko iä toh kume pikkâlimpoh kirdám muáđoid. Kappeerttáá ko lijjim, te vuoptâh turdojii nuuvt ete iännâm kaartâi toppáđ uáivi päljisin. Savehij pikkâdem koskâldui ton tove. Nube peeivi jotkim saaveeh pikkâđim homá já lijjim vijsásub toin pihhain. ¶ Havas ym., ¶ Láilá Anti ¶ "Eeđâ, eeđâ, speijâlâm, ¶ Kuhvittâr lii sivvâdub eeleev. Tot áásá eennâm vyelni, mut sáttá motomin almostuđ ulmui uáinusân, jis haalijd monnii suujâst jotteeđ uáinimettumin. Kuhvittâreh láá muččâdeh, riggáh já šiev káárvuin. Sii poccuuh-uv láá čiŋŋâivnásiih. Kuhvittârmainâsijn táválávt olmooš uáiná omâs poccuid stuorrâ iälu, mii ij räähti muottui luodâid. Mut jis leggist nijbe teikâ monnii ryevdi poccui paijeel, te finnee olssis puoh taid poccuid, moh pääccih koččâmsaje já ulmuu kooskân. Kiinii lii-uv kulloo riggom toin naalijn. ¶ Sämikuávlu virgeomâháid kyeskee koččâmâšluámáttuvah vuolgâttuvvojii čuákist sämikuávlust ¶ Säämi kulttuurkuávdáš on vuosâsajasávt uáivildun sämmilij jieijâs kiävtu várás. Tast lii meeri šoddâđ Suomâ sämmilij jiešhaldâšem sehe ellee já ovdáneijee sämikulttuur symbool, mon kuáv¬dášlâš toimâlâš uáivilin lii sehe aitârdiđ ärbivuáválii kulttuur et ovdediđ já uđâsmittiđ säämi ohtsâškodde-eellim. ¶ moin puáhtá sirdâšuđ ääigist maŋaskulij. ¶ – It´s ouki-douki! ¶ soováášvuotâ = suvaitsevaisuus 153 ¶ Muu iänuipeeli Áhu-Jovnâ še laavij lodástiđ. Ij innig siämmáánáál ko iäráseh, sun ko poolâi mecciteknikko Antero Kolmosist, kote tallaa ääigi taaiđij leđe áinoo “meccipoolis” tiein kuávluin. Sun távjá váruttâlâi-uv nuorâbijd almaid kiddâlodástem vaarâin: ¶ Kietâtyejipáájáh láá uási Saijoos kulttuurlii siskáldâspyevtittâs ovdedem. Kietâtyejipáájái tárguttâs lii l asettiđ sämituojij tubdâm já ton pehti levâttiđ tiäđu sämmilijn algâaalmugin. Kietâtyejipáájáid olášutteh oovtâstpargoost Sajosist leijee Duodji Shop -kavppijn. ¶ kulâtteijen tâi pieđgejeije n . ¶ Saul maađhâš Apt 8:1-3 ¶ Ánná kiesâi iiđeedtaakis jieijâs pirrâ já moonâi viäskárân keččâđ Heeihâ vuolguu já rahttâttâm. Heikkâ sollâlistij Ááná: ¶ 2. Kirjeh já artikkeleh, main anarâškielâ teikâ eres kulttuur lii uássin vij đásub ubâlâšvuođâst ¶ NJUÁMMILSIER ¶ 4. a) Luvâttâl Nuorttâmeerâ äštee tahheid. ¶ – Ijhân tuotâvuođâst ohtâgin njuámmil kale liččii kuássin iävtutátulávt pokkiidâtmin kiännân puvsâi siisâ – tâi mastpa kale tomgin kihheen tieđiš... Jispa toh motomeh liččii-uv tagareh? ¶ Ánná smietâi, mon vuáimálâš tot juoigâ lâi. Ánná jieš-uv halijdij leđe siämmáá vuáimálâš puoh killáámušâidis oovdâst, já toh lijjii-uv tai uápui aalgân sivnedum veik mon ennuv. ¶  # Matti já Ella tiettiv, ete uággum várás kalga leđe stággu, tuárgu, kobđottâs, tiäddu já vuoggâ. Vuoggâstáágu suoi čuoppâv já vuollâv nuorâ supemuorâst. Stáágu kiäčán suoi čuolmâdává tuárgu já tuárgun kobđottâs, tiäđu já vuogâ. Vuogân taarbâš meid seepti, mii hokâttâl kyele toppiđ vuogâ. Septin puáhtá leđe máátu, suoksâ teikâ uccâ kuálááš. Vuogâi já seeptij lasseen sunnust láá uággumreeisust fáárust meid čollimpuuvkoh já saŋkoh, moid suoi pieijâv kyelisaallâs. ¶  máttáá Ko liegâsvuođâtile paijaan, váátá aamnâs eenâb saje. Taat lieggâvijđánem kuáská nuuvt kaasuid já kolgosijd ko toškâ amnâsijd-uv. Kaasuh vijđáneh eenâb ko kolgoseh já kolgoseh eenâb ko toškâ amnâseh. Nuuvtpa toškâ amnâseh vijđáneh ucemustáá. ¶ Talle sun iätá suu čižetpeln leijeid: 'Moonnâđ meddâl muu kuvlân, tij karottumeh, avalii tuulân, mii lii värrejum Sáttánân já suu eŋgâláid. Must lâi nelgi, mut tij eppeđ adelâm munjin purrâmâš. Must lâi koško, mut tij eppeđ adelâm munjin juhâmâš. Mun lijjim päihittem, mut tij eppeđ váldám muu kuvlâsâd. Mun lijjim piättáá, mut tij eppeđ pivtâstâm muu. Mun lijjim pyeccee já faŋgâlist, mut tij eppeđ iällám muu keččâmin.' ¶ – Maid tun moijááh, Matti? sun koijâd já keeijâst jieijâs viäskár spejâlist. Talle Liäiná-uv povvâstškuát. ¶ Russula adusta ¶ – Ákku lii váldám täid kuuvijd talle ko mij lâim kuulmâs ubâ peeivi jäävri alne, Matti čielgee moovtâ. ¶ – Na nuuvt vissâ láá, Kuáski šuáhkádij. Kiŋkku kale uáinoo tuođe, mut tot lii aaibâs čápudâm. Já porkkanloová-uv lii čapis čunnui vyelni. ¶ Bergen Oslo Tukholma Helsig ¶  Essiiv (vrd. Sämitigge tuáivut uáppeid já máttáátteijeid pyeri keesi! ¶ kukkodâh: ¶ Suullân 30 meetter keččin tuve tyehin lii pelnub meetter alosâš já masa kuulmâ meetter vijđosâš kuuđhâmiehtâ, mast vala suullân vittâ ive tassaaš lijjii merettes ennuv kuuđhah ađai miehtâ aaibâs tuoldâi tain. Ovdâmerkkân paaccâhčäšni oinui maŋgii mievtâst vuáppumin kuuđhâid já motomin vuorâččâs-uv. Mievtâst muu tupenurhe räi lâi nubálov seenti kobdosâš kuuđhâpäälgis já párnái sierâdemkiedi kulij nubbe siämmáámuđusâš päälgis, moi mield kuuđhah juttii purrâmuš viežžâmin. Toh ruotâdii lieggâ kesipeeivi šiljo beetoontuálbusij mield čuođij mield, mut siisâ toh iä viggâm. Kuuloold kuuđhah kiäppánškuottii nuuvt, et oovdeb keesi ruotâdii tuše motomeh loveh kuuđhah já moonnâm keesi innig motomeh ovtâskâs kuuđhah. Taan keesi ij lah innig oinum ohtâgin kutkâ já kuuđhâmiehtâ-uv lii ollásávt toŋâslum. Smietâdim, mii toos puávtáččij leđe suijân já poottim tom mielân, et kuuđhâi eellimkuávlu lii káržum tâi kunâgâdâr ađai roonnig lii jáámmám. Tääl mievtâst šaddeh ennuu juŋŋâtoŋŋâseh, et čohčuv puáhtá tast čuággiđ juuŋâid. ¶ Čokkáá ohtuu pääihist, puáldá pakettij mield tubbáák já lii ilolâš tast, ete uážžu leđe pargoost meddâl šoddâmpeeivi kunnen. ¶ Planting adelij ive 1931 muorâskuápu siste lamaš arkkâduv luoihâsin Piäcámist kolliistâllâm ¶ Säämi kulttuurkuávdáá arkkitehtkišto raavhâi mielâkiddiivâšvuođâ - 58 iävtuttâsâst väljejuvvojii 6 kišto nube rieggei ¶ 194B Pieggâvälli lii kozzâlodde ¶ Lanjâstâh- ¶ Lemmee aalmuglâšmecci ¶ » Tun jieh lah kukken Immeel väldikoddeest. » ¶ ive 1992 maŋa rahtum jurgâlus. Uálgispelni láá merkkejum vuottumkeerdih sehe ¶ 5. Peru 203 ¶ Kulttuurenâdâh ¶ Anarâškielâ jurgâleijee toimâsaje lii Sämitige sämikielâ toimâttuvvâst Anarist. Virge tohálâšvuođâvátámâšah láá sämitiggeest adelum asâttâs 5 § (1727/1995) miäldásiih. Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuodâtaasij V/II – IV/IV mield (vuáđupälkki 2 110,20 – 2 457,04 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ 10.6.2015 tme 16.00 räi čujottâssáin: Saamelaiskulttuurikeskus Sajos, 99870 Aanaar. Lasetiäđuid addel säämi kielâtorvočällee Siiri Jomppanen puh. 010 839 3111. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsât www.samediggi.fi ¶ – Na, luhhoost tobbeen njoobžâin lii ennuv purrâmuš siste! Iä kuittâg niälgu, Tálunjobžâ jurdâččij. ¶ Puoh eres šlaajah láá finnim noomâs oppâtahosávt. Rahtum noomah láá ruánáápiäippáin, kollepiäippáin, ruánáávarbusâš, ryeivil, väriryeivil, tuodârsávjáduvvâš, kiirjâgsuájápaaccâhloddááš, stuorrâpaaccâhlodde, ruopsisvarbusâš, kuácceelodde já ruopsisryeivil. ¶ ruánááčalme . Lostâruánáá sistetuállee čalmeh, maid šaddo taarbâš ohtiimân. Vrd. lostâruánáá, ohtim. ¶ Njihenjargâ = Käyräniemi ¶ Matti Leinonen, Teuvo Nyberg, Simo Veistola já Sanna Jortikka, sämikielân: Ilmari Mattus, sárguseh: Jorma Happonen ¶ Ruvdustuv pajeroobdâ puustav já ruvdustuv paldâsâš nummeer vievâst kaavnah tom ruuvdu, mast päikki lii. Ovdâmerkkân Helsig lii ruuvdust D3. ¶ já jyelgisuormah tarvaneh veikkâ moid, ¶ hiller hilleri ¶ Škoovlânvyelgimäigi še aldanij, moos mun jiem lijkkum ollágin. Taantovváá vuájáččim kale jieččân pyeráin já aaibâs ohtuunân škoovlân, ko ránnjátálui párnááh iä lamaš vala škovlâavveest, mut tot ij lohđuttâm ennuvgin muu. Uáli šiev luhhoost sátáččim teivâdiđ Holber Aasluv kandâiguin Paavoin já Veikkoin Kosseennâm luoddiärust, mut tot-uv ličij pyerebeht-uv epivises. Polâstellim meiddei tom, ko taan čoovčâ kolgâččim lavkkiđ paješkoovlân já tobbeen ličij máttáátteijen Toivo Räsänen, kote lâi hovdâmáttáátteijen must lamaš jo ovdebáá täälvi-uv. Korvâččim suu jo talle, ko lijjim uáinám maht tot lâi adelâm motomáid muu-uv skipáráid liävtuid mon mon-uv hemâdâs ohtâvuođâst nuuvt et vuoptâtopoh lijjii pasâččâm suu kuámmiráid. Áinoo tuođâlâš lohđuttâs ličij tot, et mun macâččim ain jyehi lávurduv pááikán máhđulávt Holber Paavoin já Veikkoin oovtfááru, ko must lâi tääl alnaan fiävru. Lijjim kale syele smietâdâm taggaar-uv máhđulâšvuođâ, jis veikkâ vuájáččim iiđeed-eehid škoovlân já pááikán, mut mätki lâi liijká 20 kilomeetterid kuávlusis, mii tovâččij siämmáá peeiviool 40 kilomeetterid. Vaarâ taan čoovčâ jiem vala vajaččii porgâđ tom, mut ive keččin kale vissásávt. ¶ Totkeesijđo ¶ Toh láá nube keejist kiddâ käŋŋirtäävtist ¶ 2 mp puurrâmoljo ¶ Birgit kuánttulij oppeet uáđđimsajasis já vaaldij koške puško, mon sun ilbâdvuođâst lâi ehidist pieijâm uáivivuálášijdâs vuálá já riemâi tom käskiđ. Sun kaaskij uánihissii, te viälánij uáđđimsajasis. Te ciälkká vuod enni: ¶   nuávdittum liijkás uárjálávt. Spiekâstem peht vist teháláš tiätu lii tot, mon keežild ¶ nuuvtko almeest. ¶ Aanaar kielâ sun lâi kuullâm juo ive 1958 Stuorrâjäävri riddoost, mut ibbeerdškuođij tom mottoomnáálá~eskin ive 1965 ko Kuobžâ-Saammâl Matti (Matti Morottaja) išádâlâi suu ton pálgá oolâ; sunnust lâi juurdâ čäälliđ aanaarkielâ kuursâ meiddei, mut suoi rahtijn tuše vittâ oppâtiijme já toh pápáreh-uv láá vissâ juo lappum. Ive 1965 sun nuurâi mestâ oles keesi päikkinoomâid Kietâkierrust já 1966 Njunnáás já Lismá peln. Lismáást sun orostâlâi oho ađai muáddi. Talle lâi luommimäigi já uási ääigist sun juuđij-uv ulmui mield luommiimin. Aanaar kielâin sun porgâškuođij eenâb ive 1982, ko sun šoodâi Oulu ollâopâttâhân sämikielâ já sämmilâškulttuur professorin. Siämmáá ive sun toolâi oovtâst Kuobžâ-Saammâl Mattijn vuossâmuu anarâškielâ kuursâ Avelist, mast lijjii nubáloh uásivälded. Tiet kurssâ adelij šiev vuáđu onnáá peeivi čälleid já maaŋgâs láá toh, kiäh čallii talle vuossâmuu keerdi jieijâs eenikielân. ¶ Juovlâin puohâin lii huáppu uástiđ skeeŋkâid. Motomeh tiilájeh skeeŋkâid. Toontuh keččih laasâin kii lii tuhme, kii ij. Juovlâin lii hävski, ko finnee skeeŋkâid, eellip säävnist, puurrâp čuárbpeeli já kiiŋku. Já vala lii hävski keččâđ telkkar ko tobbeen láá pyereh ohjelmeh. Ulmuuh eellih hävdienâmijn. Ko mij, eeči, enni já muu kyehti uábi aasâim Pärttihist, nuuvt juovlâäijih sáárnui sämikielâ. Párnááh lávluh juovlâlavluid. ¶ liggoráánuh = rättimatot 158 ¶ Vuástálistup viiljah mij-uv ¶ – Hiärrá kieđâd alne. ¶     Agent Klemetti Näkkäläjärvi kieđâvušâi savâstis Suomâ sämmilij sajattuv já tiäduttij savâstis seminaar historjálii merhâšume já Euroop Rääđi sopâmušâi já sopâmij kocceem merhâšume sämmiláid. ”Tuáivum, ete taat seminaar joođeet aaibâs uđđâlágán vuáruvaikuttâsân sämmilij, virgeomâhái já Euroop rääđi kooskâst- já luándulávt – pyehtip rähtiđ uđđâ toimâtaavijd ovdediđ Euroop rääđi tooimâ já sämmilij vuoigâdvuođâid. ” Näkkäläjärvi pahudij. ¶ Vaaljâpaje lekkâmeh láá juhlálâš tilálâšvuođah jieškote-uv enâmist. Suomâ sämitige uđđâ vaaljâpaje (2008–2011) lekkâmeh tuállojii Ucjuuvâst njuhčâmáánust 2008. Vaaljâpaje lehâstij Täsivääldi President Tarja Halonen. Taažâ já Ruotâ sämitige uđđâ vaaljâpaje lává lekkâm Taažâ Kunâgâs Harald já Ruotâ Kunâgâs Kaarle XVI Kustaa. ¶   3. a. Kuldâlâd čelhišnáábeln vyelgee ¶ 3. ¶ Pargojuávkku kieđâvuš meid geenivaarij finnimvuođâ já hiäđui jyehim kieđâvuššee Nagoya pevdikirje ratifisistem Suomâst sehe čuávu biodiversiteetstrategia já –toimâohjelm artikla 8(j):n kyeskee aašij olášume. ¶ Victoriajävri ¶ Pekka Aikio joođeet sämitige vaaljâlävdikode ¶ uási pargo ¶ Čuákkimviste Sisti ¶ Ráávhu tuálppááttij luokâ oovdan. – Vuoi ko mun tääl muštáččim maht tot lâi, sun mulidij já ceelhij talle: ¶ - Orostittám? Mii kuávlust kale lii čielgâ äšši, et bussi ooroost, jis kiinii čuážžu orostuv puotâ. Taat äšši ij kustoo lahkin nuuvt čielgâs kaavpugist. ¶ – Vyelgip-uv oovtâst miäcán piäittáástâllâđ? Matti iävtut stáálupárnáid. Hirškikkâ já Myerji movtáskává tállán já vyelgiv Mattijn miäcán. Stáálui mielâst Matti oro lemin ustevlâš kandâ ige sust taarbâš poollâđ. ¶ Auktorisistum kielâjurkâleijee tuđhos , Máttááttâshaldâttâs (lekkâs uđđâ laasân) ¶ Sämitigge tuáivui olgoašijministeriöst, staatârääđist já haldâttâspiäláduvvâin iävtuttem tuárju sämitiggelaavâ uđâsmitmân. ” Lahâiävtuttâs lii jo tääl kompromis ige tom lah máhđulâš hiäjusmittiđ laavâ jotkâvalmâštâlmist. Laavâ uđâsmittem lii tuođâi tergâdis já tot tuárjuččij Suomâ almugijkoskâsij kenigâsvuođâi olášum. Sämitigge kyeddit iävtuttâs mutteđ sämmilâšmiäruštâllâm. Tot västid sämisiärváduv ohtâsâš ibárdâs sämmilâšvuođâst já sämitige vaaljâluvâttâlmist tääl leijee ulmuid já sii maajeeldpuátteid peessâm sämitige vaaljâluvâttâlmân meid puátteevuođâst. Jis miäruštâllâm ij rievdâduu, sämisiärvádâh lii vaarâst suddâluđ syemmilâškulttuurân. ” Sämitige II värisaavâjođetteijee Heikki Paltto tiäduttij. ¶ čäciluttihâš malluainen ¶ viermi loptee čäsuáiván. ¶ Sämmiliih kirhoost 4.2.2012. Tiina Sanila-Aikio. ¶ ryevsih = utareet 10 ¶ – Čuovviittâs ¶ tievâslâš hämimolsom . Tivrijd tijpâlâš hämimolsom, mast maŋalâs muddon láá mane, suoksâ, skuáppu já räävis. Vrd. vááijuvlâš já kuuloold tábáhtuvvee hämimolsom. ¶    et Kielâpiervâleh: moh toh láá já kiäi várás? ¶ – Peesâm. ¶ Ivnii kove. ¶ 1500 ¶ čuálmi ¶ Tállân tipšo vätteeh ¶ Siäidáá = Seita (Vyeli-Tiänust Taažâbeln) ¶  näin 18 ¶ 3. Lactarius flexuosus – Nurmirousku – Sinoruávsku U ¶ pakettin kuusnii. Uáinus lii jolgâd já niävttá ¶ Kiel uáli B3 ¶   EUROOP UÁSSIN MAAILM ¶ kappeerpäiski ¶ kuohtuuh äijiheh já ááhuh... já puoh ¶ Tave-eennâmlâš Säämi kielâkäldee (Sámi giellagáldu ) – haahâ ovtâstit piäđgui leijee säämi kielâ-ohtsâšpargo. Suomâ, Ruotâ já Taažâ sämitiigij kuhháá vuávám uđđâ kielâohtsâšpargo vuolgij joton ive aalgâst. Haahâ ovtâstit viiđâ sämikielâ (tave-, aanaar-, nuorttâ-, juulev- já maadâsämikielâ) pargeid ohtân kielâohtsâšpargo reesuurskuávdážžân. Uđđâ pargeeh teivâdii vuossâmuu keerdi Sajosist kuovâmáánu 20. peeivi. ¶ Ålborg B1 ¶ Sämimáttááttâs škovlimproojeekt algâttem sirdâšuvá kuovâmáánun 2015. Sämitige já Giellagas-instituut ornim sämimáttááttâs pargoviehâškovlim vuossâmuš aldamáttááttâspaje sirdâšuvá toollâmnáál kuovâmáánust 2015. Säämi kielâlavgum škoovlâst – maht tuárjum jieččân kielâ já kulttuur máttááttâsâst – škovlim koolgâi algâalgâlii vuávám mield vyelgiđ joton puáttee skammâmáánu pelimuddoost. ¶ 3.3. Sämikielâ oppâm ohtsiih ulmeh ¶ 1. Maht vildâšave eellim spiekkâst päikkišave elimist? Sáárgu tâi čääli. ¶ – láá-uv toh siämmáá ¶ – Vuoi ko lii pyeri! Tálunjobžâ-uv ilodij. ¶ 1. Máttááttâl čäittiđ já ¶ Puoidâ ( Mustela erminea ) ¶ Vijđodâh: 28 000 km 2 ¶  predikatiiv 6) c. suolluid já jäävri sárgái 7-9 oolâ. ¶ Vuossâmuš uuccâmrieggee lii áávus uđđâivemáánu 15. peeivi - kuovâmáánu 9. peeivi 2015 koskâsii ääigi. ¶ Kesimáánu algâpeeivij poođij tiätu, et kenraalmaajuur Martola ličij väljejum ubâ UNFICYP (United Nations Force In Cyprus) komendeijen já tothân lâi tiäđust-uv šiev äšši. Penuvkompootist kihheen ij lam suu uáinám, mut kuullâm kale tađe-uv eenâb. Sun lâi pegâlmâs OA-veteraan, kote lâi kiergânâm leđe ovdâmerkkân OA uáivičällee Dag Hammarskjöld raavâadeleijen suáldátlâš aašijn Suez kriisi ääigi já tađe ovdil-uv nube maailmsuáđi ääigi lâi nomâttum Mannerheimriistâ ritarin já kiergânâm leđe tast maŋa vala Uudenmaa lääni eennâmhiärrán-uv muáddi ive. Tággáár komendeijee mij tääl uážuččijm, amahân mist tile tääl puárrán. Na Martola ko poođij “suollui” , te sun lâi kale taggaar almai, ko lâi piäggám-uv. Muu mielâst kuittâg oro, et Syemmilâš Pataljoon tile-uv puáránij suu puáttim maŋa, veikkâ sun lâi talle jo aldasáid 70-ihásâš. Mij finnijm lase jieštobdo, nomâlâsân verdiddijn eres pataljoonáid, moh lijjii “suollust” maaŋgah. Pataljooneh lijjii Suomâ pataljoon lasseen tanskalijn, ruátálijn, eŋlandlijn já kanadalijn. ¶ “Ij tot luhostuu. Keksejeen maidnii muide. Mutâ ele moonât ruokkâdvuođât!” ¶ organiismâ oosijn. ¶ b. Maht viljâlmeh njuoskâduvvojeh? ¶ POŊK, POŊK, POŊK! KRRRLLLLL...., kulluuškuođij olgon. Ubâ lávguääldis njuškoi já tuárgistij. ¶ – Moonnâđ tiervân! stááluh västideh. ¶ Pargokirje ¶ Maaŋgah lodeh láá vuáhádum eelliđ aasâmviäsui akdasijn. Ulmuuh tuáivutteh taid tiervâpuáttám heŋgiimáin piervâlvuovdâid šiljomuoráid. Lodeh pyehtih ilo viizârdmáin muččâdávt, já toi livkkáás pargeldem lii hävski čuávvuđ. Šiljo já muorâkäärdi čiŋŋâ- ja myerjimiestui syejeest láá toid fálusist valjeest piervâlsajeh. Raavâd finnim-uv lii torvejum, ko liäđđoo šaddokäärdist hurijdeh tiivreh, mááđuh maškârdeh enâmist já myerji- já heeđâlmšaddo láddá keesi ääigi. ¶ b. Palhâšumelävdikode čällen toimâv proojeekthovdâ Juha Guttorm já proojeektvuá-vájeijee Marja Männistö. ¶ – Tääl ain-uv puáđám tiettiđ, kuábáš munjin páácá almajin. Pyreh lává kuohtuuh, jos kuábás paasiš. ¶ Servi ráđádâl Aanaar kieldâin, lii-uv máhđulâš sirder kielâpiervâltooimâ ollásávt kielda haaldun já jis lii, te 2012 ihečuákkim taha miärádâs tast. ¶   Pekka Sammallahti 60 ihheed ¶ Säämi lippu ¶ Mun kuáđám tijjân ráávhu. Jieččân ráávhu mun adelâm tijjân, jiem taggaar, maid maailm addel. Orroođ ruokkâdin, elleđ vuáju epituáivun. Kuulâidhân, maid ettim: mun moonâm meddâl, mut puáđám oppeet tii kuuvl. Jis rähističčijd muu, te ilodiččijd tast, et mun moonâm Eeji kuuvl, tastko Eeči lii muu stuárráb. Lam sárnum tast jo tääl, et tij oskoččijd, ko tot tábáhtuvá. ¶ omâstemkiäččus. Spiekâstmijn huolâhánnáá jurgâlus lii puustâvlâš jurgâlus sehe ¶ – Joo, västid Ánná. ¶ 1.3 Tutkâmmetodeh já –amnâstâh ¶ Poccuin lii rijjâ kuáttumvuoigâdvuotâ sämikuávlust meid luándusuojâlemkuávluin já priivaat ulmui eennâmkuávluin. Káártást kovvejeh tehálumosijd eennâmkevttimhaamijd staatâ haldâšem eennâm- já čäcikuávluin. Syejimeccikuávlu lii lahâaasâtmáin asâttum kuávlu, kost meeci kalgeh hoittáđ já kevttiđ tienuuvt, ete tot ij toovât meccirääji vuálánem. Syejimeccikuávlun kuleh Iänuduv já Ucjuv kieldâi kuávluh sehe kuávluh Aanaar kieldâst. ¶ “Jiem maiden” , Kaninen västidij hiämáskâmläädist. ¶ Sämitigge lii asâttâm ääši valmâštâllâm várás sierânâs pargojuávhu, mon saavâjođetteijen tuáimá sämitige nuorâmus jeessân Tuomas Aslak Juuso já mon áášij valmâštellen parga proojeektpargee Anne Länsman. Máttááttâsministeriö lii mieđettâm sämitiigán 40.000 euro lasetorjuu vuávámpargo juátkimân. Sämitigge páhudij tuđâvâžžân čuákkimistis nuorâi ääši ovdánem. ¶ 1. Maht räsiniijto šadoh láá ereslágáneh ¶   37 Vástuppeeivi já lávurduv ehidân jurdáččum vanhimij savâstâllâmpuudah iä kale olášum, ko vanhimeh lijjii nuuvt vaibâm. Veik peeivih lijjii tievâ ohjelmist, leirâ lei mottoom uásist meiddei luámu vanhimáid. Tast oonijn huolâ pärnipiijgákyevtis. Takkâ tunnui! ¶ olášutmân. Pyeremus vyehi toos lii finniđ puoh uđđâ viirgij já tooimâi iähtun tâi aainâs-uv sierânâs ¶ Miärálâš ađai kvantitatiivlâš tutkâm algâruottâseh láá luándutiettust. Ton vievâst lii halijdum ¶  CEELHÂVASTUUH Infinitiiv Verbâsalvânist Ovdij riäiduigijn ¶ (Luther Vähä katekismus) ¶ Ruvdán (50B) lii ollâ, čivgân ränissiähá mut rävisin ruškis kyeli. Selgivepsi lii kukke já tävgilágán. Uccâladduužijn ellee ruvdáneh šaddeh eiduttâlde lovmat senttisâžžân, mut jaavrijn toh šaddeh 40-senttisâžžân. Ládduruvdáneh šaddeh hitásávt já toh láá uceh väni raavvâd keežild. ¶ Sun lijkkui še kiiđân, ko luándu aalgij koccáástâllâđ, veikkâ sun ij addimgin manen kidduv suu roppâ tubdui aaibâs ereslágánin, ko tälviv. Kiđđuv sun lijkkui kuldâliđ, maht kandâriävskáh skeikkii já miinii sust paggij njávgádiđ ain tyellittälli. Sun lâi huámášâm et njávgumjienâs vaikut viehâ čuuvtij kandâriävskáid já lâi huámášâm älgiđ vigâttiđ taid. Ko sun moddii njávgádij, te forgâbalij skeikittii kyehti - kulmâ kandâriävská toos aldasáid. Návt sun lâi kuáhtám Rissekäskee-uv moonnâm kiiđâ. Äšši tábáhtui nuuvt, et sun lâi mottoom ollâ poolsâ alne peeivipaštust luđgáámin já sun lâi nuuvt tuđâvâš tilálâšvuotân, et pyerimielâs tiet njávgádij moddii. Ránnjápoolsâ oolâ skeikittij siämmást nuorâ kandâriävská, mast lâi uáli čyeijees jienâ. Sust toovâi mielâ älgiđ vigâttiđ tom já njávgádij vala-uv moddii, jeđe áigui kyeđđiđ toos, ko kandâriävská skeikittij nube poolsâst siämmáá poolsân, mast sun-uv lâi. Ristinân toovâi vieres riävskást vaikuttâs taggaar äšši, et veikkâ tot lâi-uv nieidâriävská, ađai suu alda, ijge masten eres ääšist lijjii kolgâđ perustiđ, te tot kuittâg siämmást ko aldanij Ristin, te tojâlij riisijd já kaaskij umolijd. Tast lijjii tagareh maailmriävská lattiimeh, moh tohhii stuorrâ vaikuttâs Ristin-riävskán. Ton peeivi rääjist vieres riävská ij lamgin innig vieres já ton peeivi rääjist tast lâi nommâ-uv, mon Ristin-riävská lâi adelâm. Tot lâi Rissekäskee. Návt suái láin kuáhtám já ton teivâdem áánsust Ristin-riävská tuubdâi táárbu älgiđ kejâstâllâđ olssis piervâlsaje. ¶ Monnii maŋgâ mánuppaje. Eennâm lâi uáli ävđin. Talle... ¶ Sämitige čuákkim tuhhiittij 20.6.2012 toimâohjelm já ekonomiavuávám sämitiggepajan 2012–15. Toimâohjelm tuálá siste sämitige váldu-uulmijd sehe ovtâskâsčuággásijd ohtsijd já sektorkuáhtásijd uulmijd sämitiggepajan 2012-15. ¶ 39 ¶ – Na tunhân maŋanih jo, Ánná culijdij maassâd. ¶  adverbiaalih, – Täst kale ij tääiđi pyereest keevvâđ, Assaaskuolgâ keččâlij čielgiđ, mut suu jienâ lappui sááhá jienân. ¶ Taaidâtábáhtus koveráiđu ¶ – Mondiet tuu čuárvihiärá ij uážu keččâliđ et ruojijd-uv tot? koijâdij Mika. ¶ Ruošâst láá ennuv ¶ – Munnust lii uárbis njuámmilâš laavhâst, almottáin nieidah já láin šieđâlum já moovtâ. ¶ Mut kivkked kiinii skuálkuttij Ferránmoš tupeuuksân. ¶ Lee Rodgers tobdeh-uv toh, kiäh láá luuhâm tárkká Inarilainen-loostâ, kote čaalij sust eejipeivnumeristis. Lee lii Manchesterlâš graafikko, kote kaavnâi jieijâs Säämist tanen, ko naajâi anarâššáin. Sust já Kaisust láá kyehti kaandâ, Saammâl já Matti, kiäh lává jottáám kielâpiervâlist já lává tääl Aanaar vyeliškoovlâst anarâš luokkaast. ¶ Lävdikodde meerrid staatâ pudjetist (válduluokka 33, sosiaal- já tiervâsvuođâministeriö) sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi tuurvâstmân čujottum staatâtorjuu kevttimist. Tot valmâštâl sämitige čuákkimân kuhheeb äigipaje vuávám sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâ¬palvâlusâi pyevtitmist já addel ihásávt sämitige čuákkimân já Laapi läänihaldâttâsân čielgiittâs sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi tuurvâstmân čujottum staatâtorjuu kevttimist. Lävdikodde västid já ana huolâ Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdážân meridum sämiaalmug palvâlemtáárbui huámášume käibideijee tárbulij pargoi hoittáámist. ¶ Mut huáppu mii huáppu. Ij sun lam áinoo iše tarbâšeijee. Siämmáš hoittájeijee ferttij kaččâđ ubâ uásáduvvâst, pajadâllâđ, cisâttiđ, purâttiđ já keččâđ pyecceid piärán tego párnáid. ¶ Kustannus-Puntsi 1997: www.puntsi.fi ¶ dâssáid. ¶ Ruotâ Sämitige saavâjođetteijee ¶ tuođâi tot proffeet, kiän lâi meeri puáttiđ maailmân. ¶  Intransitiivcelkkuuh N  mere . Adverbiaal Taiga muttoo lostâvyevdin já koškejolgâdâssân ko sirdoo mäddiláá. Tain kuávluin láá Ruošâ valjaamusah eennâmtuálukuávluh. ¶ 30 ¶ Robert Scott kreikâ-eŋgâlâs sänikirje (1996). Gyllenberg (1994) sänikirje lii áinoo ¶ meerâ táválumoseh skáálžuh. ¶ Sambia ¶ tuoivâ et tij ain leppeđ kiärguseh huolâttiđ já västidiđ mii oovtâstpargoost Säämi parlamentaarlâš ¶ Vyeli-Tiänu = Ala-Teno ¶ Ortodoksâlâš kirkko ¶ Jeesus eeđâi: “Sij uážžuh sudoidis addâgâs, ko oskoh munjin, já sist kalga leđe saje toi juávhust, kiäid Immeel lii pasottâm.” (Ap.t. 26:18) ¶ - nissoon, nuorâ 2 ¶ “Mutâ, tiäđust-uv tust lii” , njezâgij puoidâ já ruttij Kanisii siisâ nyeskis tálustis. ¶ 5. Čuávvum- já macattâsvuáhádah ¶ 4 7 9 ¶ - Mon ennuv tun talle táválávt juuvah oovtâ ehidist? ¶ www ¶ 4 . A D V E N T P A S E P E I V I ¶ Lasetiätu Sämitiggeest. ¶ gâttâm, keesi suu. Tom, kii puátá, mun cuuvnâm majemuu peeivi. Proffeetij čalluin iättoo: 'Sist puohâin šaddeh Immeel máttááttâspárnááh.' Juáháš, kote lii kuldâlâm Eeji já váldám vuástá suu máttááttâs, puátá muu kuuvl. Eeji kale kihheen ij lah uáinám; tuše sun, kote lii puáttám Immeel kuvlân, lii uáinám Eeji. Tuođâi, tuođâi: tast, kii osko, lii avalâš eellim. ¶ - Valmâštâllâđ Suomâ uáivilijd aalmugijkoskâsijd biodiversiteetsopâmuš čuákkimáid, moh lahtojeh artikla 8(j):n ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 17 ¶ đâid puáhtá turvâstiđ täsipiälásávt. Sämikuávlust ij lah sämipeelij já -seervij mield tuárvi sämi ¶ Oppâmateriaalpargeeh ¶ Kietâtyeji ¶ Ubâ Suomâst leivosij suuhân kuleh 10 šlaaijâd. Aanaar pirrâsijn láá tobdoseh kuittâg tuše kyehti šlaajâ: leivosâš (kiuru) já tuodârleivosâš (tunturikiuru). Huámášittee lii tot, et kuohtuuh šlaajah lává finnim noomâs esken kiđđuv 2002. Tot lii čielgiimist toin naalijn, et leivosâš lii Anarist härvinâš pessimlodde, já tuodârleivosâš lii merkkejum Osmos já Karhu loddelistoost koččâmušmerháin eromâš härvinâš pessimlodden. Ive 2000 Karhu já Osmonen nabdev, et tuodârleivosâš lii ollásávt lappum Aanaar pessimloddenäälist. ¶ Parlamentsali Solju ¶ Haukipudas luvâttâh: Olá-Mihkku Länsman (tavesämikielâ) ¶ Kaijuuh láá jaavrij já merâridoi enâmustáá ¶  raahtij Aanaar kieldâ sosiaal- já tiervâsvuođâlävdikodde lii västidâm haavâ haaldâšmist. Sämitigge, Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdáš já Sámisoster ry láá lamaš mieldi tooimâst. Haahâ lii vuossâmuš sämikuávlu kieldâi já Sämitige oovtâst olášuttem haahâ, mast ovdeduvvojeh sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusah kieldâi palvâlempyevtittâsohtâduvâin väldimáin vuotân äššigâšâi uásálâšvuođâ. Haavâ ohtân ovdedemulmen lii lamaš sämmilij peivitipšo ovdedem. Säämi aarâhšoddâdem ovdedempargo vuolgij joton haavâst hämmejum sämitiimi äššitobdeejesânij tooimâst. Ovdedempargoost lii västidâm Aanaar kieldâ peivitipšo hovdâ. Säämi aarâhšoddâdemvuávám rähtimân vuáđudui ovdedempargojuávkku, mii čokkânij merikooskâi. Saavâjođetteijen tooimâi ¶ Sun paasij vuordâččiđ iše. ¶ äärmit mii! ¶ Na, taggaar lyevdispellâ masa lii. Spellânjuolgâdusah láá jo vuávájum, speelâ koveh láá sargum já kuobbâreh-uv láá anarâškielân jurgâlum. Speelâ kolgâččij innig tuše teddiliđ, mut tot teddilem lii šoddâm lusis nuáđin. ¶ – Mondiet táágu láá návt ennuu kulnâm čuovjistääsnih? ¶ Termâ kirjekielâ tuálvu jurduid kielâ čaalâlâš kevttimân já nuorâ kirjekielâst čääl- limvuáhán, mii lii eenâb-uv čäällimteknisâš äšši. Tot lii kuittâg tuše uási kirjekielâ šoddâmprosessist. Kaisa Häkkisii mield (1994: 11) kirjekielâ ovdánmân merhâšittee jorgálduvah puátih maŋgii kielâ ulguubeln. Sämikielâin, já nuuvt meiddei anarâškielâst, kirjekielâ já ton šoddâm lii nanosávt čonnâsâm maaŋgâlágán siämmáááigásâš nubástussáid Säämi ohtsâškoddeest. Anarâškielâ kirjekielâ šoddâmân merhâšittee ääših láá lamaš sämikielâ kielâlaavâ vuáimánpuáttim, anarâškiel peivitipšo šoddâm, anarâškiel škovlâ- já ollâopâttâhmáttááttâs älgim já meiddei tááláá kielâtutkâm já kielâ iällááttem algâttem. Táid nubástussáid čonnâseh-uv valjaas jurgâlusah, oppâ- já sänikirjepargoh já meiddei kielâ anonväldim piäiválâš kiellân. Taah ääših láá šoddâdâm nubelágán táárbu kielâ kevttimân. Anarâškielâ kirjekielâ historjá lii uánihâš. Veik kielâ kirjálâš algâ olá 1800lovo pelimuudon, kielâ lii kuittâg kevttum uáli uccáá vala 1990-lovo aalgâ räi. Anarâškielâ čäällimmáttu lii nube tááhust suullân 150 ihheed puáris, mut stuorrâ paradoksi lii tot, et onnáá peeivigin maaŋgah sämmiliih iä määti čäälliđ kielâs. Anarâš ohtsâškode kielâtile lii ovdánâm majemui love ive ääigi nuuvt kuhes lavhijgijn, et puáhtá pyereest-uv äigidiđ anarâškielâ kirjekielâ šoddâm esken majemui love ihán. Artikkâlstân čálám vistig-uv tast, maht anarâškielâ lii čalluuškuáttám já magareh keevâtlâš peleh láá lamaš kirjekielâ šoddâmist. Kirjekielâ ij šoodâ jiešalnees: tot lii moinnii naalijn kielâkevttim aktiivlâš stivrim puáđus. Toos kulá ennuu eenâb ko tuše čäällim- já luuhâmmáttu. ¶ 2.4.2 Sämikielâsâš ráámmátteevstah ¶ Sämitigge nomâttij ovdâsteijen palgâsij ovdâstus stiivrân pajan 1.1.2015-31.12.2017 Asko Länsman Ucjuuvâst. Länsman lii ovdâstâm sämitige ovtâstus stiivrâst meid taan paajeest. ¶ – Jáá, suhháid. Na taidhân kale puáhtá nuollâđ. ¶ anarâškielân ¶ 4 Liivkâs čässuáivi vyelni..... ¶ –~Vyerdi Mikkâl Riemnjis! Käniores čuorvij. – Tääl luáštádâttâp muorâst vuálus, vâi pyehtip ráávhust navdâšiđ puohah koskânân. ¶ – čalmeh siämmáábeln siijđo ¶ – Joo, šiev juurdâ, Pikkâ eeđâi já rávhuttui. ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtus lii jyehi-ihásâš tábáhtus, mii uárnejuvvoo vuáruiivij sämikuávlu kieldâin. Ton váldu-uárnejeijen tuáimá sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh, mon lasseen páihálijn škoovlâin já sämiseervijn lii merhâšittee rooli orniimijn. ¶ Čujottâs kavnui lopâ-loopâst já mun-uv moonnim siisâ, kost lijjii ulmuuh veikkâ mon ennuv já kihheen ij orroom tietimin aašij ovdánmist maiden. Koijâdim mottoom ulmust, et maht taat iskos ovdáničij, te sun koijâdij et lam-uv almottâttâm. Jiem tiäđustkin lamaš almottâttâm, ko jiem tiättám kiäs kolgâččij almottâttâđ. Nuuvt sun ravvij muu moonnâđ maasâd viäskárân já tobbeen lâi-uv rivgoo, kote koijâdij muu noomâ já kočoi čäittiđ vala persovntuođâštus-uv, laađiistâlâi pápárijdis ääigis jeđe ravvij muu moonnâđ niäljád kiärdán. Miiba tast, pokkiidettim eres ulmuiguin hiisin já hurgâlijm niäljád kiärdán. Tobbeen lijjii eres rivgoohkis, kiäin mottoom koijâdij muu noomâ jeđe uápistij munjin väridum tiättur luus. Tiätureh lijjii numeristum koccei jieijâs pápáráid, mut tiäturij paaldâst iä lamaš magarehkin numereh. Tiätureh lijjii áávus já iskâstim tállán, et tuáimih-uv sämipustaveh. Iä toimâm já talle loptejim kiettân pajas, vâi kocceeh uáináččii, et muu mašinist iä lamaš puoh ääših oornigist. Rivgoo poođij maašin luus, iskâdij tom, mut pustaveh iä toimâškuáttám. Talle tuđhoslävdikode saavâjođetteijee tieđettij, et kiäst iä pustaveh toimâččii, kolgâččii jurgâliđ pargoidis lajopennáin. Taas lijjim jo rahttâttâm já must lâi lajopennâ fáárust. Máttááttâshaldâttâs kale suitáččij stemppâlistum pápárijd adeliđ, mut peenah kolgâččii leđe alnees. ¶ Mattus Ilmari (Uccpárnáá Vuoli Ilmar) ¶   a) Tanssimatsi-baletčájáttâs 28.8.12. Aalmuglâšbalet. ¶ Kähteejuuvâš TII.1963 Juttjäävri taavaakeččin. ¶ Sämikielâlâš oppâmateriaalpargo ¶ PARGOPITÁH ¶ 7 Snuđenjune orniistâl jieijâs šlanttâ- já postâmerkkâčuágálduv. ¶   – Taah láá ruvâšleeibih já tuoh timmâsub leeibih láá kavra- já ohraleeibih. Pakettijn láá korrâleeibih, Matti muštâl já váldá ilddest ruvâšleeibi, moos sun lijkkoo puoh enâmustáá. ¶ Mane vääri alaččist lii kuittâg muotâ? ¶ Maijuu kuáti lii pelduvváid čääsist ¶ Kollekielâ 2010 ¶ Pinokkio ¶ – Hii já hop, tobbeen huihâččii. – Hii já hop, tälvi puátá, tälvi puátá, puoh oornigân, puoh oornigân, hii já hop! ¶ –~Toh láá aaibâs olmâ puškotäävtih, eeđâi Mats M. A. – Fijnáh vâi maid! ¶ tâm 1704 olmožid, mii västid 0,03 prooseent ubâ eennâm aalmugist. Kalga kuittâg huámášiđ, et ¶ čuolmâdiđ, čuolmâdâm, čuolmâd? = solmia kerran, yksi solmu tai yhdellä solmulla ¶ Máttááttâstooimâ pargoviehâškovlim uárnejuvvoo neelji kyevtpiäivásii aldamáttááttâspaje ääigi Anarist Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist. Vuossâmuš čokkânem lii kuovâmáánust 2015, nubbe kiđđuv 2015 sehe kuálmâd já niäljâd čokkânem čohčuv 2015. ¶ Ánná já Heikkâ čokánáin elleekoveteatter pelimuudon. La Strada muštâlij mottoom ohtâkiärdánis nieidâst, Gelsominast, kiäm taan enni vuobdij mottoom sirgusân vyeimialmai Zampanon. Nieidâ eellim ij lam rappâd tain almain: nieidâ koolgai keigiđ almai piergâsijd, ko taat cuovkkij aavlijd já njielâi tuulâ. Nieidâ lâi meiddei äpittem, ko vyeimialmai finnij suttokuáhtáusâid. Viijmâg Zampano kuudij nieidâ. ¶ – Pup pup... Njamm! Ama nuuvt, kal taat lii suotâs ko piäsá oppeet purâstiđ... ¶ 3. Rähtee ellee oovdânpyehtim já oovdânpyehtee ¶ Hans Perssonist (Hanssâ Piättârkandâ) lijjii kyehti nieidâ já ohtâ kandâ Per (Piättâr, 1707–1768), kote uážui kálguinis Anna Samuelsdotter (Ánná Saammâlnieidâ) Vallein kaandâ já nieidâ, main kuábáškin ij juksâm rävisulmuu ave. Nuutpa puoh Mujo-nommâsiih láá šaddaaš Anders Moijast. ¶ kuárjid linnâ sevtilsaajeest; ¶ Oovtlágánvuođah ¶ b) Kost raavâdkuáluseh ain älgih? ¶ Sämikielâlii já sämikielâ máttááttâs uáppeemeeri Suomâ vuáđumáttááttâsâst já luvâttuvvâst lassaan. Uáppeemeeri lii lasanâm suulân 170 uáppein luuhâmivveest 2005-2006. Taan luuhâmive oles uáppeemeeri lii 613, ko čohčuv 2005 tot lâi 444. Sämikielâ máttááttâs adeleh eenikielâ já vieres kielâ oppâamnâsin puoh kuulmâ sämikieláin. Sämikielâlâš máttááttâs uárnejuvvoo anarâš- já tavesämikieláin sämikuávlust. ¶ vejehâš ¶ mii jyehipiäiválii leeibi. ¶ 6. Saalak tuápu ¶ Syeinivaddâseh ittii enâmist, ¶ Cuábui mákkoo lahtâsist ¶ Já ko puohah lijjii joskâ, te koijâdâlškuođi oovtâi-oovtâi mist: ¶ ráámmátjurgâlemčuolmâi tuáváážist. Kontekstuaallâš aavžijd puáhtá čuávdiđ ¶ 2. Albatrellus confluens – Typäskääpä – Haŋkkâčááná U ¶ Nuorah aldakooveest ¶ Imâštellim še ullopuuvsâi já ullopusseer tarbâšlâšvuođâ, mut tain jiem innig koijâdâlškuáttám. ¶  = jorgeet, piäiváš páštá. ¶ njuhčâmáánu 40 - 0 ¶ 193A Nijttocivkkee ¶   Máttááttâs- já kulttuurministeriö lii kiävttám Pirkko Nuolijärvi adelem miäruštâllâm: “Kielâpiervâl lii uuccâmsäännin mieldi jo Kielitoimisto sänikirjeest (2006), mast ton merhâšume lii miäruštâllum näävt: peivipäikki, mast uhkevuálásii kielâ keččâleh iäláskittiđ kielâlávgumáin. Annika Pasas pro gradust (2003) kielâpiervâl lii kielâlii ucceeblovo teikâ aalgâaalmug párnáid uáivildum peivitipšopäikki, kost puoh toimâ tábáhtuvá aalgâ rääjist tuše aalmugkielân, veik párnááh iä mátáččiigin tom kielâpiervâlân puáđidijnis. Juurdâ vuáđuduvá párnáá stuorrâ kielâkapasiteetân já jotelis kielâoppâmnaahcân tego kielâlávgum-uv.” ¶ Äijihuávtih pottii já monnii, mut viijmâg fierttiiškuođij. Tallet mij njuškijm kárbás já vyeijilijm pajas. Vuojijm Jaakkola, Kiđišjuuvâ, Havgânjaargâ já Jumbál lappâd ooroosthánnáá, mut ep ušom ton peeivi ääigi vuáijâm Kiävunjäälmist olgoláá. Tot lâi munjin ovdiist uápis saje já toos mij paasijm ijâstâllâđ. Eelijm oppeet keččâmin Čärsijuv korže tiidijd já tobbeen toh eštus lijjii. Ep kuittâg pivdáskâm taid siämmáánáál, ko ovdebáá keerdi, lâimhân monâmin Kiävu pajas. Kuođijm tiidijd Sujala juávkun, mii kale anaččij tain huolâ. ¶ 3. Tuuđhâ päihistâd tâi käävpist pottáákvuolâttâsseehâ. Kost pottáákvuolâttâsah láá rahtum? ¶ Suomâ ¶ vijđánemkuávlu . Kuávlu, mast iäláánšlaajâ tiättoo. Ton vijđesvuođâ meerrid šlaajâ vuáhádume jieškote-uvlágán pirâstahheid. Om. liegâsvuođâ tile meerrid maaŋgâ šlaajâ vijđánem taverääji. ¶ Taat ovdâškovlim lâi kolgâđ pišteđ kyehti oho já vaarâ piištij-uv. Muu lijjii kuittâg meridâm ovdâkomennuskoodán, mon vuolgâ ličij jo loppâohhoost, máhđulávt 20. peeivi njuhčâmáánu, mii ličij pasepeivi. Tađe ovdil mij finniiččijm kyevti peeivi luámu, vâi peessâp eelliđ pääihist ovdil Kyprosân vyelgim. Na tasthân keevâi tiäđust-uv nuuvt, et mun adelim maasâd sappevuárkán “rättivarasto” taid tävirijdân, maid lijjim kuittám škovlim várás jo 17.3. já pajalân paasij tuše OA-suáldát luámupiivtâs. Ožžum vyelgiđ päikkiluámun jo siämmáá peeivi já šoddim leđe Hyryläst tuše nelji iijâ. ¶ 43. Čuovâ jotá njuolgist ¶ 4. Kiddee teeki tááhtán. ¶ Riävskávälli ¶ - Kii nuuvt porgâččij? ¶ Stuorrâ čäci- ¶ myerji = marja ¶ syerijuolgâg.....24 ¶ Täđnigriddo AVV Vyelilusmeest, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ Vääldi 5–6 litter vuoka ađai taggaar kiemni, mon puáhtá pieijâđ šleđgâuuvnân. Teddilist ucánjii vuojâ lite siisâ. Liäšku oolâ mielhi, moos lii lasettum sältti. Piejâ vala oolâ korppujávvukeerdi já majemustáá caappum vuojâpittáid. Vääldi uvnâpeeldi, mast láá roobdah. Leddii peeldi siisâ aluminfolio ađai vuojâpááppár. Talle ij peldi tureduu. Piejâ pasamuš peeldi oolâ já cäävi 200º lieggâs uuvnân. Tipte leđe tiijme verd. Ko tot possuuškuát, te puunjâst lieggâs 175° lieggâsân. Kuovlâd ain uuvnân, já puávtáh pieijâđ lohe passeemlite oolâ ađai njuoskâdum vuojâpááppár. Tipte pasamuš leđe uuvnâst vala nube tiijme. Vala maŋalieggâsâst uážžu possuđ tijmepele. Kuolijgijn suápá faallâđ lasseen ruopsisruottâsijd já tomaatijd. Juhâmuššân kiävá mielkki ađai soppá. ¶ 3. ¶ temppâlist ¶ 2. Ko válláin láá kiäppáh te maid toh vyeiŋih? ¶ Tuula Kallioniemi tihtâ. Kirjeest Tuula ¶ Nuorâičällee västid ¶ Kove: Klemetti Näkkäläjärvi ¶ 24. ¶ Uđđâseh 12.3.2009 ¶ Elias Lönnrot toovâi 11 mätkit, moin uđđâivemáánust 1841 álgám nubben majemuš mätki ađai lovváád mätki, mii lâi nubbe nk. stuorrâmätki koskâldui njuhčâmáánust passâmuáđulâšvuođâi keežild. Mätki jotkui 31.10 já tot uulij puoh olgomustáá ađai Kiemâst Anarân, Tave-Taažân, Kuáládâhhân já Arkaŋgelân. Siämmáá nuurrâmmääđhist sun čoogij ereslasseen anarâš kielâaašijd. Mätkikyeimin láin aalgâst taažâ kielâtotkee Nils Stockfleth sehe Suomâ hiäimu kävnee Mathias Alexander Castrén (1813 – 1852), kote syeinimáánust 1842 tolliittij samojedij enâmááid. Lönnrot vuolgij čäcikiäinui mield suhâkielâ vepsä sárnoi juávkun Ojatti-juuvâ kierruid. Meid tavevepsälijn čoggum tiäđuh kielâst já aalmugtivtâlâšvuođâst šoddii maŋeláá suomâkielâ professuur várás rahtum náguskirje amnâsin. Lönnrot uásild mätki nuuvâi roovvâdmáánust 1842. Majemuu määđhi sun toovâi Eestienâmân 1844 – 1845. Nuurrâmmađhij lasseen sun tooimâi išetuáhtárin Oulust 1832, Kaajaan pirrâdâhtuáhtárin 1833 – 1854, suomâkielâ professorin Aleksander ollâopâttuvvâst 1854 – 1862 já syemmiláš-ruátálâš sänikirje toimâtteijen 1862 – 1880. Elias Lönnrot jaamij Sammatist 19.3.1884 masa 82 ihásâžžân, mon kalga tallaa ááigán kullen toollâđ ollâ ahheen. ¶ Siidâst lává kyehti eres-uv anarâškielâ pargee kiäiguin sun sárnu sämikielâ masa jo ain. Sun ibbeerd váhá pyerebeht eres-uv sämikielâid. Pia lii še anarâškielâ seervi stiivrâ jeessân já ruokâsmit ulmuid, et uážžu toppiđ suájást kiddâ já vuolgâttiđ tiervuođâid siärván suu pehti. ¶ Artistij vistádâh ¶ – Jiem lahkin, Ánná pahudistij já joođhij tävirijdis nuurrâm. ¶ vääivid? ¶  jo Pete lâi toi aaigij finnim fastâ ustevijd aassâđ jieijâs lunne. Oskolâš veerdijd, kiäigijn sun puovtij jyehiđ árgâpeevi puohlágánijd iloid. Pete lâi puárásumos, kote tollui áárvust, já sun lâi kievrâmus mon juávkku kunnijâtij vala-uv eenâb. ¶ Tiäddu: g ¶ Kaandah lijjii smiettâm ääši kuhháá, iäge vissâ tuostâm sárnuđgin ton ääšist kuhes ááigán kiässán, mut te lijjii viijmâg puáttâm ton mielân, et sijdâ maid sij oinii ij lam aaibâs táválâš. Tot lii ferttim leđe kuhvittár sijdâ. Ko kihheen ij talle ehidist tubdâm siijdâ kuhvittár sijdân, te kiässân ij puáttâm mielân tot, et lâi kolgâđ leggistiđ niijbe poccui paijeel já puoh poccuuh, moh lijjii pääcciđ niijbe já leggisteijee kooskân, lâi leggisteijee finniđ olssis. ¶ 4. Italia 1 370 ¶  ij Malawi ¶ Taan kiiđâ vuolgij joton meiddei nuorttâsämikielâlii aabis kietâčäällimpargo. Tiina Sanila-Aikio lii valmâštâllâm kietâčáállus já pargo kárvánâš loppâivveest. Nuorttâsämikielâlii kielâpiervâltooimâ puátusin lii vyerdimist, et uđđâ vuosâluokkaliih nuorttâsämikielâ máttááttâsân láá puátimin čohčuv 2011. Ulmen lii finniđ aabis jo tai uđđâ vuosâluokkalalij kiävtun. ¶ Pávttááh TII.1963 Kiäptuvei paajaakeččin, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ Nube toimâivvees Sajosist ellii s. 12 000 čuákkim- já tábáhtusäššigâssâd. Sajosist uárnejii muštâlusive ääigi 40 aalmugtábáhtusâid. ¶ SomBy ¶ Ä Ramaria – Haarakkaat – Syerikuobbâreh U ¶ Kukkodâh: 2,20 ¶ Sosiaal- já tiervâsvuođâ ¶ – Oopâ saanijd. Kovesänikirje. Matti Morottaja . Kuvvim Sirpa Seppänen . Nubbe, tiivvum tiädus. Sämitigge 2003. 58 s. ¶ Kunâgâs kočoi Mooses já Aaron jieijâs luusâ já eeđâi: “Ruhâdellee Immeel läpittiđ cuobbuid, te mun luáštám israellijd.” ¶ - Váiván sittágin, peesâi Ááná njäälmist. ¶ Kuátiorroo já Elmer (2005) fiktiivlâš ¶ Suomâst lii vijđes luándusuojâlemkuávlui viärmádâh sehe ton tievâsmittee suojâlemohjelmeh tiätu luánduhaamij suoijâlmist. Euroop union luándusuojâlemdirektiiveh kenigiteh jeessânriijkâ Natura 2000 -nommâsâš suojâlemkuávlui luándu tipšomkuávlui viärmáduv ornim. Taah luándusuojâlemdirektiiveh láá Euroop ovtâstus luánduhaamij sehe luánduellei já čadoi suoijâlmist adelum rääđi direktiiv (92/43/ETY) (maŋeláá luándudirektiiv) já mecciludij suoijâlmist adelum rääđi direktiiv (97/409/ETY) (maŋeláá loddedirektiiv). Natura 2000 -viärmádâhân šaddeh kuullâđ kuávluh, maid Suomâ almoot loddedirektiiv miäldásâš luándusuojâlemkuávlun, sehe vijđoduvah, maid EU komissio tuhhit luándudirektiiv vuáđuld ovtâstus tergâdin toollâm kuávlun. Pirâsministeriö iävtuttâs Suomâ Natura 2000 -viärmádâhân kullee kuávluin čoggâšuvá iänááš jo kärvis luándusuojâlemkuáluin, staatârääđi tuhhiittem luándusuojâlemohjelmij kuávluin, sehe motomijn eres suojâlemčuosâttâsâin. ¶ Sämitigge já sisašijministeriö YES-proojeekt. ¶ Miäđušijnkiärppááh – Kimalaiskärpäset ( Bombyliidae ) láá Suomâst muáddilov. Noomâs toh láá finnim tast, ko toh sulâstiteh miäđušijn ađai láá kuolgiih já miäđušijn ivnásiih. Uási tain láá kale uceh já kuolgâttemeh. Miäđušijnkiärppáást lii uccâ uáiváš, mut kuhes njamonjune, moin tot njama kukkáást mieđâ tegu kolibri. Suovsah eellih parasiittân eres tiivrij koođijn já suoksâjuávhuin. Toh puhhiideteh iššeedtiivre kuátán já purâškyeteh tobbeen išedis moonijd já suovsâid sehe maŋeláá suovsâi evvis, maid iššeedtiivreh pyehtih toid. ¶ Anarâškielâ ¶ Arabia L4 ¶ Avveel paješkovlâ: Janrik Magga (tavesämikielâ) ¶ “Lii máhđulâš, et keđgileje Ijjäävri lássáážân liččii čummiittâm veikkâ taažah räjimerkkân Vaarjâg siijdâ Ijjáávrán ollee rááján. Tastoo liččii anarâšah riemmâm tom palvâliđ ärbivyevi mield sieidin.” . ¶ Peivitipšo torvolâšvuođâvuávám almolâš tiäđuh láá toimâohtâduv já ton tooimâ kuvvim, toimâohtâduvvâst orroo ulmui meeri sehe ohtâvuođâtiäđuh máhđulii hemâdâstiilii várás. Almolâš tiäđuid kullojeh meiddei piälustemvirgeulmui taarbâšem rakânâs, ton sajadah, kevttimtárkuttâs já kevttei kyeskeeh piäluštemvuáváámán čallum tiäđuh. ¶ Sämitige sosiaal- já tiervâsvuođâlävdikodde norá ive 2014 loopâst macâttâs Säämi puárásijpargo tyejipiergâskaasâ já Säämi arâšoddâdem aargâ tooimâi ravvui siskáldâsâst já toimâmist, mon vuáđuld ravvuuh tievâsmittojeh já peividuvvojeh pyerebeht tuáimen. ¶ 3. ¶ IÄN MÄÄTI ¶ Tast poođij viljâi kooskâst tot juurdâ, et tot máttááttâspärni ij jäämi. Jeesus ij kuittâg ettâm Piätárân, et taat máttááttâspärni ij jäämi. Sun eeđâi: ¶  jeđđij Aanaar kieldâst lii valmâštâllâmpargo puátusin arvâlum Suomâ iävtuttâssân EU Natura 2000 -viärmádâhân valduđ vijđoduvâid, moh láá kulluuttâs lahtos luvâttâlmist já káártán merkkejum. Tärhibeh káártáh, mast uáinojeh Natura 2000 -viärmádâhân iävtuttum vijđuduvvâi rääjih, láá uáinimnáál kieldâtáálust, čujottâs: Piiskuntie 5, 99800 Ivalo kulluuttâmääigi (7.4.-15.7.1997) ¶ Anarâškielân ¶ atâštâllâm mammutijd? ¶ “Ulmuu luándun kulá uđđâs já oommâs uuccâm já tárbu čielgiđ aaššijd. Tággáár sahhiivuotâ lii ennuv ovdedâm tutkâmuš já toin naalijn pyeredâm ulmui eellimtile. Puoh stuorrâ kavnâmušah nuuvt tego om. šleđgâ, ruuvtah já aatoom láá eenâb já ucceeb puáđusin ulmuu vuáđuhaalust väldiđ čielgâs. Eres äšši lii tiäđust-uv tot, et mon ennuv taah kavnâmušah kiävttojeh ulmui ävkkin já mon ennuv vahâgin. Siämmáálágán sujâi tiet olmooš lii kavnâm merâkiäinu Afrik máddáákeeji pirrâ já kuárŋum Himalaja alemuu čohe oolâ. Jis olmooš ličij tuuttâm jyehipiäiválii eellimtilán, te maaŋgâ ääši ovdánem ličij pááccâm olášuuhánnáá teikâ kuittâg maŋanum ennuv. ¶ e. Maht pivdum mammut kevttui pyerrin? ¶ 13 0 ¶ Sämmiliih láá tuođâi uccáá. Suomâst suulân 10 000, Ruošâst muáddi tuhháát, Ruotâst suulân 20 aalmugin siäiluđ ijge koolgâ rähtiđ muuvrâid sierâ sämijuávhui kooskân. Säämi identiteetân, sämiaalmug ohtâlâšvuotân já meid sämmilij sajattâhân Suomâst lii varâlâš, jis sämmilijd jurdeh aalmugin, kote rijdâl koskânis. ¶ 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶ sämmilijn maatij luuhâđ. Juulevsämikielân almostui Uđđâ testament eskin ive 1903 ¶ Kundá _______________________________ ¶ tovlááh iäláneh láá lamaš? ¶ Jookeerpargopittá 7. Noomât tehálijd mietâšaddoid. ¶ - Aaibâs nuuvt. ¶ Sämitigge kollij Brysselist ¶ Kiemnikáisá C2 ¶   Venemaa = ¶ Suomâst sämmilâšvuotâ lii miäruštâllum sämitiggelaavâ kuálmád ceehist (3 §) já ton válduvuáđustâssân lii sämikielâ. Laavâ mield sämmilâš lii olmooš, kote ana jieijâs sämmilâžžân toin iävttoin, ete sun jieš teikâ aainâs-uv ohtâ suu vanhimijn teikâ ááhust já äijihist lii oppâm sämikielâ vuossâmuu kiellân. Suomâst sárnuh kuulmâ sämikielâ: tavesämi-, anarâš- já nuorttâlâškielâ, moh láá puoh uhkevuálásiih. ¶ kuulkâtmáin ¶ 3 Mane nähkisuájáh iä kirde sevŋâdin muorâovsij tâi eres iästui njeigâ? ¶ Koskâ-Suomâ 15 ¶ koveh: Cara Knuutinen ¶ temhäämih siäiluh ellen ubâ täälvi. ¶ Kielâvuoigâdvuođah ¶ Ánná vonâttâlâi lääškiht já moonâi riišon. Ijjâ lâi pááccám liijkás uánihâžžân. Sun puunjâi čääsi nuuvt kummeen ko suu liške killái já adelij čääsi kulgâđ kuhháá jieijâs oolâ. Mahtnii sun tarbâšij tääl kume čääsi, mii putestij suu jurduid já adelij sunjin taggaar tobdo, et tot, mii esken lâi tábáhtum, lâi tuođâi-uv putes já fiijnâ äšši. Čolmijdis oovdâst sun kuittâg ooinij eenis váárutmin paas maailmist já ton viettâlusâin já killáámušâin. ¶ Taan muštâlusâst raportistoo säämi kielâlaavâ olášuumeest iivijn 2004 – 2006 sämikuávlust já ¶ suomâkielâsâš teermah, moin toh láá jurgâlum. Uálgispeln jieškote-uv jurgâlemvastui ¶ (Tot lâi uáináh Neđe ristenni.) ¶   Maati ákku čokkáán suuhâmstoovlin kođđeeđ já kuldâliđ Anarâš saavâid. Suuhâmstoovli paaldâst ááhust lii stuorrâ koori, mast láá suu kuđâlmeh, ennuv jieškote-uv ivnásiih ullolääigih já jieškote-uv kasosiih- já kukkosiih kođđeemsäägih. Ákku lii čepis kođđee já sun kođá mučis anarâš vaacâid já kuđâliijnijd ain ko eres pargoin asta. Tääl-uv kuldâldijnis Anarâš saavâid sun kođá nisonij hervâvaacâ. ¶ Keeđhi ruottâm ij lah erinomaš jotteel, pic tot lii taggaar suámálâš luággum já jurdáččij, et tot ij lah meendugin vuoimijdšeštee. Ketki pasta kuittâg luágguđ oovtmano maaŋgâid penâkkulâmijd ooroosthánnáá siämmáá kuávlun, tegu tiäđáččij aaibâs tärkkilávt kuus lii monâmin. Tot puáhtá ruottâđ nuuvt iho ko peiviv-uv já pirrâmpeeivist mätki ovdán jobá 50 km:d. Luágudijn tot orosist ain tommittáá, et merkkist hajârávsáinis miestâmadduid já jalŋaid haajâs, jeđe juátká määđhi. Veikkâ tot lättee-uv návt, tast ij kuittâg lah nuuvtkočodum reeviir, pic merkkiidijnis tot haalijd peri tieđettiđ šlajâkuoimijdis, et sun še lii joođoost. ¶ Morottaja Mikkâl Antti ¶ čalme ¶ Peenuv lâi toppim muu nisupitá kieđâst já njielâstâm pottâsis. Servikodde kale še siämmást jávuttuvá já mun-uv huámášâm, et tääl te taiđim jieččân kale viehâ čuuvtij puárskudiđ. Na vaarâhân liččim melgâdlágán riipâ finnim-uv, mut luhhoost lâi pappâ siämmáá visteest, sehe ránnjátálui ulmuuh, ige muu peerâ viiššâm älgiđ muu tađe eenâb vuárnuttiđ, muide ko váhá cuáigudiđ. Ettum mii ettum. Jiem máttám talle vala ettâđ s-puustav. ¶ 3 . P A S E P E I V I O V D I L V Á S T U Ä Ä I G I ( S E P T U A G E S I M A ) ¶ Tamara Aleksandrovna maailm muččâdvuotâ ¶ »Taah láá tunnuu jieijâd párnááh, kiäid tuoi áigoid surmiđ.» ¶  taloa. Tiervâpuáttim sämitige päikkisijdoid. ¶ Meid Njellim lii šiev algâttemsaje miälluimmáátkán. Täst oovdânpuáhtojeh kyehti sierânâs kiäinumolsâiävtu, peeivi mätki já kuulmâ peeivi mätki. Kuhheeb määđhist kalga rahttâttâđ ijjâdiđ nube iijâ jiečânâs, rahtum palvâlusâittáá. ¶ Sämimuusik ¶ liaaneh. ¶ veerstâ tekstâ lii jurgâlussân suomâkielâsâš KR92 teevstâ tááhust já toi kreikâkielâsâš ¶ Haŋgal já Jovnâ vuolgijn meddâl Cieh táálust. Cieh lâi meridâm oovtâ häldee palvâliđ sunnuu. Jovnâ huámášij, et mađe puárásub häldee, tađe stuárrâb meridemvyeimi sust lii. Tego Afrika siijdâin. ¶ Vijđodâh: 10 900 km 2 ¶ – Kale jävri jieŋâidis páárgut, táiđá leđe korrâ tälvi. ¶ 1. meeccist lihâdem ¶ Sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusproojeekt loppâseminaar Anarist ¶ Iänááš uási puškosalâsist pivdeh uštemáin, vuoggâčielgijn, vogijguin já viermijguin. Kođoääigi pivnohis pivdovyehi lii katiskapivdo. Puško cuoppâ lii viehâ vuojâttem. Tane tom pasedijn tâi vuošâdijn-uv lii pyeri kevttiđ maidnii vuojâid. ¶ b. Noomât riijkâid (1 - 9), moh láá ollásávt tâi uásild Sahara kuávlust. ¶ ŠADDOKÄÄRDI KIĐĐ JÁ KEESI ¶ - Piäsá-uv tohon bussijn? Lam kaavpugist. ¶ 92A Miŋkki. ¶ Lactarius rufus ¶ SUOM EENNÂMTIÄTU ¶ Hettaast koskoho já tuorâstuv 13.-14.3. toollum taaiđâtábáhtus válduteeman lâi teatter, mii nuávdit välkikodálâš Nuorâ Kulttuur- tábáhtus njuolgâdusâid. Sämitábáhtusâst lii lasseen ihásávt eromâš sämiteema. Taan ive tot lohtui Nils-Aslak Valkeapää (Áillohaš) šoddâm 70-ivváášmerkkâihán. Nuorâ taaidâreh uásálistii Áillohaš jiegâst uárnejum kovetaaiđâkiišton ohtsis 165 taaiđâráhtusáin já tiivtâčäällimkiišton ohtsis 46 tave- já aanaarsämikielâlâš tivtáin. ¶ IIĐEEDRUKKOOS ¶ Uárji-Suomâst potákkeh šoddâduvvojeh lieggâ soojijn tađe várás rahtum suoggâm vyelni. Taid puáhtá kuáivuđ juo ovdil jonsahpeeivi. Tast maŋa potákkeh loptejuvvojeh miätá keesi. Stuorrâ tááluin potákkeh kalvojeh já loptejuvvojeh mašinijguin. Potákkeh vyerkkejuvvojeh sevŋâdâsân, čuásus kiällárân, vâi toh siäiluččii pyereest. Potákkeh viljâluvvojeh päikkipiälduin jyehi kuávlust Suomâst, mut stuorrâ viljâlmeh láá tuše Maadâ-Suomâst já Tavepoođâenâmist. ¶ – Hanssâ! Ánná hirmástui. Munhân ettim, et teehin iä uážu almaah puáttiđ! Tot ákku vala koddá muu, jis kulá tast. Luhhoost sun ij lah tääl pääihist! ¶ Paaneelsavâstâlleeh: ¶ Martta eeđâi Jeesusân: ”Jis liččih lamaš tääbbin, te muu viljâ ij liččii jáámmám. Mut mun tiäđám, et Immeel addel tunjin tom, maid ihenis sust táátuh.” ¶ COP 12-čuákkim válduteema lâi biodiversiteet já killeel ovdánem. Stuorrâ hástusin lii, maht biodiversiteet suojâlem váldoo uássin OA killeel ovdánem já kievhivuođâ meddâlistem uulmijd. ¶ 6 a. Noomât lode. ¶ Lahtos 6: Elina Helander-Renvall já Inkeri Markkula (2011): Luándu maaŋgâhámásâšvuotâ já sämmiliih ¶ Rektor Yrjö Musta já máttááttâstooimâ pajetärhisteijee Kari Torikka jođettává säämi škovlimaašij ohtsâšpargo-orgaan. Musta väljejui saavâjođetteijen já Torikka värisaavâjođetteijen ohtsâšpargo-orgaan ornimčuákkimist Helsigist 28.10. Ohtsâšpargo-orgaan toimâpaje juátkoo ive 2015 loopâ räi. ¶  mottoom Säämi parlamenteh tuáimih Suomâst, Ruotâst já Taažâst ¶ Säämi kulttuurkuávdáá válduláigulâš lii Sämitigge já ton ovdâsvástádâssân lii kulttuurkuávdáá almolij tiilij kiävtu koordinistem já ovdâskulij laiguuttem eres tuáimeid. Kulttuurkuávdáást Sämitigge finnejii kiävtun 1095 m2. Kuávdáá nube já kuálmád keerdist láá Sämitige čäällimkode haldâttâhtileh. ¶ Kirje puáhtá tiiláđ Sämitige Aanaar toimâsaajeest . ¶ – Toos tot tohhee pyereest. ¶ vildáá = hurja(päinen) 86 ¶ Sämitige kulttuurlävdikodde juovij čuákkimistis 30.3.2010 taan ive kulttuurtorjuid. Eidusâš kulttuurtoorjân juohhui 72 000 eurod. Aalmugijkoskâsâš kulttuuroovtâstpaargon juohhui 35 000 eurod. ¶ - Na puáhtáhân tom nuuvt-uv jurdâččiđ. ¶ jamâ luándu . Iälánij elimân vaikutteijee jamâ tahheeh láá eres lasseen liegâsvuođâ tile, raavâdamnâseh, happi já čiđđâdioksidi. ¶ – Pahakkâs foostâg! Ánná posádij ko peesâi olgos já sihostij huápust čolmijdis, amas kihheen uáiniđ suu čiärumin. Olssis sun lopedij, et ij innig kuássin juolgijnis lavkkiiččii Heeihâ viistán. ¶ Marja-Liisa Olthuis Päikkieennâm kielâi tutkâmkuávdáš ¶ Tave 2014- 2020 lii vuossâmuš tave-eennâmlijn Interreg-ohjelmijn mon EU-Komissio lii tuhhiittâm. Ohjelmist lává kyehti eennâmtieđâlii uásikuávlu; Tave já Säämi já ton olesbudjet lii suullân 76 MEUR, mii ana sistees Ruotâ, Suomâ já Taažâ ruttâdem. ¶   kangassillihapero ¶ - Naa, kalhân tun muštáh taid stááluid? ¶ Ko Hiärrá Jeesus lâi sárnum sijjân taam, sun valdui pajas aalman já sun čokánij Immeel uálgispel. Máttááttâspárnááh vuolgii jotteeđ já särnidii jyehi kuávlust. Hiärrá tooimâi siigijn já nanosmitij sääni tobdáldâhmerhâigijn. ¶ – Tääl puáđi! mun ettim Sofian. Tipte orroođ taid koortâid já toomâ! ¶ Asto olmâ kuárumân ij lamaš, pic mun keččâlim suolgâđ stuorrâ čuogâstuvâigijn. Ko pusseer viijmâg lâi koorrum já pajalist, keččim vuod tijmásân. Lijjim ájánâm nuuvt kuhháá, et tääl must lâi tuođâi-uv huáppu: must lijjii tuše muáddilov minuttâd ovdilgo čuákkim álgáččij já kolgâččim toollâđ sahâvuáru, já čuákkimsajan lâi muádi kilomeetter mätki! Luhhoost lijjim jo vyelgidijn pieijâm puoh sahâvuáru toollâmpiergâsijd toin naalijn, et puoh tiiŋgah lijjii vissásávt fáárust. Tääl lijjim nube-uv ääšist kijttevâš: ehidist puáđidijnân lijjim táttum hotellist máhđulâšvuođâ tipteđ jieččân loonjâ muáddi tiijme kuhebiššáá ko táválávt. Tääl te jiem tarbâšâm taan huápun tävirijdân nurâškyettiđ, pic kyeđestim puoh sajasis jeđe kaččâlim hiisin já tuámittim vuálus. Koijâdim vyellin respaast, puávtáččij-uv rivgoo tiiláđ munjin taaksi. Sun sooitij, já puhelu ij orroom nuhâmingin. Nissoon viijmâg luoštij luuri já almottij, et ohtâgin taksi ij lam rijjâ aldasijn, pic kolgim väldiđ taaksi hooteel oovdâst leijee taksistuálpust. Tot tot vala vááilui! ¶ – 1 dl lahcâ ¶ – Puáđiba Astron keččâđ uđđâ uábbád, tot eeđâi. ¶ Botswana ¶ Sämitige saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio, tiina.sanila-aikio(at)samediggi.fi ¶ njune čuujoot lieggâs. ¶ Jovnâ vuoiŋâstij já vuoiŋâi váhá ääigi. Tot lâi kuittâg vises, et kaččâmáin tom ij fattii kiddâ. Koolgâi leđe rievtis skelmâ. Sun vaazij maasâd telta já laavhâ kuuvl, cegâttij telta já aalgij várugávt čoonnâđ paadijd viermin. Sun joođhij tom nuuvt kuhháá, et sust lijjii kuttâ viermi. Sun joođhij pargoos, veikkâ ooinij-uv tom suámálâš tiiŋgâ čalmečievváin maŋgii já ličij halidâm väldiđ tom kiddâ. ¶ 0,4–0,5 litter mielkki ~ ¶ Laapi läänihaldâttâs 1995 ¶ Ei kannata ottaa todesta mitään sellaista, mikä ei kestä leikkiä. ¶ 1900-lovo aanaarlâš Paltoh láá Samuel puárásumos kaandâ Samuel (s. 1740) kaandâ Elias (Eljis, 1778–1812) kaandâkaandâ , Elias Hansson (Eljis Haansâkandâ,1834–1908) maajeeldpuátteeh, kiäi pehti suhânommâ jotkui. Sij assii eres lasseen Palttonjaargâst, Njižžjäävrist, Mudusjäävrist já Paččveejeest sehe Ucjuv Kärigâsnjaargâst, kuus kaandâin nuorâmus Juhan Antti Eliasson (Juhháán Antti (Junná) Eljiskandâ,1875–1958) varrij perruinis. ¶ Sämitige vaaljah 2007 Sämitige vaaljah toimâttuvvojeh 3.9. – 1.10.2007 koskâsâš ääigi. Vaaljâluvâttâllâm tuálloo uáinimnáálá njuhčâmáánu 15. – 28. peivij ääigi tijme 10.00 – 14.00 čuávvoo paaihijn: Sämitige toimâttâh ¶ Mottoom mučis kesipeeivi Kaalâ, kii lii puáhtám puáris koddesäpligpeesi kuátán, čuárvu Puupâ. Sun haalijd, ete Puppâ puátá keččâđ maidnii. ¶ Mun uurrum joskâ. ¶ – Sigá maainâs . Toimâttâm Matti Morottaja , kuvvim Sylvi Rasmus . Mainâseh láá čuákkejum Inarinlappalaista kansantietoutta -kirjeest. Laapi läänihaldâttâs 1995. 88 s. ¶ Ovdil ko Matti já Ella peessâv kođđeeđ, suoi kolgâv rähtiđ kuđâlmân čoolmijđ ađâi kordâđ. Čoolmij lohomeeri lii kiddâ kuuđâlm kobdoduvâst. Nuke kuđâlijne lii keezib ko ulmuu kuđâlijne já nuuvtpâ Ella karda ennuv ucceeb čoolmijd ko Matti. ¶ a. Moh šoddâduvvojeh juhâpiällá mielijn? ¶ lijgešoddâm = rehevissä 192 ¶ P A S E P E E I V I H O V D I L V Á S T U Ä Ä I G I ¶ – Kuohtuid, huhkái máttáátteijee. Sun lâi surgâdis uáináttâs: ¶ Penttâ peeli Taažâ vijđoduvâst lii muorâttis tuodârjolgâdâs, mast šaddeh tuše siähtáleh, jáháleh já toŋâseh. Tälviv tuodârpajosist posoh vašopiegah já muotâpuurgah. Keessiv arva masa jyehi peeivi. Vyeliláá stuárráámus uási šadolâšvuođâst lii siämmáásulâsâš kuácceevyevdi ko mist-uv. ¶ Veikkâ paijeel peeli Ranska vijđoduvâst lii vuáládâh, kávnojeh väldikode kuávlust meiddei ollâ váráduvah. Ranska nuorttârääjist álgá Euroop stuárráámus várádâh Aalpah já eennâm máddáápiäláá rääjist paijaan hormišis Pyrenij várádâh. Ollâ várádâhkuávluin kulgijdeh Ranska stuorrâ juuvah. Maadâ-Ranskaast kolgee Garonne kuulgijd Pyrenij váráduvâst já Koskâmeerân kolhee Rhône algâkäldeeh láá Aalpâin. Rhône kolgá Koskâmeerân stuorrâ haammân- ¶ Saijoos Čuákkim- já tábáhtuspalvâlusâin já äššigâspalvâlusâst västideh: ¶ 2 a. Sáárgu miäđušijnijd ryypsi kukkáid pargopiitán 1. ¶ Lasetiäđuh: ¶ (Luther Vähä katekismus) ¶ Nahan te peessim nube pelgis já kolgim jo toommâđ mašinân, mii oroi lemin tievâ. Forgâ poođij-uv kulluuttâs, et mašinân pesâččij. Mun-uv moonnim siisâ já kavnim jieččân saje, lasâpellâst, peeŋkâst 14. Tot lâi mudágávt suájá tyehin. okánistim toos. Mut muu ilo paasij uánihâžžân, ko oinim mađhâšemskipárân. Teikâ rievti mield jiem lamaš suu olmânáál vala uáinámgin mut lijjim apsam suu já toin naalijn tubdim suu aldaašvuođâ. ¶ Piergâseh: kyehti liegâsvuođâmittár, čapis já vielgis päävir, teippi tâi lahtee tuorâmeh, seekuunttijme, čuásáttâhčuovâ ¶  attribuuttin. Liähmus stielâs ¶ 2. Tuuđhâ Nairob šoŋŋâdâhdiagram (88A). ¶  vyebdiđ]. Säminuorâi taaidâtábáhtus ¶ Maht hiäppušeh iäránává ráhtusis tááhust? ¶ pođoikobđoo . Kobđoo šaddo. Čässuáivist kobđoo šaddo, mii váldá ravâdijd čääsist ruottâs ase čoođâ. Om. njiivlâh já čäciherttâ. ¶ Vuonâ lii kezis já jieŋâlis merâluohtâ, mii cááhá kuhás várráás sisâenâmân. ¶ 5. Kuohtuuh vanhimeh piemmâv uđâgáid. ¶ Jieš keččim konduktöörkuáhtás. ¶ “dalle guá mun lijim (18) käutsi nubáloh ivee buaris, ege leämääč vala rippa škoulastgin eällam, die boođij oht papp. geen noma léi E W Borg. tot vaaldij muu luusas, ja oonij muu ripškoulast já beestij, já meiddei piemai muu ripškoul-ääigi, gua must ij lem euvvisgin. dast manga oudemuu geesi vaaldij muu luusas. ja mättätij muu suoma giela – byörebeht luuhađ. ja čääliđ – já numerijd dubdađ. ja tassaač oonij muu lunnees. gua mun mättäjim nuvt, it majemustää 1865 biejai muu Anaran nubben škoul almain bárnááid mattaatiđ: dat seämmää bap. lei must mahtee biemmu eeči. nuvt guhe kuo lei dääbin Säämist. ege mun suu vääldit nuvt kuhe gua mun eälam. ja sun lei väldiđ muu mieldis läddän mut gua mun naijim ucanji ouvdil gua sun vuolgij läddän – mun baccim deehin anaran. já muai leen gálguinin eällam byöreest” . ¶ Heikkâ lâi jo čuážžumin já vuordâšmin elleekoveteatter oovdâst. ¶ »I vekjet laitjæt; go Suobbâd bárnin læk naitalam, de dâsâ don golgak duttat» (ij iššeed läittiđ, ko Suobbâd parnijn lah naaijâm, te toos koolgah tuuttâđ). ¶ Čoovdâsäänih ¶ s. 61 ¶ Loppuun >> ¶ čuáskuđeteh = kilostelevat (hyppivät) 9 ¶ Iiđeedpitá maŋa Juuli maainâst: “Mun koolgâm vyelgiđ škoovlân.” ¶ orroomhäämih 129, 131 ¶ 7. Iran 2 300 ¶ Äijih suhá kárbá nuuvt siijvoost ko máhđulâs já aldan suoinâlmâs várugávt, amas paldettiđ puškoid suoinâlmâsâst meddâl ovdil vihháál suáppum. ¶ HIÄRÁ PASE EHIDÂS ¶ Nuuvt sun eeđâi almai: ”Keigii kieđâd!” ¶ Aanaarjäävri čääci já ridoh láá mudoi väniraavvâdliih . Taat oovtâst čääsi kolmâsvuođáin já ihepiälásâš jieŋáin tovâtteh čäcišaddoduv vänivuođâ. Taat oppeet tiättoo ellei vänivuođâst. Riddostielâseh láá keezih já kiäđgááh, vuoddâseh láá uáli uccáá já toh láá keezih. Lasseen Aanaar elleenaalijd vaikut jäävri čäcitääsi heiviittâllâm . Paččvei vyeimilájádâsah kulgâtteh täälvi ääigi Aanaarjäävri čäcivuárháid nuuvt, et kiđđuv jävri lii táválávt cuáhásumos. Keessiv jävri tulvâškuát já tot lii tulváámus muddoost ovdláhháá jiäŋŋum. Heiviittâlhánnáá jäävrist muottuu já jieŋâi suddâm tovâtteh kiđđâtulve, mii tastoo cuáhu jotelávt juo algâkeesist. Taat Aanaarjäävrist tábáhtuvvee, luándulii ihejurâmist spiekâsteijee čäsitääsi heiviittâllâm vaaikut maŋgáid iälánáid. Kenski čielgâsumosávt tast killájeh toh čäcilodeh, moh viggeh pessiđ kiđđuv riddostielâsân alda čäcirääji. Läällimääigi tulvee čääci iästá pessim luhostume. Ollâ riddoteermijn, Aanaarjäävri aldasijn jaavrijn já Aanaarjäävri stuorrâ suollui lááduin pessejeh kuittâg čäcilodeh, moh korrâ-uv jäävrist tiättojeh eromâšávt juhânjálmáduvâin já cuávis riddoin. Kuálsih, kähteeh, tuhtuuh já tai härvinâsâb njurguuh láá tijpâliih Aanaarjäävri čäcilodeh. Stuorrâ jävri kiäsut meiddei väldimeerâst čájádeijeid já vajâldeijeid. Merâkuáskim já skarfâ lává jyehi-ihásiih kyesih, já aainâs-uv šuármui maŋa láá kuáhtájum meiddei motomeh loddevarij šlaajah tegu kiislah, povtâžeh já skiäruh. Meiddei luándulâš čäciase mulsâšudmân vuáhádum kuolij kođo hemâduvá heiviittâlmist, veikkâ tot lii-uv enâmustáá tuše muáddi meetter ive ääigi. Kuolijn tergâdumoseh láá maaŋgah luosâkuolijd kullojeijee šlaajah tegu jieškote-uvlágáneh šapšâšlaajah, kuávžur, rávdu já motomin meiddei muikku . Ihásávt ištâduvvojeh Aanaarjáávrán merhâšitteeverd kuolij uđâgááh čäcitääsi heiviittâlmist šoddâm hemâdâsâi sajan. ¶ tivom päädi, uážum-uv kákkupitá...?” ¶ Iäláttâs- já vuoigâdvuođâlävdikodde valmâštâl iävtuttâsâid, alguid já ciälkkámušâid sehe eres peleväldimijd, moh kyeskih sämmilij iäláttâsâid, sämikuávlu pirrâs já sämmilij vuoigâdvuođâid. Lävdikodde ráhtá ihásávt čielgiittâs Sämitige čuákkimân sämmilij sierânâsvuoigâdvuođâi olášuumeest já sii kyeskee lahâasâttâstooimâi ovdánmist. ¶ Mooses ruhâdâlâi Immeel já cuobbuuh láppojii tááluin, šiljoin já piälduin. Mut ko kunâgâs ooinij, et cuobbuuh láá lappum, sun ij innig halijdâmgin lyeštiđ israellijd vyelgiđ Egyptist ige kuldâliđ Mooses já Aaron. ¶ anarâškielâlâš vuástáväldeejuávkku ađai anarâškielâ sárnooh ääsih iänáás Suomâst tâi ¶ Nuorttâsämmiliih kuleh ärbivuáválávt ortodoksâlâš kiirkon. Ortodoksâlâš oskoldâhân lohtâseijee ihečuátásiih ärbivyevih láá uási nuorttâsämmilâš kulttuur já oskolduvâst lii stuorrâ merhâšume nuorttâsämmilijd ovtâsteijee tahhen. Nuorttâsämmiliih kuleh Suomâ ortodoksâlâš kirho tavemuu servikoodán, Laapi servikoodán já hämmejeh eenâblovo Aanaar kuávlu servikodálijn. ¶ b. Noomât čurruu jesânijd (A.-D.) já soojijd (e.-f.) ¶ - Tääl tun koolgah smiettâ đ , et ko Č sookh páá č á aldâgâs, te suábbi č aska tom maasâd nuuvt, et tun jieh taarbâš porgâ đ maiden. Tot lii nuuvtko tennismaila. Smietâ tom! ¶ Mooses muštâlij Aaronân, et Immeel lâi adelâm sunnui pargon laiđiđ Israel aalmug meddâl Egyptist. Aaron kuldâlij, maid Mooses muštâlij. Talle sun tuálvui viljâs Israel aalmug hoovdâi luusâ. ¶  maht Must láá kyehti eeji. Tuotâvuođâ noomâst must lijjii kolgâđ leđe vittâ eeji, mut veerdižeh pessii oovtâmielâlâšvuotân tast, et Piättâr já Jeobald meriduvvojii tuođâlâš eeččin já Saammâl, Gilbert já Uccâ Juhháán ráhtojii mottoomlágánin čeeccin. ¶ - Na, keejâ tääl. Ij tääbbin nuuvt ennuv lah uáinámuš. Kuhhááhân mun lam jo tääbbin aassâm. Vuordim tuu kale talle varriistâllâm maŋa mut tastmaŋa jiem innig. ¶ a) Mađe várás luosah láá kuárŋum juuvâ kierrui? ¶ Talle Immeel vuolgâttij tuulâ. Puoh puollii kunnân: njuovvum vuáksá, muorah, keeđgih. Tullâ njuálui vala raavi-uv koškesin! ¶ Pargopitáh ¶ pasemân Oivarin-vuojâmargarin ¶ olgospyehtim sen johdosta lii jurgâlum tondiet (spiekâstemjuávkku nr 1), tastko tot ¶ Palosiähá autojurdui siste seivum Avelân. Ilmar lâi-uv jo kirdemkiedist muu vuordâšmin. Muu mätkilavkkâ poođij nuuvt jotelávt, et siämmást ko tiervâttim Ilmar, oinim laavhâ jo jurâmin lääbži alne. Tuáppejim tom, já nuuvt te muoi Ilmaráin forgâ čokkáim suu autost já vuojijm Anarân. Monâdijn Ilmar vala colkkâlij muáddi kove Äijihjäävri taavaakeččin Äijihist. ¶ 1 kg raaijum, čuomâstum, čuopâdum vorâs kyeleh ¶ Mitted náápán mielhi já loppimmielhi. Siävut toos moonijd, jáávuid já njaddoid. Lasseet siemin pittáid čuoppum smiäruhijd, peekoon já siipuul. Peekoon saajeest puávtáh kevttiđ meiddei kiiŋku, vuástá teikâ suovâkyele. ¶ vuoivâs = maksa 167 ¶ – veddimläbži (skiärhoin), puoh kossuumus, späilihij já eres-uv uđámâgij veddim várás, ¶ Passoot vuoiŋâstempeeivi. ¶ Vuájáán taammâm Tuurupuolžâ–Tuurunjaargâ kuávlust. Puásuialmaa nommâ ij lah tiäđust. ¶ 4. puškolodde ¶ Kuálhismeerâ = Tyyni valtameri ¶ –~Tot vierccâ táiđá jurdeđ tuu pahamus kilbodeijen, tot lii tievst poolâtmin saavzâid. ¶ 2. Taažâ uáivikaavpug Oslo lii suáijáás saajeest Oslovuonâ poođâst. ¶ Šados tuu táttu, ¶ – Tom mun kal oskom, västidij lapsekuáškánjâs, – mut tuu muččâdvuotâ ij lah pištee. Tot ij kierdâ piäiváá ige lieggâs. Mun jiem kenski lah muččâd, mut mun puávtám čäittiđ tunjin maailm muččâdvuođâ. ¶ luptâstuvâst = parvekkeella 38 ¶ – Vyerdiđ, Jukka eeđâi Mij ferttip vistig vuáváđ. ¶ pikkumalluainen = uccâ čäciluttihâš ¶ Uccâ evangeliumâš Juh 3:16 ¶ Haŋgal-uv pajanij Fragiláin. Sij keččii rääji kuávlun já forgâ tobbeen oinuuškuottii-uv vistig häldee mattsiih tiiŋgah já toi maŋa stuorrâ, kuobžâláváneh tiiŋgah. Stááluh. Toh lijjii taggaar čyeđe meetter keččin sist. Taat lii tábáhtum ovdil-uv, Jovnâ smietâi já luptij suábi keeji. ¶ Liiŋkah: ¶ 23a čuvâstâhpelji luoddiistum ¶ 2.5.2013 Sämitigge ¶ čokkáá Immeel, Eeji, Puohváldálii, ¶ “Muu kandâ iälá” , sun eeđâi, “kandâm iälá!” ¶ já Emma Virtasalo ¶ Mut tun puáđáh kaskoo mii eellim, mii jieččiivuođâ, mii vaje já toske, aaibâs alda. Tun eeđah vyeligávt: ¶ Laiti Martti ¶ 183B Čuovjisskáálžuh ¶ PARLAMENTSALI SOLJU 60 ulmui. ¶ olgospyehtim kunnes jurgâluvvoo kuovttijn saanijn tassaaš ko (spiekâstemjuávkku nr ¶ Čuákkimist kieđâvuššii meid biodiversiteet tile. Huolâstuttee lii, ete biodiversiteet kiävhu ain, eromâšávt merâluándu já kooraalkáárguh. Čuákkimist tuhhiittii kyehti uđđâ vijđes arktâlii merâkuávlu merâluándus peeleest mávsulâš kuávlun. Mieldi láá jo ovdil nomâttum oovce Ruošâ kuávlučaasij mávsulâš kuávlu. ”Meerâi suojâlem eromâšávt arktâlii kuávlust lii merhâšittee mutâ hirmâd hástulâš šoŋŋâdâhnubástus, merâjieŋâ suddâm já aalmugijkoskâsii pooliitlii já ekonomâlii tile tááhust. Arktâlii merâluándu turvim lii eromâš merhâšittee maaŋgáid arktâlijd algâaalmugáid ja suojâlem kalgeh ovdediđ ain. Tot, maht taid mávsulijd merâkuávluid suojâleh, páácá čuávdimnáál puátteevuođâst”, Pertti Heikkuri já Nilla Tapiola uáiniv. ¶ - Aanaar tavesämikielâlii peivikiäččujuávhu tooimâ turvim 23 431,95 € ¶ 16) Heiviitteh CBD-almossopâmuš 9. uásipeličuákkim tuhhiittem rijjâtátulijd Akwé: Kon –ravvuid sämikuávlu eennâmkevttim vuáváámist já stivriimist sehe väldih vuotân ravvuid eennâmkevttim stivriimân lohtâseijee lahâasâttem uđâsmitmist. ¶ – Tun jieš? Kale tun lah-uv jo čeppi! Ij juáháš määtigin kale tyeggáár kuárruđ! ¶ Viljâm vala muštâlij tärhibeht, maggaar moottorist lii saahâ já mon suujâst tot munnui lâi šoddâm já uábbám tiäđust-uv movtidij. ¶ kangashapero ¶ Tälvimaailm pivoh ¶ Nubbe kuobâr, mii lii lamaš tobdos já moos lii lamaš nommâ-uv, lii stáálupurssâ ( Bovista nigrescens, puáris paldâlâsnommâ Lycoperdon bovista ), mii lii suomâkielân nurmimaamuna . Taan kuobbârân kávnojeh eenâb-uv noomah: stáálujávvusekkâ , stálukuobâr , stálukáálgu kunnâsekkâ , spappâ ~ spabbâ , kieddispabbâ , pođgee , suovâkuobâr , arvekuobâr já arvespabbâ . ¶ Sämitige lahâčällee lii juuriidlâš-haaldâšlâš virgealmai, kiän pargoid kuleh el. valmâštâllâđ sämmilij vuoigâdvuođâsajattuv kyeskee aašijd tegu ciälkkámušâid, oovdânpyehtimijd, peleväldimijd, muštottemčalluid já motomin joba asâttâsiävtuttâsâid. Lasseen lahâčällee tuáimá Sämitige iäláttâs- já vuoigâdvuođâlävdikode oovdânpyehten já čällen. ¶  já  leđe puddo, pudo = riippakivi ¶ Äigi jorgettij forgâ nuubij nuvt et Z. Forbus, kii poođij Kuáccám pappân 1718 mutâ juuđij tavelist še tarkkiistemmaađhijn, sáhuttij anarâšâid, ko iä máttám tuárván suomâkielâ. Forbus lâi mudoi-uv váhá jiešpiäiválâš, ko ij luástám tubbáákpuáldeidgin Hiärá ehidâsmálásáid, mutâ suu mielâ taaiđij muttuđ, ko jieš šoodâi maŋa korrâ pijpostellen. ¶ – Tot lii kale aaibâs tuárvi, muu käälis oppeet kullui. ¶ Kuškástuv piervâl lii tuše roggááš enâmist, mast láá uccáá timádâsah. Piervâlist láá nelji mane , maid kuohtuuh vaanhimeh läälliv. Ko hemâdeijee aldan, te kuškástâh kaččâl njaavân piervâlist jo puorijn muunijn olgoláá já iäskán tobbeen kirdel iättáás huikkâsáin. Uđâgááh láá piervâlpaattârliih ađai toh vyelgih piervâlist tállán ko toi uuvjah láá koškettâm. Niŋálâs kuškástâh varriištâlškuát máádás jo ovdil jonsahpeeivi já kuáđá uđâgáid orráás tiipšon. Oráseh já uđâgááh värrejeh loppâkeesi Viestâr-Euroopân. ¶ havdâ ¶ b. Mane puákkutmeh láá teháliih? ¶ Leu´dd ađai nuorttâlâšlaavlâ lii ärbivuáválâš nuorttâsämmilij lávlumvyehi. Leu´ddiđ puáhtá maid peri já kost peri. Fiilmâst uápásmup Eljisân sehe suu áijubân Heenan já sunnuu koskâvuotân leu´ddân. ¶ © 2006 Sámi musea Siida & Anarâškielâ servi ¶ – Nuuvthân mij uáinip. Ittáážân. Päccee tiervân! Ela enni já eeči tuáivuttává áákun já Maatin já vyelgiv juátkiđ uástusij nuurrâm. Ella liijká tuáivut: Pääcciđ tiervân! ¶ kirjâgluosâ 71 ¶ Säminuorah ožžuu jieijâs vaikuttâskanava ko sämitigge vuáđudij jieijâs ohtâvuotân nuorâirääđi njuhčâmáánust 2010. Uđđâ nuorâirääđi algâttij tooimâs cuáŋuimáánust 2011. Nuorâi aašijd sämitige haldâttâsâst tipšo roovvâdmáánust 2010 pargoidis algâttâm nuorâičällee Niina Siltala. Toovâin Niinan love koččâmâššâd, moid sun västidij návt: ¶  tot Jovnâ pajedij nube peevdist jienâs: ¶ Tel / Puh: 016-675 7534 ¶ Ton ulmui, kote osko Kristusân, jäämmim lii porttâ puáttee elimân. Pyehtip torvolávt kuođâttâttâđ almalii Iäččán kieđáid, ko Kristus lii jo vuáittám jäämmim. Immeel Alge lii jo pajanâm jämmei kooskâst ovdil mii. Mij-uv uážžup uđđâ, jämimettum rummâš, mon ovdâkove lii Jeesus pajaspajanemruumâš. Návt Immeel algâalgâlâš sivnedemtáttu olášuvá mist. ¶  meiddei  tom. E. Uusâ Reŋgâ iätá: – Na čääli tom läättinkielân, vâi mun peesâm toin išedist táttuđ rijjâpeeivi. ¶ Tilitärhisteijen toimâpajan 2016 – 2019 väljejui Risto Hyvönen já väriolmožin Tiina Mikkonen-Brännkärr. ¶ – Pyeri lii-uv! Viežâ Juhháán! Muu rähis Juhháán! ¶ Suez uáli . . . . 87 ¶ Kove Anarâškielâ seervi 20-ivejuhlleest ive 2006.~ ¶ Jävriluosâ ¶ kuškiđ, kuškiim, koškee = kuivata ¶ Mij tiäđust-uv oppeet keejâim tijmásân: ¶ Ulmuuh suttii. Sii mielâst Sakkeus ij lamaš šiev já rehelâš olmooš. Puohahhân tiettii, et Sakkeus vaaldij sist verivuođáin ruuđâ! Sij iä lijkkum toos, et Jeesus monâččij suu luusâ. ¶ – Jieh taarbâš. Mun puáđám tuu skipárin. ¶ tuu sudoh láá adelum addâgâs. ¶ Palgâsij ovtâstus uárnim Ergikunâgâsvuájui palhâšumij jyehim Saijoos váldusalist 1.4.2012. ¶ Maainâš ovdâmerkkâelleid. ¶ Tuurupuolžâ = Tuuruharju ¶ b. Maht tom puáhtá velttiđ? ¶ SaKaste- proojeekt ääigi pyeredii sämikielâlij já kulttuurân vuáđuduvvee palvâlusâi kvaliteet, vai-kuttemvuođâ, finnim sehe kezidii kuávlulijd iäruid läčimáin sämikielâlijd já -kulttuurân vuáđuduvvee šiev pargovuovijd já toimâmaalijd. Ovdedempargoproosees ääigi sämmilij pargei jieijâs áámmátidentiteet nanodui já koskânâs äššitobdeeviärmádâh vijđánij já šoodâi čavosin. ¶ - Iävtuttim lävdikoodán puáris nuorttâsämmilij, ruošâkielân almostittum mainâsij jurgâlem nuorttâsämikielân já pivdim sist iše toi almostitmân. Mainâseh lijjii algâaalgâst nuurrum jo ive 1977 já almostittum ruošâkielâlâš kirjen ive 1990. ¶ Kielâtipšom ¶ b) Mondiet Suomâst tálvástellee tuáršui meeri lii lasanâm majemui ihelovoi ääigi? ¶ 1. a) Tuubdâ kuuvij kaijuušlaajâid. ¶ kuorgâ, veikkâ nelgi njorijdij-uv ¶ Pessim: Silkkešnjirroopaarâst lii hormišiš kiihâm. Lodeh komárdeleh, nuáigátteleh, pyehčih já spiäžžuh čääsi. Hormišiš kiihâmtánssáámij maŋa silkkešnjirroopaarâ huksee oovtâst kobđoo piervâl ruávustuv kuávdoo, mii tarvan čäcišaddoid kiddâ. Piervâlist láá 3-6 mane, maid paarâ láálá vuáruttuvâi neelji oho ääigi. Uđâgááh mättih vuoijâđ tállân, ko kočâtteh korâidis. Ko vaarâ áštá, váldá silkkešnjirroo uđâgijdis suáijáidis vuálá tâi siälgásis. Kuohtuuh vanhimeh pivdev kuolijd uđâgáid ton räi, ko toh piergiiškyeteh purrâmâšhahâmist jiečânis. ¶  moonnâđ Ko lasâluŋkáh lijjii lekkum já suovâ porgestij poccest, algii inuiiteh já miäcásteijeeh jutâliđ táálust. Pete vaaldij sii váimulávt vuástá já tuočâi paijeelmiärálávt. Tuoh maaŋgah usteveh jođettii táálun nisonijd, kiäid sij hiäimusis kullee adalâsvuođáin luovâttii Peten. Nisoneh orostellii táálust mokkáás tárbu- já tilálâšvuotâvuáruoornig miäldásávt. ¶ Aalmugijkoskâsávt miänástum Adjágas váldulávdástellen Ijâtti ¶ Saijoos raavâdviäsu Galla palvâl olgotábáhtusâi ääigi festivaalraavâdviässun. Raavâdviäsust láá oles juvâstâhvyebdimvuoigâdvuođah. ¶  já Koskâmeerân ¶ Škovlâäigi oroi hirmâd kukken, mut luhhoost kuullim iärásijn et keesi ko puátá, te talle škovlâ nohá. Muotâ ko lâi suddâm já jieŋah vuálgâm jaavrijn, asuntolahoitájeijee aalgij jyehi peeivi almottiđ kii kuás piäsá vyelgiđ pááikán. Viijmâg te almottij munjin, et tääl lii tuu vuáru vyelgiđ, ko iäččâd sooitij et sun lii puátimin viežžâđ tuu. Muštám vala čielgâsávt mon pyerimielân šoddim. Oroi tegu liččim pesâmin káđottâsâst meddâl. Kuittâg munjin iä pááccâm škovlâääigist uáli hyenes muštoh, maid lam maŋa váhá imâštâllâm. ¶ Ko sämmiláid lii vissâ-uv nuorâi servi aaibâs oomâs, te lii vissâ taarbâšlâš váhá keččâliđ čielgiđ taam uáivil. Eeđâm jo tállán, et tot lii aalgâst loopâ räi aalmug čuoviittâsservi. ¶ 80 cm ¶ Sämikulttuurkuávdáá proojekthovdân tuáimá Juha Guttorm já proojeektpargen Marja-Riitta Lukkari . ¶ Päikkikodde Juávkku Äigi ¶ supipeenuv 22 ¶ Kumpâstäigiamnâseh: ¶ – Maid mun täälgis koolgâm? sun čiäruškuođij. ¶ Tegu tááláá ááigán kulá, pargeh anarâšah masa jo puohâin tobdos ámáttijn. Nubástus tovláid luánduáigápuáđoid vuáđuduvvee oornigist tááláá teknisâš ohtsâškoodán lii pištám pajeláhháá 40 ihheed. Tot lii uáli uánihis äigi, ko váldá vuáhán ovdánem korrâ liävtu. Olmooš ij lah puoh aašijn pastam västidiđ ovdánem hástusáid. Tekniik kuittâg juátká ovdánmis. Nuutpa láá-uv vyerdimist lase já lase uđđâ áámmátnomâttâsah. ¶ Bändi čuojât rock-muusik vijđásumosávt sarnum sämikielân tavesämikielân . Bändi nyettee já sännee puoh pitáidis jieš. Nuottiimist västid iänááš kitarist Oula Guttorm, ko oppeet sannim uáiviovdâsvástádâs lii synistist Milla Pulskaast. Puoh jesâneh láá kuittâg mottoom náálá uásálâžžân nuottim- já sannimpargoost. Jieijâs pitái lasseen juávkku lii čuojâttâm ráiđustis motomijd cover-pittáid, tegu tobdos sämiartist Mari Boine pittáid Alla hearrá guhkkin Oslos (Ollâ hiärrá kukken Osloost). Siämmáá pittáást rahtum versio kávnoo še juávhu vuossâmuu oleskukkosâš albumist Álás eana (Pietittes eennâm). ¶ Taas vuoluubel lii čaallum Pärni-rohe kirje eidu nuuvt tego sun lâi tom lekkâpenâinis čáállâm. Sun lii kiävttâm tuše oovta ä -puustav já lii čáállâm tom nuuvt, et tot sulâstit â -puustav. Vaarâ ton ááigán čallii čaabâčäällim- ä nuuvt. Mut taan teevstâst mun lam pieijâm togo peht ä -puustav. ¶ “Sieidiláássáš lii uccâ láássáš Ijjäävri tavenuorttiikeččin alda Vyeppeenjaargâ. Láássáš lii riddoost 300 meetter keejist, aaibâs juurbâs, neelji meetter stuárusâš já pelnub meetter alosâš. Suollust šaddeh valjeest syeinih, ko toos láá tovle valjeest puohtum uhreh. Nubáloh ihheed tassaaš jáámmán Stuorr-Ant Ánná kuođij ain kuolijd taan suollui.” . ¶ saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi ¶ a) Raavâdamnâsij lasanem puáđusin lii tiäpui ¶ – Mondiet? ¶ Säämi tyeji ¶ 39 ¶ Äigi Kypros suollust kulâškuođij pyereest, veikkâ vädisvuođah tiäđust-uv še almostuuškuottii. Pargoskipáreh kuittâg adelii ravvuid tađemield, ko toh oovdân pottii já muđoi-uv oroi nuuvt, et taat tot iäskân eellim lii-uv. Pälkkisysteem-uv lâi aaibâs tohálâš. Finnejim peiviruuđâ oovtâ Kypros pundá peeivist, já tot olmâ ruđâlâš pälkki maksui Suomâ ruuđâst já moonâi paaŋkin, mon nommâ lâi Helsingin Kansallis-Osakepankki. Tobbeen must lâi pälkkitili. ¶ Muotâvielgâd käskistij stuorrâ pitá omenast. Siämmást sun koočâi lättei, já puáris ákku reeškij ilgâdávt. ¶ uápásmuđ Nuorttâmeerâ sierânâsjiešvuođáid já šlaajáid. ¶ Lijjim njuhčâmáánu pelimuddoost väzzimin Avveel Leiritie mieldi, ko vuátám omâs luodâid. Toh lijjii uceh já toh lijjii čielgâsávt monnii neeljijuolgâg ellee luodah – já lihâdem lâi lamaš vaigâd. Poottim tom mielân, et huáđđoo lii lamaš uárree, veikkâ läävhih lijjii-uv uáli uánihááh. Uárreehân läävee njuškođ, mut taat ellee lâi uáhum tegu vaaibâh čiermih te läävee porgâđ. Oinim, et ellee lâi peessâm maađij rasta, jeđe lâi kuárŋum uánihis lavhijguin peŋka paijeel já lappum toho. Jiem tađe eenâb smiettâm tom ääši. ¶ 1. a. Ivnii Jaapaan liipu. ¶ ceggiđ láávu já máttááttâllâđ toos kullee vuovijd; aarrânkeđgij já tuorgâi viežžâm, láávu sierânâs uásih, purâdem ¶ Meridemmeerhah ¶ 154B Nievris mielâst. ¶  ahheev Biodiversiteetsopâmuš ratifisistâm staatâi 12. uásipeličuákkim lii 6.-17.10.2014 Pyeongchangist, Maadâ-Koreast. Suomâ sämitiggeest čuákkimân uásálisteh aalmuglii artikla 8(j)-pargojuávhu saavâjođetteijee, sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi, iäláttâs- já vuoigâdvuođâlävdikode saavâjođetteijee Nilla Tapiola já sämitige jeessân Pertti Heikkuri. ¶ JMV: Já njääbi ovdâšijn. ¶ elleeplankton eläinplanktoni ¶ b. Euroop káártá s. 190 - 191 uuccâmruvdustuv vievâst. ¶ b. Keččâl jieš. ¶  kuullâm, Maggaar ellee lii skálžu? ¶ 16 ¶ Ilmari Mattus ¶ Luhhoost Simba lâi pittáám tolliđ liaanikeeji ¶ . Kove: Inga-Briitta Magga ¶ Porgemáánu ¶ Sun kuodij čuovâ nube kieđâst. ¶ Nuuvt Kuivee korŋiistij muorâ oolâ já ko viirrâm peeci lâi stääđis, te sun lâi huápust nube pelni juvvii. ¶ Meiddei:  Maŋgâseh  láá  uáinám  kuobžâ. ¶ 35-45 cm ¶ Kiddiđ pargood luoka siäinán rievtis nommâlaapu vuálá. ¶  meiddei koččâmâššáid, säämi kielâlaahân tâi ton toimâmvuotân lohtâseijee kriittisâš uáivilijd lii puáhtám ¶ – Na mon kalle mohe mij kolgâp táin junáin vala vyeijiđ? nieidâš joođhij koijâdâlmijd. ¶   ete oopâm luuhâđ poolvâi kielâ. ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 21 ¶ tevkisselgkaijuu.....74, 84 ¶ SaKaste – proojeekt ääigi nanodii sämikuávlust pargee sosiaal- já tiervâsvuođâsyergi pargovievâ sämikielâ já -kulttuur mättim sehe lasettii merideijei sämikielâ já -kulttuur vuotânväldee tooimâ tiäđulâšvuođâ merhâšume. Luuvâ lase ¶ 5. Noomât elleid. ¶ 8. Uccáá elleešlaajah ¶   19. Tavepoođâeennâm lii Suomâ jiäggáámus kuávlu ¶ 1. Mane hirmâdsâš tyyraantažâlig ij kuássin ¶ Imâštellim, maht eehid lii nuuvt konkreetlâš, et tom puáhtá njuolgist čujottiđ. Toos ij lah nuuvtkin hirmâd kuhes äigi, ko mottoom oovtâstlávlumtilálâšvuođâst iberdim viijmâg, et eehidtääsnisthân tast lii-uv saahâ, ige ehidist já tásnáážijn. Säänih monnii-uv nävt: ¶ ketki, keeđhi = ahma ¶ sämikielâ haldâšemkuávlust (sámi hálddašanguovlu/ forvaltningsområdet for samisk språk) asâttui ive 1990. Sämikielâ kyeskee njuolgâdusah lahtojii jo ovdeláá asâttum sämilaahân já toh pottii vuáimán ive 1992 aalgâst. Nuuvtpa sämikielâ haldâšemkuávlu lii vuosâsajasávt sämikielâ njuolgâdusâi heiviittem váldukuávlu. Toos pottii aalgâ rääjist kuullâđ čuávvoo Finnmark já Tromsa lääni kieldah: Kárášjuuhâ (Kárášjohka/ Karasjok), Kuovdâkiäinu (Guovdageaidnu/ Kautokeino), Uunjargâ (Unjárga/ Nesseby), Porsaŋg (Porsáŋgu/ Porsanger), Tiänu (Deatnu/ Tana) já Kaivuonâ (Gáivuotna/ Kåfjord). Tah kieldâh láá ärbivuáválávt tavesämikielâ kuávluh. ¶ Sierânâs pargojuávkku valmâštâl ¶ – Kale muái täin piergejeen, Aino lohđut Nyyti. ¶ Siätutáálust lâi Ovtâstum Aalmugij párnáá vuoigâdvuođâi julgáštâs 20 ive juhle. Toho monnii ráppájeijeeh, máttáátteijeeh já kulmâ eeni. Anarâškielâlâš párnái lasseen tobbeen lijjii nelji juávhu: Suomen Lasten Parlamentti, Mannerheimin lastensuojeluliiton tukioppilaat, Plan Suomi Säätiön Lastenhallitus já Suomen Nuorisovaltuustojen liitto. Juávhuh pessii teivâđ president Tarja Halonen já suu kállá tuáhtár Pentti Arajäärvi. ¶ Parâpargoh ¶ 53–58 ¶ vuonjâl = vuongeli, yli 2-vuotias naarasporo 53 ¶ Piättâr västidij: ”Hiärrá, tun tiäđáh puoh. Tun tiäđáh et rähistâm tuu.” ¶ – Puáđám kale, Ánná västidij. ¶ — Uáinám almaa, kiäst lii vielgis mááccuh pajalist. ¶ Suomâst tiättojeijee vepsisšlaajah láá: ¶ Luuk. ¶ » ¶ Stuáruduvâs keežild láá Ruošâst maaŋgah šadolâšvuođâstielâseh. Masa ubâ enâmist lii kolmâ nannaamšoŋŋâdâh. Kolmâsumos lii Nuorttâ-Siberiast, tobbeen lii mittedum taavaapiäláá páálupele puolâšolâttâs -68 °C. ¶ talle piäsá keeđgi oolâ čokánistiđ ¶ 165C Lođâsjuálgásiih: lummorapu. ¶ täsiliegâs ellee . Ellee, mon liegâsvuotâ piso stäđisin pirrâs liegâsvuođâtiileest peerusthánnáá. Njomâtteijeeh já lodeh. Vrd. rievdeeliegâs. ¶  Kiäin? - Sun  saanijn. Sieivâ säpligvälli juáhás kyevti sierânâs šlaajân, main viestârpele šlaajâ lii stuárráb ko nuorttiipele šlaajâ. Taat säpligvääli viestâpele šlaajâ (Buteo buteo) lii eidu tot šlaajâ, mii kávnoo motomin meid tääbbin Säämist-uv já tot värree piehânjáin – uážžu ettâđ oovtfááru teehi Sáámán – jis värree. Tot lii uáináh taggaar loddešlaaâ, mon aassâmsaje lii iänááš kuosârääji máddáábeln já mii láppoo harvii teehi tavemuu Sáámán. Vuossâmuu atlaskarttim ohtâvuođâst 1974–75 tot tiettui kuulmâ Aanaar ruuvdust (tuođânálásâš pessim Suáluičielgi ruuvdust) já nube karttiimist 1986–89 viiđâ Aanaar ruuvdust (tuođânálásiih pessiimeh Lemmee kierrust já Menišjäävri nuorttiibeln) já oovtâ Ucjuv ruuvdust. Ohtâ atlásáiccu lâi taggaar mast piehânj já säpligvälli láin siähálâspaarrân. ¶ Lâi suotâs puáttiđ pááikán. Itten tast álgáččij oppeet pargo. Pargo älgim ij kal lam nuuvt hirmâd suámi, mutâ mii luhhoid, et sun lâi teivâm Jovnáin. Ij innig tarbâšâm viettiđ ohtuunis ehidijd ko poođij pargoost pááikán. Jovnâ ličij čurgim já mälistâm valmâšin. ¶ LOVVÁÁ D PÁKKUM ¶ Kiđđâ lii jo šoddâm Sáámán. Puppâ čorgee kuáđi já posâlâd. Sun čorgee meid jieijâs vielgis tálvipeeskâ já heeŋgâst tom kuškâđ suáhiuáksán. Puppâ vuárdá Koddesäplig já Puoiduu puáttiđ suu kolliistâllâđ. Suoi peessâv smakkiđ Puupâ kidđâmääli. ¶ [3]: Loopâ dramatiik keččâlim väldiđ vuotân. Lasettim nube version jaamižijd, maid Ákku fakkist uáiniškuát já polâškuát tain. Seminaarlijn uásán paasij epičielgâsin, moh jaamišeh láá. ¶ kuhes muorâ, mii mana miätá kerris ¶ 50 o E 1. 3. ¶ Sun ij viiššâm innig vyelgiđ uussâđ luámánijd siämmáá sajan. Kuárus kieđâi sun suhâlij páikkásis. ¶ 7. a. Sáárgu eelleeseelâ já noomât ton oosijd. ¶ Sämmiliih kirhoost -tábáhtus servikode pargeeh: Anja Karhula, Anu Tapio já Hans Mattus. ¶ Verdiddijn ovdii já tááláá puásuituálu sun muštâl, et sijdâkudij mield kuáđuttem lâi ton tááhust pyereeb, et jieijâs čage puovtij haldâšiđ tärhibeht iäge piäđuh peessâm älkkeht koddeđ poccuid. Sun iätá, et tááláá ääigi sijdâkudij mield kuáđuttem ij kuittâg lah Säämi palgâs kuávlust máhđulâš eres lasseen jäävviltile keežild. ”Ovdil lijjii šiev jävilenâmeh. Talle ellii čaggeest masa jyehi peeivi já poccuuh lijjii lojebeh. Suopânjáin ulâttij älkkeht njuárustiđ poccuid. Poccuid sirdii čuávuvâs sajan ubbâsân kuáivuđ”, Veikko Muuštâč já juátká: ”Pusuihân lâi hárjánâm leđe tiätu kuávlust, ige tot tobbeen uápis kuávlust halijdâm vyelgiđ kuussân. Čage kuittâg ain čuoigii pirrâ, já jis oroi lemin nuuvt, et mottoom lii kárgáámin, te talle tom ellii čuoigâ jurgâlmin maasâd čaagan. ”Onnáá peeivi puásuituálust porgâdijn lii riävtui pággu porgâđ maidnii eres pargoid puásuituálu lasseen. Kiälháid já pehheid kalga kooskâi lonottiđ já tot šadda tivrâsin. Puásuituálu ohtuunis iä keelijd toi tolâmân.” ¶ lii tieđettum pargosiärvusáid tâi säämi kielâlaavâ vaikuttâsah toimâsuárgán láá smiettum tuše ohtii. ¶ – Kalga tiäđust-uv. ¶ Tobdomeerhah já kevttim ¶ Ij Immeel sivnedâm tuše almaa ige adelâm eellim já jiegâ tuše sunjin. Maht almai ohtuunis puávtáččij táttuđ maajeeldpuátteid Imelist? Nuuvtpa váruttiđ, amas kihheen tist hilgođ káálgus, mon lii váldám jo nuorâvuođâstis! (Mal. 2:15) ¶  miärusin: Nominijd algâskiärru alkiolevy ¶ – Áimumolsom já sisáimukvaliteet ¶  pargo. 8) Andorra ¶ Ovdedempargo porgui prooseesluándulávt já sämikulttuur vuolgâsoojijn.Säämi arâšoddâdmist já puárásijpargoost pargee sämikielâlâš pargoviehâ toimâi juávkkupargo ääigi ovdedeijeeäššitobden. ¶  lijjii - Ulmuuh iä kuássin osko muide ko sii jieijâs čoolmijd. Na puáđi olgos, Jovnâ. Mun tuođâštâm, et taat ij lah mihheen sierâid. ¶ “Talle ko Säämi parlamenttâ asâttui ive 1973, te lâi maŋgâsist tot juurdâ, et tääl iä onnuu innig säämiseervih. Ton ääigi še lijjii jo maŋgâ-uv säämiseervi. Lâi tuoivâ et kal uđđâ parlamenttâ tipšo puoh säämi aaššijd, já jurdâččui meiddei tot-uv, et ij pargovyeimi kannat maaŋgâ sajan pieđgiđ. ¶ Matti Valle ¶ –~Mabdem väivi tot lii, láá-uv pohčâseh? ¶ Iänuduv kieldâ škoovlâin sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs adeleh ohtsis 61 uáppei. Uáppeemeeri lii kiäppánâm oovdeb škovlâivveest 15 uáppein. Meid Iänuduvvâst já Ucjuuvâst adeleh káidusmáttááttâs eres kuávluid enâmist. ¶ 1. teddilâs ¶ Niijlâs čuoigâi luovtâ rasta. Viehâ savadâh lâi nuuvt tego läävee-uv puolâšin. Kiičâ tuše kullui ko saveheh keččâlii vyeittiđ voccâmuottuu. Oppeet lâi sevŋâd muádi tijme kiämáduv maŋa. Jis lâi polvâšoŋŋâ, te taan ääigi ivveest ij olmâ peeivičuovâ ubâ šoddâmgim. ¶ Saimaanuárju lii áinoo nuárju, mii lii hárjánâm eelliđ jiäŋŋoo jaavrijn. Tot lii meid áinoo nuárju, mii ráhtá táálván piäju. Piäju syeijee nuárju kolmâsist já piäđuin. Saimaanuárju piäsá puohčâliđ piäjust njuolgist jieŋâ vuálá. Tot tuálá ubâ täälvi piäju aldasijn vuoiŋâmrääigi áávus, mast tot uážžu haapi pivdemmađhijdis ääigi. Pastelis kozâidiskuin tot ruákká käldee assab-uv jieŋân. (Haanun: nabdam kale et panijdiskuin) Tom pehti tot piäsá meiddei jieŋâ oolâ vuoiŋâstiđ. Kiđđâtäälvi niŋálâs čivgá ¶ sun smietâi já moonâi čuvnâđ hiängámsiuilost ¶ Piergâseh: pävirarkkâ ¶ – Čááppud tääbbin! ohtâ kufittâr čuorvij reeŋgân. ¶ Ko sieidi lâi vuoidum, murdettij Anastasia sieidist maŋaskulij já komerdij vala oppeet moddii sieidi, jeđe maacâi juhâriidon já leškiistij puttâlist njuárjuvuojâ Kuoškkulluujuuhân. Tast maŋa poođij munnuu Markkuin uási já tiäđust-uv Anastasia-uv uási toin lain, et čuolmâdijm puohah suu ponjeldâm läigiponjálduvâid sieidi paldâsâš suávi ovsijd já uhredem lâi toohum. ¶ 39 ¶ Kuullim vistig Luhta Vesast mottoom ihe tassaaš, et “Sovintovaara” vieltist pálgá pellâst liččii “čokkámkeeđgih” ađai “keerrivkeeđgih” . Äddejim Vesa saavâin, et keeđgih liččii šleđgâlinjáá pellâst, mii mana vääri oolâ. Smiettáim arkeolog Eija Ojanlatvain eelliđ taid motomin keččâmin, mut reisu monnii suujâst vájáldui já paasij. Nahande taan ive aalgâst ožžum Pekka Pekkalast šleđgâpoostâ já sust lâi tiätu “Sovintovaara” sämikielnoomâst. Tot ličij Littovääri. Sun lâi kuullâm ko eččis já Mattila Eenok láin kiävttám Sovintovaarast noomâ Littovääri. Lijjim kale jo ovdeláá-uv kuomâldâm, et vääri nommâ sátáččij leđe tot, mut ko maggaargin kirjálâš tiätu tast ij lamaš, te paasij tuše iärvádâllâm táásán. Pekkala Piäkást kuullim še, et toh čokkámkeeđgih liččii-uv Ukonjärven Lomakylän mannee pálgá pellâst, iäge šleđgâlinjáá pellâst. ¶ - Maht Belgo lii talle täst fáárust? sun keejâi Haŋgalân já Wiesehân já kejâstij Beelgon, kii lâi čuážžum masa ubâ ääigi oovtâ saajeest maiden eđâhánnáá. Kivkked sun lâi Joovnâ čoolmijn hirmâd vijses já ollâárvusâš häldee náálá. ¶ siämmáálágánvuođâid.Čääli vihkosâd aainâs- ¶ Vänern C4 ¶ tiäppuskuáppu.....118 ¶ tom suu jieijâs njäälmist. ¶ - Kuus kulij tun lah jotemin? Hanssâ koijâdij. ¶ Čoovdâsäänih ¶ – Kost muu ruuđah láá? Skipáreh urruu váhá vaivâšum, eenâb kejâdii eres kuávlun. Mut te kiinii čielgij iijâ tábáhtusâid: ¶ lii lamaš skipárin vijđes meccikuávluin, ¶ tuuváá puáhtá huksiđ, ¶ – Táválávt tot pištá nelji teikâ vittâ mánuppaje, almai čielgij. ¶ Sämmilij párnáikulttuurkuávdáá (PKK) ulmen lii lääččiđ já nanodiđ ovtâskâsulmuu já siärváduv kiärgusvuođâid jiegâlii uáiviomâduv já pyereesvaijeem, taiđâlii tooimâ já kulttuuräärbi paijeentolâmân já šoddâdmân. Párnáikulttuurkuávdáš tuáimá oovtâstpargoost eres haldâttâhkieldâiguin, kulttuurlájádâsâiguin, škovlim- já tutkâmohtâduvâiguin sehe kuálmád sektoráin. PKK huolât párnáikulttuur kyeskee tieđeetmist, oovtâstpargoost eres ornijdumijguin, kuávlulâš, väldikodálâš já aalmugijkoskâsâš oovtâstpargoost sehe párnáikulttuur projektistmist. Lasseen tooimâ ulmen lii ovdediđ sämmilii párnáikulttuur páihálávt já kuávlulávt sehe turvâstiđ sämmiláid oovtâitosijd máhđulâšvuođâid maaŋgâpiälásáid kulttuurpalvâlusáid já -ferimáid. PKK taarbâš kulttuurkuávdáá tiilijd teatterčájáttâsâi hárjuttâssaijeen já čáitálmâstooimân. ¶   Maijävri ~ Maijuujävri = Majavajärvi ¶ i . Vuárá-uv tâi sierâd-uv jiellâh? Maht? ¶ Ohtâ – Išediđ! Išediđ! kulluuškuođij fakkist Puállunjune já Šlubbopeelji jienâ olgon. ¶ Tutkâmjuávkku oonij taarbâšlâžžân laiguuttiđ táálu Alavuopajakiänust Avelist proojeekt toorjâsaijeen. Tievâsmittemškovliittâsân kullii vijđes keevâtlâš máttááttâsuásih, maid ij puáhtám olášuttiđ táválâš luokkavisteest. Táálu koolgâi laiguuttiđ Avelist tondiet, ko Anarist iä kavnum tuárvi stuorrâ, projektân suáppee tááluh. Táálu lâi maaŋgânáál tarbâšlâš. Táálu stuorrâ kievkkân lâi uáli vuovâs ärbivuáválii purrâmuškuursâ várás. Purrâmuškáálvuid tego poccuu koozâid, voorâ, piärgu já čoolijd puovtij haahâđ jo muuneeld já vuorkkiđ táálu puolâšskáápán. Tiätu kielâmiäštároosijd lâi vuovâs orniđ pääihinálásii saajeest. Ko puoh kielâmiäštáreh iä puáhtám väldiđ uáppeid jieijâs pááikán, te Avveel táálu lâi vuovâs meid sii várás. Meiddei pargohárjuttâllâmuásih uárnejuvvojii Alavuopajakiäinu táálust talle, ko puoh eres toimâsajeh lijjii kiävtust. Toos lasseen máttáátteijeeh já kielâmiäštáreh puohtii ijâstâllâđ táálust. Kyehti máttáátteijee juuđijn Helsigist já Oulust, já suoi ijâstâláin perruinis proojeekt táálust máttááttâspargoos ääigi. Proojeekthovdâ Marja-Liisa Olthuis lâi máttááttâsmudoi ääigi koskâmiärálávt oho teikkâ kyehti oho manuppaajeest Anarist. Kiđđuv sun kaartâi perruinis leđe kyehti já peli mánuppaje ohtânmaanoost Anarist. Meiddei uánihis kuursâi máttáátteijeeh ijâstillii Alavuopajakiäinu táálust. Ij liččii lamaš vuovâs pieijâđ máttáátteijeid hotellijd teikâ mökkijd, moh liččii lamaš tivrâseh projektân já toi finnim ain táárbu mield já tuárvi alda Aanaar siijdâ ličij lamaš liijkás vaigâd. Talle, ko proojeekt vuávái máttááttâs já keevâtlâs toimâm, koolgâi leđe visesvuotâ rijjâ toimâsoojijn, já tondiet táálu laiguuttem lâi vuovâs čuávdus projektân. ¶ kávnoo ¶ Lase sämitige stiivrâ čuákkimmiärádâsah Avelist 21.11.2008: ¶ Abis-kirjeest láá ennuv Samuli Paulahaarju sárgum koveh. Hanssâ muštá kuuvijd já tom, maid ohtâ suu skipárijn eeđâi Abis-kirje kuuvijn talle škoovlâ ääigi. ¶ Immeel sárnum mijjân ¶ kunâgâtâr ¶   Kuivee eštus vuolgij muorâmield suu oovdeld já áigui laiđiđ suu juuvâ rasta, mutâ ko te lii eidu pesâmin Sáárá luusâ já eidu fattiimin sust kiddâ, tallet Sáárá poršáá čáácán. ¶ **Mottoom almai finnij kunneemeerhâ. Arvâlij: ¶ NETTILOST KIERŠ: ¶ Paavvâl kirje ¶ 8. pennuunjuovčâ ¶ “Jiem lah uáinám ubâ Egypti enâmist nuuvt fastes kuusâid” , eeđâi kunâgâs. ¶ nurminahikas ¶ Jieš vuoijum párnái peljitavdâjurdui siisâ. Ige moonnâm ko varttâ, ko juná vuosmuu keerdi orostij čuávuvâš sajattâhân tego koolgâi-uv. Tot koolgâi čuážžuđ tast muáddi miinut já juátkiđ tastmaŋa määđhis. Mut juná orostij-uv vittâ miinut já love minuttâd, ige tot äigi orroom nuhâmingin. Viijmâg te poođij kulluuttâs: ¶ 2. krokodil ¶ 6. Kost mietâmiäđušijneh uážžuh tälviv raavvâd, ko mietâ lii nuurrum meddâl? ¶ já lam šoddâm masa 25 ihheed tassaaš anarâšperruu nuorâmužžân, moos jieččân lasseen kuleh eeči, enni sehe stuorrâuábbi já -viljâ. Pärnuvuottân já nuorâvuottân lam viättám Čevetjävrmaađij pellâst uccâ sijdiist, mon nommâ lii Vävli. Tobbeen muu vaanhimeh äässih ain-uv. Tááláá ääigi muu kiäinu lii tuálvum asâstâllâđ Avelân, kost muu viljâ já uábbi-uv aassâv. ¶ 6. ¶ Savehij pikkâđim já čiptem luhostui pyereest, ij keevvâm nuuvt tegu Pavlus-Vuollin. Sun lâi Nuuvdi (Knut Valle) viljâ já sun aasâi távjá Nuuvdi peln. Sun lâi puáriskandâ já reŋguustâlâi tálulijd. Čuoigân sun juuđij tälviv já keessiv vääzin. ¶ Kielâtoimâttâh koordinist jurgâlemtooimâ já tagarijn tábáhtusâin, main kielitoimâttuv jurgâlemtile pokkâšuvá, stivrejuvvoo tiilájeijee väldiđ ohtâvuođâ freelance-jurgâleijeid. Kielâtoimâttâh tuálá luvâttâllâm tain sämikielâ jurgâleijein já tuulhâin, kiäh láá adelâm love ohtâvuođâtiäđuidis almostmitmân. Sii ohvuođâtiäđuh kávnojeh meiddei Sämitige päikkisiijđoin čujottâsâst www.samediggi.fi – Dokumeentah – Jurgâleijeeh já tuulhah. ¶ Moldova ¶ – Na maid professor taas iätá, koijâd oopâjottee Hiltunen já čáittá moovtâmieláin laavhâ pasâttâsâid já meetaaltiiŋgâid, maid sun lii pieijâm lastikkaasâ siisâ. Arkeologia totkeeh láá jo muáddi oho kuáivum eennâm Juvduujuvnjäälmi alda, Káránâsvyeppee riddoost. Professor Carpelius lii piäránkeččâmin já ravviimin oopâjotteid, vâi šadda koivum rievtis metodij mield. ¶ Euroop Rääđi ministerkomitea ¶ Euroop Rääđi olmoošvuoigâdvuođâváldálâš Nils Muiznieks kolliistâlâi Suomâst 11.–13.6.2012. Olmoošvuoigâdvuođâváldálâš lii adelâm onne kolliistâllâm keežild ráhtám raportis Suomâ staatân avžuuttâsâidiskuin. Váldálâš kuáhtái kolliistâllâm ääigi Suomâ staatâ njunnoos, jieškote-uv ministeriöi ovdâsteijeid já Suomâ sämitige saavâjođetteijee, Klemetti Näkkäläjärvi. Váldálâš avžut Suomâ ratifisistiđ ILO 169-sopâmuš algâaalmugij vuoigâdvuođâin. ¶ Tieđettep täärhib ohjelmist maŋeláá jieččân nettisiijđoin Ávus uuvsâi Aalmugjuhleest, mii uárnejuvvoo koskoho 4.4. Tiäđust lii ivnáás, ilolâš já kulttuurnalliis juhlepeivi! ¶ Moonâi pyereest nuuvt kuhháá, ko lâi vala peeivičuovâ, mut ko siävŋánij, te lâi viehâ ilgâd ain njuškiđ autost olgos já riemmâđ masa jo päljis kieđâi muotâpargoid. Vaskâmeh pottii tävjittávjá oovdeld já motomin jieš vyeijeegin ij tiättám tärkkilávt, mon luodâ mield mij kuás-uv lâim vyejimin. Nahande čuoggâsijm viijmâg váháš stuárráb maađijân já talle kale vyeijee-uv tieđij kost lâim. Ij moonnâm innig kuhe, ko lâim Ähtärist já muu ovdii armeijaskippáár šiljoost. Celkkim skipárijdân šiev määđhi tuáivuttâsâid já nuuvt sij jotkii määđhi toho, kuus lijjii monâmin. ¶ Kođoäigi ¶ Tarbâšeh: noonâ čäcielleehaavi tâi sillee, ¶ toppiđ saallâs? ¶ Bergslagen C3 ¶ Muu teddilhánnáá pááccám kietâčalluuh láá lappum. (Kjølaas 1995: 43–51.) Eskin 1838 ¶ Juha Magga, Saara Ketola ja Tuomas Aslak Juuso ¶ Ehidist, ko čuđeh uáđđih, Ante cuulijd Arin, et puáđi. Vyelgeen tääl olgos. Suoi njaahâv olgos ton fabrikist. Suoi uáiniv, et Ante auto-uv lii poldum. Fabrik káátu alne ohtâ čuđe pááčá Ante juálgán. Suoi láin jurdám, et puoh čuđeh láá uáđimin, mut tobbeen lii-uv lamaš vahtâalmai. Ari suorgân já káččá miäcán. Sun lii jo vises, et Ante jaamij. ¶ Keesi poođii, saavzah purâdii já puoiduu. Kuobžâ kejâstâlâi puuvre kuuvl. Sun ij lijkkum kiällun mii lâi oovtâ saavzâ čiäpáttist, vuoi hirmâd kuittâg! Kuobžâ kejâdij et tääl lii äigi, sun ij innig killááččii kiälu skaaijân já purâmuš-uv ličij pyeri tääl. Vistig kiällusaavzâ já vala viercâ. Jieggi lâi pyeri, tohon saavzah já te kiällu, tot juávdá jáávrán. "Ohhoh, ohtâ savzâ peesâi – liävus" , jurdelij kuobžâ já lâi tutâvâš orroomtilásis. Mottoom peeivi keččin ličij šieu purrâmuš jiegist. ¶ Nabdemist muštáh maggaar haajâ ¶ – Pyeri iiđeed, ákku, sun eeđâi. Mut vástádâs ij kullum. ¶ - Naa, naa, mut mon jotelávt kalga jotteeđ? Tun lah čuottii parohub ko mun. ¶ 19.00 Čiččâm uđđâseh 20.30 Palokiärdoo ¶ 1. Jävriruáhu ráhtá vijđes šaddoduvâid. ¶ 100A Arvevuovdij siijdah láá juhâpiälláin. ¶  já Uággummätki ¶ Laapi vádulâšpargojuávkku ¶  sänihaamij já uážui oppuu tuásusân ¶ Sänivajâseh ¶ šaddokäärdist? ¶ Piäldupuágui huttái motomin raaviroobdâst piäiváá pääštitmin. Talle teivâsij njolgestiđ toos riemnjiskis já eeđâi njálgástâlân. ¶ – Seeŋgân! Tun koolgah tääl seeŋgân! Uáđđiđ! ¶ tme 15.00 Tiervâpuáttim ¶ Rapu jorgáldâskiärdu ¶ Lasetiäđuh: ¶ Matt. 27:42a, 27:42b, 27:49, Luuk. 23:35a, 23:35b ¶ Kukkodâh: 2,20 ¶ – Joo, takkâ. Kyeđe tuos peevdi oolâ tom. ¶ Maasai mana juuvâ paijeel šalde mield já juátká määđhis ain taveláá. Aanaar sijdâ nohá taas. Tááluh iä innig oinuu maađij piälláin já maađijčuovah-uv noheh forgâ. Tääl lii jo nuuvt sevŋâd et ij uáini meendu kuhás. Sun uáiná tuše vielgis muottuu ja čapis alme. Almeest uáinojeh tääsnih ja máánu. Luándu lii maasai mielâst muččâd, mut sun ij keejâ tom; sun tuše smiättá et maht pesâččij maasâd päikki-Tansanian. ¶ Kielâtorvočällee ¶  mun 74 ¶ Párnáin, perruin já pargojuávhoin savâstâlmij vuáđuld ráhtoo párnáá aarâhšoddâdemvuávám. Aarâhšoddâdem tooimâ já vuáváámij rähtidijn torvejuvvojeh vaanhimij já párnái vaikuttemmáhđulâšvuođah peivitipšo oovdedmân já árvuštâlmân. ¶ 88 ¶ – Tust lâi enni, kaandâžâm. ¶ MATT. 1: 18 – 24 ¶ Henna ráhtá astoäigin sämituojijd. Sun lii ráhtâm sämimácuhijd, kaperijd, lijnijd já vuodduid. Kietâtyeijitáiđu já mááccuhmiinstâreh sirdâšuveh suhâpuolvâst nuubán já Henna še räđđee suu jieijjâs enni. Sämimácuhij kevttimist láá ennuv noormih já kalga mättiđ árvustiđ ärbivuovvijd. Henna puátá puásuialmaiperrust já lii fáárust poccui tipšomist ain ko puáhtá. -Jis poccuuh iä liččij, jiem tiäđáččij kii liččim já maid porgâččim. Heennan puásuituálu meerhâš ennuv já sun uáiná tast puátteevuođâ. Puásuituálu lii nanosin sämmilâš kulttuurist já tast lii taggaar siärvulâšvuotâ, mon ij pyevti eressaajeest tubdâđ. ¶ sijdâ. Muu čeeci lii iällám tobbeen. Sun ooinij siijdâst uáli ollâ páávu, et ripoh-uv pyehtih ¶ “Iäba lah, tun jolâs kandâ!” kirje ruáŋgái. “Vääldi tääl nube kirje já äälgi luuhâđ!” ¶ Jouko Lepistö ¶ Euroop rääđi ministerkomitea tuhhiittij moonnâm ive loopâst avžuuttâsâid sämikielâ oovdedmân Suomâst. Tah adeleh šiev sundesárgáid kielâlâš vuoigâdvuođâi olášutmân. Sämikielâ kevttim juávkkuviestâmijn, eromâšávt televisiost já aavisijn, tarbâšuuččij ain-uv eenâb onnáá peeivi tiätuohtsâškoddeest. Eromâš uhkevuálásâš kieláid kullee aanaar- já nuorttâkielâ uásild lii tárbu jotelis toimáid kielâi suoijâlmân já oovdedmân. ¶ uávvoo kulttuurárvoid, moh láá čovgâ ohtâvuođâst nubbijsis: ¶ kuus puávtáččim patâriđ tuu oovdâst? ¶ ruvviđ = kiertää käsillä kenkäheinää ¶ Unna Junná aalgij ive 2007 ¶  sämmilâš; čoolmij suonjârdem pyevti kihheen ¶ 153A Ustevvuotâ ij keejâ liške iivne. ¶ Äijihsuálui ¶ Ohtâvuođâtiäđuh moh tárbâšuvvojeh hemâdâstiileest kávnojeh puálu- já piäluštemvuáváámist (lahtos 4). Vuáváámeh kávnojeh torvolâšvuođâvuávám lahtosin já meiddei kielâpiervâl almottâstavlust. ¶ mikielâ uásild. Kieldâlâš já staatâ ohtâduvah kolgâččii toollâđ paargonuuccâmtilálâšvuođâin ¶ 2. Russula intermedia – Koivunlehtohapero – Suávirotosmiäruh, muu iävtuttâs ¶ Elisabet 135-136, 138-139,148 ¶ - Jiem jiešalnees vala mut kale tááiđám tom forgâpalij porgâđ. Sáttáhân kale keevvâđ, et toh mahtnii huánášeh taid... ¶ - Sämikielâ iäláskittemohjelm toimâiguin, moh tääl láá joođoost, kalga juksâđ tááláást meritiätulub já nanosub syeje puohâi kuulmâ Suomâst sarnum sämikielâ uásild, minister páhudij. - Sämikielâ iäláskittemohjelm tooimâi olášuttem lii kirjejum haldâttâsohjelmân, já toimáid kalga-uv riemmâđ ohjelm tuhhiittem maŋa nuuvt jotelávt ko máhđulâš. ¶ Eeči, adde mijjân ruokkâdvuođâ eelliđ ristâlâžžân taan maailmist. Maailm lii motomin sevŋâd, já ton sevŋâdvuotân lii älkkee čájádiđ. Adde mijjân osko kinttâlijd já vyeimi rähistiđ, et toimâččijm tääbbin tuu kiettân. ¶ šlubborääsi ¶ tuáršu ¶ – Joo, kale tast-uv láá kustoo njuolgâdusah, Išepoolis eeđâi já ain uusâi Njobžâneetist. ¶ – Adlist munjin tom kietâpuhelimâd! Kuáski eeđâi Tálunjoobžân. ¶ pohjoinen napapiiri = tave näpikiärdu ¶ f) čuovjisruánáá. ¶ – uáivist vieskah ¶ Vuonjâš aassâmkuávlu lii iänááš Tave-Euroop, Skotlandist Island räi já Sämikuávlust to váilu vissâ tuše tavemuin merârido kuávluin, mut eres soojijn tot kale kolgâččij kavnuđ. Vuonjâš njurgottâl já rááhu mijjân Säämi Radio Anarâšsaavâi aalgâst ubâ porgemáánu ääigi. ¶ Uáiviminister Jyrki Katais haldâttâsohjelmist láá čonâdâttâm uđâsmittiđ aalmuglii biodiversiteetstrategia, killeel ovdánem ohjelm já olášuttiđ uhkevuálásij luándutiijpâi toimâvuávám. Biodiversiteetstrategia olášutmist čonâdâteh turviđ sämmilii kulttuurlii täävi já ärbivyevi kevttiđ luándu. Staatârääđi tuhhiittij prinsiipmiärádâs ”Suomâ luándu maaŋgâhámásâšvuođâ suojâlem já pištee kevttim strategiast ivvijd 2013-2020, luándu peeleest – ulmuu pyerrin” ( nk. Biodiversiteetstrategia ). Prinsiipmiärádâs stivree biodiversiteetstrategia olášuttem Suomâst. Prinsiipmiärádâsâst láá váldám vuotân biodiversiteetsopâmuš uásipeličuákkim miärádâsâid sopâmuš olášuttem oovdedmân sehe EU miärádâsâid biodiversiteet suojâlmân. ¶ Moskova ¶ Lasetiäđuh: ¶ meiničuággin = mätimöykkyinä 197 ¶ Lävdikodde västid lasseen Säminuorâi taaidâtábáhtusâst (Sámenuoraid dáiddadáhpáhus). Tot lii párnái já nuorâi taaidâ- já kulttuurkavalgaad, mii uárnejuvvoo ihásávt ohtsâšpargoin sämikuávlu kieldâiguin já sämiservijguin. ¶ 4. Sispeelji rippokuáđi áiccuseelah väldih ¶   3. Jaapaan 3 770 ¶ Kiđđâluuhâmpaje aalgij já oroi lemin nuuvt, et tääl monâččij jo pyerebeht ko ovdebij luuhâmpojij ääigi. Áppádim luuhâđ jo jiänusân iärásij kuulân, mut ij tot kale raappâd lamaš. Čielgâsávt lijjim kuittâg ovdánâm tast já áánsu puáhtá adeliđ mii vyelikersantmáttáátteijei Erik Järvelän já taan mii uđđâ hovdâmáttáátteijee Ádámân. Sun lâi čeppi movtijdittiđ ärgibijd já uináb-uv uáppeid. Nuuvtpa oroi lemin nuuvt, ete taat majemuš škovlâáigádâh monâččij puoh pyeremusâht, lâihân čohčâluuhâmpaje še moonnâm pyerebeht ko kuássin ovdil. Puorijn mieláin já movttáin algâttim kiđđâluuhâmpaje. ¶ 1.3.1 Tutkâmmetodeh ¶ Tooláá vuossargiiđeed njuškejim Eskelis linjâšauton paloisiähá vuárdámušâiguin, et maht tibi täälgis kiävá, mut jiem rummâdum. Suijân saatij leđe tot, et veikkâ lâi-uv sevŋâd, te kuittâg iđedist lâi mottoomlágán kuávsuičuovâ já puovtij uáiniđ muide-uv ko auto čuovâtuosâttuv. Uccâ-Páđáráá kaandah še pajanáin Kuobžâjäävrist já nuuvt mij turâštijm Kaamâsân. ¶ Sämitige tilitärhisteijeeh láá tilitärhistemmuštâlusâstis pahudâm, ete sämitige ekonomia já haldâttâh láá hoittájum lavâlávt já miärádâsâi miäldásávt. ¶ Vale vázzá kuolbân mield, koorvâš miestuid já meiddei muorâi oovsijd, amas šišneheh skovidiđ. Sun váárut tuájimist koške riisijd, lávkku enâmân koččâm stuhij paijeel. Pelji kulá puoh jienâid, čalme vákšoo. Ij sun poolâ masten, ij lah kale mihheen uuhkijdgin tiäđust. Sun lii tego meeci ellee, kote ij haalijd jieijâs oinuđ ige kulluđ, mut kalga jieš kuullâđ já uáiniđ puoh. Joba njune-uv lii sust masa siämmáá tärkki ko riämnjást. Tävgipisso já kähteenjunenjuolah láá älkkest finnimnáál, jis miinii huáđđoid sáttoo oinuđ. ¶ Edinburgh, Glasgow, Birmingham, Leeds ¶ Muu nieidâš lii esken tiävdám vittâ, já sun lii tääl hoksám, et ulmuuh čäälih puustuvijgijn já et puustuvijn láá noomah. Sun lii jo vissâ ive verd máttám čäälliđ jieijâs noomâ: SOFIA, mon sun lohá puustuvij mield äs , oo , äf , ii , aa . Taid vittâ puustuv sun lii tubdâm jo kuhheeb ääigi. Ko lijjim jieš čälimin maidnii, sun imâštâlâi, ko motomeh puustuveh váhá sulâstiteh A-puustuv, mii meiddei kavnui suu noomâst. Sun keejâi kuhháá muu paaldâst já viijmâg koijâdij, magareh noomah lijjii tágárijn puustuvijn: Á já Ä. Ko västidim sunjin, et vuosmuš lâi ohtâčalme á já nubbe vuod kyehtičalme ä , te sun oroi lemin tuđâvâš jeđe lappui kuusnii muu paaldâst. Ko váháš áigáá keččin moonnim keččâđ, maid sun lâi porgâmin ko oroi nuuvt joskâ, te sun västidij, et sun lâi čälimin puustuvijd. ¶ "Jis koddep kuolijd, stuorrâ šaapšâ, te stuorrâ šaapšâ uáivi mij pyehtip tunjin." ¶ Skammâmáánu 1998 (40 sijđod) nummeer lâi 10 ive juhlenummeer, mast lâi meiddei Anarâš-kalender, mut mast vááilui teema. Uaivičaalâ kieđâvušâi tovláá kuálástem čallust Muorâvuoggâ návt: ¶ kiergânij. ¶ b. Magarijn soojijn šaddeh kuosâvyevdih? ¶ onhan se suuri, kuin Jerigon muuri. ¶ JUÁVHUI PARGOPITÁH: ¶   Sämitige vaaljâlävdikodde lii algâttâm valmâštâlmijd sämitige vaaljâi várás. ”Vyerdip tiäđust-uv ete uđđâ sämitiggelaahâ šodâččij vuáimán nuuvt jotelávt ko máhđulâš. Tile lii mijjân hástulâš. Kolgâp kenski vistig toimâđ puáris sämitiggelaavâ vuáđuld, mutâ siämmást meid ráhtádâttâđ uđđâ laavâ pyehtim uđâsmitmijd. Nuávdittep ain kuás-uv vyeimist orroo lahâasâttem já ton meriaaigijd. Čuávvup laavâ ovdâskoddekieđâvuššâm já tai vaikuttâsâid. Lahâasâttem vaattâm miärádâsâid vaaljâluvâttâllâm naanoodmist toohâp kuás-uv vyeimist orroo laavâ já meriaaigij mield. Taggaar tile ij pyevti šoddâđ, ete vaaljâluvâttâlmân valduuččii ulmuuh siämmáá-áigásávt tááláá sämmilâšmiäruštâllâm já uđâsmittee sämmilâšmiäruštâllâm vuáđuld, ”vaaljâlävdikode saavâjođetteijee Janne Näkkäläjärvi muštâl. ¶ Ässeeloho: 9 800 000 ¶ Poolis aalgij iššeen uuccâđ, ráávui muottuid ääigis, mut ij kavnâm maiden. Te koijâdij: ¶ 51–62 cm ¶ Čuákánkiäsu ¶ 1. Kiesâ pááppár rullân já toolâ tom uálgispele čalme oovdâst. ¶ Skuápun lii čuákkejum párnáid uáivildum materiaal sämikielâlii kirjálâšvuođâ- já muusikpyevtittâsâst. Materiaal kávnoo puohâin Suomâst sarnum sämikielân. Skuápun kuovlâlmáin puávtáh kavnâđ meid suoppâin já ravvuid, maht suopânjáin njuárustuvvoo. Skuáppu kávnoo tavekuávlu kirjeráájuin já tot puáhtá toimâd kihtâleijen oppâtiijmijn tâi helppiđ vaanhimijd kavnâđ ohtân jo maŋgâ párnáid uáivildum mielâkiddiivâš kihtâlâs tâi kirje. ¶ Kuhnureh iä noomâs miäldásávt poorgâ, ko tain lii máhđulâšvuotâ sirdeđ geenijdis ubâ puáttee uđđâ miehtân. Kuhnurijn láá suájáh tegu nieidâkunâgâttârijn-uv já toh tuše vuordâččeh rievtis ääigi vyelgiđ hejâkirdemân. Hejâkirdemist kuhnureh parâluveh nuuvt maŋgáin kunâgâttâráin ko máhđulâš. Talle toi suájáh luovâneh já toh ryettih enâmist nuuvt kuhe, et jäämmih niälgán tâi šaddeh monnii lode evvisin. ¶ Pargopitáh ¶ stuorrâvuáŋŋášseevtil isonäkinsammal ¶ vorrâsuonah ¶ Kyevtpiäivásâš säminuorâi taaiđâtábáhtus uárnejuvvoo Anarist Sämikulttuurkuávdáš Saijoosist 30.-31.3.2016. Tábáhtus válduteeman lii sämikielâlâš teatter. Lasseen ornip tanssâpargopoojijd, maigijn rahttâttâp jo puáttee ive tanssâteeman. Tábáhtus lekkâmtilálâšvuotâ tuálloo koskoho 30.3. tme 19 rääjist. ¶ ČAASIJ EELLIM ¶ 3. Kuulah kuobžâ njurgiimin. Uážuh paijeelmiärálii leggistemvuáru. ¶    väzzilij. Matti Miŋkki ij čuuvtijgin peerust rááđuin tâi šaddokode pyevtittâsâin, pic porá tuše jieijâs pivdem saallâs, mut tiäđust-uv ulmuu pivdem kyeli še tohhee. Taat piätu lii miŋkki, mast lii uáli vijđes já maaŋgâpiälásâš purrâmâšlisto. Tälviv ko säpligeh láá muottuu vyelni čiähusist já kesilodeh mäddin, tot ferttee tuuttâđ peri kyelipurrâmâšân já tom tot finnee sudes juuvâst. Tälviv kyeleh-uv láá kolmâ čääsi keečild čuámmááh já tuáŋgih maid lii älkkee tuáppuđ. Ruávhuh já riddokuoblah láá sajeh, kost miŋkki mákkoo leđe. Kiđđâláá purrâmâštilálâšvuotâ puárrán, ko čäcilodeh potâleh já cuobbuuh älgih ruovgâđ nješijnis. Tilálâšvuotâ puárrán vala ovdiist-uv ko lodeh pessiiškyeteh. Talle álgá miiŋkist masa muádi mánuppaje kukkosâš leiccidem uccloddái já stuárráábij ludij uđâgáigijn, sehe čäciludijgijn. Muorâstkin lode piervâleh já uđâgááh iä lah torvoost, ko miŋkki kuárŋul häppilávt toho-uv. Čohčâláá piärgupurrâmâš kiäppánškuát já miŋkki ferttee oppeet purâškyettiđ kuolijd. ¶ juávhust pessejeh šnjirgooh já viettuuh? ¶ Maht liegâsvuotâ vaaikut amnâs orroomháámán? ¶ www.anaraskielaservi.net/kieras ¶ b. Merkkii ruosâ káártá vuálá, jis muorâšlaajâ šadda tuu päikkikuávlust. ¶ – Vale. ¶   4. ¶ Pirâsčällee pargon lii hoittáđ pirâstipšomân já eennâmkevttimân lohtâseijee aašijd, eromâšávt valmâštâllâđ ruukilaavâ já biodiversiteetsopâmuš olášutmân lohtâseijee tooimâid. Asâttâsvuáđustâslâš tohálâšvuođâvátámâššân lii pargo vaattâm škovlim já lasseen váttoo sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95). Pargo miänástuvvee hoittám išedeh hiäivulâš ollâškovlâtuđhos, pirâsaašij já haaldâtlij pargoi tubdâm sehe kelijdeijee eŋgâlâskielâ táiđu. Pälkki miärášuvá sämitige ¶   Maarit 25.05.96 . Lâi jiävttáá náálá mučis šoŋŋâ, ko poođijm savottasajan. Kiergânim njeidiđ kulmâ suve, ko Oiva poođij já mainâstij tietimis pyereeb muorâsaje. Tot lâi suullân kilomeetter keččin mii ovdii saajeest, mut ko poođijm toho já njeidim vuossâmuu suve, te tot lâi nuuvt čuuvtij mieskâm, et ep puáhtâm kevttiđ tom. Ovdilgo maaccâim, te Oiva čaaitij mijjân vala maijuu puáđu. ¶ – Ko tast láá korrâ täävtih, eeđâi Marttin. ¶ Raporteh ¶  vuoijim 16 MAHT LIJGEŠODDÂM RIEVDÂD ¶ suáládem 157 ¶ Viijmâg tiet kuulmâ oho purdo nuuvâi já celkkim lopâlávt jieččân meddâl Kaamâsist. Kaamâsist kale ličij pággu eelliđ motomin, ovdâmerkkân käävpist já poostâst-uv, mut škoovlâ kulij jiem kejâččiigin. Jiem ubâ kužâččiigin toho kulij, čurttiđ kale puávtáččim. ¶ Ubâ almaijuávkku juuđij tast lappâd jeđe orostij junávávnui kooskâst leijee viäskárân. Keččim almai roossâm laasâ čoođâ. Huámmášume kiddij meid tot, et tánssám já fáškum nuuvâi já almaah ráđádâllii siijvost koskânis. ¶ 1. Maadâ-Afrik 272 ¶ Tuve, moos Muotâvielgâd lâi puáttám, omâstii čiččâm luággid, kiäh vajâldii jyehi iiđeed paargon hervâkeđgiruukin já maccii ehidist pááikán. Ton eehid sij hirmástuvvii ko huámmášii, et kiinii lâi lamaš sii kievkkânist já puurrâm sii purrâmušâst. ¶ Suáđi já evakkoääigi anarâšnieidâh pessii uáiniđ läddlij eellimvyevi aldeláá-uv. Motomeh mielâstuvvii toos nuuvt čuuvtij, já ko vala kavnii vuovâs puánnjáamnâs, te paccii lopâlávt siämmáá evakkomáátkân. Keevâi kale tiäđust-uv nubijkejij še. Motomeh anarâškaandah-uv kavnii rivgoo evakkomääđhi äigin já ko suu kyeimi ij halijdâm vyelgiđ Sáámân, te ij lam eres rääđđin, ko pääcciđ evakkovivvân tohon. Lii ervidmist, mii tai perrui päikkikielâ poođij leđe. Mii peri, mut ij kuittâg anarâškielâ. Tallaa ääigi jurdâččemvyevi mield äšši lii mottoomnáálá addiimist, veikkâ tot ij lahkin vuoigâdvuođâlávt olmânáál, já olmooš tiäđust-uv viggá piäluštiđ jieijâs, mii oppeet lii olmânáál. ¶  Morchella – Huhtasienet – Viermikuobbâreh U ¶  lohtâseijee 4. Tuuđhâ alppâenâduv. ¶ 1. loho ¶ – Älgip tállán! Muumi huihádij. ¶ Ko kiđđâ juuvsâi Muumileevi, cuuvnâi Myy Niipso, kote oođij já škoridij. – Pajas hemelii naversekkâ! Iššeed muu cuvnâđ Muumistáálu! Myy huuihij. ¶ Lasetiäđuid addel Outi Länsman , tavesämikielâ já kulttuur lehtor, Säämi máttááttâskuávdáš, +358 40 844 7399, Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. ¶ 5. Tot lii automaatlâš. ¶ Iđedist jo ooinij, et puáđáččij oppeet pakkâ peivi. Tolliittijm Kiävu pajas já vuojijm Uccâkuoškii vuálá, kogo muoi Elli-obbijn passijm enâmân já Heeihákyevtis Juhháán-Uvláin vuolgijn kuárŋuđ kuoškâ pajas. Ovdánijm nuuvt, et ko poođij ain savvoon uási (moh lijjii kale uáli uánihááh), te muoi Ellijn pajanáim kárbás, jeđe ko te poođij kuoškâuási, te muoi oppeet korŋijm enâmân já vazzijm pajas. Iänááš uási muoi kale taiđijm väzziđ juhârido. Ko Kiävu paaldâ moonâi šiev päälgis, te muoi Elli-obbijn vazzijm ton mield. Návt mij ovdánijm já viijmâg poođim Uccâ Kiävujáávrážân, mon taavaakeeji nuorttiibeln suullân 100 meetter keejist riddoost lâi kuátipuáráán, moos asâiduim. ¶ Sun eeđâi palvâleijeesis: Moonâ tállán kaavpug kujáid já kááđuid já viežâ teehi puoh taid kievhijd já čalmettemijd já kiärjálijd, kiäin kihheen ij peerust. ¶ Araljävri L3 ¶ Heikki Paltto ¶ Nuorah aldakooveest ¶ Vijđodâh: 924 000 km 2 ¶ Loppâraapoort : Akwé: Kon –ravvui heivitmist Pänituoddâr meccikuávlu hoittám- já kevttimvuávám rähtimist (suomâkielân, tavesämikielân já eŋgâlâskielân) ¶ Nommâ ij uážu leđe kiävtust siämmáá västideijee säämi viäsust. ¶ Ruátálijn räjimarkkânijn almottui Taažâ almenäähkist. Nube tááhust Alattiäju já Stuorrâvuonâ markkânääigih (peivimereh) pottii uápisin Tave-Ruotâst já Tave-Suomâst. Finnmark kävppilaavâst ive 1830 lii sierânâs markkâncekki. Ton mieldi nuuvt Finnmark ässeeh ko kävppisoojij kävppijâsah-uv (meid riäntuliih) ožžuu ráávhust kavpâšiđ markkânijn. Tast mij pyehtip miäruštâllâđ, et Finnmark kävppitoimâ finnij stuorrâ iše staatâ peeleest. ¶ skálžu ¶ Čäällimteknisiih koččâmušah ¶ Ucjuuhân ¶ Päikkikodde Juávkku Äigi ¶ čuárbpeeli, -pele = paisti ¶ Mun moonâm jieččân viistán já ááigum spellâđ pasiaansi, ko Karri, taan táálu häldee, puátá nurheest. Karri lii ucce tego kissá já faste tego stáálu, mut tot lii aaibâs pyeritátulâš. Karri haalijd še keččâđ ko mun speellâm. Tijme lii jo 10.20, ko must ravva spellâ lätteerááján. Mun viigâm väldiđ tom, mut jiem áppád. Talle mun uáinám Kaari já eeđâm: Mun halidiččim leđe ucce! Karri imâštâl já iätá: ¶ – Mun oskom kale, ete tun juuvsah Hirškiihâ. Tusthan láá vala nuorâ já neppiris jyelgih. Tun puávtáh jotteeđ vala kaačân. Mun jođám innig tuše vääzin, ákku iätá. ¶  arva ; tot Jutteselgi kejâdij jurbâ čolmijdiskuin kammui suoinim já kuldâlij ááhu. – Jáá. Tääl mun iberdâm, moos ákku tarbâšij kamuvsuoinijd. Ákku voonât sovskammuid kamuvsuoinijguin. Kalhân sun lii utkáá, jutteselgi ihastâlâi ááhu utkáávuođâ. Talle jutteselgi muštij, ete ákku läävee tuálvuđ kuárus hurstâseehâid ain maasâd ráájun. Huápu-huápust tot ruotâi kuárus hurstâseekân vâi pesâččij ton siste táálust olgos. ¶ Viinikäärdi aarni ¶ Tastmaŋa koivum puhelin já soittim Hollandin. Čielgejim kállásân, et sun ij kolgâm meendu vädis koččâmušâid must koijâdiđ, mut puáđáččim liijká-uv muáddi tiijme maŋeláá, jiem KLM mašinist mut kirdáččim algâalgâlâš vuávám mield Finnairijn já et jis sun ustevlávt puáđáččij muu viežžâđ esken eehidmašinist, mii siäivuččij love paijeel kuttâ. ¶ – Mutâ kuussun tot sieidi lii lappum? smiättá Heikkâ. Ijhân taggaar stuorrâ keđgi ohtuuniskin meddâl vääzi, sun pahudist já masa jo suorgân jieijâs jurduid. ¶ Uđđâseh 5.3.2009 ¶   Kove: Säämi parlamiänttáreh Ruávinjaargâst 2008 ¶ Leejoon, kumppi já riemnjis ¶ Säämi kielâtaho -palhâšume juávkkupeerâpeivikiäčču Miessin ¶ Ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát- já reesuurskuávdáá pargokielah láá sämikielâ sehe ¶ tiivrij pivdemân. ¶ Ko juuhâ lii tegu tihtâ. ¶ Ánná teddilij buusi ruopsis puálust jeđe bussivyeijee orostij ollâopâttuv tyehin. Ánná paasij buusist meddâl. Sun ooinij-uv jo ruopsis kerditáálu, kost Heikkâ aasâi. Sun vuolgij jotteeđ tohokulij arvesyeji kieđâst. ¶ Meerâst paijaan kyeli ¶  ohtâ: Mun 10 ¶ ja runotarinoita. Otava 1997. ¶ Eeči lammâšui, sust monnii maŋgâ ertpelsäärgi rasta selgibeln, kandâ poovčâgij suorgânij já čiäruškuođij muáđuh já eres sajan lâi sápustam. Suoi ferttijn vyelgiđ Avelân tuáhtár kuuvl. ¶ Stáálupurssâ ¶ Siämmáá eehid kiirdij stuorrâ viirijâsmuáti leeirân. Ulmuuh pivdii luudijd, possii já purrii taid. ¶ Sámi duodji Ruotâst ¶ Mäkilä já Eija Pimiä ¶ lassaanmist ¶  Adverbiaal Já eenâb ij tárbâšâmgin. Tallet mij kaččâlijm hirmâd sáttoin asuntola kulij, epke ubâ vilšâstâmgin tuáhásân ovdil ko asuntola šiljoost. Tot lâi kuittâg munjin uáli jo tuođâlâš äšši, mut návt maŋa juurdâštijn amahân stuárráábeh kaandah povvâstii mii humovuotân. Oskom, et mottoom kandâ lâi kuárŋum piäcán mii paldattâllâđ já meiddei tiet liider kaviokopsaäšši-uv taaiđij leđe nuuvt, et muu skipáreh tuođâi-uv kullii tobbeen skuálkkááttem, mut skuálhutteijee kale taaiđij leđe miinii eres ko kaviokopsa. ¶ Kištodemrááiđuh: ¶ – Uáli jo mučis hiäráskärdin, mii kulá tääl tijjân, äššivyeijee eeđâi. ¶ Pete já Small Johnson kuuláin julkettem, ko sun ruáškái tupekeeji njeigâ. Suoi kaččâláin olgos keččâđ, mii lâi tápáhtum. Muotâpuurgâ čoođâ suoi puovttijn uáiniđ uccâ, kossâsiähá almaa, kote pelduvváid kolmâštumläädist usâstâlâi pelilasâidis. ¶ Maaŋgah elleeh lijjii kuullâm, maht Astron enni lâi kaaijum ¶ ruopsissieđgâ ¶ Ä Tricholoma – Valmuskat – Šovkkâheh U (Sujâttem: šoovkâh: ol. gen. -akk. šovkkâh) ¶ Pajetuárnus C2 ¶ Máttáátteijee, Saima Jokela -nommâsâš nissoon, kočoi muu talle puáttiđ luoka oovdân já meridij muu čuážžuđ tiijme tast. Nube keerdi kolgim jo čuážžuđ kyehti tijme. Kaandah jođhijn ain taid kuoddâlemijdis, moh lijjii puoh kiäláseh. Ovdâmerkkân lijjim ohtii sierâdmin šiljoost nuuvt et mun maka kooškâm maidnii ááimun. Kuoddâleijeeh oinii tom, já mainâstii máttáátteijei, et mun lam koškâm keeđgijd škoovlâ káátu ool, veikâ jiem lamgen toohâm nuuvt. Rángáštâsah korrii tađemild: mun karttim čuážžuđ tastmaŋa ain kyehti tijme kieđah paijeen, mii lâi tuođâi eenâb ko vaibâdeijee. Monnii immâš náál mun kuittâg ain selvânim ton keččâlusâst. Tallaš mun lijjim nuuvt tietimáttum já ärgi, et jiem máttâm jiemge tuostâm piäluštiđ jieččân moingen naalijn. Mudoi škovlâliih iä kivsedâm muu ennuu, maid váhá imâštillim. ¶ Latvia uáivikaavpug Riika lii Riikaluovtâ riddoost. Kaavpug lii eennâm stuárráámus ráhtulâšvuođâkuávdáš já Nuorttâmeerâ livkkáás haammân. Liettua uáivikaavpug Vilna já masa siämmáá stuorrâ Kaunas lává sisâeennâm kaavpugeh, mut kuábbáást-uv lii juhâohtâvuotâ Nuorttâmeerân. ¶ b. Moi peeivij suin puáhtá teivâdiđ? ¶ Skagerrak 103 ¶ merâvajâldem.....46 ¶  leđe Säämi elleekove ¶ Kiemnikáisá 92 ¶ Ritva Torikka, toimâtteijee-pyevtitteijee ¶ Talle sij ávudii uđđâ imelis, purâdii já tánssájii. ¶ P uolâš Stoormâ kandâ ¶ Já Sääni šoodâi olmožin ¶ liijgás styeres. ¶ Siävvut voorân säälti, sehe vielgispippâr já~jáávuid. Jis piejah pyeidi ucceeb, te puávtáh tärhistiđ vala jáávui mere, ovdilgo kuáivustâh kumppâsijd tyeldee páátán kopšâđ. Kumpâstääigi uážžu valmâštiđ tiijme ovdil ko kopšâdâh, et täigi piäsá turbođ. Jis pääđeest lii čääci suunnâm, te lasseet já piejâ lieggâs styerebân, ovdilgo kuáivustâh pastemáin kumppâsijd páátán kopšâđ. ¶ 46. Pyeccen ij uážu moonnâđ škoovlân 155 ¶ Avelist Kultapiiskust koskoho tijme 11.00-12.30 ¶ 0,6% ¶ Kokkola 60 ¶ pyehčee ¶ tiäppuliäđđum leväkukinta ¶ Harideiješ já omâs almai savâstâllâv äigipuudâ já nuuvtpa Harideiješ iätá: ¶ EENNÂMTÁÁLU ELLEEH ¶ 10. Argentiina 1 300 ¶ rávhuidittum já uđâgái stuárrum hemâdei- ¶ Mali ¶  ollágin Párnáikirjeh: ¶ – Tääl teehi muu ¶ Uđâsmittum čäcilaahâ šoodâi vuáimán ive 2012. Laavâ 2 lovo 8 mield sämikuávlust leijee teikâ vaikuttâsâi peht toos ulâtteijee čäcituáluproojeekt kalga olášuttiđ tienuuvt, ete tot ij uccáá stuárráb meerijn hiäjusmit sämmilij máhđulâšvuođâid kevttiđ sijjân algâaalmugin kullee vuoigâdvuođâid paijeentoollâđ já ovdediđ kulttuuris sehe hárjuttiđ ärbivuáválijd iäláttâsâidis. Haldâttâs oovdânpyehtimist čäcilaahân (HE 277/2009 vp) taam ceehi uásild páhudeh, ete proojeekt puáhtá motomijn tábáhtusâin leđe säämi kulttuurhäämi já návt iävtuttum hiäjusmittemkiäldu tááhust merhâšittee talle-uv, ko tot vaaikut ovdâmerkkân tuše oovtâ sämiperruu eellimtiilijd. ¶ Nuorttâsämikielâ ¶ 81 ¶ Piäiváš koordij masa njuolgist uáivi paajaabeln, teikkâ nuuvt tot kuittâg oroi já pakkâ lâi hirmâd, ko ratkuustijm váldulmaađijist Gykko Caampin, mii lâi Kypros OA-juávhui Suomâ pataljoon huolâttâspäikki (Huoltokomppania). Tobbeen huolâttui eres lasseen purrâmâštipšo, pivtâstipšo já joba pissotipšo-uv, veikkâ Nicosia kaavpugist lâi Suomâ pataljovn jyehi komppaniast jieijâs viärjuvuárkká, kost puovtij eelliđ veikkâ lonottistmin piso, jis toos šoodâi miinii vááduid. Talhâstipšo lâi stellejum alda Lasâpaalaac, Nicosia kaavpug taveuásán, moos lâi asâttum meiddei Suomâ pataljovn puoh alemus stivrâ. Komendeijee ij aassâm eidu Lasâpalaccist, mut tastan paaldâst já uáinusist. Stellimsuujâ ervidem ij liččii straateeglávt lamaš vaarâ meendugin vaigâd, ko taat tálhudemtipšosaje lâi áinoo syemmiláid ubâ suollust já luándulâš äšši ličij-uv lamaš, et tot pieijuuččij alda alemuu stiivrâ, jis veikkâ miinii sattuuččij. Kuittâg tehálumos aggâ toos, mane tot lâi Nicosiast já vala alda Lasâpaalaac já komendeijee táálu, lâi tot, et váldu-uási Suomâ pataljoonâst lâi eidu Nicosiast, Lasâpaalaac teivâsij leđe tuše tast alda. Vuossâmuš komppania lâi Nicosia taveviestâruásist, nubbe komppania kaavpug taveuásist, kuálmâd tavenuorttiiuásist, niäljád mestâ kuávdoo kaavpug já ovdâskoddekomppania, moos mun-uv kuullim, lâi niäljád komppania ránnján. Aaibâs tast paaldâst, tállán taavaabeln lâi taan niäljád komppania ohtâ vahtâsaje, mii poođij munjin uáli-uv uápisin tanen, ko tobbeen lâi ohtâ penuvryhmá vahtâsaje, mut tast maŋeláá. Tuše tot Huolâttâskomppania, lâi tobbeen Gykko Caampist. Taat Lasâpaalaac lâi penuvstivrejeijeejuávhu aassâmtáálu alda já uáinusist, suullân 200 meetter keejist Penuvkompootist, mut taan-uv ääšist já táálust váháš máŋeláá. ¶ Pálluspellâ ¶ Lädisäplig lii čeppi kuárŋuj já njuškođ . Tast láá stuorrâ peeljih já ijjâellee stuorrâ čalmeh . Ton turkkâ lii seelgibeln fiskisruškâd já čuávji já jyelgih láá vielgâdeh . ¶ ekosysteem.....96 ¶ – Njež-žež-žež!!! Olmooš tot kale lii viehâ tuávkki, veikkâ vijsesin maka jieijâs ana. Hemelii jurbâčoolmâg kommelodde, et jiem jo pyerebeht eeđâ. Tot ij kuássin pyevti leđe njuámmil ijge kuássin pyevti jienâdiđ nuuvt muččâdávt tegu njuámmil. Ton tiettip tuše mij jiejah, já motomeh uáli häärvih. Olmooš uážžu toollâđ jurduidis eidu tagarin ko haalijd, nuuvtko ton-uv et mii ep maka huolâttiččii uđâgijnân ko aaibâs muáddi peeivi. Tot ij toolâ tiäivás. Tääl-uv mun lam njomâttâm täid kuuđižijd jo kulmâ oho já vala ferttiiččij porgâđ ton nuubijd kulmâ oho, tassaaš ko toh cevziškyeteh meeccist jiečânis. Tast-uv maŋa taid ferttee vala keččâđ piärán siämmáánáálá ko ennis-uv lâi porgâm suu kuáttá. Mutâ tääl tibi te ferttee toommâđ Sammu-Njuási já Ruossânjune luusâ. Amahân sunnust álgá leđe jo nelgi. ¶   Jiem viiššâm ettâđ toos maiden. ¶ 200 - 4000 ¶ – Lam-uvsun mun tääl nievdâmin? reŋgâ pahudistij. ¶ Nievt kiđđâtälvi kuuloold moonâi maiden eromâš tábáhtusâittáá, jeđe poođij sijvottes äigi já meiddei škoovlâ nuuhâmäigi. Ovdil škoovlâ nuuhâm lijjim majemui siijvoi ääigi vuáijám pyeráinân Čovčjáávrán, jeđe lijjim peessâm pasepeeivi monnii autosáátust Kaamâsân. Lijjim kuođâttâm pyerán Čovčjáávrán vaarâ ton keežild, et toin ij pesâččii aainâs vyejen maasâd ko maađij ličij talle masa njajâpiäldun. Maađij kale lijjii tivodâm tai iivij, mut liijká tot ličij vala návt kesimáánu-uv aalgâst nuuvt times já njaijii, et pyeráin ličij väädis vyeijiđ. Tom kale tiettim, et vääzin vissásávt monâččim Čovčjáávrán, mut kiäin, jiem vala tiättám. Ko te lâim lávlum oovtâst saalmâ “Jo joutui armas aika ja suvi suloinen” já tuođâštusah lijjii juohum, te peesâim vyelgiđ kesiluámun. Jiem tuđhâškuáttám tuođâštussân tađe tärhibeht, tom tuše tärhistim, et tast tuođâi-uv luuvâi “Siirretään VI luokalle” . Siämmáá ääši tärhistii vaarâ muu škovlâskipáreh-uv. Olgos ko pyevtittâm, te tobbeen lii-uv vyerdimin muu sijdâkyeimi Nuuvdi Saammâl. Ij sun tiäđustkin muu oovdeld lamaš puáttám, mut uábis nieidâ Nuuvdi Aailâ Maija já meiddei Uccâ-Kaarii (uárbimpiällám nieidâ) oovdeld, mut ko must-uv lâi siämmáš mätki, te skippuudâđâim oovtfáárun. Tallet mij neeljis väzzilijm Čovčjáávrán. Tien väzzimmääđhist jiem ennustkin mušte, mut ohtâ muštokove lii pááccám mielân, ko luáštádâttâp Hästimruáváást kilomeetter ovdil Káálluhjuvvii. ¶ – Tiervâ! Lii-uv Heikkâ vistestis? ¶ Tijdâlamppu lii taikalamppu – mut mii lii Skuáppu? ¶ Pielinen D3 ¶ Kahwanake mohawkijd (Kanien: keha'ka) ovdâstâm Charles Patton adelij čuákkimân ärbivuáválii mohawk-sivnádâs já lavlui ustevvuođâ lavluu ¶ Matti Leinonen ¶ Jookeerpargopittá ¶ soovsâuáivi ¶ - Te lii säminieidâ peessâm keččâliđ kaavpugeellim! ¶ Vástádâs: ¶ Petteri Laaiti juhlecájáttâs lii uáinusist Saijoos maaŋgâtooimâsalist 30.9.2015 räi. Tiervâpuáttim uápásmiđ cájáttâsân! ¶ Kuuvijd puáhtá táárbu mield molsođ ovdâm. tábáhtusâi kooskâst, mutâ jis koveh láá uáli ennuv (já taid kalga molsođ tärkkilávt tiätu soojijn), kalga škoovlâst puáttiđ olmooš, kote stivree kuuvij molsom. Siämmáánáál kalga roossâđ meiddei jienâmaailm peht. Táválávt Saijoos teknijkkáreh pyehtih anneeđ huolâ kuuvij já jienâi täävistmist. ¶ Stuorrâ jorŋâčääsih já toi mieldi possoo piegah vaikutteh Aanaarjäävri muoráid. ¶ Ko uásih láá vooijum, álgá sovskammui kuárrum. Kuárumân ákku taarbâš šordeääimi, kuárrumsuonâ já suormâkuáđi. Ákku kuáru šordemaimijn já kuárrumsuonâin kammui oosijd ohtân. Sun lii kamuvčeppi já máttá kuárruđ kammuid noonâ já mučis saavŋijd. Kuárudijnis sovskammuid sust lii čujohist suormâkuáti, moin sun oigá šordeääimi kamâsist čoođâ. ¶ Kuulmâ suulâin algii äijihuávtih pajanâddâđ já nuuvtpa kiesâstim lovduu poccee pirrâ, amas rášuarve pillediđ tom já vyeijilijm Pengillyn. ¶ 4. Tanska 386 ¶ Anarâškielâ lâi kuittâg Erkki Itkos kuhesáigásumos já rákkásumos tutkâmčuásáttâh, moin sun poorgâi 1930 -lovo rääjist kidâ 1990-lovo räi. jo iivijn 1935 já 1936 sun nuurâi Anarist hämiopâlâš amnâstuv sehe sänivuárhá já algâttij ive 1950 systemaatlâš nuurrâm anarâškielâ sänikirje várás. Pargo puáđusin almostui 1986 – 1991 vijđes tieđâlâš sänikirje Inarilappisches Wörterbuch I-IV . Sänikirje várás Itkonen raahtij ortografia, mii lii ucánjáhháá täärhib ko tááláá ääigi kevttum čäällimvyehi já mii maainâst aainâs-uv moonnâm ihečyeđe algâpele kevttum kielâ já toi sierânâs suomânij jienâdâhjiešvuovijn. Kirje tuálá sistestis ohtsis aldasáid 6000 säniartikkelid. Tot vuáđuduvá 1880-lovvoost 1980-lovo räi nuurrum amnâstâhân, mast iánááš uási lii Erkki Itkos já suu muádilov anarâš kielâmiäštár pargo puáđus. Sist Aili Paadar išedij Itkosii sänikirjepargoost maŋeláá Helsigist vala 9 mánuppaje ääigi, siämmáá ko moodijd ohhoid meiddei Elsa Kuuva (tääl Valle) ive 1978, kuás amnâstâh majemuu keerdi tievâsmittui. ¶ Mut Jeesus västidij sunjin: »Ele tääl estâl. Näävt muoi kalgeen porgâđ, vâi tiävdáččáim Immeel vanhurskes táátu.» Talle Johannes mieđâi suu ánumân. (EM95) ¶ 2. Stellii taid ivnepááppár oolâ taggaar stiälun, mast olmooš puáhtá leđe. ¶ näpikiärdu 92 ¶ – Magarijd kuolijd tovlááh sämmiliih pivdii? koijâdim. ¶ – Ete lah-uv tun nohádistâm? ¶ niittyvahakas ¶ Na ko jiem tiättám, maid tot uáivild, te jiem maaššâm leđe koijâdhánnáá ääši: ¶ Anni-Marja Niemelä já Helena Valkeapää mučis lavluu maŋa riehtiminister Kari Häkämies ceelhij pyerimielâlâšvuođâs tast, et uážui leđe tuođâštmin Sämitige juhlelâš lekkâm. Minister Häkämies lâi sänivuárus algâuásist siämmáá mielâ, ko eennâmhiärrá Pokka. Sänivuárus loppâuásist minister puovtij oovdân, et puoh uđâstussáid, maid kulttuur- já jiešstivrimlaahâ lii puáhtám, iä ulmuuh lah lamaš tuđâvááh. Riehtiministeriö lii kuittâg juo moonnâm ive pelni almottâm toid uásipeelijd, kiäh aašijn láá lamaš perustum, et ministeriö lii vaalmâš tarkkuđ vala laavâ siskáldâs, jis toos lii tárbu, mut siämmâst almottij, et kiännân intressist ij lah toollâđ liijkás huápu. Kuittâg-uv taan kiiđâ ličij pyeremus toollâđ vuoiŋâstempuudâ, et puávtáččij oovtâst smiettâđ, et magarijd uđâstusâid taarbâš, vâi taarbâš-uv taid ollágin. ¶ 11. ¶ ulguupiälááš šovâttem . Čääsist tábáhtuvvee suhâpeliseelâi ovtâstum. Om. kyeleh já cuábuielleeh. Vrd. siskiipiälááš šovâttem. ¶ korriihánnáá potásijd 500–700 rammid ¶ – Oovtâ ive. Tääl aalgij muu nubbe kaavpugihe. ¶ Pilvi aalgât ollâopâttuvâst ¶ Iivaara F3 ¶ Kooveest Tuomas-Aslak Juuso, Sara Wesslin já Sauli laiti. ¶ sun tuálvu muu čäciriidon, ¶ Motomij tähtikuolijd kullee novdâvepsikuolij veepsih muttojii kuuloold nuuvt, et toiguin puovtij peehiđ enâmist. Täst puohtii leđe maaŋgah-uv hiäđuh. Enâmist iä lamaš piäđuh. Tobbeen lijjii máihláás šadoh purrâmnáál já jis lâi tárbu, te eennâm mield puovtij sirdâšuđ láádust nuubán. Ko evoluutio ovdánij, te kooppânj muttui algâlâš kepisin. Návt čielgiliih sirdâšuvvii eelliđ eennâm oolâ já cuábuielleeh ovdánii. Cuobbuuh pasteh rävisin lihâdiđ koške enâmist, mut toi liške kalga pissoođ njuoskâsin. Toh lasaneh ovttuu čääsist. ¶ 1. Cortinarius semisanguineus – Verihelttaseitikki – Vorrâlivârseitik U ¶ 010 839 3106. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi ¶ Aaslâk: – Naa, ko mun tääl eskin oinim maggaar tot oraŋgi lii. ¶ kiitiinkorrâ.....37 ¶ teermâ πληρόω anarâškielâsâš vaastâ, mii lii jurgâlum ive 1992 maŋa. Liiston láá ¶ Mut ijhân tobbeen reepust mihheen toin naalijn kavnum, ko Assaaskuolgâ-riävu kepileh nuuvt čuuvtij tuárgistii. ¶ Käänih šoddâduvvojeh jieškote-uvlágánijn käniviäsuin. Motomijn käniviäsuin pyevtittuvvojeh uđâgááh nubij käniviäsui várás. Tagarijn käniviäsuin láá sehe käänih já käänioráseh. Käänioráseh šovâtteh kaanijd, já talle moonijd šadda algâčuolmâ. Mane ruškâdâs já vielgâdâs lává ovdáneijee algâčuolmâ raavâd. Maneh lállojeh läällimmašinijn. Maašin tuáimá siämmáá náálá ko moonijd lällee kääni - tot joba jurâttâl moonijd tego kääni. Mašináin finnee stuorrâ mere uđâgáid ađai uvjâuđâgáid kočâttiđ korâidis siämmáá ääigi. ¶  nuuvt Muu nommâ lii Johanna Njaita já lam 22-ihásâš. Puáđám Ruotâst maadâsämikuávlust uccâ siijdâst, mon nommâ lii Hemavan. Tot lii kyevtilov kilomeetter keččin Tärnabyst. Lam jieš umesämmilâš, mut lam luuhâm maadâsämikielâ vuossâmuu luoka rääjist Tärnaby sämiškoovlâst. Škoovlâst ij lamaš umesämikielâ máttáátteijee, et ep puáhtám luuhâđ jieččân kielâ. Umesämikielâ lii uáli uccâ já uhkevuálásâš kielâ já ton sárnooh iä lah maŋgâ. ¶ Tipšoääigih já nubástusah ¶ Ton kuávlust lijjii kuáđutteijeeh iho olgon vahtiimin iälus. Fakkist sii oovdâst čuážui Hiärá eŋgâl, já Hiärá kirkesvuotâ pirâstitij sii. Paimâneh palaskii, mut eŋgâl eeđâi sijjân: ¶ 12. Poođâeennâm ¶ Ovdâskoddevaaljah tuállojeh jyehi niäljád ive ¶ Raporteh ¶ hämimolsom ¶ Maid tij pihtâsijn muurâštvetteđ! Keččâđ niijto raasijd, maht toh šaddeh: iä toh poorgâ ege pane. Mun eeđâm tijjân: ij ubâ Salomo puoh hervâidiskijn lamaš nuuvt pivtâstum ko mii ihánâs tain. Ko Immeel näävt piivtâst niijto rääsi, mii onne šadda já itten kárttá uuvnân, te vissâ sun tist ana huolâ, tij uccáá oskovááh? ¶ Säminuorâi taaiđâtábáhtus juhlesaavâ toolâi Sämitige 1. värisj. Tiina Sanila-Aikio, 29.3.2012. ¶ Maati enni čokkáá uággumstoovlist já nivkko vuogâ pajaskulij já orostit tom ain tyellittälli. Sun lii koddám jo vuáskun já luáštám voorâid tast. Vuáskun koddem maŋa enni lii pieijâm uđđâ suovsâ vuogân. Ovdil vuogâ lyeštim čáácán enni lii liijká váldám šuávlikuvssijn šuávli rääigist meddâl. Tääl sun vuárdá jo uđđâ saallâs. ¶   – Te mun-uv vuálgám eelliđ lyemejiegist. Puáđám ehidist maassâd, sun huikkái vala eemeedsis uksâkooskâst ovdilgo toopâi uuvsâ já väzzilij riidon kárbá kuuvl. ¶  täävi Olmoošvuoigâdvuođâpoolitlâš čielgiittâsâst ulmen lii, et Suomâ ratifisistáččij ILO 169-sopâmuš algâ- já hiäimuaalmugij vuoigâdvuođâin. Sämitigge iävtut, et olmoošvuoigâdvuođâpoolitlâš čielgiittâsâst váldoo čielgâ peeli toos, maht ILO 169-sopâmuš ratifisistmist kalga ovdániđ já maggaar äigitavluin, ko jo ovdebáá olmoošvuoigâdvuođâpoolitlâš čielgiittâsâst ivveest 2004 asâttui ulmen ratifisisteđ ILO 169-sopâmuš já ulme paasij olášuuhánnáá. Sämitige uáinu mield sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuotâ ij olášuu vuáđulaavâ vaattâm vuovvijn. Sämitigge meiddei váátá, et čielgiittâsâst váldoo ulmen sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuođâ ovdedem. Sämitigge iävtut, et Suomâ ratifisistá UNESCO sopâmuš matriaalâttâs kulttuuräärbi suoijâlmist jotelávt já kieđâvuš ääši olmoošvuoigâdvuođâpoolitlâš čielgiittâsâst. ¶ Martin sarviherra ¶ kuáluskoveh já teatterpittá Säminuorâi ¶ - Oho! Liibâ tust mučis piivtâs pajalist, kullui Ááná tyehin. ¶ Säämi ollâškovlâ/ Sámi allaskuvla Taažâ Kuovdâkiäinust ¶ peeivitäsideijee ¶ Rio +20 čuákkim loppâäššikirje kieđâvuš eromâšávt ruánáá ekonomia, kievhisvuođâ kepidem já pištee ovdánem prinsiipijd. Meid algâaalmugij vuoidâdvuođah láá oovdânpuohtum julgáštušâst. Rio julgáštuš tiädut, ete pištee ovdánem olášuttem váátá algâaalmugij aktiivlâš já vaikutteijee uásálistem pištee ovdánem oovdedmân puoh taasijn. Rio julgáštuš meid tuubdâst OA algâaalmugjulgáštuš merhâšume já tom, ete julgáštuš kalga vädiđ vuotân pištee ovdánem strategiai olášutmist. Rio julgáštuš váátá, ete staatah tuárjuh algâaalmugij identiteet, kulttuur, kulttuuräärbi, ärbivuáválâš tiäđu já taavijd. Julgáštuš tiädut táárbu tuárjuđ algâaalmugij pištee ovdánem miäldásijd iäláttâshaamijd. ¶ Uccâ uábáš ¶ Lonnoomlaavâ (603/1977) 5 § mield lonnoomlopekuorâttâlmist kalga nuávdittiđ luándusuojâlemlaavâ Natura 2000 -viärmáduv kyeskee njuolgâdusâid. Lonnoomlove vättee tooimâ árvuštâlmist já lopekuorâttâlmist lii vyeimist, mii ovdiibeln soojijn 2.2 já 2.3 lii puohtum oovdân. ¶ nuuvt et kulloo tuše šuuđđân. ¶ Koveroobdâst uáinoo uámi viste, vissâ äitti, mii uáinoo meiddei Rosberg väldim kooveest. Kuábbáá-uv kooveest uáinoo siämmâš riddopeeci. Tast puáhtá arvâliđ, kogo peht Frosterus lii čuážžum kove väldidijn. ¶ Sämitige almosčuákkim 15.2.2012. Parlamentsali Solju. ¶  tile 12. Raavâdamnâseh, maid kođosij uđâsmem taarbâš. ¶ Njellimvuoniist lii siemin njaargâš, mon nommâ lii Keđgikoškâmnjargâ . Lädinommâ Mopenniemi puáttâm tast, ko njaargâst aasâi nissoon, kote kočodui aaibâs pärnivuođâ rääjist Moppen . Sun lâi ruátálâš Laura Francisca Elvira Bono , kote lâi šoddâm Ruotâ Malmöst 1893 já jaamij Njellimist 1974. Sust lii tááláá ääigist-uv pegâlmâs käimi Laura Bono , kote lii čepis lávloo Italiast. Mope eeči lâi italialâš sirgustitehtöör já niedâš algâttij 4 -ihásâžžân sirgusprinsessan eejis sirgusist. Suu kočodii meiddei “Avveljuuvâ Petronellan” , ko sun tooimâi Avveeljuuvâ Ryettikuoškâst kokkân já tulkkân (Taat tiätu lii Viljo Mäkikyrö kirjeest: Kultalappia já Kullankaivajia, s. 115 – 116). Veikkâ Moppe vaikuttij-uv čuuvtij tooleeb Avveeljuuvâ riddoost, ko ubâ Petronellagin poođij Anarân, te vaarâ lii nuuvt, et Petronella~_noomâ sun finnij iäskân tast maŋa, ko olmâ Petronella, ađai Sylvia Petronella Antoinette van der Moer lâi vajâldâm ive 1949 geologi Klaus Säynäjärvijn Lemmei já tooimâm tobbeen kollealmaid kokkân. ¶ Sämikielâlâš vuáđumáttááttâs lii adelum Suomâst 1970-lovo pelimudo rääjist. Uási sämikielâlâš máttááttâsâst lii keevâtlávt lamaš kielâlávgummáttááttâs miätá iheluuvij, veikâ ton iä lah virgálávt tagarin miäruštâllâm. Väldiuási sämikielâ vuáđumáttááttâs já luvâttuv uáppein finnee kuittâg máttááttâs vieres kielâ oppâamnasin. Iänáás uási vieres kielâ uáppein láá sämiuáppeeh, kiäid sämikielâ lii pyerebeht nubbe kielâ ko vieres kielâ. Vieres kielâ máttááttâs ij tutkâmušâi mield pyevtit toimâlii kyevtkielâlâšvuođâ, moos kielâlávgummáttááttâssáin táválávt peesih. ¶ 1. ¶ Epimiärálâš Kooveest: Tavesämikielâ kielâpiervâl stivrejeijee Katja Magga, Mitro Hetta já Johanna Kumpula Vuáču tavesämikielâ kielâpiervâlkerhoost. ¶ Mun lijjim lamaš jo kuhebiššáá ton uáivilist já lijjim jo vaalmâš vyelgiđ maassâd pááikán, ko jo kerd täst tággáár váiváás mätki lâi šoddâmin. ¶ Issá-čeeci moonâi eelliđ Avelist, Tobbeen lâi suudár, Tiilikainen nommâsâš, sust lâi radio mii ij lam kallasist tääbbin ulmuin ton ääigi. Issá-čeesist lijjii stevileh soolááttusâst, taid sun moonâi viežžâđ. Tobbeen sun kuulâi uđđâsijd, radiost lâi luvâttâllâm noomâid tain kiäh lijjii karttâm faŋgâvuotân Ruošân. Tiilikainen lâi meid finnim kostnii ”lentolehtisii” moos Matti-Uulá lâi čáállâm: ¶ – Ive 1998 seervi stivrâ čokkânij kuttii já toovâi miärádâsâid kielâpiervâlaašijn kielâpiervâlpargei valjiimist porgemáánu aalgâst ihán ovdâskulij. Lasseen stivrâ toovâi miärádâsâid anarâšâi kulâmist ihečuákkim ohtâvuođâst, logokišto olgosaddelmist, kuástidemtooimâin, stipendij jyehimist škovlâlijd, ruttâucâmušâin já Sämirääđi “Čaaŋâ kielân” projektân uásálistmist. “Čaaŋâ kielân” projektist servi faalâi Sämirááđán 130 pittád “Tovlááh mainâseh” –kirje, main Sämiräđääđi maavsij sooppum hade tain. Kielâlaavâ uđâsmittem pargojuávhu čällee Esko Aikio kuulâi anarâšâid ihečuákkim ohtâvuođâst. Jeessânlostâ Anarâš almostui kulmii, main ohtâ lâi kalendernummeer. Puohâi jesânij meeri lâi ive aalgâst 186 já ive loopâst 203, main ihejesâneh lijjii 179, toorjâjesâneh 19 já ovtâstusjesâneh 5. Ton ive jammii kyehti jeessân. ¶ Ucâmušmonâttâlmist nuávdittuvvoo staatâtoorjâlaahâ (688/2001). ¶  styeres. [taat Uccâ merânieidâš 106 ¶ - Tast álgá koskâeennâm. Tot ij lah meendu styeres, mut hirmâd hyenes luoddâ tobbeen lii. Tot hyenes eennâm lii eidu ton merkkân, et ellee tiiŋgah tiäđáččii, mon kuhás kannat moonnâđ já kuás kalga orostiđ. ¶ Sambesi G6 ¶ Čokkáim já kejâdáim juuvâ. Pihtseh livârdii virdeest já sraŋgâ lâi nuuvt čoovgâs, et puohtim tuáppuđ suormâigijn tast nuotâid. Eehidpiäiváš njaavâi tuodârvielti mield já vuonâst kullojii čuhâlis jieŋâpiäškááttâsah, ko toh cuovkkânii olleečääsist. ¶ suvrâvolliittem = happohyökkäys 145 ¶ – Iä lah. Taid-uv ferttee uástiđ. ¶ b. Noomât kaavpugijd mittolaasâi vuálá oppâkirje arvekáártá 98A vuáđuld. ¶ b) Maid tábáhtuuččij, jis puohâin meiničoolmijn šodâččii rävis kyeleh? ¶ –~Herra Jeesus kun täällä vain kanssamme on... ¶ Motomeh máttááttâspárnááh koijâdâllii kyeimi kyeimistis: ¶ Tobbeen lijjii kuttâ keđgičäcilite juudalâš uđhij mield putestem várás; toh kessii kyehti kulmâ mito. Jeesus eeđâi palvâleijeid: ¶ – Myy vähtee suu. Puáttiđ huápust! ¶ Unna Junná vuolgâttuvvoo Suomâst TV-2:st pasepeeivij tme 7.45 já uđđâsist FST5-kanavast tme 08.15. Ohjelmeh láá rahtum ihásávt 30; 15 kiđđâ- já 15 čohčâpaajeest. Ive 2011 aalgâ rääjist YLE Sámi radio já SVT Sápmi lává ráhtám sierânâs párnáiohjelm. Unna Junná paasij YLE Sámi Radio pyevtittem párnáiohjelmân já tom rähtih ivveest 15 ohjelmâd, moh vuogâttuvvojeh kiđđâpaje ääigi. ¶ Vijđodâh : 103 000 km 2 ¶ 1. Ij-uvkâs tom lekkâmjuhleest lávlum Matti Morottaja-uv? ¶ “Joo.” ¶ – Varjâl mon styeres! Muumieeči puáimálâstâlâi. ¶ 4. Ukraina 19 500 ¶ Táágu peht ferttee keččâđ eres aššijd, nomâlávt luándukevttimân. Sämmiliihhân láá jo kuhheeb ääigi keččâlâm vaattâđ maasâd luánduvaarijd, enâmijd já čaasijd, maid haldâšeijeeh láá sist nistám. Ko Säämi läddliih huámášii, et amat sämmilijn táiđá-uv leđe vuoigâdvuotâ omâstiđ enâmijd já kiitiätá sij mottoom muudon vala sättih ávhástâllâđ-uv toin, te läddlijn šoodâi palo já kađâšvuotâ, mii piejâi sii toimâđ. Sij algii tuođâštâllâđ, et sij láá tovlái maddârijdis árbáliih já sijjân meid kulâ vuoigâdvuotâ enâmáid. Tot hirmâd vaalâ, ašij puunnjâm já kiälástâllâm, mii tai ivij lii lamaš sämmilij vuástá, lii uápis puohháid. Toi kiälásij vuoigim váldáččij hirmâd ennuv ääigi. Tast láá historjá čällein vala ennuv vuoijiis tutkâmamnâseh. ¶ Immeel eeđâi Abramân: ”Tuu nommâ ij koolgâ leđe innig Abram. Liävus tuu nommâ Áábráhám, tastko tot meerhâš maŋgâsij eeji. Sarai nommâ liävus Sáárá, tastko tot meerhâš uáiváámus káálgu.” ¶ Oomeen pyevtittâs 2007 (1 000 t) ¶ – Eeđah-uv ubâ noomâd? Poolishovdâ koijâdij. ¶ čalmeh já vielgis čalaneh, mut ton koozah ¶ Bergen B3 ¶ - Tot ij häittid ennuv . Jis muštáh, mun ornejim iše tunjin já jis tun jieh tállân määti, te uážuh ääigi nube máhulâšvuotân. ¶ Vistig jo puoh šlaajah láá nuuvt siämmáá hámásiih já nálásiih, et iivnij peeleestkin taid ij uálináálá iä, jis ij lah aaibâs loddespesialist. Puohâi šlaajâi oráseh láá ruopsissiähá ivnásiih já niŋálâsah oppeet ucánjáhháá čyecih toho ränissiähá viskâdub ivne kuávlun. Loddekirjij mield iäru kavnuuččij stuorrâpaaccâhjá paaccâhlode kooskâst niŋálâs lode njunemaddust, mii kolgâččij leđe paaccâhlode niŋálâsâst ucánjáhháá segibâš, ko stuorrâpaaccâhlode niŋálâs njune. Nubbe suijâ, manen taid lii nuuvt väädis iäruttiđ, lii toi stuárudâh. Paaccâhlode kukkodâh lii 18:st 19 seentin já stuorrâpaaccâhlode kukkodâh 19:st 20 seentin. Já tiäduin-uv tot meerhâš tuše 15 raammi iäru stuorrâpaaccâhlode pyerrin. Puoh pyeremus iärutâ ličij maka tot, et jis kuáhtáá paaccâhlode kuosâvyevdist, te uážuččij leđe maka vieâ vises tast, et tot ij liččii talle stuorrâpaaccâhtanen, ko ton eellimpiirâs kolgâččij leđe siäháâssorttââš lostâmuorâpecivyevdi. Kii tiätá, maht lâš. ¶ kaiccâvierccâ = pukki (vuohipukki) 14 ¶ a) Merâkuáskim lii lasanâm Nuorttâmeerâst. ¶ ko suomâkielâst. Nubbe iäru lii sänioornigist: KR92 olgospyehtim ei enää ole lii ¶ ponne, pone = pohja ¶ Sämmilâš tyeji lii uási sämmilij luándu já kulttuur koskâsâš koskâvuođâ já sämmilii eellimtääpi. Tyeji lii sehe taaiđâ ete iälättâshäämi. Tyejiärbi lii vuáruvaikuttâs luánduin sehe materiaal skappuumist ete tuojij heervâtmijn. Jyehi kuávlust lii jieijâs tääpi rähtiđ sämityeje. Váldu kietâtyejiäärbih Suomâst láá nuorttâlâš, anarâš já tavesämmilâš tyejeh. Tyeji lii niävvu, mon peht máttáátteh kulttuur, ton áárvuid, filosofia, jurdâččemvyevi. Tyejitáiđu sirdášuvá suhâpuolvâst nuubán sosiaallâš vuáruvaikuttâsâst. Tergâdis kietâtyejitááiđu uási lii sämikielâlâš tyejiterminologia. Tyeji lii tááláá ääigi sehe anotiiŋgâi já pihtâsij rähtim mutâ meid taaiđâtyeji. ¶ Minden Pictures/SKOY ¶ ‐uv loovdâ ¶ 3. ¶  Sun Lijjim talle ohtnubálov ihásâš. ¶ liššá, lišá = viikate ¶ CD-kiirjijd árvuštâlâi Sämitige škovlim- já oppâateriaaltoimâttâh. Kilbišjäävri škoovlâ diačáitálmâs Olbmot ovdal min finnij enâmustáá plus-meerhâid. Kirje lii uáli kreatiivlâš, tot leehâst uđđâ oovdânpyehtimvuovijd já taha historjá oppâmist mielâkiddiivâš. Tast láá ennuu fiijnâ koveh, šiev já taaidâlâš ideah já čuálččáás iivneh. Spontaanlâš já mielâkiddiivâš oovdânpyehtim, mon lii lamaš vissásávt hitruu porgâđ! Oovdânpyehtim heivee teemamateriaalân historjá máttááttâsân. Miinusân puáhtá mainâšiđ kirje noomâ, mon ferttee molsođ, ko siämmáánommâsâš hirtorjá kirje lii juo lemin! ¶ Ovdil tääbin meeccist lâi valje, lijjii pecilodeh, riävskáh valjeest, já sorvâlove finnij ohtuu, iä tarbâšâm leđe maaŋgâs nuuvt maht tääl. Kyeleh še lijjii jäävrih já juuvah tievâ. Puohlágán myerjih eenâb ko taan ääigi. Talle ko lijjim vala uccâ kaandâš, togo mii tuve pirrâsijn-uv lijjii riävskáh, čuuvčáh já kuáppileh. Jiem lam talle vala kansaškoovlâstkin, ko vuossmuu čuuvčá finnejim. Viljâ Oskár raahtij munjin čuuvčá kuáđádâsâid, maid eellim oppâmin. Iäččâm ij lam pääihist, láim ennijn kuávttáá, vuolgim čuuvčákuáđádâsâid oppâđ já čuhčá lâi moonnâm kielân já elimin vala. Jiem áppádâm koddeđ tom čuuvčá, ferttejim viežžâđ iännân išán já iännâm terpâstij tom jaamâs. Tot lâi muu vuossmuš čuhčá. ¶ 4. ¶ Sämitige ornim Helsig seminaar fáddán lii sämikielâ já maorikielâ iäláskittem já nanodem. Seminaar uáivilin lii leđe uási máttááttâs- já kulttuurministeriö jotonpieijâm sämikielâ iäláskittemohjelm já tuárjuđ ton vuávám já olášuttem. Jotonpieijum iäláskittemohjelm ulmen lii ovdediđ já paijeentoollâđ sämikielâ sehe macâttiđ sämikielâ ton monâttâm sámmiláid sehe toohâđ kielâst sämisiärváduv kyeddee kielâ. ¶ – Naa-a, kähteesuvâttemkišto! ¶ Sämimááccuh muštâl maŋgâ ääši ¶ Ranska = Ranska ¶ Stivrâ tuhhiittij meiddei sämitige ruttâtuálulopâttem ivveest 2008. Ruttâtuálulopâttem lâi loopâst, korrâ šeštimtooimâi já pehtilis tooimâ áánsust suullân 12.000 eurod paijeelpäccee. Stivrâ kavnâttij tuđâvâžžân meiddei tooimâi lasanem, mii čiälgá toimâmuštâlusâst. Ciälkkámušah, iävtuttâsah já alguuh tahhojii suullân kuálmádâs eenâb ko ovdebijn iivijn. ¶ Ohtâvuotâ lii almostittum päviraavisin iivijn 1993-1997 (kuvijguin). Tot almostittui talle ohtsâšpargoin opâttâshaldâttâssáin. Nettiaavis almostittem lii lamaš máhđulâš sisašijministeriö YES-proojeekt torjuin. Kijttep tast! ¶ – Kulâ, maht taatkis lii máhđulâš? ¶ Piergâseh: kyehti peenâ. ¶ Ruttâ : ruvnâ ¶ – Kii tun lah? ¶ – Täst lohá hálgučuollâm, jiem pyevti tuu išediđ, must ij lah taggaar pargo tunjin. ¶ kode, mon pargon lii tábáhtuskuáhtásávt tuođâštiđ ulmuu kielâtááiđu aanaar- já nuorttâsä ¶ – Tobbeen kustoo uáinoo sääni čeve já ton ohtâvuođâst čevepiärguh . Taidhân tobbeen käävpist kale puávtáččij pyehtiđ! Já čääsi tiäđust-uv! ¶ Škovlâ aalgij masa siämmáánáál, ko tot lâi álgám ihe tassaaš-uv já párnááh lijjii čokijdâm nuuvt Ijjäävri ko Muddusjäävri Nuárjuluovtâ kuávlust-uv. Oskom, et vuossâmuu luokkalijn lijjii vaarâ siämmáásulâsiih paloh, ko lijjii must-uv ihe tassaaš. Positiivlâš iärrun moonnâm luuhâmpaje iähtun lâi tot, et tääl taat saje lâi munjin uápis, jiemge tarbâšâm innig iärvádâllâđ oovdânpuáttee aašijd já negatiivlâš iärrun vuod tot, et Uccpárnáá Maati Matti ij lam innig muu piälušteijen, jis jo ij lamaš kale kihheen ereskin. Ko ihe tassaaš iävtuttim Ailâ-Váábun taan siämmáá škoovlâ šiljoost, et jiem-uv uážuččii leđe vala oovtâ täälvi pääihist, ovdil ko riemâččim škoovlân, te tääl lijjim masa jo pyeri mielâst tast, et sun ij miettâm muu jurdui. Liijká, ko iäránáim oppeet ohtii škoovlâ šiljoost, te ahheevba tiäđust-uv poođij já konjâleh ton siämmáá fááru. Viggim kale taid pyeremus lääji mield čiehâđ. Kuittâg luottim já uskum toos, ko ereskin máhđulâšvuotâ ij lamaš, et oho keejist puáđáččij kiinii viežžâđ muu pááikán, jiemge riemmâm tađe eenâb murâštiđ ohtuunân pääccim. ¶ seh já happi siäháneh jyehi sajan čáácán. ¶ Pumbul pyevtittâs 2006 (1 000 t) ¶ Superokko jotkui cuáŋuimáánu 3. peeivi vistig tiervâttâsâi vuástáväldimijguin Saijoos sämikirjeráájust já tastoo maŋeláá ekumeenlâš immeelpalvâlussáin Aanaar Sämikirhoost. Kirkko lâi aaibâs tievâ já toos uásálistii eres lasseen täsivääldi president Sauli Niinistö emedijnis Jenni Haukioin sehe eres juhlekyesih. Mieldi lâi Oulu pispekode pispe Samuel Salmi sehe mii jieččân paapah. ¶ 1 mp soijaoljo ¶ Suomâkielâst jurgâlum sämmilâš aalmugmaainâs. ¶ kirjekielâ škoovlâst tâi pääihist. Sämikieláid šaddeh uđđâ uđâssäänih ubâ ääigi, já sämmiláid kalga ¶ Maŋeláá ovdánii kašmârdeijeeh , moh iä tarbâšâm lassaanmân čäcipirrâs, tegu cuobbuuh. Aaigij mield uási eennâmellei ovdánemlinjáin láá kuittâg jottáám maasâd čäcielimân. Čyeti miljovn ihheed tassaaš meerâid haldâšii kyeliliskoh já njuhčâliskoh. Kyeliliskoh lijjii joba 15-meettersiih, já njuhčâlisko čeve puovtij leđe käävci meetter kukkosâš. Tááláá ääigi meerâin ellee kašmârdeijeeh láá merâkolbâcuobbuuh já merâkyevdih. Maŋeláá ovdánân njomâtteijein-uv motomeh ovdánemlinjááh, tegu nuárjuh já válláh, láá vuáhádum čäcielimân. ¶ powhatanhiäimun. Koolgâi nuurrâđ pähkinijd já čuággiđ muorjijd, sehe valmâštiđ pihtâsijd já koorijd puáttee ive várás. ¶ Sij tommii luptiđ seehâid enâmân já lekkii taid. Hovimiäštár poltoškuođij taid. Sun algâttij puárásum mo os sehháin. Silbâlitte kavnui Benjamin, nuorâmuu seehâst. ¶ Oskom, et Jeesus Kristus, Eejist nuvâhánnáávuođâst šoddâm tuotâ Immeel já nieidâ Máárjást šoddâm tuotâ olmooš, lii muu Hiärrá. Sun lii lonestâm muu, läpittum já tyemmejum ulmuu, uástám muu olssis já vuáituinis piästám puoh suddoin, jämimist já Pergâluv vääldist, ij kullijn ige silbáin, pic pase, tivrâs vorâinis já sujâttis killáámušâinis já jämimijnis. Sun lonestij muu, vâi šodâččim suu uámmin, iäláččim kulâjâžžân suu väldikoddeest já palvâliččim suu nuvâhánnáá vanhurskesvuođâst, vavett i svuođâst já avdâgâsvuođâst, nuuvt tegu sun jieš-uv jämmei kooskâst pajaspajanem Algen iälá já haaldâš avalávt. Taat lii vissásávt tuotâ. ¶ Algim čäälliđ taam peivikirje ete pisoččim jiermijnân. Joo, táválávt tot lii vissâ nieidâi pargo, peivikirje čäällim, mut pággu lii kuusnii sárnuđ muu aašijn já tobdoin. ¶ huámmášume eromâšávt tagaráid soojijd, moin ij lamaš máhđulâš jurgâliđ njuolgist, pic ¶ Raapoort oovded jieijâs uásild aalmugijkoskâsii biodiversiteettisopâmuš artikla 8(j) olášuttem Suomâst. Artikla suoijâl algâaalmugij luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválii tiäđu, keevâtlâšvuođâid já innovaatioid. ¶ Jonas (Jovnâ, š. suullân 1691) puárásumos kaandâ, Anders (Antti, š. 1721) áinoo alge Avveelnjäälmist aassâm ruuvnâkomserjâs Johan (Juhháán š. 1746), neelji kaandâst tuše ruuvnâkomserjâs já hiärástuámmár Johan (Juhháán, š 1776) maajeeldpuáttei pehti suhânommâ jotkui Anarist 1900-lovvoost. Suu maajeeldpuátteeh asâiduvvii jieškote-uv kuávlun Aanaar. ¶ 2.2.1 Jurgâlemtutkâmuš ¶ “Mon kuávlust kaavpug tot káátu lii?” taksialmai koijâdij já keejâi muu jurbâ čolmijgijn. ¶ Tuágádem lii vuossâmuš lävkki nubástusân Duran & Duran ettâv, et áinoo, mii puávtáččij išediđ kolonisaatio vahaduumij vuástá, ličij tot, et puohah tubdâstiččii rehálávt jieijâs historjá. Taat puávtáččij tábáhtuđ Suomâst nuuvt, et kirkko já staatâ viijmâg-uv pivdáččáin addâgâs sämmilijn tom, maid toh láá sijjân toohâm já taheh ain-uv. Aikio komment: Tuše tot puáhtá pivdeđ addâgâs, kote ibbeerd, et lii toohâm puástud já tuubdâst tom. Muu mielâst kalga tiäduttiđ, et addâgâsânpivdem lii mielâsâš tuše talle jis Suomâ lii kiärgus oppâđ tovláá ääigi puástuvuođâin já haalijd sundediđ sämmilâšpolitiik tađe mield! ¶ Matt. 1:18 ἐκ πνεύματος ἁγίου ¶ Iäráseh: Joo! Kale mij moonnâp! ¶ Mälaren C4 ¶ – Mun kale tom jo tiäđám-uv, Tobžâ culijdij viljâsis. Kalga muorjijd puurrâđ já puáiduđ. ¶ Ruhtlâš 1: 3B 8, 14 Čaarmâvuonân kolgee Čaarmâjuuvâ kuoškâ, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ 1 Jođettâs ¶ – Taggaar čuárvihiärrá et tast láá kuhes čuárvih. Vyelgi olgos te uáináh. ¶ Peljimeduusa (s. 115) lii čoođâuáinojeijee já šlijvelágán meerâi ässee. Noomâs tot lii uážžum neelji suhâpeliráávsá vuáđuld, moh sulâstiteh peelji. Peljimeduusa lii väldimeerâi šlaajâ, já tot lassaan tuše Nuorttâmeerâ sálttáámusâin oosijn. Loppâkeesi peljimeduusaid puáhtá kuittâg uáiniđ meid Suomâ riddokuávlust, ko meerâ virdedmeh láá jođettâm taid tavas. ¶ g. Lijjii-uv tuu puurâdmeh avžuuttâsâi miäldásiih? ¶ Poccuusteikkâ ¶ - huksimlaahâ; ¶ – Ij ivnijd pyevti uáiniđ sevŋâdâsâst ¶ Sosiaal- já tiervâsvuođâ ¶ Säämi škovlimašij ohtsâšpargo-orgaan 2012-2015 ¶ 9. ¶  käävpist Talle ko Miko-Juhháán já Eetu joođeetškuođijn poostâ, te lâi päälgis tivodum já juvviijd rahtum ruumbuh nuuvt ete uážui pyeráin vyeijiđ. Sunnust lijjii tagareh pyeráh moiguin puovtij 70–80 kiilud tiädu jođettiđ. Tain pyeráin lâi kuábbáá-uv keččin teline, kyevti tuuma riggeeh já ovdâräätis lâi ennuu ucceeb. Tot lâi ”tavarankuljetuspyörä”. ¶ Čielgii, miänástuveh-uv eennâmšadoh merâčääsist. ¶  finnejim kárduđ, káárdum, kárdu = ansoa ¶ Valjaasraavâdlijn jaavrijn lii siävŋus čääci já ¶ Lesk-Ant Uulá čallust čielgá ohtâ mielâkiddiivâš äšši: kirkko rahtui nuorttlâšâi já anarâšâi kulttuurrääji paaldân, mut ij eissigin anarâššáid, ijge nuorttláššáid, pic orjâlâššáid kiäh assii Ruošâenâmist. Meid nubbe äšši čiälgá siämmáá čallust: táválávt ko kirkko puálá, ton sajan ráhtoo ain uđđâ kirkko, mut Keđgijáávrán ij rahtumgin. Nuuvtpa viehâruš puátá mielân taggaar suámálâš äšši, et Keđgijäävri kirkko rahtui kulttuurrääji oolâ liijká-uv Syennjil nuorttlâšâi ortodokšâosko tuástumân, sehe máhđulávt vala sii jurgâlmân evaŋgelisluterilâš ooskon já virgálâš čielgiittâs ”Ruošâeennâm orjâlâšâi luterilij kirhojesânij várás” ličij lamaš mottoomlágán čiehâmčielgiittâs. Ko kirkko puolij ive 1937, lâi meid nubbe maailmsuáti puálláástâlmin, ijge lamaš mihheen jiermijd älgiđ eidu talle rähtiđ uđđâ kirho puállám kirho sajan. Na ko maailmsuátigis nuuvâi já Piäccám lâi muádilov ive maŋa monâttum Ruošân maasâd, rääji lâi toppâlum, iäge nuorttlâšahkin innig lamaš Syeinnjilist, pic sij lijjii varrim evakkon Suomân, ij tiäđust kiirhongin lamaš talle innig mihheen táárbuid. Liijkâ nanosávt nabdam, et jis Piäccám ličij siäilum Suomâ uássin, te tállán soođij maŋa ličij Keđgijáávrán huksejum uđđâ já muččâdub kirkko ovdii sajan. ¶ Sämiseervih ¶ Markkânij vuáđudem tuávváš ive 1830: ¶ Satu Arjanne ¶ riehtâ puástud ¶ Vänern ¶ Heikkâ vaaldij loovást stuorrâ niijbe já čuopâškuođij pica: ¶ Váhá ääigi keejist vuod aalgij uksâ siijvost lekkâsiđ, koške ruástum sähireh skižijdii. Almai vuárdá ete mabdem kumâttus te eštus itá. Mutâ ij vuodgin puáttâm uáinusân mihheen ijge kihheen, uksâ piäškái kiddâ oppeet. Almai juurdâčkuođij: ¶ Sämikielâ laahâ ¶ Sajos tuáimei, táluproojeekt mudoi já arkkitehtuur oovdânpyehtimeh älgih tme 13 haldâttâhhoovdâ Juha Guttorm oovdânpyehtimáin. Totkee Suvi Kivelä oovdânpuáhtá Sämiarkkâduv (Sámi arkiiva) tooimâ, máttátteijee Anna Morottaja Säämi máttááttâskuávdáá sämikielâ škovlim, tooimâstivrejeijee Ristenrauna Magga Sámi Soster -seervi tooimâ já kirjerájujođetteiojee Eija Leivo Aanaar sämikirjerááju tooimâ. Táálust toimâsojijdis tuálleeh Anarâškielâ servi, Sámi duodji r.y. já Laapi kuávluhaldâttâhvirgádâh oovdânmpyehtih še jieijâs tooimâ. Oovdânpyehtimij kooskâst Nils Heikki Paltto juáigá tavesämikielân já kirjeráájust kirječällee-taaidâr Ima Aikio-Arianaick oovdânpuáhtá jieijâs taiduu. ¶ Já ko máttáátteijee čaaitij, maht kuolijd kalga pivdeđ, te puoh oroi lemin nuuvt älkkee. Sun čaaitij, moin naalijn kuolijd lii kepiláin älkkeemus kuáivustiđ čääsist. Já ige moonnâm kukkegin äigi, ko kuobžâčiivgah meid kodeškuottii kuolijd – iä kuittâg nuuvt ennuu ko máttáátteijee, mut kuittâg. Já ko sij lijjii koddám tuárvás kuolijd, te juáháš finnij tast puurrâđ. Onne sist lijjii koskpeivpurrâmužžân veik maaŋgâlágáneh kyeleh. ¶  láá Ađai vissâhân tääl arva, reeškij Pumba. ¶ mučis táálu. Tääl lii tij tyehin tevdiđ taan táálun siskáldâs. ¶ Poccuu ihe álgá vuássáá šoddâmist ¶ Astoääigikuálásteijeeh lijkkojeh suávvilpiivdon, ko tot lii kievrâs kyeli. Tom pivdeh virveláin já puzzâvuoggáin. ¶ Mij kolgâp poollâđ já rähistiđ Immeel nuuvt, et ep hokâttâlmáin, páággutmáin tâi viäránitmáin rieveed jieččân aldemuust káálgu, palvâlusvievâ tâi käärji, pic avžuuttep puohâid pissoođ pargoinis já tevdiđ kenigâsvuođâs. ¶ Ko keessiv 2010 vihelem ij luhostum te viggâmuššân ličij orniđ monniilágán virkosmittemtábáhtus keessiv 2011. ¶ Paaccâhčäšn i ¶ Tondiet Pahakkâs eeđâi Jeesusân: “Jis lah Immeel kandâ, te kočo täid keeđgijd muttuđ leibin.” ¶ juucâ jaavrijn, jolgâdâsâin, ¶ Seminaar lehâstij Suomâ sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi. Näkkäläjärvi luptij jieijâs saavâst uáinusân šiev ovdâmerkkân vaikuttemmáhđulâšvuođâin nuorâi aktiivlâšvuođâ sämipolitiikâst. ¶ Ko kyeli lii finnejum čääsist pajas, tom kalga tállân kolkkâliđ jaamâs. Tast maŋa kyeleest puátkejuvvojeh vorrâsuonah syevđi moojiibeln. Kyeli čuomâstuvvoo já čuállejuvvoo nuuvt jotelávt ko mahđulâš. Kyeleest puáhtá rähtiđ herskulâš já tiervâslâš purrâmâš. ¶ Ohtii Haanu Hanssâ lâi oppeet pivdám ennuv kuolijd. Tälvisijvo ääigi te kesittij taid káávpán, mut ij tuálvum tađe olgoláá ko Kaamas Taka-Laapin. Kalle ergikyermi ležeh lamaš, jiem tieđe tárkká. Vaarâ toh mottoom kulmâ kiälhá kuittâg lijjii. Mut keevâi nuuvt, et Kaamas kävppijâs lâi-uv váhá juhhee, ige rievti mield nuuvt váhágin. Ko Hanssâ poođij tohon, te talle tot punsâstâllâm aalgij. Ij kävppijâs muštám ubâ käävpigin lekkâđ iđedist. Kaamasliih imâštillii tom, ko kävppi lii kiddâ argâpeeivi. Ige tast lam ävkki kävppijâsân cuáigudiđ. ¶ Lasetiäđuh konsertist: ¶ Maŋeláá Matteus povdij Jeesus málásáid jieijâs luusâ. Eres tullialmaah še pottii purrâđ oovtâst sunnuin. ¶ cäcihanah láá termostaat- teikkâ torvohanah ¶ Juhâvuomijd pajaskulij kuárŋudijn pecimeecih mulsâšuveh kuuloold suáhimeccin ja loppâ loopâst ruávis päljihâžžân. Tuoddâraalai alne puáhtá uáiniđ, mon koorâs luándu lii tavveen. Nube tááhust meiddei alemui aalai alne lii eellim, ja tobbeen sáttá uáiniđ uáli härvinâs tuodârlode, kiärun. Pajas kannat kuárŋuđ jo tuše mučis várdusij tiet, tastko šiev šoŋŋân tobbeen uáiná luuvij kilomeetterij kiäčán. ¶ Čálusijn párnááh já nuorah oovdânpyehtih jieijâs uáimuid tâi tuoivuid puátteevuođâst, tast maggaar maailmist sämmiliih eellih 20 ive keččin. Kirjeest puoh teevstah láá ovttáin Suomâst sarnum sämikielân (aanaar-, nuorttâ-, já tavesämikielâ) já suomâkielân. Säämi párnáikulttuurkuávdáš ja nuorâilävdikodde -haahâ lii almostittám párnái já nuorâi teevstâid jyehimnáál čälleid, sämipárnáid já nuoráid, já toid oovtâstpargopeelijd, moh pargeh párnái já nuorâi ašijguin. Mu Sápmi jagi 2030/ Minun Sápmi vuonna 2030/ Muu Säämi ive 2030/ Muu Sää´mjannam ee´jjest 2030 . ¶ Sämikielâ já ton sistetoollâm luokittâllâmvuáhádâh suvdá sämikulttuur já ton ärbivyevi suhâpuolvâst nuubán. Šoŋŋâdâhnubástus rahttâttâmvuáváámist já vuáhádume naavcâi väärridmist kalga väldiđ vuotân sämikielâi sajattuv já turviđ sämikielâi siäilum. Sämikielâ já ton iäláttâssáid lohtâseijee tiettim siäilum váátá, et sämi-iäláttâsah siäiluh eellimvuámálâžžân. ¶ Jovnâ ij viiššâm ettâđ innig maiden. Sun vaaldij Haŋgal já Belgo kiddâ väzzimáin váhá jotelubbooht. ¶ jievjâm = luppo 53 ¶ JUHÂPIÄTU ¶ suoksâ.....30 ¶ Nuuvt Kuivee njuškiistij muorâ oolâ já ko viirrâm peeci lâi stääđis, te sun lâi huápust nubebeln juvvii. ¶ 1 Jäävrih láá tijpâlâš syemmilâš enâdâh..... ¶ Matti Leinonen ¶ Tuáváduvah 140 ¶ 5. Stellii kolmâ čassijn tevdum puurki várugávt kume čassijn tevdum puurki oolâ, purkkinjäälmih vuástáluvâi. ¶ ráhtus mield já muštâl, maid ravâdijd toh ¶ – Naa, lii-uvsun iššeed máttâm Luostâg-äijiháá šieunáál sirdeđ. Láá-uv pođoi suávvááh njáskum? Lah-uv čoollâm? Na jieh tiäđustkin nävt puolâšin. Jiehke lah kuáivumgin lääbži oolâ. Kalhân tot puáris Luostâg lii čeppi. Tot rottee lääbži ain luovâs, ovdilgo muotâ jarro ton oolâ. Já jis mana muorâ pirrâ, te kal máttá karveđ maasâd-uv. Na, jiehpa lekken vuossâmuu suávŋá kuátumin. ¶ Já jotkim määđhi, já päälgis lâi muálkkáá já suámálâš. ¶ Ässeeloho: 46 600 000 ¶ – Tiätuäŋgir távjá totká já kuldâl tärkkilávt puoh aašijd já motomin lii olmâ kuđikozzâ-uv. Tij uážžuvetteđ puoh pyeremustáá tiäđuid aašijn, ko keččâvetteđ, keččâlvetteđ, kuldâlvetteđ, suvnevetteđ, mávustâlvetteđ já tutkâvetteđ aašijd, Heikkâ rävvee vala párnáid. ¶ – Halidiččim njuoškâdid raasijd. Aaibâs čielgâsávt toh tarbâšeh čääsi. Porgâččim tom uáli várugávt, jiemge stilčoččii lättei. Uážum-uv? Nánná váldá uccâ njuoškâdemkaanu já liäšku čeepiht čääsi raasij madduid. ¶ tuše muádih šaddošlaajah ¶ – MIAUUU !!!! ¶ pállutuárguiäláán pallosiimaeliö ¶ 113 ¶ - Miäštárist? ¶ Katekismusist , veerstâ peht láá merkkejum kyehti anarâškielâsâš jurgâlemvastuu, tastko ¶ kieltáiđusâš valjimiskoos tuhhiitemnáál čođâldittám ulmui. Valjimiskoos tuhhiitemnáál čođâldittem ¶ Mun huámášim, et suhheehân lii jo nohádâm, já pieggâ joođeetškuođij kárbá kuuloold. Mun tast jo masa nivsettâm, mut arvalim, et ij tääiđi leđe cuáigudmist ävkki. Nahettim ááiruid koskâááŋoid já suládim kámppásáátku vuást. Riddoost cekkiistim kárbá já moonnim káámpán piergâsijdânguin, jurdâččim käähvi vuoššâđ. ¶ – Tiehân lâi suu jieijâs nieidâ. ¶ Molsâiähtu 1: Uđđâ maađij nuávdit Köngäs–Aanaar -maađijjist vyelgidijn álgâuásist tááláá Littmuorvääri ovtâskâsmaađijlinjáá. Littmuorvääri puotâ meccijođáttâh iärrán ovtâskâsmaađijjist já nuávdit iänááš uásild tááláá jotteemkiäinu/šleđgâlinjáá Kuávžurjuuvâ räi. Kuávžurjuuvâ maŋa molsâiähtu 1 sajaduvá huksiihánnáá miäcán jotteemkiäinu ulguubel. Molsâiävtu 1 vyelimolsâiähtun tutkoo máhđulâšvuotâ linjij maađij taan uásist Kuttoor kylá taavaapele (MI 1a) tâi mádáápele (MI 1b-1d). Molsâiävtust 1a monnuuččij Avveeljuuvâ rasta tááláá šalde mield já Kuávžurjuuvâ já Sovsjuuvâ paijeel rahtuuččii uđđâ šaldeh. Molsâiävtuh 1b-1d iä moonâ Kuávžurjuuvâ rasta, mut Avveeljuuvâ já Sovsjuuvâ paijeel rahtuuččii uđđâ šaldeh. Kuttoor kylán jotteem tábáhtuvá puohâin molsâiävtuin tááláá Avveeljuuvâ šalde pehti. ¶ Maccâm (Kristus) 18, 23 ¶ koloi ruttâdmist sehe ruttâdmist kyevtkielâlâš palvâlusâi pyevtitmân. Sämikielâlâš sosiaal- já tier ¶ Euroop rääji ¶ mii olgon tábáhtui, já tondiet ¶ Jurgâlemtiettuu puáhtá jyehiđ oosijd maaŋgânáálá. Vehmas-Lehto (2008: 31–32) mield ¶ Jieijâd argâpiäiválijd vuovijd rievdâdmáin puávtáh tun-uv tuástuđ šoŋŋâdâhnubástus. Energia kulâttem puáhtá kepidiđ njyebžilávt. Ovdâmerkkân pääihi liegâsvuođâ puáhtá vyelediđ älkkeht cehhijn tâi moddijn já čuovâid puáhtá časkâdiđ viistijn, main ulmuuh iä lah. Meid šleđgâpiergâsij virde kannat potkiđ, jis toh iä lah kiävtust. Liihâd pyeráin, vääzin tâi valjii almolii jotteemriäidu. Veelti tušes kulâttem já uásti pištee tâi uđđâsistanettittee pyevtittâsâid. Piejâ pasâttâsâidâd uđđâsistanon, mušte eromâšávt biopasâttâsâi sorttâdem, vâi velttip tušes meetaanluáštuin. Oovtâst pyehtip vaikuttiđ. ¶ - Ruuđâ ucâmist kyevti uđđâ kielâpiervâl várás Máttááttâs- já Kulttuurministeriöst já Suomâ Kulttuurruttâráájust. ¶ Taat oppâmateriaal lii uáivildum luvâttuv anarâškielâ viereskielân lohhei kiävtun, ađai tot máttát kielâ aalgâ rääjist. Mij áigup kevttiđ tom meiddei tievâsmittemškovliittâsâst, já tondiet lep annaam mottoomverd huápu. Taat pargo mudoi kale lii taggaar, et stuorrâ huáppoin ij sääti finniđ nuuvt šiev tääsi ko halijdičij. Pargo lii tääl ovdánâm nuuvt, et vuossâmuš kurssâ lii jo tärhistum-uv, já ton peeleest tom puávtáččij jo paddiđ-uv. Nube kuursâst jiem lah vises, šodâččij-uv tot meiddei páádán siämmáin čokkáámáin. ¶ Kuškástâh lii Koskâ- já Maadâ-Suomâ riddoniijtoi, piäldujolgâdâsâi já jeegij lodde, mon áiccá älkkeemusâht. Kuškástâh pessee härvinâžžân meid Aanaar-Ucjuuvâ kuávluin-uv. Tot lávkku riddoniijtost kuuloold árvulii nálásâžžân. Kuhes já herhis kavrenjunijnist tot puáimu timmâ enâmist viehâ jieŋâlâsâst-uv purrâmâš. Kiđđuv kiihâmääigi luptân ores ááimun suájáidis tuárgástitmáin, jeđe sooddâst vuáluskulij já puuljârd ahevávt luoimâmáin kuui–kuui–kuui. Enâmân pyevtithánnáá tot luptân uđđâsist ááimun já luáštádât oppeet vuálus. Loopâst orráás kiihâmjienâ moovtásk čuhâlis puljârdâsráiđun já kiihâmkirdem nohá kuhes timmâ visânân. Reeviirkámppádâlmijn oráseh mittádeleh vuoimijdis korrâsávt čiehčâmáin já huškomáin suájáigijn. Piervâl já uđâgái aldasijn kuškástâhvaanhimeh joreštává iättáht hemâdeijee pirrâ. Aldasáid teivâsâm vuorâččâs uážžu liävtuid, ko kuškástâh skuvgááttâl tom kuhes njunijnis. ¶ Motomin puolâš já muotâ lii liijká čohčâtäälvi nuuvt uccáá, ete poccuid lii vaigâd čokkiđ já vyejettiđ pygálysááiđán om. jaavrij já juuvâi rasta. Talle puásuiocceeh ferttejeh čokkiđ poccuid helikopteráin, möŋgijáin, moottorpyeráin já vääzin. ¶ Mikkâl Antti Morottaja ¶ – Lii kale majemuš kerdi ko mun tuu táálu tipšoškuáđám! Ante jurdâččij ohtuunis ulguupeln. ¶ Laavâ 50 § mield love ij koolgâ mieđettiđ jis love miäldásâš toimâ ohtuu teikâ oovdâst eres västideijee luvijguin teikâ kuávlui eres kevttimhamijguin merhâšitteht hiäjusmitáččij sämikuávlust iävtuid hárjuttiđ ärbivuáválijd sämi-iäláttâsâid teikâ mudoi paijeentoollâđ já ovdediđ sämikulttuur; ¶ Taažâ sämitige president Egil Olli iätá lemin uáli ilolâš tast, et ráđádâlmeh peessih tääl joton. ”Tegu tiettip lii lamaš mottoom verd sierâmielâlâšvuotâ ráđádâllâmvuáváámist, eromâšávt Taažâst, mut ko mij tääl tiettip, et Suomâ já Ruotâ sämitigij já toi enâmij haldâttâsâi kooskâ lii oovtmielâlâšvuotâ, te algâttem ij uážu leđe Taažâst kiddâ. Tääl halijdâm kevttiđ tilálâšvuođâ pyerrin já rämidiđ Suomâ já Ruotâ táássážân ovdánâm fiijnâ já šiev prosessâst já mielâst vuárdám et porgâškyettip tain historjállijn toimáin: uážžup áigá sämisopâmuš kuulmâ tave-enâmist, mast aassâp”, juátká Egil Olli. ¶ – Kiđđâ táágu vuordâččij tuu, sun ličij halijdâm toollâđ čuákkim. ¶ Aleksandria F1 ¶ Tááláš kumppinääli lii puáđulâš nuorttân, ađai Ruošâst, mut ij valagin pessii Säämist, veikkâ kale motomin láppoo-uv teehin. Sáámán láppojeijee kuumpih iä lah taan ääigi innig valvekuumpih, pic enâmustáá kyehti tâi kulmâ kuumpi, moh sättih leđe viiljâžeh ađai oobižeh, teikkâ tagareh ohtuunis vajâldeijee oráseh, moh oceh olssis paarâ. Tágáreh kolgokuumpih pyehtih asettes muottuu ääigi njolgestiđ pirrâmpeeivist joba 60 km:d. Majemui ivij äigin Suomâ kumppinääli lii čuuvtij lasanâm já nabdoo-uv, et tääl kuumpih liččii Suomâst 150 suulâin. Iänááš-uási tain iälusteh Säämi máddáábeln miätá Suomâ, main ohtuunis Kainuust já Tave-Kärjilist penttâ 70 %:d. ¶ SomBy ¶ Riemnjis, riemnjis, riänjuriänjuriemnjis, ¶ Ánná já Heikkâ ooinijn, ko mottoom nissoonkyevtis kaačáin šuáhkuttáin bussiorostuv kuuvl. ¶ Mut veikâ tot kavnumsaje tutkui maŋeláá uáli tárkká, te tot ij čielgâm kuássin, et maht toh kolletiiŋgah lijjii tohon miäcán šoddâm. ¶ Lijjim peessâm juo kansaškoovlâst já jotkâškoovlâst-uv já ihe lâi 1961. Tot lâi taggaar vuođâloho, et keejâiba tom kuábbáábeln peri te tot lâi ain siämmáš 1961. Holber Ailâ tiem ääši hoksai já tot lâi muu mielâst uáli eromâš äšši. Sun já suu peerâ orostellii motomin mii pääihist Čovčjäävrist, ko sii táálu Kossenâmist lâi juo melgâdáid liäggásâm já uáli koolmâs. Sist lâi kesipäikki Sevžjäävrist, mut lijjii huksiimin toho olmâ táálu, mii lâi kale juo vissâ vaalmâš, mut orostelli kuittâg motomin Čovčjäävrist. ¶ já aijuu čalme láhtá. ¶ Ijba tast ávttám mihheen. Tälvi lâi já toos koolgâi tuuttâđ, nahareh tuše iä lamaš innig nuuvt njálgáh. ¶ Juávkkupargo ruonâsijn já ruotâsšaddoin ¶ Niger ¶ – Šapšâhân tot lii, mii lii tääl-uv enâmus pivdum kyeli. Mut tovle pivdii kal eres-uv kuolijd, nuuvtko ráávdu, puško, njäävi, veikkâ tom kal enâmustáá kevttii mälikyellin, kuávžur, suávvil, vuáskun já luosâ tiäđust-uv. ¶ Tuámmár meridij ton arvâlâs keežild Ábrámân vala viiđâlov määrki sááhu, tallaa ruuđâst. Áábrâm vaaldij čyetimárkkásii já halidij tállân mäksiđ tom sááhu. Tuámmár eeđâi et ij sust lah maasâd adeliđ čyeti määrhist. Áábrâm mielâst táin aššijn koolgâi kiergâniđ, eeđâi et: ¶ Taaidâtábáhtus koveráiđu ¶ Uralvárádâh J3 ¶ Jis lovnimgin ij oro lemin šiev čuávdus, puáhtá keččâliđ rähtiđ komponent teikâ ubâ noomâ eresnáálá mottoom puovtâdeijee vastuin (su korvaava vastine). Šlajânomâttâsâin tággáár puovtâdeijee vastuu kevttim puávtáččij leđe veik šlaajâ monnii čielgâ tobdomeerhâ kevttim noomâ vuáđđun. Anarâškielâ šlajânomâttâsah nuávditteh uálináálá myensternoomâs merhâšume já ráhtus, mut ovdâmerkkân suomâkiel kuobârnomâttâsah, koppakuorijái nomâttâsah já meiddei uccâ piäivááloddái nomâttâsah láá rahtum šlaajâi puohlágán tobdomeerhâid iššeen kevttimáin. Muu amnâstâh lii kuittâg lamaš liijkás ennuu ereslágán eidu taan pele tärhilub kieđâvušmân. ¶ Sevŋâdin ferttee távjá tuossâđ lamppuin, mudoihân ij uáini. Mut piäivádâhhân še annoo čuovâ talle ko kolgâččij uáiniđ taggaar sajan, kuus piäivâš ij pääšti. Taggaar suoivust tot eskin sevŋâd lii-uv, tohon ij lamppuingin finnii tuárvi čuovâ, ko piäivâš páštá nuuvt kirkkâdávt toho pirrâ, já čolmijd val. Talle lii šiev konstâ tot, ko tiälláá speeijâl nuuvt, et tot tuásá piäiváá čuovâ toho sevŋis sajan. Te kal lii čuovâ tommit, jiešalneeshân tot lii-uv piäivâš, mii páštá speeijâl peht. ¶ b. Mane čuuvčáh tuáruh? ¶ Maŋeláá sun lii peessâm lahâmiärásâš iäláttâhân Suomâst já pyeri nuuvt. Ääši ij toovâ hyenebin ubâ totkin, et sust lâi Kyprosist suojâleijee, kote lâi Suomâ Pataljoonâst uáli ollâ virgeest. Táválâš jáágár, kote ličij karttâm sujâlâžžân siämmáálágán rikosân, lâi karttâđ kirdeđ huápu-huápu Suomân, mut ij liččii monnân noomâst uážžum innig ovdii staatâ virge maasâd. ¶ – Mut ko mun esken aigum rähtiđ juovlâsäpligijd, Pikkâ čiäruškuođij. ¶ - Tun lah kuittâg kuoskâttâm suábi, mii lii tääl-uv tust kie đ âst. Tondet mun tuubdâm tuu já jis mun tuubdâm tuu, te muu nuáidipiergâseh tobdeh tuu. ¶  mottoom – Ohtuu kale jieh vyelgi, mun vuálgám skipárân. ¶ šlieddâellee nilviäinen ¶ Pilvi aalgât ollâopâttuvâst ¶ 40. Siäidáásuálui , Sevžjäävrist, mast lii Siäidáákeđgi ~ Sevžjäävri keđgi (Samuli Paulaharju: Seitoja ja seidan palvontaa 1932, Briitta Mujo 1968). ¶   Pete já Jeobald kuáhtám Allen tuolbâdâsâst ¶ lavluu meddâl ilbis káránâsâst. Taa tot lii. ¶  äšši Váldálâš kieđâvuš raportistis Suomâ sämmilijd kyeskee lahâasâttâs, Suomâ aalmugijkoskâsijd kenigâsvuođâid, sämmilij vuoigâdvuođâid, tave-eennâmlâš sämisopâmuš sehe sämmilâšmiäruštâllâm. ¶ Säämi puustaveh ¶ Pirâsministeriö asâttij nube aalmuglii artikla 8(j)-äššitobdeepargojuávhu toimâpajan 15.2.2013-31.12.2014. Pargojuávkku tuáimá biodiversiteetpargojuávhu vuálásâžžân já raportist toos toimâstis. Pargojuávhu pargon lii el: ¶ Jeesus vuolgij kuátumáátkán sunnuin, poođij Nasaretin já lâi sunnui kulâjâš. Puoh, mii lâi tábáhtum, suu enni čievâi váimusis. Jeesus šoodâi já viijsoi; Immeel já ulmui mielâstumvuotâ servidij suu. ¶ Immeel lâi adelâm Jeesusân stuorrâ pargo: kááijuđ ulmuid paast. Sun koolgâi čäittiđ sijjân, et Immeel räähist sii. ¶ 1. Piejâ oovtâ laassân ucánjáhháá kaahvijd, piejâ ¶ Almottâtmeh 7.9. räi: ¶  ij Sämmilâšvuođâ miäruštâllâm lii vájálduumin já ärbivuáválâš ruossâlâsvuotâ eennâm omâsteijee syemmilij já sämiaalmug kooskâst oro jotkuumin. Vuoiŋâ tai aašij pirrâ tobdoo koskâttuvâi joba äšten. Tuođâlâšvuođâst nuuvt Suomâ ko Ruotâ Säämist lii álgám hirmâdsâš ruukiráhtulâšvuođâ buumi: fáárun láá puáttám maaŋgâaalmugliih ruukifinnoduvah kuáivuđ kole, nikkel já joba uuraan. ¶ Kuobzâ já kuáskim ¶   Parlamentsali Solju ¶ Tijdâlamppu lii taikalamppu – mut mii lii Skuáppu? ¶ ‐ uálgicelkkuu Puđâldâsteatter Ivaloiset Sajosist ¶ čalmettemmin = sokeina (silmättöminä) 24 ¶ Tääl lii taggaar äigi ivveest, et jodotteijee taarbâš tággáár koonstâ. Ko jieŋah lihâdeh kiđđuv jaavrijn já juuvâin, te toh tuálvuh táválii viermikobđottâs ohtân joddein. Tom iästá puáris anarâš konstâ: kiäikkoo. Kiäikkoo lii meetter kukkosâš teikâ kuhebiššááš-uv suábbi, mii kobđo nuuvt, et keeči uáinoo muádi kuárttil verd. Ko jieŋâ jotá ton paijeel, te tot njiihâl, já ceggân vist kiäikkuđ ko jieŋâ lii moonnâm. Mut tom ij koolgâ čoonnâđ siämmáá páádán ko mii viermist mana puudon. Virdeest kuittâg joddee läävee tedduđ, já talle kiäikkoo puohčâl. Kiäikkoo várás kalga leđe sierâ päddi puudon. Talle kiäikkoo piso aaibâs nuuvt tego lii tiällájum-uv. ¶ kove, Nisonieidâ vaidalij. ¶ Erkki Lumisalmi nomâttui sämitige ovdâsteijen uđđâ Nuorttâlâškulttuursiättusân (Kolttakulttuurisäätiö). Sämimuseosiäđus (Saamelaismuseosäätiö) táátui kiđđuv paateent- já registerhaldâttâsâst love Nuorttâlâškulttuursiättus vuáđđudmân. Lope siättus vuáđđudmân poođij roovvâdmáánust 2008. Siättus uáivilin lii tuárjuđ já ovdediđ nuorttâsämikulttuur sehe alnetoollâđ já jođettiđ nuorttâlâškulttuurkuávdáá, mii lii Čevetjäävrist. ¶ ellee elimist, máhđulâš uhkevuálásâšvuotâ já ¶ a. Čuujoot njuolâiguin uáiviskálžoid, main láá tábáhtum nubástusah ovdánem ääigi. ¶ Hygrocybe punicea ¶ OLMOOŠ ¶ – Maid-ah? Ante imâštâlâi. ¶ ráámmátteevstâid tiätukielân ovdâmerkkân kirhoi vuolgâttâspargoost. (Ingo 1990: 25– ¶ Anarâšmááccuh vuáđuivne lii čappâd tâi tevkisčuovjâd, hervâttâsivnen ruopsâd, fiskâd já ruánáá. Ärbivuáválávt mááccuh lii koorrum leđđest, mut eres-uv kággáh kiävttojeh. Nissoon kesimááccuh lii pumbulist tâi mastnii eres materiaalin tohhejeijee kággást. Nissoon pihtâsáid kulá ärdeelijne já almaa siäpulâs siskiibel čevelijne. Tälvipivtâsin nissoon já almai lává kiävttám peeskâ , mii kuárroo vyesinaahkijn, mut kiälkkáhaalareh láá puáttám ärbivuáválii peeskâ argâkiävtu sajan. Lasseen ärdei alne kiävttoo lukkâ, amas peskâ njuoskâđ já tot tuálá lieggâs. Meid čevelijne kevttui luhháin já peskáin. Lukkâ kiävttoo meiddei sämimááccuh alne syeijin. Nisoneh iä keevti luuhâ peeskâ syeijin, pic stuorrâ ulloliijne. Kamâspidoh kuárrojeh poccuu kamâsijn. Almai kamâspidoi pajeuásih hervâttuvvojeh, mut nisonij kamâspidoi pajeuásih láá mááccuh vyelni čiähusist, et toh kuáđđojeh heervâthánnáá. Almaah kevttih meiddei šišnepuuvsâid ađai stiváid moi jyelgiuásih láá koorrum poccuu kamâsijn. Tälvikammun kiävttojeh poccuu kamâsijn koorrum sovskammuuh , moh kiässojeh juálgán vuodduiguin, meiddei kurekammuuh láá kiävtust. Poccuu kállunäähkist já kamâsijn kuárrojeh kálluheh. Poccuu kamâsijn ráhtojeh meiddei kamâskistuuh. Argâ- já pargokistuin iä lah hervâttâsah. Juhlekistuin láá hervâttâsah saavŋijn já ruoddâsijn. Kesikammuuh láá kuusâ- tâi poccuušišnečässiheh, moh vuáidojeh pikkâ-vuojâsiävuttâssáin jehhen kevttimulme mield. Čässiheh láá táválávt vuodâkammuuh. Eres káárvuh Vuodduuh já puáhhááh čuáldojeh njuškomáin. Nisonijn já almain láá jieijâs kovoshäämih. Nisonij vuoddui kovoshäämih láá episymmetrisiih já almai symmetrisiih. Puáhhái kovosmaalih spiekâsteh kobdoduv peeleest, ko nisonij poovij lii keezzib ko almai poovij. Almaah kevttih meiddei nähkipuáhháá. Nissoon tälvikappeer lii vyesinähkikappeer tâi kamâskappeer. Kappeer hervâttuvvoo leđđeetiepijguin. Kesikaperin lii ruopsis leđđeekappeer. Almaa tälvikappeer lii čiehâkappeer, mast viergi já leđđeehervâttâsah maneh pirrâ uáivi. Tälvikappeer tievâdâssân láá uuvjah tâi eres tievâdâssân toháliih amnâseh. Kesikappeer lii koorrum tegu tälvikappeer mut lii viergittáá. ¶ – Mondiet muu paddimpiergâs lii tuu seeŋgâ vyelni? ¶ acâkkâslamppu = hehkulamppu 123 ¶ Kiđđâaabis iskâdâllâmversio almostittoo puáttee ive aalgân. Anarâškielâ aabis lii meeri valmâštuđ čohčuv 2009 kyehtin kirjen, čohčâ- ja kiđđâaabisin. ¶ Luuvâ taam reeivâst tunjin vuolgâttum čuávvoo tieđettemmateriaal: ¶ Sare suuhâ kulá algâalgâlijd anarâš suvváid, moh láá Sare suuvâ lasseen Aikio, Kuuva, Mattus, Morottaja, Mujo, Musta, Paadar, Saijets já Valle. Syeinimáánu 20. peeivi 2001 čokkânii Sare suuvâ ovdâsteijeeh kyevtipiäiváá suhâkuáhtáámân Avveel Tiärmážân. Kuáhtám lâi juo kuálmád já taan tovváá uásiväldeeh lijjii kuulmâ tavemuu enâmist ohtsis kuđâlov paaihijn. Tolebeh kuáhtáámeh láá lamaš syeinimáánust 2000 Aili Kumpula pääihist Avveel Huuhkajast já cuáŋuimáánust 2001 Olli Arvid Sare päikkimuseost Loimaast, kost Sare Suhâmadduuh seervi vuáđudemmiärádâs lii toohum. ¶ Muusikšoddâdempeeivih čuággáneh teoriamáttááttâsâst, ereslágán hárjuttâsâin, juávkkupargoin sehe savastâllâmoosijn. Máttááttâs lii suomâ- já tavesämikielân. Tulkkum eres sämikieláid uárnejuvvoo táárbu mield. Škovlim lii uásálisteid mávsuttem. ¶ Mutâ Hanssâ-cuábui ain čokkái vázáttâhnjäälmist já vuordij, et kuás Saammâl puátá. Aalgij jo siävŋániđ ige skippáár tiettum kosten. Mii tobbeen lâi tábáhtum? Siävŋánij ain eenâb já eenâb. Áimu aalgij čuáskuđ, šodâččij puolâšijjâ. Haansâst lâi pággu vyelgiđ meddâl – mudoi jiäŋuččij jaamâs. ¶ 34a čuhhum ¶ Säämi puustaveh ¶ Máttááttâshaldâttâs lii mieđettâm sämitiigán staatâtorjuu máttááttâstooimâ pargoviehâškovlim várás ivvijd 2014–2015. Sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh koordinist škovlim já tuáimá ornijdummeen, mii haaldâš staatâtorjuu. Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut västid máttááttâsâst. Oovtâstpargokyeimmin máttááttâsâst tuáimih meid Vaasa ollâopâttuv Kielâlávgum já maaŋgâkielâlâšvuođâ kuávdáá sehe Taažâ Kuovdâkiäinust tuáimee Säämi ollâškoovlâ äššitobdeeh. ¶ SUOM ¶ 4. Noomât ranskalijd pyevtittâsâid. ¶ Nuorâirääđi - pissoo äššitobdeeh: Ella Näkkäläjärvi, Jouna Näkkälä, Mira Rauhala, Anna-Katariina Feodoroff, Niila-Matti Aikio. ¶ šoddâdeh stuorrâ áldáin. ¶ almoot uuccâmnáál säämi kielâlaavâ (1086/2003) 31 §:st uaivildum torjuid, moi várás lii taan ive kevttimnáálá ohtsis 130.000 eurod. Torjuu puáhtá mieđettiđ sämikuávlu kieldáid, servikuddijd já palgâsáid sehe laavâ 18 §:st uáivildum ovtâskâssáid mainâšum laavâ heivitmist šaddee sierânâs lasekoloi luávdimân. Rijjâhámásijd ucâmušâid kalga toimâttiđ riehtiministeriön majemustáá 20.3.2009 tme 16.15. Riehtiministeriö postâčujottâs lii PL 25, 00023 Valtioneuvosto, já jotteemčujottâs Eteläesplanadi 10. Ucâmušâst kalga čielgiđ taid sierânâs lasekoloid, moi luávdimân išeruttâ occoo. Jis ucâmuš ráhtoo säämi kielâlaavâ 18 § vuáđuld, kalga ucâmušâst čielgiđ meiddei, et occee lii mainâšum lahâsaajeest uáivildum ovtâskâs olmooš. Jis occen lii ovtâskâsvuoigâdvuođâlâš siärvus teikâ vuáđudâs, kalga ucâmušân lahteđ siärvus teikkâ vuáđudâs kyeskee registerváldus sehe majemustáá nanodum ruttâtuálulopâttem, toimâčielgiittâs já tilitärhistemciälkkámuš. Ucâmušmonâttâlmist nuávdittuvvoo staatâtoorjâlaahâ (688/2001). Lasetiäđuid addel haldâttâsneuvos Mirja Kurkinen, puh 09-1606 7621 (mirja.kurkinen@om.fi). ¶ 10. Valje lii ulmui já ellei raavvâd ¶ b. Čääli sárgá 1 oolâ, maid niŋálâskyeli luáštá čáácán. ¶ Äijihsuollust lii onnáá peeivi merhâšume sämmilij pase päikkin, arkeologisâš já mađhâšemsaijeen. Äijihsuálui lii merhâšittee uási anarâš kulttuuräärbi, já tot lii páihálâš ulmuid tehálâš etnisii identiteet tááhust. Äijihsuolluu láá iävtuttâm UNESCO mailmärbisaijeen ton kulttuurlâš áárvui tiet. Suollust jođedijn kalga árvustiđ já kunnijâttiđ ton kulttuurlii merhâšume. ¶ 49 ¶ (--) Maađij ¶ piervâlpaattârlâš.....66 ¶   Mii Pestee Jeesus Kristus. Tun lah luoddâ, tuotâvuotâ já eellim. Tuuttáá mij jotteep jieččân luodâi mield já läppip ulme, avalâš eellim. Varjâl, et ij ohtâgin peivi viäránit mii tust ige tot, mii láppoo, viäigudiččii lappuuhánnáávuođâ. Tuosâ mii jieijâd riistâ čuováin, et iberdiččijm, mon ennuu onne–uv mii rähistah. Tunjin liävus alestâs avalávt. ¶ Ehidispeivi kuulâi tävirij pakkaamist já čurgiimist. ¶ 28 ¶ Noomi luptiistij uccâ kandii sollâsis, já sust šoodâi kaandâ tipšoo. ¶  iävtut, merâpuákku.....117 ¶ 4.2.5. Suhâpeelij koskâsâš täsiárvu já olmoošvuotâ Sämisiärvusist lii historjallávt lamaš nisonijn täsiárvusâš sajattâh almaiguin, moos lii kuullâm aainâs-uv roolij, pargoi já eellimpirrâs symmetrisâšvuotâ moh tievâsmiteh nubijdis. ¶ 2 artikla ¶ – Poollih-uv kuobžâst ollágin? párnááh koijâdâleh Heeihâst muštâlus maŋa. ¶ Säämi kulttuurkuávdáá nommâkišto ¶ Mun še njuškejim aautost olgos, ko halidim váhá väzistiđ já siämmást eelliđ käävpist. Äijih vaazij hitásávt Nákkáljäävri mätkimuštokäävpi kulij siämmáá ääigi, ko mun lijjim jo monâmin Kuukkelân. Tuše kuullim suu jienâ, ko sun mainâstij kyelikiälásijd ohtuunis. Jorgettim já aigum val ettâđ tiervâđâid suu kaandâkaandân, mut jiem uáinâm innig kiämmân, aaibâs sijvos jienâ tuše kullui tast, kost äijih ličij kolgâm leđe. Talle tot-uv jooskâi kulluumist. Eskin tääl mun iberdim, maid sun lâi uáivildâm toin, et lâi kuálástâm 10 000 ihheed tassaaš. ¶ - Hmm... tun puávtáččih puáttiđ muu kuuvl taan iijân, Haŋgal iävtuttij. - Tobbeen lii vissásávt mudoi-uv lieggâsub ko tuu telttaast. ¶  oovtâ nuorttâlâškielâlii vuávájeijee (100 % pargoäigi)  oovtâ anarâškielâlii vuávájeijee (100 % pargoäigi)  oovtâ tavesämikielâlii vuávájeijee (70 % pargoäigi) ¶ d. Hurečuuvčáh kiheh jeegijn / puáris kuácceevuovdijn . ¶ kuoimijdis čuovvuu, ¶ Kuuđhah ¶ – Mun lâm Johanna. ¶ Fakkist togobeht, kogo KLM maašin koolgâi vyelgiđ, čuážui mottoom kieddipargee. Sun kulluuttij, et KLM maašin maŋanišij suullân kuttâ tiijme. Eidu taam mun lijjim-uv vyerdimin! Rivgoo kočoi puohâid moonnâđ jonon jeđe sun juovij juáhážân rijjâ purâdemkuponki. Mun še finnejim taggaar. Mut kuponki lumostân smietâškuottim, et kolgim suáittiđ pááikán já muštâliđ vuod, et puáđáččim maŋeláá. Ko lijjim kuáivumin puhelin, kuullim almottâs, et Finnair kirdememedij jasko lâi eidu nuuhâm já et Finnair kirdemjotolâh pieijuuččij joton tállân. Mun smiettim, lâi-uv must liijká-uv tuoivâ peessâđ pááikán. ¶ Nuorâi taaidâtábáhtus ¶ Maht jienâ sirdâšuvá? ¶ – Na muoi kale vyelgeen, nieidâkyevtis eeđáin. ¶ Uulguššaddo lii šaddo, mii šadda nube šado alne já váldá čääsi arvečääsist já raavâdamnâsijd jamâ amnâstuvâst, mii lii oovsij alne. ¶ Lasetiäđuh: ¶ – Iđedist ko eergijd viežžim, te vuottim maht stuorrâ čeevris lâi iho puáttám keimield Kondusjäävri já moonâi uáivužân, mut ko mun vyeijilim, te Tälvitupeluobbâlist tot ij vala vuottum. Mun jurdâšâm et tom kal vahtiiččij puáttee iijâ, mut ohtuu tom kal ij vahtii. ¶ Välisšlaajâ: Välisšlaajâ: ¶ Anarâšah maksii kidâ 1700-lovo aalgâpele räi viäru kuulmâ väldikoodán: Ruošân, Ruotân já Taanskan. Staatâi kooskâst lijjii korrâ tuáruh tai viäruttemkuávlui alne, já motomin suátijuávhuh teivii koddeđ meiddei taid, kiäi viärui alne sij torruu. Ovdâmerkkân ive 1595 viärumäksei loho Aanaar siijdâst kiäppánij paijeel 20 % tai tuárui keežild. ¶   100 rammid Keiju-margarin ¶ Kierâš-loostâ toimâtteijee ¶ 46 ¶ Talle ko aaibâs puárásmij já kálgu jaamij já nieidah lijjii áigáá jo moonnâm mailmân. Tast lijjii nelji nieidâ, kiäh lijjii najâdâm já moonnâm tohon mailmân, te jieš lâi val majemustáá Ákšujäävrist. Jiem tieđe lež-uv lam huudolâžžân vâi tálopuárisin, mut tast tot kuittâg lâi. Mut tot lâi talle jo nuuvt puáres et ij tot innig tiättâm paljo maainâstiđgen já uáivi-uv lâi nuuvt čuárgudâm nuuvt tego jävillimppo. Olmooš ko puáráásm, te tothân kal ij innig standii maiden. Mut nuorâbin lâi Jáák´ Irján taggaar et tagareh iä lah veikâ kiäh. Já taanááigâš olmooš ij moinnân ruuđáin ige moinnân uđhijgijn puávtáččii porgâđ ige olášuttiđ taid pargoid ko tallaš Jáák´ Irján poorgâi. Já tot ij lam kuássin jyelgivääneest, ij kihheen kullum, et tot ij koostâ, hirmâd vale já kievrâ.”. ¶ Keeđhist láá stuorrâ kepileh verdittijn keeđhi jieijâs stuârudâhân. Nuuvtpa jis kiđđâcuoŋŋuu oolâ myetistâm voosâst kuáhtáá keeđhi luodâid, taid älkkest puáhtá siävuttiđ ucessiähá kuobžâ luoddáid. Ketki ko lii pelduvváid šušmelávkkoo, te ton monnjâjyelgi luoddâ sáttá leđe joba 16 senttid kukke já 12 senttid kubduu. Koozah tast láá vittâ, moh láá pasteleh, sehe kaavreln já mestâ aaibâs vielgâdeh. Kozâidis áánsust tot puáhtá kuárŋuliđ häppilávt muorân já jobá viešidiđ poccuuuáivi čuárváduvâinis muorâkierrui. ¶ Já te Tálunjobžâ oppeet čielgiiškuođij: ¶ IP: Joo, Piäkká-rokke tot talle jaamij. ¶ Soovsâjuuhâ = Karvajoki ¶ Binna Bánna-ohjelm kuulah Yle Säpmi kanavast jyehi vuossaargâ tme 15.30 já uđđâsist koskohoi tme 09.00. Jis jieh pyevti kuldâliđ Sämiradio vuolgâttâsâid, láá ohjelmeh kuullâmnáál oho ääigi internet-čujottâsâst: ¶ Jieijâs siste Ánná tuubdâi mottoomlágán kuárusvuođâ. Sun ij lamaš aaibâs vises, maggaar tobdo tot lâi. Nube tááhust tot lâi lukko mut nube tááhust tot lâi taggaar ahevis tobdo, et sun ij tääl lijjii mahten halijdiđ pääcciđ ohtuu. Lukko ij kale liččii kolgâm unohistiđ tánávt já tubduđ tággáár kuárusvuottân. ¶ Riävskáluohtâ 3:4 A51 Riekkolahti Sulgušjäävrist, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ????? ¶ www.otava.fi ¶ Mij oskop oovtâ Imelân, puohváldálâš Iäčán, alme já eennâm, puoh uáinoo já uáinimettum Sivnedeijei. Mij oskop oovt Hiärán, Jeesusân Kristusân, Immeel áinoo Aalgan, kote lii šoddâm Eejist ovdil aaigij aalgâ, Immeel Imelist, čuovâ čuovâst, tuotâ Immeel tuotâ Imelist, šoddâm, ij sivnedum, kote lii siämmáš orroomvuot ko Eeči, já kiän peht puohah láá uážžum šoddâmis, kote mii ulmui já mii piäluštâs tiet lavkkij vuálus oolmijn, šoodâi uážžin Pase Jieggâst já nieidâ Máárjást, já šoodâi olmožin, riistânnävlejui mii oovdâst Pontius Pilatus äigin, kierdâi jäämmim já hävdidui, pajanij jämimist kuálmád peeivi, nuuvtko lâi čaallum, lavkkij pajas olmijd, čokkáá Eeji uálgispeln, já kalga kirkesvuođâst puáttiđ maassâd tuommiđ elleid já jämmeid, já kiän väldikoddeest ij lah loppâ. Mij oskop Pase Jiegân, Hiärán já ellentahhei, kote vuálgá Eejist já Algeest, kote oovtâst Eijijn já Olgijn komerduvvoo já kunnest annoo, já kote lii sárnum profeetij peht. Oskop oovtâ, pase, ohtsâš já apostolisâš kirho. Tubdâstep oovtâ kaastâ sudoi addâgâsânadelemmin, vyerdip jämmei pajaspajanem já puáttee maailm eellim. ¶ - Jiem tieđe. ¶ Mutâ koskâttuvâi sun kočoi puoh uccâ njuámmiláid jieijâs tupán täkkituulâ pellâs já muštâlij sijjân mainâšijd. Já tot lâi uccâ njuámmilái mielâst hirmâd jo hitruu. ¶ Čuákkimist meridii toollâđ jieŋŋâlis savâstâllâm teemâst ”kuávlulii ohtâvuođâ hástuseh já máhđulâšvuođah juohhum ärbivuáválii tiäđu suojâlmist ärbivuáválii tiäđu nanodem várás já sopâmuš kuulmâ ulme juksâm várás soovâdvuođâst luánduin.” ¶ Suu tun lah aledâm jieijâd uálgispel, aleláá ko puoh vääldih, vyeimih já hiärrávuođah. Suu lopádâs mield tun lah kulgâttâm Pase Jiegâ, nuuvt et puoh almugeh já kielah kulluuttiččii stuorrâ tavoidâd. Mij kijttep tuu täst alme adalduvâst já lávlup tunjin alestâs eŋgâlijgijn já puoh posijgijn: ¶  Ennuvvuotkvanttoreh: Vejehááh poreh ponnetiivrijd já toi suovsâid tâi tiivrijd čäšuáivist. Stuárráábin kuávžur purâškuot meiddei kuolijd. ¶ 1. Sáárgu timotei, pennuusyeini já sino. Merkkii toi tubdâmmeerhâid njuoláin. ¶   Celkkuuh, Veik ohjelm lei ennuv, kiergânii iänááš ulmuuh meid tánssáđ váhá katril. Kaandah spellii jyelgipáálu jyehi kooskâst já aainâs-uv Peesi mielâst tot lei puoh pyeremus ääigiääji ubâ leeirâst. Muu mielâst sävni, tulâstâllâm riddoost já ulmuigijn palidem lijjii somámusah. ¶ Koškesalgâmäles ¶ b. kašmârdeijeeh já lodeh ¶  meiddei Eeči luptij uáivis ¶ Ässeeloho: 5 500 000 ¶ - Vaanhimigijn suáppoo, maid kalga ettâđ páárnán talle ko addel talkkâs. ¶ tijn, tâi talle rähtiđ ruttâdem vaastâlâžžân. ¶ Sämitige muštottemčaalâ olgominister Erkki Tuomiojan ¶  vala idiomaatlâš kielâ já ton lasseen västid GNT teevstâ dynaamisávt/funktionaallávt ¶ tikke 149 ¶ eellimpiirâs, lihâdem čääsist, vijđánem Suomâst, ¶ 11. Euroop elleeh ¶ Eenikielâ kuálmád luoka oppâkirje Gollegiellan 3 lii ráhtám Kaaren Kitti. Rähtee lii uđâsmittâm kirje iänááš teevstâi uásild. Kirje vuáđuduvá sämmilâš mainâstemärbivuáhán já sämikielâlâš kirjálâšvuotân. ¶ Ucjuuhâ: ¶ MARJA HELAND ER Taaidâtyejeh S äämi kulttuurkuávdáš S ajosist S taatâ taaidâčuágáldâh / S taatâ taaidâtyejitoimâkode tiilámtyejeh “Tuoddârist” ¶ lii Himalaja. ¶ vuođâ. Vástádâs luáttámušlâšvuođâ tááhust tággáár vástádâsâi nuurrâmvyehi ij lah čuolmâttem, mut ¶ Junast čokkáá enni nieidâinis. Suái hälištává: - Must lii hiivsigist jieččân čokkámräigi. ¶ Kuássin jiem sunnuu peessâm uáiniđ ko suoi láin jáámmám. Nuuvtpa ubâ jäämmimäšši lâi pááccám váhá suámálâžžân, mii ain tyellittälli poođij mielân já váhá väividij-uv. Piištij uáli kuhháá ovdilgo tuođâi-uv iberdim, mast lâi saahâ. ¶ 5. Russula obscura , rinn. Russula vinosa – Viinihapero – Viinismiäruh U ¶ 1. Čääli, maht lapsemáátu tussee eennâm. ¶ Ovdláhháá juovlâi poođij munnuu ejijnân kuásán Semenoff Antero, kote ličij vissâ-uv šaddaaš Čevetjäävri kuávlust, ko noomâ loppâ lâi kuovttijn f-pustaváin. Noomâs vuáđuld sun ličij vissâ-uv nuorttâlâš ađai kolttá, mut olgohäämis peeleest sun ij sulâstittám ollágin taggaar, ige sun sárnum koltákielâ. Koltáhhân lijjii uceh, váhá puággijuolgâgeh, muáđuh jurbâdissiähá já vuoptah čappâdeh. Antero tobdomeerhah iä sulâstittám nuorttâlâšâi tobdomeerhâid toho kulijgin, ige iäččámgin tiättám pyerebijd čielgiittâsid suu olgohäämi háárán. Antero lâi kale jo čohčuv-uv elâččâm mii pääihist Čovčjäävrist já nuuvtpa muoi eijinân tubdáim suu ovdiist. Antero koijâdij munnust, et puávtáččij-uv sun orostâllâđ mii pääihist mottoom ääigi, ko ereskin saje sust ij eidu tääl lamaš tiäđust. Sun lopedij muorriđ, kyeddiđ čaasijd, sirdâččiđ eergijd já porgâđ puoh päikkipargoid, moh ihenis liččiigin, sehe išediđ mudoi-uv jyehináál. ¶ Peesijd lii Meccihaldâttâs irâttâm kalveđ ton luándulii kuávlu taavaabel, mut puoh iskoskalvemeh láá epiluhostum. Tain láá šoddâm tuše kuškâm já kuáránâm säđgimpiässááh, moigijn ij puátteevuođâst kuittâg jieš kalvee pyevti kuássin ávhástâllâđ, mut puáldimmuorrân toh kale vaarâ motomin tohhejeh. Piässái kalvemeh láá vaattâm ovdij suáhivuovdij tuššâdmijd já ton ooleest láá tuššâm meid šiev riävskápivdemenâmeh, moh iä innig kuássin maacâ. Peeci kulá kuittâg anarâšâi tergâdumosáid muoráid já šados tot tobbeen, kost toos láá puoh pyeremusah šoddâmmáhđulâšvuođah. Pecišadoi hiäimun (Pinus) kulá suullân 80 šlajâsâš kuácceemuorâi suuhâ, moos peeci-uv (Pinus silvestris) kulá já toh šaddeh eennâmpáálu taavaapiäláá uásist. ¶ 38A Šohânum rapu maneh eellih niŋálâs ¶ luokittâlloo iänááš kvantitatiivlâš tiättun. ¶ – Iän muoi pyevti návt kukken tuálvuđ lahcâjieŋâ pááikán, ko lii pakka kesipeivi. Mii päikkimätki pištá nuuvt kuhháá, ete lahcâjieŋâ kiergân kal suddâđ ton puudâ. Tondiet lahcâjieŋâ kalga leđe puolâšist. ¶ c. Moos kozzâlodde kiävttá ruákkinjuunees? ¶ Miian láá ostum uđđâ kááijumliijvah. Toh láá eidu mudágáá stuárusiih kobđottiđ Miia čäsuáivist. Liijvah láá kirkesivnásiih. Kale Miia tääl huámmáš, veikkâ suvâdičij olgoláá-uv riddoost! Liijvâin lii kobđottâh niske pelni. Tot tuálá uáivi čäsuáivist. Ko noonâ lääbži vala uigâd häccikooskâ, te liijvah kale pisoh vissásávt pajalist. Enâmustáá Miia kuittâg kiäsut čuhâlisjienâsâš njurgonâs. Tom ij kuittâg uážu kevttiđ eres ko etitiileest. ¶ sijjân: ¶ Omin sanoin © Kotimaisten kielten tutkimuskeskus 2009 smietâstim, omâsvuotâ lii fantasia. Já nuuvtpa uđđâ sääni omâsvuotâ lii meiddei fantasia. Tot puáhtá anarâš čäällimkulttuurân raavvâdamnâsijd. Uđđâ saanij fantasia probleem äššiteevstâ uáinust lii tot, et äššitekstâ viggá leđe uáli tärkki, maggaar saajeest omâsvuođâ puáhtá teekstân pyehtiđ. Äššiteevstâ uđđâvuotâ kolgâččij leđe jieš ääšist ige čoonnum uđđâ sääni háámán, já tondet jis haaliid anarâš äššiteevstâid fantasia, ferttee leđe uáli várugâs, kuás kiävttá uđđâ sääni já kuás ij. Uđđâ säänih láá motomin lohhei lusis kyermi kyeddiđ. Mađe eenâb omâs säänih, tađe eenâb tulkkummáhđulâšvuođah, já tot meerhâš tom, et ääši addim šadda vaigâdubbon. Uđđâ säänih láá uáli maŋgii eidu tagareh säänih, maid ij uážuččii puástunáál iberdiđ. Ton peeleest puávtáččij masa ettâđ, et jis äššiteevstâst láá ennuv uđđâ säänih, teevstâ fantasia lii tuhledum já kááivun leggistum. Taat lii jorgoäšši: eidu äššiteevstâin stuárráámus uási uđđâ saanijn liččii tehálumoseh. Meerhâš-uv taat tom, et anarâškielân kolgâččij rähtiđ saanijd, moi tehálumos kevttimohtâvuotâ lii čaabâkirjálâšvuotâ? Uđđâ adjektiiveh iä lah valjeest. ¶ Kištodemrááiđuh: ¶ Jeesus eeđâi: “Tuođâi, tuođâi: tot, kote kulá muu sääni já osko muu vuolgâtteijee, lii uážžum nuvâhánnáá eellim. Sun ij šoodâ tuommimnáál, pic sun lii jo sirdâšum jämimist elimân.” (Joh. 5:24) ¶ Äšši oroi lemin nuuvt komálâš, et loopâst meridui kuáivudâttâđ vaskâm čoođâ tälvi-iijân keččâđ alme meerhâid. Keččâđ vuolgâttum kuuđhah korŋuu. Korŋuu, korŋuu já korŋuu. Muotâ tuše. Korŋuu, korŋuu já kalmojii, já ko muotâ lopâ-loopâst nuuvâi, te ain-uv lâi tuše sevŋâd. ¶ 1. ¶ Muštâlâm Sárá Biggá Veskoniemi ¶ – Kale toh tast vissásávt-uv puátih, Nuáidienni nonnij. ¶ – Keejâ Hirškikkâ. Taat pottáák sulástit vááimu já taat sulástit stáálu, mast lii stuorrâ njune já uccâ peeljih, Myerji čáittá moovtâ vááimu hámásâš pottáák já stáálu nálásâš pottáák Hirškiikân. ¶ 2. Tuuđhâ oppâkirje kove 173A. ¶ Ánná hiämáskij, ko ooinij Heeihâ čuážžumin uksâpellâst. Sun ij lamaškin uáinám taam kuhes ááigán - jiešalnees ij vala ohtiigin taan uđđâ visteest. Aaibâs tego taat ličij ollásávt lappum ko ij oinum kuássin innig oppâmpirrâsistkin, mut Ánná ij innig lam koijâdâllâmgin, maid Heikkâ tääl poorgâi. ¶ Talle sun vaaldij leeibi, sivnedij, toijâlij já adelij tom máttááttâspárnáid já eeđâi: ¶ vorrânjaman verijuotikas ¶ c. Mii luudijd lii kooveest. Keejâ oppâkirje šlajâtubdâmsiijđost 191. ¶ Vyesimáánu 2000 (40 dijđod) nummeer lâi 40-sijđosâš, mon válduteeman lâi Israel Ruong -palhâšume . Ton finnij FM Marja-Liisa Olthuis . Nubbe äšši lâi Sämitige nube paje lekkâm Ucjuuvâst, kost Laura já Jovnâ-Petter Morottaja keigijn raasijd Täsivääldi presideentân. Uáivičallust Oppâm já máttááttum čaalij saavâjođetteijee návt: ¶ 11. Tuárnusjuuhâ ¶ MV: Na oovtâ pyereh ležžeen kal, jiem mun kale tom pyevti ettâđ et jieh tungin liččii siämmáámuđusâš pargee. ¶ Matti poorgâi tegu viljâ eeđâi – já suorgânij: – Must-uv lijjii vala jieht ruopsis vuoptah! sun párgádij. – Já maht áimupállu ij lah innig ruopsâd? Já maht muu muáđuin ij lah innig ollágin ivne? Kaandah usâškuođijn ruopsis piergâsijd. Suoi kuáivoin sierâkaasâ já kuovlâláin skaapijd já seeŋgâ vuálá. Ij maiden ruopsâdijd! Ij še kärdinist ijge niijtost. Eres ivne ij innig lamâš ko čuovjâd. ¶ Aalmug já kielâsárnooh ¶ 34 ¶ tatit ¶ MAID TOT MEERHŠ? VÁSTÁDÂS: ¶  [akk.]) Keesi lii puáttám ¶ Andorra ¶ puoh fiskiskuobbârijd, superuávskuid ¶ já sämikielâlâš máttááttâs finnim uáppei lohomeeri Suomâ vuáđuškoovlâin lii kiäppánâm suullân ¶ Saavâjođetteijee pargoost ¶ Sämitigge lii vuáđudâm nuorâirääđi sämitige ohtâvuotân. Rääđi addel säminuoráid vijđes vaikuttemmáhđulâšvuođâid sämitige tooimân já tuáimá vissásávt aalmuglâš já aalmugijkoskâsâš ovdâmerkkân tast, maht nuorâi vaikuttemmáhđulâšvuođâid puáhtá turviđ. ¶ ”Ton almaa, kote vuáittá Goljat, kunâgâs taha rigesin. Ton almai sun addel meid nieidâs kálgun.” ¶  sun Škovlim ovdâsajasii čuosâttâhjuávkun láá vuáđumáttááttâs sämikielâ já sämikielâlii luokai máttáátteijeeh, mutâ fáárun peessih meid säämi arâšoddâdemsyergist tuáimeeh, luvâttuv sämikielâ máttáátteijeeh já sämikielâlii áámmátlii škovlim máttáátteijeeh. Sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh koordinist škovlim já tuáimá ornijdummeen, mii haaldâš staatâtorjuu. Oovtâstpargokyeimmin máttááttâsâst lává meid Vaasa ollâopâttuv kielâlávgum já maaŋgâkielâlâšvuođâ kuávdáš sehe Säämi ollâškovlâ (Sámi allaskuvla). ¶ Päärtih–Njižžjävri -kiäinu puáhtá miälluđ kulmân sierâ version. Uánihumos kiäinu váátá tom, et kaajaak kalga kyeddiđ tâi keessiđ Aanaarjäävri Kálluvuoniist Njižžjäävri Láábbušluohtân. Kállumuáđháá paijeel lii huksejum kärbiskiäinu, mii lii 330 meetterid kukke. Uánihumos molsâiävtu kukkodâh lii 33 kilomeetterid. Vuovâs ijjâdemsaje puávtáččij leđe Láábbušluovtâst. ¶ LAPPUM PIÄIVÁŠ ¶ – Pottáák- já porkkanpiäldu-uv mist lii aaihâ tyehin. Potákkeh já porkkaneh- ¶ 18. Lactarius volemus – Kultarousku – Kolleruávsku U ¶ Algâkeesi pyeremus máhufeeriimáid kuleh uđđâ potákkeh. Sáátáh leđe kenski jieš-uv lamaš kalvemin potákkijd, jeđe keessiv kuokkâm kuohhijn lieggâ enâmist uccâ potákkijd. Potákkijn lii ennuu tärkkelys, mii lii ulmui tehálâš raavâd. ¶ váinuttii eres elleid ¶ Kirjekišto puátuseh säminuorâi taaidâtábáhtus 2008 ¶ Anarâškielâ seervi jesâneh! ¶ Kuoskâhánnáá meccikuávlu kávnoo vala-uv luándusuojâlemkuávluin, main peggeemus lii Kuáccám Oulanka aalmuglâšmecci. Tobbeen puáhtá uápásmuđ Kiutakiävŋá já Jyrävä kuoškáid. Toh láá “Karhunkierros” -vajâldempálgá pellâst. 'Kuobžâmohheest` lii maaŋgâlágán uáinámuš: hormišiš äävžih, ollâ väärih já šävvee kuoškah. Páihui päälgis muhâttâl koške pecikuolbânijn. Meccikuávlu joskâdvuođâ cyevkkejeh tuše kuoškâ šaavvân já káránâs ruŋkestem. ¶ Suomâkielâsâš jurgâlemvaastâ ¶ Mut Jeremia västidij: ”Ij, Hiärrá, muu Immeel, jiem mun tuhhii särnideijen - lam liijgás nuorâ.” ¶ maaŋgâihásâš šaddo . Maŋgâ ive siämmáá saajeest šaddee šaddo. Táválávt tuše eennâmvuálááh uásih, tegu eennâmverdi já ruottâseh, siäiluh täälvi paijeel. Om. iänááš stuorrâ čäcišadoh. ¶ Nubbe kove kuávvái nuuvt, et sij lijjii vissâ monnii kaavpugist, ko jo stuorrâ keđgitááluh uáinojii. Kuálmâd já val sevŋâdub mušto lâi taggaar, et sun viigâi keessiđ puuvsâid Anita jyelgist. Tom ij innig muštám, et luhostui-uv sun. ¶ Huksimkuástádâsah ¶ Loopâst halidâm kiddiđ huámášume Lars Slettjord paargon käldeeamnâstuv nurâmân. Lam meiddei finnim eromâš palvâlus Čäc´suolluu kirjerááju pargovievâst. Vaidâlâm, et jiem tuubdâ sii noomâld, mut avžuuttâm sii lieggâsávt. ¶ Kunâgâs suutâi já eeđâi: “Moonâ kiäinusâd, elege innig kuássin puáđi muu čolmij oovdân!” ¶ – Kost tii hovdâ lii? Kost lii Peter Pan? Ige Peter Pan oinum kosten. ¶ – Iän-uvsun muái vyelgi čiävrá vahtiđ, tot ličij puátimin vuálus Kondsiijuuvâ. Mun piemâm já pajam kuusâ ovdeláá et kiergâneen ovdil sevŋâd vyelgiđ. Tot sáttá čeevris ehidist ruotâstiđ. ¶ Nabdemist muštáh maggaar haajâ ¶ Auditorio Dolla ¶ Nuáttooh vyelgimin koldeh ¶ teermah vuáttojeh. Nubben ulmen lâi čielgiđ tutkâmvuálášâš teermâid sistannee veerstâi ¶ – Na, taahân mun lam. Tust lii vissâ tehálâš-uv äšši, ko toin naalijn kaačah. ¶ » Riistânnavlii, riistânnav- ¶ 30.06 . Koccáim jo ovdláhháá kuuđâ já oroi lemin puátimin šiev pargopeivi. Čiččâm ääigi lâim Ironworldist já algâttijm tállân suovâpoccee pirrâs rähtim. Ko tot valmâštui, te stellijm uuvsâ paajaa kuárvi, jeđe aalgijm kiddiđ peessijdgis uuvsâ pele siäinán. Pikkâpááppâr niittammaašin kuittâg cuovkkânij já Carolyn Harrington eelij suáittimin mijjân uđđâ maašin. Tääl mist lijjii kyehti niittammaašin, mut ko tain lemnuuh nuhhii, te lâim oppeet tegu mašineh iä liččii ollágin. Ferttijm eelliđ L&M-käävpist viežžâmin niitijd lase já meid silikon já nuuvt pargo peesâi jotkuđ. ¶ Ele toovâ näimirikkoos. ¶ - Č sookh áigu pää čč i đ aldâgâs , jienâ eeđâi rávhálâš jienáin. ¶ – Mutâ ij tot lah vuoigâdvuođâlâš, eeđâi Ullá. ¶ G. Lođâsjuolgâgeh ¶ Kirjálâšvuotâ ¶ Stavanger 99 ¶ Beaivvi áhkubat –juávhu čáitáldâs lii muusikteatter já tast láá mieldi Sunna Valkeapää, Anniina Kitti, Gabriela Satokangas, Rauna Saijets, Maria Saijets, Inger-Elle Suoninen, Mari Guttorm já Sunna Nousuniemi. Juávkku väljejui säminuorâi ovdâsteijen väldikodálâš tábáhtusân Vuáčust 26.3. uárnejum säminuorâi taaidâtábáhtusâst. Tábáhtus tuámárin toimáin caittâleijee-toimâtteijee Irene Länsman já teatteripargo uáppee Heli Huovinen. ¶ Tábáhtus álgá Suáđigil lihâdemhaalâst tuorâstuv 27.3. tme 11.00. ¶ eennâmtiätu = maantieto 2 ¶ 15 ¶ kieldâi pargei koččâmâšluámáttuv (lahtos 2) já vástádâsah pivdojii nomâttemmin. ¶ Meccipivdo já nuurrâm: ¶ 2. Maggaar hemâdâs sisennâmväldikoddeest lii ton sajaduvâst? ¶  vyelgi 6. a) Mii tábáhtuvá mottoom ive keččin merâvajâldem maŋa? ¶ Tastmaŋa ákku já äijih väldiv ááiruid já poršoškyettiv puškoid viärmán. Puškoh irâtteh vuoijâđ patârâsân. Ucebeh puškoh vyejih viermist čoođâ, mutâ stuárrábeh sorrojeh viärmán. ¶ Veikkâ motomeh kirholiih teevstah láá jo finnâšum nuorttâsämikielân, te Skopets mielâst liččii vala ennuv jurgâlemnáál. – Kastuu, hävdidem, pääihipasottem já ehidâspalvâlus teevstah puávtáččii nuorttâsämikielâ kulosân meid pääihist já peerâtilálâšvuođâin toimâttum palvâlusâin. – Suomâ pipliaservi lii pieijâm joton arkkâpispe Leo jođettâsâst ubâ evaŋgelium jurgâlem nuorttâsämikielân; tuáivup, et jurgâlus valmâštuvá aldapuátteevuođâst. Nuorttâsämikielâlâš evaŋgelium adeličij máhđulâšvuođâ kevttiđ evaŋgelium luuhâmpittáid puohâin immeelpalvâlusâin, main toh láá, iätá Skopets. ¶  lappum 129A Haih láá čovârkyeleh. Tain ij lah táhtáás tuuvdârieg- ¶ Kapellskär A6 ¶ Binna Bánna párnái radio ¶ 36B Juhâcimccâhskuápu siisâ puáhtá šođđâđ cimccâh. ¶ Pete já Pete táálu ¶ Mij kolgâp poollâđ já rähistiđ Immeel nuuvt, et ep suu noomâst tuáivut paa, vuárnu, nuáidu, kieleest, epke peeti, pic čuárvup suu noomâ iššeen puoh eđijnân, ruhâdâllâp, alestep já kijttep tom. ¶ Meccihaldâttâslaavâ olesuđâsmittem lii joođoost já laavâ sämmilijd kyeskee aašij várás eennâm- já meccituáluministeriö lii asâttâm pargojuávhu, mon toimâpaje nohá kuovâmáánu loopâst. ¶ herttâskálžu.....40 ¶ “Iä kal rosvoh... tot lii ku-kuobžâ! Tot paasij čokkáđ káámpán... Kullui val čuorviimin, et ij lah ármu... Tot ááigui muu čoonnâđ! Vaaldiš-uv muu puttâlijd?” ¶ Pankinjohtaja on mies, joka lainaa sateensuojan aurinkoisella säällä ja haluaa sen takaisin silloin, kun alkaa sataa vettä. ¶ 4. Suovsah ¶ Motomin sun jo váhá kiergânij vájáldittiđ-uv Omar jieijâs pargohuápui tiet, mut fakkist mottoom peeivi sun ooinij Omar-kuáhtá emedijnis käävpist. Omar juuđij - tego lâi vyerdimist-uv - sänilisto kieđâst. ¶ Anarâš kulttuur lii karttâm uánihis ääigist muttuđ čuuvtij . Vala 1950-lovvoost ulmuuh ellii luándutuáloin, mast ruttâ ij meendu ennuv onnum, kävppitävirijd finnij luándutävirijguin loonootmáin. Automaađijeh iä lamaš jyehi siijdân, mut tälviv juttii ergijguin já čuoigân, keessiv vääzin tâi kárbáin. Puhelimeh já radioh lijjii häärviht, já postâ juuđij iänááš ohtii ohhoost. Škoovlâst ferttij aassâđ asuntolast ubâ luuhâmive, mii merhâšij korrâ suddâdem syemmilâš kulttuurân. Syemmilâš kulttuur peht pottii anarâššaid nk. ollâ kulttuur amnâseh, nuuvt tego uápásmem kirjálâšvuotân, musikkân já kovetaiđuid, puoh tiäđust-uv suomâkielân. Ton fáárust poođij korrâ läddlâš árvutiäddu já maailmkove. Meiddei kárvuđâttâm muttui, säämipihtâseh ferttejii čahhiđ läädipihtâsijd, veikâ toh heivejii hyenebeht taan kuávlu šoŋŋâdâhân. Tot kiäst lijjii säämipihtâseh, šoodâi táválávt povvâstemuámmin, já kamuvsuoinij kevttim kieldui asutolast. Škovlâlij sämikielâ monâškuođij jotelávt maŋas já lappuuškuođij. ¶ Säämi kulttuurkuávdáá vuáđukeeđgi muvrámtilálâšvuođâ 10.6.2010. Koveh: Ulla Isotalo ¶ Pieinis Piäkká ¶ Soovsâruávsku lii táválâš ubâ Suomâst já tot šadda soovij skipárin. Ton pyeremuuh šoddâmmánuppajeh láá porge- já čohčâmáánu, já motomij čoovčâi tot lii valjaasšaddosâš kuobâr. Siämmáásullâsiih kuobbâreh láá vielgissoovsâruávsku já ullosoovsâruávsku, mut toh láá ucebeh já kuovgisruopsâdeh, motomin masa jo vielgâdeh. Táid-uv šlaajâid puáhtá kevttiđ siämmáánáál ko soovsâruávskuid. ¶ luáttámušalmai Pekka Fofanoff oovdânpuovtij meiddei tuoivuu, et algâalgâlâš arkkâdâh ¶ já maid aašijd kolgâččij vala hárjuttâllâđ. ¶ 22. HIÄRÁ RÁÁVHU (PAX) ¶  uágguđ. M eccimaainâs 12 ¶ ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát- já reesuurskuávdáá vuáđudemproojeekt, mii nohá 30.6.2014. Proojeekt válduruttâdeijee lii EU Interreg IV A Nord Sápmi ¶ Čällee: ¶ Taat kirje lii almostittum Suomâ kulttuurruttârááju torjuin ¶ Vuosmuš čielgâ merkkâ kielâpeelji uáivijorgálduvvâst láá nk. kielârássááh. Oskom, et jyehi kielâsárnoo, kote sárnu eenâb ko oovtâ kielâ, motomin kulá ulmui njäälmist suámálâš lapsusijd teikâ jieš-uv iätá maidnii suámálijd. Ko taid tärhibeht juurdâš, huámmáš tállân, mon mielâttemeh tágáreh etâmeh láá. Mottoom äigi tassaaš kuldâlim, maht ulmuuh hervâttii ”juovlâkuusâ”, pieijii ton kierrui tääsni já kosostii vala mučis, kildee pááluid ton ovssijd. Nube tovváá savâstâllim sämiáhhoin, kote smietâdij, mondiet sämipárnááh iä sáárnu sämikielâ koskânis nuuvt ennuu. Sun čielgiistij vala, maht motomeh ”suhâpoolvah” láá kielâttum. Luándulávt-uv saahâ lâi juovlâkuosâ heervâtmist já suhâpuolvâi kielâtááiđust. Taan tááhust suomâkiel säänih joulukuusi já sukupolvi lává jienâdâhlávt vaiguttâm sämikiel sáánán. Tágárijd kielârássáid kielâtipšoo ruopsis pennâ ain tiivoost. Mut ovdilgo tuommiim iärrásij kielâkevttim, ferttiim jieš-uv kejâstiđ speijâlân. Mist lijjii kyesih, kiäigijn lijjim suomâstâm jo muáddi tiijme. Siämmást keččim, maht jieččân talle käävci-ihásâš Sofia-nieidâš kárvudâđâi olgos. Mun, kote lam kielâolmooš já valabâ kielâtipšoo, koijâdim sust sämikielân: ”Mondiet tust lii tuot kesitakki alne?” Sun keejâi muu imâštâlân já västidij: ”Mun piejâm kesitaaki, ko olgon lii tääl nuuvt liegâs. Já sämikielân kale eteh, et takki lii pajalist ige alne !” Mun lijjim kustoo ain sárnumin suomâkielâ mut taan tovváá sämikiel sanijgijn, já tien tovváá suomâkielâ postpositio päällä tarbâšij sämikiel vastuu. Sämikielâ kuittâg al- moot ääši tärhibeht ko suomâkielâ: taat postpositio päällä puáhtá leđe sämikielâst alne (omt. Pennâ lii peevdi alne) teikâ pajalist (pihtâsijn). Taat pahudistem lâi must huolâmettum kielâkevttim. Já ko kerd jieččân nieidâš taam feeilâ huámmášij, ferttiim oskođ, et lijjim ovdil kiävttám tom sárnumstân olmânáál. Lamhân mun táválávt suu áinoo piäiválâš sämikiel sárnumkontakt. Tágáreh hiärváás kielârássááh láá kielâtipšoo pargo sukkârpitáh, moh tipteh kocemin. Toh láá nuuvt čielgâ ¶ Čiđđâkääni piervâl lii koorilágán miehtâ. Ton siijđost lii távjá šalde, mon mield vaanhimeh kuárŋuv piervâlân. Niŋálâs mannee lovmat manneed, maid kuohtuuh vaanhimeh läälliv. Suámáliih čapis já ruopsisuáivásiih uđâgááh vyelgih piervâlist muádi peeivi ahasâžžân. ¶ 52. ECRI movtijdit Suomâ virgeomáháid juátkiđ tooimâs sämikielâi iäláskitmân já avžuut, ete tađe várás škovliitteh tuárvi máttáátteijeid. ECRI avžuut, ete Suomâ virgeomâhááh riemih lasetoimáid vâi visásmiteh tom, ete sämikielâid máttáátteh sehe sämikuávlust ete ton ulguubeln. ECRI avžuut, ete Suomâ virgeomâhááh värideh tuárvi ekonomâlijd já olmoošresurssijd taaid viggâmušáid. ¶ Nuorttâsämikielâ škovlâkielâoppâ oovdânpuáhtá aašijd uánihis njuolgâdusâi já maaŋgâi ovdâmeerhâi vievâst. Kirje lii ráhtám kuulmâ ulmuu pargojuávkku, mast kielâmättee lii ovdâstâm Jouni Moshnikoff, máttááttâssyergi Satu Moshnikoff já kielâtiettuu Eino Koponen. Tave-eennâmlâš säämi kielâlävdikodde, Suomâ sämitigge já Päikkieennâm kielâi tutkâmkuávdáš láá ruttâdâm haavâ. Kirje lii tiilámnáál sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuvâst já finniimist eres lasseen Sámi duodji -puuvdâin. Lase. ¶ – Láá-uv tuu kuobžah jo kavnâm olssis tälvipiäju? Matti koijâd já kiäččá Lavri kuobžâid. ¶ A. V. Koskimies já T. I. Itkos pargon almostui mainâsčuágáldâh Inarinlappalaista kansantietoutta (1918). Kirje amnâstuv lâi nuurrâm Koskimies i. 1886. ¶ Pargoravvuuh: ¶ – Mun lam Veikko, sun eeđâi suomâkielân. Eres pargeeh še sarnuu suomâkielâ, ko tiervâttii. Oovtâ kaandâ noomâst kuulâi, et sun lii sämmilâš, orjâlâš. Almaah nuollii pargopihtâsijdis já rahttittii vyelgiđ purâdiđ. Vyelgi tun-uv, haastij Juná mottoom. ¶ Vaaljâäššikirjeh postâduvvojeh kirjejum reivân jyehi jienâstemvuoigâdvuođâlâžân 7.9.2015 rääjist. Jienâstemvuoigâdvuođâlâš puáhtá jienâstiđ maaccâtmáin vaaljâäššikiirjijd poostâ pehti tegu ovdebijn-uv vaaljâin. Poostâ pehti vuolgâttum äššikirjeh kalgeh leđe vaaljâlävdikode toimâttuvâst Anarist majemustáá 5.10.2015 ovdil jienâirekinistem algâttem. Jienâstemvuoigâdvuođâlâš puáhtá meid macâttiđ jieijâs vaaljâäššikiirjijd persovnlávt 21.9.– 2.10.2015 koskâsii ääigi vaaljâlävdikode toimâttâhân; Aanaar, Sajos, Menesjärventie 2A. ¶  YM, MMM, TEM, Sämitigge ¶ sano töttöi talialalei." ¶ Matts Mårtensson Vale kandâpeellin merkkejum And. Musta lii iällám riipâst Anarist cuáŋuimáánust 1731. Viäruluvâttâlmist 1741 Anders Andersson Musta aassâmsaijeen lii merkkejum Narats (Nuárááš, tááláš Kamesnyeri), siämmáá ko suu ečipeelees-uv. Anders puáttee vuopâ Anders Olofsson Vale aassâmsaijeen lii kirjejum Paatsjokiniska (Paččveiuáivuš). ¶ b. Mon mielâst tun lah kuuvij kissáin? ¶ Heikkâ povvâstij. ¶ Jyehi ive Joovsep já Máárjá moonáin Jerusalemân pessijáid viettiđ. Kyehtnubálov ihásâžžân Jeesus peesâi fáárun. Stuorrâ olmoošjuávkku vajâldij oovtâst siiguin. Ko sij viijmâg oinii kaavpug já mučis temppâl, puohah lávluškuottii ávulavluid. Sij lijjii Jerusalemist maŋgâ peeivi. ¶ – Jáá. ¶ Piergâseh: pircco, spellâmeerhah ¶ 1. USA 458 ¶ Kappeerpaaiskij kihâmijn lihâstuvah já jienah ¶ Ánná já Heikkâ čokánáin mottoom nurkkepiävdán savâstâllâđ. Ánná heŋgâstij njuoskâ arvesyejees mottoom stoovli siälgán kuškâđ. Heikkâ muštâlij, et lâi lamaš jo oovtâ ive taan kaavpugist. Sun lâi luuhâm vuosmuu ive fysiika mut lâi kalanâm toos, ko ij lam iberdâm ennustkin tain numerijn já kaavain já myensterijn, moh tobbeen puáhtojii oovdân. Sun čielgij, et lâi finnim tuše oovtâ oppâoho juávkku-uápásmuumist já kepiskovestemppâl uáppukirjásis mut ij lam peessâm eres kuursâin čoođâ ige sust lam innig haalugin luuhâđ. Sunjin lâi šoddâm nuuvt korrâ mielâ mutteđ oppâsunde, et sun lâi mestâ jo nelji mánuppaje luuhâm tuše suomâkielâ siisâväldimiskos várás jeđe tääl sun lâi peessâm siisâ. Heikkâ muštâlij ennuv tast, maggaar lâi suu mielâst uáppee-eellim taan kaavpugist já kuus kannattičij moonnâđ. ¶ šoddâm bakteerijd. ¶ Peerâpeivitipšostivrejeijee västid Avveel já Tiärmáá kuávlu peerâpeivitipšoost. Peerâpeivitipšostivrejeijee pargoid kuleh peerâpeivitipšo stivrim, párnái peivitipšosoijiimeh já -miärádâsah. ¶ Nanodum sämitigevaljâi 2015 iävtukkâsluvâttâllâm lii dokumentpaaŋkist, liŋkki: Nanodum iävtukkâsluvâttâllâm . ¶ Christel Rönns s. 17–20, 26–28, 38, 40–45, 68, 76–77, 88–89, 96–100, 104, 124–126 ¶ Saveh já syerijuolgâgeh láá elleeplanktonân kullee rapuelleeh. ¶ jis olgospyehtim käydä toteen jurgâlem verbáin olášuđ ij rekinistuuččii spiekâstmij ¶ Na maht Aanaarjäävrigis láá kirjálávt kočodâm tovláá ääigist? Ovdâmerkkân Andreas Bureus káártást vuođâlovvoost 1611 nommâ lii čaallum Enara Tresk , Peter Schnitler káártást vuođâlovvoost 1745 Indjager vand já Georg Wahlenberg káártást vuođâlovvoost 1804 Enare Träsk . Ferttee vala mainâšiđ, et Tuomo Itkos INARI -kirje tobdá suomâkielâlii Inari-noomâ päikkinommân (1517), mut viljâs Toivo Immanuel Itkos kirje Sämmiliih päikkinoomah 1500-lovvoost, "Lappalaisia paikannimiä 1500-luvulta" ij, tegu tobdá ovdâmerkkân Paččvei (Patzuig), tâi Njiävđám (Neffdoma). Sun čuujoot luvâttâlmist meddâl kuođđum sämikielâst ránnjákieláid luoikkâsâm noomáid, "moh čuuvtij spiekâsteh originaalist já uáivild toin ereslasseen Inari-noomâ originaalhäämi " Aanaar ", sehe luvâttâl maaŋgâid noomâid, moh listoost láá kuođđum meddâl, tegu " Inare, Innar, In(n)ari), Indiager, Indiaur", jna. Lopâ-loopâst ij kale vissâ kihheen tääiđi tiettiđ vissásávt, maid nommâ Aanââr riehtâgisteeđân uáivild. ¶ 1. Magarijd jieškote-uvlágánijd mittárijd tiäđáh lemin? ¶ Anarâškielâ  aamnâsuápuh ¶ Te kandâ ko tom kuulâi, et sun ij kaavnâ pođâttimes nieidâ, te naajâi uđđâsist tom nieidâ. ¶ Seminaarist nuorâ sämmiliih puohtii oovdân sämikulttuurân lohtâseijee hástusijd, mut kuittâg jyehi nuorâ saavâst lâi tuáivu puátteevuođâst! ¶ 4. a) Kotemuu jäävri čäcikeerdist finnee planktontiäpuid pyeremustáá haavijn? ¶ Anarist 3.11.1960. ¶ Ko Taavvid Tažâlig tom aaicâi, te čiäruškuođij já snuđgeskuođij sun-uv já kuškâdij njunelijnijdis siemin tuulâ paštust. ¶ – Ive 1989 seervi stivrâ čokkânij kulmii. Jesâneh lijjii ive aalgâst 30 já ive loopâst 62. Servi toovâi miärádâs ortografiačuákkim tolâmist já kulttuurmääđhi tohâmist Vaarjâgân. Mätki olášui keessiv 1989 já uásilisteeh lijjii 22. Siämmáá ive servi juovij vuossâmuu keerdi stipendijd kuávlu škovlâlijd já stipendij jyehim lii jotkâšum onnáá peeivi räi. ¶ Aijui tyehin lâi-uv jo máttáátteijee vyerdimin. Obžâ vistig jierestui já suorgânij-uv: máttáátteijest lijjii čalmelaasah njune alne já mahtnii sun oroi keččâmin nuuvt korrâsávt toi čoođâ. ¶ kuorgâ kurki ¶ Šlajâtubdâm ¶ tuárgu, tuárgu = siima ¶ Käldee: Uwe Kunze čálusist uánidum versio. ¶ Puáđgááh = Pykeijä (Taažâbeln) ¶ Sämitiggevaaljah 2011 ¶ Nanguniemi *** TN.1995 Toovláš ruuvnâmeccitorppa Naŋŋânjaargâst, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. Tom lii vuáđudâm kylipivdee kálgu Inga Saijets ive 1898. ¶ ERES VUOTÂNVÄLDIM ¶ Talle sun vuolgij kaavpugist Betania siijdân já ijjâdij tobbeen. ¶ 3 § ¶ Liipuh uuvsâst: ¶ Siämmáá kiiđâ lijjii njääbih, čovgâ ijjâpuolâšeh já tađe mield še korrâ cuoŋŋuh. Mielân lii pááccám ohtâ puásuikeččâmmätki, mon tovváim polgupyeráiguin. Vyeijiláim iđedist Ucjuv maađij mield tavas časkeliđ, et uáinojeh-uv tibi poccuuh tobbeen já jis uáinojeh, te toh láá talle kurgâlâm tavas. Ko láim vuáijám maađij mield Sestjuvjávrái puotâ, te togo puovtij jo kijkkiistâllâđ viestârân Kärbisjuuvâ kuávlun, et uáinojeh-uv poccuuh. Na iä luhhoost oinum, te talle smietâstáim et keččâleenba cuoŋŋuu, mon nanos tot tibi te lii. Na tothân lâi-uv nuuvt nanos, et killái pyereest pyerávyeijee já talle muoi tolliittáim cuoŋŋuu mield nuortâs ađai Čovčjäävri taavaakeeji kuávlun. Vuojijm jeegij mield Käđirkuátkujuuvâ rasta Čovčjäävri taavaakeš já cuáŋui kale killái pyereest. Piäiváš tiäđust-uv tiimeedškuáđáččij forgâ cuoŋŋuu já nuuvtpa ferttiččáim vyeijilijđ jäävri máddáákeš páikkásân. Poccuid iän uáinám tien määđhi ääigi ađai toh liččii tobbeen kost kolgii leđe-uv. ¶ Nuuvt forgâ ohtuunis moottorkäärbis vuájá jäävri mield. Pappâl riidon lii vala viehâ koskâ. ¡ohčâijjâ viäigudškuát. ¶ Luuk. 23:37 ¶ – Já tom vala imâštâlah! Kaari ruáŋgái. Kalehân olmooš kolgâččij jieijâs feeilâin oppâđ! ¶ Anarâškielâlâš oppâmateriaaleh ¶ Täsiárvuváldálâš Färsuolluuh ¶ Čuákánkiäsu ¶ ” Puovtijm oovdân tom, ete sämikulttuur kolgâččij suojâliđ sierânâslaavâin, tego puásuituálu-kuálástus- já miäcástemlaavâin. Pajedijm oovdân meid táárbu uđâsmittiđ puásuituálulaavâ västidiđ Suomâ vuáđulaavâ já aalmugijkoskâsijd kenigittee aašijd. Puásuituálulaavâst kalga tubdâstiđ sämmilâš siijdâ jođettem puásuituálu ornimmaali. Tuáivuim ete staatârääđist tovâččii jotelávt čuávdusijd ILO 169-sopâmušân. Sämmiliih já ubâ aalmugijkoskâsâš siärvádâh vyerdih ete Suomâ viijmâg tiävdá aalmugijkoskâsâš kenigittee aašijdis.” sämitige II värisaavâjođetteijee Heikki Paltto muštâlij. ¶ Almottâtmeh majemustáá 24.1.2014. ¶ uccâčäciluttihâš ¶ Veli Mannermaa, 2001. Sahhiittâllâm . ¶  meinata 1. ¶ sämikielâ kevttimân já tooimân. Virgeomâhâštääsist lii tehálâš tutkâđ, maht virgeomâhái tieđettem ¶ Talle Jeesus eeđâi: ”Mun lam eellim leibi. Sun, kote puátá muu luusâ, ij kuássin niälgu, já sun kote osko munjin, ij kuássin kuškâluu. Tom, kote puátá muu luusâ, jiem vuájálit meddâl. Puohah, kiäh uáinih muu já oskoh munjin, uážžuh nuvâhánnáá eellim, eellim, mii ij kuássin nuuvâ.” ¶   Annukka Hirvasvuopio-Laiti já Heikki Nikula 14.1.2012. ¶ Eeči kaartâi pyecceeviäsun alkohol tiet. Enni lii pääihist já juhá ubâ ääigi eenâb. ¶ Ollásávt rávhuiduttum já uáli čuuvtij uhke vuálásâš ¶ Škovliittâsvuávájeijee Irmeli Moilasii määđhih: ¶ Ko uđâgááh kyeđđih piervâl, te maaŋgah niŋálâshaavdah tipšoh taid ohtsijn “párnáikaardijn” . Oovtâst niŋálâsah pasteh piäluštâttâđ stuorrâludij já tevkisselgkaijui vuástá, moh salâsteh lodeuđâgáid. Haavdâ váldupurrâmâžžân láá čuovjisskáálžuh, maid tot puáhčá paijeel love meetter jieŋŋâlvuođâst. ¶ a. Helsig-Piättâr ¶ merâsaivâčääsi elleeh ¶   om. Me 3. Indonesia 57 000 ¶ Tavemeerâ B4 ¶   vielgisnierâčuánjá ¶ 12. Komitea avžuut, ete ko sopâmušstaatâ miäruštâl, kiäst lii jienâvuoigâdvuotâ sämitige vaaljâin, tot addel ääšimiäldásâš tiädduáárvu sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuotân, mii kulá sii sajâttâhân Suomâst, sii vuoigâdvuotân meridiđ jieijâs jeessânvuođâst já vuoigâdvuotân toos, ete sij iä pággusuddâludduu. ¶ ruottâm 20 ¶ Matti ejijnis lává koddám ennuv šaapšâid. Mottoom verd šaapšâid suoi lává tuše čollim já loopâid sehe čollim ete čuomâštâm. Čuállejum šaapšâid Maati äijih suovâst já čuomâstum šaapšâid Maati ákku sälttee sälttikyelin. ¶  lii - Kei, Hanssâ! Tiervâ še! Maid tun tääbbin? Jiem tiättámgin, et oroh taan kaavpugist! ¶ Kamessuálui ~ Kamessuáloi = Kaamassaari ¶  essiiv Aktio Mottoom ääigi keejist meecist miävlui Ville Viäđŋásâš, kote lâi čoođâ njuoskâm já kolmum já ciivhij njuorâs jienáin: ¶ - Njyelgejeen-uv tyest hävdieennâm čoođâ? Heikkâ koijâdij. Iän taarbâš karveđ tyebbin kukkeláá. ¶ 6 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ Genova . . . . . . . . . . . 62 ¶ Mut nuhhii mii ryhmáást-uv vahtâvuáruh já nubeh pottii já mij vuolgijm Koikarin. Tobbeen mun iijâ oođđim já iđedist ko koccájim, te must lei korrâ kuume. Talle šoodâi huáppu kieddisairalân, kost mittedii kuume já tot lei 41°. Talle tuáhtáreh tutkii kiäppáid toi torvijdiskijn. Nube peeivi vuolgii tuálvuđ Äänislane suátisairalân, kost toh tutkii mestâ oho. Valdii puohlágán iskosijd já kiäppáin kuuvijd valdii. Talle mun lijjim-uv vaalmâš kuálmâd sairalân. ¶ Čerrihlááduš YAS Kesvuonskääiđi máddáákeččin. Järvensuu TN. ¶ Mujo suuhâ aasâi vissâ-uv Aanaar maadânuorttii oosijn Valle-suuvâ ránnján. Suuhâ sirdâšui kuittâg tavas Mudusjäävri siijdâ kuávlun. Ive 1781 šoddân Anders Andersson (Antti Aantikandâ) lii merkkejum Mudusjáávrán, kuus suu kandâ 1810 šoddâm Anders (Njuámmil-Antti) vuáđudij 1857 táálu, mon nommâ lii Järvelä eli Iijärvi . Táálu lâi Ijjäävri máddáákeččin. Ive 1900–1910 rippâkirje áinoo Mujo peerâ, Njuámmil-Aanti kaandâ Samuel (Njuámmil-Sammlâš, š. 1851) peerâ aasâi Mudusjäävri siijdâst táálust nr. 6, mon nommâ lâi Törmänen/Kaapin talo (tááláš Kosseennâm táálu). ¶ – Tot lii kal uánihub ko muu máátu, Hirškikkâ iätá já piäjá jieijâs mááđu Myerji mááđu paaldân. Matti mitted mááđuid suormâiguin. ¶ Immeel ij kale kiämmán kiivsed, mut mij pivdep taam rukosist sust suojâlem já varjâlus, amas Sáttán, maailm já jieččân vuovnâlâš mun pettiđ mii, jođettiččii mii puástu ooskon, epituoivui iäge eres stuorrâ heeppâdvuotân já paavuotân. Já veikkâ toh mii atâštiččii-uv, te mij táttup, et viijmâg kuittâg uážuččijm tain vuáitu. ¶ Muáddi paje lijjim meiddei Tave-enâmij Säämi instituut stiivrâst. ¶ Ive loopâkeččin lii vuovâs kuovliistiđ seervi kuávdášpaargon: kielâpiervâlij pajastolâmân. Vistig-uv halijdâm kijtteđ lieggâsávt seervi piervâlpargeid, kiäh láá piäiválávt porgâm kielâ já párnái pyerrin. Siämmáánáál halijdâm kijtteđ vanhimijd, kiäh láá oskom párnáidis siärván tiipšon. Já kijttoseh párnáid, kiäh láá ain ivnim tipšoi pargopeeivijd. Lieggâ kijttoseh meiddei stiivrâ jesânáid, kiäi pargon lii šoddâm puohlágán piervâlašij čuávdim. Anarâškielâst lii tánávt ain puátteevuotâ já kielâ uážžu lase nuorâ sárnoid. ¶ Mut talle sun eskin huámášij. Palidem kullui? Maid tuántáid! Kuássin ij kihheen lamaš paaliidmin suu šiljo aldasijn. Ij kuássin. Ferránmoš karodij já vuolgij tutkâđ kii te puáhtá leđe tobbeen paaliidmin. ¶ Mutâ maid imâšijd, lahcâjieŋâst lâi uáli počis smakkâ! Tot lâi aaibâs sálttáá! ¶ - Mudoi vuárusavâstâllâm lii pááccám uccen, Näkkäläjärvi maainâst. Lam tuođâi ilolâš tast, ete Nils Torvalds lii pivdám mii Brysselân já sun lii vuossâmuš europarlamiänttárin tuođâi oovdedmin vuárusavâstâllâm EU já algâaalmugij koskân. Taat tuáimá muu mielâst šiev ovdâmerkkân EU-komission tast, ete tot kalga väldiđ vuárusavâstâllâm algâaalmugijguin tuođâlávt. ¶ kielâtaho ¶ ● tundra ● ¶ Paŋkkihovdâ lii almai, kote luáikká arvesyeje piäivádâhhân já haallijd tom maasâd, ko arvaa. (Mark Twain) ¶ IM ¶ * Čuákkimfaalâdmeh. Luuvâ lase. ¶ Laađiistâl oppâkirje siijđoid 44-81. Maid aašijd jieh vala oro mättimin? ¶ Váimu joođeet (Nooveelčäällimkurssâ 2005) fiktiivlâš ¶ vuonjâl - vuo'njâlgât ¶  lii Suullân 30 meetter alosâš pähtisuálui Aanaarjäävri Äijihjoorŋâst, lii tovlái anarâšâi uhredemsuálui já kulá Aanaarjäävri kuulmâ Äijihsuolluu juávkun. Taah kyehti eres Äijihsuolluu lává Äijihjäävrist já Kamessuolluu viestârbeln, moi puohâi koskâ nubijdis lii 22,5 kilomeetterid. Ilmari Itkos tiäđu mield Uáđđivei njäälmist aassâm Sárá Vuolli (Saijets) lâi uhredâm Äijihân moonijd 1800-lovo peln. Meid mottoom hosmiäštár ličij maka kiivšás uhredâm määrhi Äijihân, mut lâi puosâškuáttám tast maŋa. Taat hosmiäštár puávtáččij leđe veikkâba Mauritz Wolmar Waenerberg, kote lii šoddâm ive 1842 já aasâi Kaamâsist. ¶ Helsig 20XX ¶ – Nuuvt moonâm-uv, eeđâi Marttin. – Hei talle enni. ¶ Jievjâvááráákeeči SA.2002 Jievjávááráást, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶  lii mii enâmist rávhálávt oovdâs mana. ¶ veikkâ tun kolmâs toovah-uv. ¶ Kulmâ viärdádâs ¶ Kirje lii čáállám Teija Linnanmäki já kuuvijd lii sárgum Riitta Ahonen. Sämitigge lii kuástidâm kirje já tom finnee uástiđ Sajosist Sámi Duodji -käävpist tâi Sämitige škovlim-já oppâmateriaaltuáimáttuvâst info(at)samediggi.fi. Kirje puáhtá uástiđ meiddei Sámi Duodji nettikäävpist. Lasetiäđuid finniih täst. ¶ – Lokkekerris , meid lukkâkerris, mii ij lam aaibâs táválâš anarâšâi kiävtust kuittâg jyehipiäiválávt. Kerrisist lâi lokke, mon finnij táárbu mield luukân. ¶ Oppeet Saarelân ¶   mainâseh ¶  kolme Liegâsvuođâstielâ s lii kuávlu, mast láá siämmáásulâsiih liegâsvuođâtileh. ¶ - Na várra bávkalivččet dan ja dalle dat guovža falletivčče min joga rastá. ¶ Pargojuávkku kieđâvušâi meid uđđâ ärbivuáválii tiäđu tile kovvejeijee indikaattorij siskáldâs já avžuuttij staatâid väldiđ indikaattorijd jotelávt kiävtun. Indikaattoreh láá tuhhiittum biodiversiteetsopâmuš uásipeličuákkimist (CO10) moonnâm ive. Kuálmád, COP9- čuákkimist tuhhiittum indikaattor kielâlii maaŋgânálásâšvuođâst lii jo kiävtust. Indikaattoreh kieđâvušeh algâaalmugij ärbivuáválij aassâm- já navdâšemkuávlui eennâmkevttim já haldâšem tile sehe ärbivuáválij iäláttâsâi sajattuv. “Uđđâ indikaattoreh láá teháliih, vâi pyehtip čielgiđ ärbivuáválii tiäđu já táválii luándukevttim tile. Sämmilij luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválâš tiätu lii čonâsâm sämikielân já ärbivuáváláid iäláttâssáid. Suomâst ij kuittâg lah ääigitásásâš tiätu sämmilij ärbivuáválij iäláttâsâi sajattuvâst tâi ubâ iäláttâs hárjutteijei meereest. Suomâ sämitigge lii uuccâm ruttâdem sämmilâšiäláttâsâi tile čielgiimân Suomâst. Čielgiittâs lii huápulâš, vâi Suomâ puáhtá väldiđ kiävtun indikaattorijd já olášuttiđ aalmugijkoskâsijd kenigâsvuođâidis. Tuáivum, et staatâ mieđeet jotelávt ruttâdem čielgiittâs rähtimân” Nilla Tapiola kiäsá. ¶   Sämitigge 1998 ¶ Loppâ!! ¶ Anarâšah iä lah ennustkin kuobbârijd kiävttám – toh láá iänááš-uv lamaš poccui já kuusâi purrâmuš. Tondiet tovláin ulmuin iä lah lamaš noomahkin meendu maaŋgâ kuobbârân. Mielâkiddiivâš lii kuittâg tiettiđ, magarijd kuobbârij noomâid anarâšah láá tubdâm já kiävttám. ¶ Tavenjargâ D1 ¶ Pyeri mielâst, veikkâ váhá eeppidmáin Piättár vuolgij Arttuin vuossâmuu keerdi loddepiivdon. Lijjii vuossâmuuh pivdopeeivih já šoŋŋâ lâi liegâs tegu algâčoovčâst kuás-uv. Piäiváá paštust pivdokyevtis vuolgijn varij nubebel puáris vuávdán, kost čuuvčáh já kuáppileh kulâttii ääigis pecikuácceid puurâdmáin já pecioovsij alne čokkáámáin, aaibâs tegu liččii vyerdimin miäcásteijeid luusâs. Maht tot Aartu vuossâmuš pivdokerdi tärkkilávt moonâi, lii tuše pivdokuáhtá tiäđust, mutâ tommit puáhtá ettâđ, ete kuárus kieđâigijn iävá maasâd puáttâm. Kyehti kuáppil já čuhčá lijjii reepust sunnuu macâdijn ciäguoivijgijn, kubdâ moje Piättár muáđuin. Nuuvt láin räämist sehe peenuv já iššeed, ijge pennuu rammuumist šoddâm loppâ. ¶ Ákkum (eeji enni) lâi nuorttâsämmilâš. Sämmilâšvuotâ ij lah oinum mii perruu aargâst, mut ave mield lam tubdâškuáttám mielâkiddiivâšvuođâ áášán já tondiet vuolgim-uv fáárun tipšođ sämmilij aašijd. ¶ Luosâkyeleh ¶ rááhtus. ¶ Staatah kalgeh adeliđ sämitiggijd ihásávt pisovâš ruttâdem šoŋŋâdâhnubástusân vuáháduumân, ton tutkâmân já jieijâs šoŋŋâdâhpolitiik oovdedmân. Jyehi sämitiggeest kalga toimâđ pirâs- já šoŋŋâdâhaašijn västideijee virgealmai já äššitobdeelävdikodde mii kieđâvuš täid koččâmâšâid. Staatah kalgeh adeliđ pisovâš ruttâdem tai pargoi tipšomân. ¶ Hahâpargojuávhu saavâjođetteijen tuáimá spesiaalvuávájeijee Mikko Cortés Téllez máttááttâs- já kulttuurministeriöst já jesânin pajetärhisteijee Maria Biskop máttááttâs- já kulttuurministeriöst, jođetteijee Johanna Suurpää riehtiministeriöst, haldâttâsčällee Hanna Kiiskinen sosiaal- já tiervâsvuođâministeriöst, proojeekthovdâ Petra Magga-Vars sämitiggeest sehe čuovviittâstooimâtärhisteijee Kari Torikka Laapi kuávluhaldâttâsvirgáduvâst. ¶ eres eennâmoosijd ¶ - Saijoos häärjipaajeedmeh 14.4.2011. Luuvâ tiäđáttâs. ¶  váldufunktio. IM ¶ – Na nuuvt, tääl lii tii vuáru. Ij tot nuuvt vaigat lah. Já jis koppárist, te ij tot maiden, ko muotahan lii times, Pallas-Palle čielgij. ¶ 2. Vuáđutiäđuh väldikoddeest ¶ Iäláttâsah ¶ 25. Magareh iäláttâsah Suomâst láá? ¶ — Iä njálgáh, ijge maggaargin saje kost aassâđ. ¶ – Mun lam 35 ihheed porgâm Sovjetlito ryevdiroođijn, aalgât Tamara Aleksandrovna marttyyr jienáin. – Ij-uv ulmust lah jo talle vuoigâđvuotâ mađhâšiđ ráávhust? Já nieidâ tääbbin, sun lii olgoeennâmlâš já uáli šiev olmooš. Jurdâččiđba, maid toh tobbeen sárnuh, jis kiähnii kiälbuttemeh puhhiiđeteh suu hyytin! ¶ kyeličerrih ¶ Petter Morottaja ¶   Hans Morottaja ¶ Island = Islanti ¶ Kuohtuuh kaijuuvaanhimeh huksiv oovtâst piervâl koške šaddoin, läälliv tast kulmâ mane já anneev huolâ uđâgáin. Uđâgááh vyelgih piervâlist muádi peeivi ahasâžžân, mut pisotteleh vaanhimij tipšoost kidâ tassaaš, ko kirdeleh. Vaanhimeh piemmâv uccâ uđâgáid vyeksimáin toid pelduvváid suddâm purrâmâš. ¶ vijđediđ jiejâd mättim, já oppâđ pyerebeht. ¶ Čäcikuáđhuš lii ridoi siemin hurttoo ¶ – Tast lii mučis turkkâ, Nisonieidâ huámášutij. ¶ Ucjuv kieldâst tuáimá sämikielâlâš aarâhšoddâdemstivrejeijee. Aarâhšoddâdemstivriimist västideijee pargojuávkku visásmit, et sämmilij aarâhšoddâdemohtâduvâi toimâ tuárju sämipárnáá jieijâs kielâ já kulttuur paijeentoollâm já ovdedem. Aarâhšoddâdmist västideijee pargojuávhust kolgâččij leđe kelijdeijee sämikielâ já kulttuur tubdâm sehe tiätu maaŋgâkielâlâššoddâdmist. Säämi aarâhšoddâdem stivriimist pargoo ovtâspargo Sämitiggijn. 6.4. Tooimâ árvuštâllâm Aarâhšoddâdempalvâlusâi árvuštâllâm olášittoo oovtâst párnáin já suu vaanhimijguin, suvváin, pargojuávhoin já ovtâspargopelijguin. Šoddâdem lii čonâsâm kulttuur já ohtsâškode nubástusân. Toimâpirrâs nubástusah vaikutteh aarâhšoddâdemtooimâ olášuttem juátkojeijee árvuštâlmân, ton miäldásâš tooimâ oovdedmân, uulmij aasâtmân já olášutmân . Aarâhšoddâdem siskáldâs árvuštâllâm iššijn ovdeduvvoo aarâhšoddâdem aargâ tooimâ nuuvt, et aarâhšoddâdem puávtáččij västidiđ jyehi párnáá tárboid já aarâhšoddâdem ohtân palvâlushäämmin perrui tárboid nuuvt pyereest ko máhđulâš. Árvuštâllâm olášuttem uásild kolgâččij ohtâdâhkuáhtásâš vuáváámist miäruštâllâđ maht tiäđu kalga nuurrâđ, kiäh árvušteleh, kuás já maht. Tooimâ árvuštâlmân kulá meiddei párnáá aicâdem já suu aargâ uáinojeijen toohâm kirjiimáin páárnážân kullee huámášuumijd. Aicâdem iššeed šoddâdeijee huámášiđ párnáá ovdánem muddoid já ohtâgâslâš jiešnaalijd. Tilálâšvuođâin, main šoddâdeijest paijaan huolâ párnáást, lii eromâš tehálâš orostiđ aicâdiđ párnáá tooimâ já tast tábáhtum nubástusâid. Piäiválâš aicâdem addel mávsulâš tiäđu vaanhimáid. Aicâdem já dokumentistem láá meiddei šiev riäiduh párnáá uásálâšvuođâ oovdedmist. Šoddâdeijee aaicâd meid párnái mielâkiddiivâšvuođâ čuásáttuvâid vâi puávtáččij vuáváđ tooimâs páárnášvuálgulubbon kyeđimáin saje párnáá jieijâs iävtuttâssáid. Párnáá, vaanhimij já suuvâ adelem macâttâs iššeed pargojuávhu tiäđuštiđ mast lii luhostum já mast lii ovdedem tárbu. Árvuštâllâm tuálá siste el. ¶ lij kielâlâš vuoigâdvuođâi olášume tááhust. Taat poođij oovdân sämmilij kuullâmtilálâšvuođâin, ¶ Porgâmravvuuh: ¶ ton ohtâvuođâst tuáimee Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdáá sämiohtâduv Vuávájeijee virge. Vuávájeijee toimâsaje lii sämitige čäällimkoddeest säämi kulttuurkuávdáš Sajosist. Sämiohtâdâh västid sämmilij pyereestvaijeempalvâlusâi oovdedmist, mii lii Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättim¬kuávdáá väldikodálâš sierânâspargo. Vuávájeijee pargoh láá miäruštâllum sämitige pargo-oornigist. ¶  paasij ko mihheen, maid lijjim uáinám ¶ – Mij moonnâp vistig muu kuuvl já väldip Lappum kaandâid fáárun já te vyelgip miäcástiđ indiaanijd! ¶ www.otava.fi ¶ Tuuđhâ meiddei, kotemuu Tave-enâmist láá jieŋâduvah. Moin ivnijn toh láá merkkejum káártán? ¶ – Na kale mij puáttip. Taggaar tijmepele keččin lep tobbeen. ¶ ISLAND ¶ Miäruštâl, mon stielâsist párnááh ellii. ¶ Taaiđâ ¶ Riemnjis ferttij tuuttâđ tuše poksâmijdis njuáludmân já šlundáht njápčááttâlmân, ko nuuvt njálgáht opsijdâm määli paasij purâhánnáá. ¶ 6. Piergâs, moin puáhtá mittediđ liegâsvuođâ. ¶ – Jovnâ, keevâi-uv nuuvt, et sun mađhâšij meddâl nuorâ almain, skipáráin, kiän sun mielâstubbooht halidij… njuškođ riäŋkkunjuškom. ¶ taaiđâlâš teikkâ miinii eres áárvuid jurgâlusâst lii. Ovtâskâs čuávdusij tarkkuumist vuod ¶ anarâškielâst. ¶ 3131 sehe šleđgâpoostâst inker-anni.sara@samediggi.fi Luámáttuvâid puáhtá meiddei printtiđ Sämitige viermisiijđoin čujottâsâst www.samediggi.fi Ucjuuvâst 24.10.2008 ¶ – Maid tuoi halijvettee juuhâđ? Hanssâ koijâdij. ¶ Ko lâi taggaar tuápánjâs almai ubâ avvees. Tot laavij livkkâliđ kiäst maid. Ennuu tot kal ij váldâm kiästen maiden, mut kuittâg et tot ko lâi voorân tarvanâm tot, et koolgâi ain maidnii finniđ. Ruuđâ tot almai ij tubdâm. Pááppârruttâ veikkâ tyeđe eenâb lišij lamaš, te tom kal ij liččii väldiđ, mut kalhân nuuvtko taggaar korrâ ruttâ, märkki, taid kal lâi sättiđ väldiđ. Mut muide mun jiem kal tieđe maid lišij... na tubbáákrullâ kal laavij ain... tom lun kal illá maašâi. Tot puáldám ij tubbáák mut laavij suoskâđ, tugo piejâi njáálmán. Tot aasâi Kossenâmist já váhá kost-uv, toin tááluin te juuttâlij já reŋguustâlâi ulmuid. Tot lâi Yrjö Morottaja~_nommâsâš. Tot lâi Áánnáž-ááhu viljâ, Kaab´äijih-rohe kandâ.”. ¶ – Na taat tot kale lii táválâš leibi. ¶ Taatpâ lâi-uv mielâkiddiivâš fáddá, Ánná eeđâi. Jiem lah kuássin šoddâmgin jurdâččiđ ääši näävt vuáđulávt, et kuábbáálágán irgeiävtukkâs ličij pyereeb. ¶ – Adde tállân ruuđâid maasâd! ¶ Anja Kaarret ¶ Mut oppeet pottii moheh máátkán. Lijjim eidu Ruávinjaargâst, pieijâm tävirijdân rievtis linjâšauton, já jurdâččim elâččiđ hiivsigist ovdil määđhi. Linjâšautosajattuvâst koolgâi mäksiđ lipputiiskân, vâi uážžu hiivsig uuvsâ áávus. Tallaa ääigi muu vuoptah lijjii tuođâi uánihááh. Lijjim čuopâttâm taid muuneeld toin uáiviláin, et pesâččim leđe almain ráávhust. Halijdim navdâšiđ enâduvâin, jiem uuccâm almaa. Must lâi pajalist khakiruánáá kirdeehaalar. Na lipputiiskâ nisson teddil puálu, mut nisonijhiivsig ij lekkâskin, pic – puávtáh jo ervidiđ – almaihiivsig. Nuuvtpa čuorviim vázáttuvâst já siävám, et hei, halijdâm tuohu. Talle nissoon tiiskâ tyehin iätá vuárus vyerdee ulmuid korrâ jienân: ¶ Säämi kielâtaho-palhâšume juáhhoo nube keerdi já Sämitige säämi kielârääđi lii mieđettâm säämi kielâtaho-palhâšume Iänuduv kieldâ juávkkupeerâpeivikiäčču Miessin*. Säämi kielâtaho-palhâšuumijn adeluvvoo tubdâstâs sämikielâlij palvâlusâi já sämikielâi sajattuv oovdedem pyerrin porgum ansulâš pargoost Suomâst. Säämi kielâtaho-palhâšume lii säämi tyeji já diploom. ¶ * mii talkkâs lii adelum já mon ennuv ¶ Uuccâmluámáttuvâid já lasetiäđuid finnee vs. kulttuurčällest puh. 010 839 3134 sehe šleđgâpoostâst anne.lansman(a)samediggi.fi . ¶ – Ij kiästân liččii kolle nuuvt ennuv, et puávtáččij tyeggáár táálu skođâstiđ ubânâssân toin. Kohân ramâččâttâv tuušijd. ¶   Nuorttâsämikielâlâš mainâskirje almostui ¶ Tooláá kiđđuv viättá čevrispaarâ hejâidis já parâlum maŋa niŋálâs skoođâst irvees, mii lii riddomielist. Tot čivgá 2–4 čiivgâ iirván já huolât tain ohtuunis. Čiävrá čiivgah ovdáneh hitásávt. Toh pisotteleh päikki-irveest muáddi mánuppaje já uáppih pivdeđ kuolijd iäskán 4–5 mánuppaje ahasâžžân. Maaŋgâlágáneh vildáás sierah, koppárâsah já hiäibumeh kuleh čiivgâi elimân. Čiivgah pisoh čuákist puáttee kiiđâ räi. ¶ hiävuš ¶ Boletus pinophilus ¶ Kookossuolluuh N6 ¶ Keččâđ, et eppeđ háálbáš oovtâgin táin hiäjumusâin. Tastko mun eeđâm tijjân: sii eŋgâleh uážžuh almeest jyehi puudâ kejâdiđ muu almalii Eeji muáđuid. ¶ inuit 108 ¶ Táválumoseh meccikuobbârij noomah anarâškielân ¶ Kišto lii áávus puohháid Suomâ, Euroop Union já ton haahâmlahâasâttâs pirrâdâhân kullee enâmij aalmugjesânáid, jieškuás-uv vyeimist orroo sopâmušâi já laavâi miäldásávt. Aainâs-uv oovtâst iävtuttâs tohâmân uásálistám pargojuávhu jesânist kalga leđe vuoigâdvuotâ porgâđ arkkiteht ámáttist jieijâs enâmist. ¶ Hovdâ Jari Rajanen já pajetärhisteijee Anssi Pirttijärvi oovdânpuovttijn čuákkimân máttááttâs- já kulttuurministeriö haldâttâhsyergi äigikyevdilis aašijd, el. arâšoddâdem kyeskee lahâasâttem uđâsmittem, kieldâi staatâuásivuáháduv uđâsmittem já sämikielâ iäláskittemohjelm ovdánem staatârääđi kieđâvušmân. Ulmen lii, ete staatârääđi tovâččij prinsiiplii miärádâs sämikielâ iäláskittem toimâohjelmist vala taan ive ääigi. ¶ 3. Tuuđhâ kuumpi vijđánemkáártá. ¶ – Joo, nuuvt lii-uv, Tuárgis mieđettij. ¶ Pargopitáh ¶ Sämikielah já Sämitigge ¶ Ohtii kale masa kiävá hyeneeht. Sun lâi mii kortteertáálu kandâ, vaaldij muu puuvko, tot lâi tuupâst. Tollij tuupâst já ráivádij muu vuást, puuvko luovânij tuupâst já kiirdij eidu muu káálun novdâ oovdâst. Muu káálun pajanij hirmâd päkki já kállu sáápui puoh. Iännâm ko ooinij muu te hirmástui aaibâs já aalgij tutkâđ ete kost lam lamaš, kiäin já maid lam porgâm. ¶ tälvivaandartmân. Taavvid-muuršâst já suu ¶ Čevđielleeh šoddâduvvojeh sraŋgâviermist rahtum heekijn. Tot lii hoittájeijee tááhust pyeremus oornig, ko ohtâ olmooš puáhtá hoittáđ stuorrâ čurruu elleid. Pooškah kočâdeh viermi čoođâ, já heekih pisoh putesin. Čevđielleeh poreh fuoddâr, mii lii rahtum kyeleest, piärgust já valjeest. Heekist elleid lii älkkee piemmâđ, já toh finnejeh putes čääsi juuhâmautomaatijn. ¶ Lusislágán nuáđi ¶ Gill-, Small Johnson- já Sam-čeesist ¶ Poolishovdâ roosâi tiäturáin ääigis jeđe viijmâg finnij tom mahtnii joton. ¶ – Toh láá tyebbin ruánáá ildee alne lijmesaagij tyehin. Nurâvettee-uv tuoi kuittâg vistig ivnepeenâid peevdi alne? Ailâ vala koijâd. ¶ 85. Tave-enâmeh kolgâččii sämitigijguin ráđádâlmáin koordinistiđ tooimâid, moiguin viggeh estiđ šoŋŋâdâhnubástus háitulijd vaikuttâsâid sämmiláid. Siämmást kolgâččii visásmittiđ, ete uđâsmuvvee energiakäldei kiävtu ovdedem várás rähtee tooimâin, tego pieggâvuáimáttuvâi rähtimist, ij alnees lah háituliih vaikuttâsah sämmilij iäláttâssáid. ¶ Taaiđâtábáhtus ¶ Ánná šuáhkádij: – Mut ko tot lii nuuvt ucce já njuorâs, tot jáámá niälgán tâi toos puáhtá tábáhtuđ veikkâ mii. Riemnjis-uv puáhtá puáttiđ já puurrâđ tom. ¶ Mutâ te poođij probleem, ko iä lam lemnuuh. Ruuvtah, naalih já haavlâh kale lijjii. Algim lemniđ lemnuid, čeeci čokkái paaldâst já niävui mon ennuu kalga pieijâđ ruuvtâid já mon ennuu haavlâid. Ton ääigi lijjii messigpatrulah. Jeđe ko ležžeem liämnâm mottoom lemnuu, lijjim vaalmâš vyelgiđ piivdon ohtuunân. ¶ Vädis aaigij vyerdim ¶ Mut kandâ, kote juuđij čoovčâ maajeeld, culáiditij siijdâi ulmuid. Já ulmuuh puohtii leibimuáluid loddeluovdijd já cegâttii haavvârkiästuid äiđistuálppoid. Já lodeh kirdii sijdáid ulmui luusâ já ožžuu purrâmâš. ¶ Pimekákku ¶  mut ohtsijd viirgijd, moiguin sämikielâlâš palvâlusah turvâstuuččii. ¶ Muu čokkámsaje lâi kale luoka majemuu raddalâsâst já máttáátteijest puoh olgomustáá, mut totkin ij helppim muu eellim. Jiem mušte, moh oppâamnâsijd must lijjii luuhâmnáál, tâi maht mun kolgim taid läpittum tiijmijd kiärduđ, mut ain ko škovlâ nuuvâi, te puáissejim pyeráinân Čovčjáávrán. ¶ anarâškielâsâš jurgâlemvaastâ lii ohtâ sääni (teermâ kieđâvuššâm: kj. Matt. 1:22, s. 86). ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 109 ¶ Sam čokânittui kuhes peevdi pellâs, já sun aalgij putestiđ čalmelasâidis päiđisuájákeijijn. ¶ – Luándukirje 1 . Pirâsoppâkirje. Jurgâlâm Marja-Liisa Olthuis . Sämitigge, 2003. 143 s. ¶ Tiälkku já neppir ¶  ruopsâd. Subjekt Maarit K. Pieski ¶ Iđedist Jovnâ koccái, ko Haŋgal luuvij suu. ¶ mij lâim monâmin máánun! ¶ oppâmvihko ¶ Vuosmuuh sämikielâlâš olgosadalduvat lijjii Ruotâst ive 1619 teddilum kyehti oskolduv kirjáá. Vuosmuuh sämmilij čáállám čaabâkirjálâš kirjeh almmostuvvii 1910-lovvoost. ¶ Ijâstâllâm kuulât eenâb šaddoduv já eennâmvuáđu ko väzzim, tondiet ko talle kalga leđe siämmáá saajeest kuhheeb ääigi já táválávt taggaar saajeest, mii lii ärgi kuullâđ. ¶ - Já mun lam Maarit. Suotâs uáiniđ! ¶ vielgâdâs valkuainen ¶   b. Mon áimusundeest piäggá? ¶ vuásku ¶ 62 ¶ Poccuu ihe álgá vuássáá šoddâmist ¶ “Kijtteđ Hiärá, tastko sun lii pyeri, tastko suu ármu piso nuvâhánnáá. Sun addel purrâmâš puohháid, kiäh eellih, káránâs uđâgáid-uv, ko toh suu piälán párguh. Sunjin ij tuhhii hiäppuš vyeimi ige sun mielâstuu almaa juolgij häppilvuotân. Hiärrá mielâstuvá toid, kiäh sust paleh, kiäh pieijih tuoivus suu áármun.” ¶ 7. Sahhiittâl jieijâd vanhimijd já lasseet tiäđuid kuuvijd. ¶ raavâd já ton haahâm, pessiimân já lassaanmân ¶ miinii oopsijd. Rääsih-uv láá? Vâi kuuđhah? ¶ Rapu lii Suomâ stuárráámus rapuellee ¶ Viijmâg kuittâg pessáim jäävri oolâ. Piejáim uštuid pivdemnáál já suládáim. Ingvar halidij suuhâđ, ko sun tuubdâi jäävri pyereest Moottor še ličij lamaš, mut toin ij uážžum ušteđ tääbbin, tagareh lijjii njuolgâdusah. Ige olgoeennâmlâš uážžum ohtuunis suuvângin ušteđ, koolgâi leđe ain páihálâš olmooš skipárin. Must lâi lope tuše riddoost koškâđ vuogâ, juhâ- teikâ jävrriddoost. Mut návthân tot kal moonâi pyereest. Skipárist lâi luumâst uccâ puttâlâš, mast sun vaaldij ain tyellitälli julástuv “kyeliluho pyeredem tiet” . Suvâdáin rido paaldâ suulân čieŋŋâl rääji mield. Togo vaarâ kuávžureh liččii. Mut váhá ääigi keččin käärbis lâi jo cuáhásist, masa riddoost, já must kuohtuuh vuogah rokkâsii poonán. “Jáá, mun jiem muštámgin, et táágu lii návt cuávis” , eeđâi Ingvar já punjâstij kárbá tavas. Tast maŋa ko mun lijjim putestâm uštuid ponneruotijn já oppeet kargiiškuottim ruulâst tuárgu čáácán, te huámášim, et käärbis lii tavanâm jo kuhás, já skippáár tot suhá kiško rasta jäävri. “Iän-uvkâs muoi kolgâm rido miätá ušteđ?” , mun koijâdim. “Jáá, amahmis” , pahudij Ingvar já puunjâi kárbá oppeet rievtis kuávlun. Toi naalijnhân muoi šlaavviittâláim mottoom ääigi. Te skippáár iätá, et “ko čielgi váibá, kalga váhá tom njuolgiđ” já viälánij ovdâtiljá ool. ¶ 28.05.96 . Moonâim love ááigán Ironworldin já Oiva eštus puovtij kuátitarbâšijd toho monnjâkäryinis. Račoim kyermi já algâttijm pargo. Čuuvâim nurkke- já koskâstuálpuid, sehe piejâim čuuhum keejijd kásániđ mieskâmiästumiirkân. Onne kásáneh nelji já itten loopah. Tarbâšeh ko láá supemuorâst, te puávtáččij keevvâđ nuuvt, et toh mieskih ovdil ääigis. Tanen tiet mirkkâkäsittem. Charlie eelij uástimin taan miirhâ L&M-käävpist, mii lâi Hibbing kaavpugist. Siämmâst sun oostij sruuvâid nuuvt, et peessâp ittinâš ceggimpaargon. Sruuvâid tanen, et supemuorâ ij uálináál kierdâ luoddânhánnáá spiijkár, siämmáánáálá ko suáhi kiärdá. ¶ – Na, kuus tot Niijlâs tääl purrâmkooskâst? koijâd hovdâ. Hiivsigân-uvkâs vuolgih? ¶ Lijjim taan keesi čuággám nuuvt ennuv luámánijd já lamaš mudoi-uv utkáá, et lijjim päikkiviehân mielâst ánsášâm olssân tuolmâmmaašin, ađai polgupyerá. Puáđáččim tarbâšiđ tom puáttei iivij ääigi škoovlâst jotteem várás. Mun jiem tieđe, kost viljâm tom skappui, mut mottoom peeivi sun kuittâg pyevtistij munjin almai pyerá, Monark-merkkâsâš, mon válduivne lâi ruánáá. Tot ij lamaš uuđâs, mut šiev oornigist kuittâg já ko tom vala tivodij, te tast šoodâi tegu uđđâ vuájáán kuás-uv. Satula ferttij stelliđ puoh vyelemuu sajan já liijká-uv tot táátui leđe liijkás ollâgâsâst. Eiduttâlde mottoomnáálá ulâttim čokkod vyeijiđ satula alne. ¶ Säämi parlamentaarlâš rääđi vuálásâžžân tuáimee säämi kielâlävdikode pargo uđâsmittoo ohtsâštave-eennâmlâš Interreg-ruttâdlâš havváin. Säämi parlamentaarlâš rääđi (Suomâ, Taažâ já Ruotâ sämitigij oovtâstpargo-orgaan) lii algâttâm 1.1.2013 ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát- já reesuuskuávdáá vuáđudemproojeekt, mii nohá 30.6.2014. SÁFÁ2 – Yhteispohjoismaisen saamen kielen ammatti- ja resurssikeskuksen perustamishanke Tave-eennâmlâš säämi kielâohtsâšpargo lii kuullâm iivijn 1971-1996 Sämirääđi asâttem säämi kielâlävdikoodán, mast lijjii ovdâstum puoh Tave-enâmij já Ruošâ sämikielâi häämih. Kielâlävdikodde lopâttui ive 1996 já Suomâ, Ruotâ já Taažâ sämitigeh soppii kielâohtsâšpargo uđđâsist orniimist tigij vuálásâžžân ive 1997. Sopâmuš tave-eennâmlâš kielâohtsâšpargoost vuáláčallui säämi aalmugpeeivi 6.2.1997 Truándimist, kuás tohhui meiddei sopâmuš säämi parlamentaarlâš rääđi vuáđudmist. ¶ ruáhásij. ¶ kobđđ kobđm, kobđ = kellua ¶ Muu vyejettii Theebast faarao Horemheb kuuđâd haldâšemive, vâi mun čoskuuččim jaamâs tego peenuv, jis puáđáččim maasâd, vâi mun tapčestuuččim tegu cuábui kyevti keeđgi kooskân, jis lavkkiiččim läävhigin meddâlkulij ton vijđoduvâst, mii muu asâmed várás lii meridum. Taat lii kunâgâs miärádâs, faarao, kote ohtii lâi muu ustev. ¶ kolgâp porgâđ? Sun eeđâi sijjân: ¶ c. Mane jienah lává ereslágáneh? ¶ 1. Hygrocybe punicea – Punikkivahakas – Ruostâkässih U ¶ Muumistáálu šallišij Taavvid. Tot smietâi ¶ Povdiittâs säminuorâi konfereensân ¶ Olmooš, kote lii jieijâs mielâst kuođđum vuoigâdvuođâttáá meddâl vaaljâluvâttâlmist teikâ kiäm kyeskee merkkim vaaljâluvâttâlmist lii puástud, puáhtá kirjálávt vaattâđ njuolgim vaaljâlävdikoddeest majemustáá 14 peeivi vaaljâluvâttâllâm uáinimnáálátolâmân kyeskee ääigi nuhâmist. Vaaljâlävdikode miärádâsân tutâmettum puáhtá tuálvuđ njuolgimvátámuš sämitige stiivrâ čuávdimnáál. ¶ Vástuäigi ................................................................................. 72 ¶ Lii tälvi já kuovâmáánu. Matti, Maati äijih já ákku láá puáttám jäävri oolâ juoŋâstiđ. Sist láá fáárust jieŋâssááhá, vuojâttemlyevdi, jieŋânááváár, tuárismuorah, äggeeh, juoŋâsviermih, ruákkimuorâ já juoŋâspäädih. ¶ pirâstiätu 4 ¶ Jo tohon vyejedijn oinuustâlâi tot pegâlmâs muštomerkkâ, ađai monument, maggaar iän lam vala kuássin uáinâm. Neelji USA president koveh, ađai páccáh lijjii huškum hirmâd ollâ pááhtán. Toh lijjii nuuvt stuárráh, et oppeet koveh láá áinooh, moh pyeremusâht pyehtih adeliđ mottoomginlágán čielgiittâs toin. ¶ Mättip puohah etinummeer paajeeld. ¶ vuáđupyevtittâs . Orgaanlâš amnâs meeri tiätu ääigi, maid šadoh já eres ohtiimân pastee iäláneh pyevtitteh. Vrd. ohtim. ¶ Juhháán-Uulá juuđij pargohomái mield kost kuás-uv, mut iänááš vaarâ Vesivaltio Ucjuv maađijpargoost já oholoopâi maavâs já uábis lunne Ucjuv Saarelist, mut elâččij ain motomin pääihist-uv. Meid Ailâ-uábbi lâi ton siämmáá TVH maađijpargoost kostnii Ucjuuvâst já mij lâim ejijnân já Tessuin kuulmâs. Ailâ kuittâg ain oholoopâi eelij pääihist čurgiimin já tiäđust-uv kuusâid pačemin. Kuusah lijjii vala mist muáddi, maid iäččám kale piemâi já poojij piäiválávt, mut jis sun kaartâi vyelgiđ kuusnii olgoláá, te ferttij táttuđ kiännii ráánjá kussâpaččen já piemmen, ko must ij lamaš toos kävni. Meid savzâčurrâgâš lâi mist vala, veikkâ toh lijjii kale jo mottoomverd kepidum moonnâm täälvi rääjist já máhđulávt kepiduuččii ain-uv. Saavzâi peskidmist lâi suu jieijâs väivi já eeni meddâlmoonnâm maŋa ij lamaš innig kihheen, kiäst ličij lamaš asto kárttudiđ ulloid, panneeđ laaigijd já kođđeeđ tain šeervâid, vaacâid já suhháid. ¶ šoddâdem. Kunâgâtâr puáhtá eelliđ joba vittâ ivá. Orasij ađai kuhnurij pargon lii tuše kunâgâtâr heđâlmittem. ¶ liegâsvuođâ, et kyeli lii rievdeelieggâ ellee. ¶ Pivdem vaaljâluvâttâlmân väldimân teikâ tast meddâlistmân kalga toohâđ vaaljâlävdikode taan tárguttâs várás rähtim ucâmušluámáttuváin, mon kalga macâttiđ vaaljâlävdikoodán poostâ peht nuuvt, ete tot lii vuástáväldest majemustáá vaaljâive ovdiipiäláá juovlâmáánu 31 peeivi tme 16.00. ¶ Iisakki Mattus ¶ Uđđâivemáánu 20. peeivi 1891 šoodâi Pulkkila tallaa kappallâžân Lauri Arvid Itkosâžân kuálmád pärni, kote poođij maŋeláá vaikuttiđ viehâ ennuu sämmilij já toi kuáttá meiddei anarâšâi kulttuurlâš ärbivyevi pajasčälimân. Kaandâš finnij nommân Toivo Immanuel Itkonen , kote varrij perrus mieldi Anarân kiđđâtäälvi 1899. Sun lâi talle eidu tiävdám 8 ihheed. Stuorrâ perruu, mast lijjii vaanhimij lasseen kyehti palvâleijee já kuttâ párnáá, sehe Putte-nommâsâš hiävuš, puohnâssân love olmožid, lâi Kittâlist oovdeld ergiráiđuinis Aanaar tallaš lukkár Heikki Mattus ađai Jormo-Hendrih nieidâinis Ánnáin. Ko moonnâm ihečyeđe aalgâst lâi vala kierdoškovlâoornig já katekeetta Matti Lehtola máttááttij párnáid talle Anarist, ooinij Lauri Itkonen kuittâg pyerebin pálkkááttiđ päikkimáttáátteijee párnáidis Toivon já Tyynin, kiäh láin talle škovlâaavveest. Sunnuu päikkimáttáátteijee nommâ lâi Helmi Hirvonen. Perruu puárásumos pärni Lauri Ilmari, kote poođij lovmat ihheed maŋeláá kavnâđ Juvduunjäälmist keđgiáigásijd kuátisoojijd, lâi juo talle Oulust luhâmin. Aanaar markkânist algâttij kale kansaškovlâ ive 1902, mut Toivo Immanuel ij kiergânâm servâđ toos, ko sust lâi aaigâ algâttiđ Oulu lyseost luuhâđ čohčuv 1901. Oopâi algâttem lyseost siämmáá čoovčâ ij kuittâg olášum ton suujâst, et sun ij peessâm čoođâ lyseo kirjálâš siisâpeessâmiskosist. Iskos ohtân uássin lâi uáináh kiärdutavlu mättim já sun lâi algâttâm kiärdutavlu numeristim čyeđeest vuáluskulij, ko lâi kolgâđ algâttiđ ovttiist pajaskulij. Kaandâ ij kannattâm kuittâg innig vuolgâttiđ maasâd Anarân já kansaškoovlân, pic Oulu syemmilii valmâstellee škoovlâ rehtor Magnus Rosendal vaaldij suu oovtâ ihán škovlâsis, mon maŋa Toivo peesâi-uv Oulu lyseo uáppen. Oulu lyseost čiččâm ive luuhâm maŋa sun čaalij pajeuáppen 19 ihásâžžân ive 1910, filosofia kanditaattân sun valmâštui ive 1913, filosofia lisenssiaattân ive 1916 já viijmâg filosofia tuáhtárin ive 1923. Ko tuáhtárhattâ teddilui suu uáiván, sun lâi talle tuše 32 ihásâš. Sun tooimâi toovláštieđâlâšvuođâ toimâkode (muinaistieteellinen toimikunta) amanuenssân 1919 – 1932, toimâkode intendenttân 1932 – 1935 já ubâ toimâkode uásádâhhovdân 1935 – 1955 koskâsâš ääigi. Sun lâi meiddei Suomâ toovlášmušto-ovtâstus čällen 1920 – 1933, Säämi čuovviittâsseervi stiivrâ jeessân 1934 – 1961, Suomâ tieđâakatemia jesânin ive 1947, Royal Anthropological Institute of Great Britain and Ireland kunneejesânin, sehe vala Norsk Folkemuseum kunneejesânin ive 1961. Iivij 1911 – 1949 koskâsâš ääigi sun toovâi 9 tutkâmušmätkid Sáámán já puáđusin sun čaalij kyevtiuásásii kirje Suomen lappalaiset I já II ive 1948, kyevtiuásásii nuorttâkielâ sänikirje Koltan- ja kuolanlapin sanakirja I já II ive 1958, toimâttij kirje Inarinlappalaista kansantietoutta, moo materiaal lâi nuurrâm A.V. Koskimies keessiv 1886, vaaldij suullân 400 kovveed sämmilij elimist já čaalij pajas suullân 2000 anarâš päikkinommâd. Kielâmiäštárin já äššitobden sust lâi maaŋgâid iivijd Uula Morottaja ađai Lesk-Ant Uulá. Säämi tutkâmušmađhij lasseen sun toovâi tutkâmušmaađhijd meiddei Koskâ-Euroopân ive 1929, Skandinavian ive 1931 já 1947, sehe majemustáá vala Italian ive 1955. Toivo Immanuel Itkosâžân já kálgus Iina Amanda Seppäsâžân šoddii kulmâ párnáá: Terho, Marja já Kerttu, kiäin Terhoost šoodâi professor. Iänááš ääigi eelimistis T.I. Itkonen aasâi Helsigist já nuuvtko ovdeláá lii čielgâm, sun lái uáli čuuvtij áárvutsoonnum kielâtieđâldeijee já kielâtotkee. Sun jaamij Helsigist 12.05.1968. Martti Linkola ive 1998 Siijdâst toollâm luvâlduv mield sun lii čáállâm tieđâlâš teevstâid paijeel 5000 sijđod, veikâ sust lâi vyehin ettâđ aašijd uánihávt. Terho Itkonen skeŋkkij stuorrâ uási eejis kiirjijn Siijdân. ¶ 41B Pinja. ¶ ... já soivâlâm maŋgii ubâ speelâ siäinán, ko ij lah luhostum, Aino muštáá. ¶ Suomâ sämmilijn jo suullân 65 % (6.460) äässih sämikuávlu ulguubeln, sist 653 olgoenâmijn. Áinoo sämmilâšeenâblovo kieldâ Ucjuuhâ lii monâttâm sämiaalmug koskâvuođâlávt enâmustáá. Tobbeen sämmilij uási kieldâ ubâ aalmugist lii tääl suullân 60 % ko vala ihetuhháát jorgalduvâst tot lâi paijeel 70 %. ¶ 5 . Keppâ eehidpittá täähid uáccáás ijjânahhaar. ¶  subjekt, Sämmilij ärbivuáválii tiäđu suojâlem váátá tooimâid ¶ Viestârpiälááš ¶ – Murrauh... Kal láá jo vaibâseh! Takkâ Puppâ, mutâ iän muoi tääiđi perustiđ tuu heerskuin. Muoi leen puurrâm jo kalas... ¶  ( 6. Kanta-Häme ¶ – toimâttâm oovtâst Pekka Sammallahtijn Säämi–suomâ sänikirje ive 1993, ¶ čálusijn tähidui vástádâsâi luáttámušlâšvuotâ já suhâpeli- já ahetiäđui čielgim ličij áštám taam luát ¶ – Mii tust lii koori siste liijne vyelni? ¶ Tot lâi ruošâ propaganda. ¶ kuorgâ leškij määli ollâ já segis kiirnon ¶ šaddoširrâ ¶ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ¶ – Na keejâba Vuolli, tuo láá muu puuvsah! ¶ Jookeerpargopittá 7. a. Noomât káártán Nuorttâ-Euroop riijkâid. ¶ 2. ¶ - Mun kolgim tuálvuđ tuom rasijáá tunjin, Jovnâ čaaitij tom. - Mut tun jieh poorgâ toin maiden. Mondet jieh? ¶ - Váiván ruške! ¶ Jeegist stááluh riemih tállán iäljárávt luámánijd čuággiđ. Masa puoh čoroheh-uv láá jo laddâm já forgâ ohtâ litte lii tievâ luámánijn já nubbe litte lii jo luuhijn luámánijn. ¶ Toimâttâm Sämitigge. Sänikirjeest láá suullân 30 000 uuccâmsäännid. Iskâdempittá ¶  murâšlâžžân, Pirâsministeriö ¶   Sij uážžu haapi? b) Maht šohânâs uážžu maaneest ¶ Myerji lii nuuvt movtáskâm piäittáástâlmist, ete suu seibi hiäilu ciäggud já uáinoo čuoldâ siste. Hirškikkâ huámmáš suu tállán. Matti-uv kávnoo älkkeht keeđgi tyehin. Hirškiihâ maŋa Myerji lii vuárustis occen já sun-uv iirât rekinistiđ lohán. ¶ Joona västidij: ”Leggistiđ muu meerân!” ¶ Sämmilâsvuotâ lii uási muu. Tot lii munjin argâpeivi ege must lah tarbu tom sierâ miäruštâllâđ. Muu sämmilâšvuotân kuleh peerâ, suuhâ, kielâ, poccuuh já eres luánduiäláttâsah sehe kárvudâttâm sämimaccuhân. Sämimááccuh lii munjin iänááš juhlepiivtâs, mon kiävtám eromâšávt peerâ- tâi suhâjuuhlijn, mut meid eres-uv tilálâšvuođâin, mast ovdâstâm sämmilijd. ¶ lehâstij njuunees áávus já ruŋkestij: ¶ Suomalaisen Kirjallisuuden Seura 1870. ¶   SaKaste ¶ kielâtaho ¶ maacâ Israel enâmân. Toh, kiäh halidii sormediđ päärni, laa jáámmám. ¶  vuáđuld. vajâldeijeešapšâ vaellussiika ¶ Helsig Várgááh ¶ 2. Lah-uv uáinám rotá? Kost? ¶ Kuhes Curnâjävri = Pitkä Surnujärvi ¶  sierâdiđ Tel / Puh: 016-675 7534 ¶ piäivááčuovâ.....16, 96, 129 ¶ Šlajâ tubdâmsijđo 191 ¶ Tricholomopsos rutilans ¶ Salomo sänivajâseh Snv 11:25 ¶ » Elleđ vääđi eenâb ko lii meri- ¶ kuopsâskyeli, oreskyeli maitikala, uroskala ¶ Tääbbin kal ličij hitruu viettiđ täälvi-uv. Mutâ ko puollâšeh puáđáččii, te talle kolgâččij čaaŋŋâđ eennâm vuálá, mudoi kolmuuččij jaamâs. Kal Máárjá mielâst ain tyellitälli lâi, et ráhtáččij teehin tälvipääihi já varriiččij lopâlávt juhâriidon. Mutâ tot ličij nuuvt korrâ hommá, et juurdân tot lâi pááccám-uv. ¶ 76B Italiast, lieggâ stielâsist, lii assaasloostâg ¶ Kulttuurân uáppásmist kevttip iššeen äššitobdeid, jis tagareh láá finnimnáál. Čuávvup ivejuurrâm já vuáváp tooimâ ton mield. Ärbivuáválâš iäláttasâid pyehtip oovdân jo-uv jieš uásálistmáin teikkâ uápásmuumáin toid. Jotteep luándust já aiccâp luándumeerhâid. Ive 2009 valmâštum ubâ sämikuávlu sämmilij aarâhšoddâdemvuávám stivree sämmilij peivitipšo tooimâ já sistuálu. ¶ Jeesus eeđâi: proffeet Daniel lii sárnum – huámášus lohhee taam! – talle kalgeh puoh Juudeast ässeeh patâriđ vaarij oolâ. Tot, kote lii káátu alne, ij innig koolgâ moonnâđ viežžâđ maiden tävirijd tálustis, ige tot, kote lii piäldust, koolgâ maccâđ viežžâđ jieijâs máccuhijd. Vuoi taid, kiäh toi peeivij laa párnái vuástá teikâ njomâtteh! Ruhâdâllâđ, amas tij kolgâđ patâriđ täälviääigi teikâ sabattin. Atâštâs lii nuuvt styeres, et taggaar ij lah lamaš maailm aalgâst onnáá peeivi räi ige koolgâ kuássin šoddâđ. Jis tot äigi ij uániduuččii, ohtâgin olmooš ij šeštuuččii. Mut väljejum ulmui tiet tot äigi uániduvvoo. ¶ saallâs. ¶ Stuorrâ jäävrih E3 ¶ Kielâ oppâamnâsin nuorttâsämikielâ máttááttuvvoo kuittâg ovdebái iivij náálá. Suáđigil Vuáčust ¶ Kaari ¶ 1. Stellii pävirstiellâs čievâ mittolinjáá nollásajan. Merkkii mittolinjáá numerijd pááppâr roobdân. ¶ Suoi seevijn Matti Miävrán pääsi tiervân já vuolgijn stuorrâ muorâi kooskâst jottee pálgá mied pááikán. ¶ 113 ¶ - Ma-maht mun lam tággáár saajeest? Mun jiem kal lah aaibâs čiälgus tääl, Jovnâ imâštâlâi. ¶ 12. Suillus variegatus – Kangastatti – Kuolbâtatti U ¶ Wieseh lâi siijvost muáddi seekunt. ¶ – Vuoi hirmos, sun suorgânij já kejâškuođij heelmi. ¶ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ¶ Mievri ¶ Aaslâk lâi vyejimin Lemmest Ucjuuhân. Aanaar alda liftai fáárun mottoom olgoeennâmlâš almai, kote koijâdij: Lii-uv kukke Avelân? Ij lah, eeđâi Aaslâk. Nuuvt Aaslâk vuojij Anarân já jorgettij Ucjuv kuávlun. Peccik taavaapeln liftar vuod koijâd: Lii-uv kukke Avelân? – Na tääl tot kal lii jo kukke, eeđâi Aaslâk. ¶ Elleeh láá uáli maaŋgâlágáneh já maaŋgâstuárusiih. Ucemusah elleeh láá vuálá miili kukkosiih, já stuárráámus ellee čuovjisväälis, lii paijeel 30 meetter kukkosâš. Puoh elleeh láá maaŋgâsellâsiih já iänááš uási tain áppádeh lihâdiđ. Ellei maajeeldpuátteeh šaddeh tast, ko orráás šovâttemsellâ heđâlmit niŋálâs maneseelâ. ¶ Ko Jeesus ooinij aalmugjuávhuid, sun pajanij vääri oolâ. Sun čokánij, já máttááttâspárnááh pottii suu kuuvl. Talle sun sárnuškuođij já máttááttij sii näävt: ¶ jurgâlus, mon peht “jurgâleijee” saatij lasettiđ, kyeđđiđ meddâl teikkâ mutteđ maidnii ¶ Säämi vyehi? ¶   o Sämitiigán vuáđuduvvoo tieđetteijee virge. Sämitigge tieđeet aktiivlávt jieijâs tooimâst já äigikyevdilijn sämmilij vuoigâdvuođáid lohtâseijee aašijn päikkisiijđoin, mediast já sosiaallâš mediast sämikielân já suomâkielân. Sämitigge oovded nuuvt siskiipiäláá ko ulguupiäláá-uv tieđettem. Tieđettem čuosâttuvvoo meid čanosjuávhoid. Sämitige tieđettem ovdeduvvoo vuáruvaikuttâslâžžân. Sämitige päikkisiijđoh ovdeduvvojeh eenâb vuáruvaikuttâslâžžân já pyerebeht aldanitten sämikielân já suomâkielân. Sämitige päikkisijđoid ráhtoo tiätupakkeet sämmilij vuoigâdvuođâin sämikuávlust já ton ulguubeln. o Sämitigge palvâl sämmilijd täsiárvulávt puohâin Suomâst sarnum sämikielâin. o Sämitiggeest láá kelijdeijee resursseh toimâđ já säämi kulttuurkuávdáš Sajos palvâl puohâid sämmilijd ávus kulttuurkuávdážin já sämmilij parlamenttáállun. o Sämitige tooimâ ovdeduvvoo nuuvt, että sämitiggeest láá toimâsajeh puohâin sämikuávlu kieldâin. Sämitige virgelmaah já sajanmáávsu uážžoo luáttámušulmuuh láá sämmilij kuáhtámnáál älkkeht já ohtâvuođâväldimij várás lii máhđulâšvuotâ táttuđ suáittimääigi virgelmain, amas ohtâvuođâväldimist šodâččii koloh sämmiláid. ¶ 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶ 110B Raavâdkuáluseh hämmejeh Nuorttâmeerâ ¶  uáivisäänis Suhâservi Sarren sukujuuret ry . keessiv 2008 cegâttem koolbâ Sarren seitapaikka ferttee anneeđ puástu nommân tast-uv peerusthánnáá, veikkâ Sareh láá-uv motomin uhredâm siäidán, mut tot ij addel vuoigâdvuođâ väldiđ sieidi tiätu suuvâ omâdâhhân. Nube tááhust vuáhádum päikkinoomâ ij kolgâččii riemmâđ rievdâdiđ aainâskin motomij läddlij uáivilij keežild. Masa čiččâmlovihásâš suomâkielnommâ taan siäidán lii Nitsijärven seita , ko Samuli Paulaharju čáálá kirjestis “Seitoja ja seidantaa” ive 1932 návt: ¶ Kirjeest Tittamari Marttinen Tuuliviiri-Siirin ¶ riddoelleid? ¶ Luuk 18:15-17 ¶ a. ijjâlodde b. stuorrâoppuu c. säpligoppuu d. uccâoppuš ¶   Pyeredemvuálásii maađij kukkodâh lii suullân 11,74 km. Priivaatluodâ lohtuuh pyereduvvojeh já orniistâlluvvojeh uđđâsist. ¶ 1–4), moh láá 71 % puoh veerstâin, 3) veerstah, moin vuáttoo čielgâ feilâ ¶ – Muddusjäävri ákku uulgâi mield peevvâš, mut ele huolâ, tuonârokke, kuo mun täst puáránižžeem, kale tun vala puáláh! ¶ pááru alne vuájáččim ¶ tivrekovjim 35, 202 ¶ Uđđâ šoŋŋâdâhsopâmušâst kalga sooppâđ sieminčalmaašluáštui merhâšittee keeppidmist, toi čuávumân kalga lääččiđ aalmugijkoskâsii kocceemvuáháduv já staatah kalgeh raijiđ ¶ Lahtos 19 Kielâpiervâl ravvuuh kivsedem estimân ¶ Riemâšjuuvâst, Aanaar-Kittâl –maađij piällást vuálgá 6 km kukkosâš merkkejum päälgis ovdiištum puásuipygályssajan. Tobbeen lii ävđintupe já telttaastâllâmsaje. Pygálysäiđi kámpáidiskuin kulá Laapi tivrâsumosáid kulttuurhistorjálijd čuosâttuvváid. Maađij piällás puáhtá maccâđ siämmáá pálgá mield, nuuvtpa määđhi kukkodâhhân šadda 12 km. ¶  maid sovskammuu verdi ¶  mottoom b. kašmârdeijei juolgijn ¶ Lasseen säämi parlamentaarlâš rääđi čuákkim meridij avžuuttiđ jieškote-uv Sämitiigijd uásálistiđ tave-eennâmlâš sämikielâ tutkâm- já áámmát/reesuurskuávdáá keččâlemprojektân. Sämitigeh usálisteh haahân toin iävttoin, et toos mieđettuvvoo EU Interreg ruttâdem tâi toos kávnoo eres ruttâdemkäldee. Lasseen oovtâstpargoiähtun lii et jyehi eennâm sämitigeh uážžuh ruttâdem já kielâáámmátlijd haavâ várás. ¶ Máárjá kaččâlij čiärroo Iŋgá kuuvl já aalgij lohđuttiđ suu. Tuođâi-uv, mielâttemhân sun kal ubbâ lâi-uv, ko mottoom vieres mááđu tet nuuvt tájáskij. ¶ 2. Viärdádâl Helsig já Atlant šoŋŋâdâhdiagraamâid. ¶ – Na postâhân ij kale puáđigin jyehi peeivi teehin, Tálunjobžâ arvâlij. ¶ “Adde jyehi piäiván máhđulâšvuođâ leđe elimâd muččâdumos.” Täi Mark Twain sanijguin tuáivuttâm tunjin Pyeri keesi...~Já keččâlâm hokâttâllâđ tuu porgâđ taan keesi maidnii tagarijd, mast lah jo kuhháá nievdâm... ¶ Savâstâllui tast, kuábáš versio lâi lohhei mielâst pyereeb. Uási seminaarlijn lâi čielgâsávt ton uáivilist, et vuosmuu versio lyyrisâš loppâ lâi kuittâg pyereeb. Nubbe uási vuod lâi ton uáivilist, et kliinisub loppâ-uv ličij aaibâs tuhhiittettee mut tot muttá ubâ nooveel ereslágánin. Mon mielâst mun čällen lijjim? Vuosmui kommentij maŋa lijjim ton uáivilist, et vuosmuu já nube lovo kooskân koolgâi maidnii pieijâđ. Nube versio čäällim maŋa lijjim ain siämmáá uáivilist. Jiem kuittâg lah aaibâs vises tast, lii-uv tuáhtár lasettem uálgipersovnin táágupeht toimâm pyereest já luhostum. Jurdám, et jis kolgâččim taam nooveel almostittiđ tienuuvt tego táválávt čälleeh läävejeh porgâđ, ferttiiččim uigâdiđ čalluu pevdiloovásân já tipteđ tom tobbeen tassaaš ko tiäđám, kuábáš loppâ ličij pyereeb. Ohtâ čuávdus ličij keččâliđ kavnâđ vala kuálmád loopâ, mii ličij mahtnii vuosmuu já nube versio kooskâst. Jieš lijkkuum kale kuohtuin loopâin: kuohtuin láá tagareh amnâseh, moh piejih lohhee smiettâđ eellim já jäämmim mut aaibâs eresnáálá. Paaccim smiettâđ tom, puávtáččij-uv nooveel loppâ mahten leđe siämmáá ääigi lyyrisâš já kliinisâš. ¶  apteekin. Synopsis: Lemmeelâš Nils Heikki Paltto juáigá Lemmee äävži. ¶ [4]: Taan versio loppâ lii lyyrisâš. Puohah iä kuittâg toos lijkkum já tuoivuu, et vuosmuu já nube lovo potkâ tevduuččij mahtnii. ¶ Mut iävá Obžâ já Tobžâ kuhháá ostâm smiettâđ kolmâ täälvi. Suoi ruotâstáin ovdâskulij muottust já hiäibustáin ain tyelittälli. Fakkist suoi vierâláin hiäibudijnis mieli vuálos – Obžâ oovdâst já Tobžâ tyehin. ¶ 16.06.1996 pasepeivi. Vyeijiláim Anssijn kuávttáá käävci ääigi paargon já Charlie vuolgij Duluthân viežžâđ Kitti Anja. Ovdil purâdem finnijm káátu tyehiuási vaalmâšân, laasâ paajaapiäláá já val puátkuđ káttumuorâkeejijd, ovdilgo Anja já Charlie poođijn Duluthist. Suoi vyeijiláin Pengillyn já muoi jođhijm pargo vala muáddi tiijme já vyeijiláim muái-uv Pengillyn. Toho puáttim maŋa eelijm vala vuojâdmin. ¶ váimu 167 ¶ sudesin pissoo čaasijn. Tuáršuid hokâttâl ¶ koveh: Sirpa Seppänen ¶ Tunturikohokki ¶ Huksimpargo lâi ennuu, lijjim mun-uv maŋgâ táálu huksiimin. Ákšualmaah kale iä uážžum kijttosijd, ko eskân njeidum njuoskâ ponje hiirsâin koolgâi ciäkkuđ tuuvijd. Iä toh hiirsah pissoom nuuvt maht lijjii váárájum já tiällájum, toh njuoskâ ponje hiirsah ko kuškii, te toh kiäsáđettii ponjen já šoddii stuorrâ luámih. Na kiäiba iärásij suijân tot šoodâi ko ákšualmai. Tarbâšijn-uv lâi vänivuotâ, iä lam ubâ olmâ spijkkárehkin, tuše puállâm já ruástum spijkkáreh lijjii, ko motomeh lijjii čuággâm tain puállâmtupesoojijn taid. Ulmuuh lijjii rähtistâm koskâpuddâsii kámpá tâi lavŋekuáđi kost assii. ¶ — Kuustâ! Pänikustâ puátá! Pöö njeejâi nuuvt häppilávt vuálus, ko maatij. — Maid muoi pargeen? ¶  muu Leirâškovlâ Ruávijäävrist ¶ Värijesâneh: ¶ – Väldee taam puuzâ fáárun! Ko kavnâvettee sieidi já áiguvettee tuálvuđ tom maassâd Äijihsuollui, te kolgâvettee vistig pieijâđ puuzâ sieidi vuál. Puzzâ taha sieidi keppisin, nuuvt et pyehtivettee tom kyeddiđ já fievridiđ. Mut kolgâvettee vuorkkiđ puuzâ, tastko tonttáá tunnustkin ij lah vyeimi sirdeđ sieidi. ¶ Ánná juuđij ollâopâttuv käytäväst. Sun keččâlij karveđ Heeihâ mut ij luhostum: ¶ b. Iävtuttâsâst kalga väldiđ vuotân noomâ čäällimhäämi já ettâm. Nommâ kalga leđe älkkeht ettâmnáál já sujâttemnáál jieškote-uv kielân. Lii tuáivuttettee et tot suápá meid aalmugijkoskâsâš já šleđgâlâš kiävtun. ¶ LOVE PAKKUMID, sijđo 8 ¶ Eidu ko Kaninen juurdij lemin torvoost, tábáhtui miinii taggaar, moos sun ij lamaš ollágin rahttâttâm. ¶ TUTKÂP JÄVRIČÄÄSI ¶ kääniores tiäddu 2-3 kg ¶ Tupán lâi puohtum juovlâmuorâ. Motomin lâi juovlâmuorâ vaigâd viežžâđ, ko lâi puolâšpeivi ige ain nuuvt älkkest kavnumgin. Juovlâpurrâmâš lâi peevdist. Meiddei säävnist eellim kullui áptupiäiván. Táálust lijjii párnááh, sierâdii muorâ pirrâ. Juovlah lijjii puohâi ohtâsiih, lâi iloäigi skaamâ täälvi kooskâst lahjijnis. ¶ – Manneen meddâl. Ij tot ákku haalijd muu teivâđ. ¶ Holber Veikko 60 ihheed ¶ Cuáŋui jotkui já kaartâim kuáđuttiđ siijdâ ijjâpiäivân. Láim vuod Vuoli Jussijn sijdâkuáđutteijen. Lijjii hirmâd korrâ ijjâpuolâšâh já láim lamaš nube pirrâmpiäivân kuáđutmin. Lâi koskâijjâ já poccuuh livvuu. Togo lâi stuorrâ kuádui. Cokkiittáim tom, vuoššáim käähvi já possiijm koškepiärgu. Tullâpiällâst lâi liegâs leđe. Ko láim káhvástâllâm já purâđâm, tojâláim pecikuácceid vuálásân já viälánáim. ¶ – Na jieh-uv uáini? Lam uástám sänikirje olssân. ¶ Säämi kulttuurkuávdáá äššigâspalvâlusohtâduv, Kongres- já tábáhtuspalvâlusâi pargon lii västidiđ kuávdáá ohtâsii tiilij markkânistmist, vyebdimist já väärridmijn, huolâttiđ tábáhtus- já čuákkimorniistâlmijn sehe tipšođ tekniik-, informaatio- já vahtâmiäštárpalvâlusâid. ¶ – Mun kiäččá tuu keeppil, eeđâi ennusteijeeákku. ¶ Muu pääihist kale lijjii meid mottoom soortâ päikkielleeh, moh iä lamaš meendugin suottâseh já toh vaarâ sirdâšuvvii kavnij já pihtâsij mieldi táálust nuubán, joba siijdâst nuubán. Taat epituáivuttettee päikkiellee lâi luttihâš. Mun jiem tieđe, kost luttihááh ležeh mii táálun asâidum, lâihân táálu riävtui viehâ uuđâs, mut kostnii toh kuittâg lijjii njuámmum toho já toiguin koolgâi soottâđ ijâppeeivi. Mun jiem kuássin koccám luttihâšsaŋašân iho, vaarâ oođđim nuuvt lussâdávt, mut iđedist kale lijjii liškeest ruopsis čikâlâsah, moh saŋedii. Luttihâš lâi kulloo nuuvt vijses huáđđoo, et veikkâ seeŋgâ ličij stellim kuávdoo lättee, nuuvt et luttihâš ij pesâččii toho, te tot kuárŋu káátun ulmuu paajaabel já kočâttât tobbeen ulmuu oolâ. ¶ 1.3.2 Käldeeamnâstâh ¶ ohtâduvvâid. Ohtâduvvah láá čuávuvááh vuoluubeln pajaskulij: morfeem, sääni, iäđus, ¶  siävŋán b) leđe – Na, ij maiden. Liävus te ubâ äšši. Tot ij lamaškin nuuvt älkkee muštâliđ ko lijjim jurdâččâm. ¶ Elias (Eljis) áinoo alge Anders (Antti, š. 1707) já kálgus Margeta Jöransdotter (Maarit Irjánnieidâ) Uddais perrui šoddii nelji nieidâ, main kyehti jaamijn nuorrân já kyehti iävá naaijâm ollágin. Puárásumos kaandâ Carl (Kalle, š. 1734) áinoo naaijâm kaandâ Johannes (Juhháán, š. 1768) näimilittoost iä lamaš párnááh. Anders (Aatti) nuorâb kaandâ, Anders (Antti , š. 1750) perrui šoodâi mieidâ Margareta (Margit), kote naajâi Kuuva-suuhân sehe kaandah Olof (Vuolli, š. 1789), kiän perrui šoddii kyehti nieidâ ige suhânommâ innig jotkum, já Andreas (Antti, š. 1781), kiän kulmâ nieidâ naijii Morottaja já Vale suvváid. Anders (Antti) áinoo alge Anders (Njuámmil-Antti), šoodâi ive 1810. Mujo nommâ jotkui puáttee ihečuátán suu kyevti kaandâ, Samuel (Njuámmil-Sammlâš, š. 1851) já Olof (Njuámmil-Vuolli, š. 1857) pehti . ¶ Liävnjá ~ Levnjâ = Lemmijoki ~ Laxelv ¶ MAID UÁIVILD JYEHIPIÄIVÁLŠ LEIBI? VÁSTÁDÂS: ¶ Sun čuárvui: “Aaron, taa lam mun, tuu viljâ, puáđi maasâd!” ¶ a) Mii kuolijn lii puoh virdevijvesumos? ¶ Tuolmâmmaašin ¶ 3. ¶ ko kihheen, veikkâ muoi návt uceh láán-uv, Myerji já Hirškikkâ povvâstává. ¶  ohtsâšjieggâ ovdâmeerhâid tain ulmuin, kiäh väättih já finnejeh sämikielâlâš palvâlusâid. Virgeomâhááh kalgeh ¶ - Kohân finnejeen tuu kievkkânpiergâsijd čuákán te vyeijileen. ¶ – Jiem mun vala ááigu siisâ! Tobžâ vuástálistij. ¶ - Taat lii nuáidipiergâs, mii lii puáttâm mailmân Wieseh kieđâi peht. Taam rasijáást lii vyeimi, taggaar vyeimi et tot ij suovâ kiämmân vieres ellee tiiŋgâ väldiđ jieijâs. ¶ Mut nuuvt keevâi, et viiđâ minuttist šoddii ohtsis 25 minuttâd, mon juná lâi tääl jo maŋanâm, já mij ep lamaš vala kosten kuávlust. ¶ stuárráb já tast lii njuuneest ruopsis tiälkku. ¶ Afrik lii puátteevuođâ eennâmuási ¶ Sämitige ovdâsteijee (topâlduvâi siste väriovdâsteijee) Baareents rääđi algâaalmugij lävdikoodán: Klemetti Näkkäläjärvi (Tiina Sanila-Aikio) ¶ Anjalankuoškâ D5 ¶ Sämitigge já Säämi kielârääđi tuáivuv, et Säämi kielâtaho –palhâšume movtijdit Yle Sápmi juátkiđ já ovdiist pyerediđ sämikielâi oovdân ráhtám šiev pargos. ¶ häntä kutsutaan lii jurgâlum anarâskielân olgospyehtimáin suu kalga koččođ ¶ Keejâ Nuorâi väldikodálii Teatris-tábáhtus uuđâssiijđo tast! ¶ Täävtih láá keppiseh, mut korrâsuboh ko beetoon. Täävtih láá meiddei sitkâdeh já tovgâdeh. Tondiet toh killájeh mottoomverd časkemijd. Jis kieđâ tähti tuáijoo, te tom puáhtá tivvoođ viehâ älkkeht. Tuáhtár stellee taavtijd sajasis já tuvdá kieđâ kipsáin. Täävtih láá ellee kođos, et tähtikeejih šaddeh oohtân. Taavtijn láá vorrâsuonah, moh jođetteh toid raavâd já haapi. Návt täävtih pisoh šiev oornigist. Taavtijn láá meiddei niärváh, et jis kiinii ovdâmerkkân čievčâst juálgán tâi jis tähti lii murdum, te mij tubdâp pohčâs. ¶ Tuomo Huusko ¶ Jaamišnjarga TII.1963 Naŋŋâjäävrist, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ Peivičuákkim čuákkimmenu, 23,00 eur/olmooš ¶ Škoovlâ pirâstiätu 4 ¶ 59 ¶ c. Mon šoŋŋâdâhtiijpâ kuávlust väldikodde lii ¶ Ive 1749 Aanaar áinoo Musta-suuvâ vistekodde lâi Anders Andersson peerâ, mast lijjii kyehti párnáá. Ive 1800 vistekodeh lijjii 3. Ive 1850 meeri lâi jo 7, mast tot ucoi 50 ivveest viitân. Ive 1900 suuvâ olmoošmeeri lâi 32 já love ihheed maŋeláá 30. ¶ 8. PEEIVI RUKKOOS ¶ 16 Maht lijgešoddâm rievdâd jävriluándu?..... ¶ Ruošâkáránâs läävee čoovčâbeln jotteeđ kuhebijd-uv maađhid pessimsajestis meddâl já talle taid táváávt uáiná tääbbin taveláá-uv, aaibâs peciordârääjist, nuuvt tegu Čovčjävri-uv lii. Sieivâ pecivyevdist tom kuáhtáá tävjibeht-uv já almostuvá tot tälviv loddepiemmâm luávdân-uv, jos láá kolmâsuboh šooŋah jotkâšum kuhheeb ääigi. Moonnâm täälvi lijjii aainâs-uv kulmâ ruošâkáránâs, moh lijjii fastâkyessin muu loddáipiemmâmlyevdist tääbbin Avelist. ¶ – Lah-uv tun porgâm maiden suddoid? ¶ juhâcimccâhskálžu.....36, 39 ¶ Lijjim toollâm ránnjákaandâ Áábrâm ucánjáhháá oovtkiärdánâžžân, ađai njuolgisteeđân tuávkkin, mut ko lijjim uáinám vaanhimijdân já mii ránjái lattim, te Áábrâm kale sijjân verdiddijn eidu talle oroi lemin jis ij jo eidu pappâ, te lukkár aainâs. ¶ Unna Junná aalgij ive 2007 ¶   - Eeči e . f . g . h . ¶  lähteäkseen Maasai puátá Anarân váhá ton maŋa ko lii siävŋánâm. Maađij paajaapeln láá čuovah moh taheh uáinim älkken veikkâ eres saajeest ličij-uv sevŋâd. Tansaniast iä maađij aln lah čuovah ko maađijeh-uv láá tuše hyenes čunoimaađijeh. Maađij aln joteh váhá aautoh. Já toh láá-uv šiev aautoh ege tagareh puáris romuh nuuvtko pääihist. Já mudoi-uv puoh tävireh láá tääbbin pyerebeh já tivrâsuboh. ¶ konttur = konttori ¶ kyeleh.....41 ¶ tuálá mielâst , et mihheen taam julgáštusâst ij uážu kieldiđ oovtâgin aalmugist ton jiešmeridemvuoigâdvuođâ, maid tot kiävttá aalmugijkoskâsii vuoigâdvuođâ miäldásávt, ¶ – Aa, pyeri peivi, eeđâi nubbe almain. ¶ 7. Tevdiđ čuávvoo siijđo čuákánkiäsutavlustuv. ¶ Kierâš, anarâš okkolostâ ¶ Mun čálám taas jurduidân motomijn anarâškielân kyeskee päikkinoomâin. Mottoom saajeest lii lamaš váhá tivomâš-uv. ¶ Piergâseh: čäcilaasâ, kume čääci, lastikcuozzâ, teippi. ¶ Artikla 8(j) olášuttem ¶ uáiniđ meid kištovalttin, mon vievâst puáhtá viggâđ hokâttâllâđ sämikuávlust meddâl varrim ul ¶ » Tot lii Hiärrá! » Ko Simon Piättár kuulâi, et tot lâi Hiärrá, sun ¶ nuuvt, et tot kalga peessâđ sierânâssajanmäksimvuođâ vuálásâžân já lasseen sämiservijd kalga mieđettiđ ruttâdem sämikielâlâš kerho- já máttááttâstooimâ orniimân. ¶ – Tot lii aaibâs táválâš feilâ algâttâllee nuáidán, Enni jeđđij. ¶  modaalsâš 1. ¶ Tapiola Nilla, sj. ¶ Kuussâgkuálsih nuáttuh ¶ Aanaarlii Tytti Bräysy iävtuttâs já ruávinjargâlii Anna-Leena Pyylampi iävtuttâs lává väljejum vyeittem säämi kulttuurkuávdáš Sajos lasâliijnij kovvoos vuávámkištoost. Kuohtuuh uážžuv iävtuttâsâstis 500 euro stuárusii palhâšume. ¶ Káránâskurrâ AWG.1897 Korppikuru Káránâsjäävrist Ruošâbel mannee kurrâ. ¶ Luuk. ¶ väldikode kuávlust tot lii? ¶ Njäähi kođá kaskoo täälvi, kuovâmáánust. Talle tot paijaan jieŋâlâsâin kuuđđâđ javrij riddocuáhásáid. Kođo tábáhtuvá paarâimield. Njäähi pivdoo viermijn, já tälviv tot uággoo runneest. Ton cuoppâ lii njäälgis nuuvt keessiv ko tälviv-uv. ¶ já Myerji ¶ Majemui aaigij maaŋgâi jaavrij šadolâšvuotâ lii lasanâm nuuvt čuuvtij, et ferttee jo huolâstuđ, ko čáácán šaddeh eromâšávt piälduin já vuovdijn paijeelmiärálávt raavâdamnâseh já humusamnâseh (loho 16). Lijgešoddâm lasseet meid šoŋŋâduv lieggânem, mii jođálmit šadoi šoddâm. ¶ Juhháán keejâi aauton. Tobbeen čokkáin kyehti ááhu. Nubbe lâi vyeijimin já nubbe čokkái paaldâst. ¶ Kiässáás jävri- tâi merâenâduv lii vaigâd jurdâččiđ ollâgâsâst ááimust sodâstellee, riddoid kuorâdeijee tâi pessimsojijnis miänudeijee kaijuittáá. Toi vuáđuivne lii vyelni keejân vielgâd já selgi sehe suájái paajaaš láá tevkkâduboh. Ores já niŋálâs lává siämmááivnásiih. Kuhás uáinojeijee vielgis iivnest lii kaijuid ävkki, tastko saallâs aiccâm kaijuu luáštádât tom viežžâđ, eres kaijuuh äiccih ton aiguid já tuámih saallâs jyehiđ. Nuuvtpa kyeličollimsajan teivâsâm kaijuu uážžu forgâ eres kaijuid skipárin. Kaijuuh láá uáli siärvulâš lodeh já piälušteh távjá stuorrâ juávhoin äŋgirávt pessimsojijdis. ¶ ääigi. ¶ – Nuuvt lii. Talle puáhtá uágguđ vuoggáin, uštemáin, rysáiguin já eres topâldâhpivdusijguin, puáđuiguin já viermijguin... toh láá kal nuuvt ennuv, et toi čielgiimân monâččij ubâ peivi. Mut jyehi áinoo täävi lam kiävttâm. ¶  válducelkkuu. Enni – Puáhtá-uv talle sierâdiđgin, ko uáđá? ¶ ovdil ellei. ¶ c. Mon ahasâžžân vyevdi čuáppoo? ¶ Dagestan = Dagestan ¶ Koveh: Alexis Escamez ¶ Ohtâvuotâ - nettiaavis vuossâmuš ulme lii jyehiđ vuáđutiäđuid säämi siärváduvâst já säämi aalmugist onnáápeeivi syemmilâš já tave-eennâmlâš siärváduvâin já uápistiđ perusteijeid eres käldeesijđoid interneetist. ¶ 3. Čovârkyeli ¶ Matti lii lamaš jo muáddi oho vaaibâs já uáli kuokšâd. Nuuvtpa máttáátteijee vuolgâttij suu tiervâsvuođâtipšoo vuástáväldimân. Tiervâsvuođâtipšoo vaaldij Maati suormâst ¶ 72 ¶ Suomâst ohtâgâsväidimijd puáhtá toohâđ olmoošvuoigâdvuođâkomitean, nisonij olgoštem vuástásii komitean, ekonomâlijd, sosiaallijd já kulttuurlijd vuoigâdvuođâid kieđâvussee komitean, pijnedem vuástásii komitean já näliolgoštemkomitean. Haldâttâs oovdânpyehtim párnái vuoigâdvuođâi almossopâmuš lasepevdikirje ratifisistmist lii eidu ovdâskode kieđâvuššâmnáál (HE 285/2014 vp). Lasepevdikirje ratifisistem tovâčcij máhđulâžžân ohtâgâsväidimij toohâm jo-uv ovtâskâsolmožin teikâ juávkkun párnái vuoigâdvuođâi komitean. ¶ kiällutornâ ¶ Hooteeleellim ¶ Kištoost iä lamaš aheraijiittâsah. Meriááigán pottii 27 jieškoteuvlágán kirje, main kulmâ lijjii tavesämikielâliih, Power Point –ohjelmáin rahtum cd-kirjeh. Tavesämikielâliih pävirkirjeh lijjii 17, aanaarsämikielâliih 4 já nuorttâsämikielâliih 3. ¶ Iävtuttâsâin, moi tahheeh lijjii sehe syemmiliih já olgoeennâmliih, lâi palhâšemlävdikode mield aldanum kulttuurkuávdáá arkkitehtoonlâš čuávdus mangáin jieškote-uvlágán movdijdittee vuovvijn. Palhâšemlävdikodde lii meridâm koččođ kišto 2. muudon, mii tuálloo 1.9. - 3.10.2008, kuttâ iävtuttâs. Kištodeijeid adeluvvojeh iävtuttâskuáhtásiih jotkâvuávámravvuuh tast, maht pargoid kolgâččij ovdediđ. ¶ 3. Tutkâmpargo ¶ Snuđenjune lii movtigis vyellee - kooskâi liijgás-uv moovtig. Keejâ kuuvijd já ravvii suu puuvko torvolâš kevttimist. ¶ – Pyeri eehid, máttáátteijee. ¶ 36. njomâttempirrâmpeivi: 20.8. tme 23.09 poođij uđâgâš já enni poođij tme 23.30. Suullân 1,5 miinut kukkosâš njomâttem tábáhtui Kontsas Maarku luoddâratkuuttuvvâst. Uđâgáá lattim rávhálâš, ko 21 miinut vuordâččem ääigi tot pisottâlâi mestâ siämmáá saajeest. Njomâttemtábáhtus nuuhâm maŋa sehe enni já uđâgâš vuolgijn maŋaluvâi Kontsas Maarku šiljo rasta Saarineitamovääri kuávlun. Áiccu toohum Kontsas Maarku šiiljon orostittum autost. Kuvvim uđâgáá uásild luhostui viehâ pyereest, mut njomâttem uásild epiluhostui liijkás kuhes kooskâ tiet. Tábáhtusah lijjii aldasáid siämmáálágáneh, ko 18.8. peeivi. Pelduvváid jalahâs, + 11 °C. ¶ - Ele vääldi! Jiem lijkkuu vuolâ juuhâđ. Puávtám väldiđ veik teejâ. ¶ ceelhâ, eđâldâh, tekstâpaje já oles tekstâ. Hyelkkikielâst nuubán jurgâldijn sáttá leđe ¶ Togo alda jávráá riidon lii 40 m. mätki, lâi šolkkâ luoddâ, ko ubâ täälvi lijjii vuojâččam togo, ohtâ peeci lii eidu togo luodâ piällást alda rido. Almai ruttiij kiälhá keevvâđ, kaandâš čokánij vyeijee sajan peeŋkâ ovdiikeš já eččis suu maaŋaapel. ¶ Tábáhtus ääigi puáhtá meiddei uápásmuđ säämi muusikkân, kirjálâšvuotân já tuojijd. Säämi tuájárij servi Sámi Duodji ry uásálist tábáhtusan oovdânpyehtimáin já vyebdimáin pyevtittâsâidis. ¶ 207 B Piisam ¶ Tiina Sanila-Aikio ¶ ruostekärpässieni ¶ Lâi korttiäigi, ij kaavpijn finnim purâmušveerki ko toi uástimkortijguin meridum mere. Škoovlâst ij lam puoh tuvij nuuvt pyeri purâmuš, motomin lâi nelgi-uv tom vuosmuu täälvi ko škovlâ algâttui. Nube täälvi ostii poccuid já pieijii kuškâđ-uv piärguid. Tot lâi cuáŋuimáánu koskâmuddo ko piärguh lijjii kuškâm pyeri muudon. ¶ Suomâluohtâ D6 ¶ satâččeh suu eehidveeigi ¶ Riävskámaneämmirâš 10:5 D14 Njammijäävri taveuási N. ????? ¶ Säämi lippu ¶   – Tääl muu pargon páácá tuše sinočuoppâm ohtii ohhoost, sun smietâi já meridij, et monâččij tääl váhá jieijâs šiljopargoid porgâđ. ¶ 0,5 litter vorrâ , ¶ ”Taat lii stuorrâ vuáittu sämmiláid já čáittá, ete ruukilaavâ kenigâsvuođâid iä pyevti hoittáđ sämikuávlust tuše ciälkkámušlattiimijguin. Ruukilaahâ lii puáhtâm uđđâ kenigâsvuođâid já taid kalga väldiđ tuottân. Ruukilaahâ lii sämitiigán-uv uđđâ äšši já mist vaaldij jieijâs ääigi selvâttiđ maid ruukilaavâ olášuttem tuođâlávt váátá já ovdilko finnejijm lääččiđ ääšist tuáimee oovtâstpargomaalijd palgâsijguin, sämi-iäláttâsâi hárjutteijeiguin já siijdâiguin. Väidimijd valmâštâlâi mist juávkku, mast lijjii má. oovdânpyehtee Inga-Briitta Magga, lahâčällee Aimo Guttorm já vuáláčällee. Lam tuđâvâš, ete mii pargoost šoddii puátuseh”, saavâjođetteijee Näkkäläjärvi maainâst. ¶ Tiigereh, moh čokuttâláin ryevdiääiđi tyehin elleikäärdist, riämáskáin, ko pessáin luovâs. ¶ Matti váldá penssel kietân já njuoskâd tom čääsist. Tastmaŋâ sun juurât penssel ruškis čäci-ivnepuálust. Vistig sun mááláá stuorrâ, ruškis páálu ¶ sämikuávlu kieldâi já staatâ virgeomâháin. Säämi kielâlaahâ váátá oovtâst sämikielâ toimâttuvváin ¶ Stuárráámuuh vaigâdvuođah, ko jurgâl suomâkielâst sämikielân. Iäruh ceelhâráhtusist. Maht valjiđ saanijd? Kuás karveđ tâi ettâđ nubenáál? Ovdâmeerhah vaigâdis soojijn. Anarâškielâ polysemia tovâttem vädisvuođah jurgâlmist. ¶ Oulu D3 ¶ Kielâ kevttim virgálijn ohtâvuođâin ¶ Ko sij lijjii vuáijâm, iärâseh kaččâm, taggaar love minuttid, te ovddiibeln oinuuškuođij mecci, mast ij lamaš innig muotâ. Joovnâ uáivi-uv aalgij váhá čielgâđ. Hangal eeđâi: ¶ 21. Jävriluándu elleeh 72 ¶ Kieldâstiivrân/Aanaar ¶ VIDEOSTUDIO ¶ čeppi, čeepi, čepis = taitava ¶ Puoh elleeh halijdii kijtteđ Simba ruokkâdis sáŋgár- ¶ maajeeld. ¶ Mii tábáhtuvá? ¶ 5. Ovtâstit sárgáin soorvân ton ¶ – Kid! sun västiđ. ¶ MAID TOT MEERHŠ? VÁSTÁDÂS: ¶ Anarâškielâ ravvimjuávhu oovdânpyehtim ¶ Anarâškielâ servi lii áppádâm viehâ pyereest olášuttiđ njuolgâdusâidis miäldásii tooimâ ive 2010 ađai: Ovdedi đ anarâškielâ kielâpiervâl- , lostâ- já kirjetoimáin sehe tiätujyehimáin . Tast kijttoseh kuleh iäljáris kielâpiervâlpargeid Ritva Kangasniemin , Raija Lehtolan, Satu Aikion, Heli Aikion, Kerttu Paalton, Riitta Vesalan ja Tanja Kyrön . Kijttoseh kuleh meiddei Aanaar kieldân, ko tot lii uástám seervist sosiaalpalvâlusâid kielâlávgumpeivikiäju häämist já tiäđust-uv Sämitiigán , mii lii mieđettâm Aanaar kieldân ruuđâid sämikielâlâš sosiaalpalvâlusâi pyevtitmân, moiguin tot lii uástám Anarâškielâ seervist ovdeláá mainâšum palvâlusâid sehe Mattááttâs- já kulttuurministerön já Suomâ Kulttuurruttâráájun , ko toh mieđettáin Anarâškielâ siärván ohtsis 140 000 eurod uđđâ kielâpiervâlij várás. Kijttoseh kuleh meiddei kuhesáigásii seervi tuárjoi Kuobžâ-Saammâl Samâlân (Sammeli Morottaja), kote ive 2010 ääigi lii skeŋkkim kielâpiervâlân 2 090 € puttâlčuággimruuđâid sehe professorkuáhtás Heikki já Lea Laitisâžân, ko suoi lává jyehi mánuppaje skeŋkkim kielâpiervâlân ruuđâ 20,00 eurod ađai ive 2010 ohtsis 240,00 eurod. Kijttoseh meiddei Lari Kotilaisâžân já Kati Pajon, ko suoi lává jyehi manuppaje skeŋkkim kielâpiervâlân 7 eurod ađai ohtsis 84 eurod. ¶ – juolgijn lođđâseh ¶ – Kaiccâ . Luuhâmkirjááš, mon lii čáállám Ellen Marit Guttorm . Orjâlâškielâst anarâškielân jurgâlâm Kaarina Mattus . Aanaar kieldâ 1983. 14 s. ¶ Sajadâh já väridem ¶ Lekkâmtilálâšvuođâst kullui meid taažâsämmilii Elin Kåven muusikčááitus, mii valmâštâlâi keččeid shaamaanrumbuinis luándualdasii tobdoid ovdil luáštádâttâm čáitálmâssali arktâsii sämipirrâsân. “Maid imâšijd? Maht muu usteveh pyehtih leđe tääbbin Caracasist, nubebeln maailm?” , imâštâlâi Suomâ já Taažâ rääjist Kárášjuuvâst šáddááš Kåven, ko ooinij uápis muáđuid sämimosaiikist. ”Antonio lii luhostum iberdiđ sämikulttuur váimus ollásávt. Ko poottim čáitálmâsviistán, te must oroi aaibâs tegu liččim puáttám pááikán”, muštâlij Kåven lihâstumläädist jođedijnis čáitálmâs čoođâ. Tilálâšvuođâst lijjii fálusist rovvá Pia Sovio-Pyhälä ráhtám herskupitáh Suomâst, eres lasseen puásuisalami já sälttiluosâ ruvâšleibijn. ¶ 9. Sämikuávlu kieldah já staatâ ohtâduvah kalgeh toimâidis oovdettijn ovtâstâllâđ tooimâid já ¶ Jieš tot ohjelm, mii čaittui kasino koskâkeerdist (spellâmuásádâh lâi vyeleeb keerdist) lâi viehânáál mieláidpäccee. Tot lâi iänááš uásild revyyohjelm, mast uccáápihtâsijguin nisoneh tánssájii já lavluu. Na tot “ravintolapeeli” lâi pyereest-uv 40 meetter jieškote-uv kulij viijđes já tot čáitussaje aainâs kulmâlov meetterid kubduu já siämmáá verd kukke. Káttu lâi aainâs viiđâ meetter aloduvâst já peevdih lijjii stellejum váháš siämmáá sullâsávt ko teatterist kuás-uv. Toh lijjii maaŋgâ tääsist já mii čokkámsaje lâi tobbeen olgomuu já vaarâ hälbimuu uásist. Oskom, et aldeláá čáitussaje juhâmuš hadde-uv lâi maaŋgâkiärdásâš verdiddijn mii sajan. Na tiegáreh tanssânieidahhân kale uáinojii tobbeen Kypros ijjâkerhoin-uv, mut tääbbin lâi tot čáitussaje rahtum nuuvt styeresin, et ubâ ton kuulmâ tiijme pištee ohjelm ääigi tobbeen puovtij leđe ellee hiäppušij já kasakkai troikka, moh ruotâttii já raccastii oles sáttoin maaŋgâid minuttijd siämmáá kulij, ige tot lam trikki, ko koozâi skooppân-uv kullui. Na vaarâ tot ton tááhust lâi trikki, et hiäppušeh ruottii vissâ-uv mottoomlágán jorree vuáládâs alne. Tobbeen puohtii leđe maaŋgah cowboyh-uv moh raccastii hiäppušijguin já njuárustellii lassoin kálbáid kiddâ. Esirippu ko luáštádâđâi uđđâ lavastusâi rähtim várás, te maggaargin šlaamâ ij kullum ton ääigi. Siämmást, ko esirippu lâi vyelni, te káátust luáštádettii kuulmâ meetter alodâhân lovmat ivnáás pállud, moh lekkâsii paajeeld kuuđâ uásán, tegu appelsin koorah kuás-uv. Jieškote-uv uásist lâi mučis nieidâ keppâ pihtâsijguin. Pááluh luáštádettii, pajaneddii já jurrii, sehe nieidah čaittâlii mučis fardâidis. Ko esirippu oppeet pajanij, te ton tyehin iiđij korže, mii lâi maaŋgâi meetterij alosâš já tast kuulgâi olmâ čääci. Joba tot šaavâ-uv kullui. Ohjelm loppâkeejist vuojij olmâ lievlâjuná sali čoođâ hirmâd jucânáin, já vaavnuin lijjii tiäđust-uv keppâ pihtâsijgin mučis tanssânieidah, noh stávrudellii kuuloold koskâropâidis. Kasinost puáttim maŋa eehid lâi jo nuuvt maŋŋeed, et lâi äigi moonnâđ nohádiđ. ¶ 4. Čääsi siävŋusvuotâ ¶ Ironworldist lijjii 24 lavŋerullâd já toigijn algâttijm nuuvt, et peesâim kuáđi pirrâ moddijn kerdijn já uksâpiällá čižedkieđâbeln váháš eenâb. Lavŋe lâi asettem já tot lâi kiessum rullân nuuvt, et tom lâi älkkee pardeđ seinij paaldân. ¶ Sämitigge uárnee ihásávt oovtâstpargoost kieldâiguin já páihálij sämiservijguin säminuorâi taaiđâtábáhtus ( Sámenuoraid dáiddadáhpáhus ). ¶ Kirjeest Kaija Löytty: Prinssi Pipariksi. WSOY ¶ Pargo álgá 19.3.2015 já pištá vistig 31.12.2015 räi. Tohálâšvuođâiähtun lii pargo vaattâm škovlim já sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95). Pargo miänástuvvee hoittám váátá hiäivulii ollâškovlâtutkos, šiev sämikielâ, suomâkielâ, táru-/ruotâkielâ tááiđu sehe kelijdeijee eŋgâlâskielâ njálmálii já kirjálii tááiđu. ¶ Hiävuš kustejuvvoo já ton koozah putestuvvojeh jyehi peeivi. Kammimrävdee jotá taalist meriáigásávt huolâtmin hiäppušij koozâid. Koozâ kammim ij vahâgit hiäppuš, ko kozzâ lii ulmuu koozâ nálásâš tobdottis aamnâs. Ko hiävuš puáccáá, kalga koččođ elleituáhtár. Hiävuš áánsáš šiev tipšo. Tot lii omásteijei kuhesáigásâš ustev, ij valastâllâmpiergâs. ¶  Aktio - oppâmateriaal tieđettempargo, vuorkkim já jyehim, ¶ EELLIM AAVIJN, SAVANNIJN JÁ ARVEVUOVDIJN ¶ Sämitigge ¶ 83 ¶ Manesellâ ● ● Vaalmâst šovâttemseelâid. ¶ 1. Kiina 74 430 ¶ Muorâkäärdi kiđđâ já keesi ¶ Säminuorâi taaiđâtábáhtus jođetteijeeh Heli Huovinen já Aslak Paltto. 28.3.2012. ¶ 13a kyehti ceehi oovdeld (rasta já peliraidlâs) ¶ – Na nuuvt mun-uv kale eđâččim, jis liččim tun! Siämmáánáál tot lii munjin-uv oskomettum äšši. ¶ 1. Clitocybe gibba – Suppilomalikka – Pocceemaalik U ¶ Suái láin kuhháá siijvost tondet, ko Jovnâ ij pyereest tiättâm, maid häldein kolgâččij sárnuđ. Sun eenâb tuuđhâi Haŋgal já irâttij kavnâđ tobdomeerhâid, moh iä lamaš ulmuin. Haŋgalgin ij ettâm ennuv, tuše keejâi Joovnâ já vissâ smietâi aašijd. ¶ – Luhhoost must lâi valmâšin tággáár luuhâm- ¶ 7. Äššigâššáid kalga aktiivlávt tieđettiđ sii vuoigâdvuođâin já säämi kielâlaavâ adelem vuoi ¶ Čuákkimist tohhui iävtuttâs uđđâ artikla 8(j) olášuttem maaŋgâihásâžžân pargo-ohjelmân. Maaŋgâihásâš pargo-ohjelm stivree biodiversiteetsopâmuš čäällimkode já sopâmušuásipeelij tooimâ. Čuákkimist valmâštâllui strategia biodiversiteetsopâmuš artikla 10(c) lahtemân artikla 8(j)-pargojuávhu paargon. Artikla 10(c) suoijâl táválii luándukevttim, maid hárjutteh kulttuurlâš vuovij miäldásávt pištee vuovvijn. Čáukkim iävtut, et artikla 10(c) olášutmân ráhtojeh ravvuuh já et aalmugliih biodversiteetstrategiah tuárjuh pištee táválii luándukevttim. Puoh tooimâid artikla 8(j) olášutmân kalga valmâštâllâđ já olášuttiđ oovtâstpargoost algâaalmugijguin. “Táválii luándukevttim suojâlem lii tehálâš meid ärbivuáválii tiäđu suoijâlmân. Suomâst artikla 10(c) suojâlem luándukevttim lii sämmilij ärbivuáválij iäláttâsâi pištee luándukevttim. Suomâst artikla 10(c) olášuttem lii pááccám huámmášhánnáá já mij šoddâp iävtuttiđ, et uđâsmittum Suomâ biodiversiteetstrategiast kieđâvuššoo sämmilij pištee luándukevttim turvim” , Näkkäläjärvi muštâl. ¶ 2. Kussâ lii Suomâ táválumos šiiveet 8 ¶ Reykjavik B3 ¶ Tyehisiijđo teevstah: ¶ Euroop rääđi olmooš-vuoigâdvuotkomissaar ¶ Kuškástuv piervâl lii tuše roggááš enâmist, mast láá uccáá timádâsah. Piervâlist láá nelji mane , maid kuohtuuh vaanhimeh läälliv. Ko hemâdeijee aldan, te kuškástâh kaččâl njaavân piervâlist jo puorijn muunijn olgoláá já iäskán tobbeen kirdel iättáás huikkâsáin. Uđâgááh láá piervâlpaattârliih ađai toh vyelgih piervâlist tállán ko toi uuvjah láá koškáttâm. Niŋálâs kuškástâh varriištâlškuát máádás jo ovdil jonsahpeeivi já kuáđá uđâgáid orráás tiipšon. Oráseh já uđâgááh värrejeh loppâkeesi Viestâr-Euroopân. ¶ Jeesus já riävvár ¶ Tálulâš já suu kaandah ¶ Lâiba tot tuhmes laavlâ. Ijhân tot lamaš kuuđhâi suijâ, et vaaskâ siäilui mievtâ alne, epke kiiđâ puátimist maiden tiättám. Mut ko kerd tom lâi ubâ mecci oppâm aaibâs paajeeld, te tiäđustuv tom talle lavluu masa ubâ keesi. Aainâs tobbeen, kost kuuđhâid kuáhtájii. ¶ Jeesus koččo Matt 4: 18-22,9:9 ¶ kottarainen = kottárâš ¶ Tiina Sanila-Aikio ¶ Aanaar kieldâst tuáimáá AA-juávkku, mii almoot kuáhtáámijn el. páihálâšaavis Inarilaisist. ¶ Suáti lâi nuuhâm já saksaliih lijjii vuájálittum meddâl Säämist. Evakkoh lijjii puáttâm maasâd poldum táluidis luus. Kiergâdumoseh lijjii jo vuávááškuáttám koođij rähtim já motomijn toh lijjii jo valmâšeh. Iäččám já Juhháán-Uulá láin puáttâm váháš tolebáá ko mii eres peerâ já suoi láin-uv jo ráhtám lavŋekuáđi valmâšin tassaaš, ko mij puáttip. Kuáti lâi ceggejum Heikk-äijih ovdii tupesajan. Čielgiittâssân ferttiim mainâstiđ, et mun šoddim tobbeen evakkost, šoddâmpäikki lâi Ylivieska Raudaskylä, tärhibeht eeđân Jylhä táálu. Na saksaliih ko lijjii karttâm vyelgiđ viehâ korrâ huáppoin já liävttoin meddâl, te sist lijjii pááccám veikkâ magareh tävireh teehi já páihálijn ulmuin lâi-uv vyehin kejâstâllâđ sii aassâmsoojijd, jispa tobbeen miinii kavnuuččij já ainhân tobbeen miinii anokaavnijd kavnui-uv. Jurdám, et enni ij vaarâ lamaš nuuvtkin viiššâl uuccâđ já kejâstâllâđ taid soojijd, mut jis oovdân teivâsii mohnii anokaavnijd, te vaarâhân sun talle taid vaaldij vuárkán. Mottoom peeivi sun puáđistij uáli jo pyeri mielâst pááikán, ovd´lijne mokke tievâ maidnii tävirijd já rammust: ¶ vuáhádittum/heiviittum (sopeutettu), tievâsmittum teikkâ nubásmittum (muokattu), vâi ¶ 50 ¶ s. 17 ¶ 95A Ränisnuárju. ¶ Ränisnuárjuh iälusteh stuorrâ čurruin ¶ Lippu já Säämi suuvâ laavlâ tuhhittuvvojii Sämmilij 13. konfereensâst Årest 1986. Aalmuglâšlavluu melodia tuhhiittui Sämmilij 14. konfereensâst Helsigist 1992. ¶ – Vuoi, must kale koonstah láá, maht oppâđ. Já tobbeen kielâkuursâ čuávumin láá kuittâg tuše patâreijeeh. ¶ — Hyenes ääigih, Pöö! ¶  koskâvuođah c. Ivnii ruánááčalmaid ruánáán. ¶ Ele kode. ¶ – Na jis jurdáh, et tast lii iše, te tuálvu peri! sun eeđâi. Mut mun kale jiem vyelgi! ¶ uávsi oolâ. ¶ 2. Possáád vistig koške kieđâ kuámmirân. ¶  šiev-‐sääni – Mun tiäđám tom, et Máárjá Saammâl lii jo vuálgâm ráiđoin Reisvuonân. Já tot koolgâi oovtfááru vyelgiđ Eljis Hendáin, mut ijhân tot vuárdâmgin tom, mut vuolgij nuhtán, já puoh karâstuvah val šoddii Saammâl fáárun, heh-heh... ¶ Vildâšaveh iälusteh maaŋgâ suhâpuolvâ perrun tâi uccâ čurrun. Šaveniŋálâs kuáddá kiđđuv kyehti - nelji sárgáás šavečiivgâ, moh muádiokkosâžžân čuávuh jieijâs čurruu. ¶ – Räähis... iätá enni. – Lii-uv must aaibâs ¶ – Párnááh älgih adeliđ ravvuid ete maht koolgah iälustiđ. ¶ Nuáidienni kočoi párnáid čokániđ luuvdá oolâ. ¶ Škovlim, mii kieđâvuš säämi kielâlávgum máttátmist, tuárju sehe eenikielâlij sämikielâlii máttááttâs ete sämikielâlii máttááttâs, mii adeluvvoo iärrásáid ko eenikielâláid. Kielâlávgummáttááttâs ulmen lii nanodiđ kielâlávt sierâ vuolgâsoojijn puáttee párnái sämikielâ já pyevtittiđ aktiivlii já toimâlii kyevtkielâlâšvuođâ. Sämimáttááttâs pedagooglii ovdedem meerhâš el. máttáátteijei áámmáttááiđu ovdedem nuuvt, ete sij uážžuh ovdiist pyerebijd kiärgusvuođâid väldiđ máttááttâsâst vuotân kielâlávt já kulttuurlávt epiohtâlii uáppeejuávhu. Jyehi uáppee kolgâččij finniđ škoovlâst šiev máhđulâšvuođâid sämikielâ táiđuidis oovdedmân já jieijâs kulttuurân šoddâmân. ¶ 27.05.96 . Onne lâi kuáhtám Tom Serchain Ironworldist, tulkkân lâi Oiva Hyvönen. Soovâim tärhibeht tyejiniävvuin, maid tarbâšep já algâttep kuáđi ceggim itten 10 ääigi. Oiva puáhtá kuátimuorâid já peessâp algâttiđ ceggimpargo. Puáđidijn elâččijm L&M ryevdikäävpist já Irongatest kaavpâšmin. Orosistijm meiddei sáŋgárhävdienâmist ton suujâst, et siämmáá peeivi lâi muštopeivi ”Memorial day”. Eidu talle lâi viehâ jo vuálgâm tobbeen meddâl já hävdieennâm lâi viehâ joskâd, mut liipuh lijjii ain koskâstáágust. ¶ siämmáásullâseh merhâšumeh. Posoliđ lii momentaanlâš-subitiivlâš verbâ já posádiđ ¶ keesist kiäsán! Mun lam uáináh hirmâd nággáris neeti! ¶  N – Maid tun ákku keejah já kuldâlah nuuvt tárkká. Iähân lyemerääsih määti jienâdiđ, Matti ruáhásist. ¶  kuldâleijei Monnjâtuárgástusah láá vala-uv piäiválávt. Ive 1923 Tokio já Yokohama kuávlust tábáhtum stuorrâ eennâmtuárgástusâst jammii suullân 143000 olmožid. Iänááš ulmuuh jammii tuárgástus maŋa cokkânâm tullâpuáluin. Tääl ulmuuh jammii tsunami keežild. Ive 1923 eennâmtuárgástus stuárráámus monnjâtuárgástus tábáhtui neelji mánuppaje keččin, uđđâivemáánust 1924. Kenski uđđâ tuárgástusah láá vala puátimin taan-uv tove. ¶ Veikkâ tälvipääihist lii aassum ivveest kuhheeb ääigi ko kesipääihist, lii kesipääihi aassâmviste rahtum pááihui pyerebeht já stuárráábin. Kuohtuuh pääihih lává finnim tuve lasseen šiljopirrâsân toos kullee tergâdis viistijd já rakânâsâid. Toos láá vaikuttâm meiddei áigápuáđu maaŋgah käldeeh: kyelipivdo, puásuituálu, šiiveettuálu sehe mottoomlágán viljâlem. ¶ Majemuu jieŋâäigi nuuhâm maŋa paccii nuárjuh siseennâm stuorrâ javrijd, ko ohtâvuotâ meerân potkânij eennâm luptânem keežild. Taan tábáhtus puáđusin láá maailm uhkevuálásumosáid elleid kulleeh saimaanuárjuh. Tovle nuárjuid pivdii čevđiellen, mut meiddei tanen, et toh pilledii viermijd, ko kiškuu tain kuolijd. Saimaanuárju lii lamaš jo kuhháá ravhuidittum ellee. Ton puátteevuotâ lii Suomâ ovdâsvástádâsâst. Saimaa čácáduvâst eellih suullân 260 nuárjud, moh uážžuh ihásávt suullân 50 čivgâd. Pehtilumos suojâlem lii kieldiđ algâkeesi viermipivdo nuárjučaasijn. Talle kiđđuv šoddâm čiivgah iä surruu viermijd, mii lii toi táválumos jäämmimsuijâ. Uđđâ ááštâ lii šoŋŋâduv lieggânem, ko talle täälvih uánáneh, piäjuh suddeh liijgás tooláá já kaččeh čiivgâi oolâ. Čivgâ puáhtá še jäämmiđ kolmâsân, ko piäju ij lah suoijiimin. Saimaanuárjui puátteevuođâ tááhust lii-uv pyeri, et toh láá vuáhádum eelliđ ulmuiguin oovtâst siämmáá kuávluin. ¶ Nuorâičällee västid ¶ - anarâškielâ ¶ värivyeijee ¶ Iännâm Aili Valpuri Valle lii čáállâm: ¶ Muusikoovdânpyehtim Hilda Länsman, Nicholas já Kevin Francett ¶ – Eeči, enni! huuihij páárnáš já kaačâi sunnuu luusâ. Tot čiäruškuođij já tuše tondiet, ko lâi nuuvt korrâsávt ahevuššâm vanhimijdis. ¶  (kuhes h. alemusah tuoddâreh ¶ Kielâlaavâst ij lah kale tárkká meridum, et maađij- já päikkikoddekoolbah kolgâččii leđe sämikielân, mut kuittâg uási koolbâin láá sämikielân já nuuvtko ovdeláá mainâšim, te orjâlâškielâ lii vuáitu pelni tain-uv. Ovdâmerkkân ohtâgin maađijkolbâ Avelist Suáđigil kieldâ rááján ij lah anarâškielân. Veikkâ Destia Oy (oovdiš Maađijlájádâs ) jurgâlit iänááš maađijvuáváámijdis já tiäđáttâsâidis anarâškielân, mut maađijkoolbâi pehti nuuvt ij pyevti ettâđ. Tave-Suomâ kuávluhaldâttâhvirgádâh ( Pohjois-Suomen aluehallintovirasto ), Aanaar kieldâ , Laapi iäláttâs-, jotolâh- já pirâskuávdáš ( Lapin elinkeino-, liikenne- ja ympäristökeskus ), Pargovyeimitoimâttâh já Aalmugiäláttâhlájádâs ( Kela ) kale olášuteh kielâlaavâ, ko iänááš almottâsah láá še anarâškielân, mut Aanaar servikodde kirholâš virgeomâhâžžân olášut kielâlaavâ Anarist já Avelist tuše koolbâi uásild. Kirholijd almottâsâid tot almostit tuše suomâkielân já orjâlâškielân. Kirhoost kale kulá tááláá ääigi anarâškielâ, et tiet äšši vaarâ tuávŋá tai kirholij almottâsâi váilum já tot kale munjin tohhee. ¶ Näliolgoštemsopâmuš ¶ kuhvittârlágán nisonâš. ¶ COP 12 čuákkim miärádâsah artikkâl 8(j) olášuttem várás ¶ kuáđuttuvâin = laitumilta 194 ¶ Sämitige čuákkim adelij ciälkkámuš kuálástuslaavâ olesuđâsmitmist ¶ Ruttâ: Sveitsin frangi ¶ Ilmari Tapiola , Annukka ¶ - Morâstáást láá kyehti riävská, ele päčimin taid! ¶ – Tääl vuálgoon pááikán, ¶ Lasetiäđuh: ¶ Suáhišadoi hiäimu lii viijđes, moos leibi-uv kulá. Tot lii áinoo suáhišadoi suuhâ tääbbin tavveen, mii ráhtá olmâ paccâháid. Maadâ-Suomâst leibi sáttá šoddâđ paijeel love meettersâžžân, mut tääbbin Säämist uáli harvii paijeel neelji meetter. Leibi lassaan älkkest nuuvt siemânistmáin, ko jieijâs vedduin-uv, jis lii vuovâš šoddâmvuálááš, mut liijká-uv tot pisottâl iänáážin miestâlágánin muorrân tääbbin Säämist. Leibi lii jieijâs náálá mučis muorâ nomâlâssân stuorrâ lostâidis peeleest, mut tast ij lah aldagin taggaar puáldimmuorâ-árvu, ko lii ovdâmerkkân suávist. Tot miäská älkkest já lii tuulâst hoppeel. Kale leeibist-uv puáldimmuorâ-árvu lii, mut ereslágán ko iänááš puáldimmuorâin. Leibi kiävttoo taan ääigi kyele suovâstmân já toos tot lii-uv erinomâš, addel suovâskuálán mučis ruškis iivne. Jis ij viišâ jieš skappuđ meeccist leibimuorâ, te valmâš leibivuolâttâsâid finnee käävpist muoviseehâ siis päkkejum häämist. ¶  sääni, Ruttâ : ruvnâ ¶ 4. Ton suovsah poreh omenân raaigijd. ¶ Säämi media ¶ 1. a. Tuuđhâ oppâkirje diagraamâ 193A. ¶ 47A, 47B, 48A, 50A, 53B, 56A, 57A, 58A, 59A, 61B, 62C, 72A, ¶ I loho ¶ – Aviajaba máttá, uskum sunjin pyerimielâst. ¶ Tuuđhâ enâdâhkuuvijd A-F ¶ – Taat lii váhá tego njaajâ, Hirškikkâ iätá já váldá hammimkääsi kietân já čáárvud tom kuámmirist. Hammimkässi lii ooraans já njaalgâ hámásâš já nuuvtpa Myerji smäkkee tast uccâ pitá. ¶ - mainâsteijee X ¶ Maid tun jurdáh kyevtkielâlâsvuodâst? ¶ Kielâ monâttem toovât poččâ mielâ – aaibâs tego olmoošáárvu ličij nistemin. Toh sämmiliih, kiäh karttii kyeđđiđ jieijâs sämivuođâ já sämikielâ škoovlâst já asuntolast, lijjii taas páguttum. Ohtâgin muu tubdâm sämmilâš ij muuštâš táid aaigijd puorijn já ilolâš mieláin. Tieđâ kiävttá sist nomâttâs stolen generations , suáládum suhâpuolvâ. Sij iä lah jieijah pastam porgâđ toos maiden, et sist lii kielâ rievedum. Sii maajeeldpuátteeh iä lah innig oppâm sämikielâ. Táid ulmuid suomâkiel škovlâmaailmân sirdâšum lâi hirmos šokki. Sij meridii, et sii párnááh kolgii piergiđ pyerebeht škoovlâst ko sij jiejah lijjii piergim jieijâs škovlâääigi, já nuuvtpa sii párnááh oppii tuše suomâkielâ. Näävt jotelávt já “älkkeht” , oovtâ suhâpuolvâ ääigi, kielâ rieveduvvoo, já vuáimálâš kielâmolsom álgá. Eidu taan jotelis liävtu keežild kielâ háváduvá älkkeht. ¶ Kulttuurlävdikodde lii sämitige stiivrâ vuálásâš toimâorgaan, mii valmâštâl sämitige iävtuttâsâid, alguid sehe ciälkkámušâid, moh kyeskih sämmilij jiegâlâš kulttuur. Kulttuurlävdikode pargon lii meridiđ staatâtorjuu (säämi kulttuurmeriruttâ) jyehimist sehe čuávvuđ já kocceeđ mieđettum torjui kevttim. Lävdikodde kalga rähtiđ ihásávt sämitige čuákkimân čielgiittâs säämi kulttuurmeriruuđâ kevttimist já toohâđ iävtuttâs staatâ budjetân ihásâš säämi kulttuurmeriruuđâst. ¶   keeđgi oolâ piervâltááváá koške čäcišadoi pittáin. Taah lodeh iälusteh távjá siärvádâhhân já piälušteteh oovtâst salâsteijei vuástá. Čiehčâ já ränishaigar rähtih riissijn noonâ piervâl ollâgâsân muorân. Ridoi uccâloddááh huksejeh piervâlijdis enâmân, miestui siisâ já muoráid, jieškote-uv šlaajâ toos tijpâlii sajan. ¶ 24. ¶ uággumräigi = pilkkireikä ¶ rastačievvâst särgi čuvâstâh já čuvâs- ¶ 12. Piäldust finnee oljo, sukkâr já potákkijd ¶ Manen planktontiäpuh láá eellimteháliih? ¶ Jälkiä lumessa ¶ Kiđđâluuhâmpaje 1953 ¶ 9 Mii lii tuomâ pyeremus tobdomerkkâ kiđđuv? ¶ –~Sivláid, sivláid, siuloihin, siuloihin! ¶ Anders Fjellner šoodâi olgon Ruotâ Härjedalenist čohčâmáánu 18. peeivi 1795 sämmilâš perrui. Suu äijih jaamij ko Anders lâi vala páárnáš, mut huolhijdis iššijn sun poostij škovliidâttâđ já čođâlditij 1800-lovo aalgâbeln paapâoopâid Uppsala ollâopâttuvâst. ¶ b) Ovtâstit kuolijd sárgáin rievtis jieŋŋâlvuotân. ¶ Táálu källee alne Matt 7:24-29 ¶ Pálgá puáhtá jotteeđ storgâ kammuigijn, lahtâ soojijn láá pardalâsah. Pálgá piällást láá nelji tulâstâllâmsaje já Supenjaargâ peivitupe. Päälgis lii merkkejum čuovjis paaccâhmerhâigijn. ¶ Hideaki Mizumoto ¶ LIHÂDIĐ! ¶ Káránâslááduš SA.1964 Kondosâš 3 km T. ¶ – Jáá, lah-uv tun varriimin tuon neeljištáálun? ¶ Gepetto. Äijih adelij Pinokkoin ruttâpitá já ¶ 120B Torske liihâd alda pone já ocá tobbeen ¶ SOVSKAMMUI KUÁRRUM ¶ Já nuuvt tot Vuoll Uulá vuod sárnuškuođij. ¶ Pirjo Seurujärvi (Meccihaldâttâs) ¶ postposition oolâ ijge pyevti kevttid oovtâst omâstempronominijn. KR92 olgospyehtim ¶ Eellimahe 12 – 16 ihheed ¶ – Amahân tobbeen láá vaštar já pizle . ¶ Stavanger B4 ¶   ton uánihis ¶ Tun-uv kiävtáh piäiválávt jieškote-uvlágánijd šleđgâpiergâsijd. Máttááttâl kevttiđ taid olmânáál já torvolávt. Mikropáru-uuvnâst lii älkkee liegâdiđ purrâmâš. Mušte, et mikropáru-uuvnâ ij uážu kevttiđ kuárusin, ko tot sáttá cuovkkâniđ. Uáppásm vanhimijdâdguin tärkkilávt kevttimravvuid já eromâš tärkkilávt toos, magarijd liitijd toho puáhtá pieijâđ. ¶  lii Puškolode piervâl lii vyeligis rogge suoinâlmâsâst. Toho niŋálâs mannee nelji mane, maid kuohtuuh vanhimeh läälliv. Niŋálâspuškolodeh vyelgih varrimmáátkán kesimáánust, forgâ uđâgái korâidis kočâttem maŋa. Orespuškolodde páácá aitârdiđ uđâgáid, mut čuávu niŋálâs juo syeini-porgemáánust. Uđâgááh värrejeh majemustáá. Puškolodeh tálvásteleh Viestâr-Euroop riddokuávluin. ¶  vaaleensin. Eeči vuoiŋâšáid. ¶ Enni lâi uáli hoppuu já harvii sun oostâi Sááráin olmânáál ubâ savâstâllâđgin. Ko návt viijmâg tábáhtui, te váruvávt Sáárá eeđâi sunjin: ¶ c. Moi čoolmij pehti piäsá Nuorttâmeerâst Atlantân? ¶ – Pyereest kal čuállejih šaapšâ, ákku kijttá Myerji já čuállee Hirškihháin vala vuáskunijd. Kuolij čoolijd suoi kyeddiv stuorrâ, vyeligâs keeđgi oolâ luudij já eres ellei purrâmuššân. Váhá olgoláá ollâ, jurbâ keeđgi alne päiski lii ubâ paje annaam čalmeest kuolij čollim. Tot kirdá aldeláá já siäivu keeđgi oolâ herskudiđ čolijguin. ¶ Pargo álgá 9.6 já pištá 28.8.2015 räi. Proojeektpargee pargoid kuleh el. säämi muusikkuávdáá išedeijen toimâm sehe Ijâttes ijjâ- algâaalmugij muusikfestivaal išepyevtitteijee pargoh. ¶ 2. Mii lii fossiil? ¶   - ¶ - heđâlmeh já jieŋâčääci finnimnáál ubâ čuákkimpeeivi ¶ – Na mun elâččâm forgâ taid keččâmin, eeđâi Juhháán. Vistig kale tááiđám eelliđ lávguáldást luškâ teikâ mestâ jo kolmâ čääsist čokkáámin, ko lii nuuvt paahâs. Ko peri ličij riddo, kost pesâččij vuoijâđ! ¶ 7. krokodil ¶ 7. Vildâšahe ¶ Ij sun vuodgin kuhe pissim uáđđiđ ko moránij toos ko oro tegu kyevtis nágáttâllâv tuve luuptâst. Sun pajanij riicist, uáli váruvávt moonâi olgos já kuárŋui railâsâi mield luptâluŋká kuuvl. Oroi tast já vuordij ete ko vuod rijdâlškyettiv. Ige sun tarbâsâm kuhe vyerdiđ ko kulluuškuođij tuveluuptâst skooppân já párnái čiärrum. Talle sun rovgij luptâluŋká áávus, tuosâstij lummâlamppuin já ooinij. Tobbeen lijjii koškepuškoh hiäŋgáámin já kyehti puoiduu tuárruv toi alne. ¶   – Joo, nuuvt kalga-uv. Mun muštám, ko ohtii mij monâttijm ubâ stuorrâ iälu mottoom sämmilâžân. Sun leggistij hirmâd stuorrâ niijbe mii iälu paijeel. Ep huámmášâm maiden ovdilgo puoh lâi jo tábáhtum já iälu monâttum, ko almai lâi čiäháđâttâm nuuvt šievnáál. Iä pááccám ko muáddi čiermiháá ubâ iälust! ¶ kyeddidkuávlu = kuávlu, mast áálduh šoddâdeh ađai kyeddih ¶ Oovtâst merâkuáskimáin, jierssein já stuorrâoppuin kulá kuáskim Suomâ enâmustáá vajedum kozzâluddijd. Kuáskimijd láá vajedâm, ko toh poreh vuássáid já viärutteh meccivaljenaalijd. Veikkâ vaje merhâšume lii-uv iivij mield kiäppánâm, te kuáskimijd pääččih ain-uv ihásávt. Uđđâ aaštâ lii piervâlij aldasijn läällimääigi tábáhtuvvee hemâdâs, aainâs moottorkiälkkávyeijim. Kuáskimij máádás levânem stuárráámus iästu táiđá leđe-uv tuárvi rávhálij pessimsoojij kavnâm já nube tááhust tot, et kuáskimeh iä lah vala vuáhádum ulmui. ¶ Škoovlâ pirâstiätu 3-4 čoovdâsänivuárkká ¶ Oskom kuittâg, et uđđâseh čuoškâi meereest láá vaarâ tuođah, et toh vorrânjammeeh láá ennuv, ko mottoom ákku, kote lii elimis aassâm čuoškiis meccikuávlust, eeđâi taan keesi, et čuoškah láá ennuv. ¶ Sämmilâšvuotâ meerhâš munjin iäččán äärbi, maid kuádám váimustân áášán kullee tuođâlâšvuođáin. Verdidâm nuorttâsämmilâšvuođâ ilolâšvuotân, jieččân luándu livkkáásvuotân já jieččân siälu puálun. ¶ Fiindâr ij lah paarooh vuoijâđ, et tot ferttee pivdeđ ponne-elleid perttuumáin. Tot viälláá merâponneest kuovgis já čalmettis sijđo vuáluskulij. Tot lii čeppi suddâluđ merâpoonán, ko muádi minuttist tot áppád rievdâdiđ paajaapiäláá siijđo syeji-iivne merâpone iivne hámásâžžân. Lasseen tot puáhtá peittâttâđ čeepiht ponnečunnui tâi mođe siisâ nuuvt, et čalmeh tuše pääccih uáinusân. Návt tot vuordâš ovdâmerkkân stuorrâlođâsrapu aldanem. Ko saalâs lii tuárvi alda, te fiindâr fakkist vollit uáinusân já tuáppee tom. Ponnečunnui tâi mođe siste ellee skáálžuid fiindâr kávná, ko tot pođgát pone vepsijdiskuin. ¶ Láigupápárijd čälidijn almai koijâdij must vädis koččâmuš, mon jiem lam šoddâm jurdâččiđgin: mon kuhes láigusopâmuš mun halijdim. Siämmást oinim, et taat taaiđij-uv leđe puoh tivrâsumos láigufirma, ko ohtâ pirrâmpeivi maavsij 140 eurod. Tiettim tállân, et váldáččim auto tuše oovtâ piäiván. Jiem lam puhelimest šoddâm koijâdiđ láiguhadegin, mii lâi tiäđust-uv muu jieččân tuávkkivuotâ. Mut taan tiileest, ko lii vyejettâm láigufirma pargee ehidist kirdemkiädán, ij innig puáhtám kiäsádâttâđ. Jiem tiättám tomgin, maht mun tastmaŋagis kolgim jođeškyettiđ, mut tot ij luhhoost lam eidu onnáá eehid muurâš. Meridim, et suáitáččim tállân iđedist jieččân mätkitoimâttâhân Hollandin já kočoččim sii orniđ munjin nube láiguauto. Mut mon kuhes ááigán mun tomgis talle tarbâšiččim? Luovâs peeivih lijjii ain čuuvtij tivrâsuboh ko oles okko, nuuvt et meridim väldiđ láiguauto mätkitoimâttuv peht ubâ loppâááigán. ¶ 11. 12. 13. ¶ Avveel räi pesâškuođij avdoin 1913 lovvoost já maađij rähtim jotkui Anarân. Maađíj Aanaar räi valmâštui ive 1925. Siämmáá ive rahtui Toivinjaargân uárbispárnái várás päikki, ässen tohon pottii iänááš tagareh párnááh kiäh lijjii pááccâm uárbisin espanjataavdâ keežild. Siämmáá ive šoodâi meid Kaamâs škovlâpiirâs já Toivinjaargâst algâttui kansaškovlâ puáris hiävuštaalist. Váhá maŋeláá rahtui škovlâtáálu já ive muádi maŋa uáppei várás aassâmtáálu Vastusjäävri riidon alda uárbispárnái táálu. Kansaškovlâ tooimâi Toivinjaargâst ihán 1944. Tobbeen lâi meid puárásij viäsu, mii tooimâi evakkost puáttim maŋa-uv kidâ ihán 1979. Toivinjaargâ uárbispárnáitáálu hovdân lijjii Oulu diakonisah. Toivinjaargâst lâi komserjâs kärdin, "vallesmannin puustelli" mon lâi huksim Villehard Nordling ive 1876. ¶ 7. a. Magareh vädisvuođah tast šaddeh, ko Indiast sarnuh maaŋgâid čuođijd kielâid? ¶  uážžuđ Nuorttâsämmiliih - Sämimuseo Siijdâ pyevtittem tiätupakkeet ¶ Jieggâ (Pase) ¶ Sämitige puárásumos jeessân, nuorttâsämmilâš Tauno Haltta lehâstij sämitige vaaljâpaje vuossâmuu tievâsčuákkim. Sun tiäduttij lekkâmsavâstis eromâšávt säminuorâi vaikuttemmáhđulâšvuođâid Suomâ sämitiggeest. – Nuorâirääđi vuáđudem sämitiigán puovtij mijjân stuorrâ ovdâsvástádâs, páhudij Haltta. Sun eeđâi, et vuárdá sämitige puáttee tooimâst eromâšávt ohtâvuođâ sämmilij aargân já aktiivlâš tooimâ áštuuvuálásii sämikulttuur, sämikielâ já sämmilij kulttuurjiešhaldâšem naanoodmân. – Stuárráámus háástus taan vaaljâpaajeest lii aalmugijkoskâsii pargo-ornijdume ILO algâaalmugsopâmuš 169 ratifisistem, mii kulá meid Katais haldâttâs ohjelmân, páhudij Haltta. ¶ pargoid. Astron, Pumba já Timon ¶ Ponjemiestâ ( Rhamnus frangula ), lii Säämist uáli härvinâš. Miestâ šadda muádi meetter alosâžžân já tot sulâstit tuomâ, lostâ lii leibiloostâ hámásâš. Uccâ vielgis lieđeh, moh ruánnájeh. Tähtimyerjih láá aalgâst tevkisruopsâdeh já loopâst masa čappâdeh. Párkku lii kevttum činehumtaavdâ váddoid. Taan ääigi párkku ij innig ennust njolduu, veikkâ toin puáhtá päiniđ ulloid fiskâdin. Vorâs párkku já myerjih láá mirhâliih, toh vyevsitteh. ¶  täsimolsom – Na mij kale vyelgip esken talle, mun ettim. ¶ Rähis Immeel! ¶  sämikielâ ”Riehtâ”, eeđâi Jeesus. “Poorgâ návt, te uážuh eelliđ.” ¶ Almottâttâmluámáttuv ilmoittautumislomake 2010. ¶ Iskos 3 ¶ Uáivádittein uáivilduvvoo alkohol, narkotiik, tiätu talhâsamnâsij kevttim tâi siähálâskevttim (talkkâseh já alkohol). ¶ Puškojävrpassaašävži = Puskuäytsi ¶ Fyn C4 ¶ Njuámmil: Pup-pup! Maidba ustevvuođâ oovdân ij njuámmilgin porgâččii? ¶ – Joolah-uv ležeh lamâš vâi maid, jiem tieđe. Vaarâ talle-uv tovláin ulmuin lâi siämmáálágán eeti mii munnust tääl lii. Ij munnust kale nuuvt ennuu lah valjimvääri. ¶ – Luhhoost mij aassâp meeccist jäävri riddoost já jeegi alda. Mij finnip puoh purrâmušâid luándust, enni šuáhkád monâdijnis lovdâččid stáálupárnáid. ¶ Ko suoi poođijn, te asuntolahovdâ lâi oovdeld vuástáväldimin sunnuu já koijâdâlâi kost kaandâh láin lamaš. Sujâttij sunnuu riccain pootân päčimist, koijâdij: ¶ Lijjim uáli uine, jiemge čuuvtijgin hettim iärásijd škoovlâst, pic lâi iänááš nuuvtkejij, et ruokkâduboh ain-uv tattuu muu motomin hettiistâllâđ, ađai härdiđ. Lijjim uánihisšaddosâš, mut mielâstân kuittâg viehâ kievrâ, et hárdástâllâm aainâs jieččân luokkalij tááhust ij lamaš tuođâlâš, puárásuboi kandâi tááhust kale. Motomin ko härdim kuittâg moonâi muu mielâst tiätu rääji paijeel, te suttim já valdim vyeimi iššeen. Talle táválávt kuittâg jo muu ahasiih já must ive puárásuboh-uv mieđettii muu lemin serâlub. Uccâ-Páđáráá Hanssáin, veikkâ sun lâi-uv must ive puárásub, láim maŋgii kiivšán hiäibustâm já muoi iän lamaš kuássin uážžum čielgâs, kuábáš munnust ličij kievrâb. Puárásuboh kaandah lijjii meid uáinám munnuu motomin hiäibustmin já nuuvtpa sij kihtâlškuottii munnuu nubijdân vuástá. Sii mielâst še vaarâ lâi hitruu tiettiđ, kuábáš munnust ličij vuoimijdis peeleest tot munnáb. ¶ ohtsâškodderáhtusân, rakânâssáid, enâdâhân já kulttuuráárbán ¶ jeggijuŋŋâ karpalo ¶   Nuorah aldakooveest ¶ 8. Kuuđhah eellih stuorrâ ohtsâškodden. . . . 22 ¶ Purâdem maŋa valdijm Anssijn nuuvt kunneeäŋgiris homá olssân, et vuolgijn kuávttáá Itasca -jäävri keččâđ. Itascahân lii jävri, mast Mississippi -juuhâ kuulgijd já aaibâs paajaakeččin Mississippi rasta piäsá njuškiimáin. Mätki ovdánij muádlov mailid pyereest, mut ko pessáim Grand Rabits -kaavpugân, te čájádáim. Jorgettáim huápumus lääji mield maasâd, ko vala täiđeen já puáđidijn šoddáim hirmâd äijihšooŋân. Aldâgâs njuolgist hiäŋgái almeest. Pengilly já Grand Grabits kaavpugij kooskâst lii Kalumeeti -nommâsâš uccâ kaavpugâš, mast pegâlmâs Hiskias Salomaa lávlu lavluustis. Vuojijm tom čoođâ já poođijm maasâd Pengillyn. Nohádistijm ”nap”- naharijd (naptime lii ameriklâš ettâmvyehi uánihis naharijn) já tast maŋa Charlie já Cari povdijn munnuu pajekiärdán Aansi šoddâmpeivikááhu puurrâđ. Vuossâmuu keerdi elimistân oinim tagarijd šoddâmpeivikááhu kinttâlijd, moh iä časkâm possáádmáin. Vistig Anssi posádij moddii, mut kinttâleh, veikkâ toh aalgâst časkii, te oppeet cokkânii uđđâsist já ain uđđâsist. Loopâst mij puohâh rusoim, mut puáđusin lâi et kinttâleh cokkânii ain uđđâsist. Cari Mayo puovtij čäcilite, kuus mij vuájuttijm puoh taid 13 kinttâlid, et peesâim älgiđ puurrâđ kááhu. ¶ 28. Australia luándu lii áinoošlajâsâš. . . . . . . . 83 ¶ 26 ¶ - Na jis tot liijká-uv ličij purâttettee, Heikkâ jeđđij. ¶ Suáluičielgi: Holiday Club Saariselkä . Holiday Club Saariselkäst puáhtá ijâstâllâd jo-uv lávguttâhhotellist teikâ luámuvistáduvvâst. Hotellist láá 139 saijaa já makkuus visted. Kyevti ulmuu visteh láá 117, oovtâ ulmuu visteh 17 já sviitih sávnáin láá 5. ¶ Immeel tubdâm lii elimân tehálumos já vuáđulumos äšši. ¶ Uintiloitsu ¶   vs. Esko Aikio ¶ Ovdilgo kielâ puáhtá čäälliđ, kalga tiettiđ, maht tot čálloo. Ko kielâ esken čalluuškuát, táválávt čälimân iä lah ennustkin ravvuuh ege noormah. Vistig šaddeh eidu čäällimteknisâš sopâmušah adai tot, maht mon jienâduv ferttee teekstân merkkiđ. Taam čäällimteknisâš piälán tarbâšuvvoo čäällimvyehi adai ortografia. Anarâškiel ortografia vuáđu rahtui suulân siämmáá ääigi ko pajekielâ ortografia-uv. Ko Lönnrotist ij lam olmâ myenster anarâškielâ čälimân, sun raahtij taggaar čäällimvyevi, mon lâi älkkee čäälliđ. Myensterin anarâškielâ čälimân sust lijjii suomâ-, ruotâ- já läättinkielâ. Sun čaalij sämipuustuvijd kuovttijn merháin: tááláš č lâi sust c´ , ž lâi z´ , đ lâi d´, ŋ lâi n´ já š lâi s´ . Suu čäällimvyevi mield sämipuustuvijd lâi älkkee čäälliđ čäällimmašináin-uv. Lönnrot čuávui alda tom, maht eres sämikielah-uv finnejii toi aaigij čäällimvyevis. Ovdâmerkkân Lönnrot ustev pappâ Stockfleth, raahtij jieijâs čäällimvyevi pajekielân. Taat kevttui suu sänikirjeest Norsk-lappisk Ordbog (1852). Lönnrot (1854: 133–144) oomâst kirjees algâsaanijd Stockflethân, nuuvt et lii vyerdimist, et suoi lává savâstâllâm ortografiakoččâmušâin-uv. Liijkágin ij lah tiäđust, mondiet Lönnrot čaalij kirjestis sämipuustuvijd eresnáál ko Stockfleth: Lönnrot kirjehân almostui kyehti ive maŋeláá ko Stockfleth sänikirje. Sáttá pyereest-uv leđe, et Lönnrot lâi algâttâm pargoos tiätunáálá ige halijdâm mutteđ tom loppâkeččin: lâihân sun jo 12 ihheed ovdil kirjees almostume, ive 1842, nuurrâm anarâškielâ amnâstuvâs (Lönnrot 1854: 133). Váháš áigáá tastmaŋa pajekielâst Stockfleth ortografia finnij paldâsis kielâtotkee J. A. Friis ortografia, mii stáđásmij suu sänikirjeest Ordbog over det lappiske sprog med latinsk og norsk forklaring samt en oversigt over sprogets grammatik (1887). Sorolâš ovdâmerkkâ ortografia rähtimist lâi tot, ko Lönnrot ferttij árvuštâllâđ Ucjuv-Aanaar tallaa kirkkohiärá Stierncreutz pajekiel Svebilius katkismusjurgâlus já hilgođ tom vädis ortografia keežild. Muálkkáás ortografiast Lönnrot addel ovdâmerkkân sanij duššás ’tušás’ já agalaččat ’avalávt’ čäällim: Stierncreutz čaalij dusjhshjas já agaladshjdshjat . (Olthuis 2006a: 396.) Tuomo Itkonen čáálá-uv, et luhhoost kirkkohiärrá jieš ij innig kiergânâm kuullâđ katkismusistis adelum tuámu (Itkonen 1952: 137; Olthuis 2006a: 396). Lönnrot ij lah kuittâg meendugin čovgâdávt annaam jieijâs rähtim ortografiast kiddâ, tastko suu uáppee pappâ E. W. Borg čuávui jieijâs aabiskirjeest já Katkismusist Stockfleth myenster sämipuustuvij čälimist. Lauri Itkosii jurgâlem Katkismusist já Ráámmát historjást oinuuškuát ain eenâb tááláš ortografia. Eidu táid kirjijd anarâškielâ tááláš ortografia iänááš vuáđuduvá-uv (Morottaja 2007: 12). ¶ Jienâirekinistem algâttuvvoo vaaljâi aalgâtmist viiđâd oho vuossaargâ. Sämitige jesânin šaddeh toh 21 olmožid, kiäh láá vaaljâin uažžum enâmustáá jienâid toin iävttoin, et sii juávhust láá ucemustáá kulmâ jeessân jieškote-uv sämikuávlu kieldâst (ohtsis 12). Lasseen täin kieldâin šadda väljejuđ ohtâ värijeessân jieškiäst-uv (ohtsis 4). Vaaljâlävdikodde naanood vaaljâi puáttus čuákkimistis, mii tuálloo kuálmád peeivi jienâirekinistem aalgâtmist. ¶   - Časkeest   ulâštooŋâs = suopursu 63 ¶ Itten tast pottii kaandah, sij lijjii maaŋgâs. Sarnum sijjân maht lâi keevvâm, moottorkiälkká lii juuvâst maaŋgâ meetter kieŋâlâsâst. Rahtim ryevdist noonâ ruáhi já kiddejim ton kuhes seibâháá kiäčán nanosávt. Kaandah valdii tom fárusis já vuolgii pajediđ tom muu moottorkiälhá meddâl suddeest. Mottoom tiijme keččin sij pottii já puohtii muu moottorkiälhá. Masa te hevvânâm, já jis liččim hevvânâm toos, te iä lijjii kavnâđ muu kuhes ááigán, ko sudde jiäŋustij já muotij vala iho viehâ ennuu, čievâi puoh luodâid. ¶ 2. Possáád juuhâmpoccein čáácán já viigâ rähtiđ čáácán nuuvt stuorrâ puljârijd ko máhđulâš. ¶ Unna Junná video ¶ silkke, silhe = hartiahuivi ¶ Ánná hepânâšâi. Sun tuođâi-uv lâi lijkkuuškuáttám Heeikân, já oroi nuuvt ilgâdin, et Heeihâ vuosmuuh muštoh sust šoddii tágárin: meccinieidâ, kote ij määti bussijn vyeijiđ já kote ij määti purrâmuškin rähtiđ. Já mii ain ličijgin puátimin! Jyehi tovváá sun kustoo koolgâi mahtnii čuorbušiđ ko ličij lam tárbu čäittiđ, moos sun poostij... ¶ Aaibâs aalgâst kuáskimist ij lamaš kavrenjune, tot lâi aaibâs njuolgâd. ¶ 1. Káártán láá merkkejum sahâdávt aassum kuávluh pustavijguin A - D. ¶ Aldemuš kissáellee, mii lii päikkikisá hyelkki, lii iilvâs já tothân kale kávnoo motomin tääbbin Säämist-uv. Häärvib olmooš tom lii kuittâg uáinâm, mut läättinkielâlâš nommâ táiđá leđe tađe-uv uáppásub kuittâg jo tagaráid, kiäh perusteh moottorkiälháid. Tot lii Lynx Lynx. Iilvas lii tieppipeljisâš, 70 seenti alosâš, suullân meetter kukkosâš já pieinis tast lii 25 seenti kukkosâš. Tot porá iänááš njuámmilijd já muide-uv ucebijd elleid, mut tohhee toos kale še puásui-uv, jis eres purâmuš lii vääniht. Vaarrâhân tot oles poccui ij vaje maiden, mut vaibâheh já ucebeh poccuuh, nuuvtko čiermiheh já vuonjâleh sättih motomin karttâđ ton purrâmâšliiston. Taan ellee lam ohtii uáinâm Ranua elleikäärdist já vorâs luodâid motomin 70-lovo pelimuddoost alda Ruošâ rääji Muorâvääri leeveest. Aalgâst jurdim taid kuumpi luoddân, mut vuáččulâs puásuialmai Hannu Magga tuubdâi taid ilvâs luoddân. Puásuialmaah lijjii finnim Eennâm- já Meccituáluministeriöst kumppikoddemlove moottorkiälhá iššeen keevtin já mun lijjim sii fááruust makaš tegu piärán keččâmin. Ep teivâsâm ton tove koddeđ kuumpi, epke kale maŋagin, mut tot lii-uv jo eres äšši. ¶ suomâkielâ myenster mield kuávlun . IM jurgâlem teevstâst váilu veerstâ algâuási já ton ¶ 37) Nanodeh luándu maaŋgâhámásâšvuođâ tááhust killeel kuávluikevttim suunnâttâllâm máđhâšemkuávdái pirrâ ovdâmerkkân nuuvt, ete kuávdásmiteh mađhâšempalvâlusâid luándu maaŋgâhámásâšvuođâ turvim uáinust. ¶  nominatiiv Čoovdâsäänih ¶ 36. Maht ulmuu eellim vuálgá joton . . . . . . . . . . 121 ¶ sävnimittár ¶ Vistig-uv taat lii nuuvt áijáás pargo, et ijba tääiđi leđe ollágin vises, et kiinii porgâččij tom monnii eres pargo ohtâvuođâst. Nube tááhust oppâkiirján vuáđuduvvee máttááttem ličij nuuvt ärbivuáválâš, et ton tuođâlâš vaikuttâs ličij uáivijurduu vuástá, mon kolgâččij vuod luptiđ mielâkiddiivâšvuođâ páihálijd vaigâdvuođáid. ¶ várádâh ¶ EELLIM ČAASIJN ¶ fiskiskuobâr ¶ – Addâgâs, mut mun ferttiim vyelgiđ, Ánná eeđâi fakkist. Sun ij innig puáhtám orroođ Heeihâ kuvlân tánávt, ko sun jieš-uv šoodâi nuuvt murâšlâžžân. ¶ Ánná tuubdâi, maht suu nierah šoddii ain ruopsâdubbon já ruopsâdubbon. Toos sun ij vaijaam maiden. Vissâ puohah tom jo oinii-uv suu muáđoin. ¶ jienâ 136, 137 ¶ c. Ivnii luudij vijđánemkuávlu káártán. ¶ Pargo vuáválâš olášuttem várás sämitigge ocá ¶  čokkáá. Lâi Sun keejâi almaa já eeđâi: “Ele muurâšt, ustevâm. Verivuotâ, mon lah toohâm, adeluvvoo tunjin addâgâs.” ¶   – Na ij vissâ nuuvt huáppugin. Mondiet? ¶ Kirječällee já musijkkár Isak Samuel Hætta Taažâ Masist valjij 10 pyeremus tavesämikielâlijn tiivtâin. Kirječällee já kielâmiäštár Ilmari Mattus valjij neelji anarâškielâlâš tiivtâst oovtâ pyeremussân. Sämitigge juáhá nuoráid palhâšumijd vâi nuorah movtijdittojeh juátkiđ sämikielân čäällim. ¶ Pikkâleibi lii lahtâ meecij já ridoi tivrâs muorâ. Tot šadda Maadâ-Suomâ já näpikiärdu koskâsii kuávlust. Ton timmâ muorâamnâsist ráhtojeh maaŋgâlágáneh mučis tiiŋgah. Pikkâleibi ij kuittâg lah meendugin táválâš muorâ, et maaŋgah pikkâleibivyevdih láá rávhuidittum. Pikkâleeibist láá kildee, jurbâ loostah, moi keejist lii tego cäpcejum pittá meddâl. Loostah láá ucánjáhháá turdááh, já tast muorâ vaarâ lâš finnim noomâs-uv. Ruŋgo lii tevkkâd já ruábbáá. Pikkâleeibist lii pieggâkovjim. Siemâneh levâneh čääsi mield. Sehe leibi já pikkâleibi kočâttává lostâidis čohčuv ruánáán. ¶ 1. a. Ivnii ilvâs. ¶ Timon ton sajan nirviistij nievrismielâst. ¶ ” Sämitigge lii ilolâš ete minister halijdij teivâdiđ sämitige stiivrâ já savâstâllâđ äigikyevdilis sämiaašijn. Minister lâi tuđâvâš ete oovtâstpargo Meccihaldâttâssáin tuáimá pyereest. Sämitige uásild huollân lii, ete maht meccihaldâttâs haldâttâhmaali uđâsmittem vaaikut sämitige já Meccihaldâttâs koskâsâš oovtâstpaargon puátteevuođâst. ” saavâjođetteijee Näkkäläjärvi muštâlij. ¶ Kiehâ algâttâl máádâs varrim syeinimáánu loopâst já čohčâmáánu aalgân majemuuh-uv lodeh láá varrim Säämist meddâl. Toh värrejeh troopisii Afrikân já must ij lah tiätu, mannejeh-uv toh tobbeen-uv (tiäđust-uv nubij ludij piervâláid), vâi vuoiŋâsteh-uv toh tobbeen já tuálih luámu, nuuvt tegu ulmuuh, kiäh värrejeh táálvân lieggâ enâmáid jeđe puátih kiäsán Sáámân. ¶  Monâdijnân a. Mon iveääigist lii saahâ? ¶  reivâ = dynaamisávt/funktionaallávt siämmáá náálá ko KR92. ¶   -5 ¶ Kööbenhamânân siäivuim taŋkkam várás. Lâim kirdemkiedist suullân tiijmeverd, mut ep uážžum vyelgiđ mašinist kuussân, veikkâ mielâ ličij toohâm eelliđ veikkâba tuše tuolmâstmin Tanska eennâm. Motomeh tattuu joba love-uv toos, mut kirdememedeh lijjii čovgâseh ton ääši háárán, amal lâi kapteen miärádâs, et olgos ep uážžum moonnâđ. Ko kirdelijm oppeet, te lâi jo masa peeivičuovâ já čuávuim tiäđust-uv kogo pehti te tibi puátá muotârääji uáinusân, mut tot ij ittáám ollágin. Muottuuhân mij kale lâim uáinám tiäđust-uv jo Belgradân puáđidijn ollâ váráduvâin, mut ko lâi čohčâ, te ij liččii ollágin iimâš, et Tave-Euroopast-uv ličij kostnii jo muotâ. Lâi šiev kirdemšoŋŋâ. Piäiváš paaštij já vuoluupiälááh enâmeh uáinojii pyereest já čielgâsávt. Oinim vuossâmuu keerdi eellimstân návt tärkkilávt Tanska täsivis niijttoenâmijd já suolluid, váháš ruámššáb Ruotâ-eennâm já jolgâ Åland. Monâdijn lâim suihkumašináin kirdám suullân 10~000 meetter aloduvâst já loppâuásild polvâšooŋâst nuuvt et uáinámusah lijjii vänibeht. Tääl kiirdijm vyelligâsâst Tanska čuálmi rasta Ruotâbel já tobbeen Tukholma paijeel Tavemeerâ oolâ já forgâ siäivuim Seutula kirdemkiädân. Seutulast lâi talle kirdemterminaalin ucessiähá parakki. ¶ 1 . 2 . ¶ Jookeerpargopittá 5 . Mane Suomâst láá uccáá kašmârdeijeeh. ¶ 116 ¶ Skálžu kulá šlieddâelleid. Ton ráhtus puáhtá masaba verdidiđ kiirján. Timmâ roopâ syeijin láá kyehti koorâ, moh láá vuástáluvâi já nubijnis kiddâ mottoomlágán säähir vievâst. Koorâ siskiipiälááš ase lii kildee cimccâhaamnâs, mut Suomâ skáálžuin tuše juhâcimccâhskálžu (s. 36) puáhtá pyevtittiđ rievtis cimccâh. Skáálzu koorâ siskiibeln lii timmâ loovdâ, mii vuáččut koorâ. Lovduu siskiibeln láá kyehti syevđipaarâ já vala siskeláá skáálžu eidusâš roppâ, mast láá sisorgaaneh. Koorâi kooskâst lii tiäkkáás jyelgi, moin skálžu tárván poonán tâi liihâd hitásávt pone mieldi. ¶ 11. Suomâ 240 ¶ Ij mihheen tiätumašinijd ole taggaar čođâldâssáid ko vuoiŋâšeh. Kuittâg vuoiŋâšeh teddih tuše suullân 1,5 kiilu. Toh láá assees peeleest juármááh, já tondiet toi ase lii viijđes. Vuoiŋâštooimah tábáhtuveh vuoiŋâšij aseoosijn já siste vuoiŋâšeh láá livzâslágán kođos. Vuoiŋâšeh láá šiev syejeest táhtáás uáiviskáálžu siste. Iiskâ leđe juurdâšhánnáá! Máhđuttem, ij-uv nuuvt. Vuoiŋâšeh tuáimih ubâ ääigi, meiddei uáđidijn. Vuoiŋâšeh tarbâšeh kuittâg liävu já tondiet tuárvi ijjânaaveer lii tárbulâš. ¶ - Säämi-suoma-säämi škovlasänikirje , mon sun lii toimâttâm oovtâst Matti Morottajain ive 1983, ¶  sooitij Pengilly 10.06.98 koskokko. ¶ Piergivääri vieltist Nuuvdi pääihi taavaabeln lii puáris aikkâ, mon nommâ lii Kaab Irjánáá peeci . Ton maddust laavij Kaab´ Irjánâš (Irján Kaabikandâ Morottaja, 1859 – 1941) čieskâđ háálguid. Kirjeest “Tovlááh mainâseh” maainâst Nuuvdi-Vuolli (Juho Olli Valle, *1920) návt: ¶ saksakielân tâi sämikielân. ¶ lasseen västid GNT teevstâ dynaamisávt/funktionaallávt siämmáá náálá ko KR92. ¶ Sun vaaldij htm-tiedosto, mii lâi suu päikkisijđo, já aalgij mutteđ tom. Váhá ääigi puoh juuđij nuuvtko koolgâi-uv, já sun lâi-uv jo masa vaalmâs, mut talle monitorin puáđiškuottii omâs pustaveh. Sun kejâstij puállupeevdi, já uštus pustaveh lijjii tast aaibâs puástu soojijn; a lâi p saajeest, t lâi u saajeest, já nuuvt ovdâskulij. Hitásávt sun uusâi jyehi puustav ain ko tom tarbâšij já čäällimpargo lâi nuuvt hiđes. Sun kuulâi suu tyehin, ko seŋgâ čyežžilij já väziškuođij. Sun ij tast perustâm, mut čaalij ain. ¶ Taaidâtábáhtus koveráiđu ¶ čäcimittár vesimittari ¶ – čáittusij čođâldittempargojuávkku 4, ¶ Oovtâstpargo viggâp čoođâg pyerediđ já ovdediđ, já tast viggâp toohâđ vuáhádum já jiešmeidlist čielgâ ääši säminuoráid. Fáárun viggâp uážžuđ lase uđđâ muáđuid já tooimâ viggâp šoddâdiđ vijđásubbon. Tábáhtusâid viggâp orniđ maaŋgâpiälásubbon já tävjibeht, ko tääl ohtsiih tábáhtusah láá oovtâstpargo aktiivlâšvuođâ keežild tuše motomeh ivveest. Lasseen oovtâstpargo eromâšávt Ruoššáin viggâp lasettiđ, ko tot lii ucceeb ko Suomâ, Ruotâ já Taažâ koskâsâš oovtâstpargo. ¶ Uđđâ testament algâkielâ kreeika, láá vääniht. Tággáár jurgâlus monâččij jurgâlem ¶ Puoh sämikielah kuleh aalmugijkoskâsâš luokittâllâm mield (el. www.unesco.org >endangered languages) maailm uhkevuálásâš kielâi juávkun, aanaar- já nuorttâsämikielâ tuođâlâš uhkevuálásâš kielâi juávkun. Suomâ staatâst lii ovdâsvástádâs jieijâs algâaalmug kielâst, ige sämikielâ uážu asâttiđ siämmáá sajattâhân enâmânvärrejeijei kielâiguin. Toi-uv máttáátâs Suomâ škoovlâin lii tehálâš, mut tuše häärvih tain láá kuátueennâmstis uhkevuálásâš sajattuvâst tegu sämikielah tave-eennâmlâš kuátueennâmstis. ¶ » Tij leppeđ uážžum oppâđ tubdâđ Immeel väldikode syeligâsvuo- ¶ – Kuábáš-uv ¶   Njuámmil ¶ – Jis mij puohah keččâlep! ¶ 1 a. Ivnii kumeštâsmittár čäittiđ ulmuu normaal rummâšliegâsvuođâtile. ¶ Pargo ovdánij nuuvt, et finnijm uksâseeini valmâšin já kuálmádâs uuvsâpaajaa káttu-uásist. Juurdân lâi, et finniiččijm ubâ káttu-uási valmâšin, mut oppeet poođij savâstâllâmpuddâ já pargo koskâldui. Pargo maŋa vuojijm Steve Bennet pááikán, kost sun faalâi mijjân steikkejum kyele, kuha já vuáskun. Sun oroi lemin jáválâš olmooš, ko lijjii kulmâ auto, kulmâ traktor já kulmâ möŋkijä-vuájáán. Veigin vuojijm aassâmvaavnu luus já nohádijm. ¶ Jeesus jorgettij, ooinij nissoon já eeđâi: »Uážuh leđe ruokkâdâs mieláin, nieidâžâm, oskod lii pyeredâm tuu.» (EM95) ¶ Sarvah ko lijjii kočâttâm čorvijdâs te ááldoh kale nurvvuu já mun adelim sarvaid moonnâđ tuárespel nube porán ete uážžoh ráávhust kuáttuđ já moonnâđ olgoláá. Vuosmuš stuárrâb njäbbi ko poođij, te talle koolgâi älgiđ čoonnâđ veddum áálduid labžijd ete ko cuáŋui šadda te poccuuh väzzileh jotteeđ. Piättâr čoonâi meid jieijâs áálduid já vuolgij tuálvuđ pääihis alda. Te nuuvt monnii iveh já lijjii čyehitäälveh já puásuiuuccâmeh maŋanii veikâ lâi Marttinjäävrist pygálâsäiđi. ¶ tegu sämikielâ mätihánnáá pargei-uv. ¶ Balkan njargâeennâm . 34 ¶ 13 ¶ e. Biggá suáitist Iänuduvâst já muštâl: ”Mun oinim aaibâs omâs já mučis luudijd, moh kačâdii jienâttemeht ládduriddoost. Tain lijji veikkâ mon ivnásiih ”puzzâluuhah” pajalist já toh tegu liččii komárdâllâm kuoimijdis. Moh luudijsun toh lijjii?” ¶ Marja Helander já Outi Pieski Sajosân rähtim taaidâtyejeh almostittojeh kulttuurehidist 3.4. ¶ Iäru eres sämikieláid lii nuuvt styeres, et ránnjákielâi-uv iberdem váátá hárjuttâllâm. Tondet ovdâmerkkân ohtsâš máttááttâs já oppâmateriaal eres sämmilŋâšjuávhuiguin ij lah máhđulâš. Vyelni ovdâmeerhah motomij saanij iäruin. ¶ Porgâmravvuuh: ¶ - Na jis tot kuittâg váhá uáinoo. Kalehân muoi taan sirdeen. Luptist tun veik tuon pele te mun tääbbingis pajedâm! ¶ Sämitigge ¶ Šapšjäävrih = Siikajärvet ¶ 1. Elias Lönnrot čaalij ive 1854 artikkel Ueber den Enarelappischen Dialekt , mii lii almostum 4. uássin kirjerááiđust Acta Societatis Scientiarum Fennicae . Artikkelist láá anarâškielâ verbâi já nominij sujâttem maallih, teevstah já sánádâh. Lönnrot ortografia ij lah uáli loogilâš, ige sun vaarâ lam kuullâm aaibâs tárkká kielâmiäštárijdis etâmijd: ¶ Seminaarist nuorâ sämmiliih puohtii oovdân sämikulttuurân lohtâseijee hástusijd, mut kuittâg jyehi nuorâ saavâst lâi tuáivu puátteevuođâst! ¶ jurgâlâm KR92 olgospyehtim sinun tulee olgospyehtimáin tun koolgâh ¶ Artistij vistádâh, backstage , lii uáivildum iänááš artistij várás. Artistij vistádâhân kullojeh meid maskimviste já veeskir. Vistáduvvâst lii pevdijuávkku 6 ulmui, sohvá já tv sehe riššo já hiivsig. Maskimvisteest láá kuttâ maskimsaje, riššo já hiivsig sehe pivtâsskaapih (kj. kove vyelni). Viäskárist lii sieminkievkkân, kost lii jieŋâskäppi, čääci sehe mikrouvnâ. Auditorio Dolla lii aaibâs vistáduv paaldâst. ¶ Tot lâi viehâ utkáás kaandâš. Ubâ ääigi tot pargeldij maidnii čoovčâ seelgi tyehin. ¶ - Jo, västidij Heikkâ sunnui já muštâlij diplomaatlávt, et Ánná-uv lâi esken maŋanâm majemuu buusist. ¶ PARGOKIRJE ¶ – Na kale mun oostâm. Mut jiem kale jiešalnees kolliistâllâđ lamaš puátimin. ¶ Sämikielah láá Euroop algâkielah já nuorttâmeerâsyemmilâš kielâi (tegu suomâkielâ já eestikielâ) aldemuuh hyelkkikielah. Toh sárnojeh Suomâst, Ruotâst, Taažâst já Ruošâst. ¶  sämikielâst maadâ ¶ 33 ¶ MATT. 27: 45 – 56 ¶ Poođij viijmâg tot-uv äigi, et peessim vyelgiđ vanhimijdângijn poldum Säämi čoođâ. Mađhâšijm vistig juna sáttoin Ylivieskast Ruávinjaargân. Kale láin Kemi já Ruávinjargâ muttum, iä lam pááccâm ko keđgilejeh já suovâpocceeh tuše ceggust. Ruávinjaargâst mij vuordâččijm maŋgâ tiijme ovdilgo poođij linjur, mast mij Anarân vuolgijm. Ijhân mist kale huápus mätki lamaš, ko pááihui lei hyenes luoddâ, mut ovdâskulâi mij kuittâg-uv ovdánijm. ¶ Kiđđuv 2008 toovâim skiärurähtimsopâmuš Tuupa Records -skiärrufinnoduvváin já siämmáá kiiđâ vyesimáánust mist almostui EP-skiärru Cáhppes Lasttat, mast láá vittâ mii jieččân ráhtám pitá. Mij lep jottáám suáittimmaađhijn ennuv Laapi lääni kuávlust já moddii meid váhá mäddiláá-uv. Tääl mij rähtip uđđâ biisijd puáttee oleskukkosii albumân, et must mana muusikrähtimân ennuv äigi, mut ij tot häittid, ko rähistâm čääliđ biisij saanijd já nuottiđ muusik. Ton pargoost uážžu polttođ jieijâs tobdoid já jurduid já rähtiđ maidnii uđđâs ulmui kuullâmnáál. ¶ meiddei ParaText ráámmátjurgâlemohjelmist ¶ – Ijhân tääbbin lah čokkámsajegin kosten! Ánná huuihij já illá kuulâi jieijâs jienâ. Já lii nuuvt korrâ larmâ-uv, et ij sárnuđgin pyevti! ¶ ČOOVDÂNOMMÂDÂH ¶  lii tavesämikielâ ¶ – Naa, must lii lamaš älkkeb ko tust. Finnejim šiev viste mestâ jo tállân. Lijkkuum orroođ tobbeen. Já oppâm lii suotâs. ¶ – Na tot, et tääl koolgâi väldiđ ubâ Njobžâenâmist anon tom poolisij ohtsii šleđgâkalender! ¶ Já tiäđust-uv viäskárist kávnoo koccoommuorâ, kuus kyesih pyehtih kosostiđ jieijâs olgopihtâsijd. Máárjást alnees iä lah tágáreh olgopihtâseh. Sun ana tuše suhháid, kammuid já uáiván vala čoonâst liijne, ko vuálgá olgos. ¶ 13 MAHT LODEH LÁÁ VUÁHÁDUM JIEIJÂS EELLIMPIRRÂSÂN ¶ Ige muu häittidâm, veikkâ sun muštâlij munjin evakost já suáđi ääigist. Sun muštâlij munjin muu ááhust já äijihist, já muuštij nuuvt pyereest, aaibâs tego tot evakkoäigi ličij jieht lamaš. Sun eeđâi, et muu äijih, Kessjäävri Valde lâi lamâš nuuvt viijses, et lâi váldám kuárrummaašin mieldi toho evakkon, já Aili Marja uážui tobbeen muu ááhu já äijih kulen eelliđ kuárumin. ¶ Saijoos keesi ávusorroomääigih: ¶  veerbâ lasseen toh västideh GNT teevstâ dynaamisávt/funktionaallávt siämmáánáálá ko KR92. ¶ Vispii kolgosân mane já koskânis siävuttum koškeamnâsijd. Lasseet loopâst oljo teikâ suddâdum vuojâ já tipte tääigi pajaniđ jieŋâskaapist tijmepele verd. Pase vohvelruovdijn vohvelijd já faalâ kuobârsalattáin teikâ eres hiäivulâš tevduin. Jis jieh haalijd rähtiđ kuobârtevduu, siävut vohveltááigán veik 1 dl vuástávaskos. Talle puávtáh kevttiđ tuš pele vuojâmeereest. ¶ – Na kalehân vissâ váhá. Pyehteenhân muoi iänán talle tállân muštâliđ, ko sun koccáá. ¶ suppilohapero ¶ kuolbâtäsni ¶ Nihkolas Valkeapää (väärrin Veikko Porsanger) ¶ Parde tuidum korrâpotásijd kiemni siisâ já parde potásij oolâ kyeličaskaid. Liäšku čääsi oolâ nuuvt ennuu, et kyeleh láppojeh pyereest. Piejâ saaltijd já tipte kyelikiemni tuoldiđ. Kolde paajeeld suuptâ meddâl. Piejâ šleđgâlevy ucebân nuuvt et tot eiduttâlde tuáldá (3–4 táásán). Tipte kuuloold tuoldâđ já tiäddáluš kyelikieđáin mottoom keerdi. Puávtáh meiddei pajemuid kyeličaskaid jurgâlâđ, vâi toh kapšeh pyerebeht. Tyelti 30 miinut ääigi. Tovlááh ulmuuh valdii liemâ alne vuojâid já vuojâkoopâst puánjostii potásijd já kyelipittáid. ¶ Nihkolas Valkeapää ¶ Káhvástâllâm maŋa mun tooidám páánu jäävrist já časkâdâm tuulâ huolâlávt čassijn. Tullâ čáská já innig ränis suovâ paijaan tullâsaajeest. Tuše čapis čiiđah pääccih tullâsajan. Tastmaŋa piejâm polo já páánu reepun já tärhistâm, ete roskeh iä pääsi luándun. Tastmaŋa piejâm reepu siälgán, piso uálgi oolâ já väzzilâm pááikán. Kejâstâm vala kuobžâ piäju kulij já tuáivuttâm kuobžân: ¶ Säämi Čuovviittâsservi lii tääl tiävdám njuolgâdusâidis vaattâm pargo já joskâm toimâmist 75 ive 6 mánuppaje já 19 peeivi puárisin. Seervi tehálumos njuolgâdushân lâi pyerediđ sämmilij já sämikielâ sajattuv. Tääl tot lii tom porgâm já kiergânâm. Servihân lii talle luhostum pargostis, ko tot lii toohâm jieijâs tárbuttemmin. ¶ Nuorttâmeerâst ellee ohtâgâsah láá táválávt ¶  toh Suomâst sopâmuš algâaalmug- já páihálâš siärváduvvâid kieđâvuššee artiklah kyeskih sämmilijd. ¶ Nuárjunäähkist läbžirähtim, näähki koolgâi čuopâdiđ stielâsin já taid njođâččij miäldáluvvâi lääbži kukkosâžžân. Päggi rahtui timmâ näähkist, päägi já lääbži kooskân pieijui skiärkku. ¶ Kirdee sävni ¶ 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶ Liettua ¶ Jis ruukilaavâ vuáđuld toohum väldidem- tâi ruukitoimâ viehâ vissásvt merhâšittee verd hiäjusmit Natura-kuávlu luánduáárvuid kalga väldidemvuoigâdvuođâ omâstijjee tâi ruukipirrâduv miärádâs occee árvuštâllâđ vaikuttâsâid. ¶ 41 ¶ Kukkodâh: 0,44 ¶ – Na jis ij eidu nuuvt hirmâd ruokkâdgin, te skipárijdis ruokkâdub kuittâg-uv -já viehâ muččâd kale še lii. ¶ 22. Saavaan lii tegu stuorrâ elleikärdi ¶ Sämmilâš tyeji lii uási sämmilij luándu já kulttuur koskâsâš koskâvuođâ já sämmilii eellimtääpi. Tyeji lii sehe taaiđâ ete iälättâshäämi. Tyejiärbi lii vuáruvaikuttâs luánduin sehe materiaal skappuumist ete tuojij heervâtmijn. Jyehi kuávlust lii jieijâs tääpi rähtiđ sämityeje. Váldu kietâtyejiäärbih Suomâst láá nuorttâlâš, anarâš já tavesämmilâš tyejeh. Tyeji lii niävvu, mon peht máttáátteh kulttuur, ton áárvuid, filosofia, jurdâččemvyevi. Tyejitáiđu sirdášuvá suhâpuolvâst nuubán sosiaallâš vuáruvaikuttâsâst. Tergâdis kietâtyejitááiđu uási lii sämikielâlâš tyejiterminologia. Tyeji lii tááláá ääigi sehe anotiiŋgâi já pihtâsij rähtim mutâ meid taaiđâtyeji. ¶ anarâškielâ! ¶ Taat kaavpug lâi sunjin aaibâs oomâs, mut kuittâg sirdâšum uccâ päikkisiijdâst eeni já eeji syejeest aaibâs jieijâs elimân oroi sunjin stuorrâ vuáittun. Eenist já eejist lijjii jieijâs jurduuh, maid sun lâi jo nuuvt maŋgii kuullâm já ravvuuh, maid sun jo tondiet uhmedij ko toh lijjii tego pákkumeh, maid koolgâi nuávdittiđ: taat já taat lâi olmânáál já muččâdávt já tuot vuot lâi puástud. Sun lâi jo kuittâg nuorrâ vuorâsolmooš já jieijâs mielâst viehânáál maailm uáinám. Lâihân sun tääl peessâm kaavpugân. Já nuorâ olmoošhân koolgâi jurdâškyettiđ jieijâs jiermijn. Já sun kuvâttâlâi, et taat oppâsaje kale adeličij sunjin tom máhđulâšvuođâ. ¶   Sämikuávlu kieldâi čuovviittâstooimâjođetteijeeh Laila Palkinen (Iänudâh), Ilkka Korhonen (Aanaar), Risto Varis (Suáđigil) já Ruávinjaargâ kaavpug čuovviittâspalvâlemhovdâ Heikki Ervast oovdânpuohtii čuákkimân päikkikieldâidis sämimáttááttâs tile já ovdedemtáárbuid. Máttááttâstooimâ pajetärhisteijee Kari Torikka čielgij čuákkimân sämikuávlu kieldâi sämimáttááttâs finnim ruttâdem ovdánem. Čuákkimân uásálistii lasseen sämitige škovlim- já oppâmateriaallävdikode jesâneh. Čuákkim amnâstâh lii pivdedijn finnimnáál škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuvvâst. ¶ b. kietâpuhelimâst škoovlâst ¶ 10. USA 309 ¶ Siskeljävri = Siskelijärvi ¶ Aikio Antti ¶ Lasekuolah ● ● Valmâštuvá maneráávsáin. ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtus pištá taan ive kyehti peeivi, moin ávuduvvoo siämmást uđđâ Sajos valmâštume. Uásálisteid väriduvvoo ijâstâllâmmáhđulâšvuotâ Aanaar markkânist. Sämitigge tieđeet škovláid puorijn aaigijn tábáhtus orniistâlmijn ja almottâttâmäigitavlust. Väldikodálii tábáhtus njuolgâdusah, maid nuávdittep meid säminuorâi taaidâtábáhtusâst, kávnojeh taan liiŋkâst http://nuorikulttuuri.fi/sounds/ . ¶ Tiänu 55 ¶ Maht čevđielle id šoddâdeh? ¶ Sämiseervih ¶ – Manenbat jieh. Lah-uvks tun mon čeppi säpligpiivdost? ¶ – Mii jienâid tot lii? jutteselgi imâštâlâi já peljipiälástâlâi paldee peškâs. Tot kejâdij várugávt pirrâsis, mutâ ooinij tuše uárree puigáástâlmin tuohu teehi enâmist já kuárŋudmin ovdâsmaŋâs aaihâst. Uárreest lâi aaihâ kierrust poorâ já tot-uv rahttâđâi táálván. Uárree nuurâi enâmist kuobbârijd, maid vuorkkiistâlâi täälvi várás aaihâ ruŋgo já oovsij loomijd. ¶ – Na koolgah eejist koijâdiđ, et eeči piäjá tuu pyerá vala šiev oornigân, te jieh taarbâš tobbeen tivottiđ tom. ¶ dâttâshäämist taat nanodui čielgâsánásávt. Nomâttum njuolgâdusah kirjejuvvojii meiddei uđâsmit ¶ Veikâ Reedrik lâi-uv pááccâm maaŋgâ tááhust Imelist uážžumist, te kuittâg sun lâi maaŋgâ ääšist viehâ utkáá. Nuuvtpa sun ain tieđij, moh aaviseh kullojeh kiäs-uv. Luuhâđ ko ij máttâm, te lâi ráhtâm olssis mittosäägi moin mittedij nomâi kukkoduv, já návt aaviseh monnii olmâ pááikán. Ulmui noomah aavisijn lijjii čaallum mašináin, te toh lijjii ain siämmáá kuho. Tondet taid lâi älkkee mittediđ mittosaggijn. Kirjeh lijjii váddásuboh, tain ko noomah lijjii čaallum kieđâi. Toiguin Reedrik ij piergim mudoi ko ferttij teškâliđ taid peevdi ool já ettâđ, et väldiđ tast jieijâd poostâ. Mut tom ij Reedrik kuássin mieđettâm, et sun ij máttâm luuhâđ. ¶  aalmuglii – Mondiet? Muumi koijâdij. ¶ – Mun keččâlâm suáittiđ tom sahâjođetteijee numerân vala, Poolishovdâ eeđâi já oppeet teddilij numerijd. ¶ Mut Hiärrá vuolgâttij stuorrâ kyele njielâstiđ Joona. Kulmâ peeivi já kulmâ iijâ Joona lâi kyele čuávjist. Talle Immeel kočoi kyele vyeksiđ Joona koške enâmân. ¶ – Lâi-uv ááhust-uv apinapäninjuođâs tego must? ¶ rypsi 35, 69 ¶ 182A Njuámmilist lii šiev syeji-ivne tälviv. ¶ 91A Maijui vijđánem Suomâst. ¶ – Na tiehân te kuullâp! Eunuk algâttij, mut Poolishovdâ sevilij sunjin kepilijnis já avžui orroođ joskâ. ¶ Muu lukko oroi kuittâg maccâmin: taaksih čuožžuu jonost veik mon ennuv. Omâttillim tom, mon immâš tiet iä eskin lamaš rijjâ taaksih kosten kavnâmist. Lâi-uv muu muádi kilomeetter mätki nuuvt uánihâš, et kihheen ij kiergânâm teikâ viiššâm vyelgiđ muu tuálvuđ? Na, miiba tast! Mun te lehâstim vuossâmuu rijjâ taaksi uuvsâ já čokánim tuyehipeeŋkân. Ettim taksialmai, kuus mun aigum. ¶ Täärhist tiäđuidâd já táiđuidâd ¶ 500–600 rammid kyerejum potáseh ¶ piäldukuállá ¶ Aanaar kuávlu lii ohtâ tain Euroop kuávluin, mii uáli maŋŋeed lii šoddâm monnii staatâ uássin. Suujâ toos mij tiettip kale pyereest. Aanaar nuorttiipele mana rääji, mii juáhá Euroop kyevti sajan, nomâlávt Rooma já Konstantinopol puáris rääji. Taat rääji lii kuhháá uuccâm saajees, vist lijjii kirhoh moh viggii vijđániđ nuvt kuhás kuo máhđulâš, já kirhoi maŋa pottii caarih já kunâgâsah, kiäh keččâlii finniđ olssis nuvt vijđes väldikuuddijd já viärukyeddimkuávluid, ko puohtii. ¶ niisu ¶ 33b čuvâstâh ¶ Sun ruhâdâlâi Immeel: “Mane vuolgâttih muu? Israellij eellim viäránij vala ovdiist-uv, ko eellim kunâgâs lunne. Tunhân lopedih kááijuđ sii.” ¶ Teemakárttá muštâl mastnii tiätu aartân ađai teeman kullee aašijd. ¶ cuoppâ, cuopâ = kalan liha ¶ lyevdispeelâ, mii lii ovdil almostittum jo anarâškielân. Spellâ heivee vuálá škovlâahasáid já uccâ škovlâlijd. Risten uáppá Oulu ollâopâttuvvâst tavesämikielâ já matematiik máttáátteijen. Risten já Arla uđâsmittáin keessiv 2014 Pekka Lukkari (Biehtar Ánte) 1970-lovvoost almostittem tavesämikielâlâš luhâmuš ’Lohkamušak’ taan äigásáš ortografian. ¶ 1 Árvuštâl kuuvij vuáđuld ellei mielâtile. ¶ Pááikán lâi tääl hirmâd suotâs peessâđ. Nieidah láin vuárdám jo muáddi peeivi eeni puáttim. Muu pargon lâi tääl vala rähtiđ mätkičielgiittâs. Smiettim, maht te olmooš puávtáččij čäälliđ tággáár määđhist uánihávt. ¶ Cissáá piervâlist láá viiđâst kulmânubalohán manneed. Ucemustáá láá vuoptâcissáást já enâmustáá čuovjiscissáást. Läällimäigi lii suullân muáddi oho já uđâgái piervâläigi masa kulmâ oho, nuuvt tegu vuovdâpessejeijein iänááš. Puoh viärráámus pesituššâdeijeevajalâš lii paaccâhčäšni, mii läävee puurrâđ cissáá čiivgâid. Cissááš lii hitruus já virkkuus loddááš, maid kočodeh tušij tiet epiluholâšvuođâlodden. ¶ Ahtila, Sampsa ¶ vuoijâmcuozzâ ¶ – Mii stááluid tun talle lah? ¶ Veškikyevdi ¶ Juávkkupargo Suomâ enâdâhkuávluin ¶  predikatiivijd Juvduu jiešvuođâlii kuávžur suuhâmkulttuurân kuleh čälihánnáá njuolgâdusah, moi kunnijâttâm lii ain-uv kyeliluho siäiluttem iävtuttes hinnâ. ¶ x ¶ Tšadjävri E3 ¶ čuovjâd ¶ Ruut 96-97 ¶ ČIELGITÄVTITTEMES ELLEEH ¶ tutkâmvuálásâš 107 veerstâin kávnojeh kyehti feeilâ, moh láá čielgâsávt ¶ Viettuujáávráš LL.1977 Varttijärvi Pááđáár já Ogeváárááš M. ¶ Snv 15:17 ¶  celkkuu Sämitige stivrâ 2012-2015: ¶ “ Sápmelaš ” -loostâst láá lamaš tyellittälli anarâskielâliih čalluuh ain ton rääjist, ko lostâ almostuuškuođij ađai ive 1932 rääjist. Višâlumos anarâščällee lâi “ Lesk-Aant Uulá ”, kote lâi Morottaja suhânomâstis. Eidu tääl ij almostuu. ¶ Anarâššáid eres epitáváliih ámátteh, main sij láá porgâm, láá eres lasseen urmáágár , katekeetta , lukkár , kirkkoveerdi, kävppijâs , tähtityejipargee , pennuustivrejeijee , škovlâtooimâtärhisteijee , rehtor , vuáđuškoovlâ lehtor , vyeššee , kievkkânišedeijee , uáivitoimâtteijee , radiotoimâtteijee , puáluhovdâ , totkee , aldatipšoo , párnáitipšoo , peivikiäččuišedeijee , juávkkupeerâpeivikiäjujođetteijee , ATK-vuávájeijee , vuávájeijee , kulttuurčällee , kieldâhovdâ , táálualmai , messikandâ , návdoo , taksi-irâtteijee , kondiittor , meccipargee , pocceealmai , autovyeijee , puhelinstellejeijee , kollekuáivoo , kävppi-išedeijee , räjivahtâ , tullivahtâ , poolis já postâalmai . ¶ Toimâiävtuttâsah Sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođâi olášume váátá tieđettem säämi kielâlaavâst, virgeomâhijn kelijdeijee sämikielâtááiđu sehe ekonomâlâš naavcâid sämikielâlâš tooimâ juátkojeijee tuárjumân. Staatâväldi kalga čujottiđ ruuđâid kelijdeijee sämikielâlâš palvâlusâi pyevtitmân sämikuávlust. ¶ – Postibussi näkyy tulevan pohjosesta. ¶ Uusi kuva 88A_jkl00754SK.jpg 88A Säämi tuoddârijn lii saje vandârdiđ ¶  lasettiđ Juŋŋânjargâ = Puolaniemi ¶ ko tot peri kokká. ¶   Afrik kárttá ¶ čuovjisriemnjis 22 ¶ 2. Ruotâ 1 853 ¶ c) Mon šlaajâst stuorrâ veepsih láá roopâ moojiikeččin? ¶ ALGÂIÄLÁNEH ¶ Israel aalmug vuálgá Egyptist ¶ Maainâs ij jotkâšum, jiemge tieđe maht lopâlávt lâš keevvâm. ¶ iä tuu vyeiti vajaliihkin, ¶ Ruávinjargâ, Kiemâ, Tuárnus, Kiemâjävri, Kiemâjuuhâ, Aanaarjävri. ¶ **Mottoom puáris ááhust lâi čižet jyelgi nuuvt čuutij vuoččum, et tot ij innig lihâdâm ollágin. Ko tot ij orroom puárránmin, te ákku moonâi tuáhtár kuuvl. Koijâd tuáhtárist: ¶ Krouvi lâi aaibâs tievâ ko Ánná já Hanssâ tohon peesâin. ¶ Valkeapää Nihkolas ¶ 2. Peru 40 ¶ Island tavemuuh uásih láá näpikiärdu aldasijn, mut Golfvirde lieggee suolluu riddokuávluid. Nuuvtpa Islandist lii tälviv lieggâsub ko Suomâst, keessiv oppeet čuáskásub. Suollust lii čáccáás merâšoŋŋâdâh. Laavakiedih já jieŋâduvah láá masa jamâ kuávluh. Island eennâmvuáđu lii koorâs já šadolâšvuotâ väänis. Aigijmield islandliih čuoppii meeccijd, vâi finniiččii puáldimmuorâid já huksimtarbâšijd taampâi várás. Uđđâ meeccih láá kolvum Island riddokuávlui suáijáámus soojijd. ¶ Astron já Pumba-uv ¶ 17. Miäccáás väärih, Väri-Suomâ enâduvah ¶ – Jiem mun taarbâš reeŋgâ, takkâ! ¶ Sämimuseo Siijdâ päikkisiijđoh www.siida.fi ¶  Performatiivcelkkuuh N Maaŋgah iäláánšlaajah stuorruu miljovnij iivij ääigi. Tovláin meerâin lijjii-uv stuorrâ čielgitävtittemes elleeh , moh láá kuáhtám suhâjäämmim jo kuhháá tassaaš. Taid tobdeh tuše keđgilum pasâttâssân ađai fossiilin . Merâskorpioneh já trilobiiteh lijjii algâliih lođâsjuolgâgeh, moh haldâšii meerâid miljovnij iivij ääigi. Joba kyevti meetter kukkosâžžân šoddâm merâskorpion piivdij saitijnis eres elleid. Trilobiitijn lâi korrâ syejipanssar, mii tooimâi tuuvdârieggen já syejiriäidun. ¶   Ánná nurâškuođij tävvirijdis reepu siis. Sun nuuđhâi tohon ijjâpääiđi, pänikuustâ já päninjuottâs já váhá pihtâsijd. Repuinis sun vuolgij olgos. ¶ Labba puátá ton puátusân, et säämi kielâlaahâ kuáská puohâid taid käävci virgeomâháá, kiäh láá ¶ Kesiässee táválumosáid ránnjáid kulá vyesimáánu rääjist tirlihhááš . Ritmâlávt livârdeijee suájáiguin, moh láá váhá čuumâld, tot kiirdâs čässuáivi paajaabeln, jorgettist kivkked eres kuávlun já ubâ ääigi piškoot čuhâlávt titiitiiit- titiitiiit. Tirlihháá čuhâlis jienâ kulá Suomâ jaavrij tijpâlumosáid jienáid, mii kulloo koskâkeesi ubâ iijâ. ¶ – Na, jiem lah kale hirmâd iiloostkin ko tágárijd saavâid kuulâm mut jiem kale lah nuuvt hirmâd suttâmgin. Tiäđám jieš-uv, et algâttâllee nooidijn maaŋgah tiijdah maneh eresnáál ko maid sij uáivildeh. Kale mun-uv tom muštám, ko eidu algâttâllim. ¶ 2. Galerina marginata – Myrkkynääpikkä – Mirkkânääpih U ¶ 1. a. Sáárgu kován kuuđhâmievtâ vuohâsumos sajan. ¶ Aanaar kieldâ škoovlâin sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâsâst láá ohtsis 262 uápped, mast lasanem oovdeb ihán 22. Jieijâs uáppei lasseen Aanaar kieldâ máttáátteijeeh adeleh káidusmáttááttâs ohtsis käävci luvâttâhuáppei. Aanaar kieldâ sämimáttááttâs uáppeemeeri lii lasanâm täsivávt ive 2007 rääjist. ¶ b. Ovtâstit pyevtittâsâid sárgáiguin hiäivulii šadolâšvuođâkuávlun. ¶ Kaninen ¶ Makken palvâlusah iä Cyerinjaargâst lah, iäge ubâ kiäinu pellâstkin. ¶ Aanaar kyelituáluráđádâllâmkodde ¶ AASIA MAAILM UÁSSIN ¶  et Ovdedempargo porgui prooseesluándulávt já sämikulttuur vuolgâsoojijn. Säämi arâšoddâdmist já puárásijpargoost pargee sämikielâlâš pargoviehâ toimâi juávkkupargo ääigi ovdedeijeeäššitobden. Sii oovdeb mättim sehe kulttuurlâš sämmilâš ärbitiätu lijjii merhâšittee uásist uđđâ toimâmaalij rähtimist. Äššigâsvuolgâvuotâ oinui tast, ete pargeeh tubdii äššigâsâi táárbuid já sii stivrejii ovdedempargo ääigi tubdâđ äššigâs sämikielân já kulttuurân vuáđuduvvee palvâlusâi táárbuid. ¶  kuleh – Toh láá India määđhist ostum silkkekukáh, já lii vaahâg, jis toh šaddeh evniviermij vuálá muu meddâlorodijn já pillâšuveh toos! Kale taid kalga sikkođ! ¶ Tálunjobžâ čielgij: ¶ Aanaarlii Tytti Bräysy iävtuttâs já ruávinjargâlii Anna-Leena Pyylampi iävtuttâs lává väljejum vyeittem säämi kulttuurkuávdáš Sajos lasâliijnij kovvoos vuávámkištoost. Kuohtuuh uážžuv iävtuttâsâstis 500 euro stuárusii palhâšume. ¶   8. Pirkanmaa ¶ huolâhánnáá jurgâlus lii viehâ sänitärhis jurgâlus sehe luándulâš já idiomaatlâš kielâ já ¶ Viermialmostittemin Jieštipšoraavâ juksá pyerebeht spesifisávt nuorâb sämikielâlâš aalmug, mii lii vuáhádum tipšođ aašijd viermist já kevttiđ šleđgâlijd palvâlusâid. Sämikielâlâš Jieštipšoraavâ addel uápistem jieijâs cevzim tuárjumân já ravvui puáhtá uápásmiđ jieijâs liähtoin kost peri. Säämi kielârääđi ana tehálâžžân, ete tot lii finnimnáál meiddei sämikieláid. ¶ Krim H6 ¶ Sämitige stivrâ toolâi puhelinčuákkim 3.4.2014. ¶ Eromâš tehálâš lii tuárjuđ ovdánmist moojiibel pááccám kuávluid. Täin kuávluin pyevtittâsvuođâ já laseáárvu läjidem ärbivuáválijn ráhtulâšvuođâsuorgijn lii hástulâš, et sirdâšem uđđâ toimâsuorgijd lii pyereeb molsâiähtu. Eidu ärbivuáválijn ráhtulâšvuođâsuorgijn tuáimee irâttâsâin ličij-uv tehálâš väldiđ innovaatio jieijâs tooimâ uássin. ¶ Sämiaalmug čokidij nuuvt-uv stuorrâ juávhoin oohtân nuhčâmáánu nube peeivi Ucjuv Škovlâkuávdâžân, ko tobbeen tollui Sämitige lehâstemjehle. Juuhlán lijjii puáttâm sämmiliih paijeel 400 tavemuin väldikuuddijn neelji riijkâst já tot kale lii noonâ tuođâštus tast, et kuhesáigásâš pargo sämmilâšvuođâ oovdân álgá viijmâg čäittiđ puátusijd. Juhle kunnijâtii Suomâ Täsivääldi president Martti Ahtisaari, riehtiminister Kari Häkämies, Laapi lääni eennâmhiärrá Hannele Pokka, Taažâ Sämitige president Ole Henrik Magga já Ruotâ Sämitige stiivrâ saavâjođetteijee Ingwar Åhrén. ¶ Já nuuvt muái eijijn-uv vuolgijm pááikán. Mottoom peivi keččin iärrâseh-uv pottii meddâl. Poccuuh iä innâg pajanâm eenâb kuábbáágen tuoddârân já aaiđijd puoh roččuu, mut kiämppá tohon paasij já lii vala-uv aanoost. Nuuvt tast maŋa alggii tarhaid rähtiđ vuossiittâm várás, mutâ ij totken luhostum, lijjii kuhes kiiđah, cuoŋŋuuh, vyeseh ennuv jammii ko lijjii nuuvt hiäjoh. Ij tot luhostum. Ohtii ellii ryešliih pennuuh cuoŋŋuumeld Počmáájäävrist ko čage lijjii rátkám ehidâst já kyeddee ááldoh lijjii kontturijn, lâi lávurduh eehid já puoh vuolggii sáávnán, kihheen ij pááccâm vahtân. Pennuuh ko iho pottii já motomeh ääiđeh ko cuovkkânii já jieŋâ ko lâi pääljis, te ennuv njalahâstii jäävri oolâ, maŋgâlove áldud jammii jieŋâ oolâ já mon ennuv ležeh havvum já moonnâm miäcán. Mottoom peeivi keččin ryešliih upseereh ellii keččâmen maht roopah poggájii jieŋâ alne, ettii ete toh láá varâliih pennuuh, pääččiđ kalga jes vala poođižeh, mutâ iä puáttâm innâg. Irján Aanti Antero talle puoh stuárráámus vaahâg kierdâi. Ive keččin juáhâš, kiän puásui lâi ruáppánâm, te finnejii neljičyeti märkkid ruáppánâm poccust. ¶ – AAAUUUH! sun fakkist kiljádij. ¶ main ij lah fastâ vuogâttâsäigi. Sämiradio ij västidâm koijâdâlmân. Eres teháliih sämikielâlâš palvâ ¶ - Kost já kuás? ¶ Räjikosáttâhân, mon tuulâkierdee siäluttemvistáást tom siäiluttii suáđi ääigi. Tiitola čaalij ¶ 4. Čääli mainâs vihkosâd jieijâd valjim ¶ Uccâeŋgâl juhlepihtâseh ¶ Sosiaalsyergi mättimkuávdáš ¶ Lam vises tast, et Säämi kulttuurkuávdáš Sajos tiävdá toos asâttum stuorrâ vuárdámušâid. ¶ olgospyehtimáin olla täysi já tievvâđ lii-uv tiätulágán iäru. Spiekâstmijn huolâhánnáá ¶ “Kuuskis tun lah monâmin?” mun koijâdistim, ko tiettim, et Meritullinkatu lâi aaibâs nube kuávlust kaavpug. Já vala jotkim: “Lii-uv tust kárttá fáárust, te mun čááitám?” ¶ Kandâ uštus usâškuođij-uv korrâsávt. Keejâi poolishoovdâ pargopeevdi vyeln, uusâi poolishoovdâ čällee visteest, já veikkâ kost. Mut ij kavnâm, räđittui, já caavij kieđâidis luumân. ¶ Čáállâm: Juhan Aikio ive 1893 Nuorttâ-Tiänust (Uunjargâ) ¶ má haldâttâhhovdâ Pia Ruotsala 010 839 3106, pia.ruotsala(at)samediggi.fi  ¶ Kierâškuátijuuvâš LL.1978 Palovaaranoja Kierâškuátijeggi Maadâkuátjuuhâ. ¶ Koveh: Ulla Isotalo ¶ Sämitigge uárnee uđđâ nommâkišto, mon uáivilin lii kavnâđ Aanaar markkânân ive 2012 valmâštuvvee Säämi kulttuurkuávdážân ton uáivil já tooimâ kovvejeijee noomâ. Kištoäigi lii 18.1. – 17.3.2010. ¶ Lii 19 päikkinoomâst ¶ Tovle anârâšâin lijjii meid kuusah já saavzah, moh tarbâšii tälviv purrâmuššân kuškâdum suoinijd. Kuusâi já saavzâi várás ulmuuh talle nijttii suoinijd. Poccuin vyeijimeergih, maid sii tollii pääihi aldâsijn lääbžist teikâ ääiđist, tarbâšii meid piämu. Vyeijimeergij várás ulmuuh meid jävildii já rokkii hoošijd. Veitâlâs poccuuh ferttejii piergiđ tälviv-uv jieijah luándust kavnâm purrâmuššáin. ¶ 202A “Puájuikissá” lii poijuu liäđus. ¶ 109 ¶ Soorvâ nomâttâsah láá sämmilij já syemmilij kooskâ aaibâs ereslágáneh. Läddlâš kiävttá soorvâst šiiveetnomâttâsâid, tegu ovdâmerkkân “hirvisonni” , “hirvilehmä” , “hieho” , “mullikka” já “vasikka” . Sämmilij nomâttâsah láá ennuv tärhibeh já toh čuávvuh siämmáid nomâttâsâid, moh láá poccuin-uv kiävtust. Nuuvtpa vuálá ihepiälásâš lii vyesi, vuálá ihásâš čiermih, ihásâš vuonjâl tâi vaareeh já kyevti ihásâš oppeet vyeveers tâi vuonjâláldu. Tast puárásuboh soorvah láá jo-uv sarvah teikkâ áálduh. Oleššaddosâš pyeidis sarves puáhtá teddiđ ovdil roovvâdääigi aldasáid 700 kiilud, rävis ronno paijeel kuđâčyet kiilust já čiermih-uv aldasáid kulmâčyet kiilud. Njuovvâm maŋa tiäddu tiäđust-uv kiäppán viiđáinluvvijn prosenttáin já piärgutiädduhân lii eres ko tot tiäddu, mii lii talle, ko ellee lii jiegâin. ¶ Jiegâ ¶ – Kalhân tot tast. Ááigum varriđ taan oholoopâ ääigi. Itten ehidispeiviv finniim čovduu. ¶ petter.morottaja@anaraskielaservi.net ¶  porgâđ] – Na kalehân tuot toimâttâhrakânâs toos ličij šiev saje, mut ko tot lii vaskâmij tyehin. ¶ 48 čižetpelji rasta já ohtâ (pittá) maajeeld, uálgispelji kyeveer já kyehti (pitá) oovdeld (Heta suuvâ merkkâ Suáđigilist). ¶ » ¶ Lumitähden tarina ¶ – Nađe njurgii taid kaarijd. ¶ Jiem tieđe, mon kalle minuttâd lâim jo ájánâm tast, mut tääl te koolgâi huápust kavnâđ tom nube junáruugâ, kost tot Bryssel junágis čuážui. ¶ 1 lii almostittum ive 2011. Ubâ ráiđu almostittoo aanaar- já tavesämikielân. ¶ njälmiryevdih = kuolaimet 19 ¶ Čielgivahe ¶ Já oppeet sij keččâleh sirdeđ sieidi kyermiaauton, mut sieidi ij liihâ kuussân. ¶ Siämmást toos poođij movtigis Nisonieidâ. ¶ aanaar- já nuorttâsämikielâ uásild ij lah máhđulâšvuotâ kielâtutkosân já –tuođâštusân. ¶ Sämitige 5.3. adelem ciälkkámuš vuáđuduvá sämitige čuákkim tuhhiittem miärádâssáid čuákkimijn 4/2013 já 2/2014 sehe sämitige čuákkimij tuhhiittem eres ciälkkámuššáid já vaaljâpaje toimâohjelmân. Haldâttâs oovdânpyehtimist lii sämitige adelem tiätun vuáđuduvvee munemietâmâš. Vuáđulahâváljukode suogârdem nubástusâin sämitiggelaahân ij lah sämmilij tiätun vuáđuduvvee munemietâmâš. ¶ Hirškikkâ já Myerji kejâdává Maati tiätuäŋgirin. Matti sulâstit ennuv stáálupárnáid. Sust láá kyehti čalme, njune, njälmi, kyehti peelji, kyehti kieđâ já kyehti jyelgi. Kuohtuin kieđâin sust láá vittâ suormâ. Sun lii tuše ennuv kuhheeb já stuárráb ko stáálupárnááh iäge sust lah čuhâlis, stuorrâ peeljih ige seibi. Maatist lii pajalist ooraans čuppâpusseer já čuovjis puuvsah. Uáivist sust lii čapis koibâkappeer já juolgijn láá ruánáá stevileh. Maatist lii ustevlâš kejâstâh já sun moijáá Hirškiikân já Muárján. ¶ – Jieh tun muu fattii, njivoi Háisoo, mutá vieggâsij šaldeest já kassâ poršâi čáácán. ¶ – Jispâ mun-uv liijká máttááttâlâm kárvudâttâđ jieš, mutâ váhá huolâlubbooht, Liäiná iätá, leehâst uuvsâ já vuossâmuuh párnááh peessih olgos. ¶ sierânâs ruuđah. ¶ Togo ¶ 4. Niger 3 430 ¶ Ij heivi vuálá 3-ihásiih. Speellâst láá uccâ tiiŋgah. ¶ 1 Moos 18:1-15 ¶ Sisašijministeriö, olgoašijministeriö, Itella, kävppi- já ráhtulâšvuođâministeriö já staatârääđi kanslia iä västidâm ¶   Väri-Suomâ Vaara-Suomi = ¶  ko Äiđđipellâs ko lâi tot-uv peessâm, te esken lâi vuámášâm: ¶ tutkâmvuálásâš jurgâlusâin vuottum spiekâstemjuávhuh já toi ¶  meiddei – Tääl toh jaamišeh puátih! ¶ Sämitige saavâjođetteijee lii pivdám iäru toimâstis ¶ Eeči lâi vissâ ciälkkâm jieijâs luovâs, ko ij innig ittinâš vuálgámgin paargon, pic nijteškuođij kiedi. Eejikyevtis Juhháán-Uvláin nijttijn já muoi Ailâ-obbijn hárávistáim suoinijd lappâhâžžân. Nuuvdibele kieddi lâi mestâba ollásávt jo nijttum já ušom hárávistem- já kyeddimiššeen ostáin-uv leđe Nuuvdi kaandah, Heikkâ já Vuolli. Mottoom peeivi keejist kieddi lâi nijttum já poođij-uv lávurdâh, kuás moottor-uv kolgâččij puáttiđ. Viljâm tieđij suullân, kuás kyermautoh Ucjuv kuávlust poottâlškuáđáččii já nuuvtpa muoi suvváim-uv liäkkukárbáin Nuuvdibel vuordâččiđ vuájáán, maasâd vuájáččáim moottoráin. Nahande orostij mottoom kyermauto Nuuvdi táálu puotâ já tobbeen eštus lâi munnuu moottor. Viljâm kurpoi tom vistig tupenjáálmán, mast ránjáh pessii čalmaastâllâđ tom já motomeh joba ääšitobden koijâdistii, mon ennuv tot purâččij bensin. Jurdâččim ohtuunân: ¶ Oovtâstpargo raajij rasta naanood sämikielâ já oohtânkulluuv ¶ 13. Ranska uulât Atlantist Koskâmeerân . . . . . . 41 ¶ Nube peeivi Jeesus maacâi oppeet Jerusalemân. Jeesus moonâi temppâlân. Maggaar tuškâ! Tobbeen vuábdojii vuávsáh já saavzah já tuváh. Tobbeen lonottâllui ruttâ toos väridum peevdij alne. ¶ << Alkuun ¶ Tast maŋa irâttep juksâđ ááhuid já äijihijd, väriviežžeid (ohtâvuođâäđuh koijâduvvojeh vaanhimijn arâšoddâdemluámáttuv tevdidijn) Viežžest kalga leđe vaanhimij lope viežžâmân, mast tipšoin kalga leđe tiätu. ¶ čielgioođâ ¶   KTK05, s. 20. ¶ Sun ij tiättám ollágin, maid täävis ¶ – Liäiná-uv páiná vala kággáid, sun iätá já čuujoot Liäiná puuvsâid. Liäiná keejâst puvsâidis. Sust-uv lii uccâ saretiälkku puuvsâi poođâbeln. Ohtâ sare lâi koččâm stoovli oolâ já Liäiná lâi čokánâm huámmášhánnáá sare oolâ. ¶ – Ánná, lah-uv vala kocemin? ¶ b. Maht luomukuusâi tipšom spiekâst eres kuusâi tipšomist? ¶ 4. ¶ Timotei sihoi muáđuidis pivâstuvvâst. Ko juuđijm ovdâskulij, te mun sáttojim huámmášiđ, maht herskukuobâr šadda mottoom ladduu riddoost. Tot-uv kale lâi jo imâš äšši nuuvt pakkân. Manengis ij tuot tuhhiiččii evvisin, mun smiettim. Mun te seevvim Timotein já čujottim toho kulij. “Na te Timotei,” ettim, “kuobbârist láá tunnui máávuh!” ¶ Tun jieh lah kuáđđám mii sudo já jäämmim vááldán, mut lah adelâm Algaad jäämmiđ mii tiet, et mij jámáččijm meddâl suddoost já iäláččijm tunjin. Mij kijttep tuu täst alme adalduvâst já lávlup tunjin alestâs eŋgâlijgijn já puoh posijgijn: ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 119 ¶ Talle Juudas čyežžilij já moonâi olgos. ¶ tobbeen muorâid huksimamnâsin já ravâdin. ¶ Já ko kesipiäiváš páštá meecijn, ¶ Sámi Duodji saavâjođetteijee Rauna Triumf 9:45-10.05 Säämi juáigusmuusik jyeigee, sämitige stiivrâ jeessân Petra Magga-Vars Juáigus ¶ Madetoja muusikluvâttâh, Oulu: Unna-Maari Pulska (tavesämikielâ) ¶ Heeihâst lâi vala uđđâ naavit viehâ čuuvtij koskân já kuusah-uv lijjii vissâ vala puáris navittist. Naavit nuorttiškeeči nuuvt-uv lâi monnii muddoost, mut viestârkeeči lâi vala ciäkkumnáál. Juhháán-Uulást já Heeihâst moonâi-uv iänááš lijgeäigi tobbeen navittist. Suoi láin vissâ ovdebáá keesi aptam naavit ollâ keđgijyelgi já kiävttám vissâ liijkás uccáá coogijd nuuvt, et keđgijyelgi lyevdih lijjii ucánjáhháá adelâm piärán talle ko betoni lâi leškejum toho. Nuuvtpa sokkellyevdih lijjii skužâgâm já keđgijuálgán šoddâm tagareh suámáliih moheh já puttânmeh, maid ij uáinám mudoi, ko koolgâi moonnâđ toho naavit máddáábel, ađai mestâ naavit vuálá, kost keđgijyelgi lâi ollâgumos. ¶ Ton rukkoosvisteest lijjii eromaš pyereest rahtum uuvsah, lasah já meiddei tullâpyellimsajeh. Loonjah lijjii 5: ohtâ rukkoossali, nubbe lai paapâ káámmár, kuálmád lai kirkkovievâ várás, niäljád lai taggaar kolmâ viste, kuus markkânviehâ nuollii peskâidis, já viđâdin lâi veeskir. ¶ manepääni . Maaneest ovdáneijee lodeuđâgáá čuhâlis njunepäkki, moin tot cyevkkee manekoorâ. ¶ SPR vuástálist vááimusvyeimi lasettem. Sämmiliih mušteh ain-uv Tšernobyl vááimusvyeimilájádâs luhottisvuođâ ive 1986 já mon vaikuttâsah sämisiärváduvváid já sämmilij ärbivuáváláid iäláttâssáid láá tiettuumist vala-uv. Vááimusvyeimi ij lah putes energiapyevtittemhäämi, pic toovvât luáštuid nuuvt ton huksim, uuraan haahâm já laigom-uv ohtâvuođâst tegu meiddei pasâttâsâi loppâsajostittem ohtâvuođâst. Tave-enâmijn, Suomâst já Ruošâ aldakuávluin uuraan laigom já haahâm, ruukitoimâ já vááimusluhottisvuotâ puávtáččii tuššâdiđ sämmilij ärbivuávlij iäláttâsâi toimâmiävtuid. ¶ – Jogoson dat geađgi lea doppe jávrri bodnis? (Jo-uvsun tot keđgi lii tobbeen jäävri ponneest?) ¶ kunnâpuáhu < kunnâpuákku = vesirokon < vesirokko 148 ¶   b. juuvâid sárgái 4-6 oolâ ¶ 176B Maid kuolijd jieŋâalnuággooh láá koddám? (uusi kuva: 176Á_riekkojrajattu.jpg) ¶ Täst macâttâm mielân Kallioniemi seminaar “Sämmilâšvuotâ luoddiärust” – oho kuávdášlâš jurduu – moh láá uđđâ já äštee ovdedemtoimâiguin suvlejum! Seminaar lâi 28.5.– 1.6.2012 Katriina suollust Sipoo suáluikuávlust alda Helsig . ¶ Čokkájim tast já vuordâččim skipárijdân, ko siisâ poođij paarâ, nissoon já almai. Nissoon čokánij muu paaldân soohván já almai sárnuškuođij Mamijn, jeđehande adelij sunjin vala ruuđâ-uv. Nuuvthân tobbeen kardiinuuvsâi tyehin poođij vala ohtâ nissoonolmooš, kote vuolgij toin turkkilâš almain raapâid pajas já nissoonolmooš, kote vissâ lâi suu kálgu, paasij čokkâđ toos muu paaldân. Kejâdim suu syele já huámmâšim-uv, et sunhân lii kasomin já vissâ mestâbá majemuid aaigijd. Mottoom ääigi keejist tot turkkilâš poođij tobbeen pajekeerdist vuálus, kijttâlij Mami já vuolgij kálguinis kietluvâi väzziđ kááđu mield meddâl. Na pottiihân toh muu skipáreh-uv tobbeen vuálus já peesâim juátkiđ määđhi, mut kale melgâdin imâšin oonnim tom, et kálgu vuárdá ton paje, ko iššeed iälá vieres nissoon lunne huárrušmin já vala máksá-uv tast, vâi eidu ton keežild-uv tot lii máhđulâš. ¶ – Kal Hirškikkâ lii kandâstáálu já sust lii nävli. Myerji lii nieidâstáálu já sust lii pimppâ, Matti muštâl. ¶ Klemetti Näkkäläjärvi (väärrin Ulla Magga ) ¶ Taaidâtábáhtus koveráiđu ¶  Sammallahti Satu Aikio ¶ Uánihisfilmâ lii taaidâtábáhtus teeman tääl vuossâmuu keerdi. Mini-filmâfestivaalâst čáittojeh nuorâi sämikielâlâš uánihisfiilmah, moh láá rahtum majemuu kyevti ive ääigi. Maaŋgâin škoovlâin lii uárnejum mediaškovlim, mon puátusin nuorah láá peessâm rähtiđ elleekuuvijd. Škovlim ij lah kuittâg uárnejum puohâin sämikuávlu škoovlâin já tääsi lii lamaš molsâšuddee. Taam keežild elleekoveh kiäččojeh Vuáču tábáhtusâst mini-festivaalân, ige kišton. ¶ Ánná lâi jierestum. Sun sihoi konnjâlijdis ige tiättám, maid sun tääl koolgâi porgâđ. Pááikángin sun ij tuostâm suáittiđ, ko ákku vahtij suu lonjâstis já kuldâlij mudoi-uv puoh suu puheluid. Ánná smietâi, maht tain áhhoin täälgis koolgâi eleškyettiđ. Tääl suu tile toovâi kale älkkeebin tot juurdâ, et sust lâi uđđâ viste tiäđust, mut sun koolgâi mahtnii vala piergiittâllâđ muáddi oho, já kuittâg sust lâi mielâ kaččâliđ tállân patârâsân. ¶ – Ánná ja Jovnâ . Luuhâmkirjááš. Matti Morottaja . Kuvvim Ilmari Mattus . Škovlâhaldâttâs 1985. 29 s. ¶ Peerâleirâ Päärtihist ¶ piemmâmist . ¶ Jeesus iätá: ¶ Matti Morottaja ¶ 1~000-kiärdásâš ¶  puáhtá Pase pääihih já sieidih ¶ Tuolbâkiäđgááeennâm TII Suomen Lappalaiset II s. 525. Tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ Skappuu lase tiäđu oovtviärdásâšvuotâaašijn Duudsonij ravviittâsâst. Duudsoneh čäittih konkreetlávt veikkâba tom, maht kissá loptejuvvoo peevi oolâ tâi maht kiävá, jis páácá tuulân viälláđ. Koijâd cd-rom varuskodestâd. ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtus ¶ Jeesus ráávhun já vuolgii meddâl. ¶ https://www.youtube.com/watch?v=hi1Zd0Eu1cg (Áile-Risten: Ráhkisvuođa hávdd´al´) ¶ Leen finnim kyehti Heikkâ Mattus kietâčalluu, moi vuáđuld leen ráhtám čäällimvyevianalyys. Mainâseh láá pyereest já čielgâsávt čallum. Čäällimvyehi lii alda tááláá peeivi kevttum čäällimvyevi. Stuárráámuuh iäruh oroh lemin ortografiast. Säänih láá algâttum timmâ puustuvâiguin ovd. boccuui, gerisijguoim, duodar jno. Diftoŋgih moh láá lamaš kiävtust: ¶ 5. Sämimáttááttâs máttáátteijei pálkkátmân uáivildum staatâtorjui (L1998/635; nubás-tus 1998/1186, 43 § 2 mom) haldâšem kalga sirdeđ Sämitige pargoid. Staatâtorjuu pirrâdâhân kalga jođettiđ sämimáttááttâs ollásávt máttááttâs uárnejeijee škoovlâ soi-jimpäikkikoddeest peerusthánnáá. ¶ – Jáhá. Tallehân jieh tuođâigin taarbâš ohtuunâd kirjeráájun vyelgiđ, enni povvâst já mana siisâ. ¶ c. Lävdikodde puáhtá valjiđ koskâvuođâstis pargováljukode. Lävdikodde já ton máhđulâš pargováljukodde pyehtiv táárbu mield kevttiđ pargostis äššitobdeid. ¶ Äijihselgi = Ukonselkä (Čevetjäävrist) ¶ Rissekäskee ij perustâm luámánijn nuuvtkin ennuu, mut toppiistij kale njáálmán jis eidu njune oovdân teivâsij. Suu hersku lâi rišše, ađai ton uási urbe, mon sun puurâi veikkâ maggaar häämist. Ovdâmerkkân sun lijkkui käskiđ šođoarve jiäŋudem uurbijd, moh ruáškáástellii suámálávt njunekaibij kooskâst. Sun lijkkui käskiđ piccum uurbijd, moh tollii skiiččân njunekaibij kooskâst, ko taid capcij. Sun lijkkui puurrâđ peeivipaštust pakkânâm uurbijd, rášuarve njuoskâdem uurbijd já meid tagarijd uurbijd moin lâi ucánjihhii jo ääinig alne. Sun lijkkui tuáppuđ piegâ enâmân kočâttem uurbijd muottuu alne já sun lijkkui meid staaruđ suáhiovsij alne já oŋâttuššâđ uurbijd, moh lijjii maaŋgâ meetter aloduvvâst. Toh lijjii-uv monnii suujâst puoh njálgásumoseh. Jis kiinii ličij paggim suu valjiđ luámmán já urbe kooskâst, te kale sun lâi tom urbe toppiistiđ ovdil ko luámmán. Tot lâi tiäđust-uv jyehi riävská persovnlâš äšši moos kii-uv lijkkui, mut Rissekäskee ij kuittâggin addim Ristin-riävská lyemehaaluid. Ko sun tärkkilubboht ääši smietâi, te ubânâssângin juurdâštijn sun ij addim tiei nieidâriävskái lattiimijd uáli pyereest, veikkâ ijhân sun innig tagarijd kolgâm ubâ smiettâđgin. Ijhân sun lam innig rijjâ riävská, nuuvtko äšši iberduvvoo. Ristin-riävská lâi ton tááhust ereslágán, ijge čiävláá ollágin já tot ličij-uv mudoi uáli šiev aassâmskippáár Rissekäskei, mut tast lii tot lyemehaalu. ¶ Mittopäädi rähtim ¶ Nooa 15-16 ¶ Loddepessuálui SA.1964 Linnunpesäsaari Paččvei uáivušist. ¶ hammiittâsâst haldâttâs oovdânpyehtimân kieldâi vuáđupalvâlusâi staatâuásivuáháduv uđâsmitmân. Iävtuttâs mield sämikuávlu kieldâ laseuási meriduuččij njuolgist aalmugtiätuvuáháduv tiäđoid vuáđuduvvee sämikielâlâš aalmuguási vuáđuld. Laseuási kevttim ij oovdânpyehtimist lah vaattum kevttiđ tárguttâssáid, moh ovdedeh sämikielâlij palvâlusâi finnim turvim. ¶ Puáđi fáárun šoŋŋâdâhtalgoid! ¶ 12. Veskoniemi . Viäskoonjaargâst SA iätá, et sääni viäskoo merhâšume já algâvuáđu lii oomâs, já arvâl, et tot lii tääbbin sarnum tovláá omâs kielâst puáttâm. Nuuvt vaarâ lii, mut anarâškielâst lii kuittâg sääni vieski , mii meerhâš čievârmohe já sáttá merhâšiđ čiehâr mudoi-uv. Tast sodâččij máhđulávt verbâ * viäskuđ , já tast ain häämi viäskoo . Täst puáhtá verdidiđ saanijd juuvâ noomâ Viästoo já viestiđ/vestiđ (orj. feastit). Lii máhđulâš, et Viästoo mield láá ulmuuh viästâm maidnii, já toin juuhân šoodâi taggaar nommmâ. ¶ 23. Pasevááráá sieidi , Kiäptuvei nuorttiibeln, mii lii käldeetiäđui mield tuššâdum ađai vierâttum vuálus, mut vala 1830 keđgi lâi sajestis (Jacob Fellman / Matti Aho). ¶ – Iä vala, mutâ kale toh láá jo laddâm, ákku iätá. ¶ ( komissio lii Euroop Rääđi vuálásâš orgaan, mon pargon lii toimâđ rasism, etnisâš olgoštem já soováášmettumvuođâ vuástá olmoošvuoigâdvuođâi oovdedmân.) ¶ Abramist lijjii ennuv šivetteh, kolle já silbâ. Meid Lootist lâi ennuv omâdâh. Loopâst šiiveetkeččeid pottii vädisvuođ a h kuáđuttiđ puoh elleid siämmáá saajeest. Sij rijdáskii. ¶ Já tot siämmáš ambulanssialmai tuuđhâi almaa, kii oroi lemin Joovsep. ¶ Ohtii lâi puáttâm mottoom vijnekävppijâs še tohon, kote vuobdij tom nuuvt kočodum "Varsova lavluu" (sriijtâ). Puásuialmaah já tievst iäráseh-uv ostii sust tom. Mutâ še pooliseh halijdii tom trokari kavnâđ, iä kale Varsova lavluu uástim tet, mutâ eres suujâ tet lijjii puáttâm tohon Pecikko ääiđi kuuvl. Uccâ Nijlâsâš lâi váháš uáivist já monâmin mottom käämpän. Na pooliseh čovádii suu, ko oinii ete sun lii uáivist. Já näävt sun mainâstij: ¶ Jouni Aikio ¶ Meid taid kiäh láá jo kuáđđám taam maailm ¶ Helsig ollâopâttuv assistenttân sun lii toimâm 1968 – 1971, siämmáá ollâopâttuv totken 1972 – 1977, Oulu ollâopâttuv išeprofessorin 1977 – 1982 já majemustáá Oulu ollâopâttuv sämikielâ já sämmilâškulttuur professorin ive 1982 rääjist. Ton lasseen sun lii toimâm nubben professorin Säämi ollâškoovlâst Kuovdâkiäinust 1989 – 1996 já Tromsa ollâopâttuvâst 1993 rääjist onnáá räi. Maaŋgâi jieškote-uvlágán luáttámuštoimâi lasseen sun lii toimâm KOTUS ađai Päikkienâmij kielâi tutkâmkuávdáá stiivrâ jesânin 1985 – 1997, mon maŋa sun lii lamaš stiivrâ saavâjođetteijen ive 1997 rääjist. Sunjin mieđettui staatâ kirjálâšvuođâpalhâšume juo ive 1975 já staatâ tiäđujulgáštempalhâšume čuávvoo ive. ¶ – Na must lii tyeggáár arve čäcitynnyrâš, mast vááldám čääsi cirgánáin. Eres čassijn jiem kale kukkáid njuoskâdgin. Já tai cirgánijgijn ko fáálá kukkáid čääsi, te ij tuhled hana čääsi ige liäšku peevdi oolâgin maiden, Elmer čielgij. ¶ Talvijdis piehâin viättá Maadâ- já Maadânuorttii-Euroopâst já čohčâvarrim Säämist máádás tábáhtuvá čohčâmáánu loopâst roovvâdáánu loopân. Uđđâsist Sáámán tot almostuvá cuáŋui-vyesimáánu molsâšuumeest. ¶ 1. Čoovdâsäänih ¶ Sämitigge puávdee lieggâsávt sämikulttuurân mielâkiddiivâšvuođâ tobdee sämmilijd já sämiseer-vijd sämikulttuur suojâlem Suomâst kieđâvuššee seminaarân Levin. Seminaar uáivilin lii adeliđ kove sämikulttuur jieškote-uv uásisuorgijn já ohtsâškodálijn hástusijn. Seminaar ohtâvuođâst keigejuvvoo vuossâmuš Säämi kielâtaho-palhâšume. ¶ * Čuákkimfaalâdmeh. Luuvâ lase. ¶ Lasetiäđuh: ¶ čuolmâđ, čuolmâm, čuálmá = solmia ¶ purgâ, puurgâ = lumipyry ¶ 11. Šivetteh tarbâšeh fuoddâr ¶ Koorâs lii piegâ meridem, ¶ Mii lii tuu päikkikuávlu aldemus čääci, moos luoskuolijd ištâdii? ¶ Säminuorâi uásálistem- já vaikuttemmáhđulâšvuođah puáráneh. Sämitigge vuáđđud jieijâs ohtâvuotân nuorâirääđi já nuorâičällee virge. Nuorâirääđi asâttuvvoo häävild kyevti ihán. Rááđán šaddeh ohtsis vittâ 18-25 -ihásii jeessân. Lasseen nuorâirááđán nomâttuvvojeh ohtsis vittâ 15-17 -ihásii äššitobdee. ¶ Mun ferttejim kiärduđ čujottâs: Meritullinkatu 1. ¶ Faarpâlskuáppukiärppááh ¶ – Na maid muoi kalgeen tobbeen suollust porgâđ? koijâd Marttin. ¶ -10 ¶ POSKE: sämiohtâduv vuávájeijee ( ¶ VYESIMÁÁNU 2007 ¶ cuábuielleeh ¶ Niirpi já puoiduu koskâvuođah láá siämmáásullâsiih ko láá njaalâ já riämnjá koskâvuođah; riemnjis vuájálit njaalâ, jobá koddá tom siämmáánáálá ko puoidâ taha niirpin. Niirpist lii kuittâg ohtâ ovdâ verdittijn kolgâmuškuámásis njaalân já meid jieijâs vajalâžân puoidui. Nirppi puáhtá pivdeđ siämmáin räpligraaigijn, kost tom salâselleeh-uv láá já tot puáhtá meid patâriđ tohon ovdâmerkkân puoiduu oovdâst, ko puoidâ ij šietâ säpligraigijd. Meid eres vajaliih láá ja nirppi ferttee-uv leđe várugâs nomâlâsân tälviv, kuás oppuin lii uccáá säpligpurrâmâš. Talle toh háputteleh puoh njaalâst ucebijd elleid, moh muottuu alne lihâdeh. ¶  ij Njuhčâjävri SA.1963 Joukhaisjärvi Kaamâs 5 km MN. ¶ 1. Teddilâs ¶ tááiđu tárkká iberdiččim. ¶ 17. Russula adusta – Savuhapero – Suovâsmiäruh U ¶  leđe Keesi 1954 ¶ Pargopitáh ¶ g) Mii merhâšuumijd tággáár ráhtusist lii šaddoid A já D? ¶ - Jis monâ čč ij, te talle kal jyehi häldee tiä đ á čč ij must. ¶ Toimâtteijee Petter Morottaja ¶ 4 Vuálásáárgu piisamin suáppee tuáváduvâid. ¶ kezidiđ, kezidâm, keezzid = kaventaa ¶ Huámmáš čuávvoo meerhâid ¶ – Vuoi alme väldikodde tuom nolâspuuvsâ, ete tot vaja-uv juurrâđ tast eivi muu ovdiibeln kiksen. Ij-uvks tot jäämigin kuássin? ¶ Čuákánkiäsu ¶ - Anarâš-loostâ olgosaddelmân 15 000 € mieđettui 15 000 € ¶ Ko sämiseervih paijaanškuottii já sämmiliih mudoi-uv riemmii aitârdiđ eenâb ašijdis já toimâidis jiešvuođâ pajanem ohtâvuođâst, kiäppánškuottii Säämi Čuovviittâsseervi tooimah-uv kuuloold. Servi ooinij, et tääl ton toimâ lii aldanmin loopâ já moonnâm kiiđâ 24.04.2007 Säämi Čuovviittâsseervi ihečuákkim toovâi miärádâs, et toimâ nohá kesimáánust 2007. ¶  čälihánnáá. Kunnijâttum täsivääldi president, ohjelmhovdâ Haukio, áárvustoonnum Sämitige ¶ Te Puolâš Stoormâ kandâ eeđâi: ¶ Ijâttis ijjâ, mii uárnejuvvoo čiččâd kerd, škáájá Aanaar kirkkosiijdâst 20.–22.8.2010. Festivaal lii vuáháduttám sajattuvâs tehálumosin sämimuusiktábáhtussân Suomâst. Festivaal teeman taan ive lii algâaalmugij oohtânkulluuvâšvuotâ. Algâaalmugeh puátih Anarân kuulmâ sierâ nannaamist já kulttuurij kuáhtám lii áinoošlajâsâš festi-vaal historjást. ¶ 1. Časkâd visteest čuovâid. Mon matsâš ¶ – Mondiet tun ain sáárnuh pääihist tavekielâ, mondiet jieh sáárnu anarâškielâ? ¶ Suomâst taan ive juohhum palhâšume ruttâdáin máttááttâsministeriö já riehtiministeriö. ¶ moottorjotolâhmaađij ¶ siergi ¶ Tobbeen lâi mottoomlágán lastamšalde sulâstittee beetoonaladâs, mii pajanij paajaakejistis viehâ alda kezis laasâ. Laasâ lâi suullân 25 seenti alosâš já meetter kukkosâš. Smiettim-uv, et maht mij eidu matâččijm ton pehti olgos? Aladâsân lijjii ulmuuh čokijdâm, kiäh lijjii iänááš párnááh já vuordii, et Erkkii Uuno luáštáččij suoppâin kezis laasâst vuálus já kiäsáččij mii ovtâi-oovtâi eennâm oolâ. Nahande mottoom koijâdist kiästnii páiháliist jávuttes pargest suomâkielân: ¶ mut tii váimu lii tievâ murrâšist tondiet, maid tijjân ettim. (KKK02) ¶ – Lâi must váhá äšši-uv, Heikkâ čielgij. ¶ Hokkaido Q3 ¶  attribuut kandiih - Ton Elleđ vääldi vuoigâdvuođâ olssâd, rähis usteveh, pic adeliđ Immeel čäittiđ vaajees. Liihân čaallum: “Muu lii tuámu, mun máávsám tavoi mield” - návt iätá Hiärrá. (Room. 12:19) ¶ uárjipieggâ ~ viestârpieggâ ¶ Eenikielâ já čaabâkirjálâšvuotâ ¶ ČUÁKÁNKIÄSU ¶ Palvâlusah ¶ Távjá algâkeesist, ko eellim kiäinnii mii táálu ulmuin ráánjást Nuuvdibeln, te lâi jo-uv Nuuvdi ákku, tâi Nuuvdi jieš ruássudjuolgij čokkáámin kieddipooráást já čiivtâdmin nyeti. Táválávthân nuuvt tegu viermijd, läävejii ulmuuh täälvi ääigi čivtâdiđ tuuveest, mut nyetti lâi tommittáá styeres, et amal tom lâi pyereeb čivtâdiđ šiev šoŋŋân olgon. Na ko jieŋah suddii já jävri lekkâsij alfáárug já kiäsuškuođij, te tallet ulmuuh vuolgii koldeđ. Čovčjäävrist lijjii kyehti nyeti já mii táálu viehâ laavij jotteeđ iänááš Nuuvdi táálu ulmuiguin koldemin. Nubbe nyetti lâi Uccpárnáá Maatist já motomin eelijm še sii-uv juávhoin koldemin. Tot lâi tievst nuuvt, et koldem vaađâi kyehti kárbá já ucemustáá nelji ulmuu. Jis heevij šiev šoŋŋâ puáttiđ ehidist, iäge lam ulmuuh tarbâšân koldemân, te talle ferttij turvâstiđ ránnjáid. Jiem aaibâs tärkkilávt mušte, mut ušom Čovčjäävri máddáákeččin lijjii lovmat värppid, main mädimus lâi Uáivušvärppi. Tot lâi alda Čovčjuv uáivuš, mast ton nommâ-uv poođij já tast táválávt vaarpij keessim ain algâttui. Eres väärpih lijjii Čuálmistpottâ, Segiskoškes, mast lijjii kulmâ väärpi já tain tavemus lâi Koškeskeeči. Lasseen lijjii Tullâsaikoškes, Siävŋulmiehtâ, Seggeenjargkaavâ värppi, Seggeenjargkeeji värppi já Tavekoškes, mii lâi masa jo kuávdoo jäävri. ¶ – Nuuvt mun váhá jurdám, Ánná epidij. ¶ - Nuuvt lii-uv, mut vyelgeen tääl huápust! ¶   viehâ sänitärkki já ton kielâ lii luándulâš já idiomaatlâš já ton lasseen tot västid GNT ¶ 2. muorjij, kukái já siemânij nuurrâm ¶ – Maid? Tuothân lii mottoom omâs olmooš. Já peenuv vala fáárust! Iähân paapâst lah pennuuh! ¶ čiälgáliih.....41, 132 ¶ * Inari Event Lapland , 99870 Inari, puh. +358 (0)40 777 4339, šleđgâpostâ: Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. . Inari Event lii oles palvâlem mäđhiuárnejeijee. Inari Event fáálá maaŋgâpiälásijd sämikulttuurân lohtâseijee ohjelmijd, ijâstâllâm, fievridem já kongrespalvâlusâid. Inari Event vyebdimsaje lii kaskoo Aanaar markkân, K-Kuukkeli puotâ. ¶ Raahe C3 ¶ Áigápuátutoorjâ rekinistoo kalendermánuppaajeest, mut sierânâs suujâst puáhtá torjuu uuccâđ mánuppaje kuhheeb ááigán tâi maajeeldkietân. ¶ Kiärdum ¶ Taat kuálmâd paaccâhloddešlaajâ ađai kuácceelodde (taviokuurna) lii professor Pekka Sammallahti já Kuobžâ-Saammâl Maati sänikirje mield “paaccâhlodde” já akateemikko Erkki Itkos sänikirje INARICHES WÖRTERBUCH lii ton mielâst, et paaccâhlodde lii suomâkielân “pikkukäpylintu” , läättinkieân Loxia curvirostra , mii lii tääl šoddâm šlaajâ virgálâš nommân Marja-Liisa Olthuis toohâm tuáhtárnáguskirje maŋa. Liihân kale vala oovtâ moive máhđulâšâ já tot lii tot, et nomâlâsân taat paaccâhlodde ađai “pikkukäpylintu” lijkkuuččij-uv maka eenâb kuosâvuovdijd já purâččij-uv tuše kuosâpaccâháá siemânijd, ko taat stuorrâpaaccâhlodde oppeet ličij eenâb pecivuovdij ässee. Moive lii tast, et Čovčjäävrist iä šoodâ kuosah ollágin já Piergiväärist láá ain onnáá peeivist-uv toh siämmááh paaccâhlodeh. Ton logiika mield tieh lodeh kolgâččii leđe stuorrâpaaccâhlodeh, iäge eissigin paaccâhlodeh ta, ko toh oppeet láá kuosâvuovdij ässeeh já toi aassâmkuávlu ličij Avelist máádás. ¶ leđe loojaallâš pargostis. (Reiss & Vermeer 1984: 101; Nord 1997: 123–128; Vehmas ¶ * Tiilámmenu juávhoid: Luuvâ lase. ¶ ‐ 1. ¶ Talle ko ulmuuh rigguu já finnejii ruuđâid já tävirijd, toh algii kevttiđ pennuid toi já tálui vahtân. Peenuv lii uáli jo hiäivulâš táálu vahtiimân: tot lii paarooh, peenuv huámmâš älkkest ulmuid ko tast láá šiev njune já peeljih já omâstemhaalu. Peenuv puáhtá leđe čalmettemij uápisteijee já uáiváđitteemirhâi occee já sirguspeenuv já pivdopeenuv. Peenuv puáhtá pivdeđ kuobžâid, soorvâid, luudijd, njuámmilijd já riämnjáid. Pivdopennuuh išedeh pivdoalmaid ludij já eres ellei pivdemist. Loddepennuuh pyehtih umástiđ luudijd amas toh huámášiđ pivdee, mii talle pááčá taid. Já motomeh pennuuh čäittih njuunijn kost lodeh láá, já talle ko toh láá paččum te viežžih taid. Eres pivdopennuuh vyejetteh elleid nuuvtko soorvâid já kuobžâid. Puásuipennuuh išedeh ulmuid poccui čokkiimiist. Peenuv puáhtá še leđe iälu paaimân já riehâkessee. Pennust lii šiev já korrâ luándu, palvâlemhaalu já tot lii paarooh, mudágis ucce ige liijkás styeres. Pennuin láá eresláván näälih: šeeffer, ciägupelji, puásuipeenuv, lassie, rotweiler, mievripeenuv. Tääl lii pennuin pyeri tile. Riges enâmij pennuuh finnejeh eenâb já pyereeb purrâmâs ko motomij kievhis enâmij ulmuuh. Já toh uáđđih siste táálust tâi jieijâs tuuveest ege orvuu olgon. Motomeh pennuuh láá tuše ulmui skipárin nuuvtko tagareh uccâ puudelááh já eres uccâ pennâgááh. ¶ Nommâkišto vyeittee Aletta Lakkala palhâšuvvoo 200 euro árvusáin skeŋkkâkorttáin Sámi Duodjikáávpán Anarân. ¶  mon Kanta-Häme 9 ¶ vâi taat profeet sääni olášuuččij : (EM95) ¶ vuoivâs = maksa 108 ¶ Suáittim 010 -algâsâš numeráid máksá 8,21 senttid/suáittu + 5,90 senttid/miinut jyehi kuávlust Suomâst sraŋgâpuhelimáin suáitidijn. Mätkipuhelimáin suáitidijn lii hadde 8,21 senttid/suáittu + 16,90 senttid/miinut. Hadeh tuálih siste 22 % árvulaseviäru. Olgoenâmijn suáitidijn hade miäruštâl páihálâš operaattor. ¶ silkkešnjirroo 187 ¶ Kuvatekstit: ¶ Hannu Kangasniemi já Sämitige oppâmateriaalpargeeh ¶ raavâdvätti ¶ Onnáá peeivi eellim lii maaŋgânáál älkkeb. Pääihist lii čuovâ já liegâsvuotâ. Šleđgáin tuáimee päikkimašineh helppejeh tooimâid. Pyereestpiergim lasanem ohtâvuođâst lep uástiškuáttâm eenâb ko riävtui ubâ tarbâsepkin. Tast láá šoddâm maaŋgâlágáneh pirâshááituh. Pasâttâsâi paijeelmiärásâš lasanem lii váduhis äšši. Pasâttâsâi tuššâdem lii vaigâd já tiivrâs. Tane lii tergâd smiettâđ, maid uástip. ¶ 4. Moh kukkodâhpirrâduvah jyehih eennâmpáálu viestârpiäláá já nuorttiipiäláá páálupiälán? ¶ 62 ¶ – Ahaa, tot eeđâi, – te muštájim! Kulmâ ive tassaaš tien siämmáá siijdâst mii vyevdi tyehin pajanij nuuvt hirmâd korrâ pieggâ, et ulmuuh hárjánii jotteeđ kuántun. Iäge peessâm ton vyevist meddâl ihepiälán. ¶ Kaareehjuuhâ = Kirakkajoki ¶ kaijuu.....73, 83 ¶ 20 ¶ 1. Kiina 73 036 ¶ 3.4 Munejurduuh ¶ vuáittâm verrušeijee vievâid. ¶ 10. Suomâ árvukyeli ¶ – Na, ij tot maiden häittid. Tehelumos äšši, et lijjih pääihist. Finniim čovduu ovdilgo vuálgáh. ¶ c. rekinist mon kubduu čuálmi lii. Puáđus: s. __________ km ¶ Jookeerpargopittá ¶ c. Mane cuobbuu liške ij uážu kuškâđ? ¶  ko- Pyevti moonâi siisâ já paasij sunnuu kuuvl. Ko sun talle čokkái sunnuin peevdist, sun vaaldij leeibi, kiijtij Immeel, toijâlij leeibi já adelij tom sunnui. Talle sunnuu čalmeh lekkâsii já suoi tubdáin suu. Mut siämmást sun lâi jo meddâlist sunnuu uáinusist. Suoi eeđáin kyeimi kuáimásis: ¶ Tiänu-pargojuávkku ¶ kost távjá sierâdep. ¶ b) Mitted koorâi kukkoduvâid já rekinist mon puáráseh skáálžui láá. Merkkii puáđusijd tavlustâhân. ¶ IP: Amahmis tust lii-uv tot tuperähtim? ¶ Palhâšume nommâ lii Säämi kielâtaho palhâšume ¶ Suvi Kivelä ¶ – Hei, pup, pup, ooroost! Maid tun ááiguh Iilvâs-enni! Lynx čielgee, ete enni lii apsam njaalgâ haajâ, mii puátá táálust. ¶ 4. ¶ Sämitige jesâneh pyehtih kevttiđ čuákkimijn anarâš-, nuorttâsämi- já tavesämikielâ sehe suomâkielâ. Čuákkim jienâvuáruh simultaantulkkojeh täi kielâi kooskâst nuuvt, ete táválávt ohtâ tulkkâ haaldâš oovtâ kielâpaarâ (om. suomâ-tavesämikielâ) já nubbe nube kielâpaarâ (om. suomâ-anarâškielâ). Jis sárnumvuáru ettuu čuákkimsalist ovdâmerkkân anarâskielân, kuldâl tavesämikielâ tulkkâ anarâškielâ tuulhâ suomâkielälij tulkkum já jurgâl tom tavesämikielân. ¶ s. 77 ¶  L uuhâđ miäruštâl halijdiđ - luuhâđ - Hiäivulâš lii  Pargojuávkku kuuđđâmjuuhâ.....46 ¶ Kállá piivdus eštus luhostui. Ko kálgu poođij seeŋgâ luusâ já čokánij eidu ton lahcâkááhu oolâ. Kákku tebžâsij, levânij já turdeđij poođâ já ubâ saje. Käälis tast paaldâst uáđá škoorijd. ¶  Pargojuávkku – Jáá, vâi nuuvt. ¶ Sämmilij vuáđulavâlâš vuoigâdvuotâ jieijâs kielân já kulttuurân kuáská ubâ eennâm. Suomâst sarnum kuulmâ sämikielâst puoh láá viehâ uceh, mut eromâšávt aanaarsämikielâ já nuorttâsämikielâ vaattâv cevzimân huápulâš já kuháskyeddee toorjâtooimâid. ¶ Tuuđhâ kuuvijd. ¶ Kyehti uđđâ tavesämikielâlâš matematiik kirje almostuvvii ¶ Šadolâš riddočaasij stuárráámussáid šlieddâelleid kulá viiđâ senttimeetter kukkosâžžân šaddee stuorrânjivleskuáppu. Tot piähá hitásávt njivláás jyelgis párulágánij lihâstuvâigijn ponnekeeđgij já čäcišadoi alne já čoho vijlolágán roovâ njuohčâmáin siemin tiäpuid ravâdin. Eidu taan keežild ulmuuh kevttih skuápuid akvaarios seeinij putesteijen. Skuápuh poreh meiddei jamâ kuolijd. Tyellittälli njivleskuáppu ferttee luptâniđ čässuáiván vuoiŋâđ. Tot uáináh kulá kepisskuápui stuorrâ juávkun, moi kepisin tuáimá loovdâvuovdâ, mii lii koorâ syejeest. Čässuáivist skuáppu tiävdá vuovdâ áimoin, mast keelijd happi mottoom ááigán. Ááimu viežâdijn tot távjá hiäŋgáá čässuáivist. ¶ b. Kollii Suomâ kukkosâš ¶ 6 a. Noomât kyele siskálâsorgaan sárgá a oolâ. ¶ Sopâmuš 8 artikla mield juáhhást lii vuoigâdvuotâ priivaat- já peerâeellim suáján. Sopâmuš 14 § mield kieldih olgoštem. Euroop olmoošvuoigâdvuottuámustovli lii tulkkum sopâmuš 14 artikla. Thlimmenos-tábáhtusâst ive 2000 tuámustovli lii čuávdám ete staatah luávkkájeh 14 artikla miäldásâš vuoigâdvuođâ, mon mield olmooš uážžu leđe šodâhánnáá olgoštuđ olmoošvuoigâdvuotsopâmušâst turvâstum vuoigâdvuođâi naavdâšmist, talle ko staatah kohtâleh siämmáálágán tiileest leijee ulmuid eresnáál objektiivlâš já kuáhtulâš vuáđđusttáá. Vuoigâdvuođâ, mon mield olmooš uážžu leđe šodâhánnáá olgoštuđ olmoošvuoigâdvuotsopâmušâst turvâstum vuoigâdvuođâi naavdâšmist, luávkkájeh meid, ko staatah objektiivlâš já kuáhtulâš vuáđđusttáá piettâleh kohtâlmist eresnáál ulmuid, kiäh láá merhâšitteenáál ereslágán tiileest. ¶   a. Merkkii orráás ♂ já niŋálâs ♀. ¶ Maarit moonâi lekkâđ uuvsâ. Uuvsâ tyehin čuážui äijih, kote čaaitij virgálijd pápárijdis já koijâdij, uážžu-uv sun puáttiđ siisâ. Sun lâi lopetärhisteijee. ¶ Raavâd: Kove: ¶ Kašnjaatnjaargâš AVV Lusmenjaargâ vuoluubeln, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ Hamina E5 ¶ Anarist láá ennuu kerditááluh já ráiđutááluh. Sämmilâsloho lii talle stuárrum hirmâdávt, mutâ syemmiliih láá kuittâg vala váhá eenâb. Teehin láá puáttám kyehti hooteel já ennuu käävpih,kulmâ kävppikuávdáá já ohtâ suotâstâllâmkieddi. Suotâstâllâmkiedist láá: sokkelo, rakkeet, kirno, čokkerađe jna. Tälvi ij puáđi esken ko juovlâmáánust. Aanaar lii masa jo kaavpug. Láá ennuu uđđâ ámátteh om. škovlâstivrejeijee ko škovlâliih láá nuuvt vildááh. ¶ 312. Moottorkiävttusâš fiävruiguin vyeijim kieldum ¶ Vuossâmuu čuákkimân uásálistii čyeđeverd ulmuuh já sij pottii Ruotâst já Taažâst, ige historjállâš čuákkim vala uáivildâm merikoskâsijd já väldikode raajijd rastaldittee sämmilâš ovtâspargo älgim. Liijká ton merhâšume lâi styeres: Vuáđu puáttee paargon lâi laaččum, já sämmilij ohtsâš čokkânem huámášui. Kiäččoo, et sämmilij poolitlâš tiäđulâšvuotâ koccái eidu talle. ¶ Kove: ampuhaukka014_Markus Varesvuo ¶ Sämitige muštottimčaalâ staatârääđi eehidškoovlân ¶ keejâ video ¶ tuárjumân 4 800 000 eurod, sehe säämi kielâkuávdáid, moh láá vuáđudum tavekieldáid, 522 650 ¶ * Siida , Inarintie 46, 99870 Inari, puh +358 (0)400 898 212, šleđgâpostâ: Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. . Siijdâst tuáimih Sämimuseo já luándukuávdáš. Sijdâ lii kuáhtámsaje já čáitálmâskuávdáš kulttuur- já luándu čáitálmâsâiguin . Sijdâ lii 200 meetter keejist Sajosist, Juvduujuv nubebeln. Sijdâst láá meid raavâdviäsu já 60-ulmuu auditorio. (Kove: Harri Nurminen) ¶ » Talle Jeesus eeđâi sunjin: » Uážuh uáinud. ¶ Te naabureemeed rammuustij, et taat lâi-uv vuosmuš kerdi ko sun lâi peessâm nuurrâđ muorjijd jieijâs šiljoost. Moonnim keččâđ suu miestuu, ko jurdim, et talle tiäđáččim, mon myerjist lâi saahâ. Nuuvthân kale poottim-uv tiettiđ: suu myerjimiestâ lâi “ruotsinyrttikuusama” , mii ij Suomâst vissâ ubâ šoodâgin. Viärráámus muu tááhust lâi tääl, et čalmemuorâi myerjih láá mirhâliih já et lijjim puurrâm taggaar myerji. Muu lukkon kuittâg-uv lâi tot, et jiem lam puurrâm taid eenâb ko oovtâ: ko soittim mirkkâkuávdáážân já koijâdim, te kuullim, et taid ferttee vuorâsolmooš puurrâđ kuittâg-uv 10 - 20 myerjid ovdilgo puosâškuát. Jiem šoddâm čuávjitoppiittâhân ton oovtâ myerji puurrâm tiet jiemge tarbâšâm talhâsčiiđâ, mut kuittâg-uv oppim tom, et jiem kuássin kosten innig keččâlist maiden, maid jieš jiem vistig tuubdâ. ¶ 6. Cissáášvälli – Varpushaukka ( Accipiter nisus ) Kesimáánu ¶ čsuáivi = vedenpinta ¶ Kierâš, anarâš okkolostâ ¶ Mut enni šyehkittij. Sun ij lah häldee. Ige nuáidiákku. Sun lii aaibâs táválâš enni ¶ Ko Sämimuseo tooimâi olgomuseon, ton sajeh iä tiävdám tilálâšvuotâvátámušâid, maid "museoesineistö" siäilum váátá. 1980-lovo aalgâst algâttui museon uđđâ válduviäsu vuávám. Ohtâsâšpargen finnâšui Meccihaldâttâs Paje-Säämi luándutipšomkuávlu luándukuávdáš, mon tooimah tievâsmiteh museo palvâlusâid. ¶ SUOM EENNÂMTIÄTU ¶ Mun ¶ Kielâi uhkevuálásâšvuotâ ¶ Ivnii moolsâiävtu, mii kovvee pyeremustáá tuu mättim. ¶ Kuobbâreh láá oovtsellâsiih tâi maaŋgâsellâsiih árppulágán iäláneh. Iänááš uási kuobbârijn eellih enâmist, mut láá toh meiddei čääsist. ¶ Čannee almottâtmijd šleđgâpostáin 25.9.2013 räi Anu Maggan. Škovlimpeeivij uásálistemmeeri lii räijejum. Vuossâmuuh 16 almottâttâm ulmuuh peesih škovliimân fáárun. ¶ Pyeidicissááš njuhčâmáánust smietâi návt mielâstis täälba láávlum ávunjalmijn uđđâ nuotâ taam ¶ Kazakstan Ruoššâ Mongolia kuávlu Tave-Korea Kirgisia Bhutan ¶ U-häämist: 8 ulmui. ¶ Sraaŋgâst rahtum katiskain finnee kiđđuv já nomâlâsân kođo ääigi kuolijd. Katiskast lii äiđi, mii stivree pivdus pirrâvyeijee kyele katiskan. Vuáskuneh já puškoh láá táválumoseh kyeleh, maid katiskain puáhtá koddeđ. ¶ – Jáá, na tääl láá jo viehâ pyereest tiäđuh čuákist, poolis eeđâi. – Kal tot jo vissâ kávnoo forgâ. Já keejâba jieš-uv, jis veikkâ sattuuččih tom kavnâđ. ¶ Sanila-Aikio Tiina, I värisj. ¶ Suomâ 5 eennâmraapoort biodiversiteetsopâmuš olášutmist Suomâst (eŋgâlâskielân) ¶ Čohčâluuhâmpaje 1954 ¶ Päikkišiljoost Liisást oroi, et ij sun lamgin kuhes ääigi lamaš meddâlâsâst, käävpist elâččâm tuše, veikâ love ihheed láá mooŋii pelni. ¶ ‐ Tyegáreh kossâjyelgih! ¶ Mikkel E5 ¶ McHuges maacâi Downtyn, kost sun jienâjávuttáá lonottij tuávváážis purrâmâšverkkin, pargoniävvun já muččâdin valmâštum tislampiergâsân. Sun hyvástâlâi puorijd skipárijdis já vuolgij stuorrâ vuárdámušâigijn maasâd Miss Molly já Fijnesvuonâ kuávlun. Eereeb keessimráttáid já reiskääpijd sun puovtij fárustis nelji mielâkiddiivâš pennuu (sierâ näälih, ko toh lijjii korrâ huáppoin rievedum Downty kaađâin), tyehinlemnim Remington sehe nissoon. ¶ Näkkäläjärvi šalligâš tom, et puoh Säämi parlamentaarlâš rääđi tooimâid lii vádásmittám reesuursvááijuvvuotâ. – Säämi parlamentaarlâš rääđist ij koolgâ šoddâđ tuše savâstâllâmkerho, pic tarbâšep čonâsem, ohtsii čäällimkode já sämitigij haldâttâssáid fastâ oovtâstpargo parlamentaarlâš rääđi miärádâsâi olášutmân já meid čuákkimij valmâštâllâm várás, huámášit Näkkäläjärvi. ¶ keđgiluámán vuordâččiđ puollâš ¶  kuárruđ. Ceelhârááhtus: – Mun lam monâmin juuŋâid čuággiđ. Tii leppeđ kal tuođâi njaalgâ nálásiih, mutâ kuáđám tii tääl luudij já eres meeci ellei purrâmužžân. Toh-uv tarbâšeh muorjijd ovdil täälvi. Mist láá jo aikkâkiällárist liteh tievâ soorijn. Elleđ huolât. Oinim jo riävskápiäsáduv kirdemin teehi kulij. Amahân te toh láá puátimin puurrâđ tii. Pääcciđ tiervân! Myerji tuáivuttij vala soorijd já njuškiistâlâi ovdâskulij kyeši hiäilutmáin. ¶ vuoiŋâm, lasanem, eres mielâkiddiivááh ääših. ¶ Sämmilâš kovetaaidâ lii jottáám kuhes määđhi tuhháátsâšivij källeesárgusijn já aalmugtaidust, kuás sämmilâš maailmankove puovtij hammiđ nuáidiruumbu šišneulgužân. Onnáápeeivi taidâreh heiviitteh jiejâs vuolgâsoojijd uárjimaailm já válduaalmugij lájádâsâin finnejum oppáid. Pyevtittâsâin uáinoo ärbivyevi já uđđâ vaikuttâsâi vuáruvaikuttâs. ¶ 15. njomâttempirrâmpeivi: 30.7. tme 22.30 poođijn uđâgááh siämmáá sajan já enni poođij tme 23.50. Pelnub miinut kukkosâš njomâttem tábáhtui vuáláčällee luoddâratkuuttuvvâst. Kuvvim luhostui. Jalahâs. ¶ Anaar puálukoddeest tuáimá meiddei nissoontoimâkodde, mii lii vuáđudum 1975. Vuossâmuu saavâjođetteijen lâi Kaarina Kangasniemi já tast maŋa Taimi Kangasniemi ain kidâ taan ive räi. Nisoneh čuággih ruuđâ ovdâmerkkân hávdidmijd orniimáin já käähvi falâmáin. ¶ Ihe 1963 lâi majemuš, kuás puovtij vala pivdeđ kuobžâ njuolgist uáđđimkuátán, ko ive 1964 adelui asâttâs tienmuđušii pivdem kieldimist. Siämmást paasij historján meiddei nuuvtkočodum “kuobžâkarvem” já Matti taaiđij-uv leđe vissâ majemuš olmooš aainâs-uv tääbbin Aanaar kuávlust, kote koorvij kuobžâ ađai čuoigâi ton uáđđimkuáđi pirrâ Kuávžurjávráávááráást, jeđe vuobdij tom ruttâalmaid. Sun tiänái toin nuuvt pyereest, et suuitij uástiđ olssis vuosmuu moottorkiälhá já vala Helkama-merkkâsâš posâluššâmmaašin. Taan eromâš kuobžâpivdemist maainâst Maati stuorrâuábbi Lusme-Ailâ ađai Aili Valpuri Valle kirjeest “Tovlááh mainâseh” siijđoin 69–73 noomáin “Naverkuobžah” . ¶ - Halidâh-uv purrâđ maidnii? Must lii täst Jieŋâpoccuu piärgu, čapis leibi, motomeh ruonâseh já tággáár pasekeeđgi čääci. ¶ 5. USA 19 100 ¶ Iđedist čuojâi tijme, veik lâi-uv oholoppâ: Ánná monâččij vistees kuorriđ. Sun koccái, veik vaibâseh teddii-uv vala čoolmijd. Jieijâs mielâst sun ij lam uáđđám čalme tievâgin mut mottoom kooskâst sun lâi vissâ kuittâg váhá nohádâstâm. ¶ Suomâ Ruotâ Taažâ Tanska Island Eesti Latvia Liettua ¶ Sämitige čuákkim čuávvumnáál interneetist ¶ 3. Čaabâkirjálâš kirjeh (meiddei lostâčalluuh, tekstâčuágálduvah, párnáikirjeh já runokirjeh) ¶ Vaarâ puárásumos kyelipivdopiergâs lii vissâ-uv vagge, mii lâi rahtum rááđhást. Tot ij lamaš vagge ollágin, mut rááđhást rahtum syerimuorâ, mon puoh kulmâ keeji lijjii čuuhum. Septin kevttui riäská, moos vagge uigâdui njälmikiäčán vojâstum rääigi peht. Tain pivdii njaavijd vuoggâčielgijn čohčâsevŋâdin ja čohčâtäälvi asettis jieŋâ ääigi stávráin. Riätkávoggijn pivdii motomin meiddei kuávžurijd. Vuoggâčielgi lâi kyevti- tâi kulmâsáigusâš pecivediskievđâ, moos lijjii kiddejum love riätkávagged 60 seenti tuárguiguin. Njähistávrá lâi suullân muádimeettersâš, mon vyeliuásán kiddejui pajeláhháá meetterpele kukkosâš tuárgu já tuárgukiäčán riätkávagge sieptâsáin, mon maŋa tot uigâdui ucánjáhháá vinnjood timmâ motepoonán nuuvt, et vagge uulij poonán. Assaas jieŋâ ääigi siämmáá runneest puohtii leđe kyehti-uv stáávrá uigâdum kuábáš-uv kuávlusis. Pyeremus njähipivdoäigi lâi ton kuuđđâmääigi ađai Maatipeeivist (24.2.) Máárjápiäiván. ¶ Suomâ sämitigge lii haavâst válduhahâkyeimi já hahâkyeimin láá Taažâ já Ruotâ sämitigeh. Haavâ pištem lii 34 mánuppaijeed já lii suunnâttâllum, ete tot álgá 1.8.2015 já nohá 31.5.2018. Haavâst porgâččii 12 olmožid. Suomâst porgâččii proojeekthovdâ, proojeektčällee já kielâpargeeh tavesämi-, anarâš- já nuorttâlâškielâst. Haavâ olesbudjet lii 3 170 927 €, mast Suomâ sämitige uási lii 238 000 eurod (7,5 %). Suomâ sämitige ruttâdemuási šadda riehtiministeriö sämitiigán ihásávt mieđettem staatâtorjust ohtsii kielâoovtâstpaargon. Sämitige almosčuákkim tuhhiittem budjet-toimâvuáváámist taan ihán ohtân ulmen lâi asâttum ruttâdem uuccâm Säämi Kielâkäldei já tooimâ ovdedem pisovâžžân. ¶ Ucjuv já Aanaar kieldah: ¶   – Kula Ánná, Heikkâ algâttij sijvuus jienáin jeđe josijdui. ¶ Metsäalvejuuri ¶ – Na tast kale lii siämmáá, eeđâi pyecceitipšoo. Kalehân tuu ferttee tobbeen olgos finniđ. ¶ Hendâ váldá Angry Birds -sierâ kietân já kiäččá lode maka vaijaht. ¶ 1.–2. teddilâs ¶ 94 ¶  sárnost Jutteselgi lâi nuuvt movtáskâm, ete ruotâstij tállán kulluuttiđ tom eres-uv elleiđ. Jo kukken tot ooinij uárree já káránánâs čokkáámin aaihâ uávsist já njuámmil vuod kuárjidij aaihâ maddust. Pesâdijnis aaihâ luus jutteselgi lâi sohâlum, mutâ čuárvui liijká nuuvt korrâ jienáin kuurâh kulloo, kuurâh kulloo, ete suorgâttij eres elleid já jeijâs-uv. Uárree já káránâs masa koččáin uávsist já njuámmil-uv njuškij palolâžžân pajas. Talle toh-uv nuáiguttáin uáivis já mieđettii juttesiälgán: – Kuurâh kulloo. Kuurâh kulloo. ¶ Anarâškielâ čuolmâ lii uccâ kielâjuávkun tijpâlâš: mättee já aktiivliih ulmuuh láá uccáá. Siämmáš olmooš šadda leđe politijkkár, máttáátteijee, toimâtteijee, kulttuurpargee, lahâalmai, taaidâr, kielâtotkee, párnáitipšoo, nuorâipargee jna. ¶ Sämitige čuákkim asâttij čuákkimistis 2/2014 vaaljâlävdikode valmâštâllâđ já tooimânpieijâđ sämitige vaaljâid, moh tuállojeh ive 2015. ¶ Čaallum anarâškielâ ortografiakuursâst 1999 ¶ 5. a. Maid kuobžâ taha ráátun, ko lii purrân tast ton tove kalas? ¶ Teuvo Nyberg ¶ Kollevuáksá ¶ – Ante, moonâ viežžâđ mijjân nostur! Pyehtip čoonnâđ káttustoovli kiddâ já pajediđ tom mašináin! Huápust! ¶ Sämikuávlu kieldah ¶ stuorrâ proffeet. Immeel lii puáttám almugis iššeen. ¶  ku j es ¶ 1. Uusâ káártást Tansania já ton ránnjáväldikuudijd. ¶ Talkkâseh láá torvolâš saajeest. ¶ eres čaašnij puáris vuovdâid? ¶ Mut motomeh tain, kiäh lijjii tobbeen, uskuu, maid Paavvâl muštâlij, já sij halijdii mielâstis kuullâđ lase. Sist šoddii Ateena vuossâmuuh ristâliih. ¶ – Aijai, oppeet-uvks arva? ¶ 71A Euroop šadolâšvuođâkuávluh. ¶ Kirjálâsvuodâ luvâttâllâm ¶ anarâškielâ kyeli enni puásui ¶ Kaijuulássááh SA.1964 Kajavalaassat Nelji lássáá. Cuobbuunjaargâ Vyeppeenjargâ (Onnela) 2,5 km VMV. ¶ 15 ¶ 73 ¶ sierânisten < sierânistee = eristeenä < eriste 133 ¶ – Jieh-uv tun puávtáččii moonnâđ tohon mottoom eres tove? ¶ Lahâaasâtmist ¶ » Pyehtiđ ¶ Algâaalmugij ärbivuáválii tiäđu kyeskee biodiversiteetsopâmuš 8j artiklan lohtâseijee Akwé:Kon -ravvuuh láá valdum keččâlemkiävtun Pänituoddâr meccikuávlu hoittám já kevttimvuávám tärhistem ohtâvuođâst. ¶ Piehâinluovtváárááš, Piehânj- TII.1963 Solojäävri aldasijn Piehâinluovtâ puotâ. ¶ Irene Länsman, Penu, Niillas Holmberg, Terhi Koivisto, Mihkku Laiti já Ritva Torikka Unna Juná kuvviimijn Ucjuuvâst. Kove: Yle Sámi radio /Onneli Halonen. ¶  ivveest Kuus já kuás kannat moonnâ đ k uálástiđ? ¶ Koldempoojijd orodeinis já illávajedeinis sun vuordij koldeid já keejâi kelirääigi mield olgos já te vuámmášij, kuo pietittemes páárnáš peevvâš nyettuulgâi mield. Te sun ärvidij, et sieidi lii suu kumâttâlmin. Sun ceelhij näävt: ¶ stávlákuátviežžee vesiperhonen ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 213 ¶ Stipendijn meridij sämitige škovlim- já oppâmateriaallävdikodde čuákkimistis 27.10.2013. Lävdikodde pahudij iloin, ete stiipeenducâmušah pottii ennuv, eres kuávluin, maaŋgâin škovlimsuorgijn já kuulmâ staatâst. Siämmást lävdikodde šalligâšâi tom, ete stiipeendruttâ lâi uccáá jyehimnáál. ¶ 8. Tot lii härvinumos stuorrâpiätu. ¶ Sun kaavnâi skääpist vitamiinipillerijd já pumpululloid, adelij nieidân taid já kočoi pieijâđ taid cinnásis, vistig pillerijd já eskân oolâ pumpulijd já itten puáttiđ uđđâsist. ¶ – Kost tun lah puátimen, mij tääben vyerdip? ¶   2. ¶ II Agaricales – Helttasienet – Livârkuobbâreh U ¶ Maatiž keesij maaŋeest tom stuorâh pááikân, jeđe viekkejii tom tiädu, mii lâi paijeel viiđâ kiilust. Lâš-uv kale lamaš tot suu uáinim njäähi, mutâ styeres lâi taat-uv njäähi. ¶  lii Vildâšahe kulá lostâvuovdij táválumosijd elleid. Orásist ađai šaveorasist láá pajaskulij skuibájeijee hormišiš čalaneh. Niŋálâs ađai šaveniŋálâs lii aldasáid čyetikilusâš, mut šaveores puáhtá leđe kyevti kerd lussâdub. Šaveorráás kannat váruttiđ, tastko tot puáhtá volliittiđ ervidhánnáá joba ulmui oolâ. ¶ Maassâd pajas ¶ – Puáttiđ tállân! Teehin lii aauto vuáijám muu orroomviistán! Nubbe mađhâšeijee lii časkam uáivis já kolmâštum, já nubbe-uv varda čuuvtij! ¶ Pargopitáh ¶ ”Vyövnum adai Kiđđgodde biuvdem ¶ Stuorrâ haammânkaavpugeh ¶ âs: koorâs: Já váháš áigáá keččin iššeed poođij kaačân maassâd já eeđâi, et lâi luhostum lonottiđ liipuid nube junán. Tast lijjim kale hirmâd jo luholâš. Mut esken váhá maŋeláá hoksáim, et tobbeen iä oppeetkin lamaš adelâm mijjân sajeliipuid tego ličij kolgâm. ¶ Nube iiđeed, ko Muotâvielgâd lâi koccám, te sun mainâstij, kii sun lâi já mondiet suu lijjii vyejettâm pääihist. Luágih lopedii Muotâvielgâd aassâđ sii kuvlân. Nuuvt aalgij luágij táálust luholâš äigi. Ko luágih vuolgii jyehi iiđeed ruukin, te Muotâvielgâd čurgij, poosâi, mälistij já tuovŋâi. ¶ ton čoolijn äŋgirávt. ¶ jurgâlâm: Ilmari Mattus ¶ – Nuuvthân taah láá. Faalah-uv Matti tuu skipáráid-uv koškepuškopittáid, sun iätá já addel rasijáá Maatin. Puohah smäkkejeh pittáid moovtâ. ¶ 1. Muštâl magarijd sierâlágán pargoid pargomietâmiäđušijneh pargeh. ¶ Sänitärhis veerstah (spiekâstemTermâ ¶ Sij ruhâdillii oovtâst. Puohah čierruu já solluu ustevis Paavvâl. Sij puohah murâštii tom, et sij iä innig kuássin kuáhtááččii. ¶ maajeeld maajeeld ¶ Elefanttähtiriddo ¶ Ko lii koččâmuš äigipaajeest 1688 - 1760, lep jo nanosub vuáđust. Njálmálâš ärbitiätu lii ohtuunis viehâ keppis, mut alda Vesterelvfossen kávnoo saje, mon nommâ lii ”Markanoaivi”. Nubben tuđâštussân lii Kunâgâskuáđi sajadâh. Kunâgâskuáđist tuállojii keriveh já ereslágán virgálâš čuákkimeh. Tanen lâi luándulâš äšši, et markkânpäikki stellejui alda Kunâgâskuáđi. Niels Knag kirjeest ”Matricul oc Beschrifuelse...” ive 1694 mainâšuvvoo, et tuállojii ”keriveh já vuoigâdvuotâ” markkânij ohtâvuođâst já et pappâ särnidij kuáđist, mon kočodii ”Kunâgâskuáttin”. Nuuvtpa jos mij čielgip, kost Kunâgâskuáđih lijjii, te lep meiddei kavnâm markkânpaaihijd. ¶ Suái kavnáin Pinokkio heekist ¶ Klemetti Näkkäläjärvi , saavâjođetteijee (sämitigge) ¶ lakritsijd-uv ištâdim. ¶ elleeplankton PYEVTITTEIJEEH KULÂTTEIJEEH PIEĐGEJEIJEEH planktontiäpuh ¶ 2. Kiina 152 000 ¶ suáppuđ, suápum, suáppu = laskea verkko ¶ Lijgešoddâm tovâtteh paijeelmiärásiih raavâdamnâseh. Lijgešoddâm jäävrist šaddeh valjeest čäcišadoh. ¶ Helena Valkeapää, Seija Guttorm ¶ Ruŋk, ruŋk káránâs ¶ » Kii išedičij mii já ¶ Kyele lihâdem čääsist lii älkkee, ko tot lii čääsist keppis. Jis salâskyeli tiäddá kyehti kiilu, ton tiäddu čääsist lii tuše 100 rammid. Čielgitähti eres tavtijguin taheh kyele tähtirieggee, mut ton täävtih láá čuuvtij šiervibeh ko eennâmellee täävtih. Kyeleest lii meiddei siskálâžžân kooppânj , mon tievâ lii áimu, já tuáimá kobđottâssân. Ton vievâst kyeli heivit tiäddus čääsist jieškote-uv jieŋŋâlvuotân. Ko kyeli haalijd vuoijâđ jieŋâlâsân, tot luáštá ááimu kopânjist já tađe mield loso. Ko tot haalijd luptâniđ čääsist aleláá, tot lasseet ááimu kopânjân. Kooppânj kávná čuállejum kyeleest alda čielgitäävti. ¶ renskim 37, 39 ¶ Parkano C4 ¶ Mooses jáámá 5 Moos 31:1-34:12 ¶ Heeihâst lâi stuorrâ peerâ já lâi vissâ ain-uv stuárumin. Nuuvtpa viljâinân oođijm-uv lááđust já Heeihâkuáhtá Ellijn puárásuboh párnááh ođđii piddevisteest, mii lâi taggaar uccâ ááitáš. Lááđust ij lamaš lijge paahâs já tobbeen lâi rávhálâš leđe, mut tobbeen lijjii valjeest čuoskah. Munnust lâi-uv raagâs, mon siste muoi oođijm. Táválávt moonnim ain ohtuunân uáđđáđ, kuás jo viljâm vuolgij ain jyehi eehid jieijâs kiäinoid já maacâi kuásnii iho já motomij iijâi ij maccâm ollágin. Iäskán ittinâš peeivi iiđij. Tot ij hettim muu ollágin, lâi mestâba jo pyereeb oornig nuuvt. Lâi suotâs nohádiđ, ko loddááh vizârdii iijâi mield. Säpligeh kale še skovijdii, mut toh iä puáttám raggâs siisâ, jiemge mun tain poollâmgin. ¶ Poccuin koolgâi kuittâg kiinii anneeđ huolâ já tääl poccui iäigáduššâm kuulâi munjin. Tast ij lamaš kale maggaargin sopâmuš toohum perruu koskâvuođâst, pic lijjim tom ohtuunân meridâm já toos ohtuunân čonâsâm. Lijjim tom mielâ, et must šodâččij vala motomin olmâ puásuialmai, veikkâ moottorkiälkká lâi-uv jo puátimin Sáámán já maaŋgah puásuialmaah lijjii taggaar jo skappum-uv. Taah kiälkkáomâsteijeeh lijjii iänááš puásuiriggáh, tegu ovdâmerkkân Kaalduáivi palgâs čáálkuh, mut meiddei Aanaar pelni lijjii še motomeh moottorkiälkkáomâsteijeeh. ¶ njävli ¶ – Hoi, hoi! ¶ – Mun kale suáitistâm Ivváárân já muštâlâm, maht te munjin tobbeen keevâi! Uáu itten njuolgiđ ääši tom nisonân-uv! Hanssâ meridij já ain tyelittälli noskáttâlâi. ¶ Stivrâ tuhhiittij Sämitige toimâmuštâlus 2014 tekstâuási tilitärhisteijeid toimâttemnáál já meridij tuhhiittiđ sesâlistum toimâmuštâlus lahtosijdiskuin čuávuváá stiivrâ čuákkimist. Sämitigge tuhhiittij lasseen kulttuurlävdikode uđđâ čuákkimvuávám já meridij sirdeđ čanosjuávkkutooimân väridum meriruuđâst 3000 eurod kulttuurlävdikode čuákkimbudjetân. ¶ Helsig sopâmuš . Nuorttâmeerâ enâmij tuhhiittem sopâmuš, mii kiäldá meerâ pilledem. Kuáská ubâ Nuorttâmeerâ arvekuávlu. ¶ 10. Ukraina 12 300 ¶ Kiemâ = Kemi 52 ¶ máddáápiälááš viljâlemkuávlu 69 ¶  puáđáh, Ucjuv škovlâ: Hánsa Korpi (tavesämikielâ) ¶ 2. ¶ BOSNIA-HERTSEGOVINA ¶ Biodiversiteetsopâmuš 5. uásipeličuákkim lii tuhhiittâm iävtutátulijd Akwé:Kon -ravvuid . Ravvuuh láá valmâštâllum staatâi já algâaalmugij oovtâstpargon. Ravvuuh láá uáivildum vuotânväldimnáál algâaalmugij, tegu Suomâ sämmilij, päikkikuávlust olášuttemnáál šaddee tagarij haavâi vuáváámist sehe vuáváámij já ohjelmij valmâštâlmist já vaikuttâsâi árvuštâlmist, moh pyehtih vaikuttiđ sämikulttuurân, -iäláttâssáid já kulttuuráárbán. ¶ kyele já ton lihâdem. ¶ - Pyeri ijjâ, Jovnâ eeđâi jotelávt. ¶ tuodânálásávt ton suijâst, et anarâskielâst ij lah kavnum vaastâ sáánán täyttymys . ¶ - tavesämikielân ¶ 41–46 cm ¶ 5. Jieggâ (Tuotâvuođâ) ¶ Jovnâ moonâi jieijâs viistán. Peivi lâi lamaš kukke já sun lâi vaibâm. Jovnâ moonâi njuolgist seeŋgân. Ovdil nohádem sun val kiärdui puoh, mii lâi ton peeivi tábáhtum. ¶ Uccâčäciluttihááh láá meiddei musijkkáreh! Ko toh ruvvejeh ovdâjuolgijdis siskiipiäláid roobdâid korrâ uáivis vuástá, te šadda širijdeijee jienâ. Suáituinis ores muštâl jieijâs lemin aldasijn. Jis aldasijn lii miinii niŋálâsâid kiärgus parâttâllâđ, tot rävvee orráás luusâs jieijâs širânáin. Suomâst iälusteh suullân 30 čäciluttihâššlaaijâd já puohâin tain lii jieijâs tijpâlâš jienâ. ¶ - Taan keesi muoi vyelgeen eelliđ Saarelist. ¶ tuohkâl = pökkää 14 ¶ miäđušijn = kimalainen 35 ¶ tiäppuliäđus . Kj. čääsi liäđđum. ¶ Taan tove Joona tottâlij Immeel. Sun váruttij Ninive ulmuid: ”Ko eppeđ tottâl Immeel táátu, ubâ kaavpug tuššá neeljilov peeivi keččin.” ¶ Ohtâ stuorrâkandâi hommá tälviv, mast mun váháš polâstellim, mut sijjân tot oroi lemin miellâsâš-uv, lâi postâ-, teikkâ kyermiautoi moojiikeččin hiäŋgám talle, ko toh vyeijileh. Ruokkâdumos lâi tievst taggaar, kote tuostâi kuhemus määđhi kessuđ auto maajeeld. Mun jiem tuostâm kuássin heŋgâsiđ autoi maŋŋaal (jiem ubâ maŋeláá stuorrâ kandângin) já tuuttim-uv tuše tuárisbeln fakšuustâllâđ, mon kuhás tibi täälgis kiässoo, ovdil ko luážžee luovâs. Autoi maŋŋaal lâi kale viehâ älkkee heŋgâsiđ, vuordij tuše tilálâšvuođâ, et auto vyeijilškuát jo-uv poostâ, teikkâ Osuuskäävpi šiljoost. Koolgâi moonnâđ valmâšin toho auto moojiibel nuuvt, et vyeijee ij huámmâš, jeđe ko auto vuolgij kuuloold joton, te koolgâi čuámustiđ kiddâ moosnii auto moojiikeččin. Postautost tot lâi pyeráfievridemsteellig já kyermiautost vuod lava vuoluupele robdâ. Ruokkâdumoseh hiäŋgájii postauto maajeeld poostâ šiljoost kiđâ Osuuskäävpi räi, ovdil ko luáštádettii luovâs. Motomijn kaandâin sáttojii leđe tagareh kammuuh, et joto ij lam puoh pyeremus já tallehân tiäđust-uv ruámččái njáskud korrâ šolkkâmaađijân. Eidu tieggáár tilálâšvuođâst jis ličij lamaš oovdeldpuáttee auto já lâi vala rovvâđ eenâb toho čižetpiälán luodâ te lâi kale sättiđ keevvâđ hyenebeht-uv. Uunost já Paavost lijjii táválávt soovskammuuh jyelgist, nuuvt tegu must-uv já toiguin lâi älkkee šnjoggiittiđ veikkâ mon kuhás, ko peri oonij huolâ, et liähtu ij pajanâm liijkás styeresin. Táválávt talle, ko “rijjâsáttulâš” ložžij jieijâs luovâs, te autovyeijee-uv tom huámášij monnjâspejâlist já sij lijjii kale oppâm váruttiđ tagarijd máđhálijd, moh iä puáđi siisâ, mut heŋgâseh maŋŋaal. Liijkátte ain kiinii ruokkâdijd happiittij rokkâsiđ kuás mon-uv auto moojiikeš já maŋgii kal pottii meid nuhtâlusâh, nuuvt autovyeijein alnees, “Kaamâs poolisist” (Sarre Aanti kandâ Ilo), ko máttáátteijein-uv. Ohtâ postauto vyeijee lâi taggaar, kote jo muuneeld nuhtâlij škovlâlijd já nomâlâsân kaandâid, vissâ-uv tađe várás, et jis tain kiinii sáttoo veikkâba skilottuddâđ, te liibahân jo valmâšin kuittâg-uv nuhtâlum. Iä liijká sattum makken pahabijd vahâgijd, veikkâ máhđulâšvuođah tagaráid-uv liččii pyereest lamaš. Amakkiste tallaa ääigi jotolâh Kaamâs kuávlust lâi tommittáá sijvuu, et oovdeldpuátteehkin iä lamaš meendu valjeest, veikkâ luoddâ Kärigâsnjaargân lâi-uv vaalmâš já áávus. ¶ Koškesalgâmäles ¶ Muddo 1 Párnáá lappumtábáhtusâst páárnášjuávhust västideijjee vuorâsolmooš ¶ – Hei, ep lahkin kuáhtám kuhes ääigán! ¶ moottorkiälkká. Huolâttâssajattuv merkkâ-uv paaštij ¶ lijgešoddâm jaavrij čáácán puáhtá tälviv jođettiđ ááimu, amas happi nuuhâđ. Maaŋgâi lijgešoddâm jaavrij ponneest láá kuovzâm stuorrâ meerijd toho čoggâšum jamâ šaddoid já ponnemođe. ¶ 5 Numerist spejâlistemoornigist 1-4, kotemuš ivne spejâlist enâmustáá čuovâ. ¶ Säämi kirkkopeeivijd uárnee Oulu pispekodde oovtâst Suomâ sämitiggijn sehe Ruotâ já Taažâ sämmilij kirkkorađijguin. Orniimijn lii mieldi meiddei Bareents kirhoi rääđi sehe Oulu ortodoksâlâš pispekodde. Vuosmuuh Säämi kirkkopeeivih tuállojii Ruotâ Juhâmohheest ive 2004. (1.8.2008 / NP) ¶ nykysuomeksi . Evankelium Johannes mield vuod vuáđuduvá čielgâsávt iivij 1933/1938 ¶ ”Meid mottoom kollealmai lii arvâlusâi mield karttâm mecciriävárij uhren. Sun lâi vuolgâdmin páikkásis máádás, mut ovdil vyelgimis jurdâččij vala eelliđ tipšomin ašijdis markkânist. Suu lijjii uáinám monâmin Avveeljuuvâ rasta já vuálgám Pänijäävri já Solojäävri pehti vuálus Juvduurido markkânân mannee pálgá mieldi. Anarân sun ij kuássin puáttám. Ive 1951 kyeliviljâlemlájádâs vuáđudâs kuáivum ohtâvuođâst kavnui puáris tullâsaje, mon vyelni lijjii almaa täävtih. Lii arvâlum, et sun ličij lamaš tot lappum kolleroggee, mon riäváreh lijjii togo fattim kiddâ.” ¶ 4.2.2 Siärvuslâšvuotâ Sämmilijn lii noonâ siärvuslâšvuotâ já tiäđulâšvuotâ jieijâs madduin, suuvâ jesânijn já sii aassâmsoojijn. Oohtânkulluuvâšvuođâ tobdo perrui šadda ohtsii áigápuáđust, oovtâst asâmist tâi perruu historjást. Säämi kulttuurist peerâ lii vijđes sosiaallâš siärvus, mast hyelkkikoskâvuođah já oohtânkulluuvâšvuođâ tobdo láá eromâš teháliih. Tavesämmilijn já nuorttâsämmilijn peerâ lii ärbivuáválávt hámášum maaŋgâ suhâpuolvâst. Aanaarsämmilijn peerâ lii iänááš vááimuspeerâ. Toimâlâš šoddâdem naanood suhâpuolvâi koskâsâs siärvuslâšvuođâ. Sämmiláid tehálâš hyelkkivuođâ-, ristvaanhim- já käimivuáhádâh nanodeh párnáá oohtânkulluuvâšvuođâ tobdo. Jieškote-uv sämmilâšjuávhui kooskâ láá iäruh ristvanhimij meereest já pargoin. Ovdâmerkkân nuorttâsämmilâš ärbivyevist ko ristenni tâi risteeči jáámá kalga ristalge rähtiđ riistâ já kyeddiđ tom häävdi oolâ. Taah vyevih puátih nuorttân ortodoksâlâš oskolduvâst. Nuorttâsämmilâš kulttuurist ortodoksâlâšvuotâ tuáimá tehálâš sosiaallistâšume häämmin. Tááláá ääigi siärvuslâšvuotâ lii stuorrâ háástus, ko vuálá 10-ihásijn sämipárnáin paijeel 70 % äässih sämikuávlu ulguubeln. Sämikuávlust eromâšávt aanaar- já nuorttâsämmiliih äässih piäđgui. Aarâhšoddâdmist lii eromâš tehálâš rooli ton visásmitmist, et páárnáš puáhtá navdâšiđ jiejâs kulttuurist oovtâst siämmáá juávkun kulleiguin. Keevâtlâš ovdâmeerhah siärvuslâšvuo đ â naanoodmân aarâhšoddâdmist: ¶ Vuottumveerstah kreikâkielâsâš algâteevstâst já anarâškielâsâš jurgâlusâin ive 1992 maŋa (vuálásargum) ¶ Sijdâ lii áávus majebaargâst pasepiäiván tme 10.00 – 17.00, vuossaargâi kiddâ. Juovlâi ääigi lii Sijdâ kiddâ juovlâááptu já juovlâpeeivi. Sijdâ lii áávus Tiäppánpeeivi já uđđâvuođpeeiviááptu já uđđâvuođpeeivi sehe luáppijâšpeeivi. Lasetiäđuh Siijdâst, puh. 0400-898 212. ¶ Riemnjis: No jis tun nuuvt halijdâh. ¶ puh. 050 832 5179 ¶ – Na kale tust lii tääl miinii! ¶  aikaisin. Ege usteveh lah kuássin liijgás ennuv. ¶ – Na jiem tieđe! västidim. ¶ Piäldust šaddeh še porkkaneh. Stáálupárnááh kiškettává meid muáddi porkkân enâmist. Porkkaneh-uv láá šoddâm mielâkiddiivâš nálásâžžân já hámásâžžân. Nube porkkânist láá kyehti jyelgi já nubbe lii kaavreln tego vuogâ ruákki. ¶ Anarâškielân ¶ Čokkájim postâaautost, mii lâi eidu vuálgâm Avelist Anarân. Postâauto lâi masa tievâ já mun čokkájim viehâ alda vyeijee. Lijjim pyeri mielâst, ko škovlâokko nuuvâi já pesâččim pááikán vuoiŋâstiđ. ¶ – Läigi-uv lii mudágávt vielgâd, sun jurdâččij já ain kuárui ovdâskulij. ¶ Bussi orostij já Ánná lavkkij tobbeen olgos. Kaari lâi puáttám suu oovdeld bussiorostuv kuuvl. ¶ – Sávan Sámediggái lihku ja raban Sámedikki . Tuáivum Sämitiigán luho já leehâm Sämitige. ¶ - Lam, addâgâs. Tääl tarbâšâm váhá smiettâmääigi. ¶ 31 ¶ Saijoos Čuákkim- já tábáhtuspalvâlusah uárnee sämikielâi tuulhâid. ¶ Käldeeh: ¶ Puško ruánááfiskis syeji-ivne čiähá tom pyereest šadolâšvuođâ siisâ. Tot piärttoo salâskuolijd, tego siergijd, vuáskunijd tâi veikkâba jieijâs ucebijd puškoid. Puško áiccá saallâs stuorrâ čolmijdiskuin tâi sijđosärgisáicuinis. Peeccih-, selgi- já monnjâvepsi taheh oovtâst kubdâ ase, moin korrâsávt čievčâstmáin puško vollit salâskyele. Puško kääskist pastelis panijdiskuin kyele já šluvgel tom. Tast maŋa tot halkkâl kyele uáivikeččin čuávjásis. ¶ 4. Ruopsistiäppustielâs ¶ Roovvâdmáánust tollui Suáluičielgist nuorâi konferens, mii lâi läjidum tađe várás, et sämitige ohtâvuotân vuáđuduuččij nuorâi lävdikodde. Taat lävdikodde puáđáččij leđe siämmáá-árvusâš sajattuvâst, ko láá eres-uv sämitige lävdikodeh. Konfereensâst lâi eres lasseen saahâ nuorâi seervijn já tagarehhân láá lamaš Säämist maaŋgah-uv moonnâm ihetuhháát pelni. Ohtâ taggaar lii lamaš ovdâmerkkân Čovčjäävri nuorâi servi , mii vuáđudui kesimáánu 7. peeivi ive 1936. Seervi vuáđđudmist muštâleijee čáálus, mon vaarâ lâš čáállám Nijlâs Jovn Juhháán (Johan Nuorgan) muštâl Sápmelaš-loostâ roovvâdmáánu 1984-nummeer ovdâčálusáin “Nuoraid searvi ráhkaduvvon Anár Čoavččesjávrái” ađai Nuorâi servi rahtum Aanaar Čovčjáávrán návt: (orjâlâškielâst jurgâlâm Ilmari Mattus): ¶ “Na, kalehân muoi pyehteen toohâđ mohe miäcán já keččâliđ, kävneen-uv tuárvi soorijd piirak várás” , eeđâi Miina. ¶ Vuossâmuuh sämikielâlâš jurgâlusah WSOY Matikka-rááiđust almostittojii ive 2011. Tavesämikielâlâš rááiđust váiluh innig 5-6 luokai kiđđâkirjeh, moh kalgeh almostuđ ovdil puáttee kiđđâluuhâmpaje. Anarâškielâlâš čohčâluuhâmpaje oppâkirje Lohosierâ 1 lii almostittum ive 2011. ¶ Sopâmuš 1 artikla täähid puoh almugáid jiešmeridemvuoigâdvuođâ, mon vuáđuld toh merideh rijjâ poolitlâš vuáhádumes já hárjutteh rijjâ ekonomâlij, sosiaallij já čuovviittâslij tiilij ovdedem. Olmoošvuoigâdvuotkomitea lii nanodâm, ete sopâmuš 1 artikla kuáská meid algâaalmugáid. ¶  teikkâ Teevstâi tärhistem: Ilmari Mattus, Marja-Liisa Olthuis já Matti Morottaja ¶ – Vuoi keččâđ! Tovben ollâgâsâst sodâstâl stuorrâ čuálččáás kuáskim, sun huihádij. – Oinim tom tobbeen jiehti-uv. Aldasijn lii vissásávt kuáskim piervâl, mast láá ¶ Škovlim ¶ – Jo-uv tun lah uáinâm tom stáálu? Risto koijâdij. – Tom mii lii Pieinis-Piäká šiljoost. ¶ 97 ¶ 4. a. Tuubdâ kove lode. ¶ Juuvâ rastaldittem lâi varâlâš. Mutâ luhhoost juuvâ ¶ Čuákkim puáhtá čuávvuđ meid čuákkimsalist. ¶ Geiranger B3 ¶ Almai keejâi jurbâ stuorrâ čolmijguin. Koijâđim: ¶ 30 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ 1 meriáigásâš tavesämikielâ kielâpargee ¶ – Jis tot šoodâi ton seehâ juurâtmist, Pikkâ tuámittij ettâđ. ¶ ● njuemmileh ¶ Tábáhtus válduteeman lii väldikodálâš Nuorâ Kulttuur-teema miäldásávt tanssâ. Tanssâšlaajân láá Nuorâ Kulttuur -njuolgâdusâi miäldásvát tááláštanssâ, kátutaansah (show, street, break yet), etnisiih taansah, baaleet tâi jazz-/showtanssâ. Säminuorâi taaidâtábáhtusâst uáinip tááláštaansâ, kátutaansâ já etnisijd taansâid. ¶ Kyelikävppijâs jooskâi čolliimist, poođij aldeláá já koijâdij: ¶ - Amahmis, mun lam vájáldâttâm vuoššâđ tom käähvi, ko šoodâi nuuvt merettes huáppu! Maarit suorgânij. ¶ TÄLVIV ¶ Vuoli Ilmar (Ilmari Mattus) kovvee taan kirjeest jieijâs škovlâääigi 1950-lovvoost Kaamâs kansaškoovlâst. Tot kovvee tallaa ääigi já tábáhtusâid dokument tärkkivuođáin mut nuuvt, et tast lii šoddâm čaabâkirjálâšvuotâ - mielâkiddiivâš roomaan. Lohhee piäsá jotteeđ fáárust uccâ kandii kiäđgáás pálgá läädi škovlâmailmist. ¶ Otsikko ¶ 1), tastko tot lii idiomaatlâš olgospyehtim anarâškielâst. Vuossâmuš tain nubástusáin, ¶ 15. Suillus luteus – Voitatti – Vuojâtatti U ¶ čääsivuálááššaddo . Čäcišaddo, mon loostah láá čässuáivi vuoluubeln. Kukáh kuittâg pajaneh čässuáivi paajaabel. Om. puškosyevvi já nyettirääsi. ¶ Mut ijba tot ennust perustâm riggoduvvâinis. Ige tot ennust keččâmgin, kuus tot stuorrâ stevilijdiskuin lavkkij. Tot tuálšui kuobbârij mučis haatâid tiäškás, fááškui arvepihtâs helmijguin ivnáás loostâid muorâin já vájálditij arvesyejees áávus, nuuvt et uccâ tyestilis loddááh iä tiättám, lâi-uv peivi vâi ijjâ. ¶ Maati eennâmpiäluštemreisu piištij 5 ive, mon sun šoodâi palvâliđ Pennas juávhuin já loopâst vala uásálistiđ säksilij vuájálitmân Kiemâst meddâl. Tađe ovdil säksiliih lijjii “viärjuviiljah” , mut ko Suomâ toovâi ráávhusopâmuš Ruoššáin, te talle tain šoddii vajaliih já vajalijdhân koolgâi tiäđust-uv pääččiđ. Suátireeisust sun maacâi Lusmenjaargân já ko lâi vala puáris äigi, te lâi-uv uáli väädis fattiđ kiddâ ráávhuääigi elimist. Vittâ ive epivises já myesittis tiileest tovâttii puohlágánijd vädisvuođâid. Nuuvtpa päikkipargoid, tegu puásuituálu já kyelipivdo ferttij masa uđđâsist máttááttâllâđ. Huápust tááiđuh kuittâg maccii mielân já eellim Lusmenjaargâst jotkuuškuođij já stáđásmuuškuođij. Eččis Lusme-Piäkká lâi jáámmám evakkost puáđidijn Oulust roovvâdmáánu vuosmuu peeivi 1945 já suu puárásub viljâ Saammâl še lâi jáámmám siämmáá ive, et Matti lâi tääl perruu puárásumos almaiolmooš já kenigâsvuođah lijjii ton mield. Nuuvtpa Maati pargon suáđist puáttim maŋa maaŋgâi ivij ääigi lijjii-uv perruu poccui pygálustmeh, sarvai kaldiimeh, njuovvâmpoccui njuovâmeh já vyebdimeh, ááldui čoonâdmeh, kyedditmeh já vuássái miärkkumeh. ¶ Tastko páárnáš lii šoddâm mijjân, ¶ India = Intia. ¶ 4. ¶ Maaŋgah šiljostâhnavitteh láá tagareh, et kuusah peessih jotteeđ olgon meiddei tälviv-uv. Siemin olgonlihâdem tuálá-uv kuusâid šiev oornigist. Ko kuusah peessih täälvi maŋa vuossâmuu keerdi ruánáá kesikuáđuttâhân, toh njuolgist čuáskuđeteh iiloost. Talle toh sättih lammiđ nuubijd, aainâs-uv jis tain láá vala čuárvih. Čuárvittis kuusah kočoduvvojeh nolppon. ¶ visesvuođâst ij orroom luándulâžžân anarâškielâst. KR92 olgospyehtim västid tárkká ¶ Sämitigge pálkkáát kesipargeid ¶ - Jovnâ, liihâdba váhá! Pargo ij lah nuuhâm, ubâ tot suátijuávkku lii val luovâs! ¶ 5. Peeci, taaiđâr ¶ “Tovle lâi Njuámmil-Sammlii Kaabist puásuikeččee nieidâ, tot lâi Máárjá Paadar _nommâsâš nieidâ. Te lâi taggaar puárislágán almai, maid kočodii Kaab´ Irjánâžžân. Tot lâi taggaar tuápánjâs äijih. Te maid paahusijd, te lamaš livkkâlâm ton Máárjá puuvsâid já cááhá juálgásis já puátá teehin Čovčjáávrán. Tot laavij ulmuid reŋguustâllâđ, aalgij mijjân-uv muorâid čuoppâđ miđcán. Na miste lâi puásuikeččeereŋgâ, mad te kočodii Uccpárnáá Vuollin. Tot lâi meiddei kandâalmai talle toi aigij, siämmáá ko Máárjá-uv lâi nieidân. ¶ PL 8060 ¶ “Mun čálám tääl tunjin njuolgist. Taat teddiluvvoo kale loostâst, mut tot kuáská eidu tunjin, ij iärásáid. Tot ij tiäđustkin meerhâš tom, et iä-uv iäráseh-uv puávtáččii leđe eidu siämmáálágáneh taan ääšist ko muoi, mutâ tunjin mun čálám. ¶ – Muumistáálu, koccáá jo! Olgon lii kiđđâ! Nipso já Myy huihijn oovtjienân. ¶ mánuppaje ¶ Algâpäikki ¶ Lasetiäđuid pargoost addel haldâttâshovdâ Juha Guttorm, puh. 010 839 3102. ¶ Saaibah ¶ – Pyeri ko muštottâh muu. Tääl mun muštám tom-uv ääši pyerebeht. ¶ Jis sun ličij lamaš olmânáál suttâm, te Ánná ličij iberdâm tom-uv pyereest, mut oles joskâdvuotâ já suu kiäsádâttâm oroi nuuvt väivin. ¶ Sämikulttuurkuávdáá proojekthovdân tuáimá Juha Guttorm já proojeektpargen Marja-Riitta Lukkari . ¶ – Suoi lává muu uccâ stááluskipáreh. Suoi iävá lah lamaš kuássin kirjeráájust, Matti čielgee. ¶ Pargojuávhu čällen tuáimih máttááttâsneuvos Maija Innola máttááttâs- já kulttuurministeriöst, máttááttâsneuvos Leena Nissilä Máttááttâshaldâttâsâst, škovlimčällee Ulla Aikio-Puoskari sämitiggeest sehe totkee Kaarina Vuolab-Lohi Päikkieennâm kielâi tutkâmkuávdáást. ¶ Tiervâsvuođâtarkkumluámáttâh ¶  šadda Ráidu-čáitálmâsâst. Tyeji: Ritva Tammela. Kove: Jouni Männistö ¶  verd, Muu mielâst tot lâi unohis juurdâ, já jiem tiättámgin, mon unohis äšši tot lâi määđhi ääigi: jyehi áinoo sajattuv puotâ mii váávnust šoodâi savâstâllâm tast, et mij čokkáim kiännii peeŋkâst já et kiinii eres čokkái kiännii iärrás peeŋkâst já nuuvt ain. ¶ Kiđđâluuhâmpaje 1959 ¶ Nuorttâmeerâ suojâluvvoo maaŋgâi aalmugij- ¶ Säämi párnáikulttuurkuávdáš piejâi joton nommâkišto čohčâmáánu 30. peeivi já toolâi kišto kidâ ¶ tavas ulapalle päin ¶ b) Maid uáivild luosâčiivgâi nalašuttem? ¶ - Haŋgal, taa lává Karim já Belgo, siijdâ pyeremusah torvoanneeh, Regnaf mainâstij. - Suái puáttiv mii fáárun. ¶ myetteemeerijd. ¶ – Amahande lam, fanttinâs ko lam-uv, mutâ toos láá kale melgâd ennuu iveh. ¶ uáivádâhhân = parvena (kalasta) 169 ¶ 5. Raavâd já ton haahâm ¶ sämikielâlâš peivitpšo tâi ávuš arâšoddâdemtooimâ sehe škovlâlijd eehidpeivitooimâ kevttimáin ¶ tast láá sturáábeh čalmeh já vuoiŋâšeh. Taid tot taarbâš ¶ Kirsi Kunnas ¶ b) visásmit, ete romani- já sämipárnáin, meid sämikuávlu ulguubeln ässee sämipárnáin, lii vuoigâdvuotâ kulttuursensitiivlâš škovlim- já tiervâsvuođâhuolâttâspalvâlusâin jieijâs kieláin; ¶ 172 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ Hitruus mainâseh ¶   1000-2000 ¶ Uđđâ testament algâteevstâst. Listoost láá vuálásargum veerstah, moin kávnoo ¶ 41. Liegâsvuotâ sirdâšuvá maaŋgânáál ¶ já talle toh meridii: ¶ 11. Kištoiävtuttâsah árvuštâlluvvojeh nomâttemmin. Vyeitten väljejuvvoo pyeremustáá noomân asâttum vátámâšâid tevdee iävtuttâs. Kišto uárnejeijest lii kuittâg vuoigâdvuotâ nuuvt haalijddijn leđe valjiihánnáá vyeitten maiden iävtuttâsâid. ¶ Munjin Ailâ-Maarit lii lamaš eromâš tehelâš olmooš talle ko rávásmim já ko must láá lamaš párnááh. Sun lii lamaš munjin tego nubbe enni anarâš pirrâsist. Mun lam annaam tehelâžžân tom, et muu párnááh oppâv sämikielâ já tubdâv anarâš kulttuur, já Ailâ-Maarit lii-uv lamaš anarâškielâ já kulttuur sirdee muu párnáid, Sofian já Esterân. Táválávt keessiv mij lep peessâm eelliđ ubâ perruin Ailâ-Maarit lunne. Suu päikkišiljo lii lamaš muu párnáid mielâsâš kaččâmsaje já taggaar saje, kost láá lamaš hävskis anarâš káálvuh. Eromâš lii lamaš puáris käärbis, mon siste ain šoddii mučis kukáh. Ailâ-Maarit-siäsá šiljoost muu párnááh lává meiddei puáhtám čuávvuđ Säämi luándu: uárrei ruotâdem já šiljoost kirdâččeijee kuávskáid já sämicissáid. Ailâ-Maarit ain muuštij piemmâđ täid “päikkielleidis” . Ailâ-Maarit lii mustâlâm munjin, et tovlááh sämmiliih, tego suu vanhimeh já meiddei muu ákku (sunjin Máárjá-siäsá) kale čuuvtij omâttâllii suu vyevi piemmâđ midáttes šiljocissáid. Kuávskái piemmâm lâi lamaš puáris ulmui mielâst pyerebeht-uv tuhhiittettee – liihân kuávská ain lamaš sämmilij luholodde. Muu párnáid lii lamaš hävski eelliđ Ailâ-Maarit táálu aldasijn jiegist, saremeecist já suin kuáláástmin. Mist láá meiddei muštoh tast, ko Ailâ-Maarit máttááttij muu puárrásub nieidân Sofian kammâsij neskim já ostodem sehe tast, maht sun toppij čuhestis kägispitá, čuopâi tom mudágávt jeđe kuárustij vala nukemááccuh Sofian fáárun ovdilgo mij vuolgijm suu lunne. Nukemááccuh kuárustmisthân sun áámmátolmožin ij ájánâm ko tijmepele verd. Mii perrust láá tiäđust-uv maaŋgah muštoh meiddei anarâš purrâmušâin Ailâ-Maarit lunne: sun faalâi mijjân vorâskuolijn vuoššum kyelipottáás já kyelimääli já tiäđust-uv vuoššum ođđâmijd. Ailâ-Maarit päikkieellim lii muu mielâst lamaš anarâš eellim. Ailâ-Maarit lii aassâm pääihist, mii lii lamaš meiddei suu pärnivuođâ päikki já suu eeji já äijih šoddâmpäikki. Taan tiet Ailâ-Maarit halijdij anneeđ päihistis šiev huolâ. ¶ “Anarâš-loostâ moonnâm ive kiđđânumerist mun čaallim anarâšâi strategiast. Strategiast kalga viggâđ toos, et loppâpuáđus lii pyeri. Väni naavcâid kalga kevttiđ nuuvt pyereest ko máhđulâš. Já ko naavcah iä lah tuárvi, te taid kalga keččâliđ finniđ lase kost peri. ¶   12A Siireenhurgee lii ¶ Puárádâs 36; 41 ¶ Ko miärádâs vuáđđudmist lâi toohum vuáđudemčuákkimist, vuolgâttij servi almottâs serviregisterân uđđâ seervi vuáđđudmist 14.1.1987. Serviregisterâst poođij virgálâš almottâs seervi tuhhitmist serviregisterân 14.9.1987 já seervi nommâ puávtáččij leđe Anarâškielâ servi ry (registerpápárist Anaraskiela servi ry.) vuáđudeijei iävtuttâs mield. Seervi kielâ puávtáččij leđe anarâškielâ, mut registeristimkielâ lii suomâkielâ. Uđđâ Anarâškielâ seervi vuossâmuuh nommâčälleeh lijjii Matti Morottaja, Ella Sarre já Ilmari Mattus. Seervi vuáđudemčuákkim meridij anarâškielâlii loostâ olgosaddelmist, mon tyejinommâ lâi “Anarâš” . Loostâ vuossâmuš nummeer almostuuččij ive 1987, mast ličij nommâkišto loostâ noomâst. Loostâ uáivitoimâtteijen väljejui Ilmari Mattus. Seervi vuossâmuš čuákkim meridij meiddei anarâškielâ kuursâ vuáđđudmist já OY Yleisradio AB:n čälimist, mast tot váátá olespiäiválii anarâškielâlii radiotoimâtteijee virge. Loostâ nommâkišto vuoitij Veikko Aikio nommâiävtuttâssáin “Anarâš” já vuossâmuš Anarâš-lostâ almostui ive maŋeláá ađai 1988. Tot lâi kopiomašináin rahtum mááŋgus, mast lijjii seervi čuákkimpevdikirjeh. Vuossâmuš teddilum Anarâš almostui ive 1998 Sápmelaš-loostâ lahtosin já vuossâmuš seervi jieijâs teddilittám Anarâš almostui kesimáánust 1990. ¶ 1900-lovo pelimuddoost lâi njuhčâ uáli uhkevuálásâš loddešlaajâ. Lijjii innig lovmat paarrâd, moh pessejii Tavenuorttii-Suomâ asâhánnáá meccikuávluin já Säämist. Pivdo já moonij nuurrâm lijjii tuššâdâm njuuvčâ masa ollásávt. Kirječällee Yrjö Kokko piäluštij njuuvčâ maasâd Suomâ luándun pegâlmâs kirjijdiskuin ”Laulujoutsen” já ”Ne tulevat takaisin”. Tääl Suomâst pessejeh jo suullân 10~000 njuhčâpaarrâd já nääli stuáru ton áánsust, et pivdo já moonij nuurrâm lii nuuhâm já njuhčâ pelestis lii vuáhádum pessiđ aaibâs ulmui aassâmviäsui paaldâst-uv. ¶ e. Čuujoot njuolâiguin kierrâš kován taan ¶ Lijjim talle käävci ihásâš ko hárjuttâlškuottim tubbáákpuáldim. Lâim evakkost já keččim ko almaah poldii tubbáák, nisonijd jiem uáinâm puáldimin. Mottoom puáris ááhu lijjim uáinâm puáldimin piijpo. Almain lijjii maaŋgâlá´áneh piijpoh, ruákkipiijpoh, njuálguverdijn, ucebeh já stuárráábeh piijpoh. Motomeh poldii paperoosijd já motomeh rahtii sátkáid aavispápárist. Harvii lijjim uáinâm sigárijd puáldimin. ¶ vuáválii tiäđu, kielâiäláskittemohjelm já oovded säämi kulttuurjiešmeridem”, muštâl sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi, kote uásálistij še sämitige ovdâsteijen haldâttâsráđádâlmáid. ¶ 15. Lactarius deterrimus – Kuusenleppärousku – Kuosâleibiruávsku U (kuosâ = gen., kuhes -uo-) ¶ C. Mecciráhtulâšvuotâ ¶ Lihâdemtijme lii hävski. Puoh njuškiimeh já sujâttâlmeh luhostuveh olmânáál. Pyeri Aino! ¶ Mark 1:16-20 ¶ pappân ¶ Peeivih monnii kuuloold. Piäđukyevtis vuolgijn ain motomin meddâl jeggiriddoost, mut ain kuittâg almostuin muádi peeivi keejist uđđâsist tohon já algijn huksiđ maid tâl te ležžâv huksimgin. Eidu talle, ko piäđuh láin meddâlist, te monij siste aalgij kulluđ skooppân ja forgâ manekoorah algii cuovkkânâddâđ. Ovdemustáá cuovkkij koorâs Vuolli-vuossmuš, jeđe Nuuvdi-nubbe já vala Kaabi-kuálmád-uv, mut talle Ristin-riävská siähánij rekinistmist, ijge innig kiergânâm adeliđ loppâčivgáid noomâid. Sun jurdelij ohtuunis: ¶ b. Tuuđhâ pargokirje 1. pargopitá káártást, mon šoŋŋâdâhkuávlust Budapest lii. ¶ c. Piättâr-Moskova. ¶ – Amahmis joo, Poolishovdâ eeđâi já čäliškuođij. ¶ Oppâmateriaal ¶ Mooses sáárnui Israel aalmugân: ”Mun lam tääl čyetikyevtlov ihásâš. Lam puáris jiemge innig vaje jođettiđ tii. Mut Immeel lii valjim Joosua tii uđđâ jođetteijen. Elleđ poolâ, tastko Immeel lii tiiguin.” ¶ Vyerhivääri = Vuorhavaara ¶ tile, mii taha luándulâš kielâkevttimtilálâšvuođâid. ¶ saalak.....53 ¶ – jávvuäitti , ¶ Säämi haldâsemkuávluh ¶ 85. Tave-enâmeh kolgâččii sämitigijguin ráđádâlmáin koordinistiđ tooimâid, moiguin viggeh estiđ šoŋŋâdâhnubástus háitulijd vaikuttâsâid sämmiláid. Siämmást kolgâččii visásmittiđ, ete uđâsmuvvee energiakäldei kiävtu ovdedem várás rähtee tooimâin, tego pieggâvuáimáttuvâi rähtimist, ij alnees lah háituliih vaikuttâsah sämmilij iäláttâssáid. ¶  čierruu. ¶ – videoh 5, ¶  teikâ kielâ tärhisteijee: Matti Morottaja ¶  noomin: - Mun   4. Čuovâ jotteemsunde tuáijoo, ko čuovâ kuáhtáá čäciase. ¶  Ááhuh 2008 arkkitehtkišto ¶ Unna Junná aalgij ive 2007 ¶ Joovsep puátá 1 Moos 39:1-23 ¶ Alaskaluohtâ B3 ¶ Anarâš suuvâi já suhânoomâi mikrohistorjáliih eellimkeerdih ¶ värree čohčâ-skammâmáánust ¶ Suái čuážžuv muátuluvâi já keččâv kyeimis čolmijd. Ánná ij lah kuássin uáinâm nuuvt mučis čoolmijd, nuuvt čapis čoolmijd. Sun ij tieđe maid toh uáinih, kuus keččih, nuuvt láá čappâdeh, mut vááimun tot keččâm kuáská. Maid almai ooiniš čuovjis čoolmijn, tom Ánná ij tieđe, mut tobdo lii suotâs. ¶ Tast lijjii jo vittâ keesi ko Sáárá já Issá láin varrim ohtâsii kuátán. Vittâ kuhes, sevŋis täälvi suoi láin aassâm siämmáá kuáđist. Nube čoovčâ sunnui, teikâ Máárján lâi šoddâm Liisá. Ij Issá lam Liisá eeči, mutâ tom tieđijn tuše Sáárá já Máárjá já Máárjá enni. Sun lâi adelâm Iisán, Isá tieđehánnáá, taggaar juhâmuš, mii eestij tom et Issáást ij puáđáččii eeči. Liisá eeči lâi sun, kii aasâi kukken tavveen stuorrâ merâriddoost. Sun poođij ain jyehi täälvi stuorrâ sevŋis markkânáid, moh algii talle ko piäivâš ij innig oinum já nuhhii ko oppeet piäivâš iiđij. Sáárá-uv lâi iällâm motomin tain juuhlijn ohtii talle ko lâi nieidân já moddii vala talle-uv ko lâi Isá eemeed jo. ¶ spiekâstum vuolgâteevstâ morfeem- já sänitääsiráhtusijn iänááš talle, ko tot lii lamaš ¶ Siskelvuonâ Šiällánjaargâst taveviestârân lii lássá, mon nommâ lii Čuđevuáčču . Tot lii meiddei väärpi nommâ, mii lii lássáá paaldâst. Kietâčalluustis “Muinaisjäännöksiä ja tarinoita Inarijärven ympäristöltä” maainâst Ilmari Itkonen návt “Säđisuollust lâi rävis viehâ moonnâm koldeđ. Pááikán pááccám kandâ ooinij kyevti kárgulii vuojâmin suollui. Tävgikieđâst sun vuordâččij taid riddokällest. Ko toh poođijn aldeláá, čuorvij tain nubbe: “Sämikandâ, hahhah, čapis tuovŋâs pođâstâd!“ Kandâba ij adelâmgin filliđ jieijâs, pic paajij kähteenjuoláin ovdebáá uáiván. Talle nubbe vuojâlij patârâsân, mut kandâ kaačâi koldei puotâ almottiđ ääšist já talle sij vuolgii uávuttiđ tom-uv kárbáin já kuddii tom. Kuohtuuh hävdiduin nannaampele Lavŋečuálmsuolluu (Turvesalmensaari) kiäčán; suolluu puotsâš värppi lii vala-uv Čuđevuačču .” ¶ ● Eennâmvuáđust lii pirrâihásâš tuálu já eennâmviljâlem lii máhđuttem. ¶ Pargojuávhu saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi uáiná raapoort valmâštume merhâšittee jukson já tot lääjid šiev vuáđu aalmuglii já aalmugijkoskâsii luándu maaŋgâhámásâšvuođâpoli¬tiijkán. ”Kuávdášliih ministeriöh já virgeomâhááh čonnâseh ovdediđ sämmilij luándu maaŋgâ¬hámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválii tiäđu. Lii tehálâš, et pargo ij ooroost taas já pargojuávhu iävtuttâm tooimâid riemih olášutteđ” , Näkkäläjärvi iätá. ¶ jiennii. ¶ tuoldâmčuágástâh = kiehumispiste 129 ¶ verso.....14 ¶ Jeesus iätá: ¶ KKK02, s. 94. ¶ Savâstâllâm: Oppâkirjeh ¶ kavnum morfeemtääsist, pic oovtâ lahtospartikkâl. Smavvâ iärrun teevstâi kooskâst lii ¶ Naa, já tääl lii jo pasepeeivi eehid já markkâneh láá nuuhâm. Šoŋŋâ lii liegâs já muččâd. Eehidpiäiváš páštá vala. Motomeh käččih vala váhá tuohu teehi. Talle lii-uv jo ijjâ já Aanaar markkânsaajeest ij lah innig kihheen. Puohah láá vissâ moonnâm jo uáđđiđ teikkâ ruottâm Lemmee kuuvl. ¶ Oppeet jutteselgi herkittij, ko peeškâs kulluuškuođij. Kuldâldijnis váhá ääigi uápis peškâs jutteselgi hoksái, ete tothân tot lâi tot kuurâh. Jutteselgi lâi uáli moovtâ. Lâihân tot keksim, mii lii kuurâh. Tääl tot-uv puovtij ettâđ eres elleiguin: – Kuurâh kulloo. Kuurâh kulloo. Jutteselgi lâi čiävláá alnestis já movtáskij paimâđ jiečânis: – Kuurâh kulloo. Kuurâh kulloo. Vistig tot liijká tuostâi tuše sovkkâliđ aaibâs siijvost: – Kuurah kulloo, kuurâh kulloo. Talle tot jo ruokâsmij aaibâs huihádiđ: – Kuurâh kulloo, kuurâh kulloo. ¶ – Jo-uv tust lii varrimpeivi tiäđust? Kale mun puávtám isediđ tuu varriimist! ¶  kammuid. ¶ Njuámmil ¶ Cuábuiväälih ađai jeggiväälih ( Circus ) láá taan kalenderist ohtâ, ko ruškisjeggivälli ( Circus aeruginosus ) lii Säämist uáli härvinâš ađai láppoo teehi harvii. Liijká tom láá kuáhtám Anarist lovmat kerdid, veikkâ tot lii-uv maadâ- já Koskâ-Suomâ merâriddokuávlui välli. Meid nijttojeggivälli ( Circus pygargus ) já arojeggivälli ( Circus macrourus ) váiluv taam listoost, ko toh lává uáli härvinâšah Suomâst. Nijttojeggivääli iä lah kuáhtám Anarist kuássin já arojeggivääli-uv tuše ohtii. ¶ Oppeet pääihist tääbbin Würzbuurgist must lijjii ennuu sämikielâ kirjeh já kaseteh já ain ko ostim, luuhim taid kirjijd já čaallim ennuu kiirjijd ulmuid kiäiguim lijjim uápásmâm Säämist. Nuuvt mun oppim-uv čäälliđ sämikielân aaibâs pyereest. Ton lasseen mun lam taggaar olmooš, kote ferttee vuoččin tubdâđ já tiettiđ oornig, mon mield kielâ lii rahtum; ferttiim uáiniđ maht kielâ čálloo. Nuuvt kale lii lámáš ain já nuuvt lam máttááttâllâm meiddei táru- já suomâkielâ. Lasseen puátih vala váhá ruošâ- , eŋgâlâs- já portugalkielâ mut ain lam lijkkum sämikielân enâmus. ¶ kielâst láá jieijâsmuđusiih ettâmvyevih já olgospyehtimeh jieškote-uv aššijd. Jieškote ¶ miärán kullen. Meid sämikielâlâš tiätumeereest kalga viggest já tuhhiittum ulmust leđe siämmáš ¶ Tom käävci ihheed maid muoi juuđijm äiđivahtân, te táát lâi áinoo kerdi ko kuobžah uáinojii, ege tohken lijjii mudoi oinuđ, mutâ ko muái huihijm, te kuobžah tom pottii keččâđ; mii taggaar šlarmâ lii. Mut tom mun vala omâttâllim maht toh kuobžah nuuvt lojeh lijjii ete paaldân pottii keččâđ. ¶ Hirškikkâ já Myerji iävá lah kuássin ovdil lamaš auto sáátust já nuuvtpa suoi poollâv váhá autost maađhâšmist. Ko ákku starttaa auto já Hirškikkâ já Myerji kuullâv auto moottor muávrum, suoi suorgânává. ¶ » Tun–uv puáđáh muu kuuvl? Munhân kolgâččim ¶ 9b rasta já pajepeljičievâst čálástâh ¶ 170A Heeđâlmmuorâ kukáh hokâtteleh ¶ Juovlâpoosij moonnâm maŋa poođij olmâ jotkâškoovlân vuolgâ. Tot aalgij tegu škoovlah táválávt älgih juovlâluámu maŋa. Rahttettim škoovlâ várás nuuvt, et valdim pihtsijd fáárun tommittáá, maid šodâččim tarbâšiđ tobbeen já njuškejim pirrâmpeeivi ovdil škoovlâ älgim postâauton Čovčjäävrist. Väridim še čokkámsaje ovdiikeččin auto vâi pesâččim čuávvuđ maađij amas vyevsistuuškyettiđ. Ailâ-uábbi lâi adelâm munjin taggaar ravvuu. Tom tiettim, et ciävzáččim pyereest aainâs Aanaar räi ja vala lappâd tast-uv, mut maađij loppâuási lâi nuuvt muálkkáá, et vaarâ vuávsáččim - já nuuvt eštus keevâi. Jiem liijká vuáksám nuuvt hirmâd ennuv ko meccikuursân monâdijn, mut kuvlum kale mottoomverd. Lâi jo sevŋâd, ko postâauto viijmâg orostij Avveel Majala šiiljon. Paaccim autost meddâl, jeđe väzzilim škoovlâ kulij. Vazzim šalde mield, ko jiem tiättám, et Taka-Laapi puotâ läävejii ulmuuh väzziđ njuolgist Avveeljuuvâ rasta. Asuntolast kiinii stuorrâ nisonijd vaaldij muu vuástá já noomâ kulâdijn uápistij muu nube keerdi viistán, mii lâi aaibâs vázáttuv keejist ton uálgispele roobdâst, jeđe čaaitij munjin uáđđimsaje. Visteest lijjii jo motomeh kaandah, kiäid mun jiem tubdâm. ¶ uággum.....14 ¶ – saveheh, moh lijjii 110 – 115 kuho já 9 – 12 senttid kobdo, paajaabeln hervâttum já kubdâ uálásáin, njuunijn vala puállu, sehe kuálmád malli, ¶ šlubborääsi = osmankäämi 205 ¶ tekstâ kávnoo Sämimuseum Siida viermisijđoin: ¶ 1. 2. 3. ¶ ”Tiäđáh jieš, et iäččám Taavvid ij puáhtám huksiittiđ Immeel viäsu teehi Jerusalemân, ko sust lijjii nuuvt maaŋgah vajaliih já sun ferttij ovttuu soottâđ. Mut tääl iä lah vuástálisteeh, iäge magarehkin luhottisvuođah lah äštimin. Ton keežild jurdâččim huksiittiđ temppâl Hiärán. Jieh-uv vyebdi munjin setri- já sypresmuorâid vâi puávtám algâttiđ huksim.” ¶ Čäällimvyevi njuolgâdusah ¶ 158 ¶ Sämitigge ocá tääl Sajosân lájádâshuolâtteijee ¶ Páádáárjäävri nuorttiipele riddoost lii Lusmenjargâ, mast lii siämmáánommâsâš táálu. Tom lii rähtittâm Lusme Piäkká (Pekka Paadar) vuođâlovvoost 1904 já šnikkárin lii lámáš ákšualmai, kiäm ulmuuh kočodii Muld´Anttin. Suu suhânommâ lii lámáš máhđulávt Multarinnet. Ko Lusme Piäkká puárásmij, te suu algii kočodiđ meid Lusme äijihin. ¶ Stuorrâ syeini aččin šlaajah láá táválávt stuárráábeh ko syeini aččin šlaajah . Suomâ stuárráámus stuorrâ syeini aččin lii paijeel viiđâ seenti kukkosâš, ko oppeet ucemus syeini aččin lii tuše seenti kukkosâš. Niŋálâsah láá táválávt stuárráábeh, ko oráseh. Niŋálâs stuorrâ syeini aččin šiev tobdomerkkâ lii ton monnjâroopâ kuhes já kavre manestellimorgaan. Toin tot puáhtá čiehâđ moonijd eennâm siisâ. Syeini aččin mannee enâmân tâi suoinâlmâsân . ¶ meerah já jäävrih. ¶ Naa, puávtáččij ettâđ, et ton jienâ lii siämmáá herkki, ko láá ton ton iivneh-uv. Ij meendu čuuvtij čiŋâdâttâm, mut ij argâpihtâsijngin. ¶ Tiäđáttâs 29.7.2015: ¶  váttoo čergij = jyrähti 119 ¶ – Mannee tiervân, Tyeggi já Muávru! Mun pásám teehin pááikán... Lii suotâs peessâđ orroođ ohtuu jieijâs ráávhust... ¶ Ánná keejâi haavdijd, já suu mielâst toh lijjii imâšliih iho. Motomijn haavdijn lâi suámálâš suoivâ. Aaibâs tego jyehi hävdi ličij halijdâm muštâliđ jieijâs mainâs mottoom sunjin omâs ulmuu elimist já tast, maggaar olmooš ton saajeest viällái. ¶ 114A Baltia enâmeh ¶ Iäláttâs- já vuoigâdvuođâlävdikode aašij valmâštellen já oovdânpyehten tuáimá Sämitige lahâčällee. ¶ 3.3.6 Sämimáttááttâs já ollâškovlim ovdedem ¶ a. jievjâm ¶ – Tothân sattui-uv! Eidu savâstâlâim, et kolgâččij suáittiđ tohon Kuáskimjäävri miäcástemsiärván. Mist liččii váhá koččâmušah tom kähteesuvâttemkištoost. Tom ij nomâlâs pyevtigin orniđ. ¶ 3. Manen puškosyevvi ij taarbâš siämmáálágán veerdi, ko ovdâmerkkân jävriruáhu? ¶ – Na nuuvt, rovvá ennusteijee, Monni eeđâi. Maid rovvá tääl iätá taan kiisán? ¶ Eeči 4, 6, 11, 25, 30, 41 ¶ jävriskálžu, silkkešnjirgoo, maaijuv, rapu, čäciherttâ. ¶ Čielgii, mane vuoŋâm muttoo jotelubbon ¶ Tanja Kyrö, párnáitipšoo ¶ Algâaalmugjulgáštus ¶ Jookeerpargopittá 4. Káártást kovvejuvvojeh seeprai já gnuantiloopâi ihásiih vajâldemkiäinuh Tansania luándusuojâŋemkuávlust Serengetist Kenia Masai Mara muorâstâhân. ¶ - č ujottâs (aldačujottâs já šleđgâpostâčujottâs jis lii) ¶ - Fertejin biebmat, go earat eai lean adnán das fuola. ¶ kočâttiđ loostâid muorâin. ¶ Unna Junná video ¶ 9.11. Säämi parlament vuáđudempeivi (Suomâst adelui asâttâs Säämi parlameentâst 9.11.1973) ¶ čielgâ lasattâsah. Kieldâi já staatâ ohtâduvah kalgeh iävtuittáá pieijâđ naavzâid säämi kielâlaavâ ¶ 2. Tuuđhâ kárttávuárhá Suomâ läänikáártást, moi läänij kuávloid Máddáápiälááš viljâlemkuávlu olá. ¶ Lávurdâh 4.6. ¶ nirvo ruáibu já paarnijd tuáivu. ¶ Sämivanhimeh láá távjá pivdám Sämitiggeest iše tilálâšvuotân já oskom, et tot jiešhaldâšemorgaanân puáhtá vaikuttiđ máttááttâs orniimân. Sämitige máhđulâšvuođah vaikuttiđ jieijâs aalmug máttááttâsân láá kuittâg uceh ige sämmiláid vuáđulaavâst torvejum kulttuur-jiešhaldâšem lah olášittum škovlim syergist. Sämitige škovlim-já oppâmateriaaltoimâttuvâst kolgâččij pargojuávhu mielâst ovdediđ sämimáttááttâs olesvuođâst västideijee, tom čuávvoo, máttááttâsâst raportistee já merikooskâi máttááttâsministeriöin ráđádellee kuávdáš. ¶ Mecci- já jeegijsuojâlemkuávlu kuleh ollásávt sämikuávlun já toh láá meiddei lohtum Natura 2000 -suojâlemviärmádâhân. Kaalduáivi meccikuávlu (FI 1302002) -nommâsâš Naturakuávlu šadda Kaalduáivi meccikuávlust, mast olášuttemvyehin lii meccikuávlulaahâ, Samudjeegi-Vaijuvjeegi jeegijsuojâlemkuávlust, mast olášuttemvyehin lii luándusuojâlemlaahâ sehe Tuurupuolžâ kuávlust, mii kulá puolžâisuojâlemohjelmân, olášuttemvyehin lii eennâmamnâslááhâ. Kuávlu kulá Natura 2000 -suojâlemviärmáduv alpiinsii stielâsân. Euroop Union komissio tuhhiittij kuávlu lopâlávt EU suojâlemviärmádâhân luándudirektiiv vuáđuld 22.12.2003. ¶ Mane dinosauruseh láppojii? ¶ Iskâdâllâp oovtâst ¶ – Mi-, mii immâšijd tustkis lii? Tobžâ koijâdij já keejâi viljâsis naverčolmijgijn. ¶ Komitea avžuut sopâmušstaatâid olášuttiđ puoh tárbulijd tooimâid, moiguin visásmiteh, ete meccičuoppâmeh já eres toimâ, maid ovtâskâs peleh tääl hárjutteh sämikuávlust, iä raijii sämmilij vuoigâdvuođâ paijeentoollâđ já ovdediđ sii ärbivuáválâš kulttuur já eellimtäävi, eromâšávt puásuituálu, iäge sii ekonomâlij, sosiaallij já čuovviittâslij vuoigâdvuođâi kevttim. ¶ čässuáivi paajaabel ¶ a. Maht kove tullâpuálu lii nabdemist cokkânâm? ¶ Kocceeđ já ruhâdâllâđ, amas tij šoddâđ kivsádâsân. Táttu ulmust lii, mut luándu lii hiäju.” (EM95) ¶ vuolgâteevstâ já jurgâlus funktio ađai kiävttutárguttâs, mii kolgâččij leđe jurgâlusâst ¶ Sanna Jortikka ¶ Tondiet eeđâm tijjân: jyehi suddo já pilkke adeluvvoo ulmuid addâgâs, mut Jiegâ pilkkedem ij adeluu addâgâs. (EM95) ¶ 7. Suomâ stuárráámus oppuušlaajâ lii ¶ Sun ooinij kulmâ suohâdnääpi peevdi alne. "Lam vises, ete kihheen ij suutâ, veikkâ smakkiistâm-uv uccáá suohâdist" , jurdâččij Kollevuoptâ. Mutâ Eči-Kuobžâ nääpist suohâd lâi liijkás paahâs já Enni-Kuobžâ nääpist liijkás čuáskum. Vávvá-Kuobžii suohâd lâi eidu mudágâš já nuuvtpâ sun puurâi tom puohrâkkân. ¶ 21. Jävriluándu elleeh ¶ Tot tiäđust-uv lâi eidu tot siämmáš ruggâ, kost esken lâim vuálgám ton nube junást. ¶ Durban G7 ¶ ruopsisfiindâr punakampela ¶ Pillâšum jotosist sáttá finniđ šleđgâčaskem. ¶ Njuámmiläijih ¶ 18.10. 07.00 – 15.00 8 h ¶ Jis kiävtáh märfičuállin pottâčuále, te tast lii nuuvt ennuu alnees pyeidi, et märfitááigán ij taarbâš pieijâđ pyeidi ollágin.~ ¶ Ilmari Mattus ¶ Kirjeh láá finniimist Sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuvâst já toh juáhhojeh škovláid nuuvtá. ¶ Luvâttuv eenikielâ máttááttâsâst tiädutteh sämikielâ já –kulttuur lasseen kirjálâšvuođâ já ton tulkkum. Uáppeeh uáppih čäälliđ maaŋgâlágánijd teevstâid já kuuloold meid uđđâ vuovijd já uáinuid teevstâi analysistmân já tulkkuumân. ¶ V: Taaspa mun jiem maiden västidgin. Kii keččâl? Maccâp áášán... ¶ runneuággum.....59 ¶ 3. Gaccepat Kärigâsnjaargâst, lávdástâlmijnis ´Guoktelogiovcci´, stivrejeijen Magnus Vuolab. ¶ veigiellee = hämäräeläin 24 ¶ 5. ¶ vyerkkee mieđâ ● ● ¶ ij lamaš vala kuássin kullum. Já ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtus ¶ toh surgástuveh. ¶ toimâsyergist já kalgeh tieđettiđ aalmugân tain ulmuin, kiäh pyehtih adeliđ äššigâšpalvâlem ¶ ohtân valjimkuávlun. Taažâ já Suomâbeln láá oppeet valjimkuávluh. Toos ¶ Ele leevât rapuroto! ¶ Ko piejah čäcikiemni lieggâniđ vuoššâmtuálbus oolâ, liegâsvuotâ sirdâšuvá kiemni čáácán jotemáin . Tuálbus lieggee kiemnivuáđu, já nuuvt liegâsvuotâ sirdâšuvá kiemnist čáácán. ¶ Totkeesijđo ¶ 6. Amanita porphyria – Kangaskärpässieni – Kuolbâkiärppáákuobâr U ¶ Poođijm Kaamâsân, ettim Kangasniemi Laurin: tobbeen Kiälájuuvâ kuolbânist ličij piärgu, kuddim kuobžâ. Vyelgeen viežžâđ: eeđâi Lauri. Já nuuvt muoi nube peeivi vuolgijm viežžâđ taid piärguid, mun aigum tuše tom uáivi väldiđ já riämnjá, maid paaččim piäjunjáálmán, valdim kuáivu ete peesâm kuáivuđ tom piäjunjäälmi. Talle maksii riämnjást koddemruuđâ. Já ko poođijm kuobžâ koddemsajan, ij tot kuobžâ roppâ lamaškin innig tobbeen, tot lâi väzzilâm, steevvil luodah tuš lijjii pááccâm čunnui. Finnejim mun kuittâg riämnjá, jiem tarbâšâm ennuu kuáivuđ, tot lâi jáámmám toossân alda piäjunjäälmi. Tasthân kale lii tiätu ete kote viežâi tom roopâ. ¶ Kielâ: ruošâkielâ ¶ Čuákánkiäsu ¶ Kaija Pakkas tihtâ. Kirjeest Kaija Pakkanen ¶ riäváttâl < riäváttâllâđ = röyhtäilee < röyhtäillä 8 ¶ Monni njunnáástâlâi. – Tun opsijdâh pennun, sun eeđâi ¶ Vohveleh: ¶ Tarbâšeh: vielgis meetaalskiärru padijdiskuin ađai vielgistuálbus . Keejâ oppâkirje s. 10. ¶ pajanij kuálmád peeivi jämmei kooskâst, ¶ Epi-immeel 1, 7, 26 ¶ – Jiem lah varrim ko Kaari kuuvl aassâđ, Ánná čielgij. Já tego tiäđáh, te puáttee ohhoost finniim jieččân uáppeiviste. ¶ - Jis mun máávsám tunjin tast pele? Ánná iävtuttij. ¶ raavâd: ¶ ruškâdâs ruskuainen ¶ Zürich, Geneve, Wien, Tonava, Tiroli ¶ Ullovääri = Villavaara ¶ viermiääldis . Om. kirjeluosâi šoddâdmist kevttum, viermi pirâstittám čäcivijđodâh, moos kyeleh piämmojeh já mast toh rievtisstuárusâžžân váldojeh meddâl já vuolgâttuvvojeh vyebdimnáál. ¶ Vástadâsah sämikuávlu kieldâin/kieldâovstumijn maccii ohtsis 606 pittád. Sämikuávlu staatâ ¶ Nuorttâmeerâ 47, 86, 181 ¶ Sämitige värissavâjođetteijee Heikki Paltto muštâlij staatârááđán sämmilâš puásuituálu eromâšvuođâst já toorjâtárbuin. Sämitige ovdâsteijeeh tiäduttáin, ete ILO 196-sopâmuš ratifisistem iävtun láá eromâš vuoigâtvuođah sämmilâš puásuituálun. Puásuituálu lii sämmilâš materiaallâš kulttuur vuáđu, ko tot lii áinoo sämmilâš iäláttâs, mii addel áigápuáđu pirrâ ive. “Mun lijjim uáli ilolâš, ko staatârääđist pajanii savâstâlmân sämmilâš puásuituálu táárbuh já eromâš koččâmušah,” Paltto muštâlij. ¶ KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶ Pargopitáh ¶ Čuávuvâš biodiversiteetsopâmuš uásipeličuákkim COP 13 meridui orniđ Meksikost Los Cabos kaavpugist skammâmáánust 2016. Meksiko markkânistij uáli fijnáht čuávuváá COP 13 –uásipeličuákkim. ”Meksiko haalijd orniđ čuávuváá uásipeličuákkim, tastko Meksiko luándu maaŋgâhámásâšvuotâ lii hirmâd riges. Meksiko lii čonâdâttâm killeel ovdánmân já biodiversiteet suojâlmân. Šoŋŋâdâhnubástus coggâm já biodiversiteet hiäjusmem láá ääših, maid kalgeh tipšođ ájáttâlhánnnáá. Biodiversiteet stuárráámus uhke lii kievhivuotâ,” minister Abud muštâlij tieđettemtilálâšvuođâst 15.10.2014 Meksiko pirâssuojâlemuulmijn. ¶ –~Nelji lii siäđulâš meeri, kuttâ jo liijgás ennuu! ¶ Luxemburg ¶ tooimâ ááigán 11.8.-31.12.2014. Proojeektpargee toimâsaje lii čäällimkode váldutoimâsaajeest säämi kulttuurkuávdáš Sajosist, Anarist. Proojeektpargee pargon lii nuorttâlâškielâlii oppâmateriaal vuávám, rähtim, kielâ tärhistem já jurgâlusâi rähtim. ¶ Glasgow D4 ¶ ollágin. ¶   Hendâ lâi hotellist puurâdmin já juhâmin. Pevdipijgá ij innig ááigu pyehtiđ vijne Heendân já iätá: ¶ Zoja Nosova – nuorttâsämikielâ algâjalgejeijee ¶  Pre-‐ "Ravvuuh vyelgih tast, et algâaalmug ovdâsteijeeh váldojeh fáárun vuáváámân aaibâs aalgâ rääjist, ige iäskán talle ko pargo lii jo kuhás ovdánâm. Lii aaibâs eres äšši porgâđ oovtâstpargoost savâstâlmáin ko táttuđ kommentijd jo ohtii čaallum version" , tiäddud paldâlâstábáhtusâst sárnum spesiaalvuávájeijee Sanna-Kaisa Juvonen Meccihaldâttâs luándupalvâlusâin. "pargovyehi lii lamaš mielâsâš puoh uásipeelijd, já tuáimá tuođâi pyereest." ¶ luáđhus = ilmava ¶ Oovtâstpargoost: ¶ puoh čájáditmist, já ain puoh paast–uv ¶ et haldâšeijeeh laa almugijdis hiäráh já eennâm váldáliih aneh almugijd vääldis vyelni. Nuuvt ij uážu leđe tii koskâvuođâst. Kote táttu tii juávhust šoddâđ styeresin, tot liävus nubij palvâleijee, já kote táttu šoddâđ tii koskâvuođâst vuossmužžân, tot liävus nubij uárji. Ij Ulmuu Algegin puáttám tondiet, et nubeh suu palvâleh, mut palvâliđ já adeliđ jiegâs uhren puohâi peeleest. ¶ Kaabi Eljis Márjá-Liisá ¶ Peivitipšotoimâttâh: Čuj. Kunnanvirasto, Piiskuntie 2, 99800 Ivalo ¶ uđđâivemáánu ¶  Anarân, d. Noomât meerâid sárgáid 11 - 12. ¶ – Mikä se olikaan tämän kylän nimi? ¶ » Elleđ suorgân. Tij ucâvetteđ Jeesus Nasaretlii, kote ¶ Seervi ulme lii ovdediđ anarâškielâ kielâpiervâl-, lostâ- já kirjetoimáin, sehe tiätujyehimáin. ¶ Häldee B1 ¶ 3. ¶ Tot lâi áijáás pargo já mist monnii maaŋgah sárgumtiijmeh ton rähtimân, mut viijmâg tot lâi vaalmâš. Mii rähtim kooveest lâi Betlehem täsni, savzâkeččee ruákkisobijnis, já talli, mast kirkis čuovâ paaštij kuulmâ suundán. Já ko puoh pargojuávhui tyejeh lijjii viijmâg vaalmâš, te Ááddám valjij mii pargojuávhu tyeje puoh pyeremussân. Já veikkâ mun taan tyeje keežild ožžum-uv sárgumist tuođâštusân nummeer 10, te rehálávt ferttiim kale tubdâstiđ, et taan kove vuávám lâi Poorti Peenti juurdâ. Pentti lâi uáli čeppi sárguđ jyehilágánijd kuuvijd já sun tot hammij ovdâmerkkân savzâkeččee vaardâ já suu suábi, sehe suonjârijd, moh pottii taali lasârääigi. Mij, kiäh lâim pargojuávhu eres jesâneh, lâim tuše “hanttialmaah” , kiäh poorgâim tom, maid Pentti iävtuttij. Oskom, et lovváá ožžuu jieijâs tuođâštusân meiddei muu pargojuávhu eres-uv uáppeeh, ko ličijhân tot lamaš uáli epivuoigâlâš äšši jis tuše mun liččim uážžum lovváá. ¶ 1. ¶ Šohânâs lii algâčuolmâst ovdánâm ohtâgâs, mon iänááš orgaaneh láá jo ovdánâm. ¶ ● Jiellâhelleid ij uážu tipteđ käškiđ šleđgâjotosijd. ¶ Jaavrijd já juuvâid kalga tipšođ ¶ – Kištoh láá jonsahpeivááptu, já toos láá vala kulmâ peeivi, sun luoštij. ¶  já tuálvuđ taid siijdân. ¶ Ilmari Mattus ¶ Maŋgâ  pennuu ¶ Mun čomâstâm haatâst kiddâ ja siämmást liävtuh puárránškyeteh. ¶ Staatâväldi Suomâst kulá aalmugân ¶ sodâskirdee liitolentäjä ¶ * Jienâtävistem * Paddimmáhđulâšvuotâ ¶ Säämi kielâlaavâ ulmeh? ¶  tiätusaanijn Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 2.4.2013 tme 16.00 räi čujottâssáin Sajos, 99870 Aanaar. ¶ - kulmâ mane ruškâdâs ¶ Puppâ njuškee Lukkuš seelgist enâmân já tuámá mottoom ämmir oolâ. ¶ Avveelnjälmjorŋâ = Jokisuunselkä ¶ Škovliittâs uáppeeh: keččâđ pyeri mieláin puátteevuotân! ¶ luvvá? Vâi maid vuordijd, et uáinivetteđ? Fiijnâ pihtâsáid kárvuđâttâm almaa? Kunâgâsâi loonijn tij kavnâvetteđ taid, kiäh fijnotteleh pihtâsijdiskijn! Maid tij tasto vuordijd, et uáinivetteđ? Proffeet– uv? Aaibâs riehtâ, já mun eeđâm tijjân, et sun lii eenâb–uv ko proffeet. Sun lii tot, kiäst lii čaallum: – Mun vuolgâttâm muu sänisättee tuu oovdâst, sun vaalmâšt luodâ tunjin. ¶ – Jis mun liččim tyeggáár ivnettes mielkkinirve tegu tun, te jiem tuođâigin storrááččii pulttâsiđ siähtálij siste. ¶ – Lah-uv tun jo kuullâm ton stuorrâ kiđđâjuhleest, mii uárnejuvvoo puáttee pasepeeivi Rakkarväärist? Andârâs koijâdij. – Muu viiljah, puoh loves puátih teehin já pyehtih stuorrâ tivolis mieldi. Toh joteh pirrâ eennâm karuselijnis já eres piergâsijnis já orosteh jieškote-uv päikkikoddeest. ¶ Säämist Pekka Sammalahti eelij vuossmuu keerdi obijnis já ejijnis ive 1958 já talle sij ellii Anarist já Ucjuuvâst. Sun lâi talle 11 ihásâš já maatij juo mottoom sääni orjâlâškielâ. Muáddi ive maŋeláá ađai keesijd 1960 já 1961 sun lâi Vuáču alda Šapšâčielgist Šapšâ-Uulá kuvlân já juuđij meiddei puásuipargoin suu perruu mield Suálučielgist já eres-uv soojijn. Talle sun oopâi orjâlâškielâ váháš pyerebeht iänááš Uulást, mon maŋa sun lii-uv lamaš puoh keesijd tääbbin Säämist. Äigipaje 1962 – 63 sun lâi keesijd Oula Näkkäläjärvi~reŋgân kolmihâšmittedempargoin Kittâlist, Suáđigilist, Suovâkuoškâst, sehe Kyelijäävrist ađai Sallaast já talle esken sun oopâi olmânáál sárnuđ orjâlâškielâ. Näkkäläjäävri Vuolli já Hejá-Antti láin suu máttáátteijeeh. ¶ Kuávluovdedem stivrejeijee laavâ mield sämitigge ráhtá Laapi eennâmkoddeohjelm sämikulttuuruási. Eennâmkoddeohjelm stivree eennâmkode kuávluovdedem já aasât mittomeeri eennâmkode oovdedmân. Laapi eennâmkoddeohjelm lii uđâsmittum Laapi littoost Lappi-sopâmušâst. Sämitige stivrâ tuhhiittij čuákkimistis sämikulttuuruási. Uásist lii uáinus ihán 2040 sehe sämikulttuursopâmuš. Sämitigge lii asâttâm kuttâ strategisâš valjim sämikulttuur oovdedmân eennâmkoddeohjelm toimâpaje ääigi 2014-2017. Valjiimeh láá: eellimvuáimáliih ärbivuáváliih iäláttâsah já ärbivuáválâš tiätu, Tä´lvvsijdd – ellee nuorttâlii kulttuur kuávdáš, palvâlemrááhtus tuáimen, sämikulttuur miäldásâš škovlimpäälgis, kielâ já kulttuurlâš rigesvuotâ sehe párnái já nuorâi Säämi. ¶ Piejâ~luámmánijd kiemni siisâ, liäšku čääsi oolâ já tipte tuoldâđ 5 miinut. Muivii 2 dl čäcimiärán 6 mälipastem potásjáávuid. Vispâlâst pyereest ko liäškuh potásjávvučääsi kiemni siisâ. Tipte leđe vala nuuvt, et kiissel tyeldee. Liäšku njeđes nääpi siisâ já luvvel váhá kiissel oolâ fiijnâsukkârkeerdi. ¶ 1. Valjii parâinâd oppâkirjeest s. 92–95 monnii ¶ – Na mun laaviim eelliđ squash spellâmin skipárijdângijn. Já čálám runoid já luuvâm ennuv. Já tiäđust-uv kuldâlâm muusik, iälám elleekuuvijn teikâ teatterist já motomin ravintolast-uv. ¶ 5 Mast uáiná, et čuoškâ kulá tivrijd? ¶ Arkkitehtkišto 2. muddo čovdâs 3.12.2008. Kišto iävtuttâsah láá toimâttum nommâmerháin, et taam muddoost juátkiđ väljejum tahhei noomah iä lah tiäđust. Kulttuurkuávdáá eidusâš vuávám algâttuvvoo uđđâivemáánust 2009 já huksimpargoh älgih kiđđuv 2010. Vuáváámij mield táálu váldoo kiävtun ive 2012 ääigi. ¶ 6.4. Tooimâ árvuštâllâm ¶  já – Na pyeri, Elmer pahudistij já oppeet laiđij Ante ovdâskulij – taan tovváá tyehišiljosis. ¶ Marttin ij vyerdi eenâb ravvuid sieidist. Sun kaččâl nuuvt jotelávt ko piäsá maassâd riidon Heeihâ kuuvl. ¶ Motomin Áhu-Jovnâ čielgij munjin, maht ovdâmerkkân njuneporruuh šaddeh já maht cuobbuu meeinih ovdáneh oles cuábujin. Sun lâi pääihist Kossenâmist iskâdâm taid kuohtuid nuuvt, et kiđđuv, ko puásui lâi rusádâm cuoŋŋuu oolâ njuneporruu suovsâid, te sun lâi pieijâm taid skuápu siisâ. Toh lijjii ääigis maškârdâm tobbeen, jeđe korâlum, ađai skuáppulum. Sun lâi vuordâččâm tassaaš, ko tain šoddii oles porruuh, moh kirdelii. Siämmáánáál sun lâi iskâdâm cuobbuu meeinijd-uv. Lijjim kuullâm Áhu-Joovnâst, mon mielâkiddiivâš lii čuávvuđ veikkâba cuobbuu meeinijd. Tast mun-uv movtáskim já eellim koiviimin suánjust kuámmir tievâ cuobbuu meeinijd já pieijim taid lasâpuurkin. Puurki stellejim máddáápele lasâkuárvi oolâ ulguubel peeivipaštui já algim vuordâččiđ. ¶ raavâdkuállus.....21, 98, 110 ¶ – Moonâ peri tun-uv uáđđáđ. Mun lam vala virkkuu. Mun uáđám ain nuuvt pyereest iho. Mun raaijâm liitijd, tiskáám já moonâm tastmaŋa eijijn viermijd čihtâđ. Čiivtâm viermijd ton puudâ ko tij uáđivetteđ peivinahârijd, enni iätá já nurâškuát taldrikijd peevdist. ¶ – Jiem mun tieđe, västidim sunjin. ¶ Koldemjuávkku lâi tábáhtusân tuđâvâš já sij tuoivuu-uv, et taan sullâsiih virkosmittemtooimah ornâšuččii puátteevuođâst-uv. Anarâškielâ servi ferttee kuittâg vaidâliđ taggaar ääši, et tot ij álgám tooleeb orniđ taam tábáhtus já nuuvt äigi keevâi tommittáá uánihâžžân, et tot ij innig kiergânâm toimâttiđ sääni seervi jyehi jesânân. Liijkás maŋŋeed čielgâi, et oholoppâ lâi áinoo, mii heivij nyeti já kárbái omâsteijeid já ko maŋŋeed lâi algâttum ornimpargo, te tiätu poođij nuuvt fakkist, et ovdâmerkkân kirje ij liččii innig kiergânâm juksâđ puohâid jesânijd. Nuuvtpa sääni koldemtábáhtusâst vijđánij jesânij kooskâ kulostuumáin já uásild meiddei puhelimáin. Puátteevuođâst servi loppeed almottiđ tágárijn aašijn ääigild. ¶ c) ¶ 4. puškolodde ¶ Kove: Ilmari Mattus ¶ mielâ. Mut monâhánnáá sun liijká meridij leđe. ¶ Čohčâ luuhâmpaje 1956 ¶ (spiekâstemjuávkku nr 2). Nubástus lii tuše ráhtuskoččâmus, tasko kuábbáin-uv kielâin ¶ Puh. 050-5650888 ¶ Kussâpijgá vuolgij motomin kaavpugân kivlu vala uáivialn – nuuvt tot táválávt kuoddui-uv. ¶ Matti Morottaja, Marja-Liisa Olthuis já Ilmari Mattus ¶ TOIMÂSAJEHUOLÂTTEIJEE ¶ Tágáreh noomah, moi sajadâh lii kavnum orjâlâškielâlii almenäähki vuáđuld, láá: Äigee = Anarist 1556-1671 (21.6.), tast lii puáttâm suhânommâ Aikio, Äigeesärree = Anarist 1556–1620 (19.10.), Algepeivi = Anarist 1570 –72 (24.10.), Avetävgi, Avejuoksâ = Anarist 1594 (17.7.), Mielâk = Anarist 1563–85 (23. 9.), Mohce = Anarist 1570–72 (28.8.), Nunná = almaa nommâ. Áhujäävri alda Čunoijäävrist kávnoo Nunákeđgi (8.7.) Pilcce = Anarist 1556-87, lâi tuámárin Sigá já suu iirgij ääšist. Aanaarjäävr Mahâllâd suollust lii Pilcenjargâ (5.2.), Peivih = Anarist 1556–1697 (16.6.), Raassaž, Raassâdijjee = Anarist 1556–85 (3.10.), Ruigee = Anarist 1579–95 (6.10.), Riijmâ = 1558-59 Rounalast. Riijmâ-vuorâs kuudij stááluid (9.9.), Caija = Anarist 1563–1620. Noomâst sáttá leđe puáttâm Saijets-suhânommâ (3.4.), Sarree = Anarist 1556–1704 (9.11.), Sarreejuoksâ = Anarist 1570–71 (9.5.), Čuávvá = Anarist 1580–94. Sun lâi nuuvtkočodum mainâsolmooš (taruhenkilö), kote varrij Anarist Tave-Taažân (27.9.), Távgum = Anarist 1583–84 (13.9.), Niäváž = toovláš nissoonolmooš Anarist. Niäivááluohtâ kávnoo Solojäävrist (2.2.), Ogge = toovláš nissoonolmooš Anarist (8.9.), Pánná = Páánnáž aasâi čuđeääigi Anarist. Ijjäävrist lii Pánnákällee sátku (11.11.), Ahemâl = tuárui vajeryešilij (čuuđij) vuástá (9.6.), Cuurnâž = päähináigásâš olmooš Anarist (28.2.), Čuivááž = Čuiváá-kieddi Váášku njäälmist ( 6.5.) Lavrukkâž = kuudij čuuđijd (4.3.) Vällee = Anarist 1556-80 (2.10.), Valjaaž = Pänijäävrist kávnoo Valjaanjargâ (27.1.), Uđđe = Anarist 1563–84 (6.8.), Uđjus = Anarist 1556–1620. Taan noomâst lii puáttâm suhânommâ Uddais (14.12.). ¶   vuáđumáttááttâs uđđâ máttááttâsvuáváámij kiävtunväldimân sämimáttááttâsâst. Škovlim ulmen lii lääččiđ pyerebijd tiäđulonottem vuáháduvâid já lasettiđ máttááttâspargovievâ tiäđu lahâasâttem adelem sämimáttááttâs keevâtlijn máhđulâšvuođâin. ¶ Mijjân ij keevvâm mahten, mut skipárušah Holber Paavo, Erkkii Uuno já Lehtola Sakari kale pärttidii kiiveer lemnuiguin já tussaráin talle ko lijjim vuossâmuu luokast. Lijjim talle illávaje, jiemge uáinám sii, mut kuullim maŋeláá, ko skipárušah lijjii puáttám asuntolan, et Paavo uáivi já ubâ pajevardâ lâi alfáárug vorrân. Tussariiskâdmijn Paavo lâi finnim sirpale kállusis, Sakari niiskán já Uuno kietâsis, ko tussar lâi luoddânâm. Luhhoost hovdâmáttáátteijee eemeed lâi lamaš ámáttis peeleest pyecceetipšoo já poostij adeliđ sunjin tarbâšân šiev vuosâiše, et Paavo ceevzij sairal räi. Hovdâmáttáátteijee Saarilehto lâi kulloo ovdebáá peeivi máttááttâm uáppeid, maht tussar ráhtoo, já tot lâi lamaš niäljád luokkalâš kandáid siämmáš äšši, et sij liččii avžuuttum rähtiđ taggaar. ¶ Kiäđgáás riddoost stávrudeijee tirlihhááš, riddoniijtost árvulávt lávkkoo puškolodde já tobbeen tuámmee vuoptâlaahul iä čuuvtijgin sulâstit nubijdis. Toh kuleh kuittâg siämmáá loddejuávkun kalâččeijeid , moh láá tijpâliih riddolodeh. Maaŋgâi kalâččeijei kuhes jyelgih já kuhes njune muštâleh, et toh oceh raavvâd riddočääsist. Šlaajah, main láá uánihuboh jyelgih, mákkojeh aaibâs rido čäcirääjist. Maaŋgâin kalâččeijein láá jyelgisuormâi kooskâst uccâ vuoijâmcuozah, moh čäittih čäcielimân vuáháduumeest. Kalâččeijeeh puáimuh timmâ enâmist tâi riddocuáhásist tiivrijd, toi suovsâid, mááđuid, šlieddâelleid já rapuelleid. Njune já juolgij kukkodâh adeleh oonâ jieškote-uv šlaajâ ravâdist. ¶ lohomerkkâ, -meerhâ = lukumerkki ¶ – Tun-uv puáđáh teehi puurrâđ korttileeibi! ¶ Leeirâst paasij pyeri mielâ. Puohah mist tuoivuu, ete taat leirâ finniiččij joođhâ. Takkâ puohháid kiäh uásálistii leeirâ vuáváámân já leeirân. Takkâ meiddei Anarâškielâ siärván, kii išedij mii olášuttiđ leeirâ! ¶ 1. Kiina 6 730 ¶ čäcisäplig vesimyyrä ¶ Addel kiemni tuoldâđ já kuorii suuptâ~meddâl. ¶ II Kielâjurgâleijee – Anja Vest , toimâpäikki Aanaar, virgerijjâst 31.10.2016 ¶ 15. káránâsmyerji ¶ Iŋgá muštâl, et sun tuoijui ennuu ulmuid: kammuid, kistuid já kamâspiddoid. Toin naalijn sun še finnij lasetiennâs. Antti jođettij poostâ Anarist Aŋŋelân. Já kuolijd finnij juuvâst. “Mun lam kale ain táán räi finnim puurrâmkyele juuvâst.” Iŋgá čielgee kyelipivdo merhâšume vala onnáá peeivi-uv. ¶ 1 . Puurâ olmâ iiđeedpitá: suohâd tâi maidnii eres valjeest valmâštum, ruonâsšaddoid tâi heđâlmijd já mielhi. ¶ www ¶ Pargojuávkku: Anneli Lappalainen, Dániel Gelencér, Joni Gauriloff ¶ Junnáást kal čalmeh juálánii, já váimu juhkeškuođij. Sun čovádij ruuđâid já reknistij taid. Ennuvhân tain vailuu, mut iä liijká vajâgâššâm aldagin nuuvt ennuv ko sun lâi poollâm. ¶ Pelle jeđđee suu: "Täälvi maŋa puátá kiđđâ! Pyehtip sierâdiđ olgon ubâ peeivi" ! ¶ Lostâčorvâgeh – Lehtisarviset ( Scarabaeidae ) láá sittijái hiäimu ovdâsteijeeh, moh láá Suomâst kavnum 58 šlaaijâd 20 suuvâst. Tobdosumos aainâs luánduohjelmijn lii suándikuorijâš – lantakuoriainen ( Aphodius rufipes ), ko tot juurât niestilaavhâs ađai suándipáálu, mii lii čuuvtij stuárráb ko jurâtteijee jieš. ¶ Kokemäkijuuhâ B5 ¶ Riämnjápiäjuh ¶ Kop kop! kulloo oppeet káytávást. ¶ nâskohtâlem kalga kevttiđ ävkkin vijđásubbooht škovlimvuáháduvâst. Sämikielâlâš palvâlusâid kalgâ turvâstiđ juo škovlimpaje ääigi nk. sämmilâštiätumeerijn kuávdášlâš škovlimsuorgijn, main kielâtiätumeeri ij vala lah. Iänááš Sämitige kyeskee iävtuttâsah: ¶ tom lihâdemtiijmest. ¶ Lasetiäđuh: ¶ Movtigis áŋáluv lii älkkee tubdâđ vistig jo ton jienâ vuáđuld, mast tot páimá jieijâs suomâkielâlâš noomâ: a-aa-alli . Jienâdem lasseen orráás tobdá pyereest ton kuhes pottâš vuáđuld, mii lii masa siämmáá kukke ko äskilist ( Stercorarius longicaudus ) já kiäigáá ucánjáhháá pajasvinnjood. Rävis luudijn čuávjipeeli lii vielgâd, selgipeeli ruškisčâppâd já vielgiskirjáá suhâpele já iveääigi mield. Syeini-porgemáánust rävis áŋáluvah lonotteh suájáskuáčurijdis já oráseh še pottâšis já tot lii-uv áinoo áigádâh ton ivveest, et tast váilu kuhes poođâš. Orráás kukkodâh lii 40–60 senttid já niŋálâs suullân 40 senttid. Suájákeejij koskâ lii 75–80 senttid já suájáh láá nuuvt orásijn ko niŋálâsâin-uv tevkkâdeh. ¶ – Cuoŋŋuu alne. Tot lâi aaibâs ohtuunis. Lâi vissásávt eeđeest. ¶ čeveliijne já njäälmi ¶ Mut sij iä halijdâm puáttiđ. ¶ 41 ¶ D Lyophyllum – Kynsikkäät – Kozzâheh U ¶ Damaskosân Apt 9:1-9 ¶ Ritva Kangasniemi ¶ – Mutâ ko---, Puállunjune algâttij. ¶ – Teehin mun jiem ááigu lyeštiđ šat kiämmân, iätá ákku nanosávt já lukkâd uuvsâ. ¶ puárui 200 ¶ 129A Röntkenkove ¶ Algâaalmugijn já toid kullee ohtâgâsâin lii vuoigâdvuotâ kuullâđ algâsiärvusân tâi -aalmugân áášánkullee siärvus tâi aalmug ärbivuovij já vuovij miäldásávt. Taan vuoigâdvuođâ kevttimist ij uážu šoddâđ maggaargin olgoštem. ¶ Sallâvääri = Sallivaara ¶ Räjittes säminuorah ¶ Ko mun smietâm munnuu eellim, te muoi kiergânáim uccáá ovtsaajeest iälostiđ. Pärnin smietâdáim já kierdoškoovlâ juuđijm oovtsaajeest. Já nuorrân oovtâ keesi assáim päihistân. Tot lâi tastmaŋa ko tun pijgguustih kyehti täälvi Naŋŋâjäävrist. Tot päikki lâi nuuvt kukken, et jieh ubâ ääigist iällâm kosten eres kuvlân, ko nubepeln jäävri lâi ohtâ táálu. Kirje ain motomin poođij, jies sattui mottoom almai jotteeđ. ¶  adverbiaal Räänis – Vuoi, mon juurdâšmettum, smietâdij Miiko. – Iä uáskimeh lijkkuu muorjijd, mut kuolijd. Passeekuobžâ lâi ¶ Puátteevuotâ 7, 18, 23 ¶ – Puávtáh-uv puáttiđ pargosahhiittâlmân (työhaastattelu)? ¶ Tot jis mii oroi Ááná piälján šiev juurdân. Tohhân lijjii siijdah, moin ucceeblovo kielâ lâi-uv váldukiellân, já eidu tággáár pođoimaailm Ánná tääl tarbâšij-uv. ¶ 13 Maht lodeh láá vuáhádum jieijâs eellimpirrâsân?..... ¶ Jeesus tieđij, et juáháš taarbâš addâgâsadelem jieijâs paas tavvoin. ¶ ANARŠKIEL IÄLÁSKITTEM TUTKÂM JÁ PUÁTTEEVUOĐ VISIOH ¶ Munnuu vuájánân šiettii aldasáid 300 olmožid, oovce peŋkkârivid paldluvvâi já kyehti vázáttuv. Kirdemšoŋŋâ lâi hyeni já mätki kukke. Luhhoost kuittâg lekkâsij tommittáá polvâluámi, et oinijm kuohtuuh Ruánááeennâm. Mašinist lijjii 12 monitorid, main ooinijm ubâ paje, kogo pehti Atlant kuás-uv lep monâmin (algâmääđhist monitoreh iä toimâm). Kirdemäigi Amsterdamist Minneapolisân lâi 7 tijmed já 20 minuttid, mut nuuvtkočodum páihálii ääigi mield tuše pelnub tiijme. Ko siäivuim Minneapolis kiädân, te páihálâš äigi tobbeen lâi 12.20. Tuođâlávt äigi lâi kuullâm jo nuuvt ennuv, et Suomâst lâi talle tijme jo kyehtlov paijeel käävci ehidist. Lijjim jo táássâš koccáám siämmái čolmijgijn 18 tijmed. ¶ Sämikuávlu lii miäruštâllum sämitiggelaavâst. Toos kuleh Iänuduv, Aanaar já Ucjuv kieldah ollásávt já Suáđigil kieldâ taveuási ađai Säämi palgâs kuávlu ( Vuáču siijdâ kuávlu ). ¶ Ige tot aaibâs forgâ sääti jaskodiđ. ¶ Iđedist lâi vuolgâ. Koccájim jo čiččâm suulâin já lijjim pel käävci maŋa Avelist vuordâšmin Ilmar. Vaartâ vááijuv käävci sun poođij-uv toho, kost muu auto lâi tivottâsâst. Tivvoo lâi luhhoost meiddei tooláá joođoost. Sun lâi kejâstâm auto já eeđâi, et puáris auton ij nuuvtkin puáhtám lyettiđ. Mut kale sun juurdij, et tain Anarân tuostâččij vyeijiđ. Maksim motomijd luuvijd euroid pargopäälhi jeđe starttaaškuottim vuájáánân. Iho lâi puolâštâm, ige auto kustoo mielâstis vuálgám joton. Aaibâs majemuin virdijn moottor kuittâg kevâškuođij. Muu mätki Anarân peesâi älgiđ. Ilmar kuođij jieijâs auto tivottuv šiiljon já njuškij muu láiguauto raati tuáhá. Láiguautoin muoi kolgâččáim puáttiđ Anarist maassâd. Mun aštus meridim, et pesâččim fiärttuvuájánáin Anarân. Mudoi-uv mielâstân suovvim Ilmarân láiguauto: sun lâi nuorvust, já sunjin lâi čielgâsávt-uv puátimin lenccu. ¶ Irján Ááná Veeiko nieidâ ¶ moin toh vuáttojeh. Veerstah kieđâvuššojeh siämmáá oornigist, ko toh láá tavlustuvvâst ¶ lii eresnáálá rahtum ko suomâkielâsâš KR92 versio olet pelastuva (spiekâstemjuávkku ¶ kođđee = kutoja ¶ Jovnâ keejâi pirrâsis já oonij visesin, et kihheen ij lamaš alda. ¶ Eemeed lâi kuolijd čolliimin, ko Vuolli-äijih peesâi päikkiriidon. ¶ Seurujärvi-Kari mield Antonio Briceđo luhostuvá čuovâkuvijnis vuorkkiđ eromâš pyereest sämmilii identiteet tehálumosijd tahheid. “Sämikielâ lii siäilum pyeremustáá puásuituállei koskâvuođâst, ko sij láá ovttuu tarbâšâm maaŋgâlágánijd olgosaddelmid čujottiđ eromâšávt luándun, vâi ciävzáččii korrâ arktâsâš tiileest. Čáitálmâs loptee fijnásávt uáinusân luándu, kulttuur já kielâ koskâsii ohtâvuođâ tehálâšvuođâ sämmiláid” , árvuštâl Seurujärvi-Kari siämmást ko räämid čáitálmâs meid stuorrâ kunneečáittusin uccâ sämiaalmugân. ¶ M E S S U A Đ A I E H I D  S - I M M E E L P A L V  L U S ¶ – Muštáhhân talle-uv kyeđđiđ kammuidâd ulguupel, ko puáđáh teehin? Elmer koijâdistij. ¶ NJUÁMMILSIER ¶ 11. Merâkuáskim – Merikotka ( Haliaeetus albicilla ) Skammâmáánu ¶ Kielâ: ruotâkielâ ¶ Lâi tot äigi, ko lâim potâlâm evakkomääđhist, uássin nelgi-uv meiddái paggij ton ääigi pivdeđ, maid finnij. Nuuvtpahân muái-uv Juhháán Jovn Uvláin (Uula Högman) skippuuđáin loddepiivdon. ¶ já GNT merhâšuumijd. ¶ Ehidâspeeivi luvâlduv Ánná kuođij kooskân. Sun vuolgij maassâd Kaari táálun, ko luuhâm oroi mahtnii nuuvt vyestimielâlâžžân - vissâ tuš tondiet, et Heikkâ čokkái tobbeen. ¶ Poškâluáddumááh ~ Poskâluáddumááh = Paskaluottumat ¶ Aanaar Sämimuseo lii vuávám professor arkkiteht Juhani Pallasmaa , čáitusvuávám lii toohâm “sisustusarkkitehti” Sami Wirkkala , čáituspargojuávhu saavâjođetteijen lii toimâm professor Jukka Pennanen , čáittus kietâčalluu lii ráhtâm maister Matti Mela . Museohovdân tuáimá Tarmo Jomppanen já luándukuávdáá hovdân Pentti Takala , sehe museokähviviäsu tuállen Kauko Lietoff . ¶ Århus 105 ¶ Peivitipšo ¶   Lijjim tuáddum já miettâm-uv jo toos, et muu “äidinkieli” lii suomâkielâ já muu päikkikielâ ij lah mihheen. Tot lii tegu taggaar pennui kielâ, mon olmâ ulmuuh iä ibbeerd. Jurdâččim, et tuođâlávt tot kielâ ij lamaš ubâ lemingin. Áinoo kielâ mailmist lii tuše suomâkielâ, mon kolgâp puohah mättiđ sárnuđ pyereest já tot lii meid mii tuođâlâš eenikielâ. Iäskán moodijd iivijd maŋeláá čielgâškuođij, et mailmist láá hirmâd ennuv eres-uv kielah. Huámášim tom, et muu päikkikielâ, maid muu vaanhimeh, uábih já viiljah sarnuu, ij lamaš vissâ olmâ kielâ ollágin. Tot lâi tegu ellei kielâ, mast ij lamaš čaallum kielâoppâ, mon suujâst tom ij puáhtám tiäđust čäälliđgin. Tieggáár kielâst ferttiiččij huápumus lääji mield peessâđ meddâl. Nuuvtpa jo nube škovlâive suomâstim siämmáánáál ko eres-uv škovlâliih já ovdâmerkkân munnuu Veikkoin koskâsâš kielâ, tegu monnii sänittes sopâmušâst rievdâškuođij kuuloold suomâkielâ kulij. Suomâstáim, veikkâ liččijm lamaš vissásávt kuávttáá. Veikko liijká távjá sáárnui jieijâs eenikielâ, mii lii pajekielâ, já motomin, ko muoi láin sierâdmin magneetruovdijn (kost kale ležžeem tomgin kavnâm), te Veikko koijâdist must: ¶  nuuvtkin mielâstubbooht šave.” ¶ ovdâmáttááttâs. Ovdâmáttááttâs puáhtá orniđ jo-uv peivitipšoost tâi škoovlâst. Talle ko ¶ Keppâ jotoluv vävli lii vandârdeijeid já pyerávyeijeid uáivildum luoddâ. ¶ Tauno Haalta saahâ suomâkielân ¶ Oppâmateriaalpargo ¶ 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 ihheed ¶   mikrobi . Nuuvt uccâ iäláán, et ton uáinimân taarbâš mikroskoop. ¶ tiäđuh pargopaajijn já toi siskálduvvâin. Pargopääjih uárnejuvvojeh koskoho 30.3 sierâ soojijn. Tieđettep tábáhtusân já pargopaajijd kyeskein ¶ – Jáhá. Pieggâ lii kustoo ložžim já áimu lii čuáskumin ain. Šoŋŋâ muttoo ubâ paje kolmâsubbon já kolmâsubbon. Amahân te puáttee iijâ jo puolâštškuát. Leš veikkâ jävri jiäŋŋum iho. Tothân tiätá tom, ete mij peesâp forgâ juoŋâstiđ. Kalga kuittâg vyerdiđ, ete jieŋâ kiergân nanosmiđ tommittáá, ete tot killáá väzzim ton alne. Rašes jieŋâi oolâ ij koolgâ kuássin moonnâđ. Maht tibi te kiävá. Lii-uv čohčâkeesi jo viijmâg muttuumin čohčâtälvin, hundâruš ákku tutâvâžžân. Sun tappâ uuvsâ já mana čokkáđ eres perruin täähi oovdân, lieggâ tuulâ pellâs. ¶ Palvâlusah ¶ luávhuid. ¶ — Huápust Pöö, njuškii teehi vuálus, tääbbin lii ennuu torvolub! ¶ Tiettiđ, et Hiärrá lii Immeel. Sun lii sivnedâm mii, já mij lep suu, suu aalmug, suu luáđu saavzah. (Ps. 100:3) ¶ Čohčâmáánu 21. peeivi 1886 Koskimies vuolgij maasâd máádás. Pargo Anarist piištij pajeláhháá pelkuálmád máánu já puátusin čokkâšuvvii ereslasseen párnáimainâseh 100, tovlááh mainâseh suullân 200 já sänivajeseh suullân 75. Maŋeláá T.I. Itkonen jurgâlij taid suomâkielân, tievâsmitij taid jiejâs pajasčälimijgijn já toimâttij tain kirje “Inarinlappalaista kansantietoutta” , mii almostui vuosâteddilâssân ive 1917. Nubbe teddilâs almostui Lea Laitisii toimâttâssân ive 1979. ¶ uážžu tuálvuđ Taavvidân mii kyelimälivuáskunijd. ¶ 50. Seentih vuárhást vâi pursâ kuárus ? 166 ¶ 2.1.2 Toimâriiskah ¶ Teija Linnanmäki ¶ Megacollybia platyphylla ¶ Muštâlus vuáđđun lii vijđes luámáttâhkoijâdâllâm, mast 169 peeleest láá koijâdâllum el. tiäđuh ¶ b. Čääli njunevardem vuosâišeravvuid. ¶ - tiervâpuáttim Sajosân, čuákkim álgá ¶ 1. Jis puáccáá, kalga pisottâllâđ pääihist tassaaš, ko lii vissásávt tiervâs. ¶  hänen    semantlâš  kuhháá šadolâšvuođâstielâs.....11 ¶ Seenaat-kiddoduvah västid Saijoos huksiimist sehe haaldâš kiddoduv ton valmâštum maŋa. ¶ Mättee lâi lamaš muáddi peeivi tassaaš joođoost ergiráiđuinis. Sun lâi lamaš Stuorrâ Aanaar riddoost koddepiivdost já lâi finnim-uv maŋgâ ellee njuovvâđ já riehân kaarrâđ, jeđe lâi monâmin pááikán Uáivittis Vuáskujávrážân. Sun lâi nuuvt čuuvtij jurduidis siste, et ij huámášâm tállân omâs rááiđu, mii poođij oovdeld já ko te hoksái, lâi-uv juo liijkás maŋŋeed viggâđ ubâ patârâsângin. Sun ervidij tállân, moh fárudeijeid toh lijjii já siämmâst sun muštái-uv tom suovâpáccá, mon lâi jiehtinâš uáinâm já jurdám tom táválii koddepivdee tullâsuovvân. Tääl ij innig ávttâmgin muide ko viggâđ selvâniđ tiein äijihijn pyeremus lääji mield. Omâs ráiđu ko aldanškuođij, te sun sirduustij ráiđuinis ubbâsân toin tuoivuin, et kyesih monâččii lappâd, mutâ maid tuušijd. Ovdemuš äijih, kiäst lâi lijge-ergi kerris maajeeld, tollij vuájánis eidu Mättee puotâ já talle sun tuubdâi-uv suu. Sun lâi Äigisuolluu kandâ Harideiješ, kote lâi peggimij mield algâm uđđâ ooskon já lâi finnim uđđâ noomâ-uv, mii lâi Haarald. Harideiješ lâi finnim noomâs juo aaibâs uccen tast ko sun uáđidijn škorijdij nuuvt korrâsávt, et tot sulâstitij pennuu haarrân. ¶ Sämitige ciälkkámuš Näkkäl palgâs jyehimist ¶ Rovâdâskorže lii ohtâ Lemmee aalmuglâšmeeci pegâlmâsumos luándučuosâttuvvâin já uáinámušâin. Čäcikorže lii ruávisvuođâs tááhust mučis uáinus. Vandârdeijee ferttee väldiđ vuotân, ete Rovâdâskorže kulá Lemmee aalmuglâšmeeci raijiittâsuásán, kost lihâdem lii loválâš tuše merkkejum pálgái alne. Rovâdâskooržán piäsá vääzin vandârdemkiäinui mield teikkâ Lemmee irâtteijei juhâkárbái sáátust. Rovâdâskorže lii sajadum togobeht, kogo Lemmee ja Rovâdâsjuuvâ ovtâstuvvâv. ¶ oovtviärdásâšvuođâlaavâ olášume já säämi kielâlaavâ olášume čuávvum sämikuávlust. ¶ Apina: Ufoh puátih! ¶ Sämmilâš juáigusärbivyehi lii maccâm kievrâbin ko ovdil. Juáigusärbivyehi iälá nuuvt ärbivuáválii juáigusmusiikist ko meid uđđâáigásii populáármusiikist. Sämmilâš taaiđâ iälá eellimvuáimálii paajees. Sämmiliih taaidâreh láá puáhtám sämikulttuur ärbivuovijd já ohtsâškodálâšvuođâ uássin uđđâ moodeern taiđuu, mii ij ele tuše galleriain, peic argâpeeivist, interneetist já sosiaallii mediast-uv. Taiđust lii jieijâs rijjâvuotâ já miätá historjá taaiđâ lii lamaš vyehi pyehtiđ miärádâstahhei oovdân ohtsâškode tuhhitmettum tiilijd já kulttuur ärbivuovijd. Taiđuin puáhtá mutteđ maailm. Mii nuorâ taaidâreh, kiäh rähtih ohtsâškodálii já siärvuslii taiđuu moodeern teknologia vievâst, jyehih tiäđu sämmilijn aaibâs uđđâ vuovijn já pasteh raččođ väldikulttuur lääččim stereotypiaid sämmilijn. ¶ – Šapšâhân tot lii, mii lii tääl-uv enâmus pivdum kyeli. Mut tovle pivdii kal eres-uv kuolijd, nuuvtko ráávdu, puško, njäävi, veikkâ tom kal enâmustáá kevttii mälikyellin, kuávžur, suávvil, vuáskun já luosâ tiäđust-uv. ¶ Väidimijd pyehtih toohâđ ovtâskâsulmuuh teikâ ovtâskâsulmui juávhuh, moh eteh, ete koččâmâšâst leijee sopâmušstaatâ lii luávkkám sii almossopâmušâst tubdâstum ekonomâlijd, sosiaallijd já čuovviittâslijd vuoigâdvuođâid, ( 2 artikla). Väidimeh tahhojeh TSS-komitean (1 artikla). ¶ 3.3 Sämikielâ kevttim já merhâšume ¶ Kuálástus ¶ b. Mon šadolâšvuođâkuávlust kove lii? ¶ Jeesus eeđâi: “Tevdiđ liitijd čassijn.” ¶ lättei kuorâ ¶ - almai, puáris 2 ¶ Baal profeteh vazzii álttáris pirrâ ubâ peeivi já čuorvuu: ”Baal, västid mijjân!” ¶ – Šiev juurdâ! Puállunjune-uv nonnij. ¶ 66 ¶ Säämi arâšoddâdem aargâ tooimâi ravvuuh ¶ Kesjäävri Kesseekiäđgáá Teija ¶ Matt. 12:17 πληρωθῇ toteutuisi olášuuččij ¶ – Merhaba argadis! ¶ – Čäcialmai , ¶ Porsanginvuono D1 ¶ Lam 17 ihheed tassaaš Lappeenrantaast šoddâm nuorttâsämmilâš nieidâ. Elimâm vuossâmuid mánuppoojijd aassim perruinân Imatrast, kost ive 1994 loopâst varrijm tááláá päikkisiijdân Čevetjáávrán. Tääbbim lam čođâldittám vuáđuškoovlâ eenikielâinân nuorttâsämikielân, tain oosijn main tot lii lamaš máhđulâš. Tääl (2011) lam škoovlâst Avveel luvâttuvâst, kost nuorttâsämikielâ paaldâst lam luvâškuáttám meid tavesämikielâ. ¶ Kalehân talle nuorâbin šoodâi maŋgâ já maaŋgâlágán reeisuid toohâđ. Lam toi sorvâiguin-uv feerim veikâ maht. Ain mun lam tom finnim ko lii lámáš lope, vuoššâmpiärgun. Tot lâi stuorrâ iše mii perrui. Tääl taan ääigi kalga leđe stuorrâ juávkku oovtâ sorvâlopán. Jiemge mun lah viiššâm innig ubâ uuccâđgin love. ¶ 1. Meerâ já váráduvah haldâšeh Taažâ enâduvâid. ¶ milâš-ugrilâš tiettui lájádâsâst. Oppâaamnâs sämitutkâm kieđâvuš sämmilij, sämikielâ, kulttuur já ¶ Majebargâ 10.1. ¶ Sämmilij kielâliih vuoigâdvuođah iä olášuu ¶ b. Naanood peeivitäsideijee moinnii ivnijn. ¶ c. Tievâsmit eres tiäđuid. ¶ niijtost ¶ já puoh kullii oohtân. ¶ – Tiäđám, maid uáivildâh. Jieh lah áinoo jurduidâdgijn, Ánná mieđettij. ¶ » ¶ Muu loddelyevdi, tâi riävtui uárreelyevdi, lii tääl vaalmâš. Kalehân tast uážžuh loddááh-uv puurrâđ. Tiäđám, et meeccist láá aainâs cissááh. Peiviv ostim käävpist čiččâm sekkâd pähkinijd. Vyebdee moijái munjin já koijâdij, et váldá-uv uárree muide. Kaččim pááikán já keččim spejâlân: Oinuuškuođij-uvks tot jo paajeeld? Tiettimhân mun, maht ráánjá čeeci sulâstitij jieijâs mopsipennuu já mii máttáátteijee jieijâs luptâpennuu. Uigâdim ovdâpanijdân siämmáánáál tegu Oompâst láá. Kale mun váhá sulâstittim tom, mut kihheen ij kuássin liččii siämmáá nánnáá ko Omppâ. ¶ Itkos peerâ varrij Anarist Viihtin talle, ko Erkki-kandâ lâi kuulmâihásâš: suu vuossâmuuh pärnivuođâmuštoh algii iäskán tobbeen kuáhtájum aalmuglâšsuáđi ääigist. Eres perruujesânáid lâi kuittâg šoddâm koskâvuotâ anarâškielân čuuvtij ovdil suu šoddâm. Aanaar totken Itkonen algâttij jieš-uv tooláá: sun toovâi vuossâmuu kieddimääđhi Lemmei jo 17-ihásâžžân. Kuuđâ mánuppaje kukkosâs nuurrâmmätki ive 1935 Jormokuoškân, Njellimân já Nuorttâlâškiävŋás pyevtittij nuuvt ennuv aanaar- já nuorttâsämikielâlâš amnâstuv, et ton vuáđuld šoddii sehe Itkos 26-ihásâžžân almostittem tai kielâi vokaalij kvaliteet kieđâvuššee náguskirje (1939) já vokaalij kukkoduvâid kyeskee tutkâmuš (1946), mon sun čaalij neljii ovdil ko lâi toos tuđâvâš. Mätki pyevtittij še säniamnâstuv anarâškielâ tieđâlâš sänikirje várás. ¶ Länsman aalgât pargostis 9.2.2009 já lii tast meriáigásávt 31.5.2009 räi. Suu toimâsaje lii algâmuddoost Ruávinjaargâst. ¶ Lasseen sämitige čuákkim lii asâttâm čuávuváid uulmijd ärbivuáválâš tiäđu suoijâlmân: ¶ Mariaanij hävdi Q5 ¶ Stuárudâh millimeetterin ¶  kun -‐uálgiceelhâ: lii vises tast , et algâaalmugij vuoigâdvuođâi tubdâstem tain julgáštussáin oovded staatâi já algâaalmugij koskâsii čavos oovtâstpargokoskâvuođâid, moh vuáđuduveh vuoigâlâšvuođâ, aalmugvääldi, olmoošvuoigâdvuođâi kunnijâttem, olgooštmettumvuođâ já fälskittis mielâ prinsiippáid, ¶ Tyevli lii lamaš saavâin távjá moonnâm aaigijn. Maaŋgâin loostâin sehe interneetist sierâlágán čalluin ulmuuh savâsteleh tyevlist já magareh vaikuttâsah tast láá tiervâsvuotân. Maaŋgah láá movtáskâm kevttiđ tom. Puáhtá ettâđ ete tyevliteejâ juhâmist lii šoddâm nuuvt pivnohis äšši et tot lii jo megatrendlâš. ¶ vorrâčalme ¶ – Na mii tábáhtusâid tohon te lii puátimin? Kuáski koijâdistij. ¶  predikaat. - Na kale mun viehâ älkkeht. Lam laiguuttâm viste mottoom uápisulmuu peht. Tobbeen áásá mottoom puáris ákku já aasâm ton ááhu kuvlân kuittâg tääl aalgâst. ¶ ripoh < rippo = etanat < etana 39 ¶ siilâk 71, 182, 183 ¶ Olmoošvuoigâdvuođâváldálâš avžut Suomâ čielgâsmittiđ sämmilij vuoigâdvuođâ enâmân. Meccihaldâttâs haldâttâhmaali uđâsmittem fáálá máhđulâšvuođâ čuávdiđ sämmilij eennâmvuoigâdvuođâid. Veikkâ iärásij vuoigâdvuođâid sämikuávlust kalga väldiđ vuotân, te ij taat lah váldálii mield nollásummespellâ. ¶ – Kale nieidâolmooš lii piru seksilâš talle, ko lávlu, kuulâm taataarkaandâ culáiditmin kiäsnii. Já oppeet Ečan muulgâst fasteeht. ¶ Njuolgâdusah ¶ Afrik väldikuudijn ¶ Vijđodâh: 45 200 km 2 ¶ a. Moonâ kirkes olgočuovâ alda. Puávtáh ¶ kielânis almottâm meereest. Aalmugregistervuáhádâhân sämikielâ almottem eenikielânis lii iävtu ¶ Sietiö Eino maainâst ¶ – Lii-uv sieidi tuođâi-uv tobbeen ääiti tyehin? imâštâl Heikkâ. ¶ – Jieh-uvks tieđe, et muu nommâ ij lah Kuhesruoidâ, mut Kuivee tuše, sun čuorvij kuávdoo jiäggáá nievrismielâ tohâludân, mut lâi kuittâg masa juo moovtâ Sáárá sunjin adelâm noomâ keežild. Enni kale lâi kočodâm suu Luággi-Kuiváážin, mon noomân sun ij lijkkum ollágin, mut Kuhesruoidâ-Kuivee kale lâi tuotâ mučis nommâ. Jieijâs-uv mielâst sun lâi juálgáá já meiddei paarooh. Tast lâi kijttámuš suu jiešpiäiválâš Reedrik-ránjá, kote lâi ain adelâm kandáid liävtuid, ko lâi kuáhtám sii. Meiddei aldemuu táálu reŋgâ, mon noomâ sun ij innig muštám, laavij tuáridiđ sii. – Maid sun tot ličij porgâm sijjân, jis ličij fattim kiddâ? ¶ Säämi máttááttâskuávdáš 2008 ¶ Taan ohtâvuođâst Suomâ sämitigge ocá ¶ Luuvâ ubâ tiäđáttâs eŋgâlâskielân ¶ Kulttuurkuávdáš pyereed meiddei merhâšitteht máhđulâšvuođâid levâttiđ tiäđu sämmilijn algâaalmugin. Säämi kulttuurkuávdáš šadda leđe aalmuglávt já aalmugijkoskâsávt-uv mielâkiddiivâš já kiäsutteijee maaŋgâkulttuurlâšvuođâ kuáhtámsaje. ¶ Kaspiameerâ . . . . . . 66 ¶ Kunâgâs já suáldátteh oinii israellijd monâmin meerâ rasta já sij vuolgii maŋŋaal. Mut ko Israel aalmug lâi pyevtittâm nube riidon, čääci liäškásij oppeet maasâd. Kunâgâs já suu suáldátteh hevvânii. Sij lijjii pyevtittâm iäskán pelimuudon meerâ. ¶ Ovdebij säminuorâi taaidâtábáhtusâi raporteh láá uáinimnáál täst . ¶  cuvnâđ  leđe Pedagogâlâš tooimâ iävtui oovdedmân lii tehálâš kiddiđ huámášume uccâjuávhui hammimmáhđulâšvuotân, tooimân, soojijd já riäidoid. Pargojuávhu porgâmtile ađai pargopirrâs oovdedmân lii tehálâš väldiđ vuotân pargojuávhu škovlimmáhđulâšvuođâid já pargoost vaijeem. Pargojuávkku taarbâš torjuu já stivrim sämikielân já kulttuurân kullee pedagogâlâš vuáválâšvuođâi tubdâmist, árvuštâlmist já oovdedmist. Jieijâs pargo ovdedem iššeed uáiniđ pargo uđđâ uáinimčievâst, luptiđ ton áárvustanneem, tubdâđ jieijâs mättim sehe oppâđ uđđâ pargovuovijd. Ovdedemen hástusin láá sämmilij palvâlusâi ovdedemhaavâ ääigi laaččum ovdedemviärmáduv paijeentoollâm, ovtâspargoiävtui turvim sehe pargojuávhu já vaanhimij uásálâšvuođâ nanodem ovdedempargoost. Aarâhšoddâdem stivriimist já joođeetmist västideijee peelijn lii meiddei kuávdášlâš rooli ovdedempargo ovdánmist. Sämmilij palvâlusâi ovdedempargoost lii luptânâm uáinusân resurssij vááijuvvuotâ, mii taha vädisin ovtâspargo porgâm já tooimâ ovdedem. Sämikuávlust lii tárbu ubâ kuávlu ohtsii säämi aarâhšoddâdemstivrejeijei. Aarâhšoddâdemstivrejeijee pargoid kulâččii peivitipšo, kielâpiervâlij, ovdâmáttááttâs já ovtâspargo ravviituvâigin sehe stivrim já tieđettem sämikielân, kulttuurân, šoddâdmân já maaŋgâkielâlâšvuotân kullee aašijn. 8.1. Aarâhšoddâdem pargojuávhu finnimvuotâ, škovlim já mättim Säämi aarâhšoddâdem styeremus hástusin lii sämikielâlâš škuávlejum pargojuávhu finnimvuotâ . Sämmilijn vuolgâsoojijn vuávájum áámmátlâš já ollâtääsi škovlim kolgâččij pyehtiđ oppâđ sämikuávlust. Suomâst ij uárnejuu sämikielâlâš aarâhšoddâdemsyergi škovlim. Oulu ollâopâttuvâst, máttáátteijeeškovlimlájádâsâst lii tiätumeeri (2 saje) algâalgâlâš sämikielâlâš párnáikärdimáttáátteijeeocceid suomâkielâlâš škovliittâsân. ¶  miksi Astoääigi várás sun lii haahâm ennuv hommáid, koskâttuvâi oro et äigi ij keelijd puoh aššijd. Kesipargoh láá vááimu alda. Sun kođá ennuv, olssis já uáppásáid. Skipárij párnáid sun lii kođđáám ennuv pihtsijd. Taid lii-uv hittruu kođđeeđ ko toh valmâštuveh nuuvt jotelávt. Liijnijd sun še lii čuolmâdâm mottoom verd já tääl-uv vuordâš ohtâ taggaar loopân čuolmâdem. Sun lii še rähtimin olssis nuorttâlâšniedâ kappeer sehe kässeekeđgipuáhháá. Meiddei iälššusalist sun jotá já spiällá še sähly. Tälviv Minna lijkkoo vuojâččiđ ennuv moottorkiälháin já taan täälvi sun lii máttááttâllâm uđđâ puđâldâs-uv, muotâluávdástâllâm. Čuoigâmhaalu še lii macâškuáttâm, ko tot motomin škovlâaaigij nuuvâi alfáárug. Puđâldâsah teddâšuveh pyerebeht-uv táálván, et keessiv lii-uv talle mottoom verd eenâb astoäigi ko tälviv já skipáráid še lijgo äigi oovtâstoromân. ¶   Uccpárnáá Vuoli Ilmar ¶ Ovdâsijđo ¶ Servikoddálâš puáhtá västidiđ: Aamen. ¶ Supekuoškâ tupe lii oovdiš kyelivaavtâ tupe, mii lii huksejum ive 1932. Tááláá sajasis tot lii sirdum Ryettikuoškâst 2 km pajeláá juhâriddoost suullân ive 1960. ¶ Lijjim ettâm nieidân jyehi keerdi ko sun koijâdij, ete jiem pyevti puáttiđ škoovlâ maŋa kuussân já ij, sun ij pyevti puáttiđ muu luus, mut jiem ettâm kuássin suujâ. ¶ 1. Italia 5 050 ¶ c) Mon mielâ lah taan stuárusii čäcikuávlu miäruštâlmist jävrin? ¶ Tabbeláhháá čuážui mottoom nubbe nuorâ almai já kejâdij. Suu nommâ lâi Saul. Suu mielâst lâi riehtâ et Stefanos sormejui. ¶ Ko keejah kirjeest káártá 85C huámášâh, mon tavveen Tave-enâmáh tuođâi-uv láá. Suomâ mädimuu rido siihâst kobdodâhpirrâdâh 60º taavaapiäláá kobdoduv. Eres kuávlust mailmist, veikkâba Tave-Amerikâst já Aasiast, ij lah návt tavveen masa ollágin aassâm. Enâmustáá ulmuuh návt tavveen äässih-uv Tave-enâmijn. ¶ – Pyeri iijâ! hoittájeijee tuáivuttij já moonâi časkâdiđ čuovâid. ¶ uáinámus. ¶ – Kale must ij tääiđi kuobžâpivdee šoddâđ, ko kuobžâ pooškâst-uv poolâm. ¶ Čuákánkiäsu ¶ omâheh, maid säämi kielâlaahâ kuáská virgeomâhâštooimâ luándu keežild. ¶ 2. Moh iäruh láá silleeválláin já päviválláin? ¶  tooimâid   45 ¶ ton vijđánem raajijd. ¶ – Taan jäävrist kale lii kyelilukko lappum! sun juurdâš. ¶  adverbiaalih Siijđon lii puátimin meid palsta-vuárkká. Jis haalijd luuhâđ tuše monnii palstaast almostum mainâsijd, te ij taarbâš uuccâđ jyehi almostum loostâ čoođâ. Tääl lam kiergânâm olášuttiđ tom Kirje luhhum -paalstan, mut puátimin láá meiddei aainâs-uv Kielâsepti- já konstâ-palstah. ¶ Kenia G4 ¶ Ruunaakuoškah 57 ¶ 18–64 i ¶ Jeesus maacâi Galilean. ¶ SÄMITIGGE ¶ Leiccidijm viinijuuhlijn vissâ-uv kulmâ tiijme; juuvâim viini já puurâim kebab, sehe eres-uv heerskuid, jeđe ko te viijmâg ehidist vyeijilijm Nicosian, te lijjiiba Bedfordij lavai alme movtigis almaah já laavlâ še kullui. Mii mätkihovdâ suáldátpappâ Reimaa lâi pegâlmâs lávloo já sust lâi kyeddilis jienâ. Nabdam kale, et suu-uv lávlumjienân adelij ucánjáhháá moovtâ kreikkalâš viini, mon lâim šloggâm čuávji tievâ Limassolist já ovdláhháá maasâd vyelgim lâim tiävdâm vala ohtii puttâlijdân já kuánttum kyermautoi lavai ool. Veikkâ Bedfordijn lâi korrâsiähá jienâ já pieggâ njurgoi peeljijn, te liijká kullui laavlâ, šompestem já meid škoorrân-uv. Kullui kale maŋeláhháá še kovlom-uv, mut tom ääši lâi älkkee toimâttiđ; njuolgiistij tuše čiäppât lavaroobdâ paijeel já tiiptij moonnâđ. ¶ tammenherkkutatti ¶ Toimâiävtuttâsah láá rahtum amnâstuvâst oovdânpuáttám áášij vuáđuld. Iävtuttâsâi motomijn oosijn ¶ Káránâs suutâi: ¶ lii ivnáás algâ anarâškielâ algui oppâmân. Čohčâaabisist pustaveh uáppojeh tavekuávlu ellei, ulmui, pargoi já puđâldâsâi pehti. ¶ c) Uđâgái eellim manekoorâi cuovkkânem maŋa ¶ sun huihádij uđđâsist. ¶ c. Merkkii kován njuoláin soojijd, main nähkisuájá puávtáččij ijjâdiđ tâi tálvástâllâđ. ¶ 3. Nuurâ skáálžui koorâid riddoost lastikseekân. ¶ Nijbe - puukko ¶ Pelipyehčeeh sillejeh tiäpuid já šaddoid cuávis ¶ Škoovlâst Juuli finnij liäksun siijđo161. “Hei hei” , huikká Juuli máttááteijei. ¶  pálgá heŋgâstiđ, heŋgâstâm, heeŋgâst = ripustaa ¶ Muu hobby ¶ Taan suomâkielâlâš nommâ lii: ¶ Puškokyeleh ¶ Lontoo lii Thamesjuuvâ pellâst ¶ čiđđâdioksiid ¶ Virrat C4 ¶ – Toh láá aaibâs liijkás tivrâseh, ettim sunjin, ko jiem raskim taggaar haadan taid uástiđ. ¶ c) Čuopâ veerdijn 10 cm kukkosijd pittáid. ¶ - nissoon, nuorâ 1 X ¶ – Nabâ tun jieš? ¶ – Pivdám soorvâid talle esken stuorrâ njobžân, Obžâ meridij já ruvviistij čuávjis. ¶ Muu totkeekollega Suvi Kivelä lii adelâm kiirján siälu čälimáin teoriapirrâdâhân keevâtlii uáppeeuáinu. Suu čäällimstijlâ lii muštâleijee já motomin meiddei máálájeijee, já eidu suu maainâs tuálvu kirje juonâ mudágávt ovdâskulij. Mij lep čällen tietimin tom, et muštâleijee stiijlâ ovtâstittem tieđâlii stiijlân lii uáli epitáválâš, mut taan tááhust tot tooimâi. Suvi Kivelä keevtij jieijâs čäällimuásán jieijâs feerijmij lasseen eereeb iärrás meiddei uáppeeskipáris Anne-Marie Kalla rähtim kieŋâlissahhiittâlmijd kielâmiäštárijn, škovlim loppâraportijd já uáppeeskipárijn nuurrum macâttâs. Muu nubbe čälleekollega Tove Skutnabb-Kangas lii maailmvijđosávt tobdos, hárjánâm totkee, kiäst láá vijđes viärmáduvvah. Eidu suu ánsu lii tot, et kiirján lii puáhtám adeliđ almugijkoskâsii uáinu. ¶ Vyelikeđgisavo 5:2 A Kiäptuveist, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ Ucjuuvâ kirkkohiärrá Jacob Fellman rammui 1820-lovvoost vist anarâšâi salmâlávlum, mii suu mielâst lâi ennuu pyereeb, ko ucjuvlij, já mainâšij et anarâšperruu eeči luuvâi jyehi pasepeeivi pääihist postilá já et alkoholkevttim tááhust anarâš tuhhij ovdâmerkkân iärásáid. Mottoom anarâšah mattii vala Uđđâ testameenti masa paajeeld ege tarbâšâm salmâkirje veisiddijn. ¶ kuškim ¶ Meeinig lii tuoivuiguin tevdum, toimâm dynaamisâš já innovatiivlâš. Taam prosessist láá kavnum kielâkiävtun še uđđâ mediah já kielâ iäláskittem uđđâ vyevih. Párnáid ráhtojeh tv-ohjelmeh, nuorah rähtih radio-ohjelmijd já internetist savâstâlloo piäiválávt anarâškielân. Kielâsiärvusân láá puáttâm uđđâ pargoahasiih rävisulmuuh tievâsmittemškovlim pehti, mast ovdedum kielâoppâmmetodi pivnohumos uási lii lamaš kielâmiäštár já uáppee koskâvuođâ simulistem. Anarâškielâst ij šoddâmgin jamâ kulttuur museo pic uđđâ aašijd läččee jurdâččem käldee. Kuovâmáánust almostittui kielâiäláskittem kyeskee seminaarist kirje, mii kieđâvuš tievâsmittemškovlim metodi eres-uv maailm uhkevuálásâš algâsaalmugkielâi sárnoid. Mađhâšim tilálâšvuotân vâi pesâččim kuullâđ, maht stuorrâ juávkku movtigis nuorâid já rävisulmuid tollii Saijoos salist koskânis livkkáás savâstâllâm anarâškielân. Jiem lah lamaš kuássin ovdil taggaar tilálâšvuođâst – liččim tuáivum, et Erkki Itkonen-uv ličij puáhtám leđe tagarist. ¶ Kove: ¶ Suomâ já Taažâ rääjist, Tiänu piälláin jotá kirjerájuauto. Auto juuđâš siijdâin já škoovlâin väldikudij raajij paijeel. ¶ 2.2 Jurgâlemtutkâmuš já jurgâlus árvuštâllâm ¶ Saavaan stuorrâ elleeh hokâtteleh safarimađhâšeijeid Tansanian. Vajâldeijeid já värikuárŋoid oppeet kiäsutteeh väärih tegu Kilimanjaro . Niäljádâs eennâm vijđoduvâst lii-uv aalmuglâšmeccin tâi eres suojâlemkuávlun. India väldimeerâ šelis čääsih já kooraalkáárguh kiäsutteh pyehčeid. Fiijnâ mađhâšemčuásáttâh lii meiddei India väldimeerâ šaddaaš suálui Sansibar. Maađhâšmist lii-uv šoddâm tehálâš áigápuátu Tansaniast. ¶ Tilálâšvuođâst lijjii mieldi Venezuela parlament algâaalmugij váljukode ovdâsteijeeh, juávhust meid algâaalmugij vuoigâdvuođâid piälušteijee aalmuglii finnoduv jođetteijee Noeli Pocatierra. Tobbeen lijjii valjeest politiik, kulttuursyergi já irâttâseellim vaikutteijeeh sehe diplomaatkode ovdâsteijeeh. Čáitálmâs já lekkâmtilálâšvuotâ láá finnim valjeest huámášume páihálijn aavisijn, radiost já televisiost. ¶ merâpuákku merirokko ¶ Täst čoovčâbeln stelliim uđđâ já vyeŋes vuovdâ siämmáá sajan, kogo tot oovdiš-uv lâi. Uáiniđ lâš puáttee keesi, mahta tallegis kiävá. ¶ lasseen KR92 olgospyehtim lepopaikkaa lii jurgâlum vuoiŋâstâs (spiekâstemjuávkku nr ¶ 2. ¶ - Sämikielâlii máttááttâs staatâuásih ¶ Kasper joođhij markkân kulij kistuuh čoolmij oovdâst. Konjâleh pačaseddii já siämmást jieŋŋuu suu nieráid. Sun čiäruččij nuuvt korrâsávt, et kuobžâ ij raskiiččii puurrâđ suu; iähân pennuuhkin káskám párnáid, ko tiettii, et toh láá párnááh já párnáid ij uážu kuoskâđ. ¶ lusah lijjii etikuávdáš, mii ij palvâl sämikielân, tuámustovlih, pargovyeimitoimâttuvah já aalmug ¶ 19a maajeeldvine (vyeleeldvine) ¶ puškolodde ¶ Sun lâi kuáhtám Kuivee vuossâmuu keerdi juo kiđđâcuoŋŋui ääigi ja eidu talle ij Kuivee lamaš luptim suu raadan aainâskin lieggâ tobdoid. Suu mielâst Kuivee lâi ohtâ kandâ eres kandâi juávhust já penttâ juo kikse, veikkâ ucánjáhháá kale suu jieštobdo njavhâdij-uv taggaar äšši, et Kuivee lâi čielgâsávt lijkkuustuumin sunjin. – Mut nuuvt kale lijjii eres-uv kaandah, Sáárá jurdâččij, já oonij jiejâs jis ij juo aaibâs fávrun, te “čabbinân” kuittâg-uv. Suámálâš tiet ettâmvyehi ton tááhust, et ulmuuh talle fastašii nube ko ettii nievt, mut Sáárá mielâst tot kolgâččij leđe eidu nubij kejij. ¶ -säämi kielâlaavâ olášume kocceem já čuávvum ¶ mammutij lappuumân. ¶ Vuolgât Pase Jiegâd sivnediđ mii, et váldáččijm oskoost vuástá Algaad rummâš já voorâ. Oovtâst mii sunjin já kyeimi kuáimásân. Iššeed mii adeliđ jieččân ellee uhren Kristusist, tunjin kijttosin já kunnen. ¶ Mušte suojâliđ kullood ¶ Lam finnim mielâkiddiivâšvuođâ sämipolitiijkán uássin voorâärbin. Iäččám tooimâi sämitige ovdedeijee säämi parlameentâst já muu pääihist savâstâllui ennuv sämmilijd kyeskee aašijn. Jo nuorrân munjin lâi čielgâs et halijdâm ovdediđ sämmilij sajattuv já vuoigâdvuođâid. Moonim Oulu ollâopâttâhân luuhâđ sämikielâ já kulttuur já kulttuurantropologia, moh láá adelâm munjin šiev vuáđu jieččân poolitlâš paargon. Mun toimim oopâi ääigi aktiivlávt säämi uáppeiseervist já maŋeláá jieččân päikkikuávlu sämiseervist. Mielâkiddiivâšvuotân uásálistiđ politiijkán vaikuttij meiddei tot, et mun lam finnim noonâ torjuu já movtijdittem jieččân perrust já sämmilijn ¶ 88. Staatah já sämitigeh kolgâččii oovtâst ovdediđ já olášuttiđ tooimâid almos tiäđu lasseetmân sämiaalmugijn mediast já stuorrâ aalmug kooskâst. Tággáár tiäđu lasettem kolgâččii ovdediđ eres lasseen vuáđu- já koskâtääsi škoovlâi sehe ollâopâttuvâi škovlimohjelmijn. ¶ Ovdilgo volliittii tálui vuástá, kuldâlii tárkká ete kulloo-uv tááluin mihheen jienâid. Ij mihheen meerhâid ete tááluin liččii ässeeh teikkâ aldasijngin, lâi aaibâs joskâd, tuše puolâš peeškij tuvij nuurhijn. ¶ 2. Jurgâlus. Taan veerstâst láá kyehti jurgâlus anarâškiellân, moh spiekâsteh nubijnis ¶ luosâkyeli.....53, 60 ¶ 1 Noomât káártán ¶ – Kal muoi piejeen täid siäinán. Kost lii čuovjistarra? Iinâ já Saana koijâdává sárguseh kieđâst. ¶ Tuuđhâ aldajäävri tâi jieijâd tuuváášrido čääsi kvaliteet. Ko kiärduh ááicuid ihásávt, te aaicah ¶ Sun kámppádâlâi kiäinnii, hiäibui... Kii tot lâi? Jáákup halijdij tiettiđ. ¶ » Kolgâvetteđ leđe valmâšeh ärmittiđ, tego tii Eeči–uv äärmit. ¶ Issáák rávásmui já halijdij naaijâđ. ¶ Stivrâ nomâttij tave-eennâmlii Säämi Kielâkäldee kielâjuáhusij värijesânijd. Tavesämikielâ kielâjuáhusân nomâttij värijesânin: Ulla-Maarit Magga já Ailu Valle; anarâškielâ kielâjuáhusân: Tanja Kyrö, Hannu Kangasniemi já Mervi Skopets sehe nuorttâlâškielâ kielâjuáhusân: Miika Lehtinen, Hilkka Fofonoff, Raija Lehtola já Zoja Nosova. Kielâkäldee lii Suomâ, Taažâ já Ruotâ sämitigij ohtsâšproojeekt. Säämi Kielâkäldei lii tárguttâs nuurrâđ säämi kielâáámmátlijd palvâlusâid. Tárguttâssân lii, ete kielâkuávdáást lii alemuu ovdâsvástádâs säämi kielâoovtâstpargoost, kielâáámmátlii pargoost já kielâkevtteid čujottum sämikielâlijn kielâpalvâlusâin. ¶ - Kivs's kesieennâm, Haŋgal tivoi. ¶ Uđđâ hovdâmáttáátteijee ¶ Jylland ¶ já idiomaatlâš kielâ já västid GNT teevstâ dynaamisávt/funktionaallávt siämmáánáálá ¶ Leeirâ vuávám piištij viehâ kuhes ääigi já vaađij maŋgâ čuákkim já ennuv pargo. Luhhoost mist lei hirmâd iäljáris pargojuávkku. Puohâin lei váimu fáárust. Luhostum tyehin lei tot ete Saara Alakorva, kii parga Sämitiggeest, puovtij ovdediđ leeirâ aašijd jieijâs virgeääigi. Jiem pyevti ubâ smiettâđgin mon ennuv sun lii pargoääigis kiävttám ruttâucâmâššáid já šleđgâpostáid. ¶ ruottâđ, ruotâm, ruáttá = laukata ¶ 7. sávjáduvvâš ¶ – Ruopsislijne, västidij kumppi. – Mun puávtám tunjin kááhu já maidnii eres puorijd. Leehâstpa uuvsâ! ¶ Sulgušjuuvâ Ikkerluobbâláá vuoluubeln lii Parskiiluobâl , mon puárásumos nommâ lii Päriskyelluobâl . Tast tot uánánij vistig Pärskiiluobbâlân , jeđe vala Parskiiluobbâlân . ¶ Vijđodâh: 323 800 km 2 ¶ jurgâlâm: Ilmari Mattus ¶ – Maid jis tot päävkit? ¶ Ko täid verdid eres sämmilij purrâmâššáid, te tohhân láá suullân siämmááh puoh sämmilijn. Páiháliih iäruhhân kale láá tommit, et om. merâsämmiliih poreh tiäđust-uv merâkuolijd já Tiänu rido ässeeh luosâ. Mut puásui kuittâg lii puohâi sämmilij purrâmkäärist. Poccust kevttui-uv masa puoh purrâmâššân, piärgu lasseen ođđâmeh, vorrâ, määrfih, koozah, siskelušah já val vuoiŋâšeh-uv. Tuše kuommuuh paccii purâhánnáá. Olgoláá uárjin sämmiliih láá kiävttâm purrâmâššân meiddei meeci šaddoid, nuuvt tego iävru (hapro) já puurrâmrääsi (väinönputki). ¶ Čuákkimviistán finnimnáál purâdempalvâlusâid muuneeld tiiláámáin. ¶ NS amnâsmáttááttâs 23 ¶ Säämi kulttuurmeriruuđâst juáhhojeh ihásávt ucâmušâst torjuuh sämitaiđuu já –kulttuur jieškote-uv suorgijd sehe sämiservijd. Sämitige pargo-oornig mield torjuuh mieđettuvvojeh eidusâš kulttuurtoorjân tego proojeekttoorjân, pargo- teikâ eres toorjân já almostittemtoorjân sehe sämiseervij toimâ- já proojeekttoorjân. Tai lasseen kulttuurlävdikodde puáhtá mieđettiđ eromâš suujâst, ucâmušâttáá, kulttuurpalhâšume. ¶ Uáivikaavpug: Lontoo ¶ Mutâ eidu talle vaazij toos kuhes miäldálâs Andârâs viiljâid. ¶ suojâlem.....90, 103, 123, 125 ¶ Säämi Kielâkäldee päikkisiijđoin www.giella.org kávnojeh tärkkilub tiäđuh Säämi Kielâkäldest já äidikyevdilis tiäđuh áámmát- já reesuurskuávdáá tooimâin, sehe uđđâ teermih já normimeh. Säämi Kielâkäldest lii meiddei FB-sijđo www.facebook.com/SamiGiellagaldu , mon peht puáhtá vuolgâttiđ sämikielâi kevttimân kyeskee koččâmâšâid. Siijđoin tieđettep meiddei Säämi Kielâkäldee tooimâin. Kielâkoččâmâšâid puáhtá vuolgâttiđ meiddei šleđgâpostáin info()giellagaldu.com teikkâ suáittiđ njuolgist Säämi Kielâkäldee kielâpargeid. ¶ Maid uáináh? ¶ – Kiinii imâš siäsáid lii ¶  V Päikkinoomah ¶ 20.-22.5. virkkuus čáittusijnis (njuovvâm). Tábáhtusân uásálistii paijeel 1100 nuorrâd já párnážid 126 juávhust, main Avveel vyeliškoovlâ kulmâ nieidâ já nelji kaandâ lijjii nuorâmusah. ¶ pirâstahhee.....96 ¶ Ante hirmástui, ko ooinij mottoom fijnâ njuoskâdemsysteem šaddovisteest: ¶ a. Čääli loováid čapis tussijn kiinakielâ meerhâid. ¶   appellatiiveh päiväkorento = njävli ¶ aalmug luuhâm- já čäällimtááiđu haahâ. Sämitigge mieđeet ekonomâlâš torjuu säämi rävisolmooš ¶ Kirho láá ton algâaaigij rääjist kočodâm Kristus rummâšin. Tot lii ellee ubâlâšvuotâ, mon uáivááimus lii Kristus já mon jesânin piäsá kastuu pehti. Veikkâ lep jieškote-uv lágáneh, te mist lii ohtsâš osko. Tot lahta mii Kristusân já kuoimijdân. Kirkko kovvejuvvoo meid ennin, kote kuáddá mii soolâst já ana mist huolâ. ¶   - Tääl mist lii kärbismoottor, Saarel Heikkâ skeŋkkij tom munnui! ¶  + - meccikuávlulaahâ; ¶ 10 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ b) Maggaar verdi lii siste? ¶ – Na mutâ jieh-uvks tun uáini? huihádij Rávhu. ¶ Toopâ nube čalme já keigii kieđâidâd. ¶ – Mutâ---, Tálunjobžâ joođhij. Kolgâvetteđ kale váruttiđ toin sáhháin talle! ¶ Almosčuákkim tuhhiittem sämmilâšmiäruštâllâm: ¶ suddâmčuágástâh = sulamispiste 129 ¶ Sämitige čuákkim kieđâvušâi sämitiggelaavâ uđâsmittem já laahân iävtuttum nubástusâid. ¶ 1) Šadoi šolbim ¶ kuoskâ sii. Oovtâ pele almottâs mield säämi kielâlaahâ ij kuoskå tom, mut tast peerusthánnáá tot nuávdid säämi kielâlaavâ. Penttâ 52 peellid kuođđii ollásávt västidhánnáá koijâdâlmân. Kuávdášlâš ¶ Maid poorgah ovdil ko vuálgáh? ¶ Sämmilâš tanssâärbivyehist lii siäilum tuše nuorttâlâšâi katrilli, mii lii finnim vaikuttâsâid ruošâ tanssâärbivyevist. Katrilli máttáátteh Aanaar škoovlâin já Čevetjäävrist já Njellimist láá jieijâs katrillijuávhuh. Nabdemist lii, ete sämmilijn lii lamaš toovlâš nuáidioskon já pivdon lohtâseijee tanssâärbivyehi, mutâ tast ij lah pááccám tiäđuid sämmilij aalmugärbivuáhán ige kirjálâšvuotân. ¶ Anarâškielâ servi ry ¶ Jis stuorrâ uási päikkikodálijn álgáččij tubdâđ mielâkiddiivâšvuođâ ääšán, te ton pyerrin álgá tábáhtuđ miinii mietimielâlâšvuotâ. ¶ siih koččâmâšah sämiseervij koččâmâšluámáttuvâiguin (luámáttâh 4). Sämiorganisaatioi pargei luá ¶ Rähtim já kreatiivlâšvuođâ feerim nanodeh oohtânkulluuvâšvuođâ tobdo ¶ – Jáá, na láá-uv toh kaandah vala talle tobbeen riddoost tunnuin? Poolishovdâ ain koijâdâlâi. ¶ Nuorâid kalga finniđ anarâškielâ ovdedempaargon fáárun. Lii tehálâš, et ulmuuh láá nuuvt ennuv fáárust tooimâst ko máhđulâš. Nubbe äšši lii tiäđust-uv tot, et ko taat tááláš iäljáruššei juávkku puáráásm, te kalgeh kavnuđ sajan movtigis pargeeh. Ko addel nuoráid pargo já váástu, te sij peessih aššijd siisâ já hárjáneh jurdâččiđ čieŋâlubbooht. Nuorâi aktivistempargo kalga algâttiđ tääl ige eskin itten. ¶ Kukkodâh: 3,45 ¶ – Onnáá iiđeed munjin lii puáttám tiättun tuše ohtâ kärbissuáládem, mut mudoi kale ij lah tábáhtum ij mihheen. ¶ Moh šadoh já tiäpuh šaddeh Nuorttâmeerâ riddoin? ¶ Motomeh unohis peleh-uv luáttámuštooimâ vuástáväldimist láá lamaš. Kost kavnâđ ääigi seervi pargoid piäiválii pargo já perruu lasseen? Muu lukkon láá šiev pargoskipáreh, nuuvt et lam pastam jyehiđ ovdâsvástádâs. Nubben vädis peellin lii lamaš tot, ko jiem aasâ Aanaar aldasijn, pic kaartâm porgâđ uási pargoin káidus- já mätkilavkkâpargen. Taam-uv čälijdijn čokkáám kirdemmašinist já lam joođoost Avelist Amsterdamin. Nube tááhust mätkilavkkâpargovuáhán hárján, iäge kirdemmääđhih Euroop siste lah nuuvt kuheh ko vistig sátáččij nabdeđ. Sääni olgoeennâm läävee paldeđ. Arvâlim, et ko kerd jieččân piäiváliih pargoh já meiddei tievâsmittemškovliittâs ornim láá luhostum káiduspargon, te amahân te seervi pargohkin iä kolgâččii leđe tađe komáluboh. Já ko piäiválâš pargoidân keežild kuittâg-uv ferttiim mađhâšiđ távjá Sáámán, siämmái mađhij ohtâvuotân puáhtá älkkeht orniđ stivrâčuákkimijd-uv já čokánistiđ njunáluvâi seervi ulmuigijn-uv. ¶ Ovdil jämimis Jeesus lopedij vuolgâttiđ Pase Jiegâ omijdis piälušteijen já uápisteijen. Pajaspajanem maŋa, helduvpeeivi, Immeel kulgâttij Jiegâs máttááttâspárnái oolâ já teevdij sii ármuinis já adalduvâinis. ¶ Sämitige värissavâjođetteijee Heikki Paltto muštâlij staatârááđán sämmilâš puásuituálu eromâšvuođâst já toorjâtárbuin. Sämitige ovdâsteijeeh tiäduttáin, ete ILO 196-sopâmuš ratifisistem iävtun láá eromâš vuoigâtvuođah sämmilâš puásuituálun. Puásuituálu lii sämmilâš materiaallâš kulttuur vuáđu, ko tot lii áinoo sämmilâš iäláttâs, mii addel áigápuáđu pirrâ ive. “Mun lijjim uáli ilolâš, ko staatârääđist pajanii savâstâlmân sämmilâš puásuituálu táárbuh já eromâš koččâmušah,” Paltto muštâlij. ¶ Stuorrâčäciluttihâš lii jotelis vyeijee, mii juksá mon peri lappâd vyeijee ucceeb čäciellee. Tot sormee saallâs čuhâlis njamonjunijnis já njaameest saallâs sisorgaanâid čuávjásis. Ulmuu-uv liške puáhtá tiet njamonjune kujásávt povčâgittiđ. Čäciluttihâš ferttee kooskâi ain elâččiđ čässuáivist tievâsmitmin áimuvuárhás. Tot hiäŋgáá távjá meiddei siijvost čässuáivist sajestis. Tast tot kivkked vollit lappâdvyeijee tâi čáácán koččâm tiivre. ¶ kieđâvuššâm lii luhostum jurgâlusâst já láá-uv toh systemaatlávt jurgâlum. (Ingo 1990: ¶ njeeccih = saraheinä ¶ Laapi läänihaldâttâs 1996 ¶ čuovâ ennust ollágin pic njamesteh ton olssis. Piäiváá tâi šleđgâlaampu čuovâ niävttá ivnettemmin. Iättoo, et tot lii vielgis čuovâ. Tuođâlávt mii uáinim čuovâ lii maaŋgâ sierânâs iivne siävuttâs. Pyehtip ihastâllâđ täid iivnijd äijihtäävgist . ¶ Sun usâstâlâi puhelin já puunjâi kuávluetikuávdáá puhelinnummeer: ¶ Tot, kote spiällá piruin, finnee ain hyenes speellâid. (Ruátálâš) ¶ Jyehilágán näliolgoštem meddâlistem kyeskee aalmgugij-koskâsâš almossopâmuš ¶ Váldutoimâlâš saavâjođetteijee ¶ Nubbe Amerik mätki ¶ jäävri ponneest? ¶ Matti Valle ¶   10. ¶ M.M. ¶ b. Árvuštâl káártá mittolinjáá kevttimáin, mon kuhes määđhi elleeh joteh ivveest. ¶ SÄÄMI MUUSIKKUÁVDÁŠ ¶ 11. ¶ Säämi kielâtaho -palhâšume mieđettuvvoo Iänuduv kieldâ juávkkupeerâpeivikiäčču Miessin čuávvoo agâiguin: ¶ – Ige kavnuu mihheen tiäđuid tien seervistkin, sun joođhij, ko lopepápárijd kuáivudijnis. ¶ Taan čalluu lii čáállám Aili Valpu Valle -uámikkâs, kote aasâi Njellimist já maainâs lii lamaš Sämmilâš-loostâst ive 1975. Siämmáá kuobžâkoddemääšist mainástij jo 1937 Ailâ Váábu ečipeeli Lesk Ant Uulá , (Uula Morottaja) Sápmelaš-loostâst. Lesk Ant Uulá maainâs almostui meid ive 1996 anarâškielâ antologiast "Tovlááh mainâseh" siijđost 205 "Säämi vuorrâsij kuobžâkoddemmaainâs" -nommâsâžžân. ¶ Sammallahti sänikirje uđđâ teddilâs almostui ¶ riddošadoh.....14 ¶ Postâjotteem ovdil ¶ – Väldiđ, maid taarbâšvetteđ. Kote haalijd, uážžu leggistiđ mottoom šlaantâ monnii náápán. ¶ – Olmoošvuoigâdvuođâraapoort ulmen lii ovdediđ algâaalmug vuoigâdvuođâi já tile positiivlâš ovdánem. Raapoort šadda toollâđ siste juurdâpuátusijd já avžuuttâsâid, moh vuáđuduveh Tave-enâmij jieijâs algâaalmug kyeskee kenigâsvuođáid. ¶ Muumieeči keigij reeivâ puáris ijjâloodán. ¶ miŋkki.....92, 105 ¶ Oppâmateriaal ¶ Iiđeedpittásalist lijjii, tego táválávt-uv, veikâ magareh heerskuh. Mun pordim jieččân taldrik oolâ ucánjihhii koškeleeibi já vuástá já viežžim tejâkoopâ. Ennuv jiem tuostâm puurrâđ, tastko muáddi peeivi ovdil määđhi lijjim lamaš ucánjihhii čuávjitaavdâst. Luhhoost tot lâi moonnâm lappâd oovtâ peeivi vuoiŋâstmáin já vástudmáin, nuuvt et liijká peessim máátkán sahâvuáru toollâđ. Ko lijjim čokánâm piävdán já käskistâm muáddi pitá leibistân, muu lappâd juuđij uccâ ruoššâkaandâš enijnis. Kaandâš lâi kuáivum jugurti olssis, já maht te sun nuuvt mudágávt lâškin heiviittâm, ko sun nurdâstij taldrikkees eidu togopeht, kost mun čokkájim. Já ovdilgo mun huámmášimgin, kandii jugurttipastem lâi tiäškásâm muu pyeremuu pusseer raadan! Jugurtti kulgâškuođij, já mun sikkum tom meddâl jieččân siemin servettijn nuuvt pyereest já huápust ko puohtim. Kandii enni pompestij munjin ruošâkielân addâgâsâid já oroi nuttâlmin kaandâs. Must ij lamaš asto sunnuin savâstâllâđ, pic kaččâlim viežžâđ lase pápárijd, já tattum vala lappâdjottee kievkkânpiijgást njuoskâ sape, moin keččâlim sikkođ loopâid tuurdijd pusseerstân. Muu vástudem kustoo jotkui, tastko jiem kiergânâm puurrâđ ennustkin eenâb. Kyeđestim loopâid purrâmušâidân taldrik oolâ jeđe kaččâlim lonnjâsân. Ko eres pihtâseh iä lam fáárust já ko täävvirtáálu-uv lâi ain kiddâ, moolsâiävtuh iä lamaš: pusseer ferttij finniđ putesin! ¶ Bosborčuálmi ¶ – Jurgâlâm já toimâttâm anarâškielân Kirkkokietâkirje , mii lii val kietâčaalân. ¶ Pyeri ¶ Jienâ lâi joskâ váhá ääigi. ¶ Foorum vaađâi almosciälkkámušâstis, et tave ooláádmudo já algâaalmugij koskâsii oovtâstpargo kalga lasettiđ já jieŋâlmittiđ. Pirâskyeimivuođâst foorum avžuuttij staatâid turviđ algâaalmugij vuoigâdvuođâid uđâsmuvvee energia oovdeddijn. Lasseen luánduriggoduvâiguin ávhástâldijn kalga kiddiđ eromâš huámášume algâaalmugij vuoigâdvuođáid já kulttuurlijd já pirâslijd vaikuttâssáid. “Lam uáli tuđâvâš ko almosciälkkámuš vátámâššân lâi, et uđâsmuvvee energiahamijguin já luánduriggoduvâiguin ávhástâllâm ij uážu äštiđ algâaalmugij vuoigâdvuođâid. Meid Ruošâ staatâ tuhhiittij mieldičuávvoo hammiimijd. Pieggâvyeimimuorâstuvah láá jieškote-uv sämmilij asâttem kuávluid áštám puásuituálu. Luánduriggoduvâiguin ávhástâllâm, tego oljo poorám, eromâšavt Ruošâst lii áštám maaŋgâi algâaalmugij áigápuáđu já kulttuur jotkâšume. Tuáivumield almos¬ciälkkámuš váldoo vuotân Ruošâ energiapolitiijkâst.” Näkkäläjärvi muštâl. ¶ Tavveen Jieŋâmeerâ rido šadolâšvuotâ lii tundra . Tundra máddáábeln lebbân vijđes ohtâlâs kuácceevyevdikuávlu ađai taiga . Ruošâst láá täin taiga vuovdijn maailm stuárráámusah muorâriggoduvah. Sehe tundraast et taigast láá valjeest oljo- já eennâmkaasutiettuumeh sehe malmâruukih. ¶ Almaah kejâstáin kyeimis. Nubbe almai talle ceelhij Ferránmošáin: ¶ Tälviv juhâpuoiduu luodah muhâtteleh ovtâskâssân juhârođoi siste. Algâkiiđâ toi paaldân almostuveh nubeh siämmáálágáneh luodah, já forgâ luoddâpaarâ joođeet riddomieli kuátiluámmin hiäivulii sajan. Ovdláhháá keesi niŋálâs čivgá vittâ čiivgâ, maid tot tipšo loppâkeesi räi. Kuáđistis kuáhtájum juhâpuoidâ tuálá äŋgirávt čivgâidis pele, piško já miännud sehe vollit arvâlhánnáá riämnjá tâi pennuu, mii lii kavnâm ton kuátirääigi. Čohčuv peerâ pieđgân já jieškote-uv čivgâ uážžu talle piergiittâllâđ puáttee täälvi paijeel jiešráđálávt. ¶ Tälvitupejáávráš = Talvitupajärvi ¶ ässeeh tobdeh távjá nubujdis, aainâs-uv paajeeld. Tággáár tilálâšvuođâst puáhtá sämikieltáiđusâš ¶ Virgeomahâš ij uážu mieđettiđ love ijge tuhhiittiđ teikkâ nanodiđ vuávám, mast vaikuttâsâi árvuštâllâm já ceelhâmonâttâllâm čäittih, et toimâ tâi vuávám hiäjudeh Natura-kuávlu luánduáárvuid (luándusuojâlemlaahâ 66 §). Tarkkum tahhoo toi luánduhaamij já šlaajâi tááhust, moi tiet kuávlu lii valdum Natura 2000 -viärmádâhân. ¶ – Nuorttâlâš päikkinoomah já -nommâperruuh (**) 619 ¶ kovos, kovvoos = kuvio ¶ ČUÁKÁNKIÄSU ¶ Tavepoođâeennâm 59 ¶  čuosâttuv meiddei interneetist digitaallâš häämist, já Liddel-Scott sänikirje lii vijđes kreikâ ¶ KAT11, s. 63 ¶ mitä - - on - - kirjoitettu lii jurgâlum mii - - lii čaallum (spiekâstemjuávkku nr 2), tastko ¶ Stivrâ adelij ciälkkámuš eennâm- já meccituáluministeriöst valmâštâllum ketkinaalij hoittámvuáváámist. Ciälkkámušâst lii valdum vuotân sämikuávlu palgâsij ohtsâš ciälkkámuš ketkinaalij hoittámvuáváámist. Sämitigge oovdânpuáhtá maaŋgâid tärkkilistmijd hoittámvuáváámân. Sämitigge oovdânpuáhtá ete naalij heiviittâlmist já hoittáámist rähtih oovtâstpargo Taažâ, Ruotâ já Ruošâ staatâiguin sehe sämitigijguin. Sämitigge ij kyeddit oovdânpyehtim reeviirvuáđulâš ketkivahâgij sajanmäksimvuáhádâhhân. Sämitigge oovdânpuáhtá lasseen, ete ketkinääli ij šoddâduu já háittuellei meddâlistem kolgâččij tábáhtuđ virgeomâhái tooimâst. ¶ Sämitigge 2011 ¶ 75B Stuorrâlodde sulâstit pääiski. Stuorrâlodde lii ¶ meiddei Internet pehti tábáhtuvvee viestâdmân, ko tot lii virgeomâhái virgálâš tieđettem, já návt ¶ Vyesimáánu 21. peeivi 1947 šoodâi Helsigist kollečeppi Lars Sammallaahtin já kontturpargee Maire Sammallaahtin (s. Halén) kandâpärni, kote kastui eejis käimin. Pekka Lars Kalervo Sammallahti kiergânij väzziđ oovtâ ive aalmugškoovlâ ađai kansaškoovlâ, jeđe moonâi love ihán Helsingin Suomalainen yhteiskoulu -nommâsâš škoovlân, mii lâi nuuvt pehtil, et sun čaalij pajeuáppen ive 1965 kuuđáin laudaturijn. Tot lâi pyeremus puáđus tallaa ääigi já sun ana SYK stuorrâ áárvust vala onnáá peeivi-uv. Tast maŋa sun luvâškuođij Helsig ollâopâttuvâst já filosofia kandidaattân sun valmâštui ive 1971, filosofia lisensiaattân ive 1975 já tuáhtár náguskirje sun čaalij ive 1977, mut tuáhtár áárvu sun finnij eskân ive 2002, ko sun lâi jieš promoottorin Oulu tuáhtárpromootiost. Talle sun kočottâđâi vistig jieš vihkuđ tuáhtárân já eskin tast maŋa peesâi vihkâškyettiđ iärásijd. Ennis lâi tábáhtusâst uáli mielâst, ko puárásumos pärni viijmâg šoodâi tuáhtárin ton maŋa, ko lâi lamaš professorin niäljádâsihečyeđe. Helsig ollâopâttuv assistenttân sun lii toimâm 1968 – 1971, siämmáá ollâopâttuv totken 1972 – 1977, Oulu ollâopâttuv išeprofessorin 1977 – 1982 já majemustáá Oulu ollâopâttuv sämikielâ já sämmilâškulttuur professorin ive 1982 rääjist. Ton lasseen sun lii toimâm nubben professorin Säämi ollâškoovlâst Kuovdâkiäinust 1989 – 1996 já Tromsa ollâopâttuvâst 1993 rääjist onnáá räi. Maaŋgâi jieškote-uvlágán luáttámuštoimâi lasseen sun lii toimâm KOTUS ađai Päikkienâmij kielâi tutkâmkuávdáá stiivrâ jesânin 1985 – 1997, mon maŋa sun lii lamaš stiivrâ saavâjođetteijen ive 1997 rääjist. Sunjin mieđettui staatâ kirjálâšvuođâpalhâšume juo ive 1975 já staatâ tiäđujulgáštempalhâšume čuávvoo ive. Säämist Pekka Sammalahti eelij vuossmuu keerdi obijnis já ejijnis ive 1958 já talle sij ellii Anarist já Ucjuuvâst. Sun lâi talle 11 ihásâš já maatij juo mottoom sääni orjâlâškielâ. Muáddi ive maŋeláá ađai keesijd 1960 já 1961 sun lâi Vuáču alda Šapšâčielgist Šapšâ-Uulá kuvlân já juuđij meiddei puásuipargoin suu perruu mield Suálučielgist já eres-uv soojijn. Talle sun oopâi orjâlâškielâ váháš pyerebeht iänááš Uulást, mon maŋa sun lii-uv lamaš puoh keesijd tääbbin Säämist. Äigipaje 1962 – 63 sun lâi keesijd Oula Näkkäläjärvi reŋgân kolmihâšmittedempargoin Kittâlist, Suáđigilist, Suovâkuoškâst, sehe Kyelijäävrist ađai Sallaast já talle esken sun oopâi olmânáál sárnuđ orjâlâškielâ. Näkkäläjäävri Vuolli já Hejá-Antti láin suu máttáátteijeeh. Aanaar kielâ sun lâi kuullâm juo ive 1958 Stuorrâjäävri riddoost, mut ibbeerdškuođij tom mottoomnáálá eskin ive 1965 ko Kuobžâ-Saammâl Matti (Matti Morottaja) išádâlâi suu ton pálgá oolâ; sunnust lâi juurdâ čäälliđ aanaarkielâ kuursâ meiddei, mut suoi rahtijn tuše vittâ oppâtiijme já toh pápáreh-uv láá vissâ juo lappum. Ive 1965 sun nuurâi mestâ oles keesi päikkinoomâid Kietâkierrust já 1966 Njunnáás já Lismá peln. Lismáást sun orostâlâi oho ađai muáddi. Talle lâi luommimäigi já uási ääigist sun juuđij-uv ulmui mield luommiimin. Aanaar kielâin sun porgâškuođij eenâb ive 1982, ko sun šoodâi Oulu ollâopâttâhân sämikielâ já sämmilâškulttuur professorin. Siämmáá ive sun toolâi oovtâst Kuobžâ-Saammâl Mattijn vuossâmuu anarâškielâ kuursâ Avelist, mast lijjii nubáloh uásivälded. Tiet kurssâ adelij šiev vuáđu onnáá peeivi čälleid já maaŋgâs láá toh, kiäh čallii talle vuossâmuu keerdi jieijâs eenikielân. Mii puohâi pyereest tubdâm Sevtil-Piäkká sárnu uáli mielâstis anarâškielâ ain ko toos lii máhđulâšvuotâ já meiddei išádâl mielâstis anarâškielâ ovdedempargoost. Suu mielâst anarâškielâ lii nuuvt mokkáá, et maŋgii ferttee smietâstiđ, maht tuot ađai taat sääni sojágin. Sevtil-Piäkká osko-uv, et aanaarkielâ mokkáávuotâ lii hirmâd pyeri lekittâs dementia ađai kulhijdem vuástá, ko vuoiŋâšeh kalgeh tuođâst porgâđ tom sárnudijn. Pekka Sammallahti áásá tááláá ääigist Tiänuriddoost Veččâhist já suu kirjálâš ánsulisto lii uáli kukke; 104 jieškote-uvlágán olgosadalduhhâd, moin anarâškielâliih láá: - Säämi-suoma-säämi škovlasänikirje , mon sun lii toimâttâm oovtâst Matti Morottajain ive 1983 - Säämi-suomâ sänikirje , mon sun lii toimâttâm oovtâst Matti Morottajain ive 1993. ¶ – Jispa tun sudâččih, talle himppáristáččih muu soolân já liččih muu lunne ain, eeđâi lapsekuáškánjâs siijvost. ¶ jienáin. ¶ LODEUĐÂGŠ ¶ » Algaad iälá » , já sun já suu táluviehâ uskuu Jeesusân. ¶ Totkee sijđo ¶ - Javrij jieŋah parguu, Anárašgiel lohkosat , mon sun lii toimâttâm Giellagas instituut kuástádâssân ive 2004. Kirje lii uáivildum orjâlâškielâlijd anarâškieluáppeid, mut meiddei anarâššáid. ¶ čäcisijrá ¶ puh. 040 846 3053 ¶ Pallas-Palle čoonai padijguin kuábbáá-uv monnjâkeeppilsâs lyevdipitá já talle sun čierastij muččadávt já puorijn liävttoin. Teermi vyelni sun skirviittij vala mucis mohe já seevij kepilijdiskuin. ¶ Taavvid enni čielgij Muumileve viehân. ¶ – Pyeri, uáineen! čuorvij Sáárá, kote meiddei tieđij, et Kuivee ij tubdâččii suu huolhijd ollágin já sun puávtáččij tuálvuđ Kuivee kuus peri jieš halijdij já ko ij maka kavnâččiigin huolhijdis luusâ, te tohâludâččij lemin lappum. Talle Kuiveegis uážuččij maka täiđiđ maasâd Sáárá pááikán. ¶ Niiles ¶ Tavemeerâ = Pohjanmeri ¶ Čääci viljâlmáid jođettuvvoo njuoskâdemoolij mield. ¶ - Pääsi tiervân, stálueemeed, sun jurdâččij. ¶ – Lastikseehah láá roskeh, moh láá hirmâd mirkkâ luándun iäge mieskâ kuássin luándust. Mutâ jieijâs kuárrum kägisseehah, toh killájeh kuhháá, sun ain paalijd ko iälá käävpist já uáiná ulmuid kyeddimin purrâmušâid lastikseehâin. ¶   Halijdâm taan ohtâvuođâst ettâđ mottoom sääni kuávlu- já ráhtuspolitiikâst já puátteevuođâst. Fáddá lii eidu tääl äigikyevdil, ko Euroop kuávlu- já ráhtuspolitiikâst lii älgimin uđđâ muddo. Komissio iävtuttâs mield uđâsmittum kuávlu- já ráhtuspolitiikâst láá kunneehänis ulmeh. Tot tuárju Euroop 2020 -strategia, mon ulme lii jiärmáá, pištee já uásálistee šoddâm. ¶  joskâ! 3) Jeesus eeđâi Juudasân: ”Juudas, cummiimáin-uv tun muu kävildâh?” ¶ 2) Kielâpalhâšume njuolgâdusah ¶ Algâaalmug kielâi uhkevuálásâšvuotâ váátá virgeomâháin positiivlâš sierânâskohtâlem, moin kielâi siäilum já uđđâ suhâpuolváid sirdâšume puáhtá turviđ. Vuáválâš kielâ- já kulttuuriäláskittemohjelm ¶ Táválávt ko sämmilâš vuábdá eennâm, te 99 prooseentlávt uástee lii ain läddlâš ton suujâst et sust lii táválávt eenâb ruttâ ko potentiaallâš eennâmuástest, kote sátáččij leđe sämmilâš. Läddliist láá lasseen vala suu jieijâs vuoigâdvuođâliih jurduuh, maid sämmilâš ij távjá smietâst ollágin, ijge sun osko, et läddlâš-veerdist liččii skelmâvuođâ jurduuh, tâi veikkâba kolonialiismâ áigásiih vyevih ärbin. Toh láá tagareh pajaluvkiäččujurduuh sämmilij kuáttá já ton suujâst sun lii uáli harvii sämmilijn täsiviärdásâš neutraallávt juurdâštijn. ¶ suvâttes, šadolâšvuođâ lasanem . Lasanem šoovvâthánnáá. Om. maaŋgah šadoh lasaneh ruottâs tâi veerdi pittáin. Meid maaŋgâin ellein, aainâs mikroobijn lii suvâttes lasanem. Vrd. suvâlâš lasanem. ¶ sijđoh:176 ¶ 6. ¶ Vuávám: Jan Myller ¶ 150 cm, suájákečikoskâ 230 cm ¶ Antti Aarnio-Wihuri skeŋkkâ kielâpiervâlân ¶ cuoppâ, cuopâ = kalan liha ¶ Tuáršu, čuáđgi já njuhčâ kuleh vuonjâšluddijd . Čääsist eellim váátá čäciluudijn tiätu jiešvuođâid. Ovdâmerkkân toh kalgeh mättiđ vuoijâđ, haahâđ raavvâd já cevziđ kolmâ čääsist. Vuonjâččij já eres-uv čääsist ellee ludij puzzâkerdi lii jehhee, mii syeijee taid njuoskâmist já kolmuumist. ¶ Määđhi älgidijn Sofia kuáivui lavhâstis korttâspeelâ já sierâdškuođij toin ääigis kolloon. Ester-umogâš ruvvij njálgáht čolmijdis já lâi čielgâsávt-uv uáđistuumin. Luoštim suu várugávt mätkikietkâm siis, moos sun jotelávt nohádistij-uv, já junáin vyeijim suvâttij suu vala mudágávt naharân. Lijjim poollâm jo muáddi peeivi tast, et ep pesâččiigin vyelgiđ, tastko Ester lâi puoccâm peljijdis, já sust lâi lamaš kumeštâs muáddi peeivi. Mut ko sun viijmâg-uv maaŋgâi vátámušâi maŋa finnij talhâskuuri tuáhtárist, te kumeštâs-uv luoštij eidu mudágávt ovdil määđhi. Ko Sofiast-uv lijjii uccen lamaš ennuv peljipohčâseh, lijjim jo oppâm, et Hollandist ij älkkeht finnim talkkâsijd peljipohčâsân: koolgâi vistig roossâđ maŋgâ peeivi njunekuáškánjâsâigijn já povčâstalkkâsijgijn já toin naalijn pijnediđ párnáá pohčâsijgijn ton tuoivust, et peljitavdâ mahtnii jiešalnees lappuuččij. ¶ gullviva = ¶ šleđgâttáá = ilman sähköä 122 ¶ já Pöö? Ennuu hyenebeht. Já tääl majemuu lohosist uážžub kuullâđ, maht sunnui loopâst keevâi. ¶ Kappeerjuuhâ = Kapperijoki ¶   Espanjakielâ - Ánná! Mun áiguččim váhá savâstâllâđ tuin! ¶ Ko vuálgá Čevetjäävrist Njiävđám kulij, te vuossâmuš maađijkolbâ čuujoot Vuáskujáávrán. Tast lii nommâ suomâ- já nuorttâlâškielân. Tast maŋa puátih Njuámmilâšjävri, Karehâšjävri, Puárreejävri já Jieŋâjäävrih, moi noomah láá še suomâ- já nuorttâlâškielân jeđe Njiävđám, mon nommâ še lii suomâ- já nuorttâlâškielân. Ko te máccá Suomâ já Taažâ rääjist te ovdemuš kolbâ lii EU-rääji já Suomâ kolbâ, mii lii suomâ-, tavesämi- já eŋgâlâskielân. Vyeijimčuovâi avžuuttâs lii suomâ-, nuorttâlâš-, táru- já eŋgâlâskielân. Tállán ton koolbâ maŋa láá Laapi eennâmkode já Aanaar kieldâ vaakuneh já tain-uv kielah láá suomâ- já orjâlâškielâ. ¶ 41 ¶ Kuánnilkuoškâ TII.1963 Juvduu vuoluukeeji aldasijn, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ – Máárjá . Luuhâmkirjááš, mon lii čáállám Marit Guttorm já orjâlâškielâst anarâškielân jurgâlâm Kaarina Mattus. Aanaar kieldâ 1983, 27 s. ¶ uáppásin munjin šoodâ. ¶ Oppâmist já identiteet naanoodmist váldojeh vuotân nieidâi já kaandâi jieijâs toimâmvyevih. Kaandah pyehtih tubdâđ luándust toimâm jiärmálubbon ko siste porgâm. Nieidah láá távjá aktiivluboh siste. Aarâhšoddâdmist puáhtá ávhástâllâđ luándoin nanodiđ kaandâi jiešluáttámuš meiddei sijjân omâsub pirrâsist. Siämmáá náálá puáhtá kevttiđ ävkkin nieidâi aktiivlâšvuođâ siste nanodiđ sii jieštoimâlâšvuođâ ovdâmerkkân luándust . ¶ 183A, 186A ¶ Enni vissâ eeđâi sunjin maidnii muu šoddâmpeeivist já skeeŋkâst ko eeči čuárvui muu luusâs. Jurdim ete finniiččim monnii skeeŋkâ nuuvtko enni lâi lopedâm, mutâ ožžum-uv čuurmâst čuávján já eeči huuihij munjin puoh ete jiem-uv tieđe et mist ij lah ruttâ maggaargin skeeŋkân. Ožžum vala moddii čuurmâst ko jiem västidâm. Pyeri ete sun ij kuássin huško muáđuid. ¶ tobdočuárvih tuntosarvi ¶ kuáttuđ, kuáđum, kuátu = laiduntaa ¶ Haldâšemčällee ¶ lii lijgešoddâm. ¶ Tuše Noskemudágâš lijkkui stoormâst. Sun vazâččij olgon nuuvt kuhháá et lâi aaibâs njuoskâm, te sun ferttij puáttiđ lieggiiđâttâđ. Viijmâg puohah nohádii. ¶ Sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs vuáđumáttááttâsâst já luvâttuvvâst láá turvim máttááttâs- já kulttuurtooimâ ruttâdmist adelum laavâst (45 § 1 mom) eromâš ruttâdmáin, mii kuáská sämikuávlu kieldáid. Sämimáttááttâs sierânâs ruttâdemnjuolgâdus meerhâš keevâtlávt aldasáid 100 % staatâtorjuu sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs máttáátteijei pälkkikoloid. ¶ irâttij lohđuttiđ viiljâs. ¶ Sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs Suomâ škoovlâin 2009-2010 ¶ Pygálus nuuhâm maŋa maccim Ucjuuhân já viljâm moonâi traktorhommáid, kuus lâškin. Lijjim ain-uv pargottem, ko vástádâs tuulist ij lam valagin puáttâm já ääigi kulâttim maht maht-uv. Lijjim maŋgii maahâm Reiska (Reidar Eriksen) fáárust, ko sun juuđij pargomađhijnis. Sun lâi mottoomlágán hovdâ Ucjuv šleđgâuásuskoddeest já sun juudij kuhes-uv maađhijd nuuvt Tave-Taažâst ko meid Laapi lääni máddááuásist-uv. Meid ráávdu eelijm motomin uágustmin Jävilveijäävrist. ¶ Tuorâstuv 29.3. lii muusikkeejâdmâspeivi, mast väljejuvvoo säminuorâi ovdâsteijee väldikodálâš Nuori Kulttuuri -tábáhtusân. Tábáhtus uárnejuvvoo Tuurkust 25.–27.5.2012. ¶ 45. Ulgâkeđgi , Pavdjäävri máddáákeččin (Erkki Itkonen 1933), mon tärkkilis saje ij lah vala tiäđust, mut čiälgá keessiv 2009. ¶ Jomppanen siiri.jomppanen@samediggi.fi já má. kielâaašijčällee Marko Marjomaa marko.marjomaa@samediggi.fi. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi. ¶ 17 Jieŋâ vyelni lii koolmâs já sevŋâd 104 ¶ c. Muštâl kuávlui šadolâšvuođâst. ¶ Marja-Liisa Olthuis ¶ Virge tevdimist lii kuuđâ mánuppaje keččâlemäigi. Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuodâtaasij V/II – IV/IV mield (vuáđupälkki 2 090,20 – 2 437,04 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 15.5.2014 tme 16.00 räi čujottâssáin Sajos, 99870 Aanaar. Lasetiäđuid virgeest addel säämi kielâtorvočällee Siiri Jomppanen puh. 050-4939 018. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsât www.samediggi.fi ¶ Helvit (kj. meid káđuttâs) 18 ¶ 164 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ sijđosärgisáiccu kylkiviiva-aisti ¶ Uáivikaavpug: Khartum ¶ lii heiviittâm tááláá čäällimvuáhán: ¶ Masa ävhittes jurgâlusah? ¶ Uđđâseh 20.5.2009 ¶ 18. Liegâsvuotâ juáhás ¶ Käldeeh ¶ a. kobdodâhpirrâdâh 40° N ¶ Kussâ lii niŋálâskussâ mii lii kuáddám käälbi . ¶ Issäijihjävri ~ Issáákjävri = Iisakkijärvi ¶ aŋgerias.....48, 49, 55 ¶ Kulttuurtutkâm uáinimčievâst Sämieennâm lii saijeen maaŋgâmeerhâšlâš ja muttuustellee tuávádâh, mon puáhtá tarkkuustâllâđ maaŋgâ uáinimčievâst. Seminaarist jieškote-uv syergi totkeeh suogârdeleh saje tuáváduv ovdâmerkkânis Sämieennâm. Sämieennâm puáhtá leđe kielâst, juoigust, tyejeest, muštoin, jurduin, taaidâtuojijn tâi ulmuin kukken eennâmtieđâlâš Sämienâmist. Seminaarist almostittoo Kalevalaseervi 91. ihekirje Sämieennâm - Kulttuurtieđâlâš uáinimčievah (SKS). Kirjeest kärttejuvvoo sämitutkâm tááláš tile vorâs uáinimčievâin, maid fäälih iänááš uđđâ suhâpuolvâ totkeeh. Seminaarin lii rijjâ peessâm já tot lii suomâkielâlâš. ¶ Eteh, ete miäcásteijee elimist ij lah ko ohtâ uáli jo šiev pivdopeenuv, mii tuáimá meeccist tego juurdâ já puáhtá iššeedsâs saallâs ko saallâs. Oovtâ almast, Piättárist, lâi taggaar peenuv. No, jis ij aaibâs, te ij tast ennuvgin váilum. Tot lâi čiägupeelji hámásâš, siähálâsnálásâš orespeenuv, mon nommâ lâi Arttu. ¶ 1. Suomâst láá čyeđeh syeinišaddošlaajah já luhteešlaajah. ¶ Sämitigge já Oulu ollâopâttuv Giellagas - instituut piejâv joton sämimáttááttâs pargoviehân čuosâttum kuuđâ oppâčuágástuv škovlimproojeekt. Škovlim vuálgá joton Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist Anarist kuovâmáánust 2015. Škovlim válduteeman lii kielâlávgumvuáháduv heiviittem sämimáttááttâsân. ¶ Vijđodâh: 36 000 km 2 ¶ 9. Čielgii tuáváduvâid já maainâš ovdâmeerhâ kuábbáást-uv. ¶ Afrik lii? (Suomâ kukkodâh lii suullân ¶ 186A Čuovjiscissááš piemmâmin vala čalmettis uáđâgáid. ¶ Sämitige Nuorâirääđi ocá KYEHTI NUOR OFELAŠ ¶ Lasetiäđuh haavâst já Sajosist 20.-21.2.2013 uárnejum algâttemseminaarist: ¶ čäciskorpion ¶   Puhumalla Koččâmâš: Mast ovdemužžân čuážžoo tiätá, et sust lii čapis hattâ? ¶ – Kielâpiervâlpargee puácutoppiittâh tâi pärtti ¶ Meccihaldâttâs ¶ Äittuáivih = Aittoaivi ¶ kuõškid, keâuŋsid, sâvvõnid. ¶ Vaijaas lodeh ¶ eres Säämi káidus lomo 1 ¶ 4. ¶ Ilmari Tapiola (sj), Ari-Heikki ¶ ruánáá ¶ Nuuvtko eeči äärmit párnáidis, nuuvt äärmit Hiärrá taid, kiäh sust paleh já rähisteh suu. (Ps. 103:13) ¶ Sun kiirdij huápust páikkásis. Eidu mudágávt Eŋgâlenni já Kuárrooeŋgâl láin moonnâm uđđâ áárpuid já kággáid valjiđ puáttee ive juhlij várás, nuuvt et tääl te sun koolgâi toimâđ já huápust! Já jis Uccâeŋgâlâš huápust porgâččij, sunhân ij tarbâšiččii muštâliđ meendugin maŋgâsân ubâ haamit rottâsmist! ¶ Tággáár rávhálâš orroompuddâ lâi talle-uv, ko suoi finnijn kyesi. ¶ 2. Aanaarjäävri aldasijn aassâm Matts Nilsson (Matti Nijlâskandâ, j. 1710) kaandâ Nils (Niijlâs, j. 1744) kaandâi Matts (Matti, 1704–1759) já Johan (Juhháán, 1711–1787) ¶ 1. 2. 3. 4. ¶ b. Magareh láá kyele täävtih eennâmellei taavtij iähtun? ¶ Talle lâi mii luoka muusikpitái vuáru. Mii juávhust lijjii fáárust Eveliina Aikio, Nina Välitalo, Sara Keränen já mun. Mist lijjii kyehti muusikpitá maid čuojâttijm. Nubbe lâi lávloo Stela pittá “Piste” já nubbe lâi párnái suosikkilávloo Robin pittá “Puuttuva palanen” . Lâi hävski uáiniđ maht párnááh tuostii tánssáđ fáárust. ¶ jurgâlemteoriaid sehe -prinsiipijd. Kela (2007: 44) oovdânpuáhtá, et ¶ 1. Åland suáluikuávlu lii Nuorttâmeerâst Suomâ já Ruotâ pelimuddoost. ¶ - Kielâpiervâlpárnái vaanhimij sehe ááhui já äijihij anarâškielâ jotkâkuursâ tuárjumist. ¶ koččâmâššân já siämmást vájálditeh et sii iä lah kiävttám säämi kielâlahâasâttâs adelem máhđu ¶ Turisti västid: ¶ Ánná sooitij Kuovdâkiäinun, já forgâ tobbeen poođij-uv tiätu, et sun pesâččij tohon. ¶ 1960-lovvoost šoddii vuossâmuuh kommunikatiivliih jurgâlemteoriah, moin ¶ 26. Suomâ kulá Tave-enâmáid ¶ c) kyeli, d) čeevris. ¶ Liechtenstein . . . . . 58 ¶  Suomâ – Lii-uv taat munjin? Uccâeŋgâlâš keejâi jurbâ čolmijgijn. ¶ Eres pargeeh projektist ive 2010, kiäh láá finnim paalhijd teikkâ koloruuđâid : ¶ Vistig kolgim kuittâg piergiittâllâđ táin vuosmuin láigufirmain. Ko pápáreh lijjii tevdum, mun finnejim auto čovduu kietâsân. Almai uápistij muu, kogobeht auto lâi kirdemkiedist. Siämmást sun koijâdij, kuás mun puávtáččim auto. Ettim, et itten ehidist mut ääigi jiem vala aaibâs tárkká tiättám. Almai eeđâi, et tot ij häittidâm, já jis puáđáččim maŋeláá, puávtáččim kyeđđiđ auto lukkâdhánnáá já uigâđ čovduu auto monnjâkoontin väririggee vuálá. Sun čaaitij vala, kuus. Lopedim porgâđ tego sun avžui. ¶ Toovláš maainâs ¶ – Tij pyehtivetteđ moonnâđ čuávuvâš junáin Pariisân. Tobbeen kolgâvetteđ moonnâđ metroin sajattuvâst nuubán. Tot lii suullân tiijme mätki. Tastmaŋa Pariisist pyehtivetteđ moonnâđ taggaar junán, mii ooroost Aix en Provencest. Leppeđ pel kyehtnubálov ääigi ehidist tobbeen. Tast lii tuš ohtâ hyenes peeli: mun jiem pyevti tähidiđ tom, luáštá-uv ranskalâš konduktöör tii junán vâi ij. Sáttá keevvâđ nuuvt, et karttâvetteđ uástiđ uđđâ liipuid. ¶ heiviittuvvojeh já jieŋâlmittojeh oppum ääših. Vuáđupargopitái lasseen pargokirjeest láá tagareh pargopitáh, moi porgâm váátá suogârdâllâm, juurdâpuátusij toohâm já oppum aašij heiviittem. Täärhist tiäđuidâd já táiđuidâd –uásist puáhtá árvuštâllâđ jieijâs mättim já tain puáhtá kiärduđ uási siskáldâs. ¶ ferttee uáđđid ¶ Säminuorah já kielâoovtâstpargo uáinusist ¶ mân rahtuuččij čielgâ kuoddâlem- já sanktiovuáhádâh, mii puávtáččij toimâđ uássin vuoigâdvuođâ ¶ Lemmee siijđoh ¶ 4 . Tuuđhâ aavisčuoppâs. ¶ jieijâs visteest já väziškuođij škoovlâ kulij, ko lâi kiergânâm kárvuđâttâđ olgopihtâsijd. Enni huuihij val tiervâđâid uuvsâ luámist, ovdil ko sun, kii lii kočodum Villen, ličij liijkás kukken, et ij innig kulâččii. Tot lâi aaibâs táválâš iiđeed suu, kii lii kočodum Villen, elimist. ¶ Ucjuv škovlâ: Tuomo Laiti (tavesämikielâ) ¶ kyeddiđ, kuádám, kuádá = vasoa ¶ Alemus haldâttâhriehti (tavesämikielân) ¶ – Ááigui puáttiđ teehin, Kuáski västidij. ¶ Lieggâvorrâhiäppušeh láá seegih já keppârahtuseh. ¶ 6. oskolduv vuáđudeijee ¶ 27. Täävtih láá ulmuu tuuvdâriggee ¶ Immeel ooinij, et čuovâ lâi pyeri. ¶ Totkeesijđo ¶ Talle Vale kulâškuát ulmuid puátimin. Kullojeh paaliidmin. Juhârido mild puátih pajaskulij. Návt tot kiävä ko meendu čuutij ruojâškuát! Kolgolâš ij val kuulâ maiden. Vale imâštâl, et láába hyenes peeljih äijihist. Vâi ij-uv tot peerust tast ollágin, et ulmuuh láá aldanmin? Kalhân sun ervidij et ij tot kal ohtuunis lah taat äijih tääbbin, juurdâš Vale. ¶ pirrâsis. ¶ keejâ video ¶ Esiväldi 4, 5 ¶ čalmekolláá stuáruduv. ¶ mân sehe toohâđ máhđulâžžân puohâi sämmilij täsiárvulijd máhđulâšvuođâid čuávvuđ sämikielâlâš uđđâsijd jiärmálij tijmeaaigij. ¶ kâm? Mondiet tii mielân pajaneh iäpádâsah? Keččâđ muu kieđâid já juolgijd: mun taa lam, ij kihheen eres. Kuoskâttiđ muu, uáiniđ jiejah. Ij kommeest lah uážži ege täävtih, tego uáinivetteđ must. ¶ piergiiškyeteh = alkavat selvitä 187 ¶ Vâi niestih já káálvuh liččii siäilum, ferttejii ulmuuh vuorkkiđ tävirijdis taggaar soojijd, et säpligeh, riämnjáh já ereskin meeci elleeh iä peessâm taid pillediđ. Tágáreh vuárháh lijjii jieškote-uvlágán ääitih , káttuseh , šaldelyeveh , puornah , áárduh, syenjireh já lávttááh . ¶ Sämitige muštottemčáálus sahâalmai ¶ Jyehi paje nohá Täärhist tiäđuidâd já táiđuidâd ¶ 1900-lovvoost sämmilij lohomeeri lii tutkum aalmugtieđâlávt sämikomitea, sämirääđi, sämitige já ¶ 1. ILO 169-sopâmuš ratifisistem ¶ Mij peessâp meid Säämi parlamentaarlâš rääđi pehti porgâđ oovtâst staatâraajij rasta. Sämitiigijn lii jieškote-uvlágán lavâlâš vuáđu já status staatâi stivrim iähtun. Ruotâpele sämitigge lii ovdâmerkkân haldâttâs vuálásâš orgaan. Nuuvt ij lah Taažâ ige Suomâbeln. Sämitigeh iä še väljejuu siämmáánáál. Ruotâbeln mist láá käävci piäláduv tiggeest já ubâ staatâ lii ohtân valjimkuávlun. Taažâ já Suomâbeln láá oppeet valjimkuávluh. Toos lasseen láá tuše Suomâbeln ovtâskâs ulmuuh iävtukkâssân já nuuvt leppeđ tääl, Suomâpele jesâneh, oovdâstmin jieijâd sämipolitiiklâš uáinu mii tääl pyereest ovdâstuvvoo ohtân politiikkân já toimân. Ruošâpele Säämist sämitigge ij lah vala virgálávt tuhhiittum, veikkâ lii vuáđudum. Ruošâpele sämmiliih láá mieldi mii parlamentaarlâš oovtâstpargoost jieijâs seervij pehti. ¶ ”Pargo ij pääsi taas. Oovdânpyehtip čuákkim puátusijd aalmuglâš artikla 8(j)-pargojuávkun, mii meerrid máhđulijn jotkâtooimâin. Aalmugijkoskâsii artikla 8(j)-pargojuávhu čuákkimmiärádâsâin uási paasij čuávdimnáál ollásávt COP:n nuhtán pargojuávhu avžuuttem. Taat meerhâš tom, ete sämitigge kalga leđe aktiivlávt fáárust vaikutmin Suomâ já EU uáinuid čuávvoo COP:st já ton valmâštâlmijn”; Näkkäläjärvi tiäddut. ¶ Lam šaddaaš Vuodâsjäävrist, Iänuduvâst. Lam šoddâm tavesämmilâš puásuituálukulttuurâst. Ubâ muu peerâ lii uásálistám moinnii vuovvijn já uásálist ain-uv puásuipargoid. Säämi tyejiärbi lii muu perrust meid nanos. Munjin lii uáli tehálâš, et sämimáccuhâm lii kuárrum munjin aldaš olmooš já lam luholii sajattuvâst ko suvâstâm lii tyejitáiđu. Lam škovlim peeleest kulttuur-antropoloog (FT) sehe lasseen lam vala čođâldittám sämikielâ já sämikulttuur aaleeb jotkâtutkos (FL). Ovdil tááláá pargo lam porgâm totken maaŋgâin jieškote-uv ollâopâttuvâin já tutkâmlájádâsâin. Totkeeškovliimist lii lamaš stuorrâ ävkki tááláá saavâjođetteijeepargoost, ko taat pargo váátá uáli ennuv čäällimpargo, tutkâmpuátusáid uápásmem já vijđes äššiolesvuođâi haldâšem. Tutkâmčuásáttâhhân lii lamaš já lii ain-uv ärbivuáválâš säämi puásuituálu, toos lohtâseijee terminologia já pirâskoskâvuotâ. ¶ 5. Raavâd puálá seelâin. Pyelimân taarbâš haapi. Návt seelah uážžuh energia. ¶ Ive 2000 seervi stivrâ čokkânij ohcii, main iänááš čokkânmeh tábáhtuvvii kielâpiervâlaašij ooleest, mut mudoi tot toovâi iävtuttâs anarâškielâ máttáátteijei škovlim jođálmitmist, miärádâsâid Äijihkeđgi-kasseet vuoigâdvuođâi vuástáväldimist Ucjuv palvâlemkuávdáá Tuárjumovtâstusâst, virkosmittemtooimâin já uásálistmist kielâpiervâlpárnái toimâleeirâ koloid, mii tollui Äijihjäävri Ukontupa-viäsust 26.- 28.6.2000, sehe stipendij jyehimist škovlâlijd. Siämmáá ive almostui Anarâškielâ seervi viiđâd kuástádâs ađai Petter Morottaja čäällim kirje “Riävskánieidâ” , mii vuáđudui Aune Kuuva rähtim nukkeid, maid Martti Rikkonen lâi kuvvim. Jeessânlostâ Anarâš almostui kulmii, main ohtâ lâi kalendernummeer. Kalender teeman lâi “Säämi muorah” já teevstâid čaalij Ilmari Mattus. Puohâi jesânij meeri lâi ive aalgâst 222 já ive loopâst 244, main ihejesâneh lijjii 200, toorjâjesâneh 33 já ovtâstusjesâneh 11. Ton ive jammii kyehti jeessân. ¶   Suávvil tuápu čässuáivist tiivrijd já ocá ponneest toi suovsâid. Rävisin tot porá meiddei uccâ kuáláid. ¶  adeleh Ranska lii pegâlmâs ¶ 22) Olášuteh sierâ haldâttâhsuorgij já čanosjuávhui oovtâstpargon rahtum toimâvuávám Suomâ uhkevuálásij luándutiijpâi tile pyeredem várás. Pyeredeh tiätuvuáđu luándutiijpâi suojâlem, tipšom, ovdii tilán macâttem, tutkâm já čuávvum čuosâttem várás. Lasetteh almos tiäđu luándutiijpâi merhâšuumeest uássin mii eenâm luándu maaŋgâhámásâšvuođâ. Tärkkilisteh kove miäccáás luándutiijpâi uhkevuálásâšvuođâst. ¶ fotostaatkopioh, te algâalgâliih äššikirjeh skuápuinis macâttuvvojii muádi ive keččin ¶ Anarist 14.11.2013 Sämitigge ¶ Tubdim, maht suovâ paijaanškuođij muu peeljijn. Mondiet mun jiem lam iberdâm algâttiđ pargopeeivi eidu tai kirjij luhâmáin! Mut mastpa mun tom liččim puáhtám tiettiđ, et kiinii eres-uv tarbâšij taid kiirjijd eidu siämmáá ääigi ko mun. Tuoivum tuše, et toh monnii táárbun. ¶ KOST TOT LII ČAALLUM? VÁSTÁDÂS: ¶ Kaanijn lii eenâb ¶  já Karibiameerâ F5 ¶ 1. Pluteus atricapillus – Koivulahorusokas – Suáhimieskâruáđih U ¶ Ovdâsijđo ¶ 7A Lijgešoddâm já valjaasraavâdliih jäävrih ¶ Pargojuávhu iävtuttâs sämikielâ iäláskittem toimâohjelmân kávnoo täst. ¶ Maggaar kulâtteijee tun lah? ¶ 124 ¶ – Já táid sehhiid ko juurât, te šaddeh kale juovlah! kaandâkyevtis rammuustáin. ¶ c. Skolkkâl mane cuovhâs lasâroobdâ vuást. Kuulgât vielgâdâs laasân já viigâ kyeđđiđ ruškâdâs korrâpele siisâ. ¶ "Jáá, täälmis tot-uv lii eirohpeivi moonnâm, täälhân kiehâ kokká, peeci njala, pessi loggás, mäihličääci kolgá, piäsádâh puunjât, ruopsis vuásáš ruávgá, cuábui ruávgá, rođo čääsih kolgeh, suávvil kođá, jieŋâluámi čuoškâ kirdá, riddomuáluseh láá áávus." ¶ Kierrâš tiilájeijeeh láá tääl 87. Liihân tast vala mätki Hesari táásán, mut loho lii kuittâg pajanâm ubâ loostâ historjá ääigi. ¶ b. Merkkii njuolâiguin kován kyehti raavâdkuállus. Njuokâ sunde ravâdist porrei. ¶ Aalmugijkoskâsiih sopâmušah Aarâhšoddâdem arvuvuáđu linjejeh maaŋgah aalmugijkoskâsiih sopâmušah. Suomâ lii ratifisistám maaŋgâid aalmugijkoskâsijd sopâmušâid, moiguin tot lii čonâsâm sämmilij kielâ já kulttuur siäilutmân já oovdedmân. Tágáreh láá el. Kuávlulâš kielâid tâi ucceeblohokielâid kyeskee Eurooplâš vuáđukirje (SopS 23/1998) já Aalmuglâš ucceeblovoi suojâlem kyeskee raamialmossopâmuš (SopS 2/1998), KP-sopâmuš (SopS 7/1976) já Párnáá vuoigâdvuođâi sopâmuš (SopS60/1991). Ive 2007 tuhhiittum OA algâaalmugijd kyeskee julgáštus čuujoot mooraallâš äššikirjen sunde meiddei algâaalmugij olmoošvuoigâdvuođâi ovdánmân puátteevuođâst. Párnáá vuoigâdvuođâi sopâmuš kenigit sopâmušriijkâid turviđ párnáid uási ohtsâškode vyeimivaarijn, vuoigâdvuođâ uásálistiđ jieijâs kyeskee miärádâstohâmân já ohtsâškodde-elimân sehe vuoigâdvuođâ suoijâlmân já huolâtmân. Peivitipšoost párnáá uásálâšvuođâst lii saahâ siärvusân kulâmist já toos vaikutmist. Sopâmušâst tiäduttuvvoo párnáá hiäđu uáinimčievâ puohâin párnáá kyeskee tooimâin. Suomâ lahâasâttâs Vuáđulaavâ vuáđuvuoigâdvuođânjuolgâdusâin aarâhšoddâdem olášutmist kuávdášlâš vuoigâdvuođah láá oovtviärdásâšvuotâ, olmoošáárvu luávkkááhánnáávuotâ, ohtâgâs rijjâvuođâ já vuoigâdvuođâi turvim, oskoldâhrijjâvuođâ, párnáá vuoigâdvuotâ uásálistiđ já vaikuttiđ jieijâs aargâ já ovdánemtääsi tááhust tehálâš aššijd sehe kielâlâš já kulttuurlâš vuoigâdvuođah. Suomâ vuáđulaavâ mield lii sämmilijn algâaalmugin vuoigâdvuotâ paijeentoollâđ já ovdediđ jieijâs kielâ já kulttuur (PL 17.3 §). Almolâš vääldi kenigâsvuottân lii vuáđulaavâ 22 §:n mield turviđ vuáđuvuoigâdvuođâi já olmoošvuoigâdvuođâi olášuttem. Sämmilij vuáđuvuoigâdvuođânjuolgâdus oovtâst 22 §:jn kenigit almolâš vääldi tuárjuđ säämi algâaalmug jieijâs kielâ já kulttuur ovdedem. Sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođâin lii asâttum säämi kielâlaavâst (1086/03). Eres aarâhšoddâdmist almolâš linjiimeh já laavah, maid kalga väldiđ vuotân: oovtviärdásâšvuođâlaahâ, laahâ sosiaalhuolâttâs äššigâš sajattuvâst já vuoigâdvuođâin, laahâ sosiaalhuolâttâs áámmátlâš pargojuávhu tohálâšvuođâvátámâšâin já aarâhšoddâdemvuávám vuáđustâsah. Laahâ párnái peivitipšoost Párnái peivitipšoost adelum laahâ (875/1981) kenigit kieldâid huolâttiđ tast, et párnái peivitipšo puáhtá adelil párnáá eenikieláin ađai sämikieláin (11 §). Párnái peivitipšoost adelum asâttâs (239/1973) 1 a § (1336/1994) mield párnái peivitipšo šoddâdemulmijd kulá eres lasseen sämmilij jieijâs kielâ já kulttuur tuárjum ovtâspargoost áášánkullee kulttuur ovdâsteijeiguin. ¶ Ko čeevris ij uáini uáli pyereest, te ton kulo- já hajâáiccu láá tađe-uv pyerebeh. Tälvi-iijâst jieŋâ vyelni ij uáinimist liččii ennuugin ävkki. Nuuvtpa čiävrá storgis njunesoksâmeh láá-uv teháliih sevŋâdâsâst, teikkâ moiváás čääsist purrâmâš usâdijn. Čiävrá váldupurrâmâš nuuvt keessiv ko tälviv-uv lii kyeli, tääbbin Säämist njávvááh, puškosággááh já meid vejehááh, mut aajâponneest nomâlâsân tälviv kávnojeh meid tálvástellee cuobbuuh já čäcitivrij suovsah. Čääsi vyelni čeevris puáhtá leđe oovtmano 5 miinut. Čeevris lii eres netiellei náálá piätu já tot porá meid čääsist iälusteijee säpligijd, piisamijd, lodeuđâgáid já čäcipiällá lodepiervâlijn moonijd. ¶ – Maid täälgis! Ferránmoš suutâi já rovgij uuvsâ áávus. Kirjáás almaihân tot tobbeen čuážui. ¶  pissoo parlamentaarlii rääđi tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst ¶ SomBy ¶ E.W. Borg vihkui vuossâmuu keerdi 20.4.1856 Hilma Johanna Malmbergijn, paasij leskân 10.4.1877 já naajâi uđđâsist 13.1.1878 kálgu-uámikkâsâs obbijn Wilhelmina Malmbergijn. Párnááh sust lijjii oovce, main kulmâ láá šoddâm Anarist, kulmâ Uccjuuvâst já loopah Raahest já Vaasast. Siämmáá ive ko sun varrij Uccjuuhân ađai 1860, jaamij suu Matti-kaandâš, kote hävdidui Aanaar Hävdieennâmsuollui. E.W. Borg čoskui (Pase Vuáláppáá Täsnijuávhu Ritarin) 25.1.1868. Sun tooimâi meiddei Oulu lääni máddááosij kansaškovlâi tärhisteijen ivij 1.5.1868 – 1.4.1883 koskâsâš ääigi. E.W. Borg jaamij Oulust 13.1.1910 oho paijeel kähcilov ihásâžžân. ¶ 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶ Kuldal kevttim kiäppánij 1900-lovvoost, já 1920-lohon puáđidijn ruustigeh lijjii hyenes oornigist. Kuldalist čáállám Suomen Kuvalehti kuástidij válduviistán uđđâ perrâdâhkáátu ive 1931, mut mudoi visteh lijjii aaidârdhánnáá. Lapin Kultala Säätiö algust Kuldal visteh tivoduvvii Museovirgáduv kocceem vyelni iivijn 1972 já 1982. Aalmugviste, liäibumviste já äitti šoddii tivoduđ puáris čuovâkuvij vuáđuld, ko toh lijjii nuuvt hyenes oornigist. Visteh tivoduvvii olmânáál uđđâsist ive 2000. ¶ 1 tp basilika ¶ – Na moonâ talle ulmuigijn sárnuđ, te kale tun oopah sárnuđ vala jotelubbooht! Andârâs keččâlij iävtuttâllâđ. ¶  Kvanttor ¶  pennuu, Čokkip taan rukkoos táttumân, et almalâš Eeči piästáččij mii puoh paast, kuoskâiba tot rummâš tâi siälu, omâduv tâi kunnee, sehe adeličij mijjân viijmâg majemuu puudâ puáđidijn, avdâgâs loopâ já váldáččij mii ármulávt taan murrâš leeveest jieijâs luusâ aalman. ¶ Lotto = Lutto ¶ Maht käänih lättejeh? ¶ Stivrim/čuoppâm/kuvvim: Marja Suojoki-Gauriloff, kuvvim: Anni Ahlakorpi, Onneli Halonen ¶ - tábáhtusčällee Heli Huovinen, 050-401 8009 ¶ Kävppipargo ij kuittâg orroom lemin tot, mast sun pásáččij iäláttahân. Sun lâi jo maangâid iivijd smietâdâm jieijâs hommáid já tieđij, ete tot pargo ličij mahtnii lahtosist poccuid. Lijjiihân sust jo talle motomeh kištopoccuuh moin sij juttii kištottâlmin. Já lâi meiddei motomin lamaš iärrásij ornim safarimaađhijn fáárust jieijâs poccuigijn. ¶ - Na lam já jiem lah. Säämist kale ličij suottâsub kuálástiđ já riävskáid pivdeđ. Tääbbin iä lah olmâ äigiájánâsah ige luándugin, kuus moonnâđ. Mottoomnáálá kale lijkkuum taan kaavpug rijjâvuotân-uv. Pääihist lii motomin váhá äätis orroođ. ¶ LAHÂČÄLLEE virgesajasâšvuođâ 1.10.2013 – 31.7.2014 koskâsâš ááigán. Lahâčällee váldupargon lii toimâđ sämmilij vuoigâdvuođâid kyeskee aašij valmâštâllen já oovdânpyehten sämitige haldâttâsâst. Sämitiggeest adelum asattâs (1727/95) miäldásii tohálâšvuođâvátámâššân lii vuoigâdvuođâtiettuu kandidaat tuđhos já sämmilijd kyeskee vuoigâdvuođâlij aašij tubdâm. Virgesajasâšvuođâ miänástuvvee tipšom išedeh lasseen haaldâtlij pargoi tubdâm sehe šiev ruotâ/tárukielâ já eŋgâlâskielâ tááiđuh. Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi III/I-III mield (vuáđupälkki kaskoo 2 771,54 – 3 002,48 eurod/mp). Lahâčällee toimâsaje lii säämi kulttuurkuávdáá Sajosist. Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 26.9.2013 tme 16.00 räi čujottâssáin Sajos, 99870 Aanaar. Lasetiäđuid sajasâšvuođâst addel haldâttâhhovdâ Juha Guttorm, puh. +358(0)10 839 3102. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi Anarist 5.9.2013 ¶ Tiervâsvuođâkorttâ ¶ Ubâ suálui paaštij arve maŋa iiđeedpiäiváá suonjârijn. ¶ Uáivikaavpug: Monrovia ¶ Kielâ ¶ b. Tievâsmit kován saimaanuárju pyeremusâid tobdomeerhâid. ¶ – Ijgo hissijn. ¶ (Keejâ vaaljah) ¶ Teija Linnanmäki Anna Morottaja ¶ Tuodâr-Laapi luándukuávdáš ¶ Vijđodâh : 324 000 km 2 ¶  YM, MMM, TEM, LVM, OKM, Sämitigge ¶ Tovlááid vuájánijd ij tarbâšam kincádiđ uáivikieččin, ege poođâkieččin. Tááláid vuájánijd ferttee kincádistiđ, ko tarvaneh. Juávdá keččâlistiđ, ennuu-uv vyeijest ääpih láá. ¶ suoppâin 53 ¶ Suomâ 47 ¶ 8. Indonesia 177 000 ¶ Binna Bánna párnái radio ¶   - Maid tungis lah tájumin? Ánná hiämáskij. Sun ooinij eres sämiuáppei čoolmijd selgistis. ¶ Uccâ Albin já Lynx oppâv ennuv sierâdmáin. Toh vyejettává kyeimi kyeimis. Toh njuškov nuuvt pajas ko pyehtiv. Albin piärttoo Lynx, já Lynx paattâr muorân já Albin tiäđust-uv ruotâst maŋŋaal. Albin já Lynx pivdev puohlágán uccâ huáđđoid: säpligijd já eres uccâ elleid. Kuuloold suoi oppâv tehálâš tááiđuid nuuvt ete piergiv ohtuu Stuorrâvyevdist. ¶ Suomâ tavemus uási lii Säämi . Säämi juáhhoo kyevti sierânâs uásán, Mecci-Sáámán já Tuodâr-Sáámán. Säämi taveuási, Tuodâr-Säämi, lii päljis já njuáidus tuoddârij kuávlu. Muorâttis tuodârjolgâdâsâst piergejeh tuše toh šadoh, moh kierdih täälvi puurgâid já pekkee puolâšijd. Täin piegâcäimim kuávluin šaddeh siähtáleh já jáháleh. Káránâsmuorjij loostah muttojeh čohčuv rušken pyellee ruopsâdin. Skierih láá uccâlostâsâš toŋâsšadoh. Tuodârvieltijn lii távjá rohâdis já masa šadottis juovâ, rääpis . Poccui lasseen tuoddârist mákkojeh piškelávt jiänáttellee piiččuseh já koddesäpligijd pivdee piehânjeh. Tuodârjolgâdâs vuoluupiäláá tuodârsovij ađai laajišsovij stielâsist puáhtá uáiniđ riävskáid já vyevdiloddáid. Muálkkáás tuodârsuáhi lii táválii suávi hyelkki. ¶ – Moonnâp peri, ákku iätá já väzzil ovdâskulij mielkkiskaapi luus. Myerji já Hirškikkâ imâštâllâv, ko uáiniv ete mielkki-uv lii skaapist puurkij siste. ¶ 3. ¶ siämmáánáálá ko KR92. ¶ Kuátku = Kuotku ¶ – Pärni, mun adelâm tunjin addâgâs! Mij ferttip-uv ain porgâđ tom, já mij ferttip meiddei áánnuđ addâgâs, jis ep lah motomin porgâm nuuvt muččâdávt. Mut tääl te ferttiih lopediđ, et jieh kuássin innig poorgâ maiden lovettáá! ¶ » ¶ Rähis usteveh, ko Immeel lii návt rähistâm mii, te návt kolgâp mij-uv rähistiđ kuoimijdân. ¶ Pase Kulmâohtâvuođâ peivi (1. pasepeivi hellduvâin) ........... 98 2. pasepeivi hellduvâin ............................................................ 99 3. pasepeivi hellduvâin .......................................................... 100 4. pasepeivi hellduvâin .......................................................... 101 5. pasepeivi hellduvâin .......................................................... 102 Apostolij peivi (6. pasepeivi hellduvâin) ................................ 102 7. pasepeivi hellduvâin .......................................................... 103 Kirkesmittempasepeivi (8. pasepeivi hellduvâin) .................. 104 9. pasepeivi hellduvâin .......................................................... 105 10. pasepeivi hellduvâin ........................................................ 105 11. pasepeivi hellduvâin ........................................................ 106 12. pasepeivi hellduvâin ........................................................ 107 13. pasepeivi hellduvâin ........................................................ 107 14. pasepeivi hellduvâin ........................................................ 108 15. pasepeivi hellduvâin ........................................................ 109 16. pasepeivi hellduvâin ........................................................ 109 17. pasepeivi hellduvâin ........................................................ 110 18. pasepeivi hellduvâin ........................................................ 110 19. pasepeivi hellduvâin ........................................................ 111 20. pasepeivi hellduvâin ........................................................ 111 21. pasepeivi hellduvâin ........................................................ 112 Oskoputestem muštopeivi (22. pasepeivi hellduvâin) ........... 113 23. pasepeivi hellduvâin ........................................................ 113 24. pasepeivi hellduvâin ........................................................ 114 25. pasepeivi hellduvâin ........................................................ 115 26. pasepeivi hellduvâin ........................................................ 116 ¶  -‐-‐ Lahtoseh: Säämi kulttuurkuávdáá arkkitehtuurkišto ohjelm já kišto árvuštâllâmpevdikirje sehe majemuuh hammiittâskoveh já – sárguseh arkkitehtuurikišto vuáittám ađa (oođâ) –nommâsâš iävtuttâsâst ¶ šiärupocceelamppu = loisteputkilamppu 126 ¶ Tuolbâjolgâdâs lii vijđes täsivis kuávlu Tavepoođâenâmist. ¶ prooseentmeereest, te toi uási, kiäh pasteh adeliđ sämikielâlâš äššigâšpalvâlem, kiäppán 9,5 %: ân. ¶ Mun koolgâm tuše čääsi juuhâđ, ¶ 20. Lactarius mammosus – Kangaspalsamirousku – Kuolbâpalsamruávsku ¶ Porgemáánust lii Piia šoddâmpeivi. Šiljo lii hervejum ivnáás räsikiemârdâsâiguin. Juuhlán láá kuččum ennuv párnááh. Sij sierâdeh hiipâ, njuškoh paddijn, piäittáásteleh já keččâleh njuškođ sehháin. Eeči grillee njaalgâ maarfijd. Enni návdu heeđâlmsääpi. Ton huušâ ääigi kihheen ij oostâ anneeđ čálmeest Pepi. Tot njááhá patârâsân stuárráámus märfi njäälmist. Tot lii livkkâlâm tom syele, snielâhis soovsâtyeggi! Tot še haalijd juhlođ šoddâmpeeivi! ¶ Merâkuáskim lii lasanâm suojâlem keežild ¶ Ucjuv kieldâ škoovlâin sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs adeleh ohtsis 124 uáppei, mast lasanem oovdeb ihán 16. Sämikielâlâš máttááttâs koskâvuođâlâs uási lii stuárráámus Ucjuuvâst. Sämikielâlii máttááttâs uási lii šoddâm iivij mield čielgâsávt. Taan luuhâmive meid sämikielâ amnâsmáttááttâs uáppei meeri lii lasanâm 18. ¶ Sämmiláid sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs ovdedemohjelm ¶ Uđâsmit mii Jiegâinâd. ¶ – Fiijnâ iävtuttâs! huihádij Monni. – Jiem mun kale olmânáál ibbeerd ete maht tom puávtáččij rähtiđ. Aainâs-uv kalga algâttiđ huápust, amas muotâ kiergâniđ suddâđ! ¶ Mun jiem táránâm maiden ettâđ, veikkâ kale mottoomnáál iberdim suu koččâmuš. Ailâ-uábbi västidij muu peeleest, suomâkielân sun-uv: ¶ Ko enni lâi vuálgám taan mailmist meddâl, te talle mij ferttijm kyeđđiđ suu tupeseeŋgân ja moonnâđ jiejah kámárân irâttiđ nohádiđ. Meid Tilkku poođij toho. Eeji kyevtis Juhháán-Uvláin vaarâ sattijn nohádiđ-uv, mut muoi Ailâ-Vábboin čiäroim ubâ loppâiijâ, jeđe viijmâg láim iđedistiijâ nohádâm. ¶ 192 ¶ Omin sanoin © Kotimaisten kielten tutkimuskeskus 2009 čaabâkirjálâšvuođâ? Ohtâ aktiivmusâin lii Márjá-Liisá Olthuis, mut sungin ij čääli váldupargon. Muu uáinust anarâškiel mainâsij čäällim lii ain lamaš jyehi kielâmättee pase vuoigâdvuotâ. Mii čalluid peri váldoo aplodijn vuástá. Ferttee smietâstiđ, lii-uv taat äšši tánávt pyeri: mii teevstâid peri ij pyevti leđe ain šiev tekstâ, mut nube tááhust ij lah ereskin. Koččâmuš lii oppeet eenâb anarâšâi oohtânkulâmist ige mainâsist, mast koheesio lii jeehil já draama tävgi sajestis. Ton lasseen teekstân puáhtá pyehtiđ uđđâ uáinu, veikkâ ij mátáččiigin čäälliđ: tot rijttáá, et juurdâš monnii ääši váhá eresnáál ko iäráseh. Muu mielâst, vädisvuođâin huolâhánnáá, ličij máhđulâšvuotâ oŋâttuššâđ fantasia kuávlun. Mun sarnum fantasia peeleest äššiteevstâi peht já tääl mun čujottâm čaabâkirjálâšvuođâ meid. Čuávuváá maainâs kalga tuostâđ čäälliđ ereslágánin ko oovdeb. Kieláin kalga pyehtiđ sierâdâllâđ, kalga keččâliđ moonnâđ nuuvt kuhás siähánemvuotân ko maainâs čielgâsvuotâ tiptá. Anarâškielâst ij vala pyevti leđe siämmáá ruokkâd ko suomâkielâst: suomâkielân puávtám leikkušiđ já sujâttiđ ’riisi’ : ’riistä’, mut anarâškielân omâs sujâttâsah láá ain tuše feeilah. Liijká siähánemvuođâ rääji kalga aldaniđ já ain aldaniđ, já meiddei keččâliđ kavnâđ tom rääji, mii iärut muorâjyelgi feeilâst. Anarâš čaabâkirjálâšvuotâ ij majemui ivij lah ovdánâm siämmáá jotelávt ko anarâš media. Mut ij tot lah eidu orostâmgin. Kuávlu lii mottoomverd epičielgâs, já lii ennuv kiddâ tast, magareh persovneh puátteevuođâst älgih kiirjijd čalâččiđ. Mun jurdám, et ko čäällimkulttuur nanoduvá Kierrâš já eres projektij vaiguttâsâst, tot uáinoo meid čaabâkirjálâšvuođâst. Čälleeh tyestih čäälliđ váhá ložžâsub pennáin já tipteđ mielâkuvviittâs kuárŋuđ vääri oolâ. ¶ – Naa, täst te lep oppâm jo tom, et keeđgih čääsi vyelni láá njalahâsah. Ain kalga mušteđ tom, et kalga leđe várugâs čääsist. Já mudoi-uv korrâ virde sáttá motomin toppiđ já tuálvuđ uccâ kuobžâčivgii. ¶ 2. Jienâ lii aaleeb, mađe jotelub jienâ sporijdem lii. ¶ - Pyeri iiđeed! västidij Kaari. ¶ Mun ettim talle sunjin, et tunhân lah-uv tai aaigij álgâm huámášij säämi kulttuur áárvu, tondet tun anah tääl sämmilâš muáđuid muččâdin. Na sun mieđettij, et nuuvthân tot kale lii. Sun lii čuávvum aaššijd já smiettâm taid. ¶ 13. Nuuvt kuhháá ko aanaar- já nuorttâkielâ uásild ij lah virgálâš kielâtááiđu čäittim-/tuhhiit ¶ Sänikirjeh já išeniävuh ¶ 2 Čielgii kove vuáđuld, mii cuobbuu hämimolsomist tábáhtuvá. ¶   NISONIEID LII MUČČÂDUB KO ¶ – Na, jis mij talle uážžup väldiđ tuon lyeniseehâ herskuidiskijn fáárun, te lep tutâvááh, Nuáidienni eeđâi. ¶ Evaŋgellâš-luterilâš kirkko ¶ Eromâš pyereest čaallum já kovvejum sämmilij parlamentist muštâleijee kirjeest láá kale siemin feeilah já vááijuvvuođah-uv, mut toh iä keeppid kirje áárvu. Jis halijdâh lase tiettiđ sämmilij parlamentist, te kirje lii finniimist 25 euro haadan Anarist el. Sämitiggeest, Säämi Tyejeest (Sámi Duodji ry) já Sijdâ-museost. ¶ Iskos 4 ¶ Njavejuuhâ = Nivajoki ¶ Kuuva Petra ¶ 3. Marielle Labba 9lk. Heta škovlâ 1.35 4 ¶ substantiivan πνεῦμα käävci vuáđumerhâšummeed: 1 ) pieggâ ( tuuli ); 2 ) vuoiŋâm, ¶ Raavâdviäsu Lyemest láá fáállun meid kähvi já liäibustuvah. Kesiääigi Lyeme terassist lii fiijnâ uáinus Juvduujuuhân. Kähviviäsu Lyemest lii jiešpalvâlem. ¶ Pirrâmpeivi muttui. Lâi vástuppeeivi vuossâmuš tijme. Vástuppeeivi, kulmânubálovváád njuhčâmáánust, juávkku vuolgij Pirttijäävri vuást čuoigâđ. Pyellee tálui tuulâh iä innig lieggim. Lâi puolâš, vašo, iiđeedijjâ já vaibâseh. Lijjii čuoigâm jo muáddi tiijme, Pirttijäävri kylá kolgâččij leđe uáinusist, sij smiettii. Talle sij hoksájii ete láá čuoigâm liijgás uálgispel. Lijjii moonnâm jo Pirttijäävri lappâd, sunde kalga mutteđ, uđđâ sunde čižedpel. Tijme viiđâ ääigi juávkku lâi Pirttijäävri riddoost. ¶ Lasanem: Stuorrâ rissepiervâl pecikierrust. 1-3 uđâgáá. ¶ Mun lam Niillas Holmberg (2008) ¶ Silbârävdee lii vuáhádum eelliđ kuálhis čässuáivist, mast muštâl ton čoolmij rááhtus. Ko silbârävdee vuájá, te tot ovdán čässuáivist nuuvt, et čalmeh láá pelduvváid ááimust já pelduvváid čääsist. Čoolmij pajeuási lii ovdánâm uáiniđ ááimust, já vyeliuási oppeet hämmee puunnjâshánnáá kove čässuáivi vuoluubeln. Nuuvtpa silbârävdee uážžu-uv kyevtipehtilsijd laasâid šoddâmskeŋkkân. ¶ kielâkevttimtilálâšvuođah: pargoh, tuoijum, luándust jotteem, lávustâllâm, määđhih, kuáhtáámeh, kolliistâlmeh já tábáhtusah ¶ Nuorâpaarâ lâi lamaš jo paijeel oho Ergijäävri siijdâst. Ailâ lâi išádâllâm eenis já Mikael vist lâi Nigást muorrimreŋgân. Nigá lâi uáináh váldâm muorrimurko kieldâst, vâi tiänááččij váhá ruttâpitá. Keesi ääigi kolgâččij finniđ vittânubáloh pinomeetterid meetter kukkosijd háálguid. Muorah kolgâččii kiergâniđ vala kuškâđ-uv loppâkeesi ääigi. Talle škoovlah já puárásijpäikki finniiččii koške puáldimmuorâid táálván. Tondet reŋgâ-uv lii uáli anolâš. Talle urkko lii vaalmâš meriääigist. Taat pargo saatij mudoi-uv leđe Nigá áinoo tienâs já ruttâpuátu taan ive. ¶ Ko čolliih kyele, te kaavnah tobbeen maaŋgâid sisorgaanâid. Purrâmâšsuddâdemuáli álgá njiälust já juátkoo kyele siste čuávjin já muálkkáás čuállin jeđe nohá pottârááigán. Kyele uáivi tyehin kávnojeh váimu já vuoivâs . Vuoivâs asseest lii ruánáásiähá säppivätti. Ton raigâm kalga váruttiđ, ko säppi páiná cuopâ poččân. Čielgitäävti miätá uáinojeh ruškisruopsis kálálgâm voorâ sulâstittee manemušah, ađai reevtih, maid kalga čolliidijn já toidedijn ruokkâđ meddâl. ¶ Kuáppilváárááš (-vääri) Koppelovaara Kaamâs M. ¶ Mast mij tiettip, magareh ¶ – Na puáđi jieš talle keččâđ, Eunuk avžui. ¶ – Ohtâ, kyehti, kulmâ. Kulmâ kuávžur. Talle suoi rekinistev vuáskunijd. Ohtâ, kyeti, kulmâ, nelji, vittâ, kuttâ, čiččâm. Čiččâm vuáskunid. Šaapšah láá innig rekinisthánnáá, já nuuvtpa suoi rekinistev vala taid-uv. Ohtâ, kyehti, kulmâ, nelji, vittâ, kuttâ, čiččâm, käävci, oovce. Oovce šapšâd. ¶ – Uárree ele poolâ. Mun lam juovlâäijih riemnjis, jiem puurâ tuu. ¶ 5. ¶ Mun váháš imâštellim, manen munjin adeluuččij paijeelmiärásâš luámu já vala návt kaskoo kiđđâtäälvi, lijjimhân eidu lamaš čuoigâmluámust-uv. Igehân mist lamaš ubâ puhelingin pääihist, jis iä liččii eidu tääl skappum. Na liijká mun movtáskim já smietâškuottim taid sierâlágán máhđulâšvuođâid, moos päikkiviehâ tarbâšičij muu iše. Koijâdistim máttáátteijest: ¶ Kuođijm Uunjaargâ já vyejestáim muádilov kilomeetter määđhi Stuorrâvuonân. Šoŋŋâ lâi mudoi šiev, mut lâi hirmâdsâš uárjipieggâ, masa jo stormâ. Munnust lâi taggaar strategia, et vistig vuájáččâim Audun Berg šiiljon já jis sun ličij pääihist tâi suu eemeed, te koijâdiččáim love vazâččiđ suu kiedist čapis-vielgis kuuvijn já uuccâđ tom markkânšiljo kuvvimsaje. Eellim skuálhutmin uuvsâ, mut táálu lâi kuárus. Nuuvtpa jođhijm määđhi já vuojijm siijdâ máddáápele roobdân kejâstâllâđ pirrâsân. Puáris kooveest lâi älkkeht tubdâttettee tuodârsilhuet, mii ij mahten heivim Stuorrâvuonâ máddáápiäláid tuoddâráid. Nuuvtpa vilšâstim tavaskulij já tobbeenhân tot lâi... Tuodârsilhuet lâi identlâš kove silhueetân já tääl láim kavnâm aainâs sunde, mon kuávlun kove lâi valdum. Vyejestáim mottoom táálu šiiljon, já mun moonnim kove kiedâst skuálhuttiđ uuvsâ. Eemeed, kote uuvsâ lehâstij, sáárnui sämikielâ já addiittâláim pyereest. Koijâdim love kiedist vaazzâšmân já kuvviimân, mon sun mieđettij-uv. Koijâdim suu uáivil, kogo kove sátáččij leđe valdum já sun arvâlij, et tot puávtáččij leđe siemin tiävááš, mii lâi aaibâs tastan. Kuođijm auto nissoon šiiljon já vaažžâškuođijm vijđásubbooht. Eelijm eemeed čujottem tiäváá alne, mut iän lamaš tuđâvááh uáinusân. ¶ Muoi láim motomáin párgoskipáráin puátimin partiost já láim aldanmin eidu Áádár räjisajattuu já pyeváim-uv räjipennuu ruottâmvaijer räi, ko huámâšáim ruošâkáránâs luđgáámin pennuu puurrâmroobdâ alne, ige tot orroom tolâmin kuussân huápu. Ko poođijm aldeláá, te tot viigâi njuškiistiđ váháš já suájáiguin-uv rápáldittiđ, mutâ ij peessâm ááimun, ige ennust kuussân. Tot lâi puurrâm nuuvt ennuu pennui uáivildum purrâmâš, uážžu ettâđ ubâ lite tievâ já ij juurdâgin, et ličij peessâm vala kuusnii joton. Nuuvt muoi valdijm tom siisâ tupán já tobbeen tot luđgái ildee alne já suddâdâlâi purrâmâš ubâ ton peivilahe, ovdilgo aalgij virkosmuddâđ jeđe viijmâg voojij kirdeliđ já moonâi kiäinusis. ¶ Láin vuod Vuoli Jussijn kuáđutmin. Lâi nube tuhháát sijdâ ko aanaarriddolij poccuuh lijjii mostâm čovčjávrálij já kosseennâmlij siijdân. Munnust lâi kuábbáást-uv peenuv. Láim čokkim siijdâ oovtolán ko livvâäigi aldanškuođij. Iänááš poccuin lijjii livvoom, láim tast sijdâroobdâst ko nolpoh skuiberdeh iäge livo. "Kuáskim, kuáskim!" skippáár aalgij uvástâllâđ. Mun še algim keččâđ tohon kulâi kuus skippáár čujottâl. Já eštus, stuorrâ kuáskim uáinoo tobbeen sodâstâlmin. Tot kiävlui togo siijdâ pirrâsijn, jeđe siäivui livvâđeijee poccuui kooskân. Poccuuh suorgânii, njuškejii liivâin já kejâškuottii ko kuáskim tast liäbuttâlâi suájáiđis. Munnuu pennuuh láin kuárjidmin tast paaldâst. Ukko, tot muu peenuv ko humášij ete mii tie, ijge tot ájáttâllâm mut rohhááttij. Kuáskim pallai já kirdelij. Iimâš ko ij čuolâstâm pennuu. ¶ PARGOPITÁH ¶ 116 ¶  arvam Falun C3 ¶ Párnáá kielâlâš tiäđulâšvuođâ ovdánmân kalgeh leđe sust ennuv maaŋgâpiälásiih kielâkevttimmáhđulâšvuođah puohâi tooimâi ohtâvuođâst. Párnáá kielâlâš tiäđulâšvuotâ ovdán kieláin sierâddijn, kuhâdijn, lávludijn já uápásmuumáin kielâ sierâlágán haamijd. Kielâlâš tiäđulâšvuotâ lááčá vuáđu luuhâm- já čäällimtááiđun. Rävisolmooš puáhtá távjá huámmášhánnáá sárnuđ páárnážân movdijdithánnáá suu mahten kyevtkoskâsân savâstâlmân. Lii tehálâš savâstâlmist adeliđ ääigi párnáá jieijâs jurduid já muštâlussáid. Rävisolmooš kalga tiäđulávt kiddiđ huámášume jieijâs kielâkevttimân, vâi tot ličij nuuvt maaŋgâpiälásâš ko máhđulâš. Párnáiguin puáhtá piäiválávt hárjuttâllâđ kielâ oovtâst el. lavlui, laavlâsierâdemij já kukkâsij vievâst. Párnái kielâkevttimtilálâšvuođâi maaŋgâpiälásâžžân tohâmân puáhtá párnáid jyehiđ ucebáid juávhoid ovdâmerkkân ave mield. ¶ Marttin keesij eeni kieđâst. Mut ij enni ostâm vyelgiđ, ko tot sáárgui pápárân vistekáálvuid. Tot sáárgui ovttuu taid vistekáálvuid, veikkâ puohâin lijjii jo peeŋkah já peevdih. ¶ 11. ¶   -‐ Amnâseh: ¶ 91 ¶ nr 1) ađai toos lii eksplisiittistum sääni kyevtis , tastko anarâškielâst lii kiävtust ¶ – Luptist tun tuon nube keejist, ko ohtuu taam kale ij áppád lihâttâllâđ! ¶ Kollekielâ – Tave-eennâmlâš sämikielâ kielâpalhâšume Tave-eennâmlâš sämikielâ kielâpalhâšume ulmen lii išediđ sämikielâ ovdedem já siäilum Taažâst, Ruotâst, Suomâst já Ruošâst. ¶ * Uccâjuovlâpevdi 2013. Pivde falâlduv. ¶ Iänááš nisonijn iä lah nuuvt nuorah ko manen sij láá máálájum. (Max Beerbohm) ¶ – Tun lah vala päähinolmooš, pähinijn piärroo viäru ollásávt. Jos liččih oskoost, te talle kale vovdi-uv puávtáččij ucánjáhháá mieđettiđ, iätá Harideiješ. Eres omâs ulmuuh lijjii táássáš lamaš joskâ, mutâ talle mottoom tain koijâdij maidnii já tulkkâ tulkkuustij: ¶ - nommâsiih oppâkirjeh láá jurgâlum WSOY ¶ Šieu ovdâmerkkâ uđđâ maallijn lii enâmij haldâttâsâi já kuulmâ väldikode sämitigij ohtâšpargon valmâštâllâm iävtuttâs tave-eennâmlâš sämisopâmuššân. OA:st algâaamugij olmoošvuoigâdvuođâi já vuáđuvuoigâdvuođâi spesiaalraportisten tuáimee professor S. James Anaya puovtij tiervâttâsâs säämi parlamenttârij konfereensân Ruávinjaargâst majebaargâ 28.10. ¶ Tanja valmâštui ive 2005 Oulu ollâopâttuvâst filosofia maisterin, uáiviamnâsin elleefysiologia já sun táiđá-uv leđe vuossâmuš anarâš biologi. Tanja valmâštume ucánjáhháá maŋanui ton suujâst ko niedah šodâdii eidu uápui ääigi. Puátteevuođâst sun lii mieldi oppâmateriaalpargoost já astoäigi sust kolá párnáiguin, pennuin, luhâmáin já tuoijuumáin. Sun makkoo leđe še perruinis luándust, mii lii aainâs keessiv älkkee, ko sun áásá Avveeljuv riddoost já masa tástán lii še Aanaarjävri. ¶ – Lam kale jurdâččâm vyelgiđ pääihist eelliđ oholoopâ ääigi, Ánná tubdâstij. ¶ – Mut mahtsun toi purrâmušâigijn talle kalga? Vuodâs smietâi jiänusân. ¶ lii adelâm vyeimi ko mielâ lii šlunde já pargo lussâd. ¶  luándu Sämitigge čáittá sämmilij virgálâš uáinu. Sämitige pargon lii sämitiggelaavâ § 6 mield ovdâstiđ sämmilijd pargoidis kullee aašijn nuuvt aalmuglávt ko aalmugijkoskâsávt-uv. Keevâtlávt stuorrâ uási sämitige aalmugijkoskâsâš ovdâstemijn tahhoo kuulmâ eennâm sämitigij já Ruošâ sämiseervij, Säämi parlamentaarlâš rääđi (SPR) tooimâ peht. ¶ 30 ¶ 2. Moin vuovvijn kuáhtulâš liegâsvuotâ já arvemeeri vuáttojeh Tavekuávlu šadolâšvuođâst. ¶  Celkkui Neevtij, et ij kuittâg tállán Máárjá puávtáččii vyelgiđ purrâmušocon – nuuvt lâi šlunde. Saammâl aalgij toommâđ, sun čurgij ubâ táálu, mälistij já lieggij säävni. ¶ b. Maggaar šadolâšvuotâ lii Alda-Nuortâ koškásumosijn kuávluin? ¶ b. Noomât kyele siskálâsâid sárgái 2-9 oolâ. Keevti pyerrin oppâkirje kove siijđost 167. ¶ Tuorâstuv muusikkejâlmâsân láá almottâttâm ohtsis 20 muusik- já lávdástelleejuávkkud jyehi kuávlust sämikuávlu já Ruávinjaargâ kaavpugist. Tuámáreh väljejh uáslistei koskâvuođâst säminuorâi ovdâsteijeid väldikodálâš Nuorâ Kulttuur Sounds -tábáhtusân, mii uárnejuvvoo vyesimáánust Tuurkust. Kištorááiđui kulmâ pyeremus palhâšuvvojeh stipendijguin. Tuámárijn nuorttâsämikielâ já rock-muusik oovdâst Tiina Sanila-Aikio, aanaarsämikielâ já maaŋgâid muusikšlaajâid Heikki Nikula, tavesämikielâ rap-musijkkár Áilu Valle já ärbivuáválii juoigâm miäštár Inga-Máret Gaup-Juuso. ¶ “Tot lii tuše pááppâr- ¶ – Tun hemelii foostâg! Muumieeči huihádij. ¶ láávhui = asteli 136 ¶ vuojâttiđ, vuojâttâm, vuojât = uittaa ¶ 0 500 1 000 km ¶ Adelij nummeer kuus vuossaargâ suáitáh já nuuvthân mun suáitistim, te tyejieennâm miäštâr pááhui itten puáttiđ. Soittim Ruávinjaargân ete vuálgám äiđivahtâtyejeest meddâl. Talle lâi 7. syenimáánu 1978. Must ij lamaš vuájánân ko mopedi já toin mun vyeijilim Solojáávrán, iđedâst oovce lijjim tobbeen já tallan tyejipihtâsijd paijaal já tuáján. Já ehidâst porgim kyehti lasetiijme ete šoodâi tievâ peivi. Mij aasâim markkânâst Kokko Heeihâ táálu pajekeerdist. Tobbeen aasâi Heikkâ jieš-uv kolleskipárijdâskuin já onnii juuhlijd. Tondet aasâi pajekeerdist ete Máárjást ko lijjii hiäjoh jyelgeh, te ij peessâm tohon pajas pelkkiđ. Ain ko suu oinim te Heeihâst lâi hattâ uáivist, vissâ oođij-uv hattâ uáivist. Maŋa muu nubbe viljâpeeli Maati Piättár meiddee poođij tuáján já vala maŋeláá čohčuv Irján Aanti Antero olgijnâs Aulisáin meid poođijn muuvrárân já sun aalgij meiddee täähi muuvráđ. Maŋa Antero muuvrái meccivahtâ Saammâl uđđâ puásuitáálun-uv täähi, já ko toh tääheh valmâštuvvii, te puohah rámmojii mon muččâdeh tain šoddii. ¶ Piehâin ij innig stuárrum, ko tot lâi jo olesšaddosâš, mut finnij mudoi lasenaavcâid. Tot puovtij leđe maŋgâ-uv tiijme peeivist meddâl, kirdâččij kost kirdâččij, mut ain majemustáá ehidist tot almostui naavit káátu oolâ várdáđ. Huámášim meid tom, et mielâstis tot ij innig adelâm jieijâs väldiđ kiddâ. Iänáážin tot čokkái tobbeen naavit káttuhäärji alne, teikkâ suovâpoccee keejist já poođij aldeláá tuše talle, ko toos lâi faallâmnáálá miinii eromâšijd: vejehâš teikkâ Tiilku koddem säplig. Ton luándu vildâvuotâ lâi vyeitiškuáttám tom lojevuođâ, moos tot lâi páágust karttâm vuáháduđ uđâgâšääigi, ko šoodâi faŋgân. Ton piškelis piähum-uv, mii lâi aalgâst hiäju já čuuhâl tegu uđâgáin lii-uv, muttuuškuođij kuuloold ruávásubbon já loppâkeesist tot piävui vuáimálávt, tegu rävis piehâin kuás-uv. Tot čovádij pastelis kozâidiskuin säplig kiddâ, ko lâi tárbu já nuuvt tot lâi lopâlávt finnim jiečânâsvuođâ olssis. Tot ij innig tarbâšâm ulmuu evvisijd muide ko talle, ko tot halijdij ucánjáhháá makaš láškuttâllâđ. Loppâkeesisthân kale vejehái puáttim kiäppánij já nuuvâi alfáárug, mut Tilkku kuudij tyellittälli kuittâg ain mottoom säplig. Keevâi kuittâg čielgâsin, et piehâin jieš lâi tot, kote halidij koddeđ tom säplig, ige ain ubâ huollâmgin Tiilku koddem jamâ säplig, mii lâi suu mielâst capcum pilás. Porgemáánu loopâkeččin piehâin ij innig tarbâšâm ulguupiälái adelem evvis, tot maatij jieš pivdeđ tom maid tarbâšij. Tot meiddei iroi taađeest ko čohčâ aldanij já motomin poođij taggaar-uv peivi, et piehâin ij innig adelâm väldiđ jieijâs kiddâ. Mun lijjim kale viggâm sehhiđ luándu oornig, mut tot lâi kuittâg váldám huáđđos uđđâsist jieijâs haaldun, jiemge mun vaijaam toos maiden. Lâi liijká hitruu čuávvuđ ton tooimâid, maht tot sodâstâlâi kiedi paajaabeln já maht tot várdái säpligijd naavit káátu alne. ¶ b. Mii taavtijd lii peelgibeln? ¶ Healing Sounds 14.1.2012 Saijoos váldusalist. ¶ Veikâ Reedrik ij máttâmgen luuhâđ, jođettij sun poostâ Ijjäävri kuávlun kuhháá, taaiđij lam postâalmajin nubaloh ihheed. Mondet taggaar almai lâi pieijum ton viirgán, ij lah tiäđust. Taan ääigi tot ij liččii máhulâš. ¶ Já Ánná muštâlij, maggaar algâ sust lâi lamaš luhâmijn já sun muštâlij jieijâs láiguemedist já meiddei ucánjáhháá Heeihâst-uv. ¶ 155 ¶ Sämitigge ¶ SIERÂVÄÄRRIDMIST/LASEMÁÁVSUST: ¶ gâdvuođâin palvâlussáid, tâi talle ovdediđ sämikielâ kevttim säämi kielâlaavâ vaattâm vuovvijn. ¶ Maaŋgah eenih já eejih lijjii kuullâm Jeesus sárnumin Imelist já uáinám suu iššeedmin ulmuid. Tondiet sij puohtii párnáidis suu luusâ já halijdii, et Jeesus sivnedičij sii. Mut máttááttâspárnái mielâst Jeesusist ij lamaš asto puoh maailm párnáid. ¶ – Pyeri iijâ, Ánná tuáivuttij. ¶ A Muorâšlaajâ B Muorâšlaajâ ¶ veigilodde = punakylkirastas 51 ¶ Iiđeedpitá maŋa Áánákyevtis Kaarijn vyeijiláin Kaari autoin. Ko Kaari orostitij autos Ááná viste oovdân, Áánást oroi, et sun ij innig áppádâm maiden. Sun tuš šuáhkádij. ¶  uástiđ Nuuvt 1992 rääjist 1998 rei lijjim vuálgâm Sämi-enâmân nuuvt távjá ko ostim já lam iällâm forgâ jyehi saajeest. Huámášim kale, ete Säämieennâm lii hirmâd stuorrâ kuávlu já sämmiliih jieijah iä sárnum tuše pajekielâ, mut vâik mon ennuu eresláván sämikielâid. Ivij 1992 já 1993 eellim távjá Maadâ-Säämi kuávluin sehe Taažâ já Ruotâ peln já nuuvt oppim maadâsämikielâ-uv uáli pyereest. Ko lijjim kuullâm táám kielâ vuosmuu keerdi, te "rähistuvvim" tállân ton kielân; skáppojim oppâkiirjijd já algim máttááttâllâđ kielâ, mii muu mielâst lâi vaigâdub oppâđ ko pajekielâ vâik maadâsämikielâst ij lah täsimolsom, mutâ ennuu vookaalmolsom nuuvt tego anarâškielâst. ¶ Cuobbuu purâmâšliiston kuleh tiivreh, mááđuh, ripoh sehe eres-uv smaavâ tivrááh, maid tot tegu njuárusist kuhessiähá njuohčâmáin kiddâ. Cuábui jieš oppeet kulá puško, manen ij kuávžur-uv, riämnjá já kuorgâ evvisliiston já porehpa tom motomeh ulmuuh-uv – joba Euroop tääsist, mut jiem lah kale kuullâm, et Suomâst, teikkâ Säämist ličij kihheen puurrâm cuobbuu. Cuobbuu iälustmist puáhtá váháš tegu ennustiđ puátteid šooŋâid-uv ovdâmerkkân veikkâba nuuvt, et ko kuáhtáá cuobbuu fiärttun veikkâba koške kuolbânist, te uážžu leđe vises, et forgâbalij arvaa. Motomeh Maadâ-Amerik cuábuišlaajah láá oppeet mirhâliih já indiaaneh láá-uv keksim, et toi miirhâ puáhtá kevttiđ meid njuolâkeejist. Táválávt taah mirkkâcuobbuuh láá uáli juo ivnááh já toin toh almotteh-uv iärrásáid, et ij lah torvolâš puurrâđ, tei veikkâbâ kuoskâttiđgin. Motomeh olgoeennâmšlaajah láá aaibâs uceh já motomeh oppeet hirmâd stuárráh, tegu ovdâmerkkân afriklâš goljatcuábui , mii lii maailm stuárráámus cuábui – 25 senttid kukke. Tot puáhtá teddiđ joba 5 kiilu-uv. ¶ čuávji ¶ Kenski tun, muu mainâs lohhee, ožžuh pyeri mielâ já meid inspiraatio kejâdiđ jieččâd eellim váhá vijđásub uáinimčievâst: ¶ - almai, nuorâ 4 ¶ ánsun sämikielâ tááiđu. Návt kalga lattiđ meiddei sämitiggeest aanaar- já nuorttâsämikieltááiđu ¶  lii lieggimvyeimilájádâs = lämpövoimala 3 ¶ Saksaliih ostii páiháliijn ulmuin poccuu piärgu, čuuvčáid, kuáppilijd, riävskáid já njuámmilijd, tâi lonottii vijnijn. Motomeh skelmušii, vuobdii káránâs čuhčán. Mutâ mattii toh saksaliih-uv skelmušiđ, sij čäciputtâláin lonottii piärgu tâi maidnii páihálijn ulmuin. ¶ s. 179 ¶ Vuoigâdvuođâ áigápuátutoorjân já torjuu meeri čielgrjuvvoo sosiaaltoimâttuvâst tohâmáin reekkiđ, mast váldojeh vuotân occee perruu puáđuh já väärih, moh láá kevttimnáálá já keeppidmáin tain manoid já vuáđuoosijd, moh adeleh vuoigâdvuođâ áigápuátutoorjân. Iäruttâs čáittá áigápuátutorjuu mere, mii mieđettuvvoo. ¶ 10. Čielgii tuáváduvâid ¶ –~Lah-uv kuássin uáinám Kiiđâ? ¶ - Lii-uv tust miinii äššin? kullui uápis jienâ Joovnâ uáivist. ¶ lii arvevyevdiväldikodde ¶ – Na, iä-uvsun toos tuulâ puálláátmân tarbâšuu eenâb-uv tullâsäägih ko ohtâ, Tálunjobžâ pahudij. ¶ 21. Jävriluándu elleeh ¶ Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ Suomâ sämitige čäällimkoodán 10.12.2012 tme 16.00 räi čujottâssáin: Sajos, 99870 Aanaar. Lasetiäđuid pargoost addel vs. kielâtorvočällee Tarja Porsanger puh. 050 343 1299. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi. Anarist 22.11.2012 Sämitigge ¶ Kuádui puolij muččâdávt já lieggij suottâsávt, puávtáččáim täst joba nohádistiđ-uv. Nahande Matti moonâi tullâpaštuu ulguubel jeđe cyeigee tobbeen: ¶ Skäiđi ~ Pááđáárskäiđi = Skaiti ¶ 1.2.3 Tutkâmčuosâttâh ¶ Taan häldest, Belgo lâi suu nommâ, lâi uccâ miähâš seelgist já reppu, mii lâi še ucce, mut Jovnâ ooinij, et tobbeen lijjii hirmâd ennuv tävireh. Sun ij kuittâg imâštâllâm tom. Sun eeđâi noomâs häldei, veikkâ lâi-uv ollásávt olgon maailm aašijn. ¶ Sämitiigán lijjii mieđettum 600 000 eurod sämikielâlij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ruttâdmân. Sämikielâlijd sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlussáid, peerâpargoid já puárásijpalvâlussáid mieđettii 480 000 eurod. Sämikielâlii peivitipšo Iänuduv, Aanaar já Ucjuv kieldâin torjuu 120 000 euroin. ¶  almottiđ: - ¶ Kulttuurkuávdáš Saijoos oovdânpyehtim halulijd tme 8.30 – 9.15 ¶ Talle Abram huksij álttár eidu ton sajan. ¶  ceelhâtiijpâ 12. Russula claroflava – Keltahapero – Fiskissmiäruh U ¶ b. Maid vahâgijd tulve toovvât? ¶ “Dumbo, maht muái karttáim tuohu muorân?” ¶ KYRIE–LITANIA ¶ MATT. 2: 1 – 12 ¶ Kirjálâšvuotâ ¶ Toimâpäikki lii säämi kulttuurkuávdáš Sajosist, Anarist. Ucâmušâid oppâ- já pargotuođâštusâiguin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 14.11.2014 tme 16.00 räi čujottâssáin Sajos, 99870 Aanaar. Lasetiäđuid pargoost addel nuorâičällee Kaisa Tapiola-Länsman, puh. 010 839 3134. Sämitiigán puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi já nuorâirááđán www.samediggi.fi/nuorat. ¶ Artikla 8(j) aalmugijkoskâsii maaŋgâihásii pargo-ohjelmist láá meridâm väldiđ anon indikaattorijd kielâlii maaŋgâhámásâšvuođâ tiileest já ovdánmist; algâaalmugij ärbivuáválij kuávlui eennâmkevttim nubástusâst já ovdánmist sehe ärbivuáválij iäláttâsâi hárjuttem tiileest já ovdánmist. Indikaattorij ulmen lii selvâttiđ artikla 8(j) suojâlem ärbivuáválii tiäđu tile. Aalmuglâš artikla 8(j)-pargojuávkku lii algâttâm tooimâid indikaattorij kiävtun väldim várás. ¶ Sämikielâi iäláskittemohjelm kulá sämitige vaaljâpaje tehálumosáid ulmijd ¶ “Ama uážum viežžâliđ váhá čääsi vâi pesâvetteđ posâdâttâđ. Tij pyehtivetteđ vuoiŋâstiđ muorâ suoivust. Leeibi meid uážžuvetteđ, ko jo leppeđ puáttám täid kuávloid.” ¶ – Nubben äššin tuáivoon, ete puoh eennâm ässeeh uážuččii tieggáár máálámsaje, mast pyehtip mááláđ puohah oovtâst. ¶ Historjá ¶ 33. Vuoiŋâšeh - supertiätumaašin ¶ Kieresvuođâs čäittee ¶ Taan sämmilâšvuođâ haalu puávtáččij mittediđ kal meiddei nuuvt, et laahâ meridičij sämikielâ máttááttâllâm škoovlâst págulâžžân puoh párnáid, kiäi vanhimeh nabdeh jieijâs sämmilâžžân. Talle uáináččij, et mon ennuv kommesämmiliih rähisteh sämikielâ. ¶ ässeesaahâdvuođâkárttá. ¶ Ristâlii eellim lii jyehipiäiválâš kámppádâllâm. Lep čoođâg kiärguseh jyehimuđušii paan: peerusthánnáávuotân, vaajeedmân, kađâšvuotân, vuovnâlâšvuotân já vääldi haalun. Mij šoddâp keessuđ nube tááhust sevŋâd já sudo kuávlun já nube tááhust čuovâ já osko kuávlun. Mij ep ibbeerd, mondiet Immeel ij lyešti mii ráávhun paa vääldist. ¶ toppâluveh puohčâldijn. ¶ – Muu 3 luoka máttáátteijee lâi Johanna Jalkanen. ¶ Já mij te njuškijm tohon siisâ, já siämmást juná jo vyejilij-uv. ¶  suháh 12-13 Vuossâmuš oskosaje ¶ Taaidâtábáhtus koveráiđu ¶ 11 KUORB JÁ LIJGEŠODDÂM JAAVRIJN LII ¶ - Kielâpiervâl jieijjâs talkkâseh já párnái talkkâseh siäiluttuvvojeh lukkâdum ¶ Pyevtittâs: Säämi máttááttâskuávdáš 2008 ¶ 4. Kost puáhtá kavnâđ a) tuáršu, b) šnjirgoo, ¶ JOH. 4: 34 – 38 ¶ » ¶ Puásuituálu vaikuttâsâst luándun láá sárnum viehâ ennuv já láá ettâm, ete sämikuávlust ličij lijgekuáttum. Puásui tego eres koddešlaajah láá kuullâm sämikuávlu luándun miätá historjá. Uđđâsumos tutkâmpuátusij mield poccuuh pyehtih kuáttumáin estiđ puáđulâššlaajâi puáttim arktâsâš kuávlun. Ko šoŋŋâdâh lieggân, uđđâ šaddo- já elleešlaajah puátih tavas. Poccuuh estih kuáttumáin meid poijui lijgešoddâm já paijeentuálih tooŋâsšadolâsvuođâ sehe suándejeh arktâsâš kuávlu luándu. Áimutiettuu lájádâs tutkâmuš mield poccui pehtilis kuáduttem hittood muottuu suddâm kiđđuv já siämmást hittood šoŋŋâduv lieggânem. ¶ tuodârjolgâdâs ¶ uccânjiivlâh.....17 ¶ – Tun koolgah vyeijiđ Upsalan! ¶ Staatâarkkâduvtipšoo uáivihoovdâ ¶ Tiina Sanila-Aikio juátká sämitige saavâjođetteijen - värisaavâjođetteijen Heikki Paltto já Tuomas Aslak Juuso ¶ jieŋâmaađijij mield. Pargosojij já táálááääigi vuovâsvuođâi váilum lii kuorrim maaŋgâid uccâsuolluid. Suáluikuávlun aassâđ pááccâm suáluikuávluliih láá kuittâg vuáhádum suáluikuávlu äŋgiris tilán. ¶ 2. Gyromitra gigas – Lehtokorvasieni – Rotopeljikuobâr U ¶ nuávditteh iänááš formaallii ekvivalens já láá puustâvliih jurgâlmeh suomâkielâst. Toh ¶ Juurdâ 2) Ráiđukoveh, elleekoveh, koveh. Mondet anarâškielâsâš media lii nuuvt tekstâvuáittusâš? Na tiäđust-uv tondet, ko čäälliđhân kale máttá kii peri, mut nabai sárguđ... Ruttâulâttâh meid oppeet itá. Iivnij teddilem lii tiivrâs, kuuvij tuáijim lii vaigâd, kovvejeijeeh láá ruttâporreeh. Já elleekuvvim tot eskin tiivrâs lii! Mut taan ääigi puoh lii hálbum: jieijâs digikamerain finnee nuuvt šiev kuuvijd, et toh tohhejeh loostân. Elleekuvvim vist ij lah innig tuše áámmâtlij pargo, mut maaŋgah rähtih jieš siemin elleekuuvijd nollábudjettáin. Anarâškielâ seervist-uv lii videokamera, já tain puávtáččij olášuttiđ maaŋgâlágán kuvvimprojektijd. Jispa Anarâškielâ servi algâttičij kietâčaalâkišto, já vuáittun ličij siemin budjettâš elleekove kuvviimân? ¶ čielgitävtittemeh.....27, 37, 82, 115 ¶ já rievdeelieggâsijd čuovjâdáin. ¶ MAID TOT MEERHŠ? VÁSTÁDÂS: ¶ njammeemáátu iilimato ¶ Junnáás Haansâ škovlâkove ¶ Haldâttâsohjelmist láá valdum vuotân sämitige toohâm iävtuttâsah säämi kulttuurjiešmeridem oovdedmân já ton resurssistmân. Haldâttâsohjelm čoonnâs ovdediđ säämi kulttuurjiešmeridem já ton toimâmiävtuid. “Taat lii tuođâi tehálâš linjim. Haldâttâsohjelm šadda pyehtiđ lase máhđulâšvuođâid sämitiigán já kirjiimij olášuttem váátá noonâ sämitige resussistem” Näkkäläjärvi uáiná. ¶ Luhhoost kuábážângin ij sattum. ¶ Ko uuvsah lekkâsii, taan tovváá must lâi jo huáppu olgos. ¶ Säämi parlamentaarlâš rääđi finnim tiäđui vuáđuld lii Avveel palgâs uáivilin algâttiđ vuossaargâ 26.9.2011 pággunjuovâmijd. Jis njuovâmeh olášuveh, te toh lopâttiččii Njeellim sämmilij puásuituállei puásui-iäláttâs já perrui válduášálii áigápuáđu, tuššâdiččii puásuituállei já sii perrui masa ubâ puásuisiijdâ já lopâttičij Njeellim anarâš puásuituálu ollásávt. Anarâškielâ já kulttuur láá tuođâlávt aštum. Jis pággunjuovâmeh tahhojeh, te puátusin puáhtá leđe njeellimlij puásuituáluperrui meddâlvarrim kuávlust. ¶ IP: Na munhan lam tiäđust-uv pääihist kale lamaš já lam tobbeen taid pääihi pargooid porgâm. Olmoošhan lii taggaar, tot ij lah pargottáá kuássin. ¶ Njomâttemääigi ovdánem ohtâvuođâst uđâgái puáttimääigih vyerdimsajasis maŋanuuškyeteh, iäge lah innig nuuvt siämmáá-áigásiih. Sáttá keevvâđ joba nuuvt-uv, et vuossâmužžân njomâttemsajan puáttee lii-uv enninjuámmil. Jis uđâgááh iä lah vala puáttám, vuordâš tot mottoom ääigi fákšuustâlmáin pirrâs, jeđe vuálgá meddâl já puátá suullân niäljádâstiijme keččin uđđâsist, nuuvtko keevâi 6.8.2005. Jis uđâgááh láá ton puudâ puáttâm, njoomât tot uđâgijdis já mana kiäinusis. Njomâttempaje loopâkeččin sáttá mottoom uđâgijn pääcciđ puáđihánnáá já sáttá merhâšiđ tom, et toos lii tábáhtum miinii. Máhđulávt riemnjis tâi luovâspeenuv lii toppim tom. Jis enninjuámmilist lii innig ohtâ uđâgâš njomâttemnáál, tot njoomât uđâgis aldasáid kuulmâ miinut ääigi. Njomâttemtilálâšvuođâ nuuhâm maŋa enni já uđâgâš opsâččává kyeimis vala mottoom ääigi, jeđe vyelgiv kuohtuuh kiäinusis. Meiddei njomâttemsaje vijđánškuát loopâ kulij jođedijn, tâi riävtui sirduuškuát tohon kulij, kost enni táválávt puátá já mon kuávlun tot táválávt vuálgá njomâttemtilálâšvuođâ nuuhâm maŋa. Taat sáttá puáttiđ tast, et uđâgâš lii čuuvtij jieččib já máttá jo muneldiđ ennis lihâstuvâid. Tot lii meiddei šoddâm suullân 35 seenti kukkosâžžân, et tot olá uáiniđ olgoláá. Ko tot huámmáš aldaneijee ennis, vuálgá tot jo puorijn muunijn várugávt canccođ ennis oovdeld já ko enni lii tubdâm uđâgis, tábáhtuvá njomâttem eidu siämmáá saajeest, kogo toh kuáhtáádâttâv – já ain jolgâ saajeest. Njomâttempaje loopâkeččin uđâgái puáttimäigi oppeet muttoo tolebin. Meiddei eeni puáttimäigi muttoo tolebin (kj. njomâttempeivikirje) já taat puátá vaarâ tast, et porgemáánu pelimudo maŋa Tave-Säämi-uv iijah älgiškyeteh leđe jo viehâ sevŋâdeh. Nuuvtpa tiätu suujâi keežild nuuvt enni ko meiddei uđâgâš-uv kolgâv tubdâđ kyeimis, vâi njomâttem puávtáččij hoittáđ torvolávt – já sevŋâdâsâsthân tot ij luhostuu. Sevŋis iijâst aldaneijee huáđđoo puáhtá pyereest-uv leđe riemnjis, teikkâ miinii eres vajalijd já talle kale ferttee canccoliđ patârâsân (kj. njomâttempeivikirje 16. já 22. peivi). Njomâttempaje aldandijn loopâ tábáhtuvá meiddei taggaar äšši, et njomâttem maŋa nuuvt enni ko uđâgâš-uv vyelgiškyettiv maŋaluvâi siämmáá kuávlun. Njomâttemkeerdih iä muttuu härvibân, pic ko toh noheh, toh noheh toos. Vissâ enni uáiná pyerrin, et uđâgâš puátá jo áigá ohtuunis já oovtkiärdánávt ij innig puáđi njomâttiđ. ¶ Kiävu luándumecci ¶ Tyejeh ¶ Euroop Rääđi ministerkomitea ¶ - Já kost tungis lah lamaš? láigueemeed koijâdâlškuođij. Jieh ettâm maiden munjin, et lijjih kuusnii vyelgimin! ¶ Kuálsivei = Koskelojoki ¶ Čielgiittâsâst lii puáttám uáinusân, et motomeh virgeomâhááh, kiäid säämi kielâlaahâ kuáská, rik ¶ muorâ pelimuudon já toi ¶ tubdâmsajos ¶ lumos iäláánjuávkku ¶ a. Mon šadolâšvuođâkuávlust kove elleeh ellii. ¶ kole siste kuálásteijeeh ¶ Tääl muoi Reinoin viälláim pyecceivisteest já must lâi nuuvt viärráás nuárvui, et njunelijne lâi alfáárug njuoskâs, veikkâ asuntola siäsá taid tađemield puovtij lase ko toh njuoskii. Meiddei čalmeh lijjii nuuvt äärgih, et iä kierdâm maggaargin čuovâ já munnuu viste lâi-uv masa aaibâs sevŋâd. Sierâdmeh lijjii vääniht, mut liijká lonottâláim ain jurduid äigikyevdilijn aašijn. Veikkâ historjá máttááttem ij lamaš vala ubâ álgámgin, te mist lâi lamaš škoovlâst jo ucánjáhháá saahâ väldikudij koskâsijn soođijn já smietâdáim-uv probleem, et kotemuš väldikodde ličij kievrâmus ubâ mailmist. Poođijm ton mielân, et kale tot Amerik táiđá vissâ leđe puoh kievrâmus väldikodde, mut ij kale Suomâgin heeitug liččii. Munnust iä lamaš uáli čielgâseh vala toh väldikudij noomahkin já nuuvtpa Reino fakkist koijâdist: ¶   Valve jesâneh jyehih saallâs koskânis. ¶ – Lah-uv tággáár ovdil uáinâm? Taat lii aaibâs uđđâ piergâs, já täin puáhtá suáittiđ tágárijd uccâ kasettáid. ¶ Sajattâh lahâaasâtmist já haldâttuvâst ¶ – Mun lam aaibâs vises, et Miiko ij mieđeet, et sun pala viäpsáin, arvâlij Flit. – Tomba mij uáinib… ¶ addâgâs, nuuvtko mij-uv addâgâs ¶  juovlâstáálu 1 a. Noomât rapu juolgijd sárgái 1-3 oolâ. ¶ 5 - 7 čuággád: Tuávhibeht-uv puávtáččij moonnâđ. Kiärdu liijká vala aašijd oppâkirjeest. ¶ Mut eŋgâl eeđâi sijjân: ”Elleđ poolâ! Mun puávtám tijjân stuorrâ ilosaavâ, stuorrâ ilo ubâ aalmugân. Onne lii tijjân šoddâm Pestee Betlehemist. Sun lii Messias, Hiärrá. Já taat lii tijjân merkkân: kavnâvetteđ iäskánšoddâm párnáá, kote lii käpilittum já viälláá seeimâst.” ¶ ko sun lâi mäccimin, pottii suu palvâleijeeh suu oovdeld já muštâlii, et alge lâi puáránâm. Almai koijâdij sist, mon ääigi alge lâi puárránškuáttám, já sij ettii: ¶ Stuorrâ-Britannia šadda neelji kuávlust ¶ Hanssâ muštâl, ete Itkos Abis-kirje lâi kiävtust katekeettaškoovlâst suomâkielâ máttááttâsâst. Hanssâ ij tarbâšâm staaviđ ko sun maatij jo luuhâđ. ¶ Ko maneh láá muttum suoksân, te talle toh kaččeh jo-uv čáácán, teikkâ enâmân já tobbeen toh pivdeh já poreh ucebijd mááđuid, suovsâid já tiivrijd. Čielgâsávt porrui hiäimun kulluv vala palgâtteijee, suomâkielân “sokkopaarma” já uccâporruš, mii lii suomâkielân “suppupaarma” . Taah kyevtis iävá lah aldagin nuuvt kujáseh, ko lii puárui, mut povčâgittev kale korrâsávt-uv, jos peessâv käskistiđ. ¶ Tááláá maađijvijđoduvâst lii Syyrakkiharju toovlášmuštokuávlu já siämmáá sajan Syyrakkihaarju sajaduvvee Kiđđâjäävri vuáđučäcikuávlu. Vuáđučäcikuávlu puotâ ij vattuu maađijân sierânâs vuáđučäcisuoijim. ¶ pelipyehčeeh = puolisukeltajat 186 ¶ Biologilii maaŋgâhámásâšvuotân kyeskee OA almossopâmuš (The United Nations Convention on Biological Diversity CBD) lehâstui vuáláčäällimnáál OA pirâs- já ovdedemkonfereensâst (UNCED) Rio de Janeirost ive 1992. Suomâ lii ratifisistám biodiversiteetsopâmuš ive 1994. Biodiversiteetsopâmuš ulmen lii eennâmpáálu ekosysteemij, ellee- já šaddošlaajâi sehe toi ärbitahhei maaŋgâhámásâšvuođâ suojâlem, luánduriggoduvâi pištee kevttim sehe luándu geenivaarij kiävtust finnejum aavhij vuoigâdvuođâlâš jyehim. ¶ – Ele huolâ! Mun ostim jo uđđâ kukkáid. Tuáivu mield tot ij taan tovváá tieđe hyenes luho mijjân! Tun tuš koolgah tuom ääiđi vala tivvoođ. ¶ Mut kunâgâs lâi vala-uv liävuttem. Israelliih lijjii ain-uv liijgás ennuv já lasanii ain. Mottoom peeivi sii loho ličij stuárráb ko egyptilij loho. Ton keežild kunâgâs meridij, et puoh iäskánšoddâm kandâpárnááh kalgeh leggistuđ Niilin. Tastko kaandah rávásmeh almajin. Almaah pyehtih algâttiđ suáđi. ¶ tutkâmuš lii merhâšittee, tastko ráámmátteevstah láá taan räi jurgâlum uccáá, já toin-uv ¶ - kulttuuráárvui olášuttem keevâtlâš toimân ihejuurrâm mield - ovtâspargo vaanhimijguin, suvváin já eres pelijguin - tooimâ árvuštâllâm já kuávdášlâš ovdedemčuásáttuvah ¶ Anarâš kalender 2002 (28 sijđod) almostui loppâivveest 2001, mon teeman lâi Aanaarjäävri kyeleh. Ovdâčalluustis Kyeleh čáálá saavâjođetteijee návt: ¶ 6. a. Maht kuobâr hiätá muorâst? ¶ Lostâ lii nuuvtá, mut tiilájeijee ferttee mättiđ anarâškielâ. ¶ – Mun kale jiem haalijd innig puáttiđ maassâd toin siämmáin junáin, ettim kállásân, ige sustkin kale lamaš nuuvt korrâ mielâ innig nube kerd lonottiđ já vuordâččiđ junáid. ¶ Viijmâg puoh lâi vaalmâš. Immeel temppâl ceggejui. Temppâl siisâ loptejui arkkâ ohtân Immeel love pákkumáin. Mooses tärhistij, et puoh lâi nuuvt, ko Immeel lâi koččom. Ko Mooses poođij olgos telttaast, Immeel polvâ luáštádâđâi telta paajaabel já Immeel kirkesvuotâ teevdij tom. ¶ Haŋgal kačâškuođij já Jovnâ suu maajeeld. Suái kaččáin nuuvt jotelávt ko kiergânáin, kuittâg Jovnâ kaačâi, mut váhá ääigi keččin sun ij uáinâm innig maiden suujâid kaččâđ, ko mihheen tâi kihheen ij vyejettâm sunnuu já sun orostij. Haŋgal sattui kejâstiđ tuáhásis já ko ooinij, et Jovnâ ij kaččâm innig, te sun-uv orostij. - Jovnâ, muái ferttejeen kaččâđ, ovdilgo sun fättee munnuu! ¶ kieldân já kieldâst tuáimee staatâ ohtâduvvád, ko ij pyevti sierriistâllâđ ohtâduvâid, moh pyevtitteh sierânâs palvâlusâid tuše Säämi palgâs kuávlun. ¶ Ohtâvuotâ ¶ saalak ¶ UĐĐÂIVEMÁÁNU 2007 ¶ Puáris testament ¶ b. moos šado kevttih ¶ Pyrenij njargâeennâm . 34 ¶ Sämitigge iävtut máttááttâsministeriön sämmilij ovdâstâs ministeriö vyelni tuáimee kirjerájuišeruttâlävdikoodán. Lävdikodde juáhá kirječälleid já jurgâleijeid išeruuđâid já torjuid. Mi-nisteriö noomât läbdikoodán ohtsis čiččâm jesânid já sijjân värijesânijd. Sämitigge asâttij iävtun čuávvoo puohâi kuulmâ Suomâst sarnum sämikielâ ovdâsteijee ulmuid: Erkki Lumisalmi, Jouni Ilmari Jomppanen, Matti Morottaja, Anni Näkkäläjärvi, Hilkka Rasmus já Rauna Paadar-Leivo. ¶ Tast itten, 25.6. mij vuolgijm ubâ peerâ almottâttâđ Family Welcome Centerân viežžâđ kištopaasâid. Mij lâim uáináh puáttâm čuávvuđ olympiakištoid Ateenan. Toh lijjii Special Olympic Games, ađai ovdánemvádulij olympialiih. Ko muu káálgu uábi kándâ Joni lâi tobbeen kištodmin puurjâstmist, te mij lâim tondet movtáskittemjuávkkun fáárust. Ateenast ij lam mihheen alda. Toho-uv koolgâi moonnâđ kuovttijn metroin já val väzziđ koskâpeeivi kuárdáttuvâst maŋgâ kilomeetter. Jiem tieđe, et kalle ceehi lâš lamaš liegâs, mut pallâmtuoivâ kal lâi vissásávt. Epke mij tiättâm, et eidu kogo tot kuávdáš lii. Koijâdmist ij lam ävkki, ko kihheen ij tiättâm maiden, iä tohkin kiäin lâi kištopargovievâ piivtâs pajalist. Maŋahân tot kal čielgâi-uv et eidu taggaarhân kreikkalâš vyehi lii-uv, kihheen ij tieđe maiden, já mihheen ij tooimâ nuuvt ko ohjelmpápárijn lii čaallum, já val tie, et jyehi sajan lii kukke. Viijmâg mij liijká kaavnâim tom kuávddáá já peesâim kuittâg iipton piäiváá oovdâst já finnijm vala juhâmuš-uv. ¶ - Mut mondiet tun uuccih muu? Ánná koijâdij nube kerd. ¶ lii esken jáámmám, mut puáđi já piejâ kieđâd suu oolâ, vâi sun iälláá. ¶   Puoh iäráseh, pic váimusjuávkku, vuolgii skeeŋkâi uážžum maŋa bussijn hotellân. Uccâ párnááh monnii peivinaharáid teikkâ sierâdiđ. Ráppájeijeeh purâdii já váhá vuoiŋâstii ovdil čuávuvâš ráppámsaje. ¶ d. Mii šadolâšvuođâid väldikode kuávlust tiättoo ¶ Trulli-Puásui ¶  puávtáččij Nuorttâmeerâ kyeleh ¶  infinitiivtevduu, Riehtiministeriö tieđettemčáluseh (tavesämikielân) ¶ - Oho runo ¶ Na jiem tieđe, lâš-uv tot lopâ-loopâst lamaš maŋgâskin mielâst “hyvvää” , tot ko lâi lamaš hirmâd pyeidis saavzâst já vuojâ eštus kobđoi ain taldrikkeest, jis tast lâi vuoššum piärgumääli. Párnááh iä táválávt lijkkum kobđoo vuojân talle já iä kale tááláá ääigigin. Tiet saavzâpiärguäšši lâi kuittâg nuuvt eromâš muu mielâst já ko Juntus Maarit še motomin rammuustij tom piärgu, te iäskán mun lijjim-uv pyeri mielâst já muáđuh sulâstittii ain eenâb “Hangon Keksi” , mon noomâ Juntus Maarit lâi munjin adelâm . ¶ Ko sun viijmâg nohháád, te sun uáiná peinijáid sieidist já sunnuu reeisust sieidi kuuvl. Sun morráán toos maŋgii iho já tobdá, et päiđi lii aaibâs čoođâ njuoskâm. Palosiähá tobdoigijn sun juurdâš, et puoh taah nahareh ferttejeh leđe mottoomlágáneh ovdâšeh tast, mii sunnui forgâ tábáhtuvá. ¶ Mottoom proofeet nommâ lâi Jeremia. ¶ Juáđháččijm tastoo littosaajeest puásuikáárdán, mii lâi värivieltist kilomeetter keččin. Tot veerdi halijdij uáiniđ poccuid, ko ij lah taid kuássin ovdil ellen uáinám. Ton lasseen lâi eidu kyeddidäigi monâmin, et miiba tast hitrub sämireeisu kliimaks tot ličij veerdi-uv uáinimčievâst. Veerdi tuoivâ lâi olášuumin. Moonnim jo puorijn muunijn vuordâččiđ sooppum ääigi Winhain já rievváin puásuituállee táálu ratkuuttâhân já eidu sooppum ääigi tot veerdi poođij-uv – skikâlâš almai ko lâi. Ij tot kuássin jieijâs skikâlâšvuođâst munjin maiden mainâšâm. Oinim kuittâg jieš tom já motomijn ohtâvuođâin ulmuuh láá nuuvt ettâm. ¶ Natura 2000 -viärmáduv vuoigâdvuođâliih vaikuttâsah puátih vuáimán tállán, ko staatârääđi lii toohâm miärádâs Suomâ iävtuttâsâst Natura 2000 -viärmádâhân arvâlum kuávluin. Kaavammonâttâlmist sáttih puátiđ vädisvuođah oovdân toin tilálâšvuođâin, moin kieldâ lii ovdil raijiittâsâi vuáimánpuáttim tuhhiittâm kaava, mutâ ovdilgo tot puátá vuáimán, te váátá vala staatâ virgeomaháá nanodem. Tágárijn tilálâšvuođâin rievdâmpaje tipšoo njyebžilávt ovdâkode (eduskunta) pirâsváljukode ravvui mieldi, vađâhánnáá taggaar merettes čielgiittâs maajeeldkietân, maid njuolgâdusah kaava rähtimist iä vaattâm. Huksimlaavâ 3 § mield kolgâi kuittâg jo kaava rähtim ohtâvuođâst čielgiđ kaava olášuttem pirâs- já eres vaikuttâsâid. ¶ 11. Säämi kielârääđist vuáđuduvvoo orgaan, mast lii jieijâs meriruttâ já mon puáhtá jie ¶ – Já tot tálutoollâm tábáhtuvá tääl kale eidu toin naalijn tego mun jieš ááigum porgâđ, Ante meridij já hiävrásâdâi tävirijdiskijn Elmer táálun tastmaŋa ko lâi vuot liäkkum rasijáá čovduin čieskâsvuárhá já čieskâsvuárhá čovduin ain loddáákuáđáá já loddáákuáđáá čovduin vala táálu kievkkânuuvsâ. Kievkkânuuvsâ čovduu sun uigâdij lummosis já meridij ohtuunis: ¶ Aldâkkâs lii poolvâst šaddee šleđgâvárádâs purgánem. ¶ Paijeel 500 miljovn ihásijn källeevuáđu kiärdášuumijn láá kavnum muádi senttimeetter kukkosii iäláán pasâttâsah. Tast láá lamaš teekih, moh láá lamaš kiddâ algâlâš čielgist. Taam uccâ elleežii nabdeh táálái čiälgálij ovdâeeččin. Taan vuáđuhäämist ovdánii evoluutio puáđusin uálultävtittemes algâkyeleh. Toh sulâstittii tááláá nahkijáá. ¶ Lemmee siijđoh ¶ Čuhčákimeseennâm UP Kuálsivei já Kuobžâjävri N. ¶ - Uáinám, et tun jieh lah huámášâm val mááđhád uáivisuujâ. ¶ – Naa--, Ante eeđâi várugávt ige ollágin tuostâm keččâđ nissoonulmui, kote pargeldij šiljoost pihtâsijgijn. ¶ SAMMALLAHTI, PEKKA 1997: Professor Pekka Sammallahti juhlesaahâ Anarâškielâ servi r.o. 10-ivejuhleest Njellimist 30.11.1996. ! Anarâš 10. ihekerdi, njuhčâmáánu. ¶ Jis Máttááttâs- já kulttuurministeriö mieđeet siärván ruuđâid njuolgist, te Anarâškielâ servi ferttee rähtiđ Aanaar kieldáin sopâmuš haldâttâhaašij hoittáámist nuuvt, et párnái vaanhimeh oceh kieldâst tipšosaje já kieldâ piärá sist tipšomáávsuid. Servi máksá tastoo kieldân taan palvâlusâst. ¶ Ulmen lii analysistiđ já árvuštâllâđ tutkâmvuálásijd veerstâid kyevti uáinust: ¶   - anarâškielâ ¶ tot luptânij suájáidis oolâ ¶ o patoŋg já orttâvuojâ ¶ sykkyrällä. Gummerus 1981. ¶ Jis hooteelkyessi lii vuosâkeččâlusâs maŋa luhostum peessâđ hissijn olmâ kiärdán, talle sun lii jo uáli čeppi. Mut ain lase čeppivuotâ tarbâšuvvoo toos, et kyessi finnee hooteelloonjâ uuvsâ lekkâsiđ korttâčovduinis. Čovduu ferttee meiddei taan tovváá uigâdiđ jotelávt čovduuluámán já ruttiđ tom mudágávt meddâl. Majemustáá täst uáiná tállân, kii kuosijn áásá távjá hotellist já kii vuod lii eskenälgee já uuvsâlekkâm tááhust hárjuttâllee. ¶ – Tothân čielgâsávt povvâstij, hemelii humo, eeđâi Limppo. ¶ Čuásáttâhjuávkku já tutkâmamnâstâh ¶ Katekismus uáivilin lii ettâđ uánihávt já čielgâsávt, mii ristâlâš osko lii. Ton tehálumos pargo lii stivriđ mii eelliđ oskoost Imelân já rähisvuođâst kuáimásân. ¶ valjaasraavvâdlâš.....6 ¶ Ulmuuh ibbeerdškuottii kii Jeesus lâi. Sun lâi Messias, kiäm Immeel lâi lopedâm vuolgâttiđ. Sij halijdii toohâđ sust kunâgâs. ¶ pargo: ¶ Anarist 14.9.2015 ¶ Artikla 8(j) olášuttem ¶ - Päcceen muoi vala teehi kontturân. ¶ 1. ¶ čäcisäplig vesimyyrä ¶ Toobžâ tile ij lam ennustkin pyereeb: sun kale koozâi muččâdávt suohâd njálmásis kattilist, mut ko suu mielâst suohâd juurâi tuš nierâst nuubán já oroi lemin nuuvt vaigâd njiellâđ. ¶ Čuovviittâshovdâ Katriina Morottaja saahâ ¶ Uáivikaavpug: Helsig ¶ tállán korâidis cuovkkim maŋa. ¶ Ohtâvuođâtiäđuh: ¶   monâ Já jo tuoldâi Aksel kievkkânist kyelikiemni: potákkeh vyelni já kyeličaskah alne. Aanaarlâš eehidpittá. ¶ sierâlágán ääitih ¶ Láássáščuálmi TII.1963 Lemmee koskâmuddoin, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ Illeesttupekieddi TII.1963 Illeestjuuvâ riddoost, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶  njurgoi. ¶ Raavâ váldoo sämikuávlust kiävtun tállán. ¶   a) kirdemtáiđu, b) vuoiŋâstem čääsist, c) jyelgi ¶ Mast tobdá vorâs kyele? ¶ moh uárnejuvvojii ive 1998 sämikuávlust tááláá säämi kielâlaavâ valmâštâllâm ohtâvuođâst. Säm ¶ b. Tuuđhâ káártást, mon šoŋŋâdâhkuávlustá láá čuávvoo kaavpugeh. ¶ Suomâst tavesämikielâ oovdâst Vesa Guttorm (värijeessân Petra Biret Magga-Vars), aanaarsämikielâ Petter Morottaja (Ilmari Mattus) já nuorttâsämikielâ Erkki Lumisalmi (Jouni Moshnikoff). ¶ Morgâmjävrvääri ~ Muorgamjävrvääri TII.1963 Morgâmjäävri riddoost, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ Muštâlusive sämitiggeest lijjii joođoost 7 sierâ projektijd, main sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ovdedemrááhtus- haahâ nuuvâi ive 2013. ¶ b. Maid iäruid aaicah? ¶ 1. Teevdi lastiklite čassijn já sehhii toos littepoossâmamnâs. ¶ Muu mielâst täst kolgâččij leđe häämi Sigávuonâ vuosâsaajeest toin, ko tágárijn noomâin läävee leđe ain genetiivhäämi. ¶ koškepiärgu = kuivaliha ¶  já d. Mist Suomâst keesi lii mudágávt liegâs já tälviv lii liähmusub ko nannaamšâŋŋâduv kuávlust. ¶ Timotei smietâi já smietâi. – “Kuulâ! Puávtáččih vissâ porgâđ siämmáánáál ko akrobaatih pargeh já leggistâttâđ ááimun!” ¶ - Máánu sieidi: Njižžjäävri sieidi ¶ Mááccuh ¶ Saijoos klubi-eehid lávdástellen Heli Huovinen já Heikki Nikula. 14.12.12. ¶ Kaalijm oppeet Kärbisjuuvâ rasta já vuolgijm ton nuorttiipele máádáskis. Togo jođedijn pottii vala puolžiih oovdân, maid muoi tärhistáim, mut iän innig nuuvt tärkkilávt, ko vaibâm-uv jo láim. Pyeráh kávnojii já vyejestáim Čovčjáávrán. Šoddáim tien viiđâ peeivi ääigi väzziđ pyereest-uv nubečyet kilomeetterân. Láim uáinám ennuv riämnjáluodâid, riämnjápiäjuid, vittádâm soorvâvyesi, uáinám oovtâ tevdum riämnjá, mut iän oovtâgin riämnjá viälppá. Viljâm lâi lopedâm, et vyelgeen muoigis vala taan kiiđâ uuccâđ riämnjápiäjuid. Tääl mun tiäđáččim, kuus ij aainâs kannattiččii moonnâđ. Ama sun tiäđáččij, kost kannat uuccâđ. ¶ EELLIM MEECCIST ¶  omâstem, 63 ¶ Njuámmil: – Tot porá muu! ¶ Sämitiggevaaljah toimâttuvvojeh 7.9–4.10.2015. ¶ Lope lii vyeimist sooppum ääigi. Lope lii pargosajekuáhtásâš. ¶ 3. Tuuđhâ kárttávuárhá kieldâkáártást, moh kyevtkielâliih kaavpugeh Tavepoođâenâmist láá. ¶ 6 a. Maid vááduid puávtáh finniđ, jis vierâlâh pyeráin? ¶ Lääbžih lijjii rahtum naveldum sarvanäähkist, naveldum soorvânäähkist, kuusânäähkist já nuárjunäähkist. Toh lijjii neeljilágáneh: ¶ Majemustáá talle mij iäráseh-uv lâim vissáh, et tuotâ tot ferttee leđe. Mij ep kale tiättám, maggaar eeleev tot lâš, mut mielâstân jurdâččim tast lemin siämmáálágán koozah ko láá hiäppušist já tot juuđij kuovttijn juolgijn. ¶ – Nuuvt vâi? Kuáski imâštâlâi já moonâi jieš-uv kuldâliđ. ¶ 14. SALM ¶ – Na láá tuođâi-uv toh mii ááiruh tääbbin! ¶ Aalgij leđe kuittâg jo eehid já káhvástâllâm maŋa vyejestijm mij-uv (eeči, Juhháán-Uulá já mun) Aanaar siijdân, kost lijjii muu mielâst hirmâd ennuv ulmuuh. Vuojijm kuittâg njuolgist kylá čoođâ já pappâlân. Tobbeen mottoom almaiolmooš uápistij mii sáávnán, kost ijâstâlâččijm. ¶ Taat aassâmpäikki sist lâi kale uáli pyeri. Mihheen, maid sij tarbâšii, ij lam lamaš kukken. Mecciellei já kuolij lasseen ij puáldimmuorâidgin tarbâšâm kukken viežžâđ. Pivdoenâmeh sist lijjii juáhásâm nuuvt et Kuffa pivdâččij iänááš Juvduuvääri peln já Mathus-äijih kote lâi ohtuunis almai laavij pivdeđ fast Luovtâsmáá kuávluin. Äigee pivdoenâmeh lijjii fast Occoom pelni. Luudijd sij pivdii ovdil mainâšum liestijguin já kuudijd kodderugijguin. Kyelipivdo tábáhtui riäđhást rahtum vuogâiguin já čohčâkeesi já čohčuv juuhân kuárŋoo kuávžurij várás sij lijjii oovtâst ráhtâm juuhân keđgipuáđu, mii tooimâi nuuvt, et juuhân kuárŋoo kuávžur kaartâi njuškiđ tohon, mutâ meddâl kale ij peessâm. Tai pivdusijguin sij eres aaigij kale finnejii piämu, mutâ kiđđâkeesi já keessiv lijjii ääigih, et talle sij iä meendu pyereest nahcim pivdep maiden. Kiđđuv kale čäcilodeh lijjii uáli valjeest, mutâ toi piivdon iä lamaš kale meendu pyeri koonstâid vala hoksám. Maaŋgâláván pivdusijd lijjii kale iskâdâm mutâ viehâ hiäjus puátusáin. Keessiv kale jäävrist tiettii kuolijd leđe valjeest, mutâ toi piivdongin iä lamaš piergâseh. ¶ Jurdám, et ääši jiešlágánvuotâ puávtáččij leđe rađhâšeijen máttááttâshäämist. Uáppeeh kalgeh peessâđ tubdâđ nuuvt vijđáht, ko peri máhđulâš, et sij láá tääl fáárust tagarist, mij ráhtá maidnii uđđâsijd já et sij lihâdeh kuoskâhánnáá eennâm alne. ¶ Uđâgâš ij lamaš paarooh, mut tommittáá te liijká staarui juolgijdiskuin, et toos ferttij rähtiđ ääiđi ovdâmerkkân iijâ várás. Moonnâm keesi lâi čuánjáäiđin lamaš sraŋgâviermist rahtum äiđi. Tot lâi ovdebáá keesi valdum riddoost meddâl já ko váháš ääigi usâstellim, te kavnuihân tot. Mist lâi puáris kuáti vala ciäggust, mut tobbeen ij innig kihheen aassâm já tot lâi-uv tagarin täävvirvuárkkán, ađai äittin, kuus lijjii čuákkejum jyehilágán tiiŋgah já piergâseh. Huksejim kuáđi oovtâ luávkun toin sraŋgâviermijn taggaar konttur, kuus ain loptejim piehâin ko tot ij puáhtám leđe olgon. Táválávt, ko lijjim olgon, te piehâin še lâi já tot tolâškuođij-uv muu enninis. ¶ 200–400 Šeellâd ¶ 10. Honduras 200 ¶  já Šadoi já ellei seelâi eellimtooimah väätih hiäivulijd tilálâšvuođâid. Tilálâšvuođâid enâmist, čääsist jâ ááimust kočodeh pirâstahhen. Elleid velttidmettumeh pirâstahheeh láá piäiváá paaštâ já tast puáttee hiäivulâš liegâsvuotâ. Lasseen eellim váátá čääsi, raavvâd já haapi. ¶ - Na ij vissâ nuuvt huáppugin. Mondiet? ¶ 6. Gardajävri lii Sisiliast. ¶ Laitoshuoltaja Pirkko Pieski ¶ 3. Juurdâš, et tuut kiävtust lii äigimaašin, ¶ Rapu jorgáldâskiärdu ¶ 3. Rähtee ellee oovdânpyehtim já oovdânpyehtee ¶ Helsig ¶ 23. Lactarius piperatus – Pippurirousku – Pippârruávsku U ¶ ”Nuorttâlâšráánu” lii tovle kevttum nuorttâlâš perrust ulloloovdân. Nuorttâlâšráánu lii saavzâulloost rahtum uáli liegâs. Máátkán vyelgidijn ovdâm. puásuiráiđuin kerrisist tâi rievvâst, ráánu siisâ lieggâsân lâi pyeri kiessâđ veikkâpâ uccâ párnáid. ¶ – Mii leeibijd taat lii? Moh leeibijd taah láá? Myerji já Hirškikkâ koijâdâllâv. Maaŋgânálásiih ulmui leeibih-uv hiämástutteh stáálupárnáid. ¶ Muoi Ailâ-Vábboin meid tobdeen, et tothân lii mii käärbis já taat jävri talle ferttee leđe Čovčjävri. Tot lâi kale omâs tobdo, ko jävri já käärbis láin uáppáh, mut ko toh oroin lemin puástu kuávlust. Laddijm kárbá nuorttiibel jäävri, mut tääl mij oroim lemin viestârbeln jäävri. ¶ * kii talkkâs lii adelâm ¶ tom ferttij čuoppâđ meddâl. ¶ Issáák 20-27, 59, 90 ¶ Komitea pargon lii kocceeđ sopâmuš olášuttem. Suomâ lii adelâm meriäigiraapoort sopâmuš olášutmist ive 2011. ¶ lavkkâd? Tot lii vissásávt lussâd. ¶ – ääli (2,5 – 3 soolâ kukkosâš), lii kievđâ nubekeččin já tot čyeggejuvvoo poonán kiddâ, vâi nyettikäärbis piso sajestis kesidijn, ¶ kommepuohčâlem haamusukellus ¶ Sämitige kulttuurlävdikodde vaaldij vuástá ucâmušâid 13 pittád ohtsis 93 059 euro oovdâst. ¶ Almalâš Iäččám, kijtto sänistâd, mii puáhtá mijjân piäluštâs saavâ, já stivrii mii jieččân elimist. Iššeed mii vuáijuđ toos já čiehâđ tom váimusân, amas mij suddodiđ tuu vuástá já tovâttiđ mielâpaa mii aldemuid. Räähti mist ilo já ráávhu vijdedeijeid. Kuulâ mii Algaad Jeesus Kristus, mii Hiärá tiet. ¶ Njollânjaargâ äiđi. ¶ vuáháduvâst ij lah kuittâg lamaš máhđulâšvuotâ finniđ sierânistum tiäđu jieškote-uv sämikielâ eeni ¶ – Vuoi mon suotâs! šuáhkád Koddesäplig-enni luholâžžân. Mutâ Kaalâ ij lah ollágin tuđávâš. ¶ čuoppâđ, čuopâm, čuáppá kamuvsuoinijd = leikata kenkäheiniä ¶ Mušton onnáá piäiván mij adelep meid uccâ skeeŋkâš. Tyeje lii Ulrika Tapio ¶ Naabureemeed tuššâdij “njaalgâ” hilloos. Jieš sun ij lam vala šoddâm tom smakkiistiđgin mut lâi kale eidu áigumin pieijâđ tom leeibis oolâ. Maŋeláá poottim tiettiđ, et sun lâi nabdam muorjijdis ruopsisjierehin já maid jieš-uv lijjim kaavpij ildein uáinám eidu toin härvinub noomáin. ¶ Ollâ-Vášku = Korkia-Vasko ¶ Ruopsis ildee uálgispeln lii ruánáá , ollâ, kezis, ildee. Ruánáá ildee pajemuu ildee alne láá skerreeh já lijmesäägih. Koskâmuu ildee alne láá ¶ 1. Lepista nuda – Sinivalmuska – Čuovjisšoovkâh U ¶ kappeerpäiski ¶ Taan kovesänikiirján láá čuákkejum anarâškielâ kuávdâšsäänih ašij mield. Kovvejum säänih láá suullân 500, iänááš uási tain nomineh. ¶ Lostâkuorijááh – Lehtikuoriaiset ( Chrysomelidae ) láá maailmist masa 30 000 šlaaijâd já Suomâst-uv šlaajah láá paijeel 200. Tobdosumos já aainâs potákkân varâlumos lii koloradokuorijâš – koloradonkuoriainen ( Leptinotarsa decemlineata ). ¶ Lii pyeri viggâmuš tot, et kielâ čalluuččij nuuvt tego tot kulloo-uv sehe jienâduvâi šlaajâ já kukkoduv peeleest, mut tot ij lah ain nuuvt älkkee. Taa láá motomeh njuolgâdusah, main lii vaarâ miinii aavhijd čälidijn. ¶ Tijmá párnáikulttuurkuávdáš ornij sämikuávlu kieldâi sämikielâlâlâš peivikiäijoid kietkâmijd já säämi timmâsierâid. Taan ive peivikiäijoid skáppojuvvojeh uđđâ sierah, moh láá vuávájum já rahtum Juhâmohheest, Ruotâst. “Vyesi” –sierah láá muorâst rahtum, moi peeljijd puáhtá vittádiđ já peeljijd puáhtá molsođ oppeet koddepeljin uđđâ sierâi várás. heivejeh pyereest peljičuopâstuvâi hárjuttâlmân, niijbe kevttim máttááttâlmân já njuárustâlmân. Sierâi idea vuáđuduvá säämi pargoid já kulttuurân. Ärbivuáválâš puásui-sierah láá oppeet finnim uđđâ, mielâkiddiivâš häämis! ¶ Šnjirgooh láá čepis pyehčeeh ¶ Attribuut  táválávt  –s-‐loppâsâš: ¶ » Taam sun eeđâi Filippus keččâlâddâm tiet, tast- ¶ Pargopitáh ¶  hän kaccuu ¶ Gill, kote ij tubdâm sääni fossiil, sirdâšui syele olgoláhháá Samâlist. Várugâsvuotâ ferttij leđe tagarijn aašijn peri pyerrin. – Fossiilijd-uv? Sun koijâdij. –~Taggaar ellest jiem lah ovdil kuullâmgin. Lii-uv tast kuhes vâi uánihis soovsâ? ¶ Sij hervâttii meeci nuuvt muččâdin, ete puohah kiäh tobbeen vazzii, ettii: ¶ Ive 2015 Ijâttes iijâ uárnejeh oovtâstpargoost Anára Sámisearvi ry, Sämitigge, Säämi máttááttâskuávdáš, YLE Säämi, Aanaar kieldâ, Sämimuseo Sijdâ, Taiđuu ovdedemkuávdáá Laapi toimâsaje já Hooteel Kollehovi. Lasetiäđuh tábáhtusâst láá el. tábáhtus facebook- siijđoin sehe festivaal jieijâs nettisiijđoin čujottâsâst: www.ijahisidja.fi ¶ Enni liäkká verájáá já kuldâl imâštâlân ááhu sárnum. ¶ vala kuurku já kaalâ šaddoilddest já viekkee taid-uv. Saalaat ij taarbâš viekkiđ. Puoh ruánáá salatteh mäksih siämmáá ennuv. ¶ NJUÁMMIL ¶ Talle Jeesus muštâlij sijjân kulmâ viärdádâs: ¶ Peeivi pärni ¶ Heta paješkovlâ: Ellen-Maarit Juuso (tavesämikielâ) ¶ puh: (09) 199 11, ¶ 500 ¶ Ko Mooses mottoom peeivi lâi kuáđutmin saavzâid, sun ooinij maidnii ärttigijd. Sun ooinij miestuu pyelimin, mut tullâ ij puáldámgin tom! Mooses moonâi aldeláá keččâđ, mane miestâ ij puállám kunnân. ¶ Peljimeduusa lii plankton jietânâs ¶ - Na iä taah kale muu mielâst hyenehkin lah. Toh láá uáli abstraktliih, mut nuuvthân runoh muu mielâst kalgeh-uv leđe. Lah-uv faallâm täid mottoom kuástideijei teikâ árvuštâllei? ¶ Njuámmil uáivi ¶ Ävkkin mijjân, teikkâ kuittâg munjin lii ettum nuuvt kuhháá ko muštám: “Tust lii älkkee finniđ pargosoojijd já puátteevuođâst tast lii tunjin ennuv ävkki” . ¶ Äigikyevdilis ¶ ● pargokirje vástádâsah ¶ b) Maggaar verdi lii siste? ¶ 9. Kuwait 133 ¶ Kietâruotâs meccikuávlu, Malla luándumeeci já Saana luándusuoijâlemkuávlui hoittám já kevttim vuávámproojeekt oovtâstpargojuávkku ¶ Sämitigge, Kulttuurlävdikodde, ¶ Nuurrâm kulá ain tergâdis uássin sämmilij purrâmuš já amnâs skappuumân. Muorjijd puáhtá nuurrâđ meid vyebdimnáál. Sämmilijn láá jiejah, ärbivuáváliih suuvâi kiävtust leijee nuurrâmkuávluh, main noreh luámánijd, juuŋâid já soorijd. Iärrásij kuávloid iä ärbivuáválávt moonâ. ¶ alodâh 50 - 120 cm ¶ Bosnia-Hertsegovina ¶ Äššipápárijn, moh láá kuullâmääigi kieldâst uáinimnáál (kárttá já tiätuluámáttâh) čiälgá, moin lain jieškote-uv kuávlu luánduáárvui suojâlemmittomeerijd lii uáivilist olášuttiđ. Viehâ maaŋgah Natura 2000 -viärmádâhân iävtuttum kuávluh čoggâšuveh oosijn, moi olášuttemvyevih láá jieškote-uvlágáneh. Kuullâmmateriaalist láá kuávlui suojâlemmittomerij olášuttemvyehin mainâšum: ¶ V Ascomycetes – Kotelosienet – Skuáppukuobbâreh U ¶  ááhu Anarâš- já tavesämikielâ vuáđumáttááttâs várás láá almostum uđđâ oppâmateriaaleh. Anarâškielâlâš nube luoka matematiik kiđđâuási Lohosierâ 2, kiđđâ lii jotkâ ovdil almostittum kuulmâ kiirján. Tavesämikielâlâš máttááttâsân almostuvvii vittâ uđđâ miäldusluhâmuš já ohtâ uđđâsisteddilâs Bluppe-rááiđust . ¶ 23 ¶ Monâdijnis Ánná pisánij hävdieennâm paaldân keččâđ uárreid, moh kuodâččii kuátásis ulmui kyeđđim pähkinijd. Taid ličij lam hitruu keččâđ kuhheeb-uv ääigi, mut ko jyehi iiđeed oroi lemin huáppu: iiđeedtiijmeh ain kirdelii lappâd. Uđđâ uáppeiviste ličij luhhoost váhá aldeláá. Já täälhân sust lâi jiešalnees jo váhá huáppu-uv. Já hitruumus äšši lâi tot, et sust liččii vistig tagareh tiijmeh, et Heikkâ-uv ličij tobbeen. ¶ Sämitigge lii tai majemui toimâpojij ääigi porgâm meiddei anarâškielâ pyerrin, já anarâškielâ lii sämitige pargo-oornigist – kuittâg teoriast – täsiárvusâžžân eres sämikielâiguin, el. lävdikudij toimâmist, já enâmustáá vaarâ kielârääđi pargoost. Anarâškielâ lii lamaš máhđulâš kevttiđ meiddei čuákkimkiellân jo maaŋgâid iivijd. Sämitigge lii mieđettâm toimâruuđâid anarâš kielâpiervâlân, Anarâš-loostâ almostittem várás, kirjij já muusik kuástidmân já Anarâškielâ seervi tooimâ várás. Já pyerihân tot lii. ¶ tuárismuorâ = poikkipuu ¶ Jävriruáhu hämmee láiráponnásijd luovttáid vijđes já jotelávt lasaneijee šadolâšvuođââid, ko tot vijđán pehtilávt eennâveerdis vievâst. Ton lasseen tot lassaan meid siemânijn, moh siäiluh vaddâsijn täälvi paijeel kiiđâ räi. Ruávustâh moosijd pieggân, ko jävriruávu roovâ loostah ruvviideteh nubijdis vuástá. Loostâ roobdah časâsteh älkkeht häävi kietân, jis taid tuáppee várumettumávt. ¶ 8. Euroop lii uási ¶ Taažâ pele jurgâleijeeh vuod kevtiškuottii vuáđđun uđđâsumos tárukielâsâš Ráámmát. ¶ ”Rávhuduu”, sij ettii Bartimaiosân.”Čyežžil, Jeesus táttu tuu jieijâs luusâ.” ¶ – Vaikuttâm vâi? Jiemhân mun taid puurrâm lah, ferttiimhân mun-uv eelliđ. ¶ AVVEELNJÁLMÁDÂH Ivalojokisuisto ¶  + luámáttuvâi viärdádâllâm macâttum koččâmâšluámáttuvâi miärán ij pyevti toollâđ lyetittitten, ko ¶ Valle ¶ säpligeh, ¶ Sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođah iä olášuu lahâasâttâs vaattâm vuovvijn. Sämikielâ táiđusijn ulmuin lii vááijuvvuotâ haldâttuvâst, almolâš palvâlusâin já máttááttâsâst. Sämikielâ máttááttâsâst säämi virgálij haldâttâskuávlui ulguubeln lii etitile Suomâst já Ruotâst. Sämitigge vuárdá Suomâ haldâttâsâst jotelis miärádâs olesváldálâš sämikielâ iäláskittemohjelm jotonpiejâmist, páhudij sämitige värisaavâjođetteijee Irja Seurujärvi-Kari 15.4. Ruávinjaargâst uárnejum aalmugijkoskâsâš konfereensâst. ¶ Mikael keejâi tego ij liččii oskom čolmijdis. Sun cahâstij toskálávt já huihádij: ¶ Zürich E6 ¶ MARJATTA KURENNIEMI ¶ Ellee, puohváldálâš Immeel, tuu mij čuárvup iššeen. Kuulâ mii ármustâd. ¶ Moh šadoh šaddeh jaavrijn já toi riddoin? ¶ epiteet Kristus meddâlkyeđđim, toovât tiätulágán merhâšumeiäru, mutâ ij mihheen ¶ Čääsist heđâlmittum čapis maneseelâid pirâstit čoođâuáinojeijee šlijve. Šlijvepááluh tarvaneh nubbijd já luptâneh meiničuággin čäsuáiván. Peiviv šlijve čuákkee lieggâs piäiváápaštust. Ko piäiváápaaštâ lii láállâm meeinijd tuárvi kuhháá, tain šaddeh suovsah ađai šluubbukuáivih. Toh láá aalgâst jyelgittemeh já vyeijih peccihis vievâst. Cuobbuu suovsah vyeiŋih suovđijguin, et toh pyehtih eelliđ tuše čääsist. Suovsah poreh čääsi sieminelleežijd já šadoi tiäpu. ¶ limppo, limpo = limppu (jäkäläinen) ¶ Rahhimmaašin ¶ Já Saammâl muštâlij tom aalmugân: “Taa uáinivetteđ uđđâ kunâgâs, kiäm Immeel lii valjim.” ¶ – Na, muu peeleest kale purrâmušlisto puáhtá leđe tieggáár, Nuáidienni eeđâi. Mut vistig mun ferttiim moonnâđ Ránnjávääri puuvdâst elâččiđ. Mist ij lah juhâmuš tuárvi, já nuáidileeibihkin iä lah nuuvt stuorrâ juávkun. Pillâšum vuojâ kale lii vala-uv leeibi oolâ, ko tot lâi pááccám Ránnjávääri tijmáin juovlâjuuhlijn. Tobbeen lâi puolâščukke cuovkkânâm, já tondiet tot vuojâ ij lam siäilum. Ožžum ennuv vuojâpaakâid tobbeen aaibâs nuhtán stuorrâ kijttosijgijn. ¶ – Tondiet ko tohon lyeštih tuš tiätumere siisâ, Heikkâ čielgij. ¶ Stuárráámus uási jeegi šaddoin šaddeh hitásávt, ko jeggilavŋe lii hyenes šoddâmvuálááš. Iänááš šadoh láá maaŋgâihásiih, et toh iä kooččât lostâidis čohčuv. Uđđâ loostâi šoddâdmân kulâččii liijgás ennuu tivrâs raavâdamnâseh. ¶ ½ tejâpastem vielgispippâr ¶ Immeel lii puohâi Sivnedeijee. Sun lii sanijnis sivnedâm ubâ maailmubâlâšvuođâ. Tieđâ totká maailm šoddâm iärvádâs sehe luándu já ulmuu ovdánem. Osko luáttá toos, et puoh aašij tyehin lii Immeel sivnedeijee táttu já rähisvuotâ luomâkode kuáttá. ¶ kiinii lii adlam luohtân já vuoddâsân noomâ, ¶ o Luosâ já poccuusavotekki várdást, peljikuobârnjuvdos, meccivaljepuánjumuš, sämipotákkeh ¶ – Vuoi kaavhâd. Iššeed Matti. Piäiváš kaččâ muu oolâ! sun huuihád. ¶ Tárbulâšvuođah vyerdih kävnes, já tääbbin Säämist toh láá valjeest: ärbivyevih, kulttuur, finnodâhtoimâ, mättim, oovtâstpargo já luánduriggoduvah (ovdâmerkkân mineraaleh). Valjiittuv kalga kuittâg raijiđ já meridiđ, moid suorgijd haalijd uuccâđ torjuu EU ruttâráájuin. Maaŋgâin merhâšittee suorgijn kalga valjiđ tuše motomijd, moid EU-ruttâdem occoo, já loopâid projektijd kalga ruttâdiđ eres vuovijguin. ¶ ISBN 978-952-441-189-9 ¶ - nissoon, nuorâ 3 X ¶ Škovlim ovdâsajasii ulmen lii adeliđ máttáátteijeid máhđulâšvuođâid ovdediđ uđđâ vuovijd sämikielân máttátmân já kielâ iäláskitmân škovlâpargoost, faallâđ sijjân porgâmkiedi já piergâsijd ¶ Geologias peeleest jävripone källeevuáđu šadda uáli puáris, 2000 - 3000 miljovn ive puáris ráptukeeđgijn. Aanaar nuorttâuásist lii iänááš ponnegneissi já viestârist ucánjáhháá nuorâb granuliit. Aanaarjäävri kuávlu asehaamijd vaikutteijee merhâšittee tahhee lii lamaš suullân 70 miljovn ihheed tassaaš álgám Maadâ-Euroop jormiimeh. Toh vaikuttii táálái Alpâi šoddâmân, mut geologâlâš toimâ vaikuttij meiddei kuhás tavas jieškote-uvlágánij laigosliihâdmij pehti. Ovdâmerkkân Taažâst Kielâsvárádâh (Kölivuoristo) pajanij tegu meiddei Aanaar aldasiih Suáluičielgi, Päniordo kuávlu já Lemmee tuoddâreh. Ton sajan Aanaarjävri já mäddiláá lamaš Suobbâd kuávlu luáštádettii. Návt šoodâi tot kočâttâh, mast tááláš Aanaarjäävri vuáládâh lii. Laigosliihâdmij koskâsijn morruumijn oppeet kolgeh maaŋgah táálááh stuorrâ juuvah tegu Aanaarjáávrán lyeštee Avveeljuuhâ. ¶ piegâsyeji tuulâ paaldâst teikâ suovâpoccest ¶ Algâaalmugij elleekovekuávdáá, Skábma ulmen lii tuárjuđ sämikielâ já kulttuur sehe adeliđ sämmilij já eres algâaalmugij jieijâs jienâ já kove oinuđ já kulluđ maailm eres kuávluin. Tooimâ ulmen lii luptiđ sämi- já algâaalmugij jieijâs elleekove- já televisiopyevtittâs taggaar táásán, ete tot puáhtá faallâđ pargo já áigápuátu-máhđulâšvuođâid kuávlu nuorâ ulmuid. Kuávdáá pargoh láá sämmilâš elleekove, tv- já mediairâttâsâi tuárjum, sämielleekuuvij já tv-ohjelmij pyevtittem, škovliittâs vuávám, sämielleekuuvij markkânistim, kuávlu markkânistim, algâaalmugij elleekovearkkâdâhhân já tiätupaŋkkin toimâm sehe Skammâkoveh -elleekovejuuhlij ornim. ¶ Riemnjis koočâi motomin kááivun ige peessâm pajas. Kuškâlum kaiccâ teivâsij meiddei puáttiđ kááivu luusâ já ooinij riämnjá čuážžumin čääsist. ¶ Tave-eennâmlâš sämisopâmuš olášutmân sihtejeijee ráđádâlmijn já toi aalgâtmist meriduvvoo puáttee sämipresideentâi já -ministerij ohtsii čuákkimist vyesimáánust. Sämitige stivrâ lii moonnâm čoovčâ rääjist ráđádâllâm jieijâs ráđádâllâmsajattuv pyereedmist. – Stivrâ meridij vyelgiđ fáárrun jotkâráđádâlmáid uássin staatâ delegaatio já uážui robdâiävtuid, moi mield sopâmuš ij ratifisistuu Suomâst, jis sämitigge ij tom tuhhit, muštâlij Näkkäläjärvi. ¶ Ánná moonâi puhelinkioskin já uusâi Kaari puhelinnummeer. ¶ Njuámmil ¶ Kielâ: tanskakielâ ¶ Sámi Jienat –lávlumjuávkku ¶ Saavâjođetteijen uđđâ vaaljâpajan väljejum Klemetti Näkkäläjärvi tiäduttij kijttosavâstis sämiaalmug kuullâm sämitige pargoost. – Anneep áárvust ávusvuođâ já kuoimijdân. Oovtmielâlâšvuođâ kavnâm eromâšávt stuárráámusâin poolitlâš koččâmâšâin lii tehálâš, páhudij Näkkäläjärvi. Sun tiäduttij meid säämi nuorâirääđi merhâšume já áinoošlajâsâšvuođâ sämitige pargoost. – Mij kolgâp meid adeliđ nuoráid ovdâmeerhâ oovtâstpargoost já kuoimijdân kunnijâtmist. – Kriittisâš savâstâllâm lii še tehálâš, siämmáá ko maaŋgâlágánij uáivilij oovdânpyehtim já tuhhiittem. ¶ a. kyeleh já cuobbuuh ¶ Tukholma ¶ Sämitige kulttuurlävdikodde juovij čuákkimistis 13.2. – 14.2.2009 taan ive (2009) kulttuurtorjuid. Eidusâš kulttuurtoorjân juohhui ohtsis 79 100,00 eurod já sämiseervij kulttuurtoorjân 63 000,00 eurod. Sämikielâlâš almostittemtoimâ tuárjoo 23 000 euroin já väldikudij raajijd rastaldittee säämi kulttuurohtsâšpargo puohnâssân 35 000,00 euroin. ¶ AV-TEKNIKKÁREH; Väridemnáál jienâ- já/teikâ čuovâteknikkáreh. AV-teknikkár tarbâšuvvoo el. ¶ Pielisjuuhâ F4 ¶ – Mut muu mielâst ličij pyereeb finniđ sajeliipuid ton junán, mun jotkim. ¶ Sun usâstâlâi puhelin já puunjâi kuávluetikuávdáá puhelinnummeer: ¶ Anarâškielâ kielâpiervâl ¶  tibi 6 Maht kyeleh láá vuáhádum eelliđ čääsist?..... ¶ Alfeus 155 ¶ Anarist 14.10.2014 Sämitigge/ škovlim- já oppâmateriaallävdikodde ¶ 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶ Škovlâkiäinu varâliih sajeh ¶ Immeel, almalâš Eeči. Sivned tuu pargoin tuáimee ulmuid alda já kukken. Ruokâsmit mii jyehiđ rähisvuođâd čuovâ já rähistiđ enâmus talle, ko tot lii vaigâdumos. ¶ Kristus, jis tun jieh liččii feerim ulmuu kivsádâsâid já toske, mist ij liččii kihheen, kote iberdičij mii atâštâs já epituáivu. Jis tun jieh liččii jottáám kiäinud, mii tuálvui tuu jämimân riistâ alne, mist ij liččii addâgâsadelem já sovâttâs. ¶ Virgeomâhááh kalgeh riemmâđ árvuštâllâđ säämi kielâlaavâ vaikuttâsâid jieijâs toimáidsis já ovde ¶ Jovnâ ij oskom aalgâst peljijdis. ¶ Na tääl lii pyeri juátkiđ naharijd, ko krokodiil-uv uáđá, eeči eeđâi já tuáivuttij Máárján pyeri ijjâ. ¶  jo. Subjektuásist oolâ (spiekâstemjuávkku nr 2), tastko postposition oolâ ij pyevti lasettiđ ¶ 152A Suomâst lii vuoigâdvuotâ oovdânpyehtiđ rijjâ arvâlusâidis. ¶ Jeobald šoodâi määđhialn. Proomust, mon nommâ lâi Nieidâ Máárjá táttum , kostnii Gent já Brüggen kooskâst. Suu suuhâ lâi lamaš juhâviehâ jo maaŋgâ suhâpuolvâ ääigi, já jieš sun vietij pärnivuođâs já vussmuid vuorâsvuođâivijdis Evroop čäcikiäinuin. ¶ 108 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ Kielâpeelji jámálgem ađai uđđâ saanij puáttim kielân ¶ Puáttee ive kielâpiervâlruttâdmist lii ennuv lamaš saahâ. Taan čälidijn lopâlâš summe ij lah vala cielgâm, mut máttááttâs- já kulttuurministeriö lii lopedâm visásmittiđ tom, et taan ive sumeh siäiluh. ¶ viehis veriviäru väldeid. ¶ toh váhá vigâttii-uv tom. ¶ – Toos kale jiem osko! ¶ Motomái, kiäh lijjii vissáseh jieijâs vanhurskesvuođâst já ucášii nuubijd, Jeesus mainâstij taam muštâlus: ¶ Savzâsuálui 1:4 B15 Njellimvuoniist, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ Piergâseh: tijme, mast lii seekuntviijsár, čuovjistarve , ¶ Penuvin tom juurdij. ¶ – Na, maht täälgis? Kuás mun talle finniim čovduidân? ¶ – Puávtáh-uv váhá čääsi, Ákku táátui. Mun lam váhá illáelen kale. ¶ 106A Legoland minikaavpug ¶ kyevtipehtilsâš kaksitehoinen ¶ Hirškiihâ ¶ karttiim, toimâovdâsvástádâsâi čielgâsmittem já aktiivlâš já uásálistee tieđettem sämikielâlâš palvâ ¶  nominatiivist: Almai – Manneen vala uđđâsist tuohu pajas, Tobžâ iävtuttij. ¶ –~Táálu lii pyelimin! ¶ stuorrânjaalmâg ¶ Sun lasettij muorâid táákân, já viälánij oppeet riicin. Ij sun kuhe pissim viällâđ ko vuod siijvost uksâ lekkâsij. ¶ 1. 2. 3. ¶ EELLIM OVDÁNEM ¶ kieŋâlis roge. ¶ Laavâmáttáátteijee eeđâi sunjin: ¶ liškeest voorâ. ¶  rááhtus: Já sun piejâi tom stuorrâ keeđgi, maid jieš lâi puáhtám, kuulmâ uccâ kiäđgáá oolâ, maid sun nuuvt tivoi, et toh láá jieškii-uv keđgičievâ vyelni. Peeivih-Vuáláppâš ceelhij sijdulmuidiskuim, kiäh lijjii čuuvtij palaskâm suu stuorrâ aapij tiet: ¶ Toovláš äijih tuođâi-uv aalgij kejâstâllâđ torvolubboid soojijd, jos heevij kuobžâ jienâ kuullâđ. Tááláš olmooš ibbeerd, et kuobžâ lii ohtâ meeci ellein, mii lii siämmáá iirâs já ärgi, ko njuámmil-uv já tot kale ruotâst patârâsân tállân, ko ulmuu uáiná, teikkâ finnee suu haajâ njunásis. Eres äšši lii tiäđust-uv hávádum kuobžâ já meiddei niŋálâs kuobžâ mast láá čiivgah, viggáhân ulmuu volliittiđ meiddei vaaibâh čiermihâs-uv, teikkâ mii peri meeci huáđđoid, mii ij innig monnii suujâst peesâ patârâsân. Eres äšši lii meiddei taan ääigi nuuvtkočodum citykuobžah, moh maadâ-Suomâst joteh tuŋgijáid kuáivumin. ¶ Siberia . . . . . . . . . . . . 66 ¶  tääbbin, – čalmeh siämmáábeln siijđo ¶ tijlâ ¶ 1. Kiina 2 380 000 ¶ Jes 9:1-5 ¶ Čuákkimpaketteh ¶ – Velkommen til oss! Pyeripuáttim mii kuuvl. Palidij kale melgâd ennuv eenâb-uv, mut tast Junná ij finnim čielgâs. Talle hovdâ čuorvij: ¶ Sopâmuš 30 artikla lii siämmáásiskáldâsâš ko KP-sopâmuš 27 artikla. Artikla mield algâaalmugân kullee párnáást ij uážu kieldiđ vuoigâdvuođâ navdâšiđ oovtâst juávhu eres jesânijguin jieijâs kulttuurist, tubdâstiđ já hárjuttiđ jieijâs oskolduv teikâ kevttiđ jieijâs kielâ. Sopâmuš 2 artikla kiäldá párnái olgoštem el. sii kielâ já suhâtuávááš vuáđuld. ¶ serbiakielâ ¶ Suáldátškovlim ¶ Jeesus 12-ihásâžžân ¶ Tavemeerâst Alppáid ¶ Huolâlii já tärhis árvuštâllâm puátusin meridij palhâšumelävdikodde oovtmielâlávt kulluuttiđ nommâmeerhâid já vuávámkišto vyeitten já lonestiđ täid pargoid njuolgâdusâi miäldásávt á 500 eurod. Kišto njuolgâdusâi mield palhâšumelävdikodde puovtij valjiđ kyehti (2) kovosân asâttum vátámâšâid pyeremustáá tevdee iävtuttâs lonestemnáál. Tast lâi meid njuolgâdusâi mield vuoigâdvuotâ hilgođ puoh iävtuttâsâid tâi lonestiđ tuše oovtâ pargo. ¶ 51A Njäähi ¶ Sisâmeerâ lii ohtâvuođâst väldimeerân tuše kezis čolmij pehti. ¶ Sillihaperot: Sildesmiäruheh (Nr. 8 – 10) ¶ Suoivâ ¶ 6.2. Säämi aalmugpeivi ¶ virgeomâhái sämikielâ táiđu. Sämmilij sämikielâ kevttim tutkâm ferttij resurssij vááijuvvuođâ ¶ Te poođij ääiti nurheest siemin häldeš já oostij säpligijn kiälu. ¶ ko pyeremus skippáár lii skipárin. ¶ Tave-eennâmlâš sämiaašij virgealmaiorgaan algust. ¶ Pargoravvuuh: ¶ Já Jenni vaaldij uáinusân kolle- ¶ Arâšoddâdempaargon, maid pargeh sämikuávlust já ton ulguubeln, uccii ovdedempargo vievâst sämmilii arâšoddâdempargoviehân tagarijd pargomaalijd, moh išedeh já tuárjuh pargovievâ mättim soddâdempargoost nuuvt, ete sämipárnái kielâliih já kulttuurliih vuoigâdvuođah olášuttuuččii. ¶ – Lam iällám ohtuunân tuođâi paijeel kyehtičyeđe ihheed. Tot lii lamâš uáli jo kuhástuttee. ¶ Čiđđâkääni lii čiđđâčapis čäcilodde ¶  kuullim Totkee sijđo ¶ cuáhi, cuávis = matala (vesi) ¶ Aalmugijkoskâsiih sopâmušah ¶ Pyereeb lii ruonâspurrâmâš já ustevij servi ¶ 193 ¶ 2. 5. ¶ Almossopâmuš, mii kieđâvuš jyehilágán nisonij olgooštem meddâlistem ¶ – ¡uávdiđ stämnipäädi! Muumieeči meridij. Lusis laastâst käärbis tavvaanškuođij ävđin suolluu riddoost. ¶ Ko Ailâ-uábbi ij lamaš tääl pääihist, lâi peerâ ton tááhust tiäđust-uv oppeet uccom. Vuossâmuu keerdi muu mušto ääigi peerâ ucoi talle, ko enni jaamij ađai 1955. Nuuvtpa ep innig tarbâšâm potákkijd nuuvt ennuv ko táválávt. Jonsahpeivohhoost koolvijm potákkijd tuše kuulmâ piäldun. Morâstáá piäldun já pooráá piäldun ep kalvam innig maiden. Jonsahpeivmarkkânij maŋa iäččám paasij Tessuin kuávttáá pááikán já muoi viljâinân vyeijiláim polgupyeráiguin Ijjäävri Kođoluohtân huksiđ Erkkii kandáid tuve. Tiäđustkin mun jiem ennust maiden huksiiččii, mut liččimbahân kuittâg mottoom muudon veikkâ iššeen. Vuájáččáim Kossenâmij pehti já Taaveeb Kosseennâm lâi-uv puoh olgomus saje, kost táássáš lijjim iällám. Tast tavas liččii munjin omâs enâmeh. Ijjáávrán moonnâmmääđhist jiem kuittâg ennuvgin mušte. Tuše tom, et päälgis lâi čuuvtij kiäđgáb já hyeneeb ko ovdâmerkkân Kosseennâm já Ucjuvmaađij koskâsâš päälgis. Mielân lii pááccám kuittâg tot, et moonáim kárbáin Samudjäävri máddáákeččin já elâččáim vala Kuobžâ-Saammâl pääihist monâdijn, mut tast jiem lah aaibâs vises, jođhijm-uv tast oovdâs eennâm vâi jäävri mield. Nabdemist vissâ-uv kárbáin, ko jävrikeejist-uv láim vuálgám kárbáin joton. Tallaa ääigi ko lâi vyehin kolliistâllâđ puoh tááluin, moh määđhi pellâst lijjii, mut Haanupääihist muoi iän talle iällám. Samudjäävri taavaakeejist ovdâskulij kidâ Kođoluovtâ räi päälgis lâi kuittâg täässiv já pyeri vyeijiđ. Monâdijn eelijm vala Juvnjäälmist kolliistâlmin Káájá Juhánâs pääihist, kost lijjii meiddei muu škovlâskipáreh Ailâ, Iŋgá, Ánná já jyemeheh Ella já Avni, sehe kaandah Veikko já Vilho, kiäh iävá ušom lamaš vala škoovlâst. ¶  maaŋgâhámásâšvuođâpo-‐ li¬tiijkán. – Skabmatolak (Skammâtuulah). Toimâttâm Samuli Aikio , Erkki Itkonen já Pekka Sammallahti . Sämmilâš kirjálâšvuođâ antologia, mast láá anarâš-, nuorttâlâš- já orjâlâškielâliih uásih. Kirje lii čuákkejum ovdil almostum mainâsijn já tast lii suomâkielâlâš tekstâ čižetpele siijdost já sämikielâlâš tekstâ uálgispele siijđost. Kustannusosakeyhtiö Otava 1974. 340 s. ¶ – Vyelgeen talle jo ehidist! piškái Sáárá, já tuubdâi čielgâsávt alnestis, et lâi lijkkuustuumin Kuuiván. Kiđđâ lâi jyehi tove ain siämmáá komálâš; nuuvt hitruu, čuovvâd já nuuvt suotâs - mut eromášávt-uv ervidmettum. Täälgin sun ij liččii lamaš eisigin vyelgimin kuussân huálhástâllâmmáátkán, kukken tast. Sunjin lâi tuše kivkked puáđistâm juurdâ mielân hästistiđ Kuivee meddâl skipárijdis juávhust, vâi pesâččij suin savâstâllâđ maid kost, já mastniihân ton ääši-uv kolgâi rähtiđ. Liävus taat huálhástâllâmmätki taggaar, mon meiddei enni-uv sátáččij tuhhiittiđ. Sunjin lâi puáđistâm nuuvt jolâs juurdâ tobbeen jeggiriddoost mielân, et ij ubâ vuálgáččiigin tuálvuttâllâđ Kuuive kuussân huálššááš huolhijdis luus, pic čovádičij suu mottoom piäiván olssis. Maht sun tast vala kevâččijgin? ¶ Love koččâmâššâd Sämitige saavâjođetteijei ¶ Luuk 15:1-7 ¶ Lea 29-33 ¶ iästuraccastem = esteratsastus 20 ¶ Kirjeest “Tovlááh mainâseh” , lii Nuuvdi-Vuoli ( Juho Olli Valle, *1920 ) muštâlem maainâs, mii vuáđuduvá Kuobžâ-Saammâl Maati ( Matti Morottaja, *1942 ) ive 1968 toohâm sahhiittâlmân: ¶ a. luuptâst b. muorâkierrust c. lodevuovdâst d. kuoddui vyelni ¶ Iänáážin Natura 2000 -viärmáduv kyeskee njuolgâdusah iä raijii priivaat ulmuu táválijd eennâmkevttimân čyeccee porgâmijd. Ko saahâ lii táváliist vijđásub já eenâb merhâšittee tooimâst, teikkâ vuáváámist, lii máhđulâš, et ovdilmainâšum vaikuttâsâi árvuštâllâm kalga toohâđ já väldiđ vuotân lopekuorâttâlmist ¶ Maati pääihi tyehin šaddeh suávih, moi vyelioovsijn ákku já Matti čuoppâv nibijn oovsijd vasta várás. Vastaast kalga leđe meid čonâstâh, moin vasta uávsih čannojeh oohtân. Matti čuáppá nuorâ, segis suáhivesast čonâstuv. Čonâstuvâst sun fasko nijbijn koorâ meddâl. Tasmaŋa Matti piäjá čonâstuv madduu jyelgi vuálá já ponjá já miäidá tom. Madduu keeji sun vala čohá nijbijn. ¶ Ostim purrâmâšveerki Kaamâsist Anttos käävpist, mii lâi oovdiš Sarre Aanti päikki. Käävpi omâsteijee rammui muu, maht mun lijjim-uv iberdâm valjiđ staatâ leeibi, mii lii “kezzi, mut kukke” . Maađij algâuási Tuurukuoškâst ain Kiälájuuvâ räi moonâi-uv pyereest, ko mij poođijm jyehi eehid auto sáátust ain Tuurukuoškân já ijâstâlâim TVH-tukikohtaast, mut ko moonâim Ucjuv kieldâ pel já lâim kolgâđ ijâstâllâđ monnii eres parakist, ko moos lijjim tuáddum Tuurukuoškâst, te kale palaskim. Ko oinim čuávuváá keerdi mii “kyympi” , te tállán tuámittim suu luus já ettim, et jiem innig ostâččii leđe tääbbin pargoost. Finniiččim-uv loppâtili? Kymppi mieđâi muu jurdui já äšši lâi toin čielgâs. Päälhi mávsáččij mii kaasöör vala siämmáá peeivi. Tuođâlâš suijâ loppâtili väldimân lâi päikkiahevuššâm. Poollim tiileest, et kaartâm ijâstâllâđ vieres saajeest, kost ij liččii ohtâgin uápis olmooš. ¶ čuuvtij taan maŋa já tot kiävá čielgâsin el. tast, et sämmilij aalmugmeeri lii lasanâm. Suomâ säm ¶ Váldusali (ovtâstittum) ¶ – Mun vieggâsim kiäđgán, ko muoi kaččáim maŋaluvâi riddoost pálgá miätá pááikán. ¶ Eeči eedâi: ¶ 84 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ s. 21 ¶ - Valmâštâllâđ Suomâ uáivilijd aalmugijkoskâsijd biodiversiteetsopâmuš čuákkimáid, moh lahtojeh artikla 8(j):n ¶ Ko te mun pajanim autost, te sáttuliih ettii: ¶ Pargokirje čohčâ ¶ smuutõ veä´reld piiđõ vaa´ldjid. T ¶ SaKaste- proojeekt tábáhtusah ¶ Ailâ-Maarit Valle muštosaahâ ¶ Saul kárvuttij Taavvid jieijâs pihtâsijguin, piejâi veškisyejikappeer suu uáiván já kárvuttij suu ryevdipihtâsáid. Já Taavvid heŋgij Saul miehi vala jieijâs puáhánjân já keččâlij väzziđ tai piergâsijguin. ¶ syevđilokke 165 ¶ Ruošâ Eurooppiälásâš uási lii iänááš vuáládâh. Stuorrâ juuvah, tegu Volga kolgeh kuuloold täin vuáláduvâin. Volga kolgá loopâst Kaspiameerân . Siberia stuorrâ juuvah Ob, Jenisei já Lena kolgeh tavas Jieŋâmeerân. Ruošâst lii maailm jieŋâlumos jävri Baikal . ¶ Vijđodâh: 23 200 km 2 ¶ Tobdoveerbâi Sämitiggevaaljâi puáđus ¶ 52 ¶ Stáálu lii stuorrâ, kievrâs, fastes já ohtuunis eeleev, mii hástá ulmuu hiäibuđ. Jis olmooš vuáittá, sun kalga jieijâs nijbijn koddeđ stáálu. Stáálu kal fáálá jieijâs nijbe, mut toin tot ij jäämi, pic kiävru val lase. Meiddei stáálu pennuu, mii puáhtá kal leđe uáinimettum, kalga koddeđ, mudoi tot njuálu stáálu haavijd já iäláskit tom val kievrâbin. Olmooš finnee stáálu ruuđâid já kuullijd olssis. ¶ Säämi luosâmääli 8,90 €/12,50 € o tevgis pihtemleibi já vuojâ ¶  + Päijänne D3 ¶ kufittârnisonâš ličij. ¶ Fakkist Máárjá pajedij uáivis já čielgij: ¶ Máttááttâs- já kulttuurministeriö ive 2010 asâtem pargojuávkku luovâttij iävtuttâsâs sämikielâ iäláskittemohjelmân máttááttâsminister Jukka Gustafssonin já kulttuur- já valastâllâmminister Paavo Arhinmäkin vástuppeeivi 2.3. Iävtuttâs toimâohjelmân vuálgá tastoo ciälkkámušrieggei. Lopâlâš iävtuttâs staatârááđán ráhtá máttááttâs- já kulttuurministeriö ko lii vistig ráđádâllâm ääšist sämitiggijn. ¶ taam mun adelâm tunjin, jis luáštádâđah iddui oolâ já komerdah muu. ¶ 4. 5. 6. ¶ 1. Tuuđhâ oppâkirjeest Tave-enâmij káártáid s. 82 já 88B. ¶ - Kale tot vissâ lii. Čokkáán peri toos! ¶ – Must lii nuuvt koolmâs, jiem paalâ mahten. Finniiččim-uv sriijtâresepti? ¶ Puáris leejoon kuárjidij illávaje piäjustis, já puoh elleeh ellii tiervâtmin kunâgâsâs. Tuše riemnjis ij oinum. Kumppi keevtij tilálâšvuođâs pyerrin já nabdastâlâi riämnjá lejonân. ¶ SUOM ¶ Suomâ seervâi párnáá vuoigâdvuođâi almossopâmušân ive 1991 . Sopâmuš nuávdittem já párnái vuoigâdvuođâi olášum čuávu OA párnái vuoigâdvuođâi komitea. Sopâmuš kuáská vuálá 18-ihásijd. Suomâst párnái vuoigâdvuođâi olášum čuávu já oovded pärniäššiváldálâš. ¶   Sajos pálkkáát nuorâid, eidu valmâštum säämi kietâtyeje áámmátlijd, tuáijárijd, faallâđ eromâšávt mađhâšeijeid ferimijd säämi kietâtuojij rähtimist. Äššigâšah uážžuh valjiđ jieškote-uv kietâtyejimolsoiävtuin sii mielâstuttee já rähtiđ tyeje olssis mätkimušton. Kietâtuojij rähtim paaldâst kietâtyejestivrejeijeeh mainâsteh meid säämi kietâtuojij historjást já ärbivuovijn sehe jieijâs kietâtyejivuovijn. – Juurdâ pargopáájáid lii šoddâm äššigâšâi šaddee mielâkiddiivâšvuođâst sämikulttuur já ärbivuovij kuáttá. Ääši piejâi ovdâskulij Sajosist orroo puigâ sämituojij käävpi Duodji Shop toimâttâsjođetteijee Aune Musta movtijdittem ovdediđ nubemuáđusii pyevtittâshammiittâs kietâtuojij pirrâ, iätá Saijoos markkânistimhovdâ Marja Männistö. ¶ Sämitige saavâjođetteijee Juvá Leemit ¶ b. Kotemuu kuávlust láá stuárráámusah jäävrih? ¶ Párnái já nuorâi taaiđâkuávdáá vuáđudâs ráđádâllâmkodde ¶ paalgâs = paliskunta ¶ ton kuávdoo pänisäägi. ¶ ja čiđđâdioksidi meddâltuálvon. ¶ 4 a. Čääli koverááiđun čuoškâ hämimolsom muddoid. ¶ — Naa, eeđâi Pöö. — Mut — mut keejâba Möö, kiinii kuávlá Juusi njáálmán. Jispa tääl puátá-uv maidnii purrâmâšâid. ¶ 1 mane ¶  nággáreh. Táin Zoja Nosova – nuorttâsämikielâ algâjalgejeijee ¶ 9. Noomân asâttum vátámâšah ¶ kavalakärpässieni ¶ merâsiili ¶ Jussá já Piäkká ¶ Lope adeluvvoo kirjálávt love uážžon já love mieđetteijjen. ¶ – Hyvä on, sotamies Mattus ilmoittautuu huomenna kello kahdeksan koirrrratarrrrrhalla kerrrrsantti Syrrrrjälle. ¶ c. Mane puohâi häämi lii siämmáásullâsâš? ¶ Mut siämmást Elmer jo leehâi kukkáraavvâdloovás já kuáivui loovást cirgánijd. ¶ Käldeeh: ¶ Iššeed teeivâi markkânijn uápis almaa já sahhiittâl: - Na mii tot tii piälán kulloo? ¶ tooimâ (kolonialism) ¶  lijjii Sämitige sämikielâ toimâttâh ocá nuorttâlâškielâ jurgâleijee. ¶ b. Moid aššijd kannat kiddiđ huámášume, ko keččâl tubdâđ luudijd? ¶  ij Pargokirje ¶ njammeemáátu.....33 ¶ - Muštáh-uv tun Cieh táálu? ¶ 31. Mievri piäju lii viijđes já maaŋgâsuáráág ¶ Kuhes sárnumis loopâst Jeesus eeđâi: ”Mahte tietivetteđ, láá pessijááh kyevti peeivi keččin. Talle mun fäŋgejuum já riistânnävlejuum.” ¶ Larmâ cuuvnâi Gepetto. Sun ij masa osko čolmijdis. Suu muorânukke láávlui já tánssái. ¶ Cortinarius ¶ Rähis uábih já viiljah Jeesusist Kristusist. – – ¶  muu Sij ettii: “Taat tábáhtuvá ruuđâi keežild, moh moonnâm tove šoddii mii sehháid. Tääl sun váldá mii kiddâ, tuálvu mii aasijd já taha mii jieijâs uárjin.” ¶ Ärbi ¶ fossiil . tovláá iäláán pasâttâs, mii lii siäilum eennâm- tâi källeevuáđust. ¶ 2. Chile 1 565 ¶ 3. Jormokuoškâ ohtâvuotâäšši ovdán ¶ — Já tääl tot lii liijgás maŋŋeed, eeđâi Pöö. — Sun lâi finnim pargoidis vaalmâš. Vuoi, tot lâi nuuvt fiijnâ táálu — uáinimtääsih já puoh. Tääl ij lah innig lanne. ¶ – Kost tuoi tom kavnáid? stuorrâviljâ vuárnuttij. ¶ 1 a. Mane tullâpuálu cokkândijn kalga toimâđ jotelávt? ¶ kyevdi = kyykäärme 197 ¶ Nuorttâsämikielâlâš kiirjijd luuvâi Satu Moshnikoff, kote lii almostittám maaŋgâid kiirjijd já porgâm ennuu mávsulâš pargo nuorttâsämikielâ oovdân. Suu iävtuttâs mield palhâšume adeluvvoo kuálmádluokkalâš Juuso Fofonoff kiirjám Sää´m jânnan rock´s, mast lii äigikyevdilis arttâ já ennuu mielâkuvviittâs. Čällee heivit madâräijihijn ärbejum luodâi tubdâmtiäđu tááláá ááigán puorij putusijguin. Moshnikoff avžut kirje rähtee juátkiđ pyereest álgám čäällim! ¶ – Tuoldât kumppâsijd tijmepele. ¶ Anarâškielâ seervi ulmen njuolgâdusâidis mield lii: Ovdedi đ anarâškielâ kielâpiervâl-, lostâ- ja kirjetoimáin sehe tiätujye himáin. ¶ Ässeeloho: 1,4 milj. ¶ Sämitige stivrâ čokkânij 16.9.2014 čoovčâ vuossâmuu čuákkimân. ¶ kiämádub ko talle, ko sun vuolgij pääihist. ¶ Kotus ađai päikkieennâmkielâi tutkâmkuávdáš lii njuhčâmáánu aalgâst almostittám Jieijâs sanijgijn, mast láá čalluuh jieškote-uv Suomâ peln sarnum kielâin. Taat almostittem kietâdâl ucceeblovokielâi kirjálâšvuođâ já ton šoddâm. Fáárust láá puoh kulmâ Suomâ peln sarnum sämikielâ, romanikielâ já seevvimkielâ. Almostittem lii toimâttâm Klaas Ruppel já tot lii kavnâmist kotus päikkisiijđoin www.kotus.fi (celkkâl ovdâsiijđost liiŋkâ ). ¶ mavrestiđ äännellä käheästi ¶ 3. Mane riddošadoi já čääsivuálááššadoi veerdih láá ereslágáneh? ¶ Pahaoja visteh láá tááláá ääigist Meccihaldâttâs haldâsem vyelni. Válduviste nubbe keeči tuáimá väridemtuppeen já nubbe ävđintuppeen . ¶ lodeh ¶ 46. Pyeccen ij uážu moonnâđ škoovlân ¶ 2 - Kietâruottâs kihlekodde ¶ oovtviärdásâšvuođâvuáváámijd já täsiárvupargo kalgeh kieldah já staatâ ohtâduvah lasettiđ ¶ jurgâlâm: Matti Morottaja ¶ Siämmást tot muusik já huihâdem poođij mii junáváávnun-uv: čiiđâčapis smarfevuoptâg almaijuávkku juuđij tast lappâd. Ohtâ fááškui kieđâidis, nubbe huškoi ruumbu, kuálmád tánssái já iäráseh juttii mudoi suámálávt tast lappâd. Nuuvtpâ muusik taahtâst peessim heŋgâstiđ jieččân taaki-uv spijkárân, mii lâi muu uáivi paajaabeln. ¶  poođij - Maht nuuvt? ¶ “ Sámi Juovllat ” -nommâsâš juovlâloostâst láá jyehi numerist muáddi anarâškielâlii čalluu. ¶ piipeet pipetti ¶ 5. Keevti oppâkirje siijđo 69 tiätuloová teevstâ já vuoluupiäláid káártáid. ¶ – Amahmis, postâ ij puáđi muu meddâlorodijn. Lam koččom vuolgâttiđ puoh muu poostâid njuolgist Ameriikân. Já ele tuš ohtii peeivist muu táálust, amas táálu meendu čuuvtij tuolvâđ! ¶ Škovlim ¶ **Piäká Áábrâm lâi šoddâm keriváid sorvâi koddemist, mut ij tuubdâst, et lii koddám. Mut kuittâg sun tuommiittâđâi já kaartâi mánuppajan laanan. Talle Áábrâm suutâi já eeđâi: ¶ Konsertist muštástâlloo Valkeapää eellimpargo já karrieer. Konsert, mii uárnejuvvoo 70-ivváášjuhleive kunnen, puáhtá oohtân juávhu juoigeid já musijkkárijd, kiäiguin Valkeapää poorgâi elimis ääigi kuhháá oovtâstpargo. Konsertist kulloo meid sämijuoigei uđđâ suhâpuolvâ. ¶ pođoikobđoo irtokelluja ¶ CUÁŊUIMÁÁNU 2007 ¶ láá ennuu sierah. ¶ 2. Agaricus sylvicola – Kuusiherkkusieni – Kuosâherskukuobâr U ¶    president Kuhheebáigásâš lájádâsvajoidittemáigáduvâst viggoo occee alkoholkevttim potkiimân, alkoholist šaddee hemâdâsâi minimistmân sehe ovtâskâs ulmuu já perruu eellimtile čielgiimân. Lájádâsvajoiditmân tarbâšuvvoo máksučonnâsem, mon mieđeet tiervâsvuođâkuávdáá njunoš tuáhtár/ jieijâs kuávlu tuáhtár. Váldunjuolgâduslávt máksučonnâsem lii mieđettum Laapi Uáiváditteeklinikan. Vajoidittemáigáduv jiešvástádâsuásán puáhtá uuccâđ áigápuátutorjuu. ¶ 208 ¶  ko , mut , teikâ , vâi , veik . 1. Paanij já purrâmâšsuddâdem tááhust šahe sulâstit . ¶ Stuorrâ jurbâ kurpiccijn ráhtojeh siäiluttuvah. Segis kuheldâlâš kesikurpicceh láá uáli pivnoheh. Toh kiävttojeh sehe nuhtán salaatijn já kopšâdum häämist paađijn maalijn já poossum purrâmâšâin. Kesikurpic lii älkkee šoddâdiđ. Tot šadda jotelávt, já ohtâ vesa ráhtá maŋgâ kurpic. Kurpic vesah ovdâšoddâduvvojeh siste. Kurpicceh lijjkkojeh uáli raavvâdlâš enâmân. Tane maŋgâseh ištâdeh kurpiccijd kompost muuldán. ¶ Matti Palosaari, Jyrki Uusi-Viitala já ¶ – Njoobžah láá vissâ vuálgám kuusnii jonsahpeeivi viettiđ, ko iä lah lamaš iä magarehkin rávhuttutmeh muádi piäiván, Poolishovdâ povvâstij. ¶ Sämikulttuurkuávdáš Sajos, mii Aanaar markkânân huksejuvvoo, šadda leđe Suomâ sämmilij haldâttâs já kulttuur kuávdáš. Sämikulttuurkuávdáá uáivilin lii lääččiđ sämmiláid pyerebijd iävtuid jiešiävtulávt paijeen-toollâđ já ovdediđ jieijâs kielâ, kulttuur já iäláttâstooimâ sehe tipšođ já ovdediđ kulttuurjiešhaldâšem sehe tuárjuđ sämmilij almolij iäláttâsâi ovdánem. Kulttuurkuávdáš pyereed meid čielgâsávt máhđulâšvuođâid levâttiđ tiäđu sämmilijn algâaalmugin. Sämikulttuurkuávdáš Sajos huksiimân lii mieđettum 5 miljovn eurod Euroop union kuávluovdedemruttârááju ruuđâid. ¶ Jeesus eeđâi: “Mun ruhâdâlâm, et sij puohah liččii ohtâ, nuuvt ko tun Eeči, lah must já mun tust. Nuuvt si j -uv kalgeh leđe ohtâ miiguin, vâi maailm oskoččij, et tun lah vuolgâttâm muu.” (Joh. 17:21) ¶ Yleisradio algâttij merikoskâsijd sämikielâlijd radiovuolgâttâsâid Suomâst ive 1947 roovvâdmáánust. Ohjelmist lijjii aalgâst vuoiŋâlâš ohjelm sehe äigikyevdilis uđđâseh. Tääl sämiradio, Yle Sápmi, lii ain tergâdumos sämikielâlâš tieđettemniävvu Suomâ sämmilijd. ¶ Ráámmátteevstah láá jurgâlum táásáš vala uccáá anarâškielân. Eidusâš jurgâlempargo ¶ mustáá sämmilij kielâlâš tile pyeredâm staatâ tâi kieldâi ohtâdâhân tâi eres uážžoi já návt toovân movtijditáčij positiivlávt virgeomâhijd pyerediđ sämmilij kielâlâš tile. ¶ Kielâpiervâl orroomvisteest láá uccâ, vyeligâs peevdih já stoovlih. Ohtâ pevdi lii juurbâs já nubbe lii neljiháá mallisâš. Seeini paaldâst láá skaapih já ildeeh. Skaapih já ildeeh láá jieškote-uv alosiih, kobdosiih já ivnásiih. ¶ rááhtus, d) piervâl sajadâh, e) maneloho, ¶ 11. Tricholoma pessundatum – Pisamavalmuska – Čäimišoovkâh U ¶  ferttiđ, šovâtteh = hedelmöittävät 16 ¶ Jurduinân keččâlim moonnâđ maassâd párnivuođâ ááigán, suullân 35 ihheed maassâdkulij. Tom kale muštim, maggaar navittist kussâ lâi. Muu pärnivuođâ rääjist tot naavit lâi lamaš kuárusin, já tot lâi šoddâm mottoomlágán täävvirvuárkkán. Já ko jurduinân čuožžum navittist, uáiniškuottim maidnii – vistig epičielgâ naverkuuvijd miärhá čoođâ, mut tastmaŋa uáiniškuottim čielgâsubbooht. Jieš lijjim tain kuuvijn suullân viiđâihásâš nieidâš. Kejâdim uksâpellâst siisâ naavitân, já tuođâi-uv uáiniškuottim ááhu! Muu kooveest ákku čielgâsávt čuážui naavituuvsâ čižetpelni. Já ko smietâškuottim, mii togopeht navittist lâi, te viijmâg te hoksájim: tiegu lâi stuorrâ ruánáá pääti! Já tom ko muštim, te talle ohtâvuotâ muu känisoopán-uv čielgâi! Eidu togopehthân ákkurokke ain laavij liemâstiđ kussâsis! Tomgin jiem innig vaijaam mušteđ, maid liemâspáátán koolgâi pieijâđ. Tom kale muštim, et ákkurokke kuáivustij páátán maidnii mottoom stuorrâ seehâ siste. Kuusâ liemâs lâi ruánáá, já ko tot tuoldij, tot hajijdij eidu tego muu känisoppá tääl! Tom ko muštim, must oppeet puurrâmlusto lappuuškuođij. Jurdâččim kuittâg smakkiistiđ jieččân evvis. Valdim pevdiloovást pastem já kuáivustim kattilist sopá pastemkiäčán. Soppáást lâi suámálâš jávvusmakkâ. Leškejim kattil siskáldâs meddâl. Tot kale ij kustoo purâttâm! Koivum skääpist olssân koškeleeibi já puurrim tom. Juuhim vala čäcilaasâ. Toos kale jiem vuálánâm, et liččim kusâi liemmâs kozâškuáttám. ¶ M Pluteus – Lahorusokkaat – Mieskâruáđiheh U (Sujâttem: ruáđih: ol. gen-akk. ruáđđih) ¶ 7 Snuđenjune peerust čuuvtij valastâlmist. Sun čuággá valastâllâmpuátusijd. Tuuđhâ taid. ¶ Porgemáánu (elomáánu) 1988 (16 sijđod) uáivičaalâ: Jođetteijee sääni , čällee: Matti Morottaja, mast sun muštâl eidu vuáđudum Anarâškielâ servi ry:st návt: ¶ 4. a. Kuus kove uccâjursseeh viggeh peittâttâđ salâsteijein? ¶ – Jáá, tun halidâh eenâb-uv porgâđ, eeđâi formann já lopedij orniđ maŋeláá lijgetiijmijd. Mut te Junná sattui kuullâđ tomgis, et fileečyeppeeh tiänájeh eenâb ko eres pargeeh. Sun eelij keččâmin, et maggaar pargo tot lii. Fileevisteest pargeeh lijjii puohah nisoneh. Junná tarkkui, et maht taid fileid kalga čuoppâđ, mut nieidah jurdii, et Junná lii sii puáttâm keččâđ. Sij koijâdii mojonjalmij: ¶ - Halijdah-uv vala maidnii puurrâđ teikâ juuhâđ ovdil uáđđám? Ánná koijâdij. ¶ – Mun puáđám oppeet oho keččin já puávtám talle love vijneputtâlid. Uážuh oovtâ tain jis luáštáh muu čoođâ. Tullialmai kale ij toos miettâm, mut peicâ piejâi tárkká muušton mabdem almai tot lii, vâi tobdá ko nube kerd val poođiš. ¶ » ¶ Jutteselgi lâi tutâvâs aassâmsajasis, veikkâ tot syeligâs kuurâh lâi tom suorgâttâm-uv. Piäju lâi viehâ alda ulmui táálu, mutâ ij jutteselgi lamaš huolâstum tastkin. Táálu ässeeh, ákku já äijih, láin ustevlâš nálásiih ige jutteselgi poollâm sunnust. Tondiet tot lâi tuostâm-uv rähtiđ piäjus aaihâ vuálá. ¶ Artistij vistádâh heivee meid juávkkupargotilen uccâ čuákkimáid. Auditorio Dollast kongres teikâ seminaar tuálleeh värideh maŋgii vistáduv seminaarsárnoi vuoiŋâstemtilen. Vistádâhân puáhtá finniđ raavâdviäsupalvâlusâid. Tiilámijd kalga rähtiđ muuneeld. ¶ Asser 94 ¶ Iisakki Paadar: Na tiervâ tunjin-uv pase viljâ! ¶ Hearvaduottar : Máttuid árbi ¶ 40A Koškejolgâdâs lii muorâttis kuávlu. ¶ – Jáá, na ij tot häittid maiden. Mun mainâstâm tom uáli hitásávt. ¶   s. 68 ¶ – Kyevtsuájásiih ( Diptera ) 5~300, main kiärppááh ( Brachycera & Cyclorrapha ) 3~746 šlaaijâd, čuoškah ( Nematocera ) 50 šlaaijâd (Suomâst), polttijááh ( Ceratopogonidae ) loveh šlaajah já myevvireh ( Simuliidae ) 20 šlaaijâd. ¶ Tuáhtár tuuđhâi äijih tárkká. Sun kuldâlij stetoskooppijn äijih kiäppáid já muštâlij, ete äijihist lii kepispocceekuddum. Tuáhtár meridij äijih pääcciđ pyecceiviäsun tálhudem já tarkkum várás, ko äijih lâi jo čiččâmlovviiđâ ihásâš já kumeštâs lâi nuuvt paijeen. ¶     1. a. Sáárgu tiijmán, kale ääigi táválávt koccááh škovlâpeeivij. ¶ Sun lâi ettâm kandâsis, et ij määti. Toos lâi Nillá ettâm: ¶ KR92 teevstâ epiteet Kristus lii kuođđum meddâl anarâškielâsâš jurgâlusâst ¶ s. 41 ¶ 56 ¶ vs. kielâašijčällee Outi Paadar ¶ Jienâsteijest lii máhđulâšvuotâ siämmáá náálá ko almolijn vaaljâin-uv jienâstiđ eidusii vaaljâpeeivi vaaljâsoojijn pasepeeivi 4.10.2015 tme 10.00–18.00 ton sämikuávlu kieldâst, mii lii merkkejum vaaljâluvâttâlmân suu päikkikieldân. ¶ Ruokalajeja on paljon, mutta kukaan ei lastaa lautastaan kukkuralleen, kuten meillä Suomessa on tapana. He ottavat sieltä täältä hieman jokaista lajia, maistelevat, mutta enimmäkseen he keskustelevat. Selkeästi tunsin kalkkunan ja kinkun, mutta loput ruokalajit olivat minulle suhteellisen outoja. Niinpä minäkin vain maistelin, kuten amerikkalaiset ystäväni, mutta vähemmän puhuin, koska en osannut heidän kieltänsä riittävän hyvin. ¶ – Oi-joi, mon nálásâš jieš lah onne! sun ađđiistâlâi viiljâs. – Eelâšpâ viilpâstmin spejâlân! ¶ spesiaalhersku tälviv ¶ Seminaar ohjelm. ¶ 5. Argentiina 1 550 ¶ - oppâmateriaal rähtimân lohtâseijee ohtâvuođâtoollâm škovláid já máttááttâs haaldâšmân , ¶ Nili-Ailâ, Nyere Juhháán Ailâ, Aili Mattus lâi tobdos kuáimáávuođâs, tuoijumtááiđus já lávlumis keežild. Pegâlmâs sust kuittâg šoodâi nukeidis áánsust. Tääl nukeh láá vuossâmuu keerdi ulmui uáinimnáál Sämimuseo čáitálmâsâst "Ailâ já nukeh" . ¶ – Jo-uv kolmuuh? ¶ Eeči mii -rukosist mij táttup, et Pase Jieggâ asâččij mii vááimust já tähidičij mii Immeel rähisvuođâst. Immeel haalijd jyehi peeivi sanijnis já Jiegâinis haldâšiđ jurduidân já tavoidân, vâi mij oskoččijm tuše sunjin já liččijm kulâjááh Kristus čuávvooh. ¶ Mut eidu ko Tálunjobžâ lâi moonnâm já ko njobžâpárnááh lijjii vuálgám muorriđ, te Njobžâjäävri riddoost tábáhtuuškuođij! Eidu toos, kost Uárbis njobžâpárnái táálu njoobžah eidu lijjii lamaš, vuojij stuorrâ njobžâauto. Tot auto sulâstitij ennuv mottoomlágán mecciauto mast lijjii stuorrâ riggeeh. Autost lâi vala monnjâkärry, moos lijjii pordum mottoomlágán kuhes tiiŋgah. Ko taid kuhes tiiŋgâid aaibâs tárkká keejâi, te ooinij, et toh lijjii uáli jo suámáliih ááiruh, aaibâs ubâ monnjâkääry tievâ. ¶ saaga 112 ¶ Myerji já Hirškikkâ čuážžuv forgâ jäävri riddoost eeni já eeji vyerdimin. Suoi hiäiluttává iäljárávt kieđâid iänán já iäčán. Enni já eeči huámmášává Myerji já Hirškiihâ já moijáv sunnui ilolâžžân. Kyelifarppâl lokke lii farppâl alne iäváge stáálupárnááh uáini vala kyelisaallâs. Hirškikkâ já Myerji jiärástuvvâv jo korrâsávt kyelisaallâsist. Suoi iävá mašâččii mahten vyerdiđ kyelfarppâl lohe lehâstem. Myerji já Hirškikkâ njuškov já tuáškuv kieđâid moovtâ. Myerji já Hirškiihâ mielâst lii ain jiereskittee uáiniđ kyelisaallâs. Moh kuolijd já kalle kyele kyelifarppâlist láá, suoi jo hundâruššâv moovtâ. ¶ čunoiskálžu ¶ – Kirdáhân suándijâš-uv veikkâ ton seelgist lii korrâ nähki, eeđâi Marttin. ¶ Miina Seurujärvi ¶ 31. Taažâ lii energiajietânâs 99 ¶ 2. Čuoškâst lii tievâslâš hämimolsom. ¶  kielâ Sun-uv koolgâi kiergâniđ ton siämmáá Raanskan vyelgee junán ko mij-uv. ¶ Pargoraavâ: Vuájut spijkkárijd kuboláid nuuvt, et puávtáh uigâdiđ spijkkárijd vyestikevvee kuboláá rááigán. Potkii já čuuvâ spijkkárijd. Puuvâ raaigijd vyestikuboláá spijkkárân. Puuvâ kubolái keijijd raaigijd já čuolmâd päädi. ¶   SÄMIKIEL 119 ¶ Mun halijdiččim kavnâđ pargo Avelist. Muu enni ja uábbi aassâv Avelist já Outi vanhimeh meid. ¶ b. Oppim kuánttuđ mánuppaje ahasâžžân. ¶ Hitruu 1 ¶ KUÁTIORROO JÁ ELMER ¶ Čuáđgi porá skáálžuid, rapuelleid, kaccuid, tiivrijd já maaŋgâlágánijd ponne-elleid. Tot varriistâlškuát Säämist mádáskulij čohčâmáánust já mana kidâ Koskâ- já Maadâ-Euroopân, kost tot loonoot olssis juhlekáárvu, jeđe puátá uđđâsist kiđđuv Sáámán. Čuáđgi tiättoo 4 päikkinoomâst. ¶ 1 3 . P A S E P E I V I H E L L D U V  I N ¶ Sämitige neeljikielâsâš nettisiiđoh ¶ 7. Merkkii ruossáin kuobžâ tááiđuid. ¶ – Nuuvt lii-uv. Lam tast aaibâs luholâš. ¶ 40A Muorâkäärdi šaddo ¶ Nuurrâm lii kuullâm sämmilij purrâmuš skappuumân miätá historjá. Čäciluudij moonij nuurrâm vuovdâin lii lamaš tergâdis purrâmušlase já tääpi lii siäilum uceslágán puđâldâssân tai peeivij räi. ¶ Sun lâi kuullâm, ete Jenni lâi ¶ Tuáijim: Anssi Mattus ¶ - Säämi-suomâ sänikirje , mon sun lii toimâttâm oovtâst Matti Morottajain ive 1993, ¶ b. Mane? ¶ b. Aalpah ¶ 1. Gomphidius glutinosus – Limanuljaska – Njivlenjuulčâh U ¶ sillkešnjirgoo ¶ Nuorgam Anne (Mirva Anne Marjatta) ¶ Čuuvtij mirhâlâš ¶ ..Mainâšem lii tárguttâs tiäduttiđ sämmilij juávkkutuhhiittem já adeliđ toos ääšimiäldásâš tiädduáárvu laavâ tulkkuumist väldimáin vuotân juátkoo aalmugijkoskâsâšvuoigâdvuođâlii ovdánem já olmoošvuoigâdvuotorgaanij avžuuttâsâid algâaalmugij vuoigâdvuođâsajattuv háárán já OA:ij algâaalmugjulgáštuš tehálumosijd artiklâid algâaalmugij jiešmeridemvuoigâdvuotân, jeessânvuotân já kulttuur suojâlmân kuulân… ¶ SAIJAASVUOTÂ: ¶ Stuárráámussân jukson puáhtá nabdeđ tom, et sämmiliih mainâšuvvojeh paijeel 50 jieškote-uv laavâst. Ohtâ tehálumosijn lii säämi kielâlaahâ. Sämitige iävtuttâsâi keeild lii Suomâ haldâttâs čonâsâm olmoošvuoigâdvuođâpoolitlâš čielgiittâsâst rähtiđ sämikielâ kielâiäláskittemohjelm, mast kolgâččij eromâšávt kiddiđ huámášume aanaar- já nuorttâsämikielân. ¶  lii 17. SALM ¶ – Korpraali Kosamo, sotamies Aalto, sotamies Paadar, sotamies Heikkilä, sotamies Järvinen jna. . . ¶ Notánim rakkânus paaldân jylgišušmiijdân mieigân já kieđah idduidân pirrâ. ¶ 94A Čäcisäplig. ¶ c. šado tiervâslâšvuođâst ¶ dynaamisávt/funktionaallávt siämmáánáálá ko KR92. ¶ Tääl uážžu navdâšiđ täst ¶ poccuu (teikâ eres ellee) monnjâjyelgi vyeleeb oođâtähti ¶ Saimaanuárju kalga suojâliđ ¶ » ¶ "Must ij lah ruttâ jiemge uážu lekkâđ uuvsâ" , västidij Muotâvielgâd. ¶ ´Sämmilijn iä lah kuullâm, et sij liččii puáttám teehi kosten. Sämmilâš lii lamaš páihálâš ässee miätá Sämieennâm, já ko sämmilâš äiginis orostâlâi täin riddokuávluin, iä merâriddoost lamaš talle eres ässeeh. Tallaa ääigi lâi sämmilijn pyeri aassâđ já eelliđ. Já sämmilâš lii aassâm miätá ruátálâškuávlui-uv. Talle iä lamaš táluliih tain aldasijngin; sämmiliih iä ubâ tiättámgin et liččii lamaš eres-uv ulmuuh ko sij jiejah.´ ¶ Lahtos 4 Muštottemčáálus Akwé: Kon ravvui koskâvuođâst Yva-lahâaasâtmân ¶ Ollâ Pecsuálui = Korkia Petäjäsaari ¶ 5–8 dl mielkki ađai 1 purkki purrâmušlahcâ, ¶ – Muoi Tálunjobžáin vyeijeen tain Uárbis njobžâpárnái táálu bussijn tohon, Kuáski meridij. ¶ Annijuuhâ = Annijoki, Vestre Jakobselv (t) ¶   Jis huolâ vyeimistorroo vuoigâdvuođâvuáháduv ooleest kuoddâlmij kieđâvuššâm vuoigâdvuođâvirge ¶ 9 . a. Ivnii pyeremusâid kuobbâristemmánuppoojijd. ¶  mut Ármuskeŋkkâ 19, 24 ¶ Duran & Duran kočodává taam proosees noomáin “PTSD” (Posttraumatic Stress Disorder) já suoi viärdádâllâv kolonisistem čuávumušâid Juvdálij holocaust-vuáttámuššáid. Algâaalmugij tubdâm vaje ij pyevti čuosâttiđ toos, mii tom lii tovâttâm, ko tot joođeet háituláid sanktioid já šadda vyeimittes já počâs tobdo. ¶ maivâ kuore ¶ Mij lâim Ruávijäävrist taan čoovcâ. Tobbeen lijjii mučis uáinuseh! Kaandâh lijjii säävnist nuuvt mist lâi nieidâin suuhâmškovlâ. ¶  mast tálutuálučääci . Päikkituáluin juhâmân, määlistmân, posâdâtmân já om. hiivsigvuovdâ toidemân kevttum čääci. ¶ jođálmittiđ ekonomia ráhtusnubástus. Kuávlu- já ráhtuspolitiik lii ekonomia ¶ – Ij tobbeen kale piegâ, Pikkâ eeđâi, ko kaačâi kuovlâđ laasâst olgos. ¶ fotosyntees.....97 ¶ Miäruštâlmist mainâšum Säämi parlament ( Sámi Parlamenta ) lii tááláá Sämitige ovdedeijee, vaaljâiguin väljejum sämmilij ovdâstemjuávkku. Tot tooimâi iivijn 1973-1995. ¶ Vatnajökull 111 ¶ – Suáhi lii puoh táválumos muorâ Säämist, mut suáhi-algâsiihkin päikkinoomah iä kavnuu liijká ko muáddi anarâškuávlust. ¶  lii 5 . V Á S T U Ä Ä I G I P A S E P E I V I ( J U D I C A ) ¶ – Puáttee vääzin, amas potákkeh koččâđ enâmân, ákku váárut párnáid, ko uáiná sunnuu kaččâmin korrâ liävttoin. ¶ Eeči kejâdij pajas tegu ličij ¶ Aalmugijkoskâsâš sämiseminaar čuávvumnáál Interneetist ¶ Hii-op, hii-op, hii-op... huuihijm oovtjienân já siämmáá-áigásávt, ko ovdánijm oovtâ rintamast, nubenáál eeđân raddalâsâst, pald-paldluvâi ovdâskulij, koolbah syeijin čižetkieđâst. Čižetpele jyelgi moonâi oovdâst já jyelgileđmi lâi njuolgist ovdâskulij já uálgispele jyelgi vuod poođij maajeeld já jyelgileđmi lâi moonnâmkulij verdiddijn masa tuárrâst, ige tot lavkkim ollágin čižetpele jyelgi lappâd. Mij moonâim váháš nuuvt tegu pelduvváid tuárrâst pelilavhijguin ovdâskulij já huuihijm hii-op, hii-op, hii-op. “Hii” -staavvâl pehti koolgâi uálgispele jyelgi stonccâliđ enâmân čižetpele jyelgi moojiibel já tállán luptiđ čižetpele jyelgi uđđâ láávkân. “op” -staavvâl pehti koolgâi čižetpele jyelgigis stonccâliđ enâmân já siämmást luptiđ uálgispele jyelgi uđđâ láávkân já nuuvt ain ovdâskulij. Jis olmooš lâi čižetkieđâlâš, te talle sust lâi kolbâ tiäđust-uv uálgis kieđâst já läävhih-uv monnii talle eidu nubijbelij ko uálgiskieđâliist. Tieggáár lâi tiet “čurmâ” -hárjuttâs hälyttem, moos kullii kale eres-uv hoppuus homáh já moid jiem lijkkum ollágin, mut jurdám, et iä lijkkum kale iärásehkin. Nubbe äšši lii oppeet tot, maht mij puovtijm tieid hárjuttâsâid karveđ já návt mij tain selvânijm. ¶ naurulokki = kappeerpäiski ¶ Sápmelaš lâi Suomâ vuossâmuš sämikielâlâš äigipajelostâ. Tot almostui tavesämikielân iivijn 1935–2002. Tääl áinoo sämikielâlâš aavis lii Taažâst almostuvvee Avvir, mii almostuvá kuohtii ohhoost. Anarâškielâ Servi lii almostittâm Anarâš-loostâ ive 1987 rääjist. ¶ b. Mane Islandist iä lah vyevdih? ¶ Sun já puohah, kiäh lijjii suu fáárust, lijjii palaskâm já hiämáskâm kyelisaallâs tiet, siämmáánáál Jáákkub já Johannes, Sebedeus algeh, kiäh láin Simmoon kuálástemskipáreh. Mut Jeesus eeđâi sunjin: ¶ Vuáidâsjävri = Vuontisjärvi ¶ Veikkâ čuoškah láá uceh, te tain lii viehâ stuorrâ vaikuttâs ulmui elimân. Muštevetteđ-uv, maht mottoom ihe tassaaš sämikuávlu mađhâšemirâtteijeeh suttii mottoom čuoškâtotkee oolâ, ko sun ennustij, et Säämist láá keessiv ennuv vorrânjammeeh. Jis vorrânjammeeh láá ennuv, te turisteh láá uccáá, já irâtteijeeh iä finnii päälhi. Kalga-uv tast iberdiđ, et čuoškah stivrejeh Säämi ruttâtuálu? (Tast maŋa jiem lah kuullâm čuoškâennustusâid mediast.). ¶ – Na nuuvt. Mun lam jo taid luuhâm, já tääl kolgâččim mättiđ jyehi áinoo sääni. Ijhân taid innig kuussân taarbâš. Iärráseh uástus olssis uđđâ sänikirje. Tot lii ain pyeri ekonomian, pahudistij Omar. ¶ - Na laaviim eelliđ čuoigâmin já meecist väzzimin. Já lijkkuum čäälliđ reeivâid já mainâsijd já ton tagarijd. Já lijkkuum meiddei luhâmân já tuoijuumân já purrâmuš rähtimân. Já motomin iälám skipárijdânkijn kostnii, mut muu skipáreh iä lah tääbbin já lam uáli jo ohtuu. Vissâhân forgâpalij kolgâččim vyelgiđ pááikán oholoopân, et uáináččim uápisulmuid. ¶ Saammâl suorgânij já rovgij majemuu váárvu virdeest meddâl. Sun kiddij huolâlávt sraaŋgâ, ovdilgo jorgettij já keejâi muu pelilasâidis paijeel kuovgisčuovjis čolmijdiskuin. ¶ ores ¶ Uárjul puáđu ¶ Näkkäläjärvi mielâst puáttee säämi parlamentaarlâš rääđi toimâpaajeest kalga eromâšávt kiddiđ huámášume Ruošâ sämmilij sajattuv tuárjumân, vâi sii tile puáráničij. – Mij kolgâp puohat tuárjuđ Ruošâ sämmilijd, vâi sij pyehtih ovdediđ jieijâs ovdâsteijee organisaatio Ruošâst já peessâđ tievâslávt fáárun SPR tooimân, pááhud Näkkäläjärvi. ¶ Ittinâš eštus lâi Pertti vyerdimin mii tobbeen, nuuvtko láim sooppâm já eidu ko peesâim vuosmuuh riidon, te arvai leškij hirmâdávt já njuoskâdij mii puohâid arvepihtsijd kárvudâttijn. Arve siste vaazijm sieidi luus já ko poođijm toho, te fierttij. Tääl Eijagis joođhij tavtij luovviistâllâm já kaavnâi maaŋgâid luuvijd vala lase, mutâ te jooskâi koskâpeeivi suulâin, ko ep liččii kuittâg kiergânâm väldiđ puoh taavtijd proojeekt ääigi meddâl (viiđâpiäivásâš proojeekt). Tast maŋa tuđhâhánnáá uásih luávdojii lastikkáin, jeđe ovdeláá lyevvejum eennâmamnâseh piäijojii sajasis já lasettuvvojii vala koške loostah soojijd, main eennâm lâi lihâttâllum. Taat tanen, et ko puátteevuođâst máhđulávt uđđâ totkeeh puátih toho, te sij pyehtih lastikkist uáiniđ, kogo pehti álgá tuđhâhánnáá eennâmkerdi. Äiginis täävtih macâttuvvojeh siämmáá sajan. ¶ viikiŋgmuseo 101 ¶ Muumienni eeđâi. – Vissâ eres-uv kuolijd. ¶ verihelttaseitikki ¶ torjuu. Säämi kielâlaahâ lii maŋgii oinum nahcâkoččâmâššân. Vala onnáá peeivi-uv virgeomâhááh ¶   “Sämmilijd lii Suomâ vuáđulaavâst meridum kulttuurjiešmeridem. Laavâ nommâ lii Laahâ Suomâ haldâttâshäämi muttemist. Ton cekki 51 a lii tággáár: Sämmilijd algâaalmugin torvoduvvoo sämmilij päikkikuávlust jieijâs kielân já kulttuurân kyeskee kulttuurjiešhaldâšem tađe mield ko laavâst meriduvvoo. Taat laahâ puátá vuáimán uđđâivemáánu 1. peeivi 1996. ¶ Tehálâš äšši kal lâi-uv. Algâalmottâsâi já arvâlâdmij maŋa kirjeest luuvâi: “Mun jiem kiergânâm taam pivtâskuárroo áámmât finniđ val taan kiiđâ, ko nuuvt ennuv lijjim škoovlâst meddâl. Suijâ lii tot ko must lii tääl irge. Tondet mun jiem šoddâm škovlâaašijn nuuvt pyereest anneeđ huolâ. Mun lam suin jo kihlom moonnâm pasepeeivi. Masa jiem oskeldâđâ tom tieđettiđgin tiehu páikán, mut ko mun lam nuuvt luholâš! Jiem mun kal mudoi lijjii tuostâđ täst almottiđgin, mut ko muoi láán puátimin puáttee oho tiehu pááikán Sáámán. Vala-uv linjâšauto jotá markkânist toho Ergijáávrán? Suu nommâ lii Mikael Sandbacka já sun áásá tääbbin Helsigist. Puáttee kiiđâ sun valmâštuvá insinevrin. Sun lii viehâ riges-uv, ko suu eejist lii meetaalverstas. Kolgâvetteđ pyereest čurgiđ luptâkámmár. Šiljoost iä koolgâ oinuđ toh puáris pyeráh, moottorkiälkkáráátu ege ereskin šlambureh. Ličij meiddei pyeri jis olgouuvsâ kuábbáá-uv pel cegâttiččijd suávváá, ko muoi vaarâ puátteen eidu jonsahpeeivi ááptu. Tiervuođâiguin Ailâ.” ¶ Mutâ äijih ij huámášâm mätkičuhe, mii lâi áávus. ¶  Tot nomadeh. Maht masai- ¶ Pittá Marja-Leena Korte mainâsist. ¶ mittáráid. ¶ - Mut mon immâš tet mij koolgâim vyelgiđ miäcán? Taat lii mudoi-uv jo lusis pargo väzziđ vittâlov kilomeetterid peeivist, ko kalga ton lasseen koccáđ aaibâs liijkás tooláá! ¶ Iäččád já mun láán uuccâm tuu, já munnust lâi jo huolâ. ¶ 100 gr peekoon ¶ 1. Savzâ lii čuurâellee. ¶ Iärráseh oppeet ryettih ovdâskulij kaavpug kuávlun. Mutâ ohtâgin koddesäplig ij haalijd leđe kaavpug táálui kooskâst. Mutâ kihheen ij jorgeet, puohah tuše juátkih määđhi. ¶ - Nuuvt Cieh haaliid puohâid oskođ. Puáđiba val olgos. Mun čááitám tunjin maidnii. ¶ Mut enni lävkkee maŋaskulij. ¶ Kulttuureehid ohjelmist lávdásteleh čajáttellee Irene Länsman, anarâškielâlâš lávlumjuávkku Koškepuško, anarâškielân lávloo Heli Aikio já nuorttâsämikielân leu’ddejeijee sämitige 1. värisaavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio. Tavesämikielâlâš muusik oovdânpyehtih Wimme Saari, Ánnamáret Ensemble, Anna Näkkäläjärvi-Länsman, rap-musijkkár Áilu Valle já Annukka Hirvasvuopio-Laiti. ¶ 1. Agaricus bisporus – Viljelyherkkusieni – Viljâlemherskukuobâr U ¶ 3. Tuše ores šnuákku piervâlvuovdâ. ¶ ” Čuákkim äššilistoost láá sämmilijd uáli tergâdis ääših. Puoh tergâdumos äššin lii biodiversiteetsopâmuš terminologia muttem. Sopâmušâst algâaalmugijn sárnuh algâsiärvus-termáin. Algâaalmugeh láá kuhháá vaattâm, ete uásipeličuákkimist meriduuččij väldiđ kiävtun algâaalmug-teermâ algâsiärvus saajeest. Äšši lii valmâštâllum viehâ kuhháá. Terminologia muttem lii motomáid staatáid mottoom suujâst tuođâi vaigâdis äšši. Tot muštâl tast, ete vala-uv puoh staatah iä haalijd tubdâstiđ algâaalmugijd já sii sierânâsvuoigâdvuođâid. Suomâ já eres tave-enâmeh láá tuárjum pehtilávt terminologia muttem, mast lam uáli tuđâvâš. Ráđádâlmeh láá ääšist vala koskân,” Klemetti Näkkäläjärvi muštâl. ¶ paijeel 3 000 ¶ Tyehisijđo: Paul Tessier/Stockphoto ¶ lihâdeh áimumaađijijn ¶ Jaavrij lohomeeri ¶ 7. a. Ivnii maaijuvšlaajâi vijđánemkáártáid. ¶ – Vuoi tuu riävu! Ij-uv tust lah mihheen eres jursemnáálá, ko koške jiveh já timmâ navrâseh? Vyelgeen kaavpugân, te uážuh puurrâđ veikkâ magarijd heerskuid. ¶ liegâsvuođâiäruin láá? ¶ Kiddii tubdâmist huámášume šado almoskován, loostâi háámán sehe ¶ Sämikulttuurkuávdáá Sajosist uárnejuvvoo maailm tobdosumosáid sämitaidâráid kullee Nils-Aslak Valkeapää juhlekonsert 9.11.2013. ¶ Kielâtupe ¶  lii Nuorttâmeerânuárju lii vuáhádum korrâ tälvitilán ¶ – Ele vaidâl maiden! Enni eeđâi, ete leen kuáđđám sierâid-uv hiloi háloi. Manneen oovtâst nuurâđ taid já čurgiđ ubâ sierâdemnurhe. ¶ 2. Stellii vuáláášlaasâ, mast lii preparaat, ¶ Loppuun >> ¶ Uccâ kylážiih sehe oovdeldpuáttee autoh lasanii já nuuvthân lopâloopâst almostui Jerusalem kaavpug ovdiibel. Tot lâi pirâstittum nubalov meetter alosáin muvráin já jieš tot puáris kaavpug oroi lemin tiäváá teikkâ vääri alne. Puáriskaavpug máddáákeččin muvrâi siskiibeln lâi stuorrâ moskeija, maid mii uáppáh nomâttáin Källeemoskeijan. Paaldâst lâi ucceeb moskeija, maid suoi nomâttáin el-Aksa-moskeijan. Källeemoskeija paajaaš lâi aaibâs fiskâd já mii vyeijeeh čielgijn tom lemin kolleest rahtum. Na jiem kal eidu tállán oskom ääši lemin nuuvt tanen, ko tot lâi nuuvt hirmâd styeres. Jurdâččim ohtuunân: ¶ Jeesus kieldij ulmuid maainâstmist tast oohtângin, mut mađe eenâb sii kieldij, tađe eenâb sij kulluuttii tast. Puohah čuuvtij imâštâllii já ettii: kielâttemijd sárnon. ¶ Tuubdâ Tyehi-India já Nuorttâ-India suáluikuávlu riijkâid oonâi vuáđuld. ¶ Mooses muštâlij maid Immeel lâi ettâm. Puohháid šoodâi väivi já sij kattii. ¶ SámiSoster toimâjurdân lii kocceeđ, paijeentoollâđ já ovdediđ sämmilij sajâttuv já vuoigâdvuođâid algâaalmugin sosiaal- já tiervâsvuođâsyergist aalmuglii já aalmugijkoskâsii ohtâvuođâin. Servi olášut Sämitige viggâmušâid sämmilij kielâlij já kulttuurlij vuoigâdvuođâi olášutmân sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâsâst. Servi viggá aktiivlávt ovdediđ oovtâstpargo eres servijguin. Servi viggá toimáinis vaikuttiđ säminuoráid vâi sij ucâluveh syergi škovliittâsân sehe vaikuttiđ sii máhđulâšvuođáid porgâđ sämikuávlust el. läčimáin pargosoojijd sierâ ovdedemprojektijguin. ¶   Kielâpiervâl ¶ Čuáđgi lii 40–51~senttid kukke. Niŋálâs uáivi lii ruškâd, selgipeeli tevkisräänis, čiäppát oovdišpeeli já čuávji lává vielgâdeh já siijđoin lii vielgis säärgis. Orráás selgi já poođâš láá čappâdeh já čuávjipeeli vielgâd. Roovvâd–skammâmáánu jorgálduvâst puáris ores uážžu paijaalsis juhlekáárvu, moin tot fijnottâl kesimáánu räi. Tast uáivi já čeve láá ruánáákildee čappâdeh. Puáris niŋálâs uážžu skammâmáánust juhlekáárvu, mast seelgi oovdiškeeči já ärdeeh láá čuovjisránáseh, uáivi lii lieggâruškâd já čiäpáttist lii vielgis riegis. Puárásumos Suomâst riegistum čuáđgi lii lamaš 15 ihheed já oovtâ manuppaje puáris. Euroop puárásumos lii lamaš Ruošâst riegistum čuáđgi, mii lii lamaš16 ihheed 11 mánuppaijeed puáris. ¶ – Ep-uv mij finniigin juovlâjuuhlijd? ¶ Almaah vist tuáppejii suátirumbuidis. ¶  kavnim 100 ¶ čuoggimhävvi 150 ¶ Kiihâm maŋa niŋálâs tuáršu huksee piervâl, mii lii rogge šadolâšvuođâ syejeest. Toos tot mannee joba lovmat manneed. Läällimääigi niŋálâs paha alnestis puuzâid já uuvjâid, moiguin tot skoođâst piervâl timesin já liegâsin. Niŋálâs ruškiškirjáás puzzâkerdi lii šiev syeji-ivne, et lappâdmannee ij aaicâ älkkeht piervâlist huttájeijee niŋálâs. Piervâlist vyeligidijn niŋálâs luávdá piervâl suoinijguin já puzâiguin. ¶ Čuákánkiäsu ¶ 2. Paavi áásá Napolist. ¶ Fariseuseh, kiäh tubdii laavâ, oinii tom. Sij ettii Jeesusân: ”Mane tuu máttááttâspárnááh taheh taggaar, mii ij lah sabattin loválâš!” ¶ Puáris sämmilâš maainâs njuámmilist mii ij viiššâm huksiđ olssis kuáđi ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 81 ¶ Vala šodâhánnáá ¶ Mij vuolgijm Avelist Kukkola bussijn, uási vyelgein lâi vuálgâm jo Anarist. Napapiirist lonottui vyeijee. Buussist lijjii hävskis ulmuuh. (kove 2781: Sunná hárjuttâl) Ko mij iäráseh poođijm Tuurkun, te Piäkká poođij tohon Helsigist. Piäkká lâi vuálgám Helsigân jo oho ovdil enijnis já ejijnis. Vaanhimeh puovttijn Piäká hooteel Scandic Julian, kost lijjii-uv jo vyerdimin Jussá, Anne, Riikka, Marjut, Sunna, Heli já Miina. Talle mij viežâim mii čovduu respaast. Mii viste nummeer lâi 331.Ton maŋa mij moonâim puurrâđ Puolala škoovlân, tobbeen lâi makaronloová purrâmuššân. Ton maŋa mij eelijm Hansa-torist šoppaamin. Piäkká oostij tobbeen lahcâjieŋâ, Alien-sääpi já Suomâ liipu. Ko mij moonâim maasâd hotellin te muoi keijáim TV. Talle mij vuolgijm “Nuorâ kulttuur” -tábáhtume algâjuuhlán, tobbeen čuojâttij Turku Big Band, mii lâi jazz-bändi já Tähdet kertovat, mii lâi nieidâi lávlumjuávkku. Juhleest iä lamaš ennuu ulmuuh. Ko poođijm maasâd hotellin, te Miina já Heli viežžáin tonnikyelipica eehidpittán, já mij hárjuttâláim ton puudâ Sáárá-Márjá -lavluu. Picapuurrâm maŋa mij moonâim uáđđáđ. ¶ vesihämähäkki = čäcievni ¶ Oppâsaje kaavpugist ¶ piegâ mield šado lieđišohosijn nube šado iämán. ¶ Jiem innig kuulâ, maid sun västid já moonâm-uv siisâ seŋgâsân nohádiđ. Iđedist čiälgá munjin taat moonnâmijjâsâš komálâš äšši já mestâ puoh äŋgirumosávt ko puáhtágin. Jiem ovdâmerkkân lamaš iällám olgon ollágin, jiemge hiivsigist eisigin. Jiem uáinám Juhánâs Aailâ ulguubeln, jiemge mun lam čokkám ollágin hiivsigrääigi alne, mun lijjim nievdâm. Naver ij lamaš innig poškâ, mii lâi muu aluspuvsâi siste. ¶ * Čuákkimfaalâdmeh. Luuvâ lase. ¶ puškolodde kuovi ¶ Na ijhân tast talle tađe eenâb, ko väldiđ pápárijd já luámáttuvâid, já tevdiškyettiđ. ¶ kyelišlaajah. ¶ Mottoom áigáá keččin sun kuulâi kiännii puátimin siisâ. Naaveerseemist sun keejâi puáttei. Tie tot ferttij leđe tot krokodiil! ¶ – Okei, moonâ tiervân! kullui jienâ luhâmušâi tyehin. ¶ puh. 050 832 5179 ¶ Luuvâm kirje 2 h ¶ čäcisäplig.....93 ¶ Iđedist must ij lam kuussân huáppu. Muu maašin vuálgáččij esken pel kyevti suulâin, mii tieđij tom, et peessim uáđđiđ váhá kuhebiššáá. Paijeelmiärálâš vuoiŋâstem tárbu must kale lâi-uv talle. Iđedist tuođâi-uv oođđim jiemge pieijâm tiijmegin čuoijâđ. Moonnim iiđeedpitá puurrâđ esken váhá ovdláhháá love. Kiergâniččim tääl puorijn aigijn, já esken koskpeeivi ääigi kolgim kyeđđiđ jieččân hooteelloonjâ. Iiđeedpitá maŋa naađđum vala seeŋgân oovtâ tiijmán. Näävt läškis, hitruus iiđeed must ij lam lamaš kuhes ááigán. ¶ Luuk. 2:26 ¶ 3. Uusimaa ¶   – Jáá, na toh láá kale uáli jo korrâ sujâttâsah, Poolishovdâ pahudij já joođhij: ¶ 80A Afriklii siijdâst láá ennuv párnááh. ¶ - Mun lam Jovnâ, sun västidij. Taat Haŋgal halidij vissâ val juátkiđ taam häldeesierâdem. Liävus talle nuuvt, Jovnâ smietâi syele. ¶ Prrrrr, škoovlâ njobžâkiällu čuojâškuođij. ¶ te oovdeld poođij mottoom uccâ ¶ Säämi anotiŋgâ lii vuáđulumosávt funktionaallâš, keevâtlâš tárboid rahtum. Liijká tot kalga meid nevttiđ čaalman muččâdin já leđe vuovâs kietân. Jottee eellimvyevi já čovgâ luándukoskâvuođâ keežild tušes tâi tárbuttis topârik ij ärbivuáválávt rahtum. Stuorrâ uási materiaalâin láá uážžum já uážžuh ain-uv jieijâs aassâmkuávlu luándust. Tyeje mätteeh láá oppâm ávhástâllâđ ovdâmerkkân poccuu já muorâ masa puohâi osijguin. Suávist-uv tohhejeh tuojijd muorâamnâs lasseen meid párkku, pessi já viäddáh. ¶ Ateenast tego suáđist ¶ 9. ¶ Nils-Aslak Valkeapää: iivnij kevttim, symboliik Kerttu Vuolab: čuopâdemtekniikah, kollaašeh Merja Aletta Ranttila: Prinseskoveh Brita Marakatt-Labba: čäällimtekniik, mainâseh ¶ kesikuáti ¶ 1. a. Muštâl, magarijd haavijd lah jieš finnim. ¶ Bohccostallit –juávkku Avelist oovdâst säminuorâid Oulust ¶ kuškástâh.....80 ¶  lii 1. Possáád kuámmirâd vuást. ¶ Lasetiäđuh: ¶ Pieinis-Piäkká peevij keliruuvsâst kááđuool. Sun tuubdâi jiejâs aaibâs suddâmin mietimielâlâšvuođâst. Vuoi ko mátáččij mahtnii lohđuttiđ Matjâs mievripennuu! Pieinis-Piäkká orostij mottoom määđhi kiäčán – tušše täst lâi anneeđ huápu monâmáin liijgás alda. tot vuordij ete Matjâs harijdičij tâi umástičij. Ij kuábbáágin. ¶ – Lii kale. Heikkâ, tunjin poođij kyessi! ¶ Kähvipuddâ, Saijoos aula tme 10.15 – 12.00 ¶ – Na ferttiim leđe ärgi, ko tuot ákku lii tyeggáár. Lam kale uuccâm eres-uv viste, mut jiem tieđe, kuás tom uážum. Tuáivu mield forgâ. ¶ Varriistâllâm ¶   tom, Säminuorâi taaiđâtábáhtus uárnejuvvoo taan ive kyehtipiäivásâžžân Anarist kulttuurkuávdáš Sajosist 28.–29.3. Ive teeman lii väldikodálii Nuori Kulttuuri –tábáhtus miäldásávt muusik. Muusik lasseen Anarist puáhtá uásálistiđ njuárustâllâmviestâčuoigâm– já njuárustemkiišton. ¶ kunâgâtâr já kuhnureh. ¶ XII ¶ Torske 3~000~000 ¶ – Hahhah! Puáhtá-uv maka poolvâin tiettiđ šooŋâ? ¶ 13. Tuubdah-uv jeegi haajâ? ¶ 3. Spokkâl meetaalpoccee nubbijn meetaalpoccein. ¶ tahopiervâleh = tekopesät 190 ¶ Säminuorâi taaidâantologia ¶ piätukyeli petokala ¶ Totkeeh koskâldittii Káránâsvyeppee pargo já tomâguottii tutkâđ kolletiŋgâi kavnumsaje. Tot ij lam ubâ kukkengin, Luovtâsmáá tyehin kyevti räpis pore kooskâst. Mut nuuvt lâi čiähusist tot saje, et tom masa ij ubâ huámmáškin, älkkest tom lâi lappâd-uv väzziđ. Togo tain aldasijn kavnui tutkâmušâi maŋa meiddei kuátisaje. Tast iä kuittâg kavnum eres ko poccuu- já lodetäävtih, já mottoom kyeletähti, ij maggaargin meetaaltiŋgâ. Tom kuátisaje ferttee maŋa tärhibeht tutkâđ radiočiđđâvuovvijn, sij arvâlii. ¶ – Na maggaar rivgoo tot jiešalnees lii? Kaari koijâdij. ¶  toi  vala Raavâdviäsu laiguuttemnáál ¶ Áánán lâi tábáhtum uánihis ääigist nuuvt ennuv, et sun jieš-uv koolgâi váháš áigáá tom suddâdâllâđ. Mut tääl sust lâi kuittâg Heeihâ sääni, et suoi servuustâláin, já tot merhâšij sunjin hirmâd ennuv. Mahtnii tot adelij sunjin vissásub tobdo, et ääših lijjii tääl oornigist. Tääl sun ij tarbâšâm poollâđ tast, et monâttičij Heeihâ. Tot ahevis epivisesvuotâ lâi-uv jo kivsedâm suu aaibâs liijkás kuhháá. ¶ Säämi kulttuurkuávdáá arkkitehtkišto ohjelm / Saamelaiskulttuurikeskuksen arkkitehtuurikilpailun ohjelma ¶ Kierâš čielgij: ¶ lij kielâlâš vuoigâdvuođâi olášume tááhust. Taat poođij oovdân sämmilij kuullâmtilálâšvuođâin, ¶ Sarajevo ¶ Juv´njälmi ¶  suttâdij Matt. 27:42b σῶσαι auttamaan išediđ ¶ Majemuš puddâ ¶ - kyehti čielgitävtittemes ellee. ¶ Mast uážžuh ¶ **Ohtii ákku já äijih poođijn joddeid kuohâmist. Ákku suhá já äijih čokkáá moonjiikeččin. Te riddoost mottoom tuurist aalgij čuáigudiđ tom ko ákku kárttá suuhâđ, iätá äijiháin: ¶ Säminuoräi konferens ohjelm ¶ ISBN: 951-975600-?-? ¶ ČOOVDÂNOMMÂDÂH ¶ Maaŋgâtooimâsali Dollagáddi ¶ Soođij maŋa lâi viljâm Juhháán-Uulá puásuireŋgân Eli Samâlist (Samuel Laiti), kote lâi tallai-uv mitoi mieldi puásuiriges. Eli Saammâl aasâi perruinis Mierâšjäävri máddáákeččin já sust lijjii viljân ahasiih párnááh, kiäh lijjii suu veerdih. ¶ lâšvuođâid pyerrin. Täst čielgâ ovdâmerkkân lii tot, et kieldah iä lah ovdebáá säämi kielâlahâasâttâs ¶ – Mii imâšijd! Maid imâšijd muoi uáineen? Láá-uv mist vorâs sareh? Láá-uv sareh jo laddâm? Ij-uvks tääl lah luámánij laddâmäigi? Hirškikkâ já Myerji imâštâllâv, ko ákku loptee ildest piävdán taldrik, mii lii tievâ soorijn. ¶ Päävti Jussáást lâi hirmâd vijnemielâ já nuuvtpa sun moonâi tuáhtár luusâ. Tuáhtár koijâdij: ¶ virgealmaah já toimâulmuuh. Kuávdáin sämmiliih puávtáččii eelliđ viežžâmin sämikielâlâš ¶ Ovdâlohe kove: Mikko Hakanen ¶ Telast ij lam stuorrâ peerâ, kyehti uccâ nieidii láin, ko aalgâst poođij. Nube ive šoodâi kandâ, mut talle jaamij tot nuorâb nieidâ. Peerâ ij lasanâm. Toh lijjii ain neeljis. Talle poođij tot váddásumos suátitälvi, mut tot eelij vala talle-uv tarkastmen škoovlâ muádi saajeest, kost oovdeb täälvi ij lam iällám. Suu, nuuvtko puoh iärásij eellim ij lam talle älkkee. Ko tot suátitälvi moonâi, te jo ive maŋa poođij tot korrâ espanjatavdâ já tot kuoskâi sunjin-uv korrâsávt. Sun puosâi jieč já suu mučis rovvá, kii lâi vala vyerdimin perruu lase, jaamij. Toi ulmui rummâšijd, kiäh jammii pirrâ Aanaar, kesittii puoh pappâl kiädán. Motomeh lijjii kaŋŋistum nuuvt, et jyelgih já kieđah kiäigájii pajaskulâi. Mottoom vala moonâi koijâdiđ, maht toiguin kalga porgâđ. Pappâ kočoi tuálvuđ hävdienâmân já lopedij hävdidiđ, ko jieč tiervâsm. Sun tiervâsmij já hävdidij, mut täin paccii uárbis párnááh. Taid čuákkejii Tuáivunjaargân já tast šoodâi uárbis párnái viste. – Mut kost toos hoittájeijee? Tela sooitij valtiovááldán já Oulu Diakonissalaitosân. Suu uábbi lâi talle tobbeen uáivin. Sun toimâttij kyehti hoittájeijee teehin Anarân. Pappâ piejâi tain nube Tuáivunjaargân já nube tollij jieijâs luusâ. Tast poođij pappâl uđđâ eemeed. Suu mun jiem šoddâm čuuvtij tubdâđ, ko mun jiem lam talle innig škovliimen. ¶ – Oro oro, mie tanssaan. ¶ Sun keččâlij nutkâđ tävirijdis pyerá siälgán já nuuvt sun tuolmâstij Kaari táálun. Ij tohon luhhoost nuuvt maaŋgâ kilomeetter mätki lamaš. Kaari táálust ij lam kihheen pääihist, mut tomhân sun kale jo tieđij-uv. ¶ Filippus eeđâi Jeesusân: ¶  vuálgá Anja Kaarret ¶ – Joo joo, kaandâkyevtis pahudáin. ¶ b. Tave-Amerikâst ¶  Mun Petter Morottaja ¶ – Mun čolliim vistig šaapšâid. Maid kuolijd tuoi čolliivettee? sun koijâd Myerjist já ááhust, váldá puuvko tuupâst já čolliiškuát šaapšâ. ¶ sehe luándulâš já idiomaatlâš kielâ já ton lasseen västid GNT teevstâ ¶ – Tääbbin lii uđđâ hävskis kissá, kote lopedij máttáttiđ mii čuoigâđ. Vuálgup puohah Lannetiärmán! ¶ SámiSoster ovdâsvástádâsolmooš säämi kulttuurkuávdášprojektist lii Risten-Rauna Magga. ¶ Mut maŋadist mun luuijum tommittáá, et jiem liijká váldâm piso fáárun, ko šoddim tobbeen Haanupääihi kuávlust jotteeđ. Riävskápivdo ääigihân must kal lâi saloŋgâš fáárust, já mun motomin jurdelim-uv, jis lijjim tobbeenkulij väzzimin, et tääl tot panjig kal uážžu rohhááttiđ. Ij tot kal ohtânpääiđist paijaal kirde. Kal mun njunetubákkijd läjidâm! ¶ Lesotho ¶ Aulatiileest láá stuorrâ lasâskaapih (s. 12,5 m), main láá fiijnâ sämityejeh uáinimnáál. Aulast piäsá Duodji Shop káávpán, čuákkimviistáid, raavâdviäsu Gallan, sämikirjeráájun sehe Säämi máttááttâskuávdáá máttááttâstiilijd. ¶ – Na maht jurdáh, et oopâm kevttiđ ton sääni olmânáál, jis jiem keevti čääsi nuuvt ennuu ko máhđulâš? Uásti peri čäciputtâlijd! Kale mun toin čassijn maidnii poorgâm. ¶  čuávvuvâš Matteus 155 ¶ SÄÄMI KULTTUURKUÁVDÁÁ OOVDÂNPYEHTIM ¶ – Tuu puuvsah láá kal aaibâs tuolvâm. Tun koolgâh puuvsâid molsođ. Täid puuvsâid kalga tállán posâlemmašinist poossâđ já pieijâđ ennuv poossâmamnâs mašinân. Amahânde saresäppi tastmaŋâ vuálgá puuvsâin. Mun sappadâm vala lättee amas kiinii lavkkiđ sääpi oolâ. Mudoi mist láá eenâb-uv tuolvâ pihtâseh. Láá-uv tust skaapist putes väripuuvsah? Ailâ koijâd Heendâst. ¶ mottoom käärbis luohtân, ¶ sudoi addâgâsadelem, ¶ – Na vissâhân toh pyelih aaibâs šievnáál sävniuuvnâst, Omar västidij. ¶ Säämi škovlimašij ohtsâšpargo-orgaan 2012-2015 ¶ – Muoi manneen forgâ keččâđ madârááhu, ettim nieidâsân. Tun uážuh orroođ eeni askeest. Ákku viälláá kistoost já sust lii vielgis piivtâs pajalist. Sust láá čalmeh kiddâ. Madârákku ij liihâd innig ige sáárnu maiden mut tuše uáđá. Tast ij taarbâš poollâđ. ¶  pääihist,  sajehäämi Maađij rähtim ääigi mottoom stuorrâ läddlâš Heikkis Juhháán čokkáá Juhánâs Piättár tuve täkkipiälást. Piättâr uábikyevtis meid assáin ton tuuveest. Ailâ-siäsá maatij hyeneeht suomâkielâ. Tot vääzist täähi kuuvl. Heikkinen iätá: ¶ – Mahtkis tot tuu aassâmäšši jiešalnees moonâigin? Kaari lâi suáittám ránnjáeemeedân. ¶ - Mii tuo lii? Jovnâ koijâdij Haŋgalist. Haŋgal ij ettâm maiden, mut suu muáđuh muttojii vielgâdin tego ličij kome uáinâm, tom sun vissâ lâi-uv uáinâm, já sun eeđâi tuše oovtâ sääni: ¶ Ko tarbâšâh sämikielâ jurgâleijee tâi tuulhâ, kaavnah sii ohtâvuođâtiäđuid vuoluupiäláá liiŋkâst. ¶ 3.2 Natura -viärmáduv jo olášum suojâlemmittomereh ¶ Säämi kulttuurkuávdáš, mii huksejuvvoo Aanaar kirkkosiidjân Juvduu riidon, šadda leđe Suomâ sämmilij haldâšem já kulttuur kuávdáš. Säämi kulttuurkuávdáá uáivilin lii orniđ sämmiláid pyerebijd iävtuid alnetoollâđ já ovdediđ jiešráđálávt kielâs, kulttuuris já iäláttâstooimâs sehe hoittáđ já ovdediđ kulttuurjiešhaldâšemes já tuárjuđ sämmilij almos eellimtile ovdánem. Kulttuurkuávdáš pyereed meiddei merhâšitteht máhđulâšvuođâid levâttiđ tiäđu sämmilijn algâaalmugin. Säämi kulttuurkuávdáš šadda leđe aalmuglávt já aalmugijkoskâsávt-uv mielâkiddiivâš já pivnohis maaŋgâkulttuurlâšvuođâ kuáhtámpäikki. ¶ já kalga tobbeen puáttiđ tuommiđ ¶ 1. Nuurâ čuávvoo šaddoid tâi toi oosijd lastikseekân: jävriruávu vaadâs lostâidiskuin já liäđusijdiskuin, fiskiluobbâsk luobbâsk loostâid, puškosyevi já čäciheetâ versoid, uccânjiivlâhijd, luhtee já syeini vaddâsijd. Kobđoo- já čääsivuálááššadoi loostah piäijojeh škoovlâst čäciáldás. ¶ 3. Puurâ tiervâslávt já karve tušes niälgádmijd. ¶ tuárvi šiev kielâtááiđu, mii äššigâšpalvâlmist váttoo. Puohháid virgeomâhâšpeelij jieškote-uv toi ¶ šadda čielgitäävtist, káálust já taavtijn. ¶ Anarist 16.9.2014 Sämitigge ¶ b. Meridâh-uv tiäđulávt ruttiđ kieđâ meddâl? ¶  kevttuđ Sun ij innig vilppom maŋŋaalsis. Maađijist lâi ohtâ mokke, tot-uv jo kukken, já päikki lâi tääl pááccám ton tuáhá. Jis veikkâ enni iäláččij postâloová lunne, te ij uáináččii Kasper. Nabdaččij, et ličij oppeet moonnâm piemmâđ uárree. ¶ virgeomâháid kevttiđ sämikielâ sämmilijguin ášástâldijn. Laahâ ij luptim sämikielâ virgálâš sajat ¶ Ko Jeesus aldanij Jeriko, luoddâpellâst čokkái šohâdis almai kerjidmin. Ko sun kuulâi, et luodâ alne juttii ennuu ulmuuh, almai koijâdij, mii tábáhtui. Sunjin muštâlui, et Jeesus Nasaretlâš lâi monâmin tast lappâd. Talle sun čuárvui: ¶ – liäkku (vyeijimkerrisist ollâgub ko ráiđukerrisist), ¶ Säämi kielâtaho - palhâšume mieđettui ive 2011 Iänuduv kieldâ juávkkupeerâpeivikiäčču Miessin. ¶ 2. Noomât sárgusáid planktontiäpui juávhuid. ¶ Puoh enâmustáá merhâšittee nubástus ciälkkámušrieggee maŋa lâi sämmilâšmiäruštâlmân puáttám nubástusah ciälkkámušrieggee já sämiaašij ministerpargojuávhu kieđâvuššâm maŋa. Almosčuákkim savâstâlâi ääšist livkkáht já maaŋgâpiälásávt. Ääši tehálâšvuođâ tiet ääši kieđâvuššâm lâi-uv spiekâstâhlâš, sämitige nuorâirääđi jeessân já jyehi sämitiggejeessân pivdii almottiđ uáivilis sämitiggelaahân kuulân. ¶ Niijlâs kuodâččij tom pissotolkker täälvi, mutâ ketki ij puáttâm uáinusân. Poođij kiđđâ já Niijlâs aalgij rahttâttâđ maasâd. Njäbbi suddâdij muottuu já nuuvt Niijlâs ferttij vyelgiđ pestâliđ kielâid meddâl kaardijn. Ehidist sun čonâdij kerrisijd já nohádistij tassaaš ko kalma. Iđedist sun koccái jo tooláá, vuošâi käähvi já lâi eidu leškiimin poolon, ko olgon kulluustij mahte ketki te. Niijlâs njuškij viäskárân já toppij havlâpiso. Uksâluámi mield sun ooinij et ij tobbeen lamaškin ketki, mut kime riemnjis ruotâdij tastan kuátipiällást. Niijlâs jurdelij, et siämmáá vâik sun pááčá tom riämnjá ko lii meddâl vyelgimin. Sun leškiistij ruuvtâid heŋkkârááigán já tivostij tinnokeeđgi jeđe caavij pissopiijpo olgos. Já ko riemnjis ruotâi oppeet lappâd, talle sun čarvij. Havlâpisso oroi tego ličij ruttim vala ááimu siisâs, orostistij nuuvtko tinnolukkâpissoost lâi-uv utken, jeđe peškittij. Niijlâs jieš roovâi káávvud kuátiuuvsâst siisâ já moonâi koolmâs. Kuátiveeskir, mast lijjii mieskâ muorah já lavŋeh, pieđgânij puoh. Tast ko Niijlâs moránij, sun kejâdij, mahtkis tääl lii keevvâm, sun lii puášust káávvud já kuátitorno lii áávus. Eskân talle ko sun poođij veskirsajan, muštái, ete maht sun paajij riämnjá. ¶ polttijâšellee.....116 ¶ toimâttâhpargoin. ¶ Kierâš, anarâš okkolostâ ¶ 7 Snuđenjune haalijd vuolgâttiđ tunjin postâkoortâ Ruotâst. Čääli koortân jieijâd noomâ já čujottâs. Koortâst lii vájáldum kovetekstâ já tiätu tast, kost korttâ lii vuolgâttum. Lasseet taid koortân. ¶ - Mun ervidim, Haŋgal eeđâi kivkked. ¶ (spiekâstemjuávkku nr 4), mii ij kuittâg toovât merhâšumeiäiruid. Jurgâlus lii viehâ ¶ Lasetiäđuid vuáváámist adeleh: ¶   Jáákup já Raakel 1 Moos 29:1-30:24 ¶ Jeesus almostit Matt 28:16-20 ¶ – Uáli komálâš kal oro lemin, Muumistáálu eeđâi. ¶ Korsâtuodâr = Korsatunturi ¶ Nubben stuárráámus netiellee Säämist lii čeevris. Ton kukkodâh ohtân seibijnis lii viđâlov seentist meetterân, mast seeibi uási lii 50 %:d já tiäddu kuulmâ kiilust 15 kiilun. Ores lii niŋálâsâst stuárráb. Čeevris lii masa ollásávt vuáhádum čäcielimân, kost tot skáppoo purrâmâšâs-uv. Nuuvtpa ton turkkâ lii suohâd, kildee já čäcijehhee, mii lâi ovdii ääigist čuuvtij áárvustoonnum nomâlâssân čiehâkappeer čevđin. Čiävrást láá uccâ piäljááh já stuorrâsiähá njuneruusin njuneraigijnis, moh toppâluveh automaatilávt ko čeevris puohčâl, sehe čapis jurbâ čalmaah. Čiävrá ivne lii tevkisruškâd, motomin joba čappâd, mut kubdâ storgissiämmunsâš turbe já kääibivuálááš kidâ mielgâ räi láá kuovgâduboh. ¶ Eennâmtáálu rotáh poreh valje já šivettij fuoddâr sehe pilledeh taid poškâinis. Rottá puáhtá puurrâđ peeivist joba pele jiejâs tiädust. Tot iälust navittijn já eres eennâmtáálu viäsuin. Rottá puáhtá jurseđ noonâ panijdiskuin rääigi seekân, muorân tâi joba betonin. Tot jursá meiddei šleđgâjotosijd já nuuvt poorgân puáhtá tovâttiđ tullâpuálu. Meiddei lastikpocceeh já maaŋgâlágán piergâseh pyehtih šoddâđ rotá kieđâvuššâmân. Jis uáiná oovtâ rotá, puáhtá leđe vises, et aldasijn eres-uv rotáh. ¶ Sämitige miärádâs sämitiggelaavâst ¶ eennâm kašmârdeijeeh já alme lodeh! ¶ Peeli syemmilijn äässih Máddáápiäláá viljâlemkuávlust, já tot lii-uv Suomâ sahâdumosávt aassum kuávlu. ¶ b. Ivnii šaddoid já tiäpuid rievtis ivnásâžžân. ¶ njalmijnis čässuáivi ¶  lijjim Álttoonjargâ ~ Áldohnjargâ = Alttoniemi ¶ Samuli Paulaharju : Taka-Lappia (1927). ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtusân, mii uárnejuvvoo Aanaar Sajosist njuhčâmáánu loopâst, láá puátimin oláttâsmeeri uásálisteeh. Almottâttâm láá tääl jo paijeel 350 uásálisted, mut ko majemuuh-uv almottâtmeh puátih, te uásálistei meeri paijaan paijeel neelji čyeđe. Uásálisteeh láá taan ive sämikuávlu lasseen meid Ruávinjaargâst já Helsigist. Muusikkiišton láá almottâttâm ohtsis 19 juávkkud, main láá ovdâstum sehe aanaar-, nuorttâ- já tavesämikielah. ¶ selgivepsi 165 ¶  adverbiaal 2. Coprinus atramentarius – Harmaamustesieni – Ränislekkâkuobâr U ¶ lassaanškyeteh. ¶ Motomeh kaandah lijjii iäljáreh lodástiđ. Mun še ohtii vuolgim loddepiivdon já vazzim maŋgâ kilomeetter. Te poođij stuorrâ jeggi oovdân. Tobbeen jeegist teerih kihhii, kiergânim pääččiđ kulmâ tain ovdigo kirdelii, mutâ karttim kyeđđiđ taid tohon, ko jiem peessâm kosten kulâi tohon paččum ludij kuuvl, ko lâi lyeiveejeggi. Lijjim tast čuážudmin, ko hirmâdávt päjiškuottii tobbeen mii leiripääihi kuávlust. Ruošâi juávkku tievst, jurdelim. Mut ij tot pačâlem kuhe pištám. Poottim leiripááikán, te kuullim ete njuhčâ lâi kirdám ton juuvâ mield já tom lijjii pačâlâm maŋgáin kiveráin já maašinpistovláin, mutâ njuhčâ lâi jiegâs toollâm. ¶ Stivrâ tuhhiittij ciälkkámuš Meccihaldâttâslaavâ uđâsmitmist. Sämitigge lii ääši tehálâšvuođâ tiet viggâm finniđ ciälkkámušân laseääigi vâi sämitige čuákkim kiergâniččij kieđâvuššâđ ääši. Ääši valmâštâlmist västideijee eennâm- já meccituáluministeriö ij mieđettâm laseääigi. ¶ Patric McHuges lâi lusismielâlâš almai Downty Cityst, kaavpugist, mii lâi maaŋgâid iivijd tassaaš lamaš čuovgiittâsvuođâ kiähtu tavveen. Sujâidet, moh láá kuhháá tassaaš jo vájáldum McHugesist lâi lamaš pággu rastaldittiđ rääji, kuus laavâ kuhes kietâ ulâttij. Ko sun šiev pivdoenâmijd usâdijn poođij Fijnesvuonâ liähán, juuđij Čuánjánjuáski čoođâ jeđe loopâst harttai Miss Molly maddust, lekkâsij luándu sunjin taggaar šeerrâdvuođâinis, maid sun ij áppádâm iberdiđ, mut maid sun tuubdâi siällus kieŋŋâlvuoiđâst, kieŋŋâlvuoiđâst, maid sun ovdil ij lamaš huámášâmgin. Sun čarviistij čolmijdis ucebin, vâi finniiččij puoh muččâdvuođâ oosijd siemin meripitážin. Peeivipaštust šiälgájeijee čääsi já tevgisčuovjis jieŋaavijd, vođđâkiedijd nuorttân, párusteijee oijâgâsräsiráánuid, moh lovdii eennâm viiđâ jávráá já juuvâ pirrâ, mii kesivaibâsijgijn muhâttâlâi piäivááruškis toŋâskuolbân čoođâ. Patric McHuges huámášij, maht taat merettis muččâdvuotâ lehâstij lusis mielâ já luptij suu nuuvt čuovâdis já ustevlâš toobdon, tegu sun ličij juuhâm puttâllahe viiski. Ferttij leđe sivnedeijee tárkuttâs, et teehi asâttâttuuččij aassâđ. ¶   5. Čeevris ¶ Mätki penuvryhmá aassâmtáálust vahtimsajan lâi suullân 500 meetterid, mon mij vyejestijm muádi minuttist. Tobbeen lâi ovdâskoddekomppania jáágár vaavtâst já sun lâi pyeri mielâst, ko mij poođijm já luovvijm suu vahtâvuárust. Piäiváš lâi vala viehâ ollâgâsâst já pakkâ-uv tommittáá, et pivâstâh lâi pajanistám liiškán veikkâ tijme lâi-uv jo kuttâ ehidist já piäivâš lâi lyeštimin. Kocceemsaje lâi, nuuvtko ervidiđ puáhtá, Ruánáálinjáá kaskoo. Vahtâsaje lâi suullân 250 meetterid kukke, viestârkeejist pajeláhháá 50 meetterid kubduv já nuorttiikeejist aldasáid 150 meetter kobdosâš. Kocceemsaje viestârkeččin lâi oovdiš varikkosaje, mast lijjii jyehilágáneh liäggásâm mašineh já moottoreh. Toh lijjii aaibâs ruástum já pillâšum, ige tain lamaš maggaargin kevttimárvu. Tobbeen lâi še taggaar stuorrâ tiijlâin muvrejum, betonijn skođâstum já peldikáttoin syeijejum halli, mon siste lijjii ruástum kyermiautokápuluvah, traktorrááđuh já jyehilágán šlambureh. Lijjii še motomeh tyejipiergâstáávááh-uv, mut puoh lijjii ruástum já pillâšum. Kocceemsaje viestârkeeji máddáápele uásist lâi suullân pelnub meetter alosâš já suullân meetterpele asosâs betonist optum muvrâ, mon nubebel mist ij lamaš lope moonnâđ, ige turkkilijn lamaš lope tiäđustkin puáttiđ taambel. Tot lâi rääji OA-juávhui já turkkilij kooskâst. Turkkilij vahtâbuŋkker lâi aaibâs tastan muuvrâ tyehin, mut tot ij oinum, ko tot lâi taggaar uccâ vistáá syejeest já jis kehtidij muuvrâ paijeel kuovlâliđ, te talle tot kale kulloo oinui. Vahtâsaje viestârkeččin, mut ton haalist suullân kulmâlov meetterid nuortâskulij, lâi še taggaar kuheldâlâš viste, mii lâi tuárrâst kocceemsaje kukkoduv háárán já mast lijjii maŋgâ loonjâ. Oovtâ loonjâst lâi puhelin, moin puovtij suáitistiđ njuolgist tärhisteijee- teikkâ kocceeupseerân, jis miinii tagarijd tilálâšvuođâid vaađâi, teikkâ tarbâšij maidnii iišijd. Kuávdoo kocceemsaje lâi mottoomlágán kiedditáávááš, mast turkkiliih kebabkuáđutteijeeh motomin peiviv ellii kuáđutmin käärjis. Meid turkkilij käänih já känioráseh še ellii šnuákkumin tobbeen syeinisiemânijd. Tobbeen ellii tiäđust kreikkalij-uv käänih já känioráseh, mut toh iä rijdâlâm koskânis, tegu toi omâsteijeeh. Vahtâsaje nuorttiiuási máddáábeln lâi turkkilij nubbe vahtâbuŋkker, taggaar čunoiseehâin rahtum já tot kale oinui-uv viehâ pyereest. Aaibâs nuorttiikeččin lâi taggaar kuheldâlâš viste, mii lâi tuárrâst kuheldâlâš vahtâsaje háárán já tast lijjii meid maŋgâ loonjâ, moh lijjii ävđin. Tobbeen lijjii še jyehilágán liäggásâm piergâseh já kuáppum käävnih, moiguin ij porgâm maiden. Mii mandaat nuorttiikeččin lâi säggisraŋgâäiđi, mii iäruttij penuvryhmá vahtâsaje Work Shop vahtâsaajeest já taavaapele rääijin lâi ollâ sraŋgâäiđi, mon paijeel ij kuárŋumáin ubâ pesâččiigin. Vahtâsaje nuorttâuásist lâi tot säggisraŋgâäidi, mut tot ij lamaš ko suullân 70 meetterid kukke já toho paasij-uv taggaar viđâlov meetter kobdosâš räigi, mast kebabkuáđutteijeeh pessii puáttiđ karjijnis. Togo, kogo säggisraŋgâäiđi já sraŋgâäiđi iäránáin, lâi še ohtâ čunoisekkâbuŋkker, mut tom jiem aainâs ton vuossâmuu vahtâvuáru ääigi šoddâm tiettiđ, kuábbáá “rijdokuáimán” tot kuulâi. Verejâš, mast peesâi kocceemsaje siskiibel, lâi rahtum ryevdist já kossâ sraaŋgâst já ton paaldâst lâi suáittimpuállu, mon teddilmáin finnij vahtâ-almaa lekkâđ verejáá. Tot verejâš lâi taggaar, et tom finnij ulguubeln-uv áávus, mut kesten ij lam lope moonnâđ siskiibel kiälu suáitihánnáá tanen, et jis nuuvt poorgâi, te vuossâmuš, kote siisâpuáttee huámmášij, lâi ain peenuv já veikkâ toh lijjii škuávlejum tottâliđ stivrejeijes, te motomin sattii leđe še tottâlhánnáá já toh lijjii iänááš vaijaassiähá pennuuh, veikkâ iä puoh. Jis kiinii poođij kiälu suáitihánnáá siisâ, te sattii meid ištâmeh-uv kiškániđ. Tast lâi še ohtâ šiev peeli. Ij ubâ tärhisteijeeupseergin puáhtâm puáttiđ siisâ kiälu suáitihánnáá já tothân lâi tiäđust-uv vahtâjáágár peeleest šiev äšši, motomin uáináh naver-uv saatij ruttiđ (piäggám mainâsij mield), jis čokánistij mottoom vuovâs sajan. Tast lâi meid ohtâ hyenes peeli. Táválávt mii hovdâ, kii lâi taantovváá vala kuulmâ oho ääigi Kesälä Heikkâ, tuubdâi puoh pennuid, eereeb Kuusti (puoh vaijaamus peenuv, mon ij puáhtâm skiäŋkkuđ ubâ herskuiguingin) já sun saatij puáđistiđ vahtâsajan kuás peri, iäge pennuuh tiäđustkin volliittâm suu, ko sun lâi uápis. Suu pyerrin, tegu Korpela Reino-uv pyerrin puáhtá ettâđ, et suoi uáli jo harvii kevttijn taam vuoigâdvuođâ. Motomin tággáár-uv tärhistem tábáhtui, ij muu vahtâvuáru ääigi, mut kiännii iärrás já tast mainâstâm-uv maŋeláá. ¶ pittá = pykälä ¶   đ Collybia – Juurekkaat – Ruottâsiih U ¶ Proojeekt vuáváá oovtâst Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituuttáin oppâohjelm, mast kuávdâšjuurdân lii oppâđ anarâškielâ intensijvâ, ive pištee škovliimáin. Uápui vijđodâh lii 50 oppâčuággád, mii tiätá 1 375 pargotijmed uáppei. (1 oppâčyegis = 27,5 pargotijmed uáppei.) Uápuh čođâldittojeh Oulu ollâopâttuv tuđhosvátámâšâi mield. Proojeekt lii vuáváámin ohtsâšpargo meiddei Säämi Máttááttâskuávdáin Anarist. Máttááttâs álgá čohčuv 2009 anarâškielâ algâkurssáin, mon vijđodâh lii nelji oppâčuággá. Tánávt fáárun peesih tagareh-uv, kiäh iä ovdiist määti anarâškielâ. Aalgâkuursâ maŋa uápuh juátkojeh jotkâkurssáin, mii lii viiđâ oppâčuággá kurssâ. Jis kiinii uáppein máttá ucánjihhii anarâškielâ, taam lii máhđulâš väldiđ vuotân suu uápuin. Ton tááhust proojeekt puáhtá testađ muuneeld uáppee kielâtááiđu já meridiđ, mon rääjist eidu taat uáppee kolgâččij servâđ oppâohjelmân. ¶ Lâiba ohtii sorvâ, mon nommâ lâi Jooná. Jooná lâi hirmâd korrâuáivi. Ohtii tot moonâi miäcán uuccâđ toŋŋâsijd. Tobbeen kost lijjii toŋŋâseh, lijjii meid nubeh soorvah, mutâ Jooná jurdáččij vyejettiđ taid meddâl. Jooná moonâi tohon já aalgij vyejettiđ taid meddâl, mut tobbeen lâi siämmáá ruokkâdis sorvâ ko Jooná já aalgij rijdâliđ Joonáin. Toh rijdâláin tijmepele já talle Jooná suutâi nuuvt, et kyepiristij tom nube soorvâ, et toos šoodâi häävi uáiván. Jooná ij lamaš innig suttâm já tot hálidij išediđ tom nubbe soorvâ, et tot hävvi puáráničij. ¶ Sämitige peeleest uárnijumijn västid vuávájeijee Anni Näkkäläjärvi. Čuávu nettisijđoid - tuáimáttep lasetiäđuid taaiđâtábáhtumest nuuvt vorgâ ko peri máhđulâš. Taaiđâtábáhtume toollâmpääihist meridij škovlim- já oppâmateriaallävdikodde čuákkimistis 17.12. 2012. ¶ vuoivâsnjarččâtekki ¶  onne. Te fakkist sun puškárist... stilčč! Kaalâ sááđá. Sun ráivu kepilijguin čääsi vyelni. Vijmâg piäsá čäsiuáiván. Uhh.. sun ij lah huápuigijn huámmášâm aijuu. Rävnji tuálvu suu kuoškân. Kaalâ jorá räävnji mield pirrâ pirrâ. Motomin kuoškâ oro njaameestmin suu poonán, já fakkist suptâpááruh leggisteh suu masa ááimun. Kuoškâ šáává Kaalâ piälján. – Tääl mun kal tuušâm, jurdel Kaalâ. Mutâ talle pááruh uccoh já aajâ kulgâškuát rávhálubbooht. Kaalâ hoksáá uávsi, mii kobđo čääsist. ¶ Já návt Ritva Kangasniemi já Petra Kuuvagis čäälliv approbatur čäällimkuursâ tieđâlâš tekstâuásist Anarâš-loostâst ive 2003 (referistim: Ilmari Mattus): ¶ 7. Thaieennâm 27 900 ¶ Láigukámpáh väriduvvojeh ollásávt jieijâs kiävtun Lomarengas/ V illipohjola (www.villipohjola.fi, suomâkielân). ¶ – Meddâl povvâstmist tast! Tot lâi keeppilpohcâs suijâ. Lii varâlâš čuoigâđ talle ko lii nuuvt korrâ keeppilpoovčâs, olvoi Monni. ¶ jurgâlus já semantlávt västideijee ađai rijjâ jurgâlus. Rijjâmielâlâš jurgâlusssân annoo ¶ dynaamisávt/funktionaallávt siämmáánáálá ko KR92. ¶ – Kolgâččim tibi mun-uv elâččiđ lyemejiegist, Vuolli-äijih jurdâččij jiänusân eemeedsis mottoom iiđeed ko lâi juuhâm iiđeedkäähvis. ¶ 6. Muštâliđ, moi piergâsijguin kuállád pivdeh. ¶ Ráidu-čáitálmâsâst. Kove: Jouni Männistö ¶ Maatist-uv lii čapis mááccuh já puuvsah sehe uáivist čapis čiehâkappeer. Mááccuh já čiehâkappeer láá tiäđust-uv hervâttum fiskis-ruánáá-ruopsis leđđein. Maatist lii meid čuovjis-ruopsis čevđipoovij. Jyelgist Maatist-uv láá šišnekammuuh. Kammuin láá almai vielgis-ruánáá-ruopsis vuodduuh. Ella já Matti lává luholiih já ilodává uđđâ sämimáccuhijn. Uđđâ máccuheh pajalist lii kal suotâs juhlođ já livđuđ aalmugpeivijuhleest. ¶ Tarja Porsanger puh. 050 343 1299. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi. Anarist 22.11.2012 ¶ Päivi Vehmas ¶ Sämitige sämikielâ toimâttâh olášit säämi kielâlaavâ já -asâttâs miäldásijd pargoid. Kielâtoimâttâh huolât laavâst uáivildum jurgâlusâi tooimâtmist jieškote-uv virgeomâháid já lájádâssáid, iššeed taid sämikielâ táiđusij tuulhâi hahâmist sehe eres säämi kielâlaavâst uáivildum pargoin. Kielâtoimâttâh vuáđudui ive 1992, ko säämi kielâlaahâ šoodâi vuáimán. Ton kyehti vuossâmuu kielâjurgâleijee algâttáin pargoos ive 1992. ¶  (su. Sopâmušstaatah kolgâččii ovdediđ sämmilij vuoigâdvuođâid naanoodmáin sämmilij ovdâsteijeevâš instituutioi, tego sämitige meridemvääldi. Sopâmušstaatâ kolgâččij lasettiđ viggâmušâidis lahâasâttemnubástusâi rähtimân sämmilij vuoigâdvuođâi tievâslâš täähidmân sii ärbivuáválâš kuávluin visásmitmáin, ete nuávdittuvvoo sämisiärváduvâi vuoigâdvuotâ rijjâ, muuneeld tábáhtuvvee já tieđettum uásálistmân sijjân kyeskee poolitlijd prosessáid já ovdedemprojektáid. ¶ 2. Albatrellus confluens – Typäskääpä – Haŋkkâčááná U ¶ – Joo, tot puáris päävir já pennâ -vyehi ij kustoo innig tuhhimgin munnuu monâmij já puátimij pajasčälimân, Išepoolis povvâstij. ¶ Sämitigge lii Suomâ sämmilij alemus poolitlâš orgaan já tot väljejuvvoo vaaljâiguin jyehi niäljád ive. ¶ Sämitigge tuárju sämmilij elleekuuvij pyevtittem ohtsis 93 500 euroin. Pyevtittemtorjuu finnejeh kulmâ elleekove: Katja Gauriloff dokumentelleekove Kuun metsän Kaisa (Máánu meeci Kaisa), Aslak Palto dokumentelleekove Poromiehen silmin (Puásuialmaa čolmijguin) já Jouni West uánihi-sanimaatioelleekove Guolli (Kyeli). ¶ 12 RUOTÅ ¶ Avveel vyeliškoovlâ ¶ – Mielkki lii káánust. Kánnu lii kal tievâ mielhist. Liäškuh-uv Hirškikkâ várugávt mielhi tunnuu polloid, amas mielkki liäškásiđ peevdi oolâ? ákku váárut Hirškiihâ. ¶ Maht čäcilodde lii vuáhádum čáácán? ¶ 104 ¶ - Ij tot skaađii maiden, iätá Nuuvdi ákku já enni-uv aalgij jeđđiistâllâđ muu. Iä te lamaš konjâlehkin kukken já vises jiem ubâ lahkin, veikkâ ležeh kulgiistâm-uv. Nuuvt korrâsávt kuoskâttij taat tábáhtus muu, et tast maŋa, ko moonnim ránnjátáálun kolliistâllâđ, te tađe várás, et jis sij kuásutteh munjin käähvi, te must lâi ovttuu eeji rähtim päkkipollo fáárust, ige tot cuovkkâniččii, veikkâ siäinân te fađostičij. ¶ – Muu hiävrásah tagaráin sáttoin teehin jeđe eeđah, et ij tust lekken mihheen aašijd! Na eeđâ peri! Mun kuldâlâm. ¶ -‐s-‐loppâsâš ¶ Nubbe maailmsuáti jođettij nuorttâlâšâi ärbivuáválâš aassâmkuávlui pieđgânmân kyevti staatâ kooskâst. Tááláá Suomâ nuorttâlâšah čuággáneh Piäcám kuávlu kuulmâ siijdâ, Syennjilsiijdâ, Piäcám já Paččvei nuorttâlâšâin. Sii asâiduttii II maailmsuáđi maŋa Aanaar kieldâ nuorttâkuávloid. Uási paasij Neuvostoliito kuávlun. Syennjilsiijdâliih soijii Čevetjäävri kuávlun, piäcámsiijdâliih Čaarmâjäävri-Njellim kuávlun sehe paččveiliih Kiđđâjävri-Mustola kuávlun. ¶ Skandij várádâh C2-3 ¶   Juvduu sudeh kiäsutteh tälviv kuoškkärigáá, já keessiv ton pááihui rotolágán ridoh fäällih pessimsaje aanaarlávt juurdâštijn uáli valjaasšlajâsâš loddevaaljan. Tobbeen puáhtá uáiniđ ovdebij lasseen snarttâl, njunjáluv, piehâin já čievčâ. Juvduu suohis riddoin mákkoo meiddei sorvâ. ¶  (nom.) Kuáđist 1. Macrolepiota procera – Ukonsieni – Äijihkuobâr U ¶ Munjin ovdiist-uv vädis aamnâs rekinistem já mittedemoppâ muttui ain-uv váddásubbon. Veikkâ maht liččin viggâm peessâđ toi-uv aašij oolâ, te jiem luhostum. Jyehim já oohtârekinistem nuuvt-uv luhostui, mut muáluslovoh já prosseentrekinistmeh lijjii liijkás vaigâdeh. Meiddei kirjálâš hárjuttâsah lijjii tagareh, et jiem pastam toiguin ramâččâttâđ. Luhâmist ko ij puáttámgin mihheen já čälimist ij tommittáágin. Áinooh, moin váhágin puohtim luptiistiđ jieštobdon lijjii vuáimástâllâm, sierâdem já valastâllâm, sehe lávlum. Vyeliškoovlâst sárgum lâi lamaš munjin älkkees aamnâs já lijjim mielâstân čeppi tast, mut tääbbin paješkoovlâst koolgâi turgediđ toi čäci-ivnijguin já toiguin kale ij puáttám ij mihheen. Lijjim halijdiđ mááláđ tagaráin vuovvijn, mii jieččân mielâst ličij lamaš vuovâs, mut tot ij tuhhimgin. Jiem addim, manen sárgumpááppár koolgâi vistig ollásávt njuoskâdiđ pensseláin, jeđe tast maŋa irâttiđ toos vala finniđ maidnii kuuvijd. Iivneh tuše levânii njuoskâ pápárist já kooveest šoodâi tegu viiđâ ihásâš páárnáš te ličij irâttâm maidnii mááláđ. Sárguseh ađai mááláámeh kale piäijojii motomin siäinán, mut iä toh iärásijgin taaiđâpuátuseh lamaš tađe komebeh. Räsänen kuittâg ooinij tain maidnii tagarijd, maid mun jiem uáinám. ¶ Piäkká lii nánnáás kissá, mutâ ij sun mihheen njuámmilkepilijd lah. Já távjá kiävá-uv nuuvt ete Monni jieš finnee kuhes njune. ¶ Čäcišadoh tálvásteleh maaŋgâi vuovijguin ¶ – Parasiitveepsis – Norkoampiainen ( Vespula austriaca ). ¶ Sambia ¶ M uotâlanne 102 ¶ Diplomaathäämist: 15-20 ulmui ¶  / Stivrim/čuoppâm: Ima Aikio-Arianaick, kuvvim: Antti Kyrö ¶ Ko kevttip ruuđâ sierâlágán uástusijd, lep kulâtteijeeh . Maht tun kulâttâh ruđâidâd? Luuvâ čuávvoo valdâttâlmijd já valjii olssâd pyeremustáá suáppee vyevi. ¶ 143 ¶ Pase Jieggâ (MLO) Pase Jieggâ (IM) ¶ Simba njuškij puárree oolâ majemužžân. – Tääl mij kolgâp ¶ organiismâ < organismâ = elimistön < elimistö 148 ¶ Pargojuávkku kieđâvuš meid geenivaarij finnimvuođâ já hiäđui jyehim kieđâvuššee Nagoya pevdikirje ratifisistem Suomâst sehe čuávu biodiversiteetstrategia já –toimâohjelm artikla 8(j):n kyeskee aašij olášume. ¶ Sämikuávlu kieldâi já staatâ virgeomâhái pargosajeh láá olmoošmere tááhust uceh, já uccâ kieldâin ¶ pieggâvälli = tuulihaukka 192 ¶ Lemmee alne Njurgoiluovtâ paajaabeln lii Čuáđgijävri, mon vuoluukeččin viestârbele riddoost lii tääl Kaabi Joovnâ päikki. Suu maŋa tast láá aassâm suu maajeeldpuátteeh, majemustáá alge Uccâ-Jovnâ. ¶ - Vaanhimeh pyehtih talkkâsijd algâalgâlâspaakâst nuuvt, ete tuáhtár miärádâs ¶ 3. a. Moh láá tuu vanhimij ámátteh? ¶ Motomáid ulmuid pijsájeh jo loveh čuoškah toos, et toh liččii ennuv, nubeh oppeet pahudeh veikkâ njälmi tievâ čuoškâin, et iä tääbbin kale lah ubâ čuoškahkin. Kaleba tot ennuv já uccáá miäruštâllâm táiđá leđe tast kiddâ, moos olmooš lii hárjánâm. Mun jieš kulluum ton juávkun, kiäi mielâst love lii jo ennuv. Nuorâ nieidân must lâi hirmâd vaigâd pettiđ, et piejâm-uv lieggâ kesipeeivi piäivášvuoidâs vâi čuoškâmiirhâ, taid ko ij puáhtám pieijâđ pajaluvvâi, ko nubbe ličij maka komettâm nube vaikuttâs ; ). ¶ 2. Kalle miinut vooijih toollâđ kirje? ¶ 75A Tevkisselgkaijuu šiev tobdomerkkâ lii čapis selgi. ¶ Uási 4) ¶ Reedrik jođettem postâ kal ain ij puáttâm meriääigi, mut poođij kuittâg já ulmuuh lijjii tuđâvááh, maidbahan muidegen tiettii. Tallaa ääigist, ko maađijeh iä lamaš jyehi sajan nuuvt tegu tääl, postâalmai šoodâi uáiniđ meiddei jyehilágán hyenes siijvoid. Mut Reedrik kal ain puovtij poostâ, veikâ motomin lâi maŋanum maaŋgâid pirrâmpeeivijd. Talle jo kuittâg, ko kiđđâtulveh lijjii alemus muddoost. Muštám ko Reedrik laavij alemus tulve äigin puáttiđ mii pááikán eskin iđedisiijâ, ijjâkalmaduvâi, já lâi káállâm já vuoijâm-uv tulvejuvâi já riddomuálusij paijeel. Pihtâseh lijjii puoh čoođânjuoskâm, nuuvt et koškesin ij lam ko kappeer já postâlavkkâ. Oro imâšin et postâ ij lam kuássin njuoskâm. ¶ Sierâlágán käniviäsuh ¶ 124B Niŋálâs havdâ láálá já tipšo uđâgáid. ¶ Ton keesi luommiimeh lijjii viljâsân keppisuboh, ko sun ij innig tarbâšâm suuhâđ-roččoođ jäävri miätä. Lyemejiägán moonnâm ovdil moottorääigi nuuvt-uv vala luhostui, ko suhhee lâi vyeŋes, mut maasâd puáđidijn tot lâi lussâd, ko lâi ubâ peeivi čurttâsâddâm skierrijeegist. Munnuid Ailâ-Vábboin tot ij nuuvtkin vaikuttâm, ko muoi iän táválávt karttâm suuhâđ. ¶ – Inarinlappalaista kansantietoutta . Kirje almostui vuosâteddilâssân já fooneetlij puustavaiguin ive 1918 já uđđâsistteddilâssân Erkki Itkosii čäällimvuovvijn 61 ihheed maŋeláá ađai ive 1979. Kirjeest láá mainâseh sehe suomâ- já anarâškielân paldâlâs siijđoin. Kirje vuáđuduvá A. V. Koskimies ive 1886 nuurrâm amnâstâhân, mon T. I. Itkonen lii jurgâlâm suomâkielân. Syemmilâš-ugrilâš servi, Helsig 1978, Vammalan Kirjapaino Oy, Vammala 1979. 417 s. ¶   B Vuodâsjävri, Iänudâh ¶ Kárbáinjotteempaje álgá kesimáánu aalgâbeln. Čoovčâ kulij monâdijn piegah lasaneh, já pieggâđ puáhtá oovtmano maaŋgâid peeivijd. Kárbáinjotteempaje nohá majemustáá roovvâdmáánu aalgâbeln, ko luovtah jiäŋuškyeteh. ¶ 6. USA 7 700 ¶ Sämitige ovdâsteijee sämipresideentâi já –ministerij ohtsiičuákkimist ¶ – Na, molsâiävtuh iä kale tääiđi leđe meendu ennuv, Eunuk smietâi šlunden. Jiem šoddâm keččâđ taid lopeaašijd nuuvt pyereest, sun mieđettij. ¶ Škovlim ¶ 34 Juuso Tuomas Aslak Puásuialmai, Higher Executive Officer Iänudâh ¶ MARTTIN ČUÁRVIHIÄRRÁ ¶ Oppâmateriaal proojeektpargeeh: ¶ Pákkumijd “Ele toovâ näimirikkoos” , “Ele kode” , “Ele suáláád” , “Ele anestuu” , siämmáá ko eres-uv pákkumijd, puáhtá čokkiđ taan sáánán: “Räähist jieijâd aldemuu nuuvt tegu jieččâd.” (Room. 13:9) ¶ Muotâvielgâd ¶ – Na, jiem mun nuuvtkin eđâččii kale. Kalehân tohon puáttee ohhoost-uv vala kiergân. ¶ – Haloo, Njobžâvääri poolisist, Poolishovdâ puhelimest. ¶ – Mun-uv čuuvâm lajopeenâid, Márjá iätá já čuváškuát peenâid Elláin. Hirškikkâ já Myerji lává jo tulkkâm máálámân já suoi-uv riemmâv išediđ Ela já Máárjá peenâi čuhâmist. Návt Ella já Márjá čuuhâv Hirškihháin já Muorjijn puoh kossâ ivnepeenâi já segis lajopeenâi teerijd pastelin já peessâv viijmâg sárguđ-uv. ¶ 1. Rieggee kovvee eennâmpáálu. ¶ Ko sun lâi pieijâm kirje maasâd ilddei, sun vuolgij olgos kirjeráájust, mon lättest šoddii tääl monnii suujâ tet rääsih. Sun vuolgij pääihis kuávlun, kaačâi ain ko voojij já mudoi vaazij jotelávt. Tääl sun ooinij, maht muorâin lijjii vaahtera loostah, mut tääl tot ij innig orroom ollágin omâsin, puoh tom maŋa mii lâi jo tábáhtum. ¶ a. kunâgâtâr já ¶ Lasetiäđuh: Saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi ¶ 6. Cortninarius brunneus – Karhunseitikki – Kuobžâseitik U ¶ - Tiervâ še, Heikkâ västidij, mut sun lâi mahtnii murâšlâš já joskâd ige orroom peerustmin nuuvt ennuv Ááná puátimist. ¶ Veikkâ virveluággum já jieŋâalnuággum láá-uv taan ääigi pivnuus kyelipivdemvyevih Anarist, láá toh kuittâg-uv majebij aigij pyevtittâsah. Taid láá astoääigikuálásteijeeh puáhtám. Ton sajan uštem kulá puárásub ärbivuáhán, ko tot lii lamaš kiävtust jo 1800-lovo pelni. ¶ Kyelituálu ovdedemruttârááju stivrâ ¶ Syemmilâš aalmugtihtâ ¶ Junná huámášij eskin tääl kijtteđ Veiko já faalâi uási ruuđâin sunjin, mut ijba Veikko huollâm tain, eeđâi: ¶ Jutteselgi jooskâi oppeet tuurhâ putteestmist já hundâruškuođij: – Maidsun ákku parga puoh kamuvsuoinijguin. Ij sun aainâs taid tušij tiet miäidám kurâháin já tuálvum rájusis. Jutteselgi ruokâsmitij oppeet jieijâs já meridij elâččiđ tutkâmin ääši ráájust. Rááju uksâ lâi áávus já tot livkettij siisâ ráájun. Maid jutteselgi ooinijgin ráájust. Tot lâi tuođâi hiämáskâm. Jyehi saajeest lijjii kamuvsyeinih. Ollâgásâst oordâst hiäŋgájii ennuv čuolmâstum kamuvsyeih kuškâmin já hurstâseehah lijjii tievâ kamuvsyeinikkieddein. Jutteselgi huámmášij meid rááju nurheest hitruus nálásijd kamuvsyeinivierâid. ¶ –~Mii imâštâlmâš tast lii? koijâdij Tälvi. –~Ij-uv lah aaibâs luándulâš, et must taha mielâ aainâs ohtii teivâđ suu, kote puátá muu maŋa? ¶ Kielâ: saksakielâ ¶ Ovdilgo Ánná huámmášijgin, ubâ kuhes oholoppâ lâi jo kuullâm já lâi vuot äigi rahttâtškyettiđ kaavpugân vyelgimân. Iđedist lâi tooláá vuolgâ. Enni tuámittij vala, et tuot já taat kalga fáárun. Áánást ij lam eres ko tuš tot, et polgupyerá koolgâi fáárun. Enni lâi vala nutkâm laavhâ tievâ evvisijd. Jiešalnees Áánást ij lamaš taan tovváá nuuvt korrâ mielâ vyelgiđgin maassâd. ¶ Kuumpih almotteh mielâtiilees eres kumppijd kejâstuvâiguin já seeibi stiäluiguin. ¶ Sämitige vaaljah toimâttuvvojeh 5.9. - 3.10.2011. Vaaljâlävdikodde lii ráhtám vaaljâtohálijn iävtukkâsâin iävtukkâsluvâttâllâm. Iävtukkâsah láá ohtsis 40 . Iävttukâsluvâtâllâm 2011 ¶ – Luándukirje 1 . Pirâsoppâkirje, mon lii anarâškielân jurgâlâm Marja-Liisa Olthuis. Sämitigge, Tornion Kirjapaino Ky. 2003 143 s. ¶ Moonnâm keesi luovâttui sämmilij ärbivuáválii tiäđu tile já ovdedemtáárbuid kieđâvuššâm pirâsministeriö asâttem pargojuávhu loppâraapoort. Raapoort lii tuáivumield cuvnâmtijme mii ohtsâškode poolitlâš njunošân já árvujođetteijeid. Sämmilij ärbivuáválâš tiätu lii vaarâst lappuđ sierânâstoimâittáá. Eromâš uhkevuálásâš lii nuorttâ- já aanaarsämmilâš tyejiärbivyehi. Ärbivuáválii tiäđu turvim váátá sämikielâ já ärbivuáválij iäláttâsâi eellimvuáimálâšvuođâ sehe ärbivuáválii tiäđu iäláskittem já turvim nuuvt haldâttuvâst, škovliimist, ruttâdmist ko lahâaasâtmist-uv. ¶  mä – sojovierâ (vierâ kogo čimmâ álgá pajaniđ), ¶ 1. Sáárgu vihkosâd jävriruávu já noomât toos šado oosijd. ¶ Kooveest Susanna Maggaast lii Iänuduv-Kuovdâkiäinu sämimááccuh (čiž) já Rauna Rahkoost tiänulâš sämimááccuh. Kove Ulla Isotalo, sämitige lekkâmeh Ucjuuvâst 2008. ¶ Juáigus lii muštemvyehi, ohtsâšilo já vyehi čäittiđ rähisvuođâ. ¶ Ko vuod karttáim sijdâkuáđutteijen te sijdâ lâi Sevžjäävri já Čovčjäävri kooskâst. Iä lamaš innig nuuvt korrâ ijjâpuolâšeh, peiviv timmij muottuu já pievlah vijđánii. Čonâdimäigi aldanij. Tuvdijm siijdâ Čovčjääri nuorttiipele jeggiijd ko tobbeen lijjii eenâb pievlah já tohon lâi aaigâ čonâdiđ-uv. ¶ Keejâ uánihisvideo nuorttâsämmilâš ärbivuáválii lávlumvyevist ¶ Huámmâšim tállán, et turkkilij suomânist kustoo y- já ä-puustav ettâm lâi ennuv älkkeb ko kreikkalij já toh ettii kale nuuvt čielgâsávt, tegu syemmilâš iätá-uv. Ennuv maŋeláá šoddim tiettiđ, et tuurkikielâ lii siämmáá loogilâš ko suomâ- já sämikielâ-uv, já säänih iättojeh nuuvt ko toh čállojeh-uv. Motomeh totkeeh lijjii valmâšeh nabdeđ tuurkikielâ suomâkielâ hyelkkikiellân. Juurdâ lii kale maŋeláá komettum. ¶ Maadâ-Suomâst suuveest lii puáldimmuorâ-árvu, riššâsäggin rähtimárvu já tukkimuorâ-árvu-uv, mut tääbbin taveláá ton kiävttu tááláá ääigist puáldimmuorrângin lii viehâ ucce, amnâsmuorrân vala-uv ucceeb. Tovláá ääigist-uv tot lii kevttum tuše amnâsmuorrân já tast-uv tuše tiätulágán amnâsin. Tast láá sujâttum rievváid nuuvtkočodum poijuuh, moh tuálih rievâ mielgâsáid kiddejum ketarijd ciäggust. Ovdil, ko iä lam vala virvelstááguh finniimist, te puoh pyeremus stágguaamnâs lâi supe. Tom koolgâi čuoppâđ já olliđ njale ääigi jeđe ceggiđ kuškâđ vuordâččiđ vejehái maccâm juuhân. Lii máhđulâš, et toovláš olmooškin ij lah hoksám puoh taid amnásmuorâmáhđulâšvuođâid, moh suuveest lijjii. Amal ton tiet, et supe ij liijkágin lah nuuvt hirmâd táválâš muorâ Säämist, ko tot šadda tagarijn tiälhuin, moh kale pyehtih leđe vijđáh-uv. Ovdâmerkkân Kuošnjâjäävri nuorttiibeln lii njuolgisteeđân supevyevdi, mast láá tuotâ stuárráh suveh. ¶ Potákkeh ¶ keigij kepilis ¶ povvustij nuuvt et masa potkân. ¶ Ehidist lâi loppâjuhle. Tot ij lam innig nuuvt kukke, piištij tuše kulmâ tijme. Meddâl vyelgidijn lijjii ulmuuh nuuvt ennuv puhhiidâtmin olgos, et illá mahten peesâi ovdániđ. Moonnâmkiäinu lâi mottoom kááđu paijeel rahtum koskâpuddâsâš šalde, mii lâi tuše kyehti meetter kubduv, já ton mield kolgii tuhátteh ulmuuh väzziđ kuábbáá-uv kuávlun. Tot lii vises, et ohtuu ij tarbâšâm leđe. Tot-uv čaaitij kreikkalij ornimtááiđu. ¶   Lijgešoddâm häittid jäävri eellim, taha čääsi kevt- ¶ Mun oppeet keččim listosân já huámmášim, et kirjij váilum ij vala tiättám oles katastrofi. Ton kirjeráájust, kuus ittinâs liččim monâmin, kolgii leđe toh siämmááh kirjeh. Nuuvt te jotkim váhá eenâb jurgâlemteoriai staavim já kavnim muáddi šiev kirje lase. ¶ 82 ¶ 32D Pennuusyeini ¶  Lohosänikvanttoreh: Kuáhtámilo lâi aaibâs merettem. ¶ Riehtiministeriö almoot uuccâmnáál säämi kielâlaavâ (1086/2003) 31 §:st uaivildum torjuid, moi várás lii taan ive kevttimnáálá ohtsis 130.000 eurod. Torjuu puáhtá mieđettiđ sämikuávlu kieldáid, servikuddijd já palgâsáid sehe laavâ 18 §:st uáivildum ovtâskâs ulmuid mainâšum laavâ heivitmist šaddee sierânâs lasekoloi luávdimân. ¶ Čevđielleeh eellih heekijn ¶ a. vuáládâh ¶ Vääldi planktončáittus čääsist keesâšmáin planktonhaavi täsivávt ovdâsmaŋas čääsist. Lyešti čáittus haavi hanast lasâpuurkin. ¶ mutáttâh ¶ Mun lam huámášâm, et táin saanijn lokatiijvâhäämih táttuh motomijn čällein šoddâđ taan vuossâmuu vyevi háárán puástud: väär ii st, kuáđ ii st, táál uu st, páár uu st, kuhes vokaaláin tuom maajeeb vyevi mield, ko kolgâččij leđe väärist, kuáđist, táálust, páárust. Toid lii malli vissâ puáttâm tuom maajeeb vyevi mield: pääđeest, lááđoost jna. ¶ merhâšittee vuovvijn sämikielâ oovdedmân tâi siäilutmân. ¶ tot puoh tábáhtuvá? Mii lii merkkân tuu puátimist já taan maailm loopâst? ¶   Seminaarist sahavuáru tuálih el. Sämitige ovdâsteijee, europarlamiänttár Sirpa Pietikäinen Euroop parlamentist, išeuásádâhhovdâ Olli Kerola Sosiaal- já tiervâsvuođâministeriöst, ohjelmhovdâ Leena Meriläinen Tave-Suomâ Kaste-projektist, rehtor Liisa Holmberg Säämi máttááttâskuávdáást, sosiaalneuvos, tooimâjođetteijee Ristenrauna Magga Sámi Soster rs:st já ávuspalvâlus jođetteijee Mirja Laiti Aanaar kieldâst. ¶ Kustavi B5 ¶ – Taas mun kale talkkâs tiäđám, Ante jurdâččij já meridij, et váldáččij njuoskâdemmookán jieijâs njuoskâdemputtâl já leškiiččij toin čääsi kukkáid. ¶ 4. Čuáskut já fiäru tassaaš ko suptâluvá. ¶ rammui. Ko sun vuolgij ¶ Mij tarbâšep purrâmâš šoddâmân já energian. Maht mii puurrâm purrâmâš amnâseh peessih ovdâmerkkân teekij kiävtun? Ko mij puurrâp kiŋkkuvuojâleeibi, tot šadda purrâmâšsuddâdemuálán. Tot lii suullân viiđâ meetter kukkosâš ohtâlâs poccee, mii álgá njäälmist já nohá pottârááigán. Purrâmâšsuddâdemuálist láá jieškote-uv uásih, main láá jieijâs pargoh. Jis lah hoppuu já hurtoh purrâmâšâd jotelávt, te tot suddá hyeneht já puátusin láá čuávjivääivih. ¶  subjekt. vojâstâhhävvi = viiltohaava 150 ¶ tâi pH-päävir, jävričääci, čäcipocceečääci, piipeet, 20-prooseentlâš metyleenčuovjislaggâ. ¶ Ovdeláámainâšum heivee meiddei tilán, mast vaanhimeh tuáivuh párnáá ohtuujotteem. Jis kielâpiervâl pargeeh keččih, ete párnáá päikkimääđhi torvolâšvuođâ ij vaanhimij vaattâm häämist pyevti turviđ, kulá äšši párnáisuojâlemân. ¶ Já mij paasijm vuordâččiđ jieččân vuáru, mii ij puáttámgin ovdilgo kuulmâ vaartâ vuordâččem maŋa. Ester lâi nohádistâm ige lam valagin uážžum purrâmuš. ¶ Ánná koccái tooláá já lâi vaibâm. Pakkaamáin sust ij tääl lamaš nuuvt huáppu, já sun moonâi vistig riišon. Sun čuážui kuhháá lieggâ čääsi vyeln ige vaijaam ennustkin jurdâččiđ. Esken koskâpeeivi maŋa sun oroi iälláámin já sun nuđhâskuođij tävrijdis lavhâidis siisâ. ¶ muglovottuvah já lovottistemvyevih já tađe mield meiddei áárvuh sämmilij lohomeereest muttuus ¶ loddemääđhi ääigi seelgi tyehin. Pyeremusah sajeh ¶  eeđâi paijeel 4000 ¶ – Joo-o, já ige taarbâš hiävrásiđ tävirijdiskijn meendu kuhás, ko tot nubbe juná vuálgá nube peln siämmáá ruugâ, almai lasettij. ¶ Já nuuvt njoobžah monnii tupán já algii vuordâččiđ ittáid juovlâjuuhlijd. ¶ toideđ, tooiđám, toidá = huuhdella ¶ Edvard Wilhelm Borg šoodâi Pasejuuvâst (Pyhäjoki) 6.1.1830, čaalij pajeuáppen 21.4.1851 já vihkui pappân Kuopiost 14.12.1853. Sun poođij Anarân 2.4.1856 hoittáđ Aanaar kappallâš koskâpaje särnideijee virge, nomâttui Aanaar kappallâžân 3.4.1857 já čođâlditij pastor tutkos 17.3.1858. Kappallâš virge lasseen sun hoittái Uccjuv kirkkohiärá sajasâšvuođâ, jeđe sirdâšui Uccjuuvâ kirkkohiärrán 2.2.1860. Uccjuuhân moonnâm maŋa sun tobbeenläddingis hoittái Aanaar kappallâš sajasâšvuođâ ive 1967 aalgâ räi, mon maŋa sun jieijâs ucâmuš maŋa peesâi Raahe Saloisten servikode sajasâškirkkohiärrán, nomâttui tobbeen ive 1868 kirkkohiärá viirgán, jeđe vala ruaváást viirgán Pieksämäki servikoddeest 1873. Sun tooimâi meiddei Aanaar – Uccjuuvâ virgálâš puákutteijen 29.4.1856 – 1.1.1867 koskâsâš ääigi. ¶ tääbbin. Jis táátuh, rááhtám teehin kulmâ viste: tunjin, Moosesân já Elian. ¶ » Maid ¶ 1. Mitted káártást Jylland njargâeennâm kubduumus saje. Mon kuhes mätki lii ton pelimuddoost aldemuu merâriidon? ¶ Uđđâ luándusuojâlemlaahâ addel maaŋgâid mahđulâšvuođâid Natura 2000 -viärmádâduv kuávlu suojâlemmittomeerijd västideijee suojâlem olášutmân. Luándusuojâlemlaavâ almos prinsiip mield vijđoduv suojâlem olášuttemvyehi kalga sovâttiđ suojâlem uáivil mieldi. Suojâlem kolgâččij ovdemustáá olášutteđ rijjâtátulij vuovijgijn. ¶ 2. 4. ¶ 1. Cortinarius semisanguineus – Verihelttaseitikki – Vorrâlivârseitik U ¶ Adeliđ  peenâ(id)  máttáátteijei! ¶ Nuorttâ-Aanaar päikkinoomah ¶ arven. Nuuvt Njuámmil-Juhháán vuoitij ¶ Tutkâmpargo ¶ Njuuvčâ pelikyeimi maainâs ij nuuhâm vala toos. Ko Matti lâš viežžâm njuuvčâ meddâl ton sudderoobdâst, te ores njuhčâ lâi puáttám ton suudán já aassâm siämmáá saajeest ubâ keesi já vala puáttee-uv keesi. Tot poođij ain vuosmustáá jyehi kiiđâ ton siämmáá suudán já aasâi kidâ čoovčâ räi. Viiđâ ive ääigi kiävlui ohtuunis njuhčâ Paje-Lusme suulâin, ijge tot perustâm eres njuuvčâin maiden. Viijmâg njuhčâ lappui já Lemmee kuávlust lii kavnum lovmat ihheed tassaaš jamâ njuhčâ, maid Matti nabda-uv lemin suu tupenjuuvčâ pelikyeimi. Puárásumos Suomâst riegistum njuhčâ lii lamaš 15 ive 6 mánuppaje 27 peivid puáris, et ton peeleest tot puávtáččij leđe-uv tot. ¶ 103 ¶ Aanaar kieldâ Pirjo Semenoff ¶ POĐOIKOBĐOOH 10 já 21 ¶ Sämitigge tuhhiittij čuákkimistis 27.10.2008 Sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs ovdedemohjelm ivvijd 2008-2011. ¶ Seenaat-kidânjâsah uárnee almos, kyevtimuddosâš arkkitehtkišto Säämi kulttuurkuávdáá vuáváámist. Vuosmuš muddo álgá 14.4.2008 já nohá 30.6.2008. Kišto nubbe muddo álgá 1.9.2008 já nohá 3.10.2008. ¶ Kuumpijeggi = Sudenjänkä ¶ Aikio suuvâ perruuh lijjii 8 ive 1749 já ive 1800 jo 11. Ive 1850 meeri lasanij 13:án, mut njeejâi 50 ivveest 10:án. Ive 1900 lijjii ulmuuh suuvâst 82 já love ihheed maŋeláá 103. ¶ Euroop rääđi ministerkomitea avžuuttij ive 2004 kuávlulijd kielâid tâi ucceeblohokielâid kyeskee eurooplâš vuáđukirje heivitmist Suomâst, et Suomâ "riämá eromâšávt tállán toimáid visásmittiđ tuođâlâš lappumvaarâ vuálásij aanaar- já nuorttâsämikielâi eellimtohálâšvuođâ" . ¶ Kolumnirááiđu vuossâmuu kolumnist uáinoo lemin mottoomverd nuorâ anarâššáid kyeskee äšši: anarâš nuorâimedia já, tehálubbon, ton vänivuotâ. Párnáikirjeh kal láá uástimnáál – iä tohkin tiäđustkin nuuvt valjeest – já škovlâkiirjijd še kávná sämitiggeest, mut ko páárnâš váhá šadda, iäge tuurukuobžah innig tuhhii, te kost kavnâččij anarâškielâsâš Belgarionin taru tâi Linnunradan käsikirja liftareille tâi ubâ Harry Pottergin. Ijba kosten. Já siämmâš lii muusik pelni: nuorâi muusik lii aaibâs liijkás uccáá, jis artistij lovo puáhtá luuhâđ oovtâ kieđâ ovttáin suormáin. Elleekuvij já televisio-ohjelmij pelni tile ij lah nuuvt hyeni, tondet ko tot lii hyeneeb. Anarâškielâ ij táátu kulluđ ige oinuđ nuorâi kevttim mediain. ¶ testament teevstâin tuše Evaŋgeliumist Matteus mield láá puoh veerstah jurgâlum KR92 ¶ Riehtiministeriö já sämitige ohtsâš ulmen lii, ete ive 2015 sämitiggevaaljâin nuávditteh uđđâ sämitiggelaavâ já ton valjáid kyeskee njuolgâdusâid. Ministeriö já sämitigge meid tuáimih ulme juksâmân. ¶ – Äijih , ¶ pottáákčuolmah = mukulat 36 ¶ omânist lii oommânsyeiji já tot lii olmânáál kiddejum ¶ Luuvâ Juvá Leemit, Klemetti Näkkäläjärvi saavâ ollásávt Saami People´s right to self-determination in Finland K Näkkäläjärvi 150410 . ¶ Nuorttâlâškielâ pajeuáppeeiskos kiiđâ čälimijn čođâldittâm uáppeeh: ¶ raavâdkuállus . Ravâdin tohálij amnâsij sirdâšem ohtiimân pastee iäláánsiärvus šaddoin šaddoporreid já tain ain piäđoid já rátuporreid. Raavâdkuállus jyehi mohheest lii miinii iäláánšlaajâid. Vrd. raavâdviärmádâh, iäláánsiärvus. ¶ - Kuás vyelgeen Kiävunjáálmán tiddepiivdon? ¶ Room. 8:26a ¶ Kuobža-Saammâl Matti 60 ihheed ¶ täyttäisimme lii jurgâlum muoi kalgeen porgâđ, vâi tiävdáččáim , mast maaŋgâlovo 1. ¶ – Máálájeen-uv muoi veikkâ kuobžâid, Lavri iävtut. ¶ – Kale! huikkii puoh eres kisáh oovtâ jienân. ¶ Tapani Kauppinen miäđuštij pianoin ¶ ävkkin kiksen ¶  almoot 60A Maaŋgah vuogah láá uáli ivnááh já ¶ já kaččâlij päljisjuolgij pálgá mield vuálus. ¶ – Ervideebâ! ¶ Mädibáá Kossenâmist assáin meiddei muu kuohtuuh ennuuh, Juhháán Jovn Aaslâk já Uulá. Suoi meiddei láin pyereest toollum kyesih mii táálust já sunnui lijkkojim čuuvtij. Aaslâk lâi sijvub, mut Uulá lâi čeppi mainâstiđ puohlágánijd mainâsijd já puoh pyeremus suu mainâsist lâi ain tot uási, kogo sun jieš ruáhásij. Kavnâseh lijjii ain nuuvt njálgáh, et eres-uv ulmuuh povvâstškuottii, jis iä eidu tom mainâs, te aainâs Uulá jieijâs kavnâsijd. Motomeh mainâseh Uulást lijjii tagareh, et veikkâ tot maainâs lâi jotkâšuđ-uv vala, te tot ain koskâldui siämmáá sajan, ko mainâsteijee ij innig áppádâm kavnâsijn juátkiđ tom loopân, mut ij kale lamaš tárbugin. Puohâin kuldâleijein lâi talle jo siämmáá hitruu ko mainâsteijest-uv. Uulá lâi äŋgiris mecci- já puásuialmai, mut sun lâi meid siämmást taggaar sijvuus leikkušeijee, kiän seervist ij puáttám kuássin ahheev. Ij sun lamaš ilgâd, veikkâ lijkkui-uv njálgásumosávt povvustiđ eres ulmui fiäránáid já kalehân sun povvustij olssis-uv. Táválávt kavnâseh lijjii kuittâg talle váháš koidâsuboh. ¶ euroopmaaijuv.....90 ¶  hiäjusmuđ Wikist puáhtá meid savâstâllâđ. Jis mottoom äšši lii hyeneeht čielgejum, te vuálus puáhtá lasettiđ jieijâs koččâmuš teikkâ pivduu lasečielgiimist: “Puávtáh-uv čielgiđ lase? –PM” Aašijd puáhtá kommentistiđ – já jis haalijd, te tušes saavâi várás puáhtá vuáđudiđ jieijâs siijđo. ¶ Jis tij cuápcuvetteđ must já muu säänih cuápcuh tist, pyehtivetteđ áánnuđ maid ihenis haalijdvetteđ, já tij uážžuvetteđ tom. Tast muu Eeji kirkesvuotâ puátá julgâ, nuuvt et tij šoddâdvetteđ ennuu heeđâlm já tienuuvt čäittivetteđ, et leppeđ muu máttááttâspárnááh. Tego Eeči lii rähistâm muu, nuuvt lam mun rähistâm tii. Cuápcuđ muu rähisvuođâst. Jis nuávditvetteđ muu pákkumijd, tij cuápcuvetteđ muu rähisvuođâst, tego mun lam nuávdittâm Iäččán pákkumijd já cuápcum suu rähisvuođâst. ¶ Muottust puáhtá rähtiđ muotâäijih, puáhtá koškâđ muotâpááluid tâi čierâstâllâđ. ¶ sämikuávlust tuáimee staatâ ohtâduvâst tâi finnodâhlájádâsâst, moi toimâkuávlun sämikuáv ¶ Fakkist mun máátám kirdeđ. Siste lii laasâ áávus já pieggâ poso muu olgos. Mun kirdám já kirdám kuittâg tijme ääigi, já mun uáinâm čuárvinjuunijd já jurdám, et mun lam Afrikast. ¶ - Muoi Jovnáin toh kale rähtistáim kuukautiskiissel já possijm läätyid. ¶ a) Mane jäävrih iä jiäŋu pone räi? b) Jis toh ¶ koveh lii säämi filmâmaailm kuávdáš ¶ Occein pivdojeh eromâš vuáđustâsah stipend uážžumân. Vuáđustâssân pyehtih leđe el. oppâčáitus-pargo rähtimân lohtâseijee eromâš koloh teikâ aassâmpäikkikode já oppâmpäikkikode kuhes kooskâst šaddee mätkikoloh. Rijjâhámásiih ucâmušah pivdojeh toimâttiđ vuossaargâ 7.11.2014 tme 16 räi čujottâsân Sämitigge/ škovlim- já oppâmateriaallävdikodde, SAJOS, 99870 Aanaar. Ucâmušân kalga lahteđ kopio oppâre-gisterváldusist. Ucâmuš puáhtá vuolgâttiđ meid šleđgâlávt čujottâsân Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. . ¶  táválávt čuomâstiđ, čuomâstâm, čuomâst = suomustaa ¶ 61 ¶ lekkum suoksâkenoh ¶ Sämikielâin Rekinisteh, ete sämikielâin láá suulân 20 000 – 30 000 sárnod. Kollekielâ lii vuáđudum sämikielâ ovdedem- já iäláskittemtooimâi movtijdittem tiet. Stuárráámus sämikielâin lii tavesämikielâ, mon ¶ Nuorttâsämikielâ kevttim lii maailmsoođij já nuorttâsämmilâšsiärváduv kolgâmušâi puáđusin kiäppánâm. Nuorttâsämmiliih eellih tááláá ääigi kuulmâ staatâ aalmugjesânin. Nuorttâsämikielâ sajattâh já kevttim lii nanosumos Suomâbeln, kost nuorttâsämikielâ máttáátteh škoovlâst oppâamnâsin já kevttih mottoomverd še máttááttâskiellân. Taažâ kuávlust ässee nuorttâsämmiliih iä innig sáárnu eenikielâs, iäge nuorttâsämikielâ máttát škoovlâin. Ruošâbelngin nuorttâsämikielâ ij kuulâ škoovlâ máttááttem kieláid, mut kielâ sárnooh já ovdedeijeeh liijká vala kávnojeh. ¶ Arkkitehtuurkišto puátuseh ¶ 14. Kaiccâlábbá eeči ¶ ánsun sämikielâ tááiđu. Návt kalga lattiđ meiddei sämitiggeest aanaar- já nuorttâsämikieltááiđu ¶ a. Koskâmeerân ¶  ko Oskolâšvuotâ 4, 19, 22, 37 ¶ Tutkâmuš ¶ – Já mun lam Maarit. Suotâs uáiniđ! ¶ Sämitige almos toimâttâh lii varrim ¶ Sajos-táálu superokko aalgij cuáŋuimáánu 1. peeivi 2012, ko kieskâd väljejum uđđâ sämitigge toolâi nube tievâsčuákkimis Sajosist. Siämmáš čuákkim jotkui vala ittinâš-uv, já kieđâvuššâmnáál lijjii uáli teháliih ääših, ereslasseen algâaalmugijd kyeskee ILO-sopâmuš artikla 169 já kieldâuđâsmittemvuávám. Lijjii tiäđust eres-uv ääših, mut taah kyehti ääši sárnuttii airâsijd puoh enâmustáá. Tááláš sämitigge oro lemin ucánjáhháá soovâdlub, ko maid lâi ovdebâs čuákánpieijâm, mon čuákkimij äigi moonâi iänááš tigáštâlmân já rijdâlmân. Kal tobbeen muáddi potentiaallâš “ruáptuvuáskun” kale láá, mut kalgaba uáiniđ, maht ain. Ama ovdebáá áigáduv airâseh valdii noomâ “tigge” liijgás tuođâst, ko tigguustellii, rijdâlii já sutâdellii jyehi čuákkimist. ¶ čielgitávtálijd já čielgitävtittemijd. ¶ saalak salakka ¶ – Pyeri peeivi, Poolishovdâ já Išepoolis! Kuáski čuorvij, ko ooinij pooliskuáhtás paijaanmin autost olgos. ¶ Škoovlâ njuolgâdusah já lattiimeh láá tunjin juo uáppáh. Tiäđáh, maht škoovlâ vázáttuvâst kalga jotteeđ. Tiäđáh tijmekoskâvijđoduv raajijd já muštáh, mii lii ettum muotâpálui koškâmist. Láá-uv tuu luokast sierânâs njuolgâdusah? Mii tábáhtuvá, jis kiivsed nube tâi tuáru? Nabai jis vájáldit toohâđ liävsuid. Aaibâs uccijd-uv aššijd, tego peenâ čuhâmân tâi juuhâđ monâmân puáhtá rähtiđ njuolgâdusâid. Magareh taan sullâsiih njuolgâdusah luokastâd láá? ¶ – Čirr, čirr... naa... mutâ mij ferttip juátkiđ määđhi! Ep pyevti pisániđ, huáhá Vildáá. ¶ liegâsvuođâ organiismâ kiävtun já váldá ¶ – Mondiet? mun koijâdistim. ¶  puáhtá Täst sust lâi vissásávt avžuutteijen J.L. Runeberg, kote Porvoo tuámukapittâlist lâi vaikuttâm lopán Möller katekismus teddilitmân. ¶ Na jis muoi liijká vyejetteen krokodiilpeinijáá meddâl tuu mielâst? ¶ 8A_Ammuu 034.jpg ¶ Lam šaddaaš Vuodâsjäävrist, Iänuduvâst. Lam šoddâm tavesämmilâš puásuituálukulttuurâst. Ubâ muu peerâ lii uásálistám moinnii vuovvijn já uásálist ain-uv puásuipargoid. Säämi tyejiärbi lii muu perrust meid nanos. Munjin lii uáli tehálâš, et sämimáccuhâm lii kuárrum munjin aldaš olmooš já lam luholii sajattuvâst ko suvâstâm lii tyejitáiđu. Lam škovlim peeleest kulttuur-antropoloog (FT) sehe lasseen lam vala čođâldittám sämikielâ já sämikulttuur aaleeb jotkâtutkos (FL). Ovdil tááláá pargo lam porgâm totken maaŋgâin jieškote-uv ollâopâttuvâin já tutkâmlájádâsâin. Totkeeškovliimist lii lamaš stuorrâ ävkki tááláá saavâjođetteijeepargoost, ko taat pargo váátá uáli ennuv čäällimpargo, tutkâmpuátusáid uápásmem já vijđes äššiolesvuođâi haldâšem. Tutkâmčuásáttâhhân lii lamaš já lii ain-uv ärbivuáválâš säämi puásuituálu, toos lohtâseijee terminologia já pirâskoskâvuotâ. ¶ uđđâ koonstâid ¶ Rein . . . . . . . . . . . . . . 54 ¶ 8. Moos tuu liegâsvuođâmittár toimâm vuáđuduvá? ¶ 1. Mun lan Hiärrá, tuu Immeel. ¶ 1. ¶ SAB SKOY, 52A Theo Allofs/ ¶ 1) Ohtâ seervi kuástidem puáđus lii Anarâš-lostâ, mii almostuvá kulmii tâi neljii ivveest, já tot juáhhoo anarâššáid. Servi lii meid kuástidâm vuossmuid romaanijd anarâškielân, mon meid puávtáččij kočodiđ anarâškielâ kirjálâšvuođâ algân. Táássâš anarâškielân lijjii čaallum tuše teevstah, oppâkirjeh já motomeh kirholâš jurgâlusah. ¶ Máttááttâspárnááh ilosmii, ko kullii, et sij pesâččii mottoom peeivi Immeel luusâ. Sij muštâlii iärásáid-uv Jeesusist, já ain enâbeh šoddii suu máttááttâspárnážin. ¶ b. Tivo puástu nággusijd. ¶ Pivdoalmaah ¶ Anarâškielâ servi ry 2014 ¶ * Sárnumstovli ¶ 1. äštimpuohčâlem ¶  lii Annukka Hirvasvuopio-Laiti já Heikki Nikula 14.1.2012. ¶ ponneiäláán . Jäävri, juuvâ tâi meerâ ponnemoođeest ellee iäláán. Om. skáálžuh já skuápuh. ¶  kođđeem Klemetti Näkkäläjärvi sáhka Gollegiella-bálkkašumi geigendilálašvuođas 12.11.2008 ¶  lii Saimaanuárju lii vuáhádum jävriluándun ¶  + Kielah: suomâkielâ, ruotâkielâ ¶ Pekka Moilanen ¶ Šoddim kesipeeivi kuulmâlovlovvoost. Enni njomâttij muu čiččâm okkod, mon maŋa sun čokkij adaldâlâidis peeleest stuorrâ vááimus já skeŋkkij ton Mosise-nommâsâš čevđiuástei, kote eidu talle mađhâšij veerdižij aassâmkuávlu rasta. Steevvilpostâ mainâstij, et paarrâ lâi ucâlum taveviestâr territorion, et puávtáččij mađhâšiđ netselik-inuitijguin, mii ij ollágin lamaš epituođâlâš, kuás jo Mosisen lijjii šohânittám netselik-nisonân maaŋgah rievtis almaah Warwick-Bay kävppisajattâsâst. ¶ – Mun-uv puávtáččim pyereest-uv iskâđ tom, ettim. ¶ Syeinimáánu 3. peeivi vuolgijm oppeet viggâđ purjâstemsajan. Tääl liččii finaaleh. Oppeet mij juuđijm kuovttijn metroin uđđâ olympiastadion OAKA alda. Kištoravvuid já ohjelmijd lâi čaallum, et täst vuálgá shuttle bus purjâstemsajan. Mut ij oinum taggaar bussi kosten. Mii juávhust Ánná aalgij koijâdâllâđ, et kost taggaar bussi vuálgá, mut bussivyeijeeh tuše lebbuu kieđâidis já luptiistilli olgijdis kreikkalâš vyevi mield. Ánná táátui suáittiđ taggaar kištoläjideijei, mii tiäđáččij. Ko läjideijee poođij, te eeđâi, et ij täst vyelgi mihheen buusijd tohon. Mut Ánná naggij, et taan ohjelmist lohá, et bussi vuálgá taan ääigi já sun haalijd tuše tiettiđ, mii buusijd tot lii. Nággu piištij mottoom ääigi, já viijmâg läjideijeeh vuálánii já uárnejii buusi. Tot bussi kal ij liččii kuássin vuálgâm, jis Ánná ij liččii lamaš nuuvt nággár. Mut amal puoh ääših tuáimih-uv Kreeikast nuuvt. Nuuvhân mij peesâi tijme vyeijim maŋa purjâstemsajan, mii lâi kukken kaavpugist merâäävi riddoost. Purjâstemhân kal lâi kiergânâm jo älgiđ, mut kištouásih lijjii maŋgâ já mij kiergânijm vala pyereest-uv fáárun. Mii hyelkkikandâ Joni vuoitij kollemiitaal já kal lâi-uv moovtâ. Kišto loopâst ameriklâš lâi innig oovtâ čuággá keččin Jonist, mut paasij ain-uv nubben. Veikkâ taah lijjii-uv ovdánemvádulij kištoh, te toh monnii kuittâg aaibâs almolij olympialij njuolgâdusâi mield. Ovdánemváduliist lâi juáhhást paarrân nk. normaal olmooš fáárust, mut sun ij uážžum väldiđ uási jieš purjâstempaargon, tuše ravviđ. Kišto maŋa lâi mitalij jyehim merâvuoddâs alne. Mij lâim tiälláádâttâm jo pyeri ääigist šiev sajan, mast uáináččijm tom seremonia. ¶ 9. säpligviermirääsi ¶ Sämitigge uárnee fievrijdmijd tábáhtusân ovdii vyevi mield jieškote-uv kuávlust sämikuávlu. Tábáhtus lii áávus meiddei sämikuávlu ulguubeln puátteid. Fievridmij kuástidem sämikuávlu ulguubeln lii kiddâ staatâtorjuu meereest, mii finnejuvvoo máttááttâsministeriöst. Tábáhtusâst fálloo uásálisteid škovlâpurrâmâš. ¶ Lasetiäđuh: Proojeektpargee Anne Länsman, anne.lansman(at)samediggi.fi , 010 83 93 134 ¶ Uáđám tuárvi. ¶ JÁ ¶ – Pestiđ stämnipäädi! meridij Muumieeči. ¶ Keevâi nuuvt tegu Immeel lâi ettâm. Israelliih vajâldii ävđinenâmist maaŋgâid iivijd. ¶ 22. njomâttempirrâmpeivi: 6.8. tme 23.35 poođij enni vuáláčällee šiiljon já uđâgâš kyehti miinut maŋeláá. Ko uđâgâš aldanškuođij njomâttemsaje canccolij enni ton oovdeld já uđâgâš pallai já ruotâstij patârâsân. Uđâgâš almostui kuittâg mottoom miinut keejist uđđâsist, mut ko enni ij oinum kosten, vuolgij tot-uv meddâl. Enni almostui ovdláhháá koskiijâ uđđâsist, mut ko vuárustis uđâgâš ij oinum kosten, vuolgij tot-uv meddâl. Njomâttemäigi já saje iä lah tiäđust já saatij keevvâđ joba nuuvt-uv, et njomâttem ton iijâ uásild epiluhostui. Taan jurduu tuárju taggaar-uv äšši, et čuávvoo iijâ tábáhtum njomâttem lâi táváliist kuhheeb. Áiccu toohum tupelaasâst. Polvâšoŋŋâ já viehâ kiämádâh. ¶ Lactarius utilis ¶ Vuáláduv ivne lii ruánáá ¶ Saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi ¶ Tiervâpuáttim Säminuorâi taaidâtábáhtusân ! ¶ Ortodoksâlâš kirkko ¶ Räjittes säminuorah ¶ 57. Kyelipivdo lii hitruus puđâldâs 176 ¶  Uc- ¶ Kappeerpääiskih hietih kiđđâpargoin ¶ Kárvudât peri návt ¶ Ánná lâi váivášum: ¶ riššâsäägih = tulitikut 133 ¶ ulguubeln sehe kielâpiervâlij pargojuávkkuhaldâttâh. Asâttâsvuáđustâslâš tohálâšvuođâvátámâššân lii virge vaattâm škovlim já sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95). Pargo miänástuvvee tipšom iššeed šiev arâšoddâdemsyergi já kielâ iäláskittemvuovij tubdâm sehe hárjánem sämikulttuurân já haaldâtlâš pargoid. Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi IV/III mield (vuáđupälkki 2 512,83). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánelaseh. Toimâsaje lii Säämi kuálttuurkuávdáš Sajosist, Anarist. Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 8.2.2016 tme 16.00 räi čujottâssáin Sajos, 99870 Inari. Lasetiäđuid pargoost eddel ¶ Jussá Já Sáárákáisá Seurujärvi ¶ 26 ¶  lii Säminuorâi taaidâtábáhtus ¶ S ¶ lamaš luuhâm siämmáid kiirjijd. Tâi ¶ Válburnjargâ TII.1963 Juvduust Válburluovtâ paaldâst (Matti Valle 1945), mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ 2. Jurgâlus. Sänitääsi ráhtusijn kávnoo ohtâ iäru: KR92 sistanneem olgospyehtim kävi ¶ ige meccialmaa piivdus, ¶ šaddoporreeh . Elleeh, moh poreh tuše šaddoraavvâd. Om. maaijuv. Vrd. piärguporreeh. ¶ Jis haahâ toovvât negatiivlijd vaikuttâsâid algâaalmugân, kalgeh haavâst västideijee já algâaalmugij ovdâsteijeeh sooppâđ linásmittee tooimâin negatiivlâš vaikuttâsâi minimistmân. Haavâ olášume kalga čuávvuđ oovtâst algâaalmug ovdâsteijeiguin. ¶ suomâ sänikirje addel veerbâ σῴζω aktiivháámán kulmâ vuáđumerhâšume: 1 ) kááijuđ, ¶   – Mist álgá forgâ tälvinaveräigi. Já ko uáđđip kuhháá, lii tergâd, ete čuávji tievâ lii tievâ kuáccein . ¶ ekvivalens kreikâkielâsâš algâteevstâi kuáttá siämmáánáálá ko toi suomâkielâsâš ¶ – Mun kale keččâlâm käälliđ tuon vaskâm čoođâ, Kuáski eeđâi jeđe vuolgij käälliđ vaskâmân. ¶ – Moh šaddoid taah láá? Hirškikkâ koijâd vuárustis uccâ, ruánáá kaalah kieđâst. ¶ - sämmilâš jiešnálásâšvuođâ, ¶ Čuákkimviste Sisti heivee pargoujuávkkutilen 15-20 ulmui. Sisti lii kuálmád keerdist. Sisti lii tavesämikielâ já meerhâš šišne. ¶ - Päikkinoomåi luovâtmist projektân ´Päikkinommâčielgiittâsah sämikuávlust´. ¶ 15-40 cm ¶ Viäđŋásâš lii piätu . Tot porá mááđuid , tiivrijd , suovsâid, eevnijd já rippoid. Viäđŋásâš libžáástâl uáli jotelávt ovdâsmaŋas já kuulât ennuv energia. Tondiet tot ferttee uážžuđ raavâd peeivist suullân jieijâs tiädu verd . ¶ Mun lam iimâš, stuorrâ iimâš, ¶  pikkâdui. ¶ Käldeetiäđuh čäittih, et 1860 - 1870 vuođâluuvijn Stuorrâvuonâ kävppijâsâi lohomeeri lâi suullân 11. Koppurái lohomeeri teoreetilávt lišij puáhtám leđe suullân 7 - 8. Lasseen markkânsaajest lâi putká já purâmušvyebdimviste, mast uážui uástiđ käähvi, kottáid já meid lieggâ purrâmâš. Huámášâm árvusâš lii meid tot Stuorrâvuonâ markkânáid čyeccee tuotâäšši, et páihálâš viehâ lâi varrim meddâl markkânááigân. Tááluh lijjii talle tiäđust-uv kuárusin já toh lijjii kuhesmätkilij aanoost. Áinoo, kote ij varrim tälviaassâmvistásis, lâi Stuorrâvuonâ kävppijâs Elias Bækkala . Mušto markkânsajest lii siäiluttum päikkinoomâin, te-uv Markkânkieddi (Markedsengen) já Markkânpäikki (Markedsplassen). ¶ Tootaalobjekt  puáhtá  leđe  genetiivist,  nominatiivist  teikâ  akkusatiivist. ¶ iänááš suullân 6,5–6,8 ¶ 4 Noomât kován šiev kyelipivdosoojijd. ¶ Peessim merisajan, já tot lâi aaibâs tegu monnii párnáimainâsist. Ijjâsajeh lijji kievkkân paajaabeln. Raidâlâsâi paajaakeččin lâi räigi luuptân, mon pehti ferttejim kovrâgiđ já luptiđ juolgijdân, vâi peesâm siisâ. Uálgispeln kezis ricci, kyehti lyevdi, vâi puávtám eiduttâlde viälániđ, mut njuolgiđ jiem puáhtám juolgijdân ollágin. Ij uksâ, ij kardiin. Jyehi saje tievâ čuoškâin. Oskomettum. Vuoidim čuoškâmirháin jieččân já tiptim leđe pihtâsijd pajalist. Mut lijjim luholâš, et lijjim kavnâm tobbeen olssân kortteersaje. Šleđgâ ij lamaš, kievkkânist mälistii päljis tuulâst, aaibâs puoh. Tallaa ääigi lâi 30 cekkid liegâs. Eidu talle Euroop pakkâsumos saje lâi Säämi. Pivâstâh kuulgâi täkkipellâst, ko mälistii poccuusteikkuu já possii luosâ stuorrâ juávkun. Meid Iisi uábbi lâi Eenist pargoost. Sun tyeldittij lijnekággáid säävnist, luptiistâlâi taid sobbijn já leggistij lakanaid jáávrán jeđe tuidâččij taid. Lam toimâlâš olmooš já mielâstân lam iššeen. Jo peeivi keččin uuccim ääigiájánâs já išedim suu uáđáduvâi toidemist tuše porgâm ilo keežild. Nuuvt muoi tastoo veerdiluim. ¶ Jiem kal liččii kuássin oskom, ete muu vuosmuš kirje kieđâvuš kielâiäláskittem. Val muáddi ive tassaaš liččim puáhtám ervidiđ, ete tot muštâl veik konišijn, nuáidiruumbuin teikkâ veik Laapi suáđi evakkoin. Iäláskitmist poođij mielân tuse mottoom vuosâiše, vááimuruvvim já ambulans. ¶ – Mii tunjin šoodâi? ¶ Maasâd ¶ L lii rávhuidittum ellee. ¶ sijđoh: 153 ¶ tiätutekniiklâš torvolâšvuotâ ¶  # 2009 eidusâš vuávám ¶ lyeštih almaah lávlustâlân ¶ Muoi makaš jo tubdáim tommittáá tom uási kaavpugist kost koolgâi leđe tot tanssâsaje tobbeen tiäváá alne, láimhân ubâ eehidpeeivi tobbeen peeivičuovâst vazâččâm já nuuvt muoi njuolgist tollittáim-uv toho kulij, kost tot munnuu mielâst kolgâččij leđe. Lâi kuittâg jo siävŋánâm já ko láim alda Jordania rääji, te kátučuovahkin iä lamaš nuuvt kirkkâdeh. Uáinuseh-uv lijjii ereslágáneh, ko maid toh lijjii peiviv. Na muoi jurdâččáim, et amahânde vissâ kävneen tom saje, ko tuárvi occeen já nuuvt jođhijm määđhi. ¶ Oroččij, et sun lii kiävttám kiäsásâm saanij loopâst č-puustuv ovd. dassaa č já jyöhha č já meiddei talle ko lii koččâmuš deminutiivhäämist, om. juvva č . ¶ Taan ive teeman lii muusik. Koskoho parnijd láá ohjelmist teatterpargopáájáh, moiguin ráhtádâteh jo puáttee ive tábáhtusân. Fálusist láá meid il. räp- já ráiđukovepargopáájáh. Koskohoeehid lekkâmtilálâšvuođâst lyeve oolâ puátih Ucjuv paarnijkuorâ Modji Anna Näkkäläjärvi-Länsman joođeetmáin, Sámi Grand Prix-vyeittee Aila Duo sehe eidu uđđâ skiäru almostittâm räpmusijkkár Ailu Valle. Muusikteema lii väldikodálâš já Ucjuv tábáhtusâst väljejuv säminuorâi ovdâsteijee väldikodálii SOUNDS-tábáhtusân, mii tuálloo Porvoost vyesimáánust. ¶ Onne lâi-uv váháš kuhebuš vyeijimpurdo. ¶ Keevti keppâ jotoluv väävli . Jis škovlâkiäinustâd ij lah vázáttâh tâi keppâ jotoluv vävli, ferttiih väzziđ maađij čižetpele roobdâ. Talle lappâdvyeijee autoh iä moonâ tuu lappâd seelgibeln, mut vyeijih tuu oovdeld. Tun uáináh auto, já autovyeijee uáiná tuu. ¶ Mainâsteijee: Njuámmil já säplig lává aldemuuh ráánjáh já ovdiist-uv šiev veerdižeh. Njuámmil áásá sieđgâroođoost já säplig syeinilyeve vyelni, mii lii rođo paaldâst. Suoi lává maaŋgâid pargoid porgâm oovtâst, kuás huáššilyeve, kuás syeinihaasi lunne. Suoi tubdâv uáli pyereest kyeimis. Suoi lává oppeet alda ulmui láávu puuđâldmin kuávttáá sunnuu jieijâs pargoidis já savâstâllâv koskânis. Olgoláá rámmáás riemnjis, mon nommâ lei Liisá, (kost kale taggaar noomâ lâš finnimgin), njuškiistâl, lavliistâl já ramâččât uđđâ sehâinis. Liisá lii taggaar, et jis sun ovdâmerkkân uážžu kostnii veikkâba uđđâ seehâ, te ubâ meeci viehâ puátá tom tiettiđ mestâba tállán. Njuámmil ij lijkkuu toos já tot niivsset, ko Liisá puátá ain ramâččâttâđ uđđâ sehâinis. Sekkâ lii uáináh tergâd motomáid elleid, nuuvtko njuámmilân já säpligân, mutâ meid riämnjás-uv. Toos tot läävee nuurrâđ puoh tagarijd purrâmâšâid já tiiŋgâid, maid tot panijdis vievâst ij vaje kurppođ. ¶ Ko pino lii vaalmâš, te njuámilááh čorgejeh vala oovtâst muorâluáddumsaje. ¶ Lijjim ovdebáá čoovčâ tegu vahâgist oppâm vyeijiđ polgupyeráin. Iännám-uv lâi movtijdâm, et sun še haalijd oppâđ puáttee keesi vyeijiđ pyeráin, veikkâ lâi-uv muáddi iävtu asâttâm opâttâllâm háárán. Iävtuh lijjii, et kalga leđe nisonij pyerá já hárjuttâllâm tábáhtuvá Čovčjuv ruáváá alne. Tääl lâi tot puátteš keesi, muotâ lâi alfáárug suddâm já pálgáh kuškâm. Iävtuh kale iä olášum ton suujâst, et eeči ij lamaš suittám uástiđ nisonij pyerá já ruáváážân-uv lâi liijká muádi kilomeetter mätki. Hárjuttâlmân tobbeen lâi moonnâđ ain kuhes äigi já tot lâi nube tááhust meid ostâm äšši. Nuuvtpa enni tuuđâi almai pyerán já morâstâšroobdân. ¶ kamuvsyeinisirppi, -siirpi = kenkäheinäsirppi ¶ KR92 olgospyehtim riisumaan kenkiä hänen jalastaan lii jurgâlum suu ¶ Čonâdimpeivi lâi sooppum já päikki ete kost. Čonâdimpäikkin lâi sooppum Toppopecmoorâst já tohon siijdâulmuuh čokkânii sooppum piäivân. Lijjim muáddi pirrâmpeeivi lamaš pääihist vuoiŋâstmin. Eeči lâi ornim laabžijd já kaarrâm kyevti kiälkân taid. Lâi iiđeed, iho lâi kalmam kuádáduv. Eergih lijjii šiljoost, leŋgiistijm já vuolgijm čonâdimsajan. Mij lâim viiđâs: enni, Issá-čeeci, Huuto-Niijlâs (Niilo Valle) já muoi viljâ-Mattijn. Niijlâs ko lâi skuttáris almai te enni táátui suu njuárusteijen. Eeči lâi moonnâm jo tooláá iiđeed. Šiev sijvo ko lâi, te ij mist moonnâm kuhháá ko leim tobbeen čonâdimsaajeest. Toos lâi vittâ ive ko Issá-čeeci lâi munjin merkkim čuoivâgáldustis ores čuoivâgvyesi. Tääl tot lâi must vuájánin. Tom ááldust läävejii leđe uáli kieres vyesih já tom kale poottim uáiniđ váhá maŋeláhháá ko juovdâim siijdân. Muu vuájáán ko kuulâi eenis ruovgâs, te tuubdâi tom já aalgij še ruovgâđ, raŋestij já vuolgij tohon eenis kuuvl, uáiváá ko lâi te jiem mun pittáám tolliđ. Pyereest oroin tubdâdâtmin, tast te ruovgáin já keijáin kuáimásis. ¶ Poccuu ihe koveráiđu ¶ 6 Tuuđhâ totkee siijđo 117 oppâkirjeest. ¶ – Puáhtá-uvks taid kalveđ enâmân? Muumi koijâdij. ¶ 2. a. Naanood káártán Ranska raajijd ruopsâdáin. ¶ Puáris vuovdij luánduáárvui turvim váátá, et vyevdih siäiluttuvvojeh luándutiileest já toi luándulâš ovdánem turvâstuvvoo. Vijđovvâin puáhtá mááŋgâ tábáhtusâst suovvâđ miäcástem já jyehialmaa vuoigâdvuođáid kullee tooimâid sehe máhđulávt eres-uv tooimâid, moh iä lah ruossâlâs suojâlemmittomerijgijn ¶ Ánná koijâdij: ¶ kuobâr ¶ - Láán, Haŋgal västidij. Regnaf poođij še já tiervâttij Haŋgal já talle keejâi Joovnâ kulij. ¶ Mii táálu eergih lijjii viestârpeln vááijuv kilomeetter táálust kiddâ. Eejist lâi čuoivâg mii lâi taggaar ärgis suorgâneddee, já Issá-čeesist lâi Kälbinjuunááš, maid muoi viljâ-Mattijn láim hárdâm. ¶ Muorjijd pirrâ ive ¶ ärdeetekki ¶ Sämitige kulttuurlävdikodde juovij ive 2010 kulttuurtorjuid ¶ Tij puohah leppeđ Immeel párnááh, ko oskovetteđ Kristusân Jeesusân. Puohah tij, kiäh leppeđ Kristusân kastum, leppeđ kárvuttâm Kristus paijaalsâd. (Gal. 3:26-27) ¶ tust miinii iävtuttâsâid? ¶ Sij jotkii ain ovdâskulij já eennâm aalgij muttuđ njuoskâsin, mut taggaar ij lamaš kuhháá. Čyeti meetter keččin eennâm lâi jo pievlâst já muorah algii leđe eenâb. Haŋgal já Jovnâ njuškijn meddâl kiälhást já ohtâ häldein kuodij kiälhá. Forgâ lijjii rääsih jyehi saajeest já Jovnâ smietâi, et tot lâi hirmâd mučis päikki já pyereeb aassâđ, ko mihheen eres soojijd. Sun eeđâi-uv tom Haŋgalân. ¶ Seine . . . . . . . . . . . . . 51 ¶ puáđus ¶ - tavesämikielân ¶ – Naa--, Ante eeđâi várugávt ige ollágin tuostâm keččâđ nissoonulmui, kote pargeldij šiljoost pihtâsijgijn. ¶ Kandâ kejâstij suámálávt Áánán mut čokánij kuittâg stoovlin já kuáivui lavhâstis peenâ já páppár. ¶  postâauton. ¶ Onne iä lam nuuvt ennuu ulmuuh, ko lijjii jiehti (2500), mut liijká karttim oppeet čuođijmield tiervâttiđ ulmuid já mestâba juáhâš lâi uáinám čalluu já kuuvijd munnust Duluth Tribune -loostâst. Meid maaŋgah uápis ulmuuh ellii munnuu tiervâtmin. Jiem kuittâg raskim vala vyeijiliđ Bemidjin já tijme lâi-uv kuulmâ suulâin, ovdilgo selgânim máátkán. Anssi poođij muu fáárust Pengillyn, kuus sun paasij já mun vyeijilim ohtuunân 100 maili määđhi Sjölundenân. ¶  kerjää 2 kg caappum poccuupiärgu ¶ Palhâšume juáhhoo jyehi nube ive vuoččin 2004 rääjist. ¶ Kirjeest Leena Ravantti: On jänis pensaassa syk- ¶ Talle Áábráhámist koijâdui: Mane Sáárá povvâstij? Ij-uv sun oskom, et sun uážuččij párnáá? ¶ MV: Na nuuvthan kal tiäđust-uv še lii, mut na jiem mun kal tieđe läittiđgin, ainhan tot lii sattum, alda kuittâg ko mun lam pááččám. ¶ 178A Noomât puorijd kyelipivdemsoojijd. ¶ Ovdâskode sahâalmai sehe sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi já värisaavâjođetteijeeh Tiina Sanila-Aikio já Heikki Paltto. Kove: Johanna Alatorvinen. ¶ liäbbud = levällään ¶ - Inka Valle ¶ Tälvi lii muorâkäärdi jursseid, muldesäpligáid já jutteselgijd korrâ äigi. Lii puolâš, muotâ häittid lihâdem já raavâd lii vääni. Säpligeh pisotteleh muottuu vyelni tälvikođijnis já vyelgih joton tuše raavâd uuccâđ. Ruokkâdumoseh sirdâšuveh šiljopirrâsáid já olgovistijd uuccâđ ulmuu aldasijn purrâmâš já syeije. ¶ “Váhá tohonkulij” , västidij Vuolli. “Návt mii uárreeh mättip purjâstiđ tuše lyevdipittáin ko kevttip seeibi purjâsin. Ij-uv lah-uv vuovâs!” ¶ Saijoos auditorio jienâtävistemvuáhádâh puáhtá tävistiđ muusik, jienâmaailmijd já veikkâba jienâpiähtusijd čaaitâlmij äigin. Kevttimnáál láá meiddei 4 headset-mikrofon já mottoom sraŋgâttes mikrofon (ovdâm. muštâleijee kiävtun). Tuáivup kuittâg, ete čaittâleijeeh kevttih jienâ korrâsávt. Lii meiddei tehálâš tiettiđ muuneeld, jis čaaitâlmist láá ovdâm. čuájáneh tâi eres sierânâstáárbuh. ¶ SEERVI ULME: ¶ Aanaar paješkovlâ: Jussa Seurujärvi (anâraškielâ), Piäkká Moilanen (anâraškielâ), Ylva Hakovirta (anâraškielâ), Irina Saijets (tavesämikielâ já nuorttâsämikielâ) já Nina Nuorgam (tavesämikielâ) ¶ Baltia enâmij valjaasšaddosiih luándusuojâlemkuávluh já riddokuávlui tuhháátuáivásiih kesiloddemuáđih kiäsutteh luándupuđâldeijeid. Muččâdávt tivodum historjáliih kaavpugeh láá pivnohis mađhâšemčuásáttâsah. Keessiv turisteh mákkojeh Nuorttâmeerâ riddokuávlu luámukuávdáin já vuoddâsijn, tälviv ulmuuh muássuh makkuutteijee lávguttuvâin. Merâkässičiiŋah já tuáijojum tekstiileh láá táválumoseh tulijááh Baltia enâmijn. ¶ Proojeektpargee pargoid kuleh el. säämi muusikkuávdáá išedeijen toimâm sehe Ijâttes ijjâ- algâaalmugij muusikfestivaal išepyevtitteijee pargoh. Pargo álgá 9.6 já pištá 30.8.2014 räi. ¶ Ihe lâi molsâšum já uđđâivemáánu lâi jo pelimuddoost, Äigee koccái kuáđistis mii lâi Juvduujuuvânjäälmi taavaapele riddoost. Ihe lâi 1492. Puolâš lâi korrâlágán ige kuáđist lamaš meendugin liegâs. Nuuvtpa sun piejâškuođij tuulâ arânân, mii lâi kuávdoo kuáđi. ¶  saksaliih Ánná smakkij tom. Tot lâi aaibâs tego cokis mut tast lâi váhá piškerub smakkâ. ¶ Ennuu eenâb–uv must ličij tijjân sárnumuš, mut tij eppeđ vala áppád väldiđ tom vuástá. Ko Tuotâvuođâ Jieggâ puátá, sun uápist tii tubdâđ ubâ tuotâvuođâ. Sun ij uáináh sáárnu jieijâs noomâst, mut sárnu tom, maid kulá, já almoot tijjân, mii kalga puáttiđ. Sun kirkesmit muu, tastko tom, maid sun tijjân almoot, sun uážžu must. Puoh, mii lii Eeji, lii meiddei muu. Tondiet ettim, et sun uážžu must tom, maid sun tijjân almoot. ¶ kuha ¶ Bangladesh ¶ Lijjim nuuvt lomolum taan kielâst ete must lâi tuáivu oppâđ tom já nuuvt čaallim uánihis kirje tohon já koijâdim, láá-uv sist oppâkirjeh sämikielâ oppâm várás. Ferttejim vyerdiđ uáli kuhes ääigi ovdil ko ožžum vástádâs sist Kuovdâkiäinust, mutâ ožžum puoh tiäđuid maid tarbâšim. Tiilájim tállân oppâkirje "DAVVIN 1" já meiddei kasetijd já algim oppâđ orjâlâškielâ. Oppâkirje já kasseet láá rahtum nuuvt pyereest muu mielâst, ete lâi čuuvtij hävski porgâđ toiguim. Mutâ tarbâšim liijká kyehti ive ovdil ko lijjim porgâm čoođâ puoh nelji oppâkirje. Tot lâi 1991 já lijjim talle hirmâd sahhii keččâliđ jieijân sämikielâmáátuid mutâ tot lâi váhá väädis tääbbin Sääksienâmist ko tääbbin ij lámáš kihheen kiäin puohtim sárnuđ sämikielâ. ¶ kulttuurkuávást Sajosist, Anarist. Proojeektpargee toimân lii aanaarsämikielâlij oppâmateriaalij vuávám, rähtim, kielâ tärhistem ja jurgâlem. Asattâsvuáđusâš tohálâšvuođâvátámuššân lii tooimâ vááttâm škovlim já toos lasseen vaattoo aanaarsämikielâ täiđu (asattâs 1727/95). Pälkki miäruštalloo sämitige pälkkioornig tääsi IV/IV mield (vuáđupälkki 2 457,04 eurod/mp). Ucâmijd ohtân lahtosijgijn kalga toimâttiđ sämitige čäällimkodán 22.12.2014 tjme 16.00 räi čujottâsân Sajos, 99870 Aanaar. Lasetiäđuid pargoost addel oppâmateriaalčällee Hannu Kangasniemi hannu.kangasniemi@samediggi.fi, p. 010 839 3115. Sämitige tooimân puáhtá uápásmiđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi . ¶ a. áámmát: a. áámmát: ¶ “Lii vala ohta saje, kuus jiem avžuuttiččii omâs ulmuid moonnâđ pääihi tobdee suhheettáá, ij kuittâg meendu alda já tulvečoovčâi. Tot lii Njuámmilcoskâs lusme. Saje lii kale šiev uággumpäikki, mut mestâ ain, ko kuávžur tuáppee tot vollit tállán mietiviirdán já máhđulâšvuođah moonnâđ maajeeld iä lah meendugin ennuu, já mestâba vissásávt kuhes-uv tuárgu šadda taan pääihist uánihin. Kiäldulâšvuođâ kale puáhtá finniđ aaibâs tuárvi, ko suhá puohâin vuoimijn pissoomtiet vyestiviirdán viggee riddokällein siämmáá tääsist. Jis suhhee kárttá kárbáinis tulváás Njuámmilcoskâsân, láá piäluštâttâmmáhđulâšvuođah čepis-uv vyeijest viehâ uceh. Nuuvtpa lii-uv suijâ karveđ taan saje, jyehi tááhust lii vaarâ monâttiđ šiev pivdus.” ¶ – Ko anehánnáá šoodâm jäämmiđ. ¶ All Over Press: 40F, 54 ¶ Tijme lâi kyehtilov miinut vááijuv oovce já nuuvt sun viežâi reepus jieijâs visteest já väziškuođij škoovlâ kulij, ko lâi kiergânâm kárvuđâttâđ olgopihtâsijd. Enni huuihij val tiervâđâid uksâluámist, ovdil ko sun, kii lii kočodum Villen, ličij liijkás kukken, et ij innig kulâččii. Tot lâi aaibâs táválâš iiđeed suu, kii lii kočodum Villen, elimist. ¶ Vástádâs: ¶ puátuteevstâ vuástáväldei kognitiivliih pirrâseh láá siämmáásullâsiih ađai eidusâš ¶ Eidu kyehtnubálov ääigi iho kiinii ripâlitij verejáá lunne. Komme! ¶ Iskâdâllâp oovtâst ¶ Sacré-Couer kirkko ¶ Kuha – siävŋus čaasij kyeli ¶ peevdi vyelni. ¶ lábbáh < lääbis = karitsat < karitsa 14 ¶ imperatiiv ole lii kolgâm karveđ já olgospyehtiđ uážuh leđe (spiekâstemjuávkku nr 2). ¶ 6. Váárut sraŋgâpuhelin kevttim. Televisio andenjottoos já šleđgâjottoos lii pyeremus luovviđ seeinist. ¶ 22.06.1996 . Onne koolgâi älgiđ Opening-juhle, mon orniiččij Ironworld oovtâst Tave-Amerik sämmilijgijn. Vyeijilijm oovce maŋa váháš stuárrâb juávhoin Ironworldin stelliistâllâđ paaihijd juhleoornigân. Pieđgijm Charliein stelligijd kuáđi sist meddâl já nisoneh; Maija Hans já Jean Brown karsáin lávumuorâid, maid muoi Charliein taađeest čuvváim. Maijaast láá hyelkih Vuáčust já Jeanist oppeet Várgáhijn (Vuoreija Tave-Taažâst). ¶ 4. kumppi ¶ Kärigâsnjaargâ škovlâ: Christer Rasmus (tavesämikielâ) ¶ – Párnáigijn lihâdem kielâpiervâl ulguupeln ¶ – Tuáivu mield must lâi mahtniigin iše, Kuáski eeđâi. Jiemhân mungin kale tieđe ubâ ääšist jiem maiden. ¶   Heikki Paltto ¶     – Ohhoh! Išepoolis imâštâlâi. ¶ 164 ¶ Tievâsmit ruossâháá ¶ » Ko Ulmuu Alge puátá kirkesvuođâstis eŋgâlijdiskijn, sun čokkáán ¶ Oppâmateriaal ¶ Vástuppeeivi adelui olgos Katainen I haldâttâs haldâttâsohjelm. Ohjelm lii historjállâš sämmilij tááhust. Vuossâmuu keerdi haldâttâsohjelmist lii asâttum ulmen sämikulttuur já sämmilij vuoigâd¬vuođâi olesváládlâš ovedem. ¶ – Maht tovlááh ulmuuh pivdii kuolijd? ¶ Onne ep lam huáppoin joođoost. Koccáim ovdláhháá oovce hirmâd korrâ äijihšooŋân já ko uáhti lâi moonnâm paijeel, te vyeijilijm Duluthân. Charlie lâi ehidist suáittâm tohon já iimâš já komme, tullâtiijlâsementti lâi ko lâi-uv kavnuumist tobbeen. Tot kavnui Arrowhead -nommâsâš käävpist. Viiljâžeh, kiäh omâstáin käävpi, láin amerikkalii vyevi mield uáli ustevliih já skeŋkkejii jieškiäs-uv peenâ já ruttâpuursâ sehe Aansin vala kappeer, mon Anssi skeŋkkij maŋeláá munjin. ¶ 175B Veepsis. ¶ EUROOP UÁSSIN MAAILM ¶ Tovláin sämikiel mainâsijn kuittâg harvii šadda saahâ tááláá ulmuu argâpeeivist já ton säniráájust, maid tááláš olmooš taarbâš. Aktiivlâš kielâoppâmân iššeed jo tot, et keččâl ucemustáá ohtii peeivist kuvviđ jieijâs peeivi sämikielân: maid lam porgâm, kiäid lam uáinám, kost lam iällám? Tai piäiválij tooimâi vuáđuld lii älkkeb nurâškyettiđ olssis sänirááju, maid taarbâš. Taa motomeh ovdâmeerhah: ¶ skammâmáánu 60 + 2 ¶ – Piättár Vuossâmuš kirje . Anarâškielân jurgâlâm Matti Morottaja . Oulu Pipliaservi 1973. 16 s. Kirjeest almostui ive 1991 jienâkirje, mon kuástidij Aanaar servikodde já Ilmari Mattus luuvâi tom páádán. ¶ Ruánááeennâm lii mailm stuárráámus suálui. Tot lii tuođâlâš jieŋâ já muottuu väldikodde, ko nelji viiđâduási láá maaŋgâ kilomeetter asosii jieŋâ vyelni. Riddokuávlust rievdâdeh hirmâd stuorrâ jieŋâväärih. Kuávdoo Ruánááeennâm liegâsvuođâmittár puáhtá tälviv čäittiđ -70 ºC, ijge liegâsvuotâ keessivgin paijaan ennuv nolá paajaabel. Uárjiriddokuávlust liegâsvuotâ lii kuittâg koskâkeesi love aste suulâin. Ruánááeennâm máddáápiäláin riddokuávluin lii jieŋâttis stielâs, main lii ucánjáhháá šadolâšvuotâ. Muorah iä šoodâ kosten. ¶ uáinimáiccu = näköaisti 166 ¶ - Taatana Tettu! ferttiim párgádiđ. ¶ www.samediggi.fi Anarist 28.5.2015 ¶ – Puáđi sierâdiđ! Astron čuorvij. ¶ Puohah käibidškuottii maasâd pááikán. ¶ Atlant C5 ¶ Nuuvtpa čievčâst já vuoptâlaahulist láá ereslágáneh ekologâlâš luávhuh. ¶  onne. Iševerbân – Enni, mun lam kuullâm, et ulmuin láá juovlah-uv. Moh tohkis láá? ¶ já uccâ ränis ¶ myerjih šoddâduvvojeh Suomâst. ¶ Cuobbuujorŋâ = Sammakkoselkä ¶ pištee ruukitooimâ viärmáduv oovtâstpargočonâdâtmân ¶ pasemân Oivarin vuojâmargarin. ¶ PREFAATIO LOPÂTTÂS JUOVLÂI ÄÄIGI, KINTTÂLPEEIVI JÁ MÁÁRJÁ ALMOSTUMPEEIVI ¶ skuáppu ¶ Taiwan P5 ¶  poccuiguin. roossâđ: ¶ kiihâm . Eromâšávt luudijn tiättojeijee lattim, mon ääigi ores hokâttâl niŋálâs jieijâs paarrân lihâstuvâiguin já jienâiguin, moh láá šlaajân tijpâliih. ¶ Mii rähis Pestee. Mij čájádep jyehi peeivi luodâ alne já karttâp ävđinenâmân. Tun, Jeesus Kristus, lah rievtis paaimân. Tunjin mij väidip jieččân eđe, tuu ovttuu alestep ävđinenâmist. Kuulâ mii, tun, kote lah luoddâ, tuotâvuot já eellim. ¶ Uusâ káártást 47B Nuorttâmeerâ já ton luovtâid Tavemeerâpottâ já Suomâluohtâ . Huámášâh, et Suomâ lii Nuorttâmeerâ riddoost. Kotemuš Suomâ ránnjáriijkâin lii meiddei Nuorttâmeerâ riddoost? Tot riijkâ lii Suomâ viestârbeln. ¶ tâi čuovjisruopsâd . ¶ ______ ¶ S iskáldâs ¶ Sämikuávlu kieldah finnejeh sämitige pehti ihásávt staatâtorjuu sämikielâlâš pyereestvaijeempalvâlusâi orniimân. Tágáreh láá eres lasseen párnái peivikiäčču- já puárásijpalvâlusah. ¶ Saje Säämi kulttuurkuávdáš Sajos, Aanaar. ¶ 1. Boletus edulis – Herkkutatti – Herskutatti U ¶ Byrokratia oro lemin kuittâg rähis äšši sämmiláid, veikkâ sämmilâš kulttuurân tot ij ärbivuáválávt kuulâgin. Virgeulmuuh, viäručuággeeh já komserjâsah láá kiävttâm byrokratia viärjun ulmui vuástá, ige navcâttes viärju lekken lamaš. Sämmiliih meiddei láá finnim uásis viäruin, moh iä lah kuástidâm sämmilâš škoovlâid, já laavâin, moh iä lah suojâlâm sämmilâš eellimvyevi. Mut sämmiliih láá lamaš murrišeh, já tállân ko tile lii šoddâm, sij láá máhđulâšvuođâ kiävttâm: tääl byrokratia ij lah innig tuše kikse sämmiláid, mut tyejipiergâs meiddei. Sämmiliih láá vuáijum tippaliäibán nuuvt, et kihheen ij innig pyevti kiškođ sii meddâl. Laavah, moh págutteh staatâ já kieldâ toimâđ sämmilij pyerrin, iä šoddâm älkkest, mut tääl ko toh láá aanoost, sämmiliih láá jo finnim Nelsonlahe (puoli-Nelson). Ovdâmerkkân Aanaar kieldâ ferttee orniđ máttááttâs anarâškielân, já máhđuliih máttáátteijeeh vuárnutteh kieldâ čaittâlmáin hard-to-get: “Álgáččim-uv... Na jiem mun viišâ!” Škovlâtoimâhovdâ-riävuh! ¶ - Kuldâl tárkká , Jovnâ kuulâi Wieseh jienâ. - Já mušte, et mun lam tääbbin. ¶ – Hyenes peeli lii muu mielâst, ete ruttâ kielâpiervâlân puátá ain tuše oovtâ ihán. Pyereh peleh láá ko uáiná, ete párnááh uáppih sárnuđ anarâškielâ já ovdâneh kielâsárnumist já tot ete parnááh puátih mielâlávt tipšomsajân. ¶ TARKKUUSTÂLLÂP ČÄCILUUDIJD ¶ Ko kunnijâttep taid, kiäid lii uskum haldâšem pargo, te mij čäittip, et lyettip Immeel huolâtmân. Immeel loppeed, et täst šadda pyeri meid mijjân olssân. ¶ suuvâst Muumistáálu lâi finnim uđđâ ustevijd. ¶ kulmâsân kavnui haškânâm superuávsku, já kyehti majemuu ¶ Palvâlusah ¶ ráhtulâšvuotâ = teollisuus 3 ¶ Äijih povvâstâlâi. ¶ f. Lah-uv tuđâvâš jieijâd škovlâmiästumán? ¶ Iäláttâs- já vuoigâdvuođâlävdikode saavâjođetteijen väljejui Veikko Feodoroff (persovnlâš värijeessân Heini Wesslin) já värisaavâjođetteijen Kirsti Kustula (Niko Kustula). Lävdikode jesânin väljejuvvii Jouko Hetta (Inga-Briitta Magga), Jouni Aikio (Inka Musta), Anne Länsman-Magga (Aslak Nils Thomas Juuso), Antti Sujala (Inga Länsman) já Elen Anne Sara (Asko Länsman). ¶ Aalmugijkoskâsâš artikla 8(j) pargojuávkku iävtut algâaalmugij ärbivuáválii tiäđu syeje ovdedem ¶ tovâttâm liävuttemesvuođ âid ¶ EU kuávlupolitiikâst västideijee komissaar Corina Creţu kollij Ruávinjaargâst 15.2.2016. Komissaar vaaldij uási puohháid ávus aalmuglâšsáárnudmân oovtâst aalmugovdâsteijee Johanna Ojala-Niemeläin (SDP) já Evroop parlameent jeessân Hannu Takkulain (ALDE/kesk). Sämitige ovdâstij aalmuglâšsáárnudmist saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio. ¶  lijkkuu Maadâ-Afrik E8 ¶ – Ete maid? Nipso civkádij. ¶ 19. Tavepoođâeennâm lii Suomâ jiäggáámus kuávlu 61 ¶ –~Ohoh! imâštâlâi kierâš. ¶ EELLIM OVDÁNEM ¶ Muu hobby ¶  celkkuuh nubijnis ete KR92 teevstâst mottoom verd. MLO jurgâlem tekstâ álgá saanijn sun já IM ¶ Taažâ sämmiliih puásuituálleeh Ellen Maret Hætta já Berit Marie Eira poođijn seminaarân njuolgist pygálysâin. ”Puásuituálust sehe almaah ete nisoneh láá täsiárvusiih já pargoh juáhhojeh puohâi kooskân. Sämisiärváduv siste säminisonijn iä lah čuolmah täsiáárvu háárán, Hætta muštâlij”. Sehe Hætta ete Eira tiäduttáin, ete ”stuárráámus uhke puásuisämmilij kulttuur kuáttá já meid säminisonij máhđulâšvuođáid hárjuttiđ ärbivuáválijd iäláttâsâid lii Taažâ staatâ áigumuš pággunjuovvâđ pele Taažâ poccuin puáttee ive beln ”. Kuohtuuh puásuituálunisoneh tuođâi pooláin puátteevuođâs peeleest. ”Ubâ mii eellim lii puásuituálu, ton pirrâ huksejuvvojeh puoh, sämikielâ kevttim, tuojij materiaal já tai valmâštem, párnái peessâm mieldi sii jieijâs kulttuurân já taam ij ibbeerd Taažâ staatâ”, Eira tärkkilistij. ¶ Sämitigge adelij stiipeend kuuđâ iäljáris sämikielâ uáppei, kiäh valmâštuvvii Säämi máttááttâskuávdáást. Kuulmâs sist čođâldittii nuorttâlâškielâ pajeuáppeeiskos kiiđâ pajeuáppeečälimijn. Säämi máttááttâskuávdáá kiđđâjuhleh onnii koskoho kesimáánu niäljád peeivi. ¶ Algim jotteeđ säämimáttáátteijei čuákkimijn-uv. Vuossâmuu keerdi 1965, veikkâ jiem lamaš vala ubâ valmâštumgin. Siämmáá ive moonnim meiddei säämikonfereensân Taažâ pel Tiänun. ¶ Anne Seipiharju 3.lk ¶ šiev oornigist. ¶ Ijjäävri kyelisieidi puávtáččij leđe meiddei Sieidilássáá tavenuorttiipiäláá vyelligis jurbâ lássáást, mon kuávdoo lii ohtuunis neeljičievvâg keđgi. ¶ Juávkku 7 islam ¶ 138 ¶ laimâdeh = lakoonnuttavat 30 ¶ Sirgusjuná orostij uccâ kaavpugân já čaittâleijeeh kurgâlii jođosin uáivikááđu mield. Ulmuuh toškuu kieđâidis apináid já klovnijd já sirgusorgesterân. Mutâ ko sij oinii uccâ elefaanttii, mast lijjii hirmâd stuorrâ peeljih, te puohah tuše povvâstii. ¶ sulâstiteh šlaajâ algâalgâliii aassâmkuávlu ¶ Jiem lamaš kale vala meendu styeres, mut tuostim liijká motomin luovtâ rasta ohtuunân-uv suuhâđ, jis lâi kuálkki já käärbis ij lam meendu kuhás enâmân rottejum. Nuuvtpa lijjim-uv oppeet ohtii eelâšmin Nuuvdikeččin, amal vissâ poostâ teikkâ maidnii eres viežžâmin. Viäiguškuođij já jurdâččim-uv vyelgiđ maasâd, ko toho puáđistáin meid viljâpiällám Issi já Kaabi Hanssâ, kote aasâi Kossenâmist. Muu mielâst Iisikyevtis Hanssáin oroin lemin hirmâd moovtâ, povvâstâláin já leikkušáin já ko te lijjim riddoost koppuráá lunne vuolgâdmin luovtâ rasta maasâd, te Issi čyervee: ¶ Koskâpeeivi sirdemääigi suulâin ij lam aaibâs sevŋâd ubâ skammângin, lâi tuše kiämádâh, mut ehidist kale lâi, jis sattui leđe vala polvâšoŋŋâ. Jis lâi jalahâs, te talle tääsnih, mánuttep já kuovsâkkâsah kale tuossii, mut talle lâi táválávt vuod hirmâd puolâš, jiemge orvâm talle vyelgiđ ergisirdemân fáárun ollágin. Táválávt, ko eijijn pyevtittáim ergij luus, te sun siirdij puoh eres eergijd, eereeb jis mun lijjim fáárust, te mun ožžum sirdeđ tom iännán persovnlâš vuájááneergi, mii lâi tuotâ loje. Tot lâi viljâm Juhháán-Uulá meerhâst já ton nommâ lâi “Uáđuh” , tâi “Uávuh” já jis mun liččim veikkâba kuánttum ton eergi seelgi oolâ (mon jiem kale kuássin porgâm), te tot vaarâ ličij jurdám muu váháš losebin leŋgirakkânussân, ađai kädisin já tuše pozettistám váháš. Eeni vuájáán lâi kale viehâ šlarvâ, teikkâ ij riävtui nuuvtkin pyevti ettâđ. Rievtis nomâttâs vaarâ ličij lamaš mudágâšvuotân, teikkâ pargottesvuotân lijkkojijjee, nubenáál eeđân läški. Tot ij kuássin ranjestâm já tondietpa enni piergiittâlâi-uv toin. Tast lâi ain suu jieijâs liähtu, lâidâlde täässiv, teikkâ vuástálâh. Miätáluvâin tot ferttij kale njolgegyettiđ tommittáá, amas kerris puáttiđ čevžijd. Ko mun lijjim sirdám eeni vuájáán mielâstân uáli jo šiev sajan já čuolmâdâm láábžán olmâ poccuučuolmâ, te eeči tarkkuustij tom, sehe karsâstâlâi miestuu oovsijd, amas ergi kiesâdâttâđ, teikkâ hyenemus tiileest veikkâ horccâsiđ. Ij kale taggaar lamaš ubâ máhđulâškin tien vuájááneergi pehti, nuuvt rávháliih tast lijjii lihoseh. ¶ - Vâi nuuvt , eeđâi jienâ Joovnâ uáivi siste, Wieseh jienâ. ¶ Mooses eeđâi Imelân: ”Mane lah adelâm munjin návt lusis nuáđi? Koolgâm-uv mun leđe nuuvt eeči ko enni-uv ubâ aalmugân? Halijdâh-uv, et kuádám sii kieđâidân alne. Mun jiem vaje innig, lyešti muu taam várnuttisvuođâst.” ¶  Nominatiiv, Brazzaville ¶ Sämikielâlij pargei já palvâlusâi meeri ij lah kelijdeijee sämikuávlust ige ton ulguubeln. Eromâš uhkevuálásii sajattuvâst láá uccâ sämikielah aanaarsämikielâ já nuorttâsämikielâ. Ive 2009 ovdâskoodán adelem čielgiittâsâst Suomâ olmoošvuoiâdvuođâpolitiikâst tallaš haldâttâs asâttij ulmen sämikielâ iäláskittemohjelm rähtim. Iäláskittemohjelm tooimâi olášuttem kávnoo meid uáiviminister Katais haldâttâs ohjelmist. ¶ Mut Joona ij halijdâm. Ton sajan sun lavkkij Tarsis-kaavpugân mannee skiijpân. ¶ 9.11. Säämi Parlament (Sámi Parlamenta) vuáđudempeivi ¶ – Pajas já tállán! Tääl nuuvâi tot viällám já háisum, já tivoh tom räsipuurki, maid cyevkkejih-uv! Páárgád kálgu nuuvt ete kissá-uv koccáá, suorgân já libžáá olgos uksâluámist, já kálgu čievčâst toos vala lase faartâ. ¶ elleekovemainâstem mailmân. Elleekovekuávdáá pargoid kulá lasseen meid sämipárnái mediašoddâdem ovdedem. ¶ Stivrâ tuhhiittij AIL:n toimâttemnáál oovdânpyehtim, mii kuáská sämikielâlij vajoidittemkuursâi orniimân ive 2016. Sämitigge pivdá AIL selvâttiđ, ete pyehtih-uv orniđ sämikielâlijd vajoidittemkuursâid nuuvt, ete taid iä kištottâl haahâmlaavâ vaattâm náál EU njuolgâdusâi miäldásâš kenigâspalvâlussân já ete pyehtih-uv haahâđ taid uástupalvâlussân Taažâst. ¶ – vuáŋŋáš ađai čäcihäldee , ruttij párnáid čáácán, jis monnii liijgás alda čääsi, ¶ 1. Luosâ ađai merâluosâ šadda juuvâst, stuáru meerâst já máccá šoddâmjuhâsis kuuđđâđ. ¶ 1. Noomât seelâid já sáárgu loován, mii hâđâlmitmist tábáhtuvá. ¶ TSBN 951-35-6702-8 (ubâ ráiđu) ¶ Talle sij vuolgii maasâd Jerusalemân. Tobbeen sij monnii táálun kuus sij läävejii čokkâniđ. Puohah lijjii tobbeen čuákist, já sij pissuu oovtmielâlâžžân já ruhâdillii oovtâst. ¶ Loppâäššikirje ¶ O Varjâl ¶  já Anarâšah ¶ – Joo, tot iššeed kale kuođij káálgus já vuolgij mottoom nuorâb nissoon fáárun!. Párnááh še paccii naaburkáálgu huollân. Ij tot almai kale masten maiden perustâm! Vijnelaasâ ko finnij, te pyeri lâi! ¶ Simba ¶ Paarnij ohjelm: ¶ Čovčjäävrist já nomâlâsân miipele njaargâst iä lamaš ennust magarehkin aladâsâh, tiävááh, teikkâ kováduvviihkin, main lâi pyehtiđ veikkâba čierâstâllâđ. Vaskâmeh kale lijjii, stuárráh-uv, mut taid ij ubâ puáhtám verdidiđgin olmâ tiäváid. Áinoo tuođâlâš mielli, teikkâ luákká, mast lâi pyehtiđ mottoomnáál čierâstâllâđ, lâi Čovčjuv uáivuš poorááš, mut tast ličij lamaš taggaar vaarâ, et lâi pyehtiđ šnjoggiittiđ njuolgist sudes juuhân. Ličijhân kale še lamaš Čiermihkoddemvááráá mááddáš keeči-uv, mut tot lâi kukken tobbeen Čäcsuánju tyehin já tot lâi liijkás ciägus munjin já vaanhimeh láin vala váruttâm muu monâmist meendu kuhás šiljoost aainâs tieho Morâstáá kulij. Nuuvtpa áinoo tohálâš čierâstâllâmluákká tain aldasijn lâi tiet ovdilmainâšum Piäldááiđáš Nuuvdibeln. Iänááš ääigi mun kale čuoigâdim uđđâ savehijdângijn ohtuunân (Tilkku skipárin) jieččân pelni saaveehlättee mield, mon lijjim jieš ráhtám. Ušom tot vuolgij tupenjäälmist vuoddâs kulij, moonâi puáris kuáđi Morâstáápele pirrâ já skirviittij Nuuvdipel mannee pälgisverejáá luus. Tobbeen tot mukkâsij tuve já ääiti kooskâ kesikäldee luus já tobbeen naavit máddáápele uđđâsist šiiljon. Lättee kukkodâh lâi aldasáid 200 meetterid. ¶ kuácceevyevdi ¶ Sun lâi vájuldâm Ijjäävri já Saammudjäävri viestârpele, káállám juuvâi rasta já lyeiveesuánjuid já miärkká ko lâi te ij sun tiättám tom, kost lâš jottáám. Tommittáá sun tieđij ete kost lii mäddi já kost tave, mádáskulâi sun keččâlij jotteeđ. Sun tiäivásij puáttiđ puáris Kosseennâm–Saammudjäävri pálgás, mon mield sun väzzilij mádáskulij. Ij sun tomgin tiättám kuus päälgis moonâš, mutâ leihân kuittâg älkkeb väzziđ ton mield. Motomijn soojijn tot päälgis jotá Ijjáávrán mannee autoluodâ uáinusist. Almai ooinij auto monnjâčuovâid, mutâ lâi imâštâllâm: ¶ * Design House Idoli , Ukonjärvi, 99800 Ivalo, puh. +358 40 0197181, +358 40 5692011, email: Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. Äijihjäävri maadâriddoost lii Design House Idoli, kuus lii čuákkejum fiijnâ čáitálmâs 11 syemmilii tááláá njunošhämmejeijei pyevtittâsâin. Kollim pištá 2 - 2,5 t já tot siskeeld DVD-fiilmâ čájáttâs idolijn, uápástum čájáttâs, suptâviini & herskupittá -falâlduv Helmi-lasâkuáđist sehe máhđulâšvuođâ uástiđ teikâ tiilááđ design-pyevtittâsâid, moh láá čáittusist. ¶ Siämmást párnááh njuškejeh čuožâd já ruokkâdumoseh tuámitteh uuvsâ kuuvl. Mun meiddei tuopâluum iärásij fáárun, mut jiem čoomâstkin kappeer uáivásân, tegu iäráseh pargeh, kuáđám tom hiäŋgáđ spiijkárân já moonâm päljisoivij olgos. Ucebeh já stuárráábeh párnááh rišetteh tegu vollâsááh jyehi kulij šiljo. Mij vuosâluokkaliih ep tuostâ moonnâđ meendugin kuhás škovlâuuvsâst já pääccip-uv toid aldasáid čuážudiđ já imâštâllâđ, liijká nubijdân-uv ain tyellittälli kejâstep. Jiem lah vala Veiko sahhiittâllâm já sirduustâm-uv suu paaldân já koijâdistám: ¶ maaŋgalovvoost GNT teevstâst-uv. Taan sajan oroččij kuittâg sopâmin siämmáá ¶ b. Ovtâstit nággusijd rievtis käniviäsun. ¶ Sämitige čuákkim miärádâsah ¶ – Jáá. Nievdâvettee-uv tuoi pahas nahârijd, jis mun muštâlâm stáálust návt ¶ Säämi kielâtaho palhâšume uáivilin lii adeliđ tubdâstâs sämikielâlij palvâlusâi já sämikielâ sajattuv oovdedmân toohum mávsulii pargoost Suomâst. Sämikieláin uáivilduvvoo tave-, aanaar- já nuorttâsämikielâ. Palhâšume uáivilin lii movtijdittiđ palhâšume uážžoo pyerediđ ovdiistuv sämikielâ pyerrin toohum pargo já movtijdittiđ puohâid virgeomâháid pyerediđ sämikielâ sajattuv. ¶ - oppâmateriaal rähtimân lohtâseijee ohtâvuođâtoollâm škovláid já tave-eennâmlâš ohtsâšpargo, ¶ kielâ: suomâkielâ ¶  Tust 75. Sierânâsraportistee avžuut, ete Tave-enâmeh juátkih já pehtilitteh viggâmušâidis vâi sämiaalmugij jiešmeridemvuoigâdvuotâ sehe tááláást pyereeb vaikuttemmáhđulâšvuođah olášuveh sii kyeskee miärádâsrähtim uásild. Taam ulme puáhtá mottoom muddoost juksâđ kevttimáin tááláást pehtilub kuullâmvuáháduvâid, main visásmiteh, ete sämmiláid njuolgist vaikutteijee miärádâsâid ij uážu porgâđ nuuvt, ete ij lah sii rijjâtátulâš já tiätun vuáđuduvvee munemietâmâš. Lasseen staatah kolgâččii oovtâst sämitigijguin kuorâttâllâđ tiätu kuávlui raijim nuuvt, ete sämitigge toimâččij tai raajij siste vuosâsajasâš teikâ áinoo miärádâsrähten aainâs sämmilijd kyeskee koččâmušâin, meid sämmilij eennâmkuávluid, kielâid, ärbivuáválâš iäláttâsâid já kulttuurijd lohtâseijee aašijn. ¶ Áánást lâi liijká-uv lamaš hitruus oholoppâ. Tääl sun jieš-uv lâi uážžum ääši, maid koolgâi váhá eenâb peessâđ suddâdâllâđ: tot Haansâ sämikandâ- lädikandâäšši. ¶ 22. ¶ Koddesäplig kuávlá rääigist, mon lii ruggâm muottui... ¶ 1. a. Noomât káártán meerâid (1 - 4), vaarijd (5 já 6), juuvâid (8 já 9), suolluu (10) já aavijd (11 já 12). ¶ - Tarbâšuvvojeh jotelis ráđádâlmeh uásipelij kooskâ tilálâšvuođâ tivomân, tiäddut ucceeblohováldálâš. ¶ kavnâđ. Taggaar jurgâlusâst lii interferensvaarâ, tastko ulmen ij lah mutteđ jurgâlus ¶ Tun tovâččih mijjân palvâlus jis pásáččih, Pete eeđâi melgâdávt ruhâdâlmáin. Sun jurdâččij, maggaar vuáittu Sam ličij siärvástâlmist já mon kaavhâd ličij, jis kiinii ráánjáin finniiččij Sam luusâs kuhheeb ááigán. Sun keejâi kyessis já vuordij vástádâs. ¶ 2. Galerina marginata – Myrkkynääpikkä – Mirkkânääpih U ¶    Kvanttorij Ryhákiärppááh – Ryhäkärpäset ( Phoridae ) lii kiärpášhiäimu, moos kullee rumâškiärppáá – ruumiskärpänen ( Conicera tibialis ) kuáhtáá noomâs-uv vuáđuld hävdienâmijn. Rumâškiärppáá suovsah ovdáneh hävdidum jaamišijn já siämmáá kistoost pyehtih ovdániđ maŋgâ-uv suhâpuolvâ. Vuossâmuuh niŋálâsah peessih monnid rummâšân jo ovdil häävdi tevdim-uv. Lii meiddei arvâlum, et uási skuápuin ovdánâm rävis kiärppáin nahciiččii kuáivudâttâđ häävdist maasâd eennâm oolâ. ¶  appellatiiveh b. Maggaar šadolâšvuotâ lii Tave-enâmijn enâmustáá? ¶ Ovtâskâsolmooš, juávkku tâi siärvádâh Taažâst, Ruotâst, Suomâst já Ruošâst puáhtá toohâđ jieijâs iävtuttâs ive 2012 palhâšume uážžost. Iävtuttâs palhâšume uážžost já enâmustáá 1-2 sijđo kukkosâš kirjálâš vuáđustâllâm kalga toimâttiđ majemustáá 3. čohčamáánu 2012 čujottâsân: ¶ lasekuolâ ¶ kiäváid, kuoškâid, kuánilijd. ¶ 7. Tuuđhâ mottoom skalžušlaajâ maaŋgâid koorâid. ¶  mii Čohčuv moonáim eijijn komserjâsân, ete munjin kolgâččij pissokyeddimlove finniđ. Lijjim mun kal lovettáá-uv miäcástâm maŋgâ čoovčâ, mutâ eeči ain poolâi räjialmain. Komserjâs ko koijâd muu šoddâmvuođâlovo te iätá: ¶ puh. 050 832 5179 ¶ Belgrad G7 ¶ Jáákup keččâlij pieijâđ juávhus oornigân. Piijgáh párnáidiskuin ožžuu jotteeđ njunošist. Talle poođij Lea párnáidiskuin. Raakel kandâinis Joovseppáin vaazij majemužžân. ¶ TSS-sopâmuš ¶ Uccpárnáá Vuoli Ilmar ¶ – Já mijjân šadda uđđâ sierâdemskippáár. Hiphei! Piškoi ¶ Säänih: ¶ Loostah láá meiddei tálhudemaamnâs manemuštaavdân já iäránuššâmvädisvuođáid. Glukosideh tuššâdeh manemušâin bakteerijd já loostâin láá kavnum meiddei arbutiin já metyyliarbutiin . Toh láá tommuđušeh amnâseh et ulmuu roopâst nubástuveh läivis mirkkân. Ton suujâst káránâsjuuŋâ loostâid ij koolgâ kevttiđ ohtânmaanoost. Jis kuittâg ááiguh várugávt iskâđ taam talkkâs, te loostâid lii pyermus kuškâdiđ keessiv ovdil ko myerjih läddih. Loostâid puáhtá kuškâdiđ suullân 50 asteest. Lostâjáávuid láá ovdil kozâstâm nuhtán talhâsin. Tain puáhtá meiddei rähtiđ teejâ. Oro lemin vaahâg, ko talhâsfabrikeh taan ääigi rähtih korrâsávt vaikutteijee talkkâsijd sulfaast já eres tieggáár amnâsijn já taat luándulâš tálhudem oro pasâttâlmin. ¶ Inker-Susanna Nutti ¶ kaccuuh.....110 ¶ Tijdâlamppu lii taikalamppu – mut mii lii Skuáppu? ¶ Koolgâi orroođ siijvost, et ulmuuh iä uáini. Já te viijmâg, kulmâ saavzâ... Sáárá-eemeed já Saammâl-iššeed pajedáin taid kárbás já nuuvt puohtii puuvre kuuvl. Kuobžâ vuordij, tot lâi purrâm jo eres purrâmušâid, saavzah lijjii tääl alda. ¶ 3. Ovtâstit riehtâ. Mane čuávvoo kuávluh láá häärviht aassum? ¶ Ubâ aalmug, almaah, nisoneh já párnááh já puoh elleeh vajâldii čoođâ ävđineennâm Ruáhumeerâ kuávlun. Immeel uápistij sii. Peiviv Immeel juuđij sii oovdâst polvân já iho tullân. Návt sij puohtii vajâldiđ ijâppeeivi. Ko sij pyevtittii Ruáhumeerâ riidon, sij orostii vuoiŋâstiđ. ¶ Maati nuorâvuotâ moonâi Lusmenjaargâst päikkipargoid já puásuipargoid porgâdijn já maaŋgah ääših kiergânii tábáhtuđ. Ovdil soođij já vala maŋa-uv lijjii perttumkuáđih jyehi perrust mon mon-uv njaargâst já nuuvt lâi lusmelijn-uv Lusmenjaargâ keejist. Mottoom kiđđâiijâ lâi Matti oppeet perttuumin kulnâsijd já njurguid kuáđist, ko kulâškuát skooppân tobbeen táálu kuávlust. Nahande miestui siste iiđeest olmooš já tothân lii-uv kustoo Aanaar tallaš poolis, Juntus-Vihtor uámikkâs (Juho Wihtori Juntunen). Matti kiergânij jurdeliđ, et maht tibi te kiävá? Vihtor poođij perttumkuátán, mut siämmást kulluuškuođij šuuvvân paijeen já njurgoičagge seivittij sunnuu oovdân muorâlode paaldân. Maatist lâi 12 kaliber oovtpiijpog Husqvarna coomâ alne já lemnuuh tast paaldâst. Talle Vihtor iätá Maatin: ¶ Na te lâi puáttâm Vyellistkes vuáru vyelgiđ táán polâttâs máátkán. Lâi ohtâ stuorrâ vääri já ton väärist stuorrâ pähti, mii oinui viehâ kuhás. Tohon te koolgâi Vyelli-uv moonnâđ ohtuunâs. Enni lâi ravvim maid kalga porgâđ ko tohon mana. Kihheen ij kolgâm sättiđ. Vyelli lâi paaloost, mut ij tuostâm orroođ monáhánnáágin. ¶ 44. Toolâ jieijâd oornigist ¶ – ovdâškoovlâst 3 uáppee, ¶ - Maht nuuvt? Jieh lah. ¶ lavdhááh = lauteet 129 ¶ ”Miärádâs lii historjálâš. Algâaalmugeh láá vuárdám paijeel 20 ihheed ete biodiversiteetsopâmušâst tubdâsteh algâaalmugijd jieijâs aalmugin. Miärádâs symbollii merhâšume lii styeres. Ko biodiversiteetsopâmuš aigijnis valmâstâllii, ohtâ iävtuttâs lâi kevttiđ Ilo 169-sopâmuš miäldásii terminologia ađai algâ- já hiäimuaalmugijd, mutâ toos ij lamaš kyedittem. Sopâmuš valmâštâllâmmuddoost lâi kuittâg oovtčielgiitlávt čielgâs, ete artikkâl 8(j) kuáská algâ- já hiäimuaalmugáid, veikâ tekstâ ij tagarin šoddâmgin sopâmušân. Miärádâs lâi tergâd Suomân já čielgâsmit tile. Miärádâs meerhâš meid tom, ete biodiversiteetsopâmuš ovdán. Terminologia muttemist láá ráđádâllâm kuhháá EU siste já uásipeličuákkimist. Suomâ pirâsministeriö já sämitige oovtâstpargo lii lamaš ääšist šiev já Suomâ lii porgâm korrâsávt terminologia muttem várás. Tot puovtij šiev puáttus,” saavâjođetteijee Näkkäläjärvi ilodij. ¶ Tovle juhâpuoiduu pivdii čevđiellen, mut tom rávhuidittii jo kuhe tassaaš. Liijká juhâpuoidânääli moonâi jotelávt maŋaskulij já loopâst tot lappui ollásávt Suomâst. Tááláá ääigi juhâpuoiduuh láá vala mottoomverd eres lasseen Ruošâst já Eestist. ¶ algâčuolmâ = alkio 16 ¶  uáli 13. Komitea avžuut, ete sopâmušstaatâ váldá taan ohtâvuođâst vuotân Aalmugijkoskâsâš pargoseervi almossopâmuš nr 169, mon sopâmušstaatâ lii čonâdâttâm ratifisistiđ. Lasseen komitea avžuut, ete sopâmušstaatâ riämá ääšimiäldásâš toimáid vâi suoijâl sämmilij ärbivuáválâš puásuituáluiäláttâs. ¶ njaman juotikas ¶  sierâ kuođij kolleruttâlaavhâs ¶ Uđđâ oppâmvyevih ¶ 1 a. Noomât čääsi orroomhaamijd kuuvij vuálá. ¶ 1. a. Moh láá nissoon já almaa ¶ 97 ¶ 43D Kuácceevyevdi kuávlu = ■ . ¶ Uccâ vojâstâhhäävi roobdah rottejuvvojeh lavvâ oohtân laastaráin. Váhá stuárrâb häävi roobdah ovtâstittojeh hävviteippijn, já hävvi syeijejuvvoo čonâssuoggâmáin. Šietkâshááván ij ain kavnuu tuárvi stuorrâ laastar. Lii älkkeb luávdiđ häävi čonâsmacâttuvváin tâi čonassuoggâmáin. Jis hävvi lii styeres tâi jieŋŋâl já tast kolgá čuuvtij vorrâ, kalga moonnâđ tuáhtárân. Tuáhtár kuáru häävi kiddâ já hävvi puárrân čuuvtij jotelubbooht ko jieš laastaristum hävvi. ¶ – Jáá. Amahmis Vuodâs já Tuárgis! Kuás tuoi leppee puáttám? ¶ - Láá-uv koččâmušah? nieidâ vijmâg koijâdij. ¶ Sárguseh LISBETH HOLMBERG ¶ Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 13.12.2013 tme 16.00 räi čujottâssáin Sajos, 99870 Aanaar teikâ šleđgâpostáin čujottâsân Lasetiäđuid meriáigásâšvuođâst addel saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi, puh. +358(0)50 5242109. Sämitigge lii Suomâ sämmilij alemus miärádâsrähtimorgaan. Sämitigge fáálá áinoošlajâsii pargopirrâs já máhđulâšvuođâ ovdediđ sämmilij sajattuv aalmuglávt já aalmugijkoskâsávt. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ päikkisiijđoinis www.samediggi.fi ¶ Moonnâm ive viettui Suomâ kirjekielâ eeji Mikael Agricola juhleihe. Juhleive teema: Jieijâs kielâ, jieijâs mielâ, muštâl puoh tehálumos uási kielâ merhâšuumeest. Mij oppâp juo škoovlâst, mon stuorrâ merhâšume Agricola eellimpargoost lii syemmilâš kulttuurân. Taat oppâ kolgâččij adeliđ mijjân kiärgusvuođâid kunnijâttâđ puohâi ulmui eenikielâ já ibárdâs, et ucceeblovokielah tarbâšeh torjuu, vâi toh siäiluh já ovdáneh ellee kiellân. ¶ Anarâškielâ sárnoi meeri lii lamaš ain ucce, tuše motomeh čyeđeh. Tááláá ääigi anarâšah láá sämitige lovottuv mield s. 300. Sämitiggevaaljâin 2003 jienâstemvuoigâdvuođâliih anarâškielâ vuosâkielân oppâm anarâšah lijjii 269. Mut ko fáárun lohhojeh toh sämmilâšmiäruštâllâm miäldásiih anarâšah, kiäi vanhimijn nubbe tâi ohtâ ákku tâi äijih lâi oppâm vuosâkielân anarâškielâ, lii jienâstemvuoigâdvuođâlij meeri tiäđust-uv čuuvtij stuárráb. ¶ Sämikielâ toimâttuv pargeeh ¶ » Ton puudâ rääjist nissoon lâi tiervâs. ¶ Lea Laitinen parga tááláá ääigist suomâkielâ professorin Helsig ollâopâttuvâst. ¶ Kubdâgávt moijáámáin, tegu ain, tot poođij muu luusâ Winha paaldân, luptij kieđâs kooibân já keigij tastoo kuámmiris tiervâtmân. Tast muoi talle kuohtuuh njiäzzáim, tiervâttâlláim já nuáiguttáim. Raakkel tast tobbeen tyehin še tiervâttij kieđâst. Must eelij mielâst, et jispa leikkušiččim toin, já eđâččim tuon Moošen, et taat lii vissâ tuu kálgu, vâi feiliim-uv oppeet. Na tot paasij ton tovváá kuittâg maainâšhánnáá. ¶  yksilökvanttorit) c. Noomât elleid já merkkii kuávlu nummeer ruuvdun. ¶ prosenttid). Taan juávkun kullein sämikielâ táiđu ij lamaš kuittâg nuuvt pyeri, et sii puávtáččii ¶ jigi.....60 ¶ - Naa, taahân mun lam. Mondiet uuccih muu? ¶ Aanaarjäävri spesiaalvuotâ ton stuáruduv lasseen lii meiddei ton taavaapiälááš já meccilágán sajadâh, moi keežild tot spiekâst merhâšittee verd Suomâ eres stuorrâjaavrijn. ¶ – Vyerdi imâšist! Tun lopedih išediđ muu kááivust! ¶ c. Hejâkirdem maŋa kuhnureh ¶ Luodah láppojeh roton. Tobbeen oinust miinii... Kyehti čalme! Já kyehti tieppipeelji! Roođoost náđđáá miinii tiälkkuhuáđđoid. Ij ennuv oinuugin. Taan kal lii väädis huámmášiđ, juurdáš Puppâ. Talle tot haarijd: harrrr! Taggaar vyeligâs harijdem. ¶ - Šleđgâttáá mij lep räđittemeh. Maht ovdil ulmuuh piergejii šleđgâttáá? Tármu hundârušâi já lasettij muorâid táákán. ¶ Simpanseh láá lappum Burgina Fasost, Beninist já Togost. Senegalist, Malist, sudanist já Angolast simpanseh láá vaarâst lappuđ puáttei iivij ääigi. Ghanast, Nigeriast já Ruandast näälih láá uccom korrâsávt. Enâmustáá simpanseh láá Koskâ-Afrikâst, Gabonist, Kongo demokraatlii täsivääldist, Kongoost, Kamerunist sehe Elefanttähtiriddoost.” ¶ – Oh, viijmâg-uv pääihist. Päikki lii joskâd já káržum, mutâ uápis ¶ Olgouuvsâ lekkâm váhá išedij, nuuvt et viärráámuuh kuocâhaajah láppojii olgos. ¶ 07.11. 14.00 – 16.00 2 h Čuákkimpuddâ Matti Morottajain vuáláčällee pääihist Avelist, mast kieđâvuššui uási Matti Morottaja ráhtim teknisijn saanijn. ¶ “Ij lah eeti,” mun ettim. “Muoi vyeššeen tääl käähvi. Manneen kárbáin rasta uáivuš. Toho tot ij peesâ.” ¶ Tave-eennâmlii sämiašij virgeolmoošorgaan Suomâ airâskodde ¶ kubdânjunvuonjâš lapasorsâ ¶ 63. Cuábuiláádust kulloo ruovgâm ¶ Nuorttâmeerâ suoijâlmân láá vuáláčaallum maaŋgah sopâmušah. Tehálumos tain lii Helsig sopâmuš , mast Nuorttâmeerâ riddostaatah čonnâseh kepidiđ Nuorttâmeerâ nuáskum já lijgešoddâm. Sopâmuš kuáská tom kuávlu, kost čääsih kolgeh Nuorttâmeerân. Sopâmušâst peerusthánnáá Nuorttâmeerâ äštih ain-uv maaŋgah vaarah. Nuorttâmeerân peessih ain-uv liijgás ennuv raavâdamnâseh piälduin, vuovdijn, aassâmkuávdáin já ruossâlistemtaampâin. Raavâdamnâsij lasanem puáđusin pyehtih tiäpuh lasaniđ paijeelmiärálávt já talle mirhâliih tiäppunäälih pyehtih äštiđ maaŋgâi elleešlaajâi eellim já Nuorttâmeerâ astoääigikevttim. Merâpoonán láá lijgešoddâm puáđusin šoddâm vijđes hapittes kuávluh, main ponne-ellei eellim lii váádduh tâi máhđuttem. ¶ Kevttim ¶ Tyeje nubbe uási lii stuorrâ čuovâkove, mast tijme-enâduv oolâ láá kovvejum herbaario šadoh. ”Toh hämmejeh ornamentlágán ase mii oŋâttuš oolmij kuávlun, luovvânmáin miäruštâllâm já luokittâllâm čulhoost”, tegu taaidâr jieš valdâl tyejees. Helander kuálmád tyeji ´Tuoddârist´ lii stellejum Sajos váldu-uuvsâ paajaapiäláá laasâ oovdân já tot kovvee piegâ sáimám ohtuunis laajišsuávváid. ¶ Verstâ ¶ - Na kalehân puávtáččim vyelgiđ-uv, Ánná ilosmij. Jiembâ taarbâš leđe kuhes eehid aaibâs ohtuu. ¶ Jierssee pessimkuávlu lii viijđes ađai Viestâr-Euroopâst Ruošâ miätá Kuálhismeerâ riidon já tast ain Japanin. Tot pessee meid Tave-Amerikâst. Euroopâst pessejeh 60~000–90~000 paarrâd, main Suomâst 5~000–6~000 paarrâd, Britijsuolluin 400– 450 paarrâd, Ruošâst 70~000–100~000 paarrâd, sehe Tuurkist 100–1000 paarrâd. ¶ Sämitigge ocá meriáigásii proojeektpargee Säämi muusikkuávdážân ¶ panijdiskijn kiddâ tom ¶ häntä kutsutaan lii jurgâlum sun kočoduvvoo (spiekâstemjuávkku nr 2), tastko ¶ Junnáás = Junnas ¶ muččâdeh? Jis taid kočodeh lostâtikken, te mun adelâm toid muččâdub noomâ. ¶ Anarist 15.12.2014 ¶  ‐infinitiivân. Objekt Tun – Jassu gumbaare, poli kala. ¶ Merâčuudâ B4 ¶ riddorääsi.....14 ¶ Sun västidij: ”Immeel vuolgâttij mijjân algees, nuuvt ko lâi lopedâm, já tij surmijd suu. Mut sun koccái jämimist já almostui jieijâs máttááttâspárnáid. Tääl sun lii maccâm Immeel luusâ já čokkáá suu uálgispeln.” ¶ Rapu kuobârtavdâ, rapurotto, masa jo tuššâd Suomâ algâalgâlijd juhârapuid suhâjämimân. Rapurottokuobâr šadda rapu siste já leevvân jotelávt rapust nuubán. Tot ij häittid ulmuu. Rapurotto leevvân meiddei tuolvâm pivdusij vievâst. Tane rapulaanijd kalga desinfistiđ huolâlávt, ovdil ko sirdá jäävrist nuubán. Čácáduvváid, main juhârapu lii lappum, láá ištâdâm pyerebeht rapuroto killájeijee, jotelávt šaddee já korrâkorrâsii tiälkkurapu (38C). Meid juhârapui ištâdmeh láá pyereest luhostum tagarijn čaasijn, main rapurotto lii jo ohtii tuššâdâm nääli. ¶ Kogo Olivia Paadar 15,00 € Aanaar vyeliškoovlâ eenikielâlâš máttááttâs 1-6 luoka uáppee, ¶ 89B Tavekuávlu meeccijn puáhtá kuáhtáđ kuobžâ. Uusi kuva: 89Á_S1023.jpg ¶ c. áldu ¶ Juo 1745 lâi mottoom anarâš huksim hirsâtuuváá Kaamâsjuvvâ njáálmán já Aanaar markkânšiljoost-uv lijjii kođij lasseen motomeh hirsâtuveh juo 1765, mutâ juo 1820-lovo suulâin iänááš markkânkođij sajan lijjii ittáám hirsâtuveh. Tuvij malli lâi vissâ-uv puáttám Tornio puálvárij markkântuuvijn já toi siiskiš lâi uáli oovtkiärdán: monnjâseeinist pevdi, uccâ laasâš já peevdi kuábbáá-uv pelni uáđđimriicih, mut uksânurheest tot puoh tergâdumos, täkki . Tot lâi táválávt muvrejum uuvsâ čižedpele nuurhán nuuvt, et ton njälmi šoodâi uskiidâ piäláá monnjâluávku kuávlun. Täkkinurkke lâi taavaabeln já laasâ oppeet piäiváábeln ađai maadânuorttiibeln. Täkkivuáđu rahtui päljis eennâm oolâ nuuvt, et salvui vistig 1 - 2 hiirsâ sálvuskerdi, mon siiskiš tevdui čunnuiguin tâi čievráin. Ton oolâ loptejui täsivis já stuorrâsiähá áálááškeđgi já tast maŋa muvrájui njaajáin já ráptukeđgijgijn taggaar muuvrâ sulâstittee, mii lâi ovdiikeččin áávus. Tast maŋa muvrájui kállukeđgi , mast pajaskulij tot muvrájui suovâpoccen čäcikáátu čoođâ. Tovláá ääigist iä lamaš peeldih, mut korrâ puolâšij ääigi suovâpoccee toppui iijâ ááigán suoinijgijn, teikkâ moinnii eres toos heivejeijee amnâsáin. Täkkipellâst lâi stággumuorâ já tast stággu, ađai vagge, moos puovtij heŋgâstiđ kiemni tâi páánu vuoššâmpuudân. Stággumuorâ lâi piirâsjorree. Motomijn taahijn lâi siskiibel muvrájum ryevdistággu tuárrást, ovdâmerkkân veikkâba liäggásâm pissopiijpo, moos puovtij heŋgâstiđ vage, ađai vaggeäävli. Tullâ puolij tälviv ubâ ääigi täähist ton suujâst, et jis tot čaaskâi, te tupe huápust kolmui. Sođij maŋa rahtum tááloid kale še muvrájuvvojii vala täähih, mut iänááš tááloid poođij liegâdem- já vuoššâmniävvun kuittâg ryevdihellá. Täkki paasij tagarin čiŋâttâllâm- já suotâstâllâmniävvun, veikkâ kale tast ain-uv kááhuh já kusâvuástáh passojii pyereest. ¶   mield šiev jurgâlus lii adekvaatlâš ađai olášut jiejâs skopos, mii táárgut jiešalnees ¶ Jeesus lâi väzzimin máttááttâspárnáidiskuin pálgá mield, mii moonâi valjepiäldu čoođâ. Máttááttâspárnáin lâi nelgi já sij paveškuottii jiveooivijd valjepiäldust. Sij cyevkkejii koorâid suormâiguin já purrii valječoolmijd. ¶ Keejâ Saijoos sajaduv. ¶ pirrâ sij čonâččii ruánáá loostâid. ¶ Kieddi nijttui, hárávistui, hääsejui já syeinih kuáddojii láátun. Ovdiibeln lijjii vala jegginijtoi nijttemeh já luommiimeh. Tađemield, ko keesi ovdánij, te piehâin-uv ruokâsmui já čuávvudškuođij päikkiulmui jotemijd (tiäđust-uv kirden) ain olgoláá já olgoláá. Ko mij suládijm Čovčjäävri taavaakeš luommiđ, te piehâin vuolgij miäđuštiđ mii já miäđuštij Vuol Aailâ lássáá räi, motomin olgoláá-uv, jeđe kevlij maasâd. Mij joođhijm jäävri taavaakeš Kođojuuvâ siisâ já luommiiškuođijm. ¶ YLE Sämi radiost láá lamaš párnái ohjelmeh jo ovdil 2000-lovo. 1980-lovvoost vuolgâttui škovlâradio já lávurdâhiđedij vuolgâttâsâi ohjelmijn lijjii meid párnáid toimâttum uásih. Ovdil YLE Sämiradio pyevtittem Binna Bánna-ohjelmijd Taažâ almosradiofinnoduv NRK pyevtittem sämikielâliih párnáiohjelmeh kullojii meid Suomâst. ¶ North-Dakota = 9 tijmed maajeeld ¶ – Tuáihân áiguvettee stuorrâ tuve rähtiđ, te-uv pappâl. ¶ Ko lii saahâ ´ sämikielâst ´ čujottuvvoo táválávt puohháid sämikielâ haamijd. Ovdâmerkkân ive 2003 vuáimán šoddâm Säämi kielâlaavâ njuolgâdusah kyeskih puohâid kuulmâ Suomâst sarnum sämikielâid, aanaar-, nuorttâ- já tavesämikielâ . Laavâ 3 §:st páhuduvvoo, et laavâst uáivilduvvoo ” kevttum kielâ tâi válduášálâš čuásáttâhjuávhu vuáđuld sämikielah láá aanaarsämikielâ, nuorttâsämikielâ tâi tavesämikielâ”. ¶ Peerâ 6, 11, 13; 4 ¶ Maaŋgah Natura 2000 -viärmádâhân jurdâččum kuávluh kuleh staatârääđi prinsiipâmiärádâsâi miäldásijd suojâlemohjelmijd. Suojâlemohjelmeh olšuttojeh iänááš nuuv, et vuáđuduvvojeh luándusuojâlemkuávluh, veikkâbahân uđđâ luándusuojâlemlaahâ tuálá sistestis eres-uv olášuttemvuovijd. Kuávlu lahtem meiddei Natura 2000 -viärmádâhân ij rievdâd tai kuávlui suojâlem olášuttem, pic toi uásild suojâlemmittomereh olášuveh suojâlemohjelmij olášutmijn luándusuojâlemlaavâ mieldi. ¶ Ruotâst láá Tave-enâmij stuárráámusah malmâväärih . Tast finnejum metalleh, tego siŋkkâ já veški láá meetaalráhtulâšvuođâ amnâseh. Tave-Ruotâ Kiärunist láá stuorrâ ryevdimalmâruukih. Ryevdist ovdeduvvoo stääli, mii tarbâšuvvoo ovdâmerkkân taampâi já autoi rähtimân. Volvo já Saab lává mijjân-uv tobdos automeerhah. ¶ ovtâstâh, mii čana haapi. ¶ Kyevtikielâlâš juávkkupeerâpeivikiäčču Touhula, Kärisavvoon. Aanaar kieldâ : Tavesämikielâlâš juávkkupeerâpeivikiäčču Urbi, Aanaar. Tavesämikielâlâš juávkkupeerâpeivikiäčču Násti, Avveel. Aanaarsämikielâlâš kielâpiervâl, Aanaar. Nuorttâsämikielâlâš kielâpiervâl, Avveel. ¶ 61 ¶   14  lii Maaŋgâid kiđđâpeeivijd já kiđđâiijâid-uv lâi Kuivee koccáám, mut taat peivi oroi lemin puoh kuhemus tain. Sust toovâi mielâ poisiđ tállân Sáárá luus, mut sooppum, mii sooppum. Ij liččii pyeri čaittâliđ liijgás čuuvtij movtigisvuođâs, ijge kale tobdoidiskin. Tomhân ij tieđe maid tot Sáárá vala álgáččij jurdeđ. Kale almaš tommittáá vája vyerdiđ, et eehid puátá. Sunhân lâi pegâlmâs meccijottee, kote ij tarbâšâm väldiđ ennust evviskin fáárun, pic sust lijjii kale koonstah puáttiđ áigá meeccist ko meeccist. Amahân Sáárá-uv ličij tommittáá hárjánâm meeccist jotteeđ, et ij tarbâšiččii jyehi ääšist suu išediđ. Viijmâg poođij tot kuhháávuordum kiđđâeehid já Kuivee tolliittij Kiärdusvääri paijeel sunnuu kuáhtámsajan, kost Sáárá lâi jo vyerdâšmin suu. ¶  vuáválâšvuođâ Olespye hčee lii čäcilodde, mii puohčâl ollásávt čääsi vuálá purrâmâšâs usâdijn já paattârdijn. ¶ – Tust kale lii vaijaas peenuv! pahudist Marttin. ¶  juávkun: » ¶  attribuuttin lii lođâsjuálgásiih, moh láá eres ¶ vorrâsumos ive 1775. Mávsulumoseh láá Ruošâ kiäisárij vuáláčäällim äššikirjeh. Toh ¶ Kuovâmáánu nube peeivi eeči vuojij ergijn šiiljon ja mun mojottelim siste. Algim kárvudâttâđ ja toos moonâi kuhháá, ko olgon lâi 35 cekkid puolâš. Uápásmuvvim uđđâsist jieččân jievjân, piemmin tom. Lâi nuuvt koolmâs, et ferttejim moonnâđ siisâ. ¶ 1. Tanska šadda Jylland njargâenâmist já čuođijn suolluin. ¶ Etna . . . . . . . . . . . . . . 62 ¶ - Vuoi, ennuv kijttoseh! Jis puávtáh, te mielâstân tom halijdiččim-uv. Taat lii väivi, ko ij lah jieijâs viste vala. ¶ Vijđodâh : 43 000 km 2 ¶ Iŋgâ já Máárjá solâstâláin. Lâi kuhes äigi ko suoi láin oinâlâm. Iŋgá lâi voonnâm jo kuhes mátunieidân. Suoi savâstâláin iiđeedpuudâ. Iŋgáást lâi moonnâm ovdebâš škovlâihe pyereest. Máárjá halidij tiettiđ, magarijd numerijd Iŋgá lâi finnim tuođâštusân, mutâ iähân taan ääigi innig tuođâštussáid merkkejum numereh – tuše čaalâ, maid lâi oppâm já maid ij. ¶ – Uáinám pennuu ruottâmin. ¶ Čuákkimpaketteh ¶ Škoovlâs algâttâm anarâškielâ máttááttâs uáppeeh finnejii kuhháá vuordum jiejâskielâlâš aabis kiävttusis vuosmuu škovlâoho loopâst. Sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh almostitij aabisist iskâdâllâmversio. ¶ syevđih ¶ 36 ¶  mááccuh. 2) Algâaalâgâliih nuáidiruumbuh láá finnejum vuárkán Euroop museoid pajeláhháá 70, moin tuše kulmâ láá vuálgus Suomâ Säämist. Ohtâgin rumbu ij lah syemmilij museoi čuágálduvvâin. Stuárráámus uási vuárkán finnejum ruumbuin láá vuálgus Ruotâ máddáápiäláin sämikuávluin. ¶ Proofeet Joona ¶ movtijditáčij positiivlávt virgeomâháid pyerediđ sämmilij kielâlâš tile. ¶ Čuágálduvâst láá puohnâssân 41 novellid, moh juáháseh kyevti váldujuávkun; fiktijvâlijd já tuotâtuávážijd. Fiktijvâliih láá 32 já tuotâtuávážiih 9. Novellij historjálâš äigisyeri lii suullân 500 ihheed já toh láá čaallum 19 ive äigin, ko puárásumos čaalâ lii lamaš Sápmelaš-loostâst ive 1986 já nuorâmusah ivveest 2005, kuás tollui nubbe anarâškielâ čäällimseminaar. Vuosmuš čäällimseminaar tollui ive 1992. Nooveelčuágáldâh vuáđuduvá-uv iänááš taan kyevti čäällimseminaar puátusáid. ¶ pargoäigistis sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođâi oovdedmân. Sämitigge kalga leđe toimâinis jieijâs ¶ 6–9-ihásiih: ¶ jyvästatti ¶ Värijesâneh: ¶ 1) et sun jieš tâi aainâs-uv ohtâ suu vaanhimijn tâi ááhuin já äijihijn lii oppâm sämikielâ vuossâmuu kielânis; tâi Tääl moonâm uáđđáđ. Pyereh nahareh. ¶ Vistekiärppááh – Huonekärpäset ( Musca domestica ) pyehtih levâttiđ taavdâid. Toh láá suullân 8 mm kukkosiih čapis-já räniskirjáás tiivreh, moi orásijn láá vala fiskissiähá tiälhuh poođâkeččin. Vistekiärpáš lii eidusâš kikse ađai kivsádâs, mon olmooš ij happit toškâliđ ige tom fattii kiddâ. ¶ – šordááš roppâ ¶ Sämitige ovdâsteijee (topâlduvâi siste väriovdâsteijee) Baareents rääđi algâaalmugij lävdikoodán: Klemetti Näkkäläjärvi (Tiina Sanila-Aikio) ¶ Sieidinjargâ TII.1963 Telŋipeevŋi já Šigástohnjaargâ kooskâst, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ Ööland C4 ¶ Lasetiäđuid uážžuvetteđ nuuvt haalijddijn nuorâičällest. ¶ Piergâseh: stuorrâ čoođâuáinojeijee lasâ- tâi lastiklitte, kievkkânsillee tâi haavi, čunnuuh, keeđgih, čäcišadoh, čäcielleeh ¶ iilvâs ¶  tuostâ “Tot taha talle nelji euro” , kirdemeemeed eeđâi já kuáivuškuođij puttâlijd váávnui siste. ¶ Mun jiem lah ettâm vuánnáámsân maiden pelnub ihán. Jiem haalijd koskâldittiđ suu. (Ken Dodd) ¶ Nuorttâmeerâ A6 ¶ 2. Pholiota squarrosa – Pörhösuomuhelokka – Čikâlâsšiäráán U ¶ Čujottâs já puhelin . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ¶ ”Hiärrá, adde munjin uáinun maasâd”, västidij Bartimaios. ¶ - Máttáátteijei tievâsmittemškovliittâs - Aalmugijkoskâsâš oovtâstpargo ¶ b. Ruossâdist, moh raavâdamnâseh láá tuu mielâsii purrâmâšâst ennuv. ¶ Mun lam 27-ihásâš nuorâalmai Avelist. Lam šoddâm já aassâm ubâ ave Avelist. Vuáđuškoovlâ maŋa lijjim uánihis ääigi pargoost Helsigist, mon maŋa maccim päikkikuávlusân. Huksimsuárgán moonnim paargon 18-ihásâžžân já aiccim, et lijkkuum paargon. Ko lijjim porgâm maŋgâ ive, te meridim škovliittâttâđ šnikkárin. Škovlim paaldâst huksejim jieččân perrui táálu Kiđđâjáávrán. Perrui kuleh ávuskyeimi Marika já suu nieidâ Milja. Astoäägi viätám iänááš luándust moottorkiälháin vyejimáin, kárbáin jotemáin já kuáláástmáin. ¶ đulâš, pic tot váátá staatâ já kieldâi virgeomâháin prioristim já palvâlusâi vuáválâš ovdedem. ¶ čujottum koččâmâšluámáttuvâiguin sehe sämiorganisaatioid, sii pargeid já sämiservijd čujottum ¶  čuosâttâh. Siäđusmiäldásii tohálâšvuođâvátámâššân lii virge vááttám škovliittâs já lasseen váttoo sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95). Pargo miänástuvvee tipšom išedeh hiäivulâš ollâškovlâtuđhos sehe šiev säämi škovlimašij já haldâttâhtooimâ tubdâm. Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuodâtääsi III/II mield (vuáđupälkki 2 887,03 eurod/mp). Ucâmušâid lahtosijguin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 11.7.2014 tme 16.00 räi čujottâssáin Sajos, 99870 Aanaar. ¶  pajas, KUOLIJ SALTTIM ¶ 2. ¶ Širottâs lii velttidmettum torvoreiskäppi sevŋâdin. Tom kalga kevttiđ meiddei tain kuávluin, main láá kátučuovah. Vandârdeijee puáhtá kevttiđ širottâs lasseen lummolaampu. ¶ Párnááh keččii kyeimi kuáimásis. ¶ – Kale mij peessâp, muu käälis jeđđij. ¶ Nuorâirääđi ¶ Pyereestvaijeem 4, 5, 7, 11 ¶  ráhtám. ¶  lâi   ruuki ¶ ČOHČÂMÁÁNU 2007 ¶ – Na ij tääbbin kale oinuu mihheen! äijih mulijdij, merkkij maidnii pápárijdis jeđe kijttâlij já vuolgij. ¶ tábáhtuvá ohtii já fakkist teikkâ huápust, já momentaanlâš verbâ vist uáivild tooimâ, mii ¶ – Kečân, njuámmilčivgâhân tot lii, talle sun eeđâi linnáht. – Pa-pa-pa! ¶ JOH. 15: 26 – 16: 4 ¶   Kaamâsist ¶ – Peivi , ¶ Nuorâ kuha porá tiivrij suovsâid, rapuelleid já kyelečiivgâid. Rävis kuha válduravâdin láá maivâ, muikku já meerâst siilâk. Keessiv kuhah lihâdeh jorŋâčaasijn ohtuunis, tâi uccâ uáivádâhhân. Kuha ij taarbâš ennuv čuovâ uáinimân, ko tot puáhtá pivdeđ saallâs veigin-uv. ¶ Siijdâst lehâstuvvoo 12.9.2016 čáitálmâs, mii lii áávus 31.3.2017 räi. Čáitálmâs muštâl anarâš Aili Mattus elimist já kietâtuojijn. Ailâ já nukeh -čáitálmâssáin Sämimuseo Sijdâ haalijd luptiđ uáinusân sämmilâš nissoon já nisonij tááiđuid. ¶ Vorâskyelimäles ¶ Tááláá ääigist Lea Laitinen tuáimá professorin Helsig ollâopâttuv suomâkielâ lájádâsâst já tađe ovdil sun lii lamaš siämmáá ollâopâttuvâst assistenttin já pajeassistenttin. Uánihissii ääigi sun tooimâi KOTUS:st ađai Päikkienâmij kielâi tutkâmkuávdáást spesiaaltotken, jeđe uusâi Helsig ollâopâttuv professuur, ko taggaar lekkâsij. Sänikirjepargo sun finnij toin lain, et ko uccui Raija Bartens pargo juátkee sänikirje toimâtteijen, te professor Mikko Korhonen uámikkâs lâi muštám suu já nuuvt Lea väljejui toimâttempargen. Majemui ivij sun lii tutkâm suomâkielâ čaallum já sarnum kielâ koskâvuođâid, mut meiddei anarâškielâ, mon sun noomât-uv sierânâsrähisvuottân. Suu käällis Heikki Laitinen lii šoddâm Ylivieskast 1943 já lii tááláá ääigist Sibelius-Akatemia aalmugmuusik professor. Sunnust láá kyehti kaandâ: Tuomas Henrikki (š. 1974) já Martti Elias (š. 1984), sehe ohtâ párnáápärni Ilari Aslak Andaras (š. 2003). Suu noomâst lii vissâ-uv miinii muštoid Tuámmâs pärnivuođâ keesijn, kuás enni juuđij “pargoost” já eeji kyevtis Tuámásáin sierâdáin ton puudâ kostnii Aanaar riddoin teikkâ vaarijn. ¶ – Mii jienâid tuotkis lâi? Obžâ suorgânij já esken talle muštái luptiđ kepilis-uv, ko koijâdij. ¶ kieldâ já staatâ virgeomâháin, ive 2006 sämikielân äššigâšpalvâlem pyehtih adeliđ 14,8 % kieldâ já ¶ Muikku lii uccâ já silbâsijđosâš luosâkuálááš. Luosâkyellin tom tobdá selgiveepsi moojiipiälááš pyeidiveepsist. Muikku mákkoo stuorrâ, jieŋâlis já putes jaavrijn. Muikku lijkkoo kolmâ čáácán. Tane muuikuh luáštádeteh kesipeeivij kolmâ jieŋâlâssáid. Ehidist toh pajaneh čäsuáiván purrâđ. Talle muikku-uáiváduvah vajâldeh javrij pajaldâsčaasijn pivdemin čääsi sieminelleežijd, maid toh kävnih uáinus vievâst. ¶ Niillas Holmberg fijnâ já kuoskâtteijee performans. Kove:Jan-Erik Paadar ¶ Vijmâg pottii poolis já puálukodde já vala pyecceiaavdo-uv. Vistig valdui mađhâšeijeeákku meddâl aavdost já tolvui pyecceiaavdon. Vyeijeeááhu uksâ sáhhájui vistig meddâl, já tastmaŋa sun ferttij västidiđ poolis koččâmuššáid ovdilgo sun läiđejui pyecceiaavdon. ¶  CEELHÂTIIJPAH Giellagas-instituut , Oulu ollâopâttâh Válduamnâsin sämikielâ já sämikulttuur. Uálgiamnâsoopah el. sämikielâ vieres kiellân, sämikielâ tulkkum já aanaarsämikielâ. ¶ 4. Čuávdi ruossâháá. ¶ Maassâd pajas ¶ eehi = eejist puárásub viljâ = isän vanhempi veli ¶ Oulu ollâopâttâh, Giellagas-instituut ¶ – Eske teske, juurdâš! Lah-uv álgám pärnikeččen, Puppâ? ¶ tast láá sturáábeh čalmeh já vuoiŋâšeh. Taid tot taarbâš ¶ suojâliđ ? ¶ – Tust lii čuážžumtähti seenti uánihub ko čižetpele jyelgist. ¶ aassâmviäsuid. Čuovjis suovâ oinui paijaanmin kaavpij ¶ Kume stielâs ¶ 5. Riutula . Kirje mield vuolgâsäännin heivee anarâškiel sääni riävdu , koddesarves. ¶ iiloost já luhhoost, jäämmim eeđeest–uv já majemuš tuámu ääigi ¶ 4. Pehtilis tullâčaskâdemvyehi. ¶ Lemmee aalmuglâšmecci ¶   Ehidist tot mitettes rijdo Heiháin väividškuođij Ááná. Veik sun maht jurâttâlâi ääši já keččâlij leđe jiärmálâš toin, te sun lâi kale ettâm vasteeht Heeikân. Já nube tááhust sun halijdij tiettiđ, mondiet Heikkâ lii nuuvt ärgi toos, et iärráseh iä uážžum uáiniđ sunnuu oovtâst. ¶ 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶  ovdiipeln  koskoho, Anarâškielâlijn sijđoin láá oovdânpuohtum motomeh täin kiäinuin. Loopah Meccihaldâttâs tâi ton oovtâstpargotááhui tipšom vandârdemčuosâttuvvâi, nuuvtko aalmugmeecij, raajij siste jottee kiäinuh láá oovdânpuohtum ¶ Säämi Kielâkäldee – Ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát- já reesuurskuávdáš ¶ 2. ¶ Kaninen lâi jiärmáás uccâ kaniš já sun tieđij, ete Siili-nieidâ ij adeliččii smakkiđ uccâ liäibáidis eromaš sujâttáá. Aainâškin ko Kaninen lâi jiävttáá peeivi vahâgist potkim Siili-nieidâ posâldâhpäädi já kočâttâm puoh posâlduvâid enâmân. Ij, kal Kaninen ferttiiččij sovâdâttâđ Siili-nieidáin ovdilgo sun puávtáččij tuáivuđ pitágin kááhust. ¶ f) peeljih, g) soovsâkerdi. ¶ Amerik –oppâkirje já oppâmvihko láá jurgâlâm anarâškielân Ilmari Mattus. Oppâkirje kieđâvuš Maadâ- já Tave-Amerik já tot lii jurgâlum suomâkielâlii Koulun maantieto -rááiđust. Lasetiäđuh täst . ¶ tälvikuáti . Motomij njomâtteijei tälvisyeijin huksim kuáti. Čiivgâi várás toh huksejeh nube kuáđi. Om. piisam tälvikuáti. ¶ Immeel profeteh Jeremia já Jesaja ¶ Forgâ sun huámášij, et puohah váhá vuoiŋâstillii kostnii. Sun ij iberdâm, mondet puohah lijjii nuuvt vaibâm. Sunhân ubâ pargo lâi porgâm. Tot lâi kuittâg aaibâs siämmáá Joovnân, ko sun lâi nuuvt vaibâm, et ij viiššâm smiettâđ ääši. ¶  pelikongruensist PIÄRGUI KUŠKÂDEM ¶ Piergâseh: siemin lastiksehhiih, litte ¶ Almottâtmeh majemustáá 24.1.2014. ¶ käibijyelgih leukaraajat ¶ Návt sun muštâlij: “Mun nievdim, et mij lâim valjekieddeid čoonâdmin piäldust. Talle muu valjekieddee ceggânij já tii valjekieddeeh čokkânii pirrâ já komerdii muu valjekieddee.” ¶ Ellinoora mana stuorrâ kuosâ alda ¶ Škovlâamnâsáid lâi oppeet uáli väädis vuáijuđ, ko lijjii maŋgâ taggaar amnâs, moiguin jiem piergiittâllâm ollágin. Puoh unohumos lâi “äidinkieli” já luuhâm. Kalehân mun jieččân mielâst luuhâđ mattim, já luuhim-uv - joba jiänusân-uv, ko lijjim skipárijdânguin asuntolast veikkâba päikkiliävsuid porgâmin. Luuhim jiänusân meiddei ráiđukoveteevstâid, tegu “Tex Willer” , tâi “Pecos Bill” , mut ko koolgâi luvâškyettiđ škovlâluokast jiänusân, te tast kale ij puáttám mihheen. Nubbe hirmosaamnâs lâi rekinistem já mittedemoppâ. Uási poođij vaarâ tast, et rekinistem pargopitáh muttojii taađeest vaigâdubbon, ko škovlâ ovdánij já ferttejim-uv tubdâstiđ joba jo olssân-uv, et jiem määti rekinistiđ ollágin já Räsänen ko adelij-uv iberdiđ tom aainâs iskosij ääigi. ¶ Möökin puáđidijnân huámmášim, et tijme lâi jo tommittáá ennuv, et muu mätkitoimâttâh Hollandist lâi jo lekkâsâm. Soittim toho já čielgejim jieččân päärti. Tobbeen lâi munjin omâs olmooš, mut sun vaaldij tiäđuid pajas já lopedij orniiškyettiđ ääši. Kuččum tiiláđ munjin láiguauto nuuvt jotelávt ko máhđulâš, mielâstubbooht jo onnáážân. Nissoon lopedij porgâđ, maid puovtij. Sun lopedij suáittiđ munjin maassâd ehidispeeivi, ko äšši čielgâččij. ¶ vâst asâttum uhre, ¶ Onne vyeijilijm kuovttijn autoin ton suujâst, et eelijm viežžâmin Makinen-nommâsâš kylást Dale Tormast seetrimuorâid, maid mij luáduim suu šiljoost moottorsáhháin. Tohon lâi vyeijimmätki 60 mailid njuolgist nuortâs. ¶ - Lii-uv Erkki puáttám? Ánná koijâdistij. ¶ Sämitige škovlimraapoort nr 1 ¶ – Taggaar koonstâ, et kulmâ já kulmâ lii kuttâ. ¶ – Juovlâmuorâ vuálá? Na vuoi hirmos sittágin! kuáski párgádij. Mijhân lep vájálduttâm ubâ juovlâmuorâ! ¶ Sáárgu Melbourne tiijmán rievtis ääigi. ¶ Poccuuh käärdist ¶ 4. Itä-Uusimaa ¶ Adde nolppoid suoinijd! Piejâ nolppoid láábžán! ¶ Mij ruhâdâllâp mii aalmug já ubâ maailm peeleest. Adde ráávhu, vuoigâlâšvuođâ já rijjâvuođâ vyeittiđ. Sivned almugij hoovdâid. ¶  must 11. Cortinarius limonius – Laakamyrkkyseitikki – Ráptumirkkâseitik U ¶ Säämi kielâlaavâ olášume váátá, et säämi kielâlaahâ piäránkiäččoo tuárvi vijđáht, máhđulijn rikko ¶ – Jiem kuássin, kuássin lijjii kolgâđ tom porgâđ! Ánná kaađâi. Tääl Heikkâ lâi aaibâs tego ij lijjii halijdiđ muu uáiniđgin! Must ferttee vissâ leđe miinii váddun! ¶ Addâgâs ko jiem kuulâ. Must lii kulo huánánâm. Luhhoost uáinu lii vala pyeri. Ennuv-uv purrâmušah mäksih? ¶ Uđđâ luvdá, kirdeet mii! ¶   - Na pyereestpuáttim! Tunhân tiäđáh, et muu uuvsah láá ain tunjin áávus! ¶ Tábáhtui meid taggaar hitruus äšši, et muu luus puáđistij uáli kuhes nuorâ nieidâ já táátui munnuu pajekiärdán. Čuávoim maajeeld já čokánáim toos pajeterassin. Munnuu viežžee kuittâg lappui, mut mottoom ääigi keejist sun puáđistij tohon já mun suu luus, et maggaar lii äšši? Sun ij máttâm ettâđ maiden já oppeet sun lappui. Mun jo algim ucánjihhii imâštâllâđ, et mii lii taat hommá, mut váhá ääigi keejist puáđistij muu luus " Amerikan poijat " suáittimjuávhu hovdâ, kote čielgij mast lii saahâ. Sun lâi pivdám nieidâs eelliđ ucâmin taggaar almaa, kiäst láá vielgis puuvsah já čuovjis päiđi pajalist. Must lâi čuovjis orjâlâšmalli mááccuh pajalist já kuovgissiähá puuvsah jyelgist já nieidâ noobdij muu mááccuh päiđin já kuovgis puuvsâid vielgâdin. ¶ – Na jiembâ mun tieđe, eeđâi Matjâs mievripeenuv. ¶  vuoššâđ. b) 4. ¶ Tááláá ääigist Ijjäävrist iä lah innig fastâässeeh, kiäh oroččii pirrâ ivij tobbeen, mutâ kesiässeeh láá tađe-uv eenâb. Ijjäävri máddáákeččin lijjii soođij ovdil kyehti tuve já soođij maŋa, mutâ ovdil automaađij valmâštum Juv´njäälmi táálui lasseen lâi Kođoluovtâ táálu. Ohtsis puohrekkin nelji aassâmtáálu, moin lijjii ässeeh pajeláhháá muádilovveest. Vuođâlovvoost 1947 kesittij Uccâ Vuolli Čivtjuvvâst tuve já ceggij tom siämmáá kiädán, mast lijjii jo Heeihâ já Juhánâs tuveh. ¶ Ryevdikuálmihááh já ryevdikuálááh iä rantustâl purrâmâšâs háárán. Toh poreh tom, mii lii kuás-uv kavnuumist. Purrâmâšliiston kuleh saveh, jieškote-uvlágáneh jäävri ponneest iälusteijee suovsah já mááđuh, čielgitävtittemeh, kyele meeinih, kyele čiivgah já sáttába ryevtikuálmihâš toppiđ motomin joba mátuvuogân-uv. Ryevdikuálááš lii meid tondiet seegib ryevdikuálmiháást, ko ton kiksen lii táválávt ryevdikyelimáátu ( Scistocephalus solidus ) , mii lii vielgâd já šadda maŋgii kuhebân, ko jieš iššeedkyeli já siämmáá tiäddusâžžân. ¶ Tavlustâh 9. Substantiiv πνεῦμα . Anarâškielâsâš jurgâlusâst kevttum jurgâlemvastuuh já ¶ Seenaat-kiddoduvah ornij arkkitehtuurkištottâllâm Säämi kulttuurkuávdáást, mii huksejuvvoo Aanaar markkânân Juvduu riidon. Vuossâmuu palhâšume 40 000 eurod vuoitij iävtuttâs nommâmerháin ”ađa” (oođâ), mon tahheeh lijjii arkkiteht SAFA Janne Laukka, arkkit.pu Tuomas Niemelä já arkkit.pu Milla Parkkali. ¶ Pasepeivi 19.3. ¶ Parâpargoh ¶ – Enni, mun rähistâm tuu hirmâd čuuvtij! Tun adelih munjin addâgâs! ¶  já Marja-Liisa Olthuis ¶   Elliptlâš POSKE: sämiohtâduv vuávájeijee ( ¶ » ¶ – Na sij kolgii vuáimálub nuáidi iššeen suáittiđ, enni muštâlij. Já tot nuáidiäijih lâi uáli jo puáššáá. Mut kale mun tast motomin muštâlâm tijjân, enni lopedij. Nuáidán ij lah kuássin nuuvt hirmâd hävski tot, jis suu tijdâ ij luhostuugin. ¶ Suomá čácáduvâin kávnojeh kyehti rávduhäämi: uccârávdu já stuorrârávdu. Táválávt rávdijäävrist kávnoo tuše nubbe taan kyevtist. Aanaarjäävrist kávnoo sehe uccârávdu, mon váldupurrâmâžžân láá ponne-elleeh já eres čielgitävtittemes elleeh já stuorrarávdu, mii porá kuolijd. Aanaarjäävri rávdonääli lii killám tulvâdem keežild: vala 1930-lovvoost lâi rávdusaalâs 20000 kg ko 2003:st saalâs lâi tuše 8500 kg. Aanaarjáávrán láá sirdám Kanadast nk. ränisráávduid, moh kođeh jieŋâluubon já kierdih tanen pyerebeht tulvâdem. Ij lah kuittâg vises tiätu tast, lassaan-uv ränisrávdu Aanaarjäävrist. ¶ Ulmui elimist lii ain hitruu elâččiđ, mutâ päikkivyevdi lii ain päikkivyevdi já puoh pyeremus já torvolumos saje uccâ stááloid aassâđ já eelliđ. Vâi lii-uv? Luvâdijnâd Hirškiihâ já Myerji mainâseh II -kirje, tot-uv čiälgá tunjin. ¶ vâd. Puohnâssân koččâmâšluámáttuvah vuolgâttuvvojii 2525 pittád já lasseen sämikielâlâš jurgâ ¶   Áile juáigá jyehi peeivi pargoost ¶  láá kuussâgkuálsi ¶ Säiđijäävrih ~ Säiđijäävreh = Saitajärvet ¶ Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist puigâ sämmilâš kietâtyeji, säämi tyeji, lii áárvust. Saijoos čuákkimpaketteh láá nomâttum tuojij amnâsij, kole, siilbâ já proonsi mield. Silbâ lii ärbivuáválumos sämituojij aamnâs. Siilbâst ráhtojeh tivrâs silbâčiiŋah tego soljoh já almai puáhháá silbâpuáluh. Sämikielâlij nomâiguin paječaallum čuákkimpaketteh láá čuákkejum siskáldâs vijđoduv mield. ¶ Kuuđhâi suuhâ lâi jo koccám já aaibâs tuođâi imâštâlâi täälvi kukkoduv. Kiinii ain elâččij paajeeb keerdijn kuldâlmin kiiđâ puáttim, havrâstij iskâmdiet kuovlâlemrääigist, já ovttuu oovdeld poođij tuše muotâ já sevŋâd. ¶ – Oii, pup pup... išediđ muu! Munjin šaddâ uáivijoorgâs... ¶ – Ju-huu! västidii kaandah. ¶ 18.8. Sämirääđi vuáđudempeivi; Sämirääđi vuáđudui virgálávt Sämmilij 2. konfereensâst 18.8.1956 Kárášjuuvâst. ¶ 2. a. Maggaar tilálâšvuođâin finniih uáivipohčâs? ¶ LUUK. 2: 22 – 32 ¶ leivosâš 193 ¶ - Kielâmiinut ¶ 100 ¶ 0. Jurgâlus lii sänitärhis jurgâlus ađai lii jurgâlum tievâslávt säänist sáánán nuuvt, et jurgâlemvastuuh láá morfeemtääsist já jurgâlus nuávdit vuolgâteevstâ KR92 sänioornig já kielâopâlii ráhtus. Tast huolâhánnáá jurgâlus kielâ lii luándulâš já idiomaatlâš, já västid GNT teevstâ dynaamisávt/funktionaallávt siämmáánáálá ko KR92. ¶ 44. Lapsemáátu já muoldâg kuáivuv raaigijd ¶ Anarâškielâ servi ry. lii vuáđudum 4.12.1986 já ive 2006 loopâst tot teevdij 20 ihheed, mon ooleest uárnejui seervi 20-ive juhle Säämi Máttááttâskuávdáá váldutáálust 16.12.2007 tme 13.00. Seervi vuáđudeijeejesâneh lijjii Matti Morottaja, Veikko Aikio já Ilmari Mattus. Seervi algâttemčuákkimist, mii tollui Hotelli Ivalo auditoriost, lijjii vuáđudeijeejesânij lasseen mieldi Ella Sarre, Antero Sarre, Aili Seurujärvi, Eeva Seurujärvi já Iisakki Mattus. ¶ Porgemáánu 15. peeivi 1967 Ruávinjaargâst álgám räjialmaa pargo nuuvâi 31.3.1995 iäláttâhân vyelgimân. Tot piištij vááijuv 28 ihheed ađai nuuvt kuhe ko tevdim 50 ihheed. Lam šoddâm maŋgii kijttâliđ Suomâ Tullilájádâs ton kuháskyeddee já jiärmálâš miärádâsâst, et lam peessâm porgâđ jo nubáloh ihheed eidu tom pargo, maid lijjim vaarâ jo nuorâvuođâ rääjist halijdâm porgâđ, veikkâ riävtui talle jiem puáhtâm tiettiđ ton ääšist vala maiden. Lädimailmist porgâdijn jiem kuittâg kuássin čievâdân sämmilâšvuottân. Jis Tullilájádâs ličij tuhhiittâm muu talle paargon, te kuákkááččim ain-uv mottoom tullisajattuvâst já čalmaastâlâččim ulmui äššipápárijd já poltoččim sii tävirijd aainâs-uv vala muáddi ive, ko tullialmaa iäláttâsân peessâmahe lii 63 ihheed. Kijttoseh vala-uv tulliräjiviskaal Moringân toho poolvâi oolâ, tâi kost tal te ležžeehkin! ¶ čyeres puátá muu mielân, muštáám maht tot paasij olvođ ko vuolgijm, jiem uážžum väldiđ tom fáárun nuuvt čuuvtij ko lijjim halidiđ. Konjâleh puátih muu-uv čolmijd ijge oro innig suotâs avdosáátust leđe. Čovčjäävrist uápis saajeest pääihist ličij lam ennuu suottâsub leđe skipárin čyeres. ¶ (takakansi) uusi kuva ¶ Kozzkurrjáávráš TII.1963 Čaarmâjäävri aldasijn, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust, mut sáttá leđe siämmáš ko Kozzkäärijävri . Kj. tom. ¶ puškolodde ¶ s. 110 ¶ Kaandâi rávásmâmave fyysiliih meerhah ¶ Ko muotâ lâi suddâm já škoovlâšiljo pievlâst, mij škovlâliih speelâim távjá "nelimaali já pesäpallo" . Asuntolast ko aasâim te lâi ennuu rijjâäigi kuhes ehidij. Škovlâ lâi táválávt tijme oovcest kuulmâ räi, lávurduv lâi oovtâ räi. Tijmekoskâi kolgii uáppeeh leđe olgon, šiljoost kaččii já sierâdii, kyevtis luokkauárnejeijeeh tuše uážžoin leđe siste. Jyevdilâs äigi ko lâi ennuu te kaandâh hoksájii já keksejii ain maidnii. Kilvottâllâm lâi mielâst já tot ete kotemuš lii ruokkâdumos. Maaŋgâlá´án fiäráneh sáttojii. ¶  meccikuávlu  lam – Njobžâvääri juovlâtijdâ . Párnáikirje. Marja-Liisa Olthuis. Kuvvim Petra Kuuva . Anarâškielâ servi 2007. 49 s. ¶ Loppuun >> ¶ Miärádâs já mäksim ¶ – Kulâ, mii šiljoost lii suámálâš čuárvihiärrá, eeđâi Marttin. ¶ Tuuđhâ Suomâ káártá siijđoin 44-45. ¶ Näimilito rikkom hávádut vuáđulumosijd olmooškoskâvuođâid já suibodit eellim vuáđuráhtus. Pelikuoimij koskâsâš addâgâsadelem já haalu čonâsiđ kuáimásis pyehtih kuittâg išediđ váddásub-uv čuolmâ čuávdimist. Näimilito lopâlâš cuovkkânem puáhtá jođettiđ näimi-iärránmân. ¶ Nuuvtpa tien Peeivih celkkust puáhtá nabdeđ, et jieš Peeivih-uv lâi Vuolli-nommâsâš. ¶ 1. Čääiti káártást Euroop raajijd já noomât ¶ © Werner Söderström Osakeyhtiö 2003 ¶  luuhim Lahtos 1 Šiljopirrâs kárttá ¶ Já tállán juáháš lâi maka jalŋes, miehtâ, keđgi, kuobâr – te jurdâččim. ¶ Vuossâmuš äššigâš ¶ Kooppânj lii kyele asettis, áimoin tevdum cuozzâsekkâ. Ton vievâst kyeli heiviittâl vuoijâmkieŋŋâlvuođâs. ¶ 9. Noomân asâttum vátámâšah ¶ TSS-sopâmuš ¶ Ton käskimsaje puttân čikâlâssân. ¶ Tarbâšeh: planktonhaavi, lasâpurkki, mast lii planktonnalliis čääci, mikroskoop, čáituslaasâ, loovdâlaasâ, piipeet. ¶ Sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođâid piäluštij almolávt še Erkki Itkos viljâ, kirkkohiärrá Tuomo Itkonen, kote vaikuttij aktiivlâš tuáimen ovdâmerkkân Säämi Čuovviittâsseervi vuáđđudmân 1930-lovvoost. Ive 1929 Uusi Suomi- aavis lâi almostittám Tuomo Itkos čalluu “Suomalaisuus já lapinkielinen vähemmistö” ´Syemmilâšvuotâ já sämikielâlâš ucceebloho´, mast ettui: ´Syemmilâšvuotâ kustoo háárjut ovdâmerkkân Aanaar kansaškoovlâin čappâdumos suárdupolitiik sämikielâlâš ucceeblovo háárán´. ¶ Ministereh: sämikielâi turvim lii tehálâš aalmuglâš haahâ ¶ Epituoivâ 14, 17, 31 ¶ Kunnas, Maunu Niinistö, Aulis Ojajävri & Aimo ¶ 4. Tievâsmit tavlustâhân tiäđuid pargopitá 3 ellei 1–6 eellimtaavijn. ¶ Säämi kulttuurkuávdáš šadda maaŋgâi uásitoimâdiskuin lasettiđ kuávlu pivnoshisvuođâ já jieijâs uásild estiđ sämmilâšnuorâi haalu varriđ meddâl päikkikuávlustis. Kulttuurkuávdáš fáálá škuávlejum säminuoráid uđđâ pargomáhđulâšvuođâid, čuákkee oohtân jieškote-uv suorgij sämmilâšmätteid já tuáimá sämmilâšsiärváduv sundečäitten, mast jieškote-uv suorgij sämmilâšmätteeh ovdedeh sämmilâš ohtsâškode ärbivuáválâš áárvui, tiettim já mättim vuáđuld. Tooimâst láá meiddei positiivliih vaikuttâsah kuávlu pargotilálâšvuotân, eellimvuáimálâšvuotân já sosiaallâš pyereestpiergiimân. ¶ 5 Västid koččâmâššáid. ¶  raahtij 3. Luosma . Kirje mield taan anarâšnommâ Luovtâšmâš lii suorriittâs luohtâ -säänist. Noomâs tot lii čällei mield finnim ”stuorrâ luovtâ” ađai Juvduuvuonâ mield. ¶ s. 99 ¶   Loopâ äigi 18, 28, 32; 23, 24 ¶   CELKKUUH JOH. 16: 23 – 33 ¶ Já nuuvt ááhu kyevtis Alisain kirdijn meddâl . ¶ Sämitige delegaatio kolliistâlâi čuákkimpuudâ ääigi Kanien:keha'ka (mohawk) – Aalmug kielâ- já kulttuurkuávdáást Kahnawakest, Montreal maadâbeln. “ Lii tehálâš uápásmuđ meid eres algâaalmugij kielâ já kulttuur tuárjoo tooimân. Uápásmuim kielâ- já kulttuurkuávdáá tooimân já peesâim čuávvuđ máttááttâs. Veikâ mii kulttuureh láá ereslágáneh, hástuseh jieijâs kielâ já kulttuur siäilutmân láá siämmáálágáneh.” Petra Magga-Vars muštâlij. ¶ – Maht te tääl kalga ettâđ, Uccâeŋgâlâš? Eŋgâlenni koijâdij. ¶ Säämi puustaveh ¶ c. Lappajävri. ¶ Liddel & Scott (1996) kreika-eŋgâlâs sänikirje kieđâvuš saanijd viijđáht Homeros ¶ Suomâst kolgâččij pieijâđ joton olesváldálâš sämikielâ iäláskittemohjelm já algâttiđ sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs olesváldálâš ovdedem. Puoh kulmâ Suomâst sarnum sämikielâ láá tutkâmušâi já aalmugijkoskâsâš luokittâllâm mield uhkevuálásâš kielah, moh tarbâšeh sierânâs torjuu vâi pyehtih sirdâšuđ aktiivlâš kevttimkiellân uđđâ suhâpuolváid. Škoovlâin lii táágu eromâš tehálâš sajattâh. Máttááttâsministerin luovâttum muštottemčálusijd puáhtá lekkâđ täst: ¶  akkusatiivjeessân. Eellimpiirâs : riddoniijtoh, jolgâ jeegih já piäldu- ¶ jurgâlâm suomâkielân Otto Manninen ¶ 22) Olášuteh sierâ haldâttâhsuorgij já čanosjuávhui oovtâstpargon rahtum toimâvuávám Suomâ uhkevuálásij luándutiijpâi tile pyeredem várás. Pyeredeh tiätuvuáđu luándutiijpâi suojâlem, tipšom, ovdii tilán macâttem, tutkâm já čuávvum čuosâttem várás. Lasetteh almos tiäđu luándutiijpâi merhâšuumeest uássin mii eenâm luándu maaŋgâhámásâšvuođâ. Tärkkilisteh kove miäccáás luándutiijpâi uhkevuálásâšvuođâst. ¶ Lii eehid já Matti já eeč ráhttâttâv jäävri riddoost joddeid suáppuđ Matti lii heŋâstâm viermi viermiääiti siäinán já putteest tom. Sun váldá viermist meddâl viärmán tarvanâm čcišaddoid já kiäč, ete láá-uv viermist rääigih, maid kolgâči čhtâđ Sust lii jo čhtâmkiäpu kieđst valmâšin, mutâ taan tovváá Matti ij taarbâškin tom. Matti lii tutâvâš, ko uáiná, ete viermi ij lah räigánâddâm já paje- sehe vyelirešmi-uv lává oornigist. ¶ Puátteevuođâst Minna halijdičij tuostâđ sárnuškyettiđ anarâškielâ, mut jieijâs mielâst sun ferttiiččij tađe ovdil váháš macâttâllâđ saanijd mielân já kenski jotteeđ monnii kielâkuursâ, mast liččii eres-uv sárnooh. Mut kenski enâmustáá sun tuáivuččij alnestis tom, et tuostâččij kevtiškyettiđ kielâ nuuvt ruokkâdávt, et ij tarbâšiččii ubâ ääigi poollâđ, et iätá monnii ääši, teikkâ sääni puástud. ¶ Sämitigge aalgât valmâštâllâm ovdâskodevaljáid já puáttee haldâttâsohjelmráđádâlmijd nuuvt, ete valmâštâl peleväldimijd já tuávvášmuštottemčalluid piäláduvâi já haldâttâsráđádâllei kiävtun. ¶  mii tus 1998/1186, 43 § 2 mom) haldâšem kalga sirdeđ Sämitige pargoid. Staatâtorjuu pirrâdâhân kalga jođettiđ sämimáttááttâs ollásávt máttááttâs uárnejeijee škoovlâ soijimpäikkikoddeest peerusthánnáá. ¶ Ella Sarre čäällim Anarâš pivtâstem -kirje oovdânpuahtá ja uápásmiđ anarâšâi pihtâsijd, maallijd ja pargovuovijd anarâšâi jieijâs eenikielân. Tiervâpuáttim uápásmiđ uđđâ kiirján Sajosân vuossaargâ 17.12.2012 tme 16, kuás kirje almostittem tábáhtuvá já kirje čällee lii pääihist muštâlmin kirjeest. Lasetiäđuid finniih täst. ¶ – Tađe stuárráábeh sápligeh iä ubâ lekken ko toh maid mun laaviim pivdeđ, ete mun jiem kuittâg taarbaš maiden tälvivalastâlmijd Monni västidij. ¶ Párnáikulttuurkuávdáš ¶ Lijjim smiettâm, et rähtip kuáđi soovijn, mut tääbin láá suávih, já eromâšávt segibeh suávih uccáá. Sujâlâš lii uccâ mááđuš, mii porá muorâ peesi vyelni já jota muorâ pirrâ puurân. Ko tot ohtii mana suávi pirrâ, te toos muorâ ij vala jäämi, mut ko máátu lii puurrâm maŋgii suávi pirrâ, te talle muorâ kuškâškuát já jáámá. Ton suujâst toovâim taggaar miärádâs, et rähtip kuáđi supemuorâin. Soovâim nuuvt, et ittinâš moonnâp Oiva miäcán já njeidiškyettip já korriiškyettip suuvijd. ¶ Meid nuorttâsämikielâ lii iäláskittum maaŋgânáál. Nuorttâsämikielâlâš kielâpiervâlkeččâlâddâm algâttui Čevetjäävrist ive 1993. Toimâ jotkui ive 1997 rääjist kieldâ já tastoo sämitige EU-haavâi vievâst. Kielâpiervâltoimâ potkânij 2000-lovvoost já algâttui kieldâlâš peivitipšon uđđâsist čohčuv 2008 Avelist. Nuorttâsämikielâ máttááttuvvoo vuáđuškoovlâst já tot lii uccâ uáppeejuávkun máttááttâskielân. ¶  leđe STUORRÂ-BRITANNIA ¶ Maht fuoddâr rääjih? ¶ suoksâ ¶ Čoovdâsäänih ¶ njäävli suoksâ ¶ – Muoi čuállejeen kuolijd, te tuoi pyehtivettee moonnâđ káhvástâllâđ, párnááh lopedává iänán já iäčán. ¶ 120A Siilâk lii miärálávt já ekonomâlávt ¶ jäävri oolâ, mut sij iä koddám ton iijâ maiden. ¶ Haŋgal poođij suu viistán purâmâštaldrik nube kieđâst já nube kieđâst sust lâi suámálâš koppâ, mast lâi čääci tâi miinii tagarijd. ¶ Ellee nommâ: ¶ Ivniđ káártá kárttáivnijguin. ¶ Tot lâi taggaar et tot ij máttâm luuhâđ ige čäälliđ. Toh lijjii iäráseh-uv kal ennuu kiäh iä máttâm ton ááigán luuhâđ ege čäälliđ. Mut poostâ ko jođettij tot Jáák´ Irján te tot ain čaaitij ton poostâs et kiäs kulá mii, et kotemuu nommâ mon loostâst lii já mon kirjeest. Já talle ko kuulâi et kuus kalga tuálvuđ te nuuvthân tot juuđij tom postâreeisu ain, ko ulmuuh ettii kiäs mii kalga. Lijjiihân ton ááigán-uv kiäh kuomâldii čalluid já mainâstii Jáák´ Irjánân kuus tom koolgah tuálvuđ já kuus tuom. Egehân talle táloh lamaškin ennuu ton kooskâst. Na lâi tot Menišjävri, Kitti-Hanssâ-rokke aasâi tobbeen já Avveel-Matti lâi val tobbeen paijeen Avveel riddoost já Poká táloh. ¶ Meerâ já väärih taheh Taažâ šoŋŋâduv ¶ Ááímun  peesâi  meetaankaasu,  mii  cokkânij. ¶ Almai, kiäm suoi láin kuáhtám luodâ alne, eeđâi: ”Eppee-uv ibbeerd, mii lii tábáhtum? Lii-uv nuuvt väädis oskođ, et Jeesus iälá? Tasthân muštâluvvoo mii puohâin pase kiirjijn.” ¶ 1. a. Noomât muorâšlaajâ ton loostâ vuáđuld. ¶ Sierânâsraportistee kolliimân kuulân uárnejuvvoo Ruávinjaargâst sämmilij olmoošvuoigâdvuođâid já jiešhaldâšem olášume kiređâvuššee konferens koskoho 15.4. Tave-enâmij sämitigeh raportisteh sämmilij sajattuvâst jieijâs päikkiriijkâin. Staatâi haldâttâsâi ovdâsteijeeh láá konfereensâst oovdânpyehtimin staatâi uáinimčievâ já västidmin sämitigij toohâm koččâmâššáid já savâstâlmáid. ¶ – Na mii tot tii piälán kulloo? ¶ Iänááš čäcielimân vuáhádum ellein lii sahis já šolbis soovsâkerdi, amas čääci peessâđ liške räi. Soksâmij vyelni lii sahis ullokerdi, mii syeijee kolmâs vuástá. Jis tot njuáská, te kolmâ čääci piäsá liške räi, ellee kolmuuškuát já puáccáá älkkeht. Čäcinjomâtteijein lii liške vyelni assaas pyeidikerdi, mii meiddei syeijee kolmâs vuástá. Pyeidi nubben pargon lii šolbiđ já jurbiđ ellee roopâ. Ton áánsust ¶ Jeesus máttááttij jyehi peeivi temppâlist. Maaŋgah kuldâlii suu já oskoškuottii sunjin. ¶ Sämikielâ ¶ 3. Luvâttâl Tansania eennâmtuálu probleemijd. ¶   tálu temppâlist ¶ Tot lâi Stuorrâ Čuárvioppuu jienâ. ¶ Ánná! ¶ piäluštiđ, ovdâmerkkân vaarâst, etitiileest tâi jämimist ( pelastaa; vaarasta, hädästä, ¶ – Joo, tipšoo eeđâi. Kullui muide-uv paalijdmin, mut ij Ákku tast ennustkin kuullâm. ¶ Almai jurdelij: ¶ Já speeijâl ain västidij: ¶ Pehr (Piättâr, 1776–1831) vuossâmuu näimilittoost Elin Hansdotter (Elli Haansânieidâ) Saijetsáin šoddii kyehti nieidâ. Ánná naajâi Morottaja já Máárjá Vale suuhân. Nube näimilittoost Agneta Samuelsdotter (Ánná Saammâlnieidâ) Palttoin šoddâm áinoo kandâ, Petter (1809–1880) šoddâdij 8 párnážid rävisin Avveel siijdâ Hoikkaniemi (Segisnjargâ) táálust, mon sun vuáđudij. Nieidâ Agneta naajâi Sare já Sáárá Aikio suuhân. Saammâl (š. 1846) já Gabriel (Kaabi, š. 1855) näimilittoin iä lamaš párnááh. Mathiasân (Matjâs, š. 1850) šoddii kyehti nieidâ. Paadar nommâ jotkui 1900-lovobel Paččvei siijdâst aassâm kaandâi Petter (š. 1833), Johan (Juhháán, š. 1837) já Olof (Vuolli, š. 1842) maajeeldpuáttein. ¶ 160C Kuosâ liäđus. ¶ mâ vuáđulaahâ täähid sämmiláid vuáđulavâlâš vuoigâdvuođâid jieijâs kielân já kulttuurân. Tááláš ¶ Ko vala majemuš-uv lâi cuovkkim koorâs, te talle Ristin kočostij puoh čiivgâid meddâl piervâlist. Lâi äigi kyeđđiđ piervâl, veikkâ tot nuuvt vuovâs lâi lámáš-uv. Vala majemuu čiivgân sun kiergânij adeliđ noomâ ton tiet, ko tot paasij suu mielân nuuvt pyereest. Manekorrâ uáináh tarvanij čiivgâ uáiván nuuvt nanosávt, et tot luovânij iäskán piervâl ulguubeln. Sun lâi Margit-majemuš já juávhu ucemus, mut ij eissigin hiäjumus. ¶ Kiäs Kieldâ uárnee Pargotooimâst ráhtoo sopâmus Pargotooimâst finnee ekonomâlâš hiäđu Pargotooimâ pargoh já siskáldâs suáppoo ohtâgâslávt Pargotooimâst uážžu macâttâs já pargotuođâštus ¶ Lavŋejävri = Turvejärvi ¶  vuolgijm 6. ¶ kiivsâid, suovsâid, kuorijáid já eres-uv tiivrijd purrâmâššân. ¶ Majemuid tävirijdân vala nutkim kuus te kiergânim juná ulguupeln-uv, kost ustevliih ulmuuh muu išedii, maht mattii. Sofia lâi kuittâg mahtnii nuurrâm spellâkortâidis junálättest, mut ij sungin lamaš kiergânâm taid vuorkkiđ olmânáál ko tuš tollij taid kieđâstis, já juná ulguupeln-uv toh kočâdii suu kieđâst vala junáruugâ oolâ. Já taid-uv sun koolgâi vala nuurrâđ. Ester čiärustâlâi neelgis, mut tääl ij lam asto innig puurrâđ. ¶  ellee Rááhájävri = Rahajärvi ¶ Nuorttâsämmilijn láá nelji sierâlágán kappeermaali, main lii eromâš merhâšume. Jieškote-uv kappeer uážžu kevttiđ tuše tiätu siiviilsiätun kullee olmooš. ¶ vyestinjavkke = vastahanka ¶ o luosâ, possum känemane ¶ Muusikohjelm lekkih Ánnámáret Ensemble, Annukka Hirvasvuopio-Laiti, Heli Aikio já Ailu Valle tállán uuvsâi lekkâm maŋa. Ánnámáret Ensemblest lávdásteleh Anna Näkkäläjärvi-Länsman (laavlâ já klarinet), Johanna Juhola (haidar), Katri Kittilä (piano), Janne Lappalainen (buzuki já kiitaar) já Ilkka Heinonen (kontrabasso). Annukka Hirvasvuopio-Laiti juáigá tavesämikielân já Heli Aikio lávlu anarâškielân. Ailu Vale ohjelm čokkân tavesämikielâlâš rap-musikkist. ¶ 200 - 4000 ¶ oljopalmu ¶ Já Tobžâ keččâlij já vala-uv keččâlij, mut ko suu mielâst oroi, et kyeleh lijjii ain čuuvtij häppiluboh ko sun, já ain ko sun masa lâi koddám kyele, te tot peesâi-uv luovâs já njuškij čáácán, já nuuvt sun patâritij jieijâs saallâs. ¶ Tovláá ulmust lâi vyehin kiđđâpivdem lasseen časkelâddâđ njargâkeejijd já suolluid, et kávnojeh-uv kuálsimaneh. Tot lâi-uv älkkees hommá, ko kuálsi pessee ovttuu alda čäcirääji, suullân muádi meetter kiäčán riddoost já ko olmooš vaazij rido, te lällee kuálsi tiäđust-uv patârij čáácán já kävildij piervâlis riävárân. Maneoccee tiäđust-uv piejâi moonijd čáácán keččâlemdiet, et láá-uv maneh olkkâm já jis lijjii, te talle toh kubđuu já taid ij kannattâm väldiđ fáárun. Olkâhánnáá maneh iä njaddam ollágin kuállán. Kiđđuv mäddimpuáttimviđâ koolsijd še pačâlii já eidu talle lode piärgu lâi purâttettee, mut čohčuv ij innig, ko tot lâi ubâ keesi njiellâm kuolijd. ¶ Suámsurtorist tävireh lonotteh omâsteijee ¶ mereh veerstâi mield. ¶ “Servi ferttij šoddâđ. Toos lijjii maŋgâ-uv suujâ. Ohtâ lâi tot, et ton ááigán oroškuođij, et orjâlâškielâst šadda puoh sämmilij kirjekielâ já anarâškielâst ij lah ano ige árvu. Nubbe lâi tot et mudoi-uv anarâšâi ääših päsiškuottii stuorrâ kammui vuálá. Lâi čielgâsávt uáinimist, et säämiašij ovdánmist ávhásteleh iänáážin iäráseh ko anarâšah. Ävkki monâškuođij mii lappâd kyevtpele: orjâlâššáid já nuorttâlâššáid. Ton suijâ-uv lii čielgâs: orjâlâšah láá enâmustáá já nube tááhust nuorttâlâšâi tile koolgâi historjálâš sujâi tiet oovdedškyettiđ nanosávt sođij maŋa. Kuálmádin suijân puáhtá ettâđ vala tom, ko sämmilij čuákkimijn lâi talle čuákkimkiellân ain peri suomâkielâ, “vâi puohah äddejeh” . Tiäđust-uv lii čielgâs et puoh sämmiliih iä määti sämikielâ, mut oroi kuittâg unohâs já väivi sárnuđ sämmilij aaššijn suomâkielân, kuittâg muu mielâst. Oroi tegu ličij puolâšin ulguubeln lieggâ tupán kuovlâmin. Lieggâ ääššist sárnu, mut jieš kuittâg kalmoo. Nuuvtpa lâi-uv aaibâs čielgâs et uđđâ seervi virgálâš kiellân šoodâi anarâškielâ.” ¶ ČOOVDÂNOMMÂDÂH ¶   Cageh cegâttuvvojii kyeddiđ káátu muottuu tiädu alne, kuácceeruottâseh piäijojii uuvsâi oovdân ruássud tuárrást já tuohu teehi tuše paasij siemin kuovlâlemräigi, mast uáináččij kiđđuv, jo-uv muotâ lii mievtâ alne suddâm. ¶ Sulgâšjävrilij evakkon vyelgim čohčuv 1944 ¶ Munnust lâi ennuv savâstâllâm. Jieš peessim moonnâm ive elâččiđ keččâmin jieččân puáris škoovlâ. Jiem lamaš toho jieččân varrim maŋa (ive 1979) ollágin maccâm. Já eidu taan škoovlâst lijjii muu pärnivuođâ muččâdumos muštoh. Tien tááhust munnust lâi ennuv “chattam” já savâstâllâm. Já tiäđust-uv huámmášim, et maaŋgahloveh iveh iä lamaš taam máttáátteijee mahten muttám. Škoovlâst kale lâi čielgâsávt-uv miinii muttum: kuárŋumsteellig (mii ain lâi siämmáš ko muu škovlâääigi-uv) lâi sirdum suullân 20 meetterid mecciláá! ¶ “Jáá, mut tun tááiđáh-uv leđe tušástum, ko jieh määti luuhâđ táid kiirjijd, jieh-uv lah-uv?” ¶ Maaŋgah sist kiäh kuldâlii, iberdii et tot maid Piättâr sáárnui, lâi tuotâ. Suu säänih čyeggejii sii váimoid. ¶ » Uáinivetteđ– ¶ – Nuuvt lii. Tääl lii porgemáánu já čohčâkeesi já vala-uv láá lieggâ šooŋah, veikkâ tooláá iđedist lii jo kolmâsub. Assaas pihtâseh pajalist tijjân šadda kal pakkâ. Pieijâđ pajâlân olgopuuvsâid, kuhessuájápuserijd teikâ čuppâpuserijd. Uáiván puáhtá pieijâđ koibâkaperijd teikâ kesipipoid. Amahân te tij takittáá já haalârttáá onne pallâvetteđ. Lii pyereeb, ete eppeđ pivâstuu, Ailâ arvâl. Hendâ lii liijká jo kiergânâm pieijâđ taaki-uv pajalân já Ailâ koijâd sust: ¶ Ruut Ruut 1:1-4:22 ¶   – Ko lam luuhâm tijdâveerstâ, te kirdelep tállân. Kolgâvetteđ pieijâđ lieggâ nuáidikappeer uáiván, Enni ain ravvij. ¶ Vijđodâh : 63 000 km 2 ¶ Jeesus Pilatus lunne Matt 27:1-26 ¶   Ruávinjaargâ loppâciälkkámuš 2008 kávnoo tääbbin. ¶ a) Teevdi lasâpuurki jävričassijn. ¶ c. šadolâš eennâmvuáđust? ¶ elleid alda. Moh elleeh kooveest láá? ¶ Čaarâsluohtâ TII.1963 Myeđhituoddârij máddáápele Viermijäävrist, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ – Na mun kale tuostâm, eeđâi Kaari já lehâstij uuvsâ. Eeđâbâ, kogopeht láá tuu tävireh! ¶ Sämitige čäällimkodde šadda kuulmâ toimâttuvâst: ¶ aalmug iššeen já tuárjuđ sii kielâlâš vuoigâdvuođâi vyejimist. Sämitige toimâttâhân lii vuáđudum ¶ Nommâ 2, 3, 15, 16, 19, 26, 28, 34, 35, 43 ¶ – Mikä täällä haisee? ¶ Matti Morottaja ¶ Iiđeedkuoksust sij oinii, ko filifiškáneh vuolgii suollust. Hemulâš šuáhkádij. – Kal lii suotâs! sun eeđâi. ¶ loovdâlaasâ peitinlasi ¶ Ruopsisseelâi jotteem vorrâsuonâstuvâst ¶ Lajla Mattson Magga lii ubâ eellimääigis porgâm korrâsávt maadâsämikielâ oovdedmân já tot pargo toovvât suu tehálâš kielâmovtijditten já árvulâš vuástávälden Kollekielâ palhâšume vuástávälden, čáálá árvuštâllâmkomitea agâstâlmijnis. ¶ Poršom maŋa ákku kiäsá viermi já kálgá tast puškoid. Ákku já äijih kođđev ennuv stuorrâ puškoid. Onne lii tuođâi šiev vihelemšoŋŋâ. ¶ “ Jotkâškovlâ” ¶ 10 ¶ Taam lii viljâm-uámikkâs mainâstâm munjin motomin tovle, já lam kuullâm taam siämmáá mainâs meid Eli Saammâl kaandâin-uv. ¶ b) Mane lii tehálâš haahâđ rievtis raavâd tuárvi? ¶  eres Lasetiäđuid addel Kopiosto ry, www. ¶ Ánná toopâi puhelin jeđe kaččâlij bussiorostuv kuuvl. Buusist sun kuulâi jieijâs vááimu julkkemin nuuvt čuuvtij, et tot lâi aaibâs vissásávt raddeest meddâl viggâmin. Tääl esken Ánná aalgij iberdiđ, mii sunjin lâi tábáhtum já et sun lâi tuođâi-uv stuorrâ paaloost patârâm vistestis. Suujâ rivgoo puáššáávuotân Ánná ij kale tiättám mut sun iärvádâlâi, mast taatkis poođij: rivgoo kandâ lâi esken naaijâm mestâ jo puárispärnin, ijge enni lam tuhhiittâm uđđâ manje ige tomgin, et kandâ ij innig aassâm suu kuvlân. Ko ákku ij lam vaijaam kandâsis maiden, sun keččâlij talle čaittâliđ vuoimijdis Áánán. ¶ Lâi kale pyereest tubdâmist, et veikkâ Israel já Jordania lává-uv ráánjáh já pággu lii leđe paldluvâi já sovâdâttâđ, te iävá kale kuoimijdâs čuuvtijgin lijkkum. Tom mij poođijm tubdâđ maŋeláá, ko sirdâšuim Jordaniast Israelân, muoi Marttijn vala koŋkreetlubbooht ko iäráseh. Mij keevtijm iänááš USA dollarijd ubâ määđhi ääigi, mut ovdâmerkkân Jordaniabeln ko lâim, te finnijm ain monnii täävvir uástimist vyestiruttân dinaarijd. Nuuvtpa ko vuolgijm Jordania tuulist, te kuođâttijm puoh loppâdinaarijd toos já jis kiästnii lijjii toh lamaš valjeest, te sun lâi huolâttâm ruttâlonotteijeiguin dinaarijd dollarin. ¶ b. Mon iäláttâsjuávkun toh kuleh? ¶ 0,5 kg kyerejum potáseh ¶ 2. a. Tuubdâ Tansania valješaddoid. ¶ 7 § ¶ Terminaalin peessâm maŋa vazzijm já hurgottáim toi livgulaabžij alne aainâs-uv kilomeetterpele, ovdilgo pessáim enâmânpuáttimmuáđulâšvuodáid. Passâkontrollist lijjii vittâ, ađai kuttâ kurgálâs, ađai jono, moin valjijm uánihummoos. Munnuu ovdiibeln lijjii kuittâg motomeh čapis ulmuuh já nuuvtpa jono ij táttumgin keessiđ. Pessáim viijmâg passâkontrol čoođâ já kavnáim vala lavhâidân-uv, te puškáin tuulin, mast virgeulmuuh iä ubâ vilšâstâmgin munnuid. ¶ kuumpi pissoo vijđánemkuávlu ¶ 5. Lactarius uvidus – Korpirousku – Mecciruávsku U ¶ Illoos alne possum Aanaar šapšâ 21,00 eurod ¶ nettisaje.wikispaces.com ¶ - Tun kale pyereest tuhhiih tienuuvt-uv, toi pihtâsijgijn. ¶ — Ij ohtâgin räigi, kuus čiähádâttâđ, eeđâi Pöö. ¶ - Tun jieh lah val uáinâm ubâ taam eennâm, Jovnâ. Lii tuotâ, et tääbbin val lii muččâd já viehâ pyeri aassâđ, mut täst ij taarbâs moonnâđ ko love kilomeetterid sisâenâmân, te álgá leđe jo liijkás kume, ige tobbeen innig šoodâ masa te mihheen. Tobbeen ij lah pyeri aassâđ. Ednes čohčâeennâm ij lah ain návt muččâd, mut tot muččâdvuotâ lii pieđgânâm jyehi sajan ton eennâm. ¶ Tääl lišij-uv vuovâs jis ulmuin puátih mielân Anarâš päikkinoomah te čälistiđ taid pajas já merkkiistiđ vala káártán jis taggaar tiäivá olámuudon, já mun oskom et Vuoli Ilmar vala-uv taid váldá vuástá veikkâ toh iá ton meccihaldâttâs káártán kiergângin tâi iä soovâ, te liččiiba kuittâg ráájust mii maaŋeest puáttei. ¶ 2. Maht a. maadânapinah b. algâulmuuh ¶ (Luther Vähä katekismus) ¶ Tavlustâh 2. Substantiiv πνεῦμα vuottumsajeh Uđđâ testament kreikakielâsâš algâteevstâst (käldee: ParaText ráammátjurgâlemohjelm) já ive 1992 maŋa anarâškielân rahtum jurgâlusâin. Anarâškielâsâš vuottumsajeh láá vuálásargum. ¶ Uccâ já siđhes suomâsavzâ lii vuáhádum pyereest Suomâ kolmâ šoŋŋâdâhân. Tot lii mielâstis olgon tälviv-uv. Ton ullo lii eromâš kildee já šievšlajâsâš. ¶ tego eeči tun vááldáh mii askasâd. Mij kyeđđip jieččân elimist já jämimist tuu haaldun. ¶ – Lyeštiđ tom seehâ! Tij – suámáliih – foostâgeh! Šlubbopelji čuárvui já kiškoi nuuvt korrâsávt ko voojij. ¶ Kuálmâd pallam monnii jienâ keežild tápáhtui motomijd iivijd maŋeláá Čovčjäävrist. Lijjim talle čođâldittám nube luoka já peessâm kesiluámu viettiđ pááikán. Algâkeesi lijjii kuittâg jyehilágáneh maađijrähtimmašineh ittáám Čovčjáávrán já álgám luoddârähtimhommáid Ucjuuhân. Lijjim kejâdâm taid mašinijd kukken, suullân kilomeetterpele keččin jieččân pelni luovtâ, mut aldeláá jiem kale. Nuuvtpa mottoom peeivi loppâkeesi äägi iäččám häästist muu vyelgiđ keččâđ “Hullu-Juusi” , ko tot kuáivu Piergivääri tavevieltist, Tuomis Eino ličij makaš vyeijen. Jiem tubdâm pyeri ton almaa, mut lijjim kale kuullâm sust mainâsijd, nisoneh kulân lijkkojii sunjin. Miiba tast, muoihân väzistáim Piergivääri paijeel puáris pälgismaađij mield já jo vääri alne kulluuškuođij hirmâd juulâ já skaalâ, ko “Jolâs Juhháán” tobbeen miänudij. Aldanáim saje, kogo tot maašin lâi kuáivumhommáin. Piergiväärist lii viehâ ciägu mielli, ovdil ko tot luáštádât Seeibâgluovtjiägán já eidu ton mieli lâi tot “Jolâs-Juhháán” tääl kuáivumin. Tot lâi čuoppâmin Ucjuuhân mannee maađijân äävži, ko muoi eijijn poođijm tom keččâđ. Tuomis Eino vaarâ tuubdâi eeji, ko luptij kieđâ, jeđe orostitij maašin. Suoi tast savâstâláin já porgottâláin tubbáák ton puudâ, ko mun imâštellim tom maašin. Enâmustáá imâštutij tot stuorrâ kuáivu, moin tot ain havrâstij eennâm já siirdij nube sajan. Viijmâg Eino korŋij toho maašin siisâ, jurrâgyeđettij maašin keevvâđ já aalgij kuáivuđ muovrâstiđ. Tallet mun kaččâlim. Kaččim nuuvt huápust, ko peri ležžeem juolgijnân luovâs finnim, ige Piergivääri alodâhkin vaikuttâm mahten muu liähtun. Láim eijijn puáttâm kárbáin luovtâ rasta já käärbis ličij lamaš riddoost sááđhust säävni puotâ, mut jiem ostâm tomgin jurdâččiđ. Sihottim Nuuvdi táálu já naavit kooskâ njuolgist luohtâpootân já tobbeen njuolgist uáivušân. Čovčjuuvâ uáivuš kälilim paijeel, lijjiihân must kumistevileh jyelgist. Pááikán ko poottim, te iännám koijâdij: ¶ huollâm Kiärppáákuobbâr. ¶ 4 a. Pirâstit kooveest aašijd, moh tovâtteh jäävri lijgešoddâm. ¶ MV: Nuuvthan lii, tiehan lii pärtti, ko ij oostâ pivdeđ, mun ko lam viggâm olssân tuve rähtiđ. ¶ 9. Avnaasjuuhâ ¶ Ovdil espanjataavdâ Aanaar siijdâ olmošmeeri lâi kuittâg stuárrum tommittáá, et vuođâlovvoost 1897 tohhui miärádâs škoovlâ ceggiimist Aanaar kieldân. Tot lâi vuossâmuš ubâ kieldâst já vuođâlovvoost 1902 tot algâttij tooimâs. Ton vuossâmuš máttáátteijee lâi katekeetta Matti Lehtola, veikkâ virgálâš máttáátteijee vaarâ lâi Ida Lilius, Viipurist puáttâm škovlâmáttáátteijee. Naëmi von Bonsdorff lâi suu skippáár, kote vuáđudij jo tuom ovdeláá mainâšun Rivdul uárbispárnáiviäsu. Täst ferttee kuriositeettin vala mainâstiđ, et suullân siämmái aigij rahtui kuusnii Avveeljuv riidon meid škovlâ, mut ko tot aalgij valmâštuđ, te šnikkáreh hummâškuottii, et sij täiđih forgâbalij pääcciđ pargottáá. Riehtâgisteeđân ohtâ ákšualmai tom huámášij já nuuvtpa sun tuvkkâlij-uv pelduvváid valmâš škovlâtáálu pyelliđ. Sun kale kaartâi tast kiddâgâsân já vala laanan-uv ton suujâst, et tuše suu tyeijipiergâseh, tegu ákšu veeččir já sááhá lijjii siäilum pyelimist. Eres ulmuuh tievst algii imâštâllâđ, tom ääši, já čielgâi loopâst, et taat almai lâi tuvkkâlâm hirsâviste pyelliđ. ¶ 74A Lah-uv smiettâm, mane mist lii nuuvt čuásis, veikkâ peeivitäsideijee pirrâsist lii avalâš pakkâ keesi? Tavekuávlu täälvi ääigi piäiváš pisottâl alda almeroobdâ, ige tot keessivkin paijaan meendu ollâgâsân. Piäiváá suonjâreh puátih mijjân ovttuu njuáidusávt. Siämmáš meeri piäiváá suonjârdem čuácá tääbbin čuuvtij vijđásub kuávlun ko peeivitäsideijee pirrâsist, kost piäiváš páštá jerdust paijeen. ¶ Sämitigge 2013 ¶ TÄÄRHIST TIÄĐUIDÂD JÁ TÁIĐUIDÂD ¶ – Joo, mun kal lam pivdám kuolijd ubâ ellimahhaan, jyehi koonstâ lam kiävttâm... ¶ – Joo, šiev juurdâ! ilmosmij uccâ Pikkâ-páárnáš. Toh láá-uv muu mielâst aaibâs hirmâd šiev hersku! Já toos oolâ puávtáččij pieijâđ vala veik loddááluujâid, maid kale finnee muorâoovsij alne tääl tälviv-uv, veik toh kale váhá vääniht láá-uv. ¶ Ááná mielâst loppâfiilmâ lâi vaigâd čuávvuđ. Uássin tot kale poođij tast-uv, et sun nuuvt mielâstis čokkái tast Heeihâ paaldâst: sun tuubdâi, et tast lâi torvolâš já pyeri. Sämikulttuur Heikkâ ij kale mahten orroom tubdâmin, mut puoh stuorrâ maailm kulttuur, mii Áánán lâi vieres, lâi Heeikân uápis. Vissâ tondiet Heikkâ lâi-uv suu mielâst nuuvt mielâkiddiivâš olmooš. ¶ Pessim: ¶ Ive 2009 poođij Ruotâst vuáimán meid uđđâ almolâš kielâlaahâ. Laahâ naanoot ruotâkielâ sajattuv eennâm váldukiellân. Laavâ mield lii virgeomâháin kenigâsvuotâ suojâliđ já ovdediđ meid sämikielâ, eres ucceeblovokielâid já seevvimkielâ. Laahâ tiäddud meid, et puohâin, kiäh kuleh aalmuglii ucceeblohon, kalga leđe máhđulâšvuotâ oppâđ, ovdediđ já kevttiđ ucceeblovokielâ. ¶ » Tuot almai tuhhit suddogâ- ¶ Kesimáánu 2001 (24 sijđod) nummeer, mon nommâ lâi Nuorâi Anarâš , loostâ toimâtteijee Anssi Mattus uáivičalluustis Kielâ, anokävni vâi lappum pargotyeji čáálá návt: ¶ Äijih oroi smiettâmin maidnii. ¶ Ucceeblohováldálâš viggá vijđediđ tooimâs vaikuttemvuođâ já piejâi joton ive 2009 loopâst keččâlâddâm Tuurkust, Tamperest já Kotkaast. Havváin, mon EU ruttâd, keččâlâddojeh jieškote-uvlágán ravvimpalvâlusâi maalih já láččoo vuáđu ubâ väldikode luávdee olgoštem vuástásii ravvim orniimân. Olgâštem muuneeldestim tááhust lii tehálâš, et virgeomâhááh já palvâlusfälleeh ovdedeh toimâidis oovtviärdásâžžân já pasteh tarvaniđ meid olgošteijee tooimân. Oovtviärdásâšvuođâvuávám lii ohtâ šiev tyejiniävvu oovtviärdásâšvuođâ oovdedmist. ¶ čuosah . Merikooskâi luddijd tábáhtuvvee puuzâi já skuáčurij molsâšume. Táválávt čuosahäigi lii uđâgái jiečânâssânšoddâm já čohčâvarrim kooskâst. ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 39 ¶ – Na nuuvt, itten vyelgip pááikán, Muumienni eeđâi. ¶ Sun eeđâi: ¶ Mooses ruhâdâlâi Imelist, et sij pesâččii luovâs kuovdijn. Immeel västidij Moosesân já kočoi suu rähtiđ veeškist kyevdi já pieijâđ tom stággukiäčán. Mooses toovâi nuuvt ko Immeel lâi koččom. Jis tääl kyevdi käskistij kiämmân, te sun puáránij tállán ko peri kejâstij veškikyevdi. ¶ Puáris olmooš 36; 8, 22 ¶ Ij tiättám nubbe-uv riävtui, kuo kurrâvuáđu ij sooppâm oinuđ. Te poođijn aldeláhháá já kuovlâlááin. Te jienâ kulluuškuođij kurrâvuáđuust sárnumin puáris Suábbád kieláin: ¶ MOONNÂM ¶ já tärhisteh olgosoojijd (kielâpiervâl šiljopirrâs já äiđipiälláid) ¶ Sijdâ: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ¶ 23 ¶ 19A Raccasteijee taarbâš olmâ reiskääpijd. Mušte syejikappeer! ¶ = miljovn ässed ¶  vuod Sämikielâ puáhtá leđe škoovlâ máttááttâskielâ, eenikielâ oppâaamnâs já iävtutátulâš/ väljejum vieres kielâ oppâaamnâs. Sämikuávlust ässee sämikielâ mättee uáppeeh kalgeh laavâmield finniđ váldu-uási vuáđumáttááttâsâst sämikielân. Njuolgâdusah kyeskih puoh kuulmâ Suomâst sarnum sämikielâ: aanaar-, nuorttâ- já tavesämikielâ. Sämikielâi iskosijd lii máhđulâšvuotâ čođâldittiđ pajeuappeetutkosijn, mii lii eres osijdis peeleest suomâkielâlâš. ¶ Sämikielâ ¶ Örnsköldsvik A4 ¶ Ekonomâlij, sosiaallij já čuovviittâslij vuoigâdvuođáid kyeskee almossopâmus ¶ b) Maht lii keevvâm peevdi oolâ kuođđum lostáid? ¶ 5. Tot lii alemus kuávlu. ¶ Mut mii hyenes lukko lâi tot, et taat-uv juná lâi tot pegâlmâs belgialâš “boemmeltrein” , mielkkijuná, mii ooroost aaibâs jyehi áinoo mielkkiruugâ puotâ. Já sajattuvah lijjii lovmat - aaibâs jo uánihis määđhist, veik Brysselân ij kuhes mätki lamaškin. ¶ Säämi máttááttâskuávdáš lii nube tääsi oppâlájádâs, kote uárnee maaŋgâsuárgásâš áámmátlâš škovlim suomâ- já sämikielân sehe oovded sämikulttuur ubâ sämikuávlust. Áinoošlajâsâš oppâlájádâs váldutoimâsaje lii maaŋgâkulttuurlâš Anarist. Eres toimâsajeh láá Avelist, Kaamâs Tuáivunjaargâst já Iänuduv Hettaast. Škovlim- já tutkâmoovtâstpargo uulât sämikuávlu staatâi lasseen eromâšávt tave algâaalmugij maailmân. ¶ Aanaarjäävrist uštemân taarbâš jo-uv kuálástemmáávsu (ohtâ stággu) (www.eraluvat.fi, suomâkielân) tâi Aanaarjäävri ( lopekuávlu nr 1580 ) virkosmittemkuálástemlove (maŋgâ stáágu) (www.eraluvat.fi, suomâkielân). Uágguđ uážžu jyehialmaavuoigâdvuođáin. Juvduujuuvâ já Aaanar vandârdemkuávlu kalvemjaavrij várás láá jieijâs virkosmittemkuálástemloveh ( lopekuávlu nr 1579 ). Lasetiätu luuvijn eräluvat.fi –sijđoin já Meccihaldâttâs palvâlemčuággáin. ¶ - Na ij - mut nuáidihäldei enâmist láá nuáidihäldeeh. Toh iä kuittâg toovâ mijjân maiden tondet ko ovdâmerkkân mun-uv lam nuáidihäldee. ¶ Lâi kiđđâtälvi ko Puppâ teeivâi Stuorrâ Ilvâs. Te poođij kiđđâ, piäiváš lieggiiškuođij já muotâ suudâi. Já forgâ lâi-uv algâkeesi. Ubâ luándu ruonniiškuođij já rääsih liäđuškuottii. Puppâ jotá veikkâ kost. Já talle sun tiäivá vuot ilvâs vyevdist vääri vyelni. Mutâ tot ij lekken tot siämmáš Suorrâ Iilvâs. Tot lii Iilvâs-enni. Tot meid haarijd... vaarâ liijgás ustevlávt. ¶ njuhčâmáánu ¶ - Tiäđáh-uv mast mun poolâm? ¶ šaddaaš jävri . Kj. valjaasraavvâdlâš jävri. ¶ Saijoos lekkâmeh 2012 ¶ d. Čääli sárgás E, mii ¶ Taaidâtábáhtus koveráiđu ¶ nube paaldâst uáđđim ¶ – Onne lii piäivádâh, Ella västid. ¶ 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶ Nuorâirääđist láá ennuv ulmeh puátteid ivvijd main tehálumoseh láá jotteeđ sämikuávlu škoovlâin muštâlmin sämitiggeest já nuorâirääđist sehe algâttiđ Ofelaš-tooimâ. Ofelaš-tooimâst säminuorah joteh Suomâ škoovlâin muštâlmin sämmilijn, sii historjást, kulttuurist já kielâin. Ofelaš-toimâ kiäččoo uáli tehálâžžân, vâi punnjâsâm mielâkuuvijd já stereotypiaid uážžu meddâl válduaalmug mielâst. ¶ * Čuákkimfaalâdmeh. Luuvâ lase. ¶ F Vihti ¶ Máttááttâl tubdâđ lijgešoddâm jaavrij luudijd ¶ Kandâ lonottij uáli harvii jurduidis vaanhimijgijn. Jis nuuvt tápáhtui, lijjii suu säänih já celkkuuh vaanhimáid siämmáá ibbeerdmettumeh ko hebrea tâi bantuneegerij kielâ. Kandâ iälustij navermailmist, kost assii mainâselleeh, šiev häldeeh, epituođâliih iivneh já jienah. Jo ovdil ko sun lâi oppâm čäälliđ sun tivtâstâlâi kuhes eeppisâš ballaadijd, maid sun mulijdij olssis. Jis sun ij lam tihtâmailmist, sun sooitij jieijâs rähtim huiluigijn kevttimáin jieijâs rähtim nuottâoornig, mast išeniävvun lijjii ruutuvihko já numereh ovttiist kyehtnubálohán. ¶ vs. Kalle Varis ¶ Kopijistemiävtuh ¶ Šiev njuárusteijee onnui áárvust rävis ulmui maailmist. Meiddei párnááh njuárustillii kuás čoorvijd, kuás nuubijd párnáid. Ohtâ suoppâinsierâ lâi taggaar, et sierâdeijee vuolgij sobijttáá savehijguin ovdániđ rađe mield nuuvt, et njuárustij čuoldân, äiđistuálpun jna. já keesij jieijâs ton luus, peestij suoppâin já valjij čuávvoo njuárustemmoolâ. Njuárustemrađe koolgâi valjiđ nuuvt, et ij karttâm orostiđ já joskâđ. ¶ – Ele kuittâg jo sáhháá, Assaaskuolgâ ain vuástálistij, mut ij moonnâm kuhháágin, ko Šlubbopelji já Puállunjune láin raččomin steligist kuhes tiiŋgâid, maid sij jurdii puáldimmuorrân, jeđe sááhá lávluškuođij sunnuu kepilijn. ¶  toohâm - almai, nuorâ 1 X ¶ – Taađee! Keejâ tääl! eeđâi Omar já teškâlij assaas kirje peevdi oolâ Andârâs njune oovdân. ¶ Juovlah 1952 ¶  jo Amnâseh: ¶ Kustannusosakeyhtiö Otava ¶ – iäpárâš , kuddum já miäcán hävdidum páárnáš, ¶ Juutirauma 90, 103 ¶ vajâldeijeešapšâ.....48 ¶ Lasetiäđuid kirkkojuhleest adeleh: ¶ a. pihlejâšmyerjimuosâ já b. oomeenpiäivááloddáá toohâm vahâgijd. ¶ – Peivi váá já puddâ jođedijnis, sehe ¶ 1.2.1 Fáddápiirâs ¶ čäcikuáđhuš vesipäästäinen ¶ Ucjuvnjäälmi škovlâ máttáátteijee Nilla Tapiola muštâl, että haavâ vuossâmuš uási lâi-uv eenâb uápásmem já škoovlâin lijjii tuše uánihis äigikooskâ vuáváámeh. Haavâ nubbe uási lii vijđedâm oovtâstpargo já párnáin láá kyehti ohtsii škovlâpeeivi ohhoost. Tot uáivild tom, et Ucjuvnjäälmi vyeliškoovlâ uáppeeh maneh ohtii ohhoost škoovlân Siirmán já nube peeivi Sirmá uáppeeh puátih škoovlân Ucjuuhân. ¶ SAIJAASVUOTÂ: ¶   Elliptlâš Amnâseh: ¶ čäcinjuolâs vesitatar ¶ Lam maŋgii smiettâm maŋa, mane vuolgim olgoenâmân vahtiđ tom, et kyevti osko tubdâsteijeeh iä innig kodáččii kuoimijdis tađe eenâb, ko maid láá táássáš jo koddám. Sáátám leđe fatalist, mut mudoi jiem liččii vuálgám OA-juávhoid, jis jiem liččii šoddâm tubdâđ Anttii Mat Igá Eino. Jis jiem liččii iäččásân sárnuškuáttám jieččân oppâmhaaluin, te jiem liččii kuássin moonnâm aalmugopâttâhân, jiemge liččii kuássin moonnâm Johannes Lauri čuárvi- já tähtipáájángin paargon, kost kuáhtájim Eino. OA-juávhoid peessâm išedij vala tot, et suátivievâst ive 1965 kuáhtájim jieččân kansaškovlâskippáár Uccâ Páđáráá Haansâ, kote uálguttij muu almottâttâđ suátipenuvstivrejeijen já OA-juávhuin eštus tagaráid lâi-uv tárbu. Lam vises, et puoh čonnâsij eidu tien aalmugopâttâhân vyelgimân já ubâ tot tábáhtusráiđu peesâi ton náálá joton. Njuhčâmáánu kulmânubálovváád peeivi kuárŋejim junan já Ruávinjargâ paasij tuáhá. ¶ 3. Räähti luvâttâllâm kuácceevuovdijn ellee njomâtteijein já luudijn, maid tiäđáh lemin ¶ kulttuurlâš árvu. ¶ Muu škoovlâst puohah tuhhiitteh ereslágánvuođâ. ¶ “Vyelgi jo” , kuávská koskâlditij. “Äigi ij lah ko koskâpeeivi räi. Tom maŋa jieh pyevti innig mutteđ mailm maasâd.” Já talle kuávská kirdelij. ¶ Amoc, Mikkâl Antti Morottaja já Jouni Petteri Morottaja räppäv anarâškielân. ¶ Varkaus D3 ¶ b. koordinaatâi vievâst. ¶ čäcitulve ¶ smieretteijee 8, 14 ¶ Joođhijm määđhi já poođijm lastamsajan, kost táváliist stuárrâb “Jolâs Juhháán” kuáivui jyevdilâs eennâm meddâl já lastai taid táálu stuárusij autoi lavai oolâ. Tobbeen poođij munnui Anssijn tilálâšvuotâ čokkáđ tágárij autoi sáátust. Vistig moonnim mun vuossâmuu auton já Anssi nuubán. Vyeijee nommâ lâi Rodney J. Ikola (Muotka) já suu eeči lâi puáttâm Suomâst ihečyeđe aalgâbeln. Koijâdim vyeijest love tolliistâllâđ váháš raatist já tot lâi nuuvt keppis jurâttiđ tegu persovnautost kuás-uv. Stivrimkoppi lâi tiäturáin varustum já taađeest ko kaivur kuáivui eennâm lavan, te tiäddu tiäđust-uv lasanij já tot oinui meid koelyevdist-uv. Lava keesij 120 kuđâhâšmeetterid já kuáivummaašin, mii tom lastai, koiviistij vittii ovdilgo lava tievâi. Jonathan mainâstij, et toh autoh iä lah maailm stuárráámuuh. Stuárráámusâi kapasiteet lii 20 %:d eenâb nuuvt, et lavan šiättá täävvir suullân 150 kuđâhâžžâd. ¶ idiomaatlâš kielâ já västid GNT teevstâ dynaamisávt/funktionaallávt siämmáá náálá ko ¶ Ive 2011 tyevli markkâneh lekkâsii, ko purrâmâškálvutorvovirgetoimâttâh Evira tiiptij ton kiävtu laseravâdâssân já uccâ mittokaava kiävtust, ovtâmerkkân teejâst. Suomâ Tiervâsvuođâkävppijâslitto valjij tyevli ive 2013 talhâsšaddon. ¶ pottáák ¶ – P yeri paaimân 2 . Vuáđuškoovlâ 2. luoka oskolduv oppâkirje, mon lii anarâškielân jurgâlâm Matti Morottaja. Almostui ive 2002. ¶ Olgon aalgij myettiđ já pieggâđ. Lâiba pyeri, et sun finnij Haŋgalist ijjâsaje, Jovnâ smietâi. Sun keejâi tijme. Tot lâi pel oovce. ¶ Muumistáálu pulttâsij čokkod seeŋgâst já kaačâi lasârááigán. ¶ Stuorrâviljâ luptij njuámmiláá soolân. – Kiiđâ čuáŋuičivgâ taat lii, sun eeđâi. ¶ čäcipuŋkki ¶ Sun eeđâi: “Ulmuuh palvâleh tuu. Tun jođettâh viiljâd. Uážuh sivnádâs já vyeimi.” ¶ 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶ Jis suptâ lii vala 10 seekunt maŋa, lii čääci nuáskum. Siämmáá puáđusân puáđáh, jis suptâ čokkân pieggân jävrriidon. ¶ - Veikkâ maid. Maht nuuvt? ¶ riävskákielâ = riekonansa ¶ 4. Muštâl Kuálhismeerâ almonijn kuuvij vuáđuld. ¶ luándusuojâlem.....126 ¶ 7. Lactarius thejogalus – Pikkurousku – Uccâruávsku U ¶ čollestiällu = kohoasento 151 ¶ AUDITORIO VIJĐODÂH: ¶ Tavlustâhân láá merkkejum meiddei spiekâstemjuávhui vuottummereh veerstâi tâi ¶ Syelnikässih lii ubâ enâmist uáli táválâš kuobâr, mii itá esken vuosmui puolâšiijâi maŋa. Tot lii uccâ, ruánáá- teikâ ruškissiähá kuobbârâš, mii lii uáli jo njivláá. Ton maŋesčoovčâ šaddoääigist lii tot šiev peeli, et kuobbârân iä älkkeht puáđi suovsah. Pyeremuuh mánuppajeh taan kuobbâr kavnâmân láá čohčâ-, roovvâd- já skammâmáánu, mut jis tälvi maŋŋaan, mäddin taid kuobbârijd kávná vala ovdil juovlâi-uv. Já nube tááhust, jis tälvi puátá tolebiššáá, tot sáttá tuššâdiđ kuobbâr ubâ tonihásii šaddovalje. ¶ Lasetiäđuid pargoost addel Sämitige má. haldâttâhhovdâ Pia Ruotsala p. 010 839 3106. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi. ¶ COP 12 čuákkim juátkoo 15.-16.10 ollâ tääsi oosijn. ¶ Säämi kielâohtsâšpargo kalga nanodiđ, ko kielâ oovtâst sämmilijd väldikudij raajij paijeel. Algâalmugij kielah, tegu sämikielah, láá uhkevuálásâš uccâ kieliih, moh tarbâšeh nanosub torjuu staatâst, páhudij sämitige värisaavâjođetteijee Irja Seurujärvi-Kari Säämi parlamenttârij konfereensâst Ruávinjaargâst 28.10. ¶ "Satu" nissoon (sl. 17-ihásâš) 1 ¶ ponneiäláán . Jäävri, juuvâ tâi meerâ ponnemoođeest ellee iäláán. Om. skáálžuh já skuápuh. ¶ jávuttes kuobžâ, viehis riemnjis, ervidmettum kumppi já ¶ Kaana heejah ¶ Taat aassâmpäikki sist lâi kale uáli pyeri. Mihheen, maid sij tarbâšii, ij lam lamaš kukken. Mecciellei já kuolij lasseen ij puáldimmuorâidgin tarbâšâm kukken viežžâđ. Pivdoenâmeh sist lijjii juáhásâm nuuvt et Kuffa pivdâččij iänááš Juvduuvääribeln já Mathus-äijih kote lâi ohtuunis almai laavij pivdeđ fast Luovtâsmáá kuávluin. Äigee pivdoenâmeh lijjii fast Ocomáá pelni. Luudijd sij pivdii ovdil mainâšum liestijguin já kuudijd kodderugijguin. Kyelipivdo tápáhtui riäđhást rahtum vuogâiguin já čohčâkeesi já čohčuv juuhân kuárŋoo kuávžurij várás sij lijjii oovtâst ráhtâm juuhân keđgipuáđu, mii tooimâi nuuvt, et juuhân kuárŋoo kuávžur kaartâi njuškiđ tohon, mutâ meddâl kale ij peessâm. Tai pivdusijguin sij eres aaigij kale finnejii piämu, mutâ kiđđâkeesi já keessiv lijjii ääigih, et talle sij iä meendu pyereest nahcim pivdeđ maiden. Kiđđuv kale čäcilodeh lijjii uali valjeest, mutâ toi piivdon iä lamaš kale meendu pyeri koonstâid vala hoksám. Maaŋgâláván pivdusijd lijjii kale iskâdâm mutâ viehâ hiäjus puátusáin. Keessiv kale jäävrist tiettii kuolijd leđe valjeest, mutâ toi piivdongin iä lamaš piergâseh. ¶ vihertuoksumalikka ¶ Ko Jovnâ oođij, te sun nievdâi, ete sun lii škoovlâst já máttáátteijee lâi suttâm já eres škovlâliih pilkkedii já povvustii suu. Enni já eeči meid láin ušom tobbeen škovlâvisteest já suoi-uv láin suttâm kaandâs oolâ. ¶ čanalij uálgispele vuágun. ¶ Almottâtmeh já lasetiätu: ¶ tot iimmâš náálá pohčâs puárádâl ¶ Olgon vuordijn Kivs já Belgo. Belgoost lijjii siämmááh pihtâseh, ko sust ain läävejii-uv leđe; ruškisláván huppumááccuh. Kivsist lâi vielgis mááccuh já sun lâi hirmâd árvulii hámásâš, mii sun kal lâi-uv. Olgoááimust Joovnâ jurduuh čielgii viehâ pyereest já suu nahareh nuhhii lopâlávt, ko Kivs vaaldij mááccuh vyelni rasijáá. Silbâ- já kollerasijáá, mast lijjii veikkâ magareh čiiŋah. ¶ 3. Čuávji lii purrâmâš koskâpuddâsâš vuárkká. Toho šiättá muáddi litter purrâmâš. Čuávji teekih jurâtteleh purrâmâš, já tot lieggân siämmáá liegâsin ko ruumâš-uv. Tot muttoo mälilágánin, ko čuávjiseeinijn vuáču suvre čuávjikolgos, mii pieđgiiškuát vielgâdâsamnâsijd. ¶ – Ij kuittâg muu kammuin já suhháin taat lättee tääl tuolvâ! sun pahudistij ohtuunis. ¶ c) Piejâ puurkijd sevŋis sajan tupán. ¶ Immeel sääni, kaastâ já ehidâs láá kirho uáinojeijee tobdomeerhah. Taid kočodeh meid ármuriäidun, ko Pase Jieggâ kiävttá taid sirdedijn Immeel áármu mijjân. Kristus táátu mield kirkko koččo já vihká sänipalvâleijeid tipšođ ármuriäiduid. Sanijnis Immeel sehe totká mii já äärmit mii. Puohâi ristâlij ohtsâš pargo lii kulluuttiđ evaŋgelium Kristusist ubâ mailmân. ¶  Biret já Katja Haarla lává Ucjuuvâ Talvâdâsâst meddâl 16-ihásiih tánssájeijeeh jyemehááh, kiäh aassâv Helsigist já jotteev oopâ Suomâ Aalmuglâšooppera baaleetlájádâsâst. Baaleet lasseen nieidah tánssájeh jazz-tánssám, moodeern tánssám já mättih meiddei maaŋgâid eres tánssámšlaajâid, nuuvtgo hip hop, karakteri já flamenco. Nieidâi Pargopaajijn piäsá uápásmuđ baaleet algâuápuid, sehe jazz já moodeern tánssám maailmân. ¶ Säämi Čuovviittâsseervi almostittám Sápmelaš-loostâst láá lamaš Lesk Ant Uulá (Uula Morottaja) čalluuh masa jyehi numerist ton rääjist, ko lostâ almostuuškuođij. Ovdil Anarâškielâ seervi vuáđudem lii Säämi Čuovviittâsservi almostittám kyehti ollásávt aanaarkielâlii nummeer, main vuosmuš nummeer almostui siämmáá ive, ko Sápmelaš-lostâ teevdij 49 ihheed ađai ive 1983. Tom toimâttij Matti Morottaja. Nubbe anarâšnummeer almostui ive 1986, mon toimâttij Ilmari Mattus. Anarâškielâ seervi vuáđudem maŋa, mii tábáhtui ive 1987, lii Säämi Čuovviittâsservi išedâm Anarâškielâ seervi kuohtii; vuosmuu keerdi ive 1989, ko tot kuástidij Anarâš-loostâ historjá vuosmuu teddilum nummeer, veikkâ tot almostui-uv vala Sápmelaš-loostâ lahtosnumerin já nube keerdi kesimáánust 2007, ko Säämi Čuovviittâsservi jooskâi tooimâs já skeŋkkij puoh loppâruđâidis 3539,36 eurod Anarâškielâ seervi lostâtooimâ várás. Kijttep váimulávt Säämi Čuovviittâsseervi ruttâskeeŋkâst. ¶ muátuteekih ¶ Jieš Stuorrâvuonâ lâi 1800-lovo loopâkeččin, tááláá-áigásii ettâmvyevi keevtin “šaddeekuávdâš” . Taat sáttá vissásávt maŋgâs hiämáskittiđ, mutâ lii väädis oskođ, et aalmugrekinistempuátuseh “kiälástâlâččii” . Láá kuittâg maŋgâ metodilii (muuneeld vuávájum porgâmvyehi) čuolmâ, ko kiävttá aalmugrekinistem historjállâš kälden. Tast kuittâg pyehtip uáiniđ meerhâid aalmuglassaanmist. Viärdádâllup aalmug ovdánem Stuorrâvuonâ já Uunjargâ/Syevvijuuhâ (Bergeby)-kuávluin: ¶ 8. Australia 960 ¶ – Jis tot kerd lii KIINII, te ele huuihe, Káijá cullâguođij. ¶ a) vajâldeijeekyeli, ¶ ISBN: ¶ Pase Jiegâ (IM) ¶ Marja-Liisa Olthuis ¶ vaaljâlävdikode čällee ¶ 2. Muldesäpliheh, rotáh, säpligeh já uárreeh láá jursseeh. ¶ Kandâjuávhuh ¶ Hemulâš vazâččij maiden ervidhánnáá suámálâš meeccist. – Taa lii kyehti- čuáđáádoovcenubálovváád härvinâš šaddo muu čuágáldâhân, sun čuorvij, ko kaavnâi almečuovjis ruusu. Sun lâi nuuvt ¶ Já mon vuoigâdist Uccânjoobžâš tast lâigin! ¶ lippu”, almai eeđâi. ¶ Seminaar sämikielâ já maorikielâ iäláskitmist uárnejuvvoo Helsigist 13.9. tme 9.00-15.00. Seminaar toollâmsaje muttoo Ovdâskode Uccâparlameentân. Jotteemčujottâs lii Arkadiankatu 3. Seminaarân kalga almottâttâđ 7.9. räi. Sämikielâ ja maorikielâ iäláskittem –seminaar ohjelm 13.9.2011 . ¶ Mut čohčâ tuše láávhui maađij mield ige huámášâm maiden. Piäđgumielâi tot tuolmâi ruuvâšitosijd, moh lijjii uigâdâm ruánáá uáivist muldeest uáinusân, tot adelij mááccuhhelmisaanjâs kessuđ jäävri paijeel, nuuvt et suptâpááruh tuoldii riddokeeđgij njeigâ já liijgás alda čäcirääji lamaš karbáid tot posádij piegâ tuálvumnáál. ¶ Euroop rääđi olmooš-vuoigâdvuotkomissaar ¶ kampela = fiindâr ¶ Immeel eeđâi: ”Taat lii tot eennâm, mon lopedim Áábráhámân, Isákkân já Jáákuppân. Mun lam tääl tiptám tuu uáiniđ tom, mut toho tun jieh peesâ.” ¶ Heikki Paltto ¶ – Tot vissâ taha tunjin aaibâs oovtâ. Lam finnim hárjuttâllâmsaje Kuovdâkiäinust. ¶ Tuše kuálmádâs eennâmpáálu asseest lii eennâm. Taat eennâmkuávlu juáhhoo čiččâmân eennâmuásán . Kiärdu eennâmoosijd oppâkirje kove 31A vievâst. ¶ 8. Mievrist lii hiivsig. ¶ Piilola päälgis lii merkkejum Suomâst čuovjis muorâstuálpuiguin. Taažâbeln kiäinumerkkân láá čuovjis maalâmeerhah muorâin sehe čuovjâdin máálájum, muorâovsijd heŋgâstum meerhah. Piilola päälgis lii valdum kiävtun kesimáánust 2009, já kiäinust láá ain-uv uásih iänááš Taažâbeln, moh iä lah vala čielgâsávt pälgislum. ¶ Kulâtteijeeh uážžuh energia já tárbulijd ¶ Ketkileemnâ ¶ EK: Iä, toh peittâđááin, amahan tondet šeštuuin, nubbe čaaŋâi keerris vuál, nubbe lávusoopân nááđui. ¶ b) Maht kove tuáršu A tuálá puzâidis oornigist? ¶ – Jiem haalijd innig kuássin tágárijd juálgásân. – ENNI – puáđi tállân išediđ! ¶ 73 ¶ 5. a. Kiäh láá aboriginaaleh ¶ Taat puoh lijjii tuše nahareh. Petter covná muu já iätá: Mondet tun jieh cuvnâm muu? ¶ – Puáttiđ keččâđ. Taan čuhheest lii tälvi. Rine já puolâš láá pieijum čuhe siisâ, veikkâ lii keesi, Myerji huuihád. ¶ vuolâttâs = lastu ¶ b. Čääli tiivrij vuálá toi pargoid ohtsâškoddeest. ¶ Stivrâ tuhhiittij iävtuttâs sosiaal- já tiervâsvuođâ- já máttááttâs- já kulttuurministeriöid, máttááttâshaldâttâsân já sierâ oppâlájádâssáid toimân sämikielâlii sosiaal-, tiervâsvuođâ- já arâšoddâdemsyergi škuávlejum pargovievâ finnim oovdedmân. Sämitigge iävtut käävci sierâ toimâd, maid kolgâččii väldiđ vuotân škovlim vuáváámist, škovliimist já hovdâpargoost. Sämitigge el. iävtuttij ohtâgâslávt vuávájum sämikielâ já –kulttuur tievâsmittem- já laseškovlim ornim tipšosyergi pargeid ubâ enâmist. ¶  vuovâs. Kulttuurtooimâ juáhá ihásávt kulttuur tooimâ tuárjumán čujottum meriruuđa ¶ - Luándusuojâlemlaahâ - Luonnonsuojelulaki ¶ 6. Ukraina 31 ¶ 2.5 Natura 2000 -viärmáduv ulguupiälááh tooimah já vuávámeh ¶ Oolâ. – Toh kovehhân láá mii määđhist, Aino moovtijd. Lâi tobbeen suotâs. ¶ 44. Taavvidkeđgi , Pavdjäävrist alda Ulgâkeeđgi (Samuli Paulaharju: Seitoja ja seidan palvontaa 1932), mon tärkkilis saje ij lah vala tiäđust, mut čiälgá keessiv 2009. ¶ äikätatti ¶ 5. Maajuv njiäidá muorâ kievrâs seibijnis. ¶ — Nuuvt, viiljâžâm, hyenes ääigih. ¶ Toimâtteijee Petter Morottaja ¶ Kyele iivneh láá kirkkâdeh já nähki kildee. ¶ Pohjoista muotoilua -kietâtyejimeesuh tuállojii Sajosist 4.-5.4.12 ¶ sälttipuolâš, -puollâš = pakkanen (tuima) ¶ Tármu lii monâmin čuávvuđ jiellâhmuusikjuávhus konsert. Konsertsali uksâpiällást juáhhojii puohháid kuldâleijeid peljipunceh peljij syeijin. Tármu piejâi taid peljijdis. Sun lâi luuhâm, et rock-konsertijn šlaamâ lii nuuvt koorâs, et kulo ferttee suojâliđ peljipuncijguin. Sun kaavnâi olssis šiev kuldâlemsaje já paasij vuorddâččiđ jiellâhmuusikjuávhus siisâpuáttim. ¶ Kärpässieni ¶ Sámi Duodji ry saavâjođetteijee Rauna Triumf muštâlij säämi tyeje kulttuurlii merhâšuumeest já säämi tyeje toorjâtáárbuin. “Tyeji lii eellimvyehi, uási säämi sosiaallii vuáháduv, moin ulmuuh šad-deh já uáppih. Tyeji lii sämmilij kollektiivlâš omâdâh já tot puáhtá uáinusân sämikulttuur holistilii jurdâččem, mast puoh ääših vaikutteh puoh aššijd. Lii vaidâlittee, et Sámi Duodji sajattâh ij lah tuárvi pyeri škovliimist já ohtsâškoddeest. Sámi Duodji turvim váátá lase naavcâid já tyeje škovlim ovdedem kolgâččij tábáhtuđ säämi vuolgâsoojijn. Lasseen halijdâm kijtteđ sämitige já ton saavâjođetteijee Sámi Duodji táárbui vuotânväldimist” . ¶ Keesi lâi hoppuus äigi Pocahontasân já ubâ ¶ Nuorttâmeerâ ¶ 1. Algâaalmugijn lii vuoigâdvuotâ hárjuttiđ ärbivuáválii tálhudemes já paijeentoollâđ tiervâsvuođâtipšovuovijdis, fáárun luhâmáin táálhudmân kevttum eellimtehálij šadoi, ellei já mineraalâi siäiluttem. Algâaalmugáid kullee ohtâgâsâin lii meiddei olgooštmettum vuoigâdvuotâ finniđ puoh sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâspalvâlusâid. ¶ Já talle puoh säpligeh čokkânii ääiti ¶ 104A Tanskaliih eennâmtááluh láá pyereest hoittájum. ¶ Odense C4 ¶ 76A Kappeerpääiski kiihâm- já pessimáigásiih lihâstuvah. ¶  onne Talle ko iä lam luuvejum luodah, te tuárispeln ässee ulmuuh ferttejii kevttiđ savehijd, juáhhást kolgii leđe saveheh. Toh lijjii suáhisaveheh já taid kolgii pikkâdiđ kuittâg kuohtii täälvist, mutâ eenâb kerd-uv táárbu mield, já čipteđ še tagareh kiäh eenâb čuoigii. ¶ Ko lep kuárŋum puolžâ oolâ, te mun oppeet korŋiim pyerá steellig oolâ já Ailâ vyeijil. Mielân puátih vuod paloh škoovlâst. Maht mun tobbeen piergiiččim? Lijjim kuullâm mainâsijd, et máttáátteijeeh já asuntolasiäsáh iä kale laavii rissiđ nuuvtkin távjá, mut nurheest toh kale čuážutteh tađe-uv tävjibeht. Tagarijd-uv hirmosmainâsijd lijjim kuullâm, et jis karrood, te kárttá puurrâđ saaibâ. ¶ 24. Lactarius pargamenus – Maitorousku – Mielkkiruávsku U ¶ Jan-Eerik Paadar lii skeŋkkim kielâpiervâlân 200 eurod ađai tom sume, moin sun palhâšui 5.10.2008 “Vuoden lappilainen kyläteko” -palhâšuumijn. Sun lii meiddei vuábdám nuáidiruumbu Suomen Sokerin haadan 300 eurod, mon sun lii meridâm mäksiđ kielâpiervâl tilin ađai ohtsis sun lii skeŋkkim 500 eurod kielâpiervâlân. ¶ Äijih ~ Äijihsuálui ~ Äijihkeđgi ¶    láá Sanna Jortikka ¶ Čoovdâsäänih ¶   Avveeljuuvâ kolletoidemsoojijn pargeldii keessiv 1870 ohtsis 335 olmožid. Ko toos lasettuvvojii vala puoh virgealmaah, väldidmij omâsteijeeh, kollekuáivooh já pođoiulmuuh, orostellii Avveeljuuvâ kollekuávluin tuoi aigij 500 - 600 olmožid. Ko Aanaar jieggâregisterist lijjii talle 659 olmožid, saatij Kuldal leđe kaavpugij maŋa Tave-Suomâ stuárráámus čuákkipäikki. ¶ Tallet Sietiö Matti hiämáskij seeŋgâst, njuškij čokkod já iätá: ¶ UÁNIHÁVT ¶ Valjii luudij tarkkuustâllâmsaje nuuvt, et piäiváš lii ¶ 5 a. Ivnii kován tobdomeerhâid, moi vuáđuld puállunjunnjuuvčâ iärut njuuvčâst. ¶ tot lâi vuoiŋâstempeivi. ¶ 1. Sajadâh eennâmpáálust ¶   kielâviälgu= sinirinta 51 ¶ suomâkielâsâš Uđđâ testament sänikirje, Schirlitz já Preuschen sänikirjeh kávnojeh ¶ KAT11, s. 51. ¶ 8. Lactarius camphoratus – Sikurirousku – Siikuurruávsku U ¶ - Tääl te uigâdeen picca possuđ! Heikkâ ilosmij. Manneen tääl veik kuldâliđ váhá muusik. ¶ Peeivitäsideijee Guinea ¶ Veikkâ mist lâi-uv pappâ hovdân, te sun lâi kuittâg ornim mijjân eehidohjelm ađai Casino Du Libanist eellim. Ristâlâš jurduu mield tieggáár saje lii kuás ij jo “sudo piervâl” . Mij lâim kuittâg puohah kuullâm ton ollâtásásâš ohjelmist, mii tobbeen lii uáinimnáál. Toho ij lamaš maggaargin siisâpeessâmmáksu, mut piävdán ko čokánij, te lâi pággu tiiláđ maidnii juhâmušâid já ton hadde lâi ušom 30 Libanon pundád. Tiäđust-uv jis halijdij lase tiiláđ, te nuuvt-uv puovtij porgâđ, mut toi-uv hadde lâi tot siämmáš 30 pundád. Ohjelm uážui keččâđ kale nuuvt-uv, et tiilái já maavsij tuše oovtâ juhâmuš, tegu mij poorgâim. ¶ Iskâdâllâp oovtâst ¶ Kuehneromyces ¶ Tiađáttâs ¶ kiäččá , et staatâi já algâaalmugij koskâsijn sopâmušâin já eres pyeredeijee orniistâlmijn nanodum vuoigâdvuođáid lohtâs motomijn tilálâšvuođâin aalmugijkoskâsâš merhâšume, hiätu, ovdâsvástádâs já luándu, ¶ Haŋgal kejâstij Joovnân. ¶ Sämitigge teeivâi Suomâ haldâttâs ¶  turvâstep sierâlágán fáádáid. Tiervâpuáttim, ¶ Veškimaalmâ pyevtittâs 2003 (1 000 t) ¶ – Na, kuáđám luámánijd teehin já elâččâm vistig tuálvumin täid pááikán, sun smietâi. Ijhân tääl kuittâg vala siävŋángin. Sun elâččij čiehâmin loopâid luámánijdis miäcán. ¶ Kaiccâvierccâ lii oreskaiccâ. ¶ sijđosärgisáiccu . Áiccuorgaan, mii lii kyele siijđost. Toin kyeli áiccá čääsi spoorrân já siämmást še om. nube kyele. ¶ Sajos säämi kulttuurkuávdáá nommân ¶ Sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusah ¶ kunâgâttâreh / kuhnureh / pargeeh . ¶ Syennjilsijdâ ~ Suonnjelsijdâ = Suonikylä ¶ 6. Vuávámpsrgo postâdem Vuorkkimpiergâs mield vuolgâttuvvoo iävtuttâs tahhee nommâ já ohtâvuođâtiäđuh toppum čoođâoinuuhánnáá kirjekooverttâst. Kirjekoovert oolâ merkkejuvvoo iävtuttâs tahhee nom-mâmerkkâ. Vuárháh já toppum kirjekoovert vuolgâttuvvojeh čujottâsân Saamelaiskäräjät, Angelintie 696, 99870 Inari. Kirjekooverttân merkkejuvvoo tubdâldâh . CD- tâi DVD-vuárhá tâi muštosäägi oolâ merkkejuvvoo kištoiävtuttâs tahhee nommâmerkkâ (ij rievtis nommâ). Siämmáá nommâmeerhâ kalga merkkiđ meiddei toppum koovert oolâ. Pelettesvuođâ turviimân toppum kirjekooverttâst lamaš uásálistee ohtâvuođâtiäđuh liäkkojeh árvustâllâm nuuhâm maŋa ko kišto loppâpuáttus čiälgá. Eresnáál toimâttum iävtuttâsah šaddeh hilguđ. Tuše pápárân sargum hammiittâsah já/tâi iä-teddilemkärvis pyevtittâsah še šaddeh hilguđ, tuše digitaallâš teddilemkärvis amnâstuvah váldojeh árvuštâllâmnáál. ¶ Kove: Katriina Morottaja ¶ Ráámmât säänist já saalmâin ulmuu siiskiš kávná niälgásis tuđâttâs. Immeel väldikodde kovkkâs já lekkâs sudolâžân, kote haalijd áármu já Immeel aldavuođâ. Peeivi evangeliumist Jeesus avžut-uv uuccâđ vistig Immeel väldikode. Ton mield puátá puoh eres-uv tárbulâš tađe eenâb huolâthánnáá. Jyehi piäiván kelijdeh ton jieijâs murrâšeh. Puátteevuođâst ij taarbâš anneeđ huolâ. ¶ Talle Herodes kočoi tietteid syele jieijâs luusâ já koijâdâlâi sist tärkkilávt, mon kuhháá sij lijjii uáinám tääsni. Talle sun vuolgâttij sii Betlehemân. ¶ - Na ijhân tot maiden häittid. Kalehân tun puáđáh! Jiehhân suigen lah kyeđimin tohon vyelgim kooskân ton Heeihâ tiet? ¶ ARVEMEERI 2100 mm 600 mm 560 mm 700 mm ¶ ekosysteem tooimâ ¶ 6.1 Natura 2000 -viärmádâh já meccilaavâ heiviittem 13 ¶ 8 a. Noomât kyele ááicuid kove sárgái 1-3 oolâ. ¶ - Jáá, tággáár te lii tuu viste. ¶ Talle vuátám maidnii stuorrâ elleid. Kuobžâ. Tuoh láá čielgâsávt stuorrâ oreskuobžâ luodah, mun hundârušâm já mittedâm suormâiguin luodâi kukkoduv já kobdoduv. Lii máhđulávt koddám poccuu teikâ soorvâ ovdil tälvinahârijdis. Kustoo kuobžâ-uv lii moonnân siämmáá kulij ko mun-uv lam monâmin. Onne jiem liijká lah kuobžâpiivdost já väzzilâm ovdâskulij peerusthánnáá tađe eenâb kuobžâ luodâin já puáđám forgâ jeggiriidon. ¶ Čunoienâmist mákkojeh pyereest peeci, ulâštooŋâs já juŋŋâ. Toh láá koškádâhšadoh. Toi loostah láá kässipiättusiih. Kässipiäitus iästá čääsi lievlâstem. Koškádâhšadoh siäilutteh lostâidis maaŋgâid iivijd. Návt toh šeštih ráhtádâsamnâsijd. ¶ komovuođâ < komovuotâ = avaruuden < avaruus 132 ¶ Sáárá Seipiharju ¶  lii čäcipuŋkki ¶ Koveh: ¶ 10.00 Konferens lekkâm nuorâirääđi sj. Laura-Maija Niittyvuopio ¶ 1. Ko lii váldám ellee, lii ovdâsvástádâsâst ton pyereestpiergiimist. ¶  väätih vuođâi háárán: a) roopâ häämi, b) ovdâjyelgih ¶ * Dokumentkamera * Videoráđádâllâmpaddimpiergâs ¶ čäcipuákku 148 ¶ Anarâškielâ ¶ - Čsookh? Jovnâ uásild imâštâlâi, mut eenâb hirmástui. ¶ Uusâ Tave-enâmij káártást mädimuu Suomân kyeskee kobdodâhpirrâduv 60º N. Ko sirduuh ton mieldi viestârân huámášâh, et Ruotâ olá čuuvtij mäddiláá ko Suomâ. Ruotâ máddááuásist Götaenâmist , šoŋŋâdâh lii-uv liähmusub já eennâmvuáđu tolmišub ko mist. Lieggâsumos lii mädimuu Ruotâst, Skånest . ¶ 6. Kieđâ kuákkejeijee- ¶ teivâs leđe miinii njuuneest, te tot kale muštá ¶ vajalijn = vihollisilta (saalistajilta) 192 ¶ 67) Ucedeh iäláttâstooimâst, tego lavŋepyevtittâsâst já ruukitooimâst, šaddee ekosysteempalvâlusâi hiäjusmem, om. luándu já virkosmittemkiävtu sehe sämmilij ärbivuáválij iäláttâsâi tááhust háitulijd pirâsvaikuttâsâid, eromâšávt čácádâh- já eres luáštuid nuuvt, ete pehtiliteh toimâsyergi jieijâs, pyeremus teknologia vievâst olášuttum pirâssuojâlemtooimâid. ¶ Lemmee kuávlust láá vala-uv suullân 30 kieđâikuáivoi väldidmid sehe kolletoidemloppeed já 25 kuáivuttâhrigged. Keessiv Lemmest oroh suullân čyeti olmožid kuáivumin kole. ¶ – Šiev juurdâ! Puállunjune já Assaaskuolgâ eeđáin. ¶ Cantharellus tubaeformis ¶   2. Kuusâ pyevtittâs ¶ Evakkost puáttim maŋa aasâim lavŋekuáđist ubâ peerâ: eeči, Matti Mattus, enni, Máárjá, Isá-Máárján suu kočodii. Párnáin Ánná lâi puárâsumos, Siiri nubben, Kaari kuálmádin, mun Issá niäljádin já Matti lâi nuorâmus. Issá-čeeci, eeji viljâ aasâi meid mii pääihist. ¶ Skåne ¶ Monaco ¶ MARIA VUORIO ¶ Heikkâ ruugâi mottoom pevdiloovást muáddi ružâgâm páppár já keigij taid Áánán. ¶ 1. Piergâs, moin puáhtá čielgiđ čääsi jieŋŋâlvuođâ. ¶  oma Hirmâd moiváás enâmânpuáttimtuuškâ maŋa pessáim tuullin já polâstâllim, et maht tallegis, jis tulli áiccá munnuu áákšuid já álgá koijâdâllâđ tain maidnii. Tađe várás munnust lâi nuuvtkočodum “torvokirje” , mon lâi vuolgâttâm Ironworld šeffâ Tom Sersha. Tullialmai tuáivuttij kuittâg munnuu pyereestpuátimân enâmân já jođhijm määđhi. Munnuu oovdeld lâi nelji ulmuu delegaatio, kiäh lijjii Wisconsin ollâopttuv taaiđâprofessor Mel Olsen, Arden Johnsson, Jean Brown já ohtâ almaiolmooš, kiän noomâ jiem innig mušte. Munnust lijjii kirdemliipuh maksum Duluthân, mut munnuu vuástáväldei tooimâst lâi vuávájum nuuvt, et monâččáim loppâmääđhi autoin. ¶ – Mondiet toho moonah njuoskâdiđ juolgijdâd, eeđâi stuorrâuábbi. ¶ 17. Lactarius turpis – Mustarousku – Čapisruávsku U ¶ KOSKOKKO 23.5.2012 tme 8.00 – ¶ d. finnejui lieggâ čääci. ¶ Sosiaal- já tiervâsvuođâministeriö ¶ 202C Poijuu emiliäđus. Miäđušijneh kavjejeh sieđgâ ađai poijuu. ¶  celkkuu Anne Seipiharju ja Marjut Ahvenlampi 3 lk. ¶ Matti Leinonen ¶   eadni ¶ 3. Čääli, maid tiäđáh párnái tipšomist kyevti ive ¶ Nuuvt motomen ko lijjii jyevdlâs peeiveh te mij aalgijm kiämpá laađđâđ čuákán. Mij lâim ennâgâs, te huáppust kiämppá valmâštui ijge tastmaŋa tarbâšâm olgon leđe čuoškâi evvisân. Nuuvthân tot keevâi et poccuuh mušteškuottii ääiđi já pajanii Ahulávttááuáivân, ijge taid uážžum innâg Vasteskove rasta Čarmtuoddâr pel, te nuuvt kiessii äiđipreesuid já čonnii Antero traktorân nuuv ennuv ete traktor lâi mahte stuorrâ pállu. Nuuvt Antero vuolgij aldeláá Vasteskove já loppâmääđhi almaah kyeddeh pressunoođijd Áhulávttáá tuoddârân. Mottoom määđhi keččin lâi ucánjáhháá vieltti já nuuvt traktor jottái erttipel oovdâst čierâstâđ, te talle Antero njuškij paajaapele viältán meddâl eennâmân. Traktorâst ko ráttáh valddii vuosmuu miehtán te fáškárâstâi piirâs já ooroostij ráttáidâs oolâ. Kosten traktor ij cuovkkânâm mudoi ko stivrimruulâ säggi tuše vinálâstâi. Mutâ tom ko huškuu njuolgist te nuuvt mij maacijm maassâd kiämpá kuuvl. Nube keesi jergâi ääigi tolvvuu äiđiniävuid Áhulávttáá tuoddâr taavaapele viältán. Keessiv muáddi keerdi vittádii vuosijd uđđâ äiđisaajeest. Muštám talle ko majebáá keerdi lâi uáli jo kume peivi, ehidistpeeivi piejâim čurruu ááiđán já ko kiergânijm te poođij äijihšoŋŋâ, oorvij korrâsávt maŋgâ tiijme. Lâi maŋa koskâiijâst äigi ko jooskâi arvemest, te mun eeđâm eijijn: ¶ härvis aassâm ¶ Š Cortinarius – Seitikit – Seitikeh U ¶ ISBN 978-952-441-189-9 ¶ Ovdil Kittâl maađij rähtim láá Juvduujuuvâ mield puáttám Solojäävrist já Avveel Maati kuávlust iäránuššâđ Anarân. Puoh jotteeh iä kuittâg lamaš joođoost kunneelâš áigumušâigijn. Äiginis meid mecciriäváreh kuáhtájuvvojii. ¶ maatij ennustiđ ¶ 30. ¶ 27.10. 07.00 – 15.00 8 h ¶ Kárvudât peri návt ¶ – Maid imâšijd smiettâvettee tobbeen? Tuoi kolgâvettee lyeštiđ ulmuid siisâ, váátá kiinii. ¶ 4. Jis luáštáh lyele maassâd čáácán, luovvii vage ton njäälmist uáli várugát. Ele vahâgit kyele näähki. ¶ 4. ¶ b. Mii aavhijd šaddoin lii piäivááloddáid? ¶ Pááikán vyelgim já iärutiervuođah ¶ Helsigist vuáđudui 15.6.2014 Sámegiela ja -kultuvrra dutkansearvi / Sämikielâ já -kulttuur tutkâmservi / Sääʹmǩiõl da -kulttuur tuʹtǩǩeemsieʹbrr / Saamen kielen ja kulttuurin tutkimusseura. Taat lii tieđâlâš servi, mon ulmen lii ovdediđ sämikielâ já kulttuur tieđâlijn kevttimohtâvuođâin. Sämikieláin uáivilduvvojeh puoh Suomâst sarnum sämikielah. Seervi spesiaalsyergi lii sämikielâ já kulttuur nonnim. Seervi toimâmulmeh iä vuáđuduu etnisâš tuáváážân pic tieđâlâš toimáid, eromâšávt kielân já ton nonniimân sierâ konteevstâin sehe ovtâskâs ulmuu et juávhu teikâ kielâsárnoi juávhu tääsist Tutkâmseervi toimâkuávlun lii ubâ Suomâ. ¶ loddáid. Nuurâ haavijn piäivááloddáid puurkin. ¶ – Na sáttá leđe-uv. Iän-uv muoi liijká-uv vyelgi tääl pááikán, ko ijhân tääbbin mihheen lah, iätá Marttin já väzzil jo kárbá kuuvl. ¶ ohrá 69 ¶ Tijdâlamppu lii taikalamppu – mut mii lii Skuáppu? ¶ 2. Jis áášánkullee aalmugijguin ij rijjâ soppuu nubánáál, čođâldittoo sajamnáksu kvaliteetâs, stuáruduvâs já vuoigâdvuođâlâš sajattuvâs peeleest västideijee enâmin, kuávlun já luánduriggodâhhân tâi ruđâlâš sajanmáksun tâi eres ääšimiäldásâžžân puáráttâssân. ¶ 9. Šoddâd já ráájá valješaddoid. ¶ Pivdoloveh lijjii-uv tivrâseh. Vistig kolgim uástiđ Taažâ staatâkoorti já val pajosčäcilove kuulmâ pirrâmpiäiván. Purssâ lâi kiäppum kavccijnčuođijn ruvnáin, ko teddilim virgáduv uuvsâ kiddâ Narvikist. ¶ Maađijeh Jävri-Suomâst láá uáli muálkkááh. Toh muhâtteleh javrij koskâsijn kuáđhuin miäccáás puolžâi mield. Maađij kuábbáá-uv pelni šiälgájeh jävrijoorŋah. Kooskâi maađij joođeet šaaldan tâi värin, mii joođeet mađhâšeijee čuálmi rasta. ¶ Kollen čyevih čäcilodeh, ¶ Kárvudât peri návt ¶ merâtääsi vuoluubeln ¶ “Ive 1899 markkânkävppitoimâ nuuvâi ollásávt Stuorrâvuonâst. Mondiet taah markkâneh, main lâi čuođij iivij ärbivyehi, lopâttuvvojii? Vistig jo puáhtá ettâđ, et “tábáhtus Stuorrâvuonâ” ij lam meendugin áinookiärdásâš Taažâ historjást 1800-lovvoost. Ko ton historjálijd ohtâvuođâid tárkkoo vijđásubbooht, te huámmáš, et maaŋgah markkânsajeh Taažâst lopâttuvvojii radikaallávt iivij 1870 já 1910 kooskâst. Markkânij lohomeeri kuittâg stáđásmui ive 1910 maŋa já pisoi siämmáálágánin majemuu suáđi räi. Tuše stuárráámusah já ärbivuáválumoseh markkâneh ožžuu juátkiđ “rááhtádlâš (teollinen) vääldikománem” maŋa. Taan juávkun kullii Alattiäju markkâneh, moh tuállojii kidâ 1959 räi. Reisvuon markkâneh nuhhii nuuvt-uv tooláá ko ive 1880. Stuorrâvuonâ markkânääši kieđâvuššii Läänistiivrâst kiđđuv 1898. Mottoom looppâtmân čyeccee suijâ lâi tot, et kävppivuáittu čielgâsávt ucoi. Taat uáinoo pyeremusâht vuoluupiäláá tavlustuvâst: ¶ Puohnâssân seminaar kiäsuttij ulmuid tiego kähcilov paaihijn já luvâldelleeh lijjii aldasáid muádiloves. Luvâldâlmijn almostuvá puáttee ive pelni kirje, mon kale kannat uástiđ, jis ij lah lamaš seminaarist mieldi. ¶ Ij lah tastoo tábáhtum mihheen uđđâsijd muu čolmij uáinud, mutâ mii lii ovdil tábáhtum, šadda tábáhtuđ täst tovho-uv. Nuuvtko olmooš ij lah muttum ovdil, te ij sun šoodâ muttuđ täst tovhogin. Toh kiäh puátih muu ma¿a, láá siämmááh, kiäh ellii ovdil muu. Maht sij talle puávtáččii iberdiđ muu vijsesvuođâ? Mondet tuáivuččim sii luuhâđ sanijdân? ¶ Avveel paješkovlâ: Ante Taskinen (aanaarsämikielâ) já Anne Olli (tavesämikielâ) ¶ Viijmâš ~ Vijmáásuálui = Viimassaari ¶ Kollevuoptâ já kulmâ kuobžâ ¶ Säämi parlamentaarlâš rääđi lii sämitigij Tave-eennâmlâš oovtâstpargo-orgaan. Säämi parlamentaarlâš rääđi čuákkim savâstâlâi já kieđâvušâi el. nuorâipolitiiklâš aašijn, kielâoovtâstpargoost, sämikuávlu piätuvahâgijn já sämmilij aalmuglâš tubdâlduvâi lävdikode tooimâst. ¶ Veikko Aikio ¶ Lesotho F7 ¶ Gepetto halijdij rähtiđ iiđeedpitá Pinokkion. ¶ Sun Vuossâmuš säämi parlamiänttárij čuákkim tollui Ruotâ Juhâmohheest 24. kuovâmáánu 2005. Nubbe säämi parlamiänttárij čuákkim uárnejui Ruávinjaargâst roovvâdmáánu 29. peeivi 2008. Säämi parlamentaarlâš rääđi lii vuáđudum 2000-lovo aalgâst já tot tuáimá Tave-enâmij sämitigij oovtâstpargo-orgaanân. Meid Ruošâ sämmiliih uásálisteh rääđi paargon. ¶ Ko luosah láá vajâldâm kulmâ ive meerâst, te toh vyelgih kuuđđâmvaajâldmân jieijâs šoddâmjuuvâ kuávlun. Nuorttâmeerâ máddááuásist lii mätki 1~500 km ovdâmerkkân Merâpootân lyeštee Tuárnusjuuhân. Maht luosah täiđih Tuárnusjuhânjáálmán já tastoo ain rievtis uálgijuuhân? Sundedem vuáđuduvá šiev muušton já hajâááicun, ko luosah tobdeh päikkijuuvâs ton haajâ vuáđuld. Juuvâ haajâ lii šoddâm vuárkán kyele muušton jo čivgâmuddoost. Kođokiärgus luosah kuárŋuh juuvâi kođosoojijd keessiv já kođeh tobbeen čohčuv. Kuárŋudijn kođosojijdis kuávlun, kárttá luosâ njuškođ stuorrâ kiävŋái já kuoškâi pajas. Kuárŋum ääigi tot ij puurâ maiden pic piergiittâl pyeidivuárhás vievâst. Kođo maŋa uási luosâin jäämmih já uási mäccih maasâd meerân. ¶ a. Moh rakânâsah kooveest uáinojeh? ¶ Škovlimpeeivih adeleh sehe teoriatiäđu fáádást ete argâpeeivi hárjánem muusik ereslágán máhđulâšvuođâin šoddâdem- já máttááttâspargoost. Uásálistee finnee uđđâ muusiklijd evvisijd jieijâs pargo toorjân. ¶ 165. Jotolâhčuovah ¶ eeđâi já seevij Muumi-iänán. ¶ – Na, joo. ¶ Leibi 29, 34, 37-39; 42 ¶ ~~ ~ ¶ Talle vanhurskáh västideh sunjin: 'Hiärrá, kuás mij ooinijm tuu niälgumin já adelijm tunjin purrâmâš, teikâ kuškâluumin já adelijm tunjin juhâmâš? Kuás mij ooinijm tuu päihittemmin já vaaldijm tuu mii kuuvl, teikâ piättáá já pivtâstijm tuu? Kuás mij ooinijm tuu pyeccen teikâ faŋgâlist já eelijm tuu kuvlân?' Kunâgâs västid sijjân: 'Tuođâi: puoh, maid tij leppeđ porgâm oohtân táin muu hiäjumuin viiljâin, tom tij leppeđ porgâm munjin.' ¶ teermâi jurgâlusâid já juáhám taid luokai mield ton vuáđuld, maht toh láá kevttum ¶  possessiivsuffiks. Gerund Gerund – Maid mij talle kolgâp porgâđ? koijâdij Šlubbopelji šlunden. ¶ Jookeerpargopittá ¶ d. Moos Volgá kolgá? ¶ Kooveest teatterkišto tuámáreh Erkki Hetta, Issát Sámmol Hetta já Pauliina Feodoroff addelmin macâttâs já stivrim Avveel Bohccostallit -juávkun. ¶  láá °C Kisangani mm ¶ Čuoškâ eellimahe lii suullân ohtâ ihe, ko rekinist mane- já suoksâääigi-uv fáárun. Jis tuše rekinist eellimave tast, ko čuoškâ kirdel, te tot ij lah kale maŋgâgin peeivi. Veikkâ čuoškâ lii-uv ucce já viehâlâgân kikse-uv, te tot lii liijká tehálâš ellee taan maailmist. Tot lii ohtâ riegis kuhes ekologâlâš kettigist já mij ulmuuh lep ton siämmáá kettig paajaakeččin. Juáháš tiätá maht kiävá jis kettig potkân. ¶ Sehe syeini aččin ist já stuorrâ syeini aččin ist láá kyehti suájápaarâ, kirdemsuájáh já loovdâsuájáh . Kuábbáá-uv šlaajâst láá kuhes já kievrâs monnjâjyelgih . ¶ Ruošâkáránâs ¶ Heikkâ já Marttin lává jo čoođâ vaibâm. Nelgičuávji kulluuškuát kuohtuin. Lieggâ käähvi lii njäälgis, ko tot kolgá čuddui já tot lieggâd vala jurduid-uv. ¶ – Na, lii-uv tot eidu tot tuu vyerdim reivâ? Tálunjobžâ koijâdij. ¶ kielâst sijjân sáttá šoddâđ epivisesvuotâ, et iberdii-uv sii ääši olmânáál. Veikkâ sämikielâlâš palvâlusah virgeomâháin iä lah vijđáht vaattum, ij tot meerhâš tom et sämikielâlâš palvâlussáid ij liččii ¶ Aaleest Hiärá, muu siälu, ele vájáldit, maid puorijd sun lii tunjin porgâm. Sun addel addâgâs puoh sudoidân já pyereed puoh puácuvuođâidân. Sun piästá muu jäämmim toppiimist já luávdá muu ármoin já rähisvuođáin. (Ps. 103:2-4) ¶ teemakárttá 49 ¶ stuárráámus lâi sämikuávlu kieldâi pargeeh, kiäid vuolgâttuvvojii vááijuv 1400 koččâmâšluámáttuv ¶ Räämi ¶ –~Puoh omâđuhhâm adeliččim jis finniiččim juálgâm tiervâsin. ¶ – Haloo, Tálunjobžâ puhelimest. ¶ Internetsiijđoin kávnojeh tääl vuáđutiäđuh Sämitiggeest já ton tooimâst. Siskáldâs lasettuvvoo sijđoid ubâ äägi, uđđâ materiaal lasseen sijđoid lii uáivilin pieijâđ meiddei ovdebij ivij raportijd, ciälkkámušâid jna. ¶ Keejâ täst. ¶ - Jis uáivildâh sundetobdo lappum, te nuuvt, mun tot lam, uápis jienâ kullui škajâmin suu uáivi siste. ¶ (Niillas Holmberg & Roope Mäenpää: Assimilašuvdna blues) ¶ Tilálâšvuođâ lehâstij B.O.D-Corp Banca -paaŋki kulttuurkuávdáá viistijn Venezuela tehálumosáid irâttâseellim vaikutteijeid kullee paaŋki stiivrâ saavâjođetteijee Víctor Vargas Irausquín. Ambassaadâr Mikko Pyhälä kiijtij jieijâs sänivuárust čáitálmâs oovtâstpargokuoimijd já páhudij algâaalmugij vuoigâdvuođâi ovdedem lemin tehálâš uásisyergi Suomâ ovdedempolitiijkâst. ¶ Vuosmuš peivi ubâ keesi ääigi ko must ij lah ollágin pargo. Lam uáđđám ubâ peeivi. Enni já eeči lává ... kostnii? Jiem lah oppeet uáinám sunnuu maaŋgâ piäiván. ¶ - Mondet tot talle lii iveäigi? ¶ torske ¶ lode lattiimist, varrin já tálvástâllâmkuávlu. ¶ Euroop Union lii čonnâsâm arktâsii tiätunadelemistis vuárusavâstâllâmân algâaalmugijguin. Vuárusavâstâllâm lii toollum olgokoskâvuotâkomissaar Catherine Ashtonáin suu Suomâst kollim ohtâvuođâst ive 2011. ¶ Uraljuuhâ ¶ – Sálttááh toh kal láá. Tovle iä lamaš siipsih já ton tagareh heerskuh. Masa puoh purrâmušâid koolgâi jäävrist teikâ meecist jieš pivdeđ já čuággiđ já nuuvtpa mij puurâim enâmustáá jieš pivdum kuolijd, luudijd já soorvâid. Sij, kiäin lijjii poccuuh, purrii tiäđust-uv poccuu piärgu-uv. Päddikešpurrâmâšah iä lamaš ennuvgin já käävpih lijjii hirmâd kukken. ¶ Máhđulávt seminaar jotkâ lii skammâmáánust 2012 Säämist uásálistei iävtuttâsâst. ¶ Sämikielâ iäláskittemohjelm vuávájeijee pargojuávkku čokkân Anarist 29.-30.8. já puávdee puohâid, kiäh láá perustum sämikielâ puátteevuođâst já iäláskitmist, savâstâllâđ, muštâliđ jieijâs vuáttámušâin, kuldâliđ iärásij vuáttámušâid já toohâđ iävtuttâsâid kielâ iäláskittemohjelm pargojuávkun. ¶ - Toos kale jiem osko! ¶ Nuorâičällee västid ¶   Täst lii koččâmuš kyevti šaddoost, moh tuáijojeh meid muorjijd. Tuomâ myerjih já pennuujuuŋah kiävttojeh ucánjáhháá ävkkin já tanen taah šadoh láá myerjišaddon viehâ omâseh. Tuomâ já pennuujuŋŋâ iävá lah alda hyelhih, mut kuittâg kieđâvušâm kuohtuid siämmáá uásist. Tuomâst já pihlejáást (Sorbus aucuparia) lii Ilmari Mattus muštâlâm ive 2001 Anarâškalenderist, mon teeman lijjii Säämi muorah já tondet muštâlâm-uv tääl iänááš tuomâst já ton myerji kevttimist: ¶ Iänuduv luvâttâh: Anne-Maret Labba (tavesämikielâ) já Niko Näkkäläjärvi (tavesämikielâ) ¶ Piärgumáállásist kopšâdum kumppâseh~ ¶ ” Sämitige ibárdâs mield haldâttâs oovdânpyehtim ij lah tárbu kieđâvuššâđ eres váljukuudijn ko vuáđulahâváljukoddeest. Sämitige ulmen lii, ete laavâ ovdâskoddekieđâvuššâm ličij jotteel, laahân iä puáđáččii eres nubástusah ko máhđulávt sirdumnjuolgâdusâi uásild já luándulávt pyehtip taam tuoivuu oovdân vuáhđulahâváljukoodán.”, sämitige saavâjođetteijee Näkkäläjärvi muštâl. ¶ – Muoi sárgoon uccâ stááluid, Myerji já Hirškiihâ. ¶ Matti Palosaari, Jyrki Uusi-Viitala já ¶ Nuuvt lâi muu Kyprosmätki tyehin, mii lâi adelâm munjin uáli ennuv. Tot lâi vijđedâm muu maailmkove maaŋgâkiärdásâžžân tast, mii tot lâi tađe ovdil lamaš. Veikkâ lijjim monâttâm pargosaijaan Ruávinjaargâst, te liijká jiem ollágin kaattâm. Mätki lâi oovtâ pargosaje árvusâš já lijjimhân mun nuorâ, kale mun kavnâččim olssân uđđâ pargosaje, vuossâmustáá mun kuittâg tolâččim olmâ luámu, jeđe kejâstâlškuáđáččim pargomarkkânijd. Jiešalnees mun tiettim, maid mun porgâččim, lijjim ovdijn OA-skipárijn finnim šiev oonâ. Usâččim tuulin, tot lii kulloo šiev pargosaje. ¶ merâluosâ.....45 ¶   kuorgâ 62 ¶ Raavâd: Silkkešnjirroo lii olespyehčee. Ton ravâdin láá iänááš uccâkuálááh, mut toos tohhejeh meiddei čäcitiivreh já čäcišadoi uásih. ¶ Sämimuseo Siijdâ pyevtittem tiätupakkeet aanaarsämmiliih ¶ f) Possáád šadoi kiäčán ááimu čäcilite čáácán. Jotá-uv áimu čoođâ? ¶ Pännijävri ~ Pänijävri ~ Pännjävri = Hammasjärvi ¶ 9. Jurgâl kuhemus objektiiv várugávát vuáluskulij nuuvt, et tot ij kuoskâ prâraatân. ¶ Nuuvt suoi laddiistává kárbá riidon. Marttin njuškee vistig kárbást, rottee tom enâmân já čoonâst vala kiddâ. Heikkâ tuáppee reepuid já tyelji fáárun já Marttin váldá puáldimmuorâid. ¶ – Maid? Ánná hiämáskij. Taat poođij nuuvt fakkist já taaiđij nuuhâđ-uv siämmáá fakkist. Mun jiem innig tieđe, maid kolgâččim tääl jurdâččiđ. Mun tarbâšâm váhá smiettâmääigi. Halijdah-uv tun talle leđe muin oovtâst vâi jieh? ¶ Hiärrá ¶ b. Moh luosâkyeleh láá oppâkirje šlajâtubdâmsiijđost 175? ¶ Motomin puáhtá kuittâg mainâstiđ om. puásuisuollust, jis lasseet toos aspekt tiätuláván juonâlâš sáŋgárist, kote om. táájut läddlâš polisijd. Tágáreh láá mainâseh Meniš-Jussáást. Mottoom mainâsist Jussá piäsá kárgáđ, ko čájádit poolis já komserjâs vijđes čievârmaailmân. Nubbeest Jussá kárgáá faŋgâfiävrárist nuuvt, et čááŋá čieŋâlâsân suoinij siisâ láátun. Kuálmádist Jussá kárgáá Kittâl muorâlanneest tohâludmáin, et sun lii jyelgiväänist. ¶  mield, Suáittim 010 -algâsâš numeráid máksá 8,21 senttid/suáittu + 5,90 senttid/miinut jyehi kuávlust Suomâst sraŋgâpuhelimáin suáitidijn. Mätkipuhelimáin suáitidijn lii hadde 8,21 senttid/suáittu + 16,90 senttid/miinut. Hadeh tuálih siste 22 % árvulaseviäru. Olgoenâmijn suáitidijn hade miäruštâl páihálâš operaattor. Sämitige mätkipuhelinnumeráid soittum suáitui hadde lii áššigâš kevttim operaattor mätkipuhelinhade miäldásâš. ¶ Jeesus västidij: ”Poorgâ tääl nuuvt ko mun eeđâm!“ ¶ Proojeektčällee lii palvâluskoskâvuođâst Suomâ sämitiigán já pälkki miärášuvá Suomâ sämitige ¶ Heli Aikio, Ilmari Aikio, Onni Aikio, Unto Aikio, Rauni Mannermaa já Lyyli Vehmasaho ¶ Kuobbâr uásih: ¶ šadolâšvuotâ . Šlajâidis já ráhtusis peeleest ohtâlâs šaddopiäittusâš uási, mon puáhtá páihálávt raijiđ. Om. monnii jäävri riddošadolâšvuotâ. ¶  suomâkielâst ¶ – Amahmis, mun aigum čäittiđ tunjin vala tom sinočuoppâm, Elmer joođhij, ko pijgá-äšši lâi ucánjihhii čuáskustâm. ¶ - Mun koolgâm vissâ ettâđ Haŋgalân, et mun tarbâšâm naharijd eenâb. ¶ Kuorijáin uáppásumosáid kulá tiälkkutivre . Ton ruopsis ivne váárut počis máávust já lodeh kyeđđih-uv tom ráávhun. Tiälkkutivre lii ulmuid ávhálâš , ko tot porá suovsâidiskuin šaddošiirâid. Toh láá muorâkärdišaddoid háituliih. Ko tiälkkutivre kuárŋu tuu kieđâmield alemuu sajan, puávtáh uáiniđ, k o tot leehâst kirdemsuájáidis já kirdel meddâl . ¶ Kuuloold tábáhtuvvee hämimolsom : ¶ đuh, moi pehti sämikielâlâš ášástâllâm puáhtá tábáhtuđ. Táid luámáttâhvuáđuid kalga jurgâliđ ¶ ´Neelji Piegâ Tuuveest´ lijjim tegu paradiisâst. Ožžum purrâmuš, ko išedim puoh aašijn, lijjim jyehi saje pijgá, kuárrejim še potákkijd. Potákkeh lijjii nuuvt hirmâd uceh, mut puoh taid koolgâi korriđ! Pyehtivetteđ-uv jurdâččiđ, mon váimulâš persovn Enni lâi? Sun lâi šaddaaš Helsigist. Sun toppij muu kieđâst já nubbijn kieđáin mottoom eres pargee kieđâst – nieidâin lâi puohâin aalmuglâšmááccuh – já meridij: ¶ – Čuárvihiärá moottor-uv huurijd já piäšká, ko tot kirdel, eeđâi Marttin. ¶ – Tiäđáh-uv mast mun poolâm? ¶ čääci + čiđđâdioksidi + piäivááčuovâ → sukkâr + happi ¶ Jookeerpargopittá ¶ - Tot meerhâš, et Wieseh ij lah kukken. ¶ Ferránmoš kavâstâlâi. Maacâi siisâ. Suáhiteejâ. Leibpitá. ¶ Love mieđeet tiervâsvuođâst väsditeijjee tuáhtár. ¶ 13 ¶ b. Mon puáris kove skálžu lii? ¶ Sämikuávlust láá čuávuvááh meccikuávluh: ¶ 52. Váárut rašes jieŋâid 161 ¶ - ... leđe muu, -- ¶ SaKaste- Sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ovdedemrááhtus- proojeekt puátusij oovdânpyehtim já loppâseminaar uárnejuvvoo Anarist 20. čohčâmáánu. Seminaar lii puohháid áávus. ¶ 22. Saavaan lii tegu stuorrâ elleikärdi . . . . . . . . . 71 ¶ “Mun lam Matti Mievri. ¶ Joovsep já Máárjá hiämáskáin čuuvtij, ko oinijn suu tobbeen. ¶ Lijjim luhâmim nuorrân selgiennin. Tallaa ääigi lâi škoovlâst luámu ¶ Solojävri ~ Jormojävri = Solojärvi ¶ tulvevaahâg = tulvavahinko 59 ¶ tusin lâi 174-sijđosâš raapoort: Suomâst sarnum sämikielâi tááláš tile: ovdâčielgiittâs tutkâmuštoi ¶ Sajos-táálu superokko ¶ Säämi kulttuurkuávdáá huksimpargo aalgij vuossaargâ 12.4.2010. Pargo algâttui raččomáin puáris rakânâsâid kuávdáá toontist meddâl. Raččomurkkodem pištá ookon 18/2010. Huksimpargo urkkodem kulá Senaatti-kiddoduvváid. Lahtep kuuvijd já videoid taađeest ko huksimurkko ovdán. ¶  mon kuoskâttij taid, já kyeddeeh pisánii. Sun eeđâi: ¶ váldojeh vuotân vuolgâteevstâ já jurgâlus koskâsâš iäruh nube tááhust toi kulttuur-, ¶ Kuuloold ovdánii še vuossâmuuh maaŋgâsellâsiih šadoh já elleeh . Maaŋgâsellâsij iälánij ovdánem jođettij seelâi šoddâm sierâlágánin. Návt puohtii šoddâđ sierâlágán pargoid tipšoo orgaaneh, tegu váimu já syevđih. Meid iälánij ááicuh ovdánii ain pehtilubbon já maaŋgâpiälásubbon. ¶ Anarâškielâ seervi peeleest mun puávtám luho tuáivuttâsâid já kijttosijd iäláskittemkuursâ uáppeid, máttáátteijeid, uárnejeijeid já puohháid toid kiäh láá täid šiev puátusijd tuottân toohâm. Stuorrâ kijttoseh kuleh Giellagas-instituutân, kote lii toohâm taam máhđulâžžân já Säämi máttááttâskuávdážân, kote lii ornim taam kuursâ tääbbin Anarist. Siämmáánáál kuleh kijttoseh meiddei toid, kiäh láá toohâm kuursâ ruuđâ peeleest máhđulâžžân: Suomâ kulttuurruttârááju, Aanaar kieldâ, pargovyeimihaldâttâs já Aanaar servikodde. Eromâš kijttoseh kuleh kale Marja-Liisa Olthuisân, kote lii kavnâm taan kuursâ idea já jođettâm tom nuhâmettum energiain. ¶ Puoh käänih láá ¶   83B Kalâččeijei piervâlist láá nelji mane. Piiččus ¶ Sun halidij val eelliđ äijih kulen čäittimin suábi já ko mudoi-uv sun lâi vyelgimin kuhes máátkán, te lâihân aaibâs hitruu uáiniđ äijih-uv. Suu äijih aasâi suullân viiđâčyeđe meetter keččin. Sun ij ájánâm kuhháá, ko sun moonâi toho sehe vääzin já kaačân. ¶  ohtâvuotâ – Maht talle, jis kaartah stoormân? Muumistáálu ¶ MARTTIN ČUÁRVIHIÄRRÁ ¶ Lâi mottoom Päärtih Matti-nommâsâš anarâš kote vuobdij aassâmsojijdis Seurujärvi Miikon já varrij jieš meddâl Päärtihist, máhđulávt Säplignjaargân, suhânommâ ij lah tiädust. Suu tälvipäikki Jakola lâi Vuodâsjäävri riddoost já kesipäikki Njihenjargâ vest stuorrâ Aanaarj riddoost. ¶ Káártáh ¶ Ton maddust lâi tuođâi-uv uksâ. Suoi moonáin siisâ já njeejáin sevŋis vázáttuv mield kieŋŋâlâsân eennâm vuálá. ¶ 700 ¶ Ko pegâlmâs olmooš vijsástâl, šadda aforismâ. (Matti Morottaja) ¶ b. Main eres purrâmâšâin finnee kaalhâ? ¶ 15B Mast tuubdah kääniorráás? ¶ » Jeesus eeđâi sunjin: » Mii laavâst iättoo? Maid tun ¶ Ohtuu pääihist. Pyereh juovlah. ¶   Cieh já Regnaf keijáin kuáimásis, mut Haŋgal eeđâi: ¶ Petra Magga-Vars (sämitigge) ¶ Anarâškielâlâš škovlâmáttááttâs nahcâvááijuvvuotâ uáinoo meiddei oppâmateriaal juátkojeijee vááijuvvuottân. Anarâškielâlâš oppâkirjeh láá 1-2 pirâsoppâkirje, mii lii jurgâlum suomâkielâst. Siämmáš kirje 3-4 luokkaid lii eidu pargo vyelni. Taan ive ožžuu kuttâ anarâškielâlâš vuosâluokkalii algâttiđ škoovlâs uđđâ jieijâskielâlâš aabisáin. ¶ Rapuelleeh ¶ Tuálvá eennâm, ¶ - Puohlágáneh aassâmhuolah vissâ teddih tuu! Iberdâm kale, mon väivi tot lii, mut keččâl kuittâg pissoođ kocemin! Láán máksám viehâ ennuv taan fiilmâ keččâmist! ¶  predikaat? ¶ Meid Jieggâ iššeed mii, kiäh lep hiäjuh. Ephân tieđe, maht mij kolgâččijm ruhâdâllâđ, et ruhâdâlâččijm olmânáál. (KTK05/MLO) ¶ Ulmuuh koijâdii sust: ¶ - Nuuvt. Taat nubbe viste lii tunjin já nubbe munjin, Haŋgal eeđâi. ¶ 2. Jurgâlus. Taan veerstâ anarâškielâsâš versio spiekâst KR92 ráhtusist tuše oovtâ ¶ šleđgâváldukuávdáš = sähköpääkeskus 122 ¶ Vitamineh ¶ Säämi arâšoddâdem ¶ Jookeerpargopittá 6. Rävis ulmust lii suullân 5 litter vorrâ. ¶ jävriruáhu 181, 205 ¶ a. nieidâin ¶   1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶ 4. a. Merkkii ruossáin lii-uv náágus tuotâ vâi ij. ¶ Suhânommân Aikio (meid haamijn Aickio já Aichio) lii lamaš kiävtust Kuácámist 1710–1850, Suáđigilist ive 1731 rääjist já Anarist ive 1718 rääjist, mast tot sirdâšui Ucjuuhân 1758 já siämmái aaigij še Taažân. (T.I. Itkonen 1948, 507). ¶ Lostâ lii nuuvtá, mut tiilájeijee ferttee mättiđ anarâškielâ. ¶ Elleeh iä áppád pyevtittiđ jieijâs raavvâd. Toh uážžuh raavvâd purâmáin eres elleid já láá tondiet kulâtteijeeh . Taid puáhtá jyehiđ šaddoporreid já piäđoid . Šaddoporreeh láá ovdâmerkkân skuápuh já piisameh já planktontiäpuid poreh uccâ rapuelleeh. Piäđuh láá maaŋgah kyeleh, tegu ¶ ja iđosšadoh iđosijn. ¶ teikkâ muádi veerstâ kukkosâš pitáh, moid lii tarbâšâm čielgâsvuođâ tiet lasettiđ monnii ¶ Váldu-ulmuuh: Anastasia Sverloff, Katri Jefremoff, Marjo Semenoff, Pauliina Nykänen, Heimo Semenoff ¶ Talle Piättâr polâškuođij já eeđâi: ”Mun jiem ibbeerd, maid sáárnuh. Munhân ettim, et jiem tuubdâ tuom almaa.” ¶ Ässeeloho: 33 000 ¶ – čuávjičuomah čuhâleh ¶ 190A Tobdomeerhah: Päiski ivne lii kuovgâd. Selgi lii räänis já njune fiskisruánáá. Ores já niŋálâs sulâstittev kyeimis. ¶ pirâsmito. Čääli puáttus ¶ Sämitige saavâjođetteijee uásálistij OA algâaalmugij pisovâš foorumân New Yorkist, mast toolâi čuávvoo sahâvuáruid: ¶ b. Mon eennâmuásist ij lah ohtâgin paijeel 10 miljovn ässee kaavpug? ¶ Lijjim kuullâm Piännâš-Joovnâst saavâid, mon hiärváás já hitruus olmooš sun lii já saavah tollii tiäivás. Sunhân kale sáárnui tavesämikielâ mii tááluvievváin, mut ko sun suomâstij hiävušalmaiskipárijnis, te jurdelim, et sun máttá suomâkielâ kustoo vala-uv hyenebeht ko mun. Maŋgii kuullim-uv suu skippáársis cuoigiimin mon mon-uv ääši ohtâvuođâst: ¶  iäruh - Leppee aaibâs vuoigâdist. Ahhevhân must ohtuu ličij. Puávtáččimhân elâččiđ keččâmin, Ánná mieđettij. ¶ –~Vaidâlittee, mutâ puurrim eidu majemuu, eeđâi stuorrâ čapis kissá já njuáludij val poksâmijdis. – Mutâ ij kyeleuáivi puurrâmgin vissâ toovâ čuávjipohčâs kuásán. Taađee ličij fálusist ohtâ njaalgâ uáivi. ¶ Sämitigge ¶ Kanaria suolluuh (Esp.) ¶ – Puáttiđ puohah muu mield! ¶ Jyehi 18 ihheed tiävdám Suomâ aalmugjesânist lii vuoigâdvuotâ ovdâskodde-, president- já EU-vaaljâin sehe kieldâvaaljâin. EU- já kieldâvaaljâin jienâvuoigâdvuođâlâš puáhtá leđe meid eres riijkâ aalmugjeessân. Syemmiliist lii vuoigâdvuotâ jieijâs kielân. Suomâ- já ruotâkielâ lává Suomâ aalmuglâškielah, maid lii vuoigâdvuotâ kevttiđ virgeomâhâiguin ášástâldijn. ¶ - Lii tiäđust-uv. Muu enâmist kiinii sátáččij mäksiđ tain muáddilovtuhháát tii maarhijd. ¶ – Tääl tain ij lah innig koško, uccâ muorâkárdár smiättá. ¶ Juoigâmärbivyehi lii kuittâg ain-uv uhkevuálásâš. Pargoeellim, meddâlvarrim sämikuávlust já kielâmolsom láá vaikuttâm sämmilij juávhust juoigâm kulluumân já kiävtun. ¶ 1. Valjii parâinâd oppâkirjeest s. 92–95 monnii ¶ Ánná smietâi, et lâi-uvsun tággáár tot táválâš ravintolaeehid, kost ulmuid ferttejii olgos kyeddiđ, ko jiejah iä innig áppádâm väzziđ. ¶ Ruotâ rääjih ¶ Ässeeloho: 7 500 000 ¶ ŠADOH KUOBBÂREH ELLEEH ¶ - Jáá, tun. Mast tun kavnih muu? ¶ kielâlaavâ toimâmvuođâst, mut ij tärhibeht miäruštâl ton vijđesvuođâ. Taan čielgiittâs uáivilin lii ¶ pungissa. Weilin+Göös 1967. Suomâkielân I ¶ - Ervid vain, mon kollii. ¶ Tuođâlâš juovlâskeŋkkâ ¶ – Tuávkkivuotâ, eeđâi Monni ko kuulâi uđđâs. Liijká sun arvâlij, ete tom tuávhis irâttâs ferttiiččij kuittâg eelliđ viilšâstmin, já eehidveigin sun livkettij kiällárân Pilli já Pullá vala maajeeld. ¶ 2. Ruškist pekonijd, pitážin čuoppum kuobbârijd já siipuul páánust. ¶ – Koska on vesivaltion kuukautiset? ¶ Madâräijiheh láá tovle ¶ sojopoccest < sojopoccee = letkusta < letku 11 ¶ 3. Njune vorrâkulgâm jaska, ko njunerääigi čárvu tuárvi kuhháá. ¶ SáFá – ovdâčielgiittâshaahâ ohtsâštave-eennâmlii sämikielâ tutkâm- já áámmát/reesuurskuávdáá vuáđđudmân ¶ c. Muštâl, maht kove ores lättee. ¶ Anarâškielâ ¶ meerâ ¶ Čohčâluuhâmpaje nuvâškuođij vistig asuntolast toollum uccâjuovlijd jeđe lopâlávt nuuvâi Kaamâs škoovlâ ohtsâš kuosâjuuhlán, mast lijjii vyeliluokkalij já pajeluokkalij jieškote-uvlágáneh juovlâčáittuseh, tiivtah já tien tiegáreh. Juhle loopâst finnijm tuođâštusâid kietâsân, máttáátteijeeh tuáivuttáin mijjân puorijd juovlâid já uđđâive já lâim kiärguseh vyelgiđ pááikán. Jiem lah aaibâs vises, maht ležžeem puáttám pááikán. Sattim peessâđ joba mottom auto-uv fáárust, ko Čovčjáávrán poođijn kyehti eres-uv uáppee ko mun já suoi láin Nuuvdi Aailâ Maija já Uccâ-Kaariš, kote lâi Maati Ááná nieidâ. Nabdemist ležžeem kuittâg puáttám jieččân pyeráin, ko tom ij puáhtám kyeđđiđ juovlâi ááigán Kaamâsângin. ¶ Tiäddu: g ¶ — Tot lâi almai , eeđâi Pöö já imâštâlân. ¶ Akwé: Kon -ravvuuh kiävtun Suomâst ¶ kyevtlovo 1. personv pronominin munnuu (spiekâstemjuávkku nr 2), tastko ¶ Ko sij monnii háávdán siisâ, sij oinii uálgispeln čokkáámin nuorâ almaa, kiäst lijjii pajalist vielgis pihtâseh. Sij suorgânii. Mut nuorâ almai eeđâi: ¶ Kainuu E3 ¶   akkusatiivjeessân Historjálijn mainâsijn ovdâmerkkân lii täst Sigá maainâs. Siggá lâi nieidâ, kiäst láin kyehti irge. Ko sun ij máttâm valjiđ kuábbáágin, te irgeh moonáin kezis čuálmi kyevtibel já paijijn tavgijn kyeimis. Kuábâš-uv kaandâin jaamij. Čuálmán šoodâi nommân Sigá čiärrumčuálmi . Mainâsist láá kyehti loopâ, tego valjimnáál. Nubbeest Siggá hávdáduvvoo irgij kooskân sanijguin: "Ko jieh kuábbáágin hilgom, te tääl finniih kuohtuid." Nubbe loppâ lâi taggaar, et Siggá varrij aassâđ Taažâbel Stuorrâvuonân, kost naajâi já eelij elimis tobbeen. Stuorrâvuonâ máddáábeln láá pääihinoomah Sigákieddi já Sigákuolbâ. ¶ Arvevuovdij iijâst kullojeh jienah ¶ 10.06.1996. Oppeet poođij pakkâ peivi. Gladys, Anssi já mun vyeijilijm 09.15 Ironworldin, Gladys oovdâst já muoi maajeeld. Peivi lâi nuuvt paahâs, et ennust maiden iän áppádâm porgâđgin. Charlie poođij ovdláhháá ohtnubalov supe- já seetrimuorâkuormijn, mon mij račoim tállân. Huye-peenuv eelij vala vuojâdmin rahtum čäciláádust, mii lâi tastan kuáđi paaldâst. Charlie vyeijilij Pengillyn já muoi Anssijn passijn kuávttáá puđâldiđ. Eelijm puurâdmin koskâpeeivi suulâin já Charlie meid puáđistij toho maŋeláhháá. ¶ vijđodâh 45 100 km 2 64 600 km 2 65 300 km 2 ¶ Säämi musikist lii tehálâš kulttuurlâš já siärvuslâš merhâšume. Lyeti, juáigus, leu´dd, livđe tâi ¶ - Taan oho tuorâstuv. Ááiguh-uv tun-uv puáttiđ? ¶ Tánssám maŋa peevdist čokkáádijnis Ánná smakkij juhâmuš lasâstis já keejâi pirrâsis. Suu mielâst taat päikki lâi kuittâg-uv mottoomnáálá ereslágán ko krouvi. ¶ – Puávtám kale tiskáđ, Ánná iävtuttij purâdem maŋa já keččâlij mahtniigin toohâđ pyerrin jieijâs päärti. ¶ Anarâšah láá vaarâ ucemustáá tubdum sämmilâšjuávkku Tave-enâmijn. Interneetist anarâšâin kávnojeh tuše uáli uccáá mainâšumeh. Taah lijjii vuolgâsajeh Anarâš -siijđoi šoddâmân. Siijđoid láá pyevtittâm Sámi musea Siida - Saamelaismuseosäätiö ohtsâšpargoin Anarâškielâ servi rs:in Máttááttâsministeriö uásiruttâdâssáin. Siijđoi käävci válduarttâd juáháseh vyelisijđoid, moid liiŋkah kávnojeh äššiteevstâ čižetpeln. Lasseen maaŋgâi siijđoi tekstâ juátkoo tärhibeht čielgejeijee čalluiguin, moh lekkâseh sierânâs laassân. ¶ Tijdâr ¶ 39 cm ¶ Hiärrá, puohváldálâš Immeel, tun toohih mii uásálâžžân uđđâ lito málásist. Mij kijttep tuu taan adalduvâst já ruhâdâllâp: Naanood mii oskoost, tuáivust já rähisvuođâst, ko vyerdip mii Kunâgâs já Pestee almostum. Taam ruhâdâllâp Algaad Jeesus Kristus tiet. ¶ ČOOVDÂSÄÄNIH ¶  luándu šadolâšvuođâstielâseh = kasvillisuusvyöhykkeet 88 ¶ a. tavemus saje? ¶ – Lam kale jo iällám. Ettii vala, et nelji, vittâ mánuppaje kárttá vyerdiđ. ¶ - Lii-uv tot tuu mielâst nuuvt unohis äšši? ¶ vuorâččâsmyerji = variksenmarja, kaarnikka ¶ Leibi šadda jyehi kuávlust Suomâst ¶   a) uápistum kollim Siijdâst, 2 t ¶ Minna Lehtola, värisaavâjođetteijee - värijeessân Anna-Katariina Feodoroff ¶ Já speeijâl västidij: ¶   + Hygrophorus camarophyllus ¶ Suáđigil luvâttâh: Elli-Marja Hetta (tavesämikielâ), Miira Suomi (tavesämikielâ) já Roosa Nuorgam (tavesämikielâ) ¶ Anarâškielâ sárnooh láá innig suullân 350. Kielâ lii aalmugijkoskâsávt luokittâllum uáli uhkevuálásâš kiellân. Iänááš uási kielâ noonâ sárnoin älgih leđe jo iäláttâhavveest, ko anarâškielâ sárnum päikkikiellân potkânij suullân 30 ihheed tassaaš. Tááláá ääigi párnái vaanhimeh láá suomâkielâliih. Nuuvtpa kielâ ij innig sirdâšuu pääihist, et anarâškielâ sirdem párnái já nuorâi kiellân tábáhtuvá tääl pääihi ulguubeln. Nuuvtpa kielâ oppâm ferttee älgiđ kielâpiervâlijn já škoovlâin. Tast maŋa kielâ ovdánem kalga tuárjuđ rävisvuođâ räi, vâi olmooš puávtáččij táválii vyevi mield ovdániđ anarâškielâlâžžân. Vâi kielâtááiđu ovdánem puávtáččij tuárjuđ rävisvuođâ räi, lii tađe várás ovdedum uđđâ kielâiäláskittemmalli. Tot lii uđđâhámásâš tievâsmittemškovlim, mast jieškote-uv áámmátjuávhui ovdâsteijeeh škuávlejuvvojeh ive pištee olespiäivásâš kielâškovliimáin anarâškielâ táiđusâžžân. Tain vuovvijn kielân finnee jotelávt lase arâšoddâdem áámmátulmuid, luoka- já amnâsmáttáátteijeid, paapâid, toimâtteijeid já virgeulmuid, moh jieijâs pargoin išedeh anarâškielâ sirdâšume párnái já nuorâi kiellân. Ive kukkosâš škovlim olášuttoo Oulu ollâopâttuv škovliittâssân. Škovliimist láá mieldi 18 uápped. ¶ Lostâmuorâi lieđđimääigih ¶ 3. a. Kuldâlâd jieijâd rade já vuoiŋâ lussâdávt. Moh täävtih lihâdeh? ¶ - Párnáimaainâs: Sáárá Káisá Seurujärvi ja Anja Kaarret savâstâllâv njuuvčâin ¶  lii – Takkâ, kale mun puáđám, Pieinis-Piäkká eeđâi. ¶ 3. USA 53 600 ¶ aartân < arttâ = aiheeseen < aihe 49 ¶ Lasetiäđuh: ¶ 6 Noomât já ivnii kyele. ¶ – Kost tun nuuvt stuorrâ kyele lah koddám? koijâdim. ¶ Eeči eeđâi: ¶ Ij párnái ooláádmuudon ¶ okâttâsah = kotkotukset 15 ¶  (saje) 79 ¶ ”Váldálâš váátá Suomâ tähidiđ sämmilij ovdâstâs Ilo-sopâmuš ratifisistemprosessist. Sämmilij tááhust váldálii avžuuttâs tast, et Ilo-sopâmuš ratifisistem ohtâvuođâst kalga tubdâstiđ sämmilij vuoigâdvuođâ hárjuttiđ puásuituálu ärbivuáválii vyevi mield lii tuođâi tehálâš, ko tááláá ääigi syemmilâš puásuituálulahâasâttâs viggá oovtnálásittiđ säämi puásuituálu. Lii čielgâs, et váldálâš vuárdá et Suomâ täärhist puásuituálu kyeskee lahâasâttâs”, Näkkäläjärvi muštâlij. ¶ Nuorttâlâškielâ: Jarno Mäki ¶ Suohâd sun kuáđá vala kopšâđ tuulâ paajaabel. Tastmaŋa sun mana cuvnâđ Hirškiihâ já Myerji. ¶ s. 125 ¶ Kuobžâ-Saammâl Maati kirjáliih áánsuh: ¶ – 1 tp sooda ¶ Jämsä D5 ¶ Aili Valpuri Valle ¶ piättârrääsi ¶ Joovsep puátá Egyptin ¶ [ S Mij kulluuttep suu jäämmim. Mij tuođâštep suu pajaspaijaanmist. Mij vyerdip suu puáttim kunnest.] ¶ Sämitige tievâsčuákkim lii čuákkimistis 10.3.2009 ciälkkám kuávluhaldâšem uđâsmittemhaavâst (ALKU-haahâ). Sämitige tievâsčuákkim mield kuávluhaldâšem ovdedemhaahâ mana ollásávt lappâd sämmiláid vuáđulaavâst já sämitiggelaavâst torvejum jieijâs kielâ já kulttuur kyeskee jiešhaldâšem. ALKU-haavâst kalga toohâđ vuáđulâš árvuštâllâm säämi jiešhaldâšem tiileest já koskâvuođâst uđâsmitmân. ALKU-haavâst kalga toohâđ iävtuttâsâid säämi jiešhaldâšem oovdedmist já čielgâsávt säämi jiešhaldâšem pirrâdâhân kullee pargoi sirdemist sämitiigán haldâttâsohjelm já vuáđulaavâ miäldásávt. ¶ čielgitävtittemes elleeh..... ¶ Aanaar sämikirjerááju puhelinnummeer: +358 (405929915) ¶ Ánná kuáivui lummoos já luoštij čovduidis jávuttáá kievkkânân peevdi oolâ. ¶  ääigi njuneräigi sierain ¶ Marttin kiäččá Heeihâ já culáidit: ¶ b. piäđuh. ¶ - Muoi, västidij Ánná ige jiendâm tađe eenâb. Sun tuš sevilij Kaari jieijâs loonjân jeđe suoi toopáin uuvsâ. ¶ Ärbivuáválâš syemmilâš elleemainâsij sáŋgáráid kuleh ¶ Sämitige stivrâ já minister Koskinen savâstâláin meid nuorttâlâškulttuurkuávdáást. ” Nuorttâlâšääših láá laavâ mield eennâm- já meccituáluministeriö vuálásâžžân. Puovtijm oovdân, ete nuorttâlâškulttuurkuávdáá jotonpieijâmân kalga kavnâđ jotelávt ruttâdem. Nuorttâlâškulttuur turvim váátá sierânâstooimâid, ” Tiina Sanila-Aikio muštâlij. ¶ Kiđđâluuhâmpaje 1960 ¶ 2. Staatah olášuteh áášánkullee algâaalmugijguin ráđádâlmáin já oovtâstpargoost toimâmáin pehtilis tooimâid, moiguin tuástojeh munekááduh, meddâlistojeh olgooštmeh já ovdeduvvojeh soováášvuotâ, oovtmielâlâšvuotâ já šiev koskâvuođah algâaalmugij já puohâi eres ohtsâškoddejuávhui kooskâ. ¶ lusis várádâhuásih. ¶ » Sij ¶ Sämmiliih láá Suomâ, Ruotâ, Taažâ já Ruošâ algâaalmug, mon tolebijn muddoin puáhtá ain-uv tuše arvâlâddâđ. Kielâs peeleest sämmiliih kuleh syemmilâš-ugrilâš kielâperrui. Tast peerusthánnáá, et sämmiliih láá kielâlâš hyelhih syemmiláid, láá sämmilij geeneetlâš árbáduvâst siäilum jiešnäälih, moh sierrejeh sämmilijd puohâin ránnjáaalmugijn. Nuuvtpa sämmilij algâpuáttim lii ain-uv iärvádâs, maid maaŋgâi tieđâsuorgij totkeeh viggeh čielgiđ. ¶ rievtis paargon ekosysteemist: kuha, uccânjiivlâh, ¶ Seenaat-kiddoduvah lii staatâ finnodâhlájádâs, kote fáálá sajepalvâlusâid ovdâsajasávt staatâhaldâttâhân. Toimâtiilij laiguuttem, investistem, kiddodâhriggoduv ovdedem já haldâšem hämmejeh palvâlusâi vuáđu. Äššigâsáid kullojeh eres lasseen staatâ toimâttuvah, ministeriöh, tutkâmuš- já kulttuurlájádâsah, faŋgâleh sehe piäluštâshaldâttâh. Äššigâs toimâtiilijn huolâttem ij lah tuše tiilij laiguuttem - Seenaat-kiddoduvâi falâldâhân kulá šaddee, äššigâs táárbuin vyelgee palvâlusvaljiittâs. ¶ 3. ¶ Sämikielâi puátteevuođâ turvim lii tehálâš aalmuglâš haahâ, mii kulá haldâttâsohjelmân. – Sämikielâ iäláskitmân rahtum toimâohjelm tuálvoo staatârääđi meridemnáál. – Staatâväldi viggá anneeđ huolâ kielâiäláskittem ekonomâlijn iävtuin vädis ääigist peerusthánnáá, tähidává máttááttâsminister Jukka Gustafsson já kulttuur- já valastâllâmminister Paavo Arhinmäki pargojuávhu iävtuttâsâst sämikielâ iäláskittem toimâohjelmân. Gustafsson mielâst kielâiäláskittemtooimâi olášutmist ij nuuvtkin lah saahâ ruuđâst. – Pyerebeht-uv taat lii poolitlâš já kulttuurtáátu koččâmâš, sun páhudij. ¶ – Mun lam kuldâlâm tii kulmâs ubâ peivi, jiemge lah iberdâm oovtâgin sääni, pic ‘vodka’! Mii hyelkkikielâid taggaar lii? Tot lii tieđâalmai juonâ ubâ syemmilâš-ugrâlâš homma. Já jis mii lep lamâš ohtâ suuhâ, te mane pirust tij leppeđ vuálgâm tohon kolmâ tuundrân? Tääbbin ličij lamâš puoh, maid olmooš taarbâš, keččâđ vain! Ij-uv maka tággáár piäldueennâm tuhhii tijjân? Kuusah-uv mist láá pyerebeh, maht maka tundraast kussâ piergee? ¶ Nubij mielâst tot lâi šiev juurdâ. ¶ já toos kullee pargokirje. Lasseen almostuvvii uđđâsisteddilâsah anarâškielâlâš kietâtyejikirjeest ¶ tobdá siämmáá šlaajâ orráás? ¶ te kalga leđe jávuttáá ¶ –~Mondiet sun vuordij muu? koijâdij Kiđđâ. ¶ – Toollâđ huápu! Astron čuorvij já ruotâstij virdehiäppuš ¶ 29. ¶ Mut nuuvt keevâi, et viiđâ minuttist šoddii ohtsis 25 minuttâd, mon juná lâi tääl jo maŋanâm, já mij ep lamaš vala kosten kuávlust. ¶ aalmugân sämikielâ luuhâm várás. Lii čielgâm, et haahâ lii lamaš miännástuvvee já tárbulâš. Tág ¶ Kyehti pivdoalmaa ¶ Škoovlâ pirâstiätu 3-4 čoovdâsänivuárkká 222 ¶ Jurgâlempalvâlusah ¶ Já Immeel ooinij, et návt lâi pyeri. ¶ vuod momentaanlâš verbâ. Momentaanlâš-subitiivlâš verbâ uávild tooimâ, mii ¶ 2.1.1 Persovnriiskah ¶ Poccuin lii rijjâ kuáttumvuoigâdvuotâ sämikuávlust meid luándusuojâlemkuávluin já priivaat ulmui eennâmkuávluin. Káártást kovvejeh tehálumosijd eennâmkevttimhaamijd staatâ haldâšem eennâm- já čäcikuávluin. Syejimeccikuávlu lii lahâaasâtmáin asâttum kuávlu, kost meeci kalgeh hoittáđ já kevttiđ tienuuvt, ete tot ij toovât meccirääji vuálánem. Syejimeccikuávlun kuleh Iänuduv já Ucjuv kieldâi kuávluh sehe kuávluh Aanaar kieldâst. ¶ porgemáánu ¶ – Millainen on hänen alkoholinkäyttönsä? ¶ – Kulâ, sun algâttij. Must ličij váhá äšši tunjin! ¶ [taan mainâsist puáhtá kyeđđiđ Petter noomâ meddâl, tondiet ko “mun” taan mainâsist ij lah mun -PM] ¶ - mainâsteijee ¶ Na tágáreh vuástáväldimeh njavhâdii tiäđust-uv mii puohâi jieštobdo, veikkâ makaš ucánjáhháá pilkkáđâlâim-uv sii naivistlâš kavpâšemvyevi. Tuotâäšši lâi kuittâg tot, et liijkás älkkeht kavpâšeijeeh finnejii vyebdiđ mijjân tarbâšijdis, maid kost. Sij lijjii oppâm suomâkielâ aaibâs muádi ive siste já nomâlâsân eidu ton ääigi, ko Suomâ pataljoon lâi lamaš Kypros suollust. ¶ Sämitige stivrâ merkkij tiättun Sämitige pargopyereestvaijeemkoijâdâllâm puáttus já adelij pargopyereestvajemân kyeskee ovdedemtooimâi valmâštâllâm pargoviehâpoolitlij äššikiirjij olášuttem čuávvumjuávhu pargon. ¶ Pyevtittâs: Sämitigge 2008 ¶ objektiivskiärru ¶ – Na maid madârákku parga ko sun lii jáámmám? ¶ Škovlim ovdâsajasii čuosâttâhjuávkun láá vuáđumáttááttâs sämikielâ já sämikielâlii luokai máttáátteijeeh, mutâ fáárun peessih meid säämi arâšoddâdemsyergist tuáimeeh, luvâttuv sämikielâ máttáátteijeeh já sämikielâlii áámmátlii škovlim máttáátteijeeh. Sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh koordinist škovlim já tuáimá ornijdummeen, mii haaldâš staatâtorjuu. Oovtâstpargokyeimmin máttááttâsâst lává meid Vaasa ollâopâttuv kielâlávgum já maaŋgâkielâlâšvuođâ kuávdáš sehe Säämi ollâškovlâ (Sámi allaskuvla). ¶ 17C Kiccimtivre lii rátuporree. ¶ kost Noskemudâgâs čokkái ¶ Ruávinjaargâst, Laapi pirâskuávdáást cuáŋuimáánu 14 peeivi 1997 ¶ – Ij, Tast lii tuše nelgi. ¶ - Nuáidihäldeeh. ¶ Kiävu hoittám- já kevttim-vuávám- proojeekt oovtâstpargojuávkku ¶ Sämitige stivrâ čokkânij 17.4.2015 Anarist. Čuákkim tuhhiittij sämitige ciälkkámušâid já valjij ovdâsteijeid sierâlágán pargojuávhoid Klemetti Näkkäläjärvi sajan. ¶ (Niillas Holmberg & Roope Mäenpää feat. Ánne Mággá Wigelius: ¶ Issá-čeesist lâi taggaar 12 kaliber kyevt'piijpog havlâpisso, mii lii muádlov ihheed puárâsub ko mun. Sun lâi nuuvt oskál ete ožžum toin suu pissoin pačâliđ riävskáid já tievst eres-uv luudijd, veikkâ jiem lam vala ko čiččâm ihásâš. ¶ Riävská ¶ Sämitige kulttuurtorjuid 2010 ¶ Ruopsislijne moonâi seŋgâpellâs já ruttij seŋgâliijnijd meddâl. Tast ákku viällái ijjâkappeer robdâ čoolmij alne já lâi uáli komálâš. ¶ Kaisu Nikula ¶ Magga Ulla-Maarit, II värisj. ¶ Sämitige stiipeend finnejii čuávuvááh uáppeeh: ¶ 116B Lummorapuid kullee ulloskerreerapu lii riddo- ¶ 1. Kiäinuhaldâttâs Laapi kiäinupirrâs puáttee keesi stuárráámus luoddâpargoh tábáhtuveh Säämist. Lappi luoddâpiirâs lii uážžum 10 miljon eurod luodâi pyeredem várás. Taan ruuđâst 2,5 miljon eurod mana Ucjuv já Nuárgám koskâsii luodâ tivomân. Taan luodâ älgih tivvoođ tääl kesi- syeinimáánust. Aanaar já Avveel koskâsii luodâ tivoh sunâttâlmij mieldi ive 2011. ¶ káártá. ¶ Vale ij jiennâd maiden. Kolgolâš kolmuuškuát nuuvt et álgá tuárgistiđ. Talle Vale rottee muáddi stohe miestust, pavveest jievjâmijd, tuájist suárvioovsijd, kooskâst tino já cokkit tuulâ, lasseet vala muorâid já te iätá kolgolâžân : ¶ Kiđđuv vyölgih anar almaah vyövnuđ valburbeeivi ääigi. beenui ja gerisijguoim. adai dalle gov muota noha de dalle gäädis eergij guoim. ja gost sii dietih stuorra aavid adai jeegid dise doha maneeh. ja jos lii don ääpi riddoost duodar. die maneeh don ool beäivadahhan geččađ.” (A.V.Koskimies B 683: III). ¶   4 a. Kuus saimaanuárju ráhtá čivgâpeesi? ¶ Agrocybe praecox ¶ Káijá toopâi čolmijdis já cullâguiđij: – Muáttá ... muáttá ... Kuábáš-uv vuoiŋáin aaibâs siijvost. Masa jo kuulâi, maht muotâčalmeh kočâdii pumbulkuovđâšm káátu oolâ, jieijâs njunekiäčán já ubâ enâdâhân. Já tien enâdâhân suoi nohhááddijn puohčâláin. ¶ – Tállán pááikán! ákku meridij Alisa. Nieidâ pajanij vyeligâssân já njuškij luuvdâ siälgán. Mutâ sun oroi lemin viehâ slunde. ¶ – njälmipiälláin njäävvilsááiguh ¶ máttááttâs. Aanaar lii Suomâ kieldâin áinoo, kost adeluvvoo vuáđumáttááttâs Suomâkielâ lasseen ¶ a. Helsig - Tukholma ¶ 4. Bovista nigrescens – Nurmimaamuna – Stáálupurssâ A (~ stáálujávvusekkâ , stálukuobâr , stálukáálgu kunnâsekkâ , spappâ ~ spabbâ , kieddispabbâ , pođgee , suovâkuobâr , arvekuobâr , arvespabbâ A) ¶ Sämmilijn jyeigein lii jieijâs káttuservi, Sámi juoigiid searvi. Stuárráámus juoigâmtábáhtus lii Sámi Grand Prix-kišto, mii uárnejuvvoo ihásávt Taažâ Kuovdâkiäinust pessijái ääigi. Tobbeen väljejuvvojeh ive pyeremusah jyeigeeh. ¶ Nisonieidâ lâi uuccâm kolláážis jyehi saajeest. ¶ Vuosmuu tovváá Áánást oroi tai feeriimij maŋa, et sun josijdui. Kaarist lijjii jeđđejeijee säänih sunjin já mudoi-uv kuldâleijee pelji, maid Ánná eidu tääl tarbâšij-uv. Ánná tieđij, et tääl sun lâi finnim olssis hirmâd šiev ustev. Tääl sun tieđij meiddei, et puoh ääših vala ornášuuččii. ¶ – Täst kale ij puáđi mihheen, sun smietâi. ¶ luándulâš já idiomaatlâš kielâ, já ton lasseen toh västideh GNT teevstâ ¶ Kalahari . . . . . . . . . . 80 ¶ –~Onko täällä Matti Mattus ja hänen perhe? ¶ diđ tääl tast já tuálvuđ piđoi koccei ¶ * Tile lii lasâttem ¶ Maggaar šoŋŋâdâh lii Tave-enâmijn? ¶ Viermijd sun piejâi telta aldasáid já čievâi taid muottuu vuálá. Sun tieđij, et tot tiŋgâ keejâi ubâ ääigi, maid sun poorgâi já tondet sun lâi-uv nuuvt várugâs, amas tot ervidiđ, maid sun lâi porgâmin. ¶ 1. Toolâ pargokirje kiäigukieđâinâd ¶ a) Kuáškut kuárus lasâpurkkijd 2–3 kuáškánâs metyleenčuovjislaagâ. ¶ Kierâš, anarâš okkolostâ ¶ c) pyereed oovtâstpargo Ruotâ já Taažâ haldâttâsâiguin eres lasseen aašijn, moh kyeskih škoovlâi máttááttâsvuáváámijd, máttáátteijei škovlimân, máttáátteijei materiaal pyevtitmân já mediasiskáldâs pyevtitmân sämipárnái várás; ¶ 12 Nuorgam Anne Juuriist Ucjuuhâ ¶ pirâstittee vyevdi, vâi toh pyehtih vuojâttiđ ¶ Pááikân puáđidijn elâččim vala Ironcate -käävpist. Jiešalnees Anssi eelij já oostij olssis 100 dollar (500,00 mk) mäksee rekinistemmaašin. Ironcate šiljoost huámmášim et Oiva pyehtim jurgâlus muu saavâst lâi pááccâm kuátipeevdi oolâ. Ferttiim eelliđ tom iđedist viežžâmin. ¶ Kulttuureehid muusikist västidij el. Ánnamaret Ensemble. ¶ Amnâseh: ¶ Maidbâ mun taan oopân liččim puáhtám ettâđ. Párnái jurdâččemvyehi lii čuuvtij loogisub ko vuorâsulmui. ¶ 11. The capital. ¶ – Mun tubdim ohtii oovtâ brasilialâš uástee, Small Johnson joođhij. Sun lâi siämmáálágán ko tun. Aaibâs mielâttem tukanoindiaanij oivijd. Liččihba uáinám taid, Sam. Totpa lâi-uv pargo. Aaibâs kietâtyeji. Já toh lijjii aaibâs olmâ. Tom syergist lii ennuv fillim, Sam, tom tun ferttih mieđettiđ, tiäđáhhân tun apinaooivijd já hyenes málásijd já ton taggaar. ¶ c. Lehâstâm uuvsâ rävis ulmui. ¶ c. Mon valastâllâmšlaajâst tarbâšuvvojeh jotelis reaktioääigih? ¶ Maŋemuš savzâ Kessvuonâst ¶ kolmâsân já korrâ teddui vuáhádum elleeh. ¶ Já nuuvt Ánná muštâlij Heeikân jieijâs oholoopâst, maht suu láigueemeed lâi tájáskâm já maht sun lâi talle moonnâm Kaari kuuvl aassâđ muádi ookon já et Kaari lâi esken vuálgám máátkán. ¶ Ööland 90 ¶ » ¶ Kierdduáiváš = Kiertämäpää ¶ nieidah ¶ Senegal ¶ Matti Enbuske, Elämää laajan lapinkylän perintömailla, Inari-Aanaar. Inarin historia jääkaudesta nykypäivään, Oulu 2003, s. 141-163 ¶ 9. Kyeleuđâgáá vuossâmuš evvis ¶ – Na keejâba Vuolli, tuo láá muu puuvsah! Nubbe iätá: ¶ Laavâst säämi máttááttâskuávdáást asâtteh oppâlájádâs pargoin. Máttááttâskuávdáá pargon lii laavâ 1 § mield lasettiđ eromâšávt sämiaalmug áámmátlâš máttu, orniđ sämikuávlu iäláttâseellim táárbuid västideijee škovlim já ovdediđ kuávlu pargolâšvuođâ sehe siäiluttiđ já ovdediđ sämikulttuur. Oppâlájádâs kielah láá suomâkielâ já sämikielâ (2 §). Škovlim puáhtá orniđ sämikuávlust já ton ulguubeln (4 § ). ¶ » Sij aiguu väldiđ suu kárbás, mut siämmást käär- ¶ – Kufittâr iälu! reŋgâ iberdij fakkist já tuubdâi, maht suu váimu njuškoškuođij raddeest nuuvt korrâsávt, et tot tobbeen olgos viigâi. ¶ Luuk. 2:25 x ¶ Pyeri ¶ Ollâtásásâš videostudio heivee maaŋgâkameravuáháduv kiävtun já eres-uv videomateriaal kuvviimân. Studiotiilijd kullojeh studio, live-editistemtile sehe editistemtileh. Studiotiilijn västid Säämi máttááttâskuávdáš, mutâ kuávdáá olgopiälásiih väärridmeh puátih Saijoos Kongres- já tábáhtuspalvâlusâi peht. Studio lii Saijoos vuossâmuu keerdist, váldu-uuvsâ čižetpeln Säämi máttááttâskuávdáá media- já kielâmáttááttâstiilij ohtâvuođâst. ¶ 2. Cortinarius sanguineus – Veriseitikki – Vorrâseitik U ¶ Šapšâ ¶ Saavâjođetteijee pargo tuálá siste uáli ennuv mađhâšem, ovdâstem já čuákkimijd. Pissoo pargojuávkkuoovdâstmij lasseen jođettâm sämitiggelaavâ § 9 miäldásijd ráđádâlmijd já uásálistám jieškote-uv váljukoddekulâmáid sehe puávtám sämitige tiervâttâsâid jieškote-uv tilálâšvuođáid. Pargoääigih láá kuheh, mut nube tááhust pargo addel uáli ennuv já lii maaŋgâpiälásâš. Tondiet astoäägi viettimprobleemeh taam pargoost iä lah. Saavâjođetteijee kalga uápásmuđ uáli vijđáht lahâaasâtmânaalmugijkoskâsáid olmoošvuoigâdvuođâorgaanij avžuuttâssáid já sämmilijd kyeskee havváid – uápásmem- já čäällimpargo lii ennuv. Lii tehálâš uápásmuđ meiddei äigikyevdilis tutkâmuššáid já uuccâđ vuovijd, maht sämmilij sajattuv já sämitige tooimâ puáhtá ovdediđ. Puoh kirjáliih sämitige iävtuttâsah, moid šadda muu vuáláčáálus, moonâm tärkkilávt čoođâ já keejâm, et toh västideh sämitige toimâohjelm já poolitlijd uulmijd já toovâm táárbumield nubástusiävtuttâsâid. ¶ -toimâttuv hovdâ ¶ 144 ¶ Immeel proofeet Elia moonâi kunâgâs Ahab luusâ já eeđâi: ”Nuuvt tuotâ ko Hiärrá, Israel Immeel, iälá, jaska taam enâmist arvemist. Taat ráŋgáštâs puátá tast, ko eppeđ haalijd palvâliđ Hiärá.” ¶ Já nuuvt sun sárnuškuodij. Loppâ loopâst vanhimeh, kiäh halijdii párnáidis kielâpiervâlân, lijjii viehâ ennuv. Párnáikärdi juohhui kyevti juávkun, ruošâ- já eeneeckielâlâžžân. Ruošâkielâlâš juávhu párnáid-uv algii máttááttiđ kielâ tyellittälli sierâdmáin já lávlumáin. Vanhimeh movtáskii eeneec kielâst já kulttuurist. Kylá kuárrummiäštárist šoodâi huáppu, ko fakkist puohah halijdii olssis teikâ párnáidis eeneec aalmugpihtâsijd. Eeneeckielâlâš juávhust parga Svetlana Rosljakova lasseen nuorâb, Taimyr kollegest valmâštum máttáátteijee, kote lii oppâm eeneeckielâ eskân škoovlâst já kollegest. Sun mieđeet, et ij paste sárnuđ kielâ párnáid ubâ ääigi. Meiddei Ruošâeennâm arâšoddâdemvátámušâi keežild lii masa pággu toollâđ párnáid tiätu tiijmijd ruošâkielân. Mutâ jis kielâlávgum ij taan tááhust lahkin tievâslâš, iššeen láá puáttám eeneec kielâmiäštáreh, paijeel 60-ihásiih eenikielâlâš sárnooh. Sij eellih juávhust puudâldmin já maainâstmin párnáigijn, já nuorâ pargee-uv uáppá siämmást lase kielâst já kulttuurist. ¶ /tuhhiittemvuáhádâh (tegu kielâtutkos) uárnejum, noomât säämi kielârääđi äššitobdeelävdi ¶ Nahande ittinâš ko kuovlâlâm laasâst, te riemnjispa tiäđust-uv uáinoo lemin ruovdijn. Lâi vala iiđeedveigi, mut oinim, et miinii liihâd tobbeen já tot ferttee leđe riemnjis. Iäččán ravvuu mield čovádim saloŋgáá seeinist, uigâdim lemnuu piijpon, ko havlâpissoin ij kannattiččii pääččiđ riämnjá návt alda, jeđe vuolgim salâsân luusâ. Vaccâkieđâiguin jiem kuittâg piergiittâlâččii toin. Ko puáđám aldeláá, te uáinám, et liiba čapis riemnjis. Jis tot lii-uv siämmáš ristâriemnis, mon lijjim ovdebáá täälvi uáinám Kiesvärjeegist. Ristâriämnjá tâi taan tááhust čapis riämnjá nähki ličij-uv tiivrâs já tast finniiččij šiev hade. Ko puáđám vala-uv aldeláá, te huámášâm, et muu riemnjishân lii-uv kustoo Nuuvdi Heeihâ Čappi, mii oro lemin vala uáli vaijaa. Must lijjii vaacah kieđâst já ko irâttim aldaniđ tom, te tállán viigâi käskiđ muu. Ferttejim eelliđ tuuveest viežžâmin kamâskistuid, moiguin fättejim viijmâg Čaapi čevepäädist kiddâ, mut tot kiergânij kuittâg maŋgii halkkâliđ muu. Viijmâg finnejim luovviđ ruovdijd Čaapi ovdâjyelgist já ko tot lâš peessâm ruovdijn luovâs, te talle tot ruotâstij hirmâd liävttoin luovtâ rasta Nuuvdibel. Tiet lâi muu áinoo já majemuš riemnjispivdo ruovdijguin. ¶ Malawi ¶ 13. Kišto uárnejeijee uážžu puoh vuoigâdvuođâid vuáittám iävtuttâsân. Uárnejeijest lii meiddei vuoigâdvuotâ rievdâdiđ tâi leđe kevtihánnáá noomâ. ¶ “Já tovl” , sij ettii, “puátá Laban nieidâ Raakel savzâidiskuin.” ¶ Luánduiäláttâsâi uásus vyebdimijn já pargovyeimiuásusáin mitteddijn ij lah meendu styeres, mut toi kulttuurlâš merhâšume lii tehálâš. Toh iä lah tuše iäláttâs tâi áámmát, pic toh láá uási jiešnálásâš eellimvyevi. ¶ Ulmuuh lijjii vajâldâm ubâ peeivi, ige Jeesus oinum kosten. Talle Joovsep já Máárjá koijâlâlškuođijn sust huolhijn já ustevijn. Mii kaandân lâi tábáhtum? ¶ 2 Moi fiävruiguin jođedijnâd kyeskih siämmááh njuolgâdusah tuu ko väzzeid-uv? ¶ SáFá – ovdâčielgiittâshaahâ ohtsâštave-eennâmlii sämikielâ tutkâm- já áámmát/reesuurskuávdáá vuáđđudmân ¶ majemuu oho. ¶ Taan veerstâst láá kyehti jurgâlusah anarâškiellân, moh spiekâsteh nubijdis mottoom ¶ Vuoli-Jussi lâi kuttâ ive muste puárâsub, já sust finnejim távjá tubbáák. Suin lijjim távjá oovtfááru. Ko ij lam ruttâ moin tubbáák uástiđ, te ferttejim uuccâđ pelduvvaid poldum sátkáid, pieđgiđ, kuškâdiđ já rähtiđ taid tubákkijd sátkán. Lâi hiälppu hárjániđ tubákkân, mutâ ennuu vaigâdub lâi peessâđ tast luovâs. ¶ njamonjune ¶ Nicosia kaavpug viestârbeln, Kykko Caampist lâi Suomâ pataljoon Huolâttâskomppania, kost lâi penuvryhmá kuálmâd vahtâsaje. Kyehti iärráshân lijjii Nicosia kaavpug taveuásist. Mij penuvalmaah peesâim ain juáháš vuárustân oovtâ ookon komennusân “Kiikon” já tot okko tobbeen lâi kale uážžu ettâđ rijjâ- teikkâ luámuäigi. Já ko pennuu vahtâsaje lâi vala siämmáá saajeest, ko lâi ton ruottâmpäddi já aassâmkoppi, te pargon lâi tuše pennuu tipšom já tiäđust-uv ucánjáhháá škovlim-uv, teikkâ oppum aašij kiärdum nuuvt, et toh iä vájálduuččii, sehe tiäđust-uv vala pennuu ruotâttem já njolgestittim, amas tuáŋguđ. Táválávt läävejim pennuinân vyelgiđ vazâččiđ toho Kykko Caampi ulguubel, kost lâi tuše päljis aro. Pennust lijjii OA-tubdâlduvah čuámáttâsâi alne já must lijjii tiäđust-uv OA-pihtâseh ain pajalist sehe čuovjis lodekeđgejeijeekappeer uáivist já nuuvtpa muoi Limijn puovttijm porgâđ-uv kuhessiähá väzzimmaađhijd miätá kuorbâ aroi. Muu skipáreh penuvryhmáást lijjii váruttâm tarantellain, skorpioonijn já mirkkâkuovdijn, moh njavâččii saajeest ko saajeest já volliittiččii talle, ko tilálâšvuotâ toos ličij, mut vuossâmuugin mirkkâeevni, skorpion, teikkâ mirkkâkyevdi jiem kuáhtám. Kuovdijd kale oinim maaŋgâid-uv, mut jiem kuássin koške aroin já motomeh vaarâ lijjii tääbbin Suomâst-uv tobdos kyevdih, ovdâmerkkân táválâš kyevdi. Táválávt taah munnuu Limijn toohâm väzzimmääđhih lijjii tooláá iđedist tanen, ko talle ij lamaš áimu vala nuuvt čuuvtij lieggânâm. Elleid, maid väzzimmaađhijn oinijm lijjii iänááš gekkotäžiligeh já motomeh uccâloddááh, tegu ovdâmerkkân taggaar loddááš ko tildalt. Jienâ sulâstit čäcikuáškánjâsâi kuáškum čäciliitán. ¶ » ¶ Párnái pygálusmätki Čivtjuuhân piištij puohnâssân käävci tijmed. Stuárráámus uási sist lijjii tagareh, kiäh iä lamaš kuássin iällám pygálusâst já tot lâi tiäđust-uv sijjân stuorrâ vuáttámuš. Ton peeleest pygálusmätki epiluhostui, et poccuuh iä lamaš kirnoääiđist, mut oppeet ton peeleest luhostui, et párnááh jiejah pessii vaikuttiđ toos, et poccuuh šoddii puohtuđ ááiđán. Sij karttii moonnâđ sivláid já toin lain išediđ puásuiulmuid, ko poccuuh piäijojii nk. čuážuttemááiđán. Uáppeeh ferttejii náđđáđ tobbeen čiähusist já jávuttáá tassaaš ko poccuuh lijjii vyejettum ääiđi siisâ já tot lâi tiäđust-uv mášuttis párnáid viehâlágán iskâdâllâm. ¶   7. Šivettijd já päikkielleid kalga tipšođ pyereest 22 ¶ Sajos säämi kulttuurkuávdáá nommân ¶ Maidba Juhháán toos voojij. Suu-uv mielâst Liisá kullui teehin lieggâsân, mut ahheev Juhánist kal šodâččij. Láinhân suoi lam oovtâst jo pääihist já oovtâst toohâm taam kuhes määđhi. Juhháán ooinij, et Liisást-uv šoodâi ahheev. Juhháán lopedij Liisán, et ainhân sun puávtáččij eelliđ Liisá keččâmin. Kuábâš-uv tieđijn, et Juhháán ij innig kuássin vuálgáččii mađhâšiđ kuussân. Iäváge suoi innig kuássin uáináččii kyeimis. ¶ Pekka Aikio joođeet sämitige vaaljâlävdikode ¶ Havdâ lii suáluikuávlu valjaamus lodde. Ton ¶ Äijih tutkâmušah ive 2007 ¶ äijih tutâvâžžân, ko ákku máccá viistán já iätá ilolâžžân: ¶ Sämitige kulttuurlävdikodde juovij čuákkimistis 24.1.2014 ive 2014 sämitige kulttuurtorjuid. Staatâ budjetist sämikielâlii kulttuur oovdedmân ja sämiseervij tooimân (nk. säämi kulttuurmeriruttâ) ihán 2014 lii čujottum 176 000 eurod, mast 10 340 eurod Ucjuv kirkkotuuvij paijeentolâmân. ¶ – Na, vissâhân mun ferttiim išediđ tuu, avrammiäštár eeđâi, veik illá oskoi toos, maid čolmijdiskijn ooinij já maid eidu lâi kuullâm. ¶ Sij sarnuu koskânis: ”Väljejup uđđâ hoovdâ já vuálgup Egyptin.” ¶ 1) ucâmušâst uáivildum kuávlu alda vyeimist leijee västideijee luuvijd; ¶ kuopâkuobâr ¶ Ässeeloho: 17,3 milj. ¶ Anarâšâi kulttuur lii váhá eresláván ko eres sämmilijn. Áigápuáđuh láá lamaš siämmááláváneh tego sämmilijn mudoi-uv, luánduiäláttâsah. Stuárráámus iäru lii vaarâ tot, et anarâšâin iä lah lamaš stuorrâ puásui-iäluh ege sij lah jottáám puásuisijdâiguin. Motomijn kal láá lamaš ennuu-uv poccuuh, mut liijká häärvist. Táválávt táálust lijjii poccuuh tuše ton verd, et finnejii vuájánijd já fiävruid. Puásui lâi anolâš jyehináál. Tast finnij piärgu já tyejiamnâsijd. Poccust ij pááccâm mihheen kevtihánnáá. ¶  šoodâi Maht suoijiđ jieijâs kivsádâsâin? ¶ Liiŋkah: ¶ Iivij 1911 – 1949 koskâsâš ääigi sun toovâi 9 tutkâmušmätkid Sáámán já puátusin sun čaalij kyevtiuásásii kirje Suomen lappalaiset I já II ive 1948, kyevtiuásásii nuorttâkielâ sänikirje Koltan- ja kuolanlapin sanakirja I já II ive 1958, toimâttij kirje Inarinlappalaista kansantietoutta , mos materiaal lâi nuurrâm A.V. Koskimies keessiv 1886, vaaldij suullân 400 kovveed sämmilij elimist já čaalij pajas suullân 2000 anarâš päikkinommâd. Kielâmiäštárin já äššitobden sust lâi maaŋgâid iivijd Uula Morottaja ađai Lesk-Ant Uulá. Säämi tutkâmušmađhij lasseen sun toovâi tutkâmušmaađhijd meiddei Koskâ-Euroopân ive 1929, Skandinavian ive 1931 já 1947, sehe majemustáá vala Italian ive 1955. ¶ 1 Čääli sárgáid ¶ . Kove: Sämitigge. ¶ Kostamus F3 ¶ Kyelipivdo: ¶ Naa, nuuvthân kaartâi Kaabi-uv tulitikkuloová voskâđ toi Isá-Máárjá puuvsâi keežild. Já Máárjá koijâdâl Uccpárnáá Vuolist: ¶ Heta paješkovlâ: Berit-Anne Juuso (tavesämikielâ), Mira Kärki (tavesämikielâ) já Emma Eira (tavesämikielâ) ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtus ¶  nommâ Seenaat-kidânjâsah / Sämitigge ¶ Parlamentaarlâš foorum iävtut algâaalmugij vuoigâdvuođâi vuotânväldim tave ooláádmudo par¬goost. “Lam uáli tuđâvâš foorum almosciälkkámušân já SPR poorgâi ennuv almosciälkkámuš oovdân. Čäällimkode vuáđusteijee iävtuttâsâst almosciälkkámuššân ij lamaš aalgâst säänigin algâaalmugij vuoigâdvuođâin. Tääl algâaalmugij vuoigâdvuođah láá valdum vuotân vijđáht almosciälkkámušâst já ton kyeimivuođâohjelmijn. Lii tehálâš, et algâaalmugij vuoigâdvuođah váldojeh vuotân horisontaallávt ” muštâl Näkkäläjärvi tuđâvâžžân. ¶ luávkku. Toh oceh raavvâd sierâlágán soojijn já ¶ enâmustáá ulmuuh? ¶ - Mut mondet tast šadda taggaar jienâ? ¶ nommâ já koodiKaalduáivi FI1302002 KuávluohtâdâhLaapi Luándupalvâlusah Rähtee(h)Meccihaldâttâs Almostittem nommâKaalduáivi meccikuávlu já Samudjeegi-Vaijuvjeegi jeegijsuojâlemkuávlu hoittám- já kevttimvuávám ČuákánkiäsuMeccikuávlulaavâ (62/1991) kenigittem keežild lii Meccihaldâttâs ráhtám Kaalduáivi meccikuávlu hoittám- já kevttimvuávám, mon viggâmužžân lii kuávlu mecciluándu siäiluttem, luánduiäláttâsâi já sämikulttuur turvim sehe luándu maaŋgâpiälásii kevttim já ton iävtui ovdedem. Oovtâst Kaalduáivi meccikuávlu hoittám- já kevttimvuáváámáin lii rahtum meccikuávlun rájášuvvee Samudjeegi-Vaijuvjeegi jeegijsuojâlemkuávlu hoittám- já kevttimvuávám. ¶ kođo . Kuolij já cuábuiellei lasanemlattim, mon ääigi niŋálâs luáštá meeinjd ađai maneseelâid čáácán, maid ores šoovvât kuopsáin ađai šovâttemšelâiguin. ¶ – Jiem tieđe tomgin. ¶ laavakieddi 111 ¶ 1. Vuoiŋâliih kirjeh ¶  Kieldimduratiiv: Já nuuvt Išepoolis usâškuođij. Vistig sun čaalij tiättursis uuccâmsäännin "Kuáskimjäävri miäcástemservi" . ¶ Kirje kuuvijn kuávdâšulmuid čaittâlává Jouni-Matti Guttorm (Jovnâ) já Mikkâl Antti Morottaja (Haŋgal). Kovečaittâleijeid lii stivrim Avni Kuuva já sun lii vuávám meiddei pivtâsteme. ¶ 184 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ Säämi arâšoddâdem ¶ Lii čielgâs, et markkânij kuávdáš lâi sajaduvvâst Osuuskävppi - Postâtáálu . Njálmálii ärbitiädu mield taampâh pottii ollâčääsi äigin já toh kiässojii riidon Postâtáálu já škoovlâ kooskân. Kirjálâš käldein vuod čiälgá, et lievlâtaampâh, ađai höyrytaampâh juttii nuuvt alda rido, ko peri lâi máhđulâš. ¶ PARGOPITÁH ¶ Sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuv lovottuv mield sämikielâlâš máttááttâs finnejeh taan ¶ Ante ij taarbâš moonnâđ kuussân, sun tuše váldá saavâid puhelimest. Tijme lii suullân kulmâ já Aanaar poostâst suáittih, et kost lii postâavdo, ko ij puáđi, veikkâ tot koolgâi puáttiđ tijmepeeli taššaaš? Ante iätá hoovdân, et sun vuálgá keččâđ Hytönen , ko sun ij lah kulloo puáttâmgin Anarân . Ante vaaldij jieijâs avdo já eidu ko vuolgij, te kiinii suáittá kietâpuhelimân. Suáittee iätá, et mun tiäđám kiäh láá rievedâm postâaavdoid já mondet . Ante imâštâl. Toh láá čuđeh já toh rievedeh ruuđâid postâaavdoin , iätá puáris suáittee. Ante koijâd, et mondet toh rievedeh ruuđâid eidu postâaavdoin, ko iähân tobbeen lah ennuv ruuđah? Ovdil, maŋgâčyet ihheed tassaaš, lijjii še čuđeh já toh rievedii postârievâid, ko tain lijjii ennuv ruuđah , eeđâi äijih. Ante kuittâg vuájá ain Aanaar kuávlun. ¶ 2. Cuovkkii kieđâiguin jieŋâ já viigâ jieŋâ oolâ. Toovâ vuoijâmčiehčâmijd, te peesah láskusajattâhân. ¶ 1) kulluuttâs ¶ Maid talle porgâđ jieijâs aktiivlâš kielâtáiđoin, jis tot ij oro riäkkáámin? Jis ton oovdân ij maiden poorgâ, te lii čielgâs, et tot piso siämmáálágánin teikâ ruástu vala ovdiist-uv. Olmooš viehâ jotelávt juurdâš čuávdusin kielâkuursâi väzzim, moh láá mudoi-uv uárnejum uáli harvii. Kuursah láá tiäđust-uv šiev iše, mut olmooš ij ain šoodâ jurdâččiđ tom, et kielâkurssâ ij ain lekken áinoo vyehi sárnuškyettiđ kielâ, já kuursah láá mudoi-uv tuše caggen ulmuid. Jieš kielâoppâm tábáhtuvá meiddei eres soojijn. Kuursâ ääigi máttáátteijee addel tuše vuáđuamnâsijd kielâ oppâmân, mut eres tiäđuid já sänirááju sun ij pyevti leškiđ ulmui uáiván. Lam motomin verdidâm kielâ oppâm piano čuojâtmân: pianotiijmij ääigi máttáá luuhâđ nuotâid já suáittiđ, mut jis taid tááiđuid ij hárjuttâl tiijmij ulguupeln, te talle ij ovdán táiđuidiskijn. Siämmáánáál kiävá meiddei kielâ oppâmist: kielâ oppâm lii kuhesáigásâš prosessi, mii pištá ubâ eellimave, já tot lii-uv puoh stuárráámus hastâlus ubâ oppâmist. ¶ Ige moonnâm kuhháágin, ko kievkkânuksâ kirdelij áávus já kiddâ, já váháš áigáá keččin pävkittij tot-uv olgouksâ, kost Ante lâi esken puáttám siisâ. Já nuuvt lâi Elmer pijgá lappum. ¶     Tirlihhááh värrejeh loppâkeesi iijâi ohtuunis tâi uccâ tuákkin Afrik stuorrâ javrijd já juvváid. ¶ iilvâs ¶ c) Maht toh kävnih toho, kuus láá monâmin? ¶ 02.06.1996 Aansi šoddâmpeeivi. Iiđeedpeeivi Andrew Mayo tuálvuttâlâi munnuu ”Driwer” hárjuttâllâmgolfraađeest. Finnijm juáhâš sehhii tievâ pááluid já aalgijm hárjuttâllâđ. Ko časkem luhostui pyereest, te pállu kiirdij suulân 130 meettrid, mut iänááš tot paasij vuálá 100 meetter. Huámášáim Anssijn, et ij lah älkkee teividiđ páálun nuuvt, et tot kirdáččij kuhás. Ko poođijm maasâd, te Andrew kuođâttij munnuid lovmat mailad já nubáloh pállud, et pesseen hárjuttâllâđ Charlie kiedist. Aansi šoddâmpeeivi kunnen Cari Mayo eelij uástimin hamburger tarbâšijd já Charlie grillai taid. ¶ 77. Tave-enâmeh kolgâččii orniđ sämitiggijd kelijdeijee ruttâdem, mon vievâst toh pyehtih pehtilávt olášuttiđ jiešhaaldâtlijd pargoidis. Eromâšávt kolgâččii orniđ ovdiist eenâb ruttâdem sämitiggij jieš sierrim, ovdedem já olášuttem projektáid já alguid. Staatah kolgâččii ovdediđ heivejeijee monâttâllâmtaavijd ohtâvuođâtolâmân sämitigijguin vâi taat ulme olášuvá. ¶ Pluteus ¶ Tiervuođah Sämitige vaaljâpaje 2012–2015 lekkâmân já Säämi kulttuurkuávdáš ¶ Heikkâ luáštádâđâi idduidis oolâ Ááná oovdân já tollij Ááná kieđâid jieijâs kieđâst: ¶ Kuálástus, oljo já leegoh ¶ Ruhâdâllâđ návt ¶ AMA SUOV ¶ nálášuđ leimautua ¶ salâttâhân = vakoon, uurteeseen 36 ¶ Maailmist láá tääl suullân 6000–7000 sarnum kiellâd já ton lasseen láá maaŋgah tuhátteh merkkâkielah, tegu seevvimkielah. Tärhis lohomeeri ij lah tiäđust om. ton suujâst, ete távjá lii uáli väädis miäruštâllâđ, mii lii kielâ já mii suommân. Stuárráámus uási maailm kielâin láá viehâ uceh: koškâmiärálávt oovtâ kielâst láá 5000–6000 sárnod. Eenâb ko 95 % ubâ maailm kielâin láá vuálá miljvon sárnoo kielah, nuuvt et suomâkielâ lii jiešalnes maailmvijđosávt viehâ stuorrâ kielâ. Nuuvt ennuu ko 5000 maailm kielâin láá vuálá 100 000 sárnoo kielah. 1500 kielâst láá ucceeb ko 1000 sárnoo – nuuvtpa anarâškielâ lii-uv šiev juávhust! 500 kielâst láá ucceeb ko 100 sárnod. Euroop lii kielâlávt uáli kievhi: ton kuávlust sárnojeh 230 kiellâd, mii lii tuše 3 % maailm kielâin. Ovdâmerkkân Afrikast sárnojeh paijeel 2000 kiellâd, mii lii 30 % maailm kielâin. Meiddei Aasiast já Kuálhismeerâ suáluiriijkâin sárnojeh tuhátteh kielah. Kielâi peht puoh riggásumos riijkah láá Papua Uđđâ Guinea, kost sárnuh 850 kiellâd, já Indonesia, kost láá 670 kiellâd. Eres kielâriges riijkah láá ovdâm. Nigeria, India, Australia já Brasilia. Maailm kielâi totkeeh láá jo áigáá huámášâm, ete puoh enâmustáá kielah láá tagarijn kuávluin, kost nk. biodiversiteet lii styeres, ađai kost láá ennuu šaddo- já elleešlaajah. Tagarijn kuávluin, kost šlaajah láá uccáá, kielah-uv láá uccáá. ¶ skiärruskuáppu kiekkokotilo ¶ pänitähti ¶ Na návt oppeet keevâi. Kirdim poolvâi siste, kuás pajas já kuás oppeet vuálus. Kuás lâi paijeelmiärálâš suotâsvuotâ, kuás vuod siämmáá veerdi tonsorttâsâš palovuotâ, mon ij puáhtám mahten iberdiđ, ige sanijguin ubâ kuvviđgin. ¶ Vijđodâh: 638 000 km 2 ¶ 148 ¶ Jeesus váldoo Mark 16:19-20 ¶ 1 a. Ivnii káártán Máddáápiäláá viljâlemkuávlu. ¶ Alisa ¶ – Šaalu, mun nuuvt liijkkojim sijjân, Muumistáálu eeđâi. ¶ Sämitigge 2009 ____________________________________________ ¶ Ko Tanska lii merâriddoost, te tast lii kuhes ärbivyehi kuálástusenâmin. Váldu-uási kyelisalâsist finnâšuvvoo Tavemeerâst, kost tanskaliih kuálásteh eromâšávt silde já torske. Stuárráámus uási salâsist jođettuvvoo Esbjerg hamânân. ¶ – Já talle sino čuoppâm maŋa lii tehálâš, et čovoh vala sino. ¶ nuuvt joskis, sijvuus tansâinis. ¶ Juhháán ko huámášij, et kyehti kiärppáá kirdijn čuovâ vuástá, sun suorgânij, et kiäh toh láin, já kost Liisá. Stuorrâ huolâ kiäpui, ko kiärppááh kirdijn aldeláá já Juhháán tuubdâi, et nubbe kiärppáin lâi Liisá. Tääl taat uážui leđe majemuš kerdi, ko Liisá ohtuu vuolgij kirdâččiđ já val sevŋâdist. ¶ Nuuvt Puolâš Stoormâ kandâ rinodij puoh muorâid ¶ Ive 1899 markkânkävppitoimâ nuuvâi ollásávt Stuorrâvuonâst. Mondie taah markkâneh, main lâi čuođij ivij ärbivyehi, lopâttuvvojii? ¶ 25° E ¶ Artiklai 9 já 10 mield ucceeblovokielâ kalga pyehtiđ kevttiđ riehti-, haldâttâh- já virgeomâhâšášástâlmist. Staatah kalgeh meid visásmittiđ, ete staatâst láá ucceeblovokielâliih juávkkuviestâdemniävuh (artikla 11). ¶ Toh ferttejii ¶  5: 4) Tien pygálusâst tábáhtui ohtâ suámálâš äšši, mast jiem lah tuostâm kiässán vala mainâstiđ. Nabdam, et viljâmgin ij lah tast muštâlâm kiässán. ¶ “Säämi kulttuur lii taggaar sekkâkilgool, et ton seehâst puáhtá leđe veik mii. Já ko kilgolist lohá vala et säämi kulttuur , te seehâ siskáldâs lii ain epičielgâsub. Puáhtá arvâliđ, et lii sämmilâš muusik, tyeji, kovetaaidâ, teatter, kirjálâšvuotâ, huksimtyeji jna. Já sämikielâ tiäđust-uv. Nabai riävskápivdo, koldem, huášširokkâm, kammui suoinim, meinikááhu čárvum? Pyeremus ličij nabdeđ kulttuurin puoh ubâ ulmuu eellimvyevi.” ¶  ruuđâst. rahtuđ: Sun Áimusundeh ¶ s. 117 ¶ Kaunas 115 ¶ Maid tun jurdáh kielâiäláskitmist? ¶ Laatokka F5 ¶  Hakulinen oosijn. Kost čääci lii koidâsumos? Mane ¶ Siidast Suomâ 100 – Luándupeeivij 2017 algâttem oovtâst Sämmilij aalmuglâšpeeivijn ¶  ij - Jiem eissigin, mun kavnim suu kale Anarist, mut suu muáđuh láá nuuvt puárisnálásiih, et omâsuboh ulmuuh sättih feiliđ. ¶ Jienâpááruh ¶ Skopets muštâl, et ortodoksâlâš autonomâlâš kirkko lii Suomâst viehâ nuorâ. – Poolitlâš suujâi keežild Suomâ staatâ halijdij iäruttiđ ortodoksâlâš kirho Moskova vaikuttâspirrâduvâst, já tondiet Suomâ ortodoksâlâš kirkkokodde lohtui Konstantinopoli ekumeenlâš patriarkaattân ive 1923. Historjá muuivijn 1920-lovvoost nuorttâsämmiliih paccii kuulmâ sierâ staatâ kuávlun. 1920- já 1930-lovvoin uccâ já piäđgui aassâm Suomâ ortodoksâlâš kirkkokodde taištâlij jieijâs ellensiäilum peeleest, iäge tast lamaš ennuv máhđulâšvuođah pieijâđ naavcâid nuorttâsämikielâ koččâmâššáid. ¶ Anssi lâi pááccám uáđđiđ, mut poođij pargosajan tiego love suulâin. Tast maŋa navlijm Anssijn nurkkekoldâi paajaakeš laaŋkuid nuuvt, et konsverk algâ storgâsmui olmânáál. Purâdem maŋa rahtijm kuulmâjyelg´systeem, mon kiäčán kiddijm ton reeppinrääigi pirrâs; kooldâpittáin rahtum käävcičievvâg kyerm´auto ráttá stuárusâš riegis, mii teedij 30 kiilu suulâin. ¶ Pekka Sammallahti lii Oulu ollâopâttuv sämikielâ professor, kote lii vijđáht tarkkum jieškote-uv sämikielâi jiešvuođâid. Sun lii almostittám sänikiirjijd maaŋgâ sämikielâst, meiddei anarâš Säämi-Suomâ sänikirje oovtâst Morottaja Mattijn, já meiddei kielâtieđâlijd oppâkiirjijd. Javrij jieŋah parguu lii meiddei oppâkirje, veikkâ aalgâst mun jiem tom huámášâmgin. Njuškejim uáináh vistig kirje tavekielân čaallum laiđiittâs paijeel, maccim toho luvâstâllâđ tärkkilubbooht eskin kirje loppâkeččin. Kirje lii uáivildum rävisolmoošmáttááttâsân luuhâmkirjen - tot kal čielgee, mondet kirje loopâst lâi sänilisto. Na taathân kale lii šiev jotkâ muu kirjeárvuštâlmijd: kulmâ párnáikirje, ohtâ sänikirje já tääl lam luuhâm oppâkirje! ¶ Taan ive pargopaajij fáddán lii tánssám, mon peht rahttâttâp jo puáttee ive väldikodálii tánssámteeman. Lasseen fáárust lii kulmâ ¶ Tieh pygálusmääđhih, maid lijjim tááláá elimân ääigi toohâm Čivtjuuhân, čaittii čielgâsávt tom, et lijkkojim puásuipargoid já must vala motomin šodâččij tuođâlâš puásuialmai. Ääši nanodij vala tot, et must lâi jo nubbe puásuimerkkâ, mon čuopâstuvah lijjii uálgispelji njavkke já ohtâ maajeeld, čižetpelji kyever já ohtâ maajeeld. Tot lâi šiev já čielgâ merkkâ, mast poccuuh seiluu pyereest. Tot lâi Uccpáárnášrohe ađai Heikk-äijih oovdiš merkkâ, mon lijjim finnim olssân. Maht tom lijjim finnim, jiem aaibâs tärkkilávt tiättám. Ama vissâ ärbejim tom, vâi maht kal lâš lamaš. Ko lijjim lamaš aaibâs ucce, te muu merkkâ lâi uálgispelji riämnjájalŋesnjavkke já ohtâ maajeeld, čižetpelji rastasiisâ já ohtâ maajeeld. Taat muu oovdiš merkkâ lâi tääl ejistân. Saatij kale leđe meiddei nuuvt-uv, et äijihân merkkâ ličij lamaš vistig eejist já muoi liččijm talle koskânân lonottâm meerhâid tâi tuođâlávt iäččám ličij lonottâm munnuu meerhâid koskânis oovtpiälásâš miärádâssáin. Eidu talle taat koččâmâš ij muu väividâm, mut maŋeláá lam tom kale maŋgii hundâruššâm. Äšši sátáččij leđe vala-uv čielgiimist ovdâmerkkân Palgâsijovtâstume pehti. ¶ Peerâ D. Čuoigâlep vandârdemtupán. Väldip fáárun pakkâ sääpi ¶ ceggiđ láávu já máttááttâllâđ toos kullee vuovijd; aarrânkeđgij já tuorgâi viežžâm, láávu sierânâs uásih, purâdem ¶ 16. ¶ Sajos tánssámráánuh – falâldâhkišto lehâstum ¶  pááikán. Kuás Koveh: Merja Aletta Ranttila ¶ Taan čoovčâ eellim maŋgii keččâmin eres kaandâi luistelmijd já imâštellim, mon häppilávt aainâs paješkoovlâ kaandah skirviittellii toiguin, já mon joteleh toh lijjii. Meid motomijn vyeliškoovlâ kaandâin lijjii luistimeh, mut amahân sij iä lamaš taid vissâ jiejah ráhtám. Paješkoovlâ kaandah kale lijjii taid šnikkáruššâm nuuvtkočodum veerrâmtiijmijn muorâst já jieš tot teriuási lâi rahtum táválâš pokásááhá teereest. Luistin čonnui kumikammui karâstuvváin nuuvt čovgâsávt kiddâ, et tot ij lihâdâm kuussân kulij. Luistin ovdiikeččin lâi tuárrástkulij räigi čoođâ, mon pehti moonâi tot päddi, moin luistin čavgejui juálgán kiddâ. Moojiikeččin lâi siämmáánáálá räigi tuárrást, mut ton rääigist lâi tuše karâstâhmokke (oles riegis), mii koolgâi leđe tuárvi kukke, vâi olá kuábbáá-uvbel jyelgi. ¶ – Vuoi, ennuv kijttoseh, Kuáski eeđâi já toopâi puhelin. ¶ Gabon ¶ te Miina já Manu oinijn ¶ Aanaar Sämimuseo tuávážin lii nube maailmsuáđi maŋasâš tilálâšvuotâ. Suáđi ääigi tuššii puoh sämmiliih já syemmiliih tááluh, moh lijjii luodâi aldasijn. Puáris tááluh seiluu tuše tuárispele kuávluin, mutâ tobbeen-uv toh lijjii tuššâmvaarâst oovtâ tááhust uđâshuksim keežild já nube tááhust mieskâm já liäggásâm tiet. Meiddei ärbivuáválâš aalmugkulttuurân kulleeh anotiiŋgah urruu lemin lappuumin suáđi maŋasâš eellimtäävi vuáimálâš molsâšem keežild. ¶ Sanilast vuolgijm Čevetjäävri kiirkon, kost Erkki Lumisalmi toolâi puddâpalvâlus. Ton maŋa moonâim škoovlân purâdiđ. Toini Sanila raahtij mijjân vala evvisijd-uv fáárun. ¶ Ruuben eeđâi: “Elleđ kode suu. Leggistiđ suu tuše kááivun.” ¶ Ärbivuáválávt salttiidijn kyeleh piäijojii ruossâlâs kyeliliitán. Paččveilâš Nyere Piäkká, Pekka Saijets salttiimin vuoggâčielgijn pivdum kuávžurijd, T.I. Itkonen 1913. ¶ Mut mast tom tiätá, tot sáttá njuolgâđ tääl ko lam rappiiškuáttâm anarâškielân já ko puohah perrui kulleeh láá kielâidealiistah. ¶ Lasetiäđuid sämikulttuurkuávdáš Saijoos ohtsâštiilijn, moh láá laiguttemnáál, uážuh Saijoos päikkisiijđoi Čuákkimpalvâlusah- já Tileh -siijđoin. ¶ Pargopitáh ¶ pietittemmin = karvattomina (alasti) 24 ¶ Ruávinjaargâ áámmátopâttâh: Leena Fofonoff, (nuorttâsämikielâ) ¶ Njobžâväärist muáttáástâlâi. Tálunjobžâ uuigâi stuorrâ muotâkuáivoin muottuid meddâl pálgái alne. ¶  uccii – Nuuvt lii-uv. Masa jo vájáldittim tom. Maid njálgáid ááiguh uástiđ? ¶ 108 ¶  lii Sämikielâliih kirkkokietâkirjeh kávnojeh čujottâsâst www.sakasti.f i ¶ – Suu nommâ lii Jukka ¶ 10. Sämitigeh movtijditeh staatâid ohtsâšpargoost sämitigijguin algâttiđ tave-eennâmlâš sämisopâmuš tooimânpieijâm čielgim staatâi koskâsâš ohtsâšpargo kyeskee čuávdusijn. Sämitigeh movtijditeh staatâid aalmuglâš čuávdusáid ILO 169 sopâmuš vuoiŋâst já avžuutteh Suomâ já Ruotâ ratifistiđ áášánkullee sopâmuš. Suomâst, Taažâst já Ruotâst lii sierânâs ovdâsvástádâs sämikielâ siäilumist já oovdedmist ellee kiellân meid sämikuávlu ulguubeln. Sämitigeh avžuutteh áášánkullee staatâid rähtiđ sämikuávlun ollâtääsi škovlim fällee pirrâs, vâi säminuorâin lii máhđulâšvuotâ šoddâđ sämikielâ äššitobden. ¶ (säänih, nuotah já koveh) ¶ Sämitigge já Meccihaldâttâs uážžoin kijttosijd pälgájalgejeijee pargoost Akwé: Kon -ravvui heivitmân. ¶ Ässeeloho: 82 400 000 ¶ Konferens lii áávus já nuuvtá puohháid mielâkiddiivâšvuođâ tobdeid. Almottâtmeh majemustáá 30.9.2011; henriikka.mikkola(at)samediggi.fi. Tuáivuttep puohâid halulijd pyereest puáttám Nuorâi konfereensân Suáluičiälgán! ¶ Kooveest čižetbeln sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi, ráđádâllee virgeolmooš Eija Lumme, ráđádâllee virgeolmooš Marina von Weissenberg já luándusuojâlemhovdâ Ilkka Heikkinen Cop-12 čuákkim salist tuhhitmin artikkâl 8(j):n kyeskee miärádâsâid. Sali lâi teeltan rahtum já algâčoovčâ puolâšij tiet čuákkimtile lâi melgâd koolmâs já arktâsiih čuákkimpihtâseh lijjii tárbuliih ¶ Mut et jis puávtáččij jurdâččiđ nanosub naavcâi pieijâm kävppitooimân Finnmaarkist ive 1613 maŋa, te lii meiddei tuotâäšši, et sundeeh mainâšuvvojeh tast maŋa meid Tuárnus kaavpug porvarân. Taah tuárnusliih, main lii mainâšum Taažâpele tiätukäldein, lijjii áámmâtliih kävppialmaah. “Maid Bergen lii Tave-Taažân, te ton siämmáá lii Tuárnus Tave-Ruotân” . Olaus Mangnus muštâl, et ive 1519 Tuárnus lâi Tave-Kaaloot pehtilumos kävppikuávdáš. Tuárnus sajadâh lii máhđulijn soojijn pyeremus merâ- já juhâohtâvuođâinis Maadâ-Ruotân já Koskâ-Euroopan. Berling mieldi Tuárnusist lijjii suullân 70 kävppivisted ive 1547, siämmáá ennuv ko Grundsen markkânijn 1849. ¶ (...) ¶ Kuálmád pivdopeeivi vuolgijm máádáskis. Moonáim Njuhčâjuuvâ rasta Njuhčjävrmorâstân, mon vazzijm miätá, jeđe Nikolâsluobbâl vuoluubele moonáim oppeet Nikolâsjuuvâ rasta. Veikkâ reepuh lijjii juo viehâ tievâ já melgâdlágáneh nuáđih kuohtuin, te pavkkâláim liijká ain riävskâ, ko ooláádmuudon teivâsij. Iän kuittâg innig nuuvt tárkká jottáám jyehi moorâst já koskâpeeivi maŋa láim pyevtittâm oppeet Juullâmjäävri koorsun, kos vuošâstáim käähvi. Meiddei Juullâmjävri lâi jiäŋŋum já káhvástâllâm maŋa väzziläim-uv Juullâmjäävri viestârrido máádás. Oppuukeđgluovtâ puotâ rastalditijm muáđháá mii lii Juullâmjäävri já Kaari-ááhu Kuátsaijäävri kooskâst, jeđe tobbeen Matveijáávrážân, mon maŋa rastalditijm oppeet ton mučis leve, mii lii Čieskâdâsjävrčuájá taavaakeččin já láin-uv forgâ pyeráiden lunne. ¶ Uđđâivemáánu ¶ 1. Nijtto lii čuovviis šoddâmsaje ¶  Lohomerikvanttoreh: hoovdah iä almottâm pargojuávhus mere nuuvtko pivdui. Meiddei njuolgist vuolgâttum koččâmâš ¶ já sämikielâlâš máttááttâs finnim uáppei lohomeeri Suomâ vuáđuškoovlâin lii kiäppánâm suullân ¶  räi, Taam uáivičalluu kolgâččij čäälliđ kiinii párnáid jiemge mun. Rävis ulmust kal šaddeh pááppâr oolâ pyereest smiettum jurduuh já kielâopâlávt toháliih celkkuuh, mut tast ij lah val tuárvi. Vuorâs olmooš ij peesâ kuássin ollásávt párnái maailmân, ij áppád párnái čolmijguin kejâdiđ pirrâsis. Jis veikâ tuáppee peenâ já iivnijd já keččâl rähtiđ kove siämmáánáál ko páárnâš, te ij luhostuu, tast ij kuássin šoodâ taggaar, ko jis páárnâš tom ráhtáččij. Nuuvt lii meiddei čälimist. Páárnâš juurdâš jurduidis já väljee sanijdis vorâs vyevi mield nuuvt, et rävis olmooš ij siämmáánáál huámášiččiigin čäälliđ.” ¶ Juovlâmáánu ¶ EI: Ij-uvks nuuvt keevvâm, et mottoom táálu aaibâs nuuvâi, puoh ulmuuh jammii? ¶ tiätuäŋgirin čuoigâdiđ: ¶ Vijđodâh: 268 000 km 2 ¶ Sämikielah ¶ (ucemustáá 10 olmožid) ¶ 5 a. Kost jieŋânáskálijd ¶ 37. Mii šleđgâ lii? ¶  sämmilâš. Patagonia F8 ¶ – Kii tist lii ovdil kuálástâm? máttáátteijee koijâdij. ¶ 2. Valjiimáin uđđâsistanopyevtittâsâid kepidâh pasâttâsâi mere. ¶ Nuorttâmeerâ F4-G4 ¶ kuuloold tábáhtuvvee hämimolsom ¶ Mutâ läiginukeh iä puáhtám išediđ. Toh iä puáhtám lihâdiđ, jis kihheen ij nivkkom laaigijn. ¶ * Čájáttâssaje s. 50 m2 (kobdodâh 12 m x jieŋŋâlvuotâ 4 m). ¶ » ¶ säärgis kyehti sárgá ¶ Algâaalmugaašijd láá kieđâvuššâm OA-vuáháduvâst koskâpuddâsâš pargojuávhuin jo luuvijd iivijd. Ive 2000 algâaalmugij olmoošvuoigâdvuođâi kieđâvuššâm várás vuáđudui pisovâš algâaalmugaašij foorum ´The United Nations Permanent Forum on Indigenous Issues/ PFII´. Ton vuossâmužžân saavâjođetteijen tooimâi Taažâ sämmilâš Ole Henrik Magga (kaskoo kooveest). Sämmiliih láá uásálistám aktiivlávt foorum tooimân ton aalgâ rääjist. ¶ čuáđgi 188 ¶ Taat ohtuuvuotâ jotkui-uv váhá kuhebiššáá ko lâi lamaš juurdâ. Mut nube tááhust Ánná kale lijkkui toos čuuvtij, et peesâi ráávhust leđe puoh ton maŋa, maid sun lâi jo kaavpugist feerim. ¶ Mättee västidij suu tiervâttâsân já nuuvt rááiđu eres-uv ulmuuh, kiäh lijjii puohrekkân kuuđâs, tiervâttii suu. Mättee ij iberdâm omâs ulmui kielâ já tulkkân lâi-uv Äigisuolluu Harideiješ, teikkâ Haarald, nuuvtko suu tááláš nommâ ettui. Forgâ selvânij, moin aašijn máđháliih lijjii joođoost já Mättee polâstâlškuođij-uv rievâidis já jobá vuájánijdis-uv peeleest. Harideiješ iätá: ¶ lohoive (2007 – 2008) Iänuduv kieldâst 23 uápped (-1), Anarist 57 (+ 6), Suáđigilist 2 (+ 2) já ¶ fiijnâstiellâslâš hienoliuskainen ¶ Nuuvt Oske vuoitij viäđu. ¶ Myerjimiestui kuorrim ¶  lii – Na itten jiem peesâ mut kale veik oholoopâ ääigi, Heikkâ eeđâi. Lávvárduv? ¶ Aanaar kieldâ já Säämi palgâs: ¶ lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. Toimâsaje lii sämitige monnii toimâsaajeest tâi sopâmuš mield eres saajeest. Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ Suomâ sämitige čäällimkoodán 10.7.2015 tme 16.00 räi čujottâssáin: Sajos, 99870 Aanaar. Lasetiäđuid pargoost adelává kielâtorvočällee Siiri ¶   Monnii motomeh peeivih, piäiváš koordij, muotâ suudâi já Täälvi hiärást lâi vaigâd leđe. ¶ TIERV KEESI! ¶ Säämi parlamentaarlâš rääđi jođettem Suomâ sämitiigán ¶ Liaani lii kuárŋoošaddo. ¶ Vinkkelvägen 7 ¶  molsom Suuvžâgân riemnjis ¶ – Mon ennuv tun talle táválávt juuvah oovtâ ehidist? ¶ - Suábbi, Jovnâ. Suábbi. ¶ Vuosmuš anarâškiel kirje ooinij kale peivičuovâ juo moonnâm čyeti-ive kooskâmuddoost já tot lâi eidu máttááttâs várás rahtum, Anar sämi kiela aapis kirje . Ihe lâi 1859 já čällee Aanaar kirkkohiärrá Edward Wilhelm Borg. Kirje sistees oonij aabis já Luther katekismus. Mon ennuu tot kevttui máttááttâsâst, ij lah tiäđust, mut ääigi piegâi siste puáhtá nabdeđ et uáli uccáá. ¶ – Na tääl te mij kolgâp vyelgiđ tohon riidon já huápumus lääji mield! Poolishovdâ tuámittij. ¶ Cuáŋuimáánu ¶ Tääbbin láá ulmuuh vaarâ čoođâ aigij puurrâm muorjijd nuhtán, tállân vorâsin. Sämmiliih láá kuittâg máttâm rähtiđ myerjiheerskuid juo tovle. Tast ovdâmerkkân liävus lahcâčoolmâs, mast muorjij lasseen lii lahcâ, mii kobđeet poccuumielhist tom vuošâdijn. Muorjij já laavcâ siävuttâs siäiluttuvvoo poccuučolmâsijn. Taat hersku lâi stuorrâ iimâš šaddototkee Carl von Linnen, kote 1700-lovvoost juuđij Säämist. Sun čaalij kirje Flora Lapponica. ¶ koveh: Merja Aletta Ranttila ¶ - Addâgâs..., sun eeđâi. ¶ - Ij ollágin. Sust láá tobbeen kal torvoanneeh, ige sun jieškin lah pyeidis, läškis äijih. Sun lii parohis nuáidihäldee já lii lamaš nuorâbin šiev torvoannee. ¶ Tiiláámist kolgâččii oinuđ tâi kulluđ taah tiäđuh: ¶ 1. Entoloma eulividum – Isorusokas – Stuorrâruáđih U ¶ Čuákánkiäsu ¶ Ko Ruotâ nabdoo riges, rávhálâš já torvolâš enâmin, te toho láá puáttâm mailm eres kuávluin valjeest siirdâliih já patâreijeeh. Enâmustáá sij láá stuárráámusâin kaavpugijn. Olgoenâmijn varrim ulmuuh já sii maajeeldpuátteeh láá Ruotâst paijeel miljovn, eenâb ko monnân eres Tave-enâmist. Stuárráámus siirdâlâšjuávkku šadda syemmilijn. Sii várás láá škoovlâin luokah, moi máttááttâskielâ lii suomâkielâ. ¶ 5. Tuuđhâ oppâkirje kove 111A. ¶ Ánná peškâlij uuvsâ kiddâ. Sunnuu teivâdem lâi pááccám uánihâžžân, ige Ánná innig halijdâm tohon pääcciđ. Mottoomnáálá sun tuubdâi jieijâs mánálâžžân, tuávkkin já suddogâssân ige tiättám, mii tain tobdoin lâi viärráámus. ¶ Mut te Maarit tuágádij ettâđ: ¶ Sämitige puhelinnummeer lii kiddâ 23.12.2008 - 5.1.2009 ¶ Sajos táálášäigásâš tekniik tohá máhđulâžžân täsivâš virdedem kost peri táálu pirrâsist. Puoh vuolgâttâsâin lii viggân kevttiđ maaŋgâid kameraid, ete čuákkimij já tábáhtumij čuávvum ličij vuovâsub. ¶ Segiskiärppáálostâ; pajek. šođčurolasta + su. ¶ "Aalmuglâšmeeci keččei paargon kullii huolâttâs- já vakšumpaargoh. Vuossâmuš vandârdemráhtuseh lijjii koškehiivsigeh já tulâstâllâmsajeh. Vakšumpargostis aalmuglâšmeeci keččee juuđij kolle-enâmij váldádâsâin ja juhâriidoin kuálástemluuvijd täärhistmin. Sust lâi fárustis lopevihko: lâi hitrub hoittáđ ääši nuuvt ete čaalij 8 evro árvusâš kuálástemlove oovtâ ookon ko ovdánij kerivuššâm já 7 euro sááhui peht. Tyellittälli puohlágán ohtsâšpargoh, tego staatâ kuosiguin servuustâllâm, kullii aalmuglâšmeeci keččee paargon. Staatâ uáivialmaah já eres árvuväldálâš juávhuh uápásmuvvii Lemmee kuávlun – čoođâčoolmâg kyessi lâi Hollând roonnig Juliana. Tälviv aalmuglâšmeeci keččee lâi meccipargoin. ¶ – Já vala koovjâid ličij kolgâm toi alne sikkođ! sun mulijdij ohtuunis. ¶ Čuánjá Pärttihist. ¶ 16. Lactarius deliciosus – Männynleppärousku – Peesileibiruávsku U ¶ s. 76 ¶ Palvâleijee tuálvui sunnuu oovtâ viste kuuvl. Ton ivne lâi oomâs Joovnân. Táálu ij oinum kuhás, ko tot lâi aaibâs pirâsmeeci ivnásâš. Siste tot ij lamaš styeres, mut ij nuuvt hirmâd uccegin. Toos kullii ohtsis kulmâ viste. Vuossâmuš visteest lâi tállân pevdi já ton alne mohnii kolmâ purâmušâid. Peevdi pirrâ lijjii nelji stoovli. Ton visteest vuolgii kyehti uksâluámi, mast kuábbást-uv peesâi viistán, moin lâi siämmááláván visteoornig ko Haŋgal visteest ulmuimaailmist. Seŋgâ, čäällimpevdi, stovli já ijjâpevdi, rahtum tobbeen-uv muorâst, mon šlaajâ Jovnâ ij tubdâm. Já seeinijn “árvutävireh“. ¶ Motomeh čuovjistiäpuh láá mirhâliih, et toipilledem čääsi ij uážu kevttiđ. ¶ Uáivikaavpug: Sofia ¶ 1 já lii čujottum siämmáálágánin hovdâtääsi virgealmaid. Meiddei sii pivdojii västidiđ jieijâs ¶ 3. Suomâhiävuš suápá maaŋgâ uáivilân: pargohiäppušin, njolgehiäppušin tâi raccun. ¶ d. allergia ¶ Haŋgal hundârušâi koččâmuš váhá ääigi. ¶ 2. Lyophyllum decastes – Tuhkatupaskynsikäs – Kunnâmiehtâkozzâh U ¶ Ohtâ kyehtnubálov máttááttâspäärnist, Tyemes, kiäst kevttui meiddei nommâ Didymos, ij lamaš iärásijgijn, ko Jeesus poođij. Eres máttááttâspárnááh muštâlii sunjin: ¶ Kuáskimvuonâš = Kotkalahti ¶ Mun kal kuorâm madâräijihâm ¶ Pargo álgá sopâmuš mield já pištá 31.12.2015 räi. Tohálâšvuođâiähtun lii tooimâ vaattâm heivejeijee aaleeb ollâškovlâtuđhos já sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95). ¶  Eellim Regnaf, Cieh, Haŋgal já Jovnâ väzzilii. Monnii suujâ tet Joovnâ jurduid poođij suábbi, mii lâi luáštâm suu já Haŋgal Čsookh viermist. Sun kuáivui tom lavhâstis já keejâi tom váhá ääigi. ¶ – Kulâ, vuálgáččih-uv muin káhvástâllâđ? ¶ Kielâ: saksakielâ ¶ Jeesus joođhij: ”Mun lam čáittám tijjân, maht tij kolgâvetteđ kohtâliđ kuoimijdâd. Mun lam tii Hiärrá, mut liijká poosâm tii juolgijd. Návt kolgâvetteđ tij-uv kohtâliđ kuoimijdâd. Ij kihheen lah nubbeest pyereeb. Anneeđ huolâ kuoimijnâd, já išediđ suu kote taarbâš iše.” ¶ čunoiskálžu hietasimpukka ¶ Suoi naajáin 1973 já varrijn Kaustisâžân 1974. Na ko siemin párnáin ij puáhtám vyelgiđ nuurrâmmađhijd, te Elsa já Heikkâ Tyemes Valle moonáin perruinis mottoom keesi sunnuu luusâ. Talláá ääigi Elsa lâi Helsigist iššeedmin Erkki Itkos anarâškielâ sänikirje “Inarilappisches Wörterbuch” sessiistâlmist já sun aasâi talle Lea Laitisii vaanhimij lunne Järvenpääst. Ive 1979 Lea finnij pargo ovdilmainâšum sänikirje toimâtteijen, mon sun poorgâi Kaustisist. Tohon sunjin vuolgâttuvvojii amnâstuvah čuovâkopion já ko iä lamaš tiätureh vala, te ohtâ Maija Räisänen _nommâsâš olmooš laađâi taid tekstân mottoom puáris navittist Kerimäkist. Ive 1985 Lea kyevtis Heiháin varrijn maasâd Helsigân já Lea joođhij tobbeen sänikirjepargoos kidâ kirje valmâštum räi. Sänikirjepargo piištij ohtsis 11 ihheed, mon äigin sun oopâi ennuu uđđâ aašijd kielâst. Ovdláhháá Erkki Itkos jäämmim Lea Laitinen toimâttij vala Itkos kielâčáitusčuágálduv “Aanaarkiela čájttuzeh” . ¶ Sust  ij  lam  kihheen,  kiäs  turvâstiđ. ¶ sukkâr ¶ Oovtviärdásâšvuođâ nubbe peeli lii eresárvusâšvuotâ já olgoštem. Taat puáhtá leđe njuolgist já puohâi kullood tábáhtuvvee, kuás ohtâ olmooš tâi olmoošjuávkku kohtâluvvoo tuhhiittettee sujâttââ eresnáálá ko eres ulmuuh, kiäh láá siämmáá sajattuvâst. Palvâlussoojij kuávdášlâš täsiáárvu háástus ij távjá lahkin tággáár tiäđulâš olgoštem, mut nuuvtkočodum eresárvustittee vuáháduvah. Taat puáhtá tiettuđ ovdâmerkkân nuuvt, et vuáhádum toimâmvyevih tâi sierâlágán vuárdámušah já munejurdemeh asâtteh jieškote-uv juávhoid kulleid eresárvusâš sajattâhân, ige taat távjá tiäđuštuu. Riävtui taat uáivild tom, et tiätu juávhoid kullee ulmuin sáttá leđe váddásub “finniđ maidnii” tâi “peessâđ kuusnii” . Taat puáhtá uáivildiđ ovdâmerkkân sierânâsškovlim tâi maidnii hiäđuid. ¶ Sun lâi kuáhtán Kuivee vuossâmuu keerdi jo kiđđâcuoŋŋui ääigi ja eidu talle ij Kuivee lamaš luptim suu raadan aainâskin lieggâ tobdoid. Suu mielâst Kuivee lâi ohtâ kandâ eres kandâi juávhust já penttâ jo kikse, veikkâ ucánjáhháá kale suu jieštobdo njavhâdij-uv taggaar äšši, et Kuivee lâi čielgâsávt lijkkuustuumin sunjin. -Mut nuuvt kale lijjii eres-uv kaandah, Sáárá jurdâččij, já oonij jiejâs jis ij jo aaibâs fávrun, te “čabbinân” kuittâg-uv. Suámálâš tiet ettâmvyehi ton tááhust, et ulmuuh talle fastašii nube ko ettii nievt, mut Sáárá mielâst tot kolgâččij leđe eidu nubuj kejij. ¶ 6 a . Čääli ääši, mon puávtáččih porgâđ tâi ettâđ onne já mii adeličij nuubán pyeri mielâ. ¶ - Maid? Mondet? ¶  lii Maht taalist kalga toimâđ? ¶ Bordeaux D7 ¶ Haavdâ lasseen kulá suáluikuávlu tijpâlumosáid luddijd puállunjunnjuhčâ . Suomâ vuossâmuuh puállunjunnjuuvčah láá vuálgus Åland loddelááduin, main 1930-lovvoost luoštii njuuvčâid luovâs. Ton lasseen mäddin kirdii uđđâ ohtâgâsah, já nuuvt puállunjunnjuhčâ vijđánškuođij Suomâ riddokuávlu miätá. Tááláá ääigi Suomâst pessejeh suullân 8~000 puállunjunnjuhčâpaarrâd. Ko uđâgááh ovdáneh hitásávt, te sudes čääci kalga leđe ihepele ääigi. Tondiet puállunjunnjuhčâ ij pyevti vijđániđ pessiđ Taveluohtâpootân. Nube tááhust šoŋŋâduv lieggânem keežild puállunjunnjuhčâ vijđán ain taveláá et taveláá. ¶ Sämitige nuorâirääđi ¶ – Tothân lii aaibâs tego kuárus mappi! Andârâs imâštâlâi. ¶ Perruu kooskâst lijjih mijjân Juhháán-Uulá já máŋeláá Jussi. Ránjáh já eres ulmuuh oppeet kočodii Tuu Vuoli-Jussin. Paapâ kirjijd nommâ lâi čaallum Juhan Uula Mattus . Šoddih Čovčjäävrist loppâivveest 1930 Uccpárnáá Vuoli nubben puárásumos páárnážin. Vaanhimeh Uccpárnáá Vuolli já Juhháán Jovn Elli-Káijá láin kuálásteijeeh já Tuu-uv pärniääigist stuorrâ uási kuulâi kárbá njunekeejist ruávu vyelni luđgáádijn. Tust lâi ain jodottâllâmmaađhijn ruávvu fáárust ton suujâst, et čohčuv lii kárbást ain koolmâs. Nobdih-uv jieijâd maŋeláá "Ruávvu-kandân" . ¶ Nukkemiäštár Nili-Aailâ, Aili Mattus ráhtám nukeh moonnâm ihečyeđe pelimuddoost. ¶ Ive 1899 uusâi Aanaar kirkkohiärrán tallaš Pulkkila servikode kappallâš Lauri Arvid Itkonen , kote lâi tađe ovdil skappum Elias Lönnrot kirje “Über den ENARE-LAPPISCHEN DIALEKT” , uápásmum toos huolâlávt, jeđe čođâldittám ollâopâttuvâst anarâškielâ tutkos professor Arvid Genetzân. Sun lâi toin naalijn finnim ovdâmune nube occee iähtun, muhoslâš Kuno Strömmerân, kiäst lâi lamaš kuhheeb ánsulisto já pargohárjánem. ¶ – Birgit-siäsá ceelhij mijjân puohháid tiervuođâid. Uáinistim suu tyebbin markkânsaajeest. Siämmást sun povdij mii puohâid puáttiđ kolliistâllâđ suu já mii kolgâččijm vyelgiđ tohon jo onnáá eehid. ¶ b. Tust lii ovdâsvástádâs jieijâd jielâhijn. Maid tot uáivild? ¶ Kovevuoi gâdvuođah ¶ Heeihâš ij lijkkum toos. Oppeet sun čuorvij: ¶ 10. Muštâl keeđhi piäjust já viälppáin. ¶ 15.00 – 15.50 Savâstâllâm: Jurgâlem koččâmušah Ilmari Mattus ¶ 51–62 cm ¶ Anarâš-kalender almostuvá ihásávt. ¶ Sun já Haŋgal vazzijn vistij čoođâ. Jovnâ ij muide ko čuávui Haŋgal. Mottoom ääigi keččin sun huámášij, et ij ubâ tiättâmgin, kuus suái láin jotemin. Haŋgal kuittâg moonâi njuolgist olgouuvsâ kuuvl. ¶ Ive 2011 teeman Eatnama jienat – Eennâm jienah ¶ – Já čäittiđ mijjân, maht koškepuško ráhtoo, Lavri muštoot Heeihâ. ¶ Kiergânijm koldemist, kossoim nyeti ulgaaid já moonâim tupán. Ervidim ete koččâmušâh älgih ton Maati čalme paajaabeln haavlâ keežild. Já eštus tuuveest puohâi kullood Ánná koijâdij Maatist: ¶ Bagdad I9 ¶ Stivrim/kuvvim/čuoppâm: Eeva Nykänen ¶ HELDUVAH ¶ 30 Oovtviärdásâšvuođâlaavâ já säämi kielâlaavâ máhđulâžžân toohâm positiivlâš sierânâskoh ¶   Näkkäläjärvi joođeet biodiversiteetsopâmuš artikla 8(j) olášuttem Suomâst valmâštellee pargojuávhu. Pargo lii Näkkäläjärvi mield ovdánâm pyereest. – Ääši valmâštellee pargojuávkku šadda kuullâđ vala jieškote-uv sämi-iäláttâsjuávhui ovdâsteijeid já kolliistâl sämikuávlust. Ääši valmâštâlmân láá uásálistám maaŋgah sämitige luáttámušulmuuh. – Sämitige puoh lävdikodeh láá adelâm jieijâs uáinu artikla olášutmist. Sämitigge lii uuccâm ruttâdem aalmugijkoskâsâš pargopáájá orniimân artikla 8(j) olášutmist, mut ruttâdem ij lah vala visásmâm, muštâlij Näkkäläjärvi. ¶ tááiđui čielgim, ij ovtâskâsulmui tâi persovnij uáinuid. Sämikuávlu pargosiärvusij toimâsyergih ¶ 4. Tunhân lijjih Helsigist kejâttâsinsnerin. Maht tieggáár pargoost njuškin anarâškielâ kielâpargen lii luhostum? ¶ Sämikuávlun kulá Suáđigil kieldâst tuše Säämi palgâs kuávlu, mut koččâmâšluámáttuvah vuolgâttuvvojii ubâ Suáđigil ¶ s. 5 ¶ Jookeerpargopittá 6. a. Merkkii ruossáin lii-uv náágus riehtâ vâi puástud. ¶ c. Mon elleejuávkun maaijuv kulá panijdis vuáđuld? ¶ – Já maid immâšijd--? Ante joođhij. ¶ Laahân láá iävtuttâm tagarijd nubástusâid, maid sämitigge ij lah ciälkkámušâstis 18.12.2013 tuárjum, mon keežild sämitigge koolgâi kieđâvuššâđ laahân iävtuttum nubástusâid. Riehtiministeriö mield lahâiävtuttâs iä tuálvu ovdâskode kieđâvušmân nuhtán sämitige torjuttáá. Uáiviminister Alexander Stubb haldâttâsohjelmist paahud, ete Suomâ ratifisist ILO 169-sopâmuš, jis sämmilâšmiäruštâlmist peessih oovtmielâlâšvuotân. ¶ Sudotubdâstâs (kj. rippâ) ¶ merâkuáskim = merikotka 72 ¶ Elleđ vuáháduđ taam maailm miänun, pic muttuđ, uđâsmuđ mielâidâd peeleest, nuuvt et mättivetteđ árvuštâllâđ, mii lii Immeel táttu, mii lii pyeri, suu mielâ miäldásâš já tievâslâš. (Room. 12:2) ¶ Tot lâi 1950 lovo algâ, karttim moonnâđ "tukkisavottan" , veikkâ tot hávádum jyelgi ij lam kierdâđ pajadâllâđ taid lusis tuukijd paŋkkoriehân, tot rašoi já povčâstij, ko tähtikeejih iä lam savvaam vala ollásávt oohtân. Já lijjim akšualmajin ciäkkumin tuuvijd. ¶ väzzimjyelgih, käibijyelgih já peeccihjyelgih. ¶ Koskâ- Kairo Nasserjävri Khartum 6 690 km Victoriajävri ¶ – Taam čohhoom mun lam jieš ráhtám, sun rammuustij. ¶ toimâttâsâi kirje anarâškielân (väljejum uásih) Anarâškielân jurgâlâm Marja-Liisa ¶ Ááhu listoost luuvâi, et suu kolgii keččâđ piärán eehidleeibi purâmist. Sun makaš puurâi hyeneeht. ¶ 4. Maggaar raavvâd pelipyehčee čäcilodeh poreh? ¶ Myerji paajeed pottááklite já huámmâš, ete sun ij vaje kyeddiđ tom. Tot lii lijkás lussâd sunjin. ¶ já eiduttâlde ceevzij! ¶ Mottoom mučis kesi-iiđeed tobbeen tábáhtui miinii imâšlijd. ¶ Mane čääci mana purrâmâšpoccee mield ¶ Lâiba ohtii uárree, mii šoddâdij čiivgâ. Ohtii ko uárree lâi ucâmin purrâmâš, te čivgâ koočâi. Čivgâ ij muštám, kost koočâi. Talle čivgâ aalgij uuccâđ eennis. Vuosmužžân čivgâ keejâi postâloovást. Čiivgâ enni ij lamaš tobbeen. Talle čivgâ kuárŋui muorân já tobbeen suu enni lâi. Talle čivgâ jurdâččij, et mun pisom poorâst tääl já ain. ¶ 68 čižetpelji rasta já kuohtii rastasiisâ, uálgispelji ubbân já kulmâ ciäkká oovdeld já kyehti ciäkká maajeeld (Jompá suuvâ merkkâ). ¶ ovdeláá kieđâvuššum veerstân Matt. 10:22 (kj. s. 42). Spiekâstmist huolâhánnáá ¶ (Luther Vähä katekismus) ¶ Kunnijâttep eellim, luándu já ton resurssijd. ¶ Pänniordo ~ Päniordo = Hammastunturi ¶ 2. Moin vuovvijn pelipyehčeeh já olespyehčeeh ¶ Anja Kaarret (js. Saijets) lii päärtihlâš, kote lii algâttâm anarâškielâlâš ohjelmij toimâttem freelancerin Säämi Radion jo ive 1983 ađai 30 ihheed tassaaš. Tast čiččâm ihheed ovdâskulij ađai kesimáánu aalgâst 1990 sun pálkkááttui Säämi Radion anarâškielâ toimâtteijee peivilakkeviirgán, ko virge šoodâi ávusin. Tađe ovdil sun lâi jo nomâttum toimâtteijen kuovâmáánu aalgâst vyesimáánu loopân. Nuuvtpa Anja lii-uv lamaš puoh kuhemustáá anarâškielâ toimâtteijen Säämi radiost, vistig freelancerin já maŋeláá fastâ toimâtteijen. ¶ Vijđodâh: 1 031 000 km 2 ¶ d. Maggaar pirrâsist sijdâ lii? ¶ Oskar Uula Morottaja šoodâi vyesimáánu 1. peeivi 1892 Njellimist. Suu vanhimeh Antti Hietajärvi, oovdiš Morottaja já oppeet maŋeláá Morottaja (* 13.5.1851, 27.5.1919) já Riijtá Maatinieidâ Valle (š. 10.7.1856, j. 9.6.1912) uážžoin čiččâm pärnid: vittâ kaandâ já kyehti nieidâ. Kuulmâs sunnuu párnáin jammii nuorrân. Oskar Uulá lâi sunnuu viiđâd pärni. Uulá vanhimeh láin kievhis kuálásteijeeh, já nuuvtpâ párnááh viehâ tooláá karttii-uv vyelgiđ meddâl pääihist tiänáđ leeibis. Uulá vuolgij reŋguustâllâđ já juuđij táálust táálun. Ton ääigi Uulást ij lamaš kosten alnestis päikki, mut sun aasâi ain tobbeen, kost kuás-uv reŋguustâlâi. Sun išedij tálulijd päikkipargoin já tooimâi puásuikeččen. Uulá toovâi reŋguustâllâmmaađhijd meiddei Taažâ pel, já tobbeen sun kuáhtái ennuv ulmuid já kuulâi sist ennuv saavâid já mainâsijd, moh oppeet lijjii vuáđđun suu jieijâs mainâsáid. Mainâsijdiskijn Uulá makkuuttij puoh taid ulmuid, kiäi kuvlân sun kuás-uv orostâlâi. Reŋguustâllâm lasseen Uulá jođettij poostâ Sulgušjáávrán ohtii ohhoost. ¶ President Sauli Niinistö liäkká sämitige vaaljâpaje 2012–2015 já siämmást uásálist Säämi kulttuurkuávdáš Sajos vihkâmávutuáloid majebaargâ 3.4. Anarist. Ávutuáluh älgih tme 15 Aanaar sämikirhoost Sämitige ekumeenlâš lekkâmimmeelpalvâlussáin, mast särnid pispe Samuel Salmi. Ávutuáluh juátkojeh tme 17 Sajosist älgee puávdejum kuosij tilálâšvuođáin já tme 20 älgee säämi kulttuuriehidáin. ¶  Avelân, Parainen B5 ¶ - kähvi já njálgá liäibustâh ¶ tiäppustielâs . Jieškote-uv tiäppušlaajah láá vuáhádum sierâlágán čuovâ miärán já hämmejeh tađe mield riddoost jieŋâlâs kuávlun monâdijn nubijnis čielgâsávt iäruttuvvee čääsivuálááš stielâsijd. Vrd. šadolâšvuođâstielâs. ¶ A B ¶ Sämimáttááttâs pargoviehân čujottum škovlimhaahâ, mii kieđâvuš kielâlávgummeetood, vuálgá joton vástuppeeivi 27.2. Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist Anarist. Škovliimân láá almottâttâm suulân 40 sämikielâ já sämikielâlij juávhui máttáátteijed vuáđumáttááttâsâst, luvâttuvvâst já arâšoddâdmist. Lasseen mieldi láá almottâttâm ollâopâttâhuáppeeh. ¶  já siäsáid tot lii? Myy eeđâi. ¶ 3. Siemin uđâgááh eellih aalgâst ruškâdâspursii vievâst ¶ Meiddei seervi tutkâmjuávkku tuáimá. Majemustááhân tot tooimâi talle, ko čallui tievâsmittemškovliittâsâst muštâleijee kirje Revitalising Indigenous Languages: How to Recreate a Lost Generation (Olthuis – Kivelä & Skutnabb-Kangas). Tääl taat siämmáš proojeekt ain juátkoo: kiirján labdaseijee päikkisiijdoin ( www.casle.fi ) láá fiilmah, maid kalga tekstâdiđ eŋgâlâskielân, kalgeh rahtuđ mainâseh tievâsmittemškovliittâs uáppein, kielâmiäštárijn, máttáátteijein já pargotiimist. Taan pargo oovdedškuát pargotiimi, moos kuullâv Anarist Heli Huovinen já Mika Aleksandroff. Tiimi finnee kiävrudem kuulmâ mánuppajan Kanadast: nuorâ revitalisaatiototkee Lisa Dixon puátá uápásmuđ anarâšâi kielâiäláskittemmetodáid. Sun tuálvu meetood Kanadan motomáid kielâsiärvusáid. Lisa västid tääl puáttee keesi ääigi päikkisiijđoi eŋgâlâskiel oosijn. Čohčuv keččâlep vuod pyevdittiđ lase fiilmâid tievâsmittemškovliittâsâst. Projektist láá meiddei čuovâkoveh, maid kolgâččij finniđ oornigân já uáinusân. Päikkisiijđoin kalga kulluđ meiddei nuorâ anarâškielâ sárnoi jienâ: sij láá kielâ puátteevuotâ. Sijđoh kalgeh movtijdittiđ ain eenâb ulmuid servâđ anarâškielâ ohtâvuotân. ¶ Ustevpeivi. ¶ – Taat lii Angry Birds, Saana iätá. ¶ Nabai ejistâd? ¶ MATT. 4: 1 – 11 ¶ Satu Arjanne, Sanna Jortikka, Pirkko Kenno, Teuvo Nyberg, Matti Palosaari, Jyrki Uusi-Viitala já Päivi Vehmas ¶ 2. Staatah ráđádeleh pehtilávt áášánkullee algâaalmugijguin ääšimiäldásij vuovijguin já eromâšávt tai aalmugij ovdâstemorgaanâi pehti ovdil toi enâmij tâi kuávlui kevttim suáldátlâš tooimân. ¶ 4 a. Kuás puoh lodeh láá rávhuidittum? ¶   CELKKUUJESÂNEH Škoovlâ rutiineh lijjii ovdiih. Suullân viiđâ tiijme kukkosâš škovlâpeeivih, mut lávurduv lâi táválávt uánihub škovlâpeivi, ko iänááš asuntolast ässee škovlâliih vuolgii talle ain pááikán. Sij lijjii kale lamaš ubâ oho ain asuntolast, mut lávurduv sij vuolgii pááikán. Ko lâi tälvi já korrâ puolâšeh, te jiem tiäđustkin puáhtám vuojâččiđ peivimaacâi pääihist pic ferttejim leđe asuntolast puoh argâpeeivijd ađai masa oovtmano oho. Lijjim jo nuuvtkočodum “stuorrâ kandâ” , veikkâ stuáruduv peeleest taiđim kale leđe vala kuálmádluokkalij stuárusâš. Mist lâi ain-uv tot kuulmâ juávkku: Veikko, Reino já mun, kiäh toolâim ovttuu kuoimijdân pele ovdâmerkkân rijdoaašijn. Veikko mist lâi puoh kuhemus ađai eidusâš stuorrâ kandâ já muoi Reinoin láim čuuvtij ucebeh já suullân kuoimijdân stuárusiih. Mij meiddei vuolgijm ain jyehi lávurduv vääzin pááikán já lâi-uv mii päikkijuávhui äšši toimâttiđ mii oppeet vuossaargân škoovlân. Motomin, mut uáli harvii teivâsij vuovâs sáttu já peesâim autosáátust pááikán, mut iänáážin mij kale ferttijm väzziđ ubâ määđhi. ¶ lostâruánáá, klorofyl . Ivneaamnâs, mii lii šadoi seelâin. Tot addel šaddoid ruánáá iivne já mon vievâst šadoi ohtim tábáhtuvá. Vrd. ohtim. ¶ Aanti maainâs ¶ ” Lii vaidâlittee, ete viirgán lâi tuše ohtâ occee. Meriáigásâšvuotâ lii kuittâg uánihis já pargo vättee, mii máhđulávt raijij occei mere” Näkkäläjärvi mainâstij. ¶ Motomeh vuonjâšlodeh oceh raavvâd čäsuáivist tâi oŋâttušeh cuávis riddočääsist poonán nuuvt, et tuše poođâš já jyelgih uáinojeh čäsuáivist. Taah lodeh láá pelipyehč eeh . ¶  =   Tijmekoska aalgij. Stuorrâ kaandah algattiispellađ jyelgipáálu. Mun lam puátimin olgos. Marjut, Piäkká já Petri käččih viärmán. Motomeh láá pukkitaistelust. Puohah iä lah vala páttám olgos. Tágáreh tijmekooskah láá masa ain mut láá eenâb juávhu. ¶  njäälgis. Kuvvimcelkkuin TÄÄL TIŊGÂSTÂLLOO ¶ Uánihisáigásiih uáli korrâ jienah pyehtih vahâgittiđ suoijiihánnáá peeljijd. Meid ubâáigásâš šlaamâst orroom hiäjusmit kulo. Mušte peljisuojijd-uv kevtidijn toollâđ jienâ vuáimálâšvuođâ vyeligâžžân, elege kuldâl meendu kuhháá häävild. Keevti meiddei teknisii pargoost kulosuojijd ovttuu, ko tot lii tárbulâš. ¶ 5. Viiccân já liivkâs suoinâlmâsâst ¶ Miäráđus lâi, ete juávkku kalga huápust čuoigân ovdániđ jäävri rasta já orostiđ ij uážu, toin ko tot tiätá vises jäämmim, ravvij komendeijee ovdil volliittem. ¶ Avveel luvâttâh: Niina Aikio (aanaarsämikielâ) já Ninjaana Näkkäläjärvi (tavesämikielâ) ¶ 8. Almonem mast aamnâs váátá eenâb saje ko lieggânškuát lii _______vijđánem ¶ – Pääsi tiervân, stálueemeed, sun jurdâččij. ¶ Saksaliih jotkii Kärigâsnjaargâ maađij rähtim, sist lijjii mašineh já kyerm´avdoh. Faŋgâruošâh lijjii meid ennuu maađijpargoost, pargo ovdánij jotelávt. ¶ Kielâpiervâl torvolâsvuođâvuávám jyehim ¶ b. Čääli sárgáid 1 já 2, mon kyevti juávkun elleeh liegâsvuođâs keežild kuleh. ¶ Já te tot, kote suu lâi vahtiimin, te kaččâlitij suu, já ko sust lijjii kuohtuuh jyelgih oovtâ kammuupele siis kiessum, te sun ij kostâm kuussân. Te olmooš fattij suu já čolliistij, já te suu čuávji sist lijjii silbâruuđah. Te olmooš vaaldij taid siilbâid olssis já nuolâi kammâgis meddâl čáhálig juolgijn já kiesâi juálgásis já vuolgij meddâl. ¶ Seenaat-kidânjâsah ornij kyevtimuddosâš arkkitehtkišto säämi kulttuurkuávdáást, mii huksejuvvoo Aanaar markkânân Juvduu piällás. Kišto1. muddo, mii čođâldittui ideahámásâžžân kišton kulttuurkuávdáá arkkitehtoonsâš já toimâlâš konsept kavnâmân, nuuvâi 30.6. 2008, já toos pottii puohnâssân 58 iävtuttâssâd. ¶ Ko pyehčeeh parâttâlškyeteh, te ores časka kozâidis niŋálâs siälgán. Tast álgá vildáás stoovhâs, ko niŋálâs vuájá já faškâsâd, tegu vigâččij finniđ niskeest hiäŋgájeijee orráás meddâl. Šovâttem maŋa niŋálâs voojâst rääigi čäcišaadon já uigâd moonijd šado siisâ. Pyehčest lii puohâi koppákuorijái náálá tievâslâš hämimolsom. Suovsah eellih vuoiŋâmin ááimu uigâdmáin vuoiŋâmpoccee čässuáiv čoođâ. Ko suovsah skuáppuluveh, te toh čiähádeteh riddoviemârân. ¶ sämmilijd staatâi raajij rasta. Ko ¶ Äigikyevdilis ¶ Miärádâs uđđâsist najâmist lii kuáskulâš já tuođâlaš. Ton pyehtim Immeel já ulmui oovdân ij koijâd tuše táátu čonâsiđ pic meid áármu já addâgâsadelem. ¶ 27. Golfvirde lieggee Tavekuávlu 95 ¶ – Na tiervâ! Tun-uv poottih, kullui jienâ suu paaldâst. ¶ 1 a. Noomât oppâkirje siijđoi 44-45 káártá vuáđuld káártán juuvâid 1-3, main šaddeh luánduluosah. ¶ 22 ¶ Bern E6 ¶ Säämi aalmugpeivi 6.2. ¶ mield, já ohjelm tuálá sistees meiddei sänikirjijd já sierâlágán tyejipiergâsijd. Jurgâlusâi ¶   – Äijih. Mun-uv eellim jieht tuáhtár lunne ravviittâsâst, Matti muštâl äijihân. ¶  puátimin Jurgâlâm: Ilmari Mattus ¶ Jiem kiergân čäälliđ ennuv kesiääigi. Tuáivu mield killáám ubâ keesi. ¶ Tuuđhâ luupijn lapsemááđu segmeentâid, áŋálduvâid, ¶ Piättâr västidij: ”Hiärrá, kiän luusâ mij monâččijm? Tust láá nuvâhánnáá eellim säänih. Mij oskop já iberdep, et tun lah Immeel kandâ.” ¶   – Njobžâvääri avrampalvâlus, kullui avrammiäštár jienâ puhelimest. ¶  ij - Na, toh láá kuittâg unohis mainâseh, enni joođhij. Ferttiim tállân taid tiäđuid njuolgiđ. ¶ (säänih, nuotah já koveh) ¶ Vaaljâlävdikode tiäđáttâs: ¶ 6 Mane šoŋŋâdâh lii Ålandist liähmusub ko eres kuávluin Suomâst? ¶ kuávluh 1, 2 já 3 ● ● ääpi (kume, koškes) ¶ Árpputiäppustiellâs jieŋâlubboost šadda ruškistiäppoid kullee kupâlâstiäppu . Tot lii algâalgâlávt meerâst mákkojeijee šlaajâ, mii váátá viehâ sálttáás čääsi. Tondiet tot váilu Suomâluovtâ já Taveluovtâ merâsaivâčaasijn. Kupâlâstiäppu šadda källee- já keđgiponneest. Ton siđhes verdi killáá pyereest páárui hiäiluttem. Kupâlâstiäppušaddoduvâst iälusteh nuuvt valjeest elleeh, et tom kočodeh-uv ”Nuorttâmeerâ vyevdin”. Kupâlâstiäppu lii pááihui muttum härvinâžžân. Suijân sáttá leđe čääsi siävŋánem, mon keežild kupâlâstiäpuh iä uážu tuárvi čuovâ. Ko kupâlâstiäppu lii pááihui lappum, te maaŋgâi ellei eellim toi syejeest lii šoddâm máhđuttemmin. Ruopsistiäpuh šaddeh vala-uv jieŋâlubboost ko kupâlâstiäpuh, ko toh iä taarbâš nuuvt ennuv čuovâ. ¶ Veikko Holmberg čálusin, Marja Helander kuviittâssân, Matti Morottajan anarâškielâ jurgâlâssân já Davvi Girji Os. kuástádâssân “ Tuuru-kuobžâ ” almostui ive 1995. ¶  algâaalmugij kyeli. Meid luosâ, torske já kilohaili láá teháliih ¶ Siidast Luándu peeivij juhlom algâttuvvoo 6.2., ko Sämimuseo já Luándukuávdáš uárnejeh ovtâstittum Sämmilij aalmuglâšpeeivi já Suomâ luándu peeivi juhle ovdâspargokuoimijkuim. ¶ Anarâš eellimvyevist ráhtojii pääihist puoh päikkipirrâsist tarbâšum tiiŋgah, mii asâttij anotiŋgáid tiätulágánijd vátámušâid. Tiiŋgah kolgii leđe nanoseh, vuohâseh kevttiđ já toh kolgii leđe meiddei čaalman vuohâseh uáiniđ. Almaah porgii nk. almai pargoid, moh lohtâsii asâmân. Aanaarjävri já ton maaŋgah uálgičácáduvah, jäävrih já lááduh vattii tááiđu kárbá rähtimân. Tälvijotemân tarbâšuvvojii kerriseh já rievah, sehe ergijd leeŋgih. Perrust tâi aassâmkuávlust lâi ain kiinii, kote haldâšij muorâst rähtim tááiđu. Poccuu čuárvi lii lamaš meiddei anoaamnâs, mast láá rahtum ovdâmerkkân suoppâin čuárvikielah, pastemeh, njuškomeh já kiävuh. ¶ s. 66 ¶ monnjâvepsi 165 ¶ tuárismuorâ = poikkipuu ¶ Tanskaliih jođetteh Tavemeerâ oljokiedijn oljo já eennâmkaasu riddokuávlun tego taazah-uv. Tobbeen toh vyerkkejuvvojeh stuorrâ seilâttuváid. Esbjerg lii meiddei Tanska tergâdumos oljohaammân já oljo ovdedeijee ráhtulâšvuođâ kuávdáš. ¶ – Tuoihân láid jotelis nieidah, ko kiergânáid vala puškotavluid lase-uv puđâldiđ, sun iätá Elláin já Márjáin. Ella já Márjá kikkárittev Muorjijn já Hirškihháin já lijmiv čuovjistarráin Hirškiihâ já Myerji tavluid-uv siäinán. ¶ - Jáá. ¶ – Naa, liävus te talle, Kuáski lopedij. ¶ 96A Vuonâ lii kuhes já kezis merâluohtâ. ¶ ~~~~ Ovdil anarâškielâ uápui sun keevtij peri suomâkielâ. Puátteevuođâst Liäiná áigu irâttiđ kevttiđ anarâškielâ ain, ko lii máhđulâš já meid luuhâđ anarâškielâlâš teevstâid, čäällim lii tääl vaigâdumos uási kielâkiävtust. Liäiná lii čáállám pajeuáppen Ruávinjaargâ kuávdáá luvâttuvâst ive 1978 já válmâštum šoddâdemtiettuu maisterin sehe čođâldittám máttáátteijee pedagogâlâš oopâid ive 2005. Ovdil máttáátteijee pargoid sun poorgâi ruttâtuáluhaldâttuv pargoid. ¶ d. Mane táálust iä lah laasah? ¶ Ko Jovnâ koccái, te sun ooinij, et peivi lâi jo ollâgâsâst. Sun njuškij čuožâd já kárvudâđâi. Sun kejâstij tom mučis suábi, mii lâi ijjâpeevdi alne. Tot ij páštâm. Sun ervidij, et lâi lamaš liijkás vaibâm ehidist. ¶ Sämitigge 2013 ¶ čapis muorâi tyehin ¶ Juhánist: ¶ kirkkoráámmát Uđđâ testament vuolgâteekstân ađai kreikakielâsâš algâteekstân, mon ¶ – Kulâ, munnust láá kyehti uccâ párnáá fáárust. Mun jiem toin naalijn kale ááigu kuussân vyelgiđ, et ij lah tiätu, piäsá-uv ehidist mannjeed junán vâi ij. Já ko mun jiem sáárnu ranskakielâgin já ko tom-uv tiätá, et ranskaast iä sáárnu eres kielâid ko ranskakielâ. ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtus ¶ - nuorttâsämikielân ¶ Ruttâskeŋkkâ kielâpiervâlân ¶ 3. India 461 680 ¶ 13. Kišto uárnejeijee uážžu puoh vuoigâdvuođâid kuulmâ vuossâmužžân sajadum iävtuttâsân. Uárnejeijest lii meiddei vuoigâdvuotâ rievdâdiđ tâi leđe kevtihánnáá noomâ. ¶ suojâleh tuu täälvi vašopiegâin. ¶ stuorrâ syeini aččin ¶ Muoi halijdeen moonnâđ tiimekooskân, čuorvijn Riku já ¶ – Kuábbáágis porkkan tun puurah Myerji? Hirškikkâ koijâd Myerjist já tiptá suu valjiđ jieijâs porkkan. Myerji väljee jyelgi-porkkân já nuuvtpa Hirškikkâ váldá olssis kuákki-porkkân. Suoi sikkov huolâlávt mulde porkkanijn sevtilmiehtân já čokánává čuoldâ oolâ puurrâđ taid. ¶ Lii táválâš kesimáánu šoŋŋâ, ko peivi lii päštimin já kivkked puátá arveuáhti tâi čuormâsuáhti. Must láá syeinejum čässiheh jyelgist já šišneheh. Orom tast suohis peciuávsi vyelni já vuárdám ko arveuáhti mana lappâd. Arveuávti maŋa väzzilâm oppeet vuáluskulâi tom juuvâi juuvâ, Čässiheh láá ollásávt njuoškâm. Váázám mottoom määđhi, mut te vaibâškuáđám já nelgi-uv álgá leđe. Lam máddáápele värivieltist já peivi vuod páštá lieggâsávt. Orostâm já čokánâm pecimaddui, nuolâm kammuidân, vááldâm suoinijd meddâl kammuin já heŋgiim taid kuškâđ. ¶ Ranska lii Euroop merhâšitteemus eennâmtuálueennâm. Ton eennâmtááluin šoddâduvvojeh šivetteh, valje, ruonâseh já heđâlmeh. Pegâlmâs ranskalâš kievkkân finnee täin eennâmtááluin mielhi vuástáid sehe nisujáávuid vuojâčorvijd já patoŋkáid. Masa jyehi kuávlust já eromâšávt stuorrâ juhâleevijn šoddâduvvojeh viinimyerjih. Ranska lii Italia lasseen maailm stuárráámus viinipyevtitteijee. ¶ Sämitigge asâttij käävci váldu-ulmed budjetihán 2015. Váldu-ulmen lii sämitige vaaljâi ornim. Hiäđukocemân kyeskee ulmeh kieđâvušeh ILO 169-sopâmuš ratifisistem, uásálistem haldâttâsráđádâlmijd, sämikielâi iäláskittemohjelm olášuttem já tave-eennâmlii sämisopâmuš tuhhiittem. Sämitige haldâttuv já jieijâs tooimâ njunošulmen asâttii sämitige pargo-oornig uđâsmittem já pargoviehâhaldâttuv ovdedem. Sämitigge tuhhit budjetive suhâpuolvâohjelm já uárnee sämmilij siärvuslâšvuođâ tuárjoo sämikulttuur miäldásii sämmilij aalmuglâšpeeivi juhle 6.2.2015 Anarist já juhle vuolgâttuvvoo meid stream-vuolgâttâssân. ¶ Eres-uv njoobžah lijjii kuullâm tuárrum já lijjii puáttám keččâđ olgos. ¶ – Na kale tot eidu tast puátá, Ákku naggij. ¶ Panssarkyeli lâi vuossâmuš uálultávtálâš čiälgálâš. Ton uáivi suoijij noonâ tähtipanssar, já korrâ panssarčuomâseh syeijejii roopâ. Stuárráámusah panssarkyeleh šoddii muádi meetter kukkosâžžân. Panssarkuolijn lijjii jo maaŋgah ovdánâm jiešnäälih: veepsih, uáluleh, päänih, syevđih já čalmeh. Panssarkuolijn lijjii-uv tagareh jiešvuođâi kuáluseh, main čovârkyeleh já tähtikyeleh puohtii ovdániđ. Čovârkuolijd lohhojeh haih já ráávskuh. Tain ij lah táhtáás čielgi ige kooppânj, tegu tähtikuolijn. Čovârkyeleh eellih tuše väldimeerâin, ko toh iä lah vuáhádum saivâčáácán. Puoh Suomâ kyelišlaajah ¶ mii ij sudâččii ovdil ko ¶ Majemustáá peividum/ ¶ vyejettij ađai sääni ulos ij lah jurgâlum (spiekâstemjuávkku nr 1), mii toovât ¶ Kaninen lâi aaibâs hirmástum. Sun tieđij ete puoidust lijjii paah mielâst, já tondiet kolgâččij patariđ huápumuu lääji mield. ¶ Ææc´e miij, kii læh olmin, paasotuvos tuu nommot! Aldanos tuu väldekoddat. Læos tuu taattot nuut æædnamest, kuo almest. Adde miijen odne miij juöhe-pæivac´ læibem! Ja adde miijen miij væælgiidem addagas, nuut kuo mijuv addagas addelep miij væælgogasaidem. Ja æla toalvu miij kivsedossan, poits pææste miij pa´ast, tälle tuust li väldekodde ja vuöime ja kudne nuvvohàdna. ¶ “Anarâškiel kiirjijn puoh puárásumos lii Elias Lönnrot kirje Enare-Lappischen Dialekt , mii lii almostum ive 1854. Mottoom ihe tastmaŋa, ive 1859, almostui kirkkohiärrá Edvard Wilhelm Borg rähtim anarâš aabiskirje já katkismus, mon nommâ lâi Anar sämi kiela aapis kirje ja doktor Martti Lutherus ucca katkismus . Täin kiirjijn oinui vuossâmuu keerdi meiddei čaallum anarâškielâ. Tai kyevti kirje almostum maŋa anarâškielâ oinui čaallum kiellân esken 1900-lovo aalgâst. Lijjim kuhháá ton oskoost, et tuše tallaah paapah já kielâtotkeeh čallii anarâškielâ, mut návt ij kuittâg tuođâlávt lamaš: anarâšah jiejah-uv vaiguttii eenikielâs čälimân, veik tot, mii čallui anarâškielân, poođij-uv maŋgii pyerebeht uáinusân paapâi já kielâtotkei peenâ peht. Tondiet kihheen ij tađe pyerebeht tuđhâškuáttámgin tovlái čepis anarâšâi kirjálijd tááiđuid.” ¶ Juhan Uula Mattus ¶ KOLLEKIEL – Tave-eennâmlâš säämi kielâpalhaâšume 2010 ¶ - Taggaar tust kale lii opsâ-uv, ááigui Ánná ettâđ mut kuittâg šeeštij sanijdis. ¶ Huámášuttem: ¶  ) Táválâš Madâräijiheh láá tovle ¶ Apenniinij já Balkan njargâenâmeh, Britij suolluuh, Island, Korsika, Sisilia, Sardinia, Kreeta ¶ » ¶ Veikko juuđij škoovlâ kuittâg ive verd Anarist säämi ristâlâš nuorâskoovlâst, mast máttááttii čäälliđ já luuhâđ sämikielâ. Veikko lâi siämmást páhudâm, et škovlâ ij lah suu saje. Haalijddijn tobbeen ličij puáhtám juátkiđ oopâid já valmâštuđ monnii ámáttân. Sun lâi kuittâg škoovlâst ive loopâ räi – ij tuostâm koskâldittiđgin tom. Tobbeen pesâdijn sun poođij juátkiđ puásuipargoid, já siämmáá kiäinu alne lii pissoom onnáá peeivi räi. Miärádâsâs riemmâđ pajeolmožin sun ij lah kuássin kaattâm já sun rammust, et pajealmaa áámmát kulá pyeremussáid. ¶ Myy huihádij: ¶ anarâškielân jurgâlum Vuossâmuš Piättárkirje (1976 ) já Evaŋgelium Johannes mield ¶  teikâ Aanaarlâš The Slap já ucjuvlâš Hilbes, moh ovdâstii Säminuorâid väldikodálâš Sounds 2012 -tábáhtusâst, ožžuu kijttosijd lávdástâlmijnis já mättimijnis. Kuohtuuh juávhuh ožžuu tábáhtusâst kunneemainâšume. The Slap já Hilbes väljejuin Anarist njuhčâmáánu loopâst uárnejum Säminuorâi taaidâtábáhtusâst säminuorâi ovdâsteijen väldikodálâš tábáhtusân. ¶ - Mii tot lii? Haŋgal koijâdij. ¶ Sajos info: vu-vá tme 9-17 ¶ b. Noomât sárgáid 1 - 3 paanijd. ¶ Portugali D8 ¶ e. Tyehi-India viestârumos kaavpug ¶ Ravâdâs já šoddâm ¶ Taan oppâkirjeest lii biologia, eennâmtiätu já tiervâsvuođâtiätu. Biologia oosijn oopah meeci iäláánšlaajâid já uážuh tiäđu tast, maht meeci raavâdkuáluseh šaddeh. Eennâmtiäđust uápásmuuh eennâmpáálu luándun já ulmuu elimân jieškote-uv kuávluin eennâm-páálust. Uážuh tiettiđ, maht ulmuuh Aasiast já Australiast eellih já uápásmuuh tai eennâmoosij ellee- já šaddošlaajáid. ¶  toimâoh-‐ jelmân, 10. ¶ – Kale tot vissâ lii. Čokkáán peri toos! ¶ Puoh kissáuáppeeh lijjii tiäđust-uv uáli tiätuángireh uáinid maht Piäkká mátáččij leđe máttááteijen. – Ij täst maiden nommâčuárvumijd taarbaš, ko mun tuubdâm tii juáhháá, eeđâi Piäkká. – Máttáátteijee kalga čokkád! huihádij Monni. ¶ Ton peevdi kuvlân lâi hirmâd jo kuhes jono, nuuvt et mij ep kustoo lamaš áinooh mađhâšeijeeh, kiäh lijjii kostnii maŋanâm. ¶ Komitea kieđâvušâi avžuuttâsâinis sämikulttuur tááláá tile Suomâst TSS-sopâmuš čuovâst já adelij maaŋgâid sämmilijd kyeskee avžuuttâsâid. Komitea oonij loppâjuurdâpuáttusijnis positiivlâžžân, ete staatârääđi lii tuhhiittâm toimâohjelm sämikielâi iäláskittem várás. ¶ Kurittiivuonâ = Kurittivuono ¶ d. Pyeccee vuáksá já lučo. Tavdâ lii ¶  kalgeh – Na jis taid piäjá veik seehâ siisâ ton ááigán? Ante iävtuttâlâi. ¶ Anarâškielâst lii lamaš ovddijn aaigijn hyenes status. Tot ij lah oonnum masa mongin áárvust. Eskin talle, ko sämmilij ääših lijjii ovdánâm almolávt, poođij anarâšâi vuáru majemužžân. Vistig lâi Säämirääđi, säämikonfereensah, Säämi instituut, orjâlâškielâlâš media já kirjálâšvuotâ, orjâlâškiel škovlâmáttááttâs. Te šoodâi val Säämi parlamenttâ já Säämitigge. Šoodâi já rahtui säämipolitiik. Eskin tággáár ovdáneme maŋa lâi anarâšâin máhđulâšvuotâ ovdediđ jieijâs kielâ ja kulttuur. Tađe ovdil já ohtuunis tot ij liččii lamaš máhđulâš. Säämiašij almolâš ovdáneme ooleest anarâšah-uv finniiškuottii jyelgisaje säämisiärváduvâst. Mut ovdil ko mij taan tilán peesâim, te anarâškielâ kiergânij masa lappuđ. ¶ puško.....41, 51, 55, 56, 58, 60 ¶ Paaccâhlodde kulá kyevti eres paccâhái siemânijd porree loddešlaajâ juávkun, moh lává čuuvtij nubijdis sulâstitteh, stuorrâpaaccâhlodde (isokäpylintu) já kuácceelodde (taviokuurna). Stuorrâpaaccâhlode, kuácceelode já paaccâhlode (pikkukä) lii viehâ väädis iäruttiđ nubijnis muádi-uv suujâ keežild. ¶ limtááiđu hahâmân já čäittiđ tahheid, kiäh uárnejeh sämikielâ škovlim. ¶ Tijdâlamppu lii taikalamppu – mut mii lii Skuáppu? ¶ tehálumos jotolâhvävli sijdáid, moh láá ¶ Pivdem já kevttim ¶ návt tuođâlávt ij ubâ sáttám leđegin. Aalmugtiätuvuáháduv eenikielâst nuurrum tiäđuh kiävttojeh ¶ Peivitipšo torvolâšvuođâvuávám lii vijđásub vuávámäššikirje ko piäluštemvuávám já tot viggá olestorvolâšvuođâ pyereedmân já paijeentolâmân. ¶ Issá-čeeci lâi aassâm áittáást ton kesipuudâ já čuágildâm amnâsijd kuáđi rähtim várás. Sun lâi talle tállân ko poođij cuáŋuimáánust, njuovvâm muáddi poccuu já lâi kuškâdâm piärguid. Čuoškâh toh kale še lijjii valjeest, mutâ mist lijjii raggâseh, te pissijm pyereest uáđđiđ. Čuoškâh iä kivsedâm, mutâ paahâs kale lâi iho-uv. Peiviv lâi nuuvt liegâs piäivádâhhân ete iä čuoškâh kivsedâm, mutâ láávžáh toh kale lijjii še valjeest já lijjii kuusân uáli kivseh. Mist párnáin kuulâi äigi jäävrist vuojâdâtddijn já uáguim suávvilijd já vuáskunijd tastan riddoost. Kyeleh lijjii jäävrist valjeest. ¶ Ohtâ miellâsâš sierâdemvyehi lâi tot, et nube skippáár čoolmij oovdân rottejui jo-uv kappeer, teikkâ šerfâ já sun jurâttui vistig pirrâppirrâ nuuvt, et suu sundetobdo siähánij. Tast maŋa suu skippáár vuolgij laiđiistâllâđ suu kuás kuus-uv kulij, jeđe viijmâg orostitij mottoom sevŋis vistenuurkán, teikkâ monnii eres sajan, kost uážui keččâđ já taat “laaiđâs” koolgâi tubdâđ, teikkâ ervidiđ, kogo pehti suoi täälgis lává. Nuuvtpa maŋgii kaavnâi-uv jieijâs kuás Osuuskäävpi olgovarasto nurheest, poostâ tyehin, meeccist, asuntola teikkâ škoovlâ tyehin. Aggregaat jienâ kale ain táválávt išedij ennuv saje tubdâmist tanen, ko tot kullui jyehi sajan maadâuásán Kaamâs, mut távjá keevâi nuuvt-uv, et saje ij tubdâm ollágin. Mij Holber Aasluv Veikkoin já Kaabi Iŋgá Reinoin laavijm sierâdiđ távjá oovtâst já taat lâi mii puoh pivnohumos sierâdemvyehi aainâs vuossâmui luokai äägi. ¶ Aldemuš naabur sust lâi Mathus-äijih, kiän kuáti lâi nubebeln juhânjäälmi, jeđe lâi vala Uáđđivei riddoost ohtâ kuáti, moon asâttij Kuffa-nommâsâš almai perruinis. Eres ässeeh togo aldasijn iä lamaškin. ¶ Anarâškielâ servi lii tooimâs ääigi almostittám Anarâš -loostâ. Muštám vala pyereest tom, ko tot almostuuškuođij. Smietâdim vala, et miisun loostâid totkis lâi, ko jiem lam mäddin orodijnân tast kuássin kuullâm. Mut huápust čielgâi, mii loostâid tot jiešalnees lâi. Muu mielâst eidu Anarâš -loostâ puotâ lii tábáhtum kielân ennuu. Stuárráámus äšši lii lam tot, et eidu loostâ puotâ kielâ čäällim já luuhâm lává čuuvtij lasanâm. Tiäđám, et ulmuuh loheh mielâstis anarâškielâ, já tondiet uđđâ loostâ almostum lii-uv ain vuordum tábáhtus. Anarâš -loostâ paaldâst servi lii meiddei pastam kuástidiđ kiirjijd já muusik anarâškielân. Tágáreh tábáhtusah láá ain vuordum tábáhtusah. Lam-uv ilolâš, et taan-uv ohtâvuotân sattui Mikkâl Aanti skiäru Šaali almostum já Njobžâvääri jonsahpeivkähteeh _kirje almostum. Halijdâm-uv kijtteđ taan ohtâvuođâst Anarâškielâ seervi puoh kuástidemtooimâin. Toh láá tuálvum kielâ ovdâskulij. ¶ saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi ¶ Taavvid šiäštá Saul 1 Sam 24:1-23 ¶ Säämi-suomâ-säämi sänikirje láá koijâdâm ennuv ovdebáá teddilâs nuuhâm maŋa. Kirje lii tääl finniimist Sámi duodji-käävpist Sajosist Anarist, seervi nettikäävpist teikâ sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuvvâst ritva.tammela(at)samediggi.fi. ¶ Immeel väldikode iä uážu ááigán ulmuuh. Puoh puorijd vaaikut Immeel ohtuunis. Rukosist mij táttup, et suu tavoh nanosmuuččii ubâ Kristus kirhoost já et puávtáččijm sirdeđ suu rähisvuođâ mailmân jo tääl. Ruhâdâllâp vuoimijd uásálistiđ Kristus adelem vuolgâttâspargo olášutmân. Tievâslávt já puohháid almoláin vuovvijn Immeel väldikodde olášuvá ohtii nuvâhánnáávuođâst. ¶ 84 ¶ kuullâmáiccu.....42 ¶ Maid suomâkielâ meerhâs tunjin? ¶ Kooskâi pargo lii päädialnväzzim ko kalga siämmáá-áigásávt viggâđ ovdediđ sämikulttuur já ton jieškote-uv intresjuávhuid olesváldálávt. Sämitige poolitlâš jođettem já poolilij uulmij ovdedem lii vátávâš, ko läävhih láá uánihááh já byrokratia ráttáh láá hitáseh. Luhhoost kuittâg tievâsčuákkimist lii stuorrâ oovtmielâlâšvuotâ tast, maht sämitige tooimâ já sämmilij sajattuv puáhtá ovdediđ. Sämitige poolitlâš toimâ taha vaigâdubbon kuittâg tot, et sämitiggeest iä tooimâ jieijâs poolitliih piäláduvah iäge jieškote-uv juávhuin lah poolitliih ohjelmeh. Demokratia já jienâsteijei tááhust taat lii probleem, ko jienâsteijeeh iä velttidhánnáá tieđe jieijâs valjim ulmuu pooliliist linjáást. Ko piäláduvah iä lah, iäge pooliliih ohjelmehkin, te politiik älkkeht persovnluvá já árvuštâllâm čuácá ulmuid, ij politiik tohâmân. ¶ peivimälisin eehidmälisin ¶ Keevâtlâš ovdâmeerhah ärbivuáválâš tiä đ u sirdemist, taaidâlâš vuáttámušâi já esteetlâš fiätu naanoodmist aarâhšoddâdmist: ¶ Sämmiliih láá neelji staatâst ässee aalmug, mii uáivild tom, et säminuorah láá še juohum neelji uásán. Onnáá peeivi raajijn peerusthánnáá sämmiliih láá kuittâg “räjittes aalmug” , čavos já ohtâlâs. Räjittesvuotâ tiättoo še säminuorâin, kiäh aneh raajijd rastaldittee oovtâstpargo tehálâžžân. Säminuorah láá aktiivliih já tiäđuliih tast, et sii jieijâs naavcâi lasseetmist lii stuorrâ vaikuttâs kulttuur siäilumân já ton ellen tolâmân. ¶ Jurbâjávráá siijdâst iä mainâseh nuuvâ. Mainâseh šaddeh tast, ko Virkkuuvääri škoovIâ uáppeeh sierâdeh já pargeldeh škoovIâst já škoovIâ ulguubeln. Maggaar lii párnái škovIâihe? Tom tiätá ko Iohá Virkkuuvääri Iuuhâmkirje! Čoovâ Iuuhâmpittáin myerjih Iäddih, ruške áIgá já viijmâ muáttá. Čohčâpaje nohá juovIâčuoImân, mon iälššáás párnááh čuávdih. ¶ Lam tutkâm kyevti anarâš nuorâ kielâlii identiteet já kielâkevttim. Ulmen lâi selvâttiđ, magarijn tilálášvuođâin já kiäiguin nuorah kevttiv kielâ, sehe magareh láá sunnuu sämikielâ tááiđuh já koskâvuođâh sämikielân. Kielâlii identiteet miäruštâlmân kevttim ävkkin eenikielâ já kyevtkielâlâšvuođâ miäruštâlmijd já sahhiittâllâmamnâstuv. ¶ SÄMITIGGE ¶ Tápáhtui talle, ko Pecikkon lâi rahtum pygálusäiđi. Talle tääbin tavepalgâsijn tollii stuorrâ pygálusâid. Tohon pottii maaŋgâlágán kävppijâsâh, "helppoheeihah" , vijnekävppijâsâh já motomin nissoon-uv poođij kavpâšiđ jieijâs. ¶ Suobbâd päärnih já Aanaar nieidah ¶ Mun luptiim haatâ meid puoh uáppeid mii kuursâst, kiäin iä lah maggaargin sämmilâš madduuh já iä lah pärnivuođâst kuullâm anarâskielâ já kuittâg láá halijdâm máttááttállâđ tom. Ijhân tot kal kolgâččiigin leđe tađe kommeeb äšši ko et mij puohah lep máttááttállâm eŋgâlâškielâ! Puohâin, kiäh halijdeh, kolgâččij leđe máhđulâšvuotâ máttááttállâđ anarâškielâ, sehe rävisulmuin et párnáin. Meiddei mađhâšem várás tarbâšiččii leđe olmâ ärbivuováliih ääših main muštâliđ ulmuid. Mii kuursâ ääigi lii šoddâm meid anarâškielâsâš lavlumjuávkku ”Koškepuško” já maaŋgah lavluuh láá jurgâlum. Mun-uv lâm jo karaokest álgáttám lavluđ anarâškielâin, mii lii hirmâd hitruu, já ulmuuh kuldâleh já imâštâleh. Mun tuáivum, et meiddei tij, pyereh kuldâleijeeh, tuostâvetteđ keččâliđ! ¶ Tijme lâi kyehtilov miinut vááijuv oovce já nuuvt sun viežâi reepus ¶ 2. a. Noomât káártán njargâeennâm ¶ Palgâdváárááš TII.1963 Viermijäävri aldasijn, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ Ivnepeenah láá peevdi alne hiloi haloi. Saana já Iinâ nuurrâv ivnepeenâid pennâloován, ko Saana koijâdâlškuát peenâi ivnijd Myerjist: ¶ iälšu = kunto 141 ¶ Indiaansiijdâ rävdee Bill elâččij oppeet keččâmin pargo ovdánem já siämmást sun stuorrâ já kievrâs almajin luptiistij oovtâ pocceeuási sajasis. Mist lijjii nelji sementtiseehâ kevttimnáálá já peesâim toigijn pyereest-uv káátu čoođâ. Luptiistáim Charliein vala majemuu pocceeuási sajasis já talle poccee lâi finnim masa oles kukkoduv. Jotkân puáđáččij vala arvehattâ, amas njuolgist arveđ siisâ. ¶ – Et sie sielä talvella pärjää. Ne on kesäksi tehtyjä. ¶ Merkkii ruossáin jyehi uási pehti tom molsâiävtu, mii kovvee pyeremustáá jieijâd mättim. ¶ Sämitige uáinu mield algâaalmugjulgáštuš kenigâsvuođâi olášuttem kolgâččii čuávvuđ merikoskâsávt. Čuávvum kolgâččij leđe staatâkuáhtásâš já čuávumist kolgâččii kuullâđ meid staatâ kuávlust ässee algâaalmugijd. Staatân kolgâččii pyehtiđ adeliđ avžuuttâsâid pehtilittiđ julgâštuš olášuttem. Vâi staatah olášutáččii algâaalmugjulgáštuš kenigâsvuođâid, lii velttidmettum, ete staatâid vuárnutteh aalmugijkoskâsávt olášuttiđ kenigâsvuođâs. ¶ Kunâgâtâr Maud eennâm J9 ¶ Vuoi hirmos já váiván! Puoh iivneh láá lappum! Ubâ kunâgâskoddeest ij lah ohtâgin ivnetiälkku. Tot, kote skappoo iivnijd maasâd, uážžu tuáivuđ kulmâ tuoivuu já toh tiävdojeh ¶ Sun-uv lâi jo vuáittám paaloos já puáttám iärrásij ¶ EU luánduhaamij, sehe luánduellei já šadoi suoijâlmist adelum rääđi direktiiv (92/43/ETY) (nk. luándudirektiiv) sehe luándusuojâlemlaahân (1096/1996) vuáđđudmáin pirâsministeriö valmâštâl Suomâ iävtuttâs Natura 2000-viärmádâhân arvâlum vijđoduvâin. Natura 2000 -viärmádâh lii ubâ EU luávdee ekolooglâš viärmádâh, mii čuákkee jeessânriijkâid toos almottum luándustellee ludij suoijâlmist adelum EU direktiivâst (79/409/ETY) (nk. loddedirektiivâst) uáivildum eres vijđoduvâin, maid Euroop union komitea jeessânrijkâi iävtuttâs vuáđuld tuhhit EU tehálâžžân toollâm vijđodâhhân. Vijđoduvâi valjiimist čuávvojeh luándudirektiiv njuolgâdusah sehe luándudirektiiv miäldásii III miäruštâllum valjimaagah. ¶ b. tuše čääsist ellee elleejuávhuid ¶ Artikla 8(j) olášuttem ¶ Uáivikaavpug: Amsterdam ¶ – Na maht totkis lii máhđulâš? Ante imâštâlâi. ¶ Sämikielâ puáhtá leđe škoovlâ máttááttâskielâ, eenikielâ oppâaamnâs já iävtutátulâš/ väljejum vieres kielâ oppâaamnâs. Sämikuávlust ässee sämikielâ mättee uáppeeh kalgeh laavâmield finniđ váldu-uási vuáđumáttááttâsâst sämikielân. Njuolgâdusah kyeskih puoh kuulmâ Suomâst sarnum sämikielâ: aanaar-, nuorttâ- já tavesämikielâ. Sämikielâi iskosijd lii máhđulâšvuotâ čođâldittiđ pajeuappeetutkosijn, mii lii eres osijdis peeleest suomâkielâlâš. ¶ lamppu ¶ Kuálásteijeeh: Ilmari já Raine Tapiola ¶ 1. Tuuđhâ oppâkirje siijđoid 86–87 já oppâmvihko kuuvijd. Luvâttâl luudijd maid aaicah. ¶ lii kavnâđ jurgâlemvastuid sänitääsist, mutâ morfeemtääsi vastuid-uv lii máhđulâš ¶ Peivee njááhá ¶ Temppâlist lâi meiddei Hánná, puáris nissoon, kote rähistij Immeel. Eidu talle sun poođij sunnuu luusâ. Sun kiijtij já rämidij Immeel lávlumáin já muštâlij párnáást puohháid, kiäh vuordii Messias. ¶ Kođo čievrâponneest ¶ Suomâ tievâsmittem biodiversiteetsopâmuš olášume kieđâvuššee tiäđáttâsân (29.11.2001) ¶ Ege tääbbin lah juŋkáhkin, ko kaandah. Naa, nuuvt tääbbin. ¶ 9. Turkki 17 700 ¶ 13. Šoddâdah-uv šaddoid? ¶ , mieđeet meerhâ säämi tuáján, mast puáhtá tubdâđ puigâ sämityeje. Sámi Duodji ry jesânin peesih tuše čepis tuáijáreh. Jesâneh seervist láá suulân 300. Säämi tyejiärbivyevist eromâšávt anarâš- já nuorttâlâš ärbivyevih láá uhkevuálásiih. ¶ Mun kal kuorâm madâräijihâm ¶  ákku 4.2.6 Ráávhu já soovâdvuotâ ¶ Mottoom aaibâs táválii peeivi eŋgâl Gabriel fakkist almostui Máárjá pááikán. ¶     Terhi Harju ¶ Árvusiih sämmiliih, pyereh usteveh. Sämiaalmug puátteevuotâ ij lah epivises nuuvt kuhháá, ko siäiluttep mii kulttuur áárvuid, ärbivuovijd já mii siärvuslâšvuođâ. Mii puátteevuotâ lii čuovvâd. Sämmilâš identiteet lii kievrâ. Mij tiettip, ete kiäh mij lep, kost mij puáttip já kuus mij lep monâmin. Gloobaal ääigi ko maailmist láá stuorrâ aalmugvajâldâsah, te kulttuurlâš jotkuuvâšvuotâ já tiäđulâšvuotâ alnees já jieijâs ruottâsijn lii stuorrâ rigesvuotâ. Maailmpolitiik já šoŋŋâdâhnubástus tiet mii tiäđuh luándust, šoŋŋâduvvâst já mii ärbivuáváliih iäláttâsah sättih pajaniđ stuorrâ áárvun já táárbun nuuvt tutkâmuššáid ko ubâ ohtsâškoodán-uv. ¶ Euroop union kuávlu- já ráhtuspolitiikâst. Ohtâ kuávlu- já ráhtuspolitiik tehálumosijn ¶ Sosiaalsyergi mättimkuávdáš ¶ piäláid päikkikuddijd ohtsis 13 uáppei, main olgomustáá Holland Rotterdamin. Viermimáttááttâs ¶ Omin sanoin © Kotimaisten kielten tutkimuskeskus 2009 ¶ 37b kieškânjavkke ¶ Ruotâ sämitigge tuáivut luho Suomâ sämitiigán ton keežild, et forgâ tot värree uđđâ parlamentviäsun Anarist. Mij Ruotâbeln ep lah olláám vala nuuvt kuhás. ¶ känilodeh ¶ Luhhoost šleđgâpotkâ lâi taan tovváá uánihâš já šleeđgah pottii forgâ Táármu pááikán. Šleđgâpoođhâ maŋa lii pyeri tärhistiđ, et puoh šleđgâpiergâseh tuáimih. ¶ – Jiem mun tieđe, västidim sunjin. ¶ Nahkijâš ¶ Kirjerájupalvâlusah ¶ Kappeerpääiskih pessejeh stuorrâ siärvádâhhân ¶ Monnii estust maasâd spejâlistám jienâpááruh. ¶ 110B Simpans já ulmuu kietâ sulâstiteh nubijdis. ¶ Jierssee huksee rissepiervâlis aaikâ tâi kuosâ koskâuási paajaabel já tot puáhtá leđe joba stuárráb ko kuáskim piervâl, ko tot lii kiävtust joba luuvijd iivijd. Jyehi ive vanhimeh ain styeredeh piervâl. Revirist láá távjá kyehti tâi kulmâ väripiervâl. Aassum piervâlist láá ain vorâs kuácceeh. Säämist niŋálâs mannee táválávt cuáŋuimáánu loopâst 3–4 vielgissiähá mane, maid tot láálá suullân vittâ oho. Läällimääigi já ko uđâgááh láá uceh, huolât ores perruu piemmâmist. Uđâgááh kirdeleh 5–6-okkosâžžân, mut pisotteleh piervâl aldasijn vala mánuppaje ääigi. Piervâl lunne läävee jierssee piškottiđ “gjik-gjik-gjik...” , tot meiddei njávgu tegu piehânj. ¶ 3. Tuuđhâ káártást, moi väldikudij kuávloid ¶ Ko Ante lehâstij tom, te rasijáá siste lâi uccâ čovduš. ¶ 11 ¶ Taaiđâtábáhtus uárnejeh vuáruiivij jieškote-uv kieldâin já toos kočoh puoh sämipárnáid já - nuorâid sehe sämikielâ teikâ sämikielâlii máttááttâsâst leijee párnáid já nuorâid. ¶ - Tiäđust-uv lädikandâ! Ánná posádij. Jiem kuássin huolâ kale olssân lädikaandâ! Ánná lopedij olssis. ¶  jis, Räähist aldemuidâd Luuk 10:25-37 ¶ Jeesus koijâdij sunnust: ¶ Já kiinii eeđâi Ville Viäđŋásâžân: ¶ Juvvá Lemeha ođđajagisáhka sámi radios 31.12.2011 ¶ 2. Kyeli lii rievdeeliegâslâš ellee. Ton liegâsvuođâtile lii siämmâš ko čääsi liegâsvuođâtile. ¶ Tábáhtus välkikodálii teemast, tanssâst, láá tärhibeh tiäđuh siijđoin http://sottiisimoves.fi/saannot_sa/ . Tábáhtusân ärbivuáválávt kullee sämikulttuurân lohtâseijee šlaajâst iä lah vala rahtum miärádâsah. Škvolim- já oppâmateriaaltoimâttâh váldá vuástá iävtuttâsâid, maid puáhtá toohâđ sleđgâpostáin roovvâdmáánu 25. peeivi räi. ¶ * Kejâttâh: kiidâs čokkámsajeh alaneijee kejâttuvvâst 190 ulmui (9 čokkámráidud) + täsilättest 116 pođoistovlid (4 stovlirááiđu) já 4 saje luvâldelleid. Čokkámsajeh ohtsis 310 ulmui. * Čájáttâssaje: 43 m2 (kobdodâh 17 m x jieŋŋâlvuotâ 2,5 m). Heivee seminaaráid, main ij lah tárbu stuorrâ čájáttâssajan. Kj. vuáđukove. Maaŋgâtooimâsali lii kiävtust sierâväärridmist. ¶ Ko selvânijm hotellâst meddâl, te puorijn mieláin joođhijm määđhi ovdâskulij já tääl mii vuájánij njuneh jurgâluvvii máádáskis. Jiem aaibâs tärkkilávt mušte, mut vissâ motomij luuvij kilomeetterij vyeijim maŋa poođijm uccâ kylážân, mast mij orostijm. Mii taksivyeijeeh tieđijn monnii mielâkiddiivâš ääši, maid kannattičij eelliđ keččâmin já kuvviimin. Aaibâs kylážii paaldâ moonâi toovlâš antiikáigásâš roomalij rähtim maađij, mon nommâ lâi ´Damaskos maađij´. Tot lâi paijeel 2000 ihheed puáris já tast lijjii čielgâsávt uáinimist hiävušráttái kulâttem juármih. Maađij kuábbáá-uv pelni lijjii kuhes keđgipilareh vala ciäggud já ton maađij mield lijjii ovdâmerkkân kiäisár Augustus suátijuávhuh julijdâm Palestiina já Rooma kooskâ. ¶ šoddâđ jieškote-uv stielâsijn 11 ¶ Ohtâ suijâ, mii meiddei sáttá kiäsuttiđ säpligijd lii loddepiemmâm. Must láá muáddi loddepiemmân automaat šiljoost já vaarâ säpligeh apseh piäiváárääsi siemânijd já puátih tondiet šiiljon já tađemield seinipiälláid, kost toh šaddeh pivdusáid. Ráánjást lii kissá, mii motomin iälá muu-uv šiljoost vaarâ säpligijd pivdemin. ¶ Kuvvim: ¶ Erkki Itkonen jaamij vyesimáánu 28. peeivi 1992, tuse pelnub oho maŋeláá, ko sun lâi majemuu keerdi iällám pargosajestis já hyvástâllâm pargoskipárijdis. Sun lâi šoddâm anarâš pirrâsân já iäljárušâi anarâškielâ totken já tuárjon puustavlávt eeđân ubâ elimis ääigi. ¶ – Mun kiäččá tuu keeppil, eeđâi ennusteijeeákku. ¶ s. 42 ¶ Nubbe luuhâmokko ollâopâttuvâst lâi älgimin. Tääl Ánná kale kuittâg maatij jo jotteeđ tohon, ige sun innig aaibâs jyehi tovváá tarbâšâm kuáivuđ kártá laavhâst. Ovdil tiijmij älgim sun vala elâččij aassâmtoimâttuvvâst já teevdij luámáttuv. ¶ – Jáá, tun, sun eeđâi joskâdávt. ¶  ááhuh riges 3. Noomât káártást nelji stuorrâ njargâeennâm. ¶ Ton korrâ pargo maŋa mätki ij ovdánâm jotelávt já sij lijjii Wieseh kulen eskin kyevti peeivi keččin. Jovnâ lâi viehâ pyeri mielâst, veikkâ lâi-uv nuuvt vaibâm. Ij jyehi peeivi uážugin piäluštiđ häldeemailm ässeid. ¶ Säämi kielâlaavâ 31 §:st uáivildum torjuuh uuccâmnáál ¶ Naantal 70 ¶ kávnojeh. KR92 passiivlâš olgospyehtim meidät on pelastettu lii jurgâlum mij lep ¶ já Myerji ¶ Meerâ eellim lii maaŋgâpiälásumos ¶ rapuelleid já kuolijd ravâdin. ¶ Marttin kaččâlij porthái mield siisâ niäljád kiärdán. ¶ 44 “ Ucjuuhâ: Nuorgam Mirva Anne Marjatta ¶ Pennuin lii taggaar váddu, ete ain ko toh finnejeh puškotaavtijd njunekiäčán, toh šlundoh já pisotteleh čiähusist, ege haalijd mottoom ááigán uáiniđ kiämmán já puoh ucemustáá toh halijdeh uáiniđ kissáid. Já nuuvtpa suái ruotâstáin kiäinusis seibi juolgij kooskâst. ¶ Auditorio Dolla ¶ Vääldi  leeibi!         Puoh  koččomcelkkuid  puáhtá  anneeđ  meiddei  muštâlemcelkkui  varianttin  tego   koččâmušcelkkuid-‐uv.  Toh  láá  sierâ  juávkkun  tondiet  ko:     Koččomcelkkuin  váilu  táválávt  nominatiiloođâs  (subjekt),  mii  västideijee   muštâlemcelkkuin  lii  uáli  táválâš.     Aldagin  puoh  muštâlemcelkkuid  ij  pyevti  mutteđ  koččomceelhân. ¶ ” Puovtijm oovdân tom, ete sämikulttuur kolgâččij suojâliđ sierânâslaavâin, tego puásuituálu-kuálástus- já miäcástemlaavâin. Pajedijm oovdân meid táárbu uđâsmittiđ puásuituálulaavâ västidiđ Suomâ vuáđulaavâ já aalmugijkoskâsijd kenigittee aašijd. Puásuituálulaavâst kalga tubdâstiđ sämmilâš siijdâ jođettem puásuituálu ornimmaali. Tuáivuim ete staatârääđist tovâččii jotelávt čuávdusijd ILO 169-sopâmušân. Sämmiliih já ubâ aalmugijkoskâsâš siärvádâh vyerdih ete Suomâ viijmâg tiävdá aalmugijkoskâsâš kenigittee aašijdis.” sämitige II värisaavâjođetteijee Heikki Paltto muštâlij. ¶ Stuorrâlođâsrapu lii merâponneest mákkojeijee rapuellee. Rävisin tot lii suullân viiđâ senttimeetter kukkosâš. Tast lii syeijin ruškiš lođđâsijguin haarnisk. Stuorrâlođâsrapu lii salâsteijen hiđes já mielâstis tot porá-uv rááđuid. Stuorrâlođâsrapuh kävnih jotelávt viermijd čaaŋŋâm kuolijd já jurseškyeteh taid. Stuorrâlođâsrapu lii maaŋgâi kuolij raavâd, tegu torske. ¶ Nuuvt tun pyeredah mii puácuvuođâid, nuuvt labdah mii puohháid, aaibâs alda. Kristus, tuu mij alestep, tuu vijsesvuođâ já tuu rähisvuođâ. ¶ Suomâkielâ maali mield iättoo kuittâg omt. Uággumkištoin lijjii mieldi 126 kárbá , veik rievti mield kolgâččij ettâđ 126 kärbisid . Siämmáánáál lii keevvâm celkkust Mun nuurrim juuŋâid love kiilu , veik kalga ettâđ love kiilud já meiddei celkkust Ucemus puásuimeeri lii 35 poccuu, moin finnee puásuituálu toorjâ , veik kolgâččij ettâđ 35 puásujid teikâ 35 poccud . ¶ Jiem vaje innig kuhháá. Jiem vaje. ¶ Kaastâ toimâttuvvoo kuulmâohtâsii Immeel noomân. Pappâ kástá párnáá koiviimáin kulmii čääsi suu uáiván já iätá: “Mun káástám tuu Eeji já Alge já Pase Jiegâ noomân.” Immeel noomân keessim čáittá, et kaastâ lii Immeel pargo, mon mij ep taarbâš ánšášiđ. ¶ 150 rammid Keiju-margarin 60 %. ¶ - Tondet, ko sun-uv lii kuoskâttâm suábi! ¶ – Mut mun liijká-uv halijdiččim, Tobžâ kullui vala etâmin, mut enni kočoi jo paanijd já tuurhâ poossâđ. ¶ lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. ¶ kalkkun tiäddu 5-9 kg ¶ 26.8. Ruotâ Sämitige vuáđudempeivi ¶ robdâ = kuáđuttettee čage robdâpoccuuh ¶ Biodiversiteetsopâmuš olášutmân kyeskee miärádâsah já avžuuttâsah adeluvvojeh uásipeličuákkimist, mii tuálloo kyevti ive kooskâi. Uásipeličuákkimân artikla 8(j):n kyeskee aašijd valmâštâl aalmugijkoskâsâš pargojuávkku, Ad Hoc Working Group on Article 8(j) and related provisions . Ovdebáá keerdi pargojuávkku čokkânij ive 2013 roovvâdmáánust Montrealist. Pargojuávhu pargo stivree uásipeličuákkim tuhhiittem artikla 8(j) maaŋgâivvááš pargo-ohjelm. Pargojuávhu paargon uásálisteh staatâi já algâaalmugij ovdâsteijeeh. Sämitigge uásálist pargojuávhu čuákkimáid uássin Suomâ staatâ delegaatio já Suomâ vest uássin Euroop Union delegaatio. Euroop Union hämmee ohtsii uáivil čuákkimmiärádâssáid já saavâjođetteijee-eennâm ráđádâl jeessânenâmij peeleest kuávdásmittum häämist čuákkimmiärádâsâin. Suomâ raportist sopâmuš olášutmist biodiversiteetsopâmuš čäällimkoodán. Viiđâd eennâmraapoort adelui vyesimáánust 2014. ¶ suonâ ¶ – Mun puŋkkâlim jieččân idduu, ko koččim čáácán, Myerji sikká já čäittá uccâ häävi iddust. Hävvi varda váhá já iilâšt. Myerji čoolmijn kolgeh stuorrâ konjâleh já snuolgâ-uv kolgá njuuneest. ¶ Taat mušto kulá uđđâivemáánun: ¶ 3. a. Noomât tovláid elleid já toi tááláá ääigi ellee hyelkkišlaajâid. ¶ Moonâi tijme já forgâ ličij äigi torvolâš siäivumân Minneapolis aalmugijkoskâsâš kirdemkiädân. Mii maašin kuittâg pisottâlâi ain-uv sävnin já ááimust, ulmuuh algii kiäpádâllâđ pihtsijdis. Mun meiddei rottejim olgopusseer pajalist já tuvkkâlim tom mätkitäävvirskuápun. Meiddei muu čokkámskippáár aalgij kepidiđ pihtsijdis já muttuuškuođij ain eenâb já eenâb biison hámásâžžân. Tobdoh mašinist algii leđe tuotâ unohis tobdoh. Tilálâšvuođâ ij ollágin pyeredâm tot, et mii virkkuus kirdemeemeed aalgij vazâččiđ ovdâsmaŋas mašinist já kuldâlâddâđ maašin seeinijd já káátu. Suu skalkkâvuotâ-uv oroi lemin lappum. ¶ peljirástágâs já cissááš: ¶ Pessim: Pääiski ruávuin já riisijn rahtum piervâl lii čääsi aldasijn, ovdâmerkkân keeđgi alne, enâmist tâi jeggimievtâ alne. Piervâl puáhtá leđe meiddei látukáátu alne tâi kaavpugist joba kerditáálu káátu alne. Niŋálâs mannee 2-3 mane. Kuohtuuh vanhimeh läälliv já aitârdává uđâgáid oovtâst. ¶ Spesiaaljuávhoid já kiärgusjuávhoid pyehtih ucâluđ uuccâmiävtuid tevdeeh. Ucâlum tábáhtuvá koččomij maŋa jiešráđálávt. Visásmitmân meridep värisaje moosnii Laapi palvâlussajan. Uuccâmpápárijd já lasetiäđuid finnee interneetist já koččomsaajeest. ¶ EELLIM AAVIJN, SAVANNIJN JÁ ARVEVUOVDIJN ¶ Keejâ uánihisvideo nuorttâsämmilâš ärbivuáválii lávlumvyevist ¶ Ko ohtâgin keeppil ij vistig pajanâm, te Tobžâ ruokâsmitij mielâs já luptij kepilis: ¶ Talle linjâšauto viijmâg poođij. Olgos lavkkijn eres jottei juávhust nuorâpaarâ já väzziláin tuve kuuvl. ¶ Pákkumijnis Immeel addel iberdiđ, maht mij kolgâp eelliđ. Siämmást sun čáittá mii vuovnâlâšvuođâ já paavuođâ. Vuossâmuš pákkum koijâd, mon viäštun mij elimâm huksip. Kii tâi mii lii imelâm? ¶ c. ässein. ¶   206A Luobbâsk lii stuorrâ vielgis kukká. ¶ 169 ¶ Jis äššigâš lii agressiivlâš, ele jolástut: ¶   1 Maggaar kuoskâtmân lijkkuuh? Piejâ ruosâid mielâsumosáid. ¶ Näkkäläjärvi almottij kijttosavâstis, et ij ááigu viggâđ sämitige saavâjođetteijen innig puáttee vaaljâpaajeest. – Viigâm taan vaaljâpaajeest ovdediđ sämiaašijd nuuvt pyereest ko máhđulâš, mon maŋa kuáđám pargo nuorâbáid. Stuárráámus taan vaaljâpajan asâttum uulmijn lii aalmugijkoskâsii pargo-ornijdume ILO algâaalmugsopâmuš ratifisistem já tárbulij lahânumástusâi finnám ááigán, páhudij Näkkäläjärvi. – Tuáivu mield mij sämitiggeest pastep oovdânpyehtiđ jieččân uáinu täin aašijn nuuvt čielgâsávt já agâstâllum häämist, et Suomâ viijmâg ratifisist sopâmuš. ¶ b. šadolâšvuođâst ¶ Nuvvus-Äiligâs ~ Nuvvus-Aailâš = Nuvvus-Ailigas ¶ fiindâr kampela ¶ - čuákkimviste väridum 4 tiijmán ¶ kenoi materiaal: ¶ Porge-čohčâmáánu ehidijn, sevŋâd já veeigi kooskâst tuáppee Juvduu kuávžur. Talle juuhân puátih kuávžur suuhâđ Juvduujuuvâ hárjánâm kyelipivdeeh. Taah Lauri Arrela já eres-uv puáris koŋgarij äärbi siäilutteijeeh kočoduvvojeh Servŋâd Suhhen. Sij tobdeh toppimsoojijd sevŋâdin-uv. Sevŋâd Suhhein láá sii jieijâs tijdâvuogah, tijdâääigih já tijdâsajeh, jieškote-uv suhhest suu jieijâs, hárjánmist puáttám. Tot olmâ puzzâvuoggâ kalga moonnâđ eidu olmâ ääigi olmâ keeđgi paaldâ já – tiäđust-uv nuuvt, et käärbis ij suvâdijn kyeskitkin eres keeđgijd. ¶ b) olespyehčei ohtâgâsmeerijd. ¶ Hygrophorus hypothejus ¶ Juvvá Lemeha sáhka Sámeparlamentarihkkáriidkonferánsas 10.11.2011 ¶ Lyseonpuisto luvâttâh, Ruávinjargâ: Aletta Lakkala (tavesämikielâ) ¶ 71A Stuorrâ suolluin lii mecci. ¶ FiBLUL stivrâ ¶ 3. ¶ sárguseh: Mervi Lindman, Pia Holm já Jenni Herranen ¶ Oohtânkiässun: Wiki lii šiev saje čokkiđ tiäđuid já materiaal anarâšâin. Tobbeen puáhtá almottiđ anarâš tábáhtusâin. Tobbeen puáhtá teivâđ eres wiki kevtteiguin já veikkâ lasettiđ vyebdimalmottâs poskâdin šoddâm párnái sovskammuin. Wikist lii ennuv rijjâvuotâ tast, et maggaar kuávlun tot lii jotemin. Tot lii kiddâ wiki kevttein alnestis. ¶ Tiet kiđđâluuhâmpaje moonâi mudoi pyereest, eereeb tieid puocâmijd. Meiddei oskoldâh-uv aalgij mottoomnáálá lekkâsiđ munjin já nummeer tast pajanij-uv ovttain numeráin, tot lâi tääl 7. Eres numereh seiluu siämmáážin já koskâárvu čohčâluuhâmpaajeest pajanij 7,75:st 7,87:n. Škoovlâst lijjim meddâl 136 tijmed, mii lii viehâ ennuv. Imâštâlâm, ko Rantamäki luoštij muu liijká III luokan, veikkâ nuuvt ennuv lijjim meddâl. Nube tááhust tot lii iberdettee-uv. Meddâloromeh iä puáttám must alnaan, pic puácuvuođâin já nube tááhust, lijjimhân mun suu jiellâh. Kalehân mun-uv lijkkojim jieččânnáálá Rantamäkin, veikkâ skipáráid adelim-uv ereslágán kove. Muu mielâst oro-uv, et Rantamäki lijkkui nieidâi lasseen munjin já meiddei Veeikon, mut ijba ennust eres kandáid. Veikko lâi must čeepib masa puoh škovlâamnâsijn já toi lasseen sun lâi koorâs luuhâđ kiirjijd, main mun oppeet jiem perustâm maiden. Jis mun lijjim uážžuđ meridiđ škovlâtijmij šlaajâid, te iänááš toh liččii lamaš sárgum, ađai piirustem já loopah liččii lamaš vuáimástâllâmtiijmeh. Toh lijjii áinooh amnâseh, moin mun tiettim, et piergiittellim kiäs peri. ¶ tevdum Koijâdâllâmluámáttâh palvâlus já tiervâsvuođâtile tutkâm váás ¶ c) Mane +4-ciäkkásâš čääci lii vyelemustáá ¶ - Avveel tavesämikielâlii juávkkupeerâpeivikiäju tooimâ turvim 15 621,30 € ¶  ruottii – Ete lah-uv tun nohádistâm? ¶ Te ferttejim čielgiđ, et lijjim pärnivuođâstân šoddâm kyelijäävri riddoost já et nuuvt kuhháá ko muštám, lam máttám kuolijd čolliđ. Must láá tast maaŋgah koveh-uv, ko jieččân ákkuruhhijn čokkáám riddoost kuolijd čolliimin. ¶ Pietari F6 ¶ geeh, 3) sämikuávlust tuáimee staatâ ohtâduvah já finnodâhlájádâsah, 4) sämikuávlu staatâ ohtâdu ¶ Anarâškielâ tutkâmjuávkku lii keesi 2008 rääjist vuávám já olášuttâm oovtâst Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituuttáin já Säämi máttááttâskuávdáin anarâškielâ tievâsmittemškovliittâs. Anarâškielâ tievâsmittemškovliittâsproojeekt uáiviulmen lâi čuávdiđ sierâ áámmátsuorgij kroonisâš anarâškielâlâš pargovievâ vänivuođâ. Proojeekt lâi jotkâ kielâpiervâltooimân, mii lii pištám jo paijeel love ihheed. Ovdil taan proojeekt kielâpiervâlpárnái kielâtááiđu ovdánem já siäilum ij puáhtám tähidiđ tuárvi pyereest. Suijân lii tot, et ko párnái já nuorâi vanhimeh láá enâmustáá suomâkielâliih, te párnái já nuorâi kielâtáiđu kalga puáttiđ pääihi ulguubeln. Tane kielâiäláskitmist lâi tehálâš vuáijuđ eidu toid áámmátsuorgijd, moh pääihi ulguupeln ovdedeh anarâškielâ aktiivlâš kevttim já tuáimih tienuuvt kielâsirden. ¶ Sämitige saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio, Sämitige jeessân já kulttuurlävdikode saavâjođetteijee Tauno Haltta, má. haldâttâhhovdâ Pia Ruotsala já vs. kulttuurčällee Riitta Orti-Berg kollii Helsig 5.-7.5.2015 já teivâdii sierâ ministeriöi virgeulmuid. ¶ Juvduu jiešvuođâlii kuávžur suuhâmkulttuurân kuleh čälihánnáá njuolgâdusah, moi kunnijâttâm lii ain-uv kyeliluho siäiluttem iävtuttes hinnâ. ¶ Váruttâs: ¶ Taažâ Sämitige president Sven-Roald Nystø sahâvuárustis meid kuoskâttâlâi sämmilij tovláid já tááláid vuoigâdvuođâid neelji Tave-enâmist. Ton ooleest sun puovtij oovdân kieskâd vuáđudum Säämi Parlamentaarâlâš rääđi pehtilvuođâ ohtsâšpargo oovdedmân já olášitmân. Sun muštottij, et sämmilâškulttuurin kuleh alda ohtâvuođah kulttuur, kielâ, iäláttâsâi, já ohtsâškode-eellim kooskâst. Säämi Parlamentaarâlâš rääđi kolgâččij ovdediđ orgâniseerim já ruttâdemvuovijd nuuvt, et toh puávtáččii tipšođ taid nomâttum táárbuid rajij paijeel. Tot kuáská meid taaiđâvuovvijd já eres kulttuurpeelijd, moh láá čoonnum säämi ärbivuovvijd, mut meid uássin uđđâáigásâš já maailmvijđosâš vuovvijd. Lii meid tárbu porgâđ oovtâst jieškote-uvlágán suorgijn, nuuvtko ovdâmerkkân tutkâmist, iäláttâsoovdedmist, pirâssuoijâlmist, piätuelleehaaldâšmist. Taađeest ko projekteh ovdáneh, te vaarâ huámášep, et toh ääših láá tuše smaavâ uási tain aašijn, moin lii tárbu porgâđ oovtâst paijeel rajij . ¶ u-‐adjektiiveh  iä  kavnuu  ollágin  pođoisänikirjeest. ¶ – Poođij luosâ! Ville čuorvij. ¶ 4.4 Sopâmušah, moh tahhojeh eennâmomâsteijein 12 ¶ Oovtâstpargo raajij rasta naanood sämikielâ já oohtânkulluuv ¶ muokkâšuđ, muokkâšuum, muokkâšuvá = rasittua ¶ Gideon 94 ¶ suátitävgi, muu ¶ Mut pieggâ šuvijdij já ton kirdettem loostah mosijdii nuuvt korrâsávt, et Čohčâ ij kuullâm Keesi iävtuttâs. ¶ Lahcâčolmâsijd ij taan ääigi tääiđi innig kihheen rähtiđ, mut saremielkki lii hersku, mon lii uáli älkkee rähtiđ: vorâs sareh siävuttuvvojeh vorâs miälkán. Tot lii njaalgâ veikkâba lieggâ eskin poossum roovâleibijn. Já ko ulmuin láá taan ääigi siävuttemmašineh kievkkânijn, te saremielhi puáhtá valmâštiđ toigijn-uv. Siävuttemmašinân oovtâ ulmuu várás ain 2 dl mielkki, kyevti tejâpastemverd sukkâr, kuulmâ – neelji puurrâmpastemverd sareh já vala tejâpastem tievâ sitruunmäihli. Siävuttemmaašin uážžu juurrâđ miinutpele. ¶ Tuávááš ¶ 3. ¶ a. Luvâttâl, magarij sierâlágán vuovijguin äävi elleeh pyehtih ¶ Motomin ákku kárttá kooccâđ, orostiđ já vyerdiđ, ete poccuuh maneh oovdâst meddâl. Motomin sun tuše keeppid liävtu, kuácá uccáá já karva poccuiđ. Motomeh poccuuh tuálvisteh miäcán, mutâ motomeh tuše uáhuh rávhálávt auto oovdâst. Talle ákku teddil jienâmeerhâ, vâi poccuuh iberdiččii moonnâđ luodâ alne luodâ piällás. Maađij piällást láá meid jotolâhmeerhah, maid Hirškikkâ já Myerji imâštâllâv. ¶ Suándikiärppááh – Lantakärpäset ( Scatophagidae ) iälusteh noomâs mield suándist, mut iänáážin kuittâg lahtâ jeegijn já lyeivein, kost suovsah-uv ovdáneh kiärpážin. Táválumos šlaajâ, mii Säämist-uv tiättoo, lii fiskissiähá kuolgiis Scatophaga stercoraria . Ton suovsah ovdáneh suándist já toh poreh eres tiivrij suovsâid. ¶ arvevyevdi tundra ääpi saavaan ¶  pronomin SáFá -förstudieprojekt ¶ Äijih keejâi kijttolâžžân jutteseelgi. – Jutteselgi. Kal tun lah ubâ čiŋŋâ, ko muu stuorrâ kuávžurist piälustih. Tunhân lah olmâ sáŋgár, äijih rammui jutteseelgi. – Täst mun kal muštâlâm tállán áijuváid, ko muoi pesseen riidon. Amahânde ij kihheen kal taan mainâs oskogin, äijih povvâstij já lasettij kárbás liävtu. ¶ – Na must lii viste mottoom uáppeivisteest viehâ alda ollâopâttuv. ¶ 19 SUOM ¶ Seminaarist Suomâ säminuorâi saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso tiäduttij OA algâaalmugij vuoigâdvuođâi julgáštâs merhâšume ubâ sämikulttuur- já kielâ oovdedmist já ohtân kuávdášlâš äššin ILO 169-sopâmuš ratifisistem prosessist. ”OA algâaalmugij vuoigâdvuođâi julgáštâs já ILO 169-sopâmuš sulâstiteh siskáldâsâs peeleest viehâ čuuvtij nubijdis. Muu mielâst Suomâ lii nanosávt čonnâsâm OA algâaalmugij vuoigâdvuođâi julgáštâsân sehe ton jieškote-uv artiklaid já taam kolgâččij väldiđ vuotân ILO 169-sopâmuš ratifisistem prosessist.” ¶ Kaandah peittâdâttii huápust, mut siämmást Assaaskuolgâ jo vigâškuođij tobbeen meddâl: ¶ Nube omâduv kađâštem já háputtâllâm, jo-uv nuuvt et tom uáiná tâi tot lii vááimu syelimâs juurdân, lii ovttuu epiluáttámuš čäittim Immeel kuáttá. Immeel haalijd, et lyettip tuše sunjin já vyerdip sust jieččân elimân puoh pyere. ¶ lasseen vala KR92 olgospyehtim alkoi vajota lii jurgâlum hevvânškuođij ¶ Vuáđumáttááttâslaavâ 10 § kenigit sämikuávlu kieldâid adeliđ sämikielâ mättee uáppei máttááttâs iänááš sämikielân. Laavâ 12 § mield eenikiellân máttáátteh uáppee máttááttâskielâ mield suomâ-, ruotâ- teikâ sämikielâ. Laavâ 15 § mield kieldah kalgeh tuhhiittiđ máttááttâsvuávám. Sämikielâlâš (nuuvtko meid suomâ- já ruotâkielâlâš) máttááttâs várás rähtih já tuhhiitteh jieijâs oppâvuávám. Staatârääđi tuhhiittem tijmejuáhuasâttâs (8 § 4 mom) váátá lasseen, ete škoovlâst, kost láá sämikuávlust ässee uáppeeh, kalga valjimiävtulâš amnâsin leđe sämikielâ. ¶ Vaasa B4 ¶ Helsigist Kustannusosakeyhtiö Otava ¶ Kolmâvorrâhiäppušeh láá stuárráh já lusisráhtusiih. ¶ Laapi iäláttâs-, jotolâh- já pirâskuávdáš pieijâi joton kuovâmáánust 2014 väldikodálávt mávsulij enâdâhkuávlui já enâdâhuáinálduvâi peivideminventistem sämikuávlust. Pargo lává olášuttâm arkeolog Eija Ojanlatva já totkee Päivi Magga Sämimuseo Siijdâ kulttuurpirâsohtâduvvâst. ¶ –~Issi, taa tot lii tot havlâ. ¶ Turkki H8 ¶ Eero-Pekka Aikio, Unto Aikio, Uuno Angeli, Ellen Järvensivu, Anja Kaarret, Aili Koskinen, Aune Kuuva, Aili Maarit Mattus, Hans Mattus, Heikki Mattus, Iisakki Mattus, Matti Morottaja, Marja-Liisa Olthuis (iä pálhášumeh), Into Paadar, Aslak Saijets, Leena Saijets, Eeva Seurujärvi, Lyyli Seurujärvi, Miina Seurujärvi, Lea Tervonen, Aili-Maarit Valle já Elsa Väisänen. ¶ 15a kyeveer ¶ Jurgâleijeeh ja tuulhah ¶ Loopâst halijdâm celkkiđ jieččân já Saijoos kevttei peeleest lieggâ kijttosijd Saijoos olášumán vaikuttâm já uásálistám ovtâskâs tuáimeid já organisaatioid; nuuvt ruttâdeijeid, Senaatti-kiinteistöid, Aanaar kieldân, arkkitehtvuávájeijeid já eres vuávájeijeid, kocceid ko meid urkkodeijeid-uv. Eromâškijttosijd čujottâm váldu-urkkodeijee Keski-Suomen Betonirakenne tuáimeid vástulâš já palvâlemvuoiŋâlâš pargohaaldâšmist. Oovtâstpargo puohâiguin lii lamaš eromâš. Tiittáá säämi kulttuurkuávdáš ij liččii kuássin muttum tuoivust tuottân. Stuorrâ kijttoseh tijjân! ¶ Syemmilâš aalmugmaainâs. Uđđâsist muštâlâm Päivi ¶ Kaŋgâvuonâ = Kankivuono ¶ iä adelâm tuárvi ¶ MOROTTAJA, MATTI 1997: Anarâškielâ piervâl. ! Anarâš 10. ihekerdi, porgemáánu. ¶ Kähteeluohtâ IV.2003 Ákšujäävri taveuási viestârriddoost. ¶ Vuáđutiätu párnáást-luámáttâh ¶ Laapi etikuávdáš "Návt kiävtáh etinummeer 112 Suomâst" (tavesämikielân) ¶ Anarâškielân ¶ Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut, Meccihaldâttâs já Säämi museo keessiv 2007 toohâm arkeologâlâš tutkâmušâi mield suollust kavnum amnâstâh lâi kuittâg čuuvtij ereslágán, ko tain iä kavnum piäđui täävtih ollágin. Tähtipittáhivvâduvâst, mon stuárudâh lâi 693 tähtipittád, kávnojii kale kode/poccuu čuárvih já täävtih (uhredum 1457–1635), saavzâ/kaaicâ (uhredum 1316–1437) já čuuvčá/kuáppil (uhredum 1403–1450) täävtih, mut kyele já čäcilode täävtih iä kavnum ollágin. Tast puáhtá miäruštâllâđ, et Äijihsuálui ij lah lamaš aanâskin kyelisieidi. Puárásumoseh täävtih radiočiđđâäigidmáin mitteddijn sajaduvvii iivij 1316–1437 kooskân. Mielâkiddiivâš äšši Äijihsuolluu já meiddei Äijihjäävri Äijih-uv pehti lii tot, et uhretäävtih iä kavnum suolluu alemuu uásist ollágin, pic čuuvtij vyeliláá ađai koskâmudo vuoluubeln. Tot meerhâš tom, et tiätu suolluu tâi vääri aalaaš lii lamaš nuuvt pase, et toovláš päähinolmooš ij lah tuostâm aldaniđgin aalaa, mut lii uhredâm vyeliláá. ¶ Taan juávkun láá čaahâm syemmiliih já sämmiliih, nuorah já puárráseh – aaibâs ucc-párnááh iä kale viiššâm uásálistiđ. Nuorâmuuh uáppeeh láá 27-ihásiih, puárásumoseh vist láá mottoomverd paijeel 50-ihásiih. Nuuvtpa juávhust lii sehe nuorâvuođâ mohtâ já elilâm ulmuu hárjánem. Uáppeeh láá Minna Lampinen, Johanna Laurila, Neeta Jääskö (ađai Post-Ooni Ááimu Neeta), Eljas Niskanen, Katariina Musta, Airi Leppäjärvi, Laura Ryytty, Mika Aleksandroff já Outi Portti. ¶  / Jurduinân juuttim suulân kulmâlov ihheed majaskulij, ko jieččân eeči já äijih jaamijn. Munjin muštâlui talle, et eeči já äijih láin moonnâm aalman. ¶ Nuorttâmeerâ lii cuávis sismeerâ, mon čääci lii ¶ – Iähân tii eejist lah njävileh, Sami šiištij. Tääl sun keejâi Joukon. ¶ Klemetti Näkkäläjärvi saahâ ¶ riesâ, riessâm = rimssu liinassa ¶ OA olmoošvuoigâdvuotkomitea ¶ eres tiäđuh: ¶ Te sun huámmâš ko uksâkozzâš tyehin iđeškuát kuhesvuoptâiguin čapis uáivi, čapis muáđuin čalmeh šliäđgáttelih tuulâ čuovâst. Talle almai toppij viärjus já eeđâi: ¶ Jookeerpargopittá ¶ Jovnâhân vuolgij uáŋildiđ taid, jos te vala juvsâččij taid. Peccikko tuoddâr alne uáiná, ete Mierâšjäävri vuást láá jotemin. Jovnâ arvâl: ¶ Haldâttâsohjelm čoonnâs uđâsmittiđ aalmuglii biodiversiteetstrategia, pištee ovdánem ohjelm já olášuttiđ uhkevulážij luándutiijpâi toimâvuávám. Biodiversiteetstrategia olášutmist čoonnâs haldâttâs turviđ säämi kulttuurlii vyevi já äärbi kevttiđ luándu. “Sämikulttuur táárbuid haldâttâs tuárju tai linjiimijguin olesváldálávt. Aalmuglii pištee ovdánem strategia uássin lii sämmilij jieijâs pištee ovdánem strategia. Aalmuglâš artikla 8(j)-pargojuávkku lii ráhtám vijđes iävtuttâs uđđâ biodiversiteetstrategian sämikulttuur kyeskee toimân. Uhkevulážij luándutiijpâi toimâvuáváámist lii haldâttâs čonâsâm čielgiđ máhđulâšvuođâid uđâsmittiđ puásuituálulaavâ, ton olášuttem sehe puásuituálu toorjâhaamijd nuuvt, et toiguin puávtáččij pyerediđ uhkevuálážij já čalmeestanettettee luándutiijpâi tile já siämmást olášuttiđ biodiversiteetsopâmuš algâaalmugijd kyeskee kenigâsvuođâid (artiklah 8j já 10c). Linjiimeh láá sämikulttuur já sämmilâšpuásuituálu tááhust tuođâi pyereh. Sämitigge lii porgâm já parga ain-uv korrâsávt pargo tai strategiai já ohjelmij valmâštâlmân já olášutmân” Näkkäläjärvi muštâl. ¶ Aalpah . . . . . . . . . . . . . . 58 ¶   134 ¶ ”Faallâđ purrâmâš!!” Joovsep eeđâi. ¶  mon luáváttâhellee tohvelieläin ¶ 3. Tuálvuh luomutáálust syeinipiäldun ¶ čuuvtij-uv koskânis kulttuurlij iärui keežild, mii meerhâš tom, et vuástáväldei kooskâst ¶ Jiella-juávhu jesâneh: Niilo já Jenna Rasmus ¶ Sijdâ lii 200 meetter keččin Sajosist. ¶ Island ¶ Kielâ ¶ Nigeria ¶ Kukkodâh: 3,50 ¶ – Já pääsi tun tiervân! Kaari eeđâi nisonân, kote hirmástâlân paasij keččâđ. ¶ mii viljâluvvoo mottoom ive ääigi. ¶ 2. ¶ kuulmâsuorâg uálgitekki ¶ Alodâh merâtääsist meetterid ¶ Tađe pyereeb navertaalhâs ij lahkin, ko vorâs vuoššum kyeleh. ¶ tiivrijd. ¶ Suomâst láá suullân 10 000 sämmilâžžâd. Sist paijeel 60 prosenttid ääsih jo päikkikuávlus ulguubeln, mii aasât sämikielâlâš máttááttâsân, palvâlussáid já tiäđujyehimân uđđâ vátámâšâid. Sämmiliih ääsih sii ärbivuáválijn aassâmkuávluin Suomâst, Taažâst, Ruotâst já Ruošâst. Puohnâssân sämmiliih láá ohtsis 75 000 -100 000. Enâmustáá sämmiliih láá Taažâst. Kaavpuglum lii vaikuttâm puoh sämisiärváduvváid já sehe Taažâ ete Ruotâ uáivikaavpugkuávluin tego Suomâst-uv lii stuorrâ sämisiärvádâh. Sämmilij meeri lii šoddâm ive 1992 rääjist ihán 2011 55 prosenttid. Taan ääigi sämikuálvu ulguubeln ässee sämiaalmug meeri lii šoddâm 165 %. Sämikuávlu aalmugmeeri lii vuálánâm taan ääigi 13 %. ¶ Irjánâš aalgij ettâđ: ¶ oovdedmist Säämi máttááttâskuávdáá Säämi virtuaalškovlâ-tooimâst lii merhâšittee rooli. ¶ Čohčâluuhâmpaje 1958 ¶ Sämiteatter Beaivváš lávdástâl Sajosist ¶ Koccájim käävci ääigi já vyeijilim tállân Ironworldin viežžâđ tom Oiva jurgâlem sahâvuáru, maid tolâččim Pipestonest já ko poottim tobbeen, te pakkaastim tállân tävirijd laavkân, maid tarbâšiččim ollásávt ubâ oho kukkosâš määđhist. ¶ Majemustáá peividum/ ¶ Kaavaamân kullee koloruttâkenigâsvuođâst lii sajattâhkaava já nuuvtkočodum kuálmád tääsi almoskaavast asâttum huksimlaavâ 56 §:st. Jis vijđodâh lii kaavast čujottum eres, ko priivaat huksimtooimân, ijge eennâmomâsteijee tondiet pyevti miärálávt ávhástâllâđ enâmijnis, lii staatâ kenigâsvuotâ lonestiđ vijđoduv. Siämmáásullâsâš lonnoommonâttâllâm lii vyeimist meiddei huksim- já riddokaava vijđoduvâin (huksimlaahâ 110 já 123e §). Lonestâsâst máksoo olesmiärásii hade miäldásâš koloruttâ. ¶ Taažâ, Ruotâ já Suomâ sämiaašijn västideijee ministereh já tai enâmij sämitigij saavâjođetteijeeh láá vuáđudâm tave-eennâmlâš sämikielâ kielâpalhâšume – Kollekielâ. ¶ – Enni, kuus mij lep monâmin? kullui aauto majepeeŋkâst koččâmuš. ¶ [Almalâš Eeči.] ¶ 3. a) Mon elleejuávkun merâpuákku kulá? ¶ 1 Čääli kove vuálá, sirdâšuvá-uv liegâsvuotâ tast suonjârdmáin , rievdâmáin vâi jotemáin . ¶ “Itten muoi kalgeen čielgiđ máttáátteijeid tuu aašijd. Tot sáttá išediđ tuu finniđ váhá pyerebijd numerijd” sun eeđâi. ¶   vuosmužžân já tobdosumosin lâi Eugene A. Nida hammim dynaamisâš ekvivalens ¶ Puohâin ilgâdumos kissáin lâi Monni. Tot irâttij ubâ ääigi filliđ Piäká já keksiđ toos puohlágánijd kiivsijd. ¶ 126A Vielgisnierâčuánnjái tuákih láá varrimmääđhi ääigi táválâš uáinámuš Maadâ-Suomâ riddokuávlust. ¶ Kivkked ¶ Ive 2004 seervi stivrâ čokkânij čiččii já toovâi kielâpiervâlân kyeskee miärádâsâi lasseen miärádâsâid Aune Kuuva skiäru olgosaddelmist, Inarilappisches Wörterbuch-kiirjij vuástáväldimist Syemmilâš-ugrilâš seervist, kielâseminaar orniimist (ornâšui keessiv 2004), koldemtábáhtus orniimist Rivruuvuonâst (ornâšui 24.-25.7.2004) já párnáipeeivi palhâšume vuástáväldimist Helsig Smolnaast. Párnáipeeivi juuhlán uásálistii Matti Morottaja, Ritva Kangasniemi, Ilmari Mattus, Mari-Anne Kenttämaa, Riikka Morottaja já Rauna Sara Aikio. Párnáipeeivi palhâšume keigij kulttuurminister Tanja Karpela 25.11.2004 já tom vaaldij vuástá Matti Morottaja. Servi finnij meiddei tave-eennâmlii ministerrääđist Kollekielâ-palhâšume (6 099 eurod), mon eelij vuástáväldimin seervi saavâjođetteijee Tukholmast 17.11.2004. Paavo Hohti skeŋkkij šoddâmpeivipuáđuidis siärván 13 492 eurod já Antti Aarnio-Wihuri skeŋkkij siärván 17 000 eurod. Jeessânlostâ Anarâš almostui kulmii, main ohtâ lâi kalendernummeer. Kalender teeman lâi “Anarâškielâlii kirjálâšvuotân vaikuttâm ulmuuh” . Puohâi jesânij meeri lâi ive aalgâst 266 já ive loopâst 280, main ihejesâneh lijjii 214, toorjâjesâneh 52 já ovtâstusjesâneh 14. Ton ive jammii kyehti jeessân. ¶ 6. Káttuhaigar ¶ Ovdeláá máttááttâspárnáidis kyeđđim, eeđâi Jeesus sijjân: ”Tääl mun maacâm iäččán luusâ, mut elleđ poolâ. Iäččán táálust láá maŋgâ viste, já mun moonâm oovdâst valmâštiđ tijjân saje.” ¶ Puđâldâsteatter Ivaloiset Sajosist 24.10.12. ¶ Puško ¶ Säämi parlamenteh tuáimih Suomâst, Ruotâst já Taažâst ¶ - Tovben hiäilu uccâ puursâš, vyestipiegân njuškiistâl. ¶ kode < kodde = peuran < peura 54 ¶ Kirsti Ranta ¶ Piergâseh: áimupállu, läigi, kyehti meetaalpoccee ¶ kiärdutuvvá ¶ – Tun já tun, monâvettee puáttee postâautoin Anarân. Taa láá ruuđah, mannee tamppáin Äijihsuollui. Tot lii pase suálui, uástee lahcâjieŋâ já pargee maidnii hitruid já maasâd puátivettee talle ehidist. ¶ Moovtâ Nánná tuámá maasâd reeivâ hiäilumáin. ¶ Njellim škoovlâ uáppeeh tijmekooskâst. ¶ – Na, munhân te jo ettim-uv, et puurgâ tot tiätá, ko toh riävskáh uáinojii ištâmin muorâoovsijn, Ákku muštottij. ¶ » Mut sij pissuu sujâttâsâinis já ettii: » Sun vil- ¶ Jovnâ ij puáhtâm ton puudâ muide ko tuše keččâđ, maht suátijuávkku aldanij hitásávt suu ustevijd. Vijmâg Wieseh jienâ poođij maasâd. ¶ ‐uv Matti Morottaja ¶ siärgáš pieni särki ¶ Anarâškielâ servi tieđeet ¶ 46 cm ¶ Staatâ budjetist lii lamaš ive 2002 rääjist sierâ staatâtoorjâ sämikielâlij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi turviimân sämikuávlust. Staatâtoorjâ máksoo Sämitige peht sämikuávlu kieldáid. Sämitige oovdânpyehtim meriruuđâtárbu sämikielâlijd sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlussáid lâi ihán 2014 ohtsis 1,2 miljovn eurod. ¶ – Toppii tääl kiddâ mottoom kyele! máttáátteijee čuorvij. ¶ http://yle.fi/uutiset/muistokonsertti_nuorena_hukkuneen_saamelaismuusikon_kunniaksi_kesakuussa/7990671 ¶ 56. Časijdân kyeleh 172 ¶ Lahtos 23 Aanaar kieldâ uáiváditteeohjelm ¶ kuujijn = kujilla 94 ¶ Ko mij lâim lámáš torvolávt suullân 20 minuttit Minnesota paajaabeln, te mii maašin liegâsvuotâ aalgij korrâsávt luptâniđ. Tyeggáár koskâmiärásâš syemmilâš sävni tuálá sistestis aktiiviäiginis suullân 80 ceehi liegâsvuođâ já mii mučis kirdemmaašin aalgij aldanâddâđ aaibâs siämmáid cekkilovvoid. Mii tääl rääđđin? Äšši lâi ton peeleest čielgâs, et mii torvolâš mađhâšemmaašin lâi tääl muttuumin torvolâš kirdee sävnin, vailuu innig vastah já rišoh. Vädisvuotân kavnui kuittâg čoovdâ viehâ komálii kuávlust, mut tuše peri vastai uásild. Ovdiipiäláá peŋkkâlummoost lâi storgâs torvolâšvuođâ raavâpäävir, mon juáhâš mađhâšeijee vaaldij olssis kiävtun tegu vastan. Puoh ulmuuh mašinist hiäiluttellii torvolâšvuođâ ravvuid, já mojottellii pyerimielâst kuoimijdis já leikkušii. Meiddei movtáskittee kirdemeemeed eelij tyellittäl luptiimin tobdoid ameriikkalijn leikkušemvuovijnis. ¶ Sämitige haldâttâhhovdân ááigán 1.2.2014-31.1.2015 lii väljejum Pia Ruotsala, kote lâi virge áinoo occee. Pia Ruotsala lii sämitige sosiaal- já tiervâsvuođâčällee. Sun lii toimâm má. haldâttâhhovdân 18.10.2013 rääjist. ¶ Áámmátlávt puásuituálu hárjutteijei koskâahe lii eivi paijaanmin (tääl nyevt 47 ihheed) já siämmást puásuituállei olesmeeri vuállán. Puásuituálu puátteevuođâ uhkedeh hiäjus kannatteijeevuotâ, sämmilij meddâlvarrim sämikuávlust, šoŋŋâdâhnubástus sehe šaddee piätumeeri. ¶ Tallaa ääigi lijjii puoh purrâmâšveerkih koortâi tyehin ađai taid uážui käävpist tuše koortâi vuástá. ¶ olmooš já kulttuur láá čovgâsávt čonâsâm oohtân. Luándu lii uási kulttuur já olmoošvuođâ. Kulttuur siäilumân lii tehálâš huolâttiđ meid luándu pyereestvajemist. Luándu kolgâččij leđe kuávdášlâš uássin párnáá jyehipiäiválâš eellim . Keevâtlâš ovdâmeerhah luánduohtâvuo đ â naanoodmân aarâhšoddâdmist: ¶ tâlmáin virgeomâhâšpeelij vástidemprooseent, ađai váldojeh meddâl sämiseervih já palgâseh, šadda ¶ – Ottakaa mukaanne kaksi miestä ja käykää noutamassa moottorikelkkani pois Neuvostoliiton puolelta! ¶  + – Vuoi mon hitruus saje taat lii, Myerji já Hirškikkâ šuáhkádává. Vyelgip-uv Matti tállán lavviđ já viärmán kuárŋuđ? suoi koijádává moovtâ. ¶ –~Na sun tibi, jo-uv puátá siisâ? ¶ Peljinähkisuájá ¶ Mietâmiäđušijnpopullaatio tálvástâl kuáđistis čovgâ pállun. Jis kuáđi liegâsvuotâ luáštá liijgâs, te pargomiäđušijneh älgih tuárgástittiđ suájáidis já nuuvt luptiđ kuáđi liegâsvuođâ. Tälviv miäđušijnkuátám kuáđđoo sukkârliemâ energiavuárkkán. Lijge pahâs šooŋâin miäđušijneh posotteh kuáđi. Toh tiälláádeteh kuátirááigán já rähtij suájáinis áimuvirde, mii čuáskut kuáđi. Meid kuuđhâmievtâst tuáimá posottem pakkâšooŋâin. ¶ - Mut must lii tääl nuuvt sujâlâš tobdo, já nube tááhust lam hirmâd luholâš. Must lii nuuvt pyeri tuu alda. ¶ Maailm kárttá . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 192 ¶ Kaandah palaskáin. ¶ kuálástuslope . Kuáláástmân tárbulâš staatâ tâi kuálástuskuávlu omâsteijee lope. Uággumân já runneuággumân ij taarbâš love. Vuálá 18-ihásâš ij taarbâš love vuoggâkuáláástmân. Vrd. vuoggâ. ¶   Sundsvall ¶ Tobdomeerhah já kevttim ¶ Näliolgoštemsopâmuš ¶ Lii stuorrâ kunnee munjin ovdâstiđ Ruotâ sämitige já ettâđ muáddi sääni tääl ko Sämitigge Suomâbeln lehâstuvvoo. ¶ Sun virkosmit muu siälu, ¶ nuorttâsämikielâ ¶ puárree suáluiriidon. ¶ koolgâi kyeđđiđ eđâhánnáá. ¶ Vuonjâš ¶ 11. Euroop tavemus kaavpug. ¶   Soovsâkerdi lii saahâd, teetis já hilgo čääsi. ¶ Mihheen ij val tuođâštâm, et tiŋgâ pisoččij Joovnâ kulen já Jovnâ váhá vuordij-uv tom, et tiŋgâ kárgááččij, mut ko tiŋgâ peesâi enâmân, te tot paasij čuážžuđ váhá määđhi keš Joovnâst. Kuábâš-uv lâi joskâ já keejâi kuáimásis. ¶ Sämitige čuákkimij simultaantulkkum já virdedem ¶ Mutâ ohtii Issá ij lamgin uáđimin, ko Sáárá vuolgij ton omâs almaa luusâ, já ton maŋa puoh lâi muttum vala hyenebin. ¶ Sämimáttááttâs uáppeemeeri lassaan ¶   mušâi čielgiimân já estimân kalga rähtiđ čielgâ kuoddâlem- já ráŋgáštemvuáháduv. ¶ ruávis sältti, säälti = karkea suola ¶ uáinivetteđ muu oppeet. ¶ Love koččâmâššâd Sämitige saavâjođetteijei ¶ a) Kišto čuávdá 10-jeessânsâš palhâšumelävdikodde, moos kulá ohtâ ovdâsteijee jyehi kulttuurkuávdáá kevtteeorganisaatiost (ohtsis 8 ovdâsteijed) sehe ovdâsteijee Seenaat-kiddoduvâin já kulttuurkuávdáá arkkitehtuurkišto vuáittám vuávájeijeejuávhust. ¶ (Vuoi taam maailm já ton viettâlâsâid! Viettâlâsah kalgeh kale puáttiđ, mut vuoi tom ulmuu, kiän peht toh puátih! Jis kiettâd teikâ juálgád viettâl tuu, časke tom rasta já leggist meddâl. Liihân pyereeb, et kietâpeellin teikâ jyelgipeellin peesah siisâ elimân, ko et tun anah kuohtuid kieđâid já juolgijd já leggistuuh nuvâhánnáá tuulân. Já jis čaalmad viettâl tuu, kiškeet tom luovâs já leggist meddâl. Liihân pyereeb, et čalmepeellin peesah siisâ elimân ko et tun anah kuohtuid čoolmijd já leggistuuh helvit tuulân.) ¶ – Joo, kullui culijdem muu piälján. ¶ Koldemeh ¶ Kielâtorvočällee ¶ 6 ŠKOOVL ¶ – kukáh ¶ 5. a. Maid elleid kuuđhah pivdeh? ¶  syö s. 111 ¶ čeevris.....92, 105 ¶ Meccihaldâttâs Aanaar já Suáđigil oovtâstpargojuávkku ¶ Ko juna orostij Kemist mottoom tiijmán já vaunu mast sij lijjii, sattui eidu vijnekäävpi puotâ orostiđ. Tievâ ulmuuh lijjii joonootmin vijnekäävpi oovdâst. Vuolli já Issá-čeeci še vuolgijn jonon. Ko Vuolli aldanij jono te toos šoodâi kuhes potkâ kogo Vuolli lâi, sun väzistij kidâ ovdiikeš jono já Issá še čuávui Vuoli. Tobbeen še keevâi, ko Vuolli aldanij jono toin poškâhajâinis te jonon šoodâi potkâ. Suoi pessain huápust kidâ jono ovdiikiäčân já suoi kuohtuuh ostijn ton loválii mere viijne. Ij vyebdeegin halijdâm kuhe Vuollijn tivâštâllâđ já suu pápárijd tutkâđ. ¶ - Te ferttejim vyelgiđ ráánjá eemeed satâččiđ majemuu máátkán. ¶ Maadâ-Italia lii kievhi ¶ 9. Camarophyllus pratensis – Niittyvahakas – Nijttokässih U ¶ Koddepivdee suddo (Anarâš, 1992) fiktiivlâš ¶ 3. Mane a. mietâmiäđušijn b. lapsemáátu lii ávhálâš? Maainâš kuábbáást-uv kyehti ääši. ¶ 20B Kammimrävdee vuálá koozâ olmâ hámásâžžân já kiddee kammuu navlijguin koozân. ¶ - Lävdikode nuorttâsämikielâ juávus algâttij-uv jurgâlemproojeekt já ruttâdij še mainâskirje almostittem, muštâl Zoja. Kirje toimâttij já loopâst almostitij Suomâ sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh. -nommâsâš puáris nuorttâsämmilijd mainâsijd sistetuállee kirje almostui nuorttâsämikielâlâš teddilâssân ive 2012 aalgâst. ¶ raavâd ¶  uđđâ čuovâst. Mii tábáhtuvá čalmekolláážân, ¶ Rijjâ savâstâllâm oppâmateriaalpargoost ¶ Tánssám maŋa peevdist čokkáádijnis Ánná smakkij juhâmuš lasâstis já keejâi pirrâsis. Suu mielâst taat päikki lâi kuittâg-uv mottoomnáálá ereslágán ko krouvi. ¶ Kuškâdum šado oosijd tarbâšâh ain tejâpastemverd oovtâ koopân. Njoorât ađai kuáškut tyeldee čääsi tejâamnâsij oolâ veikkâba kähvivuoššâmavdomaattijn. Tipte havdâšuđ teejâ lovemat miinut já sillii teejâ. Juuvâ pahâsin tâi čuáskut tom. Keessiv puáhtá láávžámyerjiteejâ rähtiđ meid vorâs šado oosijn, mut talle vorâs loostâid ferttee kevttiđ eenâb ko koške loostâid: suullân stuorrâpastemverd koopân. Taat lii šiev eehidjuhâmuš, uáđáh iijâ rávhálávt. Láávžámyerjiteejâ ij kooseet siämmáá náálá ko táválâš teejâ já käähvi. ¶ s. 6 ¶ Kovvejeijeeh, sárgooh já kovevuárháh: Pertti Turunen, Juhan Uula Mattus kovevuárkká, Ilmari Mattus, Tuomo Huusko, Marjo-Riitta Rantamäki, Satu Aikio, Suvi Kivelä, Petteri Kyrö, Jorma Lehtola, Pentti Pieski, Mari-Anne Kenttämaa, Terhi Rantanen, Anja Kaarret, Teija Linnanmäki kovealbum, Yrjö Musta kovealbum, Tanja Kyrö kovealbum, Maijukka Pyykkö, Mervi Skopets kovealbum, Norbert Kiss, Ulla Isotalo, Ritva Kangasniemi, Henrik Kettunen / Kuvaus.fi, Jyrki Virtanen / Kuvaus.fi, Jukka Holmström / Kuvaus.fi, Pasi Kannisto / Vastavalo.fi, Miina Seurujärvi já Pertti Kantola . Ohtsâšsijđomeeri lâi 124 já loostâ tiilájeijeeh lijjii 16. ¶ – Mun kuullim, ko miinii ruojijdij nuuvt čuuvtij já toos te koccájim. Jurdâččim, et kumppi te lâi tobbeen ääiti kuvlân já kočattij puoh paađijd. Jiem vistig tuostâm olgoskin puáttiđ. ¶ b. Muštâl kove vuáđuld, maht tamppâ piäsá kanava puáđui čoođâ. ¶ porthái oolâ, moh maneh kiällárân. ¶ 12. ¶ čuovjistiäpuh luáváttâhellee rätisellee Elleplankton ¶ mainâšum Matti Sverloff nuorttâsämmilij kulttuuräärbi já Syennjil mainâsijd sistetuállee ¶ ađai fossiilijn. ¶ – Na jis mun tiiláám tom kuittâg vaartâ paijeel, sun vala irâttij. Pissiih uáđđiđ kuhebiššáá. ¶ Joođeet kovjâeennâm ● ● Jangtse ● ● Kolgá Nuorttâ-Kiina meerân ¶ - Na rávhuduuhân jo, enni lii täst. ¶ – Mii kiirjijd totkis lii? Andârâs koijâdij. Tothân lii siämmáá assaa ko Kooraan! ¶ Kiäptukiävŋásâš = Kettukoski ¶ Perunämmir komme ¶ b. Hendâ-äijih muštá pyereest, maht tovle Anarist-uv lijjii ennuv kottáriih. Sun koijâd: ”Tovle kottáriih ovttuu njuolgist kištottellii täi muu šiljovuovdâi alne, mut tááláá ääigi toh iä tiettuu ennust ollágin. Miisun toos lii suijân?” ¶ vuáđulâš pargo porgâm staatâi koskâsii puásuikuáttumkomitea saavâjođetteijen. Tanner lâi aassâm maaŋgâid iivijd Säämi puásuitipšomkuávlust já oppâm tubdâđ já anneeđ áárvust ¶ Ohtâ tuođâlâš Säämi loddááš lii čabivuávláš já tot lii vissásávt juáhážân uápis, kote váhágin jotá keessiv meecist, lyemejeegist tâi tuoddârist. Tovle, ko läävejim loddái jienâid ađđiistâllâđ, te čabivuávláá jienâst poođij mielân tállán suomâkielâlâs sänikuállus “Mä suljin-suljin rillumarei” . Na tot lâi tiäđust-uv váháš tegu tohokulij, mutâ tiest mun tubdim já tuubdân čabivuávláá jienâ, veikkâ jiem uánâččii ubâ ton loddáá. Vaarâ tot lii ton reeviirlaavlâ, ađai kiihâmjienâ. ¶ – Na leggist tuohu lyenikaasân taid! ¶ eelliđ a. koške b. vorâs niijtost . ¶ pááikán ¶ 9. Atlant vaikut ¶ čiehčâ = kalasääski 190 ¶ – Na ijhân tast lah muide ko rogge! huámmáš jo Marttin-uv. Na mut kost tot keđgi talle lii? ¶ Poske sämiohtâduv vuávájeijee ¶ Pilatus kuldâlij, mii etâmâšaid rääđist lâi. Sun iberdij et Jeesus ij lam toohâm maiden tagarijd, mast ferttiiččij adeliđ jäämmimtuámu. Rääđi já paapah halijdii surmiđ Jeesus, tastko maaŋgah ulmuuh kuldâlii Jeesus iäge sii. ¶ 67A Uási tuáršuin ij varrii, pic pisottâl kaavpugij ¶  Motomin Sämitigge lii kuáđđám paateent- ja registerhaldâttâsân ucâmuš Sajos registeristmân täävvirmerkkân, kuás nommâ uážžu ohtuuvuoigâdvuođâlâš kevttimsyeje. Lasseen viestâdemvirgáduvâst lii uuccum já jo finnejum Sajosân jieijâs viärmádâhtubdâldâh čujottâsâst www.sajos.fi ¶ 10. Ghana 66 ¶ 2. Rijjâ äigi, pyeri! . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 ¶ rävisin stuárráb ¶ – Säämi–suoma–säämi škovlasänikirje , mon sun lii toimâttâm oovtâst Matti Morottajain ive 1983, ¶ Siämmást riemnjis-uv libžái toos já kiergânij kuullâđ kuumpi majemuid saanijd. ¶ o siipuulvuojâpuánjumuš, sämipotákkeh, ruonâseh ¶ Bäändi nommâ lâi aalgâst Häkämyrkytys , mii kuittâg muttui SomByn jesânij molsâšume ohtâvuođâst. Nommâmolsâšumán lohtâsij še miärádâs čuojâtškyettiđ muusik tuše sämikielân. Bändi čuojâttij algâaaigijn sämikielâlâš lavlui lasseen syemmilâš tobdos pittáid, main uási sij lijjii jurgâlâm sämikielân. Kielâmiärádâs vuáđuld nommâ Häkämyrkytys ij orroom lemin hiäivulâš ubâlâšvuođâ juurdâštijn. Nuuvtpa uđđâ noomâ ovdedem vuolgij joton já nommân meridui väldiđ SomBy. SomBy-nommâ joođeet madduidis nieidâi päikkikuávlun já historján. Tovláá ääigi nieidâi päikkisiijdâ Vuáču suulâin lâi stuorrâ kuávlu, mon kočodii suomâkielân Sompion. Puáris káártást lâi merkkejum siämmáš vijđes kuávlu noomáin Sompio-By mast valdui kiävtun uánádâs SomBy. Uánádâs keežild loppâuási B-puustav čálloo styeresin, já meid tondiet, et nommâ ij siähán säämi suhânoomáin Somby . ¶ Šadoh valmâšteh sukkârist já raavâdamnâsijn ¶ vipšâdiđ, vipšâdâm, vipšâd = vyyhdetä ¶ Pajeláhháá tijmepele vyeijim maŋa muoi te poođijm Anarân. Ilmar orostitij auto Linna Tahvo šiiljon, já nuuvt te mun peessim keččâliđ jieččân luho fiärttuvuájánáin. Tahvo lâi vuáijám auto jo šiiljon. Starttajim, já joton tot kuittâg vuolgij. Huámmášim, et taŋkki lâi masa jo kuárus. Lijjim monâmin Avelân, mut jurgâlim autonjune vistig Anarân. Jiem lam vises, pesâččim-uv Avelângin táin taŋkkijn. Nuuvt te taŋkkajim já vyeijilim Avelân. ¶ ● máttáátteijee kirje ¶ - Tiättun almottui, et Suvi Kivelä lii lamaš koordinaattorân anarâšehidij ornim várás. SMK:st lii looveest ruttâdem, mut sumeh iä lah vala tiäđust. Anna Morottaja lii čokkim ehidij fáádáid, moh láá lahtosin 6 . ¶ Tilálâšvuođâ lehâstij B.O.D-Corp Banca -paaŋki kulttuurkuávdáá viistijn Venezuela tehálumosáid irâttâseellim vaikutteijeid kullee paaŋki stiivrâ saavâjođetteijee Víctor Vargas Irausquín. Ambassaadâr Mikko Pyhälä kiijtij jieijâs sänivuárust čáitálmâs oovtâstpargokuoimijd já páhudij algâaalmugij vuoigâdvuođâi ovdedem lemin tehálâš uásisyergi Suomâ ovdedempolitiijkâst. ¶  ml. nominatiivist, Kilbisjäävri škovlâ: Ingasofia Kalttopää (tavesämikielâ) ¶ tuše leirâtuulâ pasâttâsáid, já ¶ 01.07 . Moonâim iđedist Oiva luus já maŋeláhháá moonâim Ironworldin, kuus Oiva puovtij maŋeláhháá meid kuátiuuvsâ. Aalgijm tom stelliistâllâđ já maŋeláhháá kyevti uksâ lâi sajestis. Neelji suulâin moonâim ubâ juávkku Oiva luus piknikân, kost lijjii kulmâ eres-uv syemmilii; ohtâ paarâ já ohtâ almaiolmooš. Purâdem ääigi toho poođij vala Oiva kandâ perruinis. Eehid moonâi suottâsávt savâstâlmáin já eres-uv hävskivuođâ tolâmáin já lâim Pengillyst ehidist love suulâin. ¶ tälvioijâgâs . Maaŋgâi ellei vuáijum táálván liihâdmettum já tiäđuttis tilán raavâdvaarij šeštimân. Om. ponnemotán táálván kuáivudettee cuábui. ¶ – Leppeđ-uv tij kuássin jiärástum? Heikkâ táttu vala tiettiđ. ¶ 31 ¶ rievtis čalme, čalme = oikein silmukka ¶ pelduvvái kieldâsämikiellân já pelduvvái äkkilsämikiellân já ive 1894 nuorttâlâškiellân. ¶ I veaaigij čuákkim 16 ¶ Sämitige stiivrâ čuákkim 20.3.2015 ¶ Sämitige stivrâ toolâi ive vuossâmuu čuákkim puhelinčuákkimin 12.1.2015. Čuákkim äššilistoost lâi kyehti puásuituálun kyeskee ciälkkámuš tuhhiittem. ¶ 1. Maija viäsu ¶ Tuorâstâh 19.11.2009 ¶ šlivgomuštem 177 ¶ Vuossâmuš suomâkielâsâš teddilum kirje lâi Mikael Agricola aapiskirje (1543), mii ¶ Njuámmil: Pup-pup! Kuobžâ lii lopedâm munnuid, et jis puátá uáli korrâ nelgi, te tast kale uážžu váhá purâsistiđ. ¶ ● Ele vyeje skipárijnâd paldluvâi. ¶ Sunnuu savâstâllâm oroi nuhâmin toos. Ánná pajanij stoovlist: ¶ Jiem tarbâšâm leđe tobbeen Rivdul škoovlâst ko ton čohčâpuudâ, mutâ kale tot lâi-uv ahevis äigi munjin. Tot lâi vala jävri sudes ko peessim škoovlâst, suuvân poođijm Sigávuonân, hirmâd korrâ pieggâ val lâi, ollâ pááruh ton Stuorrâjäävrist. Issá-čeeci lâi puáttâm munnuu Kaarijn viežžâđ pááikân. ¶ 28 ¶   Merikotka ( Haliaeetus albicilla ) ¶ Uárbisnjoobžâi táálust juovlâjuhlij valmâštâlmeh lijjii jo šiev muddoost, ige onne tarbâšâm innig porgâđ ennuv. Njoobžah čokkájii rávhálávt peevdist, savâstâllii já lopâttâlii juovlâsuohâdis. Sij keččii laasâst, maht muotâ vistig oroi kirdemin tuše ucánjihhii piegâ mield. Forgâ kuittâg oroškuođij tego ličij purgâškuáttám ain korrâsubbooht já korrâsubbooht. Ige moonnâm kuhháágin, ko laasâi mield ij oinum innig mihheen. ¶ Maht šiäštáh šleeđ gâ? ¶ kođá täälvi sevŋâdumos já kolmâsumos ääigi (s. 51). ¶ Ive 2015 Ijâttes iijâ uárnejeh oovtâstpargoost Anára Sámisearvi ry, Sämitigge, Säämi máttááttâskuávdáš, YLE Säämi, Aanaar kieldâ, Sämimuseo Sijdâ, Taiđuu ovdedemkuávdáá Laapi toimâsaje já Hooteel Kollehovi. Lasetiäđuh tábáhtusâst láá el. tábáhtus facebook- siijđoin sehe festivaal jieijâs nettisiijđoin čujottâsâst: www.ijahisidja.fi ¶ kulmáin sämikieláin. Eres sämikuávlu kieldâin máttááttuvvoo tuše tavesämikielâ. Kove 1. Sämikie ¶ – Tuávkki, tot lâi vuovâs sääni, eeđâi paaldâst čokkájijee Pullá. ¶ Ko riemnjis poođij kuorgâ luusâ, te ¶ 84 ¶ Keessiv eellim Suálui-Suomâst virkosmuvá. Tuhátteh kárbáinjotteeh já kesiviäsuliih almostuveh suáluiriddoid. Mađhâšem lii maaŋgâi suollui válduiäláttâs. Suálui-Suomâ mučis luándu källeenjaargah já vuodâskaavah láá šiev mätkičuásáttâsah. Suáluikuávlust pessejeh valjeest čäcilodeh: kaijuuh, čäcilodeh já kalâččeijeeh. ¶ Sämitige vuáđustâsah ¶ siämmáá-árvusijd ekonoomlâš máhđulâšvuođâid já eres toorjâvuáháduvâid luuhâđ sämikielâ ¶ – Áálgáh jurdâččiđ pennuu tâi kisá väldim olssâd, jis tust ij lah jo peenuv tâi kissá. Jurdáh tast finniimâd torvo olssâd jis iärâseh hilgoh tuu. ¶  Puáđuscelkkuuh N 51–62 cm ¶ Doosent, FT Marja-Liisa Olthuis Hovdâ Anni-Siiri Länsman marja-liisa.olthuis(at)oulu.fi anni-siiri.lansman(at)oulu.fi ¶ Sämitige vaaljâi 2011 iävtukkâsasâttâllâm lii nuuhâm ¶ suomâkielâ já ruotâ-/tárukielâ. Kuávdáá pargon lii oovtâst sämitiggijn ohtsâštave-eennâmlâš ¶ - Sämikielâlâš aldatipšoo, Männikkö palvâlempäikki, uásádâh Hilla-Puolukka 31 887,00 € ¶ 3. Räähti luvâttâllâm sierâin, main čalmeh pyehtih ¶ Nuáidi tuuveest čokkái murâšlâš Alisa. ¶ Sämitige saavâjođetteijee blogi, kost sun maainâst 8(j)-čuákkim tubdâmušâin ¶ Sämitigge iävtut Säämi máttáátâskuávdáá stiivrân puáttee neelji ihán čuávvoo jesânijd já väri-jesânijd (tavgij siste): Petra Magga (Pekka Aikio), Erkki Lumisalmi (Tiina Sanila-Aikio), Berit-Ellen Juuso (Maarit Magga), Veikko Guttorm (Sisko Länsman), Heli Aikio (Aslak Paltto), Antti Katekeetta (Kati Eriksen). ¶ Sämmiliih uážžuh Anarân jieijâs kulttuurkuávdáá, mon uáivilin lii adeliđ sämmilijd pyerebijd iävtuid toollâđ já ovdediđ jiešráđálávt kulttuuris, kielâs já ohtsâškodde-elimis, tipšođ já ovdediđ kielâlâš já kulttuurlâš jiešhaldâšem sehe tuárjuđ sämmilij almos eellimtile ovdedem. Lasseen uáivilin lii pyerediđ máhđulâšvuođâid vijđediđ já finniđ tiäđu sämmilijn algâaalmugin. ¶ Elsa Laula Renberg vaikuttij aktiivlávt sämiseervi šoddâmân meid Taažâst, kost vuáđuduvvojii vittâ sämiseervi iivijn 1906-08, toh-uv Ruotâ vyevi náálá maadâsämikuávluin. Finnmark kuávlust sämiseervih vuáduduvvojii ennuv 1910–lovvoost. Servitooimâ lasseen viggii Taažâ já Ruotâ sämmiliih 1900–lovo aalgâst vyeijiđ ašijdis meiddei aavisijguin. Ive 1904 Finnmarkist vuáđudum aavis Sagai Muittaleagje (Saavâi muštâleijee) paasij historján vuossâmuu sämmilâš riijkâpeivialmaa Isak Saba (Sápp-Issát) finniimist Taažâ Stuorrâtiigán kyevti čuákkimpajan (1906-1912). ¶ E-skuvla.no (tavesämikielâ) ¶ Poođij almai, kiäm Immeel lâi vuolgâttâm. ¶ pajediđ ááhhár, ko stivleekeejist várdájeijee Uccâ ¶   Ceelhâuási Muorah stiärgájii siijvost ¶ eenâmverdi . Šado eennâmvuálááš verdi tâi veerdi uásih, main šaddeh om. loostah. Ruottâsist iä kuássin šoodâ loostah. Maaŋgâi šadoi väriraavvâd lii eennâmveerdist. Taggaar lii maaŋgâin čäcišaddoin-uv. Om. luobbâsk já jävriruáhu. ¶ 1. Väri-Suomâ lii tobdos mučis miäccáás vaarijn. ¶ 29. Australia já Uđđâ-Seeland lává siirdolij enâmeh . . . . . . . . 85 ¶ Hävdidemmätki ¶ Toos, kote Juvdui lii lappum, ¶ KR92 olgospyehtim hänen ylleen lii jurgâlum suu oolâ (spiekâstemjuávkku nr 2), tastko ¶ Juhánâs Kästee ¶ – Na, jiem te tieđe. Vissâhân te váhá naaveer ruttiistij. ¶ - Mii tuot lii? Haŋgal koijâdij. ¶ Luánduviđá čapisjiereeh ij kavnuu aldagin nuuvt tavveen ko ruopsisjiereeh. Mäddiláá tot lii aajârugij já rođoi miestâ. Čapisjiereeh kávnoo njaalgâ oopsâ vuáđuld. Čapisjiereeh loostah tohhejeh meiddei pyereest tejâlostân já adeleh njaalgâ máávu siäiluttemliemáid. Loostâid kalga čohhoođ ovdil muorjij laddâm, talle toh pasteh pyerebeht vaikuttiđ ulmuu roopân. Čapisjiereeh loostah já myerjih láá huámášum šiev pyeredemamnâsin maaŋgâ váádun. Kuorsâttâsân já tyrán lii šiev vaikuttâs vaarâ muorjij C-vitamin riggoduvâst. Čapisjierehist lii koskâmiärálávt eenâb C-vitamin ko luámánist. Muorjij bioflavonoidah , nk. C-kuovttišvitamineh oppeet kulâmid mield kepideh kepistaavdâ vaaivijd. Čapisjiereeh lii meid taalhâs revmatiismân já vorrâsuonâtopâlmân. ¶ AHR (KHO) linjij ruukilaavâ heivitmist sämikuávlust ¶ luámáttuvah láá vuolgâttum paijeelmiärásâžžân. Uási vuástáväldeepeelijn láá tagareh, kiäi virgeke ¶ Meccihaldâttâs huksij ive 1970 aalmugviste vuoluubel kyevtvistásii kámpá, mii tooimâi ävđin- já väridemvisten. Kámppá puolij ive 1995. Uđđâ tupe valmâštui ive 1996 válduviste nuorttiibel. Ton kyevti visteest nubbe tuáimá ävđintuppeen já nubbe väridemtuppeen . ¶ biologia já eennâmtiätu ¶ – Na mun kale cokkiittâm tuulâ tai muorâigijn já vuošâm käähvi, ko jo ááiguh tääbbin orroođ, iätá Marttin. Mudoihân mun tušij tiet lam näävt ennuu muorâid čuollâm já fáárun vala hiävrásâm. ¶ 10 ¶ Ukraina ¶ SAIJAASVUOTÂ: ¶ Seminaar vuolgâttij noomâ viestâ máttááttâs- já kulttuurministeriön, sämitiigán já säämi máttááttâskuávdážân säämi tyeje máttááttâs ovdedemtáárbuin. Säämi máttááttâskuávdáá säämi tyeje máttááttâs ij palvâl sämikulttuur táárbuid, ko máttááttâs tábáhtuvá syemmilâš kulttuur vuolgâsoo-jijn. Seminaar páhudij, et škoovlâ máttááttâs kalga nubástutteđ nuuvt, et máttááttâs hokâttâl meid säminuorâid. ¶ – Adde poovsâhaarpu munjin, te cuuvnâm vievâ, sun eeđâi poočâht Nuoskemudágâšân. ¶  + rääpis ¶  puátih kuorbâ jävri . Kj. väniraavâdlâš jävri. ¶ – Pyehteen kale vuoššâđ-uv, Ánná joođhij. Ferttiim oppeet luoihâttiđ Kaari liitijd, ko muu liteh láá jo kiessum pápárân. ¶ Nuorttâsämikielâ škovlâkielâoppâ oovdânpuáhtá aašijd uánihis njuolgâdusâi já maaŋgâi ovdâmeerhâi vievâst. Kirje lii ráhtám kuulmâ ulmuu pargojuávkku, mast kielâmättee lii ovdâstâm Jouni Moshnikoff, máttááttâssyergi Satu Moshnikoff já kielâtiettuu Eino Koponen. Tave-eennâmlâš säämi kielâlävdikodde, Suomâ sämitigge já Päikkieennâm kielâi tutkâmkuávdáš láá ruttâdâm haavâ. Kirje lii tiilámnáál sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuvâst já finniimist eres lasseen Sámi duodji -puuvdâin. Lase. ¶ – Na vissâhân. ¶ Tutkâmpargo ¶ Juovlâmáánu álgá ¶ manemuš ¶ Jormo Hendrih, Heikki Mattus lâi vuosmuš anarâš kanttor já katekeetta. ¶ Ko peenuv poođij maasâd, te Haanu kálgu Sáárá imâštâl, et kote váivánist tot lii lamaš, ko puoh lii kuorbâm. Mii iänán še lâi tom mainâstâm, mut enni ij tom ääšist čielgim maiden. ¶ Čivtjuuhâ lii uáli puáris já pegâlmâs pygáluspäikki, mon ahe Eeva Seurujärvi mield lii paijeel čyeti ihheed. Ovdil moottorkiälkkáääigi Čivtjuuvâst tuállojii stuorrâ pygálusah, moh sattii pišteđ oovtmano joba kulmâ-uv oho. Pygálusääiđi pirrâsijn lijjii kámpáh já kuáđih luvijmield. Jieijâs kámppá lâi čáálkuin, ijjávrálijn, samudjávrálijn, čovčjávrálijn, kosseennâmlijn, päärtihlijn já nuorttâlijn. Joba varjâgâšâin-uv lâi sii jieijâs kámppá. Kähvikävppikámpáh lijjii käävci: Uccâ-Nijlâsáást (Niiles Valle), Piätárii Kaabi Samâlist (Sammeli Aikio), Seurujäävri Eenokkist, Saijets Uulást, Kuuva Haansâst já Hyväris Viljoost, sehe Jaŋkkil Juusist. Meiddei paaŋkist (Suomen Yhdyspankki) lâi alnees kámppá, kuus puásuivyebdeeh puohtii vuorkkiđ ruđâidis, sehe luptiđ meiddei taid. ¶ pištee ruukitooimâ viärmáduv oovtâstpargočonâdâtmân ¶  uálgiceelhâ. čovârkyeli . Kyeli, mon tuuvdârieggee lii čoovâr. Haih já ráávskuh. Vrd. tähtikyeli. ¶ Vantaa D5 ¶ Samuel Samuelsson (Saammâl Saammâlkandâ, j. 1746) párnááh, eereeb Aikio suuhân naaijâm Ánná-nieidâ, värrejii Taažân 1740-lovvoost já 1760. ¶ Säämi kulttuurkuávdáá válduláigulâžžân tuáimá Sämitigge, mii tastoo laigut viistijd eres kevtteid. Säämi máttáátâskuávdáš lii Sämitige lasseen táálu nubbe váldukevttee. Eres táálu kevtteeh láá Aanaar kieldâ kirjerájutoimâ, Sámi Duodji ry (säämi tuájárij servi), SámiSoster ry (sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâsyergi servi), Laapi läänihaldâttâs sehe vuáđudemvuálásiih Säämi arkkâdâh já raavâdviäsu. ¶ Kukkodâh: 2,37 ¶ 214 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ Säämi elleeh ¶ 3 Tuuđhâ oppâkirje kuuvijd 67A já 67B. Moh láá maijuu pyeremusah tobdomeerhah? ¶ torskeuáiváduvah = turskaparvet 100 ¶ 35. Iilvâs já ketki - mučis tieppipelji já ohtuunis kolgolâš . . . . . . . 1 0 5 ¶ Mutâ Manu smietâi jiečânis, ete vaja-uv sun puurrâđ vala tom sarepiirak puoh muuŋkij já sääpi maŋa! ¶ Almai vuolgij maŋeláá ehidist eelliđ ergij kuvlân. Rivgoo še tuámittij fáárun. Almai estâlij suu ete ij taarbâš vyelgiđ fáárun, mutâ rivgoo čuávui jis almai vuolgij čääsi viežžâđ, kužžâđ, paškeđ, tâi kuus peri. Rivgoo lâi kieres já juuđij maajeeld. Já suoi ko algijn uáđđáástâllâđ, rivgoo halijdij puáttiđ almaa paaldân já alda leđe. Almai juurdij ete rivgoo lii nuuvt čuuvtij lijkkum sunjin. ¶ b. kaavpugijd sárgáid 5 - 9 ¶ Ko tááláš äigi aldanškuođij byrokratiainis, te tot puovtij mieldisdis jieškote-uvlágánijd vátámušâid. Ovdâmerkkân ulmuid ferttij keksiđ “olmâ” ámáttijd. Anarâšah, kiäin ij lamaš mihheen eromâš eellimsuorgijd, puohtii valjiđ jieijâs ámáttân pargee tâi siähálâspargee . Jis ulmust lâi mottoom páusui, mast finnij áigápuátujoođhâ, valjij sun jieijâs ámáttin puásuialmai . Oppeet ucceeb puásuiomâsteijee, mut iänáážin kyelipivdoin piergejeijee puovtij valjiđ jieijâs ámáttân kuálásteijee . Sieivâ miäcásteijee noomâ kevtteeh iä táiđám leđe kaleskin. ¶ Oppâmateriaalijd puáhtá tiiláđ sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuvvâst ritva.tammela(at)samediggi.fi teikâ info(at)samediggi.fi. ¶ - Mun jiem haalijd pääcciđ teehi, vääldi muu fáárun, viigâm vala já tarvanâm Aailân kiddâ, mut mihheen ij äävti. ¶  vyelgiđ Eeči lii vala-uv pyecceeviäsust. Lam suu ruđâiguin, moiguin sun táválávt uástá juhâmâšâid, uástám purrâmâš. ¶ Talle Ánná šallišiškuođij muu já iätá: ¶ Säpligeh nurrii ruuđâ já ostii kiälu. ¶ vuoijui SPSS for Windows 15.0 – ohjelmân. Tutkâmamnâstuv analystem tovváin tooimâ proo ¶ Heikkinen koijâd: ¶ Lismá ~ Lišme ~ Čálkku = Lisma ¶ Eeči taamâi, teikkâ riävtui vuojij vuájánis kidâ Sarre Aanti táálu šiiljon, ige ergi ubâ viggâmgin spiekâstiđ ovdil ko jävillyeve paaldâst. Amakkis te muuštij tom lyeve já njaalgâ jáhálijd. Ko láim finnim peeskâid pajalist, te väzziláim aurajum maađij mield škoovlâ kuuvl. Lâi eehid já itten álgáččij vuod škovlâ. Veikkâ lâi älkkeb pääcciđ tääl škoovlân ko čohčuv, te liijkátte koonjâl poođij čaalman, ko eeči väzzilij maasâd vuájánis luus. Ko eeči lâi moonnâm, te asuntola siäsá viigâi ucánjáhháá jeđđiistâllâđ muu, mut ij tast ennust lamaš ävkki. Tobbeen lijjii jo motomeh moonnâmčohčâsiih škovlâskipáreh-uv, Holber Aasluv Veikko já Kaabi Iŋgá Reino še, mut liijká čiärustuddim mestâ ubâ eehidpuudâ já iäskán nohhááddijn, ko nahareh rottejii, viijmâg ooccum. ¶ Tuáv’  kki:  tuávhi  #  tuá´vhis ¶ Luoddii čuomâstum já tuidum puško čielgitäävtiloh kyevti uásán. Piejâ~nähkipele paajaabel. Čuopâ~čuávji sottuid tavtijgijn meddâl. Voojâ~ pastelâs segis fileeramnijbijn nuuvt et cuoppâ vuálgá~kyeleest meddâl tárkká.~Čielgitäävti puávtáh väldiđ~nijbijn meddâl, ovdilgo piejah nube pele nähki pajaskulâi. Čuávjitaavtijd puáhtá~várugávt väldiđ~pastelâs nijbijn meddâl. Ko puškoost lah finnim sottuid já~čielgitäävti meddâl luoddiimáin kyevti uásán, te piejâ näähki vuoluubel já voojâ peeccihkeejist pastelâs nijbijn nuuvt, et tuše nähki páácá luovâs. Vuorâččâšlodeh kale tuhhiitteh mielâstis purrâmáin putestiđ nähkipittáid. Jis tun čuopâdâh uccâ pittáážân puško naahkijd, te vuorâččâšlodeh kale rääijih loopâid.~ ¶ Svenska kulturfonten peeleest halijdâm lieggâsávt tuáivuttiđ luho Aanaar markkânân onne Säämi Kulttuurkuávdáš Sajos lekkâmpeeivi. Mii luhotuáivuttâsah maneh ubâ sämiaalmugân ¶ 117A Stuorrâlođâsrapu lii viiđâ ¶ - Lijjii. ¶ Jouni Aikio ¶ 1. Toovâ etialmottâs numerân 112. ¶ - Lieggii tun muu juolgijd! ¶  (agent) Puáhtá – Tust lii čižetpele kiäppá vyelemuu loonjâst čääci, itten pumppáp tom olgos. ¶ syevđih ¶ Viermipivdo lâi pehtilis kyelipivdemvyehi Tehálumos já pehtilumos kesikyelipiivdus anarâšâin lii lamaš nyetti já sämmilijn iänááš tot lii lamaš kiävtust čuođij iivij ääigi. Vuosmuu keerdi nyetti mainâšuvvoo ive 1639, ko mottoom Alanus‑nommâsâš totkee lâi toohâm tutkâmušmääđhi Kiemâ Sáámán. Juo 1820-lovvoost lâi anarâšâin nyetti masa jyehi perrust tâi nyettilakke kuittâg-uv. Motomijn tááluin lijjii joba muáddi-uv nyeti já eres jaavrijn-uv vala. Ko fabrikviermih algii leđe finniimist, algii nyetih kuuloold lappuustâllâđ, mut vala soođij maŋa-uv maaŋgâin anarâštááluin lijjii jieijâs nyetih. Anarâšnyetti lâi 120 – 140 meetterid kukke, ovdeláá joba 180 – 260 meetterid já vuopsâ 4,5 – 5,3 meetter, motomin čiččâm-uv meetterid. Nyetti ij lamaš ovtâskâs ulmuu piivdus, ko toos tarbâšij ucemustáá nelji ulmuu já kyehti kárbá. Motomin riddopuohtâmlâš vaarpijn piergiittâlâi kuovttijn ulmuin já ovttain kárbáin. Kievđâi já nyeti suáppum algâttui riddoost já lopâttui riidon nuuvt, et kievđah já nyetti tohhii stuorrâ U-puustav sulâstittee kovvoos. Aanaar kieldâst láá lamaš väärpih vááijuv 200. ¶ Káránâsruávi SSS Korppipalo Káránâsluobâl TN. ¶ Mun kal kuorâm madâräijihâm ¶  ferttee Niili K4 ¶ lädisäplig já meccisäplig? ¶ Mist lii uđđâ juurdâ toos, maht oovdeb tuoivuid puávtáččij olášuttiđ. Tot lii wiki. Wiki lii pirrâdâh, moos pirrâduv jesâneh uážžuh rijjâ lasattâllâđ tiäđuid. Mij lep vuáđudâm anarâškielâlâš wiki čujottâsân nettisaje.wikispaces.com. Tot lii eskin vuáđudum, mut jo tääl tobbeen lii materiaal, mii sátáččij kiäsuttiđ nettikolgolii. ¶ Tot lâi somás tábáhtâs ko Holmbergijn lâi kissá já ko vuolgii varriđ Sevžjáávrân, te kisá še kolgâččii väldiđ fáárun. Mutâ te poođij koččâmuš ete maht tom fievrid, ko päädist laiđiimáin tot ij luhostuu. Soolâst kyedingin ij pyevti nuuvt kuhes määđhi fievridiđ. Aalgâst pieijii hurstâseekân, mutâ ij tot pissoom seehâ siste, pastelis kožâiguin ruohâstij seehâ rääigin já kárgái. ¶ vuárdám čäcitulve ege jienâdâm maiden. ¶ – Jieijâs noomáin: Duvru-guovža ja Šibitdoaktára rehket, jurgâlum anáraškielân noomáin Tuuru-kuobžâ. Siämmáš kirje lii jurgâlum meiddei nuorttâkielân já tárukielân. ¶ Kielâpiervâlpárnáileeirâ párnááh vanhimijdiskuin já stivrejeidiskuin ¶ * Tánssámráánu čájáttâssajan ¶ Aphyllophorales ¶ 28. ¶ Tah lijjii Seenaat-kidânjâsah, staatâášáskutteevirgádâh, aalmugregisterkuávdáš, áimutiettuu lájádâs, TEO, Itella já ¶ tärkkelys ¶ Traktormaađij moonâi ovdii Kosseennâm meccipargomaađij mield Kosseennâm taavaabele, jeđe njuolgij Aantikuátsaijáávráá já Nijbiijäävri taavaapele Kehájáávrán, mon miätá ain Syeinijiägán, mast tot iänáážin kuorâttâlâi ovdii tälvikiäinu ain Čivtjuv räi. Jiem lam kuulmâ ihán iällám Čivtjuuvâst, mut ijba tot lam ton ääigist čuuvtijgin muttâšum. Mottoom kähvikävppi lâi lopâttâm toimâidis já mottoom puáttâm sajan. Poccuuh teivâsii leđe ääiđist já nuuvtpa tuámittim mun-uv tohon, lijjimhân ain-uv puásui-iäigád. Muu räiđen lâi ennum Juhháán Jovn Uulá (Uula Högman). Njuárustâllâmäiđi lâi aaibâs siämmáš já kontturoornig-uv lâi siämmáš; viestârbeln ucjuvlij já viestârpiälážij siijdâi konttureh já nuorttiibeln nuorttâlâšâi, vääččirlij já päärtihlij konttureh. Čovčjávráliih já kosseennâmliih lijjii kesimin poccuidis kontturân já mun-uv njyelgejim suopânjân. Iänááš poccuuh lijjii jo keessum kontturân, mut motomeh poccuuh lijjii vala kesihánnáá já išedim-uv sijdâkuoimijdân loppâpoccui kesimist. Haanu Sáárá (Saara Saijets), kote lâi Nuuvdi Saammâl (Sammeli Valle) aassâmkyeimi, lâi skeŋkkim munjin motomijd iivijd tassaaš mučis čuoivâgčiermiháá já lâi suotâs uáiniđ, ko tast lâi šoddâm mučis čuoivâgáldu, moos mottoom vyesi-uv lâi jo merkkejum. Meid eres-uv jieččân perruu poccuid oinim kontturist já munjin poođij oppeet haalu riemmâđ puásuihommáid. Moottorkiälkkáäigi lâi kuittâg jo puátimin ađai lâi jo puáttâm Sáámán já poccui tolâmân lijjii puáttâm uđđâ kenigâsvuođah. Saaveeh- já vuájáánergiäigi lâi sirdâšuumin čielgâsávt historján já tääl olmâ pajeulmui kullui ereslasseen moottorkiälkká, mii lâi tuotâ tiivrâs já väriuásih vala-uv tivrâsuboh. Veikkâ čovčjávráliih já kosseennâmliih ellii-uv vala ärbivuáválâš oornigist, te poottim kuittâg ton mielân, et muu puásuiááigân maccâm ličij tuotâ väädis, ko jiem lam maggaargin tienâsist já kiälhá uástim váđáččij ennuu ruuđâ. Jiem kuittâg vala hilgom tomgin jurduu aaibâs mietimái já ko ehidist maccáim viljâinân Čovčjáávrán roppâkuormijn, te jurdâččim ohtuunân taggaar-uv ääši, et váldáččim paaŋkist loovnâ já uástáččim olssân “Skiido” , jis te maka tuulin jiem teivâsiččiigin peessâđ. ¶ Eelijm vala Duluth tavenuorttii pelni muádlov kilomeetter keejist, kost oostijm suovâkyele já puurâim tom. Kyeli lâi njaalgâ já tot lâi mottoom páihálâš ucessiähá kyelisorttâ. Kuullim kale ton noomâ-uv, mut vájáldittim meid siämmâst. Puáđidijn eelijm mottoom Amerik ruátálii kyesist já tobbeen oinim taggaar iimmâš, maid jiem lah ovdil uáinám. Sust lâi sävni, mii lâi ollásávt čummiittum keeđgijn já laasâ lâi káátust. Sun lâi mudoi-uv viehâ originel olmooš: ovdâmerkkân sun lâi ráhtám stälisraaŋgâst pääiđi, mii teedij aainâs 20 kiilud (turnajaispiivtâs). Tobbeen uáinojii lase uđđâ lodeh, moh lijjii munnuid omâseh. Anssi finnij taan almast 20-senttisii kuosâpaaccâh (saatij kale leđe nuuvtkočodum “punapuu” paaccâh-uv) já mun finnejim omâs keeđgi, mii lâi vuálgus Lake Superior -jäävri ponneest. Ehidist maaccâim Duluthân já ko vaibâm lâim, te uáđđáim tállân. ¶ lii vuosâsajasâš kenigâsvuotâ huolâttiđ sämikielâlâš palvâlusâi tuurvâstmist sämikuávlu ulguubeln. ¶ Laapi pyecceitipšompirrâduv vuáđutiervâsvuođâhuolâttâs ohtâduv stivrimjuávkku ¶ - Mun tot kale še tuostâččim já mátáččim pääččiđ lode! ¶ Koččomašijdis hoittááhánnáá kuáđđâm almast adeluv uuccâmkulluuttâs poolisân koččomij maŋa . ¶ Lavdâm (kárttá): ¶  kyevtih Joovsep vuástáváldá viljâidis ¶ Ulmuuh vuolgii olgos elleekoveteatterist. Áánást lâi nuuvt kepis tobdo. Sun ij vala lijjii halijdiđ vyelgiđ tobbeen meddâl. ¶ olgospuohtum anarâškiellân preesenshäämist adeluvvoo (spiekâstemjuávkku nr 2) – ¶ Preuschen (1910: 923–924, s. v. πληρόω) lii Gyllenbergáin já Schirlitzáin suullân ¶ Jovnâ smietâi já suu mielân poođij kove mailast, mii kiirdij ááimust já čooskij páálu, mii lâi tego aldâgâs, nuuvt, et Jovnâ ij tarbâšâm porgâđ maiden. Tállân tast maŋa tiŋgâ mahtnii paajij kyehti uccâ aldâgâssáá Haŋgal já Joovnâ kuávlun. Aldâgâsah monnii nuuvt jotelávt, et Jovnâ ij liččii kiergânâm porgâđ maiden, mut talle Joovnâ mielâ siähánij oppeet. Ko tot moonâi lappâd, te suovâ pajanij tast, kost tiŋgâ lâi čuážžum. Ton maŋa suábbi kiirdij maasâd Joovnâ kieđáid já čaaskâi. ¶ Mii lii muorâ heeđâlm nommâ? Mane taat muorrâ kiävttoo ennuv ¶ – Talle madârákku ij pyevti lihâttiđ juolgijdis ige kieđâidis ige suormâidiskin. Mun kale puávtám. Enni, mun jiem lah jáámmám. Keejâ! ¶ náh koolgâi ain juhle ääigi lyeštiđ sijjân kiännii faaŋgâ. Talle puohah čuorvuu oovtâ jienân: ¶ Säämist siijdah já kaavpugeh láá uáli uceh, et máhđulâšvuođah uđđâ uálmui kuáhtáámân láá tuođâi uccáá – já mun lam ovttuu navdâšâm uđđâ ulmui kuáhtáámist sehe tast, et pirrâ láá meid ennuv omâs ulmuuh já vala tuđhâmettumeh máhđulâšvuođah já sajeh. Valmâštume maŋa várriim meddâl Imatrast, kenski Helsigân, kenski monnii eres kaavpugân. Lii meid ain máhđulâš, et varriim aaibâs nube enâmân. Lam ain nievdâm jieččân finnoduv vuáđđudmist-uv já tot puávtáččij leđe kenski kähviviäsu, tâi talle pyerebeht-uv maađhâšmân lohtâseijee ohjelmpalvelemirâttâs. Puátteevuotâ lii vala návt nuorâ avveest tuođâi áávus. Keevâi maht peri, te sämmilâšvuotâ šadda leđe ain stuorrâ uási mii identiteet, aassimba talle Avelist tâi Pariisist. :) ¶ 1. Noomât sorvâelleid. ¶ Čoonnâm: OTABIND ¶ 5. ¶ ovttuu ij kuássin ¶ meeci kulij. ¶ Sun raahtij mielâstis kove alnees siämmást ko tuástui aldâgâsâid. Talle sun kuođij kove toos tego hologrammin já jieš sirdui Čsookh tuáhá. Čsookh lâi nuuvt jallom vaajeest, et ij huámášâm maiden immâšijd “Joovnâst“, kote ij innig tuástum aldâgâsâid, mut toh monnii čoođâ. ¶ Vaaljâlävdikodde merkkee vaaljâluvâttâlmân taid sämmilijd, kiäh lijjii jienâvuoigâdvuođâliih ive 2011 vaaljâin. ¶  ärbivuáválâš 20 cm ¶ – Joo, na puáđi talle iđedist muu viežžâđ. ¶ – Hahhah! Totpa lâi vuohâsávt ¶ © Taat kirje lii jurgâlum suomakielâlâš kirjeest ”Koulun ympäristötieto 4” (2005), mon vuoigadvuođâid oomâst Satu Arjanne, Sanna Jortikka, Matti Leinonen, Teuvo Nyberg, Matti Palosaari, Jyrki Uusi-Viitala já Otava. ¶ Virgerijjâvuođâ mieđettij sämitige stivrâ čuákkimistis 30.4. Saavâjođetteijee sajasâžžân tuáimá sämitige vuossâmuš värisaavâjođetteijee Irja Seurujärvi-Kari. ¶ – čoođâuáinojeijeeh ¶ Ässeeloho: 10 000 000 ¶ b. ¶ Morottaja-nommâsij mere kiäppánem puátá iänááš uásild Mårten Jonasson maajeeldpuáttei nommânubástusâin, moi vaikuttâs uáinoo iäskán 1910 lovo maŋa. ¶ Eres kyelipivdemvyevih ¶ Sämitigge 1997 ¶ Lii čohčâ. Juuŋah läddih čohčâmáánust, mutâ meid jo váhá tooleeb, čohčâkeesi, porgemáánust laddâm čyemenjâsah ađâi vuorâččâsmyerjih, etimâsah já sareh-uv láá sáppum ain já taid-uv puáhtá vala čuággiđ. Tuše luámánijd ij pyevti innig čuággiđ. Puoh myerjih láá-uv taan čoovcâ valjeest. Muorjijn lii lamaš šiev šoddâmkeesi. Láá lamaš ennuv miäđušijneh kavjejeijen, lieggâ šooŋah já arvâm-uv lii mudágávt, ij liijkás ennuv ige liijkás uccáágin. ¶ Räji-Joovsep = Raja-Jooseppi ¶ 1. Giehtaruohtasa nieiddat (kooveest) Käresavonist, lávdástâlmidiskuin ´Gea mu gávttis´ já ´Ándde luohti´, stivrejeijen Anna-Reetta Niemelä já Taina Syväjärvi. ¶ Peivitipšolaahâ lii eidu uđâsmittemnáál arâšoddâdemlaahân. Peivitipšoaašijd láá sirdám máttááttâs- já kulttuurministeriö vuálásâžžân sosiaal- já tiervâsvuođâministeriöst. ¶ 8B Peivirääsi. ¶ stuorrâviettuu ¶ Lasetiäđuid uážžuvetteđ nuuvt haalijddijn nuorâičällest, +358 50 382 51 79. ¶ SÄMITIGGE ¶ pelipyehčee . Čäcilodde, mii raavvâd usâdijn puohčâl tuše pelduvváid čässuáivi vuálá. Om tuáršu já njuhčâ. Vrd. olespyehčee. ¶ Säämi hammim pelestis lii pyeremuu muddoost muorâst rahtum anotiiŋgâin tegu kuuvsijn, naapijn, puttâlijn já čiŋŋâtiiŋgâin. Toh ráhtojeh suáhipaahijn tâi poijuu veedâpaahijn. Muorâst ráhtojeh meid saveheh, rievah, kárbáh, kerriseh já kiijsáh (čukke). ¶ c. Mon niärváduv uásist puátá miärádâs ruttiđ kieđâ meddâl tuálbus alne? ¶ – Mun tot kale čuopâm tuom piässáá, iätá Niijlâs. – Picemuuzzig sáttá olleeđ-uv toos. Naa, já kolgâččij pieijâđ uđđâ joođhâ Aailâstuástun, nagot te puátkee tom mieskâ oorâ. ¶ rahtum ¶ a. finnejui čuovâ ¶ 9. ¶ – Sierah ¶   paijeel 30-ihásâžžân. ¶ » ¶ Hannu Kangasniemi já Sämitige oppâmateriaalpargeeh ¶ Ässeeloho: 5,9 milj. ¶ Finnmark 101 ¶ – Nuorâ kandân mun kuálástim kal ubâ ääigi, äijih eeđâi siämmáá ennuv olssis ko munjin. - Ohtii mun čyeggejim nuuvt stuorrâ kyele, et veikkâ meetterpele kukkosâs suábbi lappui kyele siälgán masa ollásávt, te tot ij moonnâm ubâ tom čuomâgin čoođâ. ¶ 6 Kuálásteijei tuárguh láá surrum. Čielgii, kotemuš kyeli kulá kiäs. ¶ Anarâškielâ servi toolâi ihečuákkim moonnâm máánu 28. peeivi. Ihečuákkimist väljejuvá ain oovtâ ihán uđđâ stivrâ. Taan tovváá iä puáttám nubástusah: saavâjođetteijee lii ain Matti Morottaja, värisaavâjođetteijee Miina Seurujärvi, ruuđâid tipšo Ilmari Mattus já fastâjesânin juátkiv Heli Aikio já Rauna Paadar-Leivo. Ihečuákkimist meiddei mannoo ain čoođâ tilitärhistem, toimâmuštâlus já toimâvuávám. ¶ taavaabeln. ¶ Forgâ juuvâ suptâpááruh koškâdii puárree, ¶ uccâpuvdiist = pikkukaupasta 95 ¶ tiätu-, äigi- já čuovviittâspirrâduvvâi iäruh kreikâkielâsâš algâteevstâ vuástáväldei já ¶ Viäskárist kullojeh läävhih, já kiinii ravgee uuvsâ áávus. Veikko puátá jotelávt siisâ já kiäččá juolis čolmijguin Juná, kote čokkáá komo oivij ricciroobdâ alne. ¶ Já ko mun uáli tárkká keččim, ¶ 8. Nommâiävtuttâs kalga leđe sämikielâlâš, mielâstubbooht tave-, aanaar- tâi nuorttâsämikielâlâš. Iävtuttâs puáhtá agâstâllâđ meid suomâkielân. ¶ Keejâ uánihisvideo nuorâ sämmilâšnisonijn láávust ¶  uáli Oder F5 ¶ Viermipivdo lâi pehtilis kyelipivdemvyehi ¶ – Jáhá. Mij-uv ferttip forgâ olgos vyelgiđ, Ailâ iätá párnáiguin. ¶ Sämitige čuákkim tuhhiittij ive 2015 budjet. Eidusii tooimâ puáđuh láá 2,738 miljovn eurod. Budjet lii nollábudjet ađai manoh láá siämmáá ennuv ko puáđuh. Sämitige vaaljâi budjet lii 250 000 eurod. ¶ Petter Morottaja ¶ Meccičievâ Murre-uv vuolgij nubij fáárun, ko tot ááigui moonnâđ bussijn pááikán. Ubâ juávkku njuolgij Sarekäärdi rasta, Monni njunosist. ¶ Išepyevtitteijee ¶ – Vyelgeen talle juo ehidist! piškái Sáárá, já tuubdâi čielgâsávt alnestis, et lâi lijkkuustuumin Kuivei. Kiđđâ lâi jyehi tove ain siämmáá komálâš; nuuvt hitruu, čuovvâd já nuuvt suotâs - mut eromášávt-uv ervidmettum. Täälgin sun ij liččii lamaš eisigin vyelgimin kuussân huálhástâllâmmáátkán, kukken tast. Sunjin lâi tuše kivkked puáđistâm juurdâ mielân hästistiđ Kuivee meddâl skipárijdis juávhust, vâi pesâččij suin savâstâllâđ maid kost, já mastniihân ton ääši-uv kolgâi rähtiđ. Liävus taat huálhástâllâmmätki taggaar, mon meiddei enni-uv sátáččij tuhhiittiđ. Sunjin lâi puáđistâm nuuvt jolâs juurdâ tobbeen jeggiriddoost mielân, et ij ubâ vuálgáččiigin tuálvuttâllâđ Kuivee kuussân huálššááš huolhijdis luus, pic čovádičij suu mottoom piäiván olssis. Maht sun tast vala kevâččijgin? ¶ lasaneh já taheh stuorrâ puárreid. ¶ vuoijui SPSS for Windows 15.0 – ohjelmân. Tutkâmamnâstuv analystem tovváin tooimâ proo ¶ Čäciluttiháin lii kuuloold tábáhtuvvee hämimolsom. ¶ Sämitige pyevtittem esitemateriaal. Tieđettemčálusijd puáhtá tiiláđ Sämitige Aanaar toimâsaajeest . ¶  sämmilij - Na tot jorá kaavpugist elleekoveteatterist. Liipuhkin iä lam meendu tivrâseh. ¶ Sämitigge almoot uuccâmnáál stipend ¶ Mirja Suojakorpi-Valle raahtij vorâs káránâsmyerji–vuorâččâsmyerjisääpi návt, myerjisiävutteijee iššeen: vááijuv litterpeeli myerjih, toos čáárvui sitruunlahheest määihli já lasettij oovtâ desilitter sukkâr. Čääsi piejâi tommittáá et litte tievâi, jeđe siävuttij. Myerjikoorâid já siemânijd sun sillij meddâl já säppi lâi vaalmâš. ¶ – Na jieh-uv uáini? Lam uástám sänikirje olssân. ¶ Herskustâl ovdâmerkkân eehidpittán salaattáin. ¶ São Tomé já Príncipe ¶ – Haajâ kal sáttá leđe oomâs, mut ko tom kozâškuát, te joba lii njäälgis. ¶ -čuakkim Sajosist 27.-28.6.12. Čuákkim kähvipuddâ. ¶ – Puáttiđ puohah teehin išán čuárvuđ! Kuáski meridij. ¶ Jyehilágán näliolgoštem meddâlistem kyeskee aalmgugij-koskâsâš almossopâmuš ¶ Teatter lii vijđes taiđuu syergi, moos kulá maaŋgâlágán teatter tego muusik-, tanssâ- já sárnumteatter. Toos kuleh meid jienâkevttim, pihtâseh já lyevesuunnâttâllâm. Teatterist tarbâšeh maaŋgâlágánijd tááiđuid! ¶ lihâdemsaje. ¶ – Ele ele, tot kicá. Piejâ ton maasâd, eeđâi Marttin. ¶ 2. Källeeridoi já suollui tijpâlâš šadoh láá fiskisvuoivâssyeini já syeinisiipuul. ¶ - Tot lii tuu, Haŋgal eeđâi. ¶ Káránâsmyerji ( Arctostaphylos alpina ) ¶ – Luámáneh kale lijjii nuuvt ennuu, et uási paasij ain tohon. Jiem kostâdâm taid täin sáttoin pyehtiđ, pic čiehim miäcán já elâččâm purâdem maŋa taid-uv vala viežžâmin. ¶ Já eres-uv saajeest ulmuuh ettii tagarijd saanijd, moh iä lamaš nuuvt hirmâd positijvâliih. ¶ LAAPI PIRÂSKUÁVDÁŠ ¶ 5. Tarkkuustâl loostâid. ¶ d. Kööbenhaammân ¶ Poolismiästár mielâst páárnáš oroi lemin epidittee. ¶ kovetaavlu vuáđuld. ¶ Kiđđâtivgârääsi ( Convallaria majalis ) lii mirhâlâš ollásávt, ijge tuše muorjijdis peeleest. Taat lii kuittâg monnii suujâst väljejum Suomâ aalmugšaddon. Kiđđâtävgirääsi šadda 12 – 20 seenti alosâžžân já šadda távjá miestui siste, peci- já kuosâvuovdijn-uv. Tot ij kavnuu Tave-Säämist, mut Ruotâbeln tot lii leevvâm suullân Luulajaiänu räi. Kiđđâtivgârääsi lii maaŋgâihásâš šaddo mii lieđđee algâkeesist. Tiivgâhámásiih kukáh hiäŋgájeh veerdist tuše nuupust. Lieđeh opsijdeh fijnáht já kubdâ, kuheldâlâš loostâid läävejeh kuškâdiđ apteekij várás. Kiđđâtivgârääsi myerji lii ruopsâd já šado mirhâlâšvuođâ vaikutteijee amnâseh láá glykoseh já flavonoideh . Myerjih pyehtih koddeđ, jis taid porá liijgás ennuu. ¶ Sátáččijhân kale moinnii tábáhtusâin šoddâđ tekstâ já äšši čielgâsubbon, jis nube stavâlân čalluuččii kyehti vookaal ml. illatiijvâst, mut siämmást kale lasettičij muštámâš kielâ čälleid/čälleeid. ¶ Lasetiäđuh: ¶   Oppeet Sááksán maccâm maŋa meridim tállân eelliđ mottoom kielâkuursâst, halijdim tuođâi oppâđ tárukielâ. Sämikielâst jiem vala tiättâm maiden. Mutâ Würzbuurgist ij lámáš tárukielâ kurssâ talle, ruotâkielâ lijjii faallâm aalmugollâškoovlâst. Nuuvt algim máttááttâllâđ vuoččin váhá ruotâkielâ já ton maŋa vala tárukielâ. Lasseen tiilájim tárukielâg aavis, "Finnmark Dagblad" ko halijdim luuhâđ uđđâsijd Tave-Taažâst já Säämist-uv. ¶ sänitääsiráhtusist muádi saajeest. Vuossâmuš spiekâstem lii passiivráhtus jurgâlusâst: ¶ – Jáá, tääbbin tuoi leppee-uv, eeđâi Maarit ko keččâlij čaŋâlâhčâđ tánssájeijei čoođâ. Leppee jo puáttám. ¶ mân rahtuuččij čielgâ kuoddâlem- já sanktiovuáhádâh, mii puávtáččij toimâđ uássin vuoigâdvuođâ ¶ nube tááhust oovtâlub suundán Puáris testament jurgâlussáin. Puáris testament tekstâ lii ¶ Tom ij ohtkin toin ulmuin, kiäh tast lijjii uáinimin, ollágin oskom, veik sij kale tiettii suu vievsâs almajin. Ceelhij mottoom toin ulmuin: ¶ Matti Morottaja ¶ Maht kyeleh lasaneh? ¶  Ø. Ø – Itten moonâm kale eelliđ tobbeen uáppei aassâmtoimâttuvâst tevdimin tom luámáttuv tego Heikkâ ravvij, Ánná smietâi. ¶ Iđedist mun algim smiettâđ maht ain. Mun jiem pyevti jyehi iijâ uáđđiđ Taru paaldâst, nuuvt tot ij uážu moonnâđ. Nuuvtpa mun porgim vuávám. Peivinaharijd Taru uážžu uáđđiđ orroomvisteest kost mun lam. Mut sun kalga uáđđiđ lättee alne, kuus mun levâttim mottoom puáris fiilti. Váhá ääigi sun imâštâlâi et maht kalga, mut ko mun ain kurppum suu ton fiilti oolâ uáđđáđ, te sun kale iberdij peeivist et tie te lii suu saje. Kuuloold mun algim sirdeđ tom fiilti ain olgoláá must já aldeláá suu olmâ uáđđimsaje. Iho mun porgim nubij kejij, mun sirdim muu madrâs Taru seeŋgâ paaldân já meridim, et sun kalga uáđđiđ tobbeen, ijge muu madrâs alne. Ain ko koccájim já Taru tovhustij maidnii muide te mun kurppum suu maasâd suu seeŋgân já keigejim muu kieđâ sunjin, váhá tegu et "Taa mun lam, ij lah eeti." Tast ovdâskulij mun sirdim jyehi iijâ muu madrâs ain olgoláá. ¶ 1. Algâaalmugijn já toid kullee ohtâgâsâin lii vuoigâdvuotâ toos, et toh iä pággusuddâluttuu ige toi kulttuur tuššâduu. ¶   Petra Magga kuáskimvahâgij sajanmáksuvuáháduv čuávvumjuávkun ¶ 1.2.2 Fáddápiirâs raijim ¶ Ovdilgo Ánná huámmášijgin, te sun lâi jo uáppeitáálu kuvlân. Ko sun paasij buusist meddâl, te sun ooinij, et tohon lijjii uáli maaŋgâs monâmin. ¶ ubbâteevstah kuulmâ kiellân vuáláluvvâi. Tiätuteermâ já -veerstâ jurgâlus analyys kávnoo jieškote-uv ubbâ teevstâuási vyelni. Tutkâmvuálásâš veerstâin motomij uásild ¶ idiomaatlâš kielâ, já ton lasseen tot västid GNT teevstâ dynaamisávt/funktionaallávt ¶ Teevstâi tärhistem: Ilmari Mattus já Matti Morottaja ¶ Iđedist tastoo čuoigâstáim Čovčjáávrán tiei imâšmainâsijguin já tobbeen kuullim-uv suullân muáddi oho maŋeláá, et Kaamâsmohheest lâi puállám kiästnii táálu eidu toi siämmái aaigij, ko muoi oinijm tom tuulâ. Ama vissâ tot lâi-uv maid muoi oinijm, mut saatij kale leđe liijká kommetullâ-uv. Kiiba tom tieđiš. ¶ Sämikielâ já kulttuur puáhtá luuhâđ Suomâst kuulmâ ollâopâttuvâst: Oulu, Helsig já Laapi ollâopâttuvâin. Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituutist lii väldikodálâš sierânâspargo sämikielâ já kulttuur ollâ tääsi máttááttâsâst já tutkâmist. Säämi ollâškovlâ Taažâ Kuovdâkiäinust lii áinoo Tave-eennâmlâš ollâškovlâ, mast máttááttâs, tutkâm já haldâšem váldukiellân lii sämikielâ. Säämi ollâškovlâ škuávlee el. sämikielâlâš máttáátteijeid já váldá uáppeid meiddei ránnjáenâmijn Suomâst, Ruotâst já Ruošâst. ¶ Piisam huksee ollâ tälvikuáđi (105B), mon čääsivuálááš uási lii rahtum oovsijn já riissijn. Pajeuási lii rahtum ruávuin, suoinijn já hoošijn. Lavâdâssân láá siähtáleh já mote. Kuáđi siste lii vuovdâ, mast láá kyehti jođáttuv čáácán. ¶ Puh: 016-671 371, tâi 040 7288411 ¶ 54 čižetpelji ubbân já ohtâ (pittá) maajeeld, uálgispelji rasta já ohtâ (pittá) maajeeld (Afanasjeff suuvâ merkkâ). ¶   Hygrophorus erubescens ¶  láá ketki 89 ¶ 4. Mane? ¶ a. Sáárgu väldikode káártá, moos nomâttâh ¶ Pyerrin ¶ kieltáiđusâš valjimiskoos tuhhiitemnáál čođâldittám ulmui. Valjimiskoos tuhhiitemnáál čođâldittem ¶ Maangah láá tagareh kiäh láá anarâšsuuvâst já halijdeh máttááttâllâđ suuvâ puáris eenikielâ. Motomeh láá tagareh ij-sämmiliih, kiäh tobdeh mielâkiddiivâšvuođâ páihálâš kulttuurân já kielân. ¶ Ramaria flava ¶ – Taaiđij leđe majemuš kerdi, et mun eellim tääbbin, sun smietâi hiisist vuálus monâdijnis já sihostâlâi čolmijdis. Luhhoost iärráseh iä lam uáinimin suu ton tovváá! Sun keččâlij leđe snuđgohánnáá ko peesâi kááđu oolâ. ¶ máccá njuhčâ-cuáŋuimáánust ¶ Säämi media ¶ älgih távjá planktontiäpuin ¶ Poccuu ihe koveráiđu ¶ Vajâldeijee kuávžurij eellimkerdi lii luosâ nálásâš: toh šaddeh virdepaaihijn, eellih porošmađhijnis stuárráábijn čaasijn já mäccih maasâd šoddâmjuhâsis kuuđđâđ. ¶ Sämitigge ocá meriáigásii ¶ Poccui mätki piistij maŋgâ mánuppaje. Kuhes väzzimmääđhi maŋa Ruotâst jotkui mätki meerâ paijeel Breminân hiävušráttái sáátust. Mut ohtâgin ellee ij iällám eenâb ko ive. Toh iä kierdâm lahtâ šoŋŋâduv iäge vieres raavvâd, jievjâmeh ko iä šoddâm tobbeen. ¶ Kaartâm kielestiđ tiervâsvuotâtärhisteijei. ¶ Sämitigge ocá meriáigásâš anarâškielâ, nuorttâsämikielâ já tavesämikielâ kielâpargee 1.8.2015-31.5.2018 (Sámi giellagáldu) ¶ Uđâgâš šoodâi viehâ jotelávt, ko uážui jyehi peeivi čuávji tievâ vejeháid já veikkâ tot äiđiviermi lâi aldasáid meetterpele alosâš, te forgâbalij uđâgâš ij innig pissoomgin tobbeen viermiääiđi siste. Veikkâ tot ij vala suájáidis áppádâmgin kevttiđ kirdemân, te tot poođij viermi paijeel pelduvváid kuárŋun já maŋgii kuáhtájim-uv tom puáris kuáđist aaibâs veitâlâs. Ijhân tot maiden vahâgijd tobbeen tiäđustkin puáhtám porgâđ, eereeb ko luččoođ tävirij oolâ, mut tast lâi-uv nokko iäčán. Maŋgii kuullim suu tuikkodmin: ¶ 80B Kuáškástâh. ¶ Auditorio Dolla heivee konsert- já kongressalin. Auditorio Dollast lii alaneijee kejâttâh já simultaantulkkummáhđulâšvuotâ viiđâ kielân. Dolla lii tavesämikielâ já meerhâš tuulâ. Auditorio Dolla puáhtá mutteđ VUÁĐU-, SEMINAAR- teikâ MINIháámán tilálâšvuođâ luándu mield. ¶ Čielgiittâs ulmen lii pyehtiđ uáinusân, mon pyereest ive 2004 aalgâst vuáimán šoddâm uđâsmittum ¶   Anarâškalender 1997 ¶ 8. Maadâ-Korea 450 ¶  predikaat Fiskâd Sálttáásvuođâ ¶ Maaŋgâihásijn syeinišaddoin lii távjá eennâmverdi, mii tálvástâl. Toid-uv šaddeh umoleh moh láá čiähusist eennâm vyelni. Čohčuv loostah já veerdih kulneh já tuše eennâmverdi umolijnis siäilu jiegâst. Pottáákčalmeh-uv láá eennâmveerdi uásih, moh tálvásteleh. Enâmist tálvástâllâm lii ávhálâš, ko tälviv muotâ syeijee eennâmveerdijd pekkee puolâšijn. Kiđđuv eennâmveerdi já pottáákčolmij umolijn šadda uđđâ šaddo. ¶  Avelân. - Almaah – Mun maka luáštáččim tuu ovsijdân sotkâđ. ¶ Säämi párnáikulttuurkuávdás nommâkišto ¶ cimccâhaamnâs helmiäisaine ¶ Sämikielâlij palvâlusâi uážžum kirholâš toimâttâsâi, tegu hávdájái, kastuu já vihkâm ohtâvuođâst lii máhđulâš Sämikuávlust, mii lii sämmilij paapân kullee kuávlu. Sämikielâlijd já kyevtkielâlijd meesuid toimâtteh Aanaar já Ucjuv kuávluin. Sämikuávlust ij lah máhđulâš uážžuđ sämikielâlâš palvâlus diakoniapargo já pajasšoddâdempargo suorgijn, ko iä lah sämikielâtáiđusiih pargeeh. Nuuvtpa ovdâmerkkân sämikielâlâš rippâškovlâ ij olášuu Suomâst. Sämikielâlijn pargein lii vááijuvvuotâ ¶ 5. Viiccân já liivkâs suoinâlmâsâst . . . . . . . . 20 ¶ Skarfâ lii stuorrâ, čapis já virdevijvesâš lodde (s. 123, 127B). Tot lii eromâš pyehčee. Ovdil puohčâlem tot áppád čarviđ ááimu meddâl puuzâi kooskâst já kubdâ melijuolgijguin čievčân tot puáhtá čuávvuđ kuolijd joba 30 meetter jieŋŋâlvuotân. Skaarfâ puuzah njyeskih puohčâldijn, ko tast váilu vuojâráksá, maggaar lii vuonjâšluudijn (s. 65). Skaarfâid puáhtá-uv uáiniđ kuškiistâlmin suájáidis källei já merâmeerhâi alne. ¶ Koškisjávráást suávvilijd porá hurtto já poođâ čurtto. ¶ Pahvisierâvistestâm ¶ 27. Täävtih láá ulmuu tuuvdâriggee . . . . . . . . . . 113 ¶ Liŋkkâ Suomâ meriäigiraportáid ¶ – Ij taarbâš poollâđ, nieidâš eeđâi munjin ko keejâi jáámmám madârááhus muu askeest. ¶ – Jáá, tun te lijjih-uv. Mun lam jo jorgettum. Tääbbin eelijn eidu jehovatuođâšteijeekyevtis. Jiem luáštám siisâ. ¶ f. Muu vuossâmuš sääni lâi ¶ Kuovdâkiäinu = Koutokeino ¶ Kuávdášlâš koččâmâš lii lamaš jo kuhe sämmilij enâmân já ärbivuáválâš iäláttâssáid lohtâseijee vuoigâdvuođâi ornim sämikuávlu staatâ enâmijn. Iivij ääigi láá viggâm kavnâđ täsitiädulii čuávdus, mon puoh uásipeleh puávtáččii tuhhiittiđ. ¶  et... ¶   taarbâš ko ¶ Mane kyeli ij vuojâ sevŋâdin iästui njeigâ? ¶ Tälvisuáđi ääigi Piäccám nuorttâlâšsiijdâi ässeeh evakistojii suáđi vyelni meddâl. Syennjilsiijdâ nuorttâlâšah sirdojii vistig Tervolan já tobbeen äiginis Čevetjáávrán. Epidii, et arkkâdâh ličij tuššâm suáđi ääigi, mut návt ij kuittâg keevvâm. Piäccám kuávlust toimâm maajuur Matti Tiitola muštâlij Staatâarkkâdâhân – ađai tááláá Aalmuglâšarkkâdâhân – 9.3.1942 čäällim reivâinis, et sun lâi juovlâmáánust 1939 evakistem olášuttem ohtâvuođâst uážžum haldusis nuorttâlâšsiijdâ arkkâduv, mii lâi muorâskuápust. Tot vuolgâttui tastoo Ruávinjaargân Laapi Räjikosáttâhân, mon tuulâkierdee siäluttemvistáást tom siäiluttii suáđi ääigi. Tiitola čaalij meerridmistis, et jis Piäccám siäiluččij Suomâ uássin, te sun macâttičij arkkâduv Syennjilsiijdâ siijdâpuárásumosân. Jis Piäccám monâttuvvoo, te sun luovâttičij arkkâduv staatâarkkâdâhân. Návt meid tábáhtui, ko Piäccám lâi lopâlávt monâttum. ¶ Suálui-Suomâ 71 ¶ Sun vaaldij oovtâ viehâ stuorrâ kirje, ko ij tuostâm naggiđ vuástágin. Forgâ sun kuittâg huámášij, et stuorrâ pustaveh iä lamgin siämmááh. Sun finnij joođhâ, mii kullui návt: ¶ Skammâmáánu 30. peeivi 1996 tollui Njeellim Servitáálust Anarâskielâ servi ry. 10-ive juhle, moos lijjii ulmuuh čokkânâm viđâlov suulâin, olgomustáá puáttâm uásiväldee lâi Japanist. Liägus juhle aalgij Ilmari Mattus lávlum sehe Aune Kuuva rähtim lavluin “Lodázâm” , mon maŋa seervi saavâjođetteijee Matti Morottaja ceelhij uásiväldeid pyereestpuáttim juuhlán. Puoh juhle muusikpittáid lâi Nellimist šaddaaš Aune Kuuva ráhtâm, áámmâtlâš čuojâttâsâst västidij oululâš káámmârmusikkár Petri Rautio. Heli Aikio lávlum “Viälppâsâš” -lavluu maŋa professor Pekka Sammallahti toolâi juhlesaavâ, mast sun uánihávt moonâi čoođâ anarâšâi já anarâškielâ táássâš tubdum historjá ain Rooma já Konstantinopoli koskâsâš puáris rääjist onnáá piäiván. Professor Sammallahti juhlesaahâ ubânâssân lii taan loostâst maŋeláhháá. ¶ Säämi parlamentaarlâš rääđi (Suomâ, Taažâ já Ruotâ sämitigij oovtâstpargo-orgaan) aalgât 1.1.2013 ¶ Sahâalmai Eero Heinäluoma adelij ovdâskode skeeŋkâ sämitiigán. Saavâjođetteijee Näkkäläjärvi kiijtij skeeŋkâst já lopedij ete tavlu piäijoo árvusajan Sajosân. Kove: Johanna Alatorvinen ¶ 5. Kost tábáhtuvá purrâmâš lopâlâš smavvim? ¶ Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi VII/V mield, vuáđupälkki 1398,87 eurod/mp. Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. Ucâmušâid oppâ- já pargotuođâštusâiguin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 31.10.2014 tme 16.00 räi čujottâssáin Sajos, 99870 Aanaar. Lasetiäđuid pargoost addel nuorâičällee Kaisa Tapiola-Länsman, puh. 010 839 3134. Sämitiigán puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi já nuorâirááđán www.samediggi.fi/nuorat. ¶ Iisak Mattus ¶ Poccuupiärgumääli 9,40 €/13,00 € o monnjâuvnâleibi já vuojâ ¶ Hirškikkâ já Myerji njuškiv siämmáá ääigi ollâ, jurbâ, šolbis keeđgi oolâ. Puárui kiirdâš Hirškiihâ já Myerji pirrâ. Tot siäivu Hirškiihâ siälgán já ¶ Iänááš kesihuápuh algii leđe moonnâm lappâd, mut oovdâst liččii čohčâtooimah, main tehálumoseh liččii viermij čihtâm já muárdim. Álgáččijhân forgâ čohčâkyelipivdem, mii ličij taan ääigi ivveest masa jo áinoo tienâspargo, mon puávtáččij pääihistläddin porgâđ. Tienâspargo ton tááhust, et sälttejum kyeleh vuobduuččii maŋeláá Poro ja Riista -káávpán Anarân. Eeji äigi moonâi-uv iänááš pumbulviermisanjâi čihtâmist, uđđâ viermij muárdimist já eres-uv táálu pargoiguin, main mun išedim suu tađemield ko máátuh já ääpih adelii piärán. Máttááttellim viermičihtâm, mut stuárráábij raaigij čihtâm ij lamaš muu mielâst hitruu já kuođâttim-uv taid iäččásân. Suijâ lâi tot, et veikkâ mun algâttim čihtâm makaš rievtis čievâst, tast šoodâi kuittâg ain loopâst tegu sekkâ. Ucebij raaigij, tegu idâluáđui čihtâm lâi nuuvt-uv tuhhiittettee já jotteel. Iäččám meid ravvij, maht puávtáččij čihtâđ nuuvt, et tain iä šodâččii jotteečalmeh. Meid muárdim lâi mielâsâš pargo já mađe juolâdub viermi, tađe jotelub tom lâi muárdiđ. Ušom kiiptah iä lamaš innig mii viermijn, veikkâ ránnjátáálu nuotijn toh kale tiäđust-uv lijjii. Ton ääigi ko lijjii jo finniimist lajopavlah, moh toimâttii siämmáá virge. Meid kossâ sraaŋgâst puovtij jieš sujâttâllâđ tagarijd pelijurbâ riggeid, maid puovtij muárdiđ vyelipiälán kiddâ. ¶ 1. USA 927 ¶ 1. Hydnum repandum – Vaaleaorakas – Kuovgissäggikuobâr U ¶ Mij tiäđust-uv oppeet keejâim tijmásân: ¶ Riemâšjuuhâ-Kuttoor maađij, Aanaar ¶ siih koččâmâšah sämiseervij koččâmâšluámáttuvâiguin (luámáttâh 4). Sämiorganisaatioi pargei luá ¶ AĐAI GRADUAALI (GRADUALE) ¶ - Uážum-uv mun-uv vyelgiđ keččâđ áldui sirdem? ¶ Hárjuttâsâi pehti uáppee nanosmit já kiärdud oppum aašijd. Luuhâmpitái loopâst lii ain pitá fáádán heivejeijee laavlâ, mon ulme lii sehe movtijdiđ uáppeid já išediđ mušteđ saanijd pyerebeht. ¶ Jotteem ohtâvuođâh puáránii. Rahtui Avelist Piäccám kuávlun maađij; Aanaar kieldâ uásist tot valmâštui "Isänmaan kämppä" -nommâsâš kámpá räi ive 1926 já Piäcámân lâi maađij vaalmâš ivveest 1932. ¶ Keppâ jotoluv kolbâ ¶ Euroop union kalga toohâđ miärádâs Natura 2000 -viärmáduvvâst ive 1998. Aalmuglâš viärmáduv olášuttem kyeskee njuolgâdusâd kalga toohâđ kuuđâ ive keejist tast, ko komissio lii toohâm ääšist miärádâs, ađai majemustáá ive 2004. Toin kuávluin, moh almottuvvojeh komission loddedirektiiv miäldásâš luándusuojâlemkuávlun, kalgeh suojâlemmittomerij vaattâm tooimah algâttuđ tállán. ¶ Matti Leinonen ¶ tuttee, ko uáppeimeeri já nuorttâsämikielâ kevttim máttááttâskiellân orroov lemin kiäppánmin. ¶ oovded jieijâs kielâlâš tiäđulâšvuođâ ¶ b. Mon amnâs mield jienâ ovdán kooveest? ¶ Ässeeloho: 34,7 milj. ¶ Petra Magga-Vars, , 040 732 55 03 ¶ – Nuuvt vâi? Na, pyeri, et pooliseh lává jo tutkâmin tom kähteesuvâttemääši. Eeđâ taid poolisáid, et lam puátimin tohon aaibâs tállân. Čääiti tom reeivâ sunnui kuittâg jo, já táátu, et suoi vala vyelgiv elâččiđ tääbbin riddoost. ¶ JOH. 2: 1 – 11 ¶ taggaar šnikkáruššâđ? ¶ Teevdâ: ¶ - čuákkimviste väridum 4 tiijmán ¶ ustev ¶ Matti Morottaja ¶  kuálán. Kandâ  tuše 9. Savo ¶ 2. Stropharia aeruginosa – Viherkaulussieni – Ruánáásiäpulâskuobâr U ¶ piisam 206 ¶ Säämi tyejeest láá Tave-enâmijn jieijâs ornijdumeh, moh tipšoh eres lasseen vyebdim- já čáitálmâstooimâ. Suomâbeln tuáimee Sámi duodji-servi uárnee čáitálmâsâid já ravvim sehe joođeet puigâ säämi tuojijd vyebdimnáál. Seervist láá puuvdah Aanaar markkânist já iänuduv Hettaast. Seervi ovdedij Anarist ive 1975 vuáđudum Sápmelaš Duoddjárat ry, mon uáivilin lâi aitârdiđ aalmug tyejiäärbi. Säämi tyeje tubdâldâhhân lii tääl ohtsâštave-eennâmlâš Sámi Duodji-merkkâ, mii lii táhádâs, puigâ säämi tyejeest. ¶ Keessiv 2007 tahhojii arkeologâlâš tutkâmušah suollust já toi ohtâvuođâst kavnui kuovđâšm nubbe keeči suolluu alemuu uási viestârvieltist alda aalaa já Ááhu piälááš kuovđâšm kavnui roovvâdmáánust 2007 Vesa Luhta iššijn, ko arog Eija Ojanlatva toovâi vuáđusteijee arkeologâlâš tutkâmuš Ááhust. Äijihist toohum arkeologâlâš tutkâmušâi ohtâvuođâst kavnui meiddei ovdiltubdâmettum sieidi, mast váldojii radiočiđđâäigidem várás paijeel 400 tähtipittád tutkâmnáál. Täävtih macâttuvvojeh siämmáá sajan, ko äigidem lii vaalmâš. Tääl äigidem lii vaalmâš já ton mield täävtih láá puárásuboh, ko maid lijjii Äijihjoorŋâ Äijihsuollust kavnum täävtih ađai Äijih sieidi tähtipasâttâsah lijjii uhredum toho ovdil ive 1400. ¶ Ijâttes ijjâ lii algâaalmugij muusikfestivaal, mii uárnejuvvoo Anarist sämikulttuurkuávdáá Sajosist 16-18.8.2013. Tot oovdânpuáhtá sämimuusik lasseen meid eres algâaalmugij muusik já kulttuur. Kyevtipiäivásâš tábáhtus čuággán párnái- ja nuorâipeeivist pargopájáiguin já párnáikonsertijguin, muusikseminaarist, jieškote-uvlágán konsertijn sehe sämimuusikân vuáijum klubi-ehidijn. Ive 2013 Ijâttes iijâ fáddá lii ”Suhâpuolvah”, mon vuáđujuurdân lii pyehtiđ jieškote-uv suhâpuolvâi ovdâsteijee sämimuusik taidârijd oohtân sehe toimâđ eres ahasij sämmilij kulttuurlâš kuáhtámsaijeen. Tábáhtus lii áinoo sämimuusikfestivaal ubâ Suomâst já ohtâ puoh merhâšittee Tave-Laapi kesitábáhtusâin. ¶   – Kierâš . Okkosâš uđâslostâ. Toimâtteijee Petter Morottaja . Kuástideijee Anarâškielâ servi. Almostuuškuođij 4.9.2007 ¶ kuulmâ saajeest. MLO rähtim jurgâlusâst lii čielgâ feilâ: KR92 olgospyehtim jonka Isä ¶  pennui. Ceelhârááhtus: Smááhu luptiih páárui oolâ ¶ Maaŋgâtooimâsali Dollagáddi ¶  vuáđuld. Orkneysuolluuh D4 ¶ – Na maht te talle? Njorttâ koijâdistij. ¶ Vuáččulâš pajeolmooš ¶ Eeči, adde ustevvuođâ jiegâ nuuvt staatâi já almugij ko kirhoi–uv kooskân. Mij ruhâdâllâp maailm puoh hoovdâi peeleest. Adde petteid vijsesvuođâ já ovdâsvástádâstobdo. Sivned sämiaalmug já Sämitige pargo. Veik suáđih iä nuuvâ ige puoh verivuotâ muttuu vuoigâdvuotân, tuu alda, Eeči, lii talle–uv vala tuáivu. ¶ Olgoašijministeriö lii pivdám sämitiggeest uáinuid algâaalmugij vuoigâdvuođâi oovdedmist já turviimist já algâaalmugij kulttuuräärbi turviimist sehe uásálistmist poolitlii já almos elimân. OA olmoošvuigâdvuođârääđi lii miärádâsciälháttâsist vaattâm OA algâaalmugaašij äššitobdeemekanism rähtiđ ääšist raapoort. Stivrâ meridij vuolgâttiđ vástádâs olgoašijministeriö lasseen algâaalmugaašij äššitobdeemekânismân já säämi parlamentaarlii rááđán. Sämitigge kieđâvušâi vástádâsâstis sämmilii kulttuuräärbi tile já uásálistemmáhđulâšvuođâid almos elimân. ¶ Pyevtittâs: Säämi máttááttâskuávdáš 2004 ¶ Pääččimčielgi 1:2 - 3B Ampumaselkä Čaarmânjaargâst. Ryešiliih kárguliih (50) suhhii kárbáigijn suollui (kj. Poccuučuoppâmsuálui) rievedii já kuddii eergi. Sämmiliih paččii taid puoh, eereeb oovtâ já rááđuh kiässojii láádun, mon čääci lii vala-uv “voorâ nálásâš” (II.1910). Tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ suálui ¶ Vástuppeeivi adelui olgos Katainen I haldâttâs haldâttâsohjelm. Ohjelm lii historjállâš sämmilij tááhust. Vuossâmuu keerdi haldâttâsohjelmist lii asâttum ulmen sämikulttuur já sämmilij vuoigâd ¶ – Tuáivu mield mun jiem vajâldit kuássin Hirškiihâ já Myerji, Matti iätá já vuávááškuát jo uđđâ sierâid Hirškihháin já Muorjijn. Vijmâg Matti-uv piäsá ¶ uccâ čäciluttihâš = pikkumalluainen 208 ¶ Čuávvon láá vuossâmuuh veerstah Fjellner kuhes tivtâstuvâst, moh muštâleh Piäiváá kaandâ suáŋŋummääđhist jietânâsâi mailmân. Fjellner algâalgâlâš kielâ lâi maadâsämikielâ, mast tihtâ lii jurgâlum tavesämikielân (Harald Gaski), anarâškielân (Ilmari Mattus) já eŋgâlâskielân (Tr. John Weinstock). ¶ ekosysteemist muálkkáás raavâdviärmáduv. ¶ syevđih ¶ ”Taat lii stuorrâ vuáittu sämmiláid já čáittá, ete ruukilaavâ kenigâsvuođâid iä pyevti hoittáđ sämikuávlust tuše ciälkkámušlattiimijguin. Ruukilaahâ lii puáhtâm uđđâ kenigâsvuođâid já taid kalga väldiđ tuottân. Ruukilaahâ lii sämitiigán-uv uđđâ äšši já mist vaaldij jieijâs ääigi selvâttiđ maid ruukilaavâ olášuttem tuođâlávt váátá já ovdilko finnejijm lääččiđ ääšist tuáimee oovtâstpargomaalijd palgâsijguin, sämi-iäláttâsâi hárjutteijeiguin já siijdâiguin. Väidimijd valmâštâlâi mist juávkku, mast lijjii má. oovdânpyehtee Inga-Briitta Magga, lahâčällee Aimo Guttorm já vuáláčällee. Lam tuđâvâš, ete mii pargoost šoddii puátuseh”, saavâjođetteijee Näkkäläjärvi maainâst. ¶ 2. Toopâ puttâl koorhâ lavvâ. ¶ njuolgâdussân lâi velttiđ arkaaisâš ettâmvuovijd já eromâš ráámmátkielâ. Ive 1992 ¶ 5. Indonesia 64 ¶ Majemužžân čuážžoo uáiná ovddiipeln kyehti haatâ. Jis sun ij uáini kyehti vielgis haatâ, te ij jiennâd maiden. Jis sun uáiná ovddiipeln čuážžoin čappâd já vielgâd, teikâ kyehti čappâd, te ij sun tieđe, et lii-uv suu uáivist čapis vâi vielgis hattâ. ¶ a. áámmát: a. áámmát: ¶ págulâš orostem ¶ Tastmaŋa lam-uv lamaš šiev ášásteijee taan kävppijâsân. Ko sun uáiná muu puátimin siisâ, te sun vistig koijâdist, taarbâš-uv muu kuolijd čuoppâđ. Ko eeđâm, et ij taarbâš, te sun notká seehâ tievâ veik magarijd kuolijd já vuábdá taid uáli jo šiev haadan. Jis puáđám ehidispeeivi váhá ovdiláhháá ko kävppi mana kiddâ, te tot kyelisekkâ lii-uv táválávt hirmâd jo styeres. ¶ 13. Lactarius repraesentaneus – Keltarousku – Fiskisruávsku U ¶ 17 JIEŊ VYELNI LII KOOLMÂS JÁ SEVŊÂD ¶ Veepsis paajij tuu. Ooroost vuoiŋâstiđ. Vyerdi oovtâ leggistemvuáru. ¶ ráhtulâšvuotâ ¶ merâvahtâ ¶ b. Maid uđđâ aašijd oppih? ¶ 111 ¶ – Nuuvt tot lii ulmuin-uv. Vistig enni šoddâd vává já vávváást šaddâ stuárráb pärni. Päärnist šaddâ nuorâ já tastmaŋa nuorâst rävisolmooš. Rävisolmooš puáráásm já puáráásm já loppâloopâst sun lii vuorâs tego mij Anttijn já áhhoin lep. Tastmaŋa ko olmooš lii iällám tuárvi kuhháá, sun jáámá tego muorah já eres šadoh já elleeh-uv jäämih. ¶  jis sijđoh: 62 ¶ Euroop Union komissio lii 20.11.2008 tuhhiittâm tiäđuadelem Euroop union já arktâlâš kuávlu. Tiäđuaddelmist Euroop union čoonnâs oovtmanolâš savâstâlmân arktâlâš algâaalmugijguin. Tiäđuaddelmist páhuduvvoo še, et EU kolgâččij suogârdâllâđ. maht algâaalmugij uásálâšvuotâ uárnejuvvoo uássin EU tave ooláádmudo (pohjoinen ulottuvuus) politiik. Euroop parlament toovâi 20.1.2011 miärádâs EU pištee politiikâst tavveen. Parlament kiäsá Suomân já Ruotân, vâi toh ratifisistáččii ILO 169-sopâmuš. Parlament meid vaađâi, et algâaalmugeh kalgeh uásálistiđ čovgâsubbooht politijkkárij vuáváámân. Algâaalmugkulttuurij já -kielâi turvim váátá sierânâstooimâid. ¶ “Kraak, kraak, lii-uv kihheen kuullâm taggaar! Keejâbâ váhá pirrâsâd! Kraak!” ¶  OKM, Sämitigge ¶ XVIII ¶ 6. Tricholoma matsutake , Paldâlâsnommâ T. nauseosum – Tuoksuvalmuska – Hajâšoovkâh U ¶ O Juvduu! –luándupálgást peesah uápásmuđ mainâsij Juvduujuuhân. Juvduujuuhâ, Juuvâijuuhâ, lii anarâšâi kuátujuuhâ. Juvduu lii lamaš ain kuáhtámsaje, já ko lii kuáhtájum te lii meid savâstâllum. Pálgá raavâtavluid láá čuákkejum mainâseh nuuvt Juvduu jottein, tábáhtusâin ko kyelipiivdost-uv. ¶ – Jis tun, Išepoolis, tääl tuuđhah váhá taam pirrâs já tastmaŋa vááldáh taid suormâluodâid, Poolishovdâ meridij. Mun täst algâttâm pooliskulâmijd, et peessâp jieškote-uv motomin juovlâid viettiđ. Jis veik tun, Tálunjobžâ, puávtáččih vistig muštâliđ, maid tun lah kuullâm já huámmášâm. ¶ - Naa, mut ko must láá lamaš ovdil tagareh láiguliih, kiäh láá ain lamaš oholoopâid meddâl. Mun halijdâm leđe ráávhust oholoopâid! ¶ MAAINÂS ¶ Laila Aikio. ¶ ČOOVDÂSÄÄNIH ¶ Iisak Mattus ¶ Anarâškielâ kiđđâaabis almostui ¶ Muu ij tarbâšâm kuohtii koččođ: pajanim huápust já moonnim čokkáđ nube pel váávnu tohon, kost lijjii eres-uv ulmuuh. Mätkilavkkâ kale paasij siämmáá sajan váávnu, mut tast jiem kuáddám nuuvt stuorrâ huolâ - iähân tobbeen lamaš ko motomeh pihtâseh já loddenommâlistoh, moin älkkeht finniiččij uđđâ priinti. ¶ Kainuu ¶ Euroopast 1800-lovo aalgâ räi. (Vehmas-Lehto 2002: 26.) ¶ b. ko tot hokâttâl niŋálâs jieijâs luusâ? ¶ pottii, sij kejâdii rovvá Kiärppáákuobbâr ¶ Laapi läänihaldâttâs 1994 ¶ 87 ¶ Lasetiäđuh: ¶ Saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi ¶ uovviittâstooimâ haldâttâs vuálásâžân. Säämi aarâhšoddâdem stivrim tábáhtuvá Suomâst iänááš suomâkielân, ¶ MAID TOT MEERHŠ? VÁSTÁDÂS: ¶ 2 JÄÄVRI ŠADOH LÁÁ VUÁHÁDUM ¶ Maaŋgah sämmilij árbivuáválâš áigápuáđoid já eellimvuáhán kullee etnisiih jiešvyevih eeppidhánnáá rievdih tâi láppojeh. Ton sajan kielâ siäilu, jis peri uđđâ sárnooh šaddeh siärvádâhân. Anarâškielâ toorjâtooimah liččii talle máhđulávt oovtkiärdánumos vyehi siäiluttiđ anarâš kulttuur já anarâš etnisâš identiteet. ¶ 157A Veikkâ hokâttâs lii styeres, tuopânjistem lii ain rikos. ¶ ‚uákkim lii anolâš talle, ko ij haalijd finniđ maiden áigá. (John Kenneth Galbraith) ¶ O K K O P E S S I J Á I M A Ŋ A ( P E S S I J  Š O K K O ) ¶ Nahande lâi taggaar párnáilaavlâ, maid Ailâ-Váábu laavij távjá lávluđ já tot lâi vissâ ton laavlâkirjeest: ¶ Vi jđodâh: 64 600 km 2 ¶  nelji, 60 cm ¶ 2. Njuoskâd puttâlnjäälmi huolâlávt čassijn. ¶ Päijänne D5 ¶ tun já mun – rähteen čiččâm netikiesâlduvvâd piäsán! ¶ » Eeči, tuu kieđáid mun oskom jieggân. » Ko sun ¶  nominatiivist. 2) Já sun livkettij olgos Pilli já Pullá vala maajeeld, ijge Andârâs kiergânâm ubâ jiänáttiđgin tast ete čohhoom lâi pááccâm mävsihánnáá. ¶ “Totpâ lii epitáválâš” , páhudij Siili-nieidâ. ¶ b. Mii merhâšuumijd juuvâst lii eennâm sisoosij ässeid? ¶ – Na mun vuolgâttim esken Ranska áákun pakkeet, já ton oolâ mun čaallim hollandkielân OMA, já tot lii ton ááhu nommâ. Eeči čaaitij munjin! Täst kale ferttee luuhâđ Elsa-ááhu nommâ! ¶ 3. Jyevi kove elleešlaajâid šaddoporreid, ¶ Kaajaan 57 ¶ Ucemustáá kyehtlov aalmugovdâsteijed uážžuh toohâđ staatârááđán koskâkoččâmuš. Haldâttâs vástádâsâst tollum savâstâllâm ma ŋa ovdâskodde jienâst tast, naavdâš-uv haldâttâs ovdâskode luáttámuš. ¶ Kulâtteijeeh: ¶ – Mut maht te kiävá muu juuhlán tääl? Uccâeŋgâlâš koijâdistij palosiähá jienáin. ¶ Päikkikodde Juávkku Äigi ¶ 1. Maainâš kulmâ suujâ toos, mane Máddáápiälááš viljâlemkuávlu lii Suomâ pyeremus eennâmtuálukuávlu. ¶ b. oppâkirje s. 72 šadolâšvuođâkáártást? ¶ Sämmilij luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválâš tiätu lii luándus peeleest alda vuáválâšvuođâ já tiättoo eromâšávt sämikielâst, pirâskoskâvuođâst já iäláttâsâsâin. Sämmilij ärbivuáváliih iäláttâsah ađai puásuituálu, meccipivdo, kyelipivdo, nuurrâm já tyeji sirdeh ärbivuáválii tiäđu suhâpuolvâst nuubán. Sämmilij luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválâš tiätu lii vaarâst hiäjusmuđ ohtsâškodálij nubástusâi puátusin. Pargojuávkku iävtut tile tivomân 28 toimâd já avžuuttâssâd. Tooimâin iävtuttuvvoo luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválii tiäđu vuotân väldim lahâasâttâs já haldâttâs ovdedemhaavâin sehe škovliimist. Pargojuávkku iävtut, et resursseh stivrejuvvojeh sämmilij luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválii tiäđu vuorkkiimân, tutkâmân já iäláskitmân. Pargojuávkku iävtut meid, et luándu maaŋgâhámásâšvuođâstrategian já toimâohjelmân, mon láá eidu uđâsmitmin, kirjejuuččii uđđâ tooimah ärbivuáválii tiäđu suoijâlmân. ¶ populaatio, iäláánnääli . Tiätu kuávlust ellee siämmáá šlaajâ ohtâgâsah. Om. tiätu jäävri muikkupopulaatio ađai muikkunääli. ¶ Love koččâmâššâd Sämitige saavâjođetteijei ¶ Jeesus huámmášij, et sist toovâi mielâ koijâdiđ sust. Sun eeđâi sijjân: ¶ 411. Págulâš vyeijimsunde ¶ 3. Kirdeleh njuolgist čääsist viehâ ciäggust. ¶ ANARŠKIEL SERVI RY . ¶ 2. Piergâseh: vijvám ¶ Škovlâpeeivih ovdánii kuuloold, toi jieijâs liävttoin, já mestâba jyehi peeivi sattui ain miinii fiäránijd, mon ij lijjii halijdiđ ubâ muštâččiđgin. Ulmuu mielâ já eromâšávt párnáá mielâ lii vaarâ uárnejum nuuvt, et tot táttu renskiđ tagarijd unohis aašijd meddâl mielâst já sajan pääccih-uv tuše tagareh mielâsuboh muštoh, maid lii čuuvtij älkkeb muštâččiđ. Nuuvt lii keevvâm munjin já vaarâ maŋgâsân iärásân-uv. Tääl maŋa, ko muštâččâm tyeid neljilov ihheed tassaaš tábáhtum aašijd, te maŋgii kiävá nuuvt, et ko álgá tärkkilávt mottoom ääši smiettâđ, et maht tot riehtâgist tábáhtuigin, te huámmâš, et tasthân ij riävtui mušte muidego eidu tom uáiviääši. Tot-uv hiäilud mielâst tegu čuovâkove já toh siemin áššááh, moh ton siämmást tábáhtuvvii, táttuh leđe uáli jo váddáh macâttiđ mielân uđđâsist. Tontiet taah muštoh, maid tääl čálám pajas, iä velttidhánnáá lah 100 proosentlávt eidu nuuvt, ko toh talle tovle láá tábáhtum. Lohheeh uážžuh-uv adeliđ tágárijd feeilâid addâgâsân. ¶ Saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi ¶ lijjii puoh viärráámusah: toh lijjii tegu kildee ¶ Toimâtteijee Petter Morottaja ¶ - almai, nuorâ 1 ¶ violet ¶ kielâlaavâ já kielâlâš vuoigâdvuođâid. ¶ Skyelfi kulá oppuuludij laahkon, já taan lahkoost láá kyehti hiäimu, moh láá tornâoppuuh já táváliih oppuuh. Tornâoppuuh maailmist láá love šlaaijâd já táváliih oppuuh 124 šlaaijâd. Táváliih oppuuh, moh Suomâst pessejeh, láá šlaajâi peeleest siämmáá ennuu, ko tornâoppuuh ubâ maailmist. Toh láá love. Majemui ivij ääigi lii meiddei tornâoppuu-uv pessiiškuáttám puoh mädimuu Suomâst sehe meiddei minervaoppuu-uv, moh láá lámáš táválávt máddáábij enâmij ässeeh. Vaarâ aldemui puáttei ivij ääigi peessâp uáiniđ täid Koskâ-Euroop oppuid vala tääbbin Säämist-uv. Ličij-uvsun nuuvt, et táálááh lieggâsiähá šooŋah, nomâlâsân tälviv, älgih leđe tommittáá lieggâsuboh tovlái talvij iähtun, et uđđâ eksootlâš šlaajah – nuuvt njomâtteijee elleeh ko lodeh-uv, láá vyerdimist enâbiššáá-uv tai aldemui puáttei iivij ääigi. ¶ Tuurku suáluikuávlu B5 ¶ 6. Uuccâđ interneetist mielâkiddiivijd lasetiäđuid. ¶ Patâreijee lii olmooš, kote lii karttâm vajedem keežild kyeđđiđ kuátueennâm. ¶ Čielgâ  systematia  oro  váilumin:  attr.  –â-‐  teikâ  –s-‐loppâsiih         iä  lah  hirmâd  ennuv ¶ Niiles ¶ Luuk 22:54-62 ¶ pyereh nisoneh já hiäráh! ¶ Veerdijn vuojâšmin moottorkiälháin ¶   čooskij riddomuálus rantasula ¶ 54. Puško já vuásku - Suomâ táválumoseh kyeleh ¶ Postâauto vyerdeeh já ¶ páárnáš savâstâl, koijâdâl já muštâl jieijâs jurduin, tobdoin, tuoivuin ¶  jaamij 18.8. Sämirääđi vuáđudempeivi ¶ – Mut mij lep máksám maŋgâčyet eurod táin liipuin já meiddei kolgâp peessâđ toin ruuđáin Raanskan! muu käälis kullui pelkkimin. ¶ Miko Keertu iäláttâhân pääccim ¶ Tilálâšvuotâ liihistorjállâš. Säämi kielâtaho-palhâšume lii áinoošlajâsâš palhâšume mailmist. Sämitiggelii vuáđudâm säämi kielâtaho-palhâšume, mon uáivilin lii adeliđ tubdâstâssämikielâlij palvâlusâi já sämikielâ sajattuv oovdedmân toohum ánsuliist pargoostSuomâst. Sämikieláin uáilduvvoo tave-, aanaar- já nuorttâsämikielâ. Palhâšume uáivilinlii movtijdittiđ palhâšume uážžoo pyerediđ ovdiist-uv sämikielâ pyerrin toohum pargojá movtijdittiđ puohâid virgeomâháid pyerediđ sämikielâ sajattuv. Säämikielâtaho-palhâšume uážžoo lii valjim säämi kielârääđi. Säämi kielâtaho palhâšumelii taaidâpalhâšume, mii kalga spejâlistiđ sämikielâ já kulttuur riggoduv jámaaŋgânálásâšvuođâ. ¶ Jurgâlâm: Kaarina Mattus ¶ 205B Njaalgâhajâsyeini čiähádât eres suoinij siisâ. ¶ 2. Kjetil André Aamodt, Taažâ 2. Anders Aukland, Taažâ ¶ Johanna Alatorvinen, má. markkânistemhovdâ, Sämikulttuurkuávdáš Sajos, Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. , puh 010 839 3109, www.sajos.fi ¶ Mii lii tuu mielâst tuárvi pyeri sämikielâ? ¶ Koskmuujävri nohá ovdiištum vuojâttemrääni ton já ton uápistem- já vuoiŋâstemsaje peht. Uápistemtaavluin mainâstuvvoo Aanaar jo masa čyeti-ihásii saavoothistorjást. Tom kovvee meid uđđâsist rahtum "vuojâttemvaavtâ tupe" , puáris maali mield rahtum rakânâs. Vuoiŋâstemsaje kulen kávnojeh peliláávu, tulâstâllâmsaje, koškehiivsig, pasâttâssaje já muorâliiter puáldimmuorâidiskuin. Toho piäsá autoin Njellimist, nuuvt et määđhi puáhtá joskâđ jo teehi, jis nuuvt haalijd. ¶ ääšist já pyevtittâm siämmáánáálá luándulii kielâ. Eres spiekâstmeh ráhtusist iä toovât ¶ Sämitige kulttuurlävdikodde juovij čuákkimistis 28.10.2013 ive 2013 Máttááttâs- já kulttuurministeriö mieđettem staatâtorjuu säämi taiđuu já kulttuur oovdedmân, mast ohtsis 23 000 eurod čujottui Tave-eennâmlij sämiseervij tuárjumân. ¶ - Ko tun toppiih tyeid seehâid fáárun, Ánná, te muoi láán talle kiärgus, Kaari eeđâi. ¶ 60. Čäciluudijd tarkkuustâlmin ¶ – Kiddâgâsân vala kärttih njobžâriävuh maaŋgâ ihán! Iä suite mäksiđ sáhuidiskin, Išepoolis polâškuođij. ¶  uđđâ Säminuorâi taaiđâtábáhtusčáitáldâh lii lekkum Uccjuuvâst ¶ 8. Sämitigge iävtut, et sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ruttâdem-, kocceem- já staatâtoorjâpargoh sirdojeh sämitiigán sämitige iävtuttâs miäldásávt. ¶ Jookeerpargopittá 8 . Reaktiojotteelvuotâ ¶ Ume konferens tuhhiittij julgáštus tave-eennâmlii sämisopâmušâst sehe julgáštus, mii kuáská s ämmilij ärbivuáválij aassâmkuávlui luánduriggoduvâiguin ávhástâlmân . Suomâ sämitige oovce jesânid kuođđii sierâ ciälhus luánduriggoduvâiguin ávhástâlmân sämmilij ärbivuáválijn aassâmkuávluin kyskee julgáštus artiklân 4. Eres oosijn puoh Suomâ sämitige ovdâsteijeeh torjuu julgáštus. ¶ Bern . . . . . . . . . . . . . . 58 ¶ Saijoos aula lii kulttuurkuávdáá váimu. Stuorrâ laasâi tiet aula lii čuovvâd já tom puáhtá kevttiđ ovdâmerkkân taaiđâčáitálmâssáid já kongresij sehe tábáhtusâi vuoiŋâstempuddâtilen. Aula heivee meid ucessiähá messuid, cocktailtilálâšvuođáid, lávlumehidáid já ucessiähá konsertáid. Aulast lii Saijoos äššigâspalvâlemsaje. ¶ ”Ko iššeed lâi viättám iijâ Juvduujuuvâst, te puátteš iiđeedpeivi merhâšij ubâ šiljopirrâsân noonâ joskâdvuođâ. Já ko táválávt kandâpuuiceh puohtii rähtiđ tupeoordân laabžijn suuilo já väldiđ tagarijd liävtuid, et sáhájáávuh luuptâst kuávjáástellii, te iššeed kuárŋum luuptân puzzâvuoggârähtimân lopâttij káátun čiehčâm aaibâs sierânâs koččomušâttáá-uv. Keččâđ uážui kale moonnâđ. Mut siijvost já kovjiihánnáá. Luuptâst opsijdij maalâ já lakka já puzzâvuoggâkápuluvah lijjii čuoggiistum oordân kuškâđ. Tobbeen ožžuu häämis nuuvt Juvduu ijjâ ko Juvduu Kuávsui-uv.” ¶ Kähvikámpáh lijjii iänááš kuheldâlâš hámásiih, main lâi kaskoo kuhes pevdi já kuábbáá-uv pelni kuhes riäŋkku. Motomijn kámppáin lâi taggaar luŋkká tegu kioskijn läävee leđe já mast vuobdii käähvi já maidâlde kuás-uv ain vuobdiigin. Motomijn kámppáin oppeet lâi káámmârtáávááš, kost kähvikävppijâs jieš ijâstâlâi já toolâi kävppitävirijdis. Käähvi lasseen váldupurrâmâš, mii kámppáin vuobdui lâi tiäđust-uv poccuusteeikâ ađai “käristys” já meiddei piärgumääli - pygáluspäähist ko lâi. Taid finnij ain uástiđ, lâidalde iiđeed tâi eehid. Ohtâ kámppá, kost viljâinân eelijm távjá káhvástâlmin já mii lii pááccám puoh pyeremustáá mielân, lâi Uccâ-Nijlâsáá kámppá. Tot lâi puoh aldemustáá pygálusääiđi já orom muštemin, et tot lâi meiddei puoh stuárráámus já čurgâdumos kähvikámppá, iäge tobbeen lamaš juuhâm ulmuuh nuuvt ennuv ko eres kámppáin. Uccâ-Nijlâsáá kámppáást orostâlâi távjá meiddei Pierii Uulá já jurdim-uv, et sun oomâst ton kámpá. Pierii Uulá lâi ucessiähá sijvuus almaš, mut eemeed lâi kukke já nieidah-uv lijjii kuheh, seegih, sehe muččâdeh. Nieidah lijjii-uv Uccâ Nijlâsáá kámppáást kokkân já ama tie te lâi tot suijâ, manen viljâm nuuvt mielâstis makkui tobbeen káhvástâllâđ. Nubbe kámppá, mii meiddei lii pááccám mielân nomâlâsân tondiet, et tobbeen kuáhtái kolttáid tävjibeht ko eres kámppáin, lâi Jaŋkkil Juusi kámppá. Tot lâi vyelligissiähá já puárislágán, kossâ hiirsâin rahtum sevŋis já kolmâ kámppá, mii ij lamaš aldagin nuuvt makkuutteijee ko Uccâ-Nijlâsáá kámppá. Lijjii vala Seurujävr Eenok kámppá, sehe vala máhđulávt “Lávloo-Saammâl” ađai Piätárii Kaabi Saammâl kámppá, mast kale jiem lah aaibâs vises. ¶ Sämitige čuákkim čokkânij ive majemuu čuákkimân 22.12.2014. ¶ Pohjoisnapa= tavenääpi ¶ Máárjá lâi nuuvt vuáijum jurduidis maailmân, et masa ij huámmáškin, ko pešnirihháá nuorâmus kaandâš lâi toppiimin sunnuu Jovnáin njálmásis. Eidu majemuu ääigist sun koccái peivinaharijn já rovgij Joovnâ-uv toŋŋâsij siisâ. ¶ já lodeh kirdâččii eennâm paajaabeln, ¶ Ovtâskâsolmooš, juávkku tâi siärvádâh Taažâst, Ruotâst, Suomâst já Ruošâst puáhtá toohâđ ¶ Uárji-Suomâ suáluikuávlu já Åland jaavrijn iälust härvinâš vorrânjaamaan . Tom kevttii tovle “paas voorâ” njomâmân pyeccee ulmuin, moi liiškán aalmugpyeredeijee, ađai kuppár adelij taid njommâsiđ kiddâ. ¶ 27a njavkke já njavkkekeeči luoddiistum ¶ koččom ¶ – Kudaag, tiervâttij Junná. Tot lâi-uv masa puoh, maid sun maatij tárukielân. Hovdâ Hansen lâi kuhes ruoinâ taažâ. Ko Junná lâi čáittâm pargouuccâmpápárijdis, te hovdâ eeđâi: ¶ Aanaar markkân lii tobdos säämi tuáijárij já taaidârij päikkin já sii ollâtásásij já áinoošlajâsij pyevtittâsâi vyebdimsaijeen. Muštevetteđ väridiđ čuákkimjuávkun ääigi uástusij rähtimân. ¶ Sämitigge juáhá stipedijd 17 sämikielâ uápuin pyereest miännástum uáppeid sämikuávlu kieldâi škoovlâin. ¶ Puohâin eres Tavekuávlu nuárjuin spiekkâstmáin nuorttâmeerânuárju piergiittâl meerâst, mii jiäŋu. Nuárju lii oppâm jursseđ ruunijd viehâ assaas jieŋân já tot tuálá ubâ täälvi áávus vuoiŋâm- já jotteemruunijd. Tavekuávlu korrâ táálván lii nuárju vuáhádum še nuuvt, et tot lii Nuorttâmeerâ áinoo tälvipiäju rähtee nuárjušlaajâ. Piäju lii koivum ollâ vaskâmân jieŋâ oolâ. Ton áinoo jotteemkiäinu mana jieŋâ vyelni čáácán. Niŋálâs čivgá lieggâ já suáijáás piäjun oovtâ čiivgâ, mii lii laavcâivnásâš. Ko eeti šadda, puáhtá niŋálâs toppiđ čiivgâ já puohčâliđ väripiäjun. ¶ kuárjui tot-uv nubij paaldân ¶ nijbesääni, -sääni = leikko korvamerkissä ¶ Soija pyevtittâs 2004 (1 000 t) ¶ Ko čyeđeuáiv'almai já almaah, kiäh suin vähtejii Jeesus, oinii eennâm tuárgistem já puoh, mii tábáhtui, sij suorgânii čuuvtij já ettii: ¶ 19. Russula foetens – Haisuhapero – Háisoosmiäruh U ¶ Kuáskimvuonâ SA.1964 Kotkavuono Uccâ vuonâš Curnâvuonnjäälmist. ¶ IP: Nuuvt kal lii tiäđust-uv meiddei mut… ¶ Nivala C4 ¶ Kirdemeemeed ij orroom ibbeerdmin, mii ohtâvuođâid New Delhist já kirdemmaašin purrâmušâst lâi. Jiem mungin tállân tom iberdâm. Mut almai paalidškuođij: ¶ stuorrâlođâsrapu kilkki ¶ Neelji aalmuglâš rukkoospeeivi särniduvvoo tai peeivij várás sierâ meridum teevstâin, mut luuhâmtekstân kiävttojeh meridum kirkkoive pasepeeivi teevstah ¶ muneldeijee vuáháduv tast, maht tulkkum tâi sämikielâlâš äššigâšpalvâlem uárnejuvvoo ¶  suuvâi Liŋkki seminaar ohjelmân ¶ Láávžámyerji šadda kiäđgáás roođoin já kieddiroobdâin sehe pähtivieltijn. Tääbbin Sämikuávlust vaajâldijn lam huámášâm viehâ harvii taam šado. Mut ko tot oovdân teivâs te muorjijd kale ain puurâm. Kal toh tommittáá pyereh láá. ¶ Pooliseh lavkkijn jieijâs auton já vyejiláin. Kuáski čokánij uccâ buusin Tálunjoobžâ paaldân já kočoi Tálunjoobžâ toommâđ. Tálunjobžâ tuolmâi bussijn nuuvt korrâsávt ko voojij, mut liijkágin sun ij pissoom nuuvt pyereest poolisauto maajeeld. ¶ Mecciráhtulâšvuotâ ráhtá mašinijd já rakânâsâid. Suomâ mecciráhtulâšvuođâ pyevtittâsah maneh pyereest káávpán nuuvt kuátu- ko olgoenâmijn-uv. Tääbbin huksejum taampah já pävirmašineh láá mailmkulluuvâšah. Suomâ lii tááláá ääigist tobdos elektroniikpyevtittâsâinis. Syemmilâš ¶ kuorgâmiekki kurjemniekka ¶ 8. USA 1 580 ¶ Suávviljuuvâš 13:1 E 24 Luáštá Juttjáávrán, mut tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ Noomât a. elleid já b. šadolâšvuođâkuávlu, mast elleeh eellih ¶ 1. Manen ohtiimân nähcejeijee iälánij šoddâm ¶ - siisâpeessâmlippu Siijdân ¶ Kove: Ilmari Mattus ¶ – Vuoi itám, kiljádij Nipso ¶ WS Bookwell Oy ¶ puunnjâđ, puunjâm, ponjá = vääntää ¶ – Tast kale kuullim-uv, et lijjih tobbeen mut ton maŋa jiem lah šoddâm čuávvuđ tuu lihâstuvâid tađe eenâb. ¶ Tuáivuttâm luho Suomâ sämitige lekkâmáid já taan vaaljâpajan. Takkâ mielâkiddiivâšvuođâst. ¶ 5. ¶ 2 mälipastem säältih. ~ ¶ Pase Eeči. Ubâ luomâkodde aaleest tuu, puoh eellim adeleijee. Tun jieh hilgom jieijâd sivnedem ulmuid sudo já jäämmim haaldun, mut vuolgâttih áinoo Algaad olmožin, piäluštiđ mii. Mij kijttep tuu lonástâsâst, maid lah valmâštâm mijjân suu tievâslâš uhrijn riistâmuorâst. Sun maavsij mii veelgi já raahtij ráávhu tuu já mii kooskân. ¶ Tuáivutep tunjin hitruus puudâid biologia já ¶ 3. Nubbe suuvnâš mottoom áigáá kähvilaasâ já ¶ Ciäggud ¶ Tággáár fijnâsiähá tuoivâ, mii ij ollágin kuullâm suáldátmentaliteetân, poođij-uv tondiet, ko mii juávhust lijjii upseereh, vyeliupseereh já tiäđust-uv mij jáágáreh. Ko kuulmâraddalâs (kolmirivi) lâi mottoomnáálgin oornigist, te vääbel čielgiiškuođij mijjân, maht taat pivtâsjyehim tápáhtuuččij täst ovdâskulij já maid kolgâččijm porgâđ. Ko kuulmâraddalâs muttui kuulood miäldálâssân (jonon) já vuossâmuš raddalâs ovdánškuođij sappevuárhá siisâ, te muoi-uv Pellervoin aldanáim pivtâsjyehimtiiskâ. Vuosmužžân munnui adelui tot ovdeláálmainâšum merâalmaa sekkâ já jáágár, kote tom adelij, ravvij toollâđ ton njäälmi áávus, vâi jyehheeh pyehtih pardeđ tävirijd já kaavnijd siisâ. Ton seehâ siisâ monnii maaŋgâlágáneh pihtâseh, tävireh já piergâseh. Jyehhee tuše koijâdistij pihtâs, kammuu, teikkâ kappeer nummeer, vakšuustij vuástáväldee stuáruduv já ruomččâlij käävni seehâ siisâ. Ucánjáhháá imâštellim, ko jyehhee ruomččâlij vala saavzânähkituurhâ-uv toho seekân. ¶ Matti koccái já kejâstâlâi pirrâsis. Ubâ viste neevtij vieresin. Sun ruvvij čolmijdis: ij-uvsun taat lamâš vala naaveer? Ij, ij lamâš. Matti cuuvnâi jotelávt viiljâs Juká ¶ – Heikkâ, ááiguh vissâ ettâđ maidnii? ¶ f. Ton ullo lii tehálâš pyevtittâs. ¶ olgos já čuorvij: ¶ Pargojuávkku lii jurgâlâm suomâkielân já almostittán Akwé: Kon ravvuid. Suomâkieljurgâlus lii ohtâ maailm vuossâmuin ravvuin toohum jurgâlusâin. ¶ – 2 känimane ¶ Jonsahpeivi ¶ 2. Cortinarius laniger – Valkovillaseitikki – Vielgisulloseitik U ¶ Sämitiggevaaljah toimâttuvvojeh jyehi niäljád ive. Puátteeh sämitige vaaljah toimâttuvvojeh ive 2015. Sämitige vaaljâlävdikodde olášut vaaljâid sämitiggeest adelum laavâ 4 lovo já riehtiministeriö vaaljâlattiimist adelem asâttâs (3.11.2006/965) miäldásávt. Jienâvuoigâdvuođâliih láá sämmiliih, kiäh láá merkkejum sämitige vaaljâluvâttâlmân. Jienâvuoigâdvuođâliih sämmiliih láá meiddei vaaljâtoháliih já pyehtiđ riemmâđ vaaljâin iävtukkâssân. ¶ Vuálá škoovlâahasâžžân eellih meriáigásávt ravviittuvâst. Tääl tuu várás lii škoovlâst tiervâsvuođâtipšoo . Tiervâsvuođâtipšoo lasseen kuáhtááh motomin tuáhtár-uv. Tiervâsvuođâtipšoo lii mittedâm já viekkim tuu sehe tärhistâm tuu uáinu já kulo. Sun sáttá leđe meiddei váldám suormâstâd vorrâčáittus. Pyeremustáá muštáh vaarâ puákuttâsâid. Tun finniih vanhimijdâdguin ravvuid, maht toimâđ jieškote-uvlágánijn tiervâsvuotân já puácuvuotân kullee tilálâšvuođâin. ¶ Matti čuoigâlij maasâd tuoddâr vuást, amat skippáár puátá oovdeld, te finniv tuulâ. Mut skippáár ij puáttámgin, já nuuvt Matti čuoigâi aldemuu táálun ijjâdiđ. Heendâ Pavâlâš vuotij luodâin, et Matti lâi iällám tuoddârist já puáttám maasâd. Nuuvt sun-uv maacâi. Tast itten almaah vuolgijn njuovvâđ kuumpi. Suoi huámášáin, et kumppi lâi iällám, já pajanâm muottuu oolâ čokkáđ. Oppeet keevâi tegu jiävttáá-uv peeivi: pisso paasij ubbâsân, ko čyeigeeh čuoigâláin kuumpi maŋŋaal. Kuávttáá almaah kuittâg piergijn kuumpin, já njuováin tom. ¶ Bohccostallit –juávkun kijttoseh Oulust ¶ – Mut mun škorijdâm. Enni ain nuuvt iätá. Epidij jo, et must lâi miinii puácuvuođâid čuddust. ¶ Áámmátlávt puásuituálu hárjutteijei koskâahe lii eivi paijaanmin (tääl nyevt 47 ihheed) já siämmást puásuituállei olesmeeri vuállán. Puásuituálu puátteevuođâ uhkedeh hiäjus kannatteijeevuotâ, sämmilij meddâlvarrim sämikuávlust, šoŋŋâdâhnubástus sehe šaddee piätumeeri. ¶ Hajâšoovkâh ¶ Škovlimpeeivih adeleh sehe teoriatiäđu fáádást ete argâpeeivi hárjánem muusik ereslágán máhđulâšvuođâin šoddâdem- já máttááttâspargoost. Uásálistee finnee uđđâ muusiklijd evvisijd jieijâs pargo toorjân. ¶ Luándusuojâlemlaahâ 64 § mield väriduvvoo eennâm- já čäcivijđoduvâi omâsteijeid já haldâšeijeid, sehe kuávloid čyeccee sierânâsvuoigâdvuođâ haldâšeijeid siämmáá ko puohháid iärásáid-uv, kiäh halijdeh vaikuttiđ áášán, tilálâšvuođâ celkkiđ uáivilis iävtuttâs keežild. Cuáigumijd puáhtá toohâđ kirjálávt já toimâttiđ Lapin ympäristökeskus: ân registeristemkontturân kulluuttâsääigi (7.4.-6.6.1997). ¶ merhâšume lii ollásávt nubástum. Verbâ šoddâđ koolgâi leđe jurgâlusâst maaŋgâlovo 1. ¶ 8. Willamo mokke ¶ dâssáid. ¶   Isá Sáárá ij rähistâm, veikkâ maht lâi irâttiđ. Enni já ákku kal oskoin et puáhtá rähisvuođâttáá-uv eelliđ, mutâ kal tot Sáárá mielâst lâi liijkás vaigâd, kuittâg Issáin. Mutâ nuuvt ain ohtâ peivi moonâi já nubbe poođij. ¶ Ucceeb Kiävujäävrist ¶ máttuvâi pehti finnejum tiäđu vievâst. Koččâmâšluámáttâhamnâstuv vijđesvuođâ keežild koččâmâš ¶ Juhánâs (máttááttâspärni) 154-155,158,183-184,202,204, 226,252-253 ¶ Ijjâpiäivááloddái hokâttâllâm čuováin já septijn ¶ Aalmugijkoskâsâš sämiseminaar čuávvumnáál Interneetist ¶ 7 BELGIA ¶ – Jis mun veik suáitistâm poolisân já váhá ráđádâlâm ääšist, Kuáski iävtuttij. ¶ c. Magarijd eennâmtuálupyevtittâsâid Tavepoođâenâmist pyevtitteh? ¶ JOH. 20: 19 – 31 ¶ sänitääsiráhtusist oovtâ saajeest. KR92 olgospyehtim kaksitoista opetuslastaan lii ¶ 11. ¶ Ante ij jiendâm maiden, mut ij kale tom ollágin imâštâllâm. ¶ Merâkuáskim suájákeejij koskâ lii joba 2,4 meetter. Tast láá mučis ruákkinjune já vievsâs koozah já ruškis puuzah. Rävis loddeest lii vielgis poođâš já kuovgisruškis uáivi. Kirdedijn merâkuáskim lii älkkee tubdâđ, ko kubdâ, kuhes já kejijdis peeleest hárrájeijee suájáh pyehtih mielân haškânâm kirdee ráánu. ¶ – Pääsi tiervân, eettâv Heikkâ já Marttin já lavkkiv kárbás. ¶ Päiski ij liijká taarbâš ohtuu herskudiđ. Puoidâ-uv lii apsam čolij haajâ já lii livkettâm meeccist čoolijd päiskijn puurrâđ. Tot juáhá čoolijd päiskijn. ¶ SÄÄMI SUUV LAAVL ¶ Rio the Janeirost ive 2012 toollum pištee ovdánem konferens tuhhiittij loppâjulgáštuš ” The Future We Want ”. Čuákkim lii ive 1992 toollum pištee ovdánem konferens čuávvumčuákkim. Ive 1992 čuákkim lâi uáli merhâšittee, ko talle tuhhiittii el. biodiversiteetsopâmuš, šoŋŋâduvsuojâlemsopâmuš sehe pištee ovdánem uulmijd (Agenda 21). Suomâst pištee ovdánem láá ovdedâm el. aalmuglâš pištee ovdánem strategiain já ohtsâškoddečonâsmáin. ¶ skerreejyelgih = saksijalat 179 ¶ Luxemburg ¶ 29. Australia já Uđđâ-Seeland láá ¶ värree čohčâ-roovvâdmáánust ¶ – Na ij, ko lii pyereeb, et saanijd tuše vistig kiäččá já smakkiistâl jiešalnees, aaibâs ohtuu. ¶ Säämi luándust láá maŋgâ ellee, moi merhâšume sämmiláid lii lamaš – já lii ain-uv styeres. Ohtâ tággáár ellee já eromášávt čovčjávrálijd lii lamaš kähtee. Tááláá ulmui kähtee ij lah nuuvtkin tehálâš muidego tieđâlâš mielâst, ijge tot lam vaarâ tovláá ulmuigin, muide ko rituaallávt já máhđulávt mytologâlávt, mut eidu ton keežild tađe-uv tehálub. Jis juurdâš tom tovláá ulmuu rituaalääši, te jonsahpiäivân sun eidu tarbâšij-uv tom kähtee. Must ij lah tiätu, mon puáris já mon vijđáht levânâm lâi tovlái äijihij kähteesuvâttemvyehi, mut oskoččim, et puáris tot lâi. ¶ - Maht... Jovnâ potkij celkkuu. Sun lâi áigum koijâdiđ, maht Wieseh lâi tiättâm Joovnâ noomâ, mut tot ij lamaš tääl tehálâš. Já Wiesehhân lâi nuáidihäldee. ¶ – Käännös oikeaan päin! ¶ 136 ¶ PINOKKIO ¶ anarâškielân: Iiris Mäenpää ¶ Konjâlvuonâ ~ Koonjâlvuonâ = Kyynelvuono ¶  lii 9. Camarophyllus pratensis – Niittyvahakas – Nijttokässih U ¶ Peenuv ij mahten orroom viettiimin, et nijtto ij innig kuássin šodâččii siämmáálágánin. Ahheev kale Eerki-uv mielâst lâi tot uáinus, et mučis nijtto lâi pilledum. Tääl tot lâi šoddâm huksimsaijeen. ¶ kubdânjunvuonjâš lapasorsâ ¶ kyeddiđ, kuádám, kuáddá = vasoa ¶ - Puávtáččih-uv čäittiđ munjin motomijd? ¶ Tipte njajâpäđe kásánâđ 15 minuttâd. Raajâ,~čuomâst já~tooide kuolijd. Čuopâ~ peeccih já~čielgisottuid meddâl. Tipte kuolijd njuárguđ~ ađai siho páppáráin. Parde kuolijd päđe siisâ. Piejâ~puoŋân ucánjii saaltijd já~vuojâpitá. Kooskân piejâ~siipuulrieggeid já~sälttipitá. Uvnâpätikyeleh iä taarbâš nuuvt ennuu säälti, ko toh kapšeh lohe vyelni jieijâs lahtâsâst. Piejâ~uuvnâ~ lieggâs 200º. Tipte 40 minuttâd já tast maŋa puunjâ 150°. Tipte nube 40 minuttâd vala, ovdilgo potkiih lieggâs meddâl. Pääđeest kyeleh kapšeh vala maŋa-uv tie tijmepele verd. ¶ Sämmilij kulttuuräärbi suoijâlmân taarbâš ohtsijd prinsiipâid ¶ 115A Röntgenkove toijum ¶ Nom.  Kulmâ  pennuu  umástii. ¶ Oulu pispekodde uárnee Sämmiliih kirhoost -seminaar Sajosist lávurduv 4.2.2012 tme 9.30 - 21.00. Ohjelmist láá mielâkiddiivááh sahâvuáruh já paaneelsavâstâlmeh sehe ehidist vuoiŋâlâš muusik konsert. Peeivi ohjelm já puurâdmeh láá ulmuid nuuvtá. Keejâ ravvuid puurâdmáid almottâtmist. ¶ – Mun ferttiim tuálvuđ suu poolissajâttâhân, sun eeđâi poočâht. ¶ ”Mut oovdiš »Piittus-Maarit», jiešpiäiválâš ákku, šivettij rođeldeijee já ránjái saavzâi keđgejeijee, varriistâlâi ohtânmaanoost, peelhin kuás mon-uv jävrriddoost teikkâ tuoddârist, nuuvt et »Piittus-Maarit kuátisajeh» láá miätá meecij já Kaamâsjuuvâst lii vala »Piittus-Maarit kuoškâ-uv».” Nommâperrui kulá vala Piittuš-Maarit kuoškâeennâm . ¶ Ollâ källee alne tâi šalde alne puáhtá uáiniđ čäsuáivist siilbâivnásijd šliäđgáttâlmijd. Toh šaddeh, ko siilâkuáivádâh tuápu uccâelleežijd. Siilâk lii siilbâränis joorŋâi uáivádâhkuálááš. Salâsmerij tááhust tot lii Nuorttâmeerâ kuálásteijei tergâdumos kyeli. Tot lii tergâdis purrâmâškyeli, mii passoo, suovâstuvvoo já tast ráhtojeh siäiluttuvah. ¶ Luuvâ lase täst . ¶ anarâskielâsâš vastuuh. Ive 2011 almostum anarâškielâsâš Katekismusist kávnoo tuše ¶ Yllästuodâr C2 ¶ Dokumentelleekove Kuun metsän Kaisa (Máánu meeci Kaisa) lii tivtâlâš tođhos nuorttâsämmilij pegâlmâs mainâsmuštâleijee Kaisa Gauriloff já sveitsilâš čällee Robert Crottet eellimpištee ustevvuođâst. Elleekooveest kiesâseh oohtân Kaisa muštâlem pegâlmâs mainâseh já nuorttâsämmilij kolgâmušpuudah talle ko nubbe maailmsuáti muutij maailm. Kaisa Gauriloff lii elleekove stivrejeijee madârákku. ¶ Nuorttâmeerâst lii riges loddenälivalje. Suáluikuávlu šolbâdis källein vuoiŋâsteleh čäcilodeh, tegu viettuuh já haavdah. Kaijuuh já čerriheh piškoh pessimlássáás paajaabeln. Riddočääsist mákkojeh kalâččeijeeh. Kiijkárttáá-uv puáhtá uáiniđ puállunjunnjuuvčâ, merâkuáskim já skaarfâ. ¶ Saba lii tobdos eromâšávt sämmilij aalmuglâšlavluu sännejeijen, mut sun lâi meiddei säämi máttááttee já politijkkár. Vuossâmužžân säämi riijkâpeivialmajin Taažâ Stuorrâtiggeest iivijn 1907-1912 sun ovdâstij Ruija pargeipiäláduv. Saba šoodâi väljejuđ riijkâpeivijd, ko sun luhostui tuálvuđ ovdâskulij sämmilij vuoigâdvuođâid kyeskee ohjelm, mast tiäduttui eres lasseen sämikielâlâš immeelpalvâlusâi já ráámmáttij tehálâšvuotâ já mast váttojii ohtâlâs eennâmuástimvuoigâdvuođah. Ko Saba vaikuttij Taažâst lâi tobbeen vala virgálâš táruiduttempolitiik äigi, mon viggâmuššân lâi sämikielâ já sämikulttuur meddâlväldim. ¶ Sämirääđi vuáđudui virgálávt Säämi 2. tave-eennâmlâš konfereensâst 18.8.1956 Taažâ Kárášjuuvâst. ¶ Uáinihis sämikeesi kolá jotelávt tuoddârijn. Fakkist lii-uv jo čohčâ. Muáttáá. ¶ Palgâssuálui = Palkissaari ¶ – Kuobžâ lâi muu luámánijd puurrâm. Kavnim tuš kiškum seehâid tobbeen, moh lijjii vala kosostum muorâuáksán. ¶ Auringon kultainen kerä ¶ NUBBE PÁKKUM ¶  Suujâ 99A Pargotile tiimaantruukist lii koorâs. ¶ Keččâđ muu kieđâid já juolgijd: mun taa lam, ij kihheen eres. Kuoskâttiđ muu, uáiniđ jiejah. Ij kommeest lah uážži ege täävtih, tego uáinivetteđ must.» (KKK02) ¶  ráávdu. - Almai Tekstâ já koveh Inga Borg ¶ Uhkevuálásâš kielâ taarbâš torjuu ¶ Luomupyevtittâs lii luándumiäldásávt viljâlum tâi šoddâdum pyevtittâs. ¶ Váldu-uárnejeijee sämitigge haalijd, et taaidâtábáhtus lii nuuvt maaŋgâ säminuorâ ooláádmuddoost, ko máhđulâš. Tábáhtus ohtân uáivilin lii meiddei movtáskittiđ sämikielâ luhâmân. Taaidâtábáhtus tuárju talle sehe nuorâi taaidâpuđâldâsâid et sämikielâ kevttim. Maaŋgah tobdos sämitaaidâreh láá finnim vuossâmuid lávtástâllâmvuáttámušâid eidu taam tábáhtusâst. Tábáhtus lii áinoo jyehi-ihásâš sämikielâlâš nuorâitábáhtus Suomâst. ¶ Suomâkielâ malli lii maŋgii liijkás älkkee piejâliđ nuhtán meiddei sämikielân. Ohtâ taggaar vaarâ lii - han/hän kevttim koijâdempronominij ohtâvuođâst. Suomâkielâ ceelhâ: Mikähän tuo on? lii jurgâlmist siämmáá vuáhán: Miisun tuot lii ? Mut jis lii ceelhâ Mikähän eläin tuo on? te tom ij heiviigin jurgâliđ návt: Miisun elleid tuot lii? Tot čyeggee kuittâg muu kielâpiälján. Tast kalga -sun leđe uáivisääni ohtâvuođâst: Mii elleid sun tuot lii? ¶ Párnáá kielâlâš tiäđulâšvuođâ ovdánmân kalgeh leđe sust ennuv maaŋgâpiälásiih kielâkevttimmáhđulâšvuođah puohâi tooimâi ohtâvuođâst. Párnáá kielâlâš tiäđulâšvuotâ ovdán kieláin sierâddijn, kuhâdijn, lávludijn já uápásmuumáin kielâ sierâlágán haamijd. Kielâlâš tiäđulâšvuotâ lááčá vuáđu luuhâm- já čäällimtááiđun. Rävisolmooš puáhtá távjá huámmášhánnáá sárnuđ páárnážân movdijdithánnáá suu mahten kyevtkoskâsân savâstâlmân. Lii tehálâš savâstâlmist adeliđ ääigi párnáá jieijâs jurduid já muštâlussáid. Rävisolmooš kalga tiäđulávt kiddiđ huámášume jieijâs kielâkevttimân, vâi tot ličij nuuvt maaŋgâpiälásâš ko máhđulâš. Párnáiguin puáhtá piäiválávt hárjuttâllâđ kielâ oovtâst el. lavlui, laavlâsierâdemij já kukkâsij vievâst. Párnái kielâkevttimtilálâšvuođâi maaŋgâpiälásâžžân tohâmân puáhtá párnáid jyehiđ ucebáid juávhoid ovdâmerkkân ave mield. ¶ Sämitigge uárnee konfereensâ säminuorâin ¶ Eellimahe 12 – 14 ihheed ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtusâst ¶ Čääsi siävŋusvuotâ puáhtá leđe vuálgus lááirást tâi humusist, mut meid tiäpuin. Lijgešoddâm jaavrijn uáinimjieŋŋâlvuotâ lii távjá ucce. ¶ Toimâm piäluštâsvuoimijn lii iävtuittáá vuáđuláávâ mield vuáđu-uáinu kunnijâttee. Piäluštâsvyeimih tárkkoo-uv toohum iävtuttâsâid já vuáđu-uáinukoččâmuš keččâluvvoo väldiđ pyerebeht vuotân. Keččâlep kuittâg anneeđ huolâ tast, et oskolduâst siäilu toos kullee tehálâš sajattâh piäluštâsvuoimijn meid puátteevuođâst. Kalga leđe rijjâvuotâ hárjuttiđ já tubdâstiđ os! ¶ đâid puáhtá turvâstiđ täsipiälásávt. Sämikuávlust ij lah sämipeelij já -seervij mield tuárvi sämi ¶ Natura 2000 -viärmádâhân lii ärbivuáválávt já luándusuojâlemkuávluid kyeskee jurdâččemvyevist spiekâstmáin iävtuttum lahteđ tagarijd uđđâ kuávluid, moin suojelemmittomerij tiet raijiittâsah láá uccáá já čyecih räijejum uásán kuávlust nuuvt, et ubâlohon kuávlu táválâš kevttim estuuččij. ¶ Riävská ¶ Jiesmisavo ILWP s. 219 Paččveist. Jiesmi ~ jesmi = nuorâ njuhčâ. ????? ¶ – Ij tom taarbâškin uáiniđ, ko tot lii čiähusist maašinpeeldij vyelni. ¶ Mut kihheen ij västidâm. Muottuuh tuš paccii kuávdoo lättee. ¶ Must lii čuávjipoovčâs távjá motomin harvii ¶ Suuvâ madâreeččin puáhtá nabdeđ Thomas Jöransson (Tyemes Irjánkandâ), kote Enbuske (2003, 152) mield šoodâi viäruttâsân ive 1679 já tooimâi lensmanin puáttee ihelovvoost. Ive 1702 eennâm- já viärukyeddimkirjeest mainâšuvvoo, et Tyemes lii kievhi já suu kyehti kaandâ lává viäruttâsâst. Káálgu nommâ ij lah tiäđust. Tuámmás perrui šoddii kyehti nieidâ: Maria (Máárjá, š. suullân 1673), kote naajâi Nils Mattsson (Niijlâs Maatikandâ) Aikioin , sehe Walborg (Váábu, š. 1676), kote naajâi Samuel Hansson (Saammâl Haansâkandâ) Palttoin. Suu puáhtá-uv nabdeđ aanaarlâš Paltto-suuvâ madârennin. Anarist 1900-lovvoost aassâm Paltoh láá suu maajeeldpuátteeh, siämmáá ko meid Ucjuv Paltoh sehe Kárášjuuhân já Uunjaargân sehe iänááš uási eres kuávloid Taažân varrim suuvâ jesâneh-uv. ¶ Vorrâ 17, 18, 37-39 ¶ Uásálistee Škovlâ Äigi Fattiimeh ¶  miäruštâl Kiävu hoittám- já kevttim-vuávám- proojeekt oovtâstpargojuávkku ¶   Mielân puátih maaŋgah ohtsiih puudah Ailâ-Marittáin. Munjin Ailâ-Maarit lâi uárbimpeeli: suu ečirokke Saammâl já muu ákkurokke Márjá-ákku, muu eeni enni, lâin viljâ já uábbi. Liijká kočodim Ailâ-Maarit siässán, tastko tot lii muu mielâst mottoomlágán árvunommâ tehelâš ulmui. Must láá muštoh Ailâ-Marittist ain muu pärnivuođâ rääjist. Talle iä lamaš puhelimeh iäge nuuvt šiev luodahkin, nuuvt et oinim suu viehâ harvii. Sun kale čalâččij ennuv muu ennijn, kote lii suu vuosâ uárbimpeeli, já muu áhhoin, kote lâi siäsá Ailâ-Marittân. ¶ pirrâsijn. Kyelišlaajâi njäälmi rááhtus muštâl jieškote- ¶ lii 60° N já 25° E. ¶  m Tast mist moonâi kyehti kuhes peeivi ovdilgo kirdemmaaššin lâi kessum jeegist jävr'riidon já peivilakke vala ovdilgo tot lâi tiällájum nuuvt ete uážui ponttoonijd já toi kiddimsteellig lonottiđ. Čižetpele ponttoonist lâi stuorrâ räigi ovdiikeččin mii lâi tuohkâsâm miehtân. ¶ – Mii tunjin šoodâi, ko taggaar vaalâ toolah? Kámmár mun kal puávtám čurgiđ, mut soovijd... Maid áármu soovijd já mondet? ¶ Immeel 1-3, 5, 12-14, 19, 25, 26, 40, 42, 43 ¶ čuákánkiäsust. Spiekâstmijn huolâhánnáá kuohtuuh jurgâlusah láá puustâvliih ¶ V Ascomycetes – Kotelosienet – Skuáppukuobbâreh U ¶ Lasetiäđuh: Pia Ruotsala, sosiaal- já tiervâsvuođâčällee, Sämitigge, 040-7262688, Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. ¶  kuoskâ  kuáru pyeremustáá kukkáin. ¶ Ko Jeesus lii jieš moonnâm čoođâ killáámušâid já kivsádâsâid, te sun nähcee išediđ taid, kiäh šaddeh keččâlâssáid. (Hebr. 2:18) ¶ – Lumihiutaleita, tervetuloa Saiprokselle! páárgád roovâ jienáin mottoom stuorrâsiähá jáágár. ¶ Jispa toh lijjii-uv kolleest! ¶ - Ele poolâ! ¶  vâi Solojäävri riddoost lijjii kárbáh javrij mield jotteem várás. Juuvâst jotteem várás lâi Jormokuoškâ vyeln käärbis. Toin läävejii jotteeđ Ryettikuoškâ uáivuš räi talle ko monnii Aanaar markkânân. ¶ kielâi verdidem vuáđuld, et kielâi iäruh tiättojeh tast, magarijn vuovijn toh olgospyehtih ¶ Jáákup vuolgij máátkán. Ko piäiváš luoštij, sun vaaldij keeđgi já piejâi tom jieijâs uáivivuáláážin já nohádij. Sun nievdâi raidâlâsâin, moh ullii enâmist kidâ alme räi já moi mield juttii eŋgâleh. Immeel čuážui suu oovdâst já eeđâi: ¶ Čohčâ iiđij uáinusân, tavepieggâ posoškuođij, loostah kulnii, já piäiváš peittâdâđâi ränis poolvâi tuáhá. ¶ Jis kiävtáh märfičuállin pottâčuále, te tast lii nuuvt ennuu alnees pyeidi, et märfitááigán ij taarbâš pieijâđ pyeidi ollágin.~ ¶ Vuossâmuš koččâmuš ličij viälppá viste, tot kolgâččij leđe rávhálâš já torvolâš vâi vielpis puáhtá ráávhust uáđđiđ – vielpis ko sáttá uáđđiđ nuuvt-uv ennuv ko 20 tijmed peeivist. Orroomvisteest lii larmâ já tobbeen láá maaŋgâlágán šleđgâšlambureh, moh láá liijgás-uv njálgáh. Kievkkân nube tááhust lii čuuvtij pyereeb: ton sáttá rávhuiduttiđ ollásávt iäge tobbeen lah meendu ennuv šleđgâšlambureh. ¶ 8. Kanada 100 ¶ Tiälkku já Piälkku šluvgijn jonsahpeivstáágu nuuvt čuuvtij ko voojijn, mutâ luhhoost Piäkká ij koččâm. ¶ Sämmilij parlament historjá lii kuhemus Suomâst, mast vuossâmuš vaaljâiguin väljejum ovdâstâslâš sämiorgaan, Säämi Parlament, algâttij tooimâs jo ive 1973. Säämi parlament tooimâi pissoo komitea náálá já tot lâi vuáđudum asâttâssáin. Suomâ lahâaasâtmân tahhojii 1990-lovo pelimuddoost nubástusah, moiguin sämmilij já ton ovdâstâslâš orgaan sajattâh pyeredui. Vuáđulaavâst asâttui sämmiláid algâaalmugin kullee vuoigâdvuođâst jieijâs kielân, kulttuurân já jieijâs kielâ já kulttuur kyeskee jiešhaaldâšmân päikkikuávlustis. Sämitige tehálumos pargo lii-uv olášuttiđ lahâasâttâsâst meridum sämmilij jiešhaldâšem. Säämi parlamentist 1970-lovvoost adelum asâttâs sajan poođij ive 1995 uđđâ sämitiggeest adelum laahâ. ¶ Pase Jiegâ ¶ Täi sanijguin lehâstâm sämitige já tuáivuttâm tijjân miännástume vátávâš pargoost. ¶ 3. Jieŋâ oolâ pesâdijn vierâ, peevi já kuántu meddâlkulij tassaaš ko lah noonâ jieŋâ alne. ¶ -toimâsuárgán lohtâseijee sämmilijd kyeskee aašij kieđâvuššâm čuávvum jieškote-uv virgeomâhijn ¶ 43 ¶ toh poreh koorâ já oovsijd ¶ 3. loho ¶ – Hiärrá pyereest mii sivned! Erkki párgádij. ¶ Säämi tyeji ¶ Kietâtyejiviste lii mielâkiddiivâš saje. Peevdij alne láá ain maaŋgâlágáneh kággáh, kietâtyejipiergâseh já tarbâšeh. Onne peevdi alne láá čapis-, fiskis-, ruopsis- já ruánáá leđđeeh já hervâpäddi maid ákku lii uástám máccuhij já kaperij kuárrum várás. ¶   – Ij piäiváš pyevti nievt tuše lappuđ! sij hundâruššii já meridii vyelgiđ oovtâst uuccâđ piäiváá. ¶ 1. Stellii CD-skiäru vuoluupele čuovâ vuástá. ¶ Huksimsajan káttustoovli kuuvl čokkâšuvvii huápust eenâb-uv pargoalmaah. ¶ Joovsep viiljah vyelgih Egyptin ¶ Paaneelsavâstâlmist lijjii mieldi Suomâ Kuávdáá Simo Rundgren, Suomâ Sosiaaldemokraatlâš Piäláduv Johanna Ojala-Niemelä, Suomâ Ruátálâš aalmugpiäláduv Astrid Thors, Aalmuglâš Kokoomus Heikki Autto já Ruánáá Lito Outi Alanko-Kahiluoto. Paneelist eromâšávt äigikyevdilis äššin pajanij ILO 169-sopâmuš, já toos oovdân puáttám kyehti sierâlágán uáinu säminuorâi jieijâs koččâmâššáid. RAP já Ruánáá lito ovdâsteijeeh ettii piäláduvâi linjâžân tuárjuđ nanosávt ILO 169-sopâmuš ratifisistem. Kuávdáá, Kokoomus já SDP ovdâsteijeeh ettii piäláduvâi uáinun, et ILO-169-sopâmuš ij eidu tääl lah máhđulâš ratifisistiđ, ko piäláduvah väätih ovtâskâssoojij täärhib keččâm, el. sämmilâšmiäruštâlmist já eennâmvuoigâdvuođâkoččâmâšâin. RKP ovdâsteijee Thors lâi hiämáskâm eres pääihi alne lamaš haldâttâspiäláduvâi (Kok já SDP) negatiivlâš uáinust, ko taan haldâttâspaje haldâttâsohjelmist lii uáivilin ratifisistiđ áášánkullee sopâmuš. ¶ Lovottuvah ¶ Lii-‐uv  tot  almai  jo  iällám?  –  Kii  almaid? ¶ - Panjig! peesâi Ááná njäälmist. Sun ooinij, maht vaasi peškâsij lättei jeđe cuovkkânij pittáid, já lasâpitáh lebbânii pirrâ lättee. ¶ IJÂSTÂLLÂMSAJEH JUÁVHOID TAVE-LAAPI ERES KUÁVLUIN ¶ kihheen uáinám suu. Eereeb kuobžâ, ¶ S ¶ Raavâ váldoo sämikuávlust kiävtun tállán. ¶ Pyeri! Tääl kirdeen!” ¶ ‐ 13 ¶ – Na i-ij mahten kale! Jiem lah uáinám suu maaŋgâ piäiván jiemge vissâ haalijdgin innig uáiniđ! ¶ Cissái hiäimun kuleh mailmist 47 šlaaijâd, main Suoâst-uv kávnojeh kuttâ. Vaarâ puoh uáppásumoseh mijjân láá vistig jo taat jieččân sämicissááš já meiddei pyeidicissááš-uv, mii lii ucánjáhháá stuárráb ko sämicissááš. Láá vala kuosâcissááš já vyevdicissááš, moh aassâv já pessiv iänááš kuácceemuorâvyevdist. Muu čaalman tot kuittâg sulâstit čuuvtij sämicissáá já olgoláá uáinin tain ij lah kale iäru ollágin. Kalehân loddetotkeeh tiäđust-uv iäruid kävnih, mut tothân lii-uv sii pargon. ¶ – Tot tot lii kale liijkás tooláá. Ennihân kočoi munnuu pieijâđ tiijme čuoijâđ esken njuhčâmáánust. Uážžoon uáđđiđ vala muáddi mánuppaje, Tobžâ eeđâi jeđe vuot viälánij. ¶ Maht kyeli liihâd? ¶ Maht áimu piäsá jieŋâlâsân kiäppái siisâ? ¶ 3 Noomât kuuvij šahenavittijd A já B. ¶ Tuotâhân tot lâi, já Ánná vuálánij rijdâlhánnáá. Nánnáás timmâ puájuikisáh teivâsii čaalman jyehi kuávlust. Ij muide ko oŋâttuššâđ já nuurrâđ. Nieidah kočâttáin lavhâidis enâmân já mottoom ääigi keččin vacâidis-uv. Oovsijd lâi älkkeb tojâliđ päljis kieđâi. ¶ – Mut mij lep máksám maŋgâčyet eurod táin liipuin já meiddei kolgâp peessâđ toin ruuđáin Raanskan! muu käälis kullui pelkkimin. ¶ Veikkâ tideh pottii joddein já uágun-uv mestâba jyehi peeivi, te toh-uv motomin kiäppánškuottii já uccást iä nuuhâm-uv. Nuuvtpa Heikkâ-maahâ motomin iävtut, et ep-uv mij vuálgáččii elâččiđ Kiävu siste tiddepiivdost. Tiet lâi äšši, maid mun jiem eissigin vuástálistám, ige vaarâ Juhháán-Uulágin. Nuuvtpa mottoom peeivi vyeijilijm Saarelist Aldell-moottoráin, vyejen Heikkâ já sáttulâžžân uábbám Elli, viljâm Juhháán-Uulá sehe mun. Saarel párnááh paccii Vile Ristin kiäčun Saarelân. Peivi lâi uáli liegâs, njuolgist eeđân paahâs já ko lâim pyevtittâm Suopâjäävri pelimuudon, te pajanij äijihuáhti já juláttâlškuođij. Lâim vuáijám eidu Áddáápove pajas, ko koskâstij vuossâmuu keerdi já čergij mestâba paajaabeln. Suorgânim hirmâdávt. Lijjim pääihist lamaš äijihšooŋâst já mottoom náálá joba lijkkojim-uv toos, mut taat Ucjuv äijih lâi mahtnii ereslâgân... Čergim lâi maaŋgâkerd korrâsub ko Čovčjäävrist já mudoi-uv äijih oroi lemin viärráb tääbbin Ucjuuvâst. Kooskâi já čiärgui nuuvt korrâsávt, et Heikkâ ferttij laddiistiđ kárbá Pikku Han Iŋgá (oovdiš Kitti, tallaš Erke) sáátkun já moonâim arvesuáján tupán. Tobbeen láin Pirit Uulá kyevtis Pikku Han Iŋgáin kuávttáá já tallai vuovij mield mijjân kuásuttui käähvi. Pirit Uulá lâi muu mielâst aaibâs Nuuvdi Kaabi (Gabriel Valle) hámásâš olmooš já sun lattij-uv váhá siämmáánáál. ¶ saalâs, saallâs = saalis ¶ Čuhčápiivdost ¶ Viijmâg te poođij mii vuáru. Rivgoo peevdi tyehin tedâččij tiäturis puáluid jeđe ravviiškuođij: ¶ (serbokroatiakielâ) ¶ Mađhâšempalvâlusâid ¶ Lijjim kale jo ohtuunân jurdâččâm, et Ruošâ nannaamân jiem innig lavkkiiččii, mut jis uáli vuovâs sáttu teivâsičij, te Viiburist kale sátáččim vala elâččiđ. Na taggaar sáátun lâi-uv máhđulâšvuotâ, ko savâstellim ohtii joutsenolij verdijdânguin. Sij muštâlii, et Viiburist puávtáččij elâččiđ joba peeivimaacâi já viisumttáá, ige tarbâšiččii leđe moiváás ryešilii maađijjotoluvâst. Tot oroi lemin vuovâs oornig já meridijm, et keessiv 2011 mii tovâččijm taggaar määđhi Viiburân. ¶ 6.2. Sämmilij aalmugpeivi. Kuovâmáánu 6. peeivi 1917 tollui Taažâ Truádimist vuosmuš sämičuákkim, moos lijjii čokkânâm sehe tave- já maadâsämmiliih. Talle jieškote-uv kuávlui sämmiliih porgâškuottii ohtsâš aalmuglâš ašijguin. ¶ Ohra pyevtittâs 2007 (1 000 t) ¶ Riehtiministeriö mield haldâttâs oovdânpyehtim adeleh ovdâskoodán nuuvt jotelávt ko máhđulâš. Ovdâskodde kieđâvuš haldâttâs oovdânpyehtim čohčuv. Jis lii tárbu, te laahân puáhtá iävtuttiđ ton ovdâskoddekieđâvuššâm ohtâvuođâst väldiđ tárbulijd sirdumnjuolgâdusâid vaaljâluvâttâlmân ucâlumân já vaaljâluvâttâllâm naanoodmân kyeskee meriaaigijn maid heiviitteh ive 2015 vaaljâin já eres máhđulijn vaaljâi tooimâtmân lohtâseijee aašijn. ”Lam vises tast, ete sämisiärváduv já sämitige tuárjum sämmilâšmiäruštâllâm šadda vuáimán ovdil vaaljâid já sämitigge kieđâvuš ucâmušâid sämitige vaaljâluvâttâlmân uđđâ miäruštâllâm vuáđuld”, sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi muštâl. ¶ *13.EVANGELIUM ¶ – Na, kost toh puájuiuávsih láá? enni koijâdij. ¶ 19 MERÂSAIVÂČÄÄSI TIÄPPUSTIELÂSIST LIVKKÁÁSTELEH ¶ tááhust kyevti saajeest. KR92 olgospyehtim sinun yllesi lii jurgâlum tuu oolâ ¶ magareh elleeh mammuteh lijjii. ¶ Haldâttâsohjelmist láá valdum vuotân sämitige toohâm iävtuttâsah säämi kulttuurjiešmeridem oovdedmân já ton resurssistmân. Haldâttâsohjelm čoonnâs ovdediđ säämi kulttuurjiešmeridem já ton toimâmiävtuid. “Taat lii tuođâi tehálâš linjim. Haldâttâsohjelm šadda pyehtiđ lase máhđulâšvuođâid sämitiigán já kirjiimij olášuttem váátá noonâ sämitige resussistem” Näkkäläjärvi uáiná. ¶ 7. a. Mii puácuvuođâid lii osteoporoos? ¶ noomâd. Mušte lahteđ fáárun siskáldâsluvâttâllâm ¶ 1. Vájáldittih evvisijdâd vyelgimsajan. Maacâ maasâd vyelgimruuvdun. ¶ Kuldâliđ nuorâid, adeliđ sijjân vaikuttemmáhđulâšvuođâ! Muštevetteđhân toimâđ nuuvt, et sämmilâšpárnái-uv kielâliih já kulttuurliih vuoidâdvuođah olášuveh. Párnáid já nuoráid mielâsijd vuáttámušâid já puuđâldmijd tuárjoo tooimâ, te meddâlvarrimgin ij lah nuuvt oskottettee puátteevuođâst! ¶  Pyeri Sämitige kulttuurlävdikodde lii čuákkimstis 13-14.3.2009 mieđettâm Anarâškielâ siärván staatâtorjuu: ¶ Lâihân Liisa Maati moonnâm keesi uáinâm-uv oovtâin taansijn, ko naabur eemeed lâi hokâttâllâm Liisa vyelgiđ sijjân autovyeijen. Já mielâstishân Liisa lâi vuálgâm-uv. Tobbeen uáináččij tovláid uáppáid. Liisa lâi Mattijn-uv tánssám mottoom pitá, ij kal tuše mottoom, melgâdáid ubbâ ääigi. Manesun lâi nuuvt vaigâd tubdâstiđ taid tobdoid. Liisa muuštij vala maaŋgâ lavluu saanijd-uv moh ton eehid čuoijii. Já suoi Mattijn láin nuuvt aldaluvâi tánssám. Ige Matti talle lam uáivist, ennuu kuittâggin. Mutâ talle lâi Maati eemeed kostnii almostum toos já tuálvum Maati ige ton maŋa lam innig oinum. Iävá suoi ennuu lam sárnum. Oroi et saanijd ij innig tarbâšâm. Lâi nuuvt hirmâd pyeri leđe. ¶ Ráámmát šoodâi kyevti jurgâlemkomitea já neljilov ive pargo puáđusin já vuáđudui ¶ Hanssâ tiälláástâlâi vuoptâidis: ¶ Mut Jeesus halijdij kolliistâllâđ eidu Sakkeus. ¶ 6 a. Ivnii rastačuopâstâhsárgusân čääsi čuovjâdáin, vuáláduv ruánáán já pajosijd ruškâdáin. ¶ Kiđđâ aldanškuođij já áimu tuođâi-uv lieggânškuođij nuuvt, et uáđđim-uv šoodâi leđe vaigâd, veikkâ mist lijjii juáhhást jieččân uáđđimsaje paaldâst tagareh áimupossoommašineh, moh ubâ paje hurijdii já pieijii ááimu juurrâđ. Härvibeht lijjim Suomâst tuáddum já pallâmgin uáđđiđ maggaargin kävnittáá já aainâs filtti koolgâi leđe alne keessiv-uv, mut tääbbin kustoo koolgâi čiehčâđ vala tom áinoo lakana-uv meddâl alne, ovdil ko pissij mahtengin nohádistiđ. Tot tiäđust-uv lâi šiev äšši, et lâi liegâs, ige tot pakkâgin puáttám aaibâs fakkist já toos-uv kiergânij kuuloold vuáháduđ. Ohtâ šiev já vaarâ puoh pyeremus konstâ paahâ tuástumân lâi tot, et lehâstij iänááš laasâid ehidist ovdláhháá nohádem áávus já toolâi taid ubâ iijâ áávus nuuvt, et pieggâ peesâi posodiđ miätá loonjâi. Veikkâ áimu lâi-uv liegâs tâi paahâs, te vailuu čuoškah, teikkâ makken ereskin tiivreh, moh liččii iho uáđidijn čuággum, teikkâ mudoi myesittuttám uáđđim, veikkâ filtti teikkâ lakana ij liččii lamaškin alne. Mist lijjii jyehi viste laasâi oovdâst čuoškâviermih, maid puovtij peeivi ááigán luovviistiđ meddâl. ¶ Jeesus pasa máttáát- Juh 13:1-17 ¶ Anssi Mattus ¶ Irene Länsman, Penu, Niillas Holmberg, Terhi Koivisto, Mihkku Laiti já Ritva Torikka Unna Juná kuvviimijn Ucjuuvâst. Kove: Yle Sámi radio /Onneli Halonen. ¶ ČUÁKÁNKIÄSU ¶ Čällee lii Luobbâl Saammâl Saammâl (Samuli Aikio), kote lii sämikielâ totkee emeritus Päikkieennâm kielâi tutkâmkuávdáást ¶ - Koolgâm-uv porgâđ maidnii vala tääbbin? ¶ tavesämikielâ láá čáállám eenikiellân pajeuáppeečálusijn 3 uáppee, vieres kiellân tavesämikielâ 3 ¶ Haŋgal vaaldij mááccuh siste monnii čevepäädi, vuolgij olgos, Jovnâ maajeeld, čaaitij toin oovtâ jieŋâpuureeh já eeđâi kyehti sääni, maid Jovnâ ij iberdâm. Čevepäädist vuolgij aldâgâs já jieŋâpuureeh pávkkái pitážin. Jovnâ suoijij jieijâs kieđâiguin jieŋâpittáin. ¶ ( komissio lii Euroop Rääđi vuálásâš orgaan, mon pargon lii toimâđ rasism, etnisâš olgoštem já soováášmettumvuođâ vuástá olmoošvuoigâdvuođâi oovdedmân.) ¶ a. Maht uáivi puáhtá suoijiđ julkkáámijn? ¶ Must ij lamaš ennust maid rahttâttâđ. Muu omâdâh ij lamaš talle muide ko uálgátuáivilavkkâ já muáddi mätkilaavhâ, main nube kuođâttiččim uábbám luusâ Ucjuuhân já nuubán piejâččim pihtâsijd já váháš šlamburtävirijd, maid mun tarbâšiččim uđđâ pargosajestân. Pirrâmpeeivi ovdeláá palvâlâs älgim vyejestim iiđeedautost Avelân, kost njuškejim maŋŋeed eehid J. M. Eskelinen -linjâšauton, mii tuálvuččij muu Ruávinjaargân. Tääl álgáččij oppeet uđđâ äigipaje muu elimist, mast jiem tiättám tääl vala maiden, mut ko viärdádellim taam räjikocceemlájádâsân vyelgim Kyprosân vyelgimân, te amahân ij viärráb kuittág puávtáččii leđe. Tääl pisottâlâččim aainâs-uv Suomâ rajij siskiibeln. ¶ – Mut mahtsun tuoid luámánijdgis kolgâččij pááikán fievridiđ? sun smietâškuođij, ko uási lyemeseehâin paccii toos enâmân, já nurâhánnáá lijjii ain veik mon ennuv ladâgeh. ¶ – Uáináh-uv kandâ, mij ulmuuh ep spiekâst eres njomâtteijein nuuvt ennuu, ko jiejah jurdâččep. Ko nuuvt heevee, ep lah ko mottoom läävhi keččin arvevuovdij muorâin. Lah vaarrâ uáinám, maht Aŋgut njuškee Qaqatak oolâ tyelittälli, vâi maid? Aŋgut já Qaqatak láin mii vuájánpennuuh. Toh kimâttuvvoin távjá šiev maajeeldpuátteidis keežild. ¶ Syennjilsiijdâ arkkâdâh šoodâi tutkâmušâin tobdosin 1930-lovo aalgâst. Piäccám sundee F.W. ¶ Stivrâ nomâttij sämikuávlu enâdâhkuávlui árvuštâllâmjuávkun pirâsčällee já suu värijesânin lahâčällee. Laapi iäláttâs-, jotolâh- já pirâskuávdáš piäjá joton sämikuávlust mávsulij enâdâhkuávlui já enâdâhuáinálduvâi peivideminventistem. ¶ – Murr, murr... Te koolgah Puppâ keččâđ muu čiivgâid tom puudâ ko mun veluttâlâm. ¶ Iinâ pelestis lii sárgum Hirškiihâ kove. Ailâ kiäččá suu-uv kove. ¶  kárbást, Parlamentaarlâš rääđi ¶  hämmee Nihkolas Valkeapää (väärrin Veikko Porsanger) ¶ talle lii piäivádâh, timon čielgij já kihestij. ¶ – tuárbumviermi ađai uálgimadduulohviermi (3 – 4 soolâ), čalme 2 suormâ, ¶ 1. ¶ Sun koočâi čokuppođâi lättei. ¶  CEELHÂTIIJPAH Ceelhâtiijpah kielâlaavâ virgeomâhâšluvâttâllâm kalga čielgâsmittiđ. ¶ Vääldi oppâpäikkikodestâd koččomáid fáárun tuođâštus oopâi jotemist já pyevti tom koččomáid, jis oopah juátkojeh vala ive 2010 maŋa. ¶ – Ááiruh mist kale láá tääl, mut kuás tot kárbáh pottiigin teehin kištosajan? Njorttâ koijâdistij. ¶ Pohjanmeri = TAVEMEER ¶ 2. ¶ Lahna ¶ 3 Tuuđhâ oppâkirje Tave-enâmij káártást 82 Nuorttâmeerâ já Atlant väldimeerâ. ¶ luándulâš já idiomaatlâš kielâ já västid GNT teevstâ dynaamisávt/funktionaallávt ¶ Lasetiätu anarâškielâst: keejâ Olthuis, Kivelä & Skutnabb-Kangas (2013). ¶ Mutâ siämmást Máárjá huámmášij meiddei pešnirihháá. Puoh tábáhtui nuuvt huápust, et Máárjá ij kiergânâm čolmijdiskin repčâliđ. Jovnâ lâi fakkist pešnirihháá njuuneest já kiirdij ollagâsâst ááimust… ¶ 163 ¶ – Vissâhân tađe várás lii tuot sááhá-uv pieijum tuos valmâšin, sun ain čielgij já čujottij sááhán, mii oinui steellig nube keejist. ¶ CIIV. Sun jorgettij jotelávt. ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 189 ¶ Ålandmeerâ A5 ¶ Rukkoosavžuuttâs, rukkoos já servikode aamen puáhtá lávluđ teikâ luuhâđ. Rukkoosavžuuttâs maŋa puáhtá leđe uánihis, joskis rukkoos. ¶ Kove: Ilmari Mattus ¶ 85 ¶ – Jiem mun tieđe. Aaibâs siämmáá munjin, Heikkâ eeđâi. ¶ sämikielân: Ilmari Mattus ¶  moossân. Lokatiivrektio: huollâđ: Čielgâi NÁNNÁ NJUÁMMIL ¶ 3. Olof (Vuolli, 1763–1824) áinoo suuvâ juátkám kaandâ, Anders (Antti, š. 1792) kandâ Olof (Vuolli, š 1823) varrij Taažân Uunjaargân, kost suuhâ jotkui 1900-lovobel. ¶ Teivâdem fáddán lâi haldâttâsohjelm sämmilijd kyeskee uulmij já kenigâsvuođâi olášum. Piäluštâsminister Haglund já saavâjođetteijee Näkkäläjärvi pahudáin tuđâvâžžân, ete veikâ ovdâskoddepaje aldan loppâsis já algatileh lijjii vaigâdeh, te haldâttâsohjelm sämmilijd kyeskee ulmeh láá olášuumin tievâslávt. ”Taat lii sämmilij tááhust uáli historjálâš, tastko ovdil lep finnim lopádâsâid, mutâ toh láá pááccám olášuuhánnáá. Haldâttâsohjelmist iä lah kuássin ovdil lamaš návt maaŋgah sämmilijd kyeskee ulmeh já oro, ete toh olášuveh tievâslávt”, saavâjođetteijee Näkkäläjärvi muštâl. ¶ sämikuávlu kieldâiguin mottoomlágánijd kielâkuávdáid, main toimâččii sämikieltáiđusiih ¶ – Yhy- yhy-yhyy. Kostsun muoi tääl láán? ¶ “Kuátueennâm tutkâmkuávdáá sämikielâ totkee virge lii tääl tevdimnáál tast maŋa ko kuhháá já pyereest palvâlâm Samuli Aikio páácá iäláttâhân. Uđđâ totkee uuccâm- já tevdimprosessi ohtâvuođâst lâi meiddei anarâškielâ fáárust, ko ohtâ occee lâi anarâš já sust lâi oppâčááitus anarâškielâst já tot lâi meiddei suu eenikielâ. Tääl ij lah must tiäđust tot, et kotemuš occein lii viirgán väljejum teikâ väljejuvvoo. Ervidmist lii kuittâg et maaŋgâ tohálii occee juávhust viirgán väljejuvvoo orjâlâškielâlâš totkee. Sun lii vaarâ aaibâs pyeri já hiäivulâš ton viirgán. Anarâškielâ totkee valjim taha vaigâdubbon meiddei tot, ko sun ij pyevti aassâđ Säämist.” ¶ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ¶ Simeon já Hánná ¶ Kárttá: sämikuávlu ¶   keltavalmuska ¶ laddâđ, laadâm, láddá = kypsyä (marjoista) ¶ Poggâ čovjijnis kumppi oppeet viälánij seeŋgân, nohádij tállán já škoorijdškuođij hirmâdávt. ¶ Tot lâi Maarit jienâ. ¶ Siiri Jomppanen ¶ – Tiäđáh-uv maid Holland roonnig onne fáálá ollâárvusâš kuosijdis priinsâ hejâmälisijn? sun koijâdij. ¶ Sáárgu tavlustuv já merkkii toos jieškote-uv ¶ 3. ¶ 8. Cortinarius triumphans – Monivyöseitikki – Maaŋgâpovijseitik U ¶ Tiy tiy, magareh koozah? ¶  adverbiaalin. Válburluohtâ TII.1963 Juvduust Jormokuoškâ vuoluubeln, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ 3 Tutkâmpargo ¶ Sämitigge nanodij ive 2013 ruttâtuálulopâttem ¶ s. 124 ¶ EELLIM NIIJTOST ¶ Talle njuuvčuálpáš rovgij puoh njuolâidis skuápust, stellij taid suormâidis kooskân ¶ moteskálžu liejusimpukka ¶ Sopâmuš 1 artikla kiäldá náálán, liškeiivnán, suhâ- teikâ etnisâš tuávvážân vuáđuduvvee olgoštem. Artikla mield näliolgooštmin ij koolgâ keččâđ tagarijd sierânâstooimâid, moi ulmen lii turvâstiđ tai juávhui já ovtâskâs ulmui oovtviärdásâš vuoigâdvuođâid já máhđulâšvuođâid navdâšiđ já kevttiđ olmoošvuoigâdvuođâid já vuađuluovâsvuođâid. Sopâmuš 2 artikla mield staatah kalgeh riemmâđ toimáid näliolgoštem meddâlistmân já kieldiđ näliolgooštmân kihtâlem (artikla 4). ¶ Matti Palosaari ¶ Juátkoo . . . ¶ Mađhâšempalvâlusâid ¶ Jeesus killái já jaamij mii oovdâst. Sun tieđij Immeel táátu já vuálánij toos, veikkâ tot merhâšij šoddâm faŋgimnáál, pilkkedemnáál já riistânnavlimnáál. Immeel Alge čievâi puohváldálâšvuođâs já adelij tuommiđ jieijâs jämimân rikolijguin. ¶ (c) sosiaalliih vuáháduvah, rituaaleh já juhletilálâšvuođah; ¶ Tuođâlâš suijâ, mane tobbeen iä lam loddááh, lâi tot, et ulmuuh assii alda já tain lâi kissá. Taam ääšihân Máárjá ij tiättám – imaštâlâi tuše já lâi luholâš. ¶  muu Bohccostallit –juávkun kijttoseh Oulust ¶ já nuorâi kerhotooimâ ruttâdmân. ¶ – Pup, pup... maid mun koolgâm porgâđ? Lam-uv porgâm maidnii puástud? Ij-uvks ohtâgin tain pyevti váhá rávhudiđ já čielgiđ, mii lii eettin? Mutâ ohtâgin ij kuldâl Puupâ. Hire, Väri já Vildáá láá meiddei liävuttemeh. ¶ Must 63. Komitea avžuut, ete sopâmušstaatâ: ¶ – Suomâkielâlâš päikkinoomah já -nommâperruuh (***) 7387 ¶ Sämitigge lii sämmilij jiešmeridem ¶ Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ vu 4.5.2015 tme 16 räi Säämi kulttuurkuávdáš Sajosân čujottâsân Sajos, 99870 Aanaar teikâ sajos(at)samediggi.fi. Lasetiäđuid pargoost addel má. markkânistemhovdâ Johanna Alatorvinen, johanna.alatorvinen(at)samediggi.fi, puh. 010 839 3109. Saijoos tooimân puáhtá uápásmuđ čujottâsâst www.sajos.fi ¶ 27 ¶ Ánná lehâstij jieijâs uđđâ viste uuvsâ. Tot lâi mahtnii hirmâd jo eromâš luho tobdo - kuhes ááigán! Mutâ tot uáinus, mii tobbeen vuordij, hirmástutij suu: viste lâi aaibâs tievâ kuárus puttâlijn, moh lijjii leggistâllum tuohu teehi. Ááná kattilkassâgin ij šiettâm kuussân siisâ puttâlij kooskân. Sun ferttij kyeđđiđ tom viäskárân, já mudoi-uv muottuuloopah, maid Ánná ij ton huápun lam kiergânâm sikkođ meddâl kattilijn, sudâškuottii já kulgii láddun viäskár lättei. ¶ 6. ¶ Paavvâl já suu išedeijeeh kuáhtájii maaŋgâid ulmuid mađhijdis ääigi. Motomeh uskuu toos maid Paavvâl muštâlij, já halijdii kastuu. Nubeh suttii já vyejettii sii meddâl kaavpugist. ¶ Tot lâi tot siämmáš fastâjuávkku, mii vyeijilij škoovlâ kiđđâjuhle maŋa tavas. Páđáráá kaandâin Haansâst já oleskáimám Niilo Ilmarist ušom še lâi pyerá já vissâ-uv vala ohtsâš, mut motomin suoi kuittâg ain juuđijn bussijn-uv páikkásis siämmáá ko Huikkemnjaargâ Kirsti ađai “Tulipunaruusu” , tegu iäččám lâi suu nabdam. Nuuvtpa jiem lahkin vises, láin-uv Páđáráá kaandah mii juávhust, mut Holber Aasluv kaandah Veikko já Paavo kuittâg láin, sehe tiäđust-uv Kaabi Iŋgá Reino já tuurunjargâliih, kiäh vyeijilijm tuolmâmmašinijguin pááikán ovdii vyevi mield. Uási tuurunjargâlijn lijjii vala nuuvt uceh siämmáá ko ijjávrálijn-uv, et sist lijjii viežžeeh. Orom muštemin, et Veikkoostkin ij lamaš alnees pyerá, pic sust lâi sáttualmajin ušom viljâs Paavo. Uási škovlâlijn vuolgii páikkásis vääzin. ¶ Uábbám Ailâ-Váábu poođij maŋeláhháá koskâpeeivi já irâttim väldiđ sust čielgâs, manen tarbâšeh muu eidu tääl pääihist, mut jiem finnim sust čielgâ vástádâs. Sun ij lamaš moovtâ tegu táválávt já muu jurduuh eeni háárán nanosmuvvii. Munnuu vyelgidijn Čovčjáávrán lâi viehâ čovgâ puolâšpeivi, veikkâ lâi-uv cuáŋuimáánu algâ. Pessáim mottoom kyermiauto mieldi Čovčjáávrán. ¶ Nuuvt tom ääši ennijn soováim. Mutâ tääl lâi táát äigi já lijjim jotemin auto tuálvuđ pááikán Njellimân. Nube peeivi kirdim Oulun já tallan vyeijiláim ovdâskulij. Ehidâst ko vuojijm Tikkakuoškâ luoddâratkuuttuv lappâd, te pottii suátipalvâlus mustoh mielân, maht mun talle kuttânubaloh ihheed maassâdkulij tääbben lijjim, maht huápust toh iveh laa moonnâm ko tubdui mahte esken liččim lamaš tääbben. Vuojijm Jyväskylä čoođâ, kaavpug lâi ennuv muttum, jiem tubdâm oovtken pääihi. Lâi maŋŋeed eehid ko pessáim Mäntsälän. Tast ko muoi kejâstâláim parakijd, te miäštár iätá: ¶ Saje, moos čuovâ ij peesâ čoođâoinuuhánnáá iästu keežild. ¶ vuoijâmcuozah.....64, 82, 89 ¶ b. Merkkii noomâ maŋŋaal vääri aloduv. ¶ akk. Kii tuom määli áigu kozzâđ? Kii tuom táálu lii ráhtâm? ¶ Museohovdâ Tarmo Jomppanen mieldi museoviäsu lii tiävdâm taid vuárdámušâid, moh toos lijjii taan ihán asâttum, veikkâ markkânuššâm ij lahkin tipšum nuuvt pyereest, ko lâi kolgâđ. Kuásástellei čuávvum jotkâšuvá nuuvt kuhháá, ko ihe puátá tievâ, mut puáttee ive aalgâst álgá uđđâ čuávvum, mii pištá še ive. Nuuvt Sijdâ-viäsu puáhtá pyerebeht tevdiđ taid vuárdámušâid, moh toos puátteevuođâst asâttuvvojeh. ¶ Muu njuohčâm alne ij lah ohtâgin sääni, ¶ Okko vuossmuu adventpasepeeivi maŋa ................................ 55 2. adventpasepeivi ................................................................... 55 3. adventpasepeivi ................................................................... 56 4. adventpasepeivi ................................................................... 57 ¶ Aavispááppár tuálvum 2005 (1 000 t) ¶ - Uđđâseh + äigikyevdil ¶ – Kulâba, Ruopsislijne, lah-uv aiccâm mon mučis rääsih tovben meeccist šaddeh? Mondiet jieh ollágin keejâd pirrâsâd? Jieh tääiđi ubâ kuullâđgin, mon muččâdávt loddááh visârdeh? Tunhân kaačah, tegu liččih monâmin škoovlân, já tääbbin meeccist lii liijká uáli hitruu. ¶ “Mun kuullim Mikkuu-Oollist (1879 – 1945), et tot Mávnu piruin tuároi já stuorrânijbijn kuudij tom. Amal tot piru lâi skildušâm, maht lâš lamaš, ko Mávnu-rokke motomin lâi jurdelâm, et tiest kolgâččij peessâđ iärun tiem sijdâráánjást. Já faste kal uštus tego tuánttá tot vuorâs, tot stáálu tâi piru, kuábáš lâš lamaš. Tot tuárrumsaje lâi tobbeen Mavnuvääreest. ¶   – čieppâin , mii lii mielgâs moojiškeeči já olá kuárttil verd liähu moojiibel, ¶ toppum virdepirrâdâh = suljettu virtapiiri 123 ¶ Säämi kielâlaahâ ¶ Penttâ suorgânim. ¶ Mánuppaje leivosiist kiäsán, pele uánihub piäipánjist, pešnirihháást ucánjihhii, spálfáást ij peivigin! ¶ main kielâtiätumeeri ij vala lah. ¶ Iänááš čäcišadoi eennâmveerdih já ruottâseh ¶ 18.00 Aalmugpeeivi konsert Saijoos auditoriost ¶ fiskisluobbâsk ulpukka ¶ KEPP JOTOLUV MEERHAH ¶ puáttee vaje? Rähtiđ heđâlmijd, moin tii jorgettem uáinoo! Elleđ riemâ jurdâččiđ: 'Lephân mij Áábráham párnááh.' Mun eeđâm tijjân: Immeel puáhtá cuvnâđ Áábráhamân párnáid veik tain keeđgijn. Tääl lii ákšu pieijum muorâmaddui. Jyehi muorâ, mii ij räähti šiev heeđâlm, njiäidoo já leggistuvvoo tuulân. ¶ Kuđâlov ihán ij puáttám Ucjuuhâ-Anarân pappâ, kote ličij sárnum sämikielâ. Tuomo Itkos mield talle aalgij 60 -ihásâš sämikielâ “Baabel faŋgâvuotâ” . Ton äŋgirumos ovdâsteijee lâi Henrik Wegelius, kote poođij Hellander maŋa Ucjuuhân. Sun muštâlij ive1760 pispe Mennanderin, et sämikielâ häittid eromâšávt máttááttâs- já čuovviittâsruávástpargo. Taan muštâlem keežild já Kiemâsäämi eres paapâi mietivaikuttâssáin pispe Mennander tuhhiittij Wegelius “šiev asâttâs” , et suomâkielâ kalga leđe täst oovdâs Ucjuv váldumáttááttâskielâ. ¶ Rapu šadda, mut korrâ ij ¶ Uálgicelkkuu Eenikiellâm sämikielâ ¶ SaKaste- Sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ovdedemrááhtus-proojeekt ¶ meccisäplig metsämyyrä ¶ Ko anarâškielân máttááttuvvoo škoovlâst, lii lamaš tárbu vuáháduttiđ kuobbârij noomâid toin naalijn, et oovtâ kuobâršlaajâst lii ohtâ nommâ. Tego ovdiibeln puáhtá-uv jo luuhâđ, aalmugnoomah iä lah lamaš ennuv, já iänááš kuobbâreh láá lamaš nomâttáá. Ritva Kangasniemi já Petra Kuuva lává ráhtám nommâiävtuttâsâid Suomâ táválumos meccikuobbâráid. Čohčâmáánu loopâst 2005 Anarâškielâ kielâravvimjuávkku moonâi sunnuu rähtim nommâiävtuttâsâid čoođâ. Taas loopân láá listájum nommâavžuuttâsah kuobbâráid. Máhđuliih aalmugnomâttâsah, moh pääcih paldâlâsnommân, láá tavgij siste. Noomâ loopâst koodâ U meerhâš tom, et nommâ lii esken rahtum uđđâ nommâ já A tom, et koččâmušâst lii anarâšâi tubdâm aalmugnommâ kuobbârân. ¶ Kulttuurkuávdáá bruttovijđodâh ađai olesvijđodâh lii 4 670 neljihâšmeetterid. Ko táálu lii vaalmâš tobbeen pargeh 64 olmožid. Čuákkim-, ráđádâllâm-, kirjerááju- já mediavisteh šaddeh palvâliđ čuuvtij stuárráb kevtteemere. Huksimtooimâ budjet lii suullân 11,5 miljovn eurod. Haahân lii mieđettum 5 milj. euro EU-ruttâdem. ¶ Geysir C2 ¶ b. Ovtâstit tiäđu rievtis tiivrán tâi tivrijd. ¶   Mut ohtiigin jiem ¶ 35 cm ¶ Sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi ¶ Tevstâlávt uđđâ skiärru lii mainâsteijee. Tast láá uáinuh puátteevuođâst sehe muáddi persovnlâš pitá. Lyriikkain láá metaforah ohtsâskodálijn čuolmâin gloobaallâš tääsist. Mudoi Amoc ij lah kiäsuttum säärnidmist ijge sun haalijd väldiđ uáivil politiikan. -Must ij lah tyehijuurdân vaiguttiđ ulmui jurduid, iätá Mikkâl. -Tehálumâš ulme lii rähtiđ makkuuttâstaiđuu olssân já skipárijd, já jis eres ulmuuh-uv halideh kuldâliđ, te to lii tuše šiev äšši. ¶ - tárukielân ¶ . Kove: sämitigge ¶ Veikko muuštâč jieijâs moonnâm ivijdis já toid lohtâseijee tábáhtusâid. Muštoh láá ennuv já masa jyehi tove heevij miinii eromâš. Veikko muštá, et tovláá ääigi sämikielâ kullui vala mestâ jyehi saajeest, mut talle-uv viehâ harvii. Veikko muštâl, et sist lâi päikkikiellân suomâkielâ já sämikielâ. Enni sáárnui tavesämikielâ já eeči-uv maatij tom, mut västidij monnii suujâst ovttuu suomâkielân. Ucánjáhháá šalligâšmáin Veikko muštâl jieijâs sämikielâ tááiđu hiäjusmum já maaŋgâi saanij vájáldum ko ij lah kiävttám kielâ. Sun kuittâg iätá, et piergee ain sämikieláin, mut sänivuárkká ij lah innig nuuvt viijđes. Sun paijeentuálá sämikielâ tááiđus kuldâlmáin säämi radio. Sun muštâl, et kuldâl radio eenâb-uv sämikielâ keežild ige nuuvtkin uđđâsij keežild. Kuldâldijn sun muuštâč kielâ já mielân mäccih lappum säänih. Televisiost puáttee sämikielâlâš uđđâsijd sun čuávu koskâttuvâi, mutta šalligâš toi puáttim Suomâst iho. ¶ OLMOOŠ ¶ Já tállán nieidâš čyežžilij. Mon čuuvtij puohah hiämáskiigin! Nieidâ lâi jáámmám. Tääl sun oppeet eelij! Jeesus kočoi adeliđ nieidân maidnii purrâmâšâid. ¶ Saavâjođetteijee Jouko Lepistö ¶  stivriimist Uđđâ testament algâteevstâst. Listoost láá vuálásargum toh veerstah, moin kávnoo ¶ Muu vuosmuš kietâčaalâvihko ¶ Sämikulttuurkuávdáš uánihávt ¶ c. ááimust. ¶ Kirjeest “Inarinlappalaista kansantietoutta” , s. 321 – 323 maainâst Iisakki Mannermaa (1830 – 1908) mainâs “Pajalâskeđgi” (pajasčáállâm A.V. Koskimies) návt: ¶ Ruttâ 1, 7, 29 ¶ - Ijge lah. Mut kale muu mielâst lii lámáš suotâs suin jotteeđ oovtâst, mut tääl kale tast ij innig puáđi mihheen. Sun lii nomâlâs jieš ettâm, et suu mielâst ij lah šiev juurdâ jotteeđ nuuvt ennuv oovtâst. ¶ já IM (Ilmari Mattus), jis tot lii tarbâšum čielgâsvuođâ tiet, mutâ puoh merkkiihánnáá ¶ 45 čižetpelji rasta, räigi já luoddiistâh, stuorrâpittá oovdeld, čálástâh maajeeld; uálgispelji kyeveer, säärgis já pittá oovdeld já pittá já säärgis maajeeld (iänuduvlâš merkkâ). ¶ saje oovdânpyehtiđ jieijâs jurduid säämi kielâlaavâst já ton toimâmvuođâst. Koččâmâšâi vástádâsah ¶ puoidâ = kärppä 51 ¶ Jienâ tást paaldâst kočoi suu noomâ mield. ¶  jieijâs Väidimijd pyehtih toohâđ ovtâskâsulmuuh teikâ ovtâskâsulmui juávhuh, moh eteh, ete koččâmâšâst leijee sopâmušstaatâ lii luávkkám sii almossopâmušâst tubdâstum ekonomâlijd, sosiaallijd já čuovviittâslijd vuoigâdvuođâid, ( 2 artikla). Väidimeh tahhojeh TSS-komitean (1 artikla). ¶ a. Kotemuu Ruotâ váldukuávlust lii enâmustáá ráhtulâšvuotâ? ¶ J Amanita – Kärpässienet – Kiärppáákuobbâreh U ¶ UM: Na mahtkâs toh pajaneh, laa-uvks toh čuovâdeh…? ¶ Viiljâžeh rávásmuin. Suoi iävá sulâstittám nubijdis ollágin. Esaust šoodâi čepis pivdoalmai. Sun lijkkui leđe meeccist. Jáákup lijkkui leđe iänááš pääihist. Esau liške lâi uáli kuolgii, mut Jáákup liške lâi aaibâs šolbâd já kuolgâttem. ¶ Sämitige aalgâ sämmilâšiäláttâsâi tile čielgejeijee čielgiittâs rähtimist (suomâkielân) ¶ Iisak Mattus ¶ EELLIM MEECCIST ¶ olgospyehtim ennen kuin lii jurgâlum ovdilgo (spiekâstemjuávkku nr 1), tastko tot lii ¶ AIL Aanaar 125 % Tave-Laapi pargovyeimitoimâttâh, Suáđigil toimâpäikki 10 % ¶ Čohčâluuhâmpaje 1958 ¶ IX ¶ lostâvyevdi ¶ Pinokkio kočâttij nukkeid ohtân laigijdiskijn Heipparalla oolâ. Nukkemiäštár ij puáhtám ¶ sijđoh: 58 s. ¶ - Ulmuuh sárnuh munnust. ¶ merhâšumijd. Substantiiv πνεῦμα lii systemaatlávt jurgâlum sänitárkká suomâkielâsâš ¶ KUÁLMÁD PÁKKUM ¶ – Sátáččim leđe, jis uážuččim suddâđ tuu aaskan. ¶ Tikkekiärppááh – Täikärpäset ( Hippoboscitae ) láá iänáážin lode tâi soorvâ parasiiteh. Sorvâkiärpáš ( Hippoboscata cervi ) ij luhhoost lah vala Sáámán pyevtittâm, mut lode tikkekiärpáš kale lii lamaš Säämist ton tovláá rääjist. Tikkekiärppáá tobdá tast, et jis veikkâ mon korrâsávt cäpcee tom suormâkeejij kooskân, te tot ij jäämi pic ruotâst ain ovdâskulij. ¶ Aasi já peenun láin jotemin oovtfááru maađijmield. Kivkked suái huámášáin kirje enâmist, mon kiinii lâi kočâttâm. ¶ PREDIKAATVERB Predikaatverbâ – Leibi taan neelji muorâ juávhust lii puoh härvilohosumos já ton suujâst leibi-algâsiih päikkinoomah kávnojeh-uv anarâškuávlust siämmáá ennuu, ko peci-algâsiih-uv. Toi päikkinommân šoddâmaagah láá tuše lamaš ereslágáneh, peeci tergâd, leibi härvilohosâš. ¶ Suomâkielâst  máhđulávt  partitiiv: ¶ Ilmari Mattus lávlum “Madâräijih luodah” maŋa keigejui Njellimlâš Elsa Vallen tuhháát määrhi tubdâstâspalhâšume suu áánsuin anarâškielâ pyerrin. Tubdâstâspalhâšume lâi vuossâmuš já tast lâi ihečuákkim miärádâs. ¶  konkreetlâš - Kalehân tun tohon koolgah! ¶ Sosiaal- já tiervâsvuođâlävdikoodán kuleh iivijn 2012-2015 tah jesâneh já värijesâneh: ¶ Pallas-Palle aalgij polttod ääiti skuotâid. Sun kaavnai viijmag muáddi lyevdipitá já puáris päddipittáleje. Já tastmaŋa ráiđu juuđij pajas Lannetiärmán. ¶ Keessiv jävričääci juáhás liegâsvuođâtiilees mield sierâlágán kerdijd. Jäävri ponneest lii koolmâs já alda čässuáivi liegâs. Ponneest lii iänááš kyelišlaajáid liijgás koolmâs já pajaldâsčääsist oppeet liijgás liegâs. Tane kyeleh mákkojeh tai čäcikeerdij kooskâst ađai koskâčääsist . Taam keerdist lii meiddei valjeest planktonraavâd uccâkuáláid, et toho ucâluveh meiddei taid porree piätukyeleh-uv. Algâkeesi koskâčääci álgá muádi meetter jieŋŋâlvuođâst, mut loppâkeesi iäskán 10–15 meetter jieŋŋâlvuođâst. Nuuvtpa keessiv ij kannat suoppiđ viermi liijgás cuáhásân. ¶ Tieđettemtilálâšvuotâ almostittum postâmeerhâst, mii tuálloo Sajos kunnen ¶ Sämitige nuorâirääđi ¶ Vijđodâh : 450 000 km 2 ¶ Pargopitáh ¶ Kuva: Ulla Isotalo. ¶ Mooses uážžu koččom ¶ Q Galerina – Nääpikät – Näpiheh U ¶ 2. Clitocybe odora, rinn. Lepista odora – Ruánááhajâmaalik U ¶ Táálu leibi 13,50 eurod ¶ Algâalgâst mun lam vuálgus Avelist, mut majemuid kulmâ ive lam aassâm Maadâ-Suomâst, vistig ive Helsigist, já tääl pajeláhháá kyehti ive Imatrast. Luuvâm tääl nube ive mađhâšem áámmátollâškoovlâst já valmâštuum muádi ive keččin restonomân. Hárjuttâm eromâšávt lávlum já motomin meid tánssám, puzzâpáálu spellâm já čäällim, sehe mađhâšâdâm mielâstân – nuuvt ennuv ko uáppeebudjet suává. Viehâ stuorrâ uási astoääigist tuálvu meid tutortoimâ, mast lam lamaš mieldi taan ive, já ihejorgálduvâst must šadda viehâ tuođânálásávt mii škoovlâ mađhâšem ohtâduv uđđâ váldututor. ¶ Mut nuuvthân tot lâi ete kesiluámuh monnii jyehe keesi liijkás huápust. Mun vazzim čohčuv škoovlân ohtuu, ko lijjim tommit rávásnâm. Enni iätä ete sun ij ibbeerd mane kalga nuuvt maŋgâ ive jotteeđ škoovlâ, ko mun juuttim tuše kyehti oho kiertoškoovlâst Vuáskujäävrist, já tom oonij Laura Lehtola. Ij-uvsun uánehub äigi rijttááččii. Já eeči iätá ete sun ij lah iällâm oovtâgen peeivi škoovlâst, mutâ jiem mun kale määti luuhâđ já lyeštiđgen. ¶ Pete tottâlij kierdâvávt. Sun čyežžilij já lavkkij muáddi läävhi maŋaskulij. ¶ Nuuvt uárree sierâdij riämnjáin já aasâi juovlâäijih lunne ain já uárree uážui čiivgâid. Sáttá leđe, et vala-uv uárreeh láá juovlâäijihist. ¶ Coprinus ¶ Liettua 114, 115, 116 ¶ – Na, kost muu siessâl lii, ¶ Ránnjáriijkah: ¶ – Tothân lâi kirdemmätki, tot imâštâlâi já puuštij uáivis. Máátu ij liijká pááccám murâštiđ, mut vuolgij uuccâđ jo uđđâ kuobbâr. Kuobbârehhân lijjii kal vyevdist valjeest. ¶ 2. Hygrophoropsis aurantiaca – Valevahvero – Kielesciärkuh U ¶ 2. vuoptâlaahul ¶ 5 ¶ Háisoo kaačâi kiäinusis sááhá käŋŋirvyeln. ¶ Nuorttâlii - Sääʹmjieʹllem. Siijđoid lii pyevtittâm Sämimuseo Siida - Saamelaismuseosäätiö ¶ -säämi kielâlaavâ olášume kocceem já čuávvum ¶ 2006 Harald Gaski já Jouni Moshnikoff uážžoin ive 2006 kielâpalhâšume. Jouni Moshnikoff (1940-2012) ¶ Sämitige stivrâ meridij oovdânpyehtiđ máttááttâs- já kulttuurministeriön já pirâsministeriön ete toh tievâsmitáččii pirâsšoddâdem já –tiäđulâšvuođâ ovdedem pargojuávhu sämitige ovdâsteijein. Pargojuávhu pargon lii el. tubdâstiđ pirâsšoddâdem ovdedemtáárbuid já toohâđ iävtuttâsâid tain. Sämitige uáinu mield Suomâ aalmugijkoskâsiih kenigâsvuođah já biodiversiteetstratergia- já toimâohjelm olášuttem väätih, ete sämmilij luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválâš tiätu já sämmilii pirâsšoddâdem táárbuh váldojeh vuotân pargojuávhu pargoost. Sämitigge pahudij ain, ete pirâsšoddâdem lii sämmiláid já sämikulttuurân uáli tergâd. ¶ čäcinjomâtteijee.....88 ¶ Stuorrâvuonâ markkânäšši kieđâvuššii Läänistiivrâst kiđđuv 1898. Mottom looppâtmân čyeccee suijâ lâi tot, et kävppivuáittu čielgâsávt ucoi. Taat uáinoo pyeremusâht vuoluupiäláá tavlustuvâst: ¶ 64. Punjijdem ááimust já saaŋaaš liškeest ¶ Skaarfah pessiiškuottii Suomâ riddokuávlust lovmat ihheed tassaaš. Toh láá luhostum pessiimist pyereest, tondiet skarfâsiärváduvah láá tááláá ääigi maaŋgâin soojijn Suomâ- já Taveluovtâ riddokuávlust. Purrâmâžžân toháliih kyeleh láá riddokuávlust tuárvi, et skarfâ sasanâš täst oovdâs-uv. Skaarfâ láá sujâttâm árvukuolij kiäppánmist, mut tast ij lah tieđâlâš čáittu. ¶ ráámmátjurgâlus lâi kuávdášsaajeest čuujoosjurgâlussân. Kela maainâš meid, et ive ¶ – Karvanen páá pustuun pusu tai ei, kaikki ulos ja heti! ¶ nommâ Máárjá . Nubbe čielgâ iäru kávnoo veerbâ σῴζω peht, tastko MLO lii kiävttám ¶   Olgohäämi já stuárudâh: ¶ Pargojuávhu čällen tuáimih máttááttâsneuvos Maija Innola máttááttâs- já kulttuurministeriöst, máttááttâsneuvos Leena Nissilä Máttááttâshaldâttâsâst, škovlimčällee Ulla Aikio-Puoskari sämitiggeest sehe totkee Kaarina Vuolab-Lohi Päikkieennâm kielâi tutkâmkuávdáást. Pargo- já stivrimjuávhu toimâpaje nohá ive 2011 loopâst. ¶ Luuvâ Juvá Leemit saavâ ollásávt konfereensâst 10.11.2011: Ärbivuáválii tiäđu suojâlem hástuseh (suomâ- já tavesämikielân) ¶ Koččâmâšluámáttuvah láá vuolgâttum 20.4. – 30.4.2007 koskâsâš ääigi poostâst. Vuosmuin vuol ¶ Luuvâ lase Laapi kuávluhaldâttâhvirgáduvvâst . ¶ Noomah čäittih maaŋgânáál pääihi luándu já kevttim sierânâsjiešvuođâid sehe ulmui koskâsvuođâ eellimpirrâsis. Itä-Inarin paikannimistö -čielgiittâs uáivilin ij lah lamaš nommâ jurgâlusâi toohâm pic čielgim, mast jieškote-uv päikkinommâ lii vuálgus já maid tot uáivild. ¶ Sämitigge ¶ mudágis raavvâd já kođosaje. ¶ Fakkist mun kuullim puárree paaldâst jienâ. Vilpâstim čáácán já oinim kyehti stuorrâ puško puárree paaldâst. Nubbe puško sárnuškuođij: ¶ miljovnij iivij ääigi kočodeh evoluution. ¶ Mij tuođâštep suu pajaspaijaanmist. Mij vyerdip suu puáttim kunnest.] ¶ Kiđđuv niŋálâs huksee sahis riddošadolâšvuođâ siisâ jurbâsiähá ruáhukuáđi tâi kuávzá kuátivuovdâ riddomiälán. Keesi ääigi tot čivgá penttâ nelji tâi vittâ čivgâčurruu, main jieškiäst-uv láá čiivgah kyevtist oohcán. Muádi oho njomâttem maŋa enni potkit njomâttem já vuájálit čiivgâid meddâl. Niŋálâsah láá suuvâjuátkimavveest jo 3–4 oho ahasâžžân. Nuuvtpa čäcisäplig lassaan tuođâi pehtilávt. Tyellittälli toi näälih laskeh uáli styeresin, jeđe kaččeh masa ovtâttemmin. ¶ Maht potákkijd šoddâdeh? ¶ Koveh: Ilmari Mattus ¶ sänitääsiráhtusist kyevti saajeest. KR92 olgospyehtim minun iloni lii jurgâlum ¶ 35 ¶ Lasetiäđuid pargoost addel kielâtorvočällee Siiri Jomppanen puh. 010 839 3111. Sämitiigán puáhtá uápásmuđ internetčujottâsâst www.samediggi.fi ¶ – Na ij tot kale vises lah, mut eres saajeest ij uáini návt sevŋâdin uuccâđ, eeđâi almai. ¶ Ko mij poođijm toho, te ubâ kylá ulmuuh lijjii čokijdâm imâštâllâđ tábáhtus. Táálu eemeed, kiän kuusah lijjii suáládum, čiärustudâi. Sun sihâstij tyelittälli čolmijdis já čielgij kieđâid iššeen keevtin maidnii, maid mun jiem iberdâm. Mii upseer, kote maatij vissâ muide-uv ko eŋgâlâskielâ, finnij čielgâsin, et kyesih lijjii rođeldâm meiddei seehâ tievâ kaanijd-uv. Miiba tast talle. Muoi Pellervoin časkeláim pennuidânguin kylážii pirrâ, Pellervo máddáápele já mun taavaapele já nuuvtpa nuorttiibeln kylá eštus kávnojii kyevti kuusâ já oovtâ almaa luodah, moh monnii miätä aro nuortâs. Rajaniemi Martti já tot upseer poođijn tutkâđ taid luodâid. Tast mij toovâim “suátivuávám” nuuvt, et muoi Pellervoin vyelgeen pennuidânguin kuorrâđ taid luodâid já Martti oovtâst toin upseeráin vyelgiv tai maŋgâi aroluodâi mield já kuorâttâllâv sehe kijkkiistâllâv munnuu taađeest, ko ovdáneen. Ko lâi vala aarriiđeed, te ij lam nuuvt hirmâd pakkâgin já nuuvt muoi Pellervoin ovdánáim páikku-pááihui keppâsávt kaačân já riskásávt vääzin. Luodâid ličij lamaš älkkee kuorrâđ pennuittáá-uv, nuuvt pyereest toh uáinojii koške arost, mut pennuin lâi nubbe-uv merhâšume já tot lâi torvolâšvuotâ. Toh lijjii siämmást munnuu viärjun, ko toh “peldiheeihah” lijjii kuođđum meddâl. Nube tááhust ij tain liččii lamaš muide ko nuáđđin – viärjukevttimmiärádâsah ko lijjii nuuvt čovgâseh, et pääččimlope lâi iäskán talle, ko jieš lâi jo päjittâttâm. Peenuv lâi ellee viärju já páiháliih ulmuuh kunnijâttii tom eenâb ko táválii OA-suáldát, mast lâi tuše pisso vijlâsijn. Nuuvtpa munnuu ellee viärjuh lijjii siämmást luoddâkyerreeh, ko ovdánáim äijih luodâi mield. Sun lâi tabžâdâm njuolgist nuortâs, ige lam ubâ viggâmgin čiehâđ teikkâ mahtnii váruttiđ luodâidis uáinusân pääccim. ¶ Aailâ tuoijumtáiđu ij rájášum nukkeid pic sun maatij pivtâstiđ ulmuu ollásávt. Nukei lasseen čáitálmâsâst piäsá uápásmuđ anarâš mááccuhärbivuhán. Uáinimnáál láá sehe Aailâ jieijâs kuárrum sämimáccuheh já uđđâsub anarâš máccuháid kárvuttum paarâ. Sämimáccuheh muštâleh Aailâ maaŋgâpiälásâšvuođâst tuáijojeijen, mut adeleh ulmuid meid máhđulâšvuođâ viärdádâllâđ nukei máccuhijd anarâš mááccuholeslâšvuođáid. ¶ – Na, munbâ elâččâm vistig täid liitijd tuálvumin kárbás já viežâm tastmaŋa tyeid loopâid, sun jurdâččij. Nuuvt keevâi, et suu käärbis tievâi-uv jo liitijn, moh lijjii suu fáárust. Toos lasseen lâi piegâškuáttám viehânáál, te sun ij tuostâm innig nutkâđ toos lase tävirijd. ¶ Amnâseh: ¶ já muorah uigii ovsijdis alme kuávlun. ¶ lodekozzâ = linnunvarvas ¶ –Ju-huu! párgádii kuittâg love jiennâd ohtân. ¶ merâpuákku ¶ ruošânjuámmil ¶ – Vaidalâm, Muumieeci eeđâi. – Moonâm uuccâđ ¶ syeinisiipuul = ruoholaukka 181 ¶ Čuáđgimnjargâ TII.1963 Sotkaniemi Puárásub nommâ Čuáđgikimesnjaargâš (Hannu Mattus 1996). ¶ 141. Epitäsivis maađij ¶  jis tábáhtuvá tuše ohtii. MLO jurgâlem verstâ spiekâst oovtâ saajeest KR92 morfeem- já ¶ -uásán. Ton vievâst uáináh, maid lah oppâm ¶ – Na teehin tom lii älkkeb pieijâđ. Riddo lii tuon nube peln kieŋŋâlub, já nube tááhust mij kolgâp pyehtiđ puáldimmuorâid meecist, já taat saje lii aldeláá. Ep taarbâš pyehtiđ muorâid nuuvt kukken talle. ¶ - Vissâhân tust tääl lii pyereeb orroođ, Heikkâ huolâttij. ¶ “Merhâšittee lii, ete algâaalmugeh iä ennuvgin lah ovdâstum staatâi delegaatioin. Taažâ, Suomâ já Ruotâ láá spiekâstuvah täst. Stuárráámus uáši algâaalmugijn láá ovdâstum aalmuglâšseervij já viärmáduvâi vievâst. Lii tuođâi tergâd, ete algâaalmugeh láá ovdâstum seervij peht uásipeličuákkimist, mutâ lii kuittâg hirmâd vaidâlittee, ete sii ovdâsteijeeh iä valduu uássin staatâi delegaatioid. Tot, ete sämmiliih láá ovdâstum staatâi delegaatioin maainâst staatâi čonâdâttâmvuođâst algâaalmugvuoigâdvuođâi oovdedmân já uásálâsvuođâ turviimân. Suomâ ij meid toohâm artikkâl 8(j):n lohtâseijee aašijn čuákkimmiärádâsâid, main staatâst já sämitiggeest ij lamaš ohtsâš uáinu. Anam taam tuođâi šiev já konstruktiivlâš äššin” , Klemetti Näkkäläjärvi linjee. ¶  (ill. Tavesämikielâ já –kielâlii máttááttâsân lii almostum jieijâs kulttuurân vuáđuduvvee kovesänikirje Oahpa sániid , mon anarâš- já nuorttâlâškielân já kulttuurân vuáđuduvvee kirjeh Oopâ saanijd já Mattu saa´nid láá almostittum jo ovdil. Algâalgâlii kirje lii ráhtám Matti Morottaja. Tavesämikielâlii kirje sánáduv lii ráhtám Kaisa Tapiola-Länsman já kuuvijd Sirpa Mänty. Lasetiäđuh täst . ¶ Tobdomeerhah já kevttim ¶ Jookeerpargopittá 5. Tuubdâ oonâi vuáđuld stuorrâ jaavrijd. Keejâ oppâkirje maailmkáártást 192 - 193. ¶ Maht puško lassaan? ¶ Kaastâčääci lii táválâš, putes čääci. Ko ton láhtá Immeel sáánán, te tast šadda piälušteijee čääci, tastko tot pasa mii putesin puoh suddoost. Vuolgâttâspákkumstis Kristus avžut toohâđ puoh aalmugijd jieijâs máttááttâspärnin kästimáin já máttátmáin. ¶ Sämikielâlâš oppâmateriaalij ¶ Nisonieidâ já Niso aldanáin nube kuávlust. Nissoost ¶   a. Mii lii vijđásumos šadolâšvuođâkuávlu? ¶ viettuu ¶ Hans Morottaja ¶ Kaartâim puohâh olgos, huáppu vala. Ulmuuh pakkejeh ennuuh ohtân uuvsâst olgos ko suovâ lâi siste. Ij tot kuittâg lam vala nuuvt čuuvtij pyelimin, huápust finnejii časkâđ. ¶ Puurâm tiervâslávt. ¶ Tot lii uccâ čuoškâš, mii sulâstit kiärppáá. ¶ Saijoos čuákkimtileh ¶ - almai, nuorâ 3 ¶ Grimmin satukirja. WSOY 1962. Suomâkielân L. ¶ skuáppu ¶ b. Keksii jieijâd mojekuuvijd já čääli toid ¶ Njuálguliŋkkâ I värisaavâjođetteijee Irja Seurujärvi-Kari sänivuárun 13.9.2011 tast. ¶ Sun eeđâi: ”Jieh avepeeivistkin uážu poossâđ muu juolgijd!” ¶ jurgâlâm: Matti Morottaja ¶ 1. Tim. 2:4 ¶ Lii nobdum, et neđe váldupurrâmâš ličij uárree já tot tuálá-uv tiäivás talle ko säpligeh láá uáli uccáá. Eres piäđui náálá ij neetikin tuhled vuomijdis tusáš já jis lii šiev säpligihe, te ij tot viišâ älgiđ uávuttâllâđ lašmis uárree, mut váldá purrâmâšâš tobbeen kost tot lii älkkeemusâht finniimist. Meid njuámmil neeti tuáppee, ko tilálâšvuotâ toos lii. Keesi äigin neeđeest lii tiäđust-uv valjeäigi já talle purrâmâšliiston kuleh ereslasseen enâmâslodeh, toi udâgeh já maneh, tiivreh, čohčâláá myerjih-uv. Tälviv neeti koddá enâmâslode koskâmiärálávt jyehi 600:d jotemis kilomeetterist. ¶ stuorrâ čäciluttihâš = isomalluainen 208 ¶ Tuhtuu lii stuorrâ jaavrij tijpâlumos, mut viehâ härvilohosâš lodde. Ton huikkâs kuuiik-ko, kuuiik-ko tobdá älkkeht já tot kulloo maaŋgâ kilomeetter kiäčán. Tuhtuu kubdâ vuoijâmjyelgih láá aaibâs poođâkeččin. Tot ij áppád väzziđ toiguin, pic čiähčá jiejâs koške enâmist kenhittemeht ovdâskulij. Ton sajan čääsist tuhtuu vuájá korrâ liävttoin roppâ masa ollásávt čääsi vyelni je čeve kaavreln. ¶ evoluutio . Iäláánšlaajâi kuuloold tábáhtuvvee nubástus. ¶ Merâkuáskim lii stuorrâ kozzâlodde ¶ - Maid tun lah porgâm? Lah lonottâm uđđâ ruttâpursâd puáris purssâkápulâhân, moin ij poorgâ ij maiden! Koolgah tállân lonottiđ purssâd maasâd! ¶  Adjektiivattribuut Adjektiivattribuut - Takkâ, iälus tiervân! Ij Haansâstkin táiđám puásuialmai puáttiđ tego eejis vuordij! Tohon tot-uv stuorrâ maailmân halijdij, enni pahudistij. ¶ Kumppi adelij pennuu tájuttiđ jieijâs já luoštij tom moonnâđ. ¶ – Oi, mon čuovvâd! huihádáin Muumienni já Nisonieidâ oovtâjienân. – Pyeri, eeđâi poolis já vuolgij tuđâvâžžân pááikán uccâ marsilâš vala maajeeld. – Mun liijkkuum suonjârdmân, sun eeđâi. ¶ – Čalmeh-uv lijjii aalgâst kiddâ. Mutâ tääl toh kal jo uáiniv. Toh šoddâv nuuvt jotelávt, ete must forgâ nohá mielkki. Ferttiim piemmâđ taid forgâ piärgupittáiguin! Ij lah eres ko vyelgiđ piivdon. ¶ Kolmâoijâgâs lii rievdeeliegâslâš ellei vyehi tálvástâllâđ. Ellee roopâliegâsvuotâ luáštá talle alda 0 ºC. ¶ – potáseh ¶ Nuorâmusah algâttii. Kielâpiervâl párnááh lijjii valmâštâm čáitálmâs, mast lijjii fáárust Kaarret Anja čäällim tihtâ, kulmâ eeni já oovce párnážid, kielâpiervâlpargeeh já ennuv elleeh. Tast maŋa váhá puárásub škovlâliih pottii lava oolâ: Sáárá Seipiharju sooitij piano já Sáárákáisá Seurujärvi láávlui Aune Kuuva ráhtám lavluu Iäččâm čuoivâg. Tast maŋa škovlâlij vuáru jotkui vala, ko ubâ anarâš vyeliluokka máttáátteijeinis Miinain soittii muáddi časkempiergâs-muusikpitá. ¶ siilâk ¶ Riges Tave-Italia vyestikeeči lii kievhis Maadâ-Italia. Apenniinij njargâeennâmn maadâuási, Sisilia já Sardinia láá várráás, korrâ já kievjis kuávluh. Piäldui njuoskâdemčääsist lii vááijuvvuotâ, ko juuvah koškeh pakkâ já arvettis keesi ääigi. ¶ oovdelmaajeeld ¶ Čohčâluuhâmpaajeest mist lâi lamaš uđđâ máttáátteijee Erik Järvelä, moos mun kale lijkkojim. Räsäs-Toivo ääigi kiđđuv 1956 lijjim finnim tuođâštus, mon koskâárvu lâi 7,58, mut čohčâluuhâmpaajeest 1957 lijjim Järveläst finnim koskâáárvu 7,33. Koskâárvu lâi koččâm já tom lâi kočâttâm luándutiätu 7:st 6:n, mut rekinistem já mittedemoppâ lâi ain-uv tot siämmáš 6, ko lâi lamaš ovdebáá-uv ive. Luándutiäđu jiem riävtui ubâ iberdâmgin, veikkâ tuođâlávt aassim já lijjim uáli alda luándu. Eres numerij uásild toh lijjii siämmááh ko Räsäs ääigi-uv. ¶ Taavvid ij kuássin huollâm talkkâsijn ige jo tuáhtárij kulengin jottáám. Kuittâg talle ko lâi 90-ihásâš, te lijjii finniittâm suu tuáhtár kuuvl. Mottoom ääigi keččin ránnjá-äijih te savâstal Tavidáin: ¶ Nuorah aldakooveest ¶ Váldu-ulmuuh: Seija Sivertsen, Heini Wesslin, Čevetjäävri škoovlâ uáppeeh ¶ Eennâmkodde Jäävrih vijđoduvâst, % ¶ Jiem lah tiättámgin, et aassâmsaje, kost pärni- já nuorâvuottân viettim, lii lámáš nuuvt ärmittem já luándu hilgom, nuuvt ko kirječällee Ilmari Hustich kirjeest ”Eldhärjat Lappland” čiälgá. Tom lii ruotâkielâst suomâkielân jurgâlâm Lauri Kemiläinen já taat kirje lii almostum eidu soođij maŋa, 1946. Suomâkielâlâš nommâ lii ”Tuhottu ja tulevaisuuden lappi” já sämikielân tot lišij vaarâ Tuššâdum já puátteevuođâ Säämi. Taan kirjeest luoihâttâm muáddi siijđo nuuvt et čiälgá, maid já maht tovlááh läddliih jurdâččii Säämist já eromâšávt muu pärnivuođâ pääihist Čovčjäävrist. Návt Ilmari Hustich čaalâ: ¶ Kost Suomâ lii? ¶ Sämitigge finnij lávurduv 23.11. ollâárvusijd kuosijd ko ovdâskode sahâalmai Eero Heinäluoma oovtâst suu delegaatioin eelij uápásmin säämi kulttuurkuávdáá Sajosân, ILO 169-sopâmušân já äigikyevdilis sämiaššijd. ¶ Pyeri peivi, peeci, smietâi Ferránmoš. Peeci kal šoodâi kaskoo jolgâdâs kukken kossâgin nuuvtko ain-uv, mut nube peln jolgâdâs kullui hirmâd ruojâ. ¶ vááimu (spiekâstemjuávkku nr 2), tastko anarâškielâst omâstemkiäččus ij pyevti kevttiđ ¶ Tricholoma saponaceum ¶ Almottâs jienâvuoigâdvuođâst ¶ olmoošvuoigâdvuođâkenigâsvuođâin ¶ 35–37 ¶ páánun já tiälláám tom kuáŋku kiäčán. Čokánâm kuodduu oolâ já turkkâlâm koškepiärgupitá passeemsäägi kiäčán já paseškuáđâm tom. ¶ Erkki Itkonen jaamij vyesimáánu 28. peeivi 1992, tuse pelnub oho maŋeláá, ko sun lâi majemuu keerdi iällám pargosajestis já hyvástâllâm pargoskipárijdis. Sun lâi šoddâm anarâš pirrâsân já iäljárušâi anarâškielâ totken já tuárjon puustavlávt eeđân ubâ elimis ääigi. ¶  ruokaa! Mut siämmást Elmer jo leehâi kukkáraavvâdloovás já kuáivui loovást cirgánijd. ¶  raapoort Säämi kulttuurkuávdáá arkkitehtkišto ohjelm / Saamelaiskulttuurikeskuksen arkkitehtuurikilpailun ohjelma ¶ N jollâ ovdánij maŋeláá lávttáást, mast mainâšuvvoo juo 1700-lovo aalgâst Tornio Säämist. Njollâääitist lii suullân muádi meetter kukkosâš jyelgi, mii lii rahtum rasta sáhhájum ciägu peesist. Jyelgi lii uállejum, motomin joba hevvâlistum já toos láá kiddejum čuhâ ryevdih vuáluskulij vinnood, amas piäđuh peessâđ piärguid puurrâđ. Jyelgi keejist lii suullân 150 x 150 senttid já meetter alosâš salvum ááitáš. Jyelgi paajaškeeči verrui neeljičievâgin, moos kiddejui láskud niskesmuorâ, mast lâi neeljičievâg räigi. Niskesmuorâ kuábbáá-uv kiäčán tuárrást kiddejuvvojii salvuigijn kyehti muorâ, ađai suájá nuuvt et tast šoodâi kietkâm. Taah-uv muorah lijjii hevvâlistum päljisin, amas säpligeh cuápcuđ tast. Lättee vijđodâh lâi suullân 1,5 m x 1,5 m já uksâ nuuvt poskâd, et tuše párnááh šiettii ollásávt siisâ. Njollâááitán peesâi tuše raiđâlâs mield já tot lâi rahtum oovtâ muorâst. Meccinjoolâin raiđâlâs lâi čiehhum kuusnii aldasáid. Koddepivdem várás rahtum njoolah láppojii juo moonnâm ihečyeđe loopâkeččin, mut kyelinjoolah lijjii vala Páčvei aldasijn ihečyeđe mulsâšum suulâin. ¶ viehâ vissásávt lasettâm táápu já ličij lamaš váádduh orniđ. Motomeh pargeeh toimâttii vástádâsâi ¶ 8. ¶ Avveel kielâpiervâl ¶  lii saahâ. C. Uusâ Sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi, saahâ Tiervâpuáttimceerhi luptim ¶ Kielâpalhâšume sämikielâ oovdedmist, mii juáhhoo jyehi nube ive, mieđettuvvoo ovtâskâs ulmui tâi siärvádâhân Taažâst, Ruotâst, Suomâst tâi Ruošâst. ¶ O Kijtto Ráámmáttist, rukosist já servikoddeest. ¶ 5. Rotáh eellih stuorrâperruin, main láá táválávt ________ rävis elled. ¶ Joovsep poođij sunnuu luusâ já imâštâlâi: ”Mane tuoi leppee onne nuuvt murâšmieláin?” ¶ Talle sun eskin huámášij. Sun njuškiistij maasâd uksâpiällás já keejâi olgos. Uáinu ij lamaškin siämmâš. Miinii vááilui. ¶ Mari-Anne Kenttämaa ¶ 6. Aantikeeđgi suhhei kortteerpäikki ¶ Erkkii kaandah Aaslâk já Vilho láin jo keessiv iällám kejâstâlmin munnuu kärbismoottor Perfect já ostâlâm-uv viljâstân tom, mut sun ij lamaš kuittâg vala talle luoppâm tast, pic lâi kuáddám moottor puáris kuátán já tast mun lijjim pyeri mielâst. Muu škoovlâ väzidijn kaandah láin kuittâg uástám maašin sust já fiävrásâm toin Ijjáávrán, mast mun poottim tiettiđ maŋeláá. ¶ – Kuás te ležžeengin majemustáá oinâlâm? Hanssâ koijâdij. ¶ Tel / Puh: 016-675 7534 ¶ 25 ¶ verso . Šado veerdi já ton loostâi hammim oleslâšvuotâ. ¶ paajeeb uálgitähti ¶ b. Nähki ¶ sämikielân. Virgálâš ášástâllâm lii sirduumin eenâb já eenâb Interneetin. Sämikielâlâš palvâlusah ¶ Purgâ ¶ LASANEM ¶ Eljis kaačâi keeđgi pirrâ já salostij ¶ Koozah uážžuh tuoldâđ suolgâi aainâs tie nelji tiijme, ovdilgo lasettâh kyerejum potásijd já kavrasuvrâmijd. ¶ Rähteeh ¶ Tast maŋa sun luvâškuođij Helsig ollâopâttuvâst já filosofia kandidaattân sun valmâštui ive 1971, filosofia lisensiaattân ive 1975 já tuáhtár náguskirje sun čaalij ive 1977, mut tuáhtár áárvu sun finnij eskân ive 2002, ko sun lâi jieš promoottorin Oulu tuáhtárpromootiost. Talle sun kočottâđâi vistig jieš vihkuđ tuáhtárân já eskin tast maŋa peesâi vihkâškyettiđ iärásijd. Ennis lâi tábáhtusâst uáli mielâst, ko puárásumos pärni viijmâg šoodâi tuáhtárin ton maŋa, ko lâi lamaš professorin niäljádâsihečyeđe. ¶ miäđušijn = kimalainen ¶ olmožid (11,9 prosenttid) almottii jieijâs pasteđ táárbumield kevttiđ sämikielâ jieijâs pargoost. ¶ rapuelleid já kuolijd ravâdin. ¶ Stáálui automaattilâš tullârussoo, cokkit tuulâ! ¶ Ärbi ¶ – Puáđi kolliđ, ko puáđáh! čuorvij Omar vala suu maŋŋaal ovdilgo peškâlij uuvsâ kiddâ. ¶ – Uážum-uv váháš ááigán puáttiđ elâččiđ? Jiem ääjit tuu kuhháá. ¶ — Sun eeđâi: Muu paanijd viärkká nuuvt hirmâdávt, ađđiistâlâi Pöö, já talle suái ruáhásáin kuohtuuh. — Hahahaha! ¶ omâstemkiäččus ij pyevti kevttiđ oovtâst omâstempronominijn, já nube tááhust ¶   PREDIKATIIV ige määti kirdeđ. ¶ Táálust lijjii kyehti keerdi. Vyelikeerdist lâi stuorrâ tupe já nelji káámmâr já stuorrâ veeskir. Pajekeerdist lijjii kyehti viste pijgái várás. Mii perrui adelii oovtâ káámmâr aassâmvisten, ton stuárudâh lâi suulân 4 kerd 4 meetter. ¶ – Jáá, uccâ stááluš ohtuu kaskoo meeci. Mii stááluid tun lah ? ¶ tevkisselgkaijuu ¶ Sosiaal- já tiervâsvuođâlävdikoodán kuleh iivijn 2012-2015 tah jesâneh já värijesâneh: ¶ - Nuorttâlâškielâlâš päikkipalvâlempargee Čevetjäävri kuávlun 27 034,50 € ¶ – Must ličij tääbbin vala eres-uv juhâmuš, mii kirdeet jurduid, iätá Marttin já tuáppee vijneputtâl puoŋâstis. ¶ uáinimáiccu.....42 ¶ Tigâlvällinääli kiäppánškuođij čuuvtij 1950-lovvoost pirâsmiirhâi keežild já pyevtittij masa suhâjäämmim muudon, mut lii tastoo iäláskâdmim. Tááláá näällin láá árvuštâllâm Suomâst 250–285 paarrâd, Euroopâst 5~600–6~100 paarrâd, main Britijsuolluin suullân 1~500 paarrâd. Suomâst tom láá kuittâg luokittâllâm hiäjusmum šlaaijân já tondiet tot lii-uv rávhuidittum ubâ Suomâst. ¶  eemeedsân. ¶ Jieŋâ vyelni sevŋâdist šadoh iä nahcii ohtiđ, et toi eellim lii šiäđust tábáhtuvvee rippásem. Jäävri riddostiellâs áimuversošaddoin ovdâmerkkân jävriruáhu siäilut tälviv-uv veerdis já lostâidis. Iäskán puáttee kiiđâ pieggâ já pááruh tojâleh vaddâsijd já toh rievdih riidon kuovgâdin kulnâm stuorrâ haŋkkân. Ton sajan ponnemoođeest eennâmverdi já ruottâseh pisotteleh sajestis. Tain šadoh uážžuh kiđđuv raavvâd ovdil ko ohtâdškyeteh. Luobbâsk tegu ¶ 2. Maht nooveel juurdâ lii šoddâm? ¶ b. Mii vaarâid áštá nuárjučiivgâ pesistis? ¶ 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶ Unesco almosčuákkim tuhhiittem julgáštuš lii lááččám vuáđu aamnâsttâs kulttuuräärbi já kulttuurolgospyehtimij suojâlemsopâmuššáid. Julgáštuš artiklast 4 páhudeh, ete kulttuurlii maaŋgâhámásâšvuođâ piäluštem lii eettisávt velttidmettum já iärutmettum olmoošáárvu kunnijâttem uási. Toos kulá čonâdâttâm olmoošvuoigâdvuođáid já vuáđurijjâvuođáid, eromâšávt vuoigâdvuođáid, moh kuleh ucceeblovoi já algâaalmugij ulmuid. J ulgáštuš olášuttemvuávám saajeest 14 Unesco jeessânstaatah čonâdâteh riemmâđ toimáid eromâšávt algâaalmugij ärbivuáválâš tiäđu kunnijâtmân já siäilutmân, ton áárvu tuubdâstmân eromâšávt pirâssuojâlmist já luánduvarij haaldâšmist, sehe tááláá tiettuu já páihálâš tiäđu ävkkin anemist nuuvt ete toh tievâsmiteh nubijdis. ¶ Čäciherttâ lii komálâš ruottâsttes šaddo, mii kobđo luovâsin čässuáivi vuoluubeln. Tast láá asettis fiijnâstiellâsliih loostah, moiguin tot váldá čääsist čiđđâdioksidi, čääsi já raavâdamnâsijd. Čäciherttâ ohtâd lostâidiskuin já návt tot sulâstit eres čäcišaddoid. ¶   Kirje kuástideijee Heiner Labonde Verlag lii adelâm Copyright-love taan čalluu almostitmân Anarâš-loostâst. ¶ jorgo čalme = nurin silmukka ¶ Ive 1997 seervi stivrâ lâi uáli toimâlâš, ko tot čokkânij penttâ kyehtnubáloh kerdid. Váldumiärádâs, mon stivrâ toovâi, lâi kielâpiervâl vuáđudem Anarân. Kielâpiervâl lekkâmjuhle tollui 30.8.1997 Kauko Lietoffist laiguuttum táálust já jieš kielâpiervâltoimâ peesâi joton čohčâmáánust 1997. Pargen šoddáin leđe Ritva Kangasniemi (västideijen) já Ilmari Mattus (išepargen). Stivrâ toovâi miärádâs meiddei stipendij jyehimist kuávlu škovlâlijd sehe koldemtábáhtus orniimist, mast västidáin viiljâžeh Veikko Aikio já Heikki Aikio. Koldemtábáhtus uárnejui Ijjäävri Ruávinjaargâst já uásálisteeh lijjii kyevtlov suulâin pirrâ Aanaar. Seervi kuálmád kuástádâs ađai Matti Morottaja toimâttem antologia “Tovlááh mainâseh” almostui njuhčâmáánust. Kälden láá kevttum meiddei Erkki Itkos materiaal vuáđuld čuákkejum “Inarinsaamelaisia kielennäytteitä - Aanaarkiela čájttuzeh” , mon lii toimâttâm Lea Laitinen, sehe Sápmelaš- já Anarâš-loostâin ovdeláá almostum čalluuh. Jeessânlostâ Anarâš almostui kulmii, main ohtâ lâi Anarâš-Kalender. Teeman lâi “Aanaarsämmilâš tupe” . Teevstâid čaalij Ilmari Mattus. Puohâi jesânij meeri lâi ive aalgâst 181 já ive loopâst 186, main ihejesâneh lijjii 169, toorjâjesâneh 14 já ovtâstusjesâneh 4. Ton ive jammii kulmâ jeessân. ¶ – Maht tohongis piäsá aassâđ? Ánná koijâdij. ¶ 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶ Riemnjis kejâstâlâi taid já ton toovâi hirmâdávt mielâ vuájuttiđ panijdis muorjijd. Tot irâttij njuskiimáin ulâttiđ toid, já tot njuškoi já njuškoi, mutâ ij ulâttâm toid – myerjihaaŋkah hiäŋgájii nuuvt ollâgâsâst. Loopâst riemnjis kuođij muorjijd já njolgestij kiäinusis. ¶ MELA (tavesämikielân) ¶ Osmo Seurujärvi ¶ – Na mut jyehi kirjehân lii siämmâš, ko eres kirjeh! ¶ Lii peivipitá äigi já puoh nuorâbeh párnááh-uv láá koccám peivinaharijn. Párnááh noreh puđâldemtävirijd já Ailâ váldá puđâldemliijne peevdist. Hirškiihâ já Myerji vuojâleijee taavluh láá pááccám kaskoo peevdi. ¶ Ovdâsijđo ¶ – Juávkkupeerâpeivikiäčču Miessi lii ovdâmerkkâ tast, maht uccâ resurssijguin já meritiätulâš pargoin puáhtá uážžuđ ááigán merhâšittee tavvoid sämikielâi oovdedmân, iätá säämi kielârääđi saavâjođetteijee Erkki Lumisalmi . Sämikulttuur eellimiähtu lii sämikielâi siäilum puáttee suhâpuolváid já kielâ lii sämikulttuur tehálumoš já kuávdášlumos uási, tot lii sämikulttuur vááimus. Párnáiguin porgâdijn lii uáli tehálâš kevttiđ systemaatlávt sämikielâ váldukielâ noonâ sajaduvâst peerusthánnáá – Miessi pargeeh láá luhostum taam pargoost ovdâmerhâlávt, kijttâl Lumisalmi . ¶ Munnuu uápis, kote maatij kustoo turkkilij kielâ-uv västidij: ¶ * Čuákkimtiileest juvâstâhvyebdimvuoigâdvuođah ¶ Tigâlvälli lii suullân vuorâččâs matsâš jáluvälli, mon suájáh láá madduin kubduuh, keejijn čuhâleh já poođâš lii koskâkukkosâš. Ton nierah já čeve láá kuovgâdeh já njävilsárgáh kubduuh, sehe uáivi čappâd. Čuávjipeeli rävis tigâlväälist lii kuovgâdissiähá, mast láá tuárissárgáh já seelgipeln tot lii tevkis čuovjisräänis. Nuorâ lodde lii seelgipeln ruškâdissiähá, raddeest já čuávjist tast láá mietisárgáh. Tigâlvääli kukkodâh lii 38–51 cm, suájákeejij koskâ 89–113 cm já tiäddu 630–880 g (ores), 860–1~100 g (niŋálâs). ¶ távju ko srevâiditáh ¶  YM, MMM, LVM, TEM, Sämitigge ¶ Immeel Jiegâ ¶ 9 Maid vahâgijd maaijuv toovvât? ¶ siärvádâh . Motomij luudij, om. kappeerpääiskij hammim pessimpiirâs. ¶ Äššigâsjuávhu cocktailtilálâšvuotâ Saijoos Dollagáddi-Salist 4.1.2012. ¶ – Já mun! Nisonieidâ almottij. ¶   äikävalmuska ¶ nijtteđ, niijtám, nijttá = niittää ¶ Piejâ ruosâ jieijâd mielâst mudágis sajan. ¶ Pahakkâs halijdij keččâlâddâđ suu. Sun keččâlij uážžuđ Jeesus pettiđ Immeel já väldiđ olssis ubâ maailm hiärrávuođâ. ¶ nievdâđ, niävdám, niävdá + akk = nähdä unta, uneksia ¶ nivkkeđ, niivhám, nivkká = nykiä narusta ¶ Oholoopâi jiem tarbâšâmgin ohtuunân vyeijiđ pááikán, ko meid Holber Paavost lâi polgupyerá, te muoihân hurgâláim ain oovtfááru Kosseennâm luoddiärun, kogo sun ratkui Kossenâmân já mun vyejestim Čovčjáávrán. Munnuu Paavoin pááikánmoonnâmmaađhijn ij puoh kooskâi lamaškin huáppu. Skurbáim já juškijm mestâ jyehi saje, mii lâi Kaamâs já Čovčjäävri kooskâst já tiäđust-uv skippuudâđáim ain vuossargiđedáid Kosseennâm luoddiärun oovtfááru vyejestemdiet Kaamâsân. Puoh suátiáigásâš romu lâi munnuu kiäsutteijee já taggaarhân kavnui jyehi saajeest já ereslasseen Álttoonjaargâst, kost lijjii saksalâš suátijuávhu korsupasâttâsah. Tobbeen kávnojii kiiveer lemnuuh, joba päjittetteeh-uv já Uccpárnáá Issáást lâi-uv saksalâš suátikiiveer, moos sun skappui lemnuid Álttoonjaargâst já eres-uv soojijn, kost saksaliih lijjii lamaš. Maŋgâsist eres-uv sorvâpivdest lâi siämmáálágán viärju. Álttoonjaargâst lâi meid puáris ruástum kyermautokápuluv ruŋgo já koppi, mast lijjii uuvsah já ratti sajestis. Lättest lâi taggaar “ryyppypumppu” cerkkâpumppu, mii ij lamaš ruástum kiddâ, tot lihâdij. Tast ko tedâččij uáli jotelávt, te kullui aaibâs siämmáálágán jienâ, tegu kiinii ličij auto starttam. Mun oskom, et Paavo ij lamaš tiäđulâš ton starttampuálust, veikkâ kale tom romu lâi vissásávt uáinám-uv. Nuuvtpa muoi moonáim-uv Álttoonjaargân ton autoromu luus já mun libžájim ovdemustáá siisâ já algim tedâččiđ ton puálu. Paavo eštus imâštâlškuođij tom starttamjienâ. Siämmáánáál porgim ain, ko uápistim kiännii eres škovlâskippáár toho autoromu luus. ¶ Puáđupivdem tekniik ¶ – Eppeđ koolgâ kihheen vyelgiđ kuussân tobbeen! Muoi Išepoolisáin puátteen tohon nuuvt huápust ko pesseen! ¶ 4. Lactarius vietus – Harmaarousku – Ränisruávsku U ¶ tääsi: ovdâmáttááttâs - 3 lk ¶ Äššitobdee Elina Helander-Renvall (Laapi ollâopâttuv arktâlâš kuávdáš) ¶ — Mane tun lah nuuvt nievris mielâst, Möö? ¶ luvâččim orjâlâškielâ, ko tot-uv lii máhulâš Anarist. Mun lam luuhâm tom škoovlâst čiččâm ihheed, mut jiem ennuvgin määti tom innig, ko joskim tom jo ko lijjim kyehtnubálov-ihásâš. Kal čiččâmnubáloh ihheed iššeed vájáldittiđ kielâ. Luhhoost meridim kuittâg luuhâđ anarâškielâ ko iberdim, et talle lii máhulâš savâstâllâđ já mättiđ Outijn pääihist. ¶ Juávhu stuárudâh 2 - 3 uáppee ¶ lyeme muurain ¶ Jieŋâmeerâ ¶ Njuámmil ¶ Jotkâkuursâ pelimudo suulâin uáppeeh mättih jo mottoom verd anarâškielâ. Talle juurdân lii pieijâđ uáppeid táválâš oppâtiijmij lasseen meiddei keevâtlâš kielâhárjuttâlmân, mon vijđodâh lii 16 oppâčuággá. Taat hárjuttâllâm juátkoo oppâohjelm loopâ räi. Hárjuttâllâm tábáhtuvá kyevtináál. Vistig-uv proojeekt usâškuát hárjuttâllâmsaijeen tagarijd pargosoojijd, mast anarâškielâ kulloo já kiävttoo. Nubben hárjuttâllâmuásist lii juurdân heiviittiđ maailmist masa jo jämmee kielâi iäláskitmist kevttum ohjelm, nuuvt kočodum kielâmiäštár-uáppee-ohjelm. Taat heiviittuvvoo projektist anarâškielâ tárboid. Kielâmiäštárohjelmist táválâš luokkamáttááttâs paaldân váldojeh kielâmiäštáreh, kiäh láá aaibâs táválâš anarâšah. Juurdân lii, et kielâmiäštáreh kuádáččii meiddei ovdâsvástádâs tast, et uáppeeh uáppih anarâškielâ. Toid, kiäh älgih kielâmiäštárin, uárnejuvvoo sierâ infotilálâšvuotâ já táárbu mield persovnlâš uápistem taam paargon. Juurdân lii, et kielâmiäštáreh porgâččii kyevtináálá: jis sij halijdeh, te sij pyehtih stivriđ ubâ juávhu Anarist já / teikâ väldiđ tiätuaaigij uáppeid fáárun jieijâs aargân. Juurdân lii tiäđust-uv uápásmittiđ kielâmiäštárijd já uáppeid koskânis ovdilgo uáppeeh vuolgâttuvvojeh kielâmiäštárij pááikán já argâelimân. Kielâ puáhtá tánávt oppâđ luándulávt aaibâs táválâš elimist-uv ige tuše oppâkiirjijn já luokkapirrâsist. Kielâmiäštár já uáppee koskâsâš kiellân puáđáččij tuše anarâškielâ. Kielâmiäštárij kevttim ij lah anarâš pirrâsistkin aaibâs uđđâ äšši: jo 1800- já 1900-lovvoost paapah já totkeeh láá kiävttám anarâš kielâmiäštárijd já oppâm toin naalijn sämikielâ. Tágáreh totkeeh lává ovdâmerkkân mijjân-uv tobdoseh Erkki-čeeci-rokke já professoreh Lea Laitinen já Raija Bartens. Paapâin puáhtá nomâttiđ kuittâg-uv mijjân uápis paapâ Antero Niva já 1800-lovo paapâin Edvard Wilhelm Borg. Proojeekt usâškuát forgâpalij pyerebeht, kiäh anarâšah halijdiččii älgiđ kielâmiäštárin. Kielâmiäštáreh iä taarbâš leđe škoovlâid jottáám kielâmáttáátteijeeh mut aaibâs táválâš kielâsárnooh, kiäh tobdeh anarâšâi puáris eellimvuovijd já pyehtih savâstâlmij kooskâst ovdâmerkkân kuálástiđ, miäcástiđ, mälistiđ, kuárruđ sämipihtâsijd já tuoijuđ oovtâst uáppeigijn. Kielâmiäštáreh pyehtih meiddei jiejah iävtuttiđ, maid sij halijdiččii porgâđ uáppeigijn. Áinoo iähtu lii tot, et puoh taat pargo kalga tábáhtuđ anarâškielân. ¶ Uulá kal lâi vaalmâš vyelgiđ. ¶ Sämitigge almoot uuccâmnáál MERIÁIGÁSŠ KIELÂPIERVÂLSTIVREJEIJEE ¶ Vuoroin vieraissa ¶ 7. Mušte merkkiđ pahvipiitán jieijâd mittedmijd. ¶ – Tiervâ, eeđâi Pieinis-Piäkká. – Must ij lah seibi. ¶ 3. Jođetteh haapi voorâst. ¶ Toos äijih páhudistij: ¶ Sämitigge iävtut, et sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi turviimân uáivildum meriruttâ torvejuvvoo lahâasâttâssáin já toorjâtääsi loptejuvvoo merhâšitteht tááláást. Sämitige uáinu mield tááláš meriruttâ ij keelijd turviđ sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâid iäge sämmilij olmoošvuoigâdvuođah olášuu resurssij uccáávuođâ keežild sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâin vuáđulaavâ já säämi kielâlaavâ vaattâm vuovvijn. ¶ 3. Noomât čuávvoo luudij válduraavvâd: a) havdâ ¶ Piäkká lii nánnáás kissá, mutâ ij sun mihheen njuámmilkepilijd lah. Já távjá kiävá-uv nuuvt ete Monni jieš finnee kuhes njune. ¶ O Murrâšist já atâštâsâst, ¶ – Na lii-uv tot madârákku panijdis poossâm ovdilgo sun uáđđái kiiston? ¶ – Ijba lahkin tuu, ko tot lii kirdám teehi Amerikâst, eeđâi Mika. ¶ Itella Posti almostit já uárnee Sämikulttuur -postâmerkkâaarkâ siämmáá peeivi Helsigist, mon tilálâšvuođâst lii mieldi meid aarkâ kuuvijd vuávám sämitaaidâr Merja Aletta Ranttila. ¶ Ilmari Mattus ¶   35. Tere tulemast ¶ Jallom tot lii, jurdâččij riemnjis. Hiäibu ohtuunâd eehidveeigi räi. ¶ Ocomâš (418 m) lii 8 km keččin Aanaar markkânist. Tuoddâr alaččist lekkâs váárdus Aanaarjáávrán, Juvduun, Mudusjáávrán, Myeđhituoddârááid já Juuvâkiellâs tuoddârááid. Päälgis Ocomâžân vuálgá maađij viesterbeln Siijdâ puotâ. Meid Nuorâikuávdáš Vasatokka šiljoost vuálgá 10 km kukkosâš päälgis Ocomâžân. ¶ Uccpárnáá Vuoli jussi ¶ ponnemoođeest čielgitävtittemes elleid. ¶ EU-LIPPU ¶ Anarist 11.4.2014 Sämitigge ¶ Tyevli puáhtá kevttiđ maaŋgânáál. Vuoššum tyevli liemâ suápá pyereest veikkâ piärgumáállásân, pirtelön teikkâ kááhván. Tyevli liemân šadda njaalgâ käähvi. Riisi finnee fiijnâ smaakâ já ivne, jis tom vuášá tyevliliemâst. Uccpárnáá Vuoli Ilmar (Ilmari Mattus) muštâlij ete tovle suu ečirokke laavij vuoššâđ uáli viehâvis tyevliliemâ liemâspääđist, moin sun puovtij ciiccâđ ađai päiniđ pumbulviermijd. Nyeti še läävejii päiniđ tyevliliemâst, mut kevttii tom še käähvi “korviken” tâi ton lasattâssân ađai jotkân. Vissâ sämmilijn láá lamaš eres-uv vyevih kevttiđ tyevli, ličij hitruu tiettiđ eenâb-uv taan ääšist. Jis ij haalid jieš vyelgiđ miäcán viežžâđ tyevli, taan ääigi tom puáhtá uástiđ käävpist-uv. ¶ anafylaksisâš ( huápulâš, allergisâš, shokkihámásáš reaktio) tipšo ¶  čyeti, o Säämi parlamentaarlâš rääđi ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ tutkâm- já áámmát/reesuurskuávdáá pissoo ruttâdem visásmittoo proojeektääigi já tooimâst šadda fastâtoimâ. Proojeekt vuáđuld lii läjidum pissoo malli säämi kielâoovtâstpargo orniimân SPR:st já sämitige tooimâst. o Viggâp uážžuđ sämikielâi tááláá tile kyeskee čielgiittâspargo valmâšin ive 2013. Säämi kielâlaavâ olášume árvuštâllâm lii algâttum. o Hiäđukocemist vuáijup eromâšávt ärbivuáválij sämikielâ kevttimpirrâsij siäilutmân já tuárjumân. Tuárjup sämikielâ kevttim lasanem. Sämikielâ kevttimmáhđulâšvuođah nanoduvvojeh puohâin eellim suorgijn já sämikielâ siäilum, ovdánem já sirdâšem uđđâ suhâpuolvân tuárjoo. o Säämi kielâlaahâ olášuvá tievâsmiärálávt já sämitigge kocá pehtilávt já aktiivlávt kielâlaavâ olášume. Säämi kielâlahâčielgiittâs toimâiävtuttâsah láá olášittum. ¶ Servi juáhá kiđđuv 2011 stipendijd kuávlu škoovlâi anarâškielâ uáppeid ovdii vyevi mield. ¶ 56 ¶ storgâ soksâmeh ¶ – Na tot lii Äijihsuollust. Puoh alemus pääihist tobbeen lii pähti, já tobbeen ulmuuh läävejii uhrediđ Sieidi-imelân. Kalehân tun-uv tommittáá kolgâččih tubdâđ täid suolluid, moh tääbbin aldasijn láá! sun pahudist skippáársis. ¶ a. Kale ääigi toovah liävsuidâd? ¶ 2) et sun lii taggaar ulmuu maajeeldpuáttee, kote lii merkkejum tuodâr-, mecci- tâi kuálásteijeesämmilâžžân eennâm-, viärukyeddim- tâi jieggâkirjeest; teikkâ Avveel vyelitääsi sämikielâlij luokai máttáátteijei Bigga-Helena Magga já Maarit Niittyvuopio stivrim Bohccostallit-juávhu čájáttâs nommâ lâi Čuoikkaid konsearta (Čuoškâi konsert). Juávhust lávdástii Ida Grønmo, Sunna Vihervirta, Anna Tervahauta, Fasku-Oskal Magga, Vilho-Simon Mäkinen, Jan-Kristian Magga, Ellenoora Haataja, Sandra Salminen já Lassi-Olavi Mäkinen. ¶ Párnááh pyehtih ain jyehilágán virusijd já basillijd pááikán. Nuuvt ton-uv tovváá lâi keevvâm, já muu tááhust viärráámus lâi tot, et párnái čuávjitavdâ lâi njuámmum munjin-uv. Puurrâmlusto lâi lappum, mut ain maidnii ferttij purâstiđ korrâsumos niälgásis. Nuuvt te vuolgâttim jieččân kállá káávpán já kuččum suu uástiđ känisopá. Tast kuittâg liččii säältih-uv, maid nuuvt mielâstân halijdim já liemâ. Já mottoom áigáá keččin muu käälis poođij-uv käävpist Knorr-känisoppásehháin já eres-uv uástusijgijn. ¶ Sämitigge palhâšij viššâlis sämikielâ uáppeid ¶ Taas kun kesäpäivän kehrä ¶ Meiddei tot, kote lâi uážžum kyehti talentâ, poođij já eeđâi: `Hiärrá, tun adelih munjin kyehti talentâ. Tego uáináh, lam haahâm vuáitu toos lasseen kyehti.` Iššeed eeđâi sunjin: `Šiev! Lah šiev já lyetittettee palvâleijee. Ucceest lah lamaš oskolâš, mun piejâm tuu ennuu hälden. Puáđi hiärrád ilojuuhlán!` ¶ 1 dl Pirkka puttâlvuojâ ¶ – Jiem lah vala šoddâm styeresin, eeđâi cissááš. ¶   Appellatiiveh – Suámáliih elleeh, ko toin naalijngis leggisteh šiev purrâmušâid meddâl! Pikkâ pahudistij. ¶ Mätki kuittâg moonâi maht moonâi, já jyehi sajattuv puotâ aalgij ain uđđâsist tot siämmáš peŋkâilonottem. Ko munnust lâi vala umogâš fáárust, tot oroi hirmâd jo ahevin, ko ij lam fastâ saje, kuus suu lyeštiđ já tot-uv, et ulmuuh iä iberdâm, et sijjân–uv ličij sáttám aaibâs pyereest keevvâđ siämmáá unohávt ko mijjân. ¶ Sieidiämmirist muáddičyet meetterid nuortâs Juvduu viestârriddoost lii Siäidáánjargâ , mast lii tiävá Siäidáápore , mii sáttá leđe siämmáš ko Čiärrumpoorááš já tast vaarâ še lii lamaš, teikkâ lii sieidi. Siäidáápooreest lii stuorrâ luoddânâm keđgi já tot sátáččij leđe tot Siäidáápore sieidi , mut iä tastkin kavnum magarehkin uhredemmeerhah keessiv 2008, ko Eija Ojanlatva eelij tom tutkâmin. Nabdemist taat-uv lii lamaš kyelisiedi já uhrijd lii sáttâm keevvâđ siämmáánáál ko Jormokuoškâ sieidi pehti. Keeđgi tyehin lii kuhendâlâš kuulmâčievvâg räigi, mii lii ton stuárusâš, et toho čavâččij veikâba kyeli. Rääigist lii lokken taggaar keđgi, mii eidu mudágávt tappa tom rääigi. Siäidáápore tyehin lii Siäidááláddu já ton kuávdoo kuulmâčievvâg keđgi, mii kale sátáččij leđe sieidi. Lii kuittâg nabdemist, et Siäidááláddu lii finnim noomâs Siäidáánjaargâ tâi Siäidáápore mield. Jormo Ailâ ađai Lusme Ailâ (Aili Valpuri Valle, *1913) lii muštâlâm Kuobžâ-Saammâl Maatin (Matti Morottaja) kuásnii 1980-90 lovoi suulâin, et sun suoppij motomin kálláinis Jormo Marttináin (Lauri Martti Valle) viermi Siäidááláádun, mon maŋa suoi moonáin ucánjáhháá olgoláá káhvástâllâđ. Ko suoi láin maccâm joddes luus, te tot lâi lappum. Usâstâllâm maŋa suoi kavnáin viermi ohtân haŋkkân ládduriddoost enâmist. Mane viermi lâi haŋkkâlum, ij Ailâ Váábu máttám čielgiđ. ¶ KIÄRPPÁÁKUOBÂR ¶ – Joo, nuuvt mun-uv kale. Já mii aavhijdsun tastkis lii, et nube peln Njobžâenâmid pyehtih kejâdiđ teehin mii Njobžâvääri pooliskonttor kalenderân, et mii tääbbin tábáhtuvá já kuás? ¶ Sämmilij sajattâh, aalmugijkoskâsiih sopâmušah já áárvuh ¶ Eeči-uv kavâstâl já ruvvee čolmijdis. ¶ (*Miessi lii tavesämikielâ já uáivild vyesi.) ¶ – Tobbeen čuázžu Tyeggi. Navcâlâš skippáár... Já taat lii Muávru. Sun lii váhá ärgi. Mutâ tunhan lah nuuvt ucce, Puppâ, et Muávru ij taarbâš tust poollâđ. ¶ 14. sämiviola ¶ Šooŋâ ennustem ¶ Jookeerpargopittá 10. Kulo pehtilittem ¶ Vyejestijm Pengillyn já aigum vala taŋkkađ-uv Metro, mut jiem innig muštám maggaar pensin toos tohhee. Taŋkkajeen itten, ko äšši lii čielgâm. ¶ Länsivuono C2 ¶ Elia västidij: “Jiem lah tuálvum Israel várnuttisvuotân, mut tun tot kale lah, ko lah pajaluvkeččâm Hiärá sääni já čuávuh Baal. Mut kočo tääl čuákán ubâ aalmug já puohâid Baal profetijd já puáđi siiguin Karmel váárán.” ¶ Mut mihheen ij ávttâm. Kuás juo paanijn iä innig lamaš rääigih, čääci já suptâ tuidijn Pöö já Möö siämmást meddâl njäälmist. Suoi koččáin čäciliitán, šlupš, já litteest viemärân šlompš, já viemärist stuorrâ vijđes merâ-áápân kušš! Já tobbeen toh purjâstává onnáá peeivi-uv já nievdâv peivinaharijd päänist, kuus rähtiđ táálu. ¶ Kuovâmáánu 2007 (24 sijđod) nummeer lâi Škovlâlij Anarâš , mast saavâjođetteijee čáálá uaivičalluustis Párnái maailm návt: ¶ 16A Kääniuđâgâš ovdán mane siste ¶ siärgádâllâmnáál = hellittäviksi 154 ¶ d) Manen eennâmverdi já ruottâseh jäämmih, jis ruávu nijttá távjá maaŋgâ keesi ääigi? ¶ – Jyehheen-uv tojâlemsoojijd? Ánná koijâdij. – Kuábáš váldá čižetpele roobdâ? ¶ Ánná pajanij várugávt já smietâi vala ohtii, maid jiešalnees lâi porgâmin. Sun lâi aaibâs tego naharistväzzee. Ovdilgo sun huámmášijgin, sun viällái Heeihâ paaldâst. ¶  TOTKÁ? ¶ Jáháleh láá ollásávt ráđáliih arvečääsi iähtun. Piäivádâhân toh koškeh muáluneijen. Toh iä kuittâg jäämi, pic láá koškeoijâgâsâst. Oijâgâsâst jááhál eellimtooimah orosteh. Ko čuávuvâš keerdi arva, toh njameh olssis čääsi já virkosmuveh ellen. Meid siähtáleh maneh koškádâhân oijâgâsân. ¶ 36. Väälih já kuáskimeh pivdeh peiviv. . . . . . 108 ¶ d. Tobbeen láá vyeligis muorah já miestuuh, moh láá assaasloostâgeh. ¶ Talle hotellân puáđidijnân huámmášijm, et hotellisthân lâi kustoo mottoomlágán baari, kost meiddei finnij lieggâ purrâmuš. Já nuuvt mij čokánistijm tohon purâdiđ. Esterân elâččim vala hooteelloonjâst viežžâmin umogáimielhi já suohâd, mon kuččum lieggiistiđ baari kievkkânist. ¶ Sämitige toimâpaje 2007–2011 ohtâ uulmijn lâi vuáđudiđ nuorâirääđi. Ulme olášutmân vuáđudui ”Nuorâilävdikodde-proojeekt” já pargojuávkku valmâštâllâđ ääši. Pargojuávhu äŋgiruššâm palhâšui ive 2011 sämitige vuossâmuu tievâsčuákkimist, mast nomâttui vuossâmuš koskâpuddâsâš nuorâirääđi. ¶  pelikongrueensist raavâdamnâseh.....6, 15, 23, 97, 100, 101, 112, 113 ¶ Kähteejáávráš SA.1964 Kaakkurilampi Kolesluohtâ 0,8 km V. ¶ Ármuriäiduh 20, 34 ¶ kommentistem já tärhistem tábáhtuvá siämmáánáálá jurgâlemohjelmist, mon áánsust ¶ Verstâlisto maŋa kávnoo tavlustâh, kost kávnojeh anarâš jurgâlusâst kevttum ¶ stivrij taid riidon. ¶ – Moh heđâlmijd taah láá? Hirškikkâ imâštâl ruánáá vijnemuorjijd. ¶  huksij Säämi aalmugpeivi 6.2. ¶ maht jurgâlus västid vuástáväldei táárbuid já tuáimá puátukielâsâš siärváduvvâst. (Reiss ¶ Aamnâs muttoo orroomhäämist nuubán ovdâmerkkân talle, ko čääci jiäŋu, jieŋâ suddá, čääci lievlist tâi lievlâ lávvá arvečalmen. Muštáh vaarâ, et amnâsist láá kulmâ orroomhäämi: tooškâs, kolgos já kaasu . ¶ idiomaatlâš kielâ já ton lasseen västid GNT teevstâ dynaamisávt/funktionaallávt ¶ Šahe lii jiärmáás, tiätuäŋgiris já toimâlâš čuurâellee. Tot ruávgá já kiljáttâl jienniht. Nube náálá ko nabdoo, tot lii uáli čurgâd. Tot ij kuássin toovâ tárbuidis jieijâs livvâdemsaje alda, jis tast lii peri tuárvi saje jotteeđ eres saajeest. Pakkâ kesipeeivi tot mielâstis fierriittâl moođeest. Assaas motekerdi čuáskud já syeijee kuovgis näähki piäiváápaštust já tuástu tiivrijd. Uáli pakkâ peeivi iššeedviehâ puáhtá cirgottiđ sojopoccest kolmâ čääsi šave oolâ já tast-uv tot naavdâš. Kenski taan fierriittâllâmvyevist moođeest lii vuálgus taat puástu juurdâ šave tuolvâvuođâst. ¶ – Na jisbâ mun tääl váldáččim tom seehâ! Poolishovdâ meridij já väzzilij tuárroo párnái kuuvl. ¶ 1. Ramaria flava – Keltahaarakas – Fiskissyerikuobâr U ¶ jävri šiärráá jäävri alda. ¶ Lasetiäđuh: ¶ – Vuoi pärniriävuh! Kuáski šallišij já kaačâi párnái kuuvl. ¶ 2. a) Merkkii sárgáid kove rapu oosij numerijd. Keejâ oppâkirje kove 38B. ¶ Purrâmâšraavâ ¶ (Čáállám Marjatta Palismaa, kuvvim Erkki Tanttu. Anarâškielân jurgâlâm Matti Morottaja. Laapi läänihaldâttâs 1995.) ¶ Kiđđâtälvi aalgij leđe jo ton muddoost, et pygálusahkin iä innig lamaš. Läävejim ohtuunân eelliđ čierâstâlmin Piergiväärist, ko must iä lamaš čierâstâllâmskipáreh Čovčjäävrist ollágin. Ton tovváá lijjii pääihist uábbám Ailâ, viljâm Juhháán-Uulá, iännám já mun. Aailâ kyevtis Juhháán-Uvláin ko huámášáin, et mun rahttâtškuottim čierâstâllâđ Piergiváárrân, te hoksáin, et täälba suoi aprillav-uv Nuuvdi Heeihâ, aprilpeivi ko lâi já Heikkâ lâi vala muu uábi já viiljâ veerdi. Čovčjávrálij já kosseennâmlij puásuisijdâ lâi tain aldasijn kogonii já tot tiäđust-uv vaađâi keččeid, mut taid keččâmhommáid-uv puovtij vuáruttâllâđ já siämmást leđe tienâspargoost-uv. Tyelittälli puásuisiijdâst kuittâg rovvii motomeh poccuuh já taid koolgâi tiäđust-uv uážudiđ maasâd siijdân. Juhháán-Uulá já Ailâ-Váábu ravviiškuođijn muu: ¶ Puáris kaavpug 94 ¶ 136 ¶ má. Hannele Sieppi ¶ tuolbâs, tuolbâs, tuolbâ = litteä ¶ - Ko kerd ubâ ive máávsuh láá mävsihánnáá, te tot taha ohtân riäntuidiskijn tuom nube roppârievâ já tom kessee eergi. Mättest masa váimu njuškij čuddui. Nuuvt čuuvtij sun suorgânij. Eidu ton rievâst lijjii roopâi siisâ nutkum meiddei juoŋâspuškoh, vuáskuneh já muáddi riävská-uv. Nube rievâst lijjii tuše ijâstâllâmkäävnih, niestilavkkâ já ohtâ ravžâ roppâ. Sust monâččii tääl ubâ täälvi iäláttâsah, moh liččii lamaš pääihist tarbâšliih. Tobbeen lijjii maŋgâ nelginjäälmi vyerdimin eeji puáttim. ¶ 4. Rähtiđ enâmist tavlustuv vuoluupiäláá maali mield. ¶ – Muu jiellâhelleeh! Ellinoora juurdâš. ¶ já kuittâg tot čuággá keessiv purrâmâš, ¶ Iävtutátuliih Akwé: Kon – ravvuuh láá Suomâst uáivildum sämikuávlu eennâmkevttim vuáváámist já pirâsvaikuttâsâi árvuštâlmijn västideijee virgeomâhâžân, lahâasâtteijeid, árvuštâllâm tahheid, YVA -haavâst västideijeid, kaavai rähteid, Meccihaldâttâsân, lopevirgeomâháid, sämitiigán já nuorttâlâšâi sijdâčuákkimân sehe sämisiärvusáid. ¶ — Väri ij liččii ohtâgin pänituávtir ubâ maailmist! — Keejâ! Tääl sun cirgo čääsi munnuu tááloid. ¶ Mij tarbâšep jieččân kulttuurvuárhá, moos láá čoggum puoh anarâš tiätu já kielâ. Tot kalga leđe alda, vâi tiäđuh liččii älkkest finnimnáál. Tiäđuh kalgeh leđe meiddei pyereest uárnejum, já taggaar häämist, et taid áppád táválâš olmooš kevttiđ. Tot meerhâš meiddei tom, et anarâškielâ tiätturohjelmeh kalgeh leđe oovtâdnálásiih, amas kihheen tarbâšiđ cakkâđ vuorkkimvuovijguin já fontâiguin. ¶ Sämitige jesâneh pyehtih kevttiđ čuákkimijn anarâš-, nuorttâsämi- já tavesämikielâ sehe suomâkielâ. Čuákkim jienâvuáruh simultaantulkkojeh täi kielâi kooskâst nuuvt, ete táválávt ohtâ tulkkâ haaldâš oovtâ kielâpaarâ (om. suomâ-tavesämikielâ) já nubbe nube kielâpaarâ (om. suomâ-anarâškielâ). Jis sárnumvuáru ettuu čuákkimsalist ovdâmerkkân anarâskielân, kuldâl tavesämikielâ tulkkâ anarâškielâ tuulhâ suomâkielälij tulkkum já jurgâl tom tavesämikielân. ¶ Uáivikaavpug: Dodoma, ¶ Tuárnus lâi ton suujâst stuorrâ kävppikuávdáš Tave-Kalotist, já lii aaibâs čielgâs, et kävppijâsah tobbeen lijjii meiddei markkânij vuáđudeijeeh äigipaajeest 1688 - 1760. ¶ virgetáálui ravviittâsâin kalga muštâliđ, kiäh pargeeh pyehtih palvâliđ sämikielân, vâi sämikielâliih ¶ muuneeldestim = ennaltaehkäisy 128 ¶ lihâdiđ taksijn, bussijn ¶ Gyllenberg (1994) sänikirjeest juávkku nr 4. ¶ 26. Suomâ kulá Tave-enâmáid 91 ¶ Marko Marjomaa power point - oovdânpyehtim (eŋgâlâškielân) ¶ Nube peeivi iiđeed moonâim tohon pygálysääiđi kuuvl, já ääiđist lâi juo uási siijdâst. Tot lâi koskâpeeivi suulâi ko lâim togo Vuoll-Uulá kuáđi lunne, tot kuáti lâi čivtjuuvâ riddoost, tast ij lamaš innig ko ohtâ kilomeetter tohon markkânsajan. Lâi kuálkki, taggaar puolašlá´án šoŋŋâ, já tobbeen markkânsaajeest kullui juoigâm já lávlum, tobdo lâi taggaar et markkanpääihi alda lep. Ton ääigi puásuialmain lâi juáhhást peenuv, toh še tuáráskeddii, poccuuh ruovgii. Ton ääigi iä kullum moturij jienah. Mun moonnim kuátán siisâ, tot lâi viehâ styeres siste veikkâ olgos uáiniđ oroi nuuvt ucce. Tot lâi rahtum aaibâs tovláá vyevi mield. Siste lâi keeđgijn muvrájum täkki, styeres, jurdelim – tien táákán kale čäähih oovtâ eergi kyermi muorâh ohtân, pevdi, já išedist alnees lâi "ricci" , lättee (luáidu) lâi tuorgâstum. Ildee alne lâi puttâlân rahtum kiijlu, – jurdelim mabdem sun tom Aandi kiijlust lâi šoddâđ jis ij lam keevvâđ nuuvt ko keevâi, mielân poođij tot ovdebâš eehid Reeppinčielgi tuuveest. ¶ Kuálmád sämiparlamiänttárij konferens uárnejui Kirkkonjaargâst 10.11.2011. Konferens julgáštusâst kieđâvušeh sämmilij oovtâstpargo ovdedem, sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuođâ olášume sehe avžuutteh staatâid ratifisistiđ ILO-169 sopâmuš algâaalmugij vuoigâdvuođâin. Konferens mield miäruštâllâm tast, kiäid tuálih sämmilâžžân, kalga vuáđuduđ sämmilij jieijâs já ohtsâš ibárdâssân ääšist. ¶ PÁRNÁISUOJÂLEMTÁÁRBU AICCÂM ¶ b) Mon iveääigi ¶ – Maht te jis pääccip hotellin kuittâg oovtâ iijân? muu käälis iävtuttij. ¶ Ármugâs Immeel. Tubdâstâm ovdâstâd, et suddo lii čoonnâm muu, jiemge pyevti pestiđ jieččân. Lam rikkom tuu pase táátu vuástá já tuástum pákkumijdâd sivnádâs. Tun uáináh puoh vere, tom–uv, maid jieš jiem uáini. Äärmit muu Algaad Jeesus Kristus tiet. ¶ Ko tääl adelâm olgos taan uccâ čalluu Varjâvuonâ kuávlu markkânijn, lii tot ovdemustáá uáivildum Uunjaargâ škoovlâi máttáátteijeid. Kielâi sárnumvuovijn lii stuorrâ merhâšume. Jurdám, et kirjááš kolgâččij toollâđ siste tiäđuid markkânijn nuuvt ennuv, et tot anettičij škovlâmateriaalân. Tom puávtáččij kevttiđ käldeetiättun uáppei movtáskittem várás. Käldeetiätučuágáldâh tuáivu mield valmâštuvá vuossâmužžân. ¶ 1 Jođettâs ¶ Ucjuvlâš vuoigâdvuođâtiettuu kandidaat/ värituámmár Aimo Guttorm väljejui Sämitige lahâčällee fastâviirgán, mii lâi lamaš áávus moonnâm čoovčâ rääjist. ¶ T. I. Itkonen čáálá Suomen lappalaiset –kirjestis Äijihist: "Äijihist lii veeččir, moin tot šluávee viärráás jiegâid uáiván. Äijihstormâ addel ulmuid eellim, suojâl sii tiervâsvuođâ nuuvt, et jäämmimgin ij sii uhked suu tátuhánnáá. Tondiet ko viärráás jiegah vahâgiteh sämmilij meccijotteem já kuálástem já Äijih addel toid ánsášum ráŋgáštâs, te ulmuuh palvâleh suu ovdil iärrásijd (eres imelijd). – – Tavenuorttii-Aanaar puásuisämmiliih nomâtteh Äijih ‘poolvâi haldâšeijen', kii puátá putestiđ ááimu taavdâin. Päjän-äd'dä (Stormâäijih) vuájá vielgis polváin, selgistis lavkkâ, mast láá njuolah ađai aldâkkâsah, já kieđâstis kyehti vuovdân tiiŋgâ, tego muorâkoopah, main šadda čiärgádâh ko taid časka oohtân. Sun vuolgât arve, amas aldâkkâsah puáldiđ eennâm." ¶ Jeegi já väričielgi tyehin Vale piäjä tuulâ vâi piäsá passeeđ piärgupitá. Tääl lii-uv ennuu pessi puállááttâssân. Vale kiško peessijd ton kolgolii pessihaaŋkâst já cokkit taid. Toh láá-uv viehâ puoliččeh. Iähân taah kale peessih lah, mut ij Vale ereskin noomâ tieđe toid. Mii lâš kale taat-uv piergâsijd, ko tast lii pajaldâsmuorâ alne vala ton siämmáá kuulmâuásâg hátáruv kove. ¶ Ella Näkkäläjärvi ¶ Unna Junná aalgij ive 2007 ¶ anarâškiellân, já nubben ton tááhust, maggaar anarâškielâsâš tekstâ lii suomâkielâst ¶ 4. ¶ mottoomlágáneh editistemfeeilah. Tagareh feeilah iä lah innig máhđuliih taanáigásâš ¶ 13. Kainuu ¶ Anarâškielâ servi ry ¶ 8. Kiina 580 ¶ SOORIJ NUURRÂM ¶ Kale mun lam juovdâm ennuu kierdâđ ton jyelgi keežild, korrâ pohčâseh láá lamaš. Jeđe vala 35-ihásâžžân poođij astma. Lijjim vuod nuuvt huánánâm, et ko täst tuve kuvlân juhâriidon lii 50 meetterid te ferttejim moddii orostiđ ton kooskâst. Talkkâseh iä lam ennust magarehkin ton ääigi. Karttim ton astma keežild Avveel sairalân, talle lâi vala tot oovdis sairal. Ij tuáhtár adelâm ennuu tuoivuu, jiem puáhtâm vuoiŋâđ ennust ollágin, pieijii jo tohon jämmei viistán. Jokio Piäkká lâi tuáhtárin, mutâ sun teeivâi leđe luámust. Suu sajasâžžân lâi Laurila -nommâsâš tuáhtâr. Kijttoseh sunjin muu jiegâ piäluštmist. Sun poođij iho-uv maŋgii adeliđ "pistos" talkkâs. Já nuuvt mun algim vuod vuoiŋâđ já iäláskiđ. Alda lâi talle-uv muu vuolgâ. Ton maŋa jiem lah puáhtâm innig lussâdubboid pargoid ollágin älgiđ. Muádlov kärbisid lam ráhtám, kyehti koskâmoottorkárbá, nube tain, tom stuárráb, vuobdim Fofanoff Kiurelân já tom ucceeb oostij Eino Turunen. ¶ Mist láá nuávlutarbâšeh. ¶ Iänááš tälviviäsuin lâi liäibumuvnâ já täkki. Stuárráábijn tááluin joba liäibumtupe. Kesiorottuvâin já meiddei pirrâivvááš orottuvâin lâi olgouvnâ já -oommân sehe pevdi já peeŋkah olgonpurâdem várás. Kákku paštui ráptukeeđgi tâi räigipeeldi alne já meiddei sraaŋgâst kuuđđum viermist. Kááhuid leibuu sierâlágán amnâsijn: jáávuin, vuoiŋâšijn, meeinijn, moonijn, vorrâpeesist já potákkist. ¶ Tággáár arkkâdâh ađai anarâškulttuurvuárkká puávtáččij leđe veikâ Siijdâst Aanaar markkânist. Táálááh sajeh Siijdâst láá kuittâg nuuvt kääržih, et toho iä tääiđi ennuv táálást eenâb čaahâđ, já jis monniináál čavâččii-uv, te toi anon finnim ličij váádduh. Jispa Sijdâ vijđeduuččij tagarin, et tágárijd tuoivuid puávtáččij olášittiđ. Toos onnuuččij tiäđust-uv ruttâ tuárvi ennuv, já meiddei ohtâsâš vuávám. Ton oolâ kannattičij porgâđ vijđásubbooht ohtânrääđist. ¶ 58–72 cm ¶ merâpuákku ¶ – Tothân lii suotâs, Tuárgis eeđâi. ¶ Nagoya pevdikirje kuáská geenivaarij finnimvuotân já hiäđui jyehimân. Pevdikirjeest láá jiejah artikkâleh moh kyeskih algâaalmugij haaldust leijee geenivaarijd já tooid lohtâseijee ärbivuáválii tiätun. Pevdikirjeest lii meid artikkâl, mii kuáská raajijd rastâldittee tiätun. Čuákkimist soppii, ete kuulmâ staatâ sämitigeh rähtih ohtsii uáinu Nagoya pevdikirje ratifisistmist já ton olášutmist. ¶ Sämitigge pivdá ráđádâlmijd ruukilaavâ heivitmist Tukes stivree pargo- já iäláttâsministeriöin sehe sierâ Tukesáin. Maŋeláá sämitigge áigu orniđ ruukilaavâ heivitmist ohtsâščuákkim, kuus kočoh palgâsij, virgeomâhái, nuorttâlâšâi sijdâčuákkim já Tukes ovdâsteijeid linjiđ ruukilaavâ heivitmist já čanosjuávhui oovtâstpargoost. ¶ uáđđee eejis. – Lah-uv uáinám Nisonieidâ? ¶ - Tun tánssááh aaibâs pyereest, Hanssâ rammuustij. ¶ aldaa orroo kuávluin já enâmijn siämmáásullâsijn pirrâduvvâin. Tutkâmvuálásijn ¶ Kirjeest Hanner Huovi: Jos olet yksin ja salaa. ¶ Maggaar lii leđe sämmilâšnuorâ? ¶ koskâčääci . Jäävrist keessiv lieggâ pajaldâsčääsi já kolmâ ponnečääsi koskâsâš čäcikerdi. ¶ Sirgus hovdâ ooinij, ete ulmuuh kaččii olgos telttaast já sun kuulâi maht sii parguu já piškuu. Sun juurdij, ete rovvá Jombo lii vildáskâm já lukkâdij suu faŋgâvaavnun. ¶ säämi kielâlaavâ uđâsmittempargojuávhu juovlâmáánust 2000 toohâm vijđessiähá čielgimpargo. ¶  tarvita, Matti lii maaŋgâpiälásâš taaiđâr, veikkâ ij lah vala onnáá peeivi räi toollâm maggaargin almolâš čáitálmâs. Suu tyejeh láá kale almolávt uáinimnáálá Korundist Ruávinjaargâst já Siijdâst Anarist. Korundist láá romuryevdist rahtum kulmâ stuorrâ tiivre já Siijdâst láá muorâst veerrum riemnjis, kuoškâlyešteeh já vuojâttemalmai Santtu. Santtu lâi mudoi uáli hyeni uáđđiđ, mut talle ko sun peesâi vuojâttempargoid kooldâid vuojâttiđ, te talle kale nahareh rottejii älkkeht. Santtu lâi almai, kote lâi tuođâlávt lamaš vuojâttempargoin Maati hovdimvuálásâžžân kiđđuv, ko kooldâid vuojâttii juvvij mield aldeláá sááhá. Saantust lâi lamaš astma já suu hovdâ Matti lâi-uv váruttâm parges monâmist liijgás alda kuoškâ. Pyereeb, ko čokuttâlâččij olgoláá, vuošâstičij motomin käähvi já táárbu mield nohádistáččij. Vuojâttempargeeh lijjii tovláá ääigist uáli valjeest siämmáá juvvii pellâst já jis juávhust lâi kiinii, kote ij nuuvtkin ennuu porgâm, te ij tot skaađim maiden. Suátihân ij oovtâ almaa käibid. ¶ kielâtiettuu ovdánem já jurgâlustáárbui lasanem mieldi. Almolâš kielâtiettust iberdui ¶ 103 ¶ – Raapoort šadda tiättun staatâi haldâttâssáid, sämmiláid já almolávt tot oovdânpuáhtoo OA olmoošvuoigâdvuođârááđán. Haldâttâsâi já sämmilij ovdâsteijein lii máhđulâšvuotâ leđe mieldi olmoošvuoigâdvuođârääđi čuákkimist, mii lii almolâš, muštâlij Anaya. ¶ 5. Nuorttâmeerâ muáručää s i sálttáásvuotâ ¶ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ¶ Keejâ Nuorâi väldikodálii Teatris-tábáhtus uuđâssiijđo tast! ¶ Säämi máttááttâskuávdáást valmâštuveh merkonomeh, datanomeh, raavâdviäsu kookah, mađhâšempalvâlus pyevtitteijeeh, ardesaaneh, puásuituáluirâtteijeeh, puásuiulmuuh já aldatipšooh. Lasseen máttááttâskuávdáást láá almosčuovviittâs adeleijee liinjáh já rävisolmoošškovlim. ¶ skuáppu ¶ – Tun lah ruokkâdis uccâ leejoon, Simba. Takkâ, ko ¶ PIÄLDUST PIÄVDÁN ¶ moh láá Åland ¶ Ohtii teikâ kuohtii ivveest peesâim káávpán. Kävppireeisu piištij táválávt maaŋgâ peeivi. Tälviv koolgâi káávpán ergijguin vyeijiđ, ko iä lamaš autoh ige autoluodahkin. Käävpist mij oostijm jáávuid, sukkârijd já kaahvijd riävskáiguin já sälttikuolijguin. Riävskáh já sälttikyeleh lijjii ruttân. Mij adelijm kävppijâssáid riävskáid já sälttikuolijd já sun adelij mijjân jáávuid, sukkârijd já kaahvijd. ¶ Čuánjájáávráš ~ Čuáŋá- SA.1964 Hanhilampi Nuorttâ-Aanaar: Leibivääri MV. ¶ Čuávuvâš peeivi muu kirjerájumokke jotkui. Koccájim jo tooláá. Vorâs muštoost lâi jiävttáá peeivi kyevti kirje patârittem eidu jieččân njune oovdâst, ige tot uážžum tábáhtuđ innig nube keerdi. Monâččim tállân kirjeráájun ko tot lekkâsičij. Purâdim hotellist iiđeedpitá, viežžim tävirijdân lonjâstân jeđe väzzilim. Tääl karttim väzziđ váhá olgoláá. Jiem lam taan kirjeráájust kuássin ovdil iällám, mut liijká-uv taiđim tohon uáli älkkeht kárttáin. Stuorrâ rakânusah taah-uv kustoo lijjii. ¶ sahis kuosâ, mii ustevlávt nuáiguttâlâi kierrus. ¶ männynleppärousku ¶   Mut siämmást te Elmer huáputtij jo Ante puáttiđ šaddovistásis. ¶ já forgâ muorâi kierruin suilodâl. ¶   Vuáđuškoovlâ sämikielâ algâuáppei kirje já heivee pyeremusâht pajetáásán. ¶ Oppâmvihko vievâst puáhtá jieŋâlmittiđ oppum tiäđuid. Vuáđupargopitái lasseen láá parâ- já juávkkupargopitáh, maid puáhtá porgâđ jo-uv luándumääđhist tâi luokast. Lasseen oppâmvihkoost láá árvuštâllâmpargopitáh, moi porgâm váátá táváliist eenâb fiätu. Internetpargopitái čuávdim hárjánit tiäđu uuccâm viärmáduvâst. ¶ Oovtkiärdánâš vástádâs taas lii, et kielâ lii uhkevuálásâš, ko tot ij innig sirdâšuu aktiivlâš argâpeeivi kielân uđđâ suhâpuolváid (intergenerational transmission). Totkeeh láá miäruštâllâm maaŋgâid taasijd kielâ uhkevuálásâšvuotân. Tiäđuh maailm uhkevuálásijn kielâin kávnojeh ovdâmerkkân Ovtâstum Aalmugij škovlim-, tieđâ- já kulttuurornjidume Unesco internet-siijđoin www.unesco.org . Unesco äššitobdei luokittâsâi mield eres lasseen puoh sämikielah kuleh maailm uhkevuálásij kielâi juávkun. Suomâst sarnum aanaar- já nuorttâsämikielâ láá luokittâllum tuođâlávt uhkevuálásâš kielân (severely endangered languages). ¶ Luuvâ saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi lehâstemsahâvuáru sämikielâ já maorikielâ iäláskittemseminaarist Helsigist 13.09 ollásávt täst. ¶ - Vâi koolgâm-uv puáttiđ maassâd tuu viežžâđ? ¶  celkkuu 5 Luvâttâl naavitpargoid. ¶ Katekismus lii juohum numeristum soojijd, moh čuávuh Martti Luther Vähä katekismus juávu. Vähä katekismus lii ohtâ evaŋgellâš-luterlii kirho tubdâstâskiirjijn. Tot almostui vuossâmuu keerdi Saksaast ive 1529. ¶ Rooma ¶ raavâd: raavâd: ¶ 30° ¶ Čuđeh Avelist ¶ Pissoniävvuin lâi haavlâin vááijuvvuotâ meiddái já mun lijjim-uv tiilám mäddin Seegerstedist haavlâid, ko Taažâst skáppojum haavlah lijjii nuuhâm, ađai tuššâm evakko äigin. Taah tiilájum haavlah-uv lijjii tagareh čiehâhaavlah, veikkâ ležeh lámáš viermi reešmi lajoh. Toi havlâigijn ij kale finnim ij fal ij maiden. ¶ » Eeli, Eeli, lama sabaktani? » Tot ¶ Iäččám lâi lamaš pääihist ubâ keesi já tipšom kuusâid sehe saavzâid. Ucjuv maađijpargo lâi jo tommittáá ovdánâm tavas, et Čovčjäävrist iä lamaš innig magarehkin taan uđđâ maađijân kullee pargoh fálusist. Ton suujâst iäččám vuordâččij-uv puorijn mieláin lyemeääigi. Prinsiiplávt ejistân iä lamaš magarehkin tienâspargoh eidu ton keesi - ađai jis eđâččij tááláá ettâmvyevi mield, te sun lâi “pargottem” . Toovláš olmooš ij lamaš lamaš kuittâg kuássin pargottem já nuuvtpa iäččám-uv maaŋgâi iärásij náálá poorgâi taid pargoid, moh lijjii porgâmnáál: tivodij haasijd já luovijd, tuovŋâdij ääiđi, sehe aitârtij piäiválâš aašijd ađai poojij já piemâi kuusâid, veikkâ kuusah kale piemmii jiejah jieijâs, ko lijjii peeivijd meeccist, siämmáá ko savzâčurrâgâš-uv. Kiädán saavzâid ij puáhtán kuittâg lyeštiđ ovdil nijttem, ko saavzah, veikkâ toh iä lamaškin innig nuuvt ennuv, liččii kuittâg tuolmâm kiedi suoinijd tommittáá, et taid ličij lamaš váddásub nijtteđ. Tovlááh ulmuuh lijjii uáli täärhih tien ääšist siämmáá ko tast, et keeđgijd ij uážžum kuássin koškâđ kiädán, ko toh tulccodii liššáid. Movtigis Tessu-pennâgâš lâi iäččán iššeen já movtijditten. ¶ Ovdâmerkkân konsert tâi simultaantulkkum čuákkim virdedemân kalga konsert artistijn já čuákkim tuulkâin leđe lope vuolgâttâsân. Virdedum vuolgâttâsij olgosadelem maŋakeččâmnáál lii máhđulâs, mutâ tast kalga sooppâđ tábáhtus uárnejeijein sierâ. ¶ Loppâraapoort : Akwé: Kon –ravvui heivitmist Pänituoddâr meccikuávlu hoittám- já kevttimvuávám rähtimist (suomâkielân, tavesämikielân já eŋgâlâskielân) ¶ Kielâpalhâšume mieđettuvvoo tääl kuuđâd keerdi čohčuv 2014 sämiaašijn västideijee ministerij já sämitigij saavâjođetteijei ihásâš čuákkimist Helsigist. Ovtâskâsulmuuh, organisaatioh, lájádâsah já virgeomâhááh Taažâst, Ruotâst, Suomâst já Ruošâst pyehtih toohâđ jieijâs iävtuttâs ive 2014 palhâšume uážžon. Vuolgât iävtuttâsis já toos lohtâseijee kirjálijd vuáđustâsâid, kukkoduv peeleest enâmustáá 1-2 siijđo, majemustáá vyesimáánu 30. peeivi 2014. Árvuštâllâmkomitea väljee kielâpalhâšume vyeittee. ¶ Iäččâm ij oskom čielgiittâs ton suujâst, ko jiem lamaš oppâm vala filliđ suu. Mottoomnáálá sun kuittâg addij muu čuávdus ige cuáigudâm tađe eenâb. Oskom, et sun lopâloopâst lâi tuđâvâš muu čuávdusân, ko sun finnij olssis oppeet jodottâllâmskippáár, lâihân kyelipivdo-uv aldanmin. ¶ – Miisun must jiešalnees lii? Ánná smietâškuođij. Iä tovlááh sämmiliih vaarâ miinutäigitaavvâlij mield jottáám. Jis onne ij aaibâs kiergânâm, te lâihân tot itten-uv vala peivi. Taat huššâ lâi puáttám esken tááláá ohtsâškode eellimvuovij mield, ko puoh koolgâi ain tábáhtuđ nuuvt jotelávt, pehtilávt já älkkeht ko máhđulâš. ¶ já iho koolmâs. ¶ Olgominister Erkki Tuomioja kollij 21.1. Anarist já uápásmui säämi kulttuurkuávdáš Sajosân já savâstâlâi sämitiggijn äigikyevdilis aašijn. ¶ Nube ulmuu kuoskâttem lii tergâd. Njuorâhpárnááh mákkojeh soolâst. Párnááh kuárŋuh mielâstis vala stuárráábin-uv rävisulmuu aaskan siärgádâllâmnáál. Kaandâi “kuobžâhiäibum” lii meiddei aldavuotâ. Máttáátteijee tuáškud tuu ärdeid tâi uáiván, ko sun lii tuđâvâš tuu paargon. ¶ Säämi parlamentaarlâš rääđi (Suomâ, Taažâ já Ruotâ sämitigij oovtâstpargo-orgaan) aalgât 1.8.2015 ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát- já reesuurskuávdáá Säämi Kielâkäldee jotkâproojeekt, mii ¶ Čohčuv kesiässeeh värrejeh nanamân já kesilodeh máádás. Kiđđuv já čohčuv rašes jieŋâi ääigi jotteemohtâvuođah nanamân láá hyeneh, ko suollui koskâsâš jotoluv hoittájeijee värih iä pyevti jotteeđ jieŋâi keežild. Tai sijvottisaigij turvâstuvvoo kirdemmašináid, helikopteráid já hydrokopteráid. Koskâtäälvi, ko jieŋah láá nanoseh, vuáijoo autoiguin já moottorkiälháiguin ¶ Talle tobbeen evakkost läävejii tubbáákalmaah keessuid puáldiđ, olmâ tubákkeh ko iä lam ain finniimist. Mun še syele enistân já ejistân poldim kessusátkáid. Ij tot nuuvt njaalgâ lam, mutâ ko almaah poldii já ettii, ete ij tot lah almai ige mihheen kote ij puáldi tubbáák. Halijdim čäittiđ ete almai lam mun-uv. Ohtâ almai laavij ettâđ: ¶ Ristin lâi piervâlistis huttáámin monij alne, ko Rissekäskee oppeet siäivuttij suu luus já iätá: ¶ jieškote-uv vandârdemčuosâttuv Reitit-sijđoin. ¶ Cissáášvälli huksee riisijn tuolbâ piervâlis kuosâ tâi peesi koskâmuudon já tot lii siämmáá “pyereest” huksejum, tegu vuorâččâspiervâl. Tot lii meid suullân siämmáá stuárusâš já tot lii skođâstum kuosâ-, tâi pecikorrâpitáiguin. Eresnáál tot ij lahkin čiŋâttumgin. Niŋálâs mannee 4–6 vielgis ruškistiälkkusii mane vyesimáánu loopâbeln já tuše niŋálâs láálá. Läällimäigi lii suullân mánuppaje já uđâgááh kirdeleh 26–28 pirrâmpeeivi ahasâžžân. Tegu eres-uv kozzâlodeh, meid cissáášvälliores-uv kurppo perruusis raavvâd. Ravâdin láá jieškote-uvlágáneh uccâloddááh lädikuávská já ruošâkáránâs räi. Tađe stuárráábeh lodeh uážžuh leđe ráávhust cissáášväälist, ko tot ij piđe toid. Cissáášvääli pivdovyehi lii taggaar, et iiđeest kivkked muorâ tâi monnii eres uáinimiästu tyehin uccâloddááštuákán já tuáppee tobbeen kirdejin loddáá mii lii šoddâm sierâ eres tuákist. ¶ uđâsmittoo suomâkielâlii ive 1938 Uđđâ testament vuáđuld nuuvt, et jurgâlus tivvoo ¶ 10. Euroopâst láá vittâ sierâlágán ¶ Heikkâ elettij jieijâs puásuialmajin, riävskápivden já kuálásteijen. Poccuidis sun vuobdij Kaabi Haansân tain suulâin ko moottorkiälháh pottii puásuituálun. Ergi- já čuoigâmääigi sun lâi maŋgii meiddei palgâs siijdâ kuáđutteijen, já jis olmânáál tiäđám, te eidu Nuuvdi Saammâláin ovtfááru. Sun lâi hirmâd vale já viiššâl čuoigâđ oles eellimavvees. Heeihâ mainâšii meiddei almajin kote laavij kale uálináál iädduđ jis puoh ij moonnâmgin suu mielâ mieldi. Kappeer vala laavij leggistiđ enâmân já njuškiistâlâi ton alne já karodij. ¶ Taaidâtábáhtus koveráiđu ¶ Nube tääsist anarâškielâ máttááttâs lii tuše Avveel luvâttuvâst eenikiellân já viereskiellân sehe máhđulâšvuotâ čäälliđ anarâškielâ pajeuáppeečálusijn. Säämi Máttááttâskuávdáást já Aanaar kieldâ aalmuglâšopâttuvâst lii anarâškielâ máttááttâs tuše koskâttuvâi uánihis kurssân. ¶ Taaidâtábáhtus koveráiđu ¶ Lâi jo 1960-loho, ko eeči álgá mainâstiđ mijjân, maht sun čájádij porgemáánu loopâst Čaarmâjäävrist, ko sun lâi puátimin kävppimääđhist. Lâi álgám jo viäiguđ já pajanij miärkká, lâi vuosmuš puolâšijjâ já sun suhá já suhá. Imâštâl, ko ij puáđi päikkisátku. Viijmâg käärbis čuoggâs vuoddâsân, mii lii alda pääihi já ko sun sulláád pääihi kuávlun, te käärbis tárvan vala cuáhásân kiddâ. Ferttee tom luovviđ já juurdâš: ¶   koškejolgâdâs ¶ 10. Hejâjuhleh ¶ Suomâst toin epidii Ruošâ agenttin älgimist, ko Ruošâ kirdemmašinist lijjii kočâttum ”lentolehtisiih” main lijjii toi suáldáttij noomâh kiäh karttii faŋgân ton jäävri jieŋâ alne kuus tuušâi ubâ ”joukkue”. ¶ * Čájáttâssaje: 200 m2: kobdodâh 17 m x jieŋŋâlvuotâ 12,5 m. ¶ Puávtáh uáiniđ nähkisuájáid čácáduvâi alda, vijâlemenâmij roobdâin já joba kaavpugij kuávdážijn. Suomâst iälusteh fastâässen vittâ nähkisuájášlaajâ. ¶ – IŠEDIĐ! Tääl mij koččâp! Suájá kuoskâttij enâmân! ¶   - Ijhân tast lah mihheen, Jovnâ eeđâi. ¶ – Toh láá silkkekukáh, Elmer tiäduttij já joođhij: ¶ – Vâi nuuvt! Poolishovdâ kuldâlij. ¶ čielgilâš čielgitävtittem ¶ b. Muštâl A-suolluu luándust. ¶ Frans Äimä tuuđhâi anarâškielâ jienâdâhoopâ kirjestis Phonetik und Lautlehre des Inarilappischen I-II (1918). Sun čoogij meiddei sänilisto, mast láá puohnissii 10.000 säännid. Äimä sänilisto lii vuáđđun Erkki Itkos sänikirjeest Inarilappisches Wörterbuch I-IV. Toimâttâm Raija Bartens já Lea Laitinen . (1986-1991). ¶ 1. ALKU-haavâ lahâaasâtmist já haavâ puáhtám nubástusâin haaldâšmân já staatâtoor¬jâvuáhádâhân kalga orniđ sämitiggelaavâ § 9 miäldásijd ráđádâlmijd, čielgiđ haavâi vaikuttâsâid sämikielân já säämi vuáđulavâlâš kulttuurjiešhaaldâšmân. ¶ a. Mon almonist kove muštâl? ¶ – Ive 1990 seervi stivrâ čokkânij neljii já toovâi miärádâsâid tiätumaašin skappuumist siärván, Uunjaargâ sämiseervi povdiimist Anarân, saalmâi paddiimist Säämi Radion já čäällimseminaar orniimist, mii ij olášum. Anarâš-lostâ almostui kulmii. Jesâneh lijjii ive aalgâst 62 já ive loopâst 77. ¶ Tooimah ¶  kuálán. Ákku Maaŋgâkulttuurlâš Aanaar viggá kieldâlâš toimâidiskuin toohâđ šiev máhđulâšvuođâid jieškote-uv kulttuurhaamij siäilutmân sehe materiaallâš já jiegâlâš kulttuur vuorkkiimân. ¶ ollágin. Meid kirje tâi ton uási digitaallâš ¶ Almai luptij vala kypárás já vuolgij. Ferránmoš ij oskom peljijdis. Toh tuođâi aiguh suu tuve njeidiđ. Já peesi meiddei. ¶ – Uážuh kale kálgu jieš tom lahcâkááhud, jiem lah tom vááijuv. ¶ – Tääl te kale ep tääiđigin kiergâniđ tom nube junán, sun hirmástâlâi. ¶ kulá. ¶ Čielgitävtittemij nuurrâm já tutkâm ¶ Vuossargâ 30.1. ¶ pargomietâmiäđušijn piämmá suovsâ ¶  suoijâl – Joo, nuuvt lii kustoo, Puállunjune-uv keejâi. ¶ * Spire (sämikielâlâš pop-rock-muusik) ¶ Stivrâ tuhhiittij ciälkkámuš lostâmedia torjuu jyehimist ive 2015 jotolâh- já viestâdemministeriön toimâttemnáál. Stivrâ kieđâvušâi meid ciälkkámuš Suomâ meriäigiraapoorthammiittâsâst näliolgoštem meddâlistmân kyeskee aalmugijkoskâsii almossopâmuš olášutmist. Lopâlâš ciälkkámuš adeluvvoo 24.4.2015. Almossopâmuš ulmen lii estiđ nääli, liškeiivne, suhâtuávváá teikâ aalmuglii teikâ etnisii algâpuáttim vuáđuld tábáhtuvvee olgoštem. Suomâ 23. raapoort adeluvvoo komitean porgemáánust 2015. ¶ nuorttâsämikielâ ¶ ruškâdâspuursâš.....46 ¶ "Silbâ lii anolâš čiŋŋân, materiaallin tot lii älkkee amnâstiđ já tot lii kevttum lonottemtiŋgân. Masa jyehi säminisonist lii soljo teikâ eenâb. ", muštâlij aanaarlâš ärbivuáválâš sämituáijár Petteri Laiti siilbâ kevttim merhâšuumeest sämmilâš kietâtyejiärbivyevist (Strömssö 9.10.2011). Pajekooveest lii Petteri Laiti rähtim soljo. Laiti Samekki - kävppi-pargopáájá lii Aanaar markkânist. ¶ Matti Morottaja ¶ Pasepeeivi iđedist vistig kiärduim lávurduv tergâdumosijd aašijd já talle oopâim om. ete maht jámálgâm ulmuin kalga roossâđ já maht jis olmooš lii šookist já meid, ete maht kalga roossâđ jis olmoos lii ruttim vieres tiiŋgâ vuoiŋâstâhân. Talle lijjii vuárust häävih já vorrâkulgâm, tuuvdâ- já lihâdemorgaanvááduh, puáluvááduh, liegâspuácuvuođah já kolmâs tovâttem vááduh, čalme-, pelji- já njunetäpitormeh, käskimeh já čuoggiimeh, mirhâttâsah já čoonnâm já nuhostem. Keevâtlávt hárjuttâlâim vala vorrâkulgâm cipcim, čonâmijd já tiälgudmijd. Loppâiskosijn máttáátteijee lâi pieijâm tagarijd toimâčuogâstuvâid mast parâluvâi koolgâi čäittiđ táiđuidis. Puohah čođâldittii kuursâ. ¶ 2. Sáárgu vihkosâd tavlustuv já merkkii toos lijge- ¶ Elleeh láá kyehti váldujuávhu: čielgitávtáliih já čielgitävtittemeh. Čielgitávtáliih láá ráhtusis peeleest enâmustáá ovdánâm elleeh. Tain lii čielgi, mii tuáimá tuuvdâriggen. Čielgist láá kiddâ nelji ryevji. Čielgitávtáliih láá njomâtteijeeh, lodeh, kašmârdeijeeh, cuábuielleeh já kyeleh (163A). Njomâtteijeeh já lodeh láá täsiliegâs elleeh, ađai toi ruummâšliegâsvuotâ piso čoođâg siämmáážin. Eres čielgitávtáliih ađai kašmârdeijeeh, cuábuielleeh já kyeleh láá rievdeeliegâs elleeh. Toi ruummâšliegâsvuotâ muttuustâl pirrâs mield. ¶ b. Mane eidu talle? ¶ Nyettejeijee já musijkkár Roger Ludvigsen lii nuottim čáitálduv muusik. Čáitálduv lii stivrim Victoria Kahn. Lävdi- já pivtâsvuávám lii toohâm Sara Kander, čuovâvuávám Bernt Morten Bongo. ¶ lastikjvijvám = muoviviivain 119 ¶ nutkâđ, nuuđhâm, notká = työntää ¶ Šišne, njuškomeh, leđđee, čimččâheh... (7.6.13) ¶ Ii iđit vel - Ij iiđeed vala ¶ – Ijhân tuotâvuođâst ohtâgin njuámmil kale liččii kuássin iävtutátulávt pokkiidâtmin kiännân puvsâi siisâ - tâi mastpa kale tomgin kihheen tieđiš... Jispa toh motomeh liččii-uv tagareh? ¶ Junámätki stuorrâ maailmân ¶ Horgâ lii mätki nuuhâm. Liisa huámmášij et sun syele tuáivui et Matti ličij puáttâm suu vuástá ige suu viljâ, kiäs sun lâi suáittâm kuás puátá. Ličijba Matti puáttâm suu vuástá já tuálvuččij páikkásis. Talle ij tarbâšiččii aassâmpääihi uuccâđ. Ličij päikki já kal Liisast puásuieemeed šodâččij. Mutâ mätki nuuvâi já Uulá-viljâ lâi vuástá puáttâm nuuvtko sooppum lâi-uv. ¶ Aanaar sämikirhoost tme 15 älgee ekumeenlâš lekkâmimmeelpalvâlus lii pispemessu. Tuáivup, et kirhomiänoid uásálisteeh liččii sajestis majemustáá 14.45. Tieđettep tilálâšvuođâ täärhib ohjelmist maŋeláá mii nettisiijđoin. ¶ – Juáhás kuittâg jáámá motomin. Muštah-uv tom puáris, puáris aaihâ mii šiljoost. Maht toos keevâi? ¶ Suomâ täsiárvuváldálâš ¶ 148 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ IRLAND ¶ ulmuuh-uv lijjii lappum. ¶ čuosah 187 ¶ b) Viärdádâl vuáskun já lahna ekologâlâš ¶ siämmáš. Sänitärhisvuođâst huolâhánnáá kuohtui jurgâlusâi kielâ lii luándulâš já ¶ – Nahan te? Poolishovdâ koijâdij. ¶ EU-Komissio tuhhiittij Tave ohjelm ¶ Ulmeh já agenda ¶ Sämitigge ¶ 7. Magareh vuorduuh tust láá jieijâd puátteevuođâ háárán? ¶ Taat kirje lii almostittum Suomâ kulttuurruttârááju torjuin ¶ Fiktiivlâš video nuorâ sämmilâšnisonijn láávust, mast tuulâ saajeest lii-uv tietumaašin, mätkipuhelin, sohvá já mikrouvnâ. ¶ Säämi tyeji ¶ – Na toos mun jiem vaje maiden. Ton maŋanem suijâhân lâi Holland pelni, rivgoo eeđâi. ¶ 2 Maht tiervâsvuođâtipšoo lii majemustáá išedâm tuu? ¶ poovij, puáhháá = vyö ¶ Ponih láá ucebeh hiävušnäälih. ¶ Room. 8:26a x x (x) - ¶ IP: Mun jiem čuávji poovčâstmist tiättám maiden, mut uáivi, uáivi já puoh selgi já ruumâš nuuvt et. Mut mun rossâdim nuuvt et kolmâ havduuin hávduđ, sehe jieččân, ete párnááidân. Tot lâi hiälputtâs. ¶ Porruuh ¶ Sämmiliih láá toi ulmui maajeeldpuátteeh, kiäh asâiduttii Tave-Fennoskandia tállân jieŋâpaje maŋa paijeel 10 000 ihheed tassaaš. Tave-Skandinavia sämiaalmug nálásuš vuossâmuin Jieŋâmeerâ rido aalmugijn já vuáđusämikielâ sárnoo aalmugist. Táálááh sämmiliih láá keđgiääigi aalmug maajeeldpuáttei uási, mii sajadui sämikuávlun tállân jieŋâpaje maŋa. Sämmilij aassâmkuávlu já lavdâm lijjii puoh vijđásumos äigilovo algâmuddoost 1000-lohon. Sämmiliih assii Laatokkast Jieŋâmeerân já Koskâ-Skandinaviast Vienanmeerân. Uárji- já maadârido vuotânväldihánnáá ubâ tááláá Suomâ kuávlu lâi sämmilâš aassâmkuávlu. Maadâ-Suomâst láá ain sämialgâliih sajenoomah muštootmin kuávlu tovláá naavdâšmist. ¶ Siiri Jomppanen ¶ Syelnikässih lii herskulâš puurrâmkuobâr, mon ij taarbâš kieđâvuššâđ mahten ovdil mälistem. Máávus tááhust tot lii läivis, njaalgâ puurrâmkuobâr. Áinoo hyenes peeli lii tot, et kuobbârijd lii áijáá putestiđ njivleest. Nube tááhust njivleasan tarvaneh älkkeht puohlágán lyeneh. ¶ Mane ores fijnottâl? ¶ Šoddim Ucjuuvâst olesave räi. Párnážin juuttim eeji fáárust nuuvt puásuipargoin ko sämitige čuákkimijn-uv. Monnii suujâst jiem kuittâg kuássin sárnum iäčán sämikielâ, jiemge riävtui iärásáidgin. Pajetääsist lopâttim jotemist pygálusääiđist-uv. Ko värrejim Oulun, te jiem sárnum oles ihán kiässán sämikielâ. Ko poottim Ucjuuhân maassâd, te pargo sämikielâlii peivikiäjust iäláskitij kuittâg jotelávt sämikielâ. Maŋeláá macâdim kuuloold meid puásuituálun. ¶ Laampuváimu imâštâlâi. ¶ ässei tehálâš päikkiellee. ¶ Kööbenhaammân riddokeeđgi alne lii mučis pronssipääccis, Uccâ meerânieidâš . Uccâ meerânieidâš lii H.C. Andersen čäällim mailmkulluuvâs párnáimainâs válduhäämi, já pääcis lii kaavpug tobdosumos uáinámuš. ¶ 2. Tuolvâčaasijd ¶ vuosmužžân ton tááhust, maht tiätu tutkâmušân väljejum teermah láá jurgâlum ¶  távjá Sahara I4 ¶ Vuonâ lii kezis já jieŋâlis merâluohtâ, mii čuoggâs kuhás várráás sisâenâmân. ¶ Täärhist tiäđuidâd já táiđuidâd ¶ piemmâmsaje = ruokintapaikka ¶ Magareh šaveh já šahenavitteh láá Suomâst ¶   – Já täst te láá vala toh kukáinjuoskâdemcirgáneh, sun pahudistij já pajadâlâi šaddoviste kukkáid kovlij siisâ. Koovlij tievâ sun vala leškiistij čääsi. ¶ * Peivimäälis (kj. peivimáállás siskáldâs paajaabeln) ¶ – Juáhâš juhá tom moos enâmus lijkkoo, ijge must lah mihheen toos vuástá etâmuššân, jis poolis tuođâi lijkkoo já lii hárjánam taggaar juhâmus juuhâđ. Ij lah mihheen immâšijd jis tun vavettis ulmuid toimâttah puutkán, ko tiegareh láá juhâmušah. ¶ Tiikaarkiärppááh – Tikarikärpäset ( Therevidae ) láá iänááš piäđuh já nuuvtpa tain láá-uv čyeggejijee njälmiuásih. Tiikaarkiärppááh mákkojeh koške čunoikuávluin já Suomâst-uv láá kavnum nubáloh tiikaarkiäpáššlaaijâd. Toh láá kuolgiih já iivnes peeleest tevkkâdeh tâi ruškâdeh, motomin joba kole ivnásiih-uv. Suovsah láá mátulágáneh já joba neelji seenti kukkosiih, moh joteh kaašmârdmáin tegu kyevdih. ¶ 8. Kiina 55 ¶ << Alkuun ¶ Sämitigge mieđettij ohtsis čiččâm 500 euro stipendid sämikielâ já -kulttuur ollâtääsi uáppeid. Stipendijd uccii ohtsis 17 uápped. ¶ äy (n äy vt), ¶ - Mon táálu? ¶ Muumistáálu keejâi meerâ oolâ. Koleivnásâš miärkká lâi suáhum fiskisränis miärkkán, já almerääjist meerâ lâi omâs čappâd. Filifiškáneh kuárŋejii čurrui mield riidon. ¶  almai 19.06.1996. Vyeijilijm käävci ääigi paargon, mun Ironworldin, sehe Anssi já Charlie Finland-nommâsâš kaavpugân viežžâđ lávumuorâid. Kyerejim ohtuunân kidâ kuuđâ räi já finnejim 20 koldâd korriđ. Maaŋgah ulmuuh oppeet ellii koijâdâlmin maid-maid-uv já viggim čielgiđ hyenes eŋgâlâskieláin. Eelij meid Arvi Hillman nommâsâš Amerikâst šoddâm olmooš já suin mun savâstellim aainâs tiijme. Sun povdij munnuu kuásán. ¶ Kevttim já tálhudemamnâseh ¶ Meeccist lijjii ennuv stuorrâ já varâlâš vildâelleeh, mut kaandah iä šoddâm jurdâččiđgin váárâ... ege elleeh hettimgin sii. ¶ Kuobžah já riemnjis pelestis láá lamaš joođoost ubâ iijâ já láá tääl ucâmin olssis šiev uáđđimsaje. Riemnjis mana miäcán rávhálâš sajan keeđgi oolâ kuárjidiđ já kuobžâ kávná olssis já čivgâsis jeggiriddoost šiev uáđđimsaje. Kuuđhah-uv láá algâttâm pargoidis kuuđhâmievtâ siste já pirrâ. Kuuđhâi ¶ Klemetti Näkkäläjärvi sáhka 20.8.2009 ¶ Taat muštâlus álgá ive 1963 kiđđâtäälvi, ko lijjim tiävdám eidu 18 ihheed já láim ejijnân kuávttáá pääihist Čovčjäävrist. Mane maainâs álgá eidu ton kiiđâ, čođâldittimhân mun suátipalvâlus-uv iäskân kyehti ive maŋeláá, čiälgá taan vuossâmuu lovo ääigi. ¶ Pieggâvälli ¶ - Nuuvtko tun tiäđáh-uv, mun lam Jovnâ, Jovnâ tiervâttij siijdâ puárásummoos. ¶ 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶   Pojan Ive majemuš sämitige čuákkim tolluš juovlâmáánust. Talle äššilistoost lii el. sämitige budjet-toimâvuávám tuhhiittem ihán 2015. ¶ Majemustáá poođij tot palvâleijee, kote lâi uážžum tuše oovtâ talentâ, já eeđâi: `Hiärrá, mun tiettim, et tun lah korrâ almai. Tun čuopah tobbeen, kuus jieh lah kalvam, já nuurah tobbeen, kuus jieh lah siemmân leggistâm. Mun poollim já koivum talenttâd enâmân. Taa lii tuu uámi!` Iššeed västidij sunjin: `Tun kiälbuttes já läškis palvâleijee! Tun tiettih, et mun čuopâm tobbeen, kuus jiem lah kalvam, já nuurâm tobbeen, kuus jiem lah siemmân leggistâm. Tallehân tun lijjih kolgâđ tuálvuđ muu ruuđâ paaŋkin, vâi liččim puáđidijnân uážžum muu uámi maassâd riäntuigijn. Väldiđ meddâl suu talentâ já ađeliđ toos, kiäst laa love talenttâd. Juáhážân, kiäst lii, adeluvvoo, já sun uážžu valjeeht, mut kiäst ij lah, tast váldoo meddâl tot-uv, mii sust lii. Leggistiđ tom kiälbuttes palvâleijee olgos sevŋâdâsân. Tobbeen lii čiärrum já paanij kiccâ.` ¶ – Keejâ Antti, kiäh poođijn tiervâttiđ muu. Muu rákkásumos ulmuuh, äijih iiloosm já koonjâl almostuvá suu čalmekiäcán. ¶ Šaapšâid puáhtá jyehiđ raavvâd mield kyevti tiijpân: plankton porree šapšáid já plankton lasseen ponne-elleid porree šapšáid. Puohnâssân Suomâst láá vittâ sierâlágán šapšânääli, moh iäráneh nubijnis eres lasseen ráhtus já kođosaje mield. Šaapšah lihâdeh uccâ uáivádâhhân já poreh elleeplankton. Ponneest kávnojeh ravâdin mááđuh, tiivrij suovsah, skuápuh já siemin skáálžuh. ¶ Ohtâ almai kiddij kuittâg taakinuollâmkooskâst muu huámášume, ko sun eeđâi hollandkielân skippáársis: ¶ huáđđoid fáárun te uážžuvettee pääcciđ pááikán, Veikka kiljo. ¶ 23.10. 07.00 – 10.00 3 h ¶ - Naa, iä nuuvt ennuv. Máárjá tobbeen kale lii oromin, mut sun-uv lii munnust kulmâ ive puárrásub. Iärrásijd jieh kale vissâ tuubdâgin. Mut must lii taggaar tobdo, et lam finnim tobbeen uđđâ skipárijd. ¶ tiäduttuvvojeh viestâ vuástáväldee kognitiivlâš piirâs já tot, maggaar informaatio sun ¶ Somalia H4 ¶ lyetittitten já kelijdeijen ko tarkkuustâlloo jieškote-uv peelijn puáttám vástádâsâid toi peelij iähtun, ¶ Tááláš sämimuusik váldá vaikuttâsâid ärbivuáválâš juáigusist já čáittá uđđâ olgospyehtimvuovijd já sämikulttuur ovdánem. 1960-lovo rääjist sämikielâlâš muusik aalgij čuávvuđ ääigi ovdánemsuundijd. Taan ääigi sämikielân čuojâtteh rock, pop, etno, hevi, tanssâmuusik, tekno, párnáilavluid, saalmâid já rap-muusik. Eromâšávt sämikielâlâš rap-muusik lii finnim huámášume meid aalmuglâš tääsist. ¶ - Naa. Maid mun koolgâm porgâđ? sun viijmâg koijâdij. ¶ — AV AV AV! ¶ a. Suomâ enâdâhkuávluid sárgái 1-6 oolâ ¶ Sämitige pargon lii hoittáđ sämikielâ já kulttuur sehe sämmilij sajattuv kyeskee aašijd algâaalmugin. Pargoidis kullee aašijn puáhtá Sämitigge toohâđ virgeomâháid alguid já oovdânpyehtimijd sehe adeliđ ciälkkámušâid. Täin áášijn puáhtá Sämitigge kevttiđ lasseen meridemvääldi nuuvt ko tom kyeskee laavâst tâi eres lahâaasâtmist asâttuvvoo. ¶ b. Moh piäđuh njäähih taid? ¶ – Lam kuáđđám kievkkânân suohâd Tálunjoobžân, Muáđá čielgij. Tom ij uážu kihheen eres puurrâđ. ¶ Kyeleh já potákkeh-uv láá jo kopšâm, ko eeči puáhtá suovâkuolijd siisâ Hirškihháin já Muorjijn. Puoh stááluin lii-uv jo korrâ nelgi, ko sij čokáneh purrâmušpiävdán. ¶ Ko ááhuh lijjii tolvum pyecceiviäsun, koolgâi aavdo vala sirdeđ olgos orroomvisteest. Tot lâi-uv viehâ pargo, mast puohah išedii já vala-uv sivnádâllii tom, mii lâi tábáhtum. ¶  veltihánnáá Puávtáh olášuttiđ šadoi nuurrâm meiddei kuvviimáin. ¶ "Tiervâ! Muu nommâ lii Ánná. Mii tuu nommâ lii?" Návt álgá vyeliškovlâliijd uáivildum vuosmuš anarâškielâ oppâkirje Hitruu! Ááhu kuuvl, mii almostui kiđđâluuhâmpaje aalgâst. Oppâkirje lii uáivildum vuáđuškoovlâ vyelimus luokáid já tot uápásmit uáppeid Ááná já Saammâl fáárust anarâškielân já kulttuurân. ¶ Forgâ kulluuškuottii meiddei ulmui jienah. Sij sarnuu vistig hirmâd sijvuus jienáin, já reŋgâ ij uážžum saanijn ollágin čielgâs. Ko jienah pottii aldeláá, te sun njaavâi aaibâs eennâm rááján miestui tuáhá. Kihheen ij suu tobbeen puávtáččii aiccâđ. Jienah pottii čielgâsávt ain aldeláá. Veik sun aalgâst maht keejâi, sun ij uáinám maiden – ij oovtâgin ulmuu. ¶ Kove: Tiina Aikio ¶ Tieđettemčáluseh ¶ Šaddosellâ sulâstit pahviloová. Tast láá storgâ sellâseeinih. Ton siste láá siämmááh uásih ko elleiseelâst-uv: tuma, sellâšlijve já sellâvyemiruustigeh. Lasseen sellâšliijvest láá ennuu ruánááčalmeh, moh adeleh ubâ šaadon ruánáá iivne. Iänááš uási šaddosellâ siiskižist lii sellâliemâ. Ko seelâin lii tuárvi ennuu sellâliemâ, seelah pisoh storgâsin já šaddo ciäggust. ¶ » ¶ Ko sun smietâi täid aašijd, sun ij huámášâm maađij piällást oovtâ ääši, mii ličij sáttâm leđe suámálâš suu mielâst. Ij nuuvt suámálâš, et Helsingin Sanomat tâi Times ličij puáttâm rähtiđ mainâs tast, mut kuittâg taggaar, mii ličij pieijâm smiettâđ, et mii lii tot, maht tot lii toos puáttâm já mondet. Sun, kii lii kočodum Villen, ij huámášâm, et oovtâ peesist lijjii tuogu táágu loostah nuuvtko soovijn. Kiinii ličij puáhtâm ettâđ, et toh lijjii tarvanâm toos vahâgist, ko monnii suávist lijjii vuálgâm muáddi loostâ, mut ko tärkkilubbooht kiäččá, te huámmâš, et loostah iä lah suávi loostah, mut vaahtera loostah, iäge nuuvt tavveen lah vaahterah. ¶ Vijđodâh: 1 128 000 km 2 ¶ – Mun puáđám nuuvt tállân išán tijjân ko peesâm, Tálunjobžâ lopedij. ¶  västid Ánná nuurâi tävirijdis, nuuđhâi taid lavkkâsis já pajanij. ¶  kuuđâ  + Nuorâirääđi čokkânij vuossâmuu keerdi cuáŋuimáánust 2011. Vuossâmuu čuákkim tehálumos äšši lâi uulmij, linjiimij já pargoi vuávám. Valmâš toimâmmalli ij lamaš, et hástusin, mut še positiivlâš äššin lâi tot, et nuorâirääđi uážui jieš miäruštâllâđ toimâmvuovijd, uulmijd, pargoid já linjiimijd. Myenster valdui nuuvt Suomâ kieldâi nuorâilävdikuudijn, ko meid Taažâ já Ruotâ sämitigij nuorâiorgaanâin. Kuittâg Suomâ sämitige nuorâirääđi lii aaibâs ereslágán, ko ovdeláá mainâšum nuorâiorgaaneh. Tot spiekâst kieldâi nuorâilävdikuudijn nuuvt, et toimâmkuávlun lii ubâ Suomâ. Nuuvtpa tot ij rájášuu kieldâi raajijd. Taažâ já Ruotâ sämitigij nuorâiorgaanâin tot spiekâst nuuvt, et nuorâirääđist lii jieijâs sierânâs ruttâdem já váldutoimâlâš nuorâičällee. Verdittijn ránnjáenâmij nuorâiorgaanáid láá Suomâ sämitige nuorâirääđist pyerebeh vaikuttemmáhđulâšvuođah, ko tast lii sárnum- já mieldiorroomvuoigâdvuotâ sämitige tievâsčuákkimist. ¶ Mahtpa tom vissásávt čielgiiččij? ¶ Tutkâmuš kuálmád muddoost lam anylysistâm jurgâlusâid tutkâmvuálásâš teermâi ¶ Máárjá já Iŋgá sávnoin maŋgâ tiijme oovtâ manon já eelijn sávnum kooskâst juuvâst vuojâdâtmin. Iŋgá ij vala máttâm nuuvt pyereest vuoijâđ, mutâ Máárjá lopedij suu opâttiđ. Jieš sun lijkkui vuoijâđ, mutâ tom koolgâi mušteđ, et juuvâst lijjii vaarah. Toh kyeleh... Koolgâi mušteđ et ij moonâ čieŋâlâsân. ¶ Immeel, almalâš Iäččám. Kijtto vyeimistâd já sivnádâsâstâd maid adelih peeivi pargoid. Kijtto tuu mieldioromist vädis puudâin, epivisesvuođâst já áppádmettumvuođâst. Kijtto tast, et ruokâsmittih mii uđđâ já vyerdimáttum tiileest. ¶ 9 Tuuđhâ oppâkirje káártá 97B. ¶   300 meetter alosâš. ¶ Kooveest Petra Biret Magga já Anna Näkkäläjärvi tolâmin párnái muusikpargopáájá. ¶ Potákkeh ¶ malikat ¶ ollâpappáid já olmoošjuávkun: ¶ täsiliegâs ellee . Ellee, mon liegâsvuotâ piso stäđisin pirrâs liegâsvuođâtiileest peerusthánnáá. Njomâtteijeeh já lodeh. Vrd. rievdeeliegâs. ¶ Ko sun kaartâi patâriđ, te ij liijká tarbâšâm nuuvt hirmâd kuhás moonnâđ tanen, ko sust lâi šiev čiähupäikki tast aldasijn, uážžu ettâđ mestâba paaldâst. Uáivittis Vuáskujávráást muádi penâkkullâm keččin viestârist lâi Pähtiváárááš já paaldâst Pähtijáávráš, mast lijjii stuorrâ puškoh já eres-uv kyeleh. Pähtiváárááš lâi tegu luoddânâm stuorrâ keđgi já tast tot lâi noomâs-uv finnim. Tohon luoddâniämán Veddum Mättee, teikkâ Maattiš lâi ráhtâm pelduvváid eennâm siisâ aassâmsaje, mon iä kale kaleskin tiättâm já tubdâm. Suu eeči, kiän nommâ lâi Veddum, lâi juo áigáá jáámmâm já hävdidum. Noomâs sun lâi finnim tast, ko karttii távjá čoonnâđ suu vijlâsáid karâstuv, teikkâ läbžilahe já nube keeji muorân, teikkâ miestui, amas kaččâđ jieŋâlis aijui já hevvâniđ tohon ton puudâ, ko vaanhimijn já puárásubboin párnáin lâi miinii taggaar porgâmuš et sij iä ostâm vahtiđ nuorâmuu. Suu eeji pärniääigi aassâmsaje paaldâst lâi jieŋâlis kolmâkäldee já Veddum ko lâi ucce, te sun lâi ohtân maanoost monâmin käldee luus. Aaibâs uccen kuánttumáin já maŋeláhháá tiäđust-uv väzzimáin já kaččâmáin. Kolmâkäldee lâi kale kiässâm eres-uv párnáid já vaarâ sij-uv lijjii karttâm vedduđ lääbžist siämmáá ääši keežild, mutâ tuše Veddum lâi finnim tast noomâ. ¶ c. Maid kielâid sij sárnuh? ¶  celkkuin robdâ = kuáđuttettee čage robdâpoccuuh ¶ –~Amahân tun lah tiilám varbusáid kirdeđ njuolgist njálmásâd, pilkkedij Piälkku. ¶ Myerji orostij já tiervâttij soorijd. Soorij ruopsis, ooraans já violet loostâi kooskâst lijjii vala-uv ennuv stuorrâ, njiäpcum sareh. ¶ Ko sun koccái, lâi peivi juo ollâgâsâst, lâi koskâpeeivi äigi. Talle sunjin šoodâi eeti já sun smietâškuođij, ete maid kalga suijân ettâđ škoovlâst já pääihist. ¶ Nánná Njuámmil lii sierâdijnis canccom viehâ kuhás pääihist, láádu riidon. Paifakkist sun kulá hirmâdsâš suájái ruámškum. Miisun tot lii? Kost tot kulloo? Miinii čäciluudijd rááhu surgâdávt. Eres lodeh suorgâneh já jaskodeh viisârdmist. Nánná mana várugávt jienâ kulij. ¶ Sam posádij lassáid já joođhij toi ruvvim. – Antropologâlâš tutkâmušah láá puáhtám muu teehi. Taantov lii saahâ neccilikinuitâi tutkâmist. Ton lasseen must lii juurdân uuccâđ luodâid sadlermiutijn, moh jammii suhâjämimân ihečyeđe aalgâst. Must lii aaigâ pyevtittiđ Baffin taavaakeš ovdil talvâm. ¶  Toh Martta já Máárjá ¶ 3. Uusimaa ¶ jee Näkkäläjärvi. Sämitige toohâm iävtuttâsah eennâmkevttim stivrimvuáháduv uđâsmitmân šoddii ¶ 2 dl mielkki ¶ – Jiem osko kale. ¶ – Na ličij-uvsun pyeremus, jis tuoi-uv, Kuáski já Tálunjobžâ, vuálgáččáid tohon riidon fáárun? Išepoolis avžui. ¶ – Moonnâp ¶ Sekkâ jorá, ¶ 3. Mietâmiäđušijneh oceh oomeen kukkáin mieđâ. ¶ kuávlu = ■ . ¶ Čevetjäävrist šaddaaš nuorttâsämmilâš Tiina Sanila-Aikio já Heikki Paltto Aanaar Lemmest väljejuin oovtmielâlávt sämitige värisaavâjođetteijen vaaljâpajan 2012–2015. Sanila-Aikio, kote väljejui vuossâmužžân värisaavâjođetteijen, lii sämitiggeovdâsteijen vuossâmu paajees. Paltto, kote väljejui nubben värisaavâjođetteijen, čokkái sämitige stiivrâst jo ovdebáá vaaljâpaajeest. ¶ PARGOPITÁH ¶ 1. a) Mii ovtâstit siilâk já silde? ¶  láá lii áinoo Hiärrá. Räähist Hiärá, Imelâd, ubâ váimustâd, ubâ siälustâd já mielâstâd já ubâ vuoimijnâd.' Nubbe lii taat: 'Räähist aldemud nuuvtko jieččâd.' Tai stuárráb pákkum ij lah. ¶ toppiimân? ¶ Kumpâstem ¶ Pištee ovdánem uáivild tom, et kevttip eennâmpáálu luánduvaarijd nuuvt, et toh šeštâšuveh puáttee-uv suhâpuolváid. ¶ 4. Viärdádâl luobbâsk já puškosyevvi. ¶  stuorrâ JOH. 11: 47 – 53 ¶ – Huáđđoočiivgah lijjii veik mon kales, ige sist ohtâgin jienâdâm maiden, mut sij tuše kiškuu lyeniseehâ. ¶ - Ulme 18. Luándu maaŋgâhámásâšvuođâ suojâlem já pištee kevttim tááhust merhâšittee sämmilij ärbivuáválii tiäđu já vuáháduvâid sehe biologilij resurssij ärbivuáválii kevttim kunnijâteh, iäláskiteh já suojâleh aalmuglii lahâasâttem já aalmugijkoskâsij kenigâsvuođâi miäldásávt nuuvt, ete ovdedeh ärbivuáválii tiäđu suojâlmân kyeskee haldâttuv já lahâasâttem. Almossopâmuš olášutmist väldih vuotân sämmilij tievâslii já pehtilis uásálistem puoh tárbulijn taasijn almossopâmuš já uásipeličuákkimij miärádâsâi miäldásávt. ¶ – Pääcciđ tiervân!, ettâv Heikkâ já Marttin já uigâdává kárbás jáávrán. ¶ Na tot kaviokopsa-äšši vájáldui mottoom ááigán, mut kommemainâseh kuittâg ain juátkojii. Kaamâsân lijjii puáttám vissâ-uv Rivdul škoovlâst, vâi kost kale ležeh puáttám Aanaarjuv škovlâliih Saijets kaandah Matti, Veikko já Jovnâ, sehe Maaiju-Jovn Issá. Jovnâ lâi viiššâl mainâstiđ kommemainâsijd. Sun čielgij maht kiinii suu tubdâm olmooš lâi skappum kostnii čapisráámmát já lâi moonnâm toin hävdienâmân. Tobbeen sun lâi toohâm motomijd nuáidikoonstâid, maid tääl jiem innig mušte já vissâ luuhâm vala tom čapisráámmát-uv, ko aldemuu häävdist lâi jaamiš pulttâsâdškuáttám pajas. Talle almai lâi pallam já kaččâlâm patârâsân. Jovnâ ij mainâstâm mainâsijdis stuárráb juávkun, teikkâ jiem kuittâg kuássin kuullâm suu nuuvt porgâmin, pic sun laavij mainâstiđ munjin kuávttáákooskâ teikkâ munjin já muu skipárân. Táválávt mij lâim ain kyevtis - kuulmâs já lâim kostnii čiähusist, amas iäráseh kuullâđ teikkâ uáiniđ já kale toh lijjii kuittâg jo muu mielâst hirmosmainâseh. Mottoom taansullâsâš mainâstempuudâ ohtâvuođâst kiinii stuárráb kaandâin puáđistij mii kuuvl já iätá: ¶ palhâšume ¶ Uđđâ äigi käržidij eellimtile ¶ – Uážum-uv mun-uv aassâđ tääbbin? ¶ Ohtsis ¶ GIELLAGAS -INSTITUUT ¶ Kiinii huško Juná siälgán. Kievrâs kieđah loptejeh suu kaskoo, nuuvt et sun maccâs já čääci kolgá kiäppáin meddâl. Te kulloo teedâšmin suu ärddeid. Junná kovloškuát já vuáksá sälttičääsi. Viijmâg sun finnee ááimu kiäppáid. Suu pirrâ čuážžuh ulmuuh suorgânâm muáđuiguin. Ohtâ stuorrâ taažâ lii aaibâs njuoskâm. Tiet olmooš vissâ káájui suu, Junná juurdâš. Almaah loptejeh suu čuožâd já läiđejeh parakin. Kostnii kávnojeh koške luoihâspihtâseh. Junná ij tieđe, kolgâččij-uv leđe pyerimielâst vâi nievrismielâst. Sun keččâl kuorâttâllâđ pargoidis taan oholoopâ ääigi, jieijâs heitugis luándu já jollâvuođâ. Maht sun puovtij leđe nuuvt luáni já ložžâmielâg! Lâiba jávuttes äijih pieijâm suu korrâ škoovlân! Ruuđah láá puoh moonnâm, mut ij sun pyevti taan fabrikân pääcciđ tiänáđ, ko ferttiiččij jyehi peeivi uáiniđ pilkkokejâstuvâid já merhâšeijee moojijd. Ko ličij pááccâm tommitkin ruttâ, et lâi peessâđ tääbbin meddâl, aaibâs siämmáá, kuus kulij. ¶ Talle mun kal ettim mottoom jieggâeeleev noomâ. Ige tot “kuávžurgin” lamaš ko tiegu kilusâš. Mun pestim tom vuogâst já skiärustim puájuimiestui paijeel. Ko tot tuánttá val roosâi nuuvt tego kuávžur! Tie lii riämnjás purrâmâš! ¶ 118 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ Bukarest G7 ¶ Muumi joođhij uuccâm já vuámmášij uápis seeibi oinuumin riitaarihaarniskâst. ¶ Nuuvt Sáárá jävkittij Kiärdusvääri kuávlun, mut ij moonnâmgin tađe olgoláá, ko Kuivein lâi jo sooppum tot puátteeiijâš “huálhástâllâmmätki” , puáđistij mottoom ääigi keejist pááikán já iätá: ¶ suoggâm < suogâ = harson < harso 36 ¶ Čuákkimân uásálisteh lasseen ovdâsteijeeh Ruotâ já Taažâ sämitiggeest uássin jieškote-uv staatâ delegaatio. ¶ 33B Njammeemááđust láá njamokoopah, moiguin tot njammaas kiddâ. ¶ háituliih < háitulâš = haitallisia < haitallinen 139 ¶ Porge-čohčâmáánu ehidijn, sevŋâd já veeigi kooskâst tuáppee Juvduu kuávžur. Talle juuhân puátih kuávžur suuhâđ Juvduujuuvâ hárjánâm kyelipivdeeh. Tah Lauri Arrela já eres-uv puáris koŋgarij äärbi siäilutteijeid kočodeh Servŋâd Suhhen. Sij tobdeh toppimsoojijd sevŋâdin-uv. Sevŋâd Suhhein láá sii jieijâs tijdâvuoggâs, tijdâääigis já tijdâsaajees, jieškote-uv suhhest suu jieijâs, hárjánmist puáttám. Tot olmâ puzzâvuoggâ kalga moonnâđ eidu olmâ ääigi olmâ keeđgi paaldâ já – tiäđust-uv nuuvt, et käärbis ij suvâdijn kyeskitkin eres keeđgijd. ¶ c) Maggaar lii eres šadoi meeri ruávustuvâst? Manen? ¶ c. Mane? ¶ Savonáá paajaakeččin Huáššimohheest lâi talle, já lii vala onnáá peeivi-uv taggaar keeđgijn čummiittum puáđu, mon mield puovtij cuávis čääsi äägi pyereest-uv käliliđ juuvâ rasta. Tovle jiem tievst hundâruššâm tien puáđu uáivil ollágin, jiemge vaarâ ubâ tiättâmgin, et tot ličij puáđu. Munjin lâi tuárvi, et pessáim Juhháán-Uvláin älkkest keđgijmield juuvâ rasta já toi alne lâi meid pyeri uágguđ. Kulmâlov ihheed maŋeláá algim tärhibeht smiettâđ, et manen sun toh keeđgih eidu tiego pehti savvoon láá nuuvt systemaatlávt, tegu stellejum toos já lam puáttâm ton uáivilân, et olmooš taid lii ferttim toos kagâdiđ já tiälláástâllâđ. Oskom meid, et tiet puáđu lii viehâ puáris (meid tien šiev huáššikaavâ tiet) já ton algâalgâlâš uáivil lii vissâ lamaš ereslasseen išediđ juuvâ rasta käällim, mut vala tergâdub uáivil lii lamaš luptiđ vistig ucánjáhháá čääsi togo pehti, et puáhtá stivriđ rokkum hoošij rievdâm aldeláá rido nuuvt, et taid uulât háráváin ruttiđ enâmân. Togo rido paaldân lâi keđgijguin puáđumáin kuođâttum taggaar muádi meetter kobdosâš vävli já ko puáđu paajaabeln lâi vala stávrápuomi, mii lâi keessum vinnood huášširoobdâ vyestiviirdán, te rokkum huáših eštus pottii nuuvt alda rido, et taid ulâttij pyereest háráváin. Amas huáših liččii hurgettâm hárávistee lappâd, lâi toho uccâ vávláá vuoluukeš rahtum taggaar stávrápuáđu nuuvt, et čääci peesâi čoođâ, mut huáših orostii toos. ¶ c. Larmâ lassaan. Tijme aldan love já ránnjá vaidâl laarmâst. ¶ valjeest šadolâšvuotâ. ¶ SomBy ¶ 17 artik la ¶ čolliđ, čolliim, čuállee = perkata ¶ Aune Musta, toimâttâsjođetteijee, Duodji Shop, Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. , puh. 0400-637178, www.samiduodji.com ¶ 1000 mm ¶ 28 ¶ Peeivih čuovvânškuottii já tälvi kärŋiluuškuođij kuuloold kiiđâ piälán, Čivtjuv pygálus še álgáččij forgâbalij. Lijjim koijâdâm máttáátteijeestân Erik Järveläst luámu tađe várás. Vuáđustellim luámutárbun toin lain, et liččim uáli tárbulâš jieččân perruu puásuipargoin nomâlâsân Čivtjuuvâst, ko iäččám ferttiiččij leđe pääihist šivettijguin já mun liččim viljân skipárin pygálusâst kesimin poccuid kontturân já miärkkumin čiermihijd. Lijjim kale viehâ ucce, ige máttáátteijem vaarâ tom keessimhomá váldám nuuvtkin tuođâst, mut kuittâg finnejim oho luámu. ¶ 520 puásujid -čáitálmâs teemah luptâneh nomâlâssân sämikielâ eromâšvuođâst já ton tehálii ohtâvuođâst luándun. Čepis čuovâkuvviimijnis já innovatiivlijd tekniikaid kevttimáin Briceđo fáálá keččeid sehe visuaallii et kielâlii tulkkum sämikulttuurist. Čáitálmâs šadda aldasáid čyeđeest jieškote-uv čuovâkooveest, moh láá čuákkejum viiđâ jieškote-uv kovejuávkun. Koveh kovvejeh sämmilijd já sii pirâstittee arktâsii luándutile – tuodâr-, vyevdi- já jävrienâduv, muottuu, poccuid já kuovsâkkâsâid – moh lääččih jieijâs hástusijd sämmilij argâpiäiván, mut fäällih meid eromâš kulttuurlii já kielâlii inspiraatiokäldee taan Euroop Union áinoo algâaalmugân. ¶  čii ŋ â 41A Koskâmeerâ vieltijn šoddâduvvojeh viinimyerjih. Čuhâkierâg muorah láá sypreseh. ¶ Puohrâkkân máccá ovddii náál ige mihheen lah peeivi vyeln uuđâs ige olmooš muttuu, veikâ suu pihtâseh muttojeh já meiddei suu kielâ säänih muttojeh. Tondiet oskom, et ij puáttee aaigijngin čäällim muttuu tast, mii taan räi lii čaallum, kuás jo olmooš jieš ij muttuu. Kiällás pirrâ ulmuuh uáináh čomesteh nuuvt tego kiärppááh mietâkááhu pirrâ, já mainâsteijee mainâseh láá tegu njaalgâ haajâ, ko sun čokkáá kuusâ sondij sist kátučievâst, mutâ tuotâvuođâ ulmuuh patâreh. ¶ Sämitige vaaljâlävdikodde lii čuákkimistis 5.10.2011 nanodâm sämitiggevaaljâi puáttus. Sämitiggevaaljâi jienâstemprooseent lâi 49,6 %. Jienâstemvuoigâdvuođâ vaaljâin kevttii ohtsis 2720 jienâstemvuoigâdvuođâlii. Vaaljâlävdikodde kuođij jienâstmist 114 jiennâd väldihánnáá vuotân sämitiggeest adelum laavâ 35 § miäldásávt já hilgoi 7 jienâstemlippud laavâ 37 § mield. ¶ Koskokko 22.2. ¶ Totkee/čuovviittâstooimâjođetteijee Laura Arola, Giellagas-instituut/Ucjuv kieldâ laura.arola(at)utsjoki.fi ¶ Tavenuorttiieennâm = Koillismaa 50 ¶ 6 a. Merkkii njuolâiguin merâkuáskim pyeremusâid tobdomeerhâid. ¶ Ohtii uáinip Immeel persovnlávt. Suu lunne mii vuárdá eellim killáámušâittáá já pohčâsijttáá. Immeel sivned uđđâ oolmijd já uđđâ eennâm, main ij lah maggaargin paavuođâ. Oovtâst puohâi posijguin mij palvâlep Immeel já ilodep suu nuvâhánnáá rähisvuođâst. ¶ Meridij lektâsijd, te mun koijâdâm: ¶ Jyehilágán näliolgoštem meddâlistem kyeskee aalmgugij-koskâsâš almossopâmuš ¶ - Jiem ääjit tuu talle tađe kuhheeb. Lopedim elâččiđ tuš uánihávt. Mut kuittâg halijdim muštâliđ tunjin, et jiem tárguttâm toin maiden paaid, maid ettim. ¶ Kunnijâttum Täsivääldi President, rovvá Haukio, pyereh Sämitigeh poolitlâš jođetteijeeh, pyereh juhlekyesih! Tuoivuuh já peivinahareh muttojeh motomin tuottân, aainâs talle ko tain vaja toollâđ kiddâ ¶ Afrik ¶ - Na arvam lii hirmâdávt, forgâ láá puoh niijtoh-uv jo šoddâm čääsi vuál. ¶ raleeibi já kyehti kyele. Mut maht toh liččii tuárvi nyevt stuorrâ juávkun? ¶   Kirje KUOVÂMÁÁNU 2007 ¶ Sosiaalpargo ¶ Saavaan šadolâšvuotâ pasta elettiđ stuorrâ mere stuorrâ šaddoporreid. Taat lii máhđulâš tondiet, ko sierânâs elleešlaajah kevttih ucánjáhháá ereslágán raavâd. Ovdâmerkkân seeprah poreh mielâstubbooht roovâ kuhes syeini já gnuantiloopeh oppeet vorâs uánihis syeini. Arvepaje ääigi raavâd lii tuárvi já elleeh lihâdeh tuše uánihis maađhijd. Koškepaje ääigi hirmâd stuorrâ gnu- já seepraiäluh jottájeh vajâldiđ vâi kavnâččii čääsi já pyerebijd kuátumijd. ¶  koččâmuššân Maggaar? Munnust Somalia ¶   – Sovâččij-uv taan škovlâpiäiván vala ohtâ valastâllâmtijme, ko lii nuuvt mučis tälvišoŋŋâ, enni hokâttâl ¶ aldasávt säämi kielâlaahân já sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođâi olášuumán. Taan pittáást kieđâvuš ¶ - Kula, lii-uv tust huáppu? Heikkâ koijâdij fakkist. ¶ Iilvâs ij lah kuássin olmânáál lijkkum iälustiđ Säämist, veikkâ tääbbin láá poccuuh, njuámmileh, riämnjáh, uárreeh já maaŋgâlágáneh enâmâslodeh. Suijân sáttá leđe tot, et Säämi ij lah puoh pyeremus piirâs ilvâs pivdemvuáhán. Tääbbin váiluh suohis kuosâvyevdih, kenski muotâ lii liijgás ennuu já korrâ puolâšijd-uv tot sáttá omâttâllâđ. Koskâ- já Maadâ-Suomâst purrâmâšvaaljan kuleh vala meccikodeh, vielgispieiniskodeh já maijuuh. ¶ 952- Sijđomeeri00 s.Kielâsuomâkielâ KuástideijeeMeccihaldâttâsTeddilemsaje JyehheeMeccihaldâttâs, luándupalvâlusahHadde ¶ Kyröjuuhâ B5 ¶ – Na maggaar tuu uđđâ viste lii? enni koijâdij. ¶ Uccâ uábáš ¶ - Oho runo ¶ arvekuávlu . Kj. kulgâmkuávlu. ¶ Njuneporruuh – Nenäsaivartajat ( Cephenomyia trompe ), moh še láá faarpâlskuppukiärppááh, mannejeh kiđđâkeesi poccuu njuneraigijd cirgâlmáin monijdis toho. Staavlân toh kašmârdeh kyeme monnjâuásán, čudduu pirrâ já uási pääcih njuneraigijd. Njunepuárui lii urmáporrust viärráb já sáttá joba koddeđ iššeedellee nuuvt, et tot ávkká. Stavluuh tobdojeh jo juovlâi suulâin toovvâtmáin rašes paahijd poccuu čiäpáttân. Njuhčâmáánu rääjist puásui kuorsâškuát já rusoškuát, mut jonsahpiäiván tot lii jo kašnattâllâm puoh stavluid čuddust meddâl. Ko stavluuh láá koččâm enâmân, te toh skuáppuluveh vuordâččiđ majemuu hämimolsom ađai rävis njunepuárujin šoddâm. Urmáporruuh já njuneporruuh láá nuuvt syelimâs tiivreh, et tain iä táátu kavnuđ olmâ koveh iä kirjálâšvuođâst já tááláá ääigi interneetistkin. ¶ Juvduu Ryettikuoškâ, tyehin Ocomâš. ¶ sijđoh: 203 ¶ Sämitigge tuáimá riehtiministeriö haldâttâhsyergist mutâ lii jiecânâs staatâ virgeomâhâin. Sämitige toimâ ruttâduvvoo staatâ budjetruttâdmáin. Sämitige eidusâš tooimân láá väridum staatâ budjetist s. 1,6 miljovn eurod. Lasseen sämitige peht mieđettuvvoo ruttâdem sämmilâš kulttuurân já servijd, sämikielâlâš arâšoddâdem- já sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlussáid já sämikielâlâš oppâmateriaalpyevtittâsân. Sämitiggeest láá meid sierânâsprojekteh, moid puátá ruttâdem staatâ já Euroop Union varijn. ¶  Hierarkkisâš Niemenjuuhâ ¶ Tanska ¶ Hirškikká kiškoškuát pottáákkaalijd enâmist já Myerji lyevvee potákkijd ruottâsijn, norá taid muldeest já leggist pottáákliitán. Tastmaŋa Hirškikkâ ¶ Leedu = ¶ ● ääpi ● ¶ kielâpiervâl talhâsskääpist kalgeh leđe laastareh, nuávluh, kumestâsmittar, joditableteh, talhâsčiđđâ já putestemaamnâs (desinfistemaamnâs). Pargosaajeest váljejuvvoo vuosâišeskääpist västideijee, kote huolât, ete skääpist kávnoheh ovdeláámainâšum tävireh. ¶  aktio čuáskáseh já pirrâ ive arva já muattá ennuv. ¶ – Äijihšoŋŋâ moonâi juo! Äijihšoŋŋâ moonâi juo! ¶ 2. Viärdádâl piisam já maijuu. Magarijd siämmáálágánvuođâid já iäruid kaavnah? ¶ 11. ¶ Etnonyym ´ lappalainen´ kevttui čuođijd iivijd sämmilijd kyeskee puárásub tukâmušâst já mätkikirjálâšvuođâst já tot lii-uv ulguupiälái ulmui sämmilijn kiävttám nomâttâs. Etnonyym ´ saamelainen´ lii šoddâm almolâžžân 1950-lovo rääjist. Ton vuáđđun lii puohâin sämikielâin tiättojeijee já sämmilij jieijâs kevttim nomâttâs. Tavesämikielân saamelainen lii ´ sápmelaš ´, aanaarsämikielân ´ sämmilâš ´ já nuorttâsämikielân ´ sä´mmlaž ´. Sämmiliih tobdeh távjá, et lappalais-nomâttâs lii hälbideijee. ¶ Limppo luptij suu pajeláá, já Matjâs ooinij piervâl, mii lâi tievâ uvjiis ¶  lii Jookeerpargopittá ¶ 2. Jurgâlus. Veerstâ anarâškielâsâš versio spiekâst KR92 ráhtusist muádi saajeest. ¶ Anarâškielân almostittum kirjálâšvuotâ. 2006 Sámi musea Siida & Anarâškielâ servi. ¶ Mun majettuvvim. Tot lâi nuuvt stuorrâ kieles, et jiem eresnáálgin puáhtâm roossâđ. ¶ Poccuuh lijjii ääiđist já lijjiiba eromâš tubdâmušah, ko moonáim viljâinân ääiđi siisâ. Tubdâmušah lijjii sehe paldanâsah já riämáskitteeh. Tobbeen lijjii muu mielâst tuháttijmield poccuuh já ulmuuh še lijjii veikkâ mon ennuv já huihâččii korrâ jienáin kuás kiän-uv kesseid. Munjin pottii váháš siämmáásulâsiih tubdâmušah, ko talle vuossâmuu škovlâpeeivi Kaamâs kansaškoovlâst. Viljâm njuolgiiškuođij suopânjis, mut mun tiptim suopânjân leđe vijlâsist, ko vuolgijm verejáást jieččân siijdâ konttur kuávlun. Muu suoppâin lâi-uv iänááš taggaar rekvisiit, jiemge áigumgin tom njuolgiđ. Poccuuh tollii suámálâš jienâ, ko toh ruottii ääiđist: puoh poccuuh sađđii, koozah ruáškáástellii já áálduh já čiermiheh ruovgii. Toh ruottii nuuvt korrâsávt, et poollim päcimist toi vuálá. Ko pyevtittáim kosseennâmlij já čovčjávrálij kontturân, te tobbeen lijjii tiäđust-uv uápis ulmuuh ennuv. Maati kaandah, Nuuvdi kaandah, puoh Kosseennâm já Čovčjäävri almaah eereeb puárásub vievâ. Veikkâ lijjim vuoimijdân mittádâllâm kiđđâvuássáin, te tääbbin ferttejim tuše keččâđ kontturist, maht ulmuuh njuárustellii já kessii poccuidis. Konttur siskiibeln lijjim torvoost já tobbeen mun pisottellim-uv viehâ tärkkilávt. Tobbeen lijjii-uv šiev uáinuseh pirrâ ääiđi, ko korŋiistim váháš pajeláá. Pygálusäiđi lâi pirrâjuurbâs, suullân mii tupekiedi stuárusâš já tobbeen lijjii maŋgâ stuorrâ peesi, moi tuáhá njuárusteijeeh motomin tuállejii poccuidis, jis teivâsii vuohâsávt. Poccuuh ruottii hirmâd sađânáin já ooroosthánnáá vyestipiäiván, mut kuávdoo ääiđi oroi lemin taggaar rávhálub saje, kost poccuuh iä ruottâm nuuvt korrâsávt. Toh kuorâseddii ulmui kooskâ já oppeet mostii äiđiroobdâst ryettee váldu-uásán. Mađe olgoláá puásui ruotâi ääiđi kuávdáást, tađe korrâsub lâi ton liähtu. Lâi hitruu keččâđ, ko ulmuuh njuárustellii. Lâidalde skuttárub njuárusteijee, teikkâ ij, mut iänááš sun kuittâg ain fattij mottoomlágán poccuu kiddâ, ko njuárustij ryettee iälu siisâ. Motomeh lijjii skuttáruboh ko nubeh já fättejii eidu tom poccuu, maid lijjii njuárustâm-uv. Viljâm lâi olgiš já skuttár, ige maŋgiigin orroom njuárustmin tuše. Lâi hitruu fakšuđ, maht sun lattij tobbeen ääiđist já maht mii sijdâkyeimih iänááš lättejii tobbeen. Motomijngis ij lamaš skihtâ puohalij aaibâs puotâ, já jis suoppâin surrui veikkâba stuorrâ spääilih čorvijd, te talle kale liävtuh algii. Äijihâš saatij kessuđ poccuu maajeeld masa pirrâ ääiđi, ovdil ko eres ulmuuh fättejii suopânjist kiddâ. Ulmuuh čuorvuu tobbeen kiän-kiän-uv kesseid, mut tävjimusâht oroi kulluumin: ¶ c) Tábáhtus, mast stoormâ ääigi puátá Tave- ¶ – Na tääl kale ferttee kuullâđ kaandâid-uv kale! ¶ Sämitige puovtât škoovlâi várás oppâmateriaalijd. Taan pargoost tarbâšep oppâmateriaalij rähteid. Lah-uv tun perustum tágárijn pargoin? ¶ marko.marjomaa(at)samediggi.fi ¶ piemmâđ, piemâm, piämmá = ruokkia ¶  orroo – Na mut jis mij puurrâp tääl jo puoh taid vuojâleeibijd, nieidâš iävtuttâlâi. ¶ Kieŋŋâlvuođâst mun čuárvum tuu, Hiärrá. Hiärrá, kuulâ muu jienâ. Vákšojus tuu peeljih muu rukkoos. Jis tun Hiärrá, anah mielâstâd suddoid, Hiärrá, kii talle killáá? Mut tust lii ármu, tun adelah addâgâs, et mij iäláččijm tuu paaloost. Tondiet, Immeel, liččih munjin ármugâs pyerivuođâstâd. Poosâ muu putesin rikkomušâstân já adde jurrâmâšân addâgâs. Tuu vuástá lam rikkom, lam porgâm tuu táátu vuástá. Jurgâl kejâstuvâd meddâl muu suddoin já siho must puoh paas tavoidân. Immeel, sivned munjin putes vááimu já uđâsmit muu, adde vievsâs jiegâ. ¶ 1. Paxillus involutus – Pulkkosieni – Puolikkuobâr U ¶ Liäiná-uv jo juávdá kievkkânist. Sust láá olgopihtâseh pajalist já piäivášlaasah uáivist, ko sun puátá viäskárân. ¶ Vijđodâh: 117 m2 (kobdemus saajeest s. 16 m x 8,5 m) ¶ steellig. ¶ 1. Čokkáán pevdiroobdân já hiäiluttâl juolgijdâd. ¶ sehe Victoriajäävri, Tanganjikajäävri já ¶ Juhan Uula Mattus ¶ - Ánná, Heikkâ eeđâi fakkist suu tyehin já toppij suu jieijâs vuástá. ¶ Vuottumsajeh ¶ Páhuduvvoo, et meiddei sierâ nomâttum kielâpalhâšume árvuštâllâmlävdikodde lii oovtmielâlávt nomâttâm ive 2010 palhâšumeuážžoid já lii kuáđđám kirjálii vuáđustâs. Palhâšume uážžooh lává Máret Sárá já Lajla Mattsson Magga. ¶ Tast Ruávinjaargâst mij eelijm keččâmin ete maggaar fiävroin tast ovdâskulâi vyelgip. Ennuu lijjii vavnuh miäldáluvâi kuálustum ton junan moin mii peerâ kolgâččij vyelgiđ. Imâštellim ete maht kostâd keessiđ "veturi" nievt ennuu vavnuid, tot šuohkij, šuvijdij já posoi, "härkävaunu" kočodii tom moos mii peerâ koolgâi moonnâđ. Tot lâi ehidistpeivi ko mottoom almai poođij táálun kost mij lâim. Sun tieđettij ete lii vuolgâ, junain Kemin já tast oovdâs Raahen taampâ fáárust. ¶ Väldih čiđđâdioksidi já meedâlisteh haapi. ¶ Sun čokánij seeŋgâ oolâ. Suábbi, mon sun lâi finnim Haŋgalist, lâi val-uv suu kieđâst. Sun aalgij tutkâđ tom váhá tärkkilubbooht. Oroi nuuvtko tot ličij val-uv páštâm, mut peivi lâi lamaš kukke, ige lah iimâs, jis taggaar peeivi maŋa uáiná maidnii suámálijd. Sun piejâi suábi ijjâpeevdi oolâ já viälánij seeŋgân. ¶ Jáluväälih ( Falconidae ) láá taan kalenderist nelji: riävskávälli, pieggâvälli, ciskeváálláš já tigâlvälli. Toh láá uccâ tâi koskâstuárusiih peivikozzâlodeh, moi suájákeejih láá viehâ čuhâleh já toh láá jotelis já čepis kirdeeh. Iänááš jáluväälih tuáppejeh saallâs ááimust. Njune kuábbáá-uv roobdâst lii nurssáás “pääni” saallâs koddem já kiškodem várás. Jáluväälih iä táválávt huksii piervâl, pic pessejeh eres loddešlaajâi piervâlijn, vuovdâin tâi pähti-ildein. Ravâdin toh kevttih luudijd, tiivrijd, tažâligijd já eres kašmârdeijeid sehe säpligijd já eres uccâ njomâtteijeid. ¶ Borgemáánu loopâ Suomâ luándu peeivi ääigi lávlumjuávhuh lávluh aalmuglâšmeecijn pirrâ Suomâ. Maŋeláá lii máhđulâš kuullâđ aalmuglâšmeecij lávlumjuávhui lávlum Helsig Muusiktáálust. ¶ Pekka Moilanen 25,00 € Aanaar paješkoovlâ eenikielâlâš máttááttâs 7-9 luoka uáppee, ¶ – Joo, nuuvt lii-uv, Vuodâs miäđuštij. ¶ – Na, puáđi vain puurrâđ. Must lii-uv tyest jo kyelipääti tuoldâmin. ¶   tooškâs 129, 130 ¶ Taa lijjii kyevti nuorâ almaa áálgu suátiääigi vuossâmuuh tubdâmušah päikkirintamast. Viljâm Uulá lâi talle 13 já mun lijjim 16 ihásâš. Moonâi äigi, poođij vuođâloho 1943 já 12:d peivi cuáŋuimáánust. Tevdim neelji peeivi keejist 18 ihheed. Viettim käävcinubálovváád šoddâmpeeivi Raahest Jv.Koul-K26 :st. Taat lâi Piättâr Mattii Isá mätki eeji- já eeni eennâm piäluštiđ. ¶ Kuálástus ¶ Mut maht lâš keevvâm, ko Ákku lâi koskân jurduidis nohádistâm rullâstoovlin. ¶ 21 SUÁLUIKUÁVLUST LII VALJAAS JÁ ¶ organiismâ, ovdâmerkkân váimu já vorrâsuonah ¶ puástuibárdâs veerstân, jis jurgâlus teevstâst ličij kevttum subjektin persovnpronomin ¶ Maht vuosâiše adeluvvoo? ¶ Oppâmpajeh já tai siskáldâsah sehe vuossâmuu teivâdem ohjelm láá finnimnáál sämitige já Giellagas-instituut nettisiijđoin: www.samediggi.fi já www.oulu.fi/giellagasinstituutti/ ¶   Sust kuuđđâmsaje.....45 ¶ Suomâst puállájeh ihásávt tuhátteh tullâpuáluh. Stuárráámus uási tain tábáhtuveh paaihijn. Jis tullâpuálu cokkân, kalgâ toimâđ jotelávt. Tullâ já tast šaddee suovâ levâneh jotelávt. Ucceeb pyellim puáhtá aalgâst irâttiđ jieš časkâdiđ. Pehtilis vyehi časkâkâdiđ tullâpyellim lii avkkâdiđ tom ovdâmerkkân časkâdemlovduin tâi lätteeráánoin. ¶ Vijđodâh: 83 850 km 2 ¶ säti toho = noin vain 152 ¶ Säämi parlamentaarlâš rääđi (SPR) lii Suomâ, Taažâ já Ruotâ sämitigij koskâsâš parlamentaarlâš oovtâstpargo-orgaan. Ruošâ sämiseervih uásálisteh oovtâstpaargon tárkkojeijen SPR:st. Murmansk kuávlu sämiparlament lii uuccâm pisováá jeessânvuođâ SPR:st. SPR vuáđudui njuhčâmáánu 2. peeivi ive 2000. Ruotâ Sämitigge seervâi rááđán cuáŋuimáánust 2002. Taažâ, Ruotâ já Suomâ sämitigeh jođetteh rääđi 16 mánuppaje poojijn. Čäällimkodden tuáimá tot sämitigge, kiäst lii jođettemovdâsvástádâs kuás-uv. SPR tooimâ stivrejeh ive 1997 soppum oovtâstpargosopâmuš já ive 2003 tuhhiittum pargo-oornig. Saavâjođettemvuotâ lii párásist Ruotâ sämitiggeest. Ive 2015 saavâjođettemvuotâvuárust lii Suomâ sämitigge. ¶ Mut Maarit jurdâččij liijká váhá eenâb já eeđâi: ¶ 202 ¶ Maasâd ko poođijm, te pennuuh valdii mii vuástá hirmâdávt uumáástmáin já njuškomáin jieijâs viermiääiđi njeigâ. Motomeh pennuuh urruu lemin sijvuubeh, toh iä muide ko njolgástellii jieijâs konttur siste beetoontuolbâdâs alne tađe eenâb haarijdhánnáá ko uumáásthánnáágin. Eelijm tuálvumin pisoidân jieččân aassâmviistán (tot vuárkkáviste) já moonâim penuvryhmá aassâmviistán siisâ. Tobbeen lijjii mii puátteeh, sehe kuulmâ oho keejist Suomân värrejeijee pargoskipáreh, kii mon-uv hommáást. Mottoom steikkij kebab piärgu já ubâ táálust lâi uáli jo njaalgâ steeikâpiärgu haajâ, sulâstitij ucánjáhháá poccuusteikkuu haajâ. Kebab lii kaaicâ suuhân kullee, čapis- teikkâ ruškissiähá, saavzâst ucánjáhháá ucceeb ellee, kote kuárŋud táálui káátui alne já njuško joba muorâi oovsij oolâ-uv loostâid puurrâđ. Pimpula vahtiistâlâi, josko miinii herskupittáid kočâččij lättei já Hakala Matti kuldâlij muusik uđđâ já fiijnâ “magnetofonist” , maid sun lâi kieskâdbalij skappum. Tast lijjii penttâ nelji rääidi kuábbáá-uv peln, moid puovtij paddiđ muusik teikkâ táválii sárnum. Taat magnetofon lâi Maatin máksâm suullân vitlov Eŋland pundád já ko ohtâ pundá lâi Suomâ ruuđâst love märkkid, te tothân uáivildij tom, et Suomâ ruuđâst tot lâi máksâm 500 märkkid. Já ko sun lâi vala finnim tom viäruttáá nuuvtkočodum “valuuttakäävpist” , te ton tuođâlâš hadde lâi aldasáid 2000 märkkid. Kyehtituhháát märkkid talle lâi stuorrâ ruttâ (1966), ko tom verdid tááláá ruutân. 1990-lovvoost čalluuččii-uv vuossâmuu nummeer maŋa nelji nolá já vuossâmuš nummeer puávtáččij leđe jo-uv ohtâ teikkâ kyehti. 2000-lovvoost tot ličij 300 eurod. ¶ turnâ tyrni ¶ Sjölunden 30.7.98 tuorâstâh ¶ Kalle kinttâl vuoluukeččin? ¶ 66 ¶ Sämitigge tuáivut puohháid Puorijd Juovlâid! ¶ pillâšuđ pillâšuum, pillâšuvá = pilaantua ¶ Jeesus iätá: ¶ Poođâšpuzzâmaainâs ¶ Jeegij kuávdáš suojâlemmittomeeri lii čäcitilálâšvuođâ já šaddonalij siäiluttem luándutiilest. Laavŋe pajedem lii tárbu estiđ. Meccijeegijn sáttá leđe puáris vuovdij suojâlemárvu já ton suujâst toh siäiluttuvvojeh luándutiilest. Mudoi vuovdij kieđâvuššâm ekonoomlâšvuovdij náálá lii máhđulâš, ko peri šaddosaje luándu siäluttuvvoo. Jeegij suojâlem ij táválávt vaađâ miäcástem ijge jyehialmaa vuoigâdvuođâi raijiittâs. Tivrâs loddejeegijn sáttá leđe tárbu šlaajâi eellimpirrâs suoijim tiet raijiđ lihâdem ludij pessimääigi. ¶ siähtáleh já loostah ¶  já 3. Tuuđhâ kuuvijd a-c. Räähti luvâttâllâm ulmuu ááicuin ¶  ko Sun lâi luhhoost siämmáá uáivilist. ¶ Čuákánkiäsu ¶ b. Muštâl merâkuáskim ravâdist já uhkevuálásâšvuođâst. ¶ Must lii Tave-Suomâ suáldátlääni komendeijen já jieččân peeleest ilo tuáivuttiđ tii puohâid lieggâsávt tiervâpuáttim kähvitilálâšvuotân, mii lii siämmást Tave-Suomâ suáldátlääni majemuu kirkkojuhle lopâttâs. Tággáár tilálâšvuotâ lii táválávt uárnejum suáldátlääni juávkku-uásádâhpäikkikoddeest, ađai Oulust, Ruávinjaargâst, Kajaanist já Suáđigilist. Taan tove tot meridui ovtâstittiđ taan sämikielâlâš Suáldát ekumeenlâš salmâkirke kiävtunväldimjuuhlán. Lii fiijnes uáiniđ, et návt maaŋgâs láá nuávdittâm povdiittâs já návt árvuváldálâš juávkku áávvud kuohtuid tábáhtusâid. ¶ 4. Kištoäigi lii 20.2.2011 – 31.3.2011. Kištoiävtuttâsah kalgeh leđe Sämitiggeest digitaallâš vuárkkán 31.3.2011 tme 16.00 räi njuolgâdusâi 6. saajeest mainâšum čujottâsâst. Meriääi-gi maŋa puáttám iävtuttâsah iä valduu vuotân. ¶ Keesi 1957 ¶ Vij đodâh : 242 500 km 2 ¶ ruttâ ¶ Ei kuuma vesi taloa polta. ¶ Pešnirihhááh ( Motacillidae ) ¶ – Vuoi, oppeet šadda purgâ, eeđâi Siäsá ko keejâi olgos. ¶ Anarâšah ¶ Čovčjäävrist muhâttâl postâpäälgis tavas Ucjuv kirkkosiijdâ kuávlun, mii lii máhđulávt Suomâ áinoo kirkkosijđâ, kuus ij lah maađij. Postâpäälgis lii tiivvum majemui ivij ääigi, jobá čiŋâttum mučis kilomeetterstuálpuigijn-uv. Anarist lii Čovčjáávrân 48 km:d já Čovčjäävrist Ucjuuhân 80 km:d. Ucjuvliih vaidâleh, et pááihui päälgis lii täässiv já kubduv, mutâ tobbeen, kost tom tuođâi tarbâšičij, tot ij tiettuu ennust ollágin. ¶ uážžum čapisnjäävvilsâš čeesist. Limppoostpa ij lamaš suormâs. Ige ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtus uárnejuvvoo kyevtipiäivásâš tábáhtussân Ruávinjaargâst nuorâitáálu Mondest kuávdoo kaavpuh cuáŋuimáánu 7.–8. peeivi. Väldikodálâš Nuorâ Kulttuur –tábáhtus ij uárnejuu taan ive ollágin, et Säminuorâi taaidâtábáhtus lii aaibâs jieijâs jiečânâs tábáhtus. Vyerdimist lii, et tábáhtusân uásálisteeh liččii puohâin sämikuávlu kieldâin já meiddei eres-uv kieldâin. Teeman muusik Tábáhtus teeman lii muusik. Oovdânpyehtimeh pyehtih leđe juáigus, livđe, leu´dd, rock, räpp, vuoiŋâlâš muusik, instrumentaallâš muusik tâi minimusikaaleh. Oovdânpyehtimij maksimkukkodâh lii 5 miinut . Plaakaat Tuáivumist lii, et juáháš tábáhtusân uásálistee škovlâ ráhtáččij oovtâ ivnáás A2-stuárusii plaakaat, mon arttâ lii rijjâ. Rähteeh uážžuh jieijah meridiđ, maid halijdeh pyehtiđ oovdân jieijâs škoovlâst já pirrâsist. Plaktijn čuákkejuvvoo čáitálmâs Lappia-táálu aulan. Paldâlâstábáhtusah Sämmilij tuájárij servi Sámi Duodji ry uásálist tábáhtusân oovdânpyehtimáin já vyebdimáin säämi muusik, kiirjijd já tuojijd. Eres-uv čáitálmâsah já oovdânpyehtimeh láá puátimin – tieđettep tain maŋeláá! Lasseen tábáhtusâst čáittojeh sämikilâliih uánihiselleekoveh. Rock já teatter Koskoho 7.4. uárnejuvvoo sierânâs kulttuureehid, mii tuálá siste tavesämikielâlâš teatterčáittus Wiljamist sehe SomBy konsert Mondest. Konsert lohtâs SomBy uđđâ skiäru almostitmân. Ruotâ Kiärunist puátá kyessin Giron Sámi Teáhter čáittusijnis ”Ovtta guovvamánoija” (Mottoom kuovâmánuiijâ). ¶ Čoovdâsäänih ¶ b. Mane lodeh láá talle rávhuidittum? ¶ Sun vuolgij tiegu love ääigi. Šoŋŋâ lâi šiev. Peivi paaštij já mittár čaaitij suullân love asted kolmâs. Jovnâ vuolgij já tot ij innig nuuvt ennuv häittidâm, et sun ij finnimgin tom jieŋâpuureeh aaibâs jieht val. Liihân täst val äigi maŋgâ peeivi, sun smietâi. ¶ - Takkâ tunjin! ¶ Immeel joođhij: “Mun lam uáinám, maht israelliih killájeh Egyptist. Lam puáttám kááijuđ sii. Moonâ Egypti kunâgâs luusâ já táátu suu lyeštiđ muu aalmug vyelgiđ. Uážuh jođettiđ tom šiev já vijđes enâmân.” ¶ – Maid tuoi, kaandâkyevtis, leppee täälgis lamaš skelmušmin? enni koijâdij sunnust. ¶ uáhum = käynti 20 ¶ Kuheh lijjii Káijá-ááhu peeivih, ko sun čokkái rullâstoovlist puárrásijviäsu lasâpellâst já kejâdij lappâdjottee ulmuid já aavdoid. Sun ij ovdil lam tiättámgin, et peeivih puohtii leđe nuuvt merettes kuheh! Vala muáddi ive tassaaš sun lâi navdâšâm ton jurdust, et mottoom ive keččin sun tiävdáččij oles ihečyeđe! Tom sun lâi talle annaam hirmâd jo eromâš äššin. Tääl čuopâdâs já pyecceiviäsust orroom maŋa elimist lâi šoddâm pággu. Mottoomlágán ahevis pággu. Aaibâs tego suu liččii mahtnii vájálduttâm teehi eennâm oolâ! Nuhâmettum, avalâš elimân! Veik tienuuvthân tot ij tiäđustkin puáhtám leđe. Juáhháá vyelgimäigihân motomin poođij. Taah tobdoh sunjin lijjii šoddâm ovdil juovlâi, talle ko sun lâi vieggâsâm, karttâm loŋkkáčuopâdusân já tastmaŋa rullâstoovlin, veik lâi-uv vala peessâm pyecceiviäsust puárrásijviäsun. ¶ Vuossâmuu celkkuu aalgâst ceelhâvastuu huomatessaan sajan lii pieijum uálgiceelhâ ko ¶ ● koškejolgâdâs ● ¶   __________, mantelihapero ¶ Nuorâičällee ¶ Keččâlbâ tun-uv poccui já kusâi stuorrâ heersku veik patoŋkileeibi teevdân! ¶  ääšist. – Mondiet must láá návt kuhes leegah já juolis puuvsah? vaidâl Márjá-uv já tuálá juolis puksâpirrâsist kuohtuin kieđáin kiddâ. Ailâ kiäččá nieidâid tärhibeht já ruáhásist: ¶ meccivalje-ellen? ¶ - Sämikielâ já säämi máttááttâsašij ovdedem haldâšempolitiikast meerhâš uđđâ kiäinui lekkâm. Eennâm haldâttâs lii adelâm majemuu kyevti ive ääigi vittâ tiäđáttâs stuorrâtiigán. Tain kulmâ kieđâvušeh tuše škovlâ- já máttááttâsaašijd. Kyehti tiäđáttâs kieđâvušeh eromâšávt sämikielâd já Taažâ sämipolitiik, muštâlij Valle. ¶ 2. Nuurâ ucebijd šaddoid ruottâsijdiskuin. Stuorrâ šaddoin ¶ čäcimittár = vesimittari 208 ¶ ääših. Uusâ taid kooveest. ¶ a. Moi sierâlágán vuovijguin poccuu fättee kiddâ? ¶ Čielgejum váldu-uáivil lasseen fáálá kulttuurkuávdáš vijđes, uđđâáigásâš já ollâtásásâš ohtsâškevttimvistij (čuákkim-, auditorio-, maaŋgâtoimâ- já lavdastâllâmsajeh sehe studiovisteh) áánsust eromâš máhđulâšvuođâid orniđ áinoošlajâsâš pirrâsist maaŋgâmuđušijd čuákkimijd, konfereensâid já tábáhtusâid. ¶ Proojeekt hoovdâ Marjá-Liisá Olthuis määđhih: ¶ Já keesihân lâi moonnâm meddâl. Tot lâi nutkâm seehâs tievâ iivnijd, ruánáá, čuovjâd, ruusuruopsâd já fiskâd, mut puoh taid ij lamaš šiettâdâm, ennuu ¶ jurgâlusah láá puustâvliih jurgâlusah já toi kielâ lii luándulâš já idiomaatlâš já ton ¶ mut luovâs taaiđij peessâđ. ¶ Luhhoost Siäsá ij kuittâg lam muštâlâm tast maiden Kuáskán. Tast kale ličij lamaš leikkušem kukken, jis Kuáski ličij kuullâm sunnuu pargoin. ¶ Toimâlâš uásádâh ¶ - Taaiđij leđe majemuš kerdi, et mun eellim tääbbin, sun smietâi hiisist vuálus monâdijnis já sihostâlâi čolmijdis. Luhhoost iärráseh iä lam uáinimin suu ton tovváá! Sun keččâlij leđe snuđgohánnáá ko peesâi kááđu oolâ. ¶ ko muorângin ij uážu ¶ Näkkäläjärvi mield lii Sämitigge tuđâvâš tast, et staatârääđi lii olmoošvuoigâdvuođâpoolitlâš čielgiittâstis sonâsâm sämikielâ iäláskittemohjelm jotonpiejâmân. – Vuáđulahâváljukodde, olgoašijváljukodde já ubâ ovdâskodde láá huáputtâm ohjelm algâttem. Sämitigge lii toohâm ohjelm aalgâtmist alguu já mij lep huáputtâm ääši valmâštâllâm maaŋgâin peleväldimijn, muštâlij Näkkäläjärvi. – Majemustáá mij lep kiäsám riehtiministerin, kote lii-uv vuolgâttâm ääšist čáállus máttááttâsministeriön. ¶ Sämitigge meridij orniđ 6.2.2015 sämmilij aalmuglâšpeivijuhle. Sämitigge lii ornim majemustáá ive 2010 aalmuglâšpeivijuhle. Stivrâ nomâttij pargojuávhu valmâštâllâđ aalmuglâšpeeivi juhle. ¶ Šadoh láá pyevtitteijeeh ¶ Europarlamiänttár Nils Torvalds lii koččom Suomâ Sämitige toollâđ čuákkim Brysselân já uápásmiđ EU tooimân. ¶ – Ij-uvks lah-uv fijnâ muotâäijih! Konrâd rammui. – Ij vissâ kihheen tääbbin poolâ taam mii muotâäijihist? ¶ vuossâmuš ulme lii jyehiđ äigikyevdilis vuáđutiäđuid säämi siärváduvâst já säämi aalmugist onnáápeeivi syemmilâš já tave-eennâmlâš siärváduvâin já uápistiđ perusteijeid eres käldeesijđoid interneetist. ¶ Ko Eljis vaazij váhá määđhi te sun kaavnâi-uv haškânâm taati já stellij ripo ton oolâ. Rippo punjâdij várugávt tobdočorvijdis. ¶ a. Niili, ¶ Koskâpeeivi ääigi, ko iärráseh monnii purâdiđ, mun paaccim čokkáđ Sämitige purâdemviistán. Koivum lavhâstân saresopá já koškeleeibi. Leškejim saresopá laasân jieččân siemin puttâlist. Toos tuámittij tállân kiinii Sämitige pargein já váruttij muu: pargoääigi ij uážžum juuhâđ alkohol! Esken tääl hoksájim, et jieččân soppá lâi ruopsisvijniputtâlist, já nissoon tiäđust-uv juurdij, et lijjim juhâmin ruopsisviijni. Suomâ alkoholkulttuur lii mudoi-uv aaibâs ereslágán ko Koskâ-Euroopast. Tehân te čielgiistim, et vijni ličij kale lamaš njálgásub juhâmuš ko saresoppá mut et lijjim čuávjitaavdâst, já muu mööki áinoo kiddâmannee puttâl lâi lamaš uccâ ruopsisvijniputtâlâš. Muu purâdemskippáár kuldâlij iäpádâlân muu mainâs já ain tyellittälli vilpâstij muu laasân já puttâlân. ¶ Hortterávdu lii noomâs viärdásâš ¶ 27A Nähkisuájá pivdá tiivrijd škajâluođiimáin. ¶ Kasper moonâi verejáá räi. Sun piäškuttij postâloová lohe já huuihij ton siisâ. Sovđâ pajanij loovást tegu tobbeen ličij tuoldâm miinii. Muotâpotákkeh veikkâ. Kasper kooškâi jieŋâčuággáid poostâ kooskân. Enni kenski ooinij suu laasâst. ¶ – Láá, nuuvtko leppeđ huámášâm, tuše väni reiskääpih já tađemield hyenessiähá mätkialmai. Mutâ ko olmooš sárnu neelji inuitsuommân já lii ustevlâš mielâstis. – Jis maađhâš inuitâigijn, äšši lii aaibâs nubbe, Pete mieđettij. – Pyerebeh mätkiskipáreh iä lah. Mutâ taidba ferttee kavnâđ, Sam. Mestâ jurdáččim, et tun kolgâččih vyelgiđ ucánjáhháá tolebuššáá joton. Aldemuu kävppisajan lii maaŋgâ peeivi mätki, já Hiärrá tiätä, kost nomadeh láá taan ääigi ivveest. Tääl lii kiđđâ, Sam, maid tun tubdih ko tun sihâstuvvojih Gelsiŋg poođâ alne vuálus, Pete sargiistâlâi čujoháin piävdán. Small Johnson oonij, et sun lâi ucanjáhháá toskálâš, et suu lâi vaigâd uážžuđ olmâ saanijd kulosân. Viijmâg toh pottii. – Mist ij lah ennuv innig šiev saje taan táálust, já iberdâm pyereest, et halijdâh jotelávt pargoidsâd. Ton lasseen mij täiđib leđe tunjin ahevis servi, mijhân ep lah meendu tieđâlâš viehâ, veikkâ tiettip-uv viehâ ennuv maaŋgâlágánijn aašijn. Mutâ jis halijdâh ucánjáhháá vuoiŋâstiđ já ráávhust tutkâđ fossiilijd pirrâsist, te mii peeleest uážuh kale pyereest leđe tom ääigi mii lunne. Vuossmuu jieŋâsiijvo äigin tuálvub talle tuu Ukusikin, mii lii aldemuš aassâmpäikki. ¶ Pyevtittâs: Säämi máttááttâskuávdáš 2004 ¶ 46 ¶  tivomân - Tot lii tuotâ, Jovnâ , Wieseh eeđâi. Suábbi lâi Joovnâ kieđâin tääl. - Mun lam tubdâm Kivs suuvâ viehâ kuhháá. Suu suuvâ almaah láá ain lamaš šiev nuáidihäldeeh. ¶ Aanaar siijđoh ¶ 2. KIELÂSEPTI: MII JÁ -SUN? ¶ » Ráávhu tijjân! ¶ Sämitige kulttuurlävdikodde vaaldij ucâmušâid vuástá 86 pittád ohtsis 701 073,00 euro oovdâst. ¶ — Iskeen sárnuđ Juusin. ¶ Räjittes säminuorah ¶ b. Kovvoos vuávámkištoin occoo säämi kulttuurkuávdáá luándun suáppee kovvoos, mii čáittá kulttuurkuávdáá - kulttuurlâš uáivil já merhâšume, - säämi jiešnálásâšvuođâ, - sämikuávlu luándu - tooimâ várás läjidum imago (sämmilâš, ärbivuovvijd vuáđuduvvee, aktiivlâš, puát-teevuotân keččee já siärvuslâš. Ohtsii nomâtteijen lii “luándulâš já ellee sämi¬kult-tuur” ). ¶ Ko Jovnâ ij jieš pyereeb suujâ keksim jotelávt, te maidba sun ličij muidegin ettâm? ¶ čuovjâd ¶ Oppâmateriaalčällee Hannu Kangasniemi oovdânpuovtij čuákkimân sämikielâi oppâmateriaaltile já olgospuovtij suu tuđâvâšvuođâ puáttee ive staatâ budjetiävtuttâs sistetuállee 110.000 euro lasseetmist sämikielâlii oppâmateriaal rähtimân. Staatâtorjuu lasseetmân lii tuođâlâš tárbu, tastko materiaalvääni lii styeres eromâšávt nuorttâlâš- já anarâškielâ uásild. Tavesämikielâ uásild tile lii pyereeb, mutâ ij pyeri totkin. Uási tavesämikielâlii materiaalist kolgâččij uđâsmittiđ já meid vuáđumateraaleh váiluh ain. Vuáđumáttááttâs tijmejuáhu-uđâsmitmist rahtum nubástusah oppâamnasij lođâspaaihij nubástusâin já meid joođoost leijee vuáđumáttááttâs oppâvuávám vuáđustâsâi uđâsmittem lasetteh materiaalij uđâsmittemtáárbu. ¶ Tiervâ tunjin, ráávhu ruotâs! ¶ – Ákku. Muoi iän lah kuávttáá. Hirškikkâ já Myerji-uv lává fáárust, Matti muštoot ááhu. ¶ Jieggâ (olmooš) 6, 16, 25 ¶   1. SÄMMILIIH SUOMÂST Sämmiliih láá euroop union áinoo algâaalmug, mast lii jieijâs historjá, kielâ, kulttuur, eellimvyehi já identiteet. Sämmiliih láá asâttâm Skandinavia já Suomâ taveuási sehe Kuáláduvnjaargâ sisoosijd jo ovdil táálái riijkâi já riijkârajij hámášume. Taat kuávlu kočoduvvoo säämi enâmin. Sämmiliih láá neelji riijkâst rekinistemvuovij mield 60 000–100 000 olmožid. Suomâst sämmiliih äässih Sämitige ive 2007 lovottuvâi mield 9350 olmožid, main 38,3% äässih sämikuávlust (3577). Sämikuávlu uáivild Iänuduv, Aanaar já Ucjuv kieldâi kuávluid sehe Säämi palgâs kuávlu Suáđigil kieldâst. Loopah sämmiliih äässih sämikuávlu ulguubeln eres kuávluin Suomâst (5129) já olgoenâmijn (644). Suomâst sárnuh kulmâ sierânâs sämikielâ; aanaarsämikielâ, nuorttâsämikielâ já tavesämikielâ. Áárvu mield masa peeli sämmilijn sárnuh sämikielâ. Tavesämikielâ kevttih 70–80 % sehe aanaarsämikielâ já nuorttâsämikielâ kuábbáá-uv vuálá 15 % sämikielâlâš sämmilijn. Ive 2007 lovottuvâi mield jo paijeej 70 % vuálá 10-ihásijn sämmilâšpárnáin äässih sämikuávlu ulguubeln. Sämmilij puátteevuođâ vision lii, et sämmilijn algâaalmugin lii ellee sämikielâ já noonâ siärvuslâšvuotâ, moh toollâv, nanodává já ovdedává sämikulttuur já kulttuurân kullee iäláttâsâi siäilum já ovdedem sehe sämmilij eellimvyevi, ärbivuáválâš tiettim já ärbivuáválij tááiđui sirdâšume uđđâ suhâpuolváid. Sämmilijn lii tiervâs jieštobdo já noonâ oohtânkulluuvâšvuođâ tobdo . Aanaarsämmiliih Aanaarsämmiliih äässih oovtâ staatâ já oovtâ kieldâ siste. Aanaarsämmilij ärbivuáválâš aassâmkuávlu lii Aanaarjäävri piirâs. Ärbivuáválâš aanaarsämmilâš eellimhäämi vuáđudui táválávt luánduekonomâlâš tálutuálun, mast áigápuátu šoodâi kyelipiivdost, puásuituálust, šiiveettuálust, eennâmtuálust já meccipiivdost . Aanaarsämmiliih láá vuáhádum pyereest tááláá ohtsâškoodán. Sämmilâš eellimvyehi já áárvuh iä lah lappum, pic tain puáhtá vyettiđ meerhâid tááláá ääigi-uv. Ärbivuáválijn iäláttâsâin, tegu kyelipiivdost já puásuituálust finnejeh maaŋgah vala áigápuáđus. ¶ Já nuuvt Heikkâ já Marttin mainâstává Uulá-Juhánân hyenes kyelipivdemluhhoost já hyenes kyelisaallâsijn, määđhist sieidi kuuvl já kuárus saajeest togopeht, kost sieidi koolgâi leđe. ¶ kuáhtu seini ¶ Ulmen lâi ruokâsmittiđ párnáid anarâškielâ sárnumân kielâpiervâl já škoovlâ ulguupeln orniimáin sijjân rijjâääigi tooimâ (luámu äigi). Mij vaaldijm taan ive vuossâmuu keerdi fáárun meiddei pajekielâlâš párnáid. Ulmen lâi ruokâsmittiđ kuábbáá-uv kielâjuávhu párnáid sárnuđ koskânis sämikielâ ton saajeest, et suomâkielâ ličij ain áinoo ohtsâš kielâ. Taan tove láin meiddei fáárust kyehti stivrejeijee. Munnuu ulmen lâi jyehiđ juávhu kyevti uásán nuuvt, et nubbe stivree nuorâbijd párnáid já nubbe puárrásub párnáid ain mottoom uási peeivist. Agendan ađai ohjelmin lâi jyehilágán kreatiivâ toimâm. Muoi halijdáim ruokâsmittiđ párnáid oovdânpyehtiđ jieijâs meiddei kielâttáá, ovdâmerkkân liihâdmáin já kieđâ puđâldâsâigijn. ¶ spejâlistmijd = kangastuksia 140 ¶  # 6. Cortninarius brunneus – Karhunseitikki – Kuobžâseitik U ¶ Lostâ, mii almostuvá ohtii ohhoost, lii uáli stuorrâ proojeekt. Mottoom puávtáččij ettâđ, et tot lii liijkás-uv styeres návt uccâ aalmugân. Anarâš-loostâ táásán ij Kierâš pyevtigin olleeđ: Ton lasseen, et pargeeh iä rijttáá, meiddei ruttâdem ličij vaigâd. Ruuđâ ferttiiččij uuccâđ luvij tuháttij mield, já jis euroh iä puáđigin, te lostâ ferttiiččij joskâđ. Tággáár vyehi lii tuáŋgi. Nuuvtpa loostâ rähtidijn lii ulme šeštiđ sehe ruuđâ já pargoääigi. Loostân iä puáđi koveh, ige tot maccuu muččâdávt. Tast lii tuše tekstâ čaallum oovtkiärdánis já iberdettee háámán. Loostâ váldutoimâttemvyehi lii šleđgâpostâ, tondet ko tot lii jotteel já mávsuttem. Taat tiäđust-uv lii váhá hyenes hommá tagaráid, kiäin ij šleđgâpostâ lah, teikkâ jis tot lii hiđes já unohâs. Toi várás vuolgâttuvvoo pááppârversio, mii ij tađe komálub lah ko tuše mottoom macâstum A-neeljiš tarvettum niittijn kiddâ. ¶ Jeesus luusâ puohtii párnáid, vâi sun kuoskâččij sii. Máttááttâspárnááh laittii pyehteid, mut tom huámmáštijn Jeesus njunádui já eeđâi sijjân: “Suovvâđ párnáid puáttiđ muu luusâ, elleđ eesti sii. Siilágánij lii Immeel väldikodde. Tuođâi: kote ij vääldi Immeel väldikode vuástá tegu páárnáš, sun ij toho peesâ.” Sun vaaldij párnáid aaskan, pieijâi kieđâid sii oolâ já sivnedij sii. (Mark. 10:13-16) ¶ 12. Moh láá Laapi lääni kaavpugeh? ¶ Já maailm šoodâi ain čuovâdubbon. Sun tuubdâi, maht Juhháán-kállá kieđah lijjii jo nuuvt alda, et sun puovtij toppiđ kállás kuohtuid kieđâid. Aaibâs siämmáánáál ko sunnuu servuustâllâmääigi-uv. Tääl lâi nuuvt pyeri. ¶ b. liähmus stielâsân ¶ Taat tääl nohhee kielâškovlim lii ohtâ mergâšittee lävkki ovdâskulij. ¶ - kyehti kyele ¶ Kuátikuáimám ravhâstij: ¶ – Tot-uv ruttâ puátá val onnuđ. Amal toin ruuđáin finnee kumimattoid avdolättei. Mudoi-uv Junná šeeštij tienâsijdis. Puurâi kal jyehi peeivi, mut maiden muide ij uástâm. Ko skipáreh ellii oholoopâst tánssámsaajeest já tollii uccâ vuolâjuuhâmehidijd, te Junná ij váldâm toid uási. ¶ 8. Maadâ-Korea 28 ¶  táálu] 4. Kuávluhaldâšemvirgeomâhááh kalgeh ráđádâllâđ já rähtiđ ohtsâšpargoost sämikuáv-lu já sämikulttuur kyeskee strategiaäššikiirjijd. ¶ 2 a. Merkkii ruossáin rootán hiäivulâš raavvâd. ¶ Kašmârdeijeeh haldâšii maailm, ko šoŋŋâdâh lâi lieggâsub ¶ Ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát- já reesuurskuávdáá pargokielah láá sämikielâ sehe suomâkielâ já ruotâ-/tárukielâ. Kuávdáá pargon lii oovtâst sämitiggijn ohtsâštave-eennâmlâš kielâoovtâstpargo nanodem já ovdedem, sämikielâ nanodem já ovdedem nuuvt, et jieškote-uv kielâjuávhu ohtâgâslâš táárbuh, hástuseh já naavcah váldojeh vuotân, sehe sämikielâ virkosmittem já turvim puátteevuođâst. ¶ Pááikán puáttim maŋa algijm keččâđ televisio. Oovdebpiäiváš äijihšoŋŋâ lâi pilledâm satelliittikanavaoornig nuuvt, et uáinoo tuše páihálâš TV. ¶ Ko poođijm Idingtonin, te eelijm vala Arden nuorâmuu kaandâ perruu lunne säävnist. Sust lijjii ennuu tovlááh tyejipiergâseh autotaalist já mudoi-uv sun lâi puáris tävirijd vuorkkim. Tot lâi mestâba oles museo. Táálu sun lâi jieš ráhtám viljâinis já ejijnis já tot lâi eereeb täähi já laasâi rahtum peri muorâst. Ameriikkalâš vyevi mield suu-uv táálust lijjii jyehi visteest timmâ ubâlätteematoh já muorâigijn lieggâneijee sävni lâi hiirsâin rahtum. Lievlah lijjii njálgáh. ¶ 5. ¶ – Jáá. Lâi-uvgs tot nieidâ vâi kandâ? ákku joođhij tenttam. ¶ Talle Máárjá eeđâi: ”Tábáhtus munjin nuuvt ko ettih.” ¶ Säämi máttááttâskuávdáš lii nube tääsi oppâlájádâs, kote uárnee maaŋgâsuárgásâš áámmátlâš škovlim suomâ- já sämikielân sehe oovded sämikulttuur ubâ sämikuávlust. Áinoošlajâsâš oppâlájádâs váldutoimâsaje lii maaŋgâkulttuurlâš Anarist. Eres toimâsajeh láá Avelist, Kaamâs Tuáivunjaargâst já Iänuduv Hettaast. Škovlim- já tutkâmoovtâstpargo uulât sämikuávlu staatâi lasseen eromâšávt tave algâaalmugij maailmân. ¶ – Puáđiba, Šluŋkki! ¶ Kalehán toh vuosmuuh iveh škoovlâst monnii nuvt ete uccáá mun tain maiden muštám, vissâ-uv škoovlâšt hiälpust peessim ko šiev numerijd-uv tuođâštâsâst kiđđuv finnejim. Tom kale muštám maht luámuid já kiiđâ vuordim ete piäsá pááikân. Tallaa ääigi luámu aalgij vyesimáánu majemuu peeivi já piištij kulmâ mánuppaje. Čohčuv já pessjái lâi meiddee oho luámu. ¶ – Ele, pup.... Lyešti muu! Ele tááju, Tyeggi! Vääldi mielâstubbooht muu koori... Iššeed muu, Kuobžâenni! Puáđi išán... ¶ Matti Palosaari, Päivi Vehmas já Olavi Vestelin ¶ 3. Vääldi čielgâs, kost päihistâd lii šleđgâváldukuávdáš já ton váldupotkiittâh. ¶ Uccpárnáá Vuoli Ilmar ¶ – Persovnavdo orroomvisteest sohvá alne! hirmástâlâi Juhháán. ¶ 146 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ Juhâvyemeh láá lamaš pivnohis aassâmsajeh ovdâhistorjálij aaigij rääjist. Meid Lemmest láá meerhah ulmuin, kiäh assii tobbeen čuođijd iivijd tassaaš. Aalmuglâšmeeci kuávlust láá kavnum suullân 700 kodderogged, main kodeh pivdojii 1800-lovo räi. Njurgoiluovtâ luándupäälgis jotá oovtâ taggaar kodderoggejuávhu čoođâ. ¶ Sämitigge ¶ Suu kálgu eeđâi sunjin: “Vala-uv tun toolah kiddâ hurskesvuođâstâd? Karrood jo Immeel já jäämi meddâl!” Job västidij: “Joolâ sárnum, kálgu. Ko mij väldip Immeel kieđâst pyere, te tiäđust-uv mij kolgâp väldiđ meid paa.” Puoh taan siste Job ij saanijngin vuástálistám Hiärá. (Job 2:9-10). ¶ 1. Algâaalmugijn lii vuoigâdvuotâ olgospyehtiđ, hárjuttiđ, ovdediđ já máttááttiđ vuoiŋâlijd já oskoldâhlijd ärbivuovijdis, vuovijdis já seremoniaidis, vuoigâdvuotâ paijeentoollâđ, suojâliđ já kevttiđ ráávhust oskoldâhlijd já kulttuurlijd čuásáttuvâidis, vuoigâdvuotâ kevttiđ seremoniatiŋgâidis já meridiđ toi kevttimist sehe vuoigâdvuotâ jaamišijdis rummâšij tâi toi pasâttâsâi pááikán vuolgâtmist. ¶ Piirâs 7 ¶ – Já maid forgâ , Ákku lâi piälkkám. Munhân tarbâšâm tääl iše! Já forgâ mun tarbâšâm vala eenâb iše, jis tij eppeđ tääl puáđi! ¶ –~Riemnjis hoi! kuobžâ čuorvij. ¶  valmâštume Yle Sápmi lii meritiätulâš luvij iivij pargoin ánsulávt ovdedâm sämikielâ sajattuv já fáálám palvâlusâid sämikielâiguin. Yle Sápmi lii vuáđupargos tiäđusirdem paaldâst toimâm sämikielâi ellen siäilum já meid sämikielâ iäláskittem peeleest. Yle Sápmi lii jieijâs toimáin pajedâm sämikielâi sajattuv sehe sämikuávlust ete ubâ Suomâst. Sämiaalmugist paijeel peeli áásá suomâkielâlâš pirrâsist jieškote-uv kuávluin Suomâst sämikuávlu ulguubeln. Aasâmpirrâsist, kost sämikielâ kulloo tuše harvii, jieijâskielâlij uđđâsij já eres sämikielâlij ohjelmij tergâdisvuotâ tiäduttuvá. Yle Sápmi kiävttá puoh Suomâst sárnum sämikielâid. Anarâškielâ, nuorttâlâškielâ já tavesämikielâ kullojeh Yle Sápmi vuolgâttâsâin piäiválávt, mut Yle Sápmi movtijdittoo lasettiđ anarâškielâlâš já nuorttâlâškielâlâš ohjelmpyevtittâs. Yle Sápmi sämikielâliih radiovuolgâttâsah, ohtsâštaveeennâmliih tv-uđđâseh Ođđasat sehe Yle Sápmi juovlâmáánu 2013 aalgâst algâttâm eehidpeeivi tv-uđđâseh láá lamaš merhâšittee läävhih jieijâskielâlii tiäđusirdem ovdánmist já toh láá lasettâm sämikielâi oinumvuođâ já kullumvuođâ. Yle Sápmi lii ovdedâm ohjelmpyevtittâs puoh ahejuávhoid. Uđđâsumos lii nuoráid rävisulmuid uáivildum radioohjelm, mii laiđiistuvvoo anarâškielân já tavesämikielân. Yle Sápmi lii ovdedâm palvâlusâidis meid interneetist. Yle Sápmi internetsiijđoin láá uđđâseh luuhâmnáál pyeremuu tááhust kuulmâ sämikielân sehe suomâkielân. Tobbeen puáhtá luođiđ sämikielâlijd radio- já tv-ohjelmijd. Siijđoin lii meid sämikielâlâš, puohháid áávus Shoutbox-savâstâllâmsaje, mii lii tergâdis nuorâi kielâkevttimaareen. Yle Sápmi radiokanava lii máhđulâš kuldâliđ Internetradio peht ubâ Suomâst já kost peri maailmist. ¶ Vuáđukeeđgi muvrámtilálâšvuotâ 2010 ¶  varianttin, Čuákánkiäsu ¶ kaccuu ¶ Ánná tuáivui jiečânis, et Heikkâ motomin kavnâččij olssis tom, maid jo lâš lamaš ucâmin-uv, mottoomlágán ráávhu já rijjâvuođâ. Ánná ličij halijdâm mahtnii išediđ Heeihâ, mut toos ij vissâ lamaš maggaargin tárbugin, ko jo kerd puoh lâi moonnâm tánávt. Oovtâ ääši Ánná kuittâg tieđij: sun ij kuássin puávtáččii vájáldittiđ Heeihâ. ¶ – Nuuvthân tot lii. Lađâsmáánu maŋa tast šaddâ nohhee máánu já tasmaŋa šaddee máánu. Šaddee máánu maŋa ubâ jurbâ máánu lii uáinusist já tot lii oppeet lađâsmáánu, Hirškikkâ muštâl Muárján. ¶ – Luhhoost mijjân páácá äigi tommit, et pyereest kiergânep tom nube junán, sun eeđâi. ¶ koškepuško = kuivahauki ¶ 41 cm ¶ Aainâs-uv tágáreh persovneh tarbâšiččii jienâ: ¶ Viljâsân Juhháán-Uulán šoodâi uáli koŋkreetlâžžân orrâkeejist hiäŋgám nubáloh ihheed maŋel áá ađai ive 1971, ko sun kaartâi he ŋ gâgiđ skoot teráin saksalâš Mercedes-Benz maŋŋaal Kirkkonjaargâ leirâdemsaajeest. Taam tábáhtusâst lii tärhibeht muštâlum vyesimáánu 2013 Anarâš-numerist noomáin “ Kirkkonjaargâ mätki ”. ¶ * Kejâttâh: kiidâs čokkámsajeh alaneijee kejâttuvvâst 254 ulmui (12 čokkámráiđud). Kejâttâh vuáđuhäämist, maaŋgâtooimâsali čájáttâssaijeen. ¶ Koskâiijâ Paavvâl já Silas lávluškuođijn, já eres faaŋgah kuldâlii. Fakkist eennâm spoorijdškuođij tegu eennâmtuárgástusâst. Faŋgâvistij uuvsah rovvii áávus, já faaŋgâi äävlih luovânii. ¶ a. b. ¶ Siähtáleh ¶ Puoh tolehumoseh pessejeijeeh lává vuoptâcissááš já kuosâcissááš, moh kuohtuuh algâttává pessimhommáid jo njuhčâ-, cuáŋuimáánust, mut loppâšlaajah eskin vyesimáánu algâpeeivijn já majemustáá sämicissááš, mon pessimhomáh älgih iäskán vyesimáánu koskâmuddoin. Motomeh šlaajah kiergâneh pessiđ siämmáá keesi ääigi kuohtii já toh láá pyeidicissááš, kuosâcissááš já čuovjiscissááš. ¶  na 19. Boletus badius – Ruskotatti – Ruáđitatti U ¶ seenti kartoŋg roobdâi paijeel. ¶ Omin sanoin © Kotimaisten kielten tutkimuskeskus 2009 ko anarâškielâ kielâpiervâl-uv, já lam tääl kyevti párnáá ennin já sämikielân pajasšoddâdeijen karttâm murâštiđ anarâškiel párnáikirjálâšvuođâ vänivuođâ. Eidu taat lii pieijâm muu čokkáđ pennâ kieđâst já čäälliđ párnáid luhâmuš anarâškielân. Ko jieš pajaššoddim suomâkiel pirrâsist, kost ij páárnážin oppâm čäälliđ ige luuhâđ sämikielâ, lam halijdâm adeliđ tááláid párnáid ereslágán šoddâmpirrâs, kost puáhtá hitruusnáálá ovdediđ luuhâm- já čäällimtááiđus sämikielân. Eidu taan ohtâvuođâst láá šoddâm juovlâmáánu 2004 Anarâš -loostâst almostum mainâseh kyevti njoobžâčiivgâst Oobžâst já Toobžâst já Njobžâvääri -ráiđu, moos kuleh nelji kirje: Njobžâvääri pessijâšmarkkâneh (2006b), Njobžâvääri jonsahpeivkähteeh (2006c), Njobžâvääri juovlâtijdâ (tulossa) já Njobžâvääri juovlâtaaidâr (tulossa). Vuosmuu kirje lii kuástidâm Sämitigge já nube já kuálmád Anarâškielâ servi. Niäljád kirje ij lah taam čälijdijn vala teddilum. Njobžâvääri-rááiđu tábáhtumesaijeen lii Njobžâvääri já tobbeen Uárbis njobžâpárnái táálu, kost ääsih uárbis njobžâpárnááh, sii tipšooh, Njobžâákku já Tálunjobžâ. Kirje tábáhtumijd vaigutteh kuittâg siijdâ ulguubeln puáttee njoobžah, kiäi pyeritátulâš fáárunpuáttim toovât ain vädisvuođâid siijdâ njobžáid. Uđđâsumos párnáiroomaan lii muu čäällim párnáiroomaan Speeijâl faŋgâ (tulossa). Tast Sáárá lii monâmin kyevtokkosâš kesiluámun ááhus já äijihis kuuvl, já ákku puátá suu viežžâđ linjášautost. Ááhu já äijih luusâ vyejedijn kuittâg ákku lattiiškuát suámálávt ige tuubdâgin Sáárá, kote ferttee čielgiđ tom, mii immâšijd ááhu väivid. Tast álgá suu mätki kufittârij enâmân, kost ij lah älkkee peessâđ meddâl. Taam kirje kuástid Anarâškielâ servi. Ain kuhebijd laavhijd anarâškielâ kirjekielâ lii váldám eidu taan ive 2007: kielâst lii šoddâmin tiettuu kielâ. Anarâškielâ kevttui vuosmuu keerdi historjás ääigi tieđâlâš kiellân jieččân nágustilálâšvuođâst cuáŋuimáánust, já lam pastam almostittiđ anarâškielân oovtâ tieđâlâš artikkâl Anarâškielâ iäláskittem tutkâm já puátteevuođâ visioh , mii almostui Pekka Sammallahti juhlekirjeest Sámit, sánit, sátnehámit (Olthuis 2007b: 315–318). Taam-uv Päikkieennâm kielâi tutkâmkuávdáá nettialmostitmân puátih jo kyehti anarâškielân čaallum artikkâl, mii ain tuálvu kielâ ovdâskulij. Tast, mast vala lovmat ihheed tassaaš uđđâ kirje almostum lâi hirmâd stuorrâ tábáhtus, lam jieččân illoon huámmášâm, et uđđâ kirjeh kävnih tállân saajees lohheidis kieđâst. Hirmâd stuorrâ ”kiŋgârij” váilum kirjij almostum ohtâvuođâst lii muu mielâst čielgâ merkkâ tast, et anarâškielân lii almostuuškuáttám eenâb kirjálâšvuotâ já et uđđâ kirjeh láá kirjekielâ ovdánmist luándulâš já táválâš almoon, nuuvt čuuvtij ko uđđâ kirjeh annojeh-uv áárvust. ¶ tállân almolâš etinumerân 112. Išánkoččom taha ucâmijn ¶   – Sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuotâ aalmugin ij olášuu, ko sämmilij jiešhaldâšem lii räijejum kuoskâđ tuše kielâ já kulttuur, páhudij Sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi Ruávinjaargâst 15.4. uárnejum konfereensâst. ¶ Tijmekooskâin uáiná moggedem tâi tuáru. Tuárrum sáttá orroođ šiev vyehin hoittáđ váduhis ääši. Táválávt tuárrum maŋa covâškuát kuittâg vaje, mii purgán älkkeht uđđâ tuárrun. Lii ennuu älkkeb čuávdiđ aašijd sárnumáin tain vuáđulávt. Sáttá leđe vijsásumos väldiđ kiännii pelettis kuldâleijee fáárun savâstâlmân. Sun puáhtá toimâđ sänituálvon jis tobdoh kumoh liijgás tâi soovâdvuotâ ij táátu kavnuđ. Riijdo uásipeleh kalgeh muštâliđ tärkkilávt, maht sist alnees oro. Lii tergâd oppâđ västidiđ jieijâs porgâmušâin. Tast-uv kalga sárnuđ, maid puátteevuođâst tuáivu tábáhtuđ. Kenski návt čielgih ääših, main nubbeest ij lah lamaš maggaargin tiätu já soovâdvuotâ šadda älkkeht. ¶ Sämitige škovlimraapoort nr 1 ¶ – Tondiet vissâ kalga-uv uáđđiđ tälviv, Obžâ smietâi. ¶ Sauva ¶ 16. Sämmilij pyereestvaijeem já uásálâšvuođâ ovdedem ¶ 228 ¶ Britij suolluuh . 34, 48 ¶ – Kolmuumist poođij-uv mielân, et tohonhân ferttee väldiđ puáldimmuorâid-uv, hoksáá Heikkâ. ¶ – Kielâtoimâttâh jurgâl válduášálávt äššikiirjijd, iätá kielâtorvočällee Siiri Jomppanen . Freelance -jurgâleijeeh huolâtteh táválávt kuhebijn jurgâlusâin, tegu čaabâ- já tiätukirjálâšvuođâ teevstâin já oppâmateriaalâin, juátká Jomppanen . ¶ anarâskielâst poollâđ -verbâ váátá lokatiiv. KR92 olgospyehtim vaimoksesi lii jurgâlum ¶ Uccpárnáá Vuoli Ilmar ¶ siärvádâh.....75 ¶ projeekthovdâ ¶ Talle sij koijâdii Joonast: ”Kost tun puáđáh? Mane lah puáttám taan skiijpân? Mon aalmugân tun kuulah?” ¶ loovdâlaasâ peitinlasi ¶ Kielârääđi addel oovtâst sämikielâ toimâttuvváin vaaljâpojijmield muštâlus sämikielâ kielâlâš vuoigâdvuođâi olášuumeest já ovdánmist. Sämitigge raahtij laavâ olášuumeest ive 2007 vuáđučielgiittâs Säämi kielâlaavâ olášume iivijn 2004-2007 . Kielârääđi já sämikielâ toimâttuv pargon lii säämi kielâlaavâ ovdedem já kocceem lasseen pyerediđ sämikielâ sajattuv já luptiđ sämikielâ status ohtsâškoddeest. Kielâ kommunikaatioáárvu táálášoht¬sâš-koddeest lii pyeredum muáddilov ihheed tassaaš jotonpieijum kielâhuolâttâs- já terminologia¬pargoin, main viggoo ereslasseen tarvettiđ uđâssaanijd kielân ton jieijâs ráhtus miäldásâžžân. Sämikielâ kielâhuolâttâs- já ravvimpargoid lii Suomâst tipšom Päikkieennâm kielâi tutkâmkuávdáš ive 2011 loopâ räi. Ive 2012 aalgâst Päikkieennâm kielâi tutkâmkuávdáá organisaatio muttui já nommân šoodâi Päikkieennâm kielâi tutkâmkuávdáiš. ¶ Kii puátá kolliđ Máárjá, te ovdemustáá sun tiäivá viäskárân. Veeskir lii ivnejum čuovjâdin. Káttu lii nuuvt čuovjâd tego ijjâalme tälviv. Seeinih láá siämmáá čuovjâdeh tego kisákiäluh kiedist. Lättee lii máálájum suovâčuovjâdin. Viäskárist lii stuorrâ speeijâl, mon vyelni lii saje kammuid já suhháid. Kammuuh já suháh Máárjást kale kávnojeh-uv: sust láá 52 jyelgid. Sust láá tälvikammuuh, kiđđâ- já čohčâkammuuh, kumikammuuh, sovskammuuh já kyevtilágáneh kesikammuuh. Máárjást lii meiddei lijneilddee. Máárjá lijkkoo lijnijd – sun aaibâs norá taid. Puoh enâmus sun lijkkoo silkkelijnijd, moh láá ivnejum kirkis ivnijgijn. ¶ - Naa. Taam mun aigum tust koijâdiđ, Heikkâ eeđâi sijvuus jienáin já keejâi lättei. ¶ Säämi kielâlávgum škoovlâst ¶ Tarbâšâh: 2 jurbâ 12-14 cm kukkosii muorâkuboláá ¶  láá c. Noomât sárgáid 3-5 riijkâid. ¶ Lasetiäđuh Suomâbeln Sämitige saavâjođetteijee Juvá Leemit, Klemetti Näkkäläjärvi ¶ Syeinimáánu 2008 (40 sijđod) nummeer válduteeman lâi Sämitige kuálmádeh lekkâmeh, moh tábáhtuvvii Ucjuuvâst. Saavâjođetteijee čaalij uáivičalluustis Uđđâ servi Anarâšah návt: ¶ 24.06 . Pel love suulâin vyeijiláim Charliein Ironworldin Nashwaug pehti. Eellim cashmaašin lunne luptiimin ruuđâ já eelijm vala apteekist-uv viežžâmin munjin talkkâsijd. Muu puáris čuávjivahe, vaarâ streesi keežild, lâi álgâm oppeet väividiđ muu. Lâi lukko, et muu pargoskippáár lâi tuávtir. Sun puovtij čälistiđ veikkâ maggaar talhâsreeseept já sun finnij meid mottoomlágán vuáládâs apteekist, ko talkkâsijd eelij viežžâmin. ¶ kevttee eellimvyevi mield. Esteetlâšvuotâ lii ärbivuáválâš tyejeest palvâlâm vuáválâšvuođâ. Sämityeijin kočoduvvojeh kieđâiguin tuáijojum anotiiŋgah, tegu pihtâseh, tyejipiergâseh, pivdopiergâseh já čiiŋah. Tiiŋgâi myenstereh, iivneh já hervimvyevih vuáđuduveh puáris anotiŋgáid, maid tovle masa juáháš ferttij mättiđ jieš rähtiđ. Ärbivuáválâš tyejiamnâseh láá čuárvi, tähti, muorâ, tane, čevđi já käägis. ¶   EI: Lâi-uv tist ohtkin taid rummâšijd keesitmin talle? ¶ Muu luokast tuhhiittuvvojeh ereslágáneh jurduuh. ¶ suájáskuáčureh ¶ – Na maggaar olmooš tun jiešalnees lah? ¶ jurgâlum lepped puávdejum , kost pronomin teidät lii implisiittistum ađai ton ¶ Tälvičuoškah – Talvisääsket ( Trichoceridae ) sulâstiteh čuoškâeeni, mut láá tuše 5–10 mm kukkosiih já noomâs mield taid kuáhtáá joba tälviv pivvâlin, mut iänááš maŋŋeed čohčuv já tooláá kiđđuv. Suovsah ovdáneh mieskee šaddopasâttâsin já motomij šlaajâi suovsah meiddei njomâtteijei pooškâin. ¶ laavaävđinenâmeh = laavan peittämät autiomaat 112 ¶ koordinaatâi vievâst. ¶ – Mon ennuv te kalga sáhuttiđ kähtee koddemist? ¶ » Puáttiđ puurrâđ. » Kihheen máttááttâspárnáin ij tuos- ¶ Kuávluhaldâšem uđâsmittemhaavâst láá kuittâg valmâštâllum sämikielâ, sämimáttááttâs já sä-mikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi staatâtorjuid kyeskee haaldâšlâš nubástusah, moh šaddeh olášumes maŋa merhâšitteht jo-uv hiäjusmitteđ jo ááigán finnejum sämmilij jiešhaldâšem tâi estiđ säämi jiešhaldâšem ovdánem. Sämmilij sajattâh já vuoigâdvuođah jieijâs kielâ já kulttuur kyeskee jiešhaaldâšmân šaddeh hiäjusmuđ já sämmilij jiejiâs jiešhaldâšem ovdánem orostiđ, joba maŋasmoonnâđ ALKU-haavâ olášume ohtâvuođâst. ¶ ruottâm = laukka 20 ¶ čäcipuŋkki vesipunkki ¶ Sämitige stivrâ meridij valjiđ fastâ toimâttâhčällee viirgán Laila Aikio Anarist. Virge uccii čiččâm olmožid. Toimâttâhčällee pargon láá el. äššikirje- já ekonomiahaldâttâhân lohtâseijee pargoh. ¶ Suomâ, Ruotâ já Taažâ koskâsii tave-eennâmlâš sämisopâmušâst ráđádeleh eidu tääl. Uáivilin lii, et sopâmušâst miärušteleh já toin torvejeh vuoigâdvuođâid, moh sämmilijn láá aalmugijkoskâsii vuoigâdvuođâ mield. Tast tubdâstuvvojeh sämmilij vuoigâdvuođah algâaalmugin, já ton vuolgâsaijeen lii juurdâ tast, että sämmilij vuoigâdvuođah maneh tai kuulmâ eennâm aalmuglij hiäđui lappâd. OA algâaalmugij (vuoigâdvuođâi) sierânâsraportistee James Anaya tiäddut, mon tehálâš lii, et sämitigeh uásálisteh paargon, mii lii joođoost já et Suomâ, Ruotâ já Taažâ ratifisisteh sopâmuš. ¶ – Vaijaas hámásâš tun tuođâi kal lah. Muu pärnivuođâst lijjii tuše olmâ vaijaas lodeh meeccist já toiguim ij puáhtám kal sierâdiđ ige spellâđ. Eromâsávt ijjâlodeh lijjii pessimäigin vaijaah. Keessiv koolgâi kal kukken karveđ ijjâluudij piervâlijd, ko toh piälustii nuuvt vuáimálávt jieijâs moonijd ¶ – Veikkâ TV:st puátá šiev filmâ ehidist, te távjá noháđâh jiehke vaje kocceeđ já keččâđ tom. ¶  meiddei Puh 010 839 3109 ¶ Pieijâđ liitán motomijd muldemááđuid. Luávdiđ ¶  ohtâkiärdánubbooht! << Alkuun ¶ Kuosâ (Picea abies) ¶ ______ ¶ Já ain ko Ákku tubdâškuođij pyecceiviäsust táárbu Stuorrâ Áášán, sun aštus sooitij kiälu já kočoi tipšoid kuvlâsis. Aalgâst tot luhostui-uv uáli pyereest, ko lijjii eenâb hoittájeijeeh. Mut tiet-uv hiivsigäšši lâi finnim pyecceiviäsust ereslágán čuávdus ko Ákku lâi tuáivum. Eidu Ááhu orroomääigi pyecceiviäsust lâi kavnum pyecceiviäsubakteer, já tobbeen lijjii karttâm kiddiđ oovtâ uásáduv. Siämmáá ääigi pyecceiviäsust saneerajii vala pargeid-uv, já nuuvt ucebáin pargovuoimijn karttii hoittáđ lašmâdubbooht já pehtilubbooht. Já tot tiäđust-uv vaiguttij Ááhu Stuorrâ Ašij tooimâtmân-uv. Veik Ákku täävis mield sooitij-uv seŋgâkuorâ kiälus já almottij, et tääl ličij Stuorrâ Äšši hiivsigân, sun kaartâi hiämástâlân keččâđ, maht hoittájeijeeh kaččii tast lappâd já huikkii, et sij puátih forgâ suu išediđ. ¶ Kreikka ¶ Sämitigge kieđâvuš ucâmušâid sämmilij väldimist vaaljâluvâttâlmân já almottâsâid vaaljâluvâttâlmist meddâlväldimist. ¶ Čuovjisskáálžu koorân láá távjá tarvanâm vielgis kalkkâkoorâ syejeest ellee merâpuákuh . Ko merâpuákku hááhá purrâmâš, tot leehâst koorâs já hárávist njálmásis puuzâ sulâstittee juolgijdiskuin čääsi sieminelleežijd. Merâpuákuh tarvaneh meiddei källei, ruggâstuálppoid já kärbisvuáđoid. ¶ Sämitige stivrâ merkkij čuákkimistis 27.8.2009 iloin tiättun Máccihaldâttâs já Pááđáár viljâžij sopâmuš poccui kuáđuttemkuávlui rávhuidutmist meccituálust 20 ihán já puohâi vaidâlmij maasâd-kesimist puohâin riehtitaasijn. ¶ ko tuše asettes muotâ loovdij meerhâid. ¶ » Uážuh leđe ruokkâdâs mieláin, nieidâžâm, oskod lii pyere- ¶ – Vuoi räävki. Tot-uv lii vissâsávt raše, ko lii nuuvt puttânâm, ákku iätá kiärásávt já poso peelgi. ¶ - Tuol on ilta, tähtisille laulan. ¶ Šleđgâpostâ: ¶     saajeest. Ruvsuruotâs; su. ruusujuuri ¶ Muu eenikielâ lii suomâkielâ, mut máátám meiddei sämikielâ. Luuhim tom vuáđuškoovlâst oovce ihheed, koskâmiärálávt kyevtist neelji tiijmán ohhoost. Škoovlâst oppim kielâ ennuv: kuullum sämikielâ iberdâm pyereest já táárbu mield pastam sämikielân sárnuđ-uv. Tast lii ävkki, ko jotá sämikuávlust. Aainâs Kietâruottâsist šadda jotteeđ mottoomverd huolhij lunne puásuipargoid uápásmuumin, já Kärigâsnjaargâst lam lamaš puásuireŋgân. ¶ Luándusuojâlemkuávluin pennuid kalga toollâd kiddâ. ¶ Pallas-Palle čoonâi lyevdipittáid Piäká monnjâkepiláid. Piäkká oroi lemin viehâ paaloost. ¶ 160 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ Luuvâ ubâ tiäđáttâs suomâkielân ¶ Jeesus eeđâi: ¶ Ko te lijjim finnim hirmâd leje pihtsijd, kuárudâm laataid puseráid já kiddim eres-uv meerhâid sajasis, moonnim oppeet vääbel savváid. Sun kejâstâlâi muu vaardâ, et láá-uv meerhah olmânáál koorrum kiddâ já ko te tuhhiittij puoh lemin oornigist lâi vuárust audiens komppania hoovdâ luus, kote lâi maajuur Pertti Veijo . Vääbel ciähuttij, et maajuur Veijo lii uáli tärhis suáldát já váátá muáđulâšvuođâid majemuu ciäkká mield. Nuuvtpa ko finnejim love lavkkiđ puoh pasemus sajan tääbbin Avelist, storgâgim maajuur oovdân já ettim čovgâsiähá jienáin: ¶ Kišto-ohjelm lokkesijđo / Kilpailuohjelman kansilehti ¶ Puola ¶ 2. Čääli šave tipšomravvuid. ¶ – Mutâ talle adelâh munnuu tuálvuđ iivnijd toho, kuus toh kuleh-uv, ij-uv nuuvt? Jukká visásmitij. ¶ Kaijuuh láá sodâskirdeeh , moi kuhes já kezis suájáh já segis roppâ muštâleh šiev kirdemtááiđust. Čääsist kaijuuh kobđoh tegu korkkâ, ko toi puuzâin lii valjeest áimu. Vuoijâmjyelgih muštâleh šiev vuáháduumeest čäcielimân. ¶ Lahhân tun tiäđust-uv kuullâm mainâsijd Pieinis-Piäkást. Pieinis-Piäkást ij lah seibi ollágin, tuše uccâ piäinâsâš. Ton seeibi käskistij rasta rottá talle ko Piäkká lâi tuše táválâš Piäkká já čivgâ vala, ijge aassâm talle vala kaavpugist. ¶ 39A Skáálžust lii timmâ roppâ, mon kalkkâkoorah syeijejeh. ¶ Vuosmuš säämi kielâlaahâ šoodâi Suomâst vuáimán ive 1992 aalgâst já tot kenigitij staatâ ¶ 1. Tuuđhâ plankton mikroskooppáin. ¶ - Tavesämikielâlâš päikkipalvâlempargee Tave-Aanaar kuávlust 26 022,00 € ¶ KAPASITEET JÁ SAIJAASVUOTÂ: ¶ Jeggijuuŋâst iä lah nuuvt hirmâdávt vitamineh, mut pyereh väniamnâseh ulmui láá ennuu ryevdi já maŋŋaan . Ulmuu roppâ kale ij pyevti kevttiđ muorjij ryevdi ävkkin. Hyenes aamnâs lii lajo , mii motomin mitteduvvoo viehâ ennuu. ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 89 ¶ – Mun tiäđám ennuu mielâkiddiivâš aašijd, eeđâi káránâs. – Mii vyevdi tyehin lii ohtâ ¶ » Jis kiästnii tist láá čyeti savzâd já ohtâ tain čáájád ävđinenâmân, te ¶ Šlieđâelleeh lii nubbe stuorrâ čielgitävtittemij juávkku. Maaŋgâin šlieđâellein, tegu skáálžuin já skuápuin, lii noonâ korrâ, mon syejeest toh eellih. Eres šlieđâelleeh láá ripoh já meerâin ellee lekkâkyeleh. Šlieđâelleeh eellih enâmustáá čaasijn. ¶ Ristâoppâiävtuttâs čällen väljejui pispe Eero Huovinen piispijčuákkim kiđđâčuákkimist ive 1995. ¶ I Boletus – Tatit – Taatih U ¶ Esbjerg 105 ¶ G. Kyevditäsni ¶ testament kiirjij oornig, vâi puáhtá kavnâđ tutkâmušâst tarbâšum veerstâid. ¶ Lostâ lii nuuvtá, mut tiilájeijee ferttee mättiđ anarâškielâ. ¶ Ovdánemlinjâs kyele ovdâeejist: ¶ 6. Taažâ 686 ¶ 2. Staatah olášuteh pehtilis tooimâid já táárbumield sierânâstooimâid , moiguin puáhtá visásmitt iđ algâaalmugij ekonomâli i já sosiaal li i tile juátkojeijee pyeredem . Eromâš huámášume kalga kiddiđ algâaalmugáid kullee puárásij , nisonij , nuorâi , párnái já vádulâš ulmui vuoigâdvuođáid já sierânâstárboid . ¶ lahna ¶ 1. Säämi kielâlaavâ kalga nubástutteđ (31 §) nuuvt, et lahâaasâtlâš kieldâlâš vuáđupalvâlusâid ¶ Heikkâ ij jiendâm tooskin maiden. ¶  Adv. Toos 1. Stropharia hornemannii – Isokaulussieni – Stuorrâsiäpulâskuobâr U ¶ LUUK. 10: 25 – 37 ¶ madrâs = patja ¶ Njurgoijáávráš JIM Merilintujärvi Čovčjävri 3,5 km MV. ¶ Váldálumoseh dinosauruseh, tegu jietânâslágáneh mammuttažâligeh , láá puohâi aaigij stuárráámusah enâmist iälustâm elleeh. Tain stuárráámus šlaajâ lâi joba 30 meetter kukkosâš, viiđâkiärdásii táálu alosâš já teedij paijeel 100 000 kiilud. Hormišis stuáruduvâst peerusthánnáá ¶ – Liibâ mii táálu vyellin! Sij huikkii. ¶ Silas 242-244 ¶ Muorjijn finnejeh eellimvyeimi ennuu lodeh, elleeh já tiivreh-uv. Toh iä tieđe maiden tain ennuu vitaminâin, moh muorjijn láá. Ij olmooškin lah nuuvt áigáá tuđhâškuáttâm muorjij vitaminijd já ravâdâsamnâsijd. Tom mij tiettip, et luámánist lii ennuu C-vitamin , lyemekiilust 3 – 4 kerdid eenâb ko appelsiinist, a-vitamin lii luámánist juo love kerdid eenâb ko appelsiinist. Juuŋâst lii meiddei pyereest C-vitamin , mut saareest tuše ucánjáhháá. Mut maht láá vuorâččâsmyerji vitamineh? Vala muáddlov ihheed tassaaš pegâlmâs šaddoäššitobdee Toivo Rautavaara ij máttâm ettâđ kirjestis vissásávt, mommit vuorâččâsmyerjist láá vitamineh. Uđđâsumos tutkâmušâi mield vuorâččâsmyerjist lii kohtulávt C-vitamin , mut meeri oro mulsâšudmin sierânâs kuávluin. ¶ Ij tot uáđđim nuuvt rávhálâš lam, párnááh čierruu, pyecceeh huoikkuu já luoimii. Motomijn ulmuin lâi čuávjipoovčâs já luččâsist lijjii. Amal motomeh pesâttii puvsâidsis-uv, haajâ kuittâg lâi taggaar. Oođđim junast puáđidijn, mutâ tot lâi taggaar rávhuttis uáđđim, lijjim vaibâm, uáđđájim já oođđim iiđeed räi. ¶ mottoom tälvieehid. ¶ Kasper ložžij kieđâs, ko kuulâi skaallân. Viskis kuáivummaašin poŋkkáástâlâi maađij mield. Ton káátust juurâi ooraansivnásâš lamppu já koopist čokkái almai. Kasper puotâ almai orostitij vuájánis já uigâdij uáivis cuovkkânâm laasâst olgos. ¶ Säämi kielâohtsâšpargo uđđâ vuáđu oolâ - tave-eennâmlâš haavâ uđđâ pargeeh teivâdii Sajosist ¶  poccuu. Hovdâ Jorma Kauppinen oovdânpuovtij čuákkimân ovdâ- já vuáđumáttááttâs oppâvuávám vuáđustasâi uđâsmittem já uđâsmittem äigitaavlu. Máttááttâshaldâttâs lii toohâm máhđulâžžân uđâsmittem ávus kommentistemmáhđulâšvuođâ päikkisiijđoinis . Virgálâs ciälkkámušrieggee uđđâ vuáđustâsâin uárnejuvvoo čohčuv 2014. Staatârääđi lii tuhhiittâm vuáđumáttááttâs uđđâ tijmejuávu ive 2012. Uđđâ vuáđustâsâi já tijmejuávu miäldásijd máttááttâsvuávámijd lii tárguttâs väldiđ anon čohčuv 2016. ¶ Kollepottâ aalgij vaidâliđ, et suu selgi lâi kilásâm, tegu ličij puállâm. Miisun tooskis lâš šoddâm? Ilâštem lâi uáli jo koorâs. Kutkâ ruotâi skipáris kuuvl já huámášij tállán, et kiärppáá selgi lâi puállâm. Piäivâš lâi nuuvt kumásávt páštâm, et lâi puáldâm Liisá seelgi. Mut mii täälgis iššeen? Kiärppáá mielâst oroi, et sun ij innig kuhháá killááččii tággáár kuárdim. Mut forgâ Juhánist lâi sooppum teivâdem. Piergiiččij-uv Liisá ton ääigi ohtuu muorâluámist? Tieđe veikkâ taah páiháliih kuuđhah puávtáččii ravviđ, maht išeđiđ kiärppáá puállâm seelgi. Liisá lopedij leđe muorâluámist já vyerdiđ. ¶ uážžoin varriđ siämmáá taatin. ¶ Moos iäččám eeđâi nanosávt: ¶ 6. Brasilia 950 ¶ Lam maŋgii hundâruššâm, maht motomeh tááluh láá finnim noomâs, ovdâmerkkân veikkâba Aaltola , mutâ vistig täst aalgâst táálu omâsteijein já meiddei tast, kost táálu lii lamaš. ¶ Saarijärvi D4 ¶ Ton nube täälvi sust lâi jyelgi puáránam já Čivtjuuvâst lâi pygálus já Hansâ še peesâi pygálusân. Sun lâi viehâ čuuvtij uáivist tobbeen. Tobbeen lijjii maŋgâ kähvikäävpi já sun juuđij kämppäst käämpän já láávlui tom jieijâs sepittem lavluu. ¶ Kielâ normim algâ ¶ – Čääsist. ¶  uđđâ d. Kotemuu enâduvâst lii enâmustáá čääci? ¶ – Keejâ Matti. Must lii kuhheeb máátu ko Hirškiihâst, Myerji rammust. ¶ Marja-Liisa Olthuis ¶ Nuuvthân enni almostui toos já tot oroi lemin aaibâs luándulâš. Muoi puovttijm savâstâllâđ veikkâ mon kuhe. Ton eeni kuáhtámtilálâšvuođâst lâi ain siämmáš iveäigi, mii lâi vaarâ syeinimáánu, ko syeini-uv lâi jo viehâ kukke. Ain, ko ahevuššim eeni, te čuorvum suu já sun poođij-uv ain muu luus. Puovttijm leđe kuhebijd-uv aaigijd oovtâst já savâstâllâđ. Jiem tieđe vissásávt, nievdim-uv mun, vâi eelij-uv enni tuođâi-uv kuáhtáámin muu, mut jyehitov, ko halijdim leđe suin, te jurdâččim jieččân toho Nuuvdibele kiädán alda nyettisááđhu pálgá viestârbel já čuárvuškuottim suu. Enni almostui ain já munnust lâi suotâs leđe kuávttáá. Jiem puáhtám čuárvuđ suu eres tuvij ko ehidist ovdláhháá nohádem já iho, ko puohah lijjii jaskodâm. Tot čuárvum uáináh tábáhtui jurduin. Jiem mainâstâm taan jieččân ohtâvuođâst iännásân kiässán, ko iä sij kuittâg lijjii iberdiđ. ¶ čuággiđ, čuágám, čuággá = poimia, kerätä ¶ 5 . a. Tievâsmit njuuvčâ tiätukoortâ. ¶ 122 ¶ 110A Island ¶ - Na mun puávtáččim koijâdiđ siämmáá koččâmuš tust. Muu mielâst tun lijjih nuuvt suámálâš. Táválávt sáárnuh já lah ilolâš mut talle jieh jiendâm maiden. ¶ Pottáák miänástuvá ubâ Suomâst ¶ 6 Čääli, mii iäruid lii ¶ Ton sajan kuorgâ puovtij kuhes čiäpáttis vievâst čuohâđ määli nuuvt ennuu ko kiergânij já lâi tuđâvâš. ¶ Toimâsaje sämitiggeest Sajosist. ¶ Moun Everest ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 7 ¶ Kuobbâreh láá oovtsellâsiih tâi maaŋgâsellâsiih árppulágán iäláneh. Iänááš uási kuobbârijn eellih enâmist, mut láá toh meiddei čääsist. ¶ Ko muh ij lam onnáá piäiván porgâmnáálá, te vyejestáim Pengillyn, kuus láin puáttâm Ton Scheib já Liisa Mayo Wisconsinist kuovttijn trukkijn, ađai kyermiautoin já monnjâkärryin. Ehidist eelijm Charliein, Liisain já Tom Sheibijn puurâdmin Mr Robertsist já iäskán tobbeen čielgâi Tom Scheib suáldátlâš virgerađe. ¶ Meccikuávlulaavâ 1 § mield meccikuávluid vuáđudeh kuávlui meccikuávluluándu siäiluttem tiet, sämikulttuur já luánduiäláttâsâi turvim tiet sehe luándu maaŋgâpiälásâš kevttim já ton iävtui ovdedem tiet. ¶ uccânjomâtteijest . ¶ Kuorgâ lii styeres, suullân meetter alosâš lodde, mii táárbu mield piälušt ruokkâdávt piervâlis kuhes čuhâ njunijnis. Kuorgâ porá tiivrijd, cuobbuid, säpligijd já jeegi muorjijd, ovdâmerkkân jeggijuuŋâid. Suomâst pessejeijee kuorgah värrejeh táálván Afrik taveossijd. Čohčuv varrimmääđhi ääigi toh čokijdeh stuorrâ tuákkin valjepiäldoid. ¶ 53 ¶ Anarâškielâ kirjekielâ já čaallum kielâ algân puáhtá anneeđ Elias Lönnrot säksikiellân ¶ meriáigásii já olespiäiválii virgekoskâvuotân 28.12.2011 rääjist. Sajos toimâsajehuolâtteijee huolât vahtâmiäštárpalvâlussáid, infosaje tipšomân, čuákkimij já tábáhtusâi orniistâlmáid kullee pargoin sehe táárbu mield čurgiimist. ¶ Diplomaathäämist: 10 ulmui ¶ Veikkâ iänááš njomâtteijeeh láá eennâmelleeh, lii motomij eellimpiirâs kuittâg čääci. Pyeremustáá čáácán vuáhádum Suomâ luándu elleeh láá nuárjuh, moh láá kuolijd porree piäđuh. Saimaa čácáduvâst iälust saimaanuárju, Nuorttâmeerâst láá nuorttâmeerânuárju já ränisnuárju (s. 94–95). Čääsist pivdee eres piäđuh láá čeevris já miŋkki. Čääsist ellee jursseeh láá maaijuv, piisam já čäcisäplig. ¶ Pargopitáh ¶ 27 ¶  ákku Uccpárnáá Vuoli Ilmar ¶ lavluuttáá. ¶ 40 ¶  maaŋgâlovolâš: Já Eeči Kuhespelji – tegu suu talle kočodii – máálái viššâlávt pessijâšmoonijd. ¶ Jesâneh: ¶ Rahttâttâm meccimáátkán ¶ Maht  /  moin  naalijn?  -‐>  vyehi; ¶ Puohâin torvolâšvuođâtooimâin huolâhánnáá lii máhđulâš ete pärni láppoo kiännán huámmášhánnáá. Tágárij tilálášvuođâi várás kalgeh kielâpiervâlist leđe lappum párnáá uuccâmravvuuh. ¶ Tave-enâmij arvekárttá 98 ¶ Mainâstij: ¶ Kulttuurolgospyehtimij suojâlemsopâmuš lii Suomâst šoddâm vuáimán ive 2007. Kulttuurolgospyehtimij suojâlemsopâmuš ulmen lii suojâliđ já ovdediđ kulttuurij maangâhámásâšvuođâ (1 artikla). Sopâmuš mield kulttuur-olgospyehtimij maaŋgâhámásâšvuođâ suojâlem já ovdedem váátá puoh kulttuurij, meid ucceeblohon kullee ulmui já algâaalmugij kulttuurij oovtviärdásâšvuođâ já kunnijâttem tubdâstem (2 artikla). Sopâmušuásipeleh kalgeh riemmâđ toimáid kulttuurolgospyehtimij suojâlmân já turviimân (6 artikla). Suojâlemsopâmuš miäruštâl, ete kulttuurolgospyehtimeh láá ovtâskâsulmui, juávhui já siärváduvâi kreatiivlâšvuođâ puátusin šoddâm olgospyehtimeh, main lii kulttuurlâš siskáldâs ( 4 artikla). ¶ 2 saje sierânâsvuáđustâssáid: ¶ a. čuovjisskálžu ¶ Algeria ¶ váátá tom. Taan veerstân ij lah lijká lasettum nanodeijee sääni kiddâ , mii lâi lasettum ¶ Joovsep lâi uigâdum kááivun, suu viiljah lijjii vuábdám suu uárjin, sun lâi päggejum vieres enâmân. Já tääl sun šoodâi vala faŋgâlân! ¶ – IŠEDIĐ!! ¶ 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶ Maaŋgah čielgitävtittemes elleeh láá kuolij ¶ ko kirjemáccuhijguin ¶ Irján Aanti Aanti, Antero Sare mušton ¶ Poccuu ihe álgá vuássáá šoddâmist ¶ 6. Mii keččâlâdmist tooimâi jienâ jođetteijee amnâsin? ¶ perruu olmoošloho já täälu vijđodâh. Eidu tääl lii tile tot, et ko aassâmtáálui huksimišeh iä kulluu toorjâoornigân ollágin, te miärádâsah láá komettum. Iä lah tagareh miärádâsah, moh stivrejeh toorjâmeerijd tááluid olmoošlovo já vijđoduv vuáđuld, muštâl Osmo Saloniemi BE- kuávddáást. ¶ pirâsprobleem.....113 ¶ Saammâl-čeeci šuáhkádij lussâdávt. – Na, nuuvt-uv Piättâr eeđâi? Eeđâi-uv sun tuođâi nuuvt? Talle vaarâ mun ferttiim irâttiđ. Sun luoštij kieđâs uálgátuáiván oolâ já čarvij muu jieijâs vuástá. ¶ máhđulâžžân sämikielâ luuhâm juo škovliittâsääigi. Videokáidusmáttááttâs pehti puáhtá ¶ Enâmistpuájui kulá, nuuvtko nommâ-uv maainâst, puájuišaddoid, ađai sieđgáid. Mane tot lii enâmistpuájui, ko enâmisthân šaddeh eres-uv poijuuh já sieđgah? Vástádâs sáttá leđe máhđulávt ton maddust. Motomeh sieđgah pyehtih šoddâđ uáli-uv asettis laavŋe alne, joba lavŋelum keeđgi ađai källee alne, mut enâmistpuájui ij pyevti kuássin šoddâđ taggaar saajeest ton suujâst, ko tot ráhtá hirmád stuorrâ päähi maddui. Poijuu stuárráámus já losemus uási lii jiešalnees eennâm vyelni já tondet nommâ lii enâmistpuájui, veikkâ tot puáhtá leđe paajeeld keejân tuše mottoom meetter alosâš. Ko koivist tom viäddá, te tobbeen sáttá kavnuđ joba meetterpele stuárusâš päkki, mon kale pollovalmâšteijeeh-uv láá huámášâm. ¶ Kollekielâ - Tave-eennâmlâš säämi kielâpalhaâšume juáhhoo kuuđâd keerdi ¶ – Vuoi Tálunjobžâ riäpu, Kuáski huolâttij já jo kaađâi tom, et lâi vuolgâttâm taam tággáár šoŋŋân olgos. ¶ Čovčjäävrist ij muu tiäđu mield lah kavnuumist ereslágán čaallum historjá, ko tuot ovdilmainâšum Hustich kirje vááldus, sehe vala Laura Lehtola kirjeest muáddi celkkuu. Sättihhân toh leđe iärrâseh-uv, mutâ jiem lah taid vala kuáhtám. ¶ 41 ¶ Tiivreh láá jeegi táválumoseh šaddoporreeh. Toh kiäsutteh jeggijd uccâloddáid, tažâligijd já cuobbuid. Raavâdkuállus juátkoo kuovdijd já kozzâluddijd, tego jeggiluátkun. Stuorrâ ellein ovdâmerkkân sorvâ kolliistâl puurâdmin jeegist. ¶ já säämi kielâraađijn adeliđ sämitiigán muštâlus sämikielâ kyeskee lahâasâttâs heivitmist sehe ¶ Vijmâg pottii poolis já puálukodde já vala pyecceiaauto-uv. Vistig valdui mađhâšeijeeákku meddâl aautost já tolvui pyecceiaauton. Vyeijeeááhu uksâ sáhhájui vistig meddâl, já tastmaŋa sun ferttij västidiđ poolis koččâmuššáid ovdilgo sun läiđejui pyecceiaauton. ¶ pohjoinen napapiiri = tave näpikiärdu ¶ Sämitigge 2010 ¶ II. Påhl Walliesson ist (viäruluvâttâlmijn 1660-lovo loopâst) lijjii kulmâ kaandâ. 1) Samuel (Saammâl. j. 1742) maajeeldpuáttei uásild nommâ čaaskâi Anarist, ko suu kaandâkaandâ kandâ Anders Samuelsson (Antti Saammâlkandâ, s. 1829) varrij Taažâ Uunjaargân, kost suuhâ jotkui. 2) Matts (Matti, j. 1746) kaandâkaandâ kandâ Johan Mattsson (Juhháán Maatikandâ, š. 1782) varrij Taažân 1806 ige nommâ jotkum Anarist. 3) Olof (Vuolli) áinoo kaandâ, Påhl (Paavvâl, š. 1697) áinoo kaandâ Olof (Vuolli, š. 1736) kyevti näimilittoost šoddii 10 párnážid, main 6 lijjii kaandah. Sist peeli varrij kandâalmajin Taazân 1800-lovo aalgâst. Päärtihist aassâm Olof (Vuolli) kaandâst 3.1) Olofist (Vuolli, š. 1778) suuhâ ij jotkum Anarist, ko nubbe kandâ varrij Taažân 1826 já nube kaandâ párnááh jammii nuorrân. Suhânommâ jotkui Anarist 1900-lovobel 3.2) Samuel (Saammâl, š. 1786) puárásumos kaandâ, Paččveejeest aassâm Olof (Vuolli, š. 1816) áinoo alge, Samuel (Saammâl, š. 1851) maajeeldpuáttee puolvâin. ¶ Munba mainâstâm mii evakkopääihi táálu ulmmuin. Toh lijjii puoh miellâsiih ulmmuuh, nieidâ lei kuittâg-uv muu mielâst uáli miellâsâš. Sun lei Kyellijuhâvuáláduv kirjeteddilmist parggoost já sun ij tuostâm ohtuu sevŋâdin olgon jotteeđ. Sevnjis ehideh ko pottii, te sun iätá munjin: ¶ mučis räsikiästu. ¶ 168A Puškoh kođeh jieŋâi suddâm maŋa cuávis riddočääsist. ¶ Keessiv cuábui pivdá tiivrijd. ¶ 4. Kištoäigi lii 8.10. – 9.11.2009. Kištoiävtuttâsah kalgeh leđe Sämitiggeest 9.11.2009 tme 16.00 räi njuolgâdusâi 5. saajeest mainâšum čujottâsâst. Meriääigi maŋa puáttám iävtuttâsah iä valduu vuotân. ¶ hämimolsom . Maaŋgâi ellei, tegu cuobbui já tiivrij vyehi muttuđ stuárudijn nuuvt, et toh láá ovdáneemees algâmuddoost aaibâs ereshámásiih ko rävisin. ¶ Doosent, FT Marja-Liisa Olthuis Hovdâ Anni-Siiri Länsman ¶ Kiđđâtäälvi oinui távjá loddepiemmânlyevdi alne puáidáhis uárree já jurdâččim ton lemin lamaš šiev piämust ađai paccâhâšhivvâduv paaldâst, ko lâi nuuvt šiev ollâsist. Poođij mielân, et amahânde tie lii tot uárree, mii telkkar máinusist siävá pähkinijguin kyermejum kyermiauto aldeláá. Máinusist auto ooroost já šavgâl ubâ pähkinkyermi uárree čujottâm sajan. Uárree tooimâid čuávudijn imâštellim váhá, et uárree táválávt roškái ain táálu nurhe tuáhá, ijge ruotâstâm meeci kuávlun nuuvtko ličij lamaš nabdemist. Na ij tast mihheen, uárreeba jieš tiätá kuus kuás-uv lii monâmin já maid porgâmin. Jyehi tááhust taat uárree oroi lemin mottoomlágán hosmiäštár, kote vuájálitij ovttuu eres uárreid kiäinusis vâi piäsá jieš herskustâllâđ ohtuunis pähkinijguin já piäivááräsisiemânijguin. Veikkâ tot häppilis huáđđoo lii-uv, te uccâloddáid tot tiiptij ráávhust purâdiđ lyevdi alne tâi riävtui tot ij vaijaam toid maiden, ko loddáin lijjii suájáh. ¶ Perunämmir kumâttâs já Hanomag ¶ Uáivikaavpug : Riika ¶ Ravvii vuoijâm vyevi. ¶ Koskâääigi rääjist sierâ staatah algii šoddâđ sämmilij asâiduttem aassâmkuávluin já staatâi perustem čuosâi kuuloold meid tavas já tave resurssij peht. 1500-lovo loppâbeln räi sämmiliih ellii masa áinon jieijâs kuávluin. Syemmilii já sämmilii aassâm rääjjin lâi nk. ”Laapi já Läädi rääji”, mii juuđij tááláá sämikuávlust mäddiláá. Historjáčällee Kyösti Julku lii miäruštâllâm laapi já läädi rääji räjiuurâid. Rääji vuáđudui sämisiijdâi já syemmilâš pitejái raajijd. Rääji ij uážžum rastaldittiđ. Rääji ij kuittâg siäilum vyeimist uáli kuhháá, peic Kustaa Vaasa 1600-lovvoost (1673 já 1695) adelem aassâmplakateh lopâttii rääji já algâttii uđâsaassâm sämmilij aassâmkuávluid. Varrim tuorjuu sosiaallâš já ekonomâlâš helppimijn. ¶ a. Nommâkištoin occoo säämi kulttuurkuávdážân uánihis, pehtilis, mielânpäccee já iäruttuvvee sämikielâlâš noomâ, mii kovvee kulttuurkuávdáá ¶ Heikkâ ferttij jyehi tááhust jurdâččiđ, et Ánná lâi hirmâd jo čyerbi! ¶  pyeri, Ärbi ¶  puátih – Moonâ tiervân! Párnááh, Ailâ já Liäiná tuáivutteh vuárustis Heeikân já vyelgih viäskárán kárvuđâttâđ. ¶ – Láid-uv tuoi eidu skoovijdmin tyebbin ääiti kuvlân? museohovdâ koijâd. ¶ Algâoljo pyevtittâs 2006 (milj. t) ¶ Jis toimâriiskah olášuveh toh merhâšitteht taheh vaigâdubbon kielâpiervâl jyehipiäivälâš porgâm já hyenemus tiileest orostiteh ubâ tooimâ. Toimâriiskah láá eres lasseen ¶ Ovdil ko pyeráh pottii anon te ulmuuh juttii vääzin nuáđiseelgist, jaavrijd juttii suuvân kárbáiguin. Ucjuv já Kaamâs kooskâst lijjii maŋgâ jäävri maid ulmuuh suhhii: Čovčjävri, Sevžjävri, Mierâšjävri, Kenišjävri já Maadâjävri. ¶ Peivitipšoost párnái tipšoääigih suáppojeh perruu pargoaigij já tipšo táárbu mield. Jis páárnán occoo peivitipšo eres suujâ keežild ko párnáá vajoidittem, vanhimij pargo, luuhâm tet. keežild, suáppoo tipšoäigi tijme 8.00-16.00 kooskân, enâmustáá 8 tiijmán. Párnáá tááhust lii talle táválávt avžuuttettee kuittâg jo-uv uásipeivitipšo tâi enâmustáá 5-7 h/pv pištee olespeivitipšo. ¶ – Tääl te kale ep tääiđigin kiergâniđ tom nube junán, sun hirmástâlâi. ¶ katiska.....60 ¶ 39. Tullâ lii luovâs! ¶ 21. ¶ tuhhiittum kirkkoráámmát jurgâlui iivij 1976–1990. (Toivanen 1989: 85, 99–100.) ¶ Neljilov ihheed ävđin enâmist ¶ vuonjâšlodeh sorsalinnut ¶ havdâ ¶ Ustevlâš kejâstâh ilosmit mielâ, ¶ jäävvil ¶ Munnust lâi lamaš Jovnâ-veerdijn (Jouni Holmberg) saahâ, et vyelgeen riävskápiivdon tavas. Jiem tiättám eidu tärkkilávt, mon tavas monâččáim. Lijjim talle 15-ihásâš já eidu peessâm kansaškoovlâst. Ovdiibeln lijjii innig meccikurssâ já jotkâškovlâ, moh kuohtuuh tolluuččii Avelist. Mii táálust lijjii talle kyehti havlâpiso, 16 kaliber oovtpiijpog Savage já eeji 12 kaliber kyevtpiijpog, mast ij tađe kommeeb nommâ ubâ lamaškin. Eeči meiddei laavij talle vala väzziđ riävskáid já nuuvtpa suu 12 kaliber hávlár ij lamaškin muu kiävtust. Kolgim tuuttâđ Savagen, veikkâ tot ij muu mielâst nuuvt pyeri ubâ lamaškin. Lijjim rahttâttâm riävskápiivdon lemnimáin maŋgâlov messiglemnâgid já vuárhást lijjii vala mottoomverd Taažâst ostum fabriglemnuuh, maid še piejim reepun, veikkâ toh lijjii-uv liijkás korrâseh Savagen. Toos lâi viljâm ráhtám sraaŋgâst päägi, amas pisso lekkâsiđ päjidijn já ton koolgâi ain mušteđ čovgiđ oolâ, jis paajij fabriglemnuin. ¶ toos ij lah haahum lope. Täärhist, ¶ Taas neti-ime tállán čuárvu: ¶ 1. Kuolij lasanemtábáhtus ¶ 5. Purrâmâš sudâhánnáá amnâseh joteh kossâčuálán . Tobbeen tain njommâs čääsi meddâl já šadda poškâ. ¶ Iđedist koccáám hirmâd kolmâsân. Iho lâi puolâštâm já tullâ lâi jo áigáá časkâm. Muu uáđđimsaje lâi puáššust keejân uálgispeln aaibâs uksâpellâst já ferttejim tállán moonnâđ olgos tojâliđ riissijd, vâi finniiččim tuulâ oppeet cokkâniđ. Tot puállái já muu skipáreh-uv koccáástâlškuottii. Káhvástâlâim já vuolgijm káárdán, mut poccuuh iä lamaš vala käärdist. Äiginis toh kale pottii káárdán já mij keesijm poccuidân jieččân kontturân. Pygálus piištij ušom kulmâ peeivi já puolâšeh lijjii korrâseh ubâ ääigi. Mist ij tiäđustkin lamas maggaargin mittár fáárust, mut nabdam, et puolâšeh lijjii ubâ ääigi paijeel 30 ceehi. ¶ – Naa-a, tot lii-uv tääl šiev koččâmuš, Eŋgâlenni šuáhkádij. ¶  objekt Ruopsâd Suoma Sámi Nuorat rs. (ry.) vuáđudui 1991 tuárjuđ aktiivlâš säminuorâi tooimâ já lääččiđ säminuoráid máhđulâšvuođâ čokkâniđ vaikuttiđ nuorâi aššijd. ¶ GÁLLOK) ¶ nanodiđ já ovdediđ sämmilij eellimtile, kulttuur já kielâ. ¶ 96 ¶ Kesimáánu 1992 (36 sijđod) lokkekoovees peeleest ivnenumerist, mon válduteeman lâi Mattus-suuhâ já mast meiddei muttojii eä- já oa-diftooŋgah háámán iä- já uá, uáiná uáivičaalâ juo ucánjáhháá čuovâ, mast Matti čáálá čallust Kuávsuičuovâ návt: ¶ Nihkolas Valkeapää ¶ Puohah puátih vajediđ tii muu noomâ tiet, mut tot, kote killáá kiddâ loopâ räi, piäluštuvvoo .» (EM95) ¶ 2. Moh ääših tuu mielâst puávtáččii hokâttâllâđ ¶ kuussâgkuálsi ¶ Vuáskučielgi = Ahvenselkä ¶ XIII ¶ 20 ¶ Vääldi 7–8 litter kiemni. Stuárráb kiemnist lii vuohâsub vuoššâđ, ko tot ij kuuvdâ nuuvt älkkest paijeel. ¶ Siskáldâs ¶ - Mun halijdâm vyelgiđ keččâđ tom pahas eeji ááldu! ¶ 10. Cuobbui já kuolij lasanemvyehi. ¶ Räjittes säminuorah ¶ Onne  lii  uáli  paahâs. ¶ - Kale lii ko algâttih! ¶ čäcielimân 88 ¶   - Jieh tungin. ¶ Piehâinluohtâ, Piehânj- LL.1978 Piekanalahti Solojäävri Mulláánjargâ V. ¶ - Lii-uv tust huáppu? Heikkâ joođhij. ¶  oovtâkiärdánis 3) sämikuávlust tuáimee staatâ ohtâduvah já finnodâhlájádâsah, 4) sämikuávlu staatâ ohtâduvâi ¶ 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶ ERES ¶ hundârušâi = tuumaili 122 ¶ » Sun vaaldij kaalhâ, kiijtij Immeel já eeđâi: » Väldiđ ¶ Tääl te pyevtittáim tuvekuvl, ¶ – Pyeri iiđeed, rähis Puppâ! Must lii váhá unohâs tile, ko munjin láá šoddâm nuuvt ennuv párnááh. Já puáris Koddesäplig-eeči ij innig peerust orniđ vuáguid já piäjuid čivgáid. Já mun jurdelim, ete tääbbin tuu kulenhan lii nuuvt rávhálâš já meiddei saje... tääbbin muu čiivgah lennjiistâlâččii. Jis tun vááldáh taid jieijâd luus... rähis Puppâ? ¶ Jeesus kuulâi maht kiinii čuárvui já táátui iše. ¶ Keevâtlâš ovdâmeerhah kielâlâš tiä đ ulâšvuo đ â oovdedmân ¶ Juhánâs Kästee Matt 3:1-12 ¶ kuosâ ¶ - Tego huámášâh, tot tobdá tuu. ¶ puácuvuođâin. ¶ sijđoh:143 ¶ Kyelikävppijâs jooskâi čolliimist, poođij aldeláá já koijâdij: ¶ 154A ellest, uusâ ¶  et, Tallinna 114 ¶ – Njuškejeen-uv tuon ollâ, jurbâ, šolbis keeđgi oolâ? Myerji iävtut. ¶ Keessiv Juvduust puállurääsih lieđđejeh jásuávvileh paŋâdeh. Čohčuv riddoin já čaasij alne lihâdeh kuálásteijeeh já kokuávžur tuáppee kulloo rullâ páárgádmin. Ko ruške puátá, te suáhi- jásupevuovdij ivnáásvuotâ lii valjaa. Tälviv čyevvejum luándupäälgis lii älkkee jotteeđ, tobbeen puáhtá ihastâllâđ luándu muččâdvuođâ já ordeijee-uvks kuovsâkkâsah. ¶ – Alme lii koččâm mievtâ oolâ, čuorvij vuossâmuš kutkâ, – ij lah mihheen kuárusijd kooskâst, pic alme lii teškâsâm eennâm oolâ! Nuuvt čokánii kuuđhah alme já vaskâm luámán imâštâllâđ maid tääl kolgâččij porgâđ. ¶ Ánná muštâlij, mon surgâdávt lâi keevvâm toin piccâpasemáin já et sun mahtnii monnii suujâ tiet ain čuorbušij Heiháin. ¶  tuu 1. Tuoldiittist čääsi. ¶ s. 185 ¶ Nieidâ-Siili čuopâi uáli stuorrâ pitá kááhust, kiesâi ton pápárán já vuolgij Kanisii vuágun. ¶ O Pase šoddâmâd já elimâd tiet tääl ¶ Ravvuuh sierâpEeivi sierâin ¶ mut jieijâs sun ij pyevti išediđ . Liihân sun Israel kunâgâs, puáđus tääl riistâst vuálus! Talle mii oskop sunjin! (EM95) ¶ Nube peeivi levânij tiätu, et Jeesus lâi puátimin Jerusalemân. Ulmuuh, kiäh lijjii puáttám juhlijd stuorrâ juávhuigijn, valdii palmuoovsijd já monnii suu oovdeld čuárvun: ¶ Pyecceeviäsun poođijn kyehti kolttánissoon. Kaabi hoksái ete sunba álgá tuáhtárin já váldá vuástá sunnuu. Kočostij siisâ sunnuu já koijâdij ete mii sunnust lii eettin já mii vääivid sunnuu. Suoi iävá máttâm uáli pyereest suomâkielâ. Puárâsub nissoon eeđâi, ij sust alnees kale lah mihheen vaaivijd, mutâ suu nieidâst kale lii. Kaabi koijâdij: ¶  muotâääigi Ákku,  kote  jaamij  ive  2000,  lâi  meiddei  lamaš  evakkost  Ylivieskaast. ¶ 1. Teermâi jurgâlem ¶ Čuákkimpovdiittâs ¶ puh. 050 567 2204 ¶   RAAV KOČČOMKENIGÂSVUOĐÂLÂŽÂN ¶  ko, Ubâ eennâm lii tievâ tuu adâlduvâin. ¶ SÄMIMÁÁCCUH KUÁRRUM ¶ Sämitige stivrâ nomâttij Sämitige ovdâsteijen Ucjuv kieldâ sämimuusik rävisolmoošškovlim ovdedem ovdâčielgiittâsproojeekt stivrimjuávkun Anu Magga. ¶ Talle ko máđháliih juttii keessiv vääzin, pyeráiguin, tälviv čuoigân, ergijguin tâi hiäppušijguin. Karttii távjá ijjâdiđ tain ävđintuuvijn, moh lijjii huksejum máđhálij várás. Perunämmir tupe lâi jo tobdos kumâttusâin. Ärgis ulmuuh iä halijdâm taggaar tuuveest ijjâdiđ, jis ij lam aaibâs pággu. ¶ Šaddo- já elleešlaajah iälusteh luándust populaatioin. Populaatio šadda ovtâskâs huáđđoin. Juáháš ellee- já šaddo-ohtâlâš šadda oppeet seelâin. Seelah láá iälánij ucemusah ráhtádâsuásih. Seelah láá nuuvt uceh, et taid ij uáini päljis čolmijgijn. Toi keččâmân taarbâš styeredempiergâs, mikroskoop. Eellim tááhust tergâdumoseh ääših tápáhtuveh seelâi siste. ¶ 157 ¶ Ko koijâdâm Iŋgáást, maht eellim lii muttum jis verdid tááláá ääigi tovláá ááigán, te Iŋgá čielgee, et tovláá ääigist puoh purrâmâš finnejui luándust: “Lijjii poccuuh main finnij piärgu. Kyeleh lijjii valjeest já riävskáid vuobdii Táážân já lonottii taid täviráid. Muu eeči kale vuobdij riävskáid meid Anarân ko Yyri-Ranssu maavsij siämmáá hade riävskáin ko Taažâst. Návt sun vuoitij toin naalijn ko ij tarbâšâm vyelgiđ Taažân. Tääl puoh finnee uástiđ käävpist.” ¶ Maarit K. Pieski ¶ Kuohtuuh máttáátteijeeh tuáivuttáin mijjân Puorijd Juovlâid já lâim viijmâg rijjâ vyelgiđ juovlâluámun paihijdân. Eštus eeči lâi vyerdimin muu škoovlâ šiljoost, mut ovdil ko muoi väzziláim (mun kal taiđim kaččâđ-uv) Sarre Aanti táálu kuuvl, kost eejist lâi ergi já kerris vyerdimin, te muoi elâččáim asuntola pelni viežžâmin olssân vala lasekáárvuid, et palâččim čokkâđ kerrisist, lâihân liijká skammâ já korrâ puolâššoŋŋâ. Mij lâim viehâ stuorrâ čuurâ, ko kurgâlijm maađij oolâ. Uási párnáin vuolgij máádás, mut iänááš vuolgii kale tavas, kuus muoi-uv ejijnân ratkuustáim. Väzzimmätki Sarre Aantin lâi suullân kilomeetter. Ovdil ko vyeijiláim Čovčjáávrán, te Sarre Elsa kuásuttij munnui vala käähvi. ¶ kolgâp–uv mij vyerdiđ iärrás? ¶  kuárus » Jis kerdi lah Immeel Alge, te leg- ¶ – njälmipiälláin njäävvilsááiguh ¶ Kukkodâh: 2,13 ¶ spiekâsteh nubijnis a) ráhtus, b) čääsist lihâdem, ¶ 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶  + Vistig sij pottii stuorrâ viäskárán. Ton seeinijn lijjii pald-paldluvâi muátukoveh. ¶ Puohah, nuuvt puárásub aheluoka ko penuvpargoos algâttellee skipáreh-uv lijjii mottoom náálá uáppáh, aainâs näälis peeleest. Lijjim uáinám sii vaarâ ´Sootkust´, kaavpugist ađai kostnii eres saajeest. Järvis Markku lâi siämmáá aheluokast, ko Hanssâ já sun šoodâi adeliđ munjin tergâdis ravvuid, maid mij tarbâšiččijm penuvpargoost. Taid ravvuid kale adelii tiäđust iäráseh-uv puárásub aheluoka skipáreh. ¶ skuáppu kotilo, rasia ¶ (Matt. 6:9-13; Luuk. 11:2-4) ¶ – ááŋuh , ááiruh já áŋupäädih , ¶ c) Muštâl, maid kuolijd sierâlágán pivdusijn koddá. ¶ Nuorvuu já kuorsâttâs tovâtteh jieškote-uvlágáneh uccâ taavdâtovâtteijeeh, viruseh . Talkkâseh iä spääiti virustavdáid. Nuárvuikuáškánjâsah já kuorsâttâstaalhâs pyehtih kuittâg helppiđ tile. Jieš alnees kuorsâm lii tuše pyerrin, ko tot váldá kiäppáin šliijve meddâl já putteest taid. Nuárvui já kuorsâttâs luptiv távjá uccâ kumeštâs. Ko lii nuárvui, kuorsâttâs já siemin kumeštâs, lii talle nuárvuikumeštâs ađai lenccu . ¶ čujottâsân: ¶ Uccâ uábáš ¶ Biologilâš maaŋgâhámásâšvuotân kyeskee almossopâmuš šoodâi vuáimán Suomâst ive 199 4. Sopâmuš olášuttem ij koce olmoošvuoigâdvuođâin spiekâstmáin sierânâs komitea. Sopâmuš olášuttem čuávum já sopâmuš ovdedem várás staatah (uásipeleh), moh láá ratifisistâm sopâmuš, tuálih kyevti ive kooskâi uásipeličuákkimijd. Sopâmuš olášuttem čuávuh staatâi raportij peht. Suomâst sopâmuš olášuteh luándusuojâlemlahâaasâtmist sehe staatârääđi tuhhiittem biodiversiteetstrategia já tom tuárjoo toimâohjelm vievâst . Sopâmuš olášuttem ovdedeh sierâ čanosjuávhui ovdâsteijei nk. biodiversiteetpargojuávkku sehe ton vuálásâš artikla 8(j)-äššitobdeepargojuávkku. ¶ – Taat lâi muu pärnivuođâ sierâ. Puško tähtipittá. Haalijdvetteđ-uv tij, ete mun máttááttâm tijjân oovtâ puáris sierâ? Heikkâ koijâd. Sun hiäilut puško täävti já koijâd: ¶  ain vildâšahe 89 ¶ 26. čohčâmáánu lii Euroopkielâi peivi - tave-, aanaar- já nuorttâsâmikielân ¶ JMV: Na taid ij koolgâ pilkkediđ. Toh lááin kyehti viiljâš, moonááin mađhâššááin kuhe ääigi tuoddâr mield já tot lâi nubbe viljâ taggaar, nuorâb viljâ, mii pilkkedij kuovskâsâid ohtân maanoost, et tot puárrásub viljâ kieldij ain, mut tot ij tottâlam já fattiittâđááin taggaar korrâ šooŋân tobbeen já ijâstâláin. Já nuuvt oppeet nube peeivi mađhâššááin já oppeet fattiittâđááin korrâ šooŋân já majemustáá toh kuovskâseh kuddii tast ton nuorâb viiljâst vuájáán. Já tot puárrásub viljâ eeđâi: "Näävt tot kiävá, ko jieh tottâl" . Kuovskâsah kuddii tast vuájáán, šoodâi vääzin vyelgiđ. Já tot puárrásub viljâ vain vuojij ergijnis vala mut tot nuorâb viljâ juovdâi jotteeđ vääzin loppâmääđhi. ¶ sääni (teermâ kieđâvuššâm: kj. Matt. 1:22, s. 86). Nubbe spiekâstem lii tot, et KR92 ¶ – Na vuálgoon te, mut viežžeen vistig tom munnuu kištokárbá teehin, Eunuk eeđâi já njuškij auton vyeijee sajan. ¶   Tun – Iä taah lah kuusah. Taah láá muumih, mielâkuvviittâselleeh, Matti povvâst já piäjá kiirjijd peevdi oolâ. Muárján šaddâ kuittâg tállán čuolmâ, ko sun iirât lađâstiđ. ¶ Pajemušuáivi AVV Máhđulávt Pááđáár kuávlust, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ Tyeji juáhhoo táválávt timmâ já korrâ materiaaláid. Nisoneh láá táválávt porgâm timmâ tuojijguin, moid lohhojeh poccuučeevđi, kuđâlmij já tekstiilij amnâstem. Almaah oppeet láá hammim tiiŋgâid korrâ täävtist, čuárvist, muorâst já metallist. Säämi tuáján lii tijpâlâš, et materiaalâi hammiimist tehálub lii lamaš materiaalâi jiešvuođáid vuáhádume. Ovdâmerkkân päähist rahtum kuuvseh já eres anoliteh láá kuovzum päähi jieijâs šoddâmsáigui mield. ¶ Ränisráávdu almosivne mulsâšud aldasáid siilbâiivnest ruánáá- tâi ruškisránásân. Mestâba ubâ roppâ lii tievâ stuorrâsiähá, fiskájeijee tiälhuin. Tiälhuh, siämmáá ko čuávjipeeli, iä lah kuássin ruopsâdeh, tegu ráávdust. ¶ Sämitiggeest lii šoddâm merhâšittee sosiaal- já tiervâsvuođâsyergi tuáimee ive 2002 rääjist, ko toos čujottui vuossâmuu keerdi sierânâs sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi oovdedmân uaivildum staatâtoorjâ. Sämitigge ruttâd staatâtorjuin sämikuávlu kieldâi sämikielâlâš palvâlusâid. ¶  táálu. Táálu  ko, Almoot ääšist 15.8. räi Paje-Laapi Kuávlutoimâttâhân p: (016) 181 5063. Mudoi ep tieđe väldiđ äššipápárijdâd fáárun nube päikkikoodán. ¶ Anarâš kalender 2009 (32 sijđod) almostui roovvâdmáánust 2008, mon teeman lâi Aanaar sieidih. Ovdâčalluustis Pase pääihih já sieidih čáálá Ilmari Mattus návt: ¶ Porgemáánu 1997 (40 sijđod) numerist ij lamaš sierânâs teema, mut uáivičalluu nommâ lâi Anarâškielâ piervâl , mii vuáđudui mánuppaje maŋeláá: ¶ Suáluikuávlu eennâmtááluh láá uceh mut uáli pyereest hoittájum. Åland lii šoddâm tobdosin maaŋgâin šaddoviistijn šoddâdum pyevtittâsâin, tego kuurkâin já tomattijn . Meiddei pottáákvuolâttâsah kullojeh eennâmkode pyevtittâssáid. ¶ Suomâ sämitige já säämi parlamentaarlâš rääđi saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi, p. +358 50 524 2109 ¶  objektin ¶ já šiiljon sierâdemšiljo huksejim, ¶ Ohtâvuotâ ¶ Juáđhâm määđhi kuoškâšaavvân vuást já forgâ lam juuvâ riddoost. Mecci ij lah puállâm tobbeen juhârido alda, ko togo lii njuoškâ jeggi. Must ličij mielâ peessâđ ton juuvâ nubebel, MUT MAHT? Tie stuorrâ koččâmuš. Tast juhâriddoost čokkáám já smietâm, ete moin konstáin pesâččim. Juuhâ oro lemin vala uáli tulveest já rävnji čuuvtij voohâd. Puohlá-án lodeh láá valjeest, kesilodeh ko láá vuod juovdâm teehin. Vuálgám jotteeđ vuáluskulij juuvâ. Lii lámáš ollâ tulve, tom uáinâm tast ko jieŋah láá nurdâm riddomuorâid nuuvt ete tain láá motomeh njalânâddâm. Mottoom sudâhánnáá jieŋâpäldee lii vala-uv riddoteermist. Čuožâstâm, keejâm juuvâ, jurdâččâm: ¶  láá Ässeeloho: 13,9 milj. ¶ Luuvâ riehtiminister Anna-Maja Henrikssonin saavâ sämitige ornim sämikielâ já maorikielâ iäláskittemseminaarist Helsigist 13.09.2011 ollásávt täst. ¶ Mut paapah västidii: “Maht tot kuáská mii? Uážuh sujâttiđ jieijâd.” ¶ čuovâ ¶ – Joo-oh, kale vissásávt-uv. Toh kárbáhhân láá tuš tuon njargii tyehin vyerdimin pyehtim, Eunuk västidij. ¶ moin liävtu puáhtá čievčâdiđ. ¶ Toimâttem: Ilmari Mattus ¶ b. Maht piävuttem puáhtá estiđ muuneeld? ¶ Kuosâst tääbbin tavveen lii tuše čiŋŋâmuorâ-árvu ton suujâst, et toh láá tääbbin nuuvt uccáá. Puáldimmuorrân täähistkin tast ij uálináálá lah ijge sajostullâpuáldámuššângin tot lah pyeri, ko tot lii piäkkálâs já kaška ohtânmaanoost iilâid. Huksimaamnâsin tot kale tohhee já iänááš táálui valmâšpaketteh tuálih-uv sistestis viehâ ennuu kuosâluovdijd já eres-uv rakkânusâid, moh láá kuosâst rahtum. Mäddiláá, kost kuosah láá ennuu, toh kiävttojeh selluloosafabrikij amnâstâhhân. ¶ lii piegâ lohđuttem: ¶ 22 cm ¶ Nuorttâlâškulttuurvuáđudâs stiivrâ čuákkim tollui Anarist 21.1. Čuákkimist suunnâttâllii nuorttâlâskulttuurkuávdáá vuáđudem Čevetjáávrán. Tilálâšvuotân uásálistijn meid sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjäjärvi já kulttuurlävdikode saavâjođetteijee Tauno Haltta. Nuorttâlâškulttuurkuávdáá oovdânpuovtii siämmáá peeivi meid olgominister Erkki Tuomiojan Sajosist. ¶ Sanna Guttorm aalgât pargoost 14. uđđâivemáánu 2009. Suu toimâsaje lii Sämitige almos toimâttuvâst Aanaar Rivdulist. ¶ – Pargoelimân lii álgâm suullân 20 ihásâžžân. ¶ OLTHUIS, MARJA-LIISA 2006: Lajinnimien vakiintuminen kieleen. Lintujen ja sienten kansannimien historiaa ja oppitekoisten uudisnimien muodostuksen metodiikkaa inarinsaamen näkökulmasta. Náguskirje kietâčaalâ. ¶ Magarijd pargoid valjeviljâleijee parga? ¶ čierâstâllâmluovdijd já savehijd 200 € 150 € 50 € ¶ Kärigâsnjaargâ škovlâ: Niiles West (tavesämikielâ) ¶ 4. Räähti täin iälánijn jáávrán tijpâlii raavâdkuállus: sahe, siergi čivgâ, ruánáátiäppu, silkkešnjirgoo, vuásku. ¶ väzzimjyelgih = kävelyraajat 179 ¶  Ko St. Helena (Stuorrâ-Brit.) ¶ Scutiger confluens ¶ Kielâ: italiakielâ ¶ Puátteeh láá jo nuuvt alda, et väzzim jienah jo kullojeh. Uávsih rađideh já toijuusteleh. Paallân lassaan. Te viijmâg kolgolâš-uv kulâškuát jienâid. Sun njuškee čuožâd já kaaččâdškuát tuáhuntehin. Ko puáttei juávkku lii jo uáinusist, te sun leggistât miehtâkopán. Mut sun lii jo uáinittâttâm. Almaijuávkku rohhát hirmâd larmáin suu kuuvl, konccâleh niekkimaddui já ravgejeh čuožâd. Mottoom tuáppee kolgolii laavhâ já kuávlá toho. Álgá rievtis čurmâpurgâ. Almaah láá kulmâ já juáhâš vuoidâd kolgolii nuuvt ennuv ko kiergân. Kulloo ruoŋgâs: pergunas, satanas! Kolgolâš kiljo já paancârd. ¶ stuorrânjaamaan = hevosjuotikas 208 ¶ 2. Jurgâlus. Taat verstâ lii jurgâlum nuuvt säänist sáánán ko peri máhđulâš. ¶ Jookeerpargopittá 11. Jienâ sajostittem ¶ UM: Lii-uvsun kuovskâsâin mihheen siämmáánáál et jos tom uáiná, et tot lii merkkejum, et tom ij liihât, veikkâ pilkkedij? ¶ Sämitigge almoot sämikielâlâš kulttuur oovdedmân já sämiseervij tooimân čujottum meriruuđâst ihán 2015 (säämi kulttuurmeriruttâ) mieđettum torjuid uuccâmnáál.Toorjâucâmušâid kalga toimâttiđ Sämitiigán roovvâdmáánu loopâ räi. ¶ Vuolab-Lohi Kaarina ¶ juoŋâs, juoŋŋâs = juomus, jääverkko ¶ virgealmaah iä määti sämikielâ. ¶ Mii Hiärrá Jeesus Kristus, ton iijâ, kuás sun kävildui, vaaldij leeibi, sivnedij (+), toijâlij já adelij tom máttááttâspárnáidis já eeđâi: Väldiđ já puurrâđ, taat lii muu ruumâš, ¶ Muumieeči. Siäsáhân lii hyelkki. ¶ Maggaar rooli anarâškielâ tááláá sárnumkuávlu ulmuin talle vuárdoo? Anarâškielâ servi lii čuákkimstis 24.8.2012 kieđâvuššâm Sala já Suovâkuoškâ haavâ. Servi pasta tuárjuđ tom tiäđu jyehimáin, om. kielâpiervâltooimâst. Nube tááhust servi uáiná, et tot lii ulguupiälásâš Sala já Suovâkuoškâ kuávluin, nuuvt et ton rooli ij tondiet pyevti leđe meendu aktiivlâš. Mut jis ulmuin lii tuođâlâš haalu oppâđ anarâškielâ já jis sist láá čielgâ tuoivuuh, moin naalijn servi puávtáččij leđe iššeen, te tiäđust-uv servi mielâstis kulá ohtsâšpargotuoivuin. ¶   merkkejum Kolliistellei vuástáväldeeh lijjii Mattii Piättâr Liäiná (Leena Saijets), kote lâi mälistâm njaalgâ málásijd Njellim-Mattirohe (Matti Saijets) puáris tupán, sehe Saara Lahdenmäki, Maila Sarre, Ella Sarre, Anna-Maija Kuuva já Elsa Saijets. Kolliistâllâmmätki luhostui uáli pyereest párnái-uv mielâst, ko pessii kačâdiđ kieskâd nijttum kiedi mieldi nuuvt ennuu ko halijdii. Muádi tiijme kolliistâllâm já purâdem maŋa párnááh čokánii auton, mut vala ávus uksârääigist lavliistii Njellim emedáid kijttosân kielâpiervâl hittilavluu “Enni tuámá kaa-ka-ka-ka-kaa-ka” , mon maŋa mätki Anarân aalgij. Veikkâ taantovvááh párnááh láá-uv viehâ uceh, te lii kuittâg nabdemist, et mätki paasij sii-uv mielân pyereest, ko tot potkij tom táválii kielâpiervâl ruutiin. Ličij lamaš meiddei nabdemist, et Anarân macâdijn párnááh liččii nohádâm taaksin, ko peivinahareh lijjii pááccâm meddâl, mut návt ij kuittâg keevvâm. Tuše ucceeb Saammâl (Soininen) nohâdij päikkimääđhi äigin. Kijttoseh vala-uv Mattii Piättâr Liäinán njaalgâ málásijn, mut meiddei puohháid iärásáid-uv Njeellim emedáid. Lâi hittruu eelliđ tii kolliistâlmin já vaarâ puáttip vala uđđâsist-uv. ¶ LAPPISKE FRIERHISTORIER (Säämi irgástâllâmhistorjá) ¶ – Jáá nuuvt, na mun iberdâm, pup, pup! Uážžuvettee hárjuttâllâđ kuárŋum, veikkâbâ muu seelgi mieldi. ¶ – Mondietsun tääbbin näävt kuhháá kalga vyerdiđ? Ánná koijâdistij. ¶ Ruoššâ ¶ Tuve luusâ pesâdijn čoonnim Jievja muorân, ja moonnim siisâ. Purâsistin ucánjihhii ja vuolgijm Jievjâinan pááikán, ko pessáim tuoddâr nubebel, te fakkist kuullim kuumpi ulviimin ja ko vilšastim enâman, te oinim kuumpi luodâid. ¶ tutkâmân tagarijd, moin kávnoo anarâškielâsâš KR92 vuáđuld jurgâlum versio. Taan ¶ 3. Boletus reticulatus – Tammenherkkutatti – Taamiherskutatti U ¶ Anarâskiel jurgâlemvaastâ ¶ Äšši lâi čielgâs já lijjim tast uáli moovtâ. Kurssâ aalgij algâivveest já tom toolâi Avveel räjijáágárkomppania viestâdemvyeliupseer Heikki Innala. Mij kurssâliih lâim puohnâssân čiččâmâs já máttááttâlškuođijm pustavijd. Vuossâmuuh máttááttâllum pustaveh lijji E , I , S , H já 5 ton suujâst, ko toh láá čyegispustaveh, maid lii puoh älkkeemus oppâđ: E = · (ti), I = ·· (ti-ti), S = ··· (ti-ti-ti), H = ···· (ti-ti-ti-ti) já 5 = ····· (ti-ti-ti-ti-ti). Tast maŋa, ko čyegispustaveh riemmii leđe káálust te lijjii vuárust särgispustaveh T , M , O já 0 : t = – (taa), M = – – (taa-taa), O = – – – (taa-taa-taa), 0 = – – – – – (taa-taa-taa-taa-taa). Listoost váilu neelji sárgá merkkâ CH = – – – – (taa-taa-taa-taa) ton suujâst, ko tot ij kuulâ Suomâ merkkâčuágáldâhân, pic tom kevttih tuše ryešiliih radisteh. Ko taahkis pustaveh pisoškuottii muštoost, te lijjii vuárust čuággái já sárgái ovtâstittem, main vuossâmuš lâi A = · – (ti-taa), nubbe U = ·· – (ti-ti-taa), kuálmád V = ··· – (ti-ti-ti-taa), niäljád 4 = ···· – (ti-ti-ti-ti-taa) jna. Ko meerhah algii leđe ciegâškuáttám káálun, te peesâim jiejahkis sähköttiđ, mii še lâi uáli mielâkiddiivâš hommá. Hitruus äšši lâi tot, et puoh älkkeemusâht paasij mielân Y-puustav, veikkâ tast láá kulmâ sárgá já ohtâ čyegis. Tom uáináh kočodii Yrjön já ton meerhah lijjii: – · – – (taa-ti-taa-taa) ađai “ tau-ti-kaa-taa ” já ko “yrjö” iberduvvoo suomâkielâst še vuovsânâssân, te talle tot lii mottoommuđusâš tavda, mii njiäidá. Nubbe älkkeht mielân pááccâm merkkâ lâi vinesäärgis: ( / ) = – ·· – · (taa-ti-ti-taa-ti) ađai fooneetlávt “ saa-ta-nan-aa-si ”. Sääni titari puátá tast, et titareh titajeh ađai kevttih ti já taa meerhâid. ¶ – Na mut jis mij puurrâp tääl jo puoh taid vuojâleeibijd, nieidâš iävtuttâlâi. ¶ Tutkâmpargo ¶ Tuáivumield nuorâirääđi lii vuáháduttám sajattuvâs nuuvt säminuorâi koskâvuođâst ko väldikodálávt-uv tagarin tuáimen, mon piälán lii älkkee jurgâluđ säminuorâid kyeskee áášijn. Tuáivum, et love ive keččin puohâin säminuorâin láá aassâmsaajeest já kielâjuávhust peerusthánnáá siämmáálágneh máhđulâšvuođah oppâđ kielâ škoovlâst. Tuáivum meid, et säminuorah ain-uv anaččii áárvust jieijâs kulttuur já liččii čiävlááh sämmilâšvuođâstis. ¶ Anestum 9, 10, 36 ¶ Šoŋŋâdâh lâi kuhes äägi (200-60 miljovnid ihheed tassaaš) čuuvtij lieggâsub ko tááláá ääigi. Tot makkuuttij maškârdeijeid , moh väldidii-uv puoh eellimpirrâsijd. Toh lijjii tuhátteh šlaajah, moh haldâšii eellim nuuvt enâmist, meerâst ko ááimust-uv. Hirmostažâligeh ađai dinosauruseh lijjii maškârdeijei stuárráámus juávkku. ¶ Lasetiäđuid pargoost addel haldâttâshovdâ Juha Guttorm, puh. 010 839 3102. ¶ - Mun lam váháš tuoijuustâllâm skammân. Tust láá uđđâ saveheh olgon seeini vuástá ciäggust, eelâšpa iiskâstmin! ¶ čallui tarkkum já Aanaar kuávlun heiveiittem: Matti Morottaja ¶ Iänudâh C1 ¶ anarâškielâst olgospyehtim lii oovtsáánág. Spiekâstmijn huolâhánnáá jurgâlus lii viehâ ¶ 11. čuáđgi ¶ fiskissijđopyehčee keltalaitasukeltaja ¶ Siämmâst kustâ poođij taggaar šuđânáin et suptâ kuuvdâi. ¶ Patric McHuges jaamij ive 1897. Suu vuoivâs ij lamaš nanos. Nissoon kote peerâi suu hirmâd stuorrâ päikkipuáldusâš viskivuárhá, čuávui suu mottoom mánuppaje maŋeláá. Suu vuoivâsist ij lamaš mihheen vááduid, sun peri ij tubdâm kohtulâšvuođâ. ¶ 2. Anarâškielâ seervi staatâtorjuuh ¶ Ákku áásá Pakšvuonâ riddoost, já Ánná iälá távjá tobbeen. Ááhu muštâlusâi já Ááná já Saammâl savastâlmij pehti puáhtá máttááttâllâđ mielâkiddiivávt aanaar sämikielâ. Kirje mainâsij paaldâst siämmáá lehâstuvâst kavnojeh puoh uđđâ säänih já tai sujâttemhämih. Nuuvtpâ uáppee ij taarbâš usâškyettiđ saanijd nube sijđoin, veikkâ tieđust-uv kirje loopâst kavnojeh-uv puoh pitái säänih alfabeetlâš ornigist. Maŋeluppoost ive 2013 ääigi almostuvá taan kiirján lahtâseijee hárjuttâskirje. Hárjuttâsâi pehti uáppee nanosmit já kiärdud oppum aašijd. Luuhâmpitái loopâst lii ain pitá fáádán heivejeijee laavlâ, mon ulme lii sehe movtijdiđ uáppeid já išediđ mušteđ saanijd pyerebeht. ¶ čääsi Timon oolâ. ¶ Säämi uáinu mield kuáhtulâšvuotâ lii olmožin eellim. Kuáhtulâšvuotâ já vuoigâlâšvuotâ taheh olmoošvuođâ vuáđu. Vâi olmooš oláččij šiev eellimhaaldâšmân viggá sun meritiätulávt eelliđ sivâdávt já kuáhtulávt . Olmoošvuotân kulá meiddei soovâdvuotâ já nahcâ piergiittâllâđ jieškoteuvlágánij ulmuiguin já luándoin . Aarâhšoddâdmist täsiáárvu já olmoošvuođâ puáhtá ovdediđ sierâlágán ustev –savâstâlmijguin já roolisierâdmijguin, main puáhtá hárjuttâllâđ jieijâs tobdoi, jurdui já vuáttámušâi oovdân pyehtim. 4.2.6. Ráávhu já soovâdvuotâ Maaŋgâkulttuurlâš siärvusist máttá olmooš toimâđ noormâi mield, moh láá kiävtust já vuáháduvá toid moonâthánnáá persovnlâš jiešvuođâidis já kulttuuris. Sämmiláid lii luándulâš uuccâđ vuáttámušâid eres kulttuurijn, uuccâđ ohtâvuođâid iäroid já heiviittiđ oohtân kulttuurlâš ruossâlâsvuođâid eellimhaldâšem já piergim pyereedmân. Šiev täiđimnahcâ meeccist jođedijn, savâstâlmijn já juurdâšmist ovdedeh meid šiev eellimhaldâšem. Párnáin savâstâldijn väldih vuotân olesváldálávt puoh áášán vaikutteijee tahheid, mut iä čájádiđ uálgiaššijd . Sosiaallâš huámášemnahcâ já nube ulmuu vuotânväldim láá teháliih šoddâmist sosiaallâšvuotân. Hyelkkikoskâvuođâi tiäduttem já párnáá fáárun väldim jyehilágán puđâldâssáid ovdedeh párnáá sosiaallâšvuođâ. 4.2.7. Maa ŋ gâkulttuurlâšvuotâ Sämmiliih äässih neelji riijkâst já eellih maaŋgâi kulttuurij vaikuttâsâi vuálásâžžân. Taat váátá ulmust puorijd maaŋgâkulttuurlâš jiešnaalijd já maaŋgâ eennâm aalmuglâštááiđui mättim. Sämmiliih viggeh šoddâdmáin ovdediđ täid jiešvuođâid. Maaŋgâkulttuurlâššoddâdem tuálá siste positiivlâš já aktiivlâs kulttuurij koskâsâš vuáruvaikuttâs, ereslágánvuođâ kunnijâttem sehe tagarij tááiđui já tiäđui oppâm, moh láá iähtun maaŋgâkulttuurlâš ohtsâškoddeest miänástumân. Aarâhšoddâdmist kalga leđe párnáást máhđulâšvuotâ ovdediđ jieijâs kulttuurlâš tiäđulâšvuođâ já ereslágánvuođâi ohtâvuođâi iberdem. Šiev aicâdemnahcâ iššeed huámášiđ ucemusâid-uv kulttuuriäruid já noonâ kulttuuribárdâssáin olmooš pasta jieškote-uvlágán tilálâšvuođâin heiviittiđ tooimâs kulttuurtuávážis vuáđuld. Párnáá šoddâdmân uásálisteeh kolgâččii tiäđulávt stivriđ párnáá kulttuurlâš tiäđulâšvuođâ. Ko olmooš iälá maaŋgâkulttuurlâš pirrâsist kuáhtáá sun piäiválávt nube kulttuur almonijd já iäruid. Vâi olmooš puáhtá haldâšiđ elimis lááčá sun ohtâvuođâid kulttuurlâš iärui kooskân já kiävttá iäruid pyerrin eellimhaaldâšmist. Kulttuurlâš tiäđulâšvuođáin puáhtá olmooš iberdiđ ereslágánvuođâi ohtâvuođâid. Maaŋgâkulttuurlâšvuođâ siäilum iähtun lii, et kulttuurij ereslágánvuođâi kooskâst lii ¶ Porgemáánu kärŋiluuškuođij loopâbel já iijah-uv algii leđe tommittáá sevŋâdeh, et puovtij hárjuttiđ joba tuohâstem. Mun lijjim kale kuullâm já uáinám-uv, mon hitruus hommá tot lii, mut härssee noovdân jiem lam vala ohtiigin peessâm, teikkâ pastam. Tääl munjin sátáččij falâluđ tilálâšvuotâ toos-uv, mut tast eenâb maŋeláá. ¶ Káálgust pottâ puoh lavcâttui já ubâ uáđđimsaje. Ko sun keččâlij kieđáin te eskân hoksái ete tot lii suu jieijâs rähtim kállásis šoddâmpeeivikákku, mon oolâ sun čokánij. Talle sun kal šleđgâlij čuovâid viistán ijge innig váruttam ete käälis koccáá. ¶ nuorttâsämmilâš čiärrumärbivyehi puáhtá leđe ulmuu tobdomerkkâ, syelimâs mainâsij muštâleijee, ohtâvuođâ huksejeijee, hávskuuttellee, rähisvuođâ tubdâsteijee, pilkkedeijee, luándu já ellei kovvejeijee, párnái šoddâdeijee tâi riäidu nube ulmuu muštemân já muurâštmân. Säämi muusik ärbivuáválâš häämist lii lappuuškuotmin já ton oovdânpyehtim já hárjuttem lii kiäppánâm. Ärbivuáválâš muusik paaldân lii puáttám iäláskâm ärbivyehimuusik uđđâ häämist. Ärbivuáválâš muusik lii ain-uv sämmiláid tehálâš identiteet symbool já oohtân čuákkejeijee vyeimi. Ärbivyehimuusik iäláskitmân lii tehálâš, et aarâhšoddâdmist párnáást lii máhđulâšvuotâ kuullâđ já teivâdiđ muusik mätteid. Katriltanssâ lii puáttám Ruošâ kulttuurpirrâduvâi pehti nuorttâsämmiláid. Nuorttâsämmilâš katriltanssâ lii neelji paarâ tanssâ, moos kuleh nelji almaa já nelji nissoon. Tanssâ lii paarâi ¶ - Na jis luáštáh tuom pevdiliijne toos oovdân te kalehân tot-uv vaarâ iššeed tommittáá, Ánná keččâlij ravviđ. ¶ 37A Šaddošiirah njameh šaddoin kolgosijd. ¶  oostij 1 mälipastem säältih ¶ várulávt rašes njuunees ruvviimáim. Tääl lâi Flit vuáru povvâstiđ. ¶ a) Moh elleid láá kuhes ääigi čääsi vyelni? ¶ 3. ¶  subjektin Lii Kuolij šoddâdem lii tááláá ääigi tehálub iäláttâs, ko ärbivuáválâš kyelipivdo. Kyelišoddâdemlájádâsâin niŋálâskuolijn pooččum meeinih šovâttuvvojeh kuopsâskuolij kuopsáin. Korâidis kočâttâm čiivgah šoddâduvvojeh purrâmâškyellin tâi ištâduvvojeh čácáduvváid. ¶ Vaaljâpeeivi jienâstem uárnejuvvoo: ¶ 2. Tuuđhâ Afrik káártá oppâkirje siijđost 105. a. Noomât meerâid (1 - 2). ¶ Mun lam 18-ihásâš säminuorâ, vuálgus Lemmee Äivihjäävrist. Iännán peln lam Aikio suuvâst. Mun lam šoddâm kyevtkielâlii perrui. Muu eenikielâ lii tavesämikielâ, mon lam oppâm siämmáá-áigásávt suomâkieláin. ¶ 4. Muštâliđ, maht islam osko lii levânâm já luvâttâllâđ islamlijd enâmijd. ¶ – Vástádâsah tuu koččâmuššáid láá kirjeráájust. Tobbeen sáátáh kavnâđ ravvuu-uv, maht mutáh mailm maasâd tagarin, maggaar tot lâi jieht. ¶ 7. Kiišton puáhtá uásálistiđ enâbáin-uv ko ovttáin iävtuttâssáin já taid puáhtá vuolgâttiđ siämmáá kirjekooverttâst. ¶ c) Kotemuš šaddo lassaan siemânij vievâst pyeremustáá? ¶  finnee Mutâ Puupâst iä lah koozah, moiguin tolâččij muorâst. Sun keččâl toollâđ muorâst kiddâ sehe ovdâ- ete monnjâjuolgijguin. ¶ 2. Algâaalmugijn lii vuoigâdvuotâ omâstiđ, kevttiđ, ovdediđ já haldâšiđ taid enâmijd, kuávluid já luánduriggoduvâid, moh láá toi haaldust ärbivuáválii omâstus tâi eres ärbivuáválii haaldusttoollâm tâi kevttim vuáđuld tâi maid toh láá mudoi haahâm. ¶ Täsiárvu já olmoošvuotâ ¶ 1. Keessiv jäävri čääci lii kiärdášum. ¶ (sj),Petter Morottaja, Marja-Liisa Olthuis ¶ Sämitige nuorâirääđi ¶ Äijih ij lamaš tagarijd jienâid kuullâm kosten, ige tuágádâm eidu talle, et taah äijihkyevtishân láin-uv kuullâm suu paldemruáŋgám, mii lâi uáivildum uárreid. Ko äijih hoksái, et maid jienâid suái láin kuullâm, te ruttij puuvsâid juálgásis já vuolgij ráánjá luusâ čielgiđ ääši. Almaah iävá lamaškin innig tobbeen, pic láin jo pyevtittâm äijih nube ráánjá luusâ tiäđuštâllâđ vissâ-uv siämmáá ääši. Äijih ij kuittâg viiššâm vyelgiđ sunnuu maŋŋaal čielgiđ ääši, ko tot ij suu mielâst lamaš nuuvt hirmâd merhâšittee, pic kuođij ääši toos. Kale ráánjáin perustem já sii suojâlem kustoo tuáimá aainâs taan äijih aassâmpirrâsist. ¶ Na ij tast kalle, maainâshân juátkoo. Kirjeloddáášveerdiba monniistij vala nuubijd moonijd já läliškuođij, ko oovdiš uđâgâšpiäsádâh lâi kirdelâm kiäinusis. Puoh moonâi-uv pyereest tassaaš, ko tábáhtui katastroof já vuovdâráátu koočâi tobbeen viiđâ meetter aloduvâst enâmân. Mottoom iiđeed huámášim, tom tobbeen viällud já káttu vala rovvâm meddâl. Miinii oinui liihâdmin ton paaldâst. Moonnim keččâđ, te kirjeloddáá uđâgâšriäpu tot tobbeen enâmist luptiistâlâi uáivis já togo lâi vala nubbe-uv uđâgâš. Kuovlâlistim vuovdâ siisâ já tobbeen lâi ohtâ uđâgâš já mane vala. Stellejim váruvávt uđâgáid vuovdâpiervâlân, viežžim päädi já kamera tuuveest, spokkâlim čuovâkove, cegâttim railâsijd muorâ vuástá já korŋum muorân. Čoonnim vuovdâ paddijn suullân siämmáá sajan, kogo tot lâi lamaš tađe ovdil já tuoivum, et kirjeloddáášpaarâ tuhhiittičij taan muu išepargo. Kirjeloddáášpaarâ peelhij tast aldemuin muorâin, ko puđâldim toin vuovdáin. Ko lijjim kiergânâm hommáást, te ij moonnâmgin kuhháá, ko loddááh puáđistáin tärhistiđ ääši. Mottoom ääigi toh imâštâláin muu päddičonâlduv, mut viijmâg niŋálâs jävkittij vuovdân piemmâđ uđâgijdis já läälliđ tom oovtâ mane. Jiem tieđe, kalle uđâgáá lijjii ton vuovdâst lamaš tađe ovdil já livkkâlij-uv miinii elleid tain uási ton puudâ, ko toh lijjii enâmist. Jiemge riävtui tieđe tomgin, mon kuhe toh kiergânii leđe enâmist peeivipaštust. ¶ savehij alne ¶ 12. ¶ Natalia tobdá jieijâs uásild sämmilâšvuođâ miäruštâllâm hástulâžžân, mut sun tobdá jieijâs sämmilâžžân. Tast-uv peerusthánnáá veikkâ áásá-uv kaavpugist, veikkâ sust iä lahkin poccuuh, já veikkâ sun ij jođe luándust tuoddârijn, tâi eres maid stereotypiah väättih. Sun iälá uđđâáigásii maailm náálá, uđđâáigásii sämmilii eellim, ige suu argâpiäiválâš elimist sämmilâšvuotâ eromâšávt oinuu. Sun kuittâg tiäđuušt lemin sämmilâš, ko sämmilâšvuotâ lii suu mielâst vijđes olesváldálâš äšši já meid ennuv eres ko tuše puásuituálu. ¶ Heikkâ juurdâš tom, maid Uulá-Juhháán lâi ettâm sieidi fievridmist. ¶ ránukuđâlmân = matonkuteiksi 158 ¶ Minsk ¶ 2. Šiästám mottoom ääigi, mut tuulhâm šeštimân. Sorduum tušes uástusáid, já tot vääivid muu maŋeláá. ¶ Pargojuávkku iävtut, et sämikuávlu eennâmkevttim vuáváámist já stivriimist heiviittuvvojeh biodiversiteettisopâmuš Akwé: Kon -ravvuuh aalmuglii lahâasâttem ooleest. Meccihaldâttâs oovtâst sämitiggijn lii jo algâttâm ravvui heiviittem Pänituoddâr meccikuávlu hoittám- já kevttinvuávám rähtimist, vuossâmužžân mailmist. ”Uážžup Pänituoddâr meccikuávlu hoittám- já kevttinvuávám rähtimist tivrâs vuáttámušâid, já Meccihaldâttâs lii čonnâsâm rähtiđ pissoo lattimvyevi Akwé: Kon -ravvui heivitmân Meccihaldâttâs tooimâst” , illood pargojuávhu saavâjođetteijee Näkkäläjärvi. Pargojuávkku ana tehálâžžân, et meid kieldah väldih ravvuid vuotân jieijâs haavâin. Iävtutátuliih Akwé: Kon ravvuuh láá valmâštâllum oovtâst algâaalmugij ovdâsteijeiguin já tuhhiittum biodiversiteettisopâmuš uásipeličuákkimist ive 2004. ¶ - La...lam, mut kost muái láán? Haŋgal koijâdij. Jovnâ ij máttâm västidiđ, ko sun ij lamaš kiergânâm iberdiđ masten maiden. ¶ ryevdikuálááš kymmenpiikki ¶  et Ucceeblovoraamisopâmuš (Finlex) Kuávlulijd já ucceeblovokieláid kyeskee Eurooplâš vuáđukirje (Finlex) Aalmugijkoskâsij olmoošvuoigâdvuođâorgaanij avžuuttâsah Suomân (Sämitigge) ¶ – Hyi hels –! Tääbbin haajijd tot fabrik, Ánná palijdij ohtuunis ko moonâi viežžâđ jieijâs polgupyerá, mon sun lâi váldám fáárun. Pyerás sun lâi-uv jo kaavpugist čuuvtij kiergânâm ahevuššâđ, ko ain koolgâi bussijn jotteeđ já mäksiđ tast. ¶ 2. Jurgâlus. Taan veerstâ anarâškielâsâš versio spiekâst KR92 morfeem- já ¶ Mut onne mij puoh uáinip, ete anarâškielâ lii kievrâ já tot iälá kuhháá. ¶ Kaari lâi vuálgám, já Ánná paasij ohtuu orniistâllâđ koskâpuddâsii loonjâs Kaari táálust. Sun ij halijdâm pieijâđ maiden piergâsijd sajasis, mut vaaldij tuše tagarijd tiiŋgâid meddâl laavhâin, maid sun tääbbin orodijnis tarbâšij. Toh iä lamaškin nuuvt hirmâd ennuv. ¶ c. vitaminijd? ¶ Maađij ¶ 2. a. Maid maadâapinah nurrii ravâdin? ¶ Uccpárnáá Vuoli Ilmar ¶ f. Kuvvii ellee jienâid já toi merhâšume. ¶ Ive 2014 algâaalmugij muusiktábáhtus Ijâttes ijjâ uárnejuvvoo toos vuáhádum ääigi porgemáánu pelimuddoost Anarist, Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist. Festivaal tábáhtuspeeivih láá 15–17.8.2014 já tábáhtus taanivvááš teema lii . ¶ Čabivuávláš ¶ Suu lyemesaje ij lamaškin maŋgâs tiäđust. Lyemesaijeen tot lâi mudoi-uv uáli jo suámálâš: motomij ivij tobbeen ij kavnum ij ohtâgin lyeme mut motomij ivij vuot tot lâi nuuvt tievâ luámánijn, et ij juálgásis táttum lavkkimsaje kavnâđ lyemepoovnâi kooskâst. ¶ Räähti skáálžu ¶   Kiärdum ¶ OVTTAS! -proojeekt já Ucjuuvâst tuáimee sämiservi Sámi Siida ornijn keessiv 2012 párnái leeirâ Tiänu riddoost alda Sirmá siijdâ. Kuuvijn 1) Rájá Jon Máret, Maarit Länsman, kote tuáimá leeirâst kokkân já páánust mučis luosâčaskah, 2) lávutuulâ piällást Áslak Ánde Syvänperä já Ráste Eriksen, 3) uággumin Jesse Ruokolainen já Ráste Eriksen já 4) Birit Vuolab muštâlmin párnáid Tiänu leve päikkinoomâin. ¶ gsm.040-840 7194, 040-570 6316 ¶ Oroi tuođâi hyennin. Indiaankáálguh čoggii riissijd stuorrâ tuulâ várás. ¶ ađai jienâpááruid. ¶ Mut Jeesus eeđâi Matteusân: ”Čuávu muu!” ¶ aainâs čuávvoo aašij uáslid: olgohäämi já tobdo- ¶ – Mut kal mij ferttiiččijm kuittâg váhá maidnii tiettiđ, vâi mättip tom uuccâđ! Jispa veikkâ aavdo meerhâ eđâččih. ¶ Sämmilij räjioovtâstpargoseminaarist, mii tollui Anarist 25.2.2015 já mon uárnejii Tave-Suomâ Kaste-ohjelm, Sämitigge já sosiaal- já tiervâsvuođâministeriö, kieđâvuššii sämikielâlij palvâlusâi kvaliteet já finnimvuođâ. Sosiaalneuvos Viveca Arrhenius sosiaal- já tiervâsvuođâministeriöst eeđâi uánihávt sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi räjioovtâstpargo tile: Mađe eenâb raajijd rastâldittee iästuid viggeh meddâlistiđ, tađe eenâb toh kávnojeh. ¶ Jookeerpargopittá ¶ 2. Moh ohtsiih jiešnäälih láá ulmust já ¶ Te váhá Koskâmuunjere vuoluubeln mun riddopoijui sist huámášim enâmist skuápu. Ko mun valdim tom já tutkim, te tothân lâi kameraskuáppu. Njuoskâm já jiäŋŋum tot kal lâi. Mun lekkim skuápu, já kamerahân tobbeen lâi-uv. Tot lâi viiđâ megapiksel digikamera. Mun jurdelim, et liiba vaahâg, ko návt šiev kamera lappui kestnii já liäggásij. Pillâšumhân tot vaarâ lii, ko lii njuoskâm. Vaarâ mottoom uággoo tuurist laapij tom keessiv, já ton mano tot lii tobbeen jeegist orroom muáddi mánuppaje já orvum toho. ¶ Ko nuárju váldupurrâmâššân láá kyeleh, tot puáhtá pivdomađhijnis surruđ viärmân já hevvâniđ. Tondet saimaanuárju eellimkuávlun láá vuáđudum suojâlemkuávluh, tego Linnasaari aalmuglâšmecci Haukivesist . Kuálástem lii suojâlemkuávluin kieldum, já ulmui jotteem lii räijejum eromâšávt saimaanuárjui pessimääigi kiđđâtäälvi. ¶ njuácu 53 ¶ Tovben suoinâlmâs roobdâst ¶ P Kuehneromyces – Kantosienet – Čuoldâkuobbâreh U ¶ Merâkuávžur ¶ Eellim šoodâi meerâin ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 29 ¶   Hygrophorus olivaceoalbus ¶  roolih “Munhân kal tiäđám” , lodde eeđâi jienáin, mii eiduttal te kullui peljijd. Ijba tot lah iimâškin, sun, kii lii kočodum Villen, smietâi. Tothân lâi oppâm sárnuđ eskin onne. ¶ 1. ¶ Maggaar lii Tave-enâmij reliefkove? ¶ Maht Väri-Suomâst eellih ¶  merkkân 26.8. Ruotâ Sämitige vuáđudempeivi ¶ täähid lasseen , et puoh oopah, toimâmprinsiipeh já vuáválâšvuođah, moh vuáđuduveh jurdui motomij aalmugij tâi ohtâgâsâi pyereebvuotân tâi aalmuglii algâpuáttim tâi nálálij, oskoldâhlij, etnisij tâi kulttuurlij iärui vuáđuld tâi tuárjuh taam jurduu, láá rasistiliih, tieđâlávt puástu uáivilist, vuoigâdvuođâlávt kiälbuttemeh, mooraallávt tuommiittitteeh já sosiaallávt epivuoigâliih, ¶ 4. ¶ 6. Maailm stuárráámus jävri. ¶ Tääl puáhtá eennâmvalje raaijâđ. Heđâlmeh láá ennuv. ¶ Mii ohtâvuođâid? ¶ Jookeerpargopittá ¶ 248 ¶ Čuujoot njuoláin jyehi lode šiev tobdâmeerhâ. ¶ 4.1. Säämi páárnášvuotâ já šoddâdem Ärbivuáválávt sämiperrui vaanhimáid já párnáid šoodâi kieres koskâvuotâ ohtsijd piäiválâš pargoid porgâdijn. Vanhimeh stivrejii párnáid siämmást, ko sist lijjii jieijâs pargoh. Sierâdmáin páárnáš oopâi sosiaallâš tááiđuid, porgâđ pargo, kevttiđ luándu riggoduvâid já piergiittâllâđ korrâ luándust. Säämi šoddâdmist tiäduttui sosiaallâš aiccâmnahcâ, eres ulmui vuotânväldim sehe pargo já sierâdem pehti oppâm. Säämi šoddâdem kuvvij eromâšávt epinjuálgu šoddâdem. Párnááh oppii huámmášhánnáá väldiđ ovdâsvástádâs porgâmijnis já oromijnis oovtâst perruin já pirrâsáin. ¶ b. Merkkii šadoi pyeremusâid tobdomeerhâid njuoláin. ¶ Eeči eeđâi: – Tääl uáinivetteđ, kaandah! Ko leppeđ oovtmielâliih, tij leppeđ kievrah. Kihheen ij vaje tijjân maiden. Mutâ ko rijdâlvetteđ koskânâd, tii lii älkkee vyeittij. ¶ Ässeeloho: 2 100 000 ¶ viermičalme . Tivrijd tijpâlâš čalme, mii šadda motomijn luuvijn já joba tuháttijn sierânâs uásičoolmijn. ¶ – Mun lam tuáhtár. Tääl mun tuuđhâm tuu! ¶ – Taat Nillá lii muu uábi kandâ, käävpi Veijo eeđâi. – Nilláin muoi ain jotteen oovtfááru, ko sust ij lah tađe komálubgin porgâmâš. ¶ Johanna Alatorvinen, markkânistemhovdâ, Säämi kulttuurkuávdáš Sajos, Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. , puh 010 839 3109, www.sajos.fi ¶ - Kost Tilkku lii? ¶ Talle Juuda jurdelij: “Mijhân vyebdip Joovsep! Mij ep vahâgit suu, liihân sun mii viljâ, mut mij vyebdip suu.” ¶ Máttááttâskiellân lâi suomâkielâ ubâ kansaškoovlâ ääigi já vuáđuškovlâvuáháduv aalgâst. Kuittâg juo ive 1976 Aanaar kieldâ Rivdul vyelitáásán finnejui máttááttâskiellân tavesämikielâ já Čevetjäävri vyelitáásán nuorttâsämikielâ. Anarâškielâ aalgij Markkânist pajetääsist oppâamnâsin 1976. Anarâškielâlâš máttááttâs aalgij ive 2000 ovdâ- já algâmáttááttâsâst. Ive 2001 rääjist láá kieldâst lamaš kyehti anarâškielâ máttáátteijee. Anarâškielâlâš máttááttâs puáhtá orniđ máttáátteijeevááijuvvuođâ keežild tuše vyeliškoovlâst. Paješkoovlâ čiččâd luokast lii tääl máhđulâšvuotâ orniđ tuše anarâškielâ eenikielâ oppâtiijmijd. ¶ Tai teermâi kulttuurhistorjá lává čuovvim čálusijnis eres lasseen Samuli Aikio já Veli-Pekka Lehtola. Maŋgii lii smiettum, mondiet njunoš syemmiliih kielâtotkeeh, meid nk. lappologeh já sii juávhust Erkki Itkonen, valdii olssis uđđâ teermâid majemužžân. Tot lii oppâhistorjalávt mielâkiddiivâš koččâmuš. Muu ibárdâs mield sij onnii vuáhádum já tieđâlâš termân-uv kevttum saanijd täsipiälásâžžân siämmáá sullâsávt ko saanijd “viro” já “virolaiset” láá suomâkielâst onnáá-uv peeivi. Tagarehhân toh sii jieijâs teevstâin iänááš lijjii-uv. Mut ton lasseen almoon muštâlâš še tast, et totkein ij lah 1960-lovo maŋa ennustkin lamaš muáđui vuáruvaikuttâs sämmilijguin. Nuuvtpa ij lamaš innig tárbu nuávdittiđ vuáruvaikuttâs- já sosiolingvistij aiccâm dialogâlâš viggâmuš, mon mield sárnoo sundášuvá savâstâllâmkuáimásis hammiimáin kielâlâš olgospyehtimijd sunjin hiäivulâžžân (nk. recipient design ađai audience design ). Ko sárnu vuástáväldei sust alnestis, te olmoošlâš hammim lii-uv távjá luándulâš valjim. Nube tááhust tolemusah “saamelainen” -teermâ kevtteeh láá lamaš iänáážin tagareh sárnooh, kiäh láá mietimielâliih sämmilij kuáttá. ¶ Purâdem ¶ Molsâiähtu 2: Uđđâ maađij nuávdit Köngäs–Aanaar -maađijjist vyelgidijn álgâuásist tááláá jotteemkiäinu/šleđgâlinjáá, mii lohtâs suullân 1,5 km uásist Littmuorvääri ovtâskâsmaađijjân. Littmuorvääri puotâ molsâiävtu 2 meccijođáttâh iärrán ovtâskâsmaađijjist já mana Littmuorvääri lappâd ton máddáápele. Molsâiähtu sajaduvá loppâmääđhist huksiihánnáá meccijođáttâhân Guovžurbuollán taavaabel. Kuávžurjuuvâ paijeel moonnâm maŋa molsâiähtu 2 juátká Kuttoor kylá kuávlun juuvâ taavaabeln. Molsâiävtu 2 olášuttem váátá uđđâ šooldij huksim Sovsjuuhân já Kuávžurjuuhân. ¶ Lovvoost 5.3 rahtum teermâi já veerstâi analyys puátuseh láá nuurrum já maaŋgânáálá ¶ 3. ¶ Jookeerpargopittá 8. Lääppit njuámmil ¶ Siämmást eeči- já eenilodde siäivuv sunnuu luus. ¶ d. Mii muddoin 3-4 tábáhtuvá? ¶ Ollâ-Máávrá suálui lii Aanaarjäävri máddáákeččin. Suollust lii 15 meetter kukkosâš, 1-3,5 meetter vijđásâš já 1,5-4 meetter alosâš kuovđâšm, mon vuáđu jieŋâ lii siäilum suddâmettumin jo čuođijd iivijd. Moonnâm iivij ääigi Ollâ-Máávrá kuovđâšm jieŋâ lii kuittâg keessiv suddâm ain eenâb et eenâb, tondiet ko suollust jottee máđhálij fáárust kuovđâšmân puátá liegâsvuotâ. ¶  mučis Ko lâim vuárdám váhá vááijuv tijmepele, te juná oppeet vyeijilij. Muu käälis oroi lemin iiloost, et ep maŋanâm tađe eenâb. Lohđuttim suu, et tággáár maŋanem táin junáin lâi lamaš jo maŋgâ ive tassaaš uáli táválâš, nuuvt et tast ij kannattâm nuuvt ennuv perustiđ. ¶ gâdvuođâvuáháduv pirrâdâhân lii uáli tehálâš säämi kielâlaavâ olášume-uv tááhust. Rikko ¶ Onne nuuvâi nubbe tave ooláádmudo parlamentaarlâš foorum, mast säämi parlamentaarlâš rääđi (SPR) ovdâstij Suomâ sämitige já SPR saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi. “Foorum vuolgâttij noonâ saavâ tave ooláádmudo oovtâstpaargon uásálistee stattáid. Almosciälkkámušâst foorum váátá staatâid oovtâstpargoost algâaalmugijguin rähtiđ maali, maht algâaalmugij uásálistem- já vaikuttemmáhđulâšvuođah torvejuvvojeh tave ooláádmudo oovtâstpargoost” muštâl Näkkäläjärvi, kote lâi SPR já algâaalmugij áinoo ovdâsteijen valmâštâlmin foorum almosciälkkámuš. Tave ooláádmuddo (TO) lii oovtâstpargo neelji täsiárvusii kyeimi: Euroop Union, Ruošâ, Taažâ já Island kooskâ. Eennâmtieđâlávt tave ooláádmudo kuávlu luávdá Taveviestâr-Ruošâ, Nuorttâmeerâ já arktâsijd kuávluid, fáárunluhâmáin Barents kuávlu. Ovtâstumstaatah já Kanada lává tave ooláádmudo tárkkojeijee-enâmeh. Tave ooláádmuddoost láá nelji kyeimivuođâ: pirâs-, sosiaal- já tiervâsvuođâ-, jotolâh- já logistiik- sehe kulttuurkyeimivuotâ. Vuossâmuš tave ooláádmudo parlamentaarlâš foorum tollui Brysselist ive 2009. Sämmiliih uásálistii foorumân SPR já arktâsij parlamiänttárij pissoo komitea pehti. Parlamentaarlâš foorum iävtut algâaalmugij vuoigâdvuođâi vuotânväldim tave ooláádmudo pargoost. “Lam uáli tuđâvâš foorum almosciälkkámušân já SPR poorgâi ennuv almosciälkkámuš oovdân. Čäällimkode vuáđusteijee iävtuttâsâst almosciälkkámuššân ij lamaš aalgâst säänigin algâaalmugij vuoigâdvuođâin. Tääl algâaalmugij vuoigâdvuođah láá valdum vuotân vijđáht almosciälkkámušâst já ton kyeimivuođâohjelmijn. Lii tehálâš, et algâaalmugij vuoigâdvuođah váldojeh vuotân horisontaallávt ” muštâl Näkkäläjärvi tuđâvâžžân. Foorum vaađâi almosciälkkámušâstis, et tave ooláádmudo já algâaalmugij koskâsii oovtâstpargo kalga lasettiđ já jieŋâlmittiđ. Pirâskyeimivuođâst foorum avžuuttij staatâid turviđ algâaalmugij vuoigâdvuođâid uđâsmuvvee energia oovdeddijn. Lasseen luánduriggoduvâiguin ávhástâldijn kalga kiddiđ eromâš huámášume algâaalmugij vuoigâdvuođáid já kulttuurlijd já pirâslijd vaikuttâssáid. “Lam uáli tuđâvâš ko almosciälkkámuš vátámâššân lâi, et uđâsmuvvee energiahamijguin já luánduriggoduvâiguin ávhástâllâm ij uážu äštiđ algâaalmugij vuoigâdvuođâid. Meid Ruošâ staatâ tuhhiittij mieldičuávvoo hammiimijd. Pieggâvyeimimuorâstuvah láá jieškote-uv sämmilij asâttem kuávluid áštám puásuituálu. Luánduriggoduvâiguin ávhástâllâm, tego oljo poorám, eromâšavt Ruošâst lii áštám maaŋgâi algâaalmugij áigápuáđu já kulttuur jotkâšume. Tuáivumield almosciälkkámuš váldoo vuotân Ruošâ energiapolitiijkâst.” Näkkäläjärvi muštâl. Foorum iävtuttij, et sosiaal- já tiervâsvuođâkyeimivuotân valduuččij uđđâ uási, mii kuáská ärbivuáválij iäláttâsâi turvim já ovdedem. “Taat lii uáli tehálâš iävtuttâs. Ärbivuáválij iäláttâsâi hiäjus kannattemvuotâ já iäláttâsâi hárjuttemiävtui hiäjunem lii jođettâm motomijn algâaalmugsiärvusijn tuođâlijd vädisvuođáid. Ovdâmerkkân Kanadast, ko nuárjunähkikävppi lii EU kieldim keežild uccom, te miäcásteijee tienâstääsi lii hiäjusmâm já maŋŋgah láá karttâm luoppâđ iäláttâsâst. Taat lii jođettâm sosiaallijd vädisvuođáid tegu alkoholismân já jobá jiešsurmijd” Näkkäläjärvi muštâl. Tave ooláádmudo uđđâsumos kyeimivuotâ lii kulttuurkyeimivuotâ. Foorum tiäduttij, et algâaalmugij aktiivlâš uásálistem kulttuurkyeimivuotân lii eromâš tehálâš. “Algâaalmugijn lii ennuv addeelmâš kulttuurkyeimivuotân. Algâaalmugij muusik, taaidâ, tyeji já oovdânpyehtee taiduuh kolgâččii leđe kyeimivuođâ kuávdážist” Näkkäläjärvi uáiná. “Tääl lep finnim tehálijd aašijd foorum almosciälkkámušân já mij kolgâp huolâttiđ tast, et toh meiddei váldojeh vuotân tave ooláádmudo jieškote-uv kyeimivuođâin já oovtâstpargoost. Mij algâaalmugeh já säämi parlamentaarlâš rääđi kolgâp rähtiđ iävtuttâsâid tast, maht julgáštâsâst čuážžoo tehálijd aašijd puáhtá olášuttiđ. Eromâšávt mij kolgâp suogârdâllâđ tom, maht algâaalmugij uásálistemvuođâ puáhtá pyeremustáá turviđ tave ooláádmudo oovtâstpargoost. Puáttip kieđâvuššâđ ääši SPR stiivrâ puáttee čuákkimist cuáŋuimáánust já tuáivumield finnip talle valmâštâllâmpargo pyereest aalgân” , Näkkäläjärvi muštâl. Kuálmád tave ooláádmudo parlamentaarlâš foorum uárnejuvvoo Ruošâst ive 2013. ¶ ”Mottoom almai lâi jotemin Jerusalemist Jerikon já riäváreh volliittii suu. Riäváreh kiškodii pihtâsijd suu pajalist já caimii suu. Talle sij vuolgii meddâl já kuođđii almaa pelijiegân viälláđ toos. ¶ 3. a. Noomât koppákuorijáid. ¶ Ko suoi vuolgijn já pessáin Peljituoddârân, te juovlâäijih kiijtij nieidâ, ko lâi puáhtám tom lappum toontu maasâd juovlâäijihân. Juovlâäijih halijdij tom nieidâ tonttun, ko ohtâ uđđâ tonttu lii tergâd juovlákulttuurân. Nieidâ adelij juovlâäijihân reeivâ. ¶ 56 čižetpelji ubbân já ohtâ (pittá) maajeeld, uálgispelji rasta já rastasiisâ (Afanasjeff suuvâ merkkâ). ¶ ävđinenâmist ¶ Pargojuávkku iävtut, et sämikuávlu eennâmkevttim vuáváámist já stivriimist heiviittuvvojeh biodiversiteettisopâmuš Akwé: Kon -ravvuuh aalmuglii lahâasâttem ooleest. Meccihaldâttâs oovtâst sämitiggijn lii jo algâttâm ravvui heiviittem Pänituoddâr meccikuávlu hoittám- já kevttinvuávám rähtimist, vuossâmužžân mailmist. ”Uážžup Pänituoddâr meccikuávlu hoittám- já kevttinvuávám rähtimist tivrâs vuáttámušâid, já Meccihaldâttâs lii čonnâsâm rähtiđ pissoo lattimvyevi Akwé: Kon -ravvui heivitmân Meccihaldâttâs tooimâst”, illood pargojuávhu saavâjođetteijee Näkkäläjärvi. Pargojuávkku ana tehálâžžân, et meid kieldah väldih ravvuid vuotân jieijâs haavâin. Iävtutátuliih Akwé: Kon ravvuuh láá valmâštâllum oovtâst algâaalmugij ovdâsteijeiguin já tuhhiittum biodiversiteettisopâmuš uásipeličuákkimist ive 2004. ¶ Tiänu = Teno ¶ 175C Miäđušijn. ¶ Oinim käävpist nieidâ. Sun moijái munjin já tiervâttij. Já sun koijâdij maht must mana. Kihheen máttáátteijei já tiervâsvuotâtärhisteijee lasseen ij lah koijâdâm maht must mana. Monnii tiet jiem halidâm kielestiđ sunjin, mutâ jiem ettâđ tuotâvuođâgin, nuuvtpa ettim, ete jiem määti västidiđ. Imâš nieidâ. ¶ Sáárnum sämikielâ, já veikkâ tot ij lahkin muu eenikielâ, te tot lii munjin tehálâš kielâ jieččân sämmilâšvuođâ keežild. Lam luuhâm tom ubâ škovlâave vieres kiellân, já čaallim tom pajeuáppeečálusijn-uv. Lii vaidâlittee, et Vuáčust sämikielâ sirdem puátteid suhâpuolváid mahtnii orostij, já sämikielâ eenikielânis sárnooh láá tobbeen riävtui tuše puáris ulmuuh. Halijdiččim, et liččim finnim sämikielâ eenikiellân, mut ko tot ij lah máhđulâš, te ááigum máttááttâllâđ kielâ pyereest já sirdeđ tom jieččân párnáid eenikiellân. ¶ L Almalâš Eeči, kijtto tast ¶ Lahtoseh: Säämi kulttuurkuávdáá tekstiilvuávámhammiittâsah ¶ Postauto lâi moonnâm Njellimân já mun vazzim Saamu pááikán iijân. ¶ F Flammulina – Talvijuurekkaat – Tälviruottâsiih U ¶ – Livččego dálus lakcamielki ja sálteguolli? ¶ (Keejâ vaaljah) ¶ Čoovdânoomah ¶ Kuárudeh ¶ Njuhčâmáánu 1998 (28 sijđod) numerist, mon ohtân uđâsin lâi Anarâš kielâpiervâl algâttem Anarist, čaalij saavâjođetteijee jo uđđâ ääšist čallust Pajeuáppeeiskos anarâškielân návt: ¶   Peividem ________________________________ ¶ Sämitigge 2013 ¶  noomin torske ¶ Kristus, Pestee, tuu uáppee Juudas peetij tuu. Mij lep oppâm fastašiđ suu. Kuittâg sun lâi tuše ohtâ mii juávhust. Kaskoo jieččân argâoho kuáhtáp suu, jieččân siste: mon kollii lep jo taan oho piättám joskis, huámmášmettum já kievhis aldemuu, mon kollii lep piättám tuu, Pestee. Kristus, äärmit mii. ¶ Ko uáđá, te äigi kolá jotelubboht. Vâi kolá-uv? ¶ Ko suoi poođijn Maarit viste kuuvl, tobbeen lâi hirmâd huáppu já huššâ já mottoom Maarit aassâmskippáár kaačâi siisâ. ¶ 2 desilitter kavrasuvrâmeh ¶ Sosiaal- já tiervâsvuođâlävdikodde lii sämitige sosiaal- já tiervâsvuođâpoolitlâš iävtuttâsâi, algui, ciälkkámušâi já peleväldimij valmâštellee. Lävdikode pargon lii ovdediđ sämmilij vuoigâdvuođâid já sajattuv Suomâ sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâsvuáháduvâst. ¶ Sämitige nuorâirääđi ¶ kiina riddokuávlust. Ulloskerreerapu ij áppád ¶ Daniel västidij: ”Imelâm lii vuolgâttâm eŋgâlijdis já toppâm leijonij njaalmijd nuuvt, et toh iä lah vahâgittám muu.” ¶ Muáddi peeivi maŋeláá Nigá luágui uánihis lavhijguin Haanu keš. Tooleeb ij kehtidâm itteeđ ulmui uáinusân. Hannu lâi pääihist, čokkái pevdipiällást já koozâi loppimmielhi. Nigá ruttij ruttâpuursâ luumâst já eeđâi: ¶ viiljah ¶ Viijmâg suái láin tobbeen. Nuuvt láin Cieh já Regnaf-uv. Cieh vuolgij Joovnâ já Haŋgal vuástá já tiervâttij Haŋgal häldei kieláin. ¶ Motomin vuod jurgâlus vuolgâtekstân ij pyevti kevttiđ algâkielâ, ovdâmerkkân jis ¶ 2. Jurgâlus. Verstâ lii jurgâlum nuuvt säänist sáánán ko peri máhđulâš nuuvt, et ¶ Mottoom ääigi keččin toos poođij kirahvi Astron. ¶ Algâaalmug ¶ – Jiem mun lah vises kale! Joovsep vissâ! ¶ - Adelâm tunjin nube lovduu, Ánná eeđâi já pajanij tom viežžâđ. ¶ Puávtám satáččij tuu kárbáinân pááikán, Taavvid. ¶ Pilvi aalgât ollâopâttuvâst ¶ – Muu čuávján kale šietâččij tääl ubâ stuorrâ kiŋkku! Puállunjune eeđâi. ¶ Ko mätkilaavhah lijjii päkkejum, te purâdem maŋa čokuttâláim vala iššeedvievváin pajekeerdist mottoom ääigi já moonáim nohádiđ. ¶ - Mon puáris tun talle lah? ¶ – Naa, taahân mun lam. Mondiet uuccih muu? ¶ 4. Moh tiivreh pilledeh oomeenmuoráid? ¶ Sämiarkkâdâh tuáimá säämi kulttuurkuávdáš Sajosist. Arkkâdâh lii uási Suomâ Aalmuglâšarkkâduv. ¶ vääri = vuori 3 ¶ » ¶ Rovâdâskuoškâ TII.1963 Lemmest, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ Toimâttâhčällee lii palvâluskoskâvuođâst Suomâ sämitiigán já pälkki miärášuvá Suomâ sämitige ¶ Tel / Puh: 016-675 7534 ¶  toimâm merâpuákku merirokko ¶ 137 ¶ Tallain ulmuin ij lam huáppu. Ij sun lam mittedâm myersses ige jieijâs suormâi kasoduv. Pakkeet poođij äiginis, sun lonoi pakettis já vuolgij myersses luusâ kihlijguin. Lâi muádlov kilomeetterid väzzimmätki já myerssee kuuvl korrâ mielâ. Sun vaazij mottoom määđhi, myerssee mielâst ubâ ääigi. Sun čokánij vuoiŋâstiđ, jeđe hoksái suormâspakettis. Vaaldij laavhâst já leehâi tom. Keččâlij suormâs suormâsis ete maht tot eštus heivee, mutâ suormâs lâi liijgás juollâd, nuuvt kalje ete sust kyehti suormâ mattain toos. Ammal sun lâi adelâm lijge stuorrâ mittoid. ¶ nuorttâsämikielâ ¶ Sämitigge 2003 ¶ Mun 4. Kočo jieijâd paarâ uuccâđ visteest äijihtäävgi. ¶  haaldun sorvâ 62 557 ¶ VUÁRUTIERVÂTTÂS ¶ – Manen? Nipso koijâdij tiätuäŋgirin. Sun ij puáhtám iberdiđ, ete kiinii ij lijkkuuččii toos. ¶    táálu] táálu lii 133 ¶ 115 ¶ * Sraŋgâttes konferensvuáhádâh (paddimmáhđulâšvuotâ) ¶ Ovdâsijđo ¶ Maht cuobbuuh lasaneh? ¶ Kildeemáátu lii noomâst peerusthánnáá koppákuorijâš . Ko čohčâehideh siävŋáneh, puáhtá suoinâlmâsâst uáiniđ ruánáásiähá šiälgáttâlmijd. Niŋálâs k ildeemátu, mii ij koostâ kirdeđ já sulâštit eenâb suovsâ, koččo tobbeen orráás jieijâs luusâ. Tot jurgâl čuovâuási pajaskulij, mii lii tiivre monnjâroopâ čuávjibeln . Orásist, mii lii čuuvtij ucceeb ko niŋálâs, láá korrâ loovdâsuájáh , já tot kirdá niŋálâs luusâ veigin. Kildeemáátu lii piätu . ¶ Koskâttuvâi tot vilpoi kiälhá tela já vahtij, ko šuávli kiirdij rievâ njunán. Tiäđust-uv ko puáris panssarvavnualmai tuubdâi mielâkiddiivâšvuođâ tela kuáttá, vâi poolâi-uv sun máhđulii telamiina. ¶ Ko Mööst já Pööst tääl táálu lii. ¶ – Jiem lah uáinám tuu, Nestor, masa jo kosten, Kissá-ákku savâstâl moovtâ. – Puáđáččih fáárun Miäcáduv puárrásijkeerhon. Tobbeen finnee šiev skipárijd. Onne-uv toh puohtii munjin mielhi, kuolijd já niisuid, ko jiem peessâm jieš viežžâđ. Pyerrin liävuš já väldiđ! ¶ Käldeeh: ¶ Jienâvuoigâdvuođâlâš servikode jeessân puáhtá jienâstiđ muuneeld mon peri munejienâstemsaajeest almottâtmáin vaaljâtoimâulmui já čäittimáin persovntuođâštusâs tâi monnii kelijdeijee čielgiittâs persovnvuođâstis. ¶ Juávkkupeivikiäčču Miessi lii toimâm Iänuduvâst 10 ihheed já ton ääigi Miessi lii tipšom ivijmield aldasáid 40 sämipárnážid. Iänuduv kieldâ kulá sämikuávlun já kieldâ sämikielâlâš aalmug lii tobbeen uccâ ucceeblohhoon. ¶ Tubdim, maht muu čuávji viigâi olgos. Luhhoost jiem lam maiden puurrâm. Lijjimhân mun-uv esken palij keččâm horrorfiilmâid kaččee kirdemmašijnij majemuin minuttijn. ¶  ahhev. Máárjá vaaldij puttâl olmâ já tivrâs nardusoljo. Sun vuoidâi toin Jeesus juolgijd já kuškij taid vuoptâidiskuin. Táálu tievâi njaalgâhaajáin. ¶ – Raportistem várás uárnejum tilálâšvuođâi maŋa puátih táválávt lase koččâmâšah, moid halijdep vástádâsâid. ¶ – Luuhamkirje 1, pargokirje . Pargokirje. Orjâlâškielâst jurgâlâm Iisak Mattus . Škovlâhaldâttâs 1988. 55 s. ¶ Lahtosin: Säminuorâi taaidâtábáhtus plaakaat, mon lii vuávám nuorttâsämmilâš taaidâuáppee Tanja Sanila Tábáhtus almolâš ohjelm já lávtástâllâmoornig ¶ 3.3.9 Ärbivyehipirrâseh 10 ¶ 97 ¶ Já mane anevetteđ huolâ pihtâsijn? Keččâđ kiedi kukkáid, maht toh šaddeh! Iä toh poorgâ iäge pane. Mut mun eeđâm tijjân: Ij ubâ Salomogin puoh koorrâdvuođâinis lamaš kárvuttum nuuvt ko toh. ¶ Besalel 83 ¶ b. Moh Tave-enâmeh láá täsivääldih? ¶ C Lepista – Rusomalikat – Ruáđimalikeh U ¶ kukká verdi loostah ruottâseh eennâmverdi iđoskuáti siemâ iđos ¶ Vädisvuođâh kuittâg pottii. Raakel já Jáákup uážžoin nube kaandâ já piejáin suu nommân Benjamin. Mut Raakel jaamij Benjamin šoddâddijn. Jáákup monâttij Raakel, mut sust lijjii Raakel kaandah, Joovsep já Benjamin. Suoi láin Jáákuppân eromâš rákkáseh tääl, ko Raakel ij lamaš innig. ¶ 1. Gyromitra esculenta – Korvasieni – Peljikuobâr U ¶ Anarâškielâst lii lamaš ävkki še suu jieijâs pargoost já ko Siijdâst láá kyehti anarâškielâlâš Kiirsi (Kirsi Ukkonen já Kirsi Mansikka-aho) pargoost, te puáhtá koijâdiđ anarâškielâlâš palvâlusâid. Suoi lává tobbeen mii várás já palvâlává mii jieččân kielân. ¶ 64A Ruošâ šadolâšvuođâkuávluh. ¶ Toos nuuvâi munnuu tubákkij suáládâllâm. Pääihist jurdii ete muoi leen lamaš Čovčjuv šalde kuvlân toi piiskatyyki lemnuigijn sierâdmin ko oinii muu kuorbâm vuoptâid já čalmeramâšijd. Enni skuldui munnuu ete jis vala pargeen tiegarijd tavvoid te selgisävni lii tiäđust. Iän muoi sárnum ete mon suujâst tuođâlávt vuoptâh já čalmeramâšeh kuorbii. Pottii sij tiettiđ maŋeláá ete mon suujâst vuoptâh já čalmeramâšeh kuorbii. Talle muoi kale poiccâ masa finnejeen suáhivuástá jo ton suujâst ko leen tubbáák puáldâm. ¶ Ohtâ tuotâ miellâsâš hommá, maid Suomâ pataljoon porgâškuođij oholoopâin, lâi syemmilâš suáldáttij fievridem merâriidon vuojâdiđ. Mii puohâi palvâlussajehân lâi Nicosiast, teikkâ tain aldasijn aainâs já meerâ lâi kukken Kyrenia váráduv tyehin. Vyelgim merâriidon tábáhtui pasepeeivi tállán iiđeedpurrâmâš maŋa – jurdám, et tiego love suulâin já maasâdpuáttim lâi eehidpeeivi ovdláhháá purâdem, teikkâ nuuvt, et juáháš, kii halijdij, peesâi puurrâđ. Tärkkilávt jiem mušte, mut vaarâ tot äigi lâi tiego neelji teikkâ viiđâ suulâin. Fiävrun mist lijjii ruškissiähá puáris Bedford kyermiautoh, moi lavauási lâi pressuhekkijn syeijejum, mut ton preesu puovtij kale kiessâđ pajas nuuvt, et ooinij olgos-uv. Oovtâ kyermiauton šiettii suullân muáddlov suáldáttid já jis lâi tárbu, te eenâb-uv. Jo Ovdâskoddekomppaniast ohtuunis sattii vyelgiđ oovtfáárun muáddi-uv Bedford kyermiauto já vala ko jyehi komppaniast, moh lijjii puohnâssân vittâ, vuolgij aainâs ohtâ “Petter” máátkán, te mij puovtijm leđe ohtân merâriddoost joba paijeel 100 suáldáttid. Ep tiäđustkin puohah lamaš eidu ton siämmáá vuojâdemriddoost ohtân, ko tobbeen Kyrenia aldasijn lijjii aainâs kulmâ saje, main puovtij vuojâdiđ. Ohtâ lâi nuuvtkočodum “kuuđâ maili piicci” , nubbe “neelji maili piicci” já kuálmâd noomâ jiem innig mušte. Mij eelijm täsivávt jyehi saajeest suullân siämmáá ennuv, ige tain lamaš ohtâgin taggaar pivnohumos saje. Toh lijjii tagareh almos vuojâdemridoh, et tobbeen lijjii maaŋgâ eennâm ulmuuh, mut iänááš kuittâg páiháliih ässeeh já eŋlandliih. Lijjii tiäđust meid OA-suáldátteh mestâ jyehi kontiŋgenist. Muu mielâst oro, et tuurism algâttâlškuođij jo talle toimâidis, veikkâ lihâdemraijiittâsah lijjii-uv valjeest talle vala Kyprosist. ¶ Sämikielâlâš tv-uđđâseh, Ođđasat , algii ive 2002 aalgâst. Sämikielâlâš párnáiohjelmeh oinuuškuottii Suomâst čohčuv 2007. Tele Yle Sámi Radioin , Taažâ NRK Sámi Radion já Ruotâ SVT Sápminjn . visio lasseen láá ohjelmeh uáinimnáálá internet pehti já toh pyevtittuvvojeh ohtsâšpargoost Suomâ ¶ LASÂSEINI ¶ 15.00–14.00 olgon já pááikán. ¶ Teija Linnanmäkist láá eenikielâliih Njellimist já Avelist, kiäh halijdeh iäláskittiđ anarâškielâ sárnum. ¶ Olmoošporree ¶ Ubâ Suomâst varbusšlaajah láá kulmâ, main kyehti šlaajâ lává tobdoseh meiddei Säämist: varbusâš (varpunen) já uccâvarbusâš (pikkuvarpunen). Táin loddáin uccâvarbusâš lii čuuvtij ivnáb ko varbusâš. Varbusâš lii tááláá ääigi viehâ táválâš pessimloddááš Säämist, ko vist uccâvarbusâš lii sätišlaajâ. 1980-lovo pelimudo já ive 1999 kooskâst Anarist láá oinum tuše 14 uccâvarbusáá. ¶ Luptii skiäru pajaskulij tommittáá, et tot itá uđđâsist uáinusân. Mitted päädist uáinimjieŋŋâlvuođâ. ____ m ¶ IP: Tom muoi kal láán vuámášam. ¶ – Na jis ij iirât, te talle ij tomgin tieđe. Já muu mielâst jyehi ulmuu jurduin lii árvu. ¶ Táálu uccânieidii ovdânommâ sulâstitij táálu puáriseemeed noomâ já Matti lâi nomâlâsân cuoigim-uv puáris eemeed noomâ. Na iänááš ulmuuh tiäđust-uv riäčásii, ko leikkušminhân sun vissâ lâi. Mun jiem tievst tom talle vala iberdâm já imâštellim-uv, et manen ulmuuh povvâsteh taggaar áášán. Nuuvt vain keevâi, et mun še finnejim pakettáá, mii lâi kale times. ¶ Aanaarkielâ ¶ Sanila-Aikio Tiina ¶ Jussi kuustâ tupán puovtij. ¶ kalvemmaašin ¶ Onne eelij meid John Holmes manager, ađai boss, nuuvtko sun jieš jieijâs nomâttij, Itkonen -nommâsâš. Savâstâlâim suin mottoom ääigi. Onne lâi meid vuossâmuš hiäivulâš pargopeivi ubâ Amerikâst orroom ääigi já veikkâ pivâstâh kuulgâi-uv, te ij lam nuuvt merettes pakkâ. Poorgâim 12 tiijme pargopeeivi, veikkâ iänááš uási kal táátui moonnâđ toho savâstâllâm piälán. Luhhoost Charlie já Carolyn Harrington hoittáin tom homá já mun peessim ráávhust porgâđ. ¶ ČUÁKKIMVISTE SILBANÁSTI 25 ulmui 50 m2 (ovtâstittum tile Silbast já Nástist) ¶ a. Italia b. Island c. Vielgis-Ruoššâ ¶ Saveh láá elleeplankton ¶ Kuoškâvuonâš = Koskivuono ¶   Must Kavrâs jorgáldâskiärdu ¶  suoi Sämitige čuákkim čuávvumnáál interneetist ¶ * Maid tun hommááh tääl? Lah-uv pargoost? ¶ – Keejâ Puppâ – taa lává muu čiivgah, Uccâ Albin já Lynx! Kyehti uccâ čivgii njoommâv eeni čuávji alne. Tobbeen lii mielkki já čiivgah lává niälgum. Toh njoommâv huápust mielhi já pahheev čuávjisoksâmijd uccâ kepilijguin, main uáinojeh koozah. Iilvâs-enni čielgee, ete tuon avveest čiivgah iävá vala määti keessiđ siisâ koozâid. ¶ Baikal . . . . . . . . . . . . . 66 ¶ 3. Agaricus arvensis – Peltoherkkusieni – Piälduherskukuobâr U ¶ Kuálmádin kiddejim huámmášume toos, maid poccuuh “luándulávt” purrii elleikäärdi ravviittâskoolbâ mield: tiäđust-uv suoinijd! Tääl kale jo majemustáá poođij mielân tot, et ääiđi siis lijjii-uv jurdâččum kuusah! Mondiet te toid kolgâččij sierâ uástiškyettiđ tivrâs hoošijd já jievjâmijd já jáhálijd, moh liččii poccuu luándulâš purrâmuš? Kuobbâreh kale meeccist sátáččii-uv kavnuđ, nuuvt et viššâlis ulmuuh taid puávtáččii-uv elâččiđ váhá nurâmin. ¶ 1950 2010 ¶ Muoldâg puáhtá nabdeđ ellee kuáivummašinin: Ton ovdâjyelgih láá šoddâm stuorrâ, kuáivulágán kuáivumjyelgin, main láá kuhes, nurssáás koozah. Täsikossâ ruumâš, kossâ čeve já čuhâlis uáivi heivejeh pyereest mulde uigâmân raaigijn. Muoldâg ränisčapis, uánihis, ciägu kuolgâkerdi addel máhđulâšvuođâ lihâdiđ raaigijn oovdâs já máŋás. Muoldâgist iä lah olgopeeljih ollágin, já tast láá siemin čalmaah soksâmij syejeest. Muoldâgist lii hyenes uáinu. ¶  / typäskääpä ¶ Säämi kulttuurkuávdáá huksimpargo aalgij vuossaargâ 12.4.2010. Pargo algâttui raččomáin puáris rakânâsâid kuávdáá toontist meddâl. Raččomurkkodem pištá ookon 18/2010. Huksimpargo urkkodem kulá Senaatti-kiddoduvváid. Lahtep kuuvijd já videoid taađeest ko huksimurkko ovdán. ¶ hajâáiccu.....42, 46 ¶ Sun máálááskuodij moovtâ: váhá fiskâd, ¶   Luuvâ ubâ tiäđáttâs suomâkielân ¶ Jeesus čokkái uánihissii jávuttáá. ¶ UMEREH MUTTOJEH 1.9.2008 Sämitige puhelinnumereh muttojeh 1.9.2008 rääjist. Uđđâ nummeer lii 010 839 3100. Puhelinnummeer palvâl argâpeeivij tme 9.00–15.00. Sämitige faksânummeer lii 010 839 3101. Nubástus maŋa Sämitige äššigâšpalvâlem já ulmui fattim puáráneh. Äššigâš puáhtá suáittiđ ulmuu puhelinnumerân jo-uv njuolgist suu njuálguvaljimnumerân 010 839 +neeljinummeersâš vyelinummeer tâi mätkipuhelinnumerân. Sämitige pargojuávhu uđđâ puhelinnumereh kávnojeh čujottâsâst www.samediggi.fi > Ohtâvuođâtiäđuh Puhelinnumereh 1.9.2008 rääjist ¶ 139 ¶ 7. Válláh iä kuuđâ, ko toh láá ¶ 69A Máddáápiäláá viljâlemkuávlust láá ennuu valjepiälduh. ¶ Liäiná-uv puátá peevdi pellâs čokkáđ já koijâd Máárjást já Ellaast: ¶ Já sun livkettij olgos Pilli já Pullá vala maajeeld, ijge Andârâs kiergânâm ubâ jiänáttiđgin tast ete čohhoom lâi pááccâm mävsihánnáá. ¶ – Kuás mij lep merisaajeest? mottoom kaandâš koijâdij enistis. ¶ Iberdim saanijd návt: ¶ Kuolij salttim várás ákku lii jo váldám peevdi oolâ kuolij čuoppâmlyevdi, niijbe, ruávis sälttipakkeet, vuojâpááppár, lastikseehâ, poostâid, puáris muorâlite já muáddi tuolbâ keeđgi tiäddun kuolij oolâ. ¶ Šoodâi huáppu. Tuvkkâlim Ester purrâmušâid laavkân já nuurrim tävirijd peeŋkâ alne já ildein tagaráin liävttoin ko puohtim. Sofia spellâkoortah lijjii koččâm ton eeđeest juná lättei tuohu teehi, já sun keččâlij vala ton huápun nuurrâđ taid čuákán. ¶ Sämmilâšpárnáid peerâ lii ubâ suuhâ. Sämmilâšpárnáid máttááttuvvoo eenâb luándun kullum jo pärnivuođâ rääjist. Sämmilâšpáárnáš lii árvuštâllâmnavcâlâs já áávus oppâđ jieš, porgâđ kieđâidiskuin. Sämmilâšpárnáá kulttuurân kulá nanosávt suuhâ, kielâlâš- já kulttuurlâš piirâs. Täin ääšijn sämmilâšpáárnáš huksee sämmilâš identiteettâs. ¶ 119 ¶ muu aldemuš? ¶ Neeti ( Martes martes ) ¶ Ella Näkkäläjärvi (2011) ¶ – Na maid te eteh? ¶ b. Ivnii Stuorrâ-Britannia liipu. ¶ – Mondiet ep piejâ tuulâ tuon nube pel? Šlubbopelji koijâdij. ¶ – Jáá, kuás? ¶ Tave-Lappi Aanaar (www.inari.fi) Aanaar meccituálukuávlu ¶ meeinih ¶ a. lostâ b. šovosliäđus c. emiliäđus ¶ Meid ive 1992 seervi toimâ stiivrâ čuákkimij tááhust lâi sijvuu, ko tot čokkânij tuše ohtii. Stivrâ toovâi miärádâsâid Stuorrâvuonâ škovlâlij kolliimist Anarist, kiäh ellii-uv anarâšpárnáid kuáhtáámin Anarist algâkeesist 1992. Stivrâ toovâi miärádâs meid čäällimseminaar orniimist, mii ornâšui keessiv já uásiväldeeh lijjii kuuđâs. Syemmilâš-ugrilâš servi povdij seervi saavâjođetteijee já čällee akateemikko Erkki Itkos čokkim já Lea Laitis toimâttem kirje “Inarinsaamelaisia kielennäytteitä - Aanaarkiela čájttuzeh” almostittemtilálâšvuotân Helsigân, mon ohtâvuođâst Syemmilâš-ugrilâš servi skeŋkkij Anarâškielâ siärván ovdeláá mainâšum kirje lasseen še 4-uásásii Inarilappisches Wörterbuch sänikirje. Jeessânlostâ Anarâš almostui kulmii. Ruttâ kuulmâ nummeer várás 40 000 märkkid lâi puáttám Máttááttâsministeriöst. Puohâi jesânij meeri lâi ive aalgâst 87 já ive loopâst tot lâi moonnâm jo paijeel čyeđe ađai jesâneh lijjii tääl 111. ¶ Säämi parlameentah já sämiseervih, säämi kirjálâšvuotâ, muusik, teatter, filmâ já maaŋgah eres syergih hämmejeh uđđâ sämivuođâ já kieđâvušeh jieškote-uv vuovijguin nubástuvvee kulttuur povčâgittee já ärgis aašijd: kielâ nubástusâid já aštuuvuálásâš saje, ulmui meddâl varrim ärbivuáválâš kuávluin, ärbivuáválâš iäláttâsâi vádis tile, vááijuvvuođâ sämikielmátulâš áámmátulmuin jna. Säämi media kieđâvuš jieijâs siärváduv tábáhtusâid já nubástusâid piäiválávt – já pajashuksee siämmást meiddei sämmilij ohtsâš argâpeeivi riijkârajij rasta. ¶ oletaalhâs, talkkâs = loislääke ¶ Vaarpij pellâs ¶ – Mut ko muu aauto mana talle piilán! čiärustâlâi ákku já ain keččâlij peessâđ aautost viste pel. ¶ Tovláin meerâin ellii maaŋgâlágáneh elleeh ¶ Čeeci toppij piso kiälhást, piejâlij lemnuid piison já pavkkâlij. Kyehti riävská passijn toos riddoviemmâr oolâ rovijdiđ, kuálmâd riävská paaijij kirdedijn, tot koočâi olgoláhháá jiägân. Valdijm saallâs fáárun já jođhijm määđhi. Láim jotemin suoinijd viežžâđ, iän ostâm älgiđ tađe eenâb riävskáid pivdeđ ton tove. Vuolgijm tast njuolgist taavaakeš jäävri syeiniluovij kuuvl, ige moonnâm kuhe ko láim tobbeen. Issá-čeeci finnij korrâ liävtu kiälkân sobijguin uuigân. ¶ – Jáá, suhháid. Na taidhân kale puáhtá nuollâđ. ¶ aalmug iššeen já tuárjuđ sii kielâlâš vuoigâdvuođâi vyejimist. Sämitige toimâttâhân lii vuáđudum ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtus kulá väldikodálâš Nuorâ Kulttuur -tábáhtusân, mii lii kuávlukieldâi tábáhtusâi viärdásâš kavalkaad. Nuorâ Kulttuur- vuáđudâs ornim SottiisiMoves 2014 čuákkee Suomâ tánssájeijee nuorâid Tamperen 11.-15.6.2014. ¶  vaarâst 2 § ¶ – Na kale lam tietimin, et tääbbin láá sämikielâ uáppeeh-uv, mut ko jiem tuubdâ sämikiel ohjelm, já nuuvtpâ jiem määti tunnuu tađe eenâb ravviđ. Kolgâvettee koijâdiđ jieijâd máttáátteijest já eres sämikielâ uáppein. ¶ vieggâsâm kyehtiluššee lommoid. Já jis tast ¶ 4. Ištâd čunnui siisâ jäävrist tâi láádust viežžum čäcišaddoid. ¶ Puásuituálust lii puásuituálukulttuurist ellee sämmiláid stuorrâ kulttuurij merhâšume, ko puásuituálun lohtâseh piärgupyevtittâs lasseen ubâ perruu já suuvâ eellimpiirâs tegu sosiaallâš koskâvuođah, aassâm, jotteem, luándupirrâs tubdâm, ärbivuáválâš tiettim, luándu ekologâlâš kevttim já säämi tyejeh. ¶ » Mij halidiččijm kuáhtáđ Jeesus. » ¶ Ucjuv škovlâ: Minna Länsman (tavesämikielâ) ¶ – Mut iä sijgin peesâ teehi siisâ, Uccânjoobžâš naggij já čiäruškuođij ain korrâsubbooht. Iähân toh ubâ uáinigin, et táágupeht lii táálu! ¶ - Kuus tohon? ¶  tieđettává Obžâ já Tobžâ vaaldijn škovlâlaavhâs já ruotâstáin olgos. Tobbeen lâi-uv jo ennikuobžâ vyerdimin čivgâidis. Já Obžâ já Tobžâ muštâláin iännásis aaibâs kištoi kuálástemoopâst já soorvâ uáinimist. Ennikuobžâ moijái. Sun lâi vises, et čiivgâkyevtis láin oppâm ennuu uđđâ aašijd. Já sun tieđij, et ehidist kale čiivgâkuáhtást liččii hirmâd jo njaalgâ nahareh. Ittáá peeivi škovlâpalo kale lâi jo lappum. ¶  mon  veerbâst Ive 1990 seervi stivrâ čokkânij neljii já toovâi miärádâsâid tiätumaašin skappuumist siärván, Uunjaargâ sämiseervi povdiimist Anarân, saalmâi paddiimist Säämi Radion já čäällimseminaar orniimist, mii ij olášum. Keessiv uunjargâliih já stuorrâvuonâliih ellii kolliistâlmin anarâšâid Anarist, sehe Jolniivuonâst já saalmah päddejuvvojii siämmáá ive juovlâmáánust. Saalmâid páádán lávloin Heli Aikio já Ilmari Mattus. Anarâškielâ servi finnij Máttááttâsministeriöst tommittáá ruuđâ, et Anarâš-lostâ almostui kulmii. Jesâneh lijjii ive aalgâst 62 já ive loopâst 77. ¶ Ehidist ko Sáárá lâi vuolgâtmin máátkán, iätá enni: ¶ Koskâ-Euroop kuhemus juuhâ Tonava kolgâ Nuorttâriijkâ čoođâ jođedijnis Čapismeerâ kuávlun. Ko Nuorttâriijkâ lii saksakielâlâš kuávlu, te tast láá uáli čovgâ koskâvuođah Saksain. ¶ 4. Pänikildos vajalâš. ¶ Iäláánsiärvus já jamâ luándu pirâstahheeh ¶ Auditorio Dolla ¶ TEKNIIK JÁ PIERGÂSEH: ¶ Virkkuuvääri Luuhâmkirje čohčâ ¶ . Sämmilij palvâlusâi ovdedemhaavâ ääigi lii ittáám tárbu vuáváđ já orniđ škovlim kielâpiervâlpargojuávhoid já vaanhimáid sämikielâ já kulttuur iáláskitmist. ¶ – Jiem mun tieđe, Tobžâ västidij. Manneen keččâđ, mut ij uážu kale eeni cuvnâđ. Vala suttá munnui, ko tienuuvtkis láán vuálgám olgos lovettuššâđ. ¶ c. Kotemuu suollust taah kaavpugeh láá? ¶ Liisá lâi pääihist. Sun lâi ohtâ tain suu skipárijn, kiäh iä lam vuálgám meendu kuhás luuhâđ. Liisá lâi halijdâm tuš Ruávinjaargân, mii oroi lemin hirmâd jo alda Ááná mielâst. ¶ SáFá2-proojeekt anarâškielâ kielâjuávus ¶  tienuuvt, 1. ILO 169-sopâmuš ratifisistem ¶ Kuhespelji ¶ Rijdáskem ¶ Sämitigge 2014 ¶ Tiäđuštâlmeh Ritva Kangasniemi ¶ Šiervis tuuvdârieggee áánsust kyeli lii keppis. ¶ 2. Suáđigil: Teemu Valle, Makreta Pyhäjärvi já Aleksanteri Pulska, 12.14 ¶ Uánihávt ¶ Kielâjurgâleijeeh ¶ Kiđđuv oráseh tuáruh korrâsávt niŋálâsâi mielâstumvuođâst. Parâlum maŋa jieškote-uv parâkodde ucâluvá jieijâs pessimkuávlun ađai reeviirsis já huksiiškuát kesikuáđi riddomiälán. Kuátán piäsá čääsivuáláá rääigi mield, mii jotkâšuvá kuhes jođáttâhhân. Niŋálâs čivgá 3-8 čivgâd já maŋeláá keessiv tast puáhtá leđe nubbe-uv čivgâčuurâ. ¶ Pieđgejeijee lii rátu - tâi suándiporree . ¶ - Olitko sairaana? ¶ 15 ¶ Maassâd pajas ¶ s. 84 ¶ Muu hobby ¶ (Luther Vähä katek ismus) ¶ Tromssa C2 ¶ 4. Keejâ oppâkirje kuuvijd 157A já 158A. ¶ kovos, kovvoos = kuvio ¶ Taat Devils Tower keđgivääri lâi masaba puoh pyeremustáá mielân päccee já oppeet koveh uážžuh mainâstiđ pelestis. Taat lii taggaar keđgivääri, mii ij ennuvgin táppáá Australia keđgiváárán Ayers Rock :n jis ij táppááččii ollágin. ¶ Šapšâ lii silbâsijđosâš já virdevijvesâš kyeli, mast láá ränis veepsih (52B). Ton njälmi lii ucce já njune lii kuhheeb ko käibi. Tast iärut siämmáástuárusii muuiku já šaapšâ nubijnis. Šaapšâst lii luosâkuolij náálá selgiveepsi moojiibeln pyeidivepsi. Šaapšah teddih táválávt kilupeeleest kiilu räi. ¶ 1. Čääli njuolgâdusâid, maid jävrriddoost kalga nuávdittiđ. ¶ Paadarijn lâi meiddei Aanaar markkânist, alda sämimuseo, “puásuičuogâstah” iivijd 1993–1997. Taat tontied, ete suái halijdáin faallâđ párnáidis kesipargosaje. Tot lâi saje, kost turisteh puohtii finniđ rievtis tiäđu poccuin já uáiniđ já kuvviđ taid. Párnááh kuittâg iä movtáskám nuuvt ennuu já tääl sij láá-uv jieškote-uv vuálgám maailmân. Tääl tälviäigin ohjelmpaketteh láá vuávájum enâmustáá ton vuáđuld, ete suái piergiv kuávttáá, mutâ jis tárbu lii, te sunnust láá kale “väriulmuuh” kiáh puátih pargon já kesiäigin suái faallâv oovtâ kesipargosaje-uv. Hoppuumus ääigih láá juovlah já keesi já siijvuumus mánuppajeh láá vyesi- já roovvâdmáánu. Luámu suái iävá oostâ kuittâg toollâđ ko muáddi peeivi kiđđuv, ege tallegin ohtân. ¶ Maasai mana juuvâ paijeel šalde mield já juátká määđhis ain taveláá. Aanaar sijdâ nohá taas. Tááluh iä innig oinuu maađij piälláin já mađiijčuovah-uv noheh forgâ. Tääl lii jo nuuvt sevŋâd et ij uáini meendu kuhás. Sun uáiná tuše vielgis muottuu já čapis alme. Almeest uáinojeh tääsnih já máánu. Luándu lii maasai mielâst muččâd mut sun ij keejâ tom; sun tuše smiättá et maht pesâccij maasâd päikki-Tansanian. ¶ Jovnâ smietâi vistig tom stuorrâ juávhu já talle káártá, mast lâi tälvieennâm nommâ já talle sun “mainâstij“ tom suábán. Sun puovtij tubdâđ ááimust ubâ suábi vyeimi, ko tot siirdij paijeel kyehtičyeđe stáálu, kuhvittâr, kome, viärráás nuáidihäldee já eres elleetiiŋgâ kuittâg vittâlov kilomeetter määđhi. ¶  ohtâvuođâst: Sun Seenaat-kiddoduvah já Sämitigge orniv tieđettemtilálâšvuođâ Säämi kulttuurkuávdášhaavâ tááláá tiileest majebaargâ 30. peeivi njuhčâmáánu 2010 tijme 17.00 Siijdâ auditoriost Aanaar kirkkosiijdâst. Tiervâpuáttim! ¶ Šleđgâpoostâ olgon-tile viestâ mallicelkkuuh el. tave-, aanaar- já nuorttâsämikielân ¶ Immeel eeđâi: “Ulmuuh! ¶ Puddâ ¶ Kähteejáávráš Ijjäävri Kođoluohtpottâ 0,4 km MV. ¶ pikkunen poika Huagotti, musta kuin pesty noella. ¶ b. suolluid sárgáid 4 - 6 ¶ isojuurekas ¶ Čuákkim pevdikirje vuolgâttuvvoo táválávt čuákkimist čuávuvâš Anarâš-loostâst. Internet-ääigi pevdikirje puáhtá meiddei eelliđ luođiimin seervi nettisijđoin. Ihečuákkimpevdikirjeh láá čujottâsâst www.anaraskielaservi.net/board. ¶ Ruotâpele sämitige nuorâilävdikode ovdâsteijee Helena Partapuoli kommentist še oovtâstpargo já iätá oovtâstpargo enâmustáá uáinojeijee häämmin lemin konfereensah já čuákkimeh, main nuorah jyehi kuávlust Sämienâmist čokkâneh savâstâllâđ sämmilij puátteevuođâst. Partapuoli pááhud: ”Puoh iivij miätá uárnejum konfereensah láá čielgâsávt čáittám, et mij lep aalmug já halijdep porgâđ oovtâstpargo. Jyehi konferens puáđus lii, et nuorah halijdeh pyerebijd ohtâvuođâid vâi Säämi puávtáččij ovdániđ. Moonnâm čoovčâ Suomâ sämitige nuorâirääđi toolâi konferens Suáluičielgist já tobbeen meridijm, et halijdep ohtsii nuorâi lävdikode. Maŋeláá Säämi parlamentaarlâš rääđi (SPR) toolâi čuákkim Kirkkonjaargâst já nuorâi lävdikodeh tollii tobbeen ovdâsaavâid. Muštâlijm maid mij porgâp nuorâi lävdikuudijn sehe magareh hástuseh já vuárdámušah mist láá puátteevuođâ háárán. SPR meridij et ohtsâš nuorâilävdikodde lii tárbulâš. Säminuorâi oovtâstpargo lii uáli tehálâš ko mij lep puátteevuotâ. Sämienâmist iä kolgâččii leđe rääjih, ko mij lep ohtâ aalmug.” ¶ Finland = ¶ muorjim = marjastus ¶ Vađukkááh lijjii muu ovdâšiljoost taan keesi maŋanâm. Ko toh viijmâg-uv lijjii sáppum, te tuáppejim nääpi kievkkânskääpist já moonnim miestuidân kuorriđ. Nuuvt njaalgâ muorjijd kale ij viiššâm tipteđ pillâšuđ. ¶  / njivleskuáppu ¶ Juovâsanijâš; šoddâmsaje mield + su. saniainen ¶ Kaari smietâstij váhá: ¶ 43. Mietâmiäđušijn lii päikkiellee ¶ kuárrumsuonâ = suonilanka ¶ - Tuol on iltatähti, sille laulan. ¶ - Mun bohten Paavoin, Alfredijn ja Ovláin, bođiimmat jo ikte eahkedis, västid Veikko pajekielân. ¶ Škoovlâ ¶ sälttičäcipulssâ suolavesipulssi ¶ c) Havdâ puáhčá čuovjisskáálžuid purrâmâššân. ¶ U árrest peesist 37 ¶ 5. Viiccân já liivkâs suoinâlmâsâst . . . . . . . . . 17 ¶  sáttá   LUUK. 23: 47 – 56 ¶  Válduceelhâ Tutkâp čielgitävtittemes elleid 32 ¶ Riemnjis, kote finnij máttááttâs ¶ Lapuajuuhâ B4 ¶ Toppip vuávsá ¶ Sämitigge 2014 ¶ Tiäđuštâlmeh já álmottâttâm: ~ilporossi5@gmail.com~tai puh. 0400 700787 ¶ – Mut ko muu tiäđui mield tääbbin Kuáskimjäävrist ij lah mihheen miäcástemseervijd, Kuáski smietâi. ¶ Sämimááccuh muštâl maŋgâ ääši ¶ Niiles ¶ - Huh ko äigi lii kukke vyerdiđ, Ánná jurdâččij mut aalgij jo smiettâđ, magarijd káálvuid halijdičij jieijâs viistán. ¶ Já forgâ Njorttâ já Eunuk láin finnim ubâ stuorrâ monnjâkääry kuárusin. Suoi láin pardam puoh ááiruid mučis liäján muorâsteligân. ¶ Sämitige almosčuákkim 15.2.2012. Tuulhah pargoost. ¶ (almostittum lávloo luuvijn) ¶ - Mun kal tááiđám vyelgiđ uáđđáđ tääl, Haŋgal viijmâg eeđâi. ¶ s. 121 ¶ Sämitige stipendâ ožžuu čuávvoo nuorah: ¶ Kongresáid, škovliittâssáid, luvâlduvváid já tilálâšvuođáid, main tarbâšuvvojeh valjeest čokkâmsajeh keččeid. ¶ Čuoskah kirdeh miätá keesi. Algâkeesist já jo vyesimáánubeln kirdá jieŋâčuoškâ, mii lii čuuvtij stuárrâb táválii čuoškâst, mut puoh čuoškiimus äigi lii eidu jonsahpeeivist ovdâskulij – kesimáánu loopâst kidâ lyemeääigi räi já lappâd-uv. Talle kirdeh eidu toh ucemusah já vaijaamusah čuoškah. Jieŋâčuoškâ še čyeggee ulmuu já njama voorâ, mut luhhoost toh láá nuuvt uccáá, et toiguin ij taarbâš čuuvtijgin palgâđ. ¶ Sevŋis vuođâlohán puáhtá oovdân siämmást meiddei taggaar äigipaje, mast suáti lâi nuuhâm ovdebáá vuođâlovveest, Ucjuv maađij lâi pargo vyeln já sputnik kiirdij ááimust. ¶ Regnaf lâi kukke, ennuv kuhheeb ko Haŋgal tâi Jovnâ já suu čalmeh já muáđuh lijjii korrâseh tego keđgi. ¶ Tot lâi tärhispäččee kote paajij muu tast itten. Kale tot lâi hirmos päikki talle tast kost háváduvvim. Koččim toos enâmân jiemge peessâm innig kuussân tast já ruošah paččii hirmâdávt. Jyelgi čoođâ lâi moonnâm luođâ, tot lâi rasta ja vorrâ kuulgâi hirmâdávt. Tast mun viällájim já jurdâččim: taas-uv nuuvâi muu eellim, lijjim vises ete jiem selvân ellen tast innig. Toos kaačâi ohtâ almai, kieldim suu puátimist já ettim, tärhispäččee tuálá čalmeest taan saje já tot kale pááčá vissásávt jis uáiná. Já siämmást tot paajij, almast moonâi luođâ kuámmir čoođâ, lâi nuuvt šiev lukko ete peesâi nuuvt ucánjijn. Mii juávhu hovdâ še kuulâi muu háváduumeest, kaačâi luusâ "lumipukuttáá" , ryešiliih paččii, mutâ ij teivâsâm sunjin ohtâgin luođâ. ¶ Rođoin luándudirektiiv lahtosist I láá puáris haikkâvyevdih. Suomâ já Ruotâ lahtosin rähtim tievâsmittimiävtuttâsâst láá boreaalliih rođoh sehe luánduliih jálumuorâvyevdih. Rođoin eellih maaŋgah luándudirektiiv lahtosist II luvâttâllum šlaajah, nuuvt ko sodâsuárree, “kalkkisiemenkotilo” já “kapeasiemenkotilo” sehe haikkâvuovdijn “erakkokuoriainen” . ¶ 5. Pirâstit rievtis molsâiävtu. ¶ Marttin ij ubâ huámmáškin taid aašijd, maid Heikkâ huámmáš tohon puáđidijn. ¶ OLMOOŠ ¶ Tot lâi nuorâ almai, olgoeennâmlâš, kote lâi skipárijnis joođoost. ¶ Sosiaal- já tiervâsvuođâčällee ¶ Pinokkion. Sun nivkoi laaigijn já nukeh ¶  + Nuorttâsämikielâ ärbivuáválâš kuávlu olá Taažâ Njiävđámist (Neiden) Ruošâ Piäcámân já Toollâmjuuvâ Sáámán. Kuávlu lii tááláá ääigi kuulmâ väldikode raajij luádudem. Suomâbeln nuorttâsämmilij aassâmkuávdááh láá Čevetjäävri, Njellim já Kiđđâjäävri siijdah. Nuorttâsämikielâ sárnooh láá árvuštâllum lemin ovdil maailmsoođij motomeh tuhátteh. Tááláá ääigi nuorttâsämikielâ eenikielânis sárnooh nabdojeh lemin suullân 300. Suáđih cyevkkejii buorttâlâšâi ärbivuáválâš sijdâaassâm, sosiaallâš- já suhâráhtusijd já siämmást hiäjusmittii meid kielâ sajattuv. ¶ 12 ¶ Já tasthân keevâi pyereest, mun lijjim vissâ vuossâmuš – tâi kuittâg vuossmui juávhust väldimin ohtâvuođâ já pyeri nuuvt. Maŋeláá kuullim, et puoh viälppáh monnii ovdil ko lâi vises, et lâi-uv kimâttem ubâ luhostumgin. Mun já muu kihlum Mari eelijm keččâmin viälppáid ko toh lijjii 3-okkosiih, já kalehân toh lijjij-uv uceh. Suullân kyevtikilusiih viälppáh voijii tovhustiđ lovmat miinut ovdil ko vaibâseh šoddii já pennuuh nohádii oovtâi. Talle jo hoksájim oovtâ viälppáin: sust lâi maalâmerkkâ čielgist já sun oroi lemin ain vuossâmužžân kocemin. Sun lâi meid vuossmuš vielpis, kote vuolgij tutkâđ maailm já majemuš mii vaaibâi. Tiet tot ličij! Kennelist tiettii mainâstiđ et taat muu valjim vielpis lâi meid stuárráámus já sust máhulávt šodâččij siämmáá styeres ko orásijn veikkâ niŋálâs lii-uv. Lam iberdâm, et niŋálâs pennuuh láá pyerebeh palvâlempennuuh, mut meeccist táppájeh orásáid ko láá ucebeh. Mut ij Taru. Sun kale piergiiččij! ¶ Doosent, FT Marja-Liisa Olthuis, Giellagas-instituut marja-liisa.olthuis(at)oulu.fi ¶ luobbâsk 206 ¶ - Na jiešhân muštâlih talle ovdil varriimâd. ¶ 0,5–0,8 kg korriihánnáá potáseh ¶ 1. várádâh ¶ – Jáá, mut tunhân lah kuittâg talkkâsijd-uv uástâm. ¶ Miiko já Flit hirmosin uđâgâš aalgij čiärruđ já piškođ. ¶ Siijvost meerhâš tom, et ij tohhuu mihheen jienâid, miinii t. kiinii lii joskâ : Uáppee čokkái siijvost, sun ij jienâdâm maiden . ¶ Sämiteatter Beaivvás lávdástâl Sajos Dolla-salist pasepeeivi 26.2.2012 tme 17. Čuávu nettikalender! ¶ Sämikielâlijd párnáid fáttee tuše sämikielân! Kielâ ovdán tuše tom kuldâlmáin já kevttimáin. ¶ b. Moh oovtlágánvuođah tain láá ulmuu kejâstuvváid? ¶ – Na Tálunjobžâhân kale lii-uv ennuv jottáám tääbbin, nuuvt et ij lah kale ollágin komme, jis sun lii tiättám šiev muorâsoojijd-uv, Šlubbopelji čielgij. ¶   – Tot tuođâšt, et taah enâmeh tuođâi kuleh Staatân, já tuođâšt meiddei tom, et lii aaibâs máhđuttem, et tun asâččih tääbbin. Já nuuvtpa mij pyehtip juátkiđ maađijproojeekt, veikkâ peivijn tot ájánij-uv, vaahâg kale. ¶ Maht čäcielleeh vyeiŋih? ¶ Čuovjiscissáá vizârden ciilijd muorâkierrust ¶ – Ij tääbbin taarbaš maiden tälvivalastalmijd, eeđâi Pilli. ¶ Torske lii joba kuulmâlovkilusâžžân šaddee piätukyeli. Niŋálâs torske kođá miljovn meiničalmed 50–150 meetter jieŋŋâlvuotân. Meeinih suiloh vuohâsávt sálttáás čääsist vuájuhánnáá poonán. Meeinijn ovdáneh čiivgah tuše talle, jis sälttinalliisvuotâ lii eenâb kpo ohtâ prooseent. Tondiet torske lassaan Nuorttâmeerâst tuše ton máddááuási jieŋâlâsâin. Korrâ čohčâstoormâi ääigi puáhtá Tanska čoolmij pehti kulgâđ Nuorttâmeerân táváliist eenâb sálttáás čääci. Tággáár sälttiupuulsâ maŋa torske lassaan Suomâ-uv riddočaasijn, torskenääli nanosmuvá já salâseh stuáruh motomij iivij ááigán. Ko Nuorttâmeerân iä lah majemui iivij ääigi puáttám stuárráábeh sälttipuulsah, te~sälttinalliisvuotâ já siämmást meiddei Suomâ riddokuávlu torskeh láá kiäppánâm. ¶ Kaarsâhkeeči = Karsikkoniemi~ ¶ Ohtim ¶ Simo Veistola ¶ 3. Čuávdi ruossâháá. ¶ juhâpuoidâ.....92 ¶ Eennâmverdi lii eennâm vyelni šaddee veerdi uási , ¶ Poođij tot peivi ete muoi Kaarijn kolgaim vyelgiđ tohon Rivdulân. Eeči vuolgij tuálvuđ munnuu. Mij moonâim mottoom rekka-avdo fáárust Sigávuonân já tobbeen eeči luoihâttij kárbá. Tot lâi jo eehid já sevŋâd ko mij vuolgijm suuvân Stuorrâjäävri mield, já kale lâi kukke tot suuhâmmätki Sigávuonâst Rivdul škoovlân. ¶ Stellii haavi várugávt oovtâ kupâlâstiäpu oolâ já ¶ Vijđodâh: 208 000 km 2 ¶ Kähtee lii 53 seentist 61 seentin kukke. Ton jyelgih láá roopâ aaibâs moojiikeččin, nuuvt et tot lii viehâ tuáŋgi koške eennâm alne, mut tađe-uv lašmâdub čääsist. Kähtee lijkkoo uccâ jávráážáid já ladduid já värree Sáámán vyesimáánu loopâbeln. Kesimáánu koskâmuddoin tot mannee kyehti ruškis-siähá čapistiälkkusâš mane piervâlân, mii lii masa čäcirääjist já vaanhimeh läälliv monijdis suullân mánuppaje. Porgemáánu loopâst uđâgááh láá jo kirdeeh já varrimmätki tälviaassâmsajan álgá tállân, ko jäävrih jiäŋuškyeteh. Kähtee värree táálván Viestâr-Euroop merâriddoid, Koskâmeerâ nuorttiikiäčán já Čapismeerân. ¶ Siijvost sun pajanij miestui kooskâst já leggistij puuvkos tohokulij, kost iälu lâi. ¶ - Takkâ tunjin, Ánná kijttâlij. Savâstâlleen talle itten eenâb! Majemuš bussi lii eidu vyelgimin. ¶ innovaatioid: uđđâ äššitobdeepalvâlus, uđđâ vuávám tâi brändi, uđđâ ¶ 5 a. Viärdádâl oppâkirje 21A suomâhiäppuš já ¶ 1. Noomât káártá paaihijd. ¶ Alemus haldâttâhriehti (AHR) adelij 25.6. ¶  kuhháá? Sun "Hendâ" almai (sl. 50-ihásâš) 42 celkkud ¶ 4. Noomât káártán ¶ c. Maht ravviiččih pyeráinvyejee B? ¶ 4. Nuorttâlij ärbivuáválâš leu`dd-muusik pirrâ rahtum Henna Leu`dd -filmâ lii uáinimnáál enâmijkoskâsâš algâaalmugij filmâfestivaalijn Nepalist taan máánu loopâst. Henna Leu`dd lii rahtum ive 2001 já tom lii stivrim Heikki Huttu-Hiltunen. Taat filmâ lii táássáš čaittum suullân 30 eres filmâfestivaalijn pirrâ maailm. Filmâ lii uážžum pyeremus fiilmâ palhâšume Petroskoist já kunneemainâšume Sardiniast. ¶ Sij sarnuu koskânis: ”Tovl tot nievdee puátá! Mij leggistep suu kááivun, nuuvt mij peessâp sust já suu nievdâmijn.” ¶ 24 artikla ¶ Suu kirkesvuotâ čuává mii koskâvuođâst já čáittá mijjân luodâ sevŋâdvuođâst čuovân. Mij kijttep tuu täst alme adalduvâst já lávlup tunjin alestâs eŋgâlijgijn já puoh posijgijn: ¶ Ilmari Mattus lii ráhtâm vijđes päikkinommâkirje, mast láá anarâškielâlij nomâi lasseen val orjâlâškielâ, nuorttâlâškielâ já suomâkielâ päikkinoomah. Kirje lii val kietâčaalân. ¶ lu staatâ piälán, 70 sämikuávlu ulguupiäláá staatâ virgeomâhâžân, 22 sämiservijd já 10 sämivirge ¶ muttee 125, 126 ¶ Anarâškielâst signjer noomâst láá aanoost kyehti eres-uv variaanti: signer já sigŋer, main majemuš oro lemin aanoost čovčjávrálij kielâst. Taat nommâ kávnoo vuosmuu keerdi esken Vuoli Ilmar loddenommâlistoost 1990, mut maaŋgâs tobdeh taam noomâ. Nuuvtpâ lii-uv nabdemist, et tot lii lam tobdos aalmugkielâst jo ovdil-uv. Monnii suujâ tiet tot lii pááccám čälihánnáá pajas puoh sänikiirjijn. Merhâšittee taan noomâst lii tot, et toos ij kavnuu jienâdâhvaastâ eres sämikielâin. ¶ oro tuurvâstmin sämmilij vuoigâdvuođâid sämikuávlust tuárvi pyereest. Sämipeleh já -seervih láá ¶ 5. Gyromitra ambiqua – Pohjanpiispanhiippa – Tavečiehâkappeer U ¶ Anarist 8.1.2014 Sämitigge ¶ koskâčääci.....58 ¶ 32 ¶ Sovášvuotâ uáivild tom, et puoh ulmuin lii vuoigâdvuotâ eelliđ ráávhust já leđe tagarin, ko sij láá. ¶ Euroop Union lii čonnâsâm arktâsii tiätunadelemistis vuárusavâstâllâmân algâaalmugijguin. Vuárusavâstâllâm lii toollum olgokoskâvuotâkomissaar Catherine Ashtonáin suu Suomâst kollim ohtâvuođâst ive 2011. ¶   Luosâ 10~000 ¶ äijihšoŋŋâ 119, 121 ¶ Ánná vaazij váhá ovdâskulij já hirmástâlân keejâi, maht bussi vuojij turâštij tast lappâd. ¶ maŋa lam čielgim kreikakielâsâš teermâi merhâšuumijd já maht toh kiävttojeh ¶ Piäiváš leikkušij vuoptâinân, ¶ Já Sofia kustoo tuuđâi ton vástádâsân ko jo jooskâi koijâdâlmist já vuájui uđđâsist spellâsis. ¶ Nuorah kalgeh lijkkuđ aassâđ tääbbin Säämist. Ainhân ij lah koččâmâš tuše tienâsijn ige áigápuáđust. Tääbbin kalga leđe suotâs orroođ. Tondet mij tarbâšep nuorâikulttuur, palvâlusâid já ääigiájánâsâid-uv anarâškielân. ¶ 1.3.2 Käldeeamnâstâh ¶ Paahâ adaldâh muáđuinân ¶ Lasse Lehtola (2011) Mun lam tággáár 17-ihásâš puásuialmaa algâ. Mun aasâm Solojäävrist, mii lii suullân 15 km Anarist Kittâl kuávlun já tot lii tággáár uccâ siijdâš, jis taam tagarin puáhtá nabdeđ. Muu perrui kuleh kyehti uábi, kiäh lává must puárásuboh já tastoo enni já eeči. Oopâm tääl Säämi máttááttâskuávdáást Tuáivunjaargâst puásuituálu já tääl lii monâmin nubbe ihe já ohtâ lii vala taam kiiđâ (2011) maŋa. Škoovlâ maŋa ličij juurdâ riemmâđ puásuipargoid. Puđâldâsah láá aainâs kuálástus já meecist jotteem. ¶ - Jo-uv tust lii varrimpeivi tiäđust? Kale mun puávtám isediđ tuu varriimist! ¶ ko suoi pakkain. ¶ – Ánná já Jovnâ kyelipiivdost . Luuhâmkirjááš. Veikko Aikio. Kuvvim Ilmari Mattus . Škovlâhaldâttâs 1986. 50 s. ¶ RISTÂOPP ¶ Algâaalmugij elleekovekuávdáá, Skábma ulmen lii tuárjuđ sämikielâ já kulttuur sehe adeliđ sämmilij já eres algâaalmugij jieijâs jienâ já kove oinuđ já kulluđ maailm eres kuávluin. Tooimâ ulmen lii luptiđ sämi- já algâaalmugij jieijâs elleekove- já televisiopyevtittâs taggaar táásán, ete tot puáhtá faallâđ pargo já áigápuátu-máhđulâšvuođâid kuávlu nuorâ ulmuid. Kuávdáá pargoh láá sämmilâš elleekove, tv- já mediairâttâsâi tuárjum, sämielleekuuvij já tv-ohjelmij pyevtittem, škovliittâs vuávám, sämielleekuuvij markkânistim, kuávlu markkânistim, algâaalmugij elleekovearkkâdâhhân já tiätupaŋkkin toimâm sehe Skammâkoveh -elleekovejuuhlij ornim. ¶ talle nubbe peenuv ¶ Spergula arvensis ¶ Täsivääldi president Tarja Halos saahâ sämitige lekkâmijn 29.3.2008 ¶ Säänih: ¶ – Váiván sittágin, tot ruáŋgái. – Kohân mun kaavnâm tom šlaarvâ, kote cuuvnâi muu, te kiškodâm tom pitážin. ¶ Tastko tot, kote táttu piäluštiđ elimis, láppá tom, mut kote elimis muu tiet láppá, kávná tom. (EM95) ¶ Siergi ¶ EHIDÂS SKEŊKK ¶ Kiova H5 ¶ 3. Aanaarjävri ¶ Jiem lah kuássin kaattâm. Rähisvuotâ tiäđust-uv muttoo iivij mield, ij tot piso siämmáá muddoost, mast puoh oro lemin ruusui alne tánssám, mut tot lii kuittâg ááimuin. Leen Issijn uáli ereslágáneh. Munnust lijjii ennuu vyestikeejih, mut kuohtuin kávnojeh še toh jiešnäälih, moi pehti ibbeerd kyeimi juurdâmaailm. Motomin suogârdellim, et almai já nisonij koskâsâš iäruh rijdotilálâšvuođâin merhâšeh čuuvtij eenâb ko ahe- tâi kulttuuriäruh. Iäváge suu luándu já jurdâččemvyehi muu mielâst čoonnâs kulttuurân, pic kuohtuuh ääših puátih pyerebeht-uv eellimvuáttámušâin suáđist, evakost já jieijâs pääihist. Tiäđust tast-uv lii merhâšume, maht sämmiliih láá killám olgoštem keežild. Tot uáinoo luándust, lattiimist, juurdâšmist já paloin. Mut tuubdâm meiddei ennuu tagarijd anarâšâid, kiäh láá šoddâm siämmáá kulttuurist, mut láá luándus tááhust aaibâs ereslágáneh ko Issi já jurdâččeh aaibâs eresnáál ko sun. ¶ Maaŋgah äävi elleeh lihâdeh kumevuođâ keežild tuše iho. Toh pisotteleh peeivi eennâmvuálááš vuáguin tâi mudoi syejeest peeivi paštust. Ko piäiváš lii luáštám toh vyelgih uuccâđ raavâd. Äpiriemnjis ocá uccâ njomâtteijeid já čielgitävtittemijd. Meiddei skorpioneh iteh keđgiloomijn. ¶ Ovdil pááikán vyelgim suoi vala kuovlâláin lode piervâlân. ¶ Mađhâšempalvâlusâid ¶ jurgâlusâst šodâččij puátukielâ tááhust tuhhiimettum kielâoopâ, merhâšume teikkâ stiijlâ ¶ Ko čácádâh lijgešadda já mudoi-uv pillâšuvá, te aainâs luosâsuhâliih kyeleh, tegu šapšâ já muikku, iä kierdâ čääsi siävŋánem já haapi kiäppánem, pic láppojeh vuossâmustáá. Sajan puátih ucceebárvusiih kyeleh, tegu jotelávt lasaneijee siergikyeleh. Raavvâd usâdijn toh kuáivuh jäävri pone já loptejeh tobbeen lase raavâdamnâsijd . Luudijn láppojeh vuossâmustáá tuhtuu já kuálsi nálásiih šlaajah, moh iä uáini saallâs siävŋus čääsist. Lijgešoddâm jaavrijn kyelipivdo lii váádduh, ko viermih já katiskah njivloh; kyeli čááŋá toid hyeneeht já taid lii ilgâd kieđâvuššâđ. ¶ vuoiŋâstemsaje, mut ij kaavnâ. Talle tot piättá: 'Mun maacâm páikkásân, kost vuolgim.' Ko tot talle puátá já kávná vistees, mii lii suopâlistum já šiev oornigist, tot viäžžá čiččâm vala paab jieggâd, já toh puátih siisâ já asâttâtteh tohon aassâđ. Näävt ton ulmuu tile lii loopâst paab ko aalgâst. ¶ Ilmari Mattus ¶ já nomâttij vááimusjuávkun saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi já väärrin Heikki Paltto. Pištee ruukitooimâ viärmádâh lii Sitra proojeekt. Pištee ruukitooimâ viärmáduv váldu-ulmen lii ovdediđ pištevub ruukitooimâ iävtuid Suomâst, ij pyerediđ ruukij almos toimâiävtuid. Pištee ruukitooimâ viärmáduv vááimusjuávhu pargon lii el. ovdediđ Suomân heivejeijee pargopiergâsijd eenâb ovdâsvástádâslâš já pištee ruukitooimâ máhđulâžžân tohâmân. Oovtâstpargočonâdâttâm vuáđuduvá laavâi nuávditmân já jesâneh, kiäh láá tom vuáláčáállám, čonâdâteh sämmilij sierânâsvuoigâdvuođâi kunnijâtmân. ¶ Avelist 4.12.1986 ¶ Sämimáttááttâs pargoviehân čujottum kielâlávgummetodân kyeskee škovlim vuálgá joton vástuppeeivi 27.2. Sajosist ¶ iännád oovtâst, ¶ – Kuás talle kuolij vyebdim aalgij? mun kivkked koijâdim, uásild tuše tondet, et ličij miinii mast sárnuđ. – Já mudoi-uv, kiäs toh vuobdii? Läddiliih pottii eskin, kuás tot lâigin, 1800-lovvoost? ¶ Pirâsministeriö lii asâttâm kesimáánu aalgâst algâaalmugij ärbitiäđu kieđâvuššee äššitobdeejuávhu. Ton pargon lii kieđâvuššâđ biodiversiteetsopâmušân kullee artikla, mii kuáská algâaalmug ärbitiäđu heiviittem. Sämitige saavâjođetteijee almottij tuđâvâžžân, et sämitiggeest lii šiev ovdâstâs pargojuávhust. Sun jieš tuáimá pargojuávhu saavâjođetteijen. Sämitige ovdâsteijen mieldi láá meiddei ucjuvlâš tuáhtár, sämitige jeessân Heidi Eriksen já puásui-iššeed J. Antti Magga Iänuduvâst. ¶ Matti  Morottaja  2007:  Anarâškielâ  ravvuuh.  Päikkieennâm  kielâi  tutkâmkuávdáš  – ¶ loovdâ ¶ Lasetiäđuh säminuorâi taaidâtábáhtusâst täst. Čuávu nettisiijđoid. ¶ Jävil-Sávŋár = Jäkälä-Saunari ¶ - Jovnâ, jiem-uvks mun ettâm maidnii kiälástâlmist? Wieseh koccái. ¶ Espanja ¶ Hävdidmeh lijjii äšši erinis. Puohâin vuottui Aanaar servikode jieijâs luándu. Mottoom rokke lai ohtuunis almai, kespiegâbeln puáttâm. Sust ij lam suhâlâž, ij ustev. Mij tubdâmettom almaah čuážžuim suu häävdi paaldâst. – Maht laž aldemuu rähisvuotâ argâelimist? Laa-uv mii koskvuođâst ulmuuh, kiäh laa váldáttum, kiäh ferttejeh uuccâđ ohtvuođâ tobbeen, kost ohtvuođâ merkkân lii puttâl? ¶ Tobdomeerhah ¶ Astoääigi Kiirsist láá ennuv homáh. Sun lijkkoo neskiđ kamâsijd já kuárruđ sämimááccuh. Já tiäđust-uv luuhâđ nuuvt ennuv ko kiergân. Sun lii Mannerheim párnái suojâlemlito Aanaar päikkiseervi čällee já ruttâtuállee já sun lii čáállâm pevdikiirjijd , ruttâtuálulopâttem- já toimâohjelmkiirjijd meiddei anarâškielân. ¶ b. vijđoduvâs peeleest ucemus ¶ 30.05.1996. Lijjim kale jo ucánjihhii vuáijâm Charles Mayo autoin Finlandist elidijn, mut onnáá iiđeed Charlie kočoi muu raati tuáhá já nuuvt mij vyeijilijm Ironworldin. Ucánjihhii lijjim jiärástum tom jotoluv keežild, mut tothân lâi aainâs tääbin nuuvt čielgâs, et tuuššijd poollim. Iho lijjim smiettâm, et lii-uvsun konsvärk liijgás ciägus já nuuvtpa Charliein ucánjihhii njuáidusmittijm-uv tom. Finnijm konsväärki neelji káttumuorâ vááijuv valmâšin já kuáti aalgij finniđ häämis. Pargo lâi vaarâ ovdániđ eenâb-uv, mut tobbeen lâi monnii syemmilâštilálâšvuođâ lehâstemjuhle nuuvt, et kaartâim tast-uv leđe mieldi. Toho lijjii čokkânâm Amerik syemmiliih nubáloh já lâi ohtâ Hiltunen meid Kemist. Taat siämmáš juávkku eelij mii pargosaajeest já savâstâlmân moonâi vaarâ pelnub tiijme. Sii lasseen tobbeen ellii maaŋgah eres-uv ulmuuh imâštâlmin mii rakkânus. Charles Mayost lii lámáš nuuvt stuorrâ iše, et jis sun ij liččii lámáš mieldi, te pargo ij liččii aldagin ovdánâm ton táásán, ko tot tääl lii. Must lâi pajalist kuhessuájá päiđi, ijge liške peessâm pyelliđ. ¶ Aleksanteri Kena škovlâ, Suáđigil kirkkosijdâ: Juho Yliriesto (tavesämikielâ) ¶ Arkkitehtuurkišto puátuseh ¶ Oppâmateriaalpargo ¶ sämikielâlâš máttááttâs aalgij taan čoovčâ vuosmuu keerdi já kielâ amnâsmáttááttâsâst láá škoovlâ ¶ Tanganjikajävri F5 ¶ Vuáčču: Vuáču škovlâ, Ivalontie 8716 ¶ Säämi parlamenteh tuáimih Suomâst, Ruotâst já Taažâst ¶ SaKaste ¶ Uccáá raavâdamnâseh. Ennuv kyelišlaajah. ¶  mield: Mij Saavâjođetteijee Jouko Lepistö ¶ – Jáá, mun kale jiem tiättámgin, et Jussa máttá juoigâđ. ¶ Säämi puustaveh ¶ oovdedmân. Suu ulmen lâi lasettiđ sehe njálmálii ete kirjálii maadâsämikielâ kevttim. Anarâškielâ servi lii ton rääjist ko servi vuáđudui Anarist ive 1986 porgâm korrâsávt pargo anarâškielâ iäláskitmân. ¶ Sij muštâlii aalmugân tast, maid sij lijjii uáinám. ”Tot lii riges eennâm, tievâ mielhist já mieđâst. Taa láá ton eennâm heđâlmeh. Mut eennâm aalmug lii kievrâ. Kaavpugeh láá vähtejum já uáli stuárráh. Mij ep kuássin paste väldidiđ tom. Eennâm ulmuuh láá stuárráh tegu jietânâsah. Mij oroim sii paaldâst lemin tegu syeiniaččinjeh.” ¶ Sopâmušstaatah kolgâččii meid riemmâđ ääšimiäldásâš toimáid, vâi ovdedeh, ton vijđoduvvâst ko máhđulâš, puoh sämipárnái vuoigâdvuođâ finniđ máttááttâs jieijâs kieláin sopâmušstaatâ kuávlust. ¶ Uđđâivemáánu 20. peeivi 1891 šoodâi Pulkkila tallaa kappallâžân Lauri Arvid Itkosâžân kuálmád pärni, kote šoodâi maŋeláá vaikuttiđ viehâ ennuu sämmilij já toi kuáttá meiddei anarâšâi kulttuurlâš ärbivyevi pajasčälimân. Kaandâš finnij nommân Toivo Immanuel Itkonen , kote varrij perrus mieldi Anarân kiđđâtäälvi 1899. Sun lâi talle eidu tiävdám 8 ihheed. Stuorrâ perruu, mast lijjii vaanhimij lasseen kyehti palvâleijee já kuttâ párnáá, sehe Putte-nommâsâš hiävuš, puohnâssân love olmožid, lâi Kittâlist oovdeld ergiráiđuinis Aanaar tallaš lukkár Heikki Mattus ađai Jormo-Hendrih nieidâinis Ánnáin. ¶ Lahtos 10 ¶ Suomâst sämikielâ puáhtá luuhâđ kuulmâ ollâopâttuvâst: Oulu, Helsig já Laapi ollâopâttuvâst Ruávinjaargâst. Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituutâst lii väldikodálâš sierânâspargo sämikielâ, kulttuur já tutkâmuš ovdedeijen. ¶ Suomâ Pipliaseervi kuástidem já Marja Liisa Olthuis anarâškielân jurgâlem “ Evaŋgelium Matteus mield ” almostui ive 1995. ¶ projektist jurgâlem tábáhtuvâ koskâkielâ peht. Suijân lii tot, et iä lah resurseh škovliđ ¶ čuomâpiäittusâš seibi, monnjâ- ¶ Mooses eeđâi Aaronân já suu kandáid: ”Immeel eeđâi, et tij kolgâvetteđ celkkiđ návt, ko sivnedvetteđ Israel aalmug.” ¶ ko väldimeerâin, mut tobbeen eellih meid ¶ pyereestvaijeem. ¶ 12.30 Purâdem ¶  ruoinâs: Škovlim ¶ skipárijdis, mutâ forgâ ¶ 2. Jurgâlus. Taan veerstâ anarâškielâsâš versio spiekâst KR92 ráhtusist oovtâ saajeest: ¶ Kove: Pertti Turunen ¶ Mun kuárŋum segis paalmun já čoonâm päädi kierrust stuorrâ kiäđgán, et palmu sojá. Talle mun pieijim viermi paalmu vuálá já čoonnim päädi viermi jyehi čiehân. Jis mun potkiim päädi, te palmu njuálgá já viermi ravva ááimun, já jis viermist lii kiinii, te sun ij peesâ meddâl. Mun vuárdám ko syelipivdee puátá, já eidu ko sun tuálmá viärmán, te potkiim päädi. Syelipivdee ravva ááimun já lii viermist. Sust lii fáárust NMT-puhelin já mun suáitám poolisân, et sij váldáččii syelipivdee faŋgâlân. ¶ Taat ceelhâ kullui taid čuođijd keerdijd škoovlâ šiljoost já joba ton ulguubeln-uv. Tast poođij taggaar kirdee eđâldâh ubâ muu škovlâááigán Kaamâsist, mii lâi kulmâ oho paijeel käävci luuhâmihheed. Nubbe eđâldâh, mii še čuávui muu ubâ škovlâääigi lâi “karhu” , kuobžâ. Veikkâ mun lijjim ucce, te liijká lijjim viehâ kievrâ já piergejim hiäibumist jieččân ennuv puárásubboid kandáid-uv, siämmáá ahasiijdgo piergejim-uv puohháid. Tast poođij tot kuobžâ-nomâttâs. Lâi kuálmâd-uv nomâttâs, mon lâi asuntola purrâmâšvyeššee Maarit Juntunen adelâm já sun tom táválávt ubâ keevtij-uv. Taat nomâttâs lâi “Hangonkeksi” já tot čuávui muu ubâ loppâškoovlâ ääigi. Jiem tieđe, ležeh-uv onnáá peeivi innig tágáreh keeksih ollágin, mutâ tallain keeksijn lijjii pirrâjurbâ čiärsájeijee muáđuh, moh vaarâ sulâstittii muu muáđuid. Keksijd lijjii tegu stanssajum njiäzzájeijee muáđuh. Vala lâi ohtâ váháš nuuvt tegu savolâš eđâldâh, mon lâi adelâm viljâpiällám Uccpárnáá Maati Matti já ton suujâst tot ij čuávvumgin muu ubâ škovlâääigi muidego ton vuossâmuu ive, maid Matti lâi muu ääigi škoovlâst. Eđâldâh lâi: ¶ Veikkâ motomeh kirholiih teevstah láá jo finnâšum nuorttâsämikielân, te Skopets mielâst liččii vala ennuv jurgâlemnáál. – Kastuu, hävdidem, pääihipasottem já ehidâspalvâlus teevstah puávtáččii nuorttâsämikielâ kulosân meid pääihist já peerâtilálâšvuođâin toimâttum palvâlusâin. – Suomâ pipliaservi lii pieijâm joton arkkâpispe Leo jođettâsâst ubâ evaŋgelium jurgâlem nuorttâsämikielân; tuáivup, et jurgâlus valmâštuvá aldapuátteevuođâst. Nuorttâsämikielâlâš evaŋgelium adeličij máhđulâšvuođâ kevttiđ evaŋgelium luuhâmpittáid puohâin immeelpalvâlusâin, main toh láá, iätá Skopets. ¶ Anja Saijets ¶ Kaalduáivi, Paištuoddâr já Myeđhituoddâr meccikuávluh ¶ Ucceeblohováldálâš já olgoštemlävdikodde lává páhudâm, ete sämikielâlij párnái peivitipšo ornim siähálâskielâjuávhust suomâkielâlâš párnáiguin joođeet älkkeht olgoštemkiäldu vástásâš tilán. ¶ Já váháš áigáá keččin iššeed poođij kaačân maassâd já eeđâi, et lâi luhostum lonottiđ liipuid nube junán. Tast lijjim kale hirmâd jo luholâš. Mut esken váhá maŋeláá hoksáim, et tobbeen iä oppeetkin lamaš adelâm mijjân sajeliipuid tego ličij kolgâm. ¶ Ive 1747 Kuovdâkiäinu kappelin lamaš Ucjuuhâ iäruttui jieijâs kirkkohiärrákodden já Aanaar lohtui toos kappelin. Kirkkohiärrán Ucjuuhân šoodâi škovlâmiäštárin já kappalâžžân tobbeen toimâm Anders Hellander. Sun eelij Anarist kuohtii täälvist. Hellander máttááttâlâi tavesämikielâ já puovtij toin toimâttiđ saarnijd já puoh eres-uv kirholâš tooimâid. Mielâkiddiivâš lii, maht anarâšah Anarist iberdii Hellander, viekkâ kielâ lâi eres. Nabdemist kuittâg lâi, et maaŋgah anarâšah mattii tavesämikielâ, aainâs kulttuurraajij aldasijn. Tallaa ääigist iä lah siäilum anarâšâi läittimeh puástu kielâ kevttimist. ¶  puáttiđ-‐uv Säminuorâi raajijd rastaldittee oovtâstpargo uáivilin lii lasettiđ já nanodiđ oohtânkulluuvâšvuođâ tobdo puohâi sämmilij kooskâ já tađe mield leđe mieldi lääjidmin maaŋgâ náálá noonâ aalmug. Sämmilij ovtâstittem vuálgá joton jo nuorâin. Suomâ sämitige nuorâirääđi saavâjođetteijee Laura-Maija Niittyvuopio kommentist raajij paijeel mannee oovtâstpargo já maainâš, et ij kolgâččij ovttuu sárnuđ Suomâ, Taažâ, Ruotâ já Ruošâ sämmilijn, pic sämmilijn ohtân siämmáá aalmugin. Jis oppeet kalga iäruttiđ jieškote-uv sämmilijd, te tom kalga porgâđ luándulubbooht sämmilij jieijâs nomâttâsâi mield ovdâmerkkân jieškote-uv sämikielâi sárnoi, tâi jieškote-uv iäláttâsâi hárjutteijei mield. ¶ Kaamâs kuávlu tááluh lijjii poldum, šaldeh pavkkâlum cuovhâs. Ulmuin lâi pargo, ij lam pargottisvuotâ. Lâi jo eehid ko juovdâim pááikân Čovčjáávrân já lâim iloliih ko peesâim tiervân maasâd ton evakkoreeisust, veikkâ visteh lijjii tuššâm, tuše uccâ ááitâš lâi pááccâm puáldihánnáá. ¶ Taan ive oroi lemin aaibâs táválâš lyemeihe já muádi peeivi keejist lâi Syeinijuvvii nuorttiipiälááš uási čoggum. Mut ko kälistijm kuásnii koskâpeeivi suulâin Syeinijuvvii rasta já ko algii ollâpoolsah puáttiđ, te joba hilttij leđe lyeme tain. Toh lijjii nuut ennuv, et ij lamaš ubâ juálgángin tuolmâstemsaje. Veikkâ mist puohâin lijjii love litter saŋkoh, te forgâ toh tievettii já viljâm ij ávttâm muide ko vyelgiđ nuáđireppuin kárbá luus, kuus lâi suullân kilomeetterpele mätki. Luámáneh lijjii nuuvt stuárráh já nuuvt ennuv, et muoi obijnân pisottâláim tuše oovtâ ollâpoolsâst já čoggijm tast mestâ idâpiälástâlân. Ko viljâm poođij kuárus reppuin munnuu luusâ, te munnust lijjii oppeet saŋkoh tievâ já sust ij ávttâm eres ko vyelgiđ oppeet lyemenoođijn kárbá luus. Návt jotkâšui mottoom ääigi já mij ferttijm älgiđ káhvástâllâđ. Munnust Ailáin ij lamaš nuuvtkin eeti, mut Juhháán-Uulá kote lâi karttâm leđe maŋgâ tiijme hiävušin, lâi vaibâm. Káhvástâllâm maŋa muoi obijnân jođhijm čuággim já viljâm kurppom. Ko oovtâ mohe ääigi luámáneh kárbás sirdâšuvvii suullân 20 kiilud já ko viljâm toovâi tágárijd lyemekurppommaađhijd suullân lovmat, te čoogijm ton peeivi ääigi luámánijd aldasáid 200 kiilud, ađai muoi obijnân čoggijm. Lâš-uv viljâm tom peeivi peessâm čuággimstis ubâ lovegin litter räi. Ko ij tarbâšâm innig suuhâđ jäävri máddáákeš, te čoogijm luámánijd viehâ maŋedân, jeđe vyeijilijm tuđâvâžžân pááikán. ¶ – Tun lah tot, kote lah sáhhám tyeid mii ááiruid pittán! sun sujâttij. ¶ MONTENEGRO ¶ Caavâ~vuoivâs asettis cavâttuhhân já~siipuul. Piejâ paistpáánu kummoođ, piejâ toos vuojâmargarin já siipuul, pase vuoivâs já jurâttâl, et jyehi peln ličij poossum, lasseet saaltijd majemustáá. ¶ * Paddim- já simultaantulkkummáhđulâšvuotâ viiđâ kielân (vittâ kiidâs tulkkumviste); ¶ 6. Algâcuábui ¶ Áábráhám já Sáárá ¶ Sämikielâg luámáttuvah: ¶ - Ánná, lah-uv vala kocemin? ¶ Liäiná-tipšoo-uv puátá kievkkânist. Sun määlist onne kielâpiervâlist. Liäinást lii ruopsis lijne uáivist, ruopsis puuvsah já ruopsis siskammuuh jyelgist, fiskis ovdâlijne oovdâst já čuovjis T-päiti pajalist. Uálgiskieđâst sust lii saresäppiputtâl já čižetkieđâst lii kähvipánnu. ¶ Uccáá tot lii muttum, ij ennuv. Tom kuittâg kulá, et sárnumvyehi lii váhá muttum. Ij lah eidu tot siämmáš toovláš anarâškielâ, ko tain pirrâsijn talle. Talle lijjii tiäđust-uv meiddei eres puáris säänih. Ko puáris ááhuh já äijiheh sárnuh, tot sárnum lii váhá njyebžilub, Hanssâ hundâruš. ¶ Ánná tuolmâstij pyeráinis maassâd Kaari táálun käävpi peht. Tääl suu mielâst eellim oroi nuuvt pyerrin. Oroi tego pááikán ličij moonnâm, ko sun ij innig tarbâšâm tohon stálukuovđâšmân njuunees pieijâđ. Vástuppeeivi sun finniiččij jieijâs uáppeeviste čovduu-uv. ¶ vuástáväldimpiergâs = vastaanotin 137 ¶ Avnaastuodâr C1 ¶ kangasrousku ¶ – Ij Nipso iäigád lah paha, ¶ – Tuon háisoo kuocâseehâst kale iä lah juovlâpurrâmušah! Kuáski huuihij. ¶  objekt   Tave-Kärjil ¶ Sämitigge adelij stipendijd Säämi máttááttâskuávdáást valmâštum uáppeid ¶  čielgâs, Peivee lááčá nukevaavnu ¶ Rauni Mannermaa ¶ Vorâs niijtoi šadoh eellih valjaasraavâdlijn, lahtâ enâmijn. Ko toh iä taarbâš šeštiđ čääsi , te toh láá táválávt olluuh já stuorrâ lostâiguin. Čäittees tejârääsi , fiskisrääsi já stáálupoccee láá vorâs niijtoi šadoh . ¶ » Taat páárnáš lii piei- ¶ pargojuávhuin ¶ Leđđepuddistuvâi lasseen puáhháá keejijd kalga kiddiđ vala čoonnâmpaddijd. Čoonnâmpaadijd ákku pärgid ruopsis-,ruánáá- já vielgis laigijn. Párgálduvâi keijijd sun norá vala tiepijd. Vijmâg lii Ela poovij vaalmâš já sun piäsá veeppâđ uđđâ sämimáccuhis. ¶ Suomâ ¶ Sämmilâšvuotâ lii munjin tehálâš, ko kuohtuuh muu suuvah láá puásuituálleesuuvah já tađe mield must-uv lii šoddâm puásuialmai já návt ij liččii, jis jiem liččii sämmilâš. Sämmilâšvuotâ lii tehálâš meid kielâ tááhust. Lii uáináh älkkee kulâttâllâđ ovdâmerkkân Taažâ já Ruotâ puásuialmaiguin já mane ij eres-uv ulmuiguin. Ko kielah láá siämmáásullâsiih, te iä šoodâ kielâčuolmahkin. ¶ Almos toimâttâh ¶ Nuorttâlâšâi sijdâčuákkim joođeet já oovdâst vaaljâiguin väljejum nuorttâlâšâi luáttámušalmai. Sijdâčuákkimist lii toimâttâh Čevetjäävrist, kost luáttámušalmaa iššeen parga nuorttâlâšâi sijdâčuákkim čällee. ¶  mere "Šiiveettááluin juttii ulmuuh kozzâmin loppimmielhi" ¶ - Čevetjávrálâš Jouni Moshnikoff lâi ohtâ mii oovtâstpargokuoimijn Suomâbeln. Sun puovtij mijjân oppâmateriaalâid já mij lep še kolliistâllâm maŋgii Čevetjäävrist. Máttááttâlâim sämikielâlijd lavluid, muštâlijm nuorttâsämmilâš mainâsijd já majemui iivij lep tuoijum še ennuv nuorttâsämmilâš tuojijd, muštâl Zoja. ¶ Š Paxillus – Pulkkosienet – Puolikkuobbâreh U ¶ Piirrâs miäcásteijeeh hävdidii jaamišijd, juohhii táálu puttâlvuárhá, kuddii McHuges komálálijd pennuid já toppii luŋkáigijn huolâlávt laasâid já uuvsâid. Nuuvt táálu stiärgái já liäggásij ohtuunis, ko oppeet ive 1915 tast šoodâi aassum. ¶ Tuárvi kuhes ijjânaver lii šaddee páárnán tergâd. Tuu ahasâš pärni taarbâš jyehi iijâ 9-10 tijmed uáđđimääigi. Mane imâšist maŋgâseh kuittâg cäpcejeh ijjânaharist uási eres hommáid? Mottoom čokkáá ehidist televisio tâi tiätturspeelâ paaldâst ijge maašâ moonnâđ uáđđáđ. Nubbe kuáđá liävsuidis toohâm majemuu puudân já viggá taid talle vaibâmläädist porgâđ. Loppâpuáttus puáhtá älkkest ervidiđ. Kiinii sáttá leđe jiärástum nuuvt čuuvtij čuávvoo peeivi iskosist, et nahareh iä táátu ruttiđ. ¶ – Ij pyevti. Talle tuš uáđá. ¶ 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶ – Kalle kyele já maid kuolijd muoi kuddijm? eeči koijâd Hirškiihâst já Myerjist. ¶ Sämitigge lii huolâstum tast, ete oovdânpyehtim vaikuttâsah já sierâ molsâiävtui vaikuttâsah iä lah tuárvi tutkum ijge selvâttum. Sierâ molsâiävtui kuástádâsâid já ekonomâlijd vaikuttâsâid kolgâččij rekinistiđ já rekinistemvuáđustâsah kolgâččii leđe almolávt árvuštemnáál, vâi sierâ ornimmolsâiävtuid puávtâččij tuođâlávt árvuštâllâđ. Sämitigge ana uáli stuorrâ väännin tom, ete laavâ ohtâvuođâst ij lah suogârdum sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ruttâdem ovdedem. Sämitigge ana oovdânpyehtim čuolmâlâžžân sämmilij kielâlij já kulttuurlij vuáđuvuoigâdvuođâi sehe kieldâlâš jiešhaldâšem uáinust. Haldâttâs oovdânpyehtimhammiittâs ij meid vääldi ollágin vuotân máhđulâšvuođâid orniđ palvâlusâid raajijd rastaldittee oovtâstpargon. Oovdânpyehtim jođettiččij sämikuávlu uásild palvâlusâi čokkânmân, kooskâi šoddâmân já máhđulávt meid sämikielâlij palvâlusâi hiäjuusmân. Sämitigge ij tuhhit sosiaal- já tiervâsvuođâministeriö oovdânpyehtim já váátá, ete oovdânpyehtim ráhtoo uđđâsist nuuvt, ete oovdânpyehtim vaikuttâsah, ruttâdem, härvis asâttem já sämmilij kielâliih vuoigâdvuođah váldojeh vuotân palvâlemráhtus oovdedmist. ¶ Artikla 8(j)-pargojuávhu loppâraapoort. ¶ ovdâjyelgis lammiistij ¶ tuástumaamnâs 31 ¶ fossiil.....132 ¶ Säämi aalmugpeivi 6.2. ¶ Pieđgejeijeeh uđđâsistkevttih amnâsijd ¶ – Sun lii oopperast, eehidpeivičáittusist. Sun puátá forgâ pááikán. ¶ Tábáhtus válduteeman lii väldikodálâš Nuorâ Kulttuur-teema miäldásávt tanssâ. Tanssâšlaajân láá Nuorâ Kulttuur -njuolgâdusâi miäldásvát tááláštanssâ, kátutaansah (show, street, break yet), etnisiih taansah, baaleet tâi jazz-/showtanssâ. Säminuorâi taaidâtábáhtusâst uáinip tááláštaansâ, kátutaansâ já etnisijd taansâid. ¶ 1. lekkâkyeli ¶ Pygálys juátkoo nuuvt kuhháá, ete puoh poccuh láá ratkum. Poccuid, moh láá pááccám čokkiihánnáá ááiđán já räđhihánnáá kalga orniđ maŋeláá tälviv uđđâ pygálys teikâ pygálysáid. ¶ rummâš pajaspajanem ¶ SÄÄMI KULTTUURKUÁVDÁÁ OOVDÂNPYEHTIM ¶ Lehtola Raija ¶  ärbivuáválii Kooveest Suomâ, Ruotâ já Taažâ sämitige jesâneh já Ruošâ sämmilij ovdâsteijeeh Ruávinjaargâst roovvâdmáánust 2008 uárnejum parlamentaarlâš rääđi tievâsčuákkimist. Kaavnah lase tiäđuid parlamentaarlâš rääđi tooimâst Suomâ, Ruotâ já Taažâ sämitigij päikkisiijđoin. Sämitigeh vuárutteleh rääđi saavâjoođeetmân já čäällimkode pargoi tipšomân lohtâseijee aašijn. ¶ luávdiđ, luávdám, luávdá = peittää ¶ lii ovdediđ párnáá šoddâm, ovdánem já oppâm sehe tuárjuđ vaanhimijd sii päikkišoddâdmist. Sosiaal- já tiervâsvuođâministeriö avžut, et peivitipšo já párnáiravviittuv kooskâst láá oovtâst sooppum ovtâspargo- já tiäđulonottemvuáháduvah. Maaŋgâin ohtâduvâin lii ovdedum 3- já 5-ihásij párnái ovdánem čuávumân vaanhimij, ravviittuv já peivitipšo ovtâspargomalli. Ovtâspargo lii išedâm peivikiäččupargeid ovdiist pyerebeht tiäđuštiđ párnáá ohtâgâslâš torjuu táárbuid . Tehálâš aarâhšoddâdeijei ovtâspargokyeimin tuáimih vaanhimij lasseen el. párnáiravviittâh, škovlâ, psykoloog, sosiaal- já peerâpargeeh, sárnum-, toimâ- já fysioterapeut, sierâlágán maaŋgâáámmátlâš pargojuávhuh, pänitipšo, servikodde já seervih. 7.3. Kuávlulâš já raajijd rastaldittee ovtâspargo Aarâhšoddâdmist pargoo ovtâspargo páihálâš, kuávlulâš, raajijd rastaldittee já algâaalmugtääsist. Sämmilij palvâlusâi ovdedemhaavâ ääigi lii sämikuávlu pargojuávhust pajanâm tárbu ovtâspargoost vuáváđ já ovdediđ säämi aarâhšoddâdemtooimâ. Pargei koskâsii mättim lonottem oovded meid jieijâs pargo ovdedem. Säämi aarâhšoddâdem ovdedemen juátkim váátá merikoskâsijd viármádâhkuáhtáámijd. Aarâhšoddâdemohtâduvah kalgeh pyehtiđ toollâđ ihásávt ovdedem- já vuávámtilálâšvuođâid, main pargeeh pyehtih oovtâst suogârdiđ maht säämi kulttuuráárvuh pyeremustáá olášuuččii aargâ šoddâdemvuáháduvâst. Ovtâspargo páihálij kulttuurtuáimeiguin naanood párnái ohtâvuođâ jieijâs kielân já kulttuurân. Ličij pyeri, et páiháliih kulttuurtuáimeeh váldáččii toimâstis vuotân meiddei aarâhšoddâdem táárbuid. Tavesämikielâ lii ohtsâš kielâ Tave-Kaaloot kuávlu sämmilij koskâvuođâst já nuorttâsämikielâ Ruošâst já Suomâst ässee nuorttâsämmilij koskâsvuođâst. Sämmiláid raajijd rastaldittee ovtâspargo lii luándulâš já juátkojeijee. Aarâhšoddâdemohtâduvâi ohtâvuođâtoollâm raajij paijeel sämmilij peivikiäjuiguin naanood sämmilij oohtânkulluuvâšvuođâ tobdo já kulttuurij tubdâm. Sämikuávlu kieldâin láá sopâmušah Ruotâ já Taažâ aldakuávlu kieldâiguin aarâhšoddâdempalvâlusâi uástimist rääji paijeel. Meid eres algâaalmugijn láá siämmáálágáneh hástuseh jieijâs kielâ, kulttuur já siärvuslâšvuođâ paijeentolâmân já naanoodmân. Aarâhšoddâdempargojuávhu lii pyeri uápásmuđ eres algâaalmugij puorijd vuáválâšvuođáid kielâ já kulttuur sirdemân puáttee suhâpuolváid. Algâaalmugovtâspargo lii algâttum párnáikulttuur uásild säämi párnáikulttuurkuávdáá tooimâst. ¶ Rapu jorgáldâskiärdu ¶ Tergâdumos muorâ anarâšâi puáldimmuorrân já fijnásuboi pargoi iähtun lâi suáhi. Tast sun raahtij maid kost. Sun uusâi laaštâ-amnâsijd soovijn, moin veerâi já hevvâlistij laštuid kerrisân. Vuovâs suáhimohheest šoodâi leŋgipeeli já nubbe kavnui tagarist, mon moheh lijjii vyestikevveeh nube iähtun. Rievâ jalasijd lâi pyeri sujâttistiđ suáhimuorâst já saveheh-uv šoddii pyereh siämmáá muorâst. Piŋâlsaaveeh lâi kale nanosub, mut tom amnâs lâi vaigâdub kavnâđ já tot lâi čuutij lussâdub ko suávist rahtum saaveeh. Ko saveheh nuhhii já tain ij lam innig ano, te sämmilâš rähtistij tain vala saaveehkiälhá, mii palvâlij suu tast maŋa ain maaŋgâid iivijd. Suávist šaddeh távjá päähih já miiba vuohâsub polloaamnâs ko suáhipäkki. Tast kuovzâstui pollo, mon puovtij kevttiđ juhâmân já meid purâmušlitten, sehe nääpi, moos ááldu puovtij pajestiđ. Ko anmâsoccee kaavnâi tarbâšân kossâ ponjettis suávi, te ton sun njeeidij já sáhháástij mudágâš kooldâ, mast raahtij vuojâskáápu. Suávist šadda tiätulágán kuobâr já ko tot kuuškâi, te tast šoodâi tyevli - čuovjis korrâ aamnâs, mon toovláš anarâš muttij já raahtij ivnimliemâ viermijdis várás. Meid suáhivuástá lâi pehtilis äšši tovláid párnááid - tot oonij huolâ tast, et párnááh lijjii šiev já kočottettii. Suáhivuástá finnim lâi siämmâš ko rissiittâttâm. ¶ Nohádistmeh ¶ a. Maht nieidah láá kárvudâttâm? ¶ Aalgâst tot oroi tuše jollâvuottân, mut ko Jovnâ keejâi mottoom ääigi toos, te sun aalgij uáiniđ ruškâd puátimin toos. Sun pallai váhá já jurgâlij čolmijdis meddâl tast tuše siemin ááigán, mut talle tot ij lamaš tast innig. ¶ Jyehi čäcikuođhuust lii jieijâs revirin uccâ riddostielâsâš. Kiđđuv kimeääigi reeviirrääjih kuittâg láppojeh já oovtâ niŋálâs maajeeld sättih ruottâđ maŋgâ vizijdeijee orráás. Niŋálâs huksee kuáđi eennâmluámán já čivgá toho tuusinpele čiivgâid. Iänááš uási niŋálâsâin čivgeh tuše oovtâ čivgâčurruu keesi ääigi. Čiivgah pisotteleh kuáđist suullân nelji oho. ¶ Kulmâ skipárâš - kirje jaapaan- já eŋgâlâskielân ¶ Mut ko vuolgâpeivi poođij, te lâi-uv ereslágán vädisvuotâ oovdâst: kirdemkiädán mannee moottorkiäinu lâi tivvoom vyelni, já ruuhkah lijjii hirmoseh. Nuuvtpâ tohon ij autoin puáhtám vyelgiđ, já kuuspâ tobbeen autogin ličij kuáđđám, ko kuássin ij tieđe, maggaar oornigist tom maassâd kávná. Nuuvtpâ iššeed tuálvui muu Rotterdamin, kost njuškejim junán. Ko vuolgâ lâi ehidist, karttim vyelgiđ ehidispeeivi, mii lii puoh viärráámus jotteemäigi, ko talle puohah pargoulmuuh-uv láá joođoost. Luhhoost toos-uv kavnui čuávdus: ostim junáliipu vuosmuu luokan, kost ain vissásávt finnee čokkámsaje. Taas vuot lii ohtâkiärdánis čielgiittâs: hollandlâš lii häänis já mielâstubbooht veik čuážžu kuhes määđhi juná viäskárist ovdilgo máksá oovtâgin seenti eenâb, et finnee čokkámsaje. Vuosmuš luokka ij kale lah čuuvtijgin tivrâsub ko nubbe luokka, mut kuittâg. Já taan-uv tovváá lijjim ervidâm aaibâs olmânáál: junást nubbe luokka lâi aaibâs jo tievâ, já vuosmuu luokka vuot lâi kuárus. ¶ 70A Kuorbâ já lijgešoddâm jäävri lodeh. ¶ – vuáđumuorâ ađai kielâs ráhtoo pievlâ ääigi ađai keessiv ton suujâst, et talle finnee peesi kavre madduu stämnin . Vuáđumuorâ lii kyevtuásâg (ucceeb kárbást) já ton moojiikeejibel puátá lohtâ, mii lii suullân kuuđâ tuumá kukkošâš neljijn piihâst puánjustum navlijn já irrááttáin kiddejum. Vuáđumuorâ lii viiđâ tuumá kobdosâš já toos hevvâlistoo kaskoo kope. ¶ Tijdâlamppu lii taikalamppu – mut mii lii Skuáppu? ¶ Tääl lii arttâ čäälliđ masa ävhittes tulkkuumist. Kuittâg Suomâ sämitige čuákkimijn tulkkojuvvojeh puoh ääših kuulmâ sämikielân nuuvt kuhháá ko čuákkim piištiš. Oro et tulkkum mana tušás, ko masa kihheen ij kuldâl tulkkum. Orjâlâškielâ kuldâleijeeh liijká vala láá-uv ain maaŋgâs, mut anarâš- já nuorttâkielâ kuldâleijeeh kal iä lah masa ohtâgin. Tulháid kal lii ton peeleest älkkeb, et jis váibá tulkkuđ, já säänih šaddeh uuccâmnáál, te ij kihheen oinuu vilppomin tulhâi kuávlun, et maht tot tulkkâ nievt čuorbuš. Motomeh sárnooh vist sárnuh tyeldih hirmâd jotelávt, já talle tom ij kiergân tulkkuđ pyereest. Mottoom sárnoo saavâst sáttá meiddei jiermi joto potkânâddâđ. Taggaar saavâ ferttee tiäđust-uv viggâđ tulkkuđ nuuvt, maht tot lii, ij tulkkâ koolgâ tom tivodiđ. Te tast še lii anarâškielâ tuulhâst älkkeb. Ijba kihheen tuulhâ lääiti. Tiäđust-uv tuulhâ pargo lii tulkkuđ ige smiettâđ tom ávhálâšvuođâ. Mut liijká motomin oro, et lii porgâmin ävhittes pargo. Meiddei puáhtá smietâstiđ tom, et mon ennuv ruttâ mana kuulmâ kielân tulkkuumân. ¶ 2. Láá-uv nágguseh riehtâ vâi puástud? ¶ Rissekäskee ij perustâm luámánijn nuuvtkin ennuu, mut toppiistij kale njáálmán jis eidu njune oovdân teivâsij. Suu hersku lâi risse, ađai ton uási urbe, mon sun puurâi veikkâ maggaar häämist. Ovdâmerkkân sun lijkkui käskiđ šođoarve jiäŋudem uurbijd, moh ruáškáástellii suámálávt njunekaibij kooskâst. Sun lijkkui käskiđ piccum uurbijd, moh tollii skiiččân njunekaibij kooskâst, ko taid capcij. Sun lijkkui puurrâđ peeivipaštust pakkânâm uurbijd, rášuarve njuoskâdem uurbijd já meid tagarijd uurbijd moin lâi ucánjihhii juo ääinig alne. Sun lijkkui tuáppuđ piegâ enâmân kočâttem uurbijd muottuu alne já sun lijkkui meid staaruđ suáhiovsij alne já oŋâttuššâđ uurbijd, moh lijjii maaŋgâ meetter aloduvvâst. Toh lijjii-uv monnii suujâst puoh njálgásumoseh. Jis kiinii ličij paggim suu valjiđ luámmán já urbe kooskâst, te kale sun lâi tom urbe toppiistiđ ovdil ko luámmán. Tot lâi tiäđust-uv jyehi riävská persovnlâš äšši moos kii-uv lijkkui, mut Rissekäskee ij kuittâggin addim Ristin-riävská lyemehaaluid. Ko sun tärkkilubbooht ääši smietâi, te ubânâssângin juurdâštijn sun ij addim tiei nieidâriävskái lattiimijd uáli pyereest, veikkâ ijhân sun innig tagarijd kolgâm ubâ smiettâđgin. Ijhân sun lam innig rijjâ riävská, nuuvtko äšši iberduvvoo. Ristin-riävská lâi ton tááhust ereslágán, ijge čiävláá ollágin já tot ličij-uv mudoi uáli šiev aassâmskippáár Rissekäskei, mut tast lii tot lyemehaalu. ¶ Ohtâdâhkuáhtásâš toimâvuávám tuálá siste el. čuávvoo aašijd: ¶ Čohčâláá tutkâmjuávhu pargee Annika Pasanen váldá vala kielâmiäštáráid ohtâvuođâ já savâstâl, moin naalijn ličij pyeremus / vuohâsumos porgâđ. Já ain uážzu suáittiđ, iävtuttâllâđ já koijâdiđ, jis toos oro lemin tárbu. Já tast-uv uážžu – já kalga-uv – almottiđ, jis oro, et ohtsâšpargo ij monnii suujâ keežild oro mahten luhostuumin. ¶ Avveel pajetääsi škovlâ, 10-15-ihásiih, stivrejeijee Katri Kittilä ¶ 8 a. Moh hemâdâsâid tiihijn láá ulmui? ¶ 97B Taažâst láá uccáá ryevdirađeh. ¶ Almostittum kirjálâšvuotâ ¶ Filifiškáneh čomestii Hemulii alne, já ohtâ sist tuolmâstij Hemulii njune oolâ. Hemulâš kiljádij korrâsávt já telttaast šoodâi hirmâd stuime. ¶ Hellduváptu ............................................................................. 96 Hellduvpeivi ............................................................................. 97 Okko hellduv maŋa (Hellduvokko) .......................................... 98 ¶ Iiloost äijih saloi Pinokkio. ¶ árppu, áárpu = lanka (ei villainen) ¶ Nuuvt te paccii mii-uv piävdán pasâttâsah roonnig faallâm hejâmálásijn. Tivrâseh toh kyeleh kale vala-uv lijjii, mut jiem tuođâigin lamaš avepeivistân nuuvt njaalgâ possum merâkuolijd puurrâm. Paaccim tuše smiettâđ tom, mon ennuusun roonnig kaartâi ton kyelikiilust mäksiđ. Jiem ilgânâm koijâdiđ. ¶  cuovhâs. Taat 147A Liijgás kuhháá pištee spellâm tiäturáin vaibâd. ¶ – Koijâdâm kirdememedist forgâ nube saje olssân, meridim. ¶ - Anne-Maria Magga täst ¶ – Tuáppejeen kaasâ ääigild já käččeen meddâl, Muumistáálu iävtuttij. ¶ Kuva Kuobbâreh 020 : ¶ 1. ¶ Toorjâucâmušâid puáhtá toimâttiđ persovnlávt tâi äššialmaa pehti, teikkâ taid puáhtá vuolgâttiđ poostâst, äššialmaa mield, telekopion tâi šleđgâpoostâ pehti. Toorjâucâmušâi vuolgâttem tábáhtuvá vuolgâtteijee ovdâsvástádâssáin. ¶ Miärádâs ij mute uásipeelij kenigâsvuođâid ige eres sopâmušteevstâ. Tiilijn, main ovdâmerkkân čujotteh njuolgist sopâmušteekstân, pyehtih kevttiđ ain teermâ algâ- já páihálâšsiärvus. Miärádâs finnij meid toi algâaalmugij torjuu, moh lijjii ovdâstum čuákkimist. Suomâ staatârääđi lii jo ovdil linjim, ete biodiversiteetsopâmuš arikkâl 8(j) kuáská Suomâst tuše algâaalmug sämmilijd.” Algâaalmugeh iä lah meid halijdâm, ete terminologia muttem jođettičij biodiversiteetsopâmuš lekkâmân, ko tot ličij kuhes proosees já puávtâččij jođettiđ algâaalmugij tuođâlij sajattuv hiäjusmitmijd-uv. Miärádâs meerhâš meid tom, ete biodiversiteetsopâmuš pevdikiirjij uásipeleh kieđâvušeh meid ääši já merideh, väldih-uv terminologia kiävtun. Biodiversiteetsopâmušâst lává kyehti pevdikirje: Cartagena biotorvolâšvuođâpevdikirje já Nagoya pevdikirje geenivaarijn. Ko sopâmuš uásipeleh láá oovtmielâliih terminologia muttemist, te oskom, ete terminologia muttem lii tai pevdikiirjij uásipeličuákkimist tuše teknisâš miärádâs. ” Näkkäläjärvi juátká. ¶ OA algâaalmugraportistee ¶ Pirâsministeriö iävtuttâsâst Natura 2000 -viärmádâhân arvâlum vijđoduvâin ¶ LASEMÁÁVSUST/TIILÁÁMNÁÁL ¶ ekologâlâš luávkku.....55, 84 ¶   D. Šlieddâelleeh ¶ Kooveest OA algâaalmugij vuoigâdvuođâi sierânâsraportistee, professor James Anaya Ruávinjaargâst. Kove: Sára Márjá Magga. ¶ e. Kotka ¶ — Njálgáid njálgáid njálgáid, ađđiistâlâi Pöö, — muoi porreen nuuvt ennuu njálgáid peivijmield, et melgâdávt luoddâneen. ¶ c. Mii aavhijd käässist lii kuácceemuoráid. ¶ Mun porgim iivijd 2008–2012 kielâpiervâlprojektist, mon ulmen lâi muštâliđ kielâiäláskitmist já eromâsávt kielâpiervâltooimâst Ruošâeennâm uralâlâš kielâi sárnoosiärváduvâin. Proojeekt finnij oles ruttâdem Suomâ Kulttuurruttâráájust já tot lâi aalgâst Anarâškielâ seervi , maŋeláhháá Suomâ–Ruoššâ -seervi haaldust. Toimâmkuávlu lâi uáli viijđes – Kärjilist ain Volga já Jenisei tuáhá. Proojeekt pargeeh uárnejii oovtâst jieškote-uv kuávlu kielâaktivistijgijn já virgeomâhijgijn tieđettemseminaarijd, moid uásálistii om. párnáikärdimáttáátteijeeh. Oovtâst mij kieđâvušâim kyevtkielâlâšvuođâ, jieškote-uv kuávlu kielâtile já kielâpiervâltooimâ máhđulâšvuođâid. ¶ njuhčâ.....68, 69, 84 ¶ vâšvuođâohjelm kalga olášutteđ väldimáin vuotân säämi kielâlaavâ. Meid kieldâ- já palvâ ¶ Tuuđhâ oppâkirje Tave-enâmij káártá 47B. ¶ PVÁ -monâttâllâm juáhás kyevti muudon: ¶   meddâl Kunâgâs meridij paggiđ israellijd korrâ paargon. Návt sij vaibâččii já kuárániččii, iäge sij liččii innig varâliih. ¶ 3 RANSKA ¶ Liettua = Liettua ¶ vuoptâlaahul ¶ Pygmij eellimvyehi lii lappuumin ¶ Issá. Mane stuorrâ häldee lâi taggaar almaa adelâm Sáárán. Teikkâ kal Sáárá tom tieđij, et ij tot lam häldee kii tom lâi Sáárán adelâm. Toh leijii Sáárá enni já eeči já Isá enni já eeči. Ovdil ko Sáárá lâi šoddâmgin, te vanhimeh leijii sooppâm, et jos sijjân šodâččij nieidâ, te tast šodâččii Iisán eemeed. Já nuuvt lâi keevvâm-uv. Sáárá lâi eeni irâttâm estiđ taan sopâmuš, ko lâi huámmášâm, maggaar almai Issáást šoodâi, mutâ sooppum mii sooppum. Já Sáárá lâi jeđđim eeni, et kal stuorrâ häldee tiätá maid parga já magarin ulmuu eellim lii jurdâččâm. Veikkâ ij Sáárá kal ain jieškin iberdâm taan häldee hommáid, mutâ voojij kuittâg-uv oskođ pyereeb piäiván. ¶ - Must lii forgâ varrim-uv. Já iskoseh-uv liččii puátimin, et luuhâđ-uv kolgâččim. Já tääl ko lam peessâm ton nuáidiááhu koozâin, te oro, et puávtám pyerebeht jurdâččiđ luhâmijdân-uv. ¶ Juh 19:25-37 ¶ eeči kuullâđ. ¶ Lasetiäđuid haldâttâshovdâ Juha Guttormist . ¶ Ko sij pottii aldeláá Esau, Jáákup komerdij. Čiččâm kerdid sun komerdij, jyehi keerdi kidâ eennâm räi. ¶ Projektij raijiimijguin lii uáivil juksâđ nuuvt stuorrâ vaikuttâs ko máhđulâš. Njyebžilvuotâ ¶ Mondiet?    =  Suujâ  advl.  /  Kuás?  Ääigi  advl. ¶ ellee luándu . Iälánij elimân vaikutteh eres iäláneh. Om. salâsteijeeh já kištodeijeeh. ¶ Heikkâ toppij Ááná sollâsis já njavhâdij taan vuoptâid. Áánást ij vala kuássin lam lamaš nuuvt lieggâ tobdo. ¶ Lasetiäđuh: Terhi Harju, nuorttâlâskielâ kielâpargee, Säämi Kielâkäldee, Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. , p. 040 671 9534 ¶ b. Maht hiäppuš juolgijd kalga tipšođ? ¶ Ivaloiset teatterčáitáldâh 2.2.2012. ¶ mij ep vaijaam vuásátilistiđ. ¶ Investistimvästideijee Keijo Heikkilä Laapi Ely-kuávdáš, puh. 0400-290242 ¶ Tovláá ääigi, kuás áigápuátu lâi eenâb luándust kiddâ, te masa puoh čäciluudijn lâi tiätulágán merhâšume ulmuid aainâs kiđđuv. Pyeremusah lijjii tiäđust-uv pelipyehčee čäcilodeh – čuánjá já laavlâčuánjá tain njunošist, mut ucemusah-uv, tegu čikšâ – tohhejii mälisalgân. Maaŋgâ nuorâ čäciloddepivdee vuossâmuš saalâs lii-uv távjá lamaš čikšâ, ko tot ij lah nuuvt iirâs tegu tuárššu já vuonjâš. Olespyehčee čäciluudijn njunošist láin eeppidhánnáá vuoijiis kuulnâs já njurgoi, mut meiddei áŋálâh, veikkâ lâi-uv tain puoh ucemus. Viettuuh já čuáđgih še lijjii njálgáh já kuálsih-uv purâttii kiđđuv nomâlâsân mäddinpuáttimviđá, mut ko toh kiergânii njiellâđ kuolijd, te talle toh iä lamaš innig nuuvt njálgáh – já čohčuv iä eissigin. Anarâš lijkkoo kuálán, mut ko kyelesmakkâ lii piärgust, te talle tot ij tuhhii. Tuhtuuluudijn aainâs kähtest lâi tovláid Čovčjäävri kuávlu äijiháid merhâšume, ko tom koolgâi suuvvâtmáin juksâđ já huškođ, vâi piäsá vuoššâđ tom jonsahpeeivi. Kuálkkin kähtee ij peesâ suájáidis oolâ já suhhee puáhtá tom juksâđ suuvvâtmáin. Amahân suvâttem ohtâvuođâst kähtee kyelesmakkâ vissâ-uv lááivui tommittáá, et tast šoodâi purâttettee. Suvâttem ko saatij pišteđ masa ubâ peeivi. ¶ Enni lii ettâm muin, et Kessjäävrist Aili Marja enni Kaisa Mattus sáárnui suin sämikielâ. – Iän muoi Kaisain tiättâm, et vala puáđáččij äigi, et ij liččii lope sárnuđ sämikielâ, eeđâi enni. Tego škoovlâst Njellimist talle poođij taggaar äigi. ¶ styeredem ¶ Ko lam čuávvum čalluid Aanaar sämipárnái, tâi riehtâgisteeđân párnáid uáivildum kielâpiervâl jotkâšuumeest. ¶ 59. Nuorttâmeerâst láá javrij já meerâ šlaajah ¶ meinisekkâ.....43 ¶ Ij-uv kalkkâ, mon mij sivnedep, lah ohtâvuotâ Kristus voorân? já ij-uv leibi, mon mij tojâlep, lah ohtâvuotâ Kristus rummâšân? Leibi lii ohtâ, já nuuvt mij-uv lep ohtâ ruumâš, veikkâ mij lep maaŋgâs, tastko šoddâp leđe puohah uásálâžžân tuon oovtâ leeibist. (1. Kor. 10:16-17) ¶ “Lam ilolâš tast, et váldálâš lii váldám munnuu savâstâlmist já sämitige toohâm iävtuttâsâin huámášuumijd já avžuuttâsâid jieijâs raportân. Anam eromâš tehálâžžân tom, et váldálâš avžuuttij Suomâ staatâ kuorâttâllâđ tuođâlávt sämitige toohâm iävtuttâs vuáđudiđ Suomâ ovdâskode já Sämitige ovdâsteijei ohtsii pargojuávhu valmâštâllâđ Ilo-sopâmuš ratifisistem. Tuáivum, et váldálii viestâ váldoo kuorâttâllâmnáál staatârääđist ko tot savâstâl taan čoovčâ Ilo-sopâmuš ratifisistmist” , saavâjođetteijee muštâlij. ¶ – Nuuvt vissâ, eeđâi Limppo. – Moonâ viežžâđ tom loová. ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 133 ¶ - Lii. ¶  piejâim Sämitigge 2003 ¶ Motomijn sämikuávlu palgâsijn purâtteh poccuid tälviv teikâ syeini kiävttoo paaimândmist iššeen. Suijân lasepuurâtmân láá lamaš el. kuáttumkuávlui pieđgânem, meccičuoppâmeh já eres kištottellee eennâmkevttimhäämih, moh láá ucedâm kuáttumij mere. Válduoosijn poccuuh poreh ain luándukuáttumijn. Keevâtlávt ubâ sämikuávlu lii lamaš já lii ain poccui kuáttumist. Veikâ puásuituálust kevttih tááláá ääigi muávloid já moottorkiälháid iššeen, poccuu, luándu já šoŋŋâduv tubdâm lii uáli tergâdis uási puásuituállei áámmátááiđu. Puásuituálu paijeentuálá sämikielâ já ráhtá luándulijd sämikielâ kevttimpirrâsijd. Sämikielâst lii uáli tárkká já valjaas puásuituálun já luándun lohtâseijee terminologia. ¶ 1. 2. 3. 4. ¶ Vääldi kiävtun eres-uv lieđiloostâi ravvuid. ¶ Eres mielâkiddiivâš tiäđuh: ¶ JUTTESELGI JÁ KUURÂH ¶  ‐ Kesimáánu ¶ Astoääigi sun jotá luándust mecci- já kyelipiivdost. ¶ Taaidâtábáhtus valmâštellen sämitiggeest tuáimá oppâmateriaalvuávájeijee Anni Näkkäläjärvi (anni.nakkalajarvi(at)samediggi.fi) oovtâst nuorâčällee Niina Siltalain (niina.siltala(at)samediggi.fi). Ruávinjaargâst uárnejum taaidâtábáhtus raapoort 2010 lii uánimnáálá sämitige päikkisiijđoin: Nuorâi taaidâtábáhtus . ¶ Pasepeivi 3; 18 ¶ Ohtâ hitruus já mielâkiddiivâš hommá návt loppâkeesist lâi jo tot ovdilmainâšum tuohâstem, maid Uccpárnáá Maati kaandah já Juhháán-Uulá läävejii porgâđ. Must iä tievstkin naavcah kelijdâm vala härsseenovdâkiäčán toppiđ, mut tuoivum, et motomin pesâččim vala Maati kandâi, teikkâ viljâm Juhháán-Uulá fáárun jäävri oolâ, ko kolkkiiččij ehidist. Porgemáánu loppâkeeji iijah algii leđe jo tommittáá sevŋâdeh, et masa jo oovce maŋa ehidist, jis kolkkij, puovtij vyelgiđ tuohâstiđ. Tot lâi meid taggaar äigi, et kuávžur-uv rahttâtškuođij juuhân kođohommáid já nuuvtpa puoh vissásumos kuávžursaje lâi-uv Čovčjuv uáivuš, kost távjá finnij, kuás ucceeb, kuás stuárráb-uv kuávžur härsseekiäčán. ¶ – Uáiniđhân leš, maht te tibi kiävá, Ánná smietâi. ¶ Tavekuávlu káártást uáináh, et Taažâ lii uáli juo kuhes já kezis sehe uáli várráás eennâm. Ton enâduvâid haldâšeh Skandij váráduv čuhâčokkeväärih já jurbâaalaaštuoddâreh. Keessiv-uv vielgâdin šiälgájeijee alemuuh alaččeh pajaneh masa 2 500 meetter alodâhân, já vijđes kuávluh láá jieŋâduvâi vyelni. Váráduv alemus kuávloid kulá Jotunheimen “jietânâsâi päikki” . Eidu tobbeen, jieŋâlâsâst varij siste iälusteh taažâi aalmugmainâsij jietânâsah já stááluh. Toh láá uáinimist aalmugjuuhlijn já valastâllâmkištoi maskottân. ¶ Sämitige Säämi muusikkuávdáš ocá išepargee ¶ » ¶ Pálkkám meriduvvoo sämitige pálkkámvuáháduv vátámâštääsi IV/I mield (vuáđupälkki 2 686,76 evrod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksoo 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield meridum hárjánemlase. Virgeest lii kuuđâ mánupaje keččâlemäigi. Ucâmušâid lahtosijdisguin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán majemustáá 27.2.2016 tme 16.00 čujottâsân Sajos, 99870 Inari. Ucâmušah iä macâttuvvoo. Lasetiäđuin pargoost addel Pia Ruotsala puh. 010 839 3106. Saijoos já sämitige toimâmân puáhtá uápásmiđ nettičujottâsâin ¶ VYESIMÁÁNU ¶ (Jurgâlum suomâkielâlâš kirjeest " Koulun ¶ Ko kodeh kiäppánii já puásuisämmiliih pottii kuávlun 1800-lovo loopâst, Lemmee vyemeest šoodâi almolubbon puásuituálu. Siämmást kuávlun šoodâi vuossmuu tove pisovâš aassâm. Tááláš-uv Njurgoiluovtâ eellim vuáđuduvá tuurism lasseen puásuituálun. Tot uáinoo čielgâsávt sijdâkooveest já jieškote-uv huksiittâsâin. Stuárráámus uási Lemmee aalmuglâšmeeci kuávlust kulá Sallâvääri palgâsân, mon puásuiloho lii suullân 7500. ¶ jieŋâčuorgiittâh = jääröykkiö 162 ¶ – Čuággooh ( Hymenoptera ) 6~200 šlaaijâd, main eidusiih parasiitčuággooh ( Ichneumonidae ) suullân 2~500 šlaaijâd. ¶ - Čsookh, mii tuot lii?! Jovnâ kivkked huihádij já čaaitij suormáin maidnii Čsookh seelgi tyehin. ¶ 8. Mane maaŋgah lodeh mákkojeh muorâkaardijn já šiljoin? ¶ Kalle kinttâl paajaakeččin? ¶ d. Maht liegâsvuotâ sirdâšuvá merâvirde mield? ¶ Säämi kielârääđist láá ovdâstum puoh kulmâ Suomâst sarnum sämikielâ: tavesämikielâ, aanaarsämikielâ já nuorttâsämikielâ. ¶ ”Lep váldám jo vyehin čokkâniđ kuulmâ staatâ sämitigijguin aalmugijkoskâsijn čuákkimijn. Lii eromâš tehálâš, ete sämmilijn ohtân aalmugin lii ohtsâš uáinu.” Klemetti Näkkäläjärvi mainâstij. ¶ – Na, eleba vistig, Išepoolis lohđuttij. Motomin kale ton puhelin peht puátih šiev uđđâseh-uv. ¶ raavâd: raavâd: ¶ YLE Sámi radio vuolgât ohjelm kuulmâ Suomâ sämikielân ¶ Lávloo kirjerááju -ohtsâšlávlumtilálâšvuođâst lávlojii sämikielâlijd lavluid já juáigusijd. Ovdâlávlon Anneli Aikio já Tuija Guttorm sehe Heli Aikio já čuojâlditten lâi Unna-Maari Pulska. 27.7.12. ¶ Hiävuš taarbâš kammuid ¶ šoddâdeh stuorrâ áldáin. ¶ 7. Puola 612 ¶ Säämi populäärmuusik ovdánem aalgij 1970-lovvoost ko Nils-Aslak Valkeapää almostitij album ”Vuoi Biret-Máret, vuoi”. Tot lâi vuossâmuš skiärru mast juoigâmärbivyehi lâi ovtâstittum uárjienâmij čuojâlmâssáid. Valkeapää láá čuávvum maaŋgah sämiartisteh main aalmugijkoskâsávt tobdosumoseh lává Mari Boine já Wimme. Onnáá peeivi sämiartisteh ovtâstiteh munejurduittáá jieškote-uvlágánijd muusikgenreid juáigusân já rähtih jieijâsmallisii lávlummuusik. Sämikielân räppäjuvvoo já sämimuusik čuávu aalmugijkoskâsij muusiktrendij suundijd. Maaŋgah muusiktábáhtusah sehe sämiradio já -televisio tuálih paijeem moodeern já uáli ellee säämi muusikkulttuur. Uđđâ suhâpuolvâ šadda pirrâduvâst, mii čiävláht váldá tiäđu säämi ärbivyevist. ¶ Arkeolog Eija Ojanlatva p. 040 167 6145 ¶ Kirsi lii juátkám anarâškielâ uápuid Oulu ollâopâttuvâst internet pehti jieijâs pargo paaldâst já tuáivu, et maister tuđhos ličij mottoom peeivi vaalmâš. Sun haalijd pyerediđ jieijâs kielâ já porgâđ jieijâs uási kielâ iäláskitmist. Suu mielâst ličij puátteevuođâst pyeri kevttiđ anarâškielâ eenâb-uv pargoost. Kirsi lii škovliimis tááhust meccituáluinsner já sun táiđá leđe vuossâmuš anarâškielâlâš meccituáluinsner. ¶ pajanij kuálmád peeivi ¶ – Muoi uáđđeen ehidispeeivi Hirškihháin peivinaharijd. Amahân te muoi talle vaijeen pyereest vala ehidist-uv lyemereeisun vyelgiđ, Myerji já Hirškikkâ muštâlává moovtâ iänán já áákun. ¶ b. Ivnii kuuvijd. ¶ Taat arkkitehtoonlávt fiijnâ olesvuotâ šadda leđe noonâ raami sämmilij já kuávlu eres ässei ¶ juo kesimáánust, oráseh já uđâgááh porgemáánust. ¶ kovjâtteijee = pölyttäjä ¶ kielâlâš párnái já nuorâi kerho- já máttááttâstoimâ. Sämikielâlâš kerhotoimâ puáhtá párnáid eidu ¶ muádi saajeest. Vuossâmuš nubástus lii KR92 teevstâ sänioornig muttem tämä kaikki lii ¶ koččâmâštutkâmuš kuhheeb vástádâsaigijn ličij kenski pyevtittâm pyereeb västidemprooseent. ¶ – Na mii tot talle lii? ¶ 3. Luándumiäldásâš pyevtitmist iä kevttuu rahtum viehâkolvuuh tâi tuástumamnâseh. ¶ kalkkâkorrâ ¶ Pahakkâs tuálvui Jeesus Jerusalemân temppâlmuuvrâ häärji oolâ. ¶ njuáidutiävávuáláduvah = kumpuilevia alankoja 115 ¶ 37. Komitea avžuut, ete uásipeeli ¶ 9. käškimčuáimáš ¶ 4 Muštâliđ, maht kuállád hááhá raavvâd já maid tot porá. ¶ Jeesus iätá: ¶  ruoški, Tot keččâlij kihlođ piäiváá. ¶ Ko lättee vijmâg lâi koškes, peessim maassâd riišon. Lekkim nube hanagis. Vuordim čääsi puoh vyelemuu hanast, mii ličij tiävdám lávguáldá, mut kolmâ čääci kulgâškuođij-uv muu uáivi alne leijee riššoost. Kiljádim já suorgâttim vissâ aldemuid naaburijdân-uv. Taam-uv hana ferttij toppâđ. Tastmaŋa keččâlim vala oovtâ hana, mut tot lâi nube kietârišo hanagis. Esken niäljád keerdi luhostuvvim puunnjâđ taggaar hanast, et čääci kuulgâi toos, kuus čääsi halijdim-uv. Taam hana teddilim pyereest mielâsân. Ko eellim riššoost já kiergânim, ferttejim vala lijmiđ päävirpitá olmâ hanan, et jiem čuávvuvâš tove innig tovâttiččii korrâ tulve já finniiččii niskásân kolmâ rišo. ¶ Tullâeennâm = Tulimaa F8 ¶ Kaninen jorgostij päiđisuájáidis já kuáivuš- kuođij ¶ Sämikulttuur tuđhostoimâkodde ¶ viermi.....60 ¶ Ko eŋgâleh lijjii moonnâm maassâd aalman, paimâneh ettii kyeimi kuáimásis: ¶ Afrik káártá usâttâh s. 105 ¶ Suu tun lah vuolgâttâm almugâd kooskân, sust láá tievvâm profeetij ennustuseh. Ohtii sun almostuvá kunneevuođâstis tuommiđ ellee já jáámmám ulmuid. Mij kijttep tuu täst alme adalduvâst já lávlup tunjin alestâs eŋgâlijgijn já puoh posijgijn: ¶ Váldumaađij alne já Bemidjist lâi hirmâd jotolâhruuhka já kaartâi jotolâhčuovâin hiäŋgáđ kuhháá, ovdilgo peesâi nubbijd čuováid. Anssi lâi ohtuunis Pengillyst já eelijm suin maŋeláá puurâdmin "Oles sirkkelist" hamburgerijd. ¶ » Vala váháš áigáá, já tij eppeđ uáini muu, vest váháš áigáá, já tij ¶ tuu. ¶ Tyeji ¶ Keejâ uánihisvideo tavesämmilâš juáigusist. ¶ Oulu pispekode pispekoddestivrâ - sämmilij ovdâsteijee (topâlduvâi siste väriovdâsteijeeh): Veikko Guttorm (Pentti Valle, Anu Avaskari) ¶ Ruotâ Säämi 92 ¶ Seminaar vuolgâttuvvoo stream-vuolgâttâssân čujottâsâst sogku.fi/live . Seminaar puáhtá maŋeláá čuávvuđ meid tavesämikielâlii teikâ suomâkielâlii vuárkkán. Seminaar álgá 28.11.2014 tijme 9.00 já nohá tijme 18.45. Seminaarân uásálisteh suullân 90 kyessid Euroop rääđi sierâ orgaanijn, virgeomâhááh Suomâst, Ruotâst já Taažâst, sämipolitijkkáreh Suomâst, Taažâst, Ruotâst já Ruošâst sehe sämiseervij ovdâsteijeeh já totkeeh. Seminaar ulmen lii lasettiđ tiäđulâšvuođâ sämmilijn, ovdediđ soováášvuođâ já maaŋgâhámásâšvuođâ sehe lasettiđ tiäđulâšvuođâ Euroop rääđist já ton orgaanijn. Seminaar lii Euroop rääđi piiloothaahâ, mast lasetteh Euroop rääđi sierâ kocceemorgaanij oovtâstpargo oovtâ teema, taan tábáhtusâst sämmilijd kyeskee aašij kieđâvušmist. Seminaar lii áinoošlajâsâš já addel virgeomâháid, kocceemorgaanáid já sämituáimeid máhđulâšvuođâid vuáruvaikuttâsân já jyehiđ šiev vuáttámušâid já vuáháduvâid olmoošvuoigâdvuođâi olášutmân. Seminaar iiđeedpeeivi ohjelmist teeman láá Euroop rääđi sopâmušah já sopâmušâi olášuttem kocceem. Uásist kieđâvuššojeh el. aalmuglij ucceeblovoi suojâlmân kyeskee raamialmossopâmuš já kuávlulijd teikâ ucceeblovokieláid kyeskee Eurooplii vuáđukirje olášuttem sehe Euroop raasiism já soováášmettumvuođâ vuástásii komitea (ECRI) pargo. Iiđeedpeivi juátkoo kejâstuvváin sämmilij kielâlijd vuoigâdvuođáid já sämikielâ virtuaal- já káiđusmáttááttâsân. Seminaar eehidpeiviohjelm álgá tijme 14.15 jurbâ peevdi savâstâlmáin säminisonij roolist muttojeijee ohtsâškoddeest. Eehidpeivi juátkoo oosijn, mii kieđâvuš säminuorâi vuoigâdvuođâid. Säminuorah Ruotâst, Taažâst já Suomâst savâstâleh säminuorâi máhđulâšvuođâin hárjuttiđ ärbivuáválii eellimtääpi, ucebij sämikielâ- já sämikulttuurjuávhui tiileest já sämikulttuur paijeentolâmist kaavpugijn sehe sämmilij seksuaalucceeblovoi vuoigâdvuođâin. Seminaar nohá jurbâ peevdi savâstâlmân sämmilijn mediast. Seminaar ääigi kuleh ärbivuáválii já uđđâáigásii sämimuusik já seminaaraalmugist lii máhđulâšvuotâ uápásmuđ ärbivuáválii sämituáján. ¶ sáhájáávuh tegu fiskis čunoi ¶ Ohtii láim verdijnân Reinoin Kyeppirvááráá nuorttâvieltist, ko mun kavnim uáli mielikiddiivâš tiiŋgâ. Tot lâi ucánjáhháá kiiveerlemnuu nálásâš, mut čielgâsávt guttaperkkaast rahtum, ige tast tiettum luođâ já patrul rääji, tegu olmâ lemnust. Tast lâi vala taggaar lihâdeijee tuárissraŋgâ, mii moonâi kasseeb keeji čoođâ. Tontovváá jiem riemmâm imâštâllâđ tom, mut uigádim luumân já vuolgijm-uv kuuloold asuntola kulij, láim vääzin joođoost. Tađe ovdil elâččáim kuittâg Taka-Laapist uástimin maidnii já vuolgijm asuntola kulij. Munnust ij lamaš kuittâg kuussân huáppu já moonâim-uv raavi rasta eidu togo pehti, kogo tááláá ääigi lii Sietiö Jouko táálu. Togo pehti lâi stuorrâ keđgi, orostáim ton pellâs já čokánistáim ton oolâ. Uigâdim kiettân luumân já tobbeenhân tiäđust-uv teivâsij kietân tot imâš piergâs, mon lijjim ovdláhháá kavnâm. Jiem maaššâmgin, algim punjâdiđ já rassađ tom. Valdim ton tuárissraaŋgâst kiddâ já irâttim finniđ tom luovâs. Tot lâi čoovgâs, mut te viijmâg oroškuođij, et tot sáttá luovâniđ. Must lâi tot tiŋgâ čižetkieđâ kuámmirist já uálgiskieđáin nivkottim tom sraaŋgâ. Siämmást tot luovânij já peškittij! Kietâ poovčâgij já ko vilšâstim kiettân, te kuámmirvuáđu lâi aaibâs čappâd já tot ilâštij hirmâdávt. Vorrâ ij kal kulgâm. Togo lâi alda Vyelijuv vyeppee já kaččim-uv huápust ton riidon já tuvkkâlim kiettân čáácán. Jooskâi tállân iilâštmist já ko toidestim kiettân, te tothân lâi-uv tuše kieppân ige eissigin sáppum. Ucánjáhháá kale kuámmirvuáđu ruápsái já ilâštij-uv vala, mut ij tađe paabeht lamaš keevvâm. ¶  čuujoot Ocomáá aalaaš lii ordârääji paajaabel.Ordârääji aldandijn piässááh muttojeh tuodârsuávváážin já loopâst muorâttisjolgâdâsân. Ocomáá spesiaalin lii härvinâš "idänkeulankärki". Tuoddâr alaččistkuáhtáá eres-uv tuodâršaddoid. Tah tuodâršadoh láá tuolbâtooŋâs, tuodârkiällu,kuorgâtooŋâs, kiärunlostâ já káránâsmyerji. ¶ Eestieennâm ¶  kerjää Juvduu rido vuossâmuu ässee Irján Morottaja, kote lâi anarâš, já suu kaandâ Rant´Aanti maŋa láá Anarân puáttâm ulmuuh jyehi kuávlust Suomâ já puátih ain-uv lase. Tot lii tiäđust-uv mottoomnáálá uhke sämmilâšvuotân já eromâšávt anarâšvuotân, mut mijhân lep vuáhádum piergiittâllâđ läddlijd já eres-uv aalmugij ovdâsteijeid, epke suorgân tast. Läddliih láá Anarân lasanâm čuuvtij-uv, mut liijká mun kale nabdam, et Aanaar lii ain-uv nomâlâssân kuávdâš anarâškuávlu ohtuu jo ton-uv suujâst, et Anarist lii siämmáá kukke viestârbel Aanaar, ko nuorttiibel-uv veikkâba Njellimân. Aanaar lii lamaš meiddei ovdii ääigist ubâ kieldâ kuávdâš, mut ko Avveel stuáruškuođij, te tot mottoomnáálá puurâi Aanaar nuuvt čuuvtij, et kieldâ stivrâääših-uv lopâ-loopâst sirdâšuvvii Avveel láádán. ¶  jurdâččiđ toppâmtekki sissyevđilostâ olgosyevđilostâ ¶ – Miisun tot taggaar tehálâš äšši lii? koijâdij enni. ¶ Onne ko poottim pargoost pááikán te sun lâi tobbeen. Enni lâi luáštám suu siisâ, mutâ lâi lamâš nuuvt uáivist, ete lâi časkâm veskirlättei. Huikkim nieidân, ete jiem-uvks lam ettâm ete sun kalga pissoođ meddâl. Sun tuš eeđâi, ete ij halidâm kyeđđiđ muu ohtuu ustevpeivin. Kuoddim eeni meddâl tast kaskoo lättee já algim rähtiđ purrâmâš. Adelim nieidân-uv váhá, ko sun ij vuálgám meddâl veik mon távjá ettim. Puuráim já ton maŋa sárnoim ubâ eehid. Tääl sun uáđá muu seeŋgâst. Já mun čokkáám oppeet laasâ piällást porgootmin. Luhhoost must ij lah innig iiđeedpargo. ¶ Talkkânuáivi = Talkkunapää ¶ LUUK. 5: 1 – 11 ¶ lavvâm 130 ¶ www.ijahisidja.fi ¶   Juávkku Piäjuloonjâ uccâ laasâš lâi mestâ jo ollásávt piccoom, ige laasâ čoođâ ennustkin uáinám. ¶ lasettičij ibárdâs säämi kielâlaavâ iävtui kuáttá. Jyehi sämikuávlu kieldân já staatâ ohtâduv ¶ Kesimáánu 2002 (24 sijđod) numerist ij lamaš sierânâs teema. Saavâjođetteijee aalgât čallus Sämikielâ laahâ návt: ¶ Kiärdum ¶ čuáli ¶  ääigi  táválávt Anna-Mari Kylmänen, Päivi Putkonen ¶ kâsâi nomâttem já kirjálij agâstâlmij rähtim palhâšumeuážžoo vaaljâ várás, sehe palhâšumeuážžoo ¶ a. Maht sittijâš ávhástâl sondijn? ¶ Sämitige čuákkim tuhhiittem ekonomiavuávám stivree sämitige vaaljâpaje ruttâdem uuccâm já ruttâdem kevttim. Vaaljâpaajeest sämitigge viggá lääččiđ uđđâ viirgijd sämitiigán sämikielâlâš palvâlussáid, sämikuávlu ulguubeln ässee sämmilij vuoigâdvuođâi oovdedmân, pirâs- já ruukilahâaašij oovdânpyehtimân sämitiggeest sehe vuáđudiđ säämi iäláttâsruttârááju, moin puáhtá tuárjuđ sämi-iäláttâsâid já ärbivuáválii tiäđu siäilum ärbivuáválâš sämi-iäláttâsâst. ¶ Liechtenstein ¶ 83A Njuneh já jyelgih muštâleh luudij ravâdist já ton ¶ 4. Mon enâmân kolgâččij mađhâšiđ, jis ááiguh ¶ - Ep-uvks mij forgâ jo vyelgi toho tuohâstiđ? ¶ Sopâmušân siärvám staatah čonâdâteh tähidiđ jyehi lavâkevttimváldásis kullee olmožân sopâmušâst turvâstum vuoigâdvuođâid já rijjâvuođâid. Olmoošvuoigâdvuotsopâmušâst turvâstum vuoigâdvuođah kuleh tastoo puohháid, meid olgoeennâmlijd peerusthánnáá ovdâmerkkân tast, et láá-uv sij mottoom eres Euroop rääđi jeessânstaatâ aalmugjesâneh. Sopâmuš olášume kocá Euroop rääđi olmoošvuoigâdvuottuámustovli, mii čuávdá ohtâgâsväidimijd. ¶ 196 ¶ Kollekielâ – tave-eennâmlâš sämikielâ kielâpalhâšume juohhui niäljád keerdi 22. skammâmáánu 2010 sämiaašijn västideijee ministerij já sämitigij saavâjođetteijei ohtsâšškovliittâsâst Tukholmast. ¶ 9. Tievâsmit ruossâháá ¶ Must ij táttum äigi kuullâđ olmânáál, ko iä lamaš siämmááahasiih kaandah talle Čovčjäävrist. Viettim ennuv ääigi Čovčjuv riddoost ohtuunân vejeháid uágun já ko kolkkij, te ääigikolloon moonnim vuoddâsângis stággoin já vuoggáin narriđ sávjáid. Vuogân lijjim kiddim jamâ porruu, Kaallim oppeet vuoddâs aaleeb keeđgi oolâ čokkáđ já veikkâ toh sávjááh vuojâdii tastan já háputtellii-uv motomin tom seepti, te ij liijká ohtâgin toppim ij kuássin. Imâštellim ääši já iskim jis jo veikkâ magarijd seeptijd já mááđuid-uv, mut ohtâgin ráská ij toppim. Toh kale vuojâdii tastan cuávis čääsist, motomeh joba kuármásuboh-uv šaapšah, mut ohtâgin ij feilim toppiđ seepti. Poottim talle ton jurdui, et sávjááh ađai rááskáh, teikkâ šaapšahkin iä toppii kuássin vuogân. ¶ Sämitigge almoot uuccâmnáál ¶     Sämitigge pahudij, ete jis ovdâskodde tuhhit tagarin haldâttâs oovdânpyehtimijd ILO 169-sopâmuš ratifisistmân já sämitiggelaavâ uđâsmitmân, sämmilij vuáđu- já olmoošvuoigâdvuođâid ovdáneh Suomâst já Suomâ máhđulâšvuođah olášuttiđ aalmugijkoskâsijd kenigâsvuođâidis sämmilij kuáttá ovdáneh. Sämmilij vuáđu- já olmoošvuoigâdvuođâi ovdánem lii tääl Suomâ ovdâskode meridemnáál já ovdâskodde linjáá, ete ovdáneh-uv vâi pisáneh-uv sämmilij vuáđu- já olmoošvuoigâdvuođah. ¶ Pirâsministeriö ¶ taarbâš raavâd já haapi. ¶ Sáfá2- projektin (Säämi Kielâkäldee). Pargo álgá 16.12.2013 já pištá 30.6.2014 räi. Projektčällee pargoid kuleh projekt piäiválâš toimâttâhpargoh, čuákkimij ornim sehe projekt ruttâtuálupargoh. ¶ – Mutâ Ula mielâst taat ij lamaš hittruu. Sun moonâi Piäká luus. ¶ 4 . Eehidmäälis lii perruu ohtsâš vuovâs purrâmâšpuddâ. Talle porroo peeivi nubbe váldupurrâmâš. Tot lii maaŋgâpiälásâš lieggâ purrâmâš, mii puáhtá leđe ovdâmerkkân piärgumääli tâi poossum piärgu tâi kyeli potásijguin já ruonâsijguin. ¶ Lofootit C2 ¶ Máárjá suorgânij čuuvtij, mut eŋgâl eeđâi: “Ele poolâ, Máárjá. Hiärrá lii tuin. Tun šoddâdâh kaandâ já adelâh sunjin nommân Jeesus. Sun rááváásm já kočoduvvoo Alemuu Kandân.” ¶ 106 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ “Tondee tuávkki” , Siili-nieidâ eeđâi. ¶ Čohčâ lâi puátimin miäcán. Arve caaimij loostâid muorâin já suopâlistij källein kesipeeivij liegâsvuođâ. Peivi uánánij, ijjâ kuhoi. Motomin piäiváš tuše polvâloomij kooskâ vilšâstij enâmân aaibâs tegu uáinimdiet, mii keesist ličij vala sildáttâssân, já motomin oroi tegu ličij ollásávt vájáldittám iđedist koccáđ, váhá tuše čolmijdis kovkkâlij, ruttij polvâlovduu čovgâsubbooht peljijdis oolâ já viälánij uđđâsist vuoiŋâstiđ. ¶ 26.05.96 . Koccáin pel käävci suulâin já vyeijilijm Duluthân viežžâđ tuolmâmkárbá. Purâdijm tobbeen, mottoom ollâopâttuv máttáátteijee faalâi tom mijjân mottoom fiijnâ raavâdviäsust. Tast maŋa viežâim tuolmâmkárbá já ko kaarâim, te amerikkaliih usteveh čuopâdii tom karâstuv uánihis pittán ton saajeest, et liččii kaarrâm kárbá ubâ karâstuvváin kiddâ. Sii čonâdii toi päddipitáigijn kárbá kiddâ. Na pisoihân tot käärbis kale lava alne, ko čovgiistellim moojiikeččin já váháš ovdiikeččin-uv toin loppâkarâstuvváin, maid sij iä čuopâdâm pittán. Pengillyst luoštijm kárbá čáácân já Anssi, oovtâst Albert Hepokoski nieidáin, tuolmáin kárbá Charlie riidon. Mätki lâi 400–500 meetterid. ¶ 6 Neelji ulmuu perruuh smietâdeh, maid lávurduv kolgâččij porgâđ. ¶ Minna Lehtola, värisaavâjođetteijee - värijeessân Anna-Katariina Feodoroff ¶ Kongo J6 ¶  iä  miäruštâl c) pyereed oovtâstpargo Ruotâ já Taažâ haldâttâsâiguin eres lasseen aašijn, moh kyeskih škoovlâi máttááttâsvuáváámijd, máttáátteijei škovlimân, máttáátteijei materiaal pyevtitmân já mediasiskáldâs pyevtitmân sämipárnái várás; ¶ b. Kotemuš kennoin lii puoh stuárráámus? ¶ Lii táválâš kesimáánu šoŋŋâ, ko peivi lii päštimin já kivkked puátá arveuáhti tâi čuormâsuáhti. Must láá syeinejum čässiheh jyelgist já šišneheh. Orom tast suohis peciuávsi vyelni já vuárdám ko arveuáhti mana lappâd. Arveuávti maŋa väzzilâm oppeet vuáluskulâi tom juuvâi juuvâ, čässiheh láá ollásávt njuoškâm. Váázám mottoom määđhi, mut te vaibâškuáđám já nelgi-uv álgá leđe. Lam máddáápele värivieltist já peivi vuod páštá lieggâsávt. Orostâm já čokánâm pecimaddui, nuolâm kammuidân, vááldâm suoinijd meddâl kammuin já heŋgiim taid kuškâđ. ¶ Avveel vuáđuškoovlâ uáppeeh láá puohnâssân 29 já sij láá juáhásâm čuávuvávt: ¶ – Naa, mut mij ep lah kale sáhhám maiden ááiruid, Puállunjune čielgij. ¶ – Mun juuvam tuše pollolahe sääpi, takkâ, ákku iätá. ¶ vijđáht já maaŋgâin vástádâsâin puáhtoo oovdân et sämikielâlâš palvâlusah iä koijâduu. Koijâdem ¶ Honshu P4 ¶ säämi kielâlaavâ uđâsmittempargojuávhu juovlâmáánust 2000 toohâm vijđessiähá čielgimpargo. ¶ Iššeed oroi joskâ. ¶ 46 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ Tansania ¶ – Huápust sáátun! muu käälis huáputtij. ¶ timotei ¶ 3. Muorâ lostâ lii tegu kuámmir. ¶ Tääl mii táálust ij lamaš innig kärbismoottorgin, ko viljâm lâi vuábdám tom Perfect-merkkâsâš moottor tälviv Erkkii kandáid Aaslâkân já Viilhon. Viljâm lâi kale lopedâm, et sun uástáččij saarellijn uđđâ moottor ovdil lyemeääigi älgim, mut jiem tiättám, kuábbáá sun uástáččij: Saarel Heeihâst Aldell-merkkâsâš moottor, vâi Saarel Maatist Caille-merkkâsâš moottor. Kuohtuuh láin šiev moottoreh já syele tuáivustellim-uv, et sun uástáččij tom Aldell, ko toin kenski sátáččim mun-uv piergiittâllâđ. Caille jiem vajaččii ruttiđ joton já tom kevttim-uv ličij čuuvtij vaigâdub. Munnust lâi juurdâ vyelgiđ eelliđ Saarelist vala ovdil lyemeääigi já ko kiđđâpargoh lijjii porgum, te vyeijiláim viljâinân Ucjuuhân. Orom muštemin, et vuojijm siämmáá peeivi kidâ Leibijuv räi, moos orostáim ijâstâllâmmielâst. Leibijuuvâst lâi táálu iššeed Leibi-Matti (Matti Aikio), suu eemeed Aanti Jovn Kaari, sehe párnááh Káijá já Veikko. Veikko lâi suullân muu ahasâš já ko čielgâi, et leen kuohtuuh “kyelialmaah” , te sun tállân hästistij-uv muu vyelgiđ suávvilijd uágguđ. Vuogahhân must iä lamaš tiäđustkin fáárust, mut sun “táálu išedin” luoihâi munjin táálu stáágu, ko moonáim juhâriidon. Tot lâi siämmáálágán rullâstággu, maid lijjim kiävttám ovdil-uv. Leibijuv táálu puotâ Ucjuv virde lii viehâ voohâd, ko togo lii eidu kuoškuâivuš. Uigâdáim kárbá juuhân. Tot lâi oppeet taggaar kezis juhâmallisâš käärbis já iššeed toppij čyeimi kietân, moonâi kárbá moojiikeš, jeđe kočoi muu suuhâđ. Tavanistáim riddoost já mun suvâškuottim vyestiviirdán, ko iššeed oppeet moojiikeččin kárbá nurdâškuođij čuoimijnis kárbá ovdáskulij. Virdepáiháá pajas peessâm maŋa skipárâm njuolgij tuárguid čáácán já ušteškuođijm, ige moonnâmgin kuhháá, ko rullâ párgádij. Jurdelim, et amahân tidde ferttee leđe, ko tieggáár jienâ šoodâi, mut ko skipárâm lâš keellâm saallâs kárbá paaldân, te stuorrâ suávvilba tiäđust-uv tobbeen lâi. Nuuvt styeres, et voojij penttâ ruulâ párgádittiđ. Suuhim savonâšpáiháá pajas išedân ravvui mield kidâ puáttee kuoškâ vuálá, kogo finnijm vala muáddi stuorrâ suávvil. Saallâs puohnâsmere jiem innig mušte, mut ehidist kuittâg peesâim vuoššâđ vorâs suávvilijd já kalehân toh njálgáh lijjii, ko jiejah láim taid pivdám. Munnust Veikkoin moonâi äigi jotelávt, veikkâ sun ij puohalij addimgin, maid mun ettim. Mun oppeet iberdim puoh, maid sun sáárnui, ko lâihân muu pyeremus skippáár-uv orjâlâš - já Veikko vala. Holber Veikko. ¶ Maht hiävuš hoittájuvvoo? ¶ Já nuuvt tot ij ollágin huámášâm, et mottoom uccâ kaandâš lâi väzzilâm ton maajeeld. ¶ – Na mondiet totkis siisâpuáttim kalga leđe nuuvt váiváá? Ante koijâdistij. ¶ b. eennâmoosijd sárgáid 4 - 8 ¶ Meccihaldâttâslaavâ sämmilij kyeskee ceehij uđâsmittem valmâštâllee pargojuávhu jeessân ¶ – Na nuuvt, muoi láán tääl kale kiärguseh! Eunuk pahudistij. ¶  om. Tastko tust lii väldikodde ¶ Iänuduv luvâttâh: Anne-Maret Labba (tavesämikielâ) já Niko Näkkäläjärvi (tavesämikielâ) ¶ Lahtos 2: Tuávvášmateriaal: utkevuoigâdvuotâčielgiittâs ¶ 122 ¶  tot 2. Makreta Pyhäjärvi Suáđigil škovlâ 1.31 5 ¶ Pyeccei viistij uuvsâin láá numereh. Maati äijih viste nummeer lii love. Ovdil ko Matti leehâst uuvsâ, sun ooroost áhhoin uuvsâ tuáhá kuldâliđ. Siste kulloo povvâstem já ilolâš huullân. Siämmáá visteest äijiháin viälláá meid äijih puáris skippáár, Antti. Sust-uv lii lamaš lenccu já váhá váimuvääivih-uv. Äijih já Antti tubdâv kyeimis pyereest já suoi savâstâllâv iäljárávt koskânis. ¶ 2.7. Petter Morottaja čäällim já Martti Rikkos kuvvim párnáikirje “ Riävskánieidâ ” almostui 2000. ¶ Pänituoddâr kuávlu päikkinoomâin puárásumoseh láá stuorrâ juuvâi, javrij já tuoddârij noomah. Toi algâalgâlâš merhâšume lii innig harvii čielgiimist. Tááláá häämis päikkinoomah láá finnim maaŋgâi kielâi já kulttuurij ohtsâš vaikuttâsâst. Algâalgâlâš anarâš- tâi orjâlâšnommâ lii távjá finnim syemmilii paldâlâsnoomâ, tâi noomah láá rievdâm sämikielâlâš häämist syemmilii njáálmán pyerebeht suáppen. Kollekuáivooh láá adelâm pargosoojijdsis já aldaenâmááid ulmui, tábáhtusâi tâi pääihi háámán čujotteijee noomâid. Kuávlun varrim tavesämmiliih oppeet nomâttii tuodârenâmijd poccui já puásuituálun kullee nomâigijn. Vala tääl-uv noomah sättih molsâšuddâđ káártá já kárttárähtee mield. uáinámušah ¶ puohâin, eereeb kievâst ij ¶ Mon fiijnâ tullijáid meerâ lii adelâm pááikán tuálvumnáál... ¶ Aikio 2007:107, 52, 55-57. ¶ sierâpeivi ohtii ohhoost, táválávt vuossargâ ¶ čuáđgi ¶ Talle hotellân puáđidijnân huámmášijm, et hotellisthân lâi kustoo mottoomlágán baari, kost meiddei finnij lieggâ purrâmuš. Já nuuvt mij čokánistijm tohon purâdiđ. Esterân elâččim vala hooteelloonjâst viežžâmin umogáimielhi já suohâd, mon kuččum lieggiistiđ baari kievkkânist. ¶ kaalhâ já eeđâi: ¶ Ánná sooitij Kuovdâkiäinun, já forgâ tobbeen poođij-uv tiätu, et sun pesâččij tohon. ¶  peeivist, – Na mij kale vyelgip esken talle, mun ettim. ¶ raavâkirje, mut kyeleh iä vissâ ¶ kierdâmâd já riistâjämimâd tiet tääl pajaspaijaanmâd já aalmanlavkkiimâd tiet tääl ¶ Birgit, kote jurdâččij tom, maht sun kolgâččij vávjáttâllâđ, jorgettij nube pele oolâ já ruohâdij jieijâs. Te ciälkká enni: ¶ 85 ¶ 0,3–0,5 litter poccuu pyeidi (cavâdum uccen), ¶ Saana B1 ¶ Uáivikaavpug: Lomé ¶ sänitääsiráhtusist muádi saajeest. KR92 olgospyehtim lähtee ulos lii jurgâlum ¶ – Joovsep! Västid! Lah-uv tun lammim jieijâd? ¶ – Kečân, tothân lah-uv tun! Talle mun oostâm-uv meddâl. ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 215 ¶ Motomin puátá taggaar tobdo, et perrust juáháš vuáruttuvâi tuálá eeni kocemin, et taat ij vahâgistkin pesâččii nohádistiđ. Henkjan lâi ehidist moonnâm njuolgist pargoost juhlođ pargoskipáris iäláttâsân pääccim, já tággáár peeivi talle ferttejim mahtnii piergiđ~ohtuu pääihist, veik vyeimih iä liččii vala lamaškin nuuvt ennuv. Sofiast lâi vala luámuokko škoovlâst, já tiäđust-uv sun-uv tarbâšij peiviv jieijâs uási eeni ääigist. Ester vuot ij lam vala hárjánâm olmâ peiviryytmin já oođij já kuusij kuás sattui, mii lii umogáid uáli táválâš. Ko juurdâš, et peivi iiđeedkuuđâst eehid ohtnubáloh räi lii mudoi-uv merettes kukke, te vala kuhebin tom parga tot, et oovdeb ijjâ lâi lamaš munjin njuolgist eeđân jo surgâd. Ester kale oođij jo kuuđâ tiijme kooskâid, mut ko jiem lam luhostum finniđ taggaar kooskâ vala iijân, já oovdeb eehid sun lâi nohádâm jo čiččâm ääigi. Tot eehid kale lâi munjin rávhálâš, ko ijhân käävci-ihásâš Sofia innig toin naalijn párgum ko uccâ umogâš. Mut tađe viärráb lâi-uv juurdâ čuávuvâš iijâst, et toi kuuđâ tiijme uáđđim maŋa Ester koccái-uv vuosmuu keerdi jo oovtâ ääigi iho – eidu talle ko jieš lijjim viijmâg-uv nohádâm. Ko vuot njomâttim suu já finnejim suu uáđđáđ, jiem jieškis nohádâm. Kuuccim pel kuulmâ räi, já nieidâš vaađij čuávuvâš keerdi jo pel neelji ääigi purrâmuš. Oppeet koccájim uánihis njuámmilnahhaar maŋa njomâttiđ. Mut Ester ij vaijaaamgin ennuv puurrâđ já nohádij koskân purâdem. Veik keččâlim suu várugávt cuvnâđ, jiem tast luhostum. Ko vuot luoštim suu seeŋgân, sun koccái já párguškuođij. Ko oppeet pajedim suu já keččâlim juátkiđ njomâttem, sun vuot nohádij aaskan. Ko oppeet luoštim suu seeŋgân, sun nohádij mottoomnáálá mut jienâdij toin naalijn, et sátáččij veik koccáđ uđđâsist. Mun meid njaahim seŋgâsân ton kooskâst mut paaccim kuldâliđ, uáđđáá-uv nieidâš vâi párguškuát-uv uđđâsist. Ester kale nohádij já nuuvt mun-uv, mut ko Ester ij lam vaijaam ennuv njoommâđ, sun koccái jo kuuđâ ääigi iđedist já čiärui neelgis. Taat njomâttem, ko páárnáš lâi nuuvt čuuvtij niälgum, moonâi kale pyereest, já ko vala mulsum sunjin lippârijd, te vaartâ vááijuv čiččâm peessim iđedist seeŋgân. Kuuccim váháš áigáá, já tiäđust-uv jo pel käävci ääigi čuojâi Henkjan tijme, moos mun-uv koccájim. Aigum uáđđáđ vala uđđâsist, mut tastmaŋa aalgij-uv jo peiviohjelm: Sofia koccái tolebiššáá ko táválávt já lâi ton mielâst, et suin koolgâi sierâdiđ. ¶ Suomâst párnááh puákuttovvojeh maaŋgâi sierâlágán puácuvuođâi vuástá. Nuuvtpa tááláá ääigist párnááh iä innig puosâ kunnâpuáhu tâi parotiitâ. Tuše kunnâpuákku lii ain-uv maŋgâsân uápis tavdâ. Lah-uv tun puoccâm tom? Pyeri jis lah, ko tot táválávt puáccoo tuše ohtii. Jis finniih čäcipuáhu iäskân rävisolmožin, tot lii čuuvtij varâlub tavdâ ko pärnin. Čäcipuákku álgá táválávt kumeštâssáin já uáivipohčâsáin. Liiškán pajaneh čäcičikâlâsah, moh kuuloold kuškâdijnis pyehtih saŋediđ hirmâdávt. Tile puáhtá helppiđ laggáin, mon finnee apteekist. Nubbe vyehi lii eelliđ távjá riššoost. Čäcipuáhu puocâmân mana suullân okko. Ko čikâlâsah láá kuškâm, puávtáh vyelgiđ škoovlân. Puákku-uddoid lii tušše uinástâllâđ - toh puáráneh kale jotelávt. ¶ spääilih = käldejum puásui ¶ ”Oinim ennuv ulmuid. Sij lijjii nuuvt ennuv, et sii ij puáhtám rekinistiđ. Tobbeen lijjii ulmuuh puoh maailm enâmijn. Sij čuožžuu Immeel väldičokkámsaje oovdâst, vielgis pihtâseh pajalist já palmu-uávsih kieđâst. ¶ Balto 2008:84, čujottum kirjeest Baer 2007. ¶ Mut fakkist sun njalahistij, já nuuvt sun tiäškái káávvud čáácán. ¶ Ensikki ¶ Kollekielâ – Tave-eennâmlâš sämikielâ kielâpalhâšume ¶ ČUÁKÁNKIÄSU ¶ Käldeetiätu: Eennâmhiärái viiđâivvááščielgiittâs. ¶ Suátipalvâlus maŋa vuolgim Paje-Tuloma čäcilágádâs tuáján Ruošân, mut čohčuv ko tyeji nuuvâi, te aalgij Kondsiijäävri luoddârähtim Njellimâst. Peessim toos tuáján, mutâ keevâi nuut ete skammâmánudest aalgij čižetpele erttipiälán čuágguđ uáli jo nanosávt jyehe peeivi eenâb já eenâb, kuume lâi ohtânmaanoost 38 ige uáđđiđgen puáhtâm, te nuuvt vuolgim Avelân tuáhtâr vuástáväldimân. Aalgâst kuldâlij kiäppáid, mittedij lieggâs, mii lâi 39, meerridij röntgenkován, já ko uđđâsâst monnim siisâ tuáhtâr viistán, te tuáhtâr Forsström iätá: ¶ eres (nukke- ja olgoteattereh, performance-čáittuseh, ¶ Aalpah J3 ¶ Ucceeblovoraamisopâmuš (Finlex) Kuávlulijd já ucceeblovokieláid kyeskee Eurooplâš vuáđukirje (Finlex) Aalmugijkoskâsij olmoošvuoigâdvuođâorgaanij avžuuttâsah Suomân (Sämitigge) ¶ rahtum Uđđâ testament teevstâi jurgâlmeh anarâškielân. Anarâškielâ lii uccâ, suullân ¶ aasâtškuottii = alkoivat asuttaa 112 ¶ Simmáán já Hánná Luuk 2:41-52 ¶ siirdâlij enâmeh ¶ , sämitige ovdâsteijein jieškote-uv ¶ Rähteeh ¶ Bauksiit pyevtittâs 2004 (1 000 t) ¶ rievdeeliegâsliih = vaihtolämpöiset 164 ¶   lusah lijjii etikuávdáš, mii ij palvâl sämikielân, tuámustovlih, pargovyeimitoimâttuvah já aalmug ¶ Seminaar ij määvsi maiden. Tot lii ávus tábáhtume, mut taggaar epituođânálásâš tiileest et ulmuuh puátih liijkás ennuv, te vuosâsaje lii tiäđust-uv tain, kiäh uásálisteh aktiivlávt seminaarin. ¶ Viibur mätki ¶ Tääl ulmuuh rijdáskii tast, maid taat merhâšij. Máttááttâspárnái-uv mielâst lâi vaigâd kuldâliđ tággáár. Motomeh halijdii vyelgiđ meddâl tobbeen. ¶ Čohčâmáánu 1990 (20 sijđod) nummeer uáivičaalâ lii Anarâškielâ árvu , mast Matti ucánjáhháá cuáigud motomijd anarâšâid ovdâmerkkân nävt: ¶ 24.10. 07.00 – 15.00 8 h ¶ – Na kost toh juovlâkáálvuh talle láá? enni hirmástâlâi. ¶ b. iäláttâsjuávkku: b. iäláttâsjuávkku: ¶ neskiđ, niäskám, niäská = näskätä ¶ 50 ¶ Jookeerpargopittá 6. Moh oppâkirje kove 145A elleeh eellih tááláá ääigi eennâmpáálust? ¶ – Puzzâ! Adlâst munjin puuzâ! ¶ Tast maŋa Jeesus kočoi máttááttâspárnáid čokkiđ puoh purâhánnáá pááccám leeibi: ”Čokkiđ puoh purâhánnáá pááccám pittáid, amas mihheen moonnâđ hukás.” ¶ Nuuvt stuorrâ vaahâg anarâškielân ko lâi-uv Lauri Itkos sirdâšem hebrea kielâ tutkâmán, vala stuárráb vaahâg tábáhtui keessiv 1912, ko sun lâi jotemin särnimađhijnis Avveeljuuvâ Kuldalist. Talle pappâl puállái já ton pyellim ohtâvuođâst tuušâi Itkos ubâ sämikielâlâš kirjálâšvuođâ vuárkká. Siämmást tuššii tiäđust-uv puoh suomâkielâliih-uv äššipápáreh, tegu paapâkirjeh jno. Tiet pappâl pyellim vaikuttij suu puátteevuotân toin naalijn, et tot toovâi älkkeebin miärádâs, mon sun lâi juo kuhheeb ääigi smiettâm. Stuorrâ páárnâšjuávhu škovliittem ko ij liččii älkkee Anarist läädist já nuuvtpa sun kiđđuv 1914 varrij Viihtin. Itkos Aanaar mätki piištij tuše 13 ihheed, mutâ ton paajeest sun finnij ennuv áigá. Itkos 13 párnáá juávhust Anarân paasij ohtâ kaandâš, mon ryevdiriistâst Aanaar hävdieennâmsuollust lohá Pekka *1900, †1903. ¶ Eellim ¶ Sorvâ ¶ Kielâp iervâl siljo ovdil uđđâ kuárŋumsteelligij ceggim ¶ – Muštâl munnui ulmuin já skaamâst! Obžâ táátui. ¶ 8. Italia 31 620 ¶ City-sämmilâš Ruávinjaargâst ¶ 423. Ovtâstum pyerákiäinu já vázáttâh ¶ Avveel luvâttâh: Gabriela Satokangas (tavesämikielâ), Matias West (tavesämikielâ) já Sunna Kokkonen (tavesämikielâ) ¶  táálun. Suomâkielâ   2. Luosâ táiđá kođosajan, ko tot muštá šoddâmjuuvâs čääsi haajâ. ¶ b) Teevdi puurki aaibâs tievâ jävričassijn já nube puurki čäcipocceečassijn. Toopâ puurkijd huolâlávt. Purkkijd ij uážu pääcciđ ollágin áimu. ¶ Poottim tubdâđ suu vaarâ keessiv 1951. Aaibâs vises jiem tast tiäđustkin lah, saatijba leđe ive, teikkâ muáddi tooleeb-uv. Lijjim talle tiäđust-uv pääihist, ko jiem lamaš vala škovlâ-avveest já lâi kulluustâllâm, et mottoom pappâ Ucjuuvâst ličij monâmin máádás já máhđulávt tolâččij seuraid Čovčjäävrist. Na kalhân mun tom tiettim, mii pappâ lii já maid tot parga, lijjimhân lamaš Niilo Mattila toollâm seurain fáárust já ucánjáhháá puárskudistám-uv tobbeen jieččân. Liijká jiem tađe eenâb kuittâg jurdâččâm taid seuraid, veikkâ ennijn já eijijn suuvâim-uv luovtâ rasta. Ulmuuh uáinojii čuážžudmin šiljoost. Na maidba mun tast. ¶ Säämi kulttuurkuávdáš Sajos lii Juvduujuv riddoost, kaskoo Aanaar markkân. Aanaarjáávrán lii mätki suulân 200 meetterid. Šiljoost lii valjeest parkkisaje čuákkim- ja tábáhtusäššigâssáid. ¶ SaKaste- proojeekt ääigi pyeredii sämikielâlij já kulttuurân vuáđuduvvee palvâlusâi kvaliteet, vai-kuttemvuođâ, finnim sehe kezidii kuávlulijd iäruid läčimáin sämikielâlijd já -kulttuurân vuáđuduvvee šiev pargovuovijd já toimâmaalijd. Ovdedempargoproosees ääigi sämmilij pargei jieijâs áámmátidentiteet nanodui já koskânâs äššitobdeeviärmádâh vijđánij já šoodâi čavosin. ¶ – Talle mun káiđáččim, ¶ Siämmást sun kuulâi muorâstuv tyehin ¶ Zoja Nosova – nuorttâsämikielâ algâjalgejeijee ¶ puárránmis, ohtâ sist jorgettij maassâd. Sun alestij Immeel jiänusin, luáštádâđâi enâmân Jeesus juolgijd já kiijtij suu. Taat almai lâi samarialâš. Jeesus koijâdij: ¶ – Njuámmilâš, váárut! Kuáskim lii kirdemin teehi kulij. Njuámmilâš kejâdij aalman já siämmást jo ooinij kuáskim jäävri paajaabeln aldânmin tom. Njuámmilâš njuškij jotelávt pajas já canccolij korrâ liävttoin miäcán muorâi já miestui suáján. Ton váimu juulhij, ko tot viijmâg kaavnâi torvolâš čiävá sahis miestuu vyelni, kost tot piättáástâlâi eehid räi. Kuáskim ij liijká viiššâm kuhháá uuccâđ njuámmiláá, pic kirdelij jo forgâ ovdâskulij uđđâ saallâs uuccâđ. ¶ Kielâ: eŋgâlâskielâ ¶ Seminaar adelij vástádâs meiddei toos, et Aanaarjuuvâ riddoost Čivtvääri juuvâbeln láá kuheldâlâš neeljičievâg arâneh, moi ahe lii miäruštâllum 1000 ihán. Aalgâst ko räjikapteen Erkki Innola kaavnâi taid 50-lovvoost, sun noobdij taid mottoomlágánin suáldátlâš hävdin, ko toh lijjii nuuvt tärkkilávt já “suáldátlávt” stellejum merikooskâi já njuálgu linjâ¿ân. Arkeologij tutkâmušâi maŋa čielgâi, et toh láá arâneh, main láá lamaš valjeest keeđgih já toh láá huksejum tondet, et kume keeđgih tollii lieggâs kuhheeb ääigi, ko maid sieivâ enâmân cokkiittum tullâvuáđu ličij toollâm. Arâneh láá maŋgâ já toh láá stellejum merikooskâi raddaag riddoteermi oolâ. Kiäh ässeeh láá lamaš, ij vissâgin lah tiäđust. Iänááš arânijn láá pááccám Kärigâsnjaargâ já Aŋŋel koskâsâš maađij vuálá já toh-uv, moh láá uáinusist sättih tuššâđ puátteevuođâst. ¶ Sämitigge ocá meriáigásii vuávájeijee ¶ Sun vilpâstij majaskulij já ooinij ain olmoošjuávhu, mii luhhoost jorgettij hävdieennâm nube kiäčán. Tot esken surgâd ličij-uv lamaš, jis tot ličij puáttám tohokulij, kost Ánná nuurâi vaskâmist tävirijdis. Mut tääl kustoo lâi taggaar äigi, et puoh moonâi puástud mii jo puástud puovtij moonnâđ ulmuu elimist! ¶ 2012 Divvun já Giellatekno Tromsa ollâopâttuvvâst sehe Aleksandra Andrejevna Antonova já Nina Jeliseevna Afanasjeva ožžuu ive 2014 kielâpalhâšume. Antonova já Afanasjeva uážžoin palhâšume, ko láin kuhháá porgâm kieldâsämikielâ árvuštem paajeedmân čälimáin kiirjijd sehe jurgâlmáin sämikielân já sämikielâst. Ton lasseen suái lává porgâm ortografian kyeskee koččâmušâiguin. Divvun já Giellatekno uážžoin palhâšume uđđâáigásâš teknologia ävkkin anemist tienuuvt, ete tot ¶ Váháš áigáá keččin čuojâi oppeet uksâkiällu. ¶ NIÄLJÁD TÁTTUM ¶ 3. Meccihaldâttâs teevdij taan ohhoost 150 ihheed. Juhlepeeivi kunnen Meccihaldâttâs almostitit kirje Metsävaltio - Metsähallitus ja Suomi 1859-2009. Meccihaldâttâs haaldâš Suomâ vijđoduvvâst kuálmád uási enâmijn já čaasijn. ¶ 3. Vuáksákäälbih šoddâduvvojeh piärgušivettin. Niŋálâskaalbijn šaddeh nuorâ kuusah ađai nuorukkááh. ¶ Čáccáás jeegih láá pivnoheh maŋgáid luddijd. Kalâččeijeeh , tego puškolodde, oceh jegginjeeššijn tiivrijd já mááđuid. Puškolodde tuápu kuhes njunijnis meiddei rippoid já cuobbuid. Puškoloddeest, tego maaŋgâin eres-uv kalâččeijein, láá kuhes kuhes käällimjyelgih, moiguin lii pyeri jotteeđ jeegist. ¶  predikatiivcelkkuuh. Pyereh nisoneh já hiäráh! ¶ Rááđhái väldimloveh mieđettuvvojeh jyehi sajan staatâ enâmáid, eereeb muorâstuvâi já motomij sierâ káártán räijejum kuávloid. ¶ Aalgij leđe pyereest-uv talvâm, veikkâ muotâ ij vala nuuvt ennuv lamaškin, ko finnejim pääihist pakkeet, mon puovtij tallaš Ucjuv postalmai, jo-uv Miko Juhháán (Juhani Tepsell), teikkâ suu kandâ Toivo. Pakkeet lâi times já nuuvtpa mun iärvádellim-uv moh tobbeen siste liččii, jiemge čuuvtij puástud ervidâmgin. Päädi ko kalgim já pááppâr logestim alne meddâl, te tobbeen ittii aaibâs uđđâ soovskammuh, vuodduuh já assaas ullosuháh. Syeinih iä lamaš fáárust tanen, ko jiem uálináál máttâm vala suoiniđ kammuid, iäge asuntolast ubâ liččii lijkkumgin, jis suoinijd lâi levâttiđ pirrâ lättee. Njuppâhij siste lijjii vala assaas kamuvliästuh nuuvt, et taid puovtij njuolgist ruttiđ ullosukkájuálgán, jeđe kiesâliđ vuodduu vala pirrâ. Tiäđust-uv toh lijjii kolmâsuboh ko syeinejum kammuuh, mut liijká te ennuv suáijáábeh ko táváliih nähkikammuuh. Taan räi must lijjii lamaš tälvikamâgin kumistevileh já mottoomlágán nähkikamuvtáávááh, mut kal toiguin-uv lâi táássáš piergim, ko iä nuuvt korrâ puolâšehkin vala lamaš. Ijhân čiččâm ihásâš ain muštáá, ige huámmâškin ovttuu kolmâs, veikkâ tot vala ličij-uv, táttu leđe ain miinii tehálub-uv porgâmuš ko kolmum. ¶ Ij, ij sun lamaš liijká ohtuunis... ¶ Njuolgâdusâi rievdâdem ¶ Pargopitáh ¶ – Nube stielâsist lii Peivi , mii addel peeivipaštuu já šoddâd šaddoid, Immeelpärni , ađai Kristus, Immeeleeči , tuámukirkko já eŋgâl . ¶ 1. ¶ Sukkâr lii pänikildos vajalâs ¶ Kielâ kuáddá sistees aalmug ohtsii historjá já kulttuur, ärbivyevi já vuáttámuš já tot lahta tááláá sárnoo oohtân tolebij suhâpuolvâiguin. Siämmást tot lii merhâšitteemus oohtânčannee sierânâs enâmijn assee siämmáá kielâ sárnoiguin. Sämmiláid jieijâs kielâ lii šalde staatâi raajij paijeel. Jieijâs kielâ lii aarničukke, mii lii tievâ tiäđu já vuáttámuš, oles kirjerááju, tegu sämmilâš kirječŋällee Kerttu Vuolab lii távjá páhudâm. Jyehi kielâ lii sajanmäksimettum. ¶ 57. Kuolijd lii hitruu pivdeđ ¶  kuobžâ kumekäldeeh 111 ¶ Árvuštâllâm ¶ Čevetjäävri škovlâ: Juuso Fofonoff (nuorttâsämikielâ) ¶ – Vuoi sittágin! sun hiämáskij já huihádij. – Oppeet-uvks lah lávgudâtmin? Lahba tun čurgâdis ellee! Jis passeekuobžâ ličij máttâm ulmui kielâ, tot ličij mainâstâm ¶ fotosyntees . Kj. čavosmittem. ¶ – Ij pyeri almai, iä taah lah kuobžâ luodah. Táágu lii kiinii vázzám muotâkammuiguin, almai eeđâi, ko lâi keččâm Kasper čujottâm saje, jeđe ruáhásij. Sun rečistij nuuvt čuuvtij, et ubâ tubbáákpuáldim njälmi-uv oinui já kyehti pääni, moh sust vala lijjii. “Vissásávt jieš-uv lah tuđâvâš” , eeđâi Kasper ige povvâstâm ollágin. Sun keejâi jávuttáá, ko almai cokkiittij kuámmirijdis syejeest uđđâ tubbáák já lavkkij maasâd vuájánis siisâ. Kuáivummaašin hurijdij já tuárgistij maađij pellâst tegu miinii komovuođâhirmosijd. Veikkâ ij tot lamaš mihheen korrimmaašin paaldâst. Taggaar ko poođij meeccist oovdeld, njuškij enni-uv pajas já tollij káálus. ¶ Kiehâ lii vissâ puoh uáppásumos lodde aainâs-uv jienâs peeleest já jis koijâdičij veikkâba ovdâmerkkân viiđâ ihásâš kielâpiervâlpárnást, et maht kiehâ jiennâd, te vástádâs ličij kale vaalmâš. Eres äšši lii oppeet tot, et kales kievâ láá uáinâm. ¶ Almaah muštâlii Taavvidân, maid kunâgâs lâi lopedâm: ¶ Ko stuárráámus uási maailm kielâin lii vaarâst lappuđ čuávvoo čyeti ive äigin, te lii-uv mihheen innig porgâmnáál? Kolgâččij-uv tuhhiittiđ tom, ete tagareh stuorrâ kielah tegu mandarinkiina, eŋgâlâškielâ, espanja já ruošâkielâ väldideh ain stuárráb kuávlu já puátteevuođâst maailmist sárnojeh enâmustáá muáddičyet kiellâd? Ucceeblovokielâi sárnooh láá pirrâ maailm álgám taištâliđ eenikielâidis siäiluttem peeleest. Toimâ, moin irâttuvvoo orostittiđ kielâmolsom ucceeblovokielâst eenâblovokielân já lasettiđ ucceeblovokielâ kevttim jieškote-uv kuávluin, kočoduvvoo revitalisaation, jorgokielâmolsomân teikâ oovtâkiärdánávt kielâ iäláskitmân. Ko kielâ já kulttuur čonâsává nanosávt oohtân, lii kielâ iäláskittem siämmást meiddei kulttuur já identiteet iäláskittem. ¶   ááicuh < áiccu = vaistot < vaisto 23 ¶ KAPASITEET JÁ SAIJAASVUOTÂ: ¶ 70° ¶ ČOOVDÂSÄÄNIH ¶ jävrihuášši ¶ Nuorttâmeerâ lijgešadda ¶ Toimâpäikki lii säämi kulttuurkuávdáš Sajosist, Anarist. Ucâmušâid oppâ- já pargotuođâštusâiguin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 14.11.2014 tme 16.00 räi čujottâssáin Sajos, 99870 Aanaar. Lasetiäđuid pargoost addel nuorâičällee Kaisa Tapiola-Länsman, puh. 010 839 3134. Sämitiigán puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi já nuorâirááđán www.samediggi.fi/nuorat. ¶ – Tiäđám mun-uv maidnii... áhh-áhh, Äijih tot lii... ijge mihheen eres... ege tot vääldi muidego čuámáttâs... čuárbbele - ääh, ko lii savadâh... keessihčiermiháá, teikkâ kođokuávžur, motomin... mutâ uáli juo harvii... eeh, ko lii... ¶ Piergâseh: kulmâ lite (toid kalga šiettâđ kietâ), kulmâ sierâlágán čääsi - lieggâ, luškâ já kolmâ čääci ¶ Sajos pálkkáát nuorâid, eidu valmâštum säämi kietâtyeje áámmátlijd, tuáijárijd, faallâđ eromâšávt mađhâšeijeid ferimijd säämi kietâtuojij rähtimist. Äššigâšah uážžuh valjiđ jieškote-uv kietâtyejimolsoiävtuin sii mielâstuttee já rähtiđ tyeje olssis mätkimušton. Kietâtuojij rähtim paaldâst kietâtyejestivrejeijeeh mainâsteh meid säämi kietâtuojij historjást já ärbivuovijn sehe jieijâs kietâtyejivuovijn. – Juurdâ pargopáájáid lii šoddâm äššigâšâi šaddee mielâkiddiivâšvuođâst sämikulttuur já ärbivuovij kuáttá. Ääši piejâi ovdâskulij Sajosist orroo puigâ sämituojij käävpi Duodji Shop toimâttâsjođetteijee Aune Musta movtijdittem ovdediđ nubemuáđusii pyevtittâshammiittâs kietâtuojij pirrâ, iätá Saijoos markkânistimhovdâ Marja Männistö. ¶  saanijn,   — Must lii nuuvt nelgi, et jiem áppád uáđđiđ, eeđâi Möö. ¶ Peeivitäsideijee Guinea E4 ¶ Mainâsteijee: Puoh lii oppeet pyereest já veerdižeh cokkiitteh tuulâ, čokáneh tullâpiällás passeeđ já puurrâđ kuolijd. Ko sij láá kalanâm, te riemnjis fakkist njuškee čuožžâd. ¶ Vistig-uv Anarâškielâ seervi tutkâmjuávhu noomâst halijdâm kijtteđ puoh taid anarâšâid, kiäh láá lopedâttâm älgiđ kielâmiäštárin puáttee ive ääigi anarâškielâ tievâsmittemškovliittâs uáppeid. Anarâškielâ seervi tutkâmjuávkku almoot Kierâš-loostâ peht já meiddei jyehi kielâmiäštárân persovnlávt kielâmiäštárij informistmist puáttee čoovčâ. Vuossâmuuh kielâmiäštár-uáppee-teeivâdmeh láá vuávájum loppâihán 2009, mut iänááš-uv uáppei já kielâmiäštárij ohtsiih peeivih tábáhtuveh ive 2010 pelni. Kielâmiäštárin toimâmist finnee pargopäälhi porgum pargotiijmij mield. ¶  + 37 ¶ PARGOPITÁH ¶ Heikkâ moijái Áánán já čooskij čalme. Ááná mielâst oroi, et peivi oppeet váhá paaštij polvâi luámist. Ääših kustoo urruu kuittâg mahtnii ornášuumin. ¶ Kooveest Natalia Vaskova áhuinis Zoja Nosovain. ¶ Säämi kulttuurkuávdáá nommâkišto 1. muddo olášittui roovvâd-skammâmáánust 2009. Talle kiišton uásláistám iävtuttâsâsâin palhâšumelävdikodde tuhhiittij árvuštâllâmnáál ohtsis 69 iävtuttâssâd. Ko palhâšumelävdikodde árvuštâlâi iävtuttâsâid, ferttij tot páhudiđ, et toi juávhust ij kavnuu ohtâgin kišto njuolgâdusâi miäldásijd vátámâšâid tevdee iävtuttâs. Tondiet palhâšumelävdikodde meridij uđđâivemáánust 2010 kulluuttiđ uđđâ nommâkišto, mon meriäigi nuuvâi 17.3.2010. ¶  mä Pargoravvuuh: ¶ 147 ¶ Jeesus kástoo ¶ - Na ko taat ponne lii nuuvt koorâs, et tast ij pitá táátu finniđ. ¶ Rááđán väljejuvvojeh vittâ eidusâš jeessân sehe sijjân juáhážân persovnliih värijesâneh. Jesâneh kalgeh leđe 18–25-ihásiih aktiivliih säminuorah. Lasseen väljejuvvojeh vittâ pissoo äššitobdee. Äššitobdeejesâneh kalgeh leđe valjiidijn 15–17-ihásiih. Rääđi jesâneh iä taarbâš leđe tige jesâneh, iäge sij taarbâš aassâđ sämikuávlust. Meid sämikielâ eeni-kielân ij lah velttidmettum, mut sämikielâ táiđu lii tuáivuttettee. Nuorârääđi valjiimist šadda válduđ vuotân, et jesâneh ovdâsteh ubâ sämikuávlu sehe jieškote-uv kielâjuávhuid nuuvt pyereest ko máhđulâš. ¶ – Na jis toh iä eres tiiŋgâid lah väldimin ko tuom kuocâseehâ, te liččih ilolâš, ko tom tuálvuh meddâl, Siäsá eeđâi Kuáskán. ¶ Rukkoosavžuuttâs já servikode aamen puáhtá lávluđ teikâ luuhâđ. ¶ 5 Noomât elleid miŋkki, supipeenuv já čuovjisriemnjis. ¶ Ässeeloho: 421 000 ¶ Säminuorâi muusik puátá Ruávinjaargân ¶ g. Toh njielâsteh saallâs ubbân. ¶ koskâsij sopâmušâi já miärádâsâi vievâst. ¶ Teddilem: BMK Leidykla ¶ Na ko uárree lâi juo asâidum káttum vuálá, lâi innig maŋŋeed vuájálittiđ tom já ton uđâgáid meddâl. Tääl ličij porgâmist innig tot, et uárree estuuččij čivgâmist nube keerdi luuptân, ko vissásávt tot tom porgâččij loppâkeesist. Rekinistim loomijd káátu maddáápele restháást já toh lijjii puohnâssân 120. Tot merhâšij tom, et taavaabeln liččii siämmáá ennuu ađai puohnâssân 240 luámmid. Maht mun taid topâččim? Ij ávttám eres ko vyelgiđ ryevdikáávpán kejâstâllâđ, jispa tobbeen kavnuuččij čuávdus áášán. Já kavnuihân tobbeen. Käävpist lijjii tagareh muádi miili asosiih já 2 x 12 senttisiih ryevdih, main lijjii oovce sruuvâräigid juo valmâšin já hadde 45 senttid stukkâ. Tot merhâšij tom, et ferttiiččim pieijâđ ruuđâ ruovdij várás 108 eurod. Vala tarbâšiččim sruuvâid já A-railâsijd, vâi ulâttiččim stelliistâllâđ ruovdijd sajasis. Ostim vala taid-uv já toh maksii ohtsis 268 eurod. Puohnâssân tarbâšij hadden šoodâi 312,92 eurod. ¶ 1. tiädus ¶ Spiehâstâh:  ucce:  uce  #  uccâ ¶ Tuáijim: Luumu Eräpuro ¶ Evaŋgelium Matteus mield anarâškiellân, jurgâlâm MLO ¶ 1. ¶ 13. Komitea avžuut, ete sopâmušstaatâ váldá taan ohtâvuođâst vuotân Aalmugijkoskâsâš pargoseervi almossopâmuš nr 169, mon sopâmušstaatâ lii čonâdâttâm ratifisistiđ. Lasseen komitea avžuut, ete sopâmušstaatâ riämá ääšimiäldásâš toimáid vâi suoijâl sämmilij ärbivuáválâš puásuituáluiäláttâs. ¶ aibâšáin ¶ d. Mane tot heivee uáli stuorrâ tullâpuálui časkâdmân? ¶ Uárjinieidâ kote Apt 16:16-24 ¶ 1. Tess. 5:19 x - ¶ Muádi oho ahasâžžân suovsah skuáppuluveh . Meid čuoškâi skuáppu áppád lihâdiđ. Ton ovdiikeččin láá kyehti stuorrâ čalme, et tot uáiná ¶ Ko Jeesus lâi joskâm sárnumist, sun eeđâi Simmoonân: bá kieŋŋâlis čáácán, suáppuđ tohon viermijdâd. ¶ Jeesus lii lopedâm, et ij ohtâgin, kote sunjin osko, kuássin jäämi. Toh, kiäh lyettih Imelân, eellih nuvâhánnáá eellim jo taan ääigist. Eennâmlii eellim ääigi iberdep nuvâhánnáávuođâ tuše vááijuvvuođâlávt. ¶ Mut Mooses eeđâi: “Must iä lah sárnumadalduvah. Ij kihheen kuldâl muu.” ¶ COP 12-čuákkim válduteema lâi biodiversiteet já killeel ovdánem. Stuorrâ hástusin lii, maht biodiversiteet suojâlem váldoo uássin OA killeel ovdánem já kievhivuođâ meddâlistem uulmijd. ¶ Pargopitáh ¶ Suái juuđijn ton meccimaađij mield, mii lâi-uv tuođâi häldeikaavpug luoddâ, mut veikkâ Jovnâ maht keččâlij uáiniđ oovtâgin häldee tâi sii táálu, sun ij huámášâm maiden. ¶ 169A Vuáskuneh vyeijih uáivádâhhân. Uáivádâh lii šiev syeji piätukuolij vuástá. ¶ hurstâsekkâ = hurstisäkki? ¶ koodán toohâm ciälkkámuš mield ive 2004 aalgâst vuáimán šoddâm uđđâ säämi kielâlaahâ ij lah ¶ c) Manen čuovjistiäpuh láá háituliih? ¶ vyeimilájádâs ¶ Sämmilij ärbivuáválâš luándukevttim vuáđuduvá säämi árvumailmân, sosiaallâš vuáhádâhân já utkevuoigâdvuotân. Luándukevttim lii ereslágán sierâ sämi-iäláttâsâin. Luándukevttim lii kiddâ še eennâmtieđâlijn aašijn já luándu tiileest. ¶ Sämikielâ toimâttuv jurgâleijeeh ja tuulhah (lekkâs uđđâ laasân) ¶ Elleeh iä tiättám maid porgâđ. Siili-nieidâ já Säplig-nieidâ lâin čuuvtij palaskâm já joba Uárree-hiärrá-uv mulidij:”Jiem tiättám, ete mun suorgâttim ton uccâ riävu nuuvt čuuvtij.” ¶ kuávlučaasij puáđulâš. Tot lii vuálgus Maadâ- ¶ – Na, eenâb tun jieh kale taarbâškin porgâđ tääbbin, Elmer eeđâi já laiđiiškuođij Ante vuot olgos nube uuvsâst. ¶ Sämiarkkâdâhân. ¶ – Mij kuodijm taid ááitán, Hunttá muštâlij. ¶ 2. Teevdi nube puurki kume čassijn robdâi räi já ivnii čääsi čäci-ivnepuálloin. Kume čassijn koolgah leđe várugâs. ¶ 1.2 Tutkâmfáddá já -ulmeh ¶ Veikkâ ij lam ko kulmâ já peli kilomeetter mätki tohon Unto kámpá kuuvl, te must moonâi paijeel nelji tiijme ton máátkán. Ko ležžeem peessâm tohon kámpá kuuvl, te káhvástellim, purâdim já uáđđájim. Talle kale jo tiettim ete skippáár lii čájádâm já moonnâm hiärrá tiätá kuus. ¶ – Na pyeri peivi! ¶  tiäđu. Mark 15:42-47 ¶ kintâlpakkeet laanan tuálvui Matti ¶ 31A Käškimčuáimáá hämimolsom lii vááijuvlâš, ko tast váilu skuáppumuddo. 1. Suoksâ lii kuárŋum čääsist šaadon. 2. Suoksânähki lii kiškánâm já rävis käškimčuáimáš kuánttu uáinusân. 3. Käškimčuáimáš lii pumppám kolgos suájáid. Ko suájáh láá kuškâm, te käškimčuáimáš lii vaalmâš kirdeliđ. ¶  Pääihi – Kalehân mun ton tiäđám, mutâ uáináh Mättee já Veddum iävá pyevti leđe ristâliih noomah, nuuvtko Matti já Westee pyehtiv leđe. ¶ Juhâpuoiduu lappuumân láá maŋgâ suujâ. Tain tehálumoseh láá vyevdičuoppâmij já juuvâi keđgirenskiimij tovâttem eellimpirrâsij nubástusah. Juhâpuoiduu paamus kištodeijee lii siämmáálágán eellimpirrâsist mákkojeijee miŋkki, mii taan kyevti šlaajâ koskâsijn fággádâlmijn lii táválávt tot kievrâb uásipeeli. Pirrâ Euroop viggeh macâttiđ juhâpuoiduu luándun šoddâdmáin taid kaardijn jeđe lyeštimáin elleid tastoo luándun. ¶ Kuárŋumsteelligeh sirdojii kielâpiervâl tyehišiiljon ¶ Sivnedeijen Immeel lii jyehi ulmuu almalâš eeči. Mij lep suu párnááh já eellip suu huolâttâs vievâst. Mii kenigâsvuotâ lii varjâliđ já tipšođ Immeel maailm. Taan pargoost mij lep ovdâsvástádâsâst jieččân Sivnedeijei. ¶ Kielah: flaamikielâ, ranskakielâ ¶ Sämitige toohâm oovdânpyehtimist vuájuh sämmilij vuoigâdvuođâi, sämitige pargoi, sämmilij kielâlij já iäláttâsân kyeskee vuoigâdvuođâi sehe máttááttâs, sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi já säminuorâi tááhust tehálijd aššijd. Sämitigge tuáivui, ete ovdâskoddevaaljâin ličij vuáđu- já olmoošvuoigâdvuođâi peeleest mietimielâlâš pirrâdâh. ”Amal eres-uv tergâdis ääših láá, mutâ halijdijm vuáijuđ muádi äigikyevdilis teeman. Tuáivum, ete piäláduvah já ovdâskoddevaaljâiävtukkâsah uápásmuveh mii iävtuttâssáid já tuárjuh taid. Sämitigge lii meid ain vaalmâš adeliđ lase tiäđu”, saavâjođetteijee Näkkäläjärvi tiädut. ¶ Uccpárnáá Vuoli Ilmar ¶ Pyöreälehtikihokki ¶ - Uážžu te jurdeđ, et taat lii muu mielâjuhâmuš, Ánná smietâi. ¶ 5. Tooimât jieŋáid koččâm ulmuu jotelávt lieggâsân já tast maŋa tuáhtárân. ¶ - čuákkimviste väridum 8 tiijmán ¶ – Kulâba! sun eeđâi. Uusâ kome mon nommâ lii Hirmosumos! ¶ Kálgupähti SA.2002 Sulgušjäävrist, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ Pajekielâst jurgâlâm já heiviittam Iisak Mattus ¶ Lávurdâh 3.6. ¶ – Puávtáh meid tyelttiđ korrejum potákkijd, jis halidâh. ¶ kolgâččij juátkiđ sämitiggijn ráđádâlmáin meritiätulijd tooimâid, moiguin viggeh tuárvi ruttâdem já sämikielâi iäláskittemohjelm pehtilis olášuttem vievâst estiđ sämikielâi lappum almolâs elimist tááláást eenâb, já kolgâččij investistiđ ääšimiäldásâš škovlimtoimáid, moiguin visásmiteh, ete sämmiliih uážžuh tááláást pyerebeht sämikielâlijd almos palvâlusâid; ¶ (Albatrellus confluens , suomâkielân typäskääpä) ¶ 7. Lisko ¶ sisorgaanâid. ¶ 29. Ruotâ lii jáválâš ráhtulâšvuođâeennâm 93 ¶ oopâ. ¶ Teivâsijba riemnjis kuullâđ piškom. Tot njolgestij muorâmaddui já eeđâi: – Kulâba käniorásân, puáđi vuálus uávsialn! Halijdâm kuátáđ tuu, tustko lii nievt mučis jienâ-uv. ¶ Sehe Latvia já Liettua ässeeh sárnuh jieijâs jieššlajâsii kielâs. Kuábbáágin aalmugist iä lah kielâhyelhih eres kuávlust mailmist. Aalmugeh iä meiddei ibbeerd nubijdis kielâ. ¶ Sämitigge 2010 ¶ Ko toh huámášii et Pocahontas puátá riidon, toh lopâttii ¶ Tovle haŋkkâčááná lii kevttum talhâsin: ulmuuh láá kiävttám tom jávvun mottoomlágán desinfistemamnâsin haavij tipšomist. ¶ sporânijd = värähtelyitä 136 ¶ 1. 2. 3. ¶ Immeel šiev já ármulâš táttu tábáhtuvá kale mii rukosijttáá-uv, mut mij pivdep taam rukosist, et tot tábáhtuuččij meid mii koskâvuođâst. ¶ d. Kiäst vááldáh čielgâs liävsuin, jis lah lamaš illávaje? ¶ Belgo raahtij val monniiláván syejimuuvrâ sii táálu pirrâ ¶ – Must tot kale ij lah innig savottapaargon, ko must rašoi uálgi, et tot ij killáá maiden. Jieh-uv tun ohtuu pierggiiččii tai lopâigijn? ¶ Juávkkupargo čokkim ¶ Siämmáá ääigi ko mij lâim Kirkkonjaargâst tobbeen toollui meiddei taggaar Barents spektaakkel tábáhtus, já tondiet tobbeen lijjii hirmâd ennuv nuorâi konserteh já eres tábáhtusah, mutâ misthân ij lamaš äigi moonnâđ toho. Mut mist kale lâi äigi puáldiđ maailm ucemus hooteel! ¶ Rapu jorgáldâskiärdu ¶ Räsänen ij teivâsâm uáiniđ eidu tom luávdán časkem mut kuulâi kale tom juhkettem, jeđe ko te vilšâstij, te ooinij maht lâi keevvâm. Sun čovgâsiähá jienáin koijâdij must - masa jo ruáŋgáámáin: ¶ Must lijjii aainâs kyehti ääši, moh kiäsuttii já nubbe tain lâi jävrriddo. Mun lijjim ovttuu monâmin jävrriidon ton suujâst, ko tobbeen lâi mučis vuodâs já tobbeen lâi hitruu kalâččiđ. Vaanhimeh láin váruttâm toho monâmist já paldattâllâm tiäđust-uv vuáŋŋášáin. Nahande lijjim oppeet fáárrudmin stávrumin vuoddâs kulij, ko pálgá mield njuškoi oovdeld hirmâd stuorrâ cuábui. Jiem lamaš avestân vala kuássin uáinám taggaar ellee já nuuvt mun suorgânim hirmâdávt, njuolgist párguškuottim já kaččâlim hárrulim kuátán. Eiduttâlde čiärrum kooskâst áppádim ettâđ: ¶   4. a. Maid simpans kejâstuvah uáivildeh? ¶ Pehtilis pargoihe seervist ¶ – Joo, kale mij orroop joskâ, párnááh lopedii. ¶ Komitea ive 2007 adelem avžuuttâsah láá tääbbin ¶ Aaron luptij suábis já čooskij Niili čáácán. Čääci mirhâttui. Kyeleh jammii, ige čääci lam innig juvâttettee. Mut egyptilâš nuáidih mattii toohâđ siämmáánáál. Kunâgâs moonâi pááikán ige perustâm tastkin. ¶ Rakânâs omâsteijee, häldee teikkâ finnodâhtooimâhärjitteijee láá piäluštemlaavâ mieldi viälvuliih estiđ uhketiiliij šoddâmist já varriidâttâđ ulmui omâduv já piirâs suoijiimân uhketiilijn. Sii viälvulâšvuođâid kullojeh rahtâttâđ aapij mieldásijd piäluštemtooimâid. ¶ Ááná mielâst sun kaartâi čokkáđ aaibâs oles peeivi Heiháin peevdist. ¶ – Joo, hirmâd njobžâd! čiivgâkyevtis ilosmáin. ¶ vuođâi háárán: a) roopâ häämi, b) ovdâjyelgih ¶ Pottááknjuuvdos ¶ 85) Ráhtádâteh väldiđ kiävtun CBD-almossopâmuš uásipeličuákkim tuhhiittem indikaattorijd, moh kyeskih kielâlii maaŋgâhámásâšvuotân, sämikuávlu eennâmkevttim já ärbivuáválij iäláttâsâi tilán já ovdánmân sehe ärbivuáválij tiäđu, innovaatioi já vuáháduvâi tilán já ovdánmân. ¶ Motomeh láá jo koijâdâllâm, maid kielâmiäštár kalga porgâđ já maid ij koolgâ porgâđ. Tehelumos äšši kielâmiäštárist lii tot, et sun sárnu jieijâs uáppein ubâ paje anarâškielâ já parga suin oovtâst. Uáppeeh vuolgâttuvvojeh kielâmiäštárij kuuvl esken talle ko sij mättih sárnuđ anarâškielâ. Hyenes juurdâ lii ovdâmerkkân tot, et sárnu vistig suomâkielâ, vâi uáppee vissásávt ibbeerd, jeđe kuáđá sämikielâ esken nubben kiellân. Juurdân lii tot, et puoh tábáhtuvá kielâmiäštár já uáppee kooskâst sämikielân. Uáppei lii tehelâš tot, et sun piäsá oppâđ sämikielâ keevâtlâš elimist – eres-uv saajeest ko luokast jieijâs máttáátteijein. Tondiet lii pyeri, et kielâmiäštáreh váldáččii uáppeid aaibâs táválii aargân fáárun – veik kuálástemhommáid, puásuipargoid, máccuhijd kuárruđ, mälistiđ já liäibuđ... Jyehi ulmust láá tiäđust-uv jieijâs pargoh já intreseh, moos puávtáččij kuvâttâllâđ mottoom piäiván kiännii fáárun. Juurdân lii, et kielâmiäštár parga uáppeinis oovtâst siämmáá saajeest – toin naalijn, et sunnust siäilu savâstâllâmohtâvuotâ pargopeeivi ääigi. Nuuvtpa ovdâmerkkân taggaar juurdâ ij lah kielâ oppâm tááhust vuovâs, et uáppee páácá porgâđ tupepargoid jeđe kielâmiäštár jieš vuálgá olgopargoid porgâđ. ¶ Etiopia pajoseh K5 ¶ c. lieggâ stielâsân ¶ tâi leškii jäävrist valdum čääsi planktonkággá čoođâ. ¶ Ráidu-čáitálmâs. Kove: Jouni Männistö ¶ Luáppijái (6.1.2005) tollui kielâpiervâlist Anarist vuosmuš anarâškielâ nooveelčuágálduv almostittemtilálâšvuotâ. Nooveelčuágálduvâst “Kyelisieidi maccân já eres novelleh” láá 14 čälled, kiäin pajeláhháá peeli lijjii puáttâm tilálâšvuotân: Maati Issi (Iisak Mattus), Piäkkáá Avni (Aune Kuuva), Kuobžâ-Saammâl Matti (Matti Morottaja), Petter Morottaja, Uccpárnáá Vuoli Ilmar (Ilmari Mattus), Annika Pasanen já Anja Kaarret. Eres čälleeh láá: Saammâl Morottaja, Aanti Heeihâ Jussi (Juhan Matti Sarre), Kuobžâ-Saammâl Hanssâ (Hans Morottaja), Mikkâl Antti Morottaja, Kaabi Eljis Márjá-Liisá (Marja-Liisa Olthuis) já Vuáskujävr Heeihâ Petra (Petra Kuuva). ¶ – Na pyeri, Elmer pahudistij já oppeet laiđij Ante ovdâskulij – taan tovváá tyehišiljosis. ¶ MII TALLE LII TAAT IMMEEL SÄÄNI? ¶ 6. VUOVDIJ KEVTTIM JÁ TIPŠOM 13 ¶ Fennopress/Johner 145A ¶ Ohtsâškode pargovuáháduvah, haldâttâh já lahâasâttem kalgeh vuáháduđ já muttuđ västidiđ sämi-iäláttâsâi já ärbivuáválii tiäđu táárbuid. Sämmiliih láá vuáhádum syemmilâš ohtsâškoodán jo aaibâs tuárvi. Suomâ staatâst lii äigi adeliđ sämmiláid sämikulttuurmiäldásijd máhđulâšvuođâid toimâđ - muide ep vaađâ. Kiäsám-uv tijjân pyereh merideijeeh. Algâttop oovtâst säämi ärbivuáválii tiäđu suojâlemtooimâid tállán! ¶ Mutâ tääl vuálgám olgos ko tobbeen piäiváš páštá jiemge lah vala ollágin iällám merâriddoost taan keesi ääigi. ¶ – Na jiem. Ohtâ ákku vuojij seeinist siisâ mii orroomviistán. Ááhuh láá tolvum jo pyecceiviäsun, mut seini lii rääigin já laasâ lii cuovkkânâm. Sohvá-uv lii pillâšum. Ubâ táálu ferttee tivvoođ. ¶ - oppâmateriaal rähtimân lohtâseijee ohtâvuođâtoollâm škovláid já tave-eennâmlâš ohtsâšpargo, ¶ b. Viärdádâl oppâkirje siijđoi 88 já 95 diagraamâid. Maht saavaan šoŋŋâdâh spiekâst arvevyevdi šoŋŋâduvâst? ¶ 11.00 – 11.50 Pargopáájá: Kielâpiervâl kielâ Marja-Liisa Olthuis ¶ Já nuuvt suoi vazzijn káhvástâlhennáá Sulgâšjäävri Huáššiluohtâpootân, valddijn čiehum kárbá já suvváin čuálmi rasta, moonnâv ääiti kuuvl, já tobbeen eštus laa täävvirseehah moh lijjii kolgâđ moonnâđ Njellimân. ¶ Tágárijd mainâsijd puáhtá juátkiđ veik mon kuhháá. Tast ij häittid maiden, et tábáhtumeh oroh ohtâkiärdánin teikâ jieijâs mielâst motomin váhá tuávkkin-uv. Olssis uápis ašijgijn lii kuittâg älkkeemus algâttiđ. ¶ – Ij tot kuulâ taan áášán! Čielgii tom maid tiäđáh taan räjiääiđi kiškomist. ¶ 12. njuámmil ¶ Sämikielâ iäláskittemohjelmân stuorrâ tárbu ¶ – Lah-uv vala ostâm leđe puásuipargoin ejijnâd? Ánná koijâdij. ¶ pááikángin ij lah ko uánihis mätki. ¶    puáttiđ – Mon uuksân taat čoovdâ heivee? Ante koijâdij. ¶ toos lii lasettum veerbâ merhâsume nanosmittee eksplisiittistum sääni vuálus ¶ 3 artikla ¶ riddošadoh áimuversolâš šadoh kobđoolostâšadoh čääsivuálááššadoh ¶ d . Siisâ monâdijn toppiim kappeer uáivist. ¶ Puurrâmšaddo lii čielgiimáin jurgâlum, já merhâšumes tááhust tot lii-uv čielgâs: šaddo, mii lii purâttettee. Taat sääni lii šiev jurgâlus suomâkielâ vihannes -sáánán, veik tot lii-uv eresnáál rahtum ko suomakielâ vihannes , mii kulá siämmáá säniperrui ko vihanta 'ruonâs' já vihannoida 'ruonijdiđ'. ¶ – Ji-, jiem mun haalijdgin škoovlân, Obžâ eeđâi já čiähádâdâi eenis seelgi tuáhá. ¶ Aldapurrâmâš poccust -tábáhtus 3.4.2013. Lávdástellen ärbipurrâmâšâi taaiđâr Lea Magga (čižetbeln), kievkkânmiäštár Kimmo Palokangas raavâdviäsu Gallast (uálgisbeln) já tilálâšvuođâ jođetteijee Hooteel Kollehovi kievkkânmiäštár Heikki Nikula. Kove: Jan Erik Paadar. ¶ Ko Jeesus poođij muorâ luusâ, sun orostij. ¶ Ruošânjuámmil lii puáttám Suomân maadânuorttiist iäskán majemuu čyeđe ive ääigi. Tot lii táválâš Maadâ- ja Koskâ-Suomâst. Ruošânjuámmil mákkoo aassâmviäsui aldasijn muorâkaardijn, muorâstuvâin já piälduin. Tot lii njuámmilist ucánjáhháá stuárráb já tast láá kuhebeh peeljih. Nubenáálá ko njuámmil lii ruošânjuámmil ube ive ränisruškâd. ¶ 2 dl loppimmielkki ¶ Rapu lii maaŋgânáál omâs huáđđoo. Ton syeijjin lii panssar , já tast láá suullân 40 jyelgid . Maid imâšijd tot taha nuuvt maŋgáin juolgijn? Rapu jyelgih láá spesiaališum maaŋgâ kiävtun. Väzzimjuolgijguin rapu jotá ponneest, já peeccihjuolgijguin tot vuájá. Käibijuolgijguin tot tuáppee purrâmâšâst kiddâ já cáápá tom. Stuorrâ skerreejuolgijdis tot kiävttá jieijâs piäluštmân já kuáivudijn poonán loomijd. Ton juolgijn láá meiddei syevđih. Koskâroopâ neljijn jyelgipaaráin tot pasta lihâdiđ pehtilávt ovdâs-, maŋas- já tuáriskulij. Ko rapu olâttuvvoo, tot tavga häppilávt maŋaskulij spežžâlmáin peccihis čuávjis vuástá. ¶ 35. ¶ čääsi pillâšum . Čácáduv čääsi kvaliteet almolâš huánánem monnii pirâstahhee keežild. Vrd. čääsi lijgešoddâm já nuáskum. ¶ b. Nabdemist pieijih ruosâid puoh soojijd. Maht mij kolgâččijm jurdâččiđ já toimâđ, amas kihheen šodâččii olgoštuđ? ¶ ruškâdâspuursâš.....46 ¶ Äijih noskáttâlâi. ¶ šaddoviistijd ¶ Čuákánkiäsu ¶ – Koškeamnâseh sehhejuvvojeh koskânis. ¶ “Puohâi čalmeh keččih tuu, Hiärrá, já tun adelâh sijjân sii purrâmâš ääigild. Tun lehâstâh kieđâ i dâd já piemah mielâstumvuođâinâd puohâid, kiäh eellih.” ¶ 1. ¶ Lopádâs Juhánâsâst ¶ — Kuullih-uv tun, maid sun eeđâi? Koijâdij viljâ. ¶ » ¶ Jookeerpargopittá ¶ Pasottum liävus tuu nommâ. ¶ áimuversolâš šadoh.....14, 101 ¶ lii lamaš skipárin vijđes meccikuávluin, ¶ – Láá-uv tuoh puohah mii hyelhih? Muumienni ¶   13. Komitea avžuut, ete sopâmušstaatâ váldá taan ohtâvuođâst vuotân Aalmugijkoskâsâš pargoseervi almossopâmuš nr 169, mon sopâmušstaatâ lii čonâdâttâm ratifisistiđ. Lasseen komitea avžuut, ete sopâmušstaatâ riämá ääšimiäldásâš toimáid vâi suoijâl sämmilij ärbivuáválâš puásuituáluiäláttâs. ¶ Junná lâi ubâ keesi lamaš pargoost. Sun jurdâččij váhá rämimielâst, et návt tot sun-uv kustoo piergiittâlâi tággáár saajeest. Lâi jo čoovčâpeeli, mut kyelipuátu ij lam ennnuvgin kiäppánâm. Taan keesi kyeleh urruu puoh čokkânâm aassâđ vuonânjäälmán. Fabrik lâi kal kepidâm pargovievâ, mut ko hoovdah lijjii huámášâm Juná višâlis já skikâlis pargen, te sunjin kal ličij pargo veikâ pirrâ ive. Junná ij kuittâg áigum pääcciđ. Sun čokottâlâi paraki ricciroobdâ alne já lâi moovtâ. Sun lâi finnim eidu loopân majemuu pargopeeivi kyelifabrikkeest. Nuuvt sun lâi olssis meridâm, toin ko sun lâi reknistâm, et tääl lii tuárvi ruttâ avdo uástimân, pyereest-uv. ¶ riijkâ ¶ – Joo, nuuvt lâi-uv! Tastmaŋa lijjim Suáđikylást armeijast, já tobbeen äigi moonâi nuuvt huápust. ¶ puđ viermi kárbá uálgispel, te koddevetteđ. ¶ asseest. ¶ – Lijjim oovtâ skippáár kuvlân arvesyeje tuálvumin maassâd. Ige tääbbin vyelgidijn lamaškin kihheen, kiäs tast ettâđ. ¶ Vuosmuš tuhháát säännid -kirje lii jurgâlum eŋgâlâskielâlâš kirjeest “ The First Thousand Words in English ”. ¶ Pygálus ovdánij moonnâm tálváá vyevi mield: iđedist sivláid, maŋeláá čuážuttemááiđán kijkkiistâllâđ já kejâstâllâđ áálduid čuávvoo čiermiháid, tastoo njuárustâllâmááiđán keessiđ poccuid kontturáid, jeđe loopâst lyeštiđ čurruu já tuálvuđ tom čovčjávrálij já kosseennâmlij siijdâ enâmáid. Jiem mušte, mon kuhe pygálus piištij, mut taan-uv tove peessim leđe mii siijdâ konttur puásuilohhen já tiänáđ váháš ruuđâ. ¶ Sämitige stiivrâ čuákkim miärádâsah ¶ Juáhhoo škovláid já kirjeráájoid. Ij lah vyebdimnáál! ¶ 41. Liegâsvuotâ sirdâšuvá maaŋgânáál ¶ 1. Termâ. Teermâ jurgâlus tevdiđ ij lah aaibâs sänitärhis jurgâlus, mutâ tot västid KR92 ¶ raavâdvätti ravintorakko ¶ 17. Lactarius turpis – Mustarousku – Čapisruávsku U ¶ 3. ¶ b. vielgâdâsamnâseh ¶ JÁÁMMÁM ULMUUH ¶ tust, kalga pasottiđ Hiärán. ¶  ráhtus Máárjá-máátu ¶ – Joo, mij lep jiejah viežžâm puáldimmuorâid mii jonsahpeivtuulâ várás tyebbin meecist já fievridâm taid teehin steellig kuuvl. Já toh muorah, moh lijjii mijjân jo valmâšin tuon steligist, lijjii kale Tálunjoobžâ viežžâm puáldimmuorah! Já Puállunjune halijdij váhá išediđ Tálunjoobžâ já talle sun sáhhái taid-uv muorâid mudágis kukkosâžžân, já mun kuoddim sáhhájum puáldimmuorâid tuon liäján. ¶ Tiäváá alne sun poŋkkái Nipso njeigâ, já suái ¶ Äittiluobbâlááh SA.2002 Tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ 2. Eestieennâmliih láá Suomâ hyelkkiaalmug, já virokielâ já suomâkielâ lává hyelkkikielah. ¶ 2. Piät. 1:21 ¶ Ko kaandah lijjii ääigis kihtâlâm, te tallet muoi hiäibáskáim. Tot tábáhtui asuntolast pajeluokkalij visteest já keččen taiđii leđe puoh pajeluoka kaandah, kiäh asuntolast ton tovváá lijjii. Asuntolahoittájeijee Levänen ij tiäđustkin tiättám ääšist maiden. Fággádâláim já cahháim aldasáid lovmat miinut, ige kuábáškin finnim kyeimis ärdeid “njuoskâđ” . Motomin Hanssâ lâi muu alne já motomin mungis suu alne, mut čielgâs tast ij puáttám. Lijjim finnim Haansâ oppeet punjâstiđ vuálásân já juurdân lâi tiäđust-uv finniđ suu kuohtuid ärdeid siämmáá-áigásávt lättei kiddâ, mut veikkâ maht liččim puunnjâm já kaggâm, tast ij puáttám mihheen. Vala ohtii čuákkejim puoh vuomijdân majemuu irâttâsân já punjâstim, mut tušás. Hiäibum nuuvâi toos, ko must vyeimih nuhhii ollásávt já čiäruškuottim. Lijjim mielâstân jo makaš nuuvt styeres, et jiem innig čiäruškuáđáččii aainâs tággáár ääši keežild (jiänusânluuhâm nubij kulâdijn lâi-uv oppeet eres äšši), ko eeni jäämmim maŋa lijjim čiärrum nuuvt hirmâdávt, mut nuuvt vain keevâi, et konjâleh oppeet kulgijdii. Siämmást meiddei uksâ lekkâsij já Leväs Ailâ kuikettij viistán. Sun paasij tiäđust-uv ton mielân, et leen tuárrum, ko mun čierrum. Iäráseh kaandah kale viggii čielgiđ asuntolahoovdân munnuu lemin tuše hiäibumin, mut ij sun oskom tom. ¶ Eennâmpáálu šoŋŋâdâh lieggân ¶ lavkkâm te uážuh slaantâ ¶ 1. Tievâsmit tiätukoortâid. ¶ 45D Assaasloostâg šadoi ¶ Tot lâi šiev táálu. Táálu, mast lâi mučis jienâ já uápis oopsâ. Tot lâi liegâs já koškes, ráávhu táálu, rähisvuođâ já ustevvuođâ temppâl, ovtâstum aalmugij táálu, teikâ pyerebeht-uv aalmugij ohtâvuođâ táálu. Baccus táálu, keerrivtáálu, haldâttâhrakânâs, tieđâ já puohâi taaidâsuorgij táálu, pivdemtáálu, Hiärá viste, Pete já skipárij táálu. Mut enâmustáá tot lâi Patric McHuges-uámikkâs táálu. ¶ čäcievni vesihämähäkki ¶  subjektsääni 3 . K I R K O I V E P A S E P E I V I I J D E V A N G E L I U M T E E V S T A H ¶ 3.1 Almoslávt ¶ puállurääsi = kullero 210 ¶ b. meerâid já tavenäävi sárgái 4-6 oolâ. ¶ S Kuulâ mii rukkoos. ¶ – Keejâ Matti jeegi nubebel. Maid tun uáináh tobbeen? Matti viilpâst jeegi nubebel já tastmaŋa sun kiäččá váhá tärhibeht. ¶ Juuhâ oro lemin vala uáli tulveest já rävnji čuuvtij voohâd. Puohlá-án lodeh láá valjeest, kesilodeh ko láá vuod juovdâm teehin. Vuálgám jotteeđ vuáluskulij juuvâ. Lii lámáš ollâ tulve, tom uáinâm tast ko jieŋâh láá nurdâm riddomuorâid nuuvt ete tain láá motomeh njalânâddâm. Mottoom sudâhánnáá jieŋâpäldee lii vala-uv riddoteermist. Čuožâstâm, keejâm juuvâ, jurdâččâm: ¶ 29. Tiervâslâš purrâmâš tuálá oornigist . . . . . . .101 ¶ Saalâs ive 2000 Aanaarjäävrist lâi 10,1 tonnid ¶ 1. Čielgii jieijâd sanijguin, mii lii sisennâmväldikodde. ¶ – Na ijge lah ereslágán, sun naggij. Lii älkkeb čäälliđ kyehti P tienuuvt, et nubbeest lii čuávji pajaskulij já nubbeest vuáluskulij! ¶ Aanaar škovlâ: Sara Keränen (tavesämikielâ), Katariina Saijets (tavesämikielâ) ¶ s. 156 ¶ Jis halijdah leđe fáárust Saijoos Kulttuurohjelmpaaŋkist, vääldi ohtâvuođâ Sajosân, teikâ suáiti numerân 010 839 3109. Teikâ teevdi kulttuurpyevtitteeijeeluámáttuv. ¶ onne piško, tun kulmii kiäldáh muu. ¶  iä Baku 40 o N 46 o N 83 270 km 60 700 km 2 ¶ Vijmâg Saana já Márjá-uv čuážžuv viäskárist olgopuuvsah jyelgist. ¶ Tyeji ¶ Anders Celsius 134 ¶ Faarpâlskuáppukiärppááh – Tynnyrikotelokärpäset ( Cyclorrhapha ) iäráneh muumioskuáppukiärppáin suovsâ skuápu ráhtus vuáđuld. Ko muumioskuáppukiärppáá skuápust tiättojeh jo rävis kiärppáá häämih, mast ton nommâ-uv puátá, te faarpâlskuáppukiärppáá skuáppu lii tegu faarpâl. Faarpâlskuáppukiärppái laahkon kuleh suullân 80 hiäimud, mut taan čallust kieđâvuššojeh tuše Suomâst tiättojeijee šlaajah. ¶ 3. Kottárij já pieggâvalij meeri lii čielgâsávt kiäppánâm Suomâst. ¶ Raporteh ¶ Eeči mii -rukkoos stivree mii eres ulmui táárbui vuotân väldimân já kuáhtulâš eellimvuáhán. Immeel pyerivuotâ kenigit mii jyehiđ alnestân já huolâttiđ tast, et puohâin lii tuárvi áigápuátu. Vááijuvvuođâ-uv kooskâst mij pyehtip oskođ, et Immeel lii lopedâm čoođâg anneeđ huolâ mist já ubâ luomâkoddeest. ¶ Čuđeh Avelist ¶ – Mut ákku, koijâdij Ruopsislijne, mondiet tust láá nuuvt stuorrâ peeljih? ¶ Äššigâšrävvejeijee ¶ – Lah-uv tun jo kuullâm ton stuorrâ kiđđâjuhleest, mii uárnejuvvoo puáttee pasepeeivi Rakkarväärist? Andârâs koijâdij. – Muu viiljah, puoh loves puátih teehi já pyehtih stuorrâ tivolis fárustis. Toh joteh pirrâ eennâm karuselijnis já eres piergâsijnis já orosteh jieškote-uv päikkikuudijn. ¶ revisistem maŋa, tastko ovdebááh jurgâlusah vuáđuduvvii puárásub ráámmátversion já ¶ Isápajedimmuorämmirâš TII.1963 Ämmir Njammijäävri taveuási nuorttiibeln, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ fiskikiđđâčalme kevätesikko ¶ - Kiäh toh talle láá? ¶ Kuávlulijd já ucceeblovokieláid kyeskee sopâmuš ¶ Vaaljâi toimâttem ¶ Jieijâs kiäinuh ¶ vuoijâmnähki . Motomij čäciludij jyehi suormâ pirâstittee sierânâs nähkijorme. Om. šnjirgooh já čiđđâkääni. Vrd. vuoijâmcuozzâ. ¶ áiccutoimâ.....71 ¶ c. Helsig ¶ – Kuus must jiešalnees lii huáppu? mun smietâdim. ¶  puásuireŋgân - Heikkâ lii kustoo vájálduttâm jieijâs pänikuustâ, Ánná huámmášij ko kuškij jieijâs stuorrâ siholdâhân. ¶ Häävih láá maaŋâlágáneh. Čuhâ tiŋgâ, tego puuvko, taha čuuvtij kolgee vojâstâhhäävi. Rovâdijn sáttá iddui šoddâđ šietkâshävvi. Vahâgist spijkkárân tuolmâsttijn finnee juálgásis čuoggimhäävi. ¶ “Kuldâlbâ tom! Tun kirdih! Vuoi, vuoi, maht mun jiem hoksám tom tolebiššáá? Tuu peeljijd puáhtá kevttiđ suáijján!” ¶ Sämituojijn láá kuheh ärbivyevih já almolávt sämityejjin iberdeh anotiiŋgâid, tego pihtâsijd, pargopiergâsijd, tálutuálutävirijd, pivdoniävuid já čiiŋâid, moh láá kieđâiguin rahtum. Meid tááláá ääigi kietâtuojij ärbivyevih láá luánduamnâsijn, kietâtuojijd rähtih puáris ärbivyevi mield heiviitmáin uđđâ pargovuovvijd já uđđâ kiävtun kuávlui mield. ¶ 18.00 Aalmugpeeivi konsert Saijoos auditoriost ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtus 2010: Keejâ kuuvijd täst. ¶ Vááimusoroikákku ¶ Poccuu čuárvih láá älkkest finniimist sierâpuásujin. Taid puovtij veddiđ já eelliđ sirdemin, tego poccuid kuás-uv. Poccuu monnjâjyelgi kuálppihâš (kove) lii sierâpuásui, mut tot tohhee meiddei kiälkkán. Poccuu kozzâođđâmááh láá ulmuuh. Sierâpuásujin tohhejeh meiddei uccâ kiäđgááh, paccâheh já párkkupitáh. Párkku- já paaccâhpoccuid finnee saagijn juolgijd. Meiddei muorâpittáást puáhtá rähtiđ poccuid, moid láá vuollum vuolâttâsčuárvih. Peessist puáhtá čuoppâđ poccuid, moh pisoh čuožâd. ¶ - Mii juhâmušâid taatkis lii? ¶ b) Kuldâlâd loostâ ase. Magarin tot oro? ¶ Muoi eijijn vazzijm ¶ Lahhân tun tiäđust-uv kuullâm mainâsijd Pieinis-Piäkást. Pieinis-Piäkást ij lah seibi ollágin, tuše uccâ piäinásâš. Ton seeibi käskistij rasta rottá talle ko Piäkká lâi tuše táválâš Piäkká já čivgâ vala, ijge aassâm talle vala kaavpugist. ¶ Ive 2015 Ijâttes iijâst kuullâp nuotâid vildáás tuoddârijn ¶ – Enni lii tobbeen sairalist. ¶ Puátteevuođâst tuáivuččim et puđâlmijnân šodâččij munjin áámmát veikkâ jieččân irâttâs pehti. ¶   luándukevttimist s. 153 ¶ Máttááttâspárnááh šluvgii uáivis. ¶ Anarâšah láá varriistâllâm iäljárávt nube maailmsuáđi räi . Juo talle varriistâllâm tábáhtui iänááš kesipääihi já tälvipääihi kooskâ. T.I. Itkosii, Ilmari Itkosii já Samuli Paulahaarju pajasmiärkkumeh moonnâm ihečyeđe vuosmuin ihelovvoin muštâleh, et varriistâllâm lii lamaš meiddei maaŋgâuásásâš. Muštâluvvoo, et motomijn lijjii lamaš joba kuttâ-uv sierânâs aassâmsaje ihásávt. Muštâluvvoo, et tággáár varriistâllâmkiäinu jottáám perruu uáiváámus lâi pahudâm, et lii älkkeb sirdeđ stuorrâ perruu pääihist nuubán, ko anneeđ huolâ perruu purrâmâš hahâmist já fievridmist pivdosoojijn já -čaasijn oovtâ aassâmsajan. ¶ Suullân miljovn ihheed tassaaš álgám jieŋâääigih vaikuttii čuuvtij Aanaarjäävri haamijd. Majemuu jieŋâ suddâm tábáhtui Aanaarjäävri peht suullân 9500 - 10200 ihheed tassaaš. Suddâmpaje ääigi lâi tááláá Aanaarjäävri taveuásist stuorrâ jieŋâjävri, mii luoštij časijdis Njiävđám čácáduv pehti Jieŋâmeerân. Tast maŋa ko Virdáánjaargâ puotâ lamaš jieŋâpuáđu suudâi, lekkâsij ohtâvuotâ Jieŋâmeerân tááláá Paččvei pehti. Aanaarjävri lâi talle motomijd čuođijd iivijd meerâ vuonnân. Ton áigásiih riddojuovah já eres-uv riddohammiitŧâsah kávnojeh onnáá peeivi-uv suullân 150 m merâase paajaapiälái alodâhsárgái puotâ ađai 30 meetterid tááláá Aanaarjäävri ase paajaabeln. Eennâm pajanem keežild vuonâohtâvuotâ muttui Virdáánjaargâ puotâ juhâohtâvuottân já šoodâi Paččvei. Tot lii ain tääl-uv Aanaarjäävri juuvâijuuhâ Jieŋâmeerân. Jieŋâääigi jieŋâ lihâdij Aanaarjäävri pehti jiäŋŋumpaje ääigi tavenuortâs já kiäsásij suddâmpaje ääigi maasâd uárjás. Lihâdem vuáttoo onnáá peeivi enâduvâst sierâlágánijn uárji-tavenuorttâ -sundásijn čokkâšuumijn. Ubâ jävri já aainâs-uv ton tavenuorttiiuási kuhes vuonah láá nannaamjieŋâ lihâdem sundásiih. Jieŋâ ovdánem ohtâvuodâst šoddii eres lasseen mooreenčielgih ađai drumlineh já šolbâkälleeh jormijdiskijn. Suddâmčääsih sierrejii čievrâpuolžâid, moh tiättojeh Aanaarjäävri pirrâsist eres lasseen Päärtihist, Väčirist já Kiäváájäävrist. Jieŋah jođettii meiddei keeđgijd já siirdâloigiittâsâid. Aainâs-uv Vääččir kuávlust jieŋâääigi ááigánfinnim juovviisvuotâ lii hiämáskittees valjaa. ¶ * Aula stuorrâ laasâi oovdân (kj. kove) puáhtá muuneeld tiiláám mield pieijâđ pevdijuávhuid ovdâmerkkân puurâdmij várás. ¶ Pygálus nuuhâm maŋa vyejestáim pááikán. Maŋeláá kiđđuv koijâdim viljâstân, ko sun lâi lamaš čovčjávrálij já kosseennâmlij siijdâ kuáđutmin ovdil ááldui čonâdem, et maht ááldun lâi keevvâm já ain-uv tot ličij mii siijdâst. Viljâm muštâlij, et áldu lâi lappum. Maht áldu lâi lappum tâi kuus moonnâm, sun ij innig tiättám, mut noobdij kale, et ko áldu lâi vissásávt kolgolâš monnii maadâpalgâsist, te tot ličij maka moonnâm toho, kost lâi puáttám-uv. Nuuvtpa taan rievdâdmist ij lamaš maggaargin ävkki munjin, tađe eenâb ko viljâsângin. Áldu lappui. Amahân, jis tot lâš kavnâm omâsteijes luusâ, te iäigád lâš imâštâllâm lijge čuopâstuv ááldus peeljist. ¶ Já Obžâ já Tobžâ ruotáin já kaalijn muottust veik mon kuhás, mut čuovah lihâdii ain korrâsubbooht. Mahtnii toh urruu puátimin ain aldeláá. Ain ko toh lijji alda, toh fakkist láppojii. ¶ Ko ores já niŋálâs uuccâv ohtâvuođâ kuáimásis, toh tuárgástiteh monnjâjuolgijdiskuin čässuáivi. Ores kenski almoot jieijâs uccâ reviirist já niŋálâs oppeet almoot jieijâs kiärgusvuođâst parâttâlmân. Parâttâllâm maŋa niŋálâs mannee čáácán moonijd, mast šoddâm ráávvás sulâstittee suovsâin ovdán rävis čäcimittár maaŋgâi nähkimolsomij maŋa, mut skuáppumudottáá. Nuuvtpa čäcimittárist lii-uv kuuloold tábáhtuvvee hämimolsom. ¶ merkkiđ, merkkiim, merkkee = merkitä ¶ Tigâlvääli puáhtá siävuttiđ stuárráábân já kuovgâdubon riävskáváálán, mut riävskáväälist lii njävilsäärgis epičielgâsub. Tigâlvääli jyelgih láá fiskâdeh (nuorâ loddeest ruánáásiähá fiskâdeh). Njune lii räänis, keeči tevkkâd já njune vyelimaadâ lii fiskâd. Njunenähki lii rävis loddeest fiskâdissiähá ruánáá já nuorâ loddeest čuovjâdissiähá. Čalme hervâcuozzâ lii tevkisruškâd já čalme pirrâ lii ruánáásiähá fiskis čalmerieggee. ¶ Mut must lâi tiäđust-uv vala ohtâ vädisvuotâ: munhân lijjim toohâm vyelgimčielgiittâs KLM mašinân. Nissoon koijâdij, lijjii-uv must mätkitävireh. Mun aštus ruggim pursâstâm mätkilaavhâ tara, mon esken lijjim finnim KLM tiiskâst. Nissoon oppeet suáitiškuođij. Ko sun luoštij luuri, sun čielgij, et muu mätkilavkkâ lâi kavnum já et tot sirduuččij Finnair mašinân. Nuuvt te tast siämmást toohim vyelgimčielgiittâs Finnair mašinân já smiettim, kiergâničij-uv muu lavkkâ tuođâi-uv fáárun. Jiem halijdâm, et muu piärguh monâččii piilán. Nissoon kuittâg eeđâi, et mun kolgim jieš almottiđ KLM:n, et jiem vyerdigin tom kirdemmaašin mut vuálgám eresnáál. KLM tiiskâ oovdân lâi ittáám kuhes jono. Mun aštus moonnim čuážžuđ toos já vuordim kierdâvávt jieččân vuáru. Ko tot poođij, luholâžžân almottim, et vuálgáččim-uv Finnair mašináin. Nissoon keejâi muu imâštâlân mut liijká-uv sun sihoi muu noomâ meddâl vyelgei listoost. Tääl te lijjim tiänám kuittâg purrâmuškuponki. ¶ KB Sisčääsih ¶ kaavpug lieggâsumos mánuppaje já ¶  poollâm Pááikán vyelgimin ¶  # Ábrámâš lâi ettâm: ¶ Aanaar sämikirjerááju kirjerájutipšoo lii Tuija Guttorm. ¶ Puško ¶ – Ive 1991 seervi toimâ lâi sijvuu, ko stivrâ čokkânij tuše ohtii. Puohâi jesânij meeri lâi ive aalgâst 77 já ive loopâst 87. Anarâš almostui kulmii já čohčâmáánu nummeer lâi ton tááhust eromâš ubâ Suomâ-uv mittokaavast, et lokkekovveen lâi ivnekove laavlučuánnjást, mii lâi vuossâmuš kuássin moonnân loostâst almostum ivnekove laavlâčuánnjást Suomâst. Kove lâi váldám Martti Rikkonen. ¶ Uđđâ testament jurgâlusâin, ovdâmerkkân suomâkielâsâš ive 1933/38 Rámáttist ¶ Spiekâstmeh vuáttojeh ¶ Elma Rantamäkist láá pááccám tallaid uáppeid maaŋgâlágáneh jurduuh já nuuvt láá pááccám munjin-uv. Maaŋgâi mielâst sun lâi mottoom soortâ nuáidi-ákku, teikkâ pahakkâs, mii lâi monnii suujâst stellejum eidu teehi Sáámán já vala mii kivsádâssân. Muu mielâst sun liijkâ lâi máttáátteijee, kote omâstij ubâ elimis eres ulmui ooppâtmân já iššeedmân, nuuvt Afrikâst ko Suomâ Säämist-uv. Sun lâi jieijâs etiika mield riehtâgist já eenâbhân ulmust ij ubâ pyevti vaattâđgin. ¶ 107 ¶ 2. ¶ Suomâst láá maaŋgâlágán kiäinuh nuuvt vátávâšvuođâs já kukkoduvvâs peeleest ko kevttimulmees peeleest-uv. Láá kesi- já tälvikiäinuh já kiäinuh ovdâmerkkân vääzinjotemân, čácáduvvâi mield vaandârdmân já pyeráin vyejimân. Uási kiäinuin láá uánihááh já älkkeeh, já suápih puoh luándu usteváid jottee iälšust huolâthánnáá. Motomeh kiäinuh láá kuittâg uáli kuheh teikkâ vátávááh, já tain jotteem váátá šiev iälšu já káártáluuhâmtááiđu. ¶ » Talle Jeesus eeđâi sunjin: » Moonâ meddâl, Sáttán! Lii čaal- ¶ tot lii killám toijuuhánnáá ¶ Máttááttâspárnááh tohhii nuuvt. Puoh leibi mii lâi pááccám, vyerkkejui. Tain čoggâšuvvojii kyehtnubáloh tievâ koorid. ¶ Nuorâirááđán hiäivulijd 18–25 -ihásijd aktiivlijd säminuorâid já máhđulávt meiddei äššitobdeejesânin hiäivulijd 15–17 -ihásijd nuorâid puávtá iävtuttiđ nuorâičällee Niina Siltalan. Iävtuttâsâid vuáđustâsâidiskuin kalga vuolgâttiđ vyelni orroo šleđgapostâčujottâsân tâi postâčujottâsân vástuppeeivi juovlâmáánu 17. peeivi tijme 16 räi. ¶ Petra Magga kuáskimvahâgij sajanmáksuvuáháduv čuávvumjuávkun ¶ neeti 20 800 ¶ lii tälviv lieggâsumos? b) Kost lii kolmâsumos? ¶ – Na, päccee tuoi njobžâkaandah teehi sierâdiđ, te mij iärráseh vyelgip jo siisâ, Poolishovdâ meridij. Lii-uv tääbbin olgon vala miinii tagarijd, mast lii tuođâštâsárvu? ¶ Sun máttááttij talle jyehi peeivi temppâlist. Ollâpaapah, laavâmáttáátteijeeh já aalmug eres njunošalmaah smiettii, maht puávtáččii surmiđ suu. Sij iä kuittâg tiättám, maid porgâđ, tastko ubâ aalmug lâi ain Jeesus pirrâ kuldâlmin suu. ¶ –~Tieđeehân tun lah! Mii eeđijd tust lii? ¶ – Amahmis joo! Mun ain sehhiim mietipeeivi já vyestipeeivi, Vuodâs mieđettij šlunden. ¶ sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođâi olášuumeest já kielâtile ovdánmist. ¶ Já tastmaŋa sun kuáivui kaasâ siste stuorrâ lasâpuurkijd, moi siisâ sun piejâi Elmer silkkekukkáid. ¶ – Mii kiirjijd taat lii? Mii kiirjijd tuot lii? Moh kiirjijd taah láá? Moh kiirjijd tuoh láá? ¶ 3. Nottáán já čuočâst maŋgii maŋaluvâi já ¶ Ánná ruokâsmitij mielâs já moonâi sämikiel sárnoo uáppei kuuvl čuážžuđ. Lâihân sun motomijd taid uáppeid ovdil-uv uáinám tego Joovnâ, Ante já Uulá. Sij tuš lijjii váhá puárrásuboh ko sun jieš. Kaandah juhhii vuolâ já savâstâllii luuhâmpaajeest, mii lâi eidu älgimin já moonnâm kesiluámust já kesipargoin. Risten já Piirit poođijn eres kuávlust, já sunnuu Ánná ij kuássin ovdil lamaš uáinámgin. ¶ Sämitige stivrâ pahudij ciälkkámušâstis ete aalmugtiätuvuáhádâhân sämikielâ eennikiellânis láá almottâm ive 2012 loopâst 1903 olmožid. Sämmiliih láá Suomâst sämitige vaaljâi ohtâvuođâst nuurrum lovottuv mield s. 10 000. Sämmiliih iä lah merkkim sämikielâ almootmáin eenikiellânis, ko tast ij lah mihheen vaikuttâsâid virgeomâhâšášástâlmân teikâ toos, mon kielâlijd palvâlusâid áášánkullee olmooš finnee. Aalmugtiätuvuáhádâhân lii puáhtám eskân ive 2013 merkkiđ maid sämikielâid olmooš sárnu eenikiellânis. Sämitigge kiddee ciälkkámušâstis huámmášume meid toos, ete sämmiliih kieldah kalgeh tevdiđ säämi kielâlaavâ kenigittee aašijd peerusthánnáá kieldâ sämikielâlii aalmug meereest. Sämitigge oovdânpuovtij ciälkkámušâstis, ete ¶ » Sij suoppuu viermi, já ¶ Anarâšâi identiteet iärut sii syemmilijn já meiddei eres sämmilijn, orjâlâšâin já nuorttâlijn, veikkâ sij kal aneh-uv jieijâs sämmilâžžân puoh eres sämmilij juávhust. Jieijâs juávhu merhah láá ovdemužžân kielâ, já te aassâmkuávlu, suuhâ já pihtâseh. ¶ – Luándukirje 2 . Pirâsoppâkirje. Jurgâlâm Marja-Liisa Olthuis. Sämitigge 2003. 176 s. ¶ njäävli suoksâ ¶ Vääččir já Čaarmâuáivái meccikuávluh já uásild Pänituoddâr meccikuávlu. ¶ 4. a. Tuotâ vâi ij mievri piäjust? Merkkii ruossáin, lii-uv náágus riehtâ vâi puástud. ¶ analyysist lii mainâšum tuše, et termâ västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶ Totkee ¶ Stuorr-Ant Áánást lijjii eres-uv uhredemsaheh, tegu Stuorr-Ant Ááná joddeekeđgi , mii tááláá ääigis tobdoo noomáin Rijdokeđgi . Rijdokeđgi tanen, et togo lii nuuvt šiev joddeesaje, et ulmuuh masa juo rijdâlii vuoigâdvuođâst suoppiđ joddee togo (Veikko Aikio 2008). Láássáš lii kale jurbâssiähá, mut nubáloh meetterid kukke já pyereest-uv muádi meetter alosâš. Lássáážân láá čummiittum viehâ stuorrâ keeđgih já motomeh tain láá nuuvt stuárráh, et aainâskin ohtâ olmooš taid ij lah vaijaam toho kaggâđ. Christian Carpelan arvâlâd-uv Voitto Viinas kirje mield “Inarin rajahistoria I” návt: ¶ 125B Merâkuáskimij lohomeeri lii stuárrum suojâlem ¶ a. maaŋgâihásiih šadoh já ¶ páálupeeli ¶ Kun lähdimme Race-Lake järven (Riisijärvi) suuntaan, jossa nauttisimme jouluaterian, niin silmiini iskeytyivät ne monet joulukoristeet talojen pihoilla, jollaisia ei ainakaa Suomessa näkynyt. Ne olivat moninkerroin suuremmat kuin meillä täällä ja suurin osa pihojen puista oli koristeltu erivärisillä valoilla. Katujen reunat, talot, jopa katuvalotolpatkin olivat koristellut vilkuvin valoin. Tunnelma oli kuin suoraan Disneyn satumaailmasta. ¶ kuhes já vyelligis njurgim, ¶ – Na iä taah kale muu mielâst hyenehkin lah. Toh láá uáli abstraktliih, mut nuuvthân runoh muu mielâst kalgeh-uv leđe. Lah-uv faallâm täid mottoom kuástideijei teikâ árvuštâllei? ¶ Namib . . . . . . . . . . . . 80 ¶ Aikio Ara, Ucjuv peivikiäčču, sämikielâlâš uásádâh Aikio Bigga, sämikielâlâš juávkkupeerâpeivikiäčču Miessi, Iänudâh Aikio Satu, aanaarsämikielâlâš kielâpiervâl, Aanaar Gaup-Juuso Kirsten Ellen, sämikielâlâš juávkkupeerâpeivikiäčču Miessi, Iänudâh Guttorm Aslaug, Ucjuv peivikiäčču, sämikielâlâš uásádâh Duottaraski Guttorm Else, Ucjuv peivikiäčču, sämikielâlâš uásádâh Guttorm Heidi, sämikielâlâš peivikiäčču Gollerássi, Kärigâsnjargâ Halmiainen Eila, Iänuduv kieldâ aarâhšoddâdemstivrejeijee Huhtamella Eija, Avveel peivikiäčču, Aanaar kieldâ Huhtamella Hanna, tavesämikielâlâš juávkkupeerâpeivikiäčču Násti, Avveel Inkinen Sari, Ucjuv kieldâ aarâhšoddâdemstivrejeijee Ketola Saara, kyevtikielâlâš juávkkupeerâpeivikiäčču Touhula, Kärisavvoon Lehtola Raija, aanaarsämikielâlâš kielâpiervâl, Aanaar Magga Inga-Saara, tavesämikielâlâš juávkkupeerâpeivikiäčču Násti, Avveel Magga Katja, tavesämikielâlâš kielâpiervâl, Vuáčču Niemelä Sari, sämikielâlâš peivikiäčču Beaivelottážat, Ruávinjargâ Näkkäläjärvi Saara, sämikielâlâš juávkkupeerâpeivikiäčču Miessi, Iänudâh Pieski Merja, sämikielâlâš peivikiäčču Gollerássi, Kärigâsnjargâ Pohjonen Lilja, Nuorttâsämikielâlâš kielâpiervâl, Avveel Ruokolainen Jaana, Ucjuv peivikiäčču, sämikielâlâš uásádâh Duottaraski Valkeapää Liisa, kyevtikielâlâš juávkkupeerâpeivikiäčču Touhula, Kärisavvoon ¶ – Joo, já jis taan kuávlu njoobžah vala väldih ton kiišton uási, te iähân sij nuuvt riggáh ubâ lekken! Motomijn vala maneh ubâ kuhes mánuppaje tienâseh tuše sááhui mäksimân ton oovtâ áinoo kähtee koddemist! ¶ Nubbe pärtti lâi taggaar. Lááđu já naavit kooskâst lâi veeskir kost lâi puáris tortti. Tot kissá aalgij ton toorti ráttá jurâttiđ. Toortist ko láá snyereh, räätis ko juurâi te kisá kuohtuuh ovdâkepileh tarvanáin snuorij já ráttá kooskân. Lâi eehid já sevŋâd. Kuullim naavit kuvlân surgâđis njávgum. ¶ 2. Luávdi laasâ toškâsávt lastikcuozzáin já teippijn. ¶ enni ¶ * Čájáttâssaje: 136 m2 (kobdodâh 17 m x jieŋŋâlvuotâ 8 m). Kj. vuáđukove. Kove Maaŋgâtooimâsali lii kiävtust sierâväärridmist. ¶ Calocybe gambosa ¶ sämikielâ kevttim ovdedemtoimâidiskuin estiđ tagarij tilálâšvuođâi šoddâm, mast sämikielâ kevttim ¶ Elmer pallâguođij: ¶ – Na tot puáhtá leđe kuábáš ákku peri, västidim. ¶ Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdáá pargon lii ovdediđ: ¶ Ep mij kuittâg tuše čierâstâllâm tobbeen. Eelijm kuáškukeđgikuovđâšmist, kuus koolgâi vistig väzziđ teermi pajas muáddi kilomeetter, já siämmáá vääri vuálus, mut ton siste. Kuovđâšm lâi viehâ muálkkáás saje. Lâi nuuvt sevŋâd, et ep finnim šiev kuuvijd, já tot mudoi-uv maavsij tuálvuđ kamera toho. Tatranská Lomnica čierâstâllâmkuávddáá paijeen lâi purâdemsaje, kost vuolgij gondolihissi Tatra-vaarij nubben alemus čookán, Lomnicky Štitin. Uáinuseh tobbeen lijjii kale fijnáh. Máddáábeln uáinojii puoh uccâ kaavpugááh já sijdiih já taavaabeln eenâb Tatra-väärih. Eelijm meiddei toin eres ucckaavpugijn, nuuvtko Popradist já Kežmarokist. Poprad lâi ton vijđoduv stuárráámus kaavpug, já mij eelijm tobbeen tuše kävppikuávddáást moddii. Kežmarokist elâččijm keččâmin muáddi kirho já muáddi käävpi. Hadehhân Šlovakiast lijjii uáli jo vyelligááh. Ovdâmerkkân määli finnij purâdemsaajeest tuše pelnub euroin já kaavpijn-uv lâi meiddei hälbi. Purrâmuš Šlovakiast lâi aaibâs pyeri, aainâs-uv maid mun smakkiistim, ko puurrim masa ain pica ko lâi faallâmnáálá. Ain ehidist speelâim biljardi já sáávnuim. Iina já Maaru eelijn meiddei raccâstmin váhá ääigi, mut mun paaccim hotellân. ¶ Almos tiätu ¶   Piergâseh: kulmâ laasâ, käähvih, kaaneel ¶ Sämimááccuh spejâlist onnáá peeivi ¶ - Ij lekken. Tobbeen ij lam teejâ. Ostim taam. ¶ Nubbe máhđulâšvuotâ lii tot, et Äijihsuolluu viestârkeeji luohtâ ličij Sieidiluohtâ já talle tot ličij koddesieidi já västidičij Frans Äimä kuvvim sieidi, mast sun muštâl návt (Virittäjä 1903, s. 113, 115.): ¶ já rečistij. ¶ Tuuđhâ pääihist: ¶ Eeči Ááná máttátmin ¶ Kirdemeemeed oroi joskâ. ¶ – Mun puávtám leđe vuossâmuš occee. Mannee tuoi vistig čiähusân, mutâ ellee vyelgi hirmâd kuhás, amas lappuđ, Matti muštoot Myerji já Hirškiihâ. ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 207 ¶ d) váldá vuotân komitea almos huámášume nr. 11 (2009) algâaalmugij párnáin já sii almossopâmuš miäldásâš vuoigâdvuođâin (CRC/C/GC/11); já e)ratifisist ILO almossopâmuš nr. 169 jiečânâs enâmij algâ- já hiäimuaalmugijn. ¶ Veikâ kiitiätá sij iä lahkin majemuuh? Jiem mun aainâs haalijd tagarijd ennustiđ. Tääl láá nomâlâssân kullum Potapovost suámálâš uđđâseh. Nuvt merhâšittee uđđâseh, et muu mielâst taid kolgâččij kulluuttiđ ubâ maailmân! Já aainâs anarâškielâ sárnoid, kiäin finnejum ovdâmeerhâ ánsun puáhtá uásild anneeđ tom, et Potapovost lii täälvi 2012 rääjist toimâm eeneec kielâpiervâl – онэи энчу база’ пизи . ¶ Madagaskar ¶ Laapi IPI-kuávdáš ¶ – Na joo... tuođâi-uv... Hrr, hrr... Halijdâh-uv uáiniđ muu kepilijd? Puáđi peri áldeláá! ¶ – Manneen pááikán, Matti táátui paloin ¶ - Naa, must lii lamaš älkkeb ko tust. Finnejim šiev viste mestâ jo tállân. Lijkkuum orroođ tobbeen. Já oppâm lii suotâs. ¶ Kärjil = Karjala ¶ – Keejâ ákku! Muoi jo nyelleen ijjâpihtâsijd já kárvudâtteen peivipihtâsijd, Myerji já Hirškikkâ oskottává áákun. ¶ 1. olášuđ ¶ prooseentmeereest, te toi uási, kiäh pasteh adeliđ sämikielâlâš äššigâšpalvâlem, kiäppán 9,5 %: ân. ¶ piähá já kuárŋu ¶ ÁLGU – Sämikielâi etymologâlâš tiätuvuáđu . Päikkieennâm kielâi tutkâmkuávdáš (Kotus) (lekkâs uđđâ laasân) ¶ 33 ¶  mottoom Almottim sunjin, et tot kale heevee munjin já pyereest vala heevee-uv. Algâ aalgâst lijjim smietâdâm eidu Avveel räjijáágárkomppania, mut lijjim mottoom äigi tassaaš kuullâm saavâid, et puoh sajeh tobbeen liččii tievâ, ijge toho kannattiččii ubâ viggâđgin. Ton suujâst lijjim almottâm-uv halulâšvuottân vistig Muonion, mut tääl äšši moonâi pyerebeht ko lijjim ubâ jurdâččâmgin. Georg Ahonen tuáivuttij muu vala ohtii pyeriupuáttim rähihommáid já äšši lâi čielgâs. Tast maŋa elâččim vala ovdâkoddevääbel lunne, kote čälistij munjin mätkiliipu čuávvoo linjâšauton, mii monâččij Avelân. Na ko muáđulâšvuođah lijjii lappâd, te väzzilim oppeet Linjâšautosajattâhân. Ko lâi vala mottoomverd äigi linjâšauto vyelgimân, te elâččim Johannes Lauri čuárvipáájást tiervâtmin ovdijd pargoskipârijdân Anttii Mat Igá Eino (Eino Juntunen) já Piippos Veiko (Veikko Piipponen). Almottim vala sunnuid, et tullialmai must ij šoddâm, mut suáldátpargo kale kustoo vala juátkoo. ¶ Tuávhis Monni uážžu hepânâššâđ kostnii luávhust... ¶   Muotâ lâi suddâm pyerimuudon já muttum tulvečääccin. Tuše ucebeh já stuárráábeh muotâtiälhuh nuuvt taavaapele värivieltijn ko stuárráábij juuvâi kierruin-uv tähidii tom, et tulve ij ložžiiččii vala kuhes ááigán. Mottoom jieŋâčuoškâ-uv lâi peessâm suájáidis oolâ, mut jieš tot jonsáhpiäiván “kuovttijn sobbijn puáttee” čuoškâ iälustij vala maškârdeijee suoksân čäcilááduin - motomeh vala manneen. Kuiveekyevtis Sááráin láin juo mottoom áigáá fárudâm jeggirido tavas, ko oovdân poođij tulvesiähá juuhâ. Sáárá muuštij, et sun lâi taan juvvii peessâm pyereest-uv njuškiimáin rasta, mut täälba ij liččiigin tot innig rääđđin. Čääci lâi kuvdâm miätá jeegi já siemin juvviist lâi šoddâm hirmâd čáccáás já vohâdis juuhâ, mon ij kannattâm vyelgiđ sätitoho rastaldittiđ. Kuivee iätá: ¶ Sämitige kulttuurtorjui uuccâm 2011 ¶ c. Mon Ruošâ uásist láá vijđásumoseh lostâvyevdikuávluh? ¶ Saksa uáivikaavpug Berlin tuušâi nube maailmsuáđist, mii nuuvâi 1945. Aaibâs Berlin kuávdáást lii Kiäisár Vilhelm kirkkopasâttâs, mii lii kuođđum maajeeldpuáttee puolváid muštottiđ maailm hirmástuttám julmes suáđist. Vijđes muorâstuvah livkkáás kááđui já stuorrâ kävppifinnoduvâi pirrâ lasetteh Berlin makkuuvâšvuođâ. Stuárráámuu virkosmittemkuávlu nommâ lii Tiergarten. Berlin lii uáli aalmugijkoskâsâš kaavpug. Tobbeen uárnejuvvojeh ihásávt maaŋgah maailmpegâlmâs juhleh já karnevaaleh sehe taaidâčáitálmâsah. Saaksan láá varrim miljovneh siirdoliih Tuurkist sehe Nuorttâ- já Maadâ-Euroopâst. Berliinst-uv sii äässih čuođijhtuháttij mield. ¶ oijâgâs.....105 ¶ Kárvudât peri návt ¶ 10. Britannia 1 095 ¶ TUBÁKKISTIĐ. ¶ - Jáá, tun, sun eeđâi joskâdávt. ¶ 4. gaaseel ¶ Epäilevä löytää aina enemmän kun etsii. ¶ Sämitige puárásumos jeessân, nuorttâsämmilâš Tauno Haltta lehâstij sämitige vaaljâpaje vuossâmuu tievâsčuákkim. Sun tiäduttij lekkâmsavâstis eromâšávt säminuorâi vaikuttemmáhđulâšvuođâid Suomâ sämitiggeest. – Nuorâirääđi vuáđudem sämitiigán puovtij mijjân stuorrâ ovdâsvástádâs, páhudij Haltta. Sun eeđâi, et vuárdá sämitige puáttee tooimâst eromâšávt ohtâvuođâ sämmilij aargân já aktiivlâš tooimâ áštuuvuálásii sämikulttuur, sämikielâ já sämmilij kulttuurjiešhaldâšem naanoodmân. – Stuárráámus háástus taan vaaljâpaajeest lii aalmugijkoskâsii pargo-ornijdume ILO algâaalmugsopâmuš 169 ratifisistem, mii kulá meid Katais haldâttâs ohjelmân, páhudij Haltta. ¶ 0,4% ¶ suájái čalmekovosijn. ¶ Kuha Uđđâ Kuovâ Njuhčâ Cuáŋui Vyesi Kesi Syeini Porge Čohčâ Roovvâd Skammâ Juovlâ ¶  ‐veerbâ Saremarinaad: ¶ Paaccâhloddááš -nomâttâs lii Vuoli Ilmar sänilistoost tááláá merhâšumestis. Nordling kiävttá siämmáá noomâ kuácceeloddeest. Kuácceeloddeest lii motomijn käldein kevttum meiddei nommâ paaccâhlodde . Paaccâhlodde- já paaccâhloddááš -noomah lává kuittâg liijkás siämmáálágáneh, nuuvt et toh siähánává aanoost. Tondiet paaccâhloddááš lii kuođđum “pikkukäpylintu” nommân, já “taviokuurna” lii uážžum uđđâ nommân kuácceelodde . Ludij systemaatlâš nommâdmist lii lamaš vala “isokäpylintu” , mii lii tarbâšâm noomâ. Tot lii uážžum nommânis stuorrâpaaccâhlodde , mon vissásávt iärut paaccâhloddááš -nomâttâsâst. ¶ 1. Luuhâđ oppâkirjeest ellest muštâleijee teevstâ. ¶ - Uáineen! ¶ Piejâ kieđâid koddâráid nuuvt ete kuámmireh láá pajaskulij. Čyežžil já nuuttâg luhhii tienuuvt ete kieđah tapčasuveh ain uđđâsist já uđđâsist. Keččâl talle láá-uv kieđah toškâsuboh – jyelgih aainâs láá čovgâseh tego Röölist! ¶ Pirâsčällee pargon lii hoittáđ pirâstipšomân já eennâmkevttimân lohtâseijee aašijd, eromâšávt valmâštâllâđ ruukilaavâ já biodiversiteetsopâmuš olášutmân lohtâseijee tooimâid. Asâttâsvuáđustâslâš tohálâšvuođâvátámâššân lii pargo vaattâm škovlim já lasseen váttoo sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95). Pargo miänástuvvee hoittám išedeh hiäivulâš ollâškovlâtuđhos, pirâsaašij já haaldâtlij pargoi tubdâm sehe kelijdeijee eŋgâlâskielâ táiđu. Pälkki miärášuvá sämitige ¶ Interferens ij oro vuottuumin jurgâlusâin, tastko máhđuliih interferenssullâseh ¶ Moh láá tave-eennâmli pyereestváijeemstaatâ stuárráámusah hástuseh sämmilâšuáinimčievâst? Ääši kieđâvušeh 24.8.2011 teve-eennâlmlii aalmugtiervâsvuođâkonfereensâst Tuurkust. Fáádán lohtâseijee ovdâsaavah fäällih refleksiivlijd sämmilâšuáinimčievâid sehe sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi pyevtitmijd, tiervâsvuođâovdedem já sämmilij tiervâsvuođâtile kyeskee kuávdášlâš koččâmâšasâttâlmáid tiäddutmáin eromâšávt kulttuurlii perspektiiv. ¶ c. Maid toh poreh? ¶ Kálgu meid smakkiistij já suutâi hirmâdávt. Sun poisiistij tállân maasâd tom saksalii kuuvl, kiäst puttâl lâi lonottâm. Saksalâš šoodâi uáiniđ ete kävppiskippáár lii iäddum. ¶ Nube täälvi te lâi siämmáá iäláttâsvyehi, mii kiđđuv já keessiv-uv. Te huávristškuođij taat nissoon Anarist eelliđ vanhimijdis kuásán. Mut taan siijdâ ulmuuh uálguttii taam nissoon vuánnám, et ij sun kolgâm eissigin lyeštiđ suu Anarân vyelgiđ; tastko sij arvâleddii kale pyereest, et taat nissoon muštâl suu obbijdsâs tom eellimvyevi pirrâ, mii Suobbâdist lâi, já mottoom pärni ton siämmáá saajeest lâi suu uábi irgen. Mut sun huávristij nuuvt korrâsávt kidâ tassaaš ko viijmâg peesâi vyelgiđ. Sun poođij vanhimijdis táálun já muštâlij puoh eellimvyevi, mii Suobbâd ulmuin lâi. Suoi oskov oobižeh puoh, maid sun muštâlij. Tondiet polâškuođij tot koskâmuš uábbi ige šât áigum naaijâđ tain Suobbâd parnijn. ¶ Jeesusist lâi asto puohháid. Sun sáárnui tagarij-uv ulmuiguin, kiäid iäráseh iä tuhhiittâm já kiäh lijjii maaŋgânáál toohâm puástud eellimstis. Mut toh, kiäh nobdii jieijâs vavettemmin, vaidâlii. ¶ S Hiärrá, äärmit [mii]. ¶ Mun lam Olga Egorova já lam 24 ihásâš. Šoddim já rávásmuvvim Ruošâst Murmansk kaavpugist. Ko lijjim páárnáš, te viettim ennuv ääigi ááhu já äijih lunne Loparskajast, mii lii 60 kilomeetter keččin Murmanskist. Muu ákku lii šaddaaš Luujäävrist já äijih Varzinost. ¶ 50. Äijihkeđgi , nuorttiimuu Äijihsuolluu viestârkeččin čääsist (Yrjö Antero Sarre). ¶ "Vuoi! Adeliđ addâgâs!" eeđâi Kollevuoptâriäpu. Mutâ kuobžah lijjii nuuvt suttâm, ete sun suorgânij. Sun njuškij seeŋgâst pajas já kaačâi olgos uáđđimviste uuvsâst. Sun sihottij portháid vuálus já kaačâi miäcán Vávvá-Kuobžâ vala suu maajeeld. Enni-Kuobžâ huihádij: "Puáđi maasâd, Vávvá-Kuobžâ! Nieidâhân piivdij addâgâs, ko cuovkkij stoovlid. Eeči tivo tom já mun vuošâm tunjin uáli njaalgâ suohâd." Vávvá-Kuobžâš jorgettij já maacâi ilolâžžân tuuváážân. ¶ 20. Äävi eellimtile lii koorâs . . . . . . . . . . . . . . . . . . 81 ¶ Pargoh láá távjá išedeijee pargoh pálkkááttum pargee stivrim- já kocceemvuálásâžžân. Pargoh pyehtih lohtâsiđ om. čuávvoo toimâsuorgijd tâi pargoid: ¶ Toimâttâs ¶ 5. NATURA-KUÁVLUH JÁ KAAVAORNIM 10 ¶ - Talle tiäđáh, Cieh eeđâi. ¶ 197A Cuobbuu eellim jieškote-uv iveaaigijn. ¶ Pänituoddâr meccikuávlu elleevalje oovdâsttiijpâlâš boreaalâlâš kuácceevyevdi šlajâstuv. Loddevalje lii tavveen jotteiuápis. Kuosâvuovdijn puáhtá kuáhtáđ kuácceelode, muorâkuáráttuv já säpligoppuu.Jottee piäiváliih skipáreh láá riävská, sämicissááš já kuávská. Piehânjsodâstâllâm puáhtá čuávvuđ tuoddârijn, já meiddei kuáskimist lii meeccistpessimsaje. Jeegijn já tuoddârijn láá jienniis puškolodeh já piiččuseh. ¶ Liššá ¶ – amnâsuápuin kulmâ uáppee já ¶ mast lii mieldi koppákuorijâš jo-uv ¶ - Na jurdáh-uv talle, et mun tiäđám nuuvt huápust adeliđ tunjin vástádâs? Jis tun jieh lah vises tast, maid halijdah, te maht tibi te mun talle puávtám tiettiđ, maid tun tuođâi-uv muin halijdah? ¶ Piergâseh: čäcilitte, lummolamppu, uccâ spejâlâš, čääci ¶ Maaŋgah kašmârdeijeeh vuáháduvvii eelliđ meiddei čaasijn. Toh lijjii čepis vyeijeeh já häppilis piäđuh. Kašmârdeijein ovdánii meiddei kirdee šlaajh. Kirdeetažâligeh kirdii suáiján ovdánâm liškejormijdis vievâst tágu táálááh nähkisuájáh. Stuárráámusâi kirdeetažâligij suájákeejij koskâ lâi nubáloh meetterid. Iánááš uási tain lijjii piäđuh, moh toppuu salâsin eres ucebijd elleid. Kašmârdeijein ovdánii vuossâmuuh algâliih lodeh, tažâliglodeh . ¶ 2. Tricholomopsis decora – Lahovalmuska – Mieskâšoovkâh U ¶ Äšši čiälgá tonttáá-uv, mutâ siämmáánáálá ko veerstâ Matt. 8:16 ¶ Taan máánu 20:d peeivi álgá oppeet čäciludij loválâš pivdoäigi já maaŋgâlágáneh miäcásteijeeh ruámusteh juuvâi já javrij riidon ton tuoivust, et pesâččii vuošâstiđ vorâs lode piärgu. Maŋgâs tuoivâ vaarâ tevdâšuvá, mut siämmáá maŋgâsân kiävá nuuvt, et kärttih vuoššâđ suájáttes čuálihaaŋkâid, moh iä kale riävtui lah ubâ purâttetteehkin. Nubenáál eeđân pyehčeeludij uđâgáid, moh iä koostâ ubâ kirdeđgin. Tađe pyerebeht kuástih kirdeđ taah lodeh já toi uđâgááh-uv, veikkâ láá-uv siämmáá kiiđâ puáđuliih. ¶ Eeči já enni láin kal maŋgii váruttâm muu jäävrist ässee vuáŋŋáást. Mun lijjim liijká ruokkâdis já tiätuäŋgiris stáálupuicce jiemge poollâm vuáŋŋáást ovdil ko oinim tom. Loptejim viermi puárrei já valdim kuhes suábi, moin mun talle čuoimum jäävri oolâ. Lâi kuálkki ige pááruh lamaš masa ollâgin. Nuuvtpa mun tuostim váhá olgoláá-uv jäävri oolâ čuáimuđ. ¶ Ääigis piištij tarhavuossiittem-uv. Ohtii muoi eijijn válburpeeivi maŋa luoštijm tarhapoccuid ko syeineh nuhhii já muotâ lâi vala ennuv já raahtij kobđáduv, smiettáim ete luovâs ko toh väzzeh muorâst muorân, te jiegâs kuittâg aneh. Tot kiđđâ lâi kukke. Kuohtii Anteroin vuossiittáim alda Šapšjäävri, talle kale luhostui pyereest ko kiđđâ poođij tooláá. Kyehtituhháátlovo aalgâst tot-uv nuuvâi, ko tarhajijjeeh puárásnii. ¶ Čuoigâmluámu maŋa oroi lemin makaš uáli-uv jo vaigâd tuáduttâlškyettiđ tooláá uáđđáámân já meid tooláá koccáámân. Kiđđâ lâi taggaar äigi, et olgon ličij lamaš hitruu leđe maŋedân-uv ehidist já porgâmuš kale ličij lamaš veikkâ mon ennuv. Tievst puoh tehálumos hommáhân lâi čierâstâllâm Venneber Uuno juhâmielist, mut lijjii ennuv eres-uv tergâdis homáh, tegu ovdâmerkkân muorâin kuárŋudem. Veikkâ lijjim ucce, jiemge ollágin ruoinâs, uážžu ettâđ, et lijjim pyerebeht-uv stumppe, te liijká lijjim lašmâd já kievrâ. Kuárŋulim häppilávt kuhes-uv muorân nuuvt ollâgâsân, et häärvih tuostii siämmáá pajas. ¶ Meinikákku ¶  + Rukkoos puáhtá lopâttiđ ohtâsii ovdârukkoos, jis tot lii pittáást 6 (Hiärrá, äärmit). ¶   Čielgiittâs nubbe ulme lii uáli anolâš: maggaar lii virgeomâhái já pargei sämikielâ táiđu. Koččâmâš ¶   Ko mij lâim viijmâg selvânâm ton hirmâd trafiikist já puáttám Gykko Caampin, te oinim oppeet uđđâ imâšijd, maid jiem lamaš vala kuássin uáinám. Oinim tagarijd viistijd, moh lijjii tegu keejist kiäčán lyeddejum stuorrâ peldifarppâleh, já komettistum enâmân, uksâräigi lâi vala sáhháástum nube kiäčán. Tuođâlávt toh lijjii noonâ beetoonrááptu alne já vissâ vala optum-uv toos kiddâ. Seeinih já káttu lijjii toh-uv ohtâ já siämmáš “párupeldi” já siste ko lâi, te oroi tuođâi-uv, tegu ličij lamaš hirmâd stuorrâ lyeddejum farpâlpele vyelni, moos lijjii vala čuoppum lasârääigih. Taah pelditááluh lijjii motomeh kuheh-uv, maŋgâlov meetterid já toh lijjii stellejum masa seenti tärkkivuođâ mield sajasis, nuuvt et tain šoodâi taggaar geometrisâš neeljičievvâg kovos, mon kuávdoo asfaltân lâi máálájum stuorrâ H-puustuv. Tot lâi helikopter siäivumsaje. Taam Gykko Camp lijjii ráhtâm eŋlandliih áimuvuoimij suáldátteh sii jieijâs táárbui várás, mut ko te suáti puállái Kypros turkkilij já kreikkalij kooskâ já suollui tarbâšuuškuottii OA-suáldáttij várás aassâmvisteh já sajeh, te sij luoppii “Kikkoost” Ovtâstum almugij juávhui pyerrin. Taat siämmáš Kikko poođij munjin uáli uápisin puátteevuođâst, ko tobbeen še lâi penuvryhmá ohtâ kocceemsaje, mast váháš maŋeláá. ¶ – Mun já taat Albert láán Staatâ moottormaađijministerio virgealmaah. Taas ráhtoo uáli šiev maađij, asfalt maaŋgâ meetter viijđáht! Onne jo algâttep! ¶   Taat merkkâ uápist tuu Škoovlâ pirâstiäđu päikkisijđoid. Kaavnah tobbeen lase pargopittáid. ¶ Njooldijm onnáá peeivist 20 koldâd já oskom, et forgâbalij toh älgih kelijdiđ. Eelijm oppeet Oiva kuáhtá lunne purâmin “lunch” já vyeijilijm tast maŋa Pengillyn. Ovdil tađe čielgâi munnuu päikkiellee nommâ. Talle ko muái asâiduvváin teehi, te munnuu littepoossâmáldást lâi stuorrâ evni, mon muái mottoom eehid piälustáim áldást meddâl. Ko koccáin iđedist, te evni lâi oppeet áldá ponneest. Čielgâi, et tot lii aassâm tobbeen jo 8 mánuppaijeed já ton nommâ lii “Tokyo” . ¶ 1.3 Natura 2000 -viärmáduv ornim kuávdášprinsiipeh ¶ juávuttemes jaokkeeton ¶ Puhelin huuihij nube peln viehâ kuhháá, já viijmâg Kaari västidij. ¶ Eeči čuorvij kievkkânist: ¶  motomeh, 3. Luobâskist já fiskisluobâskist láá kossâ eennâmveerdih. ¶ ______ 21 ¶ Inuiteh asâttii Ruánááeennâm ¶ – Moonâ tiervân. Uáineen já vyeje várugávt pyeráin, Liisá muštoot Maati. ¶  lii 186 ¶ Starttâ lâi muččâd. Lâi suotâs kuldâliđ kyevti kievrâs potkurmoottor vuáimálijd muávrumijd, ko toh tolvuu mii torvolávt Minnesota paajaabel. Veikkâ muu paaldâst čokkájeijee amerikkalâš aalmai lâi-uv viehâ styeres (too much hamburgers you know), te heiviittettim kuittâg-uv jieččân nuuvt vuohâsávt peeŋkân, ko tot tile peeleest lâi máhđulâš já algim navdâšiđ torvolâš kirdemist. ¶ sellânjälmi solunsuu ¶   sukkâr.....16, 97, 129 ¶ Uáivikaavpug: Kinshasa ¶ kevttum: talle ličij šoddâm ibárdâs, et paatahheeh lijjii eenâb ko kyehti ulmuu. ¶ 40 ¶  totká ,  puáhtá Eenokintie 16 ¶ – Kyeli liihâd pyereest ko lii stormâ. ¶ – kettaar (3 paarâ), ¶ ruopsistiäpuh hämmejeh čielgâ stielâsijd čääsi ¶ Almast lii čapis pusseer pajalist já vielgis puuvsah. Mon muččâdin almai niävttágin! Áinoo čuovâ lii puáris, hyenes~čuovâš, mii lii ollâgâsâst stuálppukeejist. ¶ 1871 – 71 1876 – 80 1881 – 85 1886 – 90 1891 – 95 ¶ Killeel ovdánem čonâsem lii almos toimâčonâsem, kost servi, ornijdume teikâ priivaatolmooš čonâdât nubástuttiđ tooimâs killeel ovdánem prinsiipij mield. ¶ kielâlaahâ uálináál váátá. Kieldáid já virgeomâháid kalga vuáđudiđ äššigâšregisterijd, moid tiäđust ¶ - Mondiet esken vuossaargâ? Mondiet ij jo onne teikâ majemustáá itten? Itten-uv lâi vala oholoppâ. ¶ Parâpargoh ¶ tom iärásáid. ¶  Objekt 36 cm ¶ – Kalhân áijuváid kalga kakkiđ já kalhân mun-uv mielâstân puurâm sämikááhuid já vuoššum kuolijd. Ele huolât. Kal mun piergiim ohtuunân-uv jäävri alne, äijih oskottij áákun, toppij kyelišaavâ já väzzilij rido kulij. ¶ Säämi kulttuurkuávdáá válduláigulâžžân tuáimá Sämitigge, mii tastoo laigut viistijd eres kevtteid. Säämi máttáátâskuávdáš lii Sämitige lasseen táálu nubbe váldukevttee. Eres táálu kevtteeh láá Aanaar kieldâ kirjerájutoimâ, Sámi Duodji ry (säämi tuájárij servi), SámiSoster ry (sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâsyergi servi), Laapi läänihaldâttâs sehe vuáđudemvuálásiih Säämi arkkâdâh já raavâdviäsu. ¶ Njerijävri = Närrijärvi ¶ Roovvâdmánudist lâi čohčâluámi já muštám ko eeči viežâi juovláid muu pááikân já čokkájim kerrisâst, já ko sevŋâd lâi, te kal tubdui Keđgijäävri tupe talle uccen ko lijjim hárjánâm asuntolast aassâđ. Luáppijáá maŋa škovlâ oppeet jotkui já pessjái ääigi tiegâs eellim pääihist. Miesimáánu majemuu peeivi aalgij kesiluámu, mii piištij kulmâ mánuppaje. ¶ Poldum čuopâttâh (kaski) lii miäcán njaskum piäldu, ¶ uási lii jurgâlum puárásub, ive 1938 suomâkielâsâš Uđđâ testament teevstâ vuáđuld. ¶    sullâsâš Säämi puárásijpargo ¶ Miäcán kale ferttee muštáđ väldiđ niijbe já riššâsaagijd. ¶ ijjâ páštáččij tegu peivi: ¶ 2) Kandâ Per tâi Petter ađai Nyere Piäkká (š. 1808) vuáđudij Avveel siijdân Koldemjäävri táálu. Suu puárásumos kandâ Sammeli (Piäkkáá Saammâl, š. 1835) vuáđudij Mudusjäävri siijdân Vuopioniemi (Vyeppeenjargâ) táálu. Maŋeláá sun aasâi nubbijn kálguinis Tiljápuuvnâst (Telŋipevŋi, Teljupeuna). Koskâmuš kandâ, Juhani (Juhháán, š. 1842) asâidui eejis táálun. Nuorâmus Pekka (Piäkká š. 1845) vuáđudij Paččvei siijdân Nellim-nommâsâš táálu, mast uážui vuálgus Njeellim sijdâ. Viiljâžijn láá šaddaaš 1900-lovo Tuurunjaargâ, Nyere já Njeellim Saijetseh. ¶ Martti Haavio maainâs. Kirjeest Aale Tynni- ¶ Ucjuv sämiluvâttâh: Mira Länsman (tavesämikielâ) ¶ Tääl mun lam liijká tutâvâš jiemge innig kaađâst muu uábi. Muoi láán sooppâm ennijn, ete mun išedâm eeni, ko vávvá njama eeni njammaast ¶ Toivinjaargâst lâi kansaškovlâ, tobbeen mun-uv juuttim škoovlâ. Asuntola lâi, kost uáppeeh aasâim ohhoid. Olga Huurre lâi máttáátteijen já lâi-uv äŋgiris já tärhis máttáátteijee, tot lâi tegu suátiviehâ te. Kale tot maŋgii lâi vaigâd pääihist škoovlân vuolgâ, lâi tâl šoŋŋâ maggaar peri, te vyelgiđ koolgâi škoovlân. Láávvárduv lâi mielâsub vyelgiđ pááikán, veikkâ ličij lam nievrisšoŋŋâ-uv. Tälviv lâi hiälpub, uážui čuoigân jotteeđ jäävri mield. Pyereest mun liävsuid mattim, ij must ton peeleest lam vaigâd, mutâ ennuu mielâstubbooht lijjim leđe pääihist já rossâdiđ päikkipargoin. ¶ – Pup, pup... Mii tot lâi? ...Ij, ij vissásávt... ij lah tuotâ!... Kaalâ! Kaalâ, tun-uv tot lah? Pyereestpuáttim pááikán! Veikkâ tun laaviih kal puáttiđ viehâ ärttigávt siisâ – vistig lättee čoođâ já tääl reeppinrääigist! ¶ – Išediđ! Tobžâ čuorvij. ¶ 22. Máddáápiälááš viljâlemkuávlu lii oovdiš merâponne ¶ Parâpargoh ¶ Assuan puáđu G2 ¶ viermi = verkko ¶ eeči huihádij já aaibâs ¶ Jenni korâstâlâi. ¶ 8. Maid šadoi, ellei já ulmui tááhust šiev aašijd kaavnah taam vyevdist? ¶ Ruánáá vuáđuivne já tevkis tuárissárgáh čiehih vuáskun (s. 53) pyereest šadolâšvuođâ siisâ, ko tot čiähádât salâsteijeidis oovdâst. Vuáskunist láá kyehti selgiveepsi. Ovdebáást láá čuhâlis sottuuh, maid ferttee váruttiđ ovdâmerkkân čolliidijn. ¶ Ton peeivi Jovnâ lâi oppâm ennuv. Sun lâi oppâm, ete ij koolgâ kiälástâllâđ já nubben äššin, ij koolgâ luoškâttiđ, jis ij tállán máttáá maid opâttâlškuát. ¶ Vuávám rähteeh já ohtâvuođâulmuuh ¶ Enni  lii  posâmin  liitijd. ¶ asto jurdâččiđ poolvâid, ko ¶ 17a rastakyeveer (nuorttâlâšâin) ¶ Teevdi já vuáláčääli: ¶   valjaasraavâdlâš jävri . Jävri, mon čääsist láá valjeest raavâdamnâseh já tondiet tast lii valjaas šadolâšvuotâ já távjá meid siävŋus čääci. Vrd. väniraavâdlâš já šelis jävri. ¶ 3. 4. ¶ 79 ¶ Šlajâtubdâmsijđo ¶ šuávli, šuávli = sohjo ¶ Vijđodâh: 103 000 km 2 ¶ topsenjunčuoškâ suoksâ ¶  äijihuávti Cuobbuu hämimolsom ¶ suoksâ.....30 ¶ vuoptâmáátu.....33 ¶ c. Jis kiästnii uáppest láá tiheh, te kost uáppeeh kannattiččii toollâđ kaperijdis? ¶ b. Mii monsuunijd lii kooveest? ¶ Issá-čeesist lâi polgupyerá, taaiđij lam áinoo tääbbin kuávlust. Sun laavij adeliđ pyerásáátu motomin munjin já viljâsân. Ohtii peessim Issá-čeesi fáárun, ko sun vuolgij eelliđ Tuurunjaargâst. Tot lâi-uv muu vuossâmuš mätki nuuvt kuhás máádâs. Veikkâ ij lam ko 12 km, te tallaa muu mielâst oroi viehâ kuhes mätkin. Čokkájim pyerá teline alne, mätki moonâi pyereest já liähtu meid oroi viehâ koorâs muu mielâst. Maasâd puáttim mätki-uv moonâi pyereest kidâ ton räi ko aaibâs alda pääihi, kogo lâi mokkáás päälgis já pyerá kärŋiludâi, te must nubbe jyelgi šoodâi ráttá pinai já ruŋgo kooskân. Jyelgi njalanij, puttânij já rašoi. Karttim maŋgâ peeivi leđe invaliidin. Jyelgi puáránij, ijge toos pááccâm mihheen vááduid. ¶ Säämi máttááttâskuávdáš ¶ Lävdikudij saavâjođetteijeeh já värisaavâjođetteijeeh kalgeh leđe sämitige eidusâš jesâneh. Sii lasseen jyehi lävdikoodán kuleh vittâ eres jeessân sehe juáhážân persovnkuáhtásâš värijeessân. ¶ Mušteđ ain majebargâ-iiđeed tärhistiđ, maid Kierâš maainâst! ¶ Ko táálust lâi tuše ohtâ pyerá, te muu škovlâsáátuh-uv lijjii ton vievâst. Enni ij val máttâm pyeráin vyeijiđ nuuvt pyereest, et lâi oskeldâttâđ ohtuunis vyelgiđ muu viežžâđ já väädishân tot ličij lamaš-uv. Suu jyelgih eiduttâlde mottoomnáálá ulâttii ruŋgo paijeel, mut satula alne sun ij ulâttâm vyeijiđ ollágin. Na jis iäčán vala teivâsij lávurduv miinii tehálijd pargoid, mon sun ij raskim koskâldittiđ, ovdâmerkkân sun lâi ucâmin vuájááneergijd, te tot tieđij tom, et kartâččim pääcciđ ubâ oholoopân Kaamâsân. Paamus täst lâi tot epivisesvuotâ. Veikkâ puhelin Čovčjäävrist lâi-uv, te mun jiem liijká puáhtám tiettiđ vissásávt mongin lávurduv, et puátá-uv eeči viežžâđ muu vâi ij. Sun ij lamaš meendu viššâlis puhelinkevttee ton suujâst, et puoh aašijd sun táválávt mittedij ruuđâst. Suáittim Kaamâsân lâi mäksiđ motomijd luuvijd peenijd, mut ko lâi saahâ ruuđâst, te koolgâi šeštiđ tast-uv. Nuuvtpa čohčâluuhâmpaje algâuásist 1954 mun puohtim leđe asuntolast oovtmano joba kulmâ-uv oho já ko lávurduv ain škovlâ nuuvâi já muu skipáreh vuolgii pááikán, te mun paaccim ijjávrálijguin já samudjávrálijguin asuntolan vuordâččiđ, et jis tot eeči vala puáđáččij muu viežžâđ. Jiem tuostâm asuntola šiljoost ubâ ulguubel ääiđigin moonnâđ ton paaloost, et eeči puátá ton puudâ já ko mun jiem oinuu kosten, te vyeijil maasâd. ¶ - heđâlmeh já jieŋâčääci finnimnáál ubâ peeivi ¶ Ohtsiih ovtâskâsčuággásiih ulmeh Sektorkuáhtásiih ovtâskâsčuággásiih ulmeh 1. Ilo-169-sopâmuš lii ratifisistum Suomâ staatâ já sämitige oovtâstpargoost ive 2015 räi já sämmilij vuoigâdvuođah enâmân já čáácán láá čovdum. 2. Tave-eennâmlâš sämisopâmuš jotkâráđádâlmeh láá finnejum valmâšin kuulmâ eennâm sämitige já staatâi šiev oovtâstpargoost já sopâmuš lii ratifisistum Suomâst sämitige torjuin. Tave-eennâmlâš sämisopâmuš nuávdid nuuvt kuhás ko máhđulâš äššitobdeepargojuávhu adelem iävtuttâs. 3. Sämitiggelaahâ já -asâttâs láá uđâsmittum sämitige iävtuttâsâi mield já oovdedmáin sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuođâ Suomâ aalmugijkoskâsij kenigâsvuođâi mield. Sämmilâšmiäruštâllâm lii rievdâdum västidiđ sämitige uáivil. Laahâ já -asâttâs šadda vuáimán majemustáá ive 2014. 4. Sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuotâ olášuvá tievâsmiärálávt Suomâ aalmugijkoskâsij kenigâsvuođâi mield sämmilij iäláttâsâi, sämikielâlâš palvâlusâi já sämimáttááttâs stivriimist, säämi kulttuurärbivyevi haaldâšmist já kulttuurolgospyehtimij turviimist, sämikielâlâš palvâlusâi ruttâdmist já sämitige tooimâst ive 2015 räi. 5. Uáiviminister Jyrki Katais haldâttâsohjelm sämikirjiimeh láá olášum tievâsmiärálávt Suomâ staatâ já sämitige šiev oovtâstpargoost. 6. Sämikielâi iäláskittemohjelm tooimah láá algâttum já resurssistum. Pissoo malli sämikielâi iäláskitmân lii laaččum sämitige já Suomâ staatâ oovtâstpargoost. 7. Aalmuglâš artikla 8(j)-pargojuávhu loppâraapoort toimâiävtuttâsah já avžuuttâsah láá olášittum 8. Algâaalmugjulgáštus lii olášittum Suomâst Suomâ staatâ já sämitige oovtâstpargoost. 9. Sämikulttuur já sämmilij ärbivuáválij iäláttâsâi syeji olášuvá iäláttâsâid já eennâmkiävtu stivrejeijee lahâaasâtmist, haldâttuvâst já resurssistmist. 10. Sämikulttuur hiäjusmittem syeji čäcilaavâ mield lii valdum puohháid sämmilijd kyeskee sierânâslavváid ive 2015 räi. Lahâasâttâs- já ovdedmprojekteh iä hiäjusmit sämikielâlâš palvâlusâid já sämmilij vuoigâdvuođâid. Sämitige iävtuttâsah kieldâlâšhaldâttuv rááhtusuđâsmitmân láá olášum. 11. Sämikuávlu já ärbivuáválij iäláttâsâi eellimvuáimálâšvuotâ lii torvejum já säminuorah peessih ärbivuáválâš iäláttâssáid. 12. Sämmilij meddâlvarrim sämikuávlust kiäppán já sämmilij maasâdvarrim sämikuávlun lassaan. 13. Sämmilij kielâlâš já kulttuurlâš vuoigâdvuođah olášuveh ubâ enâmist aassâmsaajeest peerusthánnáá. 14. Säämi parlamentaarlâš rääđi tipšo pehtilávt sämmilij aalmugijkoskâsâš hiäđukocceem já tuáimá sämmilij oohtânčannen. Ruošâ sämmiliih uásálisteh täsiárvulávt rääđi tooimân. 15. Ollâtásásâš kielâ máttááttâs tahhoo máhđulâžžân ubâ enâmist. Máttááttâs sämmilâš siskáldâs ovdeduvvoo. 16. Sämmilij pyereestvaijeem já uásálâšvuotâ ovdeduvvoo naanoodmáin jieijâskielâlâš já kulttuurân vuáđuduvvee, ollâtásásâš pyereestvaijeempalvâlusâi faallâm sehe turviimáin mättee, áámmáttáiđulâš pargojuávhu uážžum já kelijdeijee ruttâdemtääsi. ¶ a) pessim já ¶ - Maid tun ettihkin? Et Kivsis kesieennâm? ¶ 4 a. Noomât sárgus numeristum jeggišaddoid já -elleid. ¶ a. Euroop tavemuin oosijn ¶ Sämitigge/ Škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh, SAJOS , 99870-Aanaar, Suomâ/Finland. ¶ Kieldâtáálust láá uáinimnáálá meiddei eres-uv siämmáá áášán lohtâseijee materiaal, nuuvtko ¶ SPR lii tárkkojeijen WIPO Intergovernmental Committee on Intellectual Property and Genetic Resources, Traditional knowledge and folklore (IGC) - komiteast ađai staatâi koskâsâš komiteast jiegâlii omâduvvâst, geenivaarijn, ärbivuáválâš tiäđust já aalmugärbivyevist. Komitea pargon lii valmâštâllâđ sopâmušteevstâ aalmugijkoskâsâš instrument teikâ instrumentij finniimân geenivarij, ärbivuáválii tiäđu já aalmugärbivyevi suojâlem várás. Lavâlii instrument valmâštâllâm lii pištám kuhháá. Ulmen lii finniđ oovdânpyehtim lavâlâš/lavâlij instrumentij rähtimân komitea toimâpaje 2014/2015 ääigi. ¶ 40 Puáttee säämi kielâlahâčielgiittâs várás kolgâččij tutkâđ adeliđ máhđulâšvuođâ ovtâstiđ ¶ - Takkâ, Wieseh eeđâi, mut ij porgâm rasijâžân maiden, muide ko piejâi tom oovtâ ilddei. Jovnâ imâštâlâi tom váhá ääigi. ¶  Maarit ubdâ vuáđuvuoigâdvuođâidâd! ¶ Sämmiliih iäláttâsah ¶ tiäđuiguin sämikulttuurist, main sunjin lii persovnlávt ilo, mut maid sun puávtáččij še jyehiđ ¶ 2. ¶ Juávkkupargo čokkimtavlustâh ¶ – Tobžâ! ¶ Puáris-uv peenuv uáppá ¶ tegu vorrâjotteemor- ¶ Ko anarâšâingin iä lah ko 24 tijmed pirrâmpeeivist, te ferttee pygálystiđ aašijd. Muu mielâst tehálumos lii tot, et maht anarâškielâ iäláskičij já ovdáničij. Jis ton mield viekkiistâl aašijd, te magareh ääših monâččii veikâba koške virgetevstâi jurgâlem ovddiibel? Uáppih-uv nuorah sämikielâ toin, jis mun jurgâlâm kieldâ čuákkimpevdikiirjijd teikâ miäcástemlaavâ? Kuábâš lii tehálub, čäälliđ oppâkirje vâi čokkáđ čuákkimist? ¶ 149 ¶ - uđđâ teknologia vijđes kiävtunväldim sosiaalsyergist, ¶ 10 m x 20 m = _______ m 2 , 10 m x 50 m = _______ m 2 , 20 m x 50 m = _______ m 2 , 20 m x 100 m = _______ m 2 . ¶ jieŋŋâlvuođâ mield. ¶  suotâs, 3 . Passoot vuoiŋâstempeeivi. ¶ Mun lam šoddâm nuorttâsämikielâ já kulttuur kooskâst: eeči lii sárnum ovttuu nuorttâsämikielâ já nuuvtko ettim, te puásuipargoin lam šoddâm leđe mieldi. Katril lam šoddâm tánssáđ pirrâ Suomâ já ucánjáhháá olgoenâmijn-uv. Sämikielâ ja kulttuur láá munjin teháliih já luvâttuv maŋa halijdiččim-uv luuhâđ nuorttâsämikielâ máttáátteijen já varriđ oppâi maŋa maasâd Čevetjáávrán. Tâi jis jiem aaibâs mattáátteijen, te aainâs halijdiččim porgâđ mahtnii kielâ já/tâi kulttuur syergist. ¶ Čohčâluuhâmpaje ääigi iä tábáhtum makken eromâš aašijd, moh liččii pááccám mielân. Šievšoŋŋân vuojâččim ain peeivimaacâi škoovlâst, mut ko maŋeláá čohčuv šooŋah čuoskuu já talvâškuođij, te kale paaccim loppâihán asuntolan. Vala siämmáá čoovčâ peessim meiddei uáiniđ viljâm uđđâ vuájáán já kalba tot lâi-uv fiijnâ. Ton nommâ lâi “Hopeasauma” já tot poođij tast, et mopedist lijjii silbâmaaláin máálájum tegu säävŋih. Peessim meiddei uánihis máđháá vyeijiđ-uv toin mii šiljoost já kalba tot lâi fiijnâ tobdo, mon ij puáhtám ubâ valdâttâllâđgin. Veikkâ moottor ij lamaškin kevâmin, te tast lijjii tagareh tuolmâmeh ađai polgimeh, moiguin vuájáán puovtij tuolmâđ tegu polgupyerá já tot juuđij ovdâskulij. Ij kale jotelávt, mut juuđij kuittâg. Puáttee keesi ko vuálgáččáim oppeet Saarelân, te iän innig vuájáččiigin polgupyeráiguin muáddi peeivi, pic tuolmâstiččijm Hopeasauma mopedijn oovtâ peeivist. Vises kale jiem lamaš, kalle tiijme mopedijn vuájáččij Ucjuuhân, mut aainâs pele jotelubbooht ko polgupyeráin. ¶ Mainâstemvyehi lii siämmáásullâsâš puoh sämmilijn. Mainâsij vuormâ lii távjá siämmâš, mut miljöö já tärkkilub ääših adeleh páihálii ivne. Nuuvtpa puáris šoddâmmainâseh já oskomušmainâseh láá suullân siämmááláváneh jieškote-uv kuávlust. ¶ Eehidveigin Muumienni kuittâg kolvij komálijd siemânijd tuohu teehi táálu pirrâsân. ¶ Kähteelááduš MM.1972 Kuobžâ - Saammâl táálu 0,4 km MV. ¶ **Andi: – Kost párnááh puátih? ¶   5. ¶   motomin Kuumpih moonnâv tuoddâr vuást já Maatist lâi huáppu peessâđ toi ovdiibel. Suu juurdân lâi jurgâliđ kuumpijd, já talle toh puáđáččáin siämmái luodâidis mield maasâd. Pisso oroškuođij lussâdin já almai kyeđestij ton lättee piällás. Maajeeld čyeigee Heendâ Pavâlâš kuođij meiddei tävirijdis siämmáid suuláid, kuus Matti-uv lâi kuáđđám omâduvâs. Poođij kuittâg Pavâláá mielân, et vissâ-uv Matti lâi uáivildâm suu kyeddiđ meiddei Maati tävirijd. Nuuvt sun jorgettij já eelij nurâmin tävirijd, moh lijjii kuođđum lättee piällás: reepuid, spáálčá - já vala piso-uv. ¶ Sämikirjerááju: vu-ma tme 13-19, ko-tu tme 10-17, vá 10-16 ¶ SAIJAASVUOTÂ: * Studio 44 m2; 7 m x 6,3 m, ollâ tile ¶ 2. Boletus binophilus – Männynherkkutatti – Peesiherskutatti U ¶ Mut kunâgâs eeđâi: “Moonâ meddâl elege kuássin puáđi maasâd. Mun jiem kuássin lyešti israellijd vyelgiđ.” ¶  tempus 600–700 rammid poccuu vuoivâs ¶ já pyehtih lááđđás, lieggâs váimusân. ¶ Tavlustâh 14. Sänitärhis veerstâi (spiekâstemjuávkku nr 0) mereh teermâi mield já spiekâstemsajeh säni- já morfeemtääsi sänitärhisvuođâst teermâi já spiekâstemjuávhui (nro 1–5) mield. ¶ - Uáivildâh-uv tun, et tun kiävtáh telepatia muin sárnumân? Jovnâ imâštâlâi. ¶ – Kost-ks Irjánâš lii? Enni iätá: ¶   3. Olgoštem liškeiivne tâi oskolduv keežild ¶  kieleest! ¶ mun koolgâm orroođ Iäččán kuvlân? ¶ Ucjuv kieldâ sämikielâlij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi já peivitipšo turviimân ohtsis 211 881,35 eurod: ¶ Adde mijjân herkkivuođâ kuullâđ sii saavâid. Iššeed mii väldiđ nubijdân vuotân nuuvt, et liččijm vyeligááh já kierdâvááh. Mij muštep taid, kiäid eellimtile aatâšt, já huolâ já palo mottee. Mij ruhâdâllâp tuu toi peeleest, kiäh väibih pargoost já huápu vyelni. Eeči, tun sivnedah uđđâ eellim. ¶ Taas mun kommentistám tommit, et täi noomâi šoddâmääigi lii tain kuávluin vaarâ sarnum suábbád/kemisämikielâ ige orjâlâškielâ. Anarâškielâst kuittâg láá lovmat -lm-loppâsii sääni. ¶ Čoovdânommâdâh ¶ Ulmuu eellim álgá, ko almai já nissoon rähistâllâv ađai lává suhâpeliohtâvuođâst. Almai uigâd storgâgâm šovâttemoargaan nissoon iämádâhân. Mottoom ääigi keejist almai finnee siemâcirgim , kuás šovâttemorgaanâst čolláás siemâkolgos. Ton mieldi vuojâleh muáddyčyet miljovnid šovâttemsellâd maneseelâ kuávlun, mii lii nissoon manejođetteijest. Jotelumos šovâttemsellâ puhhiidât maneseelâ sellâcuozâ čoođâ já heđâlmit tom. Heđâlmittum maneseelâst vuálgá joton párnáá ovdánem. ¶ Unna Junná video ¶ 83 ¶ Kuldâlim sunnuu savâstâlmijd. Nuorâ almai rammuustij skippáársis, et almaš lâi uástám Suomâst pääiđi já lâi nuuvt rähistum Suomân, et lâi annaam siämmáá Suomâ-pääiđi jo love peivid. ¶ Arktâlâš tuávvášjuávkku ¶   mieđettem – njälmi juurbâs ¶ Island ¶ 3.3.8 Puolžâ já källeekuávluh ¶ Luobbâsk já fiskisluobbâsk loostah kobđoh čäsuáivist ¶ maht jurgâlusâst oovdânpuáhtojeh teermâi merhâšumeh. Hypoteesin lii, et jurgâlum ¶  ubâ Kielârääđi saavâjođetteijee, Erkki Lumisalmi ¶ Riiskâihaaldâšmân peivitipšoost kuleh tooimân čyeccee uuhkij tubdâm, toid rahttâttâm, toin suoijiidâttâm sehe jo olášum vaarâi tovâtteijee tahhei meddâlistem. Riiskâihaldâšemvuávám sistetuálá tooimâ torvolâšvuođâ kyeskee uulmiijd, tooimâid já ovdâsvástádasâid já vuovijd jo olášum riiskâi árvustâlmân. Kielâpiervâltooimâ torvolâšvuođâ kalga čuávvuđ já ovdediđ njuolgâduslávt. Riiskâihaldâšem lii tergâdis uási kielâpiervâl pargosuojâlem toimâvuávám. Peivitipšo riiskâid rahttâttâm lii jyehipiäiválâš pargo. Piirrâs muttoo já tooimâh muttojeh eenâb teknisâžžân, talle meiddei ereslágágáneh riiskâitahheeh já toi olášuddem oskottetteevuođah muttojeh. Uđđâ riiskâi nuhâmettum aiccâm já toi tiäđuštem sehe tuárvi tooláá muuneeld valmâštâttâm toimâđ ereslágánijn hemâdâstiilijn loptee merhâšittemnääl toimâohtâduv torvolâšvuođâtääsi. Hirmâd tergât lii vuáijuđ tooimâid, moin puáhtá ollâsávt estâdiđ jieggâtorvolâšvuođâ uhkedeijee riiskâi olášuttmist teikkâ pasta pehtilávt raijjiđ jo soddâm hemâdâstile vaikuttâsâid. ¶ Sämitige almos toimâttuvâst uuccâmnáálá lamaš oovdânpyehtee (Kati Eriksen) sajasâžžân lii valdum riehtitieđâ kandidaat Sanna Guttorm. Oovdânpyehtee pargon lii hoittáđ haldâttâshoovdân kullee piäiválâš haaldâtlâš pargoid, tegu huolâttiđ sämitige stiivrâ já almosčuákkim valmâštâlmist, ko haldâttâshovdâ tipšo uásiáigásávt Säämi kulttuurkuávdáá proojeekthoovdâ pargoid. Sanna Guttorm aalgât pargoost 14. uđđâivemáánu 2009. Suu toimâsaje lii Sämitige almos toimâttuvâst Aanaar Rivdulist. Oovdânpyehtee sajasâšvuođâ uccii Sanna Guttormin lasseen nelji ulmuu: Raisa Järvenpää, Heidi Kitti, Hanna Mattila já Nina West. Miärádâs oovdânpyehtee väldimist toovâi Sämitige haldâttâshovdâ Juha Guttorm Sämitige pargo-oornig mield 9.1.2009. ¶ tâi puolâšist. ¶ Korrii vistig potásijd já tast maŋa viekkii. Luoddii kyele segis fileramnijbijn nuuvt, et čielgitähti vuálgá luovâs. Vääldi vala čuávjitaavtijd-uv meddâl. Caavâ kyele asettes cavâttâssáid. Viekkii tom kyele-uv tast maŋa. ¶ 110 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ Motomin čuoškah levâtteh taavdâid, tiäđust lii, et čuoškâin puáhtá finniđ aainâs-uv njuámmilroto, Pogosta-taavdâ, mast láá lođâspohčâseh já Inkoo-virus, mon tavdâmerkkâ lii vuoiŋâšcuozzâkuddum. Säämi já Suomâ čuoškâid ij kuittâg pyevti viärdádâllâđ varâlâšvuođâst čuoškâšlaajáid, moh eellih tropiikist. Tobbeen toh levâtteh ovdâmerkkân malaria-kumeštâs, mii koddá 2–3 miljovn ulmud ivveest. ¶ Fragil culâguođij häldeesaanijd já forgâ Haŋgal joođhij tom suin. Sunnuu säänih iä lamaš aaibâs siämmááh, mut toh soppii oohtân pyereest. Suái jorgettáin Čsookh čokkim juávhu kuávlun já paijijn aldâgâs hámásijd njuolâid toho kulij. Hirmâd paargâs kulluuškuođij ton juávhust já kivkked tot luoddânij kaskoo nuuvt, et toos šoodâi taggaar luoddâ. ¶  ij Lusmenjaargâst iä kale kaleskin lamaš jotemin taavdâ viärráámus mudo ääigi, mut aainâs-uv ohtâ lâi, kote poođij čuoigân já sun lâi Lukkár Saammâl (Saammâl Hendrihkandâ Mattus) ađai Peljittis-Saammâl, nuuvtko suu meiddei seelgityehin kočodii. Sun lâi puáttám iše viežžâđ, mut ko Piäkká ij taggaar puáhtám sunjin adeliđ, lâi Saammâl ettâm: ¶ Kuáppilváárááš ~ Kuáppilvääri = Koppelovaara ¶ Mierâšluobâl = Mieraslompola ¶ Lynx kuomu cuovkkânij já ubâ oovdiškeeči teskâšij, toos šodâi 10000 määrki remontti, šoodâi tivrâsin tot 40 m. vyeijimmätki. ¶ - Nuuvt mun tiäđám-uv, Jovnâ västidij. - Kuullim tom Haŋgalist. ¶ Suoma Sámi Nuorat ry stivrâ tuálá jieijâs blogi, mon pehti tieđettuvvoo seervi projektijn, tábáhtusâin já aašijn mast SSN lii lamaš mieldi. ¶ Kuástideijee: Anarâškielâ servi r.y. ¶ Vuossâmuš uuccâmrieggee lii áávus uđđâivemáánu 15. peeivi – kuovâmáánu 28. peeivi 2015 koskâsii ääigi. ¶ Kyeleh kuleh pyereest, já ovdâmerkkân vuáskuneh sättih puáttiđ imâštâllâđ jienâ. Táválávt kyeleh kuittâg suorgânedeh jienâid. Tane kyelipivdee kalga lihâdiđ siijvost nuuvt riddoost ko kárbást-uv. ¶ Kiiđâ tolehumosáid värrejeijeid kullee kuussâgkuálsih láá stuorrâ já mučis čäcilodeh, moh almostuveh riddomuálusáid siämmái aaigij ko čuáđgih. Čuálččáás čapisvielgis oráseh já ränis niŋálâsah čuážudeh tâi huttájeh sahâdis juávkkun jieŋâroobdâst. Kuussâgkuálsih mákkojeh ubâ Suomâ stuorrâ já korrâ jaavrijn. Enâmustáá toh láá Koskâ-Suomâ jävrikuávlust. Kuussâgkuálsi oroččij lemin kuuloold lassaanmin, veikkâ tot lii-uv viehâ irâs lodde. Kirdeldijn tot káččá čässuáivist. ¶ Pase Jieggâ ¶ kirden. ¶ Pargoravvuuh: ¶ Ante ij jiendâm maiden, mut ij kale tom ollágin imâštâllâm. ¶   Iilâskšadoh hiäjusmiteh šado ¶ Keččâl love kerdid. ¶ Viällán lättei čuávji lättee vuást. Luptii talle kieđâid já juolgijd siämmáá ääigi pajas já juurdâš ete tun lah muorâlostâ, mii kobđo čäsuáivist. Lyešti ain tyellitälli kieđâid já juolgijd vuálus vuoiŋâstiđ já voonât oppeet jieijâd lostân, ohtsis luhhii. Liivârd-uvsun muorâlostâ? ¶ Veik auto maavsij-uv kole, lijjim kijttevâš tast, et äšši lâi ornâšum nuuvt jotelávt. Já nuuvt te mun punjâstim virdečovdust já teddilim kaasu. Jo kuálmád kerd onnáá piäiván lijim vyeijimin Avelân. Mut ko lijjim vuáijám siämmáá bensinsajattuv kuuvl, fakkist hoksájim, et olgos puáđidijn mun jiem tiäđustkin lam váldám fáárun tävirijdân, moh ain lijjii terminaal oovdâst muu vyerdimin. Toskádâllim vuod jieččân tuávkkivuođâ já jorgettim maassâd kirdemkiädán. Tánávt jiem kustoo peessâmgin kukkeláá ko taan bensinsajattuv kuuvl! Vuoijim maassâd, já tobbeenhân toh muu tävireh vala uáinojii-uv vyerdimin. Smiettim, et stuárráb kirdemkiedist ko Avelist tágáreh luovâstävireh liččii áigáá jo fievridum mottoom pyereeb vuárkán já tutkum, lii-uv toi siisâ pieijum pommi. Láigufirma almai lâi jo kiergânâm časkâdiđ čuovâid, já terminaalrakânâs lâi siämmáá sevŋâd ko esken toho Einoin puáđidijn. Tävirijdân pajadâldijn vuordim jo, kuás te tot siämmáš torvoäijih turâštičij toos, vuod piilih njurgon. Taan tove sun ij kuittâg oinum kosten. Amahân te sun-uv lâi jo vuálgám eehid viettiđ. ¶ verso.....14 ¶ ) ive 1976. Sopâmuš olášuttem kocá ekonomâlij, sosiaallij já čuovviittâslij vuoigâdvuođâi komitea (TSS-komitea). Suomâ lii ratifisistâm sopâmuš valjimiävtulii pevdikirje ohtâgâsväidimijn já tot š ¶ – Ennustem várás tarbâšiččim laasâ tievâ viijne. Ličij-uv tunnust vijneputtâl fáárust? Jiem koijâd viijne hänisvuočâ tiet, mut muu vijneest ij lah vyeimi, jis koolgâm mottoom eres ulmui ennustiđ. ¶ Kuulmâ staatâ kuávluin ässee nuorttâsämmiliih čokkânii kesimáánust 2012 nuorttâsämikielâ já kulttuur iäláskittem sehe sajattuv kieđâvuššee konfereensân Aanaar Sajosân, kost kuáhtáim nuorttâsämikielâ mättee já ovdedeijee Zoja Nosova. ¶ Jomppanen puh. 050-4939 018. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsât www.samediggi.fi Anarist 11.4.2014 ¶ Šlundevuođâ jieštipšo-ohjelm fáálá tiäđu šlundevuođâst já tyeijipiergâsijd tast cevziimân. Kevttee puáhtá moonnâđ čoođâ ubâ jieštipšo-ohjelm tâi valjiđ hiäivulumâšijd tyeijipiergâsijd tađe mield, moh oroh ávhálâžžân. Ohjelm puáhtá kevttiđ jiečânâs tâi ávhástâllâđ toin jo tuáimee toorjuu/tipšom iššeen. Ohjelm puáhtá kevttiđ veikkâ ij ličij šlundomvuođâ diagnoos. Jieštipšo-ohjelmist láá kulmâ uási: ¶   - oovtâ tavesämikielâlii vuávájeijee (70 % pargoäigi) ¶ Nuuvt Puolâš Stoormâ kandâ juuđij jeegijd já juuđij enâmijd já ¶ 4.2. Sämmilij kulttuuráárvui sirdem ¶  kuleh Matt. Luuk. Joh. Ef. ¶ Parasiitkiärppááh – Loiskärpäset ( Tachinidae ) láá Suomâst paijeel 200 šlaaijâd. Rävis kiärppáid kuáhtáá táválávt kukkáin já šadoi loostâin. Suovsah ovdáneh eres tiivrij parasiittân, aainâs piäivááloddái suovsâin. Tot uáivild tom, et kiärppáá suoksâ porá ellee piäivááloddáá suovsâ tassaaš ko tot jáámá, mon maŋa tot skuáppuluvá. ¶ sreevâ maŋa. ¶ 4. Šado algâ ¶ HS: Mun muštám Juunu-Vile… ¶ häämi. Miŋkki lii algâ aalgâst puohtum Tave-Amerikâst čevđiellen Euroopân. Ton ivne muttuustâl vielgâdist ruopsisruškâdân já čappâdân. Puoh miiŋkih luándust láá kärdikárgulij maajeeldpuátteeh. ¶ 5. Leccinum versipelle – Koivunpunikkitatti – Suávirušmostatti U ¶ www.ijahisidja.fi ¶  almotteijee   – Na tothân kale máksá! himettistij kyelikävppijâs, vaazij viekkimpiergâsis kuuvl já čaaitij munjin hade: 65 eurod kiilu! ¶ 2. Tot lii vijđoduvâs tááhust ucemus. ¶ Kolle kildá, silbâ šiälgu ¶ - peivimäälis stellejum peevdist ¶ Island pivnohumos mađhâšemčuásáttâh lii eennâm uáivikaavpug Reykjavik ađai “Suovâi kaavpug” . Nommâ puátá kaavpug pirrâsijn porgesteijee kumekäldein, main jođettuvvoo čääci táálui lieggiimân. Mađhâšeijei pivnohistám puđâldâsah lii vannaastâllâm lieggâ čääsist, mailm stuárráámus ellei kijkkiistâllâm välissafarijn já kuhes raccastemmađhij toohâm islanhiäppušijguin. Island sisâossijd uáppásmmân kiävttojeh mecciautoh. ¶ – Na tiäđust-uv! Jyehi sämmilâšhân luándun lijkkoo! ¶ Koskmuujäävrist kalga miälluđ jäävri taavaapele rido miäldásávt viestârân vuojâttemrääni kuávlun. Rido muorâin uáinojeh tyelli tälli fiskis meerhah. Toh mainâsteh, et Suomâ räjistielâs Ruošâ vuástá álgá tállân riddoost. Räjistiellâs siskiibel ij uážu moonnâđ, jis ij lah persovnlâš räjistielâslope. Lovettes ruámustem räjistiellâsân toovât táválávt ain koijâdâlmijd, moh sättih čuuvtij nubástuttiđ mätkivuáváámijd. ¶ “Kraak, kenski tuái kirdijd tohon, kraak!” ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 63 ¶ 5. Mii tábáhtuvá, ko čácádâhân peessih liijgás ¶ 3. Amanita rubescens – Rusokärpässieni – Ruáđikiärppáákuobâr U ¶ – Amahan te asettes kesitaaki puáhtá kárvudâttâđ, mutâ assaas taakijd ij kal taarbâš kárvudâttâđ. Mudoi tij pivâstuuvetteđ, Ailâ čielgee já ocá siämmást Máárjá já Saana reepust olgopuuvsâid. ¶ Čečinjá = Tšetsenia ¶ – Na jis mij kuulmâs väldip taaksi já jyehip koloid, te talle tot ij määvsi nuuvt ennuv, nubbe rivgoin iävtuttij. ¶ – Mii eeđijdsun tobbeen täälgis lii? Poolishovdâ koijâdij já kaačâi olgos keččâđ. ¶ spiekkâst nubijnis? c) Mii iäruid lii toi vuovijn ¶ Lasetiäđuid uážžuvetteđ vuáláčällest. ¶ mieskâm . Haapi sistetuállee pirrâsist tábáhtuvvee jamâ iälánij pieđgim, mon uážžuh áigá om. bakteereh já kuobbâreh. Vrd. kuocâgem. ¶ ohi ¶ Aanaar siijđoh ¶ Hoksáám tállán, ete sun lii tot hirmâd stáálui stáálu, mast eeči lii muu maŋgii váruttâm. – Jis kuáhtááh stáálu meeccist, te piso rávhálâžžân. Ele čääiti stáálui stáálun, ete tun poolah sust. Oro ruokkâdin, eeči ain laavij ravviđ muu. Mun tuođâi lijjim pärnivuođâst uáli tiätuäŋgiris já ruokkâdis kandâ. Jiem poollâm stáálui stáálustkin, veikkâ sun čuážui muu njune oovdâst muávrumin hormiš hámásâžžân. ¶ Nooa lehâstij laasâ já keejâi olgos. Väričoheh uáinojii! Nooa luoštij tuvá olgos, mut tot poođij maasâd forgâ. Čiččâm peeivi keččin Nooa luoštij tuvá oppeet kirdeđ. Ko tot maacâi, tast lâi šiervis, ruánáá lostâ njuuneest. Talle Nooa iberdij, et čääci lâi cuáhum. Ko sun nube peeivi luoštij tuvá olgos, tot ij innig maccâm. ¶ – Puáđi forgâ maasâd, Lady Elaine táátui. Tun lah uáli hävski veikkâ jieh lahgin komme. ¶ Klemetti Näkkäläjärvi saahâ ¶ Muotâteatter ¶ – Kuus madârákku täälgis šoodâi, koijâdij nieidâš ko čokánijm sivnedemkappelân eres ulmui kooskân. ¶ Tego sämmiliih mudoi-uv, meiddei anarâšah oppii vuáháduđ já piergiittâllâđ taan ääigist. Kielâ já eres kulttuur lii álgâm kuuloold iäláskiđ. Tot lii finnim torjuu tast, ko sämmilâštoimâ lii jyehi náál ovdánâm. Ko tääl kuittâg orjâlâšâin lii kirjálâšvuotâ, tieđettemkoskâuámih, taaiđâ, škovlâmáttááttâs já pooliitlâš orgaaneh, te tot lii ovdedâm meiddei anarâš kulttuur. ¶ Italia ¶ Tuhhiittum ¶  já - Ij tot häittid. Tääl tun vááldáh tom jiehke eeđâ innig maiden. ¶  räi, o Sämitige nuorâirääđi vuálásâžžân lii vuáđudum säämi nuorâimeriruttâ. o Nuorâirääđi vuálásâžžân vuáđuduvvoo Ofelašproojeekt, moos tähiduvvojeh tuárvi resursseh säämi nuorâimeriruuđáin. o Sämipárnái- já nuorâi táárbuh váldojeh vuotân sämitige puoh tooimâst. o Sämitige nuorâirääđi tuođâliih vaikuttemmáhđulâšvuođah torvejuvvojeh já nuorâirääđi tooimâ já tubdâttetteevuotâ ovdeduvvoo säminuorâi sajattuv äššitobdeeorgaanân. o Sämikielâlâš já sämikulttuurmiäldásâš kerho- já astoääigitoimâ ovdeduvvoo já tuárjoo. ¶ – Uážžup-uv mij väldiđ uási loddekeččâmkiišton, rähis Kuáski? Puállunjune áánui já keejâi Kuáskán nuuvt muččâdávt ko maatij. ¶ Pargopitáh ¶ Njuámmil ¶ – Suámálâš ettâmvyehi kale tiet-uv lii, Sáárá hundârušâi. ¶ Tállân Suomâ jiečânâsvuođâ finnim maŋa (1918) Suomâ staatârääđi vuáđudij Räjikocceemlájádâs. Ovdilmainâšum staatârääđi miärádâs mieldi vuáđuduvvojii räjikocceemsajattuvah Suomâ rajij miätá já toh ceggejuvvojii meid Sáámân-uv. Nomâlâsân Aanaar kuávlust räjikocceemsajattuvah vuáđuduvvojii anarâšâi aassâmkuávlun nuorttiibel Aanaarjäävri. Muádilov ive ääigi räjikocceemsajattuvah lijjii kale meid Piäccâm kuávlust-uv, mutâ iäskán nube maailmsuáđi maŋa toh lasanii Säämist já anarâškuávlust. Sajattuvah ráhtojii, uážžu ettâđ viiđâ ive siste Áádârjuuhân, Räji-Joovsepân, Šapšjáávrán, Virdáánjaargân, Lyevičiälgán, Loppookjáávrán já Njiävđámân. Jyehi sajattuvâst lijjii lovmat nuorâ läddlâš kandâalmajid, kiäh iä peessâm nuuvtkin älkkest vyelgiđ ovdâmerkkân veikkâ jieijâs šoddâmkuávloid, tâi veikkâ Avelângin. Sij ferttejii snuvláđ räjikocceemsajattuvâin, ko iä finnim vahtâhoovdâin kuhebijd luámuid já áinoo rääđi lâi älgiđ ääigikolloon raseldiđ páihálij anarâšnieidâigijn já veikkâ sij iä nuuvt hirmâd pyereest máttâmgin vala suomâkielâ talle, te "rähistuvvii" lädikandáid já maaŋgah naijii huápu-huáppoin siigijn taađeest, ko kiergânii já tuhhiittettii. Anarâškaandah iä kiergânâm kocceeđ ovdâidis, ko sij karttii jotteeđ puásuimeeccist já kost kost-uv já nuuvt sij nistettii pyeremus naaijâmahasijd nieidâid läddlijd. Iä sij kale liččii mudoigin piergiittâllâm sijjân já iäge piergiittâllâmgin. Oskom, et nuorâ lädikaandah, kiäh irguustellii anarâšnieidâid, lijjii paijeel kuđâlov já huámášittee lii, et sij vaikuttii puoh miäccáámus kuávluin-uv, kuus ovdâmerkkân viestârpeln Aanaar ässee kandâalmai uáli harvii lappui. Taah nuorâ läddliih lijjii siämmáá ennuv, jis jo iä ličči lámáš eenâb-uv, ko toin kuávluin ässee kandâalmaah. ¶ dâttâshäämist taat nanodui čielgâsánásávt. Nomâttum njuolgâdusah kirjejuvvojii meiddei uđâsmit ¶ Koveh Mika Saijets. ¶ Jis taarbâšlâš árvuštâllâm ij lah toohum, kalga virgeomahâš, kiäs laavâst já asâttâsâst meridum almottâskenigâsvuođâ vuáđuld almottâs pargoost lii toohum, algâttiđ toimâvääldis adelem toimáid, pargo tâi vuávám olášuttem koskâlditmân tassaaš ko árvuštâllâm lii toohum já celkkuuh skáppojum. Virgeomahâš kalga meiddei almottiđ ääšist kuávlulâš pirâskuávdážân nuuvt tooláá, et pirâskuávdáš kiergân táárbumield älgiđ siämmáá västideijee toimáid. ¶ Munjin lii adelum puoh väldi almeest já eennâm alne. Moonnâđ já toohâđ puoh aalmugijd muu máttááttâspärnin: kästiđ sii Eeji já Alge já Pase Jiegâ noomân já máttááttiđ sii nuávdittiđ puoh, maid mun lam koččom tii nuávdittiđ. Já keejâ, mun lam tiiguin puoh peeivijd maailm loopâ räi. ¶ 221. Ovdâvyeijimvuoigâdvuotâ kuáhtáádijn ¶ Ränisnuárju (95A) spiekâst uáivis häämi peeleest nuárjust: ränisnuárjust lii kuhes turbe já stuorrâ uáivi. Stuorrâ ores ränisnuárju sáttá teddiđ masa kulmâčyeti kiilud, ađai tot lii čuuvtij stuárráb ko nuárju já tot kištod kuobžáin Suomâ stuárráámus piätuellee sajattuvâst. Nuorttâmeeri ränisnuárjunäällin láá árvuštâllâm paijeel 20~000 ohtâgâssâd já nääli nanosmuva ain-uv. ¶ – Jis jiem eres tiiŋgâid kaavnâ, te kale taah-uv tohhejeh, sun jurdâččij. ¶ ergi - iärgádâh ¶ Merja Kuisma ¶ Sämitigge juovij škoovlâi kiđđâjuuhlijn stipendijd sämikielâ oopâin pyereest miänástum uappeid. Stipendeh juáhhojii ohtsis 6 uáppei, kiäh lijjii čođâldittám sämikielâ iskos pajeuáppeetutkosijn, 14 uáppei, kiäh pessii vuáđumáttááttâsâst já kuulmâ Säämi Máttááttâskuávdáá uáppei. ¶ Jieŋâpuureehsaje lâi suullân kuulmâ kilomeetter keččin já toho čuoigâm piištij suullân tijme, ko Joovnâst ij lamaš kuussân huáppu. Viijmâg Jovnâ ooinij vuossâmuid jieŋâpurehijd. Toh lijjii stuárráábeh ko sun muuštijgin. Sun čolgâttij savehijd jyelgist já vaazij toi jieŋâpurehij lappâd, maid sun lâi jo uáinâm já mon eennâm lâi jo kiergânâm tutkâđ. Jieŋâpureheh stuorruu já stuorruu mađe eenâb Jovnâ vaazij. Sun ooinij veikkâ magarijd jieŋâpurehijd ucceest já keppisist stuárrás ja lussâdân. Sun vaazij ain ovdâskulij já imâštâlâi jieŋâpurehij styeresvuođâ. ¶ 2 0 ¶ Säämi kulttuurkuávdâš Sajosist liäkkojii čájáttâssajeh sämmilijd taidâráid já vuoššâmuu čájáttâs lekkâmjuhle lâi tuorâstuv 25.6.2015, ko Petteri Laiti juhlečájáttâs lekkui olmoošjuávkun. ¶ čiehčâ.....68, 82, 83, 98 ¶ Maid nuorah jurddâččeh jieijâs elimist já sämmilâšvuođâstis? Mii lii sämikielâ já sämikulttuur saje škoovlâst, mediast, kirhoost, pääihist, ulmui mielâin? Moh láá já maid pargeh sämitigeh? Maht já kost sämmilij kielâlâš já kulttuurlâš rievtih láá torvejum? Kiäh láá säämi musikkáreh, tyejimiäštáreh, kovetaidâreh, kirječälleeh, filmârähteeh? Manen sämimááccuh kevttimist lii nuuvt ennuu saahâ? Mii lii puigâ sämityeji? Vástádâsah täid koččâmâššáid lii máhđulâš uuccâđ täin siijđoin tâi siijđoin, moid tah siijđoh laiđiisteh. ¶ Nihkolas Valkeapää, vsj. ¶ 105 ¶ 21. Egypti lii äpiväldikodde ¶ 1. Sáárgu Åland liipu. ¶ Alemus riehti (tavesämikielân) ¶ 15.11. Vuosmuu säämi riijkâpeivivalmaa, Isak Saba, šoddâmpeivi. Isak Saba šoodâi ive 1875 Vaarjâg Uunjaargâst, Taažâst. ¶ lii maŋgii epiohtâlâš. Sämimáttááttâs pedagooglâš ovdedem uáivild el. máttáátteijei áámmáttááiđu ¶ Vajoiditmân valdum pargotooimâ pargoh suáppojeh äššigâš tááiđui, tuoivui, máhđulâšvuođâi já uulmij miäldásávt. Sopâmân uáslisteh äššigâš lasseen vajoiditmân valdum pargotooimâ stivrejeijee já pargoadeleijee ovdâsteijee. Vajoidittee pargotooimâst ráhtoo kirjálâš sopâmuš. ¶ Pelleestkin lamaš. ¶ Sämikielâlâš máttááttâs sämikuávlu ulguubeln ij adeluu ollágin, mut kielâ máttááttâsân uáslisteh ¶ Siärvuštâláim vala tuotâ kuhe kiännân tieđehánnáá. Issi poorgâi viehâ máhđuttes aašijd. Tuolmâi vala pyeráin 60 kilomeetterid lusis pargopeevi loopân, vâi pesâččij leđe muin mottoom tiijme. Munnust lâi teltta meeccist já savâstâláim viestâlapuiguin. Talle iä lamaš vala mätkipuhelimeh. Aassim maŋeláá Kaamâsist Eeva Joovnâ (Jouni Nuorgam) já suu káálgu, Lea lunne. Jovnâ lii siämmáš almai, kote muštâluvvoo pegâlmâs iskelmäst “Matkalla pohjoiseen” . Kočodim sunnuu jieččân värivaanhimân. Suoi kohtâláin muu tegu jieijâs nieidâ. Aassim sunnuu lunne já išedim kavpâšiđ mätkimuštoid saksalâšturistáid sunnuu puuvdâst. Siämmást vuolgâttim ulmui fáárust syele rähisvuođâreeivâid Iisin, jis sij vuoijii toho kulij. Nuuvt soováim, et kuás já kost puávtáččáim kuáhtáđ kiännân huámmášhánnáá. ¶ Torvolâšvuođâravvuuh: ¶ Sämitigge 2013 ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtus teeman lii taan ive muusik jieškote-uv šlaajâst. Tábáhtusan láá almottâttâm 22 musijkkárid tai muusikjuávkkud, main láá puohnâssân 150 kiišton uásálisted. Čáittuseh ovdâsteh tave-, aanaar- já nuorttâsämikielâid. Nuorah puátih tábáhtusan masa puohâin sämikuávlu škoovlâin. Ruávinjaargâst láá tábáhtusân almottâttâm kulmâ juávhu/musijkkár. Tábáhtusan uárnejuvvojeh linjâšautosáátuh jyehi kuávlust sämikuávlu. ¶ – Mun áiguččim tuin váhá savâstâllâđ. ¶ – Koolgah-uv uástiđ tääl kyehti vuolâkoori! Tääbbin láá naabureh iššeedmin aauto sirdemist. ¶ - Na vuoi hirmos sittágin! Na maht tun peessih tohon Kaari kuuvl nuuvt huápust? ¶ Tiärmâš ~ Tiärmáš ~ Miälláš ~ Miällâš = Törmänen ¶ Love koččâmâššâd Sämitige saavâjođetteijei ¶ Muusiktoimâ sämikielâlii máttááttâs- já šoddâdempargoost– škovlimpeeivih Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist 4-5.10.2013 ¶ Piäiválâš tooimâi ohtâvuođâst kielâ tuáimá riäidun, ij jiešárvun. Aarâhšoddâdmist párnáá kielâ ovdánem ovdeduvvoo jieškote-uvlágán tooimâi pehti. Aarâhšoddâdmist páárnáš ¶ 5. Mii tábáhtuvá? ¶ Heikkâ muštâlij ennuv Áánán jieijâs perrust. Sust lijjii kyehti uábi já Heikkâ lâi puoh nuorâmus. Suu uábih láin čuuvtij puárrásuboh já láin jo sirdâšum pargoelimân. Heikkâ lâi mottoomlágán eehidtäsni. Heeihâ eeči lâi kävppialmai já enni kietâtuojij máttáátteijee. Sun lâi vuálgus kaavpugist, kost eellim oroi lemin čuuvtij ereslágán ko Ááná päikkisiijdâst, kost lâi tuš kuálástem já puásuipargo já škovlâ. Kävppi-uv lâi áigáá jo nuuhâm toimâmist já tastmaŋa lâi iällám kävppiauto, mut tot-uv lâi joskâm áigáá jo jotemist, ko nuuvt uccâ siijdâst iä lam tuárvás ášásteijeeh ige kävppi innig kannattâm. ¶ b. hemoglobin ¶ Naiset ovat viisaampia, kuin miehet, koska he tietävät vähemmän ja ymmärtävät enemmän. ¶ Tavesämikiellân 1998 almostum Uđđâ testament lâi vuossâmuš puáđus Taažâ, Ruotâ já ¶ Sämikulttuur já sämikielah iä siäilu, jis kielâ ij sarnuu teikâ sämiaalmug ärbivyevih já täävih iä paijeentolluu. Jyehi sämmiliist lii stuorrâ ovdâsvástádâs tast, ete siäilu-uv sämikulttuur. Staatah kalgeh lääččiđ iävtuid toos, ete sämikulttuur puáhtá siäiluđ, mutâ jyehi sämmilâš taha loopâst jieš valjim tast, ete siäilu-uv sämikulttuur já magarin tot siäilu puátteevuođâst. Jyehi sämmilâš vanhim, kote máttát ärbivuovijd já ärbivuáválijd iäláttâsâid párnáidis, meerrid sárnuđ sämikielâ párnásis, piejâ párnáás kielâpiervâlân teikâ máttááttâl lappum sämikielâ, taha kulttuurtavo já lii jieijâs uásild turviimin sämikielâ já –aalmug puátteevuođâ. Kijttoseh tijjân, sämmiliih vaanhimeh, ááhuh já äijiheh já madârvanhimeh tii kuáđđám äärbist! ¶ torjuu. Säämi kielâlaahâ lii maŋgii oinum nahcâkoččâmâššân. Vala onnáá peeivi-uv virgeomâhááh ¶ 98C Jäävri ekosysteemân kuleh šadoh, elleeh já ¶ Nuorttâmeerâ ponneest eellih maaŋgah šlieddâelleeh ¶ Italia F7 ¶ – Maht tust pyevtih leđe tääbbin iivneh? Jukká koijâdij ¶ Ohtii aasâi Avelist ohtâ almai, kiän nommâ lâi Kasper. Sun lâi maaŋgâ tááhust epitáválâš almai, nuuvt tegu tovlááh ulmuuh maŋgii lijjii-uv. Veikâ sun lâi motomij ulmui mielâst taggaar uánihâsjiermâg, te sun lâi motomin kuittâg vijsásub ko nuuvtkočodum viijses ulmuuh. Sun lâi meiddei ruástil já ruokkâd-uv, jis tárbu nuuvt vaađij. Sun lâi meiddei viehânáál viijnánmannee almai, talle ko finnij vijne, te vájálditij puoh eres aašijd. ¶ Beaivvi áhkubat –juávhu čáitáldâs lii muusikteatter já tast láá mieldi Sunna Valkeapää, Anniina Kitti, Gabriela Satokangas, Rauna Saijets, Maria Saijets, Inger-Elle Suoninen, Mari Guttorm já Sunna Nousuniemi. Juávkku väljejui säminuorâi ovdâsteijen väldikodálâš tábáhtusân Vuáčust 26.3. uárnejum säminuorâi taaidâtábáhtusâst. Tábáhtus tuámárin toimáin caittâleijee-toimâtteijee Irene Länsman já teatteripargo uáppee Heli Huovinen. ¶ 105B Piisam tälvikuáti lii ittáám uáinusân muottui ¶ JOH. 1: 1 – 14 ¶ – Mudoi kale, mut Kuivest láá nuuvt ennuu toh kiđđâpargoh, et sun ij tääiđi ostâđ. Puávtám mun kale elâččiđ koijâdistmin sust. ¶ teehin taid kuolijd, maid esken kuudijd. ¶ uážžuđ njunásis njaalgâ haajâid, ¶ ase-ellee . Čääsivuálááš keeđgij, ruggâstuálpui tâi šadoi asan jieijâs kiddim tâi toi mieldi lihâdeijee iäláán. Om. tiäpuh já skuápuh. ¶ Njäävi láá hárjánâm pivdeđ tälviv, veikkâ ton cuoppâ lii njaalgâ keessiv-uv. Áámmátkuálásteijeeh pivdeh njäävi viermijguin, lanijguin, katiskaiguin ja vogijguin. Njäävist kalga lyeštiđ voorâ tállán pivdem maŋa já tom kalga čolliđ, ko cuoppâ pillâšuvá jotelávt. Astoääigikuálásteijeeh pivdeh njäävi meid runneuággumáin. Pyeremus pivdoäigi lii kođoäigi já keessiv eehidijjâ. Njäävist puáhtá vuoššâđ määli já tast puáhtá rähtiđ liemâ. ¶ –~Muu nommâ lii Mats M. A. Matsson. Lam eidu monâmin viettiđ jonsahpeeivi kisái jieijâs jonsahpeivstáágu luus. Tot lii tyebbin kiedist. Tobbeen forgâ puurrâp varbusijd já tánssáp já šuámbistep. ¶ Kooveest Ilmari Mattus já Petra Kuuva Anarâškielâ seervi 20-ive juhleest Anararist ive 2006. Kove Matti Morottaja. ¶ Tave-Áhusuálui = Selkä-Akusaari ¶ 100B Tori lii tehálâš kavpâšemsaje Afriklii ¶ www.sottiisimoves.fi ¶ Kärigâsnjaargâ škovlâ: Jarkko Länsman (tavesämikielâ) ¶ Sämitigge juovij stipendijd ollâtääsi uáppeid ¶ Elmer sino lâi Ante mielâst suullân postâmeerhâ matsâš, nuuvt et ij tast kuhháá puáhtám ubâ ájánâmgin. ¶ Luuk 5:17-26 ¶ a. keessiv b. tälviv? ¶ Aanaar siijđoh ¶ 3. a. Noomât Australia eennâmtuálu pyevtittâsâid. ¶ Peerâ F. Viežžâp kirjeráájust šiev kiirjijd já luuhâp taid. 100 € 10 € 0 € ¶ Jis kerd kulluuttuvvoo, et Kristus lii iällááttum jämmei kooskâst, maht motomeh tist pyehtih ettâđ, et jämmei pajaspajanem ij lah? Jis ij lah jämmei pajaspajanem, te ij Kristuskin lah iällááttum jämmei kooskâst. Mut jis Kristus ij lah iällááttum, te talle mii kulluuttem lii tušes saahâ, tušše lii meid tii osko. (1. Kor. 15:12-14) ¶ Heikkâ ij jiendâm maiden. Sun keejâi laasâst olgos. ¶ Toimâohjelm uulmij olášume čuávvup ihásávt sämitige toimâmuštâlus kieđâvuššâm ohtâvuođâst. Toimâohjelm olášutmist västideh puoh sämitige orgaaneh já pargeeh jieijâs toimâsyergist. Ohjelm on rahtum suomâkielân já sämikielân. ¶ 24A Rottá lii ijjâellee. Njunesoksâmijguin tot kuldâlâd pirrâs. ¶ styeredemlaasâ tâi preparistemmikroskoop, preparistemnijbe, pinseteh já petrimaljah. ¶ Jurdim, et lijjim uáli pyereest čielgim, maggaar tiileest suu madârákku tääl lâi, mut koččâmušâin ij puáttám loppâ. ¶ Sämitige stiivrâ čuákkim 24.2.2015 ¶ 3. Coprinus micaceus – Kiillemustesieni – Kildoslekkâkuobâr U ¶ 2. Jurgâlus. Taan veerstâ anarâškielâsâš versio spiekâst KR92 morfeem- já ¶ - oppâmateriaal tieđettempargo, vuorkkim já jyehim, ¶ Já nuuvt iššeed moonâi lonottiđ liipuid, já mun paaccim nieidâkuáhtásáin já täävvirhivvâduvváin čokottâllâđ mottoom salin já vuordâččiđ. ¶  eehidmáállás. Suomâkielâst organiismâ ráhtusamnâseh, ovdâmerkkân ¶ Uccpárnáá Vuoli Ilmar ¶ – Mii tobbeen uáinoo? Tobžâ koijâdij. Tääl sun-uv lâi kuittâg-uv jo váhá pyerebeht koccám. ¶ f. Mane kuobbârijd kannat nuurrâđ koorin tâi saaŋkon ¶ U K N C V K S P Č R S J ¶  lii skierâs ¶ 13 MAHT LODEH LÁÁ VUÁHÁDUM JIEIJÂS EELLIMPIRRÂSÂN ¶ Iho lâi lamaš cuáŋui: kirkis cuáŋuimáánu piäiváš lâi jiehtinâš suddâdâm jolgâdâsâi cuoŋŋuid njuoskâsin. Já ijjâpuolâš jiäŋudij taid ulmuu kyedden, cuáŋujin. Ton alne párnááh puohtii veikkâ njuškodiđ čolgâm paloittáá. ¶   83. Suomâ kolgâččij pehtilittiđ tooimâidis vâi čielgiiččij já turviiččij sämmilij eennâmkuávluid já luánduvaarijd kyeskee vuoigâdvuođâid juridilávt. Suomâ kolgâččij eromâšávt visásmittiđ sämmilij hárjuttem puásuituálu sierânâssajâttuv turvim ko váldoo vuotân ton iäláttâs merhâšume sämmilij kulttuurân já áárbán. ¶ Nanodum iävtukkâsluvâttâllâm ¶ 8:00-8:30 Iiđeedkähvi 8:30-8:40 ¶ Luuk. 8:12 ¶ Hupaisa juttu koristaa kasvot ¶ ● Váldá čääsi lostâidiskuin, verdijnis já ruotâsmemsoksâmijdiskuin ● ¶ KKK02, s. 82. ¶ Fiäru koške amnâsijd litteest já lasseet mielhi já mielkkirahka, sehhii taid jávuigijn oohtân. Lasseet vala sudes vuojâ já känimoonijd. Leškii passeemliitán já pase oovtâ tiijme uuvnâst suullân 200 asteest. ¶ Muáddi mánuppaje maŋeláá vuolgijn tuávtir Pekka Laiho já Ilmari Mattus uuccâđ tuom keessiv oinum kiäinulahhaa. Suoi väzziláin Njiävđámist rääjimield Äittoiviijd räjikocceemlájádâs partiokáámpán, kost orostâláin kulmâ iijâ. Ittinâš suoi eelijn ucâmin tom pálgá uási, mii kavnui-uv. Taažâpele Äittuáivjäävri taavaabeln aalgij keđgikummelijguin tikkádum kiäinu, mii moonâi aaibâs njuolgist Porgejävrráppái rasta Ruáviváárán, mast tot ovtâstui merkkejum Anarâšpálgás. ¶ Ruopsiskeđgnyeri = Punaisenkivennuora ¶ sänitääsiráhtusist muádi saajeest. KR92 olgospyehtim sinun käsiisi lii jurgâlum tuu ¶ SomBy Myspacest ¶ EELLIM AAVIJN, SAVANNIJN JÁ ARVEVUOVDIJN ¶ Rabat D9 ¶ Oskom, et taan museoviäsust puátá Suomâpele já manen ij eres-uv kuávlui sämmilij taggaar ohtsâš kulttuurviäsu, mast pyehtip kavndâttâđ sämmilijgijn eres-uv tuvij, ko tiätu tuálui ohtâvuođâst. Avžuuttâm puohháid uáli váimulávt eelliđ uápásmuumin Aanaar Sämimuseo uđđâ toimâtáálun já vuárnum, et ruttâ ij moonâ tušás. Jis párnááh láá fáárust, te sijjân-uv kávnoo porgâmuš. Čááitus lii heiviittum sii-uv tárbui várás. ¶ – Ele jo pyeri olmooš uáivi leggist meddâl! ettim. Vuošâm tast já taavtijn njaalgâ kyelisopá, čielgejim sunjin já ohtuunân imâštâllim, et maht te jo kyelikävppijâs puáhtá leđe nyevt tuávkki, et ij tieđe, mon pittáá puáhtá moos kevttiđ. ¶ 62. Viljâlemenâmij lodeh 203 ¶ Nieidah kuldâláin ávusnaajmij. – Maht tot talle innig kávná taid? ¶ Räjittes säminuorah ¶ Kurppalodeh ¶ Čäällimkiištoost láá kulmâ rááiđu. Kištodeijee ráiđu miärášuvá ave mield. Rááiđui pyeremusah palhâšuvvojeh Sämitige Nuorâilävdikodde-haavâ ornim säminuorâi konfereensâst Suáluičielgist 16. roovvâdmánnu 2009. Lasseen konfereensâst puáhtojeh uáinusân čäällimkištoost finnejum puátuseh. Tuámárin čäällimkiištoost toimâv Rauna Paadar-Leivo já Mikkal Morottaja. ¶ marja-liisa.olthuis(at)oulu.fi ¶ 1.5. Matti Morottaja já Ilmari Mattus toimâttem 305-sijđosâš nooveelčuágáldâh “ Kyelisieidi maccâm já eres novelleh ” almostui juovláid 2005. Čälleeh láá ohtsis 14 já äigikoskâ, mast antologia maainâst, lii 500 ihheed. ¶ Čohčâmáánu 1992 (20 sijđod) numerist, mii lâi lokkekuvijdis peeleest neelji-iivnâg já mon válduteeman lâi Feeilâgeh já lasattâsah Mattus suuhâ nommâsâš čallui , avžut uáivčaalâ ulmuid čäälliđ čallust Čääli tun-uv eres lasseen návt: ¶ Ovdil kirjerááju lii ratkuuttâh. Matti ooroost já luáštádât pyerá alne. Sun kiäččá tárkká uálgispel já čižetpel, ete puáhtá-uv sun moonnâđ torvolávt luodâ rastá. Kirjerááju lii jo alda já Matti meerriđ laiđiđ pyerá loppâmääđhi kirjerááju šiiljon. ¶ Sij suládii toho, monnii enâmân. Peeivih-Vuáláppâš ceelhij: ¶ Cancodijnis já purâdijnis lâi njuámmilâžžân šoddâm koško já nuuvtpa tot cancoi-uv uccâ jávráá riidon juuhâd. Njuámmilâš komerdij juuhâđ čääsi jäävrist, mutâ njuškij tállán maŋaskulij. Njuámmilâš lâi suorgânâm. Tot lâi uáinám jäävrist mučis, vielgis njuámmil. Njuámmilâš kuovlálij uđđâsist várugávt čáácán já oppeet tot ooinij vielgis njuámmil. Njuámmilâš kávkkái vielgis njuámmil já eeđâi ustevlávt mutâ várugávt: ¶ Lyophyllum connatum ¶ o olgosavotekkipihvi, auravuástá, laigospotákkeh ¶ 5. Almoot Helsig sadaduv ¶  ettâmvyevih: – Heikkâ lii vissâ tuu kandâskippáár, Liisá eeđâi tiätuäŋgirávt. ¶ Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi IV já tast II juávhu mield (vuáđupälkki 2 458,77 eurod/mp). Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 28.10.2011 tme 16.00 räi čujottâssáin Angelintie 696, 99870 Aanaar. Lasetiäđuid adelává sosiaal- já tiervâsvuođâčällee Pia Ruotsala, 040 - 726 2688, vs. vuávájeijee Lydia Heikkilä 040 – 743 2393 ja www.samediggi.fi. ¶ UM: Ij tot lamaš kosten. ¶ juomana menee vesikin - juhâmuššân mana čääci-uv, vrd. juhâmuššân tohhee čääci-uv ¶ 48 % Aanaar servikodde ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtus ¶ 2. Tarkkuu, mii liegâsvuođâmittárân tábáhtuvá jieŋâ suddâm jieškote-uv muddoin. ¶ Sáárnum sämikielâ, já veikkâ tot ij lahkin muu eenikielâ, te tot lii munjin tehálâš kielâ jieččân sämmilâšvuođâ keežild. Lam luuhâm tom ubâ škovlâave vieres kiellân, já čaallim tom pajeuáppeečálusijn-uv. Lii vaidâlittee, et Vuáčust sämikielâ sirdem puátteid suhâpuolváid mahtnii orostij, já sämikielâ eenikielânis sárnooh láá tobbeen riävtui tuše puáris ulmuuh. Halijdiččim, et liččim finnim sämikielâ eenikiellân, mut ko tot ij lah máhđulâš, te ááigum máttááttâllâđ kielâ pyereest já sirdeđ tom jieččân párnáid eenikiellân. ¶   Kieldi 1. a. Máttááttâl nomâttiđ já čäittiđ ¶ Oskarleibi 13,50 eurod ¶ kivkháást < kivkkâhâš = kiukaasta < kiuas 129 ¶ Dareios 124 ¶ 56A Kiutakievŋis. Kiävŋá seinin lii kalkkânálásâš källee. ¶ killáđ suvromist. ¶ Myerjih läddih iäskân maŋesčoovčâst já ko myerji lii suvráá já koorâs, te tanen tot siäilu pyereest kolmâ ääitist teikkâ jieŋâskääpist. Jeggijuuŋâ puáhtá meiddei kalmaattiđ já tom puáhtá siäiluttiđ meiddei tuoldiittum čassijn tevdum puttâlist. Jeggijuŋŋâ lii šiev säppimyerji teikkâ liivzâsmyerji (hyytelömyerji). Liivzâs ráhtoo nuuvt, et vorâs čohčâmyerjih tuoldâttuvvojeh 10 miinut uccáá čääsist. Koorâid puáhtá silliđ meddâl já lasettiđ myerjilivzâslitterân kilupele sukkâr. Jis ráhtá marmelaad, te talle ij taarbâš tuoldâttiđ muorjijd, tuše peri lieggiistiđ. Erinomaš juhâmuš finnee, ko siävvut jeggijuuŋâid suávi mááihlán já lasseet vala hunaja. Ko toos lasseet vala hiiva já tiptá keevvâđ iijâ paijeel, te kale šadda tiervâslâš juhâmuš. ¶ Pertti Heikkuri já Nilla Tapiola čuávumin uásipeličuákkim ¶ . Čuákkim puáhtá čuávvuđ meid čuákkimsalist. Čuákkim álgá Sajosist tijme 12. ¶ - Joo, tun še tarbâšah jieijâd ääigi, nuuvtko mij-uv. Návt lii-uv pyereeb. ¶ - Sämikielâlâš aldatipšoo 24 831,50 € ¶ - Kaaresuvanto škoovlâ Buoidagat -juávku čáitáldâs Gos boagán, gos liidni ?, mast tehálâš koččâmâšah lijjii ulmui koskâvuođah, rehálâšvuotâ já addâgâsânadelem. Čáitáldâs stivrij Anna-Reetta Niemelä. ¶ tievâsmit tom. ¶ Tieđettemčáluseh ¶ 35. Tere tulemast 117 ¶ Astronaut fiäráán ¶ 4. ¶ Kuuva, Petra. 2014. Máttáátteijee. Aanaar škovlâ. Sleđgâpostâsahhiittâllâm 25.5.2014 ¶ Sun keigij jo pissoos, mut siämmást suu mielân tuágádij, et jispa kumppi lii-uv puurrâm ááhu já suu puávtáččij vala piäluštiđ. Sun ij pááččámgin kuumpi, pic vaaldij skerreid já čuopâškuođij uáđđee kuumpi čuávji áávus. Ucánjáhháá čuopâdijn sun ooinij ruopsis liijne ruápsáámin, já forgâ nieidâš njuškij lättei já eeđâi: ¶ c. Helsig - Kööpenhaammân. ¶ – pänittes njälmi já muttuustellee roppâhäämi ¶ Suhânommâ lii hámášum ton šoddâm aaigij uáli táválii sämmilâš ulmuunoomâst, mii táválumosávt čaallui háámán Aikia . Nommâ tiättoo puárásumosijn viäruluvâttâlmijn Anarist Kuáccám Kitkajäävri räi. Lii nabdemist, et Suáđigil, Kuáccám já Aanaar Aikioin iä liččii siämmááh suhâmadduuh. Enbuske (2003, 153) lii arvâlâm, et joba Aanaar Aikioh liččii algâaalgâst vuálgus sierâ suuvâin. ¶ 4. Mane? ¶ já muotâäijiheh ¶ Sämikielâ haldâšemkuávlu lii sämikielâ njuolgâdusâi heiviittem váldukuávlu meiddi Taažâst. ´Säämi kielâlaahâ´ torvee vuoigâdvuođâ sämikielâ kevttimân virgeomâháin, riehtilájádâsâin já sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâsâst. Lasseen njuolgâdusah kyeskih kirholijd palvâlusâid já máttááttâs. Puoh haldâšemkuávlust tuáimee škoovlah nuávditteh säämi máttááttâsvuávám (Sámi oahppoplána), mii lii paldâlâs aalmuglâš (taažâ) máttááttâsvuáváámân. Puohâin haldâšemkuávlui škoovlâ jottee uáppest lii vuoigâdvuotâ finniđ sehe sämikielâ et sämikielâlâš máttááttâs. Eres kuávluin Taažâst vuoigâdvuođah láá eenâb räijejum. ¶ Jurgâlus lii vuolgâteevstâ ekvivalent, jis tot vaaikut toin naalijn, et puátukielâsâš viestâ ¶ - Mun lopedâm tom ulmui kunneesaanijn. ¶ oovtseellâg yksisoluinen ¶ Ovdilgo luovâttâm sänivuáru Suvin, lii äigi kijtteđ motomijd ulmuid já eres-uv pargosoojijd. Proojeekt keevâtlii pele, mii – vaidâlittee kale – šietâi aaibâs liijgás uccáá kiirján, lává jođettâm šoddâdemtiettuu maister Irmeli Moilanen já filosofia maister Annika Pasanen. Jis sunnuu vuávám- já koordinistemnaavcah iä liččii lamaš aanoost, talle ij projektistkin liččii puáttám mihheen. Siämmáánáál halijdâm kijtteđ tievâsmittemškovliittâs máttáátteijeid: Matti Morottaja, Petra Kuuva, Taarna Valtosii já Anja Kaarret. Kijttoseh tijjân, kiäh leppeđ dokumentistâm proojeekt: Anneli Lappalainen, Inger-Mari Aikio já Frode Grönmo. Lieggâ kijttoseh meiddei ohjelm uárnejeijeid Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituutin, Säämi máttááttâskuávdážân já Anarâškielâ siärván. Suomâ Kulttuurruttârájuttáá ubâ proojeekt já kirjegin iä liččii. Siämmást kijttoseh nube merhâšittee ruttâdeijei Jenny ja Antti Wihuri ruttâráájun. Eromâš mainâšume finnejeh toh 23 kielâmiäštárid, kiäh valdii uáppeid jieijâs aargân já adelii sijjân máhđulâšvuođâ oppâđ kielâ já kulttuur keevâtlii elimist. Já majemužžân mut ij kuittâg ucemussân láá toh 17 sierâ suorgij äššitobdee, kiäh lyevvejii jieijâs oles ihán pargostis já pottii fáárun škovliittâsân uáppei roolist. Škovlim maŋa sij láá maccâm pargosis teikâ algâttâm aaibâs uđđâ pargosyergi, mast anarâškielâ lii fáárust. Sii pargoi puátusijn mij lep uážžum ilodiđ majemui 2½ ive ääigi. Tiittáá, kiäh leppeđ lamaš ohtsis 100 verd toimâmin já porgâmin, taat proojeekt ij liččii kuássin olášum. Taat liävus čááitus tast, et kielâiäláskittempargo váátá puoh kielâsárnoi kielâtááiđu já eres-uv áámmátulmui äššitubdâmuš. Kielâiäláskittem lii tiimipargo! ¶ Jurgâlus árvuštâllui ton mield, mon ennuv já magareh spiekâstmeh sänitärhisvuođâst – ¶ – Ij Ella pyevti luoikkâđ tunjin puuvsâidis. Toh láá liijkás uceh já uánihááh tunjin, Saana iätá. ¶ vuotân lii, et Suomâ sämmiliih iä pyevti luuhâđ Suomâst toimâttum, Suomâ tavesämikielâ suomâ ¶ Pajekeeđgisavo 5:2 A22 Kiäptuveist, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ 124B Váimusuonah tuálvuh voorâ vááimust meddâl já ¶ syeligâsvuođáid motomin maŋeláá. Lii nuuvt lieggâ já ¶ Liisá lâi čielgâsávt-uv ilosmâm Ááná uáinidijnis. ¶ Siempárnáá Haanu Hanssâ aasâi Samudjäävri taavaakeččin já Uccâ-Vuolli Ijjäävri Juvnjäälmist. Motomin suoi vuolgijn oovtfááru kuolijd kavpâšiđ Aanaar markkânân. Tobbeen lâi Nykänen kote oostij kuolijd. Ostiihân kal eres käävpih-uv talle 1950-lovvoost. Käävpih lijjii-uv ton ääigi maŋgâ Aanaar markkânist. Muu mušto mield kuittâg loopâkeččin 1950-lovo sälttejum šâpšâkiilust maksii 400 mk já puškokiilust 150 mk tonáigáá ruuđâst. ¶ a. káártá uuccâmruvdustuv vievâst ¶ já ain visârdij. ¶ Juávkkupargo ¶   Anaraškielân jurgâlâm Anni Sarre ¶ Sajos lii toppum aalmugist majebaargâ 3.4. tme 15–19 koskâsii ääigi. Uuvsah lekkâseh oppeet tme 19. Ávuviehân uárnejuvvoo kähvikuásuttem tme 19–20. Tuáivup, et kulttuureehid viehâ čokkááččij sajestis tme 19.45. ¶ Lope lii vyeimist sooppum ääigi. Lope lii pargosajekuáhtásâš. ¶ Säämi kielâlávgum škoovlâst ¶ áhupiddo ¶ mield. Kielâ variaatio tááhust kalga miäruštâllâđ stijlâtiijpâid, almoskielâ, sárnumkielâ, ¶ – Hei keččâđ Nyyti, enni páárgád, – huápust maŋŋaal! ¶ – Herra vääpeli! Rajajääkäri Mattus; ilmoittaudun palvelukseen Utsjoen rajavartioasemalle. ¶ 1. Liegâsvuotâ liihâd suonjârdmáin, rievdâmáin amnâs fáárust já jotemáin amnâs mield. ¶ talle lii? ¶ Kypros pundá já Eŋland pundá västidáin kuábâš-uv Suomâ ruuđâst love märkkid já tothân lâi tallaa ääigist viehâlágán ruttâmeeri. Jis tom verdidičij veikkâba tááláá ruttâáárvun, inflaatioid sehe eres-uv ruttâáárvu muttee aašijd vala fáárun väldimáin, te tot ličij onnáá peeivist Suomâ ruuđâst vaarâ muáddičyet märkkid (pajeláhháá 30 eurod) já kii tiätá paijeel tast-uv vala. ¶ –~Ristillistä se oli Tiina-vainajankin elämä! Mun lehâstim uuvsâ já moonnim siisâ, te oinim ko peevdi pirrâ čokkájeijeeh lijjii spellâmin katko. ¶ Oppeet lâi keesi puátimin. Sáárá njaŋgai soorvâ tyelji alne. Sij leijii eidu, ij kukkegin äigi, te varrim kesipááikán juhâriidon. Juuhâ lâi jo áávus, mutâ vala muotâtielhuuh-uv leijii motomijn soojijn. ¶ iänáás oosijn rahtum Taažâst, mutâ Suomâ uásipele pargon lii lamaš jurgâliđ ¶ Viijmâg sun finnij tom nuuvt valmâšin, et ENTER tuše teddiliđ já tot mutáččij suu päikkisijđo Interneetist. Mut kivkked monitorin poođij miinaháárááv já maašin jieš speelâi tom. Ain jaamij já algâttij uđđâsist, ovdilgo monitori čaaskâi ollásávt. ¶ Euroop Rääđi olmoošvuoigâdvuođâváldálâš avžut Suomâ pyerediđ sämmilij vuoigâdvuođâid ¶ Hiävuvääldih 15, 17, 18, 28, 31, 32, 35 ¶ 3. Tuuđhâ oppâkirje kove 78A. ¶ Taat ohtuuvuotâ jotkui-uv váhá kuhebiššáá ko lâi lamaš juurdâ. Mut nube tááhust Ánná kale lijkkui toos čuuvtij, et peesâi ráávhust leđe puoh ton maŋa, maid sun lâi jo kaavpugist feerim. ¶ 4. Kielâsepti: šoodâi skippáár vâi skipárin? ¶ Lâi eehid ko sun juovdâi Perunämmir tupán. Sun lâi čuoigâm jo maŋgâ penâkkullâm ton peeivi. Sust lâi lavkkâ, evviseh já pivoh laavhâst. Já ko lâi suáldât já suátiäigi, te sust lâi viärjun maašinpistovl "desanttivaarâ" ko lâi. Sun lâi tommit kuhes määđhi jo čuoigâm lavkkâ já pisso seelgist, et sun halidij orostiđ tupán iijân. Tast sun pooldij tuulâ täähist, káhvástâlâi já purâdij. Tuulâ paštust lâi liegâs leđe, koške muorâh pollii pyereest já tupe-uv lieggânij. Algii leđe nahareh já sun moonâi riicin viällâđ. Sun lâi uáđđâm, mutâ koccái ko šoodâi uškes. Täähist lâi vala šiev ilos suáhimuorâin. Sun lasettij muorâid táákân já koške muorâh pyeleškuottii tállân pyereest. ¶ Nubben pehtilumos piivdus tovláá ääigist lii lamaš viermi , mon pyeremus pivdoäigi lii lamaš čohčâ sevŋis ijâidiskuin. Talle šapšâ kođá já čááŋá pyereest viärmán. Jodottâllâm keessiv ij lamaš ulmemiäldásâš, ko pumbulviermih njivluu jotelávt já čuovâdis kesi-iijâi kyeli aaicâi taid pyereest. ‚ohčuv lâi nubenáál. Talle pyeremus kođokárgui oolâ syeppejuvvojii kuhes-uv joddeeh, maid ferttij jyehi iiđeed kuohâđ šooŋâst peerusthánnáá. Šaapšah čuállejuvvojii čuomâsthánnáá tállán päikkisáátkun puáttim maŋa já sälttejuvvojii kyelilittijd vyebdim várás. Vuoššâmkyeleh, tegu puškoh, vuáskuneh, suávvileh já njäävih renskejuvvojii meddâl, čuállejuvvojii já sälttejuvvojii vuoššâmsááltán já máhđuliih kuávžureh še sälttejuvvojii päikkitárbukyellin ovdâmerkkân juovlâpeevdi várás. ¶ Tom peeivi sun kal muštáččij ubâ eellimavvees. Sun muštáččij tom tondet, ko tot ij lamaš eissigin siämmááláván ko eres peeivih. Tagareh táváliih peeivih, kuás kalga moonnâđ škoovlân, leđe tobbeen kuttâ tijme já talle vyelgiđ. Tot peivi ij lamaš taggaar. ¶ mooštak maaddâr maddji saa´nid: ¶ meiddei maŋŋaalsân páácá ¶ Gullfoss korže D2 ¶ a) Mane kuolijn láá ennuv meiničalmeh? ¶ Sämikielâliih kirkkokietâkirjeh kávnojeh čujottâsâst www.sakasti.f i ¶ populaatio.....96 ¶ Váárut, et jieh skainii suormâd. Maid aaicah? ¶ Säämi tyejilinjâš: Laura Morottaja (anâraškielâ) ¶ riijkâ ¶ Kuivee vist hiämáskij, ko ijhân sun lam kuássin hárjánâm tággáár hiäibumân já nieidáin vala... Kalehân sun obijdiskijn lâi fággádâllâm, mut tot lâi-uv aaibâs eres äšši. Huápust Kuivee kuittâg peesâi tilálâšvuođâ hiärrán, já suoi hiäiboin kuhháá – nuuvt kuhháá et lieggânáin... Nuuvtpa tot váárááš, kost suoi hiäiboin, nomâttui tast mana Sááráhiäibumväärrin já tot jáávráš mon pellâst hiäibum tábáhtui Sääráhiäibumjävrin. Mutâ toh eimâskâsahgis te maka maššii... Iä eissigin. Ko toh kullii, maht já kiäin hiäibum lâi tábáhtum, toh koččoočkuottii ton vääri já jäävri Sááránieidimväärrin já Sááránieidimjävrin, veikkâ riävtui kale lâi kolgâđ kočoduđ Kuivee Nieidimväärin, já -jävrin. Läddliih láá tástoo koččoočkuáttám taid nomâigijn Saarineitämövaara já Saarineitämöjärvi, iäge sij tiäđustkin tiede, mast toh noomah puátih. Tääl tieh noomah láá teddilum meiddei kárttáid já láá tiäđust-uv vala onnáá peeivist-uv tobbeen Avveel kylá máddáábeln. ¶ O H T  S  Š R I P P  ¶ Näkkäläjärvi páhudij savâstis OA algâaalmugraportistee James Anayan olmoošvuoigâdvuođâraportistmân kullee konfereensâst meiddei váduhin tom, et Suomâ ij tuubdâst sämmilijd aalmugin mut algâaalmugin. – Suomâ ij tuhhit sämmilijd aalmugin já rikko táágu pehti tiäđulávt OA aalmuglâš- já poolitlâš vuoigâdvuođâid kyeskee aalmugijkoskâsii almossopâmuš 1 artikla, páhudij Näkkäläjärvi. – Suomâ staatâ uáinu kovvee vaidâlittee nationaallâš ärbivyevi, mast juurdân lii ohtâ aalmug oovtâ väldikoddeest. ¶ Mjøsa C3 ¶ Vuosmuš historjalâš tiätu skandinaavilâš puásuituálust lii ivveest 870 mKr, kuás taažâ sijdâhovdâ Ottar, kote lâi riges kävppijâs Tave-Taažâ Halogalandist, omâstij 600 puásujid. Tuođâliih puásuiomâsteijeeh láá kuittâg táiđám leđe Ottar viärusämmiliih. Lii čielgâs, et puásuituálu lii šaddaaš ain-uv puárásub ääigist. Mon čuuvtij puárásub ääigist, ij lah tiäđust, mut ovdâmerkkân kiinaliih käldeeh tietih mainâstiđ, et Baikal kuávlust poččii äälduid juo 500 mKr. T. I. Itkosii mield puásuituálust ferttee leđe tyehin juo kuhes ovdánem, ko mielkkituálu lii kullum ton nuorâmussáid juvssoid. Taažâpele tiäđui mield anarâšah lijjii kenigittum jođettiđ pirkkallijd Jieŋâmeerâ riidon. Tađe várás sijjân koolgâi väridiđ vuájáán- já kädiseergijd. Vuosmuš kirjálâš mainâšume pirkkallijn lii ivveest 1328, ko ruuvnâ njunošeh halijdii jyehiđ tavekuávluid jieijâs ovdâpirrâduvváid. Pirkkalliih iä toos tuuttâm, pic vaidâlii já vuoittii. Nuuvtpa kunâgâs Erik Maunukandâ nanodij ive 1358 pirkkallij sierânâsvuoigâdvuođâid, moi mield sii väldi lâi iävtuttem taavaapiäláin kävppikuávluin. Pirkkalliih juohhii täid kuávluid koskânis já viärukyeddimvuoigâdvuođah sirdâšuvvii ärbin eejijn kandáid. Káártást čiälgá pirkkallij viärukyeddimkuávlu vijđesvuotâ, main nuorttiimus lâi masa tááláá Laapi lääni stuárusâš, moos kuulâi eres lasseen Aanaar kuávlu ollásávt já peeli Varjâvuonâst. Pirkkallij viärukyeddimvuoigâdvuođah seiluu ain ive 1554 räi. Talle Kustaa Vaasa meridij viärukyeddim sirdemist ruuvnân. Sämikävppi paasij ain-uv pirkkallij vuoigâdvuottân, et tilálâšvuotâ ij muttum ollágin. Viärukyeddimvuoigâdvuođah sirdâšuvvii pirkkallâšsuhâlâš sämisundeid já pirkkallijn šoddii ruuvnâ virgealmaah. Sij kuoddii viäru Anarist kidâ ton räi, ko anarâšah šoddii Suomâ stuorrâruhtinâskode vuálásâžžân ađai ive 1809 räi. Lii jurdemist, et ubâ tuom ääigi 1300-lovvoost 1800-lohon, satâččii anarâšah kunâgâsâs sundeid merâriidon. Anarâš puásuituálu Ij lah tärkkilávt tiäđust, kuás puásuituálu Anarist lii álgám, mut amahân te vissâ tot lii tábáhtum ovdil tuon vuossâmuu pirkkallâšmainâšume. Aalgâst puásuimereh láá vissâ-uv lamaš viehâ uceh, ko válduáigápuátu lâi kyelipivdemist já piärgu-uv finnij táválávt kuudijn já eres meeci huáđđoin. Poccuuh kiävttojii tuše vuájáán- já kädisergin sehe koddepiivdost hokâttâsellen. Motomeh ovtâskâstiäđuh puásuimeerijn láá tiäđust. Ovdâmerkkân mottoom anarâš lâi toollâm tälviv 1724 vittâ poccuu lääbžist, maid sirdâččij peivijmield. Ive 1750 lijjii Anarist 62 puásuialmajid, kiäh omâstii ohtsis 500 puásujid. Ive 1805 lijjii Anarist 64 perrud, main tuše 30 perrust lijjii poccuuh. Puásuimereh lijjii lasanâm 1700 poccuu räi, mii toovâi koskâmiärálávt 15 – 20 puásujid omâsteijee kuáttá. Ive 1867 poccuid omâsteijee anarâšperrust lijjii poccuuh 20 – 60, motomin joba čyeti-uv puásujid. Tovláá ääigist anarâš puásui-ive algâttij porgemáánu majemuu oho “vuosmušokko” , mii kullui love oho kukkosii nommâokkokuálusân. Talle ulmuuh vuolgii uuccâđ vuájáán- já kädiseergijd sehe peskânaahkijd. Vuájáánergiäigi nuuvâi kuittâg 1960-lovo loopâkeččin moottorkiälhá puátimân já ihečuátásâš ärbivyehi taan uásild potkânij. Puásuituálu teknistume keežild maaŋgah eres-uv tallaa ääigi puásuitipšomtooimah láá sirdâšum historján. Tááláá-áigásii puásuituálust kiävttojeh išeniävvun tekniik majemuuh juuvsoh, tegu tiätumaašin, mätkipuhelin, GPS-piergâs, helikopter, kirdemmaašin, meccimoottorpyerá, pehhee, moottorkiälkká já auto. Peskâ kiävttoo ain-uv, veikkâ tot álgá leđe tááláin anarâšâin já kenski orjâlâšâin-uv härvinâš. Jis “porgepeeskâ” haahâm kuittâg šadda äigikyevdilâžžân, ferttee turvâstiđ puáris vuáhán já vyelgiđ pisso vijlâsijn “tovláá puásui-ive” aalgâst (porgemáánu loopâkeččin) miäcán usâstâllâđ vuovâs vyesinaahkijd. Puásui-ihe álgá ¶ - Pärni riäpu! Pyevti peri itten tävirijdâd teehin muu kuuvl! Kale tun tääbbin ton ääigi uážuh aassâđ, et finniih olssâd viäsu. ¶ 64 čižetpelji skivŋe já skivŋe siisâ, kyehti ciäkká oovdeld, uálgispelji kyeveer já ohtâ ceehis oovdeld (Jompá suuvâ merkkâ). ¶ láá ennuv párnááh, aalmugist lii hiäjus ¶ b) Moin vuovvijn saimaanuárjui siäilum puáhtá ¶ Soođij maŋâ tyevli lâi Suomâst vijđásávt kiävtust käähvi saajeest, ko olmâ käähvi ij finnim. Tovlááh sämmiliih láá kiävttám tom meiddei teeijân já talhâsin. Eromâšávt nuorttâsämmiliih juheh ennuv teejâ já sij láá nuurrâm tyevli teejâ amnâsin. ¶ lievlâšuvá = höyrystyy 130 ¶ Heeihâ čalmeh láá pisánâm oovtâ sajan. Sun kiäččá já kiäččá. Sun ruvvist čolmijdis já vala-uv kiäččá. ¶ Säämi kielâtaho - palhâšume mieđettui ive 2013 YLE SÁPMIN ¶ “Lii mainâstum, maht ákku ohtii huámášij nubepele riddoost, ko kuobžâ luággu savzâčage kuávlun ááimu njunniistâlân. Áákun šoodâi eeti: Irján lâi Aanaarjäävri alne ijge párnáingin lamaš iše. Saavzah lijjii kuittâg vaarâst. Ákku uigâdij kárbá čáácán já suládij suollui. Sun ooinij, maht kuobžâ kaalij cuávis riddočáácán já vuolgij tot-uv vuoijâđ suolluu kuávlun. Ákku keesij ááiruin já ruáŋgui nuuvt korrâsávt ko lâš vaijaam, vâi paldaččij kuobžâ meddâl, mut kuobžâ vuojâi tegu muuneeld meridum kolgâmuš salâsis kuávlun. Talle ákku suutâi. Palo lappui – sun suuvâi aaibâs kuobžâ paaldân já vuođgâlij áiroin ton uáiván. Suutâi tom huušâst kuobžâ-uv já happiittâlškuođij kärbisroobdâ pesâmistiet pyereeb tuárrumooláádmuudon. Eeđeest ákku čooskij áiroin kuobžâ kozzáid já nuuvt toovân finnij kuobžâ ložžiđ kärbisroobdâst. Kuohtuuh vuolgijn huápust päikkiridoidis kuávlun. ¶ Vuopionniemensuu *** TN.1995 Toovláš ruuvnâmeccitorppa, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. Tom lii vuáđudâm Herman Granroth (1840 – 1914) ive 1902. ¶ SomBy ¶ Jiem innig rummâdum kárbást, tegu ovdil, já moottorkárbást jiem eissigin. Talle ko lijjim vala vuálá škovlâ-ahasâš, te kale läävejim motomin pieggân rummâduđ lyemejiägán monâdijn já tobbeen puáđidijn-uv, mut tääl ko mist lâi jienniis moottor kárbá moojiikeččin, te ij ostâm tagarijd vaaivijd ubâ jurdâččiđgin. Hutâgim ain kärbisnjunán já lâi suotâs keččâđ, ko Čovčjäävri čääci já enâduvah-uv njuolgist livkkii čoolmij lappâd já kärbisnjune luoddij muččâdávt čääsi. Mii käärbis ij lamaš táválâš jävrikárbá hámásâš ollágin, pic tot lâi ucánjáhháá keezzib ko jävrikárbáh iänááš. Tot lâi meid táváliist kuhheeb já ama tot ääigild lâi-uv rahtum juhâkárbá vuáhásâžžân. Tondiet tot ij ceggânâm, ige kiässám stuorrâ pááru maŋestis, mut huurgij njyebžilávt čääsist. ¶   čäcisäplig ¶ Kirkkohiärrá muštâl, et Suomâ ortodoksâlâš kirkkokode kirholâščuákkimist ive 2004 pajanij uáinusân koččâmâš nuorttâsämmilij tiätumere uážžumân kirholâščuákkimân. Savâstâllâm maŋa čuákkim hilgoi alguu kesimáin toos, et nuorttâsämmilij uási kirkkokode jeessânmeereest lii ucceeb ko ruotâ- já ruošâkielâlij meeri já et sijjân-uv kolgâččij uážžuđ siämmáid vuoigâdvuođâid. Jis täin stuárráámusâin ucceeblohokielâjuávhuin liččii tiätumereovdâsteijeeh kirholâščuákkimist, te ucoččij eres ovdâsteijei meeri merhâšitteht. – Jieš tuárjum sämmilâštiätumere, ko sämmilij uásild lii saahâ algâaalmugist ige tuše kielâucceeblovvoost, já lasseen nuorttâsämikielâ lii uhkevuálásâš kielâ já vaarâst lappuđ maailm káártást, iätá Skopets. – Tondiet toos kalga leđe ereslágán jurdâččemvyehi ko eres kielâjuávhoid, já porgâđ puoh máhđulii kielâ já kulttuur siäilumân. ¶ Haldâttâsohjelm Interneetist. ¶  čuávvuvâš Jeesus eeđâi hoovdân: ”Moonâ. Tun uskuh, já nuuvt tábáhtus.” ¶ šaddoporree.....27, 97 ¶ – Naa já Stuorrâ Ilvâs-uv lam teivâm, iätá Puppâ moijáámáin. ¶   Raavâdamnâsij lasanem tiättoo jaavrijn já juuvâin nuuvt, et šadolâšvuotâ lassaan. Riddoost šaddeh ain eenâb já eenâb kuhes áimuversoliih šadoh, tegu ruávuh já huáših. Jotelávt lasaneh meid kobđoolostâšadoh, tegu luobbâsk já fiskisluobbâsk. Čäcikeeđgih já ruggâstuálpuh njivloh ruánáátiäpu keežild. Ko planktontiäpuh lasaneh, te čääci siävŋánškuát. Lieggâ keesij tiättoo valjeest čuovjistiäppu já čääci puáhtá leđe talle kiälbuttem kevttiđ (s. 23). ¶ Aili Mattus – anarâš nukkemiäštár ¶ Jáákup lâi kuáruttâm kuhes mučis mááccuh Joovsepân. Ko Joovsep viiljah tom oinii, sij suttii. Ij Joovsep sii mielâst lamaš tađe kommeeb ko sij jiejahkin. ¶ 198 ¶ juávhust pessejeh šnjirgooh já viettuuh? ¶ MV: Na lam mun kal viggâm pivdeđ, mut maid, ko ij oostâ. ¶ – Puáttiđ išán teehi! huuihij Juhháán naaburijdis. Taat nubbe ákku lii čuuvtij ruásnulum. Sust ij lah kustoo lamaš torvopoovij kiddâ. ¶ kenigit enâmijd suojâliđ Nuorttâmeerâ. ¶ Maht vuásku syeijee jieijâs salâsteijein? ¶ Suomâ enâmist láá nuuvtkočodum “nuorâi seervih” lamaš jo paijeel 50 ihheed, já toh láá porgâm ennuv pyere syemmilâš nuorâ ulmui kooskâst. Taan čalluu maajeeld sárnoo eenâb nuorâi seervi uáivilist, nuuvt et täst mainâstep tuše, et juurdâ vuáđudiđ nuorâi seervijd meiddei Sáámán lii šoddâm Säämi Čuovviittâsseervi koskâvuođâst jo forgâ kyehti ive tassaaš, já taan keesi tot juurdâ šoodâi tuottân. ¶ Kivkked suu uáivi siähánij já muttui lussâdin. Tot tobdo masa njeeidij suu. ¶ – Muoi kalgeen vala motomin moonnâđ elleekuuvijd, Heikkâ iävtuttij ko suoi vaazijn tobbeen olgos. ¶ Starttâruttâucâmuš (tavesämikielân) ¶ čääsivuálááššaddo.....17, 97 ¶ – Mut Kalle, ijhân tust lah enni, sun eeđâi. – Et ij kannat civkkeđ ¶ Tohálâšvuođâvátámâššân lii pargo vaattâm škovlim já lasseen váttoo sämikielâ táiđu. Pargo miänástuvvee tipšom išedeh šiev sämikielâ njálmálâš já kirjálâš táiđu sehe kelijdeijee hárjánem ¶ 3.3.3 Jeegih ¶ - Nahan te? ¶ Mii kovvejii já muštâččâm, et taat kove lâi motomin Lapin Kansa -aavisist-uv, mon jiem luhhoost peessâm kuássin uáiniđ. Kovvejeijee kuittâg lâi rähtittâm ma ŋ gâ kove tien tilálâšvuođâst já muáddi kove šoddii munjin-uv máttáátteije n Ááddám pehti 1990-lovvoost. ¶ – Majemuš bussi lii eidu moonnâm. Jiem annaam ääigi čalmeest nuuvt tárkká. Uážum-uv ijâstâllâđ tuu sohvá alne? ¶ Säämi haldâsemkuávluh ¶ Škoovlah láá oppeet nuhâmin taan kiiđân já maaŋgah oovcádluokkaliih láá forgâ tiävdám sii oppâkenigâsvuođâ. Sij finnejeh lyeštimtuođâštus já vyelgih kii kuus-uv. Motomeh juátkih luvâttâhân já loheh amnâsijd vala muáddi ive. Škoovlâi nuuhâm lii kuittâg ain mottoomlágán eellimnubástus. Motomin tot nubástus uáinoo meid anarâškielâ mättimist. ¶ Victoriajävri . . . . . . . 80 ¶ Kirje lii čáállám Teija Linnanmäki já kuuvijd lii sárgum Riitta Ahonen. Sämitigge lii kuástidâm kirje já tom finnee uástiđ Sajosist Sámi Duodji -käävpist tâi Sämitige škovlim-já oppâmateriaaltuáimáttuvâst info(at)samediggi.fi. Kirje puáhtá uástiđ meiddei Sámi Duodji nettikäävpist. Lasetiäđuid finniih täst. ¶ Helsig kaavpugtáálu juhleliputtem säämi aalmugpeivi 6.2.2008. ¶ Internet: “Samiskt center mot diskriminering och rasism” . Vuáđučujottâs (Sämikielân, ruotâkielân, eŋgâlâskielân já saksakielân): www.verddeviessu.org/ ¶ 16. Lah-uv Nalle Puh -fani? ¶ mielkki murotaldrikkeest. ¶ b. nelji čielgitávtálâš ellee. ¶ já javrijd. ¶ 7. Oomeenšaddo lii kiddâ liäđđumääigi šooŋâin. ¶ 8. a. Mii šlaantân tábáhtuvá? ¶ Pilvi aalgât ollâopâttuvâst ¶ — Keejâ Möö, tääl sun pooráá munnuu táálu cuovhâs. ¶ áármu uážžum! Immeel tuin! ¶   MV: Kuás ij rohhát, mut ijhan tot kostâm ko nubbe suáijá lâi rasta já viigâi val lááppuđ toho muu vuástá já lâi mahte njälmiräigi tegu kuumpist kuás-uv. Mut ko mun čuoigâm, must lâi šiev noonâ suáhičuoigâmsuábbi, ko mun fađostim uáiván, tettee kal leedâgij toos. ¶  predikaat Taat kaavpug lâi sunjin aaibâs oomâs, mut kuittâg sirdâšum uccâ päikkisiijdâst eeni já eeji syejeest aaibâs jieijâs elimân oroi sunjin stuorrâ vuáittun. Eenist já eejist lijjii jieijâs jurduuh, maid sun lâi jo nuuvt maŋgii kuullâm já ravvuuh, maid sun jo tondiet uhmedij ko toh lijjii tego pákkumeh, maid koolgâi nuávdittiđ: taat já taat lâi olmânáál já muččâdávt já tuot vuot lâi puástud. Sun lâi jo kuittâg nuorrâ vuorâsolmooš já jieijâs mielâst viehânáál maailm uáinám. Lâihân sun tääl peessâm kaavpugân. Já nuorâ olmoošhân koolgâi jurdâškyettiđ jieijâs jiermijn. Já sun kuvâttâlâi, et taat oppâsaje kale adeličij sunjin tom máhđulâšvuođâ. ¶ 4. lii aldahyekki šahan. ¶ 171D Oomeenmuorâ taavdah ¶  ooinijm Eeči-mievri luuvâi aavis suuhâmstoovlist já enni-mievri ¶ macâttuvvoo. Lasetiäđuin pargoost addel Pia Ruotsala puh. 010 839 3106. Saijoos já sämitige ¶ Mun váháš imâštellim, et manen sun nuuvt eeđâi, mut liijká valdim taid olssân já kejâstâlškuottim olgos. Liävtuh lijjii korrâseh já ko mokke ain poođij, te ferttij penttâ peeŋkâst čovádiđ kiddâ, amas vierâliđ lättei. Lâi hitruu, ko enâduvah livkkii laasâi lappâd nuuvt häppilávt, et ij riävtui kiergânâm ubâ uáiniđgin. Na algâmätki moonâi pyereest ain Aanaar räi já ko auto orostij poostâ luusâ, te muoi-uv siässáin eelijm olgon vaazzâšmin. Kaamâs lâi táássáš puoh stuárráámus kylá, maid tubdim, mut kale Aanaar lâi aainâs pele stuárráb. Mon styeres lâškin talle Avveel? ¶ – Lam almottâttâm jieččân aalmuglâšopâttuv kielâkuursân! sun tubdâstij. ¶ 2. Tim. ¶ populaatio.....96 ¶  lâi Čyemenjâsah já juuŋah láá vala Maati perrust čuágihánnáá já taid Maati ákku, Matti já Maati enni láá-uv puáttám kuolbânân muorjiđ. Čyemenjâsah já juuŋah šaddeh pyerebeht koške enâmist, kuolbânist. Ákku, Matti já enni áiguh čuággiđ meid etimâsáid já sáppum soorijd-uv, jis toh-uv vala kavnojeh. Kuolbân paaldâst lii-uv váhá lahtâsub eennâm, karrii, mast etimâsah šaddeh. ¶ – Vâi koolgâm-uv puáttiđ maassâd tuu viežžâđ? ¶ Loppuun >> ¶ – Putes lätteeh já hiivsigeh-uv láá, ko čorgejeijee iälá jyehi peeivi čurgiimin taan viste. Vistig sun sälkkee lyenilite já tastmaŋa sikko peevdijd já uuvsâ toppittuvvâid. Talle sun sappâd lättee já pasa hiivsigáldá- já vuovdâ. Čäcihana-uv lii kirkkâdub ko kirkkâdumos täsni almeest. Muoi Anttijn tarbâšeen kal piäivášlaasâid, ko manneen kieđâid poossâđ, äijih čielgee mojonjalmijn. ¶ – Mii tunjin šoodâi? ¶ 1 litter mielkki ¶ – Muumipeerâ lii noidum! ¶ Tääl vittâ ive maŋeláá, veikkâ mihheen ij nuuvt hirmâd čuuvtij lah muttumgin Čovčjäävri kuávlust kuittâggin návt paajeeld uáinin, lam mestâba puáttám siämmáá mielân, ko ruátálâš káimám paijeel 50 ihheed tassaaš. Čovčjäävri enâmeh láá tääl pitážin pilledum já tohon láá puáttám vieres ulmuuh, kiäh halijdeh vala iäigáduššâđ ton kuávlu čaasijd já enâmijd-uv. Uđđâässeeh kenigeteh algâässeid skappuđ aašijd, moittáá sij láá táássáš puáttám áigá. Ohtâ tággáár uđđâ ässei iävtuigijn čođâldittum äšši lâi maađij rähtim Čovčjäävri Uáivušluovtâ nuorttiibel. Sij iävtuigijn ton keežild, et jis sii vuástálist, te kárttá čokániđ tuámustoovlin, nuuvtko lii jo ohtii tápáhtum-uv. Muččâdávt peri ferttee mäksiđ luodâ rähtimist já ton oornigist tolâmist, jis áigu motomin elâččiđ pärnivuođâ táálust päikkikuávlustis, veikkâ vääzin-uv. Tälviv Čovčjävri kale lii kuárus já ävđin, mut keesi äigin tobbeen lii taggaar liibžâs já huššâ, et olmooš ij viišâ ubâ aldaniđgin kuávlu. ¶ – Vuoi mii tuávhijd! ellee huhkái. ¶ uáinojeijee lodeh. ¶ paalgâd = räkkä ¶ Njobžâvääri pooliskonttorist lâi rávhálâš peivi. Poolishovdâ já Išepoolis čokkáin kuohtuuh pargopeevdis tyehin. Pooliskonttorân lijjii mottoom peivi tassaaš puohtum uđđâ tiätureh, moid lijjii pieijum veikâ magareh ohjelmeh. Kuábbáágin poolis mielâst toi kevttim ij lamaškin mihheen ohtâkiärdánis koonstâid. Poolishovdâ roosâi jieijâs tiäturáin já Išepoolis jieijâs tiäturáin. Tast siämmást suoi váhá savâstâláin pargoaašijn: ¶ – Na tuot lii kulmâčalme ä já tuot lii neljičalme ä, sun čielgij. ¶ stuorrâ njomâtteijeeh. ¶   Vyeli-Jalve = Ala-Jalve (Vyeli-Tiänust) ¶ uáinust: rijjâmielâsâš (mielivaltainen) jurgâlus, formaallávt västideijee ađai sänitärhis ¶ » ¶ Armillaria cepistipes ¶ Kiäinu piällást iä lah palvâlusah, já nuuvtpa evviseh kalgeh leđe fáárust. Vuoiŋâstemsaajeest Koskmuujäävri já Njellimjäävri koskâsii kuáđhust puáhtá purâdiđ peevdi piällást, tulâstâllâđ já orroođ arvesyejeest, jis lii tárbu. Vuoiŋâstemsajan jotá maađij Njellimist, já nuuvtpa vandârdem puáhtá nuuhâđ jo tääbbin. ¶ Ko čohčâ lâi puáttám, tot čokánij raaviroobdân já kaivâstij lavhâstis arvepihtâs já njettistevilijd já kárvudâđâi toid. Tot lehâstij stuorrâ arvesyejees, mii lâi nuuvt viijđes, et ubâ eennâm piirâs siävŋánij, jeđe väzzilij maađij mield. Já kost ton stuorrâ stevileh tuolmii eennâm, te paccii enâmân stuorrâ njettiluodah. Já kost ton arvepihtâs helmi hiäiládij, te lodeh oovsij alne suorgânii já kirdelii patârâsân. Já kost ton čapis arvesyeji pajanij siijdâi oolâ, te ulmuuh kiäsásii tuuvijdis já puállááttii lampuidis. ¶ iäráneh nubijnis a) šlajâmere, b) ohtâgâsâi ¶ Tullialmai Sakkeus ¶ – Amahân te kuobâr ij lahkin puoh pyeremus já torvolumos päikki munjin, máátu pahudij, komolistij já pozáttâlâi. Máátu kaartâi liijká juátkiđ uđđâ pääihi uuccâm já maaigârdškuođij ovdâskulij. Usâdijnis uđđâ pääihi tot lâi kuárŋum aaihâ viäddá oolâ. Máátu keejâi aaihâ noonâ, kossâ ruŋgo: ¶ – Mij Hirškihháin já Muorjijn njuárustep já kuárŋup viermist, Matti iätá. ¶ Uccâjuovlij já kuosâjuovlâi (čohčâtäälvi lopâttâsjuhle) koskâ lâi muáddi oho já nuuvtpa mij oppeet uánihis vyerdimääigi maŋa peesâim viettiđ tom tuođâlâš juovlâjuhle, moos asuntola hoittájeijee já puoh máttáátteijeeh lijjii valmâštâllâm mii. Škovlâliih, vissâ-uv kuálmâd tâi niäljád luokast pajaskulij, lijjii hárjuttâllâm maaŋgâlágánijd ohjelmijd kuosâjuhle várás já nuuvtpa mij ucebeh, nomâlâsân vuosâluokkaliih peesâim keččâđ já imâštâllâđ taid jyehilágánijd čájáttâsâid, maid paajeebluokkaliih lijjii ornim Olli Saarilehto (pajeluokâ máttáátteijee) stiivrâst. Pulbeteh lijjii sirdum kuusnii meddâl uáinusist já sajan lijjii pieijum táváliih stoovlih, máhđulávt purâdemvisteest puohtum já toh lijjii stellejum paldluvâi maaŋgâ raddalâsân. Vyeliluoka já pajeluoka koskâsâš kyevtuásáág stuorrâ uksâ lâi lehâstum áávus já tot nuuvtkočodum “näyttämö” paasij tai luokkavistij kooskân. Tággáár oornig lâi tađe várás, et puohah iä kuittâg liččii šiettâm pajeluoka pel. Mij vuosâluokkaliih čokkáim parâuuvsâst keejân pajeluoka pelni aaibâs ovdemuu peŋkkâraddalâsâst já uksâkozzâháá nubebeln (vyeliluoka pelni) čokkájii ušom loppâuási vyeliluokkalijn. Pajeluoka pelni (taavlun já aladâsân selgulâs) čokkájii pajeluokkaliih já toh häärvih párnái vaanhimeh, kiäh lijjii ostâm puáttiđ keččâđ juovlâčájáttâsâid. Muu eeči ij lamaš tobbeen, mut lijjim kuullâm máttáátteijee Rantamäkist ovdil tai juovlâjuhlij älgim, et sun ličij vyerdimin muu Sarre Aanti táálust “Takalaapi” paaldâst já puáđáččij muu oovdeld, talle ko taah juhleh liččii nuuhâm. Nuuvtpa jiem vaijaamgin ennuv kiddiđ miellân täid juovlâjuhlijd já uáiviäšši lâi-uv toi nuuhâm já tuođâštuš kietân finnim. Juovlâstáálu še eelij já juovij oppeet siämmáá sulâsijd pävirsehhijd, tegu uccâjuovlijn-uv. Taat juovlâstáálu lâi kale siämmâš, ko tiein uccâjuovlijn-uv. ¶ Rooma ¶ Pargovyeimitoimâttâh AIL ¶ 134B Bakteereh láá algâ- ¶ Kooveest čižetbeln uálgisbel Veikko Feodoroff, Heikki Paltto, Tiina Sanila-Aikio, sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi, olgominister Erkki Tuomioja, kulttuurlävdikode saavâjođetteijee Tauno Haltta, säämi máttááttâskuávdáá vs. rehtor Janne Näkkäläjärvi, minister sierânâsišedeijee Tarja Kantola, má. haldâttâhhovdâ Pia Ruotsala, minister diplomaatišedeijee Tarja Kangaskorte já sämitige má. lahâčällee Kalle Varis. ¶ kuoimijdis. ¶ persovn, kiäst immeellâš Jieggâ oro; 4 ) paas jiegâ vaikuttemvyeimi ( Wirkungskraft der ¶ – Já maid immâšijd--? Ante joođhij. ¶  lii 1 litter mielkki ¶ Vuonjâsnjiäráánjargâ MM.1972 Samudjuuvvâst Vuonjâšnjiäráá vuoluubeln. ¶ kollesuájá ¶ Pase Vuoiŋâ ¶ eennâmtuálu 78 ¶ Ko poccuuh lijjii ittinâš käärdist, te moonáim tiäđust-uv muoi-uv toho já viljâm njuolgij suopânjis. Palgâsist lâi vissâ-uv lohhei tárbu ko Juhháán Mat Jovnâ (Jouni Paadar), kote lâi talle puásui-išedin Muddusjäävri palgâsist, táátui muu lohhen viljâm Juhháán-Uulá iävtuttâsâst já nuuvt algim taan räi vuossâmuu pälkkipaargon. Peivipäälhi jiem mušte, mut amahân ij lamaš meendu áhtánâs, viäru tast ij kuittâg kessuuččii. Pargon lâi merkkiđ tavlun jyehi áinoo rävis poccuu, mii kessui kontturân, mut čiermihááh iä ušom merkkejum pajas. Faaneertavlun, mon čievâst hiäŋgái lajopennâ päddikeejist, lâi kiddejum päävir. Toos lijjii ušom čaallum jo valmâšin puoh mii siijdâ ulmui noomah já ain ko puásui kessui kontturân, kolgim sargiistiđ suu noomâ pehti sárgá. Maaŋgâ poccuu pehti kale kessee eeđâi, et taat puásui ličij jo ohtii luuhum monnii eres pygálusâst já lohomerkkân liččii kyehti kuolgâsárgá poccuu čuámáttâs pehti. Jiem kale čuávvum taid máhđulijd sárgáid, ko uskum kessei saanijd já pargo lâi mudoi-uv uáli uuđâs já oomâs. Muu mielâst kale oro, et maaŋgah poccuuh šoddii kontturân tiein lain, et kessee almottij taam poccuu lemin jo luuhum ohtii, veikkâ sárgáh sattii váiluđ. ¶ Tot njoomâi tom vuávnáht aaibâs tegu čääsi! ¶ Sämiparlamiänttárij vuossâmuš ohtsâš konferens uárnejui Juhâmohheest 24.2.2005. Konfereensân uásálistii Taažâ, Ruotâ já Suomâ sämitigij sehe Ruošâ sämmilij ovdâsteijeeh. Ovdil konferens jieškote-uv eennâm sämitigeh tollii jieijâs tievâsčuákkim Juhâmohheest . Sämiparlamiänttárij konferens lâi historjállâš tábáhtus. Konferens tuhhiittij Juhâmohe julgáštus, mon mield ohtsâš konferens lâi historjállâš merkkâstuálppu sämipoolitlii pargoost. Konferens muštottij tast, ete sämmiliih láá ohtâ aalmug, mon ohtâlâšvuođâ staatâi rääjih iä uážu rikkođ. Julgáštus tiäddut eres lasseen sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuođâ já pargo tave-eennâmlii sämisopâmuš ááigán finniimân. Juhâmohheest meridui, ete sämiparlamiänttárij ohtsâš konferens uárnejuvvoo kuulmâ ive kooskâi. Nubbe sämiparlamiänttárij konferens uárnejui Ruávinjaargâst 28.10.2008. ¶ 323. Väzzim kieldum ¶ – Manen imâšist mun kolgâččim uáđđiđ, ko iä lah naharehkin! ¶ 16b kyeveer já pohheel (syereel já oovdeld-maajeeld) ¶ vepsirááptuh ¶ – Mun lam motomin suttâm jieččân skipárij oolâ, jis kiinii lii váldám lovettáá muu sierâpeeivi sierâ já sierâdškuáttám toin, Márjá muštâl. ¶ Tuomas (5 ive) imâštâlâi: ¶ Poođij suátiviehân koččomij äigi já muoi Piäká Heiháin vuolgijm Avelân, mij leim ennâgâs kaandah pirrâ Aanaar, maaŋgah lijjii uáppáh škovlâääigist, lijjii jyehemuuđuuh koččâmušah já Pekka Jokio tuáhtâr-uv lâi tobbeen, muin iätá: ¶ Harkova H6 ¶ Paijeel 4000 ¶ mánuppaijeed. ¶ Auditorio Dolla ¶ Säminuorâi taaiđâtábáhtus oláttij oppeet uárnejeijeid valjaas já movtijdâm uásálisteiguin. Heta škovlâkuávdáá lihâdemhallâ lâi aaibâs tievâ jyehi áimusundeest puáttâm nuorâin, stivrejeijein já máttáátteijein. Taaiđâtábáhtusâid láá uárnejum 1970-lovo algâiivij rääjist já tain láá šoddâm säminuoráid tergâdis čááitussaje sehe taaiđâpuđâldâsâi ete sämikielâ uáinust. Tábáhtus lii faallâm vuossâmuu aalmug maaŋgáid tááláá tobdosáid sämitaaidâráid já movtijdittâm nuorâid muusikpuđâldâsáid, teatterolgospyehtimân, taansân, kovetaiđui já čälimân. Taaiđâtábáhtus lii áinoo ihásâš sämikielâlâš nuorâitábáhtus Suomâst. ¶ Puásuipargoin lam lamaš mieldi jo aaibâs pärnivuođâ rääjist. Mist láá albumist koveh, main mun lam ive ahasâžžân eeji mield moottorkiälhá sáátust kyedditenâmist. Vuossâmuu vuássáá lam vittádâm 6-ihásâžžân. Vittádem koolgâi hárjuttâllâđ čuuvtij appelsin kooráid já pessipittáid. Tááláá ääigi lam mieldi masa jyehi pargoost, iänááš kale čokkimpargoin sehe tälviv pygálusâin, keessiv vyesimiärkkumijn já syeinimáánust nijtto- já suáhilostâkiästupargoin. Lasseen láá vala aaiđij tiivoodmeh já eres ucebeh pargoh, já kiđđâtäälvi ferttee eelliđ meeccist poccuid keččâmin tärkkilávt. Syeini-porgemáánu lii puásuipargoi tááhust táválávt sijvub äigi, et talle páácá äigi ovdâmerkkân kyelipiivdon. Kiđđuv must lii vyehin uásálistiđ njuárustemkištoid, moh uárnejuvvojeh pusuikištoi ohtâvuotân, veikkâ tááláá ääigi tot lii-uv pááccám ucâbân. ¶ pihtih-uv < pihteđ = paahdoitko < paahtaa 29 ¶ Ánná tuubdâi, maht suu čalmeh njuoskii. Sust lâi väivi orroođ. Sun ij halijdâm, et Heikkâ ooinij suu čiärumin. Sun vaazij viäskárân olgouuvsâ kuuvl: ¶ meriáigásâš já olespiäiválâš virgekoskâvuotân 4.6. – 31.8.2012 koskâsii ááigán. Äššigâšrävvejeijee pargon lii tipšođ Sajos infočuágástuv, huolâttiđ čuákkimsajeväärridmijn, jotteemkocemist sehe čuákkim- já tábáhtusorniimijn sehe vala oovdânpyehtiđ Sajos táállun. ¶ Mutâ fakkist koočâi stuorrâ čäcikuáškánjâs njuolgist ¶   Berlin lii aalmugijkoskâsâš kaavpug ¶ Seŋgâ njolgestij pirrâ viste, mut kivkked tot orostij. Tot orostij siämmáá sajan, kost tot lâi ain lamaš. Monitor čuovânij já pustaveh sirdojii puállupeevdist olmâ soojijd. Tijme čaaitij kyehti miinut vááijuv kyehtinubaloh. Päikkisijđo lâi muttum. Taam peeivi sun kal muštáččij ubâ eellimavvees. ¶ Juáigus uulât olgoláá ko säänih, aldeed já ovtâstit hiäimuid, skipárijd já olmoošsuhâpuolvâid. ¶ – Vuoi, tuálvoon! movtáskij Ánná. – Tuvkkâleen laavkân. ¶ Äššitobdeejesâneh: ¶ » Ij! Adeliđ taam tábáhtuđ. » Sun kuoskâttij ¶ b. njomâtteijeid ¶ Kongo ¶ d. Maht simpanseh viettih iijâs? ¶ – Ličij-uvks tot eeji avdo? Poolis keččâlij koijâdâllâđ. ¶ 1. Ole Einar Björndalen, Taažâ 1. Bente Skari, Taažâ ¶ Kielâpiervâlpargee ¶ Na nuuvthân tot äijihfoostâg lâi kuittâg-uv pappâ já oinim vala maŋa-uv sunnuu hiäibustem. Sunnust lâi vyehin ain iskâstiđ vuoimijdis, ko kuáhtáv já tiäđust-uv suoi láin hirmâd šiev veerdižeh já hiäibum lâi sunnuu ohtâ leikkušemvyehi. ¶ a. mon šaddoost rahtum purrâmâšoljo lii tuu pääihist ¶ Aanaar Vyeppee já Sämimuseo aassâmsoojijn láá finnâšum kulmâ koskâryevdiááigán čujotteijee radiočiđđâäigidem. Koskâryevdiáigásij aassâmsojij kavnâm vađâččij Aanaar kuávlust lase arkeologisijd tutkâmušâid já äigidmijd. Anarist lii kavnum tuše ohtâ koskâryevdiááigán kullee meetaaltiŋgâ, ryevdist rahtum viehânijbe. Nijbelágán, 40 seenti kukkosii niijbe aldemuuh váástuh kávnojeh Gotlandist, et tot mainâstâš maidnii máddáápiäláin ohtâvuođâin tavekuávloid. ¶ Elleeh láá maaŋgâsellâsiih iäláneh, moh juáhhojeh tuuvdârieggee mield kyevti juávkun: čiälgáliih já čielgitävtittemeh . Čiälgálijn lii siskiipiälááš tuuvdârieggee ađai čielgi. Čielgitävtittemes ellein ij lah tuuvdârieggee ollágin tâi tuuvdârieggen lii ulguupiälááš korrâ. Čiälgálâšjuávhuh láá vittâ, mut čielgitävtittemes juávhuh láá čuuvtij eenâb. Puohâi juávhui šlaajah eellih sehe enâmist já čääsist. ¶ Kuálsijuvviivääri SA.1963 Njižžjäävri Kuálsijuvjälmi V. ¶ Tooimah ¶ liävvuđ, liävum, liävvu = levitellä kuivumaan (heiniä, olkia) ¶ Tuomas Valle ¶ almonijd < almoon = ilmiöitä < ilmiö 118 ¶ – Čii, čii, čii... ¶  puáhtá Kom.  Maŋgâsáin  mun  lam  sárnum  ääšist. ¶ Luánduriggoduvah láá ¶ Seenaat-kiddoduvah ornij arkkitehtuurkištottâllâm Säämi kulttuurkuávdáást, mii huksejuvvoo Aanaar markkânân Juvduu riidon. Kištottâllâm vyeitteeh almostittojeh onne 4.12.2008. ¶ Iäččám lâi porgottâlmin hellapellâst já iätá: ¶ – Lam almottâttâm jieččân aalmuglâšopâttuv kielâkuursân! sun tubdâstij. ¶ Čuávuváá peeivi ákku, äijih já Matti puátih kuohâđ juoŋâsijd. Ovdil juoŋâsij kuohâm muottuid kalga kuáivuđ rune já puhhum raaigij alne sehe väldiđ madrâspittáid meddâl. Tasmaŋa ákku lyevvee puhhum rääigi äggeest pajereešmi päädi já čuolmâd oppeet jieijâs päädi pajeriäšmán. Äijih-uv lyevvee rune äggeest pajereešmi nube keeji päädi. Ákku tuálá jieijâs päädist kiddâ já äijih kuovâškuát juoŋŋâs. Ko äijih lii kiässám ubâ juoŋŋâs rune roobdân já kalgâm tast kuolijd, sun suápu juoŋâs uđđâsist ruunán já ákku kiäsá vuod päädi puhhum rääigist. Juoŋâs lii oppeet jieŋâ vyelni. Ákku lyevvee oppeet jieijâs päädi pajereešmist, čuolmâd pajereešmi päädi äggei já luávdá rääigi madrâssáin já muottuin. Návt ákku já äijih kuohâv nube juoŋŋâs-uv. Matti iššeed äijih já ááhu juoŋâstmist já luáštá voorâid já čuállee äijih kalgâm kuolijn. Návt Matti, äijih já ákku juoŋâsteh ubâ täälvi nuuvt kuhháá ko jieŋah killájeh. ¶ Kišto lii áávus puohháid Suomâ, Euroop Union já tom haahâmlahâasâttâs pirrâdâhân kullee enâmij aalmugjesânáid, jieškote-uv vyeimist orroo sopâmušâi já laavâi miäldásávt. Uásálistein váttoo, et sist lii vuoigâdvuotâ porgâđ arkkitáámmát päikkienâmistis. Kištoost juáhhoo palhâšummeen já lonástâssân ohtsis 100 000 € čuávvoht: ¶ A. piergâs: ¶ Sämitige nuorâirääđi ¶ kuávlu staatâ já kieldâi virgeomâháin. Jieš laahân ulmuuh láá meid pettâšum, já säämi kielâlaahâ ij ¶ Ivne: ¶ Toos almai västidij: ¶ – 0,5 litter caappum pyeidipitáh ¶ Kieldâráhtuslaahâ ¶ Kulttuurminister Claes Andersson juhlesavâstis puovtij oovdân sämmilii já suu luándupirrâs koskâsii harmonia. Sii ärbivuáváliih iäláttâsah já anotiiŋgah kovvejeh pyereest säämi aalmug tievâslâš vuáháđume tavekuávlu korrâ luándutilán. Meid čiŋŋâtaaiđâ já pihtâsij herviittâsah kovvejeh taan eromâšávt. Suu mielâst sämmiliih láá puoh tavemuu kuávlu Euroopliih, kiäh láá vuohâsávt heiviittâm puáris Eurooplijd maalijd, ko sij láá vuávám olssis kulttuurtiiŋgâid já maid eres aalmugeh láá hilgom. Sämikulttuur lii iällám eres kulttuurij kooskâst já čarviittâsâst tuháttijd iivijd já vyeimi tot lii finnim ulmuu já luándu koskâvuođâst. Ekokatastroof uhke vuálásâš olmošsuuhân sämmilij já eres-uv algâaalmugij ellen siäilum kulttuur fáálá jurdâččemsuujâ. Lii tuođâi-uv viijmâg äigi finniđ sämmilij kulttuur já eellimpiirâs Suomâst-uv muččâdávt uáinusân. ¶ – Nabai Pete já Jeobald, mun jotkin, – maht suái finnijn muu? Maht suái finnijn Sam-čeeci? ¶ Jis lii uáivil et kuávlu, mii lii priivaatomâstusâst, lahtoo jo kärvis, teikká vuávám vuálááš aalmuglâšmiäcán, skáppojuvvoo vijđodâh staatâ omâstusân. Skappum ohtâvuođâst omâsteijei máksoo tievâslâš hadde. ¶ 2 Mii aavhijd lii apilast eennâmvuáđun? ¶ 30 ¶ 1. Johan (Juhháán, š. 1707) áinoo alge varrij Taažân 1800-lovo aalgâst. ¶ http://www.tuuparecords.fi/amoc ¶ 1. Luvâttuv oppâkirje taarbâš jienâ! ¶ Veikkâ Suomâ jäävrih láá uáli jieškote-uvlágáneh, te taid puáhtá kuittâg jyehiđ kyevti váldujuávkun. Iänááš uási, kyehti kuálmádâs Suomâ jaavrijn láá kuorbâseh já väniraavâdliih . Taat uáivild tom, et jaavrij čaasijn láá uccáá šadoi tarbâšem ravâdeh, tegu fosfor já typpi. Toi vänivuođâ keežild lii čäcišadolâšvuotâ iänááš uccáá. Meid elleešlaajah já ohtâgâsah láá uccáá. Kuorbâ jaavrij ridoh láá källeelágáneh já juovviih. Tuogu táágu láá kuittâg mučis, vuojâdiđ hokâttellee vuoddâseh. Suáijáás luovtâin láá šadolâšvuođâ piäittám timmâponnásiih ridoh, moh láá eromâš uággumsajeh. ¶ – Tust lii kiäppá vuoluškeeči kuálmâd uási vielgâd, keejâ jieš-uv, mun lam suáittâm Muurolan uáiváámus tuáhtárân já sun eeđâi, et kolgâččih huáppust vyelgiđ. Peesâh-uv onne ehidâstautost vyelgiđ? ¶  predikaat Maassâd pajas ¶  pennâgáá – Na nuuvt tiäđust-uv, eemeed eeđâi. Vissâhân lah äijihriäpu aaibâs jo kulhijdâm, ko toin naalijngis lah semmuumin, sun eeđâi já lappui kievkkânân loopâid luámánijd putestiđ. ¶ Nuuvdi Saammâl 90 ihheed ¶ – Na enâmist eelih kale ain eennâm náál, Omar pahudistij já lâi váhá váivášum, ko tieđij, et Andârâs lâi kuldâlmin sunnuu savâstâlmijd. ¶ - Nuuvtpa nuuvt. Sun raahtij suovâ tađe várás, vâi pesâččij patârâsân. ¶ – Na pyeri peeivi tijjân-uv! Poolishovdâ já Išepoolis västidáin. ¶ vuáimánšoddâm maŋa vuáđudâm sämikielâ jurgâleijei viirgijd, veikkâ toid ličij finnim oles staatâ ¶ – Suullân muádlov ihheed. Ij tot lah nuuvt kuhes äigi. ¶ Nuorttâlâšlaavlâ ¶   1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶ Frans-Joona Veskoniemi ¶ – Murr... Na joo, hirmâd pyeri tobdo ko piäsá ruohâdâttâđ seelgi. Mutâ mii uccâ soorijd tungis lah? Lam vissâ uáinám tuu ovdil-uv... ¶ juuvâ lijgešoddâmist. ¶ Piejâ~nääpi siisâ~ nisujáávuid já siävvut fiijnâ saaltijd jávuigijn já millum vielgispippâr. Jurâttâl kyelipittáid jáávuin já piejâ taid possuđ kume paistpáánun, mast lii jo vuojâ ruškodâm. Ko lah passaam kuohtuid peelijd ruškâdân, puávtáh pieijâđ vala lase kopšâđ 100° uuvnân tassaaš ko valmâštâh vielgis kastik kuolij já potásij skipárân.~ ~ ¶ Moin luokáin tun lah lamâš? ¶ Iveäigikuuhâs ¶ fuutuurlâš olgospyehtim mitä on tuleva lii jurgâlum mii kalga puáttiđ ¶ 52 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ JUÁVKKUPARGO ¶ Nebukadnessar lâi jáámmám já uđđâ kunâgâs lâi vääldist. Suu nommâ lâi Dareios. Daniel lâi tääl ohtâ väldikode njunošijn, já Dareios halijdij adeliđ sunjin vala eenâb vääldi. ¶ uárji. Uárji ij piso táálust avalávt, mut alge piso. Jis Alge luáštá tii, tij leppeđ tuođâi riijah. ¶ Ebro D7 ¶ lávlumjuávkku: Matti Morottaja, Ilmari Mattus, Aune Kuuva ja Kirsti Ranta ¶ Sämitigge mieđettij ohtsis kuttâ 500 euro stiipeend sämikielâ já sämikulttuur ollâtääsi uáppeid. Stipendih juáhhojii Säämi kulttuurkuávdáš Saijoos váldu-urkkodeijen tuáimám Keski-Suomen Betonirakenne Oy skeŋkkim já sämitige ruuđâin. Stiipeend uusâi ohtsis 18 uápped. ¶ 62 čižetpelji skivŋe já skivŋe keeči rasta, pittá oovdeld, uálgispelji njavkke já ohtâ (pittá) maajeeld. ¶ 7.7 Leirâdemvijđoduv ( Leirintäalue) vuáđudem ¶ b Mii taavdâid tust lâi? ¶ Ákku kuáru Maatin já Eelan čapis máccuhijd. Máccuheh hervâttuvvojeh fiskis-, ruopsis- já ruánáá leđđein. Peevdi alne láá meid skerreeh leđđei čuoppâm várás, mittopäddi mááccuh kevttee mitoi väldim já leđđee mittedem várás, čapis-, ruánáá-, ruopsis-, fiskis- já vielgis árppuruulah, nááluh já kuárrummaašin mááccuhij já kaperij oosij já heervâi kuárrum várás. ¶ Nuorttâlâškulttuurkuávdáá valmâstâl nuorttâlâškulttuurvuáđudâs, mon paargon uásálisteh maaŋgah teháliih čanosjuávhuh. Sämitige ovdâsteijen nuorttâlâškulttuurvuáđudâs stiivrâst lii kulttuurlävdikode saavâjođetteijee Tauno Haltta. ”Kuávdáš lii tehálâš puoh nuorttâlâškuávlust ässee nuorttâlâšáid. Puoh tooimâid ij pyevti soijiđ Anarân, peic uccâ já ärbivuáválijd nuorttâlâšsijdâid kalgeh toollâđ eellimvuáimálâžžân. Oskom, ete kuávdáš lasseet nuorttâlâškulttuur tubdâm já áárvustanneem”, Haltta muštâlij. ¶ uv? Mihheen ij iššeed. Ubâ maailm káččá suu maajeeld. ¶ Augustus 141 ¶ Jeesus lâi kuullâm suu čuárvum já pisánâm. Tääl lâi iše aldeláá ko kuássin ovdil. Bartimaios njuškij pajas, já nuolâstij meddâl olgoldâspihtâs. Sun tolvui Jeesus luusâ. ¶ pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuodâtääsi VI/II mield (vuáđupälkki 1 842,14 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. ¶ - Mun lam Heikkâ, kandâ eeđâi já keigij kieđâs. ¶ šigâššáid. Kieldâi já staatâ ohtâduvah kalgeh karttiđ toimâsuorgijnis pargee sämikieltáiđusâš ¶ Pajasčáállám Ritva Kangasniemi ¶ Nähkisuájái jienah láá vyelligis vizâneh tâi hurâneh tâi nuuvt ollâ jienah, et olmooš ij kuulâ taid. Sevŋâdist kirdedijn nähkisuájáh jiänátteleh já miärušteleh kirdemkiäinus mäccee jienâ ađai škaajâ mield. Toh mättih meid aiccâđ saallâs jotteemliävtu, stuáruduv já šlaajâ. Iättoo, et nähkisuájáin lii škajâluođân . ¶ Mun oskom, et loppâloopâst tot lii nuorâst alnestis kiddâ, haalijd-uv sun vala sárnuđ anarâškielâ škoovlâ maŋa-uv. Mut jis sun ij haalijd, suijân ij uážuččii leđe tot, et anarâškielâ ij lah nuorâi kielâ. ¶ ŠADDOKÄÄRDI KIĐĐ JÁ KEESI ¶ Kuobžâ iätá viljâsis: Koccáá juo viljâžâm! Piäiváš juo vaarijd páštá, ludij jienâ juo peljijd škáájá, kuđhiih juo kuodduužij mield ruotâdeh, kálláh juo kiävuidis vuorkkiistileh, káálguh juo nuotijdis čihteh. ¶ ”Lep váldám jo vyehin čokkâniđ kuulmâ staatâ sämitigijguin aalmugijkoskâsijn čuákkimijn. Lii eromâš tehálâš, ete sämmilijn ohtân aalmugin lii ohtsâš uáinu.” Klemetti Näkkäläjärvi mainâstij. ¶ 2 dl mielkki ¶ - Tun lah viehâ vijses ulmuukandâ. ¶ Evaŋgellâš-luterilâš kirkko ¶ näkevänsä lii jurgâlum et sij uáinih (spiekâstemjuávkku nr 2), tastko anarâškielâst ij ¶ 1939, ko legendaarlâš, ollásávt lappâsân jurdemâm Syennjilsiijdâ arkkâdâh tsaarij ¶ 3. Uccáá šadoh ¶ Enni kullui puátimin siisâ: ¶ Sáárá lâi jo tubdâm, maht Kuivee lâi liegistâm, ko lâi kinccom suu meddâl tobbeen juuvâst já mon suottâsin tot oroigin. ¶ Suáđigil luvâttâh: Karen-Anni Hetta (tavesämikielâ) já Aleksi Syrjä (tavesämikielâ) ¶   iäččám sáátust, ¶ Makarikeđgi TII.1935 Njammijäävri taavaakeččin, mon tärkkilâs saje ij lah tiäđust. Puátá nuorttlâš 'Makarios'~-noomâst. Nommâperrui kuleh vala Makarikeđginjargâ já Makarikeđgilássááh . ¶ värree porge-skammâmáánust ¶ Maŋeláá, ko koddeäigi nuuvâi já toh koddojii, ađai lojoduvvii puásujin, te anarâšah-uv algii omâstiđ poccuid já algii pygálustiđ. Talle pygáluspaihijd tarbâšij še ijjâdemsoojijd. Tagareh lijjii tiäđust-uv kuáđih , meid láávuh -uv, mutâ še hiirsâin teikkâ luovdijn rahtum kámpáh , maŋeláá joba parakih , moid muvrájuvvojii kale meid täähih-uv, mutâ iänááš liegâdemniävvun poođij leđe ryevdikamina . Tot puovtij leđe rahtum peeldist, mut meid optum ryevdist, nuuvtettum “valurautakamina” , magarijd finnij Taažâst. Toh lijjii lieggâseh, iäge puurrâm muorâid innig nuuvt hirmâdávt. Kamina lii-uv siäiluttâm saajees joba onnáá peeivi räi já häärvih láá-uv toh meccikámpáh, moin innig lii ráptukeeđgijn muvrájum täkki nurheest. Šleđgâ lii kuittâg puátimin pygáluspaihijd-uv. Ovdâmerkkân Čivtjuv pygálusääđi lunne lii juo maaŋgâ kámppáást šleđgâlieggiittâs. ¶ puátusij vuáđuld ađai anarâškielâsâš ráámmátteevstâi tááhust puáhtá nabdeđ, et ¶ Pääihist, Kanaanenâmist, sist lâi ennuv muštâlemnáál iäččásis: Sij lijjii nobdum syelivákšojeijen já sij kolgii tuođâštiđ, et sij lijjii olmâ ulmuuh. Sij ferttejii kyeđđiđ Simmáán faŋgân, mut valje sij kale lijjii peessâm uástiđ. Sij ferttiiččii maccâđ Benjamináin Egyptin, vâi Simmáán piäsá faŋgâlist meddâl. Puoh taam viiljâžeh muštâlii iäččásis Jáákuppân. ¶ Pygálusâst ¶ – Tääl puáđi! mun ettim Sofian. Tipte orroođ taid koortâid já toomâ! ¶ Keeđhi kieimâm lii koskâkeesi. Ko parâttâllâm lii tábáhtum te šohânum manesellâ (hedelmöitynyt munasolu) ij tállán tarvangin kuáhtun, pic rievdâd kuáhtučorvij miätá 3 – 4 mp, jeđe tarvan kuáhtusiäinán kuásnii roovvâd-, skammâmáánu suulâin. Iäskán talle niŋálâs ketki lii olmânáál čuávjist. Aktiivlâš čuávjivuotâ pištá 30 – 40 pirrâmpeivid já nuuvtpa niŋálâs ocá uđđâivemáánust olssis vuovâs vaskâm monnii rávhálâš tuodârkuurâst, ađai värivieltist, kuáivu toos maangâsuárgág kuhes kuovđâšm já čivgá kyevtist viitân suullân 100-rammisijd čalmettes viälppáid, main lii jo mottoomlágán čivgâsoovsâ pajalist. Ko enni lii njuállum taid vistig koškesin já njomâttistám, te viälppáh uážžuh-uv tast maŋa piergiittâlškyettiđ koskânis. Toh kiesâdeteh nubijdis pirrâ ohtân soovsâpállun já enni eelâš ain moddii, motomin tuše ohtii pirrâmpeeivist njoomâtmin taid já vuálgá oppeet piivdon. Kuovđâšm suddá táválávt jo válburpeeivi suulâin já talle viälppáh kalgeh leđe kiärguseh vyelgiđ ennis fáárun. Kuuđâ – čiččâm mánuppajasâžžân keeđhi viälppáh vyelgih kiäinusis já suhâjuátkimahan toh šaddeh 16 mánuppajasâžžân. ¶ Na skippáár toos, et muččâdvuotâ lii árvu mii muttoo tađe mield, maggaar áárvust olmooš ana jieijas, suuvâs já almugis. Jis huánu jieijás aalmug, te ijhân talle pyevti anneeđ ton ulmuidgin muččâdin. Black is beautiful - čappâd lii muččâd - eteh toh čapis ulmuuh, kiäh aneh jiejâs áárvust já vuástálisteh nälihuánnoid. ¶ MATT. 28: 16 – 20 ¶ kirno siisâ! ¶ aalmuglâšlodde . Njuuvčâ väljejii aalmugjienâstmist Suomâ aalmuglâšlodden, eennâm symboolân. ¶ – Pyeri peivi, almai eeđâi. Mun lam äššivyeijee já must lii muurrâšlâš almottâs hiärrá Muumi-iäčán: Sir Gaylord Gobble lii jáámmám. ¶ Niŋálâs huksee piervâlis suáijáás sajan (124B), ovdâmerkkân rááđhá vuálá. Tot skoođâst piervâl timmâ uvjâiguin já láálá 4–6 mane suullân mánuppaje. Ton ääigi tot ij vyelgi piervâlist meddâl, ko vuorâččâsah ¶ Heikki já Lea Laitisiist 240 € ¶ c. Mon nommâsâš váráduvâst vääri lii? ¶ Maailmist, kost koskâmiärálávt ohtâ kielâ jáámá ohhoost, sämikulttuur já ton siäilum lii maailmvijđosávt njuolgist iimâš. Munjin sämikielâi já sämikulttuurij siäilum ij lah iimâš. Sämmiliih láá killeel tego laajišsuáhi, kote killáá piegâ, puolâš, kume, tedduu já lii morruumettum. Lep miätá historjá kuullâm, ete sämmiliih jäämih suhâjämimân já suddâluveh syemmiláid. Stuorrâ totkeejuávkku čaalij-uv návt jo 1900-lovo aalgâst. Lep finnim kuullâđ, ete sämikielâ jáámá, juáigusärbivyehi láppoo já ete sämmiliih suddâluveh syemmilâškulttuurân. Lep finnim kuullâđ kulttuur olgopiäláá peelijn ete ep innig ele sämikulttuur ärbivuovij miäldásávt, puásuituálu lii moivášum moottorkiälhá já muávloo kiävtunväldim tiet ige innig mihheen iärut sämmilijd väldikulttuurist. Puoh taah náguseh láá puástud. Tagareh tulkkuumeh láá tuše ohtâ vyehi toohâđ heeitugin mii kulttuur. ¶ 1. Saksakielâ lii virgálâš kielâ Sveitsist já Nuorttâriijkâst. ¶ Puohah kal iä fiettii koškepuško njälgisvuođâ. Motomin mottoom anarâš táálu iššeed skeŋkkij läddlâš kuássásis koške puško evvisin. Ko kyessi lâi moonnâm, te maŋeláá almai kaavnâi tom koške puško ulgguubeln ääiđi. Ij tot lam mielâsâš evvis. ¶ b. Uusâ tagarij purrâmâšâi reseptijd, main kiävttoo ruuvâš tâi haavvâr. Kiddii reseptijd vihkosâd. ¶ Ulme já merhâšume ¶ – Na čäittee talle, maid tuoi mättivettee! Pikkâ táátui. ¶ b. Mon mielâ lah vállái tolâmist áldáin čáittusij ¶ Já Ante kuoskâttâlâi: ¶ Kieldâráhtuslaahâ ¶ Kirjeest Tittamari Marttinen: Tuuliviiri-Siirin ¶ – Já taid kárbáidhân kalga vala sáhháđ nubelágán ááŋuid tääbbin, Eunuk čielgij. ¶ 49. Kuoskâttem lii ciälháttâs 164 ¶ Boas lijkkui čuuvtij Ruutin. Sun naajâi suin, já suoi uážžoin uccâ kandii. ¶ 93B Piisam. ¶ Raavâd: Čiehčâ kuáláást peiviv. Ton válduravâdin láá kyeleh, mut tohhejeh toos meiddei cuobbuuh já säpligeh-uv. ¶ 12. Lactarius pubescens – Villakarvarousku – Ullosoovsâruávsku U ¶ Keevâtlávt roskettes vandârdem lii merhâšâm tom, et Meccihaldâttâs majemui iivij ääigi lii čokkim enâdâhčuosâttuvvâi pasâttâshuolâttem kuávlui puáttimvevlijd, kogo láá pasâttâsâi šlajâttâllâm- ađai ekosajeh. Vuoiŋâstemsoojijn láá siähálâspasâttâsliteh kepidum já kompostistemmáhđulâšvuođah já pasâttâsčuovviittemgis láá lasettum. Vandârdeijei vaastâ lii pyehtiđ jieš pasâttâsâidis meeccist šlajâttâllâmnáál ekosoojijd teikkâ tuálvuđ taid kieldâi paijeentoollâm šlajâttâllâmsoojijd kieldâ adelem ravvui mield. ¶ Ritva Kangasniemi muštâlij, et Aanaar markkân kielâpiervâl lii toimâm tääl 11 ihheed. Toimâ algâttui käävci párnáá juávhoin, já aalgâst iä vuálá kuulmâ-ihásiih valdum fáárun. Ovdâsaajeest lijjii toh párnááh, kiäin lâi máhđulâšvuotâ finniđ anarâškielâlâš torjuu pääihist. Ive 2002 tohhui Aanaar kieldáin uástupalvâlemsopâmuš já talle párnáin šoddii “kieldâ tipšopárnááh” , mut pargeeh láá Anarâškielâ seervi pargeeh. Kielâpiervâlist láá lamaš 1.9.2008 räi iänááš kyehti pargee, mut čohčâmáánu aalgâst puátá kuálmád pargee. Onnáá peeivi räi anarâškielâ kielâpiervâlist láá lavgum ohtsis 38 párnážid. ¶ meid eennâm alne nuuvt ko almeest. ¶ Ákku áásá Pakšvuonâ riddoost, já Ánná iälá távjá tobbeen. Ááhu muštâlusâi já Ááná já Saammâl savastâlmij pehti puáhtá máttááttâllâđ mielâkiddiivávt aanaar sämikielâ. Kirje mainâsij paaldâst siämmáá lehâstuvâst kavnojeh puoh uđđâ säänih já tai sujâttemhämih. Nuuvtpâ uáppee ij taarbâš usâškyettiđ saanijd nube sijđoin, veikkâ tieđust-uv kirje loopâst kavnojeh-uv puoh pitái säänih alfabeetlâš ornigist. Maŋeluppoost ive 2013 ääigi almostuvá taan kiirján lahtâseijee hárjuttâskirje. Hárjuttâsâi pehti uáppee nanosmit já kiärdud oppum aašijd. Luuhâmpitái loopâst lii ain pitá fáádán heivejeijee laavlâ, mon ulme lii sehe movtijdiđ uáppeid já išediđ mušteđ saanijd pyerebeht. ¶ 5. 5. ¶ Palvâlemsyergi, mađhâšem já toos kullee ohjelmpalvâlusah láá ovdáneijee iäláttâsah. Nuorttâsämikielân já kulttuurân kullee tooimah adeleh pargo ain maŋgâsubboid ulmuid. ¶ maadâapinain táálášolmožin. ¶ Lahtos 1. Aarâhšoddâdem stivrejeijee sopâmušah já laavah ¶ Uámitobdo 34, 36, 41 ¶ – Na, vuálgáh-uv vâi jieh? Heikkâ koijâdij, já ovdilgo Ánná huámmášijgin, sun lâi tánssámlättest Heiháin. ¶ Tuáijim: Cosmograf ¶ Já nuuvt Heikkâ vala nahettij muáddi vuolâputtâl uástuskoori siis. ¶ ullorääsi = tupasvilla 62 ¶ Kiđđâtäälvi vittáduvvojeh kodden pááccám čiermiheh tuoddârist já siämmást sarvah käldejuvvojeh, vâi toh liččii puáttee täälvi späiliheh já kevttimnáál niestipuásujin. Kiđđuv puásuialmaah kärttih aassâđ kámppáin mánuppoojijd já kuáđuttiđ jiejâs čage, ko korrâ cuoŋŋui ääigi poccuuh pyehtih jotteeđ kuhás jieijâs čaggeest já mostâđ nube čaagan. Iälu ferttee távjá čokkiđ ollásávt, vâi ráánjáh pyehtih keessim mostâm poccuidis meddâl. Siämmáánáál ferttee eelliđ ráánjái čaggeest kesimin jieijâs poccuid meddâl. Pargopeeivih älgih talle tooláá iđedist já noheh maŋŋeed eehid. ¶ Ánná piejâi paijaalsis nähkihaamit já -liivi, maid sun vala-uv ihástâlâi: sun lâi čiävláá jieijâs kieđâi puátusijn já jurdâččij lieggâsávt moonnâmkiäsásii sämipihtâsij kuárrumkuursâ, mon ääigi sun lâi táid pihtâsijdis kuárrum. Moderni, mut ij kuittâg čaalmančyeccee uđđâáigásâš. Sun lâi kiävttám oho verd pihtâsij sárgumân já vuáváámân. Vojâmist sun kale lâi tarbâšâm siäsás iše. Tääl Ánná smietâdij tom, et sun kolgâččij motomin moonnâđ mááccuhkuárrumkuursân-uv, ko sust ij lam máttu ärbivuáválii sämimááccuh kuárumân. Tiärrásij kuárrum koolgâi hárjuttâllâđ já vooijâm-uv. Já tot-uv lâi ain konstâ, et finniiččij pihtâs lonnjoođ nuuvt, et tot ij kiässám kuussân kulij ige orroom unohâssân pajalist. Keessiv toos kale ličij eenâb-uv äigi. ¶ Ovdebáá numerist lâi saahâ jyevdilâs-algâsâš päikkinoomâin, moh láá Aanaar kieldâst puohnâssân 15. Jyevdilâsroto lii Ijjäävri Juvnjäälmist 2 km taveviestârân já jyevdilâs tot lii ton keežild, et roođoost láá ennuu stuorrâ njeeccihmievtah. Táválii keesi, ko arvemeeri-uv lii táválâš, te mievtâi kooskâst lii čääci valjeest, et tobbeen lii masa jo máhđuttem jotteeđ kuhesleggâstevilijttáá. Veikkâ mievtah láá olluuh já stuárráh, te toi alne ij liijká pyevti väzziđ, ko toh iä suuvde ulmuu. Koške keesij, tegu moonnâm keesi lâi, ij mievtâi kooskâst lah čääci ollágin já lihâdem-uv roođoost luhostui pyerebeht. ¶ Mutâ ijba liččii meendu mohtišis pargo tääl toimâđgin, ko stuorrâ uási naavcâin oro monâmin rijdâlmân. Vääri lii ennuv pyerediđ. Puáttee sämitigge kolgâččij hilgođ áhčááttâllâm, pyerettesvuođâ já kađâšvuođâ. ¶ ČOOVDÂSÄÄNIH ¶ Pyeri ustevpeivi tiervâttâs 14.2. - tave-, aanaar- já nuorttâsâmikielân ¶ Pyetittâm: Yle Sámi Radio & Sämitigge 2008 ¶ luvâttuv 2. lk ¶ viggeh prrssâđ ááldui mielâstumvuotân? ¶ uáinámušah? ¶ Hánná 145 ¶ Indefiniitpronomineh: Jookeerpargopittá 6. Tuuđhâ Koskâváráduv enâdâhkove. ¶ 2 dl päikkivuolâ ¶ – Na mon kalle mohe mij kolgâp táin junáin vala vyeijiđ? nieidâš joođhij koijâdâlmijd. ¶ njammeemáátu.....33 ¶  viiđâ Maassâd pajas ¶ katekismusist, mii olgosadelui Anar Sämi kiela aapis kirje uássin. Taid lâi jurgâlâm ¶ Unna-Maari Pulska ¶ eksplisiittistem, mutâ tonttáá-uv puávtáččij olgospyehtiđ ääši taan tábáhtusâst ¶ 7 Mon almonist pargopittáin 5 já 6 lii saahâ? ¶ 143. Pođoikeeđgih ¶ Ässeeloho: 13,0 milj. ¶ Lasetiäđuid addel haldâttâsneuvos Mirja Kurkinen, puh 09-1606 7621 ( Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. ). ¶ Mun kuittâg valdim tom fáárun já puohtim pááikán já pieijim kuškâmnáál tom. Ko kamera lâi kuškâm, te mun pieijim toos virde oolâ. Akku kuittâg tooimâi. Mun lekkim ton kovevuárhá já huámášim, et tobbeen lijjii koveh, urruu lemin turistij kesikoveh. Mun val valdim muáddi kove-uv toin, já toh kal šoddii. Kamera lâi aaibâs oornigist. ¶ 14 ¶ Tyeji ¶ Árvuštâllâmohjelm čuákánkiäsu ¶ a. áámmát: a. áámmát: ¶ Njuámmil ¶ Káránâsvääri RP.1990 Korppivaara Mudusjäävri já Vuáidâsjäävri kooskâst. ¶ UM: Jáá. No vala-uv lii mihheen, et maid nuuvtko aavâštiččii toh kuovskâsah muide ko šooŋâid já tom, et ij koolgâ taid pilkkediđ, ege kivsediđ, naarriđ…? ¶ – Mut uážžu ton oolâ lavkkiđ veikkâ tot ličij ellee-uv. Mailmist láá ennuu eleveh, ¶ Usâttâh 214 ¶ 20.00 Käävci uđđâseh 23.35 Maŋešuđđâseh ¶ Muorâuávsihkin ¶ 101 42 ¶ Ihečuákkim puáhtá mutteđ táid njuolgâdusâid ucemustáá kyevti kuálmádâs (2/3) jienâmeerijn. ¶ tast, mon vaarâst jieškote-uv áiccu puáhtá ¶ - Mut jis tot vuolgât munjin tom reekkig? ¶ – Pyeremus kyeđđiđ tom ties! Noskemudágâš eeđâi, mut Hemulâš ij toohâm kuleniskin. ¶ Tääl lijjii alme já eennâm, ¶ Love suulâin vyeijilijm Bemidjin, kuus puáđáččáim rähtiđ tom nube kuáđi. Tohon lâi Pengillyst mätki 160 km:d. Poođijm kielâškoovlân, mon vijđásub nommâ lâi Concordia Language Village já ton syemmilii uásádâhân, mon nommâ lâi " Salolampi ". Tobbeen lijjii maaŋgah viäsuh, moin stuárráámus lâi " Jyringin talo ". Jyrinki-nommâsâš olmooš lâi skeŋkkim syemmilâš kielâškoovlân stuorrâ mere ruuđâ já kunnen tast lâi finnim jieijâs noomâ táálun. Meid Karjala-, Häme-, Savo-, Pohjanmaa- já Lappitááluh lijjii, mut toh lijjii ennuu ucebeh viäsuh. Kielâškoovlâ uáppeeh assii toin. Salolampi lâi " Ojutkangastie "-luodâ keejist já tot lâi oppeet finnim noomâs mottoom Kangas-nommâsii ulmuu mield, kote meid lâi skeŋkkim škoovlân ruuđâ. Suu nommâ Suomâst lâi lámáš Ojutkangas. ¶ Suojâlem 4-10, 13, 31, 32 ¶ Leirâ finnij ennuv torjuu ¶ ovdâmáttááttâs uárnejuvvoo peivitipšosaajeest, ovdâmáttááttâsân heiviittuvvoo tievâsmittee uássin meiddei peivitipšo lahâasâttâs. Sämikuávlust sämikielâlâš ovdâmáttááttâs uárnejuvvoo vuáđumáttááttâs ohtâvuođâst. Ovdâmáttááttâs olášittoo vuáđumáttáátâslaavâ mield. Ovdâmáttááttâs máttááttâsvuávám vuáđustâsah stivrejeh väldikodálávt ovdâmáttááttâs siskáldâs, kvaliteet já páihálij máttááttâsvuáváámij rähtim. Sämikielâiguin adelum ovdâmáttááttâs kielâlâš ulmeh láá siämmááh ko eres-uv ovdâmáttááttâsâst. Páárnážân kalga šoddâdem já máttááttâs iššijn adeliđ máhđulâšvuotâ oppâđ meiddei säämi kulttuuräärbi. Máttáátâs tiäduttâssyergih láá säämi kulttuur, eromâšávt juáigus já tyejeh, iäláttâsah, eellimvyehi já páihálâš luándu. Kielâlâš já kulttuurärbivyevi jotkum kalga ovdediđ ovtâspargoost páihálijn siärváduvváin . 7. OVTÂSPARGO JÁ OVDÂSVÁSTÁDÂS 7.1. Šoddâdemkyeimivuotâ vanhimijguin já suvváin Šoddâdemkyeimivuotâ lii koskâvuotâ, mast pargojuávkku, vaanhimeh já párnáá huolâtmân uásálistee ulmuuh tiäđulávt čonâseh párnáá šoddâm, ovdánem já oppâm tuárjumân. Kyeimivuođâst vaanhimeh, suuhâ já pargeeh láá täsiviärdásiih, mut jieškote-uvlágáneh párnáá tobdeeh. Párnáá pääihi já aarâhšoddâdempalvâlusâi noonâ ovtâspargo tuárju párnáá jienâ kullum. Párnáást lii vuoigâdvuotâ uásálistiđ, vaikuttiđ já šoddâđ kuulluđ jyehipiäiválijn puđâldâsâin já sierâdmijn. ¶ Sun keigij Puállunjunán njuneliijne já kočoi suu tolliđ toin vardee keeppil. ¶ Rievdeeliegâslâš ellee roopâliegâsvuotâ muttuustâl pirrâs liegâsvuođâ mield. ¶ Sáárgu tutkâmušâi puátusijn kove, mast ¶ Uási juávhuin váldoo säminuorâi ovdâsteijen väldikodálâš TEATRIS-tábáhtusân, mon uárnejeh Vaasast 27. – 29.5.2016. Vaasan váldoo juávkku, mast láá ucemustáá kulmâ nuorâ, kiäh láá 10-25 ihásiih já mon čaaitâlm pištá 15-60 minuttid. Säminuorâi tááiđâtábáhtusân pyehtih kuittâg uásálistiđ puoh párnááh já nuorah avveest peerusthánnáá! ¶ ”O Juvduu! ¶ Almai suorgânij hirmâdávt já čuárvui iše. Viehâ toomâi tohon suábih, kurâheh já keeđgih kieđâin. Sij huškuu já caimii kieresvuođâ čäittee aasi já kinccii tom maasâd taalin. Tobbeen tot caimum já huškum aasi ohtuunis čuážui já čiärustudâi. ¶ “Tun jieh taarbâš laaigijd” , eeđâi Heipparalla. ¶ Kielâpiervâl jođetteijee Kangasniemi Ritva mielâst párnááh láá oppâm anarâškielâ hirmâd pyereest. Kiäh láá lamaš aalgâ rääjist, te mättih tääl kevttiđ anarâškielâ jyehipiäiválijn aašijn. Párnááh láá pyereh oppâđ jis sij älgih ađđiistâllâđ tállán, maainâst Ritva. Mutâ kalhân aalgâst oroi et täst ij puáđi mihheen, ko kihheen ij iberdâm maiden. Talle ferttij kevttiđ kieđâid iššeen já čäittiđ já ettâđ ain uđđâsist já uđđâsist… ¶ 5. Maht škálžu uážžu raavvâd? ¶ Nuuvt ko láim kuullâm, te Amsterdam kieddi lâi tuotâ styeres. Ko láim enâmist já terminaalist love paijeel oovce Euroop äägi (lii tiijme maŋeláá Suomâ ääigist), te koččâlistáim tállân aldemuu kirdememedist siämmâst ko čäitistim kirdemlippun, et kost lii Minneapolis porttâ. Finnijm ravvuu čuávvuđ viskis linjáá nuuvt kuhe ko kávnoo munnuu verejâš F2. Pessáim vyeijiđ tagarij hirmâd kuhes “liukuhihnai” mield maaŋgâid čuođijd meetterijd já porttâ eštus kavnui älkkeht. Munnui paasij vala suullân tijme äigi maašin vyelgimân. Vyelgimčielgiittâsâst oinijm, et jis meetaalalmotteijee pippij, te kaartâi tállân täärhib syynin. Nuuvtpa mun lyevvejim jo valmâšân puáhháá soolgi já šlanttâpuursâ lummoost, ovdilgo lävkkejim verejáást siisâ. Love miinut vááijuv 11 pajanij munnuu vuájáán Amsterdam kirdemkiedist já tot puáđáččij tuálvuđ munnuu Atlant paijeel Amerikân. ¶ Säämi Parlamentaarlâš Rääđi uáiná, et pággunjuovâmeh lopâtteh Njeellim puásuituállei já sii perrui máhđulâšvuođâ hárjuttiđ säämi kulttuur. Rääđi uáiná, et pággunjuovâmeh láá tuođâlávt ruossâlâs OA olmoošvuoigâdvuođâi já poolitlâš vuoigâdvuođâi kyeskee sopâmuš 27. artiklain. Siämmáánáál pággunjuovâmeh láá ruossâlâs Suomâ vuáđulaavâ omâduv syeje miäruštellee 15 §:jn. Säämi Parlamentaarlâš Rääđi uáiná, et pággunjuovâmeh láá čielgâ čááitus tast, maht Suomâ puásuituálulaahâ ij vääldi vuotân säämi puásuituálu sierânâsjiešvuođâid, mast poccuid tipšoh siijdâimield tâi čaggekudijmield ucebijn ohtâduvâin ko tááláá laavâ miäruštâllâm paalgâs. Siijdâi luándutileh pyehtih spiekâstiđ nuuvt čuuvtij nubijnis, et koskâmiärásâš njuovvâmprooseent puohháid palgâs uásálijd puáhtá leđe tápulâš ovtâskâs siijdân – tegu Njeellim tábáhtusâst lii keevvâm. ¶ 41. Liegâsvuotâ sirdâšuvá maaŋgânáál 132 ¶ – Na ferttiim tubdâstiđ, et ij jur maiden. ¶ Lâi šiev lyemeihe. Vuolli-äijih ij lamaš taan keesi iällám ollágin lyemejiegist luámánijd keččâmin, mut nuuvt toh kuittâg iärráseh kullojii rammuumin, et lâi šiev lyemeihe, já oskođhân tom vissâ talle koolgâi. Ránnjátáálust-uv lijjii jo algâttâm taanihásii luommim, já sij lijjii ain tuđâvâžžân maccâm páikkásis tievâ litijgijn. ¶ Anarist arâmeetaalääigi aassâmsajeh láá tiäđust uccáá, já toh láá äigidum iänááš sierâlágán keramiiktiijpâi vievâst. Aassâmsojij vänivuotâ sáttá puáttiđ kuittâg kuávlu arkeologisij tutkâmušâi vänivuođâ keežild sehe tast, et arâmeetaalääigi eellim lii jotkum uáli siämmáálágánin ko keđgiääigist. Arâmeetaalääigi aalgân kuleh stuorrâ koddekyeppioornigeh. Ááigán tijpâlâš tiŋgâhäämi lii kvaarcist, kvarcciitist tâi tinnokeeđgist rahtum kubdâmadduusâš njuolâkeeči; Aanaar kuávlust láá toh tâi toi laheh kavnum 36. Arâmeetaalääigi loopâst, suullân 300 mKr. ryevdi já keramiik rähtim Tave-Fennoskandiast mottoom vala čielgiihánnáá suujâ keežild nohá. ¶ Tälviv juttii hiävuš- já ergirááiđuh távjá Ucjuuhân já tobbeen mádáskuávlun. Rajavartiosto hiäppušeh lijjii táválávt maŋgâ maŋaluvâi oovtfááru, stuorrâ kyermih rievvâin. Puoh tarbâšijd kolgii kiäsáttâllâđ hiäppušijguin Ucjuv já Njuárgâm rajavartiostoid. Čovčjäävri räi lâi avdomaađij já toos puohtii kyermiavdoiguin tävirijd. Ergirááiđuh še juttii, post'almaah já Ucjuv sist ässeeh jutâlii távjá. Luoddâ pisoi áávus, lijjii nuuvt ennuu jotteeh. ¶ Tast maŋa luuvâ jo-uv idduidâd alne tâi čuožžâd oskotubdâstâs já Eeči mii -rukkoos. Jis halijdâh, ceelhi vala čuávvoo uccâ rukkoos: ¶ materiaal puáhtá väldiđ já mommit, lihâdiđ larmâdhánnáá, luodâid kyeđehánnáá, ij koolgâ tojâliđ oovsijd tâi jurâttâllâđ keeđgijd, ige roskiđ ¶ Pasepeiviiđeed čokkájim vuod kirdemmašinist, já mätki ovdánij Helsigist Avelân. Mätki moonâi pyereest, jiemge mun luhhoost talle avâštâm tom, et muu keččâlusah taam määđhi ääigi iä lamaškin vala nuuhâm mut toh lijjii tääl esken älgimin! ¶ 6. Piejâ kuámmirijdâd puttâl pirrâ já lieggii puttâl. ¶ Niŋálâs mannee monijdis jäävri poonán, já tobbeen iälusteh še silbârävdee suovsah-uv. Toh kuánttuh jävripone moođeest já pivdeh kievrâs uálulijdiskuin uccâtivráid. Kooskâi toh eellih viežžâmin ááimu čässuáivist. Ko suoksâ skuáppuluvá, te tot kuánttu enâmân. Äiginis skuáppu kiškán já rävis silbârävdee máccá čáácán. Silbârävdest lii tievâslâš hämimolsom. ¶ Kustannus-Puntsi 1997: www.puntsi.fi ¶ Saje lâi eskin lehâstum, já Issi ličij mielâstubbooht piettâlâm tast. Susthân iä lamaš máttáátteijee pápáreh iäge oppâmateriaalih lamaš, puoh koolgâi jieš rähtiđ. Pargo lâi Iisin tuotâ áijáá já váiváá. Ko opâttellim sämmilâšopâttuvâst kietâtuojijd – näähki kieđâvuššâm já muorâtuojijd, ovdâmerkkân skaapij rähtim – te tobbeen lâi še sämikulttuur já kielâ máttááttâs. Mut tot lâi tavesämikielâ, mii lii sárnoidis peeleest stuárráámus sämikielâin. Tot ij išedâm muu ovdâskulij, ko Issi já suu peerâ sárnuh anarâškielâ. Taan kyevti sämikielâ kooskâst lii siämmáá stuorrâ iäru ko saksa- já eŋgâlâskielâ kooskâst. Tuše motomeh tááláá ääigi säänih láá siämmááh. Syemmilijguin Issi sárnu suomâkielâ já ránjáiguin já huolhijguin anarâškielâ. Iberdâm anarâškielâ tuše váhá, mut lam ain piäluštâm ton sárnum: ¶ Kooveest Anna-Katariina Feodoroff. ¶ a. merâšoŋŋâduv ¶ Jis čiiđah liččii kavnum täsivis enâmist, te tot ličij lamaš luándulâš tulâstâllâmsaje, mut taat luámi ij lamaš taggaar. Mondiet kiinii tulâstâlâččij tieggáár saajeest? Eija nuurâi čiiđâid radiočiđđâäigidem várás já vaaldij tom vuollum muorâ-uv fáárun siämmáá uáivil várás. Taat keđgiluámi lâi suullân 50 meetter keččin sieidist já puávtáččij-uv nabdeđ et tot ličij lamaš tuárvi torvolâš koskâ mottoommuđusâš uhredmân. Tađe aldeláá ij toovláš päähinriäpu liččii ubâ tuostâm aldaniđgin, ko ovdâmerkkân kuohtui Äijihsuollui alaččist iä lah kavnum magarehkin uhredem meerhah. Uhredmeh Äijihijn láá tábáhtum torvolâš määđhi keččin. Tieid Jouko ovdeláá kavnâm “luovdijd” ep kuittâg ton tove kavnâm, mut puátteevuođâst toh-uv sátáččii vala kavnuđ. ¶   Jeessân: ¶ Irge ko tom kuulâi, et myerssee nuuvt fasteeht eeđâi, te hilgoi myersses. Tot ij lamaškin vyenesaasâ mielâmield. ¶ Titi ¶ Moonnâm keesi, syeinimáánu pakkâpeeivi vuolgij Tármu myerjimiäcán. Paahah lijjii jotkâšum juo kuhháá, já šoŋŋâ lâi pivâstittee. Almeest lijjii motomeh pumbul sulâstittee poolvah. Ehidispeeivi poolvah lijjii juo eenâb, já motomeh tain nevttii lemin tuotâ olluuh. Tármu meridij vyelgiđ pááikân. ¶ b) Skálžu pivdá saallâs leehâstmáin koorâs. ¶ Paavvâl Ateenast ¶ Jurgâlus skoposân ađai uulmán vaaigut meid tot, maggaar vuástáväldeejuávkun jurgâlus ¶ Ubâ tuodârmaailm tiervât sii korâdávt ruškeivnijguin já tuáivut sijjân pyereestpuáttim pááikán. Puppâ hiäilut čevelijnijn, juáigá já livđoo, koddesäpligeh njivkkeh ilolâžžân já Lukkuš moijáá räämist. ¶ Jiegâ jođáttâsâst sun poođij temppâlân, já ko Jeesus vanhimkyevtis puovttijn párnáá tohon, et suoi porgâččáin tom, maid laavâ mield kalga porgâđ, (KKK02) ¶ kuvvim: Hannu Lukkarinen ¶ Veikkâ lam säminissoon jieš-uv, ferttiim tubdâstiđ, ete vuossâmuu keerdi lam tääbbin vuáijám poccuin já faallâm leibipittáid kieđâst poccuid. Avžuuttâm kale eelliđ já purrâmuš lii njaalgâ. ¶ Anarâškielân ¶ SÄÄMI KIELÂLAAV ¶ – Vyerdist váhá, eeđâi pieggâ. – Tääl lii vuod ¶ * Määli- teikâ saalaatpevdi ¶ 22 artikla ¶ Nuorâirääđi taha sämitige stiivrân iävtuttâs jesânijn, kiäh väljejuvvojeh, já lopâlii miärádâs taha sämitige čuákkim. ¶ et muu äigi kiisán ij ovttuu keelijd, ¶ – Na onnáá peeivi toh kolgii puáttiđ, Eunuk eeđâi. ¶ 143B Ko ohtâ šovâttemsellâ ¶ 2. teddilâs ¶ 5. Mitted páálu kaskoo ton ¶ Puáris noomah ¶ Äiginis poođij pákkum suátiviehân vyelgimân já tađe mield suátán-uv. Suátipalvâluspäikki lâi Piäccám Liinahamari, tärhibeht eeđân vahtâtamppâ Turja, mon pargon lâi kocceeđ Suomâ merâraajijd Baareencmeerâst. Ko Matti lâi hárjánâm tuše Pááđáár jävripáároid, te Baareencmeerâ lovmatmeettersiih pááruh rummâduttii suu. Talkkâsijguin sun kuuloold hárjánij toid já loopâst talkkâsij kevttim-uv nuuvâi, ko vuáhádui sijgáid já stuorrâ páároid. Tälvisuáti puállái ive 1939 já Matti tiäđust-uv kaartâi toos, nuuvtko jotkâsuátán-uv. Liinahamari hamânist lijjii ereslasseen suu vahtâtamppâ Turja já postâtamppâ Jäämeri, ko kuttâ ryešilii pommitteijee pottii Suomâ kuávlust já vuájuttii puoh taampâid toos. Maati juávkku kaartâi patâriđ Paččvei viestârbel Taažân, kost sii kuáhtájii Taažâ suáldáttijd. Kulâttâllâm lâi aalgâst väädis, mut kiinii te koijâdij sämmilijd já Matti tiäđust-uv almottij, et sun lii taggaar já et máttá meiddei sämikielâ. Tot Taažâpele sämmilâšhân lâi-uv eččis ađai Lusme-Piäká veerdi já sunnuukuáhtá Mattijn saavah tattuu-uv ain kárgáđ toi virgálij aašij ulguubel, ko ennuu lijjii ääših, main suoi koskânis liččijn halijdâm savâstâllâđ, veikkâ tulkkân toimáin-uv. ¶ Lauri Itkonen lâi puoh merhâšitteemus Itkos suuvâ ovdâsteijee tääbbin Säämist, ko lâihân sun pegâlmâs viiljâšjuávhu eeči. Viiljâžeh lijjii: Lauri Ilmari (puárásumos já Juvduunjäälmi keđgiáigásij kuátisojij kävnee sehe värituámmár), Toivo Immanuel (kuálmádin puárásumos já máinuhis kielâ- já aalmugtiettuu totkee), Erkki Esaias (nuorâmus já akateemikko), sehe Tuomo (Aanaar kirkkohiärrá já Säämi ristâlâš nuorâškoovlâ rehtor). Eres párnááh lijjii Arvo Johannes (rievdâdij maŋeláá noomâs Jussin), Tyyni (nubben puárásumos), Eeva, Ailâ, Piäkká, Heikkâ, Aino, Rauha já Sáárá. Kyehti puárásumos lává šoddâm ive siste Sotkamost, vittâ Pulkkilast já loopah kuttâ Anarist. Lauri Arvid Itkonen šoodâi ive 1865 Savost já sun lâi Anarist varrim maŋa Viihti kirkkohiärrán kidâ jämimis räi. Lauri Arvid Itkonen jaamij kesimáánu 3. peeivi 1925 kuđâlov ihásâžžân. ¶ 79A Tirlihhááš. ¶ Keesi moonâi tast kuuloold já taan juhânjäälmi ässeeh kuldâlii maŋgâ Kaabi mainâs já illá ubâ puoh uskuugin maid sun mainâstij. Kuittâg-uv čoovčâbeln keesi Kuffá, Äigee já Kaabi väzzilii tavas já sij aaigân lâi eelliđ merâriddoost skappuumen piergâsijd puáttee keesi kyelipivdo várás. ¶ Sämmilij čyejilis sárnum já sämikielâ merettes muččâdvuotâ tastoo kiäsuttij Erkki-kaandâ piälásis. Nube tááhust tááláá lohhee čaalman čyecih taam-uv pittáást suomâkielâliih eksonyymeh ađai nube kielâ ko suomâkielâ sárnoid já kielân čujotteijee säänih “lappalainen” já “lapin kieli” . Tohhân rievdâškuottii jo 1960- já 1970-lovo jorgálduvâst termáid “saamelainen” já “saame” , ko ožžuu hálbášeijee lasemerhâšume, moh lijjii luoihâttum suomâkielân sämmilij endonyymijn, sii jieijâskielâlâš nomâttâsâin . Maaŋgâi sämmilij mielâst tággáár nubástus suomâkielâlâš sárnumist oroi aalgâst váháš omâsin. Joba Nils Aslak Valkeapää čaalij pamfletistis Terveisiä Lapista ive 1971: ´Muu mielâst saamelainen-nomâttâs lii tohâluddee, fijnottellee, já kiävtám tom tuše čielgâsvuođâ keežild.´ Mut ton rääjist Ailu jieš kevtiškuođij tom suomâkielâlâš tevstâinis. ¶ RUOŠŠÂ ¶ Äinoo tutâmettum lâi Háisoo. ¶ SIERÂTIILÁÁMIST/LASEMÁÁVSUST: ¶ Uásálistee Škovlâ Äigi Fattiimeh ¶ aaikâ < aikkâ = petäjän < petäjä (aihkimänty) 190 ¶ Sij koijâdii vuáruttuvâi: “Jiemhân mun tot ližžii?” ¶ Säämi vyehi? ¶   Mää‐-‐ko Englandlâš aalmugmaainâs. Kirjeest Kansojen sa- ¶  + Saulist šadda kunâgâs ¶ b. Nuárju lii piätu ko tot njoomât čivgâidis. ¶ 165 ¶ čokkâneh kunâgâtâr pirrâ pállun. Toh finnejeh lieggâs áigá tuárgástitmáin suájáidis. Energia lieggâdmân toh uážžuh mieđâst. Lasseen mietâmiäđušijntipšoo piäjá kuátán sukkârlaagâ mieđâ sajan, maid sun lii nuurrâm meddâl. ¶ teevstâ dynaamisávt/funktionaallávt siämmáánáálá ko KR92. ¶ 3 Planktonân kuleh tiäpuh, ¶ Talle Saul eeđâi Taavvidân: ”Moonâ peri. Hiärrá liävus tuin.” ¶ Pargopitáh ¶ * Jienâtarkkuuttâh 26,5 m2; 4,3 m x 6,5 m ¶ Sämmilij hárjuttem iäláttâshaamijn lii siäilum tiätu sämmilâš aalmugärbivyevist já arkeologâlâš tutkâmuš lii puáhtám uđđâ tiäđu tovláá sämisiärváduvvâin. Sämmiliih láá hárjuttâm tovláá historjá ääigi pivdo, nuurrâm, kuálástem já puásuituálu. Iäláttâsah láá lamaš uáli luándunálásiih já puoh amnâseh finnejii luándust. Sämmilij luándukoskâvuođâ čáittá pyereest tot, ete enâdâhân láá pááccám viehâ uccáá meerhah tovláá sämikulttuurijn arkeologij tutkâm várás. ¶ Tot lâi mielâkiddiivâš kuullâđ já tiäđust eellim tobbeen já sárnum vuosmuu säämi saanijd nissoonijguim tobbeen. Moonâi aaibâs pyereest já lijjim čuuvtij ilolâš tondiet. Párnáipääihi jođetteijee lâi Haldis Balto talle já sun mainâstij munjin vala ete Osloost lii stuorrâ säämi servi já jyehi lávurduv puáhtá eelliđ tobbeen já käähvi juuhâđ, mainâstiđ koskânis jna. Lijjim Osloost tuše muáddi peeivi, mutâ lávurdâh lâi mield já must lâi tile čaŋâdiđ Oslo Säämij Seervi konttorist kaavpuguási Grünerløkkaast kost lávurduvâi Oslo sämmiliih läävejeh oinâliđ já teivâdiđ káhvástâlmijn já lonottiđ saavâid. Munjin kale lâi čuuvtij hitruu uápásmiđ sämmilijguim tobbeen já sárnuđ sámás siiguim. Maŋa ko lijjim máttááttâllâm sämikielâ, pajekielâ, suulân kyehti ive já porgâm čoođâ puoh nelji DAVVIN kirje, te kale lâi tuođâi hävski munjin ete peessim viijmâg iskâđ jieijân sämikielâ máátuid. DAVVIN kuursâst sárnoo Kuovdâkiäinu sämikielâ ađâi "murre" já enâmus sämmiliih kiäiguim Osloost uápásmim, lijjii Kárášjuuvâst já Tiänu kuávlust já sarnuu-uv pajekielâ nuorttâ "murre" . Áálgust kale ferttejim váhá hárjániđ já vuáháduđ toos ete pajekielâ nuorttâ murreest iä kulluu puoh puustaveh, ovdâmerkkân "love" iättoo Kuovdâkiäinust aaibâs čielgâsávt "logi" mutâ nuorttiibeln Kárášjuuvâst läävejeh ettâđ "lo-i" jna. Mutâ must iä lámáš vädisvuođah iberdiđ sii sämikielâ. Nuuvt šoodâi hirmâd mielâkiddiivâžžân kuldâliđ sii kielâ já iskâđ selvâttiđ kost ulmuuh lijjii meddâl. Muáddi ulmuu lijjii Kuovdâkiäinust já sij sarnuu siämmáánáál ko DAVVIN-kuursâst. Sämmilijd olssis kale lâi eromâš äšši, ete mottoom saksalâš poođij sii kuuvl já sáárnui sämikielâ. Jiem mungin lámáš ervidâm ete vuosmuid sämikielâ saanijd sárnuččim rekkân Osloost! ¶ Inga Vahlqvist ¶ Sämitige tievâsčuákkim ceelhij ALKU-haavâst ¶ Sämmilâšvuotâ ij oinuu tááláá ääigi meendugin ennuv muu argâelimist, mut lam uáli čiävláá jieččân madduin. Lam huámášâm, et ovttuu ko ulmuid maainâš lemin sämmilâš, te sij láá tuođâi-uv positiivlávt hiämáskâm, tobdeh áášán mielâkiddiivâšvuođâ, já halijdeh kuullâđ ääšist lase. Maaŋgah láá ettâm, et niävtám sämmilâžžân, motomin joba ovdil ko ubâ láá tiättámgin muu lemin sämmilâš. Veikkâ lam-uv čiävláá jieččân sämmilâš madduin já tast, kost lam vuálgus, te jiem kuittâg osko, et varriiččim kuássin maasâd Sáámán, jiem kuittâg ovdil iäláttâhave. Säämist lii hitruu eelliđ ain kooskâi, mut monnii suujâst lam ovttuu tubdâm lemin eenâb koođijn stuárráábijn kaavpugijn. ¶  – Kirkkonjargâ = Kirkkoniemi ¶ kuškâdâsah = kuivikkeet 16 ¶ Siskáldâs ¶ Bakteereh ¶ Cuábui lassaan kuđâ máin ¶ Kuusah uážžuh jutâliđ navittist. ¶ kielâopâlij kategoria säänih. Jurgâlusvuálgusâš tutkâmuš vuod jottáá jurgâlus analyysist, ¶ poni 21 ¶ Unna Junná aalgij ive 2007 ¶ 1. Nuurâ oppâkirje kooveest s. 6 - 7 vorâs niijto já kiedi šaddoid tavlustâhân. ¶ Tijdâlamppu lii taikalamppu – mut mii lii Skuáppu? ¶ fiskisrääsi ¶ 17.3.2011 SÄMIKIELÂLIJ SOSIAAL- JÁ TIERVÂSVUOĐÂPALVÂLUSÂI FINNIM TURVIIMÂN 600 000 EUROD - Laapi kuávluhaldâttâsvirgádâh lii nanodâm 16.2.2011 Sämitige já sämikuávlu kieldâi toohâm sopâmušâid sämikielâlij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi turviimân čujottum staatâtorjuu kevttimist ive 2011. Sämmilij kielâlij já kulttuurlij vuoigâdvuođâi olášutmân lii staatâ budjetist lamaš ive 2002 rääjist sierânâs staatâtoorjâ. Staatâtoorjâ máksoo Sämitige pehti sämikuávlu kieldáid. Sämitige iävtuttâm meriruttâtárbu sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlussáid lâi ihán 2011 ohtsis 1,6 miljovn eurod. 600 000 euro staatâtoorjâ juáhásij sämikuávlu kieldâi kooskâ čuávvoonáál: Iänuduv kieldâ sämikielâlij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi turviimân ohtsis 93 523,50 eurod: - Tavesämikielâlii peivitipšo turvim Hettaast 22 811 € - Tavesämikielâlii peivitipšo turvim Kärisavonist uástupalvâlussân Ruotâ Karesuando tavesämikielâlii peivikiäjust 5 987,50 € - Tavesämikielâlâš päikki-išedeijee Veahkki uástupalvâlussân 25 575 € - Tavesämikielâlâš tiervâsvuođâtipšoo, Iänuduv kieldâ ávustipšo 39 150 € Aanaar kieldâ sämikielâlij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi turviimân ohtsis 232 120 eurod: - Aanaar tavesämikielâlii juávkkupeerâpeivikiäju tooimâ turvim 27 000 € - Avveel tavesämikielâlii juávkkupeerâpeivikiäju tooimâ turvim 16 100 € - Nuorttâsämikielâlâš päikkipalvâluspargee Čevetjäävri kuávlun 33 262,50 € - Tavesämikielâlâš päikkipalvâluspargee Tave-Aanaar alueella 32 332,50 € - Sämikielâlâš aldatipšoo, Männikkö palvâlempäikki, uásádâh Sare 31 650 € - Sämikielâlâš aldatipšoo, Männikkö palvâlempäikki, uásádâh Lyeme-Juŋŋâ 31 650 € - Nuorttâsämikielâlâš sijdâpargee Čevetjävri-Njiävđám kuávlun 16 050 € - Sämikielâlâš sijdâpargee Tave-Aanaar kuávlun 18 600 € - Sämikielâlâš sijdâpargee Njellim-Kiđđâjäävri kuávlun 15 975 € - Tavesämikielâlâš pänitipšoo 9 500 € Suáđigil kieldâ sämikielâlij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi turviimân ohtsis 38 025 eurod: - Tavesämikielâlâš aldatipšoo puárásijhuolâttâsân 38 025 € Ucjuv kieldâ sämikielâlij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi turviimân ohtsis 236 331,50 eurod: - Tavesämikielâlii peivitipšo turvim Ucjuv kirkkosiijdâst 45 675 € - Tavesämikielâlâš peerâpargo 30 316,50 € - Kárášjuv kriisi- já insestkuávdáá sopâmuš juátkim 1 750 € - Išedeijee-Aaslâk –toimâ, Ucjuuhâ 30 750 € - Išedeijee-Aaslâk –toimâ, Kärigâsnjargâ 33 000 € - Tipšopargee 34 440 € - Sämikielâlâš tooimâstivrejeijee 33 000 € - Sämikielâlâš tiervâsvuođâtipšoo 27 400 € Lasetiäđuh: Pia Ruotsala, sosiaal- já tiervâsvuođâčällee, Sämitigge, 040-7262688, pia.ruotsala@samediggi.fi ¶ San Marino ¶ Kiđđuv tállán jieŋâi suddâm maŋa kulloo riämáskittee šnjiirgâs jäävrialn: ”čierrih-čierrih-čierrih!” Čerrih tobbeen páimá noomâs. Čuovjis alme vuástá uáinojeh kuhes já kezis suájáh sehe syeripoođâš. Čerrih tot tobbeen kiirdâš luohtâpoođâi já riddocuáhásij alne ucâmin saallâs. Čerrih kirdá keppâ suájáčaskosijguin, njune vuáluskulij, sodâstâl kooskâi sajestis, jeđe poršeet čáácán. Paijaandijn čerrihist lii kuálááš njunekeejist. Kooskâi čerrih vuoiŋâst ollâ keeđgi alne tâi reimar keejist. ¶ Ánná mieđâi toos mut liijká-uv smietâi, et lâi karttâm mäksiđ ucánjihhii liijkás ennuv uástusijn, ko lâi máksám nube vuolâputtâl, mon sun ij kuássin áiguččii juuhâđ. ¶ lehmäntatti ¶ já vyevditiälhust, mii lii ton tyehin. ¶ Puško kalga pissoođ liäbbud, vâi košká pyerebeht. Äijih čohá risseest säägi já čyeggee tom tuárrást puško cuopâ siisâ nuuvt, ete säägi nubbe keeči nukkos čielgitááhtán. Tasmaŋa äijih sälttee puško ruávis salttijn. Kyehti puško puáhtá pieijâđ vuástáluvâi salttâšuđ. Ko puškoh láá salttâšum oovtâ iijâ, te talle toh heŋgâstuvvojeh kuškâđ pieggiis sajan. Kyevti ohhoost puškoh láá kuškâm já tastmaŋa Matti já äijih peessâv herskustâllâđ koškepuškoin. ¶ Staatârääđi tuhhiittem loddečasij suojâlemohjelmân kullee loddečasij suojâlem olášuttoo prinsiipâmiärádâs mield iänááš nuuvt, et vuáđuduvvojeh luándusuojâlemkuávluh. Loddečasij suojâlemohjelmân kulluumettumij loddečasij luánduáárvuh turvâstuvvojeh iänáážin čäcilaavâ vuovijgijn. Huksim loddečasij riddokuávloid stivrejuvvoo huksimlavváin nuuvt, et tot ij ääšti luánduhäämi suojâlemáárvuid. ¶ já tain lâi rässejum peljičiehâ ¶ Väldiuási sämimáttááttâsâst adeleh sämikuávlu kieldâin, moh finnejeh taan máttááttâsân sierânâs vittádum staatâtorjuu. Sämikuávlu kieldâin sämikielâlâš já sämikielâ máttááttâsâst láá ohtsis 549 uápped. Lasanem lii lamaš othsis 33 uápped oovdeb škovlâihán verdiddijn. ¶   subjekt – Toh láá hirmâd älkkeeh tipšođ. Jis tun muu meddâlorodijn puávtáččih sikkođ toi alne koovjâid meiddei ohtii ohhoost tego tuom-uv viäskárlättee? ¶ Satu Arjanne, Matti Leinonen, Teuvo Nyberg, Matti Palosaari já Päivi Vehmas; jurgâlâm: Ilmari Mattus, kuvvim: Jorma Happonen ¶ Olgosadalduvah ¶ puuhâđ, puuvâm, pohá = kairata ¶ pennâ, tarvelastik ¶ 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶ Mika Saijets, haldâttâspargee ¶ já jyehi tove loddááš juuvâi. ¶ : tutkâmvuálásâš jurgâlusâin vuottum spiekâstemjuávhuh já ¶ čokkiđ, čokkiim, čuákkee = koota ¶ Talle Heikkâ ruáhásij hirmâdávt já arvâl et: ¶ – Mon uuksân taat čoovdâ heivee? Ante koijâdij. ¶ fiskiluobbâsk = ulpukka 67 ¶ Máárjást lii meiddei kyessikáámmár. Taat viste lii ivnejum fiskâdin, nuuvt tego piäiváš te páštáččij. Taan visteest iä lah ennuu tävireh – tuše seŋgâ, pevdi já kyehti peeŋkâ. ¶   Suovâkuoškâ = Savukoski ¶ – Jiem mungin lah uáinám. Kal mun-uv hiämáskim korrâsávt, ko tom kuddim, Heikkâ mieđeet tutâvâžžân. ¶ Piergâseh: áimupállu, ullopiivtâs (ovdâmerkkân vaccâ) ¶ trooli.....121 ¶ Lasetiäđuid addel Kopiosto ry, www.kopiosto.fi/ . ¶ – Addâgâs Myerji, ko uigâdim tuu vahâgist čáácán. Irâttim fáškuđ porruu seelgist meddâl já ruosâlim. Taat keđgi lii liijkás olluv já juurbâs munnui. Ele poolâ. Ij vuáŋŋâš aasâ návt cuávis čääsist jäävri riddoost, Hirškikkâ lohđut Myerji. ¶ Sosiaal- já tiervâsvuođâministeriö ¶ algâlâš alkeellinen ¶ – Na tom mun ettim, et lâihân tot vissásávt eidu taat saje, kuus muoi taid ááiruid taa kuođijm? ¶  čäälliđ. b. Tuuđhâ oppâkirje 88 siijđo šoŋŋâdâhdiagram. Kuás arvepajeh láá. ¶ TEIK lasettuvojeh váhá čokkámsajeh já uceduvvoo čájáttâssaje: ¶ Taat Elma Rantamäki lâi puárispijgá já sun lâi šoddâm taggaar saajeest ko Virrat. Tággáár päikki kávnoo Ähtär alda suullân Vaasa kaavpug puotâ. Sun lâi lamaš vuolgâttâspárgoost Ambo-enâmist kuhes ääigi já mielân lii-uv pááccám taggaar loho, ko vitnubáloh ihheed. Taan ääšist jiem tiäđustkin lah aaibâs vises, mut kuhes ääigi sun kuittâg lâi tobbeen Afrikâst. Taan ääši peeleest tuođâst jo tot-uv, et sun lâi máttááttâllâm já oppâm maaŋgâid jieškote-uvlágánijd Afrik kielâid, meid tom puoh vaigâdumos-uv, mii lii bušmankielâ. Bušmankielâ lii máhđulávt maailm vaigâdumos kielâ já Rantamâki motomin adelij čájáttâš mijjân tom kielâ sárnumist. Mielân paasij talle, et tot sárnum lâi tegu mottoomlágán smakkiistâllâm já njalmijn cuákkááttâllâm, já vala mottoom táválâš jienâdâh tobbeen kooskâst. Rantamäki čaaitij še čuovâkuuvijd, main lijjii tagareh čapismuáđuiguin, assaaspoksâmijguin, uánihis smarfevuoptâsâš, pelduvváid pietittemes ulmuuh já toh maka liččii lamaš toh Ambo-eennâmliih, ađai bušmaneh. ¶ Saijoos lekkâmeh 2012 ¶ Unna Junná aalgij ive 2007 ¶ Na ulmuuh tiäđust-uv tuámittii olgos kuldâliđ kuumpij olvom, mut Irjánâš moonâi-uv tyeldee pääđi luusâ jeđe toppij määrfi já tuvkkâlij tom puoŋân. Sammlii Máárjá lâi uáináh márfum já lâi vuošâmin kumppâsijd, piärguid já maarfijd. Na ko sun lâi tuvkkâlâm määrfi puoŋân, te poođij še makaš kuldâliđ “kuumpij olvom” toho olgos. Ij tobbeen kullum ohtâgin kumppi olvomin, mut Irjánáá mááccuhsiäpulâsâst porgestij miinii já táálu viehâ ervidij tállán, et määrfi, kuumpâs tâi piärgupittááš te lâš tobbeen porgeestmin. Iä ulmuuh riemmâm suu vuárnuttiđ tast, ko sij tiettii, et Irjánâš-uv taarbâš purrâmâš. ¶ Nuorttâmeerâ suoijâlmân láá maŋgâ suujâ. Nuorttâmeerâ lii áinoošlajâsâš ekosysteem, mast iälá uáli jiešlágán, meerâi já saivâčääsi šlaajâin čokkânâm iäláánsiärvus. Nuorttâmeerâ lii pegâlmâs luudij vuoiŋâstem- já tálvástâllâmkuávlu. Ulmuid Nuorttâmeerâ lii vuosâsajasávt kuálástem- já astoääigikuávlu. Nuorttâmeerâst lihâdeh ain eenâb já eenâb luámuvietteeh purjâs- já moottorkárbáidiskuin. Sijjân Nuorttâmeerâ fáálá mielânpäccee vuáttámušâid merâluándust. ¶ Vääldi ohtâvuotâ ¶ Heeihâ lunne Ánná poordij uástusijd peevdi oolâ. Sun steikkij piärgu já kuobbârijd já vuolâi vuástást vuástáhevvâláin pittáid, ko Heeihâst ij lamaš raastamryevdi. ¶ – Tun-uvks lah mooriš vâi lam-uvks mun uáđđám liijkás kuhháá? eeđâi Muumistáálu Noskemudágâsân. Taat tuše moijái syeligávt já tuvkkâlij poovsâhaarpu lummâsis. ¶ Sámi Jienat –lávlumjuávkku ¶ AUDITORIO DOLLA 195-260 ulmui, 298 m2. ¶ Ella Näkkäläjärvi (2011) ¶ Ánná čokánij mottoom piävdán. Sun ooinij Heeihâ čokkáámin mottoom kandáin tyebbiláá. Ij sun tuostâm seevviđgin ko poolâi tast, et kevâččij oppeet tego luvâlduv ääigi, ko Heikkâ tastmaŋa lâi nivsettâm sunjin. Suu mielâst tot kale lâi mestâ jo tuššeest, mut toos, jis nubbe lâi nuuvt herkki, te toos ij vaijaam maiden. Já jiešalnees sun kale lâi-uv jo meridâm olssis, et taat jieijâs tájuttem koolgâi tääl leđe jo nuuhâm. ¶ 2. Kove lii valdum J. E. Rosberg kirjeest "Lappi" , (1911) . Koveteevstâst lohá: Menes-Antin talo ( "Köyhin Inarissa" ) Lemmenjoen varrella. Ko tárkká kiäččá, te šiljoost láá maŋgâ ulmuu, kuittâg love. Kove kaskoo lii tupe, mast muu eeči-uv lii šoddâm. ¶ Paapâš ~ Pappsuálui = Papinsaari ¶ Totkeesijđo ¶  moonâi   tááiđui sirden nuorâb suhâpuolváid. Sämimáttáátteijei mättim tuárjum já sämmilij šoddâdemáárvui miäldásij pedagooglij čuávdusij já máttááttâsopâlij toimâmaalij ovdedem máttááttâsâst lii äigikyevdilis já tárbulâš pargo. ¶ - Keččâlâm suáittiđ Kaarin! Ánná smietâi já jurâttij nummeer. ¶ 79) Ovdedeh puásuituálu kuáttumjuurrâm já kuáttuminventistmijd kuátumij kyeddimnaavcâ turvim tiet oovtâstpargoost palgâsijguin, nuuvt ete väldih vuotân áášán kyeskee tutkâmtiäđu, sämmilij luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválii tiäđu já eres puásuituálun lohtâseijee tiäđu. Movtijditeh palgâsijd rähtiđ maaŋgâulmemiäldásijd puásuituáluvuáváámijd. Juátkih puásuikuátumij tile čuávvum já ovdedeh kuátumij inventistemvuovijd. ¶ Häldeejuávkku juuđij val uánihissii, mut orostij miäcán. Regnaf vaazij oovdâst. Haŋgal já Jovnâ poođijn maajeeld. ¶ Sämitige škovlim –já oppâmateriaaltoimâttâh uárnee sämikielâlii oppâmateriaalpargo ovdedempeeivi 17.9.2014 tme 9.00 - 16.00 Säämi kulttuurkuávdáš Saijoos parlamentsali Soljust Anarist. Ovdedempeivi lii ávus puohháid oppâmateriaalpargoost perustum ulmuid. ¶  lâi Äijihkeeđgi já Äijihsuolluu kooskâst lii uáli täsivis källee, mon alne lii lamaš pyeri purâdiđ. Tuolbâ källee kuávdoo lii kope tegu kääri já toos oppeet lii lamaš pyeri kyeđđiđ Äijihkiäđgán uáivildum uuhrijd. Lii nabdemist, et taangin suollui, siämmáá ko ereskin Äijihsuolluid, ij liččii nisonijn lamaš lope puáttiđ. Taam ääši ij kuittâg pyevti innig kosten tärhistiđ. ¶ Sáárá čokkáá kuávdoo luodâ. Tuođâi-uv – aaibâs kuávdoo luodâ já eidu taat äigi lii-uv toos pyeri, ko autoh-uv láá jaskodâm jooreeštmist oovdâs-maŋas já iänááš ulmuuh-uv láá uáđimin. Tiätu suujâst sunjin lâi šoddâm juo vyehin orosistiđ ain koskiijâ suulâin eidu siämmáá sajan asfaltase oolâ smietâdiđ maailm aašijd. Tuše motomeh lodeuđâgááh civkkii miestui siste já vuorâččâsah tollii kerivijdis värivieltist. Tuođâlávt smietâdemäigi ij lamaš kale meendugin kukke, mut ton kukkodâh ij sunjin merhâšâm nuuvtkin ennuu. Uáiviäšši, et tagareh kuittâg lijjii. Táválij jyehipiäiválij ašij lasseen sust lijjii vala kyehti eres-uv saje, main sun siämmáánáál orosistij já tiptij jurduidis kirdeđ. Ääših, moh taan tilán lijjii suu jođettâm, tábáhtuvvii juo algâkeesist, teikkâ tuođâlávt kale juo kiđđuv. Tot lâi kuhes tábáhtuskuállus já Sáárá njälmi viehâruš-uv punjâsij moján, ko sun juurddâškuođij tom. ¶ Myerji-uv lává kiddiistum Maati kiirjijn já Matti loppeed luuhâđ taid-uv sunnui pääihist. ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 37 ¶ Sárguseh ye ¶ 2. Syerijuolgâg vuájá syerijuolgijdis vievâst. ¶ – Mun vuárdám vala čuovâmeerhâ. ¶ Määđhi oleskukkodâh lii ucemustáá 50 kilomeetterid. Toos kalga väridiđ ääigi aainâs kulmâ peeivi. ¶ 4. Ovtâstit riehtâ ¶ kuati.fi oovdânpyehtimvideo ¶ Säämi elleekove ¶ Heikki Paltto ¶ Čivtjuuhân lijjii pygálusvyeijeeh monâdâm jo miätá oho já toho lâi viehâlágán šolkkâ, ko vyeijiláim luovâsvyeje Čovčjäävrist. Kerrisnjuuneest lâi tuše evvislavkkâ já kamuvsekkâ, sehe vala saveheh, moh lijjii karâstum kerrisroobdân. Vyeŋes eergih njolgestii já joba jieččân nolppo-uv, mii lâi Pirit Uulá Toivo meerhâst, njolgástâlâi riskáht. Tom huámášim, et nolppom lâi uáli uáiváá já monâččij must peerusthánnáá kuus peri halidičij. Jis čavgejim lääbži, te tot vuástálistij teddilimáin uáivis uálgiskieđâbel, tegu almootmân munjin, et sun tot lii kote meerrid. Tääl tot kuittâg njolgestij Juhháán-Uulá muuzzig maajeeld tegu koolgâi-uv. Táássáš lijjim iällám tälvimaađij mield tuše Holber Aasluv pääihi rääjist já tast nuortâs sehe tavas lijjii omâs enâmeh. Maaŋgâi jaavrij já stuorrâ jeegij maŋa poođij viehâlágán miätálâh, mii luoštádâđâi mottoom áávžán já ferttij-uv kosâstâllâđ, amas kerris hurgeđ šoolhâ aln vuájáán čevžijd, mut forgâ láim-uv Čivtjuuvâst. Iän vuáijám aaibâs ääiđi luusâ, pic viljâm tolliittij vuájánis jiägán ovdláhháá kámpái já moonáim loppâmääđhi vuájánijdân laiđiimáin Eli Saammâl kandâi kuáđi luus, kost munnust lâi juurdân orostâlâllâđ taan pygálus ääigi. Kaandah iä lamaš kuáđist, mut kuittâg luptijm lavhâidân kuátán já tuálvoim ergijdân kuátumân, jeđe vuolgijm pygáluspááikán, kuus lâi suullân kilomeetterpele mätki. ¶ milijd kevttiđ sämikielâ. ¶ – Ij tääbbin kihheen eres lah, eereeb mun. ¶ eres lasseen Syennjil, Piäccám, Myeđhi, Njiävđám já Paččvei kuávluin. Ive 1929 almostui ¶ laava 110 ¶ Párnáikulttuurkuávdáš ¶ Pyevtittâs: Sämitigge 2008 ¶   1,5 desilitter riissuvrâmeh ¶ Muštottemčáálus sämi- já maorikielâi kielâiäláskittemseminaarist 13.9.2011 ¶ Salâskyele kalga tállán koddeđ ¶ sárnum ¶ Jookeerpargopittá ¶ (spiekâstemjuávkku nr 2), tastko ceelhâvaastâ taan ohtâvuođâst ij liččii luándulâš já ¶ Immeel väldikodde 15, 18, 27, 28, 33, 35 ¶ Mut tääl vieres suáldátteh meridii eennâm aašijn. ¶ Tooláá kiđđuv viättá čevrispaarâ hejâidis já parâlum maŋa niŋálâs skoođâst irvees, mii lii riddomielist. Tot čivgá 2–4 čiivgâ iirván já huolât tain ohtuunis. Čiävrá čiivgah ovdáneh hitásávt. Toh pisotteleh päikki-irveest muáddi mánuppaje já uáppih pivdeđ kuolijd iäskán 4–5 mánuppaje áhásâžžân. Maaŋgâlágáneh vildáás sierah, koppárâsah já hiäibumeh kuleh čiivgâi elimân. Čiivgah pisoh čuákist puáttee kiiđâ räi. ¶ Peivitipšo hovdâ Pirkko Saarela puh. 040 7441259 Email: pirkko.saarela@inari.fi Peerâpeivitipšostivrejeijee puh. 040 7441210 ¶ Jeesus já Piättâr ¶ Hire, Väri já Vildáá čuávvuh koddesäpligjuávhu já puátih puásuiulmui siijdân. Ulmuuh tomâleh olgos koođijn, poccuuh palaskeh, pennuuh umásteh... šaddâ hirmâd huššâ. ¶ 30.10. 07.00 – 15.00 8 h ¶ Áinááh = Heinäsaaret (Baareencmeerâst) ¶ –Vuoi rähis Puppâ, iššeed muu! Mun jurdám et muu maajeeld lii varâlâš piätu, mii ij oinuu... mii piäittáástâl.. mutâ jiem tieđe kost. Mutâ tot piätu PORÁ NJUÁMMILIJD! ¶ Suoi iäránáin. Ánná ij tiättám, maid sun koolgâi jurdâččiđ. Tot, et Heikkâ lâi puáttám nyevt alda, oroi suottâsin mut siämmást meiddei ommâsin. Áánást toovâi mielâ kirdeđ, mut siämmást sun halijdij kaččâđ patârâsân jieijâs tobdoid: ¶ Sij ettii Moosesân: ”Mane tun tolvuh mii meddâl Egyptist já puohtih mii teehi ävđinenâmân jäämmiđ? Tääbbin ij lah leibi ige čääci, tuše peri taat siämmáš hyenes purrâmâš.” ¶ Matti-Uulá lâi lamaš jo maŋgâ manuppaje nuuvt ete sust ij lam kullum mihheen. ¶ s. 151 ¶ 99A Jäävri ekologâlâš pyramiid vyelemuu tääsist láá ¶ a. b. c. d. ¶ Uáđđiveijávráás Aanaarjáávrán kolgee Uáđđivei , mon njäälmist lii toovláš uđâstáálu. Ton lii vuáđudâm Sárá-Vuoli Juhánâs (Juho Vuolikandâ Saijets, *1849) ive 1885, kote kočodui táválávt Sárá-Vuollin . 1900 _lovo aalgâst táálu išedin lâi Sárá-Vuoli Juhánâs (Saijets), suu maŋa Sárá-Vuoli Juhánâs Uulá (Kuávská-Uulá) já suu Piäccám suátireeisust viirrâm maŋa poolis Aapi Juntunen (*1871), kote lâi šoddâm Suomussalmist. Tiäđu lii Frans Äimä pajasmerkkim ive 1901. Aaibâs siämmáánommâsiih ulmuuh assii siämmái aigij meid Ijjäävrist, mut sij lijjii Aikioh. Suámálâš miärušuási uáđđi puátá veerbâst uáđđiđ já tien juuvâ riddoosthân lâi toovláš tälvisijđâ, mast ulmuuh viettii ađai mestâba jo ođđii talvijdis suullân 500 ihheed tassaaš. ¶ Virge tevdimist lii kuuđâ mánuppaje keččâlemäigi. Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 15.10.2015 tme 16.00 räi čujottâssáin Sajos, 99870 Aanaar. Lasetiäđuid pargoost uážžu má. haldâttâhhovdâ Pia Ruotsast ¶   - Tiervâ! Lijjim kale muštemin, mut ko lii lamaš nuuvt hoppuus oholoppâ, et ij kiergân ij kuussân. Addâgâs, jis lam maŋanâm! ¶ 66. Eellim riddoost já riddočääsist 205 ¶   Schirlitz (1893: 341–443, s. v. πνεῦμα) še oovdânpuáhtá siämmáásullâsâš ¶ Káájá Heeihâ tupe ¶ Lijjim kulâstâllâm ovdil luámun vyelgim, et munjin sátáččij puáttiđ meiddei suáldátáárvu pajedem, lâihân Rajaniemi Martti vyelgimin lopâlávt Suomân, mut iäskân luámu maŋa finnejim tast virgálâš tiäđu ovdâskoddekomppania hoovdâst kapteen Pitkäsist alnees. Maartist alnees lijjim kuullâm, et sun lâi avžuuttâm muu jieijâs pargo já virge juátken, nubenáál eeđân penuvryhmá hovdân. Lijjim juátkâm jieččân Kypros sopâmuš kulmáin mánuppoojijn ovdâskulij já tothân merhâšij tom, et finniiččim vala oho kukkosâš pestiluámu Suomân. Luámu tápáhtuuččij rotaatio ohtâvuođâst. Nuuvtpa roovvâdmáánu vuossâmuu peeivi ožžum eelliđ “sappevuárhást” viežžâmin luámupihtâs, mii lâi malli/58 já čuurmâ tievâ vala “naccaid” , maid uážuččim kiddiistâllâđ palvâluspihtâsijdân. Lijjim finnim kersant áárvu. ¶ SÄÄMI KIELÂKÄLDEE OHTÂVUOTÂTIÄĐUH ¶ – Ánná, kalehân muoi láán váhá tego servuustâllâm jo kuhheeb ääigi. Kuittâg-uv muu mielâst. ¶ – Luhhoost Monni ij lah tääbbin, smietâdij Piäkká jiečâinis. – Tot puávtáččij veikkâ luoddânii kađâšvuođâst. ¶ - Máttááttâsvuávámpargoi lasseen sämitige pargoid kulá sämikielâlâš oppâmateriaal tuárjumvuáháduv haldâšem já ovdedem, muštâlij Valle. Keevâtlâšvuođâst tot uáivild oppimateriaalvaarij haldâšem já jyehim, materiaalpargo čuávvum já pedagooglâš stivrim. ¶ Juávkkupargoh. Ulmen sämikielâlâš muštopyeccee tipšorááiđu myensteristem ¶ viäsuin puáhtá estiđ čaasij pillâšume. ¶ Ko suoi viijmâg pyevtittáin Betlehemân, lâi kyessiviäsu jo aaibâs tievâ. Joovsep já Máárjá láin kievhih. Suoi ferttijn aassâđ taalist, kost vuáksá já aasi-uv assáin. ¶ “Toh čiččâm pyeidis kussâd merhâšeh čiččâm ihheed, mon ääigi enâmist mana pyereest. Puoh šaddeh já šadoh láá stuárráh. Lii purrâmâšvalje. Toh čiččâm ravžâ já fastes kussâd merhâšeh nelgi-iivijd. Čiččâm ihán ij šoodâ ennust mihheen já purrâmâš nohá koskân. Puátá nuuvt hyenes äigi, et ulmuuh vájálditeh, maggaar lâi toi čiččâm puorij iivij ääigi. Nievdâmij pehti Immeel muštâl, maht Egyptin kiävá.” ¶ Toimâ ¶ Meccikuávlulaahâ ¶ jurgâlemvastuuh já tot, moin suomâkielâsâš saanijn toh láá jurgâlum, sehe toi ¶ – Suápá pyereest munjin kale, Kuáski västidij. ¶ Kuva Kuobbâreh 019 : ¶ Ko iššeed poođij maassâd, sun ij árvuštâllâm palvâleijeid ton mield, ete mon ennuv sij lijjii haahâm vuáitu. Sun árvuštâlâi ton mield, ete lijjii-uv sij lamaš oskoliih. "Ucceest lah lamaš oskolâš, mun piejâm tuu ennuu hälden" , sun eeđâi palvâleijeid kiäh lijjii kiävttám talentâid. ¶ **Kalle määrki šlaanti čäähih kuárus laavkân, mii kiäsá 12 litterid? ¶ Anarâškielâlâš Luovis-leirâ aalgij 9.8.2010 tijme 12 Yritys táálust. Leirâ tollui ovdebáá ohhoost ovdilgo škovlâ aalgij, jyehi argâpeeivi tijme 12-16. Uásálistei almottitmeh lijjii puáttám uáli uccáá 30.7. peeivi räi, mii lâi majemuš almottittempeivi. Almottâsah leeirâst lijjii kal lamaš maaŋgah - loostâst, kielâpiervâlist, škoovlâst já lijjim vala vuolgâttâm šleđgâpoostâ perruid, main láá 7-12-ihásiih párnááh. Vuossâmuu peeivi Yritys táálun pottii kuittâg Suvi Kivelä já Heli Huovisii lasseen käävci párnážid. ¶ Tallaa ääigi lâi kiđđâlodástem uáli-uv táválâš, veikkâ kiđđârávhuttâs lâi kale jo puáttám vuáimán. Juhháán-Uulást lâi-uv távjá muorâlodde kobđoodmin Sundeenjaargâ puotâ. Togo lijjii ollâsiähá mievtah já lâi pyeri perttuđ riidon. Muorâlodde lâi rahtum njurguu hámásâžžân aaibâs ivnij-uv peeleest já tot lâi nuuvt luándulâš hámásâš, et jis olmooš ij tiättâm tom, te kal juurdij et lodde lii olmâ. ¶ – Lii-uvsun taat puškuus jävri? Kalgabâ motomin kiđđâtäälvi moottorkiäháin teehi uágguđ vyeijiđ, mun hundârušâm ko kejâdâm jäävri já luándu ton pirrâ. ¶ Ama kiinii lâi uáinám muu fiäráán, vâi lâš-uv kiinii iällám keččâmin tom vuáŋŋáš, ko maŋa čielgâi, et tot lâi-uv cuábui. Mun jieš paaccim ton ooskon, et huáđđoo lâi vuáŋŋáš, iäváge muu vaanhimeh toollâm ollágin huápu ääši njuolgiimân ton suujâst, et tääl must iä lamaš innig jävrriidon moonnâm haaluh. Kalehân tiäđust-uv maŋeláá ko váháš jiermum, äšši čielgâi munjin já veikkâ jävrriidon moonnâmhaaluh lijjii siäilum siämmáážin, ko ovdil-uv, te liijká uáivi jo maatij kieldiđ puoh jolâmus tavoi porgâm. ¶ ”ađa” vuoitij Säämi kulttuurkuávdáá arkkitehtuurkištottâllâm ¶ oroi čuovâmin. ¶ rääđi president Egil Olli saahâ ¶ 1 mälipastem säältih ¶ Sämitigge iävtut, et sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi turviimân uáivildum meriruttâ torvejuvvoo lahâasâttâssáin já toorjâtääsi loptejuvvoo merhâšitteht tááláást. Sämitige uáinu mield tááláš meriruttâ ij keelijd turviđ sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâid iäge sämmilij olmoošvuoigâdvuođah olášuu resurssij uccáávuođâ keežild sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâin vuáđulaavâ já säämi kielâlaavâ vaattâm vuovvijn. ¶   palvâlusâi vatâmân. ¶ Morchella elata ¶ Kaabi já Siiri láin jo vuálgâm já jotemin Kaamâsân. Lâi jo čuovvânmin ko táálu kandâ Heikkâ vuolgij keččâđ taid kumpij luodâid. Heikkâ ooinij taid já eštus kumpij luodâh toh lijjii. Talle iäráseh-uv uskuu ete kuumpih toh lijjii. Heeihâst šoodâi mielâ vyelgiđ tuáridiđ tom kumppivalve, sust ko lâi "pystykorva" syemmilâš suátikiiveer. Skammâpeeivi ij lah peeivičuovâ kukke, eidu mottoom tiijme, sun vuolgij Ucpárnáá-Maati kuuvl, ete jis sun vuálgáččij skipárin tuáridiđ kumppivalve. ¶  = Ive 1856 kirkkohiärrá E.W.Borg kiddij huámášume 18-ihásâš Heeikân, kiäst lâi šiev máttu. Sun valmâštui katekeettan 1858, mutâ algâttij katekeettan esken 1864. Mattus tooimâi meiddei faŋgâfievrideijen 1868 – 1871. Lukkárin Mattus väljejui ive 1871, já vuossmuu já áinoo keerdi katekeeta viirgán 1883. Ive 1893 sun luovâttij katekeeta virgees Matti Lehtolan (Lehtola 1998: 130 – 132). ¶ pargoid kuleh eres lasseen sämmilij kielâpiervâltooimâ stivrim, koordinistem já ovdedem sämikuávlust já ton ¶ Lâiba riämáskittees äšši, ko masa 60 ihheed maŋeláá čielgâi, et Joovnâ lávlum Hoohem Jonne lâi-uv njiävđámlâš kävppijâs. Jiem uáináh šoddâm Joovnâst talle koijâdiđ taam Jonneest maiden, ko nobdim suu lemin mainâsolmooš. Ama Aanaar ulmuuh ležeh kočodâm suu Hoohem Jonnen , ko Jovnâ kerd nievt láávlui . ¶ skerreejyelgih saksijalat ¶ Kaandâ nommâ lâi Nillá. Kasper kuulâi huolâttâssajattuv šiljoost, ko kiinii čuorvij ¶ Kälbinjuunááš ¶ Ko mun masa lam pääihist, te mun miähkáám enâmân, já Dino puátá já áigu purrâđ muu. Sun lii viiđâ meetter keččin must, mut mun koccáám. ¶ sulâstit jävrrido šadolâšvuođâ ¶ “Muoihân vyelgeen kámpá kuuvl” , ettim. “Manneen suuvân kámpá uáinusân já keččeen tast váhá ääigi. Möŋgijä tun kal uážuh kyeđđiđ vistig teehi.” Na te. Muoi uštus suuváim kámppáriidon. Ij oinum mihheen ige kullum. Muoi vazzijm kámpá kuuvl já mun rottejim uuvsâ áávus já kuovlâlim siisâ. Ij oinum mihheen, nuuvt tego mun lijjim arvâlâm-uv. ¶ Italia ¶  nuuvt Jyevdilâsluohtâ = Joutavalahti ¶ Biodiversiteetpargojuávhust láá olášuttem toorjân ráhtám virgeomâháid já čanosjuávhuid kenigittee toimâohjelm . Toimâohjelm lii vyeimist ihán 2020 já ton olášuttem čuávuh já ovdedeh biodiversiteetpargojuávhust. Sämitigge lii uásálistâm toimâohjelm valmâštâlmân. ¶ Aanaarkielâ ¶ Iänááš uási áálduin lijjii lojeh já laiđâseh, mut jiem tuostâm, jiemge vaarâ ubâ lijjii pasteđgin ááldu láábžán toppiđ kiddâ já nuuvtpa Juhháán-Uulá sirdâččij-uv taid áálduid ohtuunis já mun tuše olgoláá keččim. Jiem mušte kalle ááldu lijjii talle kiddâ, mut tom muštám, et toh lijjii tobbeen Tarvoojäävri taavaakeeji jeegist. Na jeegisthân iä lah veddimmuorah nuuvtkin valjeest já iänááš uási áálduin lijjii-uv čoonnum pođoi suáhikooldân kiddâ. Nuuvtpa ááldu sirdem tápáhtui nuuvt, et koolgâi nuáđásiđ ubâ toin koldáin já sirdeđ tom eres sajan, jeđe vala teddiliđ kooldâ mottoom miehtâkopán, čiehčâliđ já tanccâliđ muottuu kooldâ oolâ, amas vyelgiđ ááldu maŋŋaal, jis tot raanjeest. Jiem tieđe, mast kal totkin lâš puáttâm, mut mii perruu poccuuh juáhásii váhá nuuvt tegu persovnlávt. Eejist lijjii sieivâ poccuuh já čuoivâgeh, Juhháán-Uulást oppeet muzigeh já Ailâ-Váábust ruošâjievjah já hirmâd vaijaah já irrâseh vala lijjii-uv. Alnaan-uv lâi talle jo merkkâ, mut jiem tieđe, lâi-uv ohtâgin áldu vala ton kiiđâ vedduumin. Na ko áálduh lijjii sirdâččum já šodâdâm vuássááh merkkejum, te vuolgijm kuuloold maasâdkulij já tijme lâi vissâ kale jo paijeel koskâiijâ, ovdil ko pyevtittáim Čovčjáávrán. Iäččám já Juhháán-Uulá sirdijn maŋeláá puoh áálduid mottoom eehid morâstâžân já tobbeen kuodâdii toh maŋehumoseh áálduh já vuássááh finnejii meerhâid peljijdis. ¶ Fiskisciärkuh ¶ 18 Nuorttâmeerâ iäláneh hämmejeh ¶ 3. palvâlusânlavkkimpeivi. Tuáhtárciälkkámuš tarbâšuvvoo ain, veikâ jieh liččiigin vyelgimin suátipalvâlusân. ¶  ko MARI MÖRÖ ¶ NS amnâsmáttááttâs 23 ¶ καὶ προσελθόντες ἤγειραν αὐτὸν λέγοντες, Κύριε, σῶσον , ἀπολλύμεθα. ¶ – Rávhálávt! Taah láá aaibâs táváliih kirdemmaašin jienah, sun sárnudij tuárgisteijee já huikkee nisonân. ¶ Pete usteveh lijjii Gilbert, Jeobald, Sam já Small Johnson. Tai ustevij viärdásiih iä lamaš tom mailmroobdâst. Ton lasseen mun servim kuulmâlov lovo pelimuddoost uccâ tálutuálun já forgâ ton maŋa inuiitkálgu Aviaja še. ¶   Pargojuávhu värree čohčâ-roovvâdmáánust ¶ Kopijistemiävtuh ¶ Niiles ¶ Raporteh ¶ 11. Valkamapää čielgiittâs mield noomâ algâuásán lii luoihâttum orj. sääni válgan , mon merhâšume ij lah tiäđust. ¶ — Huh, maid mun uáinám. Hirmâd čuovâ lii aaibâs njäälmi oovdâst. Tot lii love kerdid kirkkâdub ko piäiváš. ¶ - Naa, jiem tieđe. ¶ 20 Valkeapää Nihkolas Talhâstieđâ kandidaat Iänudâh ¶ Haldâttâsohjelmist asâttuvvoo ulmen ILO 169-sopâmuš ratifisistem. Veikkâ ILO 169-sopâmuš ratifisistem lii lamaš Suomâ ulmen jo kuhháá, te kuássin ovdeláá äšši ij lah kirjejum haldâttâsohjelmân. ¶ - Joo, kalehân mun tiäđust-uv Haansâ muštám. ¶ toppum muorâst rahtum skuápu siisâ. Skuápuh láá ivijmield uđâsmittum já tááláá pecimuorâst ¶ Säämi kulttuurmeriruuđâst mieđettum kulttuurtorjuuh ive 2014 ¶ Tälvimaailm pivoh ¶ Halijdiččim oppâđ tavesämikielâ vâi puávtáččim sárnuđ tom jieččân párnáid. Siämmáá lii ärbivuovijguin. Lii fiijnâ ko ärbivyevih láá siäilum nuuvt pyereest! Ijhân sämmilâšvuotâ iänááš ulmuin oinuu argâpeeivist ollágin mut ko sämmiliih čokkâneh oohtân stuorrâ juávkkun, te ärbivyevih iteh uánisân jyehi ucceeb-uv luámist. Muu mielâst sämmilâšvuotâ lii fiijnâ äšši já puohah sämmiliih kolgâččii ruokkâdávt čäittiđ, et sij láá sämmiliih. ¶ alodâh 25 - 50 cm ¶ kullui juná piili njurgim, ¶ – Moonâ tääl! ¶ Ive 1923 rääjist Väinö Tanner tooimâi staatâgeologin já västidij malmâucâmist Piäcámist, mii ¶   Must 102 ¶ syeini = heinä ¶ Olmoošvuoigâdvuotsopâmušâi olášuttem koceh aalmugijkoskâsiih äššitobdeeorgaaneh. Suomâ kalga raportistiđ orgaanáid merikoskâsávt sopâmuš olášutmist Suomâst já tast, maht tot lii váldám vuotân aalmugijkoskâsij sopâmušâi olášuttem koccee orgaanij avžuuttâsâid. Merikoskâsâš rapotistmist västid Suomâst olgoašijministeriö, mii kulá sierâ ministeriöid, virgeomâhâid, sämitige já aalmuglâšseervijd raapoort rähtim várás. Sopâmušâi olášuttem koccee orgaaneh pyehtih meid kolliđ Suomâ já kuullâđ sierâ čonâsjuávhuid raportij várás. Staatâi merikoskâsâš raportij lasseen orgaaneh väldih vuástá algâaalmugijn já aalmuglâšseervijn ciälkkámušâid já uáinuid sopâmušâi olášutmist. ¶ Sun, kii lii kočodum Villen, ij vaijaam muide ko vyelgiđ väzziđ kirjerááju kulij. Sun keejâi digitaaltijmees. Tast lijjii numereh nollá já oovce, já ohtâ já kulmâ, mii merhâšij, et tijme lii kulmânubaloh miinut paijeel oovce iđedist. Koskâpiäiván lâi val äigi, mut jis sun kolgâččij moonnâđ ubâ kirjerááju kiirjijd čoođâ, ij tot äigi rijttááččii aldagin. ¶ Čevđiellein láá siämmálágáneh ááicuh ko eres-uv luándust ellee huolhijn. Miŋkki iälá luándust čäcipiälláin, mut heekist tast ij lah mahđulâšvuotâ vuoijâđ. Riämnjást lii luándust vijđes reeviir, já tot kuáivu piäju. Uccâ viermiheekist tot ij pyevti lihâdiđ ijge kuáivuđ. ¶ Leŋgij uásih láá: ¶ Lätteekäniviäsui lättest láá kuškâdâsah, maid käänih pyehtih kuovzâđ. Kaanijn lii eenâb saje lihâdiđ já tain láá uulgah vuoiŋâdâttâm várás. Lätteekäniviäsuin käänih mannejeh piervâláid, main maneh vierrih suočâlääbži mield vuárkán. ¶ Káránâsjävri = Korppikurujärvi ¶ Sämitigge tuárju sämmilij elleekuuvij pyevtittem ohtsis 93 500 euroin. Pyevtittemtorjuu finnejeh kulmâ elleekove: Katja Gauriloff dokumentelleekove Kuun metsän Kaisa (Máánu meeci Kaisa), Aslak Palto dokumentelleekove Poromiehen silmin (Puásuialmaa čolmijguin) já Jouni West uánihi-sanimaatioelleekove Guolli (Kyeli). ¶ kolgâččij riemmâđ ääšimiäldásâš toimáid eromâšávt ollâtääsi škovlim, áámmátškovlim já ääšiomâhái palvâlusânväldimvuáháduvâi nubástittem uásild, vâi finniiččii lasettuđ aalmuglâš ucceeblovoid kullee ulmui mere virgálâš pargomarkkânijn, staatâhaldâttuv mieldiluhâmáin ¶   kielân. ¶ já lihâdemvääri lii kuittâg tuárvi, vâi kuávluh pyehtih läjidiđ jieijâs investistimstrategiaid, ¶ Tuáivu mield puoh lii moonnâm pyereest. Kaartâm vyelgi đ Kárášjuuhân. Puá đ ám-uv esken juovláid. Mut aasâ ráávhust tääbbin. Ko varriih, te puá đ i juovlâi maŋa pyehti đ č ovduid! Pyehteen váhá savâstâllâ đ talle. ¶ Eeči-njuámmil lii čiljoost luáddumin muorâid, ko njuámmilááh ruámusteh olgos sierâdiđ. ¶ Palgâsij ovtâstus (tavesämikielân) ¶ Jaavrij čääci lii iänááš sältittem, nuuvt kočodum njaalgâ čääci. Maailm stuárráámuu jäävri Kaspiameerâ čääci lii kuittâg sálttáá. Kaspiameerâ , mii lii Euroop já Aasia rääjist, lii vijđoduvâs peeleest čuuvtij stuárráb ko Suomâ. Aasiast lii maailm jieŋâlumos jävri Baikal (suullân 1700 m jieŋŋâl). Euroop stuárráámus jävri Laatokka lii tastan Suomâ maadânuorttiibeln. Afrik stuárráámus jävri Victoriajävri lii peeivitäsideijest. Tave-Amerik Stuorrâ jäävrih hämmejeh vijđes ohtâlâs jävrikuávlu. ¶ Kuávžur kávnoo miätá Euroop. Euroop ulguubeln tot kávnoo om. Tave-Afrikast, Kaukasust já Viestâr-Aasiast. Tave-Ameriikân tot sirdui 1880-lovvoost. ¶ Ubâ jiävttáá peeivi-uv sun lâi kuáivum muottuid korrâ puurgâ maŋa. Já onne sun ferttij juátkiđ muotâpargoidis, ko itten lâi puátimin uárbis njobžâpárnái juovlâjuhle, moos ubâ Njobžâvääri njobžáid lâi vuolgâttum povdiittâs. ¶ 6. Sáárgu kyehti niijto raavvâdkuállus, main lii mieldi miinii pyevtitteijee, kulâtteijee já pieđgejeijee. ¶ sinivalmuska ¶ – Na vuálgáččih-uv muin sämiuáppei teivâdmân ehidist? Jieš kale aigum tobbeen elâččiđ. Já itteen pyehteen moonnâđ elâččiđ veik krouvist. Tobbeen kuittâg láá eres-uv uáppeeh já ain oholoopâ ääigi tuáluh. ¶ 1. Luovvii muáddi loostâ šaddoost já kyeđe taid peevdi oolâ. ¶ Káránâs kulá ton muádilov lode juávkun, moh pisotteleh tääbbin Säämist pirrâ ivij. Tot lii lamaš algâ aalgâst váruvâs meccilodde já váruvâs tot lii ain-uv. Taan ääigi tuše káránâs lii aldanâm stuárráábij kylái paaldân ton keežild, et nuuvtkočodem ruskâpääihih, ađai stuorrâ tuŋgijááh kiäsutteh taid piälásis. Lááhân tobbeen tiäđust eres-uv vuorâččâslodeh, mutâ mestâba káránâs lii tobbeen tot váldulodde. ¶ kupâlâstiäppu ¶   48. Puohâin lii vuoigâdvuotâ torvolâš elimân 161 ¶ s. 70 ¶ - Kostkis tot talle lii? ¶ Jurbâpaalist lii šivettij tälvifuodâr ¶ 7. a) Kotemuu kuávlust Suomâ jaavrij čääci lii ruškâdissiähá? ¶  (leđe) 12. ¶ Cissáávyeppee SA.1964 Vyeppee Paččvuonâbeln. ¶ 1. Almoon, mondiet lode uđâgááh čuávuh ¶ Ko munnuu vuáru poođij, te munnust kuábbáást-uv lâi taldrik kieđâst. Juurdâ ađai idea lâi tot, et mun maka hástáččim kuáimám porgâđ siämmáánáál ko mun poorgâm. Munnuu taldrikeh lijjii mudoi siämmáálágáneh, mut Maati taldrik vuáđu lâi kieptum. Munnuu ohjelmnummeer aalgij nuuvt, et vistig hastim kuáimám: ¶ 6A Euroop šoŋŋâdâhkuávluh. ¶ 2. riemih jotelávt toimáid vâi suojâleh já ovdedeh anarâš- já nuorttâlâškielâ, moh láá eromâšávt uhkevuálásiih kielah, eromâšávt nuuvt ete uárnejeh pisovâš kielâpiervâlijd, ¶ 1. Čoovdâsäänih ¶ (epostâ: ) ¶ Äijih palidij val ääigis já, komálâš tot kal lâi, mut mun-uv movtáskim kuolijn já tast, maht tovle já taan ääigi pivdii taid. ¶ – Sehhii mudágis njarbis tääigi já lasseet pyeidipittáid toos. ¶ juvvuotâ já merhâšitteemus lii tot, et Suáđigil kieldâ lii áinoo kieldâ, mast ij lah macâttum ohtâgin ¶ Na návt lâi vala muáddlov ihheed tassaaš, mut tááláá ääigist lii kale álgám tiettuustâllâđ eenâb já eenâb pecivuovdijn-uv. Majemustáá kuáhtájim pogguu já uđâgâšpiäsáduv Rááhájäävri já Äijihjäävri kooskâst Kaareehkiävŋá taavaabeln kesimáánust 2002. Lii-uv tiettuumáid suijân kuáppilij já čuuvčái kiäppánem, vâi mii? Puáguihân lii taggaar reeviirlodde já peciludij kiäppánem keežild poggui ličij šoddâm lase saje. Kii tiätá, ličij vaarâ tutkâm viärdásâš äšši. ¶  Jiem. (Vrd. Jiem Sämitigge juovij stipendijd sämikielâ uáppeid ¶ Pajekielâst anarâškielân jurgâlâm Henna Lehtola, kielâ tärhisteijee Ilmari Mattus. ¶ – Tiervâ, eeđâi Ánná. Sun ááigui sollâlistiđ, mut Heikkâ oroi kiäsádâtmin. ¶ Pelipyehčee čäcilodeh sillejeh silleenjunijnis ¶ Hans Morottaja ¶ kovetaaidâ ¶ maangâ ihán, sun ¶ Sinisuohaukka ( Circus cyaneus ) ¶ – Mun ááigum elâččiđ kuolijd uástimin, lâi muu vuosmuš juurdâ, ko lijjim keččâm tuárvás kuhháá heejâid. ¶ Ive 1923 rääjist Väinö Tanner tooimâi staatâgeologin já västidij malmâucâmist Piäcámist, mii lohtui Suomân Tarto ráávhust ive 1920. Mađhijdis ääigi sun uápásmui nuorttâsämmilij elimân eres lasseen Syennjil, Piäccám, Myeđhi, Njiävđám já Paččvei kuávluin. Ive 1929 almostui Tanner vuáttámuššáid já huámášuumijd vuáđuduvvee ruotâkielâlâš, paijeel 500 siijđo vijđosâš tutkâmuš Piäccám nuorttâsämmilij elimist. ¶ Láim Nijlâs kyessin ubâ peeivi já noháđistáim-uv mottoom tiijme, mut oppeet ehidist jođhijm määđhi ađai vuolgijm maasâdkulij. Ušom kaalijm Kaamâsjuuvâ rasta siämmáá saajeest tâi sattijm kale käälliđ pajeláhháá-uv rasta. Ko juurdân munnust lâi tot, et macâččáim alfáárug eres kiäinu maasâd, ko maid láim puáttám. Nuuvtpa Kaamâsjuuvâ rastakäällim maŋa tolliittáim Kaamâsjuv nuorttiipele tavas časkalâddâđ tom puolžârááiđu, mii tobbeen lâi. Moottoom kooskâst kaalijm Šapšjuuvâ-uv rasta, juškijm kuolbânijd, vuomijd já puolžâid, Vuomvääri-uv päsiškuođij munnuu máddáábel, mut hyenes riemnjislukko tot peri jotkui. ¶ Sárguseh: Jorma Happonen ¶ Säämi parlamentaarlâš rääđi čuákkim tuhhiittij julgáštâs tave-eennâmlâš sämisopâmuš oovdedmist ráđádâlmij älgidijn. Iävtuttâs Suomâ, Ruotâ já Taažâ ohtsii tave-eennâmlâš sämisopâmuššân valmâštui täid staatâid já sämitiigijd ovdâstâm äššitobdeepatgojuávhu pargo puátusin ive 2005. Parlamentaarlâš rääđi váátá tääl, et älgee ráđádâlmáid kolgâččij asâttiđ pištee já tuhhiittettee äigitavlu. ¶ – Kost maka? Ij tääbbin lah jävri, já Kakšan-uv lii kukken, mun iätáduum. – Ij lah tuotâ, ááiguh-uv tohon poškâčáácán? Ele moonâ! ¶ Säämi media ¶ 8. Kuulmâ eennâm sämitigeh páhudeh, et oovtâgin sämmilij aassâm enâmist iä lah vuáháduvah, moh váldáččii sämitige fáárun budjetistem- tâi ruttâdempaargon sämitárbui várás tâi olášuttiđ sämitige jieijâs ášij tehálâšvuođâoornig. Sämitigeh páhudeh, et jiešmeridemvuoigâdvuotâ, vuoigâdvuotâ asâttiđ aašijd jieijâs tehálâšvuođâoornigân já ráđádâllâmvuoigâdvuotâ aašijn, main lii njuálgu merhâšume sämmiláid algâaalmugin, láá merhâšittee aalmugijkoskâsâš vuoigâdvuođah. Táid prinsiipâid kalgeh staatah tubdâstiđ já olášuttiđ meiddei budjet rähtimist já sämičuásáttuvâi ruttâdmist. ¶ Ánná smietâi, et lâi-uvsun tággáár tot táválâš ravintolaeehid, kost ulmuid ferttejii olgos kyeddiđ, ko jiejah iä innig áppádâm väzziđ. ¶ – Ijba maiden imâšubboid. ¶ – Šššš, culijdij Tiälkku. – Toh sättih kuullâđ. Mušte tääl: tun jieh saađâstkin ovdil ko mun adelâm meerhâ. Piälkku nuáigádij. ¶ Ko uđâgááh kyeđđih piervâl, te maaŋgah niŋálâshaavdah tipšoh taid ohtsijn “párnáikaardijn” . Oovtâst niŋálâsah pasteh piäluštâttâđ stuorrâludij já tevkisselgkaijui vuástá, moh salâsteh lodeuđâgáid. Haavdâ váldupurrâmâššân láá čuovjisskáálžuh, maid tot puáhčá paijeel love meetter jieŋŋâlvuođâst. ¶ Kirjálâsvuodâ luvâttâllâm ¶ Sämitige puhelinnumereh muttojeh 1.9.2008 rääjist. Uđđâ nummeer lii 010 839 3100. Puhelinnummeer palvâl argâpeeivij tme 9.00–15.00. ¶ M arttin čuárvihiärrá 46 ¶ Toimâtteijee ¶ Olgohäämi: sulâstit poccuu, mut láá kuhebeh jyelgih. Čuárvih láá aldeláá nubijdis ko poccust. ¶ Ucjuv sämiluvâttâh: Oula Järvensivu (tavesämikielâ) já Hilda Länsman (tavesämikielâ) ¶ Suuvdáhhân tun kárbáid-uv ¶ – Hei, keejâba! Tuot nissoon lii tuurist! ¶ Immeel sárnuttâlâi suu: “Tuu kuáhtust láá kyehti párnáá, nuorâb šadda jođettiđ puárásub.” ¶  láá uđâgijnis. Luomukäniviäsuin kaanijn lii eenâb saje ko hekki- tâi lätteekäniviäsuin já toh peessih keessiv olgokáárdán. ¶ - Tuoddârij curmepoovsâ, tuot algâvuovdij nánnáás seireen - ¶ Nuuvtko mij čielgâim táin naharijn, te láškuttâllâđ kale ij heivim älgiđ. Koolgâi smiettâđ, et maht täst álgáččij rähtiđ kuhheebáigásâš aassâmtuve já kost já maht mij tarbâšijd finnip. Na muái Piätáráin vuolggijn suuhâđ kirdemkiedi taavaakiäčán, tohon ko lii čäcikiäinu ubâ määđhi. Muái ko väzziláim kärbissááđhust já ko láim vázzâm, te huámmášeen, et tuohân lii viehâ stuorrâ lyevdileeji. Muái kal imâštâláim, et láá nuuvtko munnuu várás liččii toos kuáđđâm. Muái polâstâláim kale, et iähân toh saksaliih ližžii miinottâm tom lyevdileje pirrâs. ¶ Káđá-Pierâ huksij Varbunjaargân stuorrâ táálu ive 1910 já tot lâi tallai mitoi mield tuotâ styeres. Tot lâi kyevtikiärdásâš, 8 meetterid kubduu já 16 meetterid kukke. Tuve lasseen, mon stuárudâh lâi já lii ain-uv 8 x 7 meetterid, lijjii kyehti uáđđimkáámmár, kievkkân já purâdemviste. Tot lâi tallaa ääigist Aanaar stuárráámus táálu. Joba onnáá peeivistkin táváliih ulmuuh rähtih harvii siämmáá mittoluokkasijd tááluid. Tääl Varbunjaargâ táálu lii ävđin, ijge lah ubâ aassâmoornigistkin, mut lii lii olgoold keejân siämmáá muččâd, ko lâi vaarâ talle tovláá ääigist-uv. ¶ Mut iimâš kale, mij uážuim liijká-uv čokkáđ ubâ määđhi siämmáá váávnust, veik jo maŋgii poollim-uv tast, et tot vaijaas konduktöör leggist mii olgos junást. Maŋgii sun kale määđhi ääigi eelij-uv muštootmin, et mist ij lam vuoigâdvuotâ tieđee čokkáđ, kost čokkáim. Must lâi taggaar tobdo, et mij ep lamaškin siämmáánáálá máksám mađhâšeijeeh tego iärráseh já et mij lâim mottoomlágán “njuámmileh” , kiäh tuš lijjii kiksen iärrásáid, kiäin lijjii väridum sajeliipuh. ¶ suávih tánssájeh ¶ c) Mii aavhijd tággáár ráhtusist lii šaadon? ¶ Toimâ ¶ Lavkkip ton keežild Immeel oovdân putes váimoin já visesin jieččân oskoost, váimu ripšâttum putesin paas uámitobdoost já ruumâš poossum putes čassijn. Pissoop suuibodhánnáá tubdâstâsâst já tuoivust, tastko sun, kote lii adelâm mijjân lopádâsâs, lii lyetittittee. (Hebr. 10:22-23) ¶ 2. Káártán láá merkkejum häärviht aassum kuávluh numerijguin 1 - 7. ¶   mottoom, čäcinjuolâs vesitatar ¶ – Nuuvthân mun lijjim. Munjin šaddâ motomin tot sierâdemmielâ. Jiem kiergânâm jieččân pärnivuođâst ennuvgin sierâdiđ, ko toh pargoh lijjii tego mii sierah-uv. Tondiet mun rááhtám veikkâ muotâäijihijd tääl ko must lii eenâb asto ige taarbâš ubâ paje eres pargoid porgâđ. ¶ Säämi kielâlaahâ lii luándus peeleest juo vuáđuilaavâ-uv keežild uáivilis peeleest sämikielâ já sämi ¶ Loppuun >> ¶ Ráđádâlmijn pajanij oovdân meid Suomâ já Taažâ Tiänujuvsopâmuš uđâsmittem. ” Oovdânpuovtijm ministerân ete ráđádâllâmváljukode toorjân nomâtteh sämikulttuur, Tiänu sierânâstiilijd já kuálástemvuoigâdvuođâid tobdee äššitobdee, kote čielgiiččij staatâsopâmušiävtuttâs vaikuttâsâid Tiänusämmiláid” stiivrâ jeessân Ilmari Tapiola muštâlij. ¶ Ive 1937 vuáđudum Matkailumaja, tááláá ääigist Inarin Kultahovi ovdedeijee, huksejui äiginis eidu kuálásteijeemáđhálij, englandlij loordij várás. Meid markkân nubbe kyessiviäsu, Ranta-Antti, tááláá ääigist Hotelli Inari, palvâlij jo talle máđhálijd. ¶ vipšâ, viipšâ = vyyhti ¶ rommâšeh ripset ¶ – Riviin järjesty! ¶ Anarâškielâ servi ry ¶ Irján, kote lâi luovtâst maccâmin joddeidis lunne, kuulâi hirmâd laarmâ, ko tuárrooh ruáŋgoin kuáimásis. Sun-uv rohhááttij išán, mut tilálâšvuotâ lâi jo lappâd. Ákku čokkái riddokeeđgi alne, saađâi, šuohkij já tuárgistij. Mut taaiđijba siämmáá tiileest leđe kuobžâ-uv, ko ij tast maŋa innig oinum.” ¶ Toh lijjii vaarâ vielpiskuumpih já kyehti räviskuumpi, moi viälppáh toh kuttâ lijjii. Tast lâi ävkki ko muoi viljâ Mattijn láim hárdâm tom Kälbinjuunáá já tast lâi šoddâm nuuvt vaijaa, tot eštus piäluštui ton vaijaavuođâ keežild. ¶ Maassâd pajas ¶ 120.000 kr 119.000 kr 90.000 kr 91.000 kr 114.000 kr ¶ Siijvost sun toopâi olgouuvsâ, veik sust ličij lamaš mielâ peškâliđ tom kiddâ nuuvt korrâsávt ko voojij. Jyehi tááhust sun meridij olssis, et oovtâgin iijâ sun ij innig tääbbin taan nissoon viäsust uáđáččii. Čuávuvâš kerd sun puáđáččij teehin esken tävirijdis viežžâđ já veik poolisáin, jis toos ličij tárbu. Tääl sun tuođâi-uv poolâi, jis veik ákku lâi-uv aaibâs lopâlávt tájáskâm. ¶ Oppâmateriaalvuávájeijee ¶  lii mii lii kommunikatiivlâš já funktionaallâš. Teoria lii finnim noomâs kreikâkielâ säänist skopos , mii meerhâš monniilágán tooimâi tárguttâs tâi ulme. Skoposteoriast ¶ Helsig kaavpugtáálu juhleliputtem säämi aalmugpeivi 6.2.2008. ¶  lii Mattim pyereest Mattim viehâ pyereest Tarbâšâm hárjuttâs ¶ F Flammulina – Talvijuurekkaat – Tälviruottâsiih U ¶ uággum.....14 ¶ Sämitigge tuáivut luho já pyeri kesiluámu puohháid! ¶  maid – Váháš toin naalijn, kaandâžâm, suullân nuuvt tot lâi. ¶ kuđâlijne, -liijne = kaulahuivi ¶ – Iäba toh tiättâmgin. Šapšâ tuše lii nuuvt tehálâš kyeli. Mun val-uv muštám ko ohtâ almai, noomâ mun jiem táátu mušteđ, mainâstij oovtâ läddilâžân, maggaar saallâs lâi finnim; luosâ já kyehti kyele. Läddilâšhân lâi jurdám, et almai ij annaam luosâ purâtteijee kyellin, já koijâdij, et ij-uv sun finniiččii tom kyele, jis almai ij jieš tom haaliid. Na ijhân almai tom adlâm já tast maŋa sunnuu kooskâst lii ain lamaš váhá puástu ibárdâs. ¶ – Kale mun tuostâm, Heikkâ västidij. Keejâm ubâ iijâ, ko tun uáđáh. ¶ Čuávuvâš vááldus lii ”Schnitlerist”. ¶ Kove sämitige tievâsčuákkimist uđđâ säämi kulttuurkuávdáš Sajosist kesimáánust 2012. Kove Solju-nommâsâš sali lii vuávájum eromâšávt sämitige tievâsčuákkimij várás. Solju lii tavesämikielâ já uáivild silbâ já/ tâi kollesoljo, maid nisoneh kevttih sämimáccuháin. Solju-sali seeini čiiŋât Outi Pieski vuávám taaidâtyeji, mon fáddá puátá soljoost. Kove Unna-Maari Pulska. ¶ 4 0 ¶ Uccâeŋgâlâš čokkái murâšlâžžân poolvâ alne já keejâi vuálus enâmân. Sun lâi eidu sierâdâm eres eŋgâlpárnáigijn. Sii sierâdem lâi eidu nuuhâm, já tääl Uccâeŋgâlân lâi keevvâm hyeneeht. Sun lâi iđedist syele, ko Eŋgâlenni lâi vuálgám, pieijâm puoh muččâdumos eŋgâlpihtâsijd paijaalsis, já tääl hipa sierdâddijn kuhes piivtâs lâi tiäđust-uv kolgâm tarvettistiđ poolvâroobdân. Tääl tot lâi rottâsâm heelmist uáli fasteeht. Kuhes stielâs hiäŋgái suu tyehin já pieggâ luuvij tom. Kukkeláá ko tom keejâi, te tot oroi kulâmin áášán, mut aldeláá ko tom ooinij, te tieđij, et piivtâs lâi fastom nuuvt čuuvtij, et ij tast innig lam juhlepiivtâsin. ¶ – Vuoi, vissásávt perustep, párgádij ¶ Talle suoi celhijn iärutiervuođâid. Lâi äigi juátkiđ määđhi. ¶ 4. Na joo; kalehân mij tyehikocceevuosâišedeijeeh mättip tipšođ veikâ vierâlâm ááhuid-uv! ¶ (saavâjođetteijee) ¶ Sämimááccuh koveráiđu ¶   * Av-teknikkár Joonas Saari ¶  kiäh » ¶ Peeivih-Vuáláppâš lâi vievsâs almai, nuuvt et suste ij pittáám ohtkin olmooš, kiäh talle lijjii suu äigin táán maailmist elimin. Tondiet Peeivih-Vuáláppâš ko vuámmášij et sun lii puoh vievsâsumos, oskeldâđâi heevâtškyettiđ sieidijd, maid talle ulmuuh palvâlii, tastko sunjin oroškuođij fasten, et ulmuuh nuuvt humoh já joolah láá, et väričuuhijd já keeđgijd immeelnis aneh. Peeivih-Vuáláppâš vuámmášij, et oht áinoo immeel lii almeest. Ulmuuh kale vaijeedškuottii suu tast maŋa, kuo nistettii imelijdis, moh lijjii toh omâsumoseh väričoheh ađai toh, maid jiejah lijjii viggâm rähtiđ keeđgijn nabdemááid paihijd, lijjii-uv toh páccáh tâi iärráseh tommuđušiih. Mut iä kuittâg suu puáhtám hevâttiđ, tastko sij palaskâm lijjii Peeivih-Vuáláppáá stuorrâ aapijn. Kuás Vuálááp vuámášij, et ulmuuh suu aapijd tiet paaloost láá, te ceelhij siijdâs ulmuiguim: ¶ Peerâpeivitipšoo Satu Aikio ¶ Nahânde oppeet láim motomin Tessuin säpligpiivdost tobbeen jeegist já Ailâ tiäđust-uv ooinij Teesu seeibi liivârdmin alda Savonáá paajaakeeji, aaibâs juhârido alda. Talle sun vaaldij mii ruávu, kiesâdâđâi toos já vuolgij muu paldettiđ maasâd. Na mun tiäđust-uv aalgâst hirmâdávt suorgânim, ko oinim taggaar omâs huáđđoo aldanmin, mii vala muávrui, tegu kuobžâ. Ko muu skippáár Tessugin ij tađe eenâb lah hirmástum, te väzzilâm ton huáđđoo oovdeld já eeđâm: ¶ » Juudea Betlehemist » , sij västidii, » tastko näävt lii almot- ¶ Kasper njune vuálá, mut ¶ 3. ¶ – Elebâ njuško tobbeen, enni eeđâi. Kalga tääl toommâđ, et kiergânep ääigild škoovlân. ¶ ohtiđ = yhteyttää 2 ¶ Taldrik, mon Haŋgal lâi sunjin puáhtâm, lâi še tast ijjâpeevdi alne. Tast lâi purâmâš, mii ij iäránâm ennuvgin ton iiđeedpurâmâšâst, mon sun lâi finnim Haŋgal kulen ulmuimaailmist. Iiđeedpurâmâš maŋa sun uusâi Haŋgal já suái vuolgijn olgos koskâjolgâdâsân. Haŋgal eeđâi, et Cieh já Regnaf vuordijn sunnuu tobbeen. ¶ – Na ainhân tohon maidnii taarbâš. Lam kuittâg jurdâččâm väldiđ jieččân polgupyerá fáárun. Já meiddei savehijd. Forgâ tobbeen-uv puáhtá čuoigâđ. ¶  vaazij kielâlâš vuoigâdvuođâi olášume uáli ovtâskâssajasávt toimâsyergimiäldásâš koččâmâšluámáttuvâi ¶ Suomâ sisčaasijn ađai jaavrijn já juuvâin eellih suullân 40 kyelišlaaijâd. Jo oovtâ-uv jäävrist láá kuolijd jieškote-uvlágáneh eellimsajeh, korrâ källeeriddoin šadolâšvuođâs peeleest šaddaaš luohtâpoođáid. Jieškote-uv kyelišlaajâ lii-uv vuáhádum aaibâs tiätulágán pirrâsân. Kuálán tehálumoseh ääših eellimsaajeest cevzimân láá raavâd, kođosaje, syejisajeh já kyele salâsteijeeh. ¶ salâskyeleh. ¶ – Jis muoi Heiháin uážžoon sieidi kuávttáá sajestis, te uážžoon-uv talle tuálvuđ tom maassâd Äijihsuollui? koijâd Marttin. ¶ – Na tääl äšši lii oornigist. Sieidi lii tääl nuuvt lussâd, et toh iä vaje innig tom luptiđ. Sieidi ij innig vyelgi eres sajan ko Äijihsuollui. ¶ tiälkkukodde = täpläpeura 89 ¶ Iävtuttâssân arvâlum kuávluid kyeskee tiäđuštâlmijd västid Laapi pirâskuávdáš. Almolávt iävtuttâs kyeskee tiäđuštâlmijd västid pirâsministeriö kuávluikevttim uásádâh. ¶ 11 ¶ 4. Maht kašmârdeijeeh láá pyerebeht vuáhádum ¶ (spiekâstemjuávkku nr 1), tastko tot lii anarâškielâst ohtâ sääni. Ton lasseen KR92 ¶ Saamelaiskäräjät lii tavesämikielân Sámediggi , mon nomâttâs kevttih Suomâ lasseen Taažâ já Ruotâ Sämitigeh. Aanaarsämikielân Saamelaiskäräjät lii Sämitigge já nuorttâsämikielân Sää´mte´ğğ. ¶ eennâm alne ráávhu ulmuin, ¶ Jeesus kuuvl puáhtojii párnááh, et sun kuoskâččij sijjân. Máttááttâspárnááh nuttâlii pyehteid, mut ko Jeesus huámmášij tom, sun njunádui já eeđâi sijjân: ¶ – Maht muoi pyehteen tuu kijtteđ já maid tun vááldáh tággáár palvâlusâst? koijâd Heikkâ. ¶  mukava...”: ¶ – Tust láá ennuv kukáh, Ante eeđâi ko keejâi pirrâsis Elmer oroomvisteest. ¶ – Já ko tiädáh mielâsâd, et kandâskipárijd jieh taan táálun pyevti! ákku puášáskij. ¶ – lasaneh itosij vievâst ¶ 70 ¶ lihâttâlmân puátá. ¶ veikkâ táálu stuárusiih, te tot puávtáččij lavkkiđ stevilijnis hiäppuš oolâ já krokodiil já ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 121 ¶ 70A Rauma tori ¶ pellâst poorâ lasârääigi, ¶ Ákku čuáppá čapis leđđest myensterij miäldásijd mááccuh oosijd já ivneleđđein hervâleđđeid. Leđđei čuoppâm maŋa sun kuáru mááccuh oosijd já heervâid tiätu oornigist oohtân. Hervâleđđeid sun kuáru hiälmán, suájákeijijd já čeverááigán já siälgán. Návt Ela-uv mááccuh lii koorrum forgâ valmâšin já sun-uv piäsá sovâttiđ tom. ¶ 3. ¶ Toppii uálgiskieđáin čižetpele jyelgisuormâin kiddâ já čižetkieđáin uálgispele jyelgisuormâin kiddâ. Vääzi stoovli teikâ peevdi pirrâ. Ovdán várugávt amas jieh vierâliđ. Čuolmâväzzim lii uáli jo hitruu! ¶ Varo sellaista ihmistä, joka kehuu sinua aiheetta. Hän myös moittii sinia aiheetta. ¶ 2. Sáárgu vihkosâd Suomâ taveuási káártá, ivnii tast Säämi já noomât tom. ¶ čovârkyeli . Kyeli, mon tuuvdârieggee lii čoovâr. Haih já ráávskuh. Vrd. tähtikyeli. ¶ d. Tobbeen láá enâmustáá räjiráánjáh. ¶ Mutâ eidu talle vaazij toos kuhes miäldálâs Andârâs viiljâid. ¶ Motomeh lohheeh sättih-uv tiettiđ tom, et puoh almostum Kierâš-loostah láá luođimnáál Kierrâš nettisijđoin čujottâsâst www.anaraskielaservi.net/kieras. Jis loostah šaddeh mudoi-uv neetin, te mondet vuolgâttiđ šleđgâpostáin maiden? Algâttep tääl taggaar keččâlâddâm, et jyehi vuossaargâ šleđgâ-Kierâččist lii lahtos saajeest liŋkkâ, mon teddilmáin uážžu luođiđ loostâ nettisijđoin. Šiev peleh: 1) motomijn tiilájeijein toh lahtoseh iä monnii suujâ tiet tooimâ, já 2) jis sirdojep maŋeláá kevttiđ PDF-vuárháid, te toh iä teevdi kiämmân šleđgâpostâmaapâ. ¶  leeibi,  (puáđám, käškimčuáimáá suoksâ ¶ Mun kuárŋum segis paalmun já čoonâm päädi kierrust stuorrâ kiäđgán et palmu sojá. Talle mun piejâm viermi paalmu vuálá já čoonâm päädi viermi jyehi čiehân. Jis mun potkiim päädi te palmu njuálgá já viermi ravva ááimun, já jis viermist lii kiinii, te sun ij peesâ meddâl. Mun vuárdám, ko syelipivdee puátá já eidu ko sun tuálmá viärmán, te potkiim päädi rasta. Syelipivdee ravva ááimun já lii viermist. Sust lii fáárust NMT-puhelin já mun suáitám poliisân, et sij váldáččii syelipivdee vaŋgâlân. ¶ www.otava.fi ¶ Čuhčánjargâ YAS Kesjäävri Čuhčáluohtâ N. ¶ “Ko šiev mainâsteijee maainâst, te jyehi sääni já ceelhâ puáhtá fárustis meiddei laseiivnijd. Eidu mainâsijn kielâ eskin eleškuát já liäđuškuát rievtisnáál. Čepis mainâsteijee lii taaiđâčeppi, tego kirječällee. Sun máttá tiäđust-uv kielâ ollásávt, máttá sanij merhâšuumijd já toi uucijd-uv iäruid tárkká. Mut sun kalga mättiđ meiddei kevttiđ kielâ, kalga mättiđ valjiđ rievtis sääni jyehi áášán, mááláđ sanijguin tego kuuvijd. Sun tiätá, mon oornigist aašijd kalga čielgiđ já nuuvt toollâđ kuldâleijee fáárust ubâ mainâs ääigi. Meiddei jienâkevttimáin sun iäláskit mainâs, já sun piäjá ubâ jieijâs persovnlâšvuođâ fáárun mainâsân. Kiäst láá mainâstemadalduvah, te suu višá kuldâliđ kuhháá, já meiddei siämmáid mainâsijd uđđâsist já uđđâsist. Muštám oovtâ mainâsteijee Ucjuv Talvâdâsâst, kote lâi tuotâ mainâsčeppi. Sun ko maainâstškuođij, te puohah joskii pargoidis já kuldâlškuottii. Já oroi muu mielâst, et eres tááluin-uv ulmuuh ervidii, et tääl tot lii maainâstmin já pottii kuldâliđ.” ¶ Paaccâhlodde lii viehâlágán kolgolodde já tot puátá tiäđust-uv tast, ko tot kárttá čuávvuđ paccâhái siemânistmijd já jyehi ivehân ij pyevti leđe šiev paaccâhihe jyehi saajeest. Nuuvtpa paaccâhlode aassâmkuávlu lii-uv ubâ eennâmpáálu taavaš kuácceemuorâstieâs, moos kuleh taveuasih Euroopast, Aasiast já Tave-Ameri. Paaccâhlodde lii muátilodde já nuuvtpa sáttá aainâs-uv čohčuv kuáhtáđ stuárráid-uv paaccâhloddemoođijd, moh láá vaajâldmin uđđâ puurrâm- já aassâmsoojijd. Paaccâhlodde lii sijvuus já uáccáás lodde, joba nuuvt-uv uáccáá, et niŋálâs ko lii piervâlist lälimin moonijd, te tot suává ulmuu joba njavhâstiđ seelgis-uv, liijká kirdelhánnáá patârâsân. ¶ Povdip puoh sämituáimeid suogârdâllâđ puátteevuođâ tiäddučuágástuvâid já ovdediđ išeruuđâi čuosâttem siärvusáid tehálâš projektáid. Seminaar iiđeedpeeivi kevttip uuccâmlattiimân sehe kulttuurmeriruuđâ teknisâš ravvuid sehe kuullâp jieškote-uv ruttâdemkäldein já eehidpeeivi algâttep vuáđusavváin Sämitige "taaidâ-, tyeji já kulttuurpoolitlâš" ohjelmhammiittâsâst. Ohjelm ¶ Komment ¶ – Na? Maggaar pargo mist lâigin porgâmnáál? Tálunjobžâ ain koijâdij. ¶ Stuorrâ čunoiääpi ¶ Uusi kuva 46_L972308.jpg ¶ 1. Toppii kuábbáá-uv kietân čuhâlis peenâ. ¶ Outi Pieski seinireliefi lii stellejum parlamentsali Sooljon. Tyeji čokkân maaŋgâin kolledum já vielgiskolledum stälitaldrikijn, moh hämmejeh maaŋgâtásásii suonjârdeijee virde sali siäinán já sárnumstovlin. Ohtân tyeje visuaallâš vuolgâsaijeen lii nissoon sämimáccuhist kevttum soljo. Tyeje uásih láá häämis peeleest še taldrikeh já tain sorjájeijee pastemeh láá kuáškánjâsah. Keraamisij pastemij hämikielâ puátá ärbivuáválâš säämi čuárvipastemist. ”Tyeje tuoijuudijn lam suogârdâllâm suhâpuolvâi virde ääigist sehe oohtânkulluuvâšvuođâ, mast virde piämmá mii juáhháá”, muštâl taaidâr. ¶ hoovdah iä almottâm pargojuávhus mere nuuvtko pivdui. Meiddei njuolgist vuolgâttum koččâmâš ¶ Poorgâ sierâlágánijd kejâstuvâid já lihâstuvâid muátutehijguin ¶  an Säämi kulttuurkuávdáš Sajos lii Tave-Laapi stuárráámus kongres- já tábáhtustáálu. Säämi kulttuurkuávdáš Sajos heivee eromâšávt almugijkoskâsáid čuákkimáid já kongresáid. Saijoos tiilij lasseen lii väridemnáál Sämimuseo Siijdâ auditorio, mii lii muáddi miinut väzzimmääđhi keččin. ¶ Kiäinu suápá meid algâttellee miälloid. Jaavrijn puáhtá hárjuttâllâđ miällum tekniik. Jäävrih láá uceh já ridoh ain alda, já nuuvtpa lii ain piegâsyeji. Uási jaavrij koskâsijn njeerijn já uccâ kuoškijn puáhtá miälluđ, uási ij. ¶ 12. Palhâšumeh ¶ – Per mun kale. ¶  kiäh Puásuituálu lii puoh enâmustáá uáinojeijee sämikulttuur uási. Puoh sämmiliih iä finnee áigápuáđus puásuituálust, mutâ ton siärvuslâš já kulttuurlâš merhâšume lii ain styeres. Puásuituálu ihásâštábáhtussáid, kiässáá vyesimiärkkumijd já táálváá pygálysáid, uásálist táválávt ubâ suuhâ. Tot lii áinoo ärbivuáválâš sämmilâš iäláttâs, mii lii ohtuunis kannatteijee. Puásuituálu puáđuin suulân 14 prosenttid šadda staatâ já EU-torjuin. Maaŋgâ sämmilâš hárjut puásuituálu paaldâst uceslágán mađhâšem- teikâ jáludemtooimâ. Sämikuávlu kulá eromâš puásuituálukuávlun, kost poccuin lii rijjâ kuáttumvuoigâdvuotâ. Sämikuávlust láá 13 palgâsid já suulân 1250 poccuuomâsteijed, mii lii suulân 27 % ubâ Suomâ poccuuomâsteijein. Elettempoccuuh láá suulân 40 % (78 307) ubâ Suomâ elettempoccuin já vááijuv 80 % Laapi elettempoccuin. ¶ Rukkoos lii luáttámuš toos, et Immeel addel Jeesus Kristus keežild mijjân várádâsttáá já iävtuittáá addâgâs ubâ suddoviälgán. Ain uđđâsist mij pyehtip turvâstiđ Immeel sáánán. Tot piästá mii sujâlâšvuođâst já addel mijjân ráávhu já ilo. ¶ 101 ¶ Nihkolas Valkeapää ¶  Avelist. Heikkâ viettuu 188 ¶ – Suoi lává muu čuppâpusseer luumâin, Matti muštâl. Ailâ kávkkáá luumâid, mutâ ij uáini seebi keejigin stááluin. ¶ Pielisâš F4 ¶ Tot ij lah valagin čielgâm, et mii tot pohte lii, mut ton sajan mun finnejim kamera. Tääl mun vuárdám tuše tom, et kavnâččim juhâriddoost val luođimpiergâs. ¶ Muotâteatter ¶ 1. Ivnii Euroop šadolâšvuođâkáártá já čielgiittâsruuvduid oppâkirje káártá 38A ivnijguin. ¶ TUÁVÁDUVAH ¶ Kuálmád keerdi Hiärrá čuárvui Saammâl. ¶ - Uđđâseh + äigikyevdil ¶ Sárguseh já tekstâ: Riitta Vesala ¶ Aainâs-uv loppâkeesi lieggâ peeivijn niijto syeini aččin - já stuorrâ syeini aččin orásij šiirrân koččo niŋálâsâid parâluđ . Lieggâ ehidijn stuorrâ syeini aččin juátká konsertis vala veigin-uv. Ulmuu pelji pasta kuullâđ tuše vyeligumosijd šiirrânjienâid. Syeini aččin šiirrân šadda tast, ko tot ruvvee monnjâjuolgijdis loovdâsuájái vuástá. Stuorrâ syeini aččin oppeet finnee jienâid áigá, ko tot ruvvee loovdâsuájáidis oohtân . ¶ Sämitigge tuáivu, et palhâšume movtijdit Iänuduv kieldâ pyerediđ sämikielâ sajattuv ovdedem kieldâ puohâin uásisuorgijn já meid eres virgeomâháid pyerediđ sämikielâlijd palvâlusâid. ¶ Váábu Maati tupe já ton aassâmkieddi Paajeeb Lággujäävri riddoost lii ohtâ Lemmee aalmuglâšmeeci tivrâs ärbienâdâhčuosâttuvvâin. ¶ S äärmit tääl mii–uv, oo läđis Immeel, mii Hiärrá. ¶ - Na, puáđáh-uv talle teehin vâi? ¶ Sajadâh já väridem ¶ herra. WSOY 1965. ¶ Nuorttâlâškielâ: Riikka Ljetoff ja Anna Lumisalmi ¶ Säämi kulttuurkuávdáš Sajos lii kuávdášlâš saajeest Aanaar markkânist Juvduujuv riddoost. Sajos tuáimá Suomâ sämmilij parlamenttáállun, kulttuur-, škovlim- já mättimkuávdážin sehe tábáhtustáállun. ¶ - Mun áiguččim tuin váhá savâstâllâđ. ¶ 1 . 2 . 3 . 4. ¶ ČOOVDÂSÄÄNIH ¶  iä Ijâttes Ijjâ 2012 ¶ 10.30 Eino Koponen: Kielâtipšom vuáđujurdui heiviittem nuorttâlâškielân ¶ Laapi sosiaalpargo já sosiaalsyergi máttááttâs- já tutkâmkuávdáá stivrimjuávkku ¶  nannoos Ohtii oppeet Čieski-Niijlâs lâi Čivtjuv pygálysčurruu joođeetmin. Sun juuđij viestârân Suávvilvääri paijeel. Tot vääri lii Samudjäävri nuorttiibeln já tot lâi ton ääigi šiev jävileennâm. Kuobzâ-Saammâl laavij tobbeen jävildiđ. Te Niijlâs sattui jotteeđ eidu toi jävilluovij oolâ. Poccuuhhân kal čuolâškuottii taid jáhálijd. Tom šoodâi uáiniđ meiddei Káájá Heikkâ, kote arvâlij, et tääl tun kal taiđih puástud feeriđ, ko Kuobžâ-Saammâl jáhálijd čuolâttih. Niijlâshân ij tiättâm toos talle vistig maiden arvâliđ. Ko čuollii, te čuollii. Maŋa Peccik pygálusâst Niijlâs ooinij eeji já koččâlistij, et maht tot lii, ko sii poccuuh láá tuu jävilluovijd čuollâm. Na eeči eeđâi toos tuše, et “jäävvilhân lii poccui purrâmâš” . ¶ Kulttuur- já valastâllâmminister Paavo Arhinmäki muštottij tast, et mailmist jáámá ohtâ kielâ kyevti oho kooskâi. – Maailm suullân 6000 kielâst joba 90 % lii vaarâst lappuđ. Tot meerhâš maailm kiävhum já oovtâpiälásâžžân šoddâm já maailm algâaalmugij kieláid čoggâšum tivrâs kulttuurtiäđu lappum, páhudij Arhinmäki. Sun tähidij, et haldâttâs tuárju jieijâs kulttuurpolitiikâst meid sämmilij kulttuur siäilum. – Sämikielah já kulttuureh láá majemui iivij ääigi čielgâsávt nanosmum, páhudij Arhinmäki. ¶ Luándusuojâlemlaavâ 29 § mield tiätu luánduhaamijd kullee luándutilálâš já luándutilálâžžân verdidittee kuávluid ij uážu rievdâdiđ nuuvt, et luánduhäämi jiešvyevi siäilum aštâšuvá. Luándusuojâlemlaavâ miäldásáin luánduhaamijn stuorrâ uási lii luvâttâllum meid Natura 2000 -viärmádâhân valjimaggâdirektiiv lahtosist I. Tágáreh láá vuoddâseh, päljis teikkâ luándulávt uccáámuorâigijn čunoitiävááh, merâriddosuoinâlmâsah, uási rátkákiedijn, luándulávt šoddâm, merhâšittee uásild jááluin lostâmuorâin čoggâšum vyevtitiälhuh sehe lostâmuorâkiedih. ¶ SÄÄMI AARÂHŠODDÂDEMVUÁVÁM, OLÁŠUTTEM, STIVRIM JÁ ¶ Na ko kááijumjuávkku lâi čuákist, te talle peesâi operaatio älgiđ. Vädisvuottân lâi tiäđust-uv tot, et lyeiveečalme lâi aainâs kuulmâ meetter vijđosâš, ige viercân aldanâm mahten, et lâi ulâttiđ čoorvijn väldiđ kiddâ. Jeggiriddoost kávnojii kuittâg muáddi kärigáá, moid finnij nurdelmáin viällud já nuuvt piälušteijeeh taid iššeen keevtin ulâttii viercâ čorvijd kiddâ. Na ko čoorvijn lâi fattim kiddâ, te forgâ vierccâ lâi keessum pajas koške enâmân. Tot lâi kuittâg lamaš mon kuhe lâš lamaškin tobbeen kolmâ lyeivest já kolmum nuuvt čuuvtij, et ij peessâm ubâ čuožâdgin, tuárgistij tuše hirmâdávt. Ubâ ellee lâi alfáárug čuámmum. Tast ij ávttám mihheen eres ko ruvviiškyettiđ ton juolgijd já siijđoid já toin lain viggâđ finniđ voorâid lieggâniđ já joton. Must lii meiddei taggaar mušto, et liččii joba tuulâ-uv cokkiittâm tađe várás, et vierccâ lieggân, mut tast jiem lah aaibâs vises. Na tallehân kal, ko vierccâ peesâi juolgijdis oolâ, te huápust tot lášmudij já peesâim satâččiđ tom lieggâ puuvrán saavzâi kooskân. ¶ Immeel eeđâi Moosesân: ”Kuhháá-uv taat aalmug áigu nimmâruššâđ muu vuástá? Ko sij iä oskom muu, ko lopedim sijjân Kanaaneennâm, sist ij ohtâgin peesâ toho. Vajâldus ävđinenâmist neljilov ihheed, ko iä kerd lyeti munjin.” ¶ “Na ko puátkejim posâldahpäädi jieht” , sun hoksái loopâst ettâđ. ¶ Ko muoi poođijm tupán, te enni já Ailâ-Váábu láin tobbeen kuávttáá, nuuvtpa tiervâttâsâi lonottem maŋa ferttejim-uv tállân koijâdistiđ: ¶  koolmâs. Lii 2. Algâaalmugijn lii vuoigâdvuotâ meridiđ jieijâs toimâorgaanâi ráhtusijd já valjiđ toi jesânijd nuávditmáin jieijâs lattimvuovijd. ¶ Lasetiäđuid luuvijn já toi siskáldâsâin ¶ c. Kalle kuumpi árvuštâlluvvojii lemin Suomâst ive 2008? ¶ 57 ¶  (lok.) Stivrâ nomâttij sämitige pargoviehâpoolitlij äššikiirjij čuávvumjuávkun stiivrâ ovdâsteijen Heikki Paltto. Sämitigge siirdij nuorttâlâškulttuurkuávdâžân kyeskee ääši kieđâvuššâm čuávuváá čuákkimân, ko lááigu neljihâšhadde ij lamaš čuákkim kiävtust. ¶ Keuruu 201? ¶ Suáhišadoi hiäimun kullojeh eennâmpáálu taavaapiäláá liähmus stielâsist suullân 30 šlaaijâd, moin skierri lii ohtâ. Tot ij lah tuodâralaččijn ko muádilov seenti alosâš, ijge vyevdiláágin ennust meetterpeeleest aaleeb, veikkâ stuárráábeh-uv skierrimiestuuh kale kávnojeh suáijáás paaihijn. Lostâ tast lii ucce (1,5 cm), juurbâs já sáhárobdâsâš. Ko skierri lii nuuvt-uv vyelligâš, te ton urbeh kuleh še riävská purâmušliiston talle, ko myerjih láá juo pááccâm muottuu vuálá, mut riävská ij kuittâg vala uulât suáhiuurbijd puurrâđ. Jis riävskást lii tuotâ tárbu suáhiuurbijd käskiđ, te tot njuškist suáhiovssijd já porá tobbeen taid, mut harvii kuittâg piäsá riävská uáiniđ suáhiovsij alne staaruumin. Mielâstubbooht tot porá skieri uurbijd, moid uulât pyerebeht. Muorâriävská lii lasseen vala iirâs, et harvii tom aldan ubâ páčádâhângin. ¶ 9.8. OA aalmugijkoskâsâš algâaalmugij peivi ¶ Immeel ij kihheen lah kuássin uáinám. ¶ 3.3.6 Loddečääsih 8 ¶ Lasetiäđuid pargoost adelává kielâtorvočällee Siiri Jomppanen já má. kielâaašijčällee Marko Marjomaa Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi. ¶ Čiččâm mánuppajasâš šohânâs kulá eeni vááimu sparkkem já eeni jienâ. Tondiet iäskánšoddâm páárnáš tobdá ennis jienâ eres nisonij jienâi kooskâst. Šohânâs puáhtá palaskiđ jienniis muusik, mut uácu, ko kulá rávhálâš muusik. ¶ Luámáttuvâid puáhtá meiddei printtiđ Sämitige internetsiijđoin ¶  suoi c. Ton mielhist vyestejeh vuástá. ¶ puolâšist já puurgâst. ¶ Maailm kielâi uhkevuálásâšvuotâ ¶ Muoi poođijm ehidist pááikân, tievst poolain ete mabdem selgisäävni te eštus finnejeen. Mutâ ij sun lam suttâm, ige sun ton tove muide ko eeđâi tuše, et tagarijguin ij lah pyeri älgiđ sierâdiđ. ¶ Kosseennâm, Saammudjäävri, Ijjäävri, Reeppinčielgi já Uáivušvääri tuveh lijjii pááccâm puáldihánnáá, nuuvtko Čovčjäävrist tavaskulij Ucjuuhân mannee pálgá piällást tuveh-uv. Pärttihân já Čevetjáávrân ij lam avdomaađij, lâi tuše päälgis já tobbeen tuveh še lijjii siäilum puáldihánnáá, já puoh tagareh visteh moh lijjii tuárispeln avdoluodâin. Puáldihánnáá pááccâm tuveh lijjii sijjân aassâmsajeh, kiäh teehin vuosmužžân pottii poldum já tuššâđum Tave-Sáámân. ¶ Samuli Paulaharju mield lii Stuorrâjäävri riddoost Sieidiváárááš , mon alne jurbâ keđgisieidi . Tom láá palvâlâm kyelidin já koddesieidin. Oovdiš katekeetta Mikko Aikio (1837–1918) ij oskom, et eennâm jorá, mut tom sun lâi oskom, et ko sieidi vuáidá kyele vuojáin, te sieidi addel kuolijd (Samuli Paulaharju: Seitoja ja seidanpalvontaa ive 1932). Kirjeest “Inarinlappalaista kansantietoutta” , s. 317–319 muštâl Mikko Aikio, maht Peeivih Vuáláppâš pooldij sieidi já Samuli Paulaharju mield taat ij liččii tot sieidi, mii lii Siedivááráá alne: ¶ Koskâráávhu äigin algii rähtiđ maađij Kaamâsist Kärigâsnjaargân. Tom luoddâpargoost lijjii ennuu almaah, iänááš taam pele ulmuuh. Mutâ iä almaah uážžum kuhe leđe maađijpargoost ko kočottettii suátiviehân, Piäccâm pataljoonan sist iänááš karttii. ¶ Muikku ¶ Heikkâ Saammâlkandâ Mattus (1838 – 1926) šoodâi 10.9.1838 uáli jo kievhis vaanhimijn Pááđáár siijdâst, Jormo pääihist. Perrust lijjii 7 pärnid. Purrâmuššân lâi iänááš pecimääli já ehidist enni ain luvâttij párnáidis eehidrukosijd já Eeči mii já Hiärá sivnádâs (Koskimies – Itkonen 1978: 371). ¶ Jookeerpargopittá logost . ¶ 2. Moi piergâsijguin uážuh kuálástiđ nuuvtá? ¶ Juuhim  mielhi  já  puurrim  váhá  leeibist. ¶ 94A Maht taat škovlâ iärrán tuu škoovlâst? ¶ c. Mon liegâsvuođâstielâsist láá ucemustáá ¶ Muštáh-uv jotolâhnjuolgâdusâid? ¶ Šoŋŋâkeččeeh tuámittii huápust maasâd miehtân já kuččuu puoh kuuđhâid čuákán. ¶ - Aitârpargee 27 160,50 € ¶ Njorttâ já Eunuk savâstâláin koskânis: ¶ Ep kooškâ muotâpááluid ¶ Rukatuodâr ¶ Márjá-Liisá lii šoddâm Aanaar Pärttihist porgemáánu 9. peeivi 1967. Suu eeči lâi Sammlii Kaabi Eljis (Eljas Mujo) já enni lii Piätárii Heendâ Heeihâ Elsa (js. Aikio, tááláš Väisänen). Suu eeči já äijih Heendâ Heikkâ hevvânáin moottorkiälháin vyejedijn talle ko sun lâi neelji ihásâš. Tastmaŋa suoi enijnis orostâláin uánihissii ääigi Ucjuuvâst já Njuárgámist jeđe vuolgijn Kuuhmon, kost suu enni maŋadist naajâi uđđâsist. ¶ sänitääsiráhtusist kuulmâ saajeest. KR92 olgospyehtim sydämenne lii jurgâlum tii ¶ 11 KUORB JÁ LIJGEŠODDÂM JAAVRIJN LII ¶  ceelhâ , Pinokkio peetij, ete sun ij innig kuássin ¶ – Táálu lii vissâsávt tievâ kuumijd, uccâ Myy eeđâi. ¶ Čaabâkirjálâšvuođâ čäällimseminaar 2006 ¶ Skuápun lii čuákkejum párnáid uáivildum materiaal sämikielâlii kirjálâšvuođâ- já muusikpyevtittâsâst. Materiaal kávnoo puohâin Suomâst sarnum sämikielân. Skuápun kuovlâlmáin puávtáh kavnâđ meid suoppâin já ravvuid, maht suopânjáin njuárustuvvoo. Skuáppu kávnoo tavekuávlu kirjeráájuin já tot puáhtá toimâd kihtâleijen oppâtiijmijn tâi helppiđ vaanhimijd kavnâđ ohtân jo maŋgâ párnáid uáivildum mielâkiddiivâš kihtâlâs tâi kirje. ¶ Sämmilijn já sämitiggeest láá mainâšumeh maaŋgâ laavâst. Sämikulttuur, sämikielâ teikâ sämitigge láá mainâšum 122 sierâ laavâst já asâttâsâst. Sämitigge lii mainâšum 11 laavâst já asâttâsâst. ¶  vyelgiđ. ¶ Miŋkki lii aaštâ maŋgáid elleid ¶ Taažâ vuáđulaahân lasettui ive 1988 nk. sämmilâšcekki (110a §), mon mield staatâ virgeomâháin lii kenigâsvuotâ orniđ tile tagarin, et säämi aalmugist lii máhđulâšvuotâ turviđ já ovdediđ jieijâs kielâ, kulttuur já ohtsâškodde-eellim. Siämmáá ääigi valmâštâllui meiddei sämilaahâ (Sameloven/ Sámeláhka 1987), moin vuáđudui vaaljâigijn väljejum Sämitigge (Sámediggi/ Sametinget). Sämmilij sajattâh eennâm algâaalmugin nanodui ive 1990, kuás Taažâ ratifisistij Aalmugijkoskâsâš pargo-ornijduv ILO algâaalmugsopâmuš nr. 169. ILO-sopâmuš vátámâšah láá tastoo valdum vuotân meiddei sierânâslaavâin, el. máttááttâslaavâst já sämilaahân ive 1990 lohtum kielâjurgâlusâin já Sämitige pargoin el. máttááttâs já škovlimpolitiik suorgijn. ¶ Sämitige faksânummeer lii 010 839 3101. ¶ Akkusatiiv  (tuše  pronominij  ohtâvuođâst) ¶ čovârkyeli rustokala ¶ (sj),Petter Morottaja, Marja-Liisa Olthuis ¶ Must lâi kesiluámu pištám jo pajeláhháá muádi mánuppaje já tuáhá lâi pááccám vuossâmuš škovlâtälvi, mii lâi moonnâm váháš nuuvt já návt. Luuhâđ jiem lam uáli pyereest vala oppâm, iäge toh rekinistem já čäällimhomáhkin lamaš pyereest luhostum, veikkâ tuođâštusâst koskâárvun lâi-uv čaallum 7,6. Lasattâs čohčâluuhâmpajan verdiddijn 0,6 uási numerist. Oskoldâh lâi ain-uv 6 vaarâ tondiet, et jiem tuođâigin addim taid ráámmáthistorjá mainâsijd, jiemge máttâm taid heiviittiđ moossân valmâšin oppum áášán. Nubbe škovlâaamnâs, mast jiem addim ubâ tommittáágin, lâi rekinistem já mittedemoppâ. Vyeliškoovlâst nuuvt-uv piergiittellim toin mottoomnáálá, mut ko peessim motomin paješkoovlân, te tot nummeer-uv koočâi ovttáin, tâi kuovttijn nuuvt, et tot lâi ivijmield tiego 5 já 7 kooskâst. Olmânáá l oppim rekinistiđ iäskán Säämi ristâlâš nuorâiškoovlâst Anarist ohtnubáloh ihheed maŋeláá . Jiem tievstkin suujât korrâuáivivuođâstân máttáátteijeid. Kalehân suijâ vaarâ lâi must alnaan. Áinoo, mast lijjim finnim šiev nummeer, lâi lávlum já tast nummeer lâi-uv 9. ¶ 5. Madâräijiheh láá tovle vuáittâm verrušeijee vievâid. Vuástálistup viiljah mij-uv si hesvuo áin suárdálâsâid. Peeivi parnij noonâ nääli, iä tuu vyeiti vajaliihkin, jis tun toolah kollekielâd, muštáh maddârijdâd sääni: Säämieennâm sämmiláid! ¶ Ko sun lâi opâđam pivdusijđis, keeđhi pivdus pacâttam já mirkkâseeptijd váldâm pivdemist, te vuolgij vala čuoigâđiđ ko vorâsvuátáđah lâi. Sust lâi kiiveer fááruust, jis veikkâ kuáhtááččij riámnjá tâi veikkâba keeđhi, te pájáččij. Keeđhist talle maksii 50000 koddemruuđâ já paalgâs maavsij 5000 ton ääigi ruuđâ. ¶ – Keejâ ákku. Riävskáh-uv láá puáttám puurrâđ soorijd, Matti huuihád. ¶ Helsigist aalmuglâsteatterist já uđđâ muusiktáálust 24.-26.5. uárnejum Teatris-tábáhtus lii uási väldikodálâš Nuorâ Kulttuur (Nuori kulttuuri) –tábáhtus, mon teemah molsâšudeh ihásávt. Puáttee ive teema lii tanssâ já toos kullee tábáhtus nommâ lii Moves. Säminuorâi taaiđâtábáhtus kulá uássin Nuorâ Kulttuur-tábáhtusâi rááiđun já tobbeen väljejuvvojeh ihásávt säminuorâi ovdâsteijeeh väldikodálâš tábáhtussáid. ¶ fossiil.....132 ¶ Forgâ Ante uáiná kiännii kaččâmin maađij rasta. Käččee lâi mahtnii čappâdub ko táválâš syemmilâš. Ante ooroost. Sun kaačâi vissâ tuon stuorrâ uámi fabrikân, smiättá Ante. Sun vázzá fabrik siisâ hitásávt. Talle ko sun leehâst uuvsâ, sun lii ollâgâsâst, ko fabrik lii rahtum eennâm siisâ. Vyellin uáinoo puálččiuáivi almai, kii sárnu monnii omâs kielâ. Čuuđijn lii monniilágán rituaali joođoost. Ante uáiná pyellee álttár mon paaldâst láá kyehti postâalmaa laavhâ, main láá postâruuđah. Ante iätá olssis siijvost, et tovbenhân lii Ari. Ige kihheen lah čoonnâm tâi mahten pieijâm suu kiddâ. Fakkist kiinii huikká korrâ jienáin, et tovben lii kiinii! Ante kaččâl olgos, mut tobbeen láá motomeh čuđeh pisoiguin. Ante vuállán já čuđeh tuálvuh Ante siämmáá sajan kost Ari-uv lii. Ari iätá tállân, et Nyman še lâi tääbbin. Sun kuudij oovtâ rosvo já kaačâi miäcán . Sust lii tääl pisso. Ante puátá pyeri mielân ko kulá tom. Forgâ Ante cuulijd Arin, et onnáá iijâ muoi vyelgeen meddâl, ko čuđeh uáđđih . Suoi moonnâv maka uáđđiđ. Čuđeh lijjii juuhâm ennuv vuolâ. ¶ Morottaja Saammâl ¶ Koddepivdee suddo ¶  lohhest Čuhčáeennâm MM.1972 Reeppinčielgi Tupejävri 3 km N. ¶  sämmilij Luuvâ lase: ¶ Smietâh-uv sämikielân vâi suomâkielân? ¶   válduceelhâ Ilmari Mattus ¶ 1. ¶ Säämi tyejiäärbi luánduriggoduvváid lohtâseijee ärbivuávlii tiäđu turviimân addel Meccihaldâttâs almolii, nuuvtá vuoigâdvuođâ väldiđ staatâ enâmijn tyejiamnâsin ucessiähá meerijd poijuu, leeibi, suávi já suve. Meid ucessiähá meerijd viäddáid, kamuvsuoinijd, hajâsuoinijd já puurrâmraasijd puáhtá väldiđ nuuvtá. Almolâš väldimvuoigâdvuotâ ij kuoskâ aalmug- tâi luándumeeccijd, ige amnâsin tábáhtuvvee uđđâsistvyebdim tâi nuubán sirdem lah loválâš. ¶ 12. Stuorrâ-Britannia lii suáluiriijkâ . . . . . . . . 46 ¶ Vaazâš = Vittangi (Tave-Ruotâst) ¶ kupâlâstiäpust lii ¶  siste - nommâ ¶ Lieggâ kijttoseh Heikkâ-Tyemes já Elsa Vallen sehe Lesk-Ant Uulá nieidâpiälán Anna Harjun, kiäh ustevlávt láá muštâlâm Lesk-Ant Uulást já tast, maggaar olmooš sun lâi. ¶ – Mist láá vittâ párnáá, tuáivuččim, et toi jienâ ij hettiiččii tii liijkás čuuvtij. ¶ Perhojuuhâ C4 ¶ Kasper kuulâi sijvuus, čuhâlis čiärrum. ¶ Tutkâmčuosâttâhhân lam valjim ristâlâš teologisâs termilogia. Tutkâmušân väljejim ¶ Sämitige koskâsijn savâstâlmijn. Ohtsâš ulmen lâi asâttum, et sämmilij äššikirjálii kulttuuräärbi ¶ Kuobârčuoškah – Sienisääsket ( Mycetophilidae ) kávnojeh Suomâst paijeel 200 šlaaijâd. Tain ij lah njamonjune, mut rävis čuoškah njuálluh šadoi kolgosijd, määihli tâi kuobbârij kolgosijd. Suovsah ovdáneh jieškote-uvlágánijn kuobbârijn, mast čuoškâi nommâ-uv puátá. ¶ – Angry Birds. Tothân lii eŋgâlâškielâ já meerhâš vaijaas luudijd. Mondiet tot lii nuuvt vaijaa. Mon, teikâ kiän oolâ tuu Angry Birds -lodde lii suttâm? Heikkâ koijâd tiätuäŋgirin. Iinâst lii Angry Birds spellâ fáárust já sun čáittá tom Heeikân já čielgee: ¶ pajerešmi, -reešmi = verkon yläpaula ¶ Sämikielâ 1, Oppâkirje pargopitáiguin ¶ Ulmuuh monnii Mooses luusâ já ettii: ”Adde addâgâs, et mij nimmârušâim. Ruhâdâl Immeel väldiđ meddâl kuovdijd.” ¶ Palvâlusah ¶ Gardajävri F6 ¶ 76 ¶ Jis saahâ ij lah tuhhiittettee suujâst, montied páárnáš lii pááccâm viežâhánnáá teikkâ viežžum maŋeláá, almottep sosiaalpargeid. Talle äšši muttoo pärnisuojâlemäššin já ovdâsvástádâs já toimâravvui adelem sirdoo párnáisuojâlemvirgeulmuid. Kielâpiervâlpargest lii kenigâsvuotâ tieđettiđ meiddei párnáá vaanhimáid ääši sirduumist párnáisuojâlmân. Kielâpiervâl pargee váldá vistig ohtâvuođâ nomâttum kuávlu kuávluvästideijee sosiaalpargei. ¶ Suomâ evangelâš-luteerlâš kirho ¶ Maggaar lii tuu mielâst anarâškielâ puátteevuotâ? ¶ Sämitigge ¶ Talle kal totkeeh čokkânii kejâdiđ tävirijd, já professor tállân tuikkodškuođij: ¶  kiddâ. Litte — Te tääl sun viijmâg jooskâi. Jo-uv tyesteen kuovlâliđ olgos, Möö? Koijâdij Pöö. ¶ Pargo álgá 7.1.2015 já pištá aalgâst 31.12.2015 räi. Tohálâšvuođâvátámâššân lii Sämitiggeest adelum asattâs (1727/1995) miäldásávt pargo vaattâm škovlim já sämikielâ táiđu. ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 117 ¶ Paješkoovlâ väzzim peeivist piäiván táátui leđe kuhástuttee nomâlâsân skammân, veikkâ škovlâpeivij ehideh lijjii rijjâ tegu ovdil-uv. Toh lijjii motomij mielâst liijkás uánihááh, mut motomij mielâst oppeet liijkás kuheh, ko ij lamaš puohaigij maid porgâđ. Motomeh loptii ääigis luhâmáin liävsuid, tâi jobá romaanijd-uv, tegu Veikko-veerdi laavij porgâđ já motomeh lijjii nk. olgoulmuuh, kiäh čierâstellii Venneber Uuno juhâmielist sevŋâdin-uv, teikkâ lijjii mudoi olgon. Mun kuullim taam maajeeb juávkun. Vyeliškoovlâst lâi mottoomlágán kirjerááju, mon toolâi vyeliškoovlâ máttáátteijee já Veikko lâi uáli viššâliš kirjijluoihâtteijee. Sun luuvâi muu mielâst uáli lusis já assaas kiirjijd tegu ereslasseen “Ollin oppivuodet” , “Tom Sawyerin ja Huckleberry Finnin seikkailut” já “Kolme muskettisoturia” . Mun meiddei makaš irâttim maidnii luuhâđ, nomâlâsân tagarijd kiirjijd, maid Veikko avžuuttij, mut muu luhâmist ij táttum puáttiđ mihheen, ko kuođâttim tom ain koskân. Luuhâđ kale mattim, mut jis tekstâ ij lamaš mielâkiddiivâš, te jiem ollágin peessâm teekstân siisâ, ađai cieggâđ toos já muu prinsiippân lâi-uv luuhum siijđoi meeri ige kirje juonâ. Ko spežžâlim kirje luuhijd kiddâ, te jiem innig muštám, maid lijjim luuhâm. Muštâččâm, et jiem finnim kansaškoovlâ ääigi oovtâgin olmâ romaani luuhâđ čoođâ. Vuoigist kale sattim peessâđ máhđulávt čoođâ taggaar kirje ko “Paroni von Münchhausenin tarinat” , mast lijjii tagareh kielesmainâseh. Läävejim taid mainâstâllâđ motomin skipárijdân já motomeh kaandah povvâstellii. Iä eissigin taid mainâsijd mut tom, ko mun ettim noomâ “Miŋkhausen” , jiemge “Myŋkhausen” . Mungis vuárustân povvustim ain, ko mottoom aanaarjuvlâš kandâ ij máttám ettâđ “Pecos Bill” , pic eeđâi “Tekos Pill” . Puohháid mijjân “Pecos Bill” lohheid sáŋgár huihádij ain “Yippee Myrskytuuli” , ige “Jippii Myrskytuuli” , mut mist kihheen ij talle máttámgin vala eŋgâlâskielâ. ¶ – Tuáivu mield maašah vuoiŋâstiđ tuáhtár ravvui mield ubâ oho. Amahân te tastmaŋa peesah Mattijn jäävri oolâ, ákku loppeed já kiäččá tiijme. ¶ 7. Australia 240 ¶ Katinlieko ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtus ¶ čohčâmáánu ¶ Saijoos kulttuureehid jođetteijee Anne-Kirste Aikio. ¶ Nieidâ keigij ruho já västidij: “Juuvâ, hiärrám.” ¶ – Iän lyešti! Tamara Aleksandrovna huuihád. –Muoi leen puáráseh já pyecceeh, muoi tarbâšeen ráávhu. Kale mun tiäđám, magarijd skeelmâid tij keččâlvetteđ teehin cäähiđ! ¶ * Ailu Vall e (Ucjuv Kaamâsmohheest meddâl; räp-artist, kote ráppá tavesämikielân) ¶ - Tun jieh taarbâš vyerdi đ , Jovnâ, mun kuullim ko čč âmuš. ¶  Iŋgá  ooinij – Lam jo nuuvt kuhháá tom sirdám. Jiem halijdiččii innig tom sirdeđ. ¶ – kyehti selgiveepsi ¶ kuámmiršado, sänijyelgi, ¶ Uárjul puáđu ¶ mun jieš viljâm já uábbám ¶ tuttâsâid, vâi säämi kielâlaahâ puáhtá ubâ olášuđgin. Säämi kielâlaavâ olášume váátá movtijdittee ¶ Ohtii kale masa kiävá hyeneeht iäčân ton Reisvuon'mokken. Veikkâ sun lâi hárjánâm meecist jotteeđ já ijjâdâllâđ. Sun moonâi miätá Ijjäävri já jävri ko lâi sponâsist te ton mield lâi šiev sijvo jotteeđ. Sun pyevtittij ton peeivi kuhás. Šiev šoŋŋâ lâi, viäigudijn aalgij kejâstâllâđ ijjâdim saje já huámášij ciägu suárvi. Luoštâlij rááiđus toos suárvi alda já piejâi fiävrus kuáttum oolâ. Sun piejâi tuulâ toos ton suárvi maddui já vuošâi käähvi tast já purâdij, vyeijimkerrisis ruttij toos tullâpiällâs čokkámpeŋkkân. ¶ Luosâ kođá juhâkierruu kolgee já valjaashap- ¶ Uáivikaavpug: Riika ¶ Taat táálu lii keevâtlâš ovdâmerkkâ tast, maht Euroop aalmugjesâneh pyehtih hiettâđ ¶ Suáldátpäikkiornijduv prinsiippân lii tähidiđ puoh viärjukenigâssáid siämmáid já ohtâlâs suáldátpaaihij faallâm vuáđupalvâlusâid palvâlussaajeest peerusthánnáá. Suáldátpäikkilitto ráhtá taan ulme olášutmân suáldátpäikkiservijd luvâttâllâm tast, moh taah suáldátpääihi vuáđupalvâlusah láá já čuávu ihásávt ulme olášume. ¶ Anarâškielân ¶ Tuálih siste valjeest sááiguid. Toh láá ávháliih purrâmâšsuddâdmân. ¶ Sämikulttuurkuávdáš Sajos valmâštuvá kiävtun uđđâivemáánust 2012 Aanaar markkânân, luán-dustis áinoošlajâsii Aanaarjäävri riidon. Sajos šadda leđe sämmilij ärbivuovvijd vuáđuduvvee kult-tuur-, haldâttâs-, škovlim- já mättimčokkânem sehe maaŋgâhámásâš tábáhtustáálu. Sämikulttuur-kuávdáš fáálá rievtis säämi kulttuur- já mättimpirrâsist ollâtásásijd čuákkim-, čáitálmâs- já škovlim-viistijd uđđâáigásij av-pyevtittâsriäiduiguin sehe uárnee tábáhtusâid kunnijâtmáin kulttuur oovtâst-pargoost jieškote-uv tuáimeiguin já viärmádâtmáin sehe aalmuglávt já aalmugijkoskâsávt. Sajosist lii čokkânemsaje joba 500 ulmuu tábáhtussáid. ¶ — Forgâ muoi finnejeen njálgáid, eeđâi Pöö. ¶ Čuávuvâžžân Iita Jaakonaho láávlui já čuojâttij kitara. Iita lâi jo moonnâm ive suáittimin, mutâ talle sust lâi Oona Pennanen tuávááščuojâtteijen čuojâtmin piano. Iita čaaitij kulmâ pitá ohtuunis já oovtâ suu ucc'obijguin Maijain já Ellijn. Suu pitáh lijjii suomâ já eŋgâlâskielân. ¶ Kuávdáš lii luándumučis saajeest čääsi pellâst, mon vyevdi lii pirâstittám. Taat lii ¶ ruánááčalme . Lostâruánáá sistetuállee čalmeh, maid šaddo taarbâš ohtiimân. Vrd. lostâruánáá, ohtim. ¶ – Siijvost, eeđâi Monni. – Tääbbin pargoo nuuvt ko mun meridâm. ¶ 7. Šivettijd já päikkielleid kalga tipšođ pyereest 24 ¶ Binna Bánna párnái radio ¶ sistees veestâid. Tain almostitmijn luuhâmpitáh já teevstâi uásih láá fáádámiäldásâš ¶ Ruške lii šadoi, ovdâmerkkân lostâmuorâi, soorij já káránâsmuorjij loostâi čohčâsâš ivnečuovâ. ¶ viättoo porgemáánu loopâst uápásmáin jieijâs kulttuurân; sieidisajeh, kolle-enâmeh, sämikuávlu... Teattersaavoot, ive 1991 rääjist leevât oho ääigi čohčâmáánust teatterčáittusijd, máttááttâs, mainâsmuštâlem já eehidtuáluid sehe teattermuusik ubâ kieldâ kuávlust. Aanaar lii finnim Väldikodálâš teattertaho -palhâšume saavoot áánsust. Skammâokko lii lamaš 20 ihheed aanaarlâš kulttuur oovdânpyehtimsaje skammâmáánu aalgâst. Skammâjazz lii čuoijâm Anarist skammâmáánu majemuu oholoopâ 1981 rääjist. ¶  lehden. Partitiivobjetk   Vuáču mááccuh lii Suáđigil sämmilij ärbivuáválâš malli já ivnijdis peeleest alda Aanaar mááccuh. Mááccuh hervâiivneh láá ruopsâd, ruánáá já fiskad. Nisonij kappeer hervejuvvoo kuittâg Iänuduv-Kuovdâkiäinu kappeer náálá ivnáás padijguin – ij kuittâg nuuvt korrâsávt. ¶ Vuávájeijee pargoid kuleh muusikkuávdáá tooimâ vuávám, olášuttem sehe ovdedem. Säämi muusikkuávdáá vuávájeijee tuáimá meid el. Ijâttes ijjâ- algâaalmugij muusiktábáhtus pyevtitteijen. Pargo álgá 7.1.2015 já juátkoo 12.10.2015 räi. Pargo lii sajasâšvuotâ. ¶ Skappuu šiev vuoijâmtááiđu ¶ 2. Poso páálu tievâ já lyešti ááimu meddâl. ¶ Cieskuljuuhâ = Tsieskuljoki ¶ Eeči, räähti mist ustevijd kyeimi kuáimásân. Mij ruhâdâllâp toi peleest, kiäh kivseduvvojeh já hálbášuvvojeh toi peeleest, kiäh suárdojeh sii liškeiivne teikâ kievhivuođâ tiet, já toi peeleest, kiäh kärttih ivveest ihán sujâttáá eelliđ kiddâgâsâin teikâ patâremleeirâin. Ruhâdâllâp toi peeleest, kiäh ääsih suáđi teikâ viehâvääldi kooskâst. Oro mii caggen, ko mij vyelgip taištâlusân ulmui kiärdámuš vuástá. ¶ 9. Vielgis aamnâs mii pyereed eennâm ¶   Kuálmád tave ooláádmudo parlamentaarlâš foorum uárnejuvvoo Ruošâst ive 2013. ¶ sijđoh: 134 ¶ Nissoon máccuháin kevttum táválumos povijmalli lii njuškomáin njuškottum läigipoovij. Nähkipuáhháá kevttih sehe nisoneh et almaah. Nähkipoovij hervejuvvoo távjá siiviilsiäđu mield jieškote-uv mallisij silbâpuáluiguin tâi čiŋâiguin. Sehe almai et nisonij máccuháid kulá vala silkkelijne, mon nisoneh kiddejeh radebel šoljoiguin. Lijne kiddejuvvoo sierâlágán vuovijguin jieškote-uv mallijd. Tiänu nissoon kiddee liijnes radebel masa láskud, ko oppeet anarâš já Suáđigil vuáččulâš v-háámán. ¶ Heeppâdlâš puáttiđ viettâliđ nuubij uárreid! Omppâ ij ubâ vilšâstâmgin munjin. Tot lâi ollásávt lijkkuustum nube uárrei, tot lâi hokâttâllum, vuoiŋâšpoossum já viettâlum. Leggistettim káávvud muottui já suuttâdškuottim. Mut muotâ pokkiiškuođij puuvsâi siisâ já suudâi toho. Lâi pággu pulttâsiđ. Lopâ loopâst, lâihân Oompâst-uv vuoigâdvuotâ skipáráid. Enni eđâččij, et tot lii eellim laahâ já aaibâs luándulâš. Riävtui toi homáh lijjii mielâkiddiivááh. Meridim čuávvuđ váhá tärkkilubbooht, maid toh porgii. Ruottim neeljikuántán vieltist já peittettim muottui. Halijdim uáiniđ, tovâččii-uv toh riävtui tom, maid epidim. Nomâlâsân ráhtáččii-uv toh vala párnáid, jis mun jiem hemâdiččii taid já mašâččim kuánttuđ tuárvi jienâttemeht. Lijjim vises, et Omppâ lâi kandâ, ko tot lâi muu skippáár, veikkâ jiem lamaš kuássin ovdeláá taggaar jurdâččâm. Mahtnii tot lâi tuše Omppâ. Tom nube koččoodškuottim Olgan. ¶ SISČAASIJ LODEH ¶ Pivdo ađai miäcástem lii kuhháá lamaš eres sämmilij iäláttâsâi uássin. Miäcástem ij lah ohtuunis kannatteijee iäláttâs. Tááláá ääigi miäcásteh eromâšávt soorvâid sehe riävskáid. Sämmilii pivdokulttuurist riävskáh pivdojeh kielâiguin. Miäcásteijein láá kiävtust nk. riävskákäärdih, main miäcásteijeeh rähtih jieijâs navdâšemkuávloid jieijâs riävskákielâi kaardijd. Nuubij navdâšemkuávloid iä moonâ pivdeđ riävskáid. Ärbivuáválávt riävskáh pivdojii ton verd ko taid tarbâšii eres purrâmuš lasseen já meid vyebdimnáál huolâtmáin kuittâg tast, ete nääli piergejii. Riävskánääli heiviittâlmeh láá toohâm riävskái pivdem vaigâdubbon. ¶ Kierâš, anarâš okkolostâ ¶ - Nuorttâlâškielâlâš päikkipalvâlempargee Čevetjäävri kuávlun 27 034,50 € ¶ a. meerâ já kobdodâhkiärdu sárgái 1 já 2 oolâ ¶ Skammâmáánust 2011 uárnejum Säämi parlamentaarlâš rääđi konferens ohtâvuođâst lâi nuorâi mini-seminaar. Seminaar uárnejui oovtâstpargoost Taažâ já Ruotâ sämitigij nuorâiorgaanâiguin. Seminaar váldu-uáivil lâi muštâliđ säminuorâi tiileest já tuoivust tave-eennâmlâš nuorâi lävdikoddeest. Konferens ohtâvuođâst toollum SPR čuákkimist meridui ton vuáđđudmist. Säämi parlamentaarlâš rääđi vuálásâš nuorâilävdikodde šadda čokkâniđ Suomâ, Taažâ já Ruotâ sämitigij nuorâiorgaanâi nomâttem jesânijn, mut še Ruošâ säminuorâi servi pivdoo nomâttiđ ovdâsteijeid lävdikoodán. ¶ Totkee sijđo Tuuđhâ enâdâhkuuvijd A-F 80 ¶ Čäcituáluproojeekt háituliih vaikuttâsah pyehtih čuoccâđ nuuvt sämmiláid algâaalmugin kullee, ohtsâžžân nomâttum vuoigâdvuođáid, ko meid ovdâmerkkân tuše oovtâ sämmilâšperruu eellimtilán. ¶   kenigit enâmijd suojâliđ Nuorttâmeerâ. ¶ Vuovnâlâšvuotâ 1, 7, 9, 28, 30, 31, 36, 40 ¶ dynaamisávt/funktionaallávt siämmáánáálá ko KR92. ¶ Piätárist äässih vittâ miljovn olmožid, masa siämmáá ennuv ko ubâ Suomâst. Ruošâ tsaari Piättâr Styeres huksiittij Piättâr Suomâluovtâ pootân jiäggáás Nevajuuvâ njáálmán. Kaavpugân ferttij kuáivuđ maaŋgâid oolijd já huksiđ šooldijd. Maaŋgâi suollui, šooldij já oolij keežild lii Piättâr finnim noomâ Tavekuávlu Venetsia. ¶ Tavas vyejedijn huámmâšim, et lam vájáldittám saalku Liisá pááikán. Pengillyn puáttim maŋa Cari sooitij tohon já keevâi-uv nuuvt vuohâsávt, et Peggy Lee lâi puátimin ittinâš Pengillyn já sun puávtáččij saalku fárustis. Lusis peeivi maŋa moonáim nohádiđ. ¶ jurgâlemvastuid nuuvt, et jurgâlus ij oroččii jurgâlussân. Dynaamisâš ekvivalens ¶ meiničalme ¶ Mij vaattâp politiik, mon vuolgâsaijeen láá sämmilij vuoigâdvuođah algâaalmugin já mii spiekâst tááláá olgošteijee ráhtusijn. Nuuvt staatâ puáhtá turviđ sämmilij kielâi, kulttuurij já iäláttâsâi siäilum já ovdánem aalmugvuoigâdvuođâ mield. Mij uáinip, et tave-eennâmlâš sämisopâmuš ratifisistem puáhtá ovdediđ uđđâ oornig, mast sämmilijn lii máhđulâšvuotâ uásálistiđ já vaikuttiđ miärádâstohâmân sii kyeskee aašijn puohâin taasijn Tave-enâmijn. ¶ Porttâpäävti tulvâdemjävri = Porttipahdan tekojärvi ¶ vaadâs ¶ näpikiärdu ¶ eresnáál–uv sij pelhittii suu. ¶ vistekálvufabrik pargee ¶ 1. Sáárgu vihkosâd eennâmpáálu já merkkii toos ¶ Hiärrá, teevdi mii Jiegâinâd, et mii siskelâšâst kolgeh ellee čääsi virdeh. Teevdi mii jieijâd rávhoin, et ruokâsmittep meiddei aldemuidân lyettiđ tunjin. Teevdi mii rähisvuođâinâd, et mii olmooškoskâvuođah uđâsmeh ton vyeimist. Kuulâ mii rukkoos Algaad Jeesus Kristus tiet. ¶ - Na muoi kale vyelgeen, nieidâkyevtis eeđáin. ¶ manemuš 167 ¶ – Uásteen veik millumpiärgu já vuástá já váhá kuobbârijd já toomaattijd. Tot oro lemin aaibâs pyeri. ¶    kaačân   Tuomah mákkojeh čuovâdis šoddâmsoojijn niijtoin já mecciroobdâin. Vyesi-kesimáánust lieđđejeijee tuomah láá kiässááš uáináttâs. Stuorrâ opsijdeijee liäđuseh kiäsutteh tiivrijd uuccâđ mieđâ, já tiivreh kavjejeh kuká. Loppâkeesist liäđusij sajan šaddeh čapis, ucánjáhháá mirhâliih myerjih. Mirhâlâšvuođâst huolâthánnáá myerjih láá maaŋgâ ellee, tego ränisrástágáá raavâd. ¶ Puohnâssân hyenes säpligihe kuittâg meerhâš tom, et puoiduuh iä lassaan tom ive já sättih joba jamâdiđ-uv tälvipuolâšijn. Tie lii suijâ, manen puoiduuh jutâleh ulmui tuuvnijn já iälusteh ulmuu viäsui aldasijn. Sáttá keevvâđ nuuvt-uv, et puoidâ “skippuudât” kyelipivdein já asâiduvá suu orroomsaje aldasáid, jis peri pällee miiŋkist. Puoidâ ko lii viehâ äänhis kuálán, veikkâ ij jieš tom piivdegin. Ko veerdižeh kevttiv siämmáid evvisijd, te sättiv tiäivásiđ siämmáá-áigásávt meid siämmáá viistán, ađai ááitán, já talle kale kyeimikuáhtá oovdah maneh ruossâlâs. Ko puoidâ šadda atâštuđ, tot jussee, ađai pyeskee hajârávsástis taggaar haajâ, et kale myesittuttee kyelipivdeeskippáár-uv tom puátá tubdâđ. Seevđâhaajâ oopsijd vala maaŋgâid ohhoid jussim maŋa. Hajârávssáin puoidâ merkkee meid reeviirrajijdis já tieđeet šlajâkuoimijdis jieijâs jotemis já iäluustmis. ¶ maainâš, et komitea oonij pyerrin kieđâvuššâđ ráámmátteevstâ “merhâšumeráhtus peht ¶   Suálui-Suomâ lii Suomâ tergâdumos kuálástuskuávlu ¶ Mut mahtnii, veik suu jurduuh kirdii aaibâs tego poolvâi siste, sun sun kuittâg ferttij tääl vyelgiđ ääigild. Kaari kuvlân kale peesâi vääzin ollâopâttâhân, mut tohon lâi tuš váhá kuhheeb väzzimmätki. Mut mon čuuvtij kuhheeb, tom kale ij vistig tiättám. ¶ - Suoijiđ muu? Jovnâ hirmástui. ¶ Seervi uđđâ saavâjođetteijee já uđđâ čällee stiivrâ vuossâmuu čuákkimist 20.3.2011 ¶ Vilna G5 ¶ – Muštâlih-uv tun iäččásâd já iännásâd jieijâd kuálástemfiäránist. Suttáin-uv suoi tuu oolâ, ko tun lijjih moonnâm lovettáá ohtuu jäävri oolâ? Myerji táátui tiettiđ. ¶ SomBy ¶ Riikka Morottaja ¶ Iävtukkâs asâttem ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtus 2009 ¶ << Alkuun ¶ Já tast mun ervidim, ¶  uussim Simba ferttij mieđettiđ, ete Timon lâi riehâgist. ¶ Adjektiiv B Čalmekolláá stuárudâh ¶ Vs. škovlimčällee Irmeli Moilanen (30.11.2014 räi) ¶ Sämitige škovlim- já oppâmateriaallävdikodde tuhhit oppâmateriaalpargo kyeskee pyevtittâsvuáváámijd já prinsiipâid. Škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh västid oppâmateriaalpargo vuáváámist, tooimâi piäiválâš olášutmist, jyehimist, tieđeetmist, vaarij kevttimân kullee haaldâšmist já materiaalpaargon kullee tave-eennâmlâš ohtsâšpargoost. ¶ Ellen-Máret Juuso kirje lii meiddei “keččei jiellâh” Hettaast. Tapio mielâst kirjeest lii šiev maainâs, fiijnâ koveh já ruopsis läigi. Kirjeest lii tehálâš teema: “ohtuunâsvuotâ ij lah suámi, mut mainâs uccâ kiäđháš kávná kuittâg ustevijd!” Stuárráábij párnái kiirjijn palhâšuvvoo Aanaar vyeliškoovlâ 6. luoka Vierccain vuitui. “Kirjeest lii ruop-sis läigi. Tom lii älkkee luuhâđ já tast láá tuođâi-uv fiijnâ koveh. Hitruus muštâluš mon piäsá povvâstiđ.” ¶ 5 Maid iäruid huámášâh šaddoin? Mast iäruh šaddeh? ¶ Ravgâmoorâstjäävrih SA.1963 Ravgâmoorâst TV. ¶ ČAASIJ NJOMÂTTEIJEEH ¶ - Luhhoost jieh, ko must iä lah sukkâreh. Must iä kuássin ele kyesih, já olssân jiem lah kuássin šoddâm sukkârijd uástiđ. ¶ 4. Noomât Egypti viljâlemšaddoid 1 - 6: ¶ KKK02, s. 95. ¶ Nuorttâsämikielâ já nuorttâsämikielâlâš oppâmateriaaleh ¶ Aanaar kieldâ/Sämikirjerááju ¶ Tirana F7 ¶ Máárjá, Jeesus enni 136-138,141-142, 144-147, 156 ¶ Kove: Pertti Turunen ¶ Ofelaš pargon lii vuáváđ já valmâštâllâđ sämmilijn muštâleijee Ofelaš-materiaalijd škoovlâin eellim várás sehe kolliđ Laapi kuávlu škovláid já muštâliđ sämmilijn valmâštum materiaalij mield. ¶ njuolâsšadoh = horsmakasvit ¶ (PDF-tiätuvuárkká). ¶ Säämi arâšoddâdem ¶ a. Kost hirmosstormâ stäjidij? ¶ Sun tuubdâi, maht Heeihâ kietâ čaŋalditij suu niskeest. Sun siirdij tom tyebbiláá, mut tot liijká-uv paasij huolâttemeht Ááná ärdei pirrâ. ¶ Sun čujottij muu mätkilaavhâ. ¶  ustevvuotâ, Taaidâtábáhtus koveráiđu ¶  kirje Čielgitävtittemeh ¶ – Puátá-uv tot Brysselân mannee juná eidu taan ruugân? koijâdim, tastko tiettim, et belgialiih láá čyerbih orniđ aašijd olmânáál, jis kerd miinii monâškuát puástud. ¶  Iäláttâsân Maaŋgâ tiijme määđhi maŋa bussi viijmâg orostij Ruávinjaargâ kirdemkiedi šiiljon. Vyeijee vala muštottij, et tobbeen ij vuálgáččii ohtâgin maašin. Mun aštus smiettim, maid tallegis kolgâččim, jis nuuvt kevâččij. Moonnim siisâ mätkilavhâinân, njuolgist tiiskâ kuuvl. Nissoon ton tyehin čielgij, et Blue1 kirdáččij tego táválávt-uv, mut sun koijâdij tállân, puávtáččim-uv mun sirdeđ jieččân kirdemmääđhi ittáážân. Mun tiäđust-uv hirmástuvvim. Mun jiem tom halijdâm. Ko tiäđuštâllim toos suujâ, nissoon čielgij, et kirdemmašinân lijjii vuobdum eenâb sajeh ko maid mašinân šiettii mađhâšeijeeh. Tääl sun koolgâi juáhháást koijâdiđ, puohtii-uv sij sirdeđ määđhis. Sun tarbâšij vittâ rijjâtátulii. Muu mielâst tot lâi uáli ennuv koijâdum. Nissoon čielgij, et jis iävtutátuliih iä lamaš, sun ferttiiččij tuše kyeđđiđ puoh majemustáá kiädán puáttám mađhâšeijeid meddâl kirdemmašinist. Maŋgii sun vala kulluuttij-uv rijjâtátulijd. Sij finniiččii kulmâčyet eurod já vala ijjâsaje Ruávinjaargâst. Loopâloopâst vittâ nuorâ almaa uáinojii itemin tiiskâ kuuvl, já sij uáinojii uáli jo tutâvâžžân kuáivumin pursâidis já tevdimin tom nissoon keigim ruđâigijn. Smiettim, et jis muu mätki ij liččii lamaš nuuvt váiváá, liččim mun-uv mielâstân tiänám mottoom čyetieurosii. Mut taan tove kale jiem halijdâm innig tiilááškyettiđ uđđâ kirdemliipuid Amsterdam mašinân já sirdeškyettiđ hooteelijjâdem Helsigist. Táppááččim tast vala nube kerd. ¶ 5 a. Tuuđhâ, maht tun já tuu peerâ kevttivetteđ šleeđgâ. Merkkii ruossáin Kale- tâi Ij-sárgáttâhân. ¶ * Av-teknikkár Janne Lappalainen ¶ kappeerpäiski ¶ Ákku keejâi hirmástâlân: ¶ Ferránmoš kavâstâlâi já maacâi siisâ. Suáhiteejâ julestij. Leibpitâ purâstij. ¶ 1980 -lovo rääjist lii Kirkkohaldâttâs, párnái kuávdáá já Suomâ já Taažâ pipliaseervij sehe Aanaar servikode kuástádâssân lii almostittum ennuv kirholâš já vuoiŋâlâš kirjálâšvuotâ. Eres lasseen lii almostittum Uđđâ Testament tavesämikielân já uásih anarâškielân, immeelpalvelus- já toimâttâskirjeh kuábbáá-uv sämikielân, salmâkirje kuábbáá-uv sämikielân, katekismus kuábbáá-uv sämikielân, sehe párnáá Ráámmát anarâškielân. ¶ Galileajäävrist ¶ čielgitävtittemes elleeh, tegu ulloskerreerapu. ¶ Tallinna ¶ Ciälkkámušpivdem mield smiettâmuš vuáđuld ráhtoo ministeriö virgealmaipargon iävtuttâs stiivrâ iävtuttâssân kuálástuslaahân suullân ive keččin. ¶ Alnetoollâm já pargojuávhu jieijâs siijđoh ¶ 2. Kišto uárnejeijen tuáimá Sämitigge. ¶ Biodiversiteetsopâmuš 12. uásipeličuákkim lii algâttâm ¶  virgeomâhááh Schnitler räjikoijâdâllâmpevdikirjeest uáinip ovdâmerkkân, et ive 1745 markkâneh tuállojii 9. já 10. Peeivij (Schnitler čáálá peivikirjehäämist). Tot mii kuittâg enâmustáá kiddee huámášume, lii tot et äigipaje lii koskâpuddâsâš. Niävttá lemin nuuvt, et ässeeh ferttejii rávhálávt vuordâččiđ nuuvt kuhháá, ko tuárnusliih pottii. Lii máhđulâš, et taat vyehi lii hámádum páágu oovdâst vaigâdvuoiđâin, moh pottii kuhes mađhij keežild. Meid Alahiäjust lii tiättu, et paj´ulmuin lijjii vädisvuođâh kiergâniđ markkânpááikán olmâ ááigân. Markkânij toollâm ferttij talle sirdeđ. Pyehtip kuittâg nabdeđ, et markkâneh algii iäskán talle ko tuárnusliih lijjii pyevtittâm, mii meid naanood markkânij čonâsemvuođâ ruátálâš kävppialmaaid. ¶ 75 ¶   [Koolgah – Kulâ enni, mun moonâm olgos, sun eeđâi. ¶   - kyehti desilitter sukkâr ¶ Sämitige alguu keežild lii Suomâ riemmâm olášutteđ Suomâ ratifisistem biodiversiteetsopâmuš artikla 8(j), mii kuáská algâaalmugij luándun lohtâseijee ärbivuáválâš tiäđu. Pirâsministeriö lii asâttâm pargojuávhu valmâštâllâđ artikla olášuttem, mon saavâjođetteijen lam. Pargojuávkku kiergân pargostis taan ive, OA kulluuttem luándu maaŋgâhámásâšvuođâive ääigi. Sämitigge lii toohâm alguu máttááttâsministeriön Unesco immateriaallâš kulttuuräärbi suojâlemsopâmuš ratifisistmist, mii suojâličij sämmilij ärbivuáválâš tiäđu já eromâšávt säämi tyejiärbivuáhán lohtâseijee tiäđu. ¶ Pase Immeel, eellim adeleijee. Kijtto tast, et lah skeŋkkim ehidâsâst Kristus rummâš já voorâ avalâš eellim kälden. Ruokâsmit mii Pase Jiegâ vuoimijn já iššeed tuálvuđ saavâ pajaspajanem Kristusist jyehi sajan maailmân. Alestâs liävus tunjin, Eeči já Alge já Pase Jieggâ, tääl já ain. ¶ » Máttáátteijee, mij lep jo porgâm ubâ iijâ epke lah koddám ¶ tâstiđ oovtviärdásâšvuođâlaavâ olášume já säämi kielâlaavâ olášume čuávvum sämikuávlust. ¶  –ma-‐ ČUÁKKIMVISTE SILBA 10 ulmui, 25 m2 ¶ c) Maht šadoh finnejeh ohtiimân tárbulijd amnâsijd? ¶  kale. -‐ Kuosâvyevdih Aanaar kieldâst láá viehâ uccáá já toh-uv moh láá, iä lah vaarâ tarbâšân tärkkilávt tutkum. Ličij-uv suámi tiettiđ, eidu maggaar šlaajâ šadda ovdâmerkkân Čaarmâtuoddâr kuávlust já lii-uv oskottettee tiätusänikirjij náágus (Fakta 5, s. 459), et Tave-Suomâ kuosâ ličij sieivâ kuosâ (Picea abies) já Siberia kuosâ (Picea obovata) siävuttâs. ¶ Sämmilij vuoigâdvuođah lahâaasâtmist ¶ Seervi ruttâtilih lopâttuvvojeh kalenderivij mield. Tilih kalgeh leđe valmâšeh majemustáá kyehti (2) oho ovdil ihečuákkim. Ihečuákkim väljee kyehti (2) fastâ já kyehti (2) väritilivákšojeijee vakšuđ ton ive tilijd. Ihečuákkim kieđâvuš tiličielgiittâs já meerrid stiivrâ kenigâsvuođâst luovviimist. ¶ Kallioniemi & Sinikka Raikunen: Lukukirja. ¶  ‐ – Nahân te? ¶ šaheores 12 ¶ Jävriruávu puáhtá tuššâdiđ vuojâdemriddoin nijttemáin maŋgii keesist toi ruánáá versoid. Silkkešnjirgoo já maaŋgah lodeh kevttih jävriruávu pittáid piervâlhuksimamnâsin. ¶ Vástuppeivi 3.2. ¶ Apenniinij njargâeennâm, Sisilia, Sardinia, ¶ Juuvâi juuvâ njäälmi alda lâi karrii jeggi, mast lijjii uccâ suárvááh. Motomeh suárvááh lijjii madduin mieskâm, taid lâi hiälppu tojâliđ. Lovmat suárváá tooijim já kuoddim riidon, main algim rähtiđ puárree. Päddi ko ij lamaš, te ferttejim láánjáin puunnjâđ piäsáduvvâid já toiguin čoonnâđ taid suárváid kiddâluvvâi, kulmâ muorâ val čoonnim segis peciviäddáiguin rastamuorrân, ete ličij nanosub. Já toin mun peessim tom tulve juuvvâi juuvâ rasta. ¶ pase Hiärrá, puohváldálâš Eeči, avalâš Immeel Jeesus Kristus, mii Hiärá peht. ¶ Iäláskittemohjelm kalga toollâđ siste iävtuttâsâsid, moh kyeskih sämikielâi tutkâm já kielâhuolâttâs, sämikielâ máttááttâs já sämikielâlâš škovlim, sämikielâlâš kulttuur tuárjum, sämikielâlâš peivitipšo já kielâpiervâltooimâ sehe eres tagarijd ohtsâškodde-eellim uásisuorgijd, main nanoduvvoo sämmilij vuoigâdvuotâ tuođâlávt aitârdiđ já ovdediđ kielâs já kulttuuris väldikodálávt. Pargojuávkku kalga väldiđ vuotân sämikielâi tile já ovdánem meid eres-uv Tave-enâmijn. ¶ jotkum 1900-lovobel Suomâst. ¶ Majemuš puddâ ¶ - Tiäđust-uv, Haŋgal eeđâi. ¶ Äijih palidij val ääigis já, komálâš tot kal lâi, mut mun-uv movtáskim kuolijn já tast, maht tovle já taan ääigi pivdii taid. ¶  objekt Säämi haldâsemkuávluh ¶ VÄÄČČIR MECCIKUÁVLU Vätsärin erämaa ¶ 1.4 Čielgiittâs tuávááš ¶ » Tääl tij kal oskovetteđ » , eeđâi Jeesus. » Puátá äigi – já tot lii jo tääl ¶ Haavâ stivrimjuávhu jeessân Irja Seurujärvi-Kari páhudij, et lii kijtolâš kielâiäláskittem toimâohjelmiävtuttâs kárvánmist. – Tehálumos kielâ iäláskittem luhostuumân lii positiivlâš vuoiŋâ, almolâš táttutile já ohtsâš visio, páhudij Seurujärvi-Kari. ¶ Lyešti kieđâdâd koskâttuvâi vuálus. ¶  väldiđ ávus virdepirrâdâh ¶ LASEMÁÁVSUST/SIERÂTIILÁÁMIST ¶ Kaijuuh väldideh kaavpugijd ¶ Sij iä tarbâšâm vuorkkiđ puárrás, tastko jyehi iiđeed enâmist lâi uuđâs. Tot čoggui njaalgâ, vielgis suvrâmin. Sij kočodii tom mannan. ¶ Ij kume čääci táálu puáldi. (Giryama, Afrik) ¶ 63 ¶ – Na tohhân soittii tohon Brysselân, iššeed vala eeđâi optimistân. ¶ Njadosliemâst njadostum myerjih lahcâsuptáin 6,50 euro ¶ Liekovarpio ¶ Säämi kielârääđist / Säämi kielâlävdikoddeest ¶ Ohtsiih ovtâskâsčuággásiih ulmeh láá sämmilij siärvuslâšvuođâ ovdedem, säämi ärbivuáválii tiäđu turvim, säämi kulttuurpirrâs turvim, sämikulttuur eellimvuáimálâšvuođâ turvim ubâ enâmist, sämitige vaaljâvuáháduv ovdedem, sämitige jieijâs tooimâ ovdedem já sämitige hiäđukocceem ovdedem. ¶ Anarâškielâ jiešvuođah ¶ Saijoos lekkâmeh 2012 ¶ Pase Immeel, rähis almalâš Eeči. Tun lah adelâm mijjân vuoigâdvuođâ aldaniđ tuu Algaad Jeesus Kristus noomâst já pyehtiđ tunjin ánumijdân já kijttosijdân. Kuulâ mii, ko ruhâdâllâp ohtsâš aašij já puoh aldemuidân peeleest. ¶ 77 ¶ Lyophyllum fumosum ¶ syeinimáánu 50 + 20 ¶ Juhháán-Uulá tieđij suullân, kogo pehti láim Mattijn vázzám vááijuv okko tassaaš, ko láim puáttám ton kuhes riämnjápiäjumääđhist já nuuvtpa iän vázzámgin eidu siämmáid enâmijd. Vazzijm váháš nuorttâláá já munnuu väzzimkiäinu oolâ teivâsii siemin morâstááh, tiävááh já jiäggááh. Časkelâddáim puoh máhđulijd tiäváid já tarkkuim čunoipáiháid já vorâssiähá riämnjáluodah eštus vuottuustellii tyellittälli. Luodah lijjii uceh já tast miäruštâláim, et saahâ ličij cijkkoriämnjást. Viggáim finniđ čielgâs mon kulij vorrâsumoseh luodah ain monnii já poođijm ton puátusân, et tavas toh monnii. Viljâm tieđij, et liččijm jo Pecivyetkimvääri máddáákeččin, mut oovtâgin piäju iän lamaš vala kavnâm. Ussáim já ussáim, veikkâ enâmeh iä orroomgin innig tagarin, et piäju puávtáččáim kavnâđ. Láim vázzám ubâ peeivi já smiettáim jo macâškyettiđ pyeráidân luus. Peivi lâi lamaš kuittâg nuuvt koorâs, et ferttiiččáim vala káhvástâllâđ, jeđe väzziliđ maasâd. ¶   Vuávájeijee ¶ Vááldám vistig amnâstuv puárrásumos sänikeerdi, puáris aalmugnomâttâsâid. Lam tutkâm taan sänikeerdi saanijd kielâhistorjá tutkâmmetodáin. Čielgiim, mon puárráseh šlajânoomah láá já mii lii toi álgupuáttim. Taan sänikiärdán kuleh maaŋgâahasiih säänih. Saanijn puárrásumoseh mäccih uralâlâš já suomâ-ugrâlâš vuáđukielâ räi. Nuorâmuu keerdi säänih láá nuuvt kočodum ohtsâšsämmilâš säänih, moh mäccih tuše vuáđusämikielân. Toid ij kavnuu vaastâ sämikielâi ulguupeln. Puárrásumos keerdi säänih, maid kávnoo vaastâ kukkenorroo hyelkkikielâin, láá ovdâmerkkân loddenomâttâsah káránâs, čuáđgi, kuáskim já kiehâ. Kuobbârij noomâin taan sänikiärdán kulá tuše almosnommâ čááná, mii lii suomâkielâ sieni-sääni jienâdâhvaastâ. Tuše vuáđusämikielân mäccee nomâttâsah láá ovdâmerkkân áŋálâh, čierrih teikâ čerrih, kiärun já kierâš. Taah esken nomâttum säänih láá nuuvt kočodum puáris ärbisäänih, moid ij kavnuu lovnâetymologia. Taan sänikiärdán kullee sanij juávhust láá kale meiddei motomeh loovnah. Tain puárrásumos lii germaanlâš lovnâ čuánjá. Ohtsâšsämmilâš keerdist kávnojeh kulmâ skandinaavâlâš loovnâ: havdâ, rástágâš já välli. ¶ – Mun lâm šoddâm Ruávinjaargâst. ¶ 1. Päärtih – Čevetjäävri kuávlust lii vaikuttâm Uccpárnáá Issá , kiän eeči lâi Eljis já tiäđust suu-uv eeči lâi Eljis ađai kandâ já eeči láin kaaimižeh, suhânommâ lâi Paltto. Nuuvtpa nuorâb Eljis lâi Uccpáárnáš já Issá lâi suu kandâ. ¶ riäská = pieni siikalaji 172 ¶ – Puáđi jotelávt išán! Hemulâš čuorvij. – Mudoi mun koočâm tuoi siisâ! ¶ – Pyeri iiđeed Hirškikkâ já Myerji. Forgâ uáinivettee, västidává eeči já enni. ¶ Seinijuuhâ B4 ¶ Olgoštem kiäldoo meid rikoslaavâst já oovtviärdásâšvuođâlaavâst. ¶ Säämi luándu áinoo já viehâ härvinâš kissáelleid ovdâsteijee piätu lii iilvâs, mast láá kulmá aldahyelhi; kanadaiilvâs já ruopsisiilvâs Tave-Amerikâst, sehe pantteriilvâs Iberianjaargâst, ađai jiešalnees Espanjast. Iilvâs lii 60 seentist 75 seentin olluv, 70 seentist 140 seentin kukke, seibi 15 seentist 25 seentin kukke já tegu 2/3 ličij potkiistum meddâl já seibilahe keeči vala pikkâdum. Iilvâs tiäddá 8 kiilust 26 kiilun já ores lii stuárráb ko niŋálâs. Kissápiäđu válduivne lii keessiv ruopsis-räänis já tälviv vielgis-räänis, mast láá maaŋgâstuárusiih jo-uv čapis tâi ruopsis tiälhuh. Puohnâssân tot lii tegu stuorrâ tieppipeljisâš päikkikissá, mast lii seibi časkestum rasta. ¶ – Mutâ kale lii jo muotâ! sun hirmástâlâi kuáivudijnis. ¶ , mon toimâsaje lii sämitige säällimkoddeest säämi kulttuurkuávdáš Sajosist Aanaar markkânist. ¶  nuuvt, haapi? Maainâš ovdâmerkkâelleid. ¶ Algâaalmugijn lii vuoigâdvuotâ meridiđ já ovdediđ vuosâsajasijd uulmijd já strategiaid, moh kyeskih toi ovdánemvuoigâdvuođâ kevttim. Algâaalmugijn lii eromâšávt vuoigâdvuotâ uásálistiđ aktiivlávt toid vaikutteijee tiervâsvuođâhuolâttâs- já aassâmviäsuohjelmij sehe eres ekonomâlij já sosiaallij ohjelmij oovdedmân já tain meerridmân sehe vuoigâdvuotâ máhđulâšvuođâi mield haldâšiđ taid ohjelmijd jieijâs toimâorgaanâi pehti. ¶ Tääsi: ovdâmáttááttâs - 3 lk ¶ ruskâsajangin luudijd keččâđ, ige tááloidgin ¶ Filippus moonâi sárnuđ ääšist Andreasân, já talle suoi kuohtuuh moonáin Jeesus savváid. ¶ Tust iä uážu leđe eres imeleh. ¶ - Tiein tááluin láá ennuv nieidah, sátáččij Ilmar-uv kavnâđ tobbeen myerssee, lasseet vala Matti. ¶ já šadoi lasanem. ¶  postpositioh Sämikielâst Vaaljâlävdikodde merkkee vaaljâluvâttâlmân taid sämmilijd, kiäh lijjii jienâvuoigâdvuođâliih ive 2011 vaaljâin. ¶ Ulguupiälááh já siskiipiälááh suujah Távjá kulá nággus, et ekonomâlijn suujâin lii tehálumos merhâšume kolonisistmân, ađai táválávt lii saahâ tuše “ulguupiäláin suujâin” . Täst táiđá-uv leđe merhâšittee uási tuotâvuođâst, mut muu mielâst láá vala teháliih “siskiipiälááh suujah” , moh vaikutteh prosessân já moh meiddei taheh iberdetten, mane täid aalmugijd suárdih, tuššâdeh~já jođetteh suhâjämimân. Taat probleem lii vala onnáá peeivi-uv äigikyevdil. Kuáláduv sämmilij äŋgiris poolitlâš kriisâ ive 2010 lii tast kovvejeijee ovdâmerkkâ. Ailo Gaup uáinu Ailo Gaup lii meiddei tom mielâst, et taid suujâid kyeskee teema, mane algâaalmugijd láá kohtâlâm hyeneeht – já mane taid ain-uv kohtâleh návt – lii tabu. Suu mielâst taan probleem válduášáliih suujah láá taah: – uáli sierâlágáneh kulttuureh – eellim ucceeblohhoon eenâblovo siste – aaibâs ereslágáneh eellimvyevih – sierâlágáneh oskolduvah – ollásávt nubijnis spiekâsteijee kielah Gaup toovâi meiddei retorisii koččâmâš: Puáhtá-uv eennâm ubâ omâstiđgin? Ij-uv mist puohâin kolgâččii leđe tuárvi eellimsaje kevttimnáál? ¶ – Ij lah maggaargin vaarâ! Mun skiirnâm kozâiguin piäcán kiddâ, mun jiem koočâ. Puáđi peri! ¶ 4. Australia 383 740 ¶ “ Heikkâ Saammâlkandâ Mattus šoodâi 10.9.1838 uáli juo kievhis vaanhimijn Pááđáár siijdâ Jormo pääihist. Perrust lijjii 7 pärnid. Purrâmuššân lâi iänááš pecimääli já ehidist enni ain luvâttij párnáidis eehidrukosijd já Eeči mii já Hiärá sivnádâs. Ive 1856 kirkkohiärrá E.W. Borg kiddij huámášume 18-ihásâš Heeikân, kiäst lâi šiev máttu. Sun valmâštui katekeettan 1858, mutâ algâttij katekeettan esken 1864. Sun tooimâi meiddei faŋgâfievrárin 1868 – 1871. Lukkárin Hendrih väljejui ive 1871, já vuossmuu já áinoo keerdi katekeeta viirgán 1883. Sun luovâttij katekeeta virgees Matti Lehtolan ive 1893. Jormo-Hendrih lâi fáárust čälimin Aanaar kieldâhaldâttâs vuáđudemäššikirje ive 1876, lâi kieldâlävdikode värialmajin 1894 – 1899 já kullui meiddei Aanaar škoovlâ vuossmuu stiivrân. Sun lâi jieš vuossâmui uáppei juávhust Aanaar uđđâ škoovlâst. Jormo-Hendrih naajâi Aikio Ánnáin (1842 – 1910) já suái finnijn čiččâm pärnid, moin nelji jammii já kuulmâst ohtâ lâi peljittem. Heikkâ eelij tuđâvâ¿¿ân perruinis Juvduujuuvâ lusmeest. Mainâseh iä lah tiäđuust ennuu. Kavnum láá kuttâ mainâs, moin kyehti láá elleemainâseh, kulmâ sämmilii elimist já ohtâ mainâsijn lii jieijâs elimist”. ¶ KKK02, s. 82. ¶ Sämitigge ¶   1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶ riddosuáluikuávlu 71 ¶ tot porá oomeen siemânijd. Šaddosiirah väldideh távjá heeđâlmmuorâid já njameh loostâin kolgos. Šoddâm hito já loostah kovrâgeh. Oomeenryebbi já muumiotavdâ láá oomeen vahaduttee kuobârtaavdah. Oomeenryebi itoseh tálvásteleh muorâin kočâdâm loostâin. Tobbeen itoseh levâneh puáttee keesi piegâ mield omenáid. Muumiotaavdâ kuobârsááiguh pilledeh läddee oomeen ruškâdin, ige tot lah innig purâttettee. Tágárijd heđâlmijd kalga nuurrâđ huolâlávt já puáldiđ tâi hävdidiđ jieŋâlâsân enâmân. ¶ heivee pyereest tággáár raavvâdhahâmân. Meid muuikust lii pajaskulij sundášum njälmi, mut ton válduraavâd lii čääsist suiloo elleeplankton. Tom tot sillee čääsist silleepanijguin, moh láá syevđikeevlijn. Muuikuh lihâdeh veigin pajaldâsčääsist uáivádâhhân, mut piäiván toh luáštádeteh jieŋâlâsân. ¶ 50 rammid vuojâ. ¶  cuvnâđ Stááluh aldanii hirmâd jotelávt. Jovnâ kejâstij jotelávt juávhu, mii lâi muádi meetter keččin. Regnaf tuše keejâi, mut suu čoolmijn ooinij, et sun-uv poolâi. Stááluh lijjii nuuvt stuárráh já toh lijjii ennuv. Karim, veikkâ lâi stuorrâ já kievrâs häldee, te poolâi sun-uv. Sunnust lâi kuittâg kuábbáást-uv miekki kieđâst já suái vuordijn stááluid ruokkâdávt. ¶ Sun moonâi pajepaapâi luusâ já eeđâi: ”Mun jiem haalijd tii ruuđâid. Mun toohim puástud, ko išedim tii väldiđ Jeesus kiddâ. Sun ij lah toohâm maiden paaid.” ¶ 123. Olmoošvuoigâdvuotváldálâš avžuut Suomâ ratifisistiđ ILO sopâmuš nr 169 já tubdâstiđ sämmilij eennâmkevttimvuoigâdvuođâid já vuoigâdvuođâ hárjuttiđ ärbivuáválâš puásuituálu. Eres lahâuđâsmittemtáárbui kieđâvuššâm váátá ennuv oovtâstpargo sierâ ministeriöi kooskâst. Taat meid tovâččij älkkeebin ráđádâlmijd sämiovdâsteijeiguin, main kalga leđe merhâšittee uási ratifisistemprosessist. Iävtuttâs ovdâskode já sämitige ohtsâš ratifisistempargojuávhu vuáđudmist lii tuođâi-uv kuorâttâllâm árvusâš. Meccihaldâttâslaavâ uđâsmittem fáálá meid máhđulâšvuođâ kavnâđ innovatiivlâš čuávdusijd oovdâst leijee koččâmuššáid. Joođoost leijee ráđádâlmijn tave-eennâmlâš sämisopâmuš ááigán uážžumân tiädutteh, ete sämmilâškoččâmuš lii staatâi raajijd rastaldittee já ráđádâlmijn sättih tiäduttiđ mieđetteijee vuáháduvvâid já máhđulâšvuođâid oovtnálásittum aldanemvuáhán ¶ 26.8. Ruotâ Sämitige vuáđudempeivi (virgálâš lekkâmeh 26.8.1993) ¶ Tuávuldâsah: Ummool (bud), ihešodâstâh, šaddoalgâ (sprout, shoot), šoddâmpaje (period of growth), eennâmverdi (rhizome), ruške (autumn russet) ¶  kuuvse. Ciälhástuvâin Aanaar markkânist láá nelji s-pustaváin älgee lájádâs, moi sämivuotân vuáđuduvvee allians puávtáččij nabdeđ masaba jo Pase neeljiohtâvuotân – verdid “Pase kuulmâohtâvuotâ” . Taah lájádâsah láá: Sämitigge, Säämi Radio (Sámi Radio), Säämi máttááttâskuávdáš (SMK) já Sijdâ, mast toimâv Säämi museo (Sámi Museum) já Meccihaldâttâs Luándukuávdáš. Ohtsis täin lájádâsâin láá pargeeh suullân 120, main anarâškielâlâš pargeeh láá 15. Enâmustáá sij láá Sämitiggeest, mii tuáimá Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist. Tot lii ton peeleest šiev loho, et vala lovmat ihheed tassaaš tot lâi vuálá viiđâ. Anarist láá kale vala kyehti sämivuotân lohtâseijee puuvdâ: Sámi Duodji ry, mii vuábdá jyehilágán ärbivuáválâš säämi tuojijd, sehe Petteri Laiti ateljee Samekki, mast kávná čuárvi-, tähti-, muorâ- já jálumeetaalpyevtittâsâid. Nuuvtpa puohnâssân s-pustaváin älgee finnoduvah Anarist láá-uv kuttâ. ¶ áiru, ááiru = airo ¶   Läänemeri = ¶ jurgâlum genetiivráhtusáin loopâ räi (spiekâstemjuávkku nr 2), tastko anarâškielâst ¶ kielâlâš vuoigâdvuođâi čuávvum sehe olesváldálâš vuáđututkâmuš rähtim sämikielâi tááláá tiileest. ¶ - säämi kielâoovtâstpaargon lohtâseijee pargoh ¶ vuoijâmjyelgi.....69 ¶ Väri-Suomâ = Vaara-Suomi 2 ¶ Jeesus keejâi riävvár já eeđâi: ”Jo onne tun lah muin paradiijsâst.” ¶ Kietâruotâs, Tarvantovääri já Pöyrisjäävri meccikuávluh sehe uásild Pulju meccikuávlu ¶  uđđâ – koskâveepsih váiluh ¶ mikielâ luhâmân. Nubástutmáin pálkkááttemvuáháduv kalga sämikielâ luhâmist toohâđ ekonoomlávt kyeditteijee. ¶   maaŋgâhámásâšvuotân Kárdum puáhtá algâttiđ skaamâ maŋa tállân ko láá lamaš vuossâmuuh puurgah já luátkumuotâ lii ucánjihhii čovgânâm nuuvt et riävská kuástá kaččâđ kuhebijd-uv maađhijd. Ko piäiváš álgá še lieggiđ, te talle riävskáh pajaneh juhâroođoin morâstáid já värialaččáid, kost taid lii älkkeb finniđ kielâigijn. Ko lii šaddee máánu, te riävskáh pyehtih kaččâđ muottuu mieldi kuhebijd-uv maađhijd, mut smaavâ jiäggáá-uv paijeel toh kuittâg kirdelisteh, amas váállán fattiittâttâđ. Riävská lii paarooh kaččâđ, mut ko tot áigu orostiđ, te talle tot álgá pärgildiđ. Luodah láá tegu párgálduvah ja ko tot áigu nohádiđ, te talle tot kuáivudât čieppâmân, kost tot uáđá ubâ iijâ. Riävskápivdee kalga leđe tooláá iđedist joođoost kielâidis oppâmin, ko riemnjis já káránâs-uv lává tolehis elleeh. ¶ Čuávuváá iiđeed Jukká koccái vuosmužžân. Puoh neevtij mahtnii ahevažžân. Taatpâ lâi mystilâš! Jukká cuuvnâi tallân Maati. ¶ Sämitige almosčuákkim 15.2.2012. Petra Magga-Vars Vuáčust, Anne-Maarit Magga Iänuduvvâst já Jouko Magga Vuáčust ¶ reeviir.....46, 55, 75, 84 ¶ Raporteh ¶   Sopâmuš 30 artikla lii siämmáásiskáldâsâš ko KP-sopâmuš 27 artikla. Artikla mield algâaalmugân kullee párnáást ij uážu kieldiđ vuoigâdvuođâ navdâšiđ oovtâst juávhu eres jesânijguin jieijâs kulttuurist, tubdâstiđ já hárjuttiđ jieijâs oskolduv teikâ kevttiđ jieijâs kielâ. Sopâmuš 2 artikla kiäldá párnái olgoštem el. sii kielâ já suhâtuávááš vuáđuld. ¶ Juovlâmáánu 1995 (28 sijđod) numerist ij lamaš sierânâs teema, mut uáivičalluu nommâ lâi Skammâ – juovlah , mast Matti árvuštâl juovlâhuušâ návt: ¶ a. Maid diagraamist viärdádeleh? ¶ Käldeeh: ¶ 4. Sirde preparaat nuuvt, et čuásáttâh, maid ¶ 4 a. Räähti mittopäädi oppâkirje Tave-enâmij káártá 47B várás. ¶ Kerditáálu šiljon ij uážu vyeijiđ autoin. Avveel-juuhâ lii s. 100 m keččin já aldeláá s. 30 m keččin lii čäcikyeppi. Šiljopiirâs muotâpargoin já cunoiditmist västid Inarin vuokra-asunnot Oy. ¶ 3. Trallal-lal-laa ¶ eennâmviljâlemkuávlu ¶ pennuu luoddâ ¶ MÄÄLIS (COMMUNIO) ¶ 1. Kuehneromyces mutabilis – Koivunkantosieni – Suávičuoldâkuobâr U ¶ Suolluid laddim já tobbeen vazâččem lii loválâš, mut tulâstâllâm, leeirâ cegâttem já hävdimuštomeerhâi nuurrâm sehe kuáivum lii kieldum tegu eres-uv hävdienâmijn. ¶ 2. Rekinist ¶   já tyehin siämmáá kildee häldee ¶ Kukkodâh: 0,44 ¶ Persovnlávt anam tái ulmui pargosyergi čuuvtij áárvust já tuáivum, et anarâškielâ sii pargo peht piergiiččij pyereest já vuáháduuččij ain uđđâ kielâsárnoi kiellân. ¶ Baikaljävri O3 ¶ Tot lâi jo syeinimáánu algâ ko iännâm vuolgij eelliđ eennâmhiärá kuvlân evakkost maccâm love koijâdiđ. Sun finnij evakkost maccâm love ko čielgiij eennâmhiärân tile, ete maggaar tot lii. Evakkost maccâm lope lâi já tieđijm peeivi kuás pesâččijm vyelgiđ. Tot lâi syeinimáánu pelimuddo ko peesâim vyelgiđ. ¶ 7. Ruoššâ 1 990 ¶ Monnjâlokkekove: Iisakki Mattus ¶ Vuosâišeškovlim tuálloo Avelist čohčuv 2010, moos puoh pargeeh uásálisteh. ¶ LAHTOS: kirkkojuhle ohjelm ¶ kuáhtáđ, Jenni ruásiguođij. ¶ EUROOP UÁSSIN MAAILM ¶ » ¶ Uáivikaavpug: Reykjavík ¶ 500 mm ¶ kee laavâid já kuávdášlâš aalmug vuoigâdvuođâid já kenigâsvuođâid kyeskee tieđettempápárijd/raavâkirjáid sämikielân. ¶ čuovâ toijum 140, 141 ¶ – Joo, na suáppeen talle nuuvt! Jiešalnees talle pelnub oho keččin lii vástuppeivi-uv rijjâ peivi, te talle ij taarbâš kyeđđiđ luvâlduvâid kooskâst. ¶ Kuávlulijd já ucceeblovokieláid kyeskee Eurooplâš vuáđukirje šoodâi vuáimán Suomâst ive 1998. Sopâmuš ulmen lii suojâliđ uccâ kielâid moh láá lappuumin, maid sopâmušstaatâi aalmugjesâneh ärbivuáválávt kevttih staatâinis. Vuáđukirje ij návt kuáská ovdâmerkkân enâmânvärrejeijei kieláid. Sopâmuš olášuttem čuávvu äššitobdeekomitea, mii addel avžuuttâsâidis Euroop Rääđi ministerkomitean. Komitea addel avžuuttâsâid jeessânstaatáid sopâmuš olášutmân. ¶ Čuovâkovvejeijee Antonio Briceñost lii uccâ mainâsâš jyehi 40 sämmiliist, kiäid sun kuvvij. ¶ Sulguš Heeihâ Aili Marja lâi muu ááhu pyeremus ustev. Áhhoin muoi ain eelijm suu kulen kolliistâlmin ko mun lijjim ucce. Ákku oostij sust vorâs kyele já vuošâi kyellimáállás. Já eeđâi muin: – Koolgah Aili Maarjan ettâđ et: “Tak tak spassib kyellimäälist, tot lâi nuuvt njäälgis” . Já maŋeláá ko mun ettim toinlain, te ákku já Aili Marja povvâstáin nuuvt čuuvtij. ¶ Laavâst säämi máttááttâskuávdáást asâtteh oppâlájádâs pargoin. Máttááttâskuávdáá pargon lii laavâ 1 § mield lasettiđ eromâšávt sämiaalmug áámmátlâš máttu, orniđ sämikuávlu iäláttâseellim táárbuid västideijee škovlim já ovdediđ kuávlu pargolâšvuođâ sehe siäiluttiđ já ovdediđ sämikulttuur. Oppâlájádâs kielah láá suomâkielâ já sämikielâ (2 §). Škovlim puáhtá orniđ sämikuávlust já ton ulguubeln (4 § ). ¶ Tooimah ¶ PARGOPITÁH ¶ 10. ¶ Oppâmateriaal ¶ www.otava.fi ¶ Tot kiirdij uđâgáá luus já siäivui ton uáivi oolâ. Tot tarvanij juolgijgijn nanosávt uđâgáá puzzáid… fađoi suájáidis nuuvt jotelávt ko voojij já sreevij puohâin vuoimijnis, et vajaččij luptiđ kuáskim uđâgáá enâmist pajas. Mahten eres náálá Flit ij liččii vaijaam išediđ uđâgáá maasâd piervâlân. Miiko povvâstij hirmâdávt. Tot ¶ čolle = kohouma 151 ¶ – Talle ko huámášim, et tast ij lamaš ävkki, te valdim aŋkkur kárbást, njuškejim tom kyele seelgi oolâ, leggistim aŋkkur tom njäälmán já algim kiškođ. Kyehti peeivi kiškum, já vijmâg finnejim-uv tom enâmân. Karttim kuittâg pestiđ tom luovâs, ko tot ij mattâm salttimšaavân. ¶ Ihelovoi mield láá puáttám vaikuttâsah sämikuávlu jieškote-uv kuávlust. Aanaar kuávlun láá puáttám ässeeh sämikuávlu eres oosijn. Iänuduvliih, ucjuvliih já nuorttâlâšah láá puáhtám kuávlun jieijâs mááccuhkulttuuris. Meid siähálâsnäimilitoh vaikutteh jieijâs uásild mááccuhkulttuur ovdánmân. ¶ Maŋgii Elli smietâi, mon uásálâš sun lâi, ko Sieidi lâi valjim sunjin táám uási. Ege sun puáttâm kuássin tiettiđ, it sun lâi áinoo nieidâ sii suuvâst, kii vuolgij almaa fáárun täin laajijn. Já nuuvt Hendâ já Elli vajâldáin kuhháá ovdil ko poođijn Anarân. Juvduujuhânjáálmân suoi rahtijn kuátisaje. Suái láin vuossâmuuh Aanaar ässeeh, já aanaarsämmilij madârvanhimeh. Sunnust aalgij anarâšâi suuhâ. ¶ Luleå ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 203 ¶ Forgâ tot-uv ákku luptij uáivis já koijâdâlâi, mii lâi tábáhtum. Sun vaaidij kieđâs, moos lâi puáttám suámálâš mokke. ¶ ● Lam murâšlâš já pettâšum. ¶ Vuávámkišto uáivilin lii kavnâđ säämi kulttuurkuávdáš Sajosân ollâtásásii já mučis, táálu vuoiŋân suáppee áinoošlajâsâš paaneellasâlijnekovvoos, mii lááčá táálu siisâ persovnlâšvuođâ já tubdâttet-teevuođâ. Lasâliijneh tarbâšuvvojeh iänááš toimâttâhviistijn. ¶ Ko láim Pellervoin nutkâlâm vala majemuid mätkimuštotävirijdân OA-laavkân (tot lii taggaar uálgilavkkâ mast lii OA-tubdâldâh), te talle muoi moonáim vala pennui luusâ majemuu keerdi kyeđđiđ sijjân iärutiervuođâid. Lâi ucánjáhháá ahevis tobdo, lijjiihân toh lamaš munnuu pargoskipárin maaŋgâid mánuppoojijd, iän uáináččii taid innig kuássin. Pennuuh tegu liččii iberdâm, mast lii saahâ. Toh lijjii kale moovtâ, tegu táválávt-uv, mut toh lijjii siämmást uáli sijvuuh; iä njuškom njeigâ, iäge miänudâm nuuvtko táválávt. Poođij mielân tot muu vuossâmuš ijjâ Kyprosist, maid viettim ton siämmáá vuárkkávisteest, kost lijjii penuvtarbâšeh tegu leeŋgih, päädih já tien tiegáreh. Muštui mielân meiddei tot Pimpula-pennâgâš, mii njuálui muu muáđuid talle vuossâmuu iiđeed já cuuvnâi muu. Pimpula, kote finnij koddemtuámu Suomâ pataljovn hoovdâin ton suujâst, et tot lâi siähálâsnálásâš kolgopennâgâš já tast makaš ličij puáhtâm leđe tot varâlâš ulmuid-uv njuámmoo tavdâ njuámmoo vuoivâskuddum “tarttuva maksatulehdus” . Tot kale ij kuássin tuođâštum, mut jiegâstis liijká pennâgâš peesâi. Ko láim kuáđđâm ahevis mieláin pennuid, te hyvästâllâmvuárust liččii munnuu kuhesáigásiih pargoskipáreh. ¶ taavijn já ravâdist. ¶ Avelist 1.10.2014 ¶ Anarâškielâ tievâsmittemškovliittâs máttááttâsohjelmân kullii 15 oppâčuággá vijdosâš hárjuttâllâmubâlâšvuotâ. Tot šoodâi kuulmâ uásist: ¶ Tääl lii valmâštemnáál tave-eennâmlâš sämisopâmuš raajijd rastâldittee oovtâstpargoost. Staatah kalgeh meddâlistiđ räjioovtâstpargo iästuid ko uárnejuvvojeh sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusah sämmilijd já tai orniidijn kalgeh väldiđ vuotân kielâ lasseen meid sämmilij sosiaallijd já kulttuurlijd tiilijd. Knut Johnsen Kárášjuv spesiaaltuáhtárkuávdáást puovtij oovdân, ete ovdil tááláá Laapi pyecceetipšopirrâduv já Helse Finnmark koskâsii vuolgâttâs- já máksučonâsemlattim sist ellii Suomâst eenâb sämikielâliih äššigâsah, ko vuáhádâh lâi eenâb oovtkiärdán. ¶ Artikla 8(j)-pargojuávhu loppâraapoort. ¶ 37a njavkke já njaavhe siisâ ¶ ( ¶ Kongo demokraatlâš ¶ PIÄLDUST PIÄVDÁN ¶ Sämimááccuh lii sämmilijn aalmuglijn tubdâlduvâin pyeremustáá uáinojeijee. Mááccuh maalih muttuusteleh kuávlui mield. Maalih, iivneh já hervâpaadij tiälláástâllâm muštâleh kyeddes sämmilâšjuávhu, távjá suuvâ-uv. Nuuvtpa ij lahkin siämmáá, maggaar mááccuh, kappeer tâi puáhháá kiävttá. ¶   Sun Sämitigge 2009 ¶   Vuossaargâ Ánná finnij uđđâ viste čovduid. Hävdieennâm čoođâ lâi puoh uánihumos mätki varriđ, já Ánná meridij, et ij vázáččii oovtâgin paijeelmiärálii meetter. Sun nuuđhâi pahvikaasâid pyerás oolâ jeđe laiđij pyerás hävdieennâm čoođâ. Vyeijiđ tobbeen kale ij viiššâm ige uážžumgin. Ánná ferttij tääl varriistâllâđ ohtuu. Heikkâ ij lamaškin puáttám sunjin išán tego lâi lopedâm, já puoh taan maŋa Ánná ličij vuolgâttâm suu maassâd, jis sun ličij-uv puáttám. ¶  poolâi Vuáđđumáttááttâs 1 - 6 iheluokáid uáivildum uđđâ orjâlâškielâlâš matematiik rááiđu lii valmâštum. Lohkoleaika -nommâsâš rááiđu kyehti majemuš jurgâlus, viiđât já kuuđât luoká uáppeekirjeh kiđđâ- luuhâmpajân láá valmâštum já taid puáhtá väldiđ anon ive 2013 aalgâst. ¶ uáinimáiccu ¶ Russula claroflava ¶ Unna Junná aalgij ive 2007 ¶ Ton áinoo keerdi, ko lam luhostum uáiniđ skyelfi suu jiejâs luándulii aassâmsaajeest, tot sodâstâlâi lääškiht, mestâba iänááš ääigi eennâmtääsist, vuálá meetter aloduvâst enâmist já pajanistij tyelittälli suullân viiđâst love meetter alodahân, jeđe oppeet šnokkiištij masa eennâmtáásán tegu perttuđ maidnii. Lam kale moddii maŋa-uv uáinâm kukken vielgissiähá lode sodâstâlmin siämmáin kirdemskovosáin já vuovvijn ko skyelfi, mut vissásávt jiem lah kale puáhtâm tubdâđ jiemge nomâttiđ tom eidu skyelfin. ¶ Kuábbáá-uv siijdâst lii jieijâs nuorttâlâšrääđi, mon sijdâčuákkimeh väljejeh jieijâs koskâvuođâst siämmáá kukkosii pajan ko luáttámušalmaa-uv. Nuorttâlâšraađij pargon lii išediđ nuorttâlâšâi luáttámušalmaa aašij hoittáámist addelmáin uáinuidis ohtsijn aašijn. Stuorrâ, prinsiipliih linjiimeh kuittâg kieđâvuššojeh sijdâčuákkimijn. Táválávt luáttámušalmai lii nube siijdâst já väriluáttámušalmai nube siijdâst. Väriluáttámušalmai väljejuvvoo nuorttâlâšraađij jesânij koskâvuođâst. ¶ Palhâšume muttâšuvá ihásávt já ton rähtimist västid SámiDuodji ry valjim sämitaaidâr tâi -tuáijár. Palhâšume kenigit uážžoo juátkiđ pargosämikielâ sajattuv já sämikielâlij palvâlusâi pyereedmân. Palhâšume luovâtkulttuur- já valastâllâmminister Stefan Wallin. ¶ Taam artikkâlstân lam puáhtám oovdân, maht anarâškielâ lii čalluuškuáttám; tot čallui vistig tuš ucánjihhii já kuuloold ain eenâb. Täälgin tot ij čalluu vala hirmâd ennuv, mut kuittâg eenâb ko kuássin ovdil. Uđđâ Kierâš -loostâst já ton stuorrâviil- jâst Anarâš-loostâst lii anarâškiel čäällim oovdedmist merhâšittee rooli. Stuorrâ iššeen lii meiddei tot, et tááláin ulmuin lii jo sämikiel čäällimmáttu, iäge teevstah taarbâš innig šoddâđ paapâi já kielâtotkei peenâ peht. Majemui 10 ive ääigi kielân láá rahtum ennuv uđđâ säänih já kielâ lii kevttuuškuáttám uđđâ pirrâsist piäiválâš já virgálâš ohtâvuođâin. Eidu taat toovvât kielân uđđâ kevttimtáárbu. Já jis vuod anarâškielâ ovdedempargo vuáđuld keččâl miäruštâllâđ kirjekielâ, tot ij muu mielâst lah tuše taggaar kielâ, mii kiävttoo čaallum häämist teikâ almoskiellân mut tot lii čuuvtij eenâb: tot lii kielâ, mii lii jyehináál anolâš ohtsâškode já čuovviittâs kiellân. Eidu toos, et anarâškielâ toimâškuát ain pyerebeht spesiaalohtâvuođâin-uv, anarâšah kalgeh ain viggâđ. Kielâkevttee já meiddei kielâtipšoo kenigâsvuotâ lii nube tááhust uđâsmittiđ kielâ nuuvt ennuv, et kieláin piergee ain pyerebeht ohtsâškoddeest sierâ kielâkevttimohtâvuođâin. Nube tááhust kielâkevttee kenigâsvuotâ lii meiddei piergiittâllâđ nuuvt kuhás ko máhđulâš kielâst tobdos säniráájuin. Taat lii ain mottoomlágán täsitiädu uuccâm: ij uážu leđe liijkás uđđâáigásâš já uđâsmittee mut nube tááhust ij liijkás toovláškin. Tom, kuus rääji kuás piäjá, kalga miäruštâllâđ jyehi uccâ áššáá puotâ sierâ. Ko normimpargo ovdánškuát, lii-uv vyerdimist, et toos-uv kávnoo čielgâsub linjá. Tie lii-uv tot konstâšem, mast kielâtipšost, ravvimjuávhust já táválâš kielâkevttest váttoo čeppivuotâ. Kielâ lii uáivildum puohâi anon: tot ij kevttimáin nuuvâ mut mottoomnáálá kahhoo já šadda sárnoidis nálásâžžân. Tággáár liävus mii puohâi ohtâsâš anarâškielâ kirjekielâ. ¶ – Jiem mun tieđe. Jiem lah šoddâm koijâdiđ, Vuodâs tubdâstij. Vissâhân miinii kuittâg tábáhtuvá. ¶ Sämikielân lohtâseijee aašijn sämitiggeest västid säämi kielârääđi. Sämikielâ toimâttâh oovtâst säämi kielâraađijn kocá já oovded sämmilij säämi kielâlaavâst mainâšum kielâlâš vuoigâdvuođâi olášume. Sämmilij vuoigâdvuođâst kevttiđ jieijâs kielâ virgeomâhijn asâttui vuosmuu keerdi ive 1991 (516/1991) nk. sämmilij kielâlavváin. Taan laavâst sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođâi olášume vuáđudui iänááš jurgâlmân já tulkkuumân. Eidu ton keežild sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođah iä tuotâvuođâst olášum aldagin nuuvt vijđáht ko lahâasâtteijee lâi laavâ aasâttijn uáivildâm. Säämi kielâlaahâ uđâsmittui ive 2003 siämmáá-áigásávt almos kielâlavváin (423/2003). Uđđâ säämi kielâlaahâ (1086/03) šoodâi vuáimán ive 2004 aalgâst já ton uáivilin lii jieijâs uásild turvâstiđ vuáđulaavâst asâttum sämmilij vuoigâdvuođâ toollâđ já ovdediđ jieijâs kielâ já kulttuur. Laavâ ulmen lii tähidiđ sämmiláid vuoigâdvuođâ vuoigâdvuođâlâš áášán já šiev haaldâšmân kielâst peerusthánnáá sehe tot, et sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođah olášuttojeh nuhtán, et toid taarbâš sierâ keessiđ. Laahâ kuáská puohâid Suomâst sarnum sämikielâid: tavesämikielâ, aanaarsämikielâ já nuorttâsämikielâ. Sämikuávlu staatâ tâi kieldâi virgáduvâin tâi toimâsoojijn ášástâldijn lii sämmiliist ain laavâ miäldásâš vuoigâdvuotâ valjiimis mield kevttiđ suomâkielâ tâi sämikielâ. Virgeomâhij almottâsah, kulluuttâsah, tiäđáttâsah já ravvuuh kalgeh leđe sämikuávlust meiddei sämikielân. Sämikuávlust lii virgeomâhijn kenigâsvuotâ ovdediđ toimâinis sämikielâ kevttim. Kieldâlâš virgeomâheh kalgeh kevttiđ suomâkielâ paaldâst sämikielâ nuuvt vijđáht ko uáinih tom tárbulâžžân pevdikiirjijn já eres äššikiirjijn, main lii almos merhâšume. Laavâ mield sämikuávlu staatâlâš já kieldâlâš virgeomâheh kalgeh pargojuávhu pálkkáttijn anneeđ huolâ tast, et jieškoteuv virgádâh pasta palvâliđ äššigâšâid meid sämikielân. Virgeomâhâš kalga meid škovliittâs orniimáin tâi eres vuovvijn anneeđ huolâ tast, et ton pargojuávhust lii pargoidis vaattâm sämikielâ táiđu. Jyehi virgeomâhâš kocá jieijâs toimâsyergist laavâ nuávdittem. ¶ 2. ¶ – Na tiäđust-uv tot lâi táágu! Njorttâ čuorvij maassâd já imâštâlškuođij, mondiet Eunuk tagarijd tuávhis koččâmušâid koijâdij. ¶ – Olmoošvuoigâdvuođâraapoort ulmen lii ovdediđ algâaalmug vuoigâdvuođâi já tile positiivlâš ovdánem. Raapoort šadda toollâđ siste juurdâpuátusijd já avžuuttâsâid, moh vuáđuduveh Tave-enâmij jieijâs algâaalmug kyeskee kenigâsvuođáid. ¶ – Tot kárgái. ¶ Täst tot aalgij taan Aanaarjävrin nomâttum jäävri kuálástus kuuloold ovdániđ já ässeeh meid lasaniđ jävrriddoin. ¶ * Saijoos Galla-raavâdviäsu, Sajos, puh 010 839 3109, šleđgâpostâ: Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. teikâ njuolgist raavâdviäsun: Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. ¶ 4.3 Šlaajâ tiettumsaje suojâlem ¶  puáhtá Kirkkonjargâ 97 ¶ olespyehčein ¶ Rapupivdo lii kiäldulâš hommá. Rapuh pivdojeh sevŋis čohčâiijâi iänááš rapulaanijn, mast lii septin jamâ kyeli. Ruokkâdumoseh rapupivdeeh kalâččeh čääsist já noreh rapuid laampu čuovâst päljis kieđâi. Tuostâččih-uv tun? ¶ – Jáá, et mii? ¶ 1500 1000 250 150 ¶ – Čiivšâ čivgâ Čii . Luuhâmkirje, mon lii čáállám Inger Haldis Halvari já kuvvim Berit Marit Hætta. Laapi läänihaldâttâs, 25 s. ¶   vuoijâđ - Kale tot suápá. ¶ 1. Mon eres amnâs ko uđđâivetane lah uáinâm suddâmin? ¶ Pygáluspeeivih monnii tain vuovvijn vuohâsávt já lâi uáli suotâs ain merkkiistiđ mii perruu poccuid jieškiän-uv noomâ pehti já ovdil viäigum mii konttur aalgij leđe masa tievâ. Majemuš pargo ehidist lâi čurruu lyeštim kontturijn já mii konttur pehti tot tábáhtui tast maŋa, ko njuárustâllâmäiđi lâi kuorânâm. Čuurâlyešteeh, kiäh lijjii táválávt muádis tâi kuulmâs, lijjii kosseennâmliih já čovčjávráliih já sij lijjii jyehi eehid konttur ulguubeln vyerdimin, ko verejâš lehâstui; laiđiisteijee kiällulijge-ergijn sehe vyejetteijee luovâsvyeje já pennuinis. Ko čuurâ ehidist luoštui, te tot lâi viehâ hoppuus tábáhtus. Hoppuubân tom toovâi vala tot, et lyeštim tábáhtui miätálâhân já kontturist veddâšum já niälgum poccuuh iä vuárdám, et laiđiisteijee pisottâlâččij toi ovdiibeln pic vuálgáččii oles liävttoin ruottâđ. Laiđiisteijee ferttij pisottâllâđ čurruu njunošist tâi mudoi čuurâ ličij ruottâm suu kuábbáá-uv pele lappâd já ličij lamaš talle veitâlâs. ¶ Sämitigge almoot uuccâmnáál ¶ Luámáttuvah já äigikyevdilii aašijd Luámáttuvâid puávtáh printtiđ jieijâd tiäturáin nuuvtá Adobe Acrobat Readeráin . ¶ Fiskis , vyeligâs, kubdâ ildee alne láá segis- já kossâ ivnepeenah, segis- já kossâ lajopeenah, sikkompiergâseh, čuuhâmpiergâseh já uánihis- já kuhes njuálgusárgumeh. ¶ Riävskápivdo, muorjim já kyelipivdo siäiluttii ain-uv saajees áigápuátuoornigist, mut aainâs nuorah ferttejii kejâstâlškyettiđ olgoláá. Maaŋgah sist ucâluvvii oppeet oopâ pálgá oolâ já šoddii sierâlâgân áámmátškovláid, opâttuvváid já máttáátteijeeškovláid. Motomeh värrejii Ruotân huksiđ ránnjáriijkâ pyereestvaijeemohtsâškode. Motomeh vuáđudii jieijâs finnoduvâid molsâšuddee miännástussáin. Uási nuorâin paccii päikkikuávlusis koskâpuddâsij pargoi viehân já maŋgâseh koččii ovdánem kiälhást. Puohnâssân nubástus lâi uáli styeres nomâlâssân tondet, ko tot tábáhtui nuuvt uánihis äägi siste. ¶ puškolodde 95 ¶ 14.11. 06.00 – 14.00 8 h ¶  Távjá    stevilijd. ¶ - Jieh lah oinum luvâlduvâingin, Heikkâ joođhij. ¶ e) Uusâ planktoniälánijd, tuubdâ taid kirje kuuvij vievâst já sáárgu motomijd. ¶ – Eeđâ jo njuolgist, et mij maŋanep tom nube junást! mun ettim, kote lam, kuittâg suu sanij mield, eenâb-uv pessimist. ¶ njajâtäigi, moin puáhtá muvráđ ¶ 2. ¶ 4. Ruoššâ 31 950 ¶ Jieččân iävtuttâs ääši oovdedmân lii vissâ-uv čuuvtij ereslâgân, ko táássâš vyehi iänáážin. Ij lah tárbu läittiđ tomgin vyevi, mut muu mielâst puávtáččij kejâstâllâđ eres-uv koonstâid. Máhđulávt tii päikkikoddeest tiebbeen pyehtih kavnuđ ennuu jieškote-uv lágáneh iävtuttâsah. Must-uv láá maaŋgah jieškote-uv lágáneh iävtuttâsah ääši oovdedmân. Ohtâ puávtáččij leđe tot, et piäijoo Anarâš-loostân almottâs já norrojeh čuákán jieškote-uv lágáneh iävtuttâsah. ¶ - Na maid eeđah muu árvupiergâsijn? koijâdij Haŋgal. ¶ Kylá viestârkiäčân meridum jáágárjuávhu já Urho Pohjola siähálâskomppania almaah iä peessâm kuháskin, ko vajalij korrâ pääččim pooldij sij aaibâs já nuuvt sij kiäsádettii riddoteermi suájân. ¶ – Ij lah, muu jieččân avdo. ¶ Matjâs čokkái já jurdâččij aarnis. Sust lâi aarni, mii lâi koivum mottoom muorâ maddui ¶ 7. Cortinarius armillatus – Punavyöseitikki – Ruopsispovijseitik U ¶ Koskâpuudâ maŋa čáittojii muáddi uánihis “Kappeer já Stáálu” -fiilmâ, jeđe lâi vuárust säämi kaandâi rock-juávkku. Juávkku sooitij oovtâ jieijâs pitá já lasseen vala pegâlmâs “Paranoid” – anarâškielân tiäđust-uv. Rock-juávkun kullii ovdiih kielâpiervâlliih Jussá Seurujärvi kote láávlui, Piäkká Moilanen kote teerpâi ruumbuid já kitarain láin viljâžeh Simon Heandarat já Ole Máhtte Heatta. Konsert jođetteijen láin še ovdiih kielâpiervâlliih ađai Jussá Seurujärvi já Riikka Morottaja. Riikka jurgâlij Jusá saanijd suomâkielân. ¶ – Na tij kale eppeđ mudoigin pyevti orniđ maiden kähteesuvâttemkištoid tääbbin! Poolishovdâ čielgiiškuođij. ¶ : - Kaarina Mattus ¶ Luándu peeivih láá oovdâst toohâm peeivih, kuás kii peri puáhtá juhlođ mii luándu, puáttiđ fáárun já orniđ tábáhtus. Nelji eres iveaaigij Luándu peeivih koččoh feeriđ, smakkiđ já tubdâđ luándu aldamuorâstuvâst, meecist, jäävri alne teikkâ aalmuglâšmeecist. ¶ –~Tiegárijd hommáid kale koolgâh joskâđ ovdilgo kudduuh. Tääl-uv, jis mun liččim lamaš äärgib olmooš te lijjih paččuđ. Mun jieš lijjim karttâđ keriváid ulmuu koddemist, já vala karttâđ faŋgâvuotân. Te koolgâh toohâđ lopádus, ete jieh innig kuássin tiegárijd jollâvuođâid toovâ. Kandâ toovâi lopáđus ete ij ááigu innig tagarijd tavvoid toohâđ. ¶ ij ubâ ton uáivigin šiettâm segis ¶ Suomâ lii vijđoduvâs peeleest Euroop čiččâdin stuárráámus eennâm. Tave-enâmijn tuše Ruotâ lii Suomâst stuárrâb. Ko Suomâ lii viijđes, mulsâšudeh luándutile já enâduvah čuuvtij jieškote-uv kuávlust Suomâst. Suomâ puáhtá jyehiđ luándus já enâduvâidis peeleest kuuđâ sierâlágán kuávlun, moh nomâttuvvojeh enâdâhkuávlun . Toh láá: 1. Säämi, 2. Väri-Suomâ, 3. Tavepoođâeennâm, 4. Jävri-Suomâ, 5. Máddáápiälááš viljâlemkuávlu já 6. Suálui-Suomâ. Kuávlui rääjih iä lah meendu čielgâseh, pic kuávluh rievdih nubben kuuloold. ¶ skiččee = nariseva 188 ¶ Te sij čuoppii tuše juolgijd tain kuddum eergijn já roopâid kuođđii nuhtán ubbân. Ton vääri nommâ koččoo táán peeivi rááján Jyelgičuopâstimváárááš. Já sij monnii nube pele Čaarmânjaargâst maassâd máádás.”. ¶ – Teddilbâ oppeet puálust! ¶ Sivnádâs já vuárutiervâttâs puáhtá lávluđ teikâ luuhâđ. ¶ Puohâin ilgâdumos kissáin lâi Monni. Tot viigâi ubâ ääigi filliđ Piäká já keksiđ toos puohlágánijd kiivsijd. ¶ päiski.....74, 75, 84 ¶ B Pargopitáh Euroop väldikuudijn ¶ Já juáháš tom tieđij, et Áhhoin ij kannattâm riemmâđ naggiđ mongin ääšist: Ákku lâi ain ton uáivilist, et sun lâi vuoigâdist. Já nuuvt ubâ nágáttâllâm paasij koskân, já tego táválávt-uv, Ákku lâi tääl-uv vuoigâdist. ¶ Artikla kuáská Suomâst sämmilijd. Sopâmuš artikla 10 (c) kenigit sopâmušuásipeelijd suojâliđ já movtijdittiđ biologilij resurssij vuáválii kevttim ärbivuáválij kulttuurlij vuovij miäldásávt, moh heivejeh suojâlem já pištee kevttim vátámâššáid. ¶ – Na jiehhân tun taarbâškin. Cokkit tääl tom tuulâ, te pesseen káhvástâllâđ! ¶ sismeerâ.....109 ¶ Immeel sáárnui távjá jieijâs aalmugân almai já nisonij pehti, kiäh kočoduvvojii profettân. Sij kolgii kevttiđ korrâ saanijd, ko aalmug ij halijdâm čuávvuđ Immeel táátu. Sij kolgii meid lohđuttiđ ulmuid, ko sist lijjii vädisvuođah. Ohtâ profettâin lâi Saammâl. ¶ jin: ¶ “Lam ilolâš tast, et váldálâš lii váldám munnuu savâstâlmist já sämitige toohâm iävtuttâsâin huámášuumijd já avžuuttâsâid jieijâs raportân. Anam eromâš tehálâžžân tom, et váldálâš avžuuttij Suomâ staatâ kuorâttâllâđ tuođâlávt sämitige toohâm iävtuttâs vuáđudiđ Suomâ ovdâskode já Sämitige ovdâsteijei ohtsii pargojuávhu valmâštâllâđ Ilo-sopâmuš ratifisistem. Tuáivum, et váldálii viestâ váldoo kuorâttâllâmnáál staatârääđist ko tot savâstâl taan čoovčâ Ilo-sopâmuš ratifisistmist” , saavâjođetteijee muštâlij. ¶ uáivilin lii toimâđ iššeen čaallum nuorttâsämikielâ vuáhá dutmist já adeliđ škoovlâi kiävtun riäidu, mon vievâst nuorttâsämikielâ kirjekielâ laavâvuálásâšvuođah já njuolgâdusah čielgejuvvojeh uánihávt, já toh uáppojeh iänááš ovdâmeerhâi vievâst. ¶ Mottoom peeivi riemnjis teivâsij njolgestiđ lappâd. Leejoon huámášij ton já harrâguođij: ¶ 121 ¶ Talle sun hoksái koonstâ, sun čoonâi paddijn kaasuvipu nuuvt ete oleskaasu lii alne. ¶  pyehtih Kuuloold ovdánii še vuossâmuuh maaŋgâsellâsiih šadoh já elleeh . Maaŋgâsellâsij iälánij ovdánem jođettij seelâi šoddâm sierâlágánin. Návt puohtii šoddâđ sierâlágán pargoid tipšoo orgaaneh, tegu váimu já syevđih. Meid iälánij ááicuh ovdánii ain pehtilubbon já maaŋgâpiälásubbon. ¶ “Na toh merhâšeh “juátkoo nube kirjeest” , ij tom eenâb”, kirje västidij, ko sun tom koijâdij. ¶ - Aanaar tavesämikielâlii peivikiäččujuávhu tooimâ turvim 23 431,95 € ¶ juoŋâstiđ, juoŋâstâm, juoŋâst = juomustaa ¶ – Amahmis, mun lam vájáldâttâm vuoššâđ tom käähvi, ko šoodâi nuuvt merettes huáppu! Maarit suorgânij. ¶  Numeraalattribuut Must Ánná šuáhkádij. ¶ Ruttâ : Tanska ruvnâ ¶ Pargoravvuuh: ¶   (oikea laita!!) ¶ Jookeerpargopittá 5. Tuuđhâ oppâkirje s. 190 - 191 káártást, moh stuorrâ juuvah kulgijdeh Aalpâin. ¶ Teija Linnanmäki ¶   vahverot ¶ * arâšoddâdemvuávám ¶ Kirkkokietâkiirján , Kirholij toimâttâsâi kiirján já Katekismusân (Anarâškielân ¶   – Finniim-uv čovduu esken vuossaargâ. Tobbeen áásá mottoom ruátálâš, kote vuálgá-uv itten esken ton visteest. ¶ čerrih ¶ – Jo-uvks tääl tii-uv mielâst arva? Timon koijâdij. ¶ – Tun koolgah moonnâđ Čoollâmvááráá tuáhá, ige koolgâ innig teehi puáttiđ! ¶ Anarâšah ¶ Stivrâ tuhhiittij ciälkkámuš haldâttâs oovdânpyehtimhammiittâsâst sosiaalhuolâttâslaahân. Lavváin asâtteh sosiaalhuolâttâs äššigâsâi vuoigâdvuođâin já stivrejeh palvâlusâi ornim. Sämitigge lii adelâm ciälkkámušâid laavâ valmâštâllee pargojuávhu raportijn, mutâ oovtâgin sämitige toohâm iävtuttâs iä lah váldám vuotân haldâttâs oovdânpyehtimhammiittâsâst, mon sämitigge ana vaidâlitten. Sämitigge iävtuttij ete lahâiävtuttâsâst uárnejeh sämitiggelaavâ 9 § miäldásijd ráđádâlmijd. Sämitigge kiddij ciälkkámušâstis huámmášume toos, ete sämmilij kielâlijd vuoigâdvuođâid kalgeh turviđ laavâst sehe sämmilij kulttuurlijd já kielâlijd sierânâstáárbuid kalgeh väldiđ vuotân palvâlusâin. Sämitigge meid iävtuttij, ete talle ko rähtih sämikuávlu sosiaalhuolâttâs ornimvuáváámijd, kalgeh kuullâđ Sämitige. ¶ Sämitige stivrâ čokkânij kieđâvuššâđ huápulijd aašijd sämitige eidusii čuákkim ohtâvuođâst. ¶ _____ Käibijyelgih _____ Čuáli _____ Tobdočuárvih ¶ Niili G3 ¶ Viljâm västidij: ¶ Ko suáldátsiälutipšom šoodâi jiečânâs Suomâ piäluštâsvuoimij organisaatio uássin, lii tuoi algâiivij rääjist suáldátpääihi já suáldátpaapâi oovtâstpargo lamaš kieres. Puoh suáldátpäikkiseervijn lii vuoiŋâlâs juávus, mon pehti oovtâstpargo puáhtá koordinistiđ. ¶ Muusikláávdástmeh, oovdânpyehtimeh já párnái ohjelm Saijoos Aalmugjuhleest 4. cuáŋuimáánu ¶   väätih 6. Sikovuono . Mon kälddee teikâ tiäđu mield lii kiirján valdum häämi Siggávuonâ ? Lii-uv tot puárásub ääigist kevttum? Tááláá ääigisthân kal noomâid pardeh setitoho. ¶ äävist. ¶ SYEMMILŠ AALMUGMAAINÂS ¶ seeilâfuodâr = säilörehu 32 ¶ Maaŋgâin párnáin uáivipoovčâs šadda huolâin, moh teddih ohtânmaanoost mielâ. Kenski škovlâmiänástus ij lah nuuvt pyeri ko vanhimeh vyerdih. Kenski miinii puđâldâsâid lii meendu vaigâd tâi miinii puáttee tábáhtusâid jiäráskit liijgás. Tágáreh ääših tobdojeh távjá uáivipovčâsin tâi čuávjipovčâsin. ¶ Eeč suápuškuát viermi. Sun suáppu viermi kuuloold puikkárist čácán. Vuossmuu viermi suáppum maŋ sun čolmâd viermi pajereešmi páádán nube viermi pajereešmi päädi já suáppu nube viermi-uv. Kyevti oohtân čonnum viermist šaddâ joddee. Joddest pyehtih leđ eenâb-uv viermih, mutâ taan tovváá Matti já eeč pivdev tuše ovttáin uđ viermijn já äijih puáris pumbulviermijn. Eeč čolmâd vala nube viermi-uv pajeriäšmán kobđttâs já pudo. Tääl láá joddee kuohtuin keejijn kobđttâsah váárutmin viermijn. Kobđttâsâi vievâst kávná viärmástellee jieš-uv joddes pyerebeh. Matti já eeč kyeđv viermijd pivdeđjá áiguv puáttiđkuohâđtaid itten iiđed. ¶ b. piäivádâhhân čaasij alne jođedijn? ¶ “Tot tuáimá, Dumbo!” ¶ räigi já räägist lyeddejum = reikä ja reiästä halki ¶ 36 ¶ Juoigâmärbivyehi lii kuittâg ain-uv uhkevuálásâš. Pargoeellim, meddâlvarrim sämikuávlust já kielâmolsom láá vaikuttâm sämmilij juávhust juoigâm kulluumân já kiävtun. ¶ B Tricholomopsis – Lahovalmuskat – Mieskâšovkkâheh U ¶ Säminuorâi vaikuttem stuorrâ lävkki valdui ive 2011, ko sämitigge meridij vuáđudiđ nuorâirääđi. Sämitige nuorâirääđi 15-25-ihásiih jesâneh valmâštâleh taid sämitige ciälkkámušâid, alguid já eres peleväldimijd, moh kyeskih säminuoráid teikâ säminuorâi eellimtiilijd. Nuorâirääđi oovded säminuorâi kielâlijd já kulttuurlijd vuoigâdvuođâid pirrâ Suomâ sehe naanood säminuorâi kulluuvâšvuođâ sämikulttuurân. Nuorâirääđi mield säminuoráid lii adelum eromâš kanava vaikuttiđ jieijâs aššijd. Sämitige nuorâirääđist lii meid eromâš áinoošlajâsâš sajattâh, tastko ton jesânijn lii sárnum- já mieldiorroomvuoigâdvuotâ sämitige almosčuákkimist. Sämitige nuorâirääđi lii algâttâm taan ive Ofelaš-tooimâ. Projektist jyehih tiäđu sämmilâšvuođâst nuorâin nuoráid. ¶ 1. Suomâ laavâst puohâin láá siämmálágáneh vuáđuvuoigâdvuođah. ¶ – Mondiet tun lah nievt ucce? koijâdij káránâs. ¶ 104B Tanska táálunkuávlust lii älkkee vyeijiđ pyeráin. ¶ 7 Mane talkkâseh iä uážu leđe uccâ párnái ooláádmuddoost? ¶ oljoseilâttuvah = öljysäiliöt 93 ¶ tääsi: ovdâmáttááttâs - 3 lk ¶ Maailm kielâi puátteevuotâ ij oro meendu pyerrin. Optimistâi mielâst 50 % kielâin láá vaarâst lappuđ čuávuvâš 100 ive ääigi. Pessimisteh eteh, ete nuuvt ennuu ko 95 % kielâin láá jáámmâm ive 2100 rááján. Jyehi tááhust stuárráámus uási maailm kielâin láá eenâb teikâ ucceeb uhkevuálásiih. Kielâ lii uhkevuálásâš ađai aštâšum talle, ko kielâ sirdem puáttee suuhâpuolvân lii hettâšum nuuvt, ete párnááh teikâ kuittâg uási párnáin iä oopâ jieijâs aalmug eenikielâ. Tot, ete kielâ lii ucce, ij ain meerhâš tom, et tot ličij uhkevuálásâš: maailmist láá ennuu uccâ kielah, moh sirdâšuveh ubâ ääigi puáttee puolvân já maid ij oro uhkedmin mihheen merhâšittee vaarâid. Nube tááhust stuorrâ kielah-uv pyehtih leđe uhkevuálásiih, nuuvtko om. ukraina já kečua. Jis kielâ ij finnii maggáárgin torjuu teikâ jis tot irâttuvvoo aktiivlávt koddeđ, te ucceeb kielâ lii tiäđust-uv stuárráb vaarâst lappuđ ko stuárráb kielâ. Jiečânâs riijkai uáivikielah láá táválávt nuuvt noonâ sajattuvâst, et taid ij uhked jäämmim, nuuvt ete om. suomâ já eesti iävá lah uhkevuálásiih, veikâ toh lává-uv uceh verdiddijn taggaar kielân ko eŋgâlâškielâ. ¶ Amerik Oppamvihko stivree vuavalašvuođa eennantieđalaš taaiđui, kaarta kevttim, lovottuvai, diagraamai ja aigikyevdilis amnasij ibbeerdman ja heivitman. Oppamvihkoost laa para- ja juavkkupargopitah sehe vihkopargopitah, moh vaattih sieralagan tiatukaldei kevttim. Lasseen laa arvuštallampargopitah ja internetpargopitah. ¶ Väzziđ kale nuuvtkin killájeh jyelgih vala, mutâ jiem tieđe, maht lišij ko álgášij čuoigâđ. Nuuvt tot lii ko olmooč aheluvá, te huáppuvuođah-uv kiäppánškyeteh já nuvâškyeteh vala. Táálááh ulmuuh láá nuuvt kirrâsáin oovtfááru liihâdmin, et kirdemmašináin poccuid-uv oceh já čuákkejeh já toos vala enâmâsmašináin, te kale puásuipargeid hadeh kárttojeh. Mii äigin iä lamač nuuvt tivrâseh já kuittâg poccuuh čokkânii. Mutâ väzzimist vala ucánjáhháá, ko mottoom-uv uápis puátá maajeeld, te iätá: ¶ Ovdâsijđo ¶ Matt. 8:16 πνεύματα henget jiegâid ¶ “Mun lam tohálâš, ollâ hiärrá” , ¶ – Ko tiäđáččim-uv! Tot lii nuuvt suámálâš. Mut ele koijâdâl tast innig tađe eenâb! ¶ – 2 dl pime ¶ supipeenuv 135 700 ¶ Aanaar kollehistorjâ álgá 1800-lovo pelimuddoost, kuás seenaat tutkâmjuávkku kaavnâi kole vuossmuu tove kieldâ maadâoosijn Lutto- já Avveeljuuvâst riddoin. Keessiv 1869 Avveeljuuhân poođijn merâalmaakyevtis Jakob Ervasti Oulust já Nils Lepistö Raahest. Muádi oho ääigi almaakyevtis tuidijn kyehti kiilu kole. Ton kavnuumist aalgij Aanaar vuossmuš kollevolliittâs, mon hoppuumus iivijn 1871-1872 lii arvâlum, ete Avveenjuuvâ riddoin orostâllii 500-600 olmožid ucâmin kole. Kollekuávoi kuávdáš lâi staatâ virgeulmui várás huksejum caggesaje Avveeljuuvâ Kuldal, ađai Ruuvnâ Station Saariporttikoski taveriddoost. Ruuvnâ Stationi tooimâi 1870-1900. Ton rakânâseh láá ovdištum, já uáivitáálu lii áávus kuossijd. ¶ i) Luovvii kyele čalme já capcii ton siste liinsâ. Mon hámásâš tot lii? ¶ Iäláneh juáhhojeh ráhtusis vuáđuld viiđâ váldujuávkun: šadoh, kuobbâreh, elleeh, algâiäláneh já bakteereh . Mađe eenâb iälánij ráhtuseh sulâstiteh nubijdis, tađe aldeláá hyelhih toh láá. Toh kuleh talle siämmáá juávkun. Iälánij tubdâm já nomâttem helppee toi soijim rievtis juávkun. ¶ Kuškástâh ¶ Tubdim, maht pivâstâh kulgâškuođij - nube tááhust tondiet, et lâi hirmâd jo paahâs já nube tááhust tondiet, et polâškuottim. Smiettim, kolgâččim-uv huikkeđ nubbijd, kiäh čokkájii merettes kukken nube peln váávnu vâi kolgâččim-uv čokkáđ rávhálávt sajestân - aaibâs tego jiem liččii maiden nabdemingin. Almaah kejâdii tast pirrâsis já vissâ uccii muu lavhii. Ohtâ kuoskâttâlâi muu mätkilaavhâ. Ruttâhân must ij lamaš liipu uástim maŋa ko 15 eurod, mut muu uccâ lavhiist lâi passâ já tobbeen lijjii meiddei paŋkkikoortah, moigijn kale ij tobdoslovoittáá maiden porgâm. Jurdâččim, et tääl, ko laavhâš lâi must taaki vyelni, almaah iä kuittâg nuuvt älkkeht puávtáččii tom toppiđ. Mut fakkist tiettim, maid porgâččim: oinim konduktöörkuáhtás puátimin! Tast siämmást pajanim čuožâd já huiheškuottim tego motomeh nisoneh läävejeh-uv: ¶ -10 ¶ Äijih juullân lii šleđgâvárádâs purgánmist šoddâm jienâ. ¶ materiaal puáhtá väldiđ já mommit, lihâdiđ larmâdhánnáá, luodâid kyeđehánnáá, ij koolgâ tojâliđ oovsijd tâi jurâttâllâđ keeđgijd, ige roskiđ ¶ várugávt lasâpuurkin. ¶ Saara Alakorva ¶ Koijâdâllâmluámáttuvâin uási koččâmâšâin láá ávusmielâliih já jyehi koččâmâšluámáttuv loopâst lii ¶ – Ij, jieh uážu! Mii ij kale koolgâ kiddâ čoonnâđ! Šlubbopeljigis párguškuođij já pancârdij nuuvt korrâsávt vuástá Njoortâ koozâin ko puovtij. ¶ 2. Aanaar ¶ Mutâ kale motomijn lii heevim leđe hyeni-uv jergâ, laa ájánám maŋgâ-uv oho. Ton mookán iä tuhhim ergi ko ergi, kolgii leđe laiđâseh. Jies lei olduves, adai taggaar čoskčeijee, tagarehhân iä lámáš, ko eidu päikkiergin. ¶ Kirje čuovâkopijistem lii kieldum jis ¶ Pirâsministeriö asâttij nube aalmuglii artikla 8(j)-äššitobdeepargojuávhu toimâpajan 15.2.2013-31.12.2014. Pargojuávkku tuáimá biodiversiteetpargojuávhu vuálásâžžân já raportist toos toimâstis. Pargojuávhu pargon lii el: ¶ Meccikárvoid kuleh vala piegâst já puurgâst syeijejeijee lukkâ já kamâspidoh. Nähkipuuvsah kiävttojeh sehe juhlekárvun et lieggâ syeijin kolmâ šooŋâin. Lasseen jyehi sämimááccuhmaalin kuleh tiätulágáneh, eres pivtâskerdijn siämmáánáál hervejum kistuuh já jieijâs kuávlu vaacah. Vaacâin já vuoddun kiärduh jieškote-uv maalin kullee hervâiivneh. Almai vuoddui vuáđuivne lii iänááš vielgâd já nisonij ruopsâd. Párnái vuodduuh čuáldojeh kezibân ko rävisulmui vuodduuh. ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtus pištá taan ive kyehti peeivi, moin ávuduvvoo siämmást uđđâ Sajos valmâštume. Uásálisteid väriduvvoo ijâstâllâmmáhđulâšvuotâ Aanaar markkânist. Sämitigge tieđeet škovláid puorijn aaigijn tábáhtus orniistâlmijn ja almottâttâmäigitavlust. Väldikodálii tábáhtus njuolgâdusah, maid nuávdittep meid säminuorâi taaidâtábáhtusâst, kávnojeh taan liiŋkâst http://nuorikulttuuri.fi/sounds/ . ¶ Jyehi olmooš halijdičij šeštâšuđ paast. Ko ruhâdâllâp Kristus máttááttem vuovvijn, te lyettip Imelân, kote ohtuu nähcee vyeittiđ paa já pestiđ mii ton uárjivuođâst. ¶ Nipso lâi kavnâm Nisonieidâ jo áigáá, já tääl juávkku čokkái fiijnâ purâdemsalist puurâdmin. ¶ Pirkanmaa 14 ¶ “Kuldâliđ, mun lam oppeet nievdâm. Oroi tegu piäiváš, máánu já ohtnubáloh täsnid liččii komerdâm muu.” ¶ – Na, uáiniđhân te lâš, mii tobbeengis lii váddun, Hanssâ smietâi já siämmást jo juurdâškuođij motomijd eres tivomijd, mast siämmáálágán jienâ lâi puáttám. ¶ Vijđodâh: 99 000 km 2 ¶ Kuálmád uási ¶ - Sinikka Sietiö. ¶ pargo: ¶ 3. Kooveest lii säpligvällipaarâ. ¶ – Jieh jámálgâmgin, veik oinih voorâ, Puállunjune šnuđgoi. ¶ Äigikyevdilis ¶ – Tusthân lii huáppu, ko hurtoh nuuvt korrâ liävttoin. Jiehhân tun kiergân njielâstiđgin purrâmuš, ákku iätá. ¶ Erkki Gauriloff (nuorttâsämikielâ) ¶ d) Uusâ kyeleest veepsijd, sijđosárgá, čoolmijd njuneraaigijd, pottârääigi já syevđilohe. ¶  celkkuujesânijd. Mun  [luuhâđ Njunenjävileh išedeh ¶ - Mutta se Nyyströmmin Sikke se vasta kova onki ajamaan! ¶ lii haavvâr jiveh. ¶ 7. Tuubdâ já ivnii kuobbârijd oppâkirje siijđoi 34 - 35 vuáđuld. ¶ Juo Amnâsmuorrođo puotâ kirdedijn kulluuškuođij huurrân mäddin já Suáluijäävri luus puáđidijn suái oinijn, maht äijih tobbeen račoi kyermi jeggiriidon, jeđe vyeijilij hurijdeijeinis nuortâs. Ristinkyevtis Rissekäskein vuordâččáin vala äigipuudâ já äijih lappui-uv lopâlávt Čevrisjávráá tuáhá, ijge innig almostum uđđâsist. Suái orostâláin vala oho verd siämmáin soojijn, mut fastes äijih lâi lappum lopâlávt, ijge vaarâ innig almostuuččii. ¶ Immeel Jiegâ manifestaatioh ađai tiettuumeh/vuottuumeh ulmuu jiegâst ( der ¶ Áŋáluv čohčâvarrim álgá čohčâmáánust já tot värree táálván Nuorttâmeerân, Tavemeerân já mottoom uási še Ålandmeerân. Puárásumos Suomâst riegistum áŋálâh lii lamaš 22 ihheed, 7 manuppaijeed já 9 peivid puáris. Tot lii siämmást še Euroop puárásumos áŋálâh. Áŋálâh tiättoo 3 päikkinoomâst. ¶ Mist lâi paapâ rovvá máttáátteijen já sun lâi viehâ äŋgir motomin. Oppâtiijme äigin kolgii uáppeeh leđe siijvost, ij kolgâm maggaargin jienâ kulluđ. Mun jiem máttâm vala luuhâđgin, veikkâ lijjim jo oovce ihásâš, puustuvâid kale jo tubdim. ¶ Immeel, Iäččám. Lep kuullâm, maht olmooškodde já luomakodde šyehkiv. Onne–uv maaŋgah vädis ääših láá orostittám mii. Siäilut mist mieldieellim já kuoskâttâs iätán, ko kiinii alda teikâ kukken iälá pieđgejum elimis. Adde mii já ubâ maailm uáiniđ Algaad kierdâmist já pajaspaijaanmist uđđâ sivnedem čuovâ. Suovâ, et suu evaŋgelium saahâ puávtáččij iiđeed tohon, kost ulmuid tiäddá toske já poččâvuođâ lopâstuttee ijjâ. Kuulâ mii Kristus, mii Pestee noomâst. ¶ koskâsii kištodem. ¶ Rahttât viärráámus tábáhtume väärild, ele árvuštâl jieijâd iälšu pyerebin ko tot lii. Vääldi fáárun tuárvi lieggâ pihtâsijd, purrâmâš já juuhâmčääsi, kompas já tiäivás tuállee, tuárvi tärhis káártá, om. olgonlihâdemkáártá, enâdâhkáártá tâi Retkikartta.fi :st printtejum káártá já vuosâišekáálvuid (suomâkielân, pdf, 19 kt). Huolât hygieniast, amas puosâškyettiđ tâi eromâšávt jyelgih teikkâ häcci kohhuđ teikkâ puttâniđ unohâsávt. ¶ Šovâttemorgaan ● ● Vyerkkee šovâttemseelâid. ¶ Uáivikaavpug: Antananarivo ¶ 120 ¶ Algâtääsi kalga leđe páihálâš ässei mielâkiddiivâšvuotâ áášán já talle iše puávtáččij finniđ meid ulguubel-uv. ¶ – Joo, himettistij Uulá já čokánij helá paaldân jieijâs fastâ čokkámsajan. ¶ toppâluveh puohčâldijn. ¶ 10-30 kg ¶ já sun ferttee forgâbalij čyežžiliđ já porgâškyettiđ. Vissásávt lii jo eehid, ovdil ko ¶ Taažâ viestârriddokuávlust já váráduvâst arva korrâsávt. Bergen lii Euroop čáccáámus kaavpug. Tobbeen láá tuše 30-40 fiärttupeivid ivveest. Ive arvemeeri lii joba kyehti meetter ađai kuulmâ kerd eenâb ko Suomâst. ¶ – Tiäđám: Ohtâ, kyehti, kulmâ, nelji, vittâ, val ohtâ, val ohtâ, val ohtâ, val ohtâ... ¶ 1. Syeinih tarbâšuvvojeh šivettij kuátumân sehe seeilâfuoddâr rähtimân. ¶ 2. Naanood já noomât káártán peeivitäsideijee, Kavrâs jorgáldâskiärdu já Rapu jorgáldâskiärdu. ¶ Keesist lâi koolmâs já tot tuárgistij ton siämmáá stuorrâ čuoldâ pellâst, mast Tälvi-uv lâi čokkám. ¶ Mun aštus väzzilim já kavnim-uv taam kirjerááju. Taat-uv táálu lâi styeres, mut olgouuvsah lijjii nuuvt kääržih, et mun uccâlágán olmooš masa jiem šiettâm tast repuinân siisâ. Taan kirjeráájust lâi pággu nuollâđ olgopihtâsijdis viäskárân. Taid puovtij kyeđđiđ lukkâdum skaapi siis. Pihtâsij keeppidmân lâi nubbe-uv suijâ: kirjerááju pelni lâi nuuvt paahâs, et ulmuuh čokkájii tobbeen T-pääiđist. Mottoom siämunjälmalmai lâi nuollâm tom-uv vala ige orroom tom anemin manengin. ¶ Oovtâ poccuu koozah sehe ođđâmeh ¶ Tääl Heli áásá Aanaar markkânist já tobbeen sust lii kale máhđulâšvuotâ porgâđ anarâškielân veikkâ maid. Sun juátká radiost já televisiost, mut ton lasseen sun haalijd porgâđ eenâb taaiđâlâš pargoid. Meiddei anarâškielâ tuulhâ “keikkaid” sun še puáhtá porgâđ puátteevuođâst, já maid peri, mii oovdeld puátá. Sun osko, et ulmust kii máttá anarâškielâ, ij pargo kale nuuvâ. Heli algâttij anarâškielâ luuhâm Avveel luvattuvâst já čaalij pajeuáppen kiđđuv 2005, kesimáánust 2013 sun valmâštuvá teatterolgospyehtim stivrejeijen (teatteri-ilmaisun ohjaaja) Kokkola áámmátollâškoovlâst. ¶ čäcišuálu uppopuu ¶ Aanaar ive 2050 ¶ Must iä lamaš pyerebehkin iävtuttâsah. ¶  suujâ ¶ Iänuduv kieldâ škoovlâin sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs adeleh ohtsis 61 uáppei. Uáppeemeeri lii kiäppánâm oovdeb škovlâivveest 15 uáppein. Meid Iänuduvvâst já Ucjuuvâst adeleh káidusmáttááttâs eres kuávluid enâmist. ¶ Tälviv kyeleh närrejuvvojeh runneest jieŋâalnuággumáin . Tast kiävttoo siemin vuogâš. Uánihis stáágust lii keeli já tuárgu. Tuárgukeejist lii kildee meetaalpittááš já vagge, moos puáibilduvvoo ovdâmerkkân kiärppáá suoksâ. Vuoggâ loptejuvvoo já luáštoo siemin lihâstuvâiguin tassaaš ko tobdoo, et kyeli lii toppim. Tast maŋa tuárgu kuolijnis loptejuvvoo pajas. ¶ – Na maid mun talle koolgâm tunjin uástiđ? koijâdistij eemeed. ¶  táálu. Eeči peljimeduusa ¶ 41. Elleeh juáhhojeh čielgitávtálâš já ¶ sättih leđe eidusiih semantliih lasâttâsah, kuás jurgâlusân lasettuvvoo miinii ¶ 6. Moonnâm ohhoost lijjii Aanaar kieldâ škoovlâi koskâsiih čuoigâmkištoh. Anarâšâin pyeremus čyeigeeh lijjii Sáárákáisá Seurujärvi, Henry Seipiharju, Sáárá Seipiharju, Jussá Seurujärvi já Piäkká Moilanen. Vuossmuu luoka nieidâin Sáárákáisá Seurujärvi lâi jieijâs juávhust viiđâd, juávhu jotelumos lâi Hilla Portti Anarist. Sáárá-Káisá táppái Hillan pelnub minuttid. Vuossmuu luoka kaandâin Henry Seipiharju lâi niäljád, sun táppái vyeittei pajeláhháá miinutpele, vyeittee lâi Avveel vyeliškovlâlâš Taito Ranta. Niäljád luoka nieidâin Sáárá Seipiharju lâi kuálmád jieijâs juávhust, tom vuoitij avveellâš Sara Pekkala, Sáárá táppái vuálá miinutpele Saran. Kuuđâd luoka kaandâin moonâi anarâšâi tááhust pyereest. Jussá Seurujävri lâi nubbe já Piäkká Moilanen niäljád. Juávhu vuoitij Aanaarlâš Simon-Heandarat Heatta, Jussa táppái sunjin masa miinut já Piákká paijeel kyehti miinut. Tärhilub puátusijd puáhtá eelliđ keččâmin kieldâ nettisiijđoin. ¶ 63. Komitea avžuut, ete sopâmušstaatâ: ¶ Vástuppeivi 15.7. ¶ Markkânmáátkán valdii fáárun ain šiev evvisijd, mut kuátiorroid kuođđii kuittâg pyeremusâid juhleheerskuid. Keessiv pieijii kärbisnjunán potákkijd, navrâsijd, koškepiärgu, poccuu- sehe kusâvuástá já pajemustáá vala koškekyelihaaŋkâid. Tälviv lâi piärgu, steikkuu várás čuávji- tâi manemušpyeidi, sälttikyeli, leibi já vuojâ. Kesiäigi vaađâi emedist ennuu, ko koolgâi finniđ veikkâba stuorrâ nijttovievâ kalasin. Nijttomáátkán koolgâi rahttâttâđ maaŋgânáál: koolgâi liäibuđ já kuškâdiđ leeibijd já kenski niisu-uv. Fáárun sij valdii loppimmielhi, vuojâ, sehe koškepiärgu, mast vuoššii määli já salttiihánnáá koškepyeidi possii passeemkeejist leeibi lasattâssân. Koške vorrâkááhu vuoššii mielhist, já čarvuu kááhu. Jis nijtteeh lijjii juhâ- tâi jävrriddoost, te finnejii vorâs kyele. Mudoi lijjii mieldi koške rááskáh. Salgâmääli leibijn lâi uáli tolmišis nijttopurrâmâš: Siävuttuvvojii čáácán suvrâmeh já sältti já salgân caappum koškepyeidi. Juhâmâššân lâi mielkki tâi pime. Myerjimääli vuoššui ain, ko toos lâi máhđulâšvuotâ. ¶ Suomâst tavesämikielâ oovdâst Vesa Guttorm (värijeessân Petra Biret Magga-Vars), aanaarsämikielâ Petter Morottaja (Ilmari Mattus) já nuorttâsämikielâ Erkki Lumisalmi (Jouni Moshnikoff). ¶ Torjuuh mieđettuvvojii čuávvoo oornigist: ¶ II Váigâdis maailmsuáđi äigi ¶ váátu, lááđu = lato ¶ tevkisselgkaijuu selkälokki ¶ – Lii-uv taavlust miinii váddu? Muumistáálu imaš- ¶ Invaliidkirkko ¶ 9. Tot lii Suomâ aalmuglâšellee. ¶ Avveel E1 ¶ ruávis sältti = karkea suola ¶ << Alkuun ¶ Iänuduv kieldâ sämikielâlij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi já peivitipšo turviimân ohtsis 81 504,40 eurod: ¶ mađhijdân ääigi maaŋgâid movtigis projeltijn västideijee ulmuid, já páhudim, et projektijn ¶ Luuhâmkirje Hárjuttâskirje ¶ piäivááčuovâ energia ¶  lii 53 ¶ Säämi párnáikulttuurkuávdáš já Nuorâilävdikodde-haahâ kulluuttává čäällimkisto sämipárnáid já – nuoráid. Arttân kištoost lii ¶ Munnuu oovdebkiäsáš vuájáán Chevrolet Metro lâi vuordâšmin munnuu, veikkâ kale enâbuššáá repčum, ko maid talle lâi. Nubbe čuovâ-uv tast lâi puállâm já vuolgijm-uv uástiđ vuájánân uđđâ čalme Charlie uđđâ Mersuin, mon sun lâi uástám muáddi oho tassaaš Wisconsinist. Ko Metro lâi oornigist, te eelijm iskosvyeijim tohâmin uccá káávpâžân Pengillyst, mon nommâ lâi "66" . Metro oroi toimâmin nuuvtko kolgâččij-uv. Káávpân lâi almostum ton puuđâ, ko láim Suomâst, ađai muádi ive äigin cashmachine, ruttâautomaat, ijge ruuđâ luptiimân tarbâšiččii innig reisiđ Nashwaukin. ¶ Rhodos G8 ¶ Olgosadalduvah ¶ “Hevei-nu shalom aleichem, hevei-nu shalom aleichem” já nuuvt ain (maŋa lam kuullâm taam siämmáá lavluu tääbbin Suomâst-uv Marion Rung lávlumin). Mii vyeijee, kote lâi Jerusalem Syemmilâš párnáiviäsu hoovdâ uápis, veerdi, tâi máhđulávt joba ton párnáiviäsu pargee, máttááttij mijjân puáris juuvdálâš lavluu, mast säänih avžuuttii ráávhu tavvoid já ton tolâmân. Nuotâ lâi älkkee oppâđ já nuuvtpa láávluim-uv tom lavluu vaarâ čuođijd keerdijd já luámu maŋa vala Kyprosist-uv motomijn tilálâšvuođâin. Mii sáttualmai lâi suullân 50-ihásâš smarfe- já čapisvuoptâsâš segis almai, kiäst lâi jieijâs saavâi mield táálu, eemeed já vittâ párnáá. Sun aasâi Jerusalemist já lâi aaibâs táválâš juuvdálâš, kote ij toollâm hirmâd ollâ proofiil ađai tergâdin ovdâmerkkân veikkâba taid sabbaat aaigijd já vuovijd, moh ortodoksâjuuvdálijd oppeet lijjii puoh tehálumoseh. Vaarâ sun lâi mottoom muudon jo váháš materialistâšum juuvdálâš, kote ij heivim “toora” (Mooses kirjeh, moh láá 54) miäruštâlmij siisâ. ¶ irâttâs = yritysnjuovâttâh = teurastamo 78 ¶ Belgo väzzilistij peevdi kuuvl, mon alne kárttá-uv lâi. Sun čaaitij oovtâ saje já suu suormâ vyelni lâi miinii teevstâid, maid Jovnâ ij iäruttâm. ¶  puátá Uárnejeijeeh halijdii, ete leirâ ličij nuorttâlâškielâlâš kuávlust, vâi nuorttâláid ličij älkkeb väldiđ uási leeirân. Monnii suujâ tiet sij iä movtáskâm puáttiđ já nuorttâlâškielâ kullui tuše leeirâ stivrejeijei, Tiina Sanila já Seija Sivertsen njäälmist. Jiem pyevti vises tiäđu adeliđ tast, ete sáárnui-uv Tiina 1-ihásâš Elli-Domna jieijâs eenikielâ vâi anarâškielâ, mast sun lii lávgum maŋgâ mánuppaje ovdil leeirâ. Lávgumsaijeen lei anarâškielâ kielâpiervâl Anarist. ¶ 54A Kiäisár Vilhelm kirkko pillâšui nube ¶ – Ááhust lii vielgis piivtâs pajalist. Tot lii ereslágán piivtâs ko ijjâpäiđi. ¶ Sun imâštâlâi pennuu, mut poođij ton uáivilân, et ij lamaš tuođâi uáinâm tom, mut lâi keksim tom jurduinis. Tot lâi vissâ olmooš, kii lâi váhá pennuu hámásâš. Sun lavkkij siisâ káávpán, mut keejâi kuittâg pirrâsis, jis sattuuččij uáiniđ eres-uv komálâš aašijd. ¶ Aabis 2 Kiđđa-aabis ¶ Lâi jo eehid. Ánná ij nuuvt hirmâd ennuv láigueemeedis lam uáinámgin, mut tääl taat poođij siisâ já ááigui savâstâllâđ: ¶ Sust tun lah adelâm mijjân pajaspajanem tuáivu, et mij puávtáččijm torvolâš mieláin vyerdiđ tuu avalâš väldikode. Mij kijttep tuu täst alme adalduvâst já lávlup tunjin alestâs eŋgâlijgijn já puoh posijgijn: ¶ 5. Anarâš saavâi uđđâseh já puátteš ohjelm ¶ – IŠÁN KUHESRUOIDÂ! IŠÁN KUHESRUOIDÂ! ¶   – Jáhá. Mun jurdám, ete mij vyelgip tääl pááikán já puátteen Mattijn itten tuu viežžâđ. Kuás tun Antti peesah pááikán? Ákku vala koijâd Aantist-uv. ¶ Säämi kulttuurkuávdáš Sajos vihkâmjuhle já Sämitige vaaljâpaje 2012–2015 juhlelâš lekkâmtuáluh uárnejuvvojeh majebaargâ 3.4.2012. Ovtâstittum juhletilálâšvuotâ álgá ekumeenlâš immeelpalvâlussáin Aanaar sämikirhoost tijme 15.00, mon maŋa Sajos Dolla-auditoriost uárnejuvvoo tuše puávdejum kuossijd uáivildum uánihis lekkâm- já vihkâmtilálâšvuotâ. Juhleh juátkojeh Sajosist puohháid ávus kulttuurehidin tme 20.00. ¶ PARGOPITÁH ¶ Mahlad ~ Mahalah ~ Mahladiž = Mahlatti ¶ Pargokirje ¶ Sämitigge lii vaidâlâm Tukes mieđettem maašinlâš kollekoivumluuvijn Ruávinjaargâ haldâttâhriähtán (táálááš Tave-Suomâ haldâttâhriehti) ruukilaavâ vuástásâžžân, ko Tukes ij lamaš selvâttâm love miäldásii tooimâ vaikuttâsâin sämikulttuurân. Haldâttâhriehti tuhhiittij sämitige väidimijd. Tukes já lopeoccee vaidâláin miärádâsâin AHR:n. AHR toolâi haldâttâhrievti miärádâs vyeimist já komettij Tukes miärádâs lavâvuástásâžžân já tuhhiittij lopâlávt sämitige väidim Ruávinjaargâ haldâttâhriähtán. ¶ cuggâđ, cuugâm, coggá = pujottaa, pistää ¶ Rivdulist mun moonnim Avelân škoovlân, talle mun lijjim ohtanubaloh ihásâš. Tast maŋa moonnim-uv máádásuomân škoovlân já toi ivij ääigi maid mun tobbeen lijjim te vájáldui puoh tot-uv ucájnâš sämikielâ, maid mun mattim. Lam kuhháá vuárdâm ete pesâččim máttááttállâđ eenikielâ. Tääl mun jođâm sämikielâ kuursâ já jyehi peeivi puátih ain mielân láppum säänih. Sáttá leđe nuuvt ete mottoom ääigi keččin jo máátám sárnuđ eenikielâ. ¶ – Ige lah tuu viljâ, ko tust ij lah viljâ. Mut must láá kyehti viiljâ já Pena lii nuuvt ¶ Ko Herodes huámášij, et tietteeh lijjii fillim suu, sun vajaskij. Sun kočoi, et Betlehemist já ton pirrâsist puoh kyevtihásijd já tast nuorâbijd oolgijd koolgâi koddeđ, ton ääigi mield, mon sun lâi tiettein uážžum. Näävt olášui taat proffeet Jeremia ciälkkám ennustâs: ¶ Čuákkim puáhtá čuávvuđ ¶ Kuálsiveijävri 3824 2 Koskelojärvi Kuobžâjäävri táálu 7 km M. ¶ Irge raggâs sist kuldâl já kiäččá nieidâkuáhtá, et maht suoi roossâv, já jurdâččij tom et: mun jiem eissigin tyest huolâ. Ko irge lâi uážžum iđedâspurrâmâš, te vaaldij sun myersses sierânâsân já eeđâi: ¶ KAPASITEET: ¶ – Na nuuvt. Tääl te jieh varde nuuvt čuuvtij innig, Assaaskuolgâ eeđâi. Tääl mij kale vyelgip tääbbin meddâl tipšođ tuu suormâ váhá pyerebeht! ¶ Säämi haldâšemkuávluh Suomâst, Ruotâst já Taažâst láá lahâasâttâssáin miäruštâllum sierânâs haldâšemkuávluh, maid puáhtá nabdeđ meiddei sämikulttuur váimuskuávlun (keejâ kárttá). Tah kuávluh tuáimih maaŋgâi eromâšávt sämiaalmug kyeskee laavâi válduášálâš heiviittemkuávlun já tain lii merhâšume sämmilij kielâlâš, kulttuulâš já máttáátâslâš vuoigâdvuođâi olášumán. ¶ 1 2 . P A S E P E I V I H E L L D U V  I N ¶ Hiävuš lii lamaš algâ aalgâst täsivis kuovđâi ellee. Maaŋgah hiäppuš lattiimeh láá vuálgus tobbeen iälustem vildâhiävuščurrust. Lojes-uv hiäppušeh láá ovttuu murrišeh já várugâsah. Ton peeljih jorgetteh siemin-uv skopânist, já tot viilšâst toho kuávlun. Tot suorgân mast peri, veikkâ piegâ fáárust kirdee lastikseehâst. Suorgânem maŋa tot sáttá ruotâstiđ kiäinusis tego kissápiätu te ličij uávutmin tom. ¶ Ive 1971 sooitij Elias Kytömäki Maatin já táátui suu uuccâđ Säämi ristâlâš nuorâiškoovlân máttáátteijen, ko oovdiš máttáátteijee Reedrik Volmar (Volmari Holmberg) lâi hevvânâm opisto riidon. Nuuvtpa Matti algâttij máttáátteijee pargo čohčuv 1971 nuorâiškoovlâst já máttááttâs piištij 5 ive. ¶  vuojâ. eelliđ eennâm vyelni. ¶ 30 ¶ Lusmesuálui = Lusmasaari ¶ 2) moos sämmilij vuoigâdvuođâ algâaalmugin tááhust tergâdijd kuávluid ucâmuš kuáská; ¶ 9. Sämikuávlu kieldah já staatâ ohtâduvah kalgeh toimâidis oovdettijn ovtâstâllâđ tooimâid já ¶ – Vyeli-ildein láá kovekirjeh, main láá tuše koveh. Koskâmus ildein láá mainâskirjeh. Mainâskiirjijn pyehtih leđe mainâsij lasseen koveh-uv. Kiinii lii jieš keksim já čáállám taid mainâsijd. Toh láá mielâkuvviittâsmainâseh. Pajemus ildeest láá muštâlus- já tiätukirjeh. Muštâlus-já tiätukirjeh muštâleh aašijn, moh láá tuođah. Stááluh kejâdává kiirjijd já smiettâv. ¶ Pirâsčällee virgesajasâšvuođâ ááigán 3.8.2015 – 7.6.2016. Pirâsčällee pargon lii hoittáđ pirâstipšomân já eennâmkevttimân lohtâseijee aašijd, eromâšávt valmâštâllâđ ruukilaavâ já biodiversiteetsopâmuš olášutmân lohtâseijee tooimâid. ¶ Kulttuurtorjui jyehim 2009 ¶ lâi päälgis muálkkáá já suámálâš, ¶ ČÄCIKAAST MEERHŠ? VÁSTÁDÂS: ¶ Sun nuolâi ovdâliijnes já kaččâlij olgos. ¶ ruotâsčuolmâ ¶ Tastmaŋa Jeesus almostui häämis peeleest vieresin kuáhtásân sist, ko suoi láin jotemin meddâl kaavpugist. Meiddei suoi moonáin tuálvuđ nubbijd sääni, mut ij kihheen oskom sunnuugin. ¶ Wyoming = 9 tijmed maajeeld ¶ 1. ¶ (spiekâstemjuávkku nr 2) ađai iäru lii ráhtus sänioornigist, tastko nubijkejij ij pyevti ¶ Jieŋah ko kiđđuv algii likkâđ, te ain eellim Lesk-Aanti Uulást kärbissuuhâm reŋgân. Ko vuosmuid joddeid Sulgušjáávrán suápudáim, kuus majemuu joddee suáppoim, te tast muái alggijm káhvástâllâđ. Eelijm mottoom tijme keččin tommit kuohâmen aldemuu joddee, ete paađijn vuoššáim vorâs kyele potákkijgijn já tast maŋa lâi hitruu vannaastâllâđ tievâ kyeličovjijn tullâpellâst já kuldâlâđ maht Uulá maainâst já jyehimuuđuuh loddááh lávloh pirrâ. Já tallaa jäävrist kyeleh kale lijjii valjeest, ko nube iiđeed tooláá joddeid kessijm, já maccáim maassâd suuvân, iä lamaš vala motoreh. Kyeleh ko lijjii čuállejum já tuidum, te Uulá muu reepun piejâi lusis nuáđe kuolijd ete peesâm väzziliđ pááikán. Keessiv távjá eellim uštemin já vuáskunijd já puškoid ain kuddim, ain lái vorâs kyeli. Nailon- já suonâviermeh ko almostuvvii, te toid keessiv-uv čuovis äigin čaŋŋii. Päikkijäävrist-uv lijjii stuorrâ vuáskuneh, kale mij ennuv kyele puurâim, uážžu ettâđ ete kuolijn mij eelijm. ¶ –~Tuoi-uv leppee lamaš hiivsig vyelni. ¶ d . Tobbeen láá alemusah tuoddâreh. ¶ Romania ¶ Auto raati tuáhá lâi hitruu čokánistiđ já jurdâččiđ, et makaš vuájáččij toin. Maahâm lâi taggaar puáris tävirij čuágildeijee já ohtâ tain lâi taat Chrysler. Kost kale lâš tomgin skappum, mut tast maađij pellâst tot kuittâg kuákkái. Ohtâ puáris täävvir lâi še tot ameriklâš kärbismoottor Perfect, mon viljâm tivodij já uážui meiddei joton já siämmást finnij tom olssis. Tothân lâi taggaar moottor, et ko viljâm rovgij tom kuálkkin joton Čovčjäävrist, te jienâ kullui penttâ Samudjäävri já Ijjäävri räi. Ulmuuh arvâlii-uv talle: ¶ Sämitige nuorâirääđi ¶ Raavâdviäsu Galla ¶ b. ”Kirdeekuuđhah” láá ¶ kirjeluosâ ¶ pase ohtsii servikode, ¶ rokkâđ, roohâm, rakka = niittää (kortetta) ¶ – Moonâ tuálvuđ áákun purrâmâš! ¶ 8. Mii lii kepidâm luosâi mere? ¶ Anarist/ Helsigist Pirita Näkkäläjärvi ¶ merâsaivâčääsi elleeh ¶ P Kuehneromyces – Kantosienet – Čuoldâkuobbâreh U ¶ 27. Täävtih láá ulmuu tuuvdâriggee ¶ PARGOPITÁH ¶ Ääiđi tyehin lii Meccivalje- já kyelitutkâmlájádâs Aanaar kyelitutkâm já čäciviljâlemohtâdâh. Tot olášut jieijâs uásild Aanaarjäävri čäcitääsi heiviittâlmist čuoccâm kyelituálukenigâsvuođâ ištâdmijd, siäilut kuávlulijd árvukyelinaalijd viljâlmist sehe pyevtit meeinijd já kyelečiivgâid jotkâšoddâdem várás. Lájádâsâst totkeh meid kyelinaalijd já ištâdâsâi puáđuslâšvuođâ. ¶ 112A Tinnotiäpuh láá čääsi pajeoosijn suiloo planktontiäpuh ¶ Lávurdâh-eehid klubieehid uárnejuvvoo oppeet hooteel Kollehovist, kost musikkist västid DJ Oula. Tábáhtus lii máhđulâš čuávvuđ lávurduv uásild Säämi máttááttâskuávdáá olášuttem livestream-nettivuolgâttâs peht. ¶ MUOTÂTÄÄSNI MAAINÂS ¶ Taan čallui noomâ lii adelâm jurgâleijee ¶ Virge miänástuvvee tipšom išedeh šiev sämikielâ njálmálâš já kirjálâš táiđu sehe kelijdeijee hárjánem toimâttâhpargoin. Virge tevdimist lii kuuđâ mánuppaje keččâlemäigi. Toimâttâhčällee toimâsaje lii säämi kulttuurkuávđáá Sajosist. Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi VI já tast II juávhu mield (vuáđupälkki 1822,14 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. Ucâmušâid oppâ- já pargotuođâštusâidiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 20.12.2013 tme 16.00 räi čujottâssáin : Sajos, 99870 Aanaar. Lasetiäđuid virgeest addel ekonomiačällee Hilkka Kukkonen, puh. 010 839 3104. ¶ – Juhháán! Juhháán! ¶ Já nuuvthân tot keevâi, et nubbe keesi ko poođij te tain juhânjäälmi ässein lâi mottoomlágán nyeti sulâstittee piivdus moin sij algii kuálástiđ já saalâshân kale meid poođij. Taat lâi stuorrâ já imâšlâš äšši já taat tiätuhân kale ivij mield levânij pirrâ taan stuorrâ jäävri, kost peri vain ässeeh lijjii. ¶   Tiervâsvuođâkuávdáš 016-687511 (kieldâ puhelinnummeer, argâpeeivij tme.8.00-15.30) ¶ 106A Tälvivi jieŋâ vyelni lii sevŋâd já koolmâs ¶ eres tientiegárân. ¶ 9. Ovtâstit riehtâ tubbááksuovâ vaikuttâsâid. ¶ Postâjotteem Kärigâsnjaargân ¶ – Manen tust lii talle tuše ohtâ čalme? ¶  toos Ánná čokánij. ¶ » Talle Simon Piättár moo- ¶ Tom pirust lâi ákšu já tom Máávnust lâi stuorrânijbe. Te piru ko poođij tiettiđ, et Mávnu áigu suu toin čuoggiđ, te fáálá tom áákšu, et čuolâst toin suu ákšoin. Mutâ Mávnu-rokke iätá, et leggist tuos suu njune oovdân tom áákšu. Na tot leggistij tot piru suu njune oovdân tom áákšu. Mávnu-rokke ko epidij, et tot ij sääti leđe rievtis ákšu, te tast lâi stuorrânijbe kieđâst, já tot kuoskâttij čeelhiškeijijn tom áákšu, ucánjáhháá. Te tot tállân tarvanij tot čeelhiš tom áákšun. Te Mávnu-rokke ij muidego toin nijbijn čuopâstij áákšu räje meddâl luovâs tom čeelhiš já eeđâi, et vâi tiegárijd pivdusijd tun munjin piejah. Sun ervidij, et ij tot lekken rievtis. Já talle tot jieijâs nijbijn volliittij já kuudij tom piru. Jis tom áákšu ij lijjii várottiđ, te tot lâi tarvaniđ kieđáid nuuvt, et ij lijjii pyehtiđ innig maiden tom stáálun porgâđ. Tot lâi taggaar nuáidiákšu.”. ¶ – Vieraalla maalla kaukana on kumpu sininen jna... ¶  Ton Laanâjuuvâš = Laanioja ¶ Rämidiđ suu, piäiváš já máánu, ¶ Seinäjoki 60 ¶   Must lâi ain-uv tot pyeráinvyeijim máttááttâllâm oovdâst, ko jiem lamaš valagin tom tááiđu oppâm. Mii táálust lijjii kyehti polgupyerá, main nubbe lâi Juhháán-Uulá pyerá já sun lâi táválávt ain joođoost kostnii, ige tom puáhtám kevttiđ, já nubbe lâi iäččán já Ailâ-Váábu ohtsâš pyerá (nuuvt orom muštemin), moin puohtim hárjuttâllâđ talle, ko Ailâ-uábist-uv lâi äigi muu hárjuttiđ. Vyehi lâi taggaar, et heŋgâsim vistig stivrimstággoid, stellejim juolgijdân ruŋgo vyele polgimáid já tallet mätki makaš ain lâi kolgâđ älgiđ. Ailâ-Váábu toolâi pyerá nuuvt kuhháá ciäggust, et juurdij muu viijmâg pissoođ ohtuunân-uv ciäggust, mut táválávt tast keevâi ain nuuvt, et káškáttim kuábbáánuubel pálgá já uccást iä täävtih ain toijuu. Keevâi kuittâg nuuvt pyereest ton čoovčâ, et viijmâg pisoškuottim pyeráin ciäggust já tast ij lamaškin innig kuhes mätki ruŋgo paijeel vyejimân. Ušom jo siämmáá čoovčâ hácáristim mottoom náálá ruŋgo paijeel, veikkâ satulan ulâttem lâi vala kukken. ¶ a. Mii talkkâsijd puttâlist lii? ¶ Almai jurdelij: ¶ 2. 13–18-ihásiih ¶ Ovdâskode tievâsčuákkimist uážžuh sárnuđ aalmugovdâsteijeeh já ministereh. Riehtiäššialmai já riehtikansler pyehtiv še sárnuđ, jis sunnuu aašijd kieđâvušeh. ¶ Tetis já ááimu sistetuállee puzzâkerdi syeijee ¶ – Vuoi mon ahheev, ko sun ij innig suonjârd, páárnáš eeđâi. ¶ 10. Palhâšumelävdikodde ¶ Puoh piätukuolijn lii stuorrâ njälmi já pastelis päänih saallâs kiddâtoollâm várás. Kyeleh iä kuittâg áppád panijdiskuin caappâđ saallâs, pic toh njielâsteh tom ubbân. Piätukyeleh pivdeh saallâs jieijâsnáál. Kuha vuájá jorŋâčaasijn já pivdá uccâkuáláid, ko oppeet puško vähtee sajestis já vuárdá, et saalâs puátá ton revirân. Talle tot vollit salâskyele. Aŋgerias kaašmârd čääsivuálááš loomijd veikkâba rapu maajeeld. ¶ Vyesimáánu 1999 (36 sijđod) numerist ij lamaš sierânâs válduteema, mut uáivičalluu čällee čáálá čallust Kommesämmiliih návt: ¶ – Vuoi pup, pup... Tiehân tij leppeđ-uv! Mun lam lamâš nuuvt huolâštum. Njuámmil já riävskáh já maaŋgah iärráseh-uv muštâlii koddesäpligij jotemist. Já talle jurdelim, ete jis tij-uv leppeđ vuálgám fáárun, te talle kal puáhtá keevvâđ hyeneeht. Mutâ kostsun Kaalâ lii? ¶ 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶ Riämáskittees äšši ¶ Ruánááeennâm lii masa ollásávt jieŋâ vyelni 108 ¶ maaŋgâpiälásâš loddemaailm 123 ¶ suomâkielâsâš ive 1992 almostum Ráámmát sistanneem jurgâlemvastuuh já toi vuáđuld ¶ 4. Tunisia 8 ¶  tiäđu räiginjoođâlm kirjáá. ¶ Mij tuáivuttep puohháid mielâkuvviittâslii rahttâttâm teatter mailmân! Uáinip Anarist! ¶ Rööli lihâdemrávvuuh ¶ – Kalga-uv täst tibi elâččiđ luoddâpellâst keččâmin, maggaar postâ te tobbeen poođij, Kuáski joođhij. ¶ – Uážum-uv mun-uv uágguđ toin siämmáin viiđâsenttisijn? Koijâdij Piäkká. ¶ Luhteekiärppááh – Luhtakärpäset ( Sciomyzidae ) iälusteh lahtâ luhteesuánjuin sehe jävrriddoin já ládduriddoin, nuuvtko jo nommâ-uv tiätá muštâliđ. Toh láá uceh tâi koskâstuárráh já tain láá suájáin tiälhuh tâi viermičalmekovoseh. Maaneest ovdáneijee suovsah iälusteh parasiittân čäciskuápuin, mut meiddei koške-eennâm skuápuin-uv. Loopâst suoksâ koddá iššeedelles, skuáppuluvá já šadda rävis tivren. ¶ guin säämi kielâlaavâ olášume puáhtá mittediđ já čuávvuđ, já ciälkkámušâin tágárijd mittárijd lii ¶ stimulâsâid vuástá. ¶ Na mun še vuolgim rová fáárun keččâđ ete mabdem piätu eštus vuogâst te lii. Na lâihân tot kal, puškooš, leš-uv ubâ kilupiälásâškin lamaš. Ko almai finnij tom puškuu enâmân, talle kuvvim aalgij. Lii härvi kyeli mast láá nuuvt ennuu koveh valdum. Togo alda lâi taggaar ollâgub čukkâ, mon alne lii uáinus viehâ kuhás. Turisti kyevtis eštus huávristškuođijn, et ton čuukâ alne aainâs kolgâččij eelliđ. Nuuvt mij vuolgijn kuárŋuđ tohon čukkâalaččân. Ko leim peessâm tohon kidâ oolâ, čuážžup já kejâdep jyehi kuávlun. - Uvestâm: ¶ Jeesus kočoi jieijâs kyehtinubáloh máttááttâspärnid kuvlâsis já eeđâi sijjân: ¶ – Čiivgah pisotteleh togo, kuus enni lii taid kuáđđám. Tot iälá veigin njoomâtmin taid, tassaaš ko čiivgah piergiittâlškyeteh jiečânis. Tot kávná taid siämmáánáál ko eres-uv elleeh kävnih jieijâs čiivgâid, šiev kame já jieijâs eellimtiäđu vievâst. ¶ Natura 2000 -viärmádâhân jurdâččum čäcikuávluid ij lah meeri haahâđ staatân luándusuojâlemuáivilist tâi vuáđudiđ taid luándusuojâlemkuávlun, pic toi suojâlemmittomereh turvâstuvvojeh čäcilaavâ lopeoornigáin. ¶   - Taat mätki sáttá leđe ennuv ulmuu mielâst, mut häldeid tot lii liijkás uccâ mááđhâš häldei já ulmui kooskâst, Haŋgal eeđâi. ¶ 3.4. Argâpeeivi ovdâmeerhah kielâ oppâm oovdedmân ¶ Sämitigge kieđâvušâi meid sämimáttááttâs tile. Sämikielâlii máttááttâs finnee uáppei meeri lii šoddâm love uápped oovdeb luuhâmihán verdittijn (>175). Sämikielâ já sämikielâlii máttááttâs olesuáppeemeeri vuáđumáttááttâsâst já luvâttuvvâst lii váhá paijeel 600 uápped. Sämikuávlu kieldâi ulguubeln sämikielâ máttááttâs uáppeemeeri lii huámášittee ucce, vuálá 10 % puoh sämimáttááttâs uáppein. ¶ 4. a) Merkkii ellei liegâsvuođâid riäggáid. ¶ “Mun piäluštâm tuu, eeči!” Pinokkio čuorvij. ¶ Lahtos 13 ¶ 14 Komitea avžuut meid, ete sopâmušstaatâ tuođâlávt visásmit sämikielâlij sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs palvâlusâi finnimvuođâ sämmiláid sii päikkikuávlust. Lasseen komitea avžuut, ete sopâmušstaatâ huápput máttááttâs- já kulttuurministeriö iävtuttem, sämikielâ oovdedmân já suoijâlmân uáivildum iäláskittemohjelm olášuttem, meid juávkkuviestâdmijn, škovliimist, sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâin já kulttuur syergist. ¶ 1. Amanita fulva – Ruostekärpässieni – Ruostâkiärppáákuobâr U ¶ – Tobbeen liivvâd ergi. Jiem uáini, ete kiän meerhâst tot lii. ¶ Váldutoimâlâš saavâjođetteijee ¶ b. kirdem já b. lasanem. ¶ 6. a. Magaráid piervâlsoojijd čääšnih lijkkojeh? ¶ Luosâ šadda vohâdávt kolgee juuvâst ¶ Livkkárij almosnommâ lii valdum lovnân pajekiel noomâst livkkár . Suomâst kávnojeh nelji livkkáršlaajâ, main kyehti láá meiddei Aanaar kuávlu šlaajah: ränislivkkár (harmaasieppo) já kiirjâgloddááš (kirjosieppo). Taah loddááh lává kuohtuuh viehâ táváliih pessimlodeh Aanaar pirrâsijn. Táválâšvuođâst huolâhánnáá tai nommâ lii kuittâg šoddâm esken tai aigij. Kiirjâgloddáá nommâ lii šoddâm ton ohtâvuođâst, ko biologia oppâkirjeh jurgâluvvojii anarâškielân, já taan šlaajân tarbâsui nommâ. Eidu ton muddoost ep lam vala keččâm loddenomâttâsâid toin čolmijn, et ubâ suuhân ličij pyeri adeliđ siämmááloppâsâš noomâ. Taat loddenomâttâs rahtui talle tuš ovtâskâs nommân, já tagarin tot lii pááccám kielân eidu biologia oppâkirjij peht. Ränislivkkár lii finnim noomâs váhá maŋeláá, esken systemaatlâš loddenommâpargo ääigi. Taat nommâ lii uássin jurgâluslovnâ suomâkielâst já uássin pajekielâst. ¶ Jeesus Ollâ rääđi oovdâst ¶ Puohah kiäh lijjii čokkânâm toho, hirmástuvvii čuuvtij. Sij vuolgii Golgatast já tommii pááikán. ¶ b. Mon piämu lâi kolgâđ rievdâdiđ já maht? ¶ ISBN 978-951-1-????? ¶ Riipâst Immeel addel mijjân puoh sudoidân addâgâs. Immeel pákkumij já suu sääni čuovâst karttâp mieđettiđ, et lep rikkom suu vuástá jurduiguin, sanijguin já tavoiguin. Immeel rähisvuotâ addel mijjân ruokkâdvuođâ jieččân sujâlâšvuođâ tuubdâstmân. ¶ Sämitigge 1996-1997 ¶ Vuovâs lase máttááttâsâst láá kirjekuállus päikkisiijđoh www.otava.fi . ¶ Proojeekttoimâtteijee: Kirsti Kujanen ¶ Maassâd pajas ¶ Eŋgâlâskielâlâš vihkoožijd finnee Siijdâst, Aanaar Infoost tâi Hooteel Kultahovist. ¶ Jaavrijd já juuvâid kalga tipšođ ¶ Ittáážist jiem tieđe, mut halijdiččim siäiluttiđ kulttuur meid máhđulijd párnáidân, vâi sij liččii ávusuboh; tyestiluboh já eenâb ovdâskulij viggeeh ko maid mun jieš lam. Nuorttâsämmilâš kulttuur hástusin uáinám kulttuur imago uđâsmittem sehe mielâkiddiivâšvuođâ lasettem tai epistäđis mediaseksuaallâšvuođâ aaigij! Jieš lam finnim taggaar kove, et mii kulttuur lii uási historjákiirjijd, ij täst já tääl eeleev. Puárásubboid merideijeid kesimáin táátum, lyeštiđ halulijd nuorâid väälditoppiittâhân kiddâ, tobbeen toh nubástusah puátih, nuorâvuođâ vildâ vuoimijn pehtilittum häämist! ¶ Ko täälgin Wieseh ij ettâm eenâb, te Jovnâ piejâi suábi laavkân. ¶ Rekkijävri = Räkkijärvi ¶   ráávhust. ¶ seeibist . ¶  kandâ mučis Vävlivuonâ = Väylävuono ¶ kilgool = kilkula, numerolappu ¶ Falâlduvâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ toppum kirjekooverttist 14.8.2009 tme 16.00 räi Sämitige toimâttâhân Angelintie 696, 99870 Inari. Kooverttân kalga merkkiđ čujos ”Saamelais-kulttuurikeskuksen ravintola”. Falâlduvah iä vuástávalduu šleđgâlávt. ¶ Ilmari Mattus ¶ Åland 2 ¶ 7. a. Maht lihâdem vaikut tekkijd? ¶ Puoh vijđoduv merkkejum kiäinuh vyelgih Aanaar markkânist tâi markkân aldasijn. Tärhibeh tiäđuh vyelgimsoojijn láá vuoluubeln kiäinukuvviittâsâi ohtâvuođâst. ¶ ie (d ie tih, p ie rgu, b ie jeh), ¶ Uáivikaavpug: Luanda ¶ 30-39 šiev puáđus ¶ Sämitigge vuárdá tääl máttááttâsministeriöst lopâlâš miärádâs pissoo ruttâdem finniimist staatâ budjetist. ¶ **– Puáhtá-uv soorvâ koddeđ kiveráin 300 meetter keččin? ¶ jurgâlem ličij adelâm täärhib ibárdâs ääšist já pyevtittâm siämmáánáálá luándulii kielâ. ¶ – Mist lii tääbbin tuođâi-uv eeti! Juovlâpurrâmušah láá tuššâm, vistekáálvuh kuorbâm já vala hirmos vaskâmeh ittáám táálu pirrâ, veik eres saajeest ij lekken lamaš purgâ. ¶ toh ettii kuoimijdis návt: ¶ saarni = saarni 76 ¶ 2c luoddiistâh ¶ Pargopitáh ¶ Almaah kesksejeh távjá aašijd, maid nisoneh láá tiättâm jo kuhháá. (Bernard Shaw) ¶ Ko poođijn piivdost, te kolgim putestiđ piso. Čeeci čokkái tast alda já niävui maht kalga piso putestiđ já tolliđ nuuvt, ete pisso ij lah kiännân vuást kiäigáámin. Ton ääši sun kale ciähuttij muu mielân. Jis motomin keevâi nuuvt, et pisso vahâgist kiäigásij nube vuást, te talle kale adelij nuhtâlusâid. "Pisso lii varâlâš veikkâ tast ij liččii räigigin" , lâi tääpi sust ettâđ já tot lii pááccâm muu mielân. Mutâ kale ferttiim tubdâstiđ, ete lii lam šiev lukko toi pisoi já lemnuiguin. Talle ko poođijn evakkost, te tääbbin lijjii lemnuuh, pisoh já miinah, lijjii saksaliih kivereh, ryešiliih peliavdomaattikivereh, ete viärjuh kale lijjii. Čeeci laavij ciähuttiđ maht piso kalga kieđâvuššâđ já mon tot lii varâlâš, jis tom ij määti kieđâvuššâđ. ¶ Sämitigge almoot uuccâmnáál ton ohtâvuođâst tuáimee Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdáá sämiohtâduv ¶ Pirâsministeriö lii pivdám sämitige almottiđ iävtukkâsis aalmuglii IPBES (Intergovernmental Platform on Biodiversity and Ecosystem Services) –paaneel jesânin pajan 2015-2018. Stivrâ meridij, ete Sämitige ekonomâlii tile tiet sämitigge ij pyevti luávdiđ ovdâsteijes uásálistemkoloid. Jis pirâsministeriö luávdá sämitige ovdâsteijee koloid, te sämitigge oovdânpuáhtá ovdâsteijen pirâsčällee Anni-Helena Ruotsala. IPBES-paaneel lii haldâttâsâi koskâsâš jiešmerideijee orgaan, mon ulmen lii nanodiđ tiettuu já politiik vuáruvaikuttâs luándu maaŋgâhámásâšvuotân já ekosysteempalvâlussáid kyeskee koččâmušâin maaŋgâhámásâšvuođâ suojâlem já pištee kevttim oovdedmân sehe ulmuu pyereestvaijeem já pištee ovdánem turviimân kuhes áigáduvvâst. ¶ Párnái já nuorâi taaiđâkuávdáá vuáđudâs ráđádâllâmkodde ¶ Uáivikaavpug: Moroni ¶ – Vuoi taan luholii peeivi! ¶ Tiina Sanila-Aikio já Pirjo Lotvonen lává čáállám nuorttâlâškielâlij posterij teevstâid. Anarâškielâlij posterij teevstâid lii čáállám Tanja Kyrö. Posterij koveh láá čuovâkoveh já taid lii váldám Ulla Isotalo. ¶ Ruuben ááigui kááijuđ Joovsep maŋeláá já išediđ suu pááikán. ¶ Takkâ! ¶ Avelist Njellimân jottee maađij kolgâččij forgâbalij tivvoođ vuáđulávt. Tááláš maađij lii muálkkáá, hyenes oornigist já iänááš uásild luávdihánnáá čievrâmaađij. Sämitigge taha maađijhaldâttâsân alguu Njellim maađij vuáđulâš tivomist. Aalgâ vuolgâttuvvoo tiättun meiddei Täsivääldi President kanslian. Ääšist meridij Njellimist koskoho 24. kesimáánu čokkânâm sämitige tievâsčuákkim. ¶ Rävisulmuuh-uv kuoskâtteleh kyeimis. Koskânis uáppáseh já viäráseh tiervâtteh kieđâst. Kištoi vyeitteeh finnejeh luhotuáivuttâssalloom. Ko räähist nube uáli ennuu, haalijd čäittiđ tom siärgádâlmáin já cummiistâlmáin. ¶ Monnjâjyelgi ¶ käškimčuáimáš ¶ Sáárá čokkáá kuávdoo luodâ. Tuođâi-uv – aaibâs kuávdoo luodâ já eidu taat äigi lii-uv toos pyeri, ko autoh-uv láá jaskodâm jooreeštmist oovdâs-maŋas já iänááš ulmuuh-uv láá uáđimin. Tiätu suujâst sunjin lâi šoddâm juo vyehin orosistiđ ain koskiijâ suulâin eidu siämmáá sajan asfaltase oolâ smietâdiđ maailm aašijd. Tuše motomeh loddáášuđâgááh civkkii miestui siste já vuorâččâsah tollii kerivijdis värivieltist. Tuođâlávt smietâdemäigi ij lamaš kale meendugin kukke, mut ton kukkodâh ij sunjin merhâšâm nuuvtkin ennuu. Uáiviäšši, et tagareh kuittâg lijjii. Táválij jyehipiäiválij ašij lasseen sust lijjii vala kyehti eres-uv saje, main sun siämmáánáál orosistij já tiptij jurduidis kirdeđ. Ääših, moh taan tilán lijjii suu jođettâm, tábáhtuvvii juo algâkeesist, teikkâ tuođâlávt kale juo kiđđuv. Tot lâi kuhes tábáhtuskuállus já Sáárá njälmi viehâruš-uv punjâsij moján, ko sun juurdâškuođij tom. ¶ vuástá haajâ, já suálsi lâi pačasâm ton njuohčâmân. ¶ SaKaste- Sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ovdedemrááhtus-proojeekt ¶  jna.; “Hiäilut peljijdâd, Dumbo! Puuzâst ij lamaškin nuáidivuotâ! Tun máátáh kirdeđ tonttáá-uv!” ¶ Vyevdisanijâš; šoddâmsaje mield + jurg. su. saniainen ¶ Sämmiliih láá eenâblovvoost motomijn sämikuávlu kieldâin: Suomâ Ucjuv (Ohcejohka), Taažâ Kuovdâkiäinu (Guovdageaidnu/ Kautokeino), Kárášjuv (Kárášjohka/ Karasjok), Tiänu (Deatnu/ Tana) já Uunjaargâ (Unjárga/ Nesseby) kieldâin. Sämmiliih láá ohtâ aalmug neelji eennâm, Suomâ, Ruotâ, Taažâ já Ruošâ kuávluin. Sämipoolitlâš teesi mield ”sämmiliih láá ohtâ aalmug, mon ohtâlâsvuođâ iä väldikudij rääjih uážu rikkođ”. ¶ Juávkkupargo ¶ palhâšume ¶ Na lii motomin lamaš tot-uv tuáivumâš, et mottoom puársub sääni-uv šodâččij táán kielân čaallum, mutâ uccáá toh liijká vuástá adei oovdân puátih, ko riämmá maidnii aašijd, tei mainâsijd čäälliđ. Mut na täid saanijd kale puohâh tobdeh: šuáhkut, ruhno, vaandârd, njaaigârd, miävllu, nabdem, toŋŋâseh, äijnik. ¶ – Jiem, Ánná västidij uánihávt. Lam lamaš eres sämmilijgijn joođoost. Koldemin já puásuipargoin. ¶ Enni eeđâi Ruopsis-Hiilkán: ¶ 2. Hypholoma fasciculare – Kitkerälahokka – Riččâmieskâdâh U ¶ Aalmuglâšarkkâdâhân Helsigân. ¶ 3. ¶ Čuákkim puáhtá čuávvuđ meid čuákkimsalist. ¶ – Joo, ijge ááiján kuhháá juovlâvalmâštâlmijn! Tuárgis rammui. ¶ c. váruttâssân ¶ 64 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ – Vuálgoon váhá tánssáđ tassaaš, Hanssâ iävtuttij. ¶ čuovjissuájá ¶ 1.–2. piäluštiđ / pestiđ ¶  2004. Siävvut voorân säälti, sehe vielgispippâr já~jáávuid. Jis piejah pyeidi ucceeb, te puávtáh tärhistiđ vala jáávui mere, ovdilgo kuáivustâh kumppâsijd tyeldee páátán kopšâđ. Kumpâstääigi uážžu valmâštiđ tiijme ovdil ko kopšâdâh, et täigi piäsá turbođ. Jis pääđeest lii čääci suunnâm, te lasseet já piejâ lieggâs styerebân, ovdilgo kuáivustâh pastemáin kumppâsijd páátán kopšâđ. ¶ Pargopitáh: ¶ masa kiergânim máánun! ¶ Suotâstâllâmkäärdist lâi tuođâi-uv kyeliláddu meiddei, ij tiäđustkin aaibâs olmâ, pic láádu kovvejeijee lijne, mon tyehin lijjii sierah. Taid uážui stággoin uágguđ, jis maavsij vittâ seenti. Ula vuogân tarvanij fiskis uccâ kääniuđâgâš. ¶ Omar oroi lemin nuuvt vises jieijâs mättimist já jiešlágán oppâmvyevistis, et ubâ juurdâ mestâ jo vyevsitij Andârâs. Ij sun viiššâm innig riemmâđ äijiháin naggiđ, ko ij tast kuittâg lamaš mihheen aavhijd. ¶ Viirgijn vájáldittoo, et sämmilij tutkâm ij mahten pyevti ollásávt tábáhtuđ Säämist, veik toos maht vigâččij. Säämi totkeeh kärttih porgâđ siämmáánáál ko tovlááh läditotkeeh-uv: sij ferttejeh poissiđ amnâstuvâinis já tutkâmušâinis máádás. Maŋgâsân lii keevvâm, et Säämi kuávlu lii amnâstuv nuurrâm maŋa monâttâm tutkâmprojektist merhâšumes toin naalijn, et Säämi piirâs innig lekken anolâš tutkâmpiirâs. Totkee taarbâš noonâ teoriaid amnâstuvâs orniimân já kieđâvušmân já pargoos čälimân. Tieđâlâš teoriah iä lah taan räi kavnum siämmáánáál Säämist tego luámáneh jiegijn teikâ kyeleh čaasijn. Teoriai kavnâm tiet totkee kárttá stuorrâ kirjeráájuid, moh iä lah Säämist. Kalehân Säämist-uv kirjeh kávnojeh, mut häärvis lii nuuvt riges, et suittá uástiđ olssis puoh taid materiaalijd, maid tutkâmušâs ääigi taarbâš. Já totkee taarbâš meiddei jurdâččemiše, mii lii tehálâš uási tutkâmpirrâsist. Eidu taah táárbuh láá-uv tagareh, moh págutteh totkee meddâl Sämikuávlust. ¶ – Na, iän muoi moonâ kuhás. Orroon aaibâs táágu šiljoost, Šlubbopelji lopedij. ¶ Satu Arjanne, Sanna Jortikka, Pirkko Kenno, ¶ – Ele peerust! eeđâi Topse ilolávt. Sun lâi etâmin maidnii muide-uv, mut te almostui kivkked indiaanhovdâ. ¶ 3. Iiskâ suáittiđ ovdâmerkkân Ukko Nooa. ¶ Mun uurrum joskâ. ¶ (museoskiijpâ) ¶ Aantiluohtâ TII.1963 Sulgušjäävri luohtâ, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ Aalmugnoomâi lasseen kieđâvušâm nubben juávkkun aaibâs uđđâ šlajânoomâid, moh láá esken tai ivij rahtum kielân. Toh láá rahtum kyevti uulmán. Iänááš toh láá rahtum sänirááju kuárus sajan taggaar šlaajân, mast ij lah ovdil lamaš maaggaargin nommâ. Loddenoomâi puotâ táválâš almoon lii, et ulmuu áigápuáđu keežild meerhâšmettum lodeh iä lah finnim maggaargin noomâ. Siämmáánáál nomâttáá láá pááccám tagareh šlaajah, moh iä lah vuottum kielâ sárnumkuávlust. Anarâškielâst midáttes uccloddááh láá-uv tuš nomâttum “cissáážin” teikâ “sávjáduvvâžin” ubâ juávkku. Kuobbârijn aalmugnoomah iä kavnuu jur ollágin, nuuvt et táágupeht-uv lii čielgâsávt koččâmuš sänirááju räigisoojij tuovŋâmist. ¶ Juovlâkorttáid väljejum sárguseh kovvejeh Säämi párnái uáinuid juovlâin: motomijn sárgusijn láá čielgâ Säämi teemah tego skammâ, kuovskâseh já poccuuh, já motomijn sárgusijn vuod láá eenâb-uv almugijkoskâsâš teemah tego toontuh, kuosah, kinttâleh, juovlâheervah já egâleh. Sárguseh láá ivnepennâsárguseh, já motomeh tain láá rahtum ivnepápárân já motomeh vuot vielgis pápárân. ¶ já tain šoddii kovoseh ¶ Ko vuosâmuottuu muáttá, enâdâh muttoo čuovâdubbon, ko vielgis muotâ spejâlist pyereest čuovâ. ¶ Nuuvtpa Säämi kulttuurkuávdáš lii siämmáá-áigásávt sehe Suomâ sämmilij parlamenttáálu et kulttuur-, škovlim- já mättimkuávdáš já meid tábáhtustáálu sierâlágánij čuákkimijdiskuin, muusik-, elleekove- já teatterčáittusijdiskuin. Pald-paldluvâi tah uásitooimah tuárjuh nubijdis siskáldâsâi-diskuin já vistijdiskuin. ¶ Lâi skammâmáánu algâkeeči, ko váhá lâi myetistâm, pyeri väzziđ. Jäävrih lijjii jo jiäŋŋum, šoŋŋâ lâi muččâd, šeerrâd, ko piäiváš vala paštâččij. ¶ Vuáđulaahâ meerrid ovtâskâs ulmuu já almolii vääldi koskâvuođâ vuáđđusijd. Tot ana sistees meid njuolgâdusâid almolii vääldi kevttim prinsiipijn, staatâ oornighäämist já alebij staatâorgaanij koskâvuođâin. ¶ Uáivikaavpug: Accra ¶ MECCI FÁÁLÁ ELLEID SYEJE JÁ RAAVÂD ¶ alme luudijd. ¶ Uáivikaavpug: Podgorica ¶ Ingo (1990: 80, 285) noomât njyebžilis jurgâlussân taggaar jurgâlus, mast tekstâ ¶ b. jotelis autoid rähtee fabrigijd ¶ Ruttâ: euro ¶ 2. Gyromitra gigas – Lehtokorvasieni – Rotopeljikuobâr U ¶ Skálžu iälá koorâi syejeest ¶ (Lactarius torminosus , suomâkielân karvarousku) ¶ – Tot hárjuttâllee kale tom šleđgâkalender váhá jo keevtij-uv, Išepoolis tieđij muštâliđ. ¶ 5. Kiišton kalga uásálistiđ poostâ pehti vuolgâtmáin nommâiävtuttâs já uásálistee ohtâvuođâtiäđuid čujottâsân Saamelaiskäräjät, Angelintie 696, 99870 Inari tâi kevttimáin äššialmaa teikâ pyehtimáin nommâiâvtuttâs persovnlávt ovdeláá mainâšum čujottâsân. Nommâiävtuttâs sistetuállee toppum kirjekooverttân merkkejuvvoo tubdâldâh "Nimikilpailu" . Pelettisvuođâ turviimân uásálistee ohtâvuođâtiäđuh ađai nommâ, čujottâs, puhelinnummeer já šleđgâpostâčujottâs lahtojeh iävtuttâsân sierânâs, toppum kirjekooverttâst, mii liäkkoo árvuštâllâm nuuhâm maŋa já kišto loppâpuáttus čielgâm maŋa. Eres vuovvijn toimâttum iävtuttâsah hilgojuvvojeh. ¶ Videostudio ¶ Saijoos lekkâmeh 2012 ¶ 7 Uusâ tiäđuid Tave-enâmij káártást 47B já tievâsmit tavlustuv. ¶ a. Nubbe uáppee piäjá kieđâs pevdiroobdâ oolâ. Nubbe kooččât vijvám tolliimáin stuárráámuu senttimere puotâ. Vijvám vyelirobdâ lii iskosulmuu peelgi já čuijooh kooskâst nuuvt, et suormâi koskâ lii suullân 4 - 5 cm. Nubbe uáppee kooččât vijvám já iskosolmooš tuáppee tom kiddâ. Senttilovoh merkkejuvvojeh tavlustâhân. ¶ – Maid? eeđâi Sami uccâ vuáskunâžân, mon sun lâi eidu ruttim juuvâst riidon. – Ko mun majemustáá oinim Oskár eeji, tot lâi viehâ ennuu stuárráb. ¶ Elefanttähtiriddo ¶ 7. Áiccu, mii lii kyele siijđost ¶ 7. Indonesia 109 ¶ Mun läävejim vuojâččiđ pyeráinân iiđeed-eehid pááikán, mut jis lâi arvešoŋŋâ tâi korrâ tavepieggâ, te talle kale ijâstellim asuntolast. Mottoom lávurduv hästistim Joovnâ vyelgiđ muu pááikán Čovčjáávrán. Jovnâhân kale mieđâi toos já nuuvtpa ko škovlâ nuuvâi, te vyeijiláim toho. Ij Joovnâst tiäđustkin lamaš alnees pyerá, mut sun kuárŋui muu pyerá steellig oolâ já mätki aalgij. Lijjim hárjánâm vyeijiđ pyeráinân, veikkâ steellig alne ličij čokkám muu-uv stuárusâš skippáár. Lâim uáináh maŋgii vuojâččâm Myeiđiväärist Kärigasnjaargâ luoddâpellâst ucâmin kiiveer já eres-uv lemnuid já maŋgii lâi steellig alne čokkám kiinii muu skipárijn. Jovnâ lâi vuosâluokkalâš já must čuuvtij-uv ucceeb, et must iä lamaš magarehkin vädisvuođah vyeijiđ pyeráin. Tuolmim motomijd vuástáluvâid-uv vala pajas, maid mudoi liččim laiđim. Ko poođijm pááikán, te eeči-uv movtijdij, ko ooinij kálgurohhees ađai iännámrohe hyelkkikaandâ. Sun koijâdâlâi Joovnâst saavâid, maht kansaškovlâ lâi vuálgám joton já nuuvt ain. Tot lâi eidu pottáákkuáivumäigi já muoi Jovnáin išedáim iäččám potásij kuáivumist já kiällárân piejâmist. Oholoppâ moonâi jotelávt Čovčjäävrist já vuossargiiđeed muoi Jovnáin vyejestáim maasâd Kaamâsân já uđđâ škovlâokko aalgij. ¶ – Jiembâ kuittâg talle taarbâš čokkáđ Heeihâ paaldâst, sun jurdâččij. ¶ Sämitige stivrâ kieđâvuš čuákkimistis 28.1 tiletáárbu nuorttâlâškulttuurkuávdáást. ¶ pääsi tiervân/moonâ tiervân já pyeri ijjâ. ¶ Ton puátupiälán kalga kirjiđ eres lasseen viäruid já máávsuid, maid peerih staatân. Viäruin merideh lavváin. Manopiälán puátih toh ovdâskode tuhhiittem torjuuh já palvâlusah, maid adeleh aalmugjesânáid. ¶ Anarâškielâ sárnoi meeri lii lamaš ain ucce, tuše motomeh čyeđeh. Tááláá ääigi anarâšah láá sämitige lovottuv mield s. 300. Sämitiggevaaljâin 2003 jienâstemvuoigâdvuođâliih anarâškielâ vuosâkielân oppâm anarâšah lijjii 269. Mut ko fáárun lohhojeh toh sämmilâšmiäruštâllâm miäldásiih anarâšah, kiäi vanhimijn nubbe tâi ohtâ ákku tâi äijih lâi oppâm vuosâkielân anarâškielâ, lii jienâstemvuoigâdvuođâlij meeri tiäđust-uv čuuvtij stuárráb. ¶ – Mun... karttim stoormân. Tot jođettij muu maŋgâ ¶  mon Oulujuuhâ D3 ¶ Tuubdâ soojijd oonâi vuáđuld já noomât taid káártán. ¶ 19. Tavepoođâeennâm lii Suomâ jiäggáámus kuávlu 67 ¶ čuávjitavdâ 148 ¶ – Luhhoost tot kiirdij olgos, Hirškikkâ šuáhkád. ¶ - Oppeet tun jieh tieđe já kiäsádâđah! Tast mun jo váhá poollim-uv! Mun lijjim tuávkki ko jiem viettim taam ovdil! Mun vuálgám! Pääsi tiervân! ¶  alda Kuuđhâmievtâst Stuorrâpeesi maddust iä tom murâštâm. Puoh ko lâi oornigist. Posos tavepieggâ veikkâ peeivij miätá, alanus vaskâmeh veikkâ muorâi pelimuudon, jiäŋŋus jäävrih já piäškus puolâš veikkâ mon korrâ lopokkáin mievtâ uuksân, kuuđhâid tot ij hemâdiččii. Miehtâ lâi liegâs, pargoh lijjii porgum. ¶ - Taat lii vissâ Kivs táálu, ij-uvks lah? ¶   Čohčâmáánu loopâbeln pyehtih leđe talle-uv lieggâ šooŋah já nuuvtpa piäiváš paaštij-uv viehâ suottâsávt, ko mun enijnân já obijnân mottoom oholoopâ čurttâseddim pooráást juuŋâid čuággimin. Lâi nuuvt maŋes äigi, et liččii kolgâm leđe jo čuáskásuboh šooŋah, mut liijká lâi pivvâl. Tallaa ääigi juuŋah lijjii valjeest jyehi čoovčâ já nomâlâsân mii pooráást toh iäskán lijjii. Muu juŋŋâčuággim kale ain tyelittälli koskâldui, ko Tilkku-peenuv kaavnâi säplig kostnii keđgileejeest, tâi skierâsist, mut ko saalâs lâi finnejum, te oppeet čuágiškuottim juuŋâid. Nomâlâsân čohčâ 1953 lâi nuuvt liähmus, et tot lii pááccám joba muu-uv mielân. Táválávt iäččám ko poođij riddoost kuolijd čolliimist, te sust lijjii kieđah ain čuámmum já sun lâi viehâ erduu. Sätkä kiessâmgin ij táttum luhostuđ čuámi kozâiguin. Taan čoovčâ sun lâi iänááš pyerimielâst, iäge kieđahkin lamaš kolmum. Meiddei Juhháán-Uulá lâi távjá pyerimielâst joddei kuohâmist puáđidijn já käähvi juhâlem maŋa sun ain lappui, tegu táválávt. ¶ jalvâ = jalava 76 ¶ Eemeed kaččâlij suu maŋŋaal: ¶ – Mut tot kale tiätá tom, et lii pággu muštâliđ kuittâg oohtân munnuu sieidireeisust. ¶ Anarâškielâ čalluuškuát ¶ Kuusaakuoškâ D5 ¶ Vuáđuškoovlâ pajeluokai anarâškielâlii máttááttâs várás lii almostum uđđâ eennâmtiäđu oppâkirje já oppâmvihko, Amerik já Amerik Oppâmvihko . Tavesämikielân lii almostum jieijâs kulttuurân vuáđuduvvee kovesänikirje Oahpa sániid, mii ana sistees 500 säännid. ¶  juáháš, muorâkäärdist? ¶ i. Tot lii aldeláá tavenäävi. ¶ Skotland . . . . . . . . . . 48 ¶ 4. Bovista nigrescens – Nurmimaamuna – Stáálupurssâ A (~ stáálujávvusekkâ , stálukuobâr , stálukáálgu kunnâsekkâ , spappâ ~ spabbâ , kieddispabbâ , pođgee , suovâkuobâr , arvekuobâr , arvespabbâ A) ¶ Maassâd pajas ¶ Merja Fofonoff, nuorttâsämikielâ ¶ Must lâi lamaš mieldi toppapusseer-uv, mut ääši kijvesvuođâ keežild jiem lamaš muštám kárvudâttâđ toos, jiemge lamaš muštám suoijiđ jieččân čiäppát korrâ já kolmâ piegâ vuástá. Nuuvtpa määđhi maŋa puáccájim äŋgiris čudâpohčâsân já kumeštâsân já viäddojim seeŋgâst oovtmano masa oho. Tääl kale mustám väldiđ še čeveliijne-uv fáárun aainâs čohčuv já tälviv. ¶ Kussâ kuáddá jyehi ive käälbi . Kyeddim maŋa kussâ njuálu käälbi koškesin, já talle táválávt kälbi sirdoo jieijâs lieggâ hiŋgálsis. Kälbi finnee noomâ já jieijâs peljimeerhâ, mast tom puáhtá tubdâđ ubâ loppâelimis. Lii tehálâš, et kälbi finnee vuossâmui eellimpirrâmpeivij ennis tolmišis ternimielhi . Juo oho ahasii káálbán puáhtá adeliđ mielhi lasseen ucánjáhháá fuoddâr. Ihepiälásâžžân kälbi riämá smierettiđ purrâmâšâs. ¶ 3. Luvâttâl ¶ 2. Calocera viscosa – Keltasarvikka – Fiskisčuárvihâš U ¶ c. Moh jotolâhriäiduh kooveest uáinojeh? ¶ - Paddimkálvudâh ¶ Tunturipitkäpalko ¶ Koveh: Hannu Kangasniemi ¶ Vuossâmuš äššigâs ¶  nommâ Tukholma ¶  objekt. 93 39 ¶ 1. Åland ¶ – Na siinoost šadda čuuvtij muččâdub talle ko tot lii aaibâs ceggust. ¶ kuuloold tábáhtuvvee hämimolsom . Tiivre suoksâ ovdán kuuloold ráávvás hámásâžžân. Om. čäciluttihâš já vááijuvlâš hämimolsom. ¶ - Jovnâ, ko mun vuossâmuu kerd sarnum tunjin suábittáá , tuu jurduuh siähánii, ij-uvks nuuvt? ¶ Čääci stirccái njuolgist Timon oolâ. ¶ Talle neti-ime kepilijnis seevij, ceelhij: ¶ Uđâsmit mii Jiegâinâd. ¶ 0,5% ¶ 27 Juo áámmátškoliittâsâst kalga väldiđ vuotân sämikieltáiđusii pargojuávhu tášrbu já toohâđ ¶ 97 ¶ Vuossâmuid miärkkumijd Äijihsuolluu uhrekuovđâšmist merkkij 1800-lovo aalgâst pappâ já Säämi totkee Jacob Fellman. Fellman čaalij, et tutkâmušmađhijnis iivij 1825 já 1826 Äijihsuollui sun kaavnâi kuovđâšm, mon njäälmist lâi stuorrâ leeji poccuučuárvih. Uási čoorvijn lijjii siäilum nuuvt pyereest, et Fellman oskoi, et uhredmeh lijjii jotkum 1700-lovo räi. ¶ VIRKOSMITTEMTOIMÂ: ¶ kuáivuđ, kuáivum, kuáivu = kaivaa ¶ Veikkâ ličij-uv rahttâttâm ovdâkietân rahttâtmist kepidâm riiskâid muuneeld, te liijká määđhi ääigi sáttá keevvâđ miinii hemâdâsâid. Jis kárttá monnii varâlii tilálâšvuotân tâi parttâšuvá, kalga mättiđ árvuštâllâđ tiilees já toimâđ fiätulávt já rávhálávt. Taggaar tilálâšvuođâst lii iššeen, jis máttá adeliđ vuosâiše, koččođ iše, toimâđ olâttittee šooŋâst, piäluštiđ jieŋáid koččâmist jna. ¶ Pyereh juhlekyesih: Onne Syennjilsiijdâ nuorttâsämmilij arkkâdâh lii maccâm sämikuávlun. ¶ 1. Tot uáđá tälvinahhaar. ¶ oppuid kuldâliđ. ¶ Jieggâ (Eeji) ¶  kuobžâ! ¶ Must lâi kioski keesi äigin Čovčjuuvâ riddoost já mottoom kesiviste turistij várás. Kioskist vuobdim limukkaid, tubákkijd, njálgâid, mätkimuštoid já vuogâid sehe kuálástemluuvijd. Já maaŋgâlágán fiäráneh sáttojii turistáid. ¶ Uusi kuva: 14A_Lampaat_ja_lapset.jpg ¶ Meccihaldâttâs uárnee porgemáánust Čevetjäävrist jo kuálmád keerdi sämikielâlii elleekoveleeirâ. Leeirâst uápásmuveh kuávlu luándun já kulttuurân já rähtih tiäđust-uv elleekuuvijd. Elleekoveleirâ tuálloo 10.-12.8. Čevetjäävrist. Ive 2015 teeman leeirâst lii nuorttâlâškulttuur. ¶ Mutâ kuobžá lâi viijses. Tot eelij tállán viežžâmin purrâmušâs ko iššeed ij tállán kiergânâm pissoin tohon. Já nuuvt kuobžâ šeeštij näähkis. ¶ Sämiaalmug ovdâsteijei lasseen stiivrâst kalga leđe ucemustáá ohtâ kieldâi ovdâsteijee. Lasseen stiivrâst lii škoovlâ pargojuávhu, máttáátteijei já uáppei ovdâstâs. sämmilijd ovdâsteijee jesâneh nomâttuvvojeh sämitige iävtuttâsâst já kieldâi ovdâsteijeeh kieldâi iävtuttâsâi vuáđuld. ¶ Näkkäl palgâs lii lamaš ubâ ääigi juohhum siskiibeln kyevti uásán, maadâ- já taveuásán. Palgâs taveuásist hárjutteh puásuituálu sämikulttuur ärbivuovij miäldásávt vuáđuduumáin sijdâvuáhádâhân já puásuituálust lii kuávlu sämikulttuur já sämikielâ paijeentuállee já tuárjoo merhâšume. Kuohtuin kuávluin láá sii jieijâs puásuituáluvyevih, kuáttumenâmeh, vyesimiärkkumkäärdih já palgâs maadâ- já taveuási puásuilovoh lohhojeh sierâ. Palgâs ij lah puásuituálu mield ohtâlâs peic lii juáhásâm kyevti sierâ uásán. Puásuituálu láá pastam hárjuttiđ miänástuvvee náál kuohtuin kuávluin já paalgâs lii pastam toimâđ haaldâtlávt oovtâst, ko palgâs siskáldâs kuáttumrääji já palgâs miärádâsah láá kunnijâttum. 2000-lovo algâiivij rääjist maadâkuávlu puásuituálleeh láá puáttám taveuási kuáttumkuávlun jyehi täälvi. Taveuási puásuituálleeh láá toohâm ääšist rikosalmottâsâid já paalgâs lii toohâm miärádâsâid, main tot lii vaattâm maadâ kuávlu puásuituálleid tuálvuđ poccuidis jieijâs kuáttumenâmáid. Palgâs miärádâsah iä lah kunnijâttum já kuáttumeennâmrikkomušâid láá juátkám aainâs love ive ääigi. ¶ b. Kuábáš kiddâväldimvyehi lii tuu mielâst älkkeb? ¶ - Na vuoi hirmos sittágin! Ele pyeri olmooš tobbeen uáppeiviistijd koijâdmin! ¶ Juávhuh 2 - 9 ¶ Sämitigge ocá raavâdviäsuirâtteijee Sajosân ¶ Juovlâluámu 1956 - 57 ¶ Uđđâ RAP : Mikkâl lii peessâm Sämiradiost paddiđ jieijâs raapijd. “Tot lâi maailm tâvâlumos peivi/vazzim merâriddost jâ keččim maht leidih” rappaa taa, já vaarâ rahttât puáttee hiitin. ¶ Lentinus ¶ Čuákkimiiđeedpittá, 10,50 eur/olmooš ¶ Tiiláá Kierrâš: vuolgât šleđgâpoostâ tâi suáiti puhelimáin toimâtteijei. Almoot: 1) noomâd 2) puhelinnumerâd 3) šleđgâpostâ- tâi aldačujottâsâd já 4) halidâh-uv šleđgâ- vâi pävirloostâ. ¶ Mij sämmiliih lep aaigij korrâ šooŋâi siste siäiluttâm putesin madâreejijn ärbejum aalmuglâšvuottân. Já tääl ko mij peessâp čuovviittâs paštui, te kal mij ferttip ij tuše varjâliđ tom tuššâdmist, mut meiddei šoddâdiđ tom ovdâskulij, já toos mist čuovviittâs áánsust láá šiev máhđulâšvuođah. Taan paargon koččo nuorâi servi puohâid, nuuvt nuorâid ko puárásijd-uv. ¶ iäláánšlaajah. ¶ Havdâ lii Suomâ stuárráámus olgosuáluikuávlu čäcilodde. Kiđđuv čapisvielgis oreshaavdâi humijdeijee kiihâmjienah kullojeh jyehi sajan Suomâluovtâ já Taveluovtâ máddááuasi riddokuávluin. Parâlum maŋa oreshaavdah (124A) čokkâneh tuákkin já värrejeh vyesimáánu loopâst Nuorttâmeerâ maadâuásán. Tobbeen toh lonotteh kiihâmáigásii ivnáás juhlemáccuhis ruškis vuáđuiivnán. ¶ - pygálusâi maŋa poccuu-uástest puátá hirmâd ruttâleeji, mon mun juávám ovdâskulij poccuivyebdeid. Teikkâ tot ruttâ tiäđust-uv puátá paaŋkin já tiäđuh tuše munjin. ¶ lapsemááđuh, tiivreh, ripoh, ¶ b. Ovtâstit nággusijd rievtis navittân. Merkkii ruuvdun A, B tâi kuohtuid. ¶ Moonâ kiäinusâd! ¶ njavkkekeeči rasta skivŋekeeči rasta ¶ munnuu pyeri skippáár, Jurbâpelji-stáálu, Myerji huuihád. ¶ 1500 mm ¶ Matti iätá: ¶ Lijjim jo ihe tassaaš vuávám kuldâleijeeamatöörkoortâ toin jurduin, et jis – já ko uážum “kokelasluoka” čoođâ, te lasettâm tuše tubdâldâhkoortâ luosâ siijđon eidusâš amatöörtubdâlduv já äšši ličij toin čielgâs. Vuossâmuid tubdâlduvâid mun čälistim tussipennáin, mut ko ohtâvuođah puáđiškuottii eenâb et eenâb, te maŋeláá ferttejim rähtittiđ vala stemppâl, moin lâi älkkee teškâliđ tubdâlduv sajasis. Ohtâvuođâi stuorrâ miärán vaikuttij vaarâ tot, et mun lijjim lamaš Suomâ tavemuš kuldâleijeeamatöör já tääl lijjim vala Suomâ tavemuš radioamatöör-uv. Vaarâ tondiet maŋgâseh halijdii poŋŋađ, muu ađai peessâđ ohtâvuotân muin. Syemmilâš amatöörijguin savâstâllâm tábáhtui suomâkielân, mut olgoeennâmlijguin ferttij kevttiđ radioamatöörkielâ ađai uánádâsâid, moh uáivildii maid maid-uv. ¶ 3. Craterellus cornucopioides – Mustatorvisieni – Čapispocceekuobâr U ¶ Joh. 14:26 x x x ¶ Maneseelâin kuittâg uccâ uásááš ovdán čivgân. Siilak čiivgah poreh elleeplankton já stuáruh jotelávt. Jo čohčuv čiivgah láá lovesenttisiih. Kođoi koskâsii ääigi silâkkeh vajâldeh uáivádâhhân Nuorttâmeerâst. Rävis silâkkeh poreh elleeplankton lasseen joba eres kuolijd. Silâkkeh láá maaŋgâi pänikuolij raavvâd. Taid poreh eres lasseen luosâ já torske. ¶ Stuorrâ Laktumjävri SA.1964 Nuorttâ-Anarist, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ moi jurgâleijee ij lah tiäđust. Eidusávt Lönnrot čaalâ lâi kuittâg kielâtieđâlâš ¶ 1. ¶  luándu SÄNILUOKAH Säniluokai sellâcuozzâ ¶ anarâškielâ ¶ Poođij tot peivi ete peesâim vyelgiđ kortteertáálust, kost lâim aassâm evakkoääigi. Kusti Seppälä, mii kortteertáálu iššeed vuolgij kuovttijn hiäppušáin tuálvuđ Raudaskylán, kost koolgâim junan pajaniđ. Lâi uáli lieggâ piäivádâh já lâim puohâh iiloost, ko viijmâg peesâim Sáámán já jieččân pááikân, veikkâ tieđijm ete táálu lii poldum. ¶ Vuávájeijee pälkki miärášuvá Sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi IV/II miäldásávt (vuáđupälkki 2560,57 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen pargoost máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. Vuávájeijee toimâsaje lii säämi kulttuurkuávdáš Sajosist. Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 30.12.2014 tme 16.00 räi čujottâsân Sajos, 99870 Aanaar. ¶ idiomaatlâš jurgâlus, mast kiävttoo luándulâš, njyebžilis já modern sämikielâ, mutâ ¶ 10.§ Tilikirjetuálu lopâttem nanodui já stivrâ lyevvejui kenigâsvuođâst tili- ja ruttâaašijn. Taan ciäkká kieđâvuššâm ohtâvuođâst saavâjođetteijen tooimâi Anna Morottaja já čällen Teija Linnanmäki (16.15-16.20). Stivrâ ij váldám uási taan ciäkká kieđâvušmân. ¶ – Kiän vuáru tallegis? ¶ 2. Jurgâlus. Taan veerstâ anarâškielâsâš versio spiekâst KR92 morfeem- já ¶ 1900-lovo pelimudo maŋa aalmuglâštoimâ lasânij. Servitooimâ oinii vyehhin paijeentoollâđ sämmilâšvuođâ sehe vuástálistiđ lädijduttemviggâmušâid. Suomâst tuáimá tääl vuálá 30 sämiservid. Seervih tuáimih maaŋgâin sierâ sektorijn. Uási seervijn oovded tiätu kuávlu sämmilij, sämikielâ, sämmilij kulttuur teikâ sämi-iäláttâsâi sajattuv pyeredem. Sämiseervij tooimâ ruttâdeh el. sämitige kulttuurmeriruuđâst. Sämitaaiđâreh láá vuáđudâm jieijâs staatâ raajijd rastâldittee seervijd: čälleeh (Sámi Girječálliid Searvi 1979), taaiđâreh (Sámi Dáiddačehpiid Searvi 1979), musijkkáreh (Sámi Musihkkáriid Searvi 1982) já teatterrähteeh ¶ olgosuáluikuávlu.....112 ¶ Ponneest eellih maaŋgah rapuelleeh ¶ 3. Maht niijto uhkevuálásijd piáäivááloddáid puávtáččij ¶ – Toh láá koškepuškopitáh, tiätá Matti. ¶ – Suápá, eeđâi Matjâs mievripeenuv. ¶ Leibiroto TII.1963 Njammijävri N, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ - Maidnii tain tävirijn. ¶ Sämitigge ¶  ‐ Oulu tábáhtusân uásálistij meid Avveel luvâttuv Villasat -juávkku tanssáin Doaivut ja vuoimmehuvvat (Tuáivuđ já navcâttuđ). Juávhu vittâ nieidâ lijjii jieijah ráhtám koreografia tanssâ- ja draamamáttáátteijee Teija Sonkkila iššijn, kote tooimâi še juávhu stivrejeijen. Taansâ juurdâ vuáđuduvá elleekován Kuovdâkiäinu stuime, mast meiddei čáittus tyehin čuoijâm Mari Boinen muusil lâi luoihâttum. Nieidâi máttáátteijee Marjaana Aikio lâi kuárrum fiijnâ já ivnáás lávdástâllâmkaarvuid. ¶   Kallavesi 64 ¶ Ele suáláád. ¶ 3. Gymnopilus penetrans – Kangaskarvaslakki – Kuolbâriččâkappeer U ¶ Niijtost ij lihâdâm mihheen. ¶ Kaandah vuolhijn vandârdiđ kunâgâslaanan. Sunnuu jođeđijd iivneh macâškuottii muoráid, raasijd, piergâsáid, ulmuid... ¶ Mállás jyehim ääigi puáhtá leđe salmâlávlum teikâ eres muusik. ¶ Ko Ánná juuđij hävdieennâm čoođâ, sun kuulâi jieijâs tyehin ulmuid puátimin. Ánná kejâstij maassâdkulij, já sun ooinij olgoláá olmoošjuávhu. Tot lâi saatâšmin mottoom kisto háávdán. ¶ merâčuánjá ¶ LUUK. 16: 19 – 31 ¶ Lâihân sust peessâmlippu. ¶ Já tast siämmást nissoon peškâlij uuvsâ kiddâ Haansâ njune oovdâst. ¶   – siijđoin tevkis tiälhuh ¶ – Pirasoppa 1-2 . Kyevtiuásásâš Aanaar kieldâ pirâsoppâkirje, mon lii suomâkielâst jurgâlâm anarâškielân Matti Morottaja. Kirje lii almostum 1983. ¶ Pommern 76 ¶ – Ton seelgist lii korrâ nähki, eeđâi Mika. – Iä tast lah suájáh. Maht tot lii peessâm ¶ kuuloold tábáhtuvvee hämimolsom ¶ Mij koolgâim jiejâh lääččiđ seeŋgâid já munjin tot lâi omâs hommá ko jiem kuássin lam tarbâšâm jieš tom porgâđ. Ko lâim seŋgâidân lááččâm, te koolgâim moonnâđ purâdimviistán, kost lâi iiđeedpurâmuš. Juhâmuššân lâi "hopeatee" , tot lâi mielkki pieijum kume čáácán. Puurrâmvisteest lijjii kyehti kuhes peevdi já pevdij kuábbáá-uv peln lâi kuhes riäŋkku. Mij párnááh koolgâim vist čuážžuđ pevdipiällást já luuhâđ rukkoos, sivnediđ purâmuš. Jiem lam hárjánâm tagaráid "rituaalijd" jiemge máttâm rukosijd. Purâmuššân peevdist lijjii korrâleeibih, moi oolâ lâi njuottum margarin, já ton leeibi kočodii stuárráábeh kaandâh "pomminkestävä" . Já koorâs tot kale lâi-uv, uážui kuhe luvâdiđ ovdilgo tiimâi tommit ete puovtij purrâđ. Must ij lam puurrâm mielâ ollágin, tuše ahheev lâi, lijjim halidiđ leđe pääihist já eeni liäibum leeibi še lâi ahheev. ¶ Ohtâ uáppein lohá jiänusin luoka oovdâst. ¶ Keejâ uánihisvideo ohtsâštave-eennâmlii kirjerájuautost. ¶ sahe vesikirppu ¶ – Joo, tot kale lâi vaahâg, Poolishovdâ mieđettij. Ervidbâ, mii muu mielâst lii puoh hyenemus äšši tain uđđâ tiäturijn! ¶ Meecist lii syelipivdee já elleeh paleh sust. Mun ettim et: ¶ siämmáánáálá ko KR92. ¶ 10. Kazakstan 16 500 ¶ NJUÁMMILSIER ¶ Pihtâsijdis inuiteh korruu jieŋâkuobžâ, njaalâ tâi pennuu čeevđijn, stevilijd nuárju čeevđijn. Aassâmviässun lijjii keessiv čevđikuáđih, tälviv keeđgist já lavŋeest rahtum maaŋgâ perruu viäsuh. Inuiteh huksejii meiddei muotâkoođijd ađai iigluid, moi siste lâi viehâ liegâs. Merâvirdij riddoid jođettem muorah vyerkkejuvvojii já kiävttojii puáldimmuorrân. Penuvkuáluseh kessii rievâid, moiguin inuiteh juttii kuhes-uv pivdomaađhijn. ¶ Mottoom ucjuvlâš poođij tom Avveel hotellin, čokánij piávdân já tiilái krogi. "Tarjoilija" koijâdij: ¶ jurgâlemvastuuh láá morfeemtääsist. Ohtâ smavvâ iäru ráhtusijn kuittâg kávnoo, ¶ – Na ko viigah korriđ tieid ranskalijd potákkijd. ¶ Porvoojuuhâ D5 ¶ liäđu syeini - čohčâmáánust ¶ Tast tiettim, ¶ liaanijd já Timon Pumba- ¶ Lasetiäđuh: kielâtorvočällee Siiri Jomppanen. puh 010 839 3111, ovdânommâ.suhânommâ@samediggi.fi ¶ Tastko ko puoh taat muste lii ige mihheen lah must valdum meddâl. Ain paleh uárjih muu suábi já vaavtah komerdeh uáivis já lyeštih kieđâidis iddui táásá muu oovdâst. Mut muu lavhij vijđodâh lii mittedum ige mihheen skiijpâid pyevti laddiđ kiäđgáás riidon. Tondet jiem mun, Sinuhe, innig kuássin puáđi apseđ čapis mulde haajâ kiđđâiijâst já tondet čálám taam. ¶ Patârem Egyptin Matt 2:13-23 ¶ kyele, kyehti, ¶ Leirâoho mielâsierâdem lâi peivipitá purâdem, mon ohtâvuotân šoodâi kävppisierâdem. Yritys táálu lii šiev saje käävpi sierâdmân, ko kievkkân seeinist lii luŋkká sali piälán. Uási juávhust raahtij kievkkânist peivipittáleeibijd já eres uccâ purrâmušâid, já iäráseh čallii haddelisto, mii heŋgâstui siäinán. Uási párnáin raahtij vala sierâruuđâid. Talle puohah pessii eelliđ uástimin, maid halijdii. Anarâškielâ kevttim tááhust taat sierâdem, mii šoodâi párnái jieijâs jurdust, lâi puoh tehálumos. Puohah máttájii kuittâg pivdeđ siijvost mehu, leeibi, jugurt, keeksi, porkkan já nuuvt ain. Sij oppii meid tiiláđ, kijtteđ já ettâđ “pyerrin liävus” . Mun oskom, et sij ton siämmást oppii meiddei maidnii numerijn já ruuđâin. Kävppisierâ jotkui já ovdánij jyehi peeivi, já iđedist vuossâmuš koččâmuš lâi táválávt “Sierâdep-uv onne käävpi?” . ¶ – Talle vala šladdâreh kirdeškyeteh pirrâ Aanaar, et toh kale lává aaibâs tájáskâm. Ulmuin kale ij ain tieđe. Vaarâ toh meiddei arvâlškyeteh, et toh lává pähineh, ko iävá lah majemui aigij kirhoostkin iällám. Tast tot esken heeppâd šodâččij-uv! Já maht te talle kolgâččij paapân tom sieidiääši selvâttiđ? ¶ Kesikuátjäävrih ittii uáinusân já tyehin oinui kuávváámin Anttila táálu. Tobbeen aasâi Anttila Niijlâs ađai Pahtal-Aanti Niijlâs (Niilo Valle), kote lâi lodde- já elleetevdee ađai preparaattor. Ko te pyevtittáim suu táálu luusâ já ko lehâsteen olgoviäskár uuvsâ, te taa nirváá riemnjis... Veikkâ láim vázzám paijeel nelji penâkkullâm, te iäskán Anttila tuve viäskárist kuáhtáim vuossâmuu riämnjá ubâ määđhi ääigi. Vaahâg tuše, et tot lâi tevdum. Meid Tessu-pennâgâš penttâ porfâgij, mut ko lâi apselistám huáđđoo, te uásui. ¶ 58 ¶ c. Ovtâstit hiäivulii tiäđu rievtis tiivrán. ¶ Örebro C4 ¶ Sämitige stiipeend ožžuu čuávvoo nuorah: ¶ 2 a. Valjii kooveest vääri já ivnii tom ruánáán. ¶ Nisonieidâ poođij toos. ¶ Kievkkânist kullui Kaari jo skoovijdmin. Ánná pajanij. Suu njunán tarvanij kähviopsâ. ¶ suovsâid lah kavnâm . ¶ fiijnâstellimsruuvâ hienosäätöruuvi ¶ Juurdâ sämikielâlijn párnái ohjelmijn lâi kuittâg nanosin sämmilij mielâin. Ive 2005 NRK, SVT já YLE algâttii ráđádâlmijd ohtsijn párnáiohjelmijn. Yleisradio kiäsádâđâi oovtâstpargoost ovdil ko ohjelmeh šoddii tuottân. Ive 2006 aalgâst NRK já SVT algâttáin ohtsijd sämikielâlijd párnái TV-vuolgâttâsâid Taažâst já Ruotâst. ¶ Nubástus maŋa Sämitige äššigâšpalvâlem já ulmui fattim puáráneh. ¶ 116 ¶ – Na, kale mun tääl vuálgám ko kerd lam lopedâm. Jiem viišâ sunjin puoh taam čielgiđ. Koolgâm elâččiđ vala jieččân visteest viežžâmin spellâmpiergâsijd. ¶ Luuk 4:14-30 ¶ 6 . Maht Himalaja vaikuttâs uáinoo? ¶ Jäävri lodeh spiekâsteh nubijnis pessimvuovijdis mield. Pessimsaje uáivilin lii suoijiđ moonijd já uđâgáid kolmâs já arve sehe piäđui vuástá. Pelipyehčei piervâleh láá tijpâlávt rido aldasijn tâi aldemuu vyevdist, táválávt uáli pyereest šadolâšvuođâ syejeest. Piervâlist láá puuzah já uuvjah suoijiimin uđâgáid. Piervâlist vyelgidijn lodeh lebbejeh moonij syeijin šado pittáid já puužâid. Šnjirgoi já tuhtui piervâleh láá aaibâs čäcirääjist, vâi toh peessih älkkeht peehiđ piervâlân. Kalâččeijei piervâl lii riidon kuovzâstum siemin roggááš, mast láá timádâssân syeinipitáh. Kaijuuh já čerriheh rähtih enâmân tâi ¶ * Samekki , 99870 Inari, puh. +358 (0)16-671 086. Petteri Laiti lii tobdos sämmilâš taaiđâkietâtyeje algâjalgejeijee Suomâst. Suu pyevtittâsvaljiimân kuleh ärbivuáváliih sämikietâtyejeh, taaiđâkietâtyejeh já uđđâsumosân áinoošlajâsiih tyejeh poccuučoorvijn, pááháin, šišneest, siilbâst já kolleest. ¶ Pyereestpuáttim Säämi aalmugpeeivi juuhlán Anarân 6.2.2010 ! ¶ Ive 2016 ornimvuárust lii Aanaar já väldikodálâš teeman teatter. Tábáhtus uárnejuvvoo Sajosist, kost paijeel 400 čokkâmsaje auditorio já ollâtásásâš čaittâlemlyevi já tekniik fäälih tábáhtusân šiev pirrâs. Čuávu sämitige nettisiijđoid! ¶ Nuuvt Pellervoin já Lassein maacâim penuvkompootân Peldiheikkâ uálgátuáivist já čyeđeverd lemnuuh lummoost. Ovdláhháá mii tukikohta kreikkalâš suáldát huihádij: ¶ Mii kulttuuridentiteet naanoosm vuáruvaikuttâsâst jieijâs juávhoin ¶ Ko väzzip, sárnup tâi povvâstep, te mij tarbâšep teekijd. Väzzim oro lemin älkkee, mut tot lii nuuvt muálkkáás tábáhtus, et njyebžilávt väzzee robottijd iä lah vala pastam rähtiđ. Täävtih já teekih tuáimih oovtâstpargoost, já nuuvtpa lihâstâsah láá njyebžileh já ulmemiäldásiih. Tekijguin haldâšep jieččân rumâškuádu já täsitiädu. Täävtih já teekih adeleh meiddei ruummâšân olgohäämi. ¶ Lahtos 2. OA párnáá vuoigâdvuođâi sopâmuš uánihávt ¶ » ¶ Lode raddeest lii piksâ já kyevtsuáráág tähti, moh pyehtih leđe kuusah teikâ poccuuh. ¶ Säämi puárásijpargo ovdedem lii ohtâ SaKaste tiäddučuágástâhsuorgijn. Oovtâst projektân čonnâsâm kieldâiguin eromâš säämi palvâlusmalli tärkkilistoo já ruotâsmittoo addelmáin maali paargon päikkitipšo já sämikielâlâš muštopyeccee tipšorááiđu palvâlusprosesseh, mii tahhoo sämmilij koskâvuođâst. ¶ Kulttuurlävdikode aašij valmâštellen já oovdânpyehten tuáimá kulttuurčällee. ¶ Iskos 3 ¶ – šordááš roppâ ¶ slanttâpuursâs. ¶ Uccâ-Vuolli lâi lijkkum Nykäsáin kavpâšiđ, ko tot ain kuásuttij käähvi. Lâi kulloo ettâm, et "puáđi kuás puáđeeh, te käähvi kal finniih" . Nuuvtpa Hanssâ já Vuolli algijn kaavpijd fiärruđ. Nykänen viekkij já oostij vistig Vuoli kuolijd. Mut sun ij lijjii mielâstis mäksiđ nuuvt ennuv, ko šadda tivrâsin. Eeđâi, et na tämmit sun eidu kal puáhtá "korrâs čoođâ mäksiđ" , veikâ liijkás tot kal lii. Já et kalba tun tääl finniih hirmâd ennuv ruuđâ. Te Vuolli eeđâi, et jiehhân tun eidu nuuvt ennuv taarbâš mäksiđ, kal tot ucceeb kiluhaddeest-uv lii tommit. Mon ennuv lâš lam tot algâhadde já mii lâi lopâlâš hadde, tom jiem mušte, mut kävppi tast šoodâi kuittâg. Nykänen maavsij talle tom Vuoli vyeledem hade. Te ko poođij Haanu Haansâ vuárugis kuolijdis vyebdiđ, te ijhân sungin kehtidâm táttuđ stuárrâb hade, ko jo skippáár tuuđâi ucceeb haadan. Maŋa kal Haanu Hanssâ puáimálâstâlâi tom kavpâšeme, et kalhân sun ij kuássin innig vyelgi tieggáár skippáár fáárun kavpâšiđ, kote tiggoo jieijâs táppun kyelihade vuálus. ¶ Vaaljâvuávájeijee ¶ rievtis sajan. ¶ Toh illá tyestih talle njuuneeskin kovkkâliđ. Tondiet toi laavlâ lii-uv siäilum já tom siämmáá lavluu njuuvčuálpášeenih lávluh uđâgijdis vala onnáá peeivi-uv. ¶ lii lijgešoddâm. ¶  eeči Egypti kunâgâsah mulsâšuddii. Uđđâ kunâgâs ij lam kuássin kuullâm Joovsepist, ige tiättám, et Joovsep lâi kááijum Egypti aalmug niälgán jämimist. ¶ kuha.....50, 55, 58 ¶ Ko kuusah iä innig puurâ miestui já muorâi vesáid, láá niijtoh ubbuumin kiddâ. Tondiet maaŋgah nijttošadoh já tiivreh láá moonâtmin eellimpirrâsis. Piälduroobdâi lasseen láá nijttošaddoid vuovâs šoddâmsajeh šleđgâlinjái vyelni já maađijpiälláin , main muorah já miestuuh njáskojeh meddâl. Tágárijn soojijn puáhtá kaavpugpirrâsist-uv uápásmuđ nijttošaddoid . ¶ Pyevtittâs: Säämi máttááttâskuávdáš 2008 ¶ Tavemeerâ ¶ 172E Miestâsare. ¶ πνεῦμα já πληρόω realistuvvojeh anarâškielâsâš Uđđâ testament teevstâin, moh láá ¶ valmâštâllâmproosees pargojuávkku ¶ – Mun uážum uccâviiljâ, teikkâ uábi. ¶ Vuoli Juhánâs aasâi perruinis Ijjäävri máddáákeččin. Vaijuuvâ njäälmist mätki lâi Čovčjáávrán kuálmád penâkkullâmân. Ulmuuh, kiäh ääsih tuárisbeln, kost iä lah aurajum autoluodâh, tietih pyereest, mii lii sieblâ kiđđuv. Iđedist kolmuu äigin lii puoh pyeremus sijvo, jis lii mielâ kuusnii jotteeđ. Juhánâsâst kálguilâi aaigâ vyelgiđ kolliistâllâđ párnáidis, uápisulmuid já siämmâst aašijd toimâttiđ. Njäbbi lâi lamaš maŋgâ peeivi já lâi sieblim, mut te lâi puolâšijjâ já šoodâi cuáŋui iđedân. Vuoli Juhánâs kálguinis Vile Márjáin láin valmâšân rahttâttâm, ete ko kalma jotteemsiijvo, te vyelgiv. Šiev sijvon lâi vááijuv tiijme mätki moottorkiälháin automaađij piällás Čovčjáávrán. ¶ luosâ ¶ 0,3–0,5 litter poccuu pyeidi (cavâdum uccen), ¶ 8. Rottá lii pille-ellee 24 ¶ pilletiivrijd = tuhohyönteisiä 31 ¶ Ele anestuu jieijâd aldemuu pelikyeimi, palvâleijeid, ¶ Jeesus hiämáskij. Nuuvt noonâ osko sun ij lamaš vala kavnâm oovtâgin israelliist. ¶ Toimâstivrejeijee ¶ Sämikulttuurkuávdáš Sajos, mii Aanaar markkânân huksejuvvoo, šadda leđe Suomâ sämmilij haldâttâs já kulttuur kuávdáš. Sämikulttuurkuávdáá uáivilin lii lääččiđ sämmiláid pyerebijd iävtuid jiešiävtulávt paijeen-toollâđ já ovdediđ jieijâs kielâ, kulttuur já iäláttâstooimâ sehe tipšođ já ovdediđ kulttuurjiešhaldâšem sehe tuárjuđ sämmilij almolij iäláttâsâi ovdánem. Kulttuurkuávdáš pyereed meid čielgâsávt máhđulâšvuođâid levâttiđ tiäđu sämmilijn algâaalmugin. Sämikulttuurkuávdáš Sajos huksiimân lii mieđettum 5 miljovn eurod Euroop union kuávluovdedemruttârááju ruuđâid. ¶ SLOVAKIA ¶ Mut ko sun iđedist koccái, te ¶ Kulttuurčällee ¶ 3. ¶ 222. Čahhimkenigâsvuotâ kuáhtáádijn ¶ Sieđgâ ij lah meendu ranttu šaddosaajees háárán já nuuvtpa tot šadda jyehi saajeest, kost peri lii ucánjihhiigin laavtâs; juhâ- já aajâriddoin, iänááš čäciraajijn, roođoin, jeegijn já jeggiriddoin. Motomeh sieđgâšlaajah, nuuvtko kieddisieđgâ já soorvâsieđgâ iä velttidhánnáá vaađâ lahtâs, pic šaddeh koškásubboin-uv enâmijn. ¶ Laiba ohtii uccâ nieidâš. Suu nommâ lâi Titi. Mun ožžum ohtii kisá já ton nommâ lâi Tipi. Tot lâi nieidâ já tot lâi kuovgisruopsâd. Mun lijjim ohtii porgâmin škovlâpargoid, te Tipi lâi aaibâs omâslágán. Must lâi lekkâpurkki peevdi alne mutâ Tipi liäškui lekkâpuurki muu ruopsis pevdiliijne oolâ. Mun oinim te mun čiäruškuottim. Eeči kuulâi ete mun čierrum. Eeči poođij Titi viistán já Titi eeđâi, ete Tipi lâi vahagist vissâ liäškum muu lekkâpuurki muu ruopsis pevdiliijne oolâ. Eeči eeđâi ete mun tiäđám oovtâ koonstâ. Ele eeđâ iänán, ete mun lam tunjin ettâm. Tääl puáđi muu luus te manneen posâluššâmmaašin luus, te pieijeen tom posaluššâmmašinân, te tot ruopsis pevdilijne puttáásm. Nuuvt mun ilodâm mut enni poođij posâluššâmmaašin luus tuolvâ pihtâsijguim. Enni kiljoi nuuvt ete mun jiem killám ollâgin. Kii lii piejâm posâluššâmmašinân ruopsis pevdiliijne? Titi eeđâi ete eeči. Enni eeđâi ete eeči kalga tiskáđ. ¶ Amanita regalis ¶ Vorrâläätyh ¶ Binna Bánna párnái radio ¶ 71 ¶ Säminuorâi taaiđâtábáhtusâst 27.3.2014 Suáđigilist teeman lâi taansâ lasseen maalâkove/sáárgus- já čuovâkovekišto, mon fáddán lâi ellee. Taaiđâkoveh pottii ohtsis 184 pittád já čuovâkuuvijd 50 pittád. Taaidâr Merja Aletta Ranttila , vs. sämitaiđuu leenâtaaidâr Tanja Sanila já taaidâr-taaiđâmáttáátteijee Korinna Korström-Magga väljejii 15 nuorâ kovetaaidâr já 5 čuovâkovvejeijee, kiäid sämitigge palhâšij stipendijn škoovlâi kiđđâjuuhlijn. ¶ Stááluh iä lah vala kalanâm já nuuvtpa juáhás váldá kuolijd já potákkijd taldrik tievâ. Toi oolâ stááluh piejih stuorrâ vuojâčalme. Tot suddá jotelávt lieggâ potákkij alne já addel njaalgâ smaakâ kuolijd já potákkáid. ¶ Muu mielâst ohtâ tehálumos äšši taan kuursâst lii lamaš šiev ohtâvuotâ anarâšâigijn - máttáátteijeigijn já kielâmiäštárijgijn, pargohárjuttâlmist, kuálástem-, purrâmâš- já mediakuursâin já lávlumehidijn. Meiddei motomeh anarâšah, kiäh iä lah tuostâm innig sárnuđ anarâškielâ, láá oppeet ruokâsmâm sárnuškyettiđ jieijâs vááimu kielâ. ¶  onne. Sun  (Hakulinen puákuttiđ, puákuttâm, puákut = rokottaa ¶ et ožžum oppeet sárnuđ, ¶ – Na kuoskâtpa taid, te tiäđáh! Elmer avžui. ¶ Ovdedemráhtus vievâst uccii puárásijpaargon, maid pargeh sämmilij juávhust, tagarijd pargomaalijd, moh ovdedeh sämmilii elilâmulmuu kielâlij já kult-tuurlij vuoigâdvuođâi olášume. ¶ muorâstuvâin já kááđuin? ¶ Sebulon 94 ¶ Táálái tiäđui mield lii kuittâg nuuvt, et tot äigipaje maid olmooš tuálppád tääbbin eennâm alne, lii suu elimis puoh pyeremus äigi. Ton varâlâš uásihân lâi tobbeen eellim aalgâkeččin. Mut jis eellim kuittâg potkân veikkâba talle, ko olmooš lii vala nuorâ, te talle-uv tot potkân eellim loopâkeččin. Amahân vissâ ferttee nabdeđ, et puoh varâlumos äigipaje ulmuu elimist lii kuittâg suu eellim loppâkeeči, jaamijbâ sun oovtâ mánuppajasâžžân tâi čyeti ihásâžžân, ko varâlâšvuođâ mittárin tuálloo eellim nuuhâm. Jis oppeet mittárin tuálloo kiärgusvuotâ parttijd já täpitormijd, te kale vissâ ferttee nabdeđ, et tot lii ulmuu ubâ eellimäigi. Jis ulmui maka vala adeluuččij máhđulâšvuotâ uđđâ elimân já sun uážuččij valjiđ pärnivuođâ, nuorâvuođâ, rävisvuođâ já puárisvuođâ oornig, te vuosmužžân sun tiäđust-uv váldáččij pärnivuođâ, mon maŋa sátáččij-uv valjiđ puárisvuođâ, jeđe rävisvuođâ. Majemustáá sun vaarâ halijdičij eelliđ nuorâvuođâ, kuás jo ovdebáá elimist sun ličij jo hárjánâm kuáhtáđ já karveđ eellim kodderuugijd já huánusijd. Oornighân kuittâg lopâ-loopâst puáđáččij leđe pärnivuotâ, nuorâvuotâ, rävisvuotâ, puárisvuotâ já loopâst vala uđđâsist pärnivuotâ. Täst-uv sáttá leđe vala saahâ luhhoost ađai mottoomlágán eellim njuolgâdusâst. ¶ Pilatus kočoi čuákán ollâpaapâid, háldáttâsalmaid já aalmug já eeđâi sijjân: ¶ a. Maggaar šadolâšvuotâ lii Maadâ-Aasia arvaamusâin kuávluin? ¶  iävtuttâm Viljârohestân Juhháán Uulást ( Juhan Uula Mattus, 1930 – 1998 ) lâi ucánjáhháá ereslágán versio ääšist, mon sun muštâlij munjin. Saatij leđe saahâ eres-uv, mut siämmáásullâsâš ääšist kuittâg: ¶ Ko nuorâmus kandâ Taavvid poođij, Immeel eeđâi Samâlân: ”Sust šadda kunâgâs.” ¶ Sämikielâ ¶ – Na, jiem mun tääl vääldi tust maiden. Mast te tiäđám, kuás jieš tarbâšâm tust iše. ¶  taam Nuuvt Puolâš Stoormâ kandâ jiäŋudij jaavrijd já juuvâid já aijuid já koijâdij Njuámmil ¶ Matti Morottaja ¶ Tavesämikielâlâš oppâmateriaaleh ¶  saanijn Išeruuđâ finnim ulmuin rahtum tievâslâš listo lii Sämitiggeest, tot ana sistees meid luándulii ulmuu nommâtiäđuid. Nommâtiäđuid luovâttep pivdem vuáđuld. ¶ Säämi parlamentaarlâš rääđi (Suomâ, Taažâ já Ruotâ Sämitigij oovtâstpargo-orgaan) aalgât 1.8.2015 ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát-/reesuurskuávdáá Säämi Kielâkäldee jotkâproojeekt, mii nohá 31.5.2018. Proojeekt válduruttâdeijee lii EU Interreg Tave -ohjelm. ¶ paskosmit = supistaa 151 ¶ 1. ¶ Suomân tarbâšuvvoo sämikielâ iäláskittemohjelm ¶ b. Maht suáluikuávlust talle ulmuuh joteh? ¶ Ucceeblohováldálâš almostit onne ihemuštâlus 2009. Muštâlus almostittoo suomâ-, ruotâ-, eŋgâlâs- já sämikielân já tot lii luuhâmnáálá váldálii nettisiijđin www.ofm.fi. ¶ Andârâs lâi lamaš joođoost Eurooppast. Sun lâi uáinám tobbeen ennuu olgoeennâmlijd maaŋgâ-uv enâmist – viehâ táválijd ulmuid pargostis. Iä aldagin puohah olgoeennâmliih kustoo lamaš mahten jiešlágáneh. Maŋgii Andârâs kale šoodâi jurdâččiđ määđhis ääigi tuom suámálii parâkode já eromâšávt Omar, kiäst lâi nuuvt omâs oppâmmetodi. ¶ – Keejâ váhá maid poorgah, tot eeđâi kaandân. – Tun lah kiškodâm muu mááccuh pilás! Mut kandâ tuše povvâstij ilolávt. ¶ piätu.....27, 97 ¶ AASIA ¶ Šuármu ¶ 6. Algâcuábui ¶ Pargei ohtâvuođâtiäđuh : ¶ 28 Sujala Antti Tapani Irâtteijee Ucjuuhâ ¶ Čovčjávráliih assii lavŋekoođijn kuálmâd ihán, ovdilgo pessii uđđâ stuárráábáid vistiijd. Talle-uv, veikkâ iä lam ko toh lavŋekuáđih, te máđhálijd-uv lâi ijjâsaje. Iäge aassâmvisteh lam tallegin stuárráh ko valmâštuvvii uđđâ tuveh ton iähtun mon ennuu lijjii ulmuuh perruin. Máđháliih juttii ton-uv ääigi já tarbâšii ijjâsaje já tom finnejii. ¶ sämikielân: Ilmari Mattus ¶ kukáh lehâstii lieđiurbijdis ¶ Suomâst láá valjeest jyehilágáneh kolgee čääsih siemin juvvijn ain čuođij kilomeetterij kukkosáid juvváid. Iänááš uási tain lyeštih časijdis Suomâluohtân tâi Taveluohtân. Stuorrâ juuvâin šävvee kuoškah láá aaibâs ereslágáneh šadoi já ellei eellimpirrâseh, ko kuuloold kolgee čaasij rávháliih viälmáh. Kiđđuv tulveh luávdih vuálásis vijđes kuávluid. Jyehikiddâsij tuulvij keežild juuvâi eellimpiirâs mulsâšud čuuvtij eenâb ko rávhálub jävriluándu eellimpiirâs. Vohâdávt kolgee juuvah já kuoškah iä jiäŋu tälvivgin. Nuuvtpa kolgee čaasijn eellih maaŋgah tagareh-uv iäláánšlaajah, maid ij kuáhtáá jaavrijn. Juhâriddoin láá valjeest ässeeh já eennâmtuálu, moh tyelvideh já lijgešoddâdeh juhâčääsi. ¶ Nuorah aldakooveest ¶ - Na jiem, Jovnâ västidij. Haŋgal povvâstâlâi. ¶ 5. Jis nube stavâlist lii â teikâ u, te vuossâmuu stavâlist kullojeijee â čálloo e: peenuv, ennuv, erduu, ettâđ, skeŋkkâ, penttâ, terppâđ, teikkâ, veikkâ, steikkâ, Heikkâ. (Ettâmraavân ferttee taas lasettiđ, et motomijn saanijn kulloo kuittâg eidu e ige â: eidu, heeitug, hersku, meendu.) ¶ čuávji maha ¶ - Mondet mun talle oinim tom? ¶ Taavaapiälááš tullipirrâdâh ¶ tevkisselgkaijuu ¶ OA algâaalmugraportistee ¶ Čuoškâst lii uáivist kuhes säggi, moin tot ráigá liške. Amas vorrâ káđálduđ njoommâm ääigi, luáštá niŋálâs voorân jieijâs čuulgâ. Tast láá amnâseh, moh finnejeh liške saŋediđ já ilâštiđ. Čuoškâ áiccá tuu juo kukken haajâd já ruummâšliegâsvuođâd vuáđuld. Oresčuoškâ njama ravâdin šadoi kolgosijd já rasij mieđâ. ¶  koččâmuššáid: leđe - šoddâđ - orroođ - ¶ Aadellâš voorâ ärbi adelij Small Johnsonân tiätu ovdâsajattuv maaŋgâ párnáá juávhust. Jo kaandâžin sust lâi čielgâ ibárdâs tast, piirâs kalga palvâliđ suu ijge nubijkejij. Ko sun lâi vitnubálov ihásâš, te enni sehe uábbi- já viljâčuurâ värrejii máádás ranskalâš särnialmaa mieldi, kote lâi valjim meksikolâš Derion räjikaavpug Jeesus uđđâsistpuáttimsaijeen. Ko peerâ já särnideijee vuordâččii pase kierdâvâšvuođáin stuorrâ peeivi, irâttij Small Johnson peessâđ eelliđ puorijd peeivijd. Sust ij lamaš eejis styeresvuotâ. Kuohtii sun kolliistâlâi kaavpug putkáást, ovdilgo viijmâg asâidui taldrikpassen vyelgimsajasis Hotel Longfeatherân . ¶ 3. ¶ Čuákkimviste Silba heivee uccâ čuákkimân teikâ juávkkupargotilen. Čuákkimviste Silba lii kuávdáá vuossâmuu keerdist, čuákkimaula ohtâvuođâst. Čuákkimvisteest lii uáinus Aanaarjáávrán já válduluodân. Čuákkimviste puáhtá ovtâstittiđ stuárráb čuákkimviste Nástin, kuás finnee saje 25 ulmui (50 m2). Silba lii tavesämikielâ já tot meerhâš siilbâ. Silbâ lii ohtâ sämityeje amnâsijn. Siilbâst ráhtojeh el. čiiŋâid. ¶ Aune Portti ¶ 34. Ááicuh jođetteh tiäđuid ¶ Toimistosihteeri Ritva Tammela ¶ Terhi Harju ¶ tooimâ ááigán 11.8.-31.12.2014. Proojeektpargee toimâsaje lii čäällimkode váldutoimâsaajeest säämi kulttuurkuávdáš Sajosist, Anarist. Proojeektpargee pargon lii nuorttâlâškielâlii oppâmateriaal vuávám, rähtim, kielâ tärhistem já jurgâlusâi rähtim. ¶ Heeihâst ij lah vala huáppu kuussân. Nuuvtpâ sun juátká savâstâllâm párnáiguin. ¶ Nuorttâsämmilij mááccuh lii čielgâsávt ereslágán ko eres sämimáccuheh. Tot sulâstit kärjillij aalmuglâšpihtâs já lii tagarin historjállâš dokument nuorttâsämmilij covgâ ohtâvuođâin nuortâs. ¶ happi happi ¶ Uulá-Juhháán kulá, ko moottorkäärbis aldanškuát suu rido. Sun kuovlâl lasâmield olgos. ¶ Jámálgem ¶  ege – Mij lep sooppâm kielâpiervâlist, ete mij lep skipáreh puoh párnáiguin já sierâdep puoh párnáiguin. Kiämmân ij uážžu kyeddiđ sierâi ulguupel ige kiässán uážu ettâđ, ete jieh uážu puáttiđ mii sieráid fáárun, Matti iätá. ¶ 9. Tricholoma inamoenum – Löyhkävalmuska – Faainâšoovkâh U ¶ Rahttâttâm : Pieijâđ tääl jo vuoiŋâšijd juurrâđ já smiettâđ ääši! ¶ Kielâ máttááttâsâst ¶  čovgâ 91 ¶ ruávhuh < ruávkku = komojäät < komojää 162 ¶ Kijttolaavlâ Imelân ¶ raše. Oođđim kal aaibâs lodenahhaar, ákku muštâl, kavâstâl já vuálgá uáđđáđ. ¶ rovgiđ, rovgiim, ravgee = riuhtaista ¶ 4. loho ¶ Taan čallui lam finnim tiäđuid täin ulmuin já kiirjijn: ¶   ... já návt västidij ohtâ kurssâlijn, Eljas Niskanen: ¶ Tiettum já eellimpiirâs ¶   1 Čääli rido šadolâšvuođâstielâsij noomâid kove sárgáid soojijd A–E ¶ Tiänu kuálástemärbivuáhán kuleh tááláá ääigi kieldum rastapuáđu, tuohâstem já kullekoldem sehe vala kiävtust leijee luosâpuáđu já länipuáđu, viermipivdem čuážžoo viärmáin, koldem, kulgâdâhviärmáin pivdem, já stággu- já vuoggâkuálástem. Nuorttâlâškulttuur jieijâs eromâš jiešvyehi lii Njiävđám kiävŋást hárjuttum keeppilkoldem. ¶ — Mut Pöö, mii tääbbin uálináálá njurgo? Koijâdij Möö. ¶ Kyelisaalâs 2008 (1 000 t) ¶ 5. Ferttee peri haldâšiđ nuávlui čoonnâm já tiälgudem já pyeccei uásuttem ¶ Täärhist tiäđuidâd já táiđuidâd..... ¶ Israel = Israel ¶ 4. ¶ Čäšni lii sijvuus lodde, mii ij toolâ siämmáálágán laarmâ ollágin, ko hyelkkis paaccâhčäšni. Tot lijkkoo aassâđ iänááš kuosâmuorâstielâsist, mutâ kávnoo tot kale še lostâmuorâvyevdist-uv. jis makaš viärdádâlâččij veikkâba ubâ Suomâ ton aassâmkuávlun, te enâmustáá toh kávnojeh nuuvtkočodum Mecci-Laapist, mii uáivild vaarâ Ruávinjaargâst pajaskulij aaibâs kuosârááján. Moonnii suujâst čääšni kávná pyeremusâht jierssee piervâl aldasijn. Amakkis te vissâ tuurvâst ton váálán, vâi mii kal lâš suijân. Tien-uv ääši ličij soma motomin tiettiđ, et manen eidu jierssee lii tot lodde, mon tot lijkkoo enâmustáá aassâmskipárin. ¶ 5. Vyelikeerdist  lijjii  asuntola  hoovdâ  já  uáppei  várás  visteh  já  kievkkân,   purâdemviste,  sierâ    posâdâttâmviste  já  stuorrâ  kiällár.       6. Kiällárist  siäiluttii    potásijd,  laantuid,  porkkanijd  já  navrâsijd. ¶ – Tom et maht volliittep, čielgij Jukka já čokkij kaandâid pirrâsis. ¶ Eellim niijtost ¶ Taažâ vuáđulaahân lasettui ive 1988 nk. sämmilâšcekki (110a §), mon mield staatâ virgeomâháin lii kenigâsvuotâ orniđ tile tagarin, et säämi aalmugist lii máhđulâšvuotâ turviđ já ovdediđ jieijâs kielâ, kulttuur já ohtsâškodde-eellim. Siämmáá ääigi valmâštâllui meiddei sämilaahâ (Sameloven/ Sámeláhka 1987), moin vuáđudui vaaljâigijn väljejum Sämitigge (Sámediggi/ Sametinget). Sämmilij sajattâh eennâm algâaalmugin nanodui ive 1990, kuás Taažâ ratifisistij Aalmugijkoskâsâš pargo-ornijduv ILO algâaalmugsopâmuš nr. 169. ILO-sopâmuš vátámâšah láá tastoo valdum vuotân meiddei sierânâslaavâin, el. máttááttâslaavâst já sämilaahân ive 1990 lohtum kielâjurgâlusâin já Sämitige pargoin el. máttááttâs já škovlimpolitiik suorgijn. ¶   Kanisii uuksân lâi kiddejum stuorrâ pááppár mast luuvâi: ¶ Sun moonâi váhá olgoláá já ruhâdâlâi Immeel: ”Iäččám, jis lii máhđulâš, te šeešti muu täst, mii tääl tábáhtuvá. Mut ij nuuvt, ko mun táátum, mut nuuvt ko tun táátuh.” ¶ Puátteevuotâ ¶ – Na maid? ¶ Maid šaddoid syeinipiäldust šoddâdeh? ¶  puáráseh. Tot Suáldátsiärváduvâst lii ruhâdâsâst já veisidmist ain-uv tehálâš saje. Olmooš ocá jäämmim já viehâvääldi mailmist pištee vuáđu já torvo Imelist. Suáđih já stuuimeh iä lah sirdâšâm lopâlávt historján, veikkâ kuhes ráávhu áigádâh adeličij-uv tuáivuđ nuuvt. Čuovâsmâm olmooš koskâttuvâi oskottâl olssis, et olmooš lii lopâlávt muttum pyerrin. Maailm tile kuittâg čáittá, et paas väldi lii ain-uv nanos mailmist já ulmuu vááimust. Tondiet meid Immeel pyerivuotâ já ármu láá velttidmettumeh. Mij ep killáá jieččân vievâst. ¶ Sämitige muštottemčaalâ olgominister Erkki Tuomiojan ¶ Koškepuš ko juávkku čuojâttij meid moto mijd pittáid. Kuulâim meid pitá, mon ep lamaš kuullâm ovdil. Koškepuško jeessân Ánná Morottaja mááinui ain pitái kooskâst val oovtâid suhh áid, moh iä lamaš huikkemkäävpist vuobdum. Koškepuško maŋa artist Niillas Holmberg joođhij ohjelm. Sun čuojâttij kitara si ämmást ko láávlui, já mottoom kooskâst meid huuliharppu. Oovtâ pittáást sust lâi Kevin Francett beatboxaamin tuáváážist. ¶ Moonâm vala čalluu ovdiikeč. Tallehân kale, ko siijvoh já tälvi šoodâi, lâi älkkeb: eergeh kessii tarbâšijd. Iähân kievhibijn tiäđostkin lámáš puohâin eergehkin, ege mudoi poccuuhkin, et lijjii piärgoin purrâmušveerhi lonottiđ. Riävskáhhân tallaa ääigist kale lijjii. Toigijnhân finnejii kii mommit lâš kuás finnim. Tooh kiäh Taažâst juttii, te toi mield riävskápivdeeh-uv vuolgâttii já niävuttii ain maidniigin. ¶ Kohtla-järve ¶ haahka = havdâ ¶ – Na tast kale jiem tieđe. Vissâhân. ¶ Pargoviehâ huksimsaajeest paasij keččâđ helikopter vyelgim. Pargeeh paccii čokkáđ já savâstâllâđ. Já imâštâllâđ. ¶ 7.6 Lonnoomloveh ¶ Anarâškielâ renesanssâ aalgij nuvt ko ettim 70-lovo loopâst. Talle aalgij anarâškielâ kulluđ radiost já almostuvvii uđđâ vuoiŋâliih kirjeh já anarâškielâ máttááttâs aalgij škoovlâst. Vuosmuš máttááttijjee lâi Matti Morottaja, kii algâttij Aanaar pajetääsist ive 1976 já tastoo ive 1978 máttááttâs aalgij meiddei Njellim škoovlâst, kost máttááttijjen lâi Elsa Valle. Jis jurdâččep et anarâškielâ renesanssâ aalgij 1976, te tääl mij ep áávvud tuše Anarâškielâ seervi 10 ive pargo já tooimâ, mutâ meiddei anarâškielâ 20-ihásii renesaansâ. ¶ 6.7. Ovdâmáttááttâs ¶ kevidâh, keviduv = ansaportti, riekonansa ¶ Čäcievni lii mirhâlâš piätu ¶ – Mij ep koolgâ kuussân kiddâgân! Assaaskuolgâ čielgij palojienáin Kuáski seelgi tyehin. Ep mij lah porgâm maiden paaid! ¶ Toos jävr'rido alda lijjii pááccâm kyehti HV-miina main lâi valdum "sytytin" meddâl. Kyehti ucjuvlii kaandâ láin kavnâm taid já algijn toiguin sierâdiđ, valdijn stuorrâ keeđgi já tom leggistává miina oolâ. Amal áigoin pieđgiđ taid já keččâđ mii toi siste lii. Iäččâm tiäivásij uáiniđ sunnuu hommáid já tuubdâi sunnuu tukurâsâid. Aalgij cuáigudiđ kaandâ kuáhtá já sáárnui kandaid moh amnâsijd toh láá moiguin lává sierâdmin. Kaandâh suorgânain já joskain ko kuulain mon varâliih amnâseh toh láá. ¶ 5. Vietnam 35 600 ¶ Arto Pohjanrinne (Elle Aikio), Nihkolas Valkeapää (Ulla Magga), Marjo Semenoff (Mervi Semenoff), Pentti Valle (Laila Aikio), Katja Magga (Heikki Hirvasvuopio), Heidi Eriksen (Pentti Morottaja), Pekka Pekkala (Marja Selkälä) ¶ - Mon kuhháá häldee puáhtá eelliđ? Jovnâ talle koijâdij tađe eenâb smietâhánnáá. ¶ Jaavrijn, riddoin já suolluin oceh raavvâd já pessejeh ennuv loddešlaajah. Veikkâ toh eellih-uv siämmáá kuávlust, te toi eellimvyevih spiekâsteh nubijnis. Sierâ šlaajah ovdâmerkkân kevttih sierâlágán raavvâd já pessejeh jieškote-uv šlaajân tijpâlâš vuovvijn. Taah ereslágánvuođah uáinojeh luudij lattiimist já ráhtusist, ko ovdâmerkkân suájái, juolgij já njune rááhtus muštâleh ennuv toi ravâdist já tast, maht toh tom oceh (82A). Sierâlágánij eellimvuovij áánsust jieškote-uv loddešlaajah iä kištod koskânis siämmáá purrâmâšâst já pessimsoojijn. ¶ viäsuin puáhtá estiđ šaasij pillâšume. ¶ f) Mane niŋálâs nummeer 1 ij tuubdâ mielâkiddiivâšvuođâ orásij lattiimân? ¶ Suomâ ruotâkielâlâš aalmug lii historjállij suujâi keežild puáhtám toimâđ jieijâs viistijn já ¶ Vijđodâh: 164 000 km 2 ¶ 1. 10–13-ihásiih ¶ – Santtu, iätá Ellinoora. – Taat lii tuu lavkkâ. ¶ Luođii Saijoos kongrestieđettemlostii (suomâ-eŋgâlâskielâ), 2 Mt ¶ – Njävilij keežild mooni kočodeh kissákyellin. ¶ - Mun lam kal luuhâm tain nuáidikonstâkiirjijn, Jovnâ västidij. ¶ Sämmiliih lahâaasâtmist ¶ Skoposteoriast jurgâlempargo strategia já olášuttemvyevih väljejuvvojeh ton mield, mii ¶ Asuntolast finnij toin siämmáin pasepeeivijn pajalâssân motomin meid appelsinijd já tot sääni puáhtá munjin tiätulágánijd assosiaatioid, ađai oohtânčoonnâsmijd. Jis kiinii koijâdičij must tääl, magarijd aašijd puáhtá mielân appelsin, te västidiččim njuolgist Haanu Hanssâ, já Mäenpää luoddiäru. Vástádâs toos, manen návt kyehti ereslágán ääši puáhtá ovtâstittiđ appelsinân, lii oovtkiärdán. ¶ 5. Moos puoh iäláneh tarbâšeh ¶ lii jottám? ¶ olgospyehtimáin vuálgá (spiekâstemjuávkku nr 1) ađai sääni ulos lii implisiittistum. ¶ tammi ● ● supe tuomâ ● leibi ● suáhi ● ● pihlejâš niinimuorâ ● ● supe ¶ paijeel 65 i ¶ – Puáhtá-uv viiđâihásâš ohtuunis kiirjijd luoihâttiđ? Luoihah-uv munjin uđđâ kiirjijd, ko ennigin ij lah fáárust, Matti vala koijâd Liisást ovdil ko mana uđđâ kiirjijd keččâđ. ¶ hundârušâi. – Mii imâšijd Nisonieidâst lii rovvá ¶ já ¶ b. Koskâmeerâ riddoost ¶  tämä ● máttáátteijee kirje ¶ meccivalje-ellee . Njomâtteijee tâi lodde, maid miäcásteh om. piärgu tâi čeevđi keežild. ¶ Tuárnusjuuhâ C2 ¶ Pargojuávhu mield säämi kielâlaavâ tievâslâš olášume váátá virgeomâhái sämikielâ kevttim lasettem eromâšávt sämikuávlust. Lasseen pargojuávkku iävtut sämikielâlij radio-, tv- já internet-siskáldâsâi falâlduv lasettem merhâšitteht, sämikielâ huolâttâs, vuorkkim já tutkâm ovdedem sehe sämitaiduu já kulttuur torjuu lasettem. Sämikuávlu lasseen lii tehálâš čuosâttiđ kielâ tuárjoo tooimâid meid eennâm eres oosijd, kost iänááš uási sämmilijn tááláá ääigi áásá. ¶ 1. Kanada 7 120 ¶ * Tulkkumviistij stuáruduvah: 2 stk x 9,5 m2, 2 stk x 6 m2 já 1 stk x 8 m2 ¶ 2. Jurgâlus. Taat verstâ lii jurgâlum nuuvt säänist sáánán ko peri máhđulâš nuuvt, et ¶ Puáššu = Posio ¶ – Tom fievriđim vyevi uážžuvettee hilgođ, pyeráh iä lah ko hemâđâssân. ¶ Motomeh imâšteleh mast lam keksim älgiđ tain rähtiđ sutijd já pensselijd. ¶ Sämikulttuurkuávdáá Sajosist uárnejuvvoo maailm tobdosumosáid sämitaidâráid kullee Nils-Aslak Valkeapää juhlekonsert 9.11.2013. ¶ ennuv raavvâdamnâseh? ¶ Čuákkim aalgâst sämitige saavâjođetteijeeh taheh kejâstuv jieijâs já stiivrâ tooimân ovdebáá almosčuákkim maŋa tábáhtum aašijn. Čuákkim äššilistoost lii sämitige toimâvuávám-budjet tuhhiittem ihán 2015. Sämitige stivrâ lii tuhhiittâm toimâvuávám-budjet oovdânpyehtimnáál almosčuákkimân čuákkimistis 12.12.2014. Äššilistoost láá meid tieđettemääših sehe värijeessân nomâttem sämitige nuorâirááđán. ¶  verbâ   puh. 010 839 3106. ¶ uulmijn lii ovdediđ oovtâstpargo eennâmtieđâlâš raajij paijeel, lâiba saahâ staatâi, kuávlui ¶ Kostnii ologoláá mun kuulâm riävskái skeikkim. Vaarâ miinii suorgât taid kirdeliđ patarâsân, ko táválávt toh skeikkih tuše iđedist já ehidist. Leš veikkâ riemnjis-uv joođoost. Paaccâhčäšni-uv piškáástâl kostnii alda já kiirdâš muorâst muorân suovsâid já tiivrijd puurâdmin. Kyehti čuáđgi já njuhčâpeerâ-uv vuojâdeh rávhálávt jäävri alne já puškáristeh tyellitälli čääsi vuálá čäcišaddoid puurrâđ. Njuhčâuđâgááh láá jo šoddâm styeresin, veikkâ láá vala ránáseh tego nuorâ njuhčâuđâgááh läävejeh leđe. ¶ Lonástâs 17, 18, 35; 12 ¶ Artikla 8(j) ¶ c. Merkkii ruossáin taid vooljijd, maid puáhtá viljâliđ tuu päikkuávlust. viljâlemkuávlu ¶ 23. Tansania mučis luándu hokâttâl ¶ Suomâ kulmâ sämikielâ ¶ - Tie te uáináh! Maarit eeđâi. Tun lah aaibâs siämmáálágán tego puohah sämikaandah! Miäcán, miäcán! Tohon te kalga ain peessâđ! Já nisoneh kalgeh puoh päikkipargoid porgâđ! ¶ Sämitige lasseen tábáhtus orniistâlmáid uásálisteh el. Anára Sámisearvi rs, Sämimuseo Siida, Säämi máttááttâskuávdáš, Aanaar kieldâ, YLE Sápmi já Giellagas-instituut. ¶ 2. Manen kočodeh hiäjus jieŋâi ääigi kiđđuv já čohčuv? ¶ – Tobbeen láá vissâ eenâb uápisulmuuh, Ánná eeđâi. ¶ čielgitävtittemes juávhoid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .163 ¶ uđđâivemáánu ¶ Vyesimáánu 1994 (20 sijđod) numerist, mii lâi lokkekuvijdis peeleest neelji-iivnâg já mast ij lamaš válduteema, muštâl uáivičaalâ jiešmeerridmist čallust Jiešmeridem návt: ¶ Taaidâtábáhtus koveráiđu ¶ Já sun juurdâš: “Ij-uv enni uáini, et toh láá nánnááh? Ij-uv enni uáini, et toh láá ¶ * Čuákkimfaalâdmeh. Luuvâ lase. ¶ - Mondet nuuvt? ¶ – Lii-uv tust tiättur? almai koijâdij. ¶ kyeveer kieškânjavkke ¶   Kopijistemkiäldu ¶ – Mun čuopâm skerreigijn taam áávus, sun meridij já vaaldij skerreid peevdi alne. ¶ 125A Vorrâjotteem- ¶ – Tot lii kale aaibâs tuárvi, muu käälis oppeet kullui. ¶ – Mun jiärástuum já poolâm ain ravviittâsâst elimist, jis tiervâsvuotâtipšoo puáhut muu. Puáhuttem iilâšt váhá já motomin mun čiärum-uv váhá puáhuttem maŋa, Hendâ muštâl. ¶ Kobdodâhpirrâduvah já kukkodâhpirrâduvah hämmejeh kárttápáálu asan cekkiviärmáduv ađai koordinaatisto . ¶ - Kale tast muu alda lii ohtâ kävppi. Elâččeen-uv tobbeen? ¶ Sivnedem 1 Moos 1:1-2:3 ¶ s. 210 ¶   – Tot lii suámálâš čuárviellee. Čuárvihiärrá. Kulâ enni, puáđi keččâđ imâšlâš ¶ Ko sij lijjii pyevtittâm ulguubel kaavpug, Joovsep kočoi hovimiäštáris: ”Vyelgi tuáridiđ sii. Ko juuvsah sii, te koijâd, mane sij láá suáládâm muu fiijnâ silbâlite.” ¶  eres 16. Suillus grevillei – Lehtikuusentatti – Lostâkuosâtatti U ¶ suojâliđ saimaanuárju. ¶ 69 ¶ ađai jolgâ tundra. ¶ – Meid ive 1992 seervi toimâ lâi sijvuu, ko stivrâ čokkânij tuše ohtii. Stivrâ toovâi miärádâsâid Stuorrâvuonâ škovlâlij kolliimist Anarist, kiäh ellii-uv amarâšpárnáid kuáhtáámin Anarist algâkeesist 1992. Stivrâ toovâi miärádâs meid čäällimseminaar orniimist, mii ornâšui-uv já uásiväldeeh lijjii kuuđâs. Puohâi jesânij meeri lâi ive aalgâst 87 já ive loopâst tot lâi moonnâm jo paijeel čyeđe ađai jesâneh lijjii tääl 111. Jeessânlostâ Anarâš almostui kulmii. Ruttâ kuulmâ nummeer várás 40~000 märkkid já tot lâi puáttám Máttááttâsministeriöst. ¶ Sippora 58 ¶ » Tij kyevdišohâveh! Kii tijjân lii ettâm, et tij pyehtivetteđ velttiđ ¶ ulâšrääsi suokukka ¶ (Sápmelaš 1936/3) ¶ – äimilágán ¶ kompostistem . Orgaanlâš amnâsij mieskâdem raavâdamnâsin tađe várás lejidum šaddopasâttâsleejijn tâi sierânâs kompostorijn. ¶ Tuodâr-Säämist láá kuácceevyevdih tuše tuoddârij koskâsâš kuurâin já Suomâ nubben stuárráámus jäävri Aanaarjäävri pirrâsijn. Káártást uáinojeijee stuorrâ jäävrih Lokka já Porttâpähti , láá tulvâdemáldáh. Toh láá huksejum Kiemâjuuvâ čäcivyeimilájádâs várás. ¶ 63. Cuábuiláádust kulloo ruovgâm 205 ¶ Matti já ákku kejâdává jeegi. Ubâ jeggi viälgáá lyemeraasijn. Luámánij kukkim lii luhostum pyereest. Ákku lii tutâvâš, mutâ Matti huámmás, ete ákku totká tárkká lymeraasijd já kuldâl. ¶ Jovnâ, Haŋgal já Belgo, kii lâi-uv tuođâi Fragil, väzzilii tállân maasâd Kivs´s kesienâmân, ton sajan, maid Wieseh čaaitij káártást, ko peivi pajanii. Wieseh ravvuuh škaijii Joovnâ uáivist, ko sij vazzii ain ovdâskulij. “Kalga leđe ubâ ääigi várugâs, suábi kalga kevttiđ nuuvt já návt, mut puoh tehálumoš äšši lii, et ko lah vaalmâš čoonnâđ Čsookh kiddâ jieijâs enâmân, koolgah ettâđ suábán tuše sääni “čoonâ“. Suábbi tiätá, maid parga.“ ¶ eeđâ töttöi talialalei. ¶ A B ¶ Kaab Irjánâš lâi lamaš aaibâs pärnivuođâ rääjist ucánjáhháá läämis, čiŋkoi čižetpele jyelgi, ige vaarâ čižetpele kietâgin toimâm nuuvt ko lâi kolgâđ toimâđ. Sun lâi mottoom muudon kopsettâttâm Immeel adalduvâin, ige puáhtám eelliđ nuuvt, tegu riskes já kievrâs almaah puohtii eelliđ. Nuuvtpa sun lâi pááccám puáriskandân, mut tot ij hettim suu eellim. Irjánâš juuđij táálui mield reŋguustâlmin já veikkâ lâi-uv läämis, te juuđij ovdâmerkkân vääzin Ucjuv pelni, mast taat komserjâs E. N. Mannis kuvvim kove-uv muštâl. ¶ Risto já Ráávhu uccâskipáráá nommâ lii Rolle. Motomin Rolle ruotâi pááikán Risto já Ráávhu luus saađân. ¶ - Tääl lii jo návt sevŋâd já muu teltta lii kostnii kukken, ige must lah maggaargin tiätu kost tot lii! Jovnâ kivkked eeđâi Haŋgalân. ¶ - Na... Kal mun vissâ koolgâm mainâstiđ tunjin taan tälvieennâm miäštárist. ¶ Ritva Kangasniemi ¶ Raavvâd: ¶ Jesaja muštâlij aalmugân imâšlâš áigáduvâst, mii ohtii šadda tuottân. ¶ Nuorttâlâšlaavlâ ¶ Taan kuobbâr kavnâmân kalga kuobârmeecist hárjániđ: maŋgii kiävá, et vistig toh iä vuottuu kosten já fakkist ko kávná oovtâ syelnikässih, toh kavnuuškyetih-uv jyehi saajeest. Já jis taid kávná, tain puáhtá rähtistiđ veik kuobârmääli. ¶ Veik algâ tien visteest lâi-uv nuuvt váiváá, tast šoodâi šiev aassâmsaje. Áánást šoodâi taan saje siälu, kote tolâttij soojijd čurgâdin já kote mudoi-uv pyereest piergij eres ulmuigijn. Sun puovtij tääl ain eenâb joskâđ ahevušmist Heeihâ. Mut liijká-uv lijjii ääigih, et Ánná jurdâččij Heeihâ: tot lâi talle, ko miinii aašijd moonâi suu elimist puástud. Mahtnii Heeihâ nommâ šoodâi toin naalijn sunjin negatijvâlâžžân, veik sun pyereest tieđij-uv, et ij sun toin naalijn jurdâččâm Heeihâst: Heikkâ lâi lamaš sunjin maaŋgâ-uv tááhust positijvâlâš äšši. Ánná kuittâg jooskâi elimist Heeihâ kuvlân, ige Heikkâgin innig oinum. ¶ Ystävyys tiivistyy usein rakkaudeksi, mutta rakkaus ij koskaan laimene ystävyydeksi. ¶ – Joo, já mudoi-uv piäsá váhá ááigán olgos tääbbin arkkâduv kovjâi siste kuáppumist. Onne lii nuuvt šiev šoŋŋâ-uv, Poolishovdâ joođhij. ¶ Gibraltarčuálmi C1 ¶ – Ij valagin pääšti piäiváš! ¶ Kandâ toovâi lopáđus ete ij ááigu innig tagarijd tavvoid toohâđ. ¶ KOĐĐEEM ¶ Säämi haldâsemkuávluh ¶ – Nuuvt lii-uv. Já hiävuš lii eeleev já rokodil še. Adde mun keččâlâm, et ¶ Iisak Mattus ¶ » Mast tuoi jiešalnees savâstâlvettee, mätki- ¶ čokkájii ááhuh juhâmin käähvi. ¶ Sämmilijn lii ihečuođij äägi kieldum jiešmeridemvuoigâdvuotâ sehe vuoigâdvuotâ enâmân já čáácán. Maaŋgah sämmiliih iä valagin pyevti kevttiđ olmoošvuoigâdvuođâidis. Maaŋgah sämmiliih kuáhtájeh munekááduid já raasism, já Tave-enâmij sämmilijn láá ohtsiih vuáttámušah kolonisaatiost já olgooštmist, moh láá staatâi hárjuttem politiik puáđuseh. Mij lep tääl tiileest, mast sämmilij kielah, kulttuureh já iäláttâsah láá lappuumin. ¶ Nuuvt Hánná šoddâdij kaandâ, kote uážui noomâ Saammâl. Hánná muuštij, maid lâi lopedâm Imelân. Ko Saammâl lâi váhá stuárrum, tuálvui Hánná suu temppâlân Eeli luusâ. Mut jyehi ive Hánná puovtij kaandân pihtâs, uđđâ máccuháá. ¶ 836 ¶ Inga Helander (2011) ¶ » ¶  lusikalla. máhđuttem kavnâđ. ¶ Ánná, Siiri já Kaari eteh: ¶  teikâ Purâdem maŋa sun usâškuođij vala luámánijd, ige moonnâm kuhháágin, ko sust lijjii puoh liteh já seehah nuuvt tievâ, et tohon ij šiettâm innig mihheen. Vuolli-äijih nuuhâi tuđâvâžžân uási lyemeseehâin reppusis, já kietâsis sun vaaldij iäbbárijdis. ¶ Juhánâs eeđâi: ”Keejâ, toovl sun lii!” ¶ čiđđâdioksidi hiilidioksidi ¶ Sakarias ij áppádâm valagin sárnuđ. Sun táátui čäällimtavlu. Toos sun čaalij: Juhánâs lii suu nommâ. ¶ » Hiärrá, muu palvâleijee ¶   0,5 litter luámmáneh ¶ Pholiota squarrosa ¶ Niili . . . . . . . . . . . 80, 87 ¶  nággár. – Toh láá muu jiellâhelleeh! iätá Ellinoora. – Iä-uv toh lah-uv nánnááh. ¶ ase-ellee päällyseläin ¶ Suomâst. Ličij tehálâš lasettiđ resurssijd eidu toid peelijd, main sämikielâlâš palvâlusah tarbâšuv ¶ – Mun iävtuttâm ete Risto mana vistig tuohu šiiljon, Monni eeđâi. ¶ 3. Tuosâ skipárâd čoolmijd lummolamppuin. ¶ Eehid ko poođij, ákku suládij maassâd Kamessuollui. Nube peeivi äigin ááhust toovâi mielâ muštâliđ rannilii áákun, maid sun tobbeen ooinij já magareh leijii toh ässeeh. Já nuuvthân ákku suládij rannilii ááhu luusâ. Ijhân tot sáttâm leđe kukken, ko siämmáá suollust assáin, lež-uv lam mottoom nelji kilomeetter mätki, horgâhân tyeggáár määđhi suuvâst šiev kesišoŋŋân. ¶ EELLIM AAVIJN, SAVANNIJN JÁ ARVEVUOVDIJN ¶ – Vâi nuuvt, mun ettim já lijjim ucánjihhii pettum. Tom mun kale tiettim. Nuuvtpa Piättâr já Jeobald lává njuškim riäŋkkunjuškom siämmáá ciijko paijeel toin komálâš vuovvijn já mottoom ääigi keččin mun poottim sust olgos, togo mast sun sissá? ¶ 120 ¶ Aanaarsämmiliih - Anarâškielâ seervi já Sämimuseo Siijdâ pyevtittem tiätupakkeet ¶ 11 ¶ Luokkahäämist: 15 ulmui ¶ Interreg Tave- ohjelm ¶ Jämimáin sun lii vuáittám jäämmim já jieijâs ávulâš pajaspaijaanmáin lekkâm mijjân luodâ avalâš elimân. Sun adelij váimusân uđđâ saalmâ, kijttoslavluu mii Imelân. Mij kijttep tuu täst alme adalduvâst já lávlup tunjin alestâs eŋgâlijgijn já puoh posijgijn: ¶ 1. a. Naanood káártán Ruošâ raajijd ruopsâdáin. ¶ Taaiđâ ¶ Puoh taat tábáhtui, et olášuuččij tot, maid Hiärrá lii proffeet njalmijn almottâm: ¶ Čuákánkiäsu ¶ 3. a) Noomât kove elleid ¶ Aldamáttááttâs ohtsis 60 h uáppee jiečânâs pargo 102 h 24 h teoriamáttááttâs 36 h juávkkustivrim 102 h uáppee jiečânâs pargo (aktiivlâš pargopáájáporgâm/kirjálâšvuotâ já/teikâ essee já/teikâ oppâmpargo) Sämimáttááttâs uáivild sämikielâ já sämikielâlii sehe sämikulttuur máttááttâs. Tai tuávváást lii ¶ 3. Nuurâ skáálžui koorâid riddoost lastikseekân. ¶ 1. ¶ – Sam-čeeci, mun koijâdim, – kost cijkkopennui viälppáh puátih? ¶   - Ol-gon... lii... vuáŋ-ŋáš!! ¶ ohčâtälvi. Páárnážân ráhtoo persovnlâš aarâhšoddâdemvuávám (aavu) ovtâspargoost párnáá vaanhimijguin tâi iärásij párnáá huolâttâsâst västideijee ulmuiguin. Aavu ulmen lii párnáá ohtâgâslâš já vaanhimij uáinui vuotânväldim tooimâ orniimist el. párnáá vuáttámušah, táárbuh já puátteevuođâ uáinuh, párnáá mielâkiddiivâšvuođâ čuásáttuvah, nanoduvah já párnáá ohtâgâslâš torjuu já stivrim táárbuh. Aarâhšoddâdemvuáváámist suáppoo vaanhimijguin ovtâspargo toimâmvuovijn. Páárnáš jieš puáhtá meiddei uásálistiđ aarâhšoddâdemvuávám rähtimân já árvuštâlmân vaanhimij já pargojuávhu oovtâst sooppâm vuovvijn . Aarâhšoddâdemohtâduvâin uárnejeh merikoskâsijd vuávámčuákkimijd perruiguin. Ohtâdâhkuáhtásâš tooimâ vuáváámist já olášutmist kevttih vijđásubbooht iššeen ubâ sämisiärvus. Aarâhšoddâdemtooimâ vuáváámist pargeh ovtâspargo meid jieškote-uv sämiohtâduvâi kooskâ sehe jieijâs kieldâst já ubâ sämikuávlust. Ulmen lii lääččiđ pissoo viärmáduv sämikuávlun, mii jieijâs uásild puáhtá torjuu paargon já lasseet säämi aarâhšoddâdemtooimâ siskáldâs ovdedemmáhđulâšvuođâid. ¶ Nokia C5 ¶ Sämikuávlu staatâ virgeomâháid toimâttuvvojii 80 koččâmâšluámáttâhhâd 3 (lahtos 3) já sämi ¶ 10.00 Konferens lekkâm nuorâirääđi sj. Laura-Maija Niittyvuopio ¶ Hiärrá, mii Immeel. Tun lah puoh rievtislágán jurdui já vanhurskes tavoi käldee. Adde palvâleijeidâd tom ráávhu, mon maailm ij pyevti adeliđ, et mij liččijm tuu pákkumijdâd kulâjááh já puávtáččijm eelliđ tuu varjâlusâst ohtâmielâlâšvuođâst já ráávhust. Taam áánnup Jeesus Kristus, mii Hiärá tiet. ¶ Heikki Paltto váldutoimâlii saavâjođetteijee sajasâžžân ¶ – Naa-a, táválávthân kale jonsahpeivi lii ain tiättám kuhes pargopeeivijd munnui, nuuvt et illá láán kuávttáá piergim. Motomin teehin lii karttâm táttuđ Ránnjávääri poolisijd-uv išán, ko tain tuárumijn ij lah mudoi loppâ puáttám. ¶ 8?~Maselkejaurff 1672/1732 (FI 3: 98) lii tubdâmettum mut lii lamaš noomâs vuáđult eennâmčielgist. ¶ 1 Moi sierânâs suujâi keežild ulmuuh tuálih kuusâid? ¶   juuvâš kolgá ¶ 2. Uusâ káártást ¶  lähjin Sämikielâ ¶  lâi Aanaar siijdâ säämi kulttuurkuávdáš Sajosist olášutteh jo nube keesi ärbivuáválij já váhá tááláá ääigi-uv sämituojij pargopáájáid taan keesi. Pargopáájáin ärbivuovijn kiddiistum mađhâšeijeeh peesih jieš rähtiđ sämituojijd mätkimušton já siämmást oppâđ sämituojij historjást já ärvivuovijn. ¶ Šoddâmpeeivi šáŋgâr kálgu aalgij tállân ko koccái curgiđ já posâlâddâđ, pääihisthan kale ain kávnoo pargo emedân. Eemeed muštáá, ete kállástis lii šoddâmpeivi. Sun eelâš käävpist laavcâ uástimin, räähtist soddâmpeeivikááhu kállásis. Kálgu ervidij ete kost käälis lii. Sun puhelimen já sooitij táálun kost tieđij kállá lemin. Mutâ ij käälis ostâm vyelgiđ pááikân ko lâi peessâm juhlom faartân. Kálgu sooitij vala nube kert já iätá: ¶ Keejâ: muu palvâleijee, kiäm lam valjim, muu räähis, kiäs lam mielâstum. Mun luáštám jieggân suu oolâ, já sun särnid almugáid vuoigâdvuođâ. (EM95) ¶ Kaartâim vuordâččiđ terminaalist vala aldasáid vittâ tiijme, ovdil ko poođij tot, maid mij lâim jieččân tieđehánnáá vuárdám. Ryešilâš kirdemmaašin siäivui maŋeláhháá käävci kirdemkiädán já uási mađhâšeijein sirdâšuvvii njuolgist mii mašinân. Nuuvt mij peesâim oppeet juátkiđ määđhi ovdâskulij já keevâi nuuvt, et tot spuálččiuáivimaajuur lâi puoh enâmustáá juhâlum, veikkâ mii váruttâlâi-uv. ¶ 2 a. Kost čuoškah láá hettim tuu puoh enâmustáá? ¶ - Maaŋgâkameratarkkuuttâhvuáhádâh ¶ –~Vuoi taam lievlâ! sun mänidij. –~Muu siämu puálá já muu kunneemeerhah suddeh! Jiem vaje innig! ¶ Petter Morottaja čäällim "Suábi maainâs" almostui ive 1999. ¶ Muusikoovdânpyehtim Hilda Länsman, Nicholas já Kevin Francett ¶ Njellimjävri = Nellimjärvi ¶ “Olmoošvuoigâdvuođâváldálii raapoort lii tehálâš viestâ Suomân pyerediđ sämmilij vuoigâdvuođâid. Must lâi ilo kuáhtáđ olmoošvuoigâdvuođâváldálii já savâstâllâđ suin ávusmieláin uáli liägus tilálâšvuođâst Suomâ sämmilij sajattuvâst já sämmilij sajattuv sehe lahâasâttâs ovdedemtáárbuin. Váldálâš lâi pyereest tietimin Suomâ sämmilij tiileest já sun halijdij rehelávt ovdediđ sämmilij sajattuv Suomâst” , saavâjođetteijee Näkkäläjärvi muštâlij. ¶ - kulttuurlâš uáivil já merhâšume, ¶ Taaidâtábáhtusâst palhâšui meiddei Čevetjäävri škoovlâ filmâjuávkku, mii lâi valmâštâm uánihiselleekove nuorttâsämikielâlâš Idols-kištodmist. Aanaarsämikielâlâš 0-1-luokai uáppein šaddee juávkku finnij palhâšume čeepiht rahtum aanaarsämikilâlâš animaatioelleekuuvijn. ¶ Lâi ijjâ. Jáákup, Rakel já Lea já párnááh rastaldittii juuvâ. Sist lijjii mieldi palvâleijeeh já ubâ omâdâh. Sij kallii juuvâ rasta saajeest, mii kočodui Jabbok káláttâhhân. Ko puohah lijjii peessâm nubebel juuvâ, maacâi Jáákup ohtuunis maasâd. ¶ Nahande lâi taggaargis laavlâ, mast säänih monnii návt: ¶ 90 ¶ Luáttámuštooimah säämipolitiijkâst ¶ Mut puoh vuohâsumosávt peesâi pááikán Mikko, toin ko jieš indiaanhovdâ kuodij suu já sierâkuobžâ linásávt já várugávt meeci čoođâ. ¶ Čäcikuáđhuš lii uáli vuávdáá, mon iänááš äigi mana raavvâd hahâmân já purâmân. Oovtâ pirrâmpeeivi ääigi tot sáttá puurrâđ maaŋgâkerd jieijâs tiädu. Čäcikuođhuu herskun láá cuávis riddočääsi stávlákuátviežžei suovsâi syejiskuápuh, moi siskáldâs tot rottee njálmásis. Meid siemin skuápuh láá purrâmâšlisto njunosist. Čäcielleid pivdedijn čäcikuáđhuš vuájá cuávis riddočääsist jotelávt já puáhčá pone räi. Tot vuájá saalâs njäälmist riidon já iäskán tobbeen porá tom. Enâmist šadoi já loostâi kooskâst tot kávná ravâdin maaŋgâlágánijd čielgitävtittemes elleid, tegu koppakuorijáid já lapsemááđuid. Jis čäcikuáđhuš uážžu salâsin siemin cuobbuužijd, tot vyerkkee taid riddomiälán kääskistmáin tain čielgi rasta. ¶ Jovnâ smietâi tom já jurdâččij, et kal tast váhá lâi jiermi, mut Haŋgal ij kuittâg ettâm tast maŋa maiden. ¶  tággáár Saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi ¶  ‐ kitmân. váid kolgâččij orniđ toimâsuorgij mield maaŋgâkulttuurlâšvuođâ-, oovtviärdásâšvuođâ- já ¶ Sämitigge juovij škoovlâi kiđđâjuuhlijn stipendijd sämikielâ oopâin pyereest miänástum uappeid. Stipendeh juáhhojii ohtsis 13 uáppei, kiäh lijjii čođâldittám sämikielâ iskos bajeuáppeetutkosijn já 18 uáppei, kiäh pessii vuáđumáttááttâsâst. ¶ SÄLTTIČÄÄCI ¶   Taah čimmâ = kärki ¶ 2. uđâđum tiädus ¶ Tuárnus = Tornio 52 ¶ 1.4 Natura 2000 -iävtuttâs rähtim já olášuttem äigitavlu ¶ škovlim vuáváámân já jotonpiejâmân ¶ uuštâ.....60 ¶ 2. Jurgâlus. Taan veerstâ anarâškielâsâš versio spiekâst KR92 morfeem- já ¶ Myerji kiäččá aalman já uáiná stuorrâ, jurbâ, vielgis máánu kukken almeest vääri paajaabeln. ¶ O K K O V U O S S M U U A D V E N T P A S E P E E I V I M A Ŋ A ¶ huikkeđ, huuihám, huikká = huutaa ¶ Sämitige čuákkim tuhhiittij čuákkimistis 18.12.2013 pargoviehâpoolitlii ohjelm sehe täsiárvu- já oovtviärdásâšvuođâvuáváámijd, moi tooimânpieijâm lii álgám. Siämmáá čuákkim tuhhiittem budjet ihán 2014 váátá sämitige ekonomiahaldâttuv ovdedem västidiđ uđđâ budjetistemvuáháduv. Meid čuávvoo sämitige čuákkim 19.2.2014 valmâštâllâm kalga algâttiđ haldâttâhhoovdâ joođeettijn. ¶ 8 a. Mii kuusâi paččeem ¶ Piäiváásuonjârdem meeri mulsâšud iveaigij mieldi. Keessiv lii čuovvâd aldasáid pirrâmpeivij miätá. Liegâsvuođâ tile lii hiäivulâš šadoi šoddâmân. ¶ et uážžup puáttiđ tuu kuuvl tego párnááh. Mij puáttip iloidângijn já nođijdângijn. Kijtto, et uážžup sierâlágán feeriimijgijn kuullâđ tuu perrui. Eeči, tun sivnedah uđđâ eellim. ¶ 5. Kirkkokodde kolgâččij pieijâđ joton proojeekt nuorttâsämikielâlâš kaastâ-, hävdidem-, pääihipasottem- já ehidâspalvâlussteevstâi jurgâlmân. ¶ – Na kale mun-uv váhá usâstâllim, já nuuvt maaŋgah iärráseh-uv, Ánná mieđettij. ¶   Keessiv maaijuvperrui kuleh niŋálâs já ores, sehe toi taankiässááh já oovdebkiássááh čiivgah. Maaijuv lii ”elleekode insiner”, mii hämmee jieijâs eellimpirrâs. Riddoost puátkum muorâin sehe moođeest já keeđgijn maajuvsiärvus huksee luuvij meetterij kukkosii puáđu. Toin maijuuh tulvâdeh jieijâs päikkiláádu nuuvt et čááci tulvá pirâstittee vuávdán. Tobbeen toh jurseh, njeidih já puátkuh muorâid huksimamnâsin já ravâdin jeđe vuojâtteh táid kuátán. Keessiv maijuuh poreh maaŋgâlágánijd čäcišaddoid, mut tälviv toh kärttih tuuttâđ lostâmuorâi kooráid. ¶ 2. Paxillus atrotomentosus – Samettijalka – Saameetjyelgi U ¶ 2. Moonnân ääši taam julgáštusâst ij pyevti tulkkuđ, et tot keeppid tâi koomeet algâaalmugij vuoigâdvuođâid, main lii meridum sopâmušâin já eres pyeredeijee orniistâlmijn. ¶ Kii puáhtá väldiđ ohtâvuođâ párnáisuoijâlmân? Kuás lii tárbu huolân? Maht párnáisuojâlem puáhtá išediđ? Ávustipšo palvâlusah Ekonomâlâš toorjâ já aassâm turvim Piämmupáárnášravvim ¶ Nubbe luuhâmokko ollâopâttuvâst lâi älgimin. Tääl Ánná kale kuittâg maatij jo jotteeđ tohon, ige sun innig aaibâs jyehi tovváá tarbâšâm kuáivuđ kártá laavhâst. Ovdil tiijmij älgim sun vala elâččij aassâmtoimâttuvvâst já teevdij luámáttuv. ¶   4. Luvâttâl moh muorâkäärdi heđâlmeh já ¶ Wien ¶ 3. Nuorttâmeerâ lii cuávis já vettâ sisâmeerâ. ¶ Jieš keččâlim siäivum ääigi luuhâđ kirdemmaašin loostâ. Jurdâččim kiškettiđ tast macâttemluámáttuv já adeliđ macâttâs kirdemfiirman. Mane iä siämmást ko polttoh mađhâšeijei tävirijd já taheh rummâštärhistem, tuuđhâ tom-uv, et mađhâšeijee lii čurgâdávt kárvudâttâm ige hááisu määđhi ääigi? Ijhân kihheen vaarâ poškâhaajân lah jáámmám, mut astmapyeccee kale sáttá-uv illáeleškyettiđ viehâvis haajâin. Liävus te tot haajâ talle poškâhaajâ teikâ hajâčääsi haajâ. Smiettim, ličij-uvsun miinii hajâtestâid mahtnii orniimist ovdil mašinân pajanem. Siämmáánáál puávtáččij orniđ psykologâlâš teestâ jo muuneeld já pieijâđ tagarijd mađhâšeijeid čokkáđ sierâ, kiäh iä lah ovdil kirdám já siämmáánáál tagarijd, kiäh máhđulávt kiävuleh kirdemmääđhi ääigi. ¶ Veikkâ jiem čuuvtij lijkkumgin Räsäsâžân, te liijká lijjim mottoomnáálá suu-uv jiellâh tanen, ko lijjim sijvuu jiemge vuástálistám máttáátteijeid já asuntolasiäsáid. Lijjim jieččân mielâst nánnáás já tottâlvâš kandâ já piergiittellim iänááš rävisulmuiguin pyereest. Puohah hovdâmáttáátteijeeh lijjii lamaš táássáš almaiulmuuh já nomâlâsân almaid mun oonnim áárvust, mut kale mun nisonijd-uv kunnijâttim - eres náálá tuše. Motomeh kaandah lijjii kuittâg finnim liävtuid vuoptâidis vievâst luokkavisteest olgos, ko lijjii mahtniigin iäpádâllâm Räsäs auktoriteet, teikkâ suu máttááttemvyevi. Sun lâi älkkeest iäddoo savolâš smarfeooivâg skuálminjunealmai já nuuvtpa suu kielâ lâi-uv viehâ suámálâš. Sun kale viigâi sárnuđ kirjekielâ, mut suu suámálâš suommân kuittâg paaštij ain čoođâ já motomeh muu škovlâskipáreh pilkkádellii já ađđiistellii-uv suu: ¶ váruttiđ talle ruŋkkeestmist. ¶ Simeon 145 ¶ 2. Jurgâlus. Verstâ lii jurgâlum nuuvt sänitárkká ko peri máhđulâš nuuvt, et ¶ Sämmilâšvuotâ lii munjin tehálâš ege halijdiččii kuullâđ monnân eres kulttuurân. Pääihist iä lah riävtui kuássin sárnum sämikielâ já jiem jieškin tom määti. Toskástut aaibâs hirmâdávt, pággu lii mieđettiđ. Kielâ lii kuittâg nuuvt stuorrâ uási kulttuur já mun šoodâm leđe vááijuv tom uásist. Lam luuhâm tavesämikielâ penttâ 11 ihheed, vyelitääsist luvâttâhân já liijká jiem määti. Tääl oopah láá kuittâg pááccám meddâl, ko tääbbin Oulust lii tuođâi vaigâd uážžuđ máttááttâs já káiđusmáttáátâs ij riävtui movtijdit já pargopitái valmâšin finnim lii váádduh. Munjin sämmilâšvuotâ meerhâš jieččân jieŋâlumosijd madduid já puoh tom maid lam. Kiävtám kárvuinán sämituojijd já halijdâm et muu tobdeh sämmilâžžân. ¶ Suomâ kulttuurruttâráájust: ¶ 1. Siäilut mááššud já huihe iše. Jorgeet ton kuávlun, kost poottih. ¶ CD almostittemtilálâšvuođâst lijjii mield eres-uv loostah ko Anarâš: Hymy, Cosmopolitan já Suomâ koveloostâ toimâtteijeeh ellii rähtimin mainâs. CD:st lii lamaš saahâ meiddei radiokanavijn Kiss fm já Ylex, já televisiost aamu-TV:st já FST:st. Amocist lii meiddei jieijâs internet-sijđo (www.amoc.fi), mii ij lah kal vala ollásávt vaalmâš: sijđo rahtui čovgâ äigitavluin, amas CD almostittem moonnâđ syele lappâd. Mottoom tiätupittááš já kyessikirje-uv tobbeen kuittâg kávnoo. ¶ Kirje lii almostittum Suomâ kulttuuruttârááju mieđettem torjuin ¶ Talle fariseuseh monnii olgos já smietâškuottii koskânis, maht puávtáččii surmiđ suu. ¶   pirâsministeriö ¶ Pär Möjesson tiättoo viäruluvâttâlmist 1655–1695 (Enbuske 2003, 148). Ive 1695 eennâmkiirján lii kirjejum, et sun lii kievhi já orostâl Taažâst. Anders Moija ij luvâttâlmist mainâšuu vissâ tondiet, ko sun ij lensmanin máksám viäru. ¶ puornâ = purnu, säilytyspaikka ¶ Jesâneh: ¶ Čuákkim puáhtá čuávvuđ ¶ 33. Vuoiŋâšeh - supertiätumaašin . . . . . . . . . . .111 ¶ - Maid tun lah jurdâččâm? Eskenhân muoi láin juhlomin jieht! ¶ Vuonjâšlodeh uđâsmiteh puzzâkeerdi ovdil varrim ¶ Keessiv Juvduujuuvâst puállurääsih lieđđejeh já suávvileh paŋâdeh. Čohčuv riddoin já časijaln joteh kuálásteijeeh já kuávžur toppiidijn kulá ruulâ páárgádmin. Ruške puáđidijn suáhivuovdij já supetiälhui ivnáásvuotâ lii valjaa. Tälviv luándupäälgis ij lah kiävtust, Juvdust lii tälviráávhu. ¶ jieškote-uv kielâst/kielân siämmáá äššisiskáldâs puáhtá oovdânpyehtiđ jieškote-uvlágán ¶ Lâi tot oskoost sárnoo lopedâm puáttee keesi puáttiđ uđđâsist, mutâ maŋgâ keesi leijii moonnâm ige sun lam oinum. Ovdilgo nahareh pottii, te Sáárá tuáivui, et puáđáččij taas stuorrâ čuovjisčalmealmai taan keesi já Issá pisoččij tobbeen kost lâš-uv, lâihân jo vittâ iijâ lamaš meddâlâsâst, liččiiba Máárjá kuumpih purrâm Isá. ¶ – Jáá. ¶ Sämitige asâttem ohtsâšpargo-orgaan čokkânij taan vaaljâpaje vuosmuu čuákkimân Anarân 27. vyesimáánu. Ohtsâšpargo-orgaanist láá ovdâstum máttááttâsministeriö, máttááttâshaldâttâs, Laapi läänihaldâttâs, sämikuávlu kieldah já sämitigge. Ohtsâšpargo-orgaan pargon lii ovdediđ sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs oovdedmáin ohtsâšpargo já ohtâvuođâtoollâm sehe pyereedmáin tiäđujotteem sämimáttááttâs jieškote-uv peelij kooskâ. ¶   – ennuv tiälhuh siijđoin ¶ Jurdâččim: ¶ koorâ molsom . Motomij ellei vyehi lonottiđ šodâdijn koorâs, ko oovdiš šadda ätisin. Om. rapu já käškimčuáimáá suoksâ. ¶ b. Tuuđhâ oppâkirje káártást 121A, ¶ Vijđodâh: 77 470 km 2 ¶ – Mut puáđi tun kuittâg siisâ! Elmer avžui já lehâstij uuvsâ. ¶ - Mondet mun? ¶ Hirškikkâ já Myerji käävpist ¶ KUUMPI VIJĐÁNEMKÁRTTÁ ¶ 4. Čääli kove vuáđuld sittijáá elimist. ¶ – Na tieđust-uv! Kievkkânist láá ennuv liteh poossâmnáál. Mátáččih-uv já ulâtiččih-uv poossâđ taid? ¶ Čuávuváin vyelilovoin lii jyehi teermâ puotâ vistig luvâttâllâm veerstâin, moin vuáttoo ¶ – Jurgâlâm já toimâttâm Kirholij toimâttâsâi kirje , mii lii val kietâčaalân. ¶ Suálui-Suomâ Saaristo-Suomi = ¶ c. Ivnii šadâlâšvuođâkáártást oppâkirje 72 ivnijguin kuácceevyevdi, äävi já arvevyevdi. ¶ SomBy ¶ 7. ¶ Kihheen ij tieđe mon maŋgâ määđhi Antero tuoddârân raahtij, mutâ puoh kiämppárähtim hiirsah já tävireh tohon kuittâg monnii. Mun arvâlâm ete Kedgijäävri keejist tuoddâr kiämpá kuuvl lii käävci kilomeetterâd. Tääl ko mun keejâm et mon ucce traktor tot Nuffield lii, mii ain-uv kuákkáá Antero šiljoost tupekeejist, te omâttâlâm et maht tot voojij keessiđ maajeeld kuhes lusis moonjiškääry. ¶ MUUSIKSTUDIO ¶ Ailâ-uábbi lâi lamaš Kärigâsnjaargâst pargoost, mut ko keesi tergâdumos äigi ađai luommimäigi aldanškuođij, te puáđistij sun-uv pááikán. Vuossâmuuh luámáneh ladâškuottii suullân siämmái aaigij, ko lâi nijttemäigi-uv aalgij. Mist lâi kuittâg taggaar vyehi, et vigâččijm nijtteđ vistig kiedi já eres niijtoid taađeest ko kiergâniččijm, mut ovdil luommimääigi kuittâg-uv. Eeči laavij koccáđ uáli tooláá nijtteđ já mij iäráseh tađemield ko koccáástâlâim, seervâim nijttohommáid fáárun. Viljâm Juhháán-Uulá ij lamaš meendugin arâhis olmooš já lijkkui-uv uáđástâllâđ váháš kuhheeb ääigi. Iäččám viijmâg tuulhâi viljân oođišvuotân já tuikkodškuođij: ¶ MATT. 22: 1 – 14 ¶ Sun čuoigâi viehâ jotelávt, ige kuulmâ kilomeetter mätki pištám eenâb ko tijmepele. Sun halidij tiettiđ, maht kevâččij toi jieŋâpurehijguin. Ličij-uv kiälkká liijkás ucce, vâi ličij-uv tot muddáág? Taam ääši Jovnâ smietâi ubâ ääigi. ¶  maailmpirrâmáátkán Aalmuglâšarkkâduv uáivihovdâ, staatâarkkâdâhtipšoo Jussi Nuorteva luovât tilálâšvuođâst Sajos sämiarkkâdâhân Syennjil nuorttâsämmilij tovláá arkkâduv. ¶ b. Moin iđosšadoh lasaneh? ¶ Jovnâ njielâstij. Sun tuše puovtij tuáivuđ, et tot maid Wieseh lâi ettâm tubdâmist, toolâi tiäivás. ¶ Wieseh ij ettâm maiden. ¶ – Tust lii kale fijnâ lättee tyebbin viäskárist, sun čaaitij Elmerân já keččâlij kiddiđ taan huámmášume mottoom eres sajan, amas taat uáiniđ suu räigisuhháid. ¶ Anarâškielâlâš Luovis-leirâ 9.-14.8.2010 ¶ Akwé: Kon -ravvui heiviittem lii valmâštâllâm Meccihaldâttâs já sämitige vuáđudem ohtsâš pargojuávkku, moos sämitigge lii nomâttâm jesânijd. Pargojuávhu jesâneh láá ärbivuáválii tiäđu haldâšeijeeh já pargojuávhust láá ovdâstum jieškote-uv ahejuávhuh já suhâpeleh sehe kuávlu palgâsij puásui-išedeh. Pargojuávhu saavâjođetteijen lii toimâm sämitige II värisaavâjođetteijee Heikki Paltto. ¶ Čuákkimpaketteh ¶ Rochester 13.06.98 lávurduv. ¶ Tiervâ taaiđâtábáhtusân puátteeh, ¶ Säämi tyeji koveráiđu ¶ Vuossmuu love ivveest šoddii meid Pete kolgoiveh.Tálustis sun jutâlij vijđáht meeccist kuás neclikijgijn, kuás baffin táálunlijgijn ijge ucemustáá Odoniarssuaqijn, kote lâi puigâ inuiit já Aviaja hyelkkikandâ, Aviaja, kote lâi skipárušâi tálutipšoo já kiäst maŋeláá mainâstuvvoo. ¶ koččâmâšluámáttuvâi jyehimist pargosiärvusijn, amnâstuu nurâmist čuákán já maaccâtmist sämi ¶ giittâs rähtim pištá ucemustáá kyehti ive já tom puávtáččij ruttâdiđ vittádum staatâtorjuin. ¶ 6. Lactarius rufus – Kangasrousku – Kuolbâruávsku U ¶ Luuk 11:1-9 ¶ haldâttâhhovdâ Pia Ruotsala puh. 010 839 3106. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi Anarist 18.1.2016 ¶ – Na mondiet jieh? koijâdim. ¶ Kielâi iäláskittem ¶ – Na, tijmepele tot ááiján paargon moonnâđ. ¶ ive 2005 rääjist. Čuovviittâstooimâtärhisteijee mield láá ive 2005 Laapi lääni sämikielmáttááttâs ¶ Tälviláá muu kandâ Saammâl tuálvui tom kamera Avveel polisân. Tobbeen teevdij toos kullee pááppâr, et kost já kuás tot lii kavnum já čaalij val pááppâr vuálá. Poolishân tiäđust-uv vaaldij tom haldusis já vuorkkij. Tiegárijn lappum já kavnum tävirijn lii taggaar meeri, et jis kuulmâ mánuppajan ij kavnuu toos omâsteijee, te kävnee uážžu tom olssis. Nuuvtpa motomin suulân neelji mánuppaje keččin mun muštájim, et munba viežâm tom kamera meddâl, ko lâi iäráán Avelist. ¶ Čielgii, mane Máddáápiälááš viljâlemkuávlu lii Suomâ pyeremus eennâmviljâlemkuávlu. ¶ 84A Nomadeh syeijejeh jieijâs čunoistoormâst. ¶ leggistemvuáru. ¶ - Ánná! Suotâs ko poottih! Na maht tust mana? ¶ Vale juurdâš et tiet olmooš kale lii vissâ čuuvtij lappum ige kal vissâ tääiđi toho kuus lâš jotemin. Miisun tot lii almaidis já kost sun lii vuálgâm já kuus jotemin? Láá-uvsun sust skipáreh já kuus sij láá pááccâm? ¶ Matti já Lavri lává máálám kuobžâid valmâšin. Suoi joskâv mááláámist já tuálvuv pápárijd peeŋkâ oolâ kuškâđ. ¶ Aldapurrâmâš poccust -tábáhtus Aanaar Puásui -kulttuurohhoost 3.4.13. Kove: Jan Erik Paadar ¶ ČUÁKÁNKIÄSU ¶ Lasetiäđuh seminarâst: ¶ Nataliast ij lah vyehin kevttiđ sämimááccuh, ige sust lah lamaš kuássin jieijâs mááccuh. Kiđđuv 2012, ko sun lâi Tave-Ruotâst Björklidenist säminuorâi ohtsâš tábáhtusâst, te sun morettij toos, mon ellee mááccuh-kulttuur eres kuávluin lii. Sun meiddei aaicâi tom, mon ucce suu jieijâs tiettim jieškote-uv máccuhij iäruin lii. Sun iätá, et ovdâmerkkân ij määti iäruttiđ, mon kuávlun mii-uv mááccuh kulá. Mut taas-uv sun halijdičij uápásmuđ tärhibeht, já lasettiđ tiäđu já tááiđu säämi tuáján. Taan räi suu masa áinoo ohtâvuotâ säämi tuáján lii suu šišnelavkkâ. ¶ Majemuš puddâ ¶ Vala kiergân almottâttâđ vyebden suámsurtorin teikâ markkânáid! ¶ 23 ¶ Moteponnejaavrijn kobđoolostâšadoh láá valjeest já toh hämmejeh olssis čielgâ stiellâs. Uápis ovdâmerkkâšlaajah láá vielgiskukkásâš luobbâsk, fiskiskukkásâš fiskisluobbâsk já ruopsiskukkásâš čäcinjuolâs. ¶ Syeiničuoppâmjáávráš 5:2 B15 Solojävri M. Tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ - Sämikielâlâš päikki-išedeijee Veahkki uástupalvâlussân SámiSoster ry:st 19 209,00 € ¶ PÄNI- ¶  (lok.) ¶ čääci ¶ Sämitige čuákkim tuhhiittij ive 2015 budjet. Eidusii tooimâ puáđuh láá 2,738 miljovn eurod. Budjet lii nollábudjet ađai manoh láá siämmáá ennuv ko puáđuh. Sämitige vaaljâi budjet lii 250 000 eurod. ¶ Piättâr H4 ¶ sieđgâsuovhâ = pajukon 202 ¶ Maputo G7 ¶   jurgâlem tekstâ spiekâst KR92 teevstâst oovtâ saajeest: veerbâ luoppâđ peht sun lii ¶ 9. silkkešnjirgoo ¶ Islandist láá penttâ muáddičyeđe tullâväärrid, main Hekla lii stuárráámus já tobdosumos. Ton rusomeh láá tovâttâm viehâlágánijd vahâgijd. Stuárráámus uási Islandist lii laavakiedij vuálá šoddâm ävđineennâm. Tullâvärirusomáid já källeevuáđu liihâdmáid lohtâseh távjá eennâmtuárgástâsah , moh tuárgistiteh eennâm vijđes kuávluin. ¶ Pyehtivetteđ iävtuttiđ jieijâd mielâst nuorâirááđán hiäivulijd 18–25-ihásijd aktiivlâš säminuorâid já äššitobdeejesânin hiäivulijd 15–17- ihásijd nuorâid. Iävtuttâsâid vuáđustâsâidiskuin puáhtá vuolgâttiđ šleđgâpostáin inka.nuorgam(at)samediggi tâi poostâ pehti Inka Nuorgam, Sajos, 99870 AANAAR 25.1 räi. ¶ Rámáttist. ¶ Káájá Heikkâ še lâi iällám Kárášjuuvâst, mut mätki ij lam moonnâm meendu pyereest. Mun lijjiim viljâidânguin sačâmin lyemepyeráid Ijjävr pálgá mield. Veikâ lâš eeči-uv lam fáárust. Juáhhást lijjii kyehti 25 kiilu lite pyerá alne. Eres luoddâhân Samudjáávrán já Ijjáávrán ij lam talle ko päälgis. ¶ Kii tieđiš, lâi-uv taggaar páápu, taggaar herttâ já taggaar puolâš tuođâi-uv lamaš, mut liijgás puáris myerssee tot lâi káránâsân, jis lâš jieš uáinám puoh taid aašijd. ¶   rummâš pajaspajanem ¶ lääbis 14 ¶   Sämikuávlust ässee sämikielâlâš uáppeeh kalgeh laavâ mield finniđ váldu-uási vuáđumáttááttâsâst sämikielân. Sämikielâ puáhtá leđe škoovlâ máttááttâskielâ, eenikielâ oppâaamnâs tâi väljejum vieres kielâ oppâaamnâs. Puoh sämikuávlu vuáđu škoovlah já luvâttuvah adeleh máttááttâs sämikielâst. Pajeuáppeetutkos tave- já aanaarsämikielâ iskos lii puáhtám čođâldittiđ 1990-lovo rääjist, nuorttâsämikielâ ive 2005 rääjist. Sämikuávlu ulguubeln sämikielâ máttááttuvvoo vistig viehâ uccáá, mut uáppeimeeri lii lassaanmin. Uási máttááttâsâst adeluvvoo virtuaalmáttááttâssân. Sämitige škovlim- já oppâmateriaallävdikodde vuáváá já ruttâd sämikielâlâš oppâmateriaal. ¶ Äpilume lii äävi vijđánem ovdâmerkkân ¶ e) Skarfâ lii pelipyehčee. ¶ imâštâlâi. ¶ 4. Muštâl olmâ kyelimainâs. ¶ – Piejâ jávvusiävuttâsâsân, piejâ pime já oljo manesuuptân keppisávt. ¶ – Tiebahân te lii-uv, Pete movtáskij. – Arvâlim-uv, et lijjim kuullâm tain mainâsijn ovdil-uv. Vyerdistpa, talle tun lah taggaar, mii kočoduvvoo atropofagin? ¶ » Jeesus västidij: » Tuođâi: jo onne lah muin paradiijsâst. » ¶ – Hiärrá, tääl tun adelah palvâleijed ráávhust vyelgiđ, tego lah lopedâm. ¶ Ko olmooš puáráásm, te sáttá keevvâđ veikkâ maht. Ovdâmerkkân jieččân pehti lijjim jurdâččâm, et amahân taan ahan liččii jo puoh iskoseh toohum, mut iäba lamaš. Lam lamaš kielâpargen sämitiggeest jo forgâ muádi ive ääigi, veikkâ must ij lah lamaškin laavâ vaattâm tohálâšvuotâ jurgâleijee paargon. Taan ive tuhhiittui anarâškielâ-uv toi kielâi juávkun, main puáhtá čođâldittiđ auktorisistum jurgâleijee iskos. Nuuvtpa rahttâtškuottim toos já almottettim Máttááttâshaldâttâs ornim tutkosân, mii tolluuččij skammâmáánu loopâst Helsigist, Oulust já Tamperest. Iskos maavsij 210 eurod, mon koolgâi muuneeld mäksiđ já ko äigi lâi laddâm, te reisejim Helsigân. ¶ Akwé: Kon -ravvui heiviittem lii valmâštâllâm Meccihaldâttâs já sämitige vuáđudem ohtsâš pargojuávkku, moos sämitigge lii nomâttâm jesânijd. Pargojuávhu jesâneh láá ärbivuáválii tiäđu haldâšeijeeh já pargojuávhust láá ovdâstum jieškote-uv ahejuávhuh já suhâpeleh sehe kuávlu palgâsij puásui-išedeh. Pargojuávhu saavâjođetteijen lii toimâm sämitige II värisaavâjođetteijee Heikki Paltto. ¶ Naamijâšsierâ lii hitruu! ¶ 3. Luokittâl riijkâid Aasia uásikuávloid. Merkkii ruossáin rievtis kuávlu. ¶ ääigi. Sami kale keejâi jo jieijâs vuogâ kobđottâsân, mii lâi oppeet njuškoškuáttám čääsist. ¶ Ilo almossopâmušnr 111 ¶ – Pärni, kale tot lii tunjin, Eŋgâlenni čielgij já keigij tom Uccâeŋgâlân. ¶ 16a kyeveer siisâ luoddiistâh já räigi ¶ lastikist pođoinjävileh, jiellâhpurrâmâš ¶ 3.3 Suojâlemmittomeerijn čyeccee eennâmkevttim raijiittâsah já Natura-kuávlui olášuttemvyevih ¶ – Sieidi! sun juurdâš já jorgeet. Sun áigu kaččâliđ maassâd riidon Heeihâ kuuvl. ¶ Varbusâš lii esken palij finnim noomâs. Lii aaibâs iberdettee, et puáris kielâst ij lah lamaš nommâ varbusâžân: lodde lii puáttám Sáámán esken fastâ aassâm já eennâmviljâlem mield. Varbusii aassâmkuávlu lii vistig lamaš kukken Säämist, já ton tááhust taat loddááš lii-uv šiev ovdâmerkkâ tast, maht tot aigij mield puáhtá mutteđ eellimvuovijdis toin naalijn, et piergiiškuát uđđâ pirrâsist. ¶ humussuvrâ humushappo ¶ – Na-, jo- oh--, Ante navoi já imâštâlâi váhá tággáár avžum mut liijká-uv nuolâškuođij kammuidis. ¶ Čepurâs lâi vaijaaslágán peenuv. Tot lâi meiddei kulguu já juuđij tálui mield. Motomin tot lâi puáttâm mii kuátán ige vyelgi moinnân konstáin meddâl. Ko enni viigâi vyejettiđ tom olgos, te tot nááđui veskirriici vuál já tobbeen nirvo já haarijd. Te enni vaaldij lyenisihveláin täkkipoođâst iilâid já kume kuunâid já tiškâlij taid pennuu njune vuást. Mut talle tot Čepurâs kale vuolgij kočohánnáá já jotelávt. Oinui ruottâmin muotâpurgáin Samudjäävri mield tavaskulij páikkásis. ¶ Peivee ráhtá piervâl lovduu vuálá. ¶ – Tot lii greippi-heeđâlm. Pyeri, ete kiergânih greeipi vyelni meddâl. Mušte, ete puoh ulmuuh iä uáini tuu, Matti muštoot Myerji já lohá oppeet uástuslisto. ¶ Ijattes ijjâ – algâaalmugij muusiktábáhtus: www.ijahisidja.fi ¶ Faŋgâlist tábáhtuvá Apt 16:25-40 ¶ Tegu uccâkaandâš ij vajaččii kurppođ tuárvi jáhálijd poccuid. Liččiiba uáinám, magarijd meerijd jievjâmijd lâi Kasper tuálvum autotaali luuptân uárree várás. Tobbeen suoi šodâččáin veluttâllâđ, Uárree já Kasper, já njuškoččáin takstool alne jievjâmleejijd. ¶ Ovdeláá kovvejum tuáršu aldahyelkkišlaajâi lasseen láá meid ovdâmerkkân njuuvčah, moh láá pelipyehčeeh , ko toi pottâ páácá kiäigáđ čässuáivi paajaabel toi hámsudijn čääsist raavvâd silleenjunijnis. Iänááš uási pelipyehčei ravâdist láá tiäpuh já čäcišadoh. Tondiet toi tijpâlâš eellimpirrâsin láá cuávis já šadolâš uccâ jávrááh já luohtâkaaviih. Maaŋgah eres čäcilodeh, tegu čuáđgi, kuálsih já viettuuh, láá olespyhčeeh , ko toh pyehčih távjá maaŋgâ meetter jieŋŋâlvuotân. Toi purrâmâšliiston kuleh čaasij čielgitävtittemes elleeh ¶  (subjekt), meriáigásâš proojeekthoovdâ ¶ partitiiv ij soovâ tággáár ohtâvuotân ijge jurgâlemvastun sooppâm oovtâlovo nominatiiv ¶ njuovvâđ, njuovâm, njuává = nylkeä ¶ 1. Šado raavâd ¶ Omin sanoin © Kotimaisten kielten tutkimuskeskus 2009 ¶ – Nahan te, eeđâi eemeed já poođij keččâđ. ¶ Uccloddái nommâpargo ¶ Uáivikaavpug: Tripoli ¶ purrâmâšverkkiráhtulâšvuotâ = elintarviketeollisuus 78 ¶ 5. Pase mureke uuvnâst 200 ceehist tijmepele verd, tassaaš ko piärgu lii finnim mučis, ruškis ivne. ¶   Vihkopargopitáh jođetteh tuu toohâđ muuštončälimijd käldeekirjij kevttimist. ¶ Tääbbin tálui pirrâ lijjii kiedih, maid nijttii keessiv syeinimáánu loopâst. Kiedij pirrâ lâi äiđi rahtum já käärji pieijii ulguubel ääiđi, tuše čohčuv ko kiedih lijjii nijttum já syeinih raaijum, te ožžuu kärji leđe já kuáttuđ kiedist. ¶ a . a . a . ¶ 2. Č = ¶ Ciävzuikeđgi = Mortensnes (t) (Taažâst) ¶ Sämitigge lii asâttâm ohtân njunošulmen vaaljâpaje 2012-2015 toimâohjelmistis, et aalmuglâš artikla 8(j)-pargojuávhu loppâraapoort toimâiävtuttâsah já avžuuttâsah láá olášittum vaaljâpaje loopâ räi. ¶   106 ¶ Tavemeerâst possoo čovgâ piegah ovdáneh älkkest ubâ vyeligis já uccáávyevdisâš Tanska paijeel, et pieggâšooŋah láá argâpiäválâš äšši tanskalijd. Tanska lii ávhástâlškuáttâm jyehipiäiválij piegâiguin: Tavemeerâ riidon láá huksejum ennuu stuorrâ pieggâmillomuorâstuvah, main uccâ kuávluin láá motomij luvijmield pieggâvyeimilájádâsah . Pieggâ kiävttoo pyerrin siämmáá náálá ko kolgee čääci. Pieggâ juurât pieggâvyeimilájádâs kuhes suájáid, já toi juurrâm nubástuttoo šleđgân. Pieggâvyeimilájádâsâin šleđgâ jođettuvvoo šleđgâlinjái mield sijdáid, kaavpugáid já fabrikkáid. ¶ jesâneh já pyereh kyesih! ¶ Laccaria bicolor ¶ Kolgos ¶ Immeel eeđâi Abramân: “Vyelgi meddâl jieijâd enâmist já suuvâd lunne. Mun čááitám tunjin kiäinu nube enâmân. Tun uážuh párnáid já ájuvijd já tunnust šadda stuorrâ suuhâ. Mun sivnedâm tuu já adelâm tunjin vyeimi.” ¶  kuolijd. ¶ Annika Pasanen toolâi ive 2010 algâpeeleest čuávuvâš oovdânpyehtimijd, sahâvuáruid já luvâlduvâid: ¶ stuorrâ váldusist, tegu taam-uv koijâdâllâmtutkâmušâst, västidemprooseent lii paijeel 30 %. ¶ Taan kalender rähtimân lep finnim iše Suomâ luándutieđâlâš kuávdášmuseo museomiäštárist FM Pertti Salost. Sun lii išedâm mánuppaje kuobbârij valjiimist, išedâm kietâčalluin já kuvvim kalenderân väljejum kuobbârijd. Sunjin lieggâ kijttoseh! ¶ Jookeerpargopittá ¶ - Jiem mun tieđe. Mut tobbeen sáttá leđe miinii, moin pesâččij luovâs. Jotelávt tääl, Jovnâ! Sun lii jo nyevt alda! ¶ Matti Morottaja čáállám já Tanja Severikangas kuvvim anarâškielâ kiđđâaabis Muu Aabis, kiđđâ lii almostum. Kirje lii jotkâ ovdil almostittum čohčâaabisân já toos kullee pargokiirján. Meid kiđđâaabisân lii puátimin pargokirje. ¶ Škovliidâđâm ain ko lii máhđâšlâšvuotâ. Anarâškielâ opâttâllâm ááigum juátkiđ tontiet ko tot lii munjin taggaar jiejâinân kištottâllâm äšši. Pääihist kiävtâm ain ko tot lii máhđulâš. Já pyereest kuldâlâm ko iššeed sárnu ejijnis. ¶ Sämikielâ kirjekielâ ovdánmijn já sämisiärváduv kulttuurlâš moránem mield sämikirjálâšvuotâ aalgij ovdániđ 1970-lovo aalgâ rääjist. Kirjálâšvuođâst šoodâi vyehi kuvviđ ohtsâškode tuhhitmettum tiilijd já lädijduttemproosees vaikuttâsâid sämmilijd. ¶ SomBy ¶ čääci jieŋŋâl čääci pyeri ¶ kyevditäsni ¶ Omâdâhriiskah čyecih kielâpiervâl šiljopirrâsân, rakânâssáid já kielâpiervâl pargei já tipšopárnái pođoinjâs omâdahhân. Tágáreh láá ovdâmerkkân ¶ Anarâškielâ kielâjurgâleijee virge ¶ 1 dl littepoossâmaamnâs, juuhâmpoccee (pilli), ¶ Vijmâg ákku, Matti, Hirškikkâ já Myerji peessih vyelgiđ. Sij saloh vala äijih. Vyelgidijnis sij tuáivutteh äijihân já Aantin: ¶ 49 ¶ 40 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ Mist láá ennuu ohtsiih hástuseh já sämitigij kooskâ lii šiev ohtsâšpargo Säämi parlamentaarlâš rääđi pehti. Mist lii ohtâ aalmug já mist lii ohtsâš aassâmkuávlu. Ton keežild lii lamaš tárbu savâstâllâđ tave-eennâmlâš já aalmugijkoskâsâš foorumijn pooliitlâš ohtâvuođâin. Säämi parlamentaarlâš rääđi oovdâst sämiaalmug ohtsijd jurdâččemvuovijd já uáinuid tain aašijn, moh kyeskih sämmilijd nuuvt Suomâst, Ruošâst, Ruotâst já Taažâst. ¶   vala Sämitige sämikielâ toimâttâh ocá nuorttâlâškielâ jurgâleijee 1.12.2015 rääjist. ¶ Skammâpeeivij lii nuuvt uánihis ääigi peeivičuovâ, te suoi karttain ijjâdiđ meecist. Sunnust lâi vises tiätu ete lává sorvâi alda, peessâv tállân ko čuovvân, te pivdáskiđ taid. Kuohtuin sunnust lâi viärjun Ukko-Pekka, syemmilâš suátikiiveer. Iđedist tállân ko peivi čuovânij, suoi kuorâstáin soorvâid. Sunnust lâi šiev lukko, koskâpeeivi suulâin suoi paijijn kulmâ soorvâ. Talle sunnust pargo aalgij, ko vistig kolgain njuovvâđ taid, jeđe ko láin kiergânâm njuovâdmist te kolgain rähtiđ kuáđádâs kuus kossoin piärguid, amas káránâsâh já eres meeci elleeh puurrâđ já kiškodiđ taid. ¶ 13. Ellee, mii taarbâš kammuid ¶ – Tot lii vaarâ nuuvt uine, ete tuástá tuše culjidiđ munjin, njuámmilâš hundârušâi já irâttij tiervâttiđ uđđâsist vielgis njuámmil. Tot tohâlui nuuvt ustevlâš nálásâžžân ko máhđulâs. Ijhân njuámmilâš kal mudoigin lamaš mihheen polâttettee ige epiustevlijd elleid. ¶ – Mut láá-uv tast suájáh? koijâdij Mika. ¶ Juurdâ 3) Internet. Taat kuálmád juurdâ čana puoh eres-uv jurduid oohtân: interneetin puáhtá pieijâđ maid peri já tobbeen puáhtá almostittiđ maid peri. Almostitmeh já saavah joteh jyehi kuávlun, kuus kiinii lii sraaŋgâid kiässám. Koččâmuš ij lah tuše tiäđu falâmist, mut meiddei faallâđ máhđulâšvuođâid jieš vaiguttiđ já väldiđ uási. Ohtâ uáli tehálâš pargo ličij anarâš foorum vuáđudem. Tom ferttee kale mušteđ, et tot foorum ij tobbeen maiden iššeed, jis kihheen ij tom keevti. Já tot ij rijttáá, jis ohtâ kiävttá - ij sungin uáli kuhháá ohtuunis tobbeen savâstâl. ¶ - Muu skippáár ij taan ive ollágin puáđi teehin, já mun ožžum aassâđ täst kuittâg tääl aalgâst. Lâi lukko munjin. ¶ Kaalâ-Koddesäplig já suu kulmâ uábi, Hire, Väri já Vildáá šoddii čohčuv. Toh peessih aassâđ siävŋálijn sevtildum vuágust oovtâst motomij puárásub čivgâiguin. Tälviv Koddesäplig-eeči tuubdâi jeijâs jo nuuvt puárisin já vaibâsin ete ij šat perustâm tivvoođ jeijâs viäsu. Mutâ kiđđâ ko šoodâi, te Koddesäplig-enni čiivgâi oppeet. Kost sun kavnâččij toid uáđđimsaje? Naa, ij lamâš eres ko pieijâđ taid siämmáá vuágun, kost Kaalâ já eres-uv čiivgah lijjii... ¶ Mottoom peeivi prinssâ, kote juuđij tast lappâd, huámmášij kisto. Ko sun raccastij aldeláá já ooinij kistoost viälláámin mučis nieidâ, sun hiämáskij. Sun koijâdij mottoom luágist, kii tot mučis nieidâ lâi já mii sunjin lâi tábáhtum. Já luággi mainâstij sunjin ubâ sorolâš mainâs, maht sij lijjii kavnâm Muotâvielgâd lättest viälláámin. Talle prinssâ eeđâi: ¶ Aanaar kieldâ ¶ Moottorkiälhá tyehin láá kyehti táválii suilo já láávu paaldâst lii puškosuilo. Muorâpoccui paaldâst lii čunoiloová. ¶ Vääbel Heikkilä, kote lâi suáđist kolmuuttâm juolgijdis nuuvt paaht, et jyelgisuormah lijjii čuoppum meddâl já suáldátsteevvil njuneh-uv lijjii kovrâgâm pajaskulij tegu ko sovskammuu njuneh já čudduu lâi kraanaat kiškodâm nuuvt čuuvtij, et sun jiänádij r-puustav riävgádmáin, eeđâi: ¶ Kove: Ilmari Mattus ¶ Norrköping ¶ 6. jietânâstuhháátjuolgâg ¶ Kirkko já staatâ nanodáin vääldis Anarist 1600-lovo rääjist. Kirkko halijdij läpittiđ anarâšâi ohtâvuođâid madârejijdis ooskon já toos kullee vuovijd. Kaastâ ohtâvuođâst adelii uđđâ ristâlâš ovdânoomâid, moh lijjii hämmejum paseulmui noomâi mield, já moh šoddii kirhokirjijd sehe eres-uv äššikirjijd. ¶ Proofeet Joona Joona 1-4 ¶ Virkkuuvääri ¶ — Paattâr, Möö! ¶ s. 80 ¶ 2. Elina Juopperi ocá anarâšâid čuovâkoveinstallaation ¶ a) Sujâttâl jieškote-uv šado veerdi. Maggaar tot lii nanosvuođâs tááhust? ¶ 1. Algâaalmugijn lii vuoigâdvuotâ ärbivuáválávt omâstâm, haaldust toollâm tâi mudoi kiävttám tâi haahâm enâmáid, kuávloid já luánduriggoduvváid. ¶ Sämitigge ¶ Porgâmravvuuh: ¶ peljimeduusa ¶ II SÄÄNI ¶ 216 ¶ a. Mon šadolâšvuođâkuávlust iä šoodâ muorah? ¶ hâ, kote alestij Immeel näävt eeđân: ¶ – Na iähân toh kovjâttuugin, ko tääbbin ij lah kihheen asâmin! Ante smietâdij. ¶ Nuorttâsämmilâš nissoon mááccuh lii alda kärjillii nissoon aalmuglâšmááccuh. Toos kulá siiviilsiäđu miäldásâš kappeermalli, sarafaanhaamid já kässeekeđgijguin čiŋâttum poovij. Meid kappeer lii hervejum kässeekeđgijguin. Nuorttâsämmilâš almaa mááccuh lii ovdedum majemui iivij ääigi já tot oro ovdánmin eres sämmilâšjuávhui almai mááccuhmaali suundán. Nuorttâsämmilij almai ärbivuáválii kárvukeerdist pyeremustáá lii siäilum neeljičievvâg riämnjánäähkist koorrum tälvikappeer. ¶ Laura-Maija osko jieijâs vuáttámušâi vuáđuld, et puátteevuotâ lii čuovvâd, ko puohâin láá siämmááh vuolgâsajeh já almolávt puohâin lii lamaš mielâkiddiivâšvuotâ porgâđ oovtâstpargo säminuorâi oovdân. Laura-Maija iätá et lii šiev merkkâ, ko mielâkiddiivâšvuotâ kávnoo jyehi kuávlust. Tot täähid tom, et oovtâstpargo luhostuvá já šadda jotkuđ. Ko oovtâstpargo vuáháduvá, te tast šadda pissoo já luándulâš uási säminuorâi tooimâ. ¶ "Kii tobbeen lii?, koijâdij Muotâvielgâd. ¶ Nubbe Amerik mätki ¶ Joonas Sippola, sosiaalstivrejeijee, Iänudâh Mirja Laiti, ávustipšo jođetteijee, Aanaar Anitta Kaisanlahti, puárásijpargo jođetteijee, Suáđigil ¶  nominatiiv. 13.00 – 14.00 Purâdem ¶ Anarâškielâst mikrokuobbâreh tego kuoppuuh já hijváh, láá ain nomâttáá ige toi noomâtmân lah vala lamaš tárbugin. ¶ Ko viälgás uástá, ij mihheen oro tivrâsin. (‚ekkilâš) ¶ Tiy tiy, magareh čalmeh? ¶ - Lam, mut kost tun lah sust kuullâm? ¶ 8. Mecci maaŋgâ iälánân ¶ anarâškielâ kyeskee kirje, moin ohtâ lâi Frans Äimä säksikielân čäällim ¶ Sämitigge lii algâttâm päikkisiijđoidis uđâsmittem. Päikkisijđoid lii lasettum uđđâ tiätu ¶ iilâsk = pihatähtimö 37 ¶ luddijd syeije já raavâd. ¶ – Lah-uv kavnâm lodeuđâgáá? saađâi Limppo. – Uážum-uv toollâđ tom ucánjihhii? ¶   puh. + 358 (0) 10 839 3163 ¶ H E L L T U O R  S T  H ¶ Motomeh ulmuuh láá joskâm jotemist taggaar oopâ, mon keejist vuárdá šiev áámmât já tienâs, kiinii lii joba luoppâm torvolâš virgeest já álgâm epivises viggâmuššáid, mast kievhivuođâ máhđulâšvuotâ lii stuárráb ko jáválâšvuotâ. Mut motomijn tágárijn ulmuin lii šoddâm pegâlmâs kirječällee, taaiđâčeppi, njunošvalastellee, riges liikealmai jna. ¶ 5. Sárguđ eennâm káártá já merkkiđ toos stuárráámusâid kaavpugijd, merâkuávluid, jaavrijd, juuvâid, luáháid, tuoddârijd, jet. ¶ málâš sämikielâlâš palvâlusah turvâstuvvojeh. Kuávdášlâš koččâmâššân luptâneh virgeomâhái sä ¶ Biodiversiteet tile pyeredem várás láá Suomâst ráhtám aalmuglijd biodiversiteetstrategiaid. Biodiversiteetstrategia olášuttem stivree Suomâ luándu maaŋgâhámásâšvuođâ suojâlem já pištee kevttim aalmuglii strategia já toimâohjelm 2006-2016 olášuttem já čuávvum ovdedeijee pargojuávkku (nk. Biodiversiteetpargojuávkku ). Sämitige oovdâst pargojuávhust sämitige saavâjođetteijee. Oovdeb, ive 2006 rääjist ihán 2016 räi vyeimist lamaš strategia koolgâi uđâsmittiđ biodiversiteetsopâmuš uásipeličuákkimij já EU miärádâsâi tiet. Strategia uđâsmittem valmâštâllâm algâttii jo ive 2010. Sämitigge uásálistij strategia valmâštâlmân nuuvt, ete vaikuttij haldâttâsráđádâlmáid, artikla 8(j)-pargojuávhust, biodiversiteetpargojuávhust, adelij ciälkkámušâid já ráđádâlâi strategiast virgeomâháiguin. ¶ Máttááttâslovottuvah ¶ soovsâruávsku ¶ a. Hurečuuvčáh eellih tälviv tuákist / ohtuunis . ¶ Koškepuško ¶ 35 ¶ Elleđ nuurâ olssâd tävirijd eennâm oolâ. Tääbbin muocâ já ruostâ pilledeh já suolluuh kiškoh já suáládeh. Nuurrâđ olssâd tävirijd aalman. Tobbeen ij muocâ ige ruostâ pilled ege suolluuh kiško já suáláád. Kost tuu täävvir lii, tobbeen lii meiddei tuu váimu. ¶ Poccuuh láá tágáreh elleeh moh iälusteh tääbbin kost lii muotâ já puolâš. Must meiddei láá poccuuh tegu muu uábist Hennaast já viiljâst Lasseest-uv. Talle ko mun lijjim ucce, vissâ nube teikkâ kuálmád luokast vyelitääsist, mun eellim eijijn sirdemin poccuid, ko toh lijjii pieijum muorân kiddâ. Mun halidim rähtiđ poccuučuolmâ, mutâ tääl mun jiem innig määti tom. Muu mielâst lâi hävski leđe poccui lunne. ¶ Kyehti kolgolii ¶ Nuorâičällee virge ¶ Já piäldupuágui västidij: ¶ ruŋkestem = ronkkuminen (korpin) 56 ¶ vaaldij leeibi, sivnedij, toojij ¶ s. 14 ¶ Sämmilâš kuálástemärbi lii vaarâst lappuđ. Kuálástemäärbi uhkedeh sämmilij meddâlvarrim päikkikuávlust já kuálástem hiäjus kannatteijeevuotâ. Talle ko värrejeh sämikuávlu ulguubel sämmiliih monâtteh sii lahâaasâtlii vuoigâdvuođâ jotteeđ já kevttiđ luándu tiätukuávluin já monâtteh sii ohtâvuođâ ärbivuáválijd suhâkuávloid. Nuorah iä innig oopâ luándulávt sämmilâš kuálástemäärbist já kuálástemärbi, toos lohtâseijee tiätu já teermih láá vaarâst lappuđ. Ärbivuáváliih pivdopiergâseh láá päcimin meddâl kiävtust uđđâ tekniik mield. ¶ (Luther Vähä katekismus) ¶ Čovčjávrálih läävejii talle kiäsân tuálvuđ saavzâid Sevžjáávrân já čohčâkeesi ko kiedih lijjii nijttum já syeinih raaijum te viežžii taid vist. Oovtâ čoovčâ muoi Nuuvdi Ábrámáin láim joođeetmin savzâčurruu Sevžjäävrist Čovčjáávrân. Talle ij lam vala avdomaađij ko Čovčjäävri räi. ¶  sehe kielâ máttááttâSâSt ¶  ( CELKKUU Sämitigge 2011 ¶ tuše tondiet ko sun lii riges. ¶ – Ij tääbbin kale kihheen lah iällám pálgáidgin avraamin, et vaskâmeh tast liččii šoddâm. ¶ Ovdil nohádem Liisá val mulidij, et sun lâi Donin lopedâm puáttiđ suándi kuuvl. Mut maht tääl ko sun ij vaijaam? Juhháán sutettij, et nuuvt lii illávaje já val smiättá mottoom omâs kiärppáá. Tieđe selvân-uv ollágin. Juhháán vuoidâi Liisá talkkâsáin, já nuuvt suoi nohádáin. Majemuš juurdâ Juhanist, ovdil ko nahareh rottejii, lâi tot, et kuássin, ij kuássin, sun innig vuálgáččii päihistis meddâl. ¶ Mist lâi littosaijeen Äijihjäävri taavaakeeji Koldemjäävri luoddiäru já teivâdem maŋa vuojijm Aanaarjäävri Värppiluovtâ räi Eija autoin. Iho lâi lamaš puolâš aainâs Avelist 12 cekkid já Avveeljuuhâ lâi jo jiäŋŋum, mut ko Värppiluohtân poođijm, te ooinijm, et tot lâi vala sudes. Jouko kärbismoottor vistig rávgottij uáli čuuvtij, mut ko sun piejâi teentu pensin poccei, te talle tot viijmâg harettij já peesâim vyeijiliđ Vehersuollui. Nannaamist lâi jo muotâ suullân muáddi seenti, mut Aanaarjäävri suolluin lâi tuše pice muorâin já enâmist. ¶ Oovdânpyehtim Sajosist pasepeeivi 26.2. tme 17 rääjist. ¶ – Tun jieh haalijd vâi? ¶ innig jieijâs lodeuđâgáá. Kihheen ij kađâštiččii suu tondiet, et sust ličij lojes loddááš. ¶ Anni Näkkäläjärvi: koverááiđuh ¶ huášši, huáši = korte ¶ Olgon Matti kiäččá aalman já huámmáš, ete alme ruáđđáá vääri tyehin. ¶ Asâttâsvuáđustâslâš tohálâšvuođâvátámâššân lii pargo vaattâm škovlim já lasseen váttoo sämikielâ táiđu. Kielâpargee lii palvâluskoskâvuođâst Suomâ sämitiigán já pälkki miärášuvá Suomâ sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuodâtaasij V/II – IV/IV mield (vuáđupälkki 2079,95-2425,08 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. ¶ Nuorttâlâšlaavlâ ¶ 5 a. Ivnii kován čuovjâdáin šleđgâjottoos ¶ Váháš áigáá keččin Uccâeŋgâlâš lâi jieijâs mielâst vaalmâš. Sun lâi nuuvt tutâvâš, et aaibâs jo jiänusân rammuustij jieijâs čeppivuođâ. ¶ Ovdebijn vaaljâin vaaljâluvâttâlmân merkkejum ulmui párnááh, kiäh láá šoddâm jienâvuoigâdvuotâahan ađai tevdih 18 ihheed majemustáá vaaljâi majemuš peeivi, merkkejuvvojeh vaaljâluvâttâlmân tast maŋa, ko sij láá almottâm ete aneh jieijâs sämmilâžžân. Taat almottâs kalga toohâđ vaaljâive ovdiipiäláá juovlâmáánu majemuu peeivi räi. Tađe várás jienâvuoigâdvuotâahan šaddee ulmuid postâduvvoo macâttâskooverttáin ucâmušluámáttâh, mon sii kalgeh tevdiđ, vuáláčäälliđ já macâttiđ poostâ peht vaaljâlävdikoodán. Vaaljâluvâttâlmân merkkejuvvojeh meiddei toh ulmuuh, kiäh jiejah ucâluveh kirjálávt vaaljâluvâttâlmân já kiäid vaaljâlävdikodde pááhud jienâvuoigâdvuođâlâš sämmilâžžân. Vaaljâluvâttâlmân puáhtá ucâluđ sämitiggelaavâ 3 § 1 moomeent 1, 2 já 3 saje já 21 § vuáđuld. ¶ Säämi parlamenteh tuáimih Suomâst, Ruotâst já Taažâst ¶ uáli kufittârlágán huáđđoo, ¶ máttááttâs orniđ Maadâ-Suomân-uv. Eromâš stuorrâ sämikielâtáiđusâš pargojuávhu tárbu lii ¶ čurrus < čuurâ = laumansa < lauma 11 ¶ Tuubdâm tääl stuorrâ ilo já liegâsvuođâ, ko Suomâ sämikulttuur lii viijmâg-uv uážžum kiävttusis jieijâs mučis kulttuurkuávdáá. Tuáivum táálu kevtteid, Sämitiigán, Säämi máttááttâskuávdážân, kirjeráájun, arkkâdâhân já sämiservijd kuhes, já miänástuvvee puátteevuođâ oovtâst Sajos-tááloin. ¶ 41b oovdel-maajeeld kieškâ já rastasiisâ ¶ gun olssâd. Tot, mii sust lii šohânâm, lii vuálgám Pase Jiegâst. ¶ njuhčâ.....68, 69, 84 ¶ Sämitigge ocá meriáigásii vuávájeijee ¶ ässeeh-uv, já ton siijdâ ulmuuh onnii epi-imelijd. Mottoom epi-immeel nommâ lâi Äijih, nube nommâ lâi Ákku. Toh koččojeh täälliv vala siämmáá noomâ mieldi Äijihin já Ákkun; toh lává toh väričoheh, moh lává alda Veskonjaargâ siijdâ. ¶ Pargojuávhu mielâst sämimáttááttâs olesváldálâš ovdedm já kielâ máttááttâs jođettem luándulâš uássin škovlâpargo ubâ Suomâst, kalga algâttiđ jotelávt. Njuolgâdusâi tovâttâm iästuid já čuolmâid kalga raččođ já jođettiđ sämimáttááttâs sajattuv já máhđulâšvuođâid ´normaal tilálâšvuotân´, mast kielâ máttááttâsorniimijn váldojeh vuotân uáppei sierâlágán kielâtuávááh: uási sämiuáppein sárnu eenikielânis sämikielâ, uásán tot lii hiäjubeht haldâšum nubbe kielâ já uásist ij lah ollágin kielâtáiđu. Lasseen škoovlâin, eromâšávt tavveen, láá meid eres uáppeeh, kiäh halijdiččii oppâđ sämikielâ. Taat ij lah kuittâg máhđulâš sämikuávlu ulguubeln. Ive 2004 vuáimán šoddâm säämi kielâlaavâ njuolgâdusâi olášuttem váátá uđđâ kielâ sárnoi šoddâm. Kost eres saajeest uđđâ kielâ sárnooh puávtáččii puáttiđ ko škoovlâ vieres kielâ mettááttâsâst? – koijuduvvoo raportist. ¶ 2 . P A S E P E I V I L U Á P P I J Á I N ¶ ryevdikuálmihâš kolmipiikki ¶ Sämitige nuorâirääđi ¶ – Já ko taat Ánná lii veik kallaad láigulâš, kote tánávtkis vuálgá almoothánnáá, ákku čielgiiškuođij. ¶ Tavesämikielâ pustaveh spiekâsteh mottoomverd suomâkielâ puustavijn. Keejâ já máttááttâl jienâdiđ! ¶ Koskoho nuorah kištodeh njuárustmist já njuárustemviestâčuoigâmist kuulmâ jieškote-uv ahasáid uáivildum rááiđust. Njuárustem- já njuárustemviestâkišto uárnejeh oovtâstpargoost Säämi máttááttâskuávdáá luándu- já mecciuápislinjáá uáppeeh sehe Inarin yritys já Anára Sámi searvi aktiiveh. Kišto jođetteijen tuáimá Aslak Paltto. ¶ 31 ¶ Säämi aalmugpeeivi tiervâttâs 6.2. - tave-, aanaar- já nuorttâsâmikielân ¶ Annika Pasanen ¶ b. Muštâl, maht toiguin kalga pivdeđ ¶ Ive 1952 Itkonen toovâi ärbitotkeiguin Jouko Hautalain já Lauri Simonsuurijn vuorkkimmääđhi Anarân já paddij talle kyehtnubáloh anarâškielâlâš sárnod, kiäid Lesk-Ant Uulá lâi čokkim oohtân. Taan määđhist päddejui Aanaarkielâ čájttuzeh amnâstâh, mast láá ennuv še maaŋgâ sárnoo koskâsâš savâstâllâm. Nuorâmus sárnoin lâi 29-ihásâš Piäkkáá Elli (Elsa Kuuva), maŋeláá muu uáivikielâmiäštár. Ive 1972 Elsa Valle (oovdiš Kuuva) poorgâi Itkos išedeijen Helsigist. Sun aasâi ton ääigi muu vaanhimij lunne Järvenpääst, já Erkki Itkonen lâi jyehi peeivi oovdeld Helsig sajattuvâst. Kyevti oho pargo pyevtittij sänikiirján vala tuhháát uđđâ säännid já lopâttij Itkos masa 40-ihásâš anarâškielâ säninuurrâm. Tast maŋa sänikirjijn poorgâi vala čovgâ juávkku jieškote-uv kuávluin Suomâ já Euroop: akateemikko Itkonen Helsigist, professor Raija Bartens maŋa mun algâiivijd Kaustisist, läđđee Maija Räisänen Kerimäkist já kielâtärhisteijen toimâm tuáhtár Angela Plöger Saksaast. Postâ juuđij ubâ ääigi täävjiht. ¶ - Naa, Maarit smietâi já ruohâi uáivis. Sämikaandâi eellim jo tiätá-uv, maggaar tot lii: puásuipargo, riävskápivdo, kuálástem já meecist jotteem. Tot lii korrâ eellim. Já haalijd-uv tááláš säminieidâ innig taggaar eellim olssis? Ko keejâm, mon ennuv muu enni-uv lii karttâm porgâđ puásuipargoigijn, ige tast maŋgiigin kijttos finnii! Nisonij puásuipargo lii nuuvt uáinimettum! Siämmáánáál lii kuáláástmist-uv. Mun jiem kuittâg toos kuássin riemâ! Tondiet lam-uv jo kuhháá smiettâm, et sämikandáin jiem vissâ kuássin naajâ. ¶  apteekissa. Čuákánkiäsu ¶ Lemmee eromâšvuotâ lii kolle, mii lii čiähusist tuodâraijui teermijn. Lemmee kolle lii koivum jo ovdilgo aalmuglâšmecci vuáđudui – já ain lii koivum. Sierâahasiih kolleväldidmeh Lemmeejuuhân kolgee tuodâraijui riddoin já Morgamaijuu Kuldal já Kollehaammân, moh palvâleh tááláid vandârdeijeijd láigukámppán já ävđintuppeen, láá konkreetlâš muštoh kollekuáivum ivnáás historjást. Tovle Lemmee vuárukárbáh tolvuu fárustis piergâsijd já reiskaapijd kollekuáivoid – tááláá ääigi meid máđháliih peesih navdášiđ kárbást juhâvyeme enâduvâin. ¶ Vuossâmuu palhâšume 40 000 eurod vuoitij iävtuttâs nommâmerháin ”ađa” (oođâ), mon tahheeh lijjii arkkiteht SAFA Janne Laukka, arkkit.pu Tuomas Niemelä já arkkit.pu Milla Parkkali. Palhâšumelävdikode mield iävtuttâs lâi toimâlâs čuávdusin pehtil já ovdánemtohálâš já tiävdá pyeremustáá kištottâlmân asâttum hästee uulmijd. ¶ Kiärdum ¶ Sun nuolâi mučis pihtâsis paijaalstis já čokánij maašin tuáhá. Sunhân kale mátáččij! Tiäđust-uv tot luhostuuččij, sun jeđđij jieijâs. ¶ mehâšumeiäruid veerstân. Spiekâstmijn huolâhánnáá jurgâlus lii puustâvlâš jurgâlus ¶ Suomâkielâsâš jurgâlemvaastâ ¶ Pivdemäigi meccivaljetipšompirrâduv luuvijn 1.12. – 18.2. Čivgâniŋálâs ij uážu koddeđ. ¶ Ánná keejâi taid: ¶ 174 ¶ kiäppánâm: ive 2006 sii lijjii 70,6 %, ko ive 2000 sii lijjii 73,4 %. ¶ Sun ij kuittâg mahten kostâdâm puoh lyemesehâidis, já nube tááhust toh iä kale liččii šiettâmgin puoh suu kárbás. ¶ valjaas suhâsänivuárhá. Pargopääji lahtoo Kuáti-nommâsâš sämikielâlâš arâšoddâdeme oppâmateriaalpaŋkki-proojeektân. ¶ 35. Tere tulemast - Tiervâ puáttim 120 ¶ 34. Island - piegâ já jieŋâ eennâm 117 ¶ ovdâvepsi ¶ Säämi parlâmentaarlâš rääđi (SPR) olášuttij Säämi Kielâkäldee – proojeekt, mii nuuvâi 30.6.2014. Sämitigge haldâšij proojeekt. Projektist ovdedii säämi kielâoovtâstpargo, kielâtipšom já terminologiapargo. Proojeekt ääigi pahudui, ete Kielâkäldee lii uáli taarbâšlâš já pehtil, mast kolgâččij rähtiđ pisovâš orgaan. Pisovâš ruttâdem säämi kielâoovtâstpargo oovdedmân ij kuittâg kavnum proojeekt ääigi. SPR lii meridâm, ete Kielâkäldei occoo jotkâruttâdem Interreg-ruuđâin já taan proojeekt ääigi vuávájuvvoo pisovâš malli já ruttâdem säämi kielâoovtâstpaargon. Sämitige stivrâ toovâi prinsiipmiärádâs uásálistmist uđđâ proojeektruttâdem ucâmân Säämi Kielâkäldei Interreg Tave 2014–2020 ohjelmist já meridij toimâđ proojeektruttâdem occen. ¶ 9. Ennuv loddešlaajah ¶   (Keejâ 5. ¶ Skarfâ lii suáluikuávlu uđđâ lodde. Tot puáhčá ¶ 2. Jurgâlus. Taat verstâ lii jurgâlum nuuvt säänist sáánán ko máhđulâš nuuvt, et ¶ Oslo lii Taažâ uáivikaavpug ¶ stuorrâvuáŋŋášseevtil ¶ “Mondet jieh luuvâ ovdâskulij?” kirje avžuustij. ¶ Ovdâčielgiittâsâst Näkkäläjärvi 2006 lii kieđâvuššum tärhibeht Suomâ sämmilij lohomeeri historjá jieškote-uv aaigijn. Taan čielgiittâsân ij lah keččum máhđulâžžân lasettiđ nomâttum tiäđuid. ¶ puárui, porruu = paarma ¶ Pyereh sämmilij ovdâsteijeeh ¶ – Jo-uv tun lah kiessâm puoh juovlâlaahjijd pápárân? Kuáski koijâdij Šlubbopeeljist. ¶ 2. Manen čääsivuáláášaddo ij taarbâš noonâ veerdi? ¶ Avveel láiguviste ¶ – Ij lah iimâš, ete sun pahadui. Kijttoseh tiest kuleh ¶ täsiväldi ¶ – Tiijme maŋanem tiätá tom, et illá kiergânep tom nube junán, muu käälis eeđâi, kote lii avalâš optimist. ¶ 3 a. Snuđenjune tarbâšičij iše. Sun kulá ko äijihšoŋŋâ aldan, mut ij määti árvuštâllâđ, mon kukken tot lii. Iššeed suu rekinistiđ mon kukken äijihuáhti lii, ko aldâkkâs šleđgittem já juullân koskâsâš äigi lii ¶ Njellimvuonâš = Nellimvuono ¶ - Lah-uv jo koccám? Sun koijâdij Joovnâst. ¶ jyelgi ¶ – Na eelij kale. Mondet? ¶ – Mondiet tuoh čeesih iä moonâ hiivsigân? Sofia koijâdistij. ¶ ČAASIJ NJOMÂTTEIJEEH ¶ Juhleest lavluu Rauni Mannermaa, Satu Aikio já škovlâlij lávlumjuávkku, moos kullii Sáárá Seipiharju, Frans-Joona Veskoniemi ja Xia Torikka. Čuojâtteijen sist lâi Avveel luvâttuv muusikmáttáátteijee Katri Kittilä já livđuumist oonij huolâ Kuobžâ-Saammâl Matti (Matti Morottaja). Juhle ohtâvuođâst almostittui meiddei Marja-Liisa Olthuis čäällim párnáikirje “Njobžâvääri jonsahpeivkähteeh” . ¶ Aamen. ¶ olgospyehtimist lii eksplisiittistum uási, tastko toin olgospyehtim lii luándulub ¶ Sämimááccuh koveráiđu ¶ Ánná iirât maidnii sárnuđ, mut sust lii hirmâd hyenes eŋgâlâskielâ táiđu, ige almaigin nuuvt pyereest määti tom kielâ. Almai puátá aldeláá Ááná, váldá suu kieđâst kiddâ já suoi väzziv kietâluvâi. Ánná tobdá maht suu siste miinii liihâst. Tot lii omâs tobdo, tobdo mon Ánná lii talle motomin nuorrân tubdâm. Tot lii taggaar suotâs tobdo, mon ij halidiččii, et tot kuássin nohá. Tot kolgâččij jotkuđ já jotkuđ. Áánást lii pyeri mielâ. ¶ 416. Págulâš karvemsunde ¶ MV: Naa já nuuvthan lii ain, et ko parga, te tallehan kal piergee, mut ko álgá láškuttâllâđ, te talle kal táiđá leibi siägguđ. ¶ Jakola ¶ – Maggaar peinijâš tot lâi? Mii tast tábáhtui? eeči joođhij. ¶ Keuruu 20 ?? ¶ Ijjâvuonâ = Ifjord (t) Taažâbeln ¶ skarfâ ¶ ruškâdâspuursâš = ruskuaispussi 16 ¶ Taankiärdáá suhâkuáhtám tiäddu lâi rijjâvuođâst: kolliistâllui, lonottâllojii saavah, kuáhtájuvvojii uđđâ ulmuuh já kiäččoii uáinámušah. Lávurduv eehid pieijui talle “juolgijn muččâdávt” , mast musijkkárin tooimâi paččveilâš Age Beddari – Steinar Wikand saavâst toimâm tulkkâm. Kuáhtám Vagattemist lâi pyereest uárnejum já jyehináál liägus, mast kijttoseh uásiväldeid, uárnejeijeid já bussivyeijei, kote jođettij mii mučis pähtiväri- já vuonâkuávlui čoođâ Vagattemân já maasâd. Tolebááh suhâkuáhtáámeh láá lamaš Tiärmáá Huuhkajast keessiv 2000, Vantaast cuáŋuimáánust 2001 já Tiärmáá Keitaast keessiv 2001. Puáttee keesi suhâkuáhtám uárnejuvvoo siämmái aaigij Njellimist ađai nube jonssahpeeivi maŋasâš oholoppân, moos puoh Sareh ustevijdiskijn láá pyereestpuáttám. ¶ - Ele innig puurâ, vâi munjin-uv páácá! ¶ – Tääl kalgeen lihâdiđ čuuvtij amas kolmuđ, saađâi Kuivee kuáimásis, ko láin peessâm juuvâst pajas. ¶ b. Viärdádâl šave já vildâšave raavvâd. ¶ – Keejâ enni, ko toh pieijih kisto tuon stuorrâ roogán! ¶ – Mun ááigum vyelgiđ máátkán, sun eeđâi. – Muštâlâm tijjân maid lam keksim, jis loppeedvetteđ toollâđ tom syeligâsâst. ¶ Tuonâ väldikodde 17 ¶ Koldemtábáhtus Ijjäävrist ¶ ton áánsust puáhtám čokkâniđ, toimâđ oovtâst, vuáđudiđ seervijd, hárjuttiđ kulttuur toin puáđusáin, et suomâruátálâšvuotâ onnáá peeivi-uv lii uási Suomâ maaŋgânálásâšvuođâ já fáálá molsâiävtulijd uáinimčievâid. ¶ » ¶ (Kooveest Anna Piätárist čohčuv 2008) ¶ 7. Tricholoma columbetta – Silkkivalmuska – Silkkešoovkâh U ¶ – Tuođee-uv uáinoo nissoon, kiäst ij lah lijnegin uáivist ege lah meendu ennuu pihtâsehkin! Riddokoveh tuše já mätkimainoseh! kullui eemeed paalijdmin. ¶ Oivuoivuoivuoi maht puohah povvustii! Sij lijjii puohah finniim muuneld tiettiđ ellee muotâäijih syeligâsvuođâ. Monnihân tot muotâäijih tiäđust-uv lâi, já Konrad lâi luávdâm suu paijeel oivij muottuin. ¶ Anarâškiel jurgâlemvaastâ ¶ – Helssig hiäráh kal adeleh puohlágán luuvijd, mut iä toh mist koijâd kuássin maiden, paalijd Heikkâ. ¶ Kadonnut aurinko ¶ Päiskiluohtâ SA.1963 Ijjäävri Varjâgâšnjaargâ nuorttiibele riddoost. ¶ 24 Valle Pentti Viljo Heikki Puásuialmai Aanaar ¶ Säämi puáldim mield masa puoh tuáiján kullee pargoniävuh-uv lijjii tuššâm, tegu iänááš uási puáris pihtâsijn-uv. Suáđi maŋa mááccuhtarbâšij finnim lâi heeitug, veikkâ maŋgâsijn lâi-uv máhđulâšvuotâ ávhástâllâđ Taažâ kävppiohtâvuođâiguin, main eres lasseen läđđee lâi pyerebeht finniimist. ¶   Sun Laitoshuoltaja Pirkko Pieski ¶ álššáá = yritteliäs 60 ¶ juuvâ, mii kuulgijd Aalpâin já kolgá ¶ Tave-Irland . . . . . 48 ¶ čääsi mield. ¶ Talle ákku toppij hurstâseehâ lättest já tuálvui tom ráájun. Ákku vuolgij maasâd siisâ já jutteselgi vuod livkettij olgos já čaaŋâi piäjusis uáđđiđ. Jutteselgi lâi vaibâm. Lâihân tot uáinám já oppâm oppeet ennuv uđđâ aašijd. – Kal lieggâ syeinih láá toháliih sehe ulmuid ete uccâ juttesiälgán, tot vala smietâi nohádijnis tutâvâžžân lieggâ syeinipiäjus siste. ¶ 12. Komitea avžuut, ete ko sopâmušstaatâ miäruštâl, kiäst lii jienâvuoigâdvuotâ sämitige vaaljâin, tot addel ääšimiäldásâš tiädduáárvu sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuotân, mii kulá sii sajâttâhân Suomâst, sii vuoigâdvuotân meridiđ jieijâs jeessânvuođâst já vuoigâdvuotân toos, ete sij iä pággusuddâludduu. ¶ Lâi jo eehid já kuolij toppimäigi, nuuvt mun arvâlim. Mun valdim stáágu, vuoggâlaavhâ já liepi já te väzzilim juuvâ pajas. Ton nommâ lâi ušom Duovddajohka pajekielân. Juuhâ lâi muččâd. Vuogâ koškâmsajeh kávnojii maŋgâ, já oroi, et iäráseh iä lah čuuvtijgin jottáám tääbbin ko iä lam stuorrâ pálgáh ridoi mield, nuuvt tego motomijn juuvâin, kuittâg Suomâ peln. Mun koškim muorâkuolijguin, uštuiguin, lipukkaiguin já val puzzâvuogâiguin-uv, mut ijba tot kyeli táttum toppiđ, motomin ain nivkkâlij. Vazzim ain pajeláá já poottim kiävŋá vuál. Togo lâi kuánnil stuorrâ keđgij vuoluubeln já tast vuálus mučis täsivis virde. Táágu tot kuávžur teikâ kuittâg veejeeh tuáppee, arvâlim já algim koškâđ. Leggistim kobđoo muorâkyele vyestiviirdán já tiptim kulgâđ kuánilân, já te keleškuottim. Nahan te toppij nanosávt! Iskâstim, et piso-uv tot, te kyeli ranjestij já eelij čäs'uáivist čievčâstmin. Tast tiettim, et tot lii kuávžur. Tiädust kuullim, et viehâ kyermis tot oro lemin. Kuávžur sujáttij stáágu já keesij jieijâs poonán. Mut mun tiettim, et jis tot peri pisoš kiddâ, te tuárgu kal killáá. Keellim kuávžur kuuloold aldeláá. Tot oroi lemin suullân muádikilusâš. Mut ko mun keellim tom aldeláá já rahttâttim rohâstiđ, te tot panjighân lâi-uv puško! ¶ Gyllenberg (1994) sänikirjeest juávkku nr 5. ¶   OSMAH Vaaljâin väljejuvvojeh 200 aalmugovdâsteijed ¶ Škovlim, mii kieđâvuš säämi kielâlávgum máttátmist, tuárju sehe eenikielâlij sämikielâlii máttááttâs ete sämikielâlii máttááttâs, mii adeluvvoo iärrásáid ko eenikielâláid. Kielâlávgummáttááttâs ulmen lii nanodiđ kielâlávt sierâ vuolgâsoojijn puáttee párnái sämikielâ já pyevtittiđ aktiivlii já toimâlii kyevtkielâlâšvuođâ. Sämimáttááttâs pedagooglii ovdedem meerhâš el. máttáátteijei áámmáttááiđu ovdedem nuuvt, ete sij uážžuh ovdiist pyerebijd kiärgusvuođâid väldiđ máttááttâsâst vuotân kielâlávt já kulttuurlávt epiohtâlii uáppeejuávhu. Jyehi uáppee kolgâččij finniđ škoovlâst šiev máhđulâšvuođâid sämikielâ táiđuidis oovdedmân já jieijâs kulttuurân šoddâmân. ¶ – verdi já loostah ¶ oolgah < olgâ = oljet < olki 10 ¶ 189. Eres vaarâ ¶ eurod. Ruotâst sämikielâ, suomâkielâ já meän kieli ovdedemtooimah ruttâduvvojeh 650 000 euroin ¶ Ko hävdi lâi tevdum, seppeleh häävdi oolâ luoštum muštosanijguin saattâšmáin já loppâsalmâ veisidum, te talle mij puohah vuolgijm šlundáht uáhuđ maŋaluvâi maađijpellâs. Pyevtittijm toho ääigild já joođhijm vääzin määđhi šalde paijeel Aanaar kylán. Eeni muštotilálâšvuotâ tollui parakist, mii lâi kuávdoo Aanaar Markkân. Tot lâi vyelligis, kolmâsiähá já myesittes paaraak, mast pappâ viigâi särnidiđ já ruhâdâllâđ, mut mast kuittâg stuárráámus uási rievedii “kollealmaah” ađai Lemmee kollekuáivooh, kiäh viettii jieijâs tuáluid. Távjá ohtmottoom uáivistlääddist läddlâš suibodij hávdájâšvievâ kooskâ olgos kužžâđ tâi maid kal lâškin tobbeen iäránuššâm já oppeet maasâd. Muštotilálâšvuotâ tollui parakist, mast lâi ohtâ stuárráb uási ađai tuve sulâstittee uási. Tast lijjii kulmâ tâi nelji sierânâsloonjâ, main kollekuáivooh julástellii, spellii já juhlodii viehâ jienniht. ¶ 2. ¶ d) kyelišlaajâin? ¶ - Áásáhân tääbbin, mut tun jieh vissâ uáini kiämmân tääbbin, uáináh-uv? ¶ - Lah-uv lijkkum toos? ¶  ohtsâškodálij 2. Sárguđ ellee kove. ¶  umástij. ¶ Paijeel peeli Suomâ sämmilijn áásá tááláá ääigist sämikuávlu ulguubeln. Nuuvtpa ferttee koijâdiđ, ¶ Halijdiččim sárnuđ pääihist sämikielâ, mutâ... ¶ Anarâškielân ¶ Jyehi koččâmâšluámáttuv algâttemsiijđost muštâlui čielgiittâs uáivilist, merhâšuumeest já tahhest. ¶ Kulâtteijeeh ¶ Sämitige tieđettemčáluseh ¶ – Joo, tuohu tuoi miestui tuáhá! Assaaskuolgâ huáputtij já uigâdij vala Puállunjune poođâst. ¶ – Kyehti, mun eedâm, veikâ jiem halijdiččij ko oovtâ. ¶ äigi viehâ kuhháá, ige kyeli ááigu loijoođ. Ingvar eeđâi himáttâlân, et “tust táiđá pivdolopeäigi nuuhâđ, ovdil ko finniih tom pajas. Jis jieh ovdil čiččâm roohâst tom, te ferttiih potkiđ tuárgu já tipteđ tom moonnâđ.” Pivdolope ko nohá ehidist tijme čiččâm. Mut lâihân toos vala äigi pyereest, tot lâi tuše Ingvar huumor. “Jiemge mun kal taam kyele lyešti, veikâ monâččij ittáážân” , arvâlim. Viijmâg mun finniittim vuojâttiđ kuávžur kárbá paaldân. Ko uáivi iiđij uáinusân, te Ingvar kiljádij: “Tiet tot kal lii paijeel lovekilusâš!” Mun tuáppejim rokkâm já hivviittim rohâstiđ, mut kuávžur suorgânij muu liihâstmist já oppeet puohčâlij, keesij tuárgu viehâ náál, mut ij innig nuuvt ennuv. Já te nááđui poonán. Tuárgu moonâi ááibâs vuáluskulij, já kyeli ij likkâm kuussânkulij. Mun viggim kuuloold keessiđ tuárgust, mut jiem oskeldâm viehârâš kincceđ. Kärbisvuáđust lâi pädittes puddokeđgi. Mun kočâttim tom čáácán, vâi kuávžur lihâstičij. Talle tot jottái já rovgij, keesij oppeet tuárgu ruulâst. Mutâ te stággu kiäpui kivkked. Saalâs paasij jáávrán! Ko keellim uštuu pajas, te tot kal lâi čavos, kuávžur lâi mudoi pessâm. Kuhes ááigán ij kuábâškin ettâm maiden, ij karodâmgin. Te mun kejâstim tiijmán já ettim: “Jáá, tijme lii-uv čiččâm.” Talle tot Ingvar kal ruáhásij, já muoi povvâstáim ubâ taam fiäráán. Puáhtáhân tuikkodiđ maŋeláá. ¶ 1. Cortinarius semisanguineus – Verihelttaseitikki – Vorrâlivârseitik U ¶   Poođij juovlâáptu, moos mij lâim rahttâttâm skappuumáin juovlâmuorâ já čurgiimáin penuvkompoot táálu putesin. Juovlâmuorrân lâi sypres uáksi mon mij čiŋâttijm já piejâim veskirpeevdi oolâ pyehtiđ juovlâtobdoid mii-uv aassâmviäsun. Ko lâi návt stuorrâ juhle, te upseereh, vyeliupseereh já jáágáreh lijjii čuákkejum siämmáá sajan. Mijjân fallui ohtsâš juovlâpurrâmâš Neapolis Clinic stuorrâ purâdemsalist já suáldátpappâ Reimaa luuvâi mijjân juovlâevaŋgelium. Tast puurâim ärbivuáválâš syemmilâš juovlâpurrâmâš, moos kuulâi spiijne piärgu ađai kiŋkku já sierâlágán loováh. Veikkâ lâi juovlâáptu, te vahtâvuáruh liijká jurrii tegu kolgii-uv. Mahtnii juovlah iä orroom lemin juovlah, ko lâi čapis eennâm já uáli liegâs. ¶ Áinoo, kote lâi hooteeliijâst mahtnii mielâmield, lâi Sofia: sun mottoom suujâ tiet lijkkui ijâstâllâđ hotellijn. Já taan tovváá sunjin lâi hävski tot, et Ester-uábbi oođij suin siämmáá loonjâst. Já lâihân taat sunjin vuosmuš kerdi Ester šoddâm maŋa, et peesâim ijâstâllâđ hotellist. ¶ – Tuáivu mield kiergânim vyejettiđ tom ääigild ovdilgo tot tiätá luhottesvuođâ, sun mulijdij ige lam innig ollágin nuuvt mielâmield ko esken lâi lamaš. ¶ Säämi kielârääđi/sämikielâ toimâttâh ¶ Máttááttâs- já kulttuurministeriö čuujoot 24. čohčâmáánu toohâm miärádâsâs Ovdâskode vuáđulahâváljukode smiettâmâšân (PeVM 1/2010 vp – K 1/2009 vp), mast váljukodde vaađâi, et haldâttâs riämá pehtilittum toimáid sämikielâ iäláskitmân. Váljukode mield eromâš huámášume kalga kiddiđ uhkevuálásij aanaarsämikielâ já nuorttâsämikielâ siäilum turviimân. Staatârääđi asâttij čielgiittâsâstis Suomâ olmoošvuoigâdvuođâpojitiijkâst (2009) ulmen sämikielâ iäláskittemohjelm rähtim. ¶ Čagaldahttit : Čagaldahttin ¶ Tyelji lebbejui toos šiiljon já enni meid njavhâđij já kuoskâttâlâi ton. Sunjin tievst paasij kieđaid já pihtâsáid haajâ. Navittist lijjii kulmâ kuusâ já káálbáš. Ko sun moonâi navittân, te kuusah já kälbi algii hirmâđávt párguđ já mielâttuvvii aaibâs. Toh parguu ubâ eehid puudâ. ¶ - Na, poorgâ taid pargoidâd tastmaŋa! ¶ Väri-Suomâ olá Suomâ nuorttiimuu kieldâst Ilomantsist taavaapiäláá näpikiärdu räi. Värisuomâ tavemus uási lii Tavenuorttiieennâm . Tavenuorttiieennâm máddáábeln vijđáneh Kainuu mučis karriienâduvah. Meiddei Tave-Kärjil kulá Väri-Suomân. ¶ Kandâ tot tuše keejâi poolishoovdâ korrâsávt. Viijmâg sun eeđâi: ¶ maid Jeesus lâi sárnum. ¶ já sárguđ mučis jieŋâkukkáid lassáid já kildásmittiđ jieŋâpurâhijd nuuvt ete toh šelguu tego jálukeeđgih. ¶ c. Nommâiävtuttâsâid kalga agâstâllâđ. ¶ - Na uáinivettee tie, tääl mij lep Kuáđááčielgjäävrist. ¶    miärus) Muu nommâ lii Haanu Heeihâ Aaslâk Antti, Aslak Antti Paltto (2008) ¶ Tiäđáttâs sämitige ornim miäldustábáhtusâst 8(j)-čuákkimist ¶ – Maidsun Njuámmiläijih Kuhespelji tääl keksiiččij? imâštâllii uccâ njuámmilááh. ¶ Vástuppeeivi 28. peeivi lâi promootioakti Helsig ollâopâttuv juhlesalist. Tast promoottor Carl G. Gahmberg luuvâi Matti Morottaja áánsuid anarâškielân. Mieđettum áárvu merkkân adeluvvojii tuáhtárhattâ já miekki. Akti piištij paijeel kulmâ tijme. Ton maŋa lâi immeelpalvâlus tuámukirhoost. Ehidist lijjii vala promootiomáláseh Finlandia-táálust. ¶ Siilâk lii siilbâränis aavij uáivádâhkyeli. Tot ij lah jiečânâs kyelišlaajâ, pis tot lii Tavemeerâst ässee silde vyelišlaajâ, mii lii vuáhádum eelliđ merâsaivâčääsist. Siilâk lii ucceeb ko väldimeerâ silde, ige tot lah nuuvt vuoijii. ¶ Taažâ sämitige president Egil Olli iätá lemin uáli ilolâš tast, et ráđádâlmeh peessih tääl joton. ”Tegu tiettip lii lamaš mottoom verd sierâmielâlâšvuotâ ráđádâllâmvuáváámist, eromâšávt Taažâst, mut ko mij tääl tiettip, et Suomâ já Ruotâ sämitigij já toi enâmij haldâttâsâi kooskâ lii oovtmielâlâšvuotâ, te algâttem ij uážu leđe Taažâst kiddâ. Tääl halijdâm kevttiđ tilálâšvuođâ pyerrin já rämidiđ Suomâ já Ruotâ táássážân ovdánâm fiijnâ já šiev prosessâst já mielâst vuárdám et porgâškyettip tain historjállijn toimáin: uážžup áigá sämisopâmuš kuulmâ tave-enâmist, mast aassâp”, juátká Egil Olli. ¶ Immeel västidij já lopedij sijjân čääsi, veikkâ aalmug epidij já nimmârušâi. Mooses koolgâi väldiđ suábis já tuálvuđ aalmug källee luusâ. Mooses luptij suábis já čooskij toin kuohtii källei. Talle poođij nuuvt ennuv čääci, et ulmuuh já puoh sii elleeh pessii juuhâđ kalas. ¶ Siilâk pivdeh troolijn ¶ Sämitige čuákkim internetvuolgâttâs čuovvuu 179 keččed. ¶ b. Maht saavzah piämmojeh piäiválávt? ¶ Seminaar ij faalâ purrâmâšâid teikkâ ereskin evvisijd tondiet ko mist ij lah maggaargin budjet. Motomeh kähvipaketteh já teejah kulloo láá kuittâg ornášuumin ovtâskâs pyeretahhee áánsust. Mun jiem kieldi iärrásijdgin pyehtimist evvisijd seminaar pyerrin, mut tot ij lah págulâškin. Jieijâs purrâmâšâid purâdemtijme várás kannat väldiđ, jis ij ááigu eelliđ kosten eres saajeest puurâdmin. ¶ – uárbislaaštâ, ađai vyelilaaštâ (vyelemuš laaštâ), ¶ Máárjá Magdala, Johanna já Máárjá já eres nisoneh tommii viistán, kost máttááttâspárnááh čokkájii. Sij muštâlii, et mii lâi tábáhtum. ¶ broiler 17 ¶ – orrâläbži (skiärhoin), mii lâi rahtum seegâ oorâst já kevttui kiđđâšovlij ääigi. ¶ Kozzâ- ađai koddesäplig ¶ – Amahmis, taat táálu tot lâi-uv, Hanssâ pahudistij já orostitij tipšomfirma auto kuhes kerditáálu šiiljon. ¶ Sämikulttuur kuáttá tobdoo ain eenâb mielâkiddiivâšvuotâ meiddei Tave-enâmij ulguubeln. Must lâi taam máánust kunnee lehâstiđ sämitaiduu čáitálmâs Espanja Cádizist. Sámi Duodji -čáitálmâš, mii oovdânpuáhtá ärbivuovvijd vuáđuduvvee säämi tyeje, lii tađe ovdil lamaš Suomâ lasseen Eestienâmist. Čáitálmâš addel eromâšávt olgoeennâm ulmuid ibárdâs Suomâ kulttuurärbivyevi riggoduvâst. Kulttuurij maaŋgâmuđusâšvuotâ lii meiddei Euroop riggodâh já ton innovatiiv käldee. Lii fiijnâ uáiniđ, maht ulmui mielâkiddiivâšvuotâ taan kuáttá lassaan. ¶ – Muoi sierâdáim vuáŋŋáš-sierâ riddoost já njuškoim siämmáá ääigi siämmáá ollâ, jurbâ, šolbis keeđgi oolâ. Puárui kirdâččij munnuu pirrâ já tot siäivui muu siälgán. Mun irâttim fađostiđ tom meddâl, mutâ mun ruosâlim já uigâdim vahâgist Myerji čáácán. ¶ Toos ij lah vala ko suulân 40 ihheed, ko vuosmuuh moottorkiälháh pottii teehen Sáámán. Bompandier fabrik valmâštem moottorkiälháh, Ski-doo nommâsiih. Mottom ive maŋeláá algii puáttiđ eres-uv moottorkiälkká meerhâh, Okkelbo, Motoski, Evinrude, Lynx já Vinha. Taan ääigi láá jo veikkâ mon merkkâsih moottorkiälháh já vuáimáábij moottorijguin já farttâ še lii tain lasanam. ¶ VÁLDUAULA 300 m2. ¶ kielâ, já tot västid GNT teevstâ dynaamisávt/funktionaallávt siämmáánáálá ko KR92. ¶ Juáigusijn iä lah ain säänih, talle nuottâ já jienâkevttim láá kuávdâháást. Viestârsämmilâš stijlâ juoigâd lii olgospyehtim peeleest vuáimálub já jienâkevttim molsâšuvá jotelubbooht ko nuorttâsämmilâš juoigâmstiijlâst. ¶ 1. Calocera viscosa – Keltasarvikka – Fiskisčuárvihâš U ¶ 126A Ko vorrâ jotá jyehi kuávlust ruummâš, puáhtá vorrâčáittusist uáiniđ ¶ – Mutâ tääbbin te esken láá-uv ennuv kukáh, Ante hirmástâlâi, ko keejâi šaddoviesteest pirrâsis. ¶ jin: ¶ Säämi tyeje aaleeb škovlim Säämi ollâškoovlâst ¶ 3.2.4 Sämikulttuur eellimvuáimálâšvuođâ turvim ubâ enâmist ¶ Kielârääđi jesâneh vaaljâpaajeest 2012-201:5 ¶ Ubâ taat cissái nommâmoive lii tuálvum toos, et Säämi cissáin iänááš šlaajah láá uážžum aaibâs uđđâ noomâ. Vyevdicissááš já sämicissááš kolgáin kastuđ uđđâsist. Toos lasseen ráhtojii noomah toid cissáid, main ij lam ollágin nommâ. Tágáreh cissááh láá vuoptâcissááš, čapiscissááš já čuovjiscissááš. ¶ ● ● ● ● ● ● ¶ Piervâlân ráhtáččim Ammon kirjáás stuálpui kooskân, ko obeliiskih páštáččii tullân já kollen, vihkâmsuovâ já pyeidis uhrepiärgui haajâst. Piervâlân ráhtáččim kievhij kuja njajâpuvre káátu oolâ. Vuávsáh kincceh rievâid, tuájáreh lijmejeh ruáhust pááppâr, kävppijâsah kavpâšeh čuárvun tävirijdis, kiksâ juurât suándipáálu keđgikááđu mield. ¶ Uábih já viiljah, motomijn mist sáttá leđe koččâmuš: kulá-uv Immeel, ibbeerd-uv sun muu sárnum? Sämikielâlijn puáhtá leđe siämmáš koččâmuš: ”ko iänááš ulmuuh Suomâst iä ibbeerd muu eenikielâ, te ibbeerd-uv Immeelgin?” ¶ – Uulâtvettee-uv tuoi muorjijd? Matti eeppid, ko stáálupárnááh čyežžilává jyelgisuormâidis oolâ já irâttává nuurrâđ muorjijd. ¶ Tälvivääru ruuki Kainuust já še Raahe kuávlu kole kuáivum lii čáittám, et ruukitooimân lohtâseh huámášittee pirâsriiskah. Puásuituálukuávlu pieđgân pitážin tääl še eennâmomâstemtile, lasaneijee tuurism, Meccihaldâttâs kámpái priivaat ulmuid vyebdim, sehe ruukitooimâ lasanem mield. Puoh mii tábáhtuvá, muštâl tast, et sämmilij algâaalmugvuoigâdvuođâi olášutmist lii huáppu já et puoh ovdedeijee poolitlâš vuoimijd kolgâččij uážžuđ fáárun tuálvuđ sämmilij vuoigâdvuođâid algâaalmugin haldâttâs já ovdâskode vuoimijguin olášuttemnáál. ¶ Eŋgâlâskielâlâš vihkoožijd finnee Siijdâst, Aanaar Infoost tâi Hooteel Kultahovist. ¶ Sämikuávlu ulguupiäláid staatâ ohtâduvváid, finnodâhlájádâssáid, sierânâsohtâduvváid, palgâsij ¶   Šaddaaš lááduh já luohtâkaaviih láá piisam tijpâliih eellimpirrâseh. Piisam monnjâjuolgijn láá vuoijâmcuozah. Vuojâdijn ton kuhes já kezis seibi kiäigáá maŋaskulij, mut puohčâldijn tot cáimá liävtu lase seibijnis. Piisam lii jurssee, mon ravâdin láá luobâskij, čäciruávui já luhtei máihláás uásih. Korrâ jaavrij riddoin tot taha vaahâg tuššâdmáin kuolij kođo syeijejeijee čäcišadolâšvuođâ. Lijgešoddâm jaavrijn piisam jolgim sajeh oppeet fäälih šiv eellimpirrâs čäciluddijd. ¶ Juovlâmáánu 28 peeivi 1942 šoodái samudjávrálijd Kuobžâ-Samâlân já Haanu-Áánán kandâpärni, kote finnij nommân Matti, mut älkkest suu eellim ij álgám, ko vuossâmuš olmooš kiäm sun ooinij lâi suátituávtir já saksalâš val. Muáddi ive sun kiergânij aassâđ Samudjäävrist, ovdil ko Säämisuáti puállái já ubâ Säämi kaartâi evakkon. Ive kukkosâš evakkoäigi nuuvâi keessiv 1945 já Matti peesâi perruinis pááikán. Kaamas kansaškoovlân Kuobžâ-Saammâl Matti moonâi čohčuv 1949, kost sun vaazij kansaškoovlâ 7 luokkad já maŋa vala Avelist jotkâškoovlâst ihepele. Škoovlâ algâttem ij lamaš älkkee, ko sun koolgâi máttááttâllâđ uđđâ kielâ – suomâkielâ. Škoovlâst pesâdijn sun lopedij, et ij kuássim innig monâččij monnân škoovlân maiden luuhâđ. Kuittâg ive 1962 sun moonâi Säämi ristâlâš nuorâiškoovlân Anarân já tobbeen peessâm maŋa moonâi vala 1960-lovvoost Kemijäävri máttáátteijeeseminaarân. Tobbeen sun uápásmui eres sämmilâš uáppeigijn, já nuuvt šoodâi säämi nuorâi servi: “Teänupakti” . Siämmái ivij Matti jođeškuođij meid sämimáttáátteijei čuákkimijn. Seminaar piištij ohtsis 6 ive, mast sun lâi kiävttám uási suátivievâ väzzimân Ruávinjaargâst já Immolast. Seminaarist sun valmâštui ive 1969, mut máttáátteijen sun ij kal halijdâm ton suujâst, ko máttááttem ađai čuárgudem mottoom mecciškoovlâst ij lamaš meendu kiäsutteijees juurdâ. Mut pargo Matti kuittág vaaldij já moonái nuuvt-uv kuhás ko Tuurgun. Tobbeen sun orniistâlâi já čaalij siskáldâsâid sämikielâlijn jienâpaadijn já siämmást sun juuđij ollâopâttuv. Mut ennuv ij Matti kiergânâm luuháđ. Pargo keežild sun kaartâi távjá vyelgiđ Tiänuriidon nuuvtkočodum kieddipaargon čuággiđ tovláid mainâsijd. Taan tiet sun ij ain kiergânâm uásálistiđ tenttijd já nuuvtpa sun ij ovdánâmgin kuhás ollâopâttuv oopâin. Ive 1971 Elias Kytömäki sooitij Maatin já táátui suu uuccâđ Säämi ristâlâš nuorâiškoovlân máttáátteijen, ko oovdiš máttáátteijee Volmar Holmberg lâi hevvânâm. Nuuvtpa Matti algâttij máttáátteijee pargo čohčuv 1971 nuorâiškoovlâst já máttááttâs piištij 5 ive. Ive 1973 vuáđudui Säämi parlamenttâ, moos sun uásálistij aaibas aalgâ rääjist já lâi meid saavâjođetteijen kuttâ ive. Sämitiggeest, mii šoodâi Säämi parlameentâ jotkân, lii Matti lamaš mieldi aaibas aalgâ rääjist. Ive 1974 Matti seervâi meid Sämirááđán, Tave-enâmij ohtâsâš orgaanân, mast sun tooimâi meid saavâjođetteijen. 1970 lovo rääjist sun lii kiergânâm porgâđ maaŋgâin jieškote-uvlágánijn kielâorgaanâin, ovdâmerkkân Säämi parlameentâ kielâlävdikoddeest já Evroop ucceeb kevttum kielâi EBLUL Suomâ sämikielâ lävdikoddeest. Ive 1976 Matti moonâi paargon Laapi läänihaldâttâsân paijeelmiärásâš vuávájeijen. Pargon sust lái sämikielâ máttááttâsân kyeskee ääših já oppâmateriaalpargo jođettem. Maŋeláá virgenommâ muttâšui škovlâtooimâtärhisteijen já maŋeláá vala čuovviittâstooimâtärhisteijen. Sun lâi vuossâmuš anarâškielâ máttáátteijee škoovlâst já sun tooimâi tijmemáttáátteijen luuhâmive 1976-77 rääjist. Olesáigásâš anarâškielâ máttáátteijen sun tooimâi 1997 rääjist kidâ iäláttâhave räi. Anarâškielâ lehtor tohálâšvuođâ sun finnij 1998. ¶ Mun illá uskum, maid kuullim. Mun čielgejim, et tot lii aaibâs alda, suullân kuávdoo kaavpug. Almai ij valagin addim, pic kiärdui koččâmušâs ja váhá pyerebeht čielgiistij: “Lii-uv tot Munkkivuorist vei Katajanokkaast?” ¶ Tälviv nuárjuh pisotteleh jiečânis, niŋálâs piäjus aldasijn. Keessiv nuárjuh iälusteleh uccâ čurruin, moh láá piäđgui äävist. Iänááš ääigi toh viettih še tobbeen já tot lii máhđulâš nuuvt, et nuárjuh pyehtih še uáđđiđ čääsist. Toppâlum čalme- já njuneraigijgijn toh luáštádeteh muádi meetter jieŋŋâlvuotân jeđe uáđidijn čievčâsteh jieijâs koskâttuvâi čässuáiván vuoiŋâđ. ¶ Suomâ seervâi párnáá vuoigâdvuođâi almossopâmušân ive 1991 . Sopâmuš nuávdittem já párnái vuoigâdvuođâi olášum čuávu OA párnái vuoigâdvuođâi komitea. Sopâmuš kuáská vuálá 18-ihásijd. Suomâst párnái vuoigâdvuođâi olášum čuávu já oovded pärniäššiváldálâš. ¶ ká, palvâliđ sämikielâlâš aalmug. Čielgiittâs čuásáttâhjuávkkun láá taam ohtâvuođâst sämikuávlu ¶ OVDÂRUKKOOS ALGÂTTÂS ¶ Kiđđuv 1886 Syemmilâš-ugrilâš Seervi ovdâalmai O. Donner hokâttâlâi Aukusti Valdemar Koskimies (oovdiš Forsman) vyelgiđ Anarân tutkâđ já pajasčäälliđ anarâškielâ, mos Koskimies mieđâi. Suu mieldi vuolgijn maister K. Cannel já pajeuáppee G. Stenvik (maŋeláá Kivistö). Kesimáánu 11. peeivi sii pajanii Vaasast taampân já purjâstii Ruotân, kost ain Sundsval já Östersund pehti Taažâ Truándimân. Tobbeen mätki ovdánij tamppáin Taažâ Čäcsuollui, kost kesimáánu 26. peeivi sii purjâstii Varjâvuonâ rasta Puáđgááid, jeđe ain Njiävđámân. Tobbeen sij vazzii Čuolisjäävri kiäčán, kost pessii kärbissáttoin Aanaar pappâlân. Tobbeen Koskimies orostâlâččij Anarist oromis ääigi. Ko Koskimies lâi finnim olsis kielâmiäštárijd, peesâi pargo älgiđ syeinimáánu aalgâst ive 1886. Kielâmiäštárin sust lijjii: Aanaar lukkár já škovlâmeeštir Heikki Mattus ađai Jormo-Hendrih, kote sáárnui Viestâr-Aanaar suommân, táluliih Mikko Aikio, kote sáárnui Viestâr-Aanaar suommân já Juho Petteri Lusmaniemi, kote sáárnui Nuorttâ-Aanaar suommân, veikkâ aasâi-uv Viestâr-Anarist, škovlâmeeštir Iisakki Mannermaa, kote sáárnui Viestâr-Aanaar suommân, sehe oovdiš kävppijâs já hiärástuámmár Paavali Valle, kote sáárnui Maadâ-Aanaar suommân, veikkâ aasâi-uv Viestâr-Anarist. Eres kielâmiäštáreh maid Koskimies nomâttij, lijjii Antti Juhháánkandâ Kitti (Meniš-Aantijn nubbe), kote sáárnui Viestâr-Aanaar suommân, Antti já Matti Sarre, kiäh sárnoin Tave-Aanaar suommân, lävdialmai Pietari Valle, kote sáárnui Nuorttâ-Aanaar suommân, sehe vala Uula Morottaja ađai Lesk-Ant Uulá, kote sáárnui Nuorttâ-Aanaar ađai Paččvei kuávlu suommân. Suu kielâčáittusijd lâi T.I. Itkonen čáállám pajas. A.V. Koskimies algâttij pargoos vuossâmuin kielâmiäštárijnis čielgiimáin vistig tergâdumosijd kielâopâlâš aašijd. Taat vuossâmuš kielâmeeštir saatij leđe máhđulávt Jormo-Hendrih ađai Heikki Mattus, mut sun kaartâi luoppâđ pargostis já sajan sun finnij nube kielâmiäštár, kote lâi mahđulávt Mikko Aikio. Tađe ovdil lâi Uccjuv kirkkohiärrá Anders Andelin ráhtám suomâkielâ – anarâškielâ sänilisto, mon A.V. Koskimies oovtâst nubbijn kielâmiäštárijnis tievâsmitškuođij. Kielâpargosis Anarist sun lâi mudoi tuđâvâš, pic oovtâ ääši sun nomâttij, mos sun jieš lâi uáli uccáá tuđâvâš já tot lâi anarâškielâ jienâoopâ čielgim. Uássin ulmuuh ettii jienâduvâid jieškote-uv vyevi mield já vookaaljienâduvah lijjii mudoi-uv suu mielâst läivislágáneh, te lâi vaigâd huámášiđ monnii válduvookaal. Tah-uv ääših vaarâ maŋeláá čielgii, ko sun finnij lase kielâmateriaal kiävttusis já uápásmui kielân pyerebeht. Čohčâmáánu 21. peeivi 1886 Koskimies vuolgij maasâd máádás. Pargo Anarist piištij pajeláhháá pelkuálmád máánu já puátusin čokkâšuvvii ereslasseen párnáimainâseh 100, tovlááh mainâseh suullân 200 já sänivajeseh suullân 75. Maŋeláá T.I. Itkonen jurgâlij taid suomâkielân, tievâsmitij taid jiejâs pajasčälimijgijn já toimâttij tain kirje , mii almostui vuosâteddilâssân ive 1917. Nubbe teddilâs almostui Lea Laitisii toimâttâssân ive 1979. Tivtâstellee, sehe škovlâ- já tieđâalmai Aukusti Valdemar Koskimieš šoodâi Pihlajavesist 7.1.1856. Suu vaanhimeh láin kirkkohiärrá Oskar Wilhelm Forsman já Maria Gustafva Ahlholm. Aukusti Valdemar vaaldij suomâkielân jurgâlum suhânoomâs Koskimies virgálávt kiävtun ive 1906 já nuuvtpa sun lâi-uv Anarist porgâdijn vala Forsman. Sun valmâštui filosofia kanditaattân ive 1882 já filosofia lisensiaattân ive 1891. A.V. Koskimies almostitij maaŋgâid olgosdalduvâid já čuágálduvâid já finnij professor árvunoomâ ive 1926. Sun jaamij Helsigist kesimáánu 5. peeivi 1929. ¶  jo kuoimijdsis raavâdkuálusin, ¶ viärdâdâlmáin jurgâlus ton vuolgâteekstân. Tutkâmuš puáhtá leđe jo-uv ¶ – Mutâ tälvivalastâllâm lii hitruu. Tom keežild šadda kievrân, nuuvt ete pasta pivdeđ kyevti kerd stuárráábijd säpligijd ko ovdil, eeđâi Pallas-Palle. ¶ värree čohčâ-roovvâdmáánust ¶ ”...Kesi-Kunâgâs Kuáti lii hyenes meeccist, mii jiäŋu tälviv já lii pääljis (muorâittáá). Jos saje lii tollum hiäivulâžžân, lii tot stuorrâ tuhhiimettum suijâ markkânij toollâm háárân”. Hyenes ”mecci”, mii jiäŋu tälviv já kost láá uccáá muorâh, ferttee leđe Karlebotn. Tomas von Westen addel kuittâg jyehi tááhust mijjân vuoigâdvuođâ jurdeđ, et markkâneh láá lamaš Karlebotn (Stuorrâvuonâ) aldasijn. ¶ Paldanâs jienah ¶ 1. 2. 3. 4. 5. 6. ¶ Sämitigge Saarela Pirkko ¶ Eres iäláttâsah ¶ kuáti.....89, 90, 105 ¶ b) Čääli kaijuu nummeer rieggei jieškote-uv šlaajân hiäivulâš pessimsajan. ¶ "Sämitigge lii porgâm kuhháá säminuorâi sajattuv oovdedmân já taat lii uáli šiev tubdâstâs säminuoráid já sämitige nuorâirááđán. Lii tuođâi šiev äšši, ete nuorâirääđi pargo lii finnim aalmuglii tubdâstâs já lam palhâšuumeest čiävláá. Säminuorah kärttih kuáhtáđ uáli ennuv hástusijd tááláá ohtsâškoddeest já nuorâirääđi lii tuođâi tárbulâš, vâi nuorâi jienâ, huolah já iävtuttâsah šaddeh kulluđ. Täst lii pyeri juátkiđ ovdâskulij já ovdediđ tooimâ ain vâi säminuorâi sajattâh ovdán sämisiärváduvvâst já syemmilii ohtsâškoddeest." Sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi maainâst. ¶ Ores vuoptâkuálsi tobdá tast, et ton sáhárobdâsâš njune lii ruopsâd já ton keejist lii vala ruákki, mut ij aldagin nuuvt styeres ko kuussâgkuálsist. Orásist lii čapisruánáá uáivi, mast láá maŋaskulij hárrájeijee kuhes vuoptah. Niŋálâs uáivi lii ruostâruškâd, njune ruopsâd já tast láá váhá uánihuboh vuoptah. Orráás čeve lii vielgâd, radde ruostâruškâd, selgi čappâd já čuávjipeeli kuovgâd. Niŋálâs roppâ lii räänis. Vuoptâkuálsi lii 52–62~senttid kukke, suájákeejij koskâ 83~senttid já tiäddá 700~–~1~400~rammid. Kirdee kuálsist iäruttuvá čielgâsávt suájá vielgis tiälkku, mon rasta maneh kyehti kezis tevkis sárgá (orásist) tâi ohtâ säärgis (niŋálâsâst) já alda uáinidijn tot lii-uv šiev tobdomerkkâ verdiddijn kuussâgkuálsán. Niŋálâs jiänáttâllâm lii siämmáásullâsâš roovâ škuurrân tegu kuussâgkuálsist-uv. Vuoptâkuálsi paldâlâsnoomah láá kuálsi , vuoptâuáivkuálsi já koskkuálsi . Majemuu nommâ puátá tást, et tot lii stuáruduvâs peeleest kuussâgkuálsán já njunjálâhân verdiddijn koskâmuš. Vuoptâuáivkuálsi-noomâ oppeet uážuččij hilgođ tondiet, ko vuoptah láá ain uáivist, et uáivi-sääni tast lii liijgás já kuálsi-nomâttâs tondiet, ko tot lii puoh koolsij ohtsâš almolâš nommâ. ¶ Lasetiäđuh Säminuorâi konfereensist: ¶ Damaskosâst oroi Ananias-nommâsâš máttááttâspärni. ¶ Sämitigge ¶ Tot lâi kal taggaar piäggám mainâsäijih. Tot tieđij váhá maid-uv já tot lâi jottáám veikâ kost. Tot lâi jottáám Taažâst, tot lâi jottáám Ruošâ Arkaŋŋelist. Tot lâi uáli koorâs väzziđ vaibâhánnáá já kievrâ nuuvt hirmâd et. Te vaaldij poostâ, postâjođetteijen aalgij. Postâ lâi ain keessiv viežžâmnáál tobbeen Tuáivunjaargâst. Jieš aasâi Viermijäävrist, tobbeen hirmâd sruáŋgáás enâmij tyehin, stuorrâ javrij tyehin. Ko tot postâviežžâmäigi poođij, tallet kaččâlij Viermijäävrist, kaačâi Inneehváárán já tom myeđhi rasta kaačâi Kuáccám 3 kuolbân rasta, já nuuvt Storrâjäävri kiäčán, já maŋgâ penâkkullâm suuvâi uccâ kárbsáin tohon Tuáivunjaargân. Já talle tot vaaldij poostâ já väzzilij Kittâlân. Tot juuđij vääzin tobbeen Pááđáár já Menišjäävri peht, Uđđâtuve já Sovsčielgi já Riemâšjuuvâ já Avveel-Maati peht lâi talle päälgis tohon Pookán, já Pokkáást vittâ penâkkullâm val lâi Kittâlân. Vuorâs ij muidego vázzá nuáđiseelgist nuuvt et, já mađe losseeb nuáđi lii te tađe jotelobboht tot vázzá. Mun muštám tom: tot lâi hirmâd stuorrâ äijih, ärddeeh nuuvt kubduuh tegu čohčâhiäppuš pottâ to, hirmâd kievrâs äijih. ¶ 010 839 3120. Anarist 11.6.2012 ¶ 1. Tuubdâ kooveest ¶ Hiärrá sivnedus tii já varjâlus tii. Hiärrá čuovâdus muáđuidis tijjân já liävus tijjân ármulâš. Hiärrá jurgâlus muáđuidis tii piälán já adelus tijjân ráávhu. Eeji já Alge já Pase Jiegâ noomân. Aamen. ¶ b) Toorjâtooimah ¶ a. Noomât kove loddešlaajâ. ¶ Säminuoráid jieijâs orgaan sämitige ohtâvuotân ¶ Ghana ¶ Mii eeči , kote lah oolmijn! ¶ Máttááttâspárnááh Matt 26:20-25 ¶ 1. Australia 314 ¶ – Ehidist talle arveškuođij-uv, ákku-uv muuštâš. ¶ - Hei, mii tunjin šoodâi muu kuvlân? koijâdij Heikkâ. ¶ - vs. nuorâičällee Inka Nuorgam, 050-382 5179 ¶ Kuussâgkuálsih nuáttuh ¶ SaKaste ¶ A Albatrellus – Käävät – Čánáh A ¶ MAID TOT MEERHŠ? VÁSTÁDÂS: ¶ Porgemáánu aalgâst, ucánjihhii ovdil Ailâ-Maarit puáccám, motomeh Ailâ-Marit aheskipáreh koijâdii, maid puávtáččij porgâđ, et Ailâ-Maarit finniiččij palhâšume ton kuhes pargoost, maid sun lii porgâm anarâš pihtâsij kuárron. Mun jiem vala peessâm kukkeláá ko hämmejim tuše iävtuttâs. Tomgin jiem vala kiergânâm kuussân vuolgâttiđ ovdil Ailâ-Maarit puáccám. Muu mielâst stuorrâ kunnee suu paargon ličij ovdâmerkkân tot, et orniiččij anarâš tyejičájáttâs. Taan čájáttâs ohtâvuođâst puávtáččij leđe Ailâ-Maarit kietâtuojij nurkke. Tiäđustkin puoh tot materiaal, maid sun lii elimis ääigi kuárrum já tuoijum, ij lah muu jieččân kieđâin ige oovtâgin museostkin. Ton pivtâshivvâduv nurâmist tarbâšuuččij iše puoh tain ulmuin, kiäid Ailâ-Maarit lii kuárrum maidnii. Taah pihtâseh tiäđust-uv macâttuuččii omâsteijeid čáitálmâs maŋa. Toh uážuččii leđe tovlááh ja táálááh pihtâseh, mast uáinoo ahe já kevttee já stijlâ. Toos ävkkin ličij tiäđust-uv mottoomlágán muštâlus tast, mon ääigi piivtâs tot lii já moos uáivildum. Talle puávtáččij tutkâđ ovdâmerkkân stiijlâid váhá kuhheeb ääigikooskâst. Toos lasseen onnuuččii meiddei toh kietâtyejitarbâšeh já minstâreh, maid Ailâ-Maarit lii pargostis kiävttám. Jis kiinii eres tiätá mottoom eres vyevi mušteđ anarâšâi kietâtyejipargo, moos Ailâ-Maarit-uv lii uásálistâm, mielâstân vááldám ideaid vuástá já keččâlâm taid ovdediđ. Murâštâm tiäđust-uv čuuvtij tom, et Ailâ-Maarit ij peesâ jieš leđe tággáár čájáttâsâst innig fáárust. Oskom kuittâg, et tággáár juurdâ ličij merhâšâm sunjin ennuv. Čáitálmâs orniimist jiem lah peessâm meendugin kuhás mut tuáivuččim, et taat juurdâ kuittâg kuádáččij, nuuvt et čájáttâs motomin aldapuátteevuođâst ornâšuuččij. ¶ amas enni já ¶ Mut eidu talle ko sun tuostâi – ko ¶ - Kielâkappeer-leeirâ ornim várás 700 € mieđettui 700 € ¶   SUBJEKT pänikyeli petokala ¶ Tutkâmpargo ¶ 29. Ruotâ lii jáválâš ráhtulâšvuođâeennâm ¶ Eres toimâriiskah ¶ Kaari smietâstij váhá: ¶ Kuáđi rähtimmätki Amerikân ¶ 6. Egypti 660 ¶ Hirškikkâ já Myerji lává uccâ, siemin stáálupárnááh. Hirškikkâ lii Myerji kuuđâihásâš viljâ já Myerji lii Hirškiihâ kuulmâihásâš uábbi. Suoi aassâv Säämienâmist enijnis, ejinis já áhuinis čiähusist vyevdist puáris, kossâ aaihâ vuovdâ siste. Aikkâ lii uccâ jávráá riddoost, mii sulâstit ulmui čolmijd eenâb láádu. Jäävrist vuojâdeh liijká siämmááh kyeleh ko stuárráb jaavrijn-uv. Toh láá tuše ennuv ucebeh tego maaŋgah eres-uv tiiŋgah láá stáálui elimist. Stááluh láá-uv iäljáris kuálásteijeeh. Stááluh, stáálui päikki já tävireh láá meid uáinimettumeh ulmuid. Tuše párnááh já motomeh puárásub ulmuuh pyehtih uáiniđ stááluid. ¶ Vuáhádum já cevzim historjá ¶ Jookeerpargopittá 8. Čuávdi ruossâháá. ¶ 104 ¶ – Kuárus lii! nieidah povvâstii. ¶ härmämalikka ¶ Kierâš-loostâ toimâtteijee ¶   ori 19 ¶ b. Mane tot lii sahâdávt aassum? ¶ Mun pelestân keččâlim čielgiđ, et äšši lâi eidu nubij kejij: ko jiem lamaš nuuvt riges, te ferttejim lonottiđ vuosmuu liijkás tivrâs láiguauto meddâl váhá hälbibân. Eino povvâstij muu fiäránáid. ¶ Vijđodâh: 475 000 km 2 ¶ ERES VUOTÂNVÄLDIM: ¶ Taam muurrâš maŋa Small Johnson juuškij enâmijd muáddi ive. Sun máttái vuáđulávt päikkipuáldim muálkkáás tááiđu já ovdedij tom ääigi mávuáiccus aldasáid tievâslâžžân. Suu táiđu uulij agaaveviijnest, tequilast já meskalist rusinijn säppidum imiaqin já suotâs kiinalâš Sam-Sun. Suu čeppivuotâ jođettij suu Friiskon, kost eidu toi peivij tarbâšii korrâsávt čepis almaa. Gill kuáhtám jođettij Albatrossist juuhlán, mii vala-uv muštâččuvvoo, ko piäiváš puáldá njuohčâmijd čunoipárárin Sacramento leeveest. ¶ Sämitige čäällimkodde lii kiddâ 7.7. - 1.8. koskâsii ääigi. ¶ Sämitigge pyevtit já ruttâd sämikielâlâš oppâmateriaalâid ovdâmáttááttâs, vuáđumáttááttâs, luvâttuvâi, áámmátlâš já rävisolmoošškovliittâs tárboid. Sämitigge lii ráhtám kuhheeb äigipaje vuávám, mii ihásávt tärhistuvvoo já mon mieldi materiaalah pyevtittuvvojeh. ¶ jurgâlus lii puustâvlâš jurgâlus sehe luándulâš já idiomaatlâš kielâ já ton lasseen västid ¶ Valjii luudij tarkkuustâllâmsaje nuuvt, et piäiváš lii ¶ juovlâevvis vuáttoo. ¶ Ko Sadrak, Mesak já Abed-Neko lijjii vahaduuhánnáá peessâm tuulâst meddâl, meridij Nebudkadnessar, et kihheen ij uážžum innig vahâgittiđ sii. ¶ Lâi mottoom áldu mon nommâ lâi Nuáidi. Sun šoddâd forgâ vyesi. “Ahaa tääl Jussá já Osmo puáttiv kiälháin piemmâđ mii” Nuáidi smietâi. Pelnub oho keejist Nuáidi šoddâdij vyesi. Jussá adelij ton nommân Trulli. ¶ SaKaste ¶ torske.....121 ¶ Juná já pennuuh ¶       tâdmân. ¶ Pirâstit jieijâd valjim moolsâiävtu. ¶ - Sämikielâlii peivitipšo turvim Ucjuv markkânist 35 502,96 € ¶ Matt. 28:19 τοῦ ἁγίου πνεύματος ¶ Sämmilij toovláš oskoldâh vuáđudui eres tave oskolduvâi náál luándupalvâlmân já oskoldâh lâi šamanistlâš. Sämmiliih palvâlii luánduhäldeid, tego almaid pieggâalmaa, (Biegga-almmái, Bieggagállis), äijihšooŋâimmeel (Dierpmis – Äijjih- Àddja) sehe nisonijd ennivuođâ immeel Sáráhká já miäcástem immeel Juoksáhkká. Puoh enâmustáá uáinojeijee mušto sämmilâš šamanistlâš oskolduvvâst lii nuáidirumbu, maid láá kuvvim el. immeelsymbolijguin. Tergâdis oskolduv uási lâi uhrelaahjij adelem sieidáid, sieidih, main uskuu, ete imeleh ääsih. Sieidih lijjii eromâš luándučuosâttuvah. Tobdosumos sieidi lii Aanaar kieldâ Äijihsuálui. Sieidáid uhredii kyele, piärgu, čoorvijd sehe maŋeláá meid ruuđâ já eres árvutiiŋgâid. Sieidih láá máhđulávt lamaš meid siijdâi koskâsiih räjiuurah. ¶ haavvâr 30, 69 ¶ Haldâttâhhovdâ Juha Guttorm toolâi lekkâmsaavâs. ¶ Elleisellâ lii tegu liemáin tevdum uccâ lastikseehâš. Ton siste lii tuma, já sellâšlijve. Tuma lii seelâ tergâdumos uási tanen, ko tot stivree seelâ toimâm. Tuma siste láá ärbitahheeh, moi áánsust maajeeldpuátteeh sulâstiteh vaanhimijdis. Ovdâmerkkân tust láá häämih ejistâd já enistâd. Sellâšlijve lii káđálduvlágán aamnâs. Sellâšliijvest láá kuheldâlâš jiiváážiih, sellâvyeimiruustigeh. Elleiseelâ sojelis seeini nommâ lii sellâsuozzâ. ¶ EELLIM MEECCIST ¶ Alemus riehti (tavesämikielân) ¶ Irja Seurujärvi-Kari Marja-Liisa Olthuis ¶ Vyejestáim ovdláhháá koskâpeeivi Ironworldin já fiksaastâláim täähi vuoluu-uási, kiddejim kuáŋkkumuorâ sajasis, sruuvejim speeijâl siäinán, luovviistellim tuuvdâmuorâid suovâpoccee pirrâ, ađai Anssi poorgâi tom já kiddejim vala oljolaampu kuánkkumuorân kiddâ, ko pyereebgin saje ij kavnum. ¶   muu luusâ. Mun uážum ¶ Liŋkki seminaar ohjelmân ¶ Kosovo ¶ Aanaarsämikielâ sárnoo tuše Suomâst, nuorttâsämikielâ meiddei Ruošâst. Suomâst kuábbáá-uv kielâ sárnuh suullân 300 olmožid iänááš Aanaar kieldâst, mii lii Suomâ áinoo neeljikielâlâš kieldâ. Ton virgálâš kieláid kuleh suomâkielâ lasseen kulmâ sämikielâ. ¶ Suomâ tievâsmittem biodiversiteetsopâmuš olášume kieđâvuššee tiäđáttâsân (29.11.2001) ¶ – Eeji, alge já pasejiegâ noomân! ¶ Liisá já Don, taat uđđâ kiärpáš, tuáivuttáin kuáimásis pyeri iijâ já suoi val soováin, et tast itten meid Don vuálgáččij Liisáin uuccâđ vorâs kuusâ suándi. Don tieđij, kost kuusah ääsih. Ličij pyeri, et uápisin ličij páihálâš kiärpáš. Suoi soováin, et tast itten, tállán ko piäiváš paijaanškuáđáččii te Don puáđáččij viežžâđ Liisá. Liisá lâi moovtâ já Juhháán suttâm. Kalhân Juhháán tom iberdij, et kiärppái eellim lâi ennuu huolâttemub ko kuuđhâi, mut taat Liisá hommá kal lâi jo liijkás komálâš. Juhháán oppeet pelhiškuođij Liisá, et eiduhân suoi láin sooppâm, et ij kolgâm kuussân vyelgiđ já ko val lâi sevŋâd, te ij-uv Liisá lam smiettâm maiden, ko vuolgij kirdâččiđ sevŋâdist. Kalhân Liisá lâi smiettâm – tom njaalgâ haajâ... ¶ Ruttâ: pudde ¶ Pargojuávhu čällee, pajetärhisteijee Liinu Törvi, Laapi iäláttâs-, jotolâh- já pirâskuávdáš, puh. 040 719 2997, ovdânommâ.suhânommâ@ely-keskus.fi ¶ Sämitige almosčuákkim 15.2.2012. Jienâstem. ¶ puállunjunnjuhčâ.....84, 125 ¶ Tuáváážij peeleest sierâlágánij varusalmai oovtviärdásâšvuođâst já täsiáárvust lii saahâ nomâlâssân tast, et juáhážân torvejuvvojeh siämmáálágáneh máhđulâšvuođah toohâđ valjiimijd, ovdániđ palvâlusâst já šoddâđ palhâšuđ tast. Taat uáivild ovdâmerkkân jieškote-uv juávhoid kullee ulmui vuoigâdvuođâlijd máhđulâšvuođâid ovdánid jieijâs syergist já pesâmist sierânâskovliittâsân. ¶ e. Rekinist Ruošâ ránnjáriijkâid. Puáđus ¶ 1. Maid uáivild ¶  pištem: šadolâšvuotâ kasvisto ¶ Auto  vuojij  stuálpun,  mii  toijui  já  viirâi. ¶ 1. Tricholoma portentosum – Viiruvalmuska – Särgisšoovkâh U ¶ Kuobžâ lii kimmást cuáŋuimáánu loopâst syeinimáánu pelimuudon já čuávjist oovce mánuppaijeed. Kyehti, teikkâ kulmâ čiivgâ šaddeh jo algâivveest já toh čuávuh eenis vala ive-uv puárisin. Toh šaddeh suhâjuátkim ahan neelji ihásâžžân. Ihásij čivgâi ennis čuávvum lii máhđulâš nuuvt, et niŋálâs kuobžâ ij čiivgâ jyehi ive já nuuvtpa paijeel ive puáris čiivgâin lii máhđulâšvuotâ čuávvuđ vala ennis nuuvt-uv puárisin, ko nuorâbehkin iä lah oovdâst. Kuobžâ kuárju tälvipiäjun jo-uv roovvâdmáánu loopâst, teikkâ skammâmáánu aalgâst já njuhčâ- cuáŋuimáánust tot koccáá. ¶ já ooinij, et tot lâi pyeri. ¶ 2) Ovdedeh máttáátteijei tievâsmittemškovlim iäláánšlajâtubdâmist já luándu maaŋgâhámásâšvuotân kyeskee koččâmušâi pedagogiikâst. Ovdedeh uđđâ tiätuteknologia vievâst slajâtubdâm já killeel ovdánem šoddâdem (ml. sämimáttááttâsâst já ton oppâmateriaalpyevtitmist luándu maaŋgâhámásâšvuotân kyeskee ärbivuáválii tiäđu sehe ton suojâlem já áárvustanneem). ¶ Lâi jo eehid. Ánná ij nuuvt hirmâd ennuv láigueemeedis lam uáinámgin, mut tääl taat poođij siisâ já ááigui savâstâllâđ: ¶ Jussá Seurujärvi já Pekka Moilanen ¶ Roppâ lii virdevijvesâš ¶ Puohnâssân mecciappellatiijvah anarâškielâst láá suullân 300 já taa Top 40 listo ađai 40 táválumos appellatijvâd päikkinoomâin pivnohumosoornigist: ¶ 225 ¶ 45–51 cm ¶ − jeessân Matti Morottaja Yrjö Musta ¶ Heikkâ keejâi Áánán já oroi váháš áigáá joskâ: ¶ dynaamisávt/funktionaallávt siämmáánáálá ko KR92. ¶ Uula Morottaja: Joo, helmimáánu tot lâi. ¶ suddâm 130 ¶ Naa, enni moonâi toho olgos, naavittân vâi kote paahusân lâš moonnâm. Te lâi viehâ koskii, te poođij Irjánâš. Viehâ sevŋâd lâi jo tuuveest talle. Toi aigij ko iä lamaškin ulmuin vala laampuh meendu valjeest, nuuvtko tääl láá taan ááigán, et láá jyehilá-án čuovah, kuittâg kaasučuovah-uv jo láá jo tagarijn tuárispelntááluin-uv. Ná, tettee Máárjá aalgij ettâđ toin Irjánáin: ¶   93 ¶ Pyevtittâs: Säämi máttááttâskuávdáš, YLE Sámi Radio, YLE TV2, 2008 ¶  mii Ferttij älgiđ ovdediđ jurduid vuáválâšvuotân. Muáddi ive suái emedáin kuávttáá “hárjuttâlâin” , párnááh išedii mon puohtii. Talle Into vuolgij irâtteijee kuursân já tast maŋa irâttâs finnij noomâ, Aanaar puásuifarmâ já hommá vuolgij pyerebeht joton. Aalgâst lijjii vittâ eergi šiljoost, talle sun oostij kulmâ lase já tääl láá jo 20 ergid. Aaigij mieldi šiiljon láá pajanâm meiddei ärbivyevitupe, 1700-lovvoost valmâštum hirsâtupe, mast láá táál puáris tiiŋgah já pihtâseh, nubbe kuáti já vala suullân kuttâ ive tassaaš lavŋekuáti. Ohjelmpalvâlusah láá meiddei aalgâ oovtâ peeivi puásuisafarist já puásuitálutilán uápásmuumist lasânânâm nuuvt ete táál jieškote-uv ohjelmpaketteh láá jo nubáloh. Tobbeen puáhtá om. uápásmuđ poccuid já piemmâđ taid, vyeijiđ puásuivyeijimkoortâ (tälviv), njuárustâllâđ, kištottâllâđ veikkâbâ sovskammuu leggistmist já poccui kiddâ väldimist, puáhtá káhvástâllâđ teikkâ purâdiđ láávust já veikkâbâ tánssáđ. Puávtáh meiddei tiiláđ sämikaastâ, hárjuttâllâđ juoigâm teikkâ tuuttâđ táluvievâ juoigâmân. ¶ & Vermeer 1986: 55–56; Vehmas-Lehto 2002: 91–92; Vehmas-Lehto 2008: 19–20.) ¶ Jookeerpargopittá 7. Täsitiäddu ¶ 3. Noomât kuuloold tábáhtuvvee hämimolsom ¶ Lieggii várugávt spijkkár. Ele kuoskâ spijkkárkiäčán, ko tot lii tuotâ kume. ¶ AIL ( tavesämi-,aanaarsämi- ja nuorttâsämikielân) ¶ – Amahân moovtijd, ko kulá tast, jurdâččij Ristin-riävská. ¶ +15˚ raavâdamnâseh raavâdamnâseh ¶ Sämitiggeest lijjii ohtsis 83 ovdâsteijed sierâ pargojuávhust. Sämitigge ráđádâlâi muštâlusive sämitiggelaavâ § 9 miäldásijd ráđádâlmijd ministeriöiguin kulmii já eres virgeomâháiguin neljii. Lasseen sämitiggeest lijjii kerdiluándusiih čanosjuávkku- já ovdâstemteivâdmeh 65 keerdi. ¶  teikâ Vuosmuš nooveelčuágáldâh anarâškielân ¶ já majemuu seibikeejist kessui ¶ Täi persovnij lasseen láá vala eres-uv jienah, moh kuleh tagarijd nomâttes ulmuid. Motomijn persovnijn láá tuše muáddi vuárusääni, motomijn vist eenâb. ¶ Kirjeh láá finniimist Sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuvâst já toh juáhhojeh škovláid nuuvtá. ¶ Kavnum tävirijn iänááš lijjii ellei täävtih, päänih já čuárvih, maid tutkâmjuávhu osteolog analysistij jo suollust. Tähtimateriaalist lijjii kavnâmist kode/poccuu, kaaicâ/saavzâ, čuuvčá/hurečuuvčâ já tärhibeht miäruštâlhánnáá njomâtteijei já luudij täävtih. Täävtih hävdiduvvojii maasâd kavnâmsajasis, já tuše mottoom tähti valdui vuárkán jotkâtutkâmušâi várás. Maaccâtmáin totkeeh halijdii kunnijâttiđ sämmilij pase pääihi. Tavttijd tohhum radiočiđđâäigimiäruštâlmij vuáđuld Äijihsuollust lii uhredum 1300-lovvoost 1600-lovo räi. Suollust kávnojii meiddei Vasili Shuiski 1600-lovo aalgâst teddilittem silbâkopeekka já veškipeeldi pittá. ¶ Mii automätki moonâi-uv mudágávt, ko autost tooimâi čuásudem já muu nubbe viljâpeeli, 2,5-ihásâš kandâ, láávlui ubâ määđhi “I don't care, I love it!” . Oinim keŋŋuruid muorâi vyelni, ennuv čuoppum arvemeeci, čuođijd čapis kuusâid, mutâ jiem oovtâgin koala. Jis sij tobbeen vala čyeppih eucalyptusvuovdijd, te koalah forgâ láppojeh. Iä toh riävuh muorâin ellee uccâ tiiŋgah pyevti vyelgiđ piäldui rasta vandârdiđ já uuccâđ uđđâ eellimkuávluid. ¶ 9. Nähkisuájá, kirdee njomâtteijee 26 ¶ Säämi taaidâ ¶ Iđosšadoh ¶ – Mon kieŋŋâlsun lii táát kurrâ? ¶ Sämmilâš lahâalmai John B. Henriksen Kuovdâkiäinust väljejui čohčuv 2008 jođettiđ OA-vuáháduvâst tuáimee uđđâ algâaalmugij äššitobdeejuávhu (Expert Mechanism on the Rights of Indigenous Peoples). Äššitobdeejuávhust láá ohtsis vittâ jeessân, kiäh láá Taažâ lasseen Kongoost, Malesiast, Filippiinijn já Costa Ricast. Henriksen tuáimá meiddei sierânâsäššitobden algâaalmugij Gáldu -nommâsâš kuávdážist, mii lii Taažâ Kuovdâkiäinust (Resource Centre for the Rights of Indigenous Peoples). Gáldu päikkisiijđoin kávnoo ennuv tiätu maailm algâaalmugijn. Puávtáh keččâđ tobbeen meiddei maaŋgâid sämmilijn muštâleijee videoid. ¶ Aamnâstijn pieijih viäddáid kume čáácán njyebžiluđ já kuuđâlm lyeddejuvvoo. Tuuvdâveedâ lii juurbâs. Tuuvdâviäddá lihâttâlmáin finnee tuáján halijdum häämi. Kođemist kevttih tyejiniävvun poccuu täävtist rahtum náskál. Uccâ puuvkoš lii šiev iše viäddái luáddum aalgâst, mut tast maŋa viäddái luáddum tábáhtuvá kieđâiguin. Tyeje sessiisteleh ivniimáin ton ostoost já loopâst vala vuoidâmáin oljoin. (Tekstâ Matleena Fofonoff) ¶ nálášuttem . Kyelišoddâdemlájádâsain šoddâdum luosâčiivgâi toollâm ovdil meerân kyeštim ton juuvâst, moos tuáivuh taid maccâđ kuuđđâđ. Toi muušton páácá juuvâ haajâ. Vrd. nálášem. ¶ Sämitige saavâjođetteijee Juvá Leemit, Klemetti Näkkäläjärvi ¶ 1. Mii ohtsijd lii čuávvoo ¶ s. 218 ¶ Puáris noomah ¶  adveerbah 102A Jáávri pillâšumán pyehtih vaikuttiđ maaŋgah ¶ ● kuácceevyevdi ● ¶ Kaarina Mattus já Matti Morottaja ¶ Raddevuovdâ siste láá kyehti kiäppá, moi kođos lii tavlukuobbâr nálásâš. Áimu jotá vuoiŋâdijn vuáruttuvâi kiäppái siisâ já olgos. Áimu jotá njäälmi tâi njune pehti kiehârâtmân , mast kuábbáá-uv kiäppái suárrán ohtâ kepispoccee . Taah juáháseh ain ucebin já ucebin syerrin já maneh loopâst kepispuljâráid . Kepispuljâreh láá tuše nálukeeji matsiih, mut toh laa muáddičyeđe miljovnid já toi oohtânrekinistum vijđodâh lii stuárráb ko tuu luoka lättee vijđodâh. ¶ –~Kale toos ferttee kavnuđ luándulâš čielgiittâs. ¶ Kuldâleijein ohtâ eeđâi: ¶ siskáldâs já viestâ tááhust. Jurgâlus lii viehâ sänitärhis jurgâlus sehe luándulâš já ¶ 10. Lactarius torminosus – Karvarousku – Soovsâruávsku U ¶ Ko čääci uulâtškuođij näpičuáli suuláid já pajeláhháá tast, te tallet jyelgih iä innig toollâmgin olmânáál ponneest cuápci já nuuvt mun káškáttim káávvud. Siämmáá náálá keevâi iärâsáid-uv já selvânij-uv, et čääsi sälttiprooseent lii penttâ 25. Tot uáivild tom, et jis lii 750 rammid čääci já toos lasettuvvoo 250 rammid putes sältti, te finnee ááigân Jáámmâm meerâ čääsi. Ko čääci kobđottij ulmuu nuuvt pyereest, te lâi aaibâs tušše ubâ viggâđgin puohčâliđ taggaar čáácán. Nuuvtpa tuuđâim-uv tuše vuojâdiđ já kobđodiđ káávvud ton čääsist. Malvela Esko eelij viežžâmin riddoost vala aavis-uv, maid sun maka luvâdij káávvud veluttâlmáin Jáámmâm meerâ alne, tegu seeŋgâst kuás-uv. ¶ c. Mississippi (Tave-Amerik kuhemus juuhâ) ¶ Sámi Juovllat-loostâst 1979 ¶ Pyeri paaimân ¶ musijkkáreh . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 ¶ Tiäđáh-uv, moh láá luttihâš, tikke tâi jiegâttem? Toh láá kollekuáivoi adelem noomah kollečolmijd, moh kávnojeh Säämi kolle-enâmijn. Kolletoidem lii korrâ pargo. Kollenalliis eennâm kuáivoo räänin ađai káárán, mast kolgee čääci joođet keppâ eennâmšlaajâid meddâl. Káárán pááccâm eennâm komettuvvoo vaskoolân. Ton eennâmamnâsist toidoo uáinusân máhđulâš kollečunoi tâi -čalme. Taan räi kavnum kollečoolmijn stuárráámus teedij 393 gr já tot kavnui Suáluičielgi kuávlust. Pááđáárjáávrán lyeštee Lemmee já Avveeljuuvâ Kuttoor kuávlu láá meiddei tergâdis kollekuávluh. Mađhâšeijee puáhtá iskâđ kolletoidem Taŋgavääri kollemuseost. ¶  ij 10. VÁSTÁDÂS ¶ KTK05 ive 2005 almostum anarâškielâsâš Kirholij toimâttâsâi kirje , jurgâlâm ¶ KIEDDI ¶ Säämi parlamentaarlâš rääđi (Suomâ, Taažâ já Ruotâ sämitigij oovtâstpargo-orgaan) aalgât 1.1.2013 ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát-/reesuurskuávdáá vuáđudemproojeekt, mii nohá 30.6.2014. ¶ Torjuuh mieñettuvvojii čuávvoht: ¶ a. táálunkuávlust ässee kiinaliih ¶ Jieijâs hiävuš lii maŋgâs peivinaver. Ovdil hiäppuš haahâm tarbâšâh ennuu tiäđu já hárjánem hiäppušijn. Tom finniih tuše hárjuttâlmáin. Puávtáh koijâdiđ raccastem- tâi njolgetaalist, finniiččih-uv jieijâd tipšohiäppuš. Uážuh hoittáđ já kustiđ tom, já siämmást uápásmuuh hiäppuš taavijd. Kuáhtááh uđđâ ulmuid já peesah “hiävušulmui” juávkun. Raccastemtiijmijn oopah vuáđuaašijd. Uáhum, njolge já ruottâm láá hiäppuš lävkkišlaajah, moh šaddeh uápisin juo vuosmui tijmij ääigi. Ko vistig hárjuttâlah raccastem, puávtáh hárjuttâlškyettiđ veikkâ iästuraccastem tâi vyelgiđ fáárun raccastemvaajâldmân . Škovlâraccastem lii tego hiävušbaaleet: hiävuš oro toimâmin jurduu vuoimijn, mut tuođâlávt tot lii škuávlejum nuuvt pyereest, et tot tottâl raccasteijee ucemus-uv oonâ. ¶ 75A Ålandân lii vuovâs uápásmuđ pyeráin. ¶ MAHT TOT TÁBÁHTUVÁ? VÁSTÁDÂS: ¶ Broilereh láá ovdedum šoddâđ uáli jotelávt. Toh puáhtojeh käniviässun siemin uvjâuđâgâžžân. Broilerkäniviäsuh láá táválávt stuárráh: siämmáá viäsust pyehtih leđe joba 15 000 käännid häävild. Broilereh šoddâduvvojeh lätteekäniviäsuin. Viiđâokkosâžžân toh láá juo olesšaddosiih já toh koddojeh. ¶  sajehaamij Eennâmkode oovtâstpargojuávkku (EOJ (MYR)) ¶ čarviittâh ( kumeštâščarviittah, epilepsia) tipšo ¶ Jurgâlusah: Ilmari Mattus, anarâškielâ já Eila Rimpiläinen, eŋgâlâskielâ ¶ – Iberdâm kale. Na puáđi! Väldeen taid stuorrâ laavhâid já kaasâid vala fáárun, te uigâdeen tohon puoh tuu tävirijd! ¶ tääsi: ovdâmáttááttâs - 3 lk ¶ Oskotubdâstâs ¶ kielâpalhâšume. Sámi Siida –servi uážui palhâšume sämikielâ sajattuv naanoodmân porgum ¶ ruáhukiärttusâš = ruokokerttunen 208 ¶ fiijnâstellimsruuvâ hienosäätöruuvi ¶ riddostielâs . Čäcistielâs, mon ponneest šaddeh čäcišadoh. Riddostielâsân kulá še tot uási čäcirääji paajaapiäláá riddoost, mii šadda tulve vuálá já maid šuármuh njuoskâdeh. ¶ Joovnâ jurduuh siähánii, nuuvtko ovdil-uv já suái sirduin ulmuimaailmân. Jieŋâpureheh lijjii sajestis. Lâi mahtnii oomâs leđe oppeet jieijâs mailmist. ¶   Collybia ¶ Nuorttâlâšlaavlâ ¶ Savzâ ađai niŋálâssavzâ kuáddá ohtii ivveest joba nelji lábbá. Lábbáh njameh saavzâ mielhi 4-6 mánuppaijeed. Oressavzâ kočoduvvoo vierccân . ¶ Nube maailmsuáđi stuuimeh kuittâg aldanškuottii meid Čovčjävr kuávlu já veikkâ lijjiih talle vala kaandâš, te karttih tuođâštiđ suáđi mielâttemesvuođâ Äiđijávráá riddoost Kärigâsnjaargâ luodd´ iäru alda, ko saksaliih tyemmejii ryešilijd suátifaaŋgâid. Tast maŋa karttih kyeđđiđ Säämi já vyelgiđ iärásij náálá evakkon Ylivieskan já veikkâ njuolgist rintamast jieh kuássin šoddâmgin leđe, te suátiäigi já suáldátteh kuittâg kullojii Tuu pärnivuođâ mestâba jyehipiäiválâš elimân já vaarâ ton suujâst Tun tubdih maaŋgâid varâlijd miinaid já lemnuid nuuvt pyereest. ¶ – sämikielâ máttáátteijen Alta ollâškoovlâst 1980–82, ¶ Kielâtaho-palhâšume 2015 ¶ b) Lahna d) Kuha ¶ 15A Veitâlâs jottee käänih šnuákkuh purrâmâšâs enâmist ¶  jämimist 10. ALKU-haavâst váldoo vuotân haldâttâsohjelm ulme säämi kulttuurjiešhaldâšem tur-viimist, ILO 169-sopâmuš ratifistem máhđulâžžântohâmist sehe tave-eennâmlâš sä-misopâmuš ratifistem máhđulâžžântohâmist. ¶ Uccpárnáá Vuoli Ilmar ¶ lasâcimccâhijd. ¶ monnjâvuáđu = takapohja ¶ - Nuorttâsämikielâ jurgâleijeeh lijjii vihkuudâttâm kielâ siäilutmân já movtijdâm jurdust, et kirhoost-uv puáhtá toimâttiđ palvâlusâid jieijâs eenikielân – täid ulmuid kirkko lâi tehálâš uási sii eellim já identiteet, muštâl Skopets. 1980-lovvoost tábáhtui ortodoksâlâš kirhoost nubbe nuorttâsämikielâ tááhust merhâšittee äšši, ko ive 1983 algâttij nuorttâsämikielâlâš kanttor Erkki Lumisalmi mätkikanttor pargoid Avelist. Ton rääjist lii nuorttâsämikielâ kullum ovttuu Tave-Laapi ortodoksâlâš kirhoin, muštâl Skopets. ¶ – Na mun kuittâg lam taan räi čáállám pennáin já pápáráin puoh teividmijdân pajas, já pyereest lii moonnâm, Poolishovdâ palijdij. ¶ sávjáduvvâš = urpiainen 51 ¶ Tiäđust-uv Jovnâ lâi tast maŋa joskâ, ijhân häldee uážžum härdiđ. ¶ Fakkist togobeht, kogo KLM maašin koolgâi vyelgiđ, čuážui mottoom kieddipargee. Sun kulluuttij, et KLM maašin maŋanišij suullân kuttâ tiijme. Eidu taam mun lijjim-uv vyerdimin! Rivgoo kočoi puohâid moonnâđ jonon jeđe sun juovij juáhážân rijjâ purâdemkuponki. Mun še finnejim taggaar. Mut kuponki lumostân smietâškuottim, et kolgim suáittiđ pááikán já muštâliđ vuod, et puáđáččim maŋeláá. Ko lijjim kuáivumin puhelin, kuullim almottâs, et Finnair kirdememedij jasko lâi eidu nuuhâm já et Finnair kirdemjotolâh pieijuuččij joton tállân. Mun smiettim, lâi-uv must liijká-uv tuoivâ peessâđ pááikán. ¶ Ko ij arvam, te ulmuin ij lamaš purrâmâš. ¶ ČOOVDÂSÄÄNIH ¶ Ovdil ko algâttim oopâid Säämi máttáátâskuávdáást, te luuhim Sollefteåst, mii lii Ruotâ koskâuásist. Tobbeen oppim sämituojij hammim já Alpine line. Ko juuttim sämityejiškoovlâ, te must iä lamaš sämmilâš máttáátteijeeh, pic mun ferttejim távjá suáittiđ pááikán iänán já koijâdiđ maid já maht kalga mon-uv porgâđ. Oopâi algâttem Juhâmohheest vaikuttij munjin nuuvt, et ovdánim tobbeen uáli pyereest, eromâšávt tyeje syergist, ko tobbeen lijjii sämmilâš máttáátteijeeh. ¶ ij lah siämmáá almalâš ko láá tuu puuzah. ¶ MII LII KAASTÂ? VÁSTÁDÂS: ¶ Juáigusoovdânpyehtim Andte Gaup-Juuso ¶ kyermiautokolonna. Piištij viehâ kuhháá, ovdilgo puoh autoh lijjii moonnâm lappâd. ¶ Válduolmooš: Niiles West ¶ Uganda ¶ Proojeekt ulmeh ¶ styeredem ¶ Mist niäljádluokkalijn maŋgâsist já tiäđust-uv puohâin mist puárásubboin aldasáid juáhhást lijjii polgupyeráh, moiguin koostâim veikkâ kuus já mijhân kale škoovlâ nuuhâm maŋa ain vyeijilijm, kuás kuus-uv. Ohtâ pivnuumusâin soojijn lâi Myeiđivääri Kärigâsnjaargâ luoddâpellâst, kost lijjii saksalâš suátipasâttâsah; kiiveer, piiskatyyki, áimutuástumkiiveer já eres-uv viärjui lemnuuh veikkâ mon ennuv já toh lijjii mestâba uáinusist. Ij tarbâšâm ko váhá kuovzâstiđ parakkisaje te algii kale kavnuustâllâđ. Laavijm nuurrâđ jieškote-uvlágánijd lemnuid hivvâduv (soolâ tievâ), cokkiittiđ tuulâ já pardeđ taid lemnuid tuulân tegu háálguid já jiejah laavijm moonnâđ aldemui peesij tuáhá čiähusân. Lâi hitruu kuovlâđ toi tyehin ko lemnuuh pávkkáástâlškuottii. Motomeh vist njurgejii já kirdii tullâčuođâlmáin kuhás já eskin pävkittii. Korrâsumosávt pávkkájii piiskatyyki lemnuuh, moh lijjii suullân 40-senttisiih. Tain lâi kyevtkiärdásâš pävkittem, ko luođâ meiddei lâi pávkkájeijee. Ucemustáá varâlâš lâi tyykiruuvtâ vildâskittem. Tyykiruuvtâ lâi tegu kuhes čapis makaroon, mii puolij hitásávt, mut ko lâi tiädu vyeni, talle tot vildáskij. Koolgâi cokkiittiđ oovtâ ruuvtâmakaroon nube keeji, mii lâi suullân 40 senttid kukke, lyeštiđ tom enâmân já kammuin várugávt teddiđ eennâm vuástá tom keeji, mii lâi pyelimim. Talle tot saatij šiev luhhoost njurgiđ tobbeen kammuu vyelni já kirdeđ maŋgâ meetter tullâkeejist meddâlkulij váhá siämmáánáálá, ko tááláá ääigi “ilotulitusraketeh” . Stuorrâ tyykilemnust (suullân 80 senttid kukke) lâi ponemustáá cokkiittâsruuvtâ taggaar kägissehhii siste, mii rimmâguođij uáli jotelávt. Tom ko cokkiittij, koolgâi anneeđ huolâ et ij puáldi kozâidis. Ohtâ hitruus vyehi lâi tot, ko navlij päävkithánnáá kiiveerlemnuu pecičuoldân kidâ madduu räi, tastmaŋa stellij spijkkár naali oolâ já kuudij tom časkemáin keđgijn spiijkárân. Pävkittem ij lamaš nuuvt hirmâd jiennii, mut tot toovâi tast nuuvt kiäldulii, et luođâ maka vuolgij vuáluskulij tegu pissopiijpost. Tast-uv koolgâi anneeđ huolâ, et ij puáldi kozâidis. Jis čuoldâ lâi mieskâm, te leemnâ saatij “korkkađ” meddâl sajestis. ¶ Somalia njargâeennâm H4 ¶  kukkodâhmolsom) ¶ Tooimâ vijđesvuotâ 4800 bruttom2 ¶ Sämitige stiipeend ožžuu čuávvoo nuorah: ¶ Sämikielâ já máttááttâs kolgâččij ovdediđ olesváldálávt ¶ Tapiola Nilla, sj. ¶ – Jáá-á, kuobžâ huhkái já joođhij määđhis. Togo šlođâdijnis tot njunnij kuuđhâmievtâ kulij, mut tot-uv lâi vala ubbân jieŋâst. Phyh, ij kuuđhâidgin puávtáččii vuáppuđ. Kuobžâ aalgij leđe tääl tuođâi nievris mielâst. Tot luágui riidon já aaicâi čiävrá čierâstâlmin. ¶ Mätki Minneapolisân piištij 40 miinut já ko lâim siäivum, te ussáim terminaal tom uási, mast vuálgáččij munnuu Atlant kirdee. Tot kavnui já algijm vuordâččiđ siisâ peessâm. Vyelgimäigi aalgij aldaniđ, mut mihheen ij tábáhtum. Viijmâg poođij tiäđáttâs, et maašin tärhistuvvoo, ađai tiätu uásih tast já tot pištáččij mottoom ääigi. Viijmâg ääših čielgii já peesâim kurgâliđ juumbon (Boeing 747) siisâ. ¶ Nuorâi taaidâtábáhtus ¶ » Tuođâi: näävt kievrâs osko jiem lah kavnâm oovtâgin israel- ¶ d. Mane tot lii häärviht aassum? ¶ Kale tovle-uv juttii, kiäh ráiđuigijn, kiäh poođoig. Ovttáin ergiijnhân kale huápumusâht peesâi-uv já jies lijjii hervâ uávuttâh, leeŋgeh já määlejum šieu kerris já viššâlâs vuájáán, te ij ohtâ penâkkulm kuhe pištám. Muu eeči eelij ohtii ohtân ohhoost Reisvuonâst já ko tobbeen poođij, te smietâstij: ¶ – Cuovkkân. Já čuárvihiärrá poovčâg, ko tot lii ellee čuárvihiärrá. ¶ Sämitigge 2010 ¶ Njellim čäcivandârdemkiäinu lii uáli šiev peivimätkičuosâttâh kanotijguin jotteid. Kiäinu vuolgâ- já nuuhâmsajeh láá Njellim siijdâ já ton palvâlusâi alda. Veikkâ kiäinu jotá-uv viehâ alda aassâmkuávlui lappâd, te tot lii uáli meccieennâmlágán. Riddoin iä aasâ ennuv ulmuuh. Riddomeecih láá luándutiileest já čääsih láá kirkkâdeh já rähtihánnáá. ¶ Čäcielleeh finnejeh haapi ááimust tâi čääsist ¶ e. Jaapaan lii ráhtulâšvuođâ stuorrâväldi. ¶ Taat tábáhtui talle, ko lijjim räjikosáttuvâst pargoost já láim pargoskipárijnân jotemin partiost. Oinijm ko mottoom turisti šlivgo stáágu uccâ juuvâšriddoost. Moonáim sahhiittâllâđ suu já táttoim uáiniđ kuálástusluuvijd. Ko toh lijjii oornigist, te almaš iätá ¶ Vyeitteeiävtuttâs tahhee palhâšuvvoo 1 000 euroin. Nubbân puáttám iävtuttâs lonestuvvoo 200 euroin já kuálmádin puáttám 100 euroin. ¶  koččâmušsäänih   1) Salvânjesânistmáin (ketjujäsennys), Nipso keejâi merâkuávlun aaibâs tegu ličij ¶ - Tääl kale lam vahâgist uigâdâm teehin meiddei Heeihâ arvesyeje! Tothân lâi nuuvt siämmáálágán! ¶ Vaaljâpaajeest 2004-2007 almostittum materiaal ¶ Tábáhtus tekniikâst västideh sämitige palvâlemohtâduv tekniikalmaah Joonas Saari já Janne Lappalainen, säämi máttááttâskuávdáá Erkki Feodoroff já Tuupa Records Heikki Isokoski. Tábáhtustekniik orniimân uásálist meid Yle Sámi radio. Sajos Dolla-auditorio addel tábáhtusân fiijnâ raamijd, ko kiävtust lii teatter- já konserttáálu jienâ- já čuovâtekniik lasattâsâidiskuin. ¶ kuhemus suávi keejist ¶ Vuáđumáttááttâs kuálmád luokan uáivildum aanaarsämikielâlâš pirâstiäđu uáppee kirje já pargokirje láá almostm. Kirjeh láá Otava ´Koulun ympäristötieto´ –kirjerááiđu heiviittum jurgâlusah. Kiirjijd lii jurgâlâm Ilmari Mattus. Rááiđu niäljád luoka kirjeh láá pargo vyelni. Luuvâ lase ¶ – Mut kii te tot talle lii? Puállunjunegis smietâi. ¶ Toimâttâskodde ¶ – Kalehân tot muu mielâst táágu lâi ko mun vuolgim! Postâloová kuittâg lii tuođe! ¶ Lasetiäđuh: www.samediggi.fi > Olgosadalduvah > Oppâmateriaal ¶ 1 2 3 ¶ – Taa liijká lii váhá koškásub kove, ákku iätá já teddil Sáárá mááccuh kove uáinusân. Taa lii meid Maati uđđâ kurekammui kove, ákku iätá já čáittá vala majemuu kove. ¶ Ingá, Ánne já Niiles peessih riipân já kárvudeteh sämimáccuháid. Kárvudâttâm ij lah kuittâg meendu älkkee, pic tärhis pargo, moos taarbâš iše. ¶ Gorillah láá suullân ulmuu kukkosiih, mut väŋkibeh. Toh lihâdeh táválávt neljijn ruovjijn enâmist já oceh šaddoraavâd. Gorillah iälusteh peerâjuávhuin. Oráseh čäittih vyeimis almaastâlmáin, toh rummutteh raddees, tancâsteleh já šluvgeh miestuid. Gorillah láá joskisluándusiih, já taištâlmeh láá härvinâšah. Simpans já gorilla vijđánemkuávluh láá ubâ ääigi káržumin vuovdij čuoppâmij já viljelmij vijđánem keežild. ¶ – Toh lädiáámmátteh iä lah kale sämmilij várás muu mielâst! Luhhoost tun kuittâg lah puátimin maassâd teehin luhâmij maŋa! ¶ Háisoo, tot skelmâ, lâi toppim maašin já kaačâi patârâsân tiŋgâ kietâkaavâst. ¶ sijn láá kulâtteijeeh ađai šaddoporreeh já piäđuh. ¶ Cissááš -nommâ lii tiäđust-uv iänááš kevttum almosnommân já šlajânommân Parus -suuvâ luudijn. Toos lasseen cissááš lii lamaš Säämi maailmist anolâš nomâttâs puoh midáttes uccloddáid, moh iä tađe pyereeb noomâ lah tarbâšâmgin. Tovlááh anarâšah láá kale tarbâšâm-uv mottoomlágán noomâ cissáážân: sijjân cissááš lii lamaš nuáidilodde, mon uáinim lii tiättám hyene aainâs-uv riävskápiivdost. Itkos kirjeest lii taggaar-uv tiätu et "cise koddá máánu" . Vissâhân eidu tondiet šiljocissái piemmâm-uv lii olláám Sáámán esken tai aaigij lädikulttuur peht. Läddliih kale láá annaam cissáid šiev lodden: taid ij lah uážžum koddeđ, amas sattuđ mihheen vahâgijd. ¶ s. 15 ¶ Roomalâš suátijuávhu hovdâ kuulâi et Jerusalemist lâi moive. Sun vuolgâttij toho tállán suáldáttijd. Sij valdii Paavvâl kiddâ já pieijii suu faŋgâlân. ¶ Beringčuálmi A2 ¶ 7. ¶ Čuákkim maŋa tuálvuim Oiva páikkásis, kost Avni, suu eemeed faalâi mijjân käähvi. Tast maŋa vyejestijm Pengillyn já peivi lâi onnáá noomâst čuákist. ¶ Vuomuš Piättárkirje lii almostum 1976 ijge 1973, maht käldee iätä. ¶ MEDDÂL ¶ kiđđgodde ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 167 ¶ tuástumamnâsijguin = torjunta-aineilla 31 ¶ – Mij kolgâp kiergâniđ Raanskan mannee TGV-junán, muu käälis čielgij konduktöörân. ¶ 19.11.2009 ¶ – Tääl kale lam vahâgist uigâdâm teehin meiddei Heeihâ arvesyeje! Tothân lâi nuuvt siämmáálágán! ¶ Eenikiellâm sämikielâ ¶ Puállunjune čiäruškuođij. ¶ SomBy ¶ Jeegih láá uáli táváliih jyehi kuávlust Suomâst. Suomâ kulá-uv Euroop jiäggáámus enâmáid. Mane tääbbin láá ennuu jeegih? Jegij šoddâmân vaikutteh šoŋŋâduv čuásusvuotâ sehe eennâm täässivvuotâ. Mii šoŋŋâdâhtiileest čääci lievlist hitásávt já nuuvt tot páácá kováduvvijd orroođ kuhebáid-uv aigijd. Tágáráid lahtâ soojijd láá šoddâm jeegih. Jeggiaaseest šaddeh siähtáleh, moh jämimis maŋa eennâmluveh lavŋen. Jeegih šaddeh meiddei talle, ko ucebeh mecciladduuh ubbojeh kuuloold kiddâ. Meerâst eennâmpajanem puáđusin ittáám eennâm jeggiluvá älkkeht. ¶  čuávvuvâš PUOLA ¶ Čuhčákimesämmir JUM Čovčjuuvâ uáivuš 2,5 km MV. ¶ Ateena ¶ Ores stuorrâviettust lii uáli tevkis uáivi, mii kildá masaba ruánááivnásâžžân. Tast radde já čeve lává še tevkkâdeh, čuávji vielgâd já selgi lii räänis, njune čuovjâd já čalmeh fiskâdeh. Niŋálâs sulâstit viettuu, mut njunemaddust lii távjá eenâb vielgâd, nierâin kuovgis tiälhuh já seelgist ränis piceivne. Stuorrâviettuu lii 40–51 senttid kukke, suájákeejij koskâ 75 senttid já tiäddá suullân 700~–~1~000 rammid já kuohtuin suhâpeelijn váilu vuoptâtieppi. Stuorrâviettuu purrâmâšliiston kuleh skáálžuh, skuápuh, kaccuuh já čäcišadoh. Taid tot puáhčá jäävrist tâi ton ponneest. ¶ 2. SÄÄMI AARÂHŠODDÂDEM ÁÁRVUH JÁ ULMEH Aarâhšoddâdmist vuolgâsaijeen lii párnáá hiäđu já vuoigâdvuođâi turvim. Aarâhšoddâdmist lii stuorrâ merhâšume meiddei párnáá pyereestvaijeem já tiervâsvuođâ ovdedeijen. Taam vuáváámist aarâhšoddâdem iberduvvoo aarâhšoddâdem väldikodálâš linjiimij mield siskáldâslâš termân. Aarâhšoddâdem miärušteleh párnáá jieškote-uv eellimpirrâsist tábáhtuvven šoddâdâslâš vuáruváikuttâssân, mon vuosâsajasâš ulmen lii ovdediđ párnáá olesváldálâš pyereestvaijeem . Säämi aarâhšoddâdmist lii merhâšittee rooli nuuvt párnái sämikielâ já säämi identiteet naanoodmist, ko meiddei sämmilij siäilumist jieijâs aalmugjuávkkun. Sämikielâ máttááttem- já iäláskittemovdâsvástádâs kalga jyehiđ pääihi, aarâhšoddâdempalvâlusâi já vuáđumáttááttâs kooskâ. Säämi párnáást lii vuoigâdvuotâ uážžuđ torjuu aarâhšoddâdempalvâlusâin vâi sust šodâččij jieijâs kulttuur jeessân já sun opâččij sämmilij tiäđuid, tááiđuid, vuovijd já áárvuid. Sämmilâš aarâhšoddâdemtoimâ vuáđuduvá sämmilâš árvoid, moh láá eromâšávt kielâ, suuhâ, siärvádâh, noonâ identiteet, luándu, ärbivuáváliih iäláttâsah, suhâpeelij koskâsâš täsiárvu já olmoošvuotâ, maaŋgâkulttuurlâšvuotâ, ráávhu já soovâdvuotâ. Säämi aarâhšoddâdem ulmen lii olmooš, kote lii jiečânâs, ovdâsvástádâslâš, sosiaallâš, luándus já tááiđus peeleest maaŋgâpiälásâš já kiäst lii jieijâs táátuvyeimi já árvuštâllâmnahcâ já kote piergee uđđâáigásâš ohtsâškoddeest. ¶ 10A Käälbi peeljist lii kilgool. ¶ Čyetpecsuálui = Satapetäjäsaari ¶ b. Pyevti škoovlân mielâkiddiivâš uđđâs. ¶ Puohnâssân lam tuođâi čiävláá sämmilâšvuođâstân, jiemge hepânâš tom. Ij koolgâ leđe rámmáá, mut ij lah puástud leđe čiävláá tast, maid lii já moos kulá. Hepânâššâm lii majemuu ihečyeđe ääigi oinum aaibâs tuárvi. ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 25 ¶ Lostâ lii nuuvtá, mut tiilájeijee ferttee mättiđ anarâškielâ. ¶ Pargeeh , moh láá enâmustáá já tuálih mievtâ jiegâst; toh skáppojeh raavvâd, tipšoh kunâgâttâr já ton moonijd, čorgejeh já spesiaalâšuveh maŋgáid pargoid. Pargeeh iä ele meendugin kuhe, ko toi pargo já eellim lii koskâttuvâi uáli varâlâš. Toh kärttih porgâđ kuhes já varâlijd raavvâduuccâmmaađhijd já tuše uási tain mäccih miehtân maassâd. Maaŋgâin kutkâohtsâškuudijn pargeeh spesiaalâšuveh tiätu pargoid. Ovdâmerkkâ pargee spesiaalâšuumeest lii lostâčyeppeeh ( Atta ), main láá jieijâs pargeeh kuoppuu šoddâdmân, loostâi čuoppâmân já kurppomân. ¶ 5 Čääli sárgái 1.-4. oolâ rievtis orroomhäämi nubástume kovvejeijee sääni. ¶ Povdiittâs säminuorâi konfereensân ¶ Mii ravvun? Sun pááhui jyehi kaandâ viežžâđ suábi. Soobijd sun čoonâi ohtân haŋkkân jeđe adelij juáhháá vuárustis keččâliđ, kii luhostuuččij tuáijiđ suábbihaaŋkâ. ¶ Já suoi kyediskyettiv oppeet, já porthááh tievih tävirijn. Ko auto lii kuárus te eeči murdeet tom autotaalin, talle enni čokánist pajemuu porthâžân já nurdâd mottoom laavhâ olgoláá vâi šiättá. ¶ 105 ¶ K Macrolepiota – Ukonsienet – Äijihkuobbâreh U ¶ Laavhah kuorriđ jieččâd! Já kuullâđ: tääl peeškit jieŋâskääpi uksâ. Tääl lekkâseh ¶ –tábáhtusân já ton váldu-uárnejeijen tuáimá Sämitigge. Suáđigil tábáhtusân uásálistii ohtsis paijeel 400 olmožid já kiišton uásálistii 12 tanssâjuávkkud. ¶ b) ¶ Maht lodeh já ¶ 0,4% ¶ Timotei ¶  CEELHÂ? Ceelhâ Nissoon máccuháin kevttum táválumos povijmalli lii njuškomáin njuškottum läigipoovij. Nähkipuáhháá kevttih sehe nisoneh et almaah. Nähkipoovij hervejuvvoo távjá siiviilsiäđu mield jieškote-uv mallisij silbâpuáluiguin tâi čiŋâiguin. Sehe almai et nisonij máccuháid kulá vala silkkelijne, mon nisoneh kiddejeh radebel šoljoiguin. Lijne kiddejuvvoo sierâlágán vuovijguin jieškote-uv mallijd. Tiänu nissoon kiddee liijnes radebel masa láskud, ko oppeet anarâš já Suáđigil vuáččulâš v-háámán. ¶ Kyeleh suovâstuvvojeh peldilitteest, mon vuáđun piäijojeh leeibi vuolâttâsah. Äijih lii-uv jo tiällám lite vuáđun leeibi vuolâttâsâid já muáddi sukkârpitá. Kuolijd ij peesâ liijká tállán suovâstiđ, mut taid kalga vistig salttiđ. Äijih läävee ripsâttiđ ruávis säälti kuolij siisâ já oolâ já kiessâđ vuojâpápárán salttâšuđ. Kuolijd puáhtá meid käsittiđ sälttilaagâst ovdil suovâstem. Meid suovâstem maŋa puáhtá kuolijd salttiđ. ¶  muorâid. – Tiervâ Matti. Enni lopedij munnuu puáttiđ kolliistâllâđ tuu luus, Hirškikkâ iätá moovtâ. ¶ – Ij-uvks ákku innig kuássin koccáá? ¶ Oovtâstpargoost lii kuávdášlâš merhâšume. Kuávlu- já ráhtuspolitiik ulmen lii ain-uv ¶ - Ele tast huolât! Jiem lah ennustkin tääl puáttee kyevti oho ääigi pääihist. Pyeri lii-uv, et lii kiinii, kote ana muu visteest huolâ. Jis čurgiih poostâid, njuoskâdâh kukkáid já uuigah muottuid, te liävus puoh talle tast. Jiem lah tust ruuđâ vááijuv. ¶ Ravâdist kiddâ toollâm Hopsâččem Purrâmâš sirdem njáálmán ¶ pargoin já sierânâsäššitobdeepargoin. Sämiseervij tááhust váádduh lii sämikieltáiđusâš ¶  lii Olthuis, Marja-Liisa 2009: Mii kirjekielâ lii já maht tot šadda? – Klaas Ruppel (toim.) ¶ Maaŋgâin eres čaasij uccâelleežijn spiekâstmáin čäcimittár kuánttu čohčuv enâmân já viättá täälvi oijâgâsâst šadoi syejeest. Kiđđuv tot máccá maasâd päikkijávrásis. ¶ lopâlávt tivodum häämist eskin 1938 tom maŋa, ko Puáris testament lâi tuhhiittum. ¶ – Ennuv-uv tijme lii? Tobžâ koijâdij. ¶  om. MII – Na, elehân vala! Ko tom loddekuáđáá lehâstah, te tobbeen – puáris loddáápiervâl vyelni – lii čoovdâ. Toin čovduin tun peesah talle siisâ kievkkânuuvsâst. ¶ Paađuš = Paadus ¶ Jiänusin sun eeđâi: – Hei, savâstâllâp váhá škovlâaašijn. Tot muu škovlâ epiluhostui ton suujâst, ko Konrad lâi aaibas tuávhis máttátteijee! Mutâ táál mun tiäđám kiäst rähtip máttátteijee! Pieinis-Piákást! – Must? hiämáskij Piäkká. – Jiem mun määti. – Kale tun máátáh, eeđâi Monni. – Mun orniim ubâ ääši, já uáppeeh puátih muu kiällárán lávurduv-iiđeed. ¶ Parâpargo: Sisčaasij čäcilodeh..... ¶ Já ennuu tot kiergânij. Tot huksiistâlâi uccâ šaldaid čäciláádui paijeel, kiškodij čoovčâ máccuhân stuorrâ riŋgopittáid já čuágui arvesyeje tievâ raaigijd, nuuvt et tot lâi forgâ aaibâs tievâ uccâ kiiluužijn. Já ulmuuh pottii tuuvijn olgos, imâštellii täsnialme čuovâ iäge innig poollâm sevŋâdist. ¶ njäälmist ¶ Tun sáátáh kavnâđ ruávustuvâst meetter alosii mievtâ. Mii imâšijd tot lii? Tot lii piisam tälvikuáti. Kuáti lii huksejum jävriruávuin já eres čäcišaddoin já olâ jäävri poonán. Kuáđist mana jođáttâh tâi kyehti jođáttuv čáácán jieŋâ vuálá. Tobbeen piisam puáhčá tälviravâdis ađai skáálžuid já skuápuid. Piisam puáhtá leđe čääsi vyelni motomijd minuttijd. Tot puáhtá meiddei patâriđ salâsteijeidis jieŋâ vuálá, tego miiŋki já riämnjá. ¶ almottâm, et säämi kielâlaahâ ij taid kuoskâ. Ciälkkámušâst Korpijaakko-Labba iävtut, et säämi ¶ Škovlim ¶  ‐ Ko lâim purâdâm ehidist, te Charles kurppâsij hirmâd stuorrâ arbuusijn juhâriidon já leggistij tom toho. Tot tarvanij njihemuorân kiddâ, jiemge aaibâs tärkkilávt addim operaatio merhâšume. Jurdâččim, et jis arbuusi lii pillâšum, te lii vaarâ páihálâš vyehi, et tot leggistuvvoo juuhân. Maŋeláá ehidist Charlie lieggij säävni já ko mij lâim lievlâstâllâm já iällám vuojâdmin, te tallet mii iššeed lappui pihtâsijttáá sevŋis iijân, mut poođij muádi miinut keejist maasâd tot siämmáš arbuusi soolâst, maid sun lâi ehidistpeeivi leggistâm juuhân. Sun lâi skuápáldittám tobbeen sevŋis juhâroođoost eevni viermij siste, mut liijká kavnâm tom maid lâi ucâmin-uv. Puurâim arbuusist suulân niäljádâs já kale lâi njaalgâ. ¶ já meccielleeh!” ¶ 2005b; Olthuis 2006: 398–401; Olthuis 2009: 76.) Aapiskirje maŋa almostui vala ive ¶ Njellim kuávlust stuárráámus uási lii meccieennâm, maid lááduh já siemin jávrááh tyelli tälli luádduh. Väärih alanedeh täsivij kooskâi, mut tuoddâreh iä tobbeen lah, eereeb räjistielâsist čuážžoo Kondostuoddâr. ¶ . Čuákkim puáhtá čuávvuđ meid čuákkimsalist. Čuákkim álgá Sajosist tijme 10. ¶ Jis tust láá kurssâiävtuttâsah teikâ tuoivuuh, vääldi ohtâvuođâ Marja-Liisa Olthuisân, puh. 08 -237 11407 teikâ marja-liisa@olthuis.net. Vyelgeen oovtâst iävtuttâllâđ uđđâ kuursâi orniimijd. ¶ Máddáápiälááš viljâlemkuávlu Eteläinen viljelysseutu = ¶ Eerhimkárgu Pecisuolluu alda, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. Nommâperrui kulá vala Eerhimkárgunjargâ . ¶  ubâ Párnái huolâtteijeeh tevdih párnáin vuáđutiätuluámáttuv (lahtos 5), mast kávnojeh huolâtteijei ohtâvuođâtiäđuh, párnái väriviežžeeh já tiäđuh párnái tipšoaaigijn já meiddei huolâtteijei máhđulâš kocceem- já etipargokenigâsvuođâst. ¶ Sudan F3 ¶ SKAMMÂMÁÁNU ¶   5. a) Mii aavhijd kappeerpaiskijd lii siärváduvâst ¶ Eeči lâi puáhtâm Taažâst, Reisvuonâst nuárjunaahkijd já tain lâi ráhtâm laabžijd. Lääbžih kolgii leđe ennuu já taid koolgâi orniđ jyehi kiiđâ ovdil čonâđim. Toh kolgii leđe meid nanoseh já vala vuoidum pikkâoljoin. Vuoidum kolgii leđe tondet ko motomeh áálduh lijjii tagareh ete suoskii já njolluu laabžijd, jis toh iä lam vuoidum. ¶ ááimun lii peessâm čiđđâdioksidi. ¶ Muu hobby ¶ Nurdâdim tääl kamuvsyeinivierâ tii kuávlun já tij kale tietivetteđ, kiäh láá vierâ vuástáväldeeh já mađe várás tot lii nurdâdum. ¶ Säämi kulttuurkuávdáá nommâkišto ¶ Pirrâdâh 2. Uunjargâ 49 320 ¶ Nuorttâsämmiliih ¶ Čerriheh ¶ Jis kávná soovsâruávskuid, tain puáhtá kieđâvuššâm maŋa rähtiđ veik njaalgâ kuobârsaalaat, mii lii pyeri vohvelijgijn. (Reeseept kalender loopâst.) Já veik ij lijkkuuččiigin kuobbârijn, vohveleh láá kuittâg hirmâd njálgáh, já taid kannat keččâliđ! ¶ A B C D ¶ – Vuoi sittágin, tääbbin lii almai já mun táán tiileest! Vyelli toskástuvá, kiäsáđât pajas já miäigá piäcân. ¶  ko – juolgijn lođđâseh ¶  Akkusatiivattribuut Uáivisäännin ČUÁKÁNKIÄSU ¶ niestipuásui = puásui, mii váldoo purrâmâžžân ¶ Entoloma ¶ uásán kieldâi já staatâ pargeid, kiäin ij lah virgekenigâsvuotâ västidiđ koččâmâššáid, munnáás ¶ Tääl Ánná tuođâi-uv sutettij já korâdij: ¶ – Mutâ kulâba konstaabel: eeđâi Hansâ. ¶   Aikio ¶ 10 ¶ Mottoom mučis tälvipeeivi Puppâ lii čuoigâmin. Sust lii lieggâ tälvipeskâ pajalist. Puoidâ njuškiistâl Puupâ luus já áiguččij vyelgiđ suu fáárun. Tast lii mučis českis tälvisoovsâ. ¶ Itä-Uusimaa 3 ¶ Taan lekkâsmist uáináh muumiperruu ustevijdiskuin, mut sij iä lah puohah taan mainâsist. Nisonieidâ, Nipso, Noskemudágâš já ohtâ hemulâš ääsih Muumiperruin Muumitáálust. Tääl sij vyelgih purjâstiđ já läddejeh ävđin suollui. ¶ 32 ¶ Ko sun paaijij, te kuobžâ roovâi tállân, lâi teiviđâm nuuvt pyereest. Mutâ nuuvt sun lâi várugâs ete paaijij vala nube kerd, ko čuoigâi aldeláá. Pieggâ lihâttâlâi tom čevesoksâmijd, te tondet sun visesvuođâded vala paaijij. Tot lâi jáámmâm jo ton vuossâmuu luođâst. ¶ tii kooskâst? Kote lii uáinám muu, lii uáinám Eeji. Maht puávtáh ettâđ: 'Adde mii uáiniđ Eeji?' Jieh–uv osko, et mun lam Eejist já Eeči lii must? Ko sáárnum tijjân, jiem sáárnu jieččân noomâst: Eeči lii must já muu tavoh láá suu tavoh. Oskođ, ko eeđâm, et mun lam Eejist já Eeči lii must. Jis eppeđ mudoi osko, oskođ muu tavoi tiet. ¶ Kulttuurtorjui uuccâm ¶ – Já talle mun eellim käidimin iäbbársân ubâ väldikoddeest puoh fiskis iivne, já ruopsâd já vala čuovjâd-uv ¶ Mun tääl esken hoksájim, et almai lâi-uv kustoo hindu. ¶ – Kale puátih. Talle sij joteh assaas olgopihtâseh pajalist. ¶ viermi riimuverkko ¶ – Jieh-uvsun tun-uv teehin šietâ. ¶ čuáskuttâllâđ. Tot vaaldij liävtu já njuškij čáácán. ¶ moh láá pelduvváid tâi ollásávt Sahara ¶ 4. Merâponneest iälusteijee čielgitävtittis elleeh láá čuovjisskáálžuh, stuorrâlođâsrapuh já merâpuákuh. ¶ Helsigist kolgim peessâđ kirjeráájun. Lijjim talle eidu kiergânmin jieččân náguskirjijn, já lijjim finnim kietâčalluu jo maassâd ovdâtäärhistmist. Macâttâs mield pargo kale monâččij tagarin-uv čoođâ, mut lijjim finnim jieččân ovdâtärhisteijein avžum tivodiđ motomijd soojijd. Juáháš, kote lii pargeldâm oppâčááituspargoigijn, tiätá, et tágárijd ravvuid ferttee ain väldiđ tuođâst, amas vááijuvvuođah vaiguttiđ pargo árvusáánán. Nuuvtpa kolgim hevvâlistiđ tom vala tyebbin tääbbin, já must lâi oovdâst muádi mánuppaje tivvoompargo. Vistig kuittâg kolgim peessâđ šiev kirjeráájun majemuid käldeid uuccâđ. Ovdil vuolguu lijjim ráhtám kiirjijn listo, maid tarbâšiččim já mon kirjeráájust já kogobeht toh kavnuuččii. Helsig lii puáris ollâopâttâhkaavpug, kost lágádâsah já toi kirjeráájuh láá pieđgânâm pirrâ kaavpug, já tondiet kirjehkin iä kavnuu siämmáá káátu vyelni. Lijjim eidu nutkâm pihtâsijdân mätkilaavkân já lijjim printtaamin jieččân kirjálâšvuotlisto, ko puhelin čuoijâm koskâldutij muu jurduid. Já taan suáitust ovdâskulij ääših monâškuottii-uv puástud. ¶ Anarâšâi identiteet iärut sii syemmilij lasseen meid eres-uv sämmilijn, tave- já nuorttâsämmilijn, veikkâ sij iänááš identifististeh-uv jieijâs sämmiláid. Jieijâs juávhu meerhah láá aainâs-uv kielâ, aassâmkuávlu, suhâtiäđulâšvuotâ já káárvuh. ¶  kaandâ. b) Aavispááppár pyevtittâs 2006 (1 000 t) ¶ Ohtsis ¶ Kirholij toimâttâsâi kirjeest já Katekismusist . Čuávuvâžžân mun lam moonnâm čoođâ ¶ b) Mii merhâšuumijd lii tággáár lostâsolge ráhtusist? ¶ Tavesämikielâ já tavesämikielâlâš oppâmateriaaleh ¶ c. Maailm alemus vääri? Eennâmuási: ¶ uđđâ lohheeh puávtáččii iberdiđ jurgâlus siskáldâs. Jurgâlusâst puáhtá tarkkuđ ¶ Šaapšâi salttâšum maŋa äijih piäjá suovâstemliitán leeibi vuolâttâsâi oolâ peeldi já sibžáduv. Sibžáduv oolâ sun tiälláá šaapšâid. Tasmaŋa sun piäjá vala lohe suovâstemlite oolâ. Tuulâ paajâbeln-uv lii sibžádâh, mon oolâ suovâstemlitte vuod tiällájuvvoo. Kyeleh uážžuh kopšâđ kuuloold suovâstemlitteest. Kyeleh láá kopšâm talle ko čuomâ luovvân tain älkkeht. ¶ Nooa já stuorrâ 1 Moos 6:1-9:17 ¶ - Heikkâ skáppoo veikkâ magarijd piergâsijd, moid ij lah maggaargin ano. ¶ Lasetiäđuh: ¶ 2. Čäciherttâ lii pođoikobđoo. ¶ Kähteejávrááh LL.1977 Kaakkurinjärvet Maadâkuátjuvnjäälmist. ¶ – Kiisun lii munjin vuolgâttâm reeivâ? illood ákku. ¶ – Ij šooŋâ maainâstmân poolvâid taarbâš! Ko piäiváš uáinoo, ¶ Já tuotâhân tot lâi. Veikkâ kuus keejâi, te piäiváš ij oinum. ¶  lokatiivhámásâš Sämitigge/ Škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh, SAJOS , 99870-Aanaar, Suomâ/Finland. ¶ Táálust láá puohrekkin lámáš kulmâ uási, mutâ tiäđust-uv aalgâst tot lii lámáš vistig oovtâ uásâg. Puoh puárásumos uási lâi ráhtâm Johannes Padar (Aikio) tiego 1700-lovo loopâ-, teikkâ 1800-lovo aalgâkeččin. Suu kočodii Jukkoož-noomáin vaarâ ton suujâst, et sun lâi eejis Juko käimi. Tuve-uv taiđii kočodâm Jukkuu tuppeen. Peerâ aalgij stuárániđ já algeest Vuolist algii leđe še párnááh, lâi puáttâm äigi styerediđ táálu. Nuuvtpa puáris uási jotkân tuve viestârkiäčán rahtij Jukkuu Vuolli uđđâ tuve vaarâ tiego 1800-lovo pelimuddoin. Peerâ stuárui kuittâg ain já visteh puárásumos keejist algii puárásmuđ. Vuoli kaandâst Piäkást lijjii še párnááh, lâi puáttâm oppeet äigi vijđediđ aassâmviistijd. Nuuvt Lusme Piäkká rähtittij uđđâ viste ovdij vistij jotkân tálukuállus viestârkiäčán já tálu-uási valmâštui vuođâlovvoost 1904. ¶ 3. Sárguđ já ivniđ riijkâ liipu. ¶ Čierâstâllâm lâi nuuvt tehálâš äšši, et veikkâ skammâpeeivih lijjii-uv uánihááh já puolâšeh-uv lijjii, te liijká ferttejim eelliđ rähtimin olssân čierâstâllâmlättee Piergiváárán siämmáá sajan kogo Maati kaandah láin ráhtám jieijâs lättee. Tothân vuolgij Piergivääri alaččist, poođij Kaab Irjánáá peesi paaldâ, mut ij jotkumgin innig Piälddááiđážân, tegu ovdeláá, ko togo pehti lâi tääl Ucjuuhân mannee maađij, ige ton paijeel puáhtám čierâstiđ. Ij tom peeleest, et autoh liččii juovlâi ääigi joreštâm ovdâs-maŋas, mut maađijroobdah lijjii nuuvt olluuh já ciägguseh, ko aura lâi čummiittâm muottuid toho. ¶ – Tot kale suápá pyereest, Išepoolis västidij. ¶ “Antti lâi lamaš merâpiivdost já rijdáskâm tobbeen ryešilijgin. Ryešiliih vuolgâttii stáálu mavsâttiđ sij peeleest. Stáálu haastij Aanti hiäibuđ já littodui päikki, kuus kolgâi kuulmâ peeivi keččin puáttiđ. Ko Antti poođij, te stáálu lâi jo vuordâšmin. Tallet suái hiäibáskáin. Antti paasij vistig vuálá, mut luhostui maŋeláá peessâđ oolâ. Talle stáálu táátui vyerdistiđ já piejâi tubbáágruulâ njálmásis. Tast maŋa suái algijn hiäibuđ uđđâsist, mut stáálu tubdui-uv lemin kievrâb, ko ovdil. Antti lâi mestâ jo táppáámin, mut hoksái aaibâs majemuu muddoost ettâđ kulmâ ráámmád sääni já tállân stáálu šoodâi vyeimittemmin. Antti tiäđust-uv vuoitij. Sun ááigui vistig koddeđ stáálu jieijâs nijbijn, mut stáálu váruttij: “Ele čuoggii jieijâd nijbijn, pic muu nijbijn” . Äšši lâi uáináh nuuvt, et jis stáálu irâttij čuoggiđ jieijâs nijbijn, te nijbe teivâsij-uv čyeggejeijei, ijge stáálun. Talle Antti čuoggij stáálu jaamâs stáálu jieijâs nijbijn já hävdidij tom toos.” ¶ Latvia ¶ – távjá kooráin ¶ já mun-uv masa mojottellim. ¶   Sämitige ive vuossâmuš čuákkim ¶ b. Mast puávtáh tiettiđ, et suáluikuávlust piäggá távjá? ¶ Kejâstim káytává nube pel. Tast čokkái ohtâ kuhesvuoptâg almai, sun-uv olgoeennâmlâš. Vissâ suu kuhes vuoptâi tiet muštim oovtâ muu vuosmuin kirdemmaađhijn. Tot lâi 1970-lovvoost, ušom Avelist Ruávinjaargân. Talle München olympialiih lijjii moonnâm. Tohhan paccii syemmilij muušton eromâšávt-uv Virén kollemitalijn. Mut vala eenâb toh paccii ubâ maailm muušton terroristolympiakišton, ko terroristdraamast jammii lovmat Israel uásivälded. Mut puoh kaappareh iä vorrâlievlân jáámmámgin mut šoddii kiddâgâsân. Tastmaŋa te sii skipáreh kaappajii saksalâš Lufthansa kirdemmaašin já vattii, et taid terroristijd koolgâi lyeštiđ luovâs. Toi aaigij jieš-uv kirdim vuosmuid kerdijdân. Muštám, ko mašinân paijaanškuottii kuhesvuoptâg olgoeennâmliih. Mii fáárust kiirdij meiddei ohtâ uápisolmooš, kote korrâ jienáin hirmástâškuođij: ¶ Tavesämikielâlâš aabbis nubbe pargokirje almostui ¶ ”Pargojuávhu pargo lii vala koskân. Sämitige já nuorttâlâšâi sijdâčuákkim ulmen lii, ete Meccihaldâttâslaavâ tärhistem ohtâvuođâst lasetteh sämmilij vaikuttemmáhđulâšvuođâid já meridemvääldi sämikuávlu staatâ haldâšem eennâm- já čäcikuávlui stivriimist. Mijjân lii tehálâš, ete sämikuávlu staatâ meecih iä sirdâšuu ovtâskâs tuáimei meccituálukiävtun, já ete sämmilijd kyeskee miärádâsâid taheh puátteevuođâst-uv sämikuávlu tiilijd tobdee virgeulmuuh ige meridemväldi sirdâšuu uáivikaavpugkuávlun”, sämitige II värisaavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio muštâlij. ¶   Tubdim, maht suovâ paijaanškuođij muu peeljijn. Mondiet mun jiem lam iberdâm algâttiđ pargopeeivi eidu tai kirjij luhâmáin! Mut mastpa mun tom liččim puáhtám tiettiđ, et kiinii eres-uv tarbâšij taid kiirjijd eidu siämmáá ääigi ko mun. Tuoivum tuše, et toh monnii táárbun. ¶ Suáládum auto (Nooveelčäällimkurssâ 2005) fiktiivlâš ¶ 43. Mietâmiäđušijn lii päikkiellee . . . . . . . . . . . . . . 145 ¶ a. eennâm maadâsajaduvâst ¶ Tuorâstâh 8.12. ¶ Patric McHuges jaamij ive 1897. Suu vuoivâs ij lamaš nanos. Nissoon kote peerâi suu hirmâd stuorrâ päikkipuáldusâš viskivuárhá, čuávui suu mottoom mánuppaje maŋeláá. Suu vuoivâsist ij lamaš mihheen vááduid, sun peri ij tubdâm kohtulâšvuođâ. ¶ - No niin, menehän nyt siitä välitunnille! ¶ – Taat vovdi haalijd uáiniđ, láá-uv puáidáheh tuu kodderoopah. ¶ 1. ¶ Čapismeerâ H7 ¶ Artikla 8(j) olášuttem ¶ Golfvirde vaikut enâmustáá? ¶ Čuákkim aalgâst sämitige saavâjođetteijeeh taheh kejâstuv jieijâs já stiivrâ tooimân ovdebáá almosčuákkim maŋa tábáhtum aašijn. Čuákkim äššilistoost lii sämitige toimâvuávám-budjet tuhhiittem ihán 2015. Sämitige stivrâ lii tuhhiittâm toimâvuávám-budjet oovdânpyehtimnáál almosčuákkimân čuákkimistis 12.12.2014. Äššilistoost láá meid tieđettemääših sehe värijeessân nomâttem sämitige nuorâirááđán. ¶ FT Márjá-Liisá Olthuis / Tievâsmittemškovliittâsproojeekt hovdâ (pälkki: Päikkieennâmkielâi tutkâmuškuávdáš 50% já Giellagas-instituut 50%) ¶ – Na joo-o, puhelinnumerijdhân tun jo kavnih-uv esken, Poolishovdâ eeđâi. ¶  já Vijmâg suoi keejáin kyeimi kuáimásis. ¶ Šleđgâlâš kielâtoimâttuv sänikirje. Riävtuičäällim lasseen sänikirje muštâl el. suomâkielâ saanij tááláid merhâšuumijd já kevttimohtâvuođâid. Päikkieennâm kielâi tutkâmkuávdáš (Kotus) (lekkâs uđđâ laasân) ¶ – Suhháid! Nuollâđ! ¶ Čohčâ keejâi. Kaandâst lâi uáivist ruopsis pipo já suu čalmeh šliäđgááttellii kirkkâdin tegu tääsnih tâi kinttâleh. ¶ Siijdâst uáinojii kuittâg motomeh uápisulmuuh, mut juávkku lâi čuuvtij uccom tast, maid tot lâi lamaš vala muáddi mánuppaje tassaaš. Tot lâi kale iberdettee-uv, ko juáháš lâi kirdelâm keččâliđ jieijâs suájáid. ¶ Jovnâ njaŋgai lovduu vyelni. Lavkkâ mieigâi seeŋgâ jyelgi vuást já suábbi lâi uásild olgon laavhâst. Tast lâi mahtnii torvolâš leđe já sun nohádij. ¶ – Mutâ muu iännám puáhtá kale faallâđ tunnuid váhá määrfi. ¶ – Munhân tarbâšâm aaibâs oles kirjerááju taas, et tiäđám, mii lii mii kukkáid tääbbin, sun hirmástâlâi jiečânis. ¶ Oulunsalo paješkovlâ: Natalia Länsman (tavesämikielâ) ¶ “To-to-t-tot ááigui čoonnâđ muu, tast lii nijbe já pisso. Te tääl kalgeen vyelgiđ jotelumos lääji mield patarâsân! Tot puurâi muu evvisvuojâ... Tot ij adde áármu... ” ¶ Ko Immeel lii pase, meid suu nommâ lii pase. Immeel noomâ pasottem meerhâš tom, et kunnijâttep puoh aašijn Immeel já väldip kijtolâžžân vuástá puoh, maid sun lii porgâm mii pyerrin. ¶ d. Kotemuš Tave-enâmijd lii ollásávt lostâvyevdistielâsist? ¶ 212. Ovdâvyeijimvuoigâdvuotâ nohá ¶ – Stáálu! culijdij Monni. ¶ – Mut hommá juátkoo kuittâg! Jis ij Joovsep paste porgâđ já jis tun jieh viišâ porgâđ, te pargovyeimitoimâttuvâst kale láá almaah, kiäin lii pargomohtâ! Ep mij pyevti orostittiđ ubâ pargoid oovtâ áinoo ulmuu tiet! ¶ c. tullâvääri ¶ Suvanto F6 ¶ Tyehilokkekove lii valdum Päärtihist já tot lii Heendâ Heeihâ (Heikki Aikio) tupe. Tot ij lah meendugin puáris, rahtum vuođâlovvoost 1956, mutâ tot lii šiev ovdâmerkkâ soođij maŋa rahtum uccâ tuuváážijn. Tot lii tááláá ääigist ain-uv aassâmorrnigist, veikkâ tuáimá-uv tääl äittin. ¶ 17 Kyrö Kari Iäláttâhlâš, lihâdemneuvos Aanaar ¶ Muu käälis kaačâi luuhâđ šleđgâtavluid, kost lijjii junái vyelgim- já puáttimääigih. ¶ » Ele poolâ. Täst ovdâskulij tun lah ulmui kuálásteijee. » Sij kes- ¶ kuškástâh 63 ¶  + 1. Giehtaruohtasa nieiddat (kooveest) Käresavonist, lávdástâlmidiskuin ´Gea mu gávttis´ já ´Ándde luohti´, stivrejeijen Anna-Reetta Niemelä já Taina Syväjärvi. ¶ septikyeli, septikyele = syöttikala ¶ 5. Sevŋâd Suhheeh ¶ čuovâid viistán ijge innig váruttâm ete käälis koccáá. ¶ – Vuoi pahakkâs! sun smietâi ohtuunis. Jis täst tibi motomin peesâm, te jiem kale innig vyelgi suin kuássin kuussân! ¶ UM: Et kuábbáškis lâi jáámmám naavittân, iššeed vâi eemeed? ¶ Ovdâsijđo ¶ - Kolgâvetteđ puohah leđe siijvost, sun eeđâi sijvos jienáin. ¶ Peivi fiärttoin puátá ¶ Torjuuh mieđettuvvojii čuávvoonáál: ¶ Eres kisáh oinii maht Monni volliittij mievripennuu. Oroi tuođâi-uv lemin nuuvt, ete mihheen ij piäluštiččii Matjâs mievripennuu korrâ siälgádmist. ¶ Pargo miänástuvvee tipšom váátá šiev jođettemtááiđu, hárjánem pargojuávkkuhaldâttuvvâst, naavcâ vättee já ovdâsvástádâslâš porgâmân. Ruotâ-/tárukielâ já eŋgâlâskielâ táiđu kiäččoo hiättun. Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi II mield (vuáđupälkki 3266,47 ¶ Jeesus synagogast ¶ Lâi älkkee jotteeđ ton meeccist, mut monnii suujâ tet sun ij lamaš aaibâs vises, kost sij lijjii puáttâm já kuus sij lijjii monâmin. Sun kuittâg ervidij, mondet. Sun tiiptij Haŋgal já Belgo moonnâđ váhá ovdeláá. ¶ viirgijd nuuvt, et tááláš sämikieltáiđusâš pargojuávkku kevttuuččij ävkkin kieldâ tâi ohtâduv sämikielâlâš palvâlusâi/tulkkumpalvâlusâi pyevtitteijen. Taan palvâlusâst kalga tieđettiđ äššigâššáid. Kieldâi já staatâ ohtâduvah kalgeh karttiđ toimâsuorgijnis pargee sämikieltáiđusâš pargeid já tiäđuštâllâđ sii máhđulâšvuođâ já haalu toimâđ tulkkân. ¶ olgoliegâsvuođâmittár ¶ Saara-Maria Sarre ¶ Bosnia-Hertsegovina ¶ b) Stellii čäcičáituspuurki vielgis pááppár oolâ, vâi iäruttâh čääsi iivne pyerebeht. ¶ Tiervâpuáttim! ¶ Kongo . . . . . . . . . . . . 80 ¶  máin Máárjá ij tiättâm, maht lâš ubâ selvânâm páikkásis. Pááikán sun lâi kuittâg moonnâm. ¶ – Tiervâ párnááh! sun eeđâi. Maht tist lii moonnâm? ¶ kesituuvááš ~ kesiviäsuš = kesämökki 114 ¶ Tavemeerâ ¶ Joh. 16:6 x ¶  já Kiävunjäälmi tupe lâi šoddâm munjin jo viehâ uápisin ovdebáá keesi ääigi já lijkkojim ijâstâllâđ tast. Tot ij lamaš hirmâd styeres, ige eissigin uuđâs, mut tast lâi miinii tagarijd, mii čuuvtij muásuttij muu. Tuuveest lâi ušom ohtâ stuorrâ ricci, neeljičievvâg laasâ, mast lijjii kuttâ ruuvdu já mii lâi jäävri kulij, sehe täkkitáávááš, mast čuoškah pessii pyereest tupán. Munnust lâi raagâs mieldi, et čuoškah iä peessâm ettiđ munnuu uáđđim, mut punjijdii kale raggâs ulguubeln. Tupe lâi rahtum vaarâ 1800-lovo pelni já tom lâi ráhtám mottoom Högman-nommâsâš olmooš Jumbálist, kote lâi lamaš munjin-uv kukkenhyelkki - uávdukkis... Ušom Kiävunjäälmi tuve máddáábeln lâi nubbe-uv tupe, mast Sujala juávkkugis orostâlâi, mut ton tuuveest jiem šoddâm kuássin eelliđ. Orostâláim Mattijn Kiävunjäälmi tuuveest oppeet motomijd iijâid ađai nuuvt kuhe, et láim uážžum tarbâšân tiidijd salttim várás já meiddei passeem-uv várás. Pivdovyehi munnust lâi oovdiš: uštâččáim Čäršijuvnjäälmist já Kiävunjäälmist já elâččáim ain tyellittälli časkelmin korže vuáláá, et láá-uv tibi tideh puáttám toos. Na ko tideh lijjii čokijdâm Čäršjuvkorže vuálá tuárvi ennuv, te toppáim viermijn korže vuoluupele, jeđe karbáim tiidijd toos. Pivdovyehi saatij leđe lovettem, mut ko kyelipoolisehkin iä tallaa ääigi lihâdâm tien kuávlust meendugin távjá, te kuálástáim nuuvtko kuálástáim. Meiddei Sujala juávhust oroi lemin siämmáálágán kuálástemvyehi já muu mielâst oro, et veikkâ tot lâi-uv vaarâ lovettem, te puohah kuittâg tuhhiittii tom, ige lamaš palo, et kiinii kuoddâličij. Ko tiddefarppâleh lijjii tievvâm, vyeijiláim Saarelân já peessim oppeet toppiđ Aldell stivrimsuábán kiddâ. Meiddei tot eimâskâs Puáđupohe-uv moonâi tegu koolgâi-uv já láim forgâ Saarel riddoost. ¶ Taat kiäinukuvvim jotá čácáduv mield vuáluskulij ađai kulgâmkuávlun. Uási jaavrijd ovtâstittee njeerijd puáhtá luáštádâttâđ miälumáin, mut pajaskulij miällum lii čuuvtij lussâdub. ¶ - Hyvää huomenta! ¶ peeljih ¶ Ålandin lii torvejum jiešhaldâšem. Sämmilijn lii sämikuávlust kulttuur- já kielâlâš jiešhaldâšem. ¶ Siiri Jomppanen ¶ Näimilitto lii tego hekkilodeh. Kiäh láá ulguupeln, toh halideh siisâ já kiäh láá siskiipeln, toh halideh olgos. (Michel de Montaigne) ¶ Čievžluohtâ Aanaarjäävri Vijmáásuolluu taavaakeččin. ¶ 11. Euroop elleeh . . . . . . . . 42 ¶ Kunâgâs tähidij, ete návt tábáhtuuččij. Loopâst sun adelij Maatin já Juukán máálám várás ubâ kuhes kaavpugmuuvrâ. – Máálájee kirkis ivnásijd kuuvijd! kunâgâs tuáivui. Já kaandah mááláin. ¶ Toh láá-uv uáli uánihisahasiih. ¶ koškes já paahâs, tälviv arva. ¶ Siämmáá kirjeest maainâst Uccâ-Maatiš (Matti Sarre, *1885) mainâs “Jáák´ Irján kuumpi njuárustij” s. 29 návt: ¶ Ucjuvliih já motomin ijjávráliih-uv läävejii távjá orostâllâđ mii pääihist lappâd jođedijnis, mut koskâtäälvi iä sijgin lamaš joođoost. Áinoo vises kyessi ohoi mield šooŋâst peerusthánnáá, lâi Ucjuv postâalmai, kote ijâstâlâi motomin še Čovčjäävrist-uv, veikkâ táválávt sun kale vuojij jo-uv Perunämmir tupán, teikkâ Peccikko tupán ijâstâllâđ. Meiddei juovlâpoosij maŋa Tiäppánpeivi lâi taggaar, et Áhu-Jovnâ še laavij talle leđe joođoost já ko sun poođij, te ij lamaškin huáppoin oovtfááru. Sun saatij orostâllâđ mii pääihist maŋgâ peeivi já peeŋkâool sun čokánistij tuše talle, ko lâi käähvi juhâmin, teikkâ määli kozzâmin. Mudoi sun iänááš idâpiälástâlâi lättest, mainâstâlâi rávhálávt, porgottâlâi piijpo já noskáttâlâi tyellittälli. Áhu-Joovnâst lâi eemeed Kati Jovnii Váábu (Valpu Högman), kote orostâlâi Tuáivunjaargâ puárásijviäsust já motomin Jovnâ jieš-uv eelij suu keččâmin. Váábu lâi muu pyeremus skippáár Holber Veiko kuáski já orom muštemin, et eelijm Veikkoin čohčuv suu kolliistâlmin Tuáivunjaargâst. Aainâs maŋeláá já pajebij luokai ääigi eelijm Veikko-verdijn Váábu kolliistâlmin maŋgii luuhâmpaje ääigi. ¶ Vijđodâh: 1 001 000 km 2 ¶ Hiärrá, mii Immeel. Tuu kieđâst lii mii ubâ eellim. Puoh cuovkkân já láppoo, jis tun jieh mii varjâl. Tun adelah mijjân aamnâslâš puorijd, mut mij erehtup távjá oskođ tom jieččân ánsun já mii pištevâš torvon. Iššeed mii kiddiđ jieččân vááimu avalâš, lappuumettum lahjijdâd. Suovâ ubâ mii eellim alestiđ tuu. Kuulâ mii Jeesus Kristus, mii Pestee noomâst. ¶ »Ááigum kale,» västid almai já váldá taid párnáid. ¶ Junná kejâdij, et kote kuávlun täst kolgâččij vyelgiđ. Taat lâi aaibâs omâs päikki já oomâs lâi kal ubâ kuávlu. Motomin lâi kal Taažâ peln iällâm Kárášjuuhân riävskáid vyebdimin já ohtii Sirmáást skipárij fáárust. Mut taat päikki lâi aaibâs ereslágán, ij ohtâgin muorâ oinum taan vuonâ riddoost, tuše uccâ puájuimiestâgááh já vyelligis skierih, iä tohkin taavjij. Jyehi saajeest uáinojii päljis källeeh, kooskâst myerjitoŋâstiälhuh já mottoom pähti pajanij olgoláá. Ridoi miätá lijjii puáris, šuármui purrâm fabrikškaajah já sälttičassijn tuidum muorâruugah. Pajeláá vieltist kal uáinojii ulmui aassâmvisteh. ¶ čäciluttihâš.....105 ¶ 2 . ¶ 4. Kiddii tarvelastikkáin pahvipitá puttâl ulguubel pááccám poccee uásán. ¶ c. Kalle tijmed táválávt uáđáh? ¶ Teejâ maŋa Ánná vuolgij vyerdiđ buusi. Toin koolgâi tääl vistig vyeijiđ tassaaš ko finniiččij kaavpugân jieijâs polgupyerá. Bussiorostuv kuvlân sun ij kustoo lamaškin áinoo vyerdee: aaibâs tego puohah liččii lamaš ollâopâttâhân joođoost. Buusist sun vala ferttij koijâdiđ~mottoom nisonist, kogopeht sun koolgâi pääcciđ meddâl. ¶ Ucceeblovoraamisopâmuš (Finlex) Kuávlulijd já ucceeblovokieláid kyeskee Eurooplâš vuáđukirje (Finlex) Aalmugijkoskâsij olmoošvuoigâdvuođâorgaanij avžuuttâsah Suomân (Sämitigge) ¶ kuvvim: Petra Kuuva ¶ Parâpargoh ¶ Marko Jouste lii tutkâm anarâš liivđijd. Suu náguskirje Aanaar orjâlâšâi juáigusijn lii valmâštuumin. ¶ Talle kalâččeijeeh, njuuvčah, čuánnjááh já vuonjâš- ¶ Táát sieidipäikki lâi Muddusjäävri nuorttiibeln Sieidivááráá riddoost, já täälliv ain uáinojeh kode čuárvih já täävtih ton sieidipääihist mušton tast, et mii ovdâeejih láá tobbeen epi-immeel palvâlâm.”. ¶ 6 Noomât Tanska tobdosumosijd eennâmtuálu tuálvumpyevtittâsâid. ¶ 2 . P A S E P E I V I H E L L D U V  I N ¶ Pyhäjoki C3 ¶ Sämmilijn jyeigein lii jieijâs káttuservi, Sámi juoigiid searvi. Stuárráámus juoigâmtábáhtus lii Sámi Grand Prix-kišto, mii uárnejuvvoo ihásávt Taažâ Kuovdâkiäinust pessijái ääigi. Tobbeen väljejuvvojeh ive pyeremusah jyeigeeh. ¶ Tavesämikiel â ¶ Ive 1970 ratifisistem jyehilágán näliolgoštem meddâlistmân kyeskee aalmugijkoskâsâš almossopâmuš suoijâl ovtâskâs ulmuid etnisâš tuávvážân vuáđuduvvee olgooštmist. Sopâmuš olášuttem kocá näliolgoštemkomitea. ¶ Kieldâi ovdâjuurdâtile säämi kielâlaavâ olášutmân ij lah mietimielâlâš. Kieldah uáinih ääši nahcâ ¶  veerbah. 2) Piälduvyemi = Peltovuoma ¶ Ilmari Itkos mield Sieidivááráást lii “Ááhu temppâl” (kj. lokkekove). ¶ 200 gr kuobbâreh ¶ 1. Lii liegâsvuođâtiileest kiddâ, mon orroomhäämist aamnâs kuás-uv lii. ¶ – Mättiv-uvsun Vuodâs já Tuárgis tääl hitruus juovlâtiijdâid? Hunttá-páárnáš koijâdij. ¶ Luuk 23:44-49 ¶ Sijdâ lii 200 meetter keččin Sajosist. ¶ puršâlij vuojâdâttâđ tággáár pakkâ peivin. Simba šuáhkádij. ¶ Tábáhtus álgá Suáđigil lihâdemhaalâst tuorâstuv 27.3. tme 11.00. ¶ 30° ¶ Eeči lii ucâmin olssis pargo. Sun áigu juátkiđ tipšo, mutâ jotteeđ pargoost siämmáá ääigi. Uáinám suu pääihist-uv eenâb já sun ij huško muu innig ijge huuihegin nuuvt ennuv. Sun piivdij must onne addâgâs puoh maid lam karttâm killáđ. ¶ Olášuttemvyehi: ¶ * Blueray-čuojânâs ¶ Keđginjargâ TII.1963 Ruáptujäävrist, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶   – Láá-uv muu jyelgih šoddâm návt jotelávt vâi láá-uv kammuuh uccom, sun imâštâl. Iđedist päähist toh mattii vala munjin pyereest. ¶ Vuoptâčyeppee ¶ parasiittân. ¶ 2. Muštâl tuhtust puohčâleijen, kyelipivden já ¶ Raavâdviäsu Galla ¶ c. Tuuđhâ sárgusijd. Magareh láá táálunkuávlu perruuh verdittijn kaavpugperruid? ¶   3. a. Noomât čuovâkuuvij šadolâšvuođâkuávluid. ¶ Vuomväärist lâi suotâs aassâđ. Lijjiihân toin aldasijn kale motomeh riämnjáh, moh assii Keđgivyeppeepuolžijn já še väällih já kuáskimeh, mut tain ij lam sunnuid maggaargin huolâ kuittâggin návt algâkeesist. Maŋeláá kii tiätá, jis suái luhostuvvâv finniđ čiivgâid, te talle taid kal kalga váruttiđ. Ristin ij lam aaibâs vises maggaar sajan sun kolgâččij piervâlis rähtiđ. Tot-uv piervâl mast sun jieš lâi šoddâm, ij lam mielâst innig ollâgin. Sun lâi vájáldittám alfáárug tom. Vuossmuš äšši maid sun smietâstij lâi tot, et piervâl kalga leđe taggaar saajeest, et tom älkkeht kávná. Ličij hirmâd stuorrâ vaahâg, jis ličij monnim jeđe vuálgâm elâččiđ puurâdmin, mut ij innig kavnâččiigin piervâlis. Ij, tot kale kalga leđe taggaar saajeest, et tom vissásávt kávná. ¶   a. luudijd ¶ Tääl čokkijm tävirijd auton: pensin, oljo já čovduid, jeđe vyejestijm L&M-käävpi pehti Ironworldin. Sáhháástijm ciägukooldâ uánihubbon, kiddiistijm ruovdijd sajasis, moh lijjii tađe várás skáppojum já kiddijm vyelemuid muorâid sajasis. Poođij äijihšoŋŋâ rášuorvijnis nuuvt, et kočâdii suormâkeeji matsiih čuormâseh. Ferttijm koskâldittiđ pargo já vyeijiliđ Pengillyn. Tot siämmáš äijihšoŋŋâ lâi cokkiittâm mottoom ristâlâš kirho Chisholm aldasijn pyelliđ já tot puolij kunnân. Tot lâi nubbe kerdi, ko siämmáš kirkko puolij. Vuojijm Hibbing pehti, kost eelijm Albin Photost uástimin kameran UV-filtter. Oovdiš cuovkkânij Grand Maraisist, ko kočâttim kamera enâmân. Eelijm vala L&M-käävpist uástimin spiijkárijd já puultijd, vâi peessâp ittinâš juátkiđ pargo. Ehidist poođij Cari viljâpeeli Dick Johnsson, kote lii lamaš Korea suáđist panssarvavnuuásáduv komendeijen. ¶ “Nuuvtko tááláá ääigist, nuuvt tovláá aaigijn-uv láá eennâm raajij alne rijdâlâmaš. Nuuvt muštâlusâst muštâleh, et Anarist já Uccjuuvâst láin sijdâlensmaneh, kiäh poođijn oovtsajan lävdialmaiguin rääji pirrâ arvâlâm várás, já arvâldijnis raajij pirrâ iävá šietâškuáttám. Suoi náguttâlškuođijn já suttâdâlááin. Kuábbáš-uv sunnust láin táttuđ tiäđust-uv enâmis stuárráábin já rääji tyebbiláá mutteđ, mut iävá kuábáškin miettâm kyeimis arvâlussááid. ¶ kuha.....50, 55, 58 ¶ – Piejâ pástemáin kumpâstääigi tyeldee piärguliemân. ¶  lii láá? ¶ 6. Maht mietâmiäđušijneh láá ávháliih? ¶ – Pyeri lâi poccuu uáži purrâđ, pic ij tom innig lustii, kuo čuuvtij lâi viehâv-uv, kuo aštuu tulkkâdij, te ij lah mudoi kuo tuše juolgijd čuoppâđ. ¶ Aanaar sämikirjerááju tuáimá Aanaar kieldâkirjerááju aldakirjeráájjun, sehe táálu ornijdumij kirjeráájjun. Aanaar sämikirjerááju oovded sämikulttuur já sämikielâi asâttuv Suomâst viärmádâtmáin ubâ Sämikuávloin. ¶ Sämitigge pálkkáát kesipargeid oppâmateriaalpargoid. Riijjâ uucâm vuolgâttuvvoo ohtân pargotuođâštusâigijn já oppâtuođâštusâigijn Sämitige škovlim- já oppâmateriaalävdikodán kuovâmáánu 29. peeivi 2016 tjme 16.00 räi. Pargo pištá 1 - 3 mánuppaje, pargoi aalgâtmist soppuu sierâ. Uuccâm puáhtá vuolgâttiđ šleđgâpostân čujottâsân tâi postâčujottâsân: Sämitigge, Škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh, Sajos, 99870 Aanaar. ¶ 1. Algâaalmugijn lii vuoigâdvuotâ meridiđ jieijâs identiteetâst tâi jeessânvuođâst vuovijdis já ärbivuovijdis miäldásávt. Taat ij hiäjusmit algâaalmugáid kullee ohtâgâsâi vuoigâdvuođâ finniđ aassâmstatâidis aalmugjeessânvuođâ. ¶ Allianssi jyehim tubdâstâs vuáđustâsah: ¶ - Mun-uvks? Tuše nyevt? ¶ nuuvt kuhás ¶ Kielâ: montenegrokielâ ¶ (c) sosiaalliih vuáháduvah, rituaaleh já juhletilálâšvuođah; ¶ jurgâlâm: Ilmari Mattus ¶ Čuávuváš sämitige stiivrâ čuákkim tuálloo Anarist 17.2.2015. ¶ – Mii tust lii? Lah-uv lammim jieijâd? Nánná koijâd lohđutmáin. ¶  + – Mut mondiet tust iä lah kammuuh jyelgist? Elmer imâštâlâi. ¶ b. ¶ b. Noomât já ivnii riijkâi liipuid káártái vuáđuld. ¶ 4. Uusâ čiähusaanijd. Uusâ neelji sierânâs šadolâšvuođâstiellâs 15 šlaaijâd. Ruttii sárgá kavnum šlaajâ oolâ. ¶ 1. Sáárgu vihkosâd Britij suolluid já noomât ¶ Anatolia K4 ¶ » ¶ - Jovnâ, Wieseh eeđâi jienáin, mon Jovnâ tuubdâi pyereest. ¶ – Taađee! Keejâ tääl! eeđâi Omar já teškâlij assaas kirje peevdi oolâ Andârâs njune oovdân. ¶ Kiiđâ luuhâmpaje álgá uđđâvuođpeeivist já rakettijguin. Piäiváš oppeet itá já kuuloold kiđđâ aldan. Kiđđâpaje lii tievâ juuhlijn já maađhijn. Láá ristijááh Taažâst já kiđđâjuhleh siijdâst. Ij koolgâ vájáldittiđ kuhes kävppimääđhigin! ¶ 12. Piäldust finnee oljo, sukkâr já potákkijd 42 ¶ b. Mon ellee merâlekkâkyeli puáhtá pivdeđ? ¶ Maassâd pajas ¶ Aalmugân sun eeđâi: “Vyerdiđ munnuu täst tassaaš ko muoi puátteen maasâd. Aaron páácá tiiguin.” ¶ nahkijâš ¶ Vääldi 7–8 litter kiemni. Stuárráb kiemnist lii vuohâsub vuoššâđ, ko tot ij kuuvdâ nuuvt älkkest paijeel. ¶ áldu, ááldu = vaadin (naaras poro) ¶ Snuđenjune tiätukišto ¶ 120A Siilâk lii miärálávt já ekonomâlávt ¶ Talkkâs tiäđuh (talkkâs nommâ, nanodah, miärástâllâm, mon puácuvuotân, teikkâ taavdâmeerhân kiävttoo) ¶ Juhháán sooitij eemeedsis: ¶ – Ij lah, ko tast ij lah tieppi. ¶ Keuruu C4 ¶ 98B Riddokyevdi kiävttá elleeraavvâd. Tot lii-uv piätu. ¶ taid tehálumosijd luándulâš kielâkevttimtilálâšvuođâid. Tutkâmušâi mield šaddee párnáá já nuorâ kielâkevttim ovdánmân on tehálâš uážžuđ kevttiđ kielâ siämmááahasij párnáiguin já nuorâiguin. ¶ – Vuoi pahakkâs, vuoi pahakkâs! ¶ kukká, sáárgus tâi valdâlem ¶ a. Himalaja ¶ Ákku vaazij oovdâst iäbbáráin, já Eljis šloođâi maajeeld stuorrâ stevileh šloŋken. Sun lâi arbim taid viljâpelestis já tain lâi vala šoddâmvääri. Eljis kieđâst lâi koori já koorist ruopsis liŋkkuniijbáš. Ákku lâi ravvim, et kuobbârijn kalga čuoppâđ hyenes oosijd meddâl, ige mátukuobbârijd uážu nuurrâđ ollágin. ¶  tábáhtusijd Vistig mij tuálvuim tävirijd siisâ, talle mij kuárŋuim Ocomâš oolâ. Tobbeen lijjii mučis uáinuseh. Ko mij lâim peessâm Ocomâš oolâ, te mij lâim aaibâs njuoskâseh, ko riškáttâlâi nuuvt ennuv. Ko mij lâim čokkáámin keeđgi alne, te miinii peškittij Ocomâš vyellin já puohah suorgânii. Armi-máttáátteijee luuvâi mijjân eehidmainâs. Vistig sun luuvâi tággáár mainâs, mii lâi uccâ loddáást, mast lâi lammâšum suájá. Nubbe maainâs muštâlij neelji piegâ maađijist. Ko ijjâ lâi moonnâm, te mij aalgijm meccitäiđim. Talle mij moonâim möökin. Tobbeen lâi purrâmâš. Talle taksi poođij šiiljon já viežâi mii škoovlân. ¶ Muštâlâm Máiju Siggá Seurujárvi ¶ Aanaar škoovlâst láá hirmâd nánnáás uáppeeh ive 2006, mutá ive 2050 láá hirmâd ilbâdis uáppeeh. ¶ Piergâseh: ucánjáhháá pottáás, vielgis leeibi, baanaan, vuástá, sukkâr, säälti, vielgis pááppár, jodi ¶ – Na ij. ¶ – Jáá, tun. Mast tun kavnih muu? ¶ Veiko kielâhân mun kale iberdim, leen nuuvt ennuu sárnum koskânân já veikkâ sust lijjii-uv maaŋgah omâslágán säänih, te iä tot lah hettim munnuu koskâsijd addiimijd, ige sierâdâtmijd eisigin. ¶ Siäsá Mattus Ailâ lâi meid tuáhtár. Tast lijjii meiddei tuávlumamnâseh já äijihpoškâ já painspiller vuoidâsin. Tuurkipippârist šoddâdij. Toi siemâneh lijjii meid lekittâsah. ¶ 6. Maggaar ellee šahe lii? ¶ VIHELEM ¶ 3.3.2 Rođoh 7 ¶ tuttâsâid, vâi säämi kielâlaahâ puáhtá ubâ olášuđgin. Säämi kielâlaavâ olášume váátá movtijdittee ¶ - Jáá, tie tun lah-uv! Jurdim jo, et lah-uvsun muštemingin! Heikkâ čuorvij. ¶ Tálunjobžâ kuáivui lummoostis kietâpuhelin: ¶ 5. Maht delfiineh salâsteh? ¶ Schirlitz (1893: 339, s. v. πληρόω) oovdânpuáhtá veerbâ πληρόω vuáđumerhâšummeen ¶ ILO almossopâmuš nr 111 olgooštmist, mii tábáhtuvá pargomarkkânijn já áámmát hárjuttem ohtâvuođâst ¶ Piergâseh: jurbâ áimupááluh, mittopäddi, árppu ¶ 2. Maht rapu suoijiiđât salâsteijein? ¶ silleenjune . Vuonjâsluddijd tijpâlâš kubdâ já tuolbâ njune, mon roobdâin láá siemin sibžááh. Toiguin toh sillejeh čääsist siemin elleid já šaddoid ravâdin. ¶ kirjái vievâst. ¶ Mutâ pärni tuše čiärui já sij tolvuu suu fárusis Muumitáálun. ¶ KTK05 = Kirholij toimâttâsâi kirje 2005: Suomâ evangelâš-luteerlâš kirho kirholij ¶ "Tuálvu nieidâ miäcán já ane-uv huolâ tast, et sun ij kaavnâ maassâd." ¶ Mättim nanodem já tiäđupyevtittem ¶ - Tiervâ, Heikkâ eeđâi vyeligâš jienáin. ¶ – Joo, na ko váhá vyerdilvetteđ, te teehin puátá viiđâ miinut siste nubbe juná. Ij vaje maiden, taat kale lii tievâ! Mij suáittip tohon Brysselân, et tot TGV-juná vuárdá váháš áigáá. ¶ Vyesimáánu majemuu peeivi tállân koskâpeeivi maŋa viljâm Juhháán-Uulá poođij oppeet muu viežžâđ kesiluámun. Lâi siämmáálágán korrâ kiđđâ, ko lâi ovdebâš-uv. Kärigâsnjaargâ luoddiäru räi maađij lâi viehâ šiev oornigist, mut tast oovdâs lâi lovmat seenti asosâš njajânješši jyehi saajeest maađij, veikkâ luoddâpargei autoh-uv lijjii tävjibeht vuojâččâm Kaamâs já Čovčjäävri kooskâ. Aaibâs smaavâ vuástáluvvijd-uv koolgâi laiđiđ pajas já ko Čovčjáávrán poođijm, te tobbeen lâi aldasáid oles tälvi, eiduttâlde muáddi pievlâpáiháá lijjii pooráást uáinimist já uáivuš suddepááiháš lekkâsâm karguu räi. Nuuvdi táálu pehti paijeel Piergivääri lâi jalgejum maađijräigi já saatijba tot leđe mottoomnáálá vyejettettee-uv oornigist. Amahân pillareh kuittâg lijjii togo vuáijám. Ton ääši jiem mušte nuuvt tärkkilávt, jiemge ubâ perustâmgin tast, must lâi huáppu maasâd. ¶ yo (g yo ddim) ohtii návt, mudoi yö ¶ Muu hobby ¶ Sun, Tuotâvuođâ Jieggâ, vuálgá Eeji kuvlân já tuođâšt must. Meiddei tij leppeđ muu tuođâšteijeeh,leppeđhân tij lamaš muin kiddâ áálgu rääjist. ¶ Skalideijee finnij nuuvt, et lode vääti tievâ pussui áimu. Tast šoodâi tego áimupállu, já ton siste toŋâs- já kuácceepittááh skalidii. ¶ astmatoppiittuv ääigi? ¶ Kyllä sodan jälkeen rohkeita löytyy. ¶   6. Sárguđ ellee vijđánemkuávlu Suomâ káártán. ¶ Tábáhtus váldupeivi lii tuorâstâh, kuás uđđâ Säämi kulttuurkuávdáš Sajos tekniik já stuorrâ auditorio láá vuossâmuu keerdi oles kiävtust. Sali tiävá Njuárgámist, Ucjuuvâst, Taažâ Sirmáást, Kärigâsnjaargâst, Čevetjäävrist, Hettaast, Käresavonist, Ruávinjaargâst, Suáđigilist, Vuáčust, Avelist, Tiärmáást já Anarist tábáhtusan uásálistee nuorâin huolâtteijeinis já máttáátteijeinis. Tábáhtus láá valmâštâllâm mánuppoojijd škoovlâin já puđâldemjuávhuin. Tábáhtus hirmâd stuorrâ uásálistei meeri čáittá tom, et sämikielâlâš muusikpuuđâldmeh láá pivnuuh nuorâi koskâvuođâst. ¶ – Joo, tunhân puávtáččih luuhâđ veik tuáhtárin, ko lah nyevt čeppi, Šlubbopelji povvâstij Assaaskuolgân. ¶ – Na maid te poolis eeđâi? Siäsá koijâdij. ¶ kuovzâi várugávt mulde aarni alne. Aaibâs riehtâ, skuáppu lâi sajestis eidu togo, ¶ SomBy ¶ Jiem tieđe, mii aaigijd totkis lâi, mut lâi kuittâg keevvâm nuuvt, et käävpih uástiškuottii hyenebeht kyele. Haanu Hanssâ laaitij tom, ko illá innig kuolijd joođeet káávpán. Ohtii mainâstij, et ko sun Aanaar osuuskáávpán moonâi kavpâšiđ Mustosân kuolijd, te eeđâi, et sun ij tuostâm siskeláá moonnâđ, mut paasij jo uksânjáálmán čuážžuđ, vâi piäsá jotelávt patârâsân, jis te Mustonen suttá já rohhát, ko sun lii nuuvt suápáttem, et kehtid kuolijd kavpâšiđ. ¶ Eennâmhiärrá Pokka kuvvij celkkus aalgâst, et lep tääl anarâšâi eennâm kuávdáást. Paaldâst lává Aanaarjävri já Juvduujuuhâ, moh lává siämmást lamaš jotteemkiäinun já purâmušäittin. Taveviestârist šiälgáá Ocomâš, penâkkullâm keččin Äijihjoorŋâst paijaan äŋgiris Äijih, anarâšâi immeel. Eidu tääbbin lii Suomâ Sämikuávlu uáivimuseo árvusâš sajestis. Ciälkkámušâs loopâst eennâmhiärrá Pokka adelij koččâmuš maŋgáid säämi kuávlu ulguupiäláid museoid, main láá vuárhást sämmilâš materiaallâš kulttuuräärbi peeleest merhâšittee já historjálávt tivrâs čáittuseh. Ij-uv täi tiŋgâi pyereeb saje liččii tääbbin Sämikuávlust taanáigásijn já uđđâ museosoojijn? ¶ Tun adelah eellim já tun kočoh mii meddâl, ko peivijdân meeri tiävá. Lah lopedâm orroođ mieldi meiddei elimân majemuu puudâst. Kijttep tuu áármust já rähisvuođâst, maid lah čáittám meddâlnohádâm ulmuid. Mij kijttep puoh pyereest, maid sii peht adelih mijjân. Oskop tääl sii tuu haaldun; Vääldi sii jieijâd kuuvl. Oro alda murâšteijee uámáhâšâid já lohđut sii pajaspajanem já avalâš eellim tuáivoin. Iššeed mii kuáhtáđ jieččân jäämmim Kristusân turvâstmáin. ¶ Hissi lâi tuođâi-uv hiđes tego Heikkâ lâi-uv muštâlâm. Tot ij mestâ jo puáttámgin, já ko sun viijmâg peesâi pajas, sun koolgâi vistig uuccâđ olmâ uuvsâ. Luhhoost Heeihâ uuvsâst lâi nommâ. Ánná sooitij uksâkiälu. Vistig ij kullum mihheen. Ánná sooitij vala nube kerd. Te kullui kiinii liihâdmin siste. ¶ PARGOKIRJE ¶ pikkâleibi.....109 ¶ Näimirikos 6, 7, 10 ¶ “Mun vaađâm, et munjin kalga puohtuđ eres purrâmuš!” almai miänudij. ¶ Tot puoh lâi hirmâd komálâš, mut siämmást tot čielgij ennuv aašijd, ige ucemustáá Haŋgal já Wieseh taavijd já tom, maht suái tieđijn kuás maid-uv kalga porgâđ tâi leđe porgâhánnáá. Beelgon sun ij lamaš kal val keksim suujâ. ¶ - Puáđi itten, tâi mun koolgâm sirdeđ määđhi já tast mun jiem lijkkuu. ¶ 67 ¶ Ume konferens tuhhiittij julgáštus tave-eennâmlii sämisopâmušâst sehe julgáštus, mii kuáská s ämmilij ärbivuáválij aassâmkuávlui luánduriggoduvâiguin ávhástâlmân . Suomâ sämitige oovce jesânid kuođđii sierâ ciälhus luánduriggoduvâiguin ávhástâlmân sämmilij ärbivuáválijn aassâmkuávluin kyskee julgáštus artiklân 4. Eres oosijn puoh Suomâ sämitige ovdâsteijeeh torjuu julgáštus. ¶   MV: Na mun te čierâstim tobbeen mottoom tiärmáá, pooráá vuálus, te fárvulij hirmâd stuorrâ ubbâ lodde tiđuust. ¶ SILBA (silbâ) "Ärbivyevih kunnei" ¶ – Must ij lah mihheen eromâšijd huápuid itten. Jispa muoi Nánnáin monâččáim sunnuu oovdeld, Nestor hundâruš. ¶ jävriruáhu järviruoko ¶ b. Koskâmeerâ suolluu. ¶ Máttááttâs- já kulttuurministeriö aasât sämikielâ iäláskittemohjelm vuávájeijee pargojuávhu pargon: ¶ Talle koccái kunâgâs iho já kočoi Mooses já Aaron jieijâs luusâ já eeđâi: “Kyeđđee muu eennâm já aalmug. Tuálvoo mieldistâd israellijd ohtân savzâidiskuin, kusâidiskuin já vuávsáidiskuin.” ¶ já Natura-kuávlui olášuttemvyevih 6 ¶ Jurgâl nube-uv nierâ tast kiäm čuurmah. (E. Paasilinna) ¶ – Enni, vääldi muu fáárun! Must-uv sátáččii leđe iše, ko toh párnááh láá nuuvt ennuv. ¶ Nuorâi taaidâtábáhtus ¶ “Joo.” ¶ Vuossâmuš sämmilâšparlamiänttárij čuákkim uárnejui Ruotâ Juhâmohheest 24. kuovâmánnu 2005. Juhâmohheest meridii, et sämmilâšparlamiänttárij konferens uárnejuvvoo kuulmâ ive kooskâi. Nubbe sämmilâšparlamiänttárij čuákkim uárnejui Ruávinjaargâst roovvâdmáánu 29. peeivi 2008. ¶ Čuávdi ¶ Kebnekaise = Kiemnikáisá ¶ pehti tâi kocceeđ pyerebeht ruttâdem kevttim eromâšávt kyevtikielâlâšvuođâlase mieđeettijn, tâi talle rähtiđ ruttâdem vaastâlâžžân. ¶ Máárjá paasij Elisabet luusâ k uu lmâ mánuppajan. Sunnust lâi ennuv savâstâlmâš koskânis. Talle sun maacâi pááikán. ¶ Ijâttis ijjâ, mii uárnejuvvoo čiččâd kerd, škáájá Aanaar kirkkosiijdâst 20.–22.8.2010. Festivaal lii vuáháduttám sajattuvâs tehálumosin sämimuusiktábáhtussân Suomâst. Festivaal teeman taan ive lii algâaalmugij oohtânkulluuvâšvuotâ. Algâaalmugeh puátih Anarân kuulmâ sierâ nannaamist já kulttuurij kuáhtám lii áinoošlajâsâš festi-vaal historjást. ¶ Nuuvt sun uáiná maailm. ¶ Maailm 3, 6, 10, 13-15, 17, 20, 21, 24, 27-29, 31-33, 38 ¶ – Vuoi, tun tot lah-uv! Suotâs! Tááiđám joskâđ ubâ luhâmijdân tääl! ¶ kiärdášuđ kerrostua ¶ Čuávvoo iiđeed Siili-nieidâ lâi eidu purâmin iiđeedpitá, ko sun kivkked huámášij, ete piirâs lâi omâsávt joskâd. Kanisii vuágust ij kullum ij maggaargin larmâ, ege Siili-nieidâ puáhtám ubâ kuullâđgin Kanisii sárnumin ohtuunis, mii lâi jo viehâ komáláš äšši. ¶ kirahvikálbáá. ¶   monn Kepisskuápuh tarbâšeh haapi ááimust ¶ Viiljah keččâlii uđđâsist: ”Ij, hiärrá, ep mij lah syelivákšojeijeeh. Mij lep puáttám uástiđ valje purrâmnáál já mij lep olmâ ulmuuh. Mij lâim puohnâssân kyehtnubáloves viljâžid. Mut nuorâmus lii pääihist eeji lunne já ohtâ ij lah innig elimin.” ¶ Meriáigásâš proojeekthovdâ ¶ ● Bern ● ● Sveitsi ● ● Zürich ¶ Iiđeedpurrâmâš maŋa Nipso eeđâi: – Vuálgup rido mield uuccâđ tiiŋgâid. Uáinip maid meerâ lii koškâm enâmân! ¶ Pyevtittâs: Säämi máttááttâskuávdáš 2004 ¶ 2. Käänih iä taarbâš kääniorráás monnim tiet. ¶ * Kähvi já teejâ teikâ pajalâš ¶ Kielâpiervâlaašijn: ¶ Vielgisnierâčuánjá tuhhiittij sinokiedijd ¶ Juhlesaahâ Anarâškielâ seervi 20-ive juuhlán ¶ Aldamáttááttâs, stivrejum pargopáájáporgâm já oppâmpargoh. II Sämikielâlii kielâlávgum vuáđđuseh 1 oč Ulmeh: ¶ Čivtjuuvâst tienâspargoost ¶ - Kula, lam smiettâm, et... ¶ 68 ¶ Nuorâirääđi 2014-2015 ¶ EELLIM AAVIJN, SAVANNIJN JÁ ARVEVUOVDIJN ¶ Ko mun oođđim liijkás kuhháá ¶ Kielâpiervâl eeči Matti Morottaja máttát kárdum kielâpiervâl párnáid Anne Seipiharjun já Pekka Moilasâžân. ¶ PaKaste 2 – Tavekuávlu Kaste-proojeekt uásiproojeekt ¶ diversiteetstrategian sämikulttuur kyeskee toimân. Uhkevulážij luándutiijpâi toimâvuáváámist lii haldâttâs čonâsâm čielgiđ máhđulâšvuođâid uđâsmittiđ puásuituálulaavâ, ton olášuttem sehe puásuituálu toorjâhaamijd nuuvt, et toiguin puávtáččij pyerediđ uhkevuálážij já čalmeestanettettee luándutiijpâi tile já siämmást olášuttiđ biodiversiteetsopâmuš algâaalmugijd kyeskee kenigâsvuođâid (artiklah 8j já 10c). Linjiimeh láá sämikulttuur já sämmilâšpuásuituálu tááhust tuođâi pyereh. Sämitigge lii porgâm já parga ain-uv korrâsávt pargo tai strategiai já ohjelmij valmâštâlmân já olášutmân” Näkkäläjärvi muštâl. Haldâttâsohjelmist láá valdum vuotân sämitige toohâm iävtuttâsah säämi kulttuurjiešmeridem oovdedmân já ton resurssistmân. Haldâttâsohjelm čoonnâs ovdediđ säämi kulttuurjiešmeridem já ton toimâmiävtuid. “Taat lii tuođâi tehálâš linjim. Haldâttâsohjelm šadda pyehtiđ lase máhđulâšvuođâid sämitiigán já kirjiimij olášuttem váátá noonâ sämitige resussistem” Näkkäläjärvi uáiná. ¶ Liegâsvuotâ sirdâšuvá rievdâmáin ¶ Immeel nomâttij čuovâ peivin ¶ Má háliist láá mánutteveh, ¶ Poccuu ihe álgá vuássáá šoddâmist ¶ – Naa, ainhân iše taarbâš. Maid ááiguh talle? ¶ energia finnim. ¶ L uodah muottust 105 ¶ puh. + 358 (0) 10 839 3163 ¶  sämmilij   Must lâi uáli vaigâd čielgiđ sunjin, mane lijjim váldám loppâtili já keksejim etikiällás: ¶ Putteest vuolâmáin koozâin meddâl soksâmijd sehe tooide pyereest. Piejâ saijaas kiemni siisâ koozâid já ođđâmijd tuoldâđ. Piejâ saaltijd tállán aalgâst. Ođđâmijd, jis láá puolâščuhheest valdum, tipte tuoldâđ 30 minuttâd. Sudes ođđâmijd ij taarbâš nuuvt kuhháá tyelttiđ. Jis ođđâmijd tuálttá meendu kuhháá, toh vuáččojeh. ¶ Ko viijmâg-uv tijme lâi pel oovce, pieijim Sofia seeŋgân. Ester še keččâlim uáđđááttiđ, mut eehidpárgum jotkui, já Sofia vaaidij, et ij pissim uáđđiđ uccâuábi párgum tiet. Nuuvt ferttejim väldiđ Ester vuálus já väldiđ suu aaskan. Askeest sun kale jooskâi čiärumist. Ij moonnâm kuhháágin, ko Sofiagis čiäruškuođij. Táválávt sun kale ij tienuuvt kuássin porgâm. Ko moonnim koijâdiđ, mii sustkis lâi, te sun muštâlij, et poolâi tast, et suu seeŋgâ vyelni lâi kumppi. Cokkiittim čuovâid já muoi Sofiain keejâim oovtâst, et seeŋgâ vyelni ij lam mihheen. Tastmaŋa te kuođđim Sofia oppeet já tuáivuttim pyeri iijâ. Siämmást kullui Ester čiärumin vyelikeerdist. Tuámittim vuálus, mut ij moonnâm kuhháágin, ko Sofia oppeet kulluuškuođij: tääl lâi jyelgigis maka raššoom, mon koolgâi ruvviđ. Ko kuččum suu váhá korrâsub jienáin uáđđáđ, te sun čiäruškuođij, et enni ij sust innig perustâmgin. Nuuvt kuittâg-uv ferttejim čokánistiđ vala suu seeŋgâ kuorân já čielgiđ já jeđđiđ, et ij uccâuábbi hirmâd kuhháá näävt ennuv ääigi vááttám mut et tuše taat algâ lâi tággáár. Já čielgejim vala Sofian, et rähistim suu siämmáá ennuv ko ovdil-uv. Já talle sun kuittâg mahtnii uáđđái. ¶ Sämitige stivrâ čokkânij 5.3.2014 Anarist. Čuákkim äššilistoost lijjii virgevaljiimeh sehe ciälkkámušah ¶ Vyelli ij mušte eenâb, mii kielâidsun tot lii? ¶ kooppânj . Asettis áimuvätti, mii lii kyele čuávjivuovdâst. Lasseetmáin tâi keeppidmáin vääti ááimu, puáhtá kyeli heiviittâllâđ jieštiädus nuuvt, et tot kobđo jieškote-uv jieŋŋâlvuođâin. ¶ – Maisemijd kale ij meendugin čuuvtij pyevti tääbbin rammuđ, pahudistim išedân, kote sun-uv kejâstij tohokulij já iberdij, maid uáivildim. ¶ 5. Kyelicuábui ¶ Č Clitocybe – Malikat – Malikeh U ¶ Puállunjune lâi uánihissii tollim njunelijnijn suormâs, já tot kale išedij. Já nuuvt Assaaskuolgâ piejâi suu suormân eidu čuoppum laastarpitá, mii pisoi-uv šievnáál sajestis. ¶ 8. Mii toovvât ¶ – Kielâ Säämist . Kuulmâuásásâš oppâkirje, mon vuosmuu uásist láá hárjuttâsah, sehe kielâoppâ. Nubbe já kuálmád uási láá oppâkirjeh + pargokirjeh. Oppâkirjij ohtsâšsijđomeeri lii suullân 300 sijđod já pargokirjeh suullân 200 sijđod. Oppâkiirjijd já pargokiirjijd lii orjâlâškielâst anarâškielân jurgâlâm Iisak Mattus Kari Meløy kirjeest. ¶ Skäppiseeŋgah, moh uástojii Kubžâ-Saammâl Saammâl skeŋkkim puttâlčuággimruđâiguin ¶ Äšši čiälgá tonttáá-uv, mutâ siämmáánáálá ko veerstâ Matt. 8:16 ¶ Ij kihheen lah kuássin uáinám Immeel. Mut jis mij rähistep kuoimijdân, te Immeel piso ovttuu mist. ¶  vyelgiđ – Mon koonstâ? Eeđâ. ¶ E. Mii toovvât äijih čiärgum? ¶ Mondet-koččâmuš sáttá leđe val varâlub ko maid. Čällee áámmâttavdâ lii nuuvt kočodum metafysiikka-tavdâ. Metafysiikka lii vajalâš. Ain ko kolgâččij čäälliđ maidnii vijsáid, uáiván puátih koččâmušah: “mii jiermijd lii čäälliđ taam teevstâ” , “mii informaatioáárvuid taan čallust lii” já klassisâš “mon tehálâs čaalâ taat lii maailmubâlâšvuođâ uáinust” . Taah koččâmušah iä vääivid čievrâkuáivoo, tondet ko čievrâkuáivoo lii nuuvt vaibâm kuáivumist, et ij vaje suogârdâllâđ metafysiika. Čällee ferttee piergiittâllâđ. Metafysiikka lii šiev reŋgâ, mut hyenes iššeed. Tast lii maŋgii iše, ko lii smiettâmin moiváás filosofisâš aašijd, mut tom kalga čiehčâđ meddâl, ko rievtis pargo álgá. ¶  toh 5. Aanaar kirkkosiijdâ paješkoovlâ puátteevuotâ lii ain epičielgâs. Aanaar čuovviittâslävdikodde lii hilgom Aanaar paješkoovlâ já asuntola tivvoomsunâttâllâm. Čuovviittâslävdikodde haalijd, et kieldâ tovâččij uđđâ sunâttâllâm, mast tivvuuččij vyeliškovlâ. Čuovviittâstooimâ hovdâ Katriina Morottaja mieldi škoovlâi tivvoomsunâttâlmeh iä ovdán, jos kieldâhaldâttâs ij piejâ äššilistoid maid kietâdâleh. Kieldâhaldâttâs lii meridâm juátkiđ ráđádâlmijd läänihaldâttâssáin, vâi pajetääsi škovlâ tivvuuččij. Läänihaldâttâs lii lopedâm pajetääsi tivomân miljon eurod, ja taam máhđulâšvuođâ ij kannattiččii kyeđđiđ kevtihánnáá, muštâl kieldâ haldâttâshovdâ Pentti Tarvainen. ¶ Teatterkištoost palhâšui lasseen stipendáin Ucjuvnjäälmi škoovlâ 0-3-luokkalij Eallu lea dál gárddis (Iälu lii tääl käärdist) –nommâsâš teatterčájáttâs, mon lâi stivrim Siv Carita Holm. Nubbe stipendáin palhâšum Silbasuonat –nommâsâš juávkku ovdâstij páihálii Heta škoovlâ. Giđa ijat čuovgadat (Kiiđâ iijah nuuvt čuávgádâheh)-nommâsâš čájáttâs lâi stivrim Iŋgá-Máret Gaup-Juuso. ¶ väälih oppuuh ¶ 3. Ceeggât puttâl peevdi oolâ. ¶ 10. Valjii oovtâ muorâkäärdi stäjideijee já muštâl ¶ Sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâsyergi servi Sámi Soster rs toimâtileh láá Saijoos nube keerdist. ¶ – Na kale mij keččâlep, Assaaskuolgâ eeđâi. ¶ – abessiinialâš nääli, ¶ KTK05, s. 77. ¶ Stuorrâ-Britannia ¶ Kálgu ko vuolgij meddâl, te Kasper vaaldij tom káálgu puttâl – Kasper lâi uáináh keččâm tárkká kuus kálgu piejâi tom - já vuolgij vijneveerdis luus, já ij lam kuhháágen ovdilgo kuohtuuh láin uáivist tegu šaveh. ¶ 1. Clitopilus prinulus – Jauhosieni – Jávvukuobâr U ¶ Tuolbâjolgâdâs lii vijđes täsivis kuávlu Tavepoođâenâmist. ¶  (nom.) – Te lii säminieidâ peessâm keččâliđ kaavpugeellim! ¶ – IŠÁN KUHESRUOIDÂ!!! IŠÁN KUHESRUOIDÂ!!! ¶ 5. Luávdi lite, amas tot kuškâđ. ¶   váráduv. ¶ jieijâs pargo. Pargoh ¶ ( 4. Moos. 6:24-26 ) ¶ koolbah jna.) ¶ ađai maadânapinai vuoiŋâšeh. Táálášulmuuh rahtii keeđgist, muorâst já täävtist anotiiŋgâid. Saitijguin sij kuddii stuorrâ-uv elleid. Táálášulmuuh kevttii čiiŋâid já sarguu aassâmkuovđâšmijdis seinijd fiijnâ kuuvijd salâsellein. Fossiilkávnuseh muštâleh, et sij hävdidii jaamišijd enâmân amas rátuporreeh, tegu káránâskuáskim já hyeena purrâđ taid. ¶ 8 eurod/párnááh ¶ Pargo miänástuvvee hoittám išedeh sämikielâ táiđu, sämikulttuur tubdâm já -škovlim, šiev vuáruvaikuttâs- já oovdânpyehtimtááiđuh, šiev atk-tááiđuh sehe nahčâ porgâđ jiešalgâlávt já oovtâst nubbijn ofelâššáin. ¶ Puásui já riemnjis ¶ Talle Rebekka vaaldij kaaicâtuoljijd já kiesâi taid Jáákup šolbis čiäppát já ärdei pirrâ. Talle sun uážui tuálvuđ njaalgâ purrâmâš puáris iäččásis. Issáák kuoskâttij Jáákup já juurdij, et tot lâi Esau. Sun puurâi purrâmâš já sivnedij Jáákup. ¶ b. Elbrus (Euroop alemus vääri) ¶ ČUÁKÁNKIÄSU ¶ kuáhtáv ¶ Tääl Ánná eromâšávt vuordij tom, et pesâččij muštâliđ Heeikân tast, maggaar hirmos oholoppâ sust lâi lamaš já maggaar stálueemeed tot láigueemeed tuođâi-uv lâi já maht suoi láin Kaarijn mestâ jo iällám koddemin tom. Já tiäđust-uv sun halijdij muštâliđ meiddei tom, et sun muádi oho keččin finniiččij aaibâs jieijâs uáppeiviste! Sust lijjii veik mon ennuv ääših, moh illá puohtii vyerdiđ. ¶ Čielgâsávt lâi oinuumist, et Maadâ-Minnesota lii ennuv jáválub, ko Tave-Minnesota. Tobbeen lijjii ennuu vijđásuboh niijtoh, ađai kiedih já maissi oroi lemin váldušaddo. Tave-Minnesotast oppeet válduáigápuátu oro lemin ryevdi- já meccituálu. ¶ »Ko nyeskis jieggâ vuálgá ulmust, tot čájádâl ävđinkuávluin já ocá vuoiŋâstemsaje, mut ij kaavnâ. Talle tot piättá: 'Mun maacâm páikkásân, kost vuolgim.' (KKK02) ¶ párgáldâh, párgálduv = palmikko ¶ Iisak Mattus ¶ Vuoi, maht Sakkeus ilosmui. Sun poođij jotelávt muorâst vuálus. Tääl sun váldáččij Jeesus pyereest vuástá päihistis. ¶ - Lâi must váhá äšši-uv, Heikkâ čielgij. ¶ Omin sanoin © Kotimaisten kielten tutkimuskeskus 2009 feeilah, et páárnáš-uv taid huámmáš, tego munjin keevâi. Tágárijd kielâtipšoo-uv vissásávt ain tivo. Kielâpeeljij illáeellim nubbe tääsi lii-uv jo kielâsárnoi ucánjihhii vaigâdub huámmášiđ ko nk. vavettemes kielârássááh. Iäru esken mainâšum kielârássáid ij kale lah meendugin styeres. Taah nube tääsi etâmeh láá tuš tagareh, moh iä nuuvt čuuvtij povvâstit ko ovdebááh tábáhtuseh. Taah nube táásán kullee ovdâmeerhah njäähih kielâkevttei kielân syele, já kuittâg muu-uv mielâst kielâtipšon toigijn ferttee leđe eenâb kocemin ko vuosmuin tábáhtusâin. Ulmui kielâpelji lii čielgâsávt peljittuumin motomijn soojijn, kost saanij siähánem vuáttoo suomâkielâ vaiguttâs keežild. Tágáreh sänipaarah láá omt. muštâliđ vs. muštâččiđ já ihe vs. ahe. Muštâččem uái- vild jurdâččem, muštâlem vuod mainâstem. Távjá kuittâg suomâkiel muistella -sääni syergis - ella : - ele - siävut sämikiel sárnoo-uv, já nuuvt te sämmilâš-uv muštâl jáám- mám ulmuid talle ko sun kolgâččij sii muštâččiđ . Ko vuod lii saahâ ulmuu avveest, kolgâččij koijâdiđ Mon ahasâš tiet kandâ lii ? Maŋgii kuittâg kulá puástunáál taam koččâmuš: Mon ihásâš tiet kandâ lii ? Sämikielâ aheSitä en kyllä huoli ). Esken mainâšum rektioid lam kale kielâtipšon tivvoom, mut ko tiätusoojijd kárttá jyehi tovváá tivvoođ, lii aggâ jo savâstâlškyettiđ kielâ normiimist já tast, mon čovgâdávt puáris rektionoormâid kalga nuávdittiđ. Kuás kielâtipšoo kalga adeliđ piärán já tuhhiittiđ suomâkiel rektio sämikielâst paldâlâshäämmin? Tiäđustkin kielâtipšost ij lah taan tááhust lope hilgođ puáris sämikiel rektioid. ¶ – Maid lah ucâmin? ¶ JOH. 16: 5 – 15 ¶ Nuorttâsämikielâst ij lah lamaš meendu noonâ sajattâh ortodoksâlâš kirhoost, mut majemui iivij ääigi sämikielâ kevttim kirho tooimâst lii lasanâm. Immeelpalvâlusâi nuorttâsämikielâlâš uásih láá lasettum já nuorttâsämikielâ kevttee immeelpalvâlusah láá uárnejum meid eres-uv saajeest ko Laapi servikode kuávlust. Servikode kirkkohiärrá, mätkipappâ já mätkikanttor kevttiv immeelpalvâlusâin nuorttâsämikielâ. Sämikielâlâš immeelpalvâlusâi toimâttem taheh máhđulâžžân uásild Johannes Krysostomus paapâ kietâkirje ađai liturgia já ortodoksâtiäđu kietâkirje nuorttâsämikielâlâš jurgâlusah. ¶ e-mail: anja.kaarret@yle.fi ¶  kaahvijd Säämi kulttuurkuávdáš Sajos váldukevttee sämitigge ocá Sajosân ¶ 5.4 Analyys čuákánkiäsu ¶   Forgâ jonsahpeeivi maŋa almostuveh porruuh. Tot láá stuorrâ kiärppááh, moh aldaneh syelimâsâht joskâ já käskisteh tállân liiškán pesâdijn. Niŋálâspuárui čuopâst pastelis njälmiosijdiskuin kuulmâčievvâg häävi liiškán já njama voorâ. Käskimsajan šoddâm čikâlâs lii raše já puáhtá saŋediđ korrâsávt. ¶ Uccâ pänistááluin lijjii suotâs peeivih. Mut Juusist, kiän pänikäärdiist suoi assáin, ij lamaš ollágin suotâs. Tanen, ko tuonmuđušiih huáđđooh, ko uccâ Möö já Pöö äŋgiruššâv paanijn, te toin ij lah forgâ innig čapo päikkigin. Já povčâgittev-uv toh; naa, juáhâš kiäst päniverkkâ lii lamaš, et viärráb äšši ij ubâ lekken. Tast uážuh kuullâđ eenâb taan lohosist. ¶ Anarist 1.10.2013 Sämitigge/ škovlim- já oppâmateriaallävdikodde ¶ tastko tot uáivild sandaalijd, moh lijjii čoonnum juolgij vuálá, já nube tááhust jyelgih iä ¶ Stellii haavi várugávt oovtâ kupâlâstiäpu oolâ já ¶ – Jáá, nuuvt-uvkâs, na pyeri, eeđâi almai já čokánij peŋkkâsis. ¶  = 2. Islandist láá vijđes jieŋâduvah já laavaävđinenâmeh. ¶ Ulmuin kiäh lijjii evakkost, lâi haalu vyelgiđ aassâmpaihijdis tavas Sáámán. Tiätu kale lâi ete avdomaađij alda tááluh láá poldum já tuššâđum. Tuárispeln tááluh lijjii pááccâm puáldihánnáá. Toh kiäh pessii vyelgiđ, koolgâi leđe evakkost maccâm lope eennâmhiärrâst. Peerâulmuuh, tagareh kiäin lijjii uccâ párnááh, iä finnim maccâmlove nuuvt älkkeht ko ohtuunis ulmuuh já puásuiulmuuh. Puásuialmaah pottii-uv jo tälviv. ¶ – Ohtâ, kyehti, kulmâ, nelji, vittâ, kuttâ, čiččâm, käävci, oovce, love! Hirškikkâ-uv huuihád. ¶ 200 © Kopijistem aainâs kieldum ¶  Tonttáá Lijjim Čovčjäävrist ušom oho peeivijd já vuojijm ain viljâinân iiđeed-eehid Čivtjuuhân já maasâd. Moottoräigi lâi puáttâm Sáámân, mut kuittâg vala kontturist lyeštim tábáhtui ovdii vyevi mield: jo-uv kiälluergijn laiđistmáin já luovâsvyeje, tâi čuoigân já kiälluergijn. Pennuuh lijjii vala kiävtust, mutâ forgâ moottorkiälháh tovâččii taid-uv pargottemmin. ¶ – Mattus, Heikki: Puáris anarâš teevstah. Koskimies A.V. B 683: III. Suomalaisen kirjallisuuden seuran kirjallisuusarkisto. Helsinki. ¶ Uula Morottaja ¶ 9.00 Puáttim já kähvi ¶ 2. Ruškist puurrâmoljoost siipuul já kuobbârijd. Laaseet taas pippârijd já persiljá. ¶ a) čuávu já árvuštâl romani- já sämipárnái vuoigâdvuođâi vuotânväldim aalmuglâš vuáváámijn já ohjelmijn; ¶  semantlâš – Hmm, tääbbin lii nuuvt njaalgâ haajâ! Kale tun lah lamaš čepis kokkâ! ¶ čäcicirgosijd = vesisuihkuja 22 ¶ Jiärmáás spesiaalâšum lii vástádâs täid hástusáid. Tondiet iävtuttep-uv, et jiärmáás ¶ Taaidâtábáhtus koveráiđu ¶ KASPER KÁVNÁ SKIPPÁÁR ¶ 7. ¶  joutui – Na mast tot kal sun tiätá, na tassaaš kuittâg ko siävŋánâš. ¶ 46. Pyeccen ij uážu moonnâđ škoovlân ¶ Perrui šoodâi nieidâ. Eeči čaittâl nieidâs naabur emedân kii rámmoo: - Tot kal lii ollásávt eejis nääl. ¶ Fil lis. Klemetti Näkkäläjärvi (Juvá Leemit) rähtim čielgiittâs ´Säämi kielâlaavâ olášume iivijn 2004-2006´, lii almostum kirjen. Čielgiittâs árvuštâlâi vijđáht ive 2004 vuáimán puáttám uđđâ säämi kielâlaavâ olášume Suomâst. Čielgiittâs valmâštui moonnâm ive loopâst já tääl tot lii almostittum masa 400 sijđosâš kirjen. ¶ Tegu eres-uv kuáskimij pehti, lii niŋálâs táválávt stuárráb ko ores. Merâkuáskim vardâ ij lah siämmáá šoolbâš ko ovdâmerkkân kuáskim vardâ, ko aainâs nuorâ luudijn pyehtih váiluđ puuzah já skuáčureh-uv. Lode uáivi já poođâš láá kuovgâduboh, ko radde já seelgipeeli. Ko lodde puárásmuvá, te poođâš muttoo taađeest kuovgâdubbon já loopâst tot lii aaibâs vielgâd. Paijeel käävci-ihásijn luudijn lii uáivi masa laavcâivnásâš. Nuorâ loddeest njune lii tevkkâd já puáris loddeest aaibâs fiskâd. Suomâ puárásumos merâkuáskim lii lamaš 27 já peli-ihásâš já maailm puárásumos merâkuáskim lii lamaš 33-ihásâš. ¶ Alppâenâmeh finnejeh ennuv mađhâšempuáđuid ¶ Uási koppákuorijáin láá šaddoporreeh já uási piäđuh tâi rátuporreeh . Tain láá kievrâs uáluleh, moiguin toh syeskih purrâmâš. Iänááš uási koppákuorijáin mättih kirdeđ . Toi ovdâsuájáh láá koorrâm tâi muttum nähkilágánin loovdân. Monnjâsuájáh láá cuozzâlágáneh kirdemsuájáh, maid kuorijááh rottejeh loovdâsuájái vuálá talle ko iä kirde. Maaŋgâin šlaajâin láá hormišis tobdočuárvih . Koppákuorijáin lii tievâslâš hämimolsom . ¶ Miljovnijd iivjid tassaaš iällám iälánijn láá siäilum maaŋgâlágáneh pasattâsah ađai fossiileh . Pyeremustáá láá siäilum ellei korrâsumoseh uásih, tegu täävtih já koorah. Kuhes aaigij mield toh láá koorrâm keđgin. ¶ 65° ¶ Tot pijsáá. Almaš njuško askâđâllâđ muu, rähis hyelhis, já muoi vierâleen enâmân, njuoskâ pihtâsijdisgijn viällán Valik-riäpu oolâ. ¶ Nahareh pottii Áánán-uv syele mottoom kooskâst, veik sun ij lijjii tom aaibâs vala halijdiđgin. ¶ latkit < latkiittiđ = luonnistu < luonnistua 25 ¶ mineraalaamnâs . Kj. raavâd. ¶  kirje]. - Vyerdi! Muoi Hanssáin njuskejeen fáárun, eellip ehidist veikkâ tuohâstmin. ¶ Säämi valastelleeh ¶ Säämi media ¶ Ovdâ-, vuáđu- já lasemáttááttâs máttááttâsvuávám vuáđupargo stivrimjuávkku ¶ Mattus suuvâ perrui meeri lii stuárrum täsivávt. Ive 1749 meeri lâi kulmâ, mast loho stuárui čyeđe ive ääigi viitân. Ive 1900 tot lâi kuárŋum jo kááhcán. Siämmáá ive suuvâst lijjii ulmuuh 48 já ive 1910 toh lijjii 65. ¶ häldeenisonâš ličij. ¶ uámustoovlih láá jiešráđáliih ¶ Saimaa čácáduvâst ellee nuárju. ¶ Immeel táátui talle Abram moonnâđ olgos já keččâđ aalman. ¶ – Pyeri peivi sareh, Myerji tiervâttij soorijd ustevlávt. – Kalba tii loostah láá ivnááh já muččâdeh já kalba tij leppeđ stuárrum já njiäpcum, Myerji ihastâlâi soorij loostâid já soorijd. ¶ Laban smietâi. Sijhân lijjii suu jieijâs párnááh já ájuveh. Ij sun halijdâm sijjân maiden paaid! ¶ Vuoiŋâšeh tarbâšeh peeivi tábáhtusâi maŋa ääigi vuoimij maccâmân. Uáđđim lii-uv tehálâš vuoiŋâšij toimâmân. Muštem já oppâm väätih olmâ ijjânaharijd. Tuárvi kuhes já rávhálâš ijjânaver oovded meiddei šoddâm. Tuu ahasâš taarbâš 9-9,5 tijmed nahhaar iijâst. ¶ 5. Äššikirjij macâttem Iävtuttum kovos toimâttuvvoo kišto uárnejeijei poostâ pehti šleđgâlâš vuárkkán CD tâi DVD- skiärust tâi muštosäägist. Vuorkkimpiergâsist uážžuh leđe tuše kyhti tiätuvuárhá, main láá ovdeláá mainâšum kyevti stuárusij paaneellasâliijnij printtimtiätuvuárháh mitto-kaavasi 1:1. Tiätuvuárhái noomâst sehe vuorkkimpiergâsân čaallum kalga leđe iävtuttâs tahhee nommâmerkkâ. Tuhhiittettee vuorkkimhäämih láá .bmp, .tiff, .png já .pdf. Palhâšumelävdikodde árvuštâl iävtuttâsâid printtimtiätuvuárháin printtejum A3 stuárusijn čapisvielgispriintijn. Priintij teknisâš kvaliteet lii árvuštâllâmaggâ, ko valmâš lasâliijnijd lii ulmen olášuttiđ njuolgist printtimtiätuvuárháin. ¶ tegu skuápuh, skáálžuh já mááđuh. Jurgâl cuávis ¶ 2. Syeinipiäldu syeini ¶ Taat kirje lii pargokirje. Kirje lii syeijejum rähteevuoigâdvuođâlavváin (404/61). Taam kirje ij uážu čuovâkopijist i đ ollágin. Meiddei kirje tâi ton uási digitaallâš kopijistem tâi rievdâdâllâm lii aainâs kieldum. ¶ Čielgivahe ¶ Vuáđututkos ij jiešlnees addel kiärgusvuođâ táálhudmân. ¶ Sämitigge kieđâvušâi säämi kielâlaavâ olášuttem rekrytistmijn já kielâtááiđu selvâttem rekrytistemtiilijn ko pálkkáátteh pargeid, kiäi pargon lii toimâđ sämikielâlijn äššigâspalvâlem-, tipšo- teikâ máttááttempargoin. Sämitiigán láá váldám ohtâvuođâ sämmiliih tast ete virgeoccei kielâtááiđu iä velttidhánnáá täärhist iäge puoh sämikielâlijd pargoid väljejum ulmuuh määti tuárvi sämikielâ, vâi sij puávtâččii palvâliđ sämikielân. Motomijn virgeomâháin occee jieijâs almottâs sämikielâ tááiđust lii lamaš tuárvi. Sämitige pargon lii čuávvuđ säämi kielâlaavâ mield säämi kielâlaavâ olášuttem já toohâđ iävtuttâsâid vänivuođâi tivomân. Hástusin lii, ete puoh sämikielâin ij lah máhđulâšvuotâ kielâtutkosáid. Sämitigge meridij iävtuttiđ sämikuávlu kieldáid já virgeomâháid ete toh selvâttiččii sahhiittâllâmtilálâšvuođâst occee njálmálii sämikielâ tááiđu tagarij occei uásild, kiäh ucáluveh sämikielâlijd pargoid. Sahhiittâllâmtilálâšvuođâst kolgâččij táárbu mield kevttiđ iššeen sämikielâ áámmátulmuid. ¶ Limppo já Matjâs čokánáin suoinâlmâsân já láin viehâ tuđâvááh. ¶  tulkkuđ – Mut tääl tun karttih teehin tušij tiet puáttiđ. ¶  poottih. Ij Uáivikaavpug: Maputo ¶ Raavâd: Kyeleh, čäcilodeh, rááđuh já kuálástuspasâttâsah. ¶ Juovlâluámu jotkâšui já nuuvâi, oovdâst lâi vuod Kaamâsân já škoovlân reisim. Luámu lâi nuuvt huápust hurgettâm, et ijba tast ennust maiden kiergânâmgin porgâđ, veikkâ porgâmnáálhân kale ličij lamaš veikkâ mon ennuv, ko tärkkilávt smiättá. Lijjim iällám moddii naaburbeln Piäld'áiđáást čierâstâlmin, tot ko lâi taggaar mudágâš vieltti. Kukke já meendu olluvhân miätálâh ij lamaš, mut viehâ ciägus já tast finnij-uv šievlágán liävtu. Saveheh iä lamaš meendugin áhtánâsah, mut tallaid tárboid aaibâs toháliih. Toh lijjii toh tovláávuáháliih, suávist rahtum já nuárjunähkipadijgijn kammuid kiddimnáál, moid heivij tuše njuuppâh teikkâ káálluh. Eres kammuu lâi tušše ubâ faallâđgin, veikkâ Ailâ-uábbi laavij kale čuoigâstiđ uánihis máđháá jobá kumikammuigijn-uv (muotâpuurgâ maŋa muorâid, teikkâ čääsi viežžâmin). Must ij lam čierâstâllâmskippáár já nuuvtpa mun elâččim-uv Maatibeln Ááná Heeihâ keččâmin, mon jotelávt sun šadda já ličij-uv sust munjin motomin vala veikkâ čierâstâllâmskipárin. Heikkâ lâi kale vala njammee vavvaaš, mut must ij lam tiätu ollágin, mon huápust tagareh vavah šaddeh čierâstâllâmahan já tontiet ferttejim-uv elâččiđ motomin ain fakšustmin, mon huápust sun šadda. Lijjiihân kale ránnjátááluin toh nieidârááškuh, Nuuvdi Aailâ Maija já Maati Ááná nieidâ Uccâ Kaariš, mut tain ij lamaš čierâstâllâmhommáid. Muu škovlâskippáár Uccpárnáá Maati Matti še lâi, mut sun ij innig ennust perustâm čierâstâllâmhommáin aainâs nievt smaavâ pooráážijn já nuuvtpa sustkin ij lamaš iše. Ferttejim-uv ain ohtuu čierâstâllâđ já puđâldiđ sierâdâttâmhommáid muđoi-uv jiečânân. Lâi must kale ohtâ sierâdâttâmskippáár-uv, mut sust ij lamaš vuod čierâstâllâmhommáid ollágin tanen, ko sun lâi čalmettem, teikkâ šohâdum. Veikkâ sun lâi čalmettem, te liijká sun raahtij munjin muorâst maŋgâ auto, nuuvt kyermi- ko pakkeetauto-uv já ain sust lâi munjin äigi talle, ko láim kuávttáá já man'ij eres-uv ulmui kooskâst. Taah lyevdipittáást rahtum autoh lijjii munjin siämmáá tuođâliih, ko láá taan ääigi párnáid šleđgáin já radiostivráin tuáimeeh autoh-uv. Vuolli vaaldij ain muu adelem puuvko kietân, kuldâlistij kieđâinis lyevdipitá keeji, stelliistij puuvkotere toos já vuolâškuođij, suormân liijká vuolâhánnáá. Vuolli laavij eelliđ mii pääihist mestâba jyehi peeivi já mun läävejim puáldimmuorâin ain renskiđ tagarijd lyevdipittáid, main puávtáččij rähtiđ veikkâba auto. Lyevdipittááh lijjii já kávnojii ain puáldimmuorâi kooskâst tanen, ko mii táálu lâi vala viehâ uuđâs já šnikkárijn lijjii pááccám lyevdipasâttâsah, maid eeči lâi sáhhám puáldimmuorrân. Táválávt hellamuorâ kukkosii lyevdipittáá ko kavnim, te mun jieš vala sáhháástim tom rasta, ovdil ko adelim tom Vuoli “autofabrik” kieđâvuššâm vuálá. Jyehitov ko Vuolli eelij mii pääihist, mun finnejim ain kyehti auto, mut toh autoh láppojii mestâba taađeest, ko toh ráhtojii-uv já tot, mii taid autoid vaarâ njielâi, lâi mii ryevdihella. Taat muu pärniääigi sierâdâttâmskippáár lâi Pavlus Nuuvdi Vuolli, tâi tegu suu kočodii Nuuvdi Vuolli (Olli Valle). Sust lâi kaihi čoolmijn já majemui tiäđui mield suu kuohtuuh čalmeh liččii čuopâdum já sun ličij finnim aainâs uási uáinustis maasâd. ¶ oppâmvihko vástádâsah ¶ “Pyereeb leđe täst ovdâskulij kieleesthánnáá” , Aaslâk Aččinj eeđâi. “Tust lii tääl jo liijgás kuhes njune tuon stuárusâš nukken.” ¶ “Vuoi, jiehhân tun heemmâd muu ollágin. Jieš alneest smiettim eidu, mon hitruu ličij, jis pyeidis Kaninen puáđáččij kolliistâllâđ.” ¶ hárjuttâllâđ jienâ kevttim já lávdástâllâm ¶ AASIA MAAILM UÁSSIN ¶ – Tot lii syeligâsvuotâ. ¶ Palhâšume lii säämi tyeji ¶ raavâdamnâseh.....6, 15, 23, 97, 100, 101, 112, 113 ¶ Sigáčiärrumčuálmi = Sigganitkemäsalmi ¶ 129B Vuoiŋâmorganismâ. ¶  já säggináhkálâš piikkinahkainen ¶ Lihâdem lii velttidmettum ¶ Aleksanteri Kena škovlâ, Suáđigil: Tuija Vaarala (tavesämikielâ) ¶ HELLIN TYNELÄ ¶ jieijâs, jis sun kerd lii Messias, Immeel väljejum. ¶ 1. Taažâ tergâdumoseh tuálvumpyevtittâsah láá eennâmoljo, eennâmkaasu já kyeliovdádâsah. ¶ kejâstâl sun maailm pirrâs, ¶ 4. Tricholoma auratum – Kangaskeltavalmuska – Kuolbâfiskisšoovkâh U ¶  Adverbiaal Kirsi kuittâg tuáivu, et puávtáččij juátkiđ anarâškielâ uápuid kostnii já mahtnii. Sunjin ličij pyeri anarâškielâ jotkâkurssâ Säämi máttááttáškuávdáást. Tuáivumield Säämi máttááttâskuávdáš uárnee puátteevuođâst jotkâkuursâid já et kielâkurssâ finniiččij joođhâ já et uáppeeh puávtáččii juátkiđ anarâškielâ uápuid. Nuuvt anaráškielâ iäláškem piäsá jotkuđ… ¶ Šaddokäärdi ¶ – Mun kolgâččim elâččâđ huálhástâlmin ránnjásiijdâst. Vuálgáččih-uv munjin skipárin? ¶ Tukholma, Göteborg, Malmö, Kiärun, Sundsvall ¶ b. čaaitâlm tiäđuh, uásiväldeeh, pištem, sierânâstáárbuh ¶ 117D Čuovjisskáálžuh já moteskáálžuh láá Nuorttâ- ¶  tiäđu  MA-‐infinitiiv Historjá vuosmuuh anarâš juovlâkoortah láá almostum: Anarâškielâ Servi ornij kiđđâtäälvi 2005 anarâš párnáid sárgumkišto, moos pottii 12 sárgost ohtsis 43 sárgusid já moin 10 sárgusid väljejuvvojii korttâsárgusin. Sárgumkišto stivrij tallaš anarâšpárnái máttáátteijee Petra Kuuva. Sárgusij valjimraatin tooimâi Anarâškielâ seervi stivrâ. Šiev sárguseh lijjii ennuu, já valjim lâi lamaš raatin vaigâd. Sárguseh väljejuvvojii lopâlávt toin čolmijn, et jyehi korttâsáárgus lâi eres sárgost. Koortâi sárgooh láá Lasse Lehtola, Sanna Muhonen, Sofia Olthuis, Minna Rautiainen, Jussá Seurujärvi, Sáárákáisá Seurujärvi, Birgit-Anni Soininen, Ante Taskinen, Inká Taskinen já Joona Taskinen. ¶ Elias Lönnrot ¶ 3. Hygrophorus olivaceoalbus – Harmaakirjovahakas – Räniskiirjâgkässih U ¶ Rapuiguin herskusteleh ulmuu lasseen puško, piisam já miŋkki. Rapu ij älkkest pyevti olâttiđ, ko tot uáiná čolmijdiskuin siämmáá áigásávt maaŋgâ kuávlun. Ton kyehti viermičalme láá punnjâseddee puncij keejist ađai tot keejâd pirrâsis punccečolmijguin. Rapu uáivist láá meiddei kuhes tobdočuárvih , moiguin tot áiccá haajâid, máávuid já čääsi sporânijd. ¶ Ulla Aikio-Puoskari (västideijee toimâtteijee) ¶ Iŋká Taskinen 3. lk ¶ Kove: Ilmari Mattus ¶ Kierdâm, killám 5, 13-15, 17, 18, 24, 28, 31, 38 ¶ 3. Broilereh láá piärgukäänih. ¶ b. Luvâttâl hai raavvâd. ¶ Tij kyeddivetteđ anarâškielâ ovdâskulij. ¶ Helsig sopâmuš.....123 ¶ gun.aira(at)sametinget.se ¶ Stivrim/kuvvim/čuoppâm: Kirsti Länsman ¶ meccikuávlu miähkáástâl ¶ Aune Musta, toimâttâsjođetteijee, Duodji Shop, , puh. 0400-637178, www.samiduodji.com ¶ Occein pivdojeh eromâš vuáđustâsah stipend uážžumân. Vuáđustâssân pyehtih leđe el. oppâčáitus-pargo rähtimân lohtâseijee eromâš koloh teikâ aassâmpäikkikode já oppâmpäikkikode kuhes kooskâst šaddee mätkikoloh. Rijjâhámásiih ucâmušah pivdojeh toimâttiđ vuossaargâ 7.11.2014 tme 16 räi čujottâsân Sämitigge/ škovlim- já oppâmateriaallävdikodde, SAJOS, 99870 Aanaar. Ucâmušân kalga lahteđ kopio oppâre-gisterváldusist. Ucâmuš puáhtá vuolgâttiđ meid šleđgâlávt čujottâsân . ¶ Talle palvâleijee adelij nieidân kollečiiŋâid. Sun koijâdij, kost nieidâ aasâi já uážuččij-uv sun ijjâdiđ suu lunne. ¶  säänih 2. Luvâttâl ovdâmeerhâid ¶ ákkuv = ááhu párnáápärni = lapsenlapsi (isoäidille) ¶   Uálgiceelhâattribuut Aslak Holmberg, Elli-Marja Hetta ¶ Já Šlubbopeljigis čielgiiškuođij: ¶ Baal 120 ¶ mutter = mutteri ¶ Ráp paasij čuoijâđ puohâi uáiván. Uccâ-Saammâl lâi kulloo ohtii pääihist oppeet ráppám täid mijjân uápis saanijd "Mij halijdep oppâkiirjijd" . Fakkist sun lâi orostâm já koijâdâm enistis: "Na uážuim-uv mij taid oppâkiirjijd?" Šiev koččâmuš. Anarâškielâliih oppâkirjehhân iä lah nuhtán uážžumist teikâ väldimist kosten. Taid kalga kiinii rähtiđ aalgâ rääjist: vuáváđ, čäälliđ, rähtiđ kuuvijd, tärhistiđ já loopâst renttiđ kirjen. Taan Helsig määđhist aalgij luoddâ, mii tuálvu kirjij kuuvl. Tuoivuu mield mii mätki uánid tom luodâ nuuvt et mij lep jotelávt toi kirjij lunne. ¶ Bryssel E5 ¶ luobbâsk.....15, 104 ¶ Tälvimaailm pivoh ¶ Montenegro, Crna Gora, Čapisväärih ¶ Jooná koijâdij, puáhtá-uvks uárree väldiđ tom muorâst já uárree mieđâi. Talle Jooná smolkkij taid já tuálvui taid nube soorvân. Nubbe sorvâ tiervâsmij. Talle Joonást já tast šoddáin skipáreh já toh oovtâst purâdáin toŋŋasijd. ¶ – Jáá, Kuáski! Na tiervâ! ¶ Rähis Marja-Liisa, pyeri seminaarviehâ, omâs já uápis ulmuuh, usteveh, muu rähis kyeimi, párnáážâm, perrum, ¶ Uárreemyerji ( Maianthemum bifolium ) šadda suuvrâ enâmijn, ij aaibâs tavemuu Säämist kuittâg. Uárreemyerji lii 5 – 15 cm alosâš. Tot lieđđee juo algâkeesist uccâ českisvielgis liäđusijd já tast láá kyehti stuorrâ vááimuhámásâš loostâ. Tot ráhtá ruopsis jurbâ muorjijd muádi myerji haaŋkân, ijge toid lah maggaargin ano já muorjijd anneep mirhâlâžžân. Talhâsfabrikeh iä tuhhit taam šado. Muorjij puurrâm ferttee kuittâg váruttiđ, ko párnááh sättih taid pieijâđ njálmásis. Uárreemuorjijn lii ucánjáhháá ruusinsmakkâ. ¶ Keesi já čohčâ 1959 ¶ – Taa te láá meiddei tuu sänilistoh, eeđâi eemeed Omarân. ¶ sijđoh 156 ¶ Pargo maŋa škoovlân, škoovlâst pááikán, ij lam eeči vala puáttám, nube paargon, käävci ääigi pááikán. Ij valagin eeči. ¶ Aalmugregisterkuávdáá lovottuvâi mield Morottaja lâi 14.4.2014 tááláá suhânommân 66 ulmust (32 almast já 34 nisonist). Ovdii nommân tot lâi 21 ulmust. ¶ luándulâš já idiomaatlâš kielâ já västid GNT teevstâ dynaamisávt/funktionaallávt ¶ láppu, ko pieđgejeijeebakteereh kulâtteh čääsist ¶ Ruopsismeerâ K4 ¶ nummeer ¶ www.samediggi.fi Anarist 22.4.2015 ¶ – Vuoi sittágin Vilijonkka párgádij ko ooinij ¶ 126 ¶ – nelji jyelgipaarâ ¶  nuuvt Táválávt algâttem lii vaigâd eidu tondet, ko ij tieđe, kuus čaalâ lii jotemin. Maŋgii liäkká čäällimohjelm, já kiäččá vielgis tuávváá, mii viggá leđe pááppár hámásâš. Iäru šadda tast, et olmâ pááppár haaliid, et toos čáálá já sárgu, tot ahevuš peenâ. Čäällimohjelm vielgis tuávváš vist ij haaliid maiden. Tot tuše šliäđgu hypnootlávt. Mun muttim čäällimohjelm tuávváá čappâdin, já algâttem lâi-uv ennuv älkkeb. ¶ Laahân láá iävtuttâm tagarijd nubástusâid, maid sämitigge ij lah ciälkkámušâstis 18.12.2013 tuárjum, mon keežild sämitigge koolgâi kieđâvuššâđ laahân iävtuttum nubástusâid. Riehtiministeriö mield lahâiävtuttâs iä tuálvu ovdâskode kieđâvušmân nuhtán sämitige torjuttáá. Uáiviminister Alexander Stubb haldâttâsohjelmist paahud, ete Suomâ ratifisist ILO 169-sopâmuš, jis sämmilâšmiäruštâlmist peessih oovtmielâlâšvuotân. ¶ Merâkuáskim porá masa maid peri: kuolijd, luudijd já njomâtteijeid. Mielâstubbooht tot pivdá kuolijd, eromâšávt puškoid. Purrâmâžžân tohhejeh meid rááđuh. ¶ JOH. 15: 1 – 10 ¶ – Pyeri iijâ Tobžâ, Obžâ västidij. ¶ Ittinâš Jeesus ááigui juátkiđ määđhis. Talle sun kuáhtái Filippus, kote lâi meddâl siämmáá kaavpugist ko Simmáán já Andârâs. ¶ Nuorttâlâškulttuurvuáđudâs stiivrâ čuákkim tollui Anarist 21.1. Čuákkimist suunnâttâllii nuorttâlâskulttuurkuávdáá vuáđudem Čevetjáávrán. Tilálâšvuotân uásálistijn meid sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjäjärvi já kulttuurlävdikode saavâjođetteijee Tauno Haltta. Nuorttâlâškulttuurkuávdáá oovdânpuovtii siämmáá peeivi meid olgominister Erkki Tuomiojan Sajosist. ¶ LUUK. 13: 6 – 9 ¶ Pargojuávhu raapoort. ¶ Arrela, Lauri.1969: Vanhan kalakoukun taikaa. Lapin Kansa juovlânummeer. ¶ Kooveest Suomâ sämitige värisaavâjođetteijee Heikki Paltto, hahâjođetteijee Anne-Maria Magga já Taažâ sämitige já SPR saavâjođetteijee Egil Olli. ¶  mii 106C Uccâ meerânieidâš ¶  uáđđee Tááláá čäällimvyevi vädisvuođah. Á vâi ä? Uánihis diftoŋŋij já konsonantij merkkim. Pelikuhes konsonant. Pelivookaal. Ruávisloovnâi čäällim. Savâstâllâp, maht čäällimvyevi jiešvuođah vaikutteh máttááttâsân já toos, maht kielâ nubástuuškuát. ¶ – Must láá njuoskâ pihtâseh já mun puŋkkâlim jieččân idduu. Mun halijdâm pááikán, Myerji sikká ain. Sun njuškee keeđgi alne riidon já kaččâl pááikán. ¶ Tavesämikielâ kiđđâaabis (Áppes 2) uđâsmittum teddilâs já tavesämikielâlâš Skuvlla birasdiehtu 3 3, uáppee pargokirje (Skuvlla birasdiehtu 3, bargogirji) láá almostum. ¶ 21C Muldesäplig čiivgah ¶ b. Kost määđhi ääigi finnee puáldámuš já energia? ¶ Äijih 8 MAHT JÄÄVRIST PYEHTIH EELLIĐ MAŊG KYELIŠLAAJÂ? ¶ 85 ¶ njavkke, njaavke- skivŋe, skiivŋe- ¶ Idiomi meerhâš taggaar eđâldâh, mast säänih iä aainâs meerhâškin tom, maid táválávt. Puáhtá veikkâba ettâđ, et nelgi koddá . Sárnoo ij uáivild, et sun ličij jämimin niälgán, mut ete sust lii uáli nelgi. Anna Idström já Hans Morottaja čokkim idiomisänikirjeest kávnojeh sehe idiomih já čielgiittâsah tast, maid idiomi meerhâš já magarijn ohtâvuođâin toh táválávt kiävttojeh. Idiomih láá paijeel neljičyeđe já toh láá puustavoornigân uárnejum. Čielgiittâsah láá suomâkielân, já tondet kirje puáhtá luvâstâllâđ taggaar-uv, kote ij anarâškielâ mudoi määti. Anarâškielâliih vist pyehtih macâttiđ muštosis, magareh eđâlduvvah anarâškielâst láá kevttum. Kirjeest láá teddilum aainâs-uv jo kulmâ tiäddus, ko vuossâmuuh tiädduseh vuábdojii loopân. ¶ tohon, sij huámmášii, et keđgi lâi jurâttum meddâl; tot lâi hirmâd stuorrâ keđgi. ¶ Muu ennirokke Rivdul Aailâ Ailâ (Aili Valpuri Valle) mainâstij munjin maŋgii, maht ohtii sevŋâdâsâst čuovânij, já sust lâi páppárest-uv čaallum, mut tom jiem lah kavnâm innâg. ¶ Hentilä lašmis olmožin lâi kuittâg karvestâm peevdi já kiergânâm puškáđ olgos uksârääigi. Etuala še vuolgij patârâsân, mut rávásub olmožin ij kiergânâmgin olgos ovdil Pellis já tiävâsij-uv suin ohtân olgouuksân. Pellinen čuoggij suu toin kuhes nijbijn vistig peelji tuáhá, jeđe čiäpáttân. Etuala peesâi kuittâg vala patâriđ ulguubel šiiljon, mut Pellinen juuvsâi suu uđđâsist já čuoggij nijbijnis vala moddii siälgán, jeđe kaččâlij miäcán. ¶ Rippmááluohtâ 3:4 A 53 Sulgušjäävrist, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ Oppâmpajeh já tai siskáldâsah sehe vuossâmuu teivâdem ohjelm láá finnimnáál sämitige já Giellagas-instituut nettisiijđoin: www.samediggi.fi já www.oulu.fi/giellagasinstituutti/ ¶ “Tun jieh láppâm ¶ vyesi - vuá'sádâh ¶ 4. ¶ Lemmest tuáimá sämitige váldutoimâlâš saavâjođetteijen 25.4.2014 - 26.5.2014 koskâsii ääigi. ¶ - Huh, kale tust jo láá-uv kolmâ jyelgih! Ánná eeđâi. ¶ Akwe:Kon pargojuávhu saavâjođetteijee Heikki Paltto já Meccihaldâttâs spesiaalvuávájeijee Juha Sihvo. Kove: Pentti Pieski ¶ Olthuis 2003:568. ¶ Säämi kielârääđist láá ovdâstum puoh kulmâ Suomâst sarnum sämikielâ: tavesämikielâ, aanaarsämikielâ já nuorttâsämikielâ. ¶ * Lávdástemlyevi ¶ Tääl puoh maneh endurân! Koddesäpligehhân joteh aaibâs puástu kuávlun. Njuolgist káisáid, kost lii pirrâ ive tuše jieŋâ já muotâ. Tobbeen puáhtá veikkâ koččâđ jieŋâruáiroid teikkâ vierâliđ ciägu päävti mieldi vuálus. ¶ 5. ¶ Kukkodâh: 1,25 ¶ Ucjuv kieldâ säämi aarâhšoddâdem stivrejeijee. Aarâhšoddâdempargojuávhu ovdâsteijeeh puohâin kielâjuávhuin já sämikuávlu kieldâin uásálistii ovdedempargojuávhu tooimân. Aarâhšoddâdem ovdedemtoimâ pieijui joton vistig karttiimáin sämikuávlu aarâhšoddâdemohtâduvâi tile já sahhiittâlmáin pargeid. Iänuduv, Aanaar já Ucjuv kieldâin uárnejii vanhimijehidijd, main savâstellii säämi aarâhšoddâdem siskáldâslâš oovdedmist já sämmilâšvuođâ vuotânväldimist aarâhšoddâdemvuáváámist. Sämikuávlu aarâhšoddâdempargeeh uásálistii haavâ ääigi uárnájun viiđâ ovdedem- já škovlimpiäiván. Sämikuávlun lii šoddâm haavâ ääigi säämi aarâhšoddâdem pargei ovtâspargoviärmádâh, mii lii nanodâm pargei mättim já sämikulttuur vuotânväldim pargoost sehe ovdedâm kieldâi já sämitige koskâsâš ovtâspargo. Ovdedemhaavâst lii rahtum vuossâmuš sämikuávlu ohtsâš säämi aarâhšoddâdemvuávám ovtâspargoost, pargeiguin, vanhimijguin já jieškote-uv äššitobdeiguin. Iävtuttuvvoo, et arâhšoddâdemvuávám váldoo kiävtun sämikuávlu kieldâin já eres kuávluin Suomâst. Säämi aarâhšoddâdemvuávám tievâsmit väldikodálâš stivrim. Säämi aarâhšoddâdemvuávám uáivilin ¶ Sämimuusik ¶    habitiivrááhtus kuškâđ, kuuškâm, košká = kuivua ¶ jurgâlum anarâskielâsâš vastuuh. Jis tiätu verstâ kávnoo meiddei ive 2011 almostum ¶ Sämmilii ohtsâškode tuuvdâriggeeh, kiäh sirdeh ärbivuovijdis suhâpuolvâst nuubán, annojeh. Ärbivuáváliih iäláttâsah já kietâtyejeh láá kenski stuárráb vaarâst lappuđ teikâ muttuđ aldapuátteevuođâst. Šoŋŋâdâhnubástus, ruukihaavah, ekonomiavuáhádâh, byrokratia já lahâasâttem vááijuvvuođah sättih leđe liijkás maaŋgâ säminuorân liijkás ennuv já sij pasteh valjiđ mottoom eres ko suuvâ ärbivuáválii iäláttâs. Mutâ oovtâst pyehtip cevziđ tain aštuin. Kalga mušteđ, ete maŋgâ nuorâ ain haalijd hárjuttiđ ärbivuáválijd iäláttâsâidis puoh aštuin peerusthánnáá. Ärbivuáváliih iäláttâsah láá mii tuuvdâjyelgih ij tuše tai pyehtim ekonomâlii puáttus, purrâmuš teikâ tiiŋgâi tiet. Toh láá uási mii kulttuurlii sämmilii ärbivyevi, mon kihheen ij pyevti väldiđ mist meddâl. Mii iäláttâsah láá ovdánâm oovtâst luánduin já elleiguin já taibâm teehin arktâlijd tiilijd, toh lääččih iävtuid riges sämikielân, tuárjuh sämmilii siärvádâhvuáháduv siäilum já láá sämmilii eellimvyevi uási. ¶ – Pyeri iiđeed, Myerji, iätá ákku Muárján ilolâžžân. ¶ - Miäštár Kivs, muu fáárust láá Belgo já Karim, torvoanneeh muu siijdâst, Haŋgal, meiddei muu siijdâst já Jovnâ, olmooš, kii lii puáttâm häldei enâmân muáddi peeivi tassaaš. ¶ säggifiindâr ¶ Unna Junná video ¶ Sämitige čuákkim oovdâst Sämitige alemus meridemvääldi. Tot čokkân 4-5 keerdi ivveest. Sämitige čuákkim meerrid váldunjuolgâduslávt sämitige adelem ciälkkámušâin, iävtuttâsâin já eres peleväldimijn. Staatârääđi meerrid sämitige jesânin (21) já värijesânin (4) sämitiggevaaljâin enâmustáá jienâid finnim olmožid, kuittâg nuuvt, et jyehi sämikuávlu kieldâst (Iänudâh, Aanaar, Suáđigil ja Ucjuuhâ) šaddeh ucemustáá kulmâ jeessân já jieškote-uv kieldâst ohtâ värijeessân. ¶ Nisonieidâ kaččâlij sihen kiänusis já kuođij Muumistáálu naverseemeest imaštâllâđ mon immâšist uálináál lâigin saahâ. ¶ 4. Suomâ ellein tuše maaijuv pasta njeidiđ olesšaddosii muorâ. ¶ - Smietâ mahtnii nuuvt, et stááluh orosteh. Tot lii aaibâs siämmáá, maht. ¶ Mottoom roovvâdmáánu eehid 1958 vuolgij joton äšširáiđu oovtâ stuorrâviettuu uásild, mast kannat muštâliđ enâbuššáá-uv. Talle lâi Kaabi Issá (Iisakki Morottaja) puátimin Čovčjäävri taavaakeččin polgupyeráin jieŋâmield – lâi vissâ lamaš riävskápiivdost. Ko lâi vala myetistâm, te lâi aiccâm et miinii luudijd lâi kirdám jieŋâ čoođâ tirrájeijee virmiääli njeigâ, já lâi lammim jieijâs. Issá vuotij et lodde lâi väzzilâm rido kuávlun já nuuvt sun kuorâlij. Luodâi keejist kavnui suájás lammim stuorrâviettuu, mon sun vaaldij kiddâ já uigâdij reepun. Ko sun siävŋándijn pyevtittij maasâd já puovtij lode tupán, te aainâs suu párnááh movtáskii tast. Lodde uážui tállân noomâ Kvakkâ. ¶ Nuuvt vises ko mun lijjim-uv lamaš tuuli háárán já nuuvt ennuu ko lijjim-uv asâttâm tuuli várás, te tääl toh puoh mučis polvâlaneh slancettii tegu kuusâ poškâ!!! ¶ Eenikiellâm sämikielâ ¶ “Jiem” , eeđâi Jáákup, “jiem lyešti tuu, ovdil ko sivnedâh muu.” ¶ Puátteevuođâst tuáivum, et mist liččii täst oovdâs-uv šiev eellim iävtuh tääbbin tavveen. Kolgâččii leđe tagareh škovlimsajeh ámáttáid, moid tääbbin lii tárbu já moiguin tääbbin piergee. Mist kolgâččii kavnuđ tääbbin pargosajeh, vâi oopâi maŋŋaal vuálgám nuorah puávtáččii maccâđ oopâi maŋa päikkikuávlun. ¶ piiččus ¶ sämmilâšaašijn västideijee ministerij ja sämitigij saavâjođetteijei kuáhtáámist Helsigist. Palhâšume mieđettuvvoo ovtâskâsulmuid tâi siärváduvváid Taažâst, Ruotâst, Suomâst tâi Ruošâst sämikielâ oovdedmân. ¶ Na ko aldanškuát Aanaar já Suáđigil rääjist tavas, te kieldâkolbâ lii suomâkielân já orjâlâškielân. Kooveest uáiná, et á-puustav čuágástâh lii lasettum maŋa. Tot ličij váhá tegu siämmáš äšši, et Peccikko Räjičuumâst Ucjuuhân monâdijn liččii päikkinoomah UTSJOKI – UCJUUH . Aanaar já Suáđigil kieldârääjist lii še kolbâ, mast láá päikkinoomah IVALO – AVVIL – SAARISELKÄ – SUOLOČIELGI (suomâkielân já orjâlâškielân), sehe kilomeettermereh vala. Kilomeetterverd taveláhháá Kuttoor maađijratkuuttuv koolbâst láá noomah KUTTURA – GUHTUR (suomâkielân já orjâlâškielân), mii lii ton tááhust OK, et Kuttoorist láá tuše orjâlâšah. Siämmáá ratkuuttuv puotâ láá nommâkoolbâst päikkinoomah ROVANIEMI – ROAVENJÁRGA (suomâkielân já orjâlâškielân), sehe IVALO – AVVIL (suomâkielân já orjâlâškielân). Lam kale kuullâm, et orjâlâšah liččii kiävttám Ruávinjaargâst noomâ Roavvenjárga , et ton tááhust nommâ ličij puástud. Na ko aldanškuát Tiärmáá, te tađe ovdil lii kolbâ TÖRMÄNEN – DEARPMÁŠ (suomâkielân já orjâlâškielân). Ko te pyevtit kirdemkiedi ratkuuttâhân, te tobbeen lii kolba mast kirdemsajattuv nommâ lii suomâkielân já orjâlâškielân LENTOASEMA – GIRDINGIEDDI . ¶ lijgešoddâm.....7, 100, 113 ¶ Taažâ Sämitigge (Sámediggi/Sametinget) vuáđudui jieijâs lavváin ive 1987. Ton virgálâš lekkâmijd viettii 9.10.1989. ¶ ČUÁKKIMIŠEDEIJEE: Finnimnáál meid čuákkimišedeijeeh. ¶ libžáásteleh = kuhisevat 182 ¶ Subjekt vievâst jieškote-uv staatâ virgeomâháin, tuámustoovlijn, sämikuávlu kieldâlâš virgeomâháin, kiel ¶ – lasaneh itosij vievâst ¶ Nuorttâriijkâ ¶ » ¶ iärdutteijee = ärsyttävä 151 ¶ 2. Räähti vuávám, maht puávtáččijd pääihist šeštiđ šleeđgâ. ¶ 3. Uigâd poccee puttâlân já piejâ hammimkääsi lavvâ puttâlnjáálmán poccee pirrâ. ¶ Motomin Saallâm pygálusâst Čieski-Niijlâs aaicâi eejist poccuid, ko lijjii vuossâmuu čurruu puáhtâm ááiđán. Iäráseh iä áigum toiguin mahten roossâđ, mut kyeđđiđ tohon. “Iähân toh lah ko Kuobžâ-Saammâl poccuuh!” Mut Čieski-Niijlâs kal vaaldij taid já vuobdij Gunnár káávpán. Toh lijjii kyehti stuorrâ ááldu. Nube čurrust lâi eejist val stuorrâ sarvesnolppo já kuálmâd čurrust vyeveers. Taid tot Niijlâs vuobdij. Tohhân kal mudoi lijjii mietimái lappuđ tohon Taažâ pel. Niijlâs tieđettij iäčán, et maid sun lii porgâm. Toi poccui oovdâst eeči finnij ennuv káálvuid Gunnárist maŋeláá. ¶ leibi, leeibi = leppä ¶ Adverbiaal Pargojuávhuh 1 2 3 4 5 6 ¶ Vuáču škovlâ: Juuso Hetta (tavesämikielâ) ¶ Kuovdâkiäinu pessijâštuáluh ¶ Vuossâmuuh poccuuh já vuossâmuš sämmilâš Ruotâst Saaksan ive 1580 ¶ Tággáár servi lâi tovláin Čovčjäävri nuorâin, kiäh láá tääl jo puohah uámikkâsah. Moos návt puorijd aašijd ovdedâm servi loopâst nukkosij, ij lah aaibâs tárkkilávt tiäđust. Kiinii tast sátáččij vala tiettiđ, mut aainâs-uv nubbe maailmsuáti lâi ohtân tahhen, ko iänááš “toimâkode” almaijesânijn karttii vyelgiđ suátán – motomeh vala jotkâsuátán-uv. Sij kale meiddei puohah rippásii tast, mut nabdemist seervi toimâ ij innig jotkum soođij maŋa. ¶ Pyerávyejimeh ¶ mii lii tábáhtum. ¶ b. kuobbâreh láá pyevtitteijeeh / pieđgejeijeeh . ¶ Čuákkimviste Sisti ¶ Sämmilijn peljirástágâžân iä oro labdasmin magarehkin aalmugoskomušah. Läddliih kale láá ettâm, et tälvi ij puáđi ovdilgo peljirástágâš lii puurrâm pihlejáámuorjijd já tom, et peljirástágái kirdâččem muáđist tiätá puurgâ. ¶ Palgâsij ovtâstus stivrâ ¶ – Tääl lep kale nuuvt čuuvtij jo maŋanâm, et mun oskom, et ep ooroost ollágin Antwerpen kuávdášsajattuvâst. Toin naalijn šeštip ohtsis 20 minuttâd. ¶ MARK. 7: 31 – 37 ¶ Ucâmušâid kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 26.5.2015 tme 16. räi čujottâssáin Saamelaiskulttuurikeskus Sajos, 99870 Aanaar. ¶ tave ¶ Aanaarlâš puđâldâsteatter Ivaloiset oovdânpuáhtá Aimo Vuoris čáállám čáitálduv Votkaturistit Sajos Dolla-Salist tuorâstuv 2.2.2012 tme 19. Liipuid uuvsâst tme 18 rääjist. Stivrejeijee: Ritva Savela. ¶ Maccim pááikán siämmáá vielgâdin ko vuolgim. Jiem uážžum oovtâgin uđđâ skippáár, jiemge keččâlâmgin surffađ. Jiem piemmâm keŋŋuruid, jiem kale puurrâmgin. Mutâ ton verd hitruus mätki must lâi, ete vuálgáččim maasâd kuás peri – peic jiem juovlâ-uđđâivemáánust, ko tobbeen lii tot pakkâsumos keesi. ¶ Suándičuoškah – Lantasääsket ( Scatopsidae ) láá uáli uceh kildeečapis tiivreh, moh iälusteh suándist. ¶ – Muumih láá kale uáli komáliih, rovvá Vilijonkka šuáhkádij uálgátoivijdis pajedistmáin já väzzilij tavlu fârustis ¶ kuálsi ¶ TAAŽÂ ¶   7. USA 1 140 ¶ Táválávt, ko eeči lâi kostnii elimin já mij lâim koskânâm, te radio lâi tiäđust-uv talle ain áávus já tobbeen kullojii motomin meid toh-uv lavluuh, moh láá pááccám muu mielân. Läävejim lávluđ-uv taid, veikkâ jiem tiättámgin, maid toh säänih uáivildii. Ohtâ laavlâ, maid lijkkojim tyelittälli lavliistiđ, lâi “Kulkurin valssi” . Säänih lijjii mottoom muudon “hebrea” , mut muusikhân lâi-uv tot uáiviäšši, joba tááláá ääigi-uv já nuuvtpa muu säänih monnii návt: ¶ Ko maašin tast pajanij, te nissoon-uv rávhudui. Kale sun ubâ ääigi kullui sárnumin tast, et taat lâi suu vuosmuš kirdemmätki já et sun ain poolâi. ¶ – Taan kaavpugist iä keevti tyegárijd tuávhis pihtsijd. Já miigâs tuot maka lii, mii tust lii uáivist? Mun lam mudoi Monni já kaavpug fijnásumos kissá, já tah kyevtis lává Pilli já Pullá, eeđâi Monni uđđâ kiisán. ¶ “...puástu äigi lâi jieht suullân vittâ miinut vááijuv čiččâm ehidist...” Nubbe kirje. “...Kii talle sattui interneetin mainâsijd pieijâđ ton mailm muttoo...” ¶ oigeh purrâmâš ¶ puuhâđ, puuvâm, pohá = kairata ¶ RUOT ¶ © 2006 Sámi musea Siida & Anarâškielâ servi ¶ Juvvá Lemeha sáhka 15.10.2013, Norgga Sámediggi rahpandoalut ¶ SISKÁLDÂS ¶ Čohčâmáánu loopâkeččin tollui Anarist kuulmâpiäivásâš ovdâhistorja seminaar Komsaast kirkkošiljoid – Sämikuávlu arkeologia 10~000 ihheed, mii lâi uáli mielâkiddiivâš. Seminaar adelij maaŋgâ tááhust uđđâ tiäđu nuuvt tovlái anarâšâi elimist ko jieŋâääigi maŋasâš elimist iänááš Sämikuávlust. Veikkâ äššitubdâmuš lâi-uv valjeest, te paccii liijká vala ennuv ränis tiälhuh arkeologia káártán ovdâmerkkân sämmilij já ton kuáttá meiddei anarâšâi puátimist Sáámán jieŋâääigi maŋa. Ko teoriah láá maŋgâ, te seminaar ij pastam adeliđ tärkkilis tiäđu tast, et lep-uv puáttám Aanaarjäävri kuávlun tavveen, viestârist, mäddin, vâi nuorttân. Tuáivu mield tiet-uv äšši vala motomin čiälgá. ¶ Juhánâs Veikko lii viättám pärnivuođâs Ijjäävrist stuorrâ perruu koskâmuš kandân. Kansaškoovlâ sun juuđij Kaamâsist vittâ ive já aalmuglâšškoovlâ Anarist kyehti ive. Škovlâjotteem tallaa ääigi merhâšij Ijjäävri já eres-uv tuáriskuávlu párnáid tom, et oholoopâi ij liččii äšši pááikán, pic čohčuv ko škovlâ aalgij, te iäskán juovláid peesâi pááikán. Kaamâs lâi tallaa ääigi kuittâg tommittáá suomâkielâlâš piirâs, et tot čuuvtij sreevij párnái sämikielâ tááiđu. Uážžu ettâđ, et tuáriskuávlu párnááh lijjii pyereest-uv 8,5 mánuppaijeed ivveest ollásávt suomâkielâlâš pirrâsist já kullii eenikielâs tuše 3,5 mánuppaje, ko lijjii pääihist. Veikko siäiluttij kielâs nabdemist tondiet, et sun poorgâi vistig luánduiäláttâsâin, máttáátteijen já vala toimâtteijen. Sun lii še ohtâ Anarâškielâ seervi vuáđudeijein. ¶ Tave-eennâmlâš sämisopâmuš ovdán ¶ Lam pargoost Anarâškielâ seervi kielâpiervâlist. Tot tuáimá Aanaar markkânist. Lam lamaš kielâpiervâlist aalgâ rääjist, ivveest 1997. Lijjim talle servikode pargoost já loostâst lâi almottâs ete anarâškielâ servi ocá jođetteijee kielâpiervâlân. Já nuuvt maaŋgâs hokâttâllii muu te mun uuccim toos já peessim. ¶ Lâi mučis kiđđâeehid. Sam-čeeci čokkái juhâriddoost posâlâdmin. Sun lâi posâlâm peivijmield pihtsijd, moos Aviaja ij lam lijkkum ollágin já jieijâs táválijn utkáásvuođáin lâi huksim oornig, rakkânus, mii veikkâ ij lamaškin tievâslâš, finnij ááigán kuittâg jo mottoomlágán putesvuođâ. Kuávdoo juuvâ lâi pieijum puáris tamppâ-aŋkkur, mast vuolgij kyevtkiärdáš kuparisraŋgâ riidon. Tast lijjii meetterpele kooskâin kuhes váárvuh, moid pääiđih, puuvsah, suháh já eres-uv posâlem käibideijee tiiŋgah kiddejuvvojii. Ubâ suotâsvuotâ kessui talle juuhân, mon pááruin tot uážui leđe iijâ paijeel, tâi vala-uv kuhheeb, nuuvt tegu Sam-čeeci ooinij kohtulâžžân. Taam posâlâddâm maŋa pihtâseh lebbejuvvojii njuárguđ ulâštooŋŋâsij oolâ táálu tuáhá, kost toh koskiijâ peeivipaštust jotelávt kuškii. Tälviv toh ožžuu storgâgiđ oles mittosâžžân. Tast maŋa toh piäijojii táálu kiäčán, kost pieggâ taid suolgâi kuškij. ¶ Paavvâl kirje Korinti ¶ Piäippáneh ( Fringillidae ) ¶ O H T  S  Š O V D  R U K K O O S ¶ nuuvt fiskissiähá hamittist. ¶ Káálgust pottâ puoh lavcâttui já ubâ uáđđimsaje. Ko sun keččâlij kieđáin, te eskân hoksái ete tot lii suu jieijâs kállásis rähtim šoddâmpeivikákku, mon oolâ sun čokánij. Talle sun kal šleđgâlij ¶ Mađhâšempalvâlusâid ¶  celkkuuh Táin Puohháid västideijeid adelui vala máhđulâšvuotâ väldiđ ohtâvuođâ proojeektpargei. Ko čielgiittâs ¶ “Riitusthân lijjii Martta, Valfrid, Hilda, Tyyne já Martti.” Iŋgá luvâttâl uábbipeelees, muu ááhu, párnáid. Liägus mušton lii pááccám pärnivuođâäigi Sigávuonâst. Pääihist Iŋgá sáárnui sämikielâ ja esken talle ko vuolgij škoovlân Anarân, sun máttái suomâkielâ olmânáál, veikkâ puárásub uábbi lâi-uv jo ovdil ravvim suu et “kalga máttááttâllâđ suomâkielâ vâi piergee škoovlâst” . Iŋgá muštâl, et sij pessii varriđ čohčuv uđđâ asuntolaviistán ko škovlâ aalgij. Asuntolahoittájeijen lâi Fanny Vähäsarja. Máttáátteijen lâi Alina Halme, kote lâi Iŋgá mielâst kierdâvâš sämmilâš párnáigijn ko máttááttij sijjân suomâkielâ, sun ij kuássin suttâm párnáid. Markkânist še oopâi suomâkielâ ko eelij kaavpijn. ¶ 5. Noomât nissoon suhâpeliorgaanâid. ¶ – Lijkkuuh-uv toos? Maarit koijâdij. Mun juuvâm tom távjá. ¶ Čájálmâspitá maŋa tánssámmuusik čuojâškuođij. Ánná ooinij Heeihâ puátimin jieijâs kuuvl. Heikkâ komerdij muččâdávt Áánán: ¶ puákku-uddoid = rokonarpia 148 ¶ Säämi pirrâsijn mii tiäđust-uv tubdâp pyerebeht jieččân tile, eellip mieldi säämi siärváduvâst, čuávvup säämi aavisijd, TV- já radiovuolgâttâsâid já savâstâllâp ulmuiguin paijeel riijkâ- já kielâraajij. Mut ain lii nuuvt, et säämi siärváduv kyeskee tiäđuh láá uccáá meiddei säämi oppâkiirjijn. Tanen almottep taam nettiaavis meiddei sämikielân. Lep ucánjáhháá heiviittâm teevstâid tađe mield kiäid jurdâččep sämikielâlâš siijđoi kevtten. Ep tiäđustkin taarbâš täin siijđoin adeliđ algâuápu sämikielâst – jurdep, et tot kote sämikielâlâš siijđoid kiävttá, máttá jo kielâ. Tanen lep rievdâdâm el. ton uási, mon paječalluu suomâkielâlâš siijđoin lii ´oopâ tavesämikielâ´. Sämikielâlâš kevtteid taan uási lii čáállám kirječällee Kerttu Vuolab já paječaalâ lii ´Eenikielâ´. ¶ sämikuávlu ulguubeln. ¶ Mut nube iiđeed Immeel vuolgâttij mááđu purrâđ šado, já nuuvt tot kuulnâi. ¶ 2-4 čiivgâ, puáhtá eelliđ ¶ sijđoh: 51 ¶ Erkkii kaandâin lâi stuorrâsiähá käärbis, mon moojiikeččin lâi viljâm vyebdim Perfect-moottor. Nuuvtpa Aaslâk rovgij moottor pävkkiđ já jis kiinii lâš lamaš ehidist olgon veikkâba Juvnjäälmist tâi Samudjäävrist, tâi kostnii Ijjäävri riddoost, te vissásávt kuulâi, et Erkkii kaandah toh tääl ležeh tavanâm Kođoluovtâst. Vuojijm vaarâ muáddi kilomeetter, jeđe laddijm Ijjäävri nuorttâriidon, kost lijjii tuotâ mučis puolžiih já toh urruu jotkuumin veikkâ mon kuhás. Mun mestâ kaačân vuolgim kuorâdiđ čunoipáiháid, mut veikkâ mon kuhás liččijm moonnâm puolžij maajeeld, te cijkkoriämnjá vorâs luodah iä kale vuottum. Vaazijm masa ubâ iijâ puolžij mield siemin jávrái kooskâ já veikkâ riämnjápiäjuid já luodâid kaavnâim ennuv-uv, te ep ollágin aassum piäjuid. Äigi saatij leđe kale ton-uv peeleest masa jo liijkás maŋŋeed, et viälppáh sátáččii leđe jo vuálgám ennis maajeeld piäjust meddâl. Oppeet saallâsttáá maacâim Perfect pavkkâsáin Kođoluohtân já tääl ciäkkumpargo puávtáččij-uv älgiđ, ko iä liččii innig makken kiäsutteijee ääigiájánâsah hettiimin. ¶ 16 0 ¶ – Tuántá sittágin! Ánná jurdâččij. ¶ 2.2 Hemâdâstile tovâttem trauma monnjâtipšo ¶ Á Cantharellus – Vahverot – Ciärkuheh U ¶ peivikozzâlodde = päiväpetolintu ´päiväkynsilintu´ 190 ¶ Mottoom kiđđâtäälvi 1980-lovo aalgâkeččin oppeet kulostui, et sun ličij puátimin čuoigâđ Sáámán já taan tove Áádár räjikocceemsajattâhân “Anterin rajavartioasema” , mii lii Räji-Joovsepist 25 kilomeetterid rääji mield máádás. Na ko tieggáár ollâ kyessi lâi puátimin, te tot vissásávt sehhiiččij räjikocceemsajattuv argâpeeivi eellim ollásávt. Jyehipiäiváliih räjikocceempargoh kale šodâččii hoittájuđ, mut puoh eres äigi monâččij ollâ kyesi já suu čuoigâmveerdij pyereestvaijeem turviimân. ¶ Kaandâi mielâ jo váhá kiäpui, ko Njorttâ já Eunuk luoštijn kárbá čáácán já suládáin, mut talle te Eunuk kullui etâmin: ¶ 10 ¶ Soobbâr = Soppero (Ruotâbeln) ¶ 4. Muštâl ovdâmeerhâid, maht niijto šadoh já tiivreh láá velttidmettumeh nubijdis. ¶ Syelipivdee uáiná muu já mun kaačâm nuuvtko gepardi, mut syelipivdee káččá fáárust. Viiđâ miinut keččin sun ij innig vaje kaččâđ. Mun oinim et sun lii 200 meetter keččin must já tääl must lii päddi já viermi. ¶ Kuávdugsuálui ~ Kuovdugsuálui = Koutukinsaari ¶ Taah láá puoh uđđâ siisâpuátteeh. Algâuápuh já vuáđu-uápuh láá siämmáin siskáldâssáin ko Kuobžâ-Piäká Ááná škovliittâsâst Säämi máttááttâskuávdáást, mut máttááttâsliähtu lii hitásub já tot adeluvvoo iänááš ehidist. Uási uáppein čođâldit anarâškielâ tondiet, et tot kulá sii pajekielâ uáppoid já uási vuod taarbâš uálgiamnâs. Uási lii fáárust~jieijâs persovnlâš mielâkiddiivâšvuođâ keežild, moos suujah pyehtih leđe maaŋgâmuđušiih. ¶ stielâsijd riddoost jieŋâlis čáácán. ¶  já Čielgejum váldu-uáivil lasseen fáálá kulttuurkuávdáš vijđes, uđđâáigásâš já ollâtásásâš ohtsâškevttimvistij (čuákkim-, auditorio-, maaŋgâtoimâ- já lavdastâllâmsajeh sehe studiovisteh) áánsust eromâš máhđulâšvuođâid orniđ áinoošlajâsâš pirrâsist maaŋgâmuđušijd čuákkimijd, konfereensâid já tábáhtusâid. ¶ Poccuu määrfih ¶ Čuákkim aalgâst sämitige saavâjođetteijeeh taheh kejâstuv jieijâs já stiivrâ tooimân ovdebáá almosčuákkim maŋa tábáhtum aašijn. Čuákkim äššilistoost lii sämitige toimâvuávám-budjet tuhhiittem ihán 2015. Sämitige stivrâ lii tuhhiittâm toimâvuávám-budjet oovdânpyehtimnáál almosčuákkimân čuákkimistis 12.12.2014. Äššilistoost láá meid tieđettemääših sehe värijeessân nomâttem sämitige nuorâirááđán. ¶ Sämitigge 2003 ¶ – Joo, na ko váhá vyerdilvetteđ, te teehin puátá viiđâ miinut siste nubbe juná. Ij vaje maiden, taat kale lii tievâ! Mij suáittip tohon Brysselân, et tot TGV-juná vuárdá váháš áigáá. ¶ Internetsiijđoi uđâsmittempargo uáivilin lâi teknisâš jiešvuođâi já olgohäämi uđâsmittem lasseen uđâsmitteđ meiddei siskáldâs västidiđ onnáápeeivi táárbuid. Tuáivup, et uđđâ siijđoh palvâleh sämmilij lasseen meiddei media, virgeomâhijd já eres čanosjuávhuid tolebáást pyerebeht, iätá Sämitige haldâšemhovdâ Juha Guttorm. ¶ – kuás tii pieđgejeh, kiän kuusnii, já kyeđivetteđ muu ohtuu. Ohtuu jiem tondiet pääsi, tastko Eeči lii muin. Lam sárnum tijjân taam, et tist ličij must ráávhu. Maailmist tij leppeđ atâštâsâst, mut pissoođ ruokkâdin: mun lam vuáittám maailm. ¶ Niiles ¶ – Lâi-uv älkkee kavnâđ teehin? ¶ Lâi čohčâkeesi já jutteselgi lâi jo rähtimin olssis tälvipiäju stuorrâ aaihâ viäddá vuálá. Tot lâi nuurrâm piäjusis suoinijd já siähtálijd já lâi eidu hammiimin tain vuovâs, jurbâ piäju, ko kivkked kulluuškuođij kostnii korrâ peeškâs. Jutteselgi herkittij, toomâi viäddá vyelni olgos já čyežžilij monnjâjuolgijdis oolâ kuldâliđ peškâs. ¶ 5. Muštâl, magareh ráhtusnubástusah tábáhtuvvii ¶ Laukaa D4 ¶ Mut Paavvâl lavkkij uáinusân já eeđâi: ”Elleđ poolâ! Immeel lopedij moonnâm iijâ naharist, et mij puohah piäluštup. Mun luátám Imelân, puoh mana nuuvt tegu sun lii lopedâm. Mij rievdâp mottoom suolluu riidon.” ¶ Tartu D4 ¶ Teivâdmist ellii čoođâ jieškote-uv sämitige já staatâ uáinuid tast, älgih-uv biodiversiteetsopâmuš miärádâsâin kevttiđ teermâ algâaalmugeh algâsiärvusij saajeest. Sämitigijn já tave-enâmijn lii ohtsâš uáinu tast, ete terminologia kalgeh mutteđ já terminologia muttem lii sämmilijn eromâš tergâd. ¶ Mooses já Aaron kunâgâs lunne ¶ Sämitige čuákkim lá 28.3.2015 tme 12 ¶ huápu huápu ¶ ááigán 1.1.2013 – 31.5.2014. Kielâpargee pargoid kuleh kielâtipšom, kielâovdedem, terminologiapargo, normâdem, sehe tieđettem- já ravvimpargo. Kielâpargei puáhtá meridiđ eres-uv tooimâid, moh kuleh ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát-/reesuurskuávdáá vuáđudemprojektân. ¶ Tave-Poođâeennâm 5 ¶ Loojaalvuotâ meerhâš tom, et veik skoposteoria mield jurgâlus ulme sáttá spiekâstuđ ¶ http://yle.fi/uutiset/hirvasvuopio-laiti_veijo_lansman_muitokonsearttas_ii_leat_imas_ahte_su_lavlagat_leat_bahcan_eallit/8055460 ¶ Jeesus eeđâi: ¶ 3 Tuuđhâ oppâkirje kove 53A. ¶ Halidičij-uv Juhháán kuullâđ lase Liisá uđđâ skipárijn? Mut ko vástádâs ij kullum, te Liisá imaštâlškuodij, et mii Juhánán lâi šoddâm. Mut ij mihheen eeđijd, Juhháán lâi tuše kuhástum já nohádâm. "Uáđi ráávhust" , eeđâi Liisá já vuolgij kirdeđ val ohtii muorâ pirrâ. Juhháán ij huámášiččii, jos sun huápust kirdáččij ohtii, tuše ohtii pirrâ muorâ. ¶ – Puohlágáneh tiiŋgah tobbeen mašinist kale kávnojeh, Hanssâ hundârušâi já kuáivui pargoniävuidis autos moonjišuásist. ¶ sämikielân. Táválávt ulmuuh, kiäh láá peivitipšoost já máttááttâstooimâst, iä luhhuu sämikielâlâš ¶ 1. Kuvvii nuárjui vuáhádume čäcielimân tai jieš- ¶ Riikaluohtâ 115 ¶ – Tast uáináh kost lii tave já máátáh sundástiđ páikkásâd. ¶ 234 ¶ 1 kg čuállejum já fileerajun puško ¶    celkkuuh - Na suomâkiel uáppein mun kale jiem tieđe maiden, mut jurdám, et taat lii sämikielâ uáppei várás. ¶  attribuut táálu - táálu lii Lasetiäđuh: ¶ 3. Tevkis ase njama puoh iivnijd. ¶  iä Muu kyelikävppi lii Rotterdamist, aaibâs Euroop já ubâ maailm stuárráámus haammân riddoost. Tobbeen finnee hirmâd šiev kuolijd, já tondiet vuájám-uv ain tohon, veik kuolijd kale puávtáččij aldeláá-uv uástiđ. Taan kyelikäävpist puáhtá leđe ain vises tast, et vyebdimkyeleh láá vorâs kyeleh ege tagareh, moh vyerdih uásteidis maŋgâ peeivi käävpi tiiskâst. Taat kyelikävppi lii pegâlmâs ubâ enâmist, mut tast lii tuše ohtâ hirmâd stuorrâ váddu: hadde! Taat lii-uv kale šievnáál čielgiimist, jis váháš ááigán máášá pisániđ keččâđ tom, magareh ulmuuh tobbeen já eres kaavpijn ton aldasijn joreh; liihân taat aassâmkuávlu mestâ jo puoh tivrâsumos kuávlu ubâ kaavpugist. Tobbeen uáiná ennuu fiijnâ rivgoid, mon paaldâst eres ulmuuh láá aaibâs táváliih rimškeh, ko iä lah pieijâm pasepeivpihtâsijd paijaalsis. Rivgoin láá ollâšušmekammuuh jyelgist, tivrâs turkkâ pajalist já kuhes, ruopsis koozah, moi kooskân ij vahâgistkin uážu ohtâgin kyelečuomâ moonnâđ. Já jis kiäččá kavpij oovdân parkkeerajum aautoid, te majemustáá talle lii aaibâs vises tast, et tai ulmui puursâst joreh stuorrâ eurohivvâduvah. ¶ uásálâšvuođâ ovdedem ¶ liške ivne ¶ PÁRNÁI JÁ NUORÂI LAVLUUH: ¶ 30 m ¶ Säämi parlamentaarlâš Rääđi (Suomâ, Taazâ já Ruotâ sämitiigij ohtsâšpargo-orgaan) lii algâttâm 1.1.2013 ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát- já reesuurskuávdáá vuáđudemproojeekt. Proojeekt ääigi ovdedep já nanodep sämikielâi kielâohtsâšpargo ohtâsâš sämikielâ kielâkuávdáá, Säämi Kielâkäldee, vuáđutmáin. Säämi Kielâkäldui lii tárkuttâs čokkiđ sämikielâi kielâáámmátlijd palvâlusâid, mii iššeed tiäđui kavnâm. Ulme lii, et kielâkuávdáást lii stuárráámus ovdâsvástádâs sämikielâi kielâohtsâšpargoost, kielâáámmátlii pargoost já kielâkevtteid uáivildum sämikielâlijn palvâlusâin. ¶ Leejoon já njuámmil ¶ meneehän se työpuserona - manahân tot pargopuserin, vrd. aaneethân tot pargopuserin ¶ Aanaar oovdiš kirkkohiärrá Tuomo Itkonen čáálá kirjees INARI INARIN KIRKKOJEN JA PAIMENTEN MUISTO algâsaanijn, suomâkielâlâš Inari-noomâ mainâšum historjást vuossâmuu keerdi 1517, ko lâi saahâ anarâšâi tovláá-áigásii vuoigâdvuođâst merâkyelipiivdon já merâriddoid. Sämikiel nommâ Aanaar lii kale vaarâ lamaš kiävtust ain, mut tomgin, mast Aanaar nommâ puátá, ij lah tärkkilävt já lopâlávt tiäđuust. Suomâkielâlâš noomân lii täst maŋeláá mottoommuđusâš čielgiittâs, mut ij eisigin lah vises, et tot ličij eidu riehtâ. ¶ Tai nievris jurduiguin vuordâškuottim čohčâmáánu vuossâmuu peeivi já škoovlâ älgim. Áinoo positiivlâš peeli škoovlâ älgimist muu mielâst lâi tuše tot, et taat ličij majemuš já kuhháá vuordum čohčâ, kuás lavkkiiččim Kaamâs kansaškoovlân oppâm mielâst já aaibâs majemuu keerdi ađai čiččâd luokan, mii pištáččij čoovčâ 1958 já kiiđâ 1959. Tast maŋa jiem macâččii innig kuássin Kaamâs kansaškoovlân oppâđ tâi luuhâđ maiden. Págulâš ličij tuše meccikurssâ čohčuv 1959 já oppâkenigâsvuođâ jotkâškovlâ kiđđuv 1960 Avelist. Tast maŋa pesâččim tuođâlávt já lopâlávt luovâs kalleebgin tom liebbuu systeemist, mon mun kale lijjim majemui aaigij vaijeedškuáttám viehâ čuuvtij. Jiem tiättám vala talle, mon puástu jurdust lijjim eidu ovdláhháá škoovlâ älgim, mut tot-uv äšši täst vala čielgâččij maŋeláá. ¶ - Tovlddeehân tot Pentti lii-uv, vyelgip. ¶ – Taat seŋgâ lii stuárráb, Heikkâ västidij. Puáđi tun teehin muu kuuvl! ¶ Tavlustâh 6. Verba σῴζω . Anarâškielâsâš jurgâlusâst kevttum jurgâlemvastuuh já suomâkielâsâš teermah, moin toh láá jurgâlum. Uálgisbeln jieškote-uv jurgâlemvastui vuottumveerstah já -mereh. ¶ kuáttuđ, kuáđum, kuátu = laiduntaa ¶ meerhâš. Motomin sun lâi táálunkuávlu ¶ Já Ante oppeet viežâi kammuidis, kuodij taid aaibâs šiiljon já tobbeengis piejâškuođij taid juálgásis. ¶ Kuuđhah – Muurahaiset ( Formicidae ) láá meiddei kirdee tiivreh, veikkâ toovláš olmooš saatij-uv nabdeđ suájálijd kuuđhâid aaibâs jieijâs kutkâšlaaijân ađai kirdeekutkân. Kutkâhiäimust láá 12~000 šlaaijâd, main Suomâst iälusteh suullân 60 šlaaijâd. Kuuđhah láá lamaš taan maailmist jo paijeel čyeti miljovn ihheed, et tot lii uáli puáris iäláánjuávkku verdiddijn ovdâmerkkân ulmui. Kuuđhah vuáháduveh uáli pyereest pirrâsân, mon áánsust toh láá-uv levânâm jyehi kuávlun eennâmpáálust eereeb näpikuávluid já motomijd máddáápiäláid suolluid. Kuuđhâi ohtsâškuudijn pyehtih leđe jesâneh šlaajâ mield tuše motomijn ohtâgâsâin ain luvvijd tuháttáid ohtâgâssáid. Kuuđhâi čielgâsumos tobdomerkkâ lii segis aaleem. Kuuđhâid totkee tieđâ lii myrmekologia já kutkâtotkeeh láá myrmekoloogeh . ¶ Pase Jiegâ (IM) ¶ Máárjá 16, 18, 26 ¶ Moonnân ääši taam julgáštusâst ij uážu tulkkuđ nuuvt, et tot raijiiččij tâi lopâttičij algâaalmugij tááláid tâi máhđulijd puátteid vuoigâdvuođâid. ¶ a) puuzâi iivnij, b) jienâi, c) pessimsaje, ¶ Kom.   ovttáin  saveháin     oovtâi  savehijgin ¶ Miina Päykkönen ¶ MII AAVHIJD TÁGGÁÁR PURÂMIST JÁ ¶ – Tothân lii talle aktijvilâs pivdo. Uáivildâm et kalga jieš pivdeđ kyele ubâ ääigi. Riävská kielâmist uážžu vyelgiđ kuusnii eres sajan, tuše iälá keččâmin ain tyelli tälli, poođij-uv saalâs. ¶ - Na vuoi p-!, Heikkâ pallâguođij. Tušij tiet lah tággáár pargo porgâm! ¶ Pyereestpuáttim almostittemtilálâšvuotân ¶ Kyele haajâ lii putes. ¶ Peeivih-Vuáláppâš toppij kivkked enâmist keeđgi, kyeddilij huápust källee piällás, leggistij keeđgi ton oolâ, korŋij tohon já ceelhij ulmuiguim, kiäh tast uáinimin lijjii: ¶ kaččâlij váruttiđ ¶ SMK uárnee taan kiiđâ anarâškielâ vuáđukuursâ. Kulmâlov tijme ääigi uáppeeh peessih uápásmiđ tiervâtmân já nuubijd eđâlduvvâid, táválumos saanijd já kielâoopâ vuáđoid. Kuursâ tuálá Heli Aikio. Kurssâ lii álgám jo moonnâm oho koskoho, máttááttâssaje lii SMK:st tijme 17. ¶ Áámmát peeleest lam pajeolmooš. Syeinimáánust 2008 moonnim suátiviehân Avelân, já tobbeen peessâm maŋa puáttee ive uđđâivemáánu aalgâst juáđhám puásuipargoid. ¶ Čuoškah kävnih čuoggimsoojijd vuoiŋâm čiđđâdioksiid, liškeliegâsvuođâ já haajâ mield. Ulmuuh láá-uv keksim maŋgâlágánijd koonstâid čiehâđ jieijâs haajâid. Kiähnii poreh ennuv vielgissipuli, nubeh vyeidih jieijâs pikkâoljoin, kuálmádeh irâtteh vyeittiđ suáđi kemialáin viärjoin. ¶ Sämikulttuurkuávdáá ruttâdmân lii finnejum 5 miljovn eurod Euroop union kuávluovdedemruttârááju vaarijd. ¶ jáválumos = vaurain 91 ¶ Munnuu eergih lijjii kámpá máddáápiäláá kuolbânist, tegu lijjii Nuuvdi kaandâi-uv eergih. Munnuu eergih lijjii sijvuuh, et puohtim mun-uv eelliđ taid sirdemin, jis viljâm ij monnii suujâst ostâm. Eehidsirdemääigi must laavij leđe lummolamppu mieldi já toin lâi pyeri tuosâstiđ, ko iskâstij jááhál. Kámpá ässeeh lijjii spellâmin katko tâi kilinä já viljâm-uv čokkái rieggest, ige ostâm vyelgiđ sirdeđ eergijd. Nuuvtpa tuvkkâlim laampu lummosân já čuoigâlim ergij kuuvl. Lijjim eidu sirdám nolppom, koiviistim muottuu já tuosâstim, et lii-uv tibi togo jäävvil, te huámášim aaibâs vorâs riävská luodâid. Pivdáskim já vuolgim kuorrâđ taid kuuloold čuoigân toi maajeeld já ko riävskáh lijjii álgám pärgidiđ, te ervidim, et forgâ toh liččii čieppâsist. Nuuvthân uáinám, et luodah noheh já tie lii kustoo muottust räigi. Riävská ličij vissásávt ton alda kogonii. Njaahim várugávt nuuvt alda čieppâs, et ulâttiččim časkeđ toos sobijnân. Smietâdim, et rääigi puotâ tot ij vaarâ liččii, pic ličij kuáivudâttâm váhá olgoláá rääigi, mut mon kuhás, jiem máttám miäruštâllâđ. Nuuvthân mun vuođgâlim sobijnân suullân kuulmâlov seenti kiäčán rääigist. Riävská ropâguođij muottuu siste já kirdelij. Lijjim kale časkam alda, mut jiem lamaš teividâm. Luhhoost eres riävskáh iä lamaš kirdelâm já nuuvt pivdáskim nube riävská. Oppeet kuorrim luodâid já ko riävská lâi pärgildškuáttâm te forgâ kavnâččim čieppâs. Já ko kavnim ton te toohim siämmáánáál ađai njaahim čieppâs časkemooláádmuudon, mut keevâi tegu ovdeláá-uv lâi keevvâm, et riävská kirdelij. Čuoigâdim vala äigipuudâ já tuosâdim riävskáluodâid, mut ohtiigin jiem luhostum teividiđ čieppâsist luđgájeijee riävská, ko čoskim ovttuu paaldân. ¶ Čoovdânommâdâh ¶ Säämi suuhâ siäloin mieláin ¶ – Tieggáár tuámu oolâ mun kal paškam. ¶ 22B Käälbih lijkkojeh niske ruokkâmân. ¶ Suáldát vuoiŋâlâš aitârdâs uássin oovtâst lavlum saalmah já oovtâst celkkum säänih láá vissásávt lamaš ovttuu tehálâš uásist. Meid Suáldátpäikkilitto teddilitškuođij jo 1930-lovvoost rukkooskirje ”Leirin iltahartaus” já täst šoodâi maŋeláá Suáldát salmâkirje, mii saalmâi lasseen tuálá siste immeelpalvâlusâi já rukkoospudâi myensterijd sehe Ráámmát teevstâid já rukosijd. Salmâkirjeest kávnoo še Maamme -laavlâ sehe Vala -laavlâ. Suáldátpäikkiseervih skeŋkkejeh puoh palvâlusân lävkkejeijee viärjukenigâssáid Suáldát salmâkirje. ¶ d. uápasmuđ Legolaandin ¶ Kandâjuávhuh ¶ Leibi já kyeleh Matt 14.3-21 Mark 6.30-44 ¶ Kal Sáárá tom tieđij, et ij sun lam áinoo, kii kolliistâlâi taan siämmáá láávust. Uulá Ááná niäljád nieidâ čalmeh leijii čuovjâdeh tego alme, já mon vielgâdeh leijii talle Joovnâ Liisá kaandâ vuoptah. ¶ – Iä toh lah potákkeh. Toh láá kiivi-heđâlmeh, veikkâ váhá potákkijd sulâstiteh-uv, Matti povvâst. ¶ säämi kielâlaavâ vuálásâš tieđettem. Meid sämitigge kolgâččij tieđettiđ toimâinis Interneetist aa ¶ – Takkâ käähvist já saresääpist. Lâi hitruu kuásástâllâđ tii lunne. Puáđám mottoom peeivi uđđâsist uđđâ mainâsijguin, sun val loppeed. ¶ – Halijdâh-uv lahcâjieŋâ? Piäkká koijâdij Ulláást. ¶ - Naa Haŋgal, tot sáttá sulâstittiđ váhá ulmuikaavpug, mut tot lii puttásub, ucceeb já kuittâg-uv häldeikaavpug. Muu mielâst tot lii tuše hitruu eelliđ kostnii tággáár saajeest. ¶ Muštâlâm Sáárákáisá Seurujärvi ¶ – Lam kale kiärgus, Ánná eeđâi já toppij laavhâid fárusis. ¶ Njeellim kuávlu rávásub ulmuid lii “Keđgijäävri kirkko” uápis, mut nuorâbáid njeellimlijd já viestârbeln Aanaar ässeid tot lii iänááš oomâs. Äšši kulá Njeellim kuávlu historján já váátá täärhib kuorâttâllâm. Kirjeest “Tavggai vuoldi” , mii lii teddilum 1959 Suomalaisen kirjallisuuden Kirjapaino OY:st Helssigist, maainâst Lesk-Ant Uulá (Uula Morottaja, 1892 – 1963) moonnâm ihečyeđe pelimuddoost Keđgijäävri kirhoost návt: ¶ Čääsi šeellâdvuotâ ¶ meetaalráhtulâšvuotâ 77 ¶ 1. a. Maid uáivild suhâjäämmim? ¶ Ilmari Mattus ¶ Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi já algâaalmugij elleekovetábáhtusân čujottâsâst: www.skabmagovat.fi ¶ 2. Muštâl, maht puško pivdá saallâs. ¶ – Ele muhâttâl luodâ alne. Ooroost já keejâ tárkká uálgispel já čižetpel, ete puátih-uv autoh ovdil ko vuájáh luodâ rasta. Tot ratkuuttâh lii čuuvtij varâlâš, enni huikká Maati maŋŋaal. ¶ Täsivääldi president kanslia lostâmediatiäđáttâs 30.03.2012 täst. ¶ kiärdášuđ kerrostua ¶ Kurppalodeh ¶ main páárnáš uážžu iskâdiđ já ovdediđ jieijâs tááiđuid, mättim, tobdoid ¶ 102 ¶ Tuotâvuotâ 8, 13, 18, 24, 42 ¶ – 4 dl nisujáávuh ¶ “Kost lah finnim nyevt ennuu ruuđâ?” ¶ Avelist__________________________ ¶ luuhâđ, luuvâm, lohá = lukea, laskea ¶ UM: Tot lâi taggaar äšši, et tot meiddei poođij sáátu vyejimin poccuiguim vaaldij tom, kesittij Avelân, maid leš sáátuid já tobbeen poođij te maainâst et maht Avelist láá puoh puocâmin. Kyehti láá ubâ siijdâst, Avveel siijdâst innig, kiäh väzzih keejimield siijdâ nuuvt et tuulâ puáldih já kussááid koškesuoinijd já čäcpittáá kuittâg uigâdeh, et iä niälgán jäämi. Já maainâst et Luusuast kähcilov lojjii tyejialmaah, te puoh virrii ohtân. Já te puosâškuođij jieš-uv já puosâi kyehti peeivi já te vaaldij ton iijâ ko jaamij, te iätá et käähvi kalga vuoššâđ já stuorrâ pánnooin. Pijgá iätá et "maidgis mij ton käähvist, ephan mij ohtkin vyeiti juuhâđ." "Tääl kalga käähvi vuoššâđ!" ¡ohčuv lâi uástám oovtâ kállást tom, Marttin-rohe-Maatižin kuččuu, kest lâi saavzâvuástá… uástám nuuvtko čohčâmánnudist já tot lâi val oromin. Te eeđâi et tääl mij juuhâp vuástákäähvi! Já ko juuvâi tom vuástákäähvi te arvâl tom, et "já mun jiem tieđe maht lii ko táán Njellim kuolbânist lâi ovdil jäävvil já tääl lii puoh kuorbâm nuuvt, et ij jäävvilčalme oinuu já tääbbin lâi muorâ já lijjii pikkâšeh, mut muoi Ristnáá-Piättár-Mattijn juuđijm ubbâ peeivi já tilá te finniim pikkâšijd, puoh lii poldum." Já te vaaldij já piejâškuođij piijpon. Já piejái piijpon já piejâi piijpo njálmásis te keigij näävt já eeđâi: "No pane kaimaki piippuun!" já lyeštilij. Tiäđust-uv suu čalmeest oroi tot, et tot vaaldij tot käimi, kiäs leš maidnii addelam… Lyeštilij tubbáákpuursâs, koočâi njäälm… pieijâlij piijpo njáálmán já vuolgij meiddei… ¶ Uđđâ kärbismoottor ¶ Puoh maailm tuolvâ já suándi taheh suu erdun, “hermoh” láá čovgâseh tegu piru vivlu. Uáđđee kállás sun viilšâst tegu bulldog-peenuv, mutâ ko lii hirmâd huáppu, te sun jurdel kállás tuše huápust, ete: ¶  kiäst pumbul ¶ – Časkemáin? Maid tot meerhâš? ¶ Heikkâ já Marttin lává tuđâvááh, ko suoi vyeijiv sieidijn maassâd Äijihsuollui. Suoi iävá vala lah komárdâllâm sieidi iäváge uhredâm maiden toos, mut sunnust lii taggaar tobdo, et puoh ääših láá tääl oornigist. Suoi tiettiv, et kyelipivdemlukko lii macâttum, kohân sieidi piäsá olmâ sajasis. ¶ já eellim elimâm 16 vuossâmuu ihheed Ucjuuvâst, suomânieidâ uáivičohheest tassaaš, ko värrejim Tamperen luuhâđ. Ožžum saje Tampere olgosadelemtááiđu sierânâsluvâttuvâst, mast uáivilâm lii lamaš ovdediđ muusik, kirjálâšvuođâ já čaittâlem táiđuidâm nuuvt pyerrin ko máhđulâš, vâi puávtáččim paijeentoollâđ já ovdediđ jieččân kulttuur. Varrim sämikuávlust meddâl merhâšij tiäđust-uv stuorrâ nubástus elimân. Stuárráámus äšši varriimist lâi kuittâg tot, et ibbeerdškuottim pyerebeht, maid sämmilâšvuotâ munjin meerhâš. Motomin ferttee moonnâđ olgoláá vâi uáiná. ¶ Valvekumpij váldupurrâmâš lii sorvâ já Säämist tot ličij tiäđust-uv kodde já puásui, nuuvtko tovláá ääigist lâi. Sáámán lappum ohtuunis jottee kumpij váldupurrâmâš lii ain-uv puásui, mut jis taggaar iä luhostuu koddeđ te toh toteh meid keppisub evvisáid tegu njuámmiláid já jobá säpligáid. Maadâ-Suomást kuumpih láá puurrâm saavzâid já kuusâid, sehe tuáppum päddipennuid-uv. Tááláá ääigist staatâ sajanmáksá puoh piäđui tovâttem vahâgijd nuuvt tálulijd ko puásui-iäigádáid-uv. ¶ maht ulmuuh ávhástellii mammutijguin. ¶ kuittâg kávnoo. KR92 olgospyehtim ennen kuin lii jurgâlum ovdilgo ¶ Čuákkim tollui aalmugijkoskâsii áimujotolâhseervi (IATA)-válduviäsust. Čuákkimân uásálistij viijđes juávkku sopâmuš ratifisistem staatâi ovdâsteijeid, tárkkojeijeid sehe algâaalmugij ovdâsteijeid ¶ nuuvtko mij-uv addâgâs adelep toid, ¶ – Toho lii vala pyereest-uv niäljádâstiijme väzzimmätki taan pálgámield, čielgij Ruopsislijne. – Suu tuuvááš lii kuulmâ stuorrâ haaikâ vyelni, já tobbeen láá vala toh pähkinmiestâääđih-uv, vaarâ tiäđáh tom saje. ¶ » Hiärrá, Taavvid ¶ © 2006 Sámi musea Siida & Anarâškielâ servi ¶ 2. Uđđâ-Seeland 167 ¶ Valjii nuurrâmsaijeen cuávis rido, mast lii valjeest šadolâšvuotâ. Teevdi motomijd lasâpuurkijd pelimuudon čääsi. Keesâš haavijn hitásávt ovdâsmaŋas čäcišadoi kooskâst. Koomeet haavin šoddâm amnâs koovlin. Nuurâ elleid várugávt pensseláin tâi pastemáin já sorttâd taid lasâpurkkijd. Luávdi puurkijd kooskâi luhhijn, amas kirdee tiivreh kárgáđ. Pyevti čájánâsâid luokan tutkâmnáál. ¶ 6 Kuás rapuid uážžu pivdeđ? ¶ eä (b eä ivadahhan, m eä ccan), ¶ Lasetiäđuh:  ¶ Säämi kirjálâšvuotâ ¶ – Tiäđust-uv, Andârâs eeđâi. – Sun puátá tohon oovtâst Arkadia-Ulláin. ¶ vuovvijn. Já piäiváš já pieggâ iävá innig ¶ b. Valjii loováin luddijd vuovâs purrâmâš. ¶ 3 desilitter vorrâ ¶ 1. Uusâ riddoost cuávis saje, mast šaddeh valjeest šadoh. ¶ 124ABCEF, 147ABC, 148BC ¶ 12. hirmoskozzâtažâlig ¶ – Ive 2007 seervi stivrâ čokkânij kuttii já toovâi kielâpiervâlašij uásild miärádâsâid eres lasseen kielâpiervâl kuárŋumsteelligij hahâmist já šiljo jolgiimist muorâin, čuovâstuálpu ceggiimist šiiljon sehe pargotiervâsvuođâhuolâttâs orniimist kielâpiervâlpargeid. Stivrâ toovâi meid miärádâs FL Marja-Liisa Olthuis tuáhtárnágustilálâšvuođâ karonka orniimist Säämi Máttááttâskuávdáást (uárnejui 14.4.2007 já nágustilálâšvuotâ tađe ovdil Sämimuseo Siijdâ auditoriost), FT Marja-Liisa Olthuis pálkkátmist seervi paargon kielâpeivikirjij rähtim várás, anarâškielâlii okkoloostâ tooimâtmist já seervi nettisiijđoi noomâ valjiimist (nommân šoodâi http:/www.anaraskielaservi.net). Jeessânlostâ Anarâš almostui vittii, main ohtâ lâi kalendernummeer. Puohâi jesânij meeri lâi ive aalgâst 271 já ive loopâst 269, main ihejesâneh lijjii 211, toorjâjesâneh 47 já ovtâstusjesâneh 8 já kunneejesâneh 3. Ton ive jammii kulmâ jeessân. ¶ a. kunâgâskodeh ¶ Raavâdviäsu Galla lii áávus vuossaargâst vástuppiäiván tme 9-16. Peivimäälis fálloo argâpeeivij vu-vá tme 11-15. Eres aaigijn sopâmuš mield. ¶ –~Puásuitavdâ táid vääivid já pahasvuoiŋâ taid riiváá, sämmilijn ij lah laahâ. ¶ Lodásteijee ¶ Rumbui peškâsáin indiaaneh jođettii faŋgâidis indiaanleeirân, kost lijjii tuulah pyelimin. ¶ Sämitigge uárnee säämi aalmugpeeivi juhle Aanaar Sijdâmuseost 6.2.2010 tme 17.00-20.00. Tilálâšvuotâ lii olgon kuovsâkkâsteatterist. Ohjelmist muusik, purâdem já siärvástâllâm. Párnáid läjiduvvoo el. čierâstâllâm, já ergivyeijim. Sämitigge uárnee bussisáátuid Hettaast, Ucjuuvâst já Vuáčust Anarân sehe maasâd. Sáátu hadde lii 10 € ulmust. Almottâtmeh juuhlán já sáttoid majemustáá vástuppeeivi 29.1.2010 puh. 0504350177 tâi kaisa.tapiola@samediggi.fi Pyereestpuáttim! ¶ Pargoravvuuh: ¶  + läliškuát = alkaa hautoa 185 ¶ stávlákuátviežžee ¶ Tallinna puáris kaavpug 114, 115 ¶ KR92 sistanneem olgospyehtim kävi toteen lii jurgâlum olášui (spiekâstemjuávkku nr ¶  turisteh Adjágas ovtâstit musikkistis tavesämmilii juáigus já modernijd muusiklâš iivnijd. Juávhu majemuš almostittem lii album Mánu rávdnji (2009), mon ovdedij juávhu deebyytskiärru Adjágas (2006). Adjágas lávdástâlâi Vancouver olympialij kulttuurohjelmist já lii uáli pivnohis juávkku nuuvt päikkienâmist Taažâst, ko aalmugijkoskâsávtuv. ¶ raavvâd? Maainâš ovdâmerkkâelleid. ¶ 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶ Aanaar servikoddevaaljâi, moh toimâttuvvojeh 9.11.2014, iävtukkâslistoi kuálus lii uáinimnáál 19.10.–9.11.2014 servikode kirkkohiärávirgáduv almottâstaavlust, čujottâs Sairaalantie 5, Ivalo. ¶ Muusik: Matti Kurkela miäđuštij urguigijn ¶  sääni, nurmirousku ¶ Sämmilâš Pilvi haalijd uápásmuđ pyerebeht madduidis já vuálgá luuhâđ Oulu ollâopâttâhân säämi kultuur ¶ kooppânj = uimarakko 164 ¶ Maassâd pajas ¶ Čäällimvyevih ¶ Kielâ: islandkielâ ¶ – Maht, Sam-čeeci? ¶ 3. Coprinus micaceus – Kiillemustesieni – Kildoslekkâkuobâr U ¶ Kuobžâ ¶ – Na ijhân tot lah iimâškin puoh ton maŋa, maid lah feerim! Taan tovváá mun rahtim iiđeedpitá mut uážuh leđe tääbbin tego päihistâd. Itten uážuh jieš rähtiđ olssâd purrâmuš. Vuálgám onnáá eehid máátkán já puáđám esken pelnub oho keččin maassâd. ¶ 144A Taat kandâ táiđá pivâstuđ. Maht tun kárvudâđah olmânáál čuoigâđ vyelgidijn. ¶ Mun kuovlâlâm aibâs váhá, sun jurdaččij, ¶ Ánná njielâstij já poolâi, et tot aaibâs kullui. ¶  celkkust, AS amnâsmáttááttâs 16 ¶ Siämmást sun toppij Vuol Uulá “Tarkka” -nommâsâš saloŋgáá seeinist, jävkittij olgos, skihtiistij já pavkkâlij... ¶ Pygálus Čivtjuv ääiđist Anarist. ¶ Pargoos tiet olmooš kárttá čuávvuđ maaŋgâlágán kuursâid. Kuursâi tiet vuod kárttá mađhâšiđ, já mađhij ääigi ferttee aassâđ hotellijn. Ovdil hotellist aassâm lâi uáli älkkee, mut nubenáál lii onnáá peeivi. Ovdil stuorrâ čoovdâkilgool unohistij lummoost mut čovduin kuittâg peesâi älkkeht lonnjâsis siisâ. Tääl lam ton uáivilist, et hotellist aassâm lii šoddâm vala viärráábin ko jiärmálâšvuotteestâ čođâttem. Ko čuávvuvâš kerd vuálgám pargoškovliittâsân, ááigum iävtuttiđ, et siämmáá ohtâvuotân orniiččii meiddei muádi tiijme kuursâ hooteelasâmist. Taam muštâldijnân tuáivum-uv, et lohhee adeličij addâgâs muu persoovnlâš čyerbivuođâ. ¶ Jeesus Kristus lii tuođâlâš Immeel já tuođâlâš olmooš. Immeel áinoo Algen sun lii ereslágán ko eres oskoldâhliih máttáátteijeeh. Veikkâ sust lii Immeel puoh väldi já vyeimi, te sun ij lah pááccám káidusin kunneestis, pic iälá já vaaikut mii koskâvuođâst. Epituoivuu mailmist, mast paavuođâ väldi oro lemin piergiimettum, lii Kristus mii áinoo tuoivâ. ¶ tme 15.30 Puátusij almostittem ¶ Eennâm ruájáástâlškuođij moonnâm ohhoost juolgijdân vyelni tegu maidnii tietimin. Loostah šiälgááttellii puolâšist, ko toi roobdah lijjii cimccâhpaadijn tievâ. Talle muáttái. Já muotij-uv uáli sahâdávt. ¶ Sisilia ¶ – Tiervâ še, Heikkâ västidij, mut sun lâi mahtnii murâšlâš já joskâd ige orroom peerustmin nuuvt ennuv Ááná puátimist. ¶ Liiba eellim tääl luholâš ¶ 29. Tiervâslâš purrâmâš tuálá oornigist . . . . . . . .119 ¶ – Kalle pastemtuárvi sukkâr? sun koijâd. ¶ - Ličij pyeri, jis pyehteen val uáđđiđ taan siijdâst, Haŋgal iävtuttij. ¶ siisâ. ¶ 4. Anarâš saavâi uđđâseh já puátteš ohjelm ¶ Lusis áigádâh ¶ – Halijdâh-uv lahcâjieŋâ? Piäkká koijâdij Ullaast. ¶ Moigâkällee = Moikka ¶ 148 ¶ Suppârjäävrih ~ Suprujäävrih = Suprujärvet ¶ 150E Návt čannoo nuávlu suormâvahan. ¶ - Na ferttiim tubdâstiđ, et ij jur maiden. ¶ – Persovnauto orroomvisteest sohvá alne! hirmástâlâi Juhháán. ¶ Munnuu tuárrum lâi álgám vistig asuntola siskiibeln, mut te láim karttâm asuntola šiiljon, kost láim hiäibum já čurmâdâttâm lase, jeđe loopâst láim kaččâm maŋaluvâi kandâi hiivsigân. Stuárráábeh kaandah eštus pottii maajeeld já kihtâlii ain lase já lase tuárruđ. Luhhoost poođij meid Veiko viljâ Paavo, kote finnij munnuu rávhuduđ. Vaarâ munnui kuohtuid paasij epičielgâsin, mast rijdo lâš álgám, mut tot lâi kuittâg čielgâs, et stuárráábeh kaandah tom finnejii ááigán. Meid asuntolahoovdân moonâi ääigild tiätu munnuu Veikkoin tuárumist já sun vaarâ noobdij muu lemin tuárulâs, kote ij piergiittâl kiäinnán. Tien episodi maŋa iän lah Veikkoin kuássin muštâččâm tom ääši. ¶   2. ¶ Stivrâ nomâttij Suomâ Maailm mušto (Suomen Maailman muisti) –komitea ovdâsteijen Pauliina Feodoroff já suu värijesânin sämitige kulttuurčällee. Unesco Maailm mušto -ohjelm (Memory of the World) lii ive 1992 rääjist nuurrâm registerijdis tehálumosijd äššikirje- já kirjerájuaarnijd. ¶ Sämikielâ ¶ Debora 94 ¶ – čáittus čokkim 7, ¶ Lappum sav z â Matt 18:12-14 ¶ – Amahmis, nuuvt lâi-uv, Njorttâ-uv muštái. ¶ Rooma . . . . . . . . . . . 62 ¶ – Talle ko huámášim, et tast ij lamaš ävkki, te valdim aŋkkur kárbást, njuš-kejim tom kyele seelgi oolâ, leggistim aŋkkur tom njäälmán já algim kiškođ. Kyehti peeivi kiškum, já vijmâg finnejim-uv tom enâmân. Karttim kuittâg pestiđ tom luovâs, ko tot ij mattâm salttimšaavân. ¶ Miäcásteijee já kuálasteijee lam ubâ ahhaan lamaš, pivdám riävskáid, čuuvčáid, kuáppilijd, čäciluudijd, riämnjáid mirhâiguin, soorvâid já puohlágánijd ávhálijd meeci elleid. Pággu lâi maidnii irâttiđ, ij finnim talle kosten išeruuđâid, iäge lam talle pargottisvuođâ peiviruuđah. Iäláttuv jiem finnim veikkâ lâi nuuvt hyenes vajo. ¶ Room. 8:15a ¶  (Hakulinen Ááigum vuáđuškoovlâ maŋa vyelgiđ Koskâ-Suomân škoovlân já vissâ páásám toho aassâđ. Kii tiätá mii tábáhtuvá? Mutâ suunnâttâlmeh láá stuárráh! Halidâm et sämikielâ siäilu must, mutâ ahheev kale, oskom et tot vájálduvá. Ko uážum párnáid, te sij kuleh must já muu perrust mainâsijd já muštoid sämikielân, mut vissâ sij sárnuh suomâkielâ. ¶ Ákku njááhá uáđđimviistán já ciláidit siijvost uccâ tivgii. Ááhust lii luumâst uccâ tiivgâš, moin sun ain iđedist covná stáálupárnáid. Myerji koccáá, leehâst čolmijdis já kuovlâl lovduu vyelni. ¶ MUU AABIS čohčâ ¶ Ollilainen lâi tuáhtárin Avveel pyecceiviäsust. Ko sun ooinij ete mabdem oornigist Matti lâi, te sun aalgij tállân čuopâdiđ suu, tieđij ete huáppu lii. Káálu pajeuásist lâi uáivitähti cuovkkânâm já lâi vardam uáivi siisâ. ¶ Sierra Leone ¶ 1. Noomât káártá iššijn Afrik väldikuudijd, ¶ Eidu siämmáá ääigi koppâvuálááš iđestij uáinusân. ¶ uápásmuđ Nuorttâmeerâ sierânâsjiešvuođáid já šlaajáid. ¶ Laapi Kuávluhaldâttâhvirgáduvvâst lii nanodemnáál Näkkäl palgâs čuákkim toohâm miärádâs jyehiđ palgâs maadâ- já taveuásán. Laapi KVI (AVI) lii pivdám ääšist ciälkkámuš sämitige lasseen sierâ virgeomâháin já seervijn. Sämitigge lii finnim ive 2012 vuossâmuu oovdânpyehtim kuávlu sämmilijn palgâs jyehimist. Sämitigge lii kuullâm ciälkkámuš valmâštâlmist Näkkäl palgâs puásuituálleid já váldám vuotân palgâs uásálij adelem ciälkkámušâid Laapi KVI:n uásálij kirjálii kulâmist, mii uárnejui loppâčoovčâ ääigi 2014. Sämitigge lii meid váldám vuotân AHR (KHO) ive 2014 toohâm miärádâs Pecijäävri palgâs jyehimist já ovtâstitmist kyevti ránnjápalgâsân. AHR lii čuávdimistis pahudâm, ete palgâs jyehim lii laavâmiäldásâš já ete tot tuurvâst puásuituálulaavâst palgâs pargon asâttum kenigâsvuođâid. Puásuituálulaavâ 7 § mield palgâs pargon lii el. huolâttiđ tast, ete palgâs uásálij poccuid tipšoh palgâs kuávlust já ete pargoh, moh kuleh palgâs uásálij hárjuttem puásuituálun, šaddeh porguđ. ¶ Vuossâmuš iskos lâi maaŋgâvaljimpargo, mast koolgâi valjiđ maaŋgâ molsâiävtust olmâ vástádâs tâi olmâ vástádâsâid, ko tain puohtii leđe puoh molsâiävtuh puástud tâi puoh olmânáál-uv. Taat iskos ij vaarâ moonnâm nuuvtkin pyereest, ko jiem lam ervidâm rahttâttâđ taas. Tieđettempápárijn kale čuážui “monivalintatehtävä” , mut jurdâččim tom lemin taggaar, et uážuččim valjiđ munjin hiäivulii jurgâlempargo. Taan paargon lâi väridum äigi pelnub tiijme. ¶ Pertti Heikkuri, Klemetti Näkkäläjärvi já Nilla Tapiola Alpensia konferenskuávdáást. ¶ Mut siämmást ákku iiđij uáinusân ¶ Čäcielimân vuáhádume ¶ 3. Čielgii, mon muorân oonâ heivee. Ovtâstit muorâi čuággáid oonâi oornigist. ¶  –ma-‐ Vääččir = Jällivaara (Ruotâbeln) ¶ Lyhennän  juhlamekkoani.     Lam  uánidmin  juhlevuálppun. ¶ Tiervâ! ¶ Sämitigge nomâttij lävdikudijdis já ovdâsteijeidis oovtâstpargo-orgaanáid ¶ Talle tot stuorrâ peivi poođij-uv, iđedist oovce suulâin koolgâi vyeijiliđ Jyväskylä kuávlun. Auton valdim fáárun viälppá seeŋgâ mii lâi nutkum puáris posâldâhkoori siisâ, mottoom siholduv já talouspááppár. Sijvo lâi val hyeni, iho lâi muáttám lovmat senttid já maađij lâi pááihui tuođâi njalahâs. Mätki moonâi kuittâg pyereest já moonáim hoittâđ pävirpargo meddâl. Kuuđâ viälppást kulmâ lijjii jo viežžum meddâl. Viälppáh lijjii suullân neeljikilusiih já kale ain viehâ riävuh. Muu suháh ráigánii jo Jyväskyläst ko ohtâ viälppáin - lâš-uv lamaš eidu Taru - smakkiistij muu jyelgipeelgi. Já tien ahasijn viälppáin láá pastelis päänih, toh láá tegu nááluh. Mottoom suujâst tot jyelgipelgi lii-uv hersku. ¶ Stivrâ tuhhiittij iävtuttemnáál almosčuákkimân oovdânpyehtimijd staatâ ive 2016 budjetân. Almosčuákkim kieđâvuš oovdânpyehtimijd säämi kulttuurmeriruttân, oppâmateriaalmeriruttân, sämimáttááttâs ovdedem várás sehe sämikielâlij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi kielâpiervâltooimâ já arâšoddâdempalvâlusâi turvim várás. Stivrâ kieđâvušâi já tuhhiittij almosčuákkimân oovdânpyehtimnáál cielgiittâs säämi oppâmateriaalmeriruuđâ kiävtust ive 2013. Oppâmateriaalmeriruđâiguin lijjii valmâštum ive 2013 vittâ tavesämikielâ, kulmâ anarâškielâ já ohtâ nuorttâlâškielâ uđđâ oppâmateriaal. Lasseen valdii uđđâsisteddilâsâid já algâttii uđđâ oppâmateriaalij rähtim. ¶ 77B Ränishaigar ¶ OVTÂSPARGO JÁ OVDÂSVÁSTÁDÂS ¶ vâsvuođâpalvâlusâi ruttâdem (600 000,- €) stivrejuvvoo sämitige pehti. Kieldâi kyevtkielâlâšvuo ¶ Luosah kođeh čohčuv juhâkierruu virdepaaihijn. Niŋálâs fášku peccihijnis cuávis čievrâpoonán kođokyepi. Ko niŋálâs teddil monnjâveepsis kuápán já kuulgâtškuát meeinijd toos, te ores sirdâšuvá niŋálâs paaldân já heđâlmid meeinijd kuopsâinis. Peccihis hiäilutmáin luosah luávdih meeinijd čievrâ siisâ. Tobbeen toh ovdáneh täälvi ääigi uđâgâžžân. Kiđđuv uđâgááh puátih uáinusân čievrâ siste já pivdeškyeteh siemin čäcielleežijd. ¶ 2. Hypholoma fasciculare – Kitkerälahokka – Riččâmieskâdâh U ¶ vuolgâtekstâ ive 1992 kirkkoráámmát. ¶ olesčurgim = suursiivous 149 ¶ - Já kii pilmáid teehingis tääl leš puátimin muu uáivi jorgettiđ? Ánná jurdâččij já lehâstij uuvsâ. ¶ Pagopääjih láá vääniht, tondiet avžuuttep almottâttâđ pargopaajijd nuuvt jotelávt ko máhđulâš! Almottep lopâlii jyehim almottâttâmääigi ¶ toimâttâhčällee virge. ¶ Návt lävkki oovdâs, komerdem, ¶ – Maht muoi tääl kävneen piäjun? Obžâ čiäruškuođij. Luodah-uv láppojeh aaibâs tego tiijmáš muotâ. ¶ gâl, kote kievrâsmitij suu. Stuorrâ toskestis Jeesus ruhâdâlâi ain kijvásubbooht, nuuvt et suu pivâstâh kuulgâi enâmân tego čäcikuáškánjâšah. Ko sun talle pajanij ruhâdâlmist já poođij máttááttâspárnái kuuvl, sun kuáhtái sii uáđimin, tastko sij lijjii sooroost vaibâm. ¶ Koskâpeeivi nuorâb párnááh uáđđih peivinaharijd. Ton puudâ puárásub párnááh loheh kiirjijd, spellih speelâid, sárguh, máálájeh, hämmejeh teikâ puđâldeh peevdi piällást. ¶ amerikmaaijuv.....90 ¶ MAID TOT MEERHŠ? VÁSTÁDÂS: ¶ Tegu eres-uv artistijn, te lii anarâškaandâst-uv artistnommâ. “Amocan” koččood jieijâs. ¶ 5. Australia 1 900 ¶ Ässeeloho: 1,6 milj. ¶ Säämi kulttuurkuávdážân šaddeh toimâvisteh Sämitiigán, sämikulttuurân kullee maaŋgâpiälásâš tooimân sehe säämi máttááttâs- já tutkâmuštooimân. Tai lasseen viäsu kuávdášlâš visteh láá maaŋgâtoimâ- já palvâlemsyergi pirrâ čokijdeijee ohtsâšvisteh: lávdástâllâm-, škovlim- já maaŋgâtoimâvisteh sehe raavâdviäsu. Ohtsâšvistij kevttim lii tehálâš uási ubâ kulttuurkuávdáá tooimâ. ¶ s. 209 ¶ vuolgâteevstâ sänioornig ja ceelhâopâlijd ráhtusijd. Taat jurgâlemtääpi lii kevttum ¶ 5. Kost láá äiginis iällám merâkolbâcuobbuu já ¶ a. Luvâttâl aašijd, moh taheh Tansaniast ovdedemriijkâ. ¶ Peivitipšo hoovdâ já peerâpeivitipšostivrejeijee fättee pyeremusâh argâpeeivij tme: 9.00-11.30 koskâsâš ääigi. ¶ – Kost tun lah pargoost? Muštâl tast. ¶ too. Pargosiärvuseh kolgâččij uáiniđ taan meiddei nahcâkoččâmâššân ađai jis álguoopâi maŋa ¶ Tääl must lii monâmin majemuš já tehálâš ihe vuáđuškoovlâst. Lii koorâs ko škovlâpeivi lii pargopeeivi kukkosâš, ađai käävci tijmed, mut kale tom vala loppâive killáá. Tááláá ääigi-uv halidiččim jotteeđ Avelist škoovlâ, mutâ Anarist láá skipáreh maaŋgâ ive tyehin. Kale Avelist-uv láá skipáreh, mut lam ubâ ahhaan jottáám Anarist. Já lii hävski eelliđ puoh sämikielâlijn tábáhtumijn já tiettiđ mast páiháliih sárnuh, já sárnuđ mäddin sämikielâ, ko maaŋgâs iä ibbeerd, mut ij uážu tievâslávt lyettiđ toos, et kihheen ij ibbeerd. ¶ Taavaapiälááš ¶ Piergâseh: oppâkirje, loddekirje, stuorrâ päviraarkah, sierânâs pápáreh, lijme, ivnepeenah, mäŋgejum tâi loostâin čuoppum koveh juávhu loddeest ¶ K I R K K O K I E T  K I R J E K E V T T E I ¶ - Tääl, Wieseh eeđâi, mut mondet, tom Jovnâ ij tiättâm. ¶ Jis čááitáh tom munjin, te mun čááitám jieččân aarni. ¶ ISLAND ¶ Oorvâ já tuostâ ¶ tij čääsi: tot lâi muttum vijnin. Nubenáál ko palvâleijeeh, kiäh lijjii čääsi litteest váldám, sun ij tiättám, kost vijni lâi puáttám. Sun kočoi irge já eeđâi: ¶ Säämi kulttuurkuávdáá Sajos vuáđukeđgi muvrájui ¶ – Sij tarbâšeh ennuv purrâmâš vuoijâm maŋa, Muumienni eeđâi. – Amal jo vuoššim tommit käähvi. ¶ Ko kuhes automätki nuuvâi, šoodâi mestâ jo huáppu. Ulmuuh čokkájii jo sivnedemkappelist já lâim aaibâs majemuuh, kiäh tohon pottii. Muoi moonáim vala keččâđ ááhu. Ko moonâim tohon siisâ, te vistig ooinijm tuše kisto jyelgikeeji já koolgâi moonnâđ aaibâs kisto paaldân, et ooinij vala muáđuid-uv. Ákku lâi vaibâm, nuuhâm. Sun kale tarbâšij vuoiŋâstâsâs. ¶ Kalahar J7 ¶ – Mut maht täälgis? lâi suu čuávvuvâš juurdâ. ¶ – Maidsun Eŋgâlenni tääl eđâččij? Uccâeŋgâlâš polâstâlâi já smietâi jo, moin naalijn kolgâččij tággáár päärtigis čielgiđ. ¶ Varbunjargâ = Varpuniemi ¶ Sämitigge meridij adeliđ peleväldim ovdâskode išeriehtiäššialmai sehe peivitipšo uárnejeijeid eenikielâs peeleest sämikielâlij sämipárnái kielâlijn vuoigâdvuođâin peivitipšoost. Sämitigge oovdânpuovtij peleväldimistis čuávdusmaalijd, ete maht kielâlijd vuoigâdvuođâid puáhtá turviđ. ¶ kukkosiih muorah. ¶ šaddotieđâldeijee. ¶ 1. Suomâ ortodoksâlâš kirho kirholâščuákkim kolgâččij kieđâvuššâđ uđđâsist koččâmâš nuorttâsämmilij tiätumere uážžumân kirholâščuákkimân. – Saahâ lii uhkevuálásâš nuorttâsämikielâst, ige kirkkokode ovdâsvástádâs pyevti sirdeđ tuše uccâ Laapi ortodoksâlâš servikode ärdei oolâ. Kalga meiddei nanodiđ oovtâstpargo nuorttâsämmilâškoččâmâšâin sehe Taažâ ortodoksâiguin já Murmansk ortodoksâlâš pispekuddijn. ¶ Tot ihe tobbeen tievâsmittemškovliittâsâst lâi ohtâ suu eellim tergâdumosijn aaigijn.~Tääl ko sun smiättá maŋaskulij, te lii finnim taan ive ääigi ennuv eenâb ko tu š e kielâtááiđu. Sust lâi taggaar tobdo et lâi jieijâs vááimupirrâsist, ko kollistâlâi kielâmiäštárij kulen.~Liäiná muštâl: “Sij lehâstii pááikán uuvsâ ain ustevlávt já lieggasávt já mij finnijm jyehi keerdi eenâb ko kielâ já kulttuur – uási sii elimist. Must šoodâi meid haalu tiettiđ eenâb muu äijih suuvâst já suu elimist. Vala uusâm máhđulâšvuođâ leđe anarâškielâ pirrâsist pargoost. Kenski tot puátá, ij kuássin tieđe.” ¶ 7.9.1 Miäcástem stivrim ¶ Sämikuávlu eennâm- já čäcikuávlui vijđodâh lii ohtsis paijeel kulmâ miljovn hehtaar. Tot lii suulân lovádâs ubâ Suomâ vijđoduvvâst. Sämikuávlust 91 % lii staatâ haldâšem já suulân 80 % lii eresnáál suojâlum. ¶ taavtijn lii puáhtám čokkiđ ¶ 3 a. Mii merâluovtâid lii ruuvdust D4? ¶ Sajos-táálu lii árvutáálu jo šodâdijn. Halijdâm lieggâsávt kijtteđ proojeekt arkkiteehtijd já tuáivuttiđ tunnui luho, já tuáivum tunnuu álgám karrieerin lase taansullâsijd vuáituid já luhostuumijd. ¶ 1. ¶ Ákku lii tuuveest, ko Myerji já Hirškikkâ puáttiv siisâ. Suoi moonâv čuážžuđ paldâluvâi ááhu oovdân luhottes hámásâžžân. ¶ 47A Áimusundeh ¶ 300 ¶ Veikkâ ores vuonjâš lii-uv viehâ stuorrâ lodde, te ton kiihâmjienâ lii liiká viehâ njuorâs já sulâstit ucánjihhii čiivšâ kiihâmjienâ. Ko mun lam kuullâm taan jienâ motomin, te jiem lah aainâskin máttâm ovtâstittiđ tom vuonjâš jiennân, lam jurdám, et tot lii miinii kalâččeijeeluudijd, čiävžui, miähástâh, tâi miinii eres. Návt ores vuonjâš kuittâg jiennâd. ¶ kusâkuobâr ¶ Enbuske (2003, 150) mield Valle-suuvâ aassâmsajeh lijjii iänááš Paččvei uáivušist, Naŋŋâvuonâst já Vävlijuuvâst, main Paččvei uáivuš Aanaarjââvri nuorttiibeln nabdeh lemin suuvâ aassâmkuávlun lamaš jo ton tovláá rääjist. ¶ kevttih puáđu já kuáđi huksiimân. ¶ Stuorrâvuonâ markkânšiljo roobdâst stuorrâ ävži lii, ¶ » ¶ Janita & band : Iežas geaidnu ¶ Sun keččâlij kuldâliđ Kivs val mahtnii, veikkâ sun smietâi rasijáá. Sun finnij tom čielgâs, et sun vuálgáččij tuálvuđ koddeerasijáá Wiesehân jo itten. ¶ 14. Moh kyehti tulvâdemjáávri láá Säämist? ¶ sämmilij kielâlâš tile pyeredâm staatâ tâi kieldâi ohtâdâhân tâi eres uážžoi já návt toovân ¶ 61B Kyele passeem tullâpaštust luhostuvá pyereest. ¶ jurgâlus jieijâs funktio olášuttem. Skopos olášuttem luhostuumist annoo tehálâžžân, ¶ Šoŋŋâ meid vaaikut pivdoluukon. Talle ko porgá tavveen já tállán puurgâ maŋa, riävská čááŋá älkkeht riävskákielân. Kielah älkkeht porgojeh já pivdee ferttee-uv tooláá iđedist vyelgiđ tivodiđ kardijdis. Tovle ulmuuh láá meid ennustâm šooŋâid riävskáid tarkkuumáin. Ulmuuh uskuu, ete jis riävskáh išteh muorâoovsijn, tot tiätá myettee. Eehidkiämáduvâst ko riävská skiäikká, te šaddâ purgâ. Ko riävská njávgá, myetiškuát piegâttáá. ¶ 4. Kištoäigi lii 20.2.2011 – 31.3.2011. Kištoiävtuttâsah kalgeh leđe Sämitiggeest digitaallâš vuárkkán 31.3.2011 tme 16.00 räi njuolgâdusâi 6. saajeest mainâšum čujottâsâst. Meriääi-gi maŋa puáttám iävtuttâsah iä valduu vuotân. ¶ Ollâgin šaddee jävriruáhu lii algâaalgâst sisâčasij šaddo. Tot lii leevvâm vijđes šaddodâhhân meerâ suijáás riddoid. Ruáhuduvah láá maaŋgâi ludij pessim-, purâdem- já syejisajeh. ¶ Talle Andârâs eeđâi: ”Tääbbin lii kandâ, kiäst láá vittâ ohraleeibi já kyehti kyele. Mut kallasân tot keelijd?” ¶ virgesajasâšvuođâ, mii álgá 8.8.2014 já nohá 7.8.2015. Kulttuurčällee toimâsaje lii čäällimkode váldutoimâsaajeest sämikulttuurkuávdáš Sajosist, Anarist. Kulttuurčällee váldupargon lii toimâđ kulttuurlävdikode oovdânpyehten já čällen. Siäđusmiäldásii tohálâšvuođâvátámâššân lii virge vááttám škovliittâs já lasseen váttoo sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95). Pargo miänástuvvee tipšom išedeh hiäivulâš ollâškovlâtuđhos sehe šiev säämi kulttuureellim já haldâttâhtooimâ tubdâm. Pälkki miärášuvá sämitige ¶ Mottoom peeivi sun poođij pááikán, kost israelliih uárjih porgii. Talle sun ooinij mottoom egyptilâš almaa cäimimin uárji. Mooses suutâi nuuvt čuuvtij , et čooskij egyptilâš almaa jaamâs. Mut ko Mooses huámášij, et almai jaamij, te sun suorgânij. Kunâgâs ááigui kodettiđ Mooses, ko kuulâi, maid sun lâi porgâm. ¶ Čuovjisskálžu lii källeeridoi já vuoddâsij ässee. Čuovjisskáálžuh pumppájeh tiijmest jieijâs čoođâ maŋgâ litter čääsi, mast toh väldih ravâdin uccâtiäpuid. Čuovjisskáálžu koorâid kávná riddoin ennuu, ko tot lii pááihui táválumos ponne-ellee: Ubâ ponne puáhtá leđe tievâ čuovjisskáálžui koorâin. Čuovjisskálžu lii Nuorttâmeerâ táválumos čäcilode ađai haavdâ tergâdumos raavvâd. Tot puáhčá čuovjisskáálžuid joba muádilov meetter jieŋŋâlvuođâst. ¶ varsa 19 ¶ Muumistáálu puurâi šiev purrâmlustoin, veikkâ ¶ miäđušijn 202 ¶ Nuorttâlâškulttuurkuávdáá valmâstâl nuorttâlâškulttuurvuáđudâs, mon paargon uásálisteh maaŋgah teháliih čanosjuávhuh. Sämitige ovdâsteijen nuorttâlâškulttuurvuáđudâs stiivrâst lii kulttuurlävdikode saavâjođetteijee Tauno Haltta. ”Kuávdáš lii tehálâš puoh nuorttâlâškuávlust ässee nuorttâlâšáid. Puoh tooimâid ij pyevti soijiđ Anarân, peic uccâ já ärbivuáválijd nuorttâlâšsijdâid kalgeh toollâđ eellimvuáimálâžžân. Oskom, ete kuávdáš lasseet nuorttâlâškulttuur tubdâm já áárvustanneem”, Haltta muštâlij. ¶ Matti já ákku kyeđđiv säppimaija sääpi valmâštuđ já Matti riämá nube hitruus paargon. Kiemnist vuoššum sääpi várás soorijd kalga njuvdeđ. Matti njuvdá njuvdemáin soorijd saŋkkoost. Sun teeddâš soorijd njuvdemáin nuuvt, ete tai korrâ cuovkkân já toh tiäpčuh. Návt muorjijn šadda njuuvdos. Ton puudâ ko Matti njuvdá, ákku piäjá kiemni helá oolâ já liäšku čääsi kiämnán tuoldâđ. Forgâ Matti lii-uv njuvdám soorijd já kiämnán puáhtá lasettiđ sarenjuvdos já fiijnâ sukkâr já kyeđđiđ taid-uv tuoldâđ. ¶ - Mun tááiđám väldiđ vuolâ, Maarit smietâi. ¶ Jookeerpargopittá 6. Syeiniaččin vâi stuorrâ syeiniaččin. ¶   Genetiivattribuut Tuvalalâš čuudâlávloo Igor Koshkendei lávdástâlâi sämipárnáid porgemáánust 2011 Anarist. ¶ – Puáhtá-uvks eres-uv ivnijd rähtiđ? tot talle koijâdij. ¶ koččođ, kočom, koččo = kutsua ¶  lii  vuálgáh – Na tondet mun ostim, ko fertteehân apteekkar-uv eelliđ. ¶ – Já kii pilmáid teehingis tääl leš puátimin muu uáivi jurgâliđ? Ánná jurdâččij já lehâstij uuvsâ. ¶ » ¶ Ruávásávt puáhtá ettâđ, et peesi ordârääji jotá 69,50° suulâin, mii lii linjáást Tiänurido Vuovdâkuoškâ - Čevetjävri , mut sierânâs pecivyevditiälhuh kávnojeh valjeest vala ton-uv taavaabeln, nuuvtko Uccjuv leeveest, Tiänuriddoost, Njiävđámist kidâ merâriidon já tiäđust-uv Piäcámist, mast ton nommâ-uv puátá. Peesi ordârääji muhâttâl já kuorâttâl iänááš jolgâ tuoddârij raajijd, mut ohtuunis piässááh kávnojeh aaibâs jolgâ tuoddârijn-uv, nuuvtko om. Stuorrâkeđgnjunnáás taavaabeln. ¶  uáđimin, 5 0 ¶ 4. Uáli jotelávt šaddee muorâ. ¶ Ohtâ tain nisonijn lâi Lyydia. Sun kuldâlij já oskoi toos, maid Paavvâl muštâlij. Sun halijdij tállán kastuđ. Sun halijdij meid, et ubâ suu táálu viehâ kastuuččij. Talle sun povdij Paavvâl ustevijdiskuin páikkásis, ige sun vuálánâm ovdil ko sij čuovvuu suu já paccii suu luusâ aassâđ. ¶ Viärdádâs juuhlijn Matt 22: 1-14 ¶  kerjid Ive 2007 SSN lâi orniimin stuárráb Kavnâdem-čokkânem. Talle ennuv säminuorah Suomâst, Ruotâst, Taažâst já Ruošâst čokkânii savâstâllâđ säminuorâi puátteevuođâst sämipolitiikâst já -oovtâstpargoost. Servi lii uásálistám maŋgáid eres-uv aalmugijkoskâsáid seminaaráid, meid sämisiärváduv ulguubeln. Ovdâmerkkân ive 2012 SSN ornij oovtâst Sämitige nuorâiraađijn já Suomâ olgoministeriöin New York UNPFII:n (United Nations Permanent Forum for Indigenous Issues) ohtâvuođâst uálgitábáhtus nuorâi vaikuttemmáhđulâšvuođâin. ¶ 2. Kandâ Johan Thomasson (Juhháán Tuámmâskandâ) aassâmsaijeen lii ive 1695 eennâmkiirján merkkejum “Pallajauck” (sáttá leđe Páálujuuhâ). Enbuske (2003, 152) mield Johan (Juhháán) šoodâi viäruluvâttâlmáid 1695. Sun páhudui kievhin 1710-lovvoost. Peerâ varrij Taažân. ¶ Ko äšši lâi sooppum, tallet Mättee já tot omâs ráiđu sirduustii aldemuu morâstáá riidon, cokkiittii tuulâ já suddâdii muottust čääsi, moin Mättee kastui. Äigisuolluu Harideiješ tooimâi taan-uv hommáást tulkkân já nuuvtpa sun iätá taađeest ko pappâ-uv: ¶ Suomâ sämitiggeest láá kulmâ ovdâsteijee staatârääđi nomâttem ráđádâllâmairâskoddeest. Sämitige ovdâsteijein lii sárnumvuoigâdvuotâ sopâmušráđádâlmijn sehe vuoigâdvuotâ kyeđđiđ uáivilis pevdikiirján. Sämitige já Ruošâ sämmilij ohtsâšpargo-orgaan säämi parlamentaarlâš rääđi lii sooppâm, ete sämmiliih ráđádâleh ohtân aalmugin ráđádâlmijn já ete sämmilij ohtsiih uáivileh suáppojeh SPR:st. ¶ lijgešoddâm 212 ¶  on Källeeriddoin maaŋgâsellâsiih ruánáá-, ruškis- já ¶ Čuoškâ ¶ 18 0 ¶ Kiđđâčuoŋŋuh juátkojii já nuuvt mottoom pasepeivi-iđeed, iiđeedteejâ ääigi asuntola siäsá almottij mijjân, et onne mij vuálgáččijm “retkelle” . Mun äddejim, maid sun toin uáivildij já tallet mij iđedâs maŋa kurgâlijm ubâ páárnáščuurâ cuoŋŋuu mield miäcán tegu kiđđâriävskáh - laiđiisteijen stuárráábeh kaandah já nieidah. Jiem mušte, mon kukken mij eelijm, jiemge tomgin, lâi-uv mist tobbeen tullâ já juuvâim-uv tâi puurâim-uv maiden, mut tot lii pááccám pyereest mielân, et hitruu tobbeen lâi ryevdicuoŋŋuu mield kaččâđ. ¶ 1. Sáárgu kuáluskove čuoškâ hämimolsom poojijn. ¶ Talle enâmân teškittim, ¶ Lahtos 7 Riiskâikarttim kielâpiervâlist ¶ » Jis tij pisovetteđ ¶ - Jiem mungin ovdil kale. Esken kuullim. ¶ – Mun tiäđám šiev saje, kost vavva puáhtá šoddâđ, ¶ Pavam oovtai puuzaid já piejâm taid vuárgán tagarijd maid jurdám, et puávtám kevttiđ. Lii iimâš uáiniđ, ko toh láá nuuvt maaŋgâ muođâših. ¶ mun maka tuon hámásâš? ¶  oovdiš  älgih Vuorâččâsluudijn puáris nommâ lii lamaš kuávskást, vuorâččâsâst já káránâsâst, maid juáháš tobdá siämmáin noomáin. Näkki kávnoo tuše E.W. Borg aapiskirjeest Anar Sämi Kiela Aapis Kirje ja Doktor Martti Lutherus Ucca Katkismus (1859), kost kirje algâsiijđoin láá čielgejum sämipuustaveh já toi kevttim. Puustavij ohtâvuođâst láá koveteevstah, moin oovtâst lohá Naakka parkuu – Näkki parku . Vyerdimist lii, et taat nommâ lii mahtnii punjâstum suomâkiel nomâttâsâst, tastko näkki ij lah Säämist táválâš lodde. Toos lii sáttám mahtnii meiddei vaiguttiđ almenähki -sääni myenster. Lädikuávská nomâttâs vuot kávnoo vuosmuu keerdi jo Nordling loddenommâlistoost 1898 já tastmaŋa maaŋgâin eres-uv sänilistoin. Ruošâkáránâs nommâ lii čuuvtij uđđâsub: tot kávnoo esken Vuoli Ilmar loddenommâlistoost (Anarâš, kesimáánu 1990). Taat nomâttâs lii valdum njuálgulovnân orjâlâškiel noomâst ruoššagáranas , mii lii lamaš lädikuávská paldâlâsnommâ. ILWB addel koččâmušmerháin ruošâkáránâsân noomâ ciske , mii kuittâg Lesk-Ant Uulá mield lii lamaš miinii kuáskimluudijd. Säämist härvinâš lodeh, pähkinhakki já čapisvuorâččâs, lává finnim noomâs esken loddenoomâi systemaatlâš vuáhádutmist. ¶ meid Kirkkokietâkirje evaŋgeliumluuhâmpittái juávhust. Ton lasseen luuhâmpitáh já ¶ dásâd. ¶ Muádi oho keejist Andârâs moonâi Omar kuuvl kolliđ. Čiävláht taat čaittâlij Andârâsân sänikirjees. ¶  mon  Ko – Iä käävpist lah kuusah, Matti povvâst já váldá skaapist kuovgisčuovjis mielkkipuurki. Hirškikkâ huámmáš, ete kolmâskaapist láá ennuv ¶ Siämmást Myy almostui teltâ ¶ – Mi-, maid immâšijd? Hanssâ hirmástâlâi tast káytávást. ¶ rakânâsah. Colosseum. ¶ Lodeh häähih raavvâd maaŋgânáál ¶ Sämitige nuorâirääđi ¶ Ubâ operaatio lâš pištám suullân kyehti oho. Muáddi iijâ Taru lâi jo uáđđám aaibâs ohtuu, verejâš kiddâ já mun jieččân seeŋgâst uuvsâ tyehin ko mottoom ijjâ Taru hoksái et sunhân lii-uv aaibâs ohtuv. Tast šoodâi-uv eeti. Koccájim suullân neelji ääigi iho ko kievkkânist kullui hirmâd njihhoom. Ton veerdi lijjim oppâm Taru luuhâd, et tubdim jienâst et mihheen tuotâ eeđijd ij lamaš koččâmušâst, Taru peri halidij skippáár. Meridim et jiem kuldâl já viggim juátkiđ naharijd - jis tääl mieđâččim te peenuv uáppá et njihomáin sun finnee skippáár já tot ij lah pyeri opâttâs. Tot lâi pajeláhháá tijme maid sun njivoi ovdil ko vaaibâi já jooskâi. Siämmáš tábáhtui meid čuávuváá iijâ, talle tot piištij tuše tijmepele. Kuálmád iijâ meid vala viigâi, mut jooskâi jo 15 miinut maŋa. Tast maŋa jiem lah innig koccám njihomân. ¶ Pieggâvyeimi annoo áárvust, ko tot ij nyeskid ááimu ijge mudoigin pilled pirrâs. Tanskaast pieggâvyeimi pyevtittuvvoo eenâb ko kosten eres Tave-enâmijn. ¶ Säminuorâi taaiđâtábáhtus lii uárnejum 1970-lovo algâiivij rääjist já maŋgâ tááláš sämitaaiđâr lii finnim tobbeen suu vuossâmuu lávdástemfeerim. Säminuorâi taaiđâtábáhtus lii áinoo jyehi ive uárnejum sämikielâlâš nuorâitábáhtus Suomâst. Tuše ohtii tábáhtus lii uárnejum sämikuávlu kieldâi ulguubeln Ruávinjaargâst ive 2010. ¶ Fakkist sun sattui jurdâččiđ Kaari, kote lâi aassâm tääbbin jo kuhheeb ääigi. Kaari lâi sunjin kukken hyelkki-uv já lâi táttum Ááná távjá kolliistâllâđ, mut taan huápun Ánná ij lam vala kiergânâm tobbeen eelliđ. ¶ – Na, tot lii Fellini kove La Strada. ¶ 32 Jääskö Neeta Inari Uáppee Aanaar ¶ - škovlim lahâasâttâs, haldâšem, ruttâdemovdánem, árvuštâllâm, máttááttâsvuávámnoormâi já sämimáttááttâs ovdánem čuávvum, ¶ EU-Komissio tuhhiittij Tave ohjelm ¶ Teatterhäämist: 20 ulmui ¶ “Majemuu äigipuddân (1831 – 1899) markkânsaijeen šoodâi Stuorrâvuonâ. Markkânsaje sirdâšumán toho lii čielgâ ohtâvuotâ toos, et tääl lâi Taažâ kävppijâsâin uáivirooli, mii ovdil lâi Tuárnuslijn. Taažâ kävppijâsah pottii távjá kárbáigijn já ton suujâst markkâneh tuállojii merâriddoost. Stuorrâvuonâ sajadâh lii pyeri, ko juurdâš, et pajeulmuuh pottii nannaam pelni mäddin já stuorrâ uási sist lijjii Suomâ pele pajeulmuuh. ¶ Pargo álgá 1.8.2015 já pištá kiddâ 31.5.2018 räi. Proojeektčällee pargoid kuleh proojeekt piäiválâš toimâttâhpargoh, čuákkimij ornim sehe proojeekt ruttâtuálupargoh. Pargei puáhtá meridiđ eres-uv tooimâid, moh kuleh ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát- já reesuurskuávdáá jotkâprojektân. ¶ taan veerstâ tekstâ ij lah vaigâd jurgâlem tááhust. Printtimfeilâ ij liččii tovâttâm ¶ 14. Kišto kyeskee máhđulijd koččâmâšâid kalga toimâttiđ šleđgâpostáin säämi kulttuurkuávdášhaavâ proojeekthovdâ Juha Guttormân čujottâsân Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. 15.10.2009 tme 16.00 räi. Vástádâsah koččâmâššáid vuolgâttuvvojeh koijâdeijee almottem šleđgâpostâčujottâsân 21.10.2009 räi. ¶ Čalmeh Jienâ sunde Čalmeh kiddâ Jienâ sunde ¶ JOH. 14: 23 – 29 ¶ vázzá škoovlâ ¶ Kjølaas (1995: 109) lii jiešalneeš ton mielâst, et uđđâ tavesämikielâsâš ráámmátjurgâlus ¶ Pocahontas mojettij já sevestij ilolávt Miikon já Fliitin já vuolgij maasâd siijdân. ¶ 1. ILO 169-sopâmuš ratifisistem 2. Tave-eennâmlâš sämisopâmuš ratifisistem 3. Sämitiggelaavâ já -asâttâs uđâsmittem sehe sämmilâšmiäruštâllâm rievdâdem 4. Sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuođâ olášume tievâsmiärálávt 5. Katais haldâttâsohjelm sämmilâškirjiimij olášume tievâsmiärálávt 6. Sämikielâi iäláskittemohjelm olášuttem algâttem 7. Aalmuglâš artikla 8(j) -pargojuávhu iävtuttâsâi olášuttem 8. Algâaalmugjulgáštus olášuttem Suomâst 9. Sämikulttuur já ärbivuáválij iäláttâsâi syeje olášume 10. Sämikulttuur hiäjusmittem syeje ¶ 6. Maadâ-Afrik 244 780 ¶  puáhtá Moonnâm ihečyeđe loopâbeln iänááš puásuituálust áigápuáđus finnejeijee ulmuuh lasanii ucánjáhháá, mut tot lii áámmátráhtus nubástusâst šoddâm äšši, mast tärhibeht maŋeláá. Lâi kale mottoom áámmátnommâ, mii toolâi sistestis puoh ovdeláá mainâšum áámmátnoomâid (eereeb nuáidi, sijdâlensman já reeŋgâ), já tot lâi tálulâš . Sun piivdij riävskáid já kuolijd, juuđij pygálusâin, toovâi Reisvuonmaađhijd, sehe luommij. Lasseen sust lijjii šivetteh, sehe saavzah já sun koolvij meiddei potákijd. Ton oleest sun šoodâi leđe mottoomlágánin eennâmtuállen, mut tuše eennâmtuálust áigápuáđus finnejeijeeh iä lamaš. Mottoon anarâšâst koijâdii áámmát mottoom äššikirje ohtâvuođâst, mos sun västidij “monipuolinen ”. ¶ Maassâd pajas ¶ Helsig sopâmuš.....123 ¶ Stáálupurssâ lii uccâ, jurbâ kuobbârâš, mast lii tuš kappeer ige ollágin jyelgi. Kuobbâr lyeddejeijee lii 2 – 5 cm, enâmustáá suullân 8 cm:d. Nuorâ kuobâr lii juurbâs tego pállu, mut puárrásub kuobbârist kappeer häämi muttuuškuát episymmetrisubbon. ¶ ištâdem . Ellee- já šaddošlaajâ sirdem uđđâ sajan tâi eromâšávt kyeli- já rapunaalij nanodem, pyehtimáin čácádâhân kyelišoddâdemlájádâsâst šoddâdum čiivgâid. ¶ b. Noomât riijkâid, moh láá arvevyevdikuávlust (1 - 7). ¶ Maid puávtáččih porgâđ, vâi opâččih tieid aašijd? ¶ Čuovviittâstooimâtärhisteijee Elisa Suutala Laapi läänihaldâttâsâst joođeet sämmilij škovlimašij ohtsâšpargo-orgaan taan vaaljâpaje loopân (-2011) räi. Värisaavâjođetteijen väljejui luokamáttáátteijee Rauni Äärelä Suáđigilist. ¶ Avveel pajetääsi: Jolanda Magga (tavesämikielâ) ¶ jurgâlus. Taggaar listo taha máhđulâžžân teevstâi viärdádâllâm já jurgâlusâi ¶ TEKNIIK JÁ PIERGÂSEH: ¶ 3. persovn häämist šoodâi (spiekâstemjuávkku nr 5). Feilâ lii šoddâm vahagist, tastko ¶ Sämitige čuákkim ¶ Čapisrástágâš lii uápis lodde kaavpugist, ko tot pessee muorâkaardijn já muorâstuvâin. Uási luudijn pääccih aainâs šiev pihlejâšmyerji-iivij tálvástâllâđ šiljopirrâsáid. Tondiet čapisrástágáá mučis, melankolilâš já huilunálásâš vizârdem puáhtá kuullâđ jo uđđâive-kuovâmáánu iđedijn. Čapisrástágáá piervâl lii enâmist tâi miestâmaddust, joba muorâleejeest. Tast pyehtih leđe kulmâ-uv piäsáduv keesi ääigi. Niŋálâs láálá moonijd, já kuábáš-uv vaahim piämmá uđâgáid. Čapisrástágâš porá mááđuid, skuápuid, tiivrijd, siemânijd já muorjijd. ¶  lii Anarâškielâ servi finnij Suomâ Kulttuuruttâráájust sehe Máttááttâs- já kulttuurministeröst ruuđâ kyevti uđđâ kielâpiervâl vuáđudem várás. Vuáđudempargoh algii tállán jonsahpeeivi maŋa valjiimáin uđđâ pargeid já ucâmáin viäsuid kielâpiervâltooimâ várás. Aanaar nube kielâpiervâl várás väljejuin pargen Riitta Vesala sehe Isá Ooni Heli (Heli Aikio) já Avveel kielâpiervâl várás Piättâr Miko Kerttu (Kerttu Paltto) já Tanja Kyrö . Tanja já Riijtá láin ive pištee anarâškielâ tievâsmittemškovliittâsâst, mii nuuvâi porgemáánust 2010. ¶ – Já talle seeŋgân, lovdui vuálá! ¶ Koččompeivi lii laahân vuáđuduvvee págulâš kenigâsvuotâ, moos kalga puáttiđ. Keejâ kulluuttâsâst jieijâd koččompeeivi . Jis tiervâsvuođâ lii monnii suujâst pááccâm tovâhánnáá, hoittáá ääši oornigân tierâsvuođâkuávdáást ovdil koččomij já pyevti tuođâštus mieldi. ¶ karveđ meiddei tanen, et västidum luámáttuvâid nuurâi pargo-ohtâduv hovdâ. ¶ Kiijtám tuu, almalâš Iäččám, Jeesus Kristus, rähis Algaad peht, ko lah onne-uv ármulávt suojâlâm muu. Ruhâdâlâm tuu: Adde munjin puoh sudoidân addâgâs, puoh, maid lam porgâm puástud. Varjâl muu taan-uv iijâ. Mun adelâm jieččân, rummâšân já siälun, já puoh tuu kieđáid. Pase eŋgâlâd liävus muin, amas paas vajalâš uážžuđ maggaargin vääldi must. ¶ Kuávlu já lohomeeri ¶  sanoin.  V jurgâlâm: Pia Nikula ja Anne-Marie Kalla ¶ 10. Kii lâi tuu 3.lk. máttáátteijee? ¶  marginaal  informaatio  váldusanijnis 12. Komitea avžuut, ete ko sopâmušstaatâ miäruštâl, kiäst lii jienâvuoigâdvuotâ sämitige vaaljâin, tot addel ääšimiäldásâš tiädduáárvu sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuotân, mii kulá sii sajâttâhân Suomâst, sii vuoigâdvuotân meridiđ jieijâs jeessânvuođâst já vuoigâdvuotân toos, ete sij iä pággusuddâludduu. ¶ 11. Lode ráhtám rogge muottust ¶ sijđosärgisáiccu kylkiviiva-aisti ¶ Mon stuorrâ tuotâvuotâ tien celkkui liigin čiähádâttâm? ¶ ele hepâdit äššigâš julgâlávt ¶ 11. Vâi teekih toimâččii, toh tarbâšeh ... ¶  álgá Mun lam Ritva Kangasniemi já aasâm Anarist. Must lii käälis Jari já kyehti kaandâ, Juha, forgâ kyehtlov já Jukka käävcinubáloh já peenuv. ¶ - oppâmateriaal rähtimân lohtâseijee ohtâvuođâtoollâm škovláid já máttááttâs haaldâšmân , ¶ Kyeliväälih ( Pandioninae ) láá taan kalenderist ohtâ: čiehčâ ( Pandion haliaetus ), mii rekinistui ovdil jieijâs hiäimun, mut tááláá ääigi tom luokkadeh vaalij ( Accipitridae ) hiäimun kullen. Tot lii Säämist uáli táválâš lodde já Suomâ tavemuuh čievčah pessejeh Ucjuv kieldâ taveoosijn. ¶ Mun vuod ettim, et tot lii kavpug kuávdáást. Čielgâsávt-uv almaa mušto kirkásmij, ko sun moijái ustevlávt jeđe vyeijilij. ¶ – Ive 1995 seervi stivrâ čokkânij kulmii já toovâi miärádâsâid om. kalender orniimist ihán 1996. Kalender almostui-uv loppâivveest 1995. Stivrâ toovâi miärádâs meiddei kuástidemtooimâin (Tovlááh mainâseh antologia) já laser printter skappuumist. Jeessânlostâ Anarâš almostui kulmii. Puohâi jesânij meeri lâi ive aalgâst 157 já ive loopâst 164. Anarâšpálgá väzzimân Stuorrâvuonâst Čevetjáávrán uásálistii Matti Morottaja, Saammâl Morottaja já Ilmari Mattus. ¶ mutâ Manu váhá poolâi, ko sun keejâi vuálus. ¶ Suomâ pele sämmilâšpárnááh paccii ain-uv nuuvtá jieijâskielâlijn ohjelmijn. Toos iä sämmilâšvaanhimeh já –párnááh puáhtám tuuttâđ, pic oovdedškuottii ääši. Loppuive 2006 sij uárnejii mielâčáittus Helsigist, moos čokkânii maŋgâlov párnážid vaanhimijdiskuin. Siämmáá määđhist sij teivâdii meid Yleisradio haldâttâsrääđi jesânijd, aalmugovdâsteijeid já Yleisradio hoovdâid. ¶ ráámmátjurgâlempargoost Afrikast prinsiipin lii, et jurgâleijen pyehtih toimâđ tuše ¶ – Mondiet tääbbin ij lah tot mii juná Raanskan? sun koijâdistij. ¶ muorâi loostah ● ¶ Lasetiäđuid addel sämitige saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio puh. 050 300 1780, tiina.sanila-aikio(at)samediggi.fi ¶ Kandâ, kiän nommâ lâi Laampuváimu, lâi meiddei olgon jyevdilâstmin. Sun lâi pahas kandâ. Sun mainâstij mainâsijd, moh iä lamaš tuotâ. Já sun suáládâlâi-uv. ¶ “Loostâ ulme lii tot, et ulmuuh loheh tast anarâškielâ, nubbe tot, et anarâš iävtui mild rahtum tiätu já kulttuur leevvân. Anarâš kalga meiddei pajediđ já toollâđ paijeen anarâš vuoiŋâ. Tot meerhâš tom, et lostâ ij uážu leđe nuuvt lussâd luuhâđ, et iänááš ulmuuh kovŋâšuveh já eidu härvi višá tom luuhâđ, mut ij meiddei nuuvt keppâ ašijguin tevdum, et sämmilâš jurduuh iä otânuš ollágin. Anarâš ferttee uuccâđ tuális kogonii toi koskâmuddoost.” ¶ 122 ¶ Pakkanen Puhurin poika ja Jänis-Jussi ¶ Njälgispecsuálui = Makiapetäjäsaari ¶ - Kost? ¶ Ovdâskode išeriehtiäššialmai Maija Sakslin. Kove: Sandro Weltin © Euroop Rääđi ¶ viärmástellee = verkottelija ¶ s. 92 ¶ Nuorâ tuáijáráid ađai säämi kietâtyejerähteid čááitu tile ¶ Binna Bánna párnái radio ¶ Puorij  savehij  hadde  lii  ain  ollâgub  ko  hyenebij. ¶ Aanaar sijdâ lii lamaš tovláá ääigist lovmad kilomeetterid taveláá, vaarâ tááláá Piälppáájäävri aldasijn, tegu eennâmmittedeijee Olof Tresk káártást vuođâlovvoost 1642 lii-uv sargum. Čielgiittâssân káártást lâi vala, et sijdâ puátá maŋeláá sirdâšuđ penâkkullâm veerdi mäddiláá, Juuvâi juuvâ njáálmán ton suujâst, et ovdii saajeest lâi álgâm jäävvil já puáldimmuorâsuárvi váánnuđ. Tresk lâi meid avžuuttâm, et kirho kolgâččij rähtiđ njargâkiäčân, mii lii juvnjäälmi nuorttiibeln. Moonnii suujâst kirkko kuittâg-uv ceggejui 1640-lovo loopâkeččin Piälppáá riidon já tot ij lam hirsâtuuváást ennust stuárráb, 11,5 älnid kukke, sehe 9 já 1/4:s älnid kubduv. Älni lii suomâkielân ”kyynärä”. Alodâh tast lâi 18 hirsâkerdit. Kunâgâdâr adelij kirho kastâšiđ jieijâs noomáin ja nuuvtpa ton nommâ šoodâi leđe Kristina . Sun skeŋkkij meiddei kirhokiälu. Vitlov ihheed maŋeláá kirkko aalgij – jos ij jo eidu liäggásiđ, te kuittâg-uv pillâšuđ, tâi mieskâđ já servikodde finnij-uv oordel, et kalga huápumus lääji mield tivvoođ kirho. Anarâšah kuittâg-uv västidii, et sist iä lah magarehkin kirkkopuáđuh já sij annuu-uv, et uhreruttân nuurrum kulmâ uárreenäähki macâttuuččii já kevttuuččii kirho tivomân. Taah kulmâ uárreenäähki váldojii jyehi viärusämmiliist, kiän lijjii finnim viäruluvâttâlmân fáárun. Keriveh tuvkkâlii ääši eennâmhiärá haaldun já puátusijn ij lah maggaargin tiätu. Ääigild Aanaar Kappelservikodde stuárui tommittáá, et kirkko šoodâi uccen. Stuárrâb ristâkirkko ij totkin vala rahtum Juvvâduv njaargân, mut siämmáá suuláid, ko vuossâmuš-uv kirkko, Piälppáájäävri riidon. Kirkko valmâštui 1760 já tot lii ain-uv ciäggud já meiddei kiävtust. Tobbeen tuállojeh ovdâmerkkân konfirmaatioh já meiddei pessijâš-immeelpalvâlâsah. Ferttee njuolgist imâštâllâđ, et iä saksaliihkin cokkiittam tom pyelliđ, veikkâ pyereest vaarâ kale tiettii tom saje. ¶   đettiđ já škovliđ merikoskâsávt pargeidis säämi kielâlaavâst. ¶ metaforijd, čuávdiđ idiomaatlijd teikkâ fraseoloogilijd čuolmâid teikkâ kevttiđ ¶ Pyeccen já njuámmootaavdâst párnáá ij koolgâ pyehtiđ kielâpiervâlân njuámmumuhke tied. Uđđâsistpuáccámvaarâtied kalga leđe ucemustáá oovtâ kumestâsttes peeivi pääihist. Pyeccee já puáránâddee pärni táárbâš tuárvi vuoiŋâstemääigi puáránem várás. Ko pärni puátá kielâpiervâlân, sun kalga leđe ton oornigist, ete puáhtá uásálistiđ tooimân, meiddei olgon. ¶ kesimiärkkum = kesäerotus (kesämerkintä) 53 ¶ 6. Mast iäruttâh čuuvčá já hurečuuvčá? ¶ tuágádij. ¶ Vistig Kasper kuittâg monâččij keččâđ Pulska ¶ b. Orniih päikkijuuhlijd. Maht váldáh ránjáidâd huámášumán ovdil juuhlij? ¶ O Paa vääldist maailmist, ¶ sun vala sáárnui, käniores piškoi. Hiärrá jorgettij já keejâi Piätárân, já Piättár muuštij, maid Hiärrá lâi sunjin ettâm: ¶ – Tondiet ko must lâi tobdo, et vuolgih meddâl tobbeen luvâlduv čuávumist muu tiet. Tuálá-uv taat tiäivás? ¶ almai, ko ooinij suu: ¶ Piištij vissâ oho ovdilgo muu čalme puáránij. Mut piištij vala kuhheeb ääigi ovdilgo mun vájálditškuottim mätkifeeriimijdân. Tom kuittâg jiem lah valagin vájálduttâm, et jieijâs siskáldâs jienâ ferttee tottâlid. Tast lii-uv tääl šoddâm muu pyeremus mätkiskippáár. ¶ SISKÁLDÂS ¶ – Tot kale pala sieidist, juurdâš Marttin mut ij kuittâg tuostâ riemmâđ koijâdâllâđ skippáárstis maiden. ¶ – Pyereest puáttim. Puáđi veik itten kyevti ääigi muu kuuvl, te lam viežžâm talle jo čovduu. ¶ Antero lâi uáli sijvuus já vyeligâš olmooš. Vyeligâš ij aainâs stuáruduvâs peeleest, ko sun lâi uáli väŋkki, styeres já kievrâ še lâi, mut mielâs peeleest sun lâi vyeligâš olmooš. Sun kuorâttâlâi já smietâdij jurduidis uáli tárkká, ovdil ko eeđâi maiden já talle ko te njäälmis lehâstij, te puoh~mii tobbeen poođij lâi vuáđulávt jurdâččum. Muu mielâst sun lâi viehâ uine ađai ujo já ko sun asâidui mii pááikán, te ij kale ennuv jottáám ránnjátááluin. Postauto juuđij Ucjuuvâst jo piäiválávt já kävppimohheest Kaamâsist eledijn sun tiäđust-uv moonâi Nuuvdi táálu pehti vuordâččiđ aauto já joba motomin čaŋâdij táálust-uv. Iänááš sun kale vaazij táálu lappâd njuolgist maađijpellâs. ¶ 4 Maht leivosâš čáittá reviiris raajijd? ¶ Banaanij pyevtittem 2007 (1 000 t) ¶ SIERÂVÄÄRRIDMIST/LASEMÁÁVSUST: ¶ vieres kiellân pajeuáppeečálusijn. Taan räi láá 3 uáppee čáállám nuorttâsämikielâ pajeuáppeečá ¶ Predikatiiv eennâmhiärrá, mist poođij mielân, et eledijnis tuot villejeijee eeđâi: 'Kuulmâ peeivi keččin pajanâm jämimist.' Kočo tondiet vahtiđ häävdi tárkká kuálmád peeivi räi, amas suu máttááttâspárnááh peessâđ suáládiđ suu já ettâđ ulmuid: 'Sun lii pajanâm jämimist.' Majemuš villâttâs ličij talle vala paab ko vuossmuš. ¶ PREFAATIO LOPÂTTÂS MIKKÂLPEEIVI ¶ riämnjájalŋes njavkke riämnjájalŋes skivŋe ¶ Muotâtäsni kejâdij lapsekuáškánjâs. Tuođâi-uv: tast uáinojii alme, vielgis poolvah, muorah já rääsih! Lapsekuáškánjâsân šietâi ubâ maailm. ¶ Suoi ussáin Jeesus já eeđáin: ”Juhánâs Kästee lii vuolgâttâm munnuu tuu luusâ koijâdiđ: Lah-uv tun Messias, sun, kote šadda puáttiđ, vâi kolgâp-uv mij vyerdiđ kiännii iärrás?” ¶ amerikmaaijuv. ¶ Säämi škovlim ¶ Tun adelih Algaad piäluštiđ mii paa vääldist já vuolgâttah pase eŋgâlijdâd laiđiđ já suoijâliđ mii. Mij kijttep tuu täst alme adalduvâst já lávlup tunjin alestâs eŋgâlijgijn já puoh posijgijn: ¶ mus oolmij väldikoddeest? ¶ Nisonieidâ koijâdij. ¶ – Ruoinâseh láá, návt maŋŋeed pivdum... iätá Mättee já kaalgâdškuot karâstuvvâid. Tuoljij vyelni iteh uáli mučis roopah já vovdi iätá-uv maidnii, maid Harideiješ tulkkust: ¶ Ko jieŋah suddeh, šaddeh jieŋâpäldeeh. Pieggâ tiäddá taid távjá riddoid jieŋâčuorgiittâhhân. Kiđđuv táválávt cuáhu já jieŋâ vuálá pääccih kuárus “lumoh” ađai ruávhuh. Ele kuássin moonâ jieŋâčuorgiittuv vuálá tâi ruávkun. Jieŋâ sáttá lihâstiđ, já tun tapčasâh lusis jieŋâleje vuálá. ¶ Pyere  táálust  lii  suotâs  aassâđ. ¶ Pennuujuŋŋâ ( Cornus suecica ) ¶ Niger D3 ¶ Sämitigge áigu aanaar- já nuorttâsämikielâ kielâjurgâleijeid ¶ 3. Kyele vuoiŋâmorgaan ¶ Lohe ráiđuolgoldâshäämi : Mirella Mäkilä ¶ – Kal taah potákkeh pijsájeh ohtii vuošâmân. Iähân liitán čaavâgin eenâb potákkeh, Hirškikkâ iätá já jaska kuáivumist. ¶ Avveel vyeliškoovlâ 3-6 luokkalij Gonagasa gollit já stáluid silbbat palhâšuvvoo eromâš taaidâlâšvuođâs keežild. Tapio mielâst kirje heivee teddilemnáál eromâšávt uánihis muštâlusâi áánsust. ¶ – Oro aaibâs tego tust ličij miinii tehálâš aašijd munjin, Ánná imâštâlâi. ¶ 30 rammid vuojâ ¶ jurgalâm Kaisa Tapiola-Länsman ¶ Kuulmâ tiijme vahtâvuáru moonâi rávhálávt já mij kiergânijm-uv ennuv savâstâllâđ vahtâjáágár hommáin, suu kenigâsvuođâin, vuoigâdvuođâin já máhđulâšvuođâin jis miinii stuárráábijd kriisitilálâšvuođâid šodâččij. Tijme lâi ehidist oovce, ko Hakala Matti já Erkkilä Lasse poođijn luovviđ munnuu vahtâvuárust. Mij lâim vahtâvuáru ääigi vistig aalgâst kuulmâs + peenuv, já ko Kesälä Heikkâ lâi vuálgám meddâl, te muoi láim Timoin já Limi kuálmádin pááccám vala muádi tiijmán. Matti já Lasse vahtiiččáin vuárustis koskiijâ räi Heppe-peenuv kuálmádin. ¶ Peesirušmostatti ¶ Lällee lode čuávjist luovâneh puuzah. Nuuvt šaddâ eromâs läällimtiälkku , mast liegâsvuotâ sirdâšuvá pehtilávt moonijd. Läällimääigi mane ruškâdâsase algâskiärru ovdán šohânâssân já tastoo uđâgâžžân (66A). Šohânâs váldá vorrâsuonâidiskuin raavvâd mane ruškâdâsâst já vielgâdâsâst. Vuoiŋâmân šohânâs uážžu haapi ááimust kalkkâkoorâ ase čoođâ. Läällim loopâbeln uđâgáá njunán ovdán eromâš manepääni, moin tot cyevkkee manekoorâ já čievčâdât olgos maaneest. ¶ – Ij-uvks muikku še lah ohtâ? mun muštâlim káávcád luoka biologia tiijmijd. ¶ Tavlustâh 12 tuálâ sistees anarâškielâsâš jurgâlusâst kevttum jurgâlemvastuid já ¶ Iättoo, et pargei heevee. Ovdâmerkkân tuoijuudijn tâi valastâldijn sättih heeviđ siemin täpitormeh. Lii pyeri tiettiđ, maht täpitormetilálâšvuođâst kalga toimâđ. Ko adelâh vuosâiše, mušte pissoođ jieš rávhálâžžân. Talle pyeccee-uv tobdâ tiilees torvolâžžân. ¶ Uccpárnáá Vuoli Ilmar ¶ Čällee ceehist 10 Saavâjođetteijee ceehist 10 ¶ Äššitobdee (kj. ristâlâš) ¶ a. ohtsâškoddetivre ¶ Kalevalaservi já Sämiarkkâdâh orniv Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist puohháid ávus seminaar Kost lii Sämieennâm? 2.11.2012 tijme: 12.00 rääjist. ¶ raddetekki ¶   Máttááttâspárnááh palaskii, ko Jeesus muštâlij jieijâs adeliđ jiegâs ulmui oovdâst. Jeesus halijdij išediđ sii tast, mii sii mielâst lâi vaigâd. Sun muštâlij viärdádâs. ¶   Säämi suuhâ siäloin mieláin ¶ Suomâ ij lah ratifisistám sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuođâ nanodeijee sopâmuš, ovdâmerkkân ILO 169-sopâmuš, ige olášittám OA tievâsčuákkim 2007 tuhhiittem algâaalmugij vuoigâdvuođâid kyeskee julgáštâs já Unesco immateriaallâš kulttuurärbivyevi suojâlemsopâmuš. – Suomâ ij lah meiddei luhostum ollásávt tevdiđ jo ratifisistum sopâmušâi kenigâsvuođâid sämmilij kuáttá, páhudij Näkkäläjärvi. ¶  (Pekka – Na kale vissásávt peesah-uv uáiniđ! Peter Pan lopedij já kirdeškuođij siämmást suolluu vuást. ¶ b. sarves ¶   & Island 110 ¶ b. Lii-uv kove Tuodâr- vâi Mecci-Laapist? ¶ Pecsuolluuh = Petäjäsaaret ¶ © 2006 Sámi musea Siida & Anarâškielâ servi ¶ Mooses 57-61, 63-67, 70-74, 78-91, 183 ¶ – Kale mun lam. Jieh-uvks tuubdâ jieijâd Muumistáálu? sun sihestij. ¶ » Tääl mun moonâm suu kuuvl, kote lii muu vuolgâttâm. Kihheen ¶  koččâm juurdâ. Eellim Helsigist ij lamaš faallâm maiden uđđâsijd kuhes ááigán. Vissâ tane-uv lâi älkkee ¶ 2 1 . P A S E P E I V I H E L L D U V  I N ¶ 63. Cuábuiláádust kulloo ruovgâm ¶ – Jiem lam áigumingin šoddâđ párnái vuástá! Ánná peškâlij já moonâi suttoost jieijâs loonjân. ¶ – Juhhee kale puáhtá sämmilâš-uv leđe! Ulmust tot lii kiddâ, Maarit joođhij. ¶ Áábrâm čielgij iännâsis ete maht lâi keevvâm. Mut illá käminijn puovtij, já sun muuštij tom maŋgâ ive maŋa-uv. ¶ Kuálmád uássin škovliittâsân puátih 25 oppâčuággá anarâškielâ vuáđu-uápuh, moh láá jo kuohtii ovdil uárnejum Oulu ollâopâttuvvâst. Vuáđu-uápuh älgih ive 2010 aalgâst. Tánávt anarâškielâ oppâmân finnee noonâ teoreetlâš já keevâtlâš uási. Meiddei vuáđu-uápui paaldâst jotá oovdeld mainâšum keevâtlâš hárjuttâllâmuási. Taan tove lii vuávájum, et vuáđu-uápui máttáátteijeeh liččii eenâb-uv. ¶ skálžu.....29, 39, 105, 118, 130 ¶ Vuolâ juvâdijn Ingvar mainâstij, et Fjeldavan kuávžureh kuárŋuh kuuđđâđ ucebáid juvvijd. Jäävrist kuulgijd meiddei meerâ vuást juuhâ, mut kuávžureh iä kárgáá ton mield kuussân. Merâkyeleh vist, nuuvt tego luosâ, iä peesâ kuárŋuđ taan jáávrán, ko juuvâst láá nuuvt ciägu koržeh. ¶ Heikkâ huámmášij, et Ánná ij lam mielâmield. ¶ – Jáá, mun ettim. ¶ muáluid, moh kaččeh sii hiärá peevdist. ¶ “Jis mun puávtám tunjin váhá leeibi” , kirdemeemeed iävtuttij. ¶ já lam vuálgus Lemmest Aanaar kieldâst. Tääl mun aasâm Lemmest, vaanhimijdân lunne. Lam 25 ihásâš. ¶ +4˚ +4˚ +4˚ ¶ Tehálâš uási kielârääđi pargoost lii ohtsâšpargo säämi kielâlävdikuddijn sehe eres sämi- já ucceeblovokieláin já kielâtutkâmuššáin pargee pelijguin, moh láá ovdâm. Kotus (Päikkieennâm kielâi kuávdáš). Kielârääđist láá meiddei ovdâsteijeeh Euroop ucceeblovokielâi toimâttuv (EBLUL) Suomâ uásáduv, FIBLUL stiivrâst. ¶ Säämi elleekove ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtus já mini-filmâfestivaalâ uárnejuvvoo Vuáčust tuorâstuv njuhčâmáánu 26. peeivi 2009. Tábáhtus sämiteeman taan ive lii sämikielâlâš uánihisfilmâ já väldikodálâš teeman teatter. Taaidâtábáhtusâst väljejuvvoo säminuorâi ovdâsteijee väldikodálâš Nuorâ Kulttuur-tábáhtusân, mii uárnejuvvoo Lappeenrantaast vyesimáánust. ¶ Aalpah oleh. ¶  Kiäid? ¶ » Ele čiäru. » Sun moonâi kyeddimmuorâi paaldân já ¶ luámáttuvah. Lasseen porgemáánust 2007 vuolgâttuvvojii šleđgâpostáin muštottâsah čielgiittâsâst ¶   amas idduuh pone tuolmâđ ¶ Tälvimeeccist ¶  celkkuid Áábráhám vuolgâttij palvâleijee ton enâmân, mast sun lâi aassâm tovle. Áábráhám čielgij tärkkilávt, maht palvâleijee kavnâččij nieidâ, kote halijdičij naaijâđ Isákkáin. Palvâleijee vuolgij luvvijn nuáđikameláin, já nuáđđin lijjii fiijnâ skee ŋ kah. ¶ Ko Tálunjobžâ keejâi tärkkilubbooht, te oinuihân tobbeen poccee-uv káátu alne, mut ubâ táálu lâi pááccám ollâ vaskâmij tuáhá, já päälgis lâi meiddei assaas muottuu vyelni. ¶ 201A Maht tun suoijih jieijâd čuoškâin? ¶ Pargoravvuuh: ¶ Vuosmuu keerdi sun kaađâi tom, et ij lam šoddâm skappuđ kietâpuhelimijd. Ige sun lam suovvâm taid táálustkin kevttiđ, ko suu mielâst toh onnii aaibâs liijkás korrâ laarmâ. Tálunjoobžân sun kale lâi taggaar uástám, ko taat ij tonttáá innig pargostis piergim. ¶  alisteinen Porgâmravvuuh: ¶ Teivâdep Sajosist 28.–29.03! ¶ b. Kuábáš meerâin lii cuáhásub? ¶  maaŋgâverbâlâš lievlâšuvá lávvá ¶ – Anarâškielâ ravvuuh . Matti Morottaja . Kirjeest láá ravvuuh, avžuumeh já iävtuttâsah anarâškielâ kevtteid. Päikkieennâm kielâi tutkâmkuávdáš. Kotimaisten kielten tutkimuskeskus 2007. 105 s. ¶ 27. Kooraalelleeh huksejeh julmes káárguid . . 81 ¶ Iänááš uási maailm ellein láá čielgitävtittemeh. Čielgitävtittemes ellei šlajâmeerees peeleest stuárráámusah juávhuh láá lođâsjuálgásiih, šlieđâelleeh já jieškote-uvlágáneh mááđuh. ¶ Tullâvääri lii saje, mast eennâm vyelni paijaan sudes keđgiamnâstâh. Eennâmaaseest tot čuásku laavan. ¶ 1. Suáiti puálukoodán etinumerist 112. ¶ – Munhân uáinám, et tyebbin láá vorrâpápáreh enâmist, já tuon kaandâst lii aaibâs jo ubâ keeppil kiessum já pihtâseh aaibâs vorrân. ¶ cummiistâlmáin = suukottelulla 154 ¶ Taažâ ¶ 7.3. Kuávlulâš já raajijd rastaldittee ovtâspargo ¶ Kierâškuátijeggi LL.1978 Palovaaranjänkä Pááđáár M. ¶ Säämi kulttuurkuávdáš Sajos lii Sämieennâm vááimust, Aanaar markkânist. Páihálij ulmui kyeliráájjun kočodum Juvduujuuhâ, meccikuávlulâš Aanaarjävri, pegâlmâs Ocomâštuodâr sehe maaŋgâpiälásâš Aanaar vandârdemkuávlu adeleh raamih Suomâ sämikulttuur kuávdážin tubdum Anarân. ¶ Jeesus já Jairos nieidâ ¶ c. tuše huihâččiđ ijâppeeivi ¶ Saijoos keesi ávusorroomääigih: ¶ – Ive 1988 seervi stivrâ čokkânij kuohtii. Jesâneh lijjii ive aalgâst 13 já ive loopâst 30. ¶ – Vuorkkiim taam olgouuvsâ čovduu kale páikkásân kukkávaasin, amas oppeet tarbâšiđ porfiđ puoh maailm rakânusâid oovtâ áinoo čovduu tiet! ¶ Kielâtipšom ¶  (vrd. 200-kiärdásâš ¶  magareh 5. Kiddii jyelgi lijmiimáin pajeroobdâst suovđij kuávdoo. ¶ Ko Hanssâ váhá tast čielgâi, sun kijttâlij naaburnissoon jeđe vaazij tyejiniävuidiskijn portháid vuálus. Vala-uv sun tuárgistij, ko suu nuuvt čuuvtij povvâstutij ubâ äšši. ¶ sijđoh: 28 ¶ ko ulâttij, ¶ Hendrihkieddi JUM Kogonii Čovčjäävri aldasijn, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. Nommâ Máárjá Hendrih (Henrik Mattus, 1847 – 1918) mield. ¶ 6. a. Ivnii tiijmán jieijâd táválii uáđđimääigi. ¶ – Liččii, mut ko ulmust iä lah. ¶ 104 ¶ Pajalâskeđgi ¶ Šlajânoomâi nube sänikeerdist kiävtám noomâ nuorâbeh aalmugnomâttâsah. Loddeamnâstuvâst taas kuleh keevâtlávt tagareh noomah, moh láá kevttum puáris anarâš loddekäldein 1800-lovo pelimuddoost 1950-lovo räi. Taah noomah láá harvii levânâm eres sämikieláid, ige taid ij pyevti rekonstruistiđ vuáđusämikiel häämi teikâ eres vuáđukielâi haamijd tego ovdebáá sänikeerdist. Taah noomah láá čielgâsávt nuorâbeh ko esken mainâšum puáris sänikerdi. Meiddei taan sänikeerdist tuuđhâm sanij álgupuáttim. Tutkâmuš aalgâst oonnim tágárijd noomâid putes anarâš nomâttâssân, tastko toh urruu ištâmin pyereest anarâškielân. Tutkâmuš loopâst kuittâg tuođâštui, et stuorrâ uási nuorâbijn aalmugnomâttâsâin lâi luávnejum puáris suomâkiel šlajânoomâin. Ovdâmerkkân nommâ almevierccâ lii njuolgâ jurgâluslovnâ puáris suomâkiel noomâst taivhaanpässi. Kuáppilvälli já kuáppilváálláš lává njuolgâ jurgâlusloovnah suomâkiel noomâst koppelohaukka. Keđgirástágâš vuod lii luávnejum suomâkiel noomâst kivirastas. Taan ahekiärdán kullee loddenoomâin orjâlâškielâst puáttám loovnah láá ovdâmerkkân čiksâ, päiski, ravgâ já tuáršu. Motomeh noomah kale láá aaibâs anarâšâi jieijâs adelem noomah. Loddenomâttâsâi puotâ motomeh noomah vuáđuduveh šlaajâ kuvviimân. Lode eellimpirrâs kovvejeh ovdâmerkkân noomah miestârástágâš, rotorástágâš já vuággukuálsáš. Lode stuáruduv kovvejeh noomah stuorrâčuánjá, koskkuálsi já uccâčevžuš. Jienâ kovvejeijee noomah láá ovdâmerkkân čurčurrástágâš já pompesteijee oopuv. Lode čielgâ olgoldâs tobdomeerkân vuáđuvuveh ovdâmerkkân noomah peljisalgaaš já vuoptuáivloddááš. Lode ivne kovvejeijee noomah láá ovdâmerkkân čiđđâkääni, fiskiscissááš já jievjâoppuv. Lode aktiivlumos ääigi kovvejeh noomah ijjâlodde já veigilodde. Motomeh loddenoomah láá suorriittum noomah tego piiččus, kähtee já sávjáduvvâš. Noomâin piiččus já kähtee syergis lii lasettum lode jienâ kuvviimân: piiččus lávlu murâšlâš njurgoo jienáin “pii, pii” , já anarâšah eteh, et “kähtee káhtá korrâ jienáin” , veik verbâ “kähtiđ” ij mudoi lekken kielâst aanoost. ¶ 2. Rottániŋálâš čivgá táválát ________ ivveest. ¶ Sämmilâš juoigâmärbivyehi lâi vaarâst lappuđ. Ristâosko oonij juoigâm viehâ kuhháá pahhaan já tot lii meid hálbášum väldikulttuur peeleest. Suomâst juáigus áárvust anneem aalgij šoddâđ meid syemmilij juávhust sämmilij stuorrâ taaiđâr Nils Aslak Valkeapää (Áillohaš) taiđuu mield. Áillohaš puovtij juoigâm ohtsâškodálávt tuhhiittum já áárvust oonnum taaiđâhäämmin já čaaitij juoigâmärbivyevi njyebžilvuođâ já ovdánem. Áillohaš puovtij juoigâmärbivuáhán vaikuttâsâid jazzist já eres muusikstiijlâin. ¶ – Na sun tibbii, moovtásk jo Marttin-uv. ¶ maaŋgah suujah. Táválumos lii kolmâ tâi kume juhâmušâi juuhâm. Vuoiŋâm tollim já pävirseekân vuoiŋâm pyehtiđ lopâttiđ njihânjâs. ¶ (Pevdikiirján lahtemnáál šaddee algâalgâlâš kulluuttâsân merkkejuvvoo:) ¶ - Sieidi: Sittekällee, Ilmari Mattus ¶ Lasseen tábáhtusâst lii eromâš sämiteema teikkâ pargopáájáh, main tieđetteh maŋeláá. Lasetiäđuh almostuveh Sämitige päikkisiijđoin aldeláá tábáhtus, ko tábáhtusuárnejeijee lii algâttâm pargos. Uárnejeijee tieđeet tábáhtusâst meid škovláid já stivrejeijeid šleđgâpoostâ peht. ¶ Magareh säänih talle laa ruánáášaddo já ruonâsšaddo ? Tai saanij vuáđđun lii jurdâččum suomâkielâ sääni vihreä , mii meerhâš 'ruánáá' teikâ 'ruonâs'. Anarâškielâst lii kuittâg iäru ruánáá já ruonâs -saanij kooskâst. Ruánáá kiävttoo iivnijn tego ruánáá maalâ teikâ ruánáá piivtâs . Lii máhđulâš jurdâččiđ, et maalâ teikâ piivtâs puávtáččij leđe eresivnásâs-uv ko ruánáá. Luándu já šadoi ivne vest lii ruonâs . Talle ferttee ettâđ ruonâs kieddi já ruonâs syeini , já lii puástud ettâđ ruánáá kieddi teikâ ruánáá syeini. Tastko tääl-uv lii saahâ sadoduvvâst (su. kasvillisuus), te ličij pyereeb kevttiđ sääni ruonâsšaddo ko ruánáášaddo . ¶ uáivát = lankakerä ¶ Ko kiemni tuáldá~tie 10 minuttâd, te räähti nisujávvusuvrâs 2 dl čäcimiärán. Tipte tuoldâđ suolgâi vala tie 30 miinut verd. Jis kiävtáh mielhi, te lasseet toos já~tipte tuoldiđ. Jis kiävtáh laavcâ, te uážuh vala lasettâđ~čääsi. Piejâ~majemustáá vuojâ~ já~smakkist säälti. ¶ Puđâldâsteatter Ivaloiset čájáttâlâi Votkaturistit-čáitálduv Saijoos váldusalist 2.2.2012. ¶ Slovakia ¶ Maailmist tyevli kevttim ärbivyevih láá kuheh, mutâ hirmâd ennuv tiätu ij lah siäilum taan peevi räi. Arvâleh, et tyevli talhâsin kevttim madduuh láá vuálgus nuorttân, ađai Siberiast já Kiinast. Kiinast tyevli herbalistlâš kevttimhistorjá uulât ain 2000 ive kiäčán. Tobbeen tot lâi kočodum oortâi kunâgâssân ton vaikuttâsâi keežild. Ärbitiäđu mield tyevli kevttui tiervâsvuođâ paijeentoollâm já eellimave kuhedem tiet. ¶ antibioot tipšo ¶ – Maid tij äiguvetteđ sierâdiđ šiljoost ? Heikkâ koijâd vala párnáin. ¶ Heikki Paltto, II värisaavâjođetteijee ¶ Lâi äigipaje, kuás Vaarjâg markkâneh iä toollum virgálávt ollágin. Suijâ, mane toh iä toollum virgálávt, sátáččij leđe viäruttâs. Ko iä liččii virgáliih markkâneh te iä tobbeen liččii sundeehkin. Návt Björn Kværnrud čáálá siämmáá kirjeest: ¶ Love koččâmâššâd Sämitige saavâjođetteijei ¶ Pajas čaalij Ilmar ¶ – Nuuvt vâi? imâštâl Ailâ mojonjalmij. ¶ merhâšitteht ive 2000 meereest, nubástus lii 4,8 %. Ko ive 2000 sämikielân puohtii palvâliđ 11,9 % ¶ Kielâ tääsi kalga finniđ pajas já toollâđ tom paijeen. Tondet puohháid kalga máttááttiđ kielâ nuuvt pyereest ko máhđulâš. Anarâškielâ ij koolgâ tipteđ kievhuđ ige painâšuđ. Jyehi aheluokan kalga orniđ já torvodiđ šiev máttááttâs já tuárvi ennuv. Anarâškielâ falâlduvah kalgeh juksâđ meiddei taid nuorâid, kiäh láá jo škoovlâst peessâm já usâđeteh pargoelimân. Sijjân kalga kielâ oppâm leđe älkkest finnimnáál. ¶ Valjii nuurrâmsaijeen cuávis rido, mast láá čäci- ¶ - Maid tun li čč ih toin tiä đ oin porgâm? ¶ 520 Bohcco - Antonio Briceño ¶ čielgitähti ¶ 59 ¶ 7. Keejâ oppâkirje kove 131A. Magarin nevttih ¶ čoođâ njuoskâm já čoođâ vaibâm. ¶ S Mii Eeči, kote lah oolmijn. ¶ Kielâ- já jurgâlempalvâlusah ¶ 4-15 m ¶ ILO-sopâmuš mield kalga máttááttâsohjelmijd já škovlimmáhđulâšvuođâid vuáváđ já olášuttiđ ohtsâšpargoost algâalmugáin. – Uđđâ máttááttâslaavâ vuáimán puáttim ohtâvuođâst ive 1999 lasanij sämitige vaikuttemväldi já ovdâsvástádâs eres lasseen sämiuáppeid kyeskee máttááttâsvuáváámij vaalmâštmist sirdâšui sämitiigán. Sämitigge ráđádâl máttááttâsvuáváámijn máttááttâsministeriöin (Kunnskapsdepartement), mii tuhhit taid. ¶ 25° ¶ Kyehti nissoon uážžuv kielâpalhâšume Kollekielâ 2010 ¶ c) Mon tiäppustielâsist láá stuárrámusah tiäpuh? ¶ Nuorâičällee västid ¶ – Juovlâijjâ, juhleijjâ, ¶ LOPP ¶  jieijâs – njunevierâ (ovdemuš vierâ), ¶ iivijn 1950-2000? ¶ –~Kale toh kumâttusâh láá. ¶ Kielâ: kreikakielâ ¶ Muu hobby ¶ 5. Verdid puško já muuiku ekolâgâlâš luávhu tievâsmitmáin tavlustuv. ¶ 37 Sämitigge kalga faallâđ tâi čäittiđ tom, kote pasta faallâđ säämi kielâlaahân já sämikulttuu ¶  meiddei 3) Jis halijdâh tutkâđ ellei lattim tärhibeht, te sirde taid akvaarion. Luávdi akvaario luhhijn, amas kirdee tiivreh kárgáđ. Jis ááiguh sisestiđ akvaario, te piejâ poonán čunnuid, ištâd toos čäcišaddoid já teevdi akvaario jävričassijn. Jis akvaariost lii sillee, te čääci siäilu kuhheeb ääigi pillâšuuhánnáá. ¶ Sämikielâ já máttááttâs kolgâččij ovdediđ olesváldálávt ¶ Muoi viljâpelijnân Uccpárnáá Maati Mattijn ( Matti Mattus ) láim še kuáđuttâm siijdâ maŋgii, ko muoi láim tegu uđđâ puásuialmai suhâpuolvâ ovdâsteijeeh já ton ooleest šoddáim čuoigâđ viehâ ennuv ton kiiđâ ääigi. Siämmáá kiđđâtäälvi láim lamaš še oovtâst Taažâ Tiergituoddârist viežžâmin toho moonnâm Suomâ pele poccuid eres viežžeiguin, kiäh lijjii Juhháán Mat Jovnâ ( Jouni Paadar ), Nuuvdi Heikkâ ( Heikki Valle ) já Uccâ Suupruš ( Juhani Saijets ). Mij ep kuittâg puáhtám tobbeen Suomân ko oovtâ poccuu ellen ađai päärtihlâš Mattii Aanti ( Antti Morottaja ) vuájááneergi, ko Uunjaargâ komserjâs ij adelâm love tuálvuđ puásuičurruu Suomân, pic taid koolgâi njuovvâđ tobbeen Tiergituoddârist já vyebdiđ Taažâ páihálâš puásuiuástei. Taat puásuiuástee lâi mii taksialmai Andreas Aikio , kote aasâi Stuorrâvuonâst. Tiergituoddâr määđhist lii čaalâ Anarâš-loostâ vyesimáánu 1995 numerist noomáin “Puásuiviežžâm” . ¶ Valjiittuv kalga kuittâg raijiđ já meridiđ, moid suorgijd haalijd uuccâđ torjuu EU ¶ Mii talle kulloo sämikielâi hiäimukieláid, syemmilâš-ugrâlâš kieláid? Suomâ, eesti- já uŋgarkielâ láá jiečânâs riijkâi virgáliih kielah, moh iä lah mahten uhkevuálásiih. Tiäđust-uv maaŋgah láá huolâst om. eŋgâlâškielâ vaikuttâsâst, mutâ ij kuittâg lah tuođâláš uhkekove, et syemmiliih molsoččii jieijâs kielâ eŋgâlâškielân. Ruošâenâmist sarnum hiäimukielâin mari, komi, udmurt já mordva láá maaŋgâ čyetituhháát sárnoo kielah, moi tile lii tuđâttettee. Kielâin láá jieijâs kuávluin kielâlaavah – moh iä tiäđustkin tooimâ nuuvt ko kolgâččii – já toh kiävttojeh kirjâlâšvuođâst, algâmáttááttâsâst já mediain, já mii tehálumos, maaŋgâ kuávluin párnááh ain uáppih kielâid vuossmuš kiellân já meiddei uási kaavpugijn ässee nuorâin sárnuh taid koskânis. Taah nelji kielâ láá kuittâg uhkevuálásiih, ko kielâmolsom ruošâkielâ pyerrin tábáhtuvá ubâ ääigi já kielâi kevttimmáhulâšvuođah láá viehâ kääržih. ¶ Mun aštus vyeijilim. Jiem tieđe, maid te almaah ležeh auton porgâm, mut fakkist lamppu lâi joskâm šliäđgumist. Palosiähá tobdoigijn vuoijim Anarân já vuordim, kuás te vuájáán iäduččij nuuvt čuuvtij munjin, et kuáđáččij luodâ oolâ. Lijjim koččom Ilmar, et sun vuájáččij muu tyehin. Mottoom love kilomeetter maŋa kejâstim speijâlân. Muu skippáár ij oinum kosten. Ruopsis lamppu ij valagin šliäđgum mut auton lâi iđestâm uđđâ väivi: tot ij kustoo mahten lieggânâm. Laasah lijjii nuuvt jiäŋŋum, et maŋaskulij ij uáinám, já ferttejim mahtnii toollâđ ovdâlaasâ putesin. Sikkum tom vyejedijnân maŋgii, nuuvt et jieŋah ucánjihhii láppojii. Mut sikkomist ij lam kuhesáigásâš iše kale: mottoom kilomeetter vyeijim maŋa kolgim vuod putestiđ laasâ uđđâsist. Tuoivum kale váimustân, et Aanaar ličij lam váhá aldeláá. Auto lâi nuuvt koolmâs, et ferttejim vyejedijnân hiäiluttâllâđ jyelgisuormâidân, amas toh jiäŋŋuđ kiddâ kaasutuolmâmân. Tiptim kaperân-uv uáivist já suormâháid kieđâst. ¶ – Tot kale lii tuotâ. ¶ Korrâ pivdem keežild netinääli lâi puoh ucemus muddoost 1930 – 1940 lovvoin. Nääli aalgij iäláskiđ 1950-lovvoost já tääl neeti kávnoo miätá Suomâ eereeb Tavemeerâ suolluid já tavemuu tuodârkuávlu. Veikkâ neeti lii jieš piätu, ferttee tot-uv váruttiđ eres piäđuid, moh láá sehe ááimust et enâmist. Ááimust puáhtá volliittiđ stuorrâoppuu já kuáskim, enâmist oppeet riemnjis. ¶ UM: Joo. ¶ oovtâst omâstempronominijn. KR92 olgospyehtim tämän sanottuaan lii jurgâlum ko ¶ pááihist/päikkikuávlust já meiddei eres aldaspirrâs soojijn, moh láá ¶ g. Ores nurvo. ¶ Naaburvääri juovlavalmâštâlmeh-uv pessii älgiđ, ko Nuáidienni poođij pááikán puuvdâst. Sust lijjii kieđah tievâ tävirijn, já sun illá koostâi toigijn uuvsâst siisâ. ¶ Kirjálâsvuodâ luvâttâllâm ¶ Olespye hčee lii čäcilodde, mii puohčâl ollásávt čääsi vuálá purrâmâšâs usâdijn já paattârdijn. ¶ Mijjân sähköttemkurssâláid uárnejui kuittâg Oulust radiosähkötteijee II luoka tuđhos čohčuv 1969 já ko vuolgâttem- já vuástáväldimiskos (liähtu 60 merkkâd minuttist) lâi toollum, sehe vala radiojotolâhiskos já teoriaiskos, te mij kurssâliih luovânijm tiäđust-uv tast já vuolgijm Oulu kaavpug iijân viettiđ váháš astoääigi. Ittinâš uážuččijm tiäđu tast, mah ličij keevvâm. Na ko nuorâ almaah láá kaavpug iijâst joođoost, te sáttá tábáhtuđ maid kost. Morsepustavijn koččâmâšmerkkâ: ( ? ) = ·· – – ·· (ti-ti-taa-taa-ti-ti) já ko mij lâim tuárvi iijâst purjâstâm, te lâim läpittâm masa jo reaaliääigi-uv. Nahande ohtâ mii kurssâlijn koijâd oovdeldpuáttee ulmust: ¶ mieđâ = mettä 199 ¶ – Jáá. Tun puávtáh kal leđe ilolâš já luholâš, ete tust láá skipáreh já ákku-uv vaja vala jieš kurekammuid kuárruđ. Skipáreh láá tergâdeh ulmui já lieggâ kurekammuuh láá kal puoh lieggâsumos kammuuh eromâsávt ko láá sälttipuolâšeh. ¶ * Tánssámráánu čájáttâssajan ¶ Mun ferttiim kuvviđ mainâs uáli uánihávt: Uáivipersovn lii Ááhupiämmu, kote oro lemin uáli kievrâ ááhu evvisij áánsust. Sust láá motomeh reeŋgah já ohtâ siämuäijih mainâsist meid feeree. Maainâs lii jieš-uv uáli uánihâš já jotelávt luhhum - rävisolmooš ko čoođâ kejâstij. Kalga ettâđ, et koveh láá viehâ muččâdeh, veikkâ jyehi nubbe kove lii-uv čapisvielgâd. Lâš-uv šiäštui tiet návt toohum, jiem tieđe. Taat kirje lii čielgâsávt párnái várás rahtum, tot uáinoo nuuvt kuuvijn ko mainâsist-uv. Tekstâ lii älkkee já koŋkreetlâš ( "X punjâstij Y idduu vuál" ) já ohtânmaanoost miinii mielâkiddiivijd tábáhtuvá. Na mun aainâs-uv maaššim luuhâđ loopân! ¶ raavvâd? c) Maht korâidis kočâtteijee uđâgâš ¶ - Luándu maaŋgâhámásâšvuođâ suojâlmân já pištee kevttimân kyeskee meridum tooimâid olášuteh pehtilávt nuuvt, ete kunnijâteh aalmugjesânij eennâmomâstem- já haldâšemvuoigâdvuođâid, maid vuáđulaavâ ana sistees sehe jyehiulmuu vuoigâdvuođâid sehe nuávditteh jyehi aalmugjeessân ovdâsvástádâs luándu maaŋgâhámásâšvuođâ siäilutmist já kunnijâteh sämmilij luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválii tiäđu ¶ Räjialmaah juttii távjá, keessiv vääzin já pyeráiguin, tälviv čuoigân já hiäppušijguin. Post'almai juuđij keessiv pyeráin já tälviv ergijguin já suu fáárust juttii máđháliih-uv. ¶ Uccâ uábáš ¶ Sämitigge oovdânpuovtij ministerân sämitige čuákkim tuhhiittem ciälkkámuš sämitiggelaahâpargojuávhu oovdânpyehtimist sehe äigikyevdilis ovdedemprojektijd. ¶ nahikkaat ¶ Ovdilgo Ánná huámmášijgin, te sun lâi jo uáppeitáálu kuvlân. Ko sun paasij buusist meddâl, te sun ooinij, et tohon lijjii uáli maaŋgâs monâmin. ¶ Jeesus västidij: “Tuu viljâ pajasčyežžil oppeet!” ¶ - Iä lah. Taid-uv ferttee uástiđ. ¶ čäcimittár ¶ 10 TUÁRŠU LII SUOM TÁVÁLUMOS ČÄCILODDE ¶ kosteikkovahvero ¶ 1. a. Mane peeivitäsideijest lii kume? ¶ - Finnejimba tuu kiddâ! Jovnâ ilodij. ¶  totkeeh – Tunhân tot eidu iävtuttih-uv puárree rähtim, eeđâi Astron. ¶ c. Noomât tähtiriggee taavtijd. ¶ Kooveest Ruotâ ovdebáá vaaljâpaje sämitige stiivrâ saavâjođetteijee Lars Ándde Bær, Suomâ sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi, Täsivääldi President Tarja Halonen já Taažâ sämitige saavâjođetteijee Egil Olli. Kove: Ulla Isotalo, sämitige vaaljâpaje lekkâmeh Ucjuuvâst njuhčâmáánust 2008. ¶ - Mitä huveja tarkottaa? ¶ Ohtâsâš ovdârukkoos puáhtá sirduđ pitá 6 (Hiärrá äärmit) ohtâvuotân. Talle tot juáhhoo puddáid Hiärrá, äärmit –celkkuin. ¶ PARGOPITÁH ¶ Oppâmateriaalpargo ¶ tiäđust–uv sun kuáđá taid ohcelovoovce, vuálgá tom lappum saavzâ maajeeld já ocá tassaaš ko kávná tom. Ko sun kávná savzâs, sun paajeed tom ilodin ärdeidis oolâ, já ko sun puátá pááikán, sun koččo ustevijdis já naaburijdis já iätá sijjân: 'Ilodiđ muin! Mun kavnim savzân, mii lâi lappum.' Mun eeđâm tijjân: näävt lii almeest–uv. Oovtâ suddogâsâst, kote jorgeet, ilodeh tobbeen eenâb ko ohcelovoovce hurskást, kiäh iä taarbâš puárádâs. ¶ saavaan. ¶ kuácceeuáksi ráávhu tuovŋâs ¶ Ucjuv kieldâ säämi aarâhšoddâdem stivrejeijee. Aarâhšoddâdempargojuávhu ovdâsteijeeh puohâin kielâjuávhuin já sämikuávlu kieldâin uásálistii ovdedempargojuávhu tooimân. Aarâhšoddâdem ovdedemtoimâ pieijui joton vistig karttiimáin sämikuávlu aarâhšoddâdemohtâduvâi tile já sahhiittâlmáin pargeid. Iänuduv, Aanaar já Ucjuv kieldâin uárnejii vanhimijehidijd, main savâstellii säämi aarâhšoddâdem siskáldâslâš oovdedmist já sämmilâšvuođâ vuotânväldimist aarâhšoddâdemvuáváámist. Sämikuávlu aarâhšoddâdempargeeh uásálistii haavâ ääigi uárnájun viiđâ ovdedem- já škovlimpiäiván. Sämikuávlun lii šoddâm haavâ ääigi säämi aarâhšoddâdem pargei ovtâspargoviärmádâh, mii lii nanodâm pargei mättim já sämikulttuur vuotânväldim pargoost sehe ovdedâm kieldâi já sämitige koskâsâš ovtâspargo. Ovdedemhaavâst lii rahtum vuossâmuš sämikuávlu ohtsâš säämi aarâhšoddâdemvuávám ovtâspargoost, pargeiguin, vanhimijguin já jieškote-uv äššitobdeiguin. Iävtuttuvvoo, et arâhšoddâdemvuávám váldoo kiävtun sämikuávlu kieldâin já eres kuávluin Suomâst. Säämi aarâhšoddâdemvuávám tievâsmit väldikodálâš stivrim. Säämi aarâhšoddâdemvuávám uáivilin ¶  sun kappeerpäiski = naurulokki 192 ¶ Skellefteojoki C2 ¶ soinâttuvâst = hinkuyskästa 146 ¶ Bovista nigrescens ¶ – Miisun ličij vuohâsumos saje savâstâlmân? Poolishovdâ koijâdij. ¶ Luuvâ uđđâs Anarist toollum Säminuorâi tááidâtábáhtusâst täst . ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 151 ¶ ko tobbeen lii liijgás siävŋus. ¶ njivleskuáppu limakotilo ¶ Hydnum repandum ¶ “Kasper? Ijhân tot lah ulmuu nommâ! Stááluh toh kaspereh láá” , kerhosiäsá eeđâi já povvâstij párnáiguin. Sun sehhiistij kieđâinis Kasper vuoptâid já lohđuttij: “Hitruus stáálukandâhan tun lah. Vâi lah-uv?” Kasper čokkái aaibâs jávuttáá. Suu mielâst oroi komálâžžân. Sun ij máttám čielgiđ tom kiässán. ¶ Maati ákku lii tyejičeppi. Sust lii kietâtyejiviste, kost sun läävee tuoijuđ sämituojijd. Ákku tuáijoo máccuhijd, čiehâkaperijd, nisonij sämikaperijd, silkkeliijnijd já almai liijnijd, puáhháid, vuodduid já šišne- já sovskammuid. ¶ Čovčjäävri nuorâi servi ¶ Irland . . . . . . . . . . . . . 48 ¶ Hammerfest = Hammerfest (t) (Taažâst) ¶ Tamperelâš Matti puátá Sáámán já haalijd uápásmuđ Sämitige tooimân. Matti kuáhtáá el. Sämitige saavâjođetteijee. ¶ luáváttâhellee.....23 ¶ kreikakielâsâš Uđđâ testament algâteevstâst. Sänikirjen lam valjim vuosmužžân Rafael ¶ 100 ¶   – Riämnjá já poccuu paajaabeln lii häldee-polvâ. Häldee viälláá timmâ madrâs alne, Myerji moovtásk. ¶ Jeesus keččâlâddoo ¶ Nube toimâivvees Sajosist ellii s. 12 000 čuákkim- já tábáhtusäššigâssâd. Sajosist uárnejii muštâlusive ääigi 40 aalmugtábáhtusâid. ¶ Euroop union vuáđusopâmušâin mainâšuvvojeh luándun tâi aalmugân lohtâseijee hemâdâsâin killájeijee kuávluh. Vuáđusopâmušâi nuávditmist västideijee peellin haalijd komissio väldiđ vuotân täid kuávluid. Tavveen häärviht aassum kuávluin láá jiejâs sierânâs hástuseh já máhđulâšvuođah, moi vuotânväldimân láá iävtuttum já väridum sierânâs ruuđah. ¶ Kaalâpiäivááloddááh – Kaaliperhoset ( Pieridae ) láá maailmist paijeel 1~000 šlaaijâd já suuvah láá 76. Euroopâst kaalâpiäivááloddááššlaajah láá paijeel 40 já Suomâst-uv 16 šlaaijâd. Suájái vuáđuivne lii vielgâd tâi fiskâd, main láá čapis kovoseh. Suhâpeelij olgohäämi spiekâst masa ovttuu. ¶ 2 spijkkár, moi kukkodâh lii 4-6 cm ¶ Muu hobby ¶ Kuobâr šadda soovij já kuosâi skipárin meecijn, luoddâpellâst já šiljoost-uv. ¶ lanttu 40 ¶  koččâmušceelhân Nuuvtpa algâaalmugist láá noonâ ruottâseh jieijâs ärbivuáválâš aassâmkuávloid, tot lii siäiluttâm jieijâs kulttuurlâš sierânâsšlaajâ, ij lah jieijâs riijkâst haldâšeijee sajattuvâst já tot tuálá jieijâs algâaalmugin. ¶ já Afrik káártást (siijđost 105) Gibraltarčuálmi, ¶ almaimaajeeldpuátteeh värrejii Ucjuuhân já Taažân. Taažâst ohtâ suhâsyergi kevtiškuođij noomâ Antis . ¶ ČOOVDÂSÄÄNIH ¶ Elias Lönnrot ¶ Eeči já kyehti nieidâ ¶ tähtikyeli luukala ¶ Šooŋâ ennustem ¶ – Nuuvt lii kiällár-uv tievâ! Siäsá almottij. Já kiŋkku lii maccâm! Já siämmáánáál esken rahtum loováh já eres-uv heerskuh! ¶ Unna Junná video ¶ 1. Jieggâ ¶ Algâalgâlâš luámuviettimvuávám must lâi taggaar, et monâččim pestiluámu viettiđ vistig Saallan, kost lâi muu myerssee já tobbeen läddin iäláččáim Čovčjäävrist já Ucjuuvâst váháš tegu čäittimin myerssen já macâččáim Saallan, kost liččim luámu loppâääigi. Lijjim smiettâm tom jo nuuvt kuhás, et jieččân pááikán jiem kehtidiččii suu tuálvuđ, lâihân sun rivgoo já tuáddum vaarâ čurgâdub elimân, mut ránnjátáálust Uccpárnáá Maati pelni ličij čurgâ luptâkáámmâr, mast ijjâdiččáim já juáđháččáim tast maŋa määđhi Ucjuuhân. Ton siämmáá luámu ääigi iäláččáim mottoom kollerävdee lunne uástimin kihlesuormâsijd já viätáččáim siämmást kihlejáid suu pääihist Sallaast, mut tegu ovdeláá čielgejim munnuu koskâvuođâi potkânem, te ferttejim váhá rievdâdiđ vuáváámijdân. ¶  tááluin. 3) Mää mää tobbeen já mää mää tääbbin ¶ Aanaar siijdâ säämi kulttuurkuávdáš Sajosist olášutteh jo nube keesi ärbivuáválij já váhá tááláá ääigi-uv sämituojij pargopáájáid taan keesi. Pargopáájáin ärbivuovijn kiddiistum mađhâšeijeeh peesih jieš rähtiđ sämituojijd mätkimušton já siämmást oppâđ sämituojij historjást já ärvivuovijn. ¶ Puákuttem syeijee puácuvuođâin Párnááh Suomâst puákuttuvvojeh tállân njuorâhpárnážin. Puákuttem syeijee varâlâš taavdâin, čuudâsiejâst ađai difteriast já soinâttuvâst. Tovle täid taavdâid iä máttâm tipšođ, já távjá párnááh jammii toid. Puákuttem sáttá tubduđ tuu mielâst unohâssân, mut puákuttem áánsust šeštuuh maaŋgâin taavdâin. ¶ b) Čääli sárgáid oosij pargoid. ¶ Kuovsâkkâsâi ruánáásiähá čuovâ tuše ¶ olmožid. Sämikuávlu ulguubeln Suomâst ässee sämmilij meeri lii ivveest 2003 ihán 2007 lasanâm ¶ ubbojeh < ubbuđ = umpeutuvat < umpeutua 61 ¶ Volvo 93 ¶ moh uárnejuvvojii ive 1998 sämikuávlust tááláá säämi kielâlaavâ valmâštâllâm ohtâvuođâst. Säm ¶ Kiđđâkyelluohtâ SA.2002 Roggejäävri kuávlust, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ Marjut Ahvenlampi 3. lk ¶ Sämikielâst  ulmuuh   M ij lah rávhuidittum ellee. ¶ dynaamisávt/funktionaallávt siämmáánáálá ko KR92. ¶ kyelišoddâdem . Meeinij, kyelečiivgâi tâi lasanemnavcâlij ohtâgâsâi šoddâdem ištâdmij tâi purrâmâškyellin kevttim várás. Vrd. ištâdem. ¶ MALTA ¶ Kove: Tiina Aikio ¶ – Naa, jiem tieđe. ¶ a. 65 o N já 20 o W ¶ Maarit povvâstij Haansâ: ¶ Kirho táálu ¶ Binna Bánna párnái radio ¶  auto. Sofia ¶ Säämist siijdah já kaavpugeh láá uáli uceh, et máhđulâšvuođah uđđâ uálmui kuáhtáámân láá tuođâi uccáá – já mun lam ovttuu navdâšâm uđđâ ulmui kuáhtáámist sehe tast, et pirrâ láá meid ennuv omâs ulmuuh já vala tuđhâmettumeh máhđulâšvuođah já sajeh. Valmâštume maŋa várriim meddâl Imatrast, kenski Helsigân, kenski monnii eres kaavpugân. Lii meid ain máhđulâš, et varriim aaibâs nube enâmân. Lam ain nievdâm jieččân finnoduv vuáđđudmist-uv já tot puávtáččij leđe kenski kähviviäsu, tâi talle pyerebeht-uv maađhâšmân lohtâseijee ohjelmpalvelemirâttâs. Puátteevuotâ lii vala návt nuorâ avveest tuođâi áávus. Keevâi maht peri, te sämmilâšvuotâ šadda leđe ain stuorrâ uási mii identiteet, aassimba talle Avelist tâi Pariisist. :) ¶ Toh vuoijii huápust aldeláá, já Taavvid tuubdâi ¶ jiešvyevih < jiešvyehi = piirteet < piirre 21 ¶ kossâvákká ¶ Ivnii káártán ilvâs vijđánemkuávlu. ¶ 3. Matts Jacobsson (Matti Jáákukandâ, 1730–1798) já Maria Johansdotter (Máárjá Juhháánnieidâ) Aikio páárnášjuávhu puárásumoseh jotkii suuvâ 1900-lovobel. 1. Johan (Juhháán, š. 1775) uážui kálguinis Brita Mattsdotter (Riijtá Maatinieidâ) Wallein nieidâ sehe kyehti kaandâ. Puárásumos kaandâ Matts (Matti, s. 1806) kaandâ Matts (Matti, š. 1842) kaandâi Saammâl (š. 1881) já Juhháán Aanti (š. 1885) maajeeldpuátteeh jotkii suuvâ Anarist. Juhháán nube kaandâst Issáást (š. 1811) suhânommâ ij innig jotkum. Perruu kaandah jammii njoommâmavveest. 2. Jacob (Jááku, s. 1778) neelji kaandâst Johan (Juhháán, š. 1827) varrij Taažân, Olof (Vuolli, š. 1818) kulmâ kaandâ jotkii suuvâ Anarist. Jöran (Irján, š. 1830) nieidah ellii rävisulmuu ahan, mut kaandah jammii uccen. ¶   – Vissâhân tust tääl lii pyereeb orroođ, Heikkâ huolâttij. ¶ Suái lâin vázzâm vissâ love miinut viehâ jotelávt Čednuu tälvieennâm mield, ko sunnuu oovdâst aalgij kulluđ váhá jienâ, tego čuárvinjuneh ruotâččii, mut jienâ lâi tuše ucceeb. ¶ “Maht návt puáhtá tábáhtuđ?” imâštâlâi Máárjá.”Munhân jiem lah lamaš kuássin ovttáingin almain?” ¶ Varbunjaargâ táálu lâi tallai mitoi mieldi styeres. Tot lii kyevtikiärdásâš, 8 meetterid kobdo já 16 meetterid kuho. Tuve lasseen, mon stuárudâh lâi já lii 8 x 7 meetterid, lijjii kyehti uáđđimkáámmâr, kievkkân, ađai purâmušvuoššâmviste, já purâdemviste. Tot táálu lâi tallaa ääigist Aanaar stuárráámus táálu. Joba onnáá peeivistkin táváliih ulmuuh harvii rähtih siämmáá mittoluokkasijd tááluid, ko maid Varbunjaargâ táálu lii. Ereslasseen Reisvuonmáđháliih še ijâstellii tast nuuvt monâdijn, ko macâdijn. ¶ – Sämitige säämi párnáikulttuurkuávdáš lii uážžum uđđâ noomâ. ¶ Piäiváš leikkušij vuoptâinân, ¶ Ko Tuotâvuođâ Jieggâ puátá, sun uápist tii tubdâđ ubâ tuotâvuođâ. Sun ij uáináh sáárnu jieijâs noomâst, mut sárnu tom, maid kulá, já almoot tijjân, mii kalga puáttiđ. (KKK02) ¶ aainâs kieldum. ¶ Adde kumppâsijd tuoldâđ tie 50 minuttâst oovtâ tiijmán. Ko kumpâspääti lii tuoldâm 40 minuttâd, te lasseet toos kyerejum potásijd tie 0,5 kiilu. Piejâ vala kavrasuvrâmijd potásijgijn ohtân. Ko suvrâmeh láá tuoldâm nuuvt et toh muttâneh, te mälisuuvrâs lii njálgásub. Tovlááh ulmuuh koivuu piärguid, kumppâsijd já potásijd eres nääpi siisâ já juhhii suvrâs koopâ siste. Vuojâkoopâst vala puánjostii potásijd já kumppâsijd. ¶ Luomuviljâleijee keesit piäldun šiivetsuándi tâi kompostmulde, ko tast láá ennuu raavâdamnâseh. Návt sun maaccât šadoi enâmist väldim raavvâdamnâsijd maassâd piäldun. Ko sierâlágán šaddošlaajah viljâluvvojeh vuáruttuvâi, te eennâm piso šiev oornigist. Apila viljâlem pyereed eennâm raavvâdamnâsriggoduv. ¶ Talle eeči puášáskij. ¶ Uážžuvetteđ iävtuttiđ mielâstâd hiäivulijd 18-28-ihásijd aktiivlijd säminuorâid já äššitobdeejesânin hiäivulijd 15-17-ihásijd nuorâid. Iävtuttâsâid vuáđusijdisguin kalga vuolgâttiđ sämitige nuorâičällei majemustáá 11.1.2016 ¶ Ijjâ- já oholoppâtipšo tábáhtuvvee eehidtipšo uárnejuvvoo tuše pargo, luuhâm tâi eres västideijee suujâ keežild, ij om. puđâldemmonâmij, maađhij ye. jieijâs monâmij keežild. ¶ 12 ¶ – cyecci ađai nyettiviermilahtos, ¶ Maggaar lii luosâ eellimkerdi? ¶ Almai haalijd sättiđ Ááná torvolávt pááikán. Ánná mieđeet. Mätki juátkoo, mut tullâ Ááná siste puálá ain. Tot tullâ maid almaa čalmeh láá puállááttâm. Lii äigi iärániđ. Almai váldá Ááná kuohtuid kieđâid kietâsis, já oppeet toh čalmeh! Almai ij eeđâ maiden, kiäččá tuše. Áánást oro, et äigi lii orostâm. Manen tot ij eeđâ maiden? Almai kiäsá Ááná várugávt aldeláá jieijâs já tiäddá poksâmijdis Ááná nierân. Taat lii liijkás kuohtuid. Nuuvt ko oovtâ meerhâst suái tarvanává kuáimásis kiddâ. Almai iätá, et tääl lii pággu sust puáttiđ Ááná kuuvl. Taam Ánná lâi syele tuáivum-uv. Sun ij innig vuástálistâm. Sun ij muštám, et ličij kiämmán almaa halijdâm nuuvt ennuu ko taam omâs, vieres ulmuu. Suái rávhuduvvâv já väzzilává Ááná loonjân. Ijjâ lii aaibâs jienâttem, iä ijjâelleehkin jiänáttâl. Ij kuittâg Ánná kuulâ maiden, sun ij innig peerust masten maiden. Taan iijâ taat almai ličij suu já tuše suu. Ubbâ iijâ. Ige ánná piästáččii suu meddâl, ovdil ko piäiváš oppeet pajaničij. Talle ličij pággu, ko iđedist táválávt ain naharijn morráán. Taam nahhaar Ánná halidičij nievdâđ jyehi iijâ. ¶ – Vuálgup mij suuhâđ puoh siijdâ ulmuuh miäldáluvâi Konišnjaargân. Tobbeen mun čááitám tijjân puohâid apijdân. ¶ Lasetiäđuh: www.ijahisidja.fi ¶ Saul lâi meiddei Paavvâl ¶ Tutkâmamnâstâhhân lam valjim veerstâid, moin tutkâmvuálásâš teermah vuáttojeh. ¶ muu rähis Alge, kiäs mun lam mielâstum. ¶ 60 cm ¶ lii puátimin, Bumba mieđettij. ¶ Koveh: Alexis Escamez ¶   Juávkkupargoi oovdânpyehtim. Ristenrauna Magga, tooimâjođetteijee Sámi Soster ry, Irmeli Moilanen, proojektkoordinaattor, SaKasteproojekt já Pia Ruotsala, sosiaal- já tiervâsvuođâčällee, Sämitigge tme 15.00 – 15.15 ¶ Hekla 111 ¶ 1. Bode Miller, USA 1. Thomas Alsgaard, Taažâ ¶ ”Kuávdáást lii čielgâsávt nuorttâlâšsiärváduv toorjâ. Munjin lâi uáli älkkee uásálistiđ čuákkimân tastko sämitige almosčuákkim lii asâttâm vaaljâpaje oovtâ ulmen tuárjuđ puoh vuoimijguin nuorttâlâškulttuurkuávdášproojeekt Čevetjáávrán. Siämmáá ohjelmist sämitigge lii čonâdâttâm lasettiđ kieldâkuávdái ulguupiälásij kuávlui eellimvyeimi. Nuorttâlâškulttuurkuávdášprojektist lii sämitige oles toorjâ”, saavâjođetteijee Näkkäläjärvi mainâstij. ¶ – koskâkievđâ , moin kárbáh rottejuvvojeh puohtâmist oohtân. ¶ ‐ Lyemekiissel ¶ Lijjim vaibâm já uáđđájim tállân, iä jienâh ettim, oođđim pyereest kidâ iiđeed räi. Iđedist ko koccájim te lâi jo peeivi čuovâ olgon. Vuolgim olgon elâččiđ, veikkâ enni lâi kiäldâm ete ohtuu ij koolgâ vyelgiđ. Imâštellim ko láá nuuvt stuorrâ tááluh, ennuu maaŋgâlá´án avdoh já ennuu ulmuuh. Jiem tuostâm kuhás moonnâđ jiemge kuhháá leđe perrust meddâlist. Olgoááimust ko poottim vuod siisâ táálun, te opsim tom lusis ááimu mii viste siste lâi. Ulmuuh savâstellii já lijjii jo kuullâm saavâid tooid ulmuid kiäh lijjii jo moonnâm Ruávinjaargâst ovdâskulâi máádâs. ¶ Nuorttâriijkâ F6 ¶ majemustáá 14.3.2014. ¶ Agâsjävri UP Viermijäävri kuávlust, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ Aamnâsttâs kulttuuräärbi suojâlemsopâmuš šoodâi vuáimán Suomâst ive 2013. Sopâmuš olášutmist västid máttááttâs- já kulttuurministeriö. Sopâmuš olášuttem kocá haldâttâsâi koskâsâš aamnâsttâs kulttuuräärbi suojâlemkomitea. Sopâmuš tuubdâst ete algâaalmugijn lii tergâdis uási aamnâsttâs kulttuuräärbi pyevtitmist, suojâlmist, paijeentolâmist já uđđâsisträhtimist já návt meid kulttuurlâš maaŋgâhámásâšvuođâ já olmoošlâš kreatiivlâšvuođâ oovdedmist. Sopâmuš ulmen lii suojâliđ aamnâsttâs kulttuuräärbi já visásmittiđ äššiomâhâš siärváduvâi, juávhui já ovtâskâsulmui kulttuuräärbi kunnijâttem (artikla 1). Aamnâsttâs kulttuurärbi uáivild sopâmuš 2 artikla mield el. vuáháduvâid, kuvviimijd, olgospyehtimijd, tiäđu, tááiđuid – sehe tooid kullee piergâsijd, tiiŋgâid, artefaktijd já kulttuurlâš tiilijd – maid siärváduvah, juávhuh já motomijn tábáhtusâin ovtâskâsulmuuh tubdâsteh uássin sii kulttuuräärbi. Taam aamnâsttâs kulttuuräärbi, mii sirdášuvá suhâpuolvâst nuubán, siärváduvah já juávhuh rähtih eivi uđđâsist sii pirrâs háárán, vuáruvaikuttâsâst luánduin já jieijâs historjáin, já tot puáhtá sijjân tobdo identiteetist já jotkuuvâšvuođâst, já návt oovded kulttuurlâš maaŋgâhámásâšvuođâ já olmoošlâš kreatiivlâšvuođâ kunnijâttem. Aamnâsttâs kulttuuräärbi pirrâdâhân kuleh el: ¶ Sun juuđij jieŋâpurehij lappâd já kejâstâlâi taid. Kivkked sun ooinij oppeet maidnii vielgâdijd liihâdmin čalmečievváin masa uáinimettumist. Jovnâ kejâstij jotelávt toho kulij, mut ij uáinâm innig maiden, mii ličij puáhtâm lihâdiđ. Sun lâi kuittâg vises, et ooinij maidnii já tääl tot ij vissásávt lamaš kumppi. Jotelávt sun kejâdij jyehi kuávlun já sun ooinij-uv monnii monâmin luámán, mii lâi šoddâm tast ko kyehti jieŋâpuureeh lijjii viirrâm vuástáluvâi. ¶ Ánná hepânâšâi. Sun tuođâi-uv lâi lijkkuuškuáttám Heeikân, já oroi nuuvt ilgâdin, et Heeihâ vuosmuuh muštoh sust šoddii tágárin: meccinieidâ, kote ij määti bussijn vyeijiđ já kote ij määti purrâmuškin rähtiđ. Já mii ain ličijgin puátimin! Jyehi tovváá sun kustoo koolgâi mahtnii čuorbušiđ ko ličij lam tárbu čäittiđ, moos sun poostij... ¶ Vijđánem: ¶ vâsâst, já peeivist piäiván suu eellim lâi tuše riggodâh já juhle. Mut suu äiđiuuvsâ paaldâst viällái kievhis Lasarus, tievâ puttânmijd. Kievhi ličij niälgásis halijdâm puurrâđ taid pittáid, moh riggá peevdist kočâdii. Pennuuh–uv pottii toos já njuolluu suu puttânmijd. ¶ kyeliviermi. ¶ Anarâškielân ¶ Ojala *** TN.1995 Toovlâš ruuvnâmeccitorppa Naŋŋâjäävri riddoost, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. Tom lii vuáđudâm Matti Valle ive 1898. ¶  tot-‐uv, pyeremus tobdomerkkâ ¶ 87 % Laapi etikuávdáš ¶ 7 . Enâmist vyelgih komovuođâfiävruh Eennâm nálásii plaaneet kuávlun. Jyehi fiävrun vyelgih 100 olmožid, mut fiävrun šiettih 150 olmožid. Mätki pištá 200 ihheed. ¶  subjekt Tallân suoi vuolgijn máátkán já maccáin Jerusalemân. Tobbeen lijjii čuákist ohtnubáloh máttááttâspärnid já iärráseh, kiäh kullii sii juávkun. Taah ettii: ¶ Mark 1:12-13 ¶ suovâsmiärukuobâr ¶ peeivitäsideijee ¶ Skotland = Skotlanti ¶ Toi kuávlui luánduárvui turvâstem, moin meeci kieđâvuššâm ij puáđi Natura 2000 -viärmáduv suojâlemmittomerij tiet ollágin koččâmušân, lii uáivilin olášuttiđ luándusuojâlemlaavâ vuovijgijn. Meccikuávdáš kalga almottiđ mainâšum vijđoduuváid čyeccee meccikiävttualmottâsâin kuávlulâš pirâkuávdážân. Iänáážin toin Natura-kuávluin, moin meccituálutooimah láá lováliih, kelijdeh meccilaavâ miäldásiih meccikiävtu raijiittâsah. ¶ áimusunde 47 ¶ Kööbenhaammân stuárráámus väzzimkááđust lii iđedist maŋešehidân potkânmettum olmoošliivkâs. Kaavpugist uáiná jyehi saajeest pyeráinvyeijeid, já sijjân láá sii jieijâs kiäinuh aaibâs kaavpug kuávdáást-uv. Tanska lii kunâgâskodde, já haldâšeijeepeerâ áásá stuorrâ Amalienborg lanneest Kööbenhamânist. Tiivool lii stuorrâ suotâstâllâmmuorâstâh aaibâs kaavpug kuávdáást. Tobbeen puáhtá suotâstâllâđ maŋgâ peeivi oovtmano. Juáháš eehid nohá riššoo hiärvástâllâmpavkkâsân. ¶ – Hačii--, hačiihhh Poolishovdâ koošnij. ¶ stuorrâvuáŋŋášseevtil ¶ – Na tot viälláá vala-uv tuon kistoost, čaittim. Muštáh-uv ko čeeci piejâi kisto kiddâ já ákku paasij tohon? ¶ – Mun suáitám poolisân! Kuáski meridij já vyelgiškuođij toimâttâhrakânusân suáittiđ. ¶ Kuuđđâm lii kuolij já cuobbui vyehi lasaniđ. Koođoost niŋálâs luáštá čáácán meeinijd, moi oolâ ores kuulgât kuopsâ. ¶ Čuávuváá peeivi mij algâttijm oppeet kuulmâ ääigi. Pentti lâi oppeet čuákkimist, te mij joođhijm teevstâigijn porgâm. Mun muštâlim vistig sierâlágán assosiaatiokuálusmyensterijn, maid puáhtá kevttiđ iššeen, ko ráhtá lyyriik muusikpiitán. Talle mij raahtijm oovtâ hárjuttâs ton fáádást. Čuávuvážžân mun adelim sunnui jurgâlempargo. Mun lâm huámášâm, et talle ko jurgâl runoid teikkâ lavluid, uáppá siämmást lyyriklub ettâmvuovijd anarâškielân. Kaandah jurgâláin uási suomâkielâlâš rock-pittáást, mon láin jiejah valjim. ¶ – Jo-uv kolmuuh? ¶ Jovnâ Antti Helander áásá Ucjuv peln Kamâsmohheest Kamâsjuuvâ taavaapeln. Suu eeči lâi Jovnâ Helander já enni Elsa Maria Morottaja, Kuobžâ-Máárjá ađai Meniš-Anttii Máárjá. Jovnâ lâi 2,5-ihásâš, ko suu eeči jaamij. Vaigâdis eellimtile keežild Jovnâ pieijui Aanaar Rivdul párnáipááikán já tastmaŋa val máádás Toivola-pááikán, mii lâi ovdánemvádulâš párnái päikki. Jovnâ ij kal jieš lam eissigin ovdánemvádulâš. ¶ 6. parâttâllâm ¶ Kulttuurkuávdáá huksit já oomâst Seenaat-kiddoduvah (Senaatti-kiinteistöt) já ton bruttovijđodâh lii suullân 4~800~m². Huksimhaavâ budjet lii suullân 12 miljovn eurod, mast EU-ruttâdem uási lii 5 miljovn eurod. Kulttuurkuávdáá huksim álgá kiđđuv 2010 já tot kolgâččij valmâštuđ ive 2012 aalgâ räi. Säämi kulttuurkuávdáá válduláigulâžžân lii Sämitigge, mii tastoo laigut viistijd eres kevtteid. Säämi máttáátâskuávdáš lii Sämitige lasseen táálu nubbe váldukevttee. Eres táálu kevtteeh láá Aanaar kieldâ kirjerájutoimâ, Sámi Duodji ry (säämi tuájárij servi), SámiSoster ry (sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâsyergi servi), Laapi läänihaldâttâs sehe vuáđudemvuálásiih Säämi arkkâdâh já raavâdviäsu. Meid Anarâškielâ servi lii almottâm haalus laiguuttiđ olssis toimâviste kulttuurkuávdáást. ¶ (spiekâstemjuávkku nr 2), tastko anarâskielâst olgospyehtimeh tievâ já tievvâđ väätih ¶ Cissáá (š) vuonâ SA.1964 Tiaisvuono Pihâšvuonâ MN-keččin. ¶ Sun ij lujkkum toos, ete ulmuuh povvâstii sunjin. ¶ – Na mahtsun mun onne koolgâm tävirijdân viežžâđ? Jiemhân lah ubâ rahttâttâmgin varriimân. ¶ ubâ keesi já valmâšteh ennuv . Čohčâpuolâšij ääigi toh ¶ Zoja Nosova – nuorttâsämikielâ algâjalgejeijee ¶ Glasgow . . . . . . . . . . 48 ¶ Ij tábáhtuu maŋgii, et kuáhtáá kuosijd veerdižij kuávlust, já lii aaibâs härvinâs, et kávná sii kolmâštumtiileest. Pete eelij viežžâmin čääsi suddâm muottuu ráhtám jäävrist já tiškâlij tom kyesi muáđoid. Sun tuáškudij linnáht kuovšis nierâid já stellij sevtilmievtâ voorâ kolgee uáivi oolâ. Mottoom ääigi keejist Jeobald lehâstij čolmijdis. Sun kejâdij njuolgist čapis, siämumuáđoid já paarân uáli čuovjis já imâštellee čolmijd. ¶ 7.4 Luodâi rähtim 16 ¶ President Niinistö tuálá Sämitige vaaljâpaje lekkâmsaavâ tme 17 älgee lekkâm- já vihkâmjuhleest. Tilálâšvuođâst sárnu meid Sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi. Tiervâttâsâidis juuhlán pyehtiv Taažâ Sämitige saavâjođetteijee Egil Olli já Ruotâ Sämitige stiivrâ saavâjođetteijee Per Mikael Utsi. ¶ – Lep tääl suullân tijmepele maŋanâm äigitavlust, mon áánnup addâgâs. Mut mist lii vala nubbe-uv huolâ: Belgia pelni lii tuše ohtâ rađe aanoost, mii tiätá tom, et taat lii áinoo juná, mii puáhtá tast vyeijiđ. Tondiet kolgâp juátkiđ ovdâskulij táválâš junán já orostiđ eenâb, mii vuod tiätá tom, et mij maŋanep ohtsis tiijme verd äigitavlust. ¶ stuorrâlodde ¶ Hyeni ¶ b. Maht silleeválláh skáppojeh ravâdis? ¶ Luámáttuvâid puáhtá meiddei printtiđ Sämitige viermisiijđoin čujottâsâst www.samediggi.fi ¶  häärvis, Sämmiliih kirhoost -tábáhtus servikode pargeeh: Anja Karhula, Anu Tapio já Hans Mattus. ¶ saŋŋeedškyeteh = alkavat kutista 149 ¶ Golfvirde ¶ Nubbe molsâiähtu lii juátkiđ määđhi Láábbušluovtâ lappâd Kuuva kanavan, já njuolgiđ tom mield Kuoškâvuoniižân. Talle kale kárttá miälluđ Kálbáiäävi syejettes taveroobdâ. Riddo syeijee tuše tavepiegâin. Kuuva kanava nommâ puátá Matti Kuuvast. Sun kuáivui kanava kuáivoin 1800-lovo já 1900-lovo jorgálduvâst. Kanava uánid määđhi 16 kilomeetterid ko jotá Kanavavuonâst Kuoškâvuoniižân. Kiäinu oleskukkodâh lii 42 kilomeetterid. ¶ Mist juáhhást láá tiätulágáneh jurduuh tien ääšist já veikkâ mij sättip tubdâđ-uv mottoomlágán sujâlâšvuođâ, te kuittâg mij jieččân mielâst tiettip mii, teikkâ moh ääših toos láá sujâliih. Taat-uv uáinu, maid puávtâm täst oovdân, lii tuše ovtâskâs ulmuu uáinu, ijge lah tiäđustkin áinoo já tuođâlâš. ¶ 1. a. Ivnii maaijuv. ¶ 7. a. Noomât já ivnii liipuid. ¶ 4 . ¶ – Forgâ fierttee, tot eeđâi já hoksái siämmâst, ete sunhân ¶ 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶ “Hei, skippáár” , eeđâi Laampuváimu. ¶  miänudem Váimu 1, 9, 11, 12, 15, 19, 26, 27, 30, 33, 36, 39, 41, 42 ¶ Laapi litto mieđettij Sämitiigán EU-kuávluovdedemruttâráájust ruttâdem pelnubihásii markkânistemhaavân. Haavâ oovtâstpargokyeimih láá Aanaar kieldâ, Sijdâ, Säämi máttááttâskuávdáš sehe kuávlu 15 mađhâšemirâtteijed. ¶ Šlajâtubdâm ¶ 4. Čielgii jienâpáárui jotteem peeljist já ¶ UM: Joo. Já iššeed lâi... ¶ siergi särki ¶ Ässeeloho: 40 400 000 ¶ Sun lâi eidu uáđđám, mutâ moránij monnii jienân. ¶ Ko kavnâdáim ennuinân jävrikeejist, te muštâlim sunjin, maid lijjim uáinám. Sun arvâlij, et toh iä lah ko ruošâ homáh. Nuuvthân tot tiäđust lâi-uv. ¶ 3. Mii lii Tyehi-India válduoskoldâh? ¶ Ko poottim toho, te Arden lâi tiivoodmin Stacey (jieijâs manje) moottorsááhá já mainâstij, et Anssi lâi moonnâm oovtâ suulâin Gladysijn já Benijn Njuolâkešjáávrán (Lake Arrowhead) vuojâdiđ, kost Anssi lâi viijmâg luoppâm tälviturhâstis. ¶ Ko njejâškuođijm Troodos váráduvâst maadâviestârân, te oinuuškuottii stuárráábeh já stuárráábeh muorah. Peesih vánuškuođij já sajan ittii hirmâd kossâ eucalyptusmuorah, moh lijjii tuotâ kossuuh. Mottoom uccâ kylážiist lâi nuuvt kossâ muorâ, et ton uáksimookán lâi huksejum oles baari, kost finnij juhâmuš já purrâmâš. Porthááh monnii maaŋgâ meetter alodâhân, kost jieš tot baari lâi. ¶ äigi puátá. Ko almai maađhâš vieres enâmân já táálust vyelgidijnis sun addel jyehi palvâleijei jieijâs pargo já ovdâsvástádâs, te uuvsâkoccee sun koččo kocceeđ. Kocceeđ tondiet, tastko tij eppeđ tieđe, kuás táálu hiärrá puátá: ehidist vâi koskiijâ, kääniorráás piškomääigi vâi iiđeedkuoksust. Sun puátá fakkist ervidhánnáá – váruttiđ tondiet, amas sun kuáhtáđ tii uáđimin. Maid mun eeđâm tijjân, tom eeđâm puohháid: kocceeđ! ¶  (nom.) Latvia ¶ Lasâmáálám ¶ Já Jeesus čuárvui korrâ jienáin: »Eeči, tuu kieđáid mun oskom jieggân . » Ko sun lâi taam ettâm, sun šyehkittij majemuu kerd. (KKK02) ¶ Lâi moonnâm suullân muáddi ive tast, ko lijjim lamaš majemustáá uábbán kulen Ucjuv Saarelist já toho lâi oppeet hitruu puáttiđ. Riämnjápiäjui uuccâm lasseen kiäsutteijees hommá tääbbin Ucjuuvâst ličij tiddepivdo, moos must ličij oppeet máhđulâšvuotâ, ko lijjim tääbbin Saarelist já puoh pyeremus tiddepivdee, maahâm viiljâ Saarel-Maati lunne. Matti lâi liägus já uáli jo rávhálâš olmooš, lâihân sun vuolliš... Mun lijjim uáli hoppuus olmooš (tegu lamaš ain-uv) já ko Mattijn lâi joođoost tâi maid peri pargeeldmin, te talle kale huápu uážui vájáldittiđ. Saarelân puáđidijn kuittâg koijâdistim tállán veerdistân: ¶ b) Maht saveh tálvásteleh? ¶ 1. ¶ Iđedist ulmuuh káhvástâllii já purrii vuojâleeibi, kááhu, spihâkyele, kusâvuástá, suvrâm- já riisinsuvrâmsuohâd-uv. Peivipurrâmâššân sälttikyele já kááhu lasseen liegâdii jiävttáá eehid máállás. Peivipittán sij purrii spihâkyele loppimmielhijn já muorjijguin. Eehidmáláseh lijjii peeivi málásijn maaŋgâpiälásumoseh. Váldumälisin vuoššii keessiv kuolijd já tälviv piärgumääli. ¶ a. Luvâttâl Tavepoođâeennâm haammânkaavpugijd. ¶ – Kula, jiem mun osko, et lam tušij tiet puáttám. Iän-uv pyevti vyelgiđ onne kuusnii váhá juhlođ tom, et finniih uđđâ viste? ¶ Sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusproojeekt loppâseminaar Anarist ¶ b. Kuábbáá kaavpugist liegâsvuođâtile ¶   Paapah valdii ruuđâid já ostii toiguin piäldu, mast šoodâi vieresässei hävdieennâm. Tot piäldu kočoduvvoo Vorrâpiäldun. ¶ “Moonnâm ihečyeđe aalgâbeln tahhojii Anarist stuorrâ soortâ čäcihuksimpargoh. Čäcikiäinui jotteemkiälbulâšvuođah pyereduvvojii kieŋâlitmáin, rähtimáin kanavaid já orniimáin muođhijd já kuoškâpaihijd kärbiskeessimtelaid. Pargoid jođettij insner Hagelberg pargoparânis Anttila. Hagelberg ij lamaš tuše teknikkár já hovdâ, pic meid čepis časijaln lihâdeijee. Taggaar saje ij lamaš teivâsâm puáttiđ oovdeld, mast suoi Anttilain iävá liččii kárbáin selvânâm. ¶ Ko sun lâi purrâm, te sun vuolgij uuccâđ Haŋgal tobbeen táálu siste. Haŋgal lâi visteest, kost lâi seŋgâ já pevdi, mon alne lijjii mohnii čäällimpiergâseh já eres-uv pápáreh já tiiŋgah já nurheest lâi val čukke, mast lâi stuorrâ lukkâ. ¶ čuáli ¶ Pivdem vaaljâluvâttâlmân väldimân teikâ tast meddâlistmân kalga toohâđ vaaljâlävdikode taan tárguttâs várás rähtim ucâmušluámáttuváin, mon kalga macâttiđ vaaljâlävdikoodán poostâ peht nuuvt, ete tot lii vuástáväldest majemustáá vaaljâive ovdiipiäláá juovlâmáánu 31 peeivi tme 16.00. ¶ Eres tárbuliih raavâdamnâseh láá vitamineh já mineraalamnâseh, maid finniih ruotâsšaddoin, ruonâsšaddoin já heđâlmijn. Jis toh laa ravâdist liijgás uccáá, te almosiälšu huánnán já puáhtá älkkeht puáccáđ. Mineraalamnâseh láá ovdâmerkkân kalsium já ryevdi. Muštáh-uv moos kalsium taarbâš? Mielkkipyevtittâsah láá tiervâsliih, ko tain lii ennuv kalsium. ¶  attribuuthaamijd 39. Tullâ lii luovâs! 133 ¶ 2. a. Čielgii, maht finniih organiismâid 1, 2, 4 já 5 ¶ – Evangelium. ¶ 4. Novdâvepsikyeli ¶ Juná tuođâi-uv vuojij Antwerpen kuávdášsajattuv lappâd, já ko peesâim tast ovdâskulij, te keejâim, et mist koolgâi leđe suullân 20 minuttâd äigi Brysselist lonottiđ juná. ¶ Tromsa = Tromsø (Taažâst) ¶ Valjeh viljâluvvojeh já kärji šoddâduvvoo. ¶ – Mun puávtám motomin čäittiđ tijjân, maht koškepuško ráhtoo, ko kodám puškoid. Puško kalga vistig čolliđ já salttiđ. Salttim maŋa tom kalga heŋgâstiđ ovdâmerkkân ääiti káátun kuškâđ muádi ookon já tastmaŋa tot lii vaalmâš purrâmuššân, Heikkâ čielgee. ¶ Amnâseh: ¶ sijđosärgisáiccu.....56 ¶ čujottâs: Lapin ympäristökeskus, PL 8060, 96101 ROVANIEMI ¶ Anarâškielâlâš media lii taan räi annaam sistees Anarâš-loostâ, radio-ohjelm "Anarâš saavah" já Anarâškielâ seervi olgosadelem kiirjijd. Mut lostâ almostuvá harvii, anarâš saavah-uv tuše ohtii ohhoost já kirjeh ko sáttojeh. Ton lasseen ohjelmeh já teevstah láá maŋgii tagaráin teemain, moh iä hokâttâl nuorâid mahten. Muštâlmeh já čapisvielgis-koveh iä šoddâd nuorâin nostalgisâš jurduid, iäge sij viišâ luuhâđ taid tuše tondet, ko ij lah eres luhâmâš. Tondet ko sist lii eres luhâmâš: suomâkielâliih teevstah. Siämmâš tiäđust-uv radio pelni: Ylex suáittá nuorâi ohjelm kyehtilovnelji tijmed peeivist. ¶ Jeesus cuuvnâi sii já eeđâi: ”Koccáđ pajas! Lii vyelgimäigi. Sun, kote käävild muu, lii puátimin.” ¶   Ristâlâšvuotâ Sämitigge já Iänuduv kieldâ kärttejeh tavesämikielâ kielâpiervâl táárbu ¶ Návt tipšoh uccâ haavijd ¶ jiäŋŋuđ, jiäŋum, jiäŋu = jäätyä ¶ Sämitige nuorâirääđi ¶ 37 Hiärá pase ehidâs ¶ Muotâvielgâd-riäpu čájádâlâi kuhháá meeccist tuohu teehi. Loopâst sun teeivâi uccâ tuuváá kuuvl. Sun skolkkâlij uuksân, mut kihheen ij västidâm, já nuuvt sun jieš lehâstij uuvsâ. ¶   2. Hygrophorus camarophyllus – Mustavahakas – Čapiskässih U ¶ Taat lodde lâi vuonjâš, mii lii čohčuv vaarâ čuánnjáá maŋa puoh irrâsumos čäcilodde já jieččân hepâdân ferttiim meiddei tubdâstiđ, et jiem lah kuássin luhostum pääččiđ taan irâs lode čohčuv – kiđđuv kale motomin, mut tot lii-uv tápáhtum tovle já lii meiddei váháš tegu eres äšši. Epidâm kale meid tom-uv, et iä maaŋgâskin pyevti ramâččâttâđ čohčâvuonnjâš päčimist muidego kirdedijn. Tommittáá várugâs tot lii talle. Vuonjâšluddiijd lohhojeh meid čuánnjááh já eres pelipyehčeeh já vuonjâš lii-uv taan loddešlaajâ nubben stuárráámus jis čuánnjááh iä rekinistuu fáárun. Stuárráámus lii tuáršu. Vuonnjâš kukkodah lii 53:st 66 seentin já tot tiäddá kilupeeleest kiilun, suájákejij koskâ lii 90 senttid. Iänááš vuonjâšlodeh láá muččâdeh ige taan vyevist spiekâst vuonjâškin. ¶ Árvuštâlloo, et sämmiliih liččii ohtsis 60-100.000, main suullân 40-60.000 Taažâst, 15-20.000 Ruotâst, 9.300-10.000 Suomâst já suullân 2.000 Ruošâst. Sämiaalmug tärkkilis lohomeeri ij lah tiäđust. ¶ U Đ Đ ' I V E P E I V I ¶   – Vale tot lii muu nommâ, uáináh ko mun lijjim jo uccen uáli paarooh. Te kolgolâš oppeet njunáduvá já paajeed jienâ, masa páárgun jo čielgee maidnii, čáittá pessihaaŋkâ já Vale ohtân. Mut killáá kal iberdiđ! Läädi kielâhân tot kale vissâ sárnu, tom siämmáá maid Pirgâluv já Torne viäruväldeeh já kävppialmaah-uv sárnuh. ¶ 18. Juuvah luádduh Poođâeennâm tuolbâjolgâdâsâid 59 ¶   - Mondet jurdáh, et mun liččim áigum kiälástâllâđ? ¶ Nuuvt sun vaaldij lahcâkááhu já tiällái káálgus uáđđimsajan eidu togo, kogo tieđij káálgus čokániđ. Jieš uáđđái. ¶ 8. Lahteđ paargon meiddei eres mielâkiddiivâš tiäđu (om. tobdos ulmuin tegu kirječällein, taidârijn, valastellein jet.). ¶ Dianthus superbus ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtusân oláttâsmeeri uásálisteeh ¶  juávkun: ¶ Hendâ toos, et: ¶ Peivitipšoasâttâs mield párnái peivitipšo šoddâdemuulmijd kulá sämipárnái jieijâs kielâ já kulttuur tuárjum oovtâstpargoost koččâmâšâst leijee kulttuur ovdâsteijeiguin. ¶ Sämitigge ocá raavâdviäsuirâtteijee Sajosân ¶ kolgâččij kiergâniđ – huápu tuálá, ¶ Váimu joođeet ¶ merâkuáskim 74 ¶ Aanaarkiela čájttuzeh s. 69-75 ¶ Já kost lii kuáhtájum, láá meid lonottum saavah já mainâseh. Pálgá raavâtavluid láá čuákkejum Juvduujuuvâ mainâseh, moin kyelipivdo lii tergâdis uássin. ¶ Kielâpargeeh adeleh meid ravvuid sämikielâ kyeskee koččâmušâin. ¶ 0,4% ¶ EESTIEENNÂM ¶ Säämi máttááttâskuávdáš uárnee meiddei luuhâmive 2013–2014 ääigi ive pištee intensiivlâš anarâškielâ kielâškovliittâs aldamáttááttâssân Anarist. Taan tove škovliittâsâst algâtteh 12 uápped, kiäh láá eskin palij väljejum 25 occee juávhust. Säämi máttááttâskuávdáš uárnee meiddei intensiivlâš algâ- já jotkâkuursâid, moh tuállojeh viermimáttááttâssân. Kiiđâ 2013 paijeel 50 occest 15 olmožid uásálistii kiiđâ kuursân, já vala 15 peesih fáárun taan čoovčâ. Lasetiäđuh máttááttâskuávdáá škovliittâsâin kávná taan liiŋkist: http://www.sogsakk.fi/ . ¶ –Joo, kale mun smietâm, Marttin loppeed. ¶ Artikla 8(j) ¶ Ton tobdosumoseh jiešvuođah láá el. eromâš jienâkevttim, riges rytmâvalje, improvistim, čuojânâsttâsvuotâ, tievâsmittee saanij kevttim sehe juáigus čovgâ ohtâvuotâ eres kulttuurân. ¶ Säämi parlamiänttáreh čokkâneh Kirkkonjaargâst ¶ Maht tun kuvviiččih tuu jieijâd sämikielâ? Maht tun sárnuh tom? ¶ 20. Staatâlâš já kieldâlâš almoshaldâšem ášástâllâmluámáttuvah kolgâččij puoh jurgâliđ sämi ¶ halkkâl = hotkaisee 168 ¶ luteerlâš kirho vuosmuu ihekeerdi evaŋgeliumteesvtâid, eres lasseen pittáid Matteus ¶ paalgât = tivreäigi, kuás tiivreh vyejetteh poccuid čurruid ¶ Kollekielâ – Tave-eennâmlâš säämi kielâpalhâšume juáhhoo čohčuv 2008. Iävtuttâs palhâšume uážžost já enâmustáá 1-2 siijđo kukkosâš kirjálâš vuáđustâllâm kalga toimâttiđ majemustáá 13. kesimáánu 2008. Lasetiäñuh.. ¶ Heikkâ muštâlij ennuv Áánán jieijâs perrust. Sust lijjii kyehti uábi já Heikkâ lâi puoh nuorâmus. Suu uábih láin čuuvtij puárrásuboh já láin jo sirdâšum pargoelimân. Heikkâ lâi mottoomlágán eehidtäsni. Heeihâ eeči lâi kävppialmai já enni kietâtuojij máttáátteijee. Sun lâi vuálgus kaavpugist, kost eellim oroi lemin čuuvtij ereslágán ko Ááná päikkisiijdâst, kost lâi tuš kuálástem já puásuipargo já škovlâ. Kävppi-uv lâi áigáá jo nuuhâm toimâmist já tastmaŋa lâi iällám kävppiauto, mut tot-uv lâi joskâm áigáá jo jotemist, ko nuuvt uccâ siijdâst iä lam tuárvás ášásteijeeh ige kävppi innig kannattâm. ¶ 1. ¶ » Sij koijâdii sevimáin eejist, mon noo- ¶ Maaneest šadda ráávvás sulâstittee suoksâ. ¶ Lahtos 4 Muštottemčáálus Akwé: Kon ravvui koskâvuođâst Yva-lahâaasâtmân ¶ Cuábuivyeppeš TII.1963 Lemmee koskâmuddoin, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ Onkiretki ¶  tooimâst uáluleh = leuat 8 ¶ Jookeerpargopittá 6 . Sáárgu vuoluupiälái tiäđui vuáđuld Kinshasa šoŋŋâdâhdiagraamâ. Merkkii liegâsvuođâtilekavre várás vistig jyehi mánuppaje koskâliegâsvuođâtile kovvejeijee čuággá maali mield. Loopâst ovtâstit čuággáid sárgáin. ¶ – Puáidu tuš, ko oovt saajeest čokkáá! Jis ličij lihâdeijeegin, te kalehân talle eenâb-uv purâččij. Sun keejâi čuávjásis, mii lâi suu mielâst rullâstoovli ääigi stuárrum. Hiäŋgái aaibâs. Ij sun taggaar lam kuássin ovdil lamaš! ¶ “Toh láá ennuu ¶ Pákkum 1-12, 25, 31, 33, 34, 41, 42 ¶ Kijttoseh puohháid, kiäh láá huolâst Japanist já mist. ¶ – Tääl munnust láá puoh purrâmušah, maid muoi tarbâšeen, ákku hundâruš já väzzil käävpi kasa kulij. Matti kiäččá huolâstum nálásâžžân ááhu, ko oigá uástuskääryid ááhu maajeeld. ¶ Tego jo kovvejim-uv, tutkâm tehelumos ulmen lii uuccâđ vuovijd toos, maht ovtâskâs ulmuu kielâ ovdánem puáhtá tuárjuđ nuuvt, et taan ulmust šodâččij kielâsirdee. Kielâsirdemtááiđu miäruštâlmist lii tehelâš rähtiđ nk. kielâmáttuciäkkáduvâid (su kielitaitoasteikko) já kielâtááiđu mittárijd, moigijn puáhtá mittediđ, mon táásán ovtâskâs ulmuu kielâtáiđu kalga ucemustáá ovdániđ nuuvt et sust šadda kielâsirdee. Lii meiddei tehelâš čielgiđ, magareh keevâtlâš vädisvuođah kielâsárnoin puátih oovdân sämikielâ kevttimist já magareh kielâ ulguupeln puáttee ääših vaigutteh kielâ valjiimân já kielâtilán. ¶ Taaidâr Outi Pieski tuojijd kieđâvuššee lostâmediatiäđáttâs täst. ¶   b. Jis tarbâšâh iše liävsui tohâmist, te kiäst puávtáh koijâdiđ tom? ¶ – Mondet nuorah lijkkojeh diskoin leđe? Tobbeen ko lii nuuvt hirmâd šlaamâ já larmâ, ete ij addiittâl ulmuiguin savâstâllâđ. ¶ Forgâ Eljis koorist lijjii kuttâ ripo, já sun vuolgij uuccâđ toid ¶ Talle sun koijâdij uđđâsist: ”Piättâr, rähistâh-uv muu!” ¶ Rapu viättá piäittáástellee eellim ¶  puátusin. b. Mii kove tuomân tábáhtuvá keesi ääigi? ¶ c. Ko muvrâ kárvánij, te mon kukke tot lâi? ¶ » Jeesus ooinij, et sun västidij vijsáht já eeđâi sun- ¶ Mikkeli D3 ¶ Anarâškielân heiviittum Miina Seurujärvi ravvuid mield. ¶ ”Mun tiervâttâm tii, puohâid ustevâm Roomast. Ármu liävus tiiguin já ráávhu Imelist, Ejistân já Hiärást Jeesusist Kristusist! ¶ Artikla 3: Algâaalmugijn lii jiešmeridemvuoigâdvuotâ. Taan vuoigâdvuođâ vuáđuld toh merideh rijjâ poolitlâš sajattuvâs já ovdedeh rijjâ ekonomâlâš, sosiaallâš já čuovviittâslâš tiilees. ¶ – Na--, Ante navoi, mut eenâb sun ij kiergânâmgin ettâđ, ko Elmer jo laiđij suu orroomviistán. ¶ Ohtâ aalmug neelji enâmist ¶ – Tun tot tiäđust cuvnih muu. Tun lah canccom čivgâidâdguin muu kuáđi káátu mield, eeđâi kuobžâ. ¶ – Na, ele vala, máttáátteijee jeđđij já siämmást jieš kaalij kyelipivdemsajan. ¶ Koskoho 29.10.2014 Lismá já Lemmee kuávlust tme 8–9 SMK Avveel (oovdiš eemeedškovlâ) tme 11–12 Lismáást tme 13.15–14 Lemmest tme 14.30–15.30 Menišjäävri škoovlâ (Korpikartano) riddoost tme 16–17 Solojäävrist Kakšâmjäävri ratkuuttuvâst ¶ kemikaalah siäiluttuvvojeh algâalgâlâšpaakâst lukkâskääpist nuuvt ollâgâsâst, ete párnááh iä uulât toid ¶ 4. Jävri-Suomâ ¶ Tuámu 5, 14, 17, 18, 23, 33, 35, 39 ¶ 122B Röntgenkove čoolijn. ¶ Aanaar siijdâst orroo sämikulttuurkuávdáš Sajos västid tááláá kulttuurmađhâšeijee, nk. tááláá humanist hástusân peessâđ jieš uásálistiđ feerim pyevtitmân, leđe feerim kuávdáást. Suu táárbuid jurdâčen lii rahtum Saijoos pargopáájáhammiittâs. Puáttee keesi Sajosist olášuttojeh ärbivuáválij já váhá táálái-uv säämi tuojij pargopáájáid, main ärbivuovijn kiddiistum mađhâšeijeeh peesih jieš rähtiđ säämi tuojijd mätkimušton. ¶   Jáákup aaibâškuođij pááikán. Sun halijdij jieijâs enâmân kuohtui kálguidiskuin já párnáidiskuin. Mut maid jurdâččičij Laban sii vyelgimist? Sun vissâ oskoččij, et Jáákup ličij uážžum liijgás stuorrâ päälhi pargostis, liijgás ennuv saavzâid já kaaicâid. Nuuvtpa Jáákup já Raakel já Lea já puoh párnááh, palvâleijeeh já elleeh jottájii syele. ¶ Riijkâ Tavemeerâ já Nuorttâmeerâ kooskâst ¶ - Uáineen-uv muoi itten ehidispeiviv? Heikkâ koijâdij. ¶ 2. Liettua 1 449 ¶ (spiekâstemjuávkku nr 2). Omâstemkiäjus ij lah kevttum, tastko anarâškielâst ¶   Must Peljikuobbâreh šodâškyetih mäddin jo cuáŋuimáánust, mut tai pyeremus kavnâmäigi lii vyesimáánu. Tavveen šaddoäigi álgá motomin esken kesimáánu aalgâst. Peljikuobbâreh šaddeh čunoiponnásâš kuácceemeecijn já siähálâsmeecijn. Kuobâr šadda mielâstis cyevkkejum enâmijn tego meccityejimašinijn pááccám kiäinui alne, čuollâmsoojijn já meccipuálukuávluin. Motomin toh šaddeh meiddei luánduviđá soojijn eres vyelišaddoduv juávhust. Peljikuobbârijd lii maŋgii vaigâd aiccâđ šaddosajestis, mut ko taid kávná, toh sättih kavnuđ siämmáá saajeest ennuv-uv. ¶ Kappeerpääiskih pessejeh mielâstis stuorrâ ¶ Malmö C4 ¶ – Mun ááigum pááikán! Tobžâ párgádij. ¶ Vástádâs: ¶ Helsigist Kustannusosakeyhtiö Otava ¶ - Motomeh toh kale kustoo uáđđih koskâpiäiván, veikkâ kolgâččij kiergâniđ nijttemijn. ¶ – Maht talle jis tot lii monni? poođij Jouko mielân. – Maid jis tot vala iäláásk já porá mii? ¶ Muu pygálusluámu aalgij já oppeet vyeijiláim viljâinân Čivtjuuhân, sun muzigijnis já mun iäččán rievtâgis čuoivâgáin. Iäččám lâi pááccám Tessuin kuátiorron kuusâid tipšođ já suu čuoivâg paasij muu kevttimnáál. Jiem lah aaibâs vises, mii Pirit Uulá Toivo meerkân ađai muu piettihnolppovuájánân lâi tábáhtum, mut tot ij lamaš innig mii ergičurrust. Vaarâhân mun koijâdim ääšist pääihist, mut jiem tieđe, maht toos loopâst keevâi. Tot lâi jo puáris ergi, et amahân iäččám ij njuovvâm aainâs purrâmpuásujin, mut saatij kale vyebdistiđ tom puásuiuásteid. ¶ Tieđettep täärhib ohjelmist maŋeláá jieččân nettisiijđoin Ávus uuvsâi Aalmugjuhleest, mii uárnejuvvoo koskoho 4.4. Tiäđust lii ivnáás, ilolâš já kulttuurnalliis juhlepeivi! ¶ Mutâ te Peivee huámmáš... ¶ MAID TOT MEERHŠ? VÁSTÁDÂS: ¶ 4. ¶ – Ráiđukerris , mii lii liähuttem tâi vyelligis liähhoin já moos puáhtá kaarrâđ jieškote-uvlágánijd tarbâšijd tontovváá määđhi várás. Majemuš vierâ, ađai jiervâs lii sujâttum suáhimuorâst. ¶ 3. a. Tuubdâ plantaas viljâlemšaddoid. Keejâ oppâkirje siijđoid 86 já 99. ¶     Artistij vistádâh, backstage , lii uáivildum iänááš artistij várás. Artistij vistádâhân kullojeh meid maskimviste já veeskir. Vistáduvvâst lii pevdijuávkku 6 ulmui, sohvá já tv sehe riššo já hiivsig. Maskimvisteest láá kuttâ maskimsaje, riššo já hiivsig sehe pivtâsskaapih (kj. kove vyelni). Viäskárist lii sieminkievkkân, kost lii jieŋâskäppi, čääci sehe mikrouvnâ. Auditorio Dolla lii aaibâs vistáduv paaldâst. ¶ kaavpug ¶ 34. njomâttempirrâmpeivi: 18.8. tme 23.06 poođij uđâgâš já enni poođij tme 23.25. Pajeláhháá kyevti miinut kukkosâš njomâttem tábáhtui Kontsas Maarku luoddâratkuuttuvvâst. Taan tovváá uđâgáá lattim lâi rávhálâš, ko 19 miinut vuordâččem ääigi tot pisottâlâi ubâ ääigi siämmáá saajeest. Njomâttemtábáhtus nuuhâm maŋa vuolgijn sehe enni já uđâgâš maŋaluvâi Kontsas Maarku šiljo rasta Saarineitamovääri kuávlun. Áiccu toohum vuáláčällee ratkuuttâhân orostittum autost. Kuvvim epiluhostui liijkás kuhes kooskâ tiet. Pelduvváid polvâšoŋŋâ. ¶ 188A Tobdomeerhah: Čuáđgist lii ollâ kállu já uáli uánihis njune. Orráás uáivist lii vielgis nierâtiälkku. Niŋálâsâst ij lah nierâtiälkku. ¶ Suomâ lii ratifisistâm ekonomâlijd, sosiaallijd já čuovviittâslijd vuoigâdvuođáid kyeskee almossopâmuš ( TSS-sopâmuš ) ive 1976. Sopâmuš olášuttem kocá ekonomâlij, sosiaallij já čuovviittâslij vuoigâdvuođâi komitea ( TSS-komitea ). Suomâ lii ratifisistâm sopâmuš valjimiävtulii pevdikirje ohtâgâsväidimijn já tot šadda v uáimán 30.4.2014 . Väidimijd pyehtih toohâđ ovtâskâsulmuuh teikâ ovtâskâsulmui juávhuh, moh eteh, ete koččâmâšâst leijee sopâmušstaatâ lii luávkkám sii almossopâmušâst tubdâstum ekonomâlijd, sosiaallijd já čuovviittâslijd vuoigâdvuođâid, ( 2 artikla). Väidimeh tahhojeh TSS-komitean (1 artikla). . ¶ Ko sun rähtittij Njuámmilcoskâs telaid sun vietij ennuu ääigi kuoškâpellâst já hundârušâi kuoškâ lyeštimmáhđulâšvuođâ. Loopâst háástuš soodâi nuuvt styeresin, et suoi moonáin Anttilain kárbáinis kuoškân. Puoh moonâi-uv nuotâi mield ton räi ko nuotah lijjii rahtum. Kuoškâ vyelni lâi kuittâg saje, maid Hagelberg ij lam váldám tarbâšân uáinun já togo suoi pärttidáin. Anttila kavnui kuoškâ vuoluubeln, kost sun čokkâi keeđgi alne já kuškij lummotiijmes, mut Hagelberg paasij jyelgistis kiddâ já hevvânij.” ¶ Säminuorâi taaiđâtábáhtus uárnejeh Anarist Sämikulttuurkuávdáš Saijoosist 30. – 31.3.2016. Tábáhtus válduteema lii sämikielâlâš teatter. Lasseen tábátusist láá ei. tánssámpargopáájáh puáttee ive tábáhtus ovdâšin. ¶  kuás viermisaaŋ, -saaŋ = verkkoresu ¶ 8. Ruoššâ 3 248 ¶ Ive 2015 teemah Kustavi já Sämieennâm pottii jo uáinusân Turku almugijkoskâsii kirjemessui lekkâmtilálâšvuođâst 3.10.2014. Ulmuuh pessii kuullâđ ¶ Uásipeličuákkimân já ton miäldustábáhtussáid uásálistii ohtsis suulân 20 000 olmožid pirrâ maailm 194 sierâ staatâst. Suomâ uásálistij čuákkimân uássin Euroop Union delegaatio. EU- staatah hämmejii ohtsii uáivil koordinaatiočuákkimijnis. ¶ Hävdidemmätki ¶ Skipárušah sierâdii nuuvt äŋgirávt, ete iä hoksám ¶ – Ij. ¶ – ÁKKU-säänist lii ohtâčalme á. Lii-uv? ¶ taavdâid . ¶ suájáiguin toh pyehtih sodâstâllâđ piegâ ¶ ceelhâvaastâ päätään nyökyttäen lii jurgâlum sij luvvii uáivis , mii váátá konjunktio já ¶ addel máhđulâšvuođâ taavtij koskâsii liihâdmân. ¶  ceelhâ Tovje euroopmaaijuv lâi tehálâš meccivalje-ellee, mut ulmuuh tuššâdii tom Suomâst jo 1800-lovvoost. Sajan puohtii amerikmaijuid já maŋeláá še euroopmaijuid. Taan kyevti šlaajâ koskâsii kištodmist amerikkalâš šlaajâ lii lamaš kievrâb. Suomâst láá jo tääl 12~000 amerikmaijud, já toh levâneh ain uđđâ aassâmsoojijd. Euroopmaijuuh láá tuše 2~000 käržis kuávlust Satakuntaast. Puáđuid huksejeijee maaijuv toovât älkkeht vaahâg tipšum vuovdijn já tondiet maijuid miäcásteh jyehi čoovčâ. ¶ Ijâttes ijjâ lii algâaalmugij muusikfestivaal, mii uárnejuvvoo Anarist sämikulttuurkuávdáá Sajosist 16-18.8.2013. Tot oovdânpuáhtá sämimuusik lasseen meid eres algâaalmugij muusik já kulttuur. Kyevtipiäivásâš tábáhtus čuággán párnái- ja nuorâipeeivist pargopájáiguin já párnáikonsertijguin, muusikseminaarist, jieškote-uvlágán konsertijn sehe sämimuusikân vuáijum klubi-ehidijn. Ive 2013 Ijâttes iijâ fáddá lii ”Suhâpuolvah”, mon vuáđujuurdân lii pyehtiđ jieškote-uv suhâpuolvâi ovdâsteijee sämimuusik taidârijd oohtân sehe toimâđ eres ahasij sämmilij kulttuurlâš kuáhtámsaijeen. Tábáhtus lii áinoo sämimuusikfestivaal ubâ Suomâst já ohtâ puoh merhâšittee Tave-Laapi kesitábáhtusâin. ¶ Laapi kuávluhaldâttâhvirgádâh ¶ Lavŋekuáđih aassâmvisten ¶  kočâttim Liäiná irâttij piäluštiđ pennâgáá, mutâ toskástum eeči joođhij: – Nuuvt ärgi-uv tot lii! Ijhân tieggáár pennâgáást mihheen meccipennuid šoodâ! ¶ lávlumjuávkku: Matti Morottaja, Ilmari Mattus, Aune Kuuva ja Kirsti Ranta ¶ 2. Staatah pyeretteh oovtâst algâaalmugijguin ovdedum pehtilis vuáháduvâi vievâst algâaalmugij kulttuurlii, jiegâlii, oskoldâhlii já vuoiŋâlii omâduv, mii lii valdum tain aalmugijn toi rijjâ já tiätun vuáđuduvvee munemietâmâšâttáá tâi luákkáámáin toi laavâid, ärbivuovijd já vuovijd, já taat pyerettemlattim puáhtá toollâđ siste macâttem. ¶ 1 Moos 13:1-18 ¶ Sun oroi lemin luholâš. Sun vaaldij nube kumâttâs kieđâst kiddâ, já suoi tánssááškuođijn olmâ kumattâstaansâ. ¶ - Já tun halididiččih, et mun iäláččim tom tuálvumin, Jovnâ epidij. ¶ puávtáččij lede? ¶ - Suápá pyereest. Rähteen veik picca. ¶ Marjatta Kurenniemi maainâs. Kirjeest Kirsi ¶ 5. Maht muoldâg lii vuáhádum kuáivumân? ¶ Järvelä pehti must lâi vala ohtâ palomoomeent vyerdimin: iäččám ij lamaš valagin vuáláčáállám huolâtteijee vuáláčáállus, ige Ailâgin tom lamaš toohâm. Nuuvtpa lijjim jieš tom čälistâm kosmuspennáin já oppeet ličij palo, et vávjá-uv tibi Erik Järvelä taan muu vuáláčáállus. Ij vávjám, ige epidâm maiden já kiđđâluuhâmpaje peesâi älgiđ ovdii vyevi mield. ¶ f. Keejâ oppâkirje kove 149B. Maid puárásmân talkkâsáid kalga porgâđ? ¶ Lihâdem pone mieldi Kuáivum Vuoiŋâm ¶  lopedâm * Blu-ray -čuojânâs, DVD/VHS-kuálusčuojânâs ¶ Komme ¶ Kristus ruumâš 20, 23, 37, 38 ¶ Kuáskimjáávráš = Kotkajärvi~ ¶ nijtto, niijto = niitty ¶ SAIJAASVUOT JÁ KAPASITEET: ¶ Amas amas amasmuvvat ¶ Spektrolihtat- já Bohccostallit juávhuh vyelgih ovdâstiđ säminuorâid väldikodálâš Nuorâ Kulttuur tábáhtusân kullee Teatris- festivaalân Helsigân vyesimáánust. ¶ Säminuoráid vuávájuvvoo sierânâs orgaan sämitiigán. Nuorâiorgaan vuávám lii lamaš joođoost máttááttâsministeriö ruttâdem projektin ive aalgâ rääjist. ¶ ♦ Tuurismjotoluv ohtâvuođâi pyeredem ¶   Lijjim tärhispäččen tobbeen. Ij kierdâm uáivi tipteđ meendu kuhe uáinusist. Periskooppijn koolgâi keččâđ já ko tieđij moolâ vissásávt, te koolgâi toimâđ huápust. Mikko viljâm lâi siämmáá juávhust muin. Tot keevâi nuuvt somaht, ko mii tolvuu ovdâlinjâžân, pataljoona "esikunta" lâi tobbeen nummeer 5608. Ervidim ete Mikko sáttá leđe še tobbeen ko sun lâi vuossmuu komppaniast.Te juohhii tom juávhu tohon miätá ovdâlinjáá. Pessáim Mikkoin siämmáá koorsun. Lâi tot somab ko mottoom uápis já vala viljâ lâi siämmáá juávhust. Na tobbeen muoi láim já pooláim aalgâst. Mutâ kale ton hoomán-uv hárjánij. Tondet mun páččojim ton tärhispäččei, ko lijjim lijge ruokkâd já várumettum. Kijkkárkiiveer lâi must-uv, já jo kaandâžin lijjim oppâm, et ij koolgâ lemnuid tušás pačâliđ. ¶ komissio väldiđ vuotân täid kuávluid. Tavveen häärviht aassum kuávluin láá jiejâs ¶ Toimâttâhčällee ¶ Tun suojâlâh muu ovdiibeln já moojiibeln, ¶  (rektio): - Puurâ 3. Leevât esken rahtum millumpiärgutääigi stuorrâ čarvumkákkun. Leevât toos oolâ peekoon-kuobârtevduu. ¶   ČYEMENJÂSÂI ađâi VUORÂČČÂSMUORJIJ ¶ Poolis aalgij koijâđâllâđ almast ete maid lii juuham ko nuuvt čuuvtij lii uáivist. Koskâvuolâ, västidij aalmai. Poolis aalgij cuáigudiđ almaa já iätá: ¶ Vesuvius ¶ happiláppu . Jaavrijn táválávt loppâtäälvi tiättojeijee haapi vááijuvvuotâ. Ton suijân lii čääsist ellee iälánij, aainâs pieđgejeijei haapi kulâtteijee eellimtooimah, ko toh pieđgejeh jáávrán čoggâšum jamâ iälánijd. Vrd. lijgešoddâm. ¶ jeijeeh čuávvuh säämi kielâlaavâ olášume já nuávditteh säämi kielâlaavâ jieijâs toimâinis. ¶ Uđâsmittum ruukilaahâ šoodâi vuáimán ive 2011 syeinimáánust. Ruukilaavâ mield torvolâšvuođâ- já kemikaalvirgádâh Tukesist šoodâi ruukivirgeomâhâš, mii mieđeet ruukilaavâ miäldásijd luuvijd. Ruukilaahâ looppât sirdumääigi maŋa maašinlâš kollekuáivum Lemmee aalmuglâšmeecist. Maašinlâš kollekuáivum hárjutteh Aanaar kieldâst já Säämi palgâs kuávlust Suáđigil kieldâst. ¶ – Puáđáh-uv vissásávt itten? Hanssâ koijâdij. ¶ Jämimis maŋa puoh iäláneh šaddeh pieđgejeijei ravâdin. Pieđgejeijeeh uážžuh raavvâd pieđgiimáin pooškâid já jamâ iälánijd oovtkiärdánub amnâsin. Bakteereh láá čácáduvâi tehálumoseh pieđgejeijeeh . Meid rapu já skálžu lává pieđgejeijeeh, puurrâvhân toh iänááš jamâ iälánijd. Pieđgimpargo keežild šaddeh amnâseh uđđâsistanon ekosysteemist já šadoh uážžuh kiävttusis tárbulijd raavâdamnâsijd. Ton sajan energia ij šoodâ uđđâsistanon. Pieđgejeijeeh lyevvejeh loopâ-uv jamâ iäláán sistetoollâm energia liegâsvuottân pirrâsis. Tanen šadoh tarbâšeh ain uđđâ piäiváá energia ohtiimân. ¶ 2. ¶ Outi Maijala ¶ – Na nuuvthân tot kale lii. Suámálâš, mon eresnáál olmooš juurdâš iveaigij mield! iššeed pahudistij. ¶ lii váádduh tâi tile negatiivlâš. ¶ s. 3 ¶ – Uážuh kale kálgu jieš tom lahcâkááhud, jiem lah tom vááijuv. ¶ Čuánjáuáiviráppáh 3824 2 Myeđhituoddârij Čuánjáuáivi 3 km TTN. ¶ Čuolisjäävri taavaakeččin lii ollâ suálui, mon nommâ lii Kolle-Ákku . Kolle-Ááhu uábbi lii Ââlgažjäu'rrpähtt , mon historjá T.I. Itkos mield lii čuávvoo: Nuorttâlâšah aneh Ââlgažjäu'rrpähtt stuorrâ pase áárvust, kost jurdemij mield ääsih eennâmvuálááš ulmuuh 'mädd-vuâlaž-ooumaž'. Toh koceh iho já kuálhis kesi-iijâ puáhtá kuullâđ taid sárnumin. Päävti alda ij uážu larmâdiđ já keessiv lappâd suvâdijn kolgâi áŋupaadijd njuoškâdiđ, amas toh skižidiđ. Tälviv lappâd vyejedijn ij uážžum njolgestittiđ vuájánis, mut kolgâi uávuttiđ. Vilppođ ij uážžum, mut koolgâi keččâđ njuolgist ovdâskulij já ko lâi pyevtittum muáddčyet meetter lappâd, te kolgâi pajaniđ kerrisist já kuittâg-uv hurráá vääldist julástuv häldee kunnen. Pähti puáhtá meid luptiđ puurgâ. Mottoom liivđest mainâšuvvoo, et Ââlgažjäu'rrpähtt , Aanaar Kolle - Ákku já mottoom pase vääri Imandrast lijjii tovle oobižeh, mut ko sij rijdáskii enijnis, te enni lâi suttoost taid muttám keđgin (Suomen lappalaiset II s. 320). Kolle-Ááhu uábbi Ââlgažjäu'rrpähtt lii Syenjil kuávlust, Kondosiist 10 km nuortâs. Matti Sverloff mield kolle ij uáivild mineraal, pic tot puátá nuorttâlâš saanijn jo-uv kool 'kulo' tâi koll'jet 'kulluđ'. Ko kuálkkee, te siijgâi tiškáástâllâm riidon kulloo mestâ ubâ jäävri pirrâ. ¶ Mutâ ij Kaninen nuuvt älkkest tármuttum. Sun komerdij já čuorvij postâluámist siisâ: “Jis mun ¶ stuorrâlođâsrapu ¶ Maneráávsáh ● ● Stoorgâg kihtedijn. ¶ Toh lijjii aaibâs vorâs luodah. Sun kuorâškuođij taid, ijge sun tarbâšam kuhás kuorrâđ ko huámášij kuobžâ. Toos lâi nuuvt hyenes sijvo ko cuáŋui ij kuáddâm. Čeeci čuoigâi kávčálduv ko ooinij ete kuus kulâi tot jotá. Ko kuobžâ lii jotemin, te čeeci še čuáigá. Já ko kuobžâ orost te čeeci še. Voccâsijvo já pieggâ ko lâi, te ij kuobžâ kuullâm čyeigee. Kuobžâ lâi ubâ ääigi vuástáápeln, tot ij finnim ulmuu haajâ. Čeesist lâi viárjun saksalâš suátikiiveer. Lâi vala nubečyet meetter mätki, kuobžâ orostij. Čeeci lâi jo vyerdimin orostem já lâi vaalmâš pääččiđ. ¶ mehâšumeiäruid veerstân. Spiekâstmist huolâhánnáá jurgâlus lii puustâvlâš jurgâlus ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtus ¶ Noskemudâgâs rávhuttâlâi. ¶  (vrd. 92 ¶ uáhum 20 ¶ Ässeeloho: 193 000 ¶ Ruotâst tavesämikielâ oovdâst Inger Hansson Omma (Marianne Marainen), juulevsämikeilâ Per Anders Vannar (Gun Aira) já maadâsämikielâ David Jonasson (Sigrid Stångberg). ¶ Tave-eennâmlâš säämi kielâlävdikodde almostit kielâsiijđoid www.giella.org ¶ Suomâ finnij avžuuttâsâid pyerediđ sämmilij vuoigâdvuođâid ¶ - Sämikielâlii peivitipšo turvim Ruotâ Käresavonist uástupalvâlussân 8 520,71 € ¶ Povdip puoh sämituáimeid suogârdâllâđ puátteevuođâ tiäddučuágástuvâid já ovdediđ išeruuđâi čuosâttem siärvusáid tehálâš projektáid. Seminaar iiđeedpeeivi kevttip uuccâmlattiimân sehe kulttuurmeriruuđâ teknisâš ravvuid sehe kuullâp jieškote-uv ruttâdemkäldein já eehidpeeivi algâttep vuáđusavváin Sämitige "taaidâ-, tyeji já kulttuurpoolitlâš" -ohjelmhammiittâsâst. ¶ Jis keeppil njuáská, lii arve. Hahhahhaa! ¶ Sáárá lâi juo tubdâm, maht Kuivee čuuvtij liegistij, ko keesij suu meddâl tobbeen juuvâst já mon suottâsin totkis oroi. ¶ já miestui viäddáid. ¶ Lea Laitinen ¶ já ¶ Euroopâst. Innovaatio lii almolii ibárdâs mield tääl áinoo vyehi pehtilittiđ kištodemnaavcâ ¶ 5. Kevttivetteđ-uv pääihist energiašiäštulaampuid? ¶ Puppâ já kuobžâčiivgah ¶ 8. Pyereed iälšu. ¶  mii Jeesus jáámá Matt 27.45-56 ¶  peri,  predikaat 1. Lactarius trivialis – Haaparousku – Superuávsku U ¶ Kirhomiänuh lijjii tallaa ääigist merhâšittee tábáhtus. Toh pištii tälviv ohhoost pelnub ookon já keessiv kyevtist kuulmâ piäiván. Ton ääigi ulmuuh assii kirkkotuuvijn, moh lijjii huksejum kirkkokiädán. Kirhomiänui ohtâvuođâst hoittájuvvojii vuoiŋâlâš aašij lasseen meiddei eennâmlâš ääših: pappâ já lukkár čuovviittii aalmug já máttááttii párnáid, uárnejuvvojii markkâneh, nurrui viäru já távjá meiddei čokkájuvvojii keriveh. ¶ o toomaat, jieŋâsaalaat, kurkkâ, paprika, patoŋg já orttâvuojâ ¶ Elleđ juurdâš, et mun lam puáttám laavâ teikâ profeettijd tuolmâđ. Jiem mun lah puáttám tuolmâđ mut tevdiđ . (EM95) ¶ vuolgij servidiđ Jeesus já alestij Immeel. Já puohah, kiäh oinii taam, kijttii já alestii Immeel. ¶ Vuojâ já vielgâdâsamnâseh huksimamnâsin ¶ Tuámmâr: Äšši lii talle čielgâs. Tääl ferttee tuše máávsust sooppâđ. ¶ Olgoštem tâi piävuttem puáhtá leđe almolâš vajemielâlâšvuotâ. Tot puáhtá leđe meiddei äštee, hälbideijee tâi agressiivlâš tile lääččim. Olgoštem puáhtá tiettuđ sänittis viestân – kejâstâhhân já lihâstâhhân. Tot puáhtá leđe siärvusist sierrim, vuálánittem tâi pilkkedem. Suhâpiälálâš hemâdem lii ijtuáivuttettee, oovtpiälálâš fyysilâš tâi sánálâš lattim, mast ij lah saahâ huumorist tâi kyevtpiälásâš fliirtist. Pennalism uáivild hovdâsajattuv puástudkevttim, mon viggâmuššân lii tovâttiđ vuáláážân tiäđulávt tâi systemaatlávt tagarijd jiegâlâš tâi rumâšlâš kierdâmâšâid, moh iä luándus peeleest kuulâ tile vaattâm palvâlusân. ¶  Vuáládâskonjunktioin ige tot puávtáččii ruottâđ, eeđâi Marttin. ¶ 6.5. Torvâlâšvuođâvuávám ¶ * Heikki ja Kaija Paltto , 99885 Lemmenjoki, puh.+358 (0)16 673 413 tai +358 (0)40 7569 075, šleđgâpostâ: Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. . Heikki já Kaija Paltto fääliv čuákkimjuávhoid máhđulâšvuođâ feeriđ Laapi luándu el. kole toidemáin. Meid kollim pegâlmâs tuáijár, Kaija Palto ateljei addel muušton päccee ferimijd jyehi mađhâšeijei. Palto saje lii Njurgoiluovtâst, 45 km Anarist Kittâl kuávlun. ¶   kooskâst.  táválávt ● Mákkoo kuosâvuovdijn ● ¶ ● oppâkirje ¶ Merâkuáskimijd ij ääšti lappum, ko toh láá ¶ sämmilijn lahâaasâtmist ¶ Tastmaŋa motomeh anarâškielâsâš ráámmátteevstâ pitáh almostuvvii 1859 ¶ Kálgunjargâ SA.2002 Sulgušjäävrist, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ 17. Suillus granulatus – Jyvästatti – Jivestatti U ¶ Seksuaallâšvuotâ 6 ¶ olgospyehtimij várás. Taat spiekâstem ij toovât magarijdgin merhâšumeiäruid. Mudoi ¶ Taan čoovčâ kulluuškuát Kierâš. Kierâš lii anarâš uđâslostâ, mii almostuvá ohtii ohhoost. Tiäđuh láá vorâseh, já oovtâ loostâst láá luuhâmnáál puoh uđđâ tábáhtusah já ääših, moh kuoskâtteh anarâšâid. Tággáár lostâ oro lemin šiev lasattâs anarâš median. Anarâš-loostâ sajan tot ij eissigin viigâ, mut keččâl toimâttiđ äigikyevdilijd almottâsâid. Anarâš lii olmâ lostâ mainâsij já kuhes artikkelij várás, Kierâš-loostâst vist puávtáččii leđe uđđâseh, almottâsah já meiddei savâstâllâm. Monniilágán savâstâllâm keččâlui Anarâš-loostâ algâivij, mut tot ij luhostum uáli pyereest eidu tondet, ko Anarâš almostui tuše kulmii ivveest. Kierâš-loostâst uáivilij lonottem sátáččij toimâđ ennuv pyerebeht. ¶ - Ele tiervân Haŋgal, Jovnâ tiervâttij, piejâi savehijdis juálgán moh lijjii vuárdâm suu ubâ ääigi já čuoigâlij. ¶ čuánjá ¶ Mane kyeleh pyevtitteh ennuv maajeeldpuátteid? ¶ – Na vuoi panjig! Musthân ij lah televisiolope, ko tot lâi nuuvt merettes tiivrâs! Tääl kale ferttiim vistig čiehâđ ubâ piergâs kuusnii! Puáđi išán, Ánná! ¶ S Cortinarius – Seitikit – Seitikeh U ¶ pajekielâst jurgâlum ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtus ¶ f. Colosseum ¶ torvisienet ¶ luokka já peivimeeri. Ko kaavnah šado, mon halijdâh ¶ – Kost kuusah láá? Myerji já Hirškikkâ koijâdává já kuovlâlává mielkkiskaapi tuáhá. ¶ Budjetive puáđuh já staatâtorjuuh láá miäruštâllum lemin ubâlâžžân 6,615 miljovn eurod. Sämitige budjetist puáđuh láá 9,36 % eenâb ko ive 2014 budjetist. Puáđui šoddâm čielgejeh válduášálávt sämitige vaaljah já tai sierânâsruttâdem. ¶ Tampere D3 ¶ S Imelân kijtto.] ¶ Lävdikoodán kuleh iivijn 2012- 2015 tah jesâneh já värijesâneh: ¶ SÄMITIGEH ILODEH TAVE-EENNÂMLŠ SÄMISOPÂMUŠ TUHHIITTEM OVDÁNMIST Tave-eennâmlâš sämisopâmuš valmâštâllâm já ovdánem lii lamaš kuhes proosees já tot lii valmâštâllum tave-eennâmlâš äššitobdeepargojuávhust kulmâ ive. Sopâmušhammiittâs luovâttem maŋa ive 2005 tave-eennâmlii sämisopâmuš ovdedem nuuvâi staatâi koskâsii oovtâstpargoost maaŋgâ ihán. Tääl ráđádâlmeh sopâmuš tuhhitmân älgih Ruotâ, Suomâ já Taažâ staatâi já sämitigij oovtâstpargon ive 2011 rääjist. Taat meridui Ruotâ, Suomâ já Taažâ sämiaašijn västideijee ministerij já áášán kullee enâmij sämitigij presideentâi ohtsâščuákkimist onne 22.11.2010 Tukholmast. Tave-eennâmlii sämisopâmuš tuhhiittem lii sooppum olášittuđ viiđâ ivveest. Sämitigeh láá tuáivum, et ráđádâlmijd puávtáččij toollâđ jotelub äigitavluin, mut tehálumos lii ääši ovdánem. Lii vyerdimist, et ráđádâlmeh láá vaigâdeh. Sopmuš ličij historjállâš já ton tuhhiittem uáivildičij maailm vuossâmuu staatâsopâmuš šoddâm, mon uáivilin lii pyerediđ maaŋgâ staatâ kuávluin ässee algâaalmug, sämmilij, sajattuv. Ruotâ, Suomâ já Taažâ sämitigij sehe Ruošâ sämmilij oovtâstpargo-orgaan, Säämi Parlamentaarlâš Rääđi (SPR) vuárdá, et tave-eennâmlâš sämisopâmuš oovded sämmilij raajijd rastaldittee oovtâstpargo ovdiist pyerebân lasseetmáin sämmilij oohtânkulluuvâšvuođâ já läčimáin SPR:st sämmilij ohtsii alemuu ovdâsteijee orgaan jieijâs haldâttâhráhtusijdiskuin. Veikkâ sämitigeh láá tave-eennâmlii sämisopâmuš tuhhiittemráđádâlmijn uássin staatâi delegaatioid, lii sämmilij jienâ ohtsâš. SPR ráđádâl ohtân juávkkun tave-eennâmlii sämisopâmuš tuhhitmân. SPR váátá, et taveeennâmlâš sämisopâmuš ráđádâlloo oleslâžžân já puoh sopâmušhammiittâs tähidem vuoigâdvuođah olášuveh. Ruotâ sämitige sriivrâ saavâjođetteijee Ingrid Inga iätá, et lii uáli ilodittee et kulmâ Sämitige uásálisteh täsiárvusâžžân uásipeellin ráđádâlmijn tave-eennâmlii sämisopâmušâst. Vyelgip tast, et Sämitigij iävtuh uásálistiđ ráđádâlmáid torvejuvvojeh áášán kullee staatâi tooimâst. Tot äšši et ráđádâlmeh kalgeh nuuhâđ viiđâ ive siste, meerhâš meiddei tom, et Ruotâ taan äägi siste almoot aiguinis nanodiđ já turviđ sämmilij vuoigâdvuođâ jiešmeerridmân já enâmij já čaasij já luánduriggoduvâi haaldâšmân aalmugijkoskâsii vuoigâdvuođâ prinsiipâi miäldásávt. Suomâ sämitigij saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi iätá, et Suomâ sämitiigán ráđádâlmeh taveeennâmlii sämisopâmuš tuhhitmân láá eromâš teháliih, ko Suomâ kárttáá tave-eennâmlii sämisopâmuš pehti tähidiđ sämi-iäláttâsâi já -kulttuur syeje táálást pyerebeht, čuávdiđ sämmilij vuoigâdvuođâid enâmân já čáácá sehe turviđ sämitiigán tuárvi naavcâid toimâđ. Suomâ staatâ lii asâttâm maaŋgâ ihelovo ääigi ulmen uážžuđ aalmuglii čuávdus sämmilij eennâm- já čäcivuoigâdvuođâin, mut čuávdus uuccâm ij lah ubâ algâttumgin. Suomâ ij pyevti onnig peittâttâđ aalmuglii čuávdus uuccâm tuáhá. Suomâ staatâ kalga čuávdiđ sämmilij eennâm- já čäcivuoigâdvuođâid majemustáá uássin tave-eennâmlii sämisopâmuš, ađai viiđi ive siste. ¶ Tavlustâh 3 tuálá sistees puoh veerstâid, moin vuáttoo termâ πληρόω kreikakielâsâš ¶ Poccuu ihe koveráiđu ¶ 188 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ Ehiđist ko mij poođijm tuve kuuvl, te vuossmuš pargo lâi muorrim, skammâehiđeh láá kuheh já puolâšeh, muorah kalgeh leđe valjeest. Tom vuoččum čiermih piärguid vuošâim mestâ puoh ton eehid. ¶ vuoijâmcuozah.....64, 82, 89 ¶ Saigah láá tááláá ääigi nuuvt ennuv, et taid uážžu pivdeđ. ¶ Sämikuávlu lii miäruštâllum laavâst. Toos ¶ Konfereensâst lijjii luvâldelleeh, jieškote-uv teemai äššitobdeeh já meid juávkkupargeldem já paaneelsavâstâllâm. Eehidohjelmist lâi vuossâmužžân ”Sämimááccuh fashion-show” mast oovdânpuáhtojii jieškote-uv kuávlui sämimáccuheh já nube eehid lâi rockbändi SomBy suáittimin. Konferens majemuu peeivi tollui historjállâš, vuossâmuš Suomâ, Ruotâ já Taažâ sämitigij nuorâiorgaanâi ohtsâščuákkim. Čuákkimist čallui konferens almosciälkkámuš, vuávájui oovtâstpargo já valmâštâllui aalgâ SPR:n tave-eennâmlâš nuorâi lävdikoddeest. ¶ Limvuono = Limvuonâ ¶ Mattim pyereest. Mattim viejâ pyereest. Tarbâšâm hárjuttâs. ¶ “Mun išedâm tuu.” Sun lehâstij heeki já pajedij ¶  ohtuu uáivist, ovdil ko luptâneh njuáidusávt ááimun. ¶ Puoh veerstah ¶ Maassâd pajas ¶ Tävireh piäijojeh ain maasâd siämmáá sajan ¶ www.sottiisimoves.fi ¶ – Na tot lâi kandâ, Ánná västidij, ko lâi hárjánâm, et kielestiđ ij kolgâm. ¶ 33. Tanskaast pyevtittuvvoo šleđgâ pieg gáin ¶  vuotân. 50 ¶ Koskâsuolluš SA.2002 Avveelnjälmjoorŋâst, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust, mut sáttá leđe Kaijansaaret ~_suolluin nubbe, tâi Käymäsaari . ¶ a. Lontoo uáinámušâid 1 - 3 ¶ Suomâ adelij ¶ Maarit moonâi lekkâđ uuvsâ. Uuvsâ tyehin čuážui äijih, kote čaaitij virgálijd pápárijdis já koijâdij, uážžu-uv sun puáttiđ siisâ. Sun lâi lopetärhisteijee. ¶ - Já tääbbinhân tun lah-uv! eeđâi Heikkâ ko ooinij Ááná čokkáámin kirjeráájust. ¶ Unna Junnáást uáinip ärbivuáválii tuoijum. Avveel nuorttâsämikielâ kielâpiervâlist Tiina Sanila-Aikio, Janna Marja Semenoff Iina Tarkiainen já Masi Valtonen. Kove: Yle Sámi radio.Unna Junnáást uáinip ärbivuáválii tuoijum. Avveel nuorttâsämikielâ kielâpiervâlist Tiina Sanila-Aikio, Janna Marja Semenoff Iina Tarkiainen já Masi Valtonen. Kove: Yle Sámi radio. ¶  lii s. 217 ¶ Vuolgim keččâđ, miisun tobbeen lii tolâmin taggaar surgâđis jienâ. Kissáhân tobbeen lâi torttisnuorijn kiddâ. Tast maŋa kissá ij tuostâm toorti alda moonnâđ. Talle läävejii panneeđ lääigi torttijn. Tuuveest lâi uábist tortti, mutâ kissá poolâi tast-uv. ¶ Anarâškielâ já anarâškielâlâš oppâmateriaaleh ¶ 2. Noomât káártán ¶ Konferens lii juohum teemai mield. Tuorâstuv teeman láá “ärbivuáválâš tiätu” já “tuurism” . Toho láá puátimin jieškote-uv suorgij spesiaalmätteeh toollâđ saavâid. Tuorâstuveehid uárnejuvvoo mááccuh-muotičájáttâs, mast uáinip jieškote-uvlágánijd sämimáccuhijd. Vástuppeeivi fáddán lii “mááccuh já ton uđâsmem” . Fáádán láá väridum sárnooh, sehe sajeh já äigi juávkkusavâstâlmáid. Vástuppeiveehid lii väridum muássáás oovtâstoromân já läävdi oolâ kuárŋee Somby. Lávurduv lii nuorâirääđi čuákkim. ¶ Artikla 8(j) olášuttem ¶ Čokkeväärih = Huippuvuoret 101 ¶ ~~~~ Anarâškielâ mättimist lii lamaš sunjin hirmâd stuorrâ ävkki, ko sun tuáimá anarâškielâ máttáátteijen, ađai kielâ lii suu pargoniävvu. Sun lii tast hirmâd luholâš, et lii peessâm máttáđ ečirohhees eenikielâ. Puátteevuođâst sun áigu luuhâđ eenâb, čäälliđ eenâb, sárnuđ eenâb, palijdiđ eenâb já almostittiđ sehe puáris et uđđâ mainâsijd, čalluid já veikkâ maid. ¶ Jieškote-uvlágáneh kietâtyejeh jieškote-uvlágán táárbun ¶ – Jis kyeleh iä lah, te nelgičovjijn ferttejeen tääl-uv uáđđáđ. ¶ koškâdiđ strasselijd. Eidu ¶ Sämitigge oca VALMŠTELLEE ¶ Enni: – Nuuvthân tust lii-uv. Must meiddei lii. ¶ kiävttáá siämmáá ¶ Räjittes säminuorah ¶ MUORÂIN ¶ Iäru eres sämikieláid lii nuuvt styeres, et ránnjákielâi-uv iberdem váátá hárjuttâllâm. Tondet ovdâmerkkân ohtsâš máttááttâs já oppâmateriaal eres sämmilŋâšjuávhuiguin ij lah máhđulâš. Vyelni ovdâmeerhah motomij saanij iäruin. ¶ Suoijâl puoh taid, kiäh aneh huolâ mii torvolâšvuođâst. Kuulâ mii rukkoos. ¶ Säämi párnáiteatterproojeekt ocá aittâleijeid! ¶ Eino já suu ustev lopedáin vyelgiđ muu fáárun autotivottâhân. Eino vuod vuolgij jieijâs autoin, já mun te suu usteváin čokánim muu auton. Kuččum Eino vyeijiđ muu tyehin, et sun uáiná, jis auto pieđgân luodâ oolâ. Forgâ mij lâim-uv Avelist. Kuođđim jieččân auto tivottuv šiiljon já njuškejim Eino sáátun. Moonnim vistig viežžâđ jieččân láiguauto, moin vuájáččim vuod Avelân. Mut vuod lijjim jottáám nuuvt kuhháá, et kolgim eelliđ kirden käävpist. Ostim monnii verd purrâmuš jeđe tuámittim jieččân möökin. ¶ jävrihuášši ¶ peeccih vyelni täälvi ääigi. ¶  adjektiivijn Olgosadalduvah ¶     Kii Mun kal kuorâm madâräijihâm ¶ Áhujävri = Akujärvi ¶ Sämirääđi vuáđudui virgálávt Säämi 2. tave-eennâmlâš konfereensâst 18.8.1956 Taažâ Kárášjuuvâst. ¶ Havdâ lii Suomâ stuárráámus olgosuáluikuávlu čäcilodde. Kiđđuv čapisvielgis oreshaavdâi humijdeijee kiihâmjienah kullojeh jyehi sajan Suomâluovtâ já Taveluovtâ máddááuasi riddokuávluin. Parâlum maŋa oreshaavdah (124A) čokkâneh tuákkin já värrejeh vyesimáánu loopâst Nuorttâmeerâ maadâuásán. Tobbeen toh lonotteh kiihâmáigásii ivnáás juhlemáccuhis ruškis vuáđuiivnán. ¶  ij Haŋgal päikki ij lamaš kukken, tuše taggaar čyeti meetterid. Tot lâi taggaar räigi keeđgist, mon ij liččii huámášâm mahten, jis ij liččii tiättâm tárkká, et kogo kolgâččij uuccâđ. Suoi moonáin siisâ. Tobbeen lâi liegâs já táálu lâi viehâ styeres-uv. Seeinijn lijjii suámáliih pihtâseh já eres-uv komáliih tävireh. Ohtâ-uv lâi tego poccuu čuárvi, mut tot lâi aaibâs liijkás styeres tanen, Jovnâ kal tieđij tom puásuialmaa kandân. Ton lasseen tot lâi čappâd. Sun ij tuostâm ervidiđgin, kost tot lâi puáttâm. ¶ 6. USA 500 ¶ KIELÂPARGEEH ¶ Sämitige saavâjođetteijee Juvá Leemit, Klemetti Näkkäläjärvi mainâšij nuuhâm saavâjođetteijeepaje ja sämmilij oovtâstpargo merhâšitteemus lävkkin eromâšávt tave-eennâmlâš sämisopâmuš jotkâráđádâlmij älgim. – Julgáštusâi olášume lii nanosávt čonnâsâm sämitige resurssáid já staatâi haalun oovded sämmilij vuoigâdvuođâid. Sämitigeh ovdedeh julgáštusâi olášume tave-eennâmlâš sämisopâmuš jotkâráđádâlmijn, juátká Näkkäläjärvi. ¶ Varjâvuonâ = Varanginvuono (Tave-Taažâst) ¶ viiđâd ihán puáris ores puásui ¶ Haavâ pedâgogisâš jođetteijen tuáimá FT Marja-Liisa Olthuis já äššitobdeemáttáátteijen totkee/ čuovviittâstooimâ jođetteijee Laura Arola. Škovlimhaavâ vuossâmuu aldamáttááttâspaje ¶  porgâđ. veerstah láá Márjá-Liisá Olthuis jurgâlem. Käldeeamnâstuv uánádâsah láá čuávvooh: ¶ 9. Sämikuávlu kieldah já staatâ ohtâduvah kalgeh toimâidis oovdettijn ovtâstâllâđ tooimâid já ¶ Nilla Tapiola , Ilmari Tapiola , ¶ Kaanijn lii tärhis árvuoornig ¶ Párnáid kyeskee miärádâsâi tovâdijn kalga ain vuosmužžân väldiđ vuotân párnáá hiäđu. 4. Staatâ kalga olášutteđ párnáá vuoigâdvuođâi sopâmuš meridem vuoigâdvuođâid. 5. Staatâ kalga kunnijâttiđ vaanhimij tâi párnáá eres huolâtteijei ovdâsvástádâs, vuoigâdvuođâid já kenigâsvuođâid párnáá šoddâdmist. 6. Párnáást lii vuoigâdvuotâ elimân. Staatâ kalga tähidiđ nuuvt šiev iävtuid ko máhđulâš párnáá rippâsmân já ovdánmân jieijâs tahtáin. 7 . Párnáá kalga registeristiđ tállán šoddâm maŋa. Šoddâm párnáást lii vuoigâdvuotâ noomân já aalmugjeessânvuotân. Párnáást lii vuoigâdvuotâ tubdâđ vanhimijdis já leđe vuosâsajasávt sunnuu tipšoost. 8 . Párnáást lii vuoigâdvuotâ siäiluttiđ persovnvuođâs, aalmugjeessânvuođâs, noomâs já hyelkkikoskâvuođâs. 9. Párnáást lii vuolgâsajasávt vuoigâdvuotâ eelliđ vanhimijdiskuin, jis sust lii pyeri já torvolâš leđe sunnuin. Vanhimijdis lunne iärust ässee párnáást lii vuoigâdvuotâ kuáhtáđ já toollâđ merikoskâsávt ohtâvuođâ kuohtuid vaanhimáid. Kuáhtám puáhtá estiđ, jis tot lii párnáá hiäđu vuástásâš. 10. Jis páárnáš já suu vanhimeh šaddeh sierâ enâmáid, lii staatâ kenigâsvuotâ kieđâvuššâđ ucâmuš mietimielâlávt já ájáttâlhánnáá perruu uđđâsistoovtâstmân. 11. Staatâ kalga estiđ párnái lavâttis jođettem enâmist nuubán. 12. Párnáást lii vuoigâdvuotâ pyehtiđ uáivilijdis rijjâ puohâin jieijâs kyeskee aašijn. Párnáá uáivil kalga väldiđ vuotân avvees já ovdánemtääsis mield. 13. Párnáást lii uáivilijdis olgospyehtimân vuoigâdvuotâ uuccâđ, vuástáväldiđ já levâttiđ tiäđu já jurduid rijjâ, jis tot ij luávkkáá iärásij vuoigâdvuođâid. 14. Párnáást lii vuoigâdvuotâ jurduu-, uámitobdo- já oskolduvrijjâvuotân. 15. Párnáást lii vuoigâdvuotâ servâđ servijd já toimâđ tain . 16. Párnáást lii vuoigâdvuotâ priivaatvuotân, päikkiráávhun já reivâsyelimâsvuotân. 17. Párnáást lii vuoigâdvuotâ finniđ tieđettemniävui pehti taggaar tiäđu, mii lii tehálâš suu ovdánem já pyereestvaijeem tááhust. Párnáá kalga suojâliđ suu pyereestvaijeem tááhust vaahâglâš tiäđust já amnâstuvâst . 18. Vanhimijn lii vuosâsajasâš já ohtsâš ovdâsvástádâs párnáá šoddâdmist. Sist lii vuoigâdvuotâ finniđ torjuu pargosis. Vaanhimeh kalgeh toimâđ párnáá hiäđu miäldásávt. Staatâ kalga turviđ peivitipšom- já párnáisuojâlempalvâlusâid . 19. Párnáá kalga suojâliđ jyehimuđusii viehâvääldist, peerustmettum kohtâlmist já ávhástâlmist . 20. Párnáást, kote ij pyevti aassâđ perruinis oovtâst, lii vuoigâdvuotâ finniđ sierânâs suojâlem já torjuu. Talle kalga kiddiđ huámášume párnáá šoddâdem jotkuuvâšvuotân sehe párnáá etnisâš, oskoldâhlâš já kielâlâš tuáváážân . 21. Párnáá puáhtá adoptisistiđ, jis tot lii suu tááhust pyeremus molsâiähtu. 22. Patâreijeepárnáást lii vuoigâdvuotâ finniđ sierânâs huolâttâs, mon sun taarbâš . 23. Vádulâš páárnáš kalga finniđ nuuvt šiev tipšo já iše ko máhđulâš, mii oovded suu jiešluáttámuš já uásálistemvuođâ . 24. Párnáást lii vuoigâdvuotâ eelliđ nuuvt tiervâsin ko máhđulâš já finniđ tiervâsvuođâ- já pyecceetipšo, maid taarbâš. Ennijd kalga tähidiđ ášálii tiervâsvuođâtipšo . 25. Šoddâmpääihis ulguubel sajaldittum párnáást lii vuoigâdvuotâ sunjin adelum tipšo já suu soijimsaje vuáđusij koskâttuvâi tábáhtuvvee täärhistmân . 26. Párnáást lii vuoigâdvuotâ sosiaaltoorvon . 27. Párnáást lii vuoigâdvuotâ suu ovdánem tááhust kelijdeijee eellimtáásán . 28. Párnáást lii vuoigâdvuotâ finniđ nuuvtá vuáđumáttááttâs. Staatâ kalga ovdediđ nube tääsi škovlim já oppâstivrim sehe estiđ škovlâjotteem koskâldittem. Stiivrâtoollâm škoovlâst kalga kunnijâttiđ párnáá olmoošáárvu . 29. Škovlim kalga ovdediđ párnáá persovnlijd tááiđuid, olmoošvuoigâdvuođâid sehe párnáá jieijâs kielâ já kulttuur kunnijâttem, ovdâsvástádâslâš aalmugjeessânvuođâ, unnuuvâšvuođâ, suhâpeelij täsiáárvu sehe pirrâs suojâlem . 30. Ucceeblohojuávkun tâi algâaalmugân kullee párnáást lii vuoigâdvuotâ jieijâs kulttuurân, oskoldâhân já kielân . 31. Párnáást lii vuoigâdvuotâ vuoiŋâtmân, sierâdmâm já rijjâááigán sehe taaidâ- já kulttuurelimân . 32. Párnáá ij uážu porgâttiđ taggaar pargoin, mii häittid suu oopâid tâi vahâgid suu tiervâsvuođâ tâi ovdánem . 33. Párnáá kalga suojâliđ narkotiikâin já lavâttis narkotiikkaavpâšmist . 34. Párnáá kalga suojâliđ jyehimuđusii seksuaallâš ávhástâlmist . 35. Staatah kalgeh estiđ páárnáškäävpi . 36. Párnáá kalga suojâliđ jyehimuđusii suu pyereestvaijeem äštee ávhástâlmist . 37. Párnáá ij uážu pijnediđ. Párnáá ij uážu ráŋgáštiđ julmes tâi hálbášeijee vuovvijn. Párnáá faŋgim kalga leđe majemuusajasâš vyehi já talle-uv kalga väldiđ vuotân suu ave miäldásijd táárbuid . 38. Vuálá 18-ihásii ij uážu uálguttiđ suátiviehân ige sun uážu uásálistiđ suátán. Párnáid kalga suojâliđ viärjulâš stuuimijn . 39. Puástudkevttim uhrân šoddâm párnáá kalga išediđ puárániđ já suu ohtsâškoodán vuáhádem kalga ovdediđ . 40. Laavâ rikkom párnáá kalga suojâliđ já suu vuoigâdvuođâid kalga kunnijâttiđ. Vuoigâdvuođâääšist kalga sierâ väldiđ vuotân párnáá ahe- já ovdánemtääsi . 41. Jis staatâ aalmuglâš lahâasâttâs torvee párnáid pyereeb vuoigâdvuođâid ko taat sopâmuš, te tom kalga nuávdittiđ . ¶ – Amal toh oceh šoŋŋâpismár, Noskemudágâš eeđâi. ¶ 9 Kyelipivdo lii hitruus hommá..... ¶ 160D Sanijâš. ¶ – Maht te tunjin keevâi? Assaaskuolgâ-uv iätádui já tuámittij sun-uv keččâđ. ¶ a. Kost sijdâ lii? ¶ ČUÁKÁNKIÄSU ¶  kevttiđ – Vuoi, jiem mun pyevti! Muorâst kalgeh leđe uávsih, main puáhtá tolliđ. ¶ Binna Bánna párnái radio ¶ idiomaatlâš kielâ já ton lasseen västid GNT teevstâ dynaamisávt/funktionaallávt ¶ Historjá ¶ Sämitigge nomâttij ovdâsteijen palgâsij ovdâstus stiivrân pajan 1.1.2015-31.12.2017 Asko Länsman Ucjuuvâst. Länsman lii ovdâstâm sämitige ovtâstus stiivrâst meid taan paajeest. ¶ Iđedist lâi Särree elâččâm, Ááhu kaandâ kandâ. Ákku lâi vistig annaam kaandâ Juhánin. [1] Sáárnui-uv siämmáánáál ko Juhháán. Mut Särree lâi njuolgim suu já ettâm, et ij sun Juhháán puáhtám leđe. Särreehân kale, nuorâ almai. Pyereest piergij, eejis iššeen lâi. Sun lâi tuálvum Ááhu olgos. Kárvuttâm já fievridâm. Mannjeed kiđđuv ij lam innig muotâgin, nuuvt et toin naalijn tot lâi lamaš älkkee. Ákku kale polâstâlâi-uv tom, maht te talle kevâččij, ko muotâ ličij. Ij táiđáččii leđe talle äšši olgos ollágin sust. Mut ko Särree lâi vuálgám, Ákku lâi vuod pááccám lasâpellâs rullâstoovlin čokottâllâđ. Tast sun pesâččij jo-uv ehidist seeŋgân teikâ talle váháš ááigán meddâl, jis Stuorrâ Hiivsigäšši puáđáččij puuvsâi siisâ. ¶ 2. Lactarius utilis – Kalvashaaparousku – Kuovgissuperuávsku U ¶ Árvuštâllum meeri Suomâst: ¶ lostâruánáá.....22, 97 ¶ Algeria ¶ suomâkielân mii lii sudes pirrâ ive kaavpug ¶ nr 2) – GNT:st verbâ lii fuutuurhäämist. Nubástus lii tuše ráhtuskoččâmus, tasko ¶ kuulnâs ¶ Nuuvtpa syele smiettum oornig ij lamaš máhđulâš já lijjim oppeet Kaamâš kansaškoovlâst máttááttâlmin aalmuglâš tiäđuid já tááiđuid, maid sátáččim tarbâšiđ vala puátteevuođâst. ¶ Kaab Irjánâš ¶ liiŋkâst. ¶ Bospor G7 ¶ Jiem lamaš avepeeivistkin lamaš návt korrâ kärbissáátust. Riddokáárguh livkkii čoolmij lappâd já poođij jo mielân, et maht tallegis, jis moottor vala čáská; stirccájeen keđgij njeigâ... Heikkâ oroi kuittâg haaldâšmin vuájánis já forgâ kuoškâ nuuvâi. Pottii kuittâg vala motomeh ucebeh kuoškiih, mut toh iä lamaš innig makken Maadâkuoškân verdiddijn. Vuojijm muádi táálu lappâd, jeđe kuikettáim Tiänun, mon mun lijjim jo ovdebáá Ucjuvnjäälmi reeisu ääigi uáinám. Lâi kuittâg eres äšši keččâđ Tiänu kulgâm mieli alne, ko jieš čokkâđ kárbást, mii hurgá hirmâd sáttoin mietiviirdán. Juuvâ ponne oinui mestâba ubâ ääigi já poollim, et kuás tibi te hurgâleen káárgun. Liččim halijdâm koijâdiđ Heeihâst maid kost, mut moottor toolâi tommittáá huurrân, et savâstâllâđ iän puáhtám ollágin. Nuuvtpa jiem puáttám tiettiđ tai táálui já kylážiij noomâid, moi lappâd muoi vuojijm. ¶ 2. Spildi Avelist, lávdástâlmijnis ´Mu iežan´, stivrejeijen Katri Kittilä. ¶ – Pyeri peivi, tiervât kasa hoittájeijee ustevlávt já ilolávt Maati já ááhu. Matti já ákku še tiervâttává suu. Matti loptee uástusijd kasa lääbži oolâ. Kasa hoittájeijee lohá vijvekoodilohhein uástusij kuuitâin hoodijd já almoot ¶ piäluštum (spiekâstumjuávkku nr 2), tastko anarâškielâst passiivist lii ereslágán rektio ¶ kufittârsuuvâ komme, ¶ NJUHČÂMÁÁNU 2007 ¶ Rakanâsân čyecceeh (čoovdâsaje) ¶ tuoldâškuođij = alkoi kiehua 110 ¶ 5. ¶ – Na maid tun jieh tieđe? ¶ Vuolgâteevstâ sääni teikkâ olgospyehtim lii jurgâlusâst olgospuohtum puástud, jo-uv printtimfeeilâ teikkâ puástujurgâlem tiet. ¶ AS amnâsmáttááttâs 16 ¶  habitiivijd. F. Merkkii Oulunsalo paješkovlâ: Natalia Länsman (tavesämikielâ) ¶ Raavâdviäsu Galla ¶ 7. Olmooštiäđuh kieđâvuššojeh tuše kišto ohtâvuođâst, iäge toh luovâttuu ovdâskulij. ¶ – Jáá, tun valdih mielâkuvviittâsskipárijd fáárun. Tothân lii hitruu. Kost tuu stáálukipáreh tääl láá? Ailâ haalijd tiettiđ. ¶ Saimaanuárju lii vuáhádum jävriluándun ¶ Kaandah keijáin, et lijjii-uv suájáh. Iä oinum. Mika keččâlij suormáin čuárvijááku seelgi. ¶ Iäláttâsráhtus rievdâm, sämikielâ muttum suomâkielân, sämi-iäláttâsâi hiäjus kannattem já sämmilij meddâlvarrim sämikuávlust äštih sämmilij já sämikulttuur päikkikuávlu eellimvuáimálâšvuođâ. Ohtâvuotâ sämi-iäláttâssáid, -kielân, ärbivuáválâš luándukiävtun já ärbivuáválâš tiätun hiäjusmuvá sämikuávlu ulguubeln. Varriidijn sämikuávlu ulguubel sämmiliih monâtteh lahâaasâtlâš vuoigâdvuođâidis lihâdiđ já kevttiđ luándu tiätu kuávluin moonâtmáin ohtâvuođâ ärbivuáváláid suhâkuávloid. Sämikuávlu ulguubeln ässee sämmiliih láá máhđulâšvuotâ še sämikuávlu já säämi ohtsâškode ovdánem tááhust. Sämikuávlu ulguubeln áásá ollâškuávlejum sämiaalmug, mast lii ennuv adelemnáál sämikulttuur puátteevuođâ turviimân jis sämitigge máttá ovtâstittiđ sämikuávlu ulguubeln ässeid oovtâst turviđ sämikulttuur puátteevuođâ. Toimâpaje hástusin šadda leđe iävtui lääččim sämmilij maasâdvarriimân sämikuávlun. Sämikuávlu já tááláá ohtsâškode hástuseh tarbâšeh ain eenâb ollâškuávlejum pargovyeimi já párnáid já nuorâid, kiäid puáhtá sirdeđ sämikielâ já sämikulttuur. ¶ Jyehi tovváá sänirähtim ij kuittâg lah näävt älkkee. Juáháš, kote parga sämikieláin, ferttee motomin ruohâdiđ uáivis já smiettâđ, et “miisun tietkis sääni ličij sämikielân” . Talle vädisvuottân lii tot, et tiätukomponeentân ij kavnuugin njuolgâ vaastâ sämikielâst. Anarâškielâ šlajânoomâi rähtimist vädis komponeentah vuáttojeh ovdâmerkkân myensternoomâin aromerikotka, myrkkynääpikkä já hallavahakas. Vuosmuu noomâst vädis komponent lâi aro: kielâravvimjuávkku ij lah valagin kavnâm toos šiev vastuu sämikielâst. Nube noomâst vädis komponent lâi suomâkielâ nääpikkä. Ton merhâšume ij eeđâ jur maiden. Kuálmád noomâst vädis uássin lâi vahakas. ¶  kuálán. Objekt Käldeeh ¶ Jiem lam kuhe ton kenttäsairalist, ko tuálvuškuottii hávádum almaid olgoláá rääjist Suomân. Hávádum almaid algii sirdeđ suáldátjunan ton parakkist. Lijjim vala nuuvt hyenes oornigist, et iä tuostâččii vala vyelgiđ muu tuálvuđ kuussân. Paaccim ohtuu ton parakkin, iärásijd jo tolvuu junan. Smiettim tast: maht tääl ko vala ohtuu paaccim? Jiem kuhe tarbâšâm leđe ohtuu ko poođij tipšoo já eeđâi: kale Sietiö-uv piäsá vyelgiđ. Must mielâ puáránij ko peesâm mun-uv iärásij fáárun. ¶ Já sun eelij uásálâžžân ubbâ avvees já kuálástij meerâst já meccijaavrijn, Njiđgojäävrist, Áinooluobbâlist já Saaveehjaavrijn, já lâi ráhtâm tälvipääihi Ađikkuujuuvâ piällásân, koste ain tääl-uv lii kieddi, mii koččoo taan peeivi räi Sigákieddin.”. ¶ 1. tiädus ¶ Stipedeh sämikielâ uáppeid ¶ b. Maid toh kevttii viärjun pivdedijn? ¶ Pygálusluámu maŋa moonnim oppeet škoovlân Kaamâsân, poođij kiđđâ já keesi aldanškuođij. Tien kiđđâtäälvist Čivtjuv pygálus maŋa jiem mušte ennust maiden. Vaarâ škovlâpeeivih monnii ovdii vyevi mield, ko mihheen ij lah pááccám mielân. Nuuvtpa ko škovlâ nuuvâi vyesimáánu majemuu peeivi, te peesâim vyelgiđ kesiluámun. Čiččâdluokkaliih pessii Kaamâš škoovlâst ollásávt meddâl tegu Uccâ-Páđáráá Hanssâ, muu lomsalonottemskippáár Hyväris Piäkká, Poorti Matti, Viekonelo Esko já Lietoff Jorma. Pessii tiäđust kiähnii nieidah-uv, kiäi noomâid jiem mušte. Tuođâštus koskâárvunummeer lâi ucánjáhháá pajanâm. Tääl tot lâi 7,50, ko čohčâluuhâmpaje tuođâštusâst tot lâi 7,33. Tuođâštus láin vuáláčáállám hovdâmáttáátteijee Eeva Lepistö já paješkovlâmáttáátteijee Erik Järvelä. Tuođâštus puoh merhâšitteemus tiätu lâi kuittâg tot, et tast luuvâi “Siirretään VII luokalle” . Meddâl lijjim lamaš 66 tijmed, mii vaarâ čoggâšui oovtâ oho pygálusluámust já motomijn puoccâmpeeivijn. ¶ Huášširokkâm ¶ Immeel áinoo Aalgan, ¶ Aanaar kerivijn 1893 lâi hilgum Meniš-Aanti ucâmuš "uudistilast" , mast koolgâi leđe nommân Jokela, Lemmee riddoost. Mut maŋeláá kuittâg ive 1898 mieđettui kuálásteijeesämmilâš Antti Morottajan "kruununmetsätorppa" , mon nommân šoodâi Sotkajärvi ađai Riitala (vaarâ Riijtá-noomâ mield). Ij lah muu tiäđust, maht já kuás Kaabi Jovnâ finnij taam táálu. (Kuobžâ-Saammâl lii páádán muštâlâm, et ennis vuobdij táálu Kaabi Joovnân čuođijn marhijn.) Meniš-Anttihân ij šoddâm tom tuve omâstiđ ko oovce ihheed ko jaamij. Peerâ pieđgânij já ucemusah šoddii huudolâžžân. Mut ko lii tiäđust, et Meniš-Aanti ákku lâi Kaabi Iŋgá (Aikio), máhđulávt Kaabi Joovnâ siäsá ađai muáđá, já et Kaabi Jovnâ lâi tastoo Meniš-Aanti hyelkki, te vissâ tupe sirdui hyelkkivuođâ noomâst luándulávt Kaabi Joovnân. ¶ Siiri Jomppanen (äššitobdee) ¶  ko Taan ohtâvuođâst Suomâ sämitigge ocá meriáigásâš toimâttâhčällee ¶ Ucjuvlâš Nilla Tapiola nomâttui sämitige ovdâsteijen eennâm- já meccituáluministeriö asâttem puásuituálu- já luánduiäláttâstutkâmuš ráđádâllâmkoodán njuhčâmáánu 2010 räi. Ministeriö táátui sämitige nomâttiđ ráđádâllâmkoodán uđđâ ovdâsteijee čohčuv jáámmám rehtor Lassi Valkeapää sajan. Tapiola värijesânin tuáimá jo ovdeláá paargon nomâttum Ristenrauna Magga. ¶ - Pyereest toimum , kullui Wieseh jienâ. ¶ peljimeduusa korvameduusa ¶ Mun tubdâstim tunjin sudoidân, jiem čiehâm paas tavoidân. Mun ettim: “Tubdâstâm sudoidân Hiärán.” Tun adelih addâgâs paas tavoidân, valdih meddâl sudoi nuáđi. (Ps. 32:5) ¶ Iisalmi E4 ¶ 7. Eennâmpáálu ase lii ¶  V ¶  kaikkensa Taat anarâškiel kirkkokietâkirje sistuálá kuávdááš oosijd Immeelpalvâlusâi kirjeest já vuossmuu ihekeerdi evaŋgeliumijd Evaŋgeliumkirjeest. Ehidâsimmeelpalvâlus ađai messu čuávvu siämmáá oornig ko suomâ- ja ruoŧâkiel meesui kaavah já pajekiel messu. Kuittâg säniimmeelpalvâlus ohtâvuođast meesu edidâsuási kuáđđoo meddâl. Taan meesu čuojâlmâsráidu lii suomâkiel meesu nubbe čuojâlmâsráidu, mii lii heiviittum anarâškielân. Toos lii pieijâm nuotâ Tuomo Nikkola. Sun lii meiddei ráhtám neeljijienâg čuojâttittem kanttor várás. Tot kávnoo čuojâttittemkirjeest, mast láá meiddei pajekiel neeljijienâg čuojâttitmeh. Taid meesu oosijd, moh láá siskáldum teikâ merkkejum ruákkiruáđuigijn, puáhtá kyeđđiđ meddâl. Meesu kaava lasseen láá molsâiävtuh sudotubdâstâsân, sudopestimân, ovdârukosáid, uhreläähji sivnedmân já ehidâsrukosân. Jyehi pasepeeivi já pase várás lii meiddei vuossmuu ihekeerdi evaŋ- geliumtekstâ ađai nk. puáris evaŋgelium. Toos lasseen fáárust láá ruhâdâspuudâi peeivi rukoseh, tastko taid puáhtá kevttiđ meiddei eres jiegâlâš tilálâšvuođâin, škoovlâin já pääihis. Taan immeelpalvâlusamnâstuv lii anarâškielân jurgâlâm Marja-Liisa Olthuis. ¶ Muotitiäđulâšvuotâ, hámálâš kárvudâttâm já olgohäämi láá italialáid teháliih ääših, já tondiet sij kevttih-uv toid eenâb ruuđâ ko eres Euroopliih. Maailm pegâlmâsah muotipyevtittâsah láá italialiih kammuuh já vistekáálvuh. Italialiih láá äŋgiris jyelgipáálu já pyerákišto tuárjooh. ¶  Ekvatiivcelkkuuh N Ton puudâ, ko lâim siste, lâi álgám riškáttâllâđ já nuuvtpa ko macâškuođijm kááđu mield váháš jotelub lavhijguin, te kulluuškuođij sijvuus ijjâkaavpugist tobbeen nube korttel pelni “lantikka” (suátipoolisij Land Rover auto) huurrân. Tallet mij kaččâlijm. Ko kaačâim, te korrâvuáđusâš kammuh piäškáttellii mii mielâst liijkás korrâ jienáin kááđun já nuuvtpa mij nuolâstijm kammuidân meddâl já “savŋelijm” sukkájuolgijgis ovdâskulij já eštus jyelgih iä innig piäškáttâllâm nuuvt korrâsávt kááđu vuást. Tyelittälli orosistijm, et kost kulij tiegis kulluuččij lantikka huurijdmin já eštus tot jienâ kaidânškuođij, jeđe loopâst jooskâi kulluumist alfáárug. Na mij lâim pyerimielâst, ko ep fattiittâttâm kiddâ. Kiddâ šoddâm lâi merhâšiđ putká- já kuullâmmääđhi suátipoolisij sajattâhân já meiddei maŋanem vahtâvuárust já tot lâi oppeet merhâšiđ Paavo Pitkäs savváid šoddâm já máhđulávt vala “mielkkijunast” Suomân vyelgim. Toh suátipoliseh lijjii kale tagareh äijiheh, et ij ávttâm, veikkâ liččii lamaš eeveerst puáluh čiäpáttist. Siämmáá náálá suáldátáárvun kejâhánnáá karttii puohah kiddâ, jis teivâsii kavndâttâđ suátipoolisáid tiein sombákujáin. ¶ Káránâs viigâi mušteđ maidnii vala-uv mielâkiddiivubboid. ¶ – Ánná, Heikkâ eeđâi fakkist suu tyehin já toppij suu jieijâs vuástá. ¶ Skammâmáánu ¶ Säämi parlamentaarlâš rääđi čuákkim tuhhiittij julgáštâs tave-eennâmlâš sämisopâmuš oovdedmist ráđádâlmij älgidijn. Iävtuttâs Suomâ, Ruotâ já Taažâ ohtsii tave-eennâmlâš sämisopâmuššân valmâštui täid staatâid já sämitiigijd ovdâstâm äššitobdeepatgojuávhu pargo puátusin ive 2005. Parlamentaarlâš rääđi váátá tääl, et älgee ráđádâlmáid kolgâččij asâttiđ pištee já tuhhiittettee äigitavlu. ¶ 1 Čoovâsäänih ¶ Lâi suámi, ko ulmuuh nuuvt alda ko olgoláá-uv ellii mii kolliistâlmin. Jyehipiäiválâš kyesih lijjii Nuuvdibele ulmuuh: Vuolli, Áábrâm, Heikkâ, Kaabi, Ailâ, motomin Saammâl-uv, veikkâ sun aasâi-uv mädibáá Kossenâmist. Nuuvdi kandáid lijkkojim enâmustáá Vuolin já Heeikân. Vuolli lâi muu autorähtee já Heikkâ oppeet muu risteeči, kote ij lamaš kale nuuvt sárnáá, ko lâi Vuolli. Meiddei muu aldemuuh hyelhih Maatibeln ellii tävjittávjá kolliistâlmin já toos mun lijkkojim. Tallaa ääigi lijjii ennuv nuorah Čovčjäävrist já muu mielâst lâi hitruu čuávvuđ sii pargoid, veikkâ jiem toid puáhtám uási väldiđgin. Vaarâ lijjim sijjân mottoomlágán “maskot” , mon lâi pággu tuhhiittiđ. Sij tollii motomin njuárustâllâmkištoid já maid maid-uv kištoid iänááš miibeln, mut meid eres-uv soojijn. Motomin puovtij kiinii ettâđ, et “tääl vyelgip Kosimaan” já nuuvt sij čuoigâlii. Meiddei Kossenâmist lijjii tallaa ääigi nuorah viehâ ennuv nuuvt tavebáást ko mädibáást-uv já Kosimaa uáivildij sii kielâst eidu Kosseennâm. Motomin muštám, ko oppeet nuorah vuolgii “Kosimaan” , lâi jo eehidveigi, mut mánuttep kale. Nuuvt sij jävkittii Morâstáá paijeel já Kossenâmân. Mätki Čovčjäävrist toho lâi suullân vittâ kilomeetter já táválávt sij kevttii kesipälgiskiäinu, veikkâ karttii-uv kuárŋuđ ciägus äävži pajas, mii lâi alda Kosseennâm. Tälvimaađij pehti monâdijn, veikkâbahan šolkkâmaađij ličij lamaš-uv, mätki lâi jotkâšuđ pyereest-uv kilomeetteráin. Jis puoh Kosseennâm já Čovčjäävri nuorah liččii čokijdâm oohtân, te sij liččii lamaš aldasáid muádiloves. Tááláá ääigi tiein kuávluin ij kavnuu ohtâgin nuorâ, muáddi rävis ulmuuh tuše. ¶ vahtâmietâmiäđušijneh ¶ Vástádâs: ¶ Parâpargoh ¶ Spihâkyele ij koolgâ luoddiđ pic ubâ kyeli oivijnis sälttejuvvoo. Matti riipsât ááhu ravvui mield muorâlite vuáđun ennuv ruávis saaltijd já stellee šaapšâid vuáđun. Vyelemuu šapšâkeerdi sun stellee muorâliitán nuuvt, ete šaapšah láá lavvâ paldluvâi já čuávji pajaskulij. Tastoo sun stellee nube šapšâkeerdi vyeleeb šapšâkeerdi háárán tuárrást já piäjá jyehi šapšâkeerdi kooskân ennuv saaltijd. Ko litte lii tievâ šaapšâin, sun luávdá vala majemužžân puoh šaapšâid saltijguin. Tastmaŋa sun piäjá vuojâpááppár kuolij oolâ já vala tuolbâ keeđgi pááppár oolâ kuolij tiäddun. Muorâlite oolâ sun stellee vala lohe. Tääl láá spihâkyeleh-uv salttâšuumin. Spihâkyeleh siäiluttuvvojeh šiljoost puáris, kolmâ eennâmkiällárist, moos ákku läävee vala-uv vuárkkuđ njuvdum muorjid, saapijd já eres-uv purrâmušâid, veikkâ sust lii jieŋâskappi já puolâščukke-uv. ¶ f) Uusâ oppâkirje kove vievâst kyele sisorgaanâid. ¶ maailm stuárráámus jävri Afrikâst ¶ Ko eres máttááttâspárnááh kullii taam, sij suttii Juhánâsân já Jáákuppân, kiäh halijdáin párásumosijd soojijd. ¶ Äššigâsjuávhu cocktailtilálâšvuotâ Saijoos Dollagáddi-Salist 4.1.2012. ¶ gâdvuođâid kyeskee aašijn kalga leđe ubâ sämitige pargojuávhu kyeskee äšši, ige äšši pyevti ige ¶ Eenikiellâm sämikielâ ¶ - Na? Lii-uv val miinii? Haŋgal koijâdij. ¶ Káránâsvääri SA.1964 Korppikuruvaara Ruošâ rääjist. Káránâsjävri N. ¶ 6 Snuđenjune áigu máttááttâllâđ raddevuoijâm. ¶  ááhuh b) 4. Čääsi orroomhäämi. ¶ Säämi vyehi? ¶ 5 Keejâ kove. ¶   Kove: Pertti Turunen ¶ Moun Everest ¶ b. Tot lii olmoošlovo peeleest stuárráb. ¶ Sämitige vaaljah ¶ KKK02 ive 2002 almostum anarâškielâsâš Kirkkokietâkirje , jurgâlâm MLO ¶ a. vijđoduvâs peeleest stuárráámus ¶ – Kulâ, mun lam keksim oovtâ koonstâ, eeđâi Marttin. ¶ Sämikuávlun sajaduvvee tâi vaikuttâsâidis tááhust toho ollee čäcituáluproojeekt kalga olášuttiđ nuuvt, et tot ij meendu čuuvtij hiäjusmit sämmilij máhđulâšvuođâid kevttiđ sijjân algâaalmugin kullee vuoigâdvuođâid paijeentoollâđ já ovdediđ jieijâs kulttuur sehe hárjuttiđ ärbivuáválijd iäláttâsâidis. ¶ Solinum Oy/ Janne Mikkola: siijđoi teknisâš olášuttem ¶ Geneve . . . . . . . . . . . 58 ¶ Algâaalmugij vuoigâdvuođah láá kuávdášlâš sajattuvâst Säämi parlamentaarlâš rääđi pargoost. Sämitigeh láá lamaš aktiivlávt mieldi oovdedmin moonnâm ive (2007) OA almosčuákkimist tuhhiittum algâaalmujulgáštâs. Parlamentaarlâš rääđi ovdâsteijeeh láá meiddei uásálistám OA algâaalmugašij pisovâš foorum (UN Permanent Forum on Indigenous Issues) čuákkimáid SPR vuáđđudmist, 2000-lovo aalgâ rääjist. ¶ – Tun lah muččâd ko tuu aldeláá kiäččá, cullâguođij muotâtäsni. ¶ Mađhâšempalvâlusâid ¶ Suáđi maŋa algii anarâšah-uv mottoom náálá čuovviittiđ, ađai sivistiđ jieijâs škoovlâi lasanem mieldi, nomâlâsân nisoneh. Vuossâmuš škovlâ kansaškovlâi lasseen Sämikuávlust lâi Talousškovlâ, mii tooimâi Avelist Kukkala Ryyne šiljoost. Avveel ässeeh lijjii eidu peessâm sämmilâšvuođâ nuáđist luovâsin já lijjii pyreest lädilum, teikkâ lädiluumin, veikkâ maŋgâsijn lijjii-uv säämi ruottâseh. Tien tááhust Avveel lâi puoh hyenemus päikkikodde sämmilâšvuođâ juurdâštijn. Avveel Talousškoovlân kuittâg usâđettii meid anarâšnieidah, kiäh halijdii máttáđ lädipurâmâšâid mälistiđ, mii tiäđustkin ij lam juurdân hyeni. Siämmâst sij tobbeen kuittâg oinii ereslágán eellimvyevi já algii finniđ tagarijd negatiivlijd sämmilâštobdoid: sämmilâš ij lah mihheen, tuše läddlâš lii tohálâš. Siämmáá áigásávt sij vájáldittii, ađai halijdii vájáldittiđ ruottâsijdis já jurdâččii, et jis sij nääjih läddlijgijn, te sämmilâš ruotâsvuotâ-uv siämmâst putásmuvá já loopâst vala láppoo. Sij lijjii kale karttâm kansaškoovlâst pilkkedmij já eres-uv olgooštmij keežild hepâniđ ruottâsijdis já ko pyereeb eellim läddlij kuáttá lâi máhđulâš, te toos sij tarvanii. "Sämmilâš ko ij lam mihheen, tot lii nuuvt tuolvâs-uv" . Tuše läddlâš puovtij adeliđ taggaar luho já eellim, maid ovdâmerkkân "Elokuva-aitta" , "Apu" , teikkâ "Seura" loostah mainuu. Mon maŋgii kuullimgin anarâšnieidâid etâmin, ko sij koskânis savâstellii almain: ¶ Aanaar, sämikuávlu, aanaarsämikielâ, nuorttâsämikielâ, tavesämikielâ, päikkinoomah ¶ Majemuš puddâ ¶ Ryevdikyeleh ( Gasterrosteiformes ) ¶ Jenni pyevtittij siisâ. ¶ sárguseh: Jorma Happonen já Sirkku Pitkänen ¶ b. Mii áštá tááláá ääigi korallijd? ¶ Puola ¶ Já tast mun ervidim, ¶ Čuolmah ¶  nubbe, 9?~Aadekulkusjaurff 1672/1732 (FI 3: 98) lii tot-uv tubdâmettum, joba tulkkuumettum. Motomijn maajeeb käldein čálloo Allde- ¶ Mainâseh láá väljejum kirjeest ”Inarinlappalaista kansantietoutta”, A.V.Koskimies 1886 ¶ – ááisáh , moh láá kiddejum savirikoigijn ovdâketaran kiddâ. ¶ Uárjibeln piäiváš já máánu ¶ - Čyeti-uvks! Ijhân tot pyevti leđe máhđulâš! ¶ Teema ulmen lii toohâđ tobdosin Iänuduv já eres viestârpele juáigusärbivyevi sehe uđđâsub sämimuusik. Vildáás tuoddâreh kullojeh Ijâttes iijâ konsertijn, moh uárnejuvvojeh sehe säämi kultturkuávdáš Saijoos šiljo festivaalkuávlust ete Saijoos stuorrâ auditoriost. Festivaaloholoopâ falâldâhân kuleh meid ärbivuáválâš párnái já nuorâi peivi pargopájáidiskuin já konsertijdiskuin; muusikseminaar, mii uárnejuvvoo sämimuseo Siijdâst sehe sämimuusikân vuáijoo klubiehideh. ¶ niisu 30, 69 ¶ Kussâpijgá ¶ kielâtorvočällee, ¶  ubâ Bulgaria = Bulgaria ¶  hoittám-‐ Mut puájui-uv västidij: ¶ 2 a. Sáárgu já noomât nähkisuájá purrâmâš. b. Maht nähkisuájá pivdá saallâs? ¶   – Mun lijjim ohtii karttâm kyevti kaavpuglii uápisin, suoi halijdáin vyelgiđ miäcán. Kuávttáá suoi iävá tuostâm vyelgiđ. Mij vaazijm maađijist suullân penâkkullâm, tobbeen lii taggaar jävri mast láá puškoh já vuáskuneh. Ko mij juovdâim tohon jäävri kuuvl, te hiärrá já rovvá láin viehâ vaibâm. Piejâim tuulâ, purâdijm, káhvástâlâim já nuuvt toh skipáreh-uv algijn vuot iäláskiđ. Almast lâi virvel já vuogâh fáárust, já uággummielâ hirmâd. Ij sun maaššâm kuhe leđe tast tullâpiällâst, ko toppij virvelis já vuolgij jäävrist puškoid uágguđ. Suu rovvá kale paasij muin tuulâ kuuvl, sun lâi vissâ eenâb vaibâm. Ij moonnâm kuhe ko almai kulluuškuođij čuárvumin, ete: ¶ 18 ¶ Sij kuođđii Kades já pottii Hori váárán. Mooses já Aaron kuárŋoin vääri oolâ. Tobbeen Aaron luovâttij jieijâs paapâpihtâsijd kandâsis Eleasarân. Já tobbeen väričohheest Aaron jaamij. ¶ Motomin, ko lâi pággu kyeđđiđ Linnea ucánjihhii ááigán ohtuunis pááikán, te sun pieijui keččâđ videost monnii ooppera. Sun makkui pyereest. Mudoi-uv sun lâi hirmâd muusiklâš. Muštám, ko sun lâi nube kerd elimin pääihist Kolpene äigin, pelniäljád ive tassaaš. Lavlum sunjin oppeet puoh máhđulijd lavluid, já sun reeškij kaavreln, ko "Lounatuulen laulu" moonâi návt: "… neiti vihreitä korviaan heiluttaa …" Tušše naggiđ, et Linnea ij addiiččii maiden!! Tot paasij majemužžân pääihistelimân, ko mađhâšem sunjin lâi väädis. ¶ – Na ko čuárvihiärrá nuuvt haalijd, jieh-uv ibbeerd. ¶ Vyelejotteemtunnelist joteh sehe vandârdeijeeh já pyeráinvyeijeeh. Uáinim tunnelân lii távjá heeitug. Tane toho ij uážu vyeijiđ meendu korrâ liävttoin. Skilkkâlist suáittukiälloin meerhâ, ko moonah tunnelân. ¶ Neelji riijkâ säämi siärvádâh iälá aktiivlâš nupástusâi já ovdánem áigáduv, mast uđđâ huksejuvvoo liävttoin ärbivuáválâš eellimvyevi paaldân já ton vuáđuld. Tain aašijn syemmilâš škovlâ tiätá kuittâg uáli uccáá. Skovlâkiirjijn säämi siärváduv tááláš tile já tááláš äigi ij ennust kieđâvuššuu. Sämmiláid lohtâseijee mielâkoveh, maid meiddei škovlâ alnetuálá, puátih távjá topeliaanlâš ääigist já áigáduvâst, kuás sehe syemmilâš já sämmilâš siärvusist ellii vala ovdâmoodeernlâš ääigi. Sämmiliih, eromâšávt nuorah, iä tuubdâ jieijâs tain kuuvijn já távjá aneh unohâssân ko almos juurdâ sämmilijn lii nuuvt kukken tuotâ mailmist. ¶ Kielâtoimâttuv pargon lii el. čuávvuđ já olášutteđ säämi kielâlaavâst asâttum sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođâid. Kielâjurgâleijei lasseen parga kielâtoimâttuvâst säämi kielâtorvočällee já säämi kielâašijčällee, kiäh västidává el. kielâpoolitlâš aašij valmâštâlmist já hoittáv teve-eennâmlâš säämi kielâohtâsâšpaargon lohtâseijee aašijd. ¶ kaijuin ¶ Piättâr čuávui olgoláá Jeesus fäŋgejeijeid. Sun halijdij uáiniđ, kuus sij monâččii. Ko sij monnii pajepappâ Kaifas táálun, sun njaavâi šiiljon já moonâi palvâleijei kooskân. Piättâr kuovlâlij táálun. Toho lijjii čokkânâm paapah já iäráseh Ollâ rääđi, juuvdálij alemuu tuámustoovli jesâneh. Jeesus čuážui sii oovdâst, já oroi tegu sij liččii keččâlâm finniđ Jeesus ettâđ maidnii. ¶ čäcitikká reimari ¶ Saimaa čääsi aloduv mulsâšuddâm lii aaštâ nuárjunääli lassaanmân. Nuárju kuáivu rido vaskâmân piäju, kuus kuáddá oovtâ čiivgâ ađai kuuti . Ko jävri cuáhu, piäju slancceet já kuutti sáttá jäämmiđ. Mij kolgâp porgâđ puoh, amas saimaanuárju jäämmiđ suhâjämimân. ¶ Kiđđâiiđeed lii puoh pyeremus äigi loddemáátkán. ¶ Aanaar vandârdemkuávlu ¶ Ijjâ lii liägus tegu linnâ täkki ¶ – Taa lii niäljád kove. Niäljád kooveest tun kuovah viermijd ehidist já kodáh ennuv šaapšâid. Matti čielgee. ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 147 ¶ – Lamek . Kirjááš, mon lii čáállám Inger Haldis Halvari já anarâškielân jurgâlâm Iisak Mattus. Almostui 1994. ¶   Toorjâucâmušâid kalga toimâttiđ kulttuurlävdikoodán majemustáá 30. skammâmáánu 2008 räi čujottâssáin: Sämitigge, Kulttuurlävdikodde, PL 41, 99801 Ucjuuhâ. Uuccâmluámáttuvâid já lasetiäđuid finnee kulttuurčällest puh. 010 839 3103 já fax 010 839 3131 sehe šleđgâpoostâst Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. ¶ Vuossâmuuh iäláneh, moh mattii ohtiđ, ellii cuávis meerâi ponneest, ko toh tarbâšii piäivááčuovâ. Taah oovtsellâsiih já oovtkiärdániih iäláneh lasanii juáhásmáin já puohtii luávdiđ merâpone vijđes kerdin. ¶ Sämiseervih onnii staatâ tehálumos sämikielâlâš palvâlussân sämiradio já sämikielâ tv-uđđâsijd, ¶ 3. Tuubdâ valjaasraavâdlii jäävri kooveest 70A ¶ oopah iä jotkuu, te álguoppáid kevttum äigi já resursseh maneh háská, ko álguoopâi oppâm ij täähid ¶ – Hámásâš vâi? Vilijonkka páhudistij. ¶ Siämmáánáál Vuoli Ilmar listoost láá noomah kyevti čáánán: pökkelökääpä lii pecikuobâr , spabbâ teikâ tyevli , já taulakääpä lii suáhikuobâr . ¶ puoh tij kiäh leppeđ silloom pargo já noođij vyelni. Mun adelâm tijjân vuoiŋâstâs. ¶ Lasetiäđuh Suomâbeln politiikääših: klemetti.nakkalajarvi(at)samediggi.fi keevâtlâš orniimeh: siiri.jomppanen(at)samediggi.fi já outi.paadar(at)samediggi.fi ¶ Láá-uv Suomâst lamaš mammuteh? ¶ Má. Kielâjurgâleijee Anneli Länsman ¶ Leeirâst toimâ uárnejuvvoo anarâškielân, nuorttâlâškielân já tavesämikielân. Leeirâst lii saje ohtsis 20 päärni várás: anarâš- já nuorttâlâškielâliih päärnih šiettih fáárun kuttâ jieškote-uv já tavesämikielâliih käävci pärnid. Soojijd tevdih almottâttâmoornigist já jis mottoom kielâ uásild puoh sajeh iä tiävá, peesih värisaajeest leijee ereskielâliih päärnih fáárun. Čevetjáávrán uárnejuvvoo sáttu sehe Avveel ete Ucjuv kuávlust. Leirâ lii uásálisteid aaibâs nuuvtá. ¶ Matti Morottaja Ilmari Mattus Veikko Aikio ¶ Puoh imâšijd kale piäsá olmooš uáiniđ, ko kuhháá iälá. Toh ulmuuh kiäh vala 1960- já 1970-lovvoost huonnuu já pajaluvkeččii sämmilijd, halideh tääl jiejah leđe sämmiliih. Láá-uv sij tääl huámášâm sämmilâšvuođâ já sämikielâ áárvu já tondet halideh leđe sämmiliih? Tom kale epidâm.” ¶ Algâčuolmân kočoduvvoo vuálá käävci okkosii ulmuu mudo. ¶ Orvo lâi moonnâm vahtâvuárun mahđulávt jo-uv koskâiijâ kyehtnubálov ääigi, teikkâ kuulmâ ääigi iđedistiijâ já vaarâ vahtâvuáru lâi álgám táválii vyevi mield. Táválâš vyehi uáivildij tom, et vuossâmuu pargon uđđâ vahtâpaarâ taha nuuvtkočodum vahtâmohe; jotá vahtâsaje pirrâ já totká puoh viistijd, moh tobbeen láá. Vahtâsaje taveviestârkeččin lâi kuormimšalde, mii lâi masa meetter alosâš já ton paaldâst lâi tot optum muvrâ, mii lâi eennâm rääjist mitteddijn aldasáid pelkuálmád meetter alosâš já meetterpele asosâš. Mut ko korŋiistij ton kuormimšalde oolâ, te talle tot ij lam ko pelnub meetter alosâš já tast pyereest ulâttij kuovlâliđ paijeel muuvrâ. Pennuuh táválávt mielâstis ain njuškejii ton kuormimšalde oolâ já taid ferttij-uv mestâba kieldâččiđ toho monâmist, lâihân turkkilij vahtâbuŋkker aaibâs muuvrâ tyehin. Na veikkâ lâi váháš tegu kieldum-uv monâmist toho kuormimšalde oolâ, te Kusti lâi kuittâg monnii suujâst njuškim toho já siämmást lâi-uv kullum uánihis “Thompson” maašinpistovl sarja já Kusti lâi sluáncittâm toos lastamšalde oolâ hirmâd pargâsáin já ulvâsáin. Veikkâ päččee lâi-uv lamaš enâmustáá kuulmâ meetter keččin pennust, te ij kuittâg lam áppádâm pääččiđ nuuvt pyereest, et peenuv ličij njuolgist jáámmám. Luođâsarja lâi moonnâm čielgi čoodâ eidu čuámáttâsâi moojiipele nuuvt, et pennuu moojiškeeči vuoččui já tot ij peessâm muidego ovdâjuolgijguin tuovân peehiđ ovdâskulij. ¶ Mut imâšij iimâš! Tađe mield ko kolleuáivát juurâi já juuđij muorâi kooskâst, te jođedijnis tot rievdâdij puoh aašijd. Muotâ já jieŋâ suudâi, sehe juvviih šaarijdškuottii. Muorah kiäiguttii ruánáá ovsijdis já sevvii piäiváá uáiváttân. Sino luptij uáivis uáinusân tiätuäŋgirávt imâštâlmáin, et kii imâšijd suu nuuvt lieggâsávt kuđáiditij. Täsnikukáh lehâstii čolmijdis, já kivkked meeci teevdij movtigis loddái visârdem. Piäiváá kolleuáivát lâi ravkkâm kiiđâ. Jáákuš kejâdij täid puoh aašijd källee alne, tegu imâšlâš mainâsčáitálduv. ¶ Keesi miätá nuárjuh poreh eenâb ko kulâtteh já nuuvt toovân puáidudeh olssis täälvi várás nuuvt assaas näähkivuálááš pyeidikeerdi ko máhđulâš. Pyeremus muddoost pyeidikerdi puáhtá leđe lovmat senttid. ¶ Uralvárádâh ¶  Substantiiv - Mun tuálvum tom, Jovnâ viijmâg eeđâi. - Uážum-uv kuittâg koijâdiđ, mondet kihheen eres ij pyevti tom tuálvuđ? ¶ – Terve ustava, mita kuluu? ¶ Táálván čiđđâkäänih ucâluveh Nuorttâmeerâ maadâossijd. Ko toh värrejeh iho, te puáhtá sevŋis almeest kuullâđ toi vaigârdeijee jiänáttâllâm. ¶ – Ive 2001 seervi stivrâ lâi oppeet uáli toimâlâš, ko tot čokkânij penttâ kulmânubáloh kerdid. Iänááš čokkânmeh tábáhtuvvii kielâpiervâlaašij ooleest já tehálumoseh miärádâsah lijjii kielâpiervâltáálu uástim, kielâpiervâlpargei europaalhijn meridem, kielâpiervâl šiljotalgoi toollâm (steelligij já láávu sirdem uđđâ kielâpiervâl šiiljon) já uđđâ kielâpiervâl lekkâmjuhle ornim (juhle tollui 29.9.2001). Lasseen stivrâ toovâi miärádâsâid juhle orniimist Marja-Liisa Olthuisân lisenssiaattân valmâštume keežild, nukketeatter “Uárree” já “Ánná-Máárjá juŋŋâmätki” kuvviimist videon, jeessânmáávsui rievdâdmist euromiärásâžžân, päikkinommâkoolbâi teevstâin já čuávdusiävtuttâsâst Päikkieennâm kielâi tutkâmkuávdážân anarâškielâ tipšomist. Jeessânlostâ Anarâš almostui kulmii, main ohtâ lâi kalendernummeer. Puohâi jesânij meeri lâi ive aalgâst 244 já ive loopâst 256, main ihejesâneh lijjii 202, toorjâjesâneh 43 já ovtâstusjesâneh 11. Ton ive jammii kulmâ jeessân. ¶ valmuskat ¶ et uánihumos objektiiv lii vuáluskulij. ¶ Iisak Kuuva ¶ Kilimanjaro 5 895 m ¶ Uáppeeh valdii uási kielâmiäštárhárjuttâlmân ohtsis 10-14 peivid per uáppee. Ucemus meeri lâi 70 tijmed kielâmiäštárteeivâdmeh: luhhii čiččâm tiijme peeivih. Taas kuulâi meiddei mätkiäigi nuuvt et tuođâlâš kielâmiäštárijguin viettum äigi saatij leđe uánihub ko čiččâm tijmed. Tutkâmjuávkku maavsij kielâmiäštáráid tijmepäälhi teeivâdmijn já uáppeid maađhijd kielâmiäštárij luus. Toos lasseen kielâmiäštárhárjuttâlmist šoddii mätkikoloh já purrâmuskoloh , ko kielâmiäštáreh pottii luokkateeivâdmáid Anarân. ¶ 103 ¶ Čäcisäplig iälá keesijd riddoost, taalvijd enâmist ¶ – Manneen oovtâst kyeliláádu luus, eeđâi Ullá. ¶ jävričääci čäcipocceečääci ¶ Säämi puustaveh ¶ kaandâ Matts (Matti, š. 1707) kaandâ Samuel (Saammâl, š. 1737) kaandâ kaandâ Matts Samuelsson (Matti Saammâlkandâ, š.1845) já suu nube kaandâ Olof (Vuolli, Tuhkavaara, š. 1750 pehti nommâ jotkui Anarist 1900-lohon. Rippâkiirján 1900–1910 kirjejum suuvâ perruin nelji láá vuálgus Vävlijuuvâ já 20 perrud Paččvei suhâsyergist. ¶ – Jáhá. Olmoošákku-uv lii puáttám perruinis lyemejiägán. Sun lii kal suotâs olmooš. Mun tuubdâm suu jo muu pärnivuođâ rääjist, ko mun lijjim áhuinân já enijnân tääbbin. Muoi sierâdáim maŋgii piäittáástâllâm meeccist ton puudâ ko eenih já ááhuh čoggii luámánijd. Haalijdvettee-uv tuoi uápásmiđ olmooškaandân? Mun oskom, ete sun lii siämmáá nánnáás olmoos ko suu ákku-uv lii, stááluákku iävtut párnáid. ¶ – Joovsep! ¶ Árvuštâllâm Mittedempuáđus ¶ 13. Ranska uulât Atlantist Koskâmeerân . . . . . . . . 49 ¶ suu já čielgiđ, ete uba hommá lâi muu suijâ. ¶ Ive 2015 teeman lii suhâpuolvâi kuáhtám. Sierâ suhâpuolvâi koskâsâš vuáruvaikuttâs lii toimâm vuovijn, mii ana ävkkin sämisiärváduv. Ucâmušâst kolgâččij puáttiđ oovdân, maht sierâ suhâpuolvah (ahejuávhuh) váldojeh vuotân tooimâin, moi várás kulttuurmeriruttâ occoo. ¶ 13. fiskisvälli ¶ huolâhánnáá jurgâlus lii viehâ sänitärhis jurgâlus sehe luándulâš já idiomaatlâš kielâ. ¶ Sämimuseo Siijdâ, sämmilij aalmugmuseo, jođetteijee Tarmo Jomppanen kieđâvušâi jieijâs saavâst säämi materiaallii kulttuuräärbi suojâlem táárbuin. “Museotooimâ já säämi materaallii kulttuurlâš syeje ovdedem turviimân Suomâ museoi sämičuágálduvâid kolgâččij finniđ sämisiärváduv palvâlusân já čuágálduvâid kolgâččij finniđ almolávt uáinusân. Puáttee haldâttâspajan kalga asâttiđ mittomeerrin Sämimuseo Siijdâ vijđedem já ton ruttâdem turvim.” ¶ Suomâ sämitige saavâjođetteijee Juvá Leemit, Klemetti Näkkäläjärvi tuáimá Säämi parlamentaarlâš rääđi saavâjođetteijen puáttee kyehti ive ääigi. Saavâjođettem sirdâšui Suomâ sämitiigán Ruotâ sämitiggeest. ¶ kolmâoijâgâs 198 ¶ Muumieeči irâttij kárgád. – Ooroost! Must ¶ – Juoga mii geasuha (Miinii mii kiäsut). Orjâlâškielâlâš antologia, mon lii toimâttâm Rauna Kuokkanen . Kirjeest láá anarâškielâlij tevstâi lasseen čalluuh orjâlâskielân, nuorttâlâškielân já tárukielân. Davvi Girji OS. 2001. 95 s. ¶ Pargopitáh ¶ – Mondiet tääbbin ájáttâlah, tuu äigi lii jo moonnâm lappâd? koijâdij Tavepieggâ Keesist. ¶ Ton räi muoi palijdáin vaigâdvuođâittáá, ko mun peessim pääihi uuvsâ tuáhá. Must lijjii čovdduuh luumâst, mut ko nube kieđâst lii sekkâ já nube kieđâst puhelin, te jiem áppád tom väldiđ. Mun čärvejim puhelin uálgátuáivi já peelji kooskân, já algim uuccâđ čovdduid luumâst. Na kuulâihân tot Timotei-uv viijmâg, et miinii epitáválijd tobbeen muu keččin kulloo. Sun koijâd: "Na te mii tobbeen tääl tábáhtuvá, ko tieggáár skovijdem kulloo?" Mun mulijdâm, et "vyerdlist... mun uusâm čovdduu" . Kale mun talle kavnim-uv tom čovdduu já peessim siisâ. Muoi savâstâláim vala tieid já täid. ¶ Jovnâ vuolgij maajeeld, mut sun ferttij kyeđđiđ telta meddâl, ¶ reeviir . Ohtâgâs, paarâ, tâi valve eellimkuávlu, maid reeviirhaldâšeijeeh piälušteh siämmáá šlaajâ eres ohtâgâsâi vuástá. Reeviir torvee om. raavvâd já pessimsoojij kelijdem. ¶ Kyele čalmeh láá kirkkâdeh já olgoskulij pullájeijeeh. ¶ Ohtsis ¶ Vyesimáánu 1993 (24 sijđod) numerist, mii lâi lokkekuvijdis peeleest neelji-iivnâg já mon válduteeman lâi Anarâškiel kirjálâšvuotâ , imâštâl uáivičaalâ Kiäh mij lep? eres lasseen návt: ¶ 2. Hydnum rufescens – Rusko-orakas – Ruškissäggikuobâr U ¶ Purrâmâšärbivyehi ¶ Muu aabis, pargokirje čohčâ ¶ 112A Tinnotiäpuh láá čääsi pajeoosijn suiloo planktontiäpuh ¶ – Iähân jo vollit Hemuláá, Muumistáálu eeđâi suorgânâm jienáin. ¶ Junámätki Maadâ-Raanskan ¶ 1. 2. 3. ¶ kielân. ¶ Leibi lii táválâš muorâ ubâ Suomâst. Ton loostah láá čuhâleh, vuoluubeln ränissiähá já ucánjáhháá kuolgiih. Meid ruŋgo lii täsivávt räänis. Šovos- já emiliäđuseh láá siämmáá muorâst. Pieggâ joođeet leeibi lieđikoovjâ juo tooláá cuáŋuimáánust. Ko leeibist iä lah talle vala loostah iästun, piäsá lieđikovjâ kirdeđ pyereest emiliäđusáid já kovjim luhostuvá pyereest. Maaŋgah ulmuuh láá allergisiih leeibi lieđikoovjân. ¶ Staainâh šadda vahâgist ulmui já ellei mailmân já kuáđuškuot puástu saajeest já puástu ääigi. Staainâh kuáhtáá Rottopoolis, kote piäjá Staainâh puutkán. Čuovjis já Ruopsis uárbimpeeli, Staainâh pyeremusah usteveh, áiguv išediđ suu, mii ij lah nuuvt älkkee. Staainâh kájudijn Čuovjis já Ruopsis uárbimpeeli kuáhtáv sehe sijvuus et paas ulmuid. Suoi kuullâv meid, et motomeh láá huksiiškuáttám aatoomruustigijd já vala paabuid aašijd. Kufittárkuáhtás šadda draamaatlâš mätki nuuvt rievtis mailmist ko kufittárij-uv mailmist. Já ulmen lii piäluštiđ Staainâh, mut Rottopoolis já Juurrânpahalâš iävá lijkkuu toos. ¶ Muu luokast lii pargoráávhu. ¶ Ilmari Itkonen čáálá: “Eereeb návt, tiättoo nommâ meid Aanaar viäruluvâttâlmijn 1560-lovo rääjist maaŋgâlágánin varianttân, tegu Moratta, Moredt, Morot, Murutta, Muratha, Murottaia jna. Kirhokiirjijn-uv tot lii iäskán moonnâm ihečyeđe (1800) orostâm tááláá háámán.” ¶ Pavlus Nuuvdi (Knut Valle) árttukáttus Čovčjäävrist. Samuli Paulaharju 1925. ¶ 7. Lisko ¶ Anne Nuorgam (Ilmari Tapiola), Klemetti Näkkäläjärvi (Ulla Magga), Tiina Sanila-Aikio (Pertti Heikkuri), Heikki Paltto (Yrjö Musta), Rauni Äärelä (Petra Magga-Vars), Nihkolas Valkeapää (Pirita Näkkäläjärvi), Pentti Valle (Tauno Haltta) ¶ piäluštih mii. ¶ 10 - 100 ¶ - Na, leppee-uv valmâšeh vyelgiđ? sun talle koijâdij sunnust. ¶ – Jiem. Tääl tun puáđáh muu kuuvl. ¶ Piisam puurâd “purrâmâšpeevdist” ¶ 13. ¶ tavlustuvvâst 9. ¶ mielâstumvuođâst = suosiosta 206 ¶ Taveluohtâ C-D3 ¶ Vilna 115 ¶ - Ilmari Mattus, nostappa hattus! ¶ Kuálsiveikešjävri UP Ylempi Koskelojärvi Kuobžâjäävri táálu 8 km MMV. 12 I9: 17 ¶ Kuobârkalender ¶ Kuáskimnjargâ (-njaargâš) SA.1963 Kotkaniemi Aanaarjäävri Äijihjoorŋâ taavaakeččin. ¶ Pyeremus piivtâs ¶ lii puáhtám rekinistiđ. Almoslávt árvuštâlloo, et koijâdâllâmtutkâmuš addel lyetittittee puáttus, ko ¶ Ohtâ almai kiddij kuittâg taakinuollâmkooskâst muu huámášume, ko sun eeđâi hollandkielân skippáársis: ¶ sappivalmuska ¶ 4. Eennâmase alodâh ¶ O Juvduu! –luándupálgá lii olášuttám Meccihaldâttâs Paje-Säämi luándukuávdáš Sijdâ ¶ Kirjálâsvuodâ luvâttâllâm ¶ VUÁĐUMÁTTÁÁTTÂS ČOĐÂLDITTÁM UÁPPEI STIPENDEH: 1. Kärigâsnjargâ Tiia Pohjanrinne 2. Čevetjävri Wille-Akseli Feodoroff 3. Kilbišjävri Laura Romakkaniemi 4. Aanaar Juulienna Näkkäläjärvi 5. Aanaar Saana Lappalainen 6. Suáđigil Aleksi Syrjä 7. Vuáčču Karen-Anni Hetta 8. Ucjuvnjälmi Áile Risten Holmberg 9. Hetta Juhani Kultima 10. Hetta Nilla-Máhtte Magga 11. Avveel Paula Rauhala ¶ piäiváávuoidâs = aurinkovoide 11 ¶ Čuoškâ Čuoškâddi vuolgij kale mutâ ij moonnâmgin pycceeviäsun mut kárgái-uv já kiirdij skipárâs luus. Skippáár-uv lâi suttâm vanhimijâs oolâ já tot-uv vuolgij meddâl pääihist já nuuvt suoi kárgáin oovtâst. ¶ Oovdânpyehtim Sajosist pasepeeivi 26.2. tme 17 rääjist. ¶ Totkee sijđo Lieggimvyeimilájádâs, čääci joođeet liegâsvuođâ 135 ¶ jurgalâm Kaisa Tapiola-Länsman ¶ kume arvevuávdán ¶ Máávus peeleest vatukkâš ij lah ollágin heeitugis myerjih. Vatukkâš kávnoo Säämist uáli uccáá luánduviđá šoddâmsoojijn, mut mäddinhân kale ráhtoo taan myerjist njaalgâ “vadelmahillo” teikkâ “bringebearhillo” . ¶  lijkkoo – Huu-huu-hu-hu-hu-huuuuuuu. ¶ 112B Siämutiäppu lii árppulágán ruánáátiäppu. ¶ 2. Piät. 1:21 x - ¶ Marja-Liisa Olthuis ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 173 ¶ Saje uuccâm uuccâmruvdustuv vievâst ¶ Ulmuuh, kiäh láá sämikuávlu lájádâsâin tipšoost sehe toh ulmuuh, kiäh láá pääihist tipšoost, ege mudoi puávtáččii jienâstiđ, uážžuh táárbu mield išedeijee tipšosaajeest jienâstem várás. Ääšist kalga väldiđ ohtâvuođâ vaaljâlävdikode toimâttâhân čuj. Sajos, Menesjärventie 2A, 99870 Aanaar, puh 010 839 3189, 010 839 3195, 010 839 3185 tâi ¶ tuhmes luistimeh ¶ Arkkitehtuurkišto puátuseh ¶ 9 Snuđenjune čuággá saanijd já celkkuid, moi kevttim lasseet škoovlâ makkuuvâšvuođâ já torvolâšvuođâ. Maid aašijd keksiih suu liiston? ¶ Totkeeh ko läävejeh taan ääigi tutkâđ veikkâ magarijd aašijd, te toh láá finnim čielgâsân, et mestâ peeli kievâ moonijn láá kavnum leibiloddáá piervâlist já oroččij-uv lemin nuuvt, et leibiloddááš lii puoh pivnuumus kievâ piämmuvaanhimân. Eres piämmuvaanhimeh, mon kiehâ mielâstis meid väljee, láá pešnirihhááš, vyevdiloddááš (järripeippo) já vala ränislivkkár (harmaasieppo). Motomin kiehâ feilee monniđ taggaar lode piervâlân, mii piämmá uđâgijdis siemânijguin. Tallehân kievâ uđâgâš tiäđust-uv jáámá niälgán. Motomin sáttá keevvâđ nuuvt-uv, et kiehâ mannee taggaar lode piervâlân, mii ij ollágin piemâ uđâgijdis já tothân lii čielgâs maht tallegis kiävá. Mutâ jos tiäivás-uv olmâ piämmuvaanhimlodde, te talle kale kiävá pyereest. Uđâgâš kooččât korâidis hirmâd jotelávt, vuálá kyevti oho läällimääigi maŋa já uđâgâš ko lâš peessâm korâi siste meddâl, te tot uigâd tast maŋa eres moonijd já máhđulijd uđâgáid-uv meddâl piervâlist nuuvt, et piäsá jieš ohtuunis iälustiđ tobbeen. Piämmuvaanhimeh piemmih kievâ uđâgáá kulmâ oho piervâlân já tast maŋa-uv vala nuuvt kuhháá, et tot kostâškuát kirdeđ, ađai ucemustáá kulmâ oho. Uđâgâš šadda huápust já nuuvtpa piämmuvaanhimijn lii-uv hirmâd korrâ pargo piemmâd uđâgáá, mii lii maaŋgâkerd stuárráb ko piemmeeh jiejah. ¶ “Aanaar Sijdâ-museost lekkui taan čoovčâ kuálástemčááitus, mii maainâst kyelipivdo historjást love tuhháát ive ääigi. Ton nommâ lii “Muorâvuogâst troolin” . Čáittus puárásumos tiŋgâ lii muorâst rahtum vuoggâ. Tom raahtij mottoom kyelipivdee lovetuhháát ihheed tassaaš. Čáittus tekstâtavluh láá čaallum kyevti kielân, suomâ- já anarâškielân. Táiđá leđe vuossâmuš kerdi, ko anarâškielâ lii finnim tággáár saje návt tehálâš ohtâvuođâst já lii puohâi uáinusist já luhâmist.” ¶ Mielenterveystalo.fi-oovtâspargoproojeekt viermipalvâlusâst lii šlundevuođâ jieštipšomohjelm orjâlâškielân. ¶ Juudas káátá ¶ SSäämi parlamentaarlâš rääđi uárnee kuálmád sämmilâšparlamiänttárij konferens. Tääl tot tuálloo Kirkkonjaargâst 10. skammâmáánu 2011. Konferens teeman láá ärbibvuáválâš tiätu já arktâlâš ääših. Lasseen tarkkuustâllâp tave-eennâmlâš sämisopâmuš já árvuštâllâp ovdebáá parlamiänttárij konferens puátusijd. Konferens čuákkee oohtân sämitigij aalmug valjim jesânijd. Konferens loopân toohâp loppâciälkkámuš. ¶ njuolgist, te ton čuávji kessuuččij enâmist ¶ kyevtiskis nuuráin ¶  čuávuvâš Oovtâ poccuu koozah sehe ođđâmeh ¶ Magarin kaavpugist eellim oroi? ¶ Jeesus posádij sij kuávlun já eeđâi: ”Väldiđ Pase Jiegâ . (KAT11/IM) ¶ a. Maid saimaanuárju porá? ¶ 2. Saavzâst finnee piärgu, ulo já näähki. ¶ Ehidist Ari puhelin čuájá. Suáittee lii Ante! Sun lii tiervâsvuođâkuávdáást. Poliseh kavnii muu já tolvuu muu teehin, iätá Ante pyeri mielâst . Luođâ lâi moonnâm jyelgi čoođâ. Iäge täävtih lamaš toijum. Nyman lâi rohhááttâm taid rosvoid pissoin. Tuše puálččiuáivi äijih sun patâritij, mut poliseh oceh tom ubâ ääigi, iätá Ante. ¶ Pasepeivi 22.5. ¶ Unna Junná aalgij ive 2007 ¶ Puállámkuoškâ = Palokoski ¶ Jeesus eeđâi: “Abba, Eeči, puoh lii tunjin máhđulâš. Vääldi taam kaalhâ must meddâl. Ele kuittâg muu táátu mield, pic tuu táátu mield.” (Mark. 14:36) ¶ merâelleeh ¶ Piäkká lâi viežžâm tuuveest čäcikuuvse, mon lâi keigim sunjin já ko Saammâl lâš juuhâm tast čääsi, lâi Piäkká soivâlâm kuuvse ääiđi paijeel já ettâm: ¶ keeđgi oolâ piervâltááváá koške čäcišadoi pittáin. Taah lodeh iälusteh távjá siärvádâhhân já piälušteteh oovtâst salâsteijei vuástá. Čiehčâ já ränishaigar rähtih riissijn noonâ piervâl ollâgâsân muorân. Ridoi uccâloddááh huksejeh piervâlijdis enâmân, miestui siisâ já muoráid, jieškote-uv šlaajâ toos tijpâlii sajan. ¶ “Ahaa! Tääl mun fättejim tuu!” Huihádij Heipparalla hirmos jienáin. ¶ Jiem koijâdâm ejistân, ¶ Tah lijjii Seenaat-kidânjâsah, staatâášáskutteevirgádâh, aalmugregisterkuávdáš, áimutiettuu lájádâs, TEO, Itella já paateent- já registerhaldâttâs. Sämikuávlu máttááttâskuávdáá vástádâs mield säämi kielâlaahâ ij kuoskâ tom, mut tast peerusthánnáá SAKK västidij, et nuávdit säämi kielâlaavâ. ¶ Jäävri ponneest nakteereh pieđgejeh tälviv- ¶ Sänitärhisvuođâst huolâhánnáá jurgâlus lii luándulâš já idiomaatlâš kielâ já ton lasseen ¶ Njollâäitti já jyelgiäitti ¶ [4]: Jaamišij keežild pyecceitipšoo áiccá, et Káijá-ááhu tile lii fakkist huánánâm. Sun viäžžá tuáhtár, kiäst šoodâi vala ohtâ uálgipersovn. Motomeh arvâlii, et lyyrisâš loppâ vuosmuu versiost lâi kuittâg pyereeb. Taan nube versiost motomij mielâst Ááhu sirdâšum eellim já jäämmim kooskân šoodâi liijkás kliinisâžžân tondiet, ko Ákku áiccá Juhháán-kállás tuáhtár persovn peht. Mudoi-uv nooveel tuáhtár lii taggaar, mii ij meendu persovnlávt pyecceidis tuubdâ. Motomeh muuštâčkuottii jieijâs feerijmijd tágárij tuáhtárij kuvlân. ¶ » Taan maailm párnááh lättejeh kyeimi kyeimis kuáttá vijsásub- ¶ Poottim tiettiđ tiein kärbismoottorkaavpijn iäskán talle, ko kyeleh já puškostuorâh lijjii čuállejum já tuidum, jeđe láim tuálvumin taid puáris kuátán salttim várás. Siisâ monâdijn moottor ij lamaškin tobbeen. Koijâdim ejistân ääši já kuullim et tot lâi-uv tolvum Ijjáávrán. Na miiba tast, iärvádellim et Erkkii kaandah lává tom uástám. Ama viljâm ááigui skappuđ uđđâ moottor puáttee kiäsán já mii vala pyereeb, tot sátáččij leđe taggaar moottor, moin mun-uv áppádiččim vyeijiđ. Perfect-moottor historjá kuittâg ovdánij vala nuuvt, et Erkkii kaandah vuobdijn tom Aanti-Heeihâ kandáid Juusin já Veeikon Njižžjáávrán, kost tot pávkkáástâlâi vala motomijd iivijd, mut toos moottorpuáráán historjá nohá. Lam maŋeláá irâttâm čielgiđ, kuus moottor tast maŋa šoodâi, mut jiem lah finnim čielgâs. Nuuvtpa lohhein jis kiinii tieđiš Perfectist maidnii, ličij pyeri já almottičij munjin. ¶ Sämitigge almoot uuccâmnáál anarâškielâ jurgâleijee virgesajasâšvuođâ ááigán 1.6. -30.6.2015 já 1.8.2015-18.5.2016. ¶ kavnii Máárjá já Joosef já párnáá, kote viällái seeimist. Ko sij oinii taam, sij muštâlii, mii sijjân lâi párnáást ettum. Puohah, kiäh kullii paimânij saanijd, hiämáskii. Mut Máárjá čievâi váimusis puoh, mii lâi tábáhtum já tuđhâdij tom. ¶ Ucceeb meeri eennâmkaavpijn láá toohun nuuvt, et vyebdee ličij lamaš čiälgusläädist. Uástee kale lii lamaš iänáážin čiälgus. Maŋgâ eennâmpitá já oles palsta-uv láá lonottâm omâsteijes mestâba vijneputtâl hoddijn, tâi motomáin kuittâg-uv. Toi lasseen lii ucánjihhii lopedum ruttâpittááš já julástuvah talle, ko sij láá ooleest, já käävpih kale láá šoddâm. ¶   2 26b njavkke já njaavhesiisâ ¶ Tast huolâhánnáá jurgâlus lii viehâ sänitärhis jurgâlus sehe luándulâš já idiomaatlâš ¶ 74A Kaijuuh láá čepis kirdeeh. Kuhes já kežis ¶ Sirde taid škoovlâ čäciáldás. ¶ Lâi tääbbin, naggiistáin nisoneh, meridij talkkâs-uv já lam toohâm nuuvt maht tot tuáhtâr kočoi. Nisoneh áigoin vyelgiđ meddâl, ko ij lam tot jiävtâš tuáhtâr. Tuáhtâr aalgij sárnuttâllâđ nisonijd já finnij viijmâg oskođ nissoon kuáhtá ete sun lii rievtis tuáhtâr já peesâi tutkâđ nieidâ. ¶ c. Muštâl, moos šaveh lijkkojeh. ¶  tievâslâš kuávlust. ¶ – Ige lah! Tot lihâstij. Ááná čalmeh lijjii aaibâs jurbâseh. ¶ 58 ¶ Jeesus já máttááttâspárnááh viätáččii pessijáid Jerusalemist. Máttááttâspárnááh savâstillii koskânis vaajâldijn. Sii smiettii, kost sij kolgâččii purrâđ pessijâšmálásijd. Vissásávt jyehi saje ličij tievâ, tastko nuuvt maaŋgah lijjii puáttám Jerusalemân. ¶ - Maht tun kavnih muu? Ánná koijâdij. ¶ - Telepatiain, tiä đ ust-uv. Jis muštáh, te sun lii nuáidihäldee nuuvtko mun-uv. Smietah tiä đ ust-uv, mondet jiem ettâm njuolgist Haŋgalân, kost mun aasâm. Ele ubâ ke čč âlgin koijâdi đ tom. ¶ – Tovle mooni iä halijdâm salâsin, ko pollii et tot merhâšičij neelgi já jáámu. ¶ Matti já Ella lává puáttám kietâtyejiviistán keččâđ ááhu tuoijum. Lii tälvi já forgâ lii kuovâmáánu kuuđâđ peivi, mii lii säämi aalmugpeivi. Matti já Ella lává šoddâm já nuuvtpa puáris sämimáccuheh láá pááccám uccen sunnui já suoi tarbâšává uđđâ máccuhijd aalmugpeivijuuhlán. Juhleest suoi livđuv oovtâst. Ákku lii-uv lopedâm kuárruđ Eelan já Maatin uđđâ sämimáccuhijd, liijnijd já kaperijd sehe čyeldiđ vuodduid sunnuu čässiháid já Eelan meid puáhháá. Maatist lii jo čevđipoovij. ¶  sajasâš  lii Dollagáddi-sali čáitálmâstilen. ¶ Lieggâ juovlâtiervâttâs ¶ 10. Kiina 750 ¶ Vääldi ohtâvuođâ kieldâd/ kaavpugâd škovlâtiervâsvuođâtipšoi tâi njuolgist tiervâsvuođâávážân: ¶ Maasâd Lyevisuolluu kulij kiäinuiävtuttâs mana määdi pehti, 9 kilomeetter miällum maŋa. Ko juátká määđhi tobbeen máádás, te kannat valjiđ merâkáártán merkkejum riddoväävli, mii jotá Karssuolluu máddáápele. Táágu pehti mätki Aanaar kärbishamânân šadda suullân 17 kilomeetterid. ¶ Säminuorâi taaiđâtábáhtus Suáđigilist aldan ¶ 2) Čuovâkuvvim ¶ omâšâm taggaar juávhu. ¶ – Kulâvetteđ-uv párnááh; maht pyeidicissááš lávlu. Tot tiätá kiiđâ puáttim. ¶ ryevdikuálmihâš ¶ Pekka Sammallahti já Matti Morottaja nuurrâm já Girjegiisa almostittem “ Säämi-suomâ sänikirje ”, mii valmâštui ive 1993. Kirjeest láá paijeel 8000 uuccâmsäännid, sehe sujâttemovdâmeerhah. ¶ Jaamišjáávráš ~ Jaamišjävri = Kuolemajärvi ¶ Sämitigge tuáivut nuorâ taiđâráid ennuv lukko já šiev kesiluámu sehe kijttá nuorâi máttáátteijeid puátusijd pyevtitteijee stivrimpargoost! ¶ Ravgâmoorâst SA.1963 Ijjäävri mááddáškeeči 3,5 km TTV. ¶ sijđoh: 58 ¶ Maŋeláá toollim uánihis sänivuáru anarâškielân, mon tulkkui Gladys Koski-Holmes eŋgâlâskielân. Oppeet karttáim čarviistâllâđ maaŋgâi ulmui kieđâid, ovdilgo selvânáin juhlesaajeest meddâl. Keevâi vala nuuvt pyereest, et Gladys lâi ustevijnis monâmin meid Black Hiilsin já muái tállân falâdâđáim sunnuu auto maŋŋaal. ¶ ”Kaari-ákku lâi motomin finnim hokâttâllâđ jieijâs kiäčun kufittarij iälu já luho tagaráin lopádâssáin, et ij kuássin addeel viärásân poccuidis, ij ravžâ kisuráágin, ij ruuđâst ijge nuuvtá. Já ákku muuštij ain lopádâsâs. Oovtâst äijihijnis Kaari-ákku ain juuđij merâriidon já oppeet maasât puáris kiäinuidis mield. Já ko poccuuh kočâttellii čorvijdis, te ákku muuštij ain tovláá vyevi mield ciägguđ taid jotteemkiäinu paaldân. Nuuvtpa Panei iälu stuárui-uv viijmâg hirmâd iällun. Mainâstuvvoo, et Panne-paarâ äiginis hoittái 12 000 iälunoovkâ.” ¶ Sämitige almostittem oppâmateriaaleh láá finniimist Sámi duodji-käävpist Sajosist Anarist, seervi nettikäävpist teikâ sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuvvâst ritva.tammela(at)samediggi.fi. ¶ Ákku čokkáán Myerji seeŋgâ roobdân já njávkká Myerji vuoptâid, moh láá ciäggud tego ain nuuvt iđedist ko peiviv-uv. Hirškikkâ uáđá vala já ákku ciláidit kiälu uđđâsist. Hirškikkâ muulijd maidnii naharist. ¶  Tievâsmittee Keessim- tâi kyeddimmyeđhih láá nelji. Eennâmuásih lasetteh suotâs mulsâšuddeevuođâ miälumân. ¶ Luukkos Eemel jäämmim maŋa Cuobbuunjaargâ omâsteijen šoodâi Kävppi-Maati áinoo kandâ Saammâl (Sammeli Sarre). Sun finnij vuoigâdvuođâ asâmân juovlâmáánu 16:d peeivi 1949 já aasâi perruinis Kessvuonâst oovtmano 30 ihheed, tuse evakkomätki Ylivieskan potkij aassâmpuudâ. Maŋeláá peerâ huksij Njellimân taanáigásii táálu, kuus sij värrejii vuođâlovvoost 1980. Onnáá peeivist Kessvuonâ Cuobbuunjaargâ hirsâtáálu lii vala-uv siev aassâmoornigist, veikâ tohon ij lah maađij já šleđgâ-uv váilu. Tom oomâst Kävppi-Mat´ Saammâl nieidâ Ella Sarre, kote áásá Njellimist. ¶ »Hei, jieh-uv tun kuulâgin? Mane tun jieh kárvudât? Jieh tun ovdil kale lemaž nuuvt. Vuoi puocâmin tun leh?» ¶ Säminuorâi taaiđâtábáhtus 2014 tuálloo Suáđigil uđđâ lihâdemhaalâst njuhčâmáánu 27. peeivi. Ive teeman lii tanssâ já säämi teeman lii kove ellest. 0-4 luokkaliih uásálisteh kovetaaiđâkiišton, puárásuboh čuovâkovekiišton. Juáháš puáhtá uásálistiđ ovttáin kuvvijn. ¶ Láá, mut toh iä lah maŋgâ, kiäh láá luhostum uáiniđ taid. Irâs kuobžâ (www.suurpedot.fi, suomâkielân) velttâl ulmuid. ¶ – Hui, hai, eeđâi haikkâ. – Kaleba mun joolâht ¶ c. Maht miäđušijn ávhástâl šadoiguin? ¶ Mii lii tuu aassâmpäikki? ¶ vuolgâttempiergâs = lähetin 137 ¶ Gyllenberg (1994) sänikirjeest juávkku nr 6. ¶ Aanaar markkân vuáđuškoovlâ uáppeeh láá puohnâssân 22 já sij láá juáhásâm čuávuvávt: ¶ - Taažâ haldâttâs nuávdit aktiivlâš sämipolitiik, mon vuáđđun láá eennâm vuáđulaavâ ´sämicekki´ (§ 110 a), ive 1987 asâttum sämilaahâ já aalmugijkoskâsâš pargo-ornijdume ILO sopâmuš nr 169. Vale mield sämmilijd kyeskee škovlimpolitiik lii heiviittum västidiđ ILO-sopâmuš vátámâšâid. ¶ 95B Kunâgâslanne lii Tukholmast. ¶ - Faŋgân? Maid sun talle parga faŋgâiguin? ¶ - Pääsi tiervân, sun keččâlij ettâđ konnjâlijdis čoođâ ovdilgo toopâi uuvsâ. ¶ Myevvireh já polttijááh ¶ – Lii-uv madârákku vala-uv tuon kistoost? ¶ käniviäsu = kanala 16 ¶ Vuoiŋâšijttáá já niärváittáá tun jieh puávtáččii lihâdiđ, jieh sárnuđ, jieh tubdâččii ilo ige muurrâš. Máávui já haajâi aiccâm tâi muusik kuldâlem ličij máhđuttem. Niärváh láá tegu segis jotoseh, main joteh šleđgâliih viestah vuoiŋâšijn já čielgiođđâmist orgaanáid. Orgaanâin pelestis mäccih viestah niärvái mield maassâd. Niärváh láá jyehi saajeest ruummâšist jyelgisuormâi keejijn uáivičookán. Toh láá čuávjist, vááimust, vorrâsuonâin, čoolijn, teekijn já taavtijn. ¶ 44 Kuohtuin peeljijn kieškâ já kieškâkeeči rasta kuohtuin peeljin pittá oovdel-maajeeld. ¶ d) tálvástâllâmkuávlui tááhust? ¶ 124A Ores haavdah čokkâneh kiihâm maŋa tuákkin. ¶ Sopâmuš artikla 15 täähid juáhážân vuoigâdvuođâ uásálistiđ kulttuurelimân, navdâšiđ tom hiäđuin sehe navdâšiđ syejeest, mii lii suovvum sii tieđâlij, kirjálij teikâ taaiđâlij ráhtusij jiegâlâš já materiaallâš hiäđoid. ¶  čuávvuvâš -‐(e)el: killeel, Lávgumin ¶ Jáákup pyevtittij nuorttâenâmáid, kost suu iänui Laban aasâi. Mottoom jolgâdâsâst lâi káivu, mon lokken lâi stuorrâ keđgi. Kááivu lunne lijjii saavzah, moh vuordii juhâmuš. ¶ Uási sämmilijn finnee áigápuáđus ain-uv ärbivuáválâš iäláttâsâin, mut stuorrâ uási sämmilijn parga uđđâáigásâš ámáttijn. ¶ Mari Muhonen 10,00 € Aanaar vyeliškoovlâ viereskielâlâš máttááttâs 1-6 luoka uáppee, ¶ ,algâaalmugij muusiktábáhtus Ijâttes ijjâ uárnejuvvoo ihásávt Aanaar markkânist, Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist. Juhleest kuullâp já tubdâp sämimuusik sehe eres algâaalmugij muusik maaŋgâlágánijn tábáhtusâin tegu konsertijn, pargopáájáin já klubijn. ¶ Säämi kulttuurkuavdáš ¶ skääpi loováh... ¶ áhupiddo ¶ Nuorah aldakooveest ¶ Pivdomätki lâi moonnâm pyereest, veikkâ ohtâ kuáti lâi-uv puállám munnuu tulâstâllâm maŋa. Jiem puáttám kuássin tiettiđ, kii ton kuáđi lâi ráhtám já kuás. Puáris tot kuittâg lâi. Togo alda láá šiev kárdumenâmeh, et vaarâ kuáđi lâi huksim kiinii riävskápivdee kuásnii 1940-lovvoost, tâi tađe ovdeláá-uv. ¶ Lävdikodeh tuáimih stiivrâ vuálásâžžân, valmâšteleh toimâsuárgásis kullee aašijd já taheh miärádâsâid suárgásis kullee vaarij jyehimist já kevttimist. ¶ Henkjan poođij pááikán vaartâ paijeel ohtnubáloh. Sun kaavnâi muu čokkáámin sohvá alne. Konnjâleh iä lamaš must innig kukken. ¶ Kal suáđi maŋa ruokkâdeh kávnojeh (Ruoššâ) ¶ Tubbááksuovâ hágá njoommâs tubbáákpuáldee voorâ ruopsisselláid haapi sajan. Tondiet porgottellee iälšu huánnán, já sun šieđâluvá älkkeht. Tubákkist luovâneijee pikkâamnâseh oppeet vahâgiteh kepispocceid. Kiehârâtmân vuáču ennuv šlijve já kuuloold tot ovdán tubbáákkuorsâttâssân. Tubákkisteeh puáccájeh heerkiht meiddei kepispoccee kudduumân. Lasseen pikkâ toovvât kepispoccee selláid nubástusâid, main puáhtá ovdániđ puurâš. Tubbáák aamnâs, nikotin, toovvât sorjolâšvuođâ ađai tubbáákhimo. Nikotin lii mirkkâ, mii paskood vorrâsuonâid já piäjá vááimu sparkkeđ tušijdiet jotelubbooht. ¶ Koss´eennâm ¶ sosiaal- já tiervâsvuođâčällee ¶     OBJEKT kievđâsäitti = harp puuna 108 ¶ a. Kišto palhâšumelävdikodden tuáimá já ton puáttus čuávdá Sajos koskâpuddâsâš ohtsâštoimâorgaan, mast láá ovdâstum puoh Sajos fastâ kevtteeorganisaatioi ovdâsteijeeh tievâsmittum Halo Arkkitehdit Oy ovdâsteijein. Ohtsâštoimâorgaan jesâneh láá: Liisa Holmberg, Aune Musta, Erkki Sirniö, Vuokko Joki, Rauna Rahko, Ristenrauna Magga, Kari Torikka já Jouko Lappalainen. ¶ keččii Kasperân. Já käävpi siäsá ¶ Ko kaandâš čarvij kaasuvipu poonnán, te šodâi kivkked vuolgâ já farttâ lasanij. Kaandâš ij táránam ložžiđ kaasuvipu ijge eččiskin táránam muidego tolliidâttâđ monnjâtelinest kiddâ. Já nuuvt tast keevâi, et Lynx piäškái ton riddoost peesi njeigâ, jieijah vyeijeeh kirdijn moottorkiälhá alne meddâl, kaandâš maŋgâ meetter ubbâsân já eččis ton peesi njeigâ. Sunnust moottorkiälháin vyeijim nuuvâi toos. ¶ – Njež-žež-žež!!! Olmooš tot kale lii tuávkki, veikkâ vijsesin makaš jieijâs tohâluddá. Hemelii jurbâčoolmâg kommelodde, mii ij luhhoost njuámmilijd ääšti, ij kuássin pyevti leđe njuámmil ijge kuássin pyevti jienâdiđ nuuvt muččâdávt tegu mij jienâdep. Ton tiettip tuše mij jiejah, já motomeh uáli häärvih. Olmooš uážžu toollâđ jurduidis eidu tagarin ko haalijd, nuuvtko ton-uv et mii ep maka njomâttiččii ko aaibâs muáddi peeivi. Tot ij toolâ tiäivás. Tääl-uv mun lam njomâttâm täid kuuđižijd kulmâ oho já vala ferttiiččij porgâđ ton mottoom áigáá, tassaaš ko cevziškyeteh jiečânis meeccist. ¶ B tiäpu, ¶ - Mut... ¶ Sämitige Anarist 15.2. toollum tievâsčuákkim nomâttij lävdikudijdis já ovdâsteijeidis oovtâstpargo-orgaanáid vaaljâpajan 2012–2015. Škovlim- já oppâmateriaallävdikode joođeet Yrjö Musta, kulttuurlävdikode Tauno Haltta, säämi kielârääđi Anna Morottaja, iäláttâs- já vuoigâdvuođâlävdikode Nilla Tapiola, sosiaal- já tiervâsvuođâlävdikode Arto Pohjanrinne já nuorâirääđi Laura-Maija Niittyvuopio. Sämmilij ovdâsteijen kirholâščuákkimân nomâttui Veikko Guttorm. ¶ Satu Arjanne ¶ cirgee suov- ¶ Kulmâ viärdádâs ¶ 20 ¶ Jouni Aikio ¶ lavkkij pajas olmijd, ¶ Asâttâsvuáđustâslâš tohálâšvuođâvátámâššân lii pargo vaattâm škovlim já lasevátámâššân sämikielâ táiđu. Pargo miänástuvvee tipšom išedeh muusik- já eres kulttuursyergi tubdâm já škovlim, šiev vuáruvaikuttâstááiđuh, maaŋgâpiälásâš kielâtáiđu, šiev atk-tááiđuh sehe nahcâ porgâđ jiešráđálávt, jiečânâs já njyebžilávt (meid eehid- já oholoppâpargoh). ¶ – Naa, taggaar te lâi tot naaveer, maid mun nievdim. ¶ Sij aldanii táálu hitásávt, Jovnâ juuđij várugâsávt. Sun ooinij monnii tiiŋgâ, tâi häldee, čuážžumin táálu uuvsâ oovdâst. Ko sij pessii aldeláá, Jovnâ tieđij, et tot tiŋgâ lii häldee, viehâ puáris häldee. Tast lijjii ruškis vuoptah, čapis uánihis siämu já ruškis mááccuh, mii čievâi tom masa ollásávt. Jovnâ tuubdâi suu, veikkâ ij lamaš kuássin uáinâmgin. Tot lâi Wieseh. ¶ sänitääsiráhtusist muádi saajeest. KR92 olgospyehtim minun käsiäni ja jalkojani lii ¶ – vyeliškoovlâ 3–6 lk:st ohtsis 8 uápped, ¶ ij lah fuutuur, pic tom kalga karveđ já olgospyehtid eresnáálá, já tondiet taat nubástus ij ¶ Ko láin puurrâm, te Miina já Manu kijttijn enni-mievri. ¶ a) Eellimsaje ¶ Liberia ¶ Aanaar kieldâst lii uárnejum kieldâlâš peivitipšo ive 1974 rääjist. Tipšo pirrâduvâst láá suullân 250 párnážid já sist aneh huolâ suullân vittâlove peivitipšo parged. Peerâpeivitipšo uárnejuvvoo iänááš tipšoi pääihist. sehe kuulmâ juávkkupeerâpeivikiäjust, main kyehti láá tavesämikielâliih. Peivitipšo uárnejuvvoo kuulmâ peivikiäjust. Nuorttâsämikielâlâš já aanaarsämikielâlâš (uástupalvâlem) peivitipšo uárnejuvvoo juávkkupeerâpeivikiäjust kevttimáin kielâlávgumvyevi.Näätämöst uárnejuvvoo juávkkupeerâpeivitipšo. Peivitipšo uárnejuvvoo uásipeivi- tâi olespeivitipšon. Peivitipšo ij lah tuše peivitipšo pic páárnáš puáhtá leđe vuárutipšoost (eehid-, ijjâ- tâi oholoppâtipšo). Pargoääigih já perruu äigitavlu čuávdih maŋgâ ääši peivitipšo-orniistâlmijn. Aanaar kieldâst uárnejuvvoo nuuvtá ovdâmáttááttâs 6-ihásâš párnáid sehe škovlâtooimâst já Suáluičielgi peivikiäjuin. Máttááttâsâst nuávdittuvvojeh väldikodálâš máttááttâsvuáváámij vuáđustâsâi vuáđuld rahtum páiháliih máttááttâsvuáváámeh. Ovdâmáttááttâs vijđesvuotâ lii ucemustáá 700 tijmed ivveest (s. 19 h/okko). Ovdâmáttááttâsâst já uuccâmaaigijn tieđettuvvoo ihásávt kieldâ tooimâst. ¶ Matti Palosaari ¶ Albania ¶ » Kii tun lah? » , tastko sij tiettii, et tot lâi Hiärrá. Jee- ¶ Kove Tanja Sanila. ¶ - Uáineen! ¶ vuárkán, mii lii jieŋâlâsâst . ¶ Sämikielâlâš palvâlusâi luándulâžžân toohâm váátá muneldeijee vuáháduv ađai ko äššigâš puátá ¶ 9. Leccinum scabrum – Lehmäntatti – Kusâkuobâr A (~ poccuukuobâr A) ¶ ”Pargojuávhu pargo lii vala koskân. Sämitige já nuorttâlâšâi sijdâčuákkim ulmen lii, ete Meccihaldâttâslaavâ tärhistem ohtâvuođâst lasetteh sämmilij vaikuttemmáhđulâšvuođâid já meridemvääldi sämikuávlu staatâ haldâšem eennâm- já čäcikuávlui stivriimist. Mijjân lii tehálâš, ete sämikuávlu staatâ meecih iä sirdâšuu ovtâskâs tuáimei meccituálukiävtun, já ete sämmilijd kyeskee miärádâsâid taheh puátteevuođâst-uv sämikuávlu tiilijd tobdee virgeulmuuh ige meridemväldi sirdâšuu uáivikaavpugkuávlun”, sämitige II värisaavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio muštâlij. ¶ Čuoškâ Čuoškâddi aasâi ejijnis já enijnis meeccist, meeci stuárráámus suávist. Mottoom iiđeed Čuoškâ Čuoškâddi vuolgij kirdeđ já uuccâđ purrâmâš, voorâ. Tot kiirdij jiägán já ooinij tobbeen mottoom tuurist. Čuoškâ njoomâi tuurist kieđâst voorâ já tast tuurist suorgânij já aalgij huškođ Čuoškâ meddâl já vuolgij huápust meddâl jeegist. ¶ Mun povvâstim onne eenâb ko lam povvâstâm kuhes ááigán. Nieidâ iššeed muu škovlâaašijn jyehi peeivi. ¶ – Tot kale taaiđij leđe ollâgub tääsi čierâstâllâm, eeđâi Piäkká. Mutâ Monni harijdij suttoost já vuolgij aaibâs olmânáál lihon pääihii kuávlun. ¶ 5. Sämikuávlu kieldah já staatâ ohtâduvah kalgeh rähtiđ mittedemvuáháduvâid, maht sämikie ¶ Mikkâl-Säplig ¶  ain Jurgâlâm Ilmari Mattus ¶ Halijdiččim oppâđ tavesämikielâ vâi puávtáččim sárnuđ tom jieččân párnáid. Siämmáá lii ärbivuovijguin. Lii fiijnâ ko ärbivyevih láá siäilum nuuvt pyereest! Ijhân sämmilâšvuotâ iänááš ulmuin oinuu argâpeeivist ollágin mut ko sämmiliih čokkâneh oohtân stuorrâ juávkkun, te ärbivyevih iteh uánisân jyehi ucceeb-uv luámist. Muu mielâst sämmilâšvuotâ lii fiijnâ äšši já puohah sämmiliih kolgâččii ruokkâdávt čäittiđ, et sij láá sämmiliih. ¶ 11. Šivetteh tarbâšeh fuoddâr ¶ Na čáitáldâh ovdánij nuuvt, et vistig ruvviistim suormâiguin taldrikvuáđu já tast maŋa ruvviistim jieččân káálu. Matti poorgâi siämmáánáál. Na Maati kálluhân tiäđust-uv čápudij mottoom muudon já keččeeh himáttellii. Talle oppeet ruvviistim taldrikvuáđu já tast maŋa ruvviistim nube nierrân. Matti poorgâi siämmáánáál já keččeeh masa jo ruáhásii. Talle ruvviistim oppeet taldrikvuáđu já ruvviistim vala nube nierrân. Matti poorgâi siämmáánáál já keččeeh ruáhásii. Majemustaa mun ruvviistim vala taldrikvuálu já tast maŋa jieččân kääibi. Matti poorgâi siämmáánáál já talle toh keččeeh penttâ riäčásii. Maati muáđuh lijjii aaibâs kieppân já tothân tot munnuu čáitálduv juurdâ lâi-uv. Uážžoim puoh enâmustáá “aplodijd” ubâ ton tábáhtusâst já tothân tiäđust-uv lâi pyeri jieččân jieštoobdon - aainâs ton prinsessa Ruusus fiasko maŋa. ¶ e. Luvâttâl piäđuid. ¶ Uđđâ oppâmateriaaleh sämikielâlii máttááttâsân ¶ Suomâ ratifisistij sopâmuš ive 1970 ( SopS 63/1970). S opâmuš lii tuhhiittum ive 1958 . Sopâmuš kieđâvuš olgooštem kieldim pargomarkkânijn já áámmát hárjuttem ohtâvuođâst. Sopâmuš kiäldá el. etnisâš tuávvážân vuáđuduvvee olgoštem pargomarkkânijn já áámmát hárjuttem ohtâvuođâst ( 1 artikla). Sopâmuš artikla 5 mield sierânâs suojâlem- já išedemtooimâid, moid kalga riemmâđ ILO sopâmušâi teikâ avžuuttâsâi tááhust, ij koolgâ toollâđ olgooštmin. Lasseen siämmáá artiklast eidu merideh, ete tagarijd sierânâstooimâid iä toolâ olgooštmin, moh láá tárbuliih tagarij ulmui táárbui tuurvâstmân, kiäh tarbâšeh sierânâs iše teikâ torjuu ovdâmerkkân kulttuurlâš sajattuv vuáđuld. ¶ 10 ¶ Luuhâmkirje Hárjuttâskirje ¶  + luokittâlloo iänááš kvantitatiivlâš tiättun. ¶ – Onks teil nakkei? (Láá-uvks tist naakih?) ¶ Kárvudât peri návt ¶ 5. a. Noomât 1 - 4 oosijd. ¶ Máárjá pulttâsij rievâst, vaazij Juhánâs luus já iätá korrâ jienáin: ¶ Toimâttâhčällee pargoin lii meridum sämitige pargo-oornig 29 §:st. Asâttâsvuáđustâslâš tohálâšvuođâvátámâššân lii pargo vaattâm škovlim já lasseen váttoo sämikielâ táiđu (sämitiggeest adelum asâttâs 1727/1995). ¶ 2. Guinea 17 000 ¶ Piäiválâš tooimâi ohtâvuođâst kielâ tuáimá riäidun, ij jiešárvun. Aarâhšoddâdmist párnáá kielâ ovdánem ovdeduvvoo jieškote-uvlágán tooimâi pehti. Aarâhšoddâdmist páárnáš ¶ Miŋkki (92A) lii čiävrá náálá čäcielimân vuáhádum netiellee, mut tot lii vuálgus Tave-Amerikâst. Tobbeen puohtii miiŋki Suomân moonnâm ihečyeđe aalgâst čevđiellen, maid puávtáččij šoddâdiđ kaardijn, ko tain lii uáli sahis já áárvustoonnum tälviturkkâ. Tááláš luánduvárásâš vildâmiŋkkinääli lii vuálgus kärdikárgulijn. ¶ Taan vaaljâpaje ääigi lii tábáhtum ennuv já vala taan ive ääigi vyerdip stuorrâ uđâsmitmijd sämmilij vuoigâdvuođâsajattâhân. Politiik láá sárnum ennuv já tot paijaan vala kuávdážân. Tääl lii kuittâg äigi kyeđđiđ peeivipolitiik ucceeb uásán já vuáijuđ juhlođ aalmugpeeivi, sämiaalmug historjá, ohtâlâšvuođâ já puátteevuođâ. ¶ Mun kal kuorâm madâräijihâm ¶ Oovce suulâin vuojijm seetrileje luus já aalgijm olliđ kooldâid. Veikkâ jiehti taid kejâstâlâim váháš já masa jo tuhhiittijm-uv, te oppeet uážžu ettâđ, et amnâseh láá hyeneh: kossâ uáksáás kooldah, moos párkku lii koškettâm kiddâ, mutâ ráhtába tain talle taggaar kuáđ i ko amnâseh adeleh piärán. ¶ 4. Toopâ pállunjäälmi árppoin. ¶ – Na mutâ ko--, pijgá keččâlij čielgiđ, mut ij finnim ollágin Elmer pelkkimist sänivuáru olssis. ¶ lum: 'Hiärá, Imelâd, tun koolgah kunnijâttiđ já tuše suu palvâliđ.' ¶ Vuossâmuš spiekâstem lii meddâlkyeđđim: monnii suujâst – tuođânálásávt vahâgist – ¶  mon c) Maht päikkikuávlustâd kevttih jaavrijd já juuvâid? ¶ Tain enâmijn, main ääsih sämmiliih, láá virgeomâheh kenigâsvuođâst eres lasseen turviđ tárbulijd vaikuttemmáhđulâšvuođâid sämikielâ várás aalmugijkoskâsâš sopâmusâi vuáđuld. ¶ 2. a) Mane kuolijd šoddâdeh viermiáldáin? ¶ peeivitäsideijee ¶ Äigitavlu já uásálisteeh ¶ Saijoos taiđuuh ¶ Čišetpeln láá uáinimnáálá tääl jo mieskâm steelligeh, moi mieldi kárbáid puovtij keessiđ. Juvduujuuhâ lii lamaš meid suátiääigi vuojâttemuáli já Njuámmilcoskâsist-uv láá keeđgih pačâlum uáli pyereedmân. ¶ Ohtii vuod lâim monâmin Čiermihkoddemváárân, tohon lâi suulân muáddi kilomeetter saksalij parakkijn. Sponâs jäävri mield lâi pyeri čuoigâđ, lâi saaveeh kobđádâh. Ohtâ tain saksalijn halijdij čuoigâđ parfepeesi kuuvl mii lâi togo jävr'rido alda. Mij puohâh imâštâlâim ete maid sun ton peesist haalijd. ¶ TEKNIIK JÁ PIERGÂSEH: ¶ tuhtuu.....68, 69, 83 ¶ riävskápivdee = riekonpyytäjä ¶   (om. pärnáikárdinmáttáátteijee, párnáijođetteijjee) ¶ “Nuuvt, njálgái várás.” ¶ Uđđâ já juo ovdeláá almostittum oppâmateriaalâid puáhtá tiiláđ sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuvâst . Materiaalah láá škovláid nuuvtá. ¶ 3. Tinnotiäpuin láá fiskisruškis ivneamnâseh. Ivnii tiäppujuávhuid kuuvijd. ¶ Love koččâmâššâd Sämitige saavâjođetteijei ¶ Lasseen stivrâ meridij, ete njuolgimvátámuš tahhei noomah iä almostittoo (Persovntiätulaahâ 3 loho 11 § 1 čyegis). ¶ Lii-uv päikkišiljostâd kompost? Lah sáttâm imâštâllâđ, mane kompost ase ij ennuu luptân, veikkâ toho lasettuvvoo aamnâs. Kompostist jieškote-uvlágáneh pieđgejeijeeiäláneh pieđgejeh orgaanlâš amnâsijd , tego muorâkärdipasâttâsâid já purrâmâšpasâttâsâid, kuuloold mulden. ¶ Uáppeejuávhuh eellih vuáruttuvâi porgâmin pargopittáid tâi čáittuseh joteh uáppeejuávhui lunne. ¶  minut –~Kal mun kavnim puttâl, mut jiem uáini ete lii-uv tot kuárus. ¶  ”Kostnii Uccpárnáá Vuoli Ilmar ¶ Kivkked liijká šoddii ollâ pááruh puárree pirrâ. Mun imâštillim, ete maht tot lii máhđulâš, ko ij pieggâmgin ollágin. Muu puárree stáávrui já stáávrui já masa jo komânij. Eiduttâl te mun piissum puárree alne. Talle mun huámmášim maidnii imâš huáđđoid stávrumin puárree oovdâst já paajeedmin pááruid. Mii imâšijd! Tothân lâi jieš vuáŋŋáš, mii stáávrui jäävrist pajas vuálus já šoddâdij pááruid. Tot irâttij komettiđ muu puárree, vâi mun rovâččim čáácán. Mun suorgânim korrâsávt já munjin šoodâi eeti, ete tääl tot váldá muu, ko poottim lovettáá návt kuhás. Talle mun kal poollim vuáŋŋáást. ¶ Vuolgâteevstâ suomâkielâsâš ive 1992 kirkkoráámmát já anarâskielâsâš jurgâlusâi ¶ - Viijmâg! Ánná toskádij já ruvvij kääibis kieđâidiskijn. Liibâ koolmâs! Tääl kale tarbâšâm lieggâ juhâmuš! ¶ Suoi keijáin kuáimásis já ruáhásáin. ¶ Hila ja Jena ákku ráhtá pivdum čuuvčást jyehilágán. ¶ Párnááh nuáiguttii uáivis já urruu ibbeerdmin, maid Enni tárguttij. ¶ Niijlâs smietâdij, et taat moorâst pištá val muáddi oho, ovdilgo ferttee eergijd laiđiistiđ eressai, veikâ Lávučiälgán. ¶  jotteel, teevstâ dynaamisávt/funktionaallávt siämmáánáálá ko KR92. ¶ - Täst ij kale puáđi innig mihheen! Tuot olmooš pilled muu luuhâmmoovtâ-uv, sun palijdij ohtuunis. Ferttiim kale hutkâđ taan áášán maggaarnii čuávdus! ¶ Rivdul Littosijčielgi nuorttiibeln lii Posâdemjeggi ~ Posâlâmjeggi . Taan-uv noomâs pehti ferttee smietâstiđ, et kiisun tobbeengis lii posâdâttâm já kuás. Junnáás Haanu Hanssâ mainâstij, et Ranta-Máárjást (Maria Helena Kokko, oovdiš Raumala, js. Morottaja, 1905 ‒ 1990) lijjii jeegist niijtoh, moin suoinijd kyedidijn lyeve luus saatij jyelgi čolgâđ suvvâdeijee suánju čoođâ, kuás pottâ šoodâi posâstuđ (HPM.2005). Priimäärnommâ, mon nommâperrui kuleh vala Posâdemjäävrih ~ Posâlâmjäävrih, Posâdemjävri ~ Posâlâmjävri, Pajebâš Posâdemjävri ~ Pajebâš Posâlâmjävri já Posâdemjuuvâš ~ Posâlâmjuuvâš . ¶ 7 Čääli kove vuálá, mon astoääigi tooimâst lii saahâ ¶   Kirjálâšvuotâ ¶ Lii kesimáánu algâpeeli. Matti já ákku lává puáttám uápis jiägán tutkâđ lyemeraasij kukkim. Taam jeegi ákku já Matti tiettiv pyereest. Ákku lii iällám tääbbin jo pärnivuođâ rääjist jieijâs vanhimijguin luámánijd čuággimin. Sämmilij suuvâin já perruin tego Maati perrust-uv láá lamaš ain jieijâs muorjimsajeh, kost sij läävejeh muorjiđ. Myerjih láá-uv lamaš ain tergâdis já tolmišis purrâmuš anarâššáid eromâsávt tovle ko koolgâi masa puoh purrâmušâid luándust jieš pivdeđ já čuággiđ. ¶ Njurgoilááduh (-jávrááh) SA.1963 HIMIjjäävri MV-keeči 0,5 km MV. ¶ – Mii tunnui talle lii tábáhtum? Maarit joođhij. ¶ Iđedist sust, kiän noomâ kihheen ij tieđe, mut lii kuásnii kočodum Villen, ij lamaš val maggaargin tiätu tast, mii tábáhtuuččij ton peeivi. Aalgâst tot lâi sunjin aaibâs táválâš škovlâpeivi. Sun koccái, ko tijme čuojâi, veikkâ lâi-uv váhá vaibâm, kárvudâđâi já moonâi kievkânân, vâi purâččij maidnii. Suu enni já eeči já lasseen val suu kuulmâ ihásâš uábbi čokkájii jo purrâmpeevdi piällást. Enni já eeči juvváin käähvi já uábbi koozâi monniiláván määli. Sun lâi turgedâm muáđuidis, mut kihheen ij perustâm, to lâi táválâš val talle. ¶ Haavâ váldu-ulmen lii ovdediđ já rähtiđ toimâmmaali sämikulttuurkuávdáš Sajos finnodâtooimân. Čuákkimohjelmeh ovdeduvvojeh nuuvt, et tooimâst lii ävkki ubâ sämikuávlun nuuvt vijđáht ko máhđulâš. Haavâ ulmen lii ovdediđ meid uđđâ sämiteemalâš tábáhtusâid, ko tain lii positiivlâš vai-kuttâs kuávlu iäláttâstooimân já eellimtilán. Haavâst movtijdittojeh kulttuur- já luándumaađhâšmân mielâkiddiivâšvuođâ tobdee ulmuuh riemmâđ irâtteijen já palvâlusâi pyevtitteijen Sajos puáttee äššigâšjuávhoid. Markkânistemtooimah láá eres lasseen finnodâhmaađhâšmân lohtâseijee mee-suh, aktiivlâš vyebdim, uápásmemmaađhij ornim sehe sosiaalâš media. ¶ Muu leirâškovlâ ¶ Hotellist uáđám maŋgii rávhuttemeht. Nuuvt keevâi tääl-uv. Mahtnii hooteel áimu lâi nuuvt koškes, et must njune toppâlui já karttim vuoiŋâđ njäälmi peht. Iđedist koccájim toos, et muu čuudâ lâi tego čunoipápáráin ruvvejum. Ferttejim iiđeedpitá ääigi tälhudiđ jieččân kume mietâteejáin. Iiđeedpitá maŋa puáissejim kaavpugân tađe várás, mondiet mun lijjim-uv Helsigân puáttám: mun kolgim tieđâlâš kirjeráájun. ¶ Immeel lii ovttuu mii lunne ¶ Jeđe poođij tot peivi, et puoh tävireh lijjii riiŋkan pakkajum, vuástá- já kiŋkkusämpyläh kuulmâ piäiván. Tallaa ääigi junamätki pištij nievt kuhe. Asâttuv lonnjâ lâi čorgejum já vaalmâš luovâttemnáál, já must lâi vala puddâ celkkiđ iärutiervuođâid usteváid já luovâttiđ čovduu. Talle kivkked vaibim já jurdâččim peri, et čielgâ hommá, puoh láá oornigist, viälánistámba váhá ááigán seeŋgân vuoiŋâstiđ. Lijjim nuuvt vaibâm, nuuvt vaibâm... Ton muddoost, ko muu usteveh pottii, lâi must 40 cekkid kumestâs. Jiem pissoom innig čuožžâdgin, lijjim aaibâs njuorâs. Suoi viešidáin muu nube viistán. Must lâi streptokokki-infektio já nuuvt korrâ čudâpoovčâs, et jiem puáhtám sárnuđ, njiellâđ tâi puurrâđ eissigin. Mánuppaje keččin lijjim ain-uv nuuvt heitugis oornigist, et illá peessim portháid pajas. Já jurdâččim peri, et vuoi väivi, jiem peesâ innig kuássin Sáámán. Mut ko äigi kuulâi mottoom verd, já vaješkuottim kuuloold pyerebeht já pyerebeht, te lijjim luholâš. Tääl peesâm liijká-uv máátkán, mut vandârdemmätki ruátálâštuáhtáráin ij tiäđust innig luhostum. Nuuvtpa Ruotâ paasij meddâl, já vuolgim Suomân. ¶ Muu Säämi ive 2030 ¶ – Tothân lii hitruu kuullâđ, ákku iätá já čokkáán äijih paaldân seeŋgân já saloskuát äijih. Äijih tuáppee ááhu-uv käŋŋirân. ¶ Mätki ovdánškuođij, mut eidu siämmáálágán liävttoin, ko táássáš-uv. Iberdim celkkuu, maid Heikkâ eeđâi ovdláhháá munnuu vyelgin. Ko kävppikáálvuh lijjii masa kárbá tievâ, te mun lijjim “dárbašii geahpas” já čäähil še lijjim. Párguttáim Aldell-riävu maŋgâ tiijme, mut luhhoost iä lamaš nuuvt viärráás kuoškah eres ko lâi Veeččâhkuoškâ. Ucjuvkuoškâ kale še váháš tovâttij pargo, mut nuuvt vain pessáim tom-uv pajas. Puáldittáim vala Ucjuv mield mottoom áigáá, jeđe laddijm vuoiŋâstiđ Syrjäl sáátkun, mast lijjii jo muádih kárbáh. Oovtâ kárbá omâstij Pirit Uulá Toivo já sun še jieš-uv čokottâlâi kárbá moojiikeččin. Lijjim nuuvt vaibâm, et ko käärbis čuoggâsij riidon, te mun masa tállân nohádim. ¶ 5. ruhâdelleeaččin ¶ 78) Stivrejeh tave meccikuávlui já suojâlemkuávlui eennâmkevttim sehe luándumaađhâšmân já luándu maaŋgâhámásâšvuotân vuáđuduvvee iäláttâstooimâ nuuvt, ete movtijditeh maaŋgâhámásâšvuođâ turvim já sierâ intressij oohtânheiviittem. Ovdedeh tuodârkuávlui eennâmkevttim olesváldálii suunnâttâllâm Akwé: Kon –ravvui vievâst nuuvt, ete puásuituálu já eres eennâmkevttim ruossâlâsvuođah kiäppáneh já háituliih vaikuttâsah tuodârluándun kiäppáneh. ¶ 10. Filippiineh 2 319 ¶ – Na nuuvt lii, iätá Marttin já juuleest sun-uv. ¶ – Kirhokeällu . Toimâttâm Antero Niva, Matti Morottaja já Elsa Saijets . Aanaar servikodde 1974. Raamattutalon painotalo – Pieksämäki 1974. 12 s. ¶  subjekt Puohah ijjâdii jieijâs telttain, mut nube iiđeed Laban koccái tooláá. Sun halijdij kyeđđiđ iärutiervuođâid. Sun cummiistij nieidâidis já ájuvijdis já sivnedij sii puohâid. Talle sun vuolgij pááikán. ¶ Tast maŋa lijjim mottoom oho Saksaast, tiänájim ruuđâ puáttee määđhi várás pyecceeviäsuin, tipšopääihist, puárásijviäsust, kost peri pargo finnij. Uđđâivemáánu aalgâst lijjim oppeet Säämist. Ánná lâi tyejeest maađijpargosaajeest já poođij pááikán iäskán ehidist. Suu nuorâb nieidâ aasâi meid tobbeen já vaazij luvâttuv Avelist. Škovlâmätki lâi 87 kilomeetterid. Tondiet sun lâi pääihist tuše oholoppân. Kyevti kaandâ ooinij harvii. Aanaar vuáđuškovlâ lâi aldeláá, toho lâi mätki suullân 50 kilomeetterid. Viettim táálust ennuu ääigi ohtuunân. Lâi koskâtäälvi sevŋâdumos äigi, skammâ, ko piäiváš ij paijaan ollágin uáinusân. Lijjim aaibâs lomolum alme iivnijn, máánust já taasnijn sehe kuovsâkkâsâin, kossâ muottust já čuovâst iänááš. Ij lah aaibâs pikkâsevŋâd. Muotâ spejâlist čuovâ, já korrâ puolâšin ko lii jalahâs, te oro tegu pirrâ ličij vantestum tevkisčuovjis kägistelttá, mut liijká čuovâ kuávváá. Iho lađâsmáánu ääigi pekkeepuolâšijn puáhtá olgon jäävri alne luuhâđ veikkâ aavis ucceeb-uv teevstâ. Já kale koskâpeeivi-uv uáiná aaibâs pyereest, veikkâ piäiváš ij paijaangin. Mut jis lii polvâšoŋŋâ, já áásá kuávdoo vyevdi, kost ij oinuu ohtâgin ránnjátáálu, te kale talle lii tuođâi sevŋâd. Puoh tuoh lijjii muu mielâst tuođâi mielâkiddiivááh. Maht oroččij, ko lii nuuvt koolmâs, et puolâš jiäŋŋud čalmeramâšijd já olgos vuoiŋâdijn ááimun pajaneh stuorrâ vielgis poolvah. Já maht njäälmi oovdân stellejum čevelijne vistig láhtá jeđe jiäŋu. Já jis kalga eelliđ luándulâš tárbuidis tooimâtmin 35 ceehi puolâšist olgon, te tot-uv lii viehâlágán vuáttámuš. ¶ Taan määđhi maŋa lam lopedâm olssân, et kuldâlâm täst ovdâskulij ain tom suámálâš culijdeijee jienâ muu peljimaddust. Jiem vyelgi máátkán, jis tot mahtnii vuástálist teikâ váárut. Tast kalga puáttiđ čielgâ vyelgimlope. ¶ 1. Maainâš riijkâ, mii lii ¶ Fierrii maneruškâdâsâid já sukkâr suptân. Lasseet fijnesin njuvdum luámánijd já siävvut já fierrii laavcâ váruvávt toos maid táássâš lah siävuttâm. Leškii siävuttâs kolmâ čassijn tuidum kákkuliitán ađai vuormân. Kalmeet puolâšskääpist 5 – 6 tiijme teikkâ iijâ paijeel puolâškääpist. Lieggâsân ferttiih luptiđ lovemat miinut ovdil puurrâm. Koomeet taldrik oolâ já puávtáh tom vala herviđ oles luámánijgijn. ¶ 1. Tobbeen lii maailmpegâlmâs terrakottasuátiviehâ. ¶ Ässeeloho: 3,0 milj. ¶ - Na manengis vájálditij jieijâs arvesyeje! Ánná jurdâččij jieijâs piäluštâssân ko lavkkij taaksist olgos jieijâs viste oovdâst. ¶ 9. Russula elaeodes – Vihersillihapero – Ruánáásildesmiäruh U ¶ a. cekkiviärmáduv vievâst N (taavaapiäláá kobdoduv) já E (nuorttiipiäláá kukkoduv) ¶ ČUÁKÁNKIÄSU ¶ Tarbâšeh: noonâkevlisâš čäcielleehaavi tâi sillee, vielgis kovli, lasâpuurkih, penssel, tejâpastem, petrimalja (bakteerviljâlemlitte), styeredemlaasâ, preparistemmikroskoop, akvaario. ¶ Eenikiellâm sämikielâ ¶  + Škovlim ¶ ameba ameba ¶ Nooveel lii älkkeb čäälliđ, jis tast iä lah meendu ennuv persovneh já tábáhtumesajeh iä lah eenâb ko ohtâ. Juonâgin ij koolgâ talle leđe meendu muálkkáá. Talle tábáhtumeh kalgeh leđe uccáá, mut taid puáhtá kuvviđ váhá tärkkilubbooht. Nooveel uáivipersovn lii Káijá-ákku, já uálgipersovneh láá tuš muáddi. Nooveel aalgâ tábáhtumeh láá Káijá-ááhu ovdâkove elimist. Loppâ lii fiktijvâlâš. Koskâuásán láá meiddei valdum tábáhtumeh motomij eres puárisulmui elimist. Puoh taah amnâseh láá sotkum uđđâ täigin, já tast lii šoddâm uđđâ nooveel. Tondiet ko amnâseh láá valdum tuotâelimist, puávtáččij ettâđ, et novelist lii tuotâtuávááš. ¶ Munjin nubbe tehelâš kuárrummušto Ailâ-Marittáin lii iivijn 2009-2010, ko tievâsmittemškovliittâs lâi joođoost. Talle Ailâ-Maarit keesij oovtâ oho kietâtyejipáájá Avelist. Peessim ucánjihhii čuávvuđ suu pargo já ihástâllim tom, moin naalijn sun nuuvt kierdâvávt já stuorrâ äššitubdâmuššáin ravvij uáppeidis vuoddui čyeldimist, liijne riäsumist já kammui kuárumist masa jo siämmáá ääigi. Nubbe-uv kietâtyejiokko lâi puátimin Avelân váhá maŋeláá, já Ailâ-Maarit lâi-uv jo lopedâttâm toho-uv máttáátteijen, mut peeivi ovdil kietâtyejipáájá älgim sun sooitij munjin. Muštám vala, et lijjim talle Helsig kirdemkiedist já eidu njuškiimin Avveel kirdemmašinân. Ailâ-Maarit muštâlij, et sunnui Maurijn lâi njuámmum norovirus já et sun ij peessâmgin puáttiđ. Taat lâi ubâ stuorrâ tievâsmittemškovliittâsâst áinoo kerdi, kuás mun tuođâi-uv smiettim, et mahtsunsun täälgis koolgâi eleškyettiđ. Tiettim, et mun jiem pastaččii máttááttiđ kietâtuojijd, ige nubbegin anarâš kietâtyejičeppi Ella Sarre talle peessâm puáttiđ. Máttáátteijen poođij viijmâg syemmilâš Vappu Saaranen, kote sun-uv lâi čeppi, mut liijká-uv Ailâ-Maarit kielâ- já kuárrumtááiđu uáppeeh čuuvtij ahevuššii. Tääl, ko Ailâ-Maarit lii kuáđđám mii, mij kolgâp anneeđ huolâ tast, et suu čeppivuotâ já máttu sirdâšuveh ain ovdâskulij. ¶ Sun poođij pyeráin tavveen kuávlust ehedist siävŋândijn. Orostij iijân toos ton tupán. Piejâi tuulâ táákân, káhvástâlâi, purâdij já viälánij riicin. Vaibâm ko lâi te sun nohádij tállân. Ij sun kuhe pissim uáđđiđ ko kumâttusâh ravkkii suu. Tupeluuptâst kulluuškuođij skooppân já párnái čiärrum. Na sun jurdelij; ¶ Kuáppánjävri ~ Kuáppánjáávráš = Airamojärvi~ ¶ jieŋâalnuággumvuoggâ 176 ¶ Juhan Matti Valle: Na mun lam kuullâm kale et meerâ, ton siijgást puátih, teikkâ meerâst pajaneh. ¶  juálgásis Noomâs mield anarâšah láá ärbivuáválávt aassâm Aanaar kuávlust, Aanaarjäävri riddoin já suolluin sehe uálgičácáduvâi piälláin. Anarâšâi aassâmsajeh kesi- já tälvipaihijdiskuin ljjii iänááš piäđgui, tááluh kukkáluvâi. T.I. Itkonen lii kirjestis Suomen lappalaiset I já II tärkkilávt kuvvim anarâšâi suhâkuávluid. Siämmáá náálá lii toohâm Samuli Paulaharju kirjestis Taka-Lappia. ¶ - Joo, jis mij vyelgip tääl? Ánná já Maarit iävtuttáin. ¶ 13. Suomâ 54 ¶ SAIJAASVUOTÂ: ¶ Koovest ovtâskâssaje Outi Pieski máálám tavlust. ¶ – Kiinii lii narrim mii, eeđâi Pilli. ¶ sun koijâdij tállân. ¶ – Joo! Šiev juurdâ! Passeep veik piärguid! Šlubbopelji ilosmij. ¶ Mut mii lâi asfaltist ráttái luodâi kooskâst? Mii imâšijd čuárvihuáđđoid? ¶ – Mun –, vuálgám eelliđ hiivsigist, Ánná kuulâi jieijâs etâmin jeđe njibžettij tego palaskâm säplig meddâl iärrásij uáinusist. ¶ Anarâš kalender 2007 (34 sijđod) almostui ovdláhháá juovlâi 2006, mon teeman lâi kuobbâreh. Marja-Liisa Olthuis čáálá ovdâčalluustis Kuobârkalender návt: ¶ biotoop . Iäláán eellimpiirâs, mast kuávdášliih pirâstahheeh láá siämmáásullâsiih. Om. lijgešoddâm jävri. ¶ Sämitige 21 jesânid já nelji värijeessân väljejuvvojeh sämmilij kooskâst jyehi niäljád ive olášuvvee vaaljâin. Jyehi sämikuávlu kieldâst kalga valjiđ ucemustáá kulmâ ovdâsteijee sämitiigán. Kuulmâ sämmilii vuáđudem väljejeijeeservi puáhtá asâttiđ iävtukkâs sämitiigán. Majemustáá vaaljâid toimâttij ive 2011 čohčuv. ¶ tubdâstij. – Jis peri vajaččim kuálástiđ teikkâ ¶ (Bovista nigrescens , suomâkielân nurmimaamuna) ¶ Kärigâsnjaargâ škovlâ: Christer Rasmus (tavesämikielâ) ¶  Sammallahti). Ovdâmeerhah, fiskisvuoivâssyeini = keltamaksaruoho 181 ¶ 49. Äijih ~ Äijihsuálui ~ Äijihkeđgi , Aanaarjäävri Äijihjoorŋâst. ¶ vaikuttâs iälánij ¶ 7. Leccinum populinum – Lehtopunikkitatti – Rotorušmostatti U ¶ Stivrimjuávkku: ¶ Maid planktonelleid kaavnah mikroskooppáin? ¶ Nikotiin ● ● Njoommâs ruopsisselláid haapi sajan. ¶ Taah kuohtuuh šlaajah šoddâv Säämist. Táválâš vuorâččâsmyerji šadda vijđáht ubâ Fennoskandiast, čyemenjâs šadda masa tuše tavekuávluin. Tavešlaajâ myerji lii stuárráb, já maŋgâsij mielâst meiddei njálgásub ko máddáápiälááš myerji. Mäddin vuorâččâsmyerji lasanem lii ereslágán ko tavveen. Mäddin eemi- já šovoslieđeh láá kyevti sierânâs šaddoost já tot lii-uv kyevtkuáđáág. Vuorâččâsmyerji lieđđee tooláá kiđđuv. Ohtâ vuorâččâsmyerjitooŋâs sáttá eelliđ maŋgâlov ihheed. ¶ riddoin. Stuárráámus kaavpug lii Glasgow, mut Skotland uáivikaavpug lii Edinburgh. Skootih láá tobdoseh sekkânjurgonjâsâinis. Skottiruvduhâš kilttihaamit kulá tobbeen almai juhlekáárvun. ¶ - Tun koolgah kaččâđ tääl! ¶ 9. ¶ Soorvâ roovvâdäigi lii roovvâdmáánuust. Tot lii siämmáš äigi ko poccust-uv. Sarves läävee kuorâdiđ ááldu luodâid já tyelittäl ain nirviisistiđ. Jo-uv talle, ko apselist ááldu poođâ, teikkâ kuuâ. Sarva njune pajekääibist lii nuuvtkočodum Jakobson ráksá, mii tobdá tállân haajâst, lii-uv áldu kiärgus kuáppulmân. Njune nirvim leehâst pyerebeht raaigijd Jakobson rááksán já taat siämmâš vyehi táiđá leđe kale puoh kyeppirellein, tegu viercâin, kaaicâin já vuávsáin-uv. Áldu lii kimmást tuše oovtâ pirrâmpeeivi já jos sarves ij peesâ talle kuápuliđ, te uđđâ kimeäigi puátá suullân mánuppaje keejist. ¶ Huámmášâm váhá olgoláá meeccist čuuvčá já kuáppil soorijd purâmin já páájám taid. Eenâb saallâs jiem taarbâš jiemge haalijdgin. Čolliim luudijd huolâlávt já kiäsám taid sanomaloostân já piejâm reepun. Saallâs kalgâ kunnijâttiđ já kietâdâllâđ ain huolâlávt já pyereest. ¶ 3. Sáárgu kove čuávvoin poccui tâi puásuituálun kullee aašijn: suoppâin, kyeppir, jievjâm já njuácu. ¶ Tanssâkiärppááh – Tanhukärpäset ( Empididae ) láá Suomâst suullân 300 šlaaijâd. Nuuvtko jo nommâ-uv iätá tom, toh tánssájeh. Taansâ loopâst ores addel kiessum skeeŋkâ niŋálâsân, mon tot purâškuát já ores parâttâlškuát toin. Tanssâkiärppááh láá iänááš čappâdeh, main lii uccâ uáivi já toh láá piäđuh. Tain lii stuorrâ njamonjune, moin tot njama salâsellee kolgosijd. Suovsah še láá piäđuh, moh eellih čääsist tâi lahtâ enâmist. ¶ – Majemustáá oinim iännám tyebbiláá juhâriddoost ¶ » Hiärrá, lii pyeri, et mij lep ¶ Bikká-Márjá Puoskari 2008 ¶ – Munjin kale šadda tast aaibâs ereslágán tobdo, jiemge lah innig ollágin vises tast, maid mun kolgâččim tust jurdâččiđ. ¶ Kuuvijn ruošâkielâlâš algâalgâlâš kirje já tääl almostittum nuorttâsämikielâkielâlâš kirje. Kirje lii finniimist sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuvâst, säämi kulttuurkuávdáš Sajosist Anarist. Kirje uđđâ kuvvim lii toohâm Merja Aletta Ranttila. ¶ – Tij leppeđ nuuvt iššááh, Taavvid kijttâlij siämmást ¶ 92A Vajâldeijein lii vala kuhes mätki ¶ Uđđâ oppâkirje luvâttuv tavesämikielâ eenikielâ máttááttâsân almostui ¶ Aainâs-uv Aanaarjäävri suolluuh lijjii vuohâseh manenurâmân. Anarâšah nurrii viettuu, čuáđgi já kuálsi moonijd. Kähteemaneh iä tuhhim purrâmâššân. Uánihis ääigi várás maneh sälttejuvvojii ruávis sááltán. Taid puovtij vuoššâđ já purrâđ salttijn. Tain puovtij rähtiđ meiddei maneteerni, passeeđ läätyid já rähtiđ manekááhu. ¶ 3. Taam julgáštus kalga tulkkuđ nuávditmáin vuoigâlâšvuođâ, aalmugvääldi, olmoošvuoigâdvuođâi kunnijâttem, täsiáárvu, oovtviärdásâšvuođâ, šiev haldâšem já rehálii mielâ prinsiipâid. ¶ – Na, mun puávtám tii kale išediđ! Nuáidienni jeđđij. ¶ 171C Pääryn. ¶ Puállunjuneest lâi nuuvt unohâs orroođ, ko sun lâi čokkám ubâ ääigi nottod. Sun sirdâšui váhá, ko sust jyelgih vaibâškuottii. ¶ 5. virdehiävuš ¶ Nuorttâlâšsiijdâ arkkâduv sistetoollâm muorâskuáppu já ton äššikiirjijn valdum kopio lijjii taan luholii kávnus áánsust uáinimnáál Siijdâst 1.4.1998 lehâstum čáitálmâsâst. Nuorttâlâšâi luáttámušalmai Pekka Fofanoff oovdânpuovtij meiddei tuoivuu, et algâalgâlâš arkkâdâh puohtuuččij Čevetjáávrán sivnedemnáál nuorttâsämmilij juhleest. Aalmuglâšarkkâdâh mieđâi toos já eeči Ambrosius sivnedij arkkâduv juhleliturgia maŋa Čevetjäävri kirhoost Pasotteijee Trifon Piäccámlii possijdvajâldemjuhle ohtâvuođâst 29.8.1998. Nuorttâsämmilij Saa’mi Nu’ettist tábáhtus kovvejuvvoo návt: “Taat lâi vuossâmuš kerdi Piäcámist vyelgim maŋa ive 1939, ko legendaarlâš, ollásávt lappâsân jurdemâm Syennjilsiijdâ arkkâdâh tsaarij vuáláčäällim gramotainis lâi kuldâlâddâmnáálá uáinusist. Puddâ lâi juhlelâš já herkki . ” Siijdâ čáitálmâs maŋa Aalmuglâšarkkâdâh skeŋkkij nuorttâsämmilij arkkâduv sistetoollâm muorâskuápu sämimuseo Siijdân. Algâalgâliih äššikirjeh tastoo macâttuvvojii Aalmuglâšarkkâdâhân Helsigân. ¶ 4. Ponnekyeli ¶ Joovsep já suu viiljah ¶   pasâttâsčääci . Aassâmkuávdái já ráhtulâšvuođâ kevttim čääci, mii táválávt jođettuvvoo pasâttâsčaasij putestemrakânâsân já tobbeen putestum häämist aldačácádâhân. ¶ Kuávluikevttim uásádâh ¶ Ko äšši lâi sooppum, te vuojijm tast maŋa maasâd Pengillyn. Maŋeláá ehidist smiettim tom kuátiääši uđđâsist já sargum muáddi kove-uv. Poottim ton mielân, et tieggáár kuáti kalga leđe pirrâjuurbâs. Ááigum iävtuttiđ Lauri Saukkon, et sij apteh käävcičievvâgsâš kuátilättee já talle ton luoddiittâh-uv puávtáččij leđe 6 m, maid sij toivuu-uv. Neeljičievâgân mana eenâb lavŋe, ko jurbâ kuátán. ¶ - Na? ¶ Portti Timo ¶ Veeltâ karttâmist ohtuunâd agressiivlâš ulmuin. ¶ Säämi Čuovviittâsservi lii tääl tiävdám njuolgâdusâidis vaattâm pargo já joskâm toimâmist 75 ive 6 mánuppaje já 19 peeivi puárisin. Seervi tehálumos njuolgâdushân lâi pyerediđ sämmilij já sämikielâ sajattuv. Tääl tot lii tom porgâm já kiergânâm. Servihân lii talle luhostum pargostis, ko tot lii toohâm jieijâs tárbuttemmin. ¶ Hiävušalmaah ¶ – Na hirmâd maŋgâ, suu enni västidij. ¶ Juhan Uula Mattus ¶ 67 čižetpelji skivŋe já kyehti ciäkká oovdeld, uálgispelji paajeeldvine já vinesiisâ (Jompá suuvâ merkkâ). ¶ taancâi já páárgui: ¶ vääri ¶ aldâkkâs 119, 121 ¶ 1. Moh iäláneh kuleh planktonân? ¶ Čuákánkiäsu ¶ Risto já Ráávhu lunne lijjii eidu älgimin uáli stuorrâ tuáluh. Sunnui lâi oppeet šoddâm uđđâ čivgâ. Role. Raali já Rulá pulláás uccâviiljâš Ruollâ. Tobbeenhân tot Ruollâ jo njihánjistij uccâ kooris siste já puoh kyesih pokkiidettii koori pirrâ. ¶ kiävruh. ¶ Bornholm D2 ¶ Keejâ uánihisvideo ohtsâštave-eennâmlii kirjerájuautost. ¶ Marjut Ahvenlampi ¶ Love mieđeet tiervâsvuođâst väsditeijjee tuáhtár. ¶ 4. Luvâttâl ¶ 7.2 Eennâmamnâsij väldim 15 ¶ Vättern C4 ¶ vuolgâteevstâ ráhtusijn, mutâ olgospuáhtá ton merhâšume já lii luándulâš puátukielâ. ¶ TOTKEE SIJĐO ¶ Kiärdum ¶ Sämitigge tuáivut luho já pyeri kesiluámu puohháid! ¶ B Šaddo čuágáldâh kontaktlastik vyelni ¶ Peerusthánnáá säämi kielâlaavâst sämikielâ puátteevuotâ ij lah torvejum. Eromâš huolâst lam sämmilij ärbivuáválâš tiäđu siäilumist. Aldapuátteevuođâst kalga sämitigge uuccâđ vuovijd maht pyehtip turviđ ärbivuáválâš tiäđu siäilum šoŋŋâdâhnubástusâst já iäláttâsráhtus nubástusâst já maht pyehtip iäláskittiđ ärbivuáválâš tiäđu. Sämikielâ já ärbivuáválâš tiäđu siäilum váátá et sämikuávlu já sämmilij ärbivuáválâš iäláttâsah siäiluh eellimvuáimálâžžân. Taat lii sämitige tooimâ stuorrâ háástus. ¶ – Maid jis manneen vistig váhá purâdiđ, ko must lii nuuvt nelgi, Heikkâ kullui. ¶ Stivrâ tuhhiittij oovdânpyehtimnáál almosčuákkimân sämitige toimâmuštâlus ivveest 2013. Toimâmuštâlusâst čuávvuh sämitige vaaljâpaje toimâohjelm já budjetive uulmij olášume. Toimâmuštâlus tuhhiittuvvoo sämitige eidusii čuákkimist, mii tuálloo kesimáánu 9. peeivi, oovtâst ive 2013 ruttâtuálulopâttemáin. ¶ Tun lah adelâm áinoo Algaad puáttiđ maailmân já šoddâđ olmožin, et mii šodâččijm tuu pärnin já pesâččijm sevŋâdvuođâst čuovân. Mij kijttep tuu täst alme adalduvâst já lávlup tunjin alestâs eŋgâlijgijn já puoh posijgijn: ¶ Nuorttâmeerâ ¶   Pennuu – Iäba toh tiättâmgin. Šapšâ tuše lii nuuvt tehálâš kyeli. Mun val uv muštám ko ohtâ almai, noomâ mun jiem táátu mušteđ, mainâstij oovtâ läddilâžân, maggaar saallâs lâi finnim; luosâ já kyehti kyele. Läddilâšhân lâi jurdám, et almai ij annaam luosâ purâtteijee kyellin, já koijâdij, et ij-uv sun finniiččii tom kyele, jis almai ij jieš tom haaliid. Na ijhân almai tom adlâm já tast maŋa sunnuu kooskâst lii ain lamaš váhá puástu ibárdâs. ¶ Piergâseh: kirkes olgočuovâ, vielgis laakaan ¶ Päälgis riddoost aaikân lii kiäđgáá. Kačâdijnis pálgást Hirškikkâ vieggâs kiäđgán já puŋkkâl jieijâs peelgi. Puárui čuávu Hirškiihâ ain já siäivu tääl Hirškiihâ piälgán. Peelgist tot kirdá nube piälgán. Hirškikkâ kaaivâst tom peelgist-uv meddâl, puánhármist já juátká kaččâm. Pelgi puttân já tot poovčâst, ko sun kuárŋu Myerji maajeeld aaikân. ¶ Ráámmát lii ristâlij pase kirje. Puáris já Uđđâ testameentâst muštâluvvoo Immeel tavvoin já suu rähisvuođâst puohâi ulmui kuáttá. Siämmáá ko Kristusist meid Rámáttist olmoošlâš já immeellâš láá ovtâstum nubijdis. Rámáttist Immeel jieš sárnu mijjân ulmui kieláin. ¶ Tuárnusjuuhâ 90 ¶  lii uhkevuálásâš iäláánšlaajâ . Šlaajâ, mii lii vaarâst lappuđ ulmuu tovâttem pirâsnubástusâi keežild. Om saimaanuárju. ¶ 90 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ Tubdim mottoomlágán mielâkiddiivâšvuođâ autoid já eellim masa jyehi peeivi poostâ lunne keččâmin postauto, ko tot poođij kuás mäddin, kuás Kärigâsnjaargâ kuávlust. Smietâdim, et ličijba hitruu peessâđ motomin ton fáárun, jiemhân lamaš eellimstân vala maggaargin auto sáátust lamaš. Na lijjimhân kale vaarâ evakkost puáđidijn lamaš sehe juna et auto-uv sáátust, mut tast mun jiem muštám maiden. Motomin fakkist falâlui kuittâg postauto sáátun tilálâšvuotâ já tast lijjim tiäđust-uv pyeri mielâst, veikkâ ton suujâ keežild, manen peessim sáátun, jiem lamaškin moovtâ. ¶ * Hotelli-Ravintola Inari lii kaskoo Aanaar markkân, 500 meetterid Sajosist. ¶ “Kii tot taggaargis lii?” mun koijâdim. “Maht rosvoh teehi ervideh puáttiđ?” ¶  ain Suu áámmátsyergi jođettij suu vijđáht. Sun valjij forgâ eskimologia jieijâs spesiaalsyergin já mađhâšij valjeest taavaapiäláá näpikuávlust ustevlij inuitâi mietivaikuttâssáin. Suu tutkâmušâi tergâdis uássin lijji ton lasseen määđhih Maadâ- já Koskâ-Amerikâst, ko sun lâi uđđâ teoria movtigis tuárjoo, et inuitâid kolgâččij-uv nabdeđ stáđásmâm siähálâsnäällin, Lagao-Santa-nääli já aasialâš moŋŋoolij ruossâlâssân. Sam-čeeci lii mittedâm ollâ-, kecisčukkâsijd noonâ kááluid Brasiliast Koskâ-Amerikân já USA:n já ain arktâlâš jieŋâavij räi. ¶ 11. Manen kočodeh tom, mii almoot káártá ucedem? ¶ tááhust. (Ingo 1990: 80, 285.) ¶ Vuáđulaahâ tiädut Suomâ poolitlii vuáháduv parlamentaarlijd jiešvuođâid já ovdâskode sajattuv alemus staatâorgaanin. Staatârääđi kalga navdâšiđ ovdâskode luáttámuš. Täsivääldi president taha miärádâsâs staatârääđi valmâštâlmist já čuávdusiävtuttâsâst. ¶  ruokaa! Koccáám minareetjuáigusân já nuuvt mooreet muu kámppáskippáár Martti-uv. Lijjim uáđđâm monnii suujâst hyeneeht já ko pulttâsâm seeŋgâst já vuálgám posâdâttâđ, te čiälgá tot-uv äšši, mane nahareh lijjii lamaš nuuvt keppiseh. Vistelättest lijjii aainâs nubaloh maaŋgâ seenti kukkosiih russakah, moh tállán libžájii seeŋgâi vuálá patârâsân. Hiivsigân ko moonâm, te tobbeen meid láá toh siämmááh tiivreh veikkâ mon ennuv já roškájeh čiähusân. Russakah lijjii tiäđust-uv ubâ iijâ skovijdâm miätá lättee já kii tiätá veikkâ ležeh vala seeŋgâst-uv ruotâdâm. Naa, tivrehân kale lii aaibâs varâttem, mut faste já ilgâdis hámásâš tot liijká lii. Siämmáánáál lijjii muu mätkiskipáreh-uv viättâm nahhaarttes iijâ eidu tiei lašmâdis “päikkiellei” keežild. ¶ Pengilly 12.8.98 koskokko ¶ Oovtâstpargo raajij rasta naanood sämikielâ já oohtânkulluuv ¶ acâkâs! ¶ KAT11, s. 43. ¶ Amanita pantherina ¶ 1. Muuštâš, maid puurrih jiehti. ¶ 33 ¶ Loppâkeesist Maadâ-Suomâ riddočassijd almostuveh čoođâuáinojeijee já liivzâslágán elleeh. Toh láá peljimedusah , moh lihâdeh hitásávt styereedmáin já ucceedmáin pállupele hámásii roopâs. Peljimedusast láá pivdojyelgih, moi mirháin tot tármuttut uccâ elleid, maid tot porá. ¶ 88 ¶  ohtâ Muu škovlâohoi ääigi lâi Juhháán-Uulá iällám pääihist já tiäđust-uv Tessuin Piergiväärist. Puátuseh iä lamaš meendugin áhtánâsah, veikkâ pecilode lâi-uv peessâm pavkkâliđ Teesu uumáástmist. Puoh pyeremustáá tot kulân kaavnâi uárreid já veikkâ maid ličij toos porgâm, te uárree tot ij joskâm uumáástmist. ¶ - Sämikielâlâš sijdâpargee, Vuáčču 25 494,00 € ¶ kočâttâhpyehčee . Lodde, mii pivdedijn kočâttât ááimust čáácán. Om. čerriheh já čiehčâ. ¶ 6 Tuuđhâ kove já muštâl, maht tuáršu hááhá purrâmâš. ¶ 8. Kievhij aassâmsaje kaavpugij roobdâin. ¶ Muoi leen luodâool leggistum! ¶ 1. Čääli, moid aššijd kyele njyebžilis lihâdem čääsist vuáđuduvá. ¶ Sämitige saavâjođetteijee uásálistij OA algâaalmugij pisovâš foorumân New Yorkist, mast toolâi čuávvoo sahâvuáruid: ¶ 2. Säämi elleekovekuávdáš Skábma uárnee säminuoráid elleekovepargopáájá Ruávinjaargâst vyesimáánu 9.peivi. Pargopáájá pištá suullân vittâ tijme, mon áigin máttáátteijeeh Suvi West já Antti Tenetz máttááttává elleekuuvij rähtim. Máttááttâskielâ lii suomâ- já sämikielâ. Pargopáájá lii nuuvtá já fáárun čäähih 15 uásálistee, mut kalgeh leđe aainâs-uv vittâ uásiväldee, vâi pargopáájá puáhtá älgiđ. Páájá lii uáivildum pajetääsi já luvâttuv ahasijd nuoráid. Tohon pyehtih puáttiđ meid eres kuávlu nuorah, iäge tuše Ruávinjaargâst ässeeh, muštâl Suvi West. Sunjin kalga almotittiđ, jos áigu puáttiđ mieldi. Suvi nummeer lii 040-1879909 já šleđgâpostâ suvi.west@gmail.com. Tábáhtume Ruávinjaargân uárnejeh Sämitige vyelni tuáimee Skábma-ellekovekuávdáš, Mii servi, Oulu Sámit servi, Säämi taiđârij tuárjumservi já Säämi máttááttâskuávdáš. ¶ – Muorâi viežžâm já sáhhám, Puállunjune eeđâi. ¶ http://www.samimuseum.fi/anaras/yleistietoa/yleistietoa.html (Inarinsaamelaiset) ¶ Kymijuuhâ 69 ¶ PARGOPITÁH ¶ Kamesnyeri = Kaamasnuora ¶ Tááláá-áigásijn stuorrâ šahenavittijn poreh šaveh jáávuid já valmâšfuoddâr. Piemmâm vuávájuvvoo huolâlávt, ko šaveh iä halijduu meendu puáidáhin. Mašineh piemmih elleid, já iššeedviehâ puáhtá kocceeđ aašijd kamerai pehti. Čääsi šaveh finnejeh ain juuhâmautomaatijn. Šaveh puákuttuvvojeh maaŋgâi taavdâi vuástá, já elleituáhtár lii uápis kyessi šahetááluin. Šahetááluh láá tááláá ääigist stuárráh: tain pyehtih leđe paijeel 300 šahheed. ¶ Anarâškielâ ovdedem várás vuáđudum Anarâškielâ servi ry. vuáđudempevdikirje ive 1986. ¶ Jormokuoškâ táálust lijjii naavit já láátu, sävni, äitti, riddoláátu já kyelikiällár. Káivu še lâi. Sävni lâi tuve máddáápeln, tuuveest Kävtteeluovtâ vuást. Luohtâpoođâst lâi meiddei tot riddoláátu. Táálust lâi stuorrâ tupe já kyehti kámmár. ¶   suomumustesieni ¶ Čuákkimij ohtâvuotân puáhtá valjiđ maaŋgâlágánijd faalâdmijd. Purâdem puáhtá tiiláđ meid čuakkimviistijd. Lyeme-raavâdviäsu lii kulttuurkuávdáá vuossâmuu keerdist, aula já čuákkimviistij ohtâvuođâst. ¶ Medialinjâš: Sunna Kitti (tavesämikielâ) ¶ – Jáá, Ante pahudistij. ¶ - Jiem mun tieđe. ¶ Ákku njuává vistig kyepirijd ađâi lyevvee kyepirijd kamâsijn. Tasmaŋa kamâsijd kalga kuškiđ. Ákku koškee kamâsijd muorâst vuollum vuolâttâsâiguin. Sun stellee vuolâttâsâid kamâsij oolâ vâi vuolâttâseh njomâččii lahtâs kamasijn. ¶ Taažâst ij energia nuuvâ, ko Tavemeerâ já Taažâmeerâ pone källeevuáđust lii valjeest eennâmoljo . Jietânâslâš poorámpuárreeh loptejeh taam “čapis kole” jieŋâlâsâst merâpone vyelni. Pargeeh kirdettuvvojeh helikopterijguin puárreid. Oljo poorám já pumppám šuármoo já tälviv jiäŋudeijee vašomeerâ alne lii vaigâdis já varâlâš pargo. Forgâbalij Taažâ leehâst uđđâ poorámkiedi vâi piäsá ávhástâllâđ Jieŋâmeerân kullojeijee Baareencmeerâ stuorrâ oljokäldeiguin. ¶ Puávtáh vuoššâđ piärgupääđeest. Tipte tuoldâđ siämmáánáál ko kumpâspääđeest-uv. Piejâ kyerejum potásijd já suuvrâst kaurasuvrâmijgijn! Määrfih já kumppâseh laa ravâdeijee purrâmušah potásijgijn. Taid puáhtá liegâdâđ nubetuv já toh seilih jieŋâskääpist maŋgâ peeivi. Kumppâsijgijn já marfijgijn suápih myerjih. ¶ Jeesus eeđâi: ¶ Anarâšah ¶ – Pyeri, lam tobbeen aaibâs forgâ. ¶ Anarist 27.10.2015 ¶ Sämikielâ lii kuullâm škoovlâ máttááttâsohjelmân vuáđuškoovlâ vuosmuu ihelovo rääjist. Sämikielâlâš máttááttâs vuolgij joton Ucjuuvâst já Anarist 1970-lovo pelimuddoost. Puoh sämikuávlu vuáđuškoovlah já luvâttuvah adeleh sämikielâ máttááttâs. Sämikielâlâš máttááttâs adeluvvoo enâmustáá vuáđumáttááttâs iheluokain 1-6. Sämikuávlu ulguubeln máttááttuvvoo sämikielâ tuše váhá, mut uáppeemeeri lii lassaanmin. Uási máttááttâsâst adeluvvoo virtuaallávt, viermimáttááttâssân. Sämikuávlu ulguubeln ij lah vala adelum sämikielâlâš máttááttâs. ¶ – Vuoi kaavhâd maht mun polâččim, jis uáináččim ellee muotâäijih, Pieinis-Piäkká eeđâi. – Luhhoost tagareh iä lah. ¶ Sognevuonâ 96 ¶ Lahtosmateriaalist uáinoo, iävtuttuvvoo-uv kuávlu ludijsuojâlemvijđodâhân, vâi eres Natura 2000 -viärmáduv vijđodâhân, teikâ jo kuohtuid aagâi vuáđuld. ¶ Máttááttâspárnááh iä iberdâm Jeesus saanijn maiden. Äšši pisoi sist syeligâsâst, ege sij iberdâm, maid Jeesus uáivildij. ¶ Pargopitáh ¶ Na jis pennuu koddem uáivilin lâi penuvalmai suorgâttem, te tast toh kale luhostuvvii uáli pyereest. Iä lamaš meendugin hitruuh toh vahtâiijah tobbeen varikkosaajeest tast maŋa, ko lâim hävdidâm Kusti-pennuu. Kuássin ij puáhtám leđe vises, et iä-uv turkkiliih oppeet kiävtáččii maašinpistovl, jis kartâččii pennuin vuástáluvvâi. Mist lâi kieldum magasin sajestisanneem maašinpistovlist vahtâvuárui ääigi, tot koolgâi leđe ain lummoost. Leemnâmagasin anneem sajestis makaš provosistij rijdouásipeelijd, veikkâ sist mudoi kuábbáá-uv pelni lijjii ain magasineh sajestis, mielâstis meid tom čaittâlii. Veikkâ návt äŋgiris kiäldu lâi-uv, te aainâs mun toollim tast maŋa magasin ain sajestis, ko vazâččim tobbeen sevŋis iijâst já časkattellim taid kuárus viistijd. Tast maŋa jiem kuássin innig luáštám Leku jieččân uáinus ulguubel ollágin já toh ohtuunis vahtâmoheh-uv paccii meddâl. Nievt tiet tábáhtus meid mottoomnáál páguttij mii puohâid tarkkuđ jieččân lattiimijd tobbeen vahtâsaajeest já vaarâ vahtâoornig puáránij vala tast-uv, veikkâ turkkilij uáivil lâi aaibâs nubelágán. ¶ Issáák lâi puárásmân já čalmettum. Sun kočoi Esau, puárásub kaandâs já eeđâi: ¶ Mooššinsuolluuh = Moossinasaaret ¶ Säämi parlamentaarlâš rääđi (Suomâ, Taažâ já Ruotâ sämitigij oovtâstpargo-orgaan) aalgij 1.1.2013 ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát- já reesuurskuávdáá vuáđudemprojekt, mii nohá 30.6.2014. Projekt válduruttâdeijee lii EU Interreg IV A Nord Sápmi ¶ Kielâpiervâlist piegguuttuvváá táárbu mield ¶ Vuáčust ¶ mij taan veerbâ ohtâvuođâst, mutâ tot lii jurgâlum suomâkielâ myenster mield tuše ¶ 8A Fiskisrääsi lii vorâs niijto šaddo. ¶ Olmoošapinai eellimkuávluh káržuh ¶ tast láá čyeti váimud. ¶ Motomeh ulmuuh láá tagareh, et toid iä sattuu kuássin makken immâšub fiäránijd, nubbijd oppeet sáttojeh veikâ magareh päärtih já tábáhtusah. Lii távjá nuuvt, et ko olmooš lii monnii náál epitáválâš, te taggaar ulmust láá fiäráneh-uv suámáluboh ko eres ulmuin. Ohtâ taggaar olmooš lâi Kasper, kiäst lam jo ovdil mainâstâm. ¶ mainâseh II ¶ 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶ meriáigásii virgekoskâvuotân 15.11.2011 rääjist. Tohálâšvuođâiähtun lii pargo vaattâm škovlim já lasevátámâš lii sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95). Pargo miänástuvvee tipšon išedeh hiäivulâš ollâškovlâtutkos, šiev sosiaal- já tiervâsvuođâsyergi já sämikulttuur tubdâm, hárjánem hahâ- já ovdedempargoost, šiev vuáruvaikuttâstááiđuh sehe nahcâ innovatiivlâš pargohaaldâšmân. Koordinaattor toimâsaje lii sämitige čäällimkoddeest Aanaar markkânist. Pargo váátá mottoomverd mađhâšem sämikuávlu kieldâin. ¶ Anarâškielâsâš jurgâlemvaastâ ¶ Tavesämikielâlâš čällein palhâšui čiččâm Aanaar škoovlâ uápped: Elna Aikio (4. lk), Siiri Ranttila , Tuomas Vest , Hillá Portti (5. lk), Lifu Torikka (6. lk.), Jenna Portti já Xia Torikka (8. lk). Ucjuvnjäälmi škoovlâ uáppein palhâšui kulmâ : Sanna Aikio (8 ihheed), Tuuli Karekivi (9 ihheed) já Mihkku Laiti (10 ihheed). ¶ miestui ruŋgoid já oovsijd ¶ Lii tälvi, uđđâivemáánu já mudágâš kárdumäigi. Onne Matti já äijih áiguv vyelgiđ kárduđ já kárdumân suoi tarbâšává tiäđust-uv pivdusijd. Matti já äijih čokkáv peevdi piällást já rähtiv messigsraaŋgâst riävskákielâváárvuid. Äijih kiesâst suullân 20 seenti kasosii kooldâ pirrâ messigsraaŋgâ nuuvt maŋgii, ko kielâid taarbâš. Tastmaŋa sun čuopâst ubâ viipšâ rasta nuuvt, ete sraaŋgâst šaddeh suullân meetterpele kukkosiih pitáh, main Matti ponjá kielâváárvuid. ¶ äijihšoŋŋâjođos = ukkosenjohdatin 121 ¶ peeivitäsideijee B4 ¶ O Juvduu! -luándupálgá lii olášuttám Meccihaldâttâs Paje-Säämi luándukuávdáš Sijdâ ¶ Sipulišadoh, tegu šiljohervân toollum krookuseh, tulppaaneh já narsisseh šoddâdeh keesi äigin eennâm vuálá uđđá sipuli, mii tálvástâl. Jo tooláá kiđđuv ummool, mii lii lamaš sipuli siste, šoddâd mučis kuká já loostâid eennâm oolâ. ¶ teoreetlii tutkâmušân kuleh jurgâlemteoriah já empiirisâš tutkâmušân vuod ¶ Kielâkäldee, mii nohá 30.6.2014. Proojeekt válduruttâdeijee lii EU Interreg IV A Nord Sápmi. ¶   5. Mii čáciaasan tábáhtui? ¶ Čokkii pargokiirján čuávvoo tiäđuid. ¶  nuuvt 350 ¶ Paavvâl kočoi sii mušteđ puoh maid sun lâi sijjân ettâm: ”Mušteđ eromâšávt anneeđ huolâ kievhijn já hiäjubijn. Jeesushân eeđâi: Lii avdâgâs u b adeliđ ko uážžuđ.” ¶ aldemuustâd. ¶ Kisái jonsahpeeivijuhliijn šoođâi hirmâd tuškâ ko Tiälkku já Piälkku rohhááttáin miestuu tyehin. Rippo-Riijtá kuárŋui vuossâmužžân suáhikierrui já iärráseh čuovvuu suu tegu aldâkkâsah. Hups peri já jyehi muorâkierrust čokkái kissá, ege kuábáškin pennuin luhostum fattiđ oovtâgin kisá. ¶ Lahtos 9 Ovdâškovlâahasii párnáá ohtuujotteem teikkâ vyeliahasin sättein ¶ Maassâd pajas ¶ Já fiijnâ tavlu tast šoodâi-uv. ¶ Pilvi aalgât ollâopâttuvâst ¶ Ko taldrikkeest iä lah innig ko aaibâs mottoom sáávjâš, ferttiim párgádiđ: ¶ Sven-Roald Nystø tiäduttij meiddei Tave-enâmij rääđi jeessânvuođâ já tave-eennâmlâš sämmilâšsopâmuš merhâšume. Aalmugijkoskâsâš pargo ohtâvuođâst láá joođoost tergâdis koččâmušah, moin lii stuorrâ merhâšume maailm algâ-aalmugáid já sämmiláid. Erinomaš tergâd taan ohtâvuođâst lii algâ-aalmugij julgáštâs já OA algâ-aalmugij pisovâš foorum vuáđudem, sehe Barents-ohtsâšpargo já arktâlâš aalmugij koskâsâš ohtsâšpargo. Sun mainâšij vala, et Ruotâ Sämitigge ij lah vala halidâm servâđ Säämi Parlamentaarâlâš rááđán já Ruošâbeln lii vala koskân aalmugorgaan vuáđudem. Sun tuáivui, et viiljah já uábih tain enâmijn servâččii Säämi Parlamentaarâlâš rááđán nuuvt jotelávt ko máhđulâš. ¶ áimuvuovdâ = ilmaontelo 16 ¶ Já nuuvt sun vuolgij tuápudâttâđ ton muorâ mield kieđâi vievâst. Ko sun lâi peessâm suulân pelimuudon, te patâritij, ij nahcimgin tolliidâttâđ já koočâi toi kálágâm poškâi oolâ. Mijjân iärásáid tot kale lâi hitruu uáiniđ, mutâ sunjin olsis ij táiđâm leđe. ¶   vihersillihapero ¶ 44B Kuácceevyevdi kuávlu = ■ . ¶ lusâin pyehtih pyerediđ čuuvtij sämikielâlâš palvâlusâi ornim já säämi kielâlaavâ olášume. Säämi ¶ 9 Snuđenjune juuđij kesiluámu ääigi kirdemmašináin puohâin Tave-enâmij uáivikaavpugijn. Sáárgu Snuđenjune kirdemjođáttuv káártán já noomât uáivikaavpugijd. ¶   III - Naa, Ánná mieđettij. Taat lii nuuvt vaigâd. ¶ Anarâš- já nuorttâlâškielâi máttááttâs toorjân láá almostum kuohtuid kieláid ohtsis nelji sierâlágán poster. Posterih aneh sistees kuuvijd já noomâid argâpihtâsijn já káárvuloosijn, heŋkselijn sävnitakkijd. Posterih láá uáivildum máttááttâs toorjân kielâpiervâláid, peivikiäččusoojijd já sämikielâlijd luokkaid. ¶ pargeidis tiäđu sämmilijn, sii kulttuurist, ohtsâškodálâš sajaduvâst já historjást. Taat tiätu ¶ Nuorttâmeerâ.....109 ¶ Muotâteatter ¶ Tun tiäđáh puoh. ¶ Anarâš čäällimvyehi ¶  kuás jurgâlâm: Ilmari Mattus ¶ peljipunceh = korvatulpat 136 ¶ a. Mane Tavepoođâeennâm juuvah tulveh masa jyehi ive? ¶ Kaalduáivi, Paištuoddâr já Myeđhituoddâr meccikuávluh ¶ Urpo Vuolab väriovdâsteijen meccihaldâttâs Ucjuuvâ ohtâsâšpargojuávkun ¶ tirlihhááš.....79, 82 ¶ KASPER KÁVNÁ SKIPPÁÁR ¶ Fakkist Jeesus jieš čuážui máttááttâspárnáidis kooskâst já eeđâi: ¶ – Addâgâs, jis eeđâm, mut mun kale lijjim vuordâčmin njaalgâ kiŋkkuhaajâ puátimin njunán! Aaibâs tego tääbbin miinii ličij kuoccâgmin! ¶ – Jieh-uvks tun lijkkuu ruánáá iivnán, ko algih päiniđ tuu puuvsâid čuovjâdin? koijâd Heikkâ Heendâst leikkušemdiet. Hendâ povvâst Heeihâ saavâid, ko kárvudât ruškis puvsâidis. ¶ Mii ulmuid tun lah? Mikä ihminen sinä olet? ¶ Čuovâkovvejeijee oovtâstpargokuoimijdiskuin. Kooveest čižetpeln: B.O.D-Corp Banca -paaŋki soijimuásáduv jođetteijee Pedro Rendón Oropeza, čuovâkovvejeijee Antonio Briceño, paaŋki irâttâsovdâsvástádâsuásáduv värisaavâjođetteijee Milagro González, ambassaadâ ovdâsteijee Mikko Pyhälä, Sämitige värisaavâjođetteijee Irja Seurujärvi-Kari, paaŋki stiivrâ saavâjođetteijee Víctor Vargas Irausquín já María Beatriz Hernández. ¶   7.1 Huksim 14 ¶ Ittáážist jiem tieđe, mut halijdiččim siäiluttiđ kulttuur meid máhđulijd párnáidân, vâi sij liččii ávusuboh; tyestiluboh já eenâb ovdâskulij viggeeh ko maid mun jieš lam. Nuorttâsämmilâš kulttuur hástusin uáinám kulttuur imago uđâsmittem sehe mielâkiddiivâšvuođâ lasettem tai epistäđis mediaseksuaallâšvuođâ aaigij! Jieš lam finnim taggaar kove, et mii kulttuur lii uási historjákiirjijd, ij täst já tääl eeleev. Puárásubboid merideijeid kesimáin táátum, lyeštiđ halulijd nuorâid väälditoppiittâhân kiddâ, tobbeen toh nubástusah puátih, nuorâvuođâ vildâ vuoimijn pehtilittum häämist! ¶ 14.05.96 : Eellim bussijn Helsig kaavpugist tipšomin ašijdân (munnuu ijjâsaje lâi alda Helsig–Vantaa kirdemhaammân): Eellim Suomi Seura toimâttuvâst Mariankatust (300 meetter keejist lii Suomâ täsivääldi presideentâ lanne), kost selvâttijm munnuu máátkân čyeccee koččâmušâid. Ko toh lijjii oornigist, te ucâluvvim maasâd Vantaa kuavlun. Peivi lâi liegâs já nieidah muččâdeh nuuvt, et jiem toollâm hirmâdgin huápu Vantaan monâdijn. Maŋeláá ehidist mälistim poccuu steikkuu, mon purrii kandâm Anssi, suu viiljah Peter, sehe Harri nieidâskipárijnis Heidijn já mun. Steeikâpiärgu láim puáhtâm jiehtinâš fárustân Avelist. ¶ iälus olášuu muu táttu, mut tuu. ¶ Čääli čuávvoo lovvoid hieroglyfijguin. ¶ Sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs Suomâ škoovlâin 2011-2012 ¶ * Eehidpeivikähvi já teejâ viežžâmpeevdist já njálgá kähvileibi ¶ 4. Keeijâd kuohtui čolmijguin monnii áigáá. ¶ H E L L D U V P E I V I ¶ Vuáđulaavâ 22 § mield almos väldi kalga turviđ vuáđuvuoigâdvuođâi já olmoošvuoigâdvuođâi olášum. Haldâttâs oovdânpyehtimist vuáđuvuoigâdvuođânjuolgâdusâi väldimist vuáđulaahân páhudeh, ete njuolgâdus ulâttiččij almos vääldi turvimkenigâsvuođâ aalmugijkoskâsâš sopâmušâin torvejum olmoošvuoigâdvuođáid. Aalmugijkoskâsij olmoošvuoigâdvuotsopâmušâi siskáldâs miärášuvá aalmugijkoskâsij kocceemorgaanij vuáháduvvâst. Haldâttâs oovdânpyehtimist mainâšeh eromâšávt aalmuglâš- já poolitlij vuoigâdvuođáid kyeskee almossopâmuš (KP-Sopâmuš) já Euroop olmoošvuoigâdvuotsopâmuš (HE 309/1993). ¶ Tallet Iŋgá ruásikuođij: ¶ Eennâmtiätu ¶ Iäččâm já Issá-čeeci jurdâččava: tääl tot kale sunnuu skippáár taaiđij jallom ko nievt omâsávt lättee. Mutâ kale suoi pessain povvâstiđ ko kandâ mainâstij ete maht sunjin lâi keevvâm nieidim hommáást. Kaandâ jieijâs mielâst tot kale ij lam ollágin hiärváá. ¶ 3. Mii tábáhtuvá já mane? ¶ västidim, et tiäđust-uv. Mun jiem tarbâšâm smiettâđ tom ollágin. Tot lâi muu mielâst nuuvt pyeri ¶ PÄNITUODDÂR MECCIKUÁVLU Hammastunturin erämaa ¶ ohtâduvâid < ohtâdâh = yksikköjä < yksikkö 25 ¶ b. Maht kuuđhah ávhásteleh šaddoširâiguin? ¶ Kost láá enâmustáá jäävrih? ¶ – museoviste huksejeijeeh (pargeeh) 50, ¶ – Na hirmâd maŋgâ, suu enni västidij. ¶ 8. Tiänu ¶ “Taan kiđđâtäälvi čäälliv kyehti luvâttuv uáppee anarâškielâ yo-čälimijn. Nubbe čáálá eenikielâ iskos já nubbe vieres kielâ iskos. Taat tábáhtus lii historjálâš anarâškielâ ovdánmist, lii vuossâmuš kerdi ko anarâškielâ čálloo pajeuáppeečälimijn. Lâihân kale ohtii ovdil-uv ohtâ uáppee, kote lâi halidiđ čäälliđ anarâškielâ, mut talle iä álgám tom orniđ. Tot tábáhui 1980-lovo aalgâst, jis olmânáál muštám.” ¶ - sämmilâš feerim. Valjii mottoom čuávuváin: ¶ 5 Ivnii já noomât káártán Skåne. ¶ Kuorbânjargâ TII.1963 Njellimvuoniist, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ Lam jottáám vuáđuškoovlâ já tast maŋa oppim oppâsopâmuššáin pajeolmožin Säämi máttááttâskuávdáást. Máttáátteijen lâi iäččám, já teoriaohhoid juuttim Aanaar Tuáivunjaargâst. Tobbeen peesâi uápásmuđ eres nuorâ pajeulmuid, kiäh lijjii meid vuálgus sämikuávlust. ¶ 5 Maht tuu pääihist vuosâišetarbâšeh já talkkâseh láá vyerkkejum? ¶ Almottâtmeh majemustáá 24.1.2014. ¶ Säämi Kielâkäldee almostit sämikielâi uđđâ terminologia já noormâid. ¶ Áárvustoonnum saavâjođetteijee, ¶ H E L L D U V Á I G O D  H ¶ 000 jienâvuoigâdvuođâlii Suomâ aalmugjesânist lii vuoigâdvuotâ toohâđ ovdâskoodán alguu laavâ aasâtmân monnii ääšist. ¶ - peivimäälis stellejum peevdist ¶ ´Sämmilijn iä lah kuullâm, et sij liččii puáttám teehi kosten. Sämmilâš lii lamaš páihálâš ässee miätá Sämieennâm, já ko sämmilâš äiginis orostâlâi täin riddokuávluin, iä merâriddoost lamaš talle eres ässeeh. Tallaa ääigi lâi sämmilijn pyeri aassâđ já eelliđ. Já sämmilâš lii aassâm miätá ruátálâškuávlui-uv. Talle iä lamaš táluliih tain aldasijngin; sämmiliih iä ubâ tiättámgin et liččii lamaš eres-uv ulmuuh ko sij jiejah.´ ¶ Maassâd pajas ¶ Ovdâsijđo ¶ Ridoi muorâin uáinojeh meid čoođgij ( Bucephala clangula) vuovdah. Vala mottoom ihelove tassaaš páiháliih ulmuuh šoddâdii čoođgij moonijd. Raavadvaljaas maneh adelii taarbâšlijd laseravâduvvâid kuhes täälvi maŋa, ko purrâmâšah lijjii iänááš kiäppánâm. Vala taan ääigi-uv ulmuuh stellejeh vuovdâid čoođgij várás. ¶ Toh tehálâš-uv kiđđâpargoh-uv ovdánii já ko muotâ já tuáli lâi suddâm, te peesâim kendiškyettiđ pottáákpiälduid já kalveđ potákkijd nuuvt, et toh liččii kolvum jonsahpeeivi räi. Tast maŋa liččii jonsahpeeivi markkâneh Anarist, kuus iänááš uási čovčjávrálijn vaarâ vuálgáččii, mut mun kale jiem áigum innig toho vyelgiđ. Ton sajan vuálgáččim Sevžjáávrán Veikko-veerdi kolliistâllâđ tiätu ääši tiet. Mij lâim jo škoovlâst makaš váháš hárjuttâllâm valastâllâm; nurdâdâm kuula, njuškom kuulmâläävhi, kukkoduv, aloduv já motomin meiddei stávránjuškom-uv. Veikko lâi rammum sust lemin šiev kukkoduv- já aloduv njuškomsajeh Sevžjäävrist já taid muoi vuálgáččáim testađ. Eštus tobbeen Lávunjargâmaddust lâi täsivis kuolbânâš, mast lijjii še čunoitiälhuh. Taggaar paaldân Veikko lâi ornim alodâhnjuškimsteelligijd, main lijjii senttimitoh já viiđâ seenti kooskâi rääigih spijkkár čuoggim várás. Tirrájeijee spijkárij oolâ puovtij stelliđ rima tiätu alodâhân. Veikkoost lâi suu jieijâs alodâhnjuškimvyehi, maid sun jieš kočodij “sisäjalantyylin” . Must alnaangis lâi vyehi, maid mungis kočodim “saksaustyylin” . Veikko lâi kuhheeb já juálgáb, te sun peesâi ain mottoom seenti aleláá ko mun. Siämmáánáál keevâi kukkoduv já kuulmâläävhinjuškomist-uv, mut stávránjuškiimist lijjim mun pyereeb. Veikko lâi váldám eejis lyevistáávrá, váháš karsâstâllâm já šolbiistâllâm tom, moin muoi njuškoim já ušom pessáim pajeláhháá kyevti meetter aloduvâst paijeel. ¶ kaass ¶  vuoijim Muu hobby ¶ Room. ¶ piäsá fáárun väzziđ. ¶ 6. ¶ Skipárušah keksejii oovtâst maaŋgâid hävskis sierâid. ¶ Kielâpalhâšume puáhtá uáivildiđ pargoid, moh sajaduveh uáli vijđht jieškote-uvlágán toimâsuor ¶ kuávžur, kuávžur = taimen ¶ Epiosko 22, 39, 40 ¶ Kejâstâllâp tääl váháš, maht Stuorrâvuonâ kavpâšem ornejui. Hyenes käldeeamnâsij tiet maaŋgah koččâmušâh pääccih vástádâsâittáá. Maid ovdâmerkkân tiettip markkânij toollâmaaigijn? Vovdi meridij markkânij peivimeerijn ain ive 1873 räi. Lii jurdettettee, et talle piäijojii kiddâ peivimereh, te-uv lijjii tohhum Alattiäjust jo ivveest 1844. Voovdist lijjii vädisvuođâh toimâđ puohháid mielâmield. Kävppialmai koskâvuođâst (nuvtko meid aalmug kooskâst) lâi rijdo markkânij toollâmääigi háárân. Vovdi kaartâi távjá joba atâštusâi vuálá. Nubenáálá, ko Alattiäjust, kost markkâneh tuállojii ivijmield, Stuorrâvuonâst lijjii tuše čohčâmarkkâneh. Toollâmäigi rievdâdij ucánjihhii, mut iänááš markkâneh tuállojii skammâ-juovlâmáánu mulsâšume suulâin. Toh pištii táválávt kyehti peeivi (motomijn käldeetiäđuin sárnoo kuhheeb ääigist). Suijâ toos, manen Stuorrâvuonâst tuállojii čohčâmarkkâneh, lii kietâdâllum ovdláhháá. Ive 1830 maŋasâš äigi addel jo aaibâs uđđâ kavpâšemkove. Innig iä tuárnusliih čaittâlâm uáiviuási, mutâ tom saje lijjii váldâm taažâh, eromâšávt Várgái já Čäc´suolluu kävppijâsah. Ko tutkâp taid härvilohosijd čielgiittâsâid, moh láá kevâttâsâst, te niävttá lemin nuuvt, et poccuupiärgu, poccuunäähkih, peeskâh, njuppâheh já toi västideijeeh lijjii tääl pehtilumoseh nuuvtettum “tuodârtävireh” . Tagarijn tävirijn, te-uv ullo, puuzâh, luosâ, riävská, kamuvsyeini, jno. lâi ucceeb merhâšume čielgiittâsâin (čielgâsávt ekonoomlâš). ¶ Pengilly 15.6.1998 vuossargâ . Vuossâmuš pargopeivi. ¶ 158A Maid algâulmuuh láá keksim elimis helppiimân? ¶ Lasetiäđuid pargoost addel Sämitige má. haldâttâhhovdâ Pia Ruotsala p. 010 839 3106. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi. ¶ pasteđ, pastam, pasta = pystyä ¶ Erkki Itkonen INARILAPPISHES WÖRTERBUCH ¶ 13.30 Petter Morottaja: Maht anarâškielâ kalga tipšođ? ¶ Mut mij čuorvijm, – Hei luuhâđ, kiäldu! ¶ 1 tp liäibumpulvereh ¶ Ánná ij kavnâm čovduurääigi uuvsâst nuuvt älkkeht. Käytävä lamppu lâi cuovkkânâm, já tot lâi-uv viehâ konstâ lekkâđ uuvsâ sevŋâdâsâst. Viijmâg uksâ lekkâsij; suu láigueemeed poođij ijjâpäiđistis uuvsâ lekkâđ, ko kuulâi Ááná skovijdem. ¶ Unna Junná aalgij ive 2007 ¶ Miärádâsah ¶ - Smietâm jyehilágán aašijd. ¶ Purrâm já juuhâm iävá tom uážugin ááigán, pic taah säänih “tii oovdâst adelum já kulgâttum sudoi addâgâsaddelmân” . Taah säänih oovtâst rumâšlâš purrâmáin já juhâmáin láá sakrament kuávdášlâš saje. Tot kote täid saanijd osko, oomâst tom maid toh tuálih siste já celkkih, nomâlâsân “sudoi addâgâsadelem” . ¶ Tieđettemčáluseh ¶ – Já kievkkân vistekáálvuh-uv láá tast siämmást kuorbâm, Siäsá čielgij pooliskuáhtás. ¶ vuáđuld puáhtá toohâđ juurdâpuáttus, et anarâškielâsâš KR92 vuáđuld jurgâlum Uđđâ ¶ Issá-čeeci já Jussi še huámášáin Vuoli, algijn imâštâllâđ ete mii lii sunjin šoddâm, – lii nolâspuuvsâi, salo já ráápu juna vavnukoorvijd já karrood hirmâđávt. Ko čielgâi ete mabdem lii tile te suoi-uv moonain iššeen. Povvijn suoinijd já oovträäđist finnejii Vuoli poođâ tommit putesin ete puovtij puvsâidis pajediđ. Kálágâm poškâháájâ sunjin paasij ton tove muštottiđ Oulu asema hiivsigist. Lâi ton poškâhaajâst miinii aavhijd Vuolin, veikkâ lâi juna tievâ ulmuin, te sust lâi kubdâ saje, ij ohtkin halijdâm meendu alda pokkiđ. ¶ Partikkâleh : Áámmátkuálásteijee ađai Kaabi Piättâr Jovnâ (Jouni Aikio) stuorrâlänipiivdost Aanaarjäävrist. ¶  vuáttámušâid, ryevdikuálmihâš = kolmipiikki 182 ¶ Lasâčuoškah – Ikkunasääsket ( Anisopodidae ) sulâstiteh mottoom muudon sieivâ čuoškâ já noomâs toh láá finnim tast, et toh távjá ucâluveh siisâ suoivui, ko toh oceh suáijáás saje, mut ko vigâškyeteh olgos, te talle toh šaddeh tupelassáid. Lasâčuoškâin ij lah njamonjune já suovsah ovdáneh mieskee kuobbârijnjá putestemrakânâsâi nješšiáldáin. ¶ 5. Piivde haavijn tâi kievkkânsillein uccâkuáláid já čäcitiivrijd. Nuurâ meiddei skuápuid já skáálžuid. Lasseet taid liitán. ¶  + tiätukoortâ. ¶ Poođijm Keđgivyeppeejäävri luus. Na kulnâseh kale lijjii veikkâ mon-uv ennuv, rido alda lâi kulnâstuákki. Uuláhân njaavâi riidon já paajij kuohtii. Kulnâseh iägo kirdelistii kuávdooláá jäävri, mottoom puzzâ tuše paasij toos kobđodiđ. Talle munnust nubbe moonâi nubebel jäävri cogâdiđ luuddijd já muái pačâláim te-uv suáđist te, mutâ iän finnim maiden. Na mun iskâstim olmâ havlâlemnuin pääččiđ, kulmâ lode eštus finnejim-uv. Talle muái coggain oovtâ lode riidon já jiejah nohádistáin. Nuuvtpahân lijjii puáttám-uv lodeh já Uulá oppeet tuávlui taid, mutâ ij finnim vuodgin maiden. Jos muste iä liččii lámáš toh rievtis havlâlemnuuh, te láin kuáruskieđâi maccâđ maasâd pááikán. Tääl munnust lijjii kuittâg-uv lovmat lodded, olmâ lemnui áánsust toh-uv finnâšuvvii. ¶  kuássin 07.11. 08.30 – 12.30 4 h ¶  ravvuuh tálutuálučääci . Päikkituáluin juhâmân, määlistmân, posâdâtmân já om. hiivsigvuovdâ toidemân kevttum čääci. ¶   Muddo 2 Vistig pargeejuávhust meridum pargeeh totkeh oorniglávt sisteviistijd ¶ - Sämikielâlii peivitipšo turvim Kärigâsnjaargâ siijdâst 22 721,89 € ¶ Kooveest Sämitige värisaavâjođetteijee Irja Seurujärvi-Kari. ¶  iä WSOY 1962. ¶ Sulgušjäävri tupekiädán kuleh valjeest puáris visteh. ¶  labdeh Pengilly 20.7.98 vuossargâ. ¶ syeinimáánu ¶ Kuáhtájim taan lode vuossâmuu keerdi paijeel kulmâlov ihheed tassaaš Ruošâ rääji aldasijn Kierdduáiváást já veikkâ mielâstân tubdim maka puoh säämi luudijd, te taam lode jiem tubdâm. Ááddár räjikocceemsajattâhân puáđidijn uuccim loddekirje já tobbeenhân tot kavnui noomáin keräkurmitsa. Tast maŋa jiem kuáhtám tom innig tien kuávlust já moonâi-uv kuhes äigi – suullân 20 ihheed puáttee kuáhtáámân. Aassim jo talle Avelist, ko Suomâ luándusuojâlemlito páihálâš vyeliservi Inarin luonnonystävät ry. ornij ive 1994 loddevandârdem Rästikáisáid (toh láá toh ollâ tuoddâreh Taažâbeln, moh uáinojeh Pecikkon-uv). Ton reeisust kuáhtájim laahul nube keerdi ko lâim maccâmin tuoddârist Liävájuuvâ kuávlun. Kiinii mii juávhust huámášij, et mottoom lodde kiirdâš eeđeest aldasijn já taaiđij leđe Sirjola Esko, kote tuágádij, et tothân lii-uv laahul já piervâl še ferttee leđe täin aldasijn. Talle kiinii aaibâs vahâgist aaicâi lällee laahul já ko motomeh taan seervi ulmuin tubdii lode lattim pyerebeht, te kiinii peevij taan lällee laahul aaibâs paaldân já taaiđij joba njavhâdâm-uv ton seelgi. Ulmuuh, kiäin lijjii kamerah mieldi, spuákuttii kuuvijd, mut must ij teivâsâm leđe kamera eidu talle fáárust. ¶ 178 ¶ Pilvi aalgât ollâopâttuvâst ¶ – Lah-uvkâs tun aaibâs jallom? Iŋgâ lii lam tieggáár vaarâst já tun tuše toin almain stuulah. ¶ 4. Jurgâl kolmâ čassijn tevdum puurki kartoŋg vievâst vuálusoivij. Jis luhostuuh, te čääci tuálá kartoŋg sajestis. Jis jieh luhostuu, te čääci stirccáá áldás. ¶   Tääl sun jo tieđij, et sun lâi tulkkâm leđe pääihist siijvost. Ij sun ovttuu vaijaam čokkáđ čokkiimin legoid, ko enni njomâttij tâi uáđđááttij tâi halijdij vuoiŋâstiđ já luuhâđ aavisijd. ¶ 1. Matts Samuelsson (Matti Saammâlkandâ, j.1745) kandâ Johan (Juhháán) varrij Taažân 1750-lovvoost. Nubbe kandâ, Matts (Matti, š. 1735) varrij Kárášjuuhân, kost tooimâi máttáátteijen. Suu viiđâ nieidâ maajeeldpuátteeh kávnojeh nuuvt Finnmarkist ko Ucjuuvâst-uv. Kirječällee Matti Aikio lâi suu nieidâ ákkuv. ¶ Sämikulttuur jottee eellimtääpi ij lah kuáđđám enâdâhân ennuvgin pisovijd toovlášmuštoid. Enâdâhân láá pááccám madârvanhimij kuátišiljoh, kiäinuh, käärdih já rakânâsah. Sämmilâš luándun lohtâseijee kulttuurärbivyehi iälá-uv mainâsijn, juoigusijn já päikkinoomâin. Sämikuávlust lii uáli riges sämikielâlâš päikkinommâvuárkká. Päikkinoomah muštâleh el. kuávlu kiävtust, historjást, oskolduvvâst, tábáhtusâin já iäláttâsâin. ¶ , sämitige ovdâsteijein jieškote-uv ¶ salttiđ, salttiim, sälttee = suolata ¶ Säämi puárásijpargo ¶ Luándusuojâlemlaavâ mield luándudirektiiv lahtos IV šlaajâi luándust uáinojeijee já pisovávt kiävtust orroo lasanem- já vuoiŋâstemsajeh tegu ovdâmerkkân saimaanárju piäju, láá njuolgist láávâ mield suojâlum, ijge taid uážu tuššâdiđ teikkâ hiäjudiđ (luándusuojâlemlaahâ 49 § 1 mom.). ¶ 10. loho ¶ Skammâmáánu ¶ b. Muštâl jieijâd iiđeedtooimâin. Maid aašijd poorgah iđedist? ¶ Kilohaili ¶ Kielâ : islandkielâ ¶ Kooveest kamuvsyeinivierâ puunnjâm já kuovlâlem valmâš vierân. Kamuvsuoinijn finnee lieggâ, koške já njaalgâhajâsijd ´suhháid´ kammuu siisâ. ¶ Njäähi kođá kaskoo kolmâsumos täälvi kiäđgáás ponneest. Uccâ meiničalmaah sodâsteleh pone paajaabeln. Čiivgah kočâtteh korâidis iäskán kiđđuv. ¶ Sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuotâ vááijuvlâš Suomâst ¶ tavlustuvvâst 12. ¶ ČUÁKÁNKIÄSU ¶ Sämikielâlâš oppâmateriaalpargo ¶ - Mon kuhháá jurdáh moonnâđ val ovdilgo mij lep Kiv´s... Mii tot lâigin? ¶ (spiekâstemjuávkku nr 2), tastko koččâmuš lii kyevti ulmust já anarâškielâst lii kiävtust ¶ Tot nommâ meerhâš: Immeel lii šiev. ¶ 2. Toolâ čižetkieđâ pävirruulâ paaldâst. ¶ 35-60 cm ¶ Sämitigge vuárdá Suomâ haldâttâsâst jotelis miärádâs olesváldálâš sämikielâ iäláskittemohjelm jotonpiejâmist, páhudij sämitige värisaavâjođetteijee Irja Seurujärvi-Kari Ruávinjaargâst. ¶ 17 ¶ Elias Lönnrot ¶ Mun lam šoddâm nuorttâsämikielâ já kulttuur kooskâst: eeči lii sárnum ovttuu nuorttâsämikielâ já nuuvtko ettim, te puásuipargoin lam šoddâm leđe mieldi. Katril lam šoddâm tánssáđ pirrâ Suomâ já ucánjáhháá olgoenâmijn-uv. Sämikielâ ja kulttuur láá munjin teháliih já luvâttuv maŋa halijdiččim-uv luuhâđ nuorttâsämikielâ máttáátteijen já varriđ oppâi maŋa maasâd Čevetjáávrán. Tâi jis jiem aaibâs mattáátteijen, te aainâs halijdiččim porgâđ mahtnii kielâ já/tâi kulttuur syergist. ¶ Säämi tyeji koveráiđu ¶ Säämi máttááttâskuávdáš lii áinoo áámmátlâš oppâlájádâs Suomâst, mii addel máttááttâs meid sämikielân. Ton pargon lii palvâliđ sämikuávlu já ton iäláttâseellim. ¶ Bakteereh láá siemin oovtsellâsiih iäláneh, maid uáiná tuše mikroskooppáin. Bakteereh eellih enâmist, čääsist já eres iälánijn. ¶ 10° ¶ kappeerpäiski ¶ Kirjeest láá totkee siijđoh, main finniih ravvuid siemin iskosij toohâm já čáittusij nuurrâm várás. Täid tutkâmušâid puávtáh porgâđ pääihist, jis eppeđ kiergân porgâđ taid škovlâääigi. ¶ Lippu tuhhiittui sämmilij virgálâš symboolân sämmilij 13. tave-eennâmlâš konfereensâst Årest 15. porgemáánu 1986. Siämmást tuhhiittui meiddei nubbe aalmuglâš symbool: Sámi soga lávlla/ Säämi suuvâ laavlâ. ¶ 58. Rapu já skálžu iälustává jävriponneest ¶  adverbiaal 2. India 28 800 ¶ täst ¶ Kavnih kiiđâ vuossâmuu kuká. Uážuh ovdániđ 3 läävhi. ¶  táválii 6. Nuorttâmeerâ čääsi nommâ ¶ - Äkkiä karkuun, nyt se hyökkää!!! ¶ Talle Muumistáálu čaranij naharijnis já luptij uávis suoinâlmâsâst. ¶ Mun kal kuorâm madâräijihâm ¶ (kuutti). ¶ SÄÄMI SUUV LAAVL ¶ Kilbisjävri = Kilpisjärvi ¶ – Purrâmâšpitáh váháš já muáddi ravžâ roopâ, iskâdim ucánjáhháá koddepiivdo... ¶ Ánná ij kavnâm čovduurääigi uuvsâst nuuvt älkkeht. Käytävä lamppu lâi cuovkkânâm, já tot lâi-uv viehâ konstâ lekkâđ uuvsâ sevŋâdâsâst. Viijmâg uksâ lekkâsij; suu láigueemeed poođij ijjâpäiđistis uuvsâ lekkâđ, ko kuulâi Ááná skovijdem. ¶ Äpilume lii äävi vijđánem ovdâmerkkân käärji lijge korrâ kuáđuttem keežild. ¶  talo. Lävdikodeh kalgeh ovdâstiđ nuuvt pyereest ko máhđulâš Suomâ sämmilij kielâlâš já kuávlulâš juávhuid sehe šiev äššitubdâmuš toimâsyergistis. Lävdikudij pargoin lii meridum sämitige pargo-oornigist. Lävdikodeh hoittájeh jieijâs toimâsuárgán kullee tieđettem. ¶ sávnoo = saunoja ¶ Talle eeči luovvij soobijd, adelij jieškiäs-uv oovtâ já eeđâi: – Iskâđ tääl, finniivetteđuv soobijd rasta! ¶ 2. Jurgâlus. Taan veerstâst láá kyehti jurgâlus anarâškiellân, moh spiekâsteh sehe ¶ _ _ _ ¶ planktontiäppu . Kj. plankton. ¶ Saul lâi kuullâm et máttááttâspárnááh lijjii Damaskosâst. Saul moonâi pajepaapâ luusâ já táátui pákkumreeivâ, mii adeličij sunjin vuoigâdvuođâ väldiđ kiddâ puohâid, kiäh uskuu Jeesusân. ¶ 9.10. Taažâ Sämitige vuáđudempeivi ¶  piilkui Sápmelaš lâi Suomâ vuosmuš sämikielâlâš äigipajelostâ. Tot almostui tavesämikielân iivijn 1935–2002. Anarâškielâ servi ry . lii almostittám Anarâš-loostâ ive 1987 rääjist. Suomân puátih meiddei Taažâst almostuvvee tavesämikielâlâš loostah. ¶ Mut taat ij lah kale väldee. Ij Vale lah kal jieš uáinâm kuássin viäruväldeid ige kävppijâsâid tondet ko sun läävee ain ohtân perruinis vyelgiđ Luovtâsmáá tuáhá ton puudân ko tagareh jotteeh maneh lappâd. Ige suu kuáđi lah vala kihheen kavnâm. Vale lii kuullâm, et väldeeh láá maaŋgâs fáruluvâi, já sist lii ennuu kálvu fáárust. Já täälvi ääigihân sij mudoi-uv läävejeh jotteeđ ege návt pievlân. Mut taan almast iä lah ubâ evvisehkin ege makken. ¶ Ruopsis-Hilkká vuolgij já sun ooinij riämnjá. ¶ 4. ¶ Ele keevti tušás Imelâd noomâ, ko Hiärrá ij kyeđe rááŋgášhánnáá tom, kote suu noomâ tušás kiävttá. ¶ kilohaili ¶ Motomijn Natura 2000 -viärmádâhân jurdâččum kuávluin ij lah tárbu algâttiđ sierânâstooimâid. Täin kuávluin suojâlemmittomeerijd puáhtá tárbâšân turviđ jo-uv kaavaamijn tâi eres eennâmkevttim lopeoornigijn, moh láá laavâin já eres-uv lavváid vuáđuduvvee haaldâtlâš stivrimoornigijn, moin čielgejuvvoo maŋeláá. ¶  monnii – Vyelgi peri! ravvij jo Hanssâ-uv. Jiem ááigu muštâliđ iännásâd, sun povvâstij. ¶ – Na piäiváá. Tääl tast láá pasâttâssân innig siemin pittááh miätá alme! ¶ - Ij lah, mij häldeeh tuše ettâp oovtâ keđgišlaajâ pasekeđgin já taat juhâmâš kolgá taggaar keeđgi siste. ¶ Nuorâičällee västid ¶  ij terijd, main lii äššigâš mietâmâš äššigâšregisterân, já mast čiälgá tot sämikielâ, moin sun haalijd jieijâs palvâluđ. Registerist kolgâččij čielgâđ, et haalijd-uv äššigâš njálmálâš já kirjálâš palvâlusâid sämikielân. Register kolgâččij leđe aktiivlâš kiävtust ain äššigâškuáhtáámij ohtâvuođâst já ton vievâst puávtáččij čuosâttiđ sämikielâlâš palvâlusâid. ¶ taveviestâr tavenuorttii ¶ TUTKÂP ČIELGITÄVTITTEMES ELLEID ¶ Luándusuojâlemlaahâ ¶   10. Päikkikuávlu čääsih ¶ 4 Tiäđáh-uv, ¶ MV: Nuuvthan tot lii. ¶ Kyelisieidi maccâm (Anarâš, 1998) fiktiivlâš ¶ Maggaar lii Tave-enâmij šadolâšvuotâ? ¶ Sämmiliih kirhoost -seminaar Dolla-salist. Pirita Näkkäläjärvi. 4.2.2012. ¶ 2. Pase kááhu 200 astesâš uuvnâst suulân 25 miinut. Tipte kááhu čuáskuđ. ¶ 2. Reinist piäsá kanavai mield kidâ Tonava räi. ¶  CELKKUST Verbaal 1. India 21 770 ¶ TEKNIIK JÁ PIERGÂSEH: ¶ muorâstuvvâst. ¶ 23 artikla ¶ Tatra-väärih, moh kullojeh Karpaatij várádâhân, láá Šlovakia já Puola rääjist. Toi pirrâ láá ucckaavpugááh, já vaarij peht monâdijn maangah Suáluičielgi lágáneh siijdah, main lâi aainâs-uv ohtâ čierâstâllâmkuávdáš. Velka Lomnica lâi toi kaavpugij já siijdâi kooskâst orroo sijdâ, kost aldemus čierâstâllâmkuávdáš lâi suullân 15 kilomeetter keččin Tatranská Lomnicast, mii kuulâi meiddei Tatra stuárráámusáid kuávddáid. Mii hooteel Velka Lomnicast lâi ucce mut pyeri. Tobbeen iä lamaš eres ulmuuh, ko lâi off-season äigi. Mij lâim tobbeen kyevti hooteel tuállein, te tot lâi aaibâs tego mij liččijm moonnâm kiännii táálun aassâđ. Tot hooteel čaaitij-uv eenâb stuorrâ táállun ko hotellin. Luhhoost nubbe tuállein maatij uáli jo pyereest eŋgâlâskielâ, te sun puovtij muštâliđ mijjân puoh, maid lâi máhđulâš porgâđ. ¶ Tiäđust-uv talle jiem addim tagarijd aašijd, mut návt maŋeláá juurdâštijn suuvâ “skääpist” láá sáttá m leđe já sättih leđe ain-uv mottoomlágáneh komeh, ađai tagareh paijeelmiärá l âš nuáđih, m a in taah lihâttusân šoddâm ulmuuh tiettii já moh láá kuohtuid tááluid, ađai perruid sriäváidittám já m ain mist maajeeldpuáttein ij lah onnáá peeivi tärkkilis tiätu, teikkâ ep tuostâ tain vala mainâstiđ. Návt maŋeláá juurdâštijn masa jo vávjástâlâ m, mast lii lamaš saahâ, mut tot lii nuuvt rašes äšši, et tast ij tuostâ ubâ uvástâllâđgin. ¶ – Joo-oh, tast siämmásthân piäsá váhá hárjuttâllâđ tom-uv kähteepivdem, Njorttâ nonnij já aalgij vuáppáđ kárbáin maassâd riidon. ¶ Jylland, Skagerrak, Kattegat, Själland, Fyn, Juutirauma, Stuorrâ-Belt, Färsuolluuh, Ruánááeennâm ¶ – Saanko minä ampua? ¶   ”Sinulla 1. Luvâttâl aainâs-uv love palvâlemámáttid. ¶ Ij heivi vuálá 3-ihásiih. Speellâst láá uccâ tiiŋgah. ¶ – Na, maid toh tääbbin tast sarnuu? ¶ 112 ¶ kuulnâs ¶ šaddâ tuu muátukove, ¶ Suoma Sámi Nuorat lii ornim maaŋgâlágánijd tooimâid já ennuv láá še puátimin. Majemui iivij enâmustáá oinum tábáhtussáid kuulâi roovvâdmáánust 2008 TV-uđđâsijn-uv oinum mááccuhmielâčááitus sehe ennuv säminuorâid čuákkejeijee salibandy sämimiäštárvuođâkištoid uásálistem. ¶ Sunnust ij lam eres rääđi ko vyeijiliđ maasâd máddáákeš Ijjäävri viežžâđ uđđâ puddopaadijd. ¶ Staatârääđi muštâluš kielâlahâasâttâs heivitmist 2009 lii almostum já tot lii luuhâmnáálá el. ¶ hismuvá tááláá ääigi kulij puáđidijn suullân 9500 Suomâ sâmmilâžžân. ¶ – Lii addâgâsânpivdemnáál já ennuu lii-uv! Párgádij Monni. – Epiustevliih kááigáh maŋanuveh juuhlijn. ¶ Kähtee ¶ Puolâštij. Maacâ viežžâđ ullosuhháid. Maacâ 3 läävhi. ¶ Ucjuuvâst Gárgoláddu ´Kárguláádu´ riddoost áásá Piijpoalmai ađai Luobbâl Uulá Nijlâs-Andi ( Niiles-Antti Aikio ), kiäm tááláá ääigi aainâs suu aldemuuh ulmuuh iä innig koččood piijpoalmajin, ko lii jo áigáá tassaaš joskâm juhâmist piijpo. Ko sun lâi kaandâš, te Irjánâš poođij motomin Mierâšluobbâlân já eččis Luobbâl Uula ( Uula Aikio ) pálkkááttij suu muorâpargoid. Luobbâl Uulá tuve já Ucjuv postâpálgá kooskâst lâi talle viehâ sahis suáhivyevdi, mon Irjánâš jolgij masa päljisin. Piijpoalmaa mield eččis lâi pálkkááttâm Irjánáá tuše njárbudiđ tom, mut Irjánâš jolgiistij-uv tom masa muorâttemmin. Piijpoalmaa mield tot saatij leđe lamaš siämmáš tälvi, ko sij Mierâšluobbâl párnááh lijjii puoh ilbâdumos muddoost. Talle lâi Irjánâš lamaš mottoom kiđđâtäälvi veigin äittipellâst čievčâdmin tobbeen muottuu já rápumin kieđáin maidnii, jeđe lâi kavnâm torske muottuu vyelni. Kaandah lijjii čuuvtij imâštâllâm, ko Irjánâš tollij torske peeccihist kiddâ já veisidij saalmâ: ¶ – Lah-uv tun oornigist já láá-uv puoh ääših nuuvt ko kalgeh leđe? ¶   57 ¶ Iäláttâs- já vuoigâdvuođâlävdikodde ¶ 8. SÄÄMI AARÂHŠODDÂDEM OVDEDEM ¶ Tiäppušaddoduvah láá merâellei párnáikäärdih ¶ - Taažâ haldâttâs nuávdit aktiivlâš sämipolitiik, mon vuáđđun láá eennâm vuáđulaavâ ´sämicekki´ (§ 110 a), ive 1987 asâttum sämilaahâ já aalmugijkoskâsâš pargo-ornijdume ILO sopâmuš nr 169. Vale mield sämmilijd kyeskee škovlimpolitiik lii heiviittum västidiđ ILO-sopâmuš vátámâšâid. ¶ Já mun kaččâlim toi maŋŋaal miäcán, ¶ Ärbisuddo 15, 19, 22, 35 ¶ Raporteh ¶ Stivrâ tuhhiittij meiddei sämitige ruttâtuálulopâttem ivveest 2008. Ruttâtuálulopâttem lâi loopâst, korrâ šeštimtooimâi já pehtilis tooimâ áánsust suullân 12.000 eurod paijeelpäccee. Stivrâ kavnâttij tuđâvâžžân meiddei tooimâi lasanem, mii čiälgá toimâmuštâlusâst. Ciälkkámušah, iävtuttâsah já alguuh tahhojii suullân kuálmádâs eenâb ko ovdebijn iivijn. ¶ Hirškikkâ já Myerji čäittiv mielâkiddiivâš nálásijd já hámásijd potákkijd já porkkanijd áákun. ¶ – Jiem kale innig kuássin ááigu aavdoin vyeijiđ, taat kullui etâmin. ¶ Suomâ staatâ lii ratifisistám aalmugjeessânvuoigâdvuođâid já poolitlâš vuoigâdvuođâid kyeskee aalmugijkoskâsâš almossopâmuš ađai nk. KP-sopâmuš ive 1976. Sopâmuš artikla 27 meerrid, et ucceeblovvoid ij uážu kieldiđ háárjutmist jieijâs kulttuur tai kevttiđ jieijâs kielâ. Sopâmuš olášuttem kocá OA olmoošvuoigâdvuođâkomitea, moos puáhtá vaidâliđ sopâmušrikkomâšâin. Sämmiliih láá finnim maaŋgâid sämikulttuur tuárjoo miärádâsâid olmoošvuoigâdvuođâkomiteast. ¶ Mii táálust lâi talle tuše ohtâ “hasakki” já jis tot valdui tuohâstemkiävtun, te eres ulmuuh paccii talle čuovâttáá. Toh ferttejii väldiđ jo-uv oljolaampu kiävtun, teikkâ moonnâđ nohádiđ. Lâi ušom vala nuuvt-uv, et taan “hasakki” iä vissâ iäráseh máttâm kevttiđgin ko Juhháán-Uulá. Nuuvt ranttu tot lâi kevttiđ. Laampu sukká lâi kuávdoo laampu já hiäŋgái njuolgist vuáluskulij, nuuvtpa tot ij lamaškin muidego paajaakeččin kiddâ já lâi uáli jo herkki cuovkkâniđ. “Hasakki” poccee ij lamaš kuávdoo, tegu lii tááláin Tilley-laampuin. Tot lâi lamppulaasâ siskiibeln, suhá já laasâ koskâst nuuvt, et mestâba kuoskâttij kuábbáá-uv já jieš ton ciägupoccest lâi vala mokke, mii moonâi suhá pirrâ. Amakkis te tađe várás, et sukká ličij kumodâm poccee, vâi oljo pyerebeht kaasuluuččij. Na jis tot poccee skáártui, te tom lâi uáli väädis finniđ putesin. Eidu tien mohe keežild, mii moonâi ton suhá pirrâ. Na ko sukká lâi nuuvt herkki cuovkkâniđ, te koolgâi tievst hirmâdávt váruttiđ, et tot lamppu ij liččii mahtengin skuálhittâm kärbisroobdân, tâi kuussân ereskin sajan. Nuuvtpa tast, kote kuás-uv lâi härsseenoovdâst, kolgii leđe viehâ stäđis já rávhálâš lihâstuvah, veikkâ stuárráb-uv čäcipiätu ličij teivâsâm oovdân. Mun tuuttim tuše čokkáđ kuávdoo kárbá já tuše kuovlâđ kärbisroobdâ paijeel, et maht tot kyele čuoggim uálináál tápáhtuvágin. Na motomin ko Maati kaandâin, teikkâ viljâstân ij lam miällumskippáár, te talle tohhejim mun-uv. Virgen lâi čokkáđ kárbá moojiikeččin já kuuloold miälluđ ovttáin meelijn ovdâskulij já stivriđ kárbá toho kulij, kuus härsseealmai kuás-uv táátui kárbá moonnâđ. Lijjim nuuvt keppis, et must lâi ain stuorrâ keđgi lasetiäddun kárbá moojiikeččin, et ij liččii lamaš liijkás ovdâtiädust tot käärbis. ¶ Vuoll Uulá ¶ c. Sáárgu jieškote-uv pivdusân monnii ¶ - Na moonâ peri! Mun-uv vuálgám váhá keččâđ, magareh uáppeeh tääbbin láá, ko iđedist jiem ennustkin kiergânâm. Kale muoi vala uáineen. ¶ – Saammâl-čeeci, mun koijâdim, – kost cijkkopennui viälppáh puátih? ¶ 5 Luuvâ čuávvoo ovdâmeerhâid. Maid ravvuid adeliččih täid ulmuid? ¶ Sämitige Anarist 15.2. toollum tievâsčuákkim nomâttij lävdikudijdis já ovdâsteijeidis oovtâstpargo-orgaanáid vaaljâpajan 2012–2015. Škovlim- já oppâmateriaallävdikode joođeet Yrjö Musta, kulttuurlävdikode Tauno Haltta, säämi kielârääđi Anna Morottaja, iäláttâs- já vuoigâdvuođâlävdikode Nilla Tapiola, sosiaal- já tiervâsvuođâlävdikode Arto Pohjanrinne já nuorâirääđi Laura-Maija Niittyvuopio. Sämmilij ovdâsteijen kirholâščuákkimân nomâttui Veikko Guttorm. ¶ s. 145 ¶ vajâldeijeešapšâ.....48 ¶ dâđâm tuárispel mottoom ááigán, ¶ Pyereh nisoneh já hiäráh! ¶ 55 ¶ Heikki Mattus ¶ - Kii talle lii tuu vyeimiskippáár? ¶ – Vu-, ooih ármugâs sittágin! Hanssâ jurdâččij já siämmást povvâstškuođij nuuvt, et eidu toos lâi kuâdâtmin. ¶ Nuáidirumbu ¶ siergikyleh.....101 ¶ 1. Tess., 1. Tim., Tit., 1. já 2. Piät., Alm.). ¶ 5. Maadâ-Korea 4 086 ¶ 66. čižetpelji skivŋe já kyehti ciäkká oovdeld, uálgispelji rasta já ohtâ cekki oovdeld (Jompá suuvâ merkkâ). ¶ tevkisselgkaijuu ¶ Čäcišadolâšvuođâ siste iälusteh ennuv ¶ 5. Tuuđhâ Jakarda šoŋŋâdâhdiagram. ¶ Uásipeličuákkimist äššiubâlâšvuotâ, mii vaatâi puoh enâmustáá savâstâlmijd já ráđádâlmijd, kuoskâi biodiversiteetsopâmuš ruttâdmân já staatâi ruttâdemuásán sierâ sopâmušinstrumentijn. Nk. ovdedemenâmij biodiversiteettooimâi ruttâdem já torjuu juáhásem lii lamaš hástulâš savâstâllâmfáddá. Uásipeličuákkim meridij anneeđ vyeimist ive 2012 sooppum ruttâdemmiärádâsis já kyevtkiärdásmitteđ ovdedemenâmáid čujottum aalmugijkoskâsii luándu maaŋgâhámásâšvuođâ ruttâdem ive 2015 räi. Lasseen uásipeelijd movtijdittii tuárjuđ rijjâtátulávt nk. ovdedemenâmij luándu maaŋgâhámásâšvuođâ tuárjoo projektijd. Uásipeličuákkim miäruštâlâi, ete ihásávt luándu maaŋgâhámásâšvuođâ turviimân kevttih maailmvijđosávt 1,3 miljard dollárid (n. 1,07 miljard eurod). ”Lii čielgâs, ete luándu maaŋgâhámásâšvuođâ turvim váátá laseruttâdem já EU já eres ráhtulâšvuođâlum staatâi ekonomâlii torjuu ovdedemenâmáid. Ráhtulâšvuođâlum enâmijn lii meid stuorrâ ovdâsvástádâs luándu maaŋgâhámásâšvuođâ turviimist maailmvijđosávt. Jis ovdedemenâmij luándu maaŋgâhámásâšvuotâ juátká hiäjusmem, tast lii maailmvijđosâš vaikuttâs luándun, ekonomian, ulmui tiervâsvuotân já šoŋŋâdâhnubástusân. Eennâmpáálu luándu maaŋgâhámásâšvuođâ turvim váátá puohâi tooimâid”, saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi paahud. ¶ – Maidsun tääl Heikkâ must juurdâš? Sun nabda muu vissâ mecciolmožin ko jiem taggaargin ääši viettim, et kolgim buusi orostittiđ! Ánná vala smietâi tom-uv, et tuáivu mield Heikkâ ij annaam tom hyennin ko sun toin naalijn poođij eelliđ taan kuvlân, veik ij Heikkâ kale maiden tast kullum etâmin. ¶ - Vaahâg! Hanssâ-uv lii kaavpugist luhâmin. Kočoi celkkiđ tijjân já eromâšávt Eerkin ennuv tiervuođâid. ¶ www.samediggi.fi ¶ a) Diagram A. Kuás iänááš kyeleh kođeh? ¶ Ludij já kuobbârij aalmugnomâttâsâi historjá já oppâtahosâš uđâsnoomâi rähtim metodiik ¶ Matti já Ailâ moonnâv kielâpiervâl orroomviistán. Hirškikkâ já Myerji kejâstâllâv tiätuäŋgirin Maati luumâin. Onne kielâpiervâlist lii meid Heeihâ mainâspuddâ. Heikkâ-nommâsâš puárásub almai lii puáttám kielâpiervâlân ¶ Säämi kulttuurmeriruuđâst juáhhojeh ihásávt ucâmušâst torjuuh sämitaiđuu já –kulttuur jieškote-uv suorgijd sehe sämiservijd. Sämitige pargo-oornig mield torjuuh mieđettuvvojeh eidusâš kulttuurtoorjân tego proojeekttoorjân, pargo- teikâ eres toorjân já almostittemtoorjân sehe sämiseervij toimâ- já proojeekttoorjân. Tai lasseen kulttuurlävdikodde puáhtá mieđettiđ eromâš suujâst, ucâmušâttáá, kulttuurpalhâšume. ¶ PREFAATIO LOPÂTTÂS HELDUV ¶ Sämitige toimâ asâttuvvoo sämitiggelaavâst (974/95 maŋeláá toohum nubastusâidiskuin) já –asâttâsâst (1727/95), säämi kielâlaavâst (1086/03) já staatârääđi asâttâsâst säämi kielâlaavâ olášutmist (108/04) sehe eres lahâaasâtmist asâttum já meridum lavâiguin já asâttâsâiguin. Ovdeláá mainâšum lasseen Sämitige tooimâst heiviittuvvoo jieijâs pargo-oornig . ¶ - Tust saatij leđe lukko, Haŋgal västidij, ige ton maŋa viiššâm ettâđ maiden. ¶ Marita Lindquist ¶ Konferens fáddán lii soováášvuotâ sehe säminuorâi identiteet. Konferens eehidohjelmin lii sämimuusik. ¶ merkkejum suomâkielâsâš vastuuh. Veerbâ πληρόω jurgâlemvastuuh vuáttojeh ohtsis 24 ¶ Nubbe äšši, maid halijdâm eromâšávt tiäduttiđ, lii puáđuslâšvuotâ já pehtilvuotâ. Uđđâ kuávlu- já ráhtuspolitiik lii uáli puáđuskuávdášlâš. Strategiast lii stuorrâ merhâšume, já investistimčuásáttuvâid kalga valjiđ kuorâttâlmáin já asâttiđ tehálâšvuođâoornigân. Projektij raijiimijguin lii uáivil juksâđ nuuvt stuorrâ vaikuttâs ko máhđulâš. Njyebžilvuotâ já lihâdemvääri lii kuittâg tuárvi, vâi kuávluh pyehtih läjidiđ jieijâs investistimstrategiaid, moiguin puáhtá västidiđ kuávlui persovnlâš ovdedemtárboid. ¶ Reeppinčielgi pävkittem ¶ Piejâ~kyerejum potásijd kiemni siisâ, lasseet čääsi nuuvt ennuu, et potáseh láppojeh. Lasseet saaltijd já~tipte tuoldâđ tie 20–30 minuttân. Ko potáseh láá tiimmâm, te liäšku čääsi meddâl já~njuuvde potásnjuvdemtiŋgáin potásijd motten. Lasseet vuojâ~já~mielhi já~muivii muorâpastemáin, et tot njuuvdos suptâluvá. Aasât vala njuvdos fáállun nääpi siisâ. Ij muide ko siev puurrâmlusto! ¶ Kollekielâ – árvuštâllâmkomitea ¶ Toh ruotâstii teermi pajas čuumâ oolâ. ¶ Meccihaldâttâslaahân iävtutteh merhâšittee nubástusâid. Laahân iävtutteh väldiđ sämikulttuur hiäjusmittemkiäldu sehe oovtâstpargokenigâsvuođâ sämitiggijn já nuorttâlâšâi sijdâčuákkimáin sämikuávlu eennâmkevttim vuáváámist. Iävtutteh, ete meccituálutooimâ rievdâdeh finnodâhhân nuuvt, ete tast ličij kevttimvuoigâdvuođâsopâmušâiguin ohtuunisvuoigâdvuotâ meccituálu háárjutmân staatâ haldâšem meccituálukuávluin. ¶ Kuáskim lâi saalâstmin já sun huámmášij cissáá. Kuáskim ááigui väldiđ tom kiddâ, mut talle cissáás eeđâi: “Ele muu puurâ! Tobbeen muorâst láá ennuu uccâloddááh! Talle kuáskim eeđâi: “Jis tun filliih muu te mun puurâm tuu!” Te kuáskim ij puurrâm cissáá, mutâ moonâi muorân, mutâ tobbeen lâi-uv stuorrâ välli. Välli puunjái kuáskim njune kavren. Já talle kuáskim suutâi cissáážân já kuáskim moonâi puurrâđ cissáá, mutâ vistig kuáskim koolgij kavnađ tom. Viijmâg kuáskim kaavnâi cissáá já kuáskim eeđâi: “Tun fillejih muu, tääl mun puurâm tuu!” “Vyerdi!” eeđâi cissááš, “Mun ettim, et tast nube muorâst láá cissááh, mutâ tun monniih tuon vääli muorân.” Já nuuvt onnáápeivi-uv kuáskimijn láá kavrenjuneh. ¶ II ¶ Kyehti almaa láin kuobžâpiivdost já kavnáin kuobžâ luoddâid. Nubbe kote lâi váhá ärgislágán almai eeđâi: ¶ šapšâ, šaapšâ = siika ¶ huškođ, huškom, huško kamuvsyeini = hakata kenkäheinää ¶ ČUÁKÁNKIÄSU ¶ 17. Ruoššâ lii maailm stuárráámus riijkâ ¶ c. Kovvoos symboliikka ij taarbâš agâstâllâđ, mut ton uážžu porgâđ, jis vuávájeijee nuuvt haalijd. Agâstâllâm ij kuittâg vaikut lävdikode lopâlii miärádâstohâmân. ¶ Tiiláá Kierrâš: vuolgât šleđgâpoostâ tâi suáiti puhelimáin toimâtteijei. Almoot: 1) noomâd 2) puhelinnumerâd 3) šleđgâpostâ- tâi aldačujottâsâd já 4) halidâh-uv šleđgâ- vâi pävirloostâ. ¶ Viijmâg viljâm nuáđásij moottorijnis jävrriidon, stonccâlij tom kärbiskiäčán já taŋkkaastij vala, jeđe tavanáim. Ulmuuh čuážudii tupenjäälmist já keččii munnuu vuájáluššâm. Ko viljâm lâi rovgim moddii veivipuncceest, tallet moottor pávkkáástâlškuođij já mätki kale še aalgij. Čovčjäävrist ij lamaš kuássin ovdil vuoijum moottoráin, mut viljâm tieđij tárkká tagarijd keeđgijd já káárguid, maid kolgâččij korvâččiđ, amas “nasta” potkâniđ. Ko vyeijiláim vuoddâs sáátkun, te jurdâččim, et vuájáččáim Vuoll´Aailâ lássáá máddáápele sáátkun, tegu suvâdijn tohhui, mut viljâm tolliittij-uv vuájánis siämmáá lássáá taavaabel, jeđe nuorttiibel já nuuvt ain vuoddâsân. Vuoll´Aailâ lássáá čuálmist ko lijjii ennuv keeđgih, moid moottor jyelgi já nomâlâsân potkur lâi sättiđ skainâšuđ. Meid taaveeb ránnjátáálust ulmuuh kullii já oinii munnuu vyeijim, ige moonnâmgin kuhháá, ko Maati kaandah poođijn keččâđ munnuu uđđâ vuájáán. Eelijm vala oovtâ mohe jäävri alne já ránnjákaandah-uv finnijn moottorsáátu. ¶ 3. ANARŠKIEL VUÁĐUKURSS AALGIJ SMK:ST 15.4. ¶ Pargoravvuuh: ¶ váimu = sydän 167 ¶ 9 Maid skálžu uážžu čääsist, mon tot váldá jieijâs siisâ? ¶ nâi kárbás já keesij viermi riidon. Tot lâi tievâ stuorrâ kuolijd, mut veik kyeleh lijjii ennuu – ohtsis čyetivittlovkulmâ – te viermi ij kiškum. ¶ – Itten iđedist toh esken aiguu kirdeliđ, Tuárgis čielgij. Eeji já eeni uđđâ turboluuvdáh iä lamaš vala puáttám. Puáris luvdákápuluvah láá nuuvt maŋgii cuovkkânâddâm majemui aaigij, et iävá suoi toigijn innig tuostâm nuuvt kuhás kirdeđ. ¶ 2. Jurgâlus. Veerstâ anarâškielâsâš versio spiekâst KR92 morfeem- já sänitääsiráhtusist ¶ – Eennâm lii tääbbin vissâsávt hirmâd šadolâš. ¶ Raavâdviäsu Galla ¶ Sij pottii stuorrâ Rooma väldikoddeest. Rooma kiäisár, maailm váldálumos haldâšeijee, lâi nomâttâm Herodes Juudea kunâgâssân. Ulmuuh iä lijkkum Herodesân. Sij vuordii Messias, kote piästáččij sii. ¶  CEELHÂJESÂNIN Lusmenyere máddáábeln lii Šieksvuonâ ~ Sieksvuonâ , mon nommâ lii puáttâm Kyešmi -nommâsii nuorttâlii mield, kote piivdij uccâ vuáskunáid tien vuonâst (siõhss = uccâ vuáskunâš nuorttâkielân) motomin 1800 _lovo pelimuddoin. Sun lâi patârâsâst caari armeija já tohon karttâm ličij tiättâm sunjin čiččâm ive palvâlusääigi. Kyešmist lâi kandâ já taat äšši vuáđuduvá Elsa Vale pärnivuođâ muušton, sun lâi talle tiego viiđâ ihásâš. Sii pááikán poođij uáli puáris nuorttâlâš äijih, kiän nommâ Feäđaht . Sun táátui Elsa eeni čuoppâđ vuoptâidis. Feäđaht lâi Kyešmi kandâ já Elsa muštá, et kyesist lâi spálfáá pottuš sulâstittee kuhes siämu. Ko “partur” aldanij tyehinkulij Feäđaht já toppij suu siämunist kiddâ eeđân, et täst-uv váldoo, te kyessi párgádij nuuvt hirmâdávt, et Elsa muštá ton vala tääl-uv tegu jiävttáá peeivi. ¶  tallaah Sämitigge finnij lávurduv 23.11. ollâárvusijd kuosijd ko ovdâskode sahâalmai Eero Heinäluoma oovtâst suu delegaatioin eelij uápásmin säämi kulttuurkuávdáá Sajosân, ILO 169-sopâmušân já äigikyevdilis sämiaššijd. ¶ Mun kal kuorâm madâräijihâm ¶ 98 ¶  pronomin - Aaibâs olmânáál. ¶  mii Ässeeloho: 60 600 000 ¶ Nizni Novgorod I4 ¶ parlamentaarlâš rääđi, mii asâttui ive 2000, já mii lii sämitigij parlamentaarlâš oovtâstpargo-orgaan mast láá ¶ Nuurâ purrâmâšriggest 119A purrâmâšâd sárgumáin taid taldrikân. ¶ čielgiittâs uáivilin lâi čielgiđ säämi kielâlaavâ olášume, te eidusâš miärálâš tutkâmušlâš vyevih já ¶ b. Mii lii nieidâi oskoldâh? ¶ Vyesimáánu 21. peeivi 1947 šoodâi Helsigist kollečeppi Lars Sammallahtin já kontturpargee Maire Sammallahtin (s. Halén) kandâpärni, kote kastui eejis käimin. Pekka Lars Kalervo Sammallahti kiergânij väzziđ oovtâ ive aalmugškoovlâ ađai kansaškoovlâ, jeđe moonâi love ihán Helsingin Suomalainen yhteiskoulu -nommâsâš škoovlân, mii lâi nuuvt pehtil, et sun čaalij pajeuáppen~ive 1965 kuuđáin laudaturijn. Tot lâi pyeremus puáđus tallaa ääigi já sun ana SYK stuorrâ áárvust vala onnáá peeivi-uv. ¶ Lasetiäđuh: ¶ Ko juuhlij äigi poođij, sun vuolgâttij palvâleijes tuálvuđ sääni puávdejum kuossijd: Pyeripuáttim, puoh lii vaalmâš! ¶ Lodde ij kirdelâm, ige koččâm enâmân. Ko sun moonâi aldeláá, te tuubdâi kaperis, räigi vala kuávdoo kooibâ. Áábrâm lâi vájáldittám koibâkaperis kärbisnjunán, mon olgoláá keejân juurdij skunjâlodden. ¶ b. Ivnii kove. ¶ ČIELGITÄVTITTEMEH ¶ Uđâsmit mii jiegâinâd. ¶ jurbânjáálmág ympyräsuinen ¶ Noskemudâgâs eeđâi. ¶   60° ¶ ● ● ● ● ● ● ● ● ● ¶ – Na, mutâ pyeri peivi! Tun lah ¶ - Ááiguh-uv riävskápiivdon? Heikkâ povvâstij. ¶ Kähteeláássâš LL.1977 Kaakkurilaassa Pááđáársuálui V. ¶   nuorttiibeln ¶ Čohčuv 2012 anarâškielâ kielâpiervâl Piäju párnááh puđâldii stááluid. Lijjim puđâldâm koorhâst, tuopâkággást já ullolääigist mallin kyehti uccâ nomâttes stáálupárnáá. Stáálupárnáid lâi tárkuttâs kevttiđ meid mainâsijn já Piäju párnááh jiejah-uv puđâldii stááluskipáráid nomâttes stááluid. ¶ – Ele huávrist, ko aaibâs pyereest tiäđáh ete iä stááluh lah ubâ lemingin, Risto eeđâi. ¶ – Pup, pup... tuođâi mučis čiivgah! ¶ Ässeeloho: 37 400 000 ¶ 9. Kongo dem. täsiväldi 73 ¶ 2. Inocybe geophylla – Valkorisakas – Vielgisloccâkuobâr U ¶ Nubbe äšši mii muu meid kiäsuttij já mast mun jieš jiem mušte maiden lâi sipuli. Mist lâi kuáđi máddáápele seinipellâst piäldutiälhuš, moos ištâduvvii kiđđuv jieškote-uvlágáneh šadoh, moh tien aloduvvâst miänástuvvii. Jiem lah aaibâs vises, mut muu mielâst oro, et potákkeh tien pelduust iä lamaš ollágin. Toh lijjii kolvum tađe várás rahtum stuárráb piäldoid, moh lijjii olgoláá. Taam pelduust, mii lâi puoh ucemus, lijjii vissâ tuše navrâseh já sipuleh já sipuli lâi muu hersku. Ko šadoh koskâkeesi algii leđe olesšaddoost, te taid tiäđust-uv peesâi smakkiistâllâđ. Tiet piäldu lâi ohtâ, mii muu ain kiäsuttij já läävejim ain keessiv staaruđ olgos piäldu luus já kukkâđ: ¶ hárjánemlaseh. ¶ Graafisâš vuávám já kuvvim: Petteri Kivekäs ¶ 15 ¶ Keejâ uánihisvideo nuorttâsämikielâ tiileest ¶ Eres kuávluin maailmist Suomâ lii tobdos ”tuháttij jaavrij enâmin”. Tot ij lah ollágin liijgás ettum, ko Suomâst láá masa 200~000 jävrid. Toi uási lii penttâ love prosenttid ubâ Suomâ vijđoduvâst. Jävrin nabdoo taggaar čäcikuávlu, mon vijđodâh lii ucemustáá 500 neljihâšmeetterid. Mist lii jävrriddo 190~000 kilomeetterid. Távjá Suomâ jäävrih láá ohtâvuođâst nubijdis kuhes já muálkkáás čäcikiäinuiguin. Tain šaddeh stuorrâ čácáduvah. Maailm eres javrijd verdiddijn iänááš uási Suomâ jaavrijn láá viehâ cuáháseh. Oleslávt juurdâštijn jäävrih láá merhâšittee uási Suomâ enâduvâst, mon vuáđujiešnäälih láá tevkisruánáá kuácceevyevdih já čuovjâdin šiälgoo jäävrih. ¶ a. Sáárgu väldikode liipu (siijđoh 68- 69). ¶ jyehi luovtâst já njaargâst lii historjá. ¶ – Täggáár kale jiem lah avepeivistân uáinám! Ákku hirmástâlâi. ¶ 6. Leccinum rufum – Haavanpunikkitatti – Suverušmostatti U ¶ Ive 2015 säminuorâi taaiđâtábáhtus uárnejuvvoo Ucjuuvâst já ton väldikodálâš teeman lii muusik. Sämmilâš paldâlâsteemast tieđetteh maŋeláá. Suáđigil tábáhtusân lohtâseijee kovekišto palhâšumeh juáhhojeh škoovlâi kiđđâjuuhlijn. ¶ – Mii šiljoost-uv lii tääl muotâäijih, muštâlij Monni. – Jos tun halijdâh uáiniđ maggaar mii muotâäijih lii, te puáđi mii luus onnáá eehid čiččâm ääigi. Kuásuttep rotáseeibi. ¶ 9. Guatemala 217 ¶ Kollekielâ – Tave-eennâmlâš sämikielâ kielâpalhâšume Tave-eennâmlâš sämikielâ kielâpalhâšume ulmen lii išediđ sämikielâ ovdedem já siäilum Taažâst, Ruotâst, Suomâst já Ruošâst. ¶ A Lactarius – Rouskut – Ruávskuh U ¶ Filippiineh ¶ Äijih iätá: ¶ Tast iärásijd vuordâštijn toppij Mošše suárvipeevdi alne maiden eđâhánnáá oovtâ vuolâputtâl já juuvâi tom Raakkeláin. Sunnust lâi koško já Leevi vahtij pirrâsis, uáinojeh-uv vajaliih. Iähân tobbeen tagareh lamaš ko tuše peesih já skierâs. Tuon Moše vuolâhommáást oppeet jurdâččim, et viehâ jiešráđálâšhân tot lii, já motomijn ohtâvuođâin meid nuuvt láá ettâm lemin. ¶ Kalehân mun lam teivâdâm. Stáálupuiccen mun läävejim puárreid rähtiđ já máttááttâllâđ viermijd kođđeeđ. Ohtii mun rahtim olssân noonâ suárvipuárree já kuuđđim jieš šiev viermi-uv. Eeči já enni láin vuálgám miäcán riisijd nuurrâđ, te mun meridim čuáimuliđ puárrein ohtuunân jäävri oolâ uđđâ viermi suáppuđ. ¶ Ässeeloho: 60 900 000 ¶   Sij – Vâi kiškodih, mon? koijâdij riemnjis. ¶ Sahhiittâllâm ¶ puálusojopoccee ¶ 2. Kielâsepti: Mii já -sun? ¶  puoh Tallet kale mijjân šoodâi huáppu, ige moonnâmgin kuhháá, ko lâim pihtâseh pajalist já monâmin jo Neapolis kulij. Nieidâ foostâghân lâi-uv lamaš Finnair kirdemeemeed já hurgám pirrâ maailm väldimin olssis peeivipaštuu, epke mij puáhtâm tiettiđ, epke ubâ ervidiđgin tom, ko mihheen ij čáittâm, et sun ličij lamaš syemmilâš, ij sun lam ubâ syemmilii hámásâškin. ¶ Munjin ij lah vala šoddâm nuuvtgin pyeri “rutiini” radiopaargon. Tot lii sehe pyeri já hyenes äšši. Hyeni ton peeleest, ete smietâm viehâ ennuv, et maht piergiim. Pyeri vuod ton tááhust, ete iä lah aainâskin ahevis peeivih. Távjá šadda taggaar tobdo, ete tijme jotá liijkás-uv jotelávt. ¶ s. 222 - 224 (225) ¶ Piäiválâš olgonlihâdem lii velttidmettum. Keessiv hiävuš lii luholumos stuorrâ kuátumist eres hiäppušijguin. Hiäppušáin kalga raccastiđ tâi vyeijiđ maŋgii ohhoost, ko tot taarbâš lihâdem. ¶ Peccikko pygálusâst ¶ b. moos šado kevttih ¶ Aarninjargâ ¶ 1. Inocybe fastigiata – Suippurisakas – Čuhâloccâkuobâr U ¶  sopâmuš. Sij reimar reimari ¶ 2. Mondiet šadoh láá tehálâš uási niijto raavâd - ¶ Kollekielâ - Tave-eennâmlâš säämi kielâpalhaâšume mieđettuvvoo tääl kuuđâd keerdi. Ovtâskâsulmuuh, organisaatioh, lájádâsah já virgeomâhááh Taažâst, Ruotâst, Suomâst já Ruošâst pyehtih toohâđ jieijâs iävtuttâs ive 2014 palhâšume uážžon. Palhâšume juohhui vuossâmuu keerdi ive 2004. ¶ Maailm stuárráámus lodde strutsi ij koostâ kirdeđ, mut tot lii jotteel kaččâđ. Strutsih láá ovttuu joođoost ucâmin purrâmâššân tohhejeijee šadoi oosijd, termiitijd, aččinijd já čääsi. Päkkišahe lii finnim noomâst tast, ko ton uáivist láá suámáliih päähih. Päkkišaveh skurbeh purrâmâš enâmist, já toid tohhee siämmáá pyereest nuuvt šaddo- ko elleeraavâd-uv. ¶  suháh, Totpa pyeri, jurdâččim, oro lemin kiäldulâš. Tiäđust-uv moonah toho, já ruuđah kelijdeh kuhheeb ääigi. ¶ – Jáhá. Tunnusthân láá vaibâseh, ko tuoi kavâstâlvettee nuuvt korrâsávt. Tääl lii kal äigi vyelgiđ uáđđiđ. Manneebâ Hirškikkâ já Myerji jo cissâđ, paanijd poossâđ já ijjâpihtâsijd kárvudâttâđ, te mun puáđám lovdâččiđ tunnuu seeŋgân, enni ávžoo párnáid. ¶ 6 a. Sáárgu kován šleđgâjotosijd nuuvt, et lamppu cokkân. ¶ Heikkâ vuošâi teejâ. ¶ 1. Tuubdâ Australia šadolâšvuođâkuávlu. ¶ merâkuávžur ¶ 7. a. Mii iššeed kuolij cevzim jieŋâlâs sevŋâdist? ¶ Sämmiliih Suomâst ¶ Puh: 016-671 371, tâi 040 7288411 ¶ Sveitsi ¶ Potifar 38 ¶ Sämitige ornim Helsig seminaar fáddán lii sämikielâ já maorikielâ iäláskittem já nanodem. Seminaar uáivilin lii leđe uási máttááttâs- já kulttuurministeriö jotonpieijâm sämikielâ iäláskittemohjelm já tuárjuđ ton vuávám já olášuttem. Jotonpieijum iäláskittemohjelm ulmen lii ovdediđ já paijeentoollâđ sämikielâ sehe macâttiđ sämikielâ ton monâttâm sámmiláid sehe toohâđ kielâst sämisiärváduv kyeddee kielâ. ¶ rasta = poikki ¶ Stuorrâlode piervâl lii táválávt riddokällee alne tâi kiäđgáás lássáást. Stuorrâlodeh pessejeh távjá stuorrâ siärvádâhhân. Kuohtuuh vaanhimeh huksiv piervâl, läälliv vuáruttuvâi moonijd, moh láá kulmâ, tipšov uđâgáid já piäluštává taid äŋgirávt. Veikkâ uđâgááh vyelgih jo tooláá piervâlist, te vaanhimeh huolâttává tain nuuvt kuhe, ko toh kirdeleh. Skolkkâlmáin vaanhim njune ruopsis tiälhu, vyevsiskuát vaanhim uđâgâžân pelduvváid suddâm raavvâd. ¶ – Voi pup pup! Ij lah älkkee leđe pärnikeččen kuobžâčivgáid... ¶ Siävŋánškuođij, ige lam innig nuuvt kumegin, já nieidah kolgii juátkiđ pargoidis. Nieidah lopedii čäittiđ tast itten Juhánân paaihijd, jos sun halidičij. Juhánán tot soovâi pyerebeht ko onnáš peivi. Nuuvt soppii, et tast itten nieidah puáđáččii siämmáá sajan ko piäiváš lyeštiškuáđáččij. ¶ +47 78 47 40 87 ¶ loostah já čäcišadoh ¶ Ráámmáthistorjá ive 1906. ¶ – Joo, nuuvt kalga kale! Poolishovdâ nonnij. ¶ – Vuoi, vuoi. Must ij lah kal ruttâ fáárust, Matti huolâstuvá. Maati Ella-skippáár-uv lii puáttám enijnis kirjeráájun. Ela enni kulá Maati huolâ já iävtut Maatin. ¶ 1 mälipastem säältih ¶ – Išán! Astron huuihij. – Puárree riävdá suolluu lappâd. Enni! ¶ ittum = ihottumaa 212 ¶ Čižetpeln luvâdijn 15-ihásâš Antti, kietkâmist 1-ihásáš Jovnâ, 12-ihásâš Piäkká, 4-ihásâš Saammâl (muu eeči), 18-ihásâš Anna Briita, tyehin 17-ihásâš Matti já 8-ihásâš Irján. Aaibâs viseshân taat miärustâllâm kal ij lah. Oovtâ kaandâsthân ij oinuugin muh ko hattâ, mon roobdah láá sujâttum pajaskulij. Párnááh kal oroh nuuvt uccen, ko juurdâš sii šoddâmiivijd, vâi láá-uv sij lamaš nuuvt uceh šadostis. Ličij-uv máhđulâš, et kove lii-uv veikkâba ive tooleeb valdum? ¶ 10. Maadâ-Afrik 39 ¶ Sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuotâ vááijuvlâš Suomâst ¶ 1. Äštimkirdem, 2. orrááš äštim, 3. pelikyeimih raddaag, 4. luáttámuš čäittim, 5. kaijuin láá piervâlist kulmâ mane, 6. piervâl pirrâ lii siemin reeviir, 7. kaijuuh vuájáliteh siisâpokkiidettee meddâl siärváduvâst. ¶ moottormaađij = moottoritie 5 ¶ Aainâs stuorrâlodde já päiski sehe čerrih láá oppâm eelliđ kaavpugij ollâ táálui káátui alne. Tain pessejeh joba motomij luuvij paarâi siärváduvah. Pivnohumos pessimsaje lii keđgimuttiittâssáin syeijejum täsikáttu. Tobbeen iä liihâd piäđuh, já raavvâd finnee aldapirrâsist. Veikkâ kuhesáigásâš kumevuotâ já oovtmanolâš arve pyehtih hemâdiđ uđâgái eellim piervâlist, lii pessimpuáđus kuittâg lopâloopâst pyeri. Táálui ässeeh iä ennustkin lijkkuu snielâhis, larmâdeijee já luččoo kaijuin, iäge káátu alne jottee ulmui uáiván skuvgááttellee čerrihijn. Káttupessim lii šiev ovdâmerkkâ ellei vuáháduumeest uđđâ eellimpirrâsân. Vuáhádume lii puáhtám kaijuid uđđâ eellimsaje. ¶ Ko peesâim Belgia pel, te juná tuođâi-uv joođhij “mielkkijunán” ovdâskulij já orostij jyehi “mielkkiruugâ” puotâ aaibâs jo merettes kuhháá. Loopâst muu käälis-uv iätáduuškuođij já kejâstâlâi tijmásis: ¶ et uccâ uđđâsâš-uv tuálá siste ennuv ääši eennâmtiäđust. ¶ Piäluštâsminister Haglund kollij Iänuduv ¶ (...) ¶ 4. ANARŠ SAAVÂI UĐĐÂSEH JÁ PUÁTTEŠ OHJELM ¶ Toovláš postâtoimâttâh já almolâš puhelin lâi Waenerberg táálust Kaamasist. Kooveest táálu omâsteijee Waenerberg. Cuáŋuimáánu 1925. ¶ sämmilij pirrâduvâst čyeti ihheed tassaaš pargoos algâttâm já sii kulttuur já eellimhäämi čuuvtij ¶ Kii tun lah? ¶ 5. tažâliglodde ¶ – Na lah-uv tun čáállám taas Elsa-ááhu noomâ vâi Ranskaast ässee ááhu noomâ? sun joođhij. ¶ Nohhee ive juovlâmáánu aalgâst almostittum Säämi kulttuurkuávdáá arkkitehtuurkištodem iävtuttâsah láá uáinimnáálá uápásmem várás Siijdâ Raampist Aanaar markkânist 6.1.2009 räi. Kištodem kuuđâ pyeremus pargoost láá uáinimnáálá meiddei kuulmâmittosâš uccâmalliižih. Taam spesiaalčáitálmâsân lii puohâin nuuvtá peessâm. ¶ 65. Lostâmuorah liäđđuh kiđđuv 210 ¶ Ruvvimšleđgâ lii ruvviimáin ááigânfinnejum šleđgâvárádâs. ¶ - Jis Juhháán-Uulá peri váldá tuu fáárun, te moonâ vain. ¶ – Pieinis-Piäkká ja usteveh . Jurgâlâm Ilmari Mattus . Sämitigge 2007. ¶ Moh -pronomin rektio ij lah nuuvt váádduh. ¶ pyehtih leđe stuáruduvâidis peeleest motomijn ulmuin luvvijd ulmuid, já jis tarkkuustâlmân liččii ¶ Máárjá eeđâi palvâleijeid: ”Porgâđ puoh maid sun koččo.” ¶ – Vuoi vuoi muu uccâ kissááš. ¶ - Lijjii-uv toh nuuvt tivrâseh? Jovnâ imâštâlâi já muuštij čoorvijd. Ij oskoččii, et toh liččii mongin árvusiih. ¶ - Na, häittidiš-uv tuot innig maiden. Liävus te ubâ äšši! ¶ vuoptâmáátu jouhimato ¶ – Na nuuvt, lii tehálâš, et juáháš oro tääl váháš áigáá aaibâs joskâ, Nuáidenni čielgij. ¶ Pyereh vyevih láá tegu mittomiärân mannee saaveehlätteeh. ¶ Eres tiäđuh šaddoost ¶ sajeh ađai čuolamah? ¶ Maid tai áigáduvâi toorjân puáhtá uáiniđ eres soojijn Aanaar nuorttâuási noomâin? Säämi tutkâm grand old man T. I. Itkonen lii jieijâs artikkelist 1965 luvâttâllâm kuávlust stuorrâsiähá juávhu nuorttâkielâvuálgusijd päikkinoomâid, moi váldutubdâldâhhân láá nuorttâlâšâi ulmuunoomah (s. 156–158). Tagarijd kuáhtáá kuittâg še čielgâsávt anarâšâi kuávlust (om. Sevžjäävrist), kost nuorttâlâšah láá puáhtám leđe tuše koskâpuddâsiih kolliistelleeh. Siämmáá náálá Ruošša -algâsiih noomah, moiguin lii čujottum nuuvt nuorttâlâššáid ko ryešilâš-kärjillâš “čuuđijd” , tiättojeh vijđáht tavesämikuávlust. Čielgâsub čáittus nuorttâlâšâi tovláá vaikuttâsâst uážžu täin päikkinoomâin, moi jienâdâhhäämi almoot, et vyelgimhäämi lii nuorttâkielâlâš, tâi et nommâ lii luoihâttum nuorttâsämikielâst. ¶ Celkkust Liettua ¶ tuvduu < tuuvdâ = tuen < tuki 39 ¶ Koskoho 4.4.2012 tijme 11–17 uárnejuvvoo ubâ aalmug juhle, kuás säämi kulttuurkuávdáš Sajosist uuvsah láá áávus já tábáhtusah ubâ peeivi ääigi. Aalmugjuhleest lii kähvikuásuttem. Peeivi ääigi Sajos kevtteeorganisaatioh oovdânpyehtih jieijâs tooimâ. Lasseen ohjelmist láá muusik- já teatterčáittuseh, uápistum tálurieggeeh, párnáid uáivildum ohjelm ja kähvikuásuttem. ¶ Säämi kulttuurkuávdáá toimâ: haldâttâshovdâ Juha Guttorm, puh. 0400-142 518 www.samediggi.fi ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtus ¶ Šooŋâ ennustem ¶ Taam juávhu fáárun jieš tátustis vuálgâm pastor Jussi Rauhala tuubdâi selgistis korrâ časkem já koočâi vyeimittemmin jieŋâ oolâ riddoteermi suájân. Voccâmuotâ puurgâi jieŋâ alne hirmâđávt, ko ryešiliih maašinpisoiguin paččii. Jäävri jieŋâ alne kullui huoihâs já iše čuárvum, mutâ kihheen ij puáhtâm moonnâđ sii išediđ, já uáinus lâi tuotâ surgâd. Ennuu sist lijjii jo kuddum, já uási hávádum. Tom tiettii sij kiäh lijjii uáinimin, ete ohtâgin sist ij piäluštuu jis ij iimâš tábáhtuu. Toh kiäh lijjii vala elimin já ko váhágin lihâstii, te ryešiliih päijiškuottii. Tušás kullojii iše čuárvumeh. ¶ Čuákánkiäsu ¶ Anarân Musta suuhâ poođij Suáđigil Suobâdist. Aanaar rippâkiirjij mield Anders Andersson Musta (Antti Aantikandâ) šoodâi Suáđigilist 14.10.1715. Suáđigil rippâkiirjijn ij kavnuu 1715 šoddâm Antti Aantikandâ Musta kenski tondiet, et sun varrij kaandâžin Anarân enijnis Maria Mattsdotteráin (Máárjá Maatinieidâ) jo 1720-lovo pelimuddoost. Suáđigil rippâkirjeh älgih ive 1731. ¶ 4. Njomâtteijeeh já lodeh maid puáhtá miäcástiđ ¶ jurgâlemvastuid tutkâmvuálásâš veerstâin já ráhtám toi vuáđuld tavlustuvvâid, moin ¶ Maassâd pajas ¶ viežžâđ sape, kaastij tom suvresviijnin, pieijâi suábbikiäčán já faalâi tast sunjin juhâmâš. Iärráseh ettii: ¶ 1. Kuábáš lii eennâmpáálust eenâb, ¶ Leccinum rufum ¶ Jylland B4 ¶ Riehtiministeriö čuággá uáinuid kielâlij vuoigâdvuođâi olášuumist ¶ Käällis: – Ij ko eidu nubijkejij tot lii. Tallehân mun eidu muštám-uv tom. ¶ vielgispieiniskodde = valkohäntäpeura 69 ¶ Ko ettim, et tot vuolgij käävci ääigi, sun čielgiiškuođij: ¶ Havdâ lii suáluikuávlu valjaamus lodde. Ton ¶ 86. Tave-enâmeh kalgeh viggâđ toollâđ puásuituálukuávlui piätuelleepopulaatioid tagarijn taasijn ete palgâseh piergejeh, já piätuellei tovâttem vahâgijd kalgeh sajanmäksiđ puásuituálleid olesmiärálávt. ¶ Lavdâmkárttá Silkkešnjirgoo ¶ – eurooplâš nääli, ¶ 16 ¶ Kaalâ teeškit njuolgist Puupâ peevdi oolâ. ¶ Maašintivvoo ¶ šiljopoccuid. Tobbeen lâi ohtâ aaibâs kuovgis, ¶ Kijssá - kiisa, arkku ¶ biologia já eennâmtiätu ¶ iäláánšlaajâi eellimmáhđulâšvuođâid. ¶ 11.00 SDP värisaavâjođetteijee Eero Vainio: Soováášvuotâ já soováášmettumvuotâ Suomâst ¶ Etimâs ( Vaccinium uliginosum ) ¶ » ¶ Árvuštâlloo, et sämmiliih liččii ohtsis 60-100.000, main suullân 40-60.000 Taažâst, 15-20.000 Ruotâst, 9.300-10.000 Suomâst já suullân 2.000 Ruošâst. Sämiaalmug tärkkilis lohomeeri ij lah tiäđust. ¶ Sarcodon imbricatus ¶ Alankomaat = Vuáládâhenâmeh ¶ Kuosâmieskâdâh lii táválâš ubâ enâmist, já mäddin tot lii aaibâs táválâš skammâmáánu kuobâr já eres-uv kuávluin Suomâst maŋesčoovčâ kuobâr. Kuobârkiirjijn tot lii merkkejum kulmáin tasnijn herskulâš puurrâmkuobârin. Siđhes jyelgih tast iä puurât, já tondiet tuš kapereh kiävttojeh. Veik tot lii uccâ kuobbârâš, tot lii kuittâg valjaasšaddosâš tain soojijn, kost tot kávnoo. ¶ 49. Kuoskâttem lii ciälháttâs 154 ¶ Škovlim uáinusist algâaalmugfoorum uálgitábáhtusâst ¶ – Ij taggaar kähteesuvâttemlope kavnuu kuittâg tääbbin lopeašij puotâ, Išepoolis kejâdij. ¶ Sämitigge uárnee Säämi aalmugpeeivi juhle Aanaar Sijdâmuseost 6.2.2010 tme 17.00-20.00. Tilálâšvuotâ lii olgon kuovsâkkâsteatterist. Ohjelmist muusik, purâdem já siärvástâllâm. Párnáid läjiduvvoo el. čierâstâllâm, já ergivyeijim. Sämitigge uárnee bussisáátuid Hettaast, Ucjuuvâst já Vuáčust Anarân sehe maasâd. ¶ Kuávluhaldâšem uđâsmittemhaavâst láá kuittâg valmâštâllum sämikielâ, sämimáttááttâs já sä-mikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi staatâtorjuid kyeskee haaldâšlâš nubástusah, moh šaddeh olášumes maŋa merhâšitteht jo-uv hiäjusmitteđ jo ááigán finnejum sämmilij jiešhaldâšem tâi estiđ säämi jiešhaldâšem ovdánem. Sämmilij sajattâh já vuoigâdvuođah jieijâs kielâ já kulttuur kyeskee jiešhaaldâšmân šaddeh hiäjusmuđ já sämmilij jiejiâs jiešhaldâšem ovdánem orostiđ, joba maŋasmoonnâđ ALKU-haavâ olášume ohtâvuođâst. ¶ –~Muái meid, eeđâi Tiälkku. – Já munnust lii tot-uv hiätu, ete muái pyehteen viežžâđ vuáruluvvái purrâmuš nubijdân. Ličij hävski tiettiđ, maht tun lah jurdâččâm jiejâd purrâmušpele. ¶ Viermipivdo kieldim lii pehtilumos vyehi ¶ Aalpah, Sveitsi, Nuorttâriijkâ, Liechtenstein, Bern, ¶ Vielgis-Ruoššâ ¶ Lii 28 peivi juovlâmáánu 2002 já mun čokuttâlam autost. Lam vyejimin Anarist viestârân – Kittâl kuávlun. Tárhibeht mun lam monâmin Solojäävri riidon, Jormokuoškân. Tobbeen áásá Kuobžá-Saammâl Matti, meid Morottaja Mattin tubdum. Onne sun tiävdá 60 ihheed. Tot lii stuorrá äšši; ton peeivi sun ličij meid päcimin iäláttâsân ja taat lii suu maainâs. ¶ Ananias vuolgij já moonâi Juudas táálun. Tobbeen sun luoštui Saul luusâ. Ko Ananias ooinij Saul, sun ij šât poollâm. Sun moonâi Saul luusâ já piejâi kieđâidis suu oolâ. ¶ Jis Suomâ poliitlâš merideijeeh adeliččii-uv ennâmvuoigâdvuođâid táid kommesämmiláid, te ij tot vala toovâ sist olmâ sämmilijd. Ige läddliist šoodâ sämmilâš tuše lahâteevstâ celkkuin. ¶ – Tääl te uigâdeen picca possuđ! Heikkâ ilosmij. Manneen tääl veik kuldâliđ váhá muusik. ¶ Nuuvt monnii maaŋgah iveh já kunâgâs jaamij kukken Egyptist. Israelliih lijjii ain uárjin. Sij ruhâdillii Imelist iše já Immeel kuulâi sii rukosijd. ¶ Máccum: Anssi Mattus ¶ Čuovvum jasko ovdánem ehidist. Kejâdim meiddei Interneetist moolsâiävtuid maađhâšmân. Keččim kirdemijd Ruávinjaargâst Helsigân. Tuorâstuv tot kale luhostui vala, mut uáli jo sálttáás haadan. Vástuppiäiván, lávvárdâhân, pasepiäiván já vuossaargân ij kuittâg lam innig saje. Mun meridim, et vuálgáččim jo tuorâstuv Helsigân. Tiilááččim nube kirdemliipu, mon kolgim meiddei siämmást mäksiđ. Lijjim masa jo kiergânâm kirdemlippuin, ko muu möökistkis potkânij nettiohtâvuotâ. Fakkist hoksájim tom-uv, et fiärttuauto lâi ain tiivootmist. Tom-uv kolgim vala mahtnii finniđ Anarân ovdil vuolguu! Já toos lasseen must lâi vala kassâ, mii koolgâi maassâd Avni-siäsá ááitán. Suttim ohtuunân já njuškejim láiguautosân. Vuoijim Avelân Vuoli Ilmar luusâ. Sust lâi kuittâg olmâ nettiohtâvuotâ. Avelân vyejedijnân meridim, et ko ubâ mätki lâi moonnâm näävt puástud, te loppâmätki-uv uážuččij vala moonnâđ puástud. Ličij kuittâg taggaar mätki, mon vissásávt-uv muštáččim ubâ loppâelimân. ¶ Ive pištee anarâškielâ tievâsmittemškovlim vuolgij joton vuossaargâ porgemáánu 17. peeivi 2009 Anarist. Tievâsmittemškovliimân pottii 19 uápped. Máttááttâs olášittoo Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut anarâškielâ máttááttâsvuávám mield. Tievâsmittemškovliimist čođâldittojeh anarâškielâ algâ- já jotkâkurssâ, anarâškielâ vuáđu-uápuh já uási amnâsuápuin. Anarâškielâ vuáđu- já amnâsuápui ohjelm lii heiviittum tievâsmittemškovlim várás toin naalijn, et čoovčâ ohjelmist máttááttuvvoo kielâtáiđu, mii tastoo tievâsmittoo eromâš hárjuttâllâmossijn. Hárjuttâllâm lii Oulu táválii anarâškielâ oppâohjelmist kuulmâ oppâčuággá kurssâ, mut tääl tot lii vijđedum 15 cuággá kurssân. Hárjuttâllâmuási lii lamaš ubâ máttááttâsohjelm váddásumos uási vuáváđ: vistig-uv ton várás uárnejuvvojeh anarâš kulttuurkuursah Säämi máttááttâskuávdáást, nubben toos kulá ärbivuáválâš pargohárjuttâllâm anarâškielâ sárnoo pargosoojijn, já kuálmádin toos lii vala rahtum Anarâškielâ seervi tutkâmjuávhust vuorâsulmui kielâlávgum, nuuvt kočodum kielâmiäštárohjelm. Vijđásub hárjuttâllâmuási ulmen lii finniđ uáppeid nanosub keevâtlâš kielâtááiđu. ¶ Siskáldâs ¶ Talle eskân Aanti Nijlâsân čielgâi, mon tiet piijpo luoddânij. – Lemnust láá lamaš nelji mito ruuvtah! ¶ – árvuštâllâđ sämikielâi tile já ton pyereedmân toohum tooimâid puohâi kuulmâ Suomâst sarnum sämikielâ uásild já ¶ 270 ¶ Peenuv miste lâi. Ton nommâ lâi Rippe, tom ferttij eeči kyeđđiđ pááikán, et ij äälgi luudijd umástiđ. Kussâ miste meid lâi, mondet koolgâi suoinijd já hoošijd nijtteđ já rokkâđ. Ton nommâ lâi Nilla já tot lâi ostum Ylivieskast, nuuvt ko peenuv-uv. Vistig poođij junast Ruávinjaargân já kyermiautost Avelân já tast eeči lâi laiđim kuusâ Naŋŋâjáávrán Naŋŋâ-Maati pááikán, já tast mij lep lamaš vuosmuu täälvi, kiđđâtäälvi 1946. Sáárá-Piättâr lâi išedâm varriimist Keđgiluobbâl paajaakeš, kost lâi pyereest seilâm saavoot ááigáš kiämppä, já sävni-uv lâi. Tast mij lep lamaš keesi, ko eeči muu eeni viljáin saalvij tuve já säävni já naavit, kuus mij porgemáánust varrijm. Vissâ-uv lâi 1947 vuođâloho, ko mun muštám vuosmuid aašijd taan maailmist, ete miste lâi tupe, kost mij aasâim jävrriddoost. Tääl ko mun smietâm, maht talle ulmuuh eleškettii, te uážžu ettâđ, et tuššeest algii maŋa soođij rähtiđ aassâmpaaihijd olssâs. Poccuuh lijjii kiäppánâm, mut iähân saksaliih ege ryešiliih taid meeccist puoh kavnâm. ¶ b) Kuus toh talle viggeh vuoijâđ? ¶  almoot - párnáá ohtâgâslâš já kielâlâš ovdánem árvuštâllâm - árvuštâllâm tast, maht säämi kulttuuráárvuh olášuveh keevâtlâš toimân - aarâhšoddâdem, vaanhimij já suuvâ šoddâdemovtâspargo árvuštâllâm - árvuštâllâm tast, maht tooimâ organisistem já ornim tuárjuh párnáá olesváldálâš ¶  Anarân Sämitigge lii huolâst sämikuávlu ulguubeln ässee sämipárnái olmoošvuoigâdvuođâi olášuumeest. Vuáđumáttááttâs já luvâttâhškovlim kyeskee toimâlâš já ruttâdemlahâasâttâs torvejeh sämimáttááttâs ornim tuše sämikuávlust. Suullân 70 % sämipárnáin äässih sämikuávlu ulguubeln. Sämitigge lii iävtuttâm, et sämimáttááttâs torvejeijee ruttâdemnjuolgâdus (Máttááttâs- já kulttuurtooimâ ruttâdmist adelum laahâ L 635/1998, nubástus 1186/1998, 43 §, 2 mom) vijđeduuččij kuoskâđ ubâ eennâm. Máttááttâsministeriö kolgâččij asâttiđ jotelávt pargojuávhu, mon pargon ličij valmâštâllâđ sämimáttááttâs ovdedemvuávám, tärhistiđ já tivvoođ sämimáttááttâs kyeskee toimâlâš já nahcânjuolgâdusâid já valmâštâllâđ sämitige sajattuv sämimáttááttâs jiešhaldâšemorgaanân kyeskee monâttâllâmvuovijd já njuolgâdusâid. ¶ Jeđe siämmást čuojâi Maarit uksâkiällu. Nieidâkyevtis keejáin kyeimi kuáimásis. ¶ já Irland. ¶ Syeinišaddoin lii vadâsverdi. ¶ luosâ.....45 ¶ 3.§ Čuákkim čällen väljejui Ilmari Mattus. ¶ d) Nuorttâmeerâ riddostaatâi sopâmuš, mii ¶ Oppâmateriaalpargo ¶ Ohjelm Saijoos auditoriost tme 17.00 - 19.00 ¶ Njunenjävileh išedeh ¶ Jurdim, et lijjim uáli pyereest čielgim, maggaar tiileest suu madârákku tääl lâi, mut koččâmušâin ij puáttám loppâ. ¶ moh oovtâst hämmejeh ¶ Ulguu vuávám: Silja Peltonen ¶ Lappi 6 ¶ Lii 24 päikkinoomâst ¶ Nieidâ ij jooskâm, veikkâ ryevdilääigist kesiččij. Nieidâ ij kuullâm Huli sárnum, ko Huli lâi nuuvt ucce. Huli ij halidâm, ete kihheen sierâd suin. Huli huuihij nuuvt korrâsávt ko puovtij já nieidâ kuulâi uccâ civkkem. Nieidâ suorgânij, ko kuulâi civkkem. Sun keejâi Huli já eeđâi: ¶ puškosyevvi = ahvenvita 208 ¶ Heikki Paltto (äššitobdee) ¶ Säämi kulttuurkuávdáš Sajos: www.sajos.fi ¶ Já nuuvt Muumistáálu vuolgij viežžâđ purrâmuš já ¶ Seminaarist valmâštuvá raapoort já Suomâ sämitigge já Euroop rääđi čuávvuv seminaar pyehtim vaikuttâsâid. ”Seminaar puovtij lase tiäđu sämmilijn Euroop rááđán já lasettij tiäđulâšvuođâ Euroop rääđist já ton merhâšuumeest. Táválávt vuáruvaikuttâs Euroop raađijn tábáhtuvá kirjálávt já lii tuođâi tergâd, ete mist lâi máhđulâšvuotâ puigâ vuáruvaikuttâsân. Vuárdám stuorrâ mielâkiddiivâšvuođáin, ete mii seminaar maŋa tábáhtuvá. Seminaarist poođij meid uáinusân, ete sämitige täsiárvu- já oovtviärdásâšvuotâpargoost ij lah tuárvi tiätu sämmilijgin kooskâst já mij koolgâp pyerediđ tieđettem tai ašijguin” saavâjođetteijee Näkkäläjärvi muštâlij. ¶ Puohčâldin tot jäävkit čääsi vuálá stirccâlhánnáá čääsi. Tot puáhtá leđe čääsi vyelni joba vittâ miinut já iđestiđ iäskán kilomeetterpele keččin čässuáiván. Čuhâ njunijnis tuhtuu tuápu čääsist kuolijd. Kirdeldijn ferttee tuhtuu lááppuđ čässuáivist vyestipiegân vâi piäsá ááimun. ¶ Kielâ iäláskittem tutkâm lii jiešalnees kejâstâh kielâ puátteevuotân, visioi rähtim tast, maht kielâ siäilu ellee kiellân. Tot lii čuávvumtutkâmuš ovtâskâs ulmui tááláá kielâtiileest já ton ovdánmist já / teikâ muttuumist. Kuálmádin tot lii tagarij historjálâš faktai čielgim, mondiet anarâškielâ tááláš tile lii taggaar ko tot lii. Historjálâš uáinuid puáhtá čoonnâđ tááláá ááigán já puátteevuođâ visioid toin naalijn, et kielâ tááláá tiileest já ovdil tohhum feeilâin puáhtá oppâđ maidnii. Tastko kielâ lâi vala muáddilov ihheed tassaaš lappuumin, lii čielgâs, et motomijn soojijn kielâ kevttimist lii feilejum. Puátteevuođâ uáinust lii tehelâš tiettiđ, kogopeht ääših monâškuottii puástud, nuuvt et ij kuittâg innig feiliiččij siämmáin soojijn. Anarâškielâ ij innig pyevti monâttiđ oovtâgin suhâpuolvâ sämikiel tááiđu äštihánnáá ubâ kielâ puátteevuođâ. ¶ feeriimijn = seikkailuista 109 ¶ 32b kuvâstâhskivŋe ¶  kaččâđ, Pasepeivi 23.10. ¶ Čoovdâsäänih . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 194 ¶ Nuorttâsämmilâš kielâ- já kulttuurservi Saa'mi Nue'tt ry ¶ Uccâ uábáš ¶ Sämitige stivrâ oovdânpuovtij almosčuákkimân ete tot tuhhit sämitige muštâlus ivveest 2014 sehe čielgiittâs oppâmateriaalmeriruuđâ kiävtust já sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusmeriruuđâ kiävtust ive 2014. Stivrâ nomâttij ovdâsteijen pyecceetipšon kampuskuávlu ulguubeln – haavâ stivrimjuávkun Pia Ruotsala. Haahâ lii Laapi áámmátollâškoovlâ, Kittâl, Aanaar, Suáđigil já Kiemâjäävri kieldâi sehe Laapi pyecceetipšopirrâduv vuáđutiervâsvuođâhuolâttâs ohtâduv haahâ. Ton ulmen lii lääččiđ toimâmaali, mii taha máhđulâžžân škuávlejum tiervâsvuođâtipšon kampuskuávlu ulguubeln. ¶ – Tääl kal lii pyeremus jo tuáhtárân vyelgiđ vâi finniiččih šiev talkkâsijd tuu taavdân já puárániččih. Mun tuálvum tuu autoin tuáhtárân, ákku vijmâg eeđâi äijiháin. Äijih ij lamaš kuássin lijkkum tuáhtárân monâmân, mutâ taan tovváá sun vuolgij iävtulávt ááhu fáárun. ¶ Kuávžur kuárŋu kuuđđâđ juuhân čohčuv. Meeinijn šoddâm vejehááh iälusteh 2-5 ive juuvâst, mast tastoo luáštádeteh jáávrán tâi meerân. Motomeh vejehááh pääccih eelliđ juuhân ubâ eellimááigán. ¶ Peivitipšolaahâ lii eidu uđâsmittemnáál arâšoddâdemlaahân. Peivitipšoaašijd láá sirdám máttááttâs- já kulttuurministeriö vuálásâžžân sosiaal- já tiervâsvuođâministeriöst. ¶ Matti Morottaja ¶ Ruumbu cuozân lii lekkáin čaallum nommâ Pål Siusson. Máhđulávt lii saahâ ruumbu majemuu omâsteijest, kiäst rumbu lii valdum tuáhá. Ruumbu ahe ij lah tutkum taanáigásij äigimiäruštâllâmvuovijgijn. Omâstijjee noomâ mield äigimiäruštâllâmsuárooh lii 1600-lovo loopâst 1800 lovo aalgân. ¶ – Keččâđba olgos. Maggaar šoŋŋâ onne lii? Mon kalle ceehi liegâs lii? sun koijâd párnáin. Párnááh keččih laasâst olgos. ¶ Sieidi luusâ pesâdijn Eija täärhistškuođij keeđgi madduu já siskii, ko tot lâi luoddânâm aainâs kuulmâ uásán. Tobbeen iä kuittâg kavnum magarehkin uhredem meerhah já lâim masa jo vuolgâdmin kárbá luus, ko Jouko kaavnâi mottoom keeđgi vyelni suullân 30 seenti alosâš luámi, mast lijjii čiiđah. Ko sun váháš oŋâttusâi olgoláá, te tobbeen lâi muádilov seenti kukkosâš muorâpittá, mon nubbe keeči lâi vuolâstun tâi verâstum pastelis teerijn. Eija tuđhâškuođij rääigi já tobbeen kávnojii lase čiiđah. Meid “luáminjäälmist” ađai ton siskiibeln lâi masa meetterpele kukkosâš muorâ, mon ohtâ sijđo lâi vuollum täsivin já mon nubbe keeči lâi siähtálij vyelni já mieskâm. ¶ 371 000 km 2 Toronto ¶ - Lii-uvks tain maggaargin árvu talle? ¶ “Gorholan dyttöjen gammarissa ¶ Olof kaandâ Markus (1725–1783) näimilittoost iä lamaš párnááh já nubbe kandâ, Daniel (š. 1710) varrij 8 párnáá perruinis Taažân ive 1761. Daniel maajeeldpuáttee lâš lamaš Paul Pettersen Kuva (Paavvâl Piättârkandâ), kiän kandâ Daniel šoodâi Kuovdâkiäinust ive 1825. Daniel áinoo alge Paul (Paavvâl) jaamij nuorrân ige suuhâ innig jotkum suu pehti. Nieidah naijii Turi, Näkkäläjärvi, Sara já Utsi suvváid. Taažâ aalmugrekinistemtiäđui mield Daniel kuáti lâi Suomâbeln. ¶   26 ¶ Eeči ain iätá, et ko mana ¶ Vijđámen: ¶ Ucjuuhâ: Sämitige toimâttâh, Kieldâtáálu, Luossatie 1a ¶ 116A Sálttáásvuotâ Nuorttâmeerâ jieškote-uv ¶ meduusa ¶ Pääihist jieŋâskappi lâi kuárus. Mun aštus tuámittim ehidist vala káávpán. Tot-uv mahtnii moonâi hyeneeht: ko peessim nurhe tuáhá, vissâ čoovčâ majemuš veepsis kiirdij muu čaalman, já ovdilgo kiergânim maiden porgâđgin, tot čuoggij muu čalmelaasâi vuálá čalme alda. Ubâ ellee tarvanij pottânálustis kiddâ muu čaalman. Čalme kujestij tego tot ličij lam pyelimin. Já veik maht keččâlim, jiem finnim viäpsá luovâs. Tehân te leggistim jieččân čalmelaasâid, já toh koččii kaskoo kááđu. Siämmást tuáppejim viäpsá-uv já leggistim tom enâmân. Tuolmim tom juolgijnân jaamâs. Tehân te keččâlim kievkkânân čalmaan tipšođ. Ruvvejim toos mottoom vuoidâs, mii lii pyeri eidu tivrij čuoggiimân. ¶ njäälmist. Astron ennijn suái oovtâst keesijn ¶ LUUK. 6: 36 – 42 ¶ 39 ¶ Oovtâstpargo raajij rasta naanood sämikielâ já oohtânkulluuv ¶ Nuorttâmeerâst láá sehe meerâi já jaavrij elleeh ¶ Aanaar škovlâ: Saara Seipiharju (anarâškielâ) ¶ piälán, já toid finnejuvvojii 109 vástádâssâd jo-uv koččâmâšluámáttuvâin, ciälkkámušâin tâi ¶  kuálástiđ. Sun Saint Helena I6 ¶ almootmáin et säämi kielâlaahâ ij kuoskâ sii. Västidemprosenttân šoodâi taan vuáđuld 65 %. ¶ siskáldâs heiviittem sämmilâš kulttuurân já nube tááhust vyelitoppuin jurgâlem. Taat ¶ s. 183 ¶ Riehtiministeriö lii aldanâm sämitige reiváin, mii kuáská almolâš čuávdus ááigán finnim sämmilij vuoigâdvuođâi pyereedmân jieškote-uv haldâttâssyergist já lahâaasâtmist. Sämitige stivrâ lii almottâm ministeriöid tutâmettumvuođâs toos, et ILO 169-sopâmuš ratifisisten ij lah mainâšum staatâ vuosâjasâš ulmen. ¶ Heikkâ moonâi forgâ kievkkânsis suvnâččiđ já vaaldij picca meddâl uuvnâst: ¶ Sij västidii: ”Kanaanenâmist uástiđ valje purrâmnáál.” ¶ Maid kaavnah? ¶ huápust patâriđ ¶ Ko Johannes faŋgâlist kuulâi Kristus tavoin, sun vuolgâttij máttááttâspárnáidis koijâdiđ: ¶ Suomâst sämiaalmug lohomere čäittee tiäđuh peividuvvojeh jyehi niäljád ive sämitiggevaaljâi ohtâvuođâst. Uđđâsumoseh lovottâhtiäđuh láá ivveest 2007. Toi mield Suomâst láá sämmiliih ohtsis 9350, main 38,5 % äässih laavâst miäruštâllum sämikuávlust. Sämmilijn suullân 60 % äässih sämikuávlu ulguubeln, paijeel 50 % kuittâg Laapi läänist. ¶ VÁÁRUT! ¶ Kaddâlâs čuojâdâl! ¶ Tooide pyereest riissuvrâmijd. Piejâ mielhi já suvrâmijd kiemni siisâ. Tipte šleđgâlevy leđe 4 tääsist já tipte tuoldiđ. Muivii ubâ ääigi tassaaš ko tot tyeldee. Piejâ 1 táásán šleđgâlevy já tipte kopšâđ tie 30 miinut ääigi. Jis halijdâh, te puávtáh pieijâđ suohâdkiemni stuárráb tyeldee čäcikiemni siisâ havduđ, te talle tot ij vääldi vuáđun. Ko suohâd lii vaalmâš, te lasseet saaltijd já jis piejah vala lasseen vuojâ, te tot lii vala njálgâsub. Suohâd puávtáh faallâđ mielhijn ađai myerjisappijn. Tot lii juovlâsuohâd, mon puáhtá faallâđ pajalâssân uáivipurrâmuš maŋa. Jis lii sälttikyeli leibijn ađai miinii piärguid, tot lii meiddei njaalgâ uáivipurrâmuš (ovdâpurrâmuš). ¶ Linnea lâi identtisijn jyemehijn nubbe, keskosijn kiäh šoddáin kyehti mánuppaje liijkás tooláá. Linnea ruásmuttui šoddâmis maŋa. Kuássin sun ij vázzâm, sárnum tâi toimâm "nuuvtko iäráseh" . Aalgâst jurdâččui, et sun lii sehe peljittem et šoohâd, mut maŋeláá puáhtá jyehi tááhust tuođâštiđ, et kuohtuuh teoriah láá puástud… Komálâš olmooš. Maailm muččâdumos komálâš olmooš. Kieldim motomin ulmuid šalligâšmist muu ruásmuttum uábbám keežild, kuás jo jiem puávtáččii kuássin leđe kiästán nuuvt rámmáá, ko Linneast. ¶ jurgâlum puoh taat (spiekâstemjuávkku nr 2), tastko anarâskielâst ij pyevti leđe eres ¶ láá jurgâlum. Tavlustuvvâst kávnojeh jieskote-uvlágán jurgâlemvastui vuottumsajeh ¶ - anarâškielâ ¶  elehánnáá. KAT11, s. 103 ¶ – M-, mma-, maid ettih? koijâdist Marttin ovdilgo ibbeerd suorgâniđgin. ¶ 2. Agaricus sylvicola – Kuusiherkkusieni – Kuosâherskukuobâr U ¶ Täärhist tiäđuidâd já táiđuidâd-pargopitái vievâst. ¶ Matt. 23:32 πληρώσατε on täysi tiävá ¶ KTK05, s. 132. ¶ – Keejâ, nieidâ šadda párnái vuástá já šoddâd alge, já sunjin adeluvvoo nommâ Immanuel – tot meerhâš: Immeel lii miigijn. ¶ Tave-eennâmlâš sämisopâmuš jotkâráđádâlmij Suomâ airâskode jeessân ¶ Jerusalem Syemmilâš Párnáiviäsu hovdâ lâi skappum mijjân Volkswagen Kleinbus -auto vyeijeinis já ko tävireh lijjii pakkajum já išedeh kijttâlum, te tallet mij tolliittijm njuolgist viestârân Tel-Aviv kulij. Ovdil “kuuđâ peeivi suáđi” Jordaniabel kullii tagareh sajeh ko, Juudea, Hebron, Jeriko já Samaria. Israel lâi eennâmtiäđálávt kezimus Natania puotâ já togo pehti mij-uv puáđáččijm vyeijiđ tavas. Mist lâi aaigâ moonnâđ Tiberiasân já tothân lâi kaavpug Genesaretjäävri riddoost. Vyeijee lâi sárnáá já čeppi meid lávluđ. Sun máttááttij mijjân lavluu, mon säänih älgih návt “Hevei-nu shalom aleichem” , ´Mij tijjân ráávhu tuáivuttep´ já tom mij láávluim-uv viehâ maŋgii, ovdil ko lâim Tiberiasâst. ¶ Lemmee Ergijäävri já Čuáđgijäävri kooskâst lii ohtâ Suomâ stuárráámusâin pivdoroggevuáháduvvâin. Rááiđust láá 261 rogged já tot lii paijeel 3 kilomeetter kukkosâš. Ergijävrkuoškii taavaakeččin aaibâs Ergijävrkuoškii láigukámpá aldasijn lii suullân kilomeetterpele kukkosâš ráiđu. Luuvâ lase Lemmee kodderoogijn. ¶ kuovzâđ eennâm. ¶ Lasetiäđuh: Sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi, 0505242109 ¶ Piejâ~kyerejum potásijd kiemni siisâ, lasseet čääsi nuuvt ennuu, et potáseh láppojeh. Lasseet saaltijd já~tipte tuoldâđ tie 20–30 minuttân. Ko potáseh láá tiimmâm, te liäšku čääsi meddâl já~njuuvde potásnjuvdemtiŋgáin potásijd motten. Lasseet vuojâ~já~mielhi já~muivii muorâpastemáin, et tot njuuvdos suptâluvá. Aasât vala njuvdos fáállun nääpi siisâ. Ij muide ko siev puurrâmlusto! ¶ – Joo, muštep kale, kaandah pahudii. ¶ Säminuorah ožžuu jieijâs vaikuttâskanava ko sämitigge vuáđudij jieijâs ohtâvuotân nuorâirääđi njuhčâmáánust 2010. Uđđâ nuorâirääđi algâttij tooimâs cuáŋuimáánust 2011. Nuorâi aašijd sämitige haldâttâsâst tipšo roovvâdmáánust 2010 pargoidis algâttâm nuorâičällee Niina Siltala. Toovâin Niinan love koččâmâššâd, moid sun västidij návt: ¶ Matti Palosaari ¶ Raavâd: ¶ Na pottiihân toh juovlah viijmâg, ko tarbâšân kuhháá lâim vuárdâm. Oho teikkâ muáddi ovdil juovlâluámu älgim lijjii vistig uccâjuovliih, moh tuállojii asuntola purâdemvisteest. Tain uccâjuovlij viettimijn iä lah pááccám ennuvgin ääših mielân, mut liijkátte motomeh kuittâg. Lättei lâi ceggejum säđgimpiäsâš, moos lijjii heŋgejum jyehilágán čiiŋah, sehe kinttâleh ovssijd já piässáá kiäčán lâi vala täsni kiddejum. Kalhân mun tiettim, et tie lii tot juovlâmuorâ, veikkâ jiem lamaš tom kuássin uáinámgin, muidego kirjeest. Purrâmâšvyeššee Juntus Maarit lâi vuoššâm riisinsuvrâmsuohâd, moos lâi vala čiehâm, teikkâ pieijâm maŋa mandel já kii tom taldrikestis kaavnâi, te sun uážui leđe vises pyeri luhhoost ubâ puátteš ive ääigi. Na jiem tievstkin tiättâm, mii tot mandel lii, jiemge álgám ubâ tom koijâdâllâđgin skipárijn, veikkâ kale mun tom liččim halijdâm tiettiđ-uv. Peevdih lijjii uárnejum eresnáál ko toh muđoi lijjii táválijn argâpeeivijn. Toh lijjii pieijum maŋaluvâi já toho viistán lijjii-uv šoddâm tuše kulmâ peevdi, mut nuuvt kuheh, et mij puohah uáppeeh šietâim toid. Máttáátteijeid, čorgejeijeid, táálualmai já asuntolasiäsán lâi pieijum sierâ pevdi, mii lâi tuárrástkulij täi kuhes pevdij háárán. Ko mij lâim vistig lávlum maŋgâ juovlâlavluu oovtâst já stuorrâ nieidah lijjii vala aluspihtâseh pajalist piirist juurrâm já lávlum: “Hei leijailkaa, hei leijailkaa, te metsät mantereet” , te tast maŋa mij peesâim älgiđ puurrâđ tom juovlâsuohâd já kalhân tot lâi-uv njaalgâ. Jiem lamaš aaibâs vises, mut orom muštemin, et motomin liččim tággáár-uv heersku peessâm smakkiisistiđ, mut jiem návt purâmáin, tegu taan tovváá. ¶ Tanska lii šadolâš eennâmtuáluriijkâ ¶ tuárgu, tuárgu = siima ¶ lii vala laministum. ¶ - Na, ferttiim mainâsti đ , et tom mun jiem ohtuu pyevti porgâ đ . Mätki lii kukke já tuu jurduuh vaigâdeh juksâ đ . Tondet mun puávtám kevtti đ telepatia tuše talle, ko muu skippáár puáhtá vuáimád munjin luoikkâ đ . Tot addel vyeimi tommit, ko taarbâš. ¶ Aanaarkielâ čäälimseminaarist 1992 ¶ Räjittes säminuorah ¶ KIELÂPIERVÂL: ¶ Joovsep moonâi Pilatus luusâ já táátui peessâđ hävdidiđ Jeesus. Ko sun lâi uážžum love, moonâi sun Golgatan, vaaldij Jeesus vuálus riistâst já piejâi suu ruummâš källei rahtum háávdán. Loopâst sun vierâttij stuorrâ keeđgi hävdinjäälmi oovdân. ¶ Kavnih meccieennâmmuorjijd. Uážuh ovdániđ 2 läävhi. ¶ muttâ ruttâdemvaigâdvuođâi tiet oles Ráámmát almostui Taažâst eskin 1895; tot-uv vala ¶ Juhánâs keejâi rido kuávlun já talle sun jorgettij já eeđâi Piätárân: ”Almai, kote čuážžu riddoost, lii Jeesus.” ¶ Steeihâ~puáhtá valmâštiđ~nubenáál-uv. Jis lii hyenes čuávji, te lii čuávján ustevlub ko piäjá kopšâđ njuolgist čáácán. ¶ (Muštâlus tuhhiittum kielârääđi čuákkimist 7.3.2008) ¶ já muálkkááh ¶ Sij tuáppejii nubijdis kieđâst kiddâ já jurâškuottii riggee: ¶ nuuvt ennuu ko halijdâh. ¶ kesimáánu 70 + 16 ¶ “Rekinist taasnijd” , eeđâi Immeel, “rekinist, jis áppádâh. Nuuvt styeres kalga leđe tuu párnái, ájuvij já sii párnái loho.” ¶ Kuha pivdeh iänááš viermijn, mut astoääigikuálásteijeeh meid uštemáin. Kesi-iijâi puáhtá kuha ušteđ jorŋâčaasijn. Njaalgâ kuha puáhtá passeeđ omânist tâi paistpáánust. ¶ Nubbe riistâst hiäŋgájeijee paatahhee pelhittij sun–uv Jeesus. Sun eeđâi: »Jieh–uv tun lah Messias? Piälušt tääl jieijâd já munnuu!» (KKK02) ¶ VIESTRPIÄLÁÁŠ PÁÁLUPEELI Peevitäsideijee NUORTTIIPIÄLÁÁŠ PÁÁLUPEELI ¶  vâi 3. Kiina 32 820 ¶ Accra C4 ¶ Puohváldálâš Immeel. Tun lah tievâslâš tavoinâd já rähisvuođâstâd. Mij tubdâp váimustân ruossâlâsvuođâ: tom pyere, maid halijdep porgâđ, ep poorgâ, mut tom paa, maid halijdep velttiđ, mij porgâp. Onne–uv taat suddo čyeggee mii vááimu. Hiärrá, ärmittiččih mii! Mij pääccip suddogâssân já koskân tuu addâgâsadelem haaldun. Teevdi mii toin rávhoin, mii lii puoh ibárdâs paajaabeln. Taam ruhâdâllâp Algaad Jeesus Kristus tiet. ¶ Parâpargoh ¶ Juhánâs Piättâr Iggá ¶ tijn, tâi talle rähtiđ ruttâdem vaastâlâžžân. ¶ Amnâseh: ¶ Kuođijm "Pahakkâs toornâ" , mii lâi amerikkalij adelem nommâ já jođhijm määđhi. Vuojijm Hulet -, Alva -, Aladdin - (mii lii vaarâ puoh ucemus kaavpug, maid elimistân lam kuássin uáinâm, luoddâpellâst vittâ táálu uáinusist) já Belle Fourche -kaavpugij čoođâ já tolliittáim váldumaađij 85 mieldi tavas. Sirduim Maadâ-Dakotast Tave-Dakotan, kost vuossâmuš oovdân puáttee kaavpug lâi Buffalo , purâdáim tast. Lijjim jurdám, et amahân taat kuittâg lii stuorrâ kaavpug, mut mestâba Aanaar toos verdiddijn lâi pele stuárráb. Kuullim maŋa, et stuárráb Buffalo ličij kostnii Kanada rääji aldasijn já tot lii tuotâ styeres. ¶ 8. Aanaar Sämimuseo Sijdâ kuosij meeri lii koččâm. Siijdâst ellii tiijmá vuálá 50 000 olmožid, tot lii suullân 125 ucceeb ko oovdeb ive. Ohtân suijân puáhtá leđe ulmui hyenes ruttâtile já meid moonnâm keesi tivrâs puáldámuš já kolmâ keesi. Olgoeennâmlij meeri kuittâg lasanij já vyerdimist lii, et meid taan ive olgoeennâmliih eellih museost eenâb ko syemmiliih. ¶ puohháid ohtsijd koččâmâšâid moh kyeskih eres lasseen sämikielâ tááiđu já kielâkevttim sehe sä ¶ a. niŋálâs já orráás tobdomeerhâid ¶ Jurgâlem čuolmah ¶ Säänih kieláid láá šoddâm tuháttij et tuháttij iivij ääigi. Kielâ lii siämáá kejittis riggodâh ko täsnialme. Ulmuin ij ohtâgin vaje oppâđ jieškote-uv eenikielâ tievâslávt, ko kielah iä piso siämmáálágánin aaigij čoođâ. Kielah rievdih ubâ ääigi já jyehi suhâpuolvâ kuáđá jiejiâs eenikielân uđđâ saanijd já motomijd saanijd váldá ollásávt meddâl. Tegu almeest láá aigijdis rääjist ennuu tääsnih časkâm já nubeh oppeet iä lah vala ittáám uáinusân, te nuuvt tábáhtuvá meiddei kielâi säniriggodâhân. Säänih meiddei läpitteh meddâl eellim táárbuid tâi uđâsmiteh saanij siskáldâs. Säänih láppojeh, jis elimist ij lah innig toid ano. ¶  predikatiiv Segispecsuálui = Hoikka Petäjäsaari ¶ – Ohtâ, kyehti, kulmâ, nelji. Mij lep neeljis, Matti rekinist. ¶ Heikkâ keigij sunjin njuneliijne, moos Ánná sihostâlâi čolmijdis. ¶ iivijd. ¶ Kuuđhah tommii oovdeld hirmâd huáppoin ¶ Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi VII/V mield, vuáđupälkki 1398,87 eurod/mp. Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. Ucâmušâid oppâ- já pargotuođâštusâiguin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 31.10.2014 tme 16.00 räi čujottâssáin Sajos, 99870 Aanaar. Lasetiäđuid pargoost addel nuorâičällee Kaisa Tapiola-Länsman, puh. 010 839 3134. Sämitiigán puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi já nuorâirááđán www.samediggi.fi/nuorat. ¶ Ko suomâráp aalgij leđe piivnoh 90-lovo loopâst, Mikkâl še movtáskij tast, ko tot lâi oovtâ mielâst älkkees muusikhäämi. Sun mielâstui eromâšávt sanijguim konstušmân já teknisâš rääpin, puoh riimij máhđulâsvuođâid. Amoc jieš lii kuvvim suu muusik ”hirmâdâsräppin” ja tot huámášuvá motomij pitái mainâsijn. Lusis rääpi lasseen Amoc lii ráhtâm meiddei tobdoid kiässeid pittáid. ¶ “Mun kiijtám tuu, almalâš Iäččám, rähis Algaad Jeesus Kristus pehti, et lah onnáá peeivi muu ármulávt varjâlâm. Piivdám tust: adde addâgâs puoh sudoidân, moiguin lam toohâm verivuođâ, já varjâl muu ármulávt puáttee iijâ. Mun adelâm jieččân, rummâšân, siällun já puoh, tuu kieđáid. Pase eŋgâlâd liävus muin, amas paas vajalâš finniđ must maggaargin vääldi. Aamen.” ¶ Ässeeloho: 2 000 000 ¶ 2. Jurgâlus. Taan veerstâ anarâškielâsâš versio spiekâst KR92 morfeem- já ¶ -kielâlaavâst já eres sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođâin tieđettem. ¶ 1. Tarkkuustâl oppâkirje kove 157A já paldâsijd kuuvijd. ¶ 8) Orniđ sämikielâ nonniimân labdaseijee hahhuid. ¶ Lahâasâttem, mii stivree máttááttâs ¶ Stuorrâ Iilvâs ruotâst kuhes juolgijguin, nuuvt ete Puppâ illâ suu juksá. Suoi puáttiv kuoška riidon. Viirrâm peesist lii šoddâm tego šalde juuvâ rasta. Iilvâs kozâigijn pisottâl muorâ alne ko rastâldiđ juuvâ. ¶ – Puáttiđ puohah muu mield! ¶ Soppui, et lávlumjuávkku hárjuttâl täid saalmâid: ¶ Haŋgal čaaitij ááimun. ¶ 11. Lah-uv tun allergisâš? ¶ poolvah já suávih ärdeialn. ¶ 87 futureimagebank.com ¶ Alemus haldâttâhriehti (AHR) adelij 25.6. ¶ torvolâšvu ođâst ¶ – Onne lii pentâ juhlepeivi! Junnáást lâi onne majemuš pargopeivi já sun áigu kyeđđiđ torskehaajâ. ¶ – Porgâv-uv Hirškikkâ já Myerji onne siämmáá aašijd ko mij-uv porgâp tääbbin kielâpiervâlist? sun liijká koijâd Maatist. ¶ pronomin mii já IM vuod pronomin kote , moin še láá taan ohtâvuođâst suullân ¶ Lah-uv luuhâm anarâškielâ luvâttuvvâst? Teikkâ kostnii eres škoovlâst teikkâ kuursâst? ¶  mere. Heikki Mattus ¶ T. I. Itkonen čáálá motomijn leggistemsierâdmijn. Ohtâ lii lodástâllâm . Tast ohtâ leggist pálloin iärásijd. Tot, kiäs lii teividum, tohâlud jämmen. Taan sierâst puovtij meiddei pääččiđ possoolmáin uccâ kiäđgáá teikâ lode čalmekááká nubij njeigâ. Lodásteijee perttui saallâs, mut jis lodde huámmáš piärttojeijee, te tot “kirdel” , ige tom uážu pääččiđ. ¶ Nuorâirääđi ulmijd kulá še orniđ ihásávt stuárráb tábáhtus moinnii teemain säminuoráid pirrâ Suomâ. Lii tehálâš uážžuđ säminuorâid čokkâniđ oohtân, joba ihásávt. Säminuorâin paijeel 65 % áásá sämikuávlu ulguubeln já kaavpugijn ij lah luándulâš vyehi siäiluttiđ kielâ tai kulttuur, et ohtsiih kuáhtáámeh eres säminuorâiguin nanodeh nuorâi identiteet já oohtânkulluuvâšvuođâ tobdo. ¶ Tiervuođâiguin ¶ 82 ¶ 3. Maht aalmugstuárrum Kiinast lii viggum hitodiđ? ¶ Márjá-Liisá lii šoddâm Aanaar Pärttihist porgemáánu 9. peeivi 1967. Suu eeči lâi Sammlii-Kaabi Eljis (Eljas Mujo) já enni lii Piätárii-Heendâ Heeihâ Elsa (js. Aikio, tááláš Väisänen). Suu eeči já äijih Heendâ-Heikkâ hevvânáin moottorkiälháin vyejedijn talle ko sun lâi neelji ihásâš. Tastmaŋa suoi enijnis orostâláin uánihissii ääigi Uccjuuvâst já Njuárgámist jeđe vuolgijn Kuuhmon, kost suu enni maŋadist naajâi uđđâsist. Vuáđuškoovlâ sun algâttij Pärttihist ive 1974, joođhij Uccjuuvâst já Njuárgámist já loppâuási škoovlâ sun vaazij Kuhmoost. Pajeuáppen sun čaalij Kuhmo luvâttuvâst kiđđuv 1986. Ollâopâttuv oopâ Márjá-Liisá juuđij Oulust já sun čaalij filosofia maisterân njuhčâmáánu 25. peeivi 1992. Siämmáá ive juovlâmáánust suoi varrijn kálláinis Hollaandin. Márjá-Liisá lii-uv vuossâmuš anarâš maister já enâmustáá oopâ jottáám anarâš. Tutkos uássin sun raahtij uálgilaudatur anarâškielâ deverbaal substatiijvâin. Filosofia lisensiaattân sun valmâštui ive 2001 já lisensiaatpargo kieđâvušâi kyevtistaavvâl orjâlâškielâ -mi- já anarâškielâ kyevtistaavvâl -mi- já -me- nominijd já toi álgupuáttim. Sun lii tääl čälimin tuáhtár náguskirje anarâškielâ šlajânomâttâsâin, moh kieđâvušeh kuobbârijd, šaddoid já luudijd. Sun lii meiddei finnim anarâškielâ ollâopâttuv kiellân nuuvt, et lii vuávám 15 oppâoho oppâmere västideijee approbatur-oopâ siskáldâs ja meiddei máttááttâm ton mield. Motomeh uáppeeh láá jo finnim approbaturtutkos anarâškielâst. Juurdân lii pieijâđ puátteevuođâst joton anarâškielâ ollâopâttâhmáttááttâs. Merhâšittee äšši Márjá-Liisást lii tot, et sun lii pastam siäiludiđ já ovdediđ anarâškielâ kukken anarâš pirrâsist, ko lii aassâm Kuhmoost, Oulust já Hollaandist. Säämi Instituut mieđettij Márjá-Liisán Israel Ruong stipendi, mii mieđettuvvoo nuorâ sämikielâ totkei. Stipendi keigij sunjin roovvâdmáánu 26. peeivi 1999 Kuovdâkiäinust suu kuhesáigásâš máttáátteijee já ustev filosofia tuávtir Tuomas Magga. Ton lasseen, et sun lii nuorâ kielâtotkee, sun lii meiddei vuossâmuš anarâš, kote totká jieijâs kielâ. Veikkâ sun lii-uv servâm máinuhis olmoošjuávhun, mast láá tagareh kielâtotkeeh ko M.A. Castren, A.V. Koskimies, A. Andelin, Elias Lönnrot, A.J. Sjögren, Frans Äimä, T.I. Itkonen já Erkki Itkonen, spiekâst sun taan kielâtotkeejuávhust ton-uv tááhust, et sun lii jieš sämmilâš já anarâš. Nuuvtpa sust lii-uv ereslágán perspektijvâ já uáinu aššijd, ko mii lâi máinuhis kielâtotkeeuámikkâsâin. ¶ Čuákánkiäsu ¶   Kove vuoigâdvuođah ¶ Ruttâ: euro ¶ Kiuruvesi luvâttâh: Henri Ruotsalainen (aanaar kielâ) ¶ Muotâteatter ¶ 3) Kielâpalhâšume tuávváš já vyeitteeh ive 2004 rääjist ¶ Djibouti H3 ¶ Njuuvčâjävri TII.1963 Joukaisjärvi Kaamâs V. ¶ 7 Tuuđgâ särgisdiagraamâ. ¶ Skopje ¶ 6. Luvâttâl väldikuudijd, moi čoođâ kolgá ¶ Já nuuvt Ánná muštâlij Heeikân jieijâs oholoopâst, maht suu láigueemeed lâi tájáskâm já maht sun lâi talle moonnâm Kaari kuuvl aassâđ muádi ookon já et Kaari lâi eidu vuálgám máátkán. ¶ Thames D5 ¶ f. Viärdádâl jieijâd luvâttâllâm siijđo 120 purâdemavzuuttâsân. ¶  ennuv, Nieidâi kukkodâhšoddâm álgá ovdeláá ko kaandâi. Ruumâš muttoo rávásmâmavveest nissoonlâžân, čuárbbelpiirâs kobdán já njamah stuáruh. Nissoon suhâpeliorgaaneh láá maneráávsáh, manejođetteijeeh, kuáhtu, iämádâh já ulguupiälááh suhâpeliorgaaneh. Rávásmâmavveest nieidâi maneráávsáin ladâškyeteh maneseelah. Mánuppaajeest ovdán ohtâ manesellâ. Tot jotá manejođetteijee mield kuáhtun . Kuáhtu šlijvease lii assoom, já tot lii kiärgus vuástáväldiđ maneseelâ. Jis šovâttemsellâ ij heđâlmit maneseelâ, te kuáhtu šlijvease já ton mield vorrâ kolgá mánutavdâkulgâmân. Mánutaavdah älgih táválávt 10-14-ihásâžžân. ¶ Tavepoođâeennâmliih láá álššááh ¶ c. pelnub litter limonaad ¶ Toijala C5 ¶ Jis njunestâd kulgâškuát vorrâ, nissáád njune kuárusin. Kolgee njunerááigán puáhtá pieijâđ pumbulpunce. Čokkáá kumârâsoivij já čáárvu njuneraaigijd njune ulguubeln. Jis kärŋilutáh uáivád maŋaskulij, kolgá vorrâ čuddui já tust lii vaigâd vuoiŋâđ. Motomin vorrâkulgâm lii nuuvt koorâs, et njunečárvum ferttee juátkiđ 10-20 minuttid. Nissáád loopâst káđáldum voorâ meddâl. Jis njunestâd kolgâ vorrâ távjá, ele tuáhtárist. ¶ KKK, s. 112. ¶ Sierâdâm skipárijguin ¶ Áigápuátutoorjâucâmuš ¶ Tave-eennâmlâš sämisopâmuš ovdán ¶ Berliin ¶ Maaijuv puohčâl jieijâs kuátán ¶ Taan tooimâ várás Sämitigge ocá MERIÁIGÁSII VUÁVÁJEIJEE ¶ Huáššiluobbâliinjaavaaš Naajuuvâ Huáššiluobbâláá paaldâst, mon tärkkilis saj eij lah tiäđust. ¶  [keigiđ Sämikuávlu ulguubeln adelum sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâsâst iä lah sierâ njuolgâdusah máttááttâslaavâin. Vuáđumáttááttâslaavâ já luvâttâhlaavâ njuolgâdusah sämikielâst máttááttâskiellân já amnâsin láá máhđulâšvuođah, moh kyeskih prinsiiplávt ubâ enâmân. Keevâtlávt máttááttâs ornim sämikuávlu ulguubeln lii kuittâg čáittám lemin vaigâd maaŋgâ suujâi tiet. Sämikielâ máttááttâs puáhtá orniđ máttááttâs- já kulttuurtooimâ ruttâdmist adelum laavâ (145 § 2 mom) já máttááttâsministeriö adelem asâttâs vuáđuld. Vyeimist leijee asâttâs lii ivveest 2009. Ton mield (3 §) oppâlájádâsâin, main iä ornii vuáđumáttááttâslaavâ 12 §:st já luvâttâhlaavâ 8 §:st uáivildum eenikielâ máttááttâs sämikielâláid, romankielâláid já viereskielâláid uáppeid, škovlim uárnejeijee puáhtá finniđ staatâtorjuu 2 máttááttâstiijmeest ohhoost jyehi rekinistmâslâš máttááttâsjuávhu peht, mii meerhâš sämikielâ uásild ucemustáá 2 uáppee juávhu. Njuolgâdus meerhâš keevâtlávt suulân 1/3 sämikuávlu kieldâi finnim tijmekuáhtásâš staatâtorjust. ¶ 44 ¶ Nuorâičällee västid ¶ suálui ¶ **Puáris leskâäijih ááigui naaijâđ nuorâ nieidáin. Pappâ ij áiguččii miettâđ adeliđ kulluutâsâid, iätá et: ¶ Viehâväldi šoddâd viehâvääldi ¶ Kirjeest Kaarina Helakisa: Annan ja Matiaksen ¶ Anarâšuáppeeh luuhâmpaje 2013 – 2014 ¶ tobdočuárviantenneh tuntoantennit ¶ Pargojuávkkuovdâstem ¶ jurgâlâm: Marja-Liisa Olthuis ¶ Anarâš Matti Morottaja toohâm nommâiävtuttâs Sajos lii väljejum säämi kulttuurkuávdáá nommâkišto vyeitten. Sajosist šadda siämmást säämi kulttuurkuávdáá nommâ. Sajos lii aanaarsämikielâ já tot uáivild taggaar toorjâsaje tâi orroomsaje, mast puáhtá tulâstâllâđ kuhebijd-uv aaigijd. Morottaja uážžu vuáittuiävtuttâsâst 1 000 euro stuárusii palhâšume. ¶ Sämitiggeest adelum laavâ (974/95, nubástum 1279/02) 27 § mield iävtukkâs sämitige vaaljâin pyehtih asâttiđ ucemustáá kulmâ ulmuu, kiäh láá merkkejum jienâstemvuoigâdvuođâlâžžân sämitige vaaljâluvâttâlmân. Iävtikkâsasâttâllâm várás tiävdoo väljejeijeeseervi vuáđudemäššikirje já iävtukkâs miettâmluámáttâh, mon kalga macâttiđ vuáláčaallum häämist vaaljâlävdikoodán majemustáá porgemáánu 7. peeivi 2015 tme 16.00. Luámáttuvâid já tärhibijd tiäđuid finnee vaaljâlävdikode toimâttuvâst čuj. Sajos, Menesjärventie 2A, 99870 Aanaar, puh. 010 839 3189, 010 839 3195, 010 839 3185 tâi šleđgâpostâ Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. Luámáttuvâid puáhtá meiddei printtiđ www.samediggi.fi. ¶ räigi siäiluttem várás. ¶ 5. Brasilia 1 210 ¶ – Muu skippáár ij taan ive ollágin puáđi teehin, já mun ožžum aassâđ täst kuittâg tääl aalgâst. Lâi lukko munjin. ¶ Kondosâš = Kontospää ¶  oorvij Škovlâpeeivih juátkojii ovdii vyevi mield, main iä lamaš movtijdittee ääših ennust ollágin. Muu väividij ain-uv tot uinevuotâ, jiemge pastam valagin luuhâđ teevstâ kirjeest jiänusân iärásij kuulân. Jienâ tuárgistškuođij já loopâst nukkosij, et jiem finnim jienâ innig olgos. Jieččân mielâst jiem kuittâg nuuvtkin čiäruškuáttám nuuvt heerkiht, tegu ovdil - tâi kuittâg nuuvt mun jieš nobdim, veikkâ kuoimijdân mielâst návt vaarâ tábáhtui-uv. Taam ääši tieđen Räsänen ain motomin iskâstij muu luuhâmkiärgusvuođâ, mut ko tot lâi nollá, te tot lâi nollá, ige toos vaijaam maiden. Veikkâ tágáreh maidentábáhtuuhánnáá peeivih juátkojii-uv, ko mottoom tyejitiijme (veistotunti) ääigi tábáhtui suámálâš äšši, mii mottoom muudon virkosmitij jurduid. Lijjim luohčâmistmin jieččân tyeje, mii lâi kiddejum hiävlápeeŋkân, ko Räsänen puátá muu luus já iätá: ¶ nubben KR92 olgospyehtim tuoksua lii jurgâlum nube rektioin haajâst ¶ Párnážin oppum eehidrukkoos iššeed turvâstiđ Imelân ubâ eellim ääigi. Meid iiđee d - já purrâmâšrukoseh láá argâeellim uccâ immeelpalvâlusah. Peeivi älgidijn mij kijttep Immeel iijâ varjâlusâst já mij pivdep suu sivnádâs jieččân pargoid. Puurâddijn mij kijttep Immeel suu pyerivuođâs t . Ehidist mij pivdep addâgâs sudoidân já kyeđđip jieččân já kuomijdân Immeel haaldun. ¶ Stuorrâ-Britannia ¶ (Luther Vähä katekismus) ¶ biopasâttâs ¶ Love mieđeet tiervâsvuođâst väsditeijjee tuáhtár. ¶ Adde tom-uv tääl nohádiđ. ¶ haapi vuoiŋâmsis? ¶ Anarâškielâlâš sensaatio ¶ Korrâ eennâmtuárgástus tuššâdij masa ollásávt uccâ ¶ Lostâ lii nuuvtá, mut tiilájeijee ferttee mättiđ anarâškielâ. ¶ 7 . ¶  váhá, peerust kuáškánjáá verdgin puáris siäsástât! ¶ 133 ¶ Vuárnum 2 ¶ 119: Auto lii äijihšoŋŋân torvolâš saje, ko aldâkkâs ij peesâ meetaalkoorâ siisâ. ¶ Luándust kaijuuh usâsteleh cuávis čääsist jamâ kuolijd, tiivrij suovsâid, rapuelleid já šlieddâelleid. Kaavpug kaijuuh kävnih valjeest purrâmâš hamânijn, torijn já ruskâpaaihijn. Táálunkuávlust toh čuávuh kendimtraktor já hurttoh mááđuid. Kaijuuh láá-uv masa puohporreeh, já uáppih älkkeht kevttiđ uđđâ raavvâd, tegu ulmuu meddâl leggistem pasâttâsâid. ¶ Sämitige ovdâsteijeeh kollii Helsig já teivâdii sierâ ministeriöi virgeulmuid já kulttuurpargo ruttâdeijeid ¶ Sämimááccuh koveráiđu ¶ lii čácáduv pyereestvajemist. ¶ – Tánávthân piäsá-uv älkkeht já jotelávt saajeest nuubán, ko ij taarbâš lonottiđ junágin ko ohtii, muu käälis rammuustij mottoom almai, kote čokkái tast aldasijn. ¶ - eennâmkodálâš sosiaallâš vaikuttâsâi miäruštâllâm já pyereestvaijeemstrategilâš pargo sehe ¶ Mut Ruut västidij: ”Kuus tun moonah, toho moonâm mun-uv, já kuus tun orostâh aassâđ, toho mun-uv orostâm. Tuu aalmug lii muu aalmug já tuu Immeel lii muu-uv Immeel.” ¶ Uálgisbeln Sämitige Anni Näkkäläjärvi fiijnâ mááccuh. 4.4.2012. ¶ Mun kal kuorâm madâräijihâm ¶ Máttááttâstooimâ pargoviehâškovlim uárnejuvvoo neelji kyevtpiäivásâš aldamáttááttâspaje ääigi Anarist Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist nuuvt, ete vuossâmuš čokkânem lii 14.–15.11.2014, nubbe já kuálmád čokkânem kiđđuv 2015 já majemuš aldamáttááttâsteivâdem lii čohčuv 2015. Škovlimpeeivih šaddeh teorialuvâldâlmijn já stivrejum pargopáájáporgâmpeeivijn. Ulmen lii sehe sämimáttááttâsâst tuáimee máttáátteijei viärmádâttâm ete teoreetlii tiäđu, máttáátteijei jieijâs hárjánem já joskis tiäđu ovtâstittem. Pargopáájáporgâmpeeivij ääigi pyevtitteh kirjálii materiaal, mon vuáđuld almostiteh proojeekt loppâpuátusin sämimáttááttâs idea- já raavâkirje. Raavâkirje almostiteh sämi- já suomâkieláid. ¶ Iđedisiijâ mun morettim taggaar lávlumân, et ¶ Čäcikiäđgáánjargâ AVV Pááđáár kuávlust, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ – Na tondiet ko jiem lah nuuvt hirmâd vuáimálâš nuáidi, Enni västidij. Luhhoost kuittâg tágárijd tiijdâid áppádâm porgâđ, et ij taarbâš vyelgiđ Nuáidimiäštár kuuvl iše táttuđ. Sun lii muodoi-uv lamaš viehâ hoppuus äijih majemui aigij. ¶   Loddečääsih tuálih sistestis luánduhaamijd tegu šadolâš jaavrijd, toi luovtâid tâi merâluovtâid, moin lii valjaas loddenääli. Suojâlemmittomeeri ij rájášuu tuše luddijd, pic maaŋgâpiälásâš šaddo- já elleišlaajáid ubânâssân. Loddečassijd kuleh motomeh kuávluh, moin iä tiettuu luándudirektiiv lahtos I luánduhäämih, pic moh láá valdum Natura 2000 -viärmádâhân loddedirektiiv vuáđuld loddenalij suojâlem tiet. Loddečaasijn pessejeh loddedirektiiv lahtos I šlaajâin ereslasseen huáššihäigir já ruškišjeggivälli sehe čiehčâ kuáláást. Tobbeen iälusteh meid luándidirektiiv lahtos II šlaajâin motomeh käškimčuáimááh sehe kubilâš “jättisukeltaja” . ¶ Tuomo Laiti ¶ Pottáák lii vuáđupurrâmâš ¶   Saahâ lii piäggám: ¶ sukkâr.....16, 97, 129 ¶ Vuáččulâš pajeolmooš ¶ - Naa. Kii eres? ¶ kuussâgkuálsi isokoskelo ¶ Uccpárnáá Vuoli Ilmar ¶ Tain seminaarijn haalijd sämitigge meid hästiđ já movtijdittiđ jieškote-uv peelijd porgâđ sämikielâ naanoodmân. Siämmást lii máhđulâšvuotâ savâstâllâđ sämikielâ já kulttuur puátteevuođâ ovdedemmáhđulâšvuođâin. Sämitigge haalijd turviđ sämikielâ puátteevuođâ nuuvt sämikuávlust ko ton ulguubeln-uv. ¶ Lasetiäđuh leeirâst: Ida Ikonen, ida.ikonen(at)metsa.fi teikâ Pentti Pieski, pentti.pieski(a)metsa.fi ¶ – Já täi cirgánijgijn tun puávtáh talle mittediđ rievtis čäcimere jyehi kuukán sierâ, Elmer ain ravvij. ¶ g. Ton aassâmsaahâdvuotâ lii ucceeb. ¶  njurgoi. 1. Ärbivuáválii tiäđu syeji ovdán ¶   Ličij - Lijkkuuh-uv toos? Maarit koijâdij. Mun juuvâm tom távjá. ¶ – Tuálvuččih-uv Hirškikkâ Myerji njuoskâ pihtâsijd aaihâ uáksán kuškâđ. Tääl lii keesi, piäiváš páštá já piäggá lieggâsávt mäddin. Mii rähis usteveh ¶ Já sun vaaldij párnáid sollâsis já sivnedij sii. ¶ 3. ¶ » ¶ Vástádâsah finnejuvvojii 109 jieškote-uv peeleest. Čiččâm peellid almottii, et säämi kielâlaahâ ij ¶ njuuvdos = sose ¶ Sämmilij oohtânkulluuvâšvuotâ, mii rastaldit väldikudij raajijd, lii tááláá ääigi nanos já ovtâspargo viijđes. Ovtâspargo pargeeh virgálâš sämisiärváduvâi ovdâsteijeeh, Suomâst, Ruotâst já Taažâst tuáimee sämiparlameentah (sämitigge/ sámediggi/ sametinget), aalmuglâšseervih, jieškote-uv suorgijd ovdâsteijee taaidâ- já áámmátseervih já oppâlájádâsah-uv. ¶ 4. Mii lii a) uuštâ, b) jigi, c) koskâčääci? ¶ Leeŋgih já lääbžih ¶ – Moonâ nuurrâđ riisijd tađe várás! Taid muorâid kale jieh uážu puáldiđ! sutteet Heikkâ. ¶ já čiäruškuođij. – Mun ahevušam eeni já eeji! ¶ Tapiola Ilmari ¶   piälušteteh oovtâst. ¶ Ucjuuvâst kesimáánu loopâst 2014 ¶ 40–49 cm ¶ vala puáttám. ¶  já – Taat kale ij lah ollágin šiev lostâ tunjin, maid lah luhâmin! sun kullui etâmin. ¶ 46. Veeččirjäävri sieidi , Paččvei aldasijn, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. Tain suulâin lii vääri, mon alda ij sooppâm karodiđ ijge larmâdiđ (Samuli Paulaharju: Seitoja ja seidan palvontaa). Ličij-uv saahâ nuáidiruumbu večirist? (Uula Morottaja 1945/T.I.Itkonen). Jis návt lii, te jävri sátáččij leđe Paserijn, tâi Paseluobbâlijn miinii. ¶ – Mij kolgâččijm uástiđ vala mielhi, pime, vuástá, vuojâ, leeibi, kaahvijd já jáávuid. Moonnâp-uv vistig mielhi já pime viežžâđ? Toh láá siämmáá ¶ 95 ¶  (keejâ SaKaste- proojeekt ääigi pyeredii sämikielâlij já kulttuurân vuáđuduvvee palvâlusâi kvaliteet, vaikuttâs já finnim. Lasseen viggii kezidiđ kuávlulijd iäruid läčimáin sämikielâlijd já –kulttuurân vuáđuduvvee šiev pargovuovijd já toimâmaalijd. Ovdedempargoproosees ääigi sämmilij pargei jieijâs áámmátidentiteet nanodui já koskânâs äššitobdeeviärmádâh vijđánij já šoodâi čavosin. ¶ 3.1 Almos 5 ¶ Äigikyevdilis ¶ – tuolbâ, juávuttemes mááđuh ¶ váimusuonâ ¶ veerstân. Spiekâstmist huolâhánnáá jurgâlus lii puustâvlâš jurgâlus sehe luándulâš já ¶ 4 pyerediđ (parantaa) ¶ - Mut maht? ¶ c. Noomât suolluu kaavpugijd sárgáid 7 - 10. ¶ Otsikko ¶ Säämi parlamentaarlâš rääđi jođettem sirdâšui Suomâst Taažân ¶ Sämitigge juovij stipendijd sämikielâ uáppeid ¶ www.samediggi.fi. Anarist 16.8.2012 ¶ kiđđuv algâtteh šoddâmis jäävri ponneest? ¶ 12345 Kylä ¶ Uđâgâš iädui, ko toos povvâstii. Sutoinis tot capcij passeekuobžâ njunekeejist nuuvt et penttâ poovčâgitij. ¶ Pengilly 19.6.98 vástuppeivi ¶ Poolis já etnisij siärváduvâi oovtâstpargofoorum ¶ 9. Säpligvälli – Hiirihaukka ( Buteo buteo ) Čohčâmáánu ¶ Mutâ mottoom peeivi šiiljon poođij ¶ Kirdee kuodij ponttoonij kiddimsteellig, já Erkki já Urho láin čoonnâm noonâ pide ponttoon oolâ, mii uulij ponttoonij kejij paijeel já nuuvt olgij alne kuoddijn nubbe ovdiikeččin já nubbe mooŋiikeččin. Ij tot puoh vuohâsumos kyeddim kálvu lamaš ko tothân hiäilui já juávzui ubâ ääigi. Ij tast tiäddu lam ko 35–40 kiilud já suullân neelji meetter kukkosâš. ¶ Kongo arvevyevdih láá lappuumin ¶ Ko käälis kietkâmist čievčâi ¶ Nubbe párnáileirâ tollui Njižžjäävri tyehin ¶ c) puásuituálukollim ¶ Cuobbuunjargâ = Sammakkoniemi ¶ Oppuu huhâttâllâm kullui ¶ 3. Moonâ nuuvt kuhás pargoparâstâd, et árppu čovgân. ¶ – Veikkâ iä tuoh luodah lah onnááh, Káijá eeđâi. – Iähân toh korrâ cuoŋŋui šoodâ. ¶ SomBy ¶ – Vuoi hirmos sittágin! kuulâi Juhháán naaburijd olgon sivnádâlmin. ¶ Sajos info: vu-vá tme 9-17 ¶ Sämikuávlu ulguubeln sämikielâ máttááttuvvoo vistig viehâ uccáá, mut uáppeimeeri lii lassaanmin. Uási máttááttâsâst adeluvvoo virtuaalmáttááttâssân. ¶ Ulme 14. Ekosysteemijd, moh pyevtitteh velttidmettum palvâlusâid, macâtteh ovdii tilán já torvejeh nuuvt, ete väldih vuotân sosiaallijd, ekonomâlijd já kulttuurlijd uáinuid. Tast väldih vuotân eres lasseen čáácán, tiervâsvuotân, iäláttâssáid já pyereestvajemân lohtâseijee ekosysteempalvâlusâid sehe sämmilij táárbuid algâaalmugin. ¶ čovârkyeleh.....132 ¶ Eelijm vala hirmâd stuorrâ käävpist, mon nommâ lii Irongate (ryevdiporttâ). Tot lii táássâš stuárráámus oovtâkiärdásâš kävppi, kost lam kuássin iällâm. Poođijm maŋa tien siämmáá käävpist eelliđ vala viehâ maŋgii maid-uv uástimin. ¶ Peeivi pärni ¶ Sämikielâ ¶ – Luuhamkirje 1, pargokirje . Pargokirje, mon lii orjâlâškielâst anarâškielân jurgâlâm Iisak Mattus. Škovlâhaldâttâs 1988, 55 s. ¶ Sämikielâ já maorikielâ iäláskittem -seminaar 13.9.2011 ¶ Kuávluovdedem stivrejeijee laavâ mield sämitigge ráhtá Laapi eennâmkoddeohjelm sämikulttuuruási. Eennâmkoddeohjelm stivree eennâmkode kuávluovdedem já aasât mittomeeri eennâmkode oovdedmân. Laapi eennâmkoddeohjelm lii uđâsmittum Laapi littoost Lappi-sopâmušâst. Sämitige stivrâ tuhhiittij čuákkimistis sämikulttuuruási. Uásist lii uáinus ihán 2040 sehe sämikulttuursopâmuš. Sämitigge lii asâttâm kuttâ strategisâš valjim sämikulttuur oovdedmân eennâmkoddeohjelm toimâpaje ääigi 2014-2017. Valjiimeh láá: eellimvuáimáliih ärbivuáváliih iäláttâsah já ärbivuáválâš tiätu, Tä´lvvsijdd – ellee nuorttâlii kulttuur kuávdáš, palvâlemrááhtus tuáimen, sämikulttuur miäldásâš škovlimpäälgis, kielâ já kulttuurlâš rigesvuotâ sehe párnái já nuorâi Säämi. ¶ 2. Nähkisuájáh viettih täälvi tälvioijâgâsâst. ¶ – Táálunkuávlust ¶ nievrivuođâst sehe finniđ Kristus lonestim/uástim pestim ađai šoddâđ piäluštum/pestum ¶ – Kuorâba tun tom et kuus tot lii moonnâm. Mun kuorâm et kost tot lii puáttâm. ¶ Uáivikaavpug : Vilna ¶ kieđâvušeh eres lasseen Syennjilsiijdâ já Piäccám nuorttâsämmilij sajattuv já vuoigâdvuođâid. ¶ Säämi parlamentaarlâš rääđi čuákkim ohtâvuođâst uárnejui ucceeb seminaar mon fáddán lijjii nuorâipoolitliih ääših. Seminaar maŋa SPR čuákkim meridij vuáđudiđ ohtsii nuorâirääđi, mii šadda porgâđ nuorâipoolitlâš ašijguin já toimâđ säminuorâi ohtsâš jiennân, nuuvt aalmugijkoskâsávt ko sämikuávlust-uv. ¶ Toimâttuv fastâpargeeh: ¶ Kankaanpää B2 ¶ Tot lâi nubbe čohčâ evakkost puáttim maŋa. Jäävrih jieŋŋuu roovvâdmáánu koskâmudo suulâi. Lijjii puolâšeh ijge lam muáttâm. Jäävrih lijjii kaljâmist kuhháá. Talvâsâš luádui javrij jieŋâid puolâšin, já ko ij lam muotâ jieŋâ alne ollágin te jieŋâi luoddânâddâm toovâi hirmâd jienâ. Jieŋâh jaavrijn pavkkuu, peškii, rađijdii já ulvuu. Jieŋâ asoi huápust. Ucc´párnáá Matti lâi moonnâm puškopiivdon tohon Nikolâs- já Kaarbuljäävri kuávlun. Tain jaavrijn lijjii ton ääigi stuorrâ puškoh. Sun piivdij taid vuogâiguin já finnij tobbeen ennuu šiev pyeidis puškoid. Ij sun taid kostâdâm pyehtiđ pááikán ovdilgo muotij tommit ete lâi ergijguin kesittim sijvo. Talle sun eskân eelij viežžâmin salâsis. ¶ Tiervâpuáttim ávudiđ Saijoos já Sämitige! ¶ 1. Moonnân ääši taam julgáštusâst ij uážu tulkkuđ nuuvt, et tot merhâšičij moonnân staatâ, aalmug, juávhu tâi ulmuu vuoigâdvuođâ uásálistiđ tooimân tâi čođâldittiđ tavo, mii lii Ovtâstum Aalmugij vuáđukirje vuástásâš, ige tulkkuđ nuuvt, et tot suovâččij tooimâ, mii ollásávt tâi uásild pieđgiiččij olesváldálij já jiečânâs staatâi kuávlulii čavosvuođâ tâi poolitlii jiečânâsvuođâ tâi hiäjusmitáččij taid, ige movtijdittiđ tággáár tooimân. ¶ Suomâst kolgâččij pieijâđ joton olesváldálâš sämikielâ iäláskittemohjelm já algâttiđ sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs olesváldálâš ovdedem. Puoh kulmâ Suomâst sarnum sämikielâ láá tutkâmušâi já aalmugijkoskâsâš luokittâllâm mield uhkevuálásâš kielah, moh tarbâšeh sierânâs torjuu vâi pyehtih sirdâšuđ aktiivlâš kevttimkiellân uđđâ suhâpuolváid. Škoovlâin lii táágu eromâš tehálâš sajattâh. Máttááttâsministerin luovâttum muštottemčálusijd puáhtá lekkâđ täst: ¶ – Vistig paadijd kalga piejâd ruossâlâs. Talle alne orroo päädi kalga keessiđ vyelni orroo päädi vyele pajas. Tasmaŋa kuohtuin paadijn kalga keessiđ nuuvt, ete šaddâ vuossâmuš čuolmâ. ¶ Kielâvuoigâdvuođah ¶ Ovdij aaigij suomâhiäppušeh lijjii meiddei áárvustoonnum pargoskipáreh. Šiev hiävuš lii iššeed räämi. Ovdil traktorij äigipaje lijjii pargohiäppušeh eromâšeh piäldupargoin, koldâvyejimist já eres eennâmtáálu pargoin. Rievâ sáátust mađhâšui juovlâkiirkon já keessiv ráttáiguin miilon, meijerân, káávpán tâi kuus peri monnuigin. Hiäppušeh hoittájuvvojii väddásij-uv aaigij pyereest. ¶ Lii-uv anarâškielâ muttum? ¶ Lasetiäđuh täst. ¶ Ohtâ ohjelmnummeer, mii paasij mielân, lâi tuáivutaavlu rähtim. Párnááh ožžuu čuoppâđ kuuvijd loostâin taggaar aašijn, main sij nievdih, já lijmáđ taid stuorrâ kartoŋgân. Juáháš uážui vuárustis muštâliđ jieijâs taavlust, et mondiet tast lii jaapaanlâš puustavmerkkâ, savzâ teikkâ Muumi kove. Muštâlusah lijjii kal uáli kuoskâtteijeeh. ¶  pyehtih Juvduu máddáábele rido kiäinu algâkeeči lii Saarikoskentiest, suullân kilomeetter keččin sämimuseo Siijdâst. Pálgá vuolgâsaje lii Saarikoskentie čižetpeln váhá ovdil MKTL kyeliviljâlemlágádâs. Aanaar kyeliviljâlemlágádâs uápistemkoolbâ maŋa kalga jotteeđ sl. 600 meetterid já tast maŋa puátá oovdeld siemin jolgâdâsâš, kogo päälgis juátkoo. Suullân 300 meetter maŋa päälgis jorgeet čižetkietân. Vuolgâsaajeest 2,2 kilomeetter keččin puátá oovdeld Akselláávu. Láávu kulen lii Njuámmilcoskâs kuuvl 550 meetter mätki. Pälgiskoskâ Solokuoškâst Njuámmilcoskâs räi lii čyevvejum já tot avrajuvvoo tälviv. ¶   Kahvi Ive 1945 kavnui Lemmest kolle já muáddi ive maŋeláá tiätu kole kavnuumist lâi levânâm miätá Aanaar já olgoláá-uv. Talle kollekuáivooh miätá Suomâ ruámustii toho. Meid Matti halijdij iskâđ kollekuáivum já nuuvtpa sun skippuudâđâi uábis kandáin Nijlâs Andijn (Niiles Antti Paadar) vyelgiđ Lemmei. Tobbeen lâi lamaš mottoom Fredrik Heikkiläst kolleväldidem, mut ko sun lâi skelmušâm tobbeen toin lain, et lâi suáládâm kolleputtâl kiästnii já lâi kavndâttâm tast, te kaartâi vyelgiđ tobbeen tagaráin huáppoin, et teltta já puoh tävireh-uv paccii toos. Vuolgâ lâi nuuvt lopâlâš, et sun innig luoštumgin toho maasâd já kolleväldidem paasij omâsteijeettáá. Nuuvtpa Maatikyevtis Nijlâs Andijn väldidáin tom nommâsis já kuáivuškuodijn kole. Iänááš kale tot aamnâs, maid suoi kuáivoin, lâi čievrâ, ko kolle lâi togo pehti nuuvt jieŋâlâsâst. Suoi kuáivoin suullân vittâ ive siämmáá saajeest já stuárráámusah kollečalmeh lijjii “säpligpooškâ” stuárusiih, nuuvtko Matti jieš taid nomâttij. Maati ránnjáväldidem omâstij Kangasniemi Jaska já susthân kale lâi juo talle mottoomlágán maašin moin sun kuáivui. Ko sun pyevtittij Maati väldidem roobdân, te Matti avžui suu koiviistiđ váhá jieijâs-uv väldidem pelni, maid Jaska poorgâi-uv. Vuosmuu roggeest ij kavnum mihheen, nube roggeest kavnui 10 raami čalme já kuálmádist penttâ 20 raami čalme. Tot lâi merkkâ tast, et kolle tobbeen ličij, mut tot lâi nuuvt jieŋâlâsâst, et táváláin kuáivoin toho ij ulâttâm. Nuuvt Matti já Nijlâs Andi kuođijn väldidmis, iäváge innig uđâdâm tom. Fredrik Heikkilä kuođij kuittâg noomâs Lemmee kollekuáivumkuávlun, ko juuvâš, mast Maatikyevtis Nijlâs Andijn kuáivoin kočoduuškuođij maŋeláá Heikkilänojan. ¶ vorrânjaamaan verijuotikas ¶ Ain moivejim jieččân soppákattil. Tast kustoo vuojâdii ruánáá pitáh. Muu mielâst tot lâi persiljá, mut jiem lam tastkin aaibâs vises. Já sopá haajâ šoodâi ain vuáimálubbon. Ko kejâdim soppáást vuojâdeijee ruánáá pittáid, ain eenâb lijjim ton uáivilist, et eidu toh muštottii muu ááhu kuusâst. Já nuuvt kale sopá haajâ-uv! Äšši tuođâi-uv väividškuođij muu. Mon immâš tiet olmooš fakkist muštá ääši, mon jiešalnees lii jo ollásávt vájálduttâm? ¶ Veikkâ Maati rähtim páccáh láá-uv maŋgâ, te liijká iänááš uási tain láá “kästihánnáá” . Motomijn láá kuittâg noomah tegu ´Rissekyeddee´, ´Čuovâäijih´, ´Ruđâttesäijih´ ađai “Sippiukko” , mon juolgijd pennuuh-uv tuostii kužâdiđ, ´Syelipivdee´ ađai “Salakalastaja” já ´Vilma´. Taat Vilma lii suu eemeed, kote lii Kurikkast šaddaaš, mut suu pääcis lii vala koskân. Tom Matti ááigui rähtiđ puáttee keesi valmâšin. ¶ Mun koccájim já kejâstim tijme. Tot lâi nelji iđedist. Ingvar lâi lekkâm piärgupuurki já lâi määlistmin. Ko ooinij, et mun lam koccám, te eeđâi: “Jáá, pivdoskippáár, tääl muoi forgâ purâdeen. Sävni še lii lieggânmin. Muoi sávnoon já te vyelgeen ušteđ.” Mun ettim, et mun jiem uáivist ulmuin vyelgi časij ool, mut sávnuđhân kal puáhtá, ko jo iššeed lii nuuvt ornim. ¶ Jaava O6 ¶ čäcičikâlâs = vesikello 148 ¶ – Jiem mungin, eeđâi Obžâ, mut ennikuobžâ oroi tääl tuođâi-uv muávrumin. ¶ Tuuru-Kuobžâ puáhtá luuhâđ oovtâ ehidist (peic vanhimeh, kiäh uážžuh luuhâđ tom oho verd). Tot lii suotâs maainâs já lii mottoomnáál meid nuuvtkočodum ääigikove. ¶ –~Tun koolgah njuovvâđ kuumpi ellen já kiessâđ ton čeevđi pirrâsâd talle, ko tot lii vala liegâs. ¶ - Maht nuuvt masa ollásávt? Jovnâ pallai. ¶ sii toimii sämikuávlu ulguubeln. Sämikuávlu palgâsáid toimâttui västidemnáál koččâmâšluámáttâh ¶ 3 . P A S E P E I V I H E L L D U V  I N ¶ Saijoos taiđuuh ¶ Mutâ fakkist Kuobžâenni hoksáá maidnii, mii hettiiškuát suu. Táiđá leđe ulmuu haajâ. Lii-uv kiinii jotemin aldasijn... ¶ CD-kiirjijd árvuštâlâi Sämitige škovlim- já oppâateriaaltoimâttâh. Kilbišjäävri škoovlâ diačáitálmâs Olbmot ovdal min finnij enâmustáá plus-meerhâid. Kirje lii uáli kreatiivlâš, tot leehâst uđđâ oovdânpyehtimvuovijd já taha historjá oppâmist mielâkiddiivâš. Tast láá ennuu fiijnâ koveh, šiev já taaidâlâš ideah já čuálččáás iivneh. Spontaanlâš já mielâkiddiivâš oovdânpyehtim, mon lii lamaš vissásávt hitruu porgâđ! Oovdânpyehtim heivee teemamateriaalân historjá máttááttâsân. Miinusân puáhtá mainâšiđ kirje noomâ, mon ferttee molsođ, ko siämmáánommâsâš hirtorjá kirje lii juo lemin! ¶ a) Maggaar jieškote-uv šado lostâ lii korâsvuođâs tááhust? ¶ Kooti táttoo ¶ Nahareh pottii Áánán-uv syele mottoom kooskâst, veik sun ij lijjii tom aaibâs vala halijdiđgin. ¶ Ovdedempargo porgui prooseesluándulávt já sämikulttuur vuolgâsoojijn. Säämi arâšoddâdmist já puárásijpargoost pargee sämikielâlâš pargoviehâ toimâi juávkkupargo ääigi ovdedeijeeäššitobden. Sii oovdeb mättim sehe kulttuurlâš sämmilâš ärbitiätu lijjii merhâšittee uásist uđđâ toimâmaalij rähtimist. Äššigâsvuolgâvuotâ oinui tast, ete pargeeh tubdii äššigâsâi táárbuid já sii stivrejii ovdedempargo ääigi tubdâđ äššigâs sämikielân já kulttuurân vuáđuduvvee palvâlusâi táárbuid. ¶ Tot lâi skammâmáánu loppâ ko muoi Vuoli Jussijn vyeijiláin tohon palgâssiijdân. Sijdâ lâi ton tove tobbeen Ijjäävri taavaakeččin. Iđedist vuolgijm Čovčjäävrist. Sijvo lâi pyeri, uccáá muotâ já šiev sijvo, jäävrih sponâsist. Lâi suotâs vyeijiđ njolge-ergijguin, mätki ovdánij. Juusist lâi lijg'kerris, kost lijjii munnuu pivoh já evviseh. Mun vuoijim luovâsvyeje oovdâst. Munnust lijjii vyeŋesnjolgáás eergih, toiguin viišâi vyeijiđ. ¶ 2. Valdâttâl motomáin celkkuin, maht Nuorttâmeerâ spiekâst Atlantâst. ¶ – Vuoi, ennuv kijttoseh, Kuáski šuáhkádij já kaačâi jo liäibumuuvnâ kuuvl keččâđ, maht njobžâkiŋkku já porkkanloová lijjii possuumin. ¶  objekt. UM: Jáá. ¶ V Á S T U P P E I V I P E S S I J Á I M A Ŋ A ¶ Takkâ tunjin Aili Marja! ¶ ČIELGITÄVTITTEMES ELLEEH ¶ Nieidâkäldee HIM Nieidâkäldeejuuvâ alne, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. Nommâperrui kuullâv vala lasseen Nieidâkäldeejeggi já Nieidâkäldeejuuhâ . ¶ Tot lâi še herviis tápáhtus, ko Höylä Matti lâi laturin Ucjuv luoddâpargoost já sust lâi išekandân mottoom Ucjuvbele kandâ. Höylä Matti lâi korrâ tubbáákalmai já sun laavij távjá rähtistiđ stuorrâ sätkä, “sikarinleikko” lâi tubbáák maid sun pooldij. Matti išekandáin láin vuod luođim maaŋgâlov kiäđgán poorájum raigijd dynamiitijd já Matti aalgij cokkiittâllâđ lemnuid cokkiittem-tullâlaigijn. Sust lâi nubbe cokkiittem-tullâlääigi ton siämmáá luumâst "sikarinleikko" pakkáin já sätkäpápáráin. ¶ 4. Indonesia 124 ¶ Ánná tuubdâi, maht suu čalmeh njuoskii. Sust lâi väivi orroođ. Sun ij halijdâm, et Heikkâ ooinij suu čiärumin. Sun vaazij viäskárân olgouuvsâ kuuvl: ¶ Meiddei lam hárjánâm vuoijâđ! ¶ Čuovis čuákkimviste Silbanásti lasâseeini čoođâ lii fiijnâ uáinus Juvduujuuhân já Aanaarjáávrán. Čuákkimviste lii ovtâstittum čuákkimviste Silbast já Nástist. Čuákkimviste lii kuávdáá vuossâmuu keerdist, čuákkimaula ohtâvuođâst. Silbanásti lii tavesämikielâ já meerhâš almai puáhháá silbâpuálluid. ¶ lohe sáárgus Laila Aikio ¶ Ohtim ¶ - Maht tohongis piäsá aassâđ? Ánná koijâdij. ¶ Lasetiätu kirjerájutooimâst, ¶ Säämi kielâohtsâšpargo kalga nanodiđ, ko kielâ oovtâst sämmilijd väldikudij raajij paijeel. Algâalmugij kielah, tegu sämikielah, láá uhkevuálásâš uccâ kieliih, moh tarbâšeh nanosub torjuu staatâst, páhudij sämitige värisaavâjođetteijee Irja Seurujärvi-Kari Säämi parlamenttârij konfereensâst Ruávinjaargâst 28.10. ¶ uikkim äilisto lahtosijdiskuin vuolgättuvvoo majemuståå 10 peivid ovdil uåkkim. ¶ Maaijuv hämmee jieijâs eellimpirrâs ¶ Ässeeloho: 60 900 000 ¶ Tiina Sanila-Aikio ¶ – Na, tot sáttá puáttiđ tast ko ... mun ..., vájáldittim pieijâđ toos hiijvá, Ánná tubdâstij. ¶ Nihkolas Valkeapää, vsj. ¶ Säämi tyeji koveráiđu ¶ PARGOPITÁH ¶ ryevdirađe täsiratkuuttâh puomâiguin ¶ Natanael 154 ¶ Huksimlaavâst láá asâttum lopemiärásâžžân uđâshuksim já motomeh ucebeh-uv huksimtooimah. Motomijn kaava- já huksimkiälduvijđoduvâin meid kuáivum-, tevdim- já juovvimpargoh (louhinta) sehe muorâi čuoppâm lii lopemiärásâš. Čuávuváást Natura 2000 -viärmáduv vaikuttâsâid huksimlaavâst asâttum lopekuorâttâlmân kejâstâlloo iänááš huksimluvij uásild. Eres luvij pehti kalga nuávdittiđ heiviittettee oosijn siämmáid prinsiipâid. ¶ 135 ¶ Ohtâvuotâ 20, 21, 24, 33, 37-38, 42, 43 ¶ s. 152 ¶ ČUÁKÁNKIÄSU ¶  lah - Maht sun nuuvt puáhtá porgâđ? ¶ Agrimonia procera ¶ 25. Staatâ kalga tulkkuumijnis rähtiđ taid vuáđuprinsiipâid, moi mield meriduvvojeh toh virge ¶ Mij aasâim tobbeen Porsanger tuuveest juovlâi räi, já lâi mestâ ubâ ääigi piivvâl, jođáđâh já šiev sijvo, uccáá muotâ. Čokkijm siijdâ jyehi peeivi já njuárustâlâim sehe miärhuim teikkâ kuolgâmiärhuim čiermihijd. Skammâpeeivih iä lah kuheh, peeivičuovâ äigin ij kiergân meendu ennuu porgâđ. Nuuvt-uv stuorrâ sijdâ kiergânij čievârdiđ viehâ vijđáht iijâst. Mutâ ko mij coogâim já rasaididijm siijdâ jyehi peeivi sehe jyehi peeivi laiđiistijm ubbâsân, te poccuuh kuáđustii tállân já táválávt kuottuu já monnii oovtâ kuávlun, iäge tuolmâm já čievârdâm nuuvt vijđáht, kuáttumeenâ šeštui. Pivvâlis šooŋah juátkojii juovlâmáánu kooskâmuudon, motomin myetistij já purgiistij, et čuoigâmsijvo lâi pyeri pajosijn. Na nuuvt-uv stuorrâ sijdâ tot taarbâš viehâ vijđáht kuáttumeennâm. ¶  Adde Ante já Ari iävá kuássin kuullâm maiden ton äijihist kii sooitij Aanten čuuđijn. Ige puálččiuáivi äijih kavnum kosten, kuássin. ¶   Laahâ 9-11 ¶ ERES VUOTÂNVÄLDIM : ¶ máttâh 7 (lahtos 7) toimâttuvvojii 92 pittád já sämikielâlâš luámáttuvah 70 pittád. Koččâmâšah väs ¶ Säämi parlamenteh tuáimih Suomâst, Ruotâst já Taažâst ¶ b) visásmit, ete romani- já sämipárnáin, meid sämikuávlu ulguubeln ässee sämipárnáin, lii vuoigâdvuotâ kulttuursensitiivlâš škovlim- já tiervâsvuođâhuolâttâspalvâlusâin jieijâs kieláin; ¶ a) pelipyehčei, ¶ Staatârääji ¶ – Sämikielâ sajattâh suomâ škoovlâst lii juáhásâm kyevti uásán. Sämikuávlust kielâ lii kuávlulii ucceeblohokielâ sajattuvâst já sämikuávlu ulguubeln enâmânvärrejeijeekielâ sajattuvâst. Sämikielâst ij lah škoovlâst toos kullee algâaalmug kielâ sajattâh, páhudij Seurujärvi-Kari. Algâaalmug kielâlâš vuoigâdvuođáid kulá mieddei vuoigâdvuotâ jieijâs kielâ iäláskitmân, revitalisaation. ¶ Tipšoääigih kielâpiervâlist suáppojeh perruu pargoaigij já tipšo táárbu mield kielâpiervâl áávusorroomaigij mield. Jis tipšo aalgâst soppum tipšoaigijd puátih pisovâš nubástusah, toin kalga almottiđ peivitipšotoimâttâhân. Puoh spiekâstuvâin sooppum tipšoaaigijn (om. meddâloromeh, rijjâpeeivih, luámuh) pivdep almottiđ máhđulávt ääigild, ete tipšosaajeest puáhtá vuáváđ tooimá já pargovuáruid nubástusâi mield. Taat addel máhđulâšvuođâ meiddei pargotassimpeeivij já luámui orniimân pargeid já keeppid sajasâštáárbuid. ¶ Puohnâssân kirjálâšvuođâst mainâšum sieidih Anarist láá lamaš aldasáid 50 já kirjálâšvuođâst maainâšhánnáá sieidih vala lasseen, moh toh-uv sättih leđe maaŋgah. Taan kalenderân láá väljejum 12 sieidid, ohtâ jyehi mánuppajan. Sieidih, moh láá mottoom muudon tiäđust: ¶ 3. ¶ 3. ¶ - Jiem lah vises, mut mahtnii mun puávtám ervidiđ, et taam viermi lii pieijâm Čsookh. Viehâ vissásávt, vâi sun finniiččij faaŋgâid. Jovnâ vuoiŋâstij. Päddi ij lamaš vala ollágin potkânmin. ¶ Uccâ uábáš ¶ 2. Jierssee ađai kuáppilvälli – Kanahaukka ( Accipiter gentilis ) Kuovâmáánu ¶ d. tälviarvešoŋŋâduv kuávlust. ¶ Čuákkimviste Násti (stuárráb) ¶  muu – Jispa tii vuáru puátá talle, ko muu láá vistig váldám koorin, ¶ Raporteh ¶ 10. Niärváduv tehálumos uási. ¶ 38 ¶ Sun piivdij ete vuálgáččim-uv iššeen sunjin tom kyele uážuđiđ enâmân. Vuolgim iššeen sunjin. Almai lâi kiessâm tuárgu suáhimiestuu pirrâ já čoonnâm. Valdim tom virvel já eštus tobdoo vuogâst lemin stuorrâ kyeli. Iskim kellađ mutâ nuuvt lussâd lâi já niivkoi korrâsávt. Oinim ete tuárgu moonâi eidu ton keeđgi tuáhá, mii lii kuávdoo juuvâ. Čääci kuulgâi keeđgi paijeel já ton keeđgi vuoluupel šoodâi taggaar nuuvt kočođum ááhu-virde, kogo čääci jorá. Vuolgim vuálusviirdán juhârido toin rullâstággoin. Já eštus ko ruttiistim tuárgust, te luovânij vuoggâ. Jurdelim aalgâst ete taaiđij peessâm tot stuorrâ kyeli. Mutâ ij tot lamaškin peessâm. Aalgij vuod nivkkođ já ravgođ. Turistialmai tast paaldâst čuážžu já kiäččá, ete mahtsun tast kiävá. Almai lai jiärástum. Sun iätá: ¶ Spektrolihtat –juávkku čaittij Váimmustan lea dánsun (Váimustân lii tanssâ)-nommâsâš virkkuus tanssâteatterčájáttâs, mon juávkku jieš lâi suunnâttâllâm já stivrim oovtâst Merja Pieskijn. Juávhust tánssájii Alisa Pieski, Mira Pohjanrinne, Katja Haarla, Birit Haarla, Pinja Pieski já Biret-Inga Pieski. ¶ Mane algâaalmugijd kohtâleh hyeneeht? “Ko kuáskimijn kalgeh šoddâđ vuorâččâsah” ¶ Ko uđâgááh láin njoommâm já sunnust lâi äigi moonnâđ uáđđimkáámmársis, njuškiistij Sáárá maađijraavi nubebel, toppiistij syeinitopo njáálmán, mut suoskâm kooskâst suu njälmi oppeet punjâsii moján. Sun penttâ ruáhásij nuuvt et rusádij suoinij njälmistis: ¶ – Nievdâm, nievdâm kal ain tyellittälli maidnii. Tääl ko luámáneh láá laddâmin jotelávt, te mun nievdâm lyemejeegi já luámánijd, ákku ruáhásist. ¶ 2. a. Mon pirrâmpeivääigi vuálgá mievri piivdon? ¶ Jaavrij čääsih láá távjá siävŋuseh, já eromâšávt tälviv lii jieŋâ vyelni sevŋâd. Maht kyeleh mättih sundediđ oles sevŋâdist-uv. Kyele siijđost lii uáivist peeccih räi ollee sijđosäärgis. Sijđosárgá jyehi čuomâsist lii siemin räigi, mii joođeet liške vuálásii, šliijve tiävdám uálán. Tobbeen láá áiccuseelah, moi vievâst kyeli áiccá čääsi spoorrân. ¶ Iä innig seilâm toin paaihijn saavzah, kuobžah lasanii já kuusah meiddei pottii pááikán motomin nuuvt hirmâd palaskâddâm, talle kuusah purâdii vyevdievvisijd. Kuássin ij kuobžâ koddám kuusâ veikâ elâččij alda aassâmpääihi. Soorvâčuárvivuoidâs lâi viehâ hyeni kuobžâ mielâst já kuusah iä lamaš suu mielâst purâtteijee elleeh. ¶ Njuámmilâšjävri = Jänisjärvi ¶ MAIDNII NÁVT STUÁRRÁID? VÁSTÁDÂS: ¶ 1.2.2 Fáddápiirâs raijim ¶ – Taat autohân lii-uv monâmin eidu Upsalan. ¶ e) Raavvâdhaahâm vyehi já raavâd ¶ Nuorttâsämmilijn suullân peeli sárnuh eenikielânis nuorttâsämikielâ. Lohomeerrin tot lii suullân 300 olmožid. Ko tarkkuustâl eenikielâlij ahejuáhásem, te puáhtá uániđ, et ovdil ive 1970 šoddâm nuorttâsämmiliih láá oppâm eenikielânis nuorttâsämikielâ. Tast maŋa šoddâm nuorttâsämmilijn láá iänááš eenikielânis suomâkielâliih. Positiivlâš ovdánmân tiättoo, et oppeet ivveest 1990 ovdâskulij láá šoddâm motomeh kyevtkielâliih párnááh (nuorttâsämikielâ–suomâkielâ). Potkâ kielâ sirdâšuumeest suhâpuolvâst nuubán lii tovâttâm tom, et kielâ ij lah ovdánâm syemmilii ohtsâškode stuorrâ nubástus mield luándulâžžân, tiervâs já ellee kiellân ( ) uássin noonâ nuorttâsämmilâš siärváduv. ¶ - Na koolgah eejist koijâdiđ, et eeči piäjá tuu pyerá vala šiev oornigân, te jieh taarbâš tobbeen tivottiđ tom. ¶ 1. Kiina 2 740 ¶ Kieldim- já raijimmeerhah ¶ eeđâi Marttin. ¶ – Na munbâ elâččâm taid muorâid keččâmin, Eunuk meridij já luágui kaandâi rähtim tullâsaje kuuvl. ¶ Tust iä koolgâ leđe eres imeleh. ¶ Kirjálâšvuotâ ¶ – Juhâvettee-uv tuoi juŋŋâsääpi vâi mielhi onne iđedist? ákku koijâd. ¶ – Jiem mun tieđe, Obžâ eeđâi. ¶  et... ¶ Nellim: Erähotelli Nellim , Nellimintie 4230, 99860 Nellim, puh. +358 (0) 400-415989, šleđgâpostâ: Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. . Erähotelli Nellimist 8 kyevti ulmuu visted, 3 oovtâ ulmuu viste já 8 vistádâhhâd. Ijâstâllâmsaje ohtsis 60 ulmui. Hooteel raavâdviäsu palvâl tiilámjuávhoid. Erähotelli Nellim irâtteijeepaarâ lii lamaš säämi kulttuurkuávdáá Saijoos raavâdviäsuirâtteijen uđđâivemáánu 2012 rääjist. Anarist Nellimin lii 81 km mätki (1,5 tiijme). ¶ – Mun lijjim tääbbin vyeligâsâst, viäddá vyelni tuu vuoluubeln čiähusist, Myerji almoot Maatin. ¶ 75. Sierânâsraportistee avžuut, ete Tave-enâmeh juátkih já pehtilitteh viggâmušâidis vâi sämiaalmugij jiešmeridemvuoigâdvuotâ sehe tááláást pyereeb vaikuttemmáhđulâšvuođah olášuveh sii kyeskee miärádâsrähtim uásild. Taam ulme puáhtá mottoom muddoost juksâđ kevttimáin tááláást pehtilub kuullâmvuáháduvâid, main visásmiteh, ete sämmiláid njuolgist vaikutteijee miärádâsâid ij uážu porgâđ nuuvt, ete ij lah sii rijjâtátulâš já tiätun vuáđuduvvee munemietâmâš. Lasseen staatah kolgâččii oovtâst sämitigijguin kuorâttâllâđ tiätu kuávlui raijim nuuvt, ete sämitigge toimâččij tai raajij siste vuosâsajasâš teikâ áinoo miärádâsrähten aainâs sämmilijd kyeskee koččâmušâin, meid sämmilij eennâmkuávluid, kielâid, ärbivuáválâš iäláttâsâid já kulttuurijd lohtâseijee aašijn. ¶ kevttiđ sämikielâ jieijâs pargoost. Sämikieltáiđusâžžân puáhtá nabdeđ tuše taid ulmuid, kiäh pasteh ¶ njuáidusávt. ¶ Heikkâ moonâi kiäinusis ige ettâm tađe eenâb. Áánán paasij sujâlâš tobdo: aaibâs tego sun ličij fakkist porgâm maidnii, mii lâi hirmâd jo puástud, veik sun tuubdâi, et Heikkâ lâi suu ustev. Ánná jurdâččij, et vissâ lâi pyereeb vájáldittiđ ubâ kaandâ. ¶ Hiiueennâm D4 ¶ – Mon kuhe tun lah jurdám jieččâd penuvin? ¶ Sun peri oođij. Noskemudágâš lâi jo maccâm já sun šoodâi tuođâi liävuttemmin, ko ustev ij lamaš puáttâm oovdeld . ¶ Tääl Peivee lii ¶   10. Leccinum holopus – Valkolehmäntatti – Vielgiskusâkuobâr U ¶ Ovdilgo sun kiergân kuussân vyelgiđ, kulloo peeškâs já ruoškâs suu tyehin. Suu suájá lii tarvanâm viärmán, já viermijn kaččeh puoh pääđih vuálos. ¶ – Äijih lii lopedâm máttááttiđ muu-uv kođđeeđ viermijd tälviv skammaääigi, ko lii eenâb asto siste pargeldiđ. Mun máttááttâlâm kođđeeđ viermijd vistig pumbulárppoin já esken talle tááláá nailonárppoin, Matti iätá. ¶ 3. Toopâ čižetpele čalme. Maid uáináh? ¶ Lasseen Ucjuv tábáhtusâst uárnejuvvojeh sierâlágáneh pargopáájáh. Pargopáájái fáddán láá kreatiivlâš puđâldem, silbâtyejeh, kovekieđâvuššâm, muusik ja sämimááccuh. ¶ » Ko sij kullii taam, sij hiämástuvvii. Sij kuođđii ¶   Oovtâstpargoost: ¶ Postâčujottâs: PL 8060, 96101 ROVANIEMI ¶ ohtâ sääni anarâškielâst, já raskaana lii jurgâlum párnái vuástá (spiekâstemjuávkku nr ¶ kieldum. ¶ - Tääl mun luáštám suábi já moonâm kuusnii vuoiŋâstiđ, Jovnâ almottij já piejâi suábi laavkân. Kivkked sun kuittâg vaaldij tom uđđâsist. ¶ Kielâpiervâl pargeeh uásálisteh kiärdulávt pargotiervâsvuođâ-tärhistmijd já vuossâišeškolvliittâsâid. ¶ - Mondet mun oinim tom tuše váhá ääigi? ¶ Juurdâ 1) Puđâldemehideh já -kuursah. Ohtâ puoh pyeremus vuovijn orniđ nuorâitooimâ ličij muu mielâst orniđ maŋgii ohhoost puđâldemehidijd. Tast láá kuittâg motomeh vädisvuođah: tivrâsin tot šadda já tot ij ole ko oovtâ siijdân. Oro lemin, et jis tágáreh puđâldemehideh olášuveh, toh šaddeh Anarân. Täiđih talle om. Avveelliih nuorah pääcciđ pááikán keččâđ televisio. Mut ohtân vyehin veikkâba kuohtii mánupaijeest tom puávtáččij kevttiđ, já máinuđ "stuorrâ tábáhtume" Avveellâš nuorâid-uv. Puáhtá meiddei orniđ pargopáájáid já kuursâid, moh pišteh uánihis ääigi, mut tuállojeh jyehi peeivi. Täst ovdâmerkkân Petra Kuuva animaatiopargopáájá moonnâm čoovčâ, mii piištij oovtâ oho, mut tollui jyehi peeivi kulmâ tijme škoovlâ maŋa. Tot tollui kale škoovlâst ige škoovlâ ulgguubeln... ¶ Anarâškielâ Aabis lii puohâin aaigijn vuosmuš. Ton kietâčalluu lii čáállám Matti Morottaja (Kuobžâ-Saammâl Matti) já kuvvim Daniel Gelencsér. Aabis vuosmuu uási materiaal valmâštui eidu škovlâive älgidijn já tot luávdá čohčâlohopaje. ¶ lodepiervâl kosten? ¶ Jamâ uávsih já loostah ¶ Martti Haavio ¶ 2. Kälbi kalga finniđ kuusâ tolmišis ternimielhi. ¶ 2 Ivnii Ruánááeennâm liipu. ¶ 26 ¶ Muvrâponnepáánust šaddo-, rapuellee-, kyeli- teikâ puásuipaella 26,00 eurod ¶ Tieđettemtilálâšvuotâ almostittum postâmeerhâst, mii tuálloo Sajos kunnen ¶ – Munnust vâi kissáin keejân uálgispeln? koijâdij Piälkku. ¶ ● Čoovdânoomah: noomah, maid kalga mättiđ čäittiđ káártást ¶ Tot lâi Heikkâ, kote eidu lavkkij siisâ. ¶ EELLIM AAVIJN, SAVANNIJN JÁ ARVEVUOVDIJN ¶ jâvuáhádâhân kalga orniđ sämitiggelaavâ § 9 miäldásijd ráđádâlmijd, čielgiđ haavâi vaikuttâsâid sämikielân já säämi vuáđulavâlâš kulttuurjiešhaaldâšmân. ¶ ruossâháá ¶ já nuvâhánnáá eellim. ¶ 7.9 Eres Natura 2000 -viärmáduv olášuttem tuárjoo virgeomahâštooimah 18 ¶ Proojeekt uáiviovdâspargokyeimi lii Suomâ Sämitigge. Proojeekt ruttâdeijeeh láá Euroop kuávluovdedemruttârááju Interreg IV A Nord Sápmi, Lapin Liitto,troms fylkeskommune, Nordland fylkeskommune sehe Suomâ, Taažâ já Ruotâ sämitigeh. ¶ čerrih ¶ – Na tot ---, tot kale ---, tot kale lii---, teikâ lâi, --- eidu taa. Táágu, iätá Heikkâ já čuujoot roge. ¶ Talle toh tutkâmeh algii. Muoi ferttijm sárnuđ ete maht munnui lâi keevvâm tobbeen pivdomokken. Mutâ tot lâi taggaar vaahâg mii lâi sattuđ kiäs peri. Havlâ koolkâi čääsist já tiäivásij eidu cogâdeijee uáivân čalme paajaapel, veikkâ sun lâi ennuu tuárispeln. Iän muoi pisostâllâm love monâttâm, mutâ láim kale vijsásuboh tast maŋa. ¶ Ive 2002 seervi stivrâ čokkânij ohtnubáloh kerdid já toovâi kielâpiervâl miärádâsâi lasseen Taru-projektân servâmist toin lain, et Petter Morottaja čäällim kirjeest “Riävskánieidâ” vuobduuččii kevttimvuoigâdvuođah 11 kován, moh čáittojeh Aamu-TV:st, koldemtábáhtus orniimist Jolniivuonân, ärbipurrâmâšpeeivi já uccâjuovlij orniimist já Suomâ Kulttuurruttârááju ruttâjyehimtilálâšvuotân uásálistmist, moos uásálistij saavâjođetteijee. Jeessânlostâ Anarâš almostui kulmii, main ohtâ lâi kalendernummeer. Kalender teeman lâi “Säämi piäđuh” já teevstâid čaalij Ilmari Mattus. Puohâi jesânij meeri lâi ive aalgâst 256 já ive loopâst 257, main ihejesâneh lijjii 198, toorjâjesâneh 44 já ovtâstusjesâneh 12. Ton ive jammii kuttâ jeessân. ¶  jo Riehtiministeriö mield haldâttâs oovdânpyehtim adeleh ovdâskoodán nuuvt jotelávt ko máhđulâš. Ovdâskodde kieđâvuš haldâttâs oovdânpyehtim čohčuv. Jis lii tárbu, te laahân puáhtá iävtuttiđ ton ovdâskoddekieđâvuššâm ohtâvuođâst väldiđ tárbulijd sirdumnjuolgâdusâid vaaljâluvâttâlmân ucâlumân já vaaljâluvâttâllâm naanoodmân kyeskee meriaaigijn maid heiviitteh ive 2015 vaaljâin já eres máhđulijn vaaljâi tooimâtmân lohtâseijee aašijn. ”Lam vises tast, ete sämisiärváduv já sämitige tuárjum sämmilâšmiäruštâllâm šadda vuáimán ovdil vaaljâid já sämitigge kieđâvuš ucâmušâid sämitige vaaljâluvâttâlmân uđđâ miäruštâllâm vuáđuld”, sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi muštâl. ¶ já varjâlus tuu. ¶ – Huih! Totpa lâi alda, Puállunjune smietâdij pelijiänusân. ¶ Amanita muscaria ¶ Lase koveh -čuákkimist 27.6.12. ¶ Sämitigge 2013 ¶ RUOPSISLIJNE ¶ Unna Junná aalgij ive 2007 ¶ Mun-uv tááiđám viälániđ seeŋgân peivinaharijd uáđđiđ ovdil ko nahareh rottejeh muu peevdi piällást. Moonnâm iijâ nahareh rovvii, ko čielgi lâi váhá ¶ – Mondiet? mun koijâdistim. ¶ – Mun kale vuálgám pááikán Vuáskujáávrán, tääl ij tieđe mon kuhes kolmâseh alggii. ¶ Postauto ¶ – Čuoggiim mun aaibâs váháš, eeđâi Mika. ¶ Euraasia nannaam ¶ J E E S U S J Ä Ä M M I M P U D D  ¶ Munamäki 115 ¶  já Hirsâtupe ¶ — Mun puáđám aassâđ ennuu fijnásubbooht ko tun, Möö. Juurddâšpa peri — talle ko mij lep tääbbin uáli ennuu, ko jyehi pääni lii aassum — talle, Möö, mun čokkáám jieččân tornâstân tegu kiäisár já kejâdâm paijeel ubâ kylá. ¶ Sun lâi puáttám ohtuunis škoovlâ šiiljon, mut mij jurdâččijm, et sust vaarâ ličij skippáár kostnii škovlâääiđi ulguubeln já jis puátá rijdo, te sun tuámá talle išán. Nuuvt mij moonâim suu luus čielgiđ ton peiviv tábáhtum ääši, mut fakkist tast šoodâi-uv tuáru. Jiem mušte, kotemuš mist tom algâttij, mut forgâ mij lâim ollásávt ohtân haŋkkân. Ko mij lâim liijká kuulmâs, te huápust mij punjâstijm suu šoolhâ oolâ vuálásân, mut talle sun ruttij maidnii lumâstis. Tollijm suu kieđâ nanosávt kiddâ já puunjâim tom nuuvt, et sun kaartâi ložžiđ já kuámmir sist kavnui liŋkkuniijbáš, teeri vala olgon. Lii njuolgist iimâš, et sun ij skainim jieijâs paabeht ko maid skainij, ige skainim miigin. Ko lâim finnim niijbe suu kieđâst meddâl, te eštus suu kuámmir lâi ucánjáhháá vorâttum. Jiem innig mušte, maht mii tuáru nuuvâi, mut jurdám et hovdâmáttáátteijee Toivo Räsänen poođij tuámárin já vaarâ sun vaaldij tom liŋkkunijbáá-uv jieijâs tuáhá, ko fággádâlâim eidu suu aassâmvistij puotâ. Sun aasâi škoovlâ pajekeerdist já ooinij ohtân ubâ škoovlâ- já uási asuntola šiljo-uv ¶ Kuántáš ¶ njuálččáá rento, veltto ¶ » Kii lii stuárráá- ¶  puheen Tyehi-India ¶ Taavvid já Goljat ¶ Sopâmušân siärvám staatah čonâdâteh tähidiđ jyehi lavâkevttimváldásis kullee olmožân sopâmušâst turvâstum vuoigâdvuođâid já rijjâvuođâid. Olmoošvuoigâdvuotsopâmušâst turvâstum vuoigâdvuođah kuleh tastoo puohháid, meid olgoeennâmlijd peerusthánnáá ovdâmerkkân tast, et láá-uv sij mottoom eres Euroop rääđi jeessânstaatâ aalmugjesâneh. Sopâmuš olášume kocá Euroop rääđi olmoošvuoigâdvuottuámustovli, mii čuávdá ohtâgâsväidimijd. ¶ tääsi: vuođuškovla ¶ čiđđâkääni.....78 ¶ Ko Jeesus kuulâi taam, sun hiämástui já eeđâi toid, kiäh suu servidii: ¶ Sopâmuš viiđâd artiklast sopâmušpeleh čonâdâteh ovdediđ tiilijd, moh láá tárbuliih, vâi aalmuglâš ucceeblohon kullee ulmuuh pyehtih paijeentoollâđ já ovdediđ kulttuuris sehe siäiluttiđ identiteetis čielgâ vuáđutahheid: sii oskolduv, kielâ, ärbivyevi já kulttuuräärbi. Artikla meid váátá staatâid suojâliđ aalmuglijd ucceeblovoid illámielâlâš suddâlutmist. Artikla 6 váátá, ete staatâ riämá toimáid tagarij ulmui suojâlmân, kiäh pyehtih šoddâđ olgoštem teikâ vajemielâlâšvuođâ čuosâttâhhân el. etnisâš tuávváá já kielâ vuáđuld. Sopâmuš artikla 10 täähid sämmiláid vuoigâdvuođâ kevttiđ sämikielâ priivaatlávt já almolávt, njálmálávt já kirjálávt sehe oppâđ jieijâs kielâ (artikla 14). Aalmuglâš ucceeblohon kullee ulmust lii meid vuoigâdvuotâ kevttiđ suu jiejâskielâlâš noomâid (11 artikla). Staatah kalgeh meid riemmâđ toimáid máttááttâs já tutkâmuš syergist aalmuglij ucceeblovoidis kulttuurân, historján, kielân já oskoldâhân kyeskee tiäđu siäilutmân. ¶ ravâdis oceh a) tuhtuu, b) tuáršu, c) tirlihhááš, ¶ Tääm mun lam ilolâš, et puávtám jieččân uásild ovdediđ anarâškielâ sajattuv tááláá pargo pehti sehe meid muusik vievâst. ¶ 2. Mast liipu ristâkovos muštâl? ¶ Eestieennâm ¶ 14 artikla ¶ Spiekâstemjuávkun nr 0 kullee sänitárkká jurgâlum veerstâi puotâ lii iänááš tuše ¶ Maht piisam iälá? ¶ Aslak Satokangas (2011) ¶ Já Ante kuoskâttâlâi: ¶ Já vala onnáá-uv peeivi láá kuosâ, peeci já rátká ¶ Ánná nuurâi tävirijdis, nuuđhâi taid lavkkâsis já pajanij. ¶ 1. Lycoperdon perlatum – Känsätuhkelo – Mäinisuovâkuobâr U ¶ – lasaneh itosij vievâst ¶ Nubeh vest halijdii keččâlâddâđ suu já vattii sust meerhâ almeest. ¶ Meecist lijjii ton iiđeed iäráseh-uv. Uccâ nieidâš, kiän kočodii Kollevuoptân, lâi moránâm aarriiđeed nuurrâđ raasijd iännásis, já sun poođij aaibâs kuobžâi tuuváá alda. "Vuoi, mon mučis uccâ tuuvááš!" sun huihádij. "Kiisun tuon tuuváážiist áásá?" Sun moonâi já skuálkuttij uuksân. ¶ nummitatti ¶ Puáttimavlast lâi Kaabb´ Eljis Márjá-Liisá munnuu vyerdimin já kon olmoošhivvâduvvâst selvânijm olgos já parkkisajan já maađij oolâ, te kaartâim taggaar autohivvâduvgis kooskân, magarist jiem val táássâš lam lámáš; käävcirađasâš maađij keesij autoid kyevt kuávlun nuuvt ennuv ko kiergânij já koskâmiärásâš vyeijimliähtu lâi120 km/h. Täsivis fiijnâ maisemeh livkkii čolmij lappâd já suullân tiijme vyeijim maŋa pyevtittijm Berkel en Rodenrijs kaavpugân, mon stuáruduv jiem máttâm vala miäruštâllâđ. Elâččijm vala käävpist já ton puudâ lâi äijihuáhti puáttâm oolâ. Auto lâi ton käävpist 50 meetter keejist já Márjá-Liisá uhredij jieijâs já kaččâlij auto luus ton sirdemân aldeláá, amas muái kyesih njuoskâđ kävppitävirijgijn. Äijih čiärgui já kooskâi ubâ loppâeehid. Purâdijm tast já savâstâlâim, jeđe moonâim nohádiđ. ¶ A Albatrellus – Käävät – Čáánáh A ¶ korrâ já nuorâ vesah sehe ¶ kiehârâttâm ¶ Säämi kultturkuávdáš Sajos härjijuhletilálâšvuotâ ¶ 47A Iänááš uási luosâ šoddâmist tábáhtuvá meerâst já tobbeen tot juksá meetter kukkoduv muádi ivveest. ¶  ääših Kirjeest Hellin Tynelä: Tonttujen tarinoita ¶ Suomâ Sämitigge/Sámediggi, vuáđudui jieijâs lavváin ive 1995. Ton virgálâš lekkâmijd viettii 2.3.1996. ¶ – Ij tot vuolgât, Kaari lohđuttij. Ton puudâ ko lijjih tävvirijd tuálvumin olgos, ožžum čielgâs, et ákku ij lam almottâm láigupuáđuidis viärutteijei. Uhkedim, et jis tun uážuh rekigijd, te sun uážžu viärutteijee uuvsâs tuáhá. ¶ – Paaččih-uks tun? ¶   - Jovnâ... ¶ Roovvâdmáánu ¶ 98A Tave-enâmij arvekárttá ¶ c. Mii kennoin lii? ¶ vuástá rikkom. ¶ 80 ¶ 60. Čäciluudijd tarkkuustâlmin 185 ¶ Ánná keejâi haavdijd, já suu mielâst toh lijjii imâšliih iho. Motomijn haavdijn lâi suámálâš suoivâ. Aaibâs tego jyehi hävdi ličij halijdâm muštâliđ jieijâs mainâs mottoom sunjin omâs ulmuu elimist já tast, maggaar olmooš ton saajeest viällái. ¶ kielâtaho ¶ 25. Magareh iäláttâsah Suomâst láá? 77 ¶ Paajeeb Áhujävri = Ylempi Akujärvi ¶ Persovnriiskah čyecih kielâpiervâlist párgei tiervâsvuotân, pyereestvajemân já fyysilâš já psyykilâš torvolâšvuotân. Persovnriiskah láá eres lasseen čuávuvááh: ¶ jauhosieni ¶ viäđu já povvâstij nuuvt čuuvtij, et ton ¶ - Oletko ennen ollut postiautossa? ¶ a. Pargokirje siijđo 69 arvekáártást ¶ Kaabi lâi eštus tobbeen šnikkárušmin, iäge Holbereh lamaš pääihist ollágin. Sun vuošâi munnui käähvi já pessáim vala váhá purâsistiđ-uv. Kavnáim kostnii ryevdikaaŋgâ, mon “luoihâttáim” lovettáá, ko išedehkin iä lamaš pääihist. Tot lâi tallaa ääigi aaibâs táválâš vyehi, jis peri macâttij luoikkâsis maasâd. Meid Kaabi movtijdij vyelgiđ munnuin riemnjispiivdon já veikkâ sun lâi-uv jyelgis lammim “tossumiinan” evakkost puáđidijn já skiärmui mottoomverd, te lâi kuittâg tääl vyeŋes almai. Sun leggistij ryevdikaaŋgâ uálgátuáivis oolâ já tallet mij väzzilijm Puornâvääri kulij. ¶ *** ¶ (säältih máávu mield) ¶ Vuolgâsaje lii ovttuu tot, et uáppá “savâstâllâđ” jieijâs siskelâssáin, et šadda tiäđulâžžân tain aašijn. Moin tilálâšvuođâin oopah taid raajijd, maid eres ulmuuh láá tunjin tiällám eellimvuáttámušâidis, paloidis/ oskomušâidis já ulmijdis vátámâššân? ¶ nuijamesisieni ¶ Kuuđâ peeivi keččin Jeesus vaaldij miäldásis Piättár, Jáákkup já taan viiljâ Johannes já tuálvui sii ollâ vääri oolâ ohtuuvuotân. Tobbeen suu häämi nubástui sii uáinidijn: suu muáđuh paštii tego piäiváš já suu pihtâseh šoddii vielgâdin tego čuovâ. ¶ Sämimuseo Sijdâ (tavesämikielân) ¶ Tast maŋa sun moonâi keččâđ, ete lii-uv Čuánjásaje sudes já lâihân tot sudes. Talle sun pizâlij vahtiđ čuánnjáid, ige tarbâšâm ubâ kuhháá vahtiđgin, ko čuánjátuákki siäivui ton suudán alda Uulá. Sust lâi luoihâs njäälmildlemnim havlâpisso, moin sun váháš pärttidij-uv. Uulá luđgái polsâkooveest já vuordij nuuvt kuhháá, ko čuánnjááh čokidii, talle sun pavkkâlij. Pisso cuákittij tuše, mutâ ij pävkittâm. Uulá juurdij, ete naallist lâi váddu já sun tuámittij kuáivuđ uđđâ naalli, mutâ pissoost lámáš-uv cokkimruuvtâ lahtâm já pissohân pävkittij, sehe čievčâstij Uulá peelji vuálá. Na sunhân kal kolmâštui toos. Kuás te lâš vuod iäláskâm, te sun uáiná, ete lodeh láá moonnâm já čeve lii raše, meiddei vardastâl še. Tom tot pisso toovâi Uulán. ¶ Ketki ( Gulo gulo ) ¶ Pääihist muorjijd kalga vala renskiđ já vuorkkiđ. Tooskin ij moonâ kuhháá, ko Matti, ákku já enni láá kuulmâs renskiimin já vuorkkimin muorjijd. Muorjij renskim já vuorkkim lii Maati mielâst hitruu. Liihân sust oppeet pieggâ-uv renskimiššeen. Muorjij renskim maŋa kievkkânist álgá iäljáris huššâ. Pevdi lii tievâ myerjisaŋkkoin, lasâpuurkijn, säppiputtâlijn já puolâštemrasijáin já fiijnâsukkârpakettijn, ko Matti, ákku já enni algâtteh vuorkkiđ muorjijd. Matti njuvdá muorjijd njuvdemáin njuvdosin. Ákku vuášá muorjijd sehe kiemnist ete säppimaijaast säppin já enni pelestis vyerkkee muorjijd puolâštemrasijáid ubbân. Viijmâg láá njuvdoseh lasâpuurkijn, sääpih puttâlijn já ubbâ myerjih puolâštemrasijáin puolâščuhheest. Njuvdospuurkijd já säppiputtâlijd Matti tuálvu eennâmkiällárán. Eennâmkiällárist-uv láá forgâ ildeeh tievâ maaŋgalágánijn säppiputtâlijn, njuvdospuurkijn já -liitijn. ¶  ”Kuávdášliih 13. Muorâkäärdi šaddo 45 ¶  (akk.) Kandâ Sänikirjepargostân lam karttâm moonnâđ čoođâ puoh anarâškiel šadoi noomâid, já kavnim Toivo Lukkari já Heikkiarmas Lukkari kirje Šattut Sámis vuáđuld motomijd šaddoid, moos ij kavnum anarâškiel nommâ. Maŋgii pajekiel já suomâkiel nomâttâsâi vuáđuld já šado šodâmjá olgohäämi vuáđuld puáhtá rähtiđ hiäivulâš nomâttâsâid anarâškielân-uv. Taa nomâiävtuttâs 27 šaadon: ¶ IP: …vaahâg sáttoo távjá tagarist …kii lii pyeri pääččiđ! ¶ Parâpargoh ¶ käŋŋir- já snäldeetäävtist. ¶ Ive 1995 seervi stivrâ čokkânij kulmii já toovâi miärádâsâid om. kalender orniimist ihán 1996. Stivrâ toovâi miärádâs meiddei kuástidemtooimâin (Tovlááh mainâseh antologia) já laser printter skappuumist. Jeessânlostâ Anarâš almostui kulmii, main ohtâ lâi ive 1996 kalender. Kalender almostui loppâivveest 1995, mon teeman lâi “Säämi äigi” ađai Säämi iveääigih. Anarâšpálgá väzzimân Stuorrâvuonâst Čevetjáávrán uásálistii Matti Morottaja, Saammâl Morottaja já Ilmari Mattus. Puohâi jesânij meeri lâi ive aalgâst 157 já ive loopâst 164, main ihejesâneh lijjii 150, toorjâjesâneh 11 já ovtâstusjesâneh 3. Ton ive jammii kulmâ jeessân. ¶  almotteh saaččâđ tävirijd täsivis maađij mield pyeráin. Lijjim halijdiđ eelliđ Veikko-veerdi kolliistâlmin Sevžjäävrist täävjib, ko must iä lamaš jieččân ahasiih sierâdemskipáreh Čovčjäävrist, ige must lamaš alnaan vala vuájáángin, veikkâ mattim jo mottoomnáál pyeráin vyeijiđ. Iäččán já Juhháán-Uulá pyeráiguin puohtim kale talle vuojâččiđ uánihub kooskâid Čovčjäävrist, ko suoi jiejah iävá lamaš pyeráidis taarbâšmin, mut et liččim vuáijám Sevžjáávrán toiguin, tâi veikkâ Kossenâmângin, ij heivim. Motomin finnejim viljân Juhháán-Uulá movtijdiđ vyelgiđ Sevžjáávrán já talle tiäđust-uv čokkájim suu sáátust. Taah määđhih lijjii hitruuh, mut ohtâ hyenes peeli tain lâi; toh lijjii liijkás uániheh. Meiddei Kaabi Iŋgá Reino lâi muu veerdi já sun távjá orostâlâi-uv ááhus Anttii-Riijtá lunne Kossenâmist. Uábbám Ailâ-Váábu ustev oppeet lâi Kaabi Avni. Ij lamaškin meendu väädis finniđ suu hokâttâllâđ vyelgiđ eelliđ Kossenâmist. Meid toh kesipeeivih, maid Reinoin viettim Kossenâmist, lijjii liijkás uánihááh já nuhhii ain koskân. Muu sierâdemskipáreh assáin kukken Čovčjäävrist; nubbe viiđâ kilomeetter keččin, nubbe love kilomeetter keččin já sunnuu peessim kuáhtáđ suullân jyehi kuálmád oho, mut saatij hurgettiđ kuhheeb-uv äigi, ovdil ko kavndâđâim. ¶ raavâd já tom haahâm, kiihâmääigi tábáhtusah, ¶ Pargojuávhu raapoort. ¶ – Luhhoost mijjân páácá äigi tommit, et pyereest kiergânep tom nube junán, sun eeđâi. ¶ 100B Oslo sämmiliih áávvudmin “S yttende mai ”, Taažâ aalmugpeeivi. Tyehin lii kunâgâs lanne. ¶ 4 – 6 pirrâmpeeivi Mottoomverd ¶ Sämitigge almoot uuccâmnáál ton ohtâvuođâst tuáimee Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdáá ¶ päggi = päitset 19 ¶ Iisak Mattus ¶ Ovdil anarâškielâ uápuidis Miina lii lamâš Säämi máttááttâskuávdáást tyejiuápust já sust lâi aaigâ riemmâđ tuájárin, mut lopâloopâst kielâpargoh valdii suu ääigi nuuvt ennuv, et tyeji lii pááccám ucceeb uásán. Miina lii lamâš Aanaar škoovlâst anarâškielâ máttáátteijen 7 ihheed já tääl sun lii anarâškielâ kielâpargee aainâs ive 2014 vyesimáánu loopân já máhđulávt vala kuhheeb-uv ääigi, jis kielâpargee pargo juátkoo. Miinast iä lah hirmâd tärkkilis puátteevuođâ vuáváámeh, mut osko kale, et suu puáttee pargoh lohtâseh ain-uv mahtnii anarâskielân. Suu aaigâ ličij še finniđ kuásnii anarâskielâ uápuid loopân. Pargo lasseen sun lii uáináh maaŋgâid iivijd luuhâm anarâškielâ Oulu ollâopâttuvâst. Sun valmâštui Avveel luvâttuvâst pajeuáppen já maŋeláá timmâtyeji artesaanin Säämi máttááttâskuávdáást. ¶ EK: Mun lam kuullâm, et äijihuáhti ko maka puátá, kalga maka peesi vuál moonnâđ já peesi vuolâstiđ, et äijih uáiná et tot lii olmooš ton peesi vyeln, tom maka ij liihât. ¶ Sämitige stivrâ iävtut almosčuákkimân, ete tot merkkee tiättun soovâdsopâmuš Juha Guttormáin. Soovâdsopâmuš iävtui mield uásipeleh västideh jieš jieijâs riehtijotteemkoloinis já Juha Guttorm kiäsá meddâl suu toohâm väidim Tave-Suomâ haldâttâhriähtán luovâscelkkimistis. ¶ Sij ettii: ”Keččâđ, magarij ulmuiguin Jeesus siärvustâl!” ¶ – Lijjim-uv kuittâg-uv nievdâmin tuše mučis nahhaar oovdeb iijâ? ¶ 1. Sukkârruottâs šoddâdeh miätá Suomâ. ¶ mieških jotelávt já šadoh finnejeh ¶ – Tovle iä lamaš eres koonstah. ¶ – Ele, ele pyeri olmooš sáárnu keđgikápuluvâst!, pevhištuvá Heikkâ skipáris jurduid. - Mast tom tiätá, jis sieidi liijká-uv lii kostnii tääbbin aldasijn já jis tot veik kulá, maht tun tom lááitáh! ¶ Petter Morottaja ¶ patâreijee 94 ¶ KIRHO ¶  tapana’, Sämimuseo Sijdâ ¶ Lii hirmâd tivrâs äšši, et anarâškielâ lii vala-uv elimin já iälá, veik ohtsâškodde ij lah adelâm taas maggaargin toorjâ ollâgin vala muu-uv nuorâvuođâst. Vuáđuškoovlâst já luvâttuvâst mun jiem uážžum máttááttálláđ anarâškielâ, sämmilâš kulttuur teikkâ ubâ kietâtuoijid. ¶ Eennâm- já meccituáluministeriö lii pivdám sämitiggeest ciälkkámuš kuálástuslaavâ olesuđâsmittem valmâštellee pargojuávhu smiettâmušâst. ¶ kukkákuorijâš ¶ Kuhesjuolgâg já kuhesčiäppátsâš ränishaigar kulá Suomâ jaavrij jiešlágánumosáid luddijd, mii kaalâš tâi stiärgáá liihâdhánnáá sajestis riddosuoinâlmâsâst. Kivkket tot stergâl čuhâlis njunijnis kyele tâi cuobbuu. Čerriheh skuvgáátteleh njuolgist ááimust uccâkuáláid já tuápuh taid kezis njunijnis. Čerriheh láá eellimvuovijdis tááhust kočâttâhpyehčeeh . Čuuvtij stuárráb kočâttâhpyehčee lii čiehčâ, kuhessuájásâš välli, mii tuáppee alda čässuáivi vyeijee kyele kozzáidsis, ovdâmerkkân šaapšâ, puško tâi vuáskun. Ko iänááš jaavrij lodeh láá spesiaalâšum kevttiđ aaibâs tiätulágán raavvâd, ¶ ”Taat uđđâ teddilâs Antoine de Saint-Exupéry kirjeest Uccâ priinsâš ... čuávu tárkká algâalgâlâš ameriklâš teddilâs ive 1943, mii áinoo teddilâssân almostui kirječällee eledijn.” Kuástideijee huámášuttem ¶ – Nuuvt vâi? Poolishovdâ imâštâlâi. ¶ 1-4 m ¶ – Mut ko mungin jiem pyevti kevttiđ tijdâseehâ ko ohtii peeivist, Tuárgis eeđâi. ¶ Ko sun keejâi pirrâsis, te ij sun kale uáinám maiden, mii ličij tuárjum purgâjurduu, ige sungin lamaš maiden puurgâid uáinám jođedijnis. Lâi lamaš hirmâd jo šiev tälvišoŋŋâ. ¶ ráámmátjurgâlemkomitea ij váldám pele jurgâlemteoriain mudoi ko ton verd, et ¶ Puáldimmuorah iä sierâdem várás ¶ šâid tevdee uáppeid. ¶ Ristin já Rissekäskee ¶ lii stivriđ säämi aarâhšoddâdem kvaliteet já siskáldâslâš olášuttem sehe ovdediđ palvâlusâi oovtkiärdánis olášuttem. Säämi aarâhšoddâdemvuávám rähtimproosees lii lamaš uási viijđes sämikuávlu ohtsâš ovdedempargo. Vuávám lii tárbu ain-uv ovdediđ aldeláá keevâtlâšvuođâ ovtâspargoost sämikuávlu pargeiguin, vanhimijguin já jieškote-uv ovtâspargopelijguin. Ovdedempargo toimâmmalli já pargoh láá lamaš pargeid mávsulâš proosees. Uásálisteeh láá lamaš uáli pyereest čonâsâm ohtsii tooimân. Palvâlusâi orniistâllâm ohtâvuođâst ohtsâš ulmen lii juátkiđ kieldâraajijd rastaldittee ovtâspargo. ¶ Vuáču poccuuh pallajii Loka rahtumjäävrist ko čääci pajanij já poccuuh vuolggii tavas, pottii Avveel palgâsân, roovvâdmánudâst toh alggii almostuđ Suáluičielgi taavaabel, Kerttujäävri ääiđist lijjii vittâtuhháát puásuijâd já tubdui et siämmááverd monnii sivlái lappâd. Talle muu eeči eeđâi ete táát lii puásuihomá loppâ, tohhân poreh puoh mii jááhâl. Vuoigâdâsâst eeči tast lâi. Čurruuh juttii ain tavaskulij. Skammâmánudâst Njellim kuolbânân almostuvvii ennuv poccuuh, kuolbâ lâi tievâ poccuin, talle lijjii moottorkiälháh-uv puásuiulmuin. Mun, Henrih Juhán-Matti, já Irján Veijo coogâim kuolbânâst paijeel kyehtituhháát puásuijâd uces Motejávráá ääiđi sivláid, pygálâs piištij kyehti peeivi. Lauri Palokangas oostij koddempoccuid. Já Säme palgâs almaah vuoijii stuorrâ autoigijn poccuidâs maassâd, ennuv vuobdii Laurin. Talle muu eeči vuobdij majemuid ergijdâs Laurin já iätá: ¶ Mun lam algâaalgâst vuálgus Kaamâsist, mut tain aaigijn jiem mušte riävtui maiden, ko lijjim nuuvt ucce vala talle. Luuvâm viššâlávt nube ive Ucjuv sämiluvâttuvâst. Muu eenikielâ lii sämikielâ, suomâkielâgis oppim keččâmáin televisost Muumijd. Viigâm korrâsávt kiergâniđ porgâđ maaŋgâlágánijd aašijd, tâi iänááš tagarijd aašijd, moh Ucjuuvâst láá fálusist. Lijkkuum eres lasseen čalâččiđ jyehilágánijd teevstâid ja kođđeeđ. ¶ Lâi täälvi kolmâsumos äigi, puolâš kulmâlove asted já sevŋâd. Kulmâ nissoon, šiev skipárušâh, Ánná, Biirit já Káijá, eellim mottom veerdi jo uáinám ulmuu, pettii vyelgiđ nisonij sävnieehid toollâđ alda orroo suotâstâllâmpááikán. Ánná lâi puárásumos, iäránâm jo kuohtii. Sust lijjii kulmâ päärni, puohah jo vuálgám pääihist já algâttâm jieijâs eellim. Biirit, sun-uv jo koskâahasâš nissoon, lâi puárispijgá. Sun ij lâm val kavnâm tom olmâ almaa, kiäin ličij pastam jyehiđ eellim já orniđ perruu. Káijá, skipárušâin nuorâmus, lâi naaijâm, sust lijjii kyehti päärni já eellim mudoi-uv oornigist. Puoh nisoneh lijjii val pargoelimist mieldi, já nuuvtpa sii mielâst lâi-uv suotâs vyelgiđ tyelli tälli olgos hittâruu toollâđ. Taat kuulmâ nissoon juávkku lâi oovtâst jottáám jo maŋgâ ive já sij tubdii kyeimis hirmâd pyereest já puohtii puoh aašijd kuáimásis muštâliđ. ¶ – Jáhá. Amahân te mij ferttip vyeijiliđ tääl pááikán. Enni já ákku vissásávt jo vyerdiv mii, Matti iätá, loptee stáálupárnáid koorin já njuškee jieš pyerá oolâ já tuolmâškuát pááikán. ¶ Iänuduv luvâttâh: Mari Keskitalo (tavesämikielâ) ¶ Ive 1997 Anarâškielâ servi piejâi joton kielâpiervâproojeekt Suomâ kulttuurruttârááju torjuin já ko puoh ääših älgiškuottii leđe oornigist, te Ritva väljejui kielâpiervâl jođetteijen. Tääl sun lii toimâm kielâpiervâl västideijen 15 ihheed já loppâ lii-uv historjá já fiijnâ historjá lii-uv. Tääl kielâpiervâlist láá lamaš párnááh puohnâssân suullân 50 já rehálávt uážžu ettâđ-uv et sun lii vaikuttâm kielâ ovdánmân argâpeeivi tääsist eenâb ko kihheen eres. Uáivildâm tom, et kielâpiervâl já tađe mield tiäđust-uv Ritva lâi tot, kote ripâstij vuossâmuu dominopitá viällud já puáđusin lâi tot, et kielâpiervâl pyevtitškuođij párnáid vuáđuškoovlân já šoodâi tárbu uđđâ máttáátteijeid. Tot pelestis tovâttij tom, et Anarâškielâ servi oovtâst Giellagas-instituuttáin já Säämi máttááttâskuávdáin ferttij orniđ ive kukkosii tievâsmittemškovlim kuávlu áámmátulmuid. Keessiv 2011 valmâštuvvii masa muáddilov uđđâ kielâsárnod jieškote-uv áámmátsuárgán. Nuuvtpa ko párnááh lijjii oppâm sämikielâ, te sii vaanhimeh-uv halijdii oppâđ tom kielâ. Čohčuv 2011 Säämi máttááttâskuávdáš ornij ive kukkosii anarâškielâ kuursâ, moos uásálistii še motomeh kielâpiervâpárnái vaanhimeh-uv já kiđđuv 2012 valmâštuvvii oppeet siämmááverd kielâsárnooh turviđ anarâškielâ puátteevuođâ, ko ovdeláá-uv ive. Kuobžâ-Piäká Ááná ( Anna Morottaja ) jođettem kurssâ álgá oppeet čohčuv 2012, jis uásiväldeeh láá tuárvi já majemui tiäđui mield toh liččii puátimin tommittáá, et kurssâ puávtáččij älgiđ. ¶ – Enni! sun párgádij. Puáđi huápust teehin! Tunhân lah kalvam oles lanjâstuv! ¶ Pajasčáállám Ritva Kangasniemi ¶ – Tääl kale must-uv lii leibikortti. ¶ Aldapurrâmâš poccust -tábáhtus 3.4.2013. Kove: Jan Erik Paadar ¶ 4. Mykiö nubbe nommâ. ¶ Sämitigge ¶ Turisti kyeli ¶ 1. Piejâ millumpiärgu náápán. Fierrii toos mane, njaddoid já kolgos. Piejâ korppujáávuid tommit, et täigi ij lah innig njarbâd. ¶ b. Mane määlistmist tarbâšum kyelikieđah já fiärrumnoovdah láá táválávt muorâst tâi lastikist? ¶ Naabureh muste iä lamaš uáli jo alda. Sulgušjáávrân, koste aasâi Leskâ Aanti Uulá já muu ákku Ailâ já eeni uábbi Avni já eeni viljâ Heikkâ kálguinâs Ailâ-Márjáin, mutâ sunnui vuosmuš pärni ko šoodâi 1949, te suoi-uv varrijn Njellimvuonâ riidon já rahtijn toho táálu. Tassaaš ko táálu valmâštui te suoi assáin nuuvt kuččum “Piiri Vile” pääihist. Vuáskujáávrân lâi vittâ kilomeetterid, tobbeen lâi stuorrâ peerâ, muu ahasâš Heikkâ-uv lâi, mut harvii muoi uáinidâđáim ko koskâ lâi nuuvt kukke. Kondosiijáávrân lâi čiččâm kilomeetterid, tobbeen aasâi Juuni Heikkâ, Ánná já sunnuu kandâ Heikkâ Tyemes. Čohčuv algii puásuialmaah roovvâdmáánust uuccâđ kädiseergijd, kii ain kaavnâi te čoonâi kiddâ já littoost juáhâš finnejii jieijâs eergijd. Ohtâ littosaje lai Káránâsjäävrist tuoddâr tyehin, Littoluohtâ lii meiddee Sulgušjäävrist. Anoeergih miste lijjii tälviv luovâs, lijjii maaŋgah kodoseergih-uv. Eeči ain piejâi rivin sanâi oovdân kodosáá puárásub eergi paaldan, já jos tast ij lamaš moossân teikâ lâi uáli läški teikâ sohâlâs, nuuvt taggaar juovdâi njuovvâđ. Vuájáánergi koolgâi leđe čolâčuárvi. Meeccist lijjii táválávt kyehti puáris ááldu kiddâ, já eergijd ko eeči poođij pááikán, te ain luoštij päägist luovâs, já ko toh purâstii ucánjáhháá hoošijd, te ruotân monnii skipárij kuuvl já livvojii tohon já algii smierettâđ, iä toh kuássin eres kuulâ vuálgâm. Áálduid eeči teikâ enni já távjá peiviv mun-uv ko šoddim te eellim sirdemin nube muorân. Kuuđâ ihásâžžân mun lijjim ergisirddee, já jos koolgâi motomijd eergijd pyehtiđ šiiljon, te mun páguttim meeccist já läiđejim pááikân. Jyehi eergist lâi nommâ, te lâi älkkee olmâ eergijd pyehtiđ. Muštám ko mist lâi taggaar Njäidi-nommâšâs ergi mii lâi ucánjáhháá manduvâs, mutâ mun tom kale ain páguttim tondet ko suoppâin tot ergi ij killám vijlâsijngen uáiniđ, läbži must lâi ain vijlâsijn já moonnim eergi alda já jos juksim kuoskâttâđ veikâ suábbáin ovdjyelgi, te ij likkâm innâg kuussân, vissâ-uv ergi juurdij et maid lâš čoonnâm juálgân ijge äävti innâg vyelgiđ kuussân já veikkâ uánihâš lijjim-uv, eidu te juksim ergi páguttâđ. Paasij mielân ko eergih motomen škuridii mahte kaasi, ko lijjii šiev mielâst. ¶ Uđđâ ámáttân ¶ Mohe puáhtá toohâđ jo-uv mieti- tâi vyestipiäiván. Mietipiäiván vyelgidijn puáhtá tolliittiđ vistig Ollâ-Mávrá jieŋâkuovđâšman. Jieŋâ, mii kuovđâšm ponneest lii, ij suudâ keessivgin. Kiäinu jotá iänááš oosij suollui syejeest, mut Mooššinjorŋâ sáttá leđe pieggii. Mätki hamânist jieŋâkuovđâšmân lii käävci kilomeetterid. ¶ VI ¶ – Na ko toh läävejeh lyeštiđ tuš tiätumere ulmuid siisâ. ¶ Poođijm Keđgivyeppeejäävri luus. Na kulnâseh kale lijjii veikkâ mon-uv ennuv, rido alda lâi kulnâstuákki. Uuláhân njaavâi riidon já paajij kuohtii. Kulnâseh iägo kirdelistii kuávdooláá jäävri, mottoom puzzâ tuše paasij toos kobđodiđ. Talle munnust nubbe moonâi nubebel jäävri cogâdiđ luuddijd já muái pačâláim te-uv suáđist te, mutâ iän finnim maiden. Na mun iskâstim olmâ havlâlemnuin pääččiđ, kulmâ lode eštus finnejim-uv. Talle muái coggáim oovtâ lode riidon já jiejah nohádistáim. Nuuvtpahân lijjii puáttám-uv lodeh já Uulá oppeet tuávlui taid, mutâ ij finnim vuodgin maiden. Jos muste iä liččii lámáš toh rievtis havlâlemnuuh, te láin kuáruskieđâi maccâđ maasâd pááikán. Tääl munnust lijjii kuittâg-uv lovmat lodded, olmâ lemnui áánsust toh-uv finnâšuvvii. ¶ Säpligvääli jienâ sulâstit viehâ čuuvtij piehâin piähum, návt huápust eeđân. Tast lii liijká viehâ čielgâ iäru piehâin piähuân. Ko piehâin kirdedijn piähu, te ton jienâ čielgâávt tuárgist, tegu oopperalávlost kuás-uv, ko ooppeet säpligvääli jienâ lii mottoomnáál njuorâsub, teikkâ hiäjub já tast ij lah maggaargin “vibrato” , jis kiävtáččij tággáár muusikteermâ iššeen. ¶ jurgâlum muu kieđâid já juolgijd (spiekâstemjuávkku nr 2), tastko anarâškielâst ¶ Pronomin  uálgicelkkuu  sajan  (akkusatiivhäämist): ¶ Kooveest Taažâ sämitige värisaavâjođetteijee Laila Susanne Vars, Suomâ sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi já Ovtâstum Aalmugij algâaalmugij vuoigâdvuođâi sierânâsraportistee, professor James Anaya. Kove: Sára Márjá Magga. ¶ 9. jieggâ (uárjivuođâ) ¶ 3. Sämitige tooimâ almoliih ulmeh ¶ Sämikielah hämmejeh pááihui suommânrááiđu, ađai motomeh ránnjákielâi sárnooh pyehtih iberdiđ nubijdis. Táválávt kuittâg kielâi koskâsiih rääjih láá čielgâseh, ige nube sämikielâ sárnoo ibbeerd nube kielâ opâttâlhánnáá tom. Kielâi koskâsâš iberdem láá išedâm toi koskâsiih ohtâvuođah já kevttim siämmáin kuávluin. Káártán merkkejum kielâi koskâsiih rääjih čujotteh kielâi ärbivuáválijd kevttimkuávloid. ¶ - peivikähvi já njálgá liäibustâh ¶ Mane Tanska lii maaŋgâpiälásâš eennâmtuáluriijkâ? ¶ 12. Tricholoma saponaceum – Suopavalmuska – Saibâšoovkâh U ¶ 1. 2. ¶  Minimaallâš Gotland 90 ¶ čerrih.....56, 83 ¶   Kvanttorcelkkuuh Kirdemšoŋŋâ lâi eromâš, iä lam poolvah ko eidu motomijn soojijn já lâi vala tommittáá peeivičuovâ-uv, veikkâ tälvi lâi-uv. Nuuvtpa lâi älkkee čuávvuđ, eidu kogo pehti muotâ kiäppánškuáđáččij já kogo tot nuuvâččij alfáárug. Mijjân lâi čielgejum, et maašin siäivu Belgradân, mut mist ij kihheen tiättám, mon kuhe kartâččijm vuordâččiđ tobbeen já kiäid. Kirdememedeh juohhii njálgáid juáhâžân, et ličij miinii, maid njielâstâllâđ siäivudijn. Peeljih tattuu toppâluddâđ, ko maašin luáštádškuođij, mut toh meid lekkâseddii, ko lâi miinii, maid ain njielâsistiđ. Ovdil ko maašin siäivui Belgrad kirdemkiädán, te tot kevlij vala uáivikaavpug alne mohe já eskân tast maŋa ráttáh stäncittii kirdemkiädân. Muotâ ij lam Belgradist ollágin, mut tobbeen ollâ váráduvâin tot kale oroi lemin veikkâ mon ennuv. ¶ 1 Ovtâstit celkkuid olmânáál. ¶ Lasetiäđuh täst. ¶ Já toinnân puorijnis Tälvi havrâstij tuurhâs puoh heelmijd já kaččâlij Tavenäävi kulij, kost suu jieŋâlanne lâi. ¶ Konsertkove: Kevin Francett ¶ kielâašijčällee ¶ moottorjotolâhmaađij = moottoriliikennetie 5 ¶ Lii luándulâš, et olmooš haalijd tiettiđ, kost markkânsajeh láá lamaš. Taan koččâmuš lii Thor Frette smiettâm mottoom čaalâkuállusist Nuortanáste-loostâst ive 1975. Frette lii nommâtotkee, kote kiävttä sämmilâš päikkinommâtiäđuidis ašij čielgiimân. Čuolmiimuš lii čielgiđ, kost markkânsajeh lijjii ovdil ko toh sirdojii Stuorrâvuonân 1831. ¶ Ááimu fáárust pajaneijee čäcilievlâ lávvá čäcikuáškánjâssân já loopâst uáli paijeen jieŋâkristallin. Šaddeh äijihpoolvah. Ko áimuvirdedmeh jođetteh jieŋâkristallijd äijihpoolvâst pajas já vuálus, toh piäškuh oohtân já ruvvejeh nubijdis. Polváid šadda ruvvimšleđgâ . Ko jieŋâkristalleh ruvvejeh nubijdis, šadda polváid šleđgâvárádâs . Aldâkkâs šoddâm lii-uv šleđgâlâš almoon. ¶ Vaaljâlävdikode tiäđáttâs ¶ 11. Lactarius scoticus – Valkokarvarousku – Vielgissoovsâruávsku U ¶ iäpádâlân. ¶ Teema ulmen lii toohâđ tobdosin Iänuduv já eres viestârpele juáigusärbivyevi sehe uđđâsub sämimuusik. Vildáás tuoddâreh kullojeh Ijâttes iijâ konsertijn, moh uárnejuvvojeh sehe säämi kultturkuávdáš Saijoos šiljo festivaalkuávlust ete Saijoos stuorrâ auditoriost. Festivaaloholoopâ falâldâhân kuleh meid ärbivuáválâš párnái já nuorâi peivi pargopájáidiskuin já konsertijdiskuin; muusikseminaar, mii uárnejuvvoo sämimuseo Siijdâst sehe sämimuusikân vuáijoo klubiehideh. ¶  kalga vorrâjotteem = verenkierto 133 ¶  mast OLÁŠUTTEMVYEHI TOTEUTUSTAPA ¶ Luuhamkirje, eenikielâ sijđomateriaal ¶  (nom.) Nommâkišto njuolgâdusah: ¶ Porgemáánu loopâkeččin älgih leđe iijah nokko sevŋâdeh tuohâstmân . Tehálumoseh piergâseh tuohâstmân láá käärbis, härssee já tommittáá kirkes čuovâ, et kuolijd áiccá. Tovle čuovvân lâi ellee tullâ. Kärbisnjune ovdiibel lâi rahtum paarrâl, mon puovtij luovviđ já parâlist puovtij puáldiđ pihâštuulâ. Soođij maŋa čuovvân láá lamaš Hasak-, Petromax- tâi Tilleylaampuh, moh toimii kaasijn, mut tááláá ääigi šleđgâlaampuh, moh tuáimih patterijguin, tâi akuiguin. Tuohâskyeli lii vuoššâmkyellin puoh sävrimus, ko čyeggejum kyeli jáámá táválávt tállán, ko härssee čuoggâs ton siälgán. ¶ Attribuut máálááh suu potret. ¶ Vuodâsjävri = Hietajärvi ¶  nuuvt, Talle tovle Liisá lâi jottáám aaibâs siämmáá luodâ mield määđhi, mut nubáskulâi ko tääl. Talle sun lâi monâmin tohon, kost tääl lâi puátimin. Sun lâi talle nuorâ nieidâ, pärni vala. Sun lâi tubdâstum Laurin, mučis läddlâân. Já Lauri lâi rähistum Liisán, mučis sääminieidân já halidâm suu. Nuuvt talle lâi keevvâm, et Liisá lâi varrim Lauri pááikán koskâ-Suomân já talle lâi päikki pááccâm Sáámán. Liisá juuđij škoovlâs loopân. Suoi naajáin, vihkuin kirhoost já Liisást lâi vielgis vihkumpiivtâs ige sämimááccuh ko sunnuu vihkii. Horgâ šoodâi Jussi já maŋeláá Ánná. Liisá hoitái perruu já juuđij pargoost. Moddii ivveest sij ellii maadâenâmijn, motomin ubbâ peerâ já motomin Liisá ohtuu. Mutâ táválávt Liisá vuolgij ain tavas, jos ohtuu vuolgij. Lauri ij lijkkum Säämist. Tai majemui ivij äigin Liisá lâi iällâm ohtuu teikkâ párnáigijn Säämist. Já mađe täävjib sun eelij tobbeen te tađe eenâb sunjin šoodâi ahheev ko koolgâi vyelgiđ meddâl. ¶ PREFAATIO LOPÂTTÂS LUÁPPIJÁI ÄÄIGI JA PASEPEEIVIH OVDIL VÁSTUÄÄIGI ¶ 4. jotteem nube ulmuu šiljo rasta ¶ 2. Manen kobđoolostâšadoh iä šoodâ äävist? ¶ Ive 2010 teeman oohtânkulluuvâšvuotâ ¶ Jis mainâs juonâ vájálduvá teikâ tom ij haalijd mainâstiđ, te tot puáhtá snorâniđ ceelhân teikâ páhudistmân. Párnáá puáhtá váruttiđ: Jis moonah riidon, te vuáŋŋáš rottee tuu čääsi vuál. Teikâ jis páárnâš lii piättáá, te ettii: Piettemes čáhálig ! Čáhálig uáináh lâi pietittem. ¶ Aanaar siijđoh ¶ Luhhoost Taavvid Tažâlig lipčâstij fiškâstij tullâpiällás, kuántui ¶ Muumileve muorâin, mutâ Noskemudâgâs ij ¶ Lâi ain-uv sevŋâd, mut máttááttâspárnááh kullii huikkâs já ruojâ. Oroi tegu stuorrâ olmoošjuávkku ličij aldanmin. Aldeláá máttááttâspárnááh oinii, et puáttein lijjii miehih já kuhes suábih kieđâin. ¶ Kielâjurgâleijeeh išedeh táárbumield virgeomâhijguin ášástâldijn tárbulij sämikielâlâš äššikirjij jurgâlmist. ¶ 55 ¶ Lam You Tubest. ¶ Ranska ¶ “Luhhoost kiergânáim nuurrâđ koori tievâ, ¶ Lopâlâš rađhâšem tábáhtui ko Suomâ staatâ vuáđudij puásuitálulaavâ. Tallaš eennâmtuáluhaldâttâš ruttâdij puásuitálulaavâ miärádâsâi miäldásijd puásuialmaid. Miärádâsâi ohtân pittán lâi tot, ete enâmus uási áigápuáđuin koolgâi puáttiđ puásuipargoin teikkâ oovtast eennâmtuálupargoin. Staatâ vuobdij toontijd já meccipalstaid pele muorâáárvu haddeest puásuialmaid já meiddei adelij 60 % palhâšume aassâmviistij já šiljoviistij huksiimân. Návt jieijâsvásdádâsuási paasij mudágin. Taat máhulâšvuotâ čievčâstij Into lopâlávt celkkiđ jieijâs luovâs fastâpargoost. ¶ ooláádmudo oovtâstpargoost ¶ 1. Lactarius trivialis – Haaparousku – Superuávsku U ¶ Meid kesipaaihijn šoddâduvvojii potákkeh já navrâseh kesitárbui várás. Tehálumos suijâ varriimân lâi varpij aldasáid peessâm . Kiđđâkyeli kuškâdui pieggiis soojijn ko oppeet čoovčâbeln kyeli sälttejui täälvi várás. Kesipääihist läddin anarâšah nijttii suoinijd, rokkii já kuškâdii hoošijd, sehe kuccuu jáhálijd. Tälvisijvoi ääigi táálván vyerkkejum purrâmâšveerkih siämmáá ko syeinih, huáših já jävillimpoh kesittuvvojii kesipääihist já ton pirrâsijn táárbu mield. ¶  uáinusân, Puásuituálu ¶ kähtee ¶ Šado nommâ: Šado kove ¶ Tuu čuoggim punjijdeijee lii lamaš niŋálâsčuoškâ. Niŋálâsčuoškâ taarbâš voorâ vâi puávtáččij turviđ monijdis ovdánem. ¶ Algeria D2 ¶ magarijdgin merhâšumeiäruid. Spiekâstmijn huolâhánnáá jurgâlus lii puustâvlâš ¶ 113A Ulmui tähtiriggest láá 200 tähtid. ¶ palhâšumelävdikode jesâneh; professor, arkkiteht SAFA Juhani Pallasmaa já arkkiteht SAFA Anssi Lassila ¶ kielâlaavâ virgeomâhâšluvâttâllâm kalga čielgâsmittiđ. ¶ - viärmádâhân iävtuttum vijđoduv kyeskee tiätuluámáttâh, mast uáinojeh Natura 2000 -viärmádâhân kullee aagah, sehe čäciludij eellimpirrâsij máhđulâš almottem riijkâkoskâlávt tergâdis njeeššij kyeskee almottemsopâmuš, teikâ Ramsara sopâmuš (1975) luvâttâlmân, já tiätu vijđoduv máhđulâš almootmist Nuorttâmeerâ suojâlemkomitean Nuorttâmeerâ riddo- já merâvijđoduvâi suojâlemkuávluviärmádâhân Nuorttâmeerâ kuávlu merâpirrâs suoijâlus kyeskee almossopâmuš (SopS 12/80) mieldi, ¶  miäruštâllojeh 66–84 cm ¶ Kiäinunjargâ = Keinoniemi ¶ uđđâ ruukilaavâ heivitmist sämikuávlust. ¶ Esken tai peeivij láá hoksám, et sämmilij tilehân lii-uv kustoo čuuvtij nubástum. Sämipárnáin-uv 70 prosenttid láá karttâm sämikuávlu ulguupel. Iänááš sämmilij algâpäikki ij innig lekken sämmilij aassâmkuávlu! Taat lii jo majemustáá čielgâ merkkâ tast, et sämmilâš tutkâmamâstâh-uv, ulmuuh jiejah, lii sirdâšuumin meddâl Säämist. Já Säämist meddâlvarrim juátkoo, ko ulmuuh iä innig valjii ámmáttis ärbivuáválâš sämipargoi mield. Kielâtutkâm uáinust ulmui meddâlvarrim ij veltihánnáá taarbâš merhâšiđ kielâ lappum teikâ pilledem mut eidu nube keeji, ton ovdedem, et kielâ já kulttuur siäiluččáin sämikuávlu ulguupeln-uv. Eidu tággáár tiileest paijaan tárbu šiev kielâtutkâmân. Säämi totkest-uv kolgâččij leđe máhđulâšvuotâ virgeest já pargoost čuávvuđ Säämi ohtsâškode nubástusâid, veik tot fyysisávt tuálvuččij-uv sämitutkâm meddâl Sämikuávlust, tohon, kost lii amnâstâh-uv. Tággáár tutkâm sämikuávlu ulguupeln já huolâ anneem jieijâs kielâst já kulttuurist oovded motomin vala pyerebeht sämikielâ já kulttuur ko págulâš sämmilij tiptem algâsaajeest já tobbeen pargeldem. Taas kalgeh säämi vaikutteijeeh-uv puátteevuođâst kiddiđ eenâb huámmášume. Sämmilâšhân jotá ain pargoos maajeeld, tuš tááláá ääigi čuuvtij vijđásub kuávluin ko ovdil. ¶ – Puáđiba teehi, uccâ Ruopsislijne! Taa lii kákkupittá já váháš eres-uv njaalgâ purrâmâš, eelâšpa tuálvumin taid áákun! Sun lii illávaje já taarbâš tolmišis purrâmâš. Vyelgi tállán ovdil ko šadda liijgás paahâs, já vääzi meeccist nánnáht pálgá mield, elege spiekâst kuussân, amas vahâgist koori komániđ. Já mušte ravkkâđ áákun pyeri iiđeed elege riemâ tállán kuovlâdiđ jyehi soogán já nuurkán! ¶ Loppâkiđđâ škoovlâst moonâi maht moonâi. Jieččân mielâst jiem máttám, jiemge vaijaam vuáijuđ škovlâaššijd nuuvt pyereest ko lâi kolgâđ. Lusis muštoh pessijáin väividii ubâ kiiđâ, veikkâ munnust ennijn lâi-uv tot naverohtâvuotâ mestâba jyehi eehid. Vaarâ ton ohtâvuođâ keežild jiem lamaš liijkágin nuuvt hirmâd hyeni škovlâ-aašijn, kuás jo máttáátteijee Rantamäki adelij munjin šiev tuođâštus. Koskâárvu lâi pajanâm 8,2:st 8,5:n, veikkâ meddâl-uv lijjim lamaš penttâ 100 tijmed. Tot merhâšij tom, et ucemus nummeer lâi káávcáš. Mon ennuv tien numerân lâš vaikuttâm tot, et lijjim máttáátteijee nuuvtkočodum jiellâh, te jiem tieđe. ¶ 1. Vääldi pipettáin čääsi, mast lii plankton já kuáškát muáddi kuáškánjâs vuáláášlaasân. Pijâ loovdâlaasâ oolâ. ¶ vátávâšvuodâtaasij V/II – IV/IV mield (vuáđupälkki 2 090,20 – 2 437,04 eurod/mp). Vuáđupäälhi ¶ Kost luosâ kođá? ¶ 4. teddilâs ¶ Sämikielâi já sämikielâlâš máttááttâs tilálâšvuotâ ¶ olášutmist. ¶ Henna Lehtola ¶ Sämitige kielârääđi lii miäruštâllâm čuákkimistis 1/2005 sämikielâ tile čielgejeijee tutkâm uáivil já ¶ oolât < olâttiđ = yllättää 183 ¶ Ilmari Mattus ¶ SomBy ¶ 2. Čielgii tuáváduvâid. a) čielgilâš, ¶ Sirde puttâl nuuvt kolmâ čáácán ko máhđulâš. ¶ MAHT TOT TÁBÁHTUVÁ? VÁSTÁDÂS: ¶ Gotland ¶ – Mahtsun tääl juovlâjuhlijgijn kalga? Siäsá smietâi. ¶ Kaalhâ jyevidijn iättoo: ¶ Laapi kuávluhaldâttâhvirgádâh ¶ 10. Liegâsvuotâ puáhtá sirdâšuđ kulmáin jieškote-uv vuovvijn: suonjârdmáin, rievdâmáin já _________. ¶  laavij Sosiaal- já tiervâsvuođâ ¶ – Kuás tun halijdiččih vyelgiđ? Jiem mun mudoi nuuvtkin, mut mun ferttiiččim váháš orniistâllâđ pargoidân ton náálá, et ostâstuuččim vyelgiđ. ¶ Čuákkimviste Silba (ucceeb) ¶ d. Niŋálâs lii stuárráb ko ores. ¶ meerhâš: lekkâs. Talle almaa peeljih lekkâsii já suu njuovčâ čovdui, nuuvt et sun sáárnui čielgâsávt. ¶ Hitruu, ete leppee koccâm, Muumienni eeđâi. ¶ jävrihuášši järvikorte ¶  várás poccuu (teikâ eres ellee) ovdâjyelgi paajeeb oođâtähti ¶ Synopsis: Lemmeelâš Nils Heikki Paltto juáigá Lemmee äävži. ¶ Viljâlem lii máhđulâš kuávluin, main arvemeeri lii mudágâš. ¶ Lahtos 5: Muštottemčáálus Akwé: Kon ravvui heivitmist eennâmkevttim- já huksimlaavâ olášutmist ¶ - Lam jo nuuvt kuhháá tom sirdám. Jiem halijdiččii innig tom sirdeđ. ¶ Kavpâšem ornim: ¶ Ohtsis ¶ Hävdidem 17, 18, 23, 36 ¶ - Moonah-uv ohtuu vâi halijdah-uv, et vuálgám tuu satâččiđ bussiorostuv kuuvl? ¶ tuttavapiiri. Tammi 1999. ¶ Váimu lii vievsâs tekki, mii lii vuovdân. Tot lii suullân omâsteijes čuurmâ matsâš. Vááimu pargon lii pumppáđ voorâ ruummâš puohháid oosijd. Váimu sparkka tävjibeht sreevâ ääigi, ovdâmerkkân kačâdijn, ko tot kalga jođettiđ táváliist jotelubbooht voorâ vorrâsuonáid já jođettiđ haapi já energia tekkijd. Vááimu sparkkem távju meiddei ovdâmerkkân talle, ko olmooš suorgân. Sparkkemjotteelvuođâ tobdá čielgâsávt ovdâmerkkân kietâruottâs sparkkee suonâst. Váimu pumppáá vaibâhánnáá voorâ vorrâsuonáid, ige tot pyevti orostiđ, ko jo mottoom miinut orostem joođeet jämimân. Merikoskâsâš lihâdem naanood váimuteeki. ¶ Nuorâirääđist láá saavâjođetteijee, värisaavâjođetteijee já kulmâ eres jeessân, sehe sii värijesâneh já vittâ pisovâš äššitobdeejeessân. Jesâneh já värijesâneh kalgeh leđe valjiidijn 18–25-ihásiih säminuorah, spiekâstmáin sämitige eres lävdikuudijn, nuorâirääđi saavâjođetteijee já värisaavâjođetteijee iävá taarbâš leđe sämitige jesâneh. Pisovâš äššitobdeejesâneh láá valjiidijn 15–17- ihásiih säminuorah. Nuorâirääđi noomâttijn kalga väldiđ vuotân kuávlulâš já kielâlâš täsiáárvu, ađai kalgeh leđe jesâneh jyehi sämikuávlu kieldâst (Ucjuuhâ, Aanaar, Vuáčču, Iänudâh), sehe jyehi kielâjuávhu ovdâsteijeeh (tave-, aanaar- já nuorttâsämikielâ), sehe nisonij já almai koskâsâš täsiáárvu. Lasseen nuorâirääđist láá ovdâstum kaavpugsäminuorah já puásui-iäláttâsâst pargee nuorah. ¶ Kielâpierválist kiävttojeh šleđgâtorvolâšvuođâmiäldásijd šleđgâpiergâsijd. Šleđgâskuápuin láá pärnisyejeeh. Káálvuh láá párnái kiävtun heivejeijjeeh. Hiivsiguuvsâ luuhâ puáhtá lehâstiđ meisselâin ulguupeln. ¶ Majemui aaigij ličij lamaš maŋgii tárbu salmâlávlumjuávkun jieškote-uvlágán tilálâšvuođáid. Nuuvtpa skammâmáánu 10. peeivi čokkânij Avveel vyelitáásán kuuđâ ulmuu juávkku saalmâi lávlum várás. Lávlumjuávhu čuákánkoččon lâi Teija Linnanmäki já lavlui muusiklâš jođetteijen toimâččij Aanaar servikode kanttor Jari Linjama. Kanttor ij lamaš ostâm puáttiđ vuossâmuu teeivâdmân, mut ličij kale maŋeláá mieldi taađeest ko ostâččij. ¶ Skammâääigi peeivih láá uánihááh já puolâš-uv táttu leđe koorâs. Nuuvtpa muu čierâstâlmeh já čuoigâmeh juovlâluámu ääigi lijjii viehâ väänih, puolâšmuotâ lii meiddei savadâh čuoigâđ. Tilkku pisottâlâi iänááš aaigijd tuuveest tanen, ko säpligpivdohomáhkin iä lamaš máhđuliih. Lâi liijkâ ohtâ hitruus hommá, mon puovtij tälviv-uv porgâđ já táálvánhân tot nomâlâsân ubâ kuulâi-uv já moos mun vala lijkkojim. Eejist lijjii vuájááneergih läbžikeejist kuátumist tast alda Morâstáást já taid koolgâi jyehi iiđeed já eehid eelliđ sirdemin, sirdojiihân toh tiäđust peiviv-uv. Táválávt keevâi nuuvt, et mun jiem kiergânâm teikkâ vaijaam koccáđ iiđeedsirdemân fáárun ollágin, ko nahareh lijjii ain nuuvt njálgáh iđedist, mut peivi- já eehidsirdemân kale, jis sáttojim leđe tain aldasijn, ige puolâš lamaš nuuvt koorâs. ¶ – Jis muoi talle veik itten iđedist vyelgeen tohon Äijihsuollui, iävtut Marttin. ¶ – Tot lii tuu suijâ, tuávkis čiärsájeijee. –~Uážuččih päštiđ nuuvt kirkkâdávt, ete jotteeh uáináččii ovdâsis! Tâi pyereeb ličij, et jieh páštáččii ollágin! ¶ 6. Moos organismâ taarbâš ¶ Abuja D4 ¶ Sämikielâlâš salmâkirje anonväldimimmeelpalvâlus 2.10.2014 Anarist. Matt 6:25- ¶ Ulmui vuáđuvuoigâdvuođah ¶ 95A Ränisnuárju. ¶ Sieidih ¶ I. Merâskorpion ¶ Issá-čeeci vuolgij eelliđ kaavpijn Kaamâsist já Anarist. Anarist sun luhostui finniđ jieijâs pyerán uđđâ kumijd uástiđ já tobbeen sun oostij maŋgâ uštuu já maŋgâ lipukka. Muáddi lipukka sun adelij munnui Mattijn. Na muoi tievst halijdáim tállân vyelgiđ Čovčjuuhân keččâlâddâđ taid uđđâ vuogâid. Iän muoi lam vala nuuvt vaantâh ton uággumhommáást, veikkâ juuhâ lâi tievâ vejehijn já suávvilijn. Suvvaim kárbáin juuvâ uáivušân já uáivušist šalde räi uággoim, mätki lii ohtâ kilomeetter. Lâi cuávis juuhâ, iän kuoškâst máttâm lipukkain uágguđ, tot lâi ain ponneest suovijn já mottoom keđgiluámist kiddâ. Vejeheh lijjii kuoškâst ennuu, hirmâd liibžâs lâi ko vejeheh libžáástellii já čaŋŋii keđgiloomiijd, mottoom tain fattijm kieđain-uv keđgiluámist. Savonist muoi áppádáim uágguđ ko lâi čieŋâlub já ij lam nuuvt vohâdis virde, finnijm maŋgâ stuorrâ suávvil já mottoom vejeháá. Räämist poođijm pááikân salâsáin. ¶ Stiivrâ čuákkim miärádâsah ¶ - Editistempiergâseh ¶ Klaas Ruppel Päikkieennâm kielâi tutkâmkuávdáš ¶ ~~~~ Eidu tääl Siijdâst láá 21 parged, main anarâškielâlâš pargeeh láá kulmâ: Kirsi Ukkonen (luándukuávdáá tipšoo), Pia Nikula (museokäävpi tipšoo) já Kirsi Mansikka-aho (äššigâsrävvejeijee). Raavâdviäsust láá vala kyehti pargee, et puohnâssân sij láá 23. ¶ muusikteatter sehe ovdâmerkkân teatterklovneria. ¶ Säämist siijdah já kaavpugeh láá uáli uceh, et máhđulâšvuođah uđđâ ulmui kuáhtáámân láá tuođâi uccáá – já mun lam ovttuu navdâšâm uđđâ ulmui kuáhtáámist sehe tast, et pirrâ láá meid ennuv omâs ulmuuh já vala tuđhâmettumeh máhđulâšvuođah já sajeh. Valmâštume maŋa várriim meddâl Imatrast, kenski Helsigân, kenski monnii eres kaavpugân. Lii meid ain máhđulâš, et varriim aaibâs nube enâmân. Lam ain nievdâm jieččân finnoduv vuáđđudmist-uv já tot puávtáččij leđe kenski kähviviäsu, tâi talle pyerebeht-uv maađhâšmân lohtâseijee ohjelmpalvelemirâttâs. Puátteevuotâ lii vala návt nuorâ avveest tuođâi áávus. Keevâi maht peri, te sämmilâšvuotâ šadda leđe ain stuorrâ uási mii identiteet, aassimba talle Avelist tâi Pariisist. :) ¶ Sämmiláid algâaalmugin lii vuáđulaavâst torvejum jieijâs kielân já kulttuurân kyeskee jiešhaldâšem sämikuávlust. Jiešhaldâšem vuáváá já olášut sämitigge ive 1996 rääjist (Laahâ sämitiggeest 17.7.1995/974). Sämitigge lii sämmilij jieijâs aalmugváldálâš ovdâsteijeejuávkku, mon pargon lii tipšođ sämmilij jieijâs kielâ já kulttuur sehe sämmilij sajattâhân algâaalmugin kyeskee aašijd. ¶ 3. Amanita rubescens – Rusokärpässieni – Ruáđikiärppáákuobâr U ¶ Jurgâlâm Matti Morottaja ¶ 1 táválâš siipuul (caappum) (kooveest kiirjâgluosâst), ¶ 45 ¶ Luuk. ¶ Afrik = Afrikka ¶ fiskiskiđđâčalme = kevätesikko 76 ¶ Staatârääđi joođeet ráhtádâttâm union miärádâstohâmân já huolât unionist tohhum miärádâsâi olášutmist. ¶ 1. ¶ Tamma lii niŋálâshiävuš. ¶ –Taam loopâ kale ááigum vuorkkiđ. Ij kuássin tieđe, et jis tom veik kostnii taarbâš. ¶ Ko oovtâ ivveest láá tuše 12 mánuppaijeed, te taan kalenderâst láá pááccám kieđâvušhánnáá meiddei stallârviezzee ~ stállurviezzee ~ kärbistivre – koskikorento ( Plecoptera ), stávlákuátviežžee – vesiperhonen ( Trichoptera ) já stálutulviežžee – surviainen ( Ephemeroptera ). Kieđâvušhánnáá še lii pááccám viehâ stuorrâ piäivááloddáášjuávkku, mii lii ijjâpiäivááloddááh – yöperhoset , siämmáá ko aččineh – sirkat ( Gryllidae ) , russakah – russakat ( Blatta germanica ) já mittárpiäivááloddááh – mittarit ( Geometridae ). ¶ avžuuttâsâin ¶ Nuvâhánnáávuotâ 14, 38, 24, 27, 33, 35, 36, 38, 42; 13, 17 ¶ s. 174 ¶ jieijâd päikkikuávlu jaavrijn láá valjaasraavâdliih? ¶ sijđoh: 224 ¶ 3. ¶ Joovsep áámmát lâi huksejeijee. Sun máttááttij Jeesusân puoh huksejeijee tááiđuid. Jeesus peesâi meid čuávvuđ Joovsep synagogan, kost ruhâdâllui já kost tollui immeelpalvâlus. Synagogast sun oopâi luuhâđ já čäälliđ. ¶ 4. Keejâ liegâsvuođâ tile miinut kooskâi já kirjii puátusijd pajas. ¶ Ko muoi láim sávnum, te Ingvar ravvij, et “Säävni maŋa kalga julestiđ votkaceerhi, vâi vorrâ jottáá. Vuolâ váldá tuše koško.” Mut mun jiem suu votkaraamâin perustâm, ettim et “Iän muoi kal tääl ušte iänge joddoot, ko tun lah nievt uáivist, mut jis luoihah munjin kárbá, te mun suuvâm tovho uáivušân. Talle peesâm kuábbáá-uvbeln juuvâ koškâđ vuogâ.” ¶ Ucceeblohováldálâš já olgoštemlävdikodde lává páhudâm, ete sämikielâlij párnái peivitipšo ornim siähálâskielâjuávhust suomâkielâlâš párnáiguin joođeet älkkeht olgoštemkiäldu vástásâš tilán. ¶ Kaninen ruotâi jiegâs oovdâst nuuvt kuhháá ko mottoom mohe tyehin almostui ratkuuttâh, ege sun tiättám mon suundán vuálgáččij. ¶ 153 ¶   Lii   - peivimäälis teikâ eehidpittá stellejum peevdist ¶ Kiđđâ lâi oppeet puáttâm – já sirgusjuná rahttâđâi keessiđ stuorrâ sirgus kaavpugân. Vildâelleeh, kloovnih já akrobaatih lijjii jo pieijum vavnuid. Sirgusjuná lâi pyerimielâst, ko piäsá máátkán. ¶ láá máhđuliih GNT teevstâ tááhust. ¶ Ovdâsijđo ¶ Talle Jeesus eeđâi: ”Ko mun jiem lah innig tii lunne, čokkâniđ já jyehiđ leeibi já viini siämmáánáál ko tääl. Toohâđ tom muu mušton.” ¶  jyevihánnáá jurgâlâm: Ilmari Mattus ¶ Čuákkimmiärádâsah ¶ – Aalgâst ko rappaaškuottim, te rappajim suomâkielân. Tađe mield smietâškuottim et ij-uvsun kolgâččii pic sämikielân rappaaškyettiđ. Halijdâm et ulmuuh kalgeh peessâđ kuullâđ anarâškielâ, ko tot ij kulluu masa kosten. Maa¹gah iä ubâ tieđegin maggaar tot lii, iätá anarâškandâ. Veikkâ sust láá tobdomeerhah moh puávtáččii uáivildiđ et lii kielâidealistâ, te sun kuittâg šluvgá uáivis ko koijâdâm. ¶ kyelišoddâdemlájádâsâin ¶ stivrim iähtun. Ruotâpele sämitigge lii ovdâmerkkân haldâttâs vuálásâš ¶ vuojâráksá . Ráksá, mii lii vuonjâšludij seelgibeln poođâš maddust. Ton vuoijiis kolgosáin lodde vuáidá puzâidis čäcijehhen. ¶ Sämitigge 2014 ¶ Keđgičiiđâ pyevtittâs 2006 (1 000 t) ¶ Eennâmvuáđu lavtâsvuođâst já raavâdamnâsij valjevuođâst lii kiddâ, et láá-uv niijtoh vorâs niijtoh vâi koške niijtoh ađai räsi kiedih . Räsiniijtoh láá šoddâm källee- já čunoivuáđusáid enâmáid. Räsiniijto šadoh láá vuáhádum eelliđ koške já väniraavâdlijn šoddâmsoojijn já tondiet tain láá táválávt uccâ já kezis loostah, vâi toh lie vlističčii čääsi nuuvt uccáá ko máhđulâš . Kozzârääsi , peivirääsi já čuovjiskiällurääsi láá tijpâliih räsikiedi šadoh . ¶ Puállámvääri = Palovaara ¶ Immeel lii koččom mii ruhâdâllâđ já sun lii lopedâm kuullâđ mii rukosijd. Ko mij táttup Imelist tom, maid sun haalijd mii táttuđ, te pyehtip lyettiđ toos, et sun tom addel. Talle ko ep määti tâi vaje ruhâdâllâđ, te uážžup turvâstiđ toos, et Pase Jieggâ ruhâdâl mii peeleest. ¶ – Tun jieh uážu ohtuu väzziđ, lâi mottoom hoittájeijee ravvim. ¶ kuáti.....89, 90, 105 ¶ Stivrâ tuhhiittij ciälkkámuš hammiittâsâst Ucjuv uásikuávlu uásialmoskaavast sehe markkân sajattâhkaava hammiittâsâst. Sämitiggeest ij lamaš huámášuttem markkân kaavan. Ucjuv uásikuávlu uásialmoskaavast sämitigge vaatâi toollâđ sämitiggelaavâ miäldásijd ráđádâlmijd sehe vuástálistij Suoppâjäävri, Mierâšjäävri já Puáđupove –kuávloid vuávájum huksimsoojij soijim kaavaiävtuttâs mield. Huksimsoojijd kolgâččii soijiđ uđđâsist nuuvt, ete toh iä häittiđ puásuituálu hárjuttemiävtuid. Sämitigge meid vaatâi ete kaavaamist väldih huámmášumân Meccihaldâttâslaavâ 4 § kenigâsvuođâid ađai luándu mááŋgânálásâšvuođâ, sämikulttuur já puásuituálu turvim. ¶ Sämitigge 1996 ¶   Uáivikaavpug: Lissabon ¶ Čuolisjävri = Suolisjärvi ¶  +adverbiaal  ‐infinitiiv Pákkumeh čäittih mijjân, et elimâm tehálumos já vuáđulumos äšši lii osko Imelân. ¶ jee miirhah láá kiäppánâm meerâst. ¶ Iisakki Mattus, Antero Sarre já Veikko Aikio, (jesânin). ¶ 101B, 102A, 103B, 103C, 108A, 114A, 117A, 121A, 134A, 137A, ¶ Tavlustâh 5 tuálá sistees veerbâ σῴζω sierâlágánijd anarâškielâsâš jurgâlemvastuid já ¶ Te lâi ohtii roonnig, kote finnij uccâ nieidii. Nieidâ liške lâi vielgâd tego muotâ, poksâmeh ruopsâdeh tego vorrâ já vuoptah čappâdeh tego eebenmuorâ. Enni kočodij nieidâs nommáin Muotâvielgâd . Mottoom ääigi keččin roonnig jaamij, já mottoom ihe tastmaŋa kunâgâs naajâi uđđâsist. Uđđâ roonnig lâi hirmâd muččâd mutâ meiddei hirmâd ilgâd. Sust lâi tijdâspeeijâl, moos sun távjá keejâi já eeđâi: ¶ Juávhuh 2 - 6 Riijkah ¶ Lyydia ¶ vittá, vitá = korvamerkki ¶ Niiles ¶ Liiŋkih: ¶ “The show must go on, boys” (2005) fiktiivlâš ¶ Outi Maijala ¶ Sämivanhimeh láá távjá pivdám Sämitiggeest iše tilálâšvuotân já oskom, et tot jiešhaldâšemorgaanân puáhtá vaikuttiđ máttááttâs orniimân. Sämitige máhđulâšvuođah vaikuttiđ jieijâs aalmug máttááttâsân láá kuittâg uceh ige sämmiláid vuáđulaavâst torvejum kulttuur-jiešhaldâšem lah olášittum škovlim syergist. Sämitige škovlim-já oppâmateriaaltoimâttuvâst kolgâččij pargojuávhu mielâst ovdediđ sämimáttááttâs olesvuođâst västideijee, tom čuávvoo, máttááttâsâst raportistee já merikooskâi máttááttâsministeriöin ráđádellee kuávdáš. ¶ –~Auuu!! kiljádij Piälkku já mottoom seekunt maŋeláhháá kullui Tiälku njäälmist siämmáálágán Auuuu!! ¶ – Jiem mun tieđe, ko tot lii vuoluubeln. ¶ Sämitige tiäđáttâs säminuorâi taaiđâtábáhtuumeest ¶ 2. ¶ – RUUĐAH! párgádij Junná. ¶ Jyeigee, sämitige stiivrâ jeessân Petra Magga-Vars muštâlij juoigâm merhâšuumeest nuuvt sanij-guin ko juáigusijguin-uv: “Juáigus čáittá sämikulttuur. Juáigus siskáldâsâst puáhtá čielgâsávt uáiniđ páihálii kulttuur almoonmijd já oppâđ madârvanhimij historjást. Juáigus sajattâh ij lah Suomâst tuárvi pyeri. Juáigus taarbâš eenâb torjuu, resurssistem já uáinusistorroom ubâ Suomâst. Škoovlah kolgâččii väldiđ juáigus máttááttâsvuámij uássin, vâi juáigusist finniiččij ohtsâškoodán luándulii uási” . ¶ čäcielleeh láá roopâs häämi peeleest virdevijvesiih, mii taha vuoijâm älkkeebân. ¶ ruoškâs, ruovgâs roo oin kulloo, ¶ Kamiljuuhâ = Kamiljoki ¶ 30. Maaijuv pasta njeidiđ stuorrâ muorâ ¶ Jeesus Pilatus lunne ¶ (saavâjođetteijee) ¶ Sijdâ lii áávus majebaargâst pasepiäiván tme 10.00 – 17.00, vuossaargâi kiddâ. Juovlâi ääigi lii Sijdâ kiddâ juovlâááptu já juovlâpeeivi. Sijdâ lii áávus Tiäppánpeeivi já uđđâvuođpeeiviááptu já uđđâvuođpeeivi sehe luáppijâšpeeivi. Lasetiäđuh Siijdâst, puh. 0400-898 212. ¶ – Jis kiäs kolgâččij reekkig puáttiđ, te tot lii tunjin olssâd! Nuuvt vasteeht suorgâttah ulmuid, kiäh láá esken jieijâs eellim algâttâlmin! ¶ Eesti Latvia Liettua ¶ täst ¶ Firenze F7 ¶ – Tot äšši lii vissásávt-uv tääl oornigist, jeđđij Kaari. ¶ – Heikkâ, Ánná viijmâg algâttij, mut ko säänih urruu tarvanâdmin čuddui. ¶ – Mottoomlágán steligisthân tot Marttin sáárnui kale. Ton steligânhân muoi kolgáin-uv kyeđđiđ kištoááiruid. ¶ - No käväiskää nyt, kunhan ette jää asumaan sinne, lâi “täti” vástádâs. ¶ b. Maggaar nomâttâs tággáár pasâttâsâst kiävttoo. ¶ Puárispäikki = Poarispaikka ¶ Já Jeesus čuárvui korrâ jienáin: ”Eeči, tuu kieđáid mun adelâm jieggân!” ¶ virgálâš sämikuávlu miäruštâllui jo 1970 -lovvoost. Sämitiigán laavâst asâttum jiešhaldâšem kuáská sämikuávlu, mii lii tááláá ääigi meid säämi kielâlaavâ válduášálâš heiviittemkuávlu. Tot uáivild tom, et sämmilij jieijâs kielân lohtâseijee vuoigâdvuođah, tegu vuoigâdvuotâ kevttiđ sämikielâ virgeomâháin já ášástâldijn virgálâš orgaan čuákkimijn tâi vuoigâdvuotâ finniđ palvâlem sämikielân, lii vyeimist taam kuávlust vijđásubbon ko eres kuávlust Suomâst. Sämikuávlun kuleh Iänuduv, Aanaar já Ucjuv kieldah ollásávt já Suáđigil kieldâst ton taveuási (Vuáču siijdâ kuávlu ađai Säämi palgâs kuávlu). ¶ Mij kijttep tuu tast, et lah meridâm näimilito lähjin almai já nisonân. Adde sivnádâsâd toid, kiäh áiguv näimiliiton / kiäh áiguh näimiliiton / kiäh lává vihkum / kiäh láá vihkum, já iššeed sunnuu/sii rähistiđ já palvâliđ kyeimis oskolávt. Iššeed sunnuu/sii olášuttiđ tuu adelem koččomuš tunjin turvâstmáin. ¶  lii – Pyeri iijâ enni, čiivgah eeđáin. ¶ kiäm täälgis lah valjiistâm!" ¶ stuorrâlođâsrapu ¶  (leđe) septikyeli, -kyele = syöttikala ¶  láá Sämitigge lii finnim riehtiministeriöst ruttâdem kielâlahâčielgiittâs tohâmân. Sämitigge lii asâttâm ¶ Sun, kii lii kočodum Villen keejâi val kuávská, mii lâi nuuvt viijses. ¶ Heikki Mattus ¶ Čevetjäävri viestârriddoost Varbunjaargâst lii toovláš uđâstáálu Varpuniemi , mos uusâi vistig vuáđudemlove tálulii kanda Iisakki Mattus (máhđulávt Issáák Haanukandâ Mattus (*1845) ive 1895, mut luovâi maŋeláá ucâmušâstis já eeđâi et išedin puáhtá väldiđ kiän peri. Kejâstâh kuittâg tollui já táálu vaaldij haldusis Panne-Jovnâ (Jovnâ Aandikandâ Panne, *1848). Ivveest 1916 ovdâskulij išedin lâi Vaarjâgist varrim Káđá-Pierâ (Piera Siiri, 1863 – 1922) já tast maŋa suu vivvâ Reedrik Juhánâs (Johannes Holmberg) já vala maŋeláá suu ärbikodde. Káđá puátá nissoon noomâst Katrin . ¶ Ehidâs leibi já viini lává Kristus tuođâlâš ruumâš já vorrâ. Veikkâ mij ep pyevti iberdiđ taam syeligâsvuođâ, te pyehtip liijká lyettiđ Pestee jieijâs saanijd, moh láá vyerkkejum pase Rámáttân. Jämimis ovdedeijee iijâ Jeesus juovij jieijâs sivnedem leeibi máttááttâspárnáidis já eeđâi: “Taat lii muu ruumâš.” Siämmáánáál sun adelij meid viini, mii lâi suu saanij mield lito vorrâ, suu jieijâs vorrâ. Oskolâžžân täid Jeesus saanijd mij viettip ehidâs suu mušton. ¶ – Naa, kalehân mun vissâ puávtám, jis halijdeeh. Mut iä toh nuuvt hirmâd pyereh tääiđi leđe. ¶ Näävt taha muu almalâš Eeči–uv tijjân, jis tij eppeđ ubâ vááimust addel jieškote–uv viljâsâd addâgâs. ¶   Raapoort Ruopsisjiereeh ( Ribes rubrum ) ¶ Aikio 2007:44-46 ¶ lohđuttemeht. ¶ meccimaašinvyeijee ¶ Juáigus lii ilo. ¶ – Maidsun muoi onne hommááččáim? Iŋgá koijâdij Máárjást. ¶ 5. Noomât káártán čuávvoo riijkâid: Kiina, India, Jaapaan, Indonesia já Ruoššâ. ¶ (Saamelaiskäräjien logo mustavalkoisena) ¶ Aalmugpeeivi ehidist Saijoos auditoriost uárnejuvvoo puohháid ávus já mávsuttem konsert, kost lávdásteh Tiina Sanila-Aikio, Lars Heaika Blind, Boŋkkas, Oobižeh sehe Ima Aikio-Arianaick já Miro Mantere. Konsert puáhtá čuávvuđ meid live-stream peht interneetist. Aalmugpeeivi konsert orniimijn västid Sämitige nuorâirääđi sehe Säämi muusikkuávdáš. Konsert maŋa tme 19.30 rääjist Sajosist uárnejuvvoo Sámi Grand Prix- Suomâ juoigâmuásikišto, mii meid lii kuldâleijeid ávus tábáhtus. Juoigâmuásikišto ulmen lii kavnâđ ovdâsteijee Kuovdâkiäinu pessijâšmarkkânij Sámi Grand Prix-juoigâmuási loppâkiišton. Juoigâm raađhâkišto laiđiist Niiles-jouni Aikio. ¶ TUTKÂP KYELE RÁHTUS ¶ lâi taam ettâm, sun posolij sii oolâ já eeđâi: ¶ Lijjim sooppâm ovttáin siämmáá mašinist puáttám pargoskipáráin (noomâ jiem innig mušte), kote aasâi Ähtär taavaabeln, et pesâččim suu skippáár auto fáárust Ähtärin, kost muu oovdiš armeijaskippáár aasâi. Návt keevâi-uv. Almaa skippáár poođij Hyrylän já ko puoh protokolah lijjii čođâldittum, te vyeijilijm kuásnii koskâpeeivi suulâin tavas. Ton auton poođijn vala muáddi siämmáá mašinist mađhâšâm OA-suáldát nuuvt, et mij lâim puohnâssân viiđâs oovtfááru. ¶ Kirholâščuákkim vuáđudij kiđđuv 2008 sämipargo čällee virge, mon soijimsaijeen lii Oulu pispekode tuámukapittâl. Sämipargo čällee virge lii oleskirho virge, mon pargon lii sämmilij kirholâš pargo já sierâlágán projektij koordinistem sehe Baareents kuávlu sämmilij kirholâš ohtâvuođâi tipšom. Sämipaapâ virgesaje lii Aanaar servikoddeest, mut suu pargokuávlun lii ubâ sämikuávlu. Sämmilij paapâ pargon lii palvâliđ sämikuávlu servikuudijd já faallâđ sämikielâlijd kirholâš palvâlusâid. ¶ nálášuttem . Kyelišoddâdemlájádâsain šoddâdum luosâčiivgâi toollâm ovdil meerân lyeštim ton juuvâst, moos tuáivuh taid maccâđ kuuđđâđ. Toi muušton páácá juuvâ haajâ. Vrd. nálášem. ¶ Sämikielâ iäláskittemohjelmân stuorrâ tárbu ¶ tasmaŋa purrâmušâi ohtsâš hade. ¶ Ohtâvuotâ ¶ 5. Ranska 9 470 ¶ Tukholmast lii ennuu uáinámuš ¶ Kost lii Sämieennâm? – Seminaar já eehidkonsert Sajosist 2.11.2012 ¶ 3.3 Suojâlemmittomeerijn čyeccee eennâmkevttim raijiittâsah ¶  totkojeh Čuáđgijävri = Sotkajärvi ¶  čurgiđ Lemmee = Lemmenjoki ¶ Åland nannaam 75 ¶ Heikkâ lâi siste. Sun lâi vala kiessâm motomijd taldrikijd já koopâid muččâdávt páppár siisâ já lâi eidu nutkâmin taid kaasân. ¶ MV: Na must ij lam pisso fáárust ollágin já jiemhan mun puáhtámgin pääččiđ. Na togo val kiirdij kal alda, mut mun jurdâččim, et kal te lâi jo vaahâg, tääl te lijjim pääččiđ jo. Jurdâččim nuuvt, mun nube tuv, ijhan tot vyelgi ko togo lii puurrâmsaajeest te. Na mun taas tom piso riemmim kyeddiđ, luođâpissuu seelgist, et te tom ko heevee tibi tot leđe tast. Na tot ruoinah lamaš jo koddám Lass-Uvláá Nijlâs čiermih já te tom puurâdmin tobbeen! ¶ - Kyevti uđđâ kielâpiervâl vuáđđudmân mieđettui 20 000 € ¶ čääsi kiärdášum . Jieŋâlis jäävri ponneest lii čääci keessiv-uv + 4 ˚C. Čääci ij kuittâg lieggân täsivávt pajas monâdijn, pic tast láá sierâlágán keerdih. Puohčâldijn áiccá, et čääsi liegâsvuotâ muttoo kivkked tiätu jieŋŋâlvuođâst. Tälviv lieggâsumos čääci (+ 4 ˚C) lii ponneest já kolmâsumos čässuáivist. Vrd. čääsi olesjuurrâm, koskâčääci. ¶ planktontiäpuh čuovâ typpi- já fosforraavâdamnâseh elleeplankton koskâvuođâlâš valje ¶ čuoggimhävvi = pistohaava 150 ¶ 1.Akseli Pulkkinen Suáđigil škovlâ 3.18 2 ¶ Čuágidijnis luámánijd ákku muštâl ain Maatin, maht ákku já eres-uv ulmuuh láá ovdil puurrâm já vuorkkim luámánijd já eres muorjijd. Tallehân ij lamaš ulmui tuuvijn šleđgâ iäge puolâščuheh já jieŋâskaapih. Ulmuuh ferttejii leđe utkááh já keksiđ jieš pyeri vuorkkimvuovijd. Luámánijd ulmuuh vyerkkejii sukkâráin muorâlittijd. Sukkârliemâst já kolmâsist luámáneh seiluu pyereest pirrâ ive. Lyemeliitijd sij vyerkkejii eennâmkiälláráid teikâ kolmâkälddei oolâ huksejum kiälláráid. Enâmustáá ulmuuh purrii luámánijd loppimmielhijn já suohâdáin já toin naalijn Maati peerâ vala-uv porá luámánijd. ¶ * Elektronlâš vielgiskággá stuárudâh: 5 m x 12,5 m * Ränis & vielgis tuávváškäägis 6 m x 18 m ¶ * Ravintola Sarrit, Sämimuseo Sijdâ, puh. (016) 661 662, šleđgâpostâ: Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. . 200 meetterid Sajosist, Juvduujuv nubebeln. ¶ juuhâđ käähvi párnáá pyevtidijn tâi viežâdijn ¶ Räjittes säminuorah ¶ Viäruhaldâttâh sämikielâg luámáttuvah ( tavesämi-,aanaarsämi- ja nuorttâsämikielân) ¶ 2. Ovtâstit riijkâ rievtis njargâenâmân. ¶ 66. Eellim riddoost já riddočääsist ¶ Joovsep vuábdoo 1 Moos 37:12-36 ¶ Karsâttâhčuálmi TII.1963 Lemmee koskâmuddoin, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ tälvinaharijn? ¶ Mottoom iijâ, ko Saammâl lâi uáđimin, Immeel čuárvui suu. Saammâl morettij. ¶  - Suomâkielâ savannijn já arvevuovdijn . . . . . 72 ¶ Eennâmtuálu ámátteh láá eennâmviljâleijee, šiiveethoittájeijee, muorâkárdár, kuálásteijee já puásuialmai. Maaŋgah sämmiliih finnejeh áigápuáđus puásuituálust . ¶ Lâi mučis kiđđâeehid. Saammâl-čeeci čokkái juhâriddoost posâlâdmin. Sun lâi posâlâm peivijmield pihtsijd, moos Aviaja ij lam lijkkum ollágin já jieijâs táválijn utkáásvuođáin lâi huksim oornig, rakkânus, mii veikkâ ij lamaškin tievâslâš, finnij ááigán kuittâg jo mottoomlágán putesvuođâ. Kuávdoo juuvâ lâi pieijum puáris tamppâááhár, mast vuolgij kyevtkiärdáš veškisraŋgâ riidon. Tast lijjii meetterpele kooskâi kuhes váárvuh, moid pääiđih, puuvsah, suháh já eres-uv posâlem käibideijee tiiŋgah kiddejuvvojii. Ubâ suotâsvuotâ kessui talle juuhân, mon pááruin tot uážui leđe iijâ paijeel, tâi vala-uv kuhheeb, nuuvt tegu Saammâl-čeeci ooinij kohtulâžžân. Taam posâlâddâm maŋa pihtâseh lebbejuvvojii njuárguđ ulâštooŋŋâsij oolâ táálu tuáhá, kost toh koskiijâ peeivipaštust jotelávt kuškii. Tälviv toh ožžuu storgâgiđ oles mittosâžžân. Tast maŋa toh piäijojii táálu kiäčán, kost pieggâ taid suolgâi kuškij. ¶  ooinij Jurgâlisâi heiviittem: ¶ Teatter lii vijđes taiđuu syergi, moos kulá maaŋgâlágán teatter tego muusik-, tanssâ- já sárnumteatter. Toos kuleh meid jienâkevttim, pihtâseh já lyevesuunnâttâllâm. Teatterist tarbâšeh maaŋgâlágánijd tááiđuid! ¶ Ko kálgu poođij pargoost lâi jo máŋŋeed eehid. Sun keččâlij lihâdiđ siijvost já várugávt, ete ij cuvnâččii uáđđeid. Sun moonâi posâdâttâmviistán, posâdâđâi já kárvudâđâi putes ijjâpihtsijd. Ij sun pieijâm čuovâ ko moonâi uáđđimviistán, ete ij cuvnâččii uáđđeid. ¶ Nuorttâsämmilâš Juuso Fofonoff Čevetjäävrist, rock-juávhuh MusInk Aanaar škoovlâst ja Duljárat Avveel luvâttuvâst ožžuu säminuorâi taaidâtábáhtusâst Ruávinjaargâst 8.4. enâmustáá kijttosijd tuámárijn. Fofonoff leuddij Kuáláduvnjaargâ sämmilij ärbivuáválii leudd ´Änn-Vää´sǩ nijdd´, MusInk jieijâs pitá ´Máhđuttemest máhđulâš´ já Duljárat Sofia Jannok pittáin ´Goaskin´. Tiäđáttâs puohâin stipendij uážžoin täst: Säminuorâi taaidâtábáhtusâst 2010 palhâšum nuorah. Keejâ kuuvijd täst. ¶ Tuomâst lii eres-uv ano. Párkku lii šiev päinimaamnâs já tast finnee luándulâš ruškis iivnijd. Ko páárhu kääsit vistig pirrâmpeeivi já vuášá kyehti tiijme jieijâs liemâst, te finnee laigijd ruškis pááinu. Tiätulágán jotkâkieđâvuššâmtoimâigijn finnee sierâlágán ruškis iivnijd. Mij tiettip juo liäđusij pastelis haajâ. Páárhust lii viehâvis haajâ. Jis tuomâ čapis páárhu voojâst teikkâ cyevkkee, te pasta njunán uáli riččâ haajâ. Tom toovvât tuomâ páárhu riččâ šaddo-oljo. Tuomâ eres kevtteeh luándust láá erinomášávt mááđuh já tiätu loddešlaajah poreh tuomâ muorjijd, mut riččâ šaddo-oljoi keežild elleeh iä riävtui peerust tuomâ páárhust. ¶  čiärui. ¶  Maggaar Peessim meddâl sairalist. Tiilájim taaksi porthái oovdân já Eskelii buusist poottim Kaamâsân. Tot lâi maŋanâm äigitaavlust, Kaamâsist lâi iäskán 11 ääigi ehidist. Paaccim buusist togo Venneber puotâ, lâi sevŋâd jiemge kostâm väzziđ. Must lâi jo eeti, et maht peesâm pááikán ko ij lam suábbigin mii ličij lam toorjân. Ferttejim peevin jotteeđ ton peli kilomeetter määđhi pááikán. Kálgu imâštâlâi já koijâdij maht lam puáttâm. Aalgij tot jyelgi puárániđ, poovčâs ij lam innig, raše kale lâi. ¶ Säämi parlamentaarlâš rääđi stiivrâst Suomâ sämitige ovdâsteh Klemetti Näkkäläjärvi já Tiina Sanila-Aikio. SPR oovtâstpargosopâmuš mield sämitige poolitlâš njunoš kalga uásálistiđ jesânin SPR stiivrâ tooimân. ¶ Stuárráámus luhottisvuotâ ¶ jävriluándu? 100 ¶ Taat kuávlu kočoduvvoo Euraasian . Ko Euroopâst ij lah čielgâ merârääji nuorttân, te Euroop já Aasia rääijin lii sooppum Ruošâ čoođâ tavveen máádás jottee Uralvárádâh . Uraljuuvâ mield rääji juátkoo Kaspiameerân. Tobbeen rääji juátkoo Kaukasusváráduv mield Čapismeerân . Tuuđhâ káártást, maht Euroop rääji juátkoo Čapismeerâst Atlantân. ¶ Taat lii oppâkirje. Tot lii syeijejum ¶ – Birma pase kissáást ij lah aaibâs nuuvt kossâ vardâ, ko persialiist, veikkâ tast-uv láá viehâ kossâ jyelgih. Ivnesiävuttâsah láá kulmâ; ruškismuáđuuh, čuovjismuáđuuh já suklaamuáđuuh. Birma uáivild smävissiähá väldikode Burma, mii kávnoo India já Thaieennâm kooskâst India väldimeerâ riddoost. ¶ Tave-eennâmlâš sämisopâmuš uáivilin lii el. toohâđ ohtâlâžžân sämmilij vuoigâdvuođâsajattuv päikkiriijkâinis já nanodiđ sämmilij máhđulâšvuođâid toimâđ riijkâ raajij paijeel já siäiluđ ohtân aalmugin. ¶  / Must Otniel 94 ¶ Luuk 22:14-23 ¶ säpligvälli ¶ luávkkám = loukannut, loukkaaminen 153 ¶ – Ij, Šluŋkki! Tääl ij kale pyevti innig moonnâđ niijton! Ij kuássin innig... ¶ - Vyerdi täst, Haŋgal eeđâi ko lâi váldâm tijme já oovtâ sekuntist Haŋgal lâi jo moonnâm nube viistán. Sun poođij tobbeen tijme saajeest suámálâš suábbi kieđâst. ¶ Ortodoksâlâš kirkko ¶ 12. PEEIVI SALM ¶ Jeesus čyežžilij peevdist já eeđâi: ”Tääl mii vyelgip Oljováárán ruhâdâllâđ.” ¶ Kárvudât peri návt ¶ Kooppânj lii kyele kobđotteijee ¶  aššijn Ucceeblohováldálii rähtittem tutkâmuš rahtij Anne Länsman uásild sämikielâlâš sahhiittâlmij vuáđuld. Tutkâmuš almostittui já sämikielâ já sämimáttááttâs tilálâšvuođâst savâstâllui ucceeblohováldálii, sämitige já pärniäššiváldálii ornim seminaarist Helsigist 13.11. ¶  kolme Hippi-säpligist já Hippaliäinást lii mottoom peeivi tehâlâš iäráán já Sälpigpiäjust tarbâšeh párnáitipšoo. Njuámmil-enni loppeed puáttiđ já meiddei Nánná lii kiärgus išediđ. ¶  Kvanttoreh Anarâš-kalender 2005b: Edvard Wilhelm Borg. Avveel: Anarâškielâ servi. Siämmáš ¶ vâi tot puáhtá ohtiđ. ¶ 6. a) Tuáršu puzzâmááccuh lii váháš haškâsâm ive ääigi. Muštâl, maht äšši šadda oornigân? ¶ Ergikunâgâsvuájui palhâšumij jyehimtilálâšvuođâst 1.4.2012. ¶ Sämmilij sämikielâ kevttim já uáinuid säämi kielâlaavâ olášuumeest tutkoo sämiseervij já sämior ¶ Sun uáiná kukken kyehti muorâ. Tobbeen ferttee leđe eennâm, sun jurdel já luággul toho kulij. Ko sun vijmâg happit ridon, te huámmáš ete tot nubbe muorâ ij lahkin muorâ. Tot lii Puupâ kuátimuorâ keeči, mii kiäigáá muottust. ¶ ● oppuu ● ¶ – Jiem tieđe kale, Assaaskuolgâ eeđâi já keejâi, et autost čokkáin njoobžâkyevtis. ¶ haapi já olgosvuoiŋâmist tuálvup ¶ vijđáht já maaŋgâin vástádâsâin puáhtoo oovdân et sämikielâlâš palvâlusah iä koijâduu. Koijâdem ¶ aasi ¶ vuáđusijdisguin ¶ Pyevtitteijee Išepyevtitteijee ¶ Muuvrâi lunne eellim maŋa moonâim Jordanjuuvâ riidon, kuus lijjii stellejum tagareh porthááh vuálus juuhân nuuvt, et tobbeen puovtij eelliđ toidemin juolgijdis. Páihálij ulmui mielâst juuvâst kuulgâi pase čääci já tast lâi pyeredeijee vaikuttâs ulmui juolgijd, sehe tiäđust-uv ulmuid olssis-uv. Tobbeen ličij lamaš meiddei tilálâšvuotâ kameláin-uv raccastiđ, mut muu mielâst tot lâi nuuvt fastes já ervidmettum ellee, et aainâs mun jiem tuostâm pajaniđ ton siälgán. Jyelgitoidemhomá maŋa joođhijm määđhi maasâd Jordanjuuvâ vuálus toin jurduin, et puohčâlep Jáámmâm meerân. Tot lii sälttijävri, mii lii pajeláhháá 70 kilomeetterid kukke, mottoom kilomeetter kobdo já 400 meetterid Koskâmeerâ tääsi vuoluubeln. Veikkâ toos luáštá Jordanjuuhâ, te tast ij innig kuulgijd maggaargin juuhâ, teikkâ aajâgin ovdâskulij. Tot čääci, mii kolgá Jordanjuuvâst meerân, paijaan čäcilievlân ááimun. ¶ reeviir 15, 23 ¶ – Ličij-uvsun tuot kuocâ lyenisekkâ taggaar? Siäsá koijâdij. ¶ epivisesvuotâ já šiiveettaavdah. ¶ Almottâttâmluámáttâh ¶ rievdee ruŋgoi oolâ já ¶ Anarâškielâ piäiván lijjii almottâttâm 43 rävisolmožid. Kielâpiervâlân uárnejum peivikiäjust lijjii 11 párnážid. ¶ Veerdijn tuárrum ¶ 17 ¶ Ánná tuubdâi jieijâs luholubbon ko kuássin, mut nube tááhust suu čuávjist lâi suámálâš tobdo: sun ij lam hárjánâm leđe iho hävdienâmist. ¶ Riesâneilikka; pajek. riessanellet + su. neilikka ¶ Áárvust oonnum juhleviehâ ¶ Škovlim ¶ Sverre Hatle - Isak Mattus - Petra Kuuva ¶ — Jieh koolgâ leđe nuuvt vises. ¶ Uábih já viiljah, mij lep onne váldám iloin já kijtolâšvuođáin vuástá Suáldát ekumeenlâš salmâ- já veisidemkirje kuulmâ sämikielân. Mun jurdám, et tot lii vuossâmuš ekumeenlâš kirholâš kirje, mast puoh kulmâ Suomâst sarnum sämikielah láá raddaag. ¶ Raavâdviäsu Lyeme fáálá valjeest molsoiävtuid ton mield, maggaar tilálâšvuotâ uárnejuvvoo. Menu suunnâttâlloo nuuvt, ete tot västid tilálâšvuođâ luándu já äššigâs táárbuid. Faalâdmijd puáhtá olášuttiđ raavâdviäsust, čuákkimviistijn teikâ Saijoos aulast. Raavâdviäsu Lyeme uárnee meid heejâid já eres peerâjuuhlijd sehe eehidtuáluid. ¶ ČOOVDÂSÄÄNIH ¶ Mestâ peeiviool nelji ive ovdebáást, čokidij Säämi aalmug uđđâsist Ucjuv škovlâkuávdážân lekkâđ Sämitige toimâpaje virgálávt. Povdejum kyesih lijjii 180 já čokkámsajeh juhlesalin ornejum 400, main kevtihánnáá paccii tuše muádlov. Juhle lâi puohrekkân juurdâštijn luhostum pyereest, kunnijâtijhân Suomâ staatânjunnooš pajemuš juhletilálâšvuođâ já vaaldij meid čielgâsávt sämiaššijd pele toin naalijn, maid ovdebááh presidenteh iä lah porgâm. Täsivääldi president Tarja Halonen lasseen árvuváldáliih kyesih lijjii vuoigâdvuođâminister Johannes Koskinen , Alemuu haldâttâhrievti president Pekka Hallberg , Laapi lääni eennâmhiärrá Hannele Pokka , Taažâ Sämitige president Sven-Roald Nystø , Ruotâ Sämitige I värisaavâjođetteijee Lars Jovnna Allas , aalmugovdâsteijeeh Maria Kaisa Aula já Esko Juhani Tennilä , sehe Maadâ-Kiina senaattor professor Chao Ke Pekingist, kote lâi puoh olgomustáá puáttâm kyessi. ¶ - Kale mun-uv puávtáččim purrâmuš rähtiđ, Ánná iävtuttij. ¶ – Já mun rááhtám juovlâsäpligijd, Haŋkkâ eeđâi. ¶ b. Raijii káártán Viestâr-Euroop. ¶ Niäljád sämiparlamiänttárij konferens uárnejui Uumeest 20.2.2014. Konferens fáddán lâi sämmilij ärbivuáválij aassâmkuávlui luánduriggoduvâiguin ávhástâllâm já tave-eennâmlâš sämisopâmuš. Konfereensân uásálistii Taažâ, Ruotâ já Suomâ sämitigij jesâneh sehe Ruošâ sämiseervij ovdâsteijeeh. Suomâ sämitiggeest konfereensân uásálistii 16 parlamiänttárid. ¶ smuutõ veä´reld piiđõ vaa´ldjid. T ¶ HITRUUS PEEIVIH ¶ Mij kolgâp suojâliđ já piäluštiđ jieččân aldemuu, veikkâ tot váđáččij jieijâs vuoigâdvuođâin luoppâm. Immeel kiäldá hiäđu háputtâlmist nube ulmuu kuástádâssáin, veikkâ vyevih liččii-uv lavâliih. ¶ 110 “ Avaskari Anu ¶ Almolâš ¶ Áigápuátu 7, 29; 13 ¶ Sämitige čuákkim tuhhiittij budjet ihán 2015 ¶   Tot uánihis junámätki piištij veik mon kuhháá, mut viijmâg te peesâim Bryssel maadâsajattâhân, kost almugijkoskâsâš juná koolgâi vyelgiđ. Lâim maŋanâm jo pajeláhháá kyehti tiijme. ¶ - škovlim lahâasâttâs, haldâšem, ruttâdemovdánem, árvuštâllâm, máttááttâsvuávámnoormâi já sämimáttááttâs ovdánem čuávvum, ¶ Ko almaah huámášii, et sij iä vaijaam puunnjâđ skiijpâ rido kuávlun, sij tohhii nuuvt ko Joona lâi koččom já leggistii suu meerân. Talle korrâ šoŋŋâ ložžij. ¶ Tarkkuustâl päikkikuávlud kovveejeijee káártá. Sáárgu pápárân päikkikuávlud čácáduv. ¶ – Na sun tibi, jo-uv puátá siisâ? ¶ Sahara ¶ LODEUĐÂGŠ ¶ nuárvuikuáškánjâsah = nuhatipat 148 ¶ – Tääl mun kal tiäđám, mondet irgeh láá čapis pihtâsijguin. ¶ – Ijhan tast nuuvt kuhháá moonâ. Iänán páácá talle eenâb äigi eres aššijd, ko muoi huolâtteen tävirijnân, Nánná hokâttâl. ¶ Adelâh vuoijâđ stuorrâ almaa ¶ termosputtâláid. Suklaa-uv lii mieldi. 500 € 50 € 5 € ¶ KKK02, s. 120. ¶ Olmooš ¶ – Mun piejâm naappâl rááigán. ¶ Áimu lâi čuáskum, já ubâ lanjâstâh lâi kulnâm. Tot neevtij surgâdin. ¶ Sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođah iä olášuu lahâasâttâs vaattâm vuovvijn. Sämikielâ táiđusijn ulmuin lii vááijuvvuotâ haldâttuvâst, almolâš palvâlusâin já máttááttâsâst. Sämikielâ máttááttâsâst säämi virgálij haldâttâskuávlui ulguubeln lii etitile Suomâst já Ruotâst. Sämitigge vuárdá Suomâ haldâttâsâst jotelis miärádâs olesváldálâš sämikielâ iäláskittemohjelm jotonpiejâmist, páhudij sämitige värisaavâjođetteijee Irja Seurujärvi-Kari 15.4. Ruávinjaargâst uárnejum aalmugijkoskâsâš konfereensâst. ¶ 53–58 ¶ 1. Moi riijkâi kuávluin láá čuávvoo koordinaatčuággáh? ¶ Njuuvčâjuuhâ SA.1964 Njuuvčâkuáccám ~ Njuvččáákuáccám MN. ¶ God morgon! = ¶ 1. ¶ Keđgikoškâmnjargâ = Mopenniemi ¶ Pääihist Kanaanenâmist Joovsep eeji lunne ulmuuh niälguškuottii. Jáákup eeđâi kandâidis: “Mun lam kuullâm, et Egyptist vuábdoo valje. Moonnâđ toho uástiđ , vâi mij-uv iäláččijm .” ¶ Lahâasâttem, mii stivree máttááttâs ¶ 113A Riddohaavvâr lii vuoddâsij kuhes syeini. ¶ vääldi vuástá rukosijdân ain. iššeed mii Jiegâd vuoimijn vyeittiđ puoh paaid, maid sáttán, maailm já mij jiejah uážžup ááigán. Kijttos já alestâs tunjin liävus tääl já nuvâhánnáá. ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtusân oláttâsmeeri uásálisteeh ¶ Lijgešoddâm jáávrán puáhtá tälviv šoddâđ happi- ¶ V Hypholoma – Lahokat – Mieskâduvâh U ¶ Kirjâlâsvuotâ ¶ ČUÁKÁNKIÄSU ¶ a. Kalle kuumpi árvuštâlluvvojii lemin Suomâst ive 1975? ¶ Väldi 1, 4, 9, 13-15, 17, 18, 25, 27, 31-33, 35, 42 ¶ Ankara 12.4.2007 ¶ lostâvyevdi 88 ¶ Piäluštâsvuomij viggâmuššân lii tuárjuđ eettisijn já eellimuáinulijn aašijn puohâid, kiäh palvâlusâst láá. Škovliimist váldojeh vuotân oskoldâhrijjâvuotân kullee vuoigâdvuođah já rijjâvuođah. Juáhážân torvejuvvoo jieijâs oskolduv hárjuttem vuoigâdvuotâ. Koččomvirgeomâhááh já piäluštâsvuomij eres pargojuávkku rävvejeh oskolduvhárjuttem sierânâskoččâmâšâin. ¶ Taaidâtábáhtus álgá pargopáájáiguin jo oovce ääigi, mut eidusâš tanssâohjelm álgá tijme 12 Uc-juvnjäälmi škoovlâ juhlesalist. Tanssâjuávhuin vuálgá ohtâ ovdâstiđ säminuorâid väldikodálii Nuorâ kulttuur MOVES-tábáhtusân, mii uárnejuvvoo 20. – 22. vyesimáánu Oulust. Tuámárin toimâv čaittâleijee Ebba Joks Taažâ Tiänust já musijkkár Tiina Sanila-Aikio Čevetjäävrist. Lasetiäđuh: Niina Siltala, puh. 010-839 3134. ¶  toh – laštuuh (rahtum suávist), moh sujâttuvvojeh vierâi oolâ: ¶ Puola F5 ¶ » Já ¶ -nommâsâš rááiđust. Tavesämikielâliih čohčâluuhâmpaje oppâkirjeh 1–4 já aanaarsämikielâlâš čohčâluuhâmpaje oppâkirje ¶ 6 Noomât Laapi káártán čuoigâmkuávdáid. ¶ Sanila-Aikio Tiina ¶ Merâpottâ = Perämeri ¶ – Ka-pevkka-veeh-veh-veh-veh!!! Tot siämmáš paldanâs lii uđđâsist puátimin já tääl sust lii skippáár-uv fáárust. ¶ urbe = nuppu 39 ¶ 1. a) Luvâttâl čielgiláid kullee elleejuávhuid. ¶ Sanna Jortikka ¶ Moonâ škoovlân tállán luuhâmpaje aalgâst já jođe tobbeen meriääigild. Škoovlâst meddâlorroom vahâgit siämmáá ennuv, ko smietâhánnáá veelgiväldim. Lii hitruu kištottâllâđ tast, kiäst láá ucemustáá meddâloromeh. ¶ anarâškielân: Tanja Kyrö ¶ b. Ivnii lode. Keejâ maali oppâkirje siijđost 44. ¶ Sämimuusik ¶  sämikielâ Lahtos 3. Sämikielâlâš aarâhšoddâdemohtâduvah Suomâst ¶ Aanaarsämikielâ jurgâleijee – Tanja Kyrö ¶ 1.Anarâškielâ servi toolâi ihečuákkim Anarist lávurduv 28.2. Servi väljee ain ihán uđđâ stiivrâ. Taan ive stivrâ lii siämmáš ko moonnâm ive. Saavâtuállen juátká Matti Morottaja, suu väärrin Anja Kaarret. Värisaavâjođetteijen Miina Seurujärvi, suu väärrin Aune Kuuva. Čällen já ruttâtuállen Ilmari Mattus, suu väärrin Iisakki Mattus. Tai lasseen stiivrâ jesânin juátkih Rauna Paadar-Leivo, suu väärrin Hannu Kangasniemi ¶ 48. Puohâin lii vuoigâdvuotâ torvolâš elimân ¶ a. juuhâ, kirkko, tori, muvrâ sárgáid 1 - 4. ¶ Julevsämikiel â ¶ 2. Tave-eennâmlâš sämisopâmuš – jotkâpargo ¶ Sämitigge almoot, et ton čäällimkode Sämikielâ toimâttuvâst Aanaar toimâsaajeest lii uuccâmnáál ¶ suvrâvolliittem 145 ¶ Aleksanteri Kena škovlâ, Suáđigil: Saku Puotiniemi (tavesämikielâ) já Miikka Ämmälä (tavesämikielâ) ¶ Suomâ arktâlâš strategia uásild sämmilij ovdâsteijeeh lijjii huolâstum tiäddučuágástuv nubástusâst. Janne Näkkäläjärvi oovdânpuovtij huolâs ekonomâlâš-poolitlâš hiäđui lasanem vaikuttâsâin arktâlâš kuávlu luándun já algâaalmugij eellimmáhđulâšvuođáid. ”Arktâlâš kuávlu haldâttuv ovdedem lii uáli tehálâš já lii velttidmettum, ete Suomâ arktâlâš politiik vuáđuduvá pištee ovdánem prinsiipáid já algâaalmugij eellimmáhđulâšvuođâi siäilumân arktâlâš kuávluin. Sämmiliih halijdeh pyehtiđ jieijâs uásálistemvuođâ taam prosessân”, säämi máttááttâskuávdáá vs. rehtor Janne Näkkäläjärvi tiäduttij. ¶ Uásti  munjin  uđđâ  muštosäägi! ¶ ohtâvuođâst já ton vievâst puávtáččij čuosâttiđ sämikielâlâš palvâlusâid. ¶ 6. Mon elleejuávkun kulá a) rapu b) skálžu? ¶ “Tun jieh koolgâ innig kočoduđ Jáákuppân, mut Israelân, tastko tun lah fággádâllâm Imeláin já ulmuiguin já lah vuáittám.” ¶ Sämitiggelaavâ uđâsmittem ovdán ¶ TIÄĐÁTTÂS 17.5.2011 SÄMITIGE SÄÄMI PÁRNÁIKULTTUURKUÁVDÁŠ TIEĐEET Máttááttâs- já kulttuurministeriö, sämitige já sämikuávlu kieldâi ruttâdem Säämi párnáikulttuurkuávdáá toimâihe 2011 juátkoo párgopáájái, teemapeeivij, tábáhtusâi já maađhij häämist. Tehálumoseh ulmeh láá ain-uv sämipárnái kielâ já kulttuur tuárjum sämikuávlust. Algâkiiđâ säämi párnáikulttuurkuávdáá tooimâst västidij Johtti Nuorra –haahâ, mon Laapi IJP- kuávdáš ruttâdij. Johtti Nuorra –haahâ adelij pargo kreatiivlâš nuorâ stivrejeijei, kote juuđij sämikuávlu škoovlâin stivriimin nuorâid. Johtti Nuorra párgopáájái siskáldâsah lohtâsii uássin säminuorâi taaidâtábáhtusân rahttâttâm. Máttááttâs- já kulttuurministeriö (MKM) lii mieđettâm sämitiigán sierânâsruttâdem sämikulttuur oovdedmân ive 2011. Taan ruttâdem čuásáttâhhân lii meid säämi párnáikulttuurkuávdáš já ive budjet stuáru 15 000 euroin. Párnáikulttuurkuávdáá kiiđâ äigikyevdilis tábáhtussáid kuleh nommâkišto já párnái määđhih merâriidon. Säämi párnáikulttuurkuávdáš lii toimâm jo ive 2004 rääjist já lii äigi orniđ nommâkišto párnáid já nuoráid. Tááláá ääigi kuhes noomâ sajan kolgâččij utkâđ uánihis já mudágis, tooimâ kovvejeijee noomâ. Kiiđâ peivimätki “Jotteem merâriidon” uárnejuvvoo kesimáánu aalgâst vuálá škovlâahasáid. Määđhih čyecih Altavuonâ já Liävnjavuonâ riddoid, Taažâbel. Maađhijn tieđettuvvoo tärhibeht. Säämi párnáikulttuurkuávdáš –haavâ tooimâstivrejeijee Petra Magga-Vars lii maccâm paargon já västid haavâ koordinistmist já tooimâst vyesimáánu rääjist. ¶ 3. Tuubdâ Italia kaavpugijd. ¶ Maŋeláá, ko iäččám ij innig vaijaam väzziđ Njellimân, te sun moonâi postautost tohon, ijâstâlâi Koistisist, jeđe poođij nube peeivi pááikán. ¶ Uusâ Jävri-suomâ káártást Salpausselkä . Huámášâh, et ton taavaabeln láá ennuu stuorrâ jäävrih. Toh láá nuuvt pald-paldluvvâi, et lii vaigâd ettâđ, kogo ohtâ nohá já nubbe álgá. Suomâ stuárráámus jävri lii Saimaa. Eres stuorrâ jäävrih láá Kallavesi, Päijänne, Keitele já Näsijävri . Jävri-Suomâ enâduvâst uáinojeh čuávjájeijee jävrijorŋâi lasseen valjeest miäccáás puolžah já kezis kuáđhuh. Savolane nuorttiipiälááš mučis Puŋgapuolžâ lâš puolžâin tobdosumos. ¶ 4. Moh láá ässeelovvoos peeleest kulmâ stuárráámuu ¶ luomukälbi = luomuvasikka 22 ¶ Ilkka Heikkinen (pirâsministeriö) ¶ 1. Korrii potásijd já čuopâ taid kuuđâčievâg pitážin. Vuošâ potáspittáid käniliemâst tassaaš ko toh láá kopšâm. Vuorkkii käniliemâ. Puávtáh kevttiđ tom saalaattist, te jieh taarbâš eres vuoijiis kastikijd. ¶ - Noin ei saa tehdä, se on rumaa!!! ¶ - Tiäđust-uv, Jovnâ mieđettij. Belgoost lâi miekki vala-uv seelgist ohtân reppuin, mut tääl Jovnâ ooinij muide-uv. Vuossâmuu keerdi sun lâi lamaš váhá siähánâm, mut tääl sun lâi aaibâs oornigist, maid tääl váhá vaibâm. Belgo pihtâseh lijjii siämmááláváneh ko Karimist, mut sun ij lamaš nuuvt kukke, ege suu muáđuh lamaš nuuvt korrâseh. Karim lâi ton lasseen val kasseeb já oinui lemin viehâ ennuv kievrâb, ko Belgo. Belgo lâi kuittâg šođbâsub já Jovnâ smietâi, et sun vissâ ličij parohub kaččâđ. ¶ Suullân siämmái aaigij, ko kuuđhah vala valjeest ruotâdii muu beetoontuálbusij mield, huksij vuorâččâs rissepiervâlis muu tupehäärji paldâsâš piäcán. Huámmášim tom iäskán talle, ko piervâlist lijjii jo uđâgááh. Ain ko moonnim olgos, te vuorâččâspaarâ luptij hirmâdsâš laarmâ já vissâ-uv keččâlij vuájálittiđ muu meddâl. Na miiba tast, ko piervâl lâi tast, te liävus. Uđâgááh äiginis kirdelii já monnii kiäinusis, tuše rissepiervâl paasij toos, jiemge perustâm tast innig tađe eenâb. Moonnâm keesi, ko maašinlâš áimumolsompiergâs putesteijeeh poođijn putestiđ táálu áimupocceid já nubbe tain kuárŋui raidâlâsâi mield áimumolsompiergâs ááimu siisâväldimrááigán kiddiđ áimunjammee, te imâštellim, et mondiet vuorâččâsah láá joskâ, veikkâ äijih lii penttâ muádi meetter keččin piervâlist. Toh lijjii tondiet joskâ, ko ubâ piervâl lâi lappum uáksisyergist, ige rissepittágin lamaš pááccám toos. Vuorâččâsah láin kuodâččâm riisijd oovtâi oovtâi kuusnii vuohâsub sajan já vaarâ huksim uđđâ piervâl. Tom tiäđám, et ulmuuh kale pyehtih sirdeđ veikkâ mon stuorrâ tááluid kuusnii eres sajan, mut et vuorâččâsah-uv porgâččii nuuvt, lâi munjin uđđâ já imâš äšši. ¶ Jiem lam vala šoddâm, mutâ taah tiäđuh láá Tuomo Itkos kirjeest ”INARI, Inarin kirkkojen ja paimenten muisto”. ¶ Taiđuu ovdedemkuávdáš lii pivdám sämitiggeest iävtukkâsâid staatâ taaiđâtoimâkuddijd. Taaiđâtoimâkodeh láá ohtsis čiččâm. Sämitige stivrâ meridij iävtuttiđ iävtukkâssân muusiktoimâkoodán Oula Guttorm, audiovisuaallii taaiđâtoimâkoodán Anne Risten Juuso já Pekka Aikio. Staatâ taaiđâtoimâkuudij pargon lii el. toimâđ jieijâs toimâsyergi äššitobden já meerrid motomijn išeruudâin. Taan paajeest sämikulttuurist iä lah lamaš ovdâsteijeeh taaiđâtoimâkuudijn. ¶ Kunneemainâšume já stiipeend finnim Giehtaruohttasa mánát (Kietâruotâs párnááh) –juávhu (kove vyelni) lâi stivrim Käresavvoon škoovlâ máttáátteijee Taina Syväjärvi. Taansâst lâi liähtu já tast oinui sämmilâš kulttuur. Lasseen juávhust lâi šiev ohtâvuotâ keččeid já lávdástem lâi makkuutteijee. ¶ 4. Kiina 14 674 ¶ puoh lii čielgâs já uápis. ¶ oovdânpuohtum luudijn. ¶ – Kal mij jo moonnâm ive tieđijm, eeđâi Pilli. ¶ Muádi miinut keččin sun lâi uuvsâ paaldâst, mast luuvâi “Andi Iiske“. Tot lâi Joovnâ äijih nommâ. Sun lehâstij uuvsâ já lavkkij siisâ. Äijih lâi čokkáámin já luhâmin uđâsloostâ. Suu äijih lâi jo viehâ puáris, siämu lâi kukke, mut sun lâi kuittâg aaibâs tiervâs vala. Sun lâi masa ain ilolâš já pyeri mielâst. Maaŋgâs láá imâstâllâm, maht sun lii nuuvt kuhháá iällâm. Jovnâgin ij tiättâm tom tárkká. ¶ b) Tampâiguin kesittittee stuorrâ sekkâlágán ¶ Ilmari Tapiola ¶ Ko Jeesus lâi kastum, sun pajanij tallân čääsist. Siämmást almeh lekkâsii, já Jeesus ooinij Immeel Jiegâ luáštáđâtmin vuálus tego tuvvááš já asâttâtmin suu oolâ. Já oolmijn kullui jienâ: ¶ – Já mun jiem kiergânâm ihástâllâđ tuu uđđâ violaid, eeđâi Juhháán eemeedsis. ¶ - Na oinih-uv tobbeen ton stálueemeed? ¶ Kielah: saksakielâ, ranskakielâ, ¶ 3. Ruoššâ 50 ¶ Tripoli E1 ¶ Doosent, FT Marja-Liisa Olthuis Hovdâ Anni-Siiri Länsman ¶ Täärhist tiäđuidâd já táiđuidâd ¶ Ravvuid iä heiviit sämitige toohâm iävtuttâsâin peerusthánnáá kaavam stivree eennâmkevttim- já huksimlaavâ tooimânpiejâmist iäge pirâsvaikuttâsâi árvuštâllâmprosessist (nk. YVA-laavâst). ¶ vuossâmuš uđâgâš lii kočâttâm korâidis. ¶ kossâ suoivâ ¶ Siämmáá ive almostui nubbe jienâkirje “ Vuossâmuš škovlâčohčâ ”, mon lii luuhâm páádán muštâlus čällee Ilmari Mattus. Taat muštâlus lii lamaš jotkâmuštâlussân Anarâš-loostâst ton jyehi numerist ive 1988 rääjist. Jienâkirjest láá kyehti kasseet. ¶ Tábáhtus válduteeman lâi väldikodálii Nuorâ Kulttuur –tábáhtus miäldásávt tanssâ. Ucjuuhân al-mottettii 13 juávkkud sehe ohtâ soolotánssájeijee, já ohtsis läävdi alne tánssájii aldasáid čyeti nuorrâd. Šlaajâin pivnohumos lâi tááláštanssâ, mon lasseen lijji kátutaansah sehe etnisiih taansah. Tanssâkavalkaad ruámárin toimii Tiina Sanila-Aikio Anarist, Solgryn Bär Tiänust sekä Anna Näkkäläjärvi Ucjuuvâst. ¶ kuáškánjâsah ¶ Peeci lâi lappum. ¶ Seenaat-kiddoduvah ¶ herttâ 41 ¶ – Naa, munnuu eeči, Stuorrâ Iilvâs, lii taggaar ohtuunisorroo. Sun haalijd vandârdiđ ohtuu. ¶ Äijih já ákku suáppuv vala nube juoŋŋâs runneest nubekulij. Tasmaŋa äijih-uv čuálmá kuohtuid juoŋâsijd jieijâs äggeid já stellee äggeid rune oolâ pieijum tuárismuorân. Rune kalga meid luávdiđ madrâspittáin já muottuin. ¶ Olášuttemvyehi: ¶ Manen eidu tääl kolgâi keevvâđ návt? Lijjim eeni eledijn tuáivum já oskom, et sun puáráničij tavdâstis já jo puorijn mieláin vuordâččâm puáttee keesi já tom-uv, et enni finniiččij olssis tom kuhháá lopedum nisonijpyerá. Jispa must-uv jo ličij talle jieččân pyerá já puávtáččáim enijnân oovtâst vuojâččiđ kost kuás-uv, veikkâba Kaamâsist. Halijdiččim čäittiđ sunjin Kaamâsist puoh taid soojijd, kost lijjim jottáám já maid maid-uv porgâm. Mut taan-uv tuoivui keevâi siämmáánáál ko ovdebáid-uv. ¶ kupâlâstiäppu = rakkolevä 182 ¶ Täärhist tiäđuidâd já táiđuidâd ¶ Sämitige Säämi párnáikultuurkuávdáš lii váldám vááimu äššin meid sämipárnái sierâdempirrâs sámáidittem sierâi háárán. Maaŋgah sierah puátih kulttuur ulguubeln já toin lain uápisteh párnái sierâdem meiddei olgoláá aldasâš aartâin. ¶ – Na, kale mun piergiim. Maggaar lukko munjin, et jieh kiergânâm vala jieht ehidist vyelgiđ! ¶ Kierâš, anarâš okkolostâ ¶ Ko ladduuh jieŋŋuu, já asuntola siäsá já škoovlâ máttáátteijeeh adelii viijmâg love moonnâđ jieŋâ oolâ, te kaandah, kiäh omâstii luistimijd, tuámittii tállân toho. Veikkâ kale mun oskom, et sij jo tađe ovdil-uv ellii jieŋâid syele iiskâdmin. Lijjim jo ihe tassaaš kuullâm taggaar hitruus hommáást, ko luistelem, mut lijjim talle vala nuuvt ärgi, et jiem tuostâm ubâ eelliđ keččâmingin tom homá, veikkâ tobbeen Uccâladduust stuárráábeh kaandah läävejii luisteliđ. Meid Čovčjäävrist lijjim motomin čohčuv Uccpárnáá Maati kaandâid uáinám olgoláá jieŋâ alne šjnaggootmin. Tääbbin Kaamâsist lijjim joba uáinám-uv taid imâš piergâsijd skipárijnân, nomâlâsân Holber Paavost já Erkkii Uunost já váháš imâštellim-uv et maht tagarijguin makaš puávtáččij kuussân ovdániđ, veikkâ lijjim Maati kaandâid uáinám joba Čovčjäävrist-uv jieŋâ alne hurgootmin. Uunost lijjii vaarâ suu jieijâs rähtim luistimeh, mut Paavost lijjii fabrik valmâštem luistimeh. Tain lâi kobdeeb teeri, mii lâi sáháteriluistimijn já tain lijjii njuneh kaavreld, ađai penttâ ruáhiln, tegu sovskammust. Tot luistin ij vissâ tuhhim ereslágán kammui ollágin ko monon, moos tot mottoomlágánijn čovduin vaarâ čavgejui kiddâ. ¶ Ánná teddilij buusi ruopsis puálust jeđe bussivyeijee orostij ollâopâttuv tyehin. Ánná paasij buusist meddâl. Sun ooinij-uv jo ruopsis kerditáálu, kost Heikkâ aasâi. Sun vuolgij jotteeđ tohokulij arvesyeji kieđâst. ¶ – Tuot puáttee ij kale tääiđigin leđe Tálunjobžâ, Assaaskuolgâ eeppidškuođij, ko keejâi auto tärkkilubbooht. ¶ Laapi litto mieđettij Sämitiigán EU-kuávluovdedemruttâráájust ruttâdem pelnubihásii markkânistemhaavân. Haavâ oovtâstpargokyeimih láá Aanaar kieldâ, Sijdâ, Säämi máttááttâskuávdáš sehe kuávlu 15 mađhâšemirâtteijed. ¶ Pajasčáállám Ritva Kangasniemi ¶ Ehidâsân puáhtá uásálistiđ, veikkâ tom merhâšume ij ollásávt iberdiččiigin. Kristus rummâš já voorâ kalga kuittâg iäruttiđ eres purâmist já juhâmist. Ehidâsân uásálistee párnáid kalga vuovâs vuovvijn čielgiđ tom merhâšume. Konfirmistum servikode jeessân puáhtá jiečânis eelliđ ehidâsâst, ko sun lii finnim máttááttâs ehidâsâst já tubdâstâttâm kirho ooskon. ¶ Timonijn já Bumbain. Toh lijjii eidu navdâšâm njaalgâ ¶ Anarist 12.2.2015 ¶ spiekâsteh kaijuuh tain: toid tohhee masa mii peri. Kaijuuh láá sodâskirdeeh (74A), moh raavvâd usâdijn kirdâččeh távjá viehâ vijđáht. ¶ rypsi ¶ Sämitigevaaljâin 2015 iävtukkâssân láá čuávuviih ulmuuh: ¶ Poccuu ihe koveráiđu ¶ 2. Mii lii ¶ Lâi lamaš lieggâ keesi, šadoh lijjii šoddâm pyereest, syeini, luámáneh, sareh, juuŋâh já vuorâččâsmyerjih. Tot lâi šiev lyemekeesi, eelijm ubâ peerâ maŋgii jäävri pirrâs jeegijn luommiimin. ¶  penâkkulâm. ¶ Kárttáusâttuvah . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 196 ¶ – Ij pyevti. Kal toos annojeh lemnuuh-uv. ¶ kamuvčeppi, -čeepi = taitava kengänneuloja ¶ 1. Heaika Näkkäläjärvi 1.vsk. Heta škovlâ 1.35 5 ¶ – Riäpu, kárttá vala maassâd-uv kirdeđ, mun jurdâččim. Já vala eenâb jurdâččim suin oovtâst mađhâšeijeid, kiäh kärttih killáđ siämmáálágán kiävvulmijn. ¶ – Mut mahtsun tyeid luámánijdgis kolgâččij pááikán fievridiđ? sun smietâškuođij, ko uási lyemeseehâin paccii toos enâmân, já nurâhánnáá lijjii ain veik mon ennuv ladâgeh. ¶ Luhtamatara ¶ tuomâ ¶   Ässeeloho: 34 000 ¶ Sämitige kulttuurlävdikodde vaaldij vuástá ucâmušâid 80 pittád ohtsis 754 025,25 euro oovdâst. ¶ Riika 115 ¶ Tot kiirdij maasâd miäcán. ¶ – Hahah maggaar njuámmilpuksâ! Jis kepilâm ij liččii návt raše, te mun kale vuálgáččim tállán čierastâllâd, fillij Monni. ¶ Ákku aasâi kukken meeccist muorâi kooskâst. ¶ Ko Muumistáálu maacâi šiiljon, lâi tavlu lappum. ¶ vyevdikodde 58 ¶ ennis jyehi sajan. ¶ Toimâjuurdâ já áárvuh ¶ 3. Russula emetica – Tulipunahapero – Ruopsissmiäruh U ¶ B. Ruánáátiäpuh ¶ Máttááttâs- já kulttuurministeriö lii meridâm algâttiđ sämikielâ iäláskittemohjelm vuávámn. Ministeriö lii asâttâm sämikielâ iäláskittemohjelm rähtee stivrimjuávhu já pargojuávhu. Aalgâ puohâid kulmâ sämikielâ já ubâ eennâm kyeskee iäláskittemohjelm jotonpiejâmân toovâi sämitigge. ¶ S K I L L  T U R  S T  H ¶ Almai, kote naajâi já smietâi, maht ¶ Maaŋgâ kielâst já siämmáánáál tieđâlâš noomâst kuobbâr nommâ labdas kiärppáid. Taat šadda tast ko tovle Suomâst já Ruotâst ruopsiskiärppáákuobâr lii kevttum kiärppái koddemân. Kiärppáákuobârpitáh vuáššojii mielhist, já taan mirkkâmielhi juuhâm maŋa kiärppááh vissásávt jammii. ¶ Säämi kulttuurkuávdáš lii vuosâsajasávt uáivildum sämmilij jieijâs kiävtun. Tast lii meeri šoddâđ Suomâ sämmilij jiešhaldâšem sehe ellee já ovdáneijee sämikulttuur symbool, mon kuávdášlâš toimâlâš uáivilin lii sehe kattiđ ärbivuáválâš kulttuur já ovdediđ sehe uđâsmittiđ säämi ohtsâškodde-eellim. ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 93 ¶ a. šaddoid b. kuobbârijd c. eres elleid d. rááđuid ¶ Haŋgal aalgij sárnuđ maidnii saanijd, maid Jovnâ ij kuullâm ollásávt já maid kuulâi, te ij iberdâm. Sun ij huámášâmgin, maht eennâm aalgij muttuđ já sust oroi lemin váhá vaaibâs. Kivkked sun kuittâg “koccái“ já huámášij, et eennâm lâi muttum; innig ij lam ollágin muotâ já jieŋâpureheh še lijjii lappum. Suái čokkáin keeđgi alne meeccist já pirrâsist uáinojii muorâšlaajah, main Jovnâ ij tubdâm oovtâgin. ¶ câttâs já nomâttum macâttâs kalga leđe uássin sämikielâlâš palvâlusâi mittedemvuáháduv já ¶ 5. äpisäggisäplig ¶ Kirkkohiärrá Skopets tuáivu še, et mottoom peeivi Avveel paapâ já kanttor soojijd oceh tavveen šoddâm, kielâ mättee já Suomâst teologâlâš škovlim uážžum nuorâ nuorttâsämmiliih. – Pállu lii tääl tiäđust-uv servikode já kirkkokode njunnooš já merideijee orgaanij kieđâin – nuorâ, movtigis, kirho paargon vihkuudâttâm servikodáliih kávnojeh tobbeen, kost nuorâipaargon piäijojeh resursseh. Máhđulâšvuođâin še láá jieijâs rääjih – ubâ Suomâ ortodoksâlâš kirkkokoddeest láá jesâneh tuše muáddi tuhháát eenâb ko ovdâmerkkân Ruávinjaargâ luterilâš servikoddeest. Nuorttâsämikielâlâš nuorah láá pelestis kirkkokoddeest tuše motomeh – teologia lohheeh iä ollágin, iätá Skopets. ¶ Kieddikeejist-párnáičáitáldâh lii uáinimnáál Siidast 7.4. 2017 - 8.4.2018. ¶ pasattâsah. ¶ Lahtos 8 Párnái viežžâmtilálâšvuođâ čuolmah ¶  almoot, 10.15 Taažâ Sämitige president Aili Keskitalo ¶ b. uáppei pihtâseh ¶ makkuutteijee = viihtyisä, viihtyisissä 115 ¶ Aanaar vandârdemkuávlu oovtâstpargoirâttâsah uárnejeh maaŋgâpiälásijd luánduaktivitetijd jyehi iveääigi já fäälih ollâtásásijd ijjâdemsoojijd. ¶  YM, TEM, MMM, Sämitigge ¶ Suomâ sämitigge algâttij tooimâs ive 1996 aalgâst. Ton alemus toimâorgaan lii vaaljâiguin väljejum 21-jeessânsâš sämitige čuákkim. Aašijd valmâšteleh stiivrâst já viiđâ äššitobdeelävdikoddeest já ive 2010 vuáđudum sämitige nuorâirääđist. Sämitige čäällimkode váldutoimâsaje on Aanaar (Aanaar/ Anár/ Aanar) markkânist. Čäällimkodde juáhás kuulmâ toimâttâhân. Almolâš toimâttâh tipšo ekonomia- já pargojuávkkuhaldâttuv. Lasseen tobbeen pargeh sosiaal- já tiervâsvuođâaašij, nuorâi- já kulttuuraašij já iäláttâs- já lahâaašij valmâštelleeh. Sämikielâ toimâttâh, mast uási láá sajostittum Ucjuv kirkkosiijdân, čuávu säämi kielâlaavâ olášume já vaalmâšt virgeomâháid laavâ vaattâm sämikielâlijd äššikirjejurgâlusâid. Škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh valmâštâl škovlimpoolitlâš aašijd, pyevtit sämikielâlâš oppâmateriaal já uárnee ihásávt Säminuorâi taaidâtábáhtus. ¶ Ässeeloho: 7 400 000 ¶ s. 75 ¶ 4 . P A S E P E I V I H E L L D U V  I N ¶ Saul halijdij tállán muštâliđ puohháid kuáhtáámstis Jeesusáin. Sun moonâi synagogan, kost juuvdáliih tollii immeelpalvâlus. Tobbeen sun lavkkij uáinusân já muštâlij et Jeesus, Immeel Alge, iälá. ¶ “Miigâs tuu njunán lii tábáhtum?” Sun cuoigij. ¶ Suogârdâl, mane uccâjursseeh pyevtitteh ennuv maajeeldpuátteid. ¶ Ive 2001 joton pieijum suuvâ čiŋŋâjuurdâ lâi tovâttâm muáddi čiŋŋâmaali, mut čiŋŋâideaäigi jotkui vala moddijn ivvijn ađai suhâkuáhtáámân Taažâ Aaltan ive 2005. Čiŋŋâideatoimâkoodán väljejuvvojii ovdiih jesâneh: Hilly Sarre, Asbjørn Rollstad, Ari já Siiri Peltonen, Vuokko já Eino Sarre, Antero Sarre, Veikko Matti Sarre já Anja Marjatta Sarre, sehe ovdij jesânij lasseen Eva Sarre-Johansen. ¶ 125B Moos autorađe muttee tarbâšuvvoo? ¶ Juhani Nousuniemi, västideijee pyevtitteijee ¶ – Lamhân mun kale. ¶ TUÁIVU AINO ¶ Sopâmuš ratifisistii Suomâst ive 1986. Sopâmuš olášuttem kocá komitea, mii kieđâvuš nisonij olgoštem meddâlistem. Sopâmuš ij ana sistees eromâšávt algâaalmugnisonáid kyeskee miärádâsâid, mutâ sopâmuš olášuttem koccee komitea lii avžuuttâsâin kiddim eromâš huámášume algâaalmugnisonij oovtviärdásâš máhđulâšvuođáid uásálistiđ ohtsâškodde-elimân já finniđ täsiárvusâš palvâlem já kohtâlem. ¶ Já sust lii pággu. ¶ Uusi kuva: 109_rajattu.jpg ¶ – Hirškikkâ niävdá maidnii já siämmoo, sovkkâl ákku Muárján. ¶ tai paha ); 6 ) Immeel Jieggâ tâi Pase Jieggâ ( Jumalan Henki tai Pyhä Henki ); 7 ) jiegâ ¶ Mut iäráseh ettii ovttuu, ko lâi saahâ kuhes taalvijn, et tothân lâi talle, ko kuuđhah-uv ođâččii keesi pelimuudon. ¶ - Lijjim váhá hiämáskâm. Jiem halijdâm tuu läittiđ ton purrâmušâst, mut tot kustoo poođij toin naalijn uáinusân. Addâgâs! ¶ Nohhee ive juovlâmáánu aalgâst almostittum Säämi kulttuurkuávdáá arkkitehtuurkištodem iävtuttâsah láá uáinimnáálá uápásmem várás Siijdâ Raampist Aanaar markkânist 6.1.2009 räi. Kištodem kuuđâ pyeremus pargoost láá uáinimnáálá meiddei kuulmâmittosâš uccâmalliižih. Taam spesiaalčáitálmâsân lii puohâin nuuvtá peessâm. ¶ Sämitige vaaljah ¶ piivdus, pivdus = pyydys ¶ Kerris lii lamaš čoođâ aigij tergâdis išeniävvu anarâššáid já toh láá-uv lamaš aainâs kuuđâlágáneh: ¶ Sämitigge ***** ¶ 20. Jävri-Suomâst láá Suomâ stuárráámusah jäävrih 64 ¶ – Joo-o, kale mun puávtám tom porgâđ, Tálunjobžâ čuorvij maassâd já meridij, et vuálgáččij tastmaŋa viežžâđ Uárbis njobžâpárnái táálu kaandâid muorânuurrâmpaargon. ¶ - Na moonâ talle njunošân. ¶ pehti tâi kocceeđ pyerebeht ruttâdem kevttim eromâšávt kyevtikielâlâšvuođâlase mieđeet ¶ - Tääl! Orostit taid! ¶  Aanaarjäävri K ¶  reaktio, 1. Maht puávtáh jieš vaikuttiđ jiellâhij já šivettij pyereestpiergiimân? ¶ Kandâ tuáivui mottoom nieidâ, mut ij ooviittâm njuolgist táttuđ suu kálgunis, ko lâi nuuvt ujo. Te hoksái viijmâg koonstâ já koččâl nieidâst: ¶ Pähtitivgârääsi ( Polygonum odoratum ) lii kiđđâtivgârääsi hyelkki já nommâ puátá šoddâmpääihi mield. Tast, et kávnoo-uv šaddo Säämist, jiem lah aaibâs vises. Tot lii kuittâg rávhuiđuttum Oulu já Säämi läänist já tobdomeerhah láá: alodâh 20 – 40 senttid, loostah já lieđeh sulâstiteh kiđđâtivgârääsi já toh iä lah kuittâg aaibâs českâdeh, mut tain lii njaalgâ opsâ. Myerjih láá čuovjisčappâdeh, ucánjáhháá tegu sareh já uáli mirhâliih. Miirhah ettejeh vááimu toimâm, jis myerji porá. ¶ Silesjuuhâ = Silisjoki ¶ Siämmást tot muusik já huihâdem poođij mii junáváávnun-uv: čiiđâčapis smarfevuoptâg almaijuávkku juuđij tast lappâd. Ohtâ fááškui kieđâidis, nubbe huškoi ruumbu, kuálmád tánssái já iäráseh juttii mudoi suámálávt tast lappâd. Nuuvtpâ muusik taahtâst peessim heŋgâstiđ jieččân taaki-uv spijkárân, mii lâi muu uáivi paajaabeln. ¶ Na muu pargo- já aassâmskipárin lâi tobbeen Anttii Mat Igá Eino (Eino Juntunen), kiäst lijjim kuullâm jo ovdil-uv. Ton pargosaajeest ij lah tađe eenâb muštâlemnáál ko tot, et áimu tobbeen lâi ain tievâ čuárvikoovjâst já tobbeen lâi ain koolmâs. Muoi kuittâg sárnudáim, et jispa occeen-uv OA-juávhoid talle, ko tot äigi puáđáččij. ¶ Nuorâirääđi Facebookist ¶  B: Smiettim tom puoh, maid lijjim kuullâm kuolijn. Šapšâ lii kyeli, tovlááh ulmuuh pivdii kuolijd kielâiguin, kuálástem aalgij tast 10 000 ihheed tassaaš... ¶ Kuávdáást láá vittâ sämikielâ: maadâ-, juulev-, tave-, aanaar- já nuorttâsämikielâ. Jieškote-uv kielâst láá kielâpargeeh já kielâjuáhuseh. Taah tuáimeeh čokkâneh savâstâllâđ sämikielâ koččâmušâin nuuvt, et sämikielâi koskâsâš ohtsâšpargo lassaan já nanosmuu. Proojeekt ääigi kielâkuávdáá tooimâ heiviittep já lahtep tááláás instituutioi ovdâsvástádâssuorgijd, tooimâ já ruttâdem tááhust. Lasseen proojeekt ääigi kuulmâ staatâ sämitigeh čuávdih maht kielâkuávdáš ruttâduu pisovávt já vuáđudeh pisovâš kielâkuávdáá ive 2014, ko proojeektäigi nohá. Kielâkäldee lekkâsij Anarist 20.2.2013 já tast láá algâttâm ohtsiš ovce kielâparged. ¶ Kaandah irâttii já irâttii, mutâ kihheen ij nahcim suábbihaaŋkâ tuáijiđ. ¶ Oovtâstpargo raajij rasta naanood sämikielâ já oohtânkulluuv ¶ 16A 1. Fiskiluobbâsk, 2. luobbâsk, 3. čäcinjuolâs ¶ vogijguin = koukuilla 108 ¶ 3. Clitocybe clavipes – Nuijamalikka – Šluubbukmaalik U ¶ 141 ¶ Mut ääiđi čuoppâm maŋa sun ij maaššâm leđe keččâlhánnáá Elmer sino čohhoom, moin sun vala čovoi miestâääiđis šoollâdin – ohtii já vala visesvuođâ tiet nube-uv kerd. ¶ – Puáđi kolliđ munnuu kuuvl! táátui Omar já moonâi kiäinusis, aaibâs tego sust ličij lamaš kuusnii huáppu. Lâihân sun kale jo ovdánâm sänikirje loppâkiäčán, et vissâ sust lijjii luhâmeh vala koskân. ¶ Muu päikki lii tuon ¶ Čuákánkiäsu ¶  substantiiv Sun  A- kannattaisi opiskella ] Malla luándumecci ¶ – Kale mun ostim, eeđâi eemeed já šuáhkádij. ¶ – Tot lii olgon sierâdmin. Ij taat kumádâh kustoo suu ollágin hettii. Párnááhhân kale ain piergejeh. ¶ 6 artikla ¶ – pittá , mii lii kärbisnjuuneest ton siskiibeln, kárbá enâmân ruttim várás, ¶ Matti já äijih rokkâv ubâ peeivi. Rokkâm maŋa huáših vala kuškâduvvojeh. Rido alda lii-uv haasi, moos Matti já äijih liävvuv hoošijd kuškâđ. Huáših láá liävvud haasist nuuvt kuhháá, ete toh láá kuškâm. Kuškâm maŋa äijih já Matti tuálvuv hoošijd vala syeiniláátun täälvi várás vuárkán. Tooleeb keessiv, syeinimáánu pelimuddoost suoi lává nijttám ärbivuáválávt liššáin suoinijd-uv niijtost, kuškâdâm taid haasist já vuorkkim siämmáá láátun. ¶ 27. Täävtih láá ulmuu tuuvdâriggee . . . . . . . . . . 91 ¶ čuovjisskálžu ¶  täärhib. ¶ 1. Sáárgu Kongo demokraatlii täsivääldi ¶ Tavepoođâeennâm riddokuávlu suolluuh já Kyelijuuvâ čuođijd meetterijd kuheh vuoddâseh kiäsutteh keessiv mađhâšeijeid. Oulu paldâsâš merâsuálui Hailuoto já Limiŋkaluovtâ riddoniijtoh fäällih ludij já šadoi usteváid valjeest uáinámuš. ¶ Simba várdáástâlâi ääigikolloon lappâd purjâsteijee poolvâid. ¶ Siiri Jomppanen puh. 050 493 9018. Sämitige tooimân ¶ – Hirmâd čuuvtij! Muumistáálu västidij. – Sun lii nuuvt muččâdin máálájum! Mut talle sun huámášij, et Nisonieidâ kuávšudij aaibâs. – Mut tothân lii tuše muorâ! sun lasettij. ¶ 2. Jurgâlus. Taan veerstâst láá kyehti jurgâlus anarâškiellân, moh spiekâsteh nubijnis ¶ Eejipeeivi konsert kiäsuttij ulmuid siijdân ¶ - Na kale mun mottoomnáálá. Mut jiem kale nuuvt pyereest. ¶ Kiđđâ ovdánij nuuvt, et algii leđe cuáŋuisiijvoh. Motomin vuolgijm Hyväris-Piäkkáin já Säderine-Aslain jotteeđ cuoŋŋui mield. Tađe ovdil mij moonâim kuittâg Uuno-faddâr (Uno Waenerberg) kolliistâllâđ, ko sun laavij ain kuásuttiđ Asla skipáráid maid kost. Ko Uuno vuolgij elâččiđ olgon - muorâid viežžâđ, vâi maid kal lâš, te mij paasijm jiečânân siisâ. Ton puudâ Asla skuápálditij pevdiloováid já skäppi-ildeid, jeđe kaavnâi-uv Klubi-tubbáákloová. Ama Uuno-faadâr laavij motomin porgottâllâđ Klubi-tubbáák. Maht lâš moonnâmgin, mut Asla kuittâg tuvkkâlij loovást motomijd tubákkijd lummâsis já tallet mij joođhijm määđhi. ¶ 15 artikla ¶ Ko mii ain lâim šohânâssân eeni kuáhtust, te jo kulâškuođijm iännám suommân já suu sárnumryytmâ. Jo ovdil šoddâm olmooš havâškuot olssis eenikielâ tááiđu. Eres tááiđuid mii hárjuttâlškyettip iäskán tast maŋa ko lep šoddâm. Mut eenikielâ mii oppâp kuullâđ jo eeni kuáhtust. Eenikielâ šuoŋâ, intonatiiv já ryytmâ šohânâš peeljih kulâškyeteh jo ovdil šoddâm. Párnáá ááicuin kulo já tobdo ovdánškyeteh toimâđ jo šohânâššân. Čalmeh uáiniškyeteh iäskán šoddâm rääjist. Ko olmooš kuuikát taan mailmân, te suu njuoskâ liške áiccá kolmâs siämmást. Kuuloold njune lekkâs apseđ haajâid já njama njomâdijn njadeškuot njuohčâmist mielkki. ¶ 173 ¶ 17 MALTA ¶ 146A Tiervâsvuođâtipšoo täärhist vorrâtedduu. ¶ merhâšumeiäruid veerstân. Mudoi jurgâlemvastuuh láá kavnum morfeemtääsist. ¶ áimutaampâ. Keččâlep tom tuu uáiván, Taavvid... ¶ - Na nuuvt, täst lâi-uv onnáá eehid aktijvâlâš ohjelm. Já tääl čuojâttep vala motomijd hiđes tánssámbiisijd ovdil pááikán vuolguu, almai kulluuttij. ¶  ličij taah riijkah: Suomâ, Island, Tanska, ¶ Sämitigge tuáivu, et palhâšume mield Meccihaldâttâs viggá pyerediđ ovdiist-uv eromâšávt aanaar- já nuorttâsämikielâlijd palvâlusâid tohâmáin tain uási Meccihaldâttâs luándulii tooimâ. ¶ Pyevtittemtoorjâucâmušah pottii ohtsis 12, ohtsis 470 201 euro oovdâst. Pyevtittemtorjuu mieđeet-mist meridij sämitige kulttuurlävdikodde čuákkimistis 25.6.2014. ¶ Charlie já Aansi mätki lâi moonnâm mudoi pyereest, eereeb ohtâ kyermauto lâi puáttâm sunnuu oovdeld kezis maađij alne já lâi čahhim nuuvt čuuvtij, et lâi vuáijám raavin. Aansi kyevtis Charliein láin kavnâm še kolbâcuobbuu (kilpikonna) kostnii maađij alne, mii lâi suullân 25 seenti kukkosâš. Charlie áigui väldiđ tom jiellâhin, viežâi čääsi já kuustâ siste já skuvriiškuođij ellee koolbâ. Huye-peenuv lâi kuittâg nuuvt čuuvtij jiärástum tom kolbâcuobbuu keežild, et viigâi halkkâliđ tom. Nuuvt ferttijn Ansi kyevtis Charliein tuálvuđ huáđđoo juvviižân, mii kuulgâi togo pehti Swan Laken. ¶ 2. Tievâsmit ruossâháá ¶ Maaŋgah čielgitävtittemes elleeh láá kuolij ¶ – Maid? ¶ 53–69 cm ¶ Kiđđâluuhâmpaje 1956 ¶ – Mun kale vuálgám uuccâđ konduktöör, tot belgialâš almai eeđâi jeđe pajanij sajestis já väzzilij juná tyehiuásán. ¶ Maaŋgâtooimâsali Dollagáddi ¶ Kielâ aštâsuvá ađai šadda uhkevuálásâžžân talle ko ton sárnooh suddâluuškyeteh eenâblovokielân. Taat tile kočoduvvoo assimilaation. Ohtâ pehtilumosijn assimilaatio niävuin lii lamâš eenâblovokielâlâš škovlâ, já tot lii tiäđulávt kevttum ucceeblovoaalmugij suddâlutmân pirrâ maailm, meiddei Säämienâmist. Ucceeblovokielâlâš párnááh láá puohtum ohoi teikâ ubâ luuhâmpojij ááigán eenâblovokielâlâš asâttâhškoovlân, kost puoh máttááttâs tábáhtuva eenâblovokielân já ucceeblovokielâ sárnum lii kieldum teikâ tot ij lah tuáivuttettee. Nuuvt pärni iäruttuvvoo jieijâs perrust, sehe kielâ- já kulttuurpirrâsist. Távjá sun hilgo jieijâs ennikielâ tállán ko lii oppâm eenâblovokielâ, mut ij kuittâg kuássin pyevti tubdâđ jieijâs ubâlâš eenâblovo jesâningin. Rävisolmožin tagareh ulmuuh sárnuh táválávt jieijâs párnáid eenâblovokielâ, ko halideh šeštiđ sii siämmáálágán kolgâmušast, moos jiejah lijjii šoddâm. Tot lii tááláá ääigi taan mielâst epiloogâlâš juurdâ, et tááláá maailmist, kuittág Suomâst, ucceeblovokielâliih párnááh aaibâs vissâsávt uáppih meiddei eenâblovokielâ ovdil škovlâave, iäge sist pyevti leđe siämmáálágáneh vädisvuođah ko lijjii sii vanhimijn já madârvanhimijn. Ton sajan táálááh ucceeblovonuorah távjá tobdeh jieijâs olmoošlakken ko iä lah oppâm aalmugis eenikielâ. ¶ 2. 4. ¶ edda 112 ¶ pastem, petrimaljah, pinseteh, prepa- ¶ 16. tuolbâtooŋâs ¶ Bern ¶ ráhtulâšvuođâsuorgijn tuáimee irâttâsâi ličij-uv tehálâš väldiđ innovaatio jieijâs tooimâ ¶ Äigi riävdá já anarâšah-uv ton mieldi. Taan keežild anarâšâid kuáhtáá tááláá ääigist eres lasseen uáppen, hárjuttellen, finnodâhirâtteijen, huksejeijen, čällen, artesaanin, kielâjurgâleijen, kuálástusmiäštárin, kulttuurpargen, bussivyeijen, kyelivahtân, šleđgâstellejeijen, autostellejeijen, kirječällen, tivtâstellen, hooteelpargen, máttáátteijen, mätkiuápisin, musijkkárin, pardur-čohhon, pargohovdân, čorgejeijen, puásuituáluirâtteijen, mađhâšemirâtteijen, peerâpeivitipšon, kielâjurgâleijen, pocceealmajin já puálualmajin. ¶ Ive 1993 seervi stivrâ čokkânij kuohtii já toovâi miärádâsâid om. Anarâšpálgá väzzimân uásálistmist, moos Ilmari Mattus uásálistij ađai vaazij stuorrâ juávhu mied Stuorrâvuonâst Čevetjáávrán keessiv 1993. Stivrâ toovâi miärádâs meiddei anarâšpárnái toimâleeirâ orniimist. Leirâ olášui já tot toohui Aanaarjáávrán 23. -25.7.1993 Hanhivaara KY troolikárbáin. Vuossâmuu peeivi mätki ovdánij Kuávdugsuollui, kost ijâstâllâm tábáhtui Hanhivaara kámppáást. Nube peeivi leirâjuávkku eelij peeivimaacâi Kesvuonâst já kuálmád peeivi mätki pyevtittij Aanaar kärbishamânân Kalluudemsuolluu, Sigáčiärrumčuálmi já Äijihsuolluu pehti. Párnááh lijjii vittâ sehe sii stivrejeijeeh 3. Meid čäällimseminaarist stivrâ toovâi miärádâs já seminaar ornâšui kuuđáin uásiväldein. Ohtâ čäällimseminaar čalluin almostui Anarâš-loostâst. Puohâi jesânij meeri lâi ive aalgâst 111 já ive loopâst 122. ¶ Päärtih siijdâst 3 kilomeetter viestârân kávnoo Vuodâsjäävri máddáákeččin Jakola tálupuáráán. Ton lii ráhtâm, teikkâ ráhtittâm Mikko Seurujärvi, kiäm Jakola Mikkon meiddei maŋa kočodii. Sun varrij Kittâlist Päärtihân 1800-lovo pelni. Tärkkilis vuođâlovvoost ij lah tiätu, mutâ ko Jakola táálu šiljoviistijn, moh láá naavit, láátu já hiävuštalli, láá oinuumist seinijd skuážurdum noomah já vuođâlovoh, moin maaŋgah (mestâ peeli) láá 1800-lovo pelni toos pieijum, te puávtáččij miäruštâllâđ kuullâm äigipuudâ aldasááid muádičyet ihásâžžân. Siäinán skuážurdeijeeh láá lamaš iänáážin merâriddoost ášástellee läddliih. Merâkyelipivdeeh, kiäh juttii čuoigân merâriddoost. ¶ - Naa.. Mun kavnim tom, ko mun eellim taid jieŋâpurehijd keččâmin, Jovnâ kiälástâlâi. - Maht nuuvt? ¶  piärgu kietâtyeji, -tyeje = käsityö ¶ Mij savâstâllâp já smiettâp uđđâ saanijd. Maht kolgâččij jurgâliđ tiätu saanijd? ¶ Elmer kuáivui äitistis sinočyeppes já siämmást jo uigâškuođij tom ovdâsmaŋas sino alne - illá ij surrum sinočyeppest hiäŋgájeijee joohton. ¶  rááhtus Sajos info: vu-vá tme 9-17 ¶ laavhâ! eeđâi enni ¶ šoddâm meerâst ¶ Ergisirdem ¶ b. Čääli kyehti nággus, moh suápih tuše kuosân. ¶ – Täst ko mij tibi keččâlistep. Mut taam kalga landiđ, lii-uv kesten säppi teikâ limsa? ¶ Ko kuáivuteeri lâi vuossâmuu keerdi julkkám tiäváážân, te tieđijm siämmást tom, et pargo ij liččii keppis. Siähtál vyelni oovdân poođij uáli korrâ mooreeneennâm, mast ij finnim kuáivoin ko siemin pittáid luovâs. Ko tärhistáim vala piäjujäälmi, te piäju káttu lâi siämmáš korrâ mooreen, mii kuáivun-uv teivâsij. Árvuštâláim, et mooreenkerdi ličij suullân pelnub meetter asosâš já munnust lijjii tuše kuáivuh riäidun. Ko nuuvt jieŋâlis roge šodâččáim kuáivuđ, te ferttijm jo aalgâ rääjist algâttiđ roge kuáivum tommiittáá vijđesin, et olmooš toho šietâččij. Luhhoost viljâm kuáivu lâi tommittáá styeres já pastel-uv, et kuuloold rogge jieŋâluuškuođij. Justijm oovtâ já siämmáá roge já `kieddikuáivu' lâi uáli šiev niävvu pođoi čievrâ pajas luptiimist. Ko lâi máhđulâš, et cijkkoriemnjis ličij vala-uv piäjust, te vuáruluvâi vahtijm saloŋgáin jis tot vuálgáččij veikkâ patârâsân. Ko nubbe kuáivui roge, te nubbe čokkái piäjunjäälmist pissokieđâst. Pargo lâi nuuvt koorâs, et ferttijm iđedisiijâ káhvástâllâđ já váhá nohádistiđ-uv, jeđe oppeet juátkiđ pargo. ¶ 4. a) Räähti luvâttâllâm kyele ááicuin. ¶ Tubdimhân mun kale Holber Aasluv kaandâid, Olavi já Paavo, kiäh láin še škoovlâst já stuárráábeh ko mun, mut jiem tuostâm turvâstiđ sunnui já mainâstiđ maiden jieččân tiileest. Veikkoin munnust lâi saahâ taan ääšist ucánjáhháá, mut ij tađe eenâb. Viijmâg keevâi nuuvt, et finnejim “sudoidân” addâgâs, jiemge innig tarbâšâm punccâruššâđ jyehi tááhust suu pyerrin já luhhoost poođij motomin tot-uv kiđđâ já keesi, et škovlâ nuuvâi já taat kandâ “peesâi” juátkiđ opâidis jotkâškoovlâst Avelist. Tääl taat maainâs spiekâstij ivvijn, teikkâ moddijn-uv ovdâskulij, ko lâi aaigâgin, já lii-uv äigi oppeet maccâđ ihán 1952. ¶ Keejâm televisio 2 h ¶   Päikkišiljoost Liisast oroi, et ij sun lamgin kuhes ääigi lamaš meddâlâsâst, käävpist elâččâm tuše, veikâ love ihheed láá mooŋii pelni. ¶ Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi ¶  meiddei IÄVTUKKÂS ASÂTTEM SÄMITIGE VAALJÂIN Sämitiggevaaljah toimâttuvvojeh 3.9-1.10.2007. Sämitiggeest adelum laavâ (974/95, nubástum 1279/02) 27 § mield iävtukkâs sämitige vaaljâin pyehtih asâttiđ ucemustáá kulmâ ulmuu, kiäh láá merkkejum jienâstemvuoigâdvuođâlâžžân sämitige vaaljâluvâttâlmân. Iävtikkâsasâttâllâm várás tiävdoo väljejeijeeseervi vuáđudemäššikirje já iävtukkâs miettâmluámáttâh, mon kalga macâttiđ vuáláčaallumhäämist vaaljâlävdikoodán majemustáá porgemáánu 3. peeivi 2007 tme.16.00. Luámáttuvâid já tärhibijd tiäđuid finnee vaaljâlävdikode toimâttuvâst čuj. Saarikoskentie 4, 99870 Aanaar, puh. (016) 665 038, (016) 665 027, 050 493 9018 tâi šleđgâpostâ vaalit@samediggi.fi . Luámáttuvâid puáhtá meiddei printtiđ www.samediggi.fi . Vaaljâlävdikodde ¶ 5. ANARŠ SAAVÂI UĐĐÂSEH JÁ PUÁTTEŠ OHJELM ¶  duratiiv: – Ko kumppâseh já piärgu láá kopšâm, te kuáivu taid taldrikân já puurâ. Liemâ puávtáh juuhâđ koopâst. ¶ Lâi eehid ko sun juovdâi Perunämmir tupán. Sun lâi čuoigâm jo maŋgâ penâkkullâm tom peeivi. Sust lâi lavkkâ, evviseh já pivoh laavhâst. Já ko lâi suáldât já suátiäigi, te sust lâi viärjun maašinpistovl "tesanttivaarâ" ko lâi. Sun lâi tommit kuhes määđhi jo čuoigâm lavkkâ já pisso seelgist, te sun haliđij orostiđ tupán iijân. Tast sun pooldij tuulâ täähist, káhvástâlâi já purâđij. Tuulâ paštust lâi liegâs leđe, koške muorah puollii pyereest já tupe-uv lieggânij. Algii leđe nahareh já sun moonâi riicin viälláđ. Sun lâi uáđđám, mutâ koccái ko šoodâi uškes. Täähist lâi vala šiev ilos suáhimuorâin. Sun lasettij muorâid táákân já koškemuorah pyeleškyettii tállân pyereest. ¶ 48. Puohâin lii vuoigâdvuotâ torvolâš elimân ¶ Kaiccâ lii niŋálâskaiccâ. ¶ Já mahtnii tot äšši paasij Sofia väividiđ, ko sun seeŋgâst-uv ehidist vala koijâdij tom já nuuvt čuuvtij imâštâlâi. ¶ 2. Tuuđhâ oppâkirje siijđoid 68 - 69 lovottuvâid. ¶ - Taat lii kal viehâ uccâ kaavpugâš, mut häldee kal uáináččij tom. Tot lii, ko čalme iärut maidnii tááluid, te tast jo huámmâš, et lii kaavpugist. Häldee čalme tiäđust-uv. Tágáreh láá häldeikaavpugeh, Jovnâ. ¶ Pengilly 10.7.98 vástuppeivi. ¶ – Maid eenâb? ¶ loostâi rááhtus, sáárgus tâi valdâlem ¶ Ááhust Itkonen čáálá: "Äijih kálgu lâi Ákku. Suu aassâmsaje, ij nuuvt pase já palvâlum ko Äijih, lii siämmáánommâsâš ollâ vääri Aanaarjäävri maadâviestâr riddoost, ton já Äijihjäävri kooskâst. Äijihsuollust jurdii, et tobbeen juuđij kuovđâšm jäävri vuálá Áákun, mađe mield toh ollâ pelikyeimih sárnudii nubijdis." Pieggalmai haldâšij piegâ já lâi merhâšittee eromâšávt tondiet, et sun puovtij jođettiđ poccuid nuuvt, et piejâi piegâ possoođ ohtânmaanoost siämmáá kuávlust. Pieggalmai ulmuuh láá uhredâm il. Aanaar Piegguáivist, suullân love kilomeetter keččin Aanaar siijdâst. Piäiváážân uhredii juhánâspeeivi já čohčuv. Čäcialmast ulmuuh tuoivuu maid kuás-uv lijjii vááijuv, ovdâmerkkân ruuđâid, kuudijd, kuolijd tâi majuvijd. Máttáráhkká lâi eellim enni já suu kulmâ nieidâ Sáráhkká , Uksáhkká já Juksáhkká lijjii meid merhâšitteeh eromâšávt nissoonvuotân, šoddâdmân já kuátán lohtâšum sämmiliih imeleh. ¶ – Mij lâim nelji almaa sorvâpiivdost, kuulmâs mist monnii vahtiđ. Lâi kuhes suohis suáhi-puájui roto. Niäljád almai vuolgij karbâđ soorvâ roođoost meddâl. Na keevâi nuuvt ete tot sorvâ poođij eidu togo peht kogo mun lijjim vahtiimin. Mun paaččim tom toorvâ já kuddim. ¶ - Joo, nuuvt kalgeen, Ánná mieđettij, veik suu mielâst tubdui-uv, et ij sun elleekuuvijn nuuvt ennuv viettim. ¶ ohtâvuođâst. Taah smavvâ iäruh iä toovât merhâšittee mehâšumeiäruid veerstân. ¶ Unna Junná aalgij ive 2007 ¶ čaalij ¶ Stáálust lâi lamâš ahheev keđgiränis piäjustis. Tot lâi máttám viälgudittiđ piäjus seeinijd, mutâ ij lamâš mahten máttám käidiđ seinijd ivnáás kuuvijd. ¶ 12.00 Peivimäälis Raavâdviäsu Galla ¶ 09.00–10.00 speelah já sierâdmeh ¶ čääsi pillâšum . Čácáduv čääsi kvaliteet almolâš huánánem monnii pirâstahhee keežild. Vrd. čääsi lijgešoddâm já nuáskum. ¶ Taan tievâsmittemškovliittâs vuossâmuš juurdâ lii šoddâm nelji ive tassaaš, já onne mist lii ilo juhlođ oovtâst tievâsmittemškovliittâs puátusij keežild. Anarâškielâ lii finnim uđđâ sárnoid – tuostâmba jo ettâđ, et mij lep finnim uđđâ anarâšâid. Mij lep finnim tievâsmittemškovliittâs peht čepis pargeid, kiäh mättih sárnuđ anarâškielâ já ovdediđ tom jieijâs piäiválâš elimist. Taan škovliittâsâst láá lamaš ollâ vátámâšah, já eidu tij, pyereh ulmuuh, leppeđ jieijâd roolijn annaam huolâ tast, et aaibâs puoh tot, mii lii lamaš väädis já korrâ pargo tyehin, lii šoddâm máhđulâžžân já loopâst finnim merhâšume. ¶ b. Tavemus kuávlu. ¶ 4. ¶ Hirškikkâ já Myerji uáiniv, ete kirjeráájust láá ennuv kirjeildeeh já kirjeh. Kirjeh láá ildein ciäggud paldluvâi já motomeh kirjeh láá láskud pajaluvâi. Párnái uásáduvâst oovtâ pajeildee alne láá še sierâelleeh já nube ildee vyeli-ilddest láá kirjij lasseen pittáspeelah-uv. Kirjeráájust láá meid peevdih já stoovlih. Párnái uásáduvâst láá vyeligâs stoovlih já jurbâ pevdi. Rävisulmui uásáduvâst láá alebeh stoovlih já peevdih. ¶ “Nuorttâsämmiláid lii puáttee ive älgimin nuuvt celkkum kielâpiervâl. Tast tagareh ulmuuh, kiäh mättih kielâ pyereest, sirdeh tom párnáid. Mađe nuorâbeh párnááh láá, tađe pyerebeht já jotelubbooht sij uáppih kielâ. Kielâpiervâl lii-uv uáivildum vuálá škovlâahasâš párnáid. Tot kolgâččij toimâđ nuuvt, et párnááh liččii suullân pargopeeivi kukkosâš peeivijd kulâmin sämikielâ, já tággáár oornig kolgâččij pišteđ tiäđust-uv nuuvt kuhháá ko máhđulâš. Puoh sierah, puđâldemeh já pargoh láá tobbeen sämikielân, ege párnááh taarbâš ovddiist mättiđ ollágin sämikielâ. Ijhân ohtâgin páárnáš šoodâ taan maailmân kielâmáttusâžžân, sun uáppá kielâ ko kulá eres ulmuid sárnumin.” ¶ Elilâmulmuu kuáhtám tuáhtár pargoost Iänuduvâst, Taina Korhonen, Iänuduv tiervâsvuođâkuávdáštuáhtár. tme 13.30 -13.45 ¶ Päikki 9, 13, 29; 4, 6 ¶ Jieŋâdâh ¶ Cokkân-uv vâi ij? ¶ 4. Rico Gross, Saksa 4. Olga Savjalova, Ruoššâ ¶ Tärhistâlmân kuleh toimâohtâduv pargoviehâ, tipšopárnááh, toimâohtâduvâst kolliistâllee ulmuuh, toimâohtâduv olgo- já sistesajeh sehe toimâpiergâseh já aldâpiirâs. Tarkkuustâllâm čuácá meid jiegâlâš tahheid, tiäđuhaaldâšmân, tooimâ navccáid sehe ton kvaliteet já ovdâsvástádâs kyeskee aššijd. ¶ – Mun uástám stuorrâ njälgisseehâ, mast láá maaŋgâlágáneh njálgáh. Suklaa-, salmiak-, toffee- sehe heeđâlmnjálgáh. Mun faalâm njálgáid Hirškiikân já Muárján-uv, Matti iätá já váldá ilddest luholâžžân puoh stuárrámus já lussâdumos njälgisseehâ. Tasmaŋa Matti, ákku já stáálupárnááh maneh käävpi kaasan uástusijd mäksiđ. ¶ Veikkâ fiindâr lii njaalgâ purrâmâškyeli, te tast ij lah liijká stuorrâ ekonomâlâš merhâšume. ¶ Sämikulttuurkuávdáš ¶ – Mii juhâmušâid taatkis lii? ¶ ohtâgâssâd. ¶ tohon. ¶ b. Mane toh lijjii talle nuuvt uccáá? ¶ 15-29 tuđâttettee puáđus ¶ Uusi kuva: 205Á_Hierochloë arctica.tif ¶ Vaarjâg = Varangi (Tave-Taažâst) ¶ 3. Toopâ seehâ, elege leehâst tom innig. ¶ – äimilágán ¶ – Pääcciđ tiervân! Heikkâ tuáivut párnáid, Liäinán já Aailân, leehâst uuvsâ já lävkkee olgos. ¶ Njuuvčâ lavdâm ¶ – Maid tuántáid tun lah porgâm? Iä-uv lam innig eres koonstah? sun iätá pevhištum jienáin. ¶ lieđđimäigi ¶ Jyelgi vyetist já kieđâ uáinist. ¶ Luuk 22:1-6 ¶ Väldikodálâš Nuorâ kulttuur-tábáhtus teeman lii teatter já tábáhtus uárnejuvvoo Lappeenrantaast 22.-24.5.2009, lasetiäđuh www.nuorikulttuuri.fi . Puáttám ravvui mield väldikodálâš tábáhtusân lii máhđulâš vuolgâttiđ oovtâ säminuorâi ovdâsteijee (ovdâmerkkân juávhu). ¶ Klemetti Näkkäläjärvi sáhka 20.8.2009 ¶ Matti Morottaja saahâ iäláskittemkuursâ ¶ Čaittim veerdin, et čokkáán tun tuos moojiibel já tollii ubâ ääigi kuámmirijnâd karâstuvâst kaskoo rievâ kiddâ. Elege moonnân noomâst tollii riehâroobdâin, ko riehâ čiäsá šuávlimuottust vineviältán já piäškáástâl pessijd. Sáttá puáttiđ vaahâg já mušte tom, joo-uv (majemuš sääni eŋgâlâskielân jees-uv). Mošše lopedij jieijâs suomânáin et joo, joo. (kyehti majemuu sääni eŋgâlâskielân okei, okei) já čokánij sajasis já tollij kiddâ karâstuvâst. Tot kálgu – Raakkel čokánij ovdiibel já ettim toos siämmáid saanijd já vala visásmittim, et joo-uv (oppeet eŋgâlâskielân jees-uv) já Raakkel västidij ucánjáhháá eres suomânáin ko Mošše et joo, joo (eŋgâlâskielân jees, jees). ¶ Nuuvt pijgá nievdâdij kälbistis já njuškiistâlâi jieš-uv pyerimielâst. ¶ Suddo 9, 14, 15, 17-20, 22, 24, 26, 30, 31, 34-39, 41, 42 ¶ Muádi seekunt keččin puoh lâi lappâd. Jovnâ vaibâškuođij jotelávt já viälánij enâmân. Sun ooinij kyehti uápis häämi puátimin. Toh láin Joovnâ kulen jotelávt. ¶ 1,5 desilitter riissuvrâmeh ¶ KTK05, s. 122. ¶   Mätki Englandist Raanskan mana tááláá ääigi 35 kilomeetter kukkosii ryevdirađetunnel mield, mii jotá England kaanaal vyele. Junáin piäsá jotelávt Ranska uáivikaavpugân Pariisin. Mätki Lontoost Pariisin pištá tuše kulmâ tiijme. ¶ Tieđettemčáluseh ¶ gee. Haih lijjii meerâin 400 miljovn ihheed tassaaš. ¶ Niiles ¶ https://fi-fi.facebook.com/niillasroope ¶ Ocomâš (418 m) paijaan Juvduu pellâst já haaldâš enâduv meiddei Aanaarjäävrist kejâdijn. Tovláá aigij pase Ocomâš fáálá onnáá ulmui Aanaar kuávlu pyeremusâid várdámsoojijd jyehi kuávlun. Tobbeen puáhtá ihastâllâđ pirrâs javrij muččâdvuođâ já Juvduu kuoškâid. Ocomáá alaččist lii puáris puáluvaavtâ tuuvááš, mii lii tiivvun peivituuváážin. Peeivimaacâijotteemčuásáttâssân Ocomâš lii-uv iävtuittáá Aanaar kuávlu fijnásumosááid kullojeijee. ¶ Peshuuvääri 6:4 B18 Taameehjäävri aldasijn, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ ooraans ¶ – Mii tobbeen seehâ siste lii? Poolishovdâ koijâdij. ¶ nuorttâlâš- já tavesämikielâ kielâin , ¶ säpligist murâšin. ¶ – Mut maht mun kaavnâm... ¶ Jookeerpargopittá 5. a. Mast šoŋŋâdâhnubástus šáddá? ¶ 5. Euroop já Aasia räjivárádâh. ¶ Stääli pyevtittâs 2006 (milj. t) ¶ älgih uáiváduđ, hyeneeb. Mut tun lah šiäštám šiev viijni taan räi. ¶ 1. Coprinus comatus – Suomumustesieni – Čuomâlekkâkuobâr U ¶ lattana vuoptâmáátu ¶ kieldâi pargei koččâmâšluámáttuv (lahtos 2) já vástádâsah pivdojii nomâttemmin. ¶ – Suutah ko kaartah olssâd pihtsijd uástiđ. ¶ Iisak Mattus ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtus uárnejuvvoo taan ive Heta škovlâkuávdáást 13.-14.3.2013. Taaidâtábáhtus lii kyehtipiäivásâš. Ton aalgât koskohoeehid konsert, mon uáivilávtástellee lii rap-musijkkár Ailu Valle. Suu lasseen konsertist láá maaŋgah iärráseh, tego Ibbá Lauhamaa, Powerdancers, Mikkel Rasmus Logje, Anna-Reetta Niemelä, Ingá-Máret Gaup-Juuso já Issát Sámmol Hætta. Konsert lii puohháid áávus já nuuvtá. ¶ Sämitigge 2002 ¶ Kove: Säminuorah Kirkkonjaargâst 2011. Kove Sametinget, Karasjok ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 175 ¶ * Mikser já kieđâvuššâm ¶ muorjiđ, muorjiim, myerjee = marjastaa ¶ čerrih ¶ ko ¶ Čoođâluuhâm Matti Morottaja ¶ – vááijuv 1 dl kaakaojáávuh ¶ árvuštâlmist suogârdâlloo, maht jurgâlus teevstâ sistanneem informaatio lii ¶ d. kietâpuhelinrekigijn ¶ njurgij. Loopâst tot aaicâi káránâstuáki ollâ hiäŋgupaavtijn. Njuuvčuálpáš siäivui ¶ Ij tiettuu päikkinoomâin ¶ Äijihovtij čoođâ maašin siäivui já ucánjihhii tuárgistij. Muu háisoo mätkiskippáárgin ij toos kustoo lijkkum, ko sun tiälláástâlâi poođâs já juolgijdis ain uđđâisist peeŋkân. Já ain ko sun lihâstij, suu käŋŋirij vyelni šliämádij. ¶ - Nabai äigi? ¶ 6. Cortninarius brunneus – Karhunseitikki – Kuobžâseitik U ¶ Riävtui lâi kale ohtâ äšši, mii čoonnâs nomâlâsân sáávnán já tot paasij muu mielân viehâ pyereest eidu ton ive: ¶ Sämitige stivrâ čokkânij 8.6.2015 Anarist. ¶ Irja Seurujärvi-Kari sahâvuáru ollásávt säämi kielâpolitiikâst lii täst Irja Seurujärvi-Kari sáhkavuorru giellaoktasašbarggus 28102008 . ¶ Ááddâm iätá: ¶ 18. OHTÂSŠ OVDÂRUKKOOS ¶ Škovlâpeeivij ehideh monnii vistig jo liävsui taŋkkaamist já maŋeláá ehidist eehidteejâ já nohádem räi sierâdmist tađe mield, ko voojijm já viišâim. Asuntolasiässán lâi ain-uv Leväs Ailâ, moos mun lijkkuustuvvim jo čohčâluuhâmpaje ääigi. Sun lâi oovdiš rintamalotta já suu stivrimvyevih lijjii kuittâg jo muu mielâst hirmâd čielgâseh. Sun ij stellim nieidâid ovdâsajan ton suujâst, et sij lijjii nieidah, mut ton sajan toolâi kaandâid já nieidâid eidu siämmáá áárvust. Nieidah kuoddâlii maŋgii sunjin kandâi porgâmijn, mut sun távjá koijâdistij: ¶ Säämi párnáikultturkuávdás ocá oddâ noomâ! ¶ Kappeerjäävrih = Kapperijärvet ¶ Juáigus lii finnim nuotâs luudij, juuvâi já piegâi jienâst ¶  liččim Vuosmuš anarâškielâ algâoppâkirje vyeliškovlâlijd lii almostum ¶ – Na, tääl ij lah innig asto maassâd vyelgiđ, iššeed meridij, já oppeet lijjim ton uáivilist, et Belgiast iä máttám orniđ maiden olmânáál. Ustevliih toh belgialiih kale läävejeh leđe, mut sii pargovuovijn lii ain oles kaaos. ¶ Kielâ: italiakielâ ¶ 7 Čuávdi ruossâháá, maid Snuđenjune lii tunjin ráhtám. ¶   ruánááfiskis syeji-ivne ¶ pargo. Pargo álgá sopâmuš mield já pištá 31.12.2016 räi (jis ruttâdem ornâšuvá). Kielâpiervâlstivrejeijee ¶ puájui.....14 ¶ – Jáá, mut tun tááiđáh-uv leđe tušástum, ko jieh määti luuhâđ táid kiirjijd, jieh-uv lah-uv? ¶ ruáiruh < ruáiru = railot < railo 161 ¶ máttááttâsâst 14 uápped. Sämikielâlâš máttááttâs, ađai meiddei eres amnâsij tegu kielâoopâi mát ¶ Jiegâ heđâlmeh láá rähisvuotâ, ilo, ráávhu, killeelvuotâ, ustevlâšvuotâ, pyerivuotâ, oskolâšvuotâ, (KAT11/IM) ¶ Taan ive láá tavesämikielâ já maadâsämikielâ moh loptejuvvojeh uáinusân. Tavesämikielâ sárnoo Ruotâst, Taažâst já Suomâst já maadâsämikielâ Ruotâst já Taažâst. Taa uánihávt árvuštâllâmkomitea agâstâllâm mane eidu Máret Sárá já Lajla Mattsson Magga uážžuv palhâšume ive 2010: ¶  nominatiivist I Laccaria – Lohisienet – Luosâkuobbâreh U ¶ vala solâstâllâm ¶ 2. Noomât tähtiriggee oosijd. ¶ Säämi kulttuurkuávdážân, mii huksejuvvoo Aanaar markkânân Juvduu riidon, šaddeh toimâvisteh Sämitiigán, sämikulttuurân kullee maaŋgâpiälásâš tooimân sehe säämi máttááttâs- já tutkâmuštooimân. Tai lasseen viäsu kuávdášlâš visteh láá maaŋgâtoimâ- já palvâlemsyergi pirrâ čokijdeijee ohtsâšvisteh: lávdástâllâm-, škovlim- já maaŋgâtoimâvisteh sehe raavâdviäsu. Ohtsâšvistij kevttim lii tehálâš uási ubâ kulttuurkuávdáá tooimâ. ¶ – Mun toopâm, loppeed Márjá já tappa uuvsâ. Tääl puohâh láá olgon já peessih hitruus olgosierâid sierâdiđ. ¶ Ravvuid iä heiviit sämitige toohâm iävtuttâsâin peerusthánnáá kaavam stivree eennâmkevttim- já huksimlaavâ tooimânpiejâmist iäge pirâsvaikuttâsâi árvuštâllâmprosessist (nk. YVA-laavâst). ¶ Nuuvt iärráseh monnii siisâ, já Puállunjune já Šlubbopelji paasijn olgos šiiljon. ¶ Talle Aaron eeđâi: “Adeliđ munjin puoh kollečiŋâidâd.” ¶ b. lassaanmist ¶ Anarâšjurgâlus ¶ Sämikuávlu kieldâid já staatâhaldâšem ohtâduvâid kyeskee iävtuttâsah: ¶ Sämitigge já Oulu ollâopâttuv Giellagas - instituut piejâv joton sämimáttááttâs pargoviehân čuosâttum kuuđâ oppâčuágástuv škovlimproojeekt. Škovlim vuálgá joton Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist Anarist kuovâmáánust 2015. Škovlim válduteeman lii kielâlávgumvuáháduv heiviittem sämimáttááttâsân. ¶ – Vilhelm-Heendâ Njobžâ. ¶ – Muoi puátteen forgâ, Hirškikkâ já Myerji huikkev ilolâžžân já hiäŋgáv jo nube peesi uávsist. ¶ Ceylon N5 ¶ Dokumenteh ¶ Nuorttâsämmilij ärbivuáválâš muusik lii leu´dd. Leu´dd tuálá siste ulmuid, eellimpirrâs já páihálâšhistorjá kovvejeijee muštotiäđu. Vassi Semenoja, ohtâ Suonnjel leu´dd-ärbivyevi miäštárijn, lii kuvvim leu´dd etâmáin: ”Leu´dd muštâl tast maht ulmuuh láá iällám.” Leu´dd lii rááhtuslâš prinsiipâi peeleest čuuvtij ereslágán ko tavesämmilâš juáigus. Pyerebeht-uv ohtâvuotâ kärjillii já ryešilii ärbivuáhán lii nanos. Leu´ddijn muštâluvvojeh čuásáttâhulmuu eellim tábáhtuskuáhtáseh tábáhtusah ovdáneijee ráiđun. ¶ Kuusah paččojeh kuohtii peeivist. Ovdil paččeem kuusâi ryevsih putestuvvojeh huolâlávt. Paččeemmaašin já ton uásih passojeh tärkkilávt jyehi paččeemkeerdi maŋa. ¶ 8 Maht jäävrist pyehtih eelliđ maŋgâ kyelišlaajâ?..... ¶ Leena Ravantti ¶ – Pyereest. Maailm lâi vala ceggust tobbeen-uv. ¶ Sammallahti sänikirje uđđâ teddilâs almostui ¶   kuuloold tábáhtuvvee hämimolsom . Tiivre suoksâ ovdán kuuloold ráávvás hámásâžžân. Om. čäciluttihâš já vááijuvlâš hämimolsom. ¶ Muštám vala, ko kijnálâš keejâi muu luholâžžân, aaibâs tego liččim piäluštâm suu ubâ luámu já peerâšluho. Mut sun ij ervidâmgin talle, mon kijttevâš mun lijjim sunjin. Finnejim talle suu šiev čokkámsaje mottoom puárrásub hollandlâš almaa paaldâst. Taat almai ij muu mahten hettim muu mätkiráávhu. ¶ čäcievni ¶ Sämitigge ¶ Frettest lii teoria, mon mieldi láá lamaš kyehti markkânsaje ovdil Stuorrâvuonâ äigipuudâ. Frette mieldi puárásumos markkânpäikki lii lamaš Reppinist. Tobbeen uáináh kávnoo kiedditásádâh, mon nommâ lii ”Gal´lasiidbaiki”. Taat uáivild tárukielân ”Kaaren päikki”. Ärbivuáválij tiäđui mieldi taan saajeest tuállojii nelgimarkkâneh kiđđuv. Ovdilmainâšum ašij vuáđuld Frette miäruštâl, et tot lii lamaš nuuvt ryešilij, ko suomâruátálij-uv kävppi ......????? ¶ peivipittá 14.00–15.00 kooskâst ¶ Wieseh lâi joskâ váhá ääigi. Sun vissâ smietâi. ¶ ránnjá, et tot koddá forgâ, ¶ Irja Seurujärvi-Karin Puhe (Englanniksi) ¶ 8. Maadâ-Afrik 41 300 ¶ Suoth-Dakota = 9 tijmed maajeeld ¶ – Na mutâ ko--, pijgá keččâlij čielgiđ, mut ij finnim ollágin Elmer pelkkimist sänivuáru olssis. ¶ juovláid, táálván, kiäsán, ¶ Ivvijd 1050-1300 áigáđuvvee, mahđulávt Baltiast vuálgusâš puuvko Aanaar Mikkâljäävrist. ¶ Mali C3 ¶ Pennanen, J.- K. Näkkäläjärvi 2000 (toim.) Siiddastallan: Siidoista kyliin: Luontosidonnainen saamelaiskulttuuri já sen muuttuminen. Aanaar sämimuseo almostitmeh n:r 3. Oulu: Pohjoinen, 2000. ¶ – Mii šaddoid taat pállu lii? Myerji koijâd já váldá ruopsis toomaat kietân. ¶ Seminaar lehâstij Suomâ sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi. Näkkäläjärvi luptij jieijâs saavâst uáinusân šiev ovdâmerkkân vaikuttemmáhđulâšvuođâin nuorâi aktiivlâšvuođâ sämipolitiikâst. ¶ sovskammuu (njuppâh) pittá, mii lii kammuu siijđost ¶ oljokäldeeh Tavemeerâst. ¶ Koddem 5, 10; 7 ¶ jurgâlusâst lii vuolgâteekstân. Taat kuáská sehe jurgâlus vuástáväldeid, jurgâlempargo ¶ Enni himettistij, jeđe västidij: ¶ Já nuuvt Omar selvâttij, maht ááigui luuhâđ čoođâ ubâ sänikirje já toin naalijn máttááttâllâđ kielâ. Jyehi peeivi sun ááigui luuhâđ vittâ siijđo sänikirjeest já puoh ovdâmeerhâid, main uáináččij, maht säänih kiävttojeh. Siämmáid saanijd sun ááigui ain uuccâđ aavisijn-uv - liävus te talle mottoom liijkás uccáá kárvudâttâm nissoon ton sääni paaldâst teikâ ij. ¶ Vs. tooimâstivrejeijee ¶ – Taan sajattuvâst molsop junávyeijee, mut nubbe junávyeijee, kote kalga juátkiđ, čokkáá nube junást, mii lii ucánjihhii maŋanâm. Suullân vittâ miinut vala, te peessâp juátkiđ määđhi. Takkâ kierdâvâšvuođâst. ¶ Lävdikode kieđâvuššâm aašijd valmâštâllâv já olášuttev sosiaal- já tiervâsvuođâčällee já Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdáá sämiohtâduv vuávájeijee. ¶ JÄRVINEN, IRMA – KOSONEN, LASSE – JOUTJÄRVI, MARITA 2003: Parhaat ruokasienet ja maukkaimmat sieniherkut. Porvoo: WSOY. ¶ 1. Kyeli lii čielgilâš ellee. Ton tuuvdârieggen láá čielgitähti já eres täävtih. ¶ Kieddikeeči lii saje, kogopeht šiljo nohá já mecci álgá. Tobbeen áásá Kieddikeš-ákku já mätki mainâsij maailmân álgá. Kieddikeš-ákku uápist já joođeet koijâdeijee. Párnáičáitáldâh puáhtá oovdân sämipárnái eellim sii jieijâs uáinust. Tot lii suotâs saje, kost kávnoo toomâ já hure. ¶ Macrolepiota procera ¶ – Pieijâp-uv mij tom tuulâ taan pel rido vâi tuon nube pel? Assaaskuolgâ koijâdij Tálunjoobžâst. ¶ Jookeerpargopittá 6. a. Noomât káártán Koskâ-Euroop riijkâid. ¶ stuorrâ káárguid ¶ Säminuorâi taaiđâtábáhtusâst taan lasseen ¶ Vänern 91 ¶  västid Poostâ lonottem maŋa vyeijee já rahasteijee poođijn auton já mätki ovdâskulij jotkâšui. Ko čokánáim, te siäsá lehâstij taid pävirseehâid kärvisin já adelij munjin. Tääl kal jo mestâ tiettim, mađe várás sun taid faalâi, ko ovdláhháá Aanaar lijjim ucánjáhháá vyevsistuuškuáttám. Liijká lijjim mottoomnáálá ciävzám Anarân. Ep lamaš vissâ maŋgâgin kilomeetter vuáijám Anarist máádás, ko algii leđe maađijist moheh já rogeh nuuvt ennuu, et aalgij tuođâi vyevsittiđ. Loppâmääđhist Avelân, veikkâ tot lâi-uv viehâ kukke, ij lah muh pááccám mielân, ko hirmâd vyeksim. Vuovsâdim joba jieččân puserân-uv já ko viijmâg poođijm Avveel Majala šiiljon, te kaleba lijjim kijtolâš, et mätki viijmâg nuuvâi. Pusseer must lâi nuuvt čuuvtij turdom vuovsânâsân, et karttáim moonnâđ Avveeljuuvâ šalde vuálá posâdâttâđ já pusseer čurgiđ. Tast maŋa väzziláim pyecceiviäsun, kuus lâi viehâ koskâ. Nuuvtko avâštellim, te Avveel lâi táássáš puoh stuárráámus saje, kost ihenis lijjim iällám já autoh lijjii maaŋgâ kerd eenâb ko Kaamâsist já Anarist ohtsis. Pyecceiviäsun puáttim maŋa tuávtir tuuđhâi muu peeljijd já kijkkiistâlâi vala toi siisâ já viijmâg adelij tagarijd peljikuáškánjâsâid, moh tállân išedii. Poovčâs eštus nuuvâi já pessáim vyelgiđ maasâd. Poođijm vala siämmáá eehid Kaamâsân Eskelis linjâšauto fáárust já vaarâ vuovsâdim puáđidijn-uv. Jiem liijká lam škoovlâst meddâl ko tien áinoo peeivi, veikkâ must lâi lamaš maŋgâ peeivi tot peljipoovčâs já eelijm siässáin vala tobbeen Avelist-uv. ¶ Kyehti mainâs Muumileeveest ¶ 4. Sáárgu vihkosâd raavâdkuállus, mast lii ohtân ¶ västidij: ¶ Čuákánkiäsu ¶ Kirjerááju palvâl sämikuávlu kieldâkirjeráájuid sämikielâlij palvâlusâi oovdedmist já pyevtitmist. Aanaar sämikirjerááju tooimâst lii kuávdášlâš aldasâš oovtâstpargo Laapi eennâmkoddekirjeráájoin já ton ohtâvuođâst tuáimee Suomâ säämi sierânâskirjeráájoin. Ohtâsâš ulmen lii ovdediđ sämikielâi sajattuv Suomâst kirjerájutooimâ vievâst. ¶ Neeljilov peeivi keččin almaah pottii maasâd já puohtii viinimuorjijd, viigunijd já graanaatomenijd. ¶ Ucebeh eennâmelleežiih peittâteh čohčuv siähtálij já enâmân kočâdâm lostâi siisâ tálvástâllâđ. Jieškote-uv tivrešlaajah láá vuáhádum tálvástâllâđ jieškote-uv ovdánenpoojijd. Motomeh tálvásteleh manneen, motomeh suoksân tâi skuáppun já motomeh oppeet rävisin, tegu käskeepiäivááloddááh. Oolâ myettee muotâ syeijee taid puolâšijn. ¶  finnii Ylläs 54 ¶ V eikko Guttorm ja Aimo Guttom (čällee) ¶ meduusa ¶ đettiđ já škovliđ merikoskâsávt pargeidis säämi kielâlaavâst. ¶ kalgâđ kaalgâm, kálgá = päästää kalat verkosta ¶ Máánu lâi uáli ollâgâsâst. ¶ Skáálžuh lii siijđoin tapčasâm, kyevti kalkkâkoorâ suoijim šlieddâelleeh. Čuovjisskálžu lii tobdosumos Nuorttâmeerâ skálžu. Suoksâpaje maŋa čuovjisskáálžuh tárvetteh jieijâs segis sáiguiguin merâpoonán já pyehtih eelliđ stuorrâ juávkkun paldluvâi. Ravâdin čuovjisskáálžuh kevttih siemin iälánijd, maid toh sillejeh suovđijd toidee merâvirdeest. Toh láá Nuorttâmeerâst haavdâi já findârij tehálâš raavvâd. ¶   Talle Saul čiäruškuođij já eeđâi: ”Ko kiinii kuáhtáá jieijâs vajalii, te luáštá-uv sun vajalii moonnâđ? Tun lah munjin pyeri, veikkâ mun lam lamaš tuu kuáttá paa. Tuáivum, et Hiärrá paalhâš tuu. Tääl tiäđám vissásávt, et tust šadda kunâgâs.” ¶ c. Mii čielgee toi olgohäämi iäruid? ¶ IäláttâsahPuásuituálu, kyelipivdo, meccipivdo já ucessiähá ¶ Juhháán-kutkâ viällái maŋgâ peeivi mätkilaavhâst já vuordij. Pááikán vuolgâ ij puáttâm, já Liisá-uv ain häärvib já häärvib eelij suu keččâmin. Äigi šoodâi kukken já päikkiahheev stuárui. ¶ Ton uuvsâ sähireh iä lam vaarâ vuoidum uáli távjá, te toh skižijdii hirmâđávt. Uksâ piäškái kiddâ, mutâ aalgij vuod lekkâsiđ já siämmáánáál ko ovdebáá tove-uv. Talle kale post'almast čuálih čuáskuškuottii. Sun vuod njuškij riicist já tomâlij olgos. Na sun juuđij tuve pirrâ já kejâdij olgon jyehi kuávlun já kuldâlij, mutâ ij sun uáinâm ige kuullâm maiden. Talle sun čaŋâlij tupán, časkâdij tuulâ täähist, vaaldij pivoidis já reepus, vuolgij vuájánijdis kuuvl. Postâlaavhâst lâi rullârevolver, vaaldij tom lummâsis, leŋgiistij vuájánijdis já vyeijilij mádáskulâi kuus sun lâi jotemin-uv. ¶  predikatiiv Veikkâ puállunjunnuhčâ mákkoo joba olgolássáin-uv, te valjaamus puállunjunnuhčânääli lii kuittâg suáijáás merâluovtâin. Tááláá ääigi tot pessee motomijn siseennâm jaavrijn-uv. Tobbeen tot riijdásk älkkeht njuvččáin. Puállunjunnuhčâ lii pelipyehčee, mii kuhes čiäpáttijnis oŋâttuš ponneest tiäpuid já čäcišaddoid ravâdin. ¶ Libya E2 ¶ vuoijâmjyelgi = räpyläjalka 186 ¶ Váhá ääigi keejist tiäváá tyehin kullui ¶ 89 ¶ - Kulâ, sun algâttij. Must ličij váhá äšši tunjin! ¶ – Na munhân lam tunjin muštâlâm, västidim. Mij moonnâp madârááhu havdajáid. Tun já mun já eeči. ¶ SPR toimâvuávám olášut SPR stivrâ, mii čokkân suulân neljii ivveest. ¶ Sierânâsraportistee kolliimân kuulân uárnejuvvoo Ruávinjaargâst sämmilij olmoošvuoigâdvuođâid já jiešhaldâšem olášume kiređâvuššee konferens koskoho 15.4. Tave-enâmij sämitigeh raportisteh sämmilij sajattuvâst jieijâs päikkiriijkâin. Staatâi haldâttâsâi ovdâsteijeeh láá konfereensâst oovdânpyehtimin staatâi uáinimčievâ já västidmin sämitigij toohâm koččâmâššáid já savâstâlmáid. ¶ Uccpárnáá Vuoli Ilmar ¶ Ohtâlistum ulmeh pyehtih leđe: ¶ a. Miŋkki ¶   merhâšume Káránâsluobâl SA.1964 Korppilompola Nuorttâ-Aanaar: Káránâsjävri N. ¶ Matti Valle ¶ Kooveest SomBy Anarist kiđđuv 2008 skiäru almostittem maŋa. Milla kuálmád čižetpeln. ¶ - Oro joskâ! ¶ Já sij adelii meerhâid Sakariasân vâi sun eđâččij, mon noomâ sun halijdij adeliđ kaandân. ¶ Anarâškielâ servi ry. ornij anarâškielâ kielâpiervâlpárnáid toimâleeirâ Northern periphery - tooimâ torjuin. Leirâ tollui Äijihjäävri Äijihtuuveest kesimáánu 26–28 peivi já jođetteijjen tobbeen láin Kerttu Paltto já Ritva Kangasniemi . Avveel kielâpiervâlist lijjii fáárust Vahlqvist ákku kuovttijn ákkuváin já Aanaar kielâpiervâlist Seipiharju Jaana kuovttijn párnáin, Nuppula Merja kulmáin párnáin, Päykkös Miina ovttáin párnáin já majebaargâ meiddei Lehtola Raija ovttáin párnáin. Saje lâi viijđes já skipáreh ennuv (kuuđhah). Šooŋah iä nuuvtkin pyereh, oorvij já lâi viehâ koolmâs. Párnááh kuittig ellii vuojâdâtmin säävnist mon vaanhimeh lieggejii-uv jyehi eehid. Vaanhimeh meiddei huolâttii purrâmušâid já kale sii lijjii-uv ¢eepih. Jođetteijeeh uárnejii tooimâid; njuárustâllâm, ka¢¢âm, poccuu keessim, pygálys kost poccuuh ruottii ääiđist já taid koolgâi finniđ kiddâ já talle jis finnij te uážui merkkiđ olssis, puđâldem spellâm jno. Majebaargâ eehid riddoost lâi "eehidviettim" . Láávluim oovtâst Aanaarjäävri já poosijm maarfijd. Sävni lâi liegâs já ruokkâdumoseh vaanhimeh-uv eelijn vuojâdâdmin. Munjin leeirâtoollâm lâi vuossâmuš kerdi já taggaar oppâmätki. Nube kerd jis puátá oovdân te máttá jo tuáivui mieldi váhá pyerebeht. ¶ Parâpargoh ¶ s. 140 ¶ - Kielâpiervâlist kalga leđe sooppum kirjettimvuáválâšvuotâ. Tast kalgâ čielgâđ tärkkilávt ¶  mun luosâ.....45 ¶ 13.00 Pargojuávhuh: Soováášvuotâ draama vuovijguin ¶ Majebargâ 6.9. ¶  subjekt. 1 Maggaar lii Nuorttâmeerâ čääci jävričääsi iähtun? ¶ — Čuárvoon sunjin, et ij porgâččii nuuvt ko enni koččo. Čuárvoon oovtâst. Ohtâ kyehti kulmâ! ¶ "Toivoniemessä talo on suuri, ¶ Sun keejâi muu tego liččim maailm tuávhimus koččâmuš koijâdâm. ¶ Sämitigge 2006 ¶ gáár maali kalga finniđ meiddei Suomâ sämiaalmug várás. ¶ ČUÁKKIMVISTE SISTI 16-20 ulmui 40 m2 ¶ – Viälláá-uv madârákku seeŋgâst? ¶ 9. Moonâ siijđon www.otava.fi já hárjuttâl kyelišlaajâi tubdâm kyelispeelâ vievâst. ¶ Sämiaalmug mere árvušteleh lemin ohtsis 60.000-100.000 kooskâst. Taažâst láá áárvuld 40.000-60.000, Ruotâst 15.000-20.000, Suomâst 9300-10.000 já Ruošâst nyevt 2 000 sämmilâžžâd. ¶ Jookeerpargopittá 8. a. Rekinist kooveest, kalle pääni tast láá. ¶ Tutkâmpargoh väätih mottoomlágán iskos toohâm, lovottuv tâi statistiik tutkâm já juurdâpuátusij toohâm. Ko jieš piäsá keččâlâddâđ, te uáppá pyerebeht ko tuše kirje luhâmáin. ¶ Taat lii myerjišaddo, enâmustáá 30 seenti alosâš rääsi, kuulmâsuormâg loostah já uccâ vielgis liäđusááh. Myerji lii táválávt kuulmâčoolmâg, maŋgii tuše oovtâčoolmâg, mut ko rievtiš šiev tiileest šadda, myerjist pyehtih leđe joba vittâ čalme. Myerji lii šerisruopsâd já tast láá stuorrâ siemâneh. ¶ Ko kunâgâs Salomo jaamij, aalmug rijdáskij já eennâm juáhásij kyevti uásán. Kuhháá kuábbáá-uv uásist lâi alnees kunâgâs, kiäh soođáin koskânis já vájáldittáin et suoi kolgáin palvâliđ Immeel. Ton sajan suoi palvâláin epi-imelijd, jiešrahtum keđgi- já muorâpáccáid. Suoi oskoin et toh išediččii sunnuu. ¶ Säämi kulttuurkuávdáá uáivilin lii lääččiđ sämmiláid pyerebijd iävtuid jiešiävtulávt paijeentoollâđ já ovdediđ kielâs, kulttuurâs já iäláttâstooimâs, tipšođ já ovdediđ kulttuurjiešhaldâšemes sehe tuárjuđ sämmilij almolii eellimtile ovdánem. Lasseen kuávdáá uáivilin lii pyeridiđ máhđulâšvuo¬đâid levâttiđ já uážžuđ tiäđu sämmilijn algâaalmugin. ¶ Na toh čuoškah iä tuođâigin hettim tobbeen, mut ohtâ tuotâ kivsádâs kale še lâi já tot lâi mii Säämi “kivsádâs” hyelkki, toin iäruttâssáin tuše, et Säämist toh iä kääski, teikkâ čuoggii. Tot lâi ucebuššááš ko hyelkkis tääbbin Säämist já pyereest-uv siämmáá lašmâd. Taat huáđđoo lâi uccâ kiärpâš, mii lâi aaibâs siämmáá hámásâš ko vistekiärpâš mist já piäiváápaaštâ oroi tuše virkosmitmin tom. Nuuvtpa tot puovtij seivittiđ liiškán, čuoggiistiđ já njamestiđ voorâ já kirdelistiđ siämmást nube ulmuu liiškân. Ton čuoggim lâi siämmáá kujes, ko láávžá käskistem. ¶ mađhâšeijeid ¶ – Tuáivu mield kiergânim vyejettiđ tom ääigild ovdilgo tot tiätá luhottesvuođâ, sun mulijdij ige lam innig ollágin nuuvt mielâmield ko esken lâi lamaš. ¶ Proojeektpargee, Kieddikeejist-párnáičáitáldâh ¶ 1. Uđđâ palstah Kierâččist ¶ Sämmiliih Suomâst ¶ * Dokumentkamera * Videoráđádâllâmpaddimpiergâs ¶ Iirât virâttiđ seeini ¶ Ko poođijm viljâinân Ucjuuvâst, te koldemäigi lâi ain-uv šiev muddoost. Jyehi eehid ain ko ložžij, te iäččám tâi viljâm já mun vuolgijm nuuvdikiäzzáin koldeđ. Veikkâ lijjim jieččân ahan verdiddijn ucessiähá, te lijjim liijká tommittáá ápálâš já kievrâ, et cevzim pyereest-uv ááiruin já puohtim leđe iänááš piiŋuupele kárbá suhhen. Motomin peessim kuittâg tuárbumpele kárbás še suhhen já talle tiäđust-uv peessim še tuárbuđ. Tot lâi hitruus hommá. Nyettikessee koskâttuvâi ain váruttâlâi: ¶  referent  ohtuunis – Kähcilovkuttâ ihheed. ¶ Jovnâ: Jiemhân mun tast maiden máávsuid táátu. ¶ tábáhtusâst. Ohtâ iäru lii veerbâ tempusist: KR92 nesessiivlâš olgospyehtim oli tehtävä ¶ Avveeljuuvâ kolle-enâmijd kaavnâi virgálávt seenaat vuolgâttem tutkâmjuávkku čohčâmáánust 1868. Kollekuáivoi tuođâlâš kurgâlem Avveeljuuhân finnij ááigán kyehti kiilu kolle, mii lâi tuidum muádi oho ääigi čohčâkeesi 1869. Kuáivon láin oululâš Jakob Ervast já raahelâš Nils Lepistö, kiäh láin finnim opâidis Kaliforniast. Forgâ Avveeljuuvâst lâi čuátásâš almaijuávkku luhhoos iiskâdmin, já viiđâ ive äigin juhâpiällás pajanii suullân neljilov hirsâ- já lavŋetuuváážid. ¶ – Já munhân puávtám, jis mun halijdâm! Mottoom peeivi ko puáđáh, te lam leggistâm puoh tuu tävirijd olgos! Te keččeen talle, kuábbáást lii vuoigâdvuotâ já moos, sun huuihij já moonâi vistásis. ¶ Afrik J5 ¶ aaibâs velttidmettum. KR92 olgospyehtim lajittelivat lii jurgâlum nurrii ¶ Vuossâmuš riehtitääsi lii keerrivriehti, ton miärádâsâst puáhtá väidiđ hoviriähtán. Alemuu tuámuvääldi rijdo- já rikosaašijn kiävttá alemuu riehti. ¶ Mane njune kolgá? ¶ – Maid immâšijd? Mondiet jieh paijeed talle lááigu nuuvt et ij taarbâš leđe nuuvt häänis? Ááná njäälmist peesâi. ¶ kalga toollâđ, ko lii ¶ – Uážum-uv leđe tobbeen iijâid-uv? ¶ Tot tiäđust-uv lâi eidu tot siämmáš ruggâ, kost esken lâim vuálgám ton nube junást. ¶ AASIA MAAILM UÁSSIN ¶ J U O V L  P E I V I ¶ Aanaar siijđoh ¶  láá Viljâlum vađukkâš lii ovdedum luánduviđá vađukkáin. Tot lii njaalgâ säppi- já hillomyerji. Viljâlum šlajâstuvâi myerjih láá čuuvtij stuárráábeh mut siämmást čáccáábeh ko meccivađukkáá myerjih. Miestâsare kulá muorâkaardij uđđâsumosáid puáđuláid. Miestâsare myerjih láá stuárráábeh ko sare myerjih, mut máávus peleest läivibeh. ¶ ČUÁKÁNKIÄSU ¶ “Säänist muččâd ij lah tärhis merhâšume. Tom lii kale älkkee nuuvtpelij jurdâččiđ, et tot mii lii muččâd, ij lah faste. Mutâ ij säänist fastegin lag tađe täärhib merhâšume. Mii nube mielâst lii muččâd sáttá leđe nube mielâst faste. ¶ Šlajâtubdâm ¶ 14. Leammigorsa , Lemmee juhâleeveest, moos lii uhredâm Čáálku-Nillá (1822–1912). Koorsâ tärkkilis saje ij lah tiäđust (Samuli Paulaharju: Seitoja ja seidan palvontaa 1932). ¶ Kiđđâluuhâmpaje 1955 ¶ 4. ¶ Toimâ ¶ 5. riemih toimáid vâi lasetteh tiettim Suomâ kuávlulâš já ucceeblohokielâin já lasetteh soováášvuođâ tai kuáttá, sehe puoh škovlimtaasij almos máttááttâsvuáváámij ete juávkkuviestâdemniävui vievâst. ¶ Uđđâ testament kreikâ-säksi sänikirje, (1910) já niäljádin Henry George Liddel já ¶ Jieggâ (MLO Jieggâ (IM) ¶ Kukkodâh: mm ¶ keesi ollágin. ¶ já adelij máttááttâspárnáid já eeđâi: ¶ Ele keevti puástud Hiärá, tuu Immeel, noomâ, tastko Hiärrá ij kyeđe rááŋgášhánnáá tom, kote puástud kiävttá suu noomâ. (2. Moos. 20:7) ¶ Kaijuuh pessejeh maaŋgâlágánijn soojijn: stuorrâ jaavrij já meerâi riddoin já källeelássáin, siemin jávráin, joba jeegijn-uv. Maaŋgah šlaajah láá oppâm eelliđ ulmuu läjidâm eellimpirrâsist. Ko toh iä innig poolâ ulmuin nuuvt čuuvtij já ko toid tohhee purrâmâžžân masa mii peri, te kaijuuh láá luhostum haahâđ uđđâ eellimsaje já maaŋgah šlaajah láá peessâm loskâđ. ¶ Ánná muivij teejâs. Sun ij puáhtám sárnuđ maiden. Aaibâs tego stuorrâ kumpâspittá ličij tarvanâm čuddui já kähistâm suu tobbeen. ¶ Muštâlâm: Aili Valpuri Valle ¶ Kote iätá maidnii Immeel Alge vuástá, sunjin adeluvvoo addâgâs, mut kote sárnu Pase Jiegâ vuástá, sunjin ij adeluu addâgâs, ij taan ige puáttee maaimääigist. (EM95) ¶ SMK stivrâ ¶ muássuh < muássuđ = rentoutuvat < rentoutua 115 ¶ Piäiváš pajanij. Jáákup maacâi já joođhij määđhi. ¶ alodâh 20 - 80 cm ¶ hitruu must ij lah lamâš ¶ 43B Čeevris pivdá ¶ 1. 1. ¶ sämikuávlu ulguubeln oovtâst riehtiministeriöin, sämiseervijguin já ucceeblohováldálâžžáin. ¶ 1. Tavepoođâeennâm lii Tavemeerâpoođâ riddoost. ¶ eelliđ eennâm alne, ko cuábuielleeh? ¶ XXI ¶ Sämikulttuurist ärbivuáválâš kulttuurolgospyehtimeh uáivildeh juoigâm, sämityeje, sämitaiđuu, mainâstemäärbi já oskomušâid, kirjálâšvuođâ, sämikielâlijd päikkinoomâid sehe sämmilâš huksimäärbi (el. kuáđih, lavŋekuáđih, ereslágán ääitih). Lasseen sämmilâš toovlášoskoldâhân kullee uhredem sieidijd lii kulttuurolgospyehtim. Uđđâsumoseh kulttuurolgospyehtimeh uáivildeh modern sämimuusik, teatter já elleekovetaiđuu. ¶ pirrâ. ¶ 40 artikla ¶ mikielâ luhâmân. Nubástutmáin pálkkááttemvuáháduv kalga sämikielâ luhâmist toohâđ eko ¶ Feodoroff já Sämiarkkâduvâst västideijee arkkâdâhlájádâs totkee Suvi Kivelä väldih vuástá ¶ Kyeli lii čielgilâš ellee, mon tuuvdârieggee ¶ Ko ruáváást Antero Niva piivdij muu sajasâžžânis, mun ettim, jiem puáđi, tastko mun juurdâžim, et mun jiem piergii pappân Anarist. Mun lam lamaž pappân aaibâs nubemuđušiist servikoddeest ko Aanaar servikodde lii. Mut tot keevâi toin lain, et kiđđuv 1979 pessijái maŋa lijjim vittnubáloh peeivi Avelist pappân. Aalgâst kal ucánjii poolâtij, mut táát kuávlu lai munjin juo ovdil tobdos. Mun lam maŋgii iällám Njellimist já tobbeen nuorttiibeln Aanaar. Mut mun lijjim meidei čuvtij halidijjee uáiniđ, maggaarin Immeel servikodde uáinoo Anarist. Tot lai munjin uđđâ kuohâmuš. ¶ 7. biison ¶ puohaađijn = touhutessa 144 ¶ – Addâgâs, jis mun siähánâm taan savâstâlmân, Tálunjobžâ algâttij. Oovtâ ääši mun kuittâg ferttiim jo njuolgist tivvoođ: tuot steellig kale ij lah mongin miäcástemseervi steellig mut aaibâs muu jieččân kepilijgijn rahtum steellig! Toos mij ááiguim kandâigijn pieijâđ muorâid, moh lijjii mii jonsahpeivtuulâ várás. ¶ Matt. 12:18 τὸ πνεῦμά μου henkeni jieggân ¶ b. Ivnii stuorrâkuávluid jieškote-uv ivnijguin. ¶ čielgitävtittemes elleeh, tegu ulloskerreerapu. ¶ Kirje lii kuittâg čaallum já faallum eromâšávt anarâššáid läđis movtijditmân sii jieijâs kielân. Ton lasseen et čällee lii návt peessâm jyehi táválâš sääni čielgiimist, tot nannee pyereest anarâšâi jieštobdo. Oppeet ohtii čáittoo tuottân tot kielâtotkei tovláá rääjist hoohâm arvâlus, et mailmist illá kávnoo kielâ, moin ij liččii puáhtám pyevtittiđ puoh onnáá peeivi rááján almostum kirjálâšvuotâ. Iälus kielâ! ¶ 4 Maht jienâ spejâlist? ¶ 94 ¶ Lomsalonottem ¶  säniluoka Liävus Sajos ävkkin sämmiláid já eres aalmugân já läjidus Sajos eromâšávt nuorâ sämmilâš suhâpuolváid osko já moovtâ rooččâđ jieijâs kulttuur siäiluttem já uđâsmittem peeleest! ¶ Elleđ tuššâd, markkânpäärnih, puoh ruđâidâd, ¶ Suoi nuđháin Ááná tävirijd pahvikaasâi siis. Toh iä nuuvt merettes ennuv lamaškin. Ton pargoost kiergânij pyereest-uv tijmepeeleest. Tastmaŋa Ánná koolgâi kievkkânân piergâsijdis nuurrâđ: ¶ Sämitige mielâst Meccihaldâttâs lii toimâm ovdâmerhâlávt sämikulttuur ärbitiäđu siäiluttem pyerrin sämikielâlâlij päikkinoomâi nuurrâm- já almostittemtoimâinis. Sii almostittem čielgiittâs Nuorttâ-Aanaar sämikielâlijn päikkinoomâin lii eromâš tehálâš nuorttâ- já aanaarsämikielâi kulttuurlâš luándun kullee tiäđu siäilumân. ¶ stávlákuátviežžee ¶ Maađij keejist láá Veskonjaargâ sijdâ já Veskonjaargâ haammân. Veskonjargâ kulá Aanaarjäävri tehálumosáid kárbáinjotteemtoorjâsoojijd. Maađij merhâšume lassaan ko taan vuávám ohtâvuođâst rähtimnáál šaddee Veskonjaargâst Naŋŋânjaargâ hamânân mannee ovtâskâsmaađij huksejuvvoo. ¶ 25. Magareh iäláttâsah Suomâst láá? 83 ¶ – Sun tot kal lii vissâ meeccist härvinâš šaddoid ucâmin, Nipso huhkádij. – Mij ep kaavnâ suu kosten. ¶  ooleest. Piervâlpaattârliih lodeuđâgááh kyeđđih piervâl ¶ kirkkoráámmát teekstân. ¶ Čuákánkiäsu ¶ Pihlejâš (Sorbus aucuparia) ¶ 42B Kyeleh láá vuáhádum eelliđ čääsist. ¶ Ávjuvääri = Aviovaara (Taažâbeln) ¶ siämmááh merhâšumeh. ¶ Juuso Tuomas Aslak ¶ IŠŠÁÁS ¶ - Puávtáh-uv leđe joskâ tast maid oinih? Ulmuuh iä ain ibbeerd täid aašijd. ¶ njamaneh.....29 ¶ leđđee = verka, saamenpuvun kangas ¶ Koveh: Ilmari Mattus ¶ Peenuv  umástij  ko  kuulâi  kyesi  puátimin. ¶ – Ko peri ličij mist hiävuš tääbbin iššeedmin, Puállunjune šovoi já keesij nuuvt korrâsávt ko voojij. ¶ Ko máttááttâspárnááh kullii taam, sij hiämástuvvii ja koijâdii: “Kii talle puáhtá piäluštuđ ?” (EM95) ¶ 11. fiskisrääsi ¶ Amsterdam E5 ¶ kieldâi torjuu já ton tääsi pargei sämikielâ oppáid kalga čielgiđ. ¶ Kasper tuáivui, et ko ubâ jietânâspakkeet ličij puurrum, te uárree ličij nuuvt styeres, et tom puávtáččij laiđiđ kepilist já pieijâđ čokkáđ monnjâpeeŋkân Kasper paaldân, ko sij vuálgáččii autoin kuusnii. ¶ Nuorâirääđi - eidusiih jesâneh (topâlduvâi siste värijesâneh): ¶ Must lâi tovle juurdâ, et váldáččim čievčâ uđågáá piämmuhâžžân siämmáá náálá, ko must lijjii vuorâččâsah, lädikuávskáh, čuánnjááh já meid piehâin-uv já Piergiväärist ličij lámáš čievčâ piervâl meid. Tot lâi kuittâg nuuvt kuhes aaikâ kierrust já nuuvt styeres, et jiem tuostâm kuárŋuđ nuuvt pajas, et liččim ulâttâm toppiđ uđâgáá kiddâ. Kalehan mun eellim aaibâs piervâl vuoluubeln, mutâ te nuuvâi luándu já kuođđim homá toos. ¶ Skyelfi ij lah nuuvt hirmâd uápis tááláid ulmuid, eereeb ko loddekirjij siijđoin, ko tot lii iänááš tuodârässee já uáli-uv harvii láppoo pecivuávdán, mut motomin te liijká sáttá nuuvt-uv keevvâđ. Jis ij eidu puoh suohâdumos vuávdân, te kuittâg-uv ton aldasáid – já talle-uv nomâlâsân jolgâdâssáid, pooráid, jeggijd já jeggiriddoid. Tááláá ääigist šadda olmooš uáli-uv jo harvii jutâliđ tagarijn soojijn, kost skyelfi puávtáččij kuáhtáđ, mut kulmâlov ihheed tassaaš, ko lijjim Ruošâ rääjist pargoost, te talle kuáhtájim taam jievjâlode Kierduáiváá alne. Taat Kierduáivâš lii Räji-Joovsepist suullân penâkkuullâm keejist mäddin já tot kulá taan siämmáá Suáluičielgi tuodârkuálusân, mii lii Avveel máddáábeln. Ton tovváá ko oinim lode, te ferttejim ruvviisistiđ čolmijdân, ovdilgo uskum, et kaskoo keesi-uv kustoo puáhtá uáiniđ tággáár aaibâs českis lode, mii ij lah puáđus veikkâba luándu konstušmist tâi nubenääl eeđân huáđđost, mii lii nuuvtkočođum albiino, mut et tot lii aaibâs olmâivnásâš oppuulodde, mii iälust meiddei tääbbin Säämist. Válduaassâmsajehhân tast láá toh päljis tuoddâreh já voođah aaibâs tavemuu Säämist já vala eenâb tiebbeen Taažâbeln, mut puoh enâmustáá toh kávnojeh Taažâ já Ruotâ ohtsii tuodâr- já pähtivärikuálusist, mii vuálgá Kietâruottâs suulâin já ovdán maadâviestârân kidâ Oslo táásán. Skyelfi kávnoo meiddei Skotland taavaakeččin, máhđulávt England nummivoođâin já Islandist-uv, sehe vala motomijn eres-uv jieŋâmeerâ suolluin, ovdâmerkkân Shetland suolluin. ¶ 5 Maht Oslovuonâ šoŋŋâdâh já eennâmvuáđu spiekâsteh Taažâ eres šoŋŋâduvâst já eennâmvuáđust? ¶ - Suápá pyereest, eeđâi Ánná. Sun tuáivuttij Heeikân pyeri iijâ já paasij rivgookuáhtáin vuordâččiđ taaksi. Sun tuše smietâi, et tánávt suu ruuđah kale kaavpugist koleh já vala noheh-uv. ¶ Virgeomâhááh adelii markkânkáávpân viehâ rijjâ vuoigâdvuođâid kävppitäävvir šlaajâi háárân. Alattiäjust poođij vuáimán vijnekiäldu. Maiden siämmáálágánijd jiem uáini tábáhtum Stuorrâvuonâst, kuás jo ive 1860 markkânkäävpi kirjetuálu mield niävttá lemin nuuvt, et viini- já viijnevyebdim lâi uárnejum. Tot, et markkânalmain Suomâst já Ruotâst lâi oles tullirijjâvuotâ, nuuvt pyehtim ko tuálvum-uv háárán, čáittá tom, et virgeomâháin lâi šiev tiätu Tave-Kaaloot tuođâlâš tiileest. ¶ Anarâšah ¶ mottâm tijjân ilosaavâ, stuorrâ ilo ubâ aalmugân. Onne lii tijjân Taavvid kaavpugist šoddâm Pestee. Sun lii Kristus, Hiärrá. Taat lii merkkân tijjân: tij kavnâvetteđ párnáá, kote viälláá seeimist kiesâlduvâi sist. ¶ Jovnâ muuštij tom tuše naverin. Oroi, tego tot ličij tábáhtum maŋgâ ive tassaaš já eidu muáddi seekunt tassaaš sun lâi muštám tom tábáhtus. Sun moonâi Haŋgal kuuvl já eeđâi, et sij kolgii jorgettiđ čižetpel. ¶ – Na tuon steligisthân toh--, Njorttâ čielgiistij mojonjalmijn já čaaitij eidu toos, kost Assaaskuolgâ lâi nottod. ¶ Sämitigge meid tiäduttij, ete staatârääđi kalga jotelávt toohâđ čuávdusijd oovtâst sämitiggijn vâi haldâttâsohjelm ulme ratifisistiđ ILO 169-sopâmuš olášuvá taam haldâttâspaje ääigi. ”ILO 169-sopâmuš ratifisistemtooimâid kalga algâttiđ jotelávt já Suomâ kalga tevdiđ almugijkoskâsijd olmoošvuoigâdvuotkenigâsvuođâidis. Oskom, ete pyehtip peessâđ ääšist ohtsâšibárdâsân staatáin. Lii tergâd tiäduttiđ, ete sopâmuš ratifisistmist lii koččâmuš sämmilij algâaalmugvuoigâdvuođâin, ij väldikulttuur vuoigâdvuođâin. Sopâmuš ratifisistem taha kuittâg máhđulâžžân syemmilâškulttuur já syemmilâšiäláttâsâi hárjuttem sämikuávlust Suomâ lahâasâttem miäldásávt siämmáá ko tääl-uv”, Näkkäläjärvi tiädut. ¶   suhâmuorâ lii kooveest? ¶ Taat maainâs lii tegu njuolgist Jack London kirjeest toin iäruttâssáin peri, et maainâs lii tuotâ, pic London kirjeh láá fiktioh. Parâttâllâđ peessâm peenuv-uv paasij vala loopâst kuálmád rätisin. ¶ - Na ko ožžum addâgâs, te halijdiččim koijâdiđ, vuálgáččih-uv muin keččâđ oovtâ elleekove? ¶ 21 SUÁLUIKUÁVLUST LII VALJAAS JÁ ¶ Ohtâvuođâtiäđuh: Jussi Isokoski, toimâttâsjođetteijee-pyevtitteijee, Tuupa Records Oy, Gsm: 040 846 5844 , www.tuuparecords.fi ¶ savannijn já ¶ 14 Komitea avžuut meid, ete sopâmušstaatâ tuođâlávt visásmit sämikielâlij sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs palvâlusâi finnimvuođâ sämmiláid sii päikkikuávlust. Lasseen komitea avžuut, ete sopâmušstaatâ huápput máttááttâs- já kulttuurministeriö iävtuttem, sämikielâ oovdedmân já suoijâlmân uáivildum iäláskittemohjelm olášuttem, meid juávkkuviestâdmijn, škovliimist, sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâin já kulttuur syergist. ¶ 7.9.2 Lihâdem čácáduvvâst já meecist ¶ K isákiällu 40 ¶ Must lâi rullân kuárus piärgulitte mon vuáđust lâi čeevđist toppiittuh, tot še lâi pyeri, ko uštuu leggistij te siijmá nuollui älkkest já tom siijmá ko oppeet kiesâi lite pirrâ ijge siijmá kuássin siähánâm. Miste lâi aalgâst kussân Nilla já ton maajeeld iänui Heeihâ Kukka-nommâsâš kussâ. Jyehi čoovčâ ko kussâ šoodâi kimmás, te muoi eijijn tooláá iđedist väzziláim Čarmjáávrán sooni kuuvl. Tobbeen aasâi Juhánâs Piättâr Piättâr. Toho lâi kukke väzziđ, alda 14 kilomeetterid, kale kussâ laiđiittij tohokulâi pyereest, ij tarbâšâm ennuv coggâđ. Muštám maht tobbeen lijjii ennuv párnááh já huullen lâi koorâs. Sonni lâi uáli jo ucce, te lâi kyeppi koivum ete sonni juksá kuápulâđ já mij tiäđust-uv keejâim pirrâ, maht tot tábáhtuvá. Tallan ko Sylvi vuošâi käähvi já tom ležžeen julestâm, te väzziláim maassâd. Talle koolgâi kuusâ ääijiđ pivâstuvváin, ko ij halidâm mielâstâs väzziđ. Kuhesjäävri riddoost lâi ATIF saavoot ááigâš kiämppášiljo, tast muái tulâstâláim já kussâ peesâi vorâs syeini puurrâđ já livvâdâđ já smierettâđ, innâg ij lamaš kuussân huáppu. Ehidist ko áimu čuáskuškuodij te oppeet väzziláim paijeel Koddoohčielgi Paijäävri kiäčán já ton paaldâ pááikán Keđgijáávrán. Kuássin ij tarbâšâm nube keerdi siämmáá keesi eelliđ Čarmjäävrist kussáin. Mii pääihist távjá čaŋâstellii räjikosáttâsalmaah talle ko tiettii ete lii mielkki já pime, miste finnejii timmâ leeibi uástiđ já piärgumäles-uv lâi távjá helá alne vuoššuumen, te tom-uv kozzii mielâstâs. Távjá lâi sorvâmäles čohčuv, tallaa äigin ij lamaš nuuvt hyeni äšši veikâ lovettes soorvâ-uv motomin paajij. ¶ – Talle ulmuuh viežžih já uástih mielhi käävpist, Hirškikkâ iätá. ¶  persovnist: mut nuuvthân ulmui-uv nommâ adeluvvoo: ¶ orgaanlâš amnâseh = eloperäiset aineet 34 ¶ Loppâkeesi viäpsáh šoddâdškyeteh orásijd já kunâgâttârijd tađe várás huksejum kennoin, moh láá čuuvtij stuárráábeh, ko pargeeviäpsái kenoh. Ko taah šaddeh rävisin já vyelgih hejâkirdemân, te álgá ohtsâškodde kuuloold pieđgâniđ, ko pargeeviäpsáin iä lah innig suovsah piemmâmnáál. Talle toh usâškyeteh olssis njaalgâ purrâmâš já sättih hiäđuštiđ ulmuid ovdâmerkkân siäivumáin olgon purâdeijee ulmuu taldrikân tâi säppilaasâ roobdân njuálluđ njaalgâ siskáldâs. Pargeeviäpsáh já meiddei oráseh jäämmih, ko puátih vuossâmuuh puolâšeh. Heđâlmittum niŋálâsah ađai kunâgâttâreh oppeet ucâluveh vuovâs sajan tálvástâllâđ. ¶ 12A Šave aldahyelhi vildâšave čiivgâin láá sárgáh. ¶ – Ij uážu kal pääččiđ! ¶ Sämitigge tieđeet škovláid tärhibeht puorijn aaigijn. Väldikodálii tábáhtus njuolgâdusah, maid nuávdittep meid jieččan kuávlutábáhtusâst, kavnujeh tast http://nuorikulttuuri.fi/nuori-kulttuuri-moves-2011/ . ¶ 1874 já Puáris testament jurgâlempargo algâttui 1869. Taat lâi vuossâmuš kerdi, ko ¶ – Na mastsun mun tääl tiäđám, moh kuursah láá páguliih já moh iä? ¶ Suomâ = Suomi ¶ Já ko mij tohongis ton ruugâ oolâ peesâim, te Bryssel juná, mii lâi tego suáđi maŋa rahtum, kale ain čuážui tast, mut tot lâi nuuvt tievâ, et konduktööreh uigâdii majemuid ulmuid siisâ jeđe pieijii uuvsâid huápust kiddâ, amas kihheen koččâđ tobbeen olgos. Tomhân jo saatij vyerdiđ-uv, et tievâhân tot lâi, ko koolgâi kuhes almugijkoskâsâš juná ulmuid cäähiđ uccâ páihálâš junážân, mast lijjii tuš muáddi váávnu. ¶ Láskud: ¶ 3 Vuálásáárgu pyeráinvyeijei kyeskee ravvuid. ¶ c. Main aašijn halijdiččih tiettiđ lase? ¶  ceelhâ. đâst šaddee koloi (suullân 55 000 eurod) ruttâdem ij lah vittádum, pic tot mieđettuvvoo kieldâ ¶ Säämi kielâtaho -palhâšumáin adeluvvoo tubdâstâs sämikielâlij palvâlusâi já sämikielâ sajattuv oovdedmân toohum ánsuliist pargoost Suomâst. Säämi kielâtaho -palhâšume lii säämi tyeji já diploom. Palhâšume keigejuvvoo sämikulttuur suojâlem Suomâst -seminaar ohtâvuođâst Levist vástuppeeivi tme 12.00. ¶ Olesvästidemprooseent lii uáli váádduh árvuštâllâđ, ko puoh sämikuávlu kieldâi já staatâ ohtâduvâi ¶  uáđđee  ruopsâd, Aaslâk ko ohtii ooinij Kaabi, te čuorvij sunjin, et maid tuođâid tääl tiäđáh mainâstiđ? ¶ Sämitigge ¶ Nuuvthân kale lii-uv, et ko algâttâl huksiđ maid tal viistijd, te aalgâttijn niävttá, et tast kale šadda styeres, mut ko vaalmâš lii, te uccom tot lii-uv rähtidijn. ¶  toh Seeibâgluohtâ 2:3 C Paččvei uáivušist, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ Komoreh L6 ¶ Piergâseh: kyehti kuárus jooguurt- tâi loppimmielkkipuurki, noonâ árppu, muorâsäägih já skerreeh ¶ Lihâdem: ¶ Tallinn D4 ¶  iävtuttuvvoo – Tohon te lappui váháš ááigán ubâ äijih! Andârâs jurdelij monâdijnis já aalgij jurdâččiđ määđhis já rahttâttâm. ¶ – Ilmoittaudun kersantti Syrjälle koiratarhalla huomenna kello kahdeksan, herra vääpeli! ¶ 1 Čäcilodeh láá vuáhádum maaŋgânáálá eelliđ čääsist. ¶ 400 gr (rušmos)taatih ¶ – Maht te Joovsepân lii keevvâm? ¶ Varriistâllâm ¶ Mon komálávt Jeesus sáárnuigin! Sij iä iberdâm maid sun uáivildij, já motomeh suttii. Sijhân tubdii Jeesus! Sijhân tiettii, et sun lâi Joovsep kandâ. Sij tubdii suu eeni-uv! ¶ Uhtua kielâpiervâl párnááh. Kielâpiervâl nommâ lii “Lintuni” = Loddááš. Lii-uv täst kärjilkielâ tuáivu? ¶ 3. Spoorrân sirdâšuvá koskâpeelji kulotaavtij ¶     3. Čääli kartoŋkân šado noomâ, nuurrâmpeeivi ¶ Mielâstis suoi purâdává-uv, ko kuhes mätki já lusis jurduuh teddih sunnuu. ¶ Sämikielah ¶ Kiđđâluuhâmpaje 1960 ¶   Ässeeloho: 2 100 000 ¶ Ráiđu 7 lk – luvâttâh ¶ – Kogopeht tun talle aasah? Ánná koijâdistij. ¶ Rááđán väljejuvvojeh vittâ eidusâš jeessân sehe sijjân juáhážân persovnliih värijesâneh. Jesâneh kalgeh leđe 18–25-ihásiih aktiivliih säminuorah. Lasseen väljejuvvojeh vittâ pissoo äššitobdee. Äššitobdeejesâneh kalgeh leđe valjiidijn 15–17-ihásiih. Rääđi jesâneh iä taarbâš leđe tige jesâneh, iäge sij taarbâš aassâđ sämikuávlust. Meid sämikielâ eeni-kielân ij lah velttidmettum, mut sämikielâ táiđu lii tuáivuttettee. Nuorârääđi valjiimist šadda válduđ vuotân, et jesâneh ovdâsteh ubâ sämikuávlu sehe jieškote-uv kielâjuávhuid nuuvt pyereest ko máhđulâš. ¶ nälimulsâšuddâm . Maaŋgâi iälánij populaatioi stuárudâh muttuustâl iivij mield. Mulsâšuddâm puáhtá leđe rytmâlâš tâi epinjuolgâduslâš. Om. muikkunaalij mulsâšuddâm. ¶ nieidâ pyevtittáin suái-uv ¶  čuoigân. Eres – Taggaar mii pávkká ruuvtâst-uv korrâsubboht, uccâ Myy eeđâi tuđâvažžân. ¶ * Váldusalist juvâstâhvyebdimvuoigâdvuođah. Falâdemtiiláámijd kalga rähtiđ ovdil čuákkim, puh 010 839 3109, Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. ¶ Jookeerpargopittá ¶ koveh: Sirpa Mänty ¶ “Keejâ tuom uccâ muorâuáiváá” , eeđâi niälgum kissá. “Sust láá seehâ tievâ purrâmuštävireh.” ¶ skappuu < skappuđ = hanki < hankkia 211 ¶ Sämmilâš tyeji lii uási sämmilij luándu já kulttuur koskâsâš koskâvuođâ já sämmilii eellimtääpi. Tyeji lii sehe taaiđâ ete iälättâshäämi. Tyejiärbi lii vuáruvaikuttâs luánduin sehe materiaal skappuumist ete tuojij heervâtmijn. Jyehi kuávlust lii jieijâs tääpi rähtiđ sämityeje. Váldu kietâtyejiäärbih Suomâst láá nuorttâlâš, anarâš já tavesämmilâš tyejeh. Tyeji lii niävvu, mon peht máttáátteh kulttuur, ton áárvuid, filosofia, jurdâččemvyevi. Tyejitáiđu sirdášuvá suhâpuolvâst nuubán sosiaallâš vuáruvaikuttâsâst. Tergâdis kietâtyejitááiđu uási lii sämikielâlâš tyejiterminologia. Tyeji lii tááláá ääigi sehe anotiiŋgâi já pihtâsij rähtim mutâ meid taaiđâtyeji. ¶ Kokemäki B5 ¶ Portugali ¶ fuoddâr < fuodâr = rehun < rehu 8 ¶ hiärvástâllâmpavkkâsân = ilotulitukseen 106 ¶ Aanaar kieldâvirgádâh, Piiskuntie 2, Ivalo ¶ šoŋŋâkárttá ¶ Ässeeloho: 142 900 000 ¶   miärusin Haanupäikki ¶ Lappeeriddo E5 ¶   Vuossâmuš Säämi kielâtaho -palhâšume Meccihaldâttâsân ¶ šiälguh čyeimih, šaleh ááiruh, ¶ Savâstâllâm já koččâmušah ¶ Kivkked Muumistáálu hirmástui. Nisonieidâ kálluvuoptah lijjii puállâm! Tot lii vissâ tábáhtum talle ko filifiškán kuoskâi sunjin. ¶ Tilálâšvuođâst, mii uárnejuvoo Sajosist, lává fáárust kirje kuástideijee Genziro Ito já čällee Kerttu Vuolab. Kuástideijee já čällee mainâstává kirjeest já ton šoddâmmudoin já västidává mielâstis kirje kyeskee koččâmâššáid. Tilálâšvuođâst lii kähvifalâdem. ¶ Tyejisuámsurtori já tyejimarkkâneh Sajosist 12.–13. juovlâmáánu 2014 ¶ – Na nuuvt, mun lam vuáittám, eeđâi piäiváš. ¶  vuotân. Uksâ Pilatus 213-214, 218 ¶ Jookeerpargopittá ¶ – Mutâ tot kale suápá munjin, eeđâi Sáárá já punjâstij Kuivee vuálásis. ¶ Lii porgemáánu, šaddee máánu äigi já puoh pyeremus kamuvsuoinij čuoppâm äigi. Tovle kamuvsyeinih lijjii tergâdeh ulmuid. Ulmuuh kevttii kamuvsuoinijd ullosuhái saajeest sovskammuin já čässihijn já meid kistuin vâi jyelgih já suormah liččii pissoom liegâsin já koškesin. Tááláá ääigi enâmustáá sovskammui já čässihij kuárrooh kevttih kamuvsuoinijd valmâš kammui voonâtmân olmâ háámán. ¶ 61. Lodeh čäcipellâst ¶ Huápust tiätu tábáhtusâst poođij Čovčjáávrán já tiäđust puohah ulmuuh hirmástuvvii. Iänááš uási Čovčjäävri ulmuin já nuorâin lijjii moonnâm kesimarkkânáid Anarân já pááikán lijjii pááccám Ailâ-Váábu lasseen tuše párnááh já puáris ulmuuh, sehe Nuuvdi kaandah, Heikkâ, Kaabi já Áábrâm. Nahânde poođij puhelimijn vala tiätu, et Kaamâs lappâd lii tavaskulij oinum komo-oivij šlotâmin mottoom almaiolmooš, kote sátáččij leđe veikkâba jieš Pellinen. Tallet Čovčjäävrist šoodâi “hälytys” . Muoi Ailâ-Vábboin suládáim huápu-huápu luovtâ rasta Nuuvdibel já nááđoim taaveeb luptâkáámmâr viestârpele komeron já láim nuuvt siijvost, ko olmooš peri puáhtá leđe. Cuulijdmáin ubâ sárnoim-uv. Jiem mušte aaibâs tärkkilávt, mut ušom muoi láim tobbeen sevŋis komerost kidâ iiđeed räi já máhđulávt vala kuhheeb-uv. Munnust vissâ lijjii uáđđáduvah-uv tobbeen, mahtpa mudoigin láim pyehtiđ uáđđiđ. Mun kuittâg oođđim, ko lijjim nuuvt čuuvtij vaibâm tobbeen Sahtimohe jeegist. Mii pááikán passijn enni já eeči kuávttáá já nuuvtpa Heikkâ ferttij-uv suládiđ luovtâ rasta sunnuu torvon. Eejist lâi šiev kijkkár já kyevtpiijpog kyehtnubálov kaliber havlâpisso, mon Heikkâ vaaldij fáárun já moonâi toiguin navittân ikkânrääigist vahtiđ. Kaabi vist vaaldij jieijâs havlâpiso já kiijkáris já nuáđásij toiguin jieijâs navittân siämmáánáál ikkânrääigist vahtiđ. Oskom, et suoi kuábâš-uv láin vaavtâst ubâ iijâ já vaarâ kuusah-uv imâštellii, et tágáreh almaah, kiäh táválávt iävá laavii navittist ubâ elâččiđgin, čokkáv tääl tobbeen ubâ iijâ paččeempeeŋkâ alne já vahtiv ikkânrääigi olgos. Kalehân jis mii pele Morâstáá paijeel pálgá mield, teikkâ Nuuvdi pele Njááiku paijeel maađij mield mäddin kulij ličij kiinii omâs ulmuid aldanâm vääzin, te kalehân sun lâi sättiđ kavndâttâđ melgâdlágán havlâpuurgân. Naa, pooliseh já suáldátteh lijjii luhhoost pisánittám tuuristjotoluv Aanaar taavaabeln Ucjuuhân mannee maađij alne nuuvt, et kihheen omâš ulmuid ij ubâ liččii puáhtám leđegin talle Čovčjäävri kuávlust joođoost. ¶ Ko uđâgááh láin njoommâm já sunnust lâi äigi moonnâđ uáđđimkáámmársis, njuškiistij Sáárá maađijraavi nubebel, toppiistij syeinitopo njáálmán, mut suoskâm kooskâst suu njälmi oppeet punjâsii moján. Sun penttâ ruáhásij nuuvt et rusádij suoinij njälmistis: ¶ Sämitigge savastâl kollimis ääigi eromâšávt sämmilij kielâlij, kulttuurlij já iäláttâs kyeskee vuoigâdvuođâin EU:st. Sämitiigán lii uárnejum uápásmem Euroop Union já komissio tooimân já teividem ekonomiakomissaar Olli Rehnáin. Sämitigge uápásmuvá meid Suomâ pisovâš ovdâstâs tooimân Brysselist já teivid EU- rääđi olmoošvuoigâdvuođâpargojuávhu ovdâsteijeid. ¶ Puh. 0800 17117 ¶ Possum ruvâšmuuikuh 18,30 eurod ¶ hemâdâsâin killájeijee kuávluh. Vuáđusopâmušâi nuávdidmist västideijee peellin haalijd ¶ Taan taavdâ ohtâvuođâst čaaitij Lusme-Piäká niäljádin nuorâmus páárnáš Matti jieijâs nuáidivuođâ, veikkâ lâi-uv iäskán 3-ihásâš. Ovdil taavdâ puáttim lâi Matti kačâdâm eeđeest ovdâs-maŋas tupelättest já paimâm: ¶ Jeesus vyejettij kielâttes almast paas jiegâ. Ko jieggâ lâi vuálgám, kielâttem sárnuškuođij, já puohah hiämáskii. Motomeh kuittâg ettii: ¶ – čáállám luuhâmkirjáid Ánná já Jovnâ ive 1985, sehe Ánná já Jovna poccui kuvlân ive 1987, ¶ Mut kale tot lii tuotâ. Sun ij uáini tom, maid sun kolgâččij tobbeen uáiniđ. Togopeht lii kuárus saje já – rogge! ¶ 2. Jaapaan 14 530 ¶ Stuorrâ ruttâseehâ njobžáid kyeđe! ¶ lavluu tuotâ kuhháá, ¶ – Leppeđ moh peri, toid mun sevâččim. ¶ 52. Váárut rašes jieŋâid! ¶  lii Biodiversiteetsopâmuš ¶ MUOI IÄN PEES ¶ 2. Kost lah uáinâm cuobbuid? Muštâl vuáttámušâinâd. ¶ Nuorttâmeerâ lii cuávis sismeerâ . Maaŋgâin čuođijn juuvâin kolgá toos saivâ čääci. Nuorttâmeerâ muttuuččij-uv saivâčäciáldán ađai jävrin, jis Tavemeerâst ij puáđáččii Tanska čoolmij pehti sálttáás čääci. Ko saivâčääci já sálttáás čääci siähánává, te šadda Nuorttâmeerân tijpâlâš merâsaivâčääci . Tast lii sältti vuálá ohtâ prooseent, ko väldimeerâ sälttinalliisvuotâ lii 3,5 prooseent. Nuorttâmeerâ iäláneh láá-uv áinoošlajâsâš siävuttâs jaavrij já meerâi iäláánšlaajah, veikkâ Nuorttâmeerâst ij kuáhtáágin väldimeerâ stuorrâ iälánijd, tegu válláid, haid tâi ráávskuid. ¶   Kielâ já identiteet ¶ PARGOPITÁH ¶ 25 9 ¶ – Joo, Eunuk! Kale tot munjin suápá, tot njobžâ iävtuttij, kiän nommâ lâi Njorttâ. ¶ Saksalijn lijjii pááccâm jyehi sajan ennuv pääččimpiergâseh já pavkkânâsah, moiguin mij laavijm sierâdiđ. Ohtâ uáppein lâi Martti Lehto -nommâsâš kandâ, kii laavij višâlávt tááijuđ lemnuiguin; toi tet lâi-uv monâttâm nube čalmees. Mij kaandah čokkânijm ain keččâđ, ko Martti navlij večiráin maŋgâlov kivveerlemnuu pecičuoldâ siisâ. Talle navlij spiijkár lyevdipittáá čoođâ já aalgij pacâttâllâđ lemnuid: piejâi spiijkárkeeji naali oolâ já čooskij večiráin spiijkárân. Talle leemnâ paačâi korrâ pavkkâsáin já maŋgii patrul pitáh kirdelii kuhás pecikierrui räi. Martti sirdelistij spiijkár huápust nube naalin já oppeet pävkittij. Ij pištám miinutlahegen ko puoh lemnuuh lijjii pacâttum. Mii mielân ij puáttâm taggaar juurdâgen, et messigpittááh teikâ smááhuh liččii sáttâm teividiđ mij čolmijd, ko toh kirdelii njurgâsáin pirrâ jyehi kuávlun. Mij ferttijm mieđettiđ, et kal tot Martti lii tuođâi-uv puoh čepimus. Ko návt maŋa juurdâš, te ferttee ettâđ, et kal joolâin lii távjá imâšlâš lukko! ¶  vuotân Rebekka lâi äpittis tiileest. ¶ meerridmistis, et jis Piäccám siäiluččij Suomâ uássin, te sun macâttičij arkkâduv Syennjilsiijdâ ¶ Lokka 51 ¶ Rivdul = Riutula~ ¶ Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 10.12.2012 tme 16.00 räi čujottâssáin Sajos, 99870 Aanaar. Lasetiäđuid virgeest addel vs. säämi kielâtorvočällee Tarja ¶ Vistig olmooš huksij kuhe vuovdâid čođgijd ávhástâllâmdiet, ađai moonij uážžumân, mut tááláá ääigi ij innig siämmáá suujâ keežild, pic čoođgij išedemdiet. Čuáđgi mannee 8–14 manneed, moh láá ruánááránáseh já ucánjáhháá stuáráábeh ko kääni maneh. Čuáđgi vänibeht tubdum peeli lii parasiitmonnim, ađai niŋálâs mannee mottoom mane monnii eres čuáđgi vuovdân já tiein lain visásmit lasanem, jis jieijâs pessim ij luhostuu. Monnim Säämist tábáhtuvá kesimáánu aalgâst já läällim álgá iäskán talle, ko puoh maneh láá jo mannejum. Niŋálâs láálá moonijd suullân nelji oho já uđâgááh kočâtteh korâidis masa siämmáá-áigásávt. Uđâgááh láá tevkisruškâd já vielgis kirjááh, main láá vielgis nierah. Niŋálâs hokâttâl uđâgáid njuškiđ vuovdâst enâmân jiänáttâlmáin vuovdâmuorâ maddust. Táválávt uđâgááh njuškoh vuovdâst tooláá iđedist já enni joođeet piäsáduv aldemuu čácádâhân, mii puáhtá leđe motomin joba kilomeetter keččin vuovdâst. Niŋálâs ij piemâ uđâgáid, pic toh usâškyeteh tállán čääsist sieminiälánijd. Uđâgááh uáppih kirdeđ muádi mánuppajasâžžân. Motomin čuáđgi ruossâlistoo njunjáluvváin já tast šoddâm maajeeldpuátteeh sulâstiteh eenâb njunjáluv ko čuáđgi. Ores hybridijn láá čapis kiäđááh já uánihis vuoptâtieppi. Čuáđgi lii nuuvt táválâš lodde, et tot ij lah rávhuidittum ađai tom uážžu pääččiđ porgemáánu loopâbeln skammâmáánu räi. ¶ Ko väzidijn šoodâi pakkâ já olmooš kuškâlui, te sun logestij nijbijn suávist peessi, mast sun rähtistij puárti já koiviistij aijust čääsi. Peessist puovtij meid rähtiđ kiiptâid viärmán sehe nuátán já kovrâgittiđ tuulâ paštust kuárvihijd, "koorhâid" , moh tollii viermi čääsuáivist. Peessist finnee še uáli šiev puuvko noovdâid, mon puuvkorävdeeh láá juo áigáá huámášâm. Pessi lii ain-uv puoh pyeremus cokkiittâs tobbeen, kost tot lii finniimist. ¶ 1. ¶ Kove: Ilmari Mattus ¶ Nahande lijjim autokáttus vyelni maidnii iäránušmin, ko kulluuškuođij skooppân káátu alne. Jurdâččim tobbeen lemin lädikuávskáid, ko toh läävejii motomin kiärávuššâđ káátu alne, jiemge tađe eenâb smietâškuáttám ääši. Jiem viiššâm ubâ kovŋiđgin taid meddâl, kale toh tobbeen vuálgáččii äiginis meddâl. Skooppân kuittâg oroi jotkuumin já ferttejim-uv moonnâđ olgoláá vâi uáináččim káátu oolâ, magareh kiŋgâreh tobbeen liččii monâmin. Káátu alne ij lamaš kihheen ijge mihheen. Nuuvtpa skovijdeijeeh ferttiiččii leđe lieggâkáátu já kolmâkáátu kooskâst. Korŋiistim railâsij mield luptâluuŋkán já kuovlâlistim toho, mut ij tobbeengin oinum mihheen já liijká skooppân kullui. Tot skooppân kullui kolmâkáátu vuoluupiäláá paahvi já kolmâkáátu kooskâst já tääl tobbeen kullui meiddei jiänáttâllâm-uv, mast tubdim já ervidim, et uárreeveerdi tot tääl lâš tobbeen maidnii porgâmin. Polâstâlškuottim paamus tábáhtum. Jis uárree piäsá paahvi já káátu kooskân, te vissásávt tot pesâččij meiddei luuptân-uv. ¶ maggaar šadolâšvuotâ lii Melbourne ¶ – Jaha, tääbbin te västideh, Poolishovdâ pahudistij, mut te siämmást nube keejist sárnuškuođij automaatlâš västideijee: ¶ – Puáhtá tiäđust-uv, Matti eeđâi. ¶ Oovcád já lovváád pákkum lává ovdâmeerhah tast, mon kuhás nuuvt rähisvuođâ vátámâš ko vuovnâlâšvuođâ väldi olleev. Tain vijđeduvvoo já jieŋâlmittoo tot, mii lii jo ovdebijn pákkumijn ettum. Immeel uáiná mii syelimâs jurduid-uv já viijđed pákkumijdis kuoskâđ meid anestume. ¶ Kaiccâ lii čepis kuárŋoo ¶ vuonâ 96, 98 ¶ b. Ovtâstit kove rievtis liegâsvuotân. ¶ Aalmugregisterkuávdáá lovottuvâi mield 14.4.2014 Mattus lâi suhânommân 85 ulmust (44 almast já 41 nisonist), main olgoenâmijn lijjii 13. Ovdii nommân tot lii lamaš 41 ulmust (5 almast já 36 nisonist). ¶ – Jiem mungin kale oro taggaar seervi muštemin, Tálunjobžâ eeđâi. ¶ - Vuoi, tuáivu mield finniiččim huápust jieččân viste! sun eeđâi tobbeen. ¶ Kuobžâ lii lopâ-loopâst hyelkki pennui, lááhân tast päänih já meiddei mottoom räi koozah-uv siämmáá sulâsiih, veikkâbâhân láá-uv stuárráábeh ko pennust. Kuobžâi hiäimun kuleh čiččâm, teikkâ käävci suuhâd já rekinistimvyevi iäruttâs puátá tast, váldoo-uv aasialâš pandakuobžâ lohon vâi ij. Puoh ucemus lii čalmelasâkuobžâ, mii áásá Maadâ-Amerik Andivaarijn já puoh stuárráámus vaarâ jo-uv kodiakkuobžâ, teikkâ räniskuobžâ, moh kuohtuuh aassâv Tave-Amerikâst. Kuobžâ lii masa jo kosmopoolitlâš ellee já tot kávnoo-uv vildâellen puoh eres eennâmoosijn já stuárráábijn suolluin, eereeb Australiast já Maadânannaamist. Na vaarâhan tot Australiast-uv kávnoo, mutâ tuše elleikaardijn. Kuobžâ lijkkoo aassâđ sehe kolmâsist ete lieggâsist. ¶ Kii peri ovtâskâs olmooš puáhtá väldiđ ohtâvuođâ sosiaalpargei, ko lii huolâst tiätu párnáá tâi perruu tiileest. Pyeremus puátusáid piäsá, ko peerâ jieš ocá tuárvi tooláá iše já torjuu. Parnáisuojâlemalmottâs puáhtá toohâđ meiddei anonyymin. Virgeääigi vu vá 8-16 finnee ohtâvuođâ pyeremustáá suáittimáin sosiaalitoimâttuv peivikoccei 040-3514150. Virgeääigi ulguubeln huápulâš parnáisuojâlemalmottâsah tahhojeh etinumerân 112. Parnáisuojâlemlaavâ mield sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs, škoovlâ, nuorâikerditooimâ, poolis já servikode pargeeh já luáttámušulmuuh láá kenigâsvuođâst almottiđ párnáisuojâlem tarbâšeijee párnáást kieldâ sosiaaltooimân tâi virgeääigi ulguubeln etinumerân. Kuás lii tárbu huolân? ¶ iä lah ain jieijâs uásild kiävttám ävkkin säämi kielâlaavâ ruttâdemmáhđulâšvuođâid. Ovdâmerkkân ¶ Sisilia F8 ¶ Čohčâmáánu ¶  mááccuh = Já te poođij viijmâg pasepeivi, já puoh kaavpug kisáh vandârdii juhlesajan. Taat lâi-uv olmâ juhle! Tovben poođijn Piäkká já Argadia-Ullá. ¶ Pargo lâi uuccâmnáál 13.11.-13.12.2013 koskâsii ääigi. Sämitige pargo-oornig § 7 mield saavâjođetteijee väljee meriáigásii haldâttâhhoovdâ tom maŋa ko lii kuullâm värisaavâjođetteijeid. Saavâjođetteijeeh iä toollâm tárbulâžžân virge kulluuttem uđđâsist áávus. ¶ Jovnâ vaazij hitásávt vistij lappâd. Veikkâ sun ij mahten puáhtâm leđe suttâm Kivsân, te sun lâi kuittâg viehâ erdum tast, et eidu sun koolgâi vyelgiđ jođettiđ rasijáá, ko häldeienâmist lijjii veikkâ mon ennuv häldeeh, val tagareh-uv, kiäh tobdeh Wieseh. Já siämmást rasijáá. ¶ Kantola *** TN.1995 Toovláš ruuvnâmeccitorppa, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust, lii vuáđudâm Áábrâm Saammâlkandâ Aikio (1846 – 1936) ive 1899. ¶ » Mut Jeesus huámášij sii kielesvuođâ já eeđâi: » Tij tohâluddeeh! ¶ eeči piäjá nieidâsis noomâ, enni algasis. ¶ Náguskirjepargo aalgij čohčuv 2000 siämmáá ohtâvuođâst ko biologia máttááttâs algâttui anarâškielân Aanaar vyelitääsist. Máttááttâs älgim ohtâvuođâst kielân ráhtojii suulân 3 000 biologia säännid, moh lijjii aaibâs uđđâ säänih. Talle huámmášui, et tuš motomáid šlaajâid lâi kielâ ubâ sárnumkuávlust ohtâsâš nommâ. Tágáreh čielgâ noomah lijjii ovdâmerkkân kuorgâ, kuávská, riävská já njurgoi. Näävt luholávt ij kuittâg jyehi tovváá keevvâm: maaŋgâ šlaajâst lijjii maŋgâ aalmugnoomâ, já motomin vuod siämmáš aalmugnommâ kevttui maaŋgâ šlaajâst. Ovdâmerkkân pelijrástágáást lâi aanoost meiddei nommâ peljisalgaaš, já alkkuuvsâš lâi tobdos meiddei noomáin sieđgâloddááš. Čielgâ nommâmoive lâi aalmugkielâst fiskiscissáá noomâst: tot lâi aanoost pyeidicissáást, vyevdicissáást, fiskispešnirihháást já fiskisvuávláást. Puoh tágárijd noomâid koolgâi moonnâđ systemaatlávt čoođâ prinsiippáin “ohtâ nommâ oovtâ šlaaijân” . Taan prinsiip nuávdittem lii vistig-uv tiättám tobdos šlajânoomâi nuurrâm- já valjimpargo já nube tááhust termârähtimmetodij čielgim já heiviittem uđđâ saanijd. Aaibâs ereslágán proosees vuod lii lamaš nomâttes šlaajâi kästim. Anarâškielâ šlajânommâpargoost nomâttes šlaajâi kategoria lii-uv lamaš puoh stuárráámus: jieččân amnâstuv šlaajâin 70 %:d láá esken tai ivij finnim noomâs. Tot, et tiätušlaaijân šadda já páácá anon tuš ohtâ virgálâš nommâ, lii kirjekielâ já čuovviittâs viggâmuš. Taat viggâmuš lii anolâš tondiet, et talle juáháš sárnu siämmáin noomáin siämmáá šlaajâst. Näävt lii pággu porgâđ puoh tagarijn ohtâvuođâin, kost tarbâšuvvojeh aalmugkiel nomâttâsah. ¶ 18. Liegâsvuotâ eennâmpáálust juáhás ¶ Meid párnááh láá tiervâpuáttim markkânáid! Säämi párnáikulttuurkuávdáš Mánnu uárnee párnáid tyeji- já puđâldempáájá tme 10.00–12.00. Páájáást valmâšteh širottâsâid ärbivuáválijn materiaalijn. ¶ Teddilum čielgiittâs lii finniimist Sämitige sämikielâ toimâttuvâst . Sämikielâlâš uánádâs lii luuhâmnáálá sämitige internet-siijđoin (Dokumentah > Sämitige čielgiittâsah já muštâlusah), main Selvitys Saamen kielilain toteutumisesta lii finniimist pdf-vuárkkán. ¶ Kirdee lâi almai vááijuv, koijâđâlâi almaid kiäh vuálgáččii tuálvuđ taid ponttoonijd já eres tiiŋgâid tohon Myeisijäävri kuuvl. Nuuvdi Kaabi, Vuoli Jussi já mun, Iisakki Mattus lopedâđâim älgiđ hoomán, kirdee fáárust poođijn kyehti almaa Čovcjáávrân, Erkki Koskinen já Urho Karppinen. Mij leim viiđâs já kirdee jieš kuđâđin, já sun lâi vises tast ete kostâđep keessiđ tom kirdemmaaššin jäävri riidon. ¶ - Puávtáh-uv ubâ ervidiđgin? ¶ Nánná cáittá iänán mii lii tábáhtum. Enni finnee tuáršu rávhuiduđ já lyevvee tuárgu ton jyelgi pirrâ. Tuáršu lii vaibâm, mut kirdel, jeđe siäivu aldaš suoinâlmâsân já vonâttâl vala mučis suájáidis. Tot lii vuod rijjâ. ¶ Palvâlusah ¶ Peerâ A. Vyelgip puohah čierâstâllâđ ubâ piäiván. Laiguuttep ¶ Jáákup eeđâi: “Puoh párnááh tuálvojeh must. Joovsep lii meddâl, Simmáán meid. Benjamin-uv tij haalijdvetteđ tuálvuđ must.” ¶ – Ij lah eres saje, kiärdu vávnueemeed. –Amahân nuorâ almaah mättiv orroođ siijvost. ¶ 3. Pirâstit rievtis molsâiävtu. Árvuštâl oppâkirje siijđo 105 káártást mittolinjáá vievâst ¶ Uáivikaavpug: Pariisi ¶ Ij  sun  mudoi  kale  puáđi. ¶  muu Saammâl njuškij pajas peeŋkâst nuuvt, et peŋkkâ roovâi kukkáilddee vuástá já muldeh stirccájii pirrâ lättee. Sun čuorvij: ¶ * Lávlumvistááš 5,5 m2; 2 m x 2,6 m ¶  Maiju Saijets tuálá orjâlâškielâlii sämmilâš suhâspellâ -pargopääji. Pargopääjist peessâp uđđâ lyevdispelláin hárjuttâllâđ sämmilij valjaas suhâsänivuárhá. Pargopääji lahtoo Kuáti-nommâsâš sämikielâlâš arâšoddâdeme oppâmateriaalpaŋkki-proojeektân. ¶ Sämitigge almoot, et ton čäällimkode škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuvâst Sajosist lii uuccâmnáál ¶ – Mun kal kavnim áimám, mut tun jieh kaiccâ kaavnâ pođâttimes nieidâ. ¶ – Äijih, kaasi ruáttá tovben jieŋâ meld. ¶ 1.Tálhudem sistuálu já toimâvyehi ¶ Kivs vaazij jieijâs čäällimpeevdi kuuvl, mut ij čokánâm. Sun tollij siilbâst rahtum kuullijn já árvukeđgijguin čiŋâttum uccâ rasijáá kieđâin suullân vááimu paaldâst já keejâi toos. ¶ Uárree laavlâ ¶ Kobđottâs lihâstuvâin puáhtá miäruštâllâđ, mii kuolijd lii toppim. Siemin siergih tuše tuárgástiteh kobđottâs, mut vuásku tuáppee vuogân nuuvt, et kobđottâs jäävkit olmânáál čääsi vuálá. Talle uággoo kalga rovgiđ vuástá. Ko kobđottâs kärŋiluvá já vuálgá čässuáivist hurgeđ, te talle vuogân lii toppim lahna. Talle uággoo kalga rovgiisistiđ, ovdil ko kobđottâs vuáju jieŋâlâsân. Mudoi lahna čulgâd vuogâ meddâl njäälmist. ¶ Sijvo, jođádoh ¶ – Viehâ komálâš lii kale še kissánääli Rex já tot táiđá leđe nubben nuorâmus nääli Taažâ meccikisá maŋa. Tot lii komálâš tanen, ko tast láá soksâmeh já siämuneh-uv smarfen. Nääli lii vuálgus eurooplâš kisá mutaatiost já englandliih algii ovdediđ ton 1950-lovo loopâkeččin nuuvt, et tot finnij nälimiäruštâlmijd-uv. ¶ Kuáppil škoovlah ¶ aatoomvyeimilájádâs ¶ projektčällee ¶ uđđâsumosij studioloonjâi áánsust eromâš máhđulâšvuođâid orniđ áinoošlajâsâš pirrâsist ¶ M aainâs ainruánáá muorâin 82 ¶ čyemenjâs = kaarnikka, variksenmarja ¶ 29.10. 07.00 – 15.00 8 h ¶ b. Mane naavijn lii koolmâs? ¶ Ton siämmáá saajeest, siämmáá jolgâdâsâst sun lâi ain aassâm. Jyehi peeivi siämmáá seeŋgâst koccám, siämmáá uáinu uuvsâst uáinâm. Siämmáid pargoid porgâm, siämmáid evvisijd purrâm. Já tääl-uvks ferttiiččij vyelgiđ? Tääl-uvks kolgâččij rávhálâš elimist luoppâđ? ¶ aalgâst meerâin (600-400 miljovnid ihheed tassaaš). ¶ Joosua joođeet aalmug ¶ Ko koppakuorijááh láá maailmist nuuvt hirmâd valjeest, te taat čaalâ ij riemâ kieđâvuššâđ taid puoh, mut kieđâvuš tuše tääbbin Säämist tiättojeijee šlaajâid. ¶ Pargopitáh ¶ Rapu jorgáldâskiärdu ¶ “Aanaar kielâhaldâttâs lii ive 1995 kieldâbudjetân iävtuttâm ruuđâ tađe várás, et algâttuvvoo kielâpeesi aanaarsämikielâ várás. Nubbe kielâpeesi iävtuttuvvoo nuorttâkielâ várás. ¶ Taatijdgin sun ij šiäštám: ¶ a. iše adeleijee ¶ Palvâlusân vyelgimäigi: ¶ 2. ¶ K uhes tälvi 96 ¶ kiärdutuvvá = sepelkyyhky 195 ¶ Tuhtuu ( Gavia arctica ) ¶ Anarân puáttee maađijân algii smiettâđ juátkim Kaamâsân já Čovčjäävri räi já tot rahtui-uv tohon, mii lâi čoođâjotteem oornigist 1939 Čovčjáávrân. ¶ 1. a. Naanood káártán ruopsis ivnijn Euraasia raajijd . Keejâ oppâkirje káártá 32A. ¶ Hovdâ Anni-Siiri Länsman ¶ Anarâšah láá varriistâllâm Päärtih kuávlust kesi- já tälvipaihij kooskâ ain 1970-lovo räi, majemuuh vala 2000-lovo aalgâkeččin. Ko aassâm čokkânškuođij piäđguiaassâmkuávluin čuákkipaihijd, láá ovdiih aassâmsajeh pááccám suvváid taan ääigi kesipäikkisullâsâš aassâmsaijeen. ¶   – Jiem kale tieđe vala, sun eeđâi. – Ličij-uv ¶ kollenallii = kultapitoinen 55 ¶ Räjittes säminuorah ¶ – viereskiel lohheeh vyeliškoovlâst láá 7 uápped ¶ 59 ¶ 8. Singapore 1 267 ¶ Ucjuv já Tiänu kieldâi škovlâoovtâstpargoost lii jo kuhes historjá. Ohtsiih čuoigâmkištoh láá uárnejum 1960-lovo rääjist já uáppeeh láá kolliistâllâm viššâlávt ránnjáeennâm škoovlâin. Ucjuv já Sirmá škoovlah algâttáin vijđásub oovtâstpargo 1990‐lovo aalgâst já tot lii vijđánâm eromâšávt 2000‐lovvoost. Tääl lii joođoost OVTTAS! –haavâ nubbe uási. ´Ovttas´ lii tavesämikielâ já uáivild ´oovtâst´. ¶ Räjittes säminuorah ¶ Uccâ lodeuđâgâš ciivhij já kejâdij murâslâžžân pirrâsis. Várugávt, uáli várugávt ¶ Nipsoost lâi hirmâd mielâ palvâliđ ¶ čiäpáttân. ¶ utkáás njuámmil, moh láá juátkám fiäránijdis meid ¶ Mut maašin joođhij paijaanmis tego mihheen eromâšijd ij liččiigin tábáhtum. Peic et nissoon muu tyehin kiävulij ain eenâb já huiheškuođij: ¶ Partapuoli looppât kommenttis: ”Mij sämmiliih lep toimâm kuhháá politiikâst jieččân vuoigâdvuođâi pyereedmân já mist lii ain-uv kuhes kiäinu jotteemnáál. Mii pargovyevih láá čuákkimeh já konfereensah, já taan räi toh láá lamaš šiev pargovyevih. Jyehi čuákkimist toollâp šiev savâstâlmijd já porgâp šiev miärádâsâid, mast puáhtá tastoo juátkiđ pargo OA, EU já sämitige kulij. Ohtâ uáli tehálâš uási taam pargo lii kavnâđ nuorâid, kiäh halijdeh toimâđ politiikâst, já tot lii háástus. Mun uáinám puátteevuođâ čuovâdin, veikkâ Sämienâmist láá eidu tääl ennuv hástuseh já čuolmah. Nuorâin láá sierâlágáneh uáinuh, epke lah vala áhásâm puáris pálgáid. Nuorah uáinih vuoigâdvuođâid eres náálá, rääjih ulmui já enâmij kooskâ iä lah siämmáá čielgâseh. Muu mielâst jyehi konferens, moos lam uásálistám, lii adelâm munjin vyeimi, ulmuuh väldih vuotân muu jurduid já siämmást peesâm kuldâliđ sii uáivilijd." ¶ b. Maht pyygmih kárvudeteh? ¶  almoot Kuávská keejâi suu váhá ääigi. ¶ 5. Afrik riijkâin lii ennuv ráhtulâšvuotâ. ¶ Sämitigge já Oulu ollâopâttuv Giellagas –instituut piejih joton skammâmáánu pelimuddoost sämimáttááttâs pargoviehân čuosâttum škovlimproojeekt ´Säämi kielâlávgum škoovlâst – maht tuárjum jieččân kielâ já kulttuur máttááttâsâst´. Oovtâstpargokyeimmin máttááttâsâst láá meid Vaasa ollâopâttuv Kielâlávgum já maaŋgâkielâlâšvuođâ kuávdáš (Kielikylvyn ja monikielisyyden keskus) já Säämi ollâškovlâ (Sámi allaskuvla). ¶ Sambia F6 ¶ http://yle.fi/uutiset/niillas_holmbergille_saamelaisneuvoston_kirjallisuuspalkinto/7599119 ¶ ● Šleđgâpiergâsij oolâ ij uážu pieijâđ maiden, mii sáttá puálláđ. ¶ Sämmiliih kirhoost -seminaarpeivimäälis Dollagáddi-salist. 4.2.2012 ¶ Njuhčâkuánnil TII.1963 Paččveist Ruošân luovâttum uásist alda lusme. ¶ – Já mii vistekáálvuh láá puoh kuorbâm! Siäsá šnuđgoi. ¶ OSEANIA JÁ AUSTRALIA ¶ Tave-eennâmlâš sämisopâmuš ratifisistem lii tehálâš lävkki ovdâskulij. Mij tiäduttep onne kuulmâ Tave-eennâm ráđádâllâmkuddijd čujottum ohtsii čalluustân, mon tehálâš lii ratifisistiđ sopâmušteevstâ, moin sämmilij olmoošvuoigâdvuođah torvejuvvojeh. Mij tiäduttep meid, mon tehálâš lii tuálvuđ ráđádâlmijd aktiivlávt ovdâskulij, vâi almottum viiđâ ive äigitavlust puáhtá toollâđ kiddâ. ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtusah láá uárnejum 1970-lovo rääjist já tábáhtus lii vuáháduttâm sajattuvâst uássin sämikuávlu škoovlâi pargo-ohjelm já sämitige tooimâ. Tábáhtus uárnejuvvoo vuáruiivij sämikuávlu kieldâin oovtâstpargoost páiháláin škovláin já páihálij sämiservijguin. Taan ive orniimân uásálisteh sämitige lasseen Aanaar škovlâ, Säämi máttááttâskuávdáš já páihálâš sämiservi Anára Sámi searvi. ¶ 7. 8. 9. ¶ 9.8. OA algâaalmugij peivi ¶ Pargojuávkku lii valmâštâllâm já valmâštâl ain biodiversiteetsopâmuš čuákkimáid Suomâ uáivilijd, moh lohtâseh artikla 8(j)-artiklan. Pargojuávhu ulmen lii rähtiđ iävtuttâsâid Akwé: Kon –ravvui tooimânpiejâmist eennâmkevttim- já huksimlaavâ já pirâsvaikuttâsâi miäruštâlmist adelum laavâ tooimânpiejâmist. Pargojuávhu ulmen lii meid jurgâliđ suomâkielân já sämikielân 10. uásipeličuákkim tuhhiittem Tkarihwaie:ri –eettisijd lattimnjuolgâdusâid sehe toohâđ oovdânpyehtimijd tai tooimânpieijâm várás Suomâst. Tkarihwaie:ri lii kanien:keha'ka –aalmug kielâ (mohawk-) já meerhâš ”olmâ vyevi”. Lattimnjuolgâdus ulmen lii turviđ algâaalmugij kulttuurlii- já fiätulii ärbivyevi kunnijâttem algâaalmugáid kyeskee projektijn. ¶ tunnel paijeel 4 km tahosuolluuh čuálmi RUOT ¶ 400 ¶ Kasper jaska juhâmist ¶ Mari Boine konsert älgimin Saijoos váldusalist 1.2.2013. Kove: Marja Männistö ¶ – Na tothân kale máksá! himettistij kyelikävppijâs, vaazij viekkimpiergâsis kuuvl já čaaitij munjin hade: 65 eurod kiilu! ¶   521. Parkkisaje ¶ Ákku kuldâl rijdâlem váhá ääigi, mutâ iätá talle: ¶ – Na, mun moonâm elâččiđ vistestân já puáđám talle njuolgist tohon teivâdmân, Ánná eeđâi. ¶ Máttáátteijee já čällee ¶ – Haloo, Njobžâvääri poolisist, Poolishovdâ puhelimest. ¶ Joovsep já suu 1 Moos 37:2-11 ¶ b. Čääli kován saanijd kooraalellee, koraal, kooraalkárgu. ¶ lii vuosâsajasâš kenigâsvuotâ huolâttiđ sämikielâlâš palvâlusâi tuurvâstmist sämikuávlu ulguubeln. ¶ – Luuvâ munjin-uv tobbeen maidnii suottâsijd, Nánná pivdá siämmást ko kuárŋu äijih aaskan. ¶ Čuákkimist meridii toollâđ jieŋŋâlis savâstâllâm teemâst ”kuávlulii ohtâvuođâ hástuseh já máhđulâšvuođah juohhum ärbivuáválii tiäđu suojâlmist ärbivuáválii tiäđu nanodem várás já sopâmuš kuulmâ ulme juksâm várás soovâdvuođâst luánduin.” ¶ 1. nanodeh ain sämikielâlâš škovlim, eromâšávt nuuvt, ete ovdedeh systemaatlâš politiik já kuhes áigáduv ruttâdemvuávám, ¶  savehijd Stivrejeijeeákku čiärustâlâi vala korrâsubbooht. ¶ fiskâdissiähán = kellertäväksi 31 ¶ 1.~Jockijauri . 1672/1732 (el. FI 3:98). Päikki lii Njiävđám arâmus tave já viestâr räjičuágástâh Ucjuv rääjist. Ton láá távjá jurdâččâm lemin Juttjävri , vissâ-uv saanij siämmáásullâsâšvuođâ vuáđuld. Talle láá avdâgávt vájáldittám tom, et kerivij syemmilâš tuulhah, kiäh viggii viehâruš jurgâliđ puoh sämikielâlâš päikkinoomâid suomâkielân, spejâlistii sääni jocki ovttuu suomâkielâ sáánán joki . Moonnân muddoost sij iä kirjim noomân kuávdáškonsonant -(t)t-, maid tulkkum Johttejávri/Juttjävri vađâččij. ¶ Love tävjimustáá toohum koččâmâššâd ¶ Kielâpalhâšume keigejuvvoo jyehi nube ive já palhâšume summe lii 12 500 eurod. Onne 22 peeivi skammâmáánu keigejui palhâšume tave-eennâmlii ministerčuákkimist Tukholmast. ¶ Ánná kiesâi iiđeedtaakis jieijâs pirrâ já moonâi viäskárân keččâđ Heeihâ vyelgim já rahttâttâm. Heikkâ sollâlistij Ááná: ¶ Párnáá vuoigâdvuođâi komitea ¶ 11. Cortinarius limonius – Laakamyrkkyseitikki – RáptumirkkâseitikU ¶ 97 ¶ Maaŋgâs sist kullojii árvuštâlmin komendeijee tuávkkivuođâ, já motomeh sist uhkájii ete jis peessih ellen meddâl te komentajan kiävá hyeneeht, uhkájii koddeđ suu. Maŋgâs oinim kiäs kevvii luođah, puolâš ko lâi, te lievlâ porgeestškuođij tast, já jooskâi liihâdmist. ¶ - Maid? Jiem lah kuullâmgin tyegárijn purâmâšâin, Jovnâ imâštâlâi. ¶ Jurgâlâm Matti Morottaja ¶ 2. Piejâ spijkkárkeeji kinttâl tuulân. ¶ piervâlispisottellee pesäviipyinen ¶ 50–55 cm ¶ – Na vuoi hirmos peeivih sittágin, Kuáski suorgânij. ¶  uásipeličuákkimist Toh peevdih lijjii luhhoost stellejum nuuvt, et tot pukki ij peessâm, ige šiettâmgin juáhháá lunne eelliđ já nuuvtpa sun adelij-uv tontuidis pargon huolâttiđ tom skeŋkkâkoori joođeetmist peevdij kooskâst já et juáháš finniiččij pakettáá, ko puotâ puáđáččij. Taan oornigist mun lijjiim pyeri mielâst tanen, ko mun jiem lamaš aaibâs vises, mii taat äijih lii já ko sun ij pesâččii meendu alda, te talle sust ij nuuvt hirmâdávt tarbâšiččii poollâđgin. Na miiba tast, toontuh jyeviškuottii pakettáid, moh tuođâlávt lijjii kale smaavâ pävirsehhiih. Váháš vávjástellim kale taid, uáináh pastemáin taahti hiäilutteijee nieidâ lâi váháš ovdláhháá lappum peevdist já sun kale ennuv sulâstitij tom toontu, kote tääl juovij skeŋkkâpakettáid mijjân. Nuuvthân mun-uv finnejim jieččân sehhii já kuovlâlistim tohon siisâ. Tobbeen lâi ohtâ omena, mottoom kuheldâlâš pävirskođâldâsnjäälgis, muáddi juovlâtoortu já pippârkááhu. Uccâjuovlâjuhleh nuvâškuottii já lâi oppeet äigi maccâđ táválâš argâpargoid nuuvt, et moonâim vistig vistijdân, smakkiistâlâim juovlâskeeŋkâid, nuoldâdâim, moonâim posâdâttâđ já tast maŋa asuntolasiäsá eehidrukkoos maŋa nohádijm. Iiđeed puáđáččij uđđâ škovlâpeivijnis, tuáivui tom teikkâ ij. ¶ Kalba toh kildeh muččâdávt. ¶  lii Puáđi kuldâliđ, jyehiđ tuu uáivil, vuáttámušâid já visioid sämikielâlijn oppâmateriaalijn. Návt uásálistáh sämikielâlij oppâmateriaalij oovdedmân nuuvt, ete toh puoh pyeremus máhđulâš vuovijn tuárjuh sämikielâ já sämikielâlii máttááttâs sierâ škovlimtaasijn. ¶ – Piärgu lii purrâm vuod várugávt rekinistin 25 kiilud ivveest, ohtsis 50 ivveest 1250 kiilud, 32 poccud, mii uáivild oles čurruu, tâi 4 stuorrâ soorvâ. ¶ OSEANIA JÁ AUSTRALIA ¶ – Ucjuuvâst mun lam váhá máttááttâllâm. ¶ Riissuvrâmsuohâd ¶ ISLAND ¶ Kaalah láá jieškote-uvnálásiih, veikkâ toh láá algâ-aalgâst ovdedum siämmáá šlaajâst. Kaalah väätih kuhes šoddâmääigi. Toh šoddâduvvojeh vistig siste vesan, moh ištâduvvojeh maŋeláá enâmân. Kaalâid puáhtá purrâđ jo-uv nuhtán tâi kopšâdum häämist. Toh láá tuođâi tiervâsliih já tuálih siste valjeest C-vitamin. Ripoh já kaalâpiäivááloddááh láá kaalâi pilletiivreh. ¶ 27. Golfvirde lieggee Tavekuávlu ¶ “Anarâškielâ servi uusâi moonnâm ive loopâst Suomâ kulttuurruttâráájust ruuđâ vuálá škovlâahasâš párnái kielâ máttááttem várás. Finnijm 1,5 miljovn märkkid viiđâ ive tooimâ várás. Kii tom lâi oskođ, et kulttuureellim šlivgee tággáár ruttâsume! Jis lâim uuccâđ ruuđâ staatâst teikâ kieldâst, mon ennuv lâim finniđ? ¶ Puoh iäláneh šaddeh seelâin. Veikkâ seelâi vuáđurááhtus lii siämmálágán, te tain šaddee iäláneh láá čuuvtij ereshámásiih. Juurdâšpa ovdâmerkkân elefant, vuáskun tâi suávi! Šaddosellâ iärrán elleeseelâin nuuvt, et šaddoseelâ olgomuu uássin, sellâcuozâ alne lii sellâseini. Šaddoseelâi sellâšliijvest láá meiddei ruánááčalmeh. Eennâmpáálu iäláneh láá juohum ráhtusis vuáđuld viiđâ váldujuávkun: šaddoid, kuobbâráid, elleid, algâiälánáid já bakteeráid. ¶ Annika Pasanen algâttij sänivuárus muštâlmáin jieijâs roolist totken, proojeektpargen já kielâpiervâlpárnái ennin anarâškielâ iäláskittem pirrâduvâst. Suu proojeektpargo ulmen lii išediđ Ruošâ vepsä- já kärjilkielâlâš kielâpiervâlij sehe Avveel anarâškielâlâš kielâpiervâl vuáđudem. ¶ ulâšrääsi = suokukka 63 ¶   samettijalka ¶ Väldikodálâš Nuorâ kulttuur-tábáhtus teeman lii teatter já tábáhtus uárnejuvvoo Lappeenrantaast 22.-24.5.2009, lasetiäđuh www.nuorikulttuuri.fi . Puáttám ravvui mield väldikodálâš tábáhtusân lii máhđulâš vuolgâttiđ oovtâ säminuorâi ovdâsteijee (ovdâmerkkân juávhu). ¶ Ucâmušâst kalga čielgiđ taid sierânâs lasekoloid, moi luávdimân išeruttâ occoo. Jis ucâmuš ráhtoo säämi kielâlaavâ 18 § vuáđuld, kalga ucâmušâst čielgiđ meiddei, et occee lii mainâšum lahâsaajeest uáivildum priivaat uásipeeli. Jis occen lii priivaatvuoigâdvuođâlâš siärvus teikkâ vuáđudâs, kalga ucâmušân lahteđ siärvus teikkâ vuáđudâs kyeskee registerváldus sehe majemustáá nanodum ruttâtuálulopâttem, toimâčielgiittâs já tilitärhistemmuštâluš. ¶ UM: Tot lâi, ko mij vuolgijm, must jaamij viljâ já sitte ko mun vuolgim taid rummâšijd tuálvuđ, te valdii já kyevti muu aldemuu táálu eemeed já iššeed láin jáámmám, te pieijii muu máátkán taid, mut Avelist lâi muu viiljâ ruumâš, te mun juuttim togo já valdim tom. Äijihjävrikeejist lâi talle nuuvtko kievar. Te mij nurâdâđâim toos. Te kyehtlovvittâ ruummâš lijjii tast ton majala šiljoost talle, moh lijjii jotemin ton siämmáá tove hävdieennâmân, ko mun-uv. Já ko mij poođijm tohon hävdieennâmân, te mun luuhim taid rummâšijd, moh lijjii, te toh lijjii neljilovkyehti ruummâš, maid iä lamaš val kiergânam hävdidiđ. Já almaah lijjii mahte maađij tyejeest te kuáivumin haavdijd. Pappâ lâi puocâmin. Tot lâi Jalmari Tela talle kirkkohiärrán Anarist. Tot lâi meiddei puocâmin nuuvt, et tot ij vaijaam rummâšijd sivnediđ ko kyehti já kulmâ ain peeivist já tađe keččin tot lâi nuuvtko mahte puáđusam te tot tyeji nuuvt, et ferttejii hävdidiđ sivnedhánnáá, ko pappâ ij vaijaam já paapâst jaamij meiddei rovvá. Já mij vaaldijm já ko ooinijm máhđutteemmin já mij lâim jo tommittáá juáháš puáránamaš, et mij kikkânijm tyeje porgâđ, te mij kuáivuim jiejah häävdi já hävdidijm taid, maid lâim puáhtám. Tieđijm et kuus toh pääccih-uv aainâs. Toh koivuu mahte taggaar stuorrâ kanava te já kulmâ pieijii ain miäldáluvâi jâ kolmâ eennâm val lâi, tagarijd kuoblâid. Te tohon cahhii kuoblâ vuál já kulmâ ain miäldáluvvâi, kulmâ ain miäldáluvvâi. Kal tot lâi nuuvt… ¶ máccá cuáŋuimáánust ¶ juhâkuovđâ ruánáin. ¶ Luobbâl Joovsep Jovnâ ¶ a. Kotemuu Tave-enâmist Suomâ lasseen láá enâmustáá uđđâseh? ¶ b. Japanist lii ollâ škovlimtääsi já tobbeen láá pehtilis škoovlah. ¶ Oulu D2 ¶ čiehčâ ¶ 99A Oljopoorámpuárree ¶ Euroop Rääđi vajesaavâ vuástásâš kampanja ¶ 57 ¶ Saimaa 64 ¶ Outi Pieski; ¶ ko haajâ juksá iskosulmuu. ¶ Inga Wernolf ¶ Tom siämmáá peeivi suoi-uv väzziláin, mutâ suoi juovdain Čovčjáávrân eskân nube peeivi maŋŋeed eehid. Suoi láin vala čájáđâm ohtii ko Kuáđhu mield vazzijn, te jurdijn Paavvâlvuonâ Kođoluohtân já vazzijn Ruávinjaargân. Suoi vazzijn tom nuuvt kuhás ko poođij njaargâst tot kezis päikki. Te algijn epidiđ ete tot ij lah vala Kođoluohtâ, já nuuvt sunnui šoodâi vala tušes mokke vazzum. Iđeđist poođijn Juvnjäälmi tuve luus, tast finnijn purâmâš, evvistáá-uv ko láin já tast suoi vuoiŋâstáin. Lâi paijeel koskâpeivi ko suoi jođhijn määđhi já maŋŋeed eehid suoi juovdain Čovčjáávrân čuuvtij niälgum, vaibâm já suttâm. Stevileh lijjii kahhaam juolgijd kupâlâsâid já toh lijjii rašeh. Suoi láin vázzâm suulân kuttâ penâkkullâm. ¶ – ´Suáittee Säkkijärvi polka, Säkkijärvi tij tuálvuid-uv já mijjân paasij tuše polkka.´ ¶ 22A Planktontiäpuh láá eres lasseen tinnotiäpuh já ruánáátiäpuh. ¶ Čuovviittâspalvâlusah ¶ Parâpargoh ¶ a) šiev kyelipivdosoojijn 1–7, ¶ elleid. ¶ Niiles ¶ jierestum, et kaačâi čuovjâdin máálájum stáágun, moos lâi kosostum šoŋŋâpismár. ¶ Elleđ addel paa vyeittiđ, pic vyeittiđ tij paa puorijn.” ¶ Sämiseervih ¶ virgeomâhái sämikielâ táiđu. Sämmilij sämikielâ kevttim tutkâm ferttij resurssij vááijuvvuođâ ¶ – peccihist ij lah ceehis ¶ Luándupálgá kovvejeijee Merja Aletta Ranttila(š. 1960) lii Suomâ tobdosumos sämmilâš kovetaaidâr. Ranttila lii šoddâmpegâlmâssân sämmilâšâin muštâleijee herkis kuvijnis já sárnuttelleelinopargoinis. Sun lii meiddei kuvvim ennuv sämmilâškirječällei pyevtittâs jásämikielâlâš oppâmateriaal. ¶  táváliih Uáivikaavpug: Alger ¶ pyerediđ vâi ij? almaa, pyeredij suu já vuolgâttij suu meddâl. Talle sun oppeet koijâdij: ¶ Muorah lijjii kuátimuorrân hiäivuliih já čummiittáin lava oolâ 40 koldâd. Taid ferttee kale vala korriđ. Tääl láá pargo peeleest vaalmâš seeinijn peeli, sehe ovdâseinipele káttu-uási. Anssi finnij enistis šoddâmpeiviluho tuáivuttâsâid. ¶   ČUÁKÁNKIÄSU ¶ – Naa-a, toh láá lappum! Eunuk tievâsmitij. ¶ Čielgitävtittemes ellei nuurrâm já tutkâm..... ¶ Ruotâ Tanska Liettua Latvia ¶  šadda Sämitigge iävtut máttááttâsministeriön sämmilij ovdâstâs ministeriö vyelni tuáimee kirjerájuišeruttâlävdikoodán. Lävdikodde juáhá kirječälleid já jurgâleijeid išeruuđâid já torjuid. Mi-nisteriö noomât läbdikoodán ohtsis čiččâm jesânid já sijjân värijesânijd. Sämitigge asâttij iävtun čuávvoo puohâi kuulmâ Suomâst sarnum sämikielâ ovdâsteijee ulmuid: Erkki Lumisalmi, Jouni Ilmari Jomppanen, Matti Morottaja, Anni Näkkäläjärvi, Hilkka Rasmus já Rauna Paadar-Leivo. ¶ – Na maht jis tot juná lii áigáá jo moonnâm? mun västidim. ¶ Ive 1978 vuáđudui Sämikuávlu áámmâtlâš škovlimkuávdáš (Saamelaisalueen ammatillinen koulutuskeskus). Ive 1993 ovtâstuvvojii Sämikuávlu áámmâtlâš škovlimkuávdáš, Avveel päikki- já lájádâstuálu oppâlájádâs já Aanaar opâttâh (Inarin opisto) já talle vuáđudui tááláš Säämi máttááttâskuávdáš. ¶ ruummâš seelâin. ¶ puškosyevvi ahvenvita ¶ lasettâm luándulâš sämikielâ kevttim. Ton mield uđđâ säämi kielâlaavâst iä almoslávt juurdâštijn ¶ 72 ¶   Kumpula Vilho lâi talle Taka-Laapist kävppijâssân, sun oostij tom kuobžâ näähki. Na mottoom kuittâg lâi uáinâm almaa kote čievâi kuobžâ uáivi kuuđhâmiehtân. Moonnim já valdim uáivi kuuđhâmievtâst, olsân kullee suáládim. Tot kote vaaldij taid piärguid lâi uáivi pieijâm tondet kuuđhâpiäsán, et kuuđhah maka putestiččii tom. Mun še pieijim kuuđhâpiäsán tom uáivi taas jieijân pääihi alda. Tot lâi stuorrâ kuuđhâpeesi muu pääihi alda njaargâst. Uáivi kuocâgij já karttim leggistiđ ubâ uáivi. Já ko kuuđhah-uv láppojii njaargâst maaŋgâ ihán. Lijjim kolgâđ luuppâđ iänááš piärguid já puoidijd meddâl kuobžâ uáivist, ovdilgo pieijim tom kuuđhâpiäsán. Jiem luhostum finniđ putes kuobžâ uáviškohhooš. Jiem kehtid mainâstiđ tast, kote vaaldij tom kuobžâ roopâ. Sun tot kuittâg lâi kote ooinij ko Toivoin poođijm maađijpiällás toin kuobžâ nahkijn. Mutâ tot lâi puoh somamus ko olsân kullee kuobžâ uáivi suáládim, mutâ ij kihheen álgám muu suálágitteđ. ¶ Uáivikaavpug: Praia ¶ 44     INFINITIIV  JÁ  CEELHÂVASTUUH ¶ lii vuáđuškoovlâ 7. luokan uáivildum biologia oppâkirje, mii kieđâvuš Suomâ sisčaasij iälánijd já eellimpirrâsijd. Mieldi lii meid Nuorttâmeerâ-uási, mast puáhtá uápásmuđ Nuorttâmeerâ sierânâsjiešvuođáid já šlaajáid. Jyehi lovo loopâst lii čuákánkiäsu já pargopitáh. ¶ Helsig já uđđâeennâm pyecceitipšompirrâdâh lii almostittám tavesämikielâlâš šlundevuođâ jieštipšo-ohjelm ¶ Atlant 85 ¶  tom Káijá-ákku ¶ Saavâjođetteijee Näkkäläjärvi kieđâvušâi savâstis ILO 169-sopâmuš ratifisistem, sämikielâi iäláskittemohjelm tooimânpieijâm já sämitige resurssistem. “Suomâst láá tääl eromâš máhđulâšvuođah ratifistiđ ILO-sopâmuš. Ääšist ij taarbâš innig lase čielgiittâsâid, pic poliitlâš táátu” Näkkäläjärvi eeđâi. Sopâmuš iävtun lii čuávdiđ sämmilij vuoigâtvuođâid enâmân, časijd já luánduriggoduvâid. Taid puáhtá čuávdiđ sämitiggelaavâ, Meccihaldâttâs haldâšemmaali já eennâmkevttim kyeskee laavâi uđâsmittem ohtâvuođâst, saavâjođetteijee muštâlij. ¶ s. 137 ¶ Ärbivuáválii sämimusikkist láá maaŋgah vuáđuprinsiipeh, moh láá siämmáásullâsiih Viestâr-Siberia maaŋgâi algâaalmugij musikkijn. Taah aalmugeh láá eres lasseen nenetseh, enetseh, nganasaneh já selkupeh. Tehálumos ovtâsteijee tahhee lii tot, et muusiklii olgosadelem riäidu lii ulmuu jienâ, iäge čuojânâsah lah kevttum. Nubbe tehálâš ovtâsteijee tahhee lii tot, et nuusik oovdânpuáhtoo ohtuunis. Taah prinsiipeh tuálih tiäivás ärbivuáválii sämimusikkist. Ärbivuáváliih säämi vookaalmuusikšlaajah oovdânpuáhtojeh instrumentâittáá já toh láá táválávt oovdânpuohtum ohtuunis. ¶ hismuvá tááláá ääigi kulij puáđidijn suullân 9500 Suomâ sâmmilâžžân. ¶ - Kuussun Ilmarân šoodâi nuuvt huáppu? ¶ - Mon kuhes mätki toho lii? Jovnâ ohtii koijâdij, ko lâi smiettâm já huámášâm, et sun ij tomgin tieđe. ¶ – tuárbumpeeli (nyeti čižedpeeli puohtâmist kejâdijn), ¶ 93 ¶ Ko šoddim, te must lâi tuše ohtâ eenikielâ, suomâkielâ. Kuittâg motomin neelji ahâsâžžân poođij nubbe kielâ muu elimân. Anarâškielâ. Muu vuosmuš celkkuu “Adde munjin korrâ liävtuid” oppim, ko jiem jieš máttám väldiđ liävtuid suiloost, iäge munjin adelum toh, jis jiem ettâm tom sämikielân. ¶ Toolâ váhá čovgâdubbooht tom. Eidu nuuvt, Ákku-njuámmil rävvee ko stellee viipšâ Nááná kepiláid. ¶ čalmaah já piäljááh ¶ toovât merhâšumeiäruid. Spiekâstmijn huolâhánnáá jurgâlus lii puustâvlâš jurgâlus sehe ¶ – Tovle ulmuuh purrii muorjijn puoh enâmustáá čyemenjâsâid pirrâ ive. Tot šoddâd jyehi čoovčâ ennuv muorjijd já lii nuuvt siđhes myerji, ete puáhtá šoddâđ masa kost peri. Čyemenjâs rääsih já myerjih killájeh masa magarijd šooŋâid peri já tom puáhtá čuággiđ vala maŋŋeed čohčâtäälvi räi. Tot kal piergee pyereest tääbbin Säämienâmist já tast láá ennuv vitamineh-uv. Mun-uv oppim jo pärnin puurrâđ já čuággiđ čyemenjâsâid. Taid mij njuuvdijm njuvdosin, vuošáim säppin, pieijâim málásáid-uv já puurâim loppimmielhijn já suohâdáin. Čyemenjâs siäilui pyereest tälviv puolâšist muottuu vyelni, enâmân koivum puornâst. Čyemenjâs lii tuođâi muorjij myerji. ¶  predikaat Tuuđhâ faasaan lavdâmkáártá oppâkirje siijđost 70. ¶ – selgivepsi koskâveepsi moojiibeln ¶ sehe äššigâš já ääši tipšoo virgealmai lává máttám sämikielâ tuárvi pyereest. Laahâ ij vaattâm virge ¶ – Na mun puávtáččim koijâdiđ siämmáá koččâmuš tust. Muu mielâst tun lijjih nuuvt suámálâš. Táválávt sáárnuh já lah ilolâš mut talle jieh jiendâm maiden. ¶ Kove: Säämi parlamiänttáreh Kirkkonjaargâst 2011. Kove Sametinget, Karasjok ¶ Niittynätkelmä ¶ Sämikielâg palvâlusah interneetist ¶ b. Mii rakânâsâid lii merkkejum káártán numeráin 1? ¶ 82 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ Immeel rähisvuotâ já ármu Jeesus Kristusist lii mii eellim vuáđu, nuuvtko nubbe ráámmátpittá muštâl. Toh maddâreh já ááhuh já äijiheh kiäh lijjii huksim elimis ton vuáđu oolâ, láá kalvam Immeel sääni meiddei puáttee puolvân vâi sist já mist ličij vuáđu, mii piso. ¶ Euroop kárttá . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 190 ¶ siäsá maahâ maahâ maahâ eehi iänui ¶ 17.06.1996. Vyeijiláim Anjain čiččâm ääigi Ironworldin já Anssi paasij uáđđiđ. Lâi saahâ, et sun puáđáččij Charlie fááru maŋeláá toho. Charlie ij kuittâg tiättâm ääšist maiden já nuuvt sun poođij ohtuu. Siämmáá ääigi poođij mottoom páihálâš loostâ toimâtteijee sahhiittâllâđ muu já artikkel almostuuččij ittinâš. Tast maŋa vyeijilijm Pengillyn, Charlie čuákkimân já mun viežžâđ Aansi. Anja paasij Pengillyn já muoi Anssij vyeijiláim oppeet Ironworldin. Algim korriđ seetrimuorâid káátu várás já finnejim-uv čiččâm koldâd olliđ. Korrâ pargo (viiđâd čyeti litter litte tievâi smááhuin). Pel neelji ääigi láim Pengillyst, kost mun väldistim uánihis “nap time” puudâ, ađai nohádistim tiijme verd, mon maŋa ruttijm sämimáccuhijd pajalân (Anja, Anssi já mun) já vyeijilijm Hibbingin Country Clubin, kost mijjân fallui purâmuš. Tobbeen lijjii meid vuárbádmeh já muoi-uv ostijm muáddi vyerbi, mut iän vuáittám maiden. Chalie já Cari vuoittijn kuábáš-uv. Carolyn vuoitij siholduv, mon sun skeŋkkij munjin já Charlie koopâ, mon sungis skeŋkkij Aansi iännán já adelij Aansin. Vuárbádmij puáđus lâi 10.000 dollarid já tot moonâi Hibbing kaavpug škoovlâ pyerrin. ¶ 60. Čäciluudijd tarkkuustâlmin ¶ ennuv tobbeen talle arva tâi muáttá? ¶ s. 212 ¶ Ive ääigi ränisnuárjuh vyeijih kuhes-uv maađhijd Nuorttâmeerâ jieškote-uv kuávluin. Tälviv niŋálâsah čokkâneh rievdee jieŋâpäldei oolâ stuorrâ čurrun. Ränisnuárju ij räähti piäju, mut ocá kuittâg mottoomlágán syeje morrum jieŋâi vyelni. Toho niŋálâs čivgá oovtâ kuovgis čiivgâ. Táválávt Nuorttâmeerâ jieŋah láá torvoliih lasanemsajeh ränisnuárjoid, mut čivgâm suulâin toh pyehtih leđe motomin rašeh já piegah láá korrâseh. Talle vala viehâ kehnittes čiivgah pyehtih pääcciđ luuvij mield lihâdeijee jieŋâi kooskân, lammâšuđ já čájádiđ enistis. ¶ Serbia G7 ¶ Já Nuáidienni juurâtškuođij seehâs: ¶ 37. Dinosauruseh lijjii jieijâs ääigi uáiváámusah ¶ * Kejâttâh: kiidâs čokkámsajeh 190 ulmui (9 čokkámráiđud) já 5 saje luvâldelleid ¶ servikuddijn já servijguin ¶ 1. Puohčâleh ollásávt čääsi vuálá raavvâd usâdijn. ¶ Láin Saammudjäävri keejist masa muádi tiijme ovdil. Koss'enâmist Saammudjäävri kiäčân lii suulân 15 km. Tast vuordijm maaŋeest puátteid já vuoššáim käähvi, Kaabi poođij še tijmepele maŋa ko muoi. Kirdee juuđij Erkkijn já Urhoin oovt fááru. Ko sij-uv viijmâg juovdii, ponttoon kyeddeeh lâin piestum, vaibâm já uálgih raššoom. Viijmâg suoi-uv tubdâstáin ete pyeráiguin ličij lam ennuu älkkeb fievriđiđ. ¶ © 2009 Ilmari Mattus, Satu Arjanne, Sanna Jortikka, Teuvo Nyberg, Matti Palosaari, Jyrki Uusi-Viitala já Sämitigge ¶ Kööbenhaammân ¶ Anarâškielâ kuittâg iđestij suu elimân ain tyellittälli, ko Sietiö Iŋgá já Isá Ailâ (Aili Koivisto) sárnoin sunjin anarâškielâ. Nuuvtpa ko páiháliih ulmuuh, tegu Kuobžâ-Saammâl Matti (Matti Morottaja), Maati Issi (Iisakki Mattus), Junnáás Haanu Hanssâ (Hans Mattus) já vuáláčällee-uv huámmášii, et sunhân sárnu še anarâškielâ, te sárnuškuottii sunjim tom. ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtus lii uási Nuorâ Kulttuur -tábáhtus. Taaidâtábáhtus eres uárnejeijeeh láá: Johtti Sápmelaččat ry, Iänuduv kieldâ, Sämitige nuorâirääđi, Säämi muusikkuávdáš, Säämi párnáikulttuurkuávdáš já Skábma elleekovekuávdáš. ¶ Saammâl kaandâ, Anders (Antti, š. 1740) kaandah värrejii meddâl Anarist; Anders (Antti, š. 1776) Taažâ Puálmágân ive 1808, Johan (Juhháán, š. 1780) Ucjuv Njuárgámân, Samuel (Saammâl, š. 1783) Ucjuv Mierâšjáávrán já Per (Piättâr, š. 1789) Ucjuuhân 1820-lovvoost já talle Sauva-nommâ lappui Anarist. ¶ siemmân. Ko sun koolvij, uási siemânijn koočâi luoddâpellâs. Tast jiveh tuolmâštuvvii, já alme lodeh purrii taid. Uási koočâi källee oolâ já šodâškuođij, mut iđoh kuškii, ko iä uážžum enâmist lahtâdâs. Uási koočâi čuovjispuálluraasij kooskân, já ko iđoh šoddii, šoddii čuovjispuállurääsih–uv já kuáridii taid. Mut uási koočâi šiev enâmân, šoodâi já adelij čyetikiärdásii šado. ¶ Párnáikulttuurkuávdáš ¶ KIJTTOSSALM ¶ Veikkâ Ruošâst láá valjeest luánduriggoduvah, te tot ij vala tiettuu táválij ulmui elimist. Eennâmtuálu já ráhtulâšvuotâ iä lah vala čuuvtijgin ovdánâm, jis verdit ovdâmerkkân Suomân. Lasečuolmâid láá tovâttâm ááimu já čaasij nuáskum, eromâšávt ruukij já fabrigij pirrâsist. ¶ čäcišuálu uppopuu ¶ havdâ = haahka 72, 182 ¶  YM, TEM, MMM, Sämitigge ¶ 119 ¶  uásiobjekt ¶ s. 182 ¶ Stááluh čuággih luámánijd nuuvt moovtâ, ete iä ubâ huámmâšgin ulmuid. Maati ákku vuod vilppo tyellittälli jeegi nubebel. Sun lii huámmášâm stááluid. Ákku sovkkâl Maatin: ¶ Ill.  Mun  adelim  purrâmuš  kuulmâ  pennui.     maaŋgâ  pennui ¶ Vuossâmuu mánutavdâkulgâm pyehtih moonnâđ motomeh mánuppajeh, ovdil ko puáttee mánutaavdah älgih. Mánusâšjuurrâm sáttá jotkuđ uáli epimerikoskâsâžžân muáddi ive. Merikoskâsâš jurâmist kulgâm tábáhtuvá suullân 28 pirrâmpeeivi kooskâi. Mánutaavdah pišteh táválávt mottoom peeivi. Toi ääigi nieidâ puáhtá leđe erduu, já motomijn puáhtá leđe uáivipoovčâs já čuávjipohčâseh. Mánutavdâkulgâm lii áášánkullee almonem já merkkâ aldaneijee rááváásmist. Nieidâst lii álgám eellimmuddo, kuás sun puáhtá äpittuđ ađai čuávjuđ, jis sun lii suhâpeliohtâvuođâst kandáin. Ennin sun ij kuittâg lah vala vaalmâš. ¶    vaigâd 196 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ ERES VUOTÂNVÄLDIM: ¶ – “Amoc” meerhâš mielâttum. Já vaarâ lam mielâttem, povvâst Anarâsrappar. ¶ 12. Palhâšumeh Iävtuttâsâi lonestemsumme lii 500 eurod/pargo. ¶ Riehtiministeriö kielâaašij ráđádâllâmkoodán nomâttum sämitige ovdâsteijee kielâaašij ráđádâllâm ¶ – Lii tot vaarâ šiev kiälkká tuot Winha, veikkâ tast lii-uv kumist rahtum tela. ¶  1. Anarâškielâ servi ry. vuáđudui 4.12.1986 Hotelli Ivalo Auditoriost. Seervi vuáđudeijeejesâneh lijjii ovdeláámainâšum Kuobžâ-Saammâl Matti, Uccpárnáá Vuoli Ilmar já Juhánâs Veikko. Seervi vuossâmuu stiivrâ saavâjođetteijen väljejui Matti Morottaja, värisaavâjođetteijen Ella Sarre, seervi čällen já ruttâtuállen Ilmari Mattus já seervi eres jesânin Uccpárnáá Maati Issi (Iisakki Mattus), Vuoli Juhánâs Veikko (Veikko Aikio) já Anja Saijets (tááláš Kaarret). Värijesânin väljejuvvojii Vuoli Juhánâs Heikkâ (Juhani Heikki Aikio), Kaabi-Isá Eeva (Eeva Seurujärvi, oovdiš Aikio), Tuuru-Haansâ Lea (Lea Tervonen, oovdiš Saijets), Piäkkáá Avni (Aune Vesa, tááláš Kuuva) já Antero Sarre. ¶   tuhhiittum Čuáđgi piervâl lii muorâluámist tâi vuovdâst ¶ 84) Luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee sämmilij ärbivuáválii tiäđu vuotânväldim tiet juátkih pargo ILO algâaalmugáid kyeskee almossopâmuš ratifisistemiävtui selvâttem várás haldâttâsohjelm ulme miäldásávt sehe tuálvuh loopân Tave-eennâmlii sämisopâmušân kyeskee ráđádâlmijd. Artikla 8 (j) –pargojuávhu loppâraportist oovdânpuohtum tooimâi olášuttem juátkih, vuáđustâllâm suujâi tiet tooimâid tärhisteh já tievâsmiteh uđđâ artikla 8(j)-pargojuávhust já toimâiävtuttâsâid pyehtih čuávvumpargojuávkun tuhhiittemnáál. ¶ * Paddim- já simultaantulkkummáhđulâšvuotâ viiđâ kielân (vittâ kiidâs tulkkumviste) ¶ Pärniäššiváldálâš ( tavesämikielân) ¶ 10. Táválumos salâskyeli Taažâst ¶ Inuiteh mättih ain-uv rähtiđ täävtist já timmâ vuollâmkeeđgist mučis čiŋŋâtiiŋgâid sehe ludij puuzâin já skuáčurijn hervejum kaperijd já puserijd. Sii mainâseh já lavluuh muštâleh ovdij aigij korrâ elimist já vildáás feeriimijn. ¶ PIÄIVÁÁ KOLLEUÁIVÁT ¶ Jieŋâääigih ja jäävri ¶ Šiiveettuálu lâi ovdil alppâsiijdâi válduáigápuátu, mut tááláá ääigi iánááš ässeeh finnejeh áigápuáđus maađhâšmist . Aainâs tälvimađhâšem mielâstumvuotâ lii ubâ ääigi lasanâm. Čuoigâmhiisih já kievđârađeh tuálvuh čierâstelleid Aalpâi kuhes vielttijd. Čierâstelleeh váruttuvvojeh varâlâš muotâuđđâsijn. Merkkejum kiäinust spiekâstâm várumettum čierâsteijee puáhtá tovâttiđ muotâuđđâs, mon vyelni ij ovttuu kiergân patârâsân. Muotâuđđâsij hiävuh láá keččâlum estiđ huksiimáin maađijij já táálui syeijin noonâ aaiđijd. ¶ 146 ¶ Čuárvinjune: Sun lii komme! ¶ Nuorttân paijaan piäiváš, ¶ Tiiláámeh ¶  vuolgijm “Halijdâm pááikán ¶ - Naa! Maht tot puáhtá leđe návt styeres? ¶ Ijâttis iijâst kuullâp taan ive čuudâlavluu Tuvast ¶ Mutâ ij sun álgâm usâttâllâđ já tutkâđ tađe eenâb, eeđâi tuše ete škoovlâ šiljoost, viistijn já škoovlâ ääiđi siskiibel ij uážu pyehtiđ ijge puáldiđ tubbáák, taam tove pesâvettee váruttussain, mutâ jis vala kavnâttâtvettee te finniivettee ráŋgáštus. ¶ mittárnjaman mittarijuotikas ¶ 37. Komitea avžuut, ete uásipeeli ¶ Aanaar já Avveel lává ovtâstum. Aanaar lii kaavpug, kost láá kulmâtuhháát ässed. Masa puoh mättih sämikielâ. Tääbbin lii stuorrâ suotâstâllâmsaje. Mun lijkkum enâmuštáá čokkeraađeest, tot lii hirmâd kukke, tot mana ubâ suotâstâllâmsaje pirrâ, mun lam ton vyeijee. Tääbbin lii meid stuorrâ kävppi, mon nommâ lii Jeans. Tobbeen uážžu puohlágánijd tävirijd. Lii ettum, ete áimu ij lieggân. Keessiv lii hirmâd liegâs, já täviv lii koolmâs já ennuu muotâ. Láá ennuu pygálysah. ¶ Čuákkimvisteest juvâstâhvyebdimvuoigâdvuođah. Čuákkimviste 2=Násti. Čuákkimviste 1=Silba . Čuákkimviste 1+2 ovtâstittum=Silbanásti. ¶ rievdâdem lii aainâs kieldum. ¶ Aalmuglâšarkkâduvâst. Sun lâi kiddim toos huámášume, ko lâi tutkâm Suomâ tiettuu historjá ¶ - suomâkielân ¶ Heikkâ ooinij, et tääl puoh ääših iä lamaš oornigist: ¶   Uksâ Suomâst mietâmiäđušijneh tálvásteleh kođijnis. Čohčuv ko šooŋah čuáskuškyeteh já mieđâ pyevtitteijee kukáh kiäppánškyeteh, te mietâmiäđušijneh kiäsádeteh kuátán já ¶ Russula paludosa ¶ Piäluštume 15, 18, 26, 34, 35, 42; 19, 22, 36 ¶ » Lii čaallum: 'Muu viste kalga leđe rukkoos ¶  čči Ässeeloho: 3 600 000 ¶  lappui Looveest lii hitruus já ivnáás säminuorâi juhle, ko sämimáccuhijguin čiŋâdâttâm säminuorah almostuveh Ruávinjaargâ kááđukován! Puoh tábáhtussáid lii rijjâ páássâm. ¶  máhđulâšvuotâ 99A Jäävri ekologâlâš pyramiid vyelemuu tääsist láá ¶ Säämi tyeje škovlim Anarist ¶ puállunjunnjuhčâ.....84, 125 ¶ suálui ¶ Kuávlulijd já ucceeblovokieláid kyeskee sopâmuš ¶ c. Mii noomâid kiävttoo kuobbâr já muorâ koskâsii oovtâstelimist? ¶ Čuákkimân uásálisteh lasseen ovdâsteijeeh Ruotâ já Taažâ sämitiggeest uássin jieškote-uv staatâ delegaatio. ¶ Tot lâi munjin mielâsâš iävtuttâs, mon lijjim jo kuhháá vuárdám. Manenba tuođâi jiem, jurdâččim já čovádim oovtpiijpog Savage-havlâpiso seeinist, nutkâlim lemnuid luumân já kaččâlim Morâstâžân. Ko peessim siämmáá sajan, kost luodâid vuottim vuossâmuu keerdi, te pivdáskim. Njaahim vala-uv várugubbooht ko ovdeláá já ko aldanškuottim saje, kogo riävskáh liččii, njejâlim neeljikuántán já loppâmääđhi vala peehim uáli várugávt. Tyellittälli kuovlâlistim, láá-uv riävskáh vala siämmáá saajeest ko ovdeláá já ko lijjii, te peehim jis máhđulâš, vala-uv várugubbooht. Lijjim jiärástum - vuoiŋânâsah njurguu já kuullim jieččân vááimu julkkemin. Poollim et riävskáh-uv kuleh tom já kirdeleh. Stellejim havlâpiso mievtâ oolâ, lyevvejim varmistin, skihtejim riävskáid já javgâlim... Tast maŋa njuškejim pajas já kaččâlim salâsân keččâđ, mut ko Savage lemnuin lijjii suovâruuvtah, jiem aaibâs tállân uáinám, maht lâi keevvâm. Kuohtuuh riävskáh kuittâg čiehčâdáin miestâmaddust já lijjim finnim elimân vuossâmuid riävskáid - já vala ovttáin lemnuin kyehti riävská. Lijjimba rámmáássiähá pivdoalmai, ko poottim pááikán. Veikkâ pihtâseh lijjii-uv ollásávt njuoskâm, kyeđestim riävskáid iäččásân já ettim sunjin: ¶ Nuorâičällee tuáimá nuorâirääđi váldutoimâlâš čällen, ađai valmâštâlâm puoh nuorâirääđi alguid, ciälkkámušâid já eres peleväldimijd, povdiim čuákán já valmâštâlâm nuorâirääđi čuákkimijd já olášutám nuorâirääđi miärádâsâid. Tie toh váldupargoh riävtui láá. Lasseen lam lamaš iššeen orniimin Säminuorâi taaidâtábáhtus já viggâm viärmádâttâđ eres nuorâisyergi tuáimeiguin (el. sämikuávlu já Laapi kieldâi nuorâituáimeiguin). ¶ merâkässičiiŋah = meripihkakorut 115 ¶ Ohtii mijjân ubâ perrui masa kiävá hyeneeht. Vuolgijm kárbáin taavaakeš jäävri lyemejiägân. Lâi viestârpieggâ, mutâ máddáákeččin jäävri syejebeln oroi lemin nuuvt luážus. Suládijm, lâim kárbâst ubâ peerâ. Källeenjargâ cááhá kuhás jáávrân tavaskulâi já suuvâim ton syejeest, ijge pieggâ ettim ovdil ko peesâim njargâkeeji káárgu cuáhâs lappâd. Tobbeen lâi-uv korrâsub pieggâ já ollâguboh pááruh. Lastâkäärbis ko lâi, te ain tiškâlistij čääsi paijeel kärbisroobdâ. Joođhijm kuittâg määđhi ovdâskulâi já pááruh stuáránii ubâ ääigi. Käärbis tevduuškuođij čääsist, mist puohâin lijjii pihtâseh njuoskâm. ¶ meinimárdu mätipussi ¶ Mondiet siijdah láá varij alne? ¶ puáhtá nabdeđ jurgâlussân kreikakielâst ton vuáđuld, et tavesämikielâsâš jurgâlus tekstâ ¶ Já ige äigigin, ko kandâriävuh čokkájii enâmist nuuvt, et sij lijjii čoonnum kepilijn oohtân. Sij polâškuottii. ¶ – Maid tun povvâstah? Šlubbopelji culijdij. ¶ Tylopilus felleus ¶ Tutkâmservi tuáivu ennuu jesânijd (persovn- já servijesânijd), moh jieijâs toimáin nannejeh sämikielâ já sämikulttuur, jyehih kielâ- já kulttuurtiätámuš sehe ovdedeh syergi tieđâlii tutkâm. Seervi jesânin puáhtá uuccâđ rijjâ čaallum ucâmuššáin, mii čujottuvvoo Sämikielâ já –kulttuur tutkâmseervi haldâttâssân. Ucâmušâst kalga oinuđ, moin naalijn occee kiäččá, et sun oovded tutkâmseervi toimâprinsiipijd. Ovtâskâs ulmuuh labdeh ucâmušân vuáđuštâlmijd já cv. Servijesâneh vuolgâtteh vuáđuštâlmijd, njuolgâdusâid, toimâčielgiittâs já tiličielgiittâs. Ucâmušâid puáhtá toimâttiđ sämikielân teikâ suomâkielân, ruotâielân teikâ eŋgâlâskielân. Ucâmušah toimâttuvvojeh čujottâsân: tutkamservi@gmail.com . ¶ - Piejâ tom tääl! ¶ Nuorttâmeerâ lii sisâmeerâ Atlantân verdiddijn Nuorttâmeerâ lii uccâ já cuávis sisâmeerâ . Čyeđeh juuvah pyehtih sisâenâmij jaavrijn saivâ čääsi Nuorttâmeerân. Kezis Tanska čoolmijn kolgá toho Atlant väldimeerâ sálttáás čääci. Ko jävričääci já merâčääci siähánává, šadda toi koskâhäämi, vettâ muáručääci . Tast iälusteh saivâ- já sálttáás čääsi šaddo- já eelleešlaajah. Tain šadda áinoošlajâsâš merâiälánij siärvuš. ¶ – Vâi lah tun maka Muumistáálu! ¶ “...mon tun lah jieš čáállâm. Koolgah moonnâđ pááikán já...” Talle pustaveh j,n já k. Sun vaaldij oppeet ilddest uđđâ kirje. Lâi tot-uv iimâš, et ain, veikkâ mon kirje sun vaaldij, tast lâi njuolgist jotkâ. “...lekkâđ tiätumaašin, mutteđ päikkisijđo nuuvt et vááldáh mainâs meddâl...” ¶ 8. a) Tuuđhâ save mikroskooppáin. ¶  muorâid. - Uáđihánnáá   2. ¶ 23 ¶ e. ¶ manemušah.....43 ¶ Iisak Mattus ¶ Laapi pyecceitipšompirrâduv vuáđutiervâsvuođâhuolâttâs ohtâduv stivrimjuávkku ¶ O Juvduu! –luándupäälgis ¶ 2. Kost Suomâ merâriddokuávlust puávtáh ¶  lii Tast ko mij vuojijm, te Kesälä Heikkâ taađeest čielgij, mii kost-uv lii. Sevŋâd ko lâi, te ijba tast ennust pááccám muh eres mielân, ko tot hirmâd jotolâhtraafiik já vyeijimvyehi. Tyelittälli pottii oovdeld barrigaadeh vavtâidiskuin, maid mij korvâččijm já Heikkâ čielgij, kuás lâim turkkilij, kuás kreikkalij peln. Viijmâg koorvijm majemuu barrigaad já skirviittijm taggaar seegib luodân já orostijm suátipenuvryhmá sajattuv puotâ. Ijjâ ko lâi, te muoi Pellervoin moonáim njuolgist nohádiđ Heeihâ čäittim sajan, mii lâi taggaar vuárkkáviste. Uáđđimkävnin finnijm madrâsâid já fiiltijd. Seeini tyehin kullui peenuv uumáástmin já iärvádâláim, et tie vaarâ ličij munnuu puáttee pargoiše ađai pargoskippáár. Váháš ääigi kosástâláim já savâstâláim taan omâs saajeest, ovdil ko nahareh rottejii. Taan siämmáá visteest karttáim uáđđiđ muáddi oho, kidâ tassaaš, ko poođij tot nuuvtkočodum “rotaatio” ađai jorgettem. Kirdemmašineh, moh puohtii uđđâ suáldáttijd suollui já tolvuu macâdijn tagarijd suáldáttijd maasâd, main lâi palvâlussopâmuš nuuhâm. Iđedist Pimpula cuuvnâi munnuu njuálumáin muáđuid. ¶   Ekvatiivcelkkuu   Oulu pispekodde uárnee Sämmiliih kirhoost -seminaar Sajosist lávurduv 4.2.2012 tme 9.30 - 21.00. Ohjelmist láá mielâkiddiivááh sahâvuáruh já paaneelsavâstâlmeh sehe ehidist vuoiŋâlâš muusik konsert. Peeivi ohjelm já puurâdmeh láá ulmuid nuuvtá. Keejâ ravvuid puurâdmáid almottâtmist. ¶ 9.11. Säämi Parlament (Sámi Parlamenta) vuáđudempeivi ¶ Peivee ¶ s. 102 ¶ - kulttuuribárdâs merhâšuumeest kielâ já kulttuur siäilutteijen - maaŋgâkielâlâšvuođâšoddâdmist ¶  oornig oovtâst ekosysteem 96 ¶ Sämitige kulttuurlävdikode värisaavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso 8:40-9:00 ¶ Já siämmást čuojâškuođij Tálunjoobžâ puhelin: ¶ – Jippii! njobžâkandiih oppeet ilodii. ¶ Na kalhân must tuotâvuođâst vala äigi lii maidnii porgâđ meid eres pargoi já kielâuápui lasseen. Mut kal mun lam váhá läškin šoddâm. Távjá čokkáám liijkás ennuv tiättur paaldâst. ¶ – Kale tot munjin suápá. Muu kuuvl ij kale pyevti moonnâđ. ¶ » Iärásijd sun kale lii išedâm – išedus tääl ¶ Eeči masa jo moijái, ¶ Ume = Uumaja (Ruotâberln) ¶ Stivrâ tuhhiittij ciälkkámuš sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs ornimlaahân. Oovdânpyehtim mield Sosiaal- já tiervâsvuođâkuávluh šaddeh eennâmkuudij kuávdáškaavpugij sehe sierâ meridum paijeel 50 000 ässee kieldâi vuáđun. Keevâtlávt sämikuávlu kulâččij taan maalist sosiaal- já tiervâsvuođâkuávlun, mon jođetteh Ruávinjaargâst. Sosiaal- já tiervâsvuođâkuávlui siste pyehtih leđe meid vuáđutääsi kuávluh, main lii ornimovdâsvástádâs uásist sosiaalhuolâttâs sehe vuáđutiervâsvuođâhuolâttâsâst já motomijn tábáhtusâin meid motomijn spesiaalpyecceetipšo palvâlusâin. Vuáđutääsi kuávlu puáhtá vuáđudiđ ucemustáá suulân 20 000 ässee kieldâ vuáđun. Sämikuávlu aalmug ij pijssáá vuáđudiđ vuáđutääsi kuávlu. Sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs vijđásub kuávlulij já aalmuglij pargoi koordinistmân já tipšomân láá lasseen vittâ sierânâsovdâsvástádâskuávluh, moi pargon lii stivriđ já oohtânheiviittiđ sosiaal- já tiervâsvuođâkuávlui já vuáđutääsi kuávlui tooimâ já tai ornim palvâlusâid. Keevâtlávt oovdânpyehtim uáivildiččij tom, ete ubâ Tave-Suomâ kuláččij sierânâsovdâsvástádâskuávlun, mon jođetteh Oulust. ¶ – Lyemeraasijn já eres-uv muorjij raasijn láá šovos- já eemirääsih. Šovosrääsih láá tego ečirääsih já eemirääsih láá tego ennirääsih. Šovosraasijn já eemiraasijn lii lieđikovjâ já mietâ. Mietâ lii miäđušijnij raavvâd. Miäđušijn iälá njomâmin njuohčâmáin mieđâ šovos- já eemiraasijn. Njomâdijnis raasijn mieđâ, ton juolgijd tarvan lieđikovjâ. Monâdijnis njoommâđ mieđâ eemiraasijn, tot tuálvu šovosraasij lieđikoovjâ eemiraasijd. Tuše eemiráásán puáhtá šoddâđ myerji, mutâ esken kovjâttem maŋa puáhtá myerji šoddâm älgiđ eemirääsist. Tun tuubdah eemirääsi tast, ete kaskoo tom lii uccâ ruánáá myerji algâ ađâi čoorooh. Kaskoo šovosrääsi vuod lii kuárus rogge, mon pirrâ lii tuše šovoskiästu, ákku čielgee Maatin. ¶ Tuorâstuv 30.10.2014 luvâttuvâst, Njeellim kuávlust já Kuáppilist tme 9–10 Avveel luvâttuvâst* tme 11–12 Njellimist käävpi oovdâst tme 13–14 Kiđđâjäävrist Siskel ratkuuttuvâst tme 14.30–15.30 Veskonjaargâ kyelihamânist tme 16–17 Áhujäävrist ovdii škoovlâ šiljoost tme 18–19 Kuáppilist ovdii škoovlâ šiljoost ¶ 177. Kyevti- tâi maaŋgârađasii ryevdirađe täsiratkuuttâh ¶ Poccuu ihe koveráiđu ¶ Ton puudâ Muumienni vuošâi keđgij kooskâst käähvi. Hemulâš čoogij riidon rievdâm muorâid tuulâ várás. Stormâ lâi leggistân enâmân jyehiláván suámálijd tiiŋgâid. ¶ Käärbis lâi juoŋŋâm já luoddânâddâm, tom koolgâi vist lajâččiđ já pikkâdiđ. Pakkâ piäiváđuvvâi pikkâ kuuškâi huápust já peesâim suvâdiđ já viheliđ puškoid. Puškoh já vuáskuneh lijjii ennuu jäävrist, kohan mottomlá´án uuštâ lâi te toos toppuu. Vuáskuneh lijjii ain uštust kiddâ já motomeh tain lijjii stuárráh-uv. ¶ Tammela Ritva ¶ Maneseelâin kuittâg uccâ uásááš ovdán čivgân. Siilak čiivgah poreh elleeplankton já stuáruh jotelávt. Jo čohčuv čiivgah láá lovesenttisiih. Kođoi koskâsii ääigi silâkkeh vajâldeh uáivádâhhân Nuorttâmeerâst. Rävis silâkkeh poreh elleeplankton lasseen joba eres kuolijd. Silâkkeh láá maaŋgâi pänikuolij raavvâd. Taid poreh eres lasseen luosâ já torske. ¶ Mudoi nuuvt pyereest rahtum já vuohâsávt uárnejum museoviäsust paaccim käibidiđ kuittâg oovtâ ääši; čielgiittâsah lijjii čaallum tiäđust-uv orjâlâškielân, suomâkielân, eŋgâlâskielân já jobá saksakielân-uv, mutâ anarâškielân já nuorttâlâškielân ij lam čallum ohtâgin tekstâuási, veikkâ museoviäsu lii nuuvt kuávdoo anarâškuávlu já alda nuorttâlâškuávlu, ko peri puáhtá leđe. Ton siämmáá ääši tiäduttij meid eennâmhiärrá Hannele Pokka-uv tiervâttâssavâstis. ¶ R. lei jurgâlâttâm čižetpel já tondet tot näävt keevâi. No tot moonâi nuuvt, et ij tast tađe eenâb. Lijjii talle-uv ucánjáhháá simputusah mutâ väänist, suátán ko lâi huáppu. Leihân ovdâlinjáin jottáám liššáalmai. ¶ Algâaalmugij muusikfestivaalâ Ijâttis Ijjâ uárnejuvvoo puáttee ive porgemáánu 21.-23. peeivij. ¶ Tavlustâh 1 Sämikuávlu kieldâi já staatâ ohtâduvâi vástádâsah já västidemprosenteh ¶ 3. Čuosât lummoid pehtilis čuovâ suullân 15 cm keejist. Ele tuálvu laampu liijgás alda pááppâr! ¶ Ánná juuđij arve čoođâ uđđâ uáppei tilálâšvuotân. Sun lâi eidu uástám olssis arvesyeje, mii poođij-uv stuorrâ táárbun. Jiešalnees sun ij lam hárjánâm tagaráin ubâ jotteđgin, já tondiet tot váhá unohistij. Uáivi já ärdeeh kale pissuu koškesin, mut ko idduuh já jyelgih liijká-uv njuoskii. Suu päikkisiijdâst arvesuoijijn kale ij lijjii pyehtiđ ubâ jotteeđgin, ko puohah lijjii povvâstiđ: tothân ličij keččum tuš mottoomlágán fijnottâlmân. Arvepiivtâs Säämi maailmist ličij lamaš pyereeb, mon puovtij kárbást-uv pieijâđ paijaalsis, mut toin vuot ij kaavpugist kehtidâm jotteeđ. ¶ — Tun tot jieh määti ollágin jurdâččiđ, uccâviiljâš. Jieh addii ollágin tom, et muoi ässeen ennuu torvolubboht tääbbin vyellin. Juurddâšpa, jis paldanâs pänikustâ puáđáččij . . . ¶ Marsilâš čujottij suormáin eeni já suu suormâst iđestij čuovâsuonjâr. Enni šoodâi oovdižin já koppâvuálááš kiirdij kiäinusis. ¶ jáávrán tuámá. ¶ Kaalâ muštâlškuát maht sun kaartâi suollui, veikkâ kihheen ij oro kuldâlmin suu. Iäge koddesäpligeh vájáldit Lukkuš-sarvâgin, mii ruáttá jotelubbooht ko pieggâ... ¶   5. puárániđ ¶ Merâkuáskim ¶ - Šoodâi mestâ jo paahâs tuon njuškom maŋa, Ánná pahudistij. ¶ jno... ¶ Raavâdviäsu Galla ¶ Vaanhimeh já kielâpiervâl pargeeh láá šoddâdemkyeimih koskânis. Oovtâstpargo já vuáruvaikuttâs pääihi já kielâpiervâl kooskâst lii uáli tergâd, tontied ko vaanhimeh láá päärnis puoh pyeremusah tobdeeh. Vaanhimeh kalgeh väridiđ tuárvi asto uápásmuumân, ko pärni aalgât tipšo kielâpiervâlist. Oovtâstpargohäämih láá vaanhimijgijn savâstâlmeh (om. päärni aarâhšoddâdemvuávám (aavu), mon peividep ihásávt , 3- já 5-ihásii párnái olesovdánem aiccâmluámáttuv pärniravviittuv várás), vaanhimijehideh, juhleh, ärbipurrâmušpeeivih, määđhih jno. ¶ — Käččeen-uv uáinusân já käskeen poorá? Iävtuttij Pöö. ¶ Säämi máttááttâskuávdáš ¶ 3.3. Kirsti Palto čäällim já Matti Morottaja jurgâlem párnáikirje “ Tivgâ ” almostui i. 1994. Kirje lii vuossâmuš Anarâškielâ seervi kuástádâs. Tot maainâst Mikko-kaandâ já vállá ustevvuođâst. ¶ 159 ¶ Tipšosaje _______________________________ ¶ teedâpááru paineaalto ¶ 4. Ränisrástágâš já kappeerpäiski lává ohtsâškoddelodeh. ¶ 2. Matts (Matti, š. 1697) áinoo kaandâ 2.1. Matts (Matti.š. 1735) stuorrâperruu puoh kulmâ rävis kaandâ jotkii suuvâ Anarist: Kaandâ 2. 1. 1 Matts (Matti, š. 1764) kaandâ Isaac (Issá, š. 1799) kaandâ Petter kaandah Isak (Issá, š. 1853) já Matts (Matti, š. 1867) já kandâ 2.1.2. Mårten (Marttin, š. 1770), kaandah Mårten (Marttin, š. 1804) já Matts (Matti, š. 1809) sehe kaandâ 2.1.3. Isaac (Issá, š.1770) kandâ Olof (kaandâ (Vuolli, š.1823). ¶ AINRUÁNÁÁ ¶ Olmoošvuoigâdvuotkomitea lii KP-sopâmuš 27 artikla tulkkum uásild keččâm, ete njuolgâdusâst uáivildum kieldim puáhtá leđe ovdâmerkkân taggaar eennâm teikâ luánduvarij kištottellee kevttim, mii iästá algâaalmugij iäláttâs miänástum kuávlust. OA olmoošvuoigâdvuotkomitea ive 1994 adelem almoskomment nr 23 (50) mield sopâmuš artikla 27 váátá sänihäämist peerusthánnáá meid positiivlâš sierânâstooimâid ucceeblohon kullei kulttuurvuoigâdvuođâi suojâlmân. Almoskomment mield keččih, ete algâaalmugij kulttuurhäämi luávdá meid tai eennâmkiävtun vuáđuduvvee eellimtäävi já ärbivuáválijd iäláttâsâid tego miäcástem, kuálástem já puásuituálu. Kulttuur suojâlem váátá meid, ete ucceeblohosiärváduvâi ovdâsteijeeh uážžuh pehtilávt uásálistiđ sijjân vaikutteijee miärádâsrähtimân. ¶ siskáldâs absoluutlâš vaastâvuotâ) já ton lasseen vala luándulâš puátukielâ. Kielâi ¶ – Já kii taamkis lii porgâm? Kuáski suutâi. Kalga tállân tubdâstiđ! ¶ sänihaamijn já jurgâlemčuávdusijn. ¶ - Mun kale tiäđáččim piehâin piervâl, iän-uv vyelgi keččâđ tom? ¶ čielgitähti, -täävti = selkäranka ¶ Biodiversiteetsopâmuš olášutmân kyeskee miärádâsah já avžuuttâsah adeluvvojeh uásipeličuákkimist, mii tuálloo kyevti ive kooskâi. Uásipeličuákkimân artikla 8(j):n kyeskee aašijd valmâštâl aalmugijkoskâsâš pargojuávkku, Ad Hoc Working Group on Article 8(j) and related provisions . Ovdebáá keerdi pargojuávkku čokkânij ive 2013 roovvâdmáánust Montrealist. Pargojuávhu pargo stivree uásipeličuákkim tuhhiittem artikla 8(j) maaŋgâivvááš pargo-ohjelm. Pargojuávhu paargon uásálisteh staatâi já algâaalmugij ovdâsteijeeh. Sämitigge uásálist pargojuávhu čuákkimáid uássin Suomâ staatâ delegaatio já Suomâ vest uássin Euroop Union delegaatio. Euroop Union hämmee ohtsii uáivil čuákkimmiärádâssáid já saavâjođetteijee-eennâm ráđádâl jeessânenâmij peeleest kuávdásmittum häämist čuákkimmiärádâsâin. Suomâ raportist sopâmuš olášutmist biodiversiteetsopâmuš čäällimkoodán. Viiđâd eennâmraapoort adelui vyesimáánust 2014. ¶  reivâ, – Na munhân lam tunjin muštâlâm, västidim. Mij moonnâp madârááhu havdajáid. Tun já mun já eeči. ¶ Kuávžurnjuškimnjargâ SA.2002 Čaarmâjäävrist tâi Čaarmâvuonâst, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ 2. Moh láá Euroop kyehti kuhemus juuvâ? ¶ “Ko mađhâšemohtâvuođah puáráneh, määđhih hálbuh já tiätu jođeškuát pyerebeht, te lii tääppin ettâđ, et maailm ucco. Eennâmpálluhân kal ij čuákán moonâ, mut olmooš äddee pyerebeht maailm tile, ko finnee jotelávt vorâs tiäđuid já máttá meiddei rätkiđ tehálijd tiäđuid ävhittes tiäđuin. Ulmuuh meiddei áppádeh já maaŋgâs suitteh-uv mađhâšiđ olgoenâmijn. ¶ lijme ¶ e. Niŋálâs já ores lává siämmáá ivnásiih. ¶ Kyehti máttááttâspárnáá láin monâmin Emmaus-nommâsâš siijdân, suullân penâkkullâm Jerusalemist meddâl. Suoi sárnudáin tast, mii lâi tábáhtum. ¶ – Piiččus . Párnái laavlâkirje anarâškielân já orjâlâškielân, mon lavlui saanijd já nuotâid lii ráhtám Aune Vesa, nuotâstâm Helena Hyvärinen já kuvvim, tuáijám já orjâlâškielân jurgâlâm Ilmari Mattus. Jorgaleaddji O/y 1987, 56 s. ¶  ärbivuáválâš murrišin = valppaana, valppaina 13 ¶ – Na mondiet? eeči koijâdij. ¶ Mut mii juná kuittâg vyeijilij tääl ääigild, já muu mielâst tot lâi uáli jo iimâš. Mut misthân ij kale tääl mihheen huápuidgin lamaš, ko mist lâi oles tijme äigi lonottiđ juná Brysselist, já nuuvt ennuv muu junágin ij lamaš kuássin maŋanâm. Ohtii kale čuožžum kulmâ vaartâ Antwerpenist, ko Belgiast lâi miinii almoothánnáá junájaskoid. Talle junáulmuuh vattii olssis lasepäälhi. Tääl luhhoost ij taggaar päärtistkin lamaš mihheen huolâid ige lamaš äijihšoŋŋâgin, nuuvt et pyereest koolgâi puoh ton peeleest moonnâđ. ¶ Juhâmohe almosciälkkámuš 2005 kávnoo: suomâkielân , tavesämikielân ¶ Uccâeŋgâlâš leggistij kuárumijdis nuurkán já čiäruškuođij lohđuttemávt. Sun čiärui nuuvt čuuvtij, et sust ärdeeh aaibâs tuárgistii. Sust iä lam njuneliijnehkin fáárust. Tondiet sun vaaldij stuorrâ koori siste vielgis lakana já sihostâlâi toos čolmijdis já njuunees. Mudoi kale polvâlättei ličij šoddâm hirmâd stuorrâ konjâlláddu. Tääl ko sun lâi nuollâm pihtâsis, sun kolmuuškuođij-uv, ige sust lam mihheen, maid pieijâđ paijaalsis. Sun vaaldij koori siste vala lase lakanaid já kiesâi taid jieijâs pirrâ. ¶ Párnáin láá ohtsiih tiijmeh matematiijkâst, sämikielâst, musikkist, liihâdmist, ohtsâškoddetiäđust já luánduamnâsijn. Niilo Rasmus máttát Sirmá já Ucjuv uáppeid muusik já lihâdem. Sun muštâl, et Taažâ já Suomâ párnái kooskâ tiättoo kulttuuriäru, mut tot ij mahten häittid máttááttâs. Muusikhân ij mudoigin tuubdâ raajijd já sämimusijkkáreh čuávuh uárjimaailm oopâid, mut čuojânâsâi kevttimist láá iäruh. Sirmá párnááh iä lah nuuvt hárjánâm kevttiđ čuojânâsâid, tegu kiitaar. Ucjuuvâst párnááh uážžuh eenâb tobdo čuojânâssáid. Liihâdmist sun ij lah huámášâm iäruid párnái kooskâ pic puohah uásálisteeh siämmáánáál. ¶ Na nuuvt šoodâi. Muoi purâdáim já sávnoim. Säävni maŋa kalga tiäđust-uv finniđ sävnivuolâ, mun oovtâ já Ingvar vittâ. Mut ušteđ vyelgimist ij puáttâm mihheen. Ingvar kal lâi vyelgiđ, eeđâi, et “Uáivisthân mun kal sáátám váhá leđe, mut návt uáivisthân mun laaviim ain leđe tääbbin Fjeldavanist. Mun jodottâm, uštám jäävrist já juuvâst, vuojâččâm möŋgijáin já tälviv kiälháin, ain tämmit rammânágá.” – “Ij-uvkâs tot lah váhá varâlâš” , mun koijâdim. – “Roovah val jáávrán.” ¶ piätu ¶ 10.1 Pärttitileh ¶ sijn láá kulâtteijeeh ađai šaddoporreeh já piäđuh. ¶ Luobâskij já fiskisluobâskij “veerdih” láá jo-uv lostâsolgeh tâi kukái vaddâseh. Ko tuájá luobbâsk kuhes já sojelis lostâsolge, te áiccá áimuvuovdâid. Toi mield áimu já ton sistetoollâm happi jotá eennâmviärdán kidâ ruottâsij räi. ¶ 6. Ovtâstit uási já ton tooimâ. ¶ 6. HIÄRRÁ, ÄÄRMIT (KYRIE) ¶ Ääiđih tálui pirrâ ¶ meid eennâm alne ¶ 90 ¶ Suáđigil luvâttâh: Karen-Anni Hetta (tavesämikielâ) já Aleksi Syrjä (tavesämikielâ) ¶ Sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs Suomâ škoovlâin 2007-2008 ¶ reeivâlonottemskippáár = kirjeenvaihtotoveri 117 ¶ Algâaalmugjulgáštuš lii valdum muáddi staatâ lahâaasâtmân, mutâ iänááš uássin staatah láá annaam julgáštuš tuše mooraallávt kenigitten. OA algâaalmugraportistee professor James Anaya lii árvuštâllâm suu raportist OA almosčuákkimân algâaalmugjulgáštuš olášuttem já merhâšume. OA almosčuákkim miärádâsâin láá lavâliih kenigâsvuođah. Anaya mield julgáštuš čáittá maailmvijđosâš ohtsâšibárdâs algâaalmugvuoigâdvuođâi siskáldâsâst ja kenigâsvuođâ ovdediđ olmoošvuoigâdvuođâid OA sopâmušâi miäldásávt. Motomeh julgáštuš uásisyergih tego olgooštmettumvuotâ, kulttuur koskâmettumvuotâ, omâdâh já jiešmeridemvuoigâdvuotâ láá šoddâmin uássin aalmugijkoskâsâš táválii vuoigâdvuođâ noormâ. Julgáštuš meid vuáđuduvá maaŋgáid staatâi ratifisitem olmoošvuoigâdvuotsopâmušáid, moh láá staatâid lavâlávt kenigitteeh. ¶ Alchemilla murbeckiana ¶ 4. Koppákuorijáid syeijee assaas panssar ¶ torske ¶   Kalehân tiet eđâldâh kullui tiäđust maŋgii maŋa-uv, mut iänááš Čovčjäävri kuávlust já nomâlâsân Maati njäälmist. Meid motomeh tuurunjargâliih (om. Juhháán Ant Haansâ Uulá) láá maŋa kiävttám tom siämmáá eđâlduv, ko láá vigâttâm muu. Jiem tieđe, mast tiet eđâldâh lâš puáttâm já lâš-uv Matti jieškin muštám tom. ¶ 21. Egypti lii äpiriijkâ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 85 ¶ Forgâ jutteselgi ooinij-uv, maht ákku vaaldij hurstâseehâst kamusuoinijd já palijdij jiečânis: – Jáhá. Kammuid kolgâččim tääl suoiniđ. Amahmis, kalle tallâs mun tarbâšâmgin onne sovskammui suoiniimân? Mun lam kuárrum kulmâ sovskamuvpaarâ, te tallehân mun tarbâšâm kuttâ tallâs. Talle ákku vaaldij seehâst kuttâ tallâs já taalâstškuođij taid. Talâstem maŋa sun suoinij puoh sovskammuid. – Tääl mun tiptám sovskammuid muáddi peeivi voonnâđ olmâ háámán. Amahân te tasmaŋa ákkuveh peessih täid kevttiđ, ákku palijdij áin jiečânis. ¶ Tiäpuin ovdánâm šadoh áppádii eelliđ enâmist. Toh lasanii, já tain ovdánii uđđâ enâmist ellee šlaajah. Ko šadoh lijjii väldidâm eennâm, te talle elleeh-uv puohtii sirdâšuđ koške enâmân, ko toh ožžuu šaddoin raavâd. ¶ Tiervâpuáttim sämitige päikkisijdoid. ¶ vuottumveerstah já mereh. ¶ Tavesämikielâlâš kiirjijd árvuštâlâi Ruotâ sämitaaidâr, kirječällee já máttáátteijee Inghilda Tapio. Suu mielâst vyeitte valjim lâi vaigâd, ko maaŋgah kirjeh lijjii fijnáh já huolâlávt rahtum. Sun árvuštâlâi meiddei máhđulâšvuođâid teddiliđ já almostittiđ kiirjijd. ¶ Säämi tyeji ¶ 3. Vääldi čielgâs ¶ – Eidu nuuvt. Ulmui eellim lii tááláá ääigi váhá ereslágán ko talle, ko mun lijjim pärni, ákku hundâruš. ¶  sämmiliih. Reedrik Tilálâšvuotâ lii rijjâ puohháid, kiäh tobdeh mielâkiddiivâšvuođâ aabisáid. ¶ 8.1. Aarâhšoddâdem pargojuávhu finnimvuotâ, škovlim já mättim ¶ – Tääl kale lam cuvnâm ubâ pappâl, sun juurdâš já nááđu huápust ääiti tuáhá, kost sieidi-uv lii, amas pappâ suu aaibâs tállân huámmášiđ. ¶ Saul muštâl Jeesusist Apt 9:19b-25 ¶ Eŋgâl eeđâi Joosefân: “Máárjá šoddâd alge, já tun koolgah adeliđ suu nommân Jeesus, tastko sun piälust aalmugis ton suddoin.” (Matt. 1:21) ¶ “Talle ko čáláh jieijâd teevstâ, te lah toohâm uđđâ ääši, taggaar maid ij vissâ kihheen lah tađe ovdil toohâm. ¶ – Addâgâs, Hirškikkâ, ko mun tooijim tuu lávumuorâ, Myerji pivdá addâgâs Hirškiihâst. ¶ Iännám pehti lam finnim mielâkiddiivâšvuođâ musikkân, moin lam pargeldâm ubâ eellimavveem. Mun lam lávlum já juoigâm eres vuáččulij nieidâiguin, mut innig jiem njálmám leehâst, pic tuše suáitám. Piano lam suáittám uccânieidii rääjist já juuttim vuáđuškovlâaaigij pianosuáittimtiijmijn Suáđigilist 100 kilomeetter keččin. Vuáđuškovlâaaigij vuáđudijm siijdâ nieidâiguin bäändi. Tastoo monnii muddoost suáitiškuođijm sämikielâlâš muusik já ko čuákánpieijâm hámášui, te mii suáittim musikkist šoodâi sämikielâlâš rock. Bäändi nommâ lii SomBy, mii puátá 1800-lovo káártást, mast lohá Vuáču pehti Sombio-by. Suobbâd lii lamaš vijđes kuávlu já toollâm siste maaŋgâid siijdâid, main uási paccii Loka tulvâdemáldá vuálá. ¶ 117 ¶ Tobbeen Pirusuollust lijjii almaah nuuvt uccáá, ko iä kuddum já hávádum almai sajan puáttâm tievâdâsah. Jyehi kyevti tiijme keččin lâi neelji tiijme vahtâvuáru. Eidu ko nahareh rottejii, te cuvnii. Ohtii lijjim nuuvt naverčolmijguin ko cuvnii ete vuolgim kammuittáá vahtâsajan. Olgon eskân hoksájim: iähân must lah ubâ kammuuhkin jyelgist. Maccim koorsun já iärásijn lâi hävski. ¶  moonâi Čuánnjáájáávráš SA.1964 Hanhijärvi Ristinmoorâst 2 km T. ¶ Nissoon jurdâččemvyehi lii iärvádâs já iärvádâssân tot vaarâ munjin páácá-uv. Taan ohtâvuođâst ferttiim liijká rämidiđ taid lädinieidâid, kiäh láá naaijâm anarâšâigijn já sämmilijgijn iänááš; maaŋgâs sist láá máttááttâllâm sämikielâ já meid anarâškielâ-uv, já vaarâ taa lii tot nissoon jurdâččemvyevi nuuvtettum "ruopsis läigi" , mii munjin lii iärvádâs. Jis liijká irâttiččim mahtnii vuájuttiđ sii jurdâččemvyevi jieččân káálun, te positiivlâš mielâst sij láá empaatliih já mättih šiettâdiđ jieijâs persovn puánjás pusseer siisâ, já mietieelliđ sii tobdoigijn nuuvt hyeneest, ko pyereest-uv. Vaarâ taat tuáimá anarâšnisonij pehti meid nubijkulij-uv; läddlâšpuánnjá jna... Mutâ kuuskis tot empaatlâšvuotâ anarâšniedâin lii lappum anarâškandâi háárán? ¶  pirâsministeriö ellee luus, sun ooinij ete tast lijjii stuárráábeh ¶ Vuoiŋâšij tâi čielgiođđâm ¶ bis jo poođij ton riidon, kuus sij lijjii monâmin. ¶ Hypholoma fasciculare – Kitkerälahokka – Riččâmieskâdâh ¶ Šohânâs kulá jienâid. ¶ Sämitigge juáhá stipedijd 17 sämikielâ uápuin pyereest miännástum uáppeid sämikuávlu kieldâi škoovlâin. ¶ Čuákánkiäsu ¶ Puásuituálu lii sämmiláid tehálâš iäláttâs maaŋgâ-uv suujâst: tot lii áigápuáđu já raavâd käldee já tast lii meiddei stuorrâ kulttuurlâš merhâšume. Poccust finnejum amnâseh láá teháliih säämi tyeje materiaaleh. Lasseen puásuituálu pirrâduvâst ovdánâm sämikielâ tuálá siste ovdâmerkkân poccuu jieškote-uv jiešvuođâid kovvejeijee saanijd, main lii tááláá ääigi meiddei tieđâlâš merhâšume. Puásuituálust lii meiddei stuorrâ sosiaallâš merhâšume perruid, suvváid já sijdâsiärvusáid. Maaŋgâin kuávluin, main sämikielâ lii lamaš lappuumin tâi rievdâmin eennâm váldukielân, lii puásuituálu eromâš riges puásui-iäláttâsân kullee olgospyehtimhaamij keežild siäilum puásuituállei pargokielân. Tagarin tot lii meiddei siäiluttâm kielâ, mii mudoi ličij lamaš vaarâst časkâđ. ¶ Myllytulli škovlâ, Oulu: Linda Akujärvi (tavesämikielâ) já Anton Valle (tavesämikielâ) ¶ Matti já ákku vyelgiv tutâvâžžân pááikán. Lááhân šooŋah lieggâseh já miäđušijneh-uv láá ennuv. Koskâkeesi, syeinimáánu aalgâst suoi maccâv uđđâsist tárkkuđ luámánij laddâm. Lieggâ šooŋah láá jotkum ain já tyellittälli lii arvâm-uv. Tot lii ilosmittâm Maati já ááhu. Jeegist ákku já Matti uáiniv, ete vielgis lyemerääsih láá jo koččâm já toi saajeest luámánij verdijkeijijd láá ittáám čoroheh. Uási čorohijn láá vala tuupâst, mutâ uási čorohijn ruápsájeh jo uáinusist. Matti tiätá, ete laaddâh lii fiskâd já váhá ooraans-uv tot puáhtá leđe. Vala iä lah luámáneh laddâm já kalga maaššâđ vyerdiđ muáddi oho ovdil ko piäsá luommiđ. ¶ - Talle ko lam aaibâs vises tast, et tobbeen ij čokkáá kihheen, kote muštoot muu Heeihâst! Mudoi-uv talle sátáččij leđe eenâb äigi suomâkielâ luhâmáid! ¶ – Moonâ tiervân, Kalle, sun cullâguođij loodán, ovdil ko Limppo luoštij tom siisâ ¶ Lii tälvi já párnááh sierâdeh vielgis muottust. ¶ Čižetpeln lii NUORTTÂ, ¶ Juovlârotaatio aldanškuođij já komppania hovdâ Pitkänen koijâdij mottoom iiđeedpákkumjyehim ohtâvuođâst, jo-uv lam smiettâm, kii ličij vuohâsumos juátkiđ penuvryhmá jođetteijen. Lijjim aalgâst smiettâm, et sun ličij muu oovdiš armeijaskippáár Järvis Markku, mut ko sust lijjii váháš liijkás radikaal ašijčuávdimvyevih já muu mielâst oroi mudoi-uv, et sun lijkkui liijkás čuuvtij sierâdiđ jyehilágán viärjuiguin. Mieđettim, et lam kale smiettâm, mut eidu tääl jiem lah vala vises ääšist. Mun tiettim, et Markku ličij haaluin älgiđ taan hoomán, ko lâi jo adelâm muu iberdiđ tohálâšvuođâstis váháš tegu karven karven, sunhân ličij avvees-uv peeleest juávhu puárásumos. Taat lâi taggaar äšši, mon jiem puáhtâm ohtuunân čuávdiđ já koijâdim pargoskipáárstân já veerdistân Pesos Pellervost, kiän sun valjiiččij sajan, jis puávtáččij meridiđ ääšist. Pellervo ij ájáttâllâm ollágin, ko eeđâi: ¶ – Veikkâ mun lam-uv ohtuv, I j tot maiden meerhâš, já munhân lam kandâ, kii ij lah maailmist ollágin, te tot kal ma N a ollâgâsân, ij kihheen uáivild maiden, mondet to nuuvt lii, kal maailmist láá koččâmušah veikkâ T unjin-uv jyehiđ... ¶ 2. Ghana 690 ¶ kuolbâmirkkâseitik ¶ Talle Joovsep halijdij keččâlâddâđ sii. Sun piejâi viljâidis faŋgâlân kuulmâ piäiván. ¶ Elâččáim taŋkkaamin Sterling -kaavpugist já taavaabeln lâi polvâhaŋkkâ, mii sátáččij leđe tornaado. Váruttâsah iä kuittâg kullum já nuuvtpa polvâ saatij-uv leđe aaibâs táválâš äijihpolvâ. ¶ Lasanem: Piervâl suoinâlmâsâst, piälduroobdâst, muorâstuvâst tâi muorâkäärdist. Maneh 6-15. ¶   majemuu tuámust já moraallii pillâšuumeest eskatologisâs já piäluštâshistorjálii ¶ Sjölunden (Salolampi) 24.7.98 vástuppeivi ¶ Juuda 36, 47, 51, 94 ¶ Sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi ¶ Iänááš Suomâ jaavrijn láá uccáá raavâdamnâseh, nuuvtko kirje vuossâmuu lovvoost muštâlui. Majemui aaigij väniraavvâdlijd ađai kuorbâ javrijd láá šoddâm nuuvt ennuv jieškote-uvlágáneh raavâdamnâseh, et toi šadolâšvuotâ lii lassaanškuáttám. Maaŋgah valjaasraavâdliih ađai lijgešoddâm jäävrih oppeet láá šodâškuáttám kiddâ paijeelmiärálij raavâdamnâsij keežild. Čácáduvâi lijgešoddâm toovvât stuorrâ nubástusâid ubâ iäláánsiärváduvâst já vádásmit ulmui čääsi kevttim. Lijgešoddâm nabdeh lemin-uv Suomâ sisčaasij já meerâ stuárráámus pirâsprobleem. ¶ Rähtip muldemátuterraario ¶   Onne lâi kolgâđ puáttiđ lavŋe lase, mut ij puáttâmgin. Ittáážân lii kulloo looveest. Pááikân macâdijn eelijm vala K-Mart-käävpist uástimin váháš tävirijd, čalmelaasâid olssân já Aansin čalmelasâskuápu. Aigum uástiđ meid mätkilaavhâ cuovkkânâm laavhâ sajan, mut nobdim tom liijkás tivrâsin. Ko lijjim jo tiiskâst, te Charlie puáđistij siämmâš mätkilavkkâ kieđâst já šlivgij tom munjin. Irâttim vuástálistiđ, mut ij tot ávttám. Tot lâi suu skeŋkkâ munjin. Maŋeláá mun vuárustân skeŋkkejim sunjin párnáilaavlâkirje "Piiččus" Charlien já Carin. ¶ Já Jeesusân Kristusân, Immeel áinoo Aalgan, mii Hiärán, kote šohânij Pase Jiegâst, šoodâi nieidâ Máárjást, kierdâi Pontius Pilatus ääigi, riistânnävlejui, jaamij já hävdidui, lavkkij vuálus helvitân, pajanij kuálmád peeivi jämmei kooskâst, lavkkij pajas olmijd, čokkáá Immeel, puohváldálii Eeji, uálgispeln já já kalga tobbeen puáttiđ tuommiđ elleid já jämmeid. ¶ – Naa, ij lekken kale. Valdim tom meddâl, ko tom soittii ain lyeninjammei vyebdeeh já puohlágán ruttâkerjideijeeh. Ij muu kuvlân kihheen kuássin ele. ¶ MOH SUDDOID TOH LÁÁ? ¶ Saamelaiskäräjät lii tavesämikielân Sámediggi , mon nomâttâs kevttih Suomâ lasseen Taažâ já Ruotâ Sämitigeh. Aanaarsämikielân Saamelaiskäräjät lii Sämitigge já nuorttâsämikielân Sää´mte´ğğ. ¶ 40–51 cm ¶ 30 cm ¶   Liipuh uuvsâst: ¶ Taan kovesänikiirján láá čuákkejum tavesämikielâ kuávdâšsäänih ašij mield. Kovvejum säänih láá suullân 500, iänááš uási tain nomineh. ¶ Säničielgimspellâ. Hitruus spellâ, mast kalga mättid čielgid nubenáál, ađai finniđ spellmaskiippáár ettâd nuuvt maŋgâ sääni ko máhđulâš jotelis čielgiittâsâid addelmáin. ¶ Säämi puustaveh ¶ áldu - áldudâh ¶   Niŋálâs čeevris čivgá keessiv oovtâs kuulmân čiivgâ. Toh pisotteleh ennis tipšoost muáddi mánuppaje rido aldasijn irveest ađai čiävrá piäjust. ¶ 18. Juuvah luádduh Poođâeennâm tuolbâjolgâdâsâid 64 ¶ – Joo, kale mun iärvádâlâm, maid tun uáivildâh, eeđâi Risten. Tijmáhân kale jo kullojii tast, et tääl ubâ kurssâvuávám uđâsmittoo já puátih uđđâ kuursah já motomeh puáris kuursah kuáđđojeh meddâl. Et mungin jiem tieđe tárkká, magarijd kuursâid tun koolgah tääl čuávvuđ. Jis ij eres ävkki lah, te ferttee koijâdiđ tieđâkoddeest. Vala keevâi taggaar pärtti, et uđđâ luuhâmregister teddilem-uv maŋanui nuuvt čuuvtij, et totkin ij lah vala vaalmâš. Mut táválávt ton kirjeest kale kávná ravvuu olssis. ¶   + Mun lam algâaalgâst vuálgus Kaamâsist, mut tain aaigijn jiem mušte riävtui maiden, ko lijjim nuuvt ucce vala talle. Luuvâm viššâlávt nube ive Ucjuv sämiluvâttuvâst. Muu eenikielâ lii sämikielâ, suomâkielâgis oppim keččâmáin televisost Muumijd. Viigâm korrâsávt kiergâniđ porgâđ maaŋgâlágánijd aašijd, tâi iänááš tagarijd aašijd, moh Ucjuuvâst láá fálusist. Lijkkuum eres lasseen čalâččiđ jyehilágánijd teevstâid ja kođđeeđ. ¶ Kuobžâ-Piäká Ánná ¶ Riehtiministeriö mieđeet torjuu el. sämikuávlu kieldáid, palgâsáid já servikuddijd säämi kielâlaavâ olášuttem várás (31 §). Summe lii viehâ kuhháá lamaš 120 000 eurod ivveest. ¶ Mun lam šoddâm Páádáárriddoost, Junásist. Mij aasâim talle tobbeen já mij sáárnuin sämikielâ. Munjin lii puáttám sämikielâ eenikielân, ko päikkikielâ lâi sämikielâ. Mottoom ive maŋa mij varrijm Rivdulân. Rivdul lâi päikki, kost lâi škovlâ já párnáipäikki. Sehe škoovlâst ete párnáipääihist sárnuu tuše suomakielâ. Já nuuvt tiäđust mij-uv aalgijm eenâb ja eenâb kevttiđ suomâkielâ já nuuvt sämikielâ vájáldui. ¶ S Kuulâ mii rukkoos. ¶ - Fiijnâ konstâ, Wieseh! Maht tun tiem porgih? ¶ Majemuš puddâ ¶ oovtseellâg yksisoluinen ¶ 78B Purrâmâšverkkiráhtulâšvuođâst ovdeduvvojeh purrâmâšveerkih. ¶ Sämisiärvus vuárdá meid sämitiggeest ennuv. Sämmiliih láá adelâm mii pargon ovdediđ sämmilij sajattuv. Eromâšávt tääl sämitigge kalga leđe nanos já ohtâlâs, ko mii kulttuur, eellimhäämi já vuoigâdvuođâid äštih kulttuur ulguubeln. Säämi aalmug mijjân adelâm ovdâsvástádâs lii styeres já mij tarbâšep kuoimijdân eenâb ko kuássin ovdil, vâi pyehtip selvâniđ mijjân asâttum pargoi tevdimist já leđe säämi aalmug luáttámuš árvusiih. ¶ Suáldátškovlim tääbbin tavveen váátá sierânâsmättim já speálvuduv. Tileh pyehtih leđe äŋgireh já pargoi čođâldittem váátá táváliist eenâb fyysilâš já jiegâlâš naavcâid. Jiegâlâš nanosvuođâ lasettem šadda viehâ maaŋgâsáigusijn oosijn. Oskom, et máhđulâšvuotâ iberdiđ saalmâ saavâ jieijâs eeniân kulá toid aššijd, moh uásild huksejeh Laapi piälušteijei siskáldâs stäđisvuođâ já nanosvuođâ. ¶ – Mut nuuvthân toh kale láá puoh iäráseh-uv kaandah eidu tien avveest, lâi sun vala juátkám jurduidis. Sun muuštij uáli pyereest viljâs Valjaa, maggaar kikse sun-uv lâi lamaš motomin, ko láin lamaš oovtfááru joođoost. Enâmustáá suu haardij tot, et kaandah lijjii makaš ruokkâdeh, mut ko oovdân poođij tuotâ tárbu ruokkâdvuotân, tet kale te njuámmileh čaŋŋii ištâmááid. ¶  Klemetti  puáhtá Hanssâ povvâstij: ¶ šiev tubdâm sehe šiev eŋgâlâškielâ táiđu. Pargo tipšomist annojeh oovtâspargo- já viärmádâttâmtááiđuh, markkânistemmohtâ, ornim- já stivrimnahcâ sehe tedduuhaldâšem. Pálkkám meriduvvoo sämitige pálkkámvuáháduv vátámâštääsi IV/I mield (vuáđupälkki 2 686,76 evrod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksoo 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield meridum hárjánemlase. Virgeest lii kuuđâ mánupaje keččâlemäigi. Ucâmušâid lahtosijdisguin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán majemustáá 27.2.2016 tme 16.00 čujottâsân Sajos, 99870 Inari. Ucâmušah iä ¶ Njellim 27.02.2011 ¶ 6. Brasilia 1 605 ¶ – Vuoi panjig! Ijhân must lah fáárust ko jieččân puuvko! ¶ MUUMISTÁÁLU ¶ Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 13.12.2013 tme 16.00 räi čujottâssáin Sajos, 99870 Aanaar teikâ šleđgâpostáin čujottâsân Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. Lasetiäđuid meriáigásâšvuođâst addel saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi, puh. +358(0)50 5242109. Sämitigge lii Suomâ sämmilij alemus miärádâsrähtimorgaan. Sämitigge fáálá áinoošlajâsii pargopirrâs já máhđulâšvuođâ ovdediđ sämmilij sajattuv aalmuglávt já aalmugijkoskâsávt. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ päikkisiijđoinis www.samediggi.fi ¶ 2. Jonas (Jovnâ, 1760–1797) já Elin Hansdotter (Elli Haansânieidâ) Saijets kuulmâ kaandâst Anders (Antti) jaamij uccen. Mattias (Matti) kolgâmušâst ij lah tiätu. Hans (Hanssâ, š. 1792) naajâi, mut sust iä vissâ lamaš maajeeldpuátteeh. Sun jaamij Taažâst. ¶ lostâruánáá.....22, 97 ¶ Ucjuv sämiluvâttâh: Anni Kaisa Koivisto (tavesämikielâ) ¶ Čurnâ-algâsiih noomah láá Aanaar kieldâst čiččâm já toh láá Čurnâjäävri lasseen Čurnâjuuhâ, Čurnâkuoškâ, Čurnâkárgu, Čurnâuáivih, Čurnâvuonâ já Čurnâvuonnjälmi. ¶ IP: Na tun moonnâm kiiđâ kuddih kuáskim meiddei. ¶ Guerra Norte lii Amoc kyessin CD majemuu pittáást. Eres-uv kyesih kávnojeh: Wimme, Ružže, Ambassa já Hannibal & Soppa. Ambassain, avveellâš ráp-juávhoin, Amoc lii ráhtâm ráp jo luvâttuv rääjist. Tyelli tälli Ambassa pittáást uáinoo lemin feat. Amoc já meiddei nubij kulij tego taam uđđâ CD:st. Váhá siämmáánáál lii keevvâm Hannibal & Soppain: Hannibal lâi koijâdâm, puáđáččij-uv Amoc featuristiđ sii skiärrun, já Amoc ”spejâlistij”. Wimme mieđâi meid juoigâstiđ. Sunjin vuolgâttui pitá tuávááš, já sun paddij jieijâs uási. Ružže, ađai Jukka Kangasniemi, vist lii maailm nubbe anarâš ráppájeijee (já eenâb iä vala lekken), tagaráin meriittáin piäsá kolliđ mottoom-uv piitán. Puátteevuođâst Amoc máhđulávt parga Ružžein eenâb-uv ohtâsâšpargo, veikkâ sun ij máttâmgin vala mainâstiđ tärhibeht. Sáttá leđe, et sun (tâi suoi - tâi sij) mana mottoom ááigán eennâm vuálá já nyettee underground-muusik. ¶ Nuorttâmeerâ raavâdkuáluseh ¶ Oppâmateriaalpargo prinsiipah ¶ 48 ¶ * Pivtâsheŋgiittâspalvâlus ¶ Toos Kavnâs-Kaabi vale lasettij: ¶  pronomin: – Já liiba tot Tálunjobžâ kale kavnâm-uv šiev muorâid! Iä toh lekken muálkkisuávvááh, Assaaskuolgâ rammui, ko keejâi njuolgâ muorâid steligist. ¶ ● ijjâgááh ● ¶ Ráidu-čáitálmâs. Kove: Jouni Männistö. ¶ Putteest vuolâmáin koozâin meddâl soksâmijd sehe tooide pyereest. Piejâ saijaas kiemni siisâ koozâid já ođđâmijd tuoldâđ. Piejâ saaltijd tállán aalgâst. Ođđâmijd, jis láá puolâščuhheest valdum, tipte tuoldâđ 30 minuttâd. Sudes ođđâmijd ij taarbâš nuuvt kuhháá tyelttiđ. Jis ođđâmijd tuálttá meendu kuhháá, toh vuáččojeh. ¶ Sämitigge almoot uuccâmnáál nuorttâlâškielâlii oppâmateriaal proojeektpargee ¶ a. Ivnii taid purâdemriäiduid, moh vistig ¶ Ige Aaslâkkin puáhtám išediđ. Sun lâi liijgás ucce. Mutâ sun puovtij viežžâđ iše. ¶ Taat ij västidâm maiden. Sun lâi časkam uáivis aavdo laasân já lâi kolmâštum toos. Suu muáđuh vordii. ¶ 2000-4000 ¶ Suolâ iällus innig suáláád, pic porgus pargo já tiänájus rehálávt áigápuáđus, nuuvt et puáhtá adeliđ meid toos, kiäst lii tárbu. (Ef. 4:28) ¶   Snöhetta B3 ¶  Tot SkandinavianStockPhoto, 55 Lehtikuva, ¶ Niijto šadoh ¶ Sämitigge almoot uuccâmnáál PIRÂSČÄLLEE meriáigásâš pargo, mii álgá nuuvt forgâ ko máhđulâš já pištá 31.8.2013 räi, máhđulávt kuhheeb-uv ääigi. Pirâsčällee pargon lii tipšođ pirâštiipšon já eennâmkevttimân lohtâseijee aašijd, eromâšávt valmâštâllâđ ruukilaavâ já biodiversiteetstrategia tooimânpieijâmân kullee pargoid. Asâttâsvuáđustâslâš tohálâšvuođâvátámâššân lii pargo vaattâm škovlim já lasseen váttoo sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95). Pargo miänástuvvee tipšom išedeh hiäivulâš ollâškovlâtuđhos, pirâsašij já haaldâtlâš pargoi tubdâm sehe kelijdeijee eŋgalâskielâ táiđu. Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi IV/IV-II mield (vuáđupälkki lasijttáá 2 347,01 – 2 458,77 eurod/mp). Čällee toimâsaje lii säämikulttuurkuávdáš Sajosist. Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 25.1.2013 tme 16.00 räi čujottâsân Sajos, 99870 Aanaar. Lasetiäđuid pargoost addel haldâttâhhovdâ Juha Guttorm, puh. 010 839 3102. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi Anarist 10.1.2013 ¶ – Na, čielgejeebâ tuoi vistig, miäcástemsiärváliih, mii tääbbin lii tunnuu mielâst tábáhtum! Poolishovdâ avžui. ¶ Kuoskâttim ááhu nierâ. Tot lâi koolmâs já toos ij lamaš suotâs kuoskâđ. Rottejim kiettân meddâl. Tot ij lamaš ollágin taggaar suotâs, lieggâ tobdo ko kuoskât nube ulmuu. ¶ Kiävu luándumecci ¶ Tobbeen suuilod uccâ uárreš ¶ E. Lođâsmááđuh ¶ 1. Rypsi lii Suomâ tehálumos oljošaddo. ¶ 2 dl fiijnâsukkâreh ¶ Daniel já suu usteveh Dan 1:1-21 ¶ Luuk. 19:10 x Luuk. 23:35a x ¶ 9. Amanita citrina – Keltakärpässieni – Fiskiskiärppáákuobâr U ¶ 55 B Suábbi-Aaslâk (Aleksanteri Peltovuoma) kaavnâi kole Tankaväärist 1934:s. ¶ –tanssâjuávkku vuálgá ovdâstiđ säminuorâid väldikodálii MOVES -tanssâtábáhtusân, mii uárnejuvvoo 20. – 22. vyesimáánu Oulust. Juávhu stivrejeijee, máttáátteijee Bigga-Helena Magga muštâlij, et sun finnij idea taansân jakutialii ¶ Kielâtorvočällee ¶ - Maid jis manneen vistig váhá purâdiđ, ko must lii nuuvt nelgi, Heikkâ kullui. ¶ – Tyebbin láá muottuu- já jááhhál ivnásiih peenah. Jiem-uvks mun tieđe-uv pyereest iivnijd? sun vala koijâd já kiäččá tutâvâžžân nieidâid. ¶ 175 ¶  koiransa Säämi parlamentaarlâš rääđi lii Suomâ, Taažâ já Ruotâ sämitiigij já Ruošâ sämmilij parlamentaarlâš oovtâstpargo-orgaan. Rääđi oovdâst sämmilijd aalmugijkoskâsijn ohtâvuodâin já kieđâvuš aašijd, moh kyeskih ¶ 10. Lactarius torminosus – Karvarousku – Soovsâruávsku U ¶ Pargei meeri vuáđuduvá siärvus ovdâsvástádâsulmuu almottem ive 2006 loopâ pargei miärán tâi jis taggaar ij lah kevt ¶ Suáluičielgi: Hotelli Kieppi. Ijâstâllâmtáálutijppâsâš hooteel Suáluičielgi kuávdáást. 56 visted, 8 sviittid (neeljist jieijâs sävni), raavâdviäsu. ¶ – Kalbâ láá pyeidis kyeleh. Onne peessâp kal tuođâi kuolijguin herskustâllâđ. ¶ Lâiba motomin šievtátulâš puáris äijih, kiän nommâ lâi Gepetto. Sun aasâi uccâ tuuváážiist kollekuolijnis Kleioin já kisáinis Figaroin. ¶  jieš Ijâttes ijjâ lii áinoo sämimuusikfestivaal ubâ Suomâst já tast lii kuuloold šoddâm ohtâ puoh merhâšittee Tave-Laapi kesitábáhtus. Moonnâm ive loveivvááš juuhlijd toollâm festivaalân sehe ton miäldustábáhtussáid uásálistij kyevti peeivi ääigi ulâttâsmeeri, ohtsis 2800 olmožid. Ive 2014 Ijâttes iijâ ohjelmân kuleh nuuvt ärbivuáválii sämimuusik taiđârij lávdástmeh, pajaneijee sämiartistij konserteh, párnái ohjelm, algâaalmugkuosij muusik sehe sämimuusikân vuáijoo klubiehideh. Ohtâ festivaal konsertijn uárnejuvvoo Saijoos auditoriost, mutâ mudoi tábáhtus olášuttoo olgon, tego táválávt. Festivaal ohjelm visásmittoo algâkeesist já tot almostittoo tievâslâžžân kesimáánu ääigi el. tábáhtus jieijâs nettisiijđoin čujottâsâst www.ijahisidja.fi ¶ vorrânjaman.....33 ¶ Säminuoráid jieijâs orgaan sämitige ohtâvuotân ¶ Toh livkkáin kiällárân. Tobbeen lijjii jáávuh, leeibih, mietâ, vuojâ, vuástá, já tieđiš kal moh heerskuh ležeh lamaškin. ¶ Hetta, Tuodâr-Laapi luándukuávdáš, Peuratie 15 Sämitige toimâttâh ¶ » ¶ hämmejeh vorrâjotteemorganiismâ. ¶ Mut Saul peesâi tiettiđ sii áigumušâin. Suu usteveh hahhii stuorrâ koori. Iho sij njahhii kaavpugmuuvrâ ulguubel. Sij čonnii koorin noonâ kievđâ já Saul kuántui ton siisâ. Usteveh loptejii koori muuvrâ paijeel já luoštii tom várugávt muuvrâ nubebel. ¶ – Joo, mut skido lii kal aaibâs oornigist, ij tast lah mihheen tivvoomnáál, eeđâi Nigá. Mut muorrimiše mun kal tarbâšâm. Tággáár nuorâ kievrâs almai tot kal lii šiev reŋgâ. ¶ Sämimááccuh muštâl maŋgâ ääši ¶ Helander Kuátijävri = Helanderin Kotajärvi ¶ Kiiđâ aldandijn čuovâdis äigi kukko. Eellim virkosmuvá nuuvt jieŋâ vyelni ko alne-uv. ¶ ruánáá maailm ¶ Áhu-Joovnâ tallaš lodástemvyehi lâi taggaar, et tot ij keevvâm nuuvtkin čuuvtij ludij jiegâ oolâ, moh lijjii kähteeh já tuhtuuh. Piivdijhân sun kale nuorâbin eres-uv luudijd já nomâlâsân merâluudijd aaibâs puurrâm táárbun, mast lii tuođâštussân Koškisjäävrist ohtâ njargâ, mon nommâ lii Áhu-Jovn njargâ. Sun laavij puáttiđ ain kiđđuv toos kuovttijn ergijn sehe vyeijimkerrisáin já ráiđukerrisáin. Sun vuordâččij njargâstis merâluudijd já pačâlij taid tassaaš, ko ráiđukerris tievâi. Talle sun vuolgij pááikán. Maŋeláá ko Ahu-Jovnâ ij innig pačâlâm merâluudijd, te sun pačâlij tuše tieid kyeliporree luudijd, moh iä lah ubâ purâttetteehkin. Áhu-Joovnâst lâi 5,7 kalibersâš Sako kiiveer, mii lâi uáli tärkki. Ko sun huámášij kiđđuv riddomuálusist kähtee teikkâ tuhtuu, te sun perttui aldeláá já paajij Sako-kiverijnis lode alda čáácán já ko kähtee ain huihádij já puohčâlij, te talle Jovnâ ruáhásij: ¶  ráhtusist,  täsimolsom s. 208 ¶   7. Mast Lemmee lii šoddâm tobdosin? ¶ vuoiŋâšeh ¶ Kaarina Helakisa tihtâ. Kirjeest Kaarina ¶ – Jäämmimalmottusâin älgih leđe eenâb uápis ulmui noomah ¶ já Timon cuggáin liaanijd toi kooskâ, já Simba čoonâi ¶ – Na tiervâ, Matti. Mii tunjin kulloo? Poottih-uv ohtuunâd kiirjijd macâttiđ? Liisá koijâd. ¶ Mun-uv lijjim iällâm juo kuohtii tággáár vahtâmääđhi já vuálgâm kuálmâd reeisun. Munjin taat lei-uv manjemuš kerdi Sunujuuvâ šalde kuuvl. Talle lei puolâš –30° já kolmâ vijme posoi Sunujuhârääigi. Togo lijjii val jávráduvah, te eskân tot vijme lei viärráá. Nuuvthân mij poođijm tohon telta kuuvl já čaŋâlijm teeltan. Vuoi ettá, ko tobbeen lei liegâs já teejâ-uv lei kaandâin vaalmâš, et kale mij lieggânškuođijm. Leihân tot koolmâs-uv puáttâm, ko kyermiauto lava alne mađhâšijm vittâ kilomeetter. No lieggânijhân kale, mut munnust Viljamijn lei vuolgâ "parivartion" šalde oolâ. Tobbeenhân muái kolmuin ton kyehti tiijme, vei mon kuhes äigi tot vahtâvuáru leš lamaš. Muu mielâst kale talle tubdui, et tot lei kuittâg-uv kuttâ tiijme. Ij kal must lah lamaš kuássin nuuvt koolmâs, ko talle. Muu mielâst kal tubdui, et stuálppun toos šalde oolâ jiäŋu. Na jiem mun kuittâggin jiäŋŋum. Munhân lijjim tom reeisu vahtâvuáruid puoh šalde alne, moh munjin kullojii. Leihân kal šoŋŋâ-uv lieggânâm já kolkkim. ¶ Hui! Mun hurgettâm ¶ teermâi ohtsâš sänitärhis veerstâi uási ličij suullân 31 % puoh kieđâvuššum veerstâin. ¶ Virgálâš tieđettem lappuumist hoittáá poolis. ¶ – Na tast kale jiem tieđe. Vissâhân. ¶ Sunnuu luodah kávnojii, já toi mield lâi älkkee jotteeđ. Mut toh njuškuu tuohu teehi, já motomin suoi láin vierrâm muottust, já talle luodâid lâi vaigâdub kuorrâđ. Motomijn soojijn pieggâ lâi posolâm tommittáá, et luodah lappuuškuottii. ¶ Šados tuu táttu meid eennâm alne nuuvtko almeest. ¶ Juullâmjäävri taavaabeln lii Čáháligjävri Kirjeest “Tovlááh mainâseh” maainâst Uccpárnáá Matti (Matti Mattus, 1900 – 1986) siijđost 6 návt: ¶ ČUÁKÁNKIÄSU ¶ sänikiirjijd, moh láá neetist finnimnáál. ¶ mitä lii jurgâlum tot, maid (spiekâstemjuávkku nr 1). Pronomin tot lii mottoomlágán ¶ madârákku madârákku madâräijih madâräijih uárbinpeeli = vaanhimij viiljâ, tâi uábi nieidâ = ensimmäinen naispuolinen serkku ¶ b. Afrik kobdoduv kobdodâhpirrâduv 10 o taavaapiäláá kobdoduv puotâ. ¶ palvâlus. Tágárijd innovaatioid puáhtá läjidiđ kost peri, ij tuše ollâškoovlâi tutkâmviistijn. ¶ Liettua ¶ +20˚ 0˚ – + 1˚ +4˚ ¶ a. šaddoporreeh ¶ – Na ko mun eidu lam poccuupiärgumääli kozzâm, te vissâ mun ferttiim muštâliđ tunjin maggaarnii puásuimainâs! Já taat lii-uv taggaar maainâs, et peri tábáhtuuččij jyehi kievhis ulmui! ¶ kiäid sun räähist. ¶ Já iššeed ájánij já ájánij. Mij koolgâim leđe koskâpeeivi ääigi jo ruugâ alne vyerdimin, mut tijme lâi jo love paijeel kyehtnubáloh, ige iššeed kullum maassâd. Keččâlim sunjin suáittiđ jieččân puhelimáin, mut ko eidu lijjim lonottâm nube puhelinfiirman, te jiem puáhtámgin suáittiđ, ko must ij lam prepaid-puhelimest nuuvt ennuv sárnumäigi. Jeđe vuolgâttim tekstâviestâ, mii kuittâg vuolgij já huáputtim suu maassâd. ¶ Talle Sadrak, Mesak já Abed-Neko västidii: ”Jis Imelâm haalijd, te mij piäluštup tullâuuvnâst já tuu koozâi kooskâst, kunâgâs. Mut veikkâ sun ij tátuččiigin mii kááijuđ, ep kuittâg palvâl tuu imelijd tâi kollepáccá, mon tun lah ceggim.” ¶ aalmug luuhâm- já čäällimtááiđu haahâ. Sämitigge mieđeet ekonomâlâš torjuu säämi rävisolmooš ¶ Rovvá Nieminen ¶ 3. Tom mun jiem vala tieđe. Vistig kolgâččij meridiđ, et suáitteen-uv muoi vyesimáánust pargosajan et muoi päcceen-uv teehin. Nuuvthân mun aainâs-uv tuáivum. Talle ko škovlâ nohá, te mun ááigum kal leđe váhá ääigi luámust. Moonnâm ive ij lamaš ennuvgin ääigi toos. ¶ Ijâttis ijjâ – algâaalmugij muusiktábáhtus uárnejuvvoo Aanaar markkânist káávcád keerdi 19.–21.8.2010. Festivaal lii vuáháiduttám sajattuvâs tehálumosin sämimuusig oovdânpyehtee tábáhtussân Suomâst. Festivaal teeman lii taan ive Eatnama jienat – Eennâm jienah, mii juátká Ijâttis ijjâ tábáhtus algâaalmugteema. Teema spejâlist algâaalmugij eromâš ohtâvuođâ enâmân já tom, maht sii muusig paijaan pirâstittee luándust. ¶ Škovlim ¶  lokatiivist: Munnust – Lavrist láá siämmáálágáneh kammuuh, mutâ ucebeh ko tust láá, Saana muštá. ¶ jamâ šadoh já elleeh. Ko bakteereh pieđgejeh ¶ – Talle olmooš lii tego uáđimin ige innig kuássin koccáá. Talle tuše viälláá. ¶ Pyhä 54 ¶ Olgosuáluikuávlu riddoin miänástuveh ¶ B) ¶ Oindâláim nieidâkuáhtáin vala ittinâš já lonottâlâim čujottâsâid. Lopedâđâim čäälliđ nubijdân, sehe vuolgâttiđ jieččân kuuvijd já uccást te lâi, et iä liččii lieggâ tobdoh-uv jooreestškuáttám raddeest. Lâi uáináh vuossâmuš kerdi masa ihepiälán, et oinim rievtis rijjâ nuorâ nissoon, kiäst ij lamaš “ovdlijne” fáárust vahtiimin suu kunneelâšvuođâ. Kyprosist puovtij savâstâllâđ tuše huáráiguin. Sieivâ peerânieidâ savváid ij lamaš pase riemmâđ, tâi šoodâi náittusân. Nuuvt lâi motomáid jo keevvâm-uv. Ahevis iäránempuudâ loopâst nieidah adeláin cuumijd munnui já nuuvt mij iäránijm. ¶ +10˚ ¶ siärvádâhhân merârido källein já källeelássáin já lii tobbeen vijđánâm sisenâmân-uv. Tot puátá kiđđuv varrimmääđhist ovdeláá ko tevkisselgkaijuu já kiergân valjiđ pyeremusâid pessimsoojijd. Stuorrâlodeh pyehtih meid puurrâđ eres kaijui uđâgáid. Kyevti siämmáásullâsii šlaajâ kištodmist stuorrâlodde lii kievrâb ko tevkisselgkaijuu. Vissâ eidu taan keežild láá tevkisselgkaijuh kiäppánškuáttám. ¶  ij ko tot kirdá, eeđâi Marttin. ¶   – vyeijimläbži (skiärhoin), lâi njyebžil já tuše suormâ kobdosâš. Skiärkku ovtâstij lääbži páágán, ¶ koistâs = kosatus, 5-vuotias urosporo 53 ¶ 4 – 6 pottáás (400 gr) ¶ kooppânj.....42 ¶   ** Tulkkumviistij stuáruduvah: 3 stk x 5 m2 já 1 stk x 7,5m2 ¶ Fiäráneh ävđin suollust ¶ Kerrisnjargâ = Ahkioniemi ¶ Já talle nubbe já, vuoi surgâdvuotâ, forgâ jo ¶ – Ive 1997 seervi stivrâ lâi uáli toimâlâš, ko tot čokkânij penttâ kyehnubáloh kerdid. Váldumiärádâs, maid stivrâ toovâi, lâi kielâpiervâl vuáđudem Anarân. Kielâpiervâl lekkâmjuhle tollui 30.8.1997 Kauko Lietoffist laiguuttum táálust já jieš kielâpiervâltoimâ peesâi-uv joton čohčâmáánust 1997. Pargen šoddáin leđe Ritva Kangasniemi (västideijen) já Ilmari Mattus (išepargen). Stivrâ toovâi miärádâs meiddei stipendij jyehimist kuávlu škovlâlijd sehe koldemtábáhtus orniimist, mast vástidáin viiljâžeh Veikko Aikio já Heikki Aikio. Koldemtábáhtus uárnejui Ijjäävri Ruávinjaargâst já uáslisteeh lijjii kyevtlov suulâin pirrâ Aanaar. Jeessânlostâ Anarâš almostui kulmii, main ohtâ lâi Anarâš-Kalender. Puohâi jesânij meeri lâi ive aalgâst 181 já ive loopâst 186, main ihejesâneh lijjii 169, toorjâjesâneh 14 já ovtâstusjesâneh 4. Ton ive jammii kulmâ jeessân. ¶ kaccuu ¶ Suái vuolgijn ton saajeest juátkiđ määđhi. Haŋgal ij ettâm ennuvgin, veikkâ Jovnâ smietâi, et ton maŋa tot ličij lamaš tehálâš. Kivkked Haŋgal eeđâi: ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 141 ¶ Projektčällee lii palvâluskoskâvuođâst Suomâ sämitiigán já pälkki miärášuvá Suomâ sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuodâtääsi VI/II mield (vuáđupälkki 1 822,14 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. Toimâsaje lii sämitiggeest Sajosist. ¶ stielâs = kaistale ¶ b. Čođâldittiđ iskos uđđâsist, mut iskosolmooš tappa nube peeljis huolâlávt. Rievtis ááicuh merkkejuvvojeh tavlustâhân. ¶ meriáigásávt = säännöllisesti 145 ¶ . Kove: Inga-Briitta Magga ¶ Beaivváš-teatter Sajosist ¶ Ylivieskast puáránemluámust já evakkost ¶ Almos viäsuin, tego škoovlâin, láá časkâdempiergâseh. Tain puátá jávvu tâi kolgos, mii avkkâd tuulâ. Puálukodde kiävttá časkâdmân táválávt čääsi. Čääci čuáskud pyellee čuásáttuv já tullâ čáská. ¶ tuše siemâneh tálvásteleh . ¶ nuávloin = haavasiteellä 151 ¶ » Talle Máárjá eeđâi: » Mun lam Hiärá palvâleijee. Tábáhtus munjin tego ettih. » Nuuvt ¶  piäsá kulttuurkuávdáá vihkâmávutuáloid. Munjin lii kunnen Taažâpele Sämitige já Säämi parlamentaarlâš ¶ saatuul = satula 19 ¶ – Pisánittiđ! Huuihij Piäkká. – Mun halijdâm meddâl! Mutâ karusel juurâi ain korrâsubboht já korrâsubboht, ege áigumgin orostiđ. Kivkket kulluuškuođij peeškâs. Karusel cuovkkânij, já Piäkká kiirdij hiäppuš seelgist kuhás kiedi oolâ uáivijorgâldâsâinis. Vuoi-vuoi ko puohâin lâi hittruu. ¶ - Hyvää Joulua! ¶ ađai veerstah, moin toh vuáttojeh. Veerstah kieđâvuššojeh siämmáá oornigist, ko toh láá ¶ Cieh mainâstij vala tast, ko sij vazzii ovdâskulij, et mon šiev nuáidihäldee Wieseh lâi, ko tuáruttij Čsookh, tâi ličij jis ličij tuotâ. ¶ tievâslâžžân ( tehdä tai tulla täydelliseksi ); 4 ) finniđ valmašin tâi loopân, čođâttiđ ¶ – Toh láá silkkekukáh, Elmer tiäduttij já joođhij: ¶ 35 ¶ 1. Algâaalmugijn lii vuoigâdvuotâ hárjuttiđ já iäláskittiđ kulttuurlijd ärbivuovijdis já vuovijdis. Taas kuleh vuoigâdvuotâ paijeentoollâđ, suojâliđ já ovdediđ toi kulttuurij ovdebijd, tááláid já puátteid tiettumhaamijd, tegu arkeologâlijd já historjállijd čuásáttuvâid, tiiŋgâid, maalijd já seremoniaid, tekniik sehe kovetaiduid já oovdânpyehtee taiduid já kirjálâšvuođâ. ¶ - Moonnâp Tuurupuolžâ vuálus, Ailâ čyervee. ¶  kyelipivdo, - Vyerdim ij taam tilálâšvuođâst lah čuávdus, pááhud ucceeblohováldálâš. Suomân tarbâšuuččij huápust sämikielâ iäláskittemohjelm, tegu sämitigge lii iävtuttâm. Ucceeblohováldálii mield sämikielân lohtâseijee tooimah iä tááláá tiileest ole kuhás iäge keellijd kielâi puátteevuođâ turviimân. - Suomâst lii stuorrâ ovdâsvástádâs algâaalmug kielâ siäilumist puáttee suhâpuolváid, ucceeblohováldálâš tiäddut. ¶ - Ij-uvks Haŋgal puávtáččii porgâđ tom pyerebeht ko mun? Tâi Belgo? Suái lává nuáidihäldeeh, mut mun jiem lah ubâ nuáidiolmooškin! Tij puohah leppeđ nuáidihäldeeh, mut mun lam tuše táválâš ulmuukandâ! ¶ - Kii tuongis lii kuárrum? ¶ Ucjuvlâš vuoigâdvuođâtiettuu kandidaat/ värituámmár Aimo Guttorm väljejui Sämitige lahâčällee fastâviirgán, mii lâi lamaš áávus moonnâm čoovčâ rääjist. ¶ 176A Uággum lii pivnohumos vyehi kuálástiđ uusi kuva: 176A_Guolit.jpg ¶ — Mun tuáivum siirááp, eeđâi Möö. ¶ Kovetaaiđâkištoost palhâšui ohtsis 12 nuorâ taidârid, main vittâ finnejii vala eromâšmainâšume. Stiipeend já eromâšmainâšume finnejii Olavi Hetta Vuáčust, Aino-Marja Lampela Tiärmášist, Emil Eliasson Kilbisjäävrist, Elen Ánne Juuso Käresavonist já Elle-Maari Kokkonen Anarist. Stipendijguin palhâšui Elle Raudasoja Ucjuuvâst, Pinja já Alisa Pieski Kärigâsnjaargâst, Jasmin Nuorgam Avelist, Sara Keränen Avelist, Rosamaria Mattila Käresavonist já Anette Kosonen Vuáčust. ¶  predikaatijd, Koveh: Tanja Severikangas ¶ Čuákkimviste Silba (ucceeb) ¶ c. Mane eromâšávt taažah piergejeh pyereest puáibildemčierâstâlmist ađai skirviittâllâmčierâstâlmist? ¶ Rebekka 21-26, 28 ¶ Evakkost maccâm ¶ Ánná čokkái vuot suomâkiel tiijmijd kuldâlmin. Heikkâ poođij aaibâs majemužžân siisâ já čokánij Ááná paaldân: ¶ Tälvimaailm pivoh ¶ pihtemáin < pihteđ = paahtamalla < paahtaa 125 ¶ Koss´eennâmlij varriistâllâm ¶ 7 Ovtâstit kunâgâsperruu noomâid rievtis rijkkáid. ¶ vuáittâm verrušeijee vievâid. ¶ Mutâ kostsun Nisonieidâ lâi? ¶ Uáivikaavpug: Yamoussoukro ¶  maailm M Pluteus – Lahorusokkaat – Mieskâruáđiheh U (Sujâttem: ruáđih: ol. gen-akk. ruáđđih) ¶ O Juvduu! –luándupäälgis lii suullân 10 kilomeetterid kukke. Päälgis jotá Juvduujuuvâ kuábbáá-uv pelni, jotteemsunde lii rijjâ. Čäitteemusah čuosâttâsah láá kuittâg pálgá máddáábeln. Supenjaargâ pehti lii kärbisväri, moin puáhtá mokseđ juuvâ já maccâđ juhârido mietiviirdán markkânân. Juuvâ taavaapiälááš päälgis jotá Ocomâžân, kuus lii 4,5 kilomeetter mätki. ¶ Iisak Mattus ¶ 3. Čuávu muádi peeivi ääigi aavisij Tave-enâmijn muštâleijee uđđâsijn. ¶ sii. Sii sullâsâš lii Immeel väldikodde. Tuođâi: kote ij vääldi Immeel väldikode vuástá tego pärni, sun ij tohon peesâ. párnáid askasis, piejâi kieđâs sii oolâ já sivnedij sii. ¶  mii Kollepoođah – Raatokärpäset ( Calliphoridae ) láá čuovjis- tâi meetaalkildeeh, tegu šuálbejum stääli. Toh láá vistekiärppáást stuárráábeh já taid uáiná kidduv peeivipaštust tupeseeinist, mut meid rááđuin, soondijn já mieskee kuobbârijn. Kollepoođâi suovsah ovdáneh rááđuin, mut rävisin toh ucâluveh távjá siisâ tálvástâllâđ. ¶ Suámálâš äšši, et Helsig ollâopâttuv mašinijn, moiguin iskoseh tahhojii, lii eŋgâlâskielâlâš Word já meiddei eŋgâlâskielâlâš Windows, mut amal tot te lii vissâ tot aalmugijkoskâsâšvuotâ. Suámálâš äšši lâi meiddei tot, et Máttááttâshaldâttâshân kolgâččij leđe máttááttâs njunoš Suomâst, mut kuittâg vieggâsâd aaibâs táválijn ruutiinpargoin, tegu ovdâmerkkân fonttâaašijn. Máttááttâshaldâttâs kale kiäsá Helsig ollâopâttâhân ton keežild, et ollâopâttâh oomâst tiäturijd, moiguin iskoseh tahhojeh, mut ij tot muu mielâst pyevti kiäsádâttâđ ovdâsvástádâsâst iskosij ášálâšvuođâ háárán já fonttâaašijn. Hannu Kangasniemi lâi lopedâttâm išediđ fonttâääšist Helsig ollâopâttuv ATK-västideijee já tiäturân lâi kale pieijum LEVI-vuájáán. Tast ij lamaš kuittâg mihheen aavhijd, ko tot ij lamaš pieijum mašinân olmânáál. ¶ Tel / Puh: 016-675 7534 ¶ Plantaasi lii stuorrâ eennâmtáálu, mast viljâluvvojeh ¶ –palhâšume uáivilin lii adeliđ tubdâstâs sämikielâ sajattuv já sämikielâlij palvâlusâi oovdedmân porgum merhâšittee pargoost Suomâst. Säämi kielârääđi mieđeet Säämi kielâtaho –palhâšume Yle Sápmin čuávvoo agâiguin: ¶ Táálhudmân škovlejum sosiaalâtipšo áámmátlâš párgoviehâ ¶ Kirje čällee lii čoođâ aaigij nubbe anarâš, kote lii servâm OA-ráávhuturvimjuávhoid. ¶ Kristus poođij mailmân mii keežild já mii várás. Sun lii mii Hiärrá já Pestee. ¶  kieldim. 3) Sämitige sämikielâ toimâttâh ocá ¶ e. Tuálvu skuápuid luándun . ¶ Tuomo Laiti ¶ tiäppu.....97 ¶ Nuorâilävdikodde-haahâ/Sämitigge ¶ sehe sämikuávlu ulguupiäláid staatâ virgeomâháid, kiäi toimâkuávlun sämikuávlu kulá. Puoh ¶ luccátmân < luccááttiđ = hellimiseen < helliä 22 ¶ – Enni, mondiet mij njoobžah kolgâp puáiduđ nuuvt čuuvtij? Tobžâ koijâdij ko lâi kiergânâm tuurhâs čohomist. ¶ a. Maht mievri viättá täälvi? ¶ –~Eppeđ koolgâ nijbijn čuoppâđ piärgu ko väldivetteđ, mutâ kolgâvetteđ kiškođ pitá, talle iä hoksáá ete ryevjist lii valdum. ¶ s. 88 ¶ » Mut ko sij pottii ¶ 2. Ááhu temppâl , Stuorrâjäävri riddoost (J. Fellman / Ilmari Itkonen: Muinaisjäännöksiä ja tarinoita Inarijärven ympäristöltä 1910), mon tärkkilis saje ij lah tiäđust, mut puávtáččij leđe Sieidivááráá taavaapele rido čáácán kaččee hiäŋgupähti (kj. lokkekove), mast lii 30 seenti kobdosâš luoddânem já ton paaldâst lii källest ildee sulâstittee kuárvi, mast šaddeh ruonâs syeinih. ¶ Mun oskom, ete taah majemuuh säänih kovvejeh muu tobdoid pyeremusávt eidu tääl já taas lii pyeri lopâttiđ. Luuhâđ talle eenâb mii kirjeest. Tuáivumist mij finnip tom forgâ meiddei anarâškielân já suomâkielân. Takkâ puohháid kiäh láá onne tääbbin já meiddei tijjân kiäh kuldâlvetteđ taam interneeti peht. Jyehi áinoo tist puáhtá oppâđ kielâ. Tom uhkedum ucceeblovokielâ teikkâ mon peri kielâ. Mutâ toos kalgâ leđe haalu. Toos kalgâ pieijâđ vááimu. Mun já eres tievâsmitten škovliittâs uáppeeh lep piejâm. Tot pargo kannattij. ¶ Ellinoora čuážžu já kiäččá raasijd. Toh ¶ Kuábáš-uv iähtu lâi vyeimist: keevâtlâs peeli lâi oornigist já uáppeeh lijjii moovtâ – lijjiihân sij jiejah uuccâm škovliittâsân fáárun. Ij tarbâšâm ko máttátškyettiđ. Máttáátteijen muu pargon lâi keččâliđ leđe hettiihánnáá uáppei mohtâvuođâ nuuvt kuhháá ko máhđulâš. Jis uáppee tuámá moovtâ jieijâs moolâ kuávlun, te kannat-uvks tast njuškiđ oovdân, et “Eleba vala luuvâ taid kuolij noomâid, ko lodeh-uv láá vala kieđâvušhánnáá!” Motomin tot kuittâg šadda, et ferttee ruttiđ uáppeid eennâm táásán, já älgiđ čielgiđ anarâškielâ sujâttemoopâ. Mut uáppeeh iä vuálánâm, já kuábáš-uv iähtu pisoi ain vyeimist. ¶ – Kuusâst ferttejeh leđe mučis čuárvih já stuorrâ ¶ sämikielân: Ilmari Mattus ¶ Nuuvtpa kove sämmilijn puásuituállen lii nube tááhust tuotâ, mut nube tááhust tot taha sämmilijn tuođâ vuástásâš stereotypia. ¶ 1. Oomeenmuorah liäđđuh vyesimáánu loopâst. ¶ – Eippä koskan herran kansa... ¶ cancoi ovdâsmaŋas já ain ovdâsmaŋas, tassaaš ko ¶ Talle 1930-lovvoost lâi stuorrâjuáhu tääbin, 1939 lovo čohčâ lâi muotâttem, jäävrih kaljâmist kuhháá. Pargeeh lijjii ennuu ton stuorrâjuávu hommáást, mutâ ko poođij vuolgâ nuorâ almaid já puárásubboid-uv almaid suátiviehân, pargoalmajin paccii tuše puárásuboh almaah, lijjim mun-uv pargoost veikkâ jiem lam ko 15-ihásâš, iä lam pargeeh finniimist, ij lam valjim vääri. Kale tot lâi korrâ pargo munjin kaandâžân. Raahtijm suávváin purilaid já toiguin fievridijm stuorrâ keeđgijd pyykkikeđgin, kaaljâjieŋâ mield lâi keppis keessiđ taid purilaiguin. Karttim leđe maađijpargoost-uv kuáivumin čunnuu Tuurupuolžâst auto lavan, tot lâi korrâ urkkopargo. Veikkâ lâi tälvipuolâš, te päiđi pajalist uážui leđe já pivâstâh kuulgâi. Purrâmtiijme äigin piejâim tuulâ, káhvástâlâim já purâdijm tast tullâpiällást já kuškijm paaiđijd. ¶ Anarâš pivtâstem, ¶ 27.06 . Koccáim kuuđâ suulâin já rahttâttâm maŋa mij-uv (Charlie, Anssi já mun) vyeijilijm pel käävci suulâin Faargon. Peivi lâi paahâs já lâi uáli unohâs vyeijiđ, ko laasâidgin ij puáhtâm olmânáál toollâđ áávus. Muoi Anssijn láin kolgâđ kiergâniđ muotičáittusân Fargoost já láin kolgâđ leđe tobbeen pel oovtâ ääigi. Čájádijm kuittâg moddii-uv já pyevtittijm Faargon iäskán pel kuulmâ suulâin, iänge kiergânâm muotičáittusân (mannekiinin). Tom Scheib lâi tobbeen poccuidiskijn já orostâlâim-uv suu lunne kulmâ tiijme, ovdilgo Cari já Anja poođijn. ¶ stuárráámusah kaavpugeh. ¶ Suomâ G3 ¶ - Jáá, na mun lam meiddei tohon jotemin. Manneen-uv ovtfááru? ¶ Ovtâstum aalmugeh lii nomâttâm 9.8. aalmugijkoskâsâš algâaalmugij peivin. ¶ Aune Kuuva ¶ Na sij maka kiivšes kooškâdškuottii “uárree” siemin kiäđgáiguin já nuuvt taiđim porgâđ mun-uv. Heikkâ tiäđust-uv čahhiistâlâi taid kirdee kiäđgáid já tuástui nubbijn kieđáin tađe mield ko kiergânij já maht lâškin, ohtâ pottáák stuárusâš keđgi spuákittij njuolgist Heeihâ káálun tommittáá korrâsávt, et sun kolmâštui. Na lâi ervidmist, maht tallegis kiävá. Heikkâ patâritij uávsist luovâs, rämškittij enâmân já paasij njaŋgađ toos muorâmaddui aaibâs tegu jáámmám kuás-uv. Mij puohah hirmástuim hirmâdávt já motomeh kaččâlii viežžâđ máttáátteijee išán. Ko Räsänen poođij, te Heikkâ ain-uv njaŋgai enâmist, mut te iäláskâdškuođij já viijmâg pulttâsij čokkod. Räsänen išedij suu čuožžâd, jeđe laiđij škoovlâbel paješkoovlân já mij paasijm pevhištumlääddist imâštâllâđ, et maht nävtkis peesâi keevvâđ. Munjin paasij epičielgâsin, kii tom keeđgi leggistij, mut čielgâsin šoodâi kuittâg tot, et hyenebeht-uv lâi pyehtiđ keevvâđ. Amahân lâi tast maŋa viehâlágán rippâ paješkoovlâst, mon mun jiem luhhoost šoddâm kuullâđ, ko lijjim talle vala vyeliškoovlâst. ¶ Vuáđumáttááttâs tavesämikielâliih kuálmádluokkaliih finnejeh kiävtun uđâsmittum eenikielâ oppâkirje ¶ Nuuvt Paavvâl lavkkij skiijpân, mii tuálvuččij suu Jerusalemân. ¶  Mecci-‐ haldâttâs – Lam, addâgâs. Tääl tarbâšâm váhá smiettâmääigi. ¶ – Tuu kale kannattičij pieijâđ taggaar kumituátu suábbikiäčán, vâi pisoččih pyerebeht ciäggust. ¶ Keevti iššeen meiddei šlajâtubdâmsiijđo 56. ¶ 13. Ranska uulât Atlantist Koskâmeerân ¶ – Ep-uv mij piejâ taam sohvá tääl aaibâs viste nube kiäčán? Mun jiem kuittâg innig ááigu čokkáđ lasâpellâst! ¶ Lissabon ¶ topsenjunčuoškâ.....105 ¶ Sämiseervih ¶ Oskotubdâstâsâst lii uánihávt eettum, maid Immeel addel mijjân já maid sun parga mii pyerrin. Mij ep nahcii tevdiđ pákkumáid kullee osko já iävtuttis rähisvuođâ vátámâš. Mut Immeel skeŋkkee mijjân osko já leehâst váimun rähisvuotân. ¶ Säämi aalmugpeeivi juhle puáhtá čuávvuđ live stream–vuolgâttâssân ¶ Virgáliih sopâmušráđádâlmeh piäijojii joton njuhčâmáánust 2011, já taid lii juurdâ jođettiđ loopân viiđâ ive keččin. Vaigâdis ráđádâllâmkoččâmâšah láá ovdâmerkkân jiešmeridemvuoigâdvuođâ siskáldâs já tulkkum, sämmilij vuoigâdvuotâ enâmân já čáácán sehe puásuituálu säämi iäláttâssân. Muu tuoivâ lii, et ääšist pesâččij sovâttâlmáin ovdâskulij já pargo tave-eennâmlâš sämisopâmuš ááigán uážžumân finniiččij loopân asâttum äigitavlust. ¶ Oskolâšvuotâ Immeel adalduvai kevttimist ¶ Mutâ maašin vuolgâttij-uv ruusuruopsis suonnjâr, mii teeivâi poolisân já sun aalgij kivkked päštiđ jieijâs čuovâ. ¶ Vala-uv ohtuu. Lam uáđđám ubâ luámu. Purrâmuš ij lah ennuv. Pyeri uđđâihe. ¶ Sahâvuárust poođij uáinusân suu jieijâs vuáttámuš mottoom kielâlávgumpárnáá elimist já tot, et kielâtááiđust lii ain ävkki. Taat suomâkielâlâš perruu páárnáš lâi ruotâkielâlâš kielâlávgumist peivikiäijust luvâttâhân. Muštâlušâst čielgâi uáli pyereest tot, maht páárnáš uáppá kielâlávgumist kevttiđ ruotâkielâlâš saanijd já celkkuid olmâ ohtâvuođâst. Kielâlávgumpárnážân šadda kielânahcâ, mii uánoo ovdâjurduuttis lattiimin já kielâlâš ruokkâdvuottân ereskielâlâš ulmui kuáhtáámijn. Kielâlávgumpárnááh sárnuh ennuu kielâst. ¶ 18. Maadâ-Aasiast lii ¶ 2. Macrolepiota rhacodes – Akansieni – Áhukuobâr U ¶ Pargopitáh ¶ kilupeeli millumpiärgu ¶ Piejâ sehe toppum vaaljâkoovert et vuáláčaallum vuolgâttempááppár macâttâskooverttân. ¶ nuorttâkielâ kue'll jeä'n'n puä ¶ Kirjálâšvuođâčááitus ¶ Adjágas ovtâstit musikkistis tavesämmilii juáigus já modernijd muusiklâš iivnijd. Juávhu majemuš almostittem lii album Mánu rávdnji (2009), mon ovdedij juávhu deebyytskiärru Adjágas (2006). Adjágas lávdástâlâi Vancouver olympialij kulttuurohjelmist já lii uáli pivnohis juávkku nuuvt päikkienâmist Taažâst, ko aalmugijkoskâsávtuv. ¶ Čielgiittâs tiäđuintres lii tarkkuustâllâđ säämi kielâlaavâ olášume kvantitatiivlávt, koččâmâšluá ¶ Já návt Ritva Kangasniemi já Petra Kuuvagis čäälliv approbatur čäällimkuursâ tieđâlâš tekstâuásist Anarâš-loostâst ive 2003 (referistim: Ilmari Mattus): ¶ ääigi hitodij Afrik väldikudij ¶ ♂ faasaan ¶ Čuákánkiäsu ¶ Kielâsuhâpuolvâi monâttem uáinoo eidu tääl anarâš pargoelimist. Eenikielâliih 30–60-ahasiih anarâškielâ sárnooh iä lah ennuv. Keevâtlávt kielâsirden šaddeh anarâškielâ nubben kiellân teikâ viereskiellân oppâm ulmuuh. Kielâpiervâlehkin iä lah táágu spiehâstâh. Servi pasta vala mottoom verd ovtâstittiđ eenikielâ sárnoid já viereskielâ sárnoid. Tääl kalga-uv rähtiškyettiđ tagarijd visioid, et ij-eenikielâliih pargeeh-uv ain eenâb piergiiskyetih kielâsirden. Kielâtorjuu finnim pargosaje ulguubeln šadda ain eenâb äigikyevdilin. ¶ – Maid mij puurrâp pajaldâssân? Haŋkkâ-páárnáškis vuárustis koijâdij. ¶ 7. Uáinimjieŋŋâlvuotâ ¶ – Ruotâ kunâgâs ij keesi tävgiviäru, já tun lah vissâ máksâm viäru ryešiláid. Tust lii ain-uv mävsihánnáá viäru kunâgâsân já tääl haalijd vovdi peerrâđ tust Ruotâ kunâgâsân kullojeijee viäru. ¶ Maikkula škovlâ, Oulu: Bikka Veijola (tavesämikielâ) ¶ – Naa, Hanssâ lâi tiäđust-uv Hanssâ, mut suu säänih sämmiliist já läddliist kale lijjii tarvanâm Ááná mielân. ¶ puáhtá luuhâđ sierânâs válduámnâsin. Giellagas-instituut pargon lii koordinistiđ sämikielâlâš am ¶ Haigar pecikierrust ¶ 89 ¶ Vuáđuškoovlâ maŋa vuolgim molsâuáppen Taažân Kárášjuuhân, vâi opâččim eenâb säämi já taažâ kulttuurist. Tast maŋa oppim hooteel- já mađhâšemsyergi Murmansk ollâopâttuvâst. Opâdijn porgim ennuv pargoid. ¶ 6.2. Aarâhšoddâdem olášuttem Párnái peivitipšo lii vuáđupalvâlus, mon ornim lii kieldâ kenigâsvuotâ já mon ruttâdem tábáhtuvá iänááš ohtsâškode vaarijn. Ohtsâškode pargon lii tähidiđ kvaliteetlávt šiev peivitipšo finnimvuođâ nuuvt, et puohâin párnáin lii máhđulâšvuotâ uásálistiđ palvâlussáid peerusthánnáá perruu sosioekonomâlâš tâi eres ohtsâškodálâš sajattuvâst tâi aassâmsaajeest. Palvâlusah kalgeh leđe maaŋgâpiälásiih já sierânâs palvâlushaamij täsipiälásâš oovdedmist kalga huolâttiđ . Sämikielâlâš vuáđupalvâlusâi pyevtitmist västideh vuosâsajasávt sämikuávlu kieldah. Eenikielâlâš palvâlusâi pyevtittem lii kuittâg lahâaasâtmist miäruštâllum puohâi Suomâ kieldâi vuáđupargon. Meid seervih láá uásálistám merhâšittee vuovvijn sämikielâlâš palvâlusâi pyevtitmân. Sämikuávlust uárnejuvvoo säämi peivitipšo já kielâpiervâltoimâ iänááš juávkkupeerâpeivitipšon. Tuše Ucjuv kieldâst tuáimá tavesämmilâš peivikiäčču. Juávkkupeerâpeivitipšohäämi lii teddâšum válduášálâš toimâmháámán mii vuáđuduvá kuhes koskáid já škuávlejum pargojuávhu finnimvuotân. Meid sämikielâlâš peivitipšo táárbu molsâšuddâm já uceh páárnášmereh sijdâimield láá vaikuttâm juávkkupeerâpeivitipšohäämi lassaanmân. Pääihist tábáhtuvvee säämi peerâpeivitipšo ij lah sämikuávlu kieldâin finniimist. Sämikuávlust láá Roovvâdmáánu 2009 tiäđui mield sämikielâlâš aarâhšoddâdempalvâlusâi pirrâduvâst ohtsis 104 párnážid, main sämikielâlâš peivitipšoost 71 párnážid já kielâpiervâltooimâst 33 párnážid. Sämikielâlâš peivitipšo párnái meeri lii majemuu 5 ive ääigi lasanâm Aanaar já Ucjuv kieldâin já kiäppánâm Iänuduv kieldâst. Sämikuávlu ulguubeln sämikielâlâš olespiäiválâš peivitipšo lii finniimist Ruávinjaargâst, mast láá 7 párnážid. Oulust tuáimá sämikielâlâš aarâhšoddâdemkerho, mast láá mieldi 5 párnáá. 6.3. Aarâhšoddâdem stivrim Sämikielâlâš peivitipšo já kielâpiervâltoimâ kuleh sämikuávlu kieldâin sosiaaltooimâ tâi ¶ Lasetiäđuh ¶ Muu skipáreh Holber Paavo, Erkkii Uuno, Kuobžâ-Saammâl Matti já motomeh iäráseh-uv lijjii peessâm Kaamâs kansaškoovlâst luovâs já monâččii puáttee ive (1958) aalgâst jotkâškoovlân Avelân, mii pištáččij kiđđâluuhâmpaje. Sii sajan lijjii puáttám uđđâ uáppeeh, kiäh algâttii vuosâluokast, tegu mun algâttim talle vittâ ive tassaaš. Sii juávkun kuulâi eres lasseen Erkkii Jovnâ, kiäs lijjim uápásmâm moonnâm keesi Ijjäävri Kođoluovtâst, ko láim lamaš viljâinân tobbeen uđđâ tuve huksimiššeen. Tiäđust-uv muu iše lâi eenâb-uv taggaar mooraallâš iše ko koŋkreetlâš iše, mut iše kuittâg. Jovnâ lâi tääl tääbbin Kaamâs škoovlâst. Sun lâi uáli movtigis kaandâš já veikkâ mii “stuorrâkaandâi” vuovvijd ij kuullâmgin siärvustâllâđ uccâkandijguin, te savâstellim suin távjá. Nomâlâsân oholoopah lijjii tagareh, et maađijpiälláin ässee párnááh monnii táválávt pááikán talle, mut ijjávráliih ferttejii pääcciđ asuntolan pasepiäiván. Ijjávráliih škovlâliih lijjii talle Vuoli Juhánâs nieidah Ánná já jyemeheh Ella já Avni sehe Kođoluovtâ párnááh Iŋgá já Jovnâ. Nuuvtpa asuntola oholoopah lijjii-uv viehâ joskâdeh, ko tobbeen lijjii tuše ijjávráliih já Jovnâ ohtuunis kandân neljijn nieidáin. ¶ 4. India 174 000 ¶ temppâlist ¶ jurgâlmeh olâšutteh jieijâs skopos ađai västideh anarâškielâlii vuástáväldei táárbuid já ¶ Duranij mield tahhee vyeimi šadda siskáldâslâžžân já vaje jorgeet sisâkulij ulmuu jieijâs kuáttá tâi olgoskulij pirrâsân. Jis vaje jorgeet ulmuu jieijâs kuáttá, te jieštobdo vuállán já šadda tuáivuttemes tile sehe epituoivâ, mii joođeet alkoholiismân já narkotiikâi kevttimân, sehe tađemield ovdâmerkkân jiešsoormán. Pekka Aikio muštoot, et Suomâst 1960-lovvoost Loka já Porttâpäävti tulvâdemáldái huksim jođettij áldái vyelni páágust sirdum sämmilijd alkoholiismân já jiešsurmijd. Aikio juátká, et Uumaja ollâopâttuvâst kieskâd toohum tutkâmušâin lii ittáám uáinusân, et meid Ruotâst nuorâ puásuisämmiliih láá toohâm jiešsuurmijd, ko láá vyeimittemmin karttâm keččâđ puásuikuátumijdis tuššâdem. ¶ 4. Tuuđhâ oppâkirje kove 82B. ¶ asiakaspalvelu@otava.fi ¶ Mut Eeli västidij: “Jiem mun lah čuárvum tuu. Moonâ maasâd uáđđiđ.” ¶ Sämitigge 2006 ¶ – Veikkâ moskočolmij te liččih joođoost, mut piervâlâd kale kaavnâh, ko-pevkko-pevkko-pevkko-pevk!!! ¶ Mun lam šoddâm nuorttâsämikielâ já kulttuur kooskâst: eeči lii sárnum ovttuu nuorttâsämikielâ já nuuvtko ettim, te puásuipargoin lam šoddâm leđe mieldi. Katril lam šoddâm tánssáđ pirrâ Suomâ já ucánjáhháá olgoenâmijn-uv. Sämikielâ ja kulttuur láá munjin teháliih já luvâttuv maŋa halijdiččim-uv luuhâđ nuorttâsämikielâ máttáátteijen já varriđ oopâi maŋa maasâd Čevetjáávrán. Tâi jis jiem aaibâs mattáátteijen, te aainâs halijdiččim porgâđ mahtnii kielâ já/tâi kulttuur syergist. ¶ šnjirgoin ¶ Aalmuglâš- já luándumeecij sehe eres luándusuojâlemkuávlui suojâlemmittomereh láá turvâstum tuárvi toi vuáđudemnjuolgâdusâigijn já rávhuiduttemmiärádâsâigijn. Meccikuávlulaavâst uáivildum meccikuávlui luánduárvui suojâlemmittomereh láá turvâstum tuárvi meccikuávlulavváin. Olgonlihâdemlaavâ mield vuáđudum staatâ vandârdemkuávlui luánduáárvuh láá turvâstum tuárvi staatârääđi miärádâsâigijn kuávlui vuáđudem sehe toi tipšom- já kevttimvuávámijn. Kuoškâisuojâlemlaavâst luvâttâllum čácáduvâi muttemân vyeimilájádâssáin ij uážu mieđettiđ čäcilaavâ miäldásii love. Kiäldu tuurvâst iänááš uásild mainâšum čácáduvâi taid luánduáárvuid, moi vuáđuld toh lahtojeh Natura 2000 -viärmádâhân. ¶ Váábu Maati tupe siijđoh ¶ Tälvi poođij. Ij nuuvt, et tot ličij tábáhtum oovtâ peeivist teikkâ ohhoostkin. Tot poođij tegu táválávt, suolgâi já syele. Peeivih uánánii, šooŋah čuoskuu já muotâ lasanij. Positiivlâš ääšin taan epituoivâvuođâst liijká lijjii, já toh lijjii juovlah. Máttáátteijee lâi ettâm, et juovláid pesâččij juáhâš pááikán mestâ muádi ookon, joba samudjávráliih já ijjávráliih-uv. Tot lâi šiev uuđâs já nuuvtpa mij puohah aalgijm vuordâččiđ juovlâid já juovlâluámu. ¶ Kuálástus lii lamaš suáluikuávlulâžân ovttuu tergâdis iäláttâs. Áámmâtkyelipivdo lii tááláá ääigist pehtil. ¶ pajas čuávján? ¶ Škovlim ¶ pargo ¶ 1.3 Ulme já merhâšume ¶ Seenaat-kiddoduvah ¶ västidij leejoončivgâ. – Čokkáám täst nuuvt kuhháá, ¶ Unna-Maari Pulska ¶ Kielâpeelji uáivijorgáldâh ađai kielâtipšoo ruopsispennâ ¶ Neljilov ihheed tassaaš meerâ Island máddáábeln tuoldâškuođij já suptâdškuođij. Merâponneest pajanij korrâ julânáin pyellee sudes keđgi ađai laava . Hirmâd päävkitmeh koškii acâkkistee laavačuággáid kuhás meerân. Meerâvuálásâš tullâvääri rusoi muárráás vuoimijn maaŋgâ mánuppaje ääigi. Siämmâst ton čuáskum laavast šoodâi Island máddáábel uđđâ suálui, Surtsey . ¶ Ucceeblohováldálii toimâttâh ryevdimaađijsajattuv alda lâi nuuvt ucce, et mij ep puohah čaahâm siisâ. Párnááh kuittâg ilolávt purrii smavâkahhuid, juhhii limsa já ráppájii täid-uv kuldâleijeid mii ääši piälán. Párnááh ožžuu tobbeen skeŋkkân riddopááluid já taan skeeŋkâst lâi-uv ennuv ilo jo määđhi ääigi. Toimâttâhân paasij uccâ váimusjuávkku savâstâllâđ ucceeblohováldáláin. Váimusjuávhu vanhimeh já máttáátteijeeh muštâlii argâpeeivist oppâkirjijttáá. Oovdân poođij meiddei tot, et kielâpiervâlân iä peesâ puohah kiäh halijdeh. Ucceeblohováldálâš imâštâlâi, et Suomâst anarâškielâlij párnái vanhimeh kalgeh ubâ vaattâđgin oppâkiirjijd, ko iä eres ucceeblovohkin taarbâš jieš tom toohâđ. Ucceeblohováldálâš eeđâi jieijâs toimâvääldist, et sun ij pyevti meridiđ maiden. Sun tuše totká ääši, pivdá čielgiittâsâid, kommentijd já loopâst addel áášán ravvuid já avžuuttâsâid. ¶ Täsivääldi President Niinistö já Sämitige saavâjođetteijee Näkkäläjärvi adelává kieđâid. ¶ – Na maid mun talle koolgâm tunjin uástiđ? koijâdistij eemeed. ¶  tast, Kietâruotâs = Käsivarsi ¶ Masa Marai aalmugmecci ¶ čäcipuákust = vesirokossa 148 ¶  mun Taid pivdii kuáđáđâsâiguin já meiddei pisoiguin. Motomij taalvij ko lijjii valjeest riävskáh, te sun finnij pelnubtuháttist kyevtituhháát riävskád täälvist. Kale tallain kárdoin lâi olespeeivi pargo, ko árppukielâiguin pivdii, ij lam kielâsraŋgâ. Käviduvah, maid koolgâi syeriláánjáin rähtiđ, toh kolgii leđe maŋgâčyeđe já eehidpuddáid lâi pargo. Suomâ pele käävpih iä uástâm riävskáid, já jis ostii-uv te hadde lâi hyeni. ¶ b) Iävtuttâsâst kalga väldiđ vuotân noomâ čäällimhäämi já ettâm. Nommâ kalga leđe älkkeht ettâmnáál já sujâttemnáál jieškote-uv kielân. Lii tuáivuttettee et tot suápá meid aalmugijkoskâsâš já šleđgâlâš kiävtun. ¶ » Jeesus eeđâi sun- ¶ Kove: Ilmari Mattus ¶ Kielâpiervâlist láá pargei, tipšopárnái sehe sii vaanhimijd kyeskee syeligâs tiäđuh. Tagareh láá om. persovntubdâlduvváh, puáccuvuođah, taalhâšem, päärni fyysisâš teikkâ psyykkisâš tile kyeskee tiäđuh sehe párnái vaanhimijd teikkâ eres huolâtteijeid kyeskee tiäđuh. Syeligâš tiäđuid sistuállee äššikiirjijd kalgâ kietâvuššâđ já siäiluttiđ já toid kalgâ maŋeláhháá tuššâdiđ nuuvt ete iärráseh iä peesâ luuhâđ taid. Syeligâš tiäđuid ij uážu vuolgâttiđ šleđgâpostâin. Kielâpiervâlist lii lukkâskäppi mast siäiluttuvvojeh syeligâš äššikirjeh. Pargosopâmus vuáláčälidijn pargee čonnâs nuávdittiđ salassapito- ja vaitiolovelvollisuutta. ¶ valdum toimâsyergi lasseen västideijee ahe já suhâpeeli, ličij vástádâs puáhtám identifistiđ čielgâ ¶ Säämi šadoh ¶ Nilla Rahko, Anna-Maret Labba ¶ – uskiddâ , ¶ máttáátteijee tutkos lijjii čođâldittám 3 (sämikielâ, matematiik já biologia amnâsmáttáátteijeeh). ¶ – O- áármu sittágin! mun jurdâččim. Must lâi jo mielâ ettâđ, et “taggaar tust lii kale haaijâ-uv” , mut liijká-uv tiptim njálmán kiddâ. ¶ – Luhhoost toh láá ucedâstâm tuon muusik. Lâibâ väivi! ¶ SISKÁLDÂS ¶ 2. a. Noomât kuobbâr oosijd. ¶ Eidusâš kulttuurtoorjân mieđettuvvojii ohtsis 81 780 €, seervij toimâtoorjân 60 000 € já almostittemtoorjân 20 380 €. ¶ - Jiem lah kuullâmgin. Lii-uvsun tot pyeri? ¶ »Táttuvettee-uv tuoi taam tiettiđ, moh taah láá ulmuid?» ¶ jieŋâduvah < jieŋâdâh = jäätiköt < jäätikkö 49 ¶ pyevtittâsâid leppeđ kiävttám tuu pääihist? ¶ Iskâdâllâp oovtâst ¶ Ovdâ-, vuáđu- já lasemáttááttâs máttááttâsvuávám vuáđupargo stivrimjuávkku ¶ 100 - 200 ¶  kuárrum Sämitige čäällimkode váldutoimâpäikki lii Anarist. Sämitiggeest láá uálgitoimâpääihih meiddei Iänuduv já Ucjuv kirkkosiijdâin. ¶ 13. Ráhtoo nuorâ suoinijn ¶ 14 ¶ Lohitváárááš 5:2 B9 Solojävri V, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. Nommâperrui kulá vala Lohitvááráátupe . ¶ – Njobžâvääri jonsahpeivkähteeh. Párnáikirje . Marja-Liisa Olthuis. Kuvvim Petra Kuuva . Anarâškielâ servi ry 2006. 54 s. ¶ - kiđđuv puásuiluváttâllâmij rähtim ¶ Kakkârâsjáávráš MM.1972 Ruáptujäävri mááddáškeeči 0,8 km N. ¶ – Ij-uvsun tom kišto pyevti mahten talle estiđ? sun smietâi já ruohâi uáivis. ¶ Ruotâsämmilâš Maj-Lis Skaltje lii suu čallust Luondu juoiggaha kuvvim juáigus čuávuvávt (2005): ¶ Tekstâ já koveh: Milla Elmiina Pulska ¶ já aasâi mii kooskâst. ¶  Tast Sämitige vuáđustâsah ¶ Luommimkooskâst Vuolli-äijih piejâi tuulâ ládduriidon já vuošâi käähvi. Nelgi-uv váhá jo kuulluustij, já lâi-uv pyeri, et sust lijjii evviseh fáárust. Leibi, vuojâ já vala assaas sälttikyelipitáh leeibi oolâ kale tohhii sunjin pyere. Puurâddijnis Vuolli-äijih kulâškuođij kostnii civkkem. Tot lâi cissááš, kote lâi ittáám toos suu paaldân. ¶   Porthái oovdâst láá ennuv suáhiloostah já Matti suopâlistškuát taid tállán uđđâ luvdáin. Luvdáin lii kal pyeri suopâlistiđ. Loopâid riisijd Matti já äijih pieijâv kolmâ ráájun vâi toh siäiluččii njuoijâlin kiiđâ räi. Njuoijâliš riisijn Matti já äijih áiguv vala kiđđuv-uv rähtiđ uđđâ luuvdáid keesi várás. ¶ Anarâškielâ servi ry 2006 ¶ Sáfá2- projektin (Säämi Kielâkäldee). Pargo álgá sopâmuš mield já pištá 30.6.2014 räi. Projektčällee pargoid kuleh projekt piäiválâš toimâttâhpargoh, čuákkimij ornim sehe projekt ruttâtuálupargoh. ¶ meerhah, jienah, eellimpiirâs, vijđánem Suomâst ¶ Enni poođij onne pááikán. Jiem tieđe kost sun poođij, mutâ suu haajâst puávtám ervidiđ. Sun háisu nuuvt pahan et lam vises ete sun lii juuhâm ubâ tom nelji peeivi mon sun lâi meddâl. ¶ b) Maainâš jieijâd päikkikuávlust tágárijd jaavrijd. ¶ Talle njuškejim auton já jurdâččim, et vuoi, jis šadda koolmâs já hiärrá tieđiš, mon kuhe mij lepkin reeisust. Tâi moonnâp kyelipiivdon, iäge must lah vuovâs pihtâseh mieldi! Tast uáppá keččâđ tärkkilávt já miäruštâllâđ aašijd. Aalgâst oppim tuše oovtkiärdánis saanijd tegu ´vuástá´, ´nelgi´, ´vaibâm´. Tastoo ko kyevti mánuppaje keččin lijjim oppeet Saksaast, te ostim kirje “Finnisch für Anfänger” já räämist čalâččim tállán reeivâid já vuolgâttim suklaa. Mut ko lijjim oppeet Suomâst já jurdâččim, et tääl máátám ettâđ-uv maidnii – na, kalehân toh pustaveh lijjii riehtâ, mut tot jienâdem! Muu iä iberdâm. Pahaduvvim já jurdâččim, et ko viigâm nuuvt korrâsávt! Mut vädisvuotâ poođij tuše tast, et tiäduttâs lâi puástu stavâlist. Tiäduttim saanijd, tegu saksalâš taha. Jiem aiccâm iäru nuuvt huápust. Tušástuvvim, jiemge sárnum innig suomâkielâ ubâ keesi äigin. Iäskán maŋeláá, ko must lijjii kielâ vuáđustâsah haaldust, te valdim oppeet kirje kietân já máttááttellim še kielâoopâ. Meid televisio suomâkielân tekstâdum olgoeennâmlâš elleekoveh išedii muu čuuvtij ovdâskulij. ¶ Kuobžah čuožžuu aaibâs jávuttáá. ¶ IP: Ij mihheen lamaš mist, mii tááluust kal ij lamaš ij mihheen. ¶ 500–600 rammid kyerejum potáseh ¶ Maht talle ličij máhđulâš nanodiđ nuorttâsämikielâ Suomâ ortodoksâlâš kirkkokoddeest? Skopets mielâst puávtáččij algâttiđ kuuđâ čuávuvâš tooimâst: ¶ Ulmen lii, ete sämimáttááttâs pargoviehâ naanood sii mättim sämikielâ já –kulttuur sirden. ¶ – Motomijd tiäđám já motomijd jiem. ¶ Luuk. 2:40 ¶ Nuorâirááđán Nuorâ tuáimee -tubdâstâs ¶  Heeihâ väärrid olssis reeviir ¶ 1. Mane maaŋgah meccišadoh liäđuh jo tooláá kiđđuv? ¶ Sämmilâš muusikärbivyevist iä keevti masa ollágin instrumentijd. Tááláá ääigi juáigus puáhtá tahtâdiđ rumbuin, mii lâi tovle nuáidij kiävtust. Ton lasseen tobdeh 3-5-suormâräigásâš piili, mii rahtui puurrâmrääsi versost. Meid skilânâs tietih kevttum. ¶   Santtu-uv lii ilolâš. Sun kuánttu monnjâpeeŋkâst, njuškist enâmân, já tobdá: ¶ – K tego káigá! pahudistij eemeed já toppij kähvipakkeet išedis kieđâst. Tom sääni sun lâi kale maŋgii täin äijiháin karttâm oppâđ. Sun aalgij jo jiänusân lyeštiđ, kuás iššeed ličij ovdánâm k -puustuvân, nuuvt et vuot finniiččij kähvikoopâ já kákkupittáá. Teejâ kale lâi vala mestâ jo uulâtmáttumist. ¶ 94B Čäcikuáđhuš. ¶ Piättâr-Mattii Issá ¶ Pargovuárulistoid/tipšoaaigijd táttup toimâttiđ kielâpiervâlân tállân. Jis páárnán lii nanodum peivitipšomáksumiärádâs mast lii valdum huámášumân njuolgâdušlâš meddâlorroompeeivijn mieđettum vyeledâs (om. tipšotárbu 12 pv/mp), kalga párnáá tipšopeeivijd/rijjâpeeivijd almottiđ kielâpiervâlân muuneeld. Meiddei pargoaaigij nubástuumeest/pargovuárui maasâdkiäsášuumeest kalga almottiđ tállân. ¶ 2. Jaapaan 83 ¶ Sämitige jieškote-uv suorgijn ađai toimâttuvâin láá pargeeh ohtsis 35, main anarâškielâlâš pargeeh láá vittâ: Hannu Kangasniemi (oppâmateriaalčällee), Johanna Alatorvinen (Sáfá 2 -proojeekt čällee), Miina Seurujärvi (kielâpargee), Tanja Kyrö (kielâjurgâleijee) já Minna Lehtola (toimâttâhčällee). ¶ Immeel keejâi sivnedempargoos. ¶ Nuorâirääđi valmâštâl sämitige ciälkkámušâid, alguid já eres peleväldimijd moh kyeskih säminuorâid tâi sii eellimtile. Eres váldupargoh láá ovdediđ säminuorâi kielâlâš já kulttuurlâš vuoigâdvuođâid pirrâ Suomâ sehe nanodiđ säminuorâi kullum sämikulttuurân. ¶ Tuođânálásávt lii saahâ vuossâmuu ekumeenlâš já kirholâš kirjeest, mii lii almostittum jyehi Suomâst sarnum sämikielân. Sämikielâlâš suáldát ekumeenlâš salmâkirje puáhtá tuárjuđ sämmilij kulttuurlâš identiteet já nanodiđ tooimâid siäiluttiđ Euroop áinoo algâaalmug kielâid eellimvuáimálâžžân. ¶ Sosiaal- já tiervâsvuođâlävdikode värisaavâjođetteijee,, ¶ Kielâkäldee lii Suomâ, Ruotâ já Taažâ Sämitiigij ohtsâšpargoproojeekt, mii tuáimá Sämitiigij parlamentaarlii ohtsâšpargoorgaan, Säämi parlamentaarlâš rääđi, vyelni. Proojeekt aalgij 1.8.2015 já nohá 31.5.2018. Kielâkäldee-proojeekt ruttâd ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâi áámmát- já reesuurskuávdáá Sámi Giellagáldu (Säämi Kielâkäldee) toimâm. Proojeekt kuávdášlâš mittomeeri lii-uv visásmittiđ Säämi Kielâkäldee pisovâš toimâm haahâmáin pisovâš ruttâdem áámmát- já reesuurskuávdáá toimâmân. Kielâkäldee-jotkâproojeekt ruttâdeh EU Interreg V Tave –ohjelm Säämi-uásikuávlu, Laapi litto, Roomsâ leenâ sehe Taažâ, Ruotâ já Suomâ Sämitigeh. Proojeekt joođeet Suomâ Sämitigge, já proojeekt ubâlâs budjet lii 3 062 052 eurod. ¶ 1. Juáháš vuálá 18-ihásâš lii páárnáš. 2. Párnáá vuoigâdvuođah kuleh jyehi páárnážân. Oovtâgin párnáá ij uážu olgoštiđ suu tâi suu vaanhimij jiešvuođâi, uáivilij tâi algâpuáttim keežild. 3. ¶ eidu ovdil ive 1994 sämikielâid sárnoo sämmiliih láá almottâm eenikielânis suomâkielâ, veikkâ ¶ Vuáđupargopitái lasseen pargokirjeest láá pargopitáh, moi ¶ Sij halijdii tuođâštus tast, et Immeel lii vuolgâttâm Jeesus. Áigáá tovle sii maddâreh lijjii uážžum leeibi ävđinenâmist. Tääl sij jieijah halijdii uážžuđ maidnii. ¶ – Kyehtnubáloh ko juksá, ¶ Nuuvt tego lijjim oppâm paje-, maadâ- já váhá kieldâsämikielâ, te oppim siämmáánáál nuorttâlâškielâ: kuldâliđ sarnum kielâ, mon oppeet lijjim váldâm pajas kasettáid, luuhâđ teevstâid já eromâsávt čäälliđ já oppeet čäälliđ kielâ ko eidu nuorttâlâškielâ ij kale lah nuuvt hiälppu čäälliđ. Mut lam sárnum jo nube saajeest et ferttiim ain mättiđ čäälliđ kielâ ovdil ko máátám sárnuđ tom. Nuuvt lii. Jyehi olmooš kii áásá Suomâbele Säämist tiätá, et tobbeen iä sáárnu tuše kyehti eresláván sämikielâ, paje- já nuorttâlâškielâ, mut kulmâ, já tot kuálmâd sämikielâ lii anarâškielâ. ¶ Lasetiäđuid Säminuorâi taaidâtábáhtusâst kaavnah täst. ¶ “Lii tehálâš teivâdiđ já peessâđ savâstâllâđ sämitigijguin nuuvt aašijn, moh kieđâvuššojeh čuákkimist ko meid tast, ete maht jieškote-uv sämitigeh já staatah olášuteh artikkâl 8(j). Veikâ sämitigijguin lii rahtum ennuv oovtâstpargo, oovtâstpargo kalga ain lasettiđ eromâšávt artikkâl 8(j) olášutmân kuulân” Nilla Tapiola muštâlij. ¶ Matt. 14:30 σῶσόν pelasta piälušt ¶ ”Sämikielâi merhâšume lii styeres ubâ sämmilii kulttuurháámán. Sämikielâ ij lah tuše tiäđusirdem teikâ viestâdem, peic čonnâšum iäláttâssáid, tuáján, juáigusân, taiđui já luándun”, Magga-Vars tiäduttij. Taažâsämmilâš Sven Roald Nystø muštâlij juulevsämikielâ tiileest já maht juulevsämikielâ láá iäláskittâm. Uásist kullii meid säämi virtuaalmáttááttâs hástusijn já uđđâ internetvuáđulijn heiviittâsâin sämikielâ kevttim lasettem várás. ¶ Neva . . . . . . . . . . . . . 66 ¶ já čuovjâdáin vááimu kuávlun mannee voorâ. ¶  subjektsääni taat já vielgis lává Čohčâmáánu loopâst tâi roovvâdmáánust ränisrástágááh varriiškyeteh máádás Viestâr-Euroopân. Talle ko pihlejâšmyerjih láá valjeest pääccih ennuv lodeh Maadâ-Suomân já Skandinavia tâi riddokuávloiv tálvástâllâđ. ¶ Keejâ tast maŋa uálgispiäláá čuággá. Maid uáináh? ¶ Laura-Maija osko jieijâs vuáttámušâi vuáđuld, et puátteevuotâ lii čuovvâd, ko puohâin láá siämmááh vuolgâsajeh já almolávt puohâin lii lamaš mielâkiddiivâšvuotâ porgâđ oovtâstpargo säminuorâi oovdân. Laura-Maija iätá et lii šiev merkkâ, ko mielâkiddiivâšvuotâ kávnoo jyehi kuávlust. Tot täähid tom, et oovtâstpargo luhostuvá já šadda jotkuđ. Ko oovtâstpargo vuáháduvá, te tast šadda pissoo já luándulâš uási säminuorâi tooimâ. ¶ Jieijâs teoria naanoodmân Frette noomât tom tuotâääši, et puárásumoseh kirjáliih tiäđuh kevttih nommâtiättun Österbotn (Karlebotn saajeest) já Vesterbotn (Varangerbotn saajeest). Nils Knag čáálá ”Nuorttâ-Finnmark kuvviittâsâst”, et Österbotn ulguupelni lii luohtâ, mon kočodeh Karlebugten-noomáin. Taan luohtân kolgá juuhâ, mast puáhtá pivdeđ luosâ tuše juhânjäälmist tanen, ko luosâ ij pyevti pajaniđ juuvâ pajas. Taat ferttee leđe Reeppinjuuhâ. Frette maainâst ain, et táruidum häämi ”Kaarin päikki” lii lamaš vuáđđun noommân Karlebugt. ¶ – Ittáážân. Päccee tiervân! ¶ a. Maid aašijd toohih tuárvi? ¶ – Mun lam Raija Lehtola Solojäärvrist. ¶ Kopijistemkiäldu ¶ Ko lasâluŋkáh lijjii lekkum já suovâ porgestij poccest, algii inuiteh já miäcásteijeeh jutâliđ táálust. Pete vaaldij sii váimulávt vuástá já tuočâi paijeelmiärálávt. Tuoh maaŋgah usteveh jođettii táálun nisonijd, kiäid sij hiäimusis kullojeijee adalâsvuođáin luovâttii Piätárân. Nisoneh orostellii táálust mokkáás tárbu- já tilálâšvuotâvuáruoornig miäldásávt. ¶ Mutâ ij sust lamaš innig kuvvim mielâ. Almaa eemed še poođij tohon juhâriidon uáiniđ, ete mabdem kyeli tot eštus lii. Toh lijjii tagareh laavcâ ivnásiih puuvsâh. Eemed tuubdâi tállân puvsâiđis ko ooinij taid. Sun lijkkui tast ko finnij puvsâiđis, maid lâi monâttâm tulvejuuhân. Mutâ almai kale ij lam ollágin moovtâ, ko stuorrâ kyeli muttui nissoon puksân. ¶ fiskissiipuul 40 ¶ – Nuorâ kandân mun kuálástim kal ubâ ääigi, äijih eeđâi siämmáá ennuv olssis ko munjin. – Ohtii mun čyeggejim nuuvt stuorrâ kyele, et veikkâ meetterpele kukkosâs suábbi lappui kyele siälgán masa ollásávt, te tot ij moonnâm ubâ tom čuomâgin čoođâ. ¶ Kárttápargopitáh ¶ jiäŋŋum 130 ¶ maht tain kolgâččij lattiđ. ¶ keesi šaddo kesän kasvu ¶ 3 7 ¶ mield, ko tot oroččij lemin suu mielâst ¶ Säämi puárásijpargo ovdedemtáárbuh anarist 23.5. – 24.5.2012 ¶ Näävt sárnudijn sun čaaitij sijjân kieđâidis já juolgijdis. Liijká sij iä vala tiättám, maid oskođ, nuuvt iiloost já hiämáskám sij lijjii. Talle Jeesus koijâdij: ¶ Ilmari Tapiola ¶ Tuuđhâ jieijâd tâi tuu skippáár pennuu, kisá tâi eres jiellâhellee. ¶ Dnr xxx/D.a.2/2008 SÄMITIGE TIEVÂSČUÁKKIM CEELHIJ ALKU-HAAVÂST Sämitige tievâsčuákkim lii čuákkimistis ¶ Munjin saavâjođetteijee luáttámuštooimâ vuástáväldim lii lamaš nube tááhust älkkee já nube tááhust vaigâd. Älkkee tot lii lamaš toin naalijn, et lam majemui ivij stivrim anarâškielâ tievâsmittemškovliittâs, mii lii vuávájum já toimâm Anarâškielâ seervist. Seervi pargokieddi lii siämmást šoddâm uápisin, ige toin naalijn lah lamaš väädis väldiđ ovdâsvástádâs seervi pargeehaldâttâsâstkin. Lam meiddei lamaš tievâsmittemškovliittâs loopâpelni ucâmin ruttâdem kyevti uđđâsumos kielâpiervâlân, nuuvt et vuáijum kielâpiervâlij budjetmaailmân poođij luándulávt jieččân pargoi fáárust. Jieččân piäiválii pargoost kielâtipšon, totken já ollâopâttuv lehtorin vuod láá šoddâm kontakteh, moh láá seervi tooimâst-uv anoliih. ¶ 1. Kussâ lii smieretteijee. ¶ – Pyeri peivi, eeđâi Puolâš Stoormâ kandâ, mun ko ¶   jaavrij elleešlaajah. ¶ Kooveest Susanna Maggaast lii Iänuduv-Kuovdâkiäinu sämimááccuh (čiž) já Rauna Rahkoost tiänulâš sämimááccuh. Kove Ulla Isotalo, sämitige lekkâmeh Ucjuuvâst 2008. ¶ – Addâgâsân, mut... sun, kii lii kočodum Villen eeđâi, mut ij ettâm loopân tom, maid lâi algâttâm. Ohtâ máttáátteijein lâi kejâstâm suu, kii lii kočodum Villen, já sun lâi uáinâm máttáátteijee komálâš muáđuid. Komálâš lâi tot, et toh iä lam innig máttáátteijee muáđuh. Toh lijjii poccuu muáđuh. ¶ Sämitige aalgâ sämmilâšiäláttâsâi tile čielgejeijee čielgiittâs rähtimist (suomâkielân) ¶ Konferens lii juohum teemai mield. Tuorâstuv teeman láá “ärbivuáválâš tiätu” já “tuurism” . Toho láá puátimin jieškote-uv suorgij spesiaalmätteeh toollâđ saavâid. Tuorâstuveehid uárnejuvvoo mááccuh-muotičájáttâs, mast uáinip jieškote-uvlágánijd sämimáccuhijd. Vástuppeeivi fáddán lii “mááccuh já ton uđâsmem” . Fáádán láá väridum sárnooh, sehe sajeh já äigi juávkkusavâstâlmáid. Vástuppeiveehid lii väridum muássáás oovtâstoromân já läävdi oolâ kuárŋee Somby. Lávurduv lii nuorâirääđi čuákkim. ¶ Piergâs, mii muttá šleđgâvirde jieškote-uv piergâsân suáppen. ¶ Sämitigge juovij stipendijd sämikielâ uáppeid ¶ Toimâ ¶   9. Tälviv vielgis syeji-ivne. ¶ – Iiskâba tain rahhiđ! Siämu kal te finniš liävtu, ko peri teddilistáh kááibán. ¶ Muotâlanneest tääl pyehtip orodiđ ¶ Jis päärni tipšotárbu (om. uási- teikkâ ubâpeivitipšo, meriäigásâš tipšo, tipšopeeivij meeri ) tipšo ääigi maŋeláhháá muttoo teikkâ tipšotárbu nohá, kálga väldiđ ohtâvuođâ peivitipšohoovdân já táárbu mield ráhtiđ uđđâ peivitipšoucâmuš. Talle kieldâ kuorâttâl já meerrid lii-uv tipšo máhđulâš orniđ vaanhimij tuoivum táárbu mield tááláá tipšosaajeest. ¶ 20. ¶ 2. Maneseelah ¶ 2. Jyehi amnâsist lii toos jiešvuođâlâš suddâm- já tuoldâmčuágástâh. ¶ rääpis = rakka 50 ¶ Puoh viäđŋásiih láá tivreporreeh. Iänááš uási tain láá Suomâ luándust táváliih. Maaŋgah piäđuh kyeđđih viäđŋásijd ráávhun toi kuocâ haajâ já počis smaakâ keežild. Čäcikuáđhuš (94B) lii Suomâ stuárráámus viäđŋásâš. Tot lii mudoi kildeečappâd, mut čuávjipeeji lii vielgâd. Čäcielimân vuáháduumeest muštâleh ton monnjâjyelgih, main láá storgâsiähá áŋálduvah sehe kuhes já siijđoin tapčasâm seibi. Čäcikuođhuu puáhtá kuáhtáđ ubâ Suomâst jyehimuđušijn sisčaasijn já meerâ riddoin. ¶ – Na mun kale tobbeen eskin elâččim, tuubdâst Marttin já polâškuát, et almai jurdá, et sun suáládemmielâst lâi tobbeen lovettušmin. ¶ Uánihávt ¶ Akateemikoh Martti Haavio já Erkki Itkonen professor Martti Rapola 75-ive čoddâmpeeivijn Sääksmäkist ive 1966. ¶ - Na vuoi tuántá sittágin! sun pallâguođij ohtuunis já kuáivui lavhâstis kyehti arvesyeje, moh lijjii mestâ jo siämmáálágáneh: ¶ Já nubbe pärtti lâi puáttám čuopâdâs maŋa, ko sun lâi kolgâm pajaniđ seŋgâstis já väzziliđ. Aalgâst sun ij halijdâm ige tuostâmgin. ¶ Sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusah ¶ kuálsi.....68, 81 ¶ 43. Mietâmiäđušijn lii päikkiellee . . . . . . . . . . . . . . 173 ¶ Lijjim lamaš jo muáddi oho škoovlâst já ucánjáhháá tuáduškuáttám toos, et škovlâ lii tuotâäšši. Pááikángin ij pesâččii eres tuvij, ko oholoopâin já taat áinoo-uv pyerivuotâ nuvâččij forgâbalij, lâihân čohčâ jo puáttâm já forgâ puáđáččij tälvi puolâšijdiskuin. Talle ij innig palâččii čokkáđ pyerá steellig alne, ige vyeijiđgin toin. Talle kartâččij leđe asuntolast pirrâ ohoi kiddâ juovlâi räi, mii merhâšij, et oovtmano masa muáddi mánuppaje. Na lijjiihân kale asuntolast tagareh-uv párnááh, kiäh iä tuođâigin peessâm pááikán ovdil juovlâi já sij lijjii ijjávráliih já samudjávráliih. Sist lâi maađijpellâst pááikán nuuvt kuhes väzzimmätki, et tom iä liččii ucebeh škovlâliih vaijaam já ubâ kiergânâmgin väzziđ. ¶ b. moos rypsioljo tâi eres purrâmâšoljo kiävttoo. ¶ Jo YKSP 1 rääjist lâi vuáhádum taggaar oornig, et ain ko “čurmâ čärvejui čuákán” , te talle penuvalmai juávkku “čarviiččij jieijâs čuurmâ” Kyrenia váráduv kuávlun, kost kavnui tommittáá täsivis meccieennâm, et puovtij pennuiguin kuorrâđ ulmui luodâid. ¶ Vuálá 2 000 000 ässed ¶ šoŋŋâduvâst (arvemeerijn já liegâsvuođâtiilijn keessiv já tälviv). ¶ Marja-Liisa Olthuis ¶ – Tiervâ suáhi! Maid tun kiheštâh? Myerji koijâdij tiätuäŋgirin suávist. ¶ 2. Magarijd aašijd anah áárvust ustevstâd? ¶ KKK02, s. 81. ¶ 174 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ – Muštám kale lam, mut jiem lah pissim. Já nuuvt muštâlim sunjin, maggaar peivi must lâi lamaš pääihist. ¶  váilu 3. Manen kočodeh ollâ saje Säämist? ¶ Ante kaavnâi stuorrâ peesi vyelni toijum rise, mii lâi luhhoost viehâ kukke. Sun vaaldij tom kietâsis já várugávt faškâstij toin laasân, mon sun mottoom suujâ tiet noobdij kievkkânlaassân. Sun faškâstij ohtii, mut ij kihheen orroom tom kulâmin. Tastmaŋa sun faškâstij nube kerd já taan tovváá nuuvt korrâsávt, et poolâi jo laasâ cuovkkânmist. Vistig kihheen ij orroom lemin pääihist, mut váháš áigáá keččin kardineh laasâ oovdâst liihâdškuottii, já naaburiššeed uáivi iđestij uáinusân. Ante šuáhkádij já sevilij naabursis. Ij Ante tiäđustkin taam naaburis nuuvt hirmâd pyereest ubâ tubdâmgin ige jiešalnees kuássin lamaš vala naaburis kuvlân sistegin iällám, mut kááđu alne suoi láin kuáhtám, já toin naalijn uápisvuotâ sunnuu kooskâst lâi šoddâm. ¶ 2.1.2 Funktionaallâš jurgâlemteoriah ¶ jyelgisuormâtäävtih ¶ Peter Pan ¶ 68 ¶ rääigist. ¶ Kuussâgkuálsi lii tolehis värrejeijee kiđđuv já maŋes värrejeijee čohčuv. Tot almostuvá Sáámán tállân, ko vuossâmuuh sudeh älgih lekkâsâddâđ juuvâin já jo vyesimáánu loopân monâdijn láá majemuuh-uv lodeh puáttâm Sáámán. Kiihâm maŋá niŋálâs ráhtá piervâl jo-uv vuovdâmuorân, teikkâ ulmuu tađe várás ornim vuovdân. Piervâl puáhtá leđe kale še enâmist-uv suáijáás saajeest, mut kuittâg ain čääsi alda. Laavcâ ivnásâš maneh láá 7:st 13:án já niŋálâs láálá taid pajeláhháá mánuppaje. Uđâgááh láá piervâlist enâmustáá muáddi pirrâmpeeivi já tast maŋá niŋálâs uálkut taid čáácán. Jis piervâl lii muorâst tâi vuovdâst, te talle uđâgááh ferttejeh njuškiđ enâmân. Niŋálâs huolât ohtuunis uđâgáin já suájái oolâ toh peessih manuppaje keejist tast. ¶ Lasetiäđuh festivaaljođetteijee Anna Näkkäläjärvist, , 0408400383 já tábáhtus internetsiijđoin čujottâsâst www.ijahisidja.fi . ¶ 23. Tansania mučis luándu hokâttâl ¶ – Mun ko páájám jieččân, te rááhtám-uv nuuvt “mučis ruummâš” , et omâhijn iä lah vaigâdvuođah sättiđ muu háávdán. Iä oinuu fastodeijee luođârääigih uáivist! ¶ Turunen (toim.): Aikamme lukukirja 3. WSOY 1969. ¶ vaalmâš. ¶ moin nr 1 meerhâš iäru sänimeerijn já nr 5 meerhâš čielgâ feeilâ jurgâlusâst. ¶ Kollevuáksá 2 Moos 32:1-35 ¶ Poolvah láá aaibâs vielgâdeh. Lii nuuvt fiijná šoŋŋâ. Helikopter kirdá almeest. Taat tábáhuvvá Aanaar vyelitääsist. ¶ SÄÄMI KULTTUUR JÁ IDENTITEET ¶ Ko kävppialmai ráiđu aldanškuođij, viiljâžeh kessii Joovsep kááivust pajas já vuobdii suu. Máksun sij ožžuu siilbâ. Kävppialmaah tolvuu Joovsep mieldis Egyptin. ¶ Kongo demokraatlâš täsiväldi ¶ čuáđgi ¶  siste Lasseen komitea avžuut, ete sopâmušstaatâ kávná ääšimiäldásâš čuávdus koččâmâšân eennâmoommâstmist já –kiävtust sämikuávlust nuuvt, ete ráđádâl ääšist puoh uásipelijguin, sämitige mieldiluhâmáin sehe ratifisist jotelávt jiecânâs enâmij algâaalmugijd já hiäimuaalmugijd kyeskee ILO almossopâmuš Nr 169. ¶ Ive 2011 teeman Eatnama jienat – Eennâm jienah ¶ – Maht tun kavnih muu? Ánná koijâdij. ¶ šaddeh tiäpuh stielâsin ¶ Ucceeblovoraamisopâmuš teemaatliih čielgiittâsah ¶ LUUVDÁ RÄHTIM ¶ njäähi, njäävi = made ¶ Killeel ovdánem čonâsem lii almos toimâčonâsem, kost servi, ornijdume teikâ priivaatolmooš čonâdât nubástuttiđ tooimâs killeel ovdánem prinsiipij mield. ¶ Ovdâskode tehálumos pargo lii asâttiđ laavâid. Uđđâ laahâ asâttuvvoo teikâ puáris laahâ muttoo haldâttâs iävtuttâsâst teikâ aalmuglâšalguu keežild. ¶ váiluuh sukkâreh já njálgáh. ¶ 4.2.3. Luánduohtâvuotâ Sämmiliih láá ovttuu iällám alda luándu já eellim lii čonâsâm luándu ihejurâmân já iveaigijd. Sij láá kiävttám luánduriggoduvâid pišteht, lamaš toi kevttimist kuáhtuliih já láá kunnijâttâm sehe tipšom luándu. Sämmilij ärbivuáválâš tiettim lohtâs merhâšitteht ulmuu já luándu koskâvuotân. Luándu, ¶ 3. Erasmus Pehrsson já kálgus Maria (Máárjá) nieidâ Maria (Máárjá) naajâi Walle-suuhân. Kandâ Henric (Hendrih, 1686–1759) uážui kálguinis Margeta Pehrsdotter (Margit Piättârnieidâ) Kuuvain kyehti nieidâ, kiäh naajáin Walle-suuhân. Kuulmâ kaandâst ohtâ lâi najâhánnáá já Pehr (Piättâr, 1727–1784) já Henrik (Hendrih, 1739–1808) jođhijn suuvâ. Erasmus maajeeldpuátteeh láá 1900–1910 rippâkiirjijn mainâšum Mudusjäävri siijdâ Aaltolast aassâm Henrik Mattsson (Máárjá Hendrih, š. 1847) já Njollânjaargâst aassâm Iisak Samuelsson (Issá Saammâlkandâ, š.1842) maajeeldpuátteeh sehe Pááđáár siijdâst Rivdulist aassâm Johan Samuelsson (Jormo-Juhánâs, š.1849), Jormoost aassâm Heikki Samuelsson (Jormo-Hendrih, š. 1838), Lemmeenjäälmist aassâm Iisak Johansson (Junnáás-Issá, š. 1859) já Pááđáár ruuvnâtorppáást aassâm Matti Mattsson (Matti Maatikandâ, š. 1873) maajeeldpuátteeh. ¶ Tubdâškuottim mielâkiddiivâšvuođâ nieidáid já eromâš suottâseh sierâdmeh lijjii toh čiähádâttâmsierâdmeh, mast peesâi peittâttâđ veikkâba skääpi tuáhá já iäráseh viggii čájáditteđ tom, kote lâi uuccâmvuárust. Ko mun lijjim čiävást kostnii skääpi, tâi peevdi tyehin te tot nieidâ, kote lâi čiähádettee pelni, harttai haamitpajalist paajaabeln já čielgij occei, kost mun lam, teikkâ jiem lah. Must lijjii tiäđust-uv mielâsiih uáinámušah, ko kejâstellim pajaskulij. Leväs Ailâ lâi taggaar asuntola siäsá, et sun adelij nieidâid já kaandâid sierâdiđ koskânis kuás peri halijdii já sierâdmeh lijjii kuás nieidâi, kuás kandâi viistijn, ige sun lamaš nuuvt hirmâd tärkki tain sierâdemvuovijngin. Uážuim ráávhust vuáváđ taid já siäsá ij toid tarvanâm, jis miänudem ij šoddâm liijkás korâsin. Tothân lii ervidmist, magarijn sierâin aainâs kaandah lijkkojii. Ohtâ tagarijn lâi kiddâväldimsierâ, mast uávuttellee lâi táválávt kandâ já patâreijee nieidâ. Já ko kiddâ koolgâi väldiđ, te tast tiäđust-uv kieđah teivâsii kuás kuus-uv já makaš vala vahâgist. Oovtâ ääši mun kale imâštellim, et manensun motomeh nieidah halijdii, et kiinii tiätu kaandâid ličij tot, kote suu váldáččij kiddâ já meid nubij kulij. Motomeh kaandah valdii tuše tiätu nieidâid kiddâ já motomijd nieidâid iä kuássin. Munjin lâi aaibâs siämmáá, kotemuu nieidâ mun irâttiččim väldiđ kiddâ, kohân peri pesâččim irâttiđ. ¶ 10 ¶ Taažâ seminaarkyesih puovtii sahâvuáruinis oovdân vuávámnáál leijee Säämi Tiervâsvuođâsijdâ – haavâ Finnmarkist. Ton vievâst lii tárguttâs ovtâstittiđ spesiaalpyecceetipšo-, mielâtiervâsvuođâ- já elilâm ulmui palvâlusâid, maid fäälih sämmilijd, ubâlâsvuottân, mii váldá vuotân meid kulttuurlijd sierânâsjiešvuovijd el. sämmilii ivejuurrâm talle ko rähtih tipšovuávám. Taat malli ana sistees meid perruid čujottum palvâlusâid. Finnmarkist ääsih 16 000 sämikielâlâš ässed, Ucjuuvâst já Anarist 4000. Kuávlust láá ohtsis suulân 20 000 máhđulâš äššigâssâd, kiäh tarbâšeh sämikielâlijd spesiaaltuáhtárij palvâlusâid. Oovtâstpargo Suomáin luhostuččij pyereest. ¶ Boletus reticulatus ¶ - Na tiäđust-uv! Jyehi sämmilâšhân luándun lijkkoo! ¶ Uáivikaavpug: Wien ¶ Mun vuordâččim viehâ kuhháá, ovdilgo "lähetti" poođij suátijuávhuinis. Tomhân tiätá-uv, et vyerdee äigi lii kukke. Nuuvt te viijmâg kuikettij pälgisrääigi suátijuávkku; Uulá já kulmâ suáldât. Toh suáldátteh koijâdâllii, et kuus tot kárgulâš täst vuolgij já muái Uvláin čaittijm, et kuus kulij tot vuolgij. Toh suáldátteh ettii, et sii tiäđust lâi kal, et Äiđijávráá faŋgâleeirâst lâi kárgám ohtâ ryešilâš, mut ij lam tiäđust, et kuus kulâi tot lâi vuálgâm. ¶ – Lii vissâ váhá vaibâm juhlomist, Heikkâ moijái. ¶ Juáigus lii muštemvyehi, ohtsâšilo já vyehi čäittiđ rähisvuođâ. ¶ Vuosmuš škovlâpeivi majemuu ive paješkoovlâst. Puohah ettii ete lam ruoinâm. ¶ Nuorâ syeinist ráhtoo seeilâfuodâr . Tom rähtidijn toos lasettuvvoo suvrâ, vâi tot siäluččij pyerebeht. Kieddipiälláin uáinojeijee vielgis lastikpááluh tuálih siste eidu seeilâfuoddâr. ¶ ruojâs = varsi ¶ – Vuoi rähis nieidah. Mun adelim Saana puuvsâid Máárján já Máárjá puuvsâid Saanan. Máárjást láá kustoo puuvsah jorgod-uv. Tuoi kolgâvettee vala molsođ puuvsâid já tun koolgah Saana jurgâliđ tuu puuvsâid, ko toh láá jorgod-uv, Ailâ iätá nieidáid. Oobižeh molsov puuvsâid já pieijâv kammuid-uv juálgán. ¶ Mikkal Antti Morottaja ¶ dynaamisávt/funktionaallávt siämmáánáálá ko KR92. ¶ Ij – ávskár čääsi kuávumân kárbást, ¶   – Ovdil juuvâm hiäppuškuučâ ko koskâvuolâ. ¶ siskiipiälááš šovâttem . Suhâpeliseelâi ovtâstum niŋálâs suhâpeliuálist. Om. kašmârdeijeeh, lodeh já njomâtteijeeh. Vrd. ulguupiälááš šovâttem. ¶ Tave-Amerik Euroop Aasia ¶ – Amahmis toh vala kolgii, Išepoolis pahudij já joođhij uuccâm. Sun čaalij Njobžâpirâsministeriö liiston uuccâmsääni "kähtee" . ¶ Sämikuávlu kieldâi já staatâ ohtâduvâi virgealmain já pargein sárnuh sämikielâ eenikiellân 7 % ¶ Bärni ¶ http://www.om.fi/Etusivu/Ajankohtaista/Pohjoismainensaamenkielipalkinto ¶ Lasetiäđuh Suomâbeln Sämitige saavâjođetteijee Juvá Leemit, Klemetti Näkkäläjärvi ¶ Škovliimân uásálisteeh finnejeh vuáđulijd tiäđuid kielâlávgummáttááttâs teoriast, keevâtlii olášut-mist, ferimijn já oppâmpuátusijn já tast, maht taam tiäđu puáhtá heiviittiđ sämimáttááttâsân. Ulmen lii, ete sämimáttááttâs pargeeh peessih škovlim ääigi tuođâlávt viärmádâttâđ, oppâđ uđđâ sehe jyehiđ sii mättim. Sämimáttááttâsâst tarbâšeh jieijâs koskâsâš äššitobdeeviärmáduv, mast lii máhđulâš nanodiđ kulttuurlijd pargovuovijd sehe jieijâs áámmátidentiteet. ¶ haajâ kiäsut . ¶ Ákku vaazij jeggiriidon. Jeggiriddoost lâi kubdâ, tuolbâ keđgi, mon oolâ ákku kuođij vistig kuurâh. Ákku joođhij määđhis jeggiaijuu riidon, kost šoddii ennuv kamuvsyeinih. Aijuu riddoost ákku čuopâškuođij kamuvsyeinisirppijn kamuvsyeinikieddeid, čuolmâstij taid já pieijâi hurstâseekân. Ko hurstâsekkâ lâi tievâ čuolmâstum kamuvsyeinikieddein, te ákku kuodij tom tuolbâ keeđgi luus. Talle sun vaaldij seehâst kamuvsyeinikieddeid, lehâstij kieddei čuolmâid já meidiškuođij kamuvsuoinij madduid kurâháin. Meidim maŋa ákku čuolmâstij kieddeid vala uđđâsist. ¶ - Uáináh tie, ko valdih tieggáár luánduhuáđđoo olssâd já tääl jieh nahcii tom piemmâđ. ¶  ááigán, Ko sun smietâi táid aašijd, sun ij huámášâm maađij piällást oovtâ ääši, mii ličij sáttâm leđe suámálâš suu mielâst. Ij nuuvt suámálâš, et Helsingin Sanomat tâi Times ličij puáttâm ráhtiđ mainâs tast, mut kuittâg taggaar, mii ličij pieijâm smiettâđ, et mii lii tot, maht tot lii toos puáttâm já mondet. Sun, kii lii kočodum Villen, ij huámášâm, et oovtâ peesist lijjii tyelli tälli loostah nuuvtko soovijn. Kiinii ličij puáhtâm ettâđ, et toh lijjii tarvanâm toos vahâgist, ko monnii suávist lijjii vuálgâm muáddi loostâ, mut ko tärkkilubbooht kiäččá, te huámmâš, et loostah iä lah suávi loostah, mut vaahtera loostah, iäge nuuvt tavveen lah vaahterah. ¶ Puurâm liijgás ennuv njálgáid. ¶ Ko hirmástâllim tast uuvsâ oovdâst, tast juuđij lappâd mottoom almai, kote oroi tubdâmin ollâopâttuv pyerebeht ko mun. Koijâdistim sust ravvuu. Sun nonnij tom, mast jo poollim-uv: puoh kirjeráájuh iä lam lávvárduv áávus. Sun kuittâg adelij munjin mottoom kirjerááju čujottâs, mast sun vissásávt tieđij, et tot ličij áávus. Tot ij luhhoost lam meendu kukken, nuuvt et tohon peesâi pyereest vääzin. ¶ Aikio mield Suomâ staatâ tááláš sämipolitiik uážžu ááigán tom, et sämmilâš kulttuur šadda hitásávt mut vissásávt tuššâđ lopâlávt, ko kolonisaatio juátkoo maaŋgânáál. Aikio mielâst taat tábáhtuvá eenâb tâi ucceeb huámmášmettum assimilaatioproosees pehti. Sämmilâš ärbivuáválâš puásuituálu ovdâmerkkân lii masa ollásávt suddâdum syemmilâš eennâmtuálun vissâ-uv tondiet, et noomaadlâš puásuituálu faalâi sämmiláid jiečânâsvuođâ já luándusuvereniteet sehe noonâ ekonomia pištee ovdánem miäldásijn vuovvijn já vala siäiluttij sämmilij tovláá vuoigâdvuođâ enâmân. Tääl migratorisiih ađai vajâldeijee poccuuh iä pyevti rijjâ jotteeđ kesi- já tälvikuáttumkuávlui kooskâ, ko haldâttâslâš pággoin räijejum kuávluh láá liijgás uceh. ¶ Sajosist uárnejuvvojeh sämituojij pargopáájáh keessiv ¶ Piejâ loppimmielhi oolâ~luámmánijd, soorijd ađai etimâsâid já~ucánjii fiijnâsukkâr oolâ.~ ¶ 20 ¶ 3. Brasilia 51 600 ¶ jiešvuođâi já idiomaatlâšvuođâ tiet ađai puustâvliih jurgâlusah (spiekâstemjuávhuh nr ¶ – Lii-uvsun taat stovli rijjâ? koijâdij jienâ Ááná paaldâst. ¶ – Stuárráb-uv iimâš, eeđâi cissááš. – Oovdeb ive mun oinim nuuvt ollâ heertâ, et aččin kuárŋui tom mieldi aaibâs alme räi já cokkiittij piijpo piäiváást. ¶ “Lii, lii tot” , Pinokkio västidij. ¶ –tanssâjuávhust, mii lávdástâlâi Anarist Ijâttis ijjâ –muusiktábáhtusâst porgemáánust 2010. ¶ Säminuorâi taaiđâtábáhtus váldu-uárnejeijee lii Sämitigge. Eres uárnejeijeeh láá Suáđigil kieldâ já Vuohču Sámiid Searvi (Vuáču sämiservi). Tábáhtus uárnejuvvoo vuáruiivij sämikuávlu kieldâin. Tábáhtus lii uárnejum ohtii sämikuávlu ulguubeln Ruávinjaargâst ive 2010. Ive 2015 vuárust lii Ucjuuhâ já väldikodálâš teeman muusik. ¶   Sämikielâ vuáđuoopah, Šoddâdemtiettui tieđâkodde, Laapi ollâopâttâh Sämikielâ uálgiamnâsoppân vuáđuoopah (25 op) ¶   Koijâdim eenist et ij-uvks sun muštám muu šoddâmpeeivi já sun eeđâi “Tiäđust-uv muštim” já cummâlij muu nierâ. Sun meid lopedij ete adeličij munjin skeeŋkâ talle ko eeči-uv lii pääihist. ¶ “Kote pala sämikielâ sárnumist, kolgâččij motomin tom smietâstiđ, et iä iänááš uási syemmilijngin määti jieijâs eenikielâ ollásávt. Uážžu leđe viehâ ennuu škoovlâid-uv jottáám syemmilâš, te liijká njuolgiistâl kielâoopâ. Mut iäba sij tom muurâšt, sárnuh já čäällih nuuvt ennuu ko kiergânežeh. Pyereeb lii sárnuđ ruokkâdávt váhá hyeneeb-uv sämikielâ, ko tipteđ kielâ lappuđ kevttimettumvuođâ keežild. Nuuvthân kielâ puárrán, ko tom ennuu kiävttá já kuldâl. Mii aavhijd lii jaamâ putes kielâst?” ¶ Haukiputaa luvâttâh: Heija Länsman (tavesämikielâ) ¶ Sämitigge 2005 ¶ Pänituoddâr meccikuávlu hoittám- já kevttimvuávám rähtimist láá heiviittâm vuossâmuu keerdi Akwé: Kon –ravvuid sehe Suomâst ete ubânâssân mailmist. Ravvui heiviitmist lii valmâštum loppâraapoort . Meccihaldâttâs lii oovtâst sämitiggijn lááččám pissoo maali Akwé: Kon –ravvui heiviitmist Meccihaldâttâs haldâšem eennâm- já čäcikuávlui eennâmkevttim vuáváámist. ¶ 14.10.2003 09.00 – 15.00 6 h ¶ e) vielgisnierâčuánjá. ¶ --------------------------------------------------------------------------------- ¶ Kuáhtáim vistig Lauri Saukko, kote lâi syemmilâšuásáduv, ađai Salolampi hovdâ já tast maŋa sust vala tergâdub ulmuu Duane Ericson, kiäm maddâreh lijjii Ruotâst. Tast čielgâi, et sij liččii vááijuv taggaar kuáđi, kuus šietâččii 16 olmožid ohtân. Smietâdijm já ráđádâlâim já poođijm ton mielân, et kuáđi stuárudâh ličij 4,5 x 4,5 m, mii tot-uv kale ličij kuáttin viehâ styeres. Soovâim, et taggaar ráhtoo já sij jalgejeh saje, apteh beetoonrááptu toos já skáppojeh tyejiamnâsijd. Tullâsaje puáđáččij kuávdoo lättee já sij ráhtáččii taggaar suovâpoccee, mii tiävdáččij sii torvolâšvuođâmiärádâsâid. ¶ Láigufirma almai povvâstâlâi munnuin já kočoi muu puáttiđ siisâ. Mun aštus hoksájim, et muu tävireh lijjii vala Eino autost. Mij pajedijm taid terminaal oovdân. Mun kijttâlim Eino já lopedim, et iäláččim ittinâs ráđádâlmin, maht autoin kolgâččij rosâškyettiđ. Mut vistig mun kolgim čäälliđ vuálá auto láigusopâmuš. Láigufirma almai lâi jo kiergânâm libžádiđ uuvsâst siisâ. Uksâ lâi kale áávus, mut muu čalmeh iä valagin lam hárjánâm nuuvt sevŋâdân, jiemge vissásávt tiättám, kuus kulij mun vuoigist kolgim. Ko jiem uáinám maiden, keččâlim skuápálittiđ uuvsâi já seeinij mield siisâ. ¶ R Rozites – Kehnäsieni – Juármukuobâr ja Phaeolepiota – Kultasieni – Kollekuobâr ¶ 2. a. Tuuđhâ oppâkirje siijđo 95 diagram. ¶ Täsivääldi president Mauno Koivisto teevdij kieskâd 90 ihheed. Suu kunnen taat muštâlus mottoom čuoigâmreeisust Sáámán. Mauno Koivisto, siämmáá ko suu oovdâstjottee Urho Kekkonen uámikkâs-uv lijkkui Säämist vaajâldmân já čuoigâmân. Kekkosist lâi persovnlâš kokkâ Räjikosáttuv peeleest talle ko sun kolliistâlâi Säämist já taat kokkâ lâi Martti Luukkanen, kote lâi Kärigâsnjaargâ räjikocceemsajattuv räjivahtâ. Mii uáiváámus hoovdah lijjii meridâm, et Mauno Koivistost še kalga leđe persovnlâš kokkâ já suu pehti ´läätyi tulâštittee´ađai “ohukaisten liekittäjä” . Ton hoomán sij väljejii muu já mun kolgim-uv leđe ovttuu mieldi, ko Koivisto kolliistâlâi Säämist. ¶ sijđoh:111 ¶ MARITA LINDQUIST ¶ Puáđám mučis, uccâ jávráá riidon. Kuávská, tot luho lodde, kirdá tállán muu luus já čokkáán kuodduu oolâ. Tiervâttâm tom, luáštám reepu já piso seelgist já tiälláám taid peesi vuástá. Nuurâm koške rissijd já oovsijd, vuolâstâm cokkiittâsâid já passeem já cokkiittâm tuulâ. Tullâ cokkân jotelávt koške risijguin já ovsijguin. Kuáivum reepust páánu já viežâm jäävrist čääsi ¶ Vijđodâh: 43 100 km 2 ¶  Tiänu, 3. Coprinus micaceus – Kiillemustesieni – Kildoslekkâkuobâr U ¶ Ij moonnâm kuhháágin, ko avrammiäštár vuojij turâštij avra-autoin išán. ¶ 2. Noomât sorvâellee jyelgi. ¶ ● Keevti syejikappeer. ¶ D Jieijâs jienâ kuullâm ¶ – Maid täälgis? ¶ – ... leđe muu, – ¶ Sämikielân lohtâseijee aašijn Sämitiggeest västid säämi kielârääđi . Säämi kielârääđi koskâvuođâst väljee sämitigge ovdâsteijes meid säämi parlamentaarlâš rääđi vuálásâžžân tuáimee säämi kielâlävdikoodán . Lasseen sämitiggeest lii sämikielâ toimâttâh , mii västid ereslasseen säämi kielâlaahân lohtâseijee jurgâlusâi tooimâtmist virgeomâháid, parga sämikielâ sajattuv pyereedmân sehe uásálist sierâlágán terminologia projektáid. ¶ snaartâl ¶ ŠADDA ALMAALUB ¶ a. Helsig, á. Turku, b. Pori. ¶ Vááldus kirjeest ”Jänkäjääkärit”, čáállâm Eino Pohjamo. ¶ – dioraamai išedeijeeh 35, ¶ Mun * Laturi išekandâ* ¶ uuđâs 10.8.09 ¶ 10. Russula xerampelina – Sillihapero – Sildesmiäruh U ¶ – Lahhân tietimin, et televisiolopetärhisteijee lii iällám suáittimin tääbbin uksâkiäluid? ¶ Sämitigge almoot uuccâmnáál torjuid, moh mieđettuvvojeh sämikielâlâš kulttuur oovdedmân já sämiseervij toimâmân ihán 2013 čujottum meriruuđâst (Säämi kulttuurmeriruttâ). ¶  já paččeemsajattâhân = lypsyasemalle 9 ¶ liäđu kesi - porgemáánust ¶ Kiiđâ tolehumosáid värrejeijeid kullee kuussâgkuálsih láá stuorrâ já mučis čäcilodeh, moh almostuveh riddomuálusáid siämmái aaigij ko čuáđgih. Čuálččáás čapisvielgis oráseh já ränis niŋálâsah čuážudeh tâi huttájeh sahis juávkkun jieŋâroobdâst. Kuussâgkuálsih mákkojeh ubâ Suomâ stuorrâ já kuorbâ jaavrijn. Enâmustáá toh láá Koskâ-Suomâ jävrikuávlust. Kuussâgkuálsi oroččij lemin kuuloold lassaanmin, veikkâ tot lii-uv viehâ irâs lodde. Kirdeldijn tot káččá čässuáivist. ¶  máávvust, Sämitigge ¶ Mon?   Muumioskuáppukiärppááh juáháseh čuávvoo suvváid: ¶ Piergi = Kiiberg (Tave-Taažâ kyläš) ¶ “Puáttiđ siisâ! Puáttiđ siisâ!” ¶ Sämmilij vuoigâdvuođâid kieđâvuššee olmoošvuoigâdvuotorgaanij uđđâsumoseh avžuuttâsah ¶ 3. Noomât elleid. ¶ Tääl kirje almostuvá uđđâ häämist: puoh kulmâ Suomâst sarnum sämikielâ láá kevttum siämmáá kirjeest. Tavesämikielâ lii čuovjis, anarâškielâ ruánáá já nuorttâlâškielâ oppeet ruopsis ivnijn. ¶ Sääksipaimânpeenuv nurdâstij Matjâs kááđu kuávdoo, já tääl juáháš ooinij, ete Matjâsâst ij lamaš uálgispele šluŋkkepelji ollágin. Oioioi maht sääksipaimânpeenuv já Ulbu ullopeenuv povvustáin. ¶ 6. Namibia 2 780 ¶  leijee Lâi puolâšiiđeed, ko Ánná koccái. Ij sun vuodgin lam meendu njálgáht uáđđám. Já suu jurduuh lijjii vala-uv jiävttáá ehidist - iä nuuvtkin ton fiilmâst, mut Heeihâst. Ánná poolâi ton tobdoost, et sun motomin rähistuuččij. ¶ SämiRääđi lii Taažâ, Ruotâ, Suomâ ja ¶ 9. Naa, ko käähvi vuášá te ferttee cokkiittiđ tuulâ. ¶ Yksi kaivaa kaivon, monet siitä juovat. ¶ – Vuoi, ennuv kijttoseh! Tun lah eidu piäluštâm muu hirmâd stuorrâ eeđeest! ¶ säppivätti.....43 ¶  ceelhâvaastuin Suomâkielâ – stáálu , styeres, faste já pahatátulâš, ¶ 98 ¶ 15A Stuorrâ syeini aččin tobdočuárvih ¶ Nisonieidâ syehkittij helppimdiet. ¶ luovvii tiäpu. Sirde tom koovlin. Šluvgelist tiäpu ¶ - miinii eres laahâ; ¶ Kavrâs jorgáldâskiärdu ¶ tiäpuid < tiäppu = leviä < levä 73 ¶ kobđoolostâšadoh.....15, 101, 105 ¶ 22 ¶ Tuohâstmeh ¶ Suomâst lii kolmâ tälvi já tane maaŋgâin ellein lii turkkâ. Suomâst lii-uv šoddâm ohtâ maailm tergâdumosijn pyevtitteijein. Čevđikaardijn šoddâduvvojeh čuovjisriämnjáh , miiŋkih , silbâriämnjáh já supipennuuh . Suomâ pyevtit enâmustáá čuovrisriämnjá čeevđijd. Taat eromâš ivnásâš riemnjis lii njaalâ čuovjisränis ¶ – Eidu nuuvt. Autoinhân mun-uv peesâm vala jotelávt, ákku-uv iiloosm já váldá laavhâst uástuslisto. ¶ Tovle lijjii Tuurki suátán vyelgee juávhoid karttâm muáddi sämmilii-uv. Vyeliupseer váldá suáldáttijd vuástá já koijâdâl noomâid. Pottii sämmiliih-uv toos. Vääbel koijâd: Mikä nimi? Sämmilâš västid: – Jiem addii. – Jaa, saat mennä. Seuraava! Mikä nimi? – Jiem addii, eeđâi nubbe-uv sämmilâš. – Saakeli, täysi kaima! Saat mennä. ¶ Talle eeči eeđâi: ¶ 3.3.4 Riddo já suolluuh 7 ¶ Nuuvtpa jurdust tooimân! ¶ Staatâ, sämitigge já kieldah kalgeh riemmâđ jotelis toimáid sämikielâlâš kerhoi tohâmân já rut ¶ (Luther Vähä katekismus) ¶  Tot  lam 5 a. Noomât elleid sárgáid A-C. ¶ Paahâs čuásku, koolmâs lieggân. (Ful, Afrik) ¶  Russula – Haperot – Smiäruheh U ¶ – Na, mun moonâm tohon arkkâdâhân, te muštâl tun Kuáskán, et muoi čielgejeen taam ääši vuáđulávt! ¶ silkkešnjirgoo.....70 ¶ 4. Čielgii kirje iššijn kyehti jävriluándu tehálâš ääši. ¶ – Já mainâstih-uv Pieinis-Piäkán-uv? Koijâdij Monni čalmeh šliäđgun. ¶ Jeesus västidij: “Jiešpa tun nuuvt eeđah.” ¶ 3. Tuomâ pajeuáppee kukáinis ¶ Ánná ááigui elâččiđ käävpist uástimin purrâmuš, mut ko tooskin ij orroom lemin nuuvt hirmâd ennuv asto. Sun ferttij vistig elâččiđ tuálvumin muáddi jurgâlus já čalluu meddâl jieijâs máttáátteijei, já toh iä kale meendu čuuvtij uážžum maŋaniđ . Onnehân taid koolgâi macâttiđ. ¶ b. Ivnii jotolâhmeerhâ. ¶ Juhle aalgij vuáččulâš Tiina Aikio lávlum fiijnâ lavluin “Sij navcâttuteh mii” , mon maŋa Sämitige saavâjođetteijee Pekka Aikio toolâi pyereestpuáttim saavâ. Sun puovtij pyerimielâlâšvuođâs oovdân. Vaarâ moonnâmáigásiih sämmilij vuástálistemeh läddlij kuávlust lijjii meid ohtân tahhen toos, et staatâväldi lii tääl lopâlávt váldâm pele sämmilij vuogâdvuođáid lavâi tääsist já nuuvt toovân ciälkkâm jieijâs luovâs sämmilij ovtâstittemviggâmušâin válduaalmugân. Pekka Aikio kuoskâttâlâi meid tááláá tile já puovtij oovdân ovdâmerkkân tom, et sämmilâšvuođâ láá läddliih viggâm hiäjusmittiđ meid siskiipeln. Loopâst sun ceelhij vala Täsivääldi Presidentn, et Sämitigge luáttá Suomâ haldâttâsân, et tot juátká toimâidis sämmilij kuávlust uáinin vuohâsávt já veikkâ sämmilâšvuástásiih tooimâh láá-uv majemui aigij lamaš oinuumist, te liijká mist sämmilijn lii suijâ keččâđ lyettivávt puátteevuotân. ¶ Pessijáin lâi kuullâm vittâlov peivid. Jerusalemist tuállojii helduvah. Juuvdáliih ubâ enâmist já eres Koskâmeerâ enâmijn lijjii puáttám helduvváid Jerusalemân. ¶ Venetsia F6 ¶ Pasottum liävus tuu nommâ. ¶ Sämimááccuh muštâl maŋgâ ääši ¶ Nuuvtpa reisejim Lappeenrantan, jeđe syeinimáánu 22. peeivi iiđeed passâ- já eres muáđulâšvuođâi maŋa lävkkejim Lappenranta hamânist verdijdângijn m/s Carelian , mii lii Suomâ stuárráámus sisčäcitamppâ. Pustaveh m/s lii uánádâs eŋgâlâskielâ saanijn motor ship , mii lii moottortamppâ. Tast lijjii kyehti sisteekâ (sisäkansi) já ohtâ stuorrâ piäiváštekkâ (aurinkokansi). Tamppâ lii huksejum Husumist Saksaast ive 1969 já ton oovdiš nommâ lii lamaš m/s Ostsee , mut päikkihaammân ive 1986 rääjist lii lamaš Lappeenranta. Tamppâ lii 41 meetterid kukke já 8,5 meetterid kobdo já toos šiettih 200 olmožid. Tamppâ lii vuáđulávt tivodum historjás ääigi kulmii já majemustáá taan ive ađai 2011. ¶ a. Magarin tot tobdoo? ¶ – Huh maggaar lahcâjieŋâ tun munjin faalah, Ullá eeđâi. Sun leggistij lahcâjieŋâs meddâl já čulgâdij. ¶ 3. Kišto lii puohháid áávus. ¶ Kaavâ = Kaava ¶ 5. Kiina 2 870 ¶ - Vuálgáh-uv tun vâi mun?! ¶ Pargojuávkku lii čielgim sämikuávlu ulguubeln motomijn päikkikuudijn, tegu Helsigist, Tamperest, Oulust já Ruávinjaargâst adelum sämikielâ máttááttâs já pááhud raportistis, et máttááttâsâst iä lah táálái njuolgâdusâi mield ovdánemimáhđulâšvuođah. Sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâsâst já ton tilálâšvuođâst láá ennuv vááijuvvuođah meid sämikuávlust, mut sämikuávlu ulguubeln tilálâšvuotâ lii kriittisâš. ¶ spääiti < späittiđ = tehoa < tehota 148 ¶ sisorgaanâid. ¶ a. tiivrijd (3) ¶   alda   Sänilisto Škoovlâ pirâstiätu 4 -kiirján ¶ Ternimielkki lii njomâtteijee vuosmuš raavâd, maid enni addel maajeeldpuátteidis. ¶ Olthuis, Marja-Liisa 2000: Kielâoppâ – inarinsaamenkielen kielioppi. Inari: Sämitigge. ¶ PARGOPITÁH ¶ Aanaar kieldâ kirjerájutooimâ ovdâsvástádâsolmooš lii kirjerájutooimâjođetteijee Eija Leivo. ¶ KTK05, s. 142. ¶ 8. Maaŋgâlovo illatiijvâst kulloo sárnumist nube stavâlist kuhebiššááš vookaal: kamm uu id, pocc uu id, kist uu id, paih ii jd, kandááid, ohh oo id, tää id, t oo id, máttáátteij ee id, mut oroččij lemin älkkeevuođâ tiet vuovâs, et tágárijn soojijn čalluuččij ain uánihis vookaal, veikâ talle kal taah häämih šaddeh motomijn saanjin siämmáálávánin ko maaŋgâlovo akkusatiijvah, mut ij kuittâg taarbâs tom smiettâđ, et lii-uv sääni illatiijvâst vâi akkusatiijvâst. Ceelhâohtâvuođâst kuittâg čiälgá, mii sajehaamijd tot lii: ¶  infinitiivi) Suomâkielâst Pase neeljiohtâvuotâ ¶ Sämitigge kyedittij čuávuváid laahân iävtuttum nubástusâid pargojuávhu oovdânpyehtim kuáttá: alguu sämitiigán puáhtá toohâđ 150 sämmilii saajeest 50 sämmilâžžâd, iävtukkâs vaaljáid puáhtá asâttiđ sämmilii saajeest 3 sämmilii já vaaljâlävdikode čuákánpiejâmist kolgâččii leđe laavâ tääsist ovdâstittum puoh Suomâst sarnum sämikielah. ¶  ohtâvuođâst ¶ – mielgâs (moos poorájuvvoo jukkoräigi) lii rahtum jieškaavvâl (luándukavre) piŋâlmuorâst, ¶ Tuon jienâ Ánná kale tuubdâi, já tot ij lopedâm pyere. ¶ koveh: Jukka Lemmetty ¶ - Tom lii váhá vaigâd č ielgi đ , mut jis tun ubâ kuoskâttâhkin suábi, te suábist vyeimi kolgá tunjin já talle mun eskin kiävtám tom. ¶ Juáđhám vala jis čohčâčuákkimist väljejeh muu. Tääl lii puásui-iššeed mulsum Angel Joovnâst Valle Peentin kesimáánu aalgâst já vaarâ ličij pyereeb ko kuohtuuh iävá mulsuuččii ohtân. Must lii tääl monâmin niäljád kuulmâive äigipuddâ. ¶ Jurdâččim mielâstân, et ko puoh loostah ležeh soovijn kočâdâm já ruške ollásávt nuuhâm, iäláččim uđđâsist Piergiväärist já váháš olgoláhháá-uv ko taan tove lijjim oskeldâttâm. Oho keččin irâttiččim uđđâsist. ¶ Gepetto hirmástâlâi. ¶ JUÁVKUN, JIS ¶ Mut tomhân kale jo puovtij ervidiđ-uv, et ijhân Njorttâgin kavnâm maiden ááiruid steligist, pic paasij ávusnjalmij keččâđ áirusaje. ¶ Mut eŋgâl västidij sunjin: ”Immeel lii tuin, já páárnáš lii Immeel jieijâs kandâ. Huálkkád Elisabet-uv lii párnáá vuástá, veikkâ lii puáris. Mihheen ij lah máhđuttem Imelân.” ¶ Lii 10 päikkinoomâst ¶ rämidiđ suu, kirkes tääsnih. ¶ 142 ¶ 1 meriáigásâš anarâškielâ kielâpargee 1 meriáigásâš nuorttâsämikielâ kielâpargee 1 meriáigásâš tavesämikielâ kielâpargee ¶  moh kuocâ:  kuosâ  #  kuo´câ ¶ Vuáđumáttááttâs uđđâ matematiik oppâkirjerááiđun láá almostum kyehti uđđâ tavesämikielâlâš oppâkirje. Uđđâ oppâkirjeh láá čohčâluuhâmpaje oppâkirjeh 5-6 luokkáid. Lohkoleaika- nommâsiih oppâkirjeh láá jurgâlum WSOY Matikka-nommâsâš rááiđust. Uđđâ ráiđu kalga valmâštuđ tavesämikielân puáttee kiđđâluuhâmpaje räi. Oppâkirjeráiđu almostittoo še anarâškielân. ¶ 1. USA 332 100 ¶ 1. Entoloma eulividum – Isorusokas – Stuorrâruáđih U ¶ – Vâi vala kähteesuvâttemkišto! Tálunjobžâ posádij suttoost. Mii jonsahpeivjuhlij paaldân jiem kale tagarijd tábáhtumijd haalijd! ¶ – Iän kuássin innig tienuuvt poorgâ, Obžâ já Tobžâ lopedáin. ¶  huápust! Ovdâsijđo ¶ Čuákkimist tollui tematlâš savâstâllâm biodiversiteetsopâmuš artiklai 8(j) já 10 (c) ovtâstumesoojijn. Artikla 10 (c) suoijâl ärbivuáválii luándu pištee kevttim. Čuákkim iävtut uásipeličuákkimân ete tot tuhhiittiččij toimâohjelm táválâš luándukevttim suoijâlmân tievâs oovtâstpargoost algâaalmugijguin. ”Suomâst artikla 10(c) kuáská eromâšávt säämi puásuituálu já eres ärbivuáválijd iäláttâsâid. Lii tehálâš ete sehe ärbivuáválâš tiätu ete táválâš pištee luándukevttim torjuu. Suomâst artikla puátá oovdân eromâšávt säämi ärbivuáválâš kuáttumjuurrâmvuáháduv turviimist”, Paltto muštâlij. ¶ ovdedemrááhtus ¶ 18. Maadâ-Aasiast lii monsuunšoŋŋâdâh. . . 54 ¶  lâi Maht jieš halidâh čuuhâđ muorâpitá? Tom várás tun taarbâšâh puuvko. Mut tun puávtáččih čuuhâđ ton muorâpitá eres puvkkoin-uv, miekkijn tâi veikkâ ákšoin. Täävih láá maŋgâ, aaibâs nuuvtko kielah-uv. Manen kalgeh leđe tuhháát kiellâd, ko ovttáin-uv piergiiččij aaibâs pyereest. Vâi piergee-uv? Mon hittruu ličij čuuhâđ njuolâ ákšoin? Tâi veikkâ veerrâđ puvkkoin? Mii tast puáđáččij? Aaibâs olmânáál. Olmooš taarbâš maŋgâ eresláván niijbe, vâi puáhtá porgâđ tom, maid haalijd. Taat kuáská kielâid-uv. Olmooš taarbâš maŋgâ kielâ vâi piergee.” ¶ - Ándd Ovllá geassit!!! ¶ 5 Aikio Jouni Kuálásteijee - puásuialmai Aanaar ¶ meeri vuođâtile ( o C) ¶ Saab 93 ¶ Oođđim uáli hyeneeht. Lâi váháš čuáskis, ko lâi kelirviste, ijge tobbeen lamaš lieggiittâs alne já täkki lâi unohâs, mii ain kárgái meddâl alne. Koccáim tiego käävci maŋa já movtigis iššeed Mark Hansen povdij munnuu iiđeedpurâmâšân, kost čokkáin aainâs-uv tijmepele. Tast maŋa muái-uv vyeijiláim North House -škoovlâ lunne eelliđ kuáhtáámin Charlie, ovdilgo vuálgáččáim Kanadan . Muái láim karttâm uáináh rievdâdiđ váháš vuáváámijd, maid láim porgâm ovdeláá. Láim smiettâm, et elleen keččâmin pegâlmâs Niagara kooržijd, mut jurdust láim karttâm luoppâđ ton suujâst, ko tohon lii nuuvt kukke. Tuše oovtâ kuávlun vyeijimân toos lijjii moonnâđ kyehti peeivi. Ton sajan láim kuullâm mottoom kieskâd Suomâst varrim nissoonulmust, et mestâ siämmáá mučis koržeh kávnojeh aldeláá-uv, nomâlâssân Kanada Thunder-Bay kaavpug aldasijn já tohon ličij Pengillyst peeivi mätki. Nuuvtpa muái láim-uv tohon monâmin, ko ijâstâláim Grand Marais kaavpugist, mii lâi taggaar Avveel matsâš kuálásteijei kaavpug. Nuuvtpa elâččáim vala Charlie lunne. Meid Mark Hansen lâi tobbeen, sun ko lâi ubâ škoovlâ rehtor. Charlie luoihâi vala munnui jieijâs mätkipuhelin, jis sáttoo mihheen määđhi äigin já nuuvt muái oppeet tolliittáim Lake Superior rido tave-nuortâs. ¶ Reedrik uksâkyeddim ¶ Säämi škovlim ¶ Vaavtah tolvuu Jeesus sajan, mii kočodui Golgatan. Tobbeen sun riistânnävlejui oovtâst kuovttijn riäváráin. ¶ Lävdikudij saavâjođetteijeeh já värisaavâjođetteijeeh kalgeh leđe sämitige eidusâš jesâneh. Sii lasseen jyehi lävdikoodán kuleh vittâ eres jeessân sehe juáhážân persovnkuáhtásâš värijeessân. ¶ ruonâsšaddo 39 ¶ 2. Jurgâlus. Taan veerstâ anarâškielâsâš versio spiekâst KR92 ráhtusist viiđâ saajeest. ¶ Mut siämmást poođij kolmâ pieggâspälli, vuorâččâs kiirdij Ollâkällee paijeel ruŋkkeestmáin arve, já Jáákuš masa kááškát sieđgâinis keeđgi alne vuálus. Mut sun lâi nággáris kaandâš ige vuálánâm nuuvt älkkeht, pic fađoi sieđgáin piegâ já oskoi et sun ulâttičij poolvâi räi. ¶ Saammâl-čeeci šluvgelij uáivis. – Tot sáttá kale sulâstittiđ riäŋkkunjuškom, mut kuittâg tot ij lah siämmâš äšši. Addiih-uv, pennuuh iä ollágin haalijd peessâđ paijeel, iäge ton peeleest rävis ulmuuhgin. Jis tuuđhah Aŋguit já Qaqatak tärkkilávt puáttee tov, ko toh njuškov nubijdâs maajeeld, tärkkilávt čuávuh, mii tápáhtuvá já maid toh porgâv já jis vala rekinistáh peeivijd, tassaaš ko Qaqatak ráhtá viälppáid, te addiih, maht Piättâr já Jeobald finnijn tuu ennijn. ¶ Raavâdviäsust láá äššigâssajeh 50 äššigâsáid. Äššigâstilálâšvuođâin purâdemsaijeen puáhtá kevttiđ meid maaŋgâtoimâsali, mii lii raavâdviäsu paaldâst sehe kuávdáá čuákkimviistijd. Raavâdviäsu-Lyeme irâtteijen lii Outolintu Oy. ¶  ij Lijjim ovdebáá tove tääbbin Ucjuuvâst lekkâmin sämitige käävci ihheed tassaaš. Sarnum talle eres lasseen Aalmugijkoskâsâš pargo-ornijdume ILO jiečânâs enâmij algâaalmug- já hiäimuaalmugijd kyeskee almossopâmušâst nr 169 já sämmilij eennâmvuoigâdvuođâi čielgiimist. Äigi lii kuullâm já pargo lii porgum, mut mittomeeri ij lah vala olášum. ¶ paajaabeln hiäilu ain. ¶ VUÁLÁDÂHENÂMEH ¶ Toimâjođetteijee Petra Biret Magga Proojeektpargee Anne Länsman ¶ » ¶ Sämikielâ toimâttuv pargeeh ¶ MOLDOVA ¶ – luáidu . ¶ Anarâškielâ servi ij paste väldiđ ovdâsvástádâs virgálii kielâmáttááttâsâst. Taggaar ovdâsvástádâs ferttee leđe oppâlágádâsâst – tagarist, mast lii vuoigâdvuotâ adeliđ kielâuápuin tuođâštus. Luhhoost Anarâškielâ seervist lii lam máhđulâš porgâđ mottoom verd tieđâlii kielâovdedempargo. Já servi aainâs-uv lii vaalmâš tuárjuđ ulmui kielâoppâmproosees, já tagarist, kii moinnii naalijn máttááttâl anarâškielâ, lii tiäđust-uv máhđulâšvuotâ servâđ Anarâškielâ siärván. Taggaar ulmuid, kiäh positiivlii vuoiŋâst lii haalu ovdediđ kielâ, lii vissásávt saje Anarâškielâ seervist. Ain lase ideah já tooimah annojeh. Seervi stivrâ ij kiergân ige pyevtigin puoh ohtuu porgâđ. Talle ko kiäččoo kielâ ovdánem já tot, et nuuvt maaŋgâs ko máhđulâš tom uáppih já kevttih (stuárráb sárnumjuávkku meerhâš kielâ nonnim), ij lah vuovâs keččâđ ulmui etnisâš tuáváážân ige eisigin šnuákkuđ teikâ huánášiđ nuubijd. ¶ koččâmâšluámáttuvâi jyehimist pargosiärvusijn, amnâstuu nurâmist čuákán já maaccâtmist sämi ¶   – Taggaar tust kale lii opsâ-uv, ááigui Ánná ettâđ mut kuittâg šeeštij sanijdis. ¶   maid vahâgijd tot toovvât muorâkäärdi šaddoid. ¶ mist. Čielgiittâs čuásáttâhjuávkkun väljejuvvojii 1) sämikuávlu kieldah; 2) sämikuávlu kieldâi par ¶ Mutâ käniores eeđâi: – Moonâ cuvnâđ uksâvahtâm. Sun lii uáđimin kiällár uksâpellâst. Tállân ko sun leehâst uuvsâ, te puáđám vuálus. ¶ Škovlimvuáháduv kyeskee iävtuttâsah ¶ – Jo-uv kolmuuh? ¶ – Herra kersantti! Sotamies Mattus yks-koosta; ilmoittaudun koiranohjaajaksi! ¶ – Maid-ah? ¶ puátusij merhâšitteevuođâ lovottuvlâš testaamân. Kvantitatiivlâš tutkâm kovvee já tulkkoo almoon ¶ Sämitigge uárnee tolebij iivij náálá bussisáátuid tábáhtusân já maasâd sehe ijâstâlmijd Ruávinjaargâst. Ijâstâlmijn já puurâdmijn almottuvvoo aldelee tábáhtus. Almottâtmijd já plakatijd kalga toimâttiđ Sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâhân njuhčâmáánu 5. peeivi räi. Čuávu tiäđáttâsâid sämitige nettisiijđoin www.samediggi.fi , moos puátih tärhipeh ravvuuh já sierânâs almottâttâmluámáttâh. Tuáivumist lii, et elmottâtmeh liččii šleđgâlâš häämist. Tábáhtus uárnejeh Sämitigge, Laapi párnáikulttuurkuávdášviärmádâh já Ruávinjaargâ kaavpug. ¶ » Taat lii ¶ – irrát (pikkâšist rahtum lote, moin nävli kiddejuvvoo). ¶ Hupaisa juttu koristaa kasvot ¶  tij funktioh puátukielâst. Árvuštâlmist viekkiistâllojeh sehe ovtâskâs jurgâlemčuávduseh ¶ Ennilodde ilostui, vaaldij lavluu vuástá já lávluškuođij. Uđâgâš jaskodui já nohádij forgâ. ¶ 1. Čuopâ siijđo 95 taavtijd luovâs. ¶ Keejâ uánihisvideo Piilvist kote aalgât säämi kulttuur oopâid ¶ – Kale tot lâi lussâd. ¶ 1. ¶ Čuánjájáávráš ~ Čuáŋá- Vaassiljäävri taavaškeeči 0,6 km TN. ¶ UKRAINA ¶ – Maŋeláá, Noskemudágâš eeđâi. ¶ tobdočuárviantenneh tuntoantennit ¶ Ep kooškâ keeđgijd ¶ 13. Suillus bovinus – Nummitatti – Kuáccámtatti U ¶ Te toh kiäh kárbást lijjii oromin, volliittii Sigá väldiđ keeđgi alne meddâl já ko sij monnii nube irge luusâ, te kavnii suu jiegâttemmin njuolâ hävvi káállust. Te sij monnii nube irge luusâ já kavnii tom siämmáánáálá. Já te ton peeivi rääjist lii nobdum tot čuálmi Kalluudemčuálmin já tot suálui Kalluudemsuálujin já tot keđgi Myersseekeđgin. ¶ väldiđ já juuhâđ täst, tij puohah. ¶ MV: Mut ko tom kuáskim-uv paaččim, te melgâd aldahan tot juuđij, ko suáijá toijui já, mut ko koočâi eennâmân te mun tiäđust-uv toho huápust. Na tothan lâi vaijaa, tiätáhan tom kozzâlode, njälmiräigi áávus já nuuvt šiäđá: šššš-gggg. Kuás ij jo puurâ já suájáid leddee já čalmerääigih tego kyehti silbejum taldrik te já. ¶ Ml. illatijvâ ml. akkusatijvâ ¶ Jotkâ čohčâmáánu 1996 numerân ¶ – Já taah puuvsah kalgeh heŋgâstuđ toin naalijn, et ruttimsalvâneh láá siämmáá kuávlun! Juáhášhân tääbbin povvâst, jis posâlduvâid-uv heeŋgâst aaibâs hiloi háloi! ¶ – Pthyi, sun nirvee já čulgâd pitá tállán meddâl njäälmist. ¶ Njuárusteijee Škovlâ Äigi Fattiimeh ¶ Sämitigge almoot uuccâmnáál torjuid, moh mieđettuvvojeh sämikielâlâš kulttuur oovdedmân já sämiseervij tooimân čujottum meriruuđâst (Säämi kulttuurmeriruttâ). ¶ Aikio 2007: ¶ Raavâd: Kove: ¶ b) Kuohtuuh havdâvaanhimeh tipšov uđâgáid. ¶ - Jis Heikkâ ij lâš pääihist, te uigâdâm tom veik postâloová peht siisâ teikâ jo heŋgâstâm uuksân, sun smietâi. ¶ a. Kotemuš oppâkirje 32 lovo uccâpiätu váilu meccivaljesaallâs juávhust? ¶ d) kođovajâldem. ¶ Álttár 37 ¶ Täi sanijguim tuáivum Sämitige airâsáid luho puáttee áigáduv pargoiguin já tuáivum tijjân puohháid ¶ Saimaanuárju lii uáli uhkevuálásâš, tuše ¶ Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdáš (Poske) ¶ - Ij tast lah väivi! Mudoi-uv lii hitruu sárnudiđ uápisulmuigijn. Já aašijn lii ain lamaš suámálâš utke ornášuđ. ¶ Stuorrâ-Britannia . . . . . . 48 ¶ 07.06.1996 . Peivi paaštij lieggâsávt, ko vyeijilijm oppeet pargosajan. Uuksân keejân finnijm uálgispele seeini valmâšân. Tääl väiluh vala tyehiseini já čižedpele seeinist peeli, sehe káttu, Charlie áigu oholoopâ äägi eellih njeidimin vala 50 koldâd já oskom, et talle kuátimuorah älgih kelijdiđ. ¶ N-‐loppâsâš RYEBBICUÁBUI ¶ Jyehi áinoo koddesäplig parga eidu nuuvt maht Hire, Väri já Vildáá, toh tuše joteh. Toh ferttejeh moonnâđ... Ij pyevti pisániđ ijge jorgettiđ... ¶ - Na toh láá tuođâi-uv láigueemeed suámáliih jurduuh. Lii vaahâg, et sun lii tágárijd mainâsijd levâttâm ovdâskulij. Sun lii jieš tovle karttâm pajasšoddâdiđ luovâspárnáá, já ko sun munjin suutâi, te čuorvij muu maŋŋaal, et lam-uv varriimin mottoom kandâskippáár kuuvl. ¶ Kost kávnojeh pyeremusah kyelipivdosajeh? ¶ Kilimanjaro alaččân. ¶ 3. Tuuđhâ oppâkirje kuuvijd 39 - 41. ¶ Paavvâl 239-250,252-253 ¶ s. 107 ¶ láá njeeššij roobdâi ollâ tiävááh tâi loddetoornah. ¶ KAT00 suomâkielâsâš ive 1999 tuhhiittum katekismustekstâ, mon vuossâmuš ¶ šuávlikukse, -kuuvse = sohjokauha ¶ Iđedist Siiri-uábbi čuoigâlij ránnjátáálun sooppum vyelgimááigân. Lâi polvâšoŋŋâ, mutâ ij lam meendu sevŋâd. Máánu lâi mestâ laađâs, veikkâ poolvâ tyehin lâi-uv, te tot adelij čuovâ. Tálui koskâ lii suulân peli kilomeetter. Sun lâi suulân pelimääđhist ko huámmâšij maidnii elleid liihâdmin tast jieijâs alda. Na sun orostij já aalgij tärhibeht keččâđ taid. Puásujin sun ij taid tuhhiittâm ko oovtâstkin iä lam čuárvih. Ko sun ooinij, ellein lii seibi já kuulâi päniskaallân te talle sun kale tieđij ete moh elleid toh láá. Skaallân kulloo ko toh njolgesteh, päänih skaliđeh. Sun jo pala-uv, ete jis toh volliitteh. Tot lâi kumppivalve, toh lijjii käävci kumppid. Toh monnii jäävri rasta nuortâs já Siiri čuoigâi ránnjátáálun kuus sun lâi monâmin-uv. Ko sun poođij tupán siisâ já aalgij mainâstiđ ete lâi uáinâm kuumpijd, käävci kumppid. Já lijjii lam nuuvt alda vuálá viđâlov meetterist, päniskaallân lâi kullum. Táálu iššeed toppij piijpos njäälmist, povvâstškuođij já eeđâi: ¶ Sun vaazij njuolgist tyehišiljo roobdâ sieđgâroton. Tobbeen sun tuájistij kuhes sieđgâ, ruomččâlij tom uálgátuáivis oolâ já väzzilij Ollâkällee kulij. Kale sun toho táiđáččij. Ijhân toho lamaš nuuvt kuhes mätki. Vistig verejáást olgos, já tastoo njuolgist piäldu paaldâ oovdâs. Lááđu tyehin vuálgáččij muálkkáás päälgis, mii kuárŋu njuolgist Ollâkällee oolâ. Táágu mij juuđijm moonnâm kiiđâ-uv. Talle päälgis lâi jo pievlâst já kuácceeh čuágudii jyelgivuáđuid. Tääl pálgá alne lâi vala jieŋâ já meeccist-uv lâi muotâ. Uccâ Jáákuš kuárŋui njalahis pálgá mield pajas já viijmâg pyevtittij Ollâkällee oolâ. Kečân, tothân lâi-uv jo pääljis. Piäiváš lâi kustoo jo tommittáá lieggim. Jáákuš kejâstâlâi pirrâsis. Talle sun korŋiistij stuorrâ keeđgi oolâ, mii lâi källee alne, vâi ličij nuuvt ollâgâsâst ko máhđulâš, jeđe fáškuškuođij sieđgáin ááimu já huiheškuođij: ¶ KRÄÄK, ¶ miäcástemkistuuh! ¶   Vuáládâskonjunktioh:  ‐ 18. Russula consobrina – Polttiaishapero – Njävlismiäruh U ¶ – Keejâ tärhibeht, eeđâi kandâ. ¶ Turkki = Turkki ¶ Jookeerpargopittá ¶ Suomâ haldâttâs ceelhij sämmilij kulttuurjiešhaldâšem asâttem kyeskee lahâiävtuttâsâstis ovdâskoodán, et “ličij ášálâš uážžuđ vuáđudemvuálásii sämitiigán jieijâs toimâviistijd tegu Taažâ sämitiggeest jo láá já Ruotâ sämitiigán láá iävtuttâm huksimnáál.” Taam haldâttâs peleväldimân mieigâstmáin piejâi sämitigge joton ive 2000 sämikulttuurkuávdášproojeekt valmâštâllâm nuuvt, et iivijn 2000 – 2007 olášittui maaŋgâpiälásâš já vuáđulâš vuáđuvuávámpargo, mii ruttâdui iänááš Laapi EU-virgeomâhái ¶ - Maid taat puoh meerhâš? sun koijâdij Wiesehist. ¶ rastačievvâst rastačievvâst ¶ 30 cm ¶ Anarâšmááccuh hervâttem siämmáásullâsâšvuotâ kávnoo enâmustáá Taažâ Varjâvuonâ já Suáđigil Vuáču sämimáccuhijn. Jođedijnis láá sämmiliih tuálvum jieijâs kulttuur jieškote-uv uásán sämikuávlu. Vaikuttâsah máccuhkulttuurân láá lamaš kuábbáá-uvpiälásiih. Anarâšah láá varrim Taažân, mii lii lamaš meiddei tergâdis kävppikyeimi. Nuorttâ-Aanaar kuávlust kiävttoo ain-uv tuše anarâšmallisâš mááccuh. Ton hervâttem lii jo-uv kevttee suuvâ tâi tuoivuu mield hervâttum, tegu Aanaarjäävri eres-uv kuávlui pirrâsijn lii lamaš vyehin. Máccuhijn tiättojeh páiháliih jiešvyevih já mááccuhkulttuur mield jieškote-uv kuávloid lii ovdánâm jieijâs hervâttemvyehi. Sämimááccuh kevttim ij lah kuássin potkânâm. Mááccuh lii lamaš ovdeláá argâpiivtâs, mut ton kevttimulme lii tááláá ääigist rievdâm . Anarâš aalmugmáccuhist lii šoddâm maaŋgâkiävttusâš juhle- já ovdâstempiivtâs, mon puáhtá ain-uv kevttiđ meiddei pargopivtâsin. Mááccuh lii aalmugpiivtâs, mii ärbivuáválávt kunnijât puárrás, mut ovdán uđđâ suhâpuolvâi mield. Sämimááccuh lii kielâ lasseen tergâdis uási anarâš identiteet. Iivneh já amnâseh ¶ 2. Algâaalmugáid kullee ohtâgâsâin lii siämmáálágán vuoigâdvuotâ alemuu rumâšlâš já jiegâlâš tiervâsvuođâ táásán, mii lii finniimist. Staatah olášuteh tárbulijd tooimâid, moiguin lii viggâmuš juksâđ ceehijmield taan vuoigâdvuođâ olesmiärásii olášume. ¶ 6. Kost iänááš uási Australia já Uđđâ-Seeland ässein láá algâaalgâst vuálgus? ¶ 1 mälipastem säältih ¶ - Na ko tot lii nuuvt mučis suábbi. Ličij heeppâd, jis tot lappuuččij, äijih majettudâi. Toh láá ain toh äijihij koonstah, Jovnâ smietâi, ko moonâi olgos já väzzilij tuve kuuvl. ¶ tehálâš iden titeet symbool, mii kuáddá mieldi sämmilij historjá. Mááccuh herviimeh já ubâlâšvuotâ muštâleh kote kuávlust sämieennâm olmooš lii vuálgus – čolmišâs ulmui joba suuvâ já lii-uv olmooš naaijâm. ¶ Eljis lâi áhhoin kuobârmeeccist. ¶ Ko poođij peivi, kuás sij Mooses laavâ mield kolgii putásmiđ, sij monnii Jerusalemân tuálvuđ párnáá Hiärá oovdân, tastko Hiärá laavâst iättoo näävt: ¶ Uánihávt sämikielâ toimâttuvâst ¶ 3. ¶ - Hei hivá givári! ¶ Toin must šoodâi huáppu, vuolgim tooláá iđedist vâi kiergânâm almottâttâđ, ete iä vyelgi tušijdet uuccâđ muu. Iđedist čiččâm suulâin lijjim jo tobbeen máddáákeččin jäävri sooitâšmin. Autohân munnust lâi jäävri máddáákeččin já láin pieijâm čovduid tiätusajan, munhân kale peessim joton toin autoin. ¶ Ohtii Jáákup lâi määlistmin, ko Esau poođij pááikán. Sun lâi lamaš kuhháá olgon já sust lâi korrâ nelgi. Sun táátui Jáákupist määli. ¶ http://www.rovaniemi.fi/fi/Palvelut/Lasten-paivahoito/Paivakodit/Keskusta-Ounasjoen-alue/Sahanperan-paivakoti-ja-Saamenkielinen-paivakoti ¶ Rotáh láá vávjálâsah ¶ 2. Ko čäcilievlâ kuáhtáá kolmâ ase, ovdâmerkkân laasâ, tot muttoo maassâd kolgosin. Taat kočoduvvoo lavvâmân . ¶ “Mist lii taan tove purrâmuššân vuávsápiärgu” , kirdemeemeed västidij. ¶ – Täst uáinivetteđ tij muu aapijd, já táát keđgi, maid mun lam pajedâm tuon källee oolâ, liävus tijjân já maajeeldpuátteid mušton. ¶ čuuvtij, čuuvtij tovâččij mielâ ¶ siijdâst. ¶ – Amahmis joo, čivgâ eeđâi já tuuđâi máttáátteijee vástádâsân. ¶ - Máátáh-uv tun sárnuđ? Jovnâ imâštâlâi, veikkâ ij tast nuuvtkin lamaš imâštâlmâš. Lâihân tot aaibâs tego olmooš. Ige tom tieđe, jis ličij-uv. ¶ Saba kunâgâdâr kolliistâl Salomo lunne ¶  siämmáá Sämitigge 2012 ¶ Tutkâmmetodâm lii kuulmâmuddosâš. Vuossâmuu muddoost mun lam valjim teermâid, ¶ 6. Australia 8 530 ¶ Árvuštâllâmohjelm lii virgálávt uáinimnáálá: ¶  substantiivijn: – Vuoi, tallehân must lii pággu suddâđ, luoimâi muotâtäsni. – Tot lii vaahâg, ko mun lam nuuvt imâš muččâd! Keejâ muu. Pyeremuskin taaiđâr ij mátáččii hammiđ muulágán. ¶ čielgiittâs mield olášum virgeomâhâšpeelijn, já eromâš hyeneeht aanaar- já nuorttâsämikielâ uásild. ¶ Iäruh ¶ Jäävri iäláánsiärvusân kuleh puoh tast ellee ¶ – Mii tääbbin lii tábáhtum? kullui nubbe koijâdmin. ¶ Vijđodâh: 1 219 000 km 2 ¶ Sunjin mieđettui puásuitáálu ive 1981 já táálu valmâštui 1983 Aanaar Solojáávrân, Kakšâmjuvvii riidon. Masa siämmáá ääigi sun huksij šiiljon meiddei kuáđi. Ain tyellitälli sun vaaldij motomijd turistijd vyeijiđ poccuigijn ruuđâpuáttimdied. Vuáváámeh lijjii talle jo ennuu, mutâ ain ij moonnâm nuuvt ko jieš lâi smiettâm. “Motomin Aanaar hotellist soittii já tattuu, ete 30 olmožid halijdiččii uáiniđ poccuid já vyeijiđ toin já vala káhvástâllâđ. Hadden soppui 30 mk/olmooš. Rekinistim huápust, ete munhan finniiččim tast 600 mk. Lopâ-loopâst kyevtis vuojijn ergijn já mun finnejim 60 mk.ruuđâ já faallim vala pullákäähvi stuorrâ juávkun.” Tot lâi šiev juurdâ, mutâ ij olášum toin naalijn ko koolgâi. ¶ 9. Staatâ kalga čujottiđ sämitige pehti jyehimnáál merikoskâsii meriruuđâ sämikielâlâš párnái ¶ 4. Anarâš saavâi uđđâseh já puátteš ohjelm ¶ 1860 Uccjuuv kirkkohiärä Anders Andelin čäällim Enare-Lappska språkprof med ¶ Oskotubdâstâs ciälkkoo oovtâ jienân. ¶ Váldu-ulmuuh: Seija Sivertsen, Heini Wesslin, Čevetjäävri škoovlâ uáppeeh ¶ b. Maid tot poorgâi sojonjunijnis? ¶ piäláid päikkikuddijd ohtsis 13 uáppei, main olgomustáá Holland Rotterdamin. Viermimáttááttâs ¶ – Išediđ! Išediđ! puohah njoobžah čuorvuu nuuvt korrâsávt ko sii čuddust vuolgij. ¶ a) Raavâdamnâsij lasanem puáđusin lii tiäpui ¶ Taaidâtábáhtus valmâštellen sämitiggeest tuáimá oppâmateriaalvuávájeijee Anni Näkkäläjärvi (anni.nakkalajarvi(at)samediggi.fi) oovtâst nuorâičällee Inka Nuorgamijn (inka.nuorgam(at)samediggi.fi). Čuávu nettisiijđoid! ¶ 159A Maid tyejipiergâsijd arâhis táálášulmuuh kevttii? ¶ Tekstâ já kove: Milla Elmiina Pulska ¶ Kymileehi 9 ¶ 2008 Sámi Siida Ucjuuvâst Suomâst já Henrik Barruk Straejmiest Ruotâst juohijn ive 2008 ¶ Suomâ kulmâ sämikielâ ¶ Fiindâr lii suámálâš kyeli, ko tot viälláá ponneest siijđoaln. Paajaapiäláá siijđost tast láá čalmeh. Tuše toh uáinojeh, ko tot čiäháđât čunnui siisâ. Návt tot oolât lappâd pehhee stuorrâlođâsrapu. ¶ Sopâmušstaatah kolgâččii ovdediđ sämmilij vuoigâdvuođâid naanoodmáin sämmilij ovdâsteijeevâš instituutioi, tego sämitige meridemvääldi. Sopâmušstaatâ kolgâččij lasettiđ viggâmušâidis lahâasâttemnubástusâi rähtimân sämmilij vuoigâdvuođâi tievâslâš täähidmân sii ärbivuáválâš kuávluin visásmitmáin, ete nuávdittuvvoo sämisiärváduvâi vuoigâdvuotâ rijjâ, muuneeld tábáhtuvvee já tieđettum uásálistmân sijjân kyeskee poolitlijd prosessáid já ovdedemprojektáid. ¶ 1. Tricholomopsis rutilans – Purppuravalmuska – Purppuršoovkâh U ¶ 5. Lactarius uvidus – Korpirousku – Mecciruávsku U ¶ 74A Merâkuáskim lii čepis kirdee. ¶ eereeb lovo 11, mon lii čáállám VTT, dooseent Kaisa Korpijaakko-Labba. ¶ Siskáldâs ¶ UĐĐ SUUNNÂTTÂLLÂM SÄÄMI TYEJEEST ¶ Noomât šlaajâid. ¶ – Iälám forgâ viežžâmin lase muorâid, ko jiem pyevti kyeddiđ ohtân puoh čieskâsijd, Marttin pahudist. ¶ uuccâđ! ¶ Pirkko Pieski ¶ - Kulâ Ánná, maid jis manneen oovtâst purâdiđ onne kuusnii? Heikkâ koijâdij tiijme maŋa. ¶ Jormo-Hendrihist lâi meiddei mučis já ollâ veisidemjienâ, mast sun lâi pegâlmâs.Sun jođettij kirhoost veisidem vala kyehti ive ovdil jämimis. Sun jaamij 06.05.1926 já lii hävdidum Aanaar hävdienâmân. ¶ 14 Maaŋgah njomâtteijeeh láá vuáhádum ¶ EELLIM AAVIJN, SAVANNIJN JÁ ARVEVUOVDIJN ¶ 3. Pasâttâsâi jiärmáláš šlajâttâllâm joođeet taid olmâ kieđâvuššâmsajan. ¶ Kolibri Flit šuráttâlâi kiedialn já miestui siste njommâmin segis njunijnis mieđâ ivnáás raasijn. ¶ Njuámmil ooinij tom já iätá: ¶ 4. Pirâstit saanijd, moh heivejeh kuávdán. ¶ Mutâ Pieinis-Piäkást já Matjâs mievripennust poođijn nuuvt šiev skipárušah, ete suoi čuovváin mielhi-uv siämmáá litteest. ¶ Kulmâ sämikielâ sistetuállee Suáldát ekumeenlâš salmâkirje váldoo kiävtun 2.10.2014 Anarist ¶ Loho lii ucánjáhháá vuálá 37 °C. ¶ Taksivyeijeeh láin máhđulávt beirutliih já suoi sárnoin pyereest eŋgâlâskielâ. Nuuvtpa ko mii mätki ovdánij, te vyeijeeh taađeest ain čielgijn mijjân, mii kost-uv lii. Jiem kale uáli pyereest iberdâm eŋgâlâskielâ, mut liijkátte sääni tuogu-táágu kuomâldim. Lijjim jo Kyprosist hárjánâm viehâ ciägus várádâhluoddáid, jiemge täälgin nuuvt hirmâdávt poollâm, veikkâ mii taksivyeijeeh vuájástâláin-uv viehâ riskáht, ko vuolgijm pajaniđ váráduv vielti pajas. Ton nommâ lâi ušom Antilibanon já tot lâi suullân muádi tuhháát meetter alosâš. Uáinuseh nuuvt nuortâs Syyriabel, ko viestârân Koskâmeerâ kulij-uv lijjii pyereh. Vuálus ko aalgijm luáštádâttâđ Syyria piälán, te poođij mielân, et láá-uv sun täin autoin kosâneh mon šiev oornigist. Mielân lii pááccám, et luáštádettee vieltti lâi váháš njuáidusub ko maid lâi pajaneijee, mut liijká kosâneh taiđii leđe viehâ korrâ sreevâ vyelni, ovdil ko selvânijm vuálus. Váráduvâst njeeijâm maŋa poođij Libanon já Syyria koskâsâš väldikudij rääji já mij váháš polâstâlâim-uv, et mon tärhis kontrol te tibi lii já smietâdijm, jis toh veikkâba nyelttih vala mii pietittemmin, ko totkeh mii. Maht tallegis? Rääji poođij já mij rastalditijm tom kuittâg tađe kommeeb räjimuáđulâšvuođâittáá. Ušom syyrialiih räjipoliseh kejâsistii kale vissâ mii mätkihoovdâ adelem nommâlisto, ležeh-uv kale addim tast maiden já vilšâstii meid autoi siskiibel-uv, mut iä tađe eenâb. Ep tarbâšâm ubâ autoingin pajaniđ. ¶ 6. Mane niijtost jottee ličij pyeri kevttih ¶ Solju-sali jurbâ peevdist láá čokkámsajeh 23 čuákkimistei. Lasseen sali nube keejist láá pevdi- já keččeesajeh 37 ulmui. Kove: STT-lostâkove. ¶ Jeesus halijdij išediđ máttááttâspárnáid iberdiđ puáttee aaigij tábáhtusâid já cevziđ vädis ääigist. ¶   uáivisäännin Relatiivpronomineh:  kii,  mii,  kote ¶ — Mun uáinám . . . mun uáinám . . . vuoi mon ahevis! ¶ Naa, jis mun liččim tom kuáhtám talle nuorâvuođâst, ko algâttellim miäcástemhommáid hárjuttâllâđ, te vaarâ liččim javgâlâm-uv tom, nuuvtko pačâlim tallaa ääigist čiivšâid já meiddei suájáttes čuálihaaŋkâid-uv čohčuv, moh lijjii iänááš čuáđgi, teikkâ monnii eres pelipyehčee lode uđâgááh. ¶ sahâdis aassâm ¶ Matti Morottaja ¶ táválâš čuákkimtekniikâst. ¶ Riemnjis: Mahtkis täst návt keevâi? Taan seekân liččijn kale kuohtuuh šiettâm ja lijjim finniđ njaalgâ purrâmâš. Kale must lii-uv nelgi, ij äävti ko vyelgiđ uuccâđ eres saajeest purrâmâš. ¶  vala Hans Morottaja ¶ Ulmen lii, ete sämimáttááttâs pargoviehâ finnee vuáđutiäđuid párnáá kielâlii ovdánmist, ¶ 1. ANARŠ SAAVÂI UĐĐÂSEH JÁ PUÁTTEŠ OHJELM ¶ kesimáánu 6 23 ¶ Dynaamisâš ekvivalens vuáđujurduu mield jurgâlus kalga leđe iberdettee já vaikutteijee. ¶ Sänilisto: ¶ čielgitävtittemes ellein. ¶ 4. Iilâskšadoh hiäjusmiteh šado, et taid ferttee renskiđ meddâl. ¶ Ja mađe kukkeláá tälvi juovdâi, tađe stuárráábin šoodâi ¶ Korppoo B5 ¶ Pargopáájá: Kielâpiervâl kielâ ¶ rahtâ 95 ¶ Sämmiliih láá neelji staatâst ässee aalmug, mii uáivild tom, et säminuorah láá še juohum neelji uásán. Onnáá peeivi raajijn peerusthánnáá sämmiliih láá kuittâg “räjittes aalmug” , čavos já ohtâlâs. Räjittesvuotâ tiättoo še säminuorâin, kiäh aneh raajijd rastaldittee oovtâstpargo tehálâžžân. Säminuorah láá aktiivliih já tiäđuliih tast, et sii jieijâs naavcâi lasseetmist lii stuorrâ vaikuttâs kulttuur siäilumân já ton ellen tolâmân. ¶ 58 ¶ Kesikyessi (Anarâš, 1992) fiktiivlâš ¶ Tábáhtus vuávájeijen lii algâttâm 1.2. Unna-Maari Pulska. Pyehtivetteđ väldiđ suin ohtâvuođâ puoh tábáhtussân lohtâseijee aašijn. Sämitigge uárnee vuod uásiväldeid maađhijd, ijâstâlmijd já uási puurâdmijn. Almottep tärkkilub tiäđuid aldeláá tábáhtus. ¶ Viäpsáh ¶ faskođ, faskom, fasko = raaputtaa ¶ Riia = ¶ Piejâ~čääsi kiemni siisâ~já~vispâlâst kolmâ~čáácán ruvâšjáávuid. Ko suohâdkiemni tyeldee, te ucceed lieggâs 1 táásán. Piejâ~ lohe oolâ~já~tipte havdâšuđ~tiijme verd. Vispâlâst ain nuuvt kuhháá, ko jáávuh láá suáhum, te talle suohâd ij peesâ~vuáđun pyelliđ.~ ¶ oráseh hokâtteleh niŋálâsâid širânáin. ¶ Kirječällee Knag muštâl kirjestis ”Matricul oc Boschrifuelse ofuer Findmarchen for anno 1694”, et Varjâvuonâ syemmiliih adelii eennâmhiärán 9 (?) ellee puásujid ivijmield, et sij uážuččii toollâđ kodderuugijd Persfjordenist, Varjâvuonâ já Tiänu kooskâst. Taat ”meccivaljelasemáksu” oro lemin viehânáál tušes äšši tanen, ko kuullâp, et rogeh iä lah innig ubâ kiävtustkin. Čevđiinäävdih láá meiddei vänibeht, nomâlâssân maaijuv. Nuuvtpa uáiviáigápuáttun toollum meccipivdo lii tääl muttum uálgiáigápuáttun. Lep jo oovtâ siijđost finnim tärkkilub čielgiittâs poccuu kevttimist já nube siijđost oppeet merâsämmilii kulttuurist, vuonâpivdemist já šiiveettuálust. ¶ Kuovlâlba spejâlân, hemelii foostâg! Niso nieidâ cirgái. ¶ miljovnij iivij ääigi kočodeh evoluution. ¶  joo l â Haukiputaa luvâttâh: Heija Länsman (tavesämikielâ) ¶ Kaabi-Eljis Márjá-Liisá ¶ juurdâš enni já ¶ kuškâđ, kuuškâm, košká = kuivua ¶ – Jiem mungin ovdil kale. Eidu kuullim. ¶ Loppuun >> ¶ Kolmâ stielâs ¶ Tijme lâi jo viehâ ennuu, ko moonnim tuálvuđ uárreelyevdi, pähkinijd já piäiváárääsi siemânijd miäcán. Veikkâ valdim lummolaampu fáárun, te váhá kale polâstellim jotteeđ kiämáduvâst. Čoonnim lyevdi huápust kossâ uáksán já tevdim tom purâmâššáin. Puohtim tääl vyelgiđ tuđâvâžžân ánsášum luámun, ko usteveh lijjii huolâttum. Lâi hitruu vyelgiđ, ko tiettim, et kiinii ličij vyerdimin muu maccâm – nomâlâsân muu uárree Omppâ. ¶ — Kulâ Möö, sun eeđâi, tääl muoi leen huškom já kuovzâm aaibâs tuárvi. Táálu lii tuárvi styeres já fiijnâ. ¶ 16) Heiviitteh CBD-almossopâmuš 9. uásipeličuákkim tuhhiittem rijjâtátulijd Akwé: Kon –ravvuid sämikuávlu eennâmkevttim vuáváámist já stivriimist sehe väldih vuotân ravvuid eennâmkevttim stivriimân lohtâseijee lahâasâttem uđâsmitmist. ¶ Gasteromycetes ¶ kuálástuslope . Kuáláástmân tárbulâš staatâ tâi kuálástuskuávlu omâsteijee lope. Uággumân já runneuággumân ij taarbâš love. Vuálá 18-ihásâš ij taarbâš love vuoggâkuáláástmân. Vrd. vuoggâ. ¶ Sämitige 21 jesânid já nelji värijeessân väljejuvvojeh sämmilij koskâvuođâst valjâiguin, moh olášuttojeh jyehi niäljád ive. Sämitige čäällimkodde juáhás almos, sämikielâ sehe škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâhân. Sämitige váldutoimâlâš saavâjođetteijee lii Klemetti Näkkäläjärvi. ¶ Jookeerpargopittá ¶ viälgáđ, viälgáám, viälgáá = loistaa, näkyä valkoisena ¶  + Tuuveest lijjii Nuuvdi-ákku ađai Sammlii Máárjá, Áábrâm, Vuolli, Kaabi, Ailâ nieidâinis Maijain, uárbimpiällám Maati Siiri, kote lâi pijguumin tobbeen, ige Heikkâ oinum kosten. Esken talle huámášim, et tääl te taaiđij hommá moonnâm endurân. Tábáhtui mii tábáhtui, ige tom innig puáhtám mahten tivvoođ. Na jis ličij lamaš maka nuuvt ruástil, et lâi tállân ettâđ täid puásuisaavâid tuše Heeihâ kyeskee äššin já et mudoi toh liččii kiäláseh, mut jiem pastam. Na tomhân uážui ervidiđ, kii vuolgij taid tušes poccuu luodâid kuorâdiđ. Kaabihân tot lâi. Must lâi tast maŋa nuuvt hyenes mielâ, et jiem puáhtám ubâ pääihistkin muštâliđ aašij olmâ tile. Ko Juhháán-Uulá já Ailâ-Váábu koijâdáin must ääši, te ferttejim ettâđ sunnuid: ¶ Säämi vyehi? ¶  # 6. Maggaar tiileest kooraalelleeh mákkojeh? ¶    ceelhân 3.3.1 Puáris vyevdih 6 ¶ Tast maŋa vyeijilijm Ironworldin já ko aldanijm tom, te ooinijm jo kukken, et tobbeen lii miinii tábáhtusâid. Luhhoost kulhijdâm verejâšvahtâpoolisist lâi skipárin mottoom Ironworld pargee, kote tuubdâi mii já luoštij kuovttijn autoin siskiibel. Tobbeen lijjii ulmuuh hirmâdávt, ko lijjii monâmin slaavilij peeivih já soovâim-uv tállân, et onne ep porgâččii maiden njollâááitán, tast ko ij puáđáččii mihheen. Raččoim tuše káttuluovdijd láávun já huápumus lääji mield vuolgijm meddâl. Tađe ovdil kuáhtáim kuittâg Ironworldist Oiva kuáhtá já soovâim-uv, et onne puáđáččáim kolliistâllâđ tuše kuávttáá. Talle ij kulâččii eŋgâlâskielâ säänigin. ¶ Säminuorâi uáinui lasseen seminaarin lijjii puávdejum puohâi ovdâskoddeest čokkájeijee piäláduvâi ovdâsteijeeh paaneelsavâstâlmân, mast piäláduvah ožžuu västidiđ jieijâs piäláduv linjá miäldásávt sämmilijd já aainâs säminuorâid kyeskee koččâmâššáid. ¶ Sämitige stipenda ožžuu čuávvoo nuorah: ¶ Säämi parlamentaarlâš rääđi ornij kuálmád säämi parlamiänttárij konferens Kirkkonjaargâst 10. skammâmáánu 2011. Sämiparlamiänttárij konferens čokkij oohtân sämitigij aalmug valjim jesânijd ja Ruošâ sämmilij ovdâsteijeid. Konferens fáddán lijjii ärbivuáválâš tiätu já arktâlâš ääših. Lasseen takkuustellii tave-eennâmlâš sämisopâmuš já árvuštellii ovdebái parlamiänttárij konferens julgáštusâi puátusijd. Konferens loopâst tuhhiittui säämi parlamiänttárij ohtsâš Kirkkonjaargâ julgáštus. ¶ tuálvumpyevtittâsah = vientituotteet 99 ¶ Taa vuoluubeln lii listo Iisi kirjálijn pargoin já filmâpargoin. Tot ij kenski lah tievâslâš, sättih váiluđ mohnii pargoid. ¶ – Na ijhân tot häittid maiden, Tálunjobžâ eeđâi. Peessâp nuurrâđ meecist puáldimmuorâid já puállááttep toigijn jonsahpeivtuulâ. Ij taarbâš talle taidgin muorâid uástiđ. ¶ viäđŋásâš ¶ 7. Saksa 197 210 ¶ 42 cm ¶ 10. Tanska 290 ¶ 30 ¶ Ákku = Akku ¶ kielâašijčällee ¶ sellâvááimus tuma ¶ LUUK. 22: 14 – 22 ¶ stuorrâlodde ¶ Näkkäläjärvi lii eromâš tuđâvâš toos, et sämitige toohâm laseruttâdemucâmuš finnij torjuu piäládâhraajij paijeel. – Eromâšávt kalga kijtteđ riehtiministeriö já Laapi aalmugovdâsteijeid. Sämitige staatâtoorjâ kulá staatâ budjetist riehtiministeriö válduluokan. ¶ Pase Jieggâ puáhtá Immeel pyerivuođâ já Kristus rähisvuođâ mii kooskân. Ellen tahhee Jiegâttáá mij ep pyevti oskođ epke aldaniđ Kristus. Mij patârep Immeel já jorgettep sust meddâl. Pase Jieggâ koččo mii já šoddâd mist osko já uđđâ eellim. Sun addel mijjân Kristus puoh adalduvâiguin já varjâl mii leđe rievtis oskoost. ¶ MÁNNU viggá toimâinis nanodiđ sämipárnái- já nuorâi identiteet. Vuáválâš oovtâstpargopeellin tuáimih iänááš škoovlah, peivikiäjuh já kielâpiervâleh, moi pehti proojeekt čuásáttâhjuávkku, sämikuávlu vuálá 18 -ihásiih sämipárnááh já nuorah, fättejuvvojeh älkkeht. ¶ Hildá iälá muusik várás ¶ PARGOPITÁH ¶ - Mut ij-uvks lah-uv mučis suábbi? ¶ 4. Nijttošadoh mákkojeh čuovâdis soojijn ¶ kyeliovdádâsah = kalajalosteet 101 ¶ KTK05, s. 77. ¶ Stuorrârávdu šadda 40 cm guhkkosažžan 5-7 ivveest. Uccârávdu vist 30 cm suullân 6 ivveest. ¶ Kulnâs pessim álgá maŋŋeed ađai iäskán kesimáánust. Kivâdijn paarâ kiirdâš vyeligâsâst pessimsuolluu paajaabeln já niŋálâs tuše jiänáttâl ruávásávt. Piervâl lii táválávt rátkámiestuu vyelni tâi eres šadolâšvuođâ syejeest, motomin viehâ jolga saajeest miehtâpellâst. Niŋálâs mannee 7–10 laavcâviskis manneed, moh láá ucánjáhháá stuárráábeh ko kääni maneh. Niŋálâs láálá taid suullân 4 oho já ko uđâgááh cyevkkejeh korâidis, te toh čuávuh tállán ennis čáácán ađai toh láá nk. piervâlpaattârliih. Kirdeđ toh uáppih iäskán 9–10 okkosâžžân já jis monnim álgá iäskán kesimáánu pelimuddoost, te uđâgááh peessih suájáidis oolâ iäskán čohčâmáánu loopâst. Kulnâsenni lii navcâttessiähá uđâgijdis piälušteijee, já stuorrâ kaijuuh pyehtih taid älkkeht hurttođ njálmásis. Kulnâs lukkon iänááš uási stuorrâ kaijuin värrejeh máádás jo syeinimáánust. ¶ 1. Luosâ kuárŋu kođojuuhân. ¶ et pieijii seeilâ kiäđgán já asâttii vaavtâid. ¶ Kärigâsnjaargâ já Avveel juávhuh väljejuvvojii ovdâstiđ säminuorâid väldikodálâš Teatris-tábáhtusân ¶ – Vuoi sittágin! Kale tot naabur kustoo olmânáál lâi ervidâm! Hanssâ noskáttâlâi. ¶  –   vuásku.....49, 56, 58, 59 ¶ – Vuásku še lii njäälgis, mut tast láá täävtih ennuv. ¶ Lyophyllum ¶ Immeel Alge šoodâi miilágánin, vâi piästáččij mii já kuádáččij tuámu, mon mij lep ánsášâm. Sun vuálánij ohtân mist já juovij olmooškode kolgâmuš, mon suddo toovâi tom jieijâs uárjin. Jeesus lii Puáris testament vuárdám killájeijee Messias ađai Kristus. ¶ nuorttâlâšsiijdâ arkkâduv, mii lâi muorâskuápust. Tot vuolgâttui tastoo Ruávinjaargân Laapi ¶ Šreva lâi reŋgân Samlii Kaabist, kote lâi tálulâš peerâolmoos, já suu táálust lijjii šivetteh. Piälduh iä lam suu perrustkin, ferttejii nijtteđ suánju já mecciniijtoid. Šreva juuđij Kaabi keezi fáárust nijttoreŋgân. Ohtâ tain niijtoin maid Samlii Kaabi laavij nijtteđ, lâi Saammudjäävri máddáákeččin. Mätki tohon lâi Koss´enâmist masa muáddi penâkkullâm. Ton ääigi iä lamaš čuoškâvuoidâseh nuuvt ko tääl láá já čuoškâh lijjii valjeest. Pigg´oljo lâi áinoo čuoškâvuoidâs mii lâi finniimist tääbbin. Tot lâi korrâ pargo suánjuniijtoid nijtteđ, luávádiđ já áiđuđ amas poccuuh puurrâđ taid. Tälviv suoinijd koolgâi kesittiđ ergijguin. ¶ – Mun kale jiem mušte taggaar lopepáppár ollágin. Jiemge lah kale mungin kuullâm maiden taggaar miäcástemseervist. Mut vyerdiba váhá, te mun koijâdistâm tuom Išepoolisist vala. ¶ Saammâl Morottaja ¶ Fjellner tooimâi pappânvihkâm maŋa vistig jottee särnideijen Jukkasjäävrist já Kärisavonist. Muštâluvvoo, et sun lâi nuuvt ucce, et särnistoovlist-uv ferttij čuážžuđ peeŋkâ alne. Pargoos lasseen Fjellner vuájui aalmuglâšromanttisâš jurdui vaikuttâsâst meiddei säämi aalmugärbivuáhán, tegu juáigusij, myytij, legendai já lavlui muušton merkkiimân. Sun jurgâlij jieijâs nuurrâm já kirjim sämikielâlâš teevstâid nuuvt, et iärásijn-uv ko sämikielâlijn lâi máhđulâšvuotâ uápásmuđ toid. ¶ Säämi parlamentaarlâš rääđi tievâsčuákkim 9. skammâmáánu ¶ Säppipuddâ ¶ Pargoääigih, pargotooimâ ulmeh sehe tooimâ siskáldâs miäruštâlluvvoo väldimáin vuotân äššigâš olestilálâšvuotâ. Pargotooimân kuleh juávhust toimâm já táárbu mield sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusah sehe ekonomia- já velgiravvim. ¶ Käldee: Jouste, Marko, ”Suomen saamelaisten musiikkiperinteet”, Suomâ muusik historjá: Aalmugmuusik, 273-307, Asplund ye. ¶ ● Pyeráin ij uážu vyeijiđ moottormaađij mield ijge moottorjotolâhmaađij mield. ¶ 5 Čääiti njuolâiguin já čääli kove paaldân, moh ääših čäittih et čäcilodeh láá vuáhádum čääsist elimân. ¶ Astragalus frigidus ¶ c. Moh láá maailm kulmâ táválumos kielâ? ¶ Lahtos 3 Tuávvášmateriaal Čielgiittâs Akwé: Kon –ravvui koskâvuođâst Suomâ lahâaasâtmân ¶ 1. ¶ Puolâšist: ¶ Jeesus eeđâi: ¶ Ilmari Mattus ¶ sálttáásvuotâ.....109, 115, 121 ¶ Vielgisnierâčuánjá lâi tobdos Suomâst tuše kesilodden. 1980-lovvoost Tuurkust pessiiškuottii čuánnjááh, moh lijjii vuálgus Ruotâ Skansen elleikäärdist. Toh lasanii jotelávt já ožžuu tievâsmittem meid eres saajeest šoddâm čuánnjáin. Kuuloold vielgisnierâčuánjá lasanij nuuvt, et tot lâi ovdâmerkkân Helsig riddokuávlui já muorâstuvâi enâmustáá uáinojeijee lodde. Tot lii vijđánâm jo pááihui siseennâm hiäivulijd pessimkuávloid-uv. Ko kaavpugij sinokiedih sulâstiteh vielgisnierâčuánnjái eidusij aassâmkuávlui, Jieŋâmeerâ ridoi jolgâ tundra, te sirdâšem kaavpugij jolgâ sinokieddijd já golfkieddijd lâi älkkee. Suomâst pessejeh tááláá ääigi muáddi tuhháát vielgisnierâčuánnjád. ¶   Aanaar sämikirjerááju tuáimá Aanaar kieldâkirjerááju aldakirjeráájjun, sehe táálu ornijdumij kirjeráájjun. Aanaar sämikirjerááju oovded sämikulttuur já sämikielâi asâttuv Suomâst viärmádâtmáin ubâ Sämikuávloin. ¶ Nisonieidâ moránij kaskoo iijâ. ¶ – máttááttâsneuvos Maija Innola puh, 09 160 77051 ¶ Suáládem lii nube omâduv väldim. ¶ raccastemsyejikappeer ¶ --- ¶ Juuhâuágguš TII.1963 Jormo Lemmee koskâmuddoin, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ Vuávájeijee ¶  Vuálgoon! 2) 16. Italia lii Apenniinij ¶ Máttááttâs- já kulttuurministeriö 2.3.2012: ¶ Koli 57 ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 171 ¶ Ánná! ¶ kieldâi já staatâ virgehaldâšeijeeh já pargeeh. Čielgiittâsâst tarkkuustâlloo láá-uv uđđâ säämi kielâ ¶ Iänuduv luvâttâh: Rosa-Máren Magga (tavesämikielâ) já Mareena Keskitalo (tavesämikielâ) ¶ Kielâpalhâšume mieđettuvvoo tääl kuuđâd keerdi čohčuv 2014 sämiaašijn västideijee ministerij já sämitigij saavâjođetteijei ihásâš čuákkimist Helsigist. Ovtâskâsulmuuh, organisaatioh, lájádâsah já virgeomâhááh Taažâst, Ruotâst, Suomâst já Ruošâst pyehtih toohâđ jieijâs iävtuttâs ive 2014 palhâšume uážžon. Vuolgât iävtuttâsis já toos lohtâseijee kirjálijd vuáđustâsâid, kukkoduv peeleest enâmustáá 1-2 siijđo, majemustáá vyesimáánu 30. peeivi 2014. Árvuštâllâmkomitea väljee kielâpalhâšume vyeittee. ¶ Forgâ Flit maacâi já puovtij njunestis laddâm muorjijd. ¶ Sämimáttááttâs pargoviehâškovlim oppâpajeh já tai siskáldâsah sehe almottâttâmravvuuh almostittojeh čohčâmáánust 2014. Škovliimân uásálisteeh finnejeh čođâldâsâinis 6 oppâčuággá. ¶ Ristin-riävská já Rissekäskee láin aaibâs táválâš nuorâ riävskápaarâ, magareh kávnojii taan-uv kiiđâ pirrâ Säämi veikkâ mon valjeest. Suái láin valjim aassâmsaijeen Vuomvääri kuávlu ton suujâst ko tobbeen lijjii eidu sunnui vuovâs enâmeh. Lijjii suohis suáhivyevdih, mučis morâstááh, ollâ poolsah já vijđes skierrijeegih, moin lijjii njaalgâ urbeh nuuvt ennuu, et lâi vääri valjiistâllâđ. Lyemeäigi še puáđáččij ääigild já luámáneh lijjii-uv Ristin-riävská heerskuh. ¶   attribuutmiärrus. ¶ 9. Noomân asâttum vátámâšah ¶ Laahân čaallum miäruštâllâm lohtâs Sämitige valjáid. Olmooš, kote tiävdá ovdeláá mainâšum kriteerijd lii jienâstemvuoigâdvuođâlâš já sust lii meiddei vuoigâdvuotâ leđe iävtukkâssân Sämitige vaaljâin. ¶ Tanska olmoošvuoigâdvuotâinstituut täsiárvu-uásáduv jođetteijee ¶ 3. Ålandlij iäláttâsah láá mađhâšem, merâjotteem já kyelipivdo. ¶ aaibâs oinuumettum oinuumin, ¶ veerbâ σῴζω merhâšuumijn: 1 ) kááijuđ, piäluštiđ tâi šeštiđ vaarâst ( erhalten, bewahren ¶ Otsikko ¶ Fossiileh láá jáámmám iälánij siäilum ¶ jiäráskittee ¶ Iänudâh ¶ Ko ittáš iiđeed poođij, te tallet mij tolliittijm uđđâsist Jáámmâm meerâ kulij. Mii mätkihovdâ lâi uápásmâm Jerusalem historjan já sun tieđij tärkkilávt čäittiđ tom-uv saje, kogo “läđis samarialâš” lâi tipšom pyeccee ulmuu muáddi tuhháát ihheed tassaaš. Mätki ovdánij já oppeet iiđij Jáámmâm meerâ ovdiibel. Eidu ton taavaakeččin ratkuim tavas já vuolgijm Jordanjuuvâ paaldâ vyeijiđ pajas. Jordanjuuvâ leehi lâi viehâ ruonâs, ko verdidij veikkâba Jáámmâm meerâ kuávlun já ko lâim vuáijâm kuttâ penâkkullâm, te poođijm Jerikon. Tot lâi uccâ kaavpugâš mon viestârbeln lijjii toh pegâlmâs Jeriko muuvrah. Lijjim luuhâm kiirjijn tain mottoomverd já tiettim, et toh láá viirrâm vuálus. Liijká jurdâččim, et amahân toh láá stuárráh já kalehân toh lijjii-uv. Muuvrah lijjii koččâm motomin tovle vuálus, tuháttijd iivijd tassaaš já arkeologih lijjii algâttâm toi kuáivumijd já tutkâmijd. Munjin paasij kuittâg ucánjáhháá epičielgâsin tot äšši, et lijjii-uvsun eidu taah toh ráámmáttist-uv mainâšum muuvrah, vâi mohnii eres. Kii tieđiš? ¶ Keessiv vuoijâđ uážžup. ¶ Johtti girjerádju/Jottee kirjerááju – proojeekt stivrimjuávkku ¶ Säämi kulttuurkuávdáš Sajos ¶ Love ääigi tolliittijm Bemidji já Salolampi kuávlun já pyevtittijm tohon pel oovtâ suulâin. Rottejim sämimááccuh pajalân já juhle aalgij oovtâ suulâin. Juhleest lâi mieldi Suomâ ambassador, ađai USA Suomâ suurlähettiläs Jaakko Laajava . Juhle lâi uárnejum kielâškoovlâ 13:d toimâive kunnen. Uásiväldeeh lijjii muádi čyeđe suulâin já iänááš suomâkielâ táiđusiih. Kuáhtáim puáris uáppá muádi ive tyehin, Rodney J. Ikola , kiäst láá hyelhih ovdâmerkkân Muoniost. Sun lâi čohčuv 1997 iällâm kolliistâlmin sii já oovtâ peeivi äigin sun lâi karttâm puurrâđ vittii já sávnuđ vala kuohtii. Suu tiäddu lâi Suomâ määđhi äigin pajanâm viiđáin kiiluin. Meid maaŋgah eres-uv uápis ulmuuh lijjii tobbeen já karttáim tiervâttiđ kieđâst aainâs-uv 100 kerdid. ¶ Riehâ, ađai kiälkká, lii lamaš sämmilijn kiävtust juo ryevdipaje äigin já lii jurdemist, et anarâšâin-uv tot lii lamaš kiävtust ovdil ko koddegin lâš lojodum puásujin. Ryevdipaje rievâin láá lamaš čiimah ennuu kobdebeh, asettuboh, uánihuboh já meid njuolgâduboh, ko tááláin rievâin. Čiimah láá meid lamaš nuuvt ovdiikeččin ko moojiikeččin-uv čiptum njuáidusin já čuhhum siämmáá sulâsávt ko saavehnjuneh-uv. Ko kodde lâi lojodum, te talle sämmiliih máttájii rähtiđ kerris já valdii tom anon vaarâ tondet, ko tot lâi nanosub ko kiälkká ađai riehâ. ¶ – Sättih mist kale leđe muorah jo tommit, et táin finnee jo šiev jonsahpeivtuulâ, Puállunjune arvâlij, ko keejâi stuorrâ muorâleje steellig alne. ¶ Biodiversiteetsopâmuš syeji ovdán ¶ Rähis ristâliih. – – ¶ Lahtos 1. Aarâhšoddâdem stivrejeijee sopâmušah já laavah Lahtos 2. OA párnáá vuoigâdvuođâi sopâmuš uánihávt ( ¶ Maaŋgah máttááttâspárnááh patârii meddâl Jerusalemist ton peeivi. Mut sij ain muštâlii Jeesusist eres siijdâin já kaavpugijn. ¶ Tutkâmus ¶ tiidijnis toh čaneh piäivááčuovâ energia ¶ - arkkitehtuurlâš hämikielâ. ¶ – Keessiv šoddâm čiivgâid kočodeh lostâčivgân já čoovčâbeln ruuvâš nijttoääigi šoddâm njuámmiláid nijttočuopâttâhčivgân. Mut kaččâlee jo tuálvuđ njuámmiláá siämmáá sajan kost tom kavnáid-uv. Ama tuoi muštevettee saje? ¶ – saveheh, moh lijjii 114 – 165 kuho já 11 – 15 senttid kobdo já tain lii vaarâ lamaš vuáđuin soorvânähki, ¶ Anarâškielâ servi finnij uđđâ stiivrâ kuovâmáánust 2011, já tääl čálám vuossâmuu keerdi Anarâš-loostân seervi saavâjođetteijen. Anarâškielâ servi lii tiäđust-uv siämmáš servi ko ovdil-uv, mut muu mielâst miinii lii kuittâg muttum: aainâs-uv mun ferttiim hárjániđ toos, et seervi kuhesáigásâš saavâjođetteijee Kuobžâ-Saammâl Matti já čällee Uccpárnáá Vuoli Ilmar iävá innig tooimâgin saavâjođetteijen já čällen. Aaibâs tego uási mottoomlágán instituutiost ličij lappum. Taat tobdo ij lah mihheen immâšijd, tastko suoi lává stivrim seervi oles niäljádâsihečyeđe, ivveest 1986 ihán 2011. Taan ohtâvuođâst halijdâm-uv kijtteđ sunnuu váimulávt anarâškielâ pyerrin porgum pargoost, mii luhhoost ain juátkoo. Matti tuáimá ain seervi stiivrâst já parga kielâašijgijn, já toin naalijn sun ain táárbu mield rävvee maajeeldpuátteidis. Ilmar vuod tooimât Anarâš-loostâ tego taan-uv räi. ¶ Almos tiätu ¶ IP: …tupán jáámmám. ¶ Aaslak toos, et ¶ Muu päikkikuávlust iä lah meendugin maŋgâ ulmuu, kiäh sárnuh almolávt sämikielâ. Munjin kielâ lii uáli tehálâš já tuáivum, et tot nanosmuvá puátteevuođâst. Oskom, et puátteevuotâ niävttá pyerrin ton tááhust, et sämikielâ naanoodmân uážžup ennuv resurssijd. Onnáá peeivi maaŋgah nuorah viggeh nanodiđ kielâs, mut čielgâsávt tarbâšep eenâb. Oskom já tuáivum, et nahcip nanodiđ sämikielâ vala-uv eenâb puátteevuođâst. Oskom nuuvt, ko sämmilijn lii nuuvt noonâ oohtânkulluuvâšvuođâ tobdo, veikkâ mii lep-uv juohum neelji sierânâs enâmân. ¶ Puásuituálust lii puásuituálukulttuurist ellee sämmiláid stuorrâ kulttuurij merhâšume, ko puásuituálun lohtâseh piärgupyevtittâs lasseen ubâ perruu já suuvâ eellimpiirâs tegu sosiaallâš koskâvuođah, aassâm, jotteem, luándupirrâs tubdâm, ärbivuáválâš tiettim, luándu ekologâlâš kevttim já säämi tyejeh. ¶ Vuáččulâš Petra Biret Magga nomâttui sämitige ovdâsteijen kuáskim puásuituálun tovâttâm vahâgij sajanmáksuvuáháduv čuávvumjuávkun. Čuávvumjuávhu lii asâttâm pirâsministeriö. ¶ Aaibâs čohčâmáánu algâpeeivijn finnip teddilâsâst Inga Guttorm čáállám já Salli Parikka kuvvim Áppes – Min meahci máidnasat -aabis. Kirje máccumist västid Minna Saastamoinen . Kiirján kárván škovlâihán maŋeláá ive 2011 meid hárjuttâskirje. ¶ 3. Mane mievri nähcee kuáivuđ eennâm pehtilávt? ¶ 8. Indonesia 84 ¶ Pasepeeivi iiđeedpitá maŋa mij eelijm kävppitorist, mutâ mihheen kaavpijd ij lamaš áávus, muideko ohtâ lahčjieŋâkioski. Já R-kioski lâi meid áávus. R-kioskist eelijm uástimin njálgáid já majemuid tullijáid pááikán. Talle mij moonâin buusin já eelijm Tuurkulanneest čuovâkuuvijd väldimin (kove 2777: Turku- lanne já mij juávkku, kove2799: Piäká päikkimätki aalgij). Bussimätki äigin mij keejâim 4 dvd-elleekove: Ice Age, Maailman ympäri 80 päivässä, Harry Potter já Yamakai. Talle mij lâim-uv jo Avelist. Avelist mij (Jussá, Piäkká já Miina) moonâim buusist taksijn Jusá pááikán neelji ääigi iđeđist. Jussá já Piäkká oođijn tijme 11 räi já koccáin. Suoi láin olgon masa ubâ peeivi spellâmin jyelgipáálu já ehidist Piäká enni já eeči viežžáin suu pááikán Anarân. ¶ Sajos ¶ Almevaarâ vahtiimin ¶ pelnub = 1,5 (puolitoista) 157 ¶ Lâi jo eehid, ovdilgo muái pyevtittáim vuáksátáálun, Veikâ leijim vázzâm nuuvt kuhes kooskâ, vuolgim kuittâg sierâdiđ já stookkâđ táálu kandáin, kote lâi muáddi ive nuorâb ko mun. Ovdilgo muái uáđđáim, lâi jo vissâ koskâijjâ, čuovvâdhân lâi pirrâ jándur. Táálu šiljoost lâi luovdijn rahtum vyelligâs äitti tävirij várás. Mij kaandah - mij lâim kuulmâs - oođijm tast. Aassâmtáálu ij lam val ollásávt vaalmâš, tot lâi eskin rahtuumin nuuvt tegu eres tááluh-uv tain aldasijn. Suátiääigi leijii puoh tááluh poldum iäge uđđâsijd lam kiergânâm vala rähtiđ. ¶ – Sun kaartâi vyelgiđ ¶ – Na liiba iimâš! tuikkodii iäráseh, ko šoŋŋâkeččee čuáđáád keerdi muštâlij savâidis. ¶ Latvia ¶ virgealmaah iä määti sämikielâ. ¶ Keflavik B3 ¶  uccáá, tállán! Eidu tääl elleeh láá tobbeen! ¶ Aanaar kieldâ ¶ Väniraavâdlijn jaavrijn lii čääci táválávt viehâ šeellâd, mut čääsi ivne mulsâšud pirrâs mield. Iänááš Koskâ-Suomâ jaavrijn lii čääci čielgâsávt ruškissiähá. Ruškis ivne puátá Suomâ jeegij valjevuođâst, ko tain kolgeh aldačácádâhân mieskâm šaddoamnâseh ađai humusamnâseh, moh päinih čääsi. Maaŋgâin Maadâ-Suomâ jaavrijn čääci lii ränissiävŋus, ko toid kolgá láirá jaavrijd pirâstittee piälduin. Šelis jäävrih láá čunnust já čievrâst hámášum puolžâkuávluin. Šelâdumoseh jäävrih láá kuittâg Säämist, main tuodârjaavrij čääci lii koolmâs já távjá masa siämmáá šeellâd tegu kristal. ¶ Njuálguliŋkkâ seminaar muštottemčálusân 13.9.2011 ¶ - Na moin naalijn sämikandâ lii maka hyeneeb ko lädikandâ? Hanssâ koijâdistij nievrin. ¶ – Na must lii tyeggáár arvečäcitynnyrâš, mast vááldám čääsi cirgánáin. Eres čassijn jiem kale kukkáid njuoskâdgin. Já tai cirgánijgijn ko fáálá kukkáid čääsi, te ij tuhled hanačääsi ige liäšku peevdi oolâgin maiden, Elmer čielgij. ¶ 13 Guttorm Aslak Aimo Päikkitipšoo Iänudâh ¶ SUDOTUBDÂSTÂS ¶ Kerjilâš ij šoodâ kuássin koŋguursân. (Eŋlandlâš) ¶ puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâ st ¶ Ahab 118-120 ¶  infinitiiveh Kiđđâluuhâmpaje 1954 ¶ 49 ¶ Sátnestullamat –kirje ¶ Ijahis Idja 2012 -muusikfestivaal čuovâkoveh láá Ijahis Idjan -päikkisiijđoin teikâ Saijoos päikkisiijđoin Ijahis Idja 2012 vuárhást. Sirdâšuđ. ¶ PARGOPITÁH ¶ 5. Ko šadoh láá kuškâm, te kiddii taid lijmepápáráin ¶ – Stormâ lii puáhtám teehin ¶ Seeilâfuodâr lii vorâs syeini, moos lii lasettum suvrâ siäilum pyeredem tiet. ¶ Mut kale išedist čalmeh juálánii, ko poođij ehidist keččâđ. Ubâ moorâst lâi pääljis, já vala vijđes vääri-uv mii lâi togo paaldâst! Iššeed koijâdij: – Kote ármugâsâst lah hárjánâm návt riehkâđ? Reŋgâ eeđâi: Na Saharast. Iššeed eeđâi: – Iähân Saharast lah muorah ollágin. Toos reŋgâ: –Iä lekken innig. ¶ Sämikulttuur jottee eellimtääpi ij lah kuáđđám enâdâhân ennuvgin pisovijd toovlášmuštoid. Enâdâhân láá pááccám madârvanhimij kuátišiljoh, kiäinuh, käärdih já rakânâsah. Sämmilâš luándun lohtâseijee kulttuurärbivyehi iälá-uv mainâsijn, juoigusijn já päikkinoomâin. Sämikuávlust lii uáli riges sämikielâlâš päikkinommâvuárkká. Päikkinoomah muštâleh el. kuávlu kiävtust, historjást, oskolduvvâst, tábáhtusâin já iäláttâsâin. ¶  almoot  nubijdis. čuovâtornâvahtâ ¶ Vistij lasseen tooimâst lii tááláá ääigist mušton puáris lievlâmaašin, mon iä kiergânâm väldiđ kiävtun ovdil Lapin Kulta Oy koŋgánem ive 1927. Lapin Kulta Oy nommâ ij kuittâg lappum historjáást, ko Tornion Olut Oy skappui jieijâs omâstusân noomâ kevttimvuoigâdvuođâ ive 1969. Tááláá ääigist Lapin Kulta lii aalmugijkoskâsávt-uv tobdos vuolâmerkkâ. ¶ Pargo lii stivrim säämi kielârääđi. Taan čielgiittâs/muštâlus lii čáállám FL Klemetti Näkkäläjärvi ¶ 8 . a. Noomât luudijd šlajâtubdâmsiijđo 48 vuáđuld. ¶ Muái láim siijvost váhá ääigi. Tot lâi váhá väivi já tondet mun koijâdim äijihist koččâmuš, kuolijn tiäđust-uv, tothân lâi ubâ ääigi lamaš saahhân: ¶ stuorrâlodde ¶ Artikla 8(j) olášuttem ¶ ton piässááh, ¶ © Algâkielâlâš kirje ”Koulun ympäristötieto 4, Työkirja” (2004), mon vuoigâdvuođâid omâsteh Otava já Satu Arjanne, Sanna Jortikka, Teuvo Nyberg, Matti Palosaari, Jyrki Uusi-Viitala. ¶ oovtâlovvoost hiäŋgájeijee paatahhee (spiekâstemjuávkku nr 2), veik tot lii ¶ – Maa eälu kuvlan . Luuhâmkirjááš. Inger Seierstad . Orjâlâškielâst anarâškielân jurgâlâm Veijo Paltto . Škovlâhaldâttâs 1983. 24 s. ¶ rávsku rausku ¶ lodeh láá puáttám tulvenijttoid, merâluovttáid ¶ – Moh puustuveh tuohkis láá? koijâdim sust. ¶ – Lam mestâ jo kiärgus. Must láá vala lovmat lähjid kiesâhánnáá. Tastmaŋa kale puávtám kyeddiđ laahjijd juovlâmuorâ vuálá. ¶ Äigi: suullân 3 oppâtiijme ¶ Mun kal kuorâm madâräijihâm ¶ - Pyeri iijâ, Ánná tuáivuttij. ¶ Äijihtävgi lii čuovâalmoon, mii uáinoo talle ko piäiváš páštá já siämmáá ääigi arva. Arvečalmeh pieđgejeh čuovâsuonjârijd čiččâm ivnen. ¶ đâi: puoh kiškoo enâmân, teehin ij pääsi keđgi keeđgi oolâ. ¶ Čohčâluuhâmpaje 1955 ¶ Taan tutkâmušâst ij lah tárguttâs árvustâllâđ suomâkielâsâš KR92 teevstâ jurgâlussân, ¶ Soovsâruávskust lii viehâvis, piškeris smakkâ, mii láivu vuoššâm ääigi, já tondiet tot lii purâttettee esken tuoldiittem maŋa. Kuobârkirjeh rävvejeh-uv vuoššâđ soovsâruávskuid 5 – 10 minuttâd, mon maŋa taid puáhtá kevttiđ purrâmuššáid teikâ siäiluđ salttiimáin. Oovtâ soovsâruávskukiilu vuošâmân lii pyeri kevttiđ kulmâ litter čääsi. ¶ TAAVAAPIÄLÁÁŠ PÁÁLUPEELI ¶ – Nuuvt tot lâi tovle... ¶ Euroop rääđi olmoošvuoigâdvuotsopâmuš tuhhiittui ive 1950 já šoodâi vuáimán ive 1953. Sopâmuš lii tievâsmittum já rievdâdum lasepevdikirjijguin. Sopâmuš kuáská Euroop Rääđi jeessânenâmáid. Euroop rááđán kuleh 47 staatâd, main 28 Euroop union jeessânenâmid. Euroop rääđi lii poolitlâš já olmoošvuoigâdvuotservi. ¶ b) Moonij meeri já toi läällim ¶ Kove: Lea Laitinen ¶ Töttöi pukkai talialalei ¶ vielgâdâs valkuainen ¶ Máttááttâs lâi táin škoovlâin suomâkielân, veik lii-uv čielgâs, et toh máttááttijjeeh kiäh mattii, onnii aanaarkielâ išekiellân. Táválávt sämipárnááh kuittâg ucceeb keeijist iä máttám suomâkielâ já máttátmist koolgâi čuávvuđ meiddei, ete párnááh máttájii. ¶ koskâsâs savâstâllâm, mon miäđušt haidarmuusik tâi leu´dd. ¶ 44. Toolâ jieijâd oornigist ¶ Anarist láá ain rahtum säämi kietâtyejeh já oonnum toh ävkkin mađhâšem koskâvuođâst, mast ovdâmerkkân láá maaŋgah kietâtyejigalleriah já –käävpih sehe pargopáájáh. Iärun kietâtyejikaavpij já Saijoos pargopáájái koskân lii, ete Sajosist mađhâšeijee piäsá jieš uásálistiđ tyeje vaalmâštmân já máttáá iberdiđ ton áárvu. ¶ Karin Andersson ¶ Raavâd: ¶ 3. ¶ 2. Sárguđ tâi tammiđ kuávlu káártá sárgumpäviraarkân. ¶ Maacâšjävri ~ Maasašjävri = Moosesjärvi (Ruošâbeln) ¶ » ¶ 31. ¶ Tuđâttettee ¶ tälvikuáti . Motomij njomâtteijei tälvisyeijin huksim kuáti. Čiivgâi várás toh huksejeh nube kuáđi. Om. piisam tälvikuáti. ¶ 93 ¶ – Keejâ, Kuobžâenni lii čurgiimin. Sun lii nuuvt tärkki. Kannat keččâđ maht sun parga, vâi jieš-uv uáppá... ¶ Eeči cokkiittij ¶ (spiekâstemjuávkku nr 1) já KR92 illatiivráhtusâš olgospyehtim loppuun asti lii ¶ Laura Voipio ¶ Kiđđâluuhâmpaje 1957 ¶ Raavâd: Tuáršu oŋâttuš njunijnis ponneest purrâmâš poođâš ciäggud. Tot lii pelipyehčee. Tuáršu porá siemânijd, čäcišadoi oosijd, tiivrijd já eres čääsi uccâelleežijd. ¶ – Vuoi, mon tulces tereh ivnepeenâin já lajopeenâin láá. Täid teerijd kalga kal čuuhâđ. Pastelis penâiguin lii pyereeb sárguđ. Mun čuuvâm vistig ivnepeenâid, sun iätá já váldá čuuhâmpiergâs já cuvâškuát peenâid. ¶ Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi ¶ KEESI ¶ moh oovtâst hämmejeh ¶ Čoovdânommâdâh ¶ astma tipšoo tálhudem ¶ kyediddiđ, kyediddâm, kyeddid = vasottaa ¶ Olgosadalduvah ¶   valjimmáhđulâšvuođah 48 ¶ Sämitige nuorâirääđi raahtij aalgâ Sämitige čuákkimij virdedeemist, mon suujâst Sämitigge meridij čuákkimist roovvâdmáánust 2014, ete puátteevuođâst Sämitige čuákkimijd lii máhđulâš čuávvuđ njuolgis vuolgâttâsâin interneetist. Virdedem ulmen lii eres ašij lasseen älkkeedittiđ čuákkimij čuávvum, finniđ kiddâ Aanaar sijdâ já sämmilij päikkikuávlu ulguupeln ässee sämmilijd sehe lasettiđ tiäđu Sämitige tooimâst. Virdedum Sämitige čuákkimeh láá lamaš kulmâ. Keččeemereh láá lamaš 170-260 persovnid/vuolgâttâs. Vuolgâttâsah almolijn Sämitige čuákkimijn uáinojeh interneetist čujottâsâst sogku.fi/live. ¶ Munnust lijjii suullân nyevt neeljilov paaihijn tai havlâigijn lemnum lemnuuh já must lijjii vittâ – kuttâ rievtis havlâlemnuu, nuuvt ettum čuánjálemnuu. Nuuvt muái väzziláim Keđgivyeppeejavrij kuvl já tohon monâdijn Suáluijäävri kuvlân paaččim vuossâmuu lode, čuánnjáá, tom kale finnejim. ¶ – Návt mun porgâččim: simsala ¶ hattâ ¶ Rumex acetosella ¶ liitijd čassijn ¶ Na tot Sarre Aanti paartijn. Muoi Uvláin kaččáim jieččân čiähusajan. Tot lii oovtâ pecipiällást ovsij vyelni. Muái čaŋâleen tohon ovsij vuálá. Sammlii Kaabi káččá munnuu maajeeld. Mun eeđâm Kaabin: ¶ Rapuelleeh ¶ Äigi-iäru tubdui vala-uv munnust nuuvt čuuvtij, et uáđđáim jo oovce ääigi ehidist, veikkâ ličij lámáš vala máhđulâšvuotâ eelliđ Swan Lake st uággumin. Togo paaldâst lâi meiddei golfkieddi já munnust lii aaigâ já máhđulâšvuotâ eelliđ tom-uv spellâmin. Charles Mayo kandâ lii páihálii golfseervi jeessân já sun vaarâ tuálvuttâl munnuu tobbeen. ¶ – Ááhu kussâ! mun jurdâččim. ¶ Tom stáálu lopedij mielâstis. ¶  maaŋgâ Keejâ, Immeel aassâmsaje ulmui kooskâst! Sun áásá sii lunne, já sist šadda suu aalmug. Immeel jieš lii sii lunne, já sun sikko jyehi áinoo koonnjâl sii čoolmijn. Jäämmim ij lah innig, ij muurâš, luoimâm, ige väivi, tastko puoh oovdiš lii lappum. (Alm. 21:3-4) ¶ Sämitige kulttuurtorjui uuccâm 2012 ¶ - Mondietsun tääbbin näävt kuhháá kalga vyerdiđ? Ánná koijâdistij. ¶ Vuáskunân já muuikun lii tijpâlâš eres kyelišlaajâi náálá suoijiidâttâđ liihâdmáin uáivádâhhân. Ko piätukyeli aldanškuát, te uáivádâh lávvá sahâdubbon já talle piätukyeli ij määti älkkeht valjiđ saallâs lavvâ vyeijee uáiváduvâst. Sijđosärgisááicu keežild uáivádâh piso čuákist, iäge kyeleh čiesâ nubijdis njeigâ. Puško paanij kooskân šoddâm kyele, ovdâmerkkân siergi, liškeest vuáču aamnâs, mon eres kyeleh apseh. Návt uáiváduv kyeleh uážžuh váruttâs salâsteijest já patâreh. ¶ Hyenes äigi ¶ http://sogku.fi/live. ¶ oohtân, mut motomin eres ulmuid, ¶ 7 Keejâ oppâkirje kove 94A. ¶ Naa, enni moonâi toho olgos, naavittân vâi kote paahusân lâš moonnâm. Te lâi viehâ koskii, te poođij Irjánâš. Viehâ sevŋâd lâi jo tuuveest talle. Toi aigij ko iä lamaškin ulmuin vala laampuh meendu valjeest, nuuvtko tääl láá taan ááigán, et láá jyehilá-án čuovah, kuittâg kaasučuovah-uv jo láá jo tagarijn tuárispelntááluin-uv. Ná, tettee Máárjá aalgij ettâđ toin Irjánáin: ¶ Lissabon D8 ¶ luobbâsk.....15, 104 ¶ b. peivimäälis ¶ Kärigâsnjaargâ škovlâ: Laura Pieski (tavesämikielâ) ¶ Luholâš uđđâ ive! ¶ 7 LUOSAH LASANEH KOLGEE ČAASIJN ¶ – Naa, kale tun huápust hárjánah teehin, enni lohđuttij. Munhân viežâm tunnuu ehidist pááikán. ¶ Komitea pargon lii kocceeđ sopâmuš olášuttem. Suomâ lii adelâm meriäigiraapoort sopâmuš olášutmist ive 2011. ¶ 33 artikla ¶ Kuávlulâš pirâskuávdááh láá valmâštâllâm iävtuttâs Natura 2000 -viärmádâhân arvâlum vijđoduvâin. Pirâsministeriö lii tarkkum iävtuttâsâid. Iävtuttâssân láá valdum meiddei toh vijđoduvah, moi valjim Natura 2000-viärmádâhân rääđi EU-ministerváljukodde lii valmâštâllâm ovdil 12.1.1996, 27.9.1996 já 24.1.1997 tuárjum. ¶ Sämitigge juovij stipendijd ollâtääsi uáppeid ¶ – Tääl muoi kale uážžoon-uv maasâd vyelgiđ. ¶ Taat tápáhtui talle suulân muádlov ihheed tassaaš. Moottorkiälháh lijjii veikka mon merkkâsiih, kevttum kiälháid finniij háálbán uástiđ. Ij talle tarbâšam registeristiđ já vakuuttiđ nuuvt tegu tääl. ¶ Maaŋgâhámásâžžântoohâm adeličij pyerebeht máhđulâšvuođâ sämmilij ärbivuáválijn já kuálusiäláttâsâin áigápuáđus finnejeijee perrui táárbui vuotânväldimân peivitipšoaaigij orniistâlmist já tipšohaamij olášutmist. ¶ 124 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ » Maid mij innig tuođâštusâid tarbâšep! Mijhân lep kuullâm ¶ hokâttâllâđ, hokâttâlâm, hokâttâl = houkutella ¶ Ill.     oovtâ  savehân     oovtâi  savehijd ¶ Paaccâhlodde porá táválávt kuosâ já pecimuorâ siemânijd, maid tot laggo paccâháin kossâ njunijnis. Njupaje- já vyelikäibi moonnâv ruássud já nuuvtpa tieggáár njune kiddâmoonnâmvyehi addel-uv máhđulâšvuođâ korrâ paccâhái pieđgiimân. Keesi ääigi purrâmâšliiston kuleh tiivrij já mááđui lasseen meiddei myerjih-uv. Paaccâhlode piervâl lii táválávt kuosâ teikâ pecimuorâ kierrust já monnim tábáhtuvá jo – uážžu ettâđ tälviv. Tiego kuovâ – njuhčâmáánust. Piervâl lii rahtum uccâ uávsáážijn já tot lii skođâstum siähtálijguin já jáhálijguin. Maneh láá 3:st 5:n já toh láá čuovjis-ruánáá ivnásiih, main láá čapis tiälhuh. Niŋálâs láálá taid oovtmano kyehti oho já ores lodde kurppo purrâmâš niŋálâsân ton ääigi. Koorâi kočâttem maŋa uđâgááh pisotteleh piervâlist vala 18 pirrâmpeivid já piervâlist vyelgim maŋa vaanhimlodeh piemmih taid vala kulmâ oho. ¶ Taažâ ¶ - Na... kal mun puávtám puáttiđ, Jovnâ västidij, veikkâ sust lâi-uv váhá epiosko. Ijhân sun pyereest ubâ tiättâmgin, kii tuot Haŋgal lii. ¶ Sämitige nuorâirääđi ¶ Sämitige stiivrâ ive vuossâmuš čuákkim ¶ Loováh lijjii rahtum tagarin, et taid puovtij stelliđ pajaluvâi nuuvt, et toi kooskân paasij šievlágán luámi peeivičuovâ várás. Potákkeh tiällájuvvojii iđettemloováid nuuvt, et toh iä lamaš pajaluvâi pic nuuvt, et jyehi siemâpotákkist lâi jieijâs saje. Jis loovái koskâsâš luámi ličij lamaš liijkás asettem, te peeivičuovâ ij liččii peessâm toho, já potákkij iiđoin lijjii šoddâđ kuheh, seegih já heerkiht luovâneijeeh. Ko čuovâ lâi tuárvi, te iđoh lijjii vääŋkih, nanosávt kiddâ, mut kale uánihuboh ko sevŋâdâsâst šoddâm iđoh. ¶  [hiäivulâš messigsraŋgâ = messinkilanka ¶  lii PARGOPITÁH ¶ Ko käävnih já puoh šlambureh lijjii juohum já kuittájum, te mii siärván poođij vala ohtâ penuvalmai lase já sun lâi Erkkilä Lasse Kiemâjäävrist. Sun-uv lâi jiehtinâš puáttám suollui, mut lamaš vuossâmuu iijâ tiäđuštâllâmjuávhust. Ovdiibeln lâi innig mätki maasâd Nicosia kaavpugân já vuod mij puohčâlijm ton hirmâd jotolâhtraafiik siisâ, mut tääl jiem innig poollâm nuuvt čuuvtij ko puáđidijn. Vyeijee oroi haaldâšmin hommáás, já tuostim joba vakšuustâllâđ enâduvâid-uv, moh lijjii kale viehâ omâseh já mottoomnáál muččâdeh-uv. Tobbeen, kost lâi syeini, te tot lâi hirmâd ruonâs já motomijn soojijn syeini vááilui ollásávt, veikkâ lâi jurdeđ, et tast tot aainâs šadda. Motomijn soojijn syeini lâi joba kiergânâm kulnâđ-uv já motomijn soojijn tot lâi tuolmum já kuškâm, tegu puásui-iälu te ličij palgâm paijeel. Ovdil ko luáštádâđâim kaavpugân, te huámmâšim taggaar omâs ääši, mii ij kuulâ Suomân ige Sáámán eissigin. Lijjii tagareh hirmâd vijđes sajeh, main vailuu muorah já šadoh ollásávt. Na ko muorâ váilu kostnii, te táválii jurduu mield ton saajeest šadda talle ain miinii eres šaddoid, jo-uv risse, jäävvil, toŋŋâseh teikkâ syeini. Tiebahân tot lâi-uv. Tobbeen ij šoddâm maggaargin šaddo, mon lâi jurdeđ leđe mottoomgin náálá ävkkin jo-uv ulmuid, elleid, teikkâ šivettáidgin. Tot lâi taggaar kuorbâm já kuškâm eennâm, mast lâi motomin lamaš uáli jo uánihis syeinitáávááš, iäge tobbeen iälustâm muidego gekkotäžiligeh já mahđulávt mottoom soortâ säpligeh. Tágáreh kuorbâ pääihih lijjii maaŋgâi kilomeetterij vijđosiih já Kesälä Heikkâ eeđâi taid “aron” . Gekkotäžiligge lii 10–30 senttid kukke, lašmâd já ruáttá aaibâs ciägu seeini-uv pajas oles liävttoin. ¶ 171 ¶ Elleikäärdist poccuid lâi kuittâg uáli jo vaigâd kavnâđ, já kolgim maŋgii koijâdiđ, kogopeht toh tobbeen lijjiigen. Já viijmâg ko tohon kavnim, te poccuuhhân tobbeen kale lijjii – kulmâ uccâ čiermiháá. Mut mudoi kale jiem lam čolmijdân oskođ: toi várás lâi huksejum puvre! Muu čoolmijn tot oroi lemin aaibâs naavit sullâsâš rakânâs. Ravviittâsah muštâlii puásuiääiđi paaldâst, et poccuuh piäijojii puvre siisâ ijâstâllâđ. Já mun jollâ ko lijjim taan räi jurdám, et puásui lii rijjâ ellee luándust, mii ij lah navittijd kuássin uáinámgin! ¶ Sajos lii vuosâsajasávt uáivildum sämmilij jieijâs kiävtu várás. Tast kalga šoddâđ sämmilij jiešhaldâšem ellee já ovdáneijee sämikulttuur symbool, mon kuávdášlâš uáivilin lii kattiđ ärbivuáválâš säämi kulttuur já nube tááhust ovdediđ já uđâsmittiđ tom. Sajos lii sämmilij parlamenttáálu já maaŋgâpiälásâš toimâmkuávdáš sehe teivâdem- já kuáhtámsaje. Taam uáivil kovvee pyereest táálu anarâškielâlâš nommâ Sajos, mii tovláá rääjist uáivild toorjâsaje tâi orottuv, mast puáhtá kuáhtáđ já viettiđ kuhebijd-uv aaigijd tullâpiällást. Noomâ lii iävtuttân aanaarsämmilâš Matti Morottaja. ¶ jiečânâs väldikodded. ¶ – Kielâ Säämist . Kari Meløy. Kuulmâuásásâš oppâkirje, mon vuosmuu uásist láá hárjuttâsah já kielâoppâ. Nubbe já kuálmád uási láá oppâkirjeh + pargokirjeh. Oppâkirjij ohtsâšsijđomeeri lii suullân 300 sijđod já pargokirjeh suullân 200 sijđod. Oppâkiirjijd já pargokiirjijd lii orjâlâškielâst jurgâlâm Iisak Mattus . ¶ Sämitigge kiävttá jiecânâs meridemvääldi. Sämitigge puáhtá adeliđ oovdânpyehtimijd, alguid já ciälkkámušâid virgeomâháid (laavâ § 5). Sämitigge addel ihásávt 60-200 sierâlágán algud já ciälkkámužžâd sierâ peelijd. Lasseen sämitigge noomât ovdâsteijeid maaŋgáid sierâ pargojuávhoid. Nube válduášálâš toimâvyehhin láá virgeomâhâiguin toohum ráđádâlmeh. Sämitiggelaavâ § 9 mield virgeomâhááh kalgeh ráđádâllâđ sämitiggijn puoh vijđáht vaikutteijee já merhâšittee tooimâin, moh pyehtih tállân já eromâš vuovvijn vaikuttiđ sämmilij sajattâhân algâaalmugin. Ráđádâllâmkenigâsvuotâ kuáská el. sämmilijd kyeskee lahâasâttem oovdedmân, sämikielân já máttááttâšân kyeskee aššijd sehe eennâmkevttimân já ruukilaavâ miäldásij luuvij mieđeetmân sämikuávlust. ¶ * Tánssámráánu čájáttâssajan ¶ eelliđ čääsist? 41 ¶ Toimâtteijee váldupargo lii vuolgâttiđ loostâ. Sun meiddei čuággá loostân šaddee saavâid, mut ij siämmáánáál aktiivlávt ko eres loostâi toimâtteijeeh. Suijân lii tot, et ko lostâ almostuvá ohtii ohhoost já toimâtteijeeh láá tuše ohtâ, ige pargoost finnii ubâ meendu riges máávsugin, te aktiivlâš uđđâsij perttum ij lah máhđulâš. Mut maht lostâ finnee tevstâidis? Juurdân lii tot, et ulmuuh, kiäh šaddeh tiettiđ aašijn tooláá, vuolgâttiččii tiäđuidis meiddei loostâ toimâttâhân. Taat lostâ lii anarâšâi máhđulâšvuotâ tieđettiđ aašijn, moh kyeskih anarâšâid. Äšši puáhtá leđe pargosajealmottâs, tot puáhtá leđe anarâškielâ seervi pevdikirje, ravvimjuávhu tiäđáttâs, kurssâpovdim, já tot puáhtá meiddei leđe savâstâllâm veikkâba anarâš muusik tâi politiik peht. Tuáivu ličij, et toh kiäh anarâš ašijguin pargeh, tieđettiččii nubbijd-uv - Kierâš-loostâ peht. ¶   Luhostuvá-uv? ¶ KYEVTI PEEIVI MAŊELÁÁ ¶ Rahtum máánu ¶ 1. okulaar ¶ ijjâpiäivááloddááš = yökkönen (yöperhonen) 26 ¶ Konferens lii uási Sämitige Nuorâilävdikodde-haavâ. Haavâ ulmen lii säminuorâi uásálistem- já vaikuttemmáhđulâšvuođâi pyeredem. Vaikuttemmáhđulâšvuođâid lasseetmáin tuárjoo nuorâi jieštátulâš tooimâ já nanoduvvoo nuorâi uásálâšvuođâ säämi jiešhaldâšem olášutmist. Haavâ ulmen lii asâttiđ Sämitiigán nuorâilävdikode já nuorâiašijčällee. Tai toimâiguin viggoo finniđ áigá säminuoráid máhđulâšvuođâ vaikuttiđ já uásálistiđ miärádâstohâmân sehe nanodiđ sii sämmilâš kulttuurtuáváá já identiteet. ¶ - Jo joutui armas aika ja suvi suloinen... ¶ Ulmuuh rohhááttii Paavvâl já valdii suu kiddâ. Sij halijdii surmiđ suu. ¶ 3.1 Pargovievâ torvolâšvuođâškovlim ¶ Kooveest anar âšah Heli Huovinen ja Heikki Nikula. Heli tooim âi säminuor âi taaid âtábáhtus jođetteijen já musijkkár Heikki Nikula tábáhtus tuámárin. Taaid âtábáhtus uárnejui Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist kuov âmáánust 2012. ¶ Kooraalellei hammim káárguh fäällih syeje já raavvâd maŋgáid tiäppoid já elleid. Tondiet meerâ eellim lii valjaamus já ivnáámus kooraalkáárguin. Taid kočodeh-uv ráhtusis keežild meerâ stuorrâkaavpugin tâi maaŋgâhámásâšvuođâs keežild meerâ arvevyevdin. Maaŋgah elleeh láá oskomettum ivnááh tâi eellimtavijdis peeleest jiešlágáneh. Ovdâmerkkân naamiorapu luávdá koorâs merâvuákuiguin. Tai ellei oovtâstelimist ađai symbioosist merâvuákuh syeijejeh rapu já uážžuh jieijâs uási ton purrâmâšpasâttâsâin. ¶ 1. Jieŋâmeerân kolgee juuhâ. ¶  adverbiaal. 32 ¶  eeđâi. Tiäđáh-‐uv, Safa II -proojeekt čuákkim Soljust. ¶ algii sierâdiđ. Tuše Simba várdáástâlâi ¶ Paje-Laapi luándukuávdáš 71 % Njuárgám räjikocceemsajattâh 75 % Räjijáágárkomppania 63 % Njiävđám räjikocceemsajattâh 63 % Räji-Joovsep räjikocceemsajattâh 4 % Virdáánjaargâ räjikocceemsajattâh 42 % ¶ “Mun puávtám faallâđ tunjin mávsuttáá tuše viijni” , taat nubbe kirdemeemeed joođhij já tollij konjakputtâl ain kieđâstis. ¶ Liihâd olgon ¶ –Táágu mij algâttep volliitteme. Tastmaŋa sirdep radostuv teehin. Talle mii juávhuh pyehtih tánávt pirâstittiđ... ¶  illatiiv c. Kalle ilvâs lijjii Suomâst ive 2008? ¶ Sämmilij já eres algâaalmugij vuoigâdvuođâi nanodem lii ovdánâm ain aalmugijkoskâsâš forumijn. Moonnâm čoovčâ OA almosčuákkim tuhhiittij algâaalmugij julgáštus. Tuhhiitem lâi tuođâlâš pargovuáittu paijeel kyehtlov ihheed pištám ráđádâlmij maŋa. ¶ 4. Talle kuohtuuh suvnâččává kuálmád laasâ. ¶ Tutkâp kyele ráhtus 44 ¶ Čabivuávláá lii kale älkkee tubdâđ ohtuunis mestâba juo noomâs-uv peeleest. Tast lii uáivipaajaaš já radde aaibâs čappâd, njune fiskâd já orráás čalme paajaabeln vuálgá vielgis stielâs, mii kevlee nierâ moojiipele maasâd radebel já potkân čapis raadan. Tom ij pyevti sehhiđ eres, ko oovtâ loddáážân, mii meiddei lii kale Säämiist. Suomâkielân ton nommâ lii pajusirkku, orjâlâškielân suovkacihci já anarâškielân tot lii pujuivuávláš. Čabivuávláást já puájuivuávláást láá kuittâg čielgâ iäruuh, moh kávnojeh čiäpáttist já niskeest. Sehe čabivuávláá orráás, et niŋálâs niske láá ruškâdeh, ko oppeet puájuivuávláá niske rasta mana vielgis stielâs, mii vuálga aaibâs raddeest, ijge čiäppát čappâdâs potkii tom, meiddei njune lii čappâd (čabivuávláá njunehan lâi fiskâd). Puájuivuávláá já čabivuávláá niŋálâsah lává viehâ siämmáá hámásiih, eereeb čabivuávláá niŋálâs iäruttâs, mii lâi tot ruškis niske. Čabivuávlâš lii 25 raammi tiäddusâš já 17 seenti kukkosâš, ko oppeet puájuivuávláš lii muádi seenti uánihub já viiđâ raammi keppisub. ¶ Hygrophoropsis aurantiaca ¶ – Sárgoo peri. Liiba hitruu uáiniđ, mon hámásiih suoi lává, Ailâ iätá. ¶ Reykjavik C2 ¶ parasiit . Iäláán, mii monnii eellimmuddoost uážžu aainâs uási jieijâs ravâdist ellee iälánist. Om. skáálžu suovsah. ¶     Piehâinkeđgi, Piehânj- MM.1972 Samudvääri máddáákeeji viestârpele vieltist. Stuorrâ keđgi, mon alne lii lamaš piehâin piervâl. ¶ Ravvuuh väättih, et haavâi já vuáváámij rähtim kolgâččij vuáđuduđ algâaalmugij tárboid já uáinoid. Algâaalmugeh kolgâččii uásálistiđ haavâ puohháid muddoid vuáváámist olášutmân. Uásipeličuákkim lii iävtuttâm, et staatah váldáččii ravvuid uássin pirâs- já sosiaalvaikuttâsâi árvuštâllâm kyeskee lahâasâttâs já ravvuid. Staatah já algâaalmugeh kolgâččii Akwé:Kon -ravvuid olášutmáin lääččiđ pissoo algâaalmug tuhhiittem oorniglâš lattim sosiaallâš, pirâs- já kulttuurlâš uáinui lasseetmân vuáváámân já miärádâstohâmân. Ravvuid olášutmáin puáhtá ovdediđ algâaalmugij toimâmkiärgusvuođâid. ¶ Šaapšah kođeh maŋŋeed čohčuv jäävri tâi juuvâ čievrâponneest. Poonán vuáijoo meeinijn šaddeh čiivgah kyevti tâi kuulmâ manuppaje keččin. Puoh šapšânäälih poreh uccen peri plankton. Valjaas šapšâištâdmeh láá toohâm šaapšâst pááihui uáli táválii salâskyele. ¶ Siili-nieidâ lâi čuuvtij hiämáskâm, ko sun kaavnâi Kanisii uuvsâs lunne. ¶ Áárvustoonnum Täsivääldi President, riehtiminister, kunnijâttum Taažâ já Ruotâ sämitigij presidenteh já Kuáláduv sämiparlament saavâjođetteijee , pyereh sämmiliih já eres juhleviehâ! ¶  nuuvt Nuuvthân koolgâi tábáhtuđ, mut maht keevâigin. ¶ Já kuđâdin jyelgisuormân tain jyelgipelgi lâi, ¶ Mut et jis puávtáččij jurdâččiđ nanosub naavcâi pieijâm kävppitooimân Finnmaarkist ive 1613 maŋa, te lii meiddei tuotâäšši, et sundeeh mainâšuvvojeh tast maŋa meid Tuárnus kaavpug porvarân. Taah tuárnusliih, main lii mainâšum Taažâpele tiätukäldein, lijjii áámmâtliih kävppialmaah. ”Maid Bergen lii Tave-Taažân, te ton siämmáá lii Tuárnus Tave-Ruotân”. Olaus Mangnus muštâl, et ive 1519 Tuárnus lâi Tave-Kaaloot pehtilumos kävppikuávdáš. Tuárnus sajadâh lii máhđulijn soojijn pyeremus merâ- já juhâohtâvuođâinis Maadâ-Ruotân já Koskâ-Euroopan. Berling mieldi Tuárnusist lijjii suullân 70 kävppivisted ive 1547, siämmáá ennuv, ko Grundsen markkânijn 1849. ¶ Sajos ocá lájádâshuolâtteijee sajasii ¶ “Anarâškielâ servi lii tääl toimâm paijeel 20 ihheed. Ton toimâvijđodâhân kuleh njuolgâdusâi mield, nuuvt tego nommâ-uv iätá, anarâškielân kyeskee ääših. Mij lep kale liijká uáinâm kielâ vijđásubbooht-uv. Kuávdâš kielâašij lasseen servi oovded meiddei kulttuur, láá almostum kirjálâšvuotâ, muusik já videoh. Ton lasseen mij lep ornim meiddei virkosmittemtooimâid, koldemtábáhtusâid, säämipurrâmâšehidijd, puđeldemehidijd, juuhlijd jna. Oovtâ mii váldutooimâst, kielâpiervâlist, lii čielgâ ohtâvuotâ meiddei sosiaalsuárgán. ¶ Ristinpuálli Sulgušjuuvâst, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ 5.3. Piäiválâš tooimah, purâdem já šoddâmpiirâs ¶ Čokkájim uábbán polgupyerá steellig alne, uccâkiäđgááh rišijdii já skovijdii čievrâluodâst pyerá ráttá vyelni. Tyelittälli räätis poŋkkái roogán - já jis ij liččii lamaš timádâs poođâ vyelni, te tot lâi kale sättiđ raššoođ. Enâduvah muttojii kuuloold, mut muu mielâst liijkás jotelávt. Ruške lâi puátimin luándun já muu mielân tot lâi jo puáttâm, veikkâ lijjim iäskán čiččâm ihásâš. ¶ ruánáá já siijđoin tevkis sárgáh ¶ Mušteđ, maht Hiärrá neeljilov ive ääigi jođettij tii kuhes määđhist ävđinenâmist. Sun kurâttij tii já piejâi tii keččâlusân vâi tiäđáččij, áiguvetteđ-uv tuođâi nuávdittiđ suu pákkumijd vâi eppeđ. (5. Moos. 8:2) ¶ Ehidist Áánákyevtis Liisáin vuolgijn vala siijdân. Tohon lâi uánihis vyeijimmätki, já tääl Liisá lâi luoihâttâm eejis auto. Lâi nuuvt älkkee ko peesâi jieš jotteeđ talle ko halijdij. Škovlâauto fáárust koolgâi eidu talle vyelgiđ ko tot vuolgij, veik ličij lamaš siijdân maggaar äšši. ¶ Jurgâlemvastuuh láá kavnum morfeemtääsist. Ohtâ smavvâ iäru sänitääsi ráhtusijn ¶ Puorijn  tááloin  uážžu  čiävluttâllâđ. ¶  Eerki - Mun lam viehâ vises, et tiäđáh muu tááiđuid. ¶ Tave-eennâmlâš sämitigeh hoittájeh Säämi parlamentaarlâš rääđi saavâjođettemvuođâ vuáruttuvâi kyevti ive poojijn. Ovdâsvástádâs čäällimkode tooimâst čuávu mieldi. ¶ Olgosadalduvah ¶ Eellimahe 10 ihheed ¶ Räjittes säminuorah ¶ Tricholoma nauseosum ¶ 16. Puásui lii Säämi tehálumos ellee ¶ Luen 52 ¶ Säämi muusikkuávdáš ¶ – Mun kale suáitám forgâ uđđâsist tohon pargovyeimitoimâttâhân já táátum sii taan tovváá vuolgâttiđ olmâ pargee! Elmer meridij. ¶ Euroop vijđodâh lii 7,8 miljovnid km 2 . ¶ Sämitige uáivil lii, ete sämitige valjáid kyeskee njuolgâdusâid kalga heiviittiđ taan ive sämitiggevaaljâin. Sämitiigán tehálumos haldâttâs oovdânpyehtimist lii sämmilâšmiäruštâllâm sehe oovtâsttoimâmkenigâsvuotâ já sämmilij algâaalmugsajattuv turvim já ovdedem já tot váátá tai tuhhiittem haldâttâs oovdânpyehtim miäldásávt. ¶ – Na nuuvt. Joo, uáineen. Hei. ¶ Sovskammui pitái oohtân kuárrum maŋa kammuuh láá vala jorgod já nuuvtpa taid kalga vala jorgođ. Sovskammuin soksâmeh kalgeh tiäđust-uv leđe ulguubeln. Ákku notká vala poccuu čuárvipittáin kammui njunekeejijd siisâ já esken tastmaŋa jorgo kammuid. ¶ Vuođâloho Uunjargâ Syevvijuuhâ Stuorrâvuonâ Ubâ kieldâ ¶  puásuireŋgâ. ¶ Na nuuvt kuuškâi tiet-uv tuohâstemreisu čuákán já moonnim nohádiđ. Ailâ-Váábu, Issi já Hanssâ paccii vala tupán šompestiđ, jiemge tieđe ležeh-uv talle maŋeláá iällám tuohâstmin vâi iä. ¶ Napapiiri pajetääsi: Juho Lakkala (tavesämikielâ) ¶ FÁÁDÁH PASEPEEIVI ¶ Pappâgin ij määti sunjin adeliđ olmâ vástádâs. ¶ Ele ceelhi verituođâštus jieijâd aldemuust. ¶ – Taah láá sálttááh tego siipsih, párnááh huámmášeh. ¶ 5. ¶ Talle Joovsep vuoijij vavnuiguin pirrâ Egypti eennâm. Puoh šoodâi pyereest, piälduh adelii stuorrâ šado. Puohháid liijgoi purrâmâš. Joovsep huolâttij, et ulmuuh vyerkkejii valje já eres purrâmâš. Toos ličij ma ŋeláá tárbu. ¶ Sämitigeh ilodeh tave-eennâmlâš sämisopâmuš tuhhiittem ovdán ¶ – Obžââ! Tobžââ! Kost tuoi leppee? Puátteebâ jo piäjun! ¶ “Jurdâččim tuše čaŋâdiđ tiervâtmin” , Kaninen eeđâi surgâdin. ¶ Lahâasâttem, mii stivree máttááttâs ¶ arvekuávlu . Kj. kulgâmkuávlu. ¶ JOH. 6: 44 – 47 ¶ vasta, vasta = vasta ¶ Vandârdem ABC-sijđoh láá kuulmâ luándust jotteem ovdedeijee tááhu oovtâstpargo puáđus: Meccihaldâttâs, Suomen latu (suomâkielân) já Suomen Partiolaiset (suomâkielân). Sijđoh peividuvvojeh puátteevuođâst-uv tađe mield, maid vandârdeijeeh já lohheeh tuáivuh. Muštâl macâttâsluámáttuvváin (suomâkielân) tuoivuidâd tast, main vandârdemaašijn tun halijdiččih lase tiäđu sijđoid. Tun puávtáh meid adeliđ eres macâttâs sijđoin. ¶ “Lâi Anarist ohtâ sijvo nieidâ. Te sust láin kyehti irge, já kuohtuuh láin mielâst pyereh ige kuábbáágin tátuččii kieldiđ. Te nurrii servikode puárásumosijd smiettâđ tom, et kuábbáá kalga tain hilgođ. Toh smiettii, ete tobbeen lii tommuđusâš päikki, kuus moonnâđ kalgeh. Te vuolgii suuhâđ tohon kesipiegâ pel Anarid já ko sij pottii ton čuálmán, te servikode vuorâseh julâstii tuámu, et Siggá kalga pieijuđ keeđgi oolâ, kote lii kuávddoo čuálmi já kyehti irge kolgâv pieijuđ kuábbáá-uv piälán čuálmid togo puotâ já kolgâv pääččiđ tavgijn kyeimi kyeimis káálun. Kuábâš eelliđ paasiš, te tot kalga leđe Sigá almai. ¶ Ohtsis ¶ Nuorâirääđi šadda toimâđ sämitiggeest äššitobdee- já oovtâstpargo-orgaanân já nuorâi hiäđukoccen. Nuorâirääđi šadda ovdâstiđ Suomâ sämmilij kuávlulijd já kielâlijd juávhuid. ¶ Pottááskyelipasamuš ¶ lasseen tot västid GNT teevstâ dynaamisávt/funktionaallávt siämmáánáálá ko KR92. ¶ – Na mondiet jieh haalijd škoovlân? ¶ – Šapšâ lii kal šiev kyeli já kuávžur meid, mut njäävist ij lah moossân, ko tuše mälisin, äijih čielgij. ¶ sijđoh: 153 ¶ (om. sosionom, peivitipšoo) ¶ miirhâ riggom . Pirâsmiirhâ, om. elleesiilbâ, lasanem iälánij organiismâst, ko mirkkâ sirdâšuvá raavâdkuálusist ovdâskulij. Vrd. pirâsmirkkâ. ¶ 2. Ele keevti puástud Hiärá, tuu Immeel noomâ. ¶ Tave-eennâmlii sämiašij virgeolmoošorgaan Suomâ airâskodde ¶ – Jiem mun tieđe, Kuáski eeđâi palojienáin. ¶ Mááccuh ¶ 10 Tuuđhâ jotolâhkove ¶ Kaabi iätá: ¶ – Na kale tot munjin suápá. ¶  celkkust Sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi , nuorttâsämmilij luáttámušalmai Veikko ¶ Nuorttâsämmiliih ¶ säpligviermirääsi ¶ Sämmiliih kirhoost -seminaar. ¶ Nubbe äšši, mon lappâd ij innig pyevti väzziđ, lii tot, et seervi tooimah láá tääl jo čuuvtij vijđánâm já láá ain vijđánmin. Muu mielâst meiddei taat lii merkkâ tast, et Anarâškielâ seervi toimâ lii luhostum já et seervi jesâneh láá porgâm šiev pargo. Mut šiev pargo porgâmist lii kustoo hyenes-uv peeli: tooimâi vijđánem lii taggaar äšši, mii váátá ennuu ovtâskâs pargein. Eromâšávt ferttee mainâšiđ seervi čällee já kijttâliđ suu, kote lii karttâm kiškođ lusis hiävuškyermi rijjâtátulâš pälhittes pargoost anarâšâi pyerrin. Já jyehi ulmuu rijjâääigist lii árvu: taan tááhust tooimâid ij innig pyevti eenâb vijđediđ laaseethánnáá ovtâskâs ulmuu pargonuáđi. Toos lasseen Uccpárnáá Vuoli Ilmar vala lii toimâttâm Anarâš -loostâ mii puohâi pyerrin. Muu mielâst tooimâi vijđánem já pargoi lasanem lii äšši, moos ferttee kavnuđ miinii čuávdusijd. Oppeet iävtuttâm: Maht jis? Maht jis rahtuuččij vuávám já vuáváámáin uccuuččij kostnii ruttâ? Jis ruttâ kavnuuččij, te tain ruuđáin pastaččij pálkkááttiđ olespiäivásâš váldučällee, kii pastaččij porgâđ aaibâs ubâpiäivásâš pargo anarâškielâ pyerrin. Taas ličij čielgâsávt tárbu, jis seervi tooimâid vijđed tohokulij, kuus kielâ jieš lii tääl viggâmin. Vuod šodâččij ohtâ pargosaje Säämi ohtsâškoodán, mii meiddei lasettičij seervi já anarâškielâ status. ällee porgâččij talle jeessânašijgijn, ruttâucâmušâigijn já išedičij puohlágán piäiválâš ašij tipšomist já veik lostâaašijn-uv. Já ko usâškuát ruuđâid, ferttee vuod koijâdiđ, kii halijdičij já pastaččij leđe tággáár olmooš, kote kuádáččij ovdâsvástádâs täst? ¶ tegu tot ličij kijttám iššeest. ¶ Ánná jurdâččij maŋgii Heeihâ já puoh tom, mii sunnui lâi tábáhtum. Aalgâst Ánná huánášij jieijâs ton keežild, et lâi oskom nuuvt čalmettemeht lädikaandân já murâštij, et lâi lamaš liijkás-uv mietimielâlâš já oskom Heeihâ lopádâssáid. Ijge sun kuássin puáđáččij tiettiđ tomgin, mondiet Heikkâ toin naalijn roosâi, et poođij alda, táátui suu nieidâskippáárnis jeđe vuot kaaidâi. Vissâhân te taat lâi eidu almai vyehi vigâttiđ nisonijd jeđe iđedist patâriđ. Nube tááhust sun kale tieđij, et eidu Heikkâ lâi tot, kote lâi máttááttâm suu čuážžuđ jieijâs juolgij alne já piergiđ stuárráb-uv maailmist ko päikkisiijdâst. Máárján sun motomin moddijn sänipeelijn muštâlij maidnii Heeihâst, mut Máárjá, veik ij tiättámgin, maht ääših tuođâi lijjii, lâi ton mielâst, et toos ij kannattâm tarvaniđ ige ääši tađe eenâb murâštiđ: maailm lâi tievâ hitruus kaandâin, já kale motomin tot-uv peivi puáđáččij, et Ánná-uv kavnâččij kiännii olssis. ¶ Kolmuum. Celkkuin, Jookeerpargopittá 7. Tarkkuustâl oppâkirje kove 177B. Maht muoldâg puáhtá leđe muorâkárdárân ävkkin tâi kiksen. ¶ mut káránâs ij... Tovben rotomiähástâh kaačâi keeđgij kooskâst, tovben laahul ¶ b. meerâ já čuálmi sárgái 5 já 6 oolâ. ¶ vigged já enâmustáá kulmâ sämikieltáiđusâš oppâiävtuid tevdee viggee. Sämikieltáiđusâžžân nab ¶ – Te-te lyeniseehâ kuuvl iiđij kostnii stuárráb-uv huáđđoo já tolliiškuođij lyeniseehâst kiddâ. ¶ asosâš, asosii = paksuinen ¶ 15.§ Aanaar uđđâ kielâpiervâltáálu tááláš tile tiättun. ¶   Siäivuim Saint Paul kirdemkiädán 15 miinut äigitaavlust maajeeld, moonâim passâtarkkuumân já tuulin, moin selvânáim pyereest čoođâ, ijge mihheen probleemijd orroom lemin. Lâi kuittâg ohtâ probleem – jiešalnees kyehti. Ko mun lijjim väridâm mätkiliipuid kidâ Duluth räi, te tain lijjii tiäđust-uv kirdemnumereh, moi vuáđuld poortâ já maašin kávná. Muái kale kavnáim monitorijn tom maašin, mii vuálgá Duluthân, mut kirdemnummeer ij heivim. Viggáim čielgiđ mottoom kieddialmai jieččân ääši, mut sun tuše čujottij monitorijd, et uuccâđ tobbeen. Oinijm, et tiein almain iän finniiččii jieččân ääši oornigân já ussáim eres ulmuu. Taggaar kavnui-uv aaibâs alda já ko äšši lâi jurâttum tarbâšân kuhháá, te sun ravvij munnuu moonnâđ ton poortân, mast North West-maašin kirdeličij. Nuuvt porgáim já tuálppádáim vissâ-uv kilomeetter, ovdilgo kavnáim poortâ nr. 86. Probleem lâi tot, et väridum liipu kirdee nummeer já tuođâlii kirdee nummeer iävá lamaš siämmááh. Liipust lâi 5954, ko lâi kolgâđ leđe 2954. Kuávtâš lâi monnii suujâst muttum viiđižân liipu väridem ohtâvuođâst. ¶ Obžâ já Tobžâ keejáin, ko čuovâ aldanškuođij. Vistig tot paaštij hirmâd jo kukken mut tot stuárui já stuárui. Já viijmâg, ko tot lâi puáttám tarbâšân alda, te tot oroi lemin mahtnii uápis. ¶ Säpligvälli pessiiškuát jo cuáŋuimáánu loopâst tâi vyesimáánu aalgâst já talle tot huksee piervâlis jo-uv kuosân tâi piäcán suullân 5 – 15 meetter alodâhân, Ton sajan, et tot huksiiččij uđđâ piervâl aaibâs aalgâ rääjist, tot táválávt tiivood monnii puáris piervâl. Maneh láá kyevtist niälján já toh láá vielgâdeh tâi ruánáásiähá-vielgâdeh, main láá vala ruškis tiälhuh. Niŋálâs ohtuunis tâi orásáin oovtâst toh läälliv monijdis pajeláhháá mánuppaje já ko manekoorah láá cuovkkânâm, te uđâgááh pisotteleh piervâlist vala vittâ oho. Ko uđâgááh láá kirdelâm, te peerâ pisottâl čuákist vala kulmâ oho ja vaanhimeh piemmâv taid ubâ ääigi. Varrimmätki álgá jo porgemáánust já pištá kidâ roovvâdmáánu räi. ¶ 61 ¶ Luuvâ Irja Seurujärvi-Kari oles saavâ täst: Statement by Irja Seurujärvi-Kari on Saami language, Culture and Youth 15.4.2010 ¶ –~Jáá, halijdâh-uv puáttiđ čierâstâllâđ muin? čeevris koijâdij. ¶ stuorrâsuovâkuobâr ¶ Säminuorâi taaiđâtábáhtus lekkâmij lávdástelleeh. 28.3.2012 ¶ 7 Jiellâhelleetutkâmuš ¶ Ruávinjargâ ¶ Tigâlvääli piervâl puáhtá leđe lyeiveejeegi mievtâ alne tâi pähti-ildest, mut motomin še muorâst piehâin tâi čievčâ puáris piervâlist. Tot ij jieš huksii piervâl, pic kuávzá juolgijguin mottoomlágán piervâlroge miehtân. Niŋálâs mannee cuáŋuimáánu loopâst tâi vyesimáánu aalgâst 1–4 fiskisvielgis mane, maid kuohtuuh vaanhimeh läälliv 29–35 pirrâmpeivid. Ko uđâgááh láá uceh, te niŋálâs lieggee taid já ores kurppo purrâmâš ubâ perrui. Maŋeláá, ko uđâgááh stuáruh te kuohtuuh vaanhimeh ferttiv kurppođ toid purrâmâš. Purrâmâššân tot pivdá kirdee luudijd já ko tot vollit saallâs paijeen vuáluskulij, te ton jotteelvuotâ puátá leđe joba 350 km tiijmest. Tot lii-uv maailm jotelumos lodde. Uđâgááh kirdeleh piervâlist 35–42 pirrâmpeeivi ahasâžžân, mut pisotteleh vaanhimij aldasijn vala motomijd ohhoid. ¶ piäiváš já pieggâ kuškiv jotelávt Myerji pihtâsijd peesi uávsist, ákku muštâl. ¶ b. Mane tobbeen lii talle lieggâsub? ¶ Talle njuolgist MÁÁDÁS ¶ Kuálástem ¶ Uáppee ekonomâlâš tuárjum ¶ Nuorttâlâš tyejiärbi, veddityeji ¶ Kielâ uđđâsist virkosmittem ¶ Vuonjâsnjiärááš MM.1972 Samudjuuvâ uáivuš 0,7 km vuálus. ¶ Oulu 60 ¶ Sarvessuolluuh = Hirvassaaret ¶ –~Mii haavlâid tot lâi mast sarnuh koldedijn ko čierruh vala? ¶ epitärhisvuođah sättih tovâttiđ puástuibárdâsâid, puástuassosiaatioid teikkâ mudoi ¶ Anarâšâi ámátteh ¶ kriisipalaver. ¶ pođoikobđoo . Kobđoo šaddo. Čässuáivist kobđoo šaddo, mii váldá ravâdijd čääsist ruottâs ase čoođâ. Om. njiivlâh já čäciherttâ. ¶ riddohaavvâr rantavehnä ¶ Matt. 9:22a, Luuk. 18:42 2 ¶ Sämikielâ ¶ Lasetiäđuid pargoost adelává kielâašijčällee Anne-Maria Magga puh. 010 839 3119 já kielâtorvočällee Siiri Jomppanen puh. 050 493 9018. ¶ 2. Sämikielâ toimâttâh olášut säämi kielâlaavâ (laahâ 1086/2003, asâttâs 108/2004) miäldásijd pargoid. Tot ana huolâ laavâst uáivildum jurgâlusâi tooimâtmist jieškote-uv virgeomâháid já lájádâssáid, iššeed virgeomâhijd já lájádâsâid sämikieltáiđusâš tuulhâi hahâmist sehe eres säämi kielâlaavâst uáivildum pargoin sehe čuávu säämi kielâlaavâst asâttum mittomerij olášume já taha táárbumield alguid sämikielâ kevttim oovedmân. ¶ Sämitigge 2013 ¶ Äijih eeđâi: ¶ 5. USA 741 ¶ 25.10. 07.00 – 15.00 8 h ¶ Täärhist vástádâsâid pargokirje loopâst Čuággáh ¶ Kárvudât peri návt ¶ b. kaavpugijd sárgái 7-20 oolâ. ¶ – Já mii áármu luámuid taatkis lii? ettim sunjin já lijjim masa jo suttâm. ¶ Koskâ-Poođâeennâm 4 ¶ Ijjâ moonâi rávhálávt já valgânij koskoho iiđeed. Tállán koccám maŋa pakkaastijm tävirijdân kapsehháid, jeđe tuámittijm hooteel purâdemviäsun iiđeedpurrâmâš puurrâđ. Iänááš uási mii juávhust lâi jo tobbeen čuákist já oppeet kuulâim mätkihovdâstân tergâdijd aašijd, maid kolgâččijm mušteđ taan määđhi ääigi. Vuossâmuš pargo, ovdil ko ubâ monâččijm autoidgin lâi tot, et kolgâččijm kiškođ já tuššâdiđ puoh tagarijd tarraid mätkilaavhâin meddâl, moh máhđulávt kävildiččii kiännii elimist Israelist ovdil-uv. Na musthân tagareh meerhah iä ubâ lamaškin, mut motomijn kale lijjii já nuuvt sij ferttejii pahheeđ taid já leggistiđ meddâl. Sun ciähuttij vala taggaar-uv ääši, et ko mij uáináččijm heeđâlmildeid já taid njaalgâ heđâlmijd, moh toid láá stellejum, te kolgâččijm kyeđđiđ taid aaibâs ráávhun ton suujâst, et sátáččijm šoddâđ čuávjitaavdân, jis purâččijm taid. Ildeeh lijjii ain táválávt olgoááimust já peeivi paštust já hirmâd kiärpâšarmeija huridij já ruotâdij toi alne. ¶ – Addâgâs..., sun eeđâi. ¶ 2. ¶ – Já tun, ete jieh ruso jiehge kazo, eeđâi Matjâs. ¶ s. 122 ¶ Miŋkki piergiittâl jyehimuđusâš meeccist. Tiätuäŋgiris já livkkáás ellen tot totká eellimpirrâsis. Miŋkki lii pehtilávt pivdee piätu, mii kuolij lasseen porá uccânjomâtteijeid sehe luudij moonijd já uđâgáid, sáttába tot toppiđ lällee lode-uv. Suáluikuávlu já lijgešoddâm jaavrij loddesiärváduvâin tot uážžu ááigán stuorrâ vaahâg. ¶   Onne ákku vuárdá uccâ kođđeemskipárijd. Forgâ skipáreh jo kuovlâlává ááhu kietâtyejiviste uuvsâst já tiervâttává ááhu ilolávt. Matti já Ellahân tobbeen lává. Suoi puáttiv ááhu luus máttáátálláđ kođđeem. Suoi-uv halijdává oppâđ kođđeeđ fiijnâ anarâš vaacâid já kuđâliijnijd. Onne suoi máttááttálškyettiđ kođđeeđ almai kuđâliijnijd. Ella kođá kuđâliijne jieijâs kandânuuken já Matti jieijâs iäčán eejipeiviskeŋkkân. Anarâš kuđâliijne kođđemân taarbâš ruopsis-, fiskis- já ruánáá ullolaaigijd já kyehti kođđeemsäägi. Matti já Ella čokánává moovtâ ááhu paaldân já ákku koivist koorist sunnui kođđeemsaagijd já laaigijd. Almai kuđâliijne vuáđuläigin lii ruopsâd já hervâsárgáh láá ruánááh já fiskâdeh. Nuuvtpâ suoi algâttává kođđeem ruopsis laigijn. ¶   Sámi Duodji ry uárnee oovtâstpargoost sämitige nuorâiraddijn já Säämi kulttuurkuávdáš Sajosáin tyejisuámsurtori já –markkânijd Anarist Sajosist 12.12–13.12.2014. ¶ adeliđ tiäđu säämi kielâlaavâ olášuumeest já toimâmvuođâst já siämmást tot tuáimá ovdeláá mai ¶ Anarist 17–18.8.2012 uárnejum Ijâttes ijjâ -algâaalmugij muusiktábáhtus kolliistelleimeeri lasanij oppeet. ¶ Iänááš uási olespyehčein pivdeh kuolijd já ¶  lâi Tuupa Records Oy lii ubâ Suomâst tuáimee maaŋgâpiälásâš AV-syergi irâttâs. Tuupa Records fáálá áámmáttáiđulâš já ollâtásásâš palvâlem nuuvt paddim- ko videopyevtittembeln. Sij suunnâttâleh já olášutteh ovdâmerkkân:* Paddim- já miksempalvâlus,* Tábáhtustekniik,* Live-jienâtävistempalvâlusah,* Oovdânpyehtimvideoh / pyevtittâsoovdânpyehtimeh,* TV-já radiomáinuseh, * Muusikvideoh já * Formaatij muttim. ¶     5. Merkkii ruossáin lii-uv náágus riehtâ vâi puástud. ¶ Kuobžâ-Saammâl (Sammeli Morottaja, 1899–1980) mield sieidi lii “väre vyelni jävrriddoost neelji čievvâg stuorrâ källee nube källee alne. Tot lii tuolbâ källee, tegu čukke to.” (Tovlááh mainâseh, s. 98–97). Tággáár keđgi kale kávnoo jävrriddoost, mut ij lah vises, et taat ličij tot sieidi. ¶ - Tondet ko Čsookh ij lah peljittem teikkâ čalmettem. Jis sun tiäđáččij tust váhágin eenâb, tun liččih vissâ jo jáámmâm, Haŋgal mainâstij. ¶ 3. Australia 247 ¶ Olmooš Vaarâst Torvoost Agâstâllâm ¶ Atlasväärih C1 ¶ Luándusuojâlemlaahâ ¶ Tiervâpuáttim Säminuorâi taaidâtábáhtusân ! ¶ 3. Hygrophorus olivaceoalbus – Harmaakirjovahakas – Räniskiirjâgkässih U ¶ Praha suullân N já suullân E ¶ Juho Sameli Aikio šiljoost. Čiž. Juho Sameli Áábrâmkandâ Aikio (1881–1920, jaamij espanjataavdân), suu kálgu Káijá (Kaisa Musta, 1886–1953), nieidah Kaisa Helena (1911–1941) ja Priita Maria (1909–2000 (Sarre) sehe nieidâi uárbimpeeli Aili Kuuva, š. 1899 (Kiviniemi). Peerâ aasâi Naŋŋâvuonâ Čuálmáánjaargâ Salmenniemi -nommâsâš ruuvnâtorppáást, mon lii vuáđudâm Aabram Aikio ive 1905. ¶ Talle Mooses kuárŋui Nebonváárán, kost puovtij uáiniđ eennâm, mii lebbânij vääri pirrâ. ¶ » Jiem ibbeerd, mast sáárnuh. » Tast siämmást, ko ¶ WSOY. ¶ Tälviv sij tondet assii Koss'eennâm tuuvijn ko lâi muorâmecci já ergijd kuáttum alda. Keesi ááigân tondet värrejii Sevžjäävri riidon, ko lâi alda jävri mast finnejii älkkeht puurrâmkuolijd já šiev lyemejeegih lijjii jävr'riddoin, ožžuu kárbáin suuvân jotteeđ luommiimin, stuorrâ peerâulmuuh ko láin kuohtuuh Samlii-Kaabi já Holmberg Aaslâk. Kaabi keezist lâi hirsâtuuvááš, Holmbergijn já Áhu-Joovnâ kuáhtâst Vábboin lijjii lavŋekuáđih. ¶ Äiginis poođij pákkum suátiviehân vyelgimân já tađe mield suátán-uv. Suátipalvâluspäikki lâi Piäccám Liinahamari, tärhibeht eeđân vahtâtamppâ Turja, mon pargon lâi kocceeđ Suomâ merâraajijd Baareencmeerâst. Ko Matti lâi hárjánâm tuše Pááđáár jävripáároid, te Baareencmeerâ lovmatmeettersiih pááruh rummâduttii suu. Talkkâsijguin sun kuuloold hárjánij toid já loopâst talkkâsij kevttim-uv nuuvâi, ko vuáhádui sijgáid já stuorrâ páároid. Tälvisuáti puállái ive 1939 já Matti tiäđust-uv kaartâi toos, nuuvtko jotkâsuátán-uv. Liinahamari hamânist lijjii ereslasseen suu vahtâtamppâ Turja já postâtamppâ Jäämeri, ko kuttâ ryešilii pommitteijee pottii Suomâ kuávlust já vuájuttii puoh taampâid toos. Maati juávkku kaartâi patâriđ Paččvei viestârbel Taažân, kost sii kuáhtájii Taažâ suáldáttijd. Kulâttâllâm lâi aalgâst väädis, mut kiinii te koijâdij sämmilijd já Matti tiäđust-uv almottij, et sun lii taggaar já et máttá meiddei sämikielâ. Tot Taažâpele sämmilâšhân lâi-uv eččis ađai Lusme-Piäká veerdi já sunnuukuáhtá Mattijn saavah tattuu-uv ain kárgáđ toi virgálij aašij ulguubel, ko ennuu lijjii ääših, main suoi koskânis liččijn halijdâm savâstâllâđ, veikkâ tulkkân toimáin-uv. ¶ ● mittáreh ● ¶ Tast lâi-uv munjin nuáđi, ko lijjii vittâ riävská já stuorrâ havlâpisso. Jeđe ko ležžeem puáttâm pááikân salâsáin, te lijjim kale viehâ räämist – já vala-uv váháš jiärástum. ¶ 1. Algâčuágástâh: Taam muorâst ráhtojeh ¶ já ¶ * Lostâdâhtavlu ¶ Ánná hiämáskij, ko ooinij Heeihâ čuážžumin uksâpellâst. Sun ij lamaškin uáinám taam kuhes ááigán – jiešalnees ij vala ohtiigin taan uđđâ visteest. Aaibâs tego taat ličij ollásávt lappum ko ij oinum kuássin innig oppâmpirrâsistkin, mut Ánná ij innig lam koijâdâllâmgin, maid Heikkâ tääl poorgâi. ¶ Piejâ tuše jienâstemliipu kirjekoovârttân já toopâ koovert. ¶ 4. Valdâttâl, magarin luškâ čääci tobdoo kieđâin. ¶ jurgâlemvastuuh láá kavnum morfeemtääsist. Ráhtusijn kávnoo ohtâ iäru: KR92 ¶ Aconcagua ¶ “Täinhân uážžu jo veikkâ mon stuorrâ piirak” , ¶ – Kal mun jieš kuddim taam. Styeres já kossuv já lussâd já kukke-uv taat kal lâi, Heikkâ muštâl já leevât kieđâid. Lâi korrâ pargo kuohâđ viermi, ko tággáár jietânâs čievčâdij viermist. Suurâi kal viermi-uv já masa keesij muu-uv čáácán. Návt stuorrâ, kossâ, lusis já kuhes puško jiem lah koddám kuhes ááigán. Taaiđij leđe kuhheeb já kossub já lussâdub-uv ko tuoi, rammust Heikkâ já mitted kieđâiguin oobižij kukkoduv já já kossuuvvuođâ. ¶ Škovlâ aalgij tegu táválávt já lävkkejim čiččâd luokan. Siämmást huámášim še, et muu škovlâskipáreh lijjii vanettâm nuuvt čuuvtij, et lijjim pááccám jieččân luoka ucemussân. Joba motomeh kuuđâdluokkalâš nieidah-uv lijjii must kuhebeh, ko jiem lamaš keesi ääigi šoddâm ollágin. Tiet äšši väividij viehâ čuuvtij muu, ko lijjim jo liijká čiččâd luokast ađai “stuorrâ kandâ” mut jiem lamaš ollágin “stuorrâ kaandâ” stuárusâš jiemge ton nálásâškin. Na jiem-uvsun mun-uv vala täst motomin šodâččii. Mij čiččâdluokkaliih lâim kuittâg tääl Kaamâs kansaškoovlâ áinooh stuorrâ kaandah, epke tarbâšâm innig perustiđ eres stuárráábijn kaandâin, kiäh lijjii moonnâm kiiđâ peessâm Kaamâs kansaškoovlâst meddâl. Sij lijjii muu hiäibum- já lodástemskippáár Uccâ Pádáráá Hanssâ, muu lomsalonottemskippáár Hyväris Piäkká, Eedu Raansu Esko Jievjâjäävrist, kiäst lijjim kuullâm jieččân eellim vuossâmuu rockskiäru, munnuu Veikkoin fággádâllâmskippáár Lietoff Jorma já häppilis pállučiehčee Poorti Matti, sehe motomeh nieidah, kiäi noomâid lam jo vájáldittám. ¶ http://www.om.fi/Etusivu/Ajankohtaista/Pohjoismainensaamenkielipalkinto ¶ Peivi muttoo ijjân. Piäldujolgâdâs paajaabel almostuveh iijâ syelimâs kirdeeh , nähkisuájáh . Toi suájáh šaddeh suormâkoskáid coggâšâm skinnáás liškejuármist ađai kirdemjyelgist . Nähkisuájá täävtih láá seegih já keppiseh, já nähkisuájáh kirdeh čeepiht. Toh láá tivreporreeh , moi váldupurrâmâš lii ijjâpiäivááloddááh. Tane toh vyelgih joton iäskân viäigudijn. Algâijjâ lii nähkisuájái livkkáámus lihâdemäigi. Toh vuoiŋâsteh koskiijâ, mut pivdeh oppeet iiđeediijâ ovdil peivivuoiŋâstmân moonnâm. Korrâ pieggân, čuáskimist tâi arveest toh iä vyelgi ollágin joton. Ohtâ nähkisuájá porá siämmáá iijâ ääigi luhâmettumijd tiivrijd . Pivdoiijâ maŋa ton tiäddu lii sáttâm pajaniđ joba kuálmádâssáin. ¶ Säämi parlamentaarlâš rääđi vuálásâžžân tuáimee säämi kielâlävdikode pargo uđâsmittoo ohtsâštave-eennâmlâš Interreg-ruttâdlâš havváin. Säämi parlamentaarlâš rääđi (Suomâ, Taažâ já Ruotâ sämitigij oovtâstpargo-orgaan) lii algâttâm 1.1.2013 ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát- já reesuuskuávdáá vuáđudemproojeekt, mii nohá 30.6.2014. SÁFÁ2 – Yhteispohjoismaisen saamen kielen ammatti- ja resurssikeskuksen perustamishanke Tave-eennâmlâš säämi kielâohtsâšpargo lii kuullâm iivijn 1971-1996 Sämirääđi asâttem säämi kielâlävdikoodán, mast lijjii ovdâstum puoh Tave-enâmij já Ruošâ sämikielâi häämih. Kielâlävdikodde lopâttui ive 1996 já Suomâ, Ruotâ já Taažâ sämitigeh soppii kielâohtsâšpargo uđđâsist orniimist tigij vuálásâžžân ive 1997. Sopâmuš tave-eennâmlâš kielâohtsâšpargoost vuáláčallui säämi aalmugpeeivi 6.2.1997 Truándimist, kuás tohhui meiddei sopâmuš säämi parlamentaarlâš rääđi vuáđudmist. ¶ Jeesus västidij sunjin näävt: ¶ 2 Noomât Ruotâ stuorrâ suolluid sárgái 11-12 oolâ. ¶ Tuárnusjävri = Torniojärvi (Ruotâbeln) ¶ Kanditaattutkâmuš ¶ Mun kal kuorâm madâräijihâm ¶ riijkâ vijđodâh ässeeloho kielâ oskoldâh ¶ Palhâšumelävdikode mield iävtuttâs lâi toimâlâs čuávdusin pehtil já ovdánemtohálâš já tiävdá pyeremustáá kištottâlmân asâttum hästee uulmijd. Kištottâlmist juáhhojii ohtsis kulmâ palhâšume, ohtâ iävtuttâs lonestui já oohtân mieđettuvvojii kyehti kunneemainâšume. ¶ šaddokäärdist? ¶ peessâđ puáttiđ teehi távjá puátteeääigist uážžuđ šiev ravvuid, šietâdâllâđ já ¶ Määlistmân-uv tarbâšii muorâid. Purrâmuš-uv koolgâi täähist teikâ muorâhelá alne mälistiđ. Keesiv mist lâi olgon tullâsaje, kost mij mälistijm puoh purrâmušâid. Enâmustáá mij kal mudoi-uv olgon pargoid poorgâim já sierâdijm, jis pargoi porgâmist kiergânijm, Heikkâ muštâl párnáid jieijâs pärnivuođâst. ¶ 1 meriáigásâš anarâškielâ kielâpargee ¶ Näkkäläjärvi šalligâš tom, et puoh Säämi parlamentaarlâš rääđi tooimâid lii vádásmittám reesuursvááijuvvuotâ. – Säämi parlamentaarlâš rääđist ij koolgâ šoddâđ tuše savâstâllâmkerho, pic tarbâšep čonâsem, ohtsii čäällimkode já sämitigij haldâttâssáid fastâ oovtâstpargo parlamentaarlâš rääđi miärádâsâi olášutmân já meid čuákkimij valmâštâllâm várás, huámášit Näkkäläjärvi. ¶ a. Mii juuvâid kolgá Rooma čoođâ? ¶ Toimâpaje 2012-2015 sämitige ornijdemčuákkim valjij Anarist 15.2.2012 saavâjođetteijen Juvá Leemit ađai Klemetti Näkkäläjärvi. Näkkäläjärvi tooimâi sämitige saavâjođetteijen še toimâpaajeest 2008–2011 ¶ testament kiirjijn. Toi lasseen kuorâttâlâm veerbâ πληρόω (vuáđumerhâšume: tevdiđ ), ¶ 3. Sparassis crispa – Kurttusieni – Ružžekuobâr U ¶ Säämi kielâtaho -palhâšume juávkkupeerâpeivikiäčču Miessin ¶ Ko poođijm Pengillyn, te luoddâpellâst lâi Säämi lippu čäittimin rievtis saje já tobbeen lâi ubâ vuástáväldimdelegaatio vyerdimin munnuu Cari já Charlie Mayo táálust. Tulkkân lâi uárnejum Oiva Hyvönen kálguinis Avnijn. Vuástáväldimseremoniai maŋa iššeed čaittâlij aassâmpääihis já tast maŋa uápistij munnuu kuuđâokkosâš aassâmviistán, mii lâi stuorrâ táálu oles vyeli-, ađai kelirkerdi. ¶ cuáŋuimáánu ¶ 3. Luvâttâl Afrik väldikudij čuolmâid. ¶ Ko iäláh purrâmâškäävpist, kejâstâl tävirij hoodijd. Huámášâh, mon ennuu perrust mana ruttâ tuše purrâmâšân. Talle vissásávt iberdâh, et jyehi peeivi ij pyevti leđe njälgispeivi. Oro fijnesin finniđ uđđâ tävirijd já čaittâliđ taid skipáráid. Mut maidba jis spelâččih-uv tiätturspeelâ saajeest ubâ perruin maidnii lyevdispeelâid? Pesâččijd leđe puohah oovtâst já äigi hurgettičij suottâsávt. Oovtâstorroom já oovtâst porgâm lii čuuvtij tivrâsub ko uđđâ tävireh. ¶ – Lam koijâdâm sust, ettim. – Sun ij halidâm ettâđ maiden. Sun keigij tuše kieđâidis pajas Miss Molly kuávlun já huihádij: – Hiärrá, adde munjin vyeimi taas-uv já talle sun kaččâlij tuoddârân, et pesâččij koškâđ keeđgijd uáivis oolâ. Sun ij vissâ tuubdâ taid aašijd, vâi maid arvâlâh, Sam-čeeci? Sirduustim vala-uv aldeláá suu. – Ko koijâdim Piätárist, sun eeđâi, et tun lah taggaar, kote tiätá puoh. Sun eeđâi, et puávtáččih čielgiđ munjin veikkâ nieidâvuođâlâš šoddâm. Mii enni jiešalnees lii? ¶ – Käččeen-uv muoi Hirškihháin jotelubbooht ko stáálui stáálu? Myerji táttu tiettiđ. ¶ Mun lam Milla Elmiina Pulska (2008) ¶ – Enni. Taggaar, mast tun poottih. ¶ Tovle čiävrá pivdii nuuvt čuuvtij, et tot masa láppoo Suomâst. Nuuvtpa čiävrá rávhuidittii já tááláš nääli lii jo viehâ nanos já stuáru ubâ ääigi. Suomâst eellih suullân 3000 čiävrád. Toh tovâtteh mottoomverd hemâdâs kyelišoddâdemlájádâssáid. ¶ anarâskielân rahtum jurgâlussân ađai maht tot västid KR92 teevstâ já ton lasseen maht ¶ 1. ALKU-haavâ lahâaasâtmist já haavâ puáhtám nubástusâin haaldâšmân já staatâtoor ¶ – Kal tun lah iššáá, eeđâi Piäkká. ¶ – Na--, vissâhân te, Ante västidij, mut ij sun kale jieijâs mielâstkin nuuvt vises lamaš tast, maid eeđâi. ¶   Sun muldesäplig ¶ Ohtâ kunâgâsâin Ahab ruhâdâlškuođij Baal, mii lâi epi-immeel. ¶ Saammâl 94, 98-101,130 ¶ Vuávámkuávlu ¶ 28B Gibraltar apinah. ¶ PURÂDEMPALVÂLUSAH AANAAR MARKKÂNIST ¶ Nomadeh eellih ¶ táárbuh ¶ – Tusthân vaarâ ličij tommittáá ruttâ, et eellip tobbeen. ¶ kielâlávgumist máttááttâsvyehhin, tuáváduvâin, teoreetlii čujosraamist, keevâtlii olášutmist, ¶ e. Maid uáivild “Kalga kevttiđ ovdil 01-2011” ? ¶ čyevvee Oppuumánuttevest. ¶ nissoon sämimááccuh helmiroobdâ leđđeehervâ ¶ 3. Samudjäävristkis aasâi Siempárnáá Hannu , kiän suhânommâ lâi Saijets já tast puávtáččij-uv kivkked jurdeliđ, et Siempáárnáš ličij suu eeči já suhânommâ še ličij Saijets, mut ijba lamaškin. Taat Ijjäävrist aassâm Siempáárnáš ađai Heikki Aikio, lâi eejis käimi já Hannu lâi suu, ađai Siempárnáá piämmukandâ. ¶ – Ij tohon kale täin naalijn peesâ, Kuáski-uv ferttij tuođâštiđ. ¶ Raporteh ¶ jävrisyeini ¶ 177 ¶ 84AB Čiehčâ skuvgâl puohčâlmáin salâsis já tuálvu tom uđâgáid piervâlsis, mii lii muorâkierrust. ¶ 11. Euroop elleeh . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 36 ¶ c. Helsig ¶ saivâčääsi elleeh ¶ Sämiseervih ¶ 3103 já fax ¶ Maid uáivild velgi? ¶ Ánná tuubdâi, et sun lâi toohâm šiev miärádâs. Vuosmuu keerdi sun tuubdâi jieijâs olmâ sämmilâžžân kaavpugist. Lädimaailmist sun ij tubdâm, et ličij kullum juávkun, já mudoi-uv tot lâi čáittám Áánán korrâ muáđuidis eidu talle ko sun ličij tarbâšâm enâmustáá cage. Ton-uv tiet koskâ suomâkiel luhâmijn saatij tääl toohâđ~pyere. ¶ Toppiim Mikkâl fáárun Anarân, kost munnust lii “tulkkân” journâlistâ Suvi West. Jis orjâlâškielâg peeljih iä lah hárjánâm kuullâđ anarâškielâ, te sáttá leđe vaigâd addiittâllâđ. Já eidu tanen Mikkâl rappaa-uv anarâškielân. ¶ Sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi kiijtij pargojuávhu pyereest luhostum pargoost já tuáivui, et sämikielâ iäláskittemtoimâ ovdán já uážžu meid ruttâdem. – Sämitiggeest já sämisiärvusist láá stuorrâ vuárdámušah kielâiäláskittemohjelmist. Mii ulmen lii uážžuđ pissoo maali kielâ iäláskittem já suoijim várás, páhudij Näkkäläjärvi. ¶ Vuossâmuš tavesämikielâlâš škoovlâ kárttákirje almostui ¶ ahvenvita = puškosyevvi ¶ Sun pilkkedij herskukuobbâr: ¶ Heikkâ čokkái jávuttáá já puurâi. Tot joskâdvuotâ kivsedij Ááná: ¶  uálgiceelhâ Proojeektpargee pargoid kuleh el. Skammâkoveh algâaalmugij elleekovefestivaal párnáipeeivi orniimeh já mediašoddâdemmateriaal nuurrâm. Pargo álgá tállân já pištá máhđulávt 28.2.2015 räi. Pargo miänástuvvee hoittám išedeh heivejeijee škovlim sehe sämikielâ táiđu. Proojeektpargee pälkki miärášuvá Suomâ sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi V/II mield (vuáđupälkki 2110,20 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. Proojeektpargee toimâsaje lii säämi kulttuurkuávdáš Sajosist. ¶ Siggávuonâ ~ Sigávuonâ = Siggavuono ¶ heiviittem. Nomâttep taid jookeerpargopittán, ¶ Radioamatöör uáivild ulmuu, kote lii čođâldittám páihálâš telehaldâttâhvirgeomâháá toollâm tutkos já uážžum tast tuođâštus, mii addel vuoigâdvuođâ kevttiđ radioamatöörsajattuv já huksiđ radiopiergâsijd. Tááláá Suomâst radioamatöör tohálâšvuođâvátámâšâid mieđeet Viestâdemvirgádâh (ovdeláá Postâ- já Lennätinhaldâttâs). Suomâ radioamatöörlito mield Suomâst láá radioamatööreh tááláá ääigi suullân 5~000 já mailmist kuulmâ miljovn suulâin. ¶ SISČÄÄSIH ¶ Puoh kirjeh láá finnimnáál Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuvvâst já Säämi tyeje käävpist. Kiirjijd puáhtá tiiláđ šleđgâpostáin info(at)samediggi.fi. Lasetiäđuid täst ¶ kuuloold tábáhtuvvee hämimolsom ¶ nr 3), tuođânálásávt tavekielâsâš jurgâlus mield; taah jurgâlemvastuuh västideh lijká ¶ Mut Joona suutâi. ¶ OHTIM piäivááčuovâ happi káássán ááimust čáácán ¶ Lohosierâ 2, kiđđâ ¶ Julgáštuš tehálumoseh artiklah kyeskih algâaalmugij jiešmeridemvuoigâdvuotân, vuoigâdvuotân jieijâs kielân já kulttuurân, staatâi ovdâsvástádâsân algâaalmugkulttuurij turviimist, algâaalmugij vuoigâdvuotân luánduvaarijn sehe julgáštuš kiäldá jyehilágán viggâmušâid suddâluttiđ algâaalmugijd. ¶ pyevtit tuš uáli harvii jurgâlus, mii lii tego vuolgâteevstâ speeijâlkove (sehe häämi ete ¶  já Mut tot äšši kale munjin heivij já tuámittim-uv siämmást tupán mainâstiđ jieččân táálu viehân, et vuálgáččáim Mattijn piehâin piervâl keččâđ. Enni, kote vaarâ tieđij maggaar saajeest tiegáreh piervâleh láá, eeđâi tállân: ¶ Suomâ jaavrij uáppásumos já táválumos kaijuu lii päiski. Tot lii vuáhádum eelliđ meid ulmuu ránnján. Kiđđuv jävrridoi movtijditteemussáid jienáid kulá pääiski čuhâlis piškom, ko tot korrâ škajânáin kullut jieijâs noomâ: ”Kaiiija-kaiija-kaija-kaja-kaja-kaja.” Piervâlsaijeen tot väljee mielâstubbooht rido stuorrâ keeđgijd já juovviis njargâkeejijd. Taggaar saajeest lällee päiski uáinoo kuhás jäävri kuávlun. Jis olmooš teivâs uđâgái aldasáid ko toh láá uceh, te vaanhimeh piškoh já iätáduteh ulmuu paajaabeln. ¶ Ministereh: sämikielâi turvim lii tehálâš aalmuglâš haahâ ¶ Mij ávudep puoh tast, maid Algaad lii mii peeleest porgâm, já viettip taam pase máállás, mast puáttip uásálâžžân lonástâs syeligâsvuođâst. Mij muštep suu jäämmim, pajaspajanem já aalman lavkkim. Mij vyerdip suu maccâm kirkesvuođâst. ¶ MV: Na munkkal lijjim pyerrin mielâst já jurdâččim, et tääl kale… ¶ euroopmaaijuv ¶ puásui, mii neevtij tegu ličij povvâstâm. Eres ¶ – Ohtâ máhđulâšvuotâ ličij puárree rähtim. ¶ Anarâškielâlâš oppâmateriaaleh ¶ - Suukko tää voiko sinut herättää? ¶ Motomij mielâst ucemus háittu, motomij mielâst oppeet stuárráámus lii čuoškâi jienâdem. ¶ Lusme Issá (Iisakki Paadar) ¶ Mun já muu luokkaliih leim monâmin kárduđ kielâpiervâlpárnáiguin. Mii fáárust lâi Matti Morottaja. Mun já muu skippáár Piäkká iän vázzám škoovlân pic kielâpiervâlân iđedist. Talle tohon pottii munnuu luokkaliih. Mij vuordijm ete Ritva já Raija láin kárvudâttâm. Talle mij vuolgijm kárduđ. Matti čaaitij maht kalga kárduđ. Mun lijjim áinoo kote koijâdij ete uážum-uv irâttid kárduđ. Talle mun ožžum irâttiđ. Mun luhostuvvim veikkâ irâttim-uv vuossâmuu keerdi. Iärráseh-uv liččii halidâm kárduđ mutâ sij pottii liigás maŋŋeed. Talle mun vuolgim maasâd škoovlân muu luokkalijguin. Čuávuváá peeivi mij moonâim oppâđ. Ij lamaš ohtâgin riävská čaaŋŋâm. Talle mij vuolgijm maasâd škoovlân muu luokkalijguin. Mun já Piäkká eelijm jyehi peeivi oppâmin. Nubben majemuu peeivi ko uážui kárduđ muoi moonáin oppâđ já tobbeen lâi riävská. Muoi moonáim aldeláá já mun lyevvejim riävská já muoi vuolgijn kielâpiervâlân. Mun koijâdim et: ¶ Lijjim hirmástum, mutâ te huámásin eeji čuoigâmin muu kuávlun. Valdim Jievjâ láábžist kiddâ ja tot keesij muu. ¶ – Kost tun nuuvt stuorrâ kyele lah koddám? koijâdim. ¶ main ij lah fastâ vuogâttâsäigi. Sämiradio ij västidâm koijâdâlmân. Eres teháliih sämikielâlâš palvâ ¶ Ánná uápásmui meiddei uđđâ naaburijdis. Sij lijjii Ááná mielâst aaibâs hitruus uáppeeh. Sij povvâstii váhá Áánán, ko Ánná laaitij stuorrâ turde uđđâ vistestis. Sij lijjii ton mielâst, et puohân kale olmooš hárján. Nuuvt sij-uv lijjii hárjánâm, ige kihheen innig viiššâm kievkkângin čurgiđ. Ánná kale viišâi. Motomeh pääđih lijjii kuškâm já turrâgâm já motomijn vuot lâi salgâ vuáđust, mii lâi kuáppum. Taid ferttij vistig käsittiđ já škuljiđ já tastmaŋa poossâđ kuovttijn čassijn já vala toideđ. Toos kale Ánná halijdij iärrásij-uv iše, já luhhoost sun tom uážui-uv. ¶ 11. Tricholoma pessundatum – Pisamavalmuska – Čäimišoovkâh U ¶ Jookeerpargopittá ¶   – Na, ij-uvsun taat äšši vala täst čielgâ, Kuáski lohđuttij. ¶ O Pirâsnyeskidmist já luándukatastroofijn, ¶ Grönalund 95 ¶ Já nuuvt keevâi. Tooláá čuávvoo iiđeed ubâ muumijuávkku vuolgij uđđâ eennâmtáálus kuávlun. ¶ - Iänuduv paješkoovlâ Gollegielagat –juávku čáitáldâs Gollegiella – sámegiella ?!?, mast kieđâvuššui sämikielâ sajattâh já kevttim palvâlusâin. Čáitáldâs stivrijn Anne-Mari Kukkonen já Berit-Ellen Juuso. ¶ Sämimuseo Siijdâ jođetteijee Tarmo Jomppanen 9:20-9:45 ¶ Taan ohhoost aalgât Kierâččist oppeet uđđâ palsta. Palsta čáálá Marja-Liisa Olthuis já fáddán láá Säämi já sämmilijd kyeskee ääših olgoenâmijn - aainâs-uv Hollandist, kost Márjá-Liisá áásá. Kierâš lii vuáđudum anarâšâid kyeskee uđđâsij já tiäđáttâsâi jyehimân, mut taat lii meiddei savâstâllâm já uáivilij oovdânpyehtim várás. ¶ Anarâš saavah 4.6.2009 ¶ sijđoh: 22 ¶ Elleđ koolgâ leđe masten huolâst, pic tuálvuđ ain tom, maid taarbâšvetteđ, Immeel tiätun, ruhâdâlmáin, ánumáin já kijttemáin. Talle Immeel ráávhu, mii mana puoh ibárdâs paijeel, varjâl tii vááimu já jurduid, nuuvt et pisovetteđ Kristusist Jeesusist. (Fil. 4:6-7) ¶ Čuujoot tom njuoláin já noomât kován. ¶ c. Mane maađijijd kalga rähtiđ mokkáán? ¶ šlieddâelleeh.....27, 118 ¶ Kalevalaservi já Sämiarkkâdâh orniv Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist puohháid ávus seminaar Kost lii Sämieennâm? 2.11.2012 tijme: 12.00 rääjist. ¶ molsâiävtu. ¶ tolmiš, tolmišis = ravitseva ¶ Kielâ: italiakielâ ¶  puáris . Puohnâssân päikkinoomah láá čielgiittâsâst masa 8000. Aanaar tobdosumoseh já motomeh Čevetjäävri kuávlu päikkinoomah láá neelji kielân: suomâkielân, aanaarsämikielân, nuorttâsämikielân já tavesämikielân. Suomâkielâlâš noomah láá 4 191, aanaarsämikielâlâš noomah 3266, nuorttâsämikielâlâš noomah 380 já tavesämikielâlâš noomah 61. Pargo lii uási suojâlemkuávlu hoittám já kevttim vuávám sehe säämi kulttuurärbivyevi kattim, mast meiddei Meccihaldâttâs kuáddá jieijâs uásild ovdâsvástádâs. Čielgiittâs viggá macâttiđ kuávlu algâalgâlâš noomâi sajattuv já tađe mield meiddei lasettiđ sämikielâi áárvustanneem. Čielgiittâs uáivilin ij lah lamaš nommâjurgâlusâi toohâm pic čielgim, mast jieškote-uv päikkinommâ lii vuálgus já maid tot uáivild. Noomah kovvejeh maaŋgânáál kuávlu luándu já kevttim sierânâsjiešvuođâid. Noomâ vuáđuld puáhtá pääihi ohtâlistiđ já ton vuáđuld tast puáhtá sárnuđ. Nommâ tuáimá pääihi mušton, ko puárásumodeh noomah muštâleh mijjân uáli tovláá ääigist, mii olá maaŋgâi suhâpuolvâi tuáhá. Päikkinoomah spejâlisteh meiddei ulmuu koskâvuođâ jieijâs eellimpirrâsân. Nuorttâ-Aanaar päikkinoomah muštâleh, et noomâi adeleijeeh láá lamaš kyelipivdeeh já meccipivdeeh. Ellei lasseen päikkinoomâin tiättojeh meiddei šadoh já tiivreh-uv. Ovttuu noomah iä vuáđuduv uáinojeijee mailmân, pic tain láá meiddei immeelvuođah, nuáidivuotâ sehe koonišeh, kufittáreh já mánáliih. ¶ MAHT TOT TÁBÁHTUVÁ? VÁSTÁDÂS: ¶ Immeel šiev sivnedempargo ij rájášuu maailm já eellim aalgân. Luomâkodde ij lah šohâdis kolgâmuš kieđâin, ko Immeel jieš ana tast ohtânmaanoost huolâ. Eellim siäilum, vuoigâlâšvuođâ olášume já ulmui koskâsâš ustevvuotâ láá ovdâmeerhah tast, et Immeel vaaikut luomâkoddeest já räähist taid, kiäid lii sivnedâm. Puoh rievtis, putes já muččâd láá vuálgám sust. Päikki já peerâ, purrâmâš já juhâmâš, tiervâsvuotâ já vuoiŋâstem láá Immeel adalduvah. ¶ Varkaus E4 ¶ vuoggâ . Om. uštedijn tâi šlivgodijn kevttum vuoggâ, mii sulâstit távjá kyele. ¶  YM, MMM, TEM, Sämitigge ¶ Pori B5 ¶ Raporteh ¶ 2. Piivde čielgitävtittemes elleid haavijn. ¶ d. Maht suálui B lii šoddâm? B ¶ Lihâttus ¶ MELA (tavesämikielân) ¶ UM: Ko motomeh laa kuullâm aavâštim, tom-uv et, läävejeh-uvks maiden šooŋâid avâštiđ toh kuovskâsah? Muottuu tâi korrâ piegâ tâi…? ¶ Sorvâ ¶ Njuuvčuálpášeeči kirdelij ovdâskulij. Tot kiirdij já kiävlui já ooinij viijmâg ohtuunis káránâs muorâoovsij alne. Tot moskottij čolmijdis, lutpij kossâ njuunees pajas, stáávrui tuohu teehi já lávluškuođij: ¶ Juovlâmáánu 1991 (28 sijđod) čapis-vielgis Anarâš-nummeer válduteeman lâi Säämi šadoh , čáálá Matti uáivičalluustis Ele poolâ eres lasseen návt: ¶ Toos lii jo viehâ kuhes äigi, ko lijjim palgâsreŋgân palgâssiijdâst. Lijjim talle 16 – 17 ihásâš.Talle lijjii ennuu poccuuh táin palgâsijn. Lam mun lámáš tast maŋa-uv palgâs pargoin, mut tot čohčâtälvi lii pááccâm pyereest muu mielân. ¶ syerijyelgih ¶ Kähteelááduš MM.1972 Samudjäävri Haanupäikki 0,8 km M. ¶ Kaabi-Eljis Márjá-Liisá ¶ Staatâ virgijd kalgeh nomâttiđ tohálâšvuođâ vuáđuld. ¶ Ááná mielâst taat eeni lattim lâi mestâ jo iimâš: tääl enni mahtnii älkkeebeht luoštij suu moonnâđ, ko tovle sun ain voojij muštottiđ, et tiet já tiet pargo ličij porgâhánnáá já iše kale ain onnuuččij jyehi saajeest. Motomin lijjii viermih kalgâhánnáá já poccuuh piemâhánnáá já maid kuás-uv – aaibâs tego tovláá ääigist. ¶ – Amahmis, Elmer eeđâi já keigij lumostis Anten rasijáá. ¶ 24. Ålandist sárnuh ruotâkielâ 81 ¶ Haŋgal keejâi Joovnâ. ¶ Stáálu puánjustij seibitiepis čuovjâdân... ¶ Suomâ sämitige saavâjođetteijee pargo spiekâst Taažâ já Ruotâ sämitige saavâjođetteijei pargoost. Suomâst saavâjođetteijee joođeet saavâ nuuvt tievâsčuákkimist ko stiivrâst-uv. Taažâ já Ruotâ sämitiigijn saavâjođetteijee joođeet saavâ tuše stiivrâst já tievâsčuákkimist saavâ joođeet nk. sahâalmai, tegu Suomâ ovdâskoddeest-uv. Saavâjođetteijee tublerooli Suomâst aasât jieijâs hástusijd pargo tipšomân já lasseet pargo. Tääl ličij-uv tárbu kuorâttâllâđ parlamentarism tuárjumân tai pargoi sierrim Suomâ ovdâskode já tave-eennâmlâš maali miäldásâžžân. ¶ LUÁMÁNIJ ČUÁGGIM, LUOMMIM ¶ Kivkked Joovnân poođij taggaar epičielgâ já vaibâsis vajo. Nuuvt tego sun ličij lamaš nievdâmin, ige sun finnim innig pyereest masten čielgâs. Regnafin kočodum häldee poođij Haŋgal já Joovnâ kuuvl. ¶ teologisâš äššitobdee já eenikielâlâš sämikielâ äššitobdee. Jurgâlem ulmen lii lamaš ¶  vyelgiđ] Maht čuoškah eellih? ¶ 3. ¶ Fiskiskuobbârij kuobârtanssâ ¶  ‐ 4) — Na iskeen talle, eeđâi Möö. Já talle suoi čuárvoin nuuvt ennuu, ko voojijn: ¶ Olgosadalduvah ¶ Omar lâi kiškom puoh siijđoid tast meddâl luvâdijnis. ¶ “Ij tot varâlâš lah. Talle ko mun lam uáivist, te mun lam várugâs. Möŋgijáin-uv vuájám pele hitásubbooht ko čiälgusin. Jiemge mun lah kuássin rovvâmgin čáácán kárbást. Ohtii tuše lam njalahâs keeđgi alne purššám juuhân.” ¶ Pargojuávhu valmâštellee toimâohjelm sämikielâ iäláskitmân tuálá siste árvuštâllâm Suomâst sarnum sämikielâi tááláá tiileest, kielâi siäilum já ovdedem kuávdášlâš hástusijd, visio sämikielâi iälááskmân ive 2025 räi sehe konkreetlijd tooimâid tile pyereedmân. Pargojuávhu muštottem¬čáálus lii luuhâmnáál máttááttâs- já kulttuurministeriö viärmádâhsiijđoin www.minedu.fi/OPM/Julkaisut/2012/Saamen_kieli.html . ¶ – Ij-uv lah-uv mučis eehid? Heikkâ joođhij. ¶  haldâttâs ráhtusijn láá: KT92 olgospyehtim laskeutuvan lii jurgâlum luáštáđâtmin vuálus ađai ¶ Samudjäävri 2 ~ Saammâdjäävri mááddáákeeji nuorttiibeln Samudvääri puotâ lii uccâ jiägáš, mopn nommâ lii Erkkii-Aaslâk lyemesajadâs . Tast Erkkii Aaslâk (Aslak Angeli, *1932) kaavnâi ive 1947 ennuu luámánijd. Sun aasâi talle Reeppinčielgist, mut lyemečuággimreeisuin laavij motomin kolliistâllâđ Samudjäävrist-uv. Nuuvtpa sun lâi oppeet luommiimin já ko saŋkko tievâi, te sun väzistij Samudjáávrán kollistâllâđ ránjáidis. Ko saŋkko lâi tievâ, te ij viiššâm tuálvuđ ton tupán, pic kyeđestij ton lyemesaŋkkoos ääiđi ulguubel. Ko sun maŋeláá maacâi saŋkkoos luus, te kussâ lâi eidu moskočolmij purâmin taid luámánijd. Tot teddilij turbees ain sanko siisâ já luámáneh pačasii ton njáálmán. Ko Aaslâk ooinij tom, te leškij taid loppâluámánijd-uv, enâmân já eeđâi: ¶ Pänituoddâr hoittám já kevttimvuáváámist keččâleh Akwé:Kon - ¶ – Já šiev idduuh, eeđâi Mika. ¶ - Kale mun keččâlâm toollâđ čolmijdân áávus, Ánná lopedij. ¶ lâi taam ettâm, sun čaaitij kieđâidis já ertijdis. Máttááttâspárnááh ilosmii, ko sij oinii Hiärá. Jeesus eeđâi uđđâsist: ¶ Váldu-ulmuuh: Anastasia Sverloff, Katri Jefremoff, Marjo Semenoff, Pauliina Nykänen, Heimo Semenoff ¶ Maasâdpuáttim tábáhtui-uv tastoo aaibâs ovdii vyevi mield. Veerdi laastaráin tuovŋum suormah tollii čovgâsávt kiddâ fievridem ääigi tom tuárrástčavgejum karâstuvâst paaŋki kámppátááváážân monâdijn. Tááváášhân tot kámppá lâi, ko olgoseeinih-uv lijjii huksejum tovláá muorâst ađai suárvist já kale tot ákku – tot Raakkel-uv navdâšij sáátust já Leevi tast tyehin čokkái peeŋkâ alne tegu almaah kuás-uv, ige čokkám monnjâsteelligist. Tot lâi čuuvtij uáccáb ko vuossâmuu keerdi vyeijildijn já lâi lopâttâm taid Napoleon lattiimijd. ¶ Arrela, Lauri. 1958: Paljastuksia Juutuan taimenen ruokalistasta. Metsästys ja Kalastus. ¶ 5 cm ¶ Artikla 8(j) olášuttem ¶  N já ¶ Njurgoiluohtâ TII.1963 Njurkalahti Lemmee Njurgoiluohtjäävrist. ¶ – Jieh-uv tun vyelgi pyeráin Äiđijávráá kámpá kuuvl já almoot suátialmaid, et tääbbin eelij ohtâ ryešilâš kárgulâš. ¶ 23. Staatâ kalga ovdediđ toimâinis já ruttâdmis vievâst sämikielâlâš tiäđusirdem šoddâm Suo ¶ – Na kale mun mottoomnáálá. Mut jiem kale nuuvt pyereest. ¶  čielgih. suáluikuávlu ¶ Škoovlân lâi suullân kilomeetter mätki suu pääihist. Äigi lâi val vittânubaloh miinut. Sun kiergâničij pyereest vuossâmuu tiijmán, kemia tiijmán, mut liävsuid sun ij innig kiergâniččii kejâstiđ. Sun ij lamaš viiššâm porgâđ taid, ko toh lijjii joollah já sun lâi mudoi-uv jo váhá vaibâm ehidist. Sun lâi áigum koccáđ tooláá, et kiergâničij kejâstiđ taid, mut lâi vájáldittâm pieijâđ tijme čuoijâđ tommit tooláá. Ij tot suu häittidâm, ijhân máttáátteijee kuittâg mušte tâi huámmâš tärhistiđ, kiäh láá liävsuid porgâm já kiäh iä. ¶ 44 ¶ 7. Ecuador 88 ¶ nivkkođ = nykiä ¶ Riisi pyevtittâs 2007 (1 000 t) ¶ – Mij lep aikkâstááluh já aassâp puáris aaihâst jäävri riddoost. Mii aaihâ kierâ uáinoo teehi, Hirškikkâ muštâl já čuujoot aaihâ kulij. Mun lam Hirškikkâ já mun lam kuuđâihásâš stáálukandâ, Hirškikkâ muštâl já tiervât Maati kieđâst. ¶ 3. Luvâttâl ilvâs raavvâd. ¶ puh. 046 63 99 156 ¶ Love tävjimustáá toohum koččâmâššâd ¶ 22. Máddáápiälááš viljâlemkuávlu lii oovdiš merâponne 75 ¶ Rávhuiduttum 1982 já uáli čuuvtij uhkevuálásâš ¶ Sosiaal- já tiervâsvuođâčällee ¶ Myerji já Hirškikkâ čokkáv paldâluvâi kievkkân peevdi piällást já kejâdává ááhu toomâid. Ákku lii vuoššâm njaalgâ suohâd. Tot lii kopšâm timesin ton puudâ ko sun lâi cuvnâmin Hirškiihâ já Myerji. Vistig ákku jieš smäkkee suohâd pastemáin. ¶ Čuákánkiäsu ¶ All Over Press/Alamy: 65A, 768CD, 77A, ¶ Moh siskálâsah kyeleest láá? ¶ Čohčuv nähkisuájáh šoddâdeh olssis oollâs. Täälvi toh viettih tälvioijâgâsâst. Talle toi ruummâšliegâsvuotâ luáštá alda nolá já vuoiŋâm sehe vááimučaskemeh hitoh. Lii nabdemist, et assaas turhâttáá toh iä ciävzáččii návt tavveen. Ko nähkisuájáh koccájeh kiđđuv, toh tarbâšeh jotelávt raavvâd. ¶ Ennuu lii kuittâg porgâmnáálá, et sämmiliih puávtáččii eelliđ puátteevuođâst-uv jieijâs eellimvyevi mield. Suomâ ij lah vala servâm aalmugijkoskâsâš pargo-orgaan, ILO uđđâ algâ-aalmugijsopâmušân, ko sämmilij vuoigâdvuođah jieijâs enâmáid já luánduvaarijd láá vala čielgiihánnáá. Lii čielgâs, et tääl algâtteijee Sämitigge haalijd čuávvuđ já vaikuttiđ toos, maht tááláá haldâttâs ohjelmast sämmilij kielâlâš já kulttuurlâš vuáđuvuoigâdvuođah čođâltittojeh. ¶ Hirmástâlân keččim kyelikävppijâs säggifiindârpittáid, ko tiettim, et taat kyeli mudoi-uv maavsij kole. Filepitái hade jiem tuostâm ubâ kuvâttâllâđgin. ¶ Taan ive Säminuorâi taaidâtábáhtus kávnoo meid facebookist: ¶ – Iä eissigin, kukken tast, hiärrá kunâgâs! Tuu vuoiŋânâsah opsijdeh ruvsun já lavendelin. ¶ Lasten Keskus ¶ Room. 8:24 ¶ Omar keejâi aaibâšmáin laasâst olgos já ooinij rinemuorâid meecist. Mecci aalgij aaibâs táálu alda, já váhá olgoláá moonâi čuoigâmlättee. Sun jurdâččij, mon ereslágán eellim tääbbin lâi ko suu enâmist, kost ij muotâ kuássin ubâ tiettumgin. Lâihân sun-uv maka keččâlâm čuoigâđ, mut mahtnii suu mielâst lâi lamaš älkkeb väzziđ čuoigâmlättee mield ko čoonnâđ juolgijdis kuhes savehijd, moh tuše hettejii ulmuu luándulii lihâdem. Kalehân talle nuuvt-uv vala peesâi ovdâskulij, ko lâi jolgâdâs, mut äärmitpâ, ko mielli poođij já tast ličij kolgâm vuálus hurgâliđ saveheh jyelgist! Ijhân tast mihheen puáttám! Sun jurdâččij jieijâs eennâm já tom, maggaar olmoošhivvâduh tobbeen ain juurâi kááđui alne já maggaar korrâ jotolâh tobbeen lâi. Tääbbin ko piäsá olgos, te lii tuše kuárusvuotâ, kuus lavkkiđ. ¶ – Mut ko kerd máávsám lááigu taan visteest, te vissâhân mun uážum tääbbin aassâđ-uv! ¶ Pilletiivreh láá lieggâ keesij eenâb ko čuáskásub keesij. Šaddošiirah láá tijpâliih valjepiäldu pilledeijeeh. Luhhoost Suomâst kolmâ tälvi hiđásmit pilletivrij lasanem. ¶ – Na tot kale mii peeleest lijgo, Siäsá eeđâi. ¶ já tiävdá ääitis šaddoraaijâm ääigi. ¶ Suoma Sámi Nuorat lii ubâ enâmist tuáimee nuorâiservi, mii uárnee tábáhtusâid, teeivâdmijd, konserttijd, kuursâid já ennuv eres. Tot váldá poolitlávt pele säminuorâid kyeskee aašijn, lii mieldi miärádâstohâmist sehe viggá vaikuttiđ algâaaalmugijd já eromâšávt toi nuorâid kyeskee aššijd. ¶ 1. Agrocybe praecox – Kesäpiennarsieni – Kesikuorâkuobâr U ¶ Ässeeloho: 5,6 milj. ¶ ässee riämnjá kolliistâllâđ. ¶ virgeomâháin västidhánnáá kuođđii el. Laapi pirâskuávdáš, alemus haldâšemriehti, máttááttâs ¶ suvlejeh eennâm. ¶ Lávurduv iiđeed mij moonâim puurrâđ iiđeedpitá purâdemsalin. Mij puurâim ovdâmerkkân leeibi, piärgu, kuurku, oomeensääpi já muffins. Talle mij piejâim mááccuhijd pajalân, hárjuttâlâim vala ohtii já moonâim oppeet puurrâđ Puolala škoovlân. Tom maŋa mij moonâim Suomalainen työväenopiston lávluđ. Ovdil ko peesâim lávluđ, te mij vuordijm kuárus luokkavisteest mii vuáru já vala saliuuvsâ tyehin-uv. Talle ko lâi mii vuáru, te mij lâim tuáivum et puáđáččii vittâ mikrofon, mutâ pottii-uv tuše kyehti. Lávlum moonâi pyereest já mij finnijm tuše pyeri árvuštâlmijd. Tuámáreh ettii, ete mij lâim ruokkâdeh já ete mist lijjii mučis jienah. Tuámareh ettii meid ete kandâi jienah kullojii pyerebeht ko nieidâi jienah. ¶ Sopâmuš artikla 15 täähid juáhážân vuoigâdvuođâ uásálistiđ kulttuurelimân, navdâšiđ tom hiäđuin sehe navdâšiđ syejeest, mii lii suovvum sii tieđâlij, kirjálij teikâ taaiđâlij ráhtusij jiegâlâš já materiaallâš hiäđoid. ¶ – Mun lam viiđâihásâš, västid Matti já čáittá suormâiguin-uv jieijâs ave. Tastmaŋa sun čokkáán lättei eres párnái juávkun. Tääl puohah láá kavnâm olssis šiev kuldâlemsaje já mainâspuddâ puáhtá älgiđ. Heikkâ muštâlškuát. ¶ 14. stuorrâlodde ¶ Isokyrö B4 ¶   Kukkodâh: 3,30 ¶ Sosiaalpargo ¶ 84AB Čiehčâ skuvgâl puohčâlmáin salâsis já tuálvu tom uđâgáid piervâlsis, mii lii muorâkierrust. ¶ D. Merâvuákku ¶ Kove: Sämitige čuákkim ¶ Siärvádâhvuáhádâh ¶ Fiskis sälttisyeini; pajek. fiskesjuopmu + ak. sälttisyeini ~pajek. juopmu ¶ Ittinâš koccám maŋa mist lâi aaigâ eelliđ Baalbek rauniokaavpugist, mut monnii suujâst ep toho peessâm. Orom muštemin, et tobbeen liččii lamaš mottoomlágáneh stuuimeh Libanon haldâttâs juávhui já motomij sisij kooskâ. Taat kaavpug, mii lâi hellenistlâš äigipaje kävppikaavpug já tallain noomáin Heliopolis, lii mainâšum 804 ihheed ovdil Kristus já tobbeen liččii lamaš Juppiter já Bacchus temppâlij raunioh, maid ááiguim eelliđ keččâmin. Taah temppâleh lijjii rahtum 100 ihheed maŋa Kristus. Na ko ep peessâm toho, te ton sajan peesâim eelliđ vistig “vuoristorata” mield hirmâd ollâ váráduv alne, mii lâi Beirut nuorttiibeln já mon sáátust mun kale oppeet poollim. Kuás tibi te vaijer potkân, koččâp vuálus já stircettep mottoom pähtikopán. Vaijer liijká killái já peesâim uáiniđ ubâ Beirut já ton pirrâs, sehe taid hirmâd váráduvâid, moi paijeel mii ittinâš monâččijm. Váráduv alne puáttim maŋa eelijm vala kuáškookeđgikuovđâšmist, “tippukiviluola” Beirut kaavpug nuorttiibeln. Must ij lamaš avâštâskin, mii puávtáččij leđe tiet ovdilmainâšum kuovđâšm, mut ko čaŋâlijm ton siisâ, te tállán iberdim. Tobbeen lijjii kalkkâkeđgipáccáh já tegu jieŋâoškâseh kuovdâšm vyeliuásist já káátust hiäŋgájii tegu jieŋâpureheh. Kuovđâšm siste lijjii maaŋgâ ivnásiih šleđgâlaampuh, moh tuossii muččâdávt. Kuovdâšm kukkodâh lâi maŋgâčyet meetterid já toho lâi rahtum taggaar väzzimkujá mast ij lamaš lope spiekâstiđ. Kiäldu puáhtá pyereest-uv iberdiđ tanen, ko tieh kalkkâkeđgipurâheh lijjii viehâ muárrááh já taid ličij lamaš älkkee tojâliđ mätkimušton. ¶ – Vâi mäksiđ vala kolgâččij kalleebgin ton verušeijei, kuobžâ eeđâi. ¶ Suomâ Sämitigge/Sámediggi, vuáđudui jieijâs lavváin ive 1995. Ton virgálâš lekkâmijd viettii 2.3.1996. ¶ Pivâstâhkálloin vazzim ildei kooskâst já keččâlim kavnâđ maidnii tagarijd, mast ličij muu tutkâmist ävkki. Suullân tiijme tuđhâdem maŋa ferttejim luoppâđ tuoivuustân: taan kirjeráájust ij kavnum munjin ennustkin mihheen. Tääl te keččâlim čaŋâlâhčâđ čaabâkirjálâšvuotildei kooskâst, já luuhim runokiirjijd. Jiem tiäđustkin hoksám keččâđ, kogobeht mun lijjim taid toppim. Jiem viiššâm kyeđestiđ taid sätisajangin, ko talle čuávuvâš tarbâšeijee ij taid kavnâččii. Nuuvtpa vyelgidijnân tolvum taid kirjerááju tipšoi já aannum addâgâs jieččân huolâmettumvuođâ. Ko must ij lam kihheen ereskin savâstâllâmskipárijd, vaidim sunjin jieččân hyenes luhhoost kirjerájuigijn. Kirjerááju tipšoo lohđuttij muu, et ij taat puáhtám leđe nuuvt stuorrâ eeti, tastko tot nubbe kirjerááju ličij vuod vuossaargâ áávus. Mastpa sun puovtij tom tiettiđ, et must lâi pasepeiviiđeed kirdem Sáámán já et mun aassim uáli kukken taan kirjeráájust. Áinoo máhđulâšvuotâ lâi tääl tot, et tiilááččim kopioid artikkâlijn já motomijn kiirjijn esken jieččân määđhi maŋa. Ohtâ kiirjijn lâi engâlâskielân čaallum, nuuvt et must oroi, et tom kavnâččim älkkeht Hollandist-uv. Taat luhostui-uv maŋeláá Leiden ollâopâttuv stuorrâ kirjeráájust. ¶ – Tiervâ, eeđâi Heikkâ. ¶ "Sämitige nuorâirääđi saavâjođetteijen lam ilolâš já luholâš palhâšuumeest. Sämitige nuorâirääđi lii vala uáli nuorâ nuorâiorgaan, mon toimâkuávlu lii viijđes. Mij toimâ ij liččii mahđulâš jis mist ij liččii sämitige toorjâ tááláá vijđoduvvâst. Halijdâm-uv kijtteđ sämitige sii kuhes pargoost säminuorâi sajattuv pyeredem várás. Halijdâm meid kijtteđ oovdeb nuorâ tuáimeid kiäh láá lamaš oovdedmin mii nuorâirääđi já rähtimin tile mast lii suotâs toimâđ. ¶ m. Kove: Suomâ sämitigge. ¶ Tobbeen Juhánâs kuulâi, maht Jeesus išedij ulmuid. Talle sun vuolgâttij kyehti ustev Jeesus luusâ. ¶   visijdii, nuuvt čuuvtij, et taggaar ¶ Aanaarjäävri pirrâsijn aalgij stuorrâsavotij äigi 1921. Taažâ-eŋglandlâš finnodâh ATIF lâi uástám 1915 Meccihaldâttâsâst 2 miljovn koldâmuorâd, tondiet ko Tave-Taažâst iä lamaš tuárvi meecih čuoppâm várás. Čuopâdâsâin lâi stuorrâ merhâšume ubâ Aanaar kieldâ ovdánmân. Ubâ enâmist lâi tárbu pargoid já pälkkipargo maajeeld Aanaar savotáid pottii pargeeh kidâ Pohjanmaast. Muorah jođettuvvojii tälviv Aanaarjäävri riddoid siäiludemsoojijd, kost toh jođettuvvojii keessiv kárbáiguin Virdáánjaargân, Paččvei luusmán. Kooldah vuojâttuvvojii Paččvei njáálmán Jakobsnesân rahtum sááhá kuuvl, kote onnii Tave-Euroop stuárráámus sááhhán. Maŋeláá uási muorâin sáhhájui Njellimist, mon kuávdážân lâi rahtum stuorrâ sáhhámlágádâs. ¶ Karri puáhtá suámálii puttâl, mut mun tuše jotelávt julestâm tom. Karri iätá, et ¶ Kuálástem lii lamaš já lii ain tergâdis uási sämmilij kulttuur já merhâšittee iäláttâs. Ucjuuvâst kuálástem merhâšume lii lamaš eromâš styeres. Vuossâmuuh kirjáliih mainâšumeh Tiänu kuálástemkulttuurist láá maŋeskoskâääigist. Luosâ lii pirrâ aaigij lamaš Tiänu sämmilijd tergâdumos saalâskyeli sehe meid máksuniävvu. ¶ Ko saksaliih tuššâdii já poldii Tave-Suomâ, te Toivinjaargâ visteh lijjii poldum še. Škovlâ huksejui Kaamâsân, mii lâi lamaš ovdil evakkon vyelgim Toivinjaargâst. Huksimpargoh lijjii ennuu, tálui, šoldij rähtim já maađijij tivodem, ij lam pargottisvuotâ ulmuin. Kaamâs škovlâ valmâštui 1946 ive loopâst já aalgij toimâđ -47 ive aalgâst. ¶ Mihheen, mii lii šoddâm, ij lah šoddâm suuttáá. Sust lâi eellim, já eellim lâi ulmui čuovâ. Čuovâ čyevvee sevŋâdâsâst, sevŋâdvuotâ ij lah uážžum tom váldásis. ¶ Nube peeivi ulmuuh, kiäh lijjii pááccám jäävri nubebel huámášii, et Jeesus vááilui. Sij tiettii, et máttááttâspárnááh lijjii vuálgám suuttáá. Vääristkin sun ij lamaš. Kuus sun lâi šoddâm? Maht sun lâi peessâm jäävri rastá? ¶  ääigi Pirâsčällee virge ¶ Adelim  peenâ  máttáátteijei. ¶ Anarâšmuusik rähteeh: ¶ Sam-čeeci vierâi táálun muáddi ive ovdil muu šoddâm. Sun vierâi Wilson Hills ciägu vieltijd vuálus, čoođâ Čuánjánjuáski, paijeel uccâ tuolbâdâs skipárušâi táálu máddáákeeji oovdân. Suu maajeeld pottii lakkenjun keessimriehâ, piegâcäimim teltta já majemustáá muorâkassâ kártáinis já antropologâlâš kietâčalluinis. Sam poođij kirden šuármu fáárust, mii ij lamaš ollágin sunjin luándulâš. Sun ličij kolgâm puáttiđ jiečânis muulijdmáin tuodârvielti roobdâ pivvâlis kuálhis eehid, mon ličij tuossâm vyelligâsâst ruopsis-fiskis piäiváš. ¶ Luuk. 2:25 ¶ 2. USA 1 295 ¶ Suomâ čácáduvâi kevttimtohálâšvuotâ ¶ áldu = niŋálâs puásui ¶ Vyesimáánu 2003 (32 sijđod) nummeer válduteeman lijjii lodeh. Márjá-Liisást (Olthuis) lâi vijđes čaalâ noomáin Anarâš loddenomâttâsah 1800-lovvoost . Uáivičallust saavâjođetteijee čaalij Kulttuur já kielâ návt: ¶ Elefanttähtiriddo C4 ¶ Piäluštem ¶  + šoddâđ + Oulankajuuhâ ¶ já njavhâdij Eljis vuoptâid. ¶ – Murr, murr... Puáđi teehin vuoijâdiđ muin, Puppâ! ¶  jieh Kuvvim Des Asmussen ¶  -‐ravvui Täst uáiná, maht Vuonâpoođâ kuávlust lii šoddâm ässei peeleest riggásumos kuávlu – ovdánem, mii juátkoo vala-uv. Uásild Stuorrâvuonâ stuárránmân 1800-lovo loopâst vaikuttij tot, et Suomâbeln värrejii ulmuuh toho. Stuorrâ uási ive 1875 Stuorrâvuonâ/Sirdagoppe-kuávlu ässein lijjii šoddâm Suomâst. Iänááš ässeeh lijjii Aanaar-Ucjuuvâ sämmiliih. Pyehtip mestâ ettâđ, et Sirdagoppe sijdâ lâi “suomâváldásâš” tallaa ääigist. Tobbeen lâi rijjâ eennâm, já kii tiätá, jispa markkânkävppi lii miäđuštâm taggaar ääši, et sij láá finnim tiäđu máhđulâšvuođâst asâiduđ toho lopâlávt. ¶ Äigi ovdánij já iveääigih muttojii. Já ain pottii uđđâ perruuh Kuhespeelji siijdân. Já oppeet Njuámmiläijih Kuhespelji ferttij smiettâđ uđđâ máálámhommáid. ¶ Sämitigge 2014 ¶ Táálu huksiittempargoin västidij ISS Proko Oy já váldu-urkkodeijen tooimâi Keski-Suomen Betonirakenne Oy, mon meid halijdâm kijtteđ pyereest luhostum projektist. Proojeekt luhostumán láá čuuvtij vaikuttâm Sajos-táálu puáttee kevtteeh. Proojeekt valmâštâllâm- já vuávámmuddoost puáttee kevttei toorjâ já stivrim láá lamaš mittedmettumeh, já láá toohâm máhđulâžžân taid kevttim- já toimâmuulmijd, moh láá toohâm Sajos-táálust áinoošlajâsii. ¶ Tavepoođâeennâm = Pohjanmaa 50 ¶ Oovce suulâin eelijm ubâ juávkku: Cari, Anssi, Mary Hanf, Alex já mun golfkiedist, mii lâi tastan paaldâst. Alex já Anssi passijn hárjuttâllâđ golfpáálu časkem já mii iäráseh vyeijilijm UBC-káávpán, kost oostijm 6 seehâ sementi já tast maŋa vyejestijm Ironworldin. Algim muuvráđ poccee paajaauási, mut huámášim et sementti ij lamgin tot, mii lâi kolgâđ leđe. Mudoi šiev, mut tast lijjii uccâ kiäđgááh, moh váháš ettejii. Muvrájim kuittâg neelji seehâ verd já finnejim poccee masa valmâšin. Ko lâi puástu sementti, te jiem viiššâm innig lekkâđ viiđâd seehâ, pic itten ko Oiva puátá eelliđ Ironworldist, te vyelgeen eelliđ UBC:st já viggeen lonottiđ seehâid olmâ "paarmon" . Täkki lii siste mudoi vaalmâš, mut aarrânuási vuoluupiälááš käibid váháš mučásmittem. ¶ Lady Elaine kirdij šuvettij lane lasârääigist olgos. ¶ loppâjuhleest 6.8.2010 ¶ Anarâškielâ máttááttâs aalgij vuáđuškoovlâst tijmemáttááttâssân 1970-lovo pelimuddoost. Tääl kieldâ máttááttâsvuáváámist anarâškielâ lii sehe máttááttâskielâ já oppâaamnâs. Luuhâmive 2005-2006 anarâškielân máttááttuvvojii oppâamnâseh vuáđuškoovlâ 1-4 luokain (8 uápped). Ton lasseen anarâškielâ lâi eenikielâ já vieres kielâ oppâamnâsin pajebijn luokain. Puohnissii anarâškielâ máttááttâs finnejeh vuáđuškoovlâst 18 já luvâttuvâst 2 uáppee. Avveel luvâttuvâst lii ive 1998 rääjist puáhtâm čäälliđ anarâškielâ eenikielâ tâi vieres kielâ iskosin. Ollâopâttuv tásásâš máttááttâs lii máhđulâš finniđ vuáđuoppân. Máttááttâš meeri lii lasanâm ivveest ihán. Kielâ máttááttâs kuárid kuittâg stuorrâ materiaalvänivuotâ. Tuše mottoom oppâkirje lii rahtum vuáđuškoovlâ várás, toin ko rähteeh láá uccáá. Meiddei máttáátteijeeh váiluh. Taat lii uccâ kielâjuávhu váigâdvuotâ, čepis já iäljáris ulmuuh láá uccáá. Siämmáš olmooš kárttá leđe máttáátteijee, toimâtteijee, kulttuurpargee, lahâalmai, muusikčeppi, taaiđâčeppi, kirječällee, totkee, politijkkár, nuorâkerdipargee jna. ¶   2. Mon kukken äijih lii; ¶ Ovdâmerkkân konsert tâi simultaantulkkum čuákkim virdedemân kalga konsert artistijn já čuákkim tuulkâin leđe lope vuolgâttâsân. Virdedum vuolgâttâsij olgosadelem maŋakeččâmnáál lii máhđulâs, mutâ tast kalga sooppâđ tábáhtus uárnejeijein sierâ. ¶ Oholoopâ maŋa aalgij vuot argâ já Ánná maacâi ollâopâttâhân. Vuossaargâ sust lijjii tuše sämikielâ tiijmeh mut majebaargâ lijjii-uv tuš suomâkielâ tiijmeh, ige sun aaibâs pyereest tiättám, maid sun toigijn koolgâi porgâđ. Nuuvt ennuv Heeihâ suámálâš lattim väividij vala-uv, et ij sun Heeihâ tobbeen áigum uáiniđ. Sun vistig ájáttâlâi vyelgidijnis nuuvt kuhháá, et vissásávt-uv tieđij, et luvâldâh ličij jo álgám já puohah liččii jo siste. Várugávt Ánná lehâstij uuvsâ já moonâi nuurkán uksâpellâs čokkáđ. Heikkâ oinui čokkáámin táválii sajestis, mii luhhoost lâi hirmâd kukken sust. Ko tijme nuuvâi, Ánná livkkái olgorääigi nuuvt jotelávt ko kiergânij já moonâi kirjeráájun nutkâđ tävirijdis laavkân. ¶ Ohtâsâš oovtârukkoos puáhtá valmâštâllâđ oovtâst servikkoddálijgijn. Rukkoos puáhtá jyehiđ puddáid rukkooscelkkuin, –lavluin teikâ joskâdvuođáin. ¶ 211 ¶ » ¶ Nánnáás Teresa puáđistij čiččâm suulâin "káhvástâllâđ" , ovdilgo monâččij Ironworldin paargon. Tohon lâi puátimin väldikodálâš TV kuvviđ já muái-uv valdijm vala ohtii sämimáccuhijd fáárun, ko vuolgijm tiego oovce suulâin Ironworldin, Anja já Teresa láin jo tobbeen. Teresa máttááttij meid máálám tobbeen já mun-uv čokánim suu oopân. Mieigâdim já máálájim vissâ-uv nelji tiijme. Tast maŋa vuolgijm Anssijn eelliđ paaŋkist Chisholmist, mut iän kuittâg kavnâm tom. Vyejestáim talle Irongate paaŋkin já tobbeen eštus finnijm lonottiđ šeekijd dollarin. Ostijm váháš tullijááid Suomân, jeđe vyeijiláim pakkađ laavhâid. Kuuđâ suulâin poođijn Anja já Teresa, Teresa ton suujâst, et Cari lâi povdim suu mii ohtsâš vyelgimjuuhlán já meid nubbe-uv suijâ taaiđij leđe… ¶ 4 . 5. 6 . ¶ 14. O Juvduu! ¶ “Tääl uážuh uáiniđ, Dumbo! Tollii nanosávt kiddâ nuáidipuuzâst já hiäilád váhá peljijdâd!” ¶ Lávgumvisteest sun kaavnâi še siemin purkkilohháá. Sun teevdij tom čassijn já piejâi ¶ Ele keevti puástud Hiärá, tuu Immeel noomâ. ¶ Tot lâi niälgum já vaibâm. Ko finnij purâmuš te purrâmlusto kale lâi veikkâ tot ij táválávt laavim ohtân ennuu puurrâđ, mutâ ton vuáru kal puurâi eenâb ko táválávt. Já ko lâš uáđđâm, te oođij masa pirrâmpeeivi ovtmano. ¶  2001, 1. Australia 56 590 ¶ M Á Á R J Á A L M O S T U M P E I V I ¶ Juáigus lii poccuu nuottâ ¶ d. Mii kooveest 159A muštâl, et táálášulmuuh jo 200 000 ihheed tassaaš lijjii jo viehâ fiätuliih? ¶ Sahâvuáruid säminuorâi vaikuttemmáhđulâšvuođâin sehe tiileest tuálih Lars Miguel Utsi Aalmugijkoskâsâš Baareents čäällimkoddeest sehe Anne Kirste Aikio Suomâ säminuorâi seervist. Lasseen paaneelsavâstâllâm, mii peeivi ääigi uárnejuvvoo, leehâst máhđulâšvuođâid jurduid rävkkee savâstâlmân. Loppâsahâvuáru tuálá Sämitige nuorâmus jeessân Tuomas Aslak Juuso. Ohjelm peividuvvoo Sämitige Internet-siijđoin. ¶ 132 ¶ – Tot lii máhđuttem, eeđâi lapsekuáškánjâs suu paaldâst. – Tun lah puáttám teehi liijgás tooláá. Jieh-uv uáini, et tuu pirrâ láá vala rääsih! ¶ e-mail: anja.kaarret@yle.fi ¶ 35A Njäävli ráváseh iä puurâ maiden elimis ääigi. ¶ 1 meriáigásâš tavesämikielâ kielâpargee ¶ 1. Jieijâs čäällimpargoh ¶ Tiiláá Kierrâš: vuolgât šleđgâpoostâ tâi suáiti puhelimáin toimâtteijei. Almoot: 1) noomâd 2) puhelinnumerâd 3) šleđgâpostâ- tâi aldačujottâsâd já 4) halidâh-uv šleđgâ- vâi pävirloostâ. ¶ Riina Helppi ¶ s. 211 ¶ 19. Boletus badius – Ruskotatti – Ruáđitatti U ¶ - Joo, mut tun máávsáh nuuvt uccáá! Já vuošah teejâ já málástâlâh-uv jyehi peeivi já iäláh ain riššoost. Mun iälám tuš ohtii ohhoost posâdâtmin. ¶ Palvâlusah ¶ skuáppu ¶ Puohah riemih moovtâ paargon. Meiddei uccâ kossâ njuámmilâš lii vájáldittâm nievris mielâs. Tast láá tääl maŋgâ uđđâ ustev! ¶ čovottâh = kampaus 155 ¶ Anarâškielâ servi ry 2014 ¶ Sij vazzii val mottoom kilomeetter já orostii sajan, mon Haŋgal oonij pyerrin. Tast lijjii kyehti stuorrâ keeđgi paldâluvâi já toi kooskâst lâi luámi, kuus maatâi kuittâg viehâ pyereest. Keđgij koskâ lâi táálu hámásâš, suovâ peesâi meddâl uccâ ráigáá mield, mii lâi “táálu“ “káátust“. “Táálust“ lijjii meiddei kyehti uuvsâ, tiäđust-uv ko kyehti keeđgi lává paldâluvâi. ¶ 8. Amanita phalloides – Kavalakärpässieni – Käviliskiärppáákuobâr U ¶ 14. Säämi parlamentaarlâš rääđi pehtilis toimâ ¶ 1900-lovo pelimudo maŋa aalmuglâštoimâ lasânij. Servitooimâ oinii vyehhin paijeentoollâđ sämmilâšvuođâ sehe vuástálistiđ lädijduttemviggâmušâid. Suomâst tuáimá tääl vuálá 30 sämiservid. Seervih tuáimih maaŋgâin sierâ sektorijn. Uási seervijn oovded tiätu kuávlu sämmilij, sämikielâ, sämmilij kulttuur teikâ sämi-iäláttâsâi sajattuv pyeredem. Sämiseervij tooimâ ruttâdeh el. sämitige kulttuurmeriruuđâst. Sämitaaiđâreh láá vuáđudâm jieijâs staatâ raajijd rastâldittee seervijd: čälleeh (Sámi Girječálliid Searvi 1979), taaiđâreh (Sámi Dáiddačehpiid Searvi 1979), musijkkáreh (Sámi Musihkkáriid Searvi 1982) já teatterrähteeh ¶ 26 ¶ – Rolle eeđâi ete sun ooinij tobbeen stáálu. Vissâhân toho tääl puávtáččij moonnâđ aainâs-uv keččâđ, Risto eeđâi. ¶ kemisto. Tammi 2002. ¶  itten. ¶ MEDDÂL OOVDÂST, ¶ Suomâ täsivääldi president, Sämitige saavâjođetteijee, Sämitige airâseh, eres kyesih ! ¶ Aanaarkielâ ¶ trooli . Nyetti, maid kuálástustamppâ kiäsá maajeeld. ¶ Kuálmád sämiparlamiänttárij konferens ive 2011 vaađâi julgáštusâstis el. sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuođâ olášuttem, kelijdeijee resurssijd sämitiigán já sämikielâ, kulttuur já iäláttâsâi tuárjumân, vuoigâdvuođâ enâmân, čáácán já luánduriggoduvváid sehe huáputtij Ilo-sopâmuš ratifisistem. ¶ Stivrim: Dániel Gelencér, pargojuávkku: Dániel Gelencér, Anneli Lappalainen, Joni Gauriloff ¶ Sij tomâlii toho já kavnii Máárjá já Joovsep já iäskánšoddâm párnáá, kote viällái seeimâst. Ko sij lijjii uáinám tom, sij muštâlii, maid eŋgâl lâi ettâm sijjân taan párnáást. Puohah, kiäh taam kullii, hiämáskii kuáđutteijei saavâin. Mut Máárjá vuorkkij puoh váimusis já kuorâttâlâi, maid tot puovtij merhâšiđ. ¶ Kove: Inga-Briitta Magga. ¶ - Ij must lah mihheen, Heikkâ kiärduttij. ¶ 3. Maht sorvâelleeh láá vuáhádum täälvi kolmâsân já kossâ muottui? ¶ - Tij kolgâvette đ jorgetti đ eidu tääl č ižetpel. ¶ Já ko mun uáli tárkká keččim, te aiccim ¶ – Na maht jurdáh, et oopâm kevttiđ ton sääni olmânáál, jis jiem keevti čääsi nuuvt ennuu ko máhđulâš? Uásti peri čäciputtâlijd! Kale mun toin čassijn maidnii poorgâm. ¶ Sämikielâ iäláskitmist láá finnim šiev vuáttámušâid ovdâmerkkân párnái kielâpiervâlijn já eres kielân lohtâseijee haavâin. Minister mainâšij savâstis anarâškielâ iäláskittem miänástusmainâs, maid kielâiäláskittemseminaarist oovdânpuovtij Marja-Liisa Olthuis. ¶ 12. Stuorrâ-Britannia lii suáluiriijkâ ¶ - Na tot lâi kandâ, Ánná västidij, ko lâi hárjánâm, et kielestiđ ij kolgâm. ¶ Puáttee lovvoost mainâšâm Jeobaldist já tast, ko sun kuáhtái Pete Allen tuolbâdâsâst keessiv 1933. ¶ Faalâ potásnjuvdosáin já ruonnâsijgijn. ¶ Mätki álgá kyevti kilomeetter kukkosijn jävrimađhijn Vuáskujäävri alne. Vuáskujäävri ridoh láá masa ollásávt staatâ enâmeh já rähtihánnáá. Uánihâš kuátku iärut Vuáskujäävri Riävskáluobbâlist . Keessimmyetki lii jäävri tavenuorttii keččin, jáávrán lyeštee aijuu uálgispeln. Keessimmyetki uáinoo jäävri oolâ jolgâdis linjen meeccist. ¶ vuoptâlaahul = töyhtöhyyppä 192 ¶ b) Mii tast šadda? ¶ Suárvinjargâ = Honkaniemi ¶ 12b rasta já luoddiistâh já räigi, pittá maajeeld ¶ – Säämi-suomâ sänikirje . Čokkim já toimâttâm Pekka Sammallahti já Matti Morottaja . Kirjeest láá pajeláhháá 8000 uuccâmsäännid, sehe sujâttemovdâmeerhah. Girjegiisá Oy, Ucjuuhâ 1993. Ykkös-Offset Oy, Vaasa 1993. 165 s. ¶ Siäilut puurki škoovlâ jieŋâskääpist tâi leškii siskáldâs čäciáldás. ¶ sillihapero ¶ – Iä toh munjingin meendu nánnááh lah, eeđâi Pieinis-Piäkká, – nuuvt ete muu mielâst ličij hävski jis muái álgáččáim skipáruššân. ¶ ruusukaalâ ¶ Ti-tiyy, maggaar rade čuággu? ¶  Predikatiivadverbiaal – Puohlágáneh aassâmhuolah vissâ teddih tuu! Iberdâm kale, mon väivi tot lii, mut keččâl kuittâg pissoođ kocemin! Láán máksám viehâ ennuv taan fiilmâ keččâmist! ¶ Piehânjist lii taggaar eromaš táiđu, et tot puáhtá jieš meridiđ, mon stuorrâ uđâgâštuáki tot mon-uv kiiđâ ráhtá. Jis lii uáli hyenes säpligihe, te piehânjeh kale rähtih piervâl olssis já kiheh nuuvt tegu pyereeb-uv säpligive pargeh, mut monnii toh iä talle ollágin. Jis lii oppeet šiev koddesäpjá eres-uv säpligeh láá valjeest, te talle piehânjist láá maŋgâ mane já tiäđust maŋgâ uđâgáá-uv, moh kirdeleh äiginis piervâlist. ¶ – Mi-, mii tuántáid tobbeengis peškâlij? Aaibâs tego kiinii ličij táálu cuovkkiimin! Laasah-uv tobbeen cuovkkâneh! ¶  uhata, Kooveest tanssâteatterjuávkku Spektrolihtat Kärigâsnjaargâst ¶ käärbis, kárbá = vene ¶ Kuumpi kieimâmäigi lii kuovâ – njuhčâmáánust, nuuvtko eres-uv luándutile penuvellein já puoh suhâjuátkimahasiih niŋálâsah kieimih. Jis lii saahâ kumppivalveest, te tuše alfapaarâ, ađai hovdâpaarâ niŋálâs čuávju já eres niŋálâsah iä. Jis kumppi pessiiččij Säämist, te tot kuáivuččij rávhálâš čunoimiälán njaalâ já riämnjá náálá piäju vyesimáánu äigin já vyesimáánu loopâst tot čivgâččij piäjusis 5 – 6 viälppá, moh liččii čalmettemeh já pietittemeh. Meid juovâ tuhhiiččij kuumpin pessimsaijeen. Jis purâmušvalje ličij pyeri, viälppáh šodâččii jotelávt já tiädáččii jo vuossâmuu täälvi 20 – 30 kiilud. Suhâjuátkimahan toh puáđáččii muádi ihásâžžân. ¶ Jovnâ keččâlij uáiniđ kostnii portháid, mut oovtâgin visteest toh iä lam. Visteh-uv kal lijjii muččâdeh, mut hirmâd uceh, jis verdidij táálu styeresvuotân. Vala ucebeh ko táálu veeskir. Jovnâ halidij väldiđ suábi laavhâst, mut sujâttáá tot ličij epitáválâš. Tondet sun kuođâldui ain váhá já váhá, majemužžân. Talle sun vaaldij várugávt laavhâ já kuáivui suábi kieđâidis. ¶ b. Noomât já ivnii riijkâi liipuid 1-4. ¶ 45 ¶ 8. Euroop lii uási Euraasia nannaam . . . . . . . . 28 ¶ 2. Räähti niijto lieđđejeijee šaddoin tavlustuv ¶ 7. Aalmuglâš artikla 8(j) -pargojuávhu iävtuttâsâi olášuttem ¶  laavij – Mun vuolgim pargopääihi tiäđuštâllâđ jos taggaar sattuuččij kavnuđ. ¶ Säämi parlamentaarlâš rääđi šoŋŋâdâhpoolitlâš strategia ¶ – Tun tääbin uástáh viijne, juuvah já šlarvâdah. Mávsáččih taid sairal já puárásijpááikán pááccám máávsuid ovdil ko piejah ruđâidâd viijnán. ¶ – Mon kuhháá sun taat tavdâ vääivid? ¶ - Ijhân tast lah jiermi. ¶ Čalluuh iä macâttuu, pic toh siäiluttuvvojeh Sämitige arkkâduvâst. Säämi párnáikulttuurkuávdáá ulmen lii toimâttiđ kirje čäällimkišto teevstâin ive 2010. Kirje kuvvim várás puáhtá čalluid lahteđ meiddei aartân suáppee čuovâkuuvijd tâi sárgusijd. Kiišton uáslisteeh pyehtih tevdiđ mieldičuávvoo love čallui almostitmân. Vuálá 18-ihásiih kalgeh pivdeđ huolâtteijee mietâmâš. ¶ Meid Nillá riämáásk já iätá: – Tot lii-uv ennuv hitrub pargo ko tiskám já čurgim. ¶ * Kähvi, teejâ já jieŋâčääci ¶ – Huh ko äigi lii kukke vyerdiđ, Ánná jurdâččij mut aalgij jo smiettâđ, magarijd káálvuid halijdičij jieijâs viistán. ¶ Miestuu tyehin láin kyehti pennuu, Tiälkku já Piälkku. Toh láin puáttám Ålandin viettiđ jonsahpeeivi aaibâs tegu Piäkká-uv, já láin tääl eidu keejâdmin enâduvâid. ¶ Ihečyeđe muttummuddoost kolleuuccâm kuávdáš sajeh lijjii Avveeljuuvâ uálgijuuvâin já Laanilast. Lemmest iä vala talle jottáám ko ovtâskâs kolleocceeh, mutâ kolgosaavah kole kávnumist puohtii kuávlun 1900-lovo aalgâst lase kollekuáivoid. Ive 1902 Lemmei vuáđuduvvojii pajjeel 70 kolleváldássâd. Kolle kavnui kuittâg uccáá, já kollekuávoi mohtâ lappui jotelávt. Lemmee paasij vala ráávhun muádilov ihán. ¶ Saavzah eellih ain-uv uáli alda luándu. Keessiv toh láá veitâlâs kuátumist já tälviv siste savzâvisteest saijaas hiŋgâlijn. Savzâ smiereet tego kussâ-uv. Savzâ puátá áigá väni-uv purrâmâššáin. Pyeremustáá tot kuittâg šadda, ko finnee njaalgâ suoinijd já valje. Tot lii uáli šiev kieddičyeppee já siämmást tot suándee eennâm kähirijdiskuin. Maaŋgah kesiviäsuliih väldih-uv muáddi saavžâ kesijiellâhin já macâtteh taid čohčuv päikkitáálun. Veikkâ saavzah láá-uv uucán tuđâvááh, tarbâšeh toh kuittâg tipšo jyehi peeivi. Toh tarbâšeh putes čääsi já tuárvi purrâmâš. ¶ Kukkodâh: 1,23 ¶   njuácu, njuoccuu = vimpa ¶ Aldapurrâmâš Poccust -tábáhtusâst 3.4.2013. Kove: Jan Erik Paadar ¶ “Vuoi, tot lii piäiváá lieggâ kolleläigi! Jis mun ulâttiččim toos, te kiesâččim tast piäiváá uáivát, tuálvuččim tom pááikán, já mijjân puáđáččij kiđđâ” , jurdâččij Uccâ Jáákuš movtigis mieláin. ¶ reivâinis, et sun lâi juovlâmáánust 1939 evakistem olášuttem ohtâvuođâst uážžum haldusis ¶ Varbunjargâ ¶ lâi ettâm: “Tot tist kale jáámá. Väldiđ ¶ Vuáđustâlmeh ¶ 45–51 cm ¶ Nuáidipáárnáš niälgu ij! ¶ Vijđodâh: 2 345 000 km 2 ¶ 115 ¶ Messias 14 ¶ Tauckum ¶ Uáinám luoka nubekeččin tavlun: pyereest viehâ pyereest hyeneeht ¶ 14.00 Juávhui puátusij keččâm ¶ čuoškah.....30 ¶ 146B Tiervâsvuođâtipšoo mitted kukkoduv. ¶ Váimu lii orgaan, mii pumppáá ¶ “...mon tun lah jieš čáállâm. Koolgah moonnâđ pááikán já...” Talle pustaveh j,n já k. Sun vaaldij oppeet ilddest uđđâ kirje. Lâi tot-uv iimâš, et ain, veikkâ mon kirje sun vaaldij, tast lâi njuolgist jotkâ. “...lekkâđ tiätumaašin, mutteđ päikkisijđo nuuvt et vááldáh mainâs meddâl...” ¶ Juáháš lopedij orroođ joskâ tien ääšist. ¶  maaŋgah Ennuvvuotkvanttoreh (su Joovnâ jurduuh lijjii siähánâm oppeet. Tot ij lamaš vuossâmuš kerdi, ige vissâ majemuškin. Sun ij tađe eenâb iberdâmgin. ¶ Uábih já viiljah. – – Mij lep kastum kulmâohtâsâš Immeel noomân. Kaastâst Immeel ovtâstij mii jieijâs ohtâvuotân já kyeimi kuáimásân. Mij kuullâp oohtân. Immeel lii ain lamaš mii Eeči, talle–uv, ko kieldijm suu, talle–uv, ko jieštátulávt juuđijm jieččân pálgái mield, talle–uv, ko sierâlágán eellimpuudâin kaartâim sust kuhás. Onne muštep mii kaastâ já Immeel oskolâšvuođâ. Táttup maccâđ Eeji kuuvl já tubdâstiđ sunjin jieččân čájádem. ¶ – Jieh-uv tun vala kyedi tuoid sälttkyelšaavâid kiällárân kopšâđ, sun čuorvij monâidijnis Tálunjoobžân. ¶   – Addâgâs. Munnusthân lává taah uccâ stáálukyevtis fáárust. Na kales mij lep? ákku koijâd. ¶ Pyereh juovlah já luholâš uđđâ ive! ¶ Mooses eeđâi: ”Jis jieh lyešti israellijd, te cuobbuuh tevdih tuu eennâm.” ¶ ohtâduvâin maccii 214 vástádâssâd. Sämikuávlu ulguupiäláá peelijn maccii 51 vástádâssâd/almot ¶ o SPR:n láá adelum almolâš vääldi pargoh tave-eennâmlâš sämisopâmušâst. Koskâvuotâ sämitige tooimân lii miäruštâllum sämitige pargo-oornigist. SPR huolât já joođeet sämmilij aalmugijkoskâsâš oovdâstmist. o SPR oovded já čuávu toimâinis Kirkkonjaargâ kuálmád sämiparlamiänttárij julgáštus olášume o SPR oovded já čuávu OA algâaalmugraportistee James Anaya sämiaalmug tile Suomâst, Ruotâst, Taažâst já Ruošâst kieđâvuššâm raportij avžuuttâsâi olášume. o Suomâ sämitigge uásálist SPR pehti arktâlâš já Baareents kuávlu oovtâstpaargon, aalmugijkoskâsâš šoŋŋâdâhpoolitlâš já biodiversiteetmiärádâstohâmân, WIPO tooimân, tave ooláádmudo já tave-eennâmlâš oovtâstpaargon sehe algâaalmugoovtâstpaargon OA:st vaikutmáin pehtilávt. o SPR:st pissoo čäällimkodde já jieijâs budjet ive 2015 räi. Suomâ sämitiigán láá torvejum resursseh uásálistiđ tievâsmiärálávt SPR tooimân. o SPR vuálásâžžân tuáimih nuorâilävdikodde sehe tárbulâš meeri eres lävdikodeh SPR pargoi pehtilis tipšom várás. ¶ Immeel, onne–uv láá mii mašineh juurrâm – ain ucebáin pargovuoimijn, ain teknilubbooht, ain latkišubbooht. Onne láá juurrâm meiddei mii tuššâdemmašineh, luándu pilledem, ulmui kiävhuiduttem, sierrim, nelgi já suáti – ain teknilubbooht, ain latkišubbooht. Immeel, vuolgât eŋgâlijdâd, vievsâs sáŋgárijd, varjâliđ mii mist alnestân. Piälušt mii jieččân puástujurduin, rijvájeijein, vääldihaalust já vaijeest. Vuolgât eŋgâlijdâd laiđiđ mii iijâ čoođâ uđđâ piäiván. ¶  voida Jiem eidu mušte maht kaandah lijjii lattim, mut hävski kuittâg lâi. Sij povvâstii hirmâdávt já mun-uv halijdim čäittiđ ruokkâdvuottân já rečistim siiguin oovtâst. Nuuvt kale taiđii porgâđ iäráseh-uv mii peevdist čokkájeijeeh. Räsänen luvvelij kaandâid vuoptâin já jaagiistij olgos já ko muu-uv muáđuh lijjii lamaš njeezist, jorgettistij muu piälán já nuhtâlij: ¶ olgospyehtim kävi toteen jurgâlem saanijn olášui (spiekâstemjuávkku nr 1) ađai ¶ Jođedijnis pijgá aalgij hundâruššâđ: ¶ máccá cuáŋuimáánust ¶ Turu = ¶ – Tunhân moijááh tegu piäiváš! ¶ Älä himoitse lähimmäisesi puolisoa enempää kuin omaakaan puolisoasi. ¶ Konsert loopâ pelni konsertviehâ uážui kuldâliđ Satu Aikio lávlum. Suu miäđuštij pianoin Heikki Nikula, kiäst lijjii meid muáddi soolopitá suáittimnáál. Tast maŋa lâi stuorrâ vuárbádem vuáru. Vuárbádempalhâšumeh lijjii veikkâ moh ullosuhháin CD:id já sieráid. Ohtâ vyerbi maavsij oovtâ euro, já taiđii puohah uástiđ taid viehâ ennuv, ko mun jiem kuovttijn vuorbijn vuáittám maiden. Tábáhtume nuuvâi Aanaarjäävri oovtâstlávlumân, mii ij lamaškin tot ärbivuáválâš versio pic Matti Morottaja uđđâsist heiviittum jurgâlus, mast jävri ij lamaš innig “hilgum, hälbi já ohtuunis” mut “vijđáht pegâlmâs” . ¶ Ko poođij vyesimáánu 31. peivi 1960, te jotkâškovlâ nuuvâi já ožžum tuođâštussân. Eidusâš kansaškoovlâ tuođâštusân “KANSAKOULUN PÄÄSTÖKIRJA” pottii eidu toh numereh, maid ožžum čiččâd luokast ađai tot lâi viehâ hyeni (7,54). Jieš jotkâškoovlâst “KANSALAISKOULU” tuođâštus toolâi siste 550 oppâtijmed já tast ij lamaš koskâárvu ollágin. Rekinistim jieš tom kuittâg maŋeláá já koskâárvun šoodâi 7,77 mii lâi ucánjáhháá pyereeb ko kansaškoovlâ tuođâštusâst. Uđđâ amnâseh kansaškoovlâ iähtun lijjii pirâsoppâ, eennâmtiätu, tiervâsvuođâ- já juvâhánnáávuođâoppâ (terveys- ja raittiusoppi), eennâmtuálu (maatalous), päikkituálu (kotitalous), lášmuttâllâm já valastâllâm (voimistelu ja urheilu), muorâtyeji, meetaaltyeji, maašinoppâ já meccituálu. Täin tuođâštussáin kolgâččim piergiittâllâđ ubâ loppâahhaan já šodâččim tom vala tarbâšiđ aainâs talle, ko usâččim maidnii pargosoojijd, tâi vigâččim monnii škoovlân. Na jieččân mielâst škoovlân moonnâm palo kale ij liččii. ¶ Ráidu-čáitálmâs. Tyeji: Ritva Tammela. Kove: Jouni Männistö ¶ Pygálus lii puásuialmai šaddonuurrâm ¶ Suomâ jäävrih tyelvih heerkiht ¶ Kunnijâttum täsivääldi president já árvukyesih ¶ Čoovdânommâdâh ¶ KTK05, s. 77. ¶ MATT. 18: 23 – 35 ¶ 144A Šohânâs ovdán eeni kuáhtust. ¶ a. pyy-pyyi b. tee-hi tee-hi c. pu-pu-pu-pu d. já-no-já-no ¶ 16. Russula delica – Suppilohapero – Muldemoivejeijee U ¶ Čohčuv mij tuáivup: ¶ Ko Tälvi lâi moonnâm, te siämmást puoh juvviih já aijuuh lekkâsii já kulgijdii. ¶ siijđoin. ¶ Kirje ij kirdám kuhás tondet, ko tot orostij ááimust. ¶ – Tot pargo, maid tun tääl ááiguh porgâđ, tot lii aaibâs máhđuttem ulmuuid. ¶ várádâh ¶ Ive 2005 seervi stivrâ čokkânij ohcii já toovâi kielâpiervâlaašij uásild miärádâsâid autoparkkisaje viijđedmist já anarâškielâlij juovlâkoortâi rähtimist, moi puáđuh šodâččii kielâpiervâl pyerrin. Lasseen stivrâ toovâi miärádâsâid päikkinommâkirje toimâtteijee päälhi mäksimist Ilmari Mattusân, Mikkâl Antti Morottaja CD-skiäru olgosaddelmist, moos Sämirääđi mieđettij 4000 eurod, digivideokamera skappuumist, seervi ovdâsteijee valjiimist sämimuusik máttááttâs stivrimjuávkun, moos väljejui Heli Aikio, sehe päälhi mäksimist Minna Lehtolan párnáikirje putesin čälimist. Matti Morottaja já Ilmari Mattus toimâttem 305-sijđosâš nooveelčuágáldâh “Kyelisieidi maccâm já eres novelleh” almostui juovláid 2005. Čälleeh lijjii puohnâssân 14 já äigikoskâ, mast antologia muštâl, lii suullân 500 ihheed. Jeessânlostâ Anarâš almostui kulmii, main ohtâ lâi kalendernummeer. Kalender teeman lâi “Säämi varbuslodeh” já teevstâid čaalij Marja-Liisa Olthuis. Puohâi jesânij meeri lâi ive aalgâst 280 já ive loopâst 283, main ihejesâneh lijjii 214, toorjâjesâneh 56 já ovtâstusjesâneh 13. Ton ive jammii nelji jeessân. ¶ Juha Pentikäinen: Saamelaiset – Pohjoisen kansan mytologia. Hämeenlinna 1995. ¶ Porgemáánu ¶ Mist lâi jo tiäđust, kuás tiet čáitáldâh ličij Kaamâs škoovlâ pajeluokast, mut tom meriääigi jiem innig mušte. Ovdil kuittâg ko vuossâmuuh hárjuttâsah tolluuččii, te ferttiiččijm máttááttâllâđ puoh roolisänivuáruidân paajeeld. Mist liččii kale iššeen pápárân čaallum sänivuáruh-uv. Jiem mušte, maht hárjuttâsah monnii - ama iä meendu pyereest, ko lijjim toi maŋa uáli šlundáá já meridim, et vuálgám tállân pááikán ko peesâm. Aainâs liččim pääihist talle ko tiet čáitáldâh ličij já Ááddám ferttiiččij haahâđ prinssân kiännii eres uáppee. Eidu mudágávt lâi meiddei Čivtjuv pygálus joođoost, et puávtáččim toin agâstâllâđ máttáátteijeesân, mondiet jiem liččii čáitálduvâst mieldi. ¶ PARGOPITÁH ¶  Puáđi! Liäiná lii lamaš máttáátteijee pargoost maŋgâ ive já sust lâi uáivil máttááttâllâđ mottoom sämikielâ.~Talle poođij almottâs tom tievâsmittemškovliittâsâst, kenski tot lâi tobbeen šleđgâpoostâst. Sun ooinij máhđulâšvuotâ oppâđ kielâ já leđe oovtâ ive aaibâs ereslágán pirrâsist. Pyeri lâi, et tot lâi anarâškielâ, suu äijih eenikielâ. Tergâd lâi meid et finnij ruuđâ škovliittâs ääigi. Super ekstra lâi, et ij tarbâšâm jieš porgâđ pááppárpargoid uuccâm várás. Puoh poođij valmâšin. ¶ - Párnáipuddâ: saahâ ellein ¶ Lam pelisämmilâš, tegu iänááš uási Ruošâ sämmilijn. Tast peerusthánnáá lam ain annaam jieččân sämmilâžžân, jiemge riävtui puávtáččii jurdâččiđ jieččân eellim sämmilâšvuođâttáá. Nabdemist muu eellim ličij hiälpub, ko tääl must mana ennuv äigi já naavcah tehálij sämiašijguin, sierâlágánijn čuákkimijn já teividmijn. Liijká lijkkuum jieččân elimân eidu tääl já eidu tágárin, já tuubdâm sämmilij aašijd tehálâžžân. Lii mielâkiddiivâš já tehálâš iberdiđ, et pyehtip rievdâdiđ puátteevuođâ jieččân resurssij vievâst, já et pyehtip toohâđ pyereeb puátteevuođâ puáttee suhâpuolváid. ¶ Spiekâstmeh vuáttojeh ¶ Čäcsuálui = Vesisaari ¶  (I riehtâ väldiđ párnáin leeibi já leggistiđ tom viälppáid. ¶ Anarâškielâ servi vuáđudui ive 1986, já toos lâi korrâ tárbu. Talle nuorâ eenikielsárnooh (luuvâ: puátteevuođâ kielâsirdeeh) kávnojii tuše neeljis – tallaa saavâjođetteijee já čällee perrust. Ko kielâ áštá näävt konkreetlávt lappuđ, talle ij lah ko ohtâ konstâ: sárnuškyettiđ kielâ nuuvt jotelávt já nuuvt ennuv ko máhđulâš. Anarâškielâ servi lii adelâm taas máhđulâšvuođâ. Talle ij lah jiärmálâš koijâdâllâđ tuođâštusâid sämivuođâst, kielâtuáváážist ige sämisuuvâin. Taggaar olmooš lii tohálâš kielâ ovdedeijee, kote tom máttá já tuástá sárnuđ. Koččâmuš ij lah lamaš tađe komálub ääšist, ige taam kuássin ige maggaargin ohtâvuođâst uážu siävuttiđ kielâlii diskriminaation. ¶ b. maalmah já metalleh ¶ Tave-Fennoskandia tállán jieŋâääigi maŋa asâttâm ulmui maajeeldpuátteid. Suomâ sämmilij loho ¶   (OSMA Stefanos lâi ettâm, et Jeesus lâi Messias, kiäm Immeel lâi valjim. Stefanos já suu usteveh näggejii meid, et riistâst jáámmám Jeesus eelij oppeet! Ijhân ohtâgin jáámmám olmooš pyevti koccáđ jämimist! ¶ Heikkâ ferttij jyehi tááhust jurdâččiđ, et Ánná lâi hirmâd jo čyerbi! ¶ – poijuuh (3, já toh láá pakkâ čääsist käsittum já sujâttum ketarij pirrâ), moigijn kettaarpaarah láá kiddejum oohtân já piäsáduvâigijn čoonnum kiddâ, ¶  lii 4. Lasse Kjus, Taažâ 4. Jörgen Brink, Ruotâ ¶ Oopperaleibi 12,50 eurod ¶ kesäpiennarsieni ¶ Säämi párnáiteatterproojeekt ocá aittâleijeid! ¶ Sämmilii elleekove äigi aalgij ive 1987, kuás Nils Gaup stivrij elleekove Tiennäyttäjä (Ofelaš). Elleekove lâi Oscar-iävtukkâssân. Sämmilâš elleekove ”uđđâ pááru” 2000-lovo aalgâst lii pajedâm oovdân uđđâ stivrejeijeesuhâpuolvâ. Elleekovesyergi škovlim lasanem tavveen lii išedâm pajedem. Ihásávt uđđâivemáánust Anarist uárnejum algâaalmugij ellekovefestivaal Skábmagovat (”Skammâkoveh”) lii sämmilii elleekove merhâšittee foorum. ¶ Káártá cekkiviärmádâh ¶ Kollekielâ – Tave-eennâmlâš säämi kielâpalhâšume ¶ Avveel anarâškielâlâš kielâpiervâl toimâiävtui čielgim aalgij tuođâlávt kidduv 2010. Cuáŋuimáánust puoh Avveel vanhimeh, kiäin láá párnááh peivitipšoost, finnejii koijâdâllâm. Tast koijâdui, kiäh liččii kiddiistum kielâpiervâlist. Meiddei páihálâšloostâst almostui čaalâ kielâpiervâltooimâst já vala almottâs fáádást. Ohtâvuođâväldimeh iä puáttám uáli maaŋgah, mutâ tiäđáttâs kuittâg lasettij kiddiistume já avveellâš perruin šoodâi tuárvi stuorrâ páárnášjuávkku uđđâ piervâl várás. Avveel anarâškielâlâš kielâpiervâl algâttij tooimâs roovvâdmáánust 2010. ¶ Lippu já Säämi suuvâ laavlâ tuhhittuvvojii Sämmilij 13. konfereensâst Årest 1986. Aalmuglâšlavluu melodia tuhhiittui Sämmilij 14. konfereensâst Helsigist 1992. ¶ 9. Nähkisuájá, kirdee njomâtteijee ¶ kolgâmuš kohtalo ¶ Pargopitáh ¶ a. jis kiergânâh luuhâđ hitásávt kuutân ¶ 25. Kuálhismeerâ lii rávhuttis meerâ ¶ Iiđeed poođij Ááná mielâst liijkás-uv huápust. Heikkâ lâi pieijâm tiijme čuoijâđ, já suoi koccáin toos. ¶  Eellim – Maggaar? Ánná koijâdij. ¶ Kielâ: sloveniakielâ ¶   – Kost cijkko tääl lii, mast poođij iännâm? Mun koijâdim. ¶ Tobbeen lâi meiddei Mark Hansen -nommâsâš almai tiivoodmin puáris kaanoot já čielgâi-uv, et ijâstâlâččáim suu táálust. Sun lâi uáli táválâš amerikkalâš almai, sahhii já uáli hitruu. Vuojijm suu maajeeld Old´Shore Rd :n, kost sun aasâi. Asâiduvváim kelir-, ađai vyelikeerdi viistán já Metroriävu mittarân lijjii onnáá peeivi noomâst čoggâšum mailih 269, mii lii kilomeetterijn tiego 430 paaihijn. ¶ Uula Paadar ¶ Torjuuh mieđettuvvojii čuávvoonáál: ¶  vuolgij. Säämi puustaveh ¶ EELLIM AAVIJN, SAVANNIJN JÁ ARVEVUOVDIJN ¶ Agâstâl. ¶ Kuávská keejâi suu váhá ääigi. ¶ 5. Totkee, kotemuš čuávvoo jienâin kulloo pyeremustáá. Pieijee jienâid vuáimálâšvuođâoornigân tađe mield, maht toh tunnuu mielâst kullojeh. Vuáimálumos jienâ merkkejuvvoo vuossâmužžân (1.). ¶ Juuvâi puáđumeh, čaasij pillâšum já lijgekuá- ¶ a. Maht toi liegâsvuođâtileh iäráneh nibijnis? ¶ muddoin? ¶ c. Tälvinaharist puáhtá koccáđ / ij pyevti koccáđ kaskoo t äälvi . ¶ Aalmug, mii sevŋâdâsâst vaaijâl, uáiná stuorrâ čuovâ, ¶ 82 ¶ 43. Stuorr-Ant Ááná joddeekeđgi , Ijjäävrist Ánnáájäämmimsuolluu paaldâst, mii tááláá ääigist tobdoo Rijdokeđgin. Nommâ puátá tast et togo lii nuuvt šiev joddeesaje, et ulmuuh masa juo rijdâlii tast (Veikko Aiko 2008). ¶ – Nuuvt, puávtáččih-uv tun išediđ váhá munnuu? lasettist Heikkâ. Tun ko mudoi-uv lah taggaar nuáidi já tiettee, et máátáh tálhudiđ ulmuid já ennustiđ-uv. ¶ Sosiaal- já tiervâsvuođâlävdikodde - eidusiih jesâneh (topâlduvâi siste värijesâneh): ¶ Iäge äijih poccuuh nuuhâm, veikkâ sun taid juovâččij-uv kievhijd. Mut ohtii poođij puáris varjâgâšákku kerjidiđ njuovvâmpoccuu Pane ááhust, ijge finnim. Talle eeđâi varjâgâšákku Pane áákun: ¶ Unna Junná video ¶ – Murr... Tothan lii Puppâ! Sun lii tego uccâ sare, ko suu kiäččá váhá tyebbilist. ¶ Ijâttes ijjâ ¶ Ko lâi uáli pakkâ, Immeel šoddâdij Joona syeijin riisiinšado, mon suoivust sun peesâi čokottâllâđ. Talle sun vaarâ movtáskičij ige liččii innig nuuvt puáššáá. Já Joona lâi-uv uáli ilolâš riisiinšado keežild. ¶  predikaat Otsikko ¶ Oskolâš Immeel. Adde mijjân ruokkâdvuođâ, et tuostâččijm mieđettiđ jieččân hiäjuvuođâ já áppádmettumvuođâ. Ruokâsmit mii lyettiđ toos, et uážžup leđe torvoost, ko kyeđđip jieččân tuu haaldun. Taam ruhâdâllâp Jeesus, mii Hiärá peht. ¶ 18. Xerocomus subtomentosus – Samettitatti – Saameettatti U ¶ c. loddešlaajah ¶ Jis ruávásávt jurdâččep, et kyeli já poccuu piärgu lii lamaš pehtilumos ravâdâs, te iberdep tom et spesiaalâšum lii lamaš vuáđđun lonottâskáávpán, mast ulmuuh lonottii tävirijd koskânis. Oovtkiärdánávt puáhtá ettâđ, et ulmuuh lonottii poccuupiärgu já kyele. Mottoom häämist lonottâskäävpi háárân juurdâštijn puáhtá peessâđ joba keđgiááigán, jos peri haalijd. Mut et mij puávtáččijm kevttiđ markkân-sääni, te ferttee leđe meiddei kävppitooimâst tiätustuárusâš kuávlu já tot kalga leđe stellejum monnii räijejum eenâtiälkun, mielâstubboht vala tiätu aaigijn-uv. Nubenáál eeđân koččâmuš, kogo stellejuvvoo rääji markkânij já oles vildâ lonottâskäävpi kooskân, páácá ávusin. ¶   – Liävus oles ruttâ. Mun paškam val nube kerd tom tuámu oolâ. ¶ R päiváás soojijd. ¶ Uulá ko vahtij, te lâi jurdâččâm et kale lii nuuvt sevŋâd, et jiem maiden uáini, lišij pyereeb et čeevris puáđáččij Aailâ vahtimvuárust. Lâi čapismáánu äigi já talle čiävráh joteh vuálus juuvâ. Ko lii šaddee máánu, te talle toh joteh pajasjuuhân. Soováim, et ko vuáru lonottuvá, te ohtii ko rottee kievđâst, te uážžu puáttiđ, kuohtii ko rottee, te mun tiäđám vyerdiđ, et talle čeevris lii puátimin. ¶ Sosiaal- já tiervâsvuođâ ¶ Naa, Winha lâi väldikudijrääji uáinusist 200 m. rääjist já ko lâim kinccám tom tobbeen suddeest pajas, te huápu-huápu vyejestijm maasâd Suomâbel. Smietâdijm vala ehidist-uv, et mahtsun mijjân ličij keevvâm, jis veikkâba ryešilâš partio ličij fattim mii kiddâ. Veikkâ liččijm konsulsáttoin puáttám maasâd Suomân. ¶ Juovlâpeeivi mij leim tegu táválávt, čokkijm siijdâ, njuárustâlâim já kuolgâmiärhuim čiermihijd, jeđe siävŋándijn laiđiistijm siijdâ ubbâsân. Lâi kale viehâ puolâš. Mist ij lam eres puolâšmittar ko njune, mutâ hirmâd puolâš tot kale lâi, ko illá paallâim mahten, veikkâ mist lijjii šiev káárvuh. ¶ Formaallâš ekvivalens ađai vaastâvuotâ jurgâlusâst meerhâš tom, et jurgâlus västid ¶ raavâdkuállus . Ravâdin tohálij amnâsij sirdásem ohtiimân pastee iäláánsiärvus šaddoin šaddoporreid já tain ain piäđoid já rátuporreid. Raavâdkuállus jyehi mohheest lii miinii iäláánšlaajâid. Vrd. raavâdviärmádâh, iäláánsiärvus. ¶ – Na tallehân mij lep huápubeht merisaajeest, nieidâš tieđij muštâliđ. ¶ – Tääl must lii piivtâshelmi rottâsâm já tot lii koorrum nuuvt kiddâ, et jiem finnii juolgijdângin tast siisâ! Já ko keččâlim tom tivvoođ, lam vahâgist čuoppâm pihtâs käŋŋirijdgis rääigin! Tääl must ij lah juhlepiivtâs ollágin! Já nuuvt čuuvtij lam taid juuhlijd vuárdám! ¶ Äijih noskáttâlâi. ¶  et - Liiba! Keejâ tääl tárkká! ¶  n Piäkká lâi viežžâm tuuveest čäcikuuvse, mon lâi keigim sunjin já ko Saammâl lâš juuhâm tast čääsi, lâi Piäkká soivâlâm kuuvse ääiđi paijeel já ettâm: ¶ Liisa Holmberg ¶ muttum . ¶ Puásui kal lii nuuvt merhâšittee ellee, et puásui-sääni mield ij lah šoddâm tyelji nomâttâs, ko ain lii lamaš tárbu nomâttiđ tärhibeht, teikkâ jo ettâđ tuše tyelji. Miisun taggaar ličij, *puá'suigât, vâi mii? ¶ Suomâst, Ruotâst já Taažâst lii merikoskâsâš haldâttâsâi koskâsâš oovtâstpargo sämiaašijn. Ruoššâ ij uásálist taan oovtâstpaargon. Staatâi koskâsâš oovtâstpargo valmâštâl tave-eennâmlâš aämiaašij virgealmaiorgaan, mast láá mieldi meid sämitigij ovdâsteijeeh. Sämiministereh já –presidenteh tuálih ihásávt ohtsii čuákkim. ¶ Čapis taaksih kuleh Lontoo kááđukován. Aautoin lii stiivrâm uálgispeln já aautoh vyeijih maađij čižetpele. Jotolâhnuorbâseh láá táváliih, veikkâ Lontoost lii pyereest tuáimee metro. Kááđukove lii uáli ivnáá, ko Lontoost äässih valjeest jyehi kuávlust maailm puáttám siirdoliih. ¶ čuáskui jotelávt. ¶ - Jovnâ, vääldi taam, Kivs kočoi. ¶ Oppeet. ¶ Tot lâi Maarit jienâ. ¶    váhá, 3. Luvâttâl netiellei ohtsijd tobdomeerhâid. ¶ Pargopitáh ¶ Fáksâ 010~345 1454 ¶ 4. Uusâ njeeššist čuoškâsuovsâid. Tuuđhâ taid styeredemlassáin. Sáárgu suovsâ kove já valdâttâl ton olgohäämi. ¶ Siämmást Pieinis-Piäkká almostui-uv uksârááigán. ¶ Hailuoto C3 ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 49 ¶ Stuorrâ kuorbâ jäävrih ¶ mii tábáhtui Jeesus Nasaretlâžân. Tot almai lâi tuotâ proffeet, vuáimálâš saanijn já tavoin, nuuvt Immeel ko puoh aalmug oovdâst. Mii ollâpaapah já háldáttâsalmaah adelii tuommiđ suu jämimân já riistânnävlejii suu. Mij kuittâg leim iällám taggaar tuáivust, et sun ličij tot, kote looneest Israel. Ijge tast puoh. Onne lii jo kuálmád peivi tast ko tot tábáhtui, já tääl láá motomeh nisoneh mii juávhust tuođâi–uv hiämáskittám mii. Sij ellii tooláá iđedist häävdi kuvlân mut iä kavnâm suu rummâš. Ko sij pottii tobbeen, sij toos lassen muštâlii, et sij lijjii uáinám uáinus: eŋgâlkuáhtá, kiäh eeđáin, et Jeesus iälá. Motomeh mist monnii talle häävdi kuuvl já oinii, et äšši lâi nuuvt tego nisoneh lijjii ettâm. Jeesus sij iä uáinám. ¶ 44 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ Porgemáánu ¶ Čällen mun jiem ohtuu liččii finnim pááppársmakkâsii proojeekt eelliđ toin naalijn, et kirjeest ličij lamaš almostittemveeri. Jieččân uáinu proojeektjođetteijen ij čielgâsávtkin pijsám. Tarbâšim vala eenâb kirje várás. Muu lukkon lii lamaš tot, et lam finnim kyehti šiev čällee paldâsân: totkeid Suvi Kivelä já Tove Skutnabb-Kangas. Tove ij, vaidâlittee kale, peessâm puáttiđ teehi, mut luhhoost peessâp uáiniđ suu forgâ Skype peht. ¶ puh. ¶ 146 ¶ šaddovisteviljâleijee ¶ » Hiärrá, iššeed muu! » Mut Jeesus eeđâi sunjin: » Ij lah ¶ Sämitigge lii algâttâm päikkisiijđoidis uđâsmittem. Päikkisijđoid lii lasettum uđđâ tiätu ¶ Váldu-ulmuuh: Ante já Oula Heatta ¶ Joustava puu ei taitu tuulella. ¶ – Čiävrá seibi uáinoo! ¶ 1. 4. ¶ Sämitige nuorâirääđi raahtij aalgâ Sämitige čuákkimij virdedeemist, mon suujâst Sämitigge meridij čuákkimist roovvâdmáánust 2014, ete puátteevuođâst Sämitige čuákkimijd lii máhđulâš čuávvuđ njuolgis vuolgâttâsâin interneetist. Virdedem ulmen lii eres ašij lasseen älkkeedittiđ čuákkimij čuávvum, finniđ kiddâ Aanaar sijdâ já sämmilij päikkikuávlu ulguupeln ässee sämmilijd sehe lasettiđ tiäđu Sämitige tooimâst. Virdedum Sämitige čuákkimeh láá lamaš kulmâ. Keččeemereh láá lamaš 170-260 persovnid/vuolgâttâs. Vuolgâttâsah almolijn Sämitige čuákkimijn uáinojeh interneetist čujottâsâst sogku.fi/live. ¶ GNT merhâšume, já tondiet taat spiekâstem toovât veerstân mottoomlágán iäru ¶ stággu, stáágu = onkivapa ¶ Já nuuvt tábáhtui. ¶ piervâlistpisottellee.....84 ¶ Na nuuvt mun čuoigâlim já lijjim pyeri mielâst, ko finnejim tággáár kunneepargo, et pesâččim penttâ Heeihâ filliđ, mun ko še lijkkojim Heeikân, lijjimhân mun suu ristalge. Na mun čierâstellim tobbeen äigipuudâ, ige kale tobbeen oinum ohtâgin poccuu čievâr, ige luoddâgin, te vuolgim-uv maasâd. Puáđidijn kuittâg muštájim, et ferttiim vala eelliđ puásuisaavâid maainâstmin Nuuvdibeln. Na nuuvt mun čaŋâlim tupán já vissâ lijjim tommittáá jiärástum, et jiem innig muštámgin, mast uábbám já viljâm láin muu váruttâm já nuuvt mun ettâđ peškâlim: ¶ Ánná jurdâččij maŋgii Heeihâ já puoh tom, mii sunnui lâi tábáhtum. Aalgâst Ánná huánášij jieijâs ton keežild, et lâi oskom nuuvt čalmettemeht lädikaandân já murâštij, et lâi lamaš liijkás-uv mietimielâlâš já oskom Heeihâ lopádâssáid. Ijge sun kuássin puáđáččij tiettiđ tomgin, mondiet Heikkâ toin naalijn roosâi, et poođij alda, táátui suu nieidâskippáárnis jeđe vuot kaaidâi. Vissâhân te taat lâi eidu almai vyehi vigâttiđ nisonijd jeđe iđedist patâriđ. Nube tááhust sun kale tieđij, et eidu Heikkâ lâi tot, kote lâi máttááttâm suu čuážžuđ jieijâs juolgij alne já piergiđ stuárráb-uv maailmist ko päikkisiijdâst. Máárján sun motomin moddijn sänipeelijn muštâlij maidnii Heeihâst, mut Máárjá, veik ij tiättámgin, maht ääših tuođâi lijjii, lâi ton mielâst, et toos ij kannattâm tarvaniđ ige ääši tađe eenâb murâštiđ: maailm lâi tievâ hitruus kaandâin, já kale motomin tot-uv peivi puáđáččij, et Ánná-uv kavnâččij kiännii olssis. ¶ 4. Anna Samuelsdotter (Ánná Saammâlnieidâ, š. 1684) naajâi Matts Samuelsson (Matti Saammâlkandâ) Vallein (j. 1740). ¶ Täsiárvuváldálâš ( tavesämikielân) ¶ 22 ¶ Kesikyessi ¶ Sämitige ciälkkamuš TSS-sopâmuš olášutmist ivveest 2010 ¶ Tot lâi siämmâš kiđđâ ko muoi Holmberg Jovnain láim "veistoluokast" maidnii rähtimin. Mun lijjim uástâm tubbáákloová já moonain škoovlânurhe tuáhá tubbáák puáldiđ. Eidu ko cokkiittáin tubákkijd, te Lukkár Eino lâi vuod monâmin Osuuskäävpi hoovdâ irguustâllâđ já muoi kavnâttâđain sunjin tubbáák puáldimist. Eino orostij já iätá: ¶ Lah-uv perustum oppâmateriaalpargoin? ¶ sun lâi taam ettâm (spiekâstemjuavkku nr 2), tastko taggaar ceelhâvaastâ ij lah ¶ Kerttu Paltto, jođetteijee ¶ 1. Uđđâseh oppâmateriaal paddiimist ¶ Nuorttâlâšâi sijdâčuákkim joođeet já oovdâst vaaljâiguin väljejum nuorttâlâšâi luáttámušalmai. Sijdâčuákkimist lii toimâttâh Čevetjäävrist, kost luáttámušalmaa iššeen parga nuorttâlâšâi sijdâčuákkim čällee. ¶ – Na mast tomgis talle tiätá? mun koijâdistim. ¶ toimâttâhčällee virge. ¶ Eellim aavijn, ¶ muorâtikke ¶ b. Rahttât agâstâllâđ jieijâd jođáttuvvaljim. ¶   TAVEMEER ¶ Palgâtteijee, suomâkielân “sokkopaarma” tobdá oppeet tast, et tot tuálá suájáidis seivâgâsâst-uv mestâba tuárrâst (kj. kove). Tast láá čapis tiälhuh suájáin já čalmeh láá aaibâs ruánááh. Tot lii ucánjáhháá stuárrâb ko vistekiärpáš, mut oppeet ucceeb ko uccâporruš. ¶ Tooimâ latkiš tipšom išedeh hárjánem selvâttâsâi já tutkâmušâi rähtimist, sämikielâ táiđu, šiev atk-tááiđuh sehe nahcâ porgâđ jiešráđálávt. ¶ Sämmilij jiešhaldâšem hiäjusmittee já ton ovdánem estee kulmâ uđâsmitmân kullee iävtuttâs láá: ¶ - Jiem halijdâm tuu sämivuotân povvâstiđ. Jiešalnees jiem tuubdâ sämieellim. Addâgâs, Heikkâ áánui já keejâi Áánán. Jiem halijdâm tuu luávkkáđ mahten. ¶ Tuubdah taid taam ¶ * Kavrâsuohâd, kärjilpiirakah, manevuojâ, jogurt, vorâs sämpyláh, čuopâstuvah, vuástá, vuojâ, kurkkâ já toomaat, mysli, vorâs säppi, kähvi/teejâ já vorâs liäibustuvah. ¶ – Vuoi, addâgâs ete suorgâttim tuu! Muumi eeđâi. ¶ Taat sierâdemvyehi tooimâi tuše asuntolalij kooskâ tanen ko nuuvtkočodum “kyláliih” lijjii ehidijd pääihist, iäge mist lamaš ennuvgin ohtâvuođah siiguin škovlâääigi ulguubeln. Toh-uv ohtâvuođah, moh mist lijjii, tattuu leđe pyerebeht-uv tagareh negatiivlâš ohtâvuođah. Kyláliih lijjii kyláliih já mij lâim asuntolaliih, kiäh toolâim oovtâmielâlâšvuođâ siämmáánáálá, ko kyláliih-uv koskânis. Tuárustijm motomin kylálijguin já táválávt peesâim ain vuáitu oolâ ton suujâst, ko mist asuntolalijn lijjii muáddi “čurmâsáŋgár” já kylálijn ij riävtui ohtâgin. Jieš jiem liijká váldám nuuvtkin mielâstân täid stuimijd uási já siäiluttim-uv šiev ohtâvuođâid nuuvt asuntolaláid, ko kyláláid-uv, pic ohtii. ¶ Maassâd pajas ¶ já riddokuávlust. Šlaajâ lii finnim noomâs ¶ kuáivuv raaigijd ¶ Čoovdânommâdâh ¶ KR92 olgospyehtim hänen viittaansa lii jurgâlem toi pajetoppuin suu pihtâs ¶ 56 ¶ Poosâm panijdân iiđeed eehid. ¶ - Koškepuško “Skammâkoveh” -konsert 500 € mieđettui 500 € ¶ Sisilia = Sisilia ¶ – Vuoi, ennuv kijttoseh! Jis puávtáh, te mielâstân tom halijdiččim-uv. Taat lii väivi, ko ij lah jieijâs viste vala. ¶ Suávvil kođá kiđđuv vyesi-kesimáánust juuvâin já jaavrijn čunoi-, čievrâ- tâi kárgupoonán. ¶ Sämitige čuákkim tuhhiittij muštâlus staatârááđán ovdánmist, mii lii tábáhtum sämmilij vuoigâdvuođâsajattuvvâst ive 2014 ääigi. Sämitigge kiddij huámmášume aalmuglii lahâasâttem sehe aalmugijkoskâsâšvuoigâdvuođâlii ovdánmân. Sämitigge adelij muštâlusive ciälkkámušâid ohtsis 91 pittád, alguid já oovdânpyehtimijd 14 pittád sehe muštottâsâid já peleväldimijd 38 pittád, ohtsis 143 pittád. ¶ Proofeet Jesaja peesâi uáiniđ uáináttâsâst Immeel. ¶  lääjid vaivijnâd. ¶ S ¶ Sämmilâš tanssâärbivyehist lii siäilum tuše nuorttâlâšâi katrilli, mii lii finnim vaikuttâsâid ruošâ tanssâärbivyevist. Katrilli máttáátteh Aanaar škoovlâin já Čevetjäävrist já Njellimist láá jieijâs katrillijuávhuh. Nabdemist lii, ete sämmilijn lii lamaš toovlâš nuáidioskon já pivdon lohtâseijee tanssâärbivyehi, mutâ tast ij lah pááccám tiäđuid sämmilij aalmugärbivuáhán ige kirjálâšvuotân. ¶ – Maid jáávuid muoi uásteen onne? sun koijâd ááhust já totká jávvuseehâid. ¶ Kihheen ij oro tietimin mondiet koddesäpligeh vyelgih vajâldiđ. Ko ohtâ vuálgá, te puohah čuávuleh. Kihheen ij peerust tast, kuus moonnâđ. Kohan tuš vuálgá! ¶ kuárudeh ¶ 1 uccâ~ sipulâš, ¶  tábáhtuvvee Eläkkeelle – Taan áášán jiem määti västidiđ, ferttiih moonnâđ kookâin já čorgejeijein tiem ääši koijâdiđ. Nisoneh lijjii kokkân já čorgejeijen. ¶ 19. ¶ Juáigus ana ulmuu nuorrân. ¶ Čižetpeln Heikki Sarre, Erkki Itkonen, Inga Paadar, Katri Lahdenmäki, Elsa Kuuva já Uula Morottaja. ¶ mannee eennâm siisâ ¶ 7. Venezuela 145 ¶ Ive vuossâmuuh uđđâ oppâmateriaaleh almostuvvii ¶ já várugávt njeeijâđ vuálus čavosin, ¶ Puásuituálu ¶ áirulâš, áirulii = soutaja ¶ Vienameerâ ¶ Šohânâs taarbâš šoddâmsis raavâd já haapi, maid tot uážžu eeni vorrâjotemist vuosâmadduu já näpičuáli pehti. Siämmáá kiäinu maneh meddâl šohânâs vuáčuttem háituliih amnâseh, tegu čiđđâdioksidi já kužžâaamnâs. ¶ Maht tun puávtáččih porgâđ? ¶ šapšâ 0 siika 172 ¶ 6. Lááuv tust viljâh teikkâ uábih? ¶ Nommâkištoin uccui säämi kulttuurkuávdážân uánihis, pehtilis, mielânpäccee já iäráneijee sämikielâlâš noomâ, mii kovvee kulttuurkuávdáá kulttuurlâš ulme já merhâšume, säämi jiešnálásâšvuođâ, vijđes já maaŋgâpiälásâš tooimâ sehe ton arkkitehtuurlâš hämikielâ. ¶ toin lain, et tot tuššâd eennâm häblejeijee lapsemááđuid, kuáivumáin raaigijd já luptiimáin muldeleejijd eennâm oolâ. Muoldâg jođáttuv njälmiräigi lii uccâ muldeleje kuávdoo, já lejeh láá táválávt maŋaluvâi. Muoldâgist lii nube tááhust ävkki, ko tot tuššâd pilletiivrij suovsâid já rippoid muorâkäärdist. ¶ Sämitige kielârääđi lii miäruštâllâm čuákkimistis 1/2005 sämikielâ tile čielgejeijee tutkâm uáivil já ¶ – Juhháán! Tun lah lamaš nuuvt kuhháá meddâl! Forgâ jo muádlov ihheed! Tunhân jaammih, ovdil muu! Páásáh-uv tun tääl muu kuuvl? ¶ Vuossâmuuh kirhokiirjijn kavnum Kuuvah, Per Henriksson (Piättâr Hendrihkandâ, 1665–1743) já Olof Henriksson (Vuolli Hendrihkandâ, 1670–1759) Kufva, moh mainâšuvvojeh ive 1695 eennâmkirjeest nomâiguin Pehr Hindersson já Olof Hindersson, assáin Avveeljuuvâst. Suoi láin vissâ Henrik Olofsson (Hendrih Vuolikandâ), viäruttum 1674–85 kaandah. Sunnuu uábbi Christin Henriksdotter (Ristin Hendrihnieidâ, 1682–1740) naajâi Anders Olofsson (Antti Vuolikandâ) Vallein. Lasseen kirjijd lii merkkejum Carin Andersdotter Kuuva (Kaari Aantinieidâ, 1683–1737), kote lâi näimilittoost Isak Pährsson (Issá Pierâkandâ) Maratzáin (Mattus, Padar). Suu vanhimijn ij lah tiätu. ¶ Säämi aalmugpeivi 6.2. ¶ Šoddim masa lyemejiägán, lii enistân vyehin leikkušiđ huolhijd must. Lam šaddaaš Avelist, kost aassim 17 kuhes ihheed. Kalehân Avveel lii mučis já hitruus saje, mut lii tuođâi suotâs peessâđ piegguuttâttâđ kaavpug uđđâ pieggáid. Luuvâm tääl Oulust luvâttuv nube ive já must šadda vala mottoom peeivi psykolog, ton lam meridâm. Halijdiččim varriđ olgoenâmáid tállán ko lam kiergânâm oopâin. Já halijdâm iävtuittáá peessâđ vaikuttij aššijd, tane meid tuubdâm tuođâi-uv mielâkiddiivâšvuođâ politiijkân. Lijkkuum cáiccudiđ já toolâm ain hävskivuođâ, lâi tile mii peri. Puđâldâm jyehilágánijd máhđulijd kreatiivlâš aašijd tegu ovdâmerkkân máálám, tivtâstâllâm já čuovâkuvvim. Touijuum meid sämituojijd ain ko toid kávnoo äigi. Tääl lam kuárumin olssân šišnelaavhâ škovlâkiävtun. Iännám lii rievtis miäštár sämituojijn já lam čiävláá et must lii pääihist máhđulâšvuotâ oppâđ toi tuoijum. ¶ Vuorâččâsah láá ain lamaš uáinojeijee haškâlodeh, mii čielgee toi noomâi čielgâsvuođâ. Suomâst tiättojeh oovce vuorâččâsšlaaijâd, main käävci kávnojeh Säämist. Säämi vuorâččâslodeh láá ruošâkáránâs (närhi), kuávská (kuukkeli), lädikuávská (harakka), pähkinhakki (pähkinähakki), näkki (naakka), čapisvuorâččâs (mustavaris), vuorâččâs (varis) já káránâs (korppi). ¶ ”Lii vaidâlittee ete väidimproosees lii pištám návt kuhháá. Sämitigge lii iävtuttâm, ete Tukes heiviittiččij Ruávinjaargâ haldâttâhrievti miärádâs lopevuáháduvvâstis toos räi, ko AHR:st finniiččii ääšist linjim. Tukes ij lah návt toohâm. Tääl ruukivirgeomâháá toimâ lii tovâttâm paijeelmiärášii vääivi love occei, sämitiigán, virgeomâháid já palgâsáid. Tuáivum, ete miärádâs mield oovtâstpargo Tukesáin ovdániččij tagarin, maid lahâasâtteijee lii uáivildâm. Sämitigge lii kiärgus oovtâstpaargon ruukilaavâ kenigâsvuođâi tevdim várás”, saavâjođetteijee Näkkäläjärvi linjee. ¶ – Na, uážuh talle addâgâs! ¶ b) Mii iäruid lii toi čääsi já raavâdamnâsij väldimist? ¶ 1. Tanskaast láá valjeest šleeđgâ pyevtitteijee pieggâvyeimilájádâsah. ¶ Nissoonjuávkku lâi laiguuttâm viste olssâs. Säävni já mottoom vuolâ maŋa lâi vuolgâ tánssámpááikán. Fiijnâ pihtâseh pajalân já máátkán. Ravintolast lâi uápis pevdipijgá, teikkâ jieš alnees tot lâi reŋgâ. Nuorâ čaabâ kandâ. Tast te savâstâllii, šladârdii já povvustii. ¶  njurgum Säämi máttáátâskuávdáá stiivrâ noomât Laapi läänihaldâttâs, mii lii pivdám sämitige iävtuttâsâid sämmilij ovdâsteijen stiivrâst. Sämitigge iävtut stiivrân kuttâ jeessân. Läänihaldâttâs noomât stiivrân ohtsis käävci jesânid. ¶ 56A Kyeleh láá piäđuh, moh pivdeh el. eres kuolijd. ¶ Lallukka Carita (Taru Carita) ¶ – Jiem adde. ¶ Návt maŋ eláá juurdâštijn keđgijyelgi ličij tuhhim veikkâba tivrâs taaiđâ ráhtusi n uđđâ-áigás âš museon Kiasman, mii lii Helsigist. ¶ Artikla 8(j) olášuttem ¶ Assaasloostâg šadolâšvuotâ ¶ b. Jis taah piergâseh liččii äiginis cuovkkânâm lopâlávt, te kotemuu piergâs ličij lamaš váduhumos tuššâdiđ? ¶ Kuocâuáivi Myeđhituoddârijn, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶  Näkkäläjärvi Nuorttâsäpligvälli ( Buteo buteo vulpinus ) ohtii Avelist. ¶ tom kietân mut ij tuostâm. Jis tot veikkâ kääskist. Tâi čuoggiiččij čorvijnis. ¶ koškejolgâdâs ¶ Nijlâs paallân koskâldui, ko sun poođij ergij kuuvl. Eergih iä oinum, mut sun tieđij kogo peht toh láá. Kullui muurrân, ko sun poođij vuossâmuu eergi kuuvl. Taat Luostâg aainâs-uv lâi taggaar, et tot muridij, ko kuulâi išedis puátimin, já nuuvt kale eres eergih-uv tohhii. Ergi oinuuškuođij eskin muádi soolâ keččin. ¶ Sadepäivä metsässä ¶ Bulgaria ¶ Lijjim vuárdám hirmâd, ¶ 3 . 4. ¶ Mun lijjim lamaš jo kuhebiššáá ton uáivilist já lijjim jo vaalmâš vyelgiđ maassâd pááikán, ko jo kerd täst tággáár váiváás mätki lâi šoddâmin. ¶ Stivrim/kuvvim/čuoppâm: Eeva Nykänen ¶ kupâlâstiäppu.....112 ¶ Vuottumsajeh ¶ Maahisweb - Sämimuseo Siijdâ párnáisiijđoh ¶ puškolodde ¶   Jotkâškovlâ aalgij tast ittinâš já tobbeen eštus lijjii puoh muu luoka kaandah Kaamâs aaigijn, mut muu luoka nieidah vailuu. Sii lijjii lamaš jotkâškoovlâst jo čohčuv 1959. Nubbe äšši, mon še huámášim aaibâs vuossâmuu škovlâpeeivi rääjist lâi purâdemvyehi. Kaamâsist puoh škovlâliih purâdii čokkod purâdemsalist já vala meccikuursâ ääigi-uv, mut tääl tot tábáhtui aainâs jotkâškoovlâ uásild veistosalist ađai muorâtyejiluokast. Tobbeen iä tiäđustkin lamaš čokkámpeeŋkah, pic uáppeeh purâdii čuožžâd, tâi čokkájii hiävlápeŋkkâkeejist. Määli, tâi mii purrâmâšâid kuás-uv lâi fálusist, puohtui veistosalin stuorrâ lokkelitteest já orom vala muštemin, et leibin lâi nk. näkkär ađai korrâleibi. Na päänihhân mist puohâin kale lijjii pyereh, et tot luhostui uáli pyereest. ¶ vuonjâš tiäddu 2,5-4 kg ¶ muttuuškuát = alkaa muuttua 31 ¶ 6. Vyerdi puálukode puáttim já uápist tom puálupááikân. ¶ 90 ¶ päälhi, jis tuálvuh muu suu luus. ¶ 1. Tuuđhâ Aasia arvekáártá. ¶ Stuorrâ-Aanti vuorâsluási ¶ b. Muštâl, maid puđâldâh tobbeen. ¶ Saapij tuoldâm ääigi Matti já ákku vuorkkiv ubbâ soorijd puolâštemrasijáid já pieijâv puolâščuukán. Tastmaŋa sääpih-uv láá jo tuoldâm tuárvi kuhháá já taid puáhtá kulgâttiđ puttâláid. Säppiputtâlijd Matti tuálvu kolmâ eennâmkiällárán, mast sääpih siäiluh pyereest pirrâ ive. ¶ Ive 1751 poođij Strömstad ráávhusopâmuš, moin juohhii sämmilijd lopâlávt staatâi olmožin. Ton ovdil sämmiliih iä lámáš vala monnân staatâ ulmuuh, veik maksii viäru maaŋgâ-uv kuávlun, mutâ Strömstad ráávhusopâmuš muutij tile nuvt, et sämmiliih šoddii staatâi olmožin já pessii mäksimist viäru eenâb ko oovtâ staatân. Anarâšah šoddii Ruotâ kunâgâskode vuálá, te 1809 rääjist Suomâ stuorrâruhtânâskode vuálá, mon uáiváámus lâi Ruošâ caari, ive 1917 sij lijjii Suomâ täsivääldi vyelni. Taan ive (1997) aalgâst sij láá EU:liih nuvt ko eres-uv Suomâ ulmuuh. ¶ Nubbe lâi ive äigin puárásmâm viehâ čuuvtij já puáris pennuu vääivih-uv tast jo lijjii. Ton uáinu já kulo láin täälvi já keesi äigin huánánâm tommit, ete ij tast innig miäcán lamaš. Já lâihân tot jo pargoos porgâm-uv. Šiev loddepeenuv lâi-uv lamaš. Maaŋgâid čuuvčáid já kuáppilijd tot lâi Piättárân umástâm já lâibâ tot ohtii soorvâ-uv orostittâm, mutâ tuše ohtii, ijge talle lamaš sorvâpivdemäigi vala álgâmgin – vaidâlittees äšši. ¶  tarvita ja joutua ). Já nuuvt njobžâkaandah vuolgii miäcán muorâid viežžâđ. Tálunjobžâvuod toomâi Uárbis njobžâpárnái táálu čäciavedem tivvoođ. ¶ 5. maaŋgâi siirdâenâmij uáiváámus (riijkâ) ¶ * Dokumentprojektor * Info-tv -vuáhádâh MiniPC * Blueray-čuojânâs ¶ Riddokäänih ¶ Kiävtám taan tutkâmušâst kreikâkielâsâš teevstâ, mii lii lamaš KR92 vuolgâtekstân já mii kiävttoo valauv almolávt ráámmátjurgâlusâi uáivikälden. Tot kávnoo ovdâmerkkân tieđâlijn almostitmijn Novum Testamentum Graece (Nestle-Aland 26.–28. editio teikkâ United Bible Society 3.–4. editio). ¶ iivij 2004 – 2007 toimâohjelm mittomeerrin el. säämi kielâlaavâ olášume čuávvum já ovdedem; ¶ Jutteselgi lâi tutâvâš já tuubdâi jieijâs vijsesin. Lâihân tot vijsom onne viehâ ennuv, ko lâi oppâm, mii lii kuurâh. Jutteselgi joođhij tuurhâ putestem viäddá alne, ko tot huámmášij, ete ákku maacâi pááikán hurstâsekkâ tievâ kamuvsuoinijn. Ákku tuálvui seehâ, kamuvsyeinisiirpi já kuurâh olgoráájun já moonâi jieš táálu siisâ. ¶ Sanna Jortikka, Pirkko Lehtiö, Matti Leinonen, Teuvo Nyberg, Simo Veistola ¶ ertpeeli, -pele = kylki ¶ ráámmátteevstâi jurgâlempargo toimânpieijee já uáiviruttâdeijee. ¶ lii porgâm jurgâlempargo suomâkielâsâš ive 1933 Puáris testament vuáđuld. Ive 2011 ¶ Ohtâgin keeppil ij pajanâm. ¶ kuopsâ ¶ Kivs keejâi juáhháá tárkká, Joovnâ kuittâg enâmustáá, mut tot ij lamaš iimâs. Tom sun imâštâlâi, et Kivs keejâi Belgo-uv eenâb ko iärâsijd. Belgoost ij suu mielâst lamaš mihheen nuuvt komálijd. Sun lâi aaibâs táválâš häldee. Tom jurduu Jovnâ povvâstij jurduinis. Jis tom ličij ettâm kiäsnii ulmui maailmist, te tot ij kal liččii lamaš táválâš ollágin. ¶ moljomáin < moljođ = tonkimalla < tonkia 11 ¶ Lentinula edodes ¶ 8. Hygrophorus erubescens – Rusotäplävahakas –Ruostâtiälkkukässih U ¶  miärálâš kolgos 129, 130 ¶ mäddi ¶ – Na smietâ kuittâg ääši, váátá Heikkâ já čaaŋŋâl tast siämmást jo olgos. ¶ Sämitige Säämi párnáikultuurkuávdáš lii váldám vááimu äššin meid sämipárnái sierâdempirrâs sámáidittem sierâi háárán. Maaŋgah sierah puátih kulttuur ulguubeln já toin lain uápisteh párnái sierâdem meiddei olgoláá aldasâš aartâin. ¶ Sali jurbâ pevdijuávhu ij pyevti mutteđ eres háámán ton styeresvuođâ tiet. Virgeulmui já keččei pevdi- já stovlijuávhuid puáhtá mutteđ. ¶ - Mun uáivildâm, et tom ij taarbâš mahten č iehâ đ Kivsist, mut koolgah val-uv le đ e siijvost, jis iärâseh láá kulâmin. ¶ lasseen láá tuše Suomâbeln ovtâskâs ulmuuh iävtukkâssân já nuuvt leppeđ ¶ uccâ juuvâš ¶ Ciälkkámušpivdem mield smiettâmuš vuáđuld ráhtoo ministeriö virgealmaipargon iävtuttâs stiivrâ iävtuttâssân kuálástuslaahân suullân ive keččin. ¶   dynaamisávt/funktionaallávt siämmáánáálá ko KR92. ¶ -20 ¶ Veerdijn tuárrum ¶  váldusäänis Yrjö Musta, Škovlim- já oppâmateriaallävdikode saavâjođetteijee ¶ Kiđđuv kuolij kođoääigi koddá vissásumosávt kuolijd, ko toh ucâluveh jieijâs kođosoojijd. Siergih, vuáskuneh já lahnah kođeh cuávis ruáhuluovtâin, ko muuikuh oppeet jieŋâlâsâi vieltijn. ¶ –~Tot kale ij lah konstâ. ¶ Olgos pesâdijnis Ánná čiärui. Luhhoost pyeráluoddâ moonâi meeci čoođâ iäge tobbeen lamaš nuuvt ennuv ulmuuh. Konnjâleh kulgii suu čoolmijn, já sun keččâlij sihostâllâđ taid meddâl. Tääl sun tieđij, et mottoom suujâ tiet Heeihâ lopádâs ij lamaškin olmâ lopádâs. Ij Heikkâ lamaškin halijdâm suu olssis nieidâskipárin! Heikkâ lâi tuš fillim já tájuttâm suu, já tastmaŋa puoh toovâi-uv kustoo oovtâ! Ánná sujâttij jieijâs, et lâi lamaš nuuvt jollâ já viettiimettum. ¶ - vijđes já maaŋgâpiälásâš tooimâ sehe ton ¶ – Pápárist mun kale jiem huolâ, kalgeh kavnuđ olmâ ruuđah. ¶ b) Mon iveääigi tot tábáhtuvá? ¶ a. Malaka njargâeennâm kaavpugriijkâ ¶ Šlajâtubdâm ¶ Leibijuuhâ = Leppälä ¶ Toos Säplig-Matti: ¶ Artikla 8(j) olášuttem ¶  vááijuvâš Luuk. 2:40 ¶ 15 ¶ Sajos, lii tääl ceggânâm já vihkoo Suomâ sämmilij kuávdášsaijeen eidu táágu ¶ MARK. 12: 28 – 34 ¶ Aanaarjävri, kote lii ohtâ Suomâ stuárráámusâin jaavrijn, fáálá merettes ennuv vuolgâsoojijd já kiäinuid. Jäävri kulen puáhtá vandârdiđ peivimacâi, mut puáhtá viettiđ veikkâ ubâ keesi – ige tallegin kiergân tutkâđ ko tuše uási ubâ jäävrist. Ridottes joorŋah, poskis čuálmih, tuháttij mield ponjepeesijd šaddee källeesuolluuh, kukken šiärrájeijee väärih já tuoddâreh mulsâšudeh miälloo uáinusist. Ráávhu lii vises. Aanaarjävri lii vijđes jorŋâidis keežild vátávâš čuosâttâh jävrimiälloi. Šiev jotteemniävvu puávtáččij leđe merâjotemân heivejeijee kaajaak. Aanaarjáávrán uápásmem lii älkkeb, jis čuávu valmâšin vuávájum kiäinuid . ¶  Minulla Suomâst tiättojeh suullân 50 njävlišlaaijâd. Rävisin toh eellih tuše oovtâ peeivi, motomeh tuše motomijd tiijmijd. Suomâ stuárráámus já tobdosumos šlaajâ stuorrânjävli , piso jiegâin liijká mottoom peeivi. Rävis njävli ij puurâ maiden, ko toi čuálih-uv láá kuáránâm. Nähkisuájáh já uccâloddááh navdâšeh mielâstis eehidpurrâmâš njävlituákist já kyeleh sehe čaasij piätutiivreh oppeet herskusteleh njäävli suovsâiguin. ¶ - Lii-uv tust tääl fastâ aassâmsaje? almai koijâdij. ¶ - Jiem hoksám. Esken jieš-uv kuullim ääšist, já mudoi-uv kale lijjim nuuvt jierestum. ¶ 5. Kost láá äiginis iällám merâkolbâcuobbuu já ¶ – säplig ¶ Papua Uđđâ Guinea ¶   Ellee nommâ: ¶ Mon uáivilân ulmuu kietâ heivee pyerebeht ko simpans kietâ? ¶ » Ko tun–uv onne iberdiččih, kost tuu torvo lii! Mut tääl tot ¶ Nuorah identifisistev sämikielân já sämmilij juávkun. Kuohtuuh anneev sämikielâ tergâdin. Sämikielâ merhâšume lii tast kiddâ mon ennuv tom kiävttá. Nubbe nuorâin sárnu sämikielâ jyehi peeivi, te kielâ merhâšume lii ton mield styeres. Nuorân kii ij sáárnu sämikielâ päihistis, suomâkielâ merhâšume lii stuárráb, tastko sun kiävttá tom enâmustáá. ¶ Lohopoccuid puásuialmaah loheh. Poccui luuhâm meerhâš poccui rekinistem já pajas čäällim. Vistig puásuialmai váldá jieijâs lohopoccuu kiddâ já vaja nijbijn poccuu ertsoksâmáid lohomeerhâ, vâi uáináččij, ete tot lii jo luuhum. Tastmaŋa eelleituávtir puákut poccuu ađai puásui uážžu oletalkkâs. Puákuttem maŋa puásuialmai almoot poccui lohhei, kii merkkee poccuu omâsteijee luvâttâlmân. Luuhum, puákuttum já vooijum puásui kiässoo lohopoccui kontturân. ¶ *23. IMMEEL LÄÄBIS (AGNUS DEI) ¶ Maaŋgâid eres–uv merkkâtavoid Jeesus poorgâi máttááttâspárnáidis uáinidijn, mut tain ij lah muštâlum taan kirjeest. Taat lii čaallum tondiet, et tij oskoččijd, et Jeesus lii Kristus, Immeel Alge, já et tist, ko oskovetteđ, ličij eellim suu noomâ tiet. ¶ 50ABC, 65B, 70, 76A, 77B, 81, 82,93 ¶ Ellee nommâ: ¶ Säämi kulttuurkuávdážân ráhtojeh sajeh sämikulttuurân kullee tooimân, Sämitige haaldâšlâš tooimân sehe säämi máttááttâs- já tutkâmtooimân. Kulttuurkuávdáá kyehti váldukevttee lává säämi jiešhaldâšem ovdâsteijeeorgaan Sämitigge já staatâ oppâlájádâssân tuáimee Säämi máttááttâskuávdáš. Lasseen kuávdážân šaddeh sajeh Aanaar kieldâ kirjerájutooimân, sämiservijd já Laapi läänihaldâttâsân. Kulttuurkuávdáá huksit Seenaat-kidânjâsah, mii uárnee kuávdáá vuáváámist almos arkkitehtkišto. Eidusâš vuávám algâttuvvoo uđđâivemáánust 2009 já huksimpargoh algâttuvvojeh kiđđuv 2010. Vuáváámij mield táálu váldoo kiävtun ive 2012 ääigi. ¶ lieđikovjâ, -koovjâ = siitepöly ¶ Lasetiäđuid Vaasa Nuorâ Kulttuur -tábáhtusâst finniih tääbbin . Säminuorâi taaiđâtábáhtus njuolgâdusah láá siämmááh, peic ete Aanaar Sajosist tábáhtusân uážžuh väldiđ uási meiddei vuálá 10-ihásiih. ¶ ČOHČÂMAAINÂS ¶ vijđediđ kišto säminuorâi konfereensân mii tollui Suáluičielgist 13.-14.10.2011. ¶ maađhâš ¶ Saijoos taiđuuh ¶ Ergikunâgâsvuájui palhâšumij jyehimtilálâšvuođâst 1.4.2012. ¶ Uđđâ kišto njuolgâdusah sehe vuossâmuu nommâkiišton puáttám tuhhiittum iävtuttâsah kávnojeh Säämi kulttuurkuávdáá päikkisiijđoin www.samediggi.fi/skk 18.1.2010. ¶ Sämitigge 2013 ¶ – Mut mondiet tun uuccih muu? Ánná koijâdij nube kerd. ¶ – Taat lii áinoo molsâiähtu, maid puávtám tijjân faallâđ, rivgoo joođhij já ain tiäduttij tom, et pesâččijm Paariis peht tohon, kuus te jo lâim-uv monâmin. ¶  -ravvuuh verejáá. Päikkišiljo sino lâi times ¶ Kielâkuávdáš ij vuáđuduu aalgâst fyysilâš instituution peic tot tuáimá proojeekt ääigi jieškote-uv staatâ sämitige ohtâvuođâst. Proojeekt ääigi vuáháduttep kuávdáá tooimâ já visásmittep ton ruttâdem sehe toimâmyenster. Proojeekt ulme lii oovtâst sämitigijguin sämikielâi nanodem já ovdedem nuuvt, et jieškote-uv kielâ ohtâgâslâš táárbuh, háástuh já naavcah váldojeh vuotân sehe sämikielâi iäláskittem já turvim puátteevuođâst. ¶ MATT. 6: 16 – 21 ¶ Sun eeđâi sijjân: ”Vuálgup tääl Jerusalemân. Tobbeen olášuvá puoh tot, maid profeteh láá čáállám. Mun šoodâm pijneduđ já sormeduđ, mut kuálmád peeivi mun pajasčyežžilâm.” ¶ Hormá = Horma ¶ ovdánem. ¶ Uápásmuvvim Eelsan uáppen 1970-lovo aalgâst, ko poottim Njeellim siijdân, vâi opâččin anarâškielâ päikkinoomâi nuurrâm várás. Jiem tiättâm, et juo kyehtlov ihheed ovdeláá lâi Elsa kuullâm Erkki Itkos sahhiittâllâmjuávkun, ton nuorâmužžân muštâleijen. Nuuvtko tääl tiettip, šoodâi suste maŋeláá meiddei Itkos stuorrâ sänikirje majemuš tiäđuadeleijee. Mut talle sun lâi Heikkâ Tuámmâs kálgu já škovlâahasij párnái enni, kote Elsa Saijetsáin kiergânij adeliđ ääigis munjin-uv. Ožžum paddiđ máttáátteijem vijses já hävskis savâstâlmijd anarâškielân – motomin suoi improvisistáin oovtâst joba kuldâlmâs ađai kulokove kärbismääđhist. ¶ 14. Luomuviljâleijeeh iä keevti taam amnâs ¶ 6 a. Noomât käniviäsutiijpâid. ¶ Piihâšsuálui ~ Pihâšsuálui = Tervasaari ¶ Must láá kyehti eenikielâ: tavesämikielâ já suomâkielâ. Puávtám sárnuđ sämikielâ piäiválávt pääihist já skipárijdânguin savâstâldijn. Sämmilâšvuotâ meerhâš luándust eellim, poccuiguin, kuálástem, kuullâm jieijâs juávkun. Maailmist jođedijnân puávtám muštâliđ jieččân lemin sämmilâš já ovdâstâm čiävlán neelji jieškote-uv eennâm ulmuid, oovtâ aalmug, veikkâ-uv uáli maaŋgâhámásii taggaar. ¶ – ruobdâ ađai koskâlyevdi, ¶ Tievâsmittemškovliittâsâst Ailâ-Marittist lâi tehelâš rooli. Jiešalnees ubâ tievâsmittemškovliittâs lii finnim motomijd koskâsâš toimâvisioid siämmáálágán kielâtiileest, mii lâi Ailâ-Marittân-uv uápis. Tego mij tiettip, Ailâ-Maarit sáárnui eenikielânis anarâškielâ, mii lâi suu pärnivuođâ päikkikielâ. Ailâ-Maarit sáárnui riges anarâškielâ, veik sun mottoom sahhiittâlmist smietâi-uv jiänusân tom, et sun-uv lâi ennuv vájálduttâm, ko sust iä lah majemui aigij lamaš nuuvt ennuv sárnumskipáreh ko ovdil. Eromâšin Ailâ-Maarit kielâtile toovâi tot, et suu enni Mari-Biggá lâi pajekielâ sárnoo; Mari-Bigá eeči lâi puáttám Taažâst, Kárášjuuvâst. Ko Mari-Biggá naajâi Anarân, suu-uv päikkikiellân šoodâi anarâškielâ, tastko iärráseh-uv tom sarnuu. Muu mielâst Ailâ-Maarit kielâlâš pajasšoddâm lii šiev ovdâmerkkâ tááláá kielâlâš pajasšoddâmân-uv: eenikielâ sárnon puáhtá šoddâđ perrust teikâ pirrâsist, mast tehelâš kielâsirdee lii anarâškielâ nubben kiellân –sárnoo ige algâalgâlâš eenikielâlâš sárnoo. Taat lii eidu tievâsmittemškovliittâs peht ovdâskulij tolvum anarâškielâ iäláskittemvisio. Munjin taha pyere uáiniđ já tiettiđ, et taat lii lamaš meiddei tovlái anarâšâi kielâsirdemvyehi. Ailâ-Maarit kielâtuávváš liävus ain ruokâsmittee ovdâmerkkâ taid, kiäh láá oppâm anarâškielâ rävisolmožin já tääl láá sirdemin anarâškielâ nuorâb kielâsárnoid. ¶ – Lam koijâdâm sust, ettim. – Sun ij halidâm ettâđ maiden. Sun keigij tuše kieđâidis pajas Miss Molly kuávlun já huihádij: – Hiärrá, adde munjin vyeimi taas-uv já talle sun kaččâlij tuoddârân, et pesâččij koškâđ keeđgijd uáivis oolâ. Sun ij vissâ tuubdâ taid aašijd, vâi maid arvâlâh, Saammâl-čeeci? Sirduustim vala-uv aldeláá suu. – Ko koijâdim Piätárist, sun eeđâi, et tun lah taggaar, kote tiätá puoh. Sun eeđâi, et puávtáččih čielgiđ munjin veikkâ nieidâvuođâlâš šoddâm. Mii enni jiešalnees lii? ¶ Sämikuávlust ässee sämikielâlâš uáppeeh kalgeh laavâ mield finniđ váldu-uási vuáđumáttááttâsâst sämikielân. Sämikielâ puáhtá leđe škoovlâ máttááttâskielâ, eenikielâ oppâaamnâs tâi väljejum vieres kielâ oppâaamnâs. Puoh sämikuávlu vuáđuškoovlah já luvâttuvah adeleh máttááttâs sämikielâst. Pajeuáppeetutkos tave- já aanaarsämikielâ iskos lii puáhtám čođâldittiđ 1990-lovo rääjist, nuorttâsämikielâ ive 2005 rääjist. ¶ 3. Kišto lii puohháid áávus. ¶ Ovdâsijđo ¶ Immeel pyereed, tuáhtár váldá tast máávsu. (Benjamin Franklin mield) ¶ purrâmâžžân já ištâdmij várás. Kirjeluosâ ¶  vuoi, Tom mun jiem mušte teikkâ ubâ tieđegin, et mon kuhháá tot Kuovgi eelij val tast maŋa Haanu Sáárá penuvin. Lâš-uv lam loopâ räi nuuvt vádduluándug já vaijaa. ¶ Säämi kirjálâšvuotâ ¶ S Aamen. ¶ – Ánná já Jovnâ kyelipiivdost . Luuhâmkirjááš, mon lii čáállám Veikko Aikio já kuvvim Ilmari Mattus. Škovlâhaldâttâs 1986, 50 s. ¶ Taan tovváá Hirškikkâ ij kiergân uásálistiđ Myerji sieráid. Sust lii tergâdis ¶ – Na maht totkis lii máhđulâš? Ante imâštâlâi. ¶ Nuuvt munjin pelipággoin máttááttui anarâškielâ. ¶ Čevetjäävri škovlâ: Ville-Riiko Kalevi Fofonoff (nuorttâsämikielâ) ¶ čuovjisskálžu ¶ Puohah iä lijkkuu kuoskâttâlmân ¶ Aasi já peenuv ¶ Maaŋgâsellâsiih iäláneh ovdánii meerâst ¶ Talle jiem lámáš iällâm vala Suomâbele Säämist, jiem vala tiättâm anarâš- já nuorttâkielâ pirrâ nuuvt ennuu. Mutâ talle must lâi jo kasseet, moos lijjim váldâm pajas ennuu sierâláván kielâid já nuuvt vittâ eresláván sämikielâ-uv. Já ko eellim oppeet maadâsämmilij kulen, te pieijim kasseet mašinân já ulmuuh kolgii ervidiđ, maggaar kielâ lijjii kuldâlmin. Must lâi vala hävskis muštokove: Ko kullui anarâškielâ, te pegâlmâs maadâsäminissoon Anna Jacobsen tállân eeđâi: "Jaavoe, daate amma riektes saemien giele!" ( "Naa, amal táát lii rievtis sämikielâ!" ) ko suu mielâst anarâškielâ lâi siämmáá njyejilis kielâ ko suu jieijâs eenikielâ. [Anarâškielâg tekstâ mon lijjim váldâm pajas lâi Morottaja U. "Piättár Sammlâž" já lohhee lâi Morottaja Matti]. Juovlâmáánust 1993 čallii muáddi maadâsämi nuorâ pajeuáppee-tutkos Plassje (Røros) jotkâškoovlâst. Mun jieš uásálistim meiddei já siämmáá ehidispeeivi must ij lam tuše saksalâš pajeuáppeetuđhos, mut meiddei maadâsämikielâ pajeuáppeetuđhos, sehe kirjálâš já njálmálâš. Lâi kale aaibâs eromâš feerim čokkáđ oppeet škovlâloonjâst nubijguim vittâ tijme já čäälliđ maadâsämikielâ pajeuáppeetutkos. Mutâ hävski kale lâi! ¶ 6. Uruguay 34 ¶ 1 Moos 21:1-8 ¶ s. 82-83 ¶ tabbâtekki ¶ Sij suládii toho, monnii enâmân. Peeivih-Vuáláppâš ceelhij: ¶ - Lijjim-uv kuittâg-uv nievdâmin tuše mučis nahhaar oovdeb iijâ? ¶ Tot ij oinum enâmist viällud, tot ij lam vierâlâm tâi njeidum. Nube tááhust enâmist lijjii suámáliih kuhendâlâš luodah. Toh lijjii ennuv togo peht, kogo peeci lâi šoddâm. Luodah monnii jolgâdâs rasta miäcán. ¶  kuáluh Tääl Ánná tuođâi-uv sutettij já korâdij: ¶ purrâmâš kávná ¶ Uárree movtáskij eeji iiđeedsiähtálijn! Puurâi, puurâi. Ain tot lappui, maid Kasper piejâi muorâ vuálá. Kulmâ-uv čárvus iiđeedpittán! Nisučalmaah sodâstellii kuosâst, ko uárree njápčááttij. Tállán meiddei turboškuođij. ¶ Elâččijm vala mottoom käävpist koijâdmin tullâkeđgisementti já veikkâ maka stuorrâ maailmist lep-uv, te sementti ij lah tain aldasijn ollágin. Ferttip älgiđ koijâdâllâđ olgoláá já vyebdee arvâlâdâi-uv, et aldemuš saje sátáččij leđe Duluth já jis ij tobbeengin lah, te miljovnkaavpug Minneapolis ličij čuávuvâš saje, kost vissásávt kavnuuččij sementti. Iimâš, ko tullâtiijlah láá, mut ij sementti. Siämmáá ko vuábdáččij piso, mut lemnuuh iä innig liččiigin vyebdimnáálá. ¶ 3. Moh šiev já hyenes peelijd láá Suálui-Suomâst asâmist? ¶ Kirjerááju seini lâi turedum masa ollásávt vuossaargâ vuástásii iijâ. Poolis fattij turedeijeid kiddâ. Turtedeijein nubbe lii 16-ihásâš já nubbe 13-ihásâš. ¶ Máárjá lijkkoo purrâmuš rähtimân. Eromâsávt sun lijkkoo šaddopurrâmâšâi kokkiimân. Nuuvtpa kievkkân tyehin lii-uv šaddoäitti. Taan ááitán Máárjá-máátu norá keesi ääigi maaŋgâlágánijd šaddoid. Suu herskušaddo lii lyeme. Sust lii ääitist ohtâ ilddee väridum luámánij várás. Talle ko uábbi puátá Máárjá kuuvl kolliđ, te Máárjá ráhtá sunnuu heersku: lyemelostâruulâid – lyemeloostâi siisâ láá caahum luámáneh. ¶ 3. Mane heeđâlmmuorâi rungoh láá syeijejum ¶ 8. Ruošâ Aasia piälásâš uási. ¶ – Munjin-uv koolgah uástiđ uággumruulâ já suábi. ¶  tievâslávt sälttikyeli, -kyele = suolakala ¶ – Na viiljah tij leppeđ mii mielâst, eeđâi sämmilâš. Tast ruoššâ ilosmij: – Jáá , na čielgii váhá eenâb tom ääši. ¶ 102A Pieggâ leeijid čunnuid čunoivaaskân. ¶ b) maaŋgâpiälásii ravâdist, c) vuáháduumeest ¶ Viärdádâllâp kaaicâ já saavzâ. ¶ 7. Ennuv elleešlaajah ¶  lovo  muttuu. tuoldâđ, tuoldâm, tuáldá = kiehua ¶ Topsenjunčuoškah – Surviaissääsket ( Chironomidae ) láá suullân táválii čuoškâ stuárusiih, mut tain váilu njamonjune. Topsenjunčuoškâ suovsah, moh ovdáneh jaavrij já láádui ponneest sehe njeeššist, láá tááláá ääigi pivnohis runneuággoo seeptih, ko toh láá aaibâs ruopsâdeh. Ruopsis ivne šadda tast, ko suovsâin lii hirmâd ennuv hemoglobin. ¶ Xerocomus subtomentosus ¶ – Aaibâs tego tuon táálu káttu lihâdičij ucánjihhii! Já tobbeen lii tuot almai vala vyelni! ¶ ČUÁKÁNKIÄSU ¶ Sämikulttuurkuávdáš ¶ Čuákánkiäsu ¶ 07.15 Zulfija Akabajeva suáittá já iätá, et auto lii jo määđhist viežžâđ muu já ustevijdân Ošonur kylán, kost ličij onne Peledyš pairem, marilij stuorrâ kesijuhle. Ij lah tuotâ! Ijbâ ko rahttâttâđ pänikuustâ já moolsâpihtâsijd, sänikirje já videokamera. ¶ orroom luándulâžžân anarâškielâst, jurgâleijee ij lah muttám, veik miinii eres ¶ Nahande Juhháán-Uulágis lâi vuolgâdmin mottoom eehid miäcán, ama lodástiđ já tasttâlde rahttât, ko Ailâ-Váábu iätá: ¶   Limiŋgaluohtâ 60 ¶ Ohtii láim oppeet uággumin juhâriddoost já láim jo pyevtittâm Savonáá paajaakeš, ko munjin šoodâi poškâeeti. Kyeđestim kyelihaaŋkâ toos juhâriidon já kaččâlim skierâsân paškeđ. Vuovâs saje kavnâm maŋa nolâstim ištâmijd vuálus já notánim toos. Nahânde puáđistij veepsis já pavkkâlij muu eidu kuávdoo káálu. Jiem lamaš talle vala paččum viäpsás, jiemge lamaš tuáddum ton kujesvuotân. Nuuvtpa ferttejim njuolgist párgádiđ já paškem-uv taaiđij pääcciđ koskân. Imâštellim, et manen sun lâi tuše ohtâ veepsis, mii paajij muu. Táválávthân toh láá eenâb, jis viäpsákuáti lii alda. Na ko lijjim čyežžilâm já luptim puuvsâid, te kaččâlim juhâriidon. Luhhoost kaččâlim tanen, et jis liččim álgám ájáttâllâđ ton siämmáá saajeest, te lijjim sättiđ paččuđ vala lase-uv. Lijjim uáináh tuolmâstâm eidu viäpsákuáđi njäälmi oolâ, ko lijjim notánâm toos já tuše ohtâ veepsis, kote lâi kuátivahtâ já lamaš ulguubeln kuáđi, kiergânij jyelgi vyelni meddâl já čuoggiđ muu káálun. Eelijn Juhháán-Uvláin maŋa kuovlâlistmin ton paškemsaje já eštus tobbeen kirdâččii viäpsáh tievâ. Jis jiem lijjii eidu togo pehti tuolmâstiđ, te lijjim sättiđ paččuđ nuuvt uáiván, kieđáid ko pootân-uv. Maasâd puáttim maŋa muu tááluviehâ imâštâlâi viäpsá tärkkilis skiivtâ (kujesteijee päkki lâi aaibâs kuávdoo káálu) já meid tom-uv, et jiem lam liijká paččum tađe eenâb. ¶ Jieŋâ- já muotâčuágih kirdâččii muáđui njeigâ. Kerris njuškiistâlâi já skirviittâlâi šolkkârugij alne já must lâi tuotâ pargo pisottâllâđ kerrisist já suoijiđ vala čolmijdân-uv, veikkâ čokkájim-uv eeji juolgij kooskâst. Juovlâluámu lâi nuuhâm já oovdâst lâi vuod oppâkenigâsvuođâ tuođâldittem aainâs kiiđâ räi. Tääl lâi älkkeb vyelgiđ pääihist škoovlân ko čohčuv. Ko vyeijiláim eijijnân, te Tilkku ruotâstij munnuu maŋŋaal já satâččij kidâ Ruáváá räi mut ko eeči roŋgij, te Tilkku jorgettij maasâd. Muu mielâst tot kale lâi pyehtiđ satâččiđ muu veikkâ Kaamâs räi. ¶ 10-kiärdásâš ¶ Lonenstemlaavâ heividmist sättih puáttiđ oovdân tilálâšvuođah, tegu ovdâmerkkân vyeimilinjá tâi kaasupuutki rähtimtoimâ, mon olášutmân lii erinomas tergâdis almos oovdâ tááhust págutteijee suijâ, mii lii čielgejum ovdiibeln saajeest 2.4. ¶ – Na neelji ääigi ehidispeiviv, suu enni kullui västidmin. ¶ Čohčuv koolgâi puoh jiegginiijtoid nijtteđ suájáliššáin já rähtiđ lyeve suoinijd. Hoošijd koolgâi rokkâđ jyehi jávráást, kost vain huášši šoodâi. Iä lamaš lišáhken kubduuh aalgâst, ovdilgo eeči Ruávinjaargâst oostij kuhebijd liššáid. Mun lijjim tiäđust-uv ain fáárust eeni já eeji mieldi, ko iähân muu puáhtâm ohtuu pááikángen kyeđđiđ. Vistâg koolgâi huáššiuulgâid čuoppâđ, tast maŋa puunnjâđ segis suávváin piäsáduvâid já čoonnâđ uulgâid miäldáluvâi, já kostkulij piegâi, te miäđáábel uulgâid amas rokkum huášeh iä kárgáá piegâmeld. Ko huášši lâi rokkum, te koolgâi uulgâid hošijgijn vestiđ riidon, já njuoskâ hoošijd kohhijn teikkâ háráváin keessiđ eennâmân já rähtiđ ciägu stávráigijn lyeve, kuus hoošijd peesâi luávádiđ. Luávádem lâi njuoskâ já tuolviis tyeji. Vala koolgâi rähtiđ ääiđi lyeve pirrâ ete iä čohčuv poccuuh taid puurâ. Muštám eidu pyereest ko lâi ohtii taggaar uces láássáš, Pihâštullâláássáš, já lijjii tagareh muu alosiih mievtah, já mun tobbeen punnjuustellim tassaaš ko enni já eeči rohháin huáši. Nube čoovčâ lâi älkkeb, ko ij tarbâšâm rähtiđ lyeve ige ääiđi, huáššiuulgah lijjii ridduubele äiđin. ¶ Forgâ sij lijjii vaalmâš vyelgiđ. ¶ Talle Joosua kočoi puohâid rahttâttâđ vyelgiđ. Tääl sij viijmâg pesâččii enâmân, mast sij lijjii kuullâm nuuvt kuhháá. ¶ - Mun kale jiem lah vala áigumin naaijâđ kuhes ááigán, Ánná eeđâi. Vistig ááigum váhá eellim uáiniđ já luuhâđ-uv. Já et kolgâččij leđe vala sämikandâ! ¶ Pyeremusah pivdoääigih láá tooláá iđedist já ehidist. ¶ Toimâtteijee Petter Morottaja ¶ Jeesus lâi táttum máttááttâspárnáidis puáttiđ mottoom váárán. ¶ Kunâgâs Taavvid 2 Sam 1:1-2:7 ¶ roovvâdmáánu 145 26 ¶ Na mijhân kale miellâsávt vuolgijm tohon kulâi kost čuárvum kullui. No tooshân kale lei-uv kuhes äigi, ko vorâs kuolijd leim manjemusttáá puurrâm. Na mijhân kal puurâim taid kuolijd já potákkijd čovjijdân tievâ, mut talle aalgij-uv tubduđ, et tääl kale kolgâččij váhá viällánâstâđ, mutâ nuuvthân tot keevâi, et mun lijjim nohádâm já ko mun morettâm já keijâdâm, te mun huámmášâm, et mijhân lep-uv puohah lamaš uáđimin. Na mun párgádim: ¶ – Ele jo pyeri olmooš uáivi leggist meddâl! ettim. Vuošâm tast já taavtijn njaalgâ kyelisopá, čielgejim sunjin já ohtuunân imâštâllim, et maht te jo kyelikävppijâs puáhtá leđe nyevt tuávkki, et ij tieđe, mon pittáá puáhtá moos kevttiđ. ¶ Lâi máhđuttem ettâđ, mii sunjin šoodâi. Kenski tot lâi tuše pelisevŋis viste tobdos. Tuše muáddi kässikinttâl čuovvii álttár. Kenski tot lâi arve, mii peldikáátu alne tubdui tuámupeeivi jiennân. Tâi kenski tot lâi tuše mottoom juurdâ, mon čuovvuu maŋgâ jurduu já moh ovdánii smiettâmâššân eksisteensist. Tom lâi vaigâd ettâđ. Vises lâi kuittâg tot, et ko sun maŋgâ tiijme maŋeláá vuolgij kappelist já arvemist lâi joskâm jo kuhháá tassaaš, 'miinii' lâi uážžum suu vuáđulávt váldásis. Sun oonij jieijâs suddolâžžân, já ton vuáđu oolâ sun huksij uđđâ já vädis eellimvyevi. Maaŋgah sudoh, maid ovdil ij lam jurdâččâm meendugin ennuv, puttânii já ožžuu hirmâd mittoid. Oornig tiet ferttee mainâšiđ, et eres ulmui sudoh iä vaikuttâm Jeobaldin mahten. ¶ 3.3. Sektorkuáhtásiih ovtâskâsčuággásiih ulmeh ¶ Koččom ihečuákkimân tápáhtuvá oovdeb ihečuákkim miärádus mield ucemustáá love (10) peivid ovdil čuákkim. ¶ Aalmugijkoskâsávt miänástum Adjágas váldulávdástellen Ijâtti ¶ – Kolgâččij-uvsun vistig keččâliđ suáittiđ tohon miäcástemsiärván? Išepoolis ain smietâi. ¶ – Na nuuvt, lii-uv Káijá-ákku jo uáđistuumin, tipšoo koijâdij ko poođij siisâ. ¶ Kooveest Ucjuv luvâttuv pajeuáppeeh kiđđuv 2008. Eereeb vielgis mááccuh puoh eres máccuheh ovdâsteh tiänulâš sämimááccuh maali. Kove Ulla Aikio-Puoskari. ¶ Mut ij mihheen lah nuuvt pyereest, et ij liččii mune pyerediđ. Toh ääših, moh láá taan räi finnâšum, iä lah puáttâm jiešmeidlist. Toh láá vaattâm kuhesáigásii pargo já killeelvuođâ. Jis lii meendu tutâvâš, te sättih naharehkân ruttiđ. Kalga meiddei tiettiđ, et uđđâ sämitigge lii ain eresláván ko oovdiš já ervidmist ocá jieijâs linjáid. Tobbeen kalga leđe fáárust kocemin anarâšâi aašijd. Anarâškielâ lii ovdánâm tai aigij kuhes lavhijguin. Sämitigge lii ohtâ tehálumos soojijn porgâđ ton pyerrin, et läävhih iä uánnán. ¶ Omar keejâi aaibâšmáin laasâst olgos já ooinij rinemuorâid meecist. Mecci aalgij aaibâs táálu alda, já váhá olgoláá moonâi čuoigâmlättee. Sun jurdâččij, mon ereslágán eellim tääbbin lâi ko suu enâmist, kost ij muotâ kuássin ubâ tiettumgin. Lâihân sun-uv maka keččâlâm čuoigâđ, mut mahtnii suu mielâst lâi lamaš älkkeb väzziđ čuoigâmlättee mield ko čoonnâđ juolgijdis kuhes savehijd, moh tuše hettejii ulmuu luándulii lihâdem. Kalehân talle nuuvt-uv vala peesâi ovdâskulij, ko lâi jolgâdâs, mut äärmitpâ, ko mielli poođij já tast ličij kolgâm vuálus hurgâliđ saveheh jyelgist! Ijhân tast mihheen puáttám! Sun jurdâččij jieijâs eennâm já tom, maggaar olmoošhivvâduh tobbeen ain juurâi kááđui alne já maggaar korrâ jotolâh tobbeen lâi. Tääbbin ko piäsá olgos, te lii tuše kuárusvuotâ, kuus lavkkiđ. ¶ Eurooplâš enâdâhalmossopâmuš šoodâi Suomâst vuáimán ive 2006. Sopâmuš enâmustáá uáinojeijee vaikuttâs lii lamaš Eurooplâš enâdâhpalhâšume mieđettem. Sopâmuš olášuttem koceh äššitobdeekomitea já ministerkomitea. Suomâst sopâmuš lii olášuttum el. luándusuojâlemlaavâst. Enâdâhalmossopâmuš 5 artiklast jieškote-uv sopâmušpeeli čonâdât el. tubdâstiđ lahâaasâtmistis, ete enâduvah láá ulmui pirrâduv merhâšittee uási, ohtâsâš kulttuur- já luánduäärbi maaŋgâhámásâšvuođâ olgospyehtim já identiteetis vuáđu, lääččiđ já olášuttiđ sierânâstooimâi vievâst enâduvsuojâlmân, -tiipšon já –vuáváámân čyeccee enâdâhpolitiik sehe siskálmittiđ enâdâhvuotânväldimijd kuávlu- já kaavpugvuávámpolitiikân sehe kulttuur-, pirrâdâh-, eennâmtuálu-, sosiaal- já ekonomiapolitiikân já eres toimâohjelmáid. Sopâmušuásipeleh pyehtih väldiđ kiävtun monâttâlmijd, moi miäldásávt aalmug, páihálâš já kuávluvirgeomâhááh já eres äššiomâhááh pyehtih uásálistiđ taam enâdâhpolitiik miäruštâlmân já olášutmân. Artiklast 9 sopâmušuásipeleh movtijditeh staatâi raajijd rastâldittee páihálâš- já kuávluoovtâstpargo já táárbu mield valmâštâleh já olášuteh ohtsijd enâdâhohjelmijd. ¶ Lemmee siijđoh ¶ Ánná lehâstij uuvsâ já lâi ucánjihhii mielâmield. ¶ Näkkäläjärvi mielâst puáttee säämi parlamentaarlâš rääđi toimâpaajeest kalga eromâšávt kiddiđ huámášume Ruošâ sämmilij sajattuv tuárjumân, vâi sii tile puáráničij. – Mij kolgâp puohat tuárjuđ Ruošâ sämmilijd, vâi sij pyehtih ovdediđ jieijâs ovdâsteijee organisaatio Ruošâst já peessâđ tievâslávt fáárun SPR tooimân, pááhud Näkkäläjärvi. ¶ 8 Noomât káártán ¶ Jookeerpargopittá ¶ Čääsist suiloo siemin čuovjis- já ruánáátiäpuh ¶ paalgât = tivreäigi, kuás tiivreh vyejetteh poccuid čurruid ¶ 26. Maggaar ellee olmooš lii? ¶ 3. Sämikuávlu kieldah, staatâ virgáduvah/finnodâhlájádâsâh já sämiorganisaatioh kalgeh rähtiđ ¶ 1. Meridâm mittomere já šiäštám tassaaš, ko suitám uástiđ olssân mielâsii pyevtittâs. ¶ Sun, kii lii kočodum Villen, čokánij stoovli oolâ já vaaldij ruisleibpittáá já laasâ tievâ juissimehu já puurâdškuođij. Sun ij jurdâččâm maiden, tuše leehâi njäälmis, piejâi leeibi toho, vaaldij laasâ já komettij tom siskáldâš še toho. Nuuvt sun lâi purrâm iiđeedpurâmâš já čyežžilij. ¶ Já tobbeenhân tot suoinij já toŋŋâsij tyehin oinuuškuođij-uv suu rähis kesipäikki. Máárjá ij innig maaššâm väzziđ, sun kaččâlij. Kal jo monnii jotelávt puoh 52 jyelgid, ko Máárján šoodâi huáppu. ¶  voorâs: Lasetiäđuh Sämitige sosiaal- já tiervâsvuođâčällest ¶ – Na tom ko tiäđáččij-uv! Njorttâ pahudij. ¶ Vástuppeivi 7.2.2014 Parlamentsali Solju , tulkkum puoh sämikieláid ¶ – Ij, taat kale ij lah tuotâ! Taat ij pyevti leđe tuotâ! ¶ – Joo, nuuvt tot vissâ ferttee leđe kale, Eunuk västidij, ko ooinij togopeht mučis steellig valmâšin: ¶ Kiäsádum kyeleh potásijgijn ¶ Räppär Amoc alias Mikkâl Antti Morottaja ráhtá muusik aanaarsämikielân. Amoc ja räp pehti meid párnááh tobdeh mielâkivviivâšvuođâ kielâ sárnumân. ¶ Kirjeest Laura Soinne: Tuulitunturin jättiläinen. ¶   puohlágán Oppeet turâštim Avveel kuávlun já tääl räjialmajin, veikkâ must suáldátpihtseh iä vala lamaškin pajalist. Finniiččim taid Avelist. Tiettim suullân, kogo räjikosáttâh ličij Avelist já paaccim linjâšautost Leiritie keejist meddâl, jeđe väzzilim toho. Tijme lâi jo nuuvt ennuu, et pargoäigi räjikosáttuvâst lâi jo lappâd já tobbeen lâi tuše päivysteijee, kote vaaldij muu vuástá já čaaitij uáđđimsaje. Ittinâš moonnim vääbel savváid, kote lâi Eero Kankaanpää . Sun-uv pelestis tuáivuttij muu pyeripuáttim räjikosáttâhân, mon maŋa kolgim vyelgiđ “rättivaraston” viežžâđ kaavnijd já káárvuid. ¶ savzâviste 13 ¶ - Mun kale jiem ááigu ohtuu tuon hävdieennâm čoođâ kaskoo iijâ jotteeđ! Ánná hirmástâlâi. ¶ Vuossâmuu nommâkiišton puáttám tuhhiittum iävtuttâsah. ¶ 1. Pehr Pehrsson Mattus (Piättâr Piättârkandâ, 1663–1743) lâi näimilittoost Gunnel Larsdotteráin. Pehr vuolgij Taažân ive 1701, kost Ucjuuhân 1702 já Anarân 1725 já talle suu kirjejii kievhin. Kandâ Olof Heimo (Vuolli) šoodâi 1717 Ucjuuvâst. Sun naajâi Margeta Andersdotter Päiviöin. Olof nieidâ Maria (Máárjá) naajâi Guttorm suuhân. Meid kandâ Olof (Vuolli) naajâi, mut suuvâ jotkuumist ij lah tiätu. ¶   preparaatpevdi ¶ Maŋa juurdâštijn tiet imâšlâš tiŋgâ lii lamaš mottoomsoortâ passiivlâš miina cokkiitteijee, ađ ai nalli, máhđulávt pocceemiina (putkimiina), mii lâi saksalijn-uv kiävtust já lihâdeijee sraŋgâpittá lâi sokka. ¶   Kirjerááju šiljoost Matti piäjá pyerá pyerásteelligân já lukkâd tom. Pyerá čovduu sun tuvkkâl puksâluumân. Matti lii pivâstum já suu nierah ruápsájeh vyeijim maŋa. Sun váldá torvokappeer uáivist já sikko pivâstuv káálust. Torvokappeer sun heeŋgâst pyerá stivrimstáágun. Hirškikkâ já Myerji-uv kuárŋuv koorist meddâl. ¶ Säämi kulttuurkuávdáš lii meridum huksiđ Juvduu riidon Aanaar kirkkosiijdân, já tast šadda Suomâ sämmilij haaldâšlâš já kulttuurlâš kuávdáš. Aanaar markkânist láá Sämitige lasseen Sijdâ (Sämimuseo já Paje-Laapi luándukuávdáš), Sämikuávlu máttááttâskuávdáš já Yle sämmilâšohtâdâh (Säämi Radio). Säämi kulttuurkuávdáš lii vuávájum uássin taam oleslâšvuođâ nuuvt, et tah lájádâsah já organisaatioh tuárjuh nubijdis. ¶ – čaabâkirjálâšvuođâ toimâtteijen Davvi Girji -finnoduvvâst, pargosaje Ucjuuvâst 1993–2001, ¶ Matt. 3:11 ἐν πνεύματι ἁγίῳ ¶ 3. Vyevdikodde lii härvinâš Väri-Suomâ ellee. ¶ Tieđettemčáluseh ¶ 2. 13–18-ihásiih ¶ Anarâškielâ kielâpiervâl lii anarâškielâ seervi paijeentoollâm toimâ. Toimâ aalgij ive 1997. Vittâ vuossâmuu ive kielâpiervâl lâi ovtâskâs tipšosaje mon ruttâdij Suomâ kulttuurruttârááju. Ton maŋa Aanaar kieldâ lii uástám ivij 2002–2008 párnái peivitipšopalvâlus staatâst sämitiigán sämmilij sosiaalpalvâlusân uáivildum ruđâigijn. Ive 2009 máttááttâsministeriö mieđettii sämitigán kielâpiervâlijd peljimerkkejum ruuđâ, moin kieldâ lii uástám kielâpiervâl palvâlus. Fastâ ruttâdem váilu ain. ¶ Kyele tutkâm ¶   – Hei, taan koddeesthân láá kammuuh! ¶ Lam pelisämmilâš, tegu iänááš uási Ruošâ sämmilijn. Tast peerusthánnáá lam ain annaam jieččân sämmilâžžân, jiemge riävtui puávtáččii jurdâččiđ jieččân eellim sämmilâšvuođâttáá. Nabdemist muu eellim ličij hiälpub, ko tääl must mana ennuv äigi já naavcah tehálij sämiašijguin, sierâlágánijn čuákkimijn já teividmijn. Liijká lijkkuum jieččân elimân eidu tääl já eidu tágárin, já tuubdâm sämmilij aašijd tehálâžžân. Lii mielâkiddiivâš já tehálâš iberdiđ, et pyehtip rievdâdiđ puátteevuođâ jieččân resurssij vievâst, já et pyehtip toohâđ pyereeb puátteevuođâ puáttee suhâpuolváid. ¶ eenâb. ¶ Sosiaalpargo ¶ tot ij oro vaaigutmin veerstâ merhâsuumán. GNT teevstâst sääni heeđâlm lii ¶ kerrisskaalâ maa ij mield. ¶ 4. Moos šadoh tarbâšeh sukkâr? ¶ 10. Maadâ-Korea 306 ¶ TIERV KEESI! ¶ Párnáá vuoigâdvuođâi tieđettemčáálus lii tääl almostittum meid aanaar- já nuorttâsämikielân. Ovdeláá tieđettemčáálus almostui juo tavesämikielân pärniäššiváldálii viermisiijđoin ¶ Heikki Paltto ¶ vielgâdâs ¶ – Naa Puppâ, muoi kalgeen pieijâđ taid puoh kuátán. Láájám riisijn já siähtálijn seeŋgâ, mon alne lii vuovâs viälláđ... Puáttee ive kolgâv Tyeggi já Muávru piergiđ jiečânis já rähtiđ olssis kuáđi. ¶ Ko luuvah taam teevstâ, te vuoiŋah rávhálávt ubâ ääigi. Tun jieh taarbâš jurdâččiđ vuoiŋâm, ko tot tábáhtuvá automaatlávt. Jis nuuv halijdâh, te puávtáh kale joskâđ vuoiŋâmist uánihis puudân, mut váhá ääigi keejist vuoiŋâm oppeet jotkâšuvá, veikkâ jieh halijdiččiigin. ¶ Sämikielâ Totaallâš Mottoom uási tiein noomâin sulâstiteh tááláid suhânoomâid ton suujâst, et ko ristâlâš osko poođij já kastâšem ohtâvuođâst kolgii valduđ anon meid suhânoomah, te távjá ulmuuh adelii maajeeldpuátteidis ristâlâš noomâ lasseen suhânommân jieijâs koččomnoomâs. Nuuvt šoodâi Särree-, ađai Sarree noomâst Sarre, Välleest Valle, Äigeest Aikio jna. ¶ Šlajâtubdâmsijđo 18 ¶ – Ane huolâ, et piärguliemâ tuáldá ubâ ääigi. ¶ Niijto eellim ¶ 1. Toovâ iskos tiskámpeevdi áldá alne. ¶ 08.30 Aino, Oku, mun já Ečan čokkáp ruánáá Lada Nivast, joođoost Ošonurân. Tot lii uccâ marikylá Kakšan-juuvâ mohheest, onne jo iđedist tievâ ulmuuh. Zulfija Akabajeva čuážžu šiljostis vyerdimin mii. Sun lii kuhes, mučis já čiävláás nissoon, táálus ohtâ kylá stuárráámusâin. ¶ Puoh ohtânubáloh máttááttâspärnid vuolgii Galilean já pajanii vääri oolâ, kuus Jeesus lâi koččom sii moonnâđ. Ko sij oinii suu, sij komerdii suu, mut motomeh liijká epidii. Jeesus poođij sii kuuvl já sáárnui sijjân näävt: ¶ Ränisrástágâš pessee ohtsâškodden ¶ 59. Nuorttâmeerâst láá javrij já meerâ šlaajah 181 ¶ – Me sitä mennäänkin ilmojen kautta takaisin kotia Inariin. ¶ Iskâdâllâp oovtâst ¶ 10.00 – 10.50 Anarâškielâ jotkâkurssâ oovtâ tijmeest Petter Morottaja ¶ Ubâ täälvi lijjim piemmâm uccloddáid piemmâmautomaattijn šiljostân já lijjim huámášâm, et cissááh ijâstellii tyehišiljo vuovdâst, mii lâi viehâ uuđâs (kyehti ive lamaš muorâst já mast lâi ovdebáá keesi pessim kirjeloddááš) já meiddei ovdâšiljo vuovdâst-uv, mii lâi juo viehâ puáris (nubáloh ihheed) já mon rääigi lijjii uárreeh jursám já čääšnih pommittâm masa juo pilás. Räigi lâi juálánâm já jurdâččim väldiđ kalleebgin tom rakânâs meddâl muorâst já tuvkkâliđ táákán. Must aalgij kuittâg tot uárreesavotta (keejâ porgemáánu nummeer čalluu Uárree hadde ) já nuuvt äšši vájáldui. ¶ Stivrâ adelij ciälkkámušoovdânpyehtim almosčuákkimân haldâttâs oovdânpyehtimhammiittâsâst ILO 169-sopâmuš ratifisistem várás. Vijđes ciälkkámušoovdânpyehtimist kieđâvušeh oovdânpyehtimhammiittâs koskâvuođâ aalmuglii lahâaasâtmân, aalmugijkoskâsijd kenigâsvuodáid, sämikulttuur táálááš tilán já tárboid, ILO ráhtám ILO 169-sopâmuš ravvuid sehe ILO äššitobdeekomitea čuávdusvuáhádâhân enâmijn, moh láá ratifisistâm sopâmuš. ¶ káiru ¶ Iskosist 1 kumirieggee spoorijdškuát. Tuubdah sporijdem suormâinâd. Kuulah meiddei sporijdem tovâttâm jienâ. Kumirieggee sporijdem finnee ááigán pirâstittee ááimu sporijdem. Spoorrân ovdán ááimust jienâpáárrun jyehi kuávlun. Ko spoorrân puátá piälján, te vuoiŋâšeh tulkkojeh tom jiennân. Spoorrân ovdán ain monnii amnâs, tego ááimu, čääsi tâi eennâm mield. Komovuodâst lii ollásávt joskâd, ko tobbeen ij lah aamnâs, mii puávtáččij sporijdiđ. ¶ c. kašmârdeijei lassaanmist? ¶ – Joo, kale mun-uv taid aaigijd vala pyereest muštám, Išepoolis mieđettij. ¶ Kunâgâs eeđâi egyptiláid: “Uáinivetteđ-uv, mon ennuv israelliih láá? Maht tallegis, jis sij volliitteh já tuálvuh mii riggoduvâid.” ¶ 1970-lovvoost aalgij sämikulttuur uáinusânpuáttim já nuorah, škovliittâttâm sämmiliih algii vaattâđ eenâb já eenâb vuoigâdvuođâid olssis, jieijâs kielân já jieijâs kulttuurân. Sämimáccuhist lâi tehálâš rooli pajaneijee sämmilâšidentiteet hámášuumeest já máccuháin halijdui tiäđulávt pyehtiđ uáinusân jieijâs identiteet já kulttuur já toin halijdui iäruttuđ väldikulttuurist. ¶ 3. Taažâst lii merâšoŋŋâdâh: čuásus keesi, liähmus tälvi, stuorrâ arvemeeri. ¶ – Na moonnâđ peri taggaar sajan, kost láá rijjâ peeŋkah, konduktöör ravvij mii. ¶ tolmiš, tolmišis = ravitseva ¶ Kielâ: latviakielâ ¶  jeđđij  vaiguttâsâin. ¶ Puoh sämikielah kuleh aalmugijkoskâsâš luokittâllâm mield (el. www.unesco.org >endangered languages) maailm uhkevuálásâš kielâi juávkun, aanaar- já nuorttâsämikielâ tuođâlâš uhkevuálásâš kielâi juávkun. Suomâ staatâst lii ovdâsvástádâs jieijâs algâaalmug kielâst, ige sämikielâ uážu asâttiđ siämmáá sajattâhân enâmânvärrejeijei kielâiguin. Toi-uv máttáátâs Suomâ škoovlâin lii tehálâš, mut tuše häärvih tain láá kuátueennâmstis uhkevuálásâš sajattuvâst tegu sämikielah tave-eennâmlâš kuátueennâmstis. ¶ Nuorttâsämmilâš Juuso Fofonoff Čevetjäävrist, rock-juávhuh MusInk Aanaar škoovlâst ja Duljárat Avveel luvâttuvâst ožžuu säminuorâi taaidâtábáhtusâst Ruávinjaargâst 8.4. enâmustáá kijttosijd tuámárijn. Fofonoff leuddij Kuáláduvnjaargâ sämmilij ärbivuáválii leudd ´Änn-Vää´sǩ nijdd´, MusInk jieijâs pitá ´Máhđuttemest máhđulâš´ já Duljárat Sofia Jannok pittáin ´Goaskin´. Tiäđáttâs puohâin stipendij uážžoin täst: Säminuorâi taaidâtábáhtusâst 2010 palhâšum nuorah. Keejâ kuuvijd täst. ¶ 3. Čuojâhánnáá puustav maŋa čálloo korrâ puustav, veikâ jienâdâh oroččij-uv lemin čyeijee: rasta (ij rasda), rähtiđ (ij rähdiđ), turâstâh (ij turâsdâh) mätki (ij mätgi), čohčâ (ij čohžâ). Nuuvt meiddei lahtospartikkâlijguin: tot kin – mun gin , sii gis , tot kis , tot kân , já kiäčusijn: toi guin – ergijdis kuin , ¶ 6. Indonesia 5 000 ¶ Ulmuuh lijjii ennuv fáárust tánssáámin já áimupiirâs lâi šiev. ¶ Jiärmáás spesiaalâšum lii vástádâs täid hástusáid. Tondiet iävtuttep-uv, et jiärmáás spesiaalâšummyenster miäldásii tutkâm- já innovaatiostrategia läjidem puoh kuávloid, nuuvt riggáid ko kievhijd, kalga leđe uási uđđâ kuávlu- já ráhtuspolitiikâst. ¶ 152 ¶ pargo pargo pargo ¶ Sämitigge juovij škoovlâi kiđđâjuuhlijn stipendijd sämikielâ oopâin pyereest miänástum uappeid. Stipendeh juáhhojii ohtsis kuuđâ uáppei, kiäh lijjii čođâldittám sämikielâ iskos pajeuáppeetutkosijn, 13 uáppei, kiäh pessii vuáđumáttááttâsâst já kuulmâ Säämi máttááttâskuávdáást valmâštum uáppeid. ¶ 212 ¶ 1 7 . P A S E P E I V I H E L L D U V  I N ¶ Káránâsjävri LL.1981 Korppilampi Kaŋgânjargmadduu Káránâsvääri M. ¶ – Láábâ suámáliih noomah tuoin njoobžâin: Njorttâ já Eunuk! ¶ Iänááš ääigi mun kuittâg čalmaastellim tom uđđâ maailm, moos lijjim tääl šoddâm. Joba toh avepeeivi uápis ulmuuh, ránjáh, ennuuh, viljâpeleh já čeesih lättejii tääbbin mahtnii eresnáál ko táválávt. Muu mielâst oroi, et joba viljâm lâi ereslágán ko pääihist. Masa siämmáásulâsâš lattim lijjim kale uáinám Anarist-uv muáddi ive ovdeláá, ko lijjim iällám ejijnân já viljâinân kesimarkkânijn, mut taat pygáluspäikkilattim lâi vala tast-uv munnáb. Ama tot poođij tast ko ulmuuh pessii luovâniđ jieijâs päikkipirrâsist, veikkâ tot kolgâččij-uv leđe sijjân tot puoh pyeremus piirâs, te liijká-uv čana mottoomnáál, jeđe pygáluspääihist já markkânpääihist piäsá veitâlâs tast. Veikkâ pajemuš tobdo alnaan lâi-uv pyerebeht paloisiähá, mut siämmást riämáskittee, te tubdim mun-uv mottoomlágán rijjâvuođâ ađai veitâlâsvuođâ. Ij tarbâšâm luuhâđ liävsuid, ij tarbâšâm smiettâđ muidegin škovlâaašijd ige tarbâšâm nohádiđ eidu talle ko asuntola siäsá tom halijdij. Lijjim masa tegu jieččân iššeed, veikkâ jiem lamaškin. ¶ Kiđđâaabis iskâdâllâmversio almostittoo puáttee ive aalgân. Anarâškielâ aabis lii meeri valmâštuđ čohčuv 2009 kyehtin kirjen, čohčâ- ja kiđđâaabisin. ¶ Sopâmuš artikla 8(j) kenigit Suomâ kunnijâttiđ, suojâliđ já paijeentoollâđ sämmilij biologilâš maaŋgâhámásâšvuođâ suojâlem já pištee kiävtu tááhust merhâšittee tiäđu sehe ruokâsmittiđ taan tiäđu, innovaatioi já vuáháduvâi kiävtust finnejum hiäđui täsipiälásâš jyehim. Artikla 10(c) váátá, ete Suomâ suoijâl já movtijdit biologilâš resurssij ärbivuáválâš kiävtu ärbivuáválij kulttuurlij taavij miäldásávt, moh heivejeh suojâlem já pištee kiävtu vátámâššáid. ¶ – Jieh uážu, ko tot lii muu čuárvihiärrá, eeđâi Marttin. ¶ Kost markkânsajeh lijjii ovdil Stuorrâvuonâ ääigi? Tain čáálá Björn Kværnrud kirjestis návt: ¶ Ášástâllâm Laapi PI-toimâttuvvâst ¶ Katri Santtila (máttááttâs- já kulttuurministeriö) ¶ - Lah-uv tun suttâm? ¶ huámášij, et Eljis koori lâi masa ¶ Ko pargeeld páihálâšhistorjáin škoovlâst, te puátih ubâ äägi oovdân vuáđuliih koččâmâšâh, maht puávtáččij ääši pyeremusâht pyehtiđ oovdân. Mottoom páihálâšhistorjá kyeskee oppâkirje olgosadelem räijejum kuávlun ij lah muu mielâst ollágin šiev čuávdus. ¶ Juovlâmáánu 1994 (16 sijđod) nummeer lii nk. tublenummeer, ko tast lijjii kyehti uáivičalluu čällee: eeči kandâinis ađai Matti Morottaja já Saammâl Morottaja. Matti čáálá čalluustis Anarâš kielâpiervâl návt: ¶ Näkkäläjärvi Klemetti, sj ¶ 15.00 – 15.50 Anarâš čäällimvyehi Petter Morottaja ¶ Teevstah: Sari Valkonen ¶ – Ij-uvks muikku še lah ohtâ? mun muštâlim káávcád luoka biologia tiijmijd. ¶ tâi livđe ¶ Virgálâš pargoäigi ij lah, poorgâm talle ko pargoh láá, mutâ čohčuv láá puoh enâmustáá pargoh. Paargon kulloo: ¶ a) Mane jäävrih iä jiäŋu pone räi? b) Jis toh ¶ Oppâmpajeh já tai siskáldâsah sehe vuossâmuu teivâdem ohjelm láá finnimnáál sämitige já Giellagas-instituut nettisiijđoin: www.samediggi.fi já www.oulu.fi/giellagasinstituutti/ ¶ Ko láim selvânâm ton smarfemaađijist já pajanistám váháš aleláá, te 10 maili keejist aalgij oinuđ pegâlmâs Devils Tower , mii lii taggaar tullâvääri pasâttâs. Tullâvääri poccee pirrâ lâi 15 miljovn ihheed tassaaš pááccâm taggaar keđgičogâlmâs, mon pirrâ eroosio lâi puurrâm eennâm (humus) meddâl. ¶ – Eppeđ-uv pyevti vuolgâttiđ kiännii teehin avrain já stuorrâ kuáivummašináin? Mun jiem peesâ siisâ, ko ubâ päälgis lii kiddâ, já jurdám, et iärráseh láá vala táálu siste. Poccee tuš uáinoo táálust. ¶ Onne lâi saahâ, et monâččijm Oivakuáhtá Aavni luus, mut kuullim-uv peiviv, et suái lává puátimin Pengillyn. Ko onnáá peeivi pargoh lijjii porgum, te rutiinihomái maŋa vyejestijm Pengillyn. Oiva já Avni poođijn maŋeláá já eelijm Mr. Robertsist puurâdmin. ¶ sijđoh: 200 ¶ 7. Pessimpiirâs ađai ____________ ¶ SaKaste- proojeekt tábáhtusah ¶ Avaskari Anu ¶ – Ánná já Jovnâ . Luuhâmkirjááš, mon lii čáállám Matti Morottaja já kuvvim Ilmari Mattus. Škovlâhaldâttâs 1985, 29 s. ¶ b. Maggaar arvemeeri lii jieškote-uv iveaaigijn? ¶  objekt: – Herra vääpeli! korjaan: olen vapaaehtoinen koiranohjaajaksi. ¶  pargoh polttijâšellee.....116 ¶ šleđgâvárádâs = sähkövaraus 119 ¶ 9. okapi ¶ 87 ¶ Aalmugpeeivi juhleest lávdástii sämiartisteh miätá sämikuávlu. Juhleest juoigáin Suomâ Big Brother kištoost miänástum Andte Gaup-Juuso já kuovdâkiäinulâš Inger Marie Nilut. Nuorttâlâškielâ kullui Jaakko Gauriloff sehe Anna Lumisalmi já Tauno Ljetoff oovdânpyehtimijn. Juhleest lávdástii meid Aila duo, Ánnámáret Ensemble sehe Hildá Länsman, kiäin čuojâttii Erkki Feodoroff sehe Nicholas já Kevin Francett. Rauna Paadar-Leivo mainâstij juhleest pärnivuođâ já nuorâvuođâ muštoin, lasseen juhleest oovdânpuovtii Ima Aikio-Arianaick muusikvideoh Unna guoláš čierru, Buoidda jorrá borrá já Stálu čiegát. ¶ Muoldâg ađai kontijâš kulá tivreporreid. Tot ij lah eennâm alne livkkáástellee jutteseelgi hyelkki. Muoldâg lii táválâš Maadâ- já Koskâ-Suomâst. Tom uáiná kuittâg harvii, ko čuovviis ääigi tot pisottâl eennâmvuálážijn raigijnis. Kesi-iijâi tot kuittâg liihâd meiddei eennâm alne. Muoldâg válduášálâš ravâdin láá lapsemááđuh. Taid tot porá peeivist pelnub keerdi jieijâs tiädu verd já vyerkkee eennâmvulážáid raigijdsis hyenes aaigij várás. Muoldâg porá meiddei rippoid, tiivrijd já toi suovsâid. Ton päänih iä heivii šaddoraavâd purâmân, et tot ij vahadut šadoi ruottâsijd. Muoldâg lii kiksen muorâkárdárân ¶ 106. ECRI avžuut, ete Suomâ virgeomâhááh riemih toimáid vâi sämikulttuur já taan ucceeblovo merhâšume kieđâvušeh škovlâmáttááttâsâst nuuvt ete aneh ävkkin ECRI almos politiik kyeskee avžuuttâs nr 10, mii kuáská rasism já näliolgoštem vuástálistâm škoovlâst já škoovlâ vievâst. Lasseen ECRI avžuut, ete Suomâ virgeomâhááh riemih toimáid sämiaalmug kyeskee almos tiäđu lasseetmân eenâblovo kooskâst om. taan aalmugân čuosâttum kampanjai vievâst, moh lasetteh tiäđu. ¶ – Vuálgáččim mudoi-uv oppeet vajâldiđ. ¶ Poccuu ihe álgá vuássáá šoddâmist ¶ mield. (Vehmas-Lehto 2002: 27–30.) ¶ Mirjam 56-57, 71, 88 ¶ 19. märfimuorâ ¶ et masa peljijd vaaldij ¶ Luhhoost Neppir lii Suomâst, Njuárgámist, Tiänujuuvâ riddoost. Sun-uv lii jo pulttâsâm peesist já puurrâm iiđeedpitá. Naa, já sun meiddei muuštij taid markkânijd. Vuoi itám, ko mun lam ilolâš, ko mun kuulâm suu jienâ. Tääl mun kale ferttiim vyerdiđ Neppir, ko lii hirmâd hävski moonnâđ markkânân oovtâst viljâpeelijn. Mun moonâm čokkáđ mottoom ränis keeđgi vuálá, tondiet ko arva. Naa, taat še kale lii nuuvt pyeri já timmâ saje, ete mun váhá uáđám, aaibâs váhá.” ¶ Lii čohčâ já roovvâdmáánu. Suávih láá kočâttâm lostâidis. Maati pääihi tuáhá lii šoddâm leegiš ađâi ennuv uccâ suávvááh. Äijihist lii lamaš rissesaavoot leegišist já sun lii čuoppâm ubâ leegiš. Čuoppum soovij uáksiriisijn äijih já Matti áiguv rähtiđ luuvdáid. Luuvdá kalga rähtiđ lostâttes suávi riisijn já tääl Maatist já äijihst láá ennuv luuvdárähtimriseh. ¶ 6 mälipastem potásjáávuh ¶ tâi kuškâm . ¶ Säämi kulttuurkuávdáš Sajos vihkâmjuhle já Sämitige vaaljâpaje 2012–2015 juhlelâš lekkâmtuáluh uárnejuvvojeh majebaargâ 3.4.2012. Ovtâstittum juhletilálâšvuotâ álgá ekumeenlâš immeelpalvâlussáin Aanaar sämikirhoost tijme 15.00, mon maŋa Sajos Dolla-auditoriost uárnejuvvoo tuše puávdejum kuossijd uáivildum uánihis lekkâm- já vihkâmtilálâšvuotâ. Juhleh juátkojeh Sajosist puohháid ávus kulttuurehidin tme 20.00. ¶ meidde i soolopittá id uážžu oovdânpyehtiđ, mutâ toh iä vä lje juu säminuorâ i ovdâste ijen Tuurku Nuorâ kulttuur-tábáhtusân. Juá vhust ka lgeh leđe ucemustáá k ulmâ ulmuu. Enâmustáá 1/3 uási juá vhu jesânijn uážžu spiekâstiđ ahe rää jist. Raijiittâs ij kuoskâ juá vhui stivre jeije id. Tábá htus lii uá ivildum nuorá id, k iäh puđâ ldeh taiduu jie ijâ s astoaa igijn.Toh nuorah, k iäid muusik lii ámáttin, te ikkâ piä ivá lâš pa rgon, iä pye vti uásá listiđ taan kiišton. Taa t k uáská meidde i nuorâ id, k iäh lá á muusikáámmá tškoovlâin (Sibelius-Aka temiast, Suá ldá tmuusik škoovlâst, muusikškoovlâ i áámmátlinjáást) te ikkâ k iäh láá čođâ ldittám muusiksye rgi áámmá ttutkos. Ra ijiittâs ij kuoskâ Sibelius-Aka temia nuorâ iškovlim uáppe id Tuurku Nuorâ Kulttuur-tábáhtusâst siämmáš juá vkk u uážžu uásá listiđ tuše oovtâ juá vkkušlaa jâ n. 2/3 juá vhu jesânijn ka lge h leđe uđđâ ulmuuh, vâi juá vhu puá htá kočodiđ uđđâ juá vkkun. Lase tiäđuid Tuurku tábáhtusâst ká vnâ čujottâsâst: http://nuorikulttuuri.fi/sounds/ ¶ Severnaja Zemlja N1 ¶ – Jieh tun ton oovtâ laasâst maiden tieđe! Juuvâ peri! Mut jieh kale maŋgâ laasâ tom koolgâ juuhâđ, jis jieh lah hárjánâm. ¶ Sukkârfabrikist ruottâsijn iäruttuvvoo sukkâr, mast šadda putestem já kuškâdem maŋa kristalsâš já vielgâd. Loppâ njaalgâ massa lii kuusâi já saavzâi hersku. Ruottâsij loostah ađai kaalah tohhejeh šivettij fuoddârin tâi toiguin puáhtá suvliđ piäldu. ¶ - Puáđi peri, te kale mun tuu suoijiim, Heikkâ eeđâi já oppeet poovvâstij njálgáht Ááná tyestilmettumvuotân. ¶ Raavâdviäsu Galla ¶ Omin sanoin © Kotimaisten kielten tutkimuskeskus 2009 ¶ Nuorâičällee toimâsaje lii čäällimkode almos toimâttuvvâst sämikulttuurkuávdâš Sajosist. Nuorâičällee pargoin lii meridum sämitige pargo-oornig 26 a §:st. Asâttâsvuáđustâslâš tohálâšvuođâvátámâššân lii virge vaattâm škovlim já lasseen váttoo sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95). ¶ 14. Lactarius scrobiculatus – Isovoirousku – Stuorrâvuojâruávsku U ¶ – Mun-uv jiärástuum váhá puáhutmist, eidu tondiet ete tot iilâšt váhá. Puáhuttâs liijká iästá puosâškyetmist varâlâš tavdáid. Olmooš puáhtá kal jiärástud veikkâ magarijn aašijn, sehe polâttittee já hitruus-uv aašijn. Eromâsávt, jis vuárdá maidnii korrâsávt, Heikkâ hundâruš. ¶ – Ohtâ, kyehti, kulmâ, nelji, vittâ, kuttâ, čiččâm, käävci, oovce, love. ¶ © 2006 Sámi musea Siida & Anarâškielâ servi ¶ Nuuvt meiddei Joosef vuolgij Galileast, Nasaret kaavpugist já moonâi čälittem várás Juudean, Taavvid kaavpugân, tastko sun kuulâi Taavvid suuhân. Sun vuolgij tohon oovtâst myersseinis Máárjáin, kote lâi párnái vuástá. Sunnuu tobbeen orodijn poođij Máárjá äigi šoddâdiđ, já sun šoddâdij alge, vuoččinšoddâm. Sun kiesâdij párnáá já piejâi suu seeimin, tastko sunnui ij lamaš saje kyessitáálust. ¶ merâčässuáivist. ¶  predikaat vollâsâš ¶ Mun vuárdám, ete tot puátá muu luus. Mun kuulâm muávrum ton njäälmist, ko tot aldân muu. Ain ko tot muávrád, ton njäälmist njuškejeh cuobbuuh. Vaarâ tot lii puátimin jeegist cuobbuid puurâdmist. Forgâ muu oovdâst čuážžu viehâ hormiš hámásâš, kossâ, uánihâs stáálu. ¶ Kyevdinjargâ = Käärmeniemi ¶ 189 ¶ Unna Junná aalgij ive 2007 ¶ – Piso viežžâđ pioneervuárhást! ¶ puácuvuođâid? ¶   Moni 4 . Tievâsmit kaavion iäláánkode váldujuávhuid. ¶ Puállunjunnjuhčâ mákkoo suáluikuávlust ¶ b. Čääli almolâš etinummeer ¶ Vuáđulaavâ já sämitiggelaavâ valmâštâlmist já asâttum laavâi almosvuáđustâsâin lii vuolgum tast, et sämmilij kielâs já kulttuuris kyeskee jiešhaldâšem lii ovdáneijee, ige maŋasmannee. Vuáđulaavâ njuolgâdusah ovtâstittum säämi jiešhaldâšemorgaan, sämitige, vuáđđudmân merhâšii aalgâ já pooliitlâš-haaldâtlâš raamij toohâm puátteevuođâst tábáhtuvvee säämi jiešhaldâšem siskáldâslâš oovdedmân. Joton vuálgám kuávluhaldâšem uđâsmittem, lehâdijn maaŋgâid staatâ haldâšempargoid kyeskee njuolgâdusâid já sirdedijn pargoid virgeomâháást nuubán, addel máhđulâšvuođâ säämi jiešhaldâšem turviimân já ain oovdedmân iivij 1993-1995 lahâvalmâštâlmist páhudum prinsiipâi já ulmij miäldásávt. ¶ » Pääsi munnuu kuuvl. Peivi lii jo viäigudmin. » Nuuvt sun ¶ 44 cm ¶ – Kal tot lii tuotâ almai. Manengâs tot návt kiäsá muu piällásâs, munhân koolgâm patârâđ huápust, smiättá Vyelli. Sun ij kiergân maiden ko almai puátá já tuáppee suu sollâsâs mahte uccâ párnáá. ¶ peessâđ vuoiŋâstiđ, vuolgii mecci- ¶ Loire . . . . . . . . . . . . . . 51 ¶ Njuhčâmáánu ¶ “Ááigum kale! Adde munjin kyehti ruopsisviijni já oovtâ konjak!” ¶  2013, Taan lovvoost mut čielgiim, maht tutkâmvuálásâš teermah vuáttojeh já kiävttojeh Uđđâ ¶  merhâšume]. Peivitipšoasâttâs mield párnái peivitipšo šoddâdemuulmijd kulá sämipárnái jieijâs kielâ já kulttuur tuárjum oovtâstpargoost koččâmâšâst leijee kulttuur ovdâsteijeiguin. ¶ EM95 = Evaŋgelium Matteus mield 1995: Anarâškielân jurgâlâm Marja Liisa Olthuis. ¶   – Uuih, pup, pup... Iššeed! ¶ 2. Áđat Avveel luvâttuvâst, lávdástâlmijnis ´Liekkas´, stivrejeijen Katri Kittilä. ¶   Peivikirje ¶ já muotâ lâi vielgâdub ko ¶ Stivrim/čuoppâm: Heli Ahola, kuvvim: Kirsti Länsman, Heli Ahola ¶ - Tiäđáh-uv tun, kii taat tiŋgâ lii? ¶ Toimâpaje 2012-2015 jesâneh já värijesâneh: ¶  TOOIMAH 3. Ruodja Kärigâsnjaargâst, lávdástâlmijnis ´Facebook´, stivrejeijen Magnus Vuolab. ¶ Eŋgâl västidij: »Pase Jieggâ puátá tuu oolâ, Alemuu vyeimi luávdá tuu suoivuinis. Tondiet meiddei páárnáš, mii šadda, lii pase, já sun kočoduvvoo Immeel Algen. (KKK02/MLO) ¶ – Tääl kale vuálgám siisâ juuhâđ lieggâ kaakao, Tálunjobžâ pahudistij, ruvviistij kolmum kepilijdis já savŋelij muottuid kappeerstis, ko lâi finnim jieijâs mielâst majemuu-uv luovâs muotâčalme meddâl pálgá alne. Suu peeleest juhleh puohtii älgiđ veik tääl jo. ¶ Taan veerstâst láá kyehti jurgâlus anarâškiellân, moh láá ollásávt siämmáálágáneh, pic ¶ – Mun kal vuálgám eelliđ Njellimâst viežžâmen kiiváár ete piäsá vahtiđ uccâ kuobžii mii ain kuovlâdij pooráá tyehin. Te mun paaccim vyerdiđ, puállááttim tuulâ, eellim juvviist viežžâmin čääsi já vuoššim käähvi. Jurdâšâm ete tääl munnust kyeddim šoodâi, moonsun lii kukke Njellimjäävri kiäčán? Čuoppim kyehti koške kärigáá já toi kooskân rasta soobijd, šoodâi tegu oovdiš syeinikyeddimsapilâs, nube meiddee rahtim ive puárrâsij uđâgái várás. Maaŋgâ tiijme keččin Saammâl poođij já ko kuobžâ oppeet poođij uuccâđ eennis, te Saammâl tom paajij. Nuuvt Saammâl puurâdij, juuvâi käähvi, já te vuolggijm kyeddiđ kuobžâ, mutâ pyeri ko čyeti meetterâd vaijeen kyeddiđ te kalga vuoiŋâdâttâđ, já oppeet kyeddiđ já kalga ucebijd kuobžâid já reepuid viežžâđ ovdilgo pääceh kuhás. Šiettuu tot kal lâi mätki, ubâ eehid já iijâ muoi maađhâšáim. Te loopâst oinuuskuođij Njellimjävri já pessáim riidon. Lâi iiđeed, jieŋâid lâi lihâstâttâm Ryevdiuuvsâ kulen. Talle muoi väzziláim Vuol Piättár Aanti pááikán kárbá tet, já nuuvt kuobžâigijn suvváim Niemelä Maati pääihi riidon. Njellim Maati šiljoost taid kuobžâid njuováim, erttipel lâi puoh luođâräigin já elleetuáhtár puoh čuopâi meddâl. Ucebijd kuobžâid tevdittáim, mutâ iä toh keevvâm káávpán vuoi hadde-uvsun lâi liijgás ennuv. Te oppeet rahttâđâškuođijm ääiđi meld vyelgiđ, te eeđâm: ¶ Säämi muusik – já muštâlemärbivyevi pehti finnee páárnáš tiäđu säämi eellimvuáhán já kulttuurân kullee aašijn. Kovetaaidâ lii ohtâ olgosadelemhäämi, mii oovded párnáá mielâkuvviittâs já ruokkâdvuođâ jiešolgosaddelmist. Taaidâšoddâdem viggâmužžân lii párnáá persovnlâšvuođâ maaŋgâpiälásii oovdedmân. Párnáiguin kolgâččij kevttiđ nuuvt ennuv rijjâ koválâš olgosadelem, ko máhđulâš. Ivnijd já haamijd uápásmem konkreetlâš tiiŋgâi pehti lii jo aarâh muddoost jiärmálâš. Taiduu vuovijguin puáhtá sämmilâšvuođâ kieđâvuššâđ maaŋgâpiälásávt. Uccâ párnáiguin lii tehálumos vuáttámušlâšvuotâ já aašij kieđâvuššâm kuuvij já porgâmij pehti. Säämi sänikevttim ärbivyehi lii nanos. Párnáimainâs- já mainâsärbivyehi sirdâšuvá iänááš párnáikirjálâšvuođâst. Maaŋgâ säämi párnáikirje vuáđđun lii ohtâvuotâ argâmaailm já uáinimettum maailman kooskâst. Kiirjijn luptân uáinusân sämikielâ riggodâh, mii lii tehálâš ubâ kulttuurärbivyevi ibbeerdmân . ¶ Taan lavlust láá kale roovâsiähá säänih, mut liiba tot liijká kevttum motomin páárnášvuáttumlavlun-uv. Haanu Ánná muštâl kirjeest "Tovlááh mainâseh" siijđost 109, et Sárá-Vuolli-rokke laavij lávluđ taan lavluu, ko vuátuđij kandâidis. Suu kaandahhân lijjii Vuoli Juhánâs, Káájá Heikkâ já Uccâ-Vuolli. Taat laavlâ lâi vala čuuvtij kuhheeb já ličij-uv suámi uáiniđ taid loopâid-uv veerstâid siämmáágo ton-uv, et maggaar nuottâ tast lâi. Jis kesten lâš tiätu taan lavluu nuotâst já vala pyereeb et säänih-uv liččii tiäđust, te ličij suámi taid kuullâđ. ¶ Kuávdáá pargoh láá iärásij juávhust kielâtipšom, kielâ ovdedem, terminologiapargo, kielâ normâdem, nommâdâh- já päikkinommâdâhpalvâlus. ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtusân, mii uárnejuvvoo Aanaar Sajosist njuhčâmáánu loopâst, láá puátimin oláttâsmeeri uásálisteeh. Almottâttâm láá tääl jo paijeel 350 uásálisted, mut ko majemuuh-uv almottâtmeh puátih, te uásálistei meeri paijaan paijeel neelji čyeđe. Uásálisteeh láá taan ive sämikuávlu lasseen meid Ruávinjaargâst já Helsigist. Muusikkiišton láá almottâttâm ohtsis 19 juávkkud, main láá ovdâstum sehe aanaar-, nuorttâ- já tavesämikielah. ¶ Tuávhib jiem lah kuássin ubâ kuullâmgin, tot eeđâi já ¶ Vijđodâh: 1 247 000 km 2 ¶ 20 ¶  Tot Anarist suuvâ ulmuuh värrejii Ucjuuhân já Taažân, aainâs Uunjaargân, Varjâgân, Puálmágân já Kárášjuuhân. Anders Samuelsson (Antti Saammâlkandâ) Walle kevtiškuođij Uunjaargâst suhânoomâ Vabbo. ¶  jieht — Must lii nelgi. ¶ 2. Räähti plaakaat čaasij suojâlem peeleest. ¶ paijeel 700 ¶ 1. Sáárgu kirje valdâttâllâm vuáđuld enâduv Taažâst. ¶ kepispoccee ¶ Russula aeruginea ¶ Máárjá koijâdij eŋgâlist: “Maht tot lii máhđulâš? Munhân lam kuoskâmettum.” Eŋgâl västidij: “Pase Jieggâ puátá tuu oolâ, Alemuu vyeimi luávdá tuu suoivuinis. Tane meid páárnáš, kote šadda, lii pase, já sun kočoduvvoo Immeel Algen.” (Luuk. 1:34-35) ¶ Ammattimiehet rakensivat Titanicin. Amatöörit rakensivat Nooan Arkin. ¶ Pihlejâš šadda tääbbin Säämist olesšaddosâžžân tiego love ihásâžžân já talle tot vuossmuu keerdi lieđđee já myerjee olmânáál. Kukkáhaŋkkâ lii vielgâd já ko myerjih loppâkeesist šaddeh, te toh láá mučisruopsâdeh já toh teddih nuuvt ennuu, et uávsih táválávt sojeh vuáluskulij. Talle pihlejâš lii tiego kuulmâst viiđâ meetterân kuho, puátá váhá tast, maggaar saajeest tot lii šoddâm. Pihlejáá myerji ij lah nuuvtkin máihláá, ko lii ovdâmerkkân sare tâi lyeme ijge ton smakkâgin ij lah nuuvt njäälgis, mut sukkâr keevtin tast finnee liijká njaalgâ njuvdosijd nomâlâsân talle, jis sehhist taid ovdâmerkkân juŋŋáid. Ko pihlejáá myerjih láá juuŋâ ivnásiih, te taid ij iärut juuŋâi kooskâst ennust ollágin já pihlejáá myerji addel juŋŋáid taggaar persovnlii smaahâ. ¶  suorgiittiđ Picca lâi koorâs tego keđgi, já toin ličij älkkeht puáhtám leggistiđ veik rääigi siäinán. ¶ 1), mon puávtáččij jurgâliđ suomâkielân meid vaimoksi itsellesi . Taah nubástusah iä ¶ Uccpárnáá Vuoli Ilmar ¶ Oomeenmuorâ lii šaddošlaajâ, mast láá ovdedum iivnes já máávus peeleest maaŋgah sierâlágán šlajâstuvah. Tagareh láá ovdâmerkkân ruopsiskaaneel já šerisvielgâd. Oomeen kukáh tarbâšeh lieđikoovjâ eres šlajâstuvâi kukkáin, vâi toid šodâččii omeneh. Tondiet oomeenkaardijn šoddâduvvojeh maaŋgah jieškote-uv oomeenšlajâstuvah. Oomeenmuorah iä miänástuu Tave-Suomâst, já Maadâ-Suomâst-uv muorah pyehtih vahaduđ korrâ puolâšijn. Suomâ maadâoosijn šoddâduvvojeh oomeen lasseen luumuh, kirsikah já pääryneh. ¶ a. Mon eennâmuásist láá enâmustáá stuorrâ kaavpugeh? ¶ 30–35 cm ¶ 5. Cortinarius evernius – Sinisukkaseitikki – Čuovjissukkáseitik U ¶ - Na? Jovnâ viijmâg koijâdij, ko lâi vises, et kihheen ij lamaš alda. ¶  veerbâi Tálunjobžâ lâi njiäidám mučis stuorrâ peesi já čuoigâi maassâdkulij. Juovlâmuorâ sun lâi pieijâm kiälkán, mon sun keesij maŋŋeelstis. Mottoom peivi tassaaš kale lâi lamaš paas savâdâh, mut tääl lâi luhhoost älkkee čuoigâđ, já meccisaveheh aaibâs kirdettii suu ovdâskulij. Kiälkkágin ij orroom ollágin lussâdin. ¶ Pyeremus piivtâs ¶ – Ennusteijeeákku – tot lii aaibâs rievtis nommâ Piilin, eeđâi Pullá. ¶ syerijuolgâg.....24 ¶ 4. Gyromitra infula – Piispanhiippa – Čiehâkappeer U ¶ pessimvyehi.....83 ¶ Anarâškielâ seervi vuáđudem anarâškielâ Kielâpiervâl algâttij tooimâs 1997. Ton uáivilin lii vuáháduttiđ vuálá škovlâahasáid párnáid anarâškielâ. Kielâpiervâl jottáám párnááh láá taan räi 38. Kielâpiervâltooimâ áánsust puovtij Aanaar vyelitääsist algâttiđ máttááttâs anarâškielân. ¶ Toh oinii kirahvieeni njuálumin eskânšoddâm ¶   Hambur E5 ¶ 1. Noomât iäláánkode váldujuávhuid. ¶ Hiärrá Jeesus, puáđi mii vááimun. Pyevti puáđidijnâd áármu já ráávhu. Mii maailm lii tievâ rávhuttesvuođâ, kađâšvuođâ já vaje. Tot kuáđá mii kuárusvuotân já epituáivun. Adde mijjân sääni neelgi já áármu ahheev. Piemâ mii alme leibijn. Kuulâ mii, tun, kote iäláh já haldâšah Eejijn já Pase Jieggáin ain já avalávt. ¶ Nuuvt sun vaaldij lahcâkááhu já tiállái káálgus uáđđimsajan eidu togo, kogo tieđij káálgus čokániđ. Jieš uáđđái. ¶ satujen kirja Weilin+Göös 1984. Suomâkielân ¶ Áánást lâi lamaš hitruus eehid. Sun tuubdâi, et ij lamaškin innig nuuvt ohtuu taan kaavpugist ko lâi kavnâm eres-uv sämmilijd. Tääl Ánná huámmášij, et sämmilij jurduuh lijjii kuittâg nuuvt siämmáálágáneh ko sust alnestis: riävskápiivdon, puásuipargoid, miäcán já kuáláástmân ij lamaškin innig nuuvt kuhes mätki! Heikkâ aaibâs vájáldui. ¶ Olgosadalduvah ¶ c. šadolâšvuotâ ¶ Matteus koskâlditij tállán pargoos já čuávui Jeesus. ¶ Masa päljis riddokällein šaddeh fiskisvuoivâssyeinih já syeinisipuleh ađai ruáhusipuleh. Fiskisvuoivâssyeini liäđu muččâdávt källeeloomijn, moh loppâkeesist tevdâšuveh šerisfiskis kukkálovduin. Fiskisvuoivâssuoinijn láá assaas loostah, moh vyerkkejeh čääsi. Lostâidis áánsust tot lii vuáhádum pyereest koške šaddosoojijd. Fiskisvuoivâssyeini loostâid puáhtá pavestiđ njaddon vuojâleeibi oolâ. ¶ Kavrâs jorgáldâskiärdu ¶ TSS-sopâmuš ¶ lii suoivâ uánihâš. ¶ Nube peeivi samarialâš vaaldij pursâstis kyehti silbâruuđâ, adelij taid táálu išedân já eeđâi: “Ane sust huolâ. Jis tunjin šaddeh eenâb koloh, te mun máávsám puáđidijn.” ¶   Tast itten Junná vaazij formann luus ja eeđâi: ¶ ko tot kiännii kozâidis kooskân fättee. ¶ Ko Pocahontas lâi moonnâm Flit irâttij rähtiđ ráávhu Mii- ¶ Ääpi vijđán ¶ Luuk. 17:19 ¶ čielgiđ toimâsuorgij mield säämi kielâlaahân lohtâseijee tahheid, ige tarkkuustâllâđ ubâ kieldâ tâi ¶ Sämikielâlij palvâlusâi uážžum kirholâš toimâttâsâi, tegu hávdájái, kastuu já vihkâm ohtâvuođâst lii máhđulâš Sämikuávlust, mii lii sämmilij paapân kullee kuávlu. Sämikielâlijd já kyevtkielâlijd meesuid toimâtteh Aanaar já Ucjuv kuávluin. Sämikuávlust ij lah máhđulâš uážžuđ sämikielâlâš palvâlus diakoniapargo já pajasšoddâdempargo suorgijn, ko iä lah sämikielâtáiđusiih pargeeh. Nuuvtpa ovdâmerkkân sämikielâlâš rippâškovlâ ij olášuu Suomâst. Sämikielâlijn pargein lii vááijuvvuotâ ¶ – Maađij? ¶ – Jáá-á, Jenni eeđâi šlunden. – Tij eppeđ ¶ 7. What colour are the taxies in London ¶ – Amahmis, Išepoolis-uv hoksái. Munhân lam ain roossâm pápárijgijn, nuuvt et jiemhân mun ubâ hoksámgin tom jurdâččiđ, sun povvâstij. ¶ 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶ Čuovjâd lii čääsi ivne ¶ Kadesist ij lamaš čääci. Talle ulmuuh čokkânii já algii vuástálistiđ Mooses já Aaron. ¶ Juhánâs Veiko (Veikko Aikio) nommâ lâi pááccám meddâl. Nuuvtpa nooveelčuágálduv “Kyelisieidi maccân já eres novelleh” 14 čälled láá: Juhánâs Veikko (Veikko Aikio), Maati Issi (Iisak Mattus), Piäkkáá Avni (Aune Kuuva), Kuobžâ-Saammâl Matti (Matti Morottaja), Petter Morottaja, Uccpárnáá Vuoli Ilmar (Ilmari Mattus), Annika Pasanen, Anja Kaarret, Saammâl Morottaja, Aanti Heeihâ Jussi (Juhan Matti Sarre), Kuobžâ-Saammâl Hanssâ (Hans Morottaja), Mikkâl Antti Morottaja, Kaabi Eljis Márjá-Liisá (Marja-Liisa Olthuis) já Vuáskujävr Heeihâ Petra (Petra Kuuva). ¶ Puohâi täi tooimâi keežild Suomâ jäävrih já juuvah láá aalmugijkoskâsávt juurdâštijn viehâ šiev oornigist. Ko sisčaasij tile tarkkuustâl čäciluándu tááhust, láá suullân 70 prosenttid jaavrijn já paijeel 50 prosenttid juuvâin eromâš tâi šiev oornigist. Tile toollâm pyerrin já tast vala pyredem váátá kuittâg tom, et huolâttep nanosávt jieččân čäciluándu pyereestvajemist. ¶ Tuáivup, ete raavâdviäsuirâtteijee piäjá tooimâ joton 1.5.2014 rääjist teikâ sopâmuš mield. ¶ 7. Čekki 1 284 ¶ Kielâ já identiteet ¶ Ovtâstum Aalmugij julgáštus algâaalmugij vuoigâdvuođâin ¶ já eeči luptij kieđâs ¶ Taaidâtábáhtustiäđáttâs 27.1.2010 ¶ President virgepaje pištá kuttâ ive. Siämmáš olmooš puáhtá väljejuđ maŋaluvâi tuše kyevti pajan ađai 12 ihán. ¶ sämikielâlâš palvâlusâi/tulkkumpalvâlusâi pyevtitteijen. Taan palvâlusâst kalga tieđettiđ äš ¶ – Tääl mun iäskân olmânáál huámášim mon ilgâd tuot Monni lii, eeđâi Argadia-Ulla. – Puáđi meddâl tääbbin Piäkká, tuálleen jieččân kiđđâjuhle pääihist mii kiällárist. Must láá tobbeen riäskáh. Já Piäkká já Ulla vuolgijn kiäinusis. ¶ - Na tondiet, et tast ij šoddâmgin taggaar, manen liččim halijdâm taam purrâmuš. Päneh vala tuáijojeh tust. ¶ – Hei, já tääl kale muštâlah, et mii immâšijd tust lii! Mun jiem tuođâigin lijkkuu tágárân! ¶ 5 cm ¶ Ovdâskodde väljee uáiviminister, mon president noomât. Eres ministerijd president noomât uáiviminister iävtuttâs miäldásávt. ¶ oli buinen epäjumala. ¶ MATT. 25: 31 – 46 ¶ Markkânijn ¶ – Nuuvt tun-uv Kááijáš! Puáđi! ¶ 7. Lijmiđ tâi sárguđ jieijâd paargon enâmist muštâleijee kuuvijd já čäälliđ toid koveteevstâid. ¶ – Na tallehân mij lep huápubeht merisaajeest, nieidâš tieđij muštâliđ. ¶ – videoh 2, ¶ Sjölunden 9.8.98 pasepeivi ¶ Viijmâg kiinii kaamaslijd sooitij Avelân Taka-Laapi hoovdân, et mii oornigijd tot tággáár lii. Hovdâ sooitij Kaamasân já meridij, et kävppijâs kalga lekkâd käävpi. Na, kävppijâshân ferttij lekkâđ käävpi, mut ij tot ostâm kavpâšiđ, ko lâi nuuvt hitruu Haanu Hanssáin koopâid komáttâllâđ. Äššigâsah kal pessii káávpán, mut kost kävppijâs? Pottii suu aassâmviste pel-uv vuorjâđ, mut ijhân tot kävppijâs riemmâm kavpâšiđ, eeđâi tuše, et väldiđ peri tobbeen jiejah, maid kavnâvetteđ. Ij sun tääl peerust tiiguin kavpâšiđ. Tot kävppi lâi jiešalnees viehâ ennuv ovdil ääigis, ko tothân lâi tastoo "valintakävppi" ton uánihis áigáá. Tom lâi pyehtiđ nabdeđ veikâ Kaamasen Valintan. ¶ 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶ Taaidâtábáhtus valmâštellen sämitiggeest tuáimá oppâmateriaalvuávájeijee Anni Näkkäläjärvi (anni.nakkalajarvi(at)samediggi.fi) oovtâst nuorâčällee Niina Siltalain (niina.siltala(at)samediggi.fi). Ruávinjaargâst uárnejum taaidâtábáhtus raapoort 2010 lii uánimnáálá sämitige päikkisiijđoin: Nuorâi taaidâtábáhtus . ¶ Sämitigge váldá kiävtun uđđâ šleđgâpostâvuáháduv oho 11. Vuáháduv kiävtunväldim algâttep vuossaargâ 10.3.2014. Vuáháduv kiävtunväldim ääigi šleđgâpoostah sättih ájániđ. Huápulâš aašijn pivdep väldiđ ohtâvuođâ sämitiigán puhelimáin. ¶ tum proffeet kirjeest: ¶ – Ij taarbâš poollâđ, nieidâš eeđâi munjin ko keejâi jáámmám madârááhus muu askeest. ¶ Muotâ lâi suddâm pyerimuudon já muttum tulvečääccin. Tuše ucebeh já stuárráábeh muotâtiälhuh nuuvt taavaapele värivieltijn ko stuárrábij juuvâi kierruin-uv tähidii ton, et tulve ij cuávuččii vala kuhes ááigán. Mottoom jieŋâčuoškâ-uv lâi peessâm suájáidis oolâ, mut jieš tot jonsáhpiäiván “kuovttijn sobbijn puáttee” čuoškâ iälustij vala maškârdeijee suoksân čäcilááduin - motomeh vala manneen. Kuiveekyevtis Sááráin láin juo mottoom áigáá fárudâm jeggirido tavas, ko oovdân poođij tulvesiähá juuhâ. Sáárá muštij, et sun lâi taan juvvii peessâm pyereest-uv njuškiimáin rasta, mut täälba ij liččiigin tot innig rääđđin. Čääci lâi kuvdâm miätá jeegi já siemin juvviist lâi šoddâm hirmâd čáccáás já vohâdis juuhâ, mon ij kannattâm vyelgiđ sätitoho rastaldittiđ. Kuivee iätá: ¶ Tiy tiy, magareh čalmeh? ¶ 0–50 Uáli siävŋus ¶ Saje kogo peeci lâi koččâm juvvii rasta lâi uáli vuovâs Sáárá mielâst. Oppeet sunjin puáđistij uáli juo jolâs juurdâ mielân, mon sun ááigui tállân olášuttiđ. Sun makaš pala hirmâdávt, ko kuárŋu muorâ oolâ, jeđe ko te piäsá muorâ oolâ, te makaš polâškuot tobbeen koččâmistkis. Sun kiiljád Kuuiván: ¶  oinim Rähistiđ vajalijdâd Matt:5:43-48 ¶ c. Kalle keeđhi lijjii Suomâst ive 2008? ¶ Luándu maaŋgâhámásâšvuotâ lii sämikuávlust riges, mutâ tot tego subarktâlâš luandu, lii meid háváduvvee. Tavveen enâduv jiešvuođah kovvejeh vijđes tuodârpajoseh já mäddiláá vijđes čácáduvah já meecih. Kuávlu räđđejeijee luándutiijpah láá tuodârjolgâdâs já laajišvyevdi sehe jeegih. Máddáá kuávlust šaddeh meid kuolgâmecci já puáris algâvyevdih. Sämikuávlust láá puoh Suomâ stuorrâpiäđuh, uđđâsumosin iilvâs. Kuávlust pessejeh maaŋgah uhkevuálásiih já meid táváliih loddešlaajah. Sämikuávlu maaŋgâpiälásâš šadolâšvuotâ já iäláneh láá faallâm sämmiláid reesuursvuáđu kulttuur já iäláttâsâi várás. ¶ – Toh láá India määđhist ostum silkkekukáh, já lii vaahâg, jis toh šaddeh evniviermij vuálá muu meddâlorodijn já pillâšuveh toos! Kale taid kalga sikkođ! ¶ 179A Ruošânjuámmil lii tälviv-uv ruškâd. ¶ sávt, veikkâ vástádâsâi vuáđuld tilálâšvuotâ ij tuođâgin lah nuuvt. Jyehi tábáhtusâst taat čáittá tieti ¶  lii Vijđodâh: 391 000 km 2 ¶ b. Noomât káártán njargâenâmijd já suolluis sárgás 1 - 3. ¶ Poolvah purjâstii tuohu teehi já teividii nubijdis njeigâ. ¶ kiäin puáhtá ennuu sárnudiđ ¶ – Tuástá-uvsun pajanij tieggáár sáátun? ¶ Puáđus: _________ km ¶ 129 ¶   pihlejâš ¶ Táválávt lohhee uáiná valmâš čalluu, mii lii puáttám čällee peenâst já mast puoh lii jurdâččum valmâšin aalgâst loopâ räi. Lohhee pargon páácá-uv tuš tulkkuđ čalluu jieijâs uáinust tagarij amnâsijgijn, moh láá mahtnii pááccám uáinusân čäällimprosessist. Tääl išedâm tulkkojeijee ucánjihhii Káijá-ákku-nooveel tulkkuumist já muštâlâm, maht čäällimproosees lii ovdánâm. Táválávt teevstâ tuáhá lii vaigâd kuovlâđ, ige kihheen maajeeldkietân nuuvt pyereest tieđe, maht čällee lii ráhtám persovnijd já tábáhtumijd já maht sun lii ráhtám tain oles juonâ. Jieččân novellijn tiäđám, et maŋeláá jiem jieškin nuuvt pyereest innig mušte jyehi ovtâskâs pitá nuuvt tárkká, maht tot lii šoddâm eidu tagarin já mondiet lam aašijd eidu toin naalijn jurdâččâm. ¶ Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 16.4.2015 tme 16.00 räi čujottâssáin Sajos, 99870 Aanaar teikâ Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. Lasetiäđuid pargoost addel sämitige saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio, puh. 050-3001780. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi ¶ Ton lasseen, et Stihlijn puovtij sáhháđ muorâid, vyeijiđ čääsi mield kärbismoottorin, te toin puovtij še vyeijiđ muottuu mield moottorkiälkkámoottorin. Tot lâi kiđđâtälvi 1961, ko munnui viljâinân poođij mielân, et rähteenba moottorkiälhá, ko siämmáá täälvi lâi päärtihlâš máttáátteijee Eino Kukkonen uážžum Ski-Doo moottorkiälhá olssis. Tot lâi vuossâmuš Suomân puáttám moottorkiälkká, mii lii tááláá ääigi Kiemâ jäävri moottorkiälkkámuseost. Nuuvthân muoi vuávááškuođijm olssân moottorkiälhá já uážžoim tom valmâšin siämmáá kiiđâ. Munnuu kiälhá hyenes peellin lâi tot, et toin ij peessâm ubbâsist kuussân, tuše šoolhâst, maađij alne já ryevdicuo ŋŋust toin puovtij vyei jiđ. Iän vuáijám vuájánijnân ko tuše ton oovtâ kiđđâpaje (iänááš mun vuojâččim) já talle muoi hilgoim tom moottorkiälk kákiävtust. Motomijd iivijd maŋ eláá ađai ive 1963 tot tolvui ohtân moottorijnis Ucjuv Saarelân, vissâ Saarel Heikkâ tâi suu kaandah ellii tom viežžâmin. Heeihâ kaandah Uulá já Toivo láin vuojâččâm toin kesisiijvost kiedi mield. Lopâ-loopâst tot tolvui Saarelist vala Uccâ-Čalkkuu (Ola Länsman) kandáid Ucjuvnjáálmán, kost vaarâ kaandâkyevtiskis vuojâččáin toin. Mii tast ma ŋa kiälkán lâš tábáh tum, ij lah innig tiäđust. Stihl moottorkiälhást lii artikkel sárgusijdiskuin porgemáánu 1995 Anarâš-numerist noomáin “Moottorkiälkká” . ¶ - Já munhân puávtám, jis mun halijdâm! Mottoom peeivi ko puáđáh, te lam leggistâm puoh tuu tävirijd olgos! Te keččeen talle, kuábbáást lii vuoigâdvuotâ já moos, sun huuihij já moonâi vistásis. ¶ Stivrâ tuhhiittij sämmilij kulttuur- já kielâpiervâltooimâ ruttâdemvuáđustâsijd. Sämitige sosiaal- já tiervâsvuotâlävdikodde lii stiivrâ miärádâsáin valmâštâllâm jyehi ive oovtâst kielâpiervâlpargeiguin ruttâdemucâmušâid ministeriön. Sämitigge oovdânpuáhtá ruttâdemvuáđustâsijn, et máttááttâs- já kulttuurministeriö haldâttâh vyelni čujottuvá sämmilij arâšoddâdempalvâlemij já kulttuur- já kielâpiervâltooimâ turviimân staatâtorjân ohtsis 4 790 000 eurod, main 2 400 000 eurod sämikielâlâš arâšoddâdempalvâlemij turviimân ubâ enâmist, 170 000 eurod sämmilij arâšoddâdem- já kielâpiervâlstivrejeijei viirgij vuáđudijmân Sämitige ohtâvuotân já 2 220 000 eurod sämmilij kulttuur- já kielâpiervâltooimân. ¶  já Ruávinjargâ D2 ¶ Vielgis-Niili G3 ¶ – Aailâ tubdâm ulmui iše, tiäđuh já ravvuuh láá lamaš miijan mittedmettumeh čáitálmâs rähtimist. Sii pehti ožžum kove Aailâst olmožin já sii áánsust Aailâ pargoh láá uáinimnáál návt maaŋgâpiälásávt, kijttâl Aikio. ¶ Nuuvt sun kuudij kollemoonijd mannejeijee käänis. Mutâ ko sun lehâstij ton čuávji, ij tobbeen kavnum tađe eenâb kolle ko masten ereskin käänist. ¶ - Mo beaivi manai, juogo njoarostit iežat bohcco? Teikkâ sun saatij koijâdistiđ: ¶ täälvist? ¶ Kielâlávt anarâšah lohhojeh nuorttâkielâi juávkun, veikkâ sijjân lii masa älkkeb addiđ viestârkieláid kullee orjâlâškielâ ko nuorttâkieláid kullee nuorttâlâškielâ. Návt lii kuittâg kielâ sárnumkuávlu viestârpele roobdâst ässee anarâšâin. Nuorttâlij räjiráánjáh vist iberdeh pyerebeht nuorttâlâškielâ já motomeh sárnuh-uv tom. Anarâšâin ij lah suomâkielâ västideijee sääni, tom västid sääni "kielâ" : anarâškielâ . Iäru eres sämikieláid lii nuuvt styeres, et ránnjákielâi addim váátá hárjáneme. Ton tiet om. ohtâsâš oppâmateriaal eres sämmilijguin ij lah máhđulâš. ¶ c. Kost finnee purrâmâš já čääsi? ¶ Sämitigge/ škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh ¶   Pyereeb ličij vissâ kovrâsiđ kuusnii ¶ Kuus tääl Tarzan puoh apinaiguin ¶ Päikkieennâm kielâi tutkâmkuávdáš taha meid sämikielâ huolâttâspargo ¶ njuálččáá rento, veltto ¶ Taaiđâtábáhtus uárnejeh vuáruiivij jieškote-uv kieldâin já toos kočoh puoh sämipárnáid já - nuorâid sehe sämikielâ teikâ sämikielâlii máttááttâsâst leijee párnáid já nuorâid. ¶  lam Nuuvtpa lii-uv Euroop ekonomia já šoddâm puátteevuođâ tááhust hirmâd tehálâš, et ¶ - Kost tun lah taam finnim? äijih koijâdij Joovnâst já čarvij suábi. ¶ Paje-Laapi luándukuávdáš Sijdâ, Inarintie 46, Inari ¶ Iisak Mattus ¶ Lasanem: Kobđoo piervâlmiehtâ alda rido. 3-6 uđâgáá. ¶ sudenkorento = käškimčuáimáš ¶ 1. ¶ Hire, Väri já Vildáá láá čaaŋŋâm pessirásijáá siisâ já keččâleh uáđđiđ. Rasijâš táiđá leđe meendu kärzi. Kaalâ, kote ain haalijd leđe váhá jiešlágán, lii ornim olssis vuovâs uáđđimsaje. Sun uáđá ohtuu nääpi siste peevdi alne. Riävtui tot lii kal Puupâ puurrâmnäppi. Mutâ ijba tast mihheen, Puppâ lii puurrâm kalas já poossâm lite. ¶ – Na mij lep kale – teikâ jiešalnees mun lam – tääbbin váhá sáhháástâllâm, sun mieđettij. ¶ Taat kiäinuiävtuttâs jotá Lyevisuolluu räi tegu Suáluikuávlukiäinu-uv. Vuossâmuu peeivi eetaap kukkodâhhân šadda 17 kilomeetterid. Taat uási lii viehâ herkki pieggáid. ¶ ” Lii vaidâlittee, ete viirgán lâi tuše ohtâ occee. Meriáigásâšvuotâ lii kuittâg uánihis já pargo vättee, mii máhđulávt raijij occei mere” Näkkäläjärvi mainâstij. ¶ vyelejotteemtunnel = alikulkutunneli 6 ¶ 11. suálui ¶ 6. viljâluvvoo Hindustan juhâvuáláduvâin ¶ kote mielâstis halidičij kuáhtáđ ¶ Tietivetteđ-uv tij, mast mun lam jieš ohtii keessiv hiämáškâm? Mun oinim njuámmilčiivgâ já lädikuávskáuđâgáá sierâdmin oovtâst šiljoost. Toh vyejettáin nubijdis vuáruluvâi suávi pirrâ. Njuámmilist lâi vorâs suávi lostâ njäälmist, mutâ tot kuođij tom enâmân lädikuávskán. Lädikuávská-uv toppij tom njáálmán já kaačâi vuárustis lostâ njäälmist mottoom puudâ njuámmil oovdâst. Oppeet lädikuávská vuárustis kuođij loostâ njuámmilân. Taat sierâ jotkui veikkâ mon kuhháá. Talle mun lijjim kal viehâ hiämáškâm. Ij taarbâš televisio keččâđ, ko luándust uáiná ennuv hitrub já pyereeb elleekuuvijd, Heikkâ vala rävvee párnáid, keččâl luumâs já kuáivuškuát luumâst maidnii. Miisun Heeihâ luumâst lii? ¶ Kielâtärhistem: Matti Morottaja ¶ Must ij lamaš tärkkilis tiätu, manen sun čielgis váivánušâi, mut jurdám, et soovij kurppom lâi suijân selgipohčâsân. Eeči lâi čoovčâ miätá njiäidâm hivvâduv soovijd Ruáváást já suátustâm taid, juurdâ ličij vissâ lamaš kiđđâtäälvi kesittiđ taid pááikán. Selgipoovčâs, teikkâ ärgivuotâ lii tuođâlâš äšši, ige tast uážuččii ubâ leikkušiđgin já ton peeleest kale tuođâšt taat munjin páárnášääigi-uv tápáhtum äšši. Jieččân avveest jiem lah aaibâs vises, mut jurdáččim, et liččim lamaš talle tiego neelji teikkâ viiđâ ihásâš. ¶ b. Mii lii tävjimusâht tovâttâm suhâjäämmim eennâmpáálust? ¶ Syeinimáánu ¶ Magareh käniviäsuh láá aanoost? ¶ (...) ¶  / 4. ¶ Tuu jienâ lii eidu siämmáá faste ko tuu ¶ Vijđodâh: 2 586 km 2 ¶ Meid alda iälusteijee rátká halijdij išediđ luhottes loddáá ¶ kyevditäsni käärmetähti ¶ timediđ, timedâm, tiimeed = pehmittää ¶ Kierâš, anarâš okkolostâ ¶ 520 puásujid -čáitálmâs teemah luptâneh nomâlâssân sämikielâ eromâšvuođâst já ton tehálii ohtâvuođâst luándun. Čepis čuovâkuvviimijnis já innovatiivlijd tekniikaid kevttimáin Briceño fáálá keččeid sehe visuaallii et kielâlii tulkkum sämikulttuurist. Čáitálmâs šadda aldasáid čyeđeest jieškote-uv čuovâkooveest, moh láá čuákkejum viiđâ jieškote-uv kovejuávkun. Koveh kovvejeh sämmilijd já sii pirâstittee arktâsii luándutile – tuodâr-, vyevdi- já jävrienâduv, muottuu, poccuid já kuovsâkkâsâid – moh lääččih jieijâs hástusijd sämmilij argâpiäiván, mut fäällih meid eromâš kulttuurlii já kielâlii inspiraatiokäldee taan Euroop Union áinoo algâaalmugân. ¶ – Naa, kale muoi láávu pyehteen sirdeđ . . . mun kiäsám oovtâ kerris, já tun nube. ¶ rááhtus, d) piervâl sajadâh, e) maneloho, ¶ – Tääl kale šaddeh šiev juhleh, Tálunjobžâ smietâi, ige suu jiešalnees ollágin hettim tot juurdâ, et lâi jieš-uv porgâm jo maŋgâ peeivi juhlij oovdân – já jiešalnees juáháš jieijâs náálá. ¶ 2. ¶ 7. Tuuđhâ diagraamâid A já B. ¶ Lávlumjuávkku pisoi čuákist kuittâg jo juovlâmáánu loopân 1966, mut máhđulávt vala kuhheeb-uv já maaŋgah lijjii toh tilálâšvuođah, main lâim fáárust. Ovdâmerkkân vuáđudijm tiernakaandâid, veikkâ tom čáittus ij stivrimgin mii fastâ stivrejeijee, pic mottoom operatiivtoimâttuv kapteen, kiän noomâ jiem innig muste. Meid Kypros suollust lijjii nuuvtkočodum uccâjuovliih jyehi komppaniast já tiernakaandahpa tiäđust lijjii toh, kiäh ellii lávlumin tain. Tiernakaandah lijjii čuákkejum nuuvt, et lávloo lâi jyehi jienâst ohtâ já nuuvtpa mij puovtijm tain maađhijn lávluđ meid eres-uv lavluid neelji jienân. ¶ Säämi kielâtaho – palhâšume säämi tyeji, mon rähtee lii valjim Sami Duodji ry. Palhâšume lii tyeji, suáhipäähist rahtum kääri já ton lii ráhtám tuáijár, lehtor Ilmari Laiti Anarist. ¶ Taam čaalij Sinuhe, enâmist vyejettum, kievhimussân Kemi eennâm puoh kievhijn. ¶ Vuoi itám mon älkkee, nuuvt älkkee ¶ Sämitige nuorâirääđi ¶ Ko 1930 lovvoost miŋkki puohtui Tave-Amerikâst Suomân lâi juurdân pisottiđ tom tärkkilávt sraŋgâhekij siskiibeln já rähtiđ ton näähkist tuše mučis čevđituurhâid fiijnâ ulmuid, mut keevâi-uv nubenáál. Lašmâdis piätuellen miŋkki väldidij ubâ eennâm 50 ivveest já tääl tot kávnoo aldasáid jyehi aijust já stuárráábijn juuvâin ko jo kávnoo-uv. Miiŋki loskâm aalgij olmânáál kuittâg iäskán soođij maŋa, ko vuáđuduvvojii lase et lase miŋkkikäärdih miätá Suomâ já miiŋkih kárgáástellii tain. Kommunistlâš sovjetlitto jobá ištâdij miiŋkijd Kärjilân já Kuáládâhân tegu visásmittem tet, et miŋkki leváničij jyehi sajan. Ton lasseen tietimettumeh, juurdâšmettumeh já ibbeerdmettumeh luándusuojâleijeeh taheh ääši vala paabun, ko luoštâleh tuháttij mield miiŋkijd luándun. Puoh pyeremusâht miiŋki lasanem já tááláá tile uáiná virgálijn salâslovottâsâin, moi mieldi ive 1962 pivdojii 1000 miŋkkid, ive 1970 pivdojii 10000 miŋkkid, ive 1978 juo 51000 miŋkkid já ive 1985 penttâ 75000 miŋkkid. Majemui ivij äigin miiŋkih láá pivdum tiego 60000 suulâin ihásávt já oroččij lemin nuuvt, et nääli lasanem taan tovváá ličij orostâm. ¶ stuorrâsiähá saallâs viešidiđ, ¶ – Na, jis mij kuittâg mottoomlágánijd juuhlijd ornip, Kuáski toimâttij, mut illá oskoi jieškin sanijdis. ¶ Loppuun >> ¶ Jeesus já párnááh Matt 19:13-15 ¶ Kulmâ määđhi kielâmiäštárteeivâdmáid; Paargon kullee määđhih Alavuopajakiäinun, tilitoimâttâhân, kavppijd - ohtsis oovce mätkid; Toos lasseen sun uážui koloruuđâ kulmii kovvejeijee sáttumaađhijn já Aanaar sijdâvyeijimist škovlimsaajeest kopijistemsajan . ¶ Ohtsis 30 ¶ – Tuostâm-uv kielestiđ, et mun jieš? ¶ – Munjin lii pááccám tiätulágán kove, maggaar tuu ákku lâi, já tom ááigum siäiluttiđ, sun västidij. ¶ Säämi mätki ¶ Kolmården 91 ¶ Jovnâ smietâi, ete maid sun kalga ettâđ. Nuuvt sun ruokâsmitij mielâs já sáárnui iänán, ete kost sun lâi lámáš já tom še, maid sun lâi porgâm já maid lâi uáinâm. ¶ S ¶ Matti Palosaari, Jyrki Uusi-Viitala já ¶ Iävtuttâsâin, moi tahheeh lijjii sehe syemmiliih já olgoeennâmliih, lâi palhâšemlävdikode mield aldanum kulttuurkuávdáá arkkitehtoonlâš čuávdus mangáin jieškote-uvlágán movdijdittee vuovvijn. Palhâšemlävdikodde lii meridâm koččođ kišto 2. muudon, mii tuálloo 1.9. - 3.10.2008, kuttâ iävtuttâs. Kištodeijeid adeluvvojeh iävtuttâskuáhtásiih jotkâvuávámravvuuh tast, maht pargoid kolgâččij ovdediđ. ¶ Helsig ¶ Ánná čielgij, maggaar puáššáás ááhu kuuvl sun lâi karttâm já mii lâi tábáhtum, ko sun lâi maccâm arvesyeje tuálvumist. ¶ 32. Tanska lii meerâ já suollui eennâm 102 ¶ Ko Samlii Kaabi peerâ varrij uđđâ tupán, te Samlii Elli (Elli Mujo) já Ábrámâš (Aabram Aikio) passijn aassâđ puáris tupán. Evakkost puáttim maŋa assii meid iänááš čovčjávrálijn-uv Samlii puáris tuuveest nuuvt kuhháá, ko Čovčjáávrán valmâštuvvojii kuáđih, teikkâ aassâmvisteh. Taah kyehti táálu lijjii áinooh tien kuávlu tááluin, moh lijjii šeštum saksalij tulâstâllâmhaaluin. Ábrámáá jäämmim maŋa (1948) puáris tupán paccii aassâđ Ábrámáá leskâ Samlii Elli, kote aasâi kámárist, suu uábi kandâ Nuuvdi Saammâl (Sammeli Valle) já Siempárnáá Haanu Sáárá (Saara Saijets). Saammâl já Sáárá láin vihkâhánnáá paarâ, kiäh assáin oovtâst. Sunnuu ij lamaš pappâ Aittokalliokin paittuuttâm finniđ álttár oovdân. Sáárá jäämmim maŋa Saammâl orostâlâi vala mottoom ääigi Samlii tuuveest, mutâ te varrij viljâidis luus Čovčjáávrán. Puáris tupe lii roččum sajestis 1980-lovo pelni já sirdum Čovčjáávrán mannee puáris pálgá paaldân nuuvtkočodum astoääigi visten. ¶ Čuákkim puoh miärádâsah láá ¶ Nuorah aldakooveest ¶ Suomen kuvapalvelu Oy: 6D, 40ABCDE, ¶ tarbâšem raavâdamnâseh. Tondiet Nuorttâmeerâ ¶ - Na ij tääbbin kale oinuu mihheen! äijih mulijdij, merkkij maidnii pápárijdis jeđe kijttâlij já vuolgij. ¶ b. keesi ¶ lumme = luobbâsk ¶ Iberdim saanijd nuuvt et ličij lamaš mottoom Neptunus-nommâsâš olmooš monnii taampâst “juŋmannin” . ¶ Mieđettij Simba. ¶   4000-400 ¶ Korpela Reino čielgiiškuođij munnui váháš taam uđđâ pargo, maggaar tot puáđáččij leđe: ¶  kiäh Pajasčáállám: Matti Valle ¶ 8 Mane ij lah pyeri puurrâđ ubâ ääigi? ¶ Kevätleinikki ¶ Sämitiggeest lii lamaš ávusin anarâškielâ kielâjurgâleijee virge. Tooimâ ussáin kyehti ulmuu. Viirgán väljejui Tanja Kyrö Anarist. ¶ Pilvi aalgât ollâopâttuvâst ¶ Spiekâstemjuávhuh nr 1–5 ohtsis ¶ Vuoi itám mon suotâs, nuuvt suotâs, ¶ Vuorâččâsmyerjist ij tääiđi leđe vitamin ennust ollágin, mut ton vorâs toŋŋâseh adeleh ullolaigijd já šišnijd fiskis teikkâ fiskisruánáá iivne. Vuorâččâsmuorjijgijn päinim ij lamaš oomâs tovláid sämmilijdgin. ¶ Madagaskar ¶ Maid imâšijd enni já eeči lává tiilám? ¶ Liisá kirdelij já kirdedijnis val láávlui. Nuuvt iiloost sun lâi. Juhháán ij kuullâm kuhháá Liisá lávlum. Nubbeest lâi hitruu, mut Juhháán mielâst aalgij leđe jo liijkás kume. Ličij forgâ pággu kavnâđ suoivuu. Nuuvtpa sun čaŋâškuođij mottoom loostâ vuálá, mut tobbeen kulluuškuođij hirmâd larmâ já huuihâs. Juhháán iberdij tállân, et tohon ij liččii pyeri čaaŋŋâđ. Aldasijn sun huámmášij stuorrâ loostâ, mut ton-uv vyelni njaŋgai jo kiinii. Loostah, lyeneh já eres-uv suoivâpääihih kal lijjii ennuu, mut toi juáhháá vyelni lâi kiinii. Kuhes määđhi keččin Juhháán kaavnâi oovtâ taggaar, puáris kuškâm loostâ, mon vyelni ij lam kihheen. Sun šyehkittij já ááigui rávhuduđ, ko aalgij kulluđ skooppân. Kulmâ kuuđhâ, meldgâdáid siämmáálágáneh ko Juhháán-uv, čaŋŋii siämmáá loostâ vuál. Juhháán ij tuostâm ettâđ maiden. Sun čaaŋâi tuš nuuvt jávuttáá ko puovtij, aaibâs loostâ roobdân. Sun smietâstij, et kolgâččij-uvsun sun vyejettiđ taid meddâl, sunhân tot lâi vistig taam loostâ kavnâm. Taan kuávlust neevtij lemin taggaar tääpi, et nuubijd vyejettii meddâl. ¶ Säämi kulttuurkuávdáá nubbe válduláigulâš lii Säämi máttááttâskuávdáš (SMK). Säämi kulttuurkuávdáá vuossâmuu kiärdán šoodâi škoovlâ media- já kielâmáttááttâstileh, virtuaalškovlâ sehe muusik- já elleekovestudio ollâtásásii tekniikáin. ¶ Noskemudágâš eeđâi. Muumistáálu táátui suu muštâliđ mađhijnis. ¶ 3. Tanska lii Tave-enâmij tergâdumos eennâmtuálueennâm. ¶ Merâalmaah pollii čuuvtij. Sij koškii puoh luovâs tiiŋgâid meerân, amas skiijpâ vuáijuđ. Mut Joona oođij skiijpâ siste ige huámášâm maiden. ¶ Sämmilâšvuotâ ij oinuu tááláá ääigi meendugin ennuv muu argâelimist, mut lam uáli čiävláá jieččân madduin. Lam huámášâm, et ovttuu ko ulmuid maainâš lemin sämmilâš, te sij láá tuođâi-uv positiivlávt hiämáskâm, tobdeh áášán mielâkiddiivâšvuođâ, já halijdeh kuullâđ ääšist lase. Maaŋgah láá ettâm, et niävtám sämmilâžžân, motomin joba ovdil ko ubâ láá tiättámgin muu lemin sämmilâš. Veikkâ lam-uv čiävláá jieččân sämmilâš madduin já tast, kost lam vuálgus, te jiem kuittâg osko, et varriiččim kuássin maasâd Sáámán, jiem kuittâg ovdil iäláttâhave. Säämist lii hitruu eelliđ ain kooskâi, mut monnii suujâst lam ovttuu tubdâm lemin eenâb koođijn stuárráábijn kaavpugijn. ¶ Dumbo irâttij, mut miähkái vuálusoivij enâmân. ¶ – Uážžoon-uv muoi Tuárgásáin váhá išediđ? Vuodâs koijâdij. ¶ spoorijdškuát = alkaa värähdellä 136 ¶ tum, keejist ¶ – Tyejipiergâs tot ij pyevti leđe. Lii-uvsun tot miinii vittáid, Vale juurdâš. Sun váldá puoh tävirijd fáárun já väzzil meddâl, vâi piäsá ráávhust taid tutkâđ. Mast tom tiätá jis toh tuárutteijeeh puátih uđđâsist taas. ¶ Anja Kaarret ¶ Ucâmušluámáttâh ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtus Ruávinjaargâst 7.-8.4.2010 ¶ dynaamisâš ekvivalens mield teikkâ sänitárkká, já ovdâmerkkân Ráámmát jugâlmist ¶ taalâs, tallâs = kenkäheinäerä yhteen kenkään ¶ 3) Onne lii vuossargâ. Lâi lusis pargopeivi. Iđedist tijme čuojâi jo kuuđâ ääigi. Must lijjii vala nahareh já jiem vaijaam koccáđ. Viällájim seeŋgâst vala tijmepele. Cuvnim muu kállá pel čiččâm ääigi. Must lâi nelgi. Puurrim iiđeedpittán oovtâ vuástáleeibi já kyehti märfileeibi já kozzim vala suohâd. Vuoššim teejâ já juuhim kyehti koopâ. Vuolgim paargon pel käävci ääigi. Moonnim autoin, ko oorvij. Táválávt moonâm pyeráin. Lam pargoost tiervâsvuođâkuávdáást. Tobbeen lijjii onne ennuv pyecceeh. Lii lenccuäigi. Ulmuin lii korrâ kuorsâttâh já nuárvui já kumeštâs. ¶ b . b . b . ¶ 15B Kuuloold tábáhtuvvee hämimolsom. ¶ Áigápuátutorjuu uuccâm ¶ – Jis mun máávsám tunjin tast pele? Ánná iävtuttij. ¶ Räjioovtâstpargon pyevtittum sämikielâlij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ráhtusijd kolgâččij čielgâsmittiđ virgálii oovtâstpargosopâmuš vievâst, mon finnim ovdáničij puoh pyeremustáá Tave-eennâmlij sämisopâmuš peht. Byrokratia kolgâččij kepidiđ já kištottemnjuolgâdusâin kolgâččij leđe máhđulâšvuotâ spiekâstiđ, vâi finnejeh ovdâmerkkân spesiaaltuáhtárpalvâlusâid fällee tipšobuusi já Säämi Tiervâsvuođâsiijdâ palvâlusâid toimâđ Suomâ sämmilijd. Tuáhtárij vuolgâttâsvuáháduvâid kolgâččij toohâđ eenâb oovtkiärdásâžžân sehe pyerediđ tieđettem sämikielâlijd äššigâssáid raajijd rastâldittee sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi kevttimmáhđulâšvuođâin. Lasseen Laapi pyecceetipšopirrâduv já Helse Finnmark koskâsii sopâmuš kolgâččij vijđediđ kuoskâđ vuáđutiervâsvuođâtiipšon. Sosiaal- já tiervâsvuođâsyergi pargovievâ kielâ já kulttuur mättim várás kolgâččij Suomâst leđe siämmáálágán mättimkuávdáš ko Taažâst lii tääl. ¶ Uunjaargâ nuorttiibeln Taažâst lii Uhrekeđgi, mon nommâ lii Ciävzuikeđgi . Kirjeest “Inarinlappalaista kansantietoutta” , s. 325 maainâst Mikko Aikio mainâs “Peeivih-Vuáláppâš meerâst” návt: “Vala motomin kivsedii suu taažah, ko sij-uv lijjii kuullâm, et sun lii nuuvt vieksâ, já lijjii táttuđ mielâstis uáiniđ suu stuorrâ vieksâvuođâ. Te sun kihtui oppeet čäittiđ vuoimijdis já vaaldij stuorrâ keeđgi. Pajedij tom pajas já stergâlij eennâm siisâ. Tot keđgi vala onnáá peeivi lii tast oromin Ciävzuikeđgi-nommâsii pääihist meerâ rido alda Värjivuonâ taavaabeln.” . Ciävzui lii kyelevuojâ. ¶   kuávdâšsaajeest lii jurgâlemtooimâ já jurgâlus skopos ađai toi tárguttâs. Skoposteoria ¶ Oovdânpyehtee váldupargon lii toimâđ sosiaal- já tiervâsvuođâlävdikode oovdânpyehten já čällen. Pargo álgá tállân já nohá 19.6.2015. Pargee toimâsaje lii čäällimkode váldutoimâsaajeest sämikulttuurkuávdáš Sajosist, Anarist. ¶ Čokkájim oppeet polgypyerá steellig alne, uccâkiäđgááh rišijdii já skovijdii čievrâluodâst pyerá ráttá vyelni. Enâduvah muttojii kuuloold, mut muu mielâst tääl liijgáskis kuuloold. Čokkájim uábbám Ailâ-Váábu sáátust polgupyerá steellig alne já lijjim monâmin maasâd eeni, eeji, Juhháán-Uulá, Palko, Orvokki, meiddei Tiilku já Uljas-uv luusâ. ¶ Čäcisäplig iälá keesijd riddoost, taalvijd enâmist ¶ Já mahtnii tot äšši paasij Sofia väividiđ, ko sun seeŋgâst-uv ehidist vala koijâdij tom já nuuvt čuuvtij imâštâlâi. ¶ © Ilmari Mattus já Anarâškielâ servi ry. ¶ Tuhhiittum säämi parlamentaarlâš rääđi čuákkimist 14.04.2010 ¶ Nisoneh láá vijsásuboh ko almaah, toin ko sij tietih ucceeb já äddejeh eenâb. (James Stephens) ¶ – Puppâ já Vyesi. Párnáikirje. Inga Borg . Jurgâlâm Marja-Liisa Olthuis . Sämitigge 1997. ¶ Lâi kulostum et Perunämmir tuuveest kumâttâl. Tom tuuveest lâi laasâ, mii lâi mádáskulâi. Mäddin puátteeh pottii laasâ peln kulâi. Maŋgii lâi keevvâm nuuvt ete tuve kuuvl mäddin kulâi puátteeh oinii tegu tullâ ličij täähist pyelimin. Na ko sij iä váldâm čielgâs, te sij tievst jurdii ete kumâttâs tot lâi. Mottoom kandâ te hoksái älgiđ paldattâllâđ ton tuve kuvlân máđhálijd. Já ko ulmui mielân lâi jo cieggâm taggaar juurdâ ete ton tuuveest láá kumâttâsah, veikkâ säplig ličij skopâkuáttâm, te jurdii kumâttussân. ¶ Avveel pajetääsi: Jolanda Magga (tavesämikielâ) ¶ A. Uápásmuu oovtâ Afrik väldikoodán tärhibeht . ¶ säppivätti, -vääti = sappirakko ¶ Tarkkuustâl tast šaddee tiäpuid. ¶ – Mut mun keejân aaibâs váháš, eeđâi Mika. – Kulâ, ij tast oinuu moottor. ¶ 2. Sukkârruottâsist finnee sukkâr já šivettáid fuoddâr. ¶ – Juuŋâ ivne lii ruopsâd, sare ivne lii čuovjâd, puállurääsi ivne lii fiskâd, siähtál ivne lii ruánáá, riämnjá ivne lii ooraans, kuobžâ ivne lii ruškâd, muottuu ivne lii vielgâd, jááhhál ivne lii räänis já vuorâččâšmyerji ivne lii čappâd. ¶ Jis pärtti ij vaađâ tállân tuáhtárân vyelgim, váldoo ohtâvuotâ lammâšum párnáá vaanhimáid já suáppoo kii joođeet párnáá tiervâsvuođâkuávdážân. (Máhđulâsvuođâi mield vaanhimeh jieijah) ¶ Kiehâ ¶ tievâslâš hämimolsom . Tivrijd tijpâlâš hämimolsom, mast maŋalâs muddon láá mane, suoksâ, skuáppu já räävis. Vrd. vááijuvlâš já kuuloold tábáhtuvvee hämimolsom. ¶ – Suu kalga finniđ pyecceiviäsun! eeđâi naabureemeed, kote lâi pyecceitipšoo. Naabureemeed leehâi uálgispel uuvsâ já piejâi ááhu uáiván siholduv, et taan uáivi joskâččij vardemist. ¶ Suávvil liihâd ohtuunis tâi iälust njarbis uáiváduvâin. Kiđđuv suávvil kođá cuávis virdesoojijn, main lii čievrâponne. Kuopsâssuávvil väljee kuuđđâmsaje, maid tot piälušt eres orásij vuástá. Niŋálâs čiähčá peccihijnis kođokyepi, moos tot čiähá šohânum meeinijd. Kođo maŋa ores vähtee čievrâ siisâ šoddâm meeinijd. Čiivgah kočâtteh korâidis mánuppaje keččin. ¶   I 56 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ Tave- já maadâsämikielâ ¶ Matt. 19:25 σωθῆναι pelastua piäluštuđ ¶ Mii tääl rääđđin? Pocahontas ij Puáhtám kuárŋuđ piervâl luusâ jis sust ij liččii miinii, mii syeijee suu kuáskim pastelis njune já koozâi vuást. Kivkked aarvâs ¶ Ei ole ensinkään leikin asia, jos ihminen joutuu valmistautumatta amerikkalaiseen joulupöytään tietämättä, mitä siellä tulee tapahtumaan. Me täällä Suomessa olemme tottuneet siihen, että kun on syönnin aika, niin silloin syödään ja kun on keskustelun aika, niin silloin keskustellaan. Amerikkalaisessa joulupöydässä ei ole pääasiana niinkään syöminen, vaikka ruokalajeja onkin kymmenittäin. Tärkeintä on tavata perheen jäseniä, sukulaisia, sukulaisten ystäviä, ystävien ystäviä ja keskustella heidän kanssaan koko päivän, illan ja osin vielä yötäkin. ¶ – Láá tast. Jieh-uv uáini, kyehti láá, eeđâi Marttin. ¶ ko sun tieđij kale, maid porgâččij. Filippus västidij: ¶ – Eidu taashân toh ááiruh paccii, já ij toos lah äigigin ko tiijme verd, ko muoi tääbbin majemustáá eelijm! Njorttâ eeđâi já kejâstij tijmásis. ¶ Maailm totkei já hahhuu ruttâdeijeij já uárnejeijei tuoivân lii lamaš tievâsmittemškovliittâs já ton metodij vuáđulâš dokumentistem. Tääl taat tiätu lii oovtâi luhij siste. Kirjeest puáhtojeh oovdân vistig-uv tievâsmittemškovliittâs meetood teoreetlâš peeli, nube tááhust meetood keevâtlâš heiviittem Anarist, kuálmádin tievâsmittemškovliittâs olášuttem The Prince2 Principle –proojeekthaldâšemmeetood peht, já niäljádin kirje paldâlist tievâsmittemškovliittâs eres algâalmugij kielâiäláskittemprojektijd. Almugijkoskâsâš uáinu lii lamaš anolâš tondiet, et maailmist láá tuhhátteh ucceeblovokielah, moh láá siämmáá tiileest ko anarâškielâ-uv lâi, já táid-uv kielâid kalga piäluštiđ. Anarâškielâ tievâsmittemškovliittâs prinsiip puáhtá heiviittiđ maailmvijđosávt anon. ¶ Kietâtyejipáájást äššigâšah uážžuh valjiđ jieškote-uv kietâtyejimolsoiävtuin sii mielâstuttee já rähtiđ tyeje olssis mätkimušton nuuvt ete stivrejeijee iššeed. Kietâtuojij rähtim paaldâst kietâtyejistivrejeijee maainâst sämituojij historjást já ärbivuovijn sehe jieijâs kietâtyejivuovijn. ¶ Mut pajepaapah já kirjemätteeh halijdii tääl tuođâi-uv surmiđ suu. Sii mielâst ulmuuh kuldâlii suu aaibâs liijgás ennuv. ¶ Eeči moonâi tiipšon alkohol tiet. Viijmâg-uv. ¶ Gabon E5 ¶ Mut Jeesus eeđâi: ”Juolgij poossâm lii tuárvi.” ¶ Ko ááhuh lijjii tolvum pyecceiviäsun, koolgâi aauto vala sirdeđ olgos orroomvisteest. Tot lâi-uv viehâ pargo, mast puohah išedii já vala-uv sivnádâllii tom, mii lâi tábáhtum. ¶  lii 68 ¶ - Na pyeri. Lahhân huámmášâm, et uáppeesiärváduv juhleh-uv láá forgâpalij puátimin? ¶ 100 % Laapi eennâmmittedemlájádâs ¶ Lodde já kuobžâ ¶ “Motomin Lavrukkâš riemâi tuánttáin mittádâllâđ vuoimijdis keeđgi luptiimist. Tuánttá iiskâi vierâttiđ mottoom stuorrâ keeđgi, mut Lavrukkâš eeđâi: 'Ele viljâräähis vierâttâl, adelist ko mun luptiistâm!' já luptij keeđgi mottoom Säđisuolluu källee oolâ, kost tot lii vala-uv.” . ¶ Sämitigge 2003 ______________________________________ ¶  vaje Eennâmtuálu poođij sämikuávlun 1700-lovvoost já eromâšávt Ucjuv já Aanaar kuávlust kuálástem- já pivdokulttuur uássin. ¶ Peivi lâi muččâd, mut ucánjáhháá kale liijkás paahâs, ko mađhâšijm Volkswagen Kleinbussijn Tiberiasâst viestârân. Maacâim iänááš uásild siämmáá kiäinu ko toho monâdijn-uv kidâ Haifa räi ton suujâst, et eres puáttimkiäinuh liččii lamaš hyenebeh ko taat Tiberias – Haifa koskâsâš váldumaađij. Orostijm oppeet Haifast tommittáá, et eelijm uástimin maidnii mätkimuštoid sehe juhâmuš já joođhijm määđhi ovdâskulij. Tääl ep korŋim Karmel váráduv oolâ, veikkâ uáinuseh tobbeen liččii lamaš muččâduboh, pic tolliittijm riddomaađij mieldi máádás. Koskâmeerâ čääci šiällái ruánáá iivnest já veikkâ lái-uv jo čohčâmáánu 15. peivi, te liijká muorah já šadoh lijjii vala siämmáá iivnest. Koskâmeerâ riddoost uáinojii antiikáigásiih roomalij páccái pasâttâsah, maid tyelittälli orostijm keččâđ já ovdil Tel-Avivân puáttim kuáhtáim vala pegâlmâs Saaron liljá (mučis rääsi). Saaron lii heedâlmlâš leehi Tel-Aviv taavaabeln, mast šaddeh puohlágán lieggâ eennâm heđâlmeh já šadoh, tegu ovdâmerkkân bananeh já Jaffa-appelsineh. Ehidistpeeivi pyevtittijm Tel-Aviv kirdemkiädán já viiđâ ääigi ehidist kirdelij Israel El Al kirdemmaašin, kote tuálvuččij mii Kyprosân. Tallaa ääigi iä vala terroristeh ooviittâm čovádâllâđ kirdemmašinijd. Tot vyehi poođij iäskán maŋeláá, mut liijkátte lâi viehâ tärkki tot laavhâi já pápárij kontrol, ovdil ko peesâim korŋiđ mašinân siisâ. Ovdâmerkkân mist lijjii juáhhást ovdâsmaŋas kirdemliipuh Nicosiast Beirutân já meiddei Nicosiast Tel-Avivân. Israel El Al finnodâh ij tuhhiittâm taggaar kirdemliipu, mii ličij tuše Tel-Avivist Nicosian, ige Cyprus Airways oppeet taggaar liipu, mii ličij tuše Nicosiast Beirutân. Nuuvtpa mijjân poođij tággáár oornig keežild 18 Kypros pundá lasemáksu, mii lâi tallaa ruuđâst suullân 180 märkkid. ¶ láá planktontiäpuh. ¶ Ko äigi tievâi, Rebekka šoddâdij jyemeháid. Vuoččin šoddâm lâi ruopsisvuoptâsâš. Sun uážui noomâ Esau. Tastoo šoodâi nubbe kandâ já sun uážui noomâ Jáákup. ¶ Veikko muštâl, et puásuituálu lii vuáttám nubástusâid majemui ihelovoi ääigi já maainâš tain ohtân stuárráámussân moottorfiävrui puáttim. Toh vaikuttii čuuvtij puásuituálun já ton ovdánmân tááláá háámán. Moottorkiälháh šoddii kiävtun täälvi ááigán já moottoripyeráid kevttii kesičage ucâmân sehe čohčâčokkiimân . Lasseen sun maainâš sijdâkudij koskâsvuođâst tábáhtuvvee kuáđuttem meddâl pääccim ohtân stuárráámusâin nubástusâin Säämi palgâs kuávlust. Tááláá ääigi Säämi palgâs puoh poccuuh láá siämmáin kuátumijn eereeb oovdâ sijdâkode. ¶ táválávt kuullum jienân? ¶ Härjijuhleh 2011 ¶ kietâ kuákkiluvá, te tabbâtekki snoorrân ¶ Mut kihheen ij västidâm. ¶   26A Nähkisuájáin láá nähkikirdemjyelgih. ¶ Eeči mii -rukkoos ¶ Čalmettis Bartimaios ¶ 2 saje sierânâsvuáđustâssáid: ¶ Pargojuávkkuovdâstem ¶ 13. Muorâkäärdi šaddo 39 ¶ Puoh aaigij stuárráámus säminuorâi taaidâtábáhtus vuálgá joton Anarist ¶ Jieijâs ahe? Jieh vaarâ ubâ juurdâškin ete lah jo nuuvt puáris. Nubeh ko láá uáináh eenâb viiđâlovihásiih ko nubeh, veikkâ iveh láá siämmáá ennuu tyehin. Tast tom hoksáá pyeremusâht ete lii alda viiđâlov ive ko: ¶  (nom. 8. India 1 100 ¶ Vuáđđumáttááttâs 1 - 6 iheluokáid uáivildum uđđâ orjâlâškielâlâš matematiik rááiđu lii valmâštum. Lohkoleaika -nommâsâš rááiđu kyehti majemuš jurgâlus, viiđât já kuuđât luoká uáppeekirjeh kiđđâ- luuhâmpajân láá valmâštum já taid puáhtá väldiđ anon ive 2013 aalgâst. ¶ iivij 2004 – 2007 toimâohjelm mittomeerrin el. säämi kielâlaavâ olášume čuávvum já ovdedem; ¶ Säämi máttááttâskuávdáš ¶ - sämmilâš jiešnálásâšvuođâ, ¶ Ko skálžu kovkkâlist koorâs, te čääci kuulgijd vuoiŋâmraaigijn siisâ já toidâ suovđijd, moh láá loovdâvuovdâst. Happi sirdâšuvá suovđij vorrâjotemân já vááimu pehti jyehi sajan skáálžu. Čääsi mieldi uážžu skálžu njálmásis čääsist rievdee raavâdčalmaažijd, plankton já eres sieminiälánijd. Čääci mana meddâl hilgottâsrääigist, mii lii vuoiŋâmrääigi paaldâst. Ko vaarâ áštá, te skálžu toppâluvá kievrâs toppâmteekij vievâst. Ellee skálžu lii-uv váiváás saalâs luddijd já njomâtteijeid. ¶ 10. Amanita pantherina – Pantterikärpässieni – Pantterkiärppáákuobâr U ¶ Juovlah 1952 ¶ sääni/säänih. Árvuštâlmist kiäččoo meid, maht jurgâleijee lii luhostum jurgâliđ ¶ – Maid almai ocá? ¶ Heikkâ tiervât Maati ¶ Jookeerpargopittá 5. Ovdedemriijkâ ¶ páccálattim . Maaŋgâi luudij, om. vuonjâsluudij já kalâččeijei vyehi čaittâliđ lemin páccá hokâttâllâmdiet piäđu meddâl uđâgái aldasijn. ¶ koordinaatisto. ¶ – Vyerdist, vyerdist, kullui jienâ liijne tyehin. – Te lii vaalmâš! ¶ 2. Chroogomphus rutilus – Rusakkonuljaska – Ruškenjuulčâh U ¶ Tubdih mašinijd nuuvt pyereest, et jiem lah vaarâ áinoo, kote tom ääši lâš imâštâllâm. Ko maahâd Saarel Heikkâ (Heikki Aikio) Ucjuvvâst oostij "uđđâ" moottor, te Tun lijjih áinoo, kote toos finnij jiegâ. Ko lijjih pieđgim moottor oovtâi osij, putestâm já tutkâm tom, te huámáših, et tasthân váilu "kondensaattor" . Tallaa ääigist kondensaattoreh iä lam kuittâggin tääbbin Säämist uástistemnáálá já nuuvtpa Tun karttih jieš tom rähtiđ puáris negatiivfiilmâin já tanepápárist. Pälkkin maašin oornigân finniimist ožžuh ubâ tom moottor olssâd já vala 20 litter pensin. Moottor paavkij maaŋgâid keesijd vist Čovčjäävrist, tast maŋa Ijjäävrist já majemustáá vala Njižžjäävrist-uv. ¶ Uážuim kuullâđ távjá ete mon hyeneh eidu lep, ij toollâm ubâ olmožingin. Asuntola hovdân lâi Aino Narvi, kokkân Tekla Sietiö já Saara Aikio, čorgejeijen Elsa Sietiö. ¶ Sosiaal- já tiervâsvuođâlävdikode värisaavâjođetteijee,, ¶ Haahân puáhtá uápásmuđ interneetist siijđoin ¶ – Na-n tääl val njurgii. ¶ – Enni, kuus mij lep monâmin? kullui aauto majepeeŋkâst koččâmuš. ¶ – Naa, vyeššeen-uv veik tejâkoopâ? ¶ uáinust. Siämmást lam kuorâttâllâm veerstâi anarâškielâsâš jurgâlmijd ubâlâsvuottân, ¶ b. Moin amnâsijn máájuv kuáti lii huksejum? ¶ – Tääl kale maŋanep ton nube junást, mun ettim. ¶   Viärusundeid lâi tehálâš, et viärukenigâsah lijjii luvâttâllum nuuvt tärkkilávt ko máhđulâš. Suhânoomah hämmejuvvojii iänááš tovláin päähinvuođâ ulmuunoomâin. Siämmáš vuáhádâh lâi kiävtust eres-uv kuávluin, main kessii viäru olmooš- tâi iäláttâsviäru häämist. ¶ Irja Seurujärvi-Kari sahâvuáru ollásávt säämi kielâpolitiikâst lii täst Irja Seurujärvi-Kari sáhkavuorru giellaoktasašbarggus 28102008 . ¶ ruopsistiäppu.....112 ¶ Ráđádâlmijn pajanij oovdân meid Suomâ já Taažâ Tiänujuvsopâmuš uđâsmittem. ” Oovdânpuovtijm ministerân ete ráđádâllâmváljukode toorjân nomâtteh sämikulttuur, Tiänu sierânâstiilijd já kuálástemvuoigâdvuođâid tobdee äššitobdee, kote čielgiiččij staatâsopâmušiävtuttâs vaikuttâsâid Tiänusämmiláid” stiivrâ jeessân Ilmari Tapiola muštâlij. ¶ Koveh: Daniel Gelencsér ¶ Muu kansaškovlâskipáreh já veerdih, Holber Aasluv Veikko (Veikko Holmberg) já Kuobžâ-Saammâl Matti (Matti Morottaja) láin lamaš taggaar škoovlâst ko Säämi ristâlâš nuorâiškovlâ “Saamelaisten kristillinen kansanopisto” já kuábáš-uv láin peessâm máttáátteijeeseminaarân Kiemâjáávrán juátkiđ opâidis. Mun-uv vigâččim tien siämmáá škoovlân – tieđe veikkâ áámmât vala kavnâččim olssân. Puásuihommá ij orroom lemin innig meendugin kannatteijee, ko moottorkiälkkáäigi-uv lâi puátimin já mun jiem suitáččii uástiđ taggaar vuájáán. Eeči tiäđust-uv aalgâst vuástálistij, mut viijmâg mieđâi toos já nuuvt mun pieijim ucâmušpápárijd poostân. Maht lâškin, muuhân tuhhiittii toho aalmugopâttâhân já nuuvt mun algim “čuovviittiđ” jieččân roovvâdmáánu aalgâst Anarist. Rehtorin mist lâi pappâ Eljas Kytömäki, kote máttááttij meiddei meetaaltuojijd, muusik máttáátteijen lâi suu kálgu Aino Kytömäki, muorâtuojijd máttááttij Igá Ant Eljis (Eljas Aikio) já matematiik Reedrik Volmar (Volmari Holmberg). Lijjii vala muáddi eres-uv máttáátteijee, Margareeta Mutka, kote lâi päikkituálumáttáátteijee já Tyyne Holmberg, kote lâi Reedrik Volmar kálgu já máttááttij rekinistem. ¶ Jussá eeđâi: ¶ Lase tiäđuh biodiversiteetsopâmuš artikla 8(j):st ¶ 2) Tuuđhâ ellei ráhtus preparistemmikroskooppáin ¶ Škovlimvuávám ¶ Tave-Kärjil 17 ¶ Kulttuurolgospyehtim ¶ Vuosmuš, kii tuođâi aalgij jurgâliđ anarâšâid ristâlâš ooskon, lâi Kiemâ kirkkohiärrá J. Pictorius. Sun poorgâi Kiemâ servikoddeest ivveest 1630 ihán 1643 já eelij Anarist-uv kuohtii ovdil ko jurgâlempargo aalgij tobbeen uážžuđ cuápci. Tast maŋa kale kulloo, et “anarâšah láá oskostis nanoseh veik kirkkohiärrá ij oostâgin eelliđ sii kulân ko ohtii täälvist” . ¶ Seminaar ohjelmân kullee peivi- já eehidmáláseh fállojeh Sajos raavâdviäsust Gallaast. Eehidmáláseh tme 17–19. Tme 19–21 lii vuoiŋâlâš muusik konsert, mast lávdásteleh Wimme, Anna Näkkäläjärvi-Länsman, Giellavealggut, Rauni Mannermaa já Tiina Sanila-Aikio sehe Annukka Hirvasvuopio-Laiti. Seminaar lii nuuvtá já áávus puohháid. Seminaar tulkkojuvvoo tavesämikielân, aanaarsämikielân já suomâkielân. ¶ Uáđám 9 h ¶ * Parlamentsalist láá juvâstâhvyebdimvuoigâdvuođah. ¶ Jenni Haukio ¶ “Peeivih-Vuáláppâš aasâi motomin Aanaar suollust, mon nommâ lâi Mávrá. Ton kieddist lijjii meiddei ässeeh-uv, já ton siijdâ ulmuuh onnii epi-imelijd. Mottoom epi-immeel nommâ lâi Äijih, nube nommâ lâi Ákku. Toh koččojeh täälliv vala siämmáá noomâ mieldi Äijihin já Ákkun; toh lává toh väričoheh, moh lává alda Veskonjaargâ siijdâ. ¶ b. niijto njomâtteijeid (4) ja ¶ Cissááh láá vuáhádittâm noomâs esken muáddi ive tassaaš, já tađe ovdil toi noomâi kevttim lii lamaš uáli kirjáá. Poppius já Granit loddenommâlistoost (1887) cissáin láá mainâšum vyevdicissááš já sämicissááš. Vyevdicissáást lii tobbeen kevttum nommâ fiskiscissááš já sämicissáást vuot nommâ puolâšcissááš . Suomâkielâ nomâttâs pakkastiainen , mii västid sämikiel noomâ puolâšcissááš , lii vuot suomâkiel loddekäldei mield lamaš aanoost vyevdicissáá nommân. Nordling listoost (1898) áinoo cissááššlaaijân lii adelum sämicissááš, mii lii kočodum tuše cissáážin . 1900-lovvoost cissááš lii kevttum cissái almosnommân mut meiddei vyevdicissáá já sämicissáá nommân. Pyeidicissááš lii 1900-lovvoost lamaš jo pyeidicissááš , mut motomeh ulmuuh kočodeh tom vala-uv fiskiscissáážin , mii lii aaigij mield lamaš aanoost pyeidicissáá lasseen vala neelji eres loddešlaajâst: vyevdicissáást, sämicissáást, fiskispešnirihháást já fiskisvuávláást. Loopâlopâlávt taat epimiärálâš nomâttâs lii ollásávt kuođđum meddâl uccloddái nommâpargoost. ¶ terhi.harju(at)samediggi.fi ¶ Rooma ¶ dynaamisávt/funktionaallávt siämmáánáálá ko KR92. ¶ Čäcielimân vuáhádume ¶ Anarâškielâ servi ry. ¶ Sämitigge vaaldij ciälkkámušâstis vuotân Näkkäl palgâs toohâm lahâvuáimálii miärádâs, Laapi KVI toimâvääldi, Suomâ aalmuglijd já aalmugijkoskâsijd kenigâsvuođâid sämmilij kuáttá já puásuituálulaavâst palgâsân asâttum pargoid já pahudij, ete Näkkäl palgâs toohâm miärádâs syeijee sämmilij vuáđulahâlii kulttuurhäämi já ete lii Suomâ vuáđulaavâ miäldásij aalmuglij já Suomâ olmoošvuoigâdvuođâi miäldásij aalmugijkoskâsij kenigâsvuođâi miäldásâš. Miärádâs palgâs jyehimist kulá palgâs miärádâsvááldán já miärádâs lii tohhum täsipiälásávt já puásuituálulaavâ miäldásávt. Sämitigge tuárju Näkkäl palgâs miärádâs já oovdânpuáhtá, ete KVI naanood palgâs jyehim já palgâsij raajijd Näkkäl palgâs miärádâs miäldásávt. Sämitigge čujottij ciälkkámušâstis meid AHR čuávdusân Pecijäävri palgâs raajij naanoodmist, mast AHR addel čuávdee tiädduáárvu palgâs jieijâs miärádâsân. Sämitige ibárdâs mield puásuituálun lohtâseijee suujah väättih palgâs jyehim palgâs miärádâs vaattâm náál. Palgâs jyehim váátá iästuääiđi rähtim. ¶ Haldâttâsneuvos Mirja Kurkinen Suomâ riehtiministeriöst muštâlij konfereensân, et sämikielâid kyeskee iäláskittemohjelm jotonpieijâm valmâštâlloo tääl ministeriöin já ääšist kolgâččij puáttiđ miärádâs vala taan kiiđâ ääigi. Čuovviittâstooimâtärhisteijee Kari Torikka Laapi kuávluhaldâttâsvirgáduvâst, kote ovdâstij konfereensâst Suomâ máttááttâsministeriö, páhudij, et sämikielâ máttááttâs meid sämikuávlu ulguubeln lii máhđulâš. – Máttááttâs ornim váátá kuittâg vaanhimijn eromâš aktiivlâšvuođâ já joba máttááttâs orniimân uásálistem. ¶ Lasetiäđuid oppâmateriaalâin, pyevtittemvuáváámijn já ruttâdmist addel Sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh Anarist. ¶ c. Mii šadolâšvuođâid lii Britij suolluin? ¶ Ko Jeesus lâi šoddâm Juudea Betlehemist kunâgâs Herodes ääigi, Jerusalemân pottii nuorttân tietteeh. Sij koijâdii: ¶ Ááhu čalmeh kejâškuottii oovt sajan, kuhás. Sun ooinij maidnii muččâdijd. ¶ b) Kuás tot tábáhtuvá? ¶ puh. 010 839 3132, 050 435 0177 ¶ palvâlusâi pyereedmân juo luuvijd iivijd tassaaš. Kalga meid huámášiđ, et sämikielâlâš palvâlusâi ¶ vyelimitto . Motomáid kyelišlaajáid meridum mitto, mađe ucebijd ohtâgâsâid ij uážu pivdeđ. Om. jävriluosâ vyelimitto lii 40 cm. ¶ Uáiviminister Vanhas haldâttâs lii váldám ovdebáá haldâttâs náálá mittomeerrin kavnâđ taam haldâttâspaje ääigi čuávdus, mon vievâst puávtáččij Suomâ ratifistiđ ILO almossopâmuš. Haldâttâsuv koskâvuođâst láá tiettum sierâlágáneh uáinuh tárbulii čuávdus siskáldâsâst. Taan keežild lii vuoigâdvuođâministeriö riemmâm oovtâst eennâm- já meccituáluministeriöin čielgiđ čuávdimiävtuttâs sämikuávlu staatâenâmij haaldâšmist já säämi kulttuurháámán kullee iäláttâsâi tuárjumist. Iävtuttâs puávtáččij leđe vuáđu jotkâvalmâštâlmân, mii tohhuuččij sämitiggijn. ¶ luuvâi: ¶ Jeesus sáárnui máttááttâspárnáidis viärdádâs oolmij väldikoddeest: ¶ Ánná ooinij ennuv uđđâ uáppeid já huámmášij, et juáháš lâi váhá ucâmin jieijâs saje uđđâ pirrâsist. Tuš Heikkâ oroi kuittâg mottoomnáál vuáhádum. Tiäđust-uv taah uápuh lijjii sunjin-uv uđđâseh, mut sun kuittâg tuubdâi kaavpug já mudoi-uv tieđij eenâb ollâopâttâhluhâmijn ko sun jieš. Ubâ eehid moonâi nuuvt huápust savâstâlmist. ¶ b) Mane merâpuákuh eellih aldaluvâi nubijnis? ¶ Satu Arjanne, Pirkko Kenno, Teuvo Nyberg, ¶ puáluvárutteijeeh piäijojeh olmâ sajan já merikooskâi tárhistuvvojeh tuáimih-uv ¶  kuosijd Tansania ¶  +   saada, Mut peesti mii paast. ¶ Maid sabattin uážžu porgâđ? ¶ joddee = jata, verkkojono ¶ Talle sun kuulâi jienâ etâmin: ”Saul, Saul, mane váinuttâh muu?” ¶ Keejâ uánihisvideo tavesämikielâ puustavijn ¶ – Já pivtâsviste uksâ! iätá Ellinoora. ¶ Televisio já tiätturspeelah adeleh aaibâs puástu kove viehâvääldi vaikuttâsâsin. Veikkâ elleekove sáŋgár cáimoo já čiähčoo, joba páččoo, sun pulttâs ain uđđâsist pajas já juátká ovdâskulij. Riävtui olmooš ij kierdâ tággáár viehâvääldi. Čievčâstem čuávján puáhtá cuovkkiđ siskálâšâid, tego vuoivâs tâi kiäppáid. Čurmâdem muáđoid cyevkkee muátutaavtijd tâi lyevvee paanijd. Uáivi poŋkkâlem ruásmut vuoiŋâšijd. ¶ - Kärigâsnjaargâ škoovlâ sämiluokai (1-6) Áilegas nuorat –juávku čáitáldâs Bihcabáhcatmeahcis, mast tehálâš teeman luptânij luándu nuáskum. Čáitáldâs stivrij Maarit K. Pieski. ¶  uáli Suápá pyereest luuhâmkirjen vyelitääsist já kirje puáhtá kevttiđ vierekielâlij oppâmateriaalin še. ¶ Taavaapele resthái vyelni lâi vala ennuu timmâ njäbbimuotâ moin kandâ finnij iänááš pooškâid putestiđ pihtâsijnis ete storrái moonnâđ vistásis pihtâsijd mutteđ. ¶  reeivâ. 3) Eeđeest Nánná huikká nuuvt korrâsávt ko vaja: – Išán, išán, išediđ! Njuámmil-enni kula išehuikkâs já jurdá, ete Náánást lii eeti. Pargoh pääccih koskân já sun njiibžâst keeđgij já čuoldâi paijeel sino miätá, Náná luus. ¶ 1. Kuáškáttist jyehi čáittusân jodi. ¶ Ð Collybia – Juurekkaat – Ruottâsiih U ¶ Paldanâs jienah ¶ Sämitigge almoot, et ton čäällimkode škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuvâst Sajosist lii uuccâmnáál TOIMÂTTÂHČÄLLEE VIRGE Toimâttâhčällee pargoin lii meridum sämitige pargo-oornig 41 §:st. Asâttâsvuáđustâslâš tohálâšvuođâvátámâššân lii pargo vaattâm škovlim já lasseen váttoo sämikielâ táiđu (sämitiggeest adelum asâttâs 1727/1995). Virge miänástuvvee tipšom išedeh šiev sämikielâ njálmálâš já kirjálâš táiđu sehe kelijdeijee hárjánem toimâttâhpargoin. Virge tevdimist lii kuuđâ mánuppaje keččâlemäigi. Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi VI já tast II juávhu mield (vuáđupälkki 1796,98 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase ja pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. Ucâmušâid oppâ- já pargotuođâštusâidiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 31.10.2012 tme 16.00 räi čujottâssáin: Sajos, 99870 Aanaar. Lasetiäđuid virgeest addel haldâttâhčällee Anneli Länsman, puh. 010 839 3105. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi Anarist 28.09.2012 ¶ ČOOVDÂSÄÄNIH ¶ meriáigásáid já olesáigásáid virgekoskâvuođáid 28.12.2011 rääjist. ¶ Klemetti Näkkäläjärvi juátká Sämitige saavâjođetteijen ¶ Toimâttem: Ilmari Mattus ¶ 18 artikla ¶ Sämmiliih še joteh veikâ kost pirrâ maailm. Maailm uccom lii sämmilijn álgám pehtilub häämist 1970-lovvoost talle, ko sämmiliih Sämirääđi peht finnejii ohtâvuođâid algâaalmugpaargon já jođeškuottii konfereensijn, seminaarijn já eres čuákkimijn puoh eennâpáálu oosijn. Lii juuttum pirrâ Euroop, lii eellum Tave- já Maadâ-Amerikast, Aasiast, Aotearoast (Uđđâ Seeland).” ¶ Adde poccuid jáhálijd! Tuálvu poccuid kuátumân! ¶ EELLIM AAVIJN, SAVANNIJN JÁ ARVEVUOVDIJN ¶ Mainâstam tagarijd mainâsijd muáddi moh sattuin kyevti ovdebáá kiđđâtáálvi, já oovtâ taggaar somas mainâs mii sattui jo muádlov ihheed tassaaš já taan tápáhtusâst ij šoddâm mihheen vahâgijd ij fiävrun ijge vyeijeid. ¶ 2009 eidusâš vuávám ¶ elleeh? a) trilobiit, b) merâskorpion, c) njuhčâ- ¶ njivleskuáppu ¶ Čuoškah kuleh kyevtsuájásij hiäimun, moh láá mailmist paijeel 90~000 suuhâd já Suomâst-uv kávnojeh penttâ 5~000 suuhâd. Kyevtsuájásij hiäimun kuleh meiddei myevvireh, polttijááh, kiärppááh já porruuh-uv. Kyevtsuájásijn láá máhđulávt lamaš motomin nelji suájá, teikkâ kyehti suájápaarâ, mut vaarâ evoluutio áánsust, teikkâ ton suujâst maajeeb suájápaarâ lii muttum mottoomlágánin stäđismittemšluubbukpaarrân. Majebij suájásojij pehti láá tuše mottoomlágáneh šlubbosoksâmeh, moh iä eisigin vääldi ááimu vuálásis. Toi pargon lii-uv vissâ stäđismittiđ tiivre kirdem nuuvt, et toh tuárgikyeteh, teikkâ hiäiládeh ain pajaskulij talle, ko olmâ suájá časka vuáluskulij já oppeet nubijkulij. Uáli pyereest tah šluubbugsuájáh uáinojeh čuoškeenist mut kiärppáást taid lii-uv jo váddásub aiccâđ styeredemlasâttáá. ¶ – Mun-uv puávtáččim pyereest-uv iskâđ tom, ettim. ¶ Kiärun = Kiiruna ¶   ” Sämitigge lii ilolâš ete minister halijdij teivâdiđ sämitige stiivrâ já savâstâllâđ äigikyevdilis sämiaašijn. Minister lâi tuđâvâš ete oovtâstpargo Meccihaldâttâssáin tuáimá pyereest. Sämitige uásild huollân lii, ete maht meccihaldâttâs haldâttâhmaali uđâsmittem vaaikut sämitige já Meccihaldâttâs koskâsâš oovtâstpaargon puátteevuođâst. ” saavâjođetteijee Näkkäläjärvi muštâlij. ¶ 10. a) Noomât luosâkuolijd s. 62 kyelitavlu vievâst. ¶ - Puávtáh-uv tun sárnuđ talle puohháid siämmáánáál ko munjin talle? ¶ kavnâđ čuávvoo šlaajâid? a) peljimeduusa, ¶ Lantikka fakšui munnuu taađeest, ko jođhijm määđhi. Kuás tot lâi olgoláá, kuás aldeláá já motomin joba kuáhtái-uv munnuu, ko luodah monnii maađij rasta. Talle muoi finnijm juuhâđ putes čääsi teikkâ limukka já tevdiđ jieččân juuhâmputtâlijd, sehe váháš purâsistiđ, jeđe oppeet juátkiđ määđhi. Ko lâi koskâkeesi já ko koskâpeivi aldanškuođij, te aalgij leđe tuotâ kume. Pivâstâh kuulgâi ohtânmaanoost já ferttij tävjittávjá julestiđ kieddiputtâlist. ¶  keejâi Mátuvuoggâuággum lii pivnohumos kuálástemvyehi, moin iänááš astoäägi kuálásteijeeh láá algâttâm puuđâldmis. Mudágáákukkosii stáágust lii tuárgu, kobđottâs, tiäddu já vuoggâ. Tuárgu kalga leđe stáágu kukkosâš. Talle seepti lii vuovâs lyeštiđ čáácán já saallâs älkkee toppiđ já luovviđ vuogâst. Kobđottâs heiviittâl seepti jieŋŋâlvuođâ čääsist já almoot meid kyele toppim. Tuárgu tiädu pargon lii tuálvuđ seepti vuovâs jieŋŋâlvuotân. Uccâ vuogâš lii pyeri, ko tot jäävkit njyebžilávt kyele njáálmán. ¶ – Tun lah išedâm ennuv mii já tääl meecist iä lah syelipivdeeh eenâb. Njuámmil ruáttá miäcán. ¶ – Kyekki lii kal keppis. Keppâ kyehi mun vajam kyeddiđ. Kyedi tun lusis pottááklite, Myerji iävtut Hirškiikân já váldá kyehi enâmist. Nuuvtpa Hirškikkâ kuáddá lusis pottááklite já Myerji kuáddá keppâ kyehi. ¶ “Maht tun tiettih, ete mun tot lijjim?” koijâdij Kaninen imâštâlân. ¶ Vuod muu muáđá koijâdij, jis vuálgáččim čuoigâmluámu ääigi reeisun suu fáárun. Taan keerdi Šlovakian, čierâstâllâđ Tatra-vaarijd. Muu uábbi Maaru já uárbinpeeli Iina vuolgijn meiddei fáárun. Reissu lâi-uv tállán aalgâst ereslágán ko ovdebááh määđhih tanen, ko mij vuojijm ubâ määđhi autoin Sauvost Baltia já Puola čoođâ Šlovakian. Tanen mätki ij lamaš tuše Šlovakia, ko maađhâšmân-uv moonâi ohtsis masa vittâ peeivi. Must lâi tiäđust-uv kuhemus mätki oovdâst. Moonnim vistig ohtuunân bussijn Ruávinjaargân, kost junáin Tuurkun Maaru-obbijn. Tuurkust muoi moonáim Sauvon, mii lii Tuurku alda orroo sijdâ, muu muáđá luus ijjâdiđ ovdil ko iđedist mij vuolgijm Helsigân. ¶ Saijoos aula lii kulttuurkuávdáá váimu. Stuorrâ laasâi tiet aula lii čuovvâd já tom puáhtá kevttiđ ovdâmerkkân taaiđâčáitálmâssáid já kongresij sehe tábáhtusâi vuoiŋâstempuddâtilen. Aula heivee meid ucessiähá messuid, cocktailtilálâšvuođáid, lávlumehidáid já ucessiähá konsertáid. Aulast lii Saijoos äššigâspalvâlemsaje. ¶ puohtuuččij Čevetjáávrán sivnedemnáál nuorttâsämmilij juhleest. Aalmuglâšarkkâdâh mieđâi ¶ Viljo Porkola ¶ Lâi nubbe kerdi, ko lijjim Kärigâsnjaargâst. Vuossâmuš reisu lâi tábáhtum ihepele ovdeláá peeivičuovâst já keessiv, ko lâim iällám Hihnala Jaska kyermautoin kaavpâšmin luámánijd Kárášjuuhân. Talle mun-uv lijjim lamaš iärásij náálá kyermauto lava alne, ige lamaš mihheen eeđijd. Lâi pic hitruv, ko pieggâ šuuvâi peeljijn já enâduvah livkkii lappâd. Jiem nuuvt tärkkilávt mušte, kiäh puoh mij lâim, mut mii táálust kuittâg muoi ejijnân, Maati táálust ušom Isá-Máárjá já Uccpárnáá-Issá já Nuuvdi táálust kuábášnuu Heeihâst tâi Kaabist, sehe vala Kossenâmist Anttii-Riijtá juávhust kyevtis-kuulmâs. Talle lâi mätki moonnâm pyereest, ko vuoiŋâmáimu lâi lamaš voorâs, mut tääl lâi sevŋis tälvieehid já lijjim oppeet linjâšauto fáárust, mast lâi skeerčâ haajâ, já oppeet rummâduvvim. Linjâšauto sáttu ij kustoo munjin heivim. ¶ Siäsá já párnááh suopâlistii muottuid lyeniseehâ siis. ¶ virgeomâháid kevttiđ sämikielâ sämmilijguin ášástâldijn. Laahâ ij luptim sämikielâ virgálâš sajat ¶ Urho Kekkos aalmuglâšmecci (uásild) ¶ Uáđihánnáá ijjâ teedij Eerki čoolmijd. Taankiärdásâš ijjâvuáru lâi lamaš sunjin lussâd. Kalehân sun lâi motomin šoddâm smiettâđ peivipaargon sirdâšum-uv, mut ko ij sun vala lam šoddâm usâškyettiđ olssis uđđâ pargo. Já maidbâhân, ko ij sust peerâgin lamaš, te ij tot nuuvt čuuvtij skaađim, oođij-uv peiviv vâi iho. Kohân jo motomingin oođij. Já nube tááhust ijjâpargoost tiänái pyerebeht. Motomin sun kale šoodâi tom-uv smiettâđ, kuás já kost sun talle kulâttičij puoh ruđâidis. ¶ Tom kiälu tot adelij rássáid, já rássáin tot lii vala-uv. ¶ Sämitige Nuorâirääđi ocá KYEHTI NUOR OFELAŠ ¶ Vijđodâh: 197 000 km 2 ¶ Suomâst artikla 8(j) olášuttem valmâštâllâm äššitobdeepargojuávkku lii luovâttâm raportis pirâsministeriön 7.6.2011. “Montreal čuákkimist čielgâi, et Suomâ lii oovdâstjottee artikla 8(j) olesváldálii olášuttemn valmâštâlmist. Katais haldâttâs haldâttâsohjelmâst láá čonâsâm suojâliđ ärbivuáválii tiäđu. Akwé:Kon ravvuuh láá heiviittum Suomâst tuše Pänituoddâr meccikuávlu hoittám- já kevttimvuávám rähtimist, mii lii tääl joođoost. Äššitobdeepargojuávhu olášuttemiävtuttâsah Suomâ staatân kalga kuittâg olášuttiđ já olášuttem kalga älgiđ pehtilávt Suomâ staatâ já sämitige oovtâstpargoin. ” , váátá saavâjođetteijee Näkkäläjärvi, kote lii toimâm meid aalmuglâš 8(j)- äššitobdeepargojuávhu saavâjođetteijen. ¶ 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶ IP: Ij mihheen. Ij. Ij tommit et. ¶ - Keskeltä! ¶ Tullialmai Sakkeus Luuk 19:1-10 ¶ - Lah-uv tun jo vyelgimin? kullui uápis jienâ suu tyehin. ¶ Levi 54 ¶   © Kopijistem aainâs kieldum 83 ¶ já lappâd maŋaluvâi luogguu. ¶ Stivrejeijeeákku vala-uv viigâi olgos avdostis já čiärustâlâi. ¶ – Pyeri iijâ tunjin-uv, Heikkâ kullui nube peln loonjâ. ¶ Já ko pivâstâhkáálust peesâim ruugâ 8 oolâ, te tobbeenhân tot juná tuođâi-uv vuordij, veik jieš illá uskum toos. ¶ Vuolgijm kuovttijn autoin ton suujâst et ferttip skappuđ ennuv lusis täävvir fáárun. Brother Seppi :st oostijm beetoonryevdi, suovâpoccee elemeentijd já poccee kiäčán puáttee suovâpoccee syeje. Tast maŋa vuojijm UBC-káávpân, kost oostijm 10 sekkâd valmâš beetoonsiävuttâs já vyejestijm Ironworldin. Oiva lâi puáhtâm tohon jo beetoon rillapoorijd, tyejiniävuid já jiehtinâš ostum beetoonruovdijd. Seehah lijjii nuuvt uceh, et toh hurgettii täkkivuáđun já Charlie kyevtis Anssijn vuolgijn-uv viežžâđ taid lase. Meiddei munnuu Metro-vuájáán väividij taggaar váddu, et uálgispele ovdâräätis koosâi já kooccâmrumpu kumoi. Siämmáá reeisust Charlie oostij kooccâmkammuid auton. Sun lii meid "cardoctor" já sun ááigui-uv ehidist lonottiđ jarrukammuu. ¶ Ko sij aldanii Jerusalem já lijjii puátimin Betfagen Oljovääri oolâ, Jeesus vuolgâttij oovdeld kyehti suu máttááttâspárnáin já eeđâi sunnui: ¶ uv jamâ iälánijd. ¶ Sämitigge lii tai majemui toimâpojij ääigi porgâm meiddei anarâškielâ pyerrin, já anarâškielâ lii sämitige pargo-oornigist – kuittâg teoriast – täsiárvusâžžân eres sämikielâiguin, el. lävdikudij toimâmist, já enâmustáá vaarâ kielârääđi pargoost. Anarâškielâ lii lamaš máhđulâš kevttiđ meiddei čuákkimkiellân jo maaŋgâid iivijd. Sämitigge lii mieđettâm toimâruuđâid anarâš kielâpiervâlân, Anarâš-loostâ almostittem várás, kirjij já muusik kuástidmân já Anarâškielâ seervi tooimâ várás. Já pyerihân tot lii. Mut ij mihheen lah nuuvt pyereest, et ij liččii mune pyerediđ. Toh ääših, moh láá taan räi finnâšum, iä lah puáttâm jiešmeidlist. Toh láá vaattâm kuhesáigásii pargo já killeelvuođâ. Jis lii meendu tutâvâš, te sättih naharehkân ruttiđ.” ¶ maajeeld (pittá tâi särgi) = alla (pistel tai pykälä) ¶ Ruánááiđos lii nuorâ já uánihis valje algâ. ¶ Leejoončivgâ Simba kuárjidij juhâriddoost ustevijdiskijn ¶ Piättâr komerdij ovdâskulij já eeđâi Jeesusân: ”Mane kuáđáh mii?” ¶ sehe Aanaar sosiaal- já tiervâsvuođâlävdikode nanodem áigápuátutorjuu heiviittemravvuid. ¶ 1. Noomât Aasia káártán a. sárgáid 1-7 Aasia räjjejeijee čäcikuávluid. b. sárgáid 8-12 váráduvâid, vääri já pajoseh. c. sárgáid 13-15 njargâenâmijd. ¶ moteskálžu liejusimpukka ¶ Má. kielâjurgâleijee Seija Aikio-Järviluoma ¶ Oseania já Australia ¶ Čääli nággus maŋŋaal rievtis enâdâhkuávlu noomâ. ¶ Mut maht lâš keevvâm, ko Ákku lâi koskân jurduidis nohádistâm rullâstoovlin. ¶ Mun še njuškejim aautost olgos, ko halidim váhá väzistiđ já siämmást eelliđ käävpist. Äijih vaazij hitásávt Nákkáljäävri mätkimuštokäävpi kulij siämmáá ääigi, ko mun lijjim jo monâmin Kuukkelân. Tuše kuullim suu jienâ, ko sun mainâstij kyelikiälásijd ohtuunis. Jorgettim já aigum val ettâđ tiervâđâid suu kaandâkaandân, mut jiem uáinâm innig kiämmân, aaibâs sijvos jienâ tuše kullui tast, kost äijih ličij kolgâm leđe. Talle tot-uv jooskâi kulluumist. Eskin tääl mun iberdim, maid sun lâi uáivildâm toin, et lâi kuálástâm 10 000 ihheed tassaaš. ¶ Lasetiäđuid uážžuvetteđ vuáláčällest. ¶ pikkâleibi.....109 ¶ "Kii lii kuoskâm MUU suohâdân já puurrâm tom puohrâkkân?" ¶ Pasepeeivi iiđeedpitá maŋa mij eelijm kävppitorist, mutâ mihheen kaavpijd ij lamaš áávus, muidego ohtâ lahcâjieŋâkioski. Já R-kioski lâi meid áávus. R-kioskist eelijm uástimin njálgáid já majemuid tulijáid pááikán. Talle mij moonâin buusin já eelijm Tuurku lanneest čuovâkuuvijd väldimin. Bussimääđhi ääigi mij keejâim 4 dvd-elleekove: Ice Age, Maailman ympäri 80 päivässä, Harry Potter já Yamakai. Talle mij lâim-uv jo Avelist. Avelist mij (Jussá, Piäkká já Miina) moonâim buussist taksijn Jusá pááikán neelji ääigi iđedist. Jussá já Piäkká oođijn tijme 11 räi já koccáin. Suoi láin olgon masa ubâ peeivi spellâmin jyelgipáálu já ehidist piäká enni já eeči viežžáin suu pááikán Anarân. ¶ Talle jotelávt já ilolâš mieláin nohádiđ. ¶ 4. Kooveest lii käävci mánuppajasâš šohânâs. Moh ruummâšuásih já orgaaneh tást láá? ¶ Eres ärbivuáválâš säämi vookaalmuusikstijlâ ovdeláá máinâšum stiijlâi lasseen lii vuolie, mii lii maadâsämmilij ärbivuáválâš muusik. Maadâsämmilâš kuávlu olá Ruotâst já Taažâst maaŋgâid čuođijd kilomeetterijd näpikiärdu máddáábel. ¶ – Muumistáálu, sun culidij. – Koccáá! Tääbbin lii miinii varâlijd. Mun apsam skerčâ haajâ. ¶ 170 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ Juutirauma pellâst, Själland suollust lii Tanska uáivikaavpug Kööbenhaammân . Taat “kävppijâsâi kaavpug” lii meiddei Tanska stuárráámus haammân- já ráhtulâšvuođâkaavpug. Kaavpughámásâš aassâm olá kuhás Kööbenhaammân pirrâsân, já taan kuávlust äässih masa kyehti miljovn olmožid. Kööbenhaammân lii Tave-enâmij stuárráámus kaavpug. ¶ vuoggâ, vuogâ = ongenkoukku ¶ 129 ¶ –~Puhukaa suomea että ihmisetkin ymmärtää! ¶ muddoost kooraalkáárguin ¶ – Ijhân taat škoovlâjotteem lah ollágin njobžâd, Tobžâ culijdij Oobžân. ¶ 46. Pyeccen ij uážu moonnâđ škoovlân 148 ¶ Tekstâ já koveh Inga Borg ¶ puátukielâsâš vuástáväldei. Nida lâi lingvist, kote ráámmátservipargostis kuáhtái távjá ¶ kuáttumeennâm = eennâm, mast puásui kuátu ¶ 5. Mon máánust tun lâh šoddâm? – Mun lâm šoddâm juovlámáánust. ¶ ● Pyrenij njargâeennâm ● ● Portugali ¶  lii Aanaar kieldâ ovdâsteijen lii čuovviittâshovdâ Katriina Morottaja (väriovdâsteijen Laila Aikio), Iänuduv kieldâ ovdâsteijen máttáátteijee Berit-Ellen Juuso (väriovdâsteijen Oula-Matti Palojärvi), Ucjuv kieldâ ovdâsteijen kieldstiivrâ saavâjođetteijee Antti Katekeetta (väriovdâsteijen Arja Alaraudanjoki) já Suáđigil kieldâ ovdâsteijen čuovviittâstooimâhovdâ Hilkka Orava (väriovdâsteijen Risto Varis). ¶ Já tast tiäđust-uv šoodâi suáti, ko enni toin naalijn kočoi kyeđđiđ páárnážân rähis sierâid. Sofia čiäruškuođij já nággárvuođáinis ruotâtškuođij juná lättest spellâkortâidis maajeeld. Pieijim Ester huápust mätkikietkâmân, já iššeed lâi mahtnii já kostnii ton ääigi nuurrâm čuákán mii stuárráábijd laavhâid já Ester vuájáán. ¶ Puškouđâgááh finnejeh aalgâst ravâdis ruškâdâspursiist . Kuuloold toh purâškyeteh čääsi sieminelleežijd, já forgâ toh sirdâšuveh pivdeđ kuolijd. Puško väärrid olssis reeviir, mast tot iälust ubâ elimis ääigi. Tot piälušt reviris eres puškoi vuástá já tobbeen tot meiddei pivdá salâsis. ¶ Tiäđuid sämitige organisaatioin, ton toimâorgaanij pargoin, tooimâst já čuákánpiejâmist kaavnah sämitige päikkisiijđoin www.samediggi.fi . ¶ – Maht laa tááh nuuvt lussâdeh, ko uálgâtuáivih pentâ rašoh. Lamhân mun ovdlist kyehtlov kiilud kuáddâm. Tääl tobdoo, et jiem kostâdgin. ¶ Limppo riämáskij nuuvt čuuvtij, et njuškoškuođij, mut siämmást roovâi ¶  kirje - Jáá, tun smiettih tom, Wieseh hundârušâi. - Jieh-uv tun lyeti munjin? ¶ puh. 050 567 2204 puh. 050 439 8557 ¶ Ruotâst sämmiliih mainâšuvvojeh algâaalmugin távjá epivirgálâš äššikiirjijn, savâstâlmijn já riijkâ haldâttâs tieđettemtooimâin. Ruotâ riijkâpeeivih tubdâstii sämmilij sajattuv jieijâs eennâm algâaalmugin ive 1977, mut taam kyeskee njuolgâdus ij lah vala eennâm lahâaasâtmist. ¶ Kirjeest Marita Lindquist: Kissani nimi on ¶ – Huh, kale tust jo láá-uv kolmâ jyelgih! Ánná eeđâi. ¶ Já sun vuolgij kamera viežžâđ já mun paaccim toin stuorrâ kuolijn fäggidiđ. Finnejim kyele aldeláá, oro lemin viehâ omâs kyeli. Styeres kale lii. Ton puudâ ko almai viežâi kameras, te ožžum saallâs riddokeeđgi oolâ. Já saalâs tot kale lâi. Stuorrâ nissoon puuvsâh. Almai še juovdâi kamerainis. Koijâd: ¶ Moonnim hissijn pajas jeđe vazzim jieččân loonjân. Uksâ lâi jo valmâšin áávus, já siste lâi čorgejeijee imuristmin lättee. Sun hirmástui ja čielgiiskuođij, et sun lii aaibâs tääl kiergânmin. Sun šallišij tom, et ij lam kiergânâm tolebiššáá čurgiđ loonjâ munjin. Ibbeerdškuottim, et sun juurdij muu lemin puáttee pirrâmpeeivi äššigâš. Mun vuod kejâstâllim pirrâsân já pevhištuvvim: ¶ Sämitigge tuáivut luho já pyeri kesiluámu puohháid! ¶ KUOBŽÂ KOCCÁM ¶ Juávkkupargoh ¶ “Iättoo távjá et juovlah pyehtih čuovâ kaskoo skaamâ, tot lii čuovâ juhle. Nubeh vist tiädutteh eenâb toi mädimuu suujâ, Jeesus Nasarealii šoddâm. ¶ čäcielleeh láá roopâs häämi peeleest virdevijvesiih, mii taha vuoijâm älkkeebin. ¶ » Sun moonâi olgos já čiärui ¶ Pelimuddoost määđhi Ingvar orostitij já rugâstij laavhâst kyehti vuolâpuurki já eeđâi: “Táágu pelimuddoost mun laaviim ain väldistiđ.” ¶ ruškâdâs 16 ¶ 2. Chroogomphus rutilus – Rusakkonuljaska – Ruškenjuulčâh U ¶ – Na nuuvt tiäđust-uv, eemeed eeđâi. Vissâhân lah äijihriäpu aaibâs jo kulhijdâm, ko toin naalijngis lah semmuumin, sun eeđâi já lappui kievkkânân loopâid luámánijd putestiđ. ¶ Pargojuávkkuovdâstem ¶ Sämitigge Poske Sämiohtâdâh Nordberg Aura Maria ¶ Luándulâš vuosmuš ohtâvuođâväldim kuoddâlemaašijn ličij sämitige kielâtorvočällee, kote anaččij ¶ veerbâ σῴζω aktiivhäämi finnee vuáđumerhâšume kááijuđ, piäluštiđ; anneeđ vuárhást, ¶ Motomin lâim oppeet Kyrenia aldasijn vuojâdâtmin já mottoom skipárist lâi snorkkel, mon sun luoihâi munjin. Naa, mun vuolgim kuuloold vuoijâđ snorkkel uáivist toho olgoláhháá riddoost já kejâdim uccâ kuáláid, moh še vuojâdii riddočääsist. Tobbeen olgoláá lijjii tagareh smaavâ suolluužiih, teikkâ stuorrâ keeđgih, moi syejeest läävejii oinuustâllâđ stuárráábeh-uv kyeleh. Iho vissâ lâi lamaš korrâsub pieggâ, ko taan tovváá lijjii táváliist stuárráábeh siijgah ađai mainiŋgeh, veikkâ mudoi kale ij pieggâm kosten kulij. Siijgah láá pááruh, moh láá pááccám piegâ maŋa vala stávrudiđ, veikkâ mudoi ličij-uv kolkkim. Oroi hirmâd suottâsin, ko pááruh kuuloold stávruttii já merâponne, mii tiei smaavâ suolluužij puotâ lâi jieŋâlumosávt suullân kuulmâst viiđâ meetterân, aldanâdâi ain páárui mield. Merâtääsnih, merâsiilih já kyeleh eštus oinuustellii maaŋgâlágáneh já jiem taid puoh ubâ tubdâmgin. Vaarâhân lijjii mottoom soortâ merâvuáskuneh já eres-uv páiháliih kyelišlaajah. Na miiba tast, tobbeen lâi nuuvt suotâs stávrudiđ páárui alne, et äigi hurgettij huápust já tuágádim-uv et tääl kale ferttee vyelgiđ riidon, amas skipáreh karttâđ uuccâđ. Vuojâlim riidon já ko jyelgih uulâtškuottii poonán, te talle tiäđust-uv käliškuottim. Huámmâšim, et munhân lam-uv uáivist. Enâmân ko poottim, te oroi, et jiem piso olmânáál ubâ čuožžâdgin já ferttejim-uv čokániđ, teikkâ viälániđ jieččân telttamatrâs oolâ. Viällájim tast äigipuudâ já tile ij kale tast puáránâm ollágin, oroi et uccást jiem vyevsi vala täst. Nicosian vuolgâ-uv poođij já nuuvt mun-uv korŋum lava oolâ. Táválávt mun lijjim mottoomnáál lijkkum täin maađhijn, mut tääl jiem. Lâi hirmâd toollâm, et vuovsânâs ij liččii puáttám, iäge nubeh puávtáččii nabdeđ, et lam liijkás juuhâm “Megalo Bierijd” . Naa, moonâihân tot-uv tavdâ lappâd. Tot lâi rummâdem, mii poođij tobbeen merâsiijgâi alne merâpoonán kejâdijn já tot lâi iimâš, et ton rummâdem ij huámášâm ovdil ko noonâ pone já koške eennâm alne. Kejâstellim maŋa-uv snorkkeláin, mut tärkkilávt váruttim liijkás kuhháá leđe já aainâs siijgâi ääigi vuojâdmin. ¶ 38. Mecci liäđu kiđđuv ¶ Pieđgejeijeeh uđđâsistkevttih amnâsijd ¶  maggaar Já taat lâi eidu tot juhlepiivtâs, mon sun koolgâi Alme juhlepeeivi pieijâđ paijaalsis. Já tiet-uv juhlepeivi lâi jo hirmâd alda. Eŋgâlenni lâi iđedist ettâm, et kyehti iijâ vala koolgâi uáđđiđ, já talle liččii juhleh! ¶ – Na ááiguh-uv jur tun toin suáitiškyettiđ? Tunhân lah ain tágárijd piergâsijd vajedâm, Tálunjobžâ povvâstij. ¶ Ton täälvi peessim tavveen tuše Narvik räi. Ruotâst lijjim kuáhtám vala tuáhtár, kiäin piergiittellim pyereest. Lonottáim čujottâsâid já soováim, et vyelgeen oovtâst keessiv vandârdiđ Kebnekááisá vijđes tuodârkuávlun. ¶ viettuu ¶ “Aaibâs uccâ pittááčii... ” vuorjâi Kaninen, loopâst Siili-nieidâ mieđâi. ¶ Já nuuvt Tuárgiskis juurâtškuođij tijdâseehâs: ¶ Puoh sämitige almostittem oppâmateriaaleh láá finniimist meid škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuvvâst ritva.tammela(at)samediggi.fi. ¶   91 ¶ purrâmâšverkki = elintarvike 69 ¶ Taru Castrén, Kristiina Louhi, Christel Rönns, Virpi Talvitie ¶ Sämiääših láá merhâšitteht uáinusist väldikode politiikâst. Aalmugijkoskâsii pargo-ornijdume, ILO, algâaalmugijd kyeskee almossopâmuš ratifisistem lii lamaš pargo vyelni jo maaŋgâi haldâttâspoojij ääigi. Ulme lii kirjejum tááláá haldâttâs haldâttâsân. Ratifisistem váátá kuittâg, et vaigâdis já maaŋgâhámásâš koččâmâššáid kávnojeh aalmuglâš čuávduseh. ¶ – Na kale tot-uv jo ennuu iššeed, jis tiätá, kost sieidi usâškyettiđ, iätá Heikkâ. ¶   Tääl Puárásumoseh ulmuu ovdánmist muštâleijee fossiileh láá šaddaaš Afrikâst. Tondiet tot tuálloo ulmuu algâpäikkin. Vuossâmuuh madâriäččám, maadânapinah , ellii Afrik vuovdijn já savannijn jo nelji miljovn ihheed tassaaš. Maadânapinah lijjii tuše pájeláhháá meetter kukkosiih já vazzii kuovttijn juolgijn. Návt toh aiccii vaarâ jo kukken, ko juttii saavaan suoinâlmâsâst. Juolgij ráhtus já kuhes kietâveerdij vuáđuld puáhtá miäruštâllâđ, et maadânapinah lijjii meiddei čepis kuárŋooh. Uáivi lâi siämmáásulâsâš ko simpansist já vuoiŋâšeh suullân simpans vuoiŋâšij stuárusiih. ¶ Ko ulmuuh oinii, mon merkkâtavo Jeesus poorgâi, sij ettii: ¶ 3) Iänuduv luvâttuv uáppei já paješkovlâlij juávkku Iđitroađđi ruttij keččeid fáárun riämáskittee tuáškumáid pitáinis ”Bisan”. Lávdástem lâi stivrim Berit-Ellen Juuso. ¶ Iävtuttâsâin, moi tahheeh lijjii sehe syemmiliih já olgoeennâmliih, lâi palhâšemlävdikode mield aldanum kulttuurkuávdáá arkkitehtoonlâš čuávdus mangáin jieškote-uvlágán movdijdittee vuovvijn. Palhâšemlävdikodde lii meridâm koččođ kišto 2. muudon, mii tuálloo 1.9. - 3.10.2008, kuttâ iävtuttâs. Kištodeijeid adeluvvojeh iävtuttâskuáhtásiih jotkâvuávámravvuuh tast, maht pargoid kolgâččij ovdediđ. ¶ L U Á P P I J Á Á H ( E P I F A N I A ) ¶ Vielgis muotâtäsni sodâstâlâi ränis komovuodâ čoođâ. Keppâsávt, piegâ hoovrijd čuávumáin tot luptânij já luáštádâđâi já koočâi viijmâg enâmân. ¶ 1000 km ¶ –~Mudoi tieiguin kale višá čuoigâđ, mutâ ko lah nube saaveeh čiimâ čiptám vuáluskulâi. ¶ a. keessiv ¶ – Jiemba lah lamaš tobbeen, njuámmil västidij. – Mun lam täst čivgâiguin puurrâm ubâ peeivi sieđgâid. ¶ lâlaahâ ij kuoskâ tom, mut tast peerusthánnáá tot almottij, et nuávdit säämi kielâlaavâ. Tarkkuus ¶ Teevstâid láá tärhistâm: ¶ Säämi máttááttâskuávdáš ¶ Muu kočodii Issi noomain. Lâi mii perrust Ailâ kote lâi puárâsumos, mutâ sun lâi jáámmâm kyehtinubálov ihásâžžân. Mii aassâmpäikki lâi Čovčjäävri riddoost. Ton jäävri riddoost lijjii talle kulmâ táálu. Avdomaađij lâi eskân Čovčjäävri räi. Post'almaah jođettii poostâ Ucjuuhân, keessiv pyeráiguin já tälviv ergijguin. Avdomaađij ij lam luuvejum tälviv. Postâ juuđij kuohtii ohhoost, lâi ain ennuu luhâmuš ko postâ poođij. ¶ 50:jn 1990-lovo aalgâ rääjist. Vuáđuškoovlâ pajebuin luokain sämikielâlâš máttááttâs lii lassaanš ¶ Suomâkielâst  vaastâ  maŋgii  3.  infinitiiv  illatiiv: ¶ - Manen jieh jieš ele pavkkâlmin taid? ¶ Aanaar kuávlu koskâäigi nohá 1550-lovvoost. Talle láá čaallum vuosmuuh Aanaar sämmilij eellim kyeskee historjáliih äššikirjeh. Siämmái aigij sämmilij aassâmviäsui häämi muttoo, ko sirdâšuvvoo aarrânpardattâhääigi keppâráhtusijn koođijn tälvisijdâi lovŋijguin mudârdum hirsâkoođijd Eija Ojanlatva ¶ Puásuituálu- já luánduiäláttâstutkâm ráđádâllâmkodde ¶  kuárruđ]. 9)  + 10-20 cm ¶ Belgia = Belgia ¶ Salpausselkä 64 ¶ Fariseuseh, kiäh lijjii uáli täärhih laavâi nuávditmist, oinii taam. Laavâst ettui, et ij uážu siärvustâllâđ suddogâsâiguin. ¶ ČOHČÂMÁÁNU ¶ 55A Alppâsiijdah láá leevijn. ¶ 7. Eennâ m páálu ase lii i änááš uásild čääsi vyelni ¶ muštáh maddârijdâd sääni: ¶ Nahande motomin oppeet lâi Voođâi käärdist pygálus já viljâm še lâi moonnâm Eli Saammâl kandâigijn tohon, puásuireŋgâ ko lâi. Voođâi kärdi lâi muádlov kilomeetterid Mierâšluobbâlist tave-nuortâs. Sij lijjii pyevtittâm puorij aigij Voođâi käärdi luus, kost Eli Samâlist lâi kuáti, tuálvum ergijdis kuátumân já rávhuidum vuordâččiđ ittáá iiđeed, kuás pygálus álgáččij. Lâi lađâsmáámu äigi já ko máánu aalgij ehidist päštiđ, te kaandah huámášii kuátilaasâst, et puásui-iäluhân lii kustoo puáttâm kuáttuđ aaibâs kuáđi paaldân. Poccuuh lijjii viehâ ennuu já veikkâ kaandah elâččii ovdláhháá nohádem olgon tárbuidis tohâmin, te poccuuh iä perustâm maiden, kuottuu tuše já kyepireh-uv kullojii ruáškáástâlmin, ko toh koivuu muottuu. Sij jurdâččii, et palgâs almaah láá tiäđust-uv čokkim jo iälu já puáhtám ton aaibâs käärdi paaldân. Na miiba tast, ittinâš taid vaarâ ličij älkkee pieijâđ káárdán já räđhiškyettiđ. ¶ Audio: Matti Morottaja, Ilmari Mattus, Aune Kuuva, Kirsti Ranta ¶ nieidiipiäivááloddááš ¶ 250 ¶ Sämmilâšvuotâ lii stuorrâ uási muu eellim já lam čiävláá madduinân. ¶ päikkimääđhi eres máhđuliih riiskah ¶ MATT. 21: 1 – 9 ¶ Tijme lâi tiego pel neelji suulâin, ko sirdâšuim kirdemterminaalân. Oppeet finnijm uđđâ oordelijd iälustmist vieres väldikode kirdemkiedist, lâimhân suáldátpihtâsijguin. Tobbeen ij ovdâmerkkân uážžum juvâškyettiđ viijne, teikkâ vuolâgin nuuvt čuuvtij, et ličij uáivádum. Ep uážžum moonnâđ olgos, teikkâ táválâš mađhâšeijeid väridum uásân, koolgâim pissoođ ton uásist terminaal kost jo lâim-uv. Mun kale epidâm, et ep liččii eres sajan ubâ peessâmgin, lâimhân olgoeennâm terminaalist, kuus ij táválâš jugoslavialâš pesâččii muide ko passáin já kirdemlippuin. Mii mätkihovdâ ciähuttij vala mijjân nuorâ almaid viijne vaarâid. ¶ Kuva Kuobbâreh 002 : ¶ pillâšuđ, pillâšuum, pillâšuvá = pilaantua ¶  [ kunnee keigiđ puškosyevvi.....18 ¶ MAID TOT MEERHŠ? VÁSTÁDÂS: ¶   Ohtâ siäilum mainâsijn kávnoo Kuobžâ-Saammâl Maati čäällim kirjeest “Tovlááh mainâseh” , mast Sáárá Birgit maainâst Stuorrâ-Aantist ko sun kaččâlitij stáálu Saammutjäävrist já juuvsâi tom Ijjävr nuorttiipeln masa kaskoo jäävri já kuudij tom stáálu toos já tast lâi suohis suáhiroto, te ton nommân poođij Stááluroto. ¶ 66 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ 39 ¶ Päärtih ~ Päärttih = Partakko ¶ Tondiet sij monnii kunâgâs luusâ já ettii: ”Mii mielâst tun kolgâččih meridiđ, et tuu väldikoddeest ij kuulmâlov piäiván uážu palvâliđ eres imelijd ko tuu, kunâgâs. Tot kote ij osko, leggistu vvu s leijonij piäjun. Mii laavâi mield kunâgâs miärádâs ij pyevti rievdâdiđ.” ¶ Pyehčeeh láá eromâš pyereest čäcielimân vuáhádum koppákuorijááh (28A, 29B), main Suomâst eellih suullân 130 šlaaijâd. Iänááš uási kuorijáin mákkojeh lááduin já lijgešoddâm jaavrij riddoin. Pyehčeeh láá čepis kirdeeh, moh älkkeht turâšteh uđđâ láádun. Stuárráámusah pyehčeeh láá masa viiđâ senttimeetter kukkosiih. Áirulágán tuolbâ monnjâjuolgijguin toh suheh čääsist ovdâskulij viehâlágán sáttoin. Koskâttuvâi toh ferttejeh elâččiđ čässuáivist vuoiŋâmin. Siämmást toh tievâsmiteh áimuvuárhás, mii lii áimupuuljâr monnjâroopâ keejist tâi áimuvuovdâ loovdâsuájái vyelni. ¶ Tuávááš ¶ Sämitigge lii kieđâvuššâm ciälkkámušâstis Näkkäl palgâs miärádâs já ton vaikuttâsâid sämitige lahâaasâtlij pargoi, sämikulttuur, sämmilij kollektiivlij vuoigâdvuođâi já sämmilij riehtisajattuv uáinust. Sämitigge tarkkui palgâs miärádâs nuuvt, ete maht palgâs toohâm miärádâs tuurvâst sämmilij vuáđulahâaasâtlijd já aalmugijkoskâsijn sopâmušâin tähidem vuoigâdvuođâid. ¶ b. Maid algâulmuuh jo mattii kevttiđ? ¶ Táálááh koppakuorijâššlaajah kuleh neelji vyelilahkoost motomân. ¶ Párnáikoccee palvâlusah ¶ Aalmugvuoigâdvuođâlávt láá algâaalmugijn sierânâs vuoigâdvuođah. Suomâ, Ruotâ já Taažâ haldâttâsâi ovdâsvástádâsâst lii turviđ sämmilij vuoigâdvuođâid, moh láá puáttám sii sajattuvâst algâaalmugin. ¶ Sämitigge 2002 ______________________________________ ¶ Hiärrá, mii Immeel, tuu sääni lii putes já tuođâlâš, tot ilosmit vááimu. Tun rááhtáh mijjân juhlepeevdi kaskoo mii aargâ, ige mist lah mihheen vááijuv. Veik mij lep silloom, mij ep taarbâš ruáppániđ, tastko tun laiđiih mii virkosmittem já uđâsmittem käldei kuuvl; tobbeen uážžup vuoiŋâdâttâđ. Ko kenigâsvuođâi tiäddu uhked tármuttuttiđ mii, tun išedah uđđâ aalgân uálgiskieđâd vuoimijn. Tuu pyerivuotâ já rähisvuotâ pirâstitteh mii, já mij uážžup aassâđ addâgâsadelem, ráávhu já rijjâvuođâ visteest iđedist eehid räi. ¶ Keejâ mytologâlâš uánihisvideo sämmilij algâpuátimist ¶ – Mutâ karusel liähtu lasanij já lasanij. ¶ Poccuu kozzâmäles ¶ Kasper peevij raavist muotâpeŋka oolâ já nirviistâlškuođij. Sun nirviistâlâi táluruáđuid liäján. Ohtâ lâi-uv masa jo kávukkoozâi. Ton uksâ lâi rovvâm áávus, tegu ličij huikkám kiännii išán. Šiljoost puáris traktor kaivai ciägu čolmijguin Kasper. Kasper nirviistâlâi nuuvt ennuu ko voojij, nuuvt čuuvtij ko muáđuh adelii piärán. Enni eeđâi et fastemussân sun lâi tego krotti, jieŋâlismeerâ kyeli. Tagarijn láá hirmâdsâš päänih já čyevvee tuosânâsah uáivist já seelgist já čoolmij kooskâst! ¶ Kolibri lendittij vuálus tegu njuolâ já čuoggij Miiko pootân, tegu veepsis. ¶ Sajadâh já väridem ¶ tälvináhârist. Suddee muottust oinustellii jo sinoh ¶  eres Majemuš puddâ ¶ vuástáväldee reaktioh láá siämmáálágáneh ko vuolgâkielâsâš vuástáväldee reaktioh. ¶ A Liisá B Aaslâk C Riijtá D Jovnâ ¶ – Lii. Taam kočodeh hävdidmân, ko jáámmám ulmuu ruumâš piäijoo kistoost enâmân. ¶ tehálumos raavâd, čuovjisskálžu, meerrid ¶ 1. Espanja 36 ¶ Torjuuh mieđettuvvojii čuávuvávt: ¶ Ohtsâškoddásâš juhlepeeivih .............................................. 124 ¶ Maid tun arvâlâh? Jis kiinii tággáár speelâ vuábdáččij, mon ennuv liččih vaalmâš tast mäksiđ? Moonâ anarâš foorumân adeliđ uávilâd: www.foorumi.info/anaras. Mun lam meiddei pieijâm toho motomijd tiäđuid speelâst. ¶ 2 Noomât sárgusân ¶ maaŋgâlovo akkusatiiv oovtâlovo nominatiiv ¶ Binna Bánna párnái radio ¶ 47 ¶ vuoggâčielgi = pitkäsiima 70 ¶ Anarâšah láá kiävttám eres sämmilij náálá čäcijotteemniävuid já toh láá-uv ucánjihhii ereslágáneh, ko ovdâmerkkân tavesämmilijn. Lii máhđulâš, et kárbárähtimtáiđu já kerrisrähtimtáiđu ovdánii siämmáá-áigásávt anarâšâi-uv kooskâst. ¶ – Keevâi-uv hyeneht? Sun koijâdij. ¶ 3. Mii lii pehtilumos vyehi suojâliđ uhkevuálásijd šlaajâid? ¶   vuodâ, vuodduu = paula ¶ uáivikaavpug ¶ 5–10 milohánnáá njaddopippâr, ¶ 58–72 cm ¶ nálášem leimautuminen ¶ SÄÄMI TAAIĐ JÁ TYEJEH SEHE IKONEH JÁ KIRKKOTEKSTIILEH SÄÄMI KIRKKOPEEIVIJN 12. – 14.6.2009 ANARIST Säämi kirkkopeivij ohjelmân Anarist kulá kirholâš tilálâšvuođâi já konsertij lasseen meiddei ollâtásásâš taaiđâ- já tyejičáitálmâs, moos láá puávdejum säämi taaidâreh já tuájáreh Ruotâst, Taažâst já Suomâst. Ruotâ Suppârist uásálist Britta Marakatt-Labba , kiäst láá uáinimist taavluh já kirkkotekstiileh. Rannveig Persen Táážâ Kárášjuuvâst oovdânpuáhtá čuovâkuuvijd já digitaallâš kollaasijd. Aanaarlâš mättim ovdâsteh Aune Kuuva, Merja Aletta Ranttila já Pekka Hermanni Kyrö . Aune Kuuva ráhtám mainâsnukeh fiäránisteh luándust, nukkeid lii kuvvim čuovâkovvejeijee Martti Rikkonen. Merja Aletta Ranttila uđđâ kuuvijn uáinip eŋgâlijd. Pekka Hermanni Kyrö maalâtaavluin lii jo uápisin šoddâm meccienâdâhrealismâ muotâtuoddârijdiskuin. Ucjuuvlâš Outi Pieski stuorrâ, siilkán máálájum kuuvijn lii ennuu čuovâ já säämi tyeje tobdo. Ucjuuvâ servikodde lii luoihâttâm Aanaar čáitálmâs várás Päivi Ruottis kuárrum kirkkotekstiilijd, maid lii vuávám Arkkitehttoimâttâh Matti Porkka ky. Kirkkotekstiilijd ovdâsteh meiddei Laapi ortodoksâlâš servikode immeelpalvâluspihtâseh. Ko paapah toimâtteh immeelpalvâlusâid, rukkoospuudâid, mysteerioid tâi eres toimâttâsâid, te sii kevttih sierânâs immeelpalvâluspihtâsijd. Vuáhádâh vuáđuduvá Immeel proofeet Mooses adelem ravvuid kuáruttiđ pappáid sierânâs pihtâsijd pase palvâlusâi toimâttem várás. (2. Moos.28). Lasseen ulmuuh peessih uápásmuđ jieškote-uvlágán ortodoksâlâš immeelpalvâlusâst kevttum sakraaltiŋgáid. Eŋgâlij stuorrâ satâšem šadda käävci eŋgâlarttâsâš ikonist, maid lii máálám vihantilâš Elli Tiittanen Veikko Tiittas tuoijum vuáđoid. Tiittas parâkode skeŋkkim ikoneh heŋgâstuvvojeh Njellim orto- doksâkirho sistoornân. Čuovâkovvejeijee Topi Ikäläis čuovâkovečáitálmâs Tavetemppâleh muštâl pispekode historjást já taan peeivist, nuortâ ortodoksâlâš kirho riges ärbivyevist pispekode kuávlust. Sámi Duodji ry puáhtá čáitálmâsân aktiivlâš tyejijuávhu, kiäh adeleh tyejičáittusijd. Suomâ sämmilij ohtsâš tyejiservi Sápmelaš Duodjárat ry vuáđudui ive 1975, tááláá seervi nommâ lii Sámi Duodji ry. Seervist láá toimâsajeh Anarist já Iänuduv Hettaast, main láá sehe čáitálmâsâin já vyebdimnáálá peri puigâ sämityejeh. Lasseen tain puáhtá uástiđ säämi kirjálâšvuođâ já muusik. Čáitálmâs leehâst Sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi, já pispe Samuel Salmi sivned čáitálmâs. Lekkâmtilálâšvuotâ uárnejuvvoo Aanaar markkân vyeliškoovlâst tuorâstuv 11.6. tme. 19.00 puávdejum kuossijd, mut ulmuuh láá pyereestpuáttám uápásmuđ čáitálmâsân nuuvtá vástuppeeivi já lávurduv tme 10.00 - 20.00 sehe pasepeeivi tme 10.00 - 18.00. Čáitálmâs pištâ tuše kulmâ peeivi, et kannat toommâđ Anarân kirkkopeivij ääigi 12. – 14.6., jis haalijd uápásmuđ táid tuojijd. Lasetiäđuid addel Anni Näkkäläjärvi, Sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh, puh. 010-839 3117. ¶ skivŋe, skiivŋe = altahanka ¶ sehe kreikakielâsâš ete anarâškielâsâš teevstâin. ¶ ovdeláhháá, keđgileggistuv kiäčán, luáštádâđâi idduidis oolâ já ruhâdâlâi: ¶ MUU AABIS čohčâ ¶  álgá Median lii väridum náhđulâšvuotâ toohâđ koččâmâšâid rähteid já kuástideijei. Tilálâšvuođâst kuásuttuvvoo käähvi. ¶ Sämikielâlâš palvâlusâi naavcâi lasettem ij lah vijđáht vaikuttâm sämikielâlâš palvâlusâi ovdánmân ¶ o šavepihvi, parsa, merâkaccuuh, choron-puánjumuš ¶ b. taavaabeln ¶ Ilmari Mattus ¶ – Na iä-uvba tuo lah muu puuvsah? Kaabi, tuosâ tun tulitikuiguin. ¶ 11 Korrâ já lijgešoddâm jaavrijn lii ¶ 25 ¶ Mun lijjim nubben stivrejeijen anarâškielâlâš bändipargopáájást, mii tollui Anarist. Nubben stivrejeijen tooimâi Pentti Pennanen, kii máttááttij suáittim. Muu pargouássin lâi teevstâiguin porgâm, eidu anarâškielân. ¶ NS-kielâlâš 5 ¶ “Tego mun ettim, te spesiaalpurrâmušah láá muuneeld tiilájum. Addâgâs!” ¶  pargojuávhu Eres huksimalmaah tast aldasijn kaččii tohokulij keččâđ, kost huuihâs poođij: ¶ Elsa Kuuva: Eteh, et nievris šooŋâ ovdâšijn maka čuutij kiđordeh já ruápsáduteh. ¶ 2. Ijjâpiäivááloddái hokâttâllâm hajâseptijn ¶ superuávsku ¶ – Na maht jis tot juná lii áigáá jo moonnâm? mun västidim. ¶ Motomin Oske eeđâi, et kal mun uáinám eenâb ko tij já pastam vala tuottân-uv čäittiđ tom. Na kaandah čoskii val čyeti määrhi viäđu ton alne. Oske eeđâi, et mun uáinám tist kyehti čalme, mut tij eppeđ uáini must ko oovtâ čalme. ¶ gâdvuođâid kyeskee aašijn kalga leđe ubâ sämitige pargojuávhu kyeskee äšši, ige äšši pyevti ige ¶ a. Čääiti parâsâd kejâstuvâid, maid sun keččâl tubdâđ. ¶ Immeel, kote lii Iäččád, tiätá, maid tij taarbâšvetteđ jo ovdil ko leppeđ tom táttum.” ¶ Av-teknikko Janne Lappalainen ¶ Sämitige vaaljâpaje 2012–2015 lekkâmeh já Saijoos vihkâmávutuáluh uárnejuvvojeh cuáŋuimáánu 3.-4. peeivi Anarist. Ávutuáluh älgih majebaargâ 3.4. tme 15–16 ekumeenlâš immeelpalvâlussáin, mii uárnejuvvoo Aanaar sämikirhoost já juátkojeh tme 20–22 kulttuurehidáin, mii uárnejuvvoo Sajosist. Taah tilálâšvuođah láá áávus puohháid. Immeelpalvâlus já kulttuureehid kooskâst uárnejuvvoo tuše puávdejum kuossijd uáivildum virgálâš lekkâm- já vihkâmtilálâšvuotâ. Ávutuáluh juátkojeh ittinâš Sajosist, kuás uuvsah láá áávus tme 11–17 já ohjelm uárnejuvvoo ubâ peeivi. ¶ 3. Čuođij troolarij päikkihaammân ¶ Heikki Paltto ¶ ”Sämitige vaaljâlävdikode čuákánpieijâm já valjimvuáđđusijd iävtutteh mutteđ uđđâ laavâst. Lii návt uáli oskottettee, ete sämitigge kalga asâttiđ uđđâ vaaljâlävdikode olášuttiđ vaaljâid uđđâ lahâasâttem vuáđuld já sämitigge kalga ráhtádâttâđ kieđâvuššâđ ääši uáli-uv jotelávt, ton mield maht ovdâskoddekieđâvuššâm ovdán ” vaaljâlävdikode saavâjođetteijee Janne Näkkäläjärvi muštâl. ¶ Sämitigge teeivâi komissaar Corina Crecun Ruávinjaargâst ¶ – Paasij-uv tuu viermi jáávrán vâi finnejih-uv tun tom kuássin maasâd? Hirškikkâ koijâdij. ¶  Joovnâ. ¶ sarves 54 ¶ Kiirjijd kalga toimâttiđ Sämitiigán Anarân májemustáá ohhoost 12, ovdil pessijái! ¶ Nissoonpyerá? ¶ Pargopitáh ¶ almottiđ eenikielânis aalmugtiätuvuáhádâhân. Ive 2003 roopâ räi eenikielânis sämikielâ láá almot ¶ Alggijm kuittâg-uv pargeldiđ. Muái valddijn lyevdileje alde kuhes lyevdi já moonáim lyevdileje keeji peht nuuvt kuhás, ko neeljimeettersii lyevdist lei vääri. Já talle aalgij "miinanraivaus" . Muái vuáruluvâi muivvijm lyevdikeijijn eennâm ton lyevdileje keeji peht vijđásávt. Na ij pävkittâm. Tot lei tiäđust saksalijn šoddâm huáppu vuolgâ, ko ij lam ostâm "hyppyheeihâid" rähtiđ piivdon. Kale tot lei munnui pyeri, ko pivdoseh iä lam. Nuuvt pessáim muái-uv pargoidân porgâđ. Muái pargeldáim lyevdileje keejist, mon láim torvolâžžân ráhtám. ¶ f. Maht maaijuv váárut kuoimijdis äštee vaarâst? ¶ jâlâš mongin rikosân. ¶ Čuánjávuoššâmnjargâ YAS Hanhenkeittämäniemi Sáttá leđe koččâmuš siämmáá suolluu TN-piäláá ucebáá suolluu tavenuortâs cáhhee källeenjaargâst. Varttaasuálui TN. ¶  maŋgâ Nikula Kaisu ¶ Vuomvääri = Vuomavaara ¶ 54 ¶ já sevŋâdvuođâ ijjân. ¶ , mii pyevtit sämikielâlijd uđđâsijd sehe teddilum loostân ete viärmán. ¶ jurgâlâm: Ilmari Mattus ¶ O Sivned paihijdân, vanhimijdân já ustevijdân. ¶ Raporteh ¶   Pekka Sammallahti ¶ Nooa já stuorrâ čäcitulve ¶ – Lii-uv tust huáppu? Heikkâ joođhij. ¶ EELLIM MEECCIST ¶ Uccâeŋgâlist ij innig lam ollágin juhlemielâ. Sun murâštij korrâsávt tom, et sust ij lamaškin innig mučis piivtâs juhlij várás. Kalebâ sust lâi-uv tääl surgâdis tile! Já ain korrâsubbooht sun smietâškuođij, maid porgâđ. ¶ – Jiem tieđe, Tobžâ eeđâi já sun-uv čiáruškuođij. ¶  mii Neppir lii jo Čovčjäävrist, nuuvt “neppirjuálgág” ko sun lii. Sun ocá Tiälhu já hundâruš, ete mon immâš saajeest suu viljâpeeli lii. Talle sun huámmâš maidnii fiskâdijd keeđgi vyelni. Na nuuvt, tobbeenhân Tiälkku lii-uv. Neppir lijkkuustâl Tiälhu šiev kirjáás tuurkân. Seelgist lii fiskis ja čapis ivne, raddeest lii vielgis ivne, uáivi lii aaibâs čappâd já čalmeh meiddei. Vuoi, liiba sun fiijnes! ¶ Jeesus koijâdij sist: “Mane tij polâvetteđ? Kost lii tii osko?” ¶ oovdânpuáhtá eromâšávt algâaalmugij kulttuurân lohtâseijee elleekovepyevtittâs Aanaar markkân Siijdâst uđđâivemáánu skaamâst. ¶ 3. ¶  vuálgá 1 .ALMOLÂS TIÄĐUH ¶ Stuorrâ-Belt C4 ¶ Jeesus moonâi temppâlân já vyejeetškuođij taid, kiäh tobbeen kavppâšii. Sun eeđâi sijjân: ¶  koolgâ – Ááiguh-uv tun tuolmâđ vâi tuolmâm-uv mun? Išepoolis koijâdij. ¶ Mottoom peeivi ohtâ nieidâ poođij elleekáávpán já oostij eevni. Nieidâ nommâ lâi Pihla. Pihla koijâdij eevni noomâ, mut nissoon ij tiättám tom. Tikke-Pikke lâi oppâm jo čäälliđ jiejâs noomâ já čaalij tom pápárân, Pihla ooinij tom já hoksái mii eevni nommâ lâi. ¶ Jáákup, kiäm Immeel kočodij Israelin, varrij ubâ perruinis Egyptin. ¶ Reino Nikula, 2001. 60-lovo muštoh, sahhiittâllâm. ¶ 2. Luudij tobdosumos jiešnääli lii kirdemnahcâ. Toi ovdâryevjih láá spesiaališum suáiján. Luudij täävtih láá šiervih já vuovdân, et lodde ličij nuuvt keppis ko máhđulâš. Puzzâkerdi lii šiev syeji kolmâs vuástá. Lodeh mannejeh moonijd, main lii korrâ kalkkâkorrâ já läällih taid uđâgâžžân. ¶ maasâd pááikán, sun ¶ Käldeetiäđui mieldi niävttá lemin nuuvt, et Finnmaarkist olgoštii Tuárnus kävppialmaid 1700-lovvoost. Taažâ kävppijâsah vaidâlii ruátálij puátimist. Sii vuástá kiävttojii moraalilâš aagâh, nubenáál eeđân ulmuuh mainâstii, et sist láá hyenes tävireh. Mut pahamus puohâin lâi tot, et sij kevttii vävjittettee koonstâid kaavpâštijn (maid taažah iä porgâm). Sij juvâttii ulmuid já kävildii sii. Nubenáál eeđân: Sij lijjii iä-toivum já sii kolgâi finniđ huápumus lääji mield meddâl. Nuuvtpa mottoom ääigi keejist ruátálijn kieldui sämmilijgijn kavpâšem markkânpaaihijn. Aainâs kalga oskođ, et taažâi kavpâšem aalgâtmân lijjii eenâb-uv ekonoomâlâš, ko moraalilâš suujâh. Liijká puáđusin lâi, et Tuárnus kävppialmaah lopâttii kavpâšem nomâttum kuávlust 1700-lovo aalgâpelni. Nuuvt puoh tergâdumos vuáđu kaavpâšmân lâi äigipaajeest 1688 - 1760 meddâlist já Kööpenhamina staatâstivrâ lopâttij markkânijd. ¶ jive ¶ – Tuáivumist jiem innig kuássin uáini oovtâ áinoogin filifiškán! ¶ Källeevuáđu luovânij suullân 10~000 ihheed tassaaš joba kuulmâ kilomeetter asosii nannaamjieŋâ tiädust. Ton rääjist lii riddokuávlu källeevuáđu já tađemield ¶ - Sinun kotoasi soitettiin ja pyydettiin sinulle ylimääräistä lomaa. Saat lähteä heti, kun sisaresi tulee sinua hakemaan. ¶ - Tast lah vuoigâdist, mut mun lam viehâ vises, et tiä đ ám maid tiŋgâ, mon mun lam ráhtâm, parga. Tot tiŋgâ ij lah ain lamaš Kivs táálust. Mun adlim tom sunjin, ko sun poo đ ij muu uáppen. Tast ovdil tot rasijâš lâi lamaš must taggaar vittâlov ihheed . ¶  Ruávinjaargâst. Ulmuuh puáris kuorbâm tiiŋgâid vyebdi! ¶  kihheen, Čuákánkiäsu ¶ Suomâst sämmilâšvuotâ lii miäruštâllum sämitiggelaavâst já ton válduvuáđustâsân lii sämikielâ. Laavâ mield sämmilâš lii olmooš, kote ana jieijâs sämmilâžžân toin iävttoin, et sun jieš tâi aainâs-uv ohtâ suu vanhimijn tâi ááhust já äijihist tâi madârvanhimijn lii oppâm sämikielâ vuosmuu kiellân. ¶ Tanska lii kunâgâskodde ¶ Oulu kuávlust já Ruávinjaargâst ohtsis 19 uápped, Tamperest 6 uáppee já Suáđigil kirkkosiijdâst 34 ¶ MATT. 18: 1 – 6, (7 – 9) 10 ¶ Säämi suuvâ laavlâ/ Sámi soga lávlla lii sämmilij aalmuglâšlaavlâ. Lavluu saanijd lii čáállám sämmilij merkkâalmai Isak Saba/ Sápp-Issát (1875-1921). Sun lâi Finnmark Uunjaargâst (Unjárga/ Uuniemi) šaddaaš, lamaš máttáátteijee já vuossâmuš sämmilâš riijkâpeeivialmai. Saba tihtâ väljejui aalmuglâšlaavlân 13. säämi konfereensâst Årest porgemáánust 1986. Lavluu nuotâ lii pieijâm taažâ Arne Sørlie. Nuottâ tuhhiittui virgálávt säämi 15. konfereensâst Helsigist ive 1992. Säämi suuvâ laavlâ lii jurgâlum kuuđâ sämikielân já meid suomâkielân. Jurgâlus lii toohâm Otto Manninen. ¶ Káránâsjäävrih TII.1963 Sulgušjävrčuájá 1,5 – 3 km M. ¶ Stefanos Apt 6:8-81 ¶ juhkái = iskeytyi 59 ¶ » Peeivist, mánudáást já taasnijn uáinojeh meerhah. Meerâ pároh ša- ¶ Jyehi kuávlust Väri-Suomâst láá ollâ väärih já meccikuávluh, main láá jävritiälhuh. Vääri lii kuheldâlâš, ollásávt muorâi piäittâm ollâ termi. Miäccáás varij kooskâst čuávjájeh jävrijoorŋah, já pááihui láá lyeiveejeegih. ¶ Hovdâ Jari Rajanen já pajetärhisteijee Anssi Pirttijärvi oovdânpuovttijn čuákkimân máttááttâs- já kulttuurministeriö haldâttâhsyergi äigikyevdilis aašijd, el. arâšoddâdem kyeskee lahâasâttem uđâsmittem, kieldâi staatâuásivuáháduv uđâsmittem já sämikielâ iäláskittemohjelm ovdánem staatârääđi kieđâvušmân. Ulmen lii, ete staatârääđi tovâččij prinsiiplii miärádâs sämikielâ iäláskittem toimâohjelmist vala taan ive ääigi. ¶ b. iäláttâsjuávkku: b. iäláttâsjuávkku: ¶ Pinokkio olgos. ¶ Ive 2013 nuuhâm SaKaste- proojeekt puátuseh láá tääl puohâi kiävtust neetist. Proojeekt ovdedempargo puátusin ráhtojii raavâkirjeh säämi puárásij- já arâšoddâdempaargon. ¶ Puátá mielân toovláš tábáhtus kuumpi pivdemist. Táálu ulmuuh pieijii vedduđ vaaibâhčiermiháá kuumpi sieptâsin já vahtiiškuottii pissoin, et ko kumppi puátá purrâđ čiermiháá, te páččoo. Mut ko kumppi te poođij já uávuttâlškuođij čiermiháá, te mottoom ákku kaččâlij räddi kieđâst kuumpi vuást já kaarbâi kuumpi. Ko ulmuuh tuikkodškuottii tom jalloduv, te ákku eeđâi, et na ko tothân ličij purrâm tom čiermiháá! Tom ij smietâstâm, et ko kumppi siäiludij jiegâs, te tothân piäsá stäjidiđ luvij mield poccuid sii siijdâst. ¶ 22. Lactarius bertillonii – Lehtorousku – Rotoruávsku U ¶ Enni čáálá kyehtlovčiččâm postâkorttâd. ¶ Uástiđ leeibi nuuvt maŋgâsân! Tothân lâi máhđuttem! ¶ Uáivilčaalâ: Suomâ, Ruotâ já Taažâ kalgeh turviđ sämmilij vuoigâdvuođâid ¶ - Mun halidâm, et Wieseh, muu máttáátteijee, finniiččij taam silbârasijáá, Kivs eeđâi já vaaldij uccâ rasijáá lyevdi alne, mii lâi pieijum toos tuše tävirij várás. - Sun tuše áásá nuuvt kukken, et mun jiem jieš kiergân tom tuálvuđ. ¶ Luágih mainâstii sunjin puoh. ¶ Avveeljuuhâ kuulgijd čäcijyehheekuávlust Iänuduv Piäldutuoddârijn já tot kolgá Lemmee aalmuglâšmeecci máddááuási čoođâ já Pänituoddâr meccikuávlun. Puohnâssân juuvâ kukkodâhhân šadda 184 km. Juhâpellâst iä lah ässeeh eereeb mottoom táálu ovdil ko tot puátá Avelân, Aanaar kieldâ haldâttâhkuávdážân. Aanaarjáávrán lyeštidijn Avveeljuuhâ taha váldálâš njálmádâhkuávlu já páihálii loddeeparatiijsâ. Ko juuhâ kolgá asâhánnáá enâmij čoođâ, te ij ton riidon uulât avdoin ovdil ko Aanaar já Kittâl koskâsâš maađijjist Avveel Maatist sehe Kuttoor siijdâst. ¶ Stipedeh sämikielâ uáppeid ¶ Boas västidij: ”Mun kuullim, mon pyeri tun lijjih Noomin kállád jäämmim maŋa. Kuođđih jieijâd aalmug já čuovvuh suu teehi.” ¶   tivrekovjiimân = hyönteispölytykseksi 202 ¶ 2. Tuuđhâ kuuvijd. Noomât elleid 1-7. ¶ Talle sun eeđâi: ”Onne lii tot, maid Jesaja čaalij, olášum tii oovdâst.” ¶ Enni lâi savâstâllâm motomáin ulmuin, kote tieđij saavâid ete maht lâi Kemist já Raahest keevvâm. Taampân monâdijn Kemist lijjii maŋgâ párnáá koččâm meerân já meid Raahest taampâst meddâl puáđidijn já tuššâm. Iännâm eeđâi almai: ¶ Ko mun tubdim saje ete lam nievt alda Stuorrâluovtâ, suulân muádi kilomeetter keččin. Tast smiettim ete maid mun poorgâm ko skippáár ij puáđi? Na maidba mun suu áálgám tast vyerdiđ, kolgâččim jieš-uv kiergâniđ ovdil sevŋâd tohon Ijjäävri taavaa keš muu viiljâ kámpá kuuvl, kuus lâi suulân kulmâ já peli kilomeetter. Smiettim, ete jis koskâpeeivi räi ij lah skippáár puáttâm, te talle kale ij lah innig puátimin ko kuttâ tijme lii jo lappum. Nuuvt mun rahtim kyevti suávváást olsân soobijd, moi vievâst vuolgim čiŋkkođ tohon Unto kámpá kuuvl. Skipárân reepu já uáđđimseehâ val ferttejim kurppâsiđ. Iidâ lâi raššoom já puttânâm vala eenâb, kolgim távjá orostiđ. Jurdâččim tom-uv ete jis sun vaazij tohon Ijjävr riidon já lii moonnâm tohon káámpán já uáđđám, vaibâm ko lâi. Jurdâččim tom-uv ete jis sun ličij iällám kárbá kuvlân, te tohon munnust paccii lemnuuh, sunhân lâi pačâliđ, vâi mun kuulâm ete kost kuávlust sun lii, mutâ jiem kale kuullâm piso jienâ. ¶ Taaidâtábáhtus valmâštellen sämitiggeest tuáimá oppâmateriaalvuávájeijee Anni Näkkäläjärvi (anni.nakkalajarvi(at)samediggi.fi) oovtâst nuorâičällee Inka Nuorgamijn (inka.nuorgam(at)samediggi.fi). Čuávu nettisiijđoid! ¶ lädisäplig ¶ – Kulâbâ Tálunjobžâ! Kale mist láá ennuv eres-uv pargoh ko tääbbin tušij tiet vuojâččiđ tagarijd vaskâmijd keččâmin, moh láá šoddâm ubâ kuhes täälvi ääigi! Mun kale ferttiim vyelgiđ tääl maassâd. Kylá nube keeji ferttee avrađ juovlâoornigân, et puohah peesih juovlâkiirkon. ¶ Sämimääđhi ääigi peessim uápásmuđ maŋgáid mielâkiddiivâš já innovatiivlâš projektáid. ¶ Sämitigge lii ornim linjâšautosáátuid, puurâdmijd já ijjâsoojijd puohháid Avveel Tiärmáást olgoláá puáttee uásálisteid. Tábáhtus graafisii kejâstuv (plaakaat, uásálistemtuođâštusah, logo já tábáhtus postâkorttâ) lii vuávám Tanja Sanila. Tábáhtus orniimân lep uážžum staatâtorjuu máttááttâs- já kulttuurministeriöst. ¶ Heikkâ oroi váháš áigáá joskâ já keejâi Áánán. ¶ – Mun jiem tieđe tien ääšist tađe eenâb. Lam tuše ¶ páárnáš savâstâl, koijâdâl já muštâl jieijâs jurduin, tobdoin, tuoivuin ¶ Clitocybe clavipes ¶ Cuábuivälli ¶ Saul ¶   4. Tot lii Kiina stuárráámus kaavpug. ¶ 10. Manen kočodeh ollâ saje, mast šaddeh muorah? ¶ Almain kuulâi äigi já mainâseh pijsájii. Sij lijjii navdâšâm muide-uv ko aalmuglii luáttámuš, kii eenâb kii ucceeb. ¶ Tuorâstâh 16.2. ¶ Válduolmooš: Eero Mattus ¶ 1 a. Ivnii Muotâvielgâd-čájáttâssaje čuovâleggistuvváid A-C čuovâluuđijd fiskâdáin lättee räi. ¶ Pyevtittâs: Säämi máttááttâskuávdáš 2008 ¶ merâtäsni ¶ Vuossâmuuh Aanaar kirhokiirjijn tâi viäruluvâttâlmist mainâšum Paltto-suuvâ eejij noomah lijjii Samuel (Saammâl) tai Hans (Hanssâ): Samuel Samuelsson (Saammâl Saammâlkandâ, j. 1746) já Saara Samuelsdotter (Sáárá Saammâlnieidâ, j.1740) sehe Samuel Hansson (Saammâl Haansâkandâ, 1670–1750) já Pehr Hansson (Piättâr Haansâkandâ, viäruttâsâst 1702). ¶ Nieidah vuolgii, já Juhháán tuubdâi, et sust lâi nelgi. Alda lâi stuorrâ muorâ. Sun arvâlij, et amahân te tobbeen kavnuuččij miinii purrâmušâid. Já kalhân muorâst ain miinii purrâmuššân lâi. Ij mihheen heerskuid, mut pággu lâi purrâđ maidniigin. Ko sun lâi purâstâm tommit, et stuárráámus neelgi tobdo lâi lappum, šoođâi-uv jo huáppu Liisá Kollepoođâ kuuvl. Tääl lâi jo šoddâm aaibâs sevŋâd, suoihân láin sooppâm, et ko puáđáččij sevŋâd, te talle suoi teivâččáin uápis muorâ vyelni. Jo-uvsun Liisá ličij suu vyerdimin? ¶ Ruotâ sämmilâš Anders Fjellner (1795-1876) vuorkkim muštâlusân vuáđuduvvee maainâs sämmilij algâpuátimist. ¶ Intensiivlâš valmâštâllâmpaje maŋa uážuim proojeekt investistimruttâdem oornigân kiđđuv 2007 ko vistig Laapi eennâmkodde mieđettij projektân EU-torjuu vittâ miljovn eurod já talle staatârääđi kirjij proojeekt staatâekonomia raamij siisâ ivvijd 2008 – 2011. Tai miärádâsâi mield proojeekt kaavnâi lopâlávt rievtis pálgá já staatâ toimâviistij huksiitteijee Senaatti-kiinteistöt vaaldij proojeekt keevâtlâš olášuttem paijaalsis čohčuv 2007. ¶ Aanaar markkân lii jotteemkiäinui luoddiärustjá lii lamaš ain ulmui já kulttuurij kuáhtámsaje. Tobbeen iäránuššii játeivâdii nubijdis kuálásteijeeh, pajeulmuuh, luánduiäláttâsáigápuáđuihárjutteijeeh, kollekuáivooh, taaidâreh, tuájáreh, mađhâšemirâtteijeeh jávirgealmaah. Puohhááid aanaarlijd luándu lii eellimpiirâs já stuárráámus uásiáigápuáđuin lohtâs mahtnii luándun. Onnáá peeivi Anarist historjá lii ain-uvmieldi, já tobbeen kuáhtáá vala taan tuoddârij tuompiäláá Säämi já eellim, miimäddiláá lii jo áigáá tassaaš lappum. Anarist láá meiddei uáli čepis páiháliihtuájáreh já taaidâreh, kiäi pyevtittâssááid puáhtá uápásmuđ markkin puuvdâin jápaajijn. ¶ hiävušbaaleet = hevobaletti 20 ¶ tavesämikielâ ¶ ucâmuš säämi kielâlaavâ olášume čuávumist. Vuávájeijee pargo stivrij säämi kielârääđi. Pargo puá ¶ SPR toimâvuávám olášut SPR stivrâ, mii čokkân suulân neljii ivveest. ¶ Sun ij kuittâg mahten kostâdâm puoh lyemesehâidis, já nube tááhust toh iä kale liččii šiettâmgin puoh suu kárbás. ¶ Vijđodâh: 547 000 km 2 ¶ Saul kuodij meid Apt 9:26-30 ¶ – Šiev juurdâ, eeđâi päkkišahe Pumba. ¶ Mudoi sämitige saavâjođetteijee ¶ 2.1. Uula Morottaja čaalij Sabmelaš/Sápmelaš -loostân višâlávt muštâlusâid já äigikyevdilis aašijn. Vuossâmuš čaalâ almostui i. 1936. Suu kielâ lâi riges já čäällim lâi njyebžil. Erkki Itkonen eeđâi-uv, et Lesk-Ant Uulást lâi šoddâđ Johan Turi viärdásâš čällee, jis liččii lamaš máhđulâšvuođah. ¶ Pyevtittâs: Säämi máttááttâskuávdáš 2008 ¶ Čáháligváárááš TII.1963 Aanaar markkân 10 km TN. Tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶  láá - Painukee ulos! ¶ cuáŋuimáánu 42 + 5 ¶ Lasetiäđuh Suomâbeln politiikääših: klemetti.nakkalajarvi(at)samediggi.fi keevâtlâš orniimeh: siiri.jomppanen(at)samediggi.fi já outi.paadar(at)samediggi.fi ¶ Stuorrâ-Belt 103 ¶ Lävdikodeh tuáimih stiivrâ vuálásâžžân, valmâšteleh toimâsuárgásis kullee aašijd já taheh miärádâsâid suárgásis kullee vaarij jyehimist já kevttimist. ¶ 2 . P A S E P E I V I J U O V L  I N ¶   pottâräigi ¶ luobbâsk lumme ¶ Sämitige stipendâ ožžuu čuávvoo nuorah: ¶ Ko Virtaranta koijâdij, et peesâi-uv Itkonen anarâšâi alda, te sun västidij: “Aainâs kielâmiäštárijdân alda lam peessâm tondiet, et jo tot ko mun lam Aanaar paapâ kandâ lii merhâšâm tom et muu láá tubdâm tegu jieijâs almajin, kiäs puáhtá lyettiđ.” Vástádâsâst čielgih kyehti tehálâš ääši Itkos koskâvuođâst anarâškielân. Vistig jo sun lâi jyehi seellâs pehti kielâtotkee: aldemuuh anarâšah lijjii suu kielâmiäštáreh. Nubben äššin sun oonij Aanaar jieijâs kuátukuávlun já identifisistui jieijâs perrui páihálij sämikielâi tuárjon. ¶  asâmân. lijkkuđ: Sun Kyehti oho tassaaš eellim Joensuust já Ilomantsist Nuorttâ-Suomâst. Ton määđhi já taan Sämimääđhi ääigi peessim uápásmuđ maŋgáid mielâkiddiivâš já innovatiivlâš projektáid. Muu mielâst Euroop komissio jesâneh kolgâččii eelliđ uápásmuumin jieškote-uv kuávloid, vâi puávtáččijm tuođâi iberdiđ, maggaar tiileest mii politiik olášittoo. Kuáhtájim mađhijdân ääigi maaŋgâid movtigis projektijn västideijee ulmuid, já páhudim, et projektijn láá čielgâsávt eenâb máhđulâšvuođah ko hástuseh. ¶ Ivváánjävri = Iivanajärvi ¶  nuuvt  tot Puzzâvuoggâpivdeeh čaneh vuogâidis távjá jieš. Mottoom Suomâ peggeemusâin puzzâvuogâin lii Juvduu ijjâ, mon lii ráhtám Heimo Lehtola (1892 – 1985) ive 1926. ¶ 5. Tovláá ääigi talgooh ¶ 44 ¶ Sämitige stivrâ čokkânij 10.2.2015 puhelinčuákkimân. ¶ Junná koccái kuuloold hirmâd uáivipohčâsân já kovlomtoobdon. Ij kullum eres ko kaijui jienah olgon, mut toh-uv jienâh lijjii hirmâd korrâseh. Ko sun koccái eenâb, te opsidij viehâvis vuoksnjâš haajâ. Talle sunjin čielgâškuođij ubâ tile. Sun lâi kyelifabrik aassâmparakist, mut puoh eres lâi-uv epičielgâs. Koško lâi. Sun suiboi čäcikiemni luus já julestij čääsi, mut te kaččâlij olgorääigi vyeksiđ. Huáihun sun luágui oppeet viäluttâllâđ riici lyevdivuáđu oolâ. Ij tarbâšâm madres. Maŋeláá sun morettij toos, ko pargoskipáreh pottii pargoost. Lâi vaarâ vuossaargâ - tuáivu mield - ehidispeivi. Skipáreh iä ennuv sárnum, iä kuittâg hiärváás savâiguin hattim Juná, koijâdii tuše: ¶ Ive 2006 arkeologisiih kuáivumeh čäittih, et rituaaleh toimâttuvvojii iänááš Äijihsuolluu maadâviestâr uásist viestârân lyeštee teermist, siämmáá saajeest, mast meid ovdeláá lijjii tiiŋgah kavnum. Kode/poccuu taavtij, čoorvij já paanij stuorrâ meeri kovvee ellee tehálii uási sämikulttuurist. Kodde lâi tehálumos pivdoellee, já maŋeláá poccuu uási pelilojes päikkiellen šoodâi merhâšitten. Amnâstuv vuáđuld uhren láá tuhhim sehe ores- já niŋálâspoccuuh já meid nuorâ ohtâgâsah. Ellein iä ušom lah uhredum puoh pierguumus já tivrâsumos uásih. Kavnum čoorvijn lijjii ennuv stuorrânijbeest tâi eres pastelis nijbeest šoddâm luodah, moh iä oinum eres taavtijn. Nubben enâmustáá tähtiamnâstuvvâst lijjii saavzâ/kaaicâ täävtih já päänih. Saavzâtolâmist Aanaar kuávlust tuon ääigi ij lah tiätu, mut lii tietimist, et tot lâi tijpâlâš Varangi kuávlust, kuus anarâšâin lijjii aldaaš ohtâvuođah. Kavnâmij vuáđuld ulmuuh láá kuittâg toollâm saavzâid tâi kaaicâid monnii verd Anarist-uv. Oomâs lii tot, et Äijihsuollui iä ušom lah uhredum kyeleh. ¶ tot haalijd, et muoi rähteen toos piervâl pahviloovást. ¶ 1. Ruoššâ 15 660 ¶ sänitääsiráhtusist kuulmâ saajeest. KR92 olgospyehtim tapaan lii jurgâlum anarâskielân ¶ – Na mahtsun talle, jis tot systeem veik jaska-uv toimâmist? Ante smietâdij ohtuunis, mut siämmást sun jo ooinij Elmer kuáivumin maidnii mottoom pevdiloová siste. ¶ Sämikielah ¶ Gabon ¶ Škoovlâst luokkaliih imâšteleh, mondiet lam tuše ohtuu. Mondiet ain tuše kuldâlâm muusik jiemge eeđâ maiden must já muu elimist. Ij tot sijjân kulluu. ¶ Ovdâskoddesäänih . Staatârääđi (lekkâs uđđâ laasân) ¶ KAT11, s. 79 ¶ Suátiuásist sun vaaldij oovtâ kirje, mon lohheest lâi kove almast, kii kuodij nube, vahadum almaa. Suái láin suáldátteh, pisoh seelgist. Nommâ lâi kuittâg váhá oomâs; Astrologia ovdil já tääl. ¶   Toh láá lusis vuájáneh. Toi keččin sáttá juovdâđ mottoom smietâstiđ ovdláá, tei maŋeláá, et jiem tieđe, ko šotkâšeh laa rašeh já vuáisuh. Táán ääigisthân mist lii pyeri leđe iälustiđ já eelliđ, et ráávhust mij uážžup kijtteđ Immeel, et täid puoh lii mijân adelâm lähjidâm. ¶ Maaŋgâkulttuurlâšvuotâ ¶ –~Jáá kaandâh tääbbin tubbáák puáldiv. ¶ Sämitige almosčuákkim 15.2.2012. Petra Magga-Vars Vuáčust, Anne-Maarit Magga Iänuduvvâst já Jouko Magga Vuáčust ¶ kođđeemsäggi, säggi, säägi = puikko ¶ pyeri viehâ pyeri hyeni ¶ vala stivriđ puárree maasâd juhâriidon. ¶ – Jáá nuuvt, eeđâi riemnjis já mojottâlâi jiečânis. – Pyehtip ¶ - Ij toho taarbâš jotteeđ. Puávtáh tuše čuážžuđ ubâ määđhi, Haŋgal västidij. ¶ Säämi suuvâ laavlâ Siärvástâllâm já purâdem ¶  sun Silkkešnjirroo, olespyehč ee ¶ Aassâmvistees uážui jo-uv tipteđ teikâ tom uážui kuorriđ já tuálvuđ tävirijdis vuárkán, et ij tarbâšâm mäksiđ lááigu ko peri täävvirvuárhást. Ánná ááigui tipteđ jieijâs viste, ko tieđij, et puáđáččij eelliđ kaavpugist motomij tentij tiet. Kukkáid sun lâi kuittâg adelâm tiipšon Máárján, kote pisoččij kaavpugist ubâ ton ääigi, ko sun jieš lâi meddâl. ¶ – Já uđđâ skääpih! Siäsá ihástâlâi. ¶ Anarâškielân heiviittum Miina Seurujärvi ravvuid mield. ¶ já faallâm laavâst lii tot čuolmâ, et koijâdem váátá ain meiddei faallâm, ađai virgeomâhááh iä pyevti ¶ – Puáttee tuoi-uv puurrâđ, rävvee eemeed. ¶ kihâmeh.....71, 75 ¶ čielgi ¶ LUÁNDUREEISUI UÁRNEJEIJEEH TAVE-LAAPIST ¶ MLO lii kiävttám veerbâ vyeijiđ jurgâlussân KR92 veerbân karkottaa , mutâ taan ¶ c. Maht stuorrâ häävi kalga tipšođ? ¶ Piärgupittáid lii pyeri tipteđ salttâšuđ kyehti iijâ já oovtâ peeivi. Tastmaŋa piärgupittáid čyeggejuvvoo nijbijn räigi. Rääigist piäijoo päddi, mast piärgupittáid lii älkkee heŋgâstiđ piärgui kuškâdemheeki siisâ kuškâđ. Maati pääihist piärgui kuškâdemhekki lii pieggiis saajeest, ollâgâsâst táálu olgoseeinist. Lii šooŋâin kiddâ, mon kuhháá piärguid kalga kuškâdiđ. Táválávt suullân mánuppâje keččin piärguh láá kuškâm já piäsá herskustâllâđ uđđâ koškepiärguiguin. ¶ jävriluosâ.....48 ¶ Sudan ¶ Tääl Pocahontas ij poollâm. Sun tieđij ete koori suoijiiččij suu mottoom veerdi vaijaas kuáskim volliitmjn. Mut sun tieđij meiddei ete ko kuáskim uáináččij koorin máálájum ¶   – Pyereest mennestuvá. Puoh šadoh šaddeh tuáivumušâi mield. Oovtâ muái tuše ruhâdelleen: et forgâ arvaččij, puáđáččij olmâ äijihšonnâarve. Kuás jo šadoh käibideh čääsi. ¶ Uccpárnáá Vuoli Ilmar ¶ – Iiđeedpitá já peivipurrâmuš kooskâst eiduttâlde kiergân riššoost posâdâttâđ elâččiđ, Antti-uv maka láittá leikkušem tiet. ¶   Kollekielâ – Tave-eennâmlâš säämi kielâpalhaâšume juáhhoo čohčuv 2012 ¶ – Máátáh-uv? Sonja Guttorm LUKO-pittáspellâkirjááš, mon lii orjâlâškielâst anarâškielân jurgâlâm Kaarina Mattus. ¶ s. 69 ¶ Aarâhšoddâdem, ravviittâh, ovdâmáttááttâs já vuáđumáttááttâs taheh párnáá ovdánem tááhust systemáátlávt ovdáneijee ubâlâšvuođâ. Párnáá šoddâm já ovdánem jotkum turviimân čovgâ ovtâspargo ravviituvâi, škoovlâi já aarâhšoddâdempalvâlusâi kooskâst lii tehálâš. ¶ markkânistemhovdâ Johanna Alatorvinen 010 839 3109, johanna.alatorvinen(at)samediggi.fi ¶  kiävttojeh mirhâttâskuávdáš (09)4711 teikkâ (09)471977 ¶ Ovdilgo vástuppeeivi majemuš tijme lâi nuuhâm, te juávhu vuossâmuuh suáldátteh lijjii juovdâm jieijâs linjáid. ”Tuonela” juuhâ lâi pááccâm seelgi tuáhá. Puátteeh kuittâg pijsájii iiđeediijân. Jieš kii-uv ruhnoi puoh vuoimijdis. Vuástáväldein, luutnantti Eino Pölläs almain lâi oles pargo hoiváđ sevŋâdin tuotâvuođâ já kuvâttâllâm koskâvuođâst orroid, já cuvnâđ muottui leggistâttâm vyeimittemijd. ¶ ulmuuh pargeh tuše sämikielâlâš äššigâšâi koskâvuođâst. Šiev sämikielâlâš palvâlusâid kolgâččij ¶ Matti suoppâin = suopunki ¶ – Maidgis tun tääl lah porgâmin? ¶ Taat siämmáš tábáhtui peeivist nuubán. Nieidâ čuárvui nuuvt korrâsávt et Paavvâl ij puáhtám sárnuđ iärásijguin ollágin. Loopâst Paavvâl kierdâvâšvuotâ nuuvâi. ¶ meid , tastko tot váilu jurgâlus algâteevstâst KAT00:st. Eres iärrun lii ton lasseen tot, et ¶ Arktâlâš kuávlu ráđádâllâmkodde ¶ Kenia ¶ Kuáskimsuálui SA.1964 Kotkasaari Njammijäävri TV-uásist. ¶ Mut talle Pöö povvâstij: ¶ Metsän reunassa ¶ oppum aašij heiviittem. ¶ Juhâmokke = Jokkmokk (Tave-Ruotâst) ¶ – Mondiet čyemenjâsah pyehtih šoddâdiđ ennuv muorjijd jyehi ive, veikkâ maaŋgah eres myerjih iä pastaččiigin, jis lii koolmâs iäge lah kavjejeijeehkin? Matti imâštâl. ¶ mon toimâsaje lii sämitige säällimkoddeest säämi kulttuurkuávdáš Sajosist Aanaar markkânist. Virge tohálâšvuođâvátámâšah láá sämitiggeest adelum asâttâs 5 § (1727/1995) miäldásiih. Virge tevdimist lii kuuđâ mánuppaje keččâlemäigi. Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv ¶ Čäcisäplig ciävžá tavekuávlu täälvist väriraavvâd vievâst. Loppâkeesi tot kuárŋee koške enâmân já kuávzá toho joba muádilov meetter kukkosijd raaigijd ađai jođáttuvâid, main šadda vijđes viärmádâh. Toid tot vyerkkee hirmâd ennuv jyehimuđušijd šadoi eennâvuálážijd oosijd niestin puáttee täälvi várás. Ton stuorrâ herskun láá vuojârääsi ruottâseh já vielgiruottâs eennâmveerdih. Čäcisäplig vuárkkáid láppojeh maŋgâsij šaddokäärdist porkkaneh, potáseh já sipuleh. ¶ Pargo álgá 7.1.2015 já pištá aalgâst 31.12.2015 räi. Tohálâšvuođâvátámâššân lii Sämitiggeest adelum asattâs ¶ Maid tot meerhâš tunjin ete tun iberdâh eres sämikielâid? ¶ Kärigâsnjargâlij nuorâi tanssâteatterjuávkku Spektrolihtat já Avveellij nuorâi Bohccostallit teatterjuávkku väljejuvvojii ovdâstiđ säminuorâid väldikodálâš Teatris-festivaalân. Iänuduv Hettaast toollum Säminuorâi taaiđâtábáhtusâst palhâšui meid nuorâ kovetaaidârijd sämmilij tobdosumos taaidâr Nils-Aslak Valkeapää –teemain uárnejum kovetaaiđâkištoost. ¶ – Keejâ eeči, tovben tot piäiváá kolleuáivát tääl lii! ¶ Ruške lâi eidu paamus muddoost já eejist lâi šiev äigi orniistâllâđ viermijd suoppimoornigân. Juŋŋâäigi še algâttâlškuođij nuuvt et Aailâ já eeni lijgeäigi moonâi iänááš pooráást, kost juuŋah-uv lijjii. Juhháán-Uulá kale lâi peiviv pääihist, mut ehidist sun ain lappui, jiemge mun iberdâm, manen já kuus. Nuuvt keevâi lávurduv- já pasepeiv´ehidijn, veikkâ mun-uv lijjim talle pääihist. Na maŋahân tot tiäđust-uv čielgâi. Juhháán-Uulá oovtkiärdánávt vissâ lijkkui vieres nieidâulmuid eenâb ko munjin já mii perrui já ton suujâst sun ain ehidist lappui. Nuuvtpa áinooh, kiäin liijgoi munjin äigi, lijjii Tilkku, mii peenuv, sehe kuusah Palko já Orvokki, Uljas še, veikkâ toos jiem nuuvt hirmâd čuuvtij lijkkumgin. ¶ stuárráb já tast lii njuuneest ruopsis tiälkku. ¶ Škovlim ¶ c) Maid eres ohtiimân pastee šadoh já tiäpuh pyevtitteh ko raavvâd? ¶ algâčuolmâ ¶ Uccjuuv maŋa taaiđâtábáhtusčáitáldâh sirdoo Turku aalmugijkoskâsâš kirjemessuid, moh uárnejuvvojeh 2.-4.10.2015. Ive 2016 aalgâst čáitáldâh lii uáinimnáálá Hetta luándukuávdáš Skierrist já cuáŋui-vyesimáánust 2016 Koilliskaira luándukuávdáš Tankavaarast Vuáččust. ¶ Nuorttâmeerâst láá sehe meerâi já jaavrij elleeh ¶ b) Koskâstuárádâs ¶ Tave-Savo 17 ¶ Puoh, maid mii ruumâš ravâdin já mudoi velttidhánnáá taarbâš. Toos kuleh purrâmâš, juhâmâš, káárvuh, kammuuh, päikki, piäldu, kärji, ruttâ, omâdâh, váljus pelikyeimi, sivâdis párnááh, reháliih palvâleijeeh, sivâdis já lyetittittee hoovdah, šiev haldâttâs, vuovâs šooŋah, ráávhu, tiervâsvuotâ, oornig, kunnee, šiev usteveh, lyetittittee ráánjáh já tien tiegáreh. ¶ Pello C2 ¶ Suoi västidáin sunjin: “Muoi nievdáim kuohtuuh, mut ij kihheen määti čielgiđ, maid toh merhâšeh.” ¶ Äijihân šoodâi tiäđust-uv eeti, et kost täälgis finniiččij sáátu, ko huáppu ličij Čivtjuuhân ovdil pygálus nuuhâm. Sun koijâdij joba ejistân, et puávtáččij-uv sun vyelgiđ sáttualmajin, mut iäččám piettâlij, ko sust liččii kuusah já saavzah tipšomnáál. Talle mun ettim, et ránnjátáálust Maatibeln sátáččij Issi leđe pääihist já sun kale sátáččij tuálvuđ “kävppialmaa” Čivtjuuhân. Čujottim kieđâinân Maatikiäzzái táálu já rävvejim vala, et toho pesâččij nuuvt, et macâččij vist Nuuvdibel já tast ratkuuččij uálgispel já vázáččij pajeláhháá kilomeetterpele jävrrido tavas. Ko äijih lâi vuolgâdmin uuccâđ sáttualmas já kiergânâm jo olgos, te áiccá et kiinii puátá ergijguin vyejen. Talle sun rámškuškuođij kieđâiguin, et vyeijee orostičij já vyeijeehân lâi-uv Issi, kiäst lâi vyeijimkerris lasseen kuárus riehâ. Sun lâi vissâ monâmin viežžâđ maidnii tävirijd Čivtjuuvâst já suu sáátun vijnekävppijâs peesâi. Lavkkâ lâi masa 70 senttid kukke, masa meetterpele olluv, muáddilov senttid kubduv já teedij pyereest-uv 20 kiilud. ¶ Já eskenhân lijjim kuullâm tom-uv jieččân peljijgijn, et eidu tot siämmáš almai lâi annaam muu turistin! ¶ Sun tuubdâi, et váhá sun vissâ kielestij tääl Heeikân. Jiešalnees sun ij nuuvt hirmâdávt lijkkum taan juhâmušân, mut tot tobdo, et kolgâččij vuot koijâdâlškyettiđ eres juhâmušâi noomâid já čäittiđ tuávkkivuođâs, oroi nuuvt unohâssân. Ij sun taan tovváá halijdâm čäittiđ Heeikân tietimettumvuođâs. ¶ Čohčuv kyevdih maškârdeh kuusnii suáijáás eennâmluámán. Toi roopâliegâsvuotâ luáštá vuálá nolá. Toh nevttih, et liččii aaibâs jiäŋŋum, mut toi seelah iä jiäŋu. Selláid šadda čohčuv mottoomlágán puolâšvuoidâs, mii iästá taid jiäŋumist. Elleeh jäämih, jis toi seelah jiäŋŋuh. ¶ Ruošâ sämmilijd oovdâst kyehti Ruošâ sämiseervi. Ruošâ sämmiliih láá vuáđudâm jieijâs ovdâsteijeevâš orgaan, sämitige, mutâ Ruošâ lahâasâttem já haldâttâh iä tuubdâst ton sajattuv. ¶ ulguubel. Nuuvtpa ohtâgin meriääigi maŋa puáttám vástádâs ij lah pááccám huámmášhánnáá. ¶ - Na jis halijdeeh, te moonâ peri! Liisá lii še taan oholoopâ tääbbin. ¶ já kejâdijn nuuvt tárkká ¶ Ánná muštâlij Marittân, maht lâi arvesuoijijn keevvâm já et sun lâi tuálvum tom já vala maŋanâm majemuu buusist já et ákku lâi piälkkám suu oolâ. ¶ Ánná ij tuostâm moonnâđ koijâdiđ njuolgist, mii lâi moonnâm puástud suu kolliistâlmist eereeb tot picca. Ij suigen ohtâ purrâmuš puáhtám leđe nuuvt tehálâš? Ánná ij tiättám, maid tain aššijn porgâđ. Nuuvtpâ sun meridij-uv tipteđ tom orroođ tagarin já keččâlij jurdâččiđ hitrub aašijd. ¶ Aanaar kieldâ kuávlust láá jyevdilâs-algâsâš päikkinoomah 15, main enâmustáá láá Jyevdilâsluovtah. Ohtâ lii Ákšujäävri tavenuorttii keččin, nubbe Njižžjäävri Savzâsuolluu puotâ, kuálmád Aanaarjäävri Pihâšvuonâ tavenuorttii keččin, niäljád Naŋŋâjäävri nuorttâriddoost, viiđâd Álttoojäävri viestârriddoost, kuuđâd Lemmee Sieptâgâšjäävri máddáákeččin, čiččâđ Menišjäävri nuorttiipiäláá Ruáhujávráá taavaakeččin, káávcád Sulgušjäävri nuorttâuásist, oovcád Aanaarjäävri Cissáánjaargâst, lovváád Aanaarjäävri Segispecsuolluu máddááuási nuorttâriddoost já ohtnubálovváád Sulgušjäävri nuorttâuásist, mon nubbe nommâ lii Kiärdusluohtâ. Nuuvtpa Sulgušjäävrist láá kyehti Jyevdilâsluovtâ já Aanaarjäävrist kulmâ. ¶ piipeet pipetti ¶ – Amahân te suohâd lii jo kopšâm. Taat ij lah kume ige kolmâ suohâd pic eidu mudâgâš lieggâ já timmâ suohâd. Puoh njálgásumos suohâd lii times já liegâs, sun iätá. Ákku kuáivust kuvssijn suohâd kiemnist já piäjá tom Hirškiihâ já Myerji taldrikkáid. ¶ merâsaivâčääci . Uccáásálttáás merâčääci, mii lii jävričääsi ađai saivâčääsi já merâčääsi siävuttâs. Nuorttâmeerâ čääci lii merâsaivâčääci. ¶ Peskâ - peski, poroturkki ¶ Obžâ tuosâlistij tijmásis já keejâi: ¶ riššoo = räiskyvä 106 ¶ Säämi parlamentaarlâš rääđi (Suomâ, Taažâ já Ruotâ Sämitigij oovtâstpargo-orgaan) aalgât 1.8.2015 ¶  lii Ko peessim kirjerááju uuvsâ kuuvl, keččâlim lehâstiđ tom. Mut veik maht keččâlim rundođ, uksâ lâi já pisoi luuhâst. Nobdim, et taat kirjerááju lâi monnii suujâ tiet luuhâi tyehin tego Kansalliskirjastost-uv láá maaŋgah čuágálduvah. Uuccim vistig mottoomlágán uksâkiälu. Mut ton sajan huámmášim, et uuvsâst oinui miinii pápárijd. Tom luvâdijnân esken hoksájim, et lâi lávvárdâhpeivi. Tot vuod tieđij tom, et puoh kirjeráájuh iä lamaškin lávvárduv áávus. Taat muu onnáš kirjerááju lâi eidu taggaar. Mun tiäđust-uv sujâttim jieččân tom tuávkkivuođâst ko jiem lam viettim tärhistiđ jo muuneeld kirjeráájui ávusorroomaaigijd. ¶ Kielâmiäštáreh láá macâttâs mield annaam pargoos tehálâžžân, já uđđâ sárnooh láá valdum pyereest vuástá kielâsiärvádâhân. Anarâs kielâsiärváduv aktijvâlâšvuotâ lii lasanâm uđđâ tuáimei mield já toimâm lii meiddei vijđánâm. Ive ääigi láá meiddei uárnejum maaŋgâlágán tábáhtuseh, main uáppeeh láá lamaš aktijvâlávt fáárust. ¶ TUÁVVÁŠ JÁ OVDIIST VYEITTEEH: ¶ Kiemâjävri = Kemijärvi ¶ meerâ ¶ Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi já Ijâttes ijjâ-algâaalmugij muusiktábáhtusân čujottâsâst: www.ijahisidja.fi ¶  Akwé: Aanaar kieldâ škoovlâin sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâsâst láá ohtsis 262 uápped, mast lasanem oovdeb ihán 22. Jieijâs uáppei lasseen Aanaar kieldâ máttáátteijeeh adeleh káidusmáttááttâs ohtsis käävci luvâttâhuáppei. Aanaar kieldâ sämimáttááttâs uáppeemeeri lii lasanâm täsivávt ive 2007 rääjist. ¶ kaiccâvierccâ 14 ¶  veerbâ,  čuuvtij, laajišvyevdi 88 ¶ Suu haaldun lâi šoddâm meiddei säksilâš suátikiiveer já lemnuuh meiddei veikkâ mon ennuu. Oovtâ lemnâloová sun eelij čiehâmin ääiđi ulguubel já viežâi tobbeen ain taađeest lemnuid, ko tarbâšij. Suátikiiveer lâi uáli pyeri sorvâpiivdost já ohtii sun lâi-uv pááččâm soorvâ mottoom váárán, jeđe lâi njuovâmin tom. Maht leškin, te ton kuávlust lâi lamaš jotemin meiddei mecciteknikkár Antero Kolmonen já sun lâi kuullâm, ko kiinii lâi pááččám kuohtii. Sun tiäđust-uv lâi vävjiškuáttám lovettuššâm já lâi vuálgám keččâđ. Sun lâi čuoigâm ubâ vääri pirrâ, mut soorvâpäččee ij lamaš kavnâm. Kolmonen lâi kuittâg čuoigâm suu pirrâ ton paje, ko sun njuovâdij tom soorvâ. Maati sijdâskippáár Kyeli-Marttin (Martti Marttinkandâ Mattus) še lâi vuáttám saaveehlättee já ervidâm tállán, ko čyeigest lijjii lamaš kezis lädisaveheh, et taat ij tääiđi leđe olmâ ašijguin joođoost. Nuuvtpa sun skuvgâlij ubâ čage vääri paijeel já sorvâpivdee saaveehlätteeh kale láppojii. Solojäävrist aasâi meiddei anarâš meccivahtâ Jormo-Saammâl (Sammeli Valle) já Matti lâi tiäđust-uv suu veerdi. Kolmonen moonâi Jormo-Saammâl luus já táátui suu elliđ tobbeen väärist vala tärkkilubbooht ucâmin tom soorvâ, ko sun lâi lamaš vises, et soorvâ toh tobbeen kale ležeh koddám, ko kuulâi vala kuohtii päčimin-uv. Na Saammâlhân kale tieđij, kii tobbeen lâi pááččám já maid, mut sun čielgij Kolmosâžân, et Lusme-Maatist já Kyeli-Marttinist lii siämmáá väärist puásuičagge já suoi lává tobbeen pááččám njuovvâmpoccuu, et ij tot tađe kommeeb hommá lah lamaš. Nuuvthân Kolmonen lâi oskom tom já äšši paasij toos. ¶ "Ánná" nissoon (sl. 30-ihásâš) 23 celkkud ¶ – Na vuošâm-uv käähvi? Ánná koijâdij mut siämmást muštái, et ij jieš juuhâmgin käähvi ige sun liččii ubâ tiättámgin, maht tomgis koolgâi vuoššâđ. ¶  adverbiaalih Págulâš Uálgiceelhâ – kuoŋâr , moh láá táválávt vittâ, ¶ – Vâi nuuvt. ¶  [kavnâđ 7. Espanja 5 560 ¶ 1. ¶ stuorrânijbe, -niijbe = leuku ¶ Vala sun eeđâi ravvuu saanijd uábbásis: ¶ Mane kietâ ij tääl vaaibâ nuuvt älkkeht? ¶ “Lii tehálâs et staatârääđi adelij noonâ torjuu ILO 169-sopâmuš ratifisistemprooseess juátkimân já haldâttâsohjelm sämmilâškirjimij olášuttem. Ohtsâspargo muttoo älkebin, ko staatârääđi rähtee sämmilâšašij ministerjuávhu. Ministerjuávhu vuáđudem meerhâš meiddei tom, ete staatârääđi ana sämmilâskirjimij olášuttem čuuvtij tehálâžžân” Näkkäläjärvi tiädut. ¶ Oppâmateriaalpargo ¶ Staatârääđi suápá kulâmijn já ciälkkámušâin maŋa luándusuojâlemlaavâ 64 § 2 moomeent mield Suomâ iävtuttâs Natura 2000 -viärmádâhân arvâlum vijđoduvâin. ¶ – Vuoi hirmâd ko tot lii styeres! Jiem koolgâ poollâđ, pähti-immeel uáiná já ana muu hiäijun. ¶ Taan kirje uáivilin lii pieijâđ joton tuu anarâškielâ oopâid! Kirje fáádáh tuálih siste argâpiäiválijd tilálâšvuođâid ja toid kullee kuávdášlijd saanijd, mut meiddei kielâoopâ, vâi peesah aalgâ rääjist uápásmiđ kielâ ráhtusân. ¶ taaidâtábáhtusâin 2001-2007. ¶ - nissoon, nuorâ 1 ¶ _______________________________________ ¶ Säämi suuvâ laavlâ ¶ 10 ¶ Njuhčâmáánu ¶ Miehet ne ovat kyllä piruja, naiset valittavat, ja toivovat et yksi sellainen tulisi ja veisi heidät. ¶ 1000-2000 ¶ 1. Luuhâđ oppâkirjeest já loddekirjeest lodestâd muštâleijee teevstâid. ¶  kuárrum Kastanjamuorâst Matjâs aarničiävá paajaabeln kullui fiijnáht civkkemin. ¶ Ucceeblovoraamisopâmuš (Finlex) Kuávlulijd já ucceeblovokieláid kyeskee Eurooplâš vuáđukirje (Finlex) Aalmugijkoskâsij olmoošvuoigâdvuođâorgaanij avžuuttâsah Suomân (Sämitigge) ¶ Viiljâžeh Esau já Jáákup ¶ Uáivikaavpug: Pariisi ¶ – Kal taat lii juuvâi juuhâ ko nuuvt lii styeres já kubduv-uv. Maht pesâččim rasta? Smietâm: ¶ Sivned mii kirho já ubâ ristâkode vuolgâttâspargo. [Mij ruhâdâllâp servikode nomâttum vuolgâttâspargee NN/ – – (vuolgâttâspargo nomâttum saje) peeleest x:st.] Ruokâsmit já kiävrud taid, kiäh váinuttuvvojeh Kristus noomâ tiet. Čokkii almugâd jyehi saajeest väldikoddásâd, já iššeed mii tuoivust vyerdiđ Algaad maccâm. ¶ “Koddepivdem ääigi láin kyehti Vuolli, kiäin lijjii siämmáá jeegist koddepivdemrogeh. Motomin lâi oovtâ roggeest kodde, mon nubbe Vuolli kuudij já njuovâi. Siämmást poođij nubbe-uv Vuolli, kote noobdij, et rogge lâi suu, ko kuohtui rogeh lijjii nuuvt aldaluvâi, et puohtii siähániđ. Vuolih rijdáskáin já rijdâláin já pelhijn ubâ peeivi, ko suoi nobdijn kuábbáá-uv lemin riehtâgist. Nuuvt suoi viijmâg čokánáin kuábáš-uv jieijâspel roge já siävŋánij-uv et iävá puáhtám vyelgiđ innig páikkásiskin. Kuohtuuh láin vaibâm já niälgum já nuuvt suoi sevŋis iijâst soováin, et jyehiv kode. Suoi cokkiittáin tuulâ, vuoššáin piärgu já purâdáin kalas já láin tuđâvááh” . ¶ c. nuorttiibeln ¶ Heikkâ poođij keččâđ: ¶ Sun kaačâi pirrâ ton meeci, mut ij uáinâm Čsookh kosten. Lii-uvsun sun ubâ taan meeccist ollágin, Jovnâ smietâi já orostij vuoiŋâstiđ oovtâ keeđgi oolâ. Kivkked sun ooinij monnii liihâdmin eidu seelgis tyehin já kejâstij toho. Hirmâd fastes tiŋgâ čuážui stuorrâ keeđgi alne tuše meetterpele keččin sust. Tast lijjii soksâmeh tievâ kieđâi já tast lâi ruánáá mááccuh já päädist rahtum poovij. Oovtâ sekuntist tiŋgâ lâi časkam suábi meddâl Joovnâ kieđâin. ¶ Pyevtittâs: Sämitigge, YLE TV2, One Minute Jr. 2006 ¶ - Moh tietih? Jovnâ koijâdij joskis jienáin Haŋgalist, kii čuážui suu paaldâst. ¶ Siämmást kullui olgon povsâhaarpu suáittu. ¶ – Lanjâstâh lâi fiijnâ hommá, Muumi eeđâi ko kejâdij tuulân. ¶ Nuorttâriijkâ lii kuittâg tobdosumos maaŋgâin pegâlmâs nyettejeijein. Strauss já Mozart lává mijjân puohháid uápis nuorttâriijkâliih nyettejeijeeh. Wien lâi tovle stuorrâ Nuorttâriijkâ-Uŋgar kiäisárkode uáivikaavpug. Tallaa ääigist láá šaddaaš Wien mučis já fiijnâ laneh sehe vijđes muorâstuvah. Wien lii viestârpiäláá alppâkuávlu Tiroli lasseen Nuorttâriijkâ pivnohumos mätkičuásáttâh. ¶ Nairobist. ¶ Suu eeni vástádâs ličij kullum, et “kale mist lii tuárvi purrâmuš, et tohon ij taarbâš ruđâidis kyeddiđ” . Já ruttâ Ááná vanhimijn mudoi-uv lâi vääniht, veik pihtâseh lijjii-uv já purrâmuš. ¶ Komitea avžuut Suomâ visásmittiđ sämikielâi iäláskittemohjelm pehtilis olášuttem turviimáin ohjelm olášutmân tuárvi resurssijd sehe lasseetmáin máttáátteijei mere. Komitea meid avžuut Suomâ visásmittiđ máttááttâs finnimvuođâ sämikieláid sämikuávlust já ton ulguubeln, vâi pyehtih siäiluttiđ, suojâliđ já ovdediđ sämmilij kulttuur. ¶ a. suolluid sárgáid 1 - 4. ¶ Sämimááccuh koveráiđu ¶ – Minä menen pois emännän tieltä. ¶ Te mun čaittim sunjin muáddi myenster já čaallim kyehti sääni: ÁKKU já ÄIJIH. Te luuhim já čielgejim, magareh puustuveh loopah lijjii. ¶ Palhâšum čuovâkovvejeijeeh lijjii Tuomas Vest (6. lk.), Sara Keränen, Eemeli Kokkonen já Harri-Aslak Jomppanen (8. lk.) Aanaar škoovlâst sehe Áile Keskitalo (6. lk) Vuáču škoovlâst. ¶ Minna Lehtola, Heidi Gauriloff já Hannu Pessa. ¶ Juvvá Lemeha sáhka 13.2.2015, Alta, Nordisk-Samisk seminar ¶ Tavesämikielâlâš aabbis ´Áppes - Min meahci máidnasat´ kiđđâpaje pargokirje lii almostum. Pargokirjeest láá puohnâssân 126 sijđod já tuálá siste hitruus já ivnáás eenikielâ tááiđu ovdedeijee pargopittáid. ¶ - Siun hiukses pittee lyhentee! ¶ Sun ij halijdâm innig njuškođ ohtuunis raavin já kačâttiđ poostâ siisâ; sun ij halijdâm poollâđ kuosâid já kuobžâid já sävnihäldee, mon laasâ já luodâid já kočâdâm siämunjävilijd enni sunjin ain čaittâlij. Kasper halijdij skippáár já sun lâi uáinám taggaar markkânist. ¶ – Mut mii steligijd taatkis táágu lii? Puállunjune čaittâlij. ¶ MV: Musthan tot lii ain tot tuperähtim, já tothan kievhis ulmuu tuperähtim, tothan lii mahte kuostâ-evni… evni te kiđđuv puolâšmuottuu miel ruáttá. ¶ - Mut kuittâg maŋgii ohhoost! Já tot ij lah lamaš juurdâ. ¶ Čällee lii 54-ihásâš Petra Mattus , js. Höfling , kote lii šaddaaš Saksa Hessenist. Sun lii aassâm paijeel 30 ihheed Säämist. Taat čaalâ lii almostum ohtân lohhoon saksakielâlâš kirjeest njuhčâmáánust 2014, mon nommâ lii “ Deutschland meine Heimat, Finnland mein Zuhause – Lebensgeschichten deutscher Frauen im Finnland von heute ”.~Tot uáivild ´Saksa šoddâmenâmin, Suomâ kuátuenâmim´ – saksalâš nisonij eellimkerdimuštâlusah onnáá peeivi Suomâst ”. Suomâkielâlâš kirje ohtân lohhoon tot almostuvá keessiv 2014 noomáin “Nyrkkipyykkiä kynttilänvalossa ja muuta Lapin taian lumoa” . Kirje nommâ ij lah vala tiäđust. ¶ Filosofia tuáhtár Marja-Liisa Olthuis ¶   biodiversiteettisopâmuš - Mahtsun munnui vala kevâččij? ¶ Tilálâšvuođâin toollum saavah láá finniimist tme 18.30 maŋa sämitige päikkisiijđoin čujottâsâst www.samediggi.fi > dokumenttipankki > Avajaiset já vihkiäiset. Njuálgu liŋkkâ täst. ¶ - Ijhân tot lah ellee tiŋgâ! ¶ Eellim päälgis ¶ - Lah-uv vaalmâš vyelgiđ máátkán? Haŋgal koijâdij. ¶ — Iä njálgáh, ijge maggaargin saje kost aassâđ. ¶ – Jáá, tie tun lah-uv! Jurdim jo, et lah-uvsun muštemingin! Heikkâ čuorvij. ¶ suomâsavzâ 14 ¶ 81B Maailm äävih já ¶  Akwé: já ucemusah iäláneh. ¶ ČUÁKÁNKIÄSU, ALMOS HUÁMÁŠUMEH JÁ LOPPÂJUURDÂPUÁTUSEH ¶ já koijâdij Njuámmil-Juhánist: ¶  šiev   – Käähvih lijjii nuuhâm, eemeed eeđâi. Ostim kaahvijd. ¶ MARK. 16: 1 – 8 ¶ Ässeiloho : 283 000 ¶  surulliseksi iänááš Sápmelaš -looštâst. Eidusâš ráámmátjurgâlempargo algâttui eskin 1970-lovvoost, ¶ muorjim = marjastus ¶ – Lijjim váhá hiämáskâm. Jiem halijdâm tuu läittiđ ton purrâmušâst, mut tot kustoo poođij toin naalijn uáinusân. Addâgâs! ¶ ● Lam ilolâš, tuáivuttâm šiev joođhâ. ¶ veitâlâs = paimentamattomana, vapaana, paimentamaton (eläimestä) ¶ Páárnáš  lii  oppâm  väzziđ. ¶ Taaidâtábáhtus koveráiđu ¶ Ánná kuodij huápust kievkkânkaasâ olgos auton. Sun ličij halijdâm jo njuolgist nááđđuđ tohon, mut sun koolgâi vala maassâd viežžâđ loopâid tävirijd. ¶ Vijđodâh: 342 000 km 2 ¶ lođâsjuolgâgijn ¶ ij kannat pieijâđ ¶  uánnán) ¶ 3. Liegâsvuođâ pajanem ohtâvuođâst amnâseh vijđáneh. ¶ Nuuvthân toh kirdemmašineh monnii manoidis já mij pulttâsâdâim uáinusân kii kost-uv, motomeh peciovsij vyelni já motomeh taas muottuu siste. Ijhân tom suáđist ohtâgin pommi koččâm, mut peesâibahân katkosaki kaččâđ já muottuu siste čaŋâdiđ. ¶ Aikio 2007:74 – 96. ¶ Näävt tábáhtui, vâi olášuuččij taat proffeet sääni: ¶ – Ko muu lode leppeđ puáldâm. ¶  Fuutuurlâš c. Čääli numeristum vaarâtilálâšvuođáid tivvoomiävtuttâsâid. ¶ Nuuvt suoi vuolgijn oovtâst já pyevtittáin Betlehemân šaddoraaijâm ääigi. Nelgiäigi lâi nuuhâm. Ruut eeđâi Noomin: ”Addel muu moonnâđ piäldun čuággiđ jiveooivijd, vâi uážžoon purrâmâš.” ¶ Suomâ sämitige lahâčällee Aimo Guttorm, p. +358 50 3211 265 ¶ Haavâ uáivilin lii uđđâ maađijohtâvuođâ olášuttem tievâsmitteđ kuávlu tááláá maađijviärmáduv. Maađijohtâvuođâ oovdedmân láá tooleeb tárbučielgiittâsâst kirjejum čuávvoo jotoluv ulmeh: ¶ Piäkkáá Avni lii šoddân Njeellim Vuáskujäävrist ive 1940 já vázzám kansaškoovlâ Njellimist. Sun lii ereslasseen muusikrähtee, tihtâčällee já lávloo. Sun lii čáállám párnái máinâskirje “Tuálu fangâ” , tihtâkirje “Uáináh-uv” , mii lii jurgâlum meiddei orjâlâškielân já čáállám sehe nuotâstâm lavluid párnái laavlâkiirján “Piiččus” . Meiddei “Piiččus” lavluuh láá jurgâlum orjâlâškielân já toh láá siämmáá laavlâkirjeest. “Piiččus” lávluuh láá puoh päddejum já paddiittâsâin láá olgosádelun C-kasetteh “Äijihkeđgi” já “Kuurâh kullui” . Ive 2004 toh láá ovtâstittum já tain lii olgosadelun CD-skiärru “Pálgáh” , mii lii finniimist Anarâškielâ seervi čällest, Sijdâ-museost, Inarilainen-toimâttâsâst já Säämi tyejeest. Suu kirjeh láá finniimist innig tuše Säämi tyejeest já máhđulávt vala taaiđârist alnees. ¶ - Jovnâ, muštáh-uv tun maiden Haŋgal päikkisiijdâst? ¶ Tutkâmhypoteesin lii, et KR92 vuáđuld anarâškielân jurgâlum Uđđâ testament teevstah ¶ Toos Heikkâ rammuustij: ¶ Ive 2013 nuuhâm SaKaste- proojeekt puátuseh láá tääl puohâi kiävtust neetist. Proojeekt ovdedempargo puátusin ráhtojii raavâkirjeh säämi puárásij- já arâšoddâdempaargon. ¶ - Naa, lam lamaš Säämist já kost kuás-uv. ¶ Kangasajuruoho ¶ 2 Čääli kuuvijd luosâ eellim kovvejeijee koveteevstâid. ¶ Helsig = Helsinki ¶ Tobbeen nokká livârseibi ¶ Táálu kaandah Matti, Juhháán Saammâl, Heikkâ, já suu käällis Juhháán Matti lijjii suáđeest. Nube peeivi Uulá já Ailâ vuolgijn stuorrâkárbáin pivtâssehâigijn vuálus juuvâ Njellimân. Muoi Avnijn väzziláim pálgá meld já Maati (ađai muu) vala kuoddijn vuáruttuvâi (mun lam talle lamaš ive já kuulmâ mánuppaje puáres). Njellimân ko pessáim, te sun aalgij rähtiđ stuorrâ kaassâid tävirij várás. Tego Uulá já Ailâ puáttiv táálubel (Matti Saijets riddo) kárbáin, já sun mana riidon vuástá, te sun ij kaavnâ jieijâs täävvir- já pivtâsseehâid ollágen. Já ko sun koijâdâlškuát et kuus toh laa juovdâm? te Uulá iätä: ¶ Äigipaajeest 1760 – 1831 iä lamaš magarehkin virgáliih markkâneh Varjâvuonâ kuávlust. Lâi-uv nuuvt, et ij lamaš maggaargin kavpâšem, vâi jotkui-uv kavpâšem tast peerusthánnáá, et virgáliih markkâneh iä tollumgin? Tot, maid tiettip, lii et siseennâm sämmilijn, sehe Kárášjuuvâst, Anarist já Ucjuuvâst (já máhđulávt Kuovdâkiäinu rääjist) lijjii vijđes kävppiohtâvuođâh Varjâvuonâ kuávlun. ¶ Já nuuvt muoi vuolgijm. Suvváim kárbáin luovtâ rasta, kuárŋoim Piäld'áiđáá mieli pajas já moonáim Ucjuuhân mannee maađij rasta puáris Ucjuv pálgás já väzziláim tom mield Piergivääri paijeel. Vazzijm eidu ton siämmáá pálgá, mon mield lijjim talle ovdebáá keesi pallam “Jolâs Juhánist” , mii miänudij Seeibâgluovtâ teermist. Ko pessáim Piergivääri čielgi oolâ, te ratkuim pálgást njuolgist viestârân. Láim Piergivääri čuumâ puotâ, ko kulluuškuođij piehâin piähum aldeláá et aldeláá. Vazzijm masa kilomeetterpele já luáštádâđáim Taavvidkärdieennâm puotâ alda Seeibâgluovtjeggirido, kost lâi tot piehâin piervâl kuhessiähá aaikâ kierrust. ¶ Suái moonáin uáđđáđ, veikkâ Jovnâ ij lamaškin vaibâm. Kuábbáást-uv lâi uccâ vistááš, kost lâi seŋgâ, uáđđimpevdi, ige tađe eenâb. Toh lijjii uáđđimvisteh, maid ij tarbâšâm kevttiđ eres pargoid tâi tooimâid. Tobbeen tuše oođij. ¶ 1. a. Keksii suujâid, mane tušes tävirij uástim kolgâččij karveđ. ¶ Sämitige nuorâirääđi ¶ - Tondet ko adlih tijmád munjin, te tääl mun adlâm tunjin taam mučis suábi. ¶ Válduolmooš: Tuomas Aslak Juuso ¶ Ep kuárŋu muorâin ¶   Kuittâg-‐uv Tipte vuojâ~kummoođ~ kiemni siste. Piejâ~nisujáávuid já~siävvut vispâláin pyereest. Tipte ucánjii jáávuid muiviidijn kopšâđ, mutâ~ij ollágin ruškodâđ. Paajeed meddâl kume levy alne vuojâ-jávvusiävuttâs já~tipte tom turbođ, ovdilgo piejah tom oppeet kume levy oolâ~ já~liäšku ton kiemni siisâ~tuoldiittum mielhi. Vispâlâst uáli pyereest, et iä~šoodâ~kahânuvah. Kastikkiemni puávtáh pieijâđ veik nube kiemni siisâ, mast lii čääci tuoldâmin. Nuuvt ij vääldi kiddâ~vuáđđun. Kopšâd 20 minuttâd ovdilgo piejah saaltijd já~vielgis pippâr. Lasseen puávtáh faallâđ vuoššum potásijd, juŋŋâhilo já~ruopsisruottâsijd. ¶ nuubán. ¶ Anarâš kalender 2008 (28 sijđod) almostui ovdláhháá juovlâi 2007, mon teeman lâi Párnái čalluuh já sárguseh. Saavâjođetteijee čaalij uáivičalluustis Tivrâs säänih návt: ¶ Tave-Fennoskandia tállán jieŋâääigi maŋa asâttâm ulmui maajeeldpuátteid. Suomâ sämmilij loho ¶ Åland = Ahvenanmaa ¶ 3 . A D V E N T P A S E P E I V I ¶ Gollegákti, Outi Pieski 2006. ¶ Ucjuvnjäälmi škovlâ: Hildá Länsman (tavesämikielâ) já Oula Järvensivu (tavesämikielâ) ¶ Palgâdluohtâ TII.1963 Viestâr-Aanaar Viermijäävrist, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ 6. ¶ 5 Maggaar viehâvääldi lah uáinám televisiost tâi tiätturspeelâin? ¶ 7.9.2 Lihâdem čácáduvvâst já meecist 18 ¶ Porgemáánu 27. lijjii čiččâdeh Vuonâmarkkâneh Varjâgist, main te viijmâg eellim. Láim skippuudâttâm Mikkâljäävri Eero Piäkkáin, mut sun lâi ehidist toppiittâttâm nuorvui, ige vaijaam vyelgiđ toho. Nuuvtpa vyejestim ohtuunân Vuonâpootân. Taah markkânehhân láá jotkâ Stuorrâvuonâ markkânáid, moh lopâttuvvojii jo 1899 já jo noomâs-uv vuáđuld toh tuállojii Stuorrâvuonâst. Tääl markkânij nommâ lii “Vuonnamárkanat” já vuossâmuu keerdi toh tuállojii tááláá häämist skammâmáánu 25 peeivi 2005. Markkânsaje še lii muttum já tääl markkâneh tuállojeh Vaarjâg sämimuseo šiljopirrâsist Vuonâpoođâst (Varangerbotn) ađai Mieskâvuonpoođâst. ¶ Säämieennâm suhâkodde ¶  kuhháá. šoddâm räi. ¶ 2. ¶ Kuusâst iä lah pajekääibist ovdâpäänih ollágin, pic tot kiävttá syeini pahemân ruávis njuohčâmis. Tast láá penttâ nelji čuávji, main puohâin lii jieijâs pargo. Purâdijn tot ij suoskâ purrâmâšâs ađai fuoddâr masa ollágin, pic purrâmâš mana njuolgist ton vuossâmuu čuávján, kuámuičuávján . Toho šiättá 150 litterid purrâmâš, et kuámuičuávji ij tievâ meendugin jotelávt. Kuámuičuávji maaŋgâi iälánij vievâst fuodâr pieđgânškuát kuuloold. Siämmást kuámuičuávján šaddeh kaasuh, maid kussâ riäváttâl. Uási fuoddârist siähán kuámuičuávji kolgosân já juátká määđhis ovdâskulij kuusâ purrâmâšsuddâdmist eres čovjijd. Siähánhánnáá fuodâr máccá kuusâ njáálmán uđđâsist suoskâmnáál. Iättoo, et kussâ smiereet. Tot kulá-uv smieretteijei stuorrâ elleečurrui. ¶ lippauuštâ.....60 ¶ Jeesus eeđâi máttááttâspárnáid: ¶ Sämikielah ¶ 216 © Kopijistem aainâs kieldum ¶  vuod Mut ij sun kaččâm ko vittâ meetter, te mätki nuuvâi. Lâi nuuvt kossâ já timmâ muotâ, et ij ovdâs, ij maasâdkuávlun peessâm. Sun ij muidegin tiättâm, ko kuáivudâđâi muottuu siisâ já nááđui toos tassaaš ko kirddeemašineh monnii. Enni já Isá Martnáá Máárjá (Vuoli Maati kálgu) kandâinis Uccâ Mattijn lijjii eres kuávlust, jieijâs almesyejeest. ¶ - Sämikielâlâš tiervâsvuođâtipšoo 14 742,00 € ¶ d. Hejâkirdem maŋa kunâgâtâr ¶ Tot lâi ton suujâst et jis vistig pááčá taid niŋálâsâid, te oráseh iä vyelgi kuhás, peiccâ pääcih toos kirdâččiđ. ¶ Ko puohah lijjii čokkânâm vääri oolâ, Elia jorgettij aalmug kuávlun já eeđâi: ”Jis Hiärrá lii Immeel, čuávvuđ Hiärá. Mut jis Baal lii immeel, čuávvuđ suu. Mun lam áinoo Hiärá profettâin, kote lam vala elimin, ko oppeet Baal profeteh láá neljičyeđeviđâloves. Rähtiđ tääl kyehti álttár. Pardeđ toi oolâ puáldimmuorâid já toi oolâ njuovvum vuávsá, mut elleđ cokkit muorâid pyelliđ. Talle Baal profeteh ruhâdâllus imelis, já mun ruhâdâlâm Hiärá. Tot, kuábáš västid tuuláin, lii Immeel.” ¶ Keisinjargâ = Keisiniemi ¶ 3. Raavâdšadoh viljâluvvojeh Afrik enâmijn aaibâs liijgás uccáá. ¶ Konferens vuosâsajasâš čuásáttâhjuávkkun láá nuorttâsämmiliih Suomâst, Taažâst já Ruošâst, mut meid puohah, kiäh tobdeh mielâkiddiivâšvuođâ sämikulttuurân já ton ohtâvuođâst pargeldeijeeh láá tiervâpuáttám. Ohjelm čokkân luvâlduvâin, main äššitobdeeh kieđâvušeh nuorttâsämikielâ já kulttuur iäláskittem jieškote-uv uáinimčievâst. Konferens kiellân láá nuorttâsämikielâ, suomâkielâ, tárukielâ já ruošâkielâ. ¶ Juná tuođâi-uv vuojij Antwerpen kuávdášsajattuv lappâd, já ko peesâim tast ovdâskulij, te keejâim, et mist koolgâi leđe suullân 20 minuttâd äigi Brysselist lonottiđ juná. ¶ suáhismiärukuobâr ¶ Ton vuossâmuu iiđeed ko koccáim lâi fierttim, piäiváđâh já uáli šieu soŋŋâ ko vuolgijm pargeldiđ kirdemmaaššin kuuvl. Togo lijjii suávih alda maid mij čuopâim tuárismuorrân, moi mield älgip hinnađ tom rumilus jävr'riidon. ¶ Säämi parlamentaarlâš rääđist lii šoddâm raajijd rastaldittee säämi poolitlâš orgaan, mast láá šiev toimâmmáhđulâšvuođah. Mist lii uáivilin pyerediđ ain-uv ohtsâšpargon. ¶ Ive 2011 adelum ¶ šleđgâváldukuávdáš ¶ Stuorrâlodde, loddenalijdân miänástuvvee ¶ K esilaavlâ 53 ¶ 8. a. Mii lii suonâkiäsáttâh? ¶ Vuoli-Juusi mušton ¶ “Kalgeh-uv anarâškielâ kielâpiervâleh leđe nuuvt maŋgâ? Uccâ kielâžân pijsáá kale ohtâ-uv piervâl.” Lam majemui aaigij karttâm čielgiiskyettiđ tom, mondiet anarâškielâ ij piergii ovttáin kielâpiervâláin. Suujah toos, mondiet kielâpiervâlij mere lii lamaš pággu lasettiđ oovtâst kuulmân, láá puáttám anarâškielâ iäláskittem uáinust. Tego mij tiettip-uv, anarâškielâ sárnooh láá suullân 350, já kielâ sárnumkuávlu lii mudoi-uv eennâmtieđâlávt kärži. Viärráámus äšši kielâ sirdem tááhust lii tot, et kielâsuhâpuolvâi kielâttum keežild iänááš sárnooh láá suullân 60-ihásiih teikâ vala-uv puárrásuboh. Kielâ sirdâšume iähtunhân lii tot, et kielâst láá meiddei pärnisárnooh já pargoahasâš sárnooh. ¶ d. Kotemuš suolluin lii harvimustáá aassum? ¶ Lijjim vaibâm já nelgi-uv lâi. Tot rivgoo kote vaaldij mii vuástá, čaaitij uáđđimsoojijd, munjin kandâi já Kaarin nieidâi visteest. Muoi Kaarijn passijm tohon já eeči suládij maasâd Sigávuonân, lijjim mun-uv halidiđ suu fáárun, mutâ ij ávttâm, tohon karttim pääcciđ omâs pááikân omâs ulmui kuuvl. ¶ Ruotâskiärppááh – Juurikärpäset ( Anthomyiidae ) sulâstiteh táválii vistekiärppáá, mut láá ucánjáhháá ucebeh. Rävisin kiärppááh iälusteh kukkáin, mut suoksân toh poreh já pilledeh ovdâmerkkân navrâs já eres-uv ruotâsšaddoid. ¶ Niillas ij pääsi vyerdiđ inspiraatio mut čokkáán vuálus já álgá čäälliđ. Pitáh šaddeh, ko Niillas keččâlâd kitaráin já nuotah kävnih sojijdis. Juáigum lii ereslágán. Tom ij pyevti rähtiđ, mutâ juáigee tuáimá vävlin juáigus šoddâmist. Lávludijn lii Niillas mieldi ereslágán tobdo ko juáiguidijn. Juáigudijn piäsá tilán, mast ij taarbâš jurdâččiđ maiden. Talle lii älkkeeb improvistiđ ko lávludijn. ¶ ávusmielâlâš kejâstâh ¶  lii Lijjim Veikokuáhtá Paavoin ain motomin elâččâm kolliimin sunnuu kuáski Jovnii-Váábu Tuáivunjaargâst. Sunhân lâi muu iänuipele Áhu-Joovnâ kálgu já suu virgálâš nommâ lâi-uv Valpu Högman. Nuuvtpa tubdim ovdiist-uv Tuáivunjaargâ puárásijviäsu já Kaamâs škoovlân lâi jo šoddâm ärbivyehin eelliđ kolliistâlmin puárásijd tobbeen. Vuossâmuu keerdi eelijm Tuáivunjaargâst pelnub ive ovdeláá ađai kiđđuv 1954, ko lijjim vala vyeliškoovlâst já mii uđđâ hovdâmáttáátteijee Räsänen lâi kuittâg munjin vala talle omâssiähá olmooš, veikkâ lâi-uv lamaš jo pajeláhháá ihepele Kaamâsist já čaittâlâm meiddei tavijdis-uv. Talle-uv lâi mottoomlágán cuáŋuisijvo, ko lâim ubâ škovlâ Tuáivunjaargâst. Jiem eidu mušte, moonâim-uv Moškisjäävri (Vastusjävri) paijeel tälvikiäinu mield, vâi moonâim-uv maađij mield Tuáivunjaargâ puotâ já vaazijm jäävri máddáákeeji rasta. Mij kuittâg lâim Tuáivunjaargâst ubâ peeivi já puáráseh lijkkojii čuuvtij mii kolliimân. ¶ Riävskáluobâl luáštá Källeeluobbâlâžân uánihis njeerrin. Tot ij toovât vaigâdvuođâid jotemân. Tot juuvâ koskâ lii tovle renskejum vuojâttem várás. Kaanoot livkkâl älkkeht keeđgij kooskâ jottee uálist. ¶ Pessim: Čiehčâ máccá ain siämmáá sajan pessiđ. Čievčâ piervâl lii risselanne. Niŋálâs huksee piervâl oovsijn já ores skoođâst piervâl siähtálijguin já jáhálijguin. Piervâl lii ollâgâsâst, ovdâmerkkân täsikierrâgsâš aaikâ pajeoovsijn. Luándust láá kuittâg uccáá hiäivuliih muorah, et čievččáid huksejuvvojeh aainâs-uv Maadâ-Suomâst tahopiervâleh, moh tohhejeh toid uáli pyereest. Niŋálâs mannee piervâlân 2-4 mane, maid tot meiddei láálá. Ores ana huolâ niŋálâs já uđâgái piemmâmist ton räi, ko uđâgááh cevziškyeteh jiečânis. ¶ Säämi Suuvâ laavlâ lii sämmilij virgálâš aalmuglâšlaavlâ. Säämi ¶ Čäcisäplig (94A) lii stuorrâ muoldâg, mii eres muoldâgij náálá porá tuše čaddoid. Tom puáhtá kuáhtáđ ubâ enâmist. Keessiv čäcisäplig mákkoo šaddaaš riddoin já cuávis čääsist. Ton eromâš hersku lii huášši, mut purrâmâšvááljun kuleh maaŋgah eres-uv riddo- já čäcišadoh tegu jävriruáhu já luhteeh. Eromâš tolmišeh láá stuorrâ čäcišadoi eennâmveerdih, maid säplig puáhčá ponneest. ¶ Tave-enâmij já Baltia káártá nommâusâttâh (sijđo 82-83) ¶ Vääldi fáárun tiervâsvuođâtarkkuumân: ¶ Iiŋgán šoddii nelji párnáá: Liäiná, Ilmar, Pauli já Lauri. Lauri jaamij luhottesvuođâst luokkareeisust škovlâääigi. Eres párnááh láá moonnâm máádás. “Tääbbin iä lamaš máhđulâšvuođah” , Iŋgá muštâl, já ko párnááh finnejii pargoid mäddin, te sij paccii tohon. “Paulist lii tääl ´tuhti emäntä´ já táálu já kuhes kandâ, Miika” , Iŋgá lasseet loopâst ko čielgee pärnáidis tááláá eellimtile. ¶ – Ive 2008 seervi stivrâ čokkânij kahcii já kielâpiervâlaašijn tehálumoseh miärádâsah lijjii skäppiseeŋgâi haahâm Sammeli Morottaja skeŋkkim puttâlčuággimruđâiguin já kuálmád pargee pálkkááttem kielâpiervâlân (Heli Aikio pálkkááttui juávkkuišedeijen čohčâmáánun, mon maŋa Satu Aikio joođhij pargo), sehe parkkisaje vijđedem já ääiđi sirdem. Stipendij mieđettem lasseen stivrâ toovâi miärádâsâid eres lasseen tutkâmjuávhu vuáđđudmist, Aune Kuuva laavlâproojeekt paalhij mäksimist, Irmeli Moilas paalhâšmist stipendáin maister tutkos čođâlditmist, káhvástâllâmtarbâšij uástimist anarâšpuđâldemehidáid, Párnáikirjij almostitmist já Ruošâ hyelkkikielâi kielâpiervâlproojeekt ruttâjotoluv joođeetmist (Annika Pasanen jođettij tom). Jeessânlostâ Anarâš almostui neljii, main ohtâ lâi kalendernummeer já ohtâ 20-ive juhlenummeer. Puohâi jesânij meeri lâi ive aalgâst 269 já ive loopâst 264, main ihejesâneh lijjii 207, toorjâjesâneh 47, ovtâstusjesâneh 7 já kunneejesâneh 3. Ton ive jammii kulmâ jeessân. ¶ Čaasij njomâtteijeeh 92 ¶ Kubdâluohtâ TII.1963 Ulgânjargâ ~-táálu aldasijn, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ Luuk. 24:37 x ¶ Loimaa C5 ¶ 4. Tricholoma auratum – Kangaskeltavalmuska – Kuolbâfiskisšoovkâh U ¶ EEČI MII -RUKKOOS, sijđo 60 ¶ Hanssâ paasij vala savâstâllâđ motomáin luuhâmskipárijnis. ¶ 60 ¶ Suomâ sämitige ovdâsteijeeh, saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi já sämitige stiivrâ jeessân Nilla Tapiola lává tuđâvááh aalmugijkoskâsii artikla 8(j)-pargojuávhu čiččâd čuákkim puáđusáid. “Sämmiláid luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválii tiäđu suojâlem já aalmugijkoskâsii ärbivuáválii tiätun lohtâseijee miärádâstoohâm lii tuođâi tehálâš. Čuákkim vuáđuld lii čielgâs, et nuuvt Suomâ, ko puo eres-uv enâmeh, kalgeh pehtilittiđ ärbivuáválii tiäđu suojâlem já aalmugijkoskâsij kenigâsvuođâi olášuttem,” saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi muštâlij. ¶ Ruošâ aldasáid 150 miljovn ässest iánááš uási áásá eennâm Euroop piälásii uásist. Siberia lii häärviht aassum já pááihui joba ollásávt asâhánnáá meccikuávlu. Ruošâ ässein masa 90 prosenttid láá ruošâkielâliih. Ruošâkielâ čálloo kyrillâš puustavijguin. Ovdâmerkkân Moskova lii ruošâkielân Мocква já raavâdviäsu Ресторан. Ryešilij lasseen enâmist äässih maaŋgah loveh eres aalmugeh, eres lasseen suomâsuhâliih kärjilliih, syrjääneh já marih. ¶ Keessiv Suálui-Suomâ ässeiloho stuáru maaŋgâkiärdásâžžân ¶ +358 40 652 6235 ¶ - Jonost? Mondiet? ¶ tarkkuustâlah, lii uáinimkiedi kuávdoo. ¶ ekologâlâš pyramiid.....98 ¶ Tavekuávlust piäggá táválávt viestârist tâi uárjist. Taah piegah-uv pyehtih lieggâ ááimu Tavekuávlun. ¶ Mäksip  ki’rje  tääl.       Katsotaanko  tää  uus  filmi? ¶ suvâttes, šadolâšvuođâ lasanem . Lasanem šoovvâthánnáá. Om. maaŋgah šadoh lasaneh ruottâs tâi veerdi pittáin. Meid maaŋgâin ellein, aainâs mikroobijn lii suvâttes lasanem. Vrd. suvâlâš lasanem. ¶ – Vääzin muái leen liijgás hiteseh. ¶ – Kudaa ty idjoš!. ¶ 31 Sämitigge kalga algâttiđ čielgimpargo sämikielâlâš palvâlusâi tuurvâstmist já oovdedmist ¶ Päikkikodde Juávkku Äigi ¶ Ihe tassaaš tollui väldikodálâš arkeologia seminaar Anarist, mast almostittojii Äijihsuolluu ađai nuuvtko tot meiddei kočoduvvoo – Äijihkeeđgi arkeologâlij tutkâmušâi šiev puátuseh. Talle suosittillim ađai iävtuttim, et meiddei Äijihjäävri Äijihist tohhuuččii siämmáálágáneh tutkâmušah nuuvt jotelávt ko máhđulâš. Äšši paasij talle toos, mut tast puátteš kiiđâ kuullim, et taat muu tuoivâ lâi-uv valdum kuorâttâllâmvuálážin já et tutkâmušah tolluuččii loppâkeesist 2007. Jis liččim talle tärkkilávt tiättám, maggaar suálui tot lii, te jiem kale liččii kuássin tagarijd aašijd iävtuttâllâm. Luhhoost jiem tiättám. ¶ Máárjá eeđâi: “Muu siälu aaleest Hiärá styeresvuođâ, muu jieggâ áávvud Imelist, muu Pestest, ko sun lii keččâm siemin palvâleijes. Tästoovdâs puoh suhâpuolvah alesteh muu avdâgâssân, ko Vuáimálâš lii toohâm munjin stuorrâ tavvoid. Suu nommâ lii pase, puolvâst puolvân sun čáittá läđisvuođâs toid, kiäh paleh su st .” (Luuk. 1:46-50) ¶ 33. Kuobžâ lii Suomâ aalmuglâšellee . . . . . . . . . . . 98 ¶ syeinisiipuul 40, 181 ¶ Pargopitáh ¶ 1.4. Javrij jie ŋah parguu lii rävis uáppeid uáivildum tekstâčuágáldâh, mon čáittuseh láá coggum kiirjijn, Anarâš-loostâst já radiopaddiimijn. Toimâttâm Pekka Sammallahti i. 2004. ¶ juovâääpi ¶ Ollâopâttuvâst lâi taan tovváá liegâs. Tot lâi puáris táálu, já tobbeen ij kuássin tiättám, magarijd pihtâsijd koolgâi paijaalsis pieijâđ: koolgâi ain kárvudâttâđ toin naalijn, et oovtâ pivtâskeerdi puovtij kepidistiđ, jis toos lâi tárbu, já nube tááhust laavhâst koolgâi ain leđe ullopäiđi tađe várás, jis siste sattui-uv leđe koolmâs. Onne lâi vuot kustoo tággáár peivi, et lâi kume. ¶ Siämmáánáál ko majemustáá-uv lâi saahâ, et paddimhommá lii vala váhá áávus, te jiem täälgin vala eeđâ mongin tiätu ääigi. Porgemáánu kuittâg aldan, já muštottâm jo taan muddoost, et tarbâšeb maaŋgâlágán "jienâčaittâleijeid" . Motomijn láá uáli uccáá vuárusäänih, motomijn vist váhá eenâb. Kierrâš numerijn 19 já 20 lijjii luvâttâllum persovneh, kiäh tarbâšeh jienâid. Maacâm taan siämmáá áášán vala puáttee numerist, já amal vala piejâm tom listo-uv uáinusân. ¶ kaavpug ¶  luodâ Ovdâsijđo ¶ Kietâtyejipáájáh láá uási Saijoos kulttuurlii siskáldâspyevtittem ovdedem. Kietâtyejipáájái tárguttâs lii l asettiđ sämituojij tubdâm já ton pehti levâttiđ tiäđu sämmilijn algâaalmugin. Kietâtyejipáájáid olášutteh oovtâstpargoost Sajosist orroo sämituojij kavppijn, Duodji Shop-kavppijn. ¶ juuvâ. ¶ – Mut nuuvthân toh kale láá puoh iäráseh-uv kaandah eidu tien avveest, lâi sun vala juátkám jurduidis. Sun muštij uáli pyereest viljâs Valjaa, maggaar kikse sun-uv lâi lamaš motomin, ko láin lamaš oovtfááru joođoost. Enâmustáá suu haardij tot, et kaandah lijjii makaš ruokkâdeh, mut ko oovdân poođij tuotâ tárbu ruokkâdvuotân, tet kale te njuámmileh čaŋŋii ištâmááid. ¶ Vuodduuh já puáhánjeh čuáldojeh njuškomáin já kiävoin. Onne ákku lii čyeldimin Ella-nieidân vielgis-ruánáá-ruopsis puáhháá. Rävis ulmui puáhánjeh čuáldojeh kuulmâ uásist, kuovttijn čuožžâmáin. Párnái puáhháá puáhtá čyeldiđ ovttáin čuožžâmáin já toin naalijn ákku čuáldá Ela puáhháá-uv. ¶ Laapi kamariorkester konsert Sajosist 26.11.2012. ¶ tiäddud algâaalmugij enâmij já kuávlui demilitarisistem uási ráávhun, ekonomâlii já sosiaallii pyereedmân já oovdedmân sehe oovtmielâlâšvuotân já ustevlâš koskâvuođáid maailm aalmugjuávhui já aalmugij kooskân, ¶ čuosâäigi sulkasato ¶ 4. Noomât šadolâšvuođâkuávluid, main eellih šadoh já elleeh. ¶ Lostâmediatiäđáttâsah: ¶ Hiärrá čuárvui oppeet Saammâl. ¶ pyellee keđgi 115 ¶  Jyevihánnáá Ááiguh-uv motomin sárnuđ anarâškielâ tuu párnáidâd já mondiet? ¶ eellimpiirâs ¶ Säđisuolluu puotâ Siskelvuonâ máddáábeln lii Šiällánjargâ ~ Šiellânjargâ . Kietâčalluustis ”Muinaisjäännöksiä já tarinoita Inarijärven ympäristöltä” Ilmari Itkonen čáálá (II.1910): ¶ Ko Piäkká varrij maŋeláá kaavbugân, te eres kisáh algii tállân kivsediđ suu. “Piäkást ij lah seibi, Piäkást ij lah seibi” , toh njavguu já jurrii riggee Pieinis-Piäká pirrâ. ¶ anarâskielân ovttáin saanijn tievâi (spiekâstemjuávkku nr 1), tastko tot olgospuáhtoo ¶ Juolâdub viermivuopsâid finnij kale käävpist, mut ama ráskáviermivuopsâid lâi vaigâdub kavnâđ, vâi liččii-uvsun toh lamaš tommittáá tivrâsuboh, et kannattij jieš taid kođđeeđ. Ráskáviermi tarbâšij čohčuv Kođojuuvâ siste, ko sávjááh monnii kuuđđâđ toho. ¶ – Keččâđ. Viekkimpiergâsist láá šadoi já heđâlmij kuuvij lasseen muorjij koveh. Mun-uv lam myerji já viekkiim tääl muu, Myerji iätá já teddil luámmán kove. Eidu talle kiinii áigu greeipi viekkiđ já lii pieijâmin tom viekkimpiergâsân Myerji oolâ. Myerji suorgân já njuškee jotelávt viekkimpiergâsist meddâl. ¶ Ortodoksâlâš kirkko ¶ - Tääl tun koolgah smiettâ đ , et suábbi kolgâ čč ij č uoppâ đ viermi nuuvt, et tuái pesâvettee luovâs. Smietâ tääl! ¶ — Ele poorgâ nuuvt ko enni koččo! ¶ Noskemudágâš vuolgij njuolgist uuccâđ nuáidi. Meeccist sun kuáhtái nuáidi. ¶ 4. Tricholoma auratum – Kangaskeltavalmuska – Kuolbâfiskisšoovkâh U ¶ Seervi vuosmuu stiivrân väljejuvvojii: ¶ Kijttosist lii vyeimi ¶ sus poođij, vaaldij leeibi já adelij sijjân, siämmáánáál sun adelij kyele. Taat lâi jo kuálmád kerdi, ko Jeesus jieijâs jämimist pajanem maŋa almostui máttááttâspárnáidis. ¶ Ánná smakkij tom. Tot lâi aaibâs tego cokis mut tast lâi váhá piškerub smakkâ. ¶ Hemulâš lâi šoddâm kaskoo filifiškánij syelimâs čuákkim. Toos toh filifiškáneh kale iä ollágin lijkkum. Toh keččii tárkká, ko Hemulâš keigij kepilis já špuákuttij šoŋŋâpismár. Tot njeejij jotelávt. Filifiškáneh algii äštimvuáhán skovidiđ já aldanii Hemulii já keččii suu ivnettes čolmijguin. ¶ fotosynteesân . Ohtim tábáhtuvá loostâ seelâi siemin uássáin, ruánááčalmain. Tain lii valjeest lostâruánáá , já tanen iänááš šadoh láá-uv ruánááh. Jävrišadoh tarbâšeh piäiváá suonjârenergia ubâ šoddâmpaje ääigi. Tanen fiskisluobbâsk šoddâd keesi ääigi maaŋgâid stuorrâ kobđoo loostâid já puškočyevvi oŋâttuš kuuloold čässuáivi kuávlun. ¶ Pieđgejeijeeh láá ovdâmerkkâm bakteereh, kuobbâreh já maaŋgâlágáneh siemin elleeh. Tuvnemááđuh já eres mááđuh poreh kompost amnâsijd já lihâdeh kompost siste. Návt toh luáđhutteh kompost. ¶ Čuákánkiäsu ¶ Raavâdviäsu laiguuttemnáál ¶ 4. Bovista nigrescens – Nurmimaamuna – Stáálupurssâ A (~ stáálujávvusekkâ, stálukuobâr, stálukáálgu kunnâsekkâ, spappâ ~ spabbâ, kieddispabbâ, pođgee, suovâkuobâr, arvekuobâr, arvespabbâ A) ¶ 151A Velčittâm vuodâttim vuosâiše. ¶ vâlusâi ruttâdem västid stuáruduvâs peeleest Ruotâ sämikielâlâš palvâlusâi ruttâdem, mut kuávšud ¶ – Hei nieidâ, kuus lah jotemin? Puávtám-uv išediđ? ¶ Kuhes kooskâi tiet sämimáttááttâs pargovievâ já arâšoddâdempargovievâ teivâdmijd lii lamaš vaigâd orniđ kieldâraajij rasta. Taan máttááttâstooimâ pargoviehâškovlimprojektist lii máhđulâšvuotâ sajanmäksiđ meriruuđâ raamij siste meid uásálistei mätkikoloid. ¶ – Na ko must tuot uálgisjyelgi ij innig liihâd nuuvt pyereest, ákku čielgij. Keččâlim orostittiđ aavdo, mut ko vahâgist tuolmâstim kaasu, já te aavdo vyeijilij tuon mohheest nuuvt tuántá náál ovdâskulij. Jiem kiergânâm innig maiden porgâđ, jeđe aavdo vuojij siäinán. ¶ Tavesämikielân: ¶ Markkâneh sirdâšuvvii äiginis Stuorrâvuonân já Björn Kværnrud čielgee, et mane: ¶ 4. Säämi kielâlaavâ olášume kalga čuávvuđ budjetekonomia já palvâlusâi kvaliteet mield. Sä ¶ Ránnjátáálu Sanna lii jo škovlânieidâ já Aino ustev. ¶ tullisajattuv ulguubeln já vaaldij máávsu puohâin, kiäh fievridii täävvir kaavpugân. Motomin sun nuuvt tegu eres-uv tullialmaah, peerâi liijgás ennuv máávsu. Paijeelmiärálâš ruuđâ sij tollii alnees. Tondiet ulmuuh iä lijkkum sijjân. ¶ 1. ¶ Eehidpeeivi puovttijn indiaansiijdâ rävdee Bill já Dale Torma -nommâsâš almai hirmâd seetrikooldâ, mii puáđáččij njollâääiti jyelgin. Jiem tieđe, maht mij pastep ruggâđ rääigi kooldâ várás enâmân, togo ko lii mulde-eennâm vyelni juovâ. ¶ Säämi arâšoddâdem uási kielâ, kulttuur já ärbivuáválij tiäđu sirden nuorâbijd suhâpuolváid lii merhâšittee. Sämikielâlij arâšoddâdeijei mättim tuárjum já sämmilij šoddâdemáárvui miäldásiih pargomaalih láá kuávdáást. Sämmilij sosiaalpalvâlusâi ovdedemohtâdâh-proojeekt puátusin rahtui Säämi arâšoddâdemvuávám , mon ruotâsmittem já pargomaalij ovdedem juátkojii Sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ovdedemproojeekt ääigi. ¶ Säämi kielâlaahâ lii lasettâm sämikielâlâš jurgâlusâid. Mut puohâin tehálâš suorgijn iä lah valagin ¶ Oppâmateriaalvuávájeijee ¶ Kyehti mane. Kuohtuuh vanhimeh ¶ Äššitobdee Elina Helander-Renvall (Laapi ollâopâttuv arktâlâš kuávdáš) ¶ lijgešoddâm . Kj. čääsi lijgešoddâm. ¶ 26.4.2000 ¶ 123 ¶ “Muu nieidâš lii eidu jämimin” , sun eeđâi. “Puáđi já lyešti kieđâd suu oolâ vâi sun uážžu eelliđ.” ¶   mii, Aanaarsämmilâšvuotâ meerhâš munjin kielâ sárnum lasseen tom, et puávtám kevttiđ anarâšmááccuh, maid kiävtám maaŋgâin jieškote-uv tilálâšvuođâin sehe meid lávdástâldijn. Ko maaŋgah toskedeh, maid piejâččii paijaalsis tilálâšvuođáid, must taat probleem ij ennustkin lah lamaš, ko puávtám kevttiđ sämimááccuh maaŋgâin sierâlágán tilálâšvuođâin. ¶ luáptá = kuluttaa 148 ¶ Proojeekt ulmen lii ovdediđ sämikielâ, sämikulttuur já jiešnálásâšvuođâ, adeliđ máhđulâšvuođâ oppâđ aašijd kuábbáá-uv enâmist já meid toi kielâid, máttááttiđ uáppeid anneeđ áárvust aldapirrâs kuábbáá-uv pelni Tiänu. Lassen uáivilin lii toollâđ já vuáđudiđ uđđâ ohtâvuođâid meid eres algâaalmugáid. Ucjuvnjäälmi já Sirmá škoovlâi oovtâstpargo lii šiev ovdâmerkkâ eres-uv škovláid já peivikiäijoid! ¶  oosijd, O Juvduu! –luándupäälgis jotá Juvduujuuvâ kuorâ. Tot álgá Aanaar markkânist šaldepellâst já juátkoo Juvduujuuvâ máddáápele Supenjaargân, kogo lii máhđulâšvuotâ mokseđ juuvâ kärbisvärijn. Pálgást lekkâseh mučis uáinámušah Juvduujuuvâ kuoškâi poršottâssáid, njeerijd já savonijd. Meid mainâsij Ocomâš uáinoo. ¶ Kiävu luándumecci ¶ Čällee lii Luobbâl Saammâl Saammâl (Samuli Aikio), kote lii sämikielâ totkee emeritus Päikkieennâm kielâi tutkâmkuávdáást ¶ Tááláš táálu omâsteijee vuolgâttij čovduu mijjân vâi pesâččijm tuve siisâ. Lâibâ hitruu čokottâllâđ täkkituulâ piällást já puurrâđ Eenok Eeli vuoššâm koškepiärgumääli. Algâalgâlâš stuorrâ ráptukeđgitäkki lii muuvrájum njaajâin puáris vyevi mield. ¶ Pääihi šleđgâpiergâseh láá táválávt uccâpiähtuliih iäge toh ohtuunis kuulât meendugin ennuu šleeđgâ. Ko taah piergâseh láá kuittâg pääihist ennuu, te lii energia tuhledem toollâđ taid kuhes aaigijd alne. ¶ Heli Huovinen ¶ Anarâškielâ pro gradu -pargo ¶ Vijđodâh: 603 600 km 2 ¶ Jookeerpargopittá ¶ já tulkkoo uáinimaiccâmâšâid. ¶ Mauritania B3 ¶  vorâs ¶ Čuáđgi ( Bucephala clangula ) ¶ anarâškielân: Tanja Kyrö ¶ 146 ¶ Máárjápeivi, mii lii sämmilij ärbivuáválâš juhlepeivi. Puáhtá ávudiđ jieškote-uv enâmij Máárjápeeivi mield. ¶ Čuoškâ Čuoškâddi-uv vuolgij pááikán ko tom njune-uv lâi jo toijum. Enni já Eeči Čuoškâddi vuolgâttáin uccâ Čuoškâddi pyecceeviäsun, mut uccâ Čuoškâ Čuoškâddi ij halijdâm tohon. ¶ Filifiškáneh rávádii šoŋŋâpismár já láppojii meccirääigi. Hemulâš kaačâi pirrâppirrâ telttaast já tollij puállâm njunestis. Sun surrui purjâsân, já teltta koočâi puohâi oolâ. Tot lâi kale aaibâs hirmâd. Loppâiijâ sij karttii orroođ riddoost lovddui siste já vyerdiđ peeivi pajaneme. ¶ roovvâdmáánu ¶ uásild, magareh anarâškielâsâš Uđđâ testament teevstah láá jurgâlussân, jis taid verdid ¶ JÁ OLÁŠUTTEMVYEVIH 5 ¶ Sakkeus 190 ¶ » ¶ Syeinimáánu aalgâbeln 2007 suáitistij arkeoloog Eija Ojanlatva munjin já iävtuttij ohtsii uápásmem Äijihân já nuuvt mij skippuudâđâim vyelgiđ toho kuulmâs; Eija, suu kolleega osteoarkeoloog Eeva-Kristiina Harlin já mun. Uápisin vuálgáččij Irja Jefremoff, kiäst lii kesiviäsu puoh aldemustáá Äijih – ađai Čuálminjaargâ keejist. Taan keesi tot kale lâi suálujin, ko jävri lâi nuuvt tulveest. Irja käällis Piäkká viežâi mii moottorkárbáin Kuoškâvuonii poođâst já vuojij Čuálminjaargâ taavaakiäčán, kost sunnust lâi kesiviäsu. Tast ovdâskulij lâi kapteenin Irja Jefremoff, kote suuvâi mii Äijihluohtâpootân, kuus laddijm. ¶ anarâškielâst ij lah västideijee partisiiprááhtus. Taah iäruh iä toovât magarijdgin ¶ - Sämikielâlâš sijdâpargee, Vuáčču 25 494,00 € ¶ Vuolli Uárree tuálvui sunnuu keččâđ uđđâ vistees, ¶ Ollâopâttuvâst lâi taan tovváá liegâs. Tot lâi puáris táálu, já tobbeen ij kuássin tiättám, magarijd pihtâsijd koolgâi paijaalsis pieijâđ: koolgâi ain kárvudâttâđ toin naalijn, et oovtâ pivtâskeerdi puovtij kepidistiđ, jis toos lâi tárbu, já nube tááhust laavhâst koolgâi ain leđe ullopäiđi tađe várás, jis siste sattui-uv leđe koolmâs. Onne lâi vuot kustoo tággáár peivi, et lâi kume. ¶ 15. Kišto kyeskee almottâs olgosadeluvvoo čuávvoo aavisijn; Á vvir, Lapin Kansa, Enontekiön Sanomat, Inarilainen já Sompio. Lasseen almottâs lii luuhâmnáál Sämitige päikkisiijđoin www.samediggi.fi ¶ kuorgâ ¶ Korâsvuotâ já čäcitääsi heiviittâllâm stemppâlisteh jäävri luándu ¶ Ijâttes ijjâ stuárui oppeet ¶ – Kulâba Kuhesruoidâ-Kuivee! Sáárá čuorvij, ko Kuivee lâi skipárijdiskijn maccâmin jeggipáiháá rasta máásâd. ¶ Naa-a, tággáár almaa lijjim finnim tääl jieččân juávkun já ko mun lijjim suu iähtun talle Oulu Hiukkaväärist algâttellee ađai “mopo” , te tääl sungis lâi tääbbin Kyprosist muu iähtun algâttellee ađai “muotâčalme” . Lii uáinimist, maht tibi te kiävá. ¶ ”Čuákkimist láá ovdâstittum algâaalmugovdâsteijeeh pirrâ maailm. Kulmâ eennâm sämitiggijn lii tárguttâs toollâđ čuákkimijd já suogârdiđ tom, maht sämitigeh pyehtih lasettiđ oovtâstpargo artikla 8(j) olášutmist sehe tave-eennâmlii ete aalmugijkoskâsii tääsist” Nilla Tapiola suogârd. ¶ 170A Merâluosâ lii siilbâkildee čapistiälkkusâš kyeli. Luosah kuárŋumin Tiänust. ¶ Skálžu uážžu haapi já raavvâd siisâpuáttee ¶ 6. Maht sorvâsarvah mittádeleh vuoimijdis já ¶ c. Tääbbin tälvi lii uáli kukke já koolmâs. ¶ B. Polttijâšelleeh ¶ Ij iäpádâskin. Kuávdoo šiljo čuážui stuorrâ vielgis stáálu, mon čalmeh lijjii čappadeh tegu čiđđâ já njune aaibâs ruopsâd. Tast lâi ollâ čapis hattâ uáivist já luuvdá kieđâst. Monni murdeškuođij. Iärráseh siämmáánáál. ¶ Sämitige čuákkim oovdâst Sämitige alemus meridemvääldi. Tot čokkân 4-5 keerdi ivveest. Sämitige čuákkim meerrid váldunjuolgâduslávt sämitige adelem ciälkkámušâin, iävtuttâsâin já eres peleväldimijn. Staatârääđi meerrid sämitige jesânin (21) já värijesânin (4) sämitiggevaaljâin enâmustáá jienâid finnim olmožid, kuittâg nuuvt, et jyehi sämikuávlu kieldâst (Iänudâh, Aanaar, Suáđigil ja Ucjuuhâ) šaddeh ucemustáá kulmâ jeessân já jieškote-uv kieldâst ohtâ värijeessân. ¶ – Na tuše tom, et kähtee lii rávhuidittum lodde. Tom ij uážu koddeđ. ¶ Moskova H4 ¶ – Talle mij adelep-uv sunjin váhá smiettâmuš, eeđâi Monni já ruotâstij hirmâd sáttoin Puolžâkuja kuávlun. ¶ Väldikodeh, moh láá oovdânpyehtimnáál: Portugali, Espanja, Kreikka, Uŋgar, Irland, Vuáládâhenâmeh, Puola, Romania, Tšekki já Ukraina . ¶ Kaavpugân poođij čuávuváá peeivi Konrad, Mooni hyelkki. Konrad lâi masa siämmáá ilgâd ko Monni. Ij Monni tiäđustkin maaššâm leđe maainâsthánnáá muotâäijihist. ¶ Säämi kulttuurkuávdáš lii vuosâsajasávt uáivildum sämmilij jieijâs kiävtun. Tast lii meeri šoddâđ Suomâ sämmilij jiešhaldâšem sehe ellee já ovdáneijee sämikulttuur symbool, mon kuávdášlâš toimâlâš uáivilin lii sehe kattiđ ärbivuáválâš kulttuur já ovdediđ sehe uđâsmittiđ säämi ohtsâškodde-eellim. ¶ Lasetiäđuh seminarâst: ¶ Mun čoškim šušmijdân oohtân já vuolgim. Kal lijjim pyerrin mielâst, ko peessim ton kaavpugist meddâl já ko poottim junan, te algii kulluđ suomâ kielâ säänih-uv. ¶ Koveh kalgeh leđe Sämitige toimâttuvvâst majemustáá ohhoost 12. ¶ Sun keejâi laasâst olgos, tarkkuustâlâi Juusi ubâ pänikäärdi já keksij mielâstis uáli fiijnâ ääši. ¶ – Mij-uv ferttip moonnâđ oppeet maasâd. ¶ Sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusah ¶ 3 Räähti rašes jieŋâin pehtilis váruttâstavlu, mii uáinoo pyereest. ¶ toppâs 15.3. tijme 23:59 ijge almottâttâm lah ton maŋa innig máhđulâš. Almottâttâmeh láá kyehti já kuábbáá-uv várás ¶ Kirje teddilemlájádâs nommâ ¶ saavâjođetteijee, pyereh lekkâmjuhlekyesih. ¶ A Pyevtitteijee, B Kulâtteijee, C Pieđgejeijee. ¶ Škovlâpárnááh lijjii 7. Tálopárnááh Matti, Ailâ-Váábu, Ávni, Juhán Sammu já Ánná, lâi Piäká Juhánâs Matti já Juhánâs Piättâr Ailâ já Áábrâm. Toh lein oobbiž. Sunnust lâi-uv kuhes škovlâmätki, ko Čaarmâjäävrist lâi sunnuu aassâmpäikki. Suoi valdijn evvislaavhâ mieldi já kävhvipáánu, taaiđij lámáž vuoggâ-uv, moin kyele uágustáin. Mätki lâi vissâ 30 km. Škovlâ piištij 9 peivid já suijâ lâi tot, ko máttááttijjest nuuvâi tubbáák já tallaa ääigist lâi piijpotubbáák tergâd. Ailâ-Váábu ferttij máttááttâllâđ vala suomâkielâ sárnuđ. Noomâs kale maatij čäälliđ, ko reŋgâ Marttin Musta lâi máttááttâm. Talle kale máttááttijjee rammuustâlâi Ailâ-Váábu. Marttin lâi maŋa Koskâ-Mustol omâstijjee. ¶ Lasetiäđuh: ¶ Heikkâ já Marttin kuldâlává, maid hovdâ seelvât vala sieidi fievridmist uáivikaavpugân já maht sieidi uážuččij tobbeen olmâ saje eres sämikáálvui kooskâst. Talle juáháš puávtáččij puáttiđ keččâđ, maggaar lii eellim Säämist tääl já maggaar tot lii lamaš tovle. ¶ Lostâvyevdi ¶ vanhemmat lii olgospuohtum anarâškiellân tärhibeht vanhimkyevtis (spiekâstemjuávkku ¶ Jis algâsalmân (pittá 1) lii kevttum psalmi, páácá taat pittá meddâl. ¶ – Jieh tun määti tijdâkoonstâid, Pikkâ pilkkedij. ¶ Motomij šlaajâi, tegu čäcisiijrái já stuorrâ ruopsis topsenjunčuoškâi suovsâi valjevuotâ puáhtá muštâliđ jäävri lijgešoddâmist. Taah elleeh cevzih uccááhappisâš tiileest. ¶ Luándu maaŋgâhámásâšvuotâ lii sämikuávlust riges, mutâ tot tego subarktâlâš luandu, lii meid háváduvvee. Tavveen enâduv jiešvuođah kovvejeh vijđes tuodârpajoseh já mäddiláá vijđes čácáduvah já meecih. Kuávlu räđđejeijee luándutiijpah láá tuodârjolgâdâs já laajišvyevdi sehe jeegih. Máddáá kuávlust šaddeh meid kuolgâmecci já puáris algâvyevdih. Sämikuávlust láá puoh Suomâ stuorrâpiäđuh, uđđâsumosin iilvâs. Kuávlust pessejeh maaŋgah uhkevuálásiih já meid táváliih loddešlaajah. Sämikuávlu maaŋgâpiälásâš šadolâšvuotâ já iäláneh láá faallâm sämmiláid reesuursvuáđu kulttuur já iäláttâsâi várás. ¶ Ovtâstum Aalmugij julgáštus algâaalmugij vuoigâdvuođâin ¶ – Pyereest-uv muorâkärdi mennestuvá? sun koijâdij. ¶ Párnáid kyeskee miärádâsâi tovâdijn kalga ain vuosmužžân väldiđ vuotân párnáá hiäđu. 4. Staatâ kalga olášutteđ párnáá vuoigâdvuođâi sopâmuš meridem vuoigâdvuođâid. 5. Staatâ kalga kunnijâttiđ vaanhimij tâi párnáá eres huolâtteijei ovdâsvástádâs, vuoigâdvuođâid já kenigâsvuođâid párnáá šoddâdmist. 6. Párnáást lii vuoigâdvuotâ elimân. Staatâ kalga tähidiđ nuuvt šiev iävtuid ko máhđulâš párnáá rippâsmân já ovdánmân jieijâs tahtáin. 7 . Párnáá kalga registeristiđ tállán šoddâm maŋa. Šoddâm párnáást lii vuoigâdvuotâ noomân já aalmugjeessânvuotân. Párnáást lii vuoigâdvuotâ tubdâđ vanhimijdis já leđe vuosâsajasávt sunnuu tipšoost. 8 . Párnáást lii vuoigâdvuotâ siäiluttiđ persovnvuođâs, aalmugjeessânvuođâs, noomâs já hyelkkikoskâvuođâs. 9. Párnáást lii vuolgâsajasávt vuoigâdvuotâ eelliđ vanhimijdiskuin, jis sust lii pyeri já torvolâš leđe sunnuin. Vanhimijdis lunne iärust ässee párnáást lii vuoigâdvuotâ kuáhtáđ já toollâđ merikoskâsávt ohtâvuođâ kuohtuid vaanhimáid. Kuáhtám puáhtá estiđ, jis tot lii párnáá hiäđu vuástásâš. 10. Jis páárnáš já suu vanhimeh šaddeh sierâ enâmáid, lii staatâ kenigâsvuotâ kieđâvuššâđ ucâmuš mietimielâlávt já ájáttâlhánnáá perruu uđđâsistoovtâstmân. 11. Staatâ kalga estiđ párnái lavâttis jođettem enâmist nuubán. 12. Párnáást lii vuoigâdvuotâ pyehtiđ uáivilijdis rijjâ puohâin jieijâs kyeskee aašijn. Párnáá uáivil kalga väldiđ vuotân avvees já ovdánemtääsis mield. 13. Párnáást lii uáivilijdis olgospyehtimân vuoigâdvuotâ uuccâđ, vuástáväldiđ já levâttiđ tiäđu já jurduid rijjâ, jis tot ij luávkkáá iärásij vuoigâdvuođâid. 14. Párnáást lii vuoigâdvuotâ jurduu-, uámitobdo- já oskolduvrijjâvuotân. 15. Párnáást lii vuoigâdvuotâ servâđ servijd já toimâđ tain . 16. Párnáást lii vuoigâdvuotâ priivaatvuotân, päikkiráávhun já reivâsyelimâsvuotân. 17. Párnáást lii vuoigâdvuotâ finniđ tieđettemniävui pehti taggaar tiäđu, mii lii tehálâš suu ovdánem já pyereestvaijeem tááhust. Párnáá kalga suojâliđ suu pyereestvaijeem tááhust vaahâglâš tiäđust já amnâstuvâst . 18. Vanhimijn lii vuosâsajasâš já ohtsâš ovdâsvástádâs párnáá šoddâdmist. Sist lii vuoigâdvuotâ finniđ torjuu pargosis. Vaanhimeh kalgeh toimâđ párnáá hiäđu miäldásávt. Staatâ kalga turviđ peivitipšom- já párnáisuojâlempalvâlusâid . 19. Párnáá kalga suojâliđ jyehimuđusii viehâvääldist, peerustmettum kohtâlmist já ávhástâlmist . 20. Párnáást, kote ij pyevti aassâđ perruinis oovtâst, lii vuoigâdvuotâ finniđ sierânâs suojâlem já torjuu. Talle kalga kiddiđ huámášume párnáá šoddâdem jotkuuvâšvuotân sehe párnáá etnisâš, oskoldâhlâš já kielâlâš tuáváážân . 21. Párnáá puáhtá adoptisistiđ, jis tot lii suu tááhust pyeremus molsâiähtu. 22. Patâreijeepárnáást lii vuoigâdvuotâ finniđ sierânâs huolâttâs, mon sun taarbâš . 23. Vádulâš páárnáš kalga finniđ nuuvt šiev tipšo já iše ko máhđulâš, mii oovded suu jiešluáttámuš já uásálistemvuođâ . 24. Párnáást lii vuoigâdvuotâ eelliđ nuuvt tiervâsin ko máhđulâš já finniđ tiervâsvuođâ- já pyecceetipšo, maid taarbâš. Ennijd kalga tähidiđ ášálii tiervâsvuođâtipšo . 25. Šoddâmpääihis ulguubel sajaldittum párnáást lii vuoigâdvuotâ sunjin adelum tipšo já suu soijimsaje vuáđusij koskâttuvâi tábáhtuvvee täärhistmân . 26. Párnáást lii vuoigâdvuotâ sosiaaltoorvon . 27. Párnáást lii vuoigâdvuotâ suu ovdánem tááhust kelijdeijee eellimtáásán . 28. Párnáást lii vuoigâdvuotâ finniđ nuuvtá vuáđumáttááttâs. Staatâ kalga ovdediđ nube tääsi škovlim já oppâstivrim sehe estiđ škovlâjotteem koskâldittem. Stiivrâtoollâm škoovlâst kalga kunnijâttiđ párnáá olmoošáárvu . 29. Škovlim kalga ovdediđ párnáá persovnlijd tááiđuid, olmoošvuoigâdvuođâid sehe párnáá jieijâs kielâ já kulttuur kunnijâttem, ovdâsvástádâslâš aalmugjeessânvuođâ, unnuuvâšvuođâ, suhâpeelij täsiáárvu sehe pirrâs suojâlem . 30. Ucceeblohojuávkun tâi algâaalmugân kullee párnáást lii vuoigâdvuotâ jieijâs kulttuurân, oskoldâhân já kielân . 31. Párnáást lii vuoigâdvuotâ vuoiŋâtmân, sierâdmâm já rijjâááigán sehe taaidâ- já kulttuurelimân . 32. Párnáá ij uážu porgâttiđ taggaar pargoin, mii häittid suu oopâid tâi vahâgid suu tiervâsvuođâ tâi ovdánem . 33. Párnáá kalga suojâliđ narkotiikâin já lavâttis narkotiikkaavpâšmist . 34. Párnáá kalga suojâliđ jyehimuđusii seksuaallâš ávhástâlmist . 35. Staatah kalgeh estiđ páárnáškäävpi . 36. Párnáá kalga suojâliđ jyehimuđusii suu pyereestvaijeem äštee ávhástâlmist . 37. Párnáá ij uážu pijnediđ. Párnáá ij uážu ráŋgáštiđ julmes tâi hálbášeijee vuovvijn. Párnáá faŋgim kalga leđe majemuusajasâš vyehi já talle-uv kalga väldiđ vuotân suu ave miäldásijd táárbuid . 38. Vuálá 18-ihásii ij uážu uálguttiđ suátiviehân ige sun uážu uásálistiđ suátán. Párnáid kalga suojâliđ viärjulâš stuuimijn . 39. Puástudkevttim uhrân šoddâm párnáá kalga išediđ puárániđ já suu ohtsâškoodán vuáhádem kalga ovdediđ . 40. Laavâ rikkom párnáá kalga suojâliđ já suu vuoigâdvuođâid kalga kunnijâttiđ. Vuoigâdvuođâääšist kalga sierâ väldiđ vuotân párnáá ahe- já ovdánemtääsi . 41. Jis staatâ aalmuglâš lahâasâttâs torvee párnáid pyereeb vuoigâdvuođâid ko taat sopâmuš, te tom kalga nuávdittiđ . ¶ 2. Anarâškielân čaallum kirjeh já teevstah ¶ Puškolodde lii tobdos kalâččeijee kuhes juolgijdiskuin já kavrenjunijnis. Puškolodde lii seelgibeln ruškâd já radde lii kuovgâd. Uáivist uáinijeh čielgâsávt kuovgis sárgáh. Ton iärut kuškástuvâst tast, et tot lii čielgâsávt ucceeb já njune lii uánihub. ¶ Maid láá vuáváámin? Maht kielâ já kulttuur váldojeh vuotân palvâlusprosessijn? ¶ Sänivajâseh ¶ b. suddâ ¶ 82 ¶ 1 mälipastem säältih ¶ Pivdoalmai ¶ – Tot lii tuotâ. Jiem mun pyevti luoihâttiđ tuu puuvsâid. Takkâ kuittâg, ko lah nuuvt nánnáá, ete luoihâččih munjin puuvsâidâd. Tääl mun ferttiim piergiđ taan peeivi tiälkkupuuvsah jyelgist, Liäiná iätá Ellain já juátká potâkkij korrim saretiälkkupuuvsah jyelgist. ¶ 5. Tievâsmit ruossâháá loddešlaajâi nomâiguin. ¶ Miärádâs : Iävtuttâs mield. ¶ Lasetiäđuid addel Kopiosto ry, www.kopiosto.fi/ . ¶ uáppee mittompuátusijd. ¶ Kulttuurpalvâlusah ¶ 156 ¶ Čievčâ piervâl lii táválávt puáris aaikâ kierrust já tot sáttá leđe kyeličaamaaŋgâi-uv kilomeetterij keejist. Ores lii tot, kote kurppo pesitarbâsijd piervâlân já niŋálâs stelliistâl taid tobbeen jieijâs mielâ mield. Piervâl lii siämmáá paarâ kiävtust maaŋgâid iivijd já jyehi kiiđâ tot finnee laseädu tanen, ko čiehčâpaarâ styereed ton jyehi ive. Tot sáttá leđe lopâ-loopâst joba meetter kobdosâš já siämmááverd assaa. Táválávt tast kiävá vala nuuvt, et ko puátá korrâsub čohčâstormâ, te liijkás kuávŋáás piervâl kačča enâmân já pieđgân. Čiehčâpaarâst lii talle uđđâ piervâl rähtim oovdâst, jos iäva sattuu kavnâđ valmâš piervâl. ¶ – Puohtim tunjin kompas, Niso eeđâi Taavvidáin. ¶  riittävän – Muu kuobžâ lii koddám soorvâ já porá tom vâi vajâččij uáđđiđ ubâ täälvi, Matti iätá já máálááškuát soorvâ enâmân kuobžâ oovdân. ¶ 7 a. Tuuđhâ já muštâl aavisuđđâsijd. Magareh luhottisvuođah jieŋâi alne láá tábáhtum? ¶ – Sodankylän poika on hyvä siihen hommaan! ¶ vyevi. Sämitige stivrâ nanodij čuákkimistis 2.2.2012 torjui kevttimvuáváámijd. Sämmilij kielâpiervâl- já kielâlávgumkerhotooimâ staatâtorjuuh ive 2012: ¶ – Aih, addâgâs..., keččâlij ákku čielgiđ aavdo laasâ peht Juhánân já sihostâlâi siämmást vardee muáđuidis. Fakkist ákku loovdij čolmijdis já párguškuođij. ¶ Kooveest sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi já nuorttâlâšâi ovdâolmooš Veikko Feodoroff ¶ Vuáđukeeđgi muvrámtilálâšvuotâ 2010 ¶ d. Mon olluv muvrâ lâi? ¶ Monnjâlohe kove: Anni Näkkäläjärvi ¶ Sehe ILO almossopâmuš ratifisistem já tave-eennâmlâš sopâmušráđádâlmij tááhust ličij velttidmettum kavnâđ ohtsâs aalmuglâš čuávdus sämikuávlu staatâ enâmij haaldâšmist já sämmilij kulttuurháámán kullee iäláttâsâi tuárjumist. Iäskán aalmuglâš čuávdus vuáđuld lii máhđulâš árvuštâllâđ, magaráid aalmugijkoskâsáid kenigâsvuođáid Suomâ puáhtá čonâsiđ. ¶ 1. ¶  nollâsubjekt.  leđe 6. Persovntiäđuh kieđâvuššojeh tuše nommâkišto ohtâvuođâst, iäge toh luovâttuu ovdâskulij. Nommâiävtuttâs vuolgâttâm ulmui puoh persovntiäđuh tuššâduvvojeh kišto nuuhâm maŋa. ¶ Toimâinis MÁNNU oovded säämi ärbivuáválii tiäđu sirdâšem nuorâb suhâpuolváid. Kulttuur tubdâm tuárju párnái já nuorâi sämmilâšidentiteet nanosmem, mii lii iähtu sämikielâ já ¶ Piergâseh: lummolamppu, härvis čohhoom, speeijâl ¶ Mottoom peeivi eellim Virdenjaargâst päärni kästimin. Njeellim rađe lii hyeni, lai kiđđâ, čääci virdedij, mut tobbeen räjialmaa perrust lai stuorrâ juhle. Jeesus vaaldij uccâ párnáá askasis, sivnedij suu já loppeedij anneeđ huolâ suu jieijâs uámmin. Mut tubdui čuvtij oomâslâž, ko muuštij, et nubebeln vahtui, mii táánbeln tábáhtuvá. Aainâs-uv sij oinii, ko mun vuoijim uuvsâ oovdân. ¶ Jookeerpargopittá ¶ kiistâ, kistuu = kintas ¶ láddupoolyyp lampipolyyppi ¶ Čovgâ stivrâ ¶ jurgâlus. Taah iäruh iä lah rekinistum spiekâstmij juávkun iäge valdum vuotân analyys ¶ - Jieh-uv tun vyeje tuon Puáđupove pajas! ¶ 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶ Njaalâ lii puohporree piätuellee, mut válduevvisin láá kuittâg jieškote-uvlágáneh säplignäälih, enâmist pessejeijee ludij maneh já uđâgááh, sehe stuárráámusah tiivreh. Nubben válduevvisin aainâs tälviv puávtáččij nomâttiđ stuorrâpiäđui koddem poccui pasâttâsâid, moh njaalâ tááláá eellimpirrâsist láá viehâ uccáá. Meid ulmuu maajeeld pááccám tuuvneh já ruskâpääihih fäälih njaalân evvispitá, mut tuhhit tot muorjijd já meid tuodârjuvvij vejeháid. Puátteeh iveh čäittih, maht njaalân kiävá. Láppoo-uv tot Suomâ Säämi luándust vâi virkosmuvá-uv nääli. ¶ Uccâ uábáš ¶ ESTERI VUORINEN ¶ Ášástâllâm Laapi PI-toimâttuvvâst ¶ 7. Taažâ 1 380 ¶ Meccihaldâttâs haaldâš sämikuávlu staatâ eennâm- já čäcikuávluid. Meccihaldâttâs haldâšem vyelni lii suulân 90 % sämikuávlu eennâm- já čäcivijđoduvvâst. Kuávlust s. 80 % lii eresnáál suojâlum jo-uv luándusuojâlemlaavâ teikâ meccikuávlulaavâ vuáđuld. ¶ Niillas lii meiddei mieldi 22-Pistepirkkoost tubdum Asko Keräs YLVA-proojeektist juáigen. YLVA:st lii puátimin skiärru taan ive peln. Elektronisâš tuávváážân lii ovtâstittum el. trumbet já sierâ časkemčuojânâsijd jazz- sehe etnostijlâiguim. YLVA lii ereslágán ko Niillas toolááb muusik. Sun iätá, et tobdá rijjâvuođâ, ko ij lah nuuvt stuorrâ vástádâsvuotâ muusikjuávhust. ¶ 2. ¶ Pivdemčuđđâ ¶ ravâdist. Čääli. ¶ koččâmâššáid, säämi kielâlaahân tâi ton toimâmvuotân lohtâseijee kriittisâš uáivilijd lii puáhtám ¶ 1.1 Mii Natura 2000 -viärmádâh lii ¶ 0,6% ¶ Matt. 12:28 ἐν πνεύματι θεοῦ ¶ Sämmiliih kirhoost -paaneelsavâstâllâm. ¶ Kiđđuv mij tuáivup: ¶  uccâ 118 ¶ - Taa! sun huihádij. - Naa, muái kalgeen vistig sirduđ häldeienâmân. Tot ij lah älkkee, jis ij määti. Toos annoo häldee. Ulmuuh iä opâččiigin tom, veikkâ keččâliččii máttááttâllâđ. Talle muái väzzileen muu päikkihäldeesiijdân.Toho lii mätki suullân 5-10 kilomeetterid já muái kalgeen moonnâđ oovtâ kaavpug já Čednuu tälvieennâm čoođâ. ¶ 1. Taam julgáštus olášuttem ohtâvuođâst kalga kiddiđ eromâš huámášume algâaalmugij puárásij, nisonij, nuorâi, párnái já vádulâš ulmui vuoigâdvuođáid já sierânâstárboid. ¶ eeđâi. ¶ Kuiveekyevtis Sááráin ovdánáin ain-uv taveláá já viijmâg poođij saje, kogo peeci lâi viirrâm juvvii rasta nuuvt et lâi ráhtám šalde. Kuivee iätá: ¶ Jeesus eeđâi: ¶ Taan muštâluš fiäráneh láá tábáhtum mottoom uccâ jávráá riddoost. Taat jáávráš lii kuávdoo vijđes Säämieennâm. Jávráá pirrâ tuoddâreh alaneh čuovjis alme vuástá. Jävráá riddoin šaddeh ruánzáás lánjáh, moh láá killám korrâ puolâšij já stoormâi paijeel. Kaskoo jávráá lii suálui. Tääl suolluu pirrâ lii jo sudes čääci já kesipieggâ paajeed uccâ pááruid, moh stulččeh rido vuástá. Riddoost šaddee láánjái urbeh ruápsájeh. ¶ Kirsi Mansikka-aho , kote lii restonomi, poođij Meccihaldâttâsân paargoon 18 ihheed tassaaš. Vuossâmus pargo lâi rähtiđ já valmâštâllâđ Säminuorâi taaiđâleeirâ.~Siijdâ Luándukuávdáást, sun lii lamâš~pargoost ive 2002 rääjist äššigâspalvâleijen. Vuossâmustáá anarâškielâ máttááttâllâm poođij suu mielân tállân párnáá šoddâm maŋa 8 ihheed tassaaš, mut talle ij vala lamaš máhđulâšvuođâ toos. Lijjii ennuu eres-uv tergâdis homáh, nuuvtko párnáá tipsom. Monnii suujâst anarâškielâ máttááttâllâm vájáldui já paasij. Máttááttâllâm juurdá lii šoddâm nelji ive tassaaš, ko suu kandâ Nillá lâi suullân 4 ihášâš. Talle Nillá ain koijâdij: ¶ - Manesun myerssein láá ain vielgis pihtâseh? ¶ 117C Merâpuákku lii koorâ siste ¶ Kielâi jiešvuođâi já toi ovdâstem kulttuurij ereslágánvuođâ tiet säänist sáánán jurgâlem ¶ Já nuuvt puohah čielgejii Tálunjoobžân, mii lâi tábáhtum taan kuosâviežžâmpuudâ. Taat illá oskoi, maid kuulâi. ¶ » ¶ - Jáá, tun tot lah. ¶ Uksâ kiddâ – puolâš olgos paasij, ¶ Mun lam vijnimuorâ, tij leppeđ uávsih. Tot, kote cuápcu must já kiäst mun cuápcum, šoddâd ennuu heeđâlm. Muuttáá tij eppeđ uážu ááigán maiden. Kote ij cuápcu must, lii tego koččâm uáksi: tot leggistuvvoo meddâl, já tot košká. Koške uávsih norrojeh já leggistuvvojeh tuulân, já toh pyelih kunnân. ¶ Paadareh toimii jieškote-uvlágán pargoin eres lasseen lensmanin, kirkkoveerdin já katekeettan. ¶ Rievâ uásih láá: ¶ b. Maggaar hiävu stormâ tovâttij? ¶ Mut ko vazzijm pááikán, ¶   Opeta   Majemustáá peividum/ ¶ Lâi lamaš oppeet ohtâ tain maaŋgâin leencuin, mii lâi njiäidâm munnuu-uv seeŋgân já vala mottoom kuálmâd-uv kaandâ, kiän noomâ jiem mušte. Lâihân ton leencust kale ohtâ siev peeli já tot lâi tast, et ij tarbâšâm moonnâđ škoovlân ollágin já purrâmâš-uv kuoddui seeŋgân. Áinoo hyenes peeli lâi, et ij peessâm olgos sierâdâttâđ iärâsijgijn. Kumeštâs lâi koorâs já seeŋgâst koolgâim viälláđ kuhes peeivijd já lasârääigi tuše peesâim keččâđ olgos, maht skipáreh porgii tobbeen veikkâ maid hitruus aašijd. Must ko lâi pajeseŋgâ, te must lâi njuolgâ uáinus olgos, ige tarbâšâm ubâ kuáŋkkáđgin. Mij pyecceeh vaarâ lâim tarbâšâm kinttâl, teikkâ riävtui asuntola siäsá, ko sun lâi iällám keččâmin iho, maht mii vaijeep, jeđe lâi časkâdâm já kuáđđám tom toos peevdi oolâ. Amakkiste Veikko eelij cissâsaŋko lunne, jeđe toppij seeŋgân puáđidijn tom kintâlpitá peevdi alne fárusis. Sust ko lâi kumestâs, te kieđah tievst táváliist lieggâsuboh já ko lâi vala äigipuudâ tolliistâllâm tom kinttâl kieđâidis kooskâst, te tot lieggânij nuuvt čuuvtij, et tiimâi aaibâs siämmáá timesin, ko tot škoovlâ tuoppimkässi. Na sunhân tievst tuoppiiškuođij tast maid kost já nuuvt sun lâi keksim uđđâ amnâs, mon meiddei puáhtá čárvudiđ já punjâdiđ veikkâ mon hámásâžžân. Tast maŋa munnust lâi ain skääpist tâi lummoost kintâlpittá, ađai “tali” (steariin), mast muoi lieggiimáin já ruvviimáin finnijm olssân tuoppimkääsi já tast lâi vala taggaar šiev peeli, et tom ko jooskâi ruvviimist já čárvumist, te tot koorâi uđđâsist siämmáá korâsin, tegu kiintâl-uv já tast muoi puovttijm rähtiđ tagarijd smaavâ páccáážijd ellein já joba ulmuin-uv. ¶ Talle Taavvid eeđâi Saulin: ”Mun halijdâm tuárruđ Goljattáin, tastko sun lii pilkkedâm ellee Immeel suátijuávhu.” ¶ Mutâ loopâst oroškuođij lemin nuuvt, ete Njuámmiläijih Kuhespeeljist ij lamaš innig mihheen máttááttemnáál. Njuámmilááh lijjii jo uážžum mááláđ kiiđâ vuossâmuid kukkâid. ¶ sijđoh: 176 ¶ - Tuot lâi oppeet tiätu, moin tun jieh poorgâ maiden. ¶ b. Iävtuttâsâst kalga väldiđ vuotân noomâ čäällimhäämi já ettâm. Nommâ kalga leđe älkkeht ettâmnáál já sujâttemnáál jieškote-uv kielân. Lii tuáivuttettee et tot suápá meid aalmugijkoskâsâš já šleđgâlâš kiävtun. ¶ Sämikielâ 1, ¶ Ucjuv tábáhtus muusikkiišton láá almottâttâm ohtsis 21 juávkkud. Taan ive kuhemus määđhi kyesih puátih Helsigist City sámit –seervi torjuin. Säminuorâi taaiđâtábáhtus uárnee sämitigge oovtâstpargoost páihálii škovláin. Tábáhtus ruttâduvvoo máttááttâs- já kulttuurministeriöst finnejum staatâtorjuin. ¶ 21. ¶ Vitamineh ¶ Lahtos 7 Proojeektvuávám sämikielâlij sajenoomâi nuurrâm- já vuorkkimprojektin ¶ Piättâr ¶ Lovmat ihheed ovdil lâi Áábrâm huksiiškuáttám hirsâtáálu Kuošnâjäävri riidon sajan, kogo tääl lii Fofonoff Eljis táálu, mutâ ko te lâi finnim čiččâm hirsâkerdid valmâšân, lâi koskâldittám pargoos já raččom jo valmâš hirsâkeerdijd-uv meddâl. Suijâ, manen Áábrâm koskâlditij pargo lâi, et Mikkâljäävri riddoost aasâi Matti Morottaja-nommâsâš kuálásteijee, kote lâi álgâm hokâttâllâđ še Áábrâm-uv tohon rammuumáin, et suu aassâm jävrriddo lii puoh pyeremus aassâmsaijeen ton jävrirááiđust kyelipivdem várás. ¶ 18 ¶ đâin kieldáid meiddei sämikuávlu ulguupiäláá kuávlust. ¶ 3. Anarâškielâ vuáđukurssâ aalgij SMK:st 15.4. ¶ 14) Sahâalmaa delegaatiost lijjii fáárust vuáđulahâváljukode saavâjođetteijee Johannes Koskinen, haldâttâhváljukode saavâjođetteijee Pirkko Mattila, staatâvarijváljukode saavâjođetteijee Kimmo Sasi, eennâm- já meccituáluváljukode saavâjođetteijee Jari Leppä sehe ekonomiaváljukode saavâjođetteijee Mauri Pekkarinen sehe ovdâskode uáivičällee Seppo Tiitinen já tiätu- já viestâdemčällee Marjo Timonen. Sahâalmaa juávhu mätkiorniimijn västidij Laapi litto já mieldi lijjii meid Laapi lito saavâjođetteijee, aalmugovdâsteijee Markus Lohi, eennâmkoddehovdâ Mika Riipi já ohtâvuotâhovdâ Maiju Hyry. ¶ Siämmást Ánná tuubdâi Heeihâ poksâmijd jieijâs poksâmij vuástá. Liegâs vuojâdij Ááná siste já tuálvui suu. Sun tuubdâi, maht Heikkâ vaaldij suu lieggâsávt já vuáimálávt. Sun ij innig epidâm, maid sun halijdij. ¶ Pargotooimân kulá persovnlâš stivrim já toorjâ sehe almos palvâlusstivrim. ¶ Mut ko sun piejâškuođij pihtâs paijaalsis, tot mahtnii unohistij heelmist ige lam ollágin taggaar ko koolgâi. ¶ a . a . a . ¶ Lâim sooppâm Aansi viljâiguin, et sunnust nubbe puáđáččij kirdemaseman pel oovtâ ääigi, tast ko munnuu maašin siäivuččij talle, mut muái láim talle tiäđust vala ááimust. Kaandah lâin lámáš talle kirdemkiedist, mut ko iän puáttâm tom mašinist, mast láin kolgâđ puáttiđ, te láin vuordâččâm vala mottoom äägi vuáruttuvâi munnuu maašin puáttim, iäváge lam hoksám eelliđ koijâdmin Minneapolis - Amsterdam mašinist maiden. ¶ Stuorrâpiätupolitiik árvustâllâm-pargojuávkku ¶ paan = pahalta 23 ¶  appositioattribuut – Maid, pärni? Kuáski koijâdij. ¶ Motomeh viettii täid peeivijd huolhij kulen. Maŋgâseh šoppejii iäljárávt. Párnááh pessii veik magaráid soojijd já tábáhtussáid, tegu Merâmailmân, Dinosaurus-šovn, vuoijâmhaalân já eksootlâš ravintolaid. Pasepeeivi maacâim Anarân. ¶ tuáddum ulmuid. ¶ Mun aštus lekkim auto maašinpeeldi jeđe tuđhâškuottim čuáskudemkolgostaaŋki. Veik jiem ennuv tiättámgin auto siskiibel tekniikast, tom luhhoost tiettim, kogobeht totkis taŋkki lâi. Tom-uv tiettim jiešalnees vahâgist, ko lijjim eidu talle čuážžum iššeed paaldâst, ko sun lâi tiävdám tom ovdil maassâdvuolguu. Jiem innig iberdâm maiden: taŋkki ij avedâm, já tot lâi aaibâs tievâ. Siämmást smiettim, maid mun täälgis kolgim porgâđ. Huámmášim, et muu paaldâst čuážui mottoom almai já keejâi tiätuäŋgirávt muu hommáid. Sun koijâdij, lâi-uv must miinii vädisvuođâid autoin. Čielgejim sunjin, maid esken lijjim huámmášâm. Ij sungin orroom tietimin nievt fakkist, mii autost lâi váddun. Mun aštus polâškuottim: maht te talle, jis auto levvâničij-uv luodâ oolâ? Jiem tarbâšâm tađe kuhebiššáá smiettâđ, já jorgettim auto njune maassâd Avni-siäsá kuuvl. Toho kuittâg peessim, já oinim Avni-siäsá kaččâmin olgos muu puáđidijn. Sun juurdij, et lijjim vájálduttâm maidnii. ¶ maŋa peivitipšojođetteijei. ¶ – Oh, pup, pup! Addâgâs, Stuorrâ Iilvâs! Mun lam tuše Puppâ tobbeen tuoddârist. Kuorâdellim tuu luodâid. Tun máátáh pieijâđ kepilijd nuuvt fijnâsávt ko jođáh. Šaddâ nuuvt fiijnâ njuolgâ luoddâ... Tun lah kal čeppi! ¶ c. ollâ tuoddâreh ¶ Tooimâ vijđesvuotâ 4800 bruttom2 ¶ mietâmiäđušijn = mehiläinen 35 ¶ - Kaari lii kustoo elâččâm tääbbin, Ánná keejâi. Peevdi oolâ lâi almostum päävir: ¶ Viäpsáh ( Vespidae ) láá segisaaleemlij vyelilaahkon ( Apocrita ) kullee čuággoohiäimu. Hiäimun kuleh sosiaalliih ohtsâškoddeviäpsáh, moi vyelihiäimuh láá Vepsinae já Polistinae , sehe maaŋgah ohtuunisorroo ađai erakkovepsisjuávhuh. Vepsisšlaajah láá paijeel 4000, mut hiäimu raijiimist láá kuittâg sierâlágán uáinuh. ¶ c. Ellee muorâst šaddee čááná lii pyevtitteijee / pieđgejeijee / parasiit . ¶ tâssâd/cilkkámuššâd. Sämiorganisaatioin pottii ohtsis 77 vástádâssâd já sämiseervijn 8. Ohtsis ¶ Tiervâpuáttim! ¶ Onne lijjim kolgâđ vyeijiliđ ohtuunân Bemidjin, mutâ muu lijjii merkkim toho Suomâ peeivij ohjelman já jiem makaš puávtáččii leđe meddâlist tast. Ferttij finniđ Charlien tiäđu, et jiem puáđáččiigin vala onne, já tot luhostui maaŋgâ mohe pehti puhelimáin. ¶ JUTTESELGI JÁ KAMUVSYEINIH ¶ - Kula, jiem mun osko, et lam tušij tiet puáttám. Iän-uv pyevti vyelgiđ onne kuusnii váhá juhlođ tom, et finniih uđđâ viste? ¶ Namib ääpi J7 ¶ Juávkkupeivikiäčču Miessi lii toimâm Iänuduvâst 10 ihheed já ton ääigi Miessi lii tipšom ivijmield aldasáid 40 sämipárnážid. Iänuduv kieldâ kulá sämikuávlun já kieldâ sämikielâlâš aalmug lii tobbeen uccâ ucceeblohhoon. ¶ Olmooš . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 108 ¶ Tuurku suáluikuávlu 71 ¶ » Suáldátteh–uv koijâdii sust: » Naba mij, maid mij kolgâp por- ¶ 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶ Nuárju lii puoh tavemustáá ellee nuárjuellee. Toh äässih tavenäävi pirâstittee merikuávlu lasseen meiddei mäddiláá. Muštáh vaarâ saimaanuárju, mii iälust Saimaast. Nuárjuid láá árvuštâllâm lemin tuše jo Jieŋâmeerâst paijeel vittâ miljovn. Nuárju lii ucessiähá nuárjuellee. Tot lii tuše pelnub meetter kukkosâš já tiäddá suullân 80 kiilud. Nuárju iivneh muttuusteleh, mut šiev tobdomerkkâ lii seelgi já ertpelij kuovgâdis rieggeeh. Nuárju čivgâ kuutti lii aaibâs českâd. Nuárju ráhtá piäju jieŋâ oolâ jeŋâleejij kooskân njeđgâm vaskâmân. Toho nuárju čivgá kuovâ- cuáŋuimáánust oovtâ čiivgâ, mon tot njoomât mánuppaje ääigi. Piäju lii sehe rávásân et čiivgân šiev syeji Jieŋâmeerâ vašopuolâšij ¶ Säämi máttááttâskuávdáást láá oppeet šoddâmin uđđâ kielâsárnooh. Tobbeen lii joođoost anarâškielâ já kulttuur linjâš, ive pištee kurssâ, mon ääigi uáppeeh uáppih anarâškielâ aalgâ rääjist kidâ keevâtlâš kielâtááiđu räi já uápásmuveh anarâš kulttuurân maaŋgâlágán toimâlâš kulttuuruápui häämist. Taan luuhâmive linjâš lii tääl oornigis mield nubbe ihekurssâ – moonnâm ive uáppeeh láá jo juátkám uápuidis teikkâ porgâškuáttám pargoidis škoovlâ ulgguubeln. Sieminlohosiih ko anarâškielâ sárnooh láá, te uđâskoozâs oro vyelligâžžân jo talle, ko ohtâgin olmooš mailmist tom staaviiškuát. Moonnâm čoovčâ tot loho tevdâšui maaŋgâkiärdásávt, ko oovces algâttii anarâškielâ uápuidis. ¶ 2 Mane čääsivuáláâškäärbis sulâstit kyele? ¶ 3. a) Mii lii stuárráámus áimuversolâš šaddo? ¶ 3. Cantharellus tubaeformis – Suppilovahvero – Paskosciärkuh U ¶ Sämitige stivrâ meridij lasseen mieđettiđ pälhittes virgerijjâvuođâ sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvin 25.4.2014 - 26.5.2014. Sämitigge tieđeet maŋeláá maht váldutoimâlii saavâjođetteijee pargoid hoittájeh suu virgerijjâvuođâ ääigi. ¶ Sämikielâ sárnoo ulmui meereest iä lah tärkkilis tiäđuh. Sämikielâi sajattâh lii lamaš kuhháá hiäju já tom lii puáhtám almottiđ jieggâčällei eenikielânis (Suomâst) iäskán vuossâmuu säämi kielâlaavâ vuáimán puáttim maŋa ive 1992. Sämikielâ sárnooh láá tááláá ääigi masa puoh kyevti- tâi joba kuulmâkielâliih, ige aalmugkirjijd pyevti almottiđ eenikielân ko oovtâ kielâ. Jurdemist lii, et sämikielâi sárnoi meeri ličij ubânâssân 30.000-50.000 kooskâst. ¶  lii 1. Sämikuávlu kieldah, staatâ virgáduvah/finnodâhlájádâsâh já sämiorganisaatioh kalgeh tie ¶ Kjølaas (1995: 43) mield Taažâst maaŋgah vuolgâttâssärnideijeeh já paapah jurgâlii ¶ – Mutâ mij ep lopedâm maiden, tievâsmitij Muumistáálu. – Já ko tun jieh uážu puáttiđ mii luus, te mij uážžup tonsajan puáttiđ tuu luus. ¶ Tuodâršadolâšvuotâ ¶ Ain eenâb ulmuuh ožžuu kuullâđ saavâid Jeesusist. Jerusalemist já puohâin Galilea já Juudea siijdâin pottii ulmuuh Kapernaumân. Sij lijjii kuullâm et Jeesus lâi tobbeen. Puohah halijdii kuldâliđ suu, já tobbeen lâi hirmâdsâš pokkiittâs. ¶ Ruopsisradde vilšâstij imâštâlân jienâ kulij já ooinij stuorrâ, ¶ Säämi škovlimašij ohtsâšpargo-orgaan asâttum ¶ Tom almast kii Sigávuonâ alda parttâšui, karttii sáhhâđ jyelgi idduu vuoluupeln já toos pieijui proteesi. Viiđâ ive maŋa ko oinim taam almaa, te sun eeđâi: ¶ 7 Snuđenjune áigu vuáđudiđ jieijâs päikkimuseo. Tađe várás sust láá lááđust puáris eennâmtuálumašineh. Taid kevttii talle, ko eennâmtááluin iä lamaš vala traktoreh. Nuuvtpa toh láá tuođâi puáráseh. Täid mašinijd kessii hiäppušeh tâi taid jurâttii sierânâs moottoreh. Iššeed Snuđenjune já ovtâstit maašin já ton kove. ¶ Čiđđâčapis jurbâsiähá uáivis nuáiguttellee čiđđâkääni kulá komálumosáid čäciluddijd lattimvyevis tááhust. Vielgis njune já kállukolbâ šiälgájeh kuhás hiälpus tobdomerkkân. Liävuttemeht čääsist jorgáttellee čiđđâkääni skiláidit meetaallágán jienáin. ¶ siämmáánáálá ko KR92. ¶ Eellimpiirâs: čäcilááduh já ¶ 7. Meksiko 5 978 ¶ koveh Piia Kangas ¶ Kähteeluohtâ HA.1974 Ijjäävri Ruávinjaargâ viestârpele maddust. ¶ 2 Tuuđhâ tiätukoortâ kove saimaanuárjust oppâkirje siijđost 68. ¶ - Egil Olli täst ¶ Jovnâ muuštij liijkás-uv pyereest. Ääših iä lam Joovnân suotâseh. Jis sun ij jäämi toos, ko sun váldá rasijáá, te stááluh poreh suu. ¶ Siinai njargâeennâm . 87 ¶ Talle Jeesus koijâdij sust: ”Maid laahâ iätá?” ¶ – Mun lopedâm, Uccâeŋgâlâš šnuđgoi já askadistij Eŋgâleeni lieggâsávt. ¶ – Maht puávtáh uáiniđ, et tot lii ilolâš? koijâdij Matjâs. ¶ Nettiaavis tievâsmittoo já uđâsmittoo taađeest, mut ton pehti láá jo tääl kavnuumist ennuu tiäđuh já liiŋkah eres tiätusijđoid, säämi organisatioid já asâttâssáid. ¶ čiđđâdioksidi hiilidioksidi ¶ Tot taaiđij leđe sun; sun čiärui. Lâi čuuvtij ¶ mii lâi kostnii almeest. ¶ ohtâgâsâi meeri ¶ 3. Tievâsmit viärdádâllâmtavlustuv. ¶ – Na vissâhân toh pyelih aaibâs šievnáál sävniuuvnâst, Omar västidij. ¶ SomBy ¶ Taah pivduseh lijjii mottoomláván liestih, maid sun lâi poijust ráhtám já stellim vierrâm pecimaddui luus, ko lâi huámášâm, et lodeh ellii tobbeen uáli távjá luodâstmin.Piivdus tooimâi nuuvt, et ko lodde moonâi toho siisâ já tuolmâstij mottoomláván njuohčâm oolâ, te taat piivdus kománij tienevt, et siisâpuáttimräigi šoodâi eennâm vuást ige lodde peessâm innig meddâl tobbeen. Äigee lâi muđoi-uv piäggâm pivdoalmai já sust lijjii maaŋgâláván koonstah sehe mecciellei et kuolij pivdemân. Taam aassâmsaje-uv sun lâi valjim eidu ton tiet ko togo aldasijn lijjii uáli šiev lodde-enâmeh já meiddei kodeh jutâlii višâlávt toin enâmijn. Ige ucemus suijân lamaš aassâmpääihi valjiimân kyelivaljegin mii lâi aaibâs kuátiuksânjäälmist. ¶ MAID TOT MEERHŠ? VÁSTÁDÂS: ¶ Käldee: Sämitiggevaaljâin já säämi parlament vaaljâin nuurrum lovottuvah ¶ – Sämmiliist mun kuittâg jiem huolâ! ¶ rakkolevä = kupâlâstiäppu ¶ IP: Siemmân párnááin. ¶ Piejâ purrâmâšveerkijd kyevti vielgis pááppár oolâ já čääli pápárân toi noomâid. ¶ Čivgân vuásku porá elleeplankton já siemin ponne-elleid. Tast maŋa tot purâškuát siemin kyelečiivgâid, já rävisin ton ravâdin láá táválávt eres kyeleh. Vuásku liihâd iänááš uáivádâhhân. Uáivádâhlattim iššeed raavvâd ucâmist, ko tot lii uccáá. Uáivádâh fáálá syeje piätukuolij vuástá. ¶ Satulakka – viestivakka – tietopakka. Otava 1996. ¶ Napapiiri pajetääsi: Katja Anttonen (tavesämikielâ), Eero Anttila (tavesämikielâ) já Jussa Rahko (tavesämikielâ) ¶ Teleskoop juolgijdiskuin lii távjá ávhálâš lasepiergâs. ¶ Kielâ: saksakielâ ¶ Lohosierâ -nommâsâš matematiik oppâkirjeh láá jurgâlum Sanoma Pro Matikka -rááiđust. Ubâ räiđu jurgâluvvoo anarâškielân. Vuosmuš sämikielâlâš jurgâlusah tain Sanoma Pro Matikka-kiirjijn almostuvvii ive 2011. Tavesämikielâlâš kirjerááiđust váiluh vala 5. já 6. luokái kiđđâkirjeh, moh almostuveh ive aalgâst. Anarâškielâlâš čohčâluuhâmpaje matematiikkirje Lohosierâ 1, čohčâ almostui ive 2011. Lasetiäđuid finniih täst. ¶ Molsâiävtuh ¶ 44 artikla ¶   – Mun káástám tuu Matti Westeekandâ Eeji, Kaandâ já Pasejiegâ noomân aamen. Talle Mättee iätá: ¶ Kištottâlmist juáhhojii ohtsis kulmâ palhâšume, ohtâ iävtuttâs lonestui já oohtân mieđettuvvojii kyehti kunneemainâšume. ¶ e. Kotemuu kuávlust äässih enâmustáá ulmuuh? ¶ Veikkâ lijjii motomin ennuu láávžáh, kiärppááh, čuoškah, myevvireh já eres tiivreh, te kale toh piergejii ko kalâččii suánjuin, te turduu čuávjivuáláá já njižeh, njetti mii tarvanij tohon tot suoijij tiivrijn. Motomin toh čokkânii paldluvâi taggaar sajan kost lâi jáldu, livvâdii já fađodettii seibijguin. ¶ et lodeuđâgáást ličij tast suotâs leđe. ¶ Toh lavkkiv jyehi läävhi eeni luodâi mieldi, nuuvt ete oro tegu togo ličij jottáám tuše ohtâ iilvâs. Puppâ uáiná luodâid já tobdá tállán, kiäh togo láá moonnâm. Sun kuárá luodâid... já tiäivá Lynx já Uccâ Albin. Já tobbeenhan lii Iilvâs-enni-uv. Tot uáinoo njahâmin ulmui táálu kulij. ¶ kulmâ jyelgi já nube saajeest kulmâ ¶ čuárvihiärá oolâ, eeđâi Mika. ¶ Talle mun muštájim, et lijjim iällám mieli alne paškemin, amahmis tobbeen tot te lâš. Talle mun ettim Heeikân: ¶ Lönnrot (1854: 133–134) čielgee kirjestis, et anarâškielâ ij lah ovdil čaallum tađe eenâb ko muádi luovâs celkkuu já Mii Eeči -rukkoos verd, nuuvt et sun jieš ferttij čäliškyettiđ kielâ toin naalijn ko pyerrin ooinij. Eidu Lönnrot čalluid puáhtáuv anneeđ anarâškielâ kirjekielâ algân. Suu kirje lâi eenâb uáivildum tiettei várás, já nuuvtpâ häärvih anarâšah pessii já mattii tom luuhâđ (Olthuis 2007a: 69). Puárrásumos táválâš ulmuid uáivildum kirjálâšvuotâ lii oskoldâhlâš kirjálâšvuotâ. Taat lii iberdettee, tastko ton ääigi kirhoost lâi ovdâsvástádâs sämmilij škovliittâsâst já čuovviittâsâst. Veik škoovlâ kiellân lâi-uv virgálávt suomâkielâ, lii tiäđust, et puohah sämmiliih iä máttám škoovlâ kielâ (Olthuis 2006a: 388 - 389). Nuuvtpâ sämikiel luhâmuš lii vissásávt-uv puáttám anon já táárbun. Vuosmuš táválâš ulmui várás uáivildum anarâškiel kirje lâi pappâ Edvard Wilhelm Borg čäällim Anar Sämi kiela aapis kirje já Doktor Martti Lutherus ”Ucca katkismus” (1859). E. W. Borg lâi vuosmuš olmooš, kiäst lâi tuođâštus anarâš uápui čoođâtmist: sun lâi finnim anarâš- já pajekielâ uápu professor Lönnrotist, kote adelij sunjin kuohtuin kielâin kijtettettee árvusääni. Kielâ tááhust Borg kirjeest kiävttoo šiev anarâškielâ. Suu kielâmiäštárin lâi tallaš Aanaar servikode lukkár Heikki Mattus, Lukkár-äijih, kote máttááttij Borgin sämikielâ já kiäst Lukkár-äijih jieš oopâi suomâkielâ. (Olthuis 2007a: 70.) Borg lâi mudoi-uv Lukkár-äijihân tehelâš olmooš. Heikki Mattus čáálá eellimstis näävt: ¶ Anarâšmááccuh lii jieijâs aalmugjuávhu pyeremustáá uáinojeijee tubdâldâh. Ton päikkikuávlu lii Aanaarjäävri piirâs. Mááccuh kuárroo távjá čapis läđđest já ton hervâiivneh láá ruopsâd, fiskâd já ruánáá. Mááccuhmalli lii alda Suáđigil Vuáču maali. Taid iärut nubijnis iänááš puddiistuvâin, moh anarâšmáccuhist kiävttojeh hervâläđđei roobdâin. ¶ kottárâš ¶ ANARŠKIEL KIELÂJURGÂLEIJEE VIRGE ¶ 2.4.1 Suomâkielâsâš ráámmátteevstah ¶ o myerjimelba, lahcâsuptâ ¶ SAKRAMENTEH, sijđo 80 ¶ čivle 149 ¶ porgemáánu ¶ já jäävrih já meerah ton pirrâ.” ¶ Atâštâs 31 ¶   6. objektiiveh ¶ älgih távjá planktontiäpuin ¶ – Na jiešpa tiäđáh. Karri njuškiistâl já čárvu maidnii já mun roovâm káátu čoođâ kuittâg love meetterid pajaskulij. Talle mun koočâm já páárgum. Mun miähkáám enâmân já huámásâm, et mun lam olgon. Syeinih láá nuuvtko muorah já keeđgih nuuvtko källeeh. Lii vaigâd ovdániđ, ko lii algâkeesi já láá čuoškah. Ko mun lam alda pääihi, te muu oovdeld puátá kutkâ. Kutkâ uáiná muu já mun uáinám kuuđhâ. Kutkâ puátá já áigu purrâđ muu. Kutkâ lii nuuvt tego norsu, mut mun tuše kaačâm. Eidu ko kutkâ váldá muu, te Karri tuálmá kuuđhâ oolâ. Karri lii nuuvt tego jietânâs. Karri lâi vuálgám uuccâđ muu, ko sun ooinij muu kirdemin. Mun ettim: Mun halidiččim leđe oppeet styeres. Talle Karri njuškiistâl já párgu. Forgâ puoh uccoh muu čoolmijn, mut mun lam-uv stuárrum. Mun moonâm oppeet siisâ já ááigum keččâđ “Naurun paaika” tv:st, mut munjin šoodâi koško. Mun ettim: ¶ Kulttuurkuávdáš lasseet meid kuávlu kiäsuttemvyeimi já nuuvt toovân fáálá maaŋgâlágánijd máhđulâšvuođâid päikkikode já kuávlu irâttâssáid já ässeid. Tot muštoot aalmugjesânáid Euroop union mietimielâlijn vaikuttâsâin já union naavcâst jođettiđ oohtân jieškote-uv aalmuglâšvuođâid já čanosjuávhuid. ¶ Tyejisuámsurtori uárnejuvvoo vástuppeeivi 12.12. tme 12–17 Puáđi suámsurtorin toohâđ kávnusijd! Nuubán taarbâšmettum mááccuh, jyevdilâs soljo, peljiheervah teikâ mii ihenis eres tyeji puáhtá leđe aarni tunjin. Lasseen suámsurtorist puávtáh kavnâđ tyejiamnâsijd, ovdâmerkkân kággáid, laaigijd, siilhijd, šiišnijd jna. Suámsurtorist lii meid ohtsâš pevdi, kuus puáhtá pyehtiđ vyebdimnáál ovtâskâs tävirijd, jis jieččân piävdán ij kavnuu tuárvi vyebdimnáál. Tyejisuámsurtori ääigi Sajosist lávloo vuáččulâš Tiina Aikio čuojâldittein Tony Brandtbergáin tme 14.00. Mušte, nube tušes tiŋgâ lii nube aarni já retro lii tääl onnáá vyehi! Psst, Saijoos niäljád Klubi-eehid álgá tme 20.00. Tyejimarkkâneh lávurduv 13.12. tme 10–17 Lávurduv lii vuárust markkânpeivi já vyebdeeh čokkáneh Saijoos aulan pirrâ sämieennâm. Markkâneh láá šiev saje uápásmuđ sämituojij majemuid uđđâ pieggáid já uástiđ juovlâskeeŋgâid. Markkânij ääigi tme 13.00 čuojât orjâlâškielâlâš folk-rock juávkku Ravggon. Meid párnááh láá tiervâpuáttim markkânáid! Säämi párnáikulttuurkuávdáš Mánnu uárnee párnáid tyeji- já puđâldempáájá tme 10.00–12.00. Páájáást valmâšteh širottâsâid ärbivuáválijn materiaalijn. ¶ Toimâ ¶ Naa, táválávt tiet “luámuokko” tobbeen Kykko Caampist hurgettij liijká viehâ jotelávt, veikkâ toh nuuvtkočodum suotâstâllâmtilálâšvuođah tobbeen ollásávt vailuu-uv. ¶ Taaidâtábáhtus koveráiđu ¶ Lii kuittâg máhđulâš, et sierâ šlaajâi ohtâgâsah kištodeh koskânis. Ovdâmerkkân stuorrâlode nääli stuáru jotelávt, já kievrâs lodden tot lii väldidâm eellimsaje ucceeb tevkisselgkaijust já pääiskist. Njuhčâ já puállunjunnjuhčâ pelestis pyehtiv rijdâliđ äŋgirávt reviris raajijn. ¶ Sämitigge palhâšij nuorâ kovetaaidârijd já čuovâkovvejeijeid ¶ – Lii-uv lam "räjähtävä" luođâ? ¶   Ravintola oovdâst lâi kuhes jono, mon majekiäčán Ánná já Heikkâ passijn čuážžuđ. Vistig tot ij ovdánâm ollágin, já Ááná mielâst sun kolmui toos. Sun smietâi, et ličij liijká-uv kolgâm nutkâđ vala nuubijd lieggâ sukkápuuvsâid juálgásis. ¶ 1. Miäruštâl tuáváduvâid a) populaatio, b) iäláánsiärvus, ¶ Taat mätki-iävtuttâs olá kuhás Aanaarjäävri koskâoosijd, já lii tondiet vátávâš, mut siämmást ennuv adelijee. Oho mätki váátá jo stuárráb vuávám tast, maid evvisijd já mon ennuv taid kalga väldiđ fáárun. Luhhoost jävričääci lii juvâttettee. Luuvâ lase juuhâmčääsist "Retkeilyn ABC" -uásist (suomâkielân). ¶ Huksim stivrim vuáđuduvá huksimlaahân. Huksim váátá kuorâttâllâm já tot heivee porguđ kaavaamáin. Luánduhaamij suojâlemmittomereh turvâstuvvojeh jo-uv luándusuojâlemlaavâ vuovijgijn tâi kaavaamáin. Ko riddokuávlui suojâlemmittomereh olášuveh priivaat luándusuojâlemkuávlu vuáđudem ohtâvuođâst, puáhtá vuovdij kevttim leđe ain-uv máhđulâš váldimáin vuotân suojâlemmittomeerijd. Natura-kuávloid kuleh meid maaŋgah čääsivuálááš luánduhaamij vijđoduvah, tegu kyeškireh, káárguh já källeelássááh, moi suojâlemmittomereh turvâstuvvojeh čäcilaavâ vuovijgijn. ¶ skammâmáánu ¶ Puohnâssân tah ulmuu rähtim rakânâsah, išeniävuh já piergâseh tiättojeh miärušoosijn 492 kerdid. ¶ 36. Äijihšoŋŋâ 124 ¶ Njuálgu lappumvaarâst láá nuorttâsämikielâ já aanaarsämikielâ. Puoh uhkevuálásumos tiileest lii nuorttâsämikielâ, mon iäláskitmân pargojuávkku iävtut sierânâstooimâid, vâi kielâ kevttim já oppâm lasaniččii. ¶ Laahâ ovdil muu šoddâm, ¶ Tievâslâš hämimolsom : Nelji mudo láá mane, suoksâ, skuáppu já räävis. ¶ KÁÁVCÁD PÁKKUM ¶ LUXEMBURG ¶ Lohosierâ ¶ sâsajasávt turvâstum. Peivitipšo já vuáđumáttááttâs mainâšuvvojii uáli tehálâš palvâlussân, já toh ¶ tiälkkurapu.....39 ¶ Sämitigge tuáivut puohháid Puorijd Juovlâid! ¶ Sarre Aantist lijjii še eergih tobbeen muu kiäččuergij kuvlân, ohtâ jievjâ ergi, maid sun jieš lâi ovdebáá eehid tuálvum tohon. Suu kerris lâi tobbeen ergij alda. Valdim tom jievjâ maid Antti lâi pivdám muu pyehtiđ, jiemge mun tiättâm já tubdâm ton eergi taavijd, mudoi aaibâs lojes ergi. Algim leŋgiđ tom já eidu ko finnejim leŋgiđ, te tot ruotâstij já läbži moonâi čoođâ kuámmir já nuuvt patârittim tom kerrisáin. Čuoigâlim ergijođáttuv mield tohon kuus tot muu vuájáán lâi moonnâm. Kerris kavnim togo alda, lâi piäškám muorâ njeigâ já jukkoläbži lâi potkânâm. Moonnim Aanti kuuvl já sarnum ete maht lâi keevvâm. Vuolgijm kuorrâđ eergi luodâid já forgâ kavnáim tom leŋgejum eergi. Tot lâi mandeves ergi, iän peessâm aldaniđ, čoonáim kyehti suoppâin miäldáluvâi já rahtijm jyelg´kielâ. Antti paasij toos vahtiđ já mun cogâdim eergi. Já nuuvthân tot viijmâg tuolmâi ton jyelg´kielân já Antti ruttij kielâ juálgán kiddâ. ¶ Kišto-ohjelm lahtoseh / Kilpailuohjelman liitteet ¶ I Kielâjurgâleijee – Irma Laiti , toimâpäikki Aanaar, ¶ Taveluohtâ F3 ¶ tuomâpiäivááloddáá = tuomenkehrääjäkoin 204 ¶ - Jieh-uvks eeđâ maiden? ¶ Kirjeest Leena Ravantti: On jänis pensaassa syk- ¶ Tuođâlâš nubástus kieldâi já staatâ ohtâduvâi sämikieltáiđusâš ulmui meereest ij lah tábáhtum. Sää ¶ 104 ¶ 52. ECRI movtijdit Suomâ virgeomáháid juátkiđ tooimâs sämikielâi iäláskitmân já avžuut, ete tađe várás škovliitteh tuárvi máttáátteijeid. ECRI avžuut, ete Suomâ virgeomâhááh riemih lasetoimáid vâi visásmiteh tom, ete sämikielâid máttáátteh sehe sämikuávlust ete ton ulguubeln. ECRI avžuut, ete Suomâ virgeomâhááh värideh tuárvi ekonomâlijd já olmoošresurssijd taaid viggâmušáid. ¶ Sisčaasij kyeleh 49 ¶ anarâškielân puáhtá jurgâliđ viehâ njuolgist já säänist sáánán já nube tááhust ij ¶ njuhčâ 89 ¶ humus.....100 ¶ Juh 18:28-38 ¶ Ruošâst lii nannaamšoŋŋâdâh ¶ Iä perustâm tain tađe eenâb, jorgettii tuše nube iärtán já ođđii oppeet. ¶ 5. Maht lodeh, njomâtteijeeh tâi kyeleh ávhásteleh jávriruáhušadostuvâiguin? ¶ čiermih = ½ -1 ½ -ihásâš puásui ¶ - Mon muorâst taat lii rahtum, taat seŋgâ? Jovnâ koijâdij já kuoskâttâlâi tom. ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 115 ¶ 81 ¶ Hävdidemmätki (Anarâš, 2001) tuotâtuávâš ¶ – Na eidu tiet, maid tääl puurah. ¶ Njuolgâdusah: Spelleeh láá 2-6. ¶  poccuu  Matti 55. Luosâ šadda juuvâst já stuáru meerâst 182 ¶ – Niäljád stielâsist lii Máánu , mii addeel šiev ááimu já čuovâdis kesi-iijâ, sehe ulmuuh , kiäh maneh kiirkon. ¶ a. tovle ađai luuvijd iivijd tassaaš ¶ TE LAM ¶ Hanssâ povvâstij: ¶ Niskas Eljis (Eljas Niskanen) lii tääl Giellagas uáppee. Sun lâi Säämi máttááttâskuávdáá anarâškielâ uáppen 2012 – 2013 já tobbeen peessâm maŋa lii lamaš eres lasseen Säämi Radio anarâškielâ toimâtteijen. Tääl sun lii peessâm Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituutân já ton ooleest koijâdellim sust motomijd koččâmâšâid, moh lohtâsii uáppoid já puátteevuođâ vuáváámáid. Vyelni koččâmâšah já Eljis vástádâsah. ¶ – Autoin tun-uv peesah vala jotelávt, muštoot Myerji ááhu ilolâžžân. ¶ já ¶ Jovnâ čyežžilij jotelávt já suu váimu aalgij časkeđ maŋgii sekuntist. Tot hyenes luho suábbi lâi val-uv suu kieđâst, ige sun lamaš huámášâm tom, ij tallegin ko aalgij purâdiđ. ¶ Sämitige ciälkkámuš kávnoo ubbân sämitige päikkisiijđoin ciälkkámušah 2009-uásist. ¶  munjin. -‐ Ánnámáret Ensemble ¶ Vuáčču = Vuotso ¶  ‐uv   Aigij čoođâ sämmilij vuoigâdvuođah enâmáid já čassijd láá tuolmum, nuut tegu eres-uv maailm algâ-aalmugij vuoigâdvuođah. Lii-uv návt meid eres-uv planeetain, vâi lii-uv návt tuše mii planeetast? Mii algâ-aalmugeh vaattâp, et väldikodeh iä uážu rikkođ mii vuoigâdvuođâid enâmáid já čassijd. Sämmilij vátámuššân já tárbun mij vyerdip, et Ruotâ já Suomâ ratifieeriv ILO-sopâmuš nr 196 forgâbalij, eeđâi Lars Jovnna Allas. Sun joođhij, et sämmilijn kalga leđe vuoigâdvuotâ ovdediđ sämmilâš siärvuduv nuuvt et tast šadda miinii, mast lii ävkki mijjân puohháid puátteevuođâst. Koččâmuš lii-uv, et adeleh-uv aalmuglâšväldikodeh mijjân taam máhđulâšvuođâ, et mij sämmiliih ep taarbâš vaattâđ, et ovdâmerkkân väldikudij koskâsâš orgaan OA tarvan toos. Oskom, et mii sämmilij já erinomášávt Ruotâ sämmilij onnáá peeivi tilálâšvuođâst, mast sämmilij vuoigâdvuođah tuálmojeh, kalga finniđ sierânâs OA suojâlem. Jurdâččâm täst nomâlâssân Vuáskueennâm finnim suojâlem OA:st. ¶ nuárju ovdâeejih? ¶ Aalmuglâšmeeccih láá fiijnâ meccikuávlu ¶ Mun  ilosmim  ko  sun  poođij. ¶ 13.11. 09.00 – 16.30 7,5 h Čuákkimpeivi Matti Morottajain Jormokuoškâst, mast kieđâvuššojii Matti Morottaja ráhtim suáittimpiergâssäänih, tiervâsvuođâsäänih já valâstâllâmsäänih, sehe Ilmari Mattus rähtim tiättursäänih, päikki já päikkimaašinsäänih, tyejipiergâssäänih, jotteemriäidusäänih, kännyksäänih já kameratekniiksäänih. ¶  Sun Ko sun suuvâi muu kuuvl riidon, te oinim ko sust lijjii muáđuh puoh vorrân. Taggaar avedeijee kárbâst lâi čääci viehâ ennuu, te tot vorrâ mii lâi puáttâm havlârääigist já kuáškum čáácân, lâi páinâm kárbásist čääsi ruopsâdin. Havlâ lâi tiäivásâm eidu čalme paajaapel. ¶ Jo tállân juovlâluámu maŋa munjin šoodâi kumeštâstavdâ já hirmâd nuárvui. Orom muštemin, et mii visteest lijjii ton siämmáá oho ääigi aainâs nelji pyeccee, kiäin lâi siämmáálágán tavdâ. Munnust Kaabi Iŋgá Reinoin tavdâ viäránij nuuvt čuuvtij, et muoi karttáim tegu mottoomlágán sierriittâsân. Uáináh asuntolahoittájeijee aassâmloonjâ paaldâst lâi uccâ vistááš tađe várás, et čuuvtij pyeccee párnááh piäijojii ton viistán, vâi asuntola siäsást ličij älkkeb kocceeđ sii tiervâsvuođâ tile. Lijjim monnii suujâst aaibâs škoovlâ aalgâ rääjist sárnum Reinoin suomâkielâ, veikkâ tiettim-uv, et sun máttá anarâškielâ, ađai siämmáá kielâ, maid mun sarnum pääihist, lijjimhân obijnân já viljâinân iällám keessiv maŋgii Kossenâmist, kost Reino-uv távjá laavij leđe ááhus Anttii Riijtá kolliimin. Kosseennâm láádust lijjii ennuu spabbâlááh já muoi Reinoin laavijm ricaiguin viggâđ taid makaš pivdeđ liijká luhostuuhánnáá tast. Toh lijjii makaš čuánnjááh, maid muoi perttuim. ¶ SaKaste -haavâ ulmen lii pyerediđ sämmilij jieijâs kielân já kulttuurân vuáđuduvvee palvâlusâi finnim, kvaliteet sehe vaikuttemvuođâ, oovdedmáin sämmilij vuáđuvuoigâdvuođâi já oovtviärdásâšvuođâ olášume sehe uásálâšvuođâ. Sämmilij táárbuin vyelgee palvâlusah ovdedeh sämmilâš ohtâgâsâi já siärvusij tiervâsvuođâ sehe pyereestvaijeem, kepideh helbâm já kezideh tiervâsvuođâiäruid. ¶  infinitiiv Infinitiiv Anna-Katariina Feodoroff lii ive 2014 pajeuáppee. Sun lii ohtâ vuosmuin, kote čaalij pajeuáppeeiskosist nuorttâlâškielâ eenikielân já uáppá tääl šoddâdemtiettuid Laapi ollâopâttuvvâst. Anna-Katariina ráhtá nuorttâlâškielâ vieres kielâ oppâkirje luvâttâhân já čuákkee nuorttâlâškielâlijd já nuorttâlâškielân jurgâlum laavluid laavlâkirjážin. Anna-Katariina stivrejijjen oppâmateriaalpargoost tuáimá nuorttâlâškielâ oppâmateriaal proojeektpargee Merja Fofonoff, kote lii tegu Miina Seurujärvi-uv uđđâ pargee škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuvvâst. ¶ kolgâččij juátkiđ sämitiggijn ráđádâlmáin meritiätulijd tooimâid, moiguin viggeh tuárvi ruttâdem já sämikielâi iäláskittemohjelm pehtilis olášuttem vievâst estiđ sämikielâi lappum almolâs elimist tááláást eenâb, já kolgâččij investistiđ ääšimiäldásâš škovlimtoimáid, moiguin visásmiteh, ete sämmiliih uážžuh tááláást pyerebeht sämikielâlijd almos palvâlusâid; ¶ – Ige must lah valagin tuu čoovdâ, Ante eeđâi. ¶ - Iänuduv paješkoovlâ Gollegielagat –juávku čáitáldâs Gollegiella – sámegiella ?!?, mast kieđâvuššui sämikielâ sajattâh já kevttim palvâlusâin. Čáitáldâs stivrijn Anne-Mari Kukkonen já Berit-Ellen Juuso. ¶ Mun vuojâttám jieččân ¶ toimâttem: Ulla Kurho, ¶ Ohtii sun kuittâg luhostuvá kuárŋuđ stuorrâ keeđgi oolâ, kost várdáá nannaam kuávlun. Talle sun muštá Puupâ já jeijâs oobijd. Sun halidičij vuot teivâdiđ toiguin. Mutâ ijhan sun peesâ suollust kuussân. ¶ mikuávlu kieldah já staatâ ohtâduvah pivdojii nomâttiđ ovdâsvástádâsulmuid, kiäh västidiččii ¶ Ij ávttâm vuodgin mihheen. Ferttejim čuávvuđ Aailâ, tegu vuásáš eenis, nuuvt kuhháá, ko lâi vala máhđulâšvuotâ, vuálgáččijhân sun forgâ maasâd Čovčjáávrán. Moonáim tom stuárráb táálun - já kal tot lâi-uv styeres, olluv še lâi. Ij kale eečigin, veikkâ lâi-uv kuhes almai, ulâttiččii káátun kuoskâttiđ kieđáin. Já toh visteh toh iäskán lijjii-uv stuárráh. Ohtuu jo tot viste, mast lijjii tuše pihtâseh já kapereh, lâi čuuvtij stuárráb, ko mii tupe já káámmár ohtsis. Pivtâs- já kappeerildee lâi ubâ seeini kukkosâš. Lâi tast imâštâlmuš. ¶ Kuávlulâš pirâskuávdááh láá valmâštâllâm iävtuttâs Natura 2000 -viärmádâhân arvâlum vijđoduvâin. Pirâsministeriö lii tarkkum iävtuttâsâid. Iävtuttâssân láá valdum meiddei toh vijđoduvah, moi valjim Natura 2000 -viärmádâhân rääđi EU-ministerváljukodde lii valmâštâllâm ovdil 12.1.1996, 27.9.1996 já 24.1.1997 tuárjum. ¶ c) Moh tahheeh čielgejeh täid aašijd? ¶   b. Helsig ¶ V tast láá siemin juálgááh. ¶ P iäiváš já pieggâ 90 ¶ 2. “Kollečeve” . ¶ oppâmmáhđulâšvuođah sehe maht pargoadeleijee tuárju pargei sämikielâ oppâm. Lasseen lii tehálâš ¶ Čoovdâsäänih ¶ tuohu ¶ Šovâtteijee mielâid leškij ¶  kyehti- voida, máccá cuáŋuimáánust ¶ Lâiba suotâs lehâstiđ kesipääihi uuvsâ já vájáldittiđ pargohuolâid! Itten puáđáččij Máárjá uábi uccâ nieidâš, Iŋgá, kolliistâllâđ. Iŋgá lâi käävci-ihásâš já jo škoovlâst, mutâ täälhân lâi mátupárnáin-uv kesiluámu. Mutâ vala taan eehid Máárjá ličij ohtuu. Vistig sun vuošâččij teejâ, juvâččij tom já ton maŋa čaŋâččij silkkelakanij kooskân. Sust lijjii meiddei kesipääihist silkkelakaneh. Sun álgáččij luuhâđ kirje já luvâččij nuuvt kuhháá ko nahareh ruttiiččii. ¶ 5. Kuulmâ-neelji ihásâžžân luosah luáštádâtškyeteh juhânjäälmi kuávlun. ¶ Sämitigge almoot uuccâmnáál säämi muusikkuávdáá meriáigásii vuávájeijee sajasâšvuođâ Vuávájeijee pargoid kuleh muusikkuávdáá tooimâ vuávám, olášuttem sehe ovdedem. Säämi muusikkuávdáá vuávájeijee tuáimá meid el. Ijâttes ijjâ- algâaalmugij muusiktábáhtus pyevtitteijen. Pargo álgá 7.1.2015 já juátkoo 12.10.2015 räi. Pargo lii sajasâšvuotâ. Vuávájeijee pälkki miärášuvá Sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi IV/II miäldásávt (vuáđupälkki 2560,57 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen pargoost máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. Vuávájeijee toimâsaje lii säämi kulttuurkuávdáš Sajosist. Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 30.12.2014 tme 16.00 räi čujottâsân Sajos, 99870 Aanaar. Lasetiäđuid pargoost addel Sämitige má. haldâttâhhovdâ Pia Ruotsala p. 010 839 3106. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi. Anarist 8.12.2014 ¶ LUUK. 19: 41 – 48 ¶ Ton lasseen, et pieggâvälli ocá saallâs siämmáá saajeest ááimust sodâstâlâmáin, tot läävee meiddei várdáástâllâđ stuálppukeejist tâi monnii ollâ viste káátu alne. Pieggâvälli kiäppánškuođij korrâsávt 1960-lovo aalgâst vaarâ pirâsmiirhâi keežild, mut tááláá ääigi nääli lii iälááskmin. Tom kuáhtáá táválumosávt viljâlemjolgâdâsâin, jeggiriddoin já tuodârkuávluin. Tááláš nääli Suomâst táiđá leđe tiego 5~000–7~000 paarâ suulâin. Puárásumos Suomâst riegistum pieggâvälli lii lamaš 11 ive já 2 mánuppaje puáris já Euroop puárásumos lii lamaš 16 ihheed já 5 mánuppaje puáris. Pieggâvälli lii rávhuidittum ubâ Suomâst. Ton jienâ lii čuhâlis já jotelis “ki-ki-ki...” . ¶ 3. ¶ valmâšteh Mark 14.12-16 ¶ Kollemaalmâ pyevtittâs 2006 (t) ¶ vaikuttiđ sämmilij aššijd já vuoigâdvuođáid. Taažâ pele Sämitige peeleest tuáivum luho uđđâ já ¶ – Lii-uv tobbeen ollágin čaallum tast, maggaar ráŋgáštâs kähteekoddee finnee? Poolishovdâ ain koijâdij. ¶ tiervâsvuođâtipšoo 146 ¶ tuvah sulâstittii koččâmâšâidis peeleest kieldâi já staatâ ovdâsvástádâsulmui koččâmâšâid (luámát ¶  isä Vuáđulaahâ syeijee priivaateellim, kunnee já pääihi. Lii vuoigâdvuotâ siäiluttiđ jieijâs syeligâsvuođâid: nube ulmuu vuolgâttem viestâ ij lah vuoigâdvuotâ luuhâđ teikâ kuldâliđ lovettáá. ¶ - I-, ij mihheen. ¶ Válduprinsiippân lii, et kielâpiervâl pargei kielâ lii ain kielâlávgumkielâ ađai anarâškielâ. Aalgâst, ko páárnáš puátá kielâpiervâlân, láá iššeen addiittâlmist lihâstuvah, kejâstuvah já koveh. Lii tehálâš, et páárnáš kulá ubâ ääigi anarâškielâ, já tanen kielâpiervâl pargein lii-uv vyehin čielgiđ ubâ tipšopeeivi ääigi toimâidis párnáid – tom, maid láá eidu porgâmin. Uáiviäšši lii, et páárnáš tuástá sárnuškyettiđ kielâ, já “siähálâskielâ” kevttimist ij cuáiguduu. Párnááh láá ohtâgâsah já uáppih jieškote-uv náálá. Kielâpiervâlist lii kieskâd valdum kiävtun vuáhádâh, et puurrâmpeevdist kiävttoo ain anarâškielâ, meid párnááh koskânis. ¶ s. 18 ¶ HUP-tiätuhaldâttâh ¶ Nuorâičällee västid ¶ 5. Äššikirjij macâttem Iävtuttum kovos toimâttuvvoo kišto uárnejeijei poostâ pehti šleđgâlâš vuárkkán CD tâi DVD- skiärust tâi muštosäägist. Vuorkkimpiergâsist uážžuh leđe tuše kyhti tiätuvuárhá, main láá ovdeláá mainâšum kyevti stuárusij paaneellasâliijnij printtimtiätuvuárháh mitto-kaavasi 1:1. Tiätuvuárhái noomâst sehe vuorkkimpiergâsân čaallum kalga leđe iävtuttâs tahhee nommâmerkkâ. Tuhhiittettee vuorkkimhäämih láá .bmp, .tiff, .png já .pdf. Palhâšumelävdikodde árvuštâl iävtuttâsâid printtimtiätuvuárháin printtejum A3 stuárusijn čapisvielgispriintijn. Priintij teknisâš kvaliteet lii árvuštâllâmaggâ, ko valmâš lasâliijnijd lii ulmen olášuttiđ njuolgist printtimtiätuvuárháin. ¶ Stivrim/kuvvim: Ima Aikio-Arianaick, čuoppâm: Anne Kirste Aikio, Tero Titoff ¶ rummâš tiet, tast moin tom pivtâstiččijd. Ij–uv jieggâ lah eenâb ko purrâmuš já ruumâš eenâb ko pihtâseh? Keččâđ alme luudijd: iä toh kalve ege niijte ege čokkii aittijd, já liijká tii almalâš Eeči piämmá taid. Já leppeđhân tij ennuu tivrâsuboh ko lodeh! Kotemuš tist puáhtá muurâštmáin juátkiđ elimis kukkoduv oovtâgin kietâveerdi verd? ¶ - Na mastsun mun tääl tiäđám, moh kuursah láá páguliih já moh iä? ¶ Pocahontas huámášij, et kuáskim lâi vollitmin suu. ¶ – Arvâlim ete luváččim váhá loostâ, mutâ vájáldittim väldiđ tom tyebbin peevdi alne. Adelah-uv Nánná tom munjin! ¶ Sämitige tergâdumos toimâ lii olášuttiđ vuáđulaavâst toos asâttum tooimâid ađai olášuttiđ sämmilâš kulttuurjiešhaldâšem sehe turvâstiđ sämmilii algâaalmugkulttuur siäilum já ovdánem. Sämmilâš kulttuurjiešhaldâšem kuáská sämikuávlun, mast lii asâttum sämitiggelaavâ niäljád ceehist (4 §). Kuávlun kuleh Iänuduv, Aanaar já Ucjuv kieldâi kuávluh sehe Laapi palgâs kuávlu Suáđigil kieldâst ađai keevâtlávt Vuáčču. ¶ “Moonnâm ive motomeh läddliih suorgânii čuuvtij. Sij vavoškuottii, et sämmiliih áiguh väldiđ enâmijd já luándueellimvuovijd ohtuu olssis. Suijân lâi tot, ko riijkâpeivijd poođij vuáđulahâiävtuttâs, et sämmiláid kolgâččij adeluđ kulttuurjiešhaldâttâs. Táid läddlijd suorgâttij tot, ko laavâ čielgiittâsuásist tulkkojui kulttuur nuuvt vijđesin, et kuoskâččij meiddei eellimkiäinuid, nuuvt tego puásuituálu já pivdo. ¶ Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut uáppeeh láá puohnâssân 42 já sij láá juáhásâm čuávuvávt: ¶ Uárjul puáđu ¶ käškimčuáimáš.....29 ¶ 63 ¶  uáppei Uđđâ suhâpuolvâ puáttim oinuin1980- já 1990-lovvoin. Talle kollekuáivum lâi finnim ennuv huámmášume mediast já kollekuáivumkištoh liijii pivnohis hitruuvuotâ. Maailm ruttâtuálu lâi taggaar, ete kole maailmmarkkânhadde lâi pajanâm ennuv já kollekuáivum šoodâi kannatteijen. Kollekuáivum luándu lâi jo muttum, tondiet ko maašinlâš kuáivum lâi lopâlávt puáttám. Maašinlâš kuáivum tááhust šoddii čuolmah kollekuáivum já luándusuoijâlem áárvui kooskân.1990-lovvoost koolgâi eelliđ maŋgii tuámustoovlist seelvâtmin luándusuojâlem- já kuáivumlaavâi enááguid / tuáruid. Motomin kollekuáivoi vuástálisten lijjii luándusuoijâleijeeh, motomin Meccihaldâttâs. ¶ – Ijba must mihheen eeđijd lah lamaš, ko Aanti visteskipárin ožžum. Munnust láá kal saavah pijsám. Muoi láán muštâččâm pärnivuođâ já nuorâvuođâ. Tego tiäđáh, kyeli- já loddepivdosaavahkin iä kal munnust kuássin nuuvâ. Ele huolât. Jiem lah kiergânâm Anttijn kuhástuđ. Pyereest pyecceetipšooh-uv láá muu tipšom. Sij láá mittedâm must kumeštâs maŋgii peeivist já adelâm talkkâsijd. Ton lasseen ubâ paje kiinii tipšoin iälá koijâdâlmin, ete lam-uv mun muštâm juuhâđ tuárvi. Koško ij lah kal kiergânâm šoddâđ ige purrâmušâstkin lah kal vänivuotâ. Sij purâtteh-uv muu maŋgii peeivist. Iiđeedpitá puurâdmist ko kiergân, te jo kiinii puáhtá forgâ peivipurrâmuš njune oovdân, äijih povvâst. ¶ Morsettemkielâ ¶ WSOY 1957. ¶ ij pyevti innig kirdeđ. ¶ Majemustáá Jonathan tuálvuttâlâi mii ubâ ryevdijáludemproosees čoođâ nuuvt et ooinijm ubâ tom äššikuállus, maht keđgi muttoo ryevdin. Prooseeskuállus majemužžân eelijm vala uuvnâ keččâmin, mii lâi 8 m. kubduu já 70 m. kukke. Olgon lâi 98°:d F, mii lii suullân 36°:d C, mut tobbeen uuvnâ paaldâst lâi alda 50° C, mii lii aldasáid 120°:d F. ¶ Ilmari Tapiola ¶ Säämi Parlamentaarlâš Rääđi váátá avžuuttâsâsâstis 23.9.2011 tállán tábáhtuvvee olášuttemkiäldu OA olmoošvuoigâdvuođârääđist Njeellim siijdâ poccui pággunjuovâmij estimân. Säämi Parlamentaarlâš Rääđi tuárjui avžuuttâsâsâstis Kalevi, Eero já Veijo Paadar sehe Kalevi Alatorvis perrui toohâm priivaatväidim olmoošvuoigâdvuođârááđán já vaađâi väidim jotelis kieđâvuššâm olmoošvuoigâdvuođârääđist. ¶ askeest čokkám ¶ – Na tothân meerhâš tom, et moinnii muoráin časka kyele, ij tađe komálub. Čuoggim vist lii tuše ko čyeggee kuolijd tähtikečisobbijn tâi moinnii eres cuhâ tiŋgáin. Já haavijn puáhtá kuáivustiđ taid njuolgist čääsist. ¶ 2. Maren Elle Mäkitalo Käresavvoon škovlâ 2.37 1 ¶ - Mun jurdim, et telepatiast ij šoodâ ollágin jienâ. ¶ Säämi muusikkuávdáš lii Sämitige vuálásâš kuávdáš, mii oovded maaŋgânáál sämimuusik jieškote-uv uásisuorgijd. Kuávdážist parga ohtâ pargee meriáigásávt. ¶ Luuk. 19:10 σῶσαι pelastamaan piäluštiđ ¶ Nisonij olgoštem meddâlistem kieđâvuššee komitea ¶ R Á Á V H U R U K K O O S ¶ Maija lâi vaarâ muštâlâm pääihist ääšist já nuuvt finnejim-uv suu eejist Myllär Topist motomin maŋeláá ripâttâs. Aaibâs vises jiem lah veikkâ iäččám lâš karttâm vala uástiđ Maaijan uđđâ ovdâráttá, äšši ko moonâi meiddei suu-uv tiätun. Tien skelmušem ohtâvuođâst jiem kuorâttâllâm ääši mooraallâš pele mahten, mut maŋa lam kale smietâdâm, et lii-uvsun ulmuu geenijn miinii paavuođâ tahheid, vâi mii kale piejâš ulmuu tágárijd toohâđ. ¶  čeppi a. uáiváduv tááhust ¶ 72B Jieŋâmaađijeh taheh älkkeebin tälvijotteem. ¶ 6 a. Noomât tiivrijd. ¶ 4 Tapiola Eila Magga Luokamáttáátteijee Ucjuuhâ ¶ Magarijn soojijn jieŋâ lii raše? ¶ Mauritania ¶ Tast siämmást Kuáski tomâlij Tálunjoobžâ kuuvl, kote lâi eidu tullâpellâst lieggiimin kolmum kepilijdis já juhâmin lieggâ kaakaos. ¶ anarâškielâst ij lah oovtsáánág vaastâ olgospyehtimân ettei . Ton lasseen KR92 ¶ Luuk 5:1-11, ¶ Iänááš uási Suomâ jaavrij já juuvâi skuápuin láá kepisskuápuh. Toi juávhust njivleskuápuh láá stuorrâ juávkku (36A). Kepisskuápui nubbe stuorrâ juávkku lii skiärruskuápuh. ¶ Sajos lasâliijnij kovvoos vuâvâmkišto čovdum ¶ 105A Pieggâvyeimilájádâsâin šadda pieggâmuorâstâh. ¶ čapisrástágâš laavlârástágâš ränisrástágâš ¶ Liŋkkâ Suomâ meriäigiraportáid ¶ 1 . M E S S U A Đ A I E H I D  S - I M M E E L P A L V  L U S ¶ Tärkkilub tiäđuh teatterteeman lohtâseijee suorgijn kávnojeh taan liinkâ tyehin . Teatterteema meerhâš, ete meiddei nukketeatter lii máhđulâš! Saijoos vielgiskággáin nukkečaitâlmijd puáhtá čäittiđ ubâ salin. ¶ b. Mii iäruid lii toi liihâdmist? ¶ – Já maid forgâ , Ákku lâi piälkkám. Munhân tarbâšâm tääl iše! Já forgâ mun tarbâšâm vala eenâb iše, jis tij eppeđ tääl puáđi! ¶  Objekt 2 dl kavrasuvrâmeh. ~ ¶ Vistig puáhtá smiettâđ, maid anarâškielân jo puáhtá luuhâđ teikkâ kuldâliđ. Mist lii Anarâš-lostâ, Kierâš já radio-ohjelm ohtii ohhoost. Ton lasseen láá váhá kirjeh (moh láá čoođâ luhhum škoovlâst). Taah mediah iä faalâ materiaal nuorâi várás ko tuše harvii. Anarâš-loostâst láá kale ain motomin lamaš nuorâi Anarâš -teemanumereh. Te ferttee ettâđ, et jis nuorâ ličij kiddiistum luuhâđ, te kal sust jiešalnees ličij ennuv valjimvääri. Mut ij tot luuhâm lah taggaar jiešárvu. Čalluu siskáldâs lii tot tehálumos äšši, já jis tot ij lah mielâkiddiivâš, ij tom kihheen viišâ luuhâđ, ucemustáá ADHD-nuorâ. Já kielâ puáhtá kevttiđ mudoi-uv ko tuše čälimáin já luhâmáin. ¶ * Tile lii lasâttem ¶  ko Muorjijn lii ennuv C-vitamin. ¶ 23.10. 12.00 – 16.00 4 h ¶ Hárjuttâs Tááláá ääigist inuiteh äässih muorâtááluin. Iänááš ulmuuh joteh pargoost já sist lii siämmáásulâsâš eellim ko eres-uv tave-eennâmlijn. Pargomaađhijd sij joteh keessiv moottorkárbáiguin já tälviv mottorkiälháiguin. Innig tuše häärvih inuiteh eellih madâräijihijdis náálá miäccástmáin já kuáláástmáin. ¶  pennui JUOVLÂI ÄIGI ¶ luámáttuv macâttemäigi juátkoo 15.10.2015 räi ¶ * Lostâdâhtavlu ¶ e-mail: anja.kaarret@yle.fi ¶ Škoovlâst kalga väldiđ fáárun eehidpittá tarbâšijd koskoho ehidân. Koskoho faallâp peivipurrâmuš tiijme 14-16 ja tuorâstuv iiđeedpitá sehe koskâpeivipurrâmuš. ¶ Jis talle lah tuálvumin uhrelááhjád álttárân já tast muštáh, et viljâstâd lii miinii tuu vuástá, te kyeđe lááhjád álttár oovdân já ele vistig sopâmin viljâinâd. Moonâ talle esken adeliđ lááhjád. ¶ Ryevdikuáivum ohtâvuođâst enâmist pajaneh maaŋgâlágán mineraaleh já tobbeen lâi-uv maineraalij várás väridum ohtâ viste, ađai halli, kost lijjii mijjân-uv uápis mineraaleh, ovdâmerkkân ametisteh, epidooteh já tien tiegáreh. Ironworldist láá meiddei aalmuglâš uásáduvah, tegu ovdâmerkkân indiaanij uásádâh já skandinaavlâš uásádâh. Tääl toho šadda še sämmilij uásádâh, mon ohtân uássin šadda leđe taat kuáti, kon muoi Anssijn rähteen. Maŋeláá toho ceggejuvvoo njollâäitti já tiäđust-uv láávu (tot kale lii lámáš jo kyevti-uv keesi ciäggust, mut kuohtui keesij ääigi äijihstormâ lii tom njiäidám), mon muorah vuájuttii nuuvt jieŋâlâsân, et korrâsumohsehkin stoormah iä tom vaje komettiđ. Ironworld lii ohtân junárođijnis suullân muádi kilomeetter kukkosâš, mut mudoi lovmat hehtaar stuárusâš (ohtâvavnusâš juná vuájá kyevti tiijme kooskâi já iälá smaavâ kylážiist, mast láá nelji táálu). Ironworld Discovery Center lii Tave-Minnesotast Chisholm kaavpug roobdâst kiddâ (500 meetter keejist kaavpugist) já tobbeen láá ivij mield viehâ ennuv jotteeh. Ironworldist lii meiddei Research Center (tieđâlâš tutkâmkuávdâš) sehe Ethnic-Restaurant -nommâsâš purâdemviäsu, mii kulá tuon ovdilmainâšum kuávdážân. Raavâdviäsu lii nuuvtkočodum “ilmastoitu” já uáivild ton et toho puáttee áimu lii čuáskudum elektroonlávt (jieŋâskääpi sulâstittee rakânâsâst). Ton liegâsvuođâin návt aalgâst tommittáá, et jis olgon lâi veikkâba 40 cekkid liegâs suoivust, te raavâdviäsust tot lâi talle tuše 18, teikkâ tast vala-uv vyeliláá já lâi tuođâi-uv suotâs ain čaŋâliđ puurrâđ toho. ¶ Sämmilij lippupeeivih láá ohtnubáloh, main tehálumos lii Säämi ¶ Olgosadalduvah ¶ EELLIM AAVIJN, SAVANNIJN JÁ ARVEVUOVDIJN ¶ tast. ¶ Jievjâváárááš TII.1963 Menišjäävri riddoost, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. Nommâperrui kulá Jievjâvááráákeeči . ¶ 20 ¶ Kuttoor = Kuttura ¶ Kiirjâgloddááš lii šiljovuovdâi ¶ vuottummeerijd neelji Uđđâ testament kirjeest. Anarâš jurgâlemvastui maŋa láá ¶ Hirvasvuopio-Laiti, Aslak Paltto, Veikko Feodoroff, Berit-Ellen Juuso ja Jouko Hetta ¶ čuuhâđ, čuuvâm, čohá = teroittaa ¶ Jeesus joođhij: ”Taan iijâ muu vajaliih puátih viežžâđ muu. Sij tietih kost sij muu kävnih, tastko ohtâ tist lii lopedâm išediđ sii.” ¶ nocceđâttâđ = kiukutella 158 ¶ Heikkâ ij västidâm toos maiden; julestij tuš vuolâ já toidelij korrâ piccapittáid toin vuálus. ¶ Nommâiävtuttâsâst koolgâi väldiđ vuotân noomâ čäällimhäämi já celkkim. Nommâ kalga leđe älkkeht čäällimnáál já ettâmnáál jieškote-uv kieláin já vuohâsávt sujâttemnáál. Tuoivui, et nommâ heiviiččij meid aalmugijkoskâsâš já šleđgâlâš kiävtun. Lasseen vátámâššân lâi, et nommâ ij uážu leđe kiävtust siämmáá västideijee säämi rakânâsâst. ¶ Lâi jo kuálmád peivi, muu majemuš pivdolopepeivi. Muoi Ingvaráin uštâččáim ridoi mield já meiddei eelijm jieŋâlub saajeest-uv. Tääl käärbis kal juuđij nuuvt tego suhhee halidij. Kärbisvuáđust lijjii kulmâ stuorrâ kuávžur, stuárráámus lâi suulân viiđâkilusâš. Tom mun lijjim koddám uáivušist stággoin leggistmáin tagaráin muorâkuolijn, moin jieččân päikkijuuvâst-uv koddá kuávžur. Muoi Ingvaráin láim iällâm uáivus kuvlân viežžâmin möŋgijá, já ton mohheest mun meiddei uágustim. ¶ Kove: sämitigge ¶ Škovlim ovdâsajasâš čuosâttâhjuávkkun láá vuáđumáttááttâs sämikielâ já sämikielâlij luokai máttáátteijeeh, mutâ fáárun peessih meid säämi arâšoddâdem syergist tuáimeeh, luvâttuv sämikielâ máttáátteijeeh já sämikielâlii áámmátlii škovlim máttáátteijeeh. ¶ Spálččá ko kuárbá, mecciláhháá nuárbá. ¶ 2. Säämi stuárráánus čäcilodde ¶ – Tondiet, ete čyemenjâs ij taarbâškin miäđušijnijd teikâ eres tiivrijd kovâtteijen. Pieggâ lii ton kovjâtteijee já kirdeed lieđikoovjá rääsist ráásán. Ton lasseen ton rääsih, viseheh já laddâm myerjih killájeh pyereest kolmâs. Muottuu vyelni-uv siđhes čyemenjâsah siäiluh luándust-uv vala čuávuváá kiiđâ räi. Kesilodeh-uv macâdijnis kiđđuv mäddin Säämienâmâm poreh čyemenjâsâid ovdil ko šooŋah lieggâneh já tiivreh kirdeškyeteh. Elleid-uv tot lii lamaš ain tergâdis purrâmuš. Riävskáh, kiärun já maaŋgah eres-uv lodeh já elleeh tego puoidâ já kuobžâ-uv poreh čohčuv ennuv čyemenjâsâid. Eromâsávt kiärunân tot lii tälviv-uv puoh tergâdumos purrâmuš. ¶ Juáigus lii ilo. ¶ – Tot meerhâš, ete puáris kuobžâ ocá olssis tälvipiäju já čááŋá piäjun ovdil ko muorah láá koččâttâm loostâid. Nuuvt muu ákku lii munjin muštâlâm já Heikkâ-uv muštâlij, Matti čielgee. ¶ Room. 8:26b ¶ f. Maid tyejipiergâsijd keđgiääigi ulmuuh kevttii? ¶ - Lah-uv riävskáid vala pivdám? ¶ Te ulmuuh valdii sunnuu rumâšijd meddâl já čuoppii tom muorâ soolâ paijeen enâmist já kuođđii toos čuoldâ, maid sij poldii olgoold pirrâ, amas mieskâđ, vâi kuhheeb čuážžu mušton já merkkân, et täst lává kyehti lensman kuábbáš-uv kyeimis koddám. Já tot čuoldâ čuážžu ain tääl-uv juuvâš pellâst Tiänu riddoost já ton juvvii nommâ lii Tuárrupecaajâ.”. Sulo Saijets, (*1946) mield sijdâlensmankyevtis lává hävdidum Nuvvus rukkoosviste tuáhá. ¶ Suoi orostáin, keijáin murâšlávt já eeđáin: ”Jieh-uv tieđe, mii lii tábáhtum? Jeesus Nasaretlâš lâi tyemmejum jämimân já riistânnävlejum? Jeesus lâi stuorrâ proofeet. Sun maatij sárnuđ nuuvt et puohah kuldâlii. Sun toovâi stuorrâ imâšijd. Mij oskoim Jeesus lemin Messias, kote piästáččij mii.” ¶ elleeplankton? ¶ niärváh ¶ – Kal láá muttum ennuv pivdokoonstah čyeti ivveest, mun muštám, ko nuorâ kandân mun-uv čuoggum puškoid... ¶ Mun lam uáli kijtolâš tast, et lam uážžum leđe uccâ luávhustân mieldi taan kirjeest muštâlmin uáinuidân. Kijttoseh tunnui tuái kyehti fiijnâ nissoon. Kijttoseh puohháid sämmilâsusteváid, puárásáid já nuorâbáid. Ko juátkivetteđ tiebbeen Sajosist te tuáivuttâm, et mon eellimtehálâš pargo porgâvetteđ ubâ maailm pyerrin Ennuv lukko tijjân. Tuáivum, et puoh sämikielah láá kiävtust, já et toh láá nanoseh já tuáimee kielah. Tuáivum et toh láá adelâm moovtâ maailm puoh algâaalmugáid. Kijttoseh. ¶ Tiiláá Kierrâš: vuolgât šleđgâpoostâ tâi suáiti puhelimáin toimâtteijei. Almoot: 1) noomâd 2) puhelinnumerâd 3) šleđgâpostâ- tâi aldačujottâsâd já 4) halidâh-uv šleđgâ- vâi pävirloostâ. ¶ Tyeji ¶  šiljoost Motomeh párnááh iä tállán maašâ riemmâđ kárvudâttâđ olgopihtâsijdis, veikkâ sij láá taid jo naulakkoin já skaapijn váldám. Saana já Piäká pusereh já olgopuuvsah láá lättest hiloi haloi. Máárjást láá pihtâseh šiev oornigist paldâluvâi lättest, mutâ sun ij mušte kárvudâtškyettiđ. Sun čokkáá ¶ 424. Pyerákiäinu já vázáttâh paldluvvâi ¶ Must šoodâi anarâš, ááhu já Aili Marja, já puoh sunnuu sämmilâš ustevij áánšust. ¶ 4. a. Mii lii korrâsumos jienâ, maid lah kuullâm? ¶ vyevdikodde = metsäpeura 58 ¶ “Taat kákku lii tunjin.” ¶ 2. Eennâm pajanem lasseet kiđđâtuulvijd. ¶ Tááláá-áigasâš puásuituálust puásui-ihe álgá vyesi šoddâmist ađai vyesimáánust, mii lii nomâttum vyesi mield “vyesimáánnun” . Motomeh puásuialmaah kyeditteh álduidis tađe várás huksejum koskâpuddâsijn aaiđijn já talle vyesih šaddeh merkkejuđ taađeest, ko toh šaddeh. Motomijn puásuialmain lii nk. miärkkumäiđi kyeddidääiđi aldasijn, kuus vyesiáálduh jođettuvvojeh kyeddid nuuhâm maŋa já vyesih vittáduvvojeh. Motomeh puásuialmaah lyettih toos, et vuássááh šaddeh merkkejuđ puáttee täälvi pygálusâi ohtâvuođâst. Tovláá ääigist anarâš puásuialmai čonâdij alduidis juo cuáŋuimáánu pelimuddoost já taađeest ko vuássááh šodâdii, sun vittádij taid já luoštâlij áálduid. Motomeh anarâšah merkkuu vuosijdis nk. kesimiärkkumijn kesi- já syeinimáánust. Talle “puásuialmaa reeŋgah” ađai čuoškah čuákkejii poccuid jeggijolgâdâssáid já tuoddâráid. Čohčâmáánu majemuu ohhoost, mii lii nommâohhoin viiđâd já lii “Mikkâlmâsokko” , álgá roovvâd. Talle kievrâmusah sarvah čuákkejh áldučurruid, maid cogâdeh ubâ roovvâdääigi. Roovvâdäigi pištá suullân kuttâ oho já nohá nommâokkopaje majemuu ookon ađai . Toi aaigij muáttá meiddei pisovâš muottuu Aanaar kuávlun já pygálusah älgih. Já veikkâ peeivih uánáneh já piäiváš luástádât muádi mánuppaje kukkosii skaamân, te puásuialmaa pargopeeivih peri kukkoh. Pygálusah láá kijvásumos muddoost ovdláhháá juovlâi já tááláá ääigist viggoo-uv toos, et aainâs-uv njuovâmeh šodâččii toohuđ ovdil juovlâi. Tälviäigi Juovlah puátkejeh meiddei hoppuus puásuialmai tooimâid. Jis čohčâ lii lamaš pygálusâi háárán liijgás piivvâl já muottuuttem, te koskân pááccám pygálusah juátkojeh juovlâi maŋa nuuvt kuhe, et tárbuliih pargoh šaddeh porguđ. Tast maŋa poccuuh luáštojeh tälvikuátumân. Jieškote-uv sijdâkoddeest láá jieijâs tälvikuáttum- já kesikuáttumkuávluh. Jis pygálusah juátkojeh kuhás juovlâi paijeel, noreh motomeh puásuialmaah čuávjiálduidis njuolgist toid väridum kyeddidaiđijd vyerdiđ kyeddid. Tááláá ääigist anarâšah láá Mudusjäävri, Njiävđám, Vääččir, Paččvei, Avveel, Pänituoddâr já Myeđhituoddâr palgâsijn. ¶ kulotaavtijd já rippokuáđi sporijdiđ. ¶ mun viljâ uábbi uárbinpeeli uárbinpeeli ¶ KUÁLMÁD ¶ – Tääl te álgá muu kielâoppâm! Omar selvâttij. Čokánisteebâ toos, te mun váhá čielgiim tunnui-uv oppâmmetodijdân! ¶ Nuorâ tuáimee -tubdâstâs lii uáivildum kiijtosin já movdijtitten nuorâ tuáimeid já sii projektáid sehe rävisulmuid, kiäh láá jieijâs toimâiguin ovdedâm nuorâi sajattuv já tooimâ. Nuorâ tuáimee -tubdâstâsâid jyehih Nuorâipargo puátteevuođâfoorumist Helsigist 22.10.2014. ¶ Heta paješkovlâ: Niki Kumpulainen (tavesämikielâ), Anni-Sofia Löf (tavesämikielâ) já Fiia Kimmel (tavesämikielâ) ¶ värisaavâjo đ etteijee Miina Seurujärvi Aune Kuuva ¶ Sämitigge 2010 ¶ Uccâengâlâš keejâi jávuttáá iännásis. Murâščolmijgijn sun ferttij čielgiđ puoh, mii sunjin lâi esken tábáhtum. Sun čielgij vistig tom, maht párnááh lijjii lamaš sierâdmin poolvâroobdâin hipa já tom, maht suu piivtâs lâi tarvanâm poolvâroobdân. Já tastmaŋa sun vala čielgij tom, et sun lâi jieš irâttâm tuovŋâđ pihtâs. Já nuuvt sun čielgij, maht tot ij lamaškin nuuvt pyereest luhostum. ¶ Suoivâ lii saje, moos čoođâoinuuhánnáá pittá iästá čuovâ peessâm. ¶ västideijeevuođâ viärdádâlmáin taid sehe vuolgâteekstân ete kreikakielâsâš ¶ Aaibâs Amoc ij kale Mikkâl Morottaja pyevti leđe, veikkâ suu artistnommâ uáivildičij-uv tom. Sun uáináh räppee movtáskittiđ eres nuorâid sárnuškyettiđ mestâ juo lappum eenikielâs, anarâškielâ. ¶ Ko lyemeäigi lâi moonnâm lappâd já kieddi sehe suánjuh-uv nijttum, te Juhháán-Uulá lâi moonnâm Ucjuv Saarelân išádâllâđ já reŋguustâllâđ uábis Eeli já maavâs Heeihâ. Iäččám ij lamaš lijkkum tien áášán ollágin, mut ama Juhháán-Uulá lâi saarellijguin sooppâm puáttimstis loppâkeesist toho. Jurdám, et Ailâ-Váábu-uv lâi moonnâm TVH paargon nuuvt, et mij lâim vaarâ pääihist kuulmâs. Iäččám lâi karttâm tiäđust-uv pääcciđ ohtuunis almaiolmožin pááikán já mun makaš vala sunjin iššeen, veikkâ ij kale must lamaš čuuvtijgin ävkki. Ejistân lijjii maaŋgâlágán tooimah, maid ferttij ovdil talvâm finniđ oornigân já sun ij lamaš eidu puoh kierdâvumoš olmooš. Maŋgii sust monnii niärváh já sun toskástui nuuvt, et iäráseh-uv tom oinii já kullii. ¶ Hans Morottaja ¶ Bohccostallit ¶  ollágin, eeči eeđâi munjin. ¶ valmâštâllâmproosees njunošjuávkku ¶ Piejâ  vuoidâs  ovttáid  saveháid!  Pane  voidetta  yksiin  syksiin!  (tievâslâš  kongruens) ¶ Talle Jeesus eeđâi sunjin: ”Tom ij lah kihheen olmooš finnim tuu iberdiđ, pic Immeel. Já mun eeđâm tunjin, et tun lah Källee, Piättâr. Ton källee oolâ mun huksiim kirkkon. Mun adelâm tunjin alme väldikode čovduid.” ¶ 58A Wien kuávdáást láá mučis rakânâsah. ¶ – Sämitiigán torvejuvvojeh äššitobdeeresursseh sopâmuš olášuttempargoost já máhđulâšvuođah almottiđ uáivilijdis já oovdânpyehtiđ ohtsijd uáinuid kuulmâ eennâm sämitigij kooskâ, muštâlij Näkkäläjärvi. – Säämi parlamentaarlâš rääđi stivrâ lii meridâm, et sopâmuš jotkâráđádâlmijn suáppoo oovtâst ráđádâllâmuáinuin. – Mij lep sooppâm meiddei, et puohâi kuulmâ sämitige kyeskee aašijn ráđádâlloo parlamentaarlâš rääđist ovdil miärádâstoohâm. ¶ Siilâk lii ekonomâlávt tehálumos Nuorttâmeerâ ¶ Aanaar kirkkosiijdân ive 2012 valmâštuvvee säämi kulttuurkuávdážân huksejuvvojeh sajeh sämmilâšhaldâttâsân (sämitiigán), sierâlágán kulttuur-, máttááttâs- já tutkâmtooimân sehe vala tááláá-áigásiih čuákkim- já maaŋgâtoimâsajeh auditorioidiskuin. Kulttuurkuávdáá uáivilin lii lääččiđ sämmiláid pyerebijd iävtuid toollâđ já ovdediđ kulttuurjiešhaldâšemes sehe ovdediđ almolâš eellimtiilees. Lasseen kulttuurkuávdáš fáálá ovdiist pyerebijd máhđulâšvuođâid levâttiđ já jyehiđ tiäđu sämmilijn algâaalmugin. ¶ JÄVRILUÁNDU? ¶ – Ko mun taan rááján lam taid čuávvum, te čuávum ain-uv, Mierâšváárán toh orosteh kale, ko sevŋâd meid jo luáštádât oolâ. ¶ 27. SIVNÁDÂS ¶ Kale tobbeen lâi nelgi, ko purâmuš ij lam, keppiseh lijjii evviseh. Jeđe vuod ko vuolgijm tohon nuortâs já poođijm mottoom kylán, togo lâi siämmáá stuorrâ juuhâ ko taat Kaamâsjuuhâ. Tálui luuptâin lijjii läänih, katiskah, viermih já juhâriddoost kárbáh. Kaandah valdii taid pivdusijd já kárbáid já vuolgii pieijâđ taid juuhân, nelgi ko lâi. Muoi Leevi Leo -nommâsii kandáin vuolgijm še, jiem mušte lâi-uv sun Suáđikyläst, valdijm lääni já katiska kárbás, suládáim muoi-uv piivdon. Ton juuhân lâi ryešilijn pááccâm šalde räjäythánnáá, amal toid lâi šoddâm huáppu. Suvváim ton šalde vyele, te oinijm "kasapanosijd" šalde lohe vyelni, ruošah lijjii valmâšân pieijâm taid tohon. Skippáár áámmát lâi "panostaja" . Sun eeđâi: ¶ Tábáhtui nuuvt ko Immeel lâi lopedâm. Sáárá uážui uccâ kandii. Suu nommân šoodâi Issáák. ¶ Škovlim já oppâmateriaallävdikodde lii sämitige škovlimpoolitlâš iävtuttâsâi, algui, ciälkkámušâi já peleväldimij valmâštellee já sämikielâlâš oppâmateriaal vuáváámist, vaalmâštmist já jyehimist västideijee orgaan. ¶ Kyevtsuájásij lahko juáhás kyevti vyelilaahkon, moh láá kiärppái lahko já čuoškâi lahko. Čuoškâi laahkon kuleh myevvireh já polttijááh-uv. Kiärppái laahkon oppeet porrui hiäimu, nuuvtkočodum liškekiärppái hiäimu já kiiliäi hiäimu, sehe tiei lasseen vala 14 sierâlágán kiärppášhiäimud. Porrui hiäimun kuleh suullân 2500 sierâlágán šlaaijâd, moh láá levânâm pirrâ maailm. Puoh stuárráámus tiein tiivrijn lii tiäđust-uv jieš puárui tâi kussâpuárui tâi šiiveetpuárui já moh noomah tast ubâ ležehkin. Tot sáttá leđe joba pelkuálmâd seenti kukkosâš. Tot njama voorâ jo-uv ulmust teikkâ ellest, mut tiäđust-uv iänááš ellest; kuusâst, hiäppušist, saavzâst, tâi veikkâba poccust tane, ko tain tot pällee pyerebeht njoommâđ voorâ. Kussâpuárui já eres-uv porruuh mannejeh čäcišadoi lostâi oolâ. ¶ ravâdis? ¶ – Tusculumist! Kasper čuorvij. – Eeči eeđâi, et ton nommâ lii Tusculum! ¶ Kandâ Jöran Thomasson (Irján Tuámmáskandâ, 1677–1733) šoddâdij kálguinis Anna Mattsdotter (Ánná Maatinieidâ) Vallein (š. 1699) rävisolmožin puoh 8 párnážid. Nieidâ Agne(ta) (š. 1709) naajâi Paččveiuáivušist aassâm Henrik Mårtensson (Hendrih Marttinkandâ) Wallein já Elin (Elli, š. 1706) Vävlijuuvâst aassâm Samuel Samuelsson (Saammâl Saammâlkandâ) Vallein . Kuálmád nieidâ Margeta (Margit, s. 1709) vihkui Anders Eliasson (Antti Eljiskandâ) Mujoin . Niäljád nieidâst Valborgist (Váábu, š. 1715) šoodâi Sigfrid Samuelsson (Saammâlkandâ) Palto nubbe kálgu. Peerâ varrij Taažân ive 1760. Tuše 10 mánuppaijeed uábis nuorâb Christine (Ristin, š. 1715) varrij kálláinis Daniel Olofsson Kuuvain já čiččâmáin párnáinis Taažân ive 1761. Sunnuu maajeelpuátteeh kavnuužeh Kuovdâkiäinust já eres-uv kuávluin Viestâr-Finmarkist. Kaandah: ¶ Paccvei D2 ¶ - Totkeet árvušteleh, et eennâmpáálust koskâmiäráklávt jáámá ohtâ kielâ jyehi nube oho. Tággáár liävttoin maailm suullân 6 000 tobdos kielâst joba 90 prosenttid jäämmih taan ihečyeđe ääigi. Nuorttâsämikielâ lii láppojeijee kielâi listoost, et nuorttâsämmiliih ferttejeh tääl rooččâđ kielâ piäluštmân, iätá Skopets. ¶ Puoh huápumus äššiubâlâšvuotâ kuoskâi sämitige uásálistmân Kielâkäldee-haahân. Suomâ sämitigge finnij kuovâmáánu pelimuddoost váiloo tiäđuid oovtâstpargokuoimijn ruttâdemucâmušân. Sáfá2-haahâ lâi joođoost 1.1.2013-30.6.2014, mon ääigi toimâm Säämi Kielâkäldee lâi kuulmâ eennâm sämitigij ohtsâš sämikielâi áámmát- já reesuurskuávdáš. Säämi parlamentaarlii rääđi (SPR) stivrâ meridij, ete Suomâ sämitigge valmâštâl ruttâdemucâmuš Kielâkäldee jotkâprojektin. Haavâ ulmen lii pieijâđ joton Interreg-ruttâdlâš haavâ Kielâkäldee, vâi Säämi Kielâkäldee tooimâ puávtáččii pieijâđ uđđâsist joton já mon ääigi finniiččii visásmittuđ reesuurs- já áámmátkuávdáá pisovâš ruttâdem. Kielâkäldee pargoid kuleh kielâtipšom, kielâ ovdedem, terminologiapargo, normâdem já nommâdâhpalvâlus. Kielâpargeeh haavâst porgâččii maadâ-, julev-, anarâš-, nuorttâlâš- já tavesämikielâst. ¶ Maati kuáhtá Ááná eres kaandah tâi sii kaandah värrejii Taažân, Uunjaargân já Maadâ-Vaarjâgân. Sii maajeeldpuátteeh kevttii suhânoomâid Musta, Must tâi Mosta. Erik Schytte Blix (1971, 67) mield Maati ááijuv Ole Johnsen Must (1878–1934) uásálistij 22-ihásâžžân Carsten Borchevink maadânäpimáátkán ive 1900. Tobbeen macâdijn sun naajâi Johanne Madvigijn já vuáđudij stuorrâ perruu, mast lijjii 13 párnážid. Suuhâ jotkui styeresin Taažâst. ¶ maaŋgâlágánijd čuákkimijd, konfereensâid já tábáhtusâid. Táágu pehti Sajos šadda ¶ Aalmuglâšmeeccist lii loválâš vyeijiđ pyeráin merkkejum kiäinui mield. Keevâtlávt pyeráin vyeijeid tiäivá harvii, tondiet ko pálgáh iä heivii pyeráin vyejimân masa ollágin. ¶ Piäivááloddááh ¶ Murânem lii källei já keeđgij murânem, ¶ 0,7% ¶ LAURA SOINNE ¶ Vuávlááh ( Emberizidae ) ¶ Veikkâ juávkku lâi viehâ styeres, pessii puohah kuittâg suáppuđ joddeid. Kárbást lijjii ain kulmâ uáppee já suoppiitteijen tooimâi Katrin Anja. Suáppumij ääigi eres uáppeeh luhhii kámppáást anarâškielâlâš teevstâid Anarâš-loostâst já siämmást meiddei jurgâlii taid. Sij meiddei opâttellii Piäkkáá Aavni (Aune Kuuva) ráhtám “Kuálásteijee lavluu” , kuldâlii radiosahhiittâlmijd já eres lasseen Kuobžâ-Saammâl Maati (Matti Morottaja) “Kielâmiinut” , mast lâi saahâ viermisaanijn sehe Kaabi Eljis Márja-Liisá (Marja-Liisa Olthuis) ááhus sahhiittâllâm. Ko iänááš joddeeh lijjii jo suoppum te~mottoom kooskâst sij pessii meiddei kuohâđ taid já vuossâmuu peeivi salâsin pottii kulmâ šaapšâ. Šaapšah čuállejuvvojii uáppei tooimâst já suovâstuvvojii láávust. ¶ Suujah kielâ oppâmân láá ain valjeest já kirjááh. Maŋgâsist láá anarâš madduuh, já sist lii haalu oppâđ suuvâ kielâ. Motomeh vist láá mudoi moovtâ, fijnášeh tom maht Anarist lii jieijâs páihálâš kielâ já halijdeh adeliđ ääigis kielâ ovdedem tuárjumân. Johanna čáálá, et sun haalijd oppâđ anarâškielâ, vâi puávtáččij palvâliđ äššigâsâid meid anarâškielân. Siämmáánáál Katariina mielâst lii tehálâš, et anarâškielâ kulloo meid pänitipšompalvâlusâin. Katariinast lii ton lasseen huáppu máttáđ anarâškielâ, tondiet ko suu käälis Irján finnij kielâs maasâd tievâsmittemškovlim ääigi. Fertteehân tot kálláin addiittâllâđ. ¶ Nissoonpyerá ¶ vaiguttâs puátukielâ olgoháámán. (Ingo 1990: 75–77.) ¶ Jis jäävrist tâi juvviist lii uccáá purrâmâš, te rávdunääli ucco “spálččárávdun” - uccâšaddosâš rávdunäälin. ¶ Ante  já  Ánná  kiergânáin  leđe  naaijâm  55  ihheed  ton  räi  ko  Ánná  jaamij   váimuvahan. ¶ Oktavuohta -nettilostâ leehâst ohtâvuođâid ¶ kultasieni ¶ 72 ¶ * Čájáttâssaje: 270 m2 (kobdodâh 17 m x jieŋŋâlvuotâ 16 m) ¶ Ollását rávhuiduttum ¶ – Leggist jotelávt viermi čáácán, te muoi išedeen tuu. ¶ Paavvâl váldoo Apt 21:27-26:32 ¶ © Anarâškielâ servi ry – Marja-Liisa Olthuis – Petra Kuuva ¶ b) Mii aavhijd tággáár loostâ ráhtusist lii pieggân? ¶ Raporteh ¶ čielgiđ poolvâi saavâid. ¶ – Ij suigen enni lah ááitán monâmin? Haŋkkâ huolâtškuođij. ¶ 5. a. Mon vievâst kukkášadoh lasaneh? ¶ – Na taat ij lah muu eemeed, Elmer čielgij. Must kale ij kuássin lah lamaškin eemeed! ¶ – Mere arbeid. ¶ Viiljâžeh monâttii ollásávt tuoivus. Sij kädistii aasijdis já maccii kaavpugân. Sij monnii Joovsep luusâ, iäge tiättám maid ettâđ. ¶ 2. Noomât káártán ¶ kieđah uáinusist já kuárusin ¶ Jurgâleijee ocá jurgâlemvastuid kielâ ohtâduvváid, moin láá merhâšumeh. Tagareh ¶ pastemuuštâ.....60 ¶ eeči iätá já paaccât kamera. ¶ almaaštâlmáin = mahtailemalla 15 ¶ Kirjestis ”Ex Topografia Ecclasiastica.....” ive 1717 meid Tomas von Westen maainâst markkânijn. Sun hundâruš ”Syemmilii Kirho” rähtimist já čáálá ereslasseen čuávuvávt: ¶ Tricholoma sulphureum ¶ peerusthánnáá historjállijn iäruin pyehtip oovtâst ovdediđ maaŋgâkulttuurlâš Suomâ. Veikkâ maailm ucco uđđâ teknisij máhđulâšvuođâi mield já šoddâp ohtânmaanoost aldeláá ¶  puotâ: Suomâkiel – Olgos, Nipso! Sun kivrij já skuálhuttij čalmesyeje. Nipso lehâstij puáššáht čalmesyeje. ¶ – Na tot viälláá vala-uv tuon kistoost, čaittim. Muštáh-uv ko čeeci piejâi kisto kiddâ já ákku paasij tohon? ¶ eennâm- já meccituálu ¶ Immeel sääni kalvem ¶ 40A Skáálžu lasanem. ¶ 2. Čuávdi ruossâháá.đđđđđ ¶  pitää, c. Leehâst já tarveet pivtâspuálu. ¶ Erkki Itkonen ¶ Purâdem maŋa lâim kale vaibâm. Mun lijjim koccáám muáddi iijâ Ester peljij já kumeštâs tiet, nuuvt et uáđđáim puohah pel oovce suulâin. Šiev peellin kale lâi tot, et hotellist lâi šiev áimučuáskudeijee, já oođijm puohah hirmâd njálgáht aaibâs iiđeed räi. ¶ Eino Sietiö já Eino Mentula láin šnikkárin, suoi huksijn Ucc´párnáá Maati já Nuuvdi Valle keezi tááluid. Mun Issá, ”Issin” muu kočodii, lijjim talle oovce já Matti-viljâm lâi čiččâm ihásâš. Šnikkáreh kuohtuuh poldijn tubbáák já sunnust lijjii pyerebeh tubákkeh ko keesuh. Räjisuáldátteh še juttii távjá já iänááš sist lijjii tubbáákalmaah. Sij ostii Taažâ peln tubákkijd, tubákkeh lijjii maaŋgâ soortâst, läivibeh já viehâvuboh piijpotubákkeh. Sist motomeh läävejii adeliđ munjin-uv tubbáák. Mun rahtim sátkáid aavispápárist já poldâččim. Tain Taažâ tubákkijn lâi ennuu pyereeb smakkâ ko keesuin. ¶  ij Myllytulli škovlâ: Sunna Karjalainen (tavesämikielâ) ¶ – Kal lii tääl eergijn šieu tile. Láá skipáreh, et ij taarbâš valâdiđ. Ponne lii pyeri, ige lah val kossâ muotâgin. ¶ Huápust ko smiettâst, te iä tääiđi käävnih čuoškâin kavnuđ, mut kalehân motomeh elleeh tegu lodeh, eevnih já cuobbuuh poreh čuoškâid. Eres kävnipeleh iä talle vaarâ lekken, teikkâ aainâskin mun jiem haalijd tain ubâ tiettiđgin, tommittáá hardâšittee immeelsivnedâš tot čuoškâ lii. ¶ Ive majemuš sämitige čuákkim tolluš juovlâmáánust. Talle äššilistoost lii el. sämitige budjet-toimâvuávám tuhhiittem ihán 2015. ¶ 8. LOOPÂN ¶ Puohah kiäh taam kullii, hiämáskii čuuvtij já ettii: ”Ij-uvks Saul eidu kolgâm-uv puáttiđ teehi já faŋgiđ puohâid, kiäh sárnuh Jeesusist?” ¶ b. ässeidis peeleest? ¶ muursâi suuhâ vuolgij maassad Ruánááeennâm ¶   pyehčee sukeltaja ¶ c. Aconcagua (Maadâ-Amerik alemus vääri)? ¶ "Kyeli aldasáid jyehi peeivi" ¶ lii jurgâlum eres säniornigáin ij adeluu addâgâs (spiekâstemjuávkku nr 2), tastko tom ij ¶ ECRI avžuut, ete Suomâ virgeomâhááh riemih toimáid vâi sämikulttuur já taan ucceeblovo merhâšume kieđâvušeh škovlâmáttááttâsâst já viggeh lasettiđ tiettim sämiaalmugist eenâblovo kooskâst el. kampanjai vievâst, moh lasetteh tiäđu. ECRI movtijdit Suomâ virgeomâháid čuávvuđ säämi kielâlaavâ já sämmilij eenikielâlâš máttááttâs kyeskee vuoigâdvuođâ olásume. ECRI avžuut, ete virheomâhááh riemih tárbulâš toimáid vâi visásmiteh tai vuoigâdvuođâi tuđâttettee olášume oovtâstpargoost sämmilâš ovdâsteijeiguin. ¶ Säämi kielâlaahâ lii luándus peeleest juo vuáđuilaavâ-uv keežild uáivilis peeleest sämikielâ já sämi ¶ läbži, lääbži = hihna ¶ – Pyereh nahareh, Hirškikkâ-uv tuáivut iänán jo naverseemeest já moskoot čolmijdis. ¶ Rein lii tehálâš čäcikiäinu, ko tom mieldi jođetteh stuorrâ juhâtaampah tävirijd merâhamânijn siseennâm kaavpugáid. Rein lii ovtâstittum kanavijguin eres juvváid nuuvt, et Reinist puáhtá purjâstiđ ton uálgijuuvâ Main mield veikkâba Tonava räi. ¶ – Na te šoddii heerskuh! Vuodâs rammuustij já keejâi peevdi oolâ. ¶ – Toi juovlâpurrâmušâi tuššâm lii kale hyenes äšši! Tomhân kalga aaibâs äššin väldiđ! Tálunjobžâ eeđâi. ¶ Stuárráámus čuásattâhjuávhu ađai kieldâi pargei västidemprooseent muttuustâlâi suullân 40 – 50 % ¶ huolâhánnáá jurgâlus lii puustâvlâš já ton kielâ lii luándulâš já idiomaatlâš kielâ já ton ¶ tego juá igus, livđe, leu´dd... ¶ Muorâoovsijn šaddeh ¶ ”Lijjim vuod mottoom iiđeed vuogâid oppâmin. Lâi puolâš já kuálkki, javrij jieŋâh parguu, peškii já ulvuu ko talvâsâš luádui taid. Lijjim tast jieŋâ alne puuđâldmin maidnii ko kulâstim jienâ tegu peenuv ličij ulvim. Must lâi pisso fáárust ko lâi aaigâ ete pááijâm vuoššâmriävská olssân. Algim tärhibeht kuldâliđ tom jienâ maid lijjim kulâstâm. Jiem tarbâšâm kuhe kuldâliđ ko kulâškuottim kuumpi olvomin. Algim ađđiistâllâđ tom kuumpi olvom. Ko kumppi olvee, te mun meid ulviim. Kumppi västidij muu ulviimân já jienâ aldân et aldan. Jäävri jieŋâ olvo, párgu já piäšká ubâ ääigi, ij vaarâ kumppigin kuullâm já addim nuuvt čielgâsávt. Mun tiettim jo vissásávt ete kuumpi olvom tot kale lii. Jiemge mun tarbâšâm kuhe vyerdiđ ko huámášim kuumpi puátimin muu vuást jeegi mield. Tot lâi jo tast kuulmâ – neeljičyet meetter keččin ko orostij já aalgij kuldâliđ. Mun vuod ulviistâm, kumppi oro já kuldâl. Mut siämmâst huámášim nube kuumpi mii lâi suulân čyeti meetter mooŋiibeln ovdebáá kuumpist. Oovdeb kumppi njolgekuođij muu vuást já puátá hirmâd sáttoin. Talle mun valdim pisson valmâšân kietân. Vuordâččim tast pisso kieđâst. Forgâ tot ovdebâš kumppi lâi jo tast pelnub´čyet meetter keejist, moonâi eidu miestuu tuáhá já orostij toos. Mun vuárdâm já skihtiim ubâ ääigi pisoinân ete ko kumppi puáđáččij jolgâdâsân. Kumppi njolgekuođij vuod já poođij vala aldeláá já orostij toos jolgâ sajan suulân čyeti meetter keš. Mun paaččim já kumppi roovâi miehtâkoopán. Lijjim vises ete tot kale jaamij. Talvâsâš peeškij, paavkij já toolâi hirmâd jienâ, te tot nubbe kumppi ij perustâm päčimist maiden, tot-uv poođij toos paččum kuumpi alda já orostij toos jolgâdâsân. Paaččim já oinim, ete pyereest lijjim teividâm, tot še koočâi ijge lihâdâm. Togo kuus toh kuumpih paččuin lâi polsâttâh já puájuimiestuuh. ¶ 11. ¶ c. Čääli siärvástâllâm hyenes peelijd. ¶ Jiešmeridemvuoigâdvuođâs kevtidijn lii algâaalmugijn vuoigâdvuotâ autonomian já jiešhaaldâšmân aašijn, moh lohtâseh toi siskiipiäláid já páiháláid aššijd sehe toi jiešhaldâšempargoi ruttâdemvuovvijd. ¶ - Tiervâ, eeđâi Heikkâ. ¶ Maid poorgah, jis kaavnah ruuđâ tâi maidnii tävirijd veikkâba kááđu alne? Lappum tiiŋgâ kalga ain macâttiđ omâsteijei. Jis ij tieđe, kiän täävvir lii, tuálvu tom poolissajattâhân. Buusist tâi junást kavnum täävvir puáhtá ain adeliđ vyeijei. Jis kavnum tiŋgâ lii tiivrâs, lii kävnest vuoigâdvuotâ finniđ kavnâmpalhâšume. ¶   ennuv, Muoldâg lii vuáhádum kuáivumân ¶ – Bryssel lii nuuvt tehálâš kaavpug, et tohon kale láá šiev junáohtâvuođah Euroop jyehi kuávlust, almai joođhij. Sun lâi čielgâsávt-uv belgialâš já čiävluttâlâi jieijâs enâmáin. ¶  ruokâsmuđ Kivkked Nánná koijâd: – Jo-uvks myerjih láá nurrum? ¶ RIEVEDUM LAAVL ¶   – kiiptah , moh lijjii rahtum peesi siisâ viäddáin koorrum uccâ kiäđgáin, toh tollii nyeti jäävriponneest, ¶ a. Mii lii mädimus Tave-eennâm? ¶ – Maid tun tääbbin luuvah? ¶ Talle Jovnâ muštái maidnii “tehálijd“. Sun vaaldij rasijáá laavhâst já adlij tom Wiesehân. ¶ anarâškielân: Tanja Kyrö ¶ Tieđettemčáluseh ¶ kovjim = pölytys ¶ tuáhá. Suoi láin paaloost aaibâs storgâgâm. Já ain, et ain poođij hyeneeb. ¶ - iiđeedkähvi já sálttáá liäibustâh ¶ Ertpelpittáid sun kääsit sälttilaagâst. Sälttilaggâ lii čääsist já säältist rahtum siävuttâs. Ertpele pitáh láá kavraah já ruávis sältti ij piso kavraas piärgupitái alne. Tondiet taid lii pyeri käsittiđ sälttilaagâst já návt piärgupitáh salttâšuveh jyehi saajeest. ¶ västid GNT teevstâ dynaamisávt/funktionaallávt siämmáá náálá ko KR92. ¶ – Keejâ Matti. Kavnim äijih puáris ibles pumbulviermi. Suáppoon-uv taan-uv viermi já kečen maht taat puáris viermi pivdá šaapšâid? eeč koijâd já čittá puáris viermi. ¶  ‐uv   ohtsis 70 vuáđumáttááttâs já luvâttuv uápped. Ulla Aikio-Puoskari (2006) raapoort mield sämikielâ ¶ 2. Vuojâdijn poođâš lii čässuáivi vuoluubeln. ¶ - Saanko minäki kokkeilla niitä sinun luistimia? ¶ šahečivgâčuurâ 12 ¶ 3. Verdid ulmuu já simpans jyelgi. ¶ manesellâ já almaa šovâttemsellâ ¶ USÂTTÂH ¶ Tiervâpuáttim Säämi kulttuurkuávdáá arkkitehtkištodem puátusij almostittemtilálâšvuotân, mii tuálloo Sämimuseo Siijdâ auditoriost, Anarist tuorâstuv 4.12.2008 tme 15. ¶ Tave-eennâmlâš säämi kielâpalhaâšume juáhhoo viiđâd keerdi 2012 sämmilâšaašijn västideijee ministerij ja sämitigij saavâjođetteijei kuáhtáámist Oslost. Palhâšume mieđettuvvoo ovtâskâsulmuid tâi siärváduvváid Taažâst, Ruotâst, Suomâst tâi Ruošâst sämikielâ oovdedmân. ¶   Muumienni-uv halidij fáárun. Tuše Nipso ¶ lii tuu čoolmijn čiehhum. Vala puáđáh uáiniđ ääigi, kuás vajaliih rähtih tuu pirrâ čuumâ, pirâstitteh tuu já volliitteh tuu jyehi kuávlust. Sij mottejeh tuu ohtân jieijâd ässeigijn. Tunjin ij pääsi keđgi keeđgi oolâ, ko jieh tubdâm uuccâmááigád. ¶   Sveaenâmist láá stuorrâ jäävrih ¶ Anarâšâi kooskâst ristâlâšvuođâ máttááttâs kuodij taggaar hedâlmijd, et 1700-lovvoost ettii et anarâšah lijjii ristâlâš oopâ mááttust já immeelpalolâšvuođâst ovdiibeln iärásij juoba nuvt, et taažâ Thomas von Westen, kii meiddei kočodui sämmilij apostolin, rammui anarâšâid puoh pyeremus ristâlâžžân ubbâ Säämist. Ruáváásttarkkiistâsâst ive 1752 čallui pevdikiirján et anarâšah mattii ristâlijd kiirjijd uáli pyereest. ¶ Virge miänástuvvee tipšom išedeh hiäivulâš ollâškovlâtuđhos sehe šiev nuorâiaašij já haldâttâstooimâ tubdâm. Virgetevdimist lii kuuđâ mánuppaje keččâlemäigi. Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuodâtääsi IV já tast III-II juávhu mield (vuáđupälkki 2448,54 – 2505,49 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase sehe pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. ¶ Škovlimčällee Ulla Aikio-Puoskari, Sämitigge ulla.aikio-puoskari(at)samediggi.fi, puh. 010 8393 112. ¶ alanedeh alme vuástá; ¶ ráhtusijn kuittâg kávnoo: KR92 sistanneem olgospyehtim kävi toteen lii jurgâlum olášui ¶ lii killám maaŋgâin liävuttemesvuođâin ¶ 6. a. Merkkii ruossáin taid televisio-ohjelmijd, maid halijdiččih keččâđ. ¶ Pietarsaari B4 ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 91 ¶ Pallastuodâr 51 ¶ Kiäin tun tääl sárnuh sämikielâ tááláá ääigi? ¶ čuovjistiäppu sinilevä ¶ säppivätti sappirakko ¶ Iänuduv-Kuovdâkiäinu maaccuhmalli lii puoh enâmustáá hervejum. Herviimân kiävttojeh läđđee oolâ stellejum ivnáás päädih jieškote-uv suuvâ já perruu ärbivyevi mield. Herviimeh láá kubduuh já olluuh. Sehe nisonij et almai kapereh kuárrojeh ollâgubbon ko eres maalih. ¶ 74A Kaijuuh láá čepis kirdeeh. Kuhes já kežis ¶ – Tääl puáđi! mun ettim Sofian. Tipte orroođ taid koortâid já toomâ! ¶ Sämitigge 2003 ¶ – toimâttâm antologia Tovlááh mainâseh ive 1996, ¶  asumaan rapu eellimvuovijd já eellimpirrâs. Västid jieijâd toohâm koččâmâššáid. ¶ Iđedist Haŋgal cuuvnâi suu já sun lâi tiäđust-uv vaibâm, veikkâ ij nuuvt čuuvtij, ko oovdebpeeivi. Tijme lâi tast suullân kuttâ já Jovnâ smietâi-uv, et škovlâpeivij-uv uážui uáđđiđ kuhheeb. ¶ – Ko muu mielâst tun lah taan visteest aaibâs liijkás ennuv! ¶ Syemmilij madâräijiheh asâttii vuosmustáá Máddáápiäláá viljâlemkuávlu. Sij asâiduvvii merâriddoid já juhânjalmijd. Tággáár soojijd láá šoddâm meid Suomâ puárásumoseh kaavpugeh Turku, Pori, Rauma, Naantal já Porvoo . Máddáápiäláá viljâlemkuávlust lii miänástuvvee eennâmtuálu lasseen valjeest jieškote-uvlágán ráhtulâšvuotâ. Ráhtulâšvuotâ taarbâš pargovyeimi, já tane taan kuávlun láá varrim ennuu ulmuuh Suomâ eres kuávluin. Maaŋgah Suomâ stuárráámusâin kaavpugijn, ovdâmerkkân Helsig, Espoo, Vantaa já Turku láá Máddáápiäláá viljâlemkuávlust. ¶ ryevdikuálmihâš 182 ¶ 1. tuáršu ¶ Nabdemist lii, et kyelipivdemreissu lâi aainâs-uv ton tááhust luhostum, et uáppeeh pessii masa juáháš suáppuđ viermijd, kuohâđ taid já meiddei keessiđ pajas. Puáttee ive pelni Maatipeeivi suulâin sist lii vala njähipivdo vuogâiguin já meiddei juoŋâstem Aanaarjäävrist já talle sij peessih oppâđ njähipivdosaanijd já juoŋâssaanijd. Anarâškielâ servi tuáivut anarâškielâ tievâsmittemkuursâ uáppeid ennuu já ávusmielâlâš oppâmmoovtâ sehe luho já vaijeem oppâđ anarâškielâ. ¶ savuhapero ¶ Ánná lasettij liävtu ige kejâstâmgin tohokulij. Sun ij áigum vieres kaavpugist omâs ulmuigijn pääcciđ savâstâllâđ. ¶ sijđoh: 123 ¶ nuuvt korrâsávt ko voijii. ¶ –Luuhâmpittá ¶ Enni tiäđust-uv čielgij toin tiäđoin, mii sust lâi: ¶ Palvâleijee vuolgij oppeet. ¶ Säämi Parlamentaarlâš Rääđi Váátá Njeellim pággunjuovâmij orostitten ¶ - Muu mielâst ettim tunjin onne nuuvt vasteeht. Lam itten vyelgimin pááikán kuhes oholoopân, jiemge višâččii mahten tipteđ taan unohis tobdo ubâ oholoopâ. Vistig vissâ kolgâččim áánnuđ tust addâgâs. ¶ * Čájáttâssaje: 200 m2: kobdodâh 17 m x jieŋŋâlvuotâ 12,5 m. ¶ Juh 13:18-30 ¶ 3. Vuáváá tiervâslii koskâpitá, mon ¶ tastko suoi kolgáin huolâttiđ luomâkoddeest. ¶ viehis veriviäru väldeid. ¶ Maati fáárust Hirškikkâ já Myerji peessâv uápásmiđ ulmui elimân. Matti lii peiviv tipšoost anârâškielâ Poorâ-nommâsâš kielâpiervâlist. Hirškikkâ já Myerji-uv viettiv Mattijn peeivi kielâpiervâlist. Tobbeen suoi uápásmuvvâv Maati skipáráid já kielâpiervâl toomáid já oppâv ennuv uđđâ aašijd. Mattijn suoi peessâv še káávpán, pyecceiviäsun já kirjeráájun. ¶ Morettâm toos, ko lam eeni askeest já lii oppeet hirmâd pyeri mielâ tast, ko tot ij lamaškin tuotâ. ¶ Lahtos 1. Aarâhšoddâdem stivrejeijee sopâmušah já laavah ¶ kuohâđ, kuovâm, kuáhá njähivuogâ = kokea madekoukku ¶ Kielâ- já jurgâlempalvâlusah ¶ merâkuáskim.....126 ¶ – Já taan listoost uáináh talle aaibâs olmâ mere, mon ennuv já mon távjá mii-uv šaddoid taarbâš čääsi. ¶ Nummeer Iävtukkâs nommâ Árvu, áámmát tâi toimâ Päikkikieldâ ¶ Paaccâhlodde šoodâi munjin uápisin jo vittâlov ihheed tassaaš viljâpiällâm Uccpárnáá Maati Maati áánsust. Sun laavij ain motomin hästistiđ muu loddepiivdon Piergiváárán, jeđe motomin ko láin oppeet tobbeen väärist, te mottoom peesist kirdelii tagareh väŋkis uccâloddááh, maid jiem lam vala kuássin ubâ uáiámgin já maid viljâpiällám noobdij paaccâhlodden. Jurdâččim mielâstân, et mahtsun toh láá paccâšum, ko liijká kirdeđ kostii, mutâ jiem ervidâm koijâdiđ suste tom. Mun lijjim maaŋgâid iivijd ton oskoost, et tieh loddááh láá tuođâi-uv paccâšum ađai mahtnii šoddâm páccáid já iäskán talle, ko iberdim ovtâstiđ paaccâhlode já pikkukäpylintu-lode ohtân já siämmáá lodden, te iberdim tom paaccâh-sääni merhâšume. ¶ Ucjuuvâst Jussá, Piäkká ja nieidah-lávlumjuávkku vuoitij jieijâs sarja Säminuorâi taaiđâtábáhtumest já peesâi Turkun Nuorâ Kulttuur- tápáhtumán. Tääl muoi, Jussá já Piäkká, čälleen tast maid mij poorgâim tobbeen. ¶ Monnjâjyelgi ¶ – Manneen-uv keččâđ, lii-uv njuámmilâš vala tobbeen? Káijá koijâdij. ¶ Juovlâmáánu 2008 (48 sijđod) nummeer válduteeman lâi Anarâš-loostâ 20-ive tevdim. Uáivičalluustis Mii lostâ, tuu lostâ čáálá saavâjođetteijee návt: ¶ Vuojijm Radko-käävpi pehti uástimin ryevdipuáhháá äittistuálpu paajaakeš, amas čuoldâ luoddâniđ já piejâim ton sajasis. Rävdee ij lam valagin finnim sähirijd valmâšin nuuvt et aalgijm toin seetripasâttâsâin čiehâđ vuoluu-uási nuuvt et ryevdirakânâsah iä oinuu. Pargo lâi-uv korrâsub, ko maid lijjim smiettâm. Mist moonâi ubâ peivi toigijn já smákkuliäjá lâi melgâdlágán, ko jooskâim tiego kuuđâ suulâin ehidist. ¶  mast Omâdâh 7, 9, 10, 13, 29, 32 ¶ s. 59 ¶ Kiemnikáisá ¶ 157A Maadânapinah láá puárásumoseh madâriäččám. Maid išepiergâsijd toh kevttii piivdost? ¶ 3. Čivtvääri sieidi , Aanaarjuuvâ nuorttiipiäláá Čivtvääri puotâ Aanaarjuuvâ riddoost (Matti Aho pro gradu: Pyhä paikka saamelaisessa uskontoperinteessä 1997). ¶ 60B Rooma kuávdáást láá antiik áigásiih ¶ hammimkääsih já hammimpiergâseh. Vyelemuu ildee alne láá čäci-ivneh já jieškote-uv kasosiih pensseleh. ¶ Ive 2011 uđâsmittum luándusuojâlemlaavâ 16 § mield sämikuávlu aalmuglâš- já luándumeecijn kalga turviđ sämmilij kulttuur paijeentoollâm já ovdedem iävtuid. Kuávlu vuáđutdijn kalga ton suojâlem eromâš uulmijd já aalmuglâšmeecist meid kuávlust jottei hiäđuid väldiđ ääšimiäldásávt vuotân. ¶ b. Čääli loován, mon ennuv jieškote-uv mittár čáittá. ¶ peeivitäsideijee ¶ kuáimáás viste, kost lâi liegâs já vuovâs. ¶ – Koolgâm-uv porgâđ maidnii vala tääbbin? ¶ 9. Kazakstan 380 ¶ Pargopittá: Kuábâš lii täin olmânáál: ¶ já esken tast maŋa puovtij toohâđ vastadâsâi lopâlâš tiätturvyeijim já -analyysâid. Puoh ton räi ¶ Kirho kuávdášruttârááju almostittem 160-sijđosâš “ Salmâkirje ” almostui ive 1993. Anarâškielâlâš salmâkirjekomitean kullojii ruávásteh Antero Niva já Viljo Porkola, sehe äššitobdeejesânin Ella Sarre já Elsa Väisänen. Ko Väisäsen kuođij komiteapargo te sajan poođij Ilmari Mattus. Kirjeest lii Kirholij toimâttâsâi lasseen pyeccee lunne eellim. ¶ 71 % Kittâl vuoigâdvuođâišetoimâttâh, Iänuduv uálgitoimâttâh ¶ - Eelâš vist päčimin veikkâ tuom piiččus, te sátáččih peessâđ fáárun. ¶ Pyrenij njrgâeennâm ¶ – toimâttâm já luuhâm jienâkirje já kirje Sigá maainâs ive 1992, mast láá kyehti kasseet, ¶ Balkan njargâeennâm ¶ njäähi ¶ Puško 25~000 ¶ 2 TUTKÂMUŠ TEOREETLŠ TUÁVÁÁŠ JÁ OOVDEB TUTKÂMUŠ ¶ d. Kotemuu kuávlust láá ennuv kuácceevyevdih? ¶ 3. Algâaalmugáid kullee ohtâgâsâin lii vuoigâdvuotâ toos, et sijjân iä heiviittuu olgošteijee pargoiävtuh já -tile, eres lasseen palvâluskoskâvuođâ tâi pálkkááttem iävtuh. ¶ – Siäibán pehti! Kale tot lâi kaavhâd, sun eeđâi. ¶ 1. Mane pieggâvyeimi kevttim suápá pyereest Taanskan? ¶ 4. Savzâ mákkoo čurrust 15 ¶ Ucjuuvâ sämiluvâttâh: Onni Länsman (tavesämikielâ) já Rauna-Maaria Näkkäläjärvi (tavesämikielâ) ¶ “Mane tun kolgâččih tiettiđ muu noomâ?” sun finnij vástádâssân. ¶ niŋálâs ¶ Kištodempargoi čaittâlem ¶ Siskáldâs ¶ Lusme Issá -rokke kal mainâstij ohtii radiost, et taan jäävri nommâ lii lamaš ovdil Jormojävri. ¶ Kreikka = Kreikka ¶ Suomâst ellii motomijd luuvijd iivijd tassaaš kulmâ nubijnis spiekâsteijee netiellee: hiller, juhâpuoidâ já miŋkki. Täin hiller iälust táálunkuávlusiijdâi aldasijn, čäcipiälláin mákkojeijee juhâpuoidâ lii lappum Suomâst já ameriklâš puáđulâš miŋkki lii levânâm ubâ enâmân. ¶ tuoldâškuát = alkaa kiehua 130 ¶ vieres kiellân pajeuáppeečálusijn. Taan räi láá 3 uáppee čáállám nuorttâsämikielâ pajeuáppeečá ¶ 8. Tricholoma album – Retikkavalmuska – Reetikšoovkâh U ¶ Sanikkááh ¶ Ko Ánná lâi nuurrâm puttâlijd lättest já peevdij alne, sun kaartâi tuálvuđ vittâ lastikseehâ tievâ taid meddâl olgos. Uásist finnij kale váhá ruuđâ-uv ko toh tohhejii káávpán lonottâssân, já ruttâ sust ij lam mudoigin meendu valjeeht, et jis ton ääšist šiev peelijd koolgâi uuccâđ, te tot lâi eidu tot smavvâ ruttâpittá. ¶  puuvsah, Jookeerpargopittá ¶ Kyeli Meiničalmeh ¶ Ko talle šoodâi eehid, vijnikäärdi omâsteijee eeđâi tilehoittájeijeisis: 'Kočo pargeid já määvsi sijjân päälhi, toid vistig, kiäh pottii majemuštáá já talle esken toid, kiäh pottii vuossmustáá.' Toh, kiäh lijjii pálkkááttum ohtânubálovváád tiijme ääigi, pottii já ožžuu juáháš denaarâs. Ko vuossmustáá pálkkááttum almaah pottii, sij jurdii, et sij uážžuh eenâb, mut sij–uv ožžuu tuše denaar. Talle sij miännudškuottii já ettii išedân: 'Taah majemuuh puátteeh porgii tuše oovtâ áinoo tiijme, já kuittâg tun adelah sijjân siämmáá ko mijjân, kiäh lep kuáddám peeivi kyermi já paahâ.' Mut iššeed eeđâi oovtâ almai: 'Ustevâm, jiemhân mun toovâ tunjin verivuođâ. Iän–uv muoi sooppâm denaarist? Vääldi tuu uámi já moonâ. Mun táátum mäksiđ taas, kii poođij majemustáá, siämmáá ko tunjin, já vissâ mun uážum omijnân porgâđ maid halijdâm? Anah–uv tun paan tom, et mun lam pyeri?' ¶ tiivrijd. Miäruštâl šlaajâid. ¶ Biodiversiteetsopâmuš haldâttâhčällee Braulio Ferreira de Souza Dias muštâlmin biodiversiteet suojâlem merhâšuumeest ¶ Konsertist muštástâlloo Valkeapää eellimpargo já karrieer. Konsert, mii uárnejuvvoo 70-ivváášjuhleive kunnen, puáhtá oohtân juávhu juoigeid já musijkkárijd, kiäiguin Valkeapää poorgâi elimis ääigi kuhháá oovtâstpargo. Konsertist kulloo meid sämijuoigei uđđâ suhâpuolvâ. ¶ Uđđâ oppâmatriaalah almostum ¶ Namibia ¶ Sämitige stivrâ meridij valjiđ fastâ pirâsčällee viirgán Anni-Helena Ruotsala Helsigist jienâiguin ¶ Säämi D2 ¶ Sust lâi pajalist assaat mááccuh, ko šoŋŋâ lâi koolmâs. ¶ 1. Keejâ kove 152A já räähti luvâttâllâm ellein, ¶ Toh culijdii já visijdii, ¶ muorâlitte, -lite = puuastia ¶ Uccâ uábáš ¶ Tv:st lii sämikielâlâš párnáiohjelm Unna Junná, sämiradiost puáhtá kuldâliđ Binna Bánna- párnái ohjelm já párnái kirjálâšvuotâ lii lasanâm puáhâin sämikielâin. Taat lii positiivlâš! Sämmilâšpárnáid iä lah ennustkin almostum loostah tavesämikielâlii Aku Anka (Vulle Vuojaš) maŋa. Muu mielâst Vulle Vuojaš kolgâččij uđđâsist ”iällááttiđ jieggáid”. Tot motivistá luuhâđ máttááttâlmist aaibâs puohâin kielâin. Nuoráid almostuvá tavesämikielâlâš nuorâilostâ Š-bláddi. Lostâ lii taanáigásâš já tuálá siste nuoráid lohtâseijee äigikyevdilijd fáádáid. Muu tiäđu mield neetist ij lah vala sämmilâšpárnáid falâldâh meendugin ennuv. ¶ – Ostih-uv appelsiinijd, ananas já aprikoosijd? ¶ peljimeduusa korvameduusa ¶ Toollim vástádâs tievâslâžžân, kuás jo lijjim maŋgii uáinám cijkkopennuid čivgâmin. ¶ saajeest. Veerbâ piäluštuđ anarâškielâsâš fuutuurlâš olgospyehtim tun šoodah piäluštuđ ¶ pyeidicissááš toppiittâhmuorân iištâi, ¶ liäibustuvâid = leivonnaisia 30 ¶ Sämitigge tuáivut puohháid Puorijd Juovlâid! ¶ 126A Šiärupocceelamppu ¶ TANSKA ¶ Skipárušah ruotâstii keččâđ, maid ilohuikkâseh merhâšii. ¶ Saiga lii áinoo Euroopâst ellee antiloopšlaajâ. Antiloopeh láá smieretteijee šaddoporreeh já kuleh kyeppirelleid. Saiga lii fiskisruškâd, aldasáid meetter alosâš antiloop, mast lii kuhes já sojelis turbe. Tuše orásijn ađai sarvain láá čuárvih. Saigah iälusteh stuorrâ, joba luuvij tuháttij iäluin Ruošâ koškejolgâdâsâin. Čohčuv iäluh joteh máádás muottuu patârâsân já kiđđuv toh mäccih maassâd taveláá. Saigah piergejeh vänis ravâdáin. Toh poreh masa puohâid koškejolgâdâs šaddoid, mut sälttisyeinih láá toi válduraavâd. ¶ 41. Elleeh juáhhojeh čielgitávtálijd ja ¶ 16 artikla ¶ 10. ¶ Aanaar kieldâ já Säämi palgâs: ¶ Čuákkim maŋa poođijm Pengillyn. Maija ij lam uásálistám čuákkimân já ton puudâ sun lâi-uv moonnâm. Sun aasâi Minneapolisist, mii lii Minnesota uáivikaavpug. ¶ – Joo, tot kale lii tobbeen. Já vaijaas sieidi tot vala lii-uv. Lâš-uv suttâm, ko ulmuuh láá tom sajestis lihâttâm? ¶ – Luámáneh láá kal laddâm. Muáddi čoorooh ooinim tuše. Kolgâččij-uv onne ehidist jo vyelgiđ jiägán luámánijd čuággiđ? ákku koijâd eenist. ¶ 181B Fiskisvuoivâssyeini já syeinisiipuul šođđâv riddokällei alne. ¶ ”Olen vankina Venäjällä ja olen haavottunut, tulen kun sota loppuu. Terveisin Matti-Uula Paadar.” ¶ Nuorâ torske lii ponnekyeli. Ton válduravâdin láá stuorrâlođâsrapuh, mut kale toos tohhejeh ravâdin meid eres-uv stuáruduvâs peeleest mudágis ponne-elleeh. Torske puáhtá-uv kočodiđ ”meerâ kovjânjammen”. Rävis torske pivdá táválávt silâkijd, mut tot porá še maaŋgâid eres kuolijd já rapuelleid. ¶ Ton peevdi kuvlân lâi hirmâd jo kuhes jono, nuuvt et mij ep kustoo lamaš áinooh mađhâšeijeeh, kiäh lijjii kostnii maŋanâm. ¶ Onnáá peeivi Kuttoor kylást lii Pänituoddâr meccikuávlu áinoo pirrâihásâš aassâm. Kylá pirrâsijn láá puáris niijtoh, moh nijttojeh vala-uv. Nijtoi šadolâšvuotâ oovdâst sehe algâalgâlâš tavekuávlu nijttošaddoid, ko mäddin ulmui fáárust puáttám šlaajâid. Maađij Kuttoor kylán rahtui ive 1959. Maađij finnij áigá president Kekkonen, ko eelij čuoigân kolliistâlmin Kuttoorist ive 1956. ¶ Suomâ já Ecuador pissoo ovdâstâsah, Ecuador kulttuurärbiministeriö sehe Suomâ sämitigge uárnejii oovtâst OA algâaalmugfoorum 10. čuákkim uálgitábáhtusâidiskuin, mon teeman lijjii algâaalmugij škovlim já vuoigâdvuotâ uásálistiđ miärádâstohâmân. Tábáhtusah uárnejuvvojii New Yorkist tuorâstuv 19. vyesimáánu. ¶ – Mä syön puuron erikseen! ¶ – Na iä nuuvt hirmâd varâliih kuobžáid kale, jis lii várugâs. Mut ain kalga mušteđ váruttiđ soorvâ pastelis čoorvijd, moigijn tot puáhtá veik nurvođ. Jis lii ucceeb kuobžâ, te lii älkkeb algâttiđ sorvâpivdo vuosijn. Toh iä lah nuuvt stuárráh já vuáimáliih. ¶ 65. Lostâmuorah liäđđuh kiđđuv ¶ 36 Kastuu merhâšume ¶ Ruukipyevtittâsâi lasseen tuálvojeh Kongoost olgoenâmáid stuorrâ plantaasij eennâmtuálupyevtittâsah palmuoljo , käähvi, sukkâr, pumbul já kumi . Taah tuálvumšadoh viljâluvvojeh ennuv, mut purrâmâš iä paste pyevtittiđ puohháid kongolijd tuárvi. Omâdâh Kongoost lii juáhásâm uáli epitäsivávt. Uási ulmuin láá riggáh, mut iänááš uási uáli kievhih. Kongoliih sehe maaŋgah vieres väldikodeh láá halijdâm finniđ uási riggoduvâin. Kongoost lii-uv kuhes soođij já liävuttemesvuođâi historjá. Paijeel love ihheed pištám siskáldâssuáti lii vaattâm masa nelji miljovn ulmuu jiegâ. Kongoost láá viggâm finniđ ráávhu áigá Ovtâstum aalmugij (OA) iššijn. ¶ já juuvâid sárgáid 7 - 10. ¶ Puátá mielân meiddei taggaar juurdâ, et jis haldâttâstevstáid pieijum ruuđâid já pargonaavcâid piejâččij oppâkirjij rähtimân, te tast ličij eenâb ävkki kielâ ovdánem pyerrin. Sáttá leđe nuuvt, et ulmuuh iä ennuvgin luuvâ haldâttâsteevstâid, mut škovlâmateriaaláid kal ličij tállân ano. Nubbe peeli ääšist lii val tot, et mist láá hirmâd uccáá tagereh ulmuuh, kiäh mátáččii oppâmateriaalâid rähtiđ. Ličij meiddei stuorrâ tárbu jyehilágán kulttuurpuáhtusáid, lavluid, filmáid, čaabâkirjálâšvuotân jna. Taam čuolmâ ij lah tiäđustkin älkkee čuávdiđ, mut ääšist kannat kuittâg savâstâllâđ. ¶ * Kähvi já teejâ teikâ pajalâš ¶ Anu Magga ¶ b. Moi meerâi kooskâst lii Tanska? ¶ uđđâsist väljejum airâsáid toid tehálaš toimáid moiguin tij kolgâvetteđ porgâđ puáttee áigáduvâst. Tääl ¶ Suoi vaazijn Kaari aauton. Ánná smietâi jo, maid sun Kuovdâkiäinust feeriiččij. ¶ J O S K I S O K K O ¶ Mutâ tiigereh iävá västidâm maiden, toh kolmuin nuuvt ete päänih skalijdii. ¶ MAKEDONIA ¶ Ánná ruáhásij: ¶ Nurmijärvi C5 ¶ Mooses koijâdij: “Mut jis sij iä osko muu, ko muštâlâm, et tun lah koččom muu? Maid mun toos eeđâm?” ¶ Viäskárist láá skaapih já naulakkoh párnái pihtâsij já reepui várás. Väripihtâseh láá pajeskaapist já reepuh já olgopihtseh hiäŋgájeh naulakkoin. Juáháást lii jieijâs skappi já skaapi uuvsâst lii päärni nommâ já meeci ellee kove. Lätteest juáhháá naulakko oovdâst vyelgih ellei luodah orroomviistán. ¶   Peerâpeivitipšostivrejeijee puh. 040 744 1210 ¶ sulâstittii simpansijd. ¶ Kappeerpääiskih pessejeh mielâstis stuorrâ ¶ 87A Kairoliih nieidah. ¶ siskiipiäláid korrâ “paadijd” . ¶ Ánná kaađâi varriimis. Tom-uv nuáidiááhu kuvlân lâi lamaš kuittâg toin naalijn suotâs, et táálu lâi lamaš putes, jis ákku jieš ij lamaškin nuuvt hitruus olmooš. Ko Ánná lâi kyehti peeivi kuodâččâm tävirijdis uđđâ vistásis já čurgim já putestâm jyehi nurhe, sun lâi vaibâm. Suu mielâst oroi, et sun lâi jieš tuolvâm varriimist já puohlágánijn nyeskis aašijn, moh sunjin lijjii tábáhtum. Olssis sun lâi kuittâg meridâm, et taat ferttij leđe loppâ Heiháin: eenâb sun ij innig killááččii. ¶ Nasserjäävri taavaabeln. ¶ oovtâst sämikuávlu kieldâiguin mottoomlágánijd kielâkuávdáid, main toimâččii sämikieltáiđusiih virgealmaah já toimâulmuuh. Kuávdáin sämmiliih puávtáččii eelliđ viežžâmin sämikielâlâš äššigâšpalvâlem já koijâdmin ravvuid já tiäđuid el. säämi kielâlaavâst já sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođâin sämikuávlu kieldâi já staatâ virgeomâhijn. ¶  nominaalisâš ase-ellee . Čääsivuálááš keeđgij, ruggâstuálpui tâi šadoi asan jieijâs kiddim tâi toi mieldi lihâdeijee iäláán. Om. tiäpuh já skuápuh. ¶ 3. Laavâ mield pagulâš jyehi aassâmviäsust. ¶ 28 % TS amnâsmáttááttâs 293 ¶ Nipso jo vuordij sii já sii evvisijd. ¶ Piejâ~päđe siisâ~ piärguid já~liäšku oolâ~čääsi tommit et piärguh láppojeh. Piejâ~saaltijd já~tipte tuoldiđ. Kolde suuptâ~alne já~lasseet pippârijd. Tipte lohe vyelni piärguid kopšâđ~ suolgâi. Ko piärguh láá tuoldâm 1,5 –2 tiijmán (liegâsvuođâ tääsist 2) te jis vala lii liemâ, te puávtáh vala tipteđ leđe lohettáá. Talle kalga vahtiđ tárkká, et ij čääci kuuškâ já piärguh iä pyele. Majemustáá piejâ páátán vuojâ já margarin. Ko toh láá suddâm, te steikkâ lii vaalmâš. Faalâ lasseen pottáásnjuvdos já juŋŋâhilo. ¶ 1 a. Maid kove hiäppušeh A, B já C láá tohâmin? ¶ 11. ¶ Sämiaaššijn västideijee Suomâ, Taažâ já Ruotâ ministerij já sämitigij saavâjođetteijei ihásávt tábáhtuvvee čuákkim tollui Helsigist 12. skammâmáánu riehtiminister Tuija Brax jođettâsâst. Čuákkimist kieđâvuššui eres lasseen tave-eennâmlâš sämisopâmuš jotkâvalmâštâllâm. ¶ Tuubdâ elleid oppâkirje kuuvij tâi miäruštâllâm- ¶ arvevyevdiriijkâ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 83 ¶ 2. Kišto uárnejeijen tuáimá Sämitigge. ¶ Puásuituálu- já luánduiäláttâstutkâm ráđádâllâmkodde ¶ - kulttuurlâš ulme já merhâšume, ¶ Kiärdum ¶ Tääl ááigum lávluđ Stuorrâvuonâ markkânijn. ¶ Säksi ~ Saksa = Saksa 103 ¶ punjâstiđ, punjâstâm, puunjâst = väännähyttää ¶ Small Johnson lâi uážžum aaibâs vyestikeevâtlâš vyelgimsaje. Sun algâttij sosiaallâš árvuciäkkáduv paajaakeččin. Eeči lâi aadelâšalmai, kote ive 1902 lâi jotemin Georgia väldikoddeest. Taat jálušaddosâš eeči ornij Small Johnson iänán Hotel Longfeather nk. kievkkânnieidân viehâlágán ruttâsume, moin sun puovtij elettiđ Small Johnson, šaddee uábbi- já viljâčurruu sehe oovtâ tâi muáddi rähisteijee. ¶ –~Tuávkki tun aainâs lah, rovvá vuorâččâs! ¶ Lam tuđâvâš já must lii masa jo normaal nuorâ eellim. ¶ – Adeliđ addâgâsân, kaandah! sun piivdij. ¶ “Valjiiččiččim-uv pulá vâi kákkupitá?” sun smietâi ko skuálhuttij siili uuksân. “Tâi sáttábá sun adeliđ kuohtuid ko uáiná mon pyereest posâldâhpäddi lii pieijum.” ¶ KOBĐOOLOSTŠADOH 15–17 ¶ Tot lâi mii rijjâäigi. Lijjim oovtâ keesi Kaamâsist. Já ko vazzim asettes šišnekammuiguin puáris pálgái mield tuuváážáid, moh lijjii jävrriddoost já tubdim muorâviäddáid juolgijdân vyelni, tiettim, et lam rievtis saajeest. ¶ Tuárnusjuuhâ D2 ¶ Kielâ: engâlâskielâ ¶ vihkâmávutuáloid. Ij lah väädis leđe ¶ 8:25, 14:30, 27:40, Luuk. 23:37, 23:39 ¶ c. Maht elleeh já ulmuuh ávhásteleh toin, et šadoh ohtâdeh? ¶ — MUU PAANIJD VIÄRKKÁ NUUVT HIRMÂDÁVT! ¶ Pallas-Yllästuoddâr aalmuglâšmecci (uásild) ¶  láá? -‐ Egyptiliih totkeeh láá kavnâm faarao häävdi ¶  purrui Paavvâl lavkkij uáinusân já eeđâi: ¶ ruškisčaasâg šaddaaš jävri . Eromâšávt jeegijn kolgee humusamnâseh tovâtteh čáácán ruškissiähá iivne aainâs Jävri-Suomâ čácáduvâin. Vrd. humus. ¶ muu iärtán. Ele eeppid, mut osko! ¶  suuvâst. 2) oovdeld (pittá tâi särgi) = päällä (pistel tai pykälä) ¶ Sämitige päikkisiijđoin lehâstum nettilostâ Oktavuohta lii uáivildum vuosâsajasávt Suomâ škoovlâi kiävtun: lekkâđ laasâid já tiäđu haahâm riäiduid sämisiärváduv pyereeb já taanáigásâš tubdâmân. ¶   Mottoom – Kaleba tun máátáh leđe muččâd! Jyelgih láá tegu rääsih já njune tegu koralli. Mutâ jis uáđđááh uánihissii, tust šadda vala naharist-uv nánnáb. ¶ - Maid? Jovnâ imâštâlâi. ¶  (adj.) Luándusuojâlemlaavâ 64 § mield väriduvvoo eennâm- já čäcikuávlui omâsteijeid já haldâšeijeid sehe kuávloid čyeccee sierânâsvuoigâdvuođâ haldâšeijeid siämmáá náálá ko eres-uv ulmuid já ovtâstussáid, kiäh halijdeh vaikuttiđ áášán, tilálâšvuođâ pyehtiđ jurduidis oovdân iävtuttâs keežild . Huámášutmijd kalga toimâttiđ 15.7.1997 räi kirjálávt Laapi pirâskuávdáá kirjimkontturân. ¶ 28.11.2014 Anarist, Sajosist, uárnejui vuossâmuš Euroop rääđi seminaar sämmilijn. ¶ : Kielâ jienâdâhrááhtus: Kukkâsij já laavlâsierâdmij iššijn páárnáš uápásmuvá sämikielâ jienâduvváid já njuolgâdussáid, maht jieškote-uv jienâduvâid puáhtá ovtâstittiđ. Kukkâsijguin, main láá jieškote-uvlágáneh sänipaarah (sänipaarah, moh iäráneh nubijnis oovtâ jienâduv vuáđuld) puáhtá adeliđ páárnážân oonâid tast maht jienâduvâid kalga kevttiđ saanij sierriistâlmân. Tágáreh kukkâseh láá el. tavesämikielâst: ¶ 16 ¶ Anarâšâi algâ (Anarâš, 1992) fiktiivâlâš ¶ Syennjilsiijdâ arkkâdâh šoodâi tutkâmušâin tobdosin 1930-lovo aalgâst. Piäccám sundee F.W. Planting adelij ive 1931 muorâskuápu siste lamaš arkkâduv luoihâsin Piäcámist kolliistâllâm išesisminister Niilo Sooljan , kote tuálvui amnâstuv Helsigân tutkâmnáál. Ko tast lijjii valdum fotostaatkopioh, te algâalgâliih äššikirjeh skuápuinis macâttuvvojii muádi ive keččin Syennjilsiijdân. ¶ Älkkees myerjipiirakka~ ¶ USÂTTÂH ¶ jotelumos njomâtteijee ¶  maailmpirrâmáátkán sämikielâid virgáduv pargeeh sárnuh. ¶ kaisa.tapiola-lansman(at)samediggi.fi ¶ 200A Myevvir čuáppá liške. ¶ 1. Gyromitra esculenta – Korvasieni – Peljikuobâr U ¶  Vuálgáh-‐uv  čapis –~Mii haavlâid já kost tot tohon lii puáttâm? ¶ verejâin kalgeh leđe tuáimee luuhâh ¶ sist jaamij, te väljejii iäráseh uđđâ lyetittittee almaa suu sajan. Návt arkkâduv siäiluttii ihečuođij ¶ Kyehti säämi nissoon, Máret Sárá já Lajla Mattson Magga, lává kuábáš-uv já jieškote-uvnáál rooččâm sämikielâ oovdedmân já siäilutmân. Tääl suoi peessâv jyehiđ tave-eennâmlii kielâpalhâšume Kollekielâ 2010. ¶ Iännâm lâi eidu uástâm tom kappeer munjin. Suttim, kaččâlittim kaandâ já ko juksim, te faškâlim suu njiätân káávvud. Kaandâst turdâšuvvii pihtâseh. Valdim turdâšum kaperân njeetist já vuolgim kortteertáálun, jiem moonnâm innig škoovlân siisâ. Sämmilâš já evakko, te tušše muu lâi älgiđ siiguin tivâštâllâđ, päikkikode kaandâh lijjii puohâh oovtpele, mun karttim sujâlâžžân. ¶ Anja Kaarret ¶ Sajos parlamentsali Soljust lii kiävtust kyevtiláđán tulkkum- já čuákkimpiergâseh. Čuákkim uásiváldeeh kevttih peevdi oolâ pieijjum läigittes čuákkimpiergâsijd, moin láá mikrofon ja škaajân lasseen jienâstem- já tulkkumjiešvuođâh. Kuldâleijein láá kiävtust uccâ tulkkumvuástáväldimpiergâseh, moh tuáimih läigittes infraruopsistekniikkain. Siämmáš tekniik lii aanoost meiddei auditoria Dollast já maaŋgâtoiimâsalist Dollagáddist. ¶ vojeh enâmustáá tegu toimâiävtuttâsâin, moh taam čuákánkiäsust láá oovdânpuohtum. Meid rut ¶ Ánná tuubdâi, et sun lâi toohâm šiev miärádâs. Vuosmuu keerdi sun tuubdâi jieijâs olmâ sämmilâžžân kaavpugist. Lädimaailmist sun ij tubdâm, et ličij kullum juávkun, já mudoi-uv tot lâi čáittám Áánán korrâ muáđuidis eidu talle ko sun ličij tarbâšâm enâmustáá cage. Ton-uv tiet koskâ suomâkiel luhâmijn saatij tääl toohâđ pyere. ¶ lisko, d) merâtäsni, e) lekkâkyeli. ¶ Huksimäigitavlu ¶ – tuolbâ, juávuttemes mááđuh ¶ – Mun luoihâm tunjin muu väripuuvsâid, Ella iävtut ustevlávt Aailân. ¶ omâstempronominijn. Sänitärhisvuođâst huolâhánnáá jurgâlus lii luándulâš já ¶ Mutâ Nisonieidâ suorgânij: ¶ ”Elleđ paalaask”, Jeesus eeđâi.”Sun kote osko, piäluštuvá.” ¶ KYPROS ¶ Mut ijhân riemnjis taggaar litteest ¶ Aanaar kuávlust láá tiettum kuttâ cissááššlaajâ: vyevdicissááš (hömötiainen), sämicissááš (lapintiainen), vuoptâcissááš (töyhtötiainen), čapiscissááš (kuusitiainen), čuovjiscissááš (sinitiainen) já pyeidicissááš (talitiainen). Täin šlaajâin sämicissááš lii Aanaar kuávlust táválâš, mut vyevdicissááš já pyeidicissááš-uv kale tiettuv. Avveel kuávlust sáttá šiev luhhoin uáiniđ meiddei čuovjiscissáá. Vuoptâcissááš já čapiscissááš lává Säämist tuše sätišlaajah. ¶ Tijjân lii máttááttum taat eijijd adelum pákkum: 'Ele kode.' Tot, kote koddá, lii ánsášâm vuoigâdvuođâ tuámu. Mut mun eeđâm tijjân: juáháš, kote suttá viiljâs oolâ, lii ánsášâm vuoigâdvuođâ tuámu. Siämmáánáál juáháš, kote iätá viljâsis 'Tun tuávkki', lii ánsášâm Stuorrâ rääđi tuámu, já tot, kii iätá: 'Tun jollâ', lii ánsášâm helvit tuulâ. ¶ salâskyele. ¶ – Ja vel , tot lii pyeri, västidij formann . ¶ a. ¶ Rijdo Njellim kuávlu kiävtust lii vahâgittám Suomâ aalmugijkoskâsâš peggim já luptim savâstâllâm Ovtâstum Aalmugij jieškote-uv orgaanijn. Lii tehálâš et äšši soppui ráđádâlmijguin. Sämitigge kijttá sehe Pááđáár viljâžijd et Meccihaldâttâs kiärgusvuođâst ráđádâlmáid já haalust sooppâđ riijdost. Miärádâs čáittá et ráđádâlmijguin puáhtá heiviittiđ oohtân säämi puásuituálu já meccituálu intressijd siämmáá kuávlust. ¶   Dokumentelleekove Kuun metsän Kaisa (Máánu meeci Kaisa) lii tivtâlâš tođhos nuorttâsämmilij pegâlmâs mainâsmuštâleijee Kaisa Gauriloff já sveitsilâš čällee Robert Crottet eellimpištee ustevvuođâst. Elleekooveest kiesâseh oohtân Kaisa muštâlem pegâlmâs mainâseh já nuorttâsämmilij kolgâmušpuudah talle ko nubbe maailmsuáti muutij maailm. Kaisa Gauriloff lii elleekove stivrejeijee madârákku. ¶ Biodiversiteetpargojuávkku ¶ 2 tp kuškâdum persiljá ¶ Sii čyervejii maasâd: ”I j lah kuddum.” ¶ Ingrid Inga Klemetti Näkkäläjärvi Egil Olli Ruotâ sämitigge Suomâ sämitigge Taažâ sämitigge ¶ Luuvâ Falâldâhpivdem ¶ – Mudoi kale, mut Kuuivest láá nuuvt ennuu toh kiđđâpargoh, et sun ij tääiđi ostâđ. Puávtám mun kale elâččiđ koijâdistmin sust. ¶ 123 ¶ 1. Ennuv haapi sistetuállee ruosisseelah joteh vááimu pumppám vorrâkolgosist ruummâš stuárráámusân váimusuonân , válduváimusuonân . ¶ Kuhes kooskâi tiet sämimáttááttâs pargovievâ já arâšoddâdempargovievâ teivâdmijd lii lamaš vaigâd orniđ kieldâraajij rasta. Taan máttááttâstooimâ pargoviehâškovlimprojektist lii máhđulâšvuotâ sajanmäksiđ meriruuđâ raamij siste meid uásálistei mätkikoloid. Sämimáttááttâs pargoviehâškovliimân puáhtá almottâttâđ šleđgâpoostâ peht teikâ puhelimáin Moilas Irmelin (irmeli.moilanen(at)samediggi.fi / 050-5691255) vuossaargâ 24.11.2014 räi. Almottâttâm lii čannee. Škovlim ruttâd Máttááttâshaldâttâs. ¶ – Uážum-uv mun moonnâđ Antti-eevi kuuvl? sun koijâdij mestâ jo jyehi eehid enistis já ejistis. ¶ anarâškielân: ¶   Pasepeeivi immeelpalvâlus lii kuáhtámsaje, mast Immeel jieš sárnu mijjân já mij sunjin. Ráámmát pase säänist mij oppâp iberdiđ, maid Immeel mijjân iätá já maht sun västid mii rukosáid. ¶ Anna Morottaja (Ilmari Mattus), Ulla Magga (Ellen Pautamo), Petter Morottaja (Marja-Liisa Olthuis), Erkki Lumisalmi (Vladimir Feodoroff), Merja Fofonoff (Tiina Sanila-Aikio), Kaarina Vuolab-Lohi (Bigga-Helena Magga), Ailu Valle (Anna-Liisa Väyrynen) ¶ Lopedim porgâđ nuuvt já ko lijjim ohtuunân, te lekkim reeivâ já tast luuvâi: ¶ b) puállunjunnjuhčâ, c) merâkuáskim, d) skarfâ, ¶   Stáálu čielgiiškuođij eeđeest: – Mu-mun, te-te livkkâlim, suáládim iivnijd, tuáppejim toid nips-naps! ¶ M.M. ¶ – Pyeri peivi, uárbimpeleh! Vuodâs já Tuárgis tuáivuttáin. ¶ Akwé: Kon -ravvuuh ¶ Juáigus lii muštemvyehi, ohtsâšilo já vyehi čäittiđ rähisvuođâ. ¶ – Na moin naalijn sämikandâ lii maka hyeneeb ko lädikandâ? Hanssâ koijâdistij nievrin. ¶ Táálust lijjii kyehti uccâ luptâkámáráá, já lijkkuim Christináin tast čuuvtij. Muoi kolgáim peri váruttiđ, jis iššeed lâi väldistâm, talle sust šoodâi váiváá. Ohtii láim vyelgimin tooláá iđedist Taažân já láim pakkam puoh valmâšin jo ehidist. Talle huámášáim, et viljâ oppeet julástâlâi já jurdâččáim, et munnust lii pyeremus vyelgiđ meddâl. Iän pyevti väldiđ tävirijdgin fáárun, kalga vyelgiđ tállán. Nuuvtpa láim-uv makaš monâmin riddosáávnán, mut livkkáim-uv säävni tuáhá já tobbeen miäcán. Lâi korrâ äijihšoŋŋâ já rášuarve. Kaččáim kyehti kilomeetter Iisi leirâsajan. Viljâ kađâštij Iisi hirmâdávt, aaibâs sujâttáá, lâi joba motomin viggâm väldiđ sust jiegâ. Iisist lâi tallaa ääigi mottoom uápis olmooš viettimin luámu, kote lâi poolis. Ittinâš sun vuolgij munnuin toho, vâi pyehteen viežžâđ tävirijdân meddâl. Passijm tastoo mottoom ookon Iisi luusâ, mut ubâ ääigi polâmáin, et jis viljâ oppeet juhâluvá já puátá eelliđ já parga hiärrá tieđiš maid. ¶ Ijâttes ijjâ-algâaalmugij muusiktábáhtus peesâi staatâtorjuu pirrâdâhân ko kulttuur- já valastâllâmminister Paavo Arhinmäki mieđettij 10-ivváášpurdos juhloo festivaalân 10 000 eurod kulttuurtorjuu. Torjuuh mieđettuvvojeh Veikkaus-vuáitturuuđâin. Ijâttes iijâ lasseen torjuu pirrâdâhân šoodâi love eres uđđâ tábáhtus. ¶ Pengilly 08.06.98 vuossaargâ. ¶ 7.8 Pirâsloveh 17 ¶ taan liiŋkâ pehti ¶ jiäŋuččii, te mii hemâdâsâid tast ličij? ¶ Luxemburg ¶ Spiekâstmeh sänitärhisvuođâst juávhui mield ¶ Avveel paješkovlâ: Sara Nuorgam (tavesämikielâ) ¶ Skajesuálui 1:2 C22 Naŋŋâvuonâst, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶  lii 34. ¶ 61. Lodeh čäcipellâst 201 ¶ kyeskee jiešhaaldâšmân. Sämikielâ lâi juo ovdeláá finnim jieijâs lahâasâttâs ive 1992 já uđđâ hal ¶ Mij lep váldám vuástá Hiärá Jeesus Kristus. Sun varjâlus mii avalâš elimân. ¶ Čuáđgi lii vuovdâpessejeijee ¶ Kähvipuddâ, Raavâdviäsu Galla tme 15.15 – 16.00 ¶ Piäđguiaassâmluándusâš huksim ij kuittâg Natura 2000 -viärmádâhân valdum vijđásub kuávluin velttithánnáá estâšuu. Piäđguihuksim lii távjá máhđulâš, kohân vijđoduv valjimaggân láá lamaš luánduhäämih já šlaajâi eellimpirrâseh siäiluh. Távjá keelijd, et huksiimist já vistij stelliimist váldojeh vuotân toh suojâlemáárvuh, mon tiet kuávlu lii Natura 2000 -viärmádâhân valdum. Kalga kuittâg mušteđ, et riddostielâsân huksim käibid mestâ jyehitov kaava, mon ohtâvuođâst huksim máhđulâšvuođah já vistij stellim čuávdoo (huksimlaahâ 6a §). ¶ muorâšlaajâ koorâ já muorâ? ¶ sänitärhis jurgâlus sehe luándulâš já idiomaatlâš kielâ já ton lasseen västid GNT teevstâ ¶ 3. Sämikuávlun áámmátpargojuávhu škuávlejeijee oppâlájádâsâi máttááttâsâst (el. Laa ¶  celkkuu Mun lam Hiärrá, Jahve lii muu nommâ. Jieččân kunnee kirkkâdvuođâ mun jiem kiässán luovât, jiemge munjin kullee alestem immeelkuuvijd. (Jes. 42:8) ¶ B. Ruánáátiäpuh ¶ Sárguđ káártá pápárân já ivniđ tom. ¶ c. Čääli sárgá 2 oolâ, maid oreskyeli luáštá čáácán. ¶ Nuuvt riemnjis ruotâi meddâl já uárree kuárŋui muorân. Miäcásteijee imâštâlâi maht riemnjis lâi huámmášâm suu. Miäcásteijee imâštâlâi tondiet ko riemnjis lâi lamaš seibi suu kulij. Uárree čuávui riämnjá. Ko riemnjis peesâi juovlâäijih luus te uárree-uv poođij siisâ. Uárree koijâdij juovlâäijihist: ¶ tiivool 107 ¶ Tralalala la la la la. ¶ sittijâš ¶ Ässeeloho: 34 000 ¶ Ucjuuvâst Ilmari Tapiola já Asko Länsman ¶ – Issá, vyelggeen-uv suáppuđ viermijd, et uážžu iđedist šapšâmáállâs? ¶ Ailâ-siäsá västid: ¶   ryevdikuálmihâš ¶ Lasetiäđuid pargoost addel má. haldâttâhhovdâ Pia Ruotsala puh. ¶ 6. Saksa 2 365 ¶ roovvâdmáánu ¶ vuoptâlaahul töyhtöhyyppä ¶ Tallinna = Tallinn ¶ šoddâm juuvâst ¶ Anne-Marte Labba- värijeessân Sammeli Salonen ¶ – Na taam kale ferttee tääl aaibâs äššin väldiđ, Eunuk eeđâi já kuáivui lumstis puhelin. ¶ Lâiba motomin uccâ nieidâš, kote lâi nuuvt nánnáá, et puohah lijkkojii sunjin, mut enâmustáá suu rähistij ákku. Sun ij tiättám, maid puoh ličij keksimgin uccânieidii illoon. Motomin ákku adelij nieidâžân ruopsis samettist koorrum liijne. Tot lâi uáli perttis, ige nieidâ halijdâm innig eres liijne uáivásis pieijâđgin, já tondiet puohah koččoodškuottii suu Ruopsislijnen. ¶ Euroop J3 ¶ Muottiis tälvi ko lâi já lijjii ubâ täälvi vuojâččam ige lam purgâm, te luoddâ lâi pááccâm kopán. Moottorkiälkkáhán kale juuđij ton luoddârääigi suulân muáddi km. tassaaš ko poođijn jeggiriidon já togo lâi luodâst mokke njeigâstam luodâ, te togo vuájáán sunnust spiekâstij já kiirdij suáhimiestuu njeigâ moottor čaaskâi já sáttu nuuvâi toos. Äijiheh kuođijn fiävrus toos já vazzijn Vuoli Juusi táálun já táttoin Juusi viežžâđ tom Vinha. ¶ IP: Jáá! Já tun lijjih tiäđust-uv pyerrin mielâst! ¶ Rapu viättá peivijdis poonán kuáivum suáijáás luámistis. Luámirääigi tot piäittá paldanâs skerreiguin. Iäskân eehidveigin rapu vuálgá uuccâđ purrâmâš. Tot porá čäcišaddoid, tiivrijd já jamâ kuolijd. Purrâmâšâš tot cáápá já piäjá juolgijguin njáálmán. ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 97 ¶ kobđttâs = tupuli, kelluke ¶ 1.1 Mii Natura 2000 -viärmádâh lii 1 ¶ RANSKA ¶ 7. ¶ vuottumsajeh já -mereh Uđđâ testament kiirjijn. Luvâttâllâm maŋa kávnojeh veerstâi ¶ ettâđ anarâškielâst. Spiekâstmist huolâhánnáá jurgâlus lii viehâ sänitärkki já ton kielâ lii ¶ muid maasâd sämikuávlun. ¶ Markkânijn ¶ – Mii tuongis kaandân šoodâi? Eunuk koijâdij. ¶   - Säminuorâi taaidâtábáhtus valmâštâllâm, tieđettem, raportistem já varijkevttim, ¶ piäđoid já rátuporreid. ¶ Nuurâ elleid várugávt pensseláin, pinsetijguin tâi ¶ Luándu já olmooš päikkinoomâin Aanaar kuávlust-luvâttâllâm ¶ taan áinoošlajâsii arkkâduv. Siämmást almottâm, et meiddei jieččân sänivuáru aalgâst ¶ Toh Unto kyevtis: viljâm Unto já Paadar Unto láin vuálgâm muu uuccâđ já poođijn iđedist-iijâ tohon kámpá kuuvl já tobbeenhân mun lijjim uáđimin. Suoi láin lámáš ehidist jo tobbeen jäävri máddáákeččin, mutâ láin karttâm moottur tivodiđ já toin esken iđedist-iijâ juovdáin tohon Unto kámpá kuuvl. Sunnust kuullim ete maht muu skipárân lâi keevvâm já ete kost sun lii tääl. Sun lâi almottâm poolislaitosân munnuu čááijádmist já muu tiileest. ¶ Tekstâ: Matti Morottaja ¶ 3.3.5 Sisčasij kuávluh 8 ¶ Uážžup kijtteđ Immeel tast, mii lii taan räi tábáhtum. Talentah láá suu adâlduvah já sun lii sivnám toi kevttim. Toh láá šoddâm anarâšâi ohtsâš pyerrin. ¶ Teevstâ tehálumos pittá lii tiäđust-uv loppâpittá, mut tot lii älkkee čäälliđ: referist jo čallum materiaal oovtâ pittán, já te vaalmâš. ¶ pajekielâst anarâškielân jurgâlâm: Matti Morottaja ¶ b. Euroop maadâoosijn? ¶ Tyelji - talja ¶ Aamen. ¶ – Mun uáinâm kal fiskis já ruškis kuácceid-uv enâmist, Myerji iätá já norá enâmist ruškis kuácceid kietân. ¶ vuálánâm. Alda stiärgái stuorrâ já sahis haikkâ. Ton ¶ Sämitigge almostit kyehti uđđâ sämikielâ aabis ¶ 33. Vuoiŋâšeh - supertiätumaašin . . . . . . . . . . . .132 ¶ naavcâid kalga tääl uážžuđ pehtilávt kiävtun. ¶ Uási 2 ¶ Tábáhtus tuámmárin lijjii nuorttâlâškielâlâš Anna Lumisalmi, anarâškielâlâš Heli Aikio já tavesämikielâlâš Ailu Valle. Ohtâ taaiđâtábáhtus prinsiipijn lii, ete tot tuáimá sämikielân. ¶ Åland suáluikuávlu 71, 75 ¶ 3. Noomât vittâ Euroop ¶ – Jiem mun uážu moonnâđ sohva oolâ. ¶ Jiem meendugin ennuv. Hyenemus peeli ton pargoost lâi tot, ete peeivih lijjii koskânis nuuvt siämmáálágáneh. Pargojuávkku kal lâi pyeri tobbeen mii táálust, já irâttâm ain teivâđ sii, jis iälám Helsigist. Toos mun jiem lijkkum, ko puoh ääših ton pargoost jurrii ruuđâ pirrâ ain já ubâ paje. Veikkâ mon ennuv liččii iällám autoh tobbeen já ruttâ poođij uuvsâin já laasâin, te tot ij lamaš kuássin tuárvi. ¶ Kiđđuv niŋálâs huksee sahâdis riddošadolâšvuođâ siisâ jurbâsiähá ruáhukuáđi tâi kuávzá kuátivuovdâ riddomiälán. Keesi ääigi tot čivgá penttâ nelji tâi vittâ čivgâčurruu, main jieškiäst-uv láá čiivgah kyevtist oohcán. Muádi oho njomâttem maŋa enni potkit njomâttem já vuájálit čiivgâid meddâl. Niŋálâsah láá suuvâjuátkimavveest jo 3–4 oho ahasâžžân. Nuuvtpa čäcisäplig lassaan tuođâi pehtilávt. Tyellittälli toi näälih laskeh uáli styeresin, jeđe kaččeh masa ovtâttemmin. ¶ 45 ¶ Kähvikuásuttem, mon ohtâvuođâst kirječällee-máttáátteijee-historjáčällee Matti Lehtola muuštâš Aanaar postâhistorjá tábáhtusâid. ¶ tuulâ časkâdmân lii pääris ¶ šnjirgoo uikku ¶ – kukáh ¶ ruokokerttunen = ruáhukiärttusâš ¶ Lijgešoddâm puáhtá hitodiđ keeppidmáin raavâdamnâsij peessâm čáácán. Tondiet Nuorttâmeerâ riddoenâmeh putesteh pasâttâsčasijdis pyerebeht ko ovdil já estih raavâdamnâsij toidâšume piälduin já vuovdijn sierâlágán vuovijguin. Kuuloold lasaneijee lijgešoddâm kulá kuittâg vala-uv Nuorttâmeerâ paamussáid pirâsprobleemáid. ¶ uv kielâin kiävttojeh meiddei jiejâslágán kollokaatioh ađai kyevti tâi eenâb sääni ¶ Uula Morottaja, Inga Paadar já Heikki Sarre ¶ sämikielâlâš palvâlusâi/tulkkumpalvâlusâi pyevtitteijen. Taan palvâlusâst kalga tieđettiđ äš ¶ Mađe aldeláá peeivitäsideijee kuávlu lii, tađe eenâb tot uážžu piäiváá čuovâ já liegâsvuođâ. ¶ 2. Sehhii fáárun váhá čunnuid tâi njaajâ. Njuoskâd amnâsijd pyereest. ¶ mut ripo ráávhun kuođâttiđ kalga, ¶ Kuusah puátih tiätu paččeemsajattâhân pacceemnáál. ¶ Sanna Guttorm Sämitige oovdânpyehtee sajasâžžân ¶ 3. Mon ellee raavvâd uccânjivlâhâš lii? ¶ Stivrim/kuvvim/čuoppâm: Niillas Somby ¶ Elisa Suutala joođeet škovlimašij ohtsâšpargo-orgaan ¶ 132A Vuoiŋâšijn láá sajoseh jieškote-uv toimáid. ¶ Kiemâ 52 ¶ – Kale tot suápá. ¶ Čuákkim maŋa ehidist must lâi vala máttááttâs. Tot-uv moonâi luhhoost tego moonâi, mut kale ferttejim moddii vuod kaččâliđ hiivsigân koskân “säärni” . Ko tobbeen kiergânim, vuoijim jieččân möökin já naađđum tállân seeŋgân. Puohtim tuše tuáivuđ, et čuávuvâš peivi ličij čuuvtij pyereeb. Mut nubenáál talle-uv keevâi. ¶ Sämikielâlij já kulttuurmiäldásij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi pyevtittem stuárráámus hástusin láá jurdâččemvyevih sehe sämikielâlâš pargoviehâ- já reesuursvänivuotâ. Tai vyeittimân tarbâšuvvojeh ohtsâš táttu, škovlim- já kuávlupoolitliih tooimah já ekonomâlij resurssij lasettem. Puoh vuálgá tast, ete merideijein lii olmâlágán tiätu kuávlulijn já kulttuurlijn sierânâsjiešvuovijn. Taažâst láá luhostum lääččiđ maalijd, maid kannat anneeđ ävkkin meid Suomâst. ¶ Párnáin láá ahe- já ovdánemtääsist sehe tooimâi suujâst jieškote-uvlágáneh torvolâšvuotân vaikutteijee riiskah. Táid lep viggâm väldiđ huámášumán. ¶ s. 56 ¶ Sämitige toimâttâhân puovtij vuossâmuu keerdi pálkkááttiđ aanaar- já nuorttâsämikielâlâš kielâjurgâleijeid kiđđuv 2008, ko uáivil várás finnejui ruttâ staatâ budejetist. Sämikielâ toimâttuvâst pargeeh jo ovdeláá pálkkááttum tavesämikielâjurgâleijeeh, main kuulmâs jurgâleh tuše Ucjuuvâ kieldâ tárboid. ¶ ruánáá elleežijd, ucebeh ko ¶ Uási 3 ¶   Eidu talle ko mun lijjim maka “cummâlmin” prinsessa, te muu peruukki koočâi nube kerd lättei - já ko ulmuuh oppeet ruáhásii, te kale mun hepâniššim. Teškâlim peruukki oppeet maasâd uáiván, jiemge loppâtábáhtusâid mušte ollágin. Peruukki ij pissoom uáivist tondiet, ko motomijd peeivijd ovdeláá lâi viljâm čuoppâm muu vuoptâid uáli uánihâžžân. Nuuvtpa nisonij kevttim vuoptâpiinih, moiguin peruukki lâi kiddejum uáiván, iä cuápcánâm tast ollágin já peruukki koočâi lättei. Ko muu mielâst tien heeppâdlâš čáitálduv aktiivlâš uási lâi viijmâg lappâd, te koolgâim vala puohah čokkâniđ toho čáitussajan - mun kuittâg iänááš hepânâššâđ já leđe tobbeen vala mottoom ääigi. ¶ Tieđettemčálusân láá čuákkejum tiäđuh OA párnáá vuoigâdvuođâi almossopâmušâst, mii viggá turviđ puohâi párnái hiäđu já sierânâs táárbuid. Tavesämikielâlâš tieđettemčáálus lii finniimist meiddei teddilum version pärniäššiváldálii toimâttuvâst. ¶ b. Maht kaanijd piemmih hekkikäniviäsuin? ¶ Mij kolgâp poollâđ já rähistiđ Immeel nuuvt, et ep piätusân tuurvâstmáin háputtâl jieččân aldemuu äärbi tâi pääihi epke vääldi tom haaldun laavâ já vuoigâdvuođâ noomâst, pic tátulávt išedep suu siäiluttiđ tom. ¶ Sämitigge 2011 ¶ Anarâšah ¶ Tot ij halijdâm väldiđ nubij kijttosijd vuástá. ¶ Toimâtteijee Petter Morottaja ¶ Aalmuglâš oppâkenigâsvuođâ nuuhâm maŋa Ritva ucâlui vistig eemeedškoovlân Avelân, jeđe Säämi ristâlâš nuorâiškoovlân ( Saamelaisten kristillinen kansanopisto ) Anarân já tast maŋa vala Pejutuárnus ristâlâš nuorâiškoovlân ( Ylitornion kristillinen kansanopisto ). Tobbeen sun valmâštui vistig peivikiäččuišedeijen, maŋeláá peerâpeivitipšon já loopâst vala párnáistivrejeijen. Ko uápuh lijjii tyehin, te sun uážui pargo Aanaar servikoddeest, mast sun tooimâi párnái stivrejeijen 15 ihheed. Sun naajâi 1980-lovo pelimuddoost Jari Kangasniemijn, kote teevdij kiđđâtäälvi 50 ihheed, et sunnuu ohtsâš ahe lii tääl 100 ihheed. Sunnust láá kyehti kaandâ, Juha já Jukka. ¶ – Tun tot kale lah jo meendu uáivádum. ¶  predikaatih, Vuossâmuš nubástus lii eksplisiittistem ađai KR92 suomâkielâ olgospyehtim: ¶ Anarâškielâ tievâsmittemškovliittâsâst kevttum hárjuttâllâmuási máttááttâsmetodeh tego kielâmiäštár-uáppee-meetood sehe kulttuurkuursâi máttááttâsmetodeh láá lamaš áinoošlajâsiih. Kielâmiäštármeetood lâi kiävtust mii tiettim mield ubâ maailmist vuossâmuu keerdi návt struktuursávt. Anarâškielâ seervi tutkâmjuávkku tieđij, et taat ličij vissâsávt-uv áinookiärdásâš tilálâšvuotâ dokumentistiđ návt viijđáht já pyereest uárnejum kielâmiäštártooimâ oovtâst kulttuurkursâiguin. Taggaar kielâmáttááttâstilálâšvuođâi ornim lii uáli tiivrâs já tast lii meiddei korrâ pargo. Dokumentistem lâi tehálâš eidu tääl meiddei tondiet, et noonâ kielâsárnooh láá jo puáris ulmuuh já eidu sii šiev kielâ kalga finniđ vuárkán. Meiddei ärbivuáválâš aanaarsämmilâš kulttuur lii lappuumin, nuuvt et taan-uv uáinust filmâmateriaal lii puátteevuođâst kiävtust sehe oppâ- já tutkâmmateriaalân já meiddei toorjân puáttee suhâpuolvâi kielâ já toos čonnum kulttuur sirdemist. Dokumentistempaargon pálkkááttui toimâtteijee Anneli Lappalainen Yle Säämi Radiost. Sun kuvvij ohtsis suullân 140 tijmed materiaal, main uásist sun lii ráhtám jo kulmâ fiilmâ máttááttâs várás, já tai fiilmâi vuosâeehid lâi Anarist algâaalmugij Skammâkoveh-filmâfestivaalijn uđđâivemáánust 2011. Uási kuvvimpargoost toovâi toimâtteijee Inger-Mari Aikio sehe anarâš toimâtteijeeuáppee Mikkâl Antti Morottaja (suu uđâstoimâttâspargo ääigi Säämi Radiost). Dokumentistem koloh máksojii uásild kielâmiäštáruási budjetist, já uási ruuđâin poođij Sämitiggeest. ¶ muid maasâd sämikuávlun. ¶ Amalienborg lanne 107 ¶ - Vistig sun poorgât toid nuuvt ennuv pargoid, et sij láá pelijiegâst. Talle sun koddá taid já váldá sii pittáid jyehimuđusâš amnâsin, main sun ráhtá veikkâ magarijd juhâmâšâid. Táválávt. Motomin sun sáttá leđe val-uv viärráb. Sun lii čepis nuáidi, mut ohtâgin häldee ij haalijd aassâđ Čednuu tälvienâmist tondet, ko Čsookh lii hyenes miäštár já kiävttá kieldum koonstâid juhâmâsâi já nuáidipiergâsij rähtimist. Mun mainâstim taam tunjin tondet, vâi puávtáh leđe várugâs. ¶ 1 Ivnii káártán Tavepoođâeennâm. ¶ Maaŋgâin Afrik enâmijn láá ¶ Aalmuglâš artikla 8(j) äššitobdeepargojuávkku ¶ 1 artikla ¶ Sämitigge 2010 ¶ Nijttocivkkee ij kiddii huámášume ivnijdiskuin pic eromâš viizârdmijnis. ¶ SMK medialinjáá máttáátteijee Erkki Feodoroff škoovlâ loppâjuhlij jienâtárkkojeijen. 1.6.2012. ¶ Já nuuvt poolis čaalij, et avdo uuccâmnáál lii korrâjienâsâš. Já vyejedijn kulloo, et vrumm vrumm. ¶ Aanaar kieldâ ovdâsteijen lii čuovviittâshovdâ Katriina Morottaja (väriovdâsteijen Laila Aikio), Iänuduv kieldâ ovdâsteijen máttáátteijee Berit-Ellen Juuso (väriovdâsteijen Oula-Matti Palojärvi), Ucjuv kieldâ ovdâsteijen kieldstiivrâ saavâjođetteijee Antti Katekeetta (väriovdâsteijen Arja Alaraudanjoki) já Suáđigil kieldâ ovdâsteijen čuovviittâstooimâhovdâ Hilkka Orava (väriovdâsteijen Risto Varis). ¶ Čäcipotkâi várás kielâpiervâlist láá kietâsikkompápáreh já kieđâidesifistimamnâs sehe häävidesifistimamnâs. Meiddei lummolaampuh já LED-kinttâleh láá šleđgâpotkâi várás. ¶ Mottoom mäđhistis Paavvâl poođij Ateenan, Kreeikan. Kaavpugist väzidijnis sun ooinij maaŋgâid keeđgist, siilbâst já kolleest rahtum epi-imelijd. Sun lâi čuuvtij puášáskâm tast, et kaavpug ässeeh uskuu imelij kuuvijd pyehtiđ išediđ sii. ¶ Heikki Ruokanen p. 329 4489 ¶ www.mielenterveystalo.fi/depresuvnnaiesdiksun ¶ Hamster já nieidâ ¶ Siämmást ko poccuuh poreh suoinijd, te puásuialmaah meid tárkkojeh poccuidis já uáinih, ete láá-uv poccuuh pyecceeh teikâ niälgum. Puásuialmaah tobdeh pyereest poccuidis já huámmášeh meid, jis miinii poccuid lii lappum ige lah puáttám maaŋga piäiván piemmâmsajan puurrâđ. Sáttá leđe, ete tot lii karttâm kuumpi, keeđhi teikâ kiđđâtäälvi tälvipiäjust koccám kuobžâ purrâmuššân. Talle puásuialmaah vyelgih uuccâđ lappum poccuidis já pyehtih máhđulávt kavnâđ kuddum rááđu kostnii aldâsijn. ¶ Šados tuu táttu, ¶ Kielâiäláskittee tuoivâ lii ain tot, et kielâ kevttuuškuát eenâb já et ton sárnumkuávlu vijđán. Kielâ vijđásub sárnumkuávlust lii maaŋgâlágán ävkki, mut tehelumos lii tot, et talle kielâ ij lah nuuvt herkki ulguupeln puáttee nubástussáid, já kielâ eellimvyeimi lassaan. Ko kieskâd adelim sahhiittâllâm Säämi radion, mottoom pajekielâlâš keevtij nommâmeerhâ “peenuv” já čaalij uđđâs kommenttin, et “kolgâččim pissoođ päikkikuávlustân jiemge vyelgiđ johodiđ eres kuávluid jieččân kieláin” . Taat “peenuv” , kii sun jo lâš-uv lamaš, lâi kale vuoigâdist: mun-uv lam ulguupiälásâš totkee. Uáinám jieččân rooli eenâb-uv tuárjon, kii pasta máttááttiđ kielâ tagaráid, kiäh tom halijdeh oppâđ. Kielâ tuálvum nube kuávlun vuod lii nubbe äšši, mii kalga leđe páihálâš ulmui váimuäšši. Jis ulguupiälásiih väldih meendu noonâ rooli, sáttá keevvâđ nuuvt-uv, et uđđâ kielâ finnee-uv vuástálistem ige tot vuáháduugin uđđâ pirrâsân. Mut muu paargon kulá, liävus te uáppee mon kuávlu olmooš peri, anarâškielâ máttááttem já ton ovdedem almolávt. ¶ – Na nuuvt kale, ferttij Hanssâ-uv tubdâstiđ. Mut kuittâg-uv! Lam ton uáivilist, et jyehi sämikaandâstkin ij tááláá ääigi innig šoodâ puásuialmai teikâ kuálásteijee. Lep-uv mij talle-uv hyenebeh? Must kuittâg šadda insner, mii lii aaibâs olmâ lädiáámmát! ¶ –~Já rottáid kuárŋuđ tohon pajas jonsahpeivistáágu mield, reeškij Tiälkku. ¶ Kuittâg: Taggaar lii. Kost vala eres saajeest ko Anarist, kost anarâškielâ sárnoo. Tärhibeht eeđân Morottajai viäsust, penâkkullâm Aanaar uárjibeln. ¶   Jørn Riel čäällim kirjeest: ¶ » Talle almeest almostui sunjin eŋ- ¶ värivieltist ciäggusist rännee olssis, já tom rännee mield tot ¶ – Njobžâvääri pessijâšmarkkâneh . Párnáikirje. Marja-Liisa Olthuis. Kuvvim Petra Kuuva . Sämitigge 2006. 48 s. ¶  teikâ Inarilappisches wörterbuch -sänikirjeest siijvost kale meerhâs siämmáá ko sivvâdávt, šiev oornigist, skikâlávt, čurgâdávt. Tot lii tast sijvo -sääni sujâttâs. Sijvuu lii tot, kote rasa siijvost (taađeetaan merhâšume mield). Tot lii Lesk-Ant Uulá ožžum merhâšume. Mut mii kuávlust kale iä kiävttâm tággáár merhâšuumeest taam siijvost -sääni. Muu kielâst lii kale sijvo nieidâ já sijvuus olmooš. ¶ kolgoslágánin = nestemäiseksi 129 ¶ 50 rammid vuojâ ¶ Unna Junná video ¶ Spálvái ohtâvuođâst šadda koijâdiđ, kuus te lii lappum stokkespáálváš (tervapääsky), mon Nordling (1898) koččo vyevdispáálvážin. Taat lodde ij nomâstis huolâhánnáá kuulâ spálváid mut tot lii sodâsteijee (kiitäjä), veik tot olgohäämis peeleest sulâstit-uv spálváid. Ton noomâ _ spálvááš -loppâ kávnoo maaŋgâ kielâst, omt. saksakielâ Mauer schwalbe , ruotâkielâ torn svala , suomâkielâ terva pääsky já orjâlâškielâ leahtto spálfu . Siämmáánáál eres-uv kielâin spáálváš -loppâ taan noomâ puotâ addel “puástutuođâštus” loddesuuvâst. Taat loddesuhânommâ lii jottáám njuolgâ jurgâluslovnân kielâst nuubán, já ko lodde lii lamaš tobdos jyehi kuávlust, ton nommâ-uv lii jotelávt vuáhádum kielân. Já taat vist lii lam suijân toos, mondiet suhânoomâ muttem spálváást sodâsteijen lii lamaš hirmâd väädis. Tágárijn tábáhtusâin nommâkomiteah láá-uv karttâm viekkiistâllâđ jyehi noomâ puotâ sierâ, kuábáš aggâ lii tehálub: kalga-uv lode nomâttiđ nuuvt, et nommâ šadda taksonomisávt olmânáál vâi kalga-uv tuhhiittiđ kielâst táválâš já vuáhádum nomâttâs, mast lii biologâlâš puástutiätu. Táválávt jis ulmuuh láá hárjánâm kočodiđ tiätuloddáá tiätunoomáin, taggaar noomâ muttem ij táátu moonnâđ čoođâ. Nomâttâsâid lii-uv lamaš älkkeb mutteđ tagarij šlaajâi puotâ, moh láá lamaš táválijd kielâsárnoid ommâsuboh. ¶ Piergâseh: čääci, puttâleh ¶ 4 § ¶ tánssái. Sun láávlui. Sun ¶  meiddei Mut uuvsâi oovdân lijjii ittáám tagareh vaskâmeh, maid njoobžah iä lam eellimstis uáinám. ¶  ohtâ e) Mon šado veerdih láá kuuvijn A, B, C, D? ¶  Kuulin Juovlâ-, uđđâive- já helmimáánu mij lâim luámust puolâšääigi já tothân kale munjin soovâi, peessim leđe puásuihommáin. Njuhčâmáánnud aalgâst tyeji oppeet jotkui. Juovlâmánudâst ko luámu aalgij, te mun algim tallan jotteeđ autoškoovlâ, ijge kihheen tiättâm maiden. Škovlâ moonâi luholávt, veikâ máttááttijjee kale ain laaitij, mon čyerbist mun ain vuájám. Muáddi peeivi ovdil juovlâi vyejestim autoin Njellimân já kale uáppáseh omâttellii kuás tun autoškoovlâ lah kiergânâm jotteeđ. ¶ 2. Mon eennâmuásist láá čuávvoo sajeh? ¶ šoo uánihávt sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs tilálâšvuođâ Suomâst. ¶ hajâsâš. – Mun jiem liččii innig vaijaam leđe äigipuudâgin eres saajeest, ¶ SAIJAASVUOTÂ: ¶ – Moonnâp tutkâđ ääši, Risto eeđâi. – Eellip maainâstmin Moonin. ¶ Viiljah mäccih 1 Moos 42:27-43:15 ¶ Čuákánkiäsu ¶ Kuhes kuuđđâmvajâlde m ¶ 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶ - Säminuorâi taaidâtábáhtus valmâštâllâm, tieđettem, raportistem já varijkevttim, ¶ niŋálâsskáálžu ¶ kuuđđâmsaje.....45 ¶ Kiirján lii kuuvijd váldâm Martti Rikkonen. Koveh láá valdum Solojäävri riddoin já Aanaar säämimuseost. ¶ Čuákánkiäsu ¶ iilvâs ¶ a. iiđeedkozzâlodde b. peivikozzâlodde c. eehidkozzâlodde d. ijjâkozzâlodde ¶ – Kuus tohon? ¶ – Ka-pevkka-veeh-veh-veh-veh!!! Tot siämmáš paldanâs lii uđđâsist puátimin já tääl sust lii skippáár-uv fáárust. ¶ Kuhesjuolgâg já kuhesčiäppátsâš ränishaigar kulá Suomâ jaavrij jiešlágánumosáid luddijd, mii kaalâš tâi stiärgáá liihâdhánnáá sajestis riddosuoinâlmist. Kivkked tot stergâl čuhâlis njunijnis kyele tâi cuobbuu. Čerriheh skuvgáátteleh njuolgist ááimust uccâkuáláid já tuápuh taid kezis njunijnis. Čerriheh láá eellimvuovijdis tááhust kočâttâhpyehčeeh . Čuuvtij stuárráb kočâttâhpyehčee lii čiehčâ, kuhessuájásâš välli, mii tuáppee alda čässuáivi vyeijee kyele kozâidis, ovdâmerkkân šaapšâ, puško tâi vuáskun. Ko iänááš jaavrij lodeh láá spesiaalâšum kevttiđ aaibâs tiätulágán raavvâd, ¶ BURUNDI ¶ Šoodâi huáppu. Tuvkkâlim Ester purrâmušâid laavkân já nuurrim tävirijd peeŋkâ alne já ildein tagaráin liävttoin ko puohtim. Sofia spellâkoortah lijjii koččâm ton eeđeest juná lättei tuohu teehi, já sun keččâlij vala ton huápun nuurrâđ taid čuákán. ¶ Viijmâg sun iätá: ¶ b) Kuohtuuh havdâvaanhimeh tipšov uđâgáid. ¶ – Mut toh ááiruh kale lijjii mii spesiaalááiruh, moh tääl tuššii! Njorttâ vala algâttij šlunden. Toh lijjii rahtum eidu täi kähteesuvâttemkištoi várás. ¶ Čáállâm uunjargâlâš Juhan Aikio ive 1891 ¶ 31 ¶ 1985. ¶ b. Ivnii vijđánemkáártáid oppâkirje šlajâtubdâmsiijđo 155 vievâst. ¶ EUROOP UÁSSIN MAAILM ¶ – Käähvih lijjii nuuhâm, eemeed eeđâi. Ostim kaahvijd. ¶ 4. ¶ arvesyejees já uccâloddááh ¶ Olgoašijministeriö lii jurgâlittám OA julgáštus suomâkielân, mii kuáská algâaalmugij vuoigâdvuođâid já sämikielâlâš jurgâlus lii pargo vyelni. Ive 2007 tuhhiittum algâaalmugijd kyeskee julgáštus (United Nations Declaration on the Rights of Indigenous Peoples) lii Suomâ staatâ kenigittee äššikirje. Algâaalmugijd kyeskee julgáštus lii poolitlâš äššikirje já Suomâ lâi aktiivlávt tuárjumin julgáštus tuhhiittem OA:st. ¶ IP: Jáá! ¶ Nuorâirääđi uárnee čohčuv 2012 tyejiškovlim, mon teeman lii lukkâ. Rääđi uáiná tehálâžžân orniđ škovlim ärbivuáváláid tuojijd, ko nuorâ tuájáreh láá uccáá. Maaŋgâin puáhtá leđe taggaar tile, et ij lah innig máhđulâš oppâđ vaanhimijn tâi ááhuin já äijihijn tuojijd, já ko návt lii, te ärbivuáválâš tiätu já táiđu ij sirdâšuu suhâpuolvâst nuubán. Nuorâirááđán lii tehálâš algâttiđ já juátkiđ oovtâstpargo Suomâst, Taažâst, Ruošâst já Ruotâst tuáimee sämiservijguin. ¶ Ive ääigi ränisnuárjuh vyeijih kuhes-uv maađhijd Nuorttâmeerâ jieškote-uv kuávluin. Tälviv niŋálâsah čokkâneh rievdee jieŋâpäldei oolâ stuorrâ čurrun. Ränisnuárju ij räähti piäju, mut ocá kuittâg mottoomlágán syeje morrum jieŋâi vyelni. Toho niŋálâs čivgá oovtâ kuovgis čiivgâ. Táválávt Nuorttâmeerâ jieŋah láá torvoliih lasanemsajeh ränisnuárjoid, mut čivgâm suulâin toh pyehtih leđe motomin rašeh já piegah láá korrâseh. Talle vala viehâ kehnittes čiivgah pyehtih pääcciđ luuvij mield lihâdeijee jieŋâi kooskân, lammâšuđ já čájádiđ enistis. ¶ 2. Cortinarius sanguineus – Veriseitikki – Vorrâseitik U ¶ Jeesus keejâi Piätárân já västidij: ”Tij-uv kyeđivetteđ muu taan iijâ.” ¶ tp = tejâpastem ¶ Ovdâmerkkân nooveel Káijá-ákku čäällim ¶ Sämikielâlij já kulttuurmiäldásij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi pyevtittem stuárráámus hástusin láá jurdâččemvyevih sehe sämikielâlâš pargoviehâ- já reesuursvänivuotâ. Tai vyeittimân tarbâšuvvojeh ohtsâš táttu, škovlim- já kuávlupoolitliih tooimah já ekonomâlij resurssij lasettem. Puoh vuálgá tast, ete merideijein lii olmâlágán tiätu kuávlulijn já kulttuurlijn sierânâsjiešvuovijn. Taažâst láá luhostum lääččiđ maalijd, maid kannat anneeđ ävkkin meid Suomâst. ¶ Ruánáá šadoh ađai pyevtitteijeeh láá eres iälánáid velttidmettumeh. Tiivreh pyehtih leđe šaddoporreeh tâi piäđuh , ađai kulâtteijeeh . Motomeh koppákuorijááh kuleh pieđge jeijeid , ko toh poreh rááđuid tâi suándi. Návt raavâdamnâseh, maid šadoh láá enâmist váldám, mäccih maassâd enâmân raavâdkuállus aalgân já ruánáá šadoi kiävtun . ¶ 4. Piervâlis tállán kyđđee uđâgâš. ¶ Njiäluráksákuddum lii táválâš nuorâi já párnái puácuvuotâ, mon toovvât bakteer. Čuudâ lii raše, njiellâm poovčâgit já pyeccest lii kumestâs. Njiäluráávsáh láá puttânâm já toi asseest láá vielgis tiälhuh. Jis čudâpoovčâs lii koorâst já ollâ kumestâs, te lii tárbu moonnâđ tuáhtárân. Njiäluráksákuddum tipšojuvvoo antibiotijguin. ¶ Scleroderma citrinum ¶ Anarâšah láá áinoo juávkku sämmilijn kote áásá ärbivuáválávt tuše oovtâ staatâ já oovtâ kieldâ rajij siste. Ko Aanaar kieldân láá jieškote-uv sujâi tiet puáttâm eres sämmiliih já läddliih, anarâšah láá kuittâg ubâ historjálii ääigi aassâm ain siämmáá saajeest, Aanaarjäävri pirrâsist. Sijjân suápá eidu tárkká sämmilâš kirječällee Johan Turi ceelhâ: "Mist ij lah kullum, et mij liččijm puáttâm teehi kosten." ¶ - Párnáipuddâ ¶ rusomalikat ¶ b. Kaladin Island lii? ¶   vuoptâmáátu ¶ šleđgâpotkâ = sähkökatkos 122 ¶ vaaljâlävdikode saavâjođetteijee ¶ Tiy tiy, magareh suájáh? ¶ meerhâšuumán. Tast huolâhánnáá jurgâlus lii viehâ sänitärhis jurgâlus sehe luándulâš já idiomaatlâš kielâ já västid GNT teevstâ dynaamisávt/funktionaallávt siämmáánáálá ko ¶ Juhánâs Veikko (Veikko Aikio), kote lii lamaš anarâškielâlâš toimâtteijen nubben kuhemustáá Säämi Radiost. Suu váldusyergi toimâttâspargoost lii lamaš pajekielâ. Sun algâttij radiopargo vuossâmuu keerdi ive 1991 aalgâst já lâi oovtmano pargoost vittâ mánuppaje, mast anarâškielâ toimâtteijen vuossâmuid nelji mánuppaje. Nube pargoáigáduv, mii lâi neelji mánuppaje kukkosâš sun algâttij siämmáá ive loopâkeččin, jeđe jiešalnees ive 1992 loopâkeččin kidâ onnáá peeivi räi sun lii lamaš Säämi Radiost orjâlâš- já anarâštoimâtteijen. Tot taha ohtsis suullân 22 ihheed. ¶ **************************** ¶ » ¶ 2. a) Paijeelsargii puástu molsâiävtu: tuáršu B paijeel peeli lii čässuáivi vuoluubeln/paajaabeln. ¶ Rhône E7 ¶ Lohosierâ - oppâmateriaal lii jurgâlum WSOY kirjerááiđust Matikka ¶ ruummâš? ¶ Mun kal kuorâm madâräijihâm ¶ “Pyeri iijâ” Putte-kiisán. ¶ Lii stuorrâ ilo uáiniđ tii tääbbin áávvudmin sämmilij aalmugpeeivi. Taat lii sämitige vuossâmuš taan vaaljâpaje ornim aalmugpeivijuhle já páácá meid majemužžân ko mii vaaljâpaje nohá taan ihán. Aalmugpeivi lii sämitiigán já sämmiláid tuođâi tergâdis juhle, mutâ vaidâlitteht ekonomâlâš tile lii iästám juuhlij ornim tađe tävjibeht. Sämitigge lii oovdeb já taan vaaljâpaajeest annaam tergâdin, ete aalmugpeivi ávuduvvoo sämikulttuur miäldásávt já ete sierâ kuávluin ässee sämmiláid adeluvvoo máhđulâšvuotâ uásálistiđ juhlálâšvuođáid. Juhle lii sämmilijn sämmiláid. Tääl vuossâmuš keerdi juhle lii máhđulâš čuávvuđ meid interneetist. ¶ Tu ¶ Nuorttâsämikielâ ¶ Eennâmtuálu poođij sämikuávlun 1700-lovvoost já eromâšávt Ucjuv já Aanaar kuávlust kuálástem- já pivdokulttuur uássin. ¶ njargâeennâm, Assuan puáđu ¶ – Peri moonâ, kandâm, ¶ Persovn ¶ Čovčjävri ohtân pirrâsijdiskijn ráhtá murâšlumos enâduv, mii ubâ Suomâ Säämist lii kavnuumistkin. Tobbeen láá iänááš vijđes jeegih já karriih, sehe stuorrâ lyeiveeriddojäävrih. Jegij já karrij paajaabel pajanisteh tyebbin tääbbin vyelligis morâstááh já ohtuunis piässááh, máhđulávt pasâttâsah vuovdijn, moh láá motomin ovdil lámáš stuárráábeh já muččâduboh, ko onnáá peeivist. Mottoom suovâpocceepasâttâs paaldâst lii tuše ohtâ áinoo kuátiruŋgo mušton Čovčjäävri puáris sämitááluin. Spálvááh oceh tušijdiet tääbbin piervâlsoojijd, nuuvt tegu tievst eres-uv soojijn. Toi mestâba äpittem kirdâččem suovâpocceepasâttâsâi kooskâst kulloo toid ovtâskâsčuággáid, ađai detaljijd, moh čuoggâseh mielân tááláá Säämist. ¶ Rigaluohtâ D4 ¶ vielgisruotâs = juolavehnä 37 ¶ Taam Juhánâs lâi porgâmin. Sun muštâlij ulmuid, et Messias lâi puátimin. ¶ P A S E H E N R I K M U Š T O P E I V I ¶ pyehčee.....29, 34, 105 ¶ Uccpárnáá Vuoli Jussi ¶ Sämitigge almoot uuccâmnáál sämikielâ toimâttuv fastâ ¶ ESPANJA ¶ immeelpalvâlusâin ete ovtâskâs ulmui ráámmátteevstâi luhâmist. Vuolgâteevstâ já ¶ 62. Viljâlemenâmij lodeh 192 ¶ Kuáskim huksee stuorrâ risselannees jo-uv puáris aaikân tâi pähti-ildei. Suomâst pähti-ildeeh láá kuittâg uccáá, já piervâlsaijeen táválávt šaddeh-uv tuáriskuávlui aaikah. Piervâl styereduvvoo jyehi ive nuuvt, et tast sáttá šoddâđ joba muádi meetter kobdosâš já kuulmâ meetter alosâš. Kuáskimpaarâst láá táválávt 2–3 väripiervâl, maid tot kiävttá 150–300 neljihâškilomeetter reviirist vuáruiivij. Piervâleh láá skođâstum toŋâsijguin, suoinijguin, siähtálijguin já jáhálijguin. Toh čiŋâttev aassum piervâlis vala vorâs kuácceiguin já peciovsijguin. Piervâleh láá siämmáá kuáskimpaarâ kiävtust maaŋgâid iivijd. ¶  om. Pargo lâi uuccâmnáál 13.11.-13.12.2013 koskâsii ääigi. Sämitige pargo-oornig § 7 mield saavâjođetteijee väljee meriáigásii haldâttâhhoovdâ tom maŋa ko lii kuullâm värisaavâjođetteijeid. Saavâjođetteijeeh iä toollâm tárbulâžžân virge kulluuttem uđđâsist áávus. ¶ Elâččim riššoost, já káárvuddijnân smiettim tom, mon älkkee lâigin jotteeđ, ko oovtâ pirrâmpeeivi máátkán ij tarbâšâm hiävrásiđ ennustkin pihtâsijd. Kirdemmašinist-uv piergij kietâmätkitävirijgijn. Must lijjii oovtah muččâdub pihtâseh laavhâst: pusseer já haamit, maid aigum pieijâđ paijaalsân jieččân sahâvuáru várás ministeriön. Smiettim, lâi-uv tääl šiev äigi pieijâđ taid pajalân vâi eskin iiđeedpitá maŋa. Pihtâseh iä tääl puáhtám mahten tuolvâđ. Ko kejâstim tijmásân, tiettim, et taat ferttij leđe tot olmâ äigi: jiem innig kiergâniččii molsoškyettiđ pihtâsijd iiđeedpitá maŋa, amas huáppu šoddâđ. Já nuuvt te kárvudâttâm maŋa tomâlim hiisin já hurgim pajekiärdán iiđeedpitá puurrâđ. Tágáreh hooteeliđedeh lijjii ain luksus munjin kyevti párnáá ennin: äigi olssis ubâ iiđeedpitá ääigi, puoh valmâšin, ige liitijdgin tarbâšâm nuurrâđ ige toideđ. Jis must pääihist lii luksusiiđeed, must lii ain suullân varttâ olssân. Pääihist tuohu teehi kačâdijn ij maŋgii ubâ muštegin keččâđ, láá-uv vuoptah olmânáál tiällájum vâi iä. Tääl tot-uv peeli lâi luhostum. ¶ Moijájim toos. Vuosmuu keerdi kyevti ookon, moijájim. ¶ Párnái taavdah ¶   Aanaar siijđoh ¶ Simmáán 44.46-47, 94 ¶ Loppâäigi kirjeráájust moonâi-uv huápust, já ovdilgo huámmášimgin, lâi kirjerááju kiddimäigi. Jiem moonnâm tállân hotellin, mut paaccim juurrâđ kaavpugân. Tääl te lâi šiev äigi jotteeđ kirjekaavpijn. Kavnim kuittâg šiev kuobârkirje. ¶ čokkájeijee skipárâd vuáiŋá minuttist. ¶ saahâ Sämitige lekkâmijn 3.4.2012 ¶ puurki spuákuttem pennáin ¶ Kielâ: slovakiakielâ ¶ Seminaarist säminuorah puohtii uáinusân sijjân äigikyevdilijd já tehálijd aašijd. Ärbivuáválâš iäláttâsâi tááláš tile, eenikielâ merhâšume, säämi máttááttâsvuávám tehálâšvuotâ já olgosämmilâšvuotâ lijjii tehálumoseh ääših, maid nuorah puohtii jieijâs saavâin uáinusân. ¶ Palo pusseer sist váázâm já vilpâstâlâm maŋŋaalsân, ko oro et maaŋeest tot kal sáttá leđe. ¶ iđedist: 'Nievrisšooŋâ taha, tastko alme ruškoot sevŋâdin.' Alme tij kal mättivetteđ luuhâđ, mut eppeđ aaigij meerhâid. Taat paas já oskottes suhâpuolvâ váátá meerhâ, mut áinoo merkkâ, mii toos adeluvvoo, lii Joona merkkâ. ¶ 19. Lactarius mitissimus – Oranssirousku – Ruáđiruávsku U ¶ Iänááš uási Suomâ jaavrijn já juuvâin láá šiev ¶ KKK02, s. 119. ¶ 33A EU-enâmeh ¶ A a) Mon čácádâhkuávlun tuu päikkikuávlu kulá? ¶ anarâškielâst omâstempronomin já omâstemkiäjus iä pyevti leđe siämmáá ¶  celkkuuh Maatikiäzzáin lâi uáli šiev loddepeenuv, mon nommâ lâi Ukko. Tot lâi nuuvtkočodum “rotupeenuv” ađai tast lijjii näälih eenâb ko ohtâ, suomâkielân “sekarotuinen” . Viljâpiällám Matti juuđij toin Piergiväärist paaččâlmin čuuvčáid já kuáppilijd. Ukko lattij še siämmáánáál, tegu tááláá-áigásâš riävskápennuuh lättejeh, ađai ko apseškuođij lode enâmist, te tot tállán orostij, já pivdokyeimi tieđij, et tääl lâš saahâ riävskást tâi eennâmloddeest. Ukko lâi še mottoom muudon puásuipeenuv já maatij cogâdiđ čurruu eidu toho, kuus koolgâi-uv. Uko kyevtis Tilkkuin iävá lamaš aalgâst meendugin šiev veerdižeh koskânis já ain ko toh kuáhtáin, te haarrân já soovsâpurgâ kale še saatij älgiđ. Kuohtuuh láin jo puáris pennuuh, mut motomin poođij taggaar-uv äigi, et pennuukyevtis soovâdškuođijn koskânis mottoomnáál já joba unnuuškuođijn kyeimis. Ko pennuuh kuáhtáin, te aalgâst toh vistig harijdáin kuáimásis, mut opsâččem maŋa tuhhiittáin kyeimis. ¶ Maasai Anarist (Anarâš, 1998) fiktiivlâš ¶ (Luther Vähä katekismus) ¶ 9. Kovosân asâttum vátámâšah ¶ “Uccâ Jumbo? Ij, sun sulâstit eenâb uccâ Dumbo. Hah, hah, haa.” ¶ b. Maht bakteereh lasaneh? ¶ “Anarâš-lostâ lii jo oovtâ numerist almostittám suhâlisto Mattus-suuvâst. Meiddei Sämiradio aanaarkielâ vuolgâttâsâin láá lamaš suhâčielgiittâsah. Ličij pyeri, jis ulmuuh álgáččii eenâb perustiđ suhâaašijn, väldiđ čielgâs kuittâg jieijâs suuvâst, čäälliđ pajas puoh noomâid já šoddâmaaigijd-uv, tađe mield ko mušteh já tietih. Mii loostâ čällest lii jo viehâ šieu hárjánume táin suhâčielgimaašijn, sust puáhtá ravvuid koijâdiđ. Taan Anarâš-loostâ numerist ij lekken mihheen eres ko oovtâ suuvâ čielgiittâs. Tom lii hitruu kejâdiđ já tutkâđ. Oro tego tovlááh ääigih iällááččii já ubâ tallaš historjá. Tuáivup, et taat listo movtáskit ulmuid tággáár kulttuurpaargon.” ¶ ulmuuh pargeh tuše sämikielâlâš äššigâšâi koskâvuođâst. Šiev sämikielâlâš palvâlusâid kolgâččij ¶ 1. 2. 3. ¶ Aalmugvuoigâdvuođâlávt láá algâaalmugijn sierânâs vuoigâdvuođah. Suomâ, Ruotâ já Taažâ haldâttâsâi ovdâsvástádâsâst lii turviđ sämmilij vuoigâdvuođâid, moh láá puáttám sii sajattuvâst algâaalmugin. ¶ Kielâidealist? ¶  [pennuu Sämitigge kunnijât staatârađđijn finnejum ohtsâšibárdâs sämitiggelaahân já váátá taam ohtsâšibárdâs kunnijâttem meid ovdâskoddeest. ¶ – Kal mun koškepiärgumääli-uv tunjin faalâm, jis tot kiergân kopšâđ ovdil ko vuálgáh pááikán, Liäiná loppeed. ¶ b. Moh čuávumušah láá šoŋŋâdâhnubástusâst? ¶ lijgešoddâm . Kj. čääsi lijgešoddâm. ¶ O ¶ 3. Kalle Palander, Suomâ 3. Axel Teichmann, Saksa ¶ Säämi taaidâ ¶ – Taat lii sorvâ. Soorvâid njoobžah pyehtih táválávt pivdeđ veik tälviv tállân tälvinaharij maŋa. Talle lii jo maŋgii kuobžân kuádádâh mut soorvân vala muári. Soorvâpiärgu lii šiev purrâmuš talle ko kuobžâ lii tälvinahhaar maŋa hirmâd niälgum já ruáinum. Tast finnee ennuu vuoimijd. ¶ poccuuh tuše mulguu ige taid uážžum moonnâđ ¶ Vuossâmui peeivij ääigi leeirâst lâi tuš ohtâ pajekielâlâš pärni fáárust. Iäru, maht sun jieš keevtij kielâ vuossâmuuu peeivi já talle nube peeivi, lâi tuođâi dramaatlâš. Aaibâs tego iijâ ääigi puoh ääših liččii moonnâm sajasis suu uáivist. Nube peeivi iđedist sun ibbeerdškuođij anarâškielâ já meiddei sáárnui pajekielâ iärásijguin. Masa puáhtá ettâđ, et sunjin kulá kunnee tast, et iäráseh ubâ motomin sarnuu sämikielâ koskânis. Kustoo leirâ vaikuttij tuođâi taan pajekielâlâš kaandân, kon sun halijdij algâttiđ škoovlâst-uv anarâškielâ luuhâm. ¶ Jienâpááruh já jienâ pyevtittem spoorrân, mii ovdán párulihâstussân. ¶   b. härvimus aassâm? ¶ jurgâlâm: Matti Morottaja ¶ – Ij lah tuotâ! eeđâi eemeed ige oskom ovdilgo jieš ooinij. ¶ Asuntolahovdâ lâi hiivsigist luándulijd táárbuid tooimâtmin, kaandâh jurdijn ete tot lii mottoom škovlânieidâ. Suoi ricaiguin pecipaccâháiguin paijijn pootân. Imâštâlain kale ete ijhân škovlânieidijn kolgâččii leđe nuuvt soksiis pottâ, mutâ šiev moolâ ko lâi te iävá suoi maaššâm leđe päjihánnáá. Sunnust šoodâi huáppu patârâsân ko hoksáin ete kiän pootân suoi láin pááččâm. Suoi moonain miäcân já ájáttâlain tobbeen nuuvt kuhe eehid räi, ko lâi uáđđâm äigi, te eskân tuostain puáttiđ asuntolan. ¶ Thymus serpyllum ¶ Maggaar lii tuu škovlâpeivi? ¶ Mooses vuolgâttij muáddi almaa máátkán já eeđâi: ”Vyelgiđ Kanaanenâmân keččâđ, maggaar eennâm tot lii. Kolgâvetteđ leđe ruokkâdeh já pyehtiđ mieldistâd eennâm heđâlmijd.” ¶ – Joo, tij jiejah leppeđ monâmin kähteid koddeđ! Tom ij uážu porgâđ, ko toh láá nuuvt mučis lodeh! Šlubbopelji čielgij. ¶ Asâttâsvuáđustâslâš tohálâšvuođâvátámâššân lii pargo vaattâm škovlim já lasseen váttoo sämikielâ táiđu. Projektân occoo vuosâsajasávt taggaar olmooš, kiäst sämikielâ lii eenikielân tâi västideijee kielâtáiđu. Tuáivup occest hiäivulâš sämikielâ škovlim (ollâškovlâ/ollâopâttâh), hárjánem västideijee pargoost já sämiohtsâškode já -kielâi tubdâm. Lasseen tuáivup áámmátlâš mättim, oovtâstpargonaavcâ, ¶ Ánná lâi joskâ. ¶ Tavesämikielâ: Juulienna Näkkäläjärvi ¶  lii s. 19 ¶  vyerdiđ kielâlâš vuoigâdvuođâi čuávvum sehe olesváldálâš vuáđututkâmuš rähtim sämikielâi tááláá tiileest. ¶ a. Peeccih stiällu ¶   rikkikääpä ¶ Cortinarius triumphans ¶ Jurduuh Kallioniemi seminaarist ¶ Iveääigih ¶ – Jaahah, já kiäh tijgis leppeđ? Poolishovdâ koijâdij huáđđoopárnáin. ¶ 122. Suomâ vuáđulaahâ lii tubdâstâm sämmilij sajâttuv Suomâ algâaalmugin já tähidâm sijjân sierânâs kulttuurlâš já kielâlâš vuoigâdvuođâid. Vuoigâdvuođâi tubdâstem ij kuittâg lah ulâttum eennâmomâstem- ige puásuituáluvuoigâdvuođáid, veikkâ OA julgáštuš algâaalmugij vuoigâdvuođâin já ILO sopâmuš nr 169 čielgâsávt adeleh vuoigâdvuođâid täin kuávluin. Olmoošvuoigâdvuotváldálâš huámášit, ete Suomâ valmâštâlmeh ILO sopâmuš nr 169 ratifisistmân láá pištám jo paijeel 20 ihheed. Tehálâš koččâmuš lii sierânâstooimah, maid sämmilij ekonomâlij já kulttuurlij algâaalmug-vuoigâdvuođâi visásmittem váátá. Aalmugijkoskâsâš olmoošvuoigâdvuot-lahâasâttem mield sierânâstooimah pyehtih leđe agâstâllum koččâmušâst leijee tiileest toin iävttoin, ete toh láá olmâ koskâvuođâst ulmemiäldásâš tuhhittettee uulmijd. Olmoošvuoigâdvuotváldálâš tiäddut, ete ratifisistemproosees ij koolgâ anneeđ nollátiäivásemspellân, mast tuše nubbe uásipeeli vuáittá, peic meid väldiaalmug eennâmkevttimvuoigâdvuođâid já vuoigâdvuođâ hárjuttiđ iäláttâsâid kalga väldiđ vuotân. ¶ Sämikulttuur jottee eellimtääpi ij lah kuáđđám enâdâhân ennuvgin pisovijd toovlášmuštoid. Enâdâhân láá pááccám madârvanhimij kuátišiljoh, kiäinuh, käärdih já rakânâsah. Sämmilâš luándun lohtâseijee kulttuurärbivyehi iälá-uv mainâsijn, juoigusijn já päikkinoomâin. Sämikuávlust lii uáli riges sämikielâlâš päikkinommâvuárkká. Päikkinoomah muštâleh el. kuávlu kiävtust, historjást, oskolduvvâst, tábáhtusâin já iäláttâsâin. ¶ - toimâttuv hovdâ, ¶ – Must iä lah kal väripuuvsah fáárust, te mun koolgâm leđe ubâ peeivi tiälkkupuuvsah jyelgist, sun maka vaaigârd. ¶ kovjim = pölytys ¶  huollâm Villat : Dan man oainnát ¶ Teatris-tábáhtusâst juáhhojii stipendih já kunneekirjeh ohtsiš 38 juávkun já tábáhtusân uásálistii paijeel 1 000 nuorâd pirrâ Suomâ. ¶ - Kuka teistä varasti Uuno-kummin tupakat? ¶ Puohčâldijn čiđđâkääni tegu njuškee čääsi vuálá juolgijdiskuin liävtu čiehčâmáin jeđe távgá čässuáiván tegu korkkâ. Lode kuhes jyelgisuormâi pirrâ láá kubdâ vuoijâmnäähkih. Čiđđâkääni ravâdin láá iänáážin čäcišadoh, mut mottoomverd še siemin elleežiih. Čiđđâkääni ij kirdel mielâstis, ko tot kárttá kuhes määđhi kaččâđ já lááppuđ čässuáivist ovdil ko piäsá ááimun. ¶ uáivikaavpug ¶ Jyehi ulmuu eellim lii Immeel skeŋkkâ já tagarin tiivrâs. Ep uážu tovâttiđ jieččân aldemui vaahâg epke killáámuš. Mij kolgâp suojâliđ suu jyehi tiileest. Eromâš torjuu kalga adeliđ puoh hiäjumussáid. ¶ – Vuoi mon tuolviih párnáiviste lätteeráánuh láá, enni tuikkod. ¶   Anarâškielâ seervi vyelni tuáimá meiddei tutkâmproojeekt Anarâškielâ ovdánem pärnivuođâst rävisolmožin . Taat proojeekt totká tom, maht anarâškielâ mättee párnái kielâtáiđu ovdán aaigij mield já moh puoh ääših toos vaikutteh. Proojeekt uáivilin lii čuávvuđ eromâšávt tom, maht arânuorâin já nuorâ rävisulmuin puáhtá finniđ kielâsirdeid, vâi kielâ oppeet sirdâšuučkuáđáččij puudâ maŋa luándulâš kiellân suhâpuolvâst nuubán. Vuossâmuuh meerhah täst láá jo uáinimist: kielâpiervâtooimâ ruokâsmittem keežild láá oppeet vaanhimeh, kiäh sárnuh párnáidis anarâškielâ. Taat tutkâmuš lii äigikyevdil já merhâšittee ubâ anarâškielâ puátteevuođâ tááhust: jis tääl nuorâ puolvâ anarâškielâ tááiđu ij finnii tuárvi pyerrin, vâi kielâ sirdâšuuččij puáttee suhâpuolvân, lep tiileest, mast kielâ iäláskittemtooimah iä innig iššeed já kielâ monâttem uhke lii tuođâlâš. ¶ ovdâskulij. ¶ ryevdirađe = rautatie 5 ¶ 3. Sarcodon imbricatus – Suomuorakas – Čuomâsäggikuobâr U ¶ fotosynteesân . Ohtim tábáhtuvá loostâ seelâi siemin uássáin, ruánááčalmain. Tain lii valjeest lostâruánáá , já tane iänááš šadoh láá-uv ruánááh. Jävrišadoh tarbâšeh piäiváá suonjârenergia ubâ šoddâmpaje ääigi. Tane fiskisluobbâsk šoddâd keesi ääigi maaŋgâid stuorrâ kobđoo loostâid já puškosyevvi oŋâttuš kuuloold čässuáivi kuávlun. ¶ 131 ¶ WSOY 1972. ¶ Lii puállám kuolbâ, čuážudâm já keejâm pirrâsân. Togo alda uáinoo tiävá. Vuálgám väzziđ tohon tiäváá vuást, puátá jeggi oovdân. Jeegist lii lyeiveesuánju, jiem peesâ tom rasta. Jorgettâm maasâd, čokánâm jeggiriidon keeđgi oolâ já eskân uáinám, ete tothân lii-uv viehâ ollâ vääri já čukkâ mestâ pääljis muorâin. Muorâi kooskâ ko lijjim uáinâm te jurdim tiäváážin. Vuálgâm väzziđ tom jeegi rido nuortâs, kost kulloo kuoškâ šavâmin. Puátá oovdân keđgitiävá. Kuárŋum tom tiäváá oolâ já čuážudâm tast já kejâdâm pirrâsân. Juuhâgin ij oro lemin kukken. Tiäváást lii ohtâ suárvi, stuorrâ, mii lii luoddânâm kierrust kidâ maddui. Suárvimaddust tegu raavi ličij koivum tohon tiäváá vuálus puállâm pihâškuodduu kuuvl. Äijih lâi koskâstâm iŋádâhhân jävilkuolbân pyelliđ. Mecci togo pirrâsijn lâi viehâ vijđáht puállâm. Väzzilim vuod tohon, kost juuhâ kulloo šááváámin. Eennâm muttoo vuod čunoikuolbânin. Huámášam oovtâ stuorrâ mievtâ, keejâm ko tot oro lemin nuuvt oomâs. Moonâm aldeláá, te uáinâm, ete tothân lii-uv kuáti lamaš togo. Kuáti lii puállâm já togo alda lii lamaš šaldelyevi, pasâttâsâh láá pááccám. Ulmuuh kale lijjii piäluštum. ¶ Podgorica ¶ Saijoos 1. Klubi-eehid 14.12.12. Kooveest Niillas Holmberg já Ailu Valle. ¶ Stuárudâh: Niŋálâs kukkodâh 64 cm, tiäddu 850 gr. ¶ Vielgis-Ruoššâ ¶ ”Taat uđđâ teddilâs Antoine de Saint-Exupéry kirjeest Uccâ priinsâš ... čuávu tárkká algâalgâlâš ameriklâš teddilâs ive 1943, mii áinoo teddilâssân almostui kirječällee eledijn.” ¶ 4. Vuoigâdvuotâ aitârdiđ, kevttiđ já ovdediđ jieijâs kielâ lii ohtâ vuáđusteijee olmoošvuoigâdvuođâin. Sämmilijn lii vuoigâdvuotâ kevttiđ jieijâs kielâ já et sun šadda iberduđ jiejâs kieláin. Sämmiliih kalgeh jiejah hoittáđ kielâs sämitige pehti. Staatah kalgeh olášuttiđ aalmuglâš já aalmugijkoskâsâš kenigâsvuođâidis sämikielâ háárán. ¶ Čevetjäävri škovlâ: Petteri Feodoroff (nuorttâsämikielâ), Leena Fofonoff (nuorttâsämikielâ) ja Aaro Juhana Fofonoff (nuorttâsämikielâ) ¶ Kale lâi suotâs uáđđiđ linnâ seeŋgâin já olgon lâi nuuvt jaskos, et eennâmuárree skooppân-uv lâi kuullâđ. Jos jo jiehti ležžeem oovtâi čoolmij lámáš paijeel pirrâmpeeivi, te moonnâm iijâ toh lijjii kiddâ pele tast, ađai 12 tijmed. Äigi-iäru lâi jävkittâm tiem pelnub pirrâmpiäiván já tubdáim jieččân vyeŋesin. Muáddi ive tassaaš kuittâg-uv must lâi moonnâm äigi-iäru tassiimân aainâs-uv okko. ¶ 131A Párnáá putes keepis já maŋgâ ihheed porgottâllâm ulmuu tuolvâ keepis. ¶ Šadoh láá maaŋgâsellâsiih, já toh áppádeh ohtiimáin valmâštiđ olssis raavâd. Šadoh juáhhojen lasanemvyevi vuáđuld kyevtin juávkun: siemâšaddoid já iđosšaddoid. ¶ s. 180 ¶ Ritva Kangasniemi ¶ Heikki Paltto ¶ happiláppu happikato ¶ Raavâdviäsu laiguuttemnáál ¶ áiccu 23 ¶ Niisu pyevtittâs 2007 (1 000 t) ¶ Säämi kielâtaho –palhâšume lii säämi tyeji, mon rähtee lii valjim Sami Duodji ry. Palhâšume lii tyeji, suáhipäähist rahtum kääri já ton lii ráhtám tuáijár, lehtor i ¶ – Na ep tuođâigin, Šlubbopelji-uv smietâi. Išehân tast lii Tálunjoobžân, ko mij sáhháp taid muorâid valmâšin mudágis kukkosâžžân tassaaš ko Tálunjobžâ puátá. ¶ Majemuš puddâ ¶ 37 ¶  stä Tallaah čoovčah lijjii tagareh, et ruške ma ŋ a vistig kalmeškuođij já ko jäävrih já suánjuh lijjii olmânáál jiä ŋŋ um, te iäskán talvâškuođij suullân roovvâdmáánu loopâst. Talle muotij noonâ jieŋ âi já suánjui oolâ, moi mieldi lâi vuovâs jotteeđ. Tááláá áigás âš čoovčah láá oppeet tagareh, et ko lii ucánjáhháá kalmestâm ađai jäävrih láá uážžum jo asettes jieŋâkeerdi, te siämmást lii muáttám já pilledâm jieŋâid. Jieŋah pääccih talle asettemmin já ko muotâ tiäddá jieŋ â, te ton oolâ paččaas távjá čääci já talle jie ŋ âi mield lii väädis jotteeđ. Suánjuhkin iä kyedi olmânáál, ko toh iä lah peessâm jiä ŋŋ uđ. ¶ Eellim šoodâi meerâin. Vuossâmuuh iäláneh lijjii ¶ merâkoortâ, moos lii merkkejum ¶ Anarâškielân almostum kiirjijd puáhtá jyehiđ viiđâ uásán: ¶ Šiev häldee kuulâi Gepetto tuoivuu. ¶ maaŋgâlágánijd máhđulâšvuođâid päikkikode já kuávlu irâttâssáid já ässeid. Tot muštoot ¶ 11.11. 09.00 – 17.30 8,5 h Čuákkimpeivi Matti Morottajain Jormokuoškâst, mast kieđâvuššojii loppâuási Matti Morottaja ráhtim teknisijn saanijn, sehe Matti Morottaja ráhtim avdosäänih, eennâmtuálu já meccituálusäänih, sehe fysiika já kemia säänih. ¶ Anu Avaskari ¶ kullee ääših. ¶ - Kuleh-uv mijjân suomâkiel uápuh? Ánná koijâdij. ¶   – ráhtâm anarâškielâ kovesänikirje Oopâ saanijd ive 2000. ¶ Sämimááccuh koveráiđu ¶ Sálttáás eellimpirrâsân vuáhádum väldimeerâi ellein lii vaigâd eelliđ Nuorttâmeerâ merâsaivâčääsist. Lasseen Nuorttâmeerâ stuorrâ liegâsvuođâ muttuustâlmeh já kuhes tälvi hemâdeh ellei eellim. Nuorttâmeerâ spiekâstâhlâš tile keežild tobbeen láá ucceeb šlaajah ko väldimeerâin. Nuorttâmeerâ elleeh šaddeh hitásubbooht já pääccih ucebin ko väldimeerâ šlajâkyeimih. ¶ 4. ¶ Sämitigge almoot uuccâmnáál haldâttâhhoovdâ virge ¶ – Pup, pup... Kaalâ riäpu, ep tääiđi kavnâđ suu kuássin. Táiđá leđe pyeremus maccâđ pááikán tuoddârân. Áiguččijd-uv tij-uv muu luus? ¶ TS-kielâlâš 135 ¶ Palhešume luovâttemtilálâšvuođâ iššeedeennâm puávdee čuákán vuosmuu čuákkim já västid čääl ¶ Sämitige čuákkim meridij koskoho 20.6.2012 adeliđ ääšist čuávuváá ciälkkámuš: ¶ 231 ¶ Já nuuvt iššeed moonâi lonottiđ liipuid, já mun paaccim nieidâkuáhtásáin já täävvirhivvâduvváin čokottâllâđ mottoom salin já vuordâččiđ. ¶   – Na vuoi hirmos sittágin! Mii tunjingis lii tábáhtum? Puáđi pyeri pärni siisâ já muštâl munjin! ¶ Rapu lii ohtuunisellee, mii viättá peivijdis jieijâs kuáivum luámist. Tot lii nuuvt äätis, et rapu eiduttalde šiättá siisâ. Ko rapu lii piähám luámán já tobdá seelgist luámi káátu, tot nohháád. Pivdum rápu finnee-uv nohádiđ, ko mottoom ääigi njaavhâd ton seelgi. Rapu finnee nohádiđ joba nuuvt, et tot čuážžu vuálusoivij skerrei vievâst. Keččâlba! ¶ Ovdedempeeivij čuákánkiäsu já säämi muštopyeccee tipšopálgá ovdedemčuásáttuvâi miäruštâllâm. Jotkâporgâmist sooppâm. Ristenrauna Magga, tooimâjođetteijee Sámi Soster ry ¶ 6. ¶ b. Noomât já ivnii vorâs niijto šaddoid. ¶ 60 čižetpelji skivŋe já skivŋe keeči rastasiisâ, säärgis já pittá oovdeld, uálgispelji njavkke já ohtâ (pittá) maajeeld. ¶ Gyromitra ambiqua ¶ Kielâkyeimi 1 Pargokirje ¶ Tain láá kezis suájáh . ¶ Liddel & Scott (1996: 1748, s. v. πληρόω) sänikirjeest veerbâ πληρόω finnee ¶ Plŋktontiäpui itoseh já planktonellei vuoiŋâs- ¶ – njälmipiälláin njäävvilsááiguh ¶ – Must lii ohtâ pelji, ij eres. ¶ Anarâškielâ tievâsmittemkurssâ jodottâlmin ¶ ellee rapuellee. Merâpuákuh ¶ piärgu, kyeli, mane ¶ ucâmuuttáá. Lasetiäđuid pargoost addel vs. kielâtorvočällee ¶ – timáseh já kuobbârlágáneh ¶ 1. Kiina 3 153 ¶ kappeerpäiski.....75 ¶ kähvi ¶ 2. Toolâ kieđâ peevdi alne já stellii ¶ láá ennuv raddaag, ¶ [Almalâš Eeči.] ¶ s. 79 ¶ Unna Junná video ¶ Almoot jieijâd iävtukkâs! ¶ Táálván iänááš kaijuuh värrejeh Nuorttâmeerâ máddáákeš tâi Tavemeerân. ¶  mield. Te – Naa, uáiniđhân lâš, Nuáidienni povvâstij. ¶ Taažâ já Suomâ škoovlâin láá iäruh. Párnáin lijjii aalgâst munekááduh ohtsij škovlâpeeivij háárán, mut toh láá jo lappum. Haahâ lii-uv uáli eromâš, ko tot keččâl väldiđ kiävtun kuábbáá-uv eennâm škoovlâ puorijd peelijd. Škoovlâi kiävtust láá puoh Taažâbeln já Suomâbeln rahtum sämikielâliih oppâmateriaaleh já puoh eres-uv pyeremusah resursseh láá valdum anon. Ucjuuvâst lii vuoijâmhallâ já ollâtásásâš muusikluokka. Sirmá párnááh peessih vuoijâđ Ucjuv vuoijâmhaalâst, maggaar ij lah Sirmáást. Sirmáást oppeet lii eromâš šiev škovlâ- já pállučiehčâmšiljo. Ucebij škoovlâi vádisvuottân lii távjá, et tain váiluh amnâsmáttááteijeeh. Škoovlâi oovtâstpargoost lii lamaš ävkki taam-uv ääšist. Ucjuuvâst lii eres lasseen muusik máttáátteijee já Sirmáást oppeet tárukielâ máttáátteijee. ¶ Maarianhamina A5 ¶ Čäcišadoh láá šaddaamus muddoost koskâ- já loppâkeesi, ko čääsih láá lieggâseh. Puávtáh älkkeht kuvviđ tâi nuurrâđ šolbimnáál päikkikuávlud riddo- já čäcišaddoid veikkâ vuojâdemmohe ohtâvuođâst. ¶ 14 ¶ – Tiervâ. Mun lam Matti já mun lam viiđâihásâš olmooškandâ já aasâm markkânist. Kiäh tij leppeđ? Hirškikkâ já Myerji čuážžuv vistig joskâ já tuše keččâv Maati, mutâ talle Hirškikkâ ruokâsm sárnuškyettiđ. ¶ čolliđ, čolliim, čuállee = suolistaa ¶ máccá cuáŋuimáánust ¶ S Kristus, äärmit [mii]. ¶ 4 § Palhâšume summe ¶ ruvâšleeibih já vyeli-ildeest láá korrâleeibih. Myerji já Hirškikkâ kuárŋuv leibi-ildei-uv já kuldâlâddâv leibiseehâid já pakettijd. Motomeh leeibih láá korrâseh já motomeh láá timáseh. ¶ Kiđđuv, keessiv, čohčuv já algâtäälvist luándust lii raavvâd valjeest já poccuuh kävnih pyereest purrâmuš jieijah. Poccuuh poreh mielâstis pennuunjuohčâmijd, hoošijd, njuolâsšaddoid, muorâi loostâid já vesaid. Toh kuátuh juhâriddoniijtoin, jeegijn já tuoddârijn, ko sinoh, syeinih, njecciheh já muorâi loostah láá eidu šoddâmin já láá vorrâseh já tolmišeh. ¶ Pargojuávkku jotá čoođâ oovtâst taam já tuhhit vuáláčalluigijn já suápá, ete jođetteijee peivid táárbumield. Peividem maŋa ain uđđâ tuhhiittem. ¶ 30 rammid vuojâ ¶ Kesimáánu rotaatio jorgettij já Suomân vuolgii mii oovdiš juávhujođetteijee pajekersant Reino Korpela já jáágár Arvi Halonen. Sajan tiäđust-uv pottii uđđâ já vyeŋes almaah, kiäh lijjii jáágáreh, Orvo Harju, Martti Heikkinen já Pentti Askola. Orvo finnij olsis stivrimnáál Kusti-pennuu, Heikkis Martti oppeet “Roope” , teikkâ virgálâš noomâs peeleest Leevi já Askola Pentti oppeet muu ovdii pennuu Limi. Mun finnejim olssân Limi sajan Leku, mon Korpela Reino luovâttij munjin. ¶ sijđoh: 55 ¶ toovvât maŋgâsáid allergiatavdâmeerhâid ¶ 3. Sihtii CD:st spejâlistee suonnjâr vielgis päviraarkân. Maid huámášâh? ¶ 32. Tanska lii meerâ já suollui eennâm ¶ tivoi Erkki Itkonen ¶ kollerääsi = rentukka 210 ¶ Valjii sálttáá kähvileeibi: vuástáleibi, šavepiärgu-vuástáleibi teikâ cocktailpiirakah já vuojâ/manevuojâ. ¶ 24 ¶ a) Ucemus stuárádâs ¶  Vorâs ČIČČÂD TÁTTUM ¶ Obžâ já Tobžâ keejáin, maht ennikuobžâ seevij já jorgettij jeđe lappui uáinusist. Obžâ váhá čiärustâlâi, mut fakkist máttáátteijee kočoi puoh párnáid puáttiđ jieijâs kuuvl. Tääl te škovlâ lâi tuođâi-uv älgimin. ¶   Pärnialmaah tietih nisonijn eenâb ko naaijâm almaah; mudoihân sij-uv liččii naaijâm. (H. L. Mencken) ¶ Jovnâ keejâi luándu já verdidij tom jurduinis ulmui maailmân. Tot lâi hirmâd ennuv eresláván, veikkâ tom ij uáinigin, jis jotelávt keejâst. Tagareh stuorrâ iäruh lijjii ovdâmerkkân toh, et mecci ij lamaš ruškâd, mut eenâb nuuvtko čuovjisláván. Tom iärut eskin talle, ko álgá tärkkilubbooht keččâđ. Jovnâ aalgâst imâštâlâi tom, mut mottoom ääigi keččin muuštij čuovjisláván stoovlijd já peevdijd, moh lijjii rahtum čuávjájeijee muorâšlaajâst. ¶ 7. Šivettijd já päikkielleid kalga tipšođ pyereest ¶ Säämi kielâlaahâ ¶  tun timmâ matrâsah já kuádáh, Aino šyehkit já nohháád. ¶ – Jaahah, Poolishovdâ mulijdij jiečânis. Na, tallehân tääbbin lii-uv mijjân pargo, ko čielgip taan tábáhtus, sun joođhij. ¶ Uđâsaassâm mield staatâ, kirkko já mađhâšeijeeh peerustškuottii sämikuávlust. Meid viärutteijee peerustškuođij tave Sämienâmist. Sämmiliih sättih mäksiđ viäruid jobâ puoh aldakuávlu staatáid, ko staatâi rääjih iä lamaš tavveen čielgah. Vuossâmužžân uđâsaassâm juuvsâi Iänuduv já Aanaar. Uđâsaassâm mield eennâmtuálu poođij meid sämikuávlun. Aanaar já Ucjuv sämmilijd eennâmtuálust šoodâi kuálástem- já pivdokulttuur uási. Uđâsaassâm mield sämmilijd algii jurgâlittiđ ristâoskon já taat jođettij sämikielâ sajattuv hiäjusmân sehe sämmilii tovláá osko lappuumân. ¶ Ijâttis ijjâ – algâaalmugij muusiktábáhtusâst Anarist kuullâp taan keesi Tuva čepimussáid čuudâlávloid kullee Igor Koshkendei. Koshkendei lii aalmugijkoskâsávt tobdos já sun lii jieijâs päikkienâmist Tuvast uážžum uáli ollâ khoomeyzi-arvunoomâ. Sun haaldâš puoh khoomei-stiijlâid já lii vuáittám Koskâ-Aasia Grand Prix III –kišto. ¶ Ruošânjuámmil liihâd siävŋus syejeest ¶ Sekkâ jorá, ¶ Tot-uv lâi tuotâ. Čuoivâgist lijjii uáli stuorrâ nämičuárvih, moi stuárudâh jyehi kulij lâi masa meetter. Muáddi merhâšittee ääši, moi keežild tast ij kuittâg kuássin šodâččii kištoergi lijjii, et tot aalgij leđe jo liijkás puáris kištoid, ige tot lamaš meendugin šiljoruokkâd. Jis ohtâgin olmooš lâi šiljoost, te tot tállân hitodij njolge já távjá spiekâstij-uv. Siämmáánáál tot lattij oovdelpuátteiguin-uv, mut Čivtjuuhân monâdijn toh iä lamaš, ko puohah lijjii monâmin pygálusân. Nuuvdi kaandâi kámppá lâi Čivtjuv taavaapele riddoost, mon šiiljon vyejestáim já tuálvoim ergijdân kuátumân. ¶ Karkkila C5 ¶ c. Stuorrâ-Britannia oosijd. ¶ b. Mane Suomâst lii pyeri šoddâdiđ čevđielleid? ¶ sappitatti ¶ - oppâmateriaal vuávám-, toimâttem- já tieđettempargo, ¶ 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶ – Ko-pevkka-pevkka!!! Tääl toh olmošpiäđuh lává oppeet puátimin. Toh kale lává vala tovben kukken juuvâ tyehin, mut teehi suái vissásávt lává puátimin. ¶   Olen Helsig Luánduseervi saavâjođetteijee ¶ Eellimpiirâs: Stuorrâ-Saimaa ¶  siste happiláppu.....101 ¶ Kyoto protocol, 1997 Säämi puásuituálu, -eennâmtuálu, nuurrâm, meccipivdo já eres iäláttâsah, moh vuáđuveh ¶ Ooddim ubâ iijâ, mut idedist ko moonnim keccâđ Jievjâ, tot ij lamgin siljoost. Tot lai vuálgám kuusnii. ¶ “Na nuuvt kal, mut jis iän kode uštemáin, te suáppoon viermijd amas tárbâšiđ kuárus kieđâi maasâd maccâđ” , eeđâi Ingvar. “Finniih tun-uv kuolijd tivrâs pivdoluvij oovdân.” ¶ Čuánjáluobbâleh Pecijävri T. ¶ “Máátám tánssáđ já lávluđ” , Pinokkio västidij. ¶ Mut Pöö čuážui kuhháá lasâpiällást já kejádij vielgis kulmepääni, sehe nievdâi peivinaharijd fiijnâ uáinámušâin já puátteevuođâst já lâi pyerimielâst. ¶ 51–62 cm ¶ 12. puhvel ¶ käibijyelgih ¶ valjepyevtittâsah ¶ Škovlaháldáttas 1989 ¶ sevŋâd. ¶ tááttâspárnáid Gali- ¶ – Já mun še, Puállunjune eeđâi. ¶    iäruh 136 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ c) Mii aavhijd piisamân lii ohtiimist? ¶ Kaisa Tapiola-Länsman ¶ – Juáháš kolgâččij leđe vuárustis Gykko Caampist pennuinis oovtâ oho, ko tobbeen lii ohtâ vahtâsaje. ¶ Termâ ¶ Marita Lindquist ¶ Uđđâsist Šoddâm ¶ – Mun-uv lijkkuum ennuv čyemenjâssáid, mutâ lijkkoo-uvks vuorâččâs toid? Čyemenjâs nubbe nommâhân lii vuorâččâsmyerji, Matti hundâruš. ¶   2. Marja-Liisa Olthuis : Euroop rääjih joteh säämi kuávlust ¶ Aalgâst Immeel sivnedij alme já eennâm. (1. Moos. 1:1) ¶ – Lii kal njaalgâ kyele opsâ. Mun lijkkuum ennuv kuálán, Myerji iätá. ¶ Valkeapää Nihkolas ¶ Sämitige mielâst Meccihaldâttâs lii ánsulávt olášittám säämi kielâlaavâ kenigâsvuođâid já ovdedâm sämikielâ sajattuv viärmádâhviestâdmistis, äššigâšpalvâlusâinis já tieđettemtoimâinis. Virgeomâhâšpalvâlusah láá almostittum távjá kirjálâžžân; Meccihaldâttâs fáálá tágárij äššigâšpalvâlusâi lasseen meiddei sämikielâlâš palvâlus. Tot lii pálkkááttâm sämikielâlii tieđetteijee. ¶ Iärráseh ruáhásii. ¶ 10 . a. Maid uáivild sääni meccivalje? ¶ TARKKUUSTÂLLÂP ČÄCILUUDIJD ¶ Petter Morottaja ¶ 2. Jurgâlus. Taat verstâ lii kieđâvuššum jurgâlus peeleest ovdeláá veerbâ σῴζω ¶ – Ij lah. Tast ij lah kove. Tot lii tuše vielgis piivtâs. ¶ www.tuuparecords.fi ¶ Lävdikodeh ¶ 7. Eeji kyeliskipárin ¶ nâšum sämitige muštâlussân. ¶ čohč godde bivdem ¶ Njuhčânjargâ LL.1978 Nuutsasenniemi Mahlad Njuhčâluohtâ T. ¶ uágguđ, uágum, uággu = onkia ¶ Pase Vuoiŋâ Apt 2:1-47 ¶   4 Muštâl kuuvij A-C vuáđuld, maht vulkaanlâšvuotâ uáinoo Islandist. ¶ Juhánâs (Almostusâi kirje čällee) 254 ¶ lattana vuoptâmáátu ¶ Piergâseh: šlanttâ, čoođâoinuuhánnáá litte, čääsi ¶ Säämi Čuovviittâsseervi almostittám Sápmelaš-loostâst láá lamaš Lesk Ant Uulá (Uula Morottaja) čalluuh masa jyehi numerist ton rääjist, ko lostâ almostuuškuođij. Ovdil Anarâškielâ seervi vuáđudem lii Säämi Čuovviittâsservi almostittám kyehti ollásávt aanaarkielâlii nummeer, main vuosmuš nummeer almostui siämmáá ive, ko Sápmelaš-lostâ teevdij 49 ihheed ađai ive 1983. Tom toimâttij Matti Morottaja. Nubbe anarâšnummeer almostui ive 1986, mon toimâttij Ilmari Mattus. Anarâškielâ seervi vuáđudem maŋa, mii tábáhtui ive 1987, lii Säämi Čuovviittâsservi išedâm Anarâškielâ seervi kuohtii; vuosmuu keerdi ive 1989, ko tot kuástidij Anarâš-loostâ historjá vuosmuu teddilum nummeer, veikkâ tot almostui-uv vala Sápmelaš-loostâ lahtosnumerin já nube keerdi kesimáánust 2007, ko Säämi Čuovviittâsservi jooskâi tooimâs já skeŋkkij puoh loppâruđâidis 3539,36 eurod Anarâškielâ seervi lostâtooimâ várás. Kijttep váimulávt Säämi Čuovviittâsseervi ruttâskeeŋkâst. ¶  turisteh, Stivrim/kuvvim: Ima Aikio-Arianaick, čuoppâm: Anne Kirste Aikio, Tero Titoff ¶ Mii tuu pääihist tábáhtuvá šievoornigsâš, uccen pááccâm pihtâsáid tâi luistimáid? Lii jiärmálâš, et puoh šievoornigsâš tävireh uđđâsistanno jeh . Tävirijd puáhtá tuálvuđ uđđâsistanokuávdážân tâi skeŋkkiđ pyeretovâlâšvuođâornijdâhân, ovdâmerkkân Ruopsis Riistân. Ohtâ moolsâiähtu lii vyebdiđ tävirijd suámsurtorist. Suámsurtorist puávtáh jieš kavnâđ maid kost. Finniih siemin ruttâpittáin ovdâmerkkân uđđâ västideijee farkkupuuvsâid, nuurrâmčuágálduvâst váiloo kuáluskoveloostâ tâi fiijnâ lasâliijnijd vistásâd. ¶ suogârdâlâm meid tutkâmvuálásâš veerstâi tááhust tom, magareh anarâškielâsâš ¶ Sämmilij peessâm ärbivuáválijd iäláttâssáid. ¶ O Juvduu! -luándupäälgis ¶ Rátká (Juniperus communis) ¶ 1. Morchella conica – Kartiohuhtasieni – Lávulâhviermikuobâr U ¶ vááijuv 6,3 milj. euroin. Ruttâdem mieđettuvvoo el. sämikielâ haldâšemkuávlun kyevtkielâlâšvuođâ ¶ Iännád lii pááccâm kuávdoo juuvâ uccâ suolluužân, ¶ tikku meni kynnen alle - säggi moonâi koozâ vuál, vrd. suáđis poostij koozâ vuál ¶ Mun tuubdâm äijih, kiän nommâ lii Kuhesjäävri Timotei. Ulmuuh láá álgâm kočodiđ suu Peljipel Timotein. Jáá mondiet? Kyehti oles peelji sust kale láá, mut maid sun toiguin kulá, te pele olmânáál já pele puástud. ¶ 4. Sirde puttâl oppeet pakkâ čáácán. ¶ Diplomaatti on se, joka muistaa syntymäpäivän, mutta ei hänen ikäänsä. ¶ Teevdâ: Ruškist taatijd keppâsávt oljoost. Lasseet tattipáánun suovâpiärgu- teikâ kiŋkkupittáid já ruškist vala ucánjihhii. Lasseet nisujáávuid já tastmaŋa čääsi, soijakastik teikâ HP-kastik já laavcâ ain ucánjihhii leškiistmáin já muivii ubâ ääigi pyereest. ¶ Talle sun hundâruškuođij: Iäččán pargein lii purrâmâš valjeest, já mun lam niälgumin jaamâs. Mun vuálgám iäččán luusâ já eeđâm: ”Iäččám, mun lam toohâm puástud nuuvt Immeel ko tuu-uv kuáttá. Jiem lah innig ton árvusâš, et kočoduuččim tuu kandân. Vääldi muu táválâš pälkkipargen.” ¶ - Mon kuhháá aiguh val uáđđiđ? sun koijâdij. ¶ ruopsâd ¶ Sun punjâstij uáivis já kiergânij čahhiđ kuáskim pastelis koozâid. Tot lâi tot siämmáš čuálččáás kuáskim, mon Pocahontas, Miiko já Flit lijjii jiehtinâš kejâdâm. Tot lâi huámášâm nieidâ kuárŋumin piervâl kuávlun miinii syeligâs kiesâldâh fáárust. Tot Arvâlij tiäđust-uv, ete nieidâst láá paas jurduuh mielâst. ¶ g. Pase Markus tori. ¶ Haŋgal poođij tuše miinutpele ton maŋa sunnuu viistán, aaibâs nuuvtko sun ličij kuldâlâm Joovnâ já Wieseh kostnii. Sun ij tiäđustkin lamaš, ijhân sun puávtáččii mudoigin kuullâđ Wieseh já jis kulá tuše Joovnâ, te tot ij häittidiččii. Jovnâ ij lamaš sárnum ennuv, tuše kuldâlâm Wieseh. ¶ - Tom mun halidâm val koijâdiđ, et ko finnejih munjin iše, te tun kolgih sárnuđ kiäsnii, nuuvt-uvks? ¶ Ko kuuđđâm lii lappâd, vyelgih cuobbuuh čääsist meddâl já iälusteh loppâkeesi enâmist. Rävis cuábui vuáiŋá kiäppái lasseen meiddei liškijnis, et ton liške ij uážu kuškâđ. Cuábui taarbâš-uv lahtâ eellimpirrâs. Cuobbuid uáiná enâmustáá ehidist já iđedist, ko talle lapse lii lahtâdâm šadolâšvuođâ já tuálá cuobbuu-uv liške njuoskâsin. Cuobbuuh pivdeh ravâdin jotelis já turdáás njuohčâmijnis ovdâmerkkân tiivrijd, rippoid já eres sieminelleežijd. ¶  tavata  riemih Kunâgâs tiäđustâlâi jyehi vijses ulmust, kiäm peri tuubdâi, mut ij ohtâgin tiättám maid kussânaver merhâšij. ¶ Čääli sárnumpuljârân, maid tot haalijd ettâđ. ¶ LEMMEE AALMUGLŠMECCI Lemmenjoen kansallispuisto ¶ kiäppáh ¶ Lii tälvi já äigi algâttiđ veitâlâs poccui tälvipiemmâm. Láá lamaš vuáruluvâi njäbbi já sälttipuollâšeh. Eennâm lii jiäŋum já poccuid lii lamaš jo vaigâd kuáivuđ jáhálijd já toŋŋâsijd muottuu vyelni. ¶ Nom.  [S]  Puoh  käävci  /  love  pennud  umástii. ¶ Šado tobdomeerhah ¶ Jurdâččim, et jis tääl moonnâp, te talle moonnâp. Lijjim rahttâttâm toos ton niäljádâs tiijme äigin, maid lâim torvolávt Minneapolis paajaabeln, et jis muu uássin ličij tuođâi-uv jäämmiđ kostnii USA uásivääldi siäivumraađeest, te liävus nuuvt, mihheen ij lam innig porgâm náálá. ¶ Tiälkkupiäivááloddááh – Täpläperhoset ( Nymphalidae ) tiättojeh arktâsijn kuávluin troopiik räi. Tobdos šlaajah láá paijeel 5~000, moh láá suullân 600 suuvâst. Táválávt tiälkkupiäivááloddááh láá koskâstuárusiih tâi stuárráh, mut jyelgih tain láá uánihááh. Suovsah láá kuolgiih tâi sággááh. Hiäimun kuleh maaŋgah tobdos piäivááloddááh, tegu käskeepiäivááloddááš – nokkosperhonen ( Nymphalis urticae ) já amiraal = amiraali ( Vanessa atalanta ). Tiälkkupiäivááloddáášlaajah tiättojeh Suomâst 37 šlaaijâd. ¶ b) Nabai asoduvâs tááhust? ¶ Tääl Ánná-uv jo iätádui: ¶ Aanaar kieldâst: ¶ nierâtähti ¶ Hiärrá jurgâlus muáđuidis tuu kuávlun ¶ viermisuoggâmân = seittiharsoon 204 ¶ Säämi kulttuurkuávdáá válduláigulâžžân tuáimá Sämitigge, mii tastoo laigut viistijd eres kevtteid. Säämi máttáátâskuávdáš lii Sämitige lasseen táálu nubbe váldukevttee. Eres táálu kevtteeh láá Aanaar kieldâ kirjerájutoimâ, Sámi Duodji ry (säämi tuájárij servi), SámiSoster ry (sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâsyergi servi), Laapi läänihaldâttâs sehe vuáđudemvuálásiih Säämi arkkâdâh já raavâdviäsu. ¶ šlubborääsi ¶  nyt Iäruh ¶ Passaašjävri ~ Pasjävri = Pasasjärvi ¶ Ovdâskode išeriehtiäššialmai Maija Sakslin. Kove: Sandro Weltin © Euroop Rääđi ¶ Nuorah aldakooveest ¶ Mut kolgonjäbbi puáđistij, ¶ Šoodâi huáppu. Tuvkkâlim Ester purrâmušâid laavkân já nuurrim tävirijd peeŋkâ alne já ildein tagaráin liävttoin ko puohtim. Sofia spellâkoortah lijjii koččâm ton eeđeest juná lättei tuohu teehi, já sun keččâlij vala ton huápun nuurrâđ taid čuákán. ¶ kuopsah (mon.) = maitipussi 166 ¶ - Tääl ij taarbâš innig tuikkodiđ, ko ij lah mihheen nijttemnáálgin. ¶ Pyevtittâs: Säämi máttááttâskuávdáš 2007 ¶ 10. Kreikka 2 400 ¶ Lasetiäđuh: ¶ 2. ¶ SÄMIKIEL TOIMÂTTUV PARGOJUÁVKKU RÄVVEE JÁ IŠŠEED MIELÂSTIS SÄMIKIELÂN JÁ SÄÄMI KIELÂLAAHÂN KULLEE AAŠIJN. ¶  subjekt lasseen kannat vala mainâšiđ, et Suomâ evaŋgelâš-luteerlâš kirkko lii anarâškielâsâš ¶ – Amahânde, eeđâi enni. ¶ 6. Paraguay 3 800 ¶ Äijih siijđoh ¶ Ánná cullâkuođij Maaritân: ¶ 7 Räähti jieijâd pargopaaráin árppupuhelin. ¶     3. Maid šadoh áppádeh toohâđ, mut iä kuobbâreh ige elleeh? ¶ 27. ¶  láá Sämitige ciälkkamuš TSS-sopâmuš olášutmist ivveest 2010 ¶ Per Oula Juuso, Tuomas Aslak ¶ Keevâtlâš ovdâmeerhah kielâlâš tiä đ ulâšvuo đ â oovdedmân ¶ –~Pieijâb kisá kirno siisâ, tobbeen tot kuittâg piso kárgááhánnáá. ¶ Purrâmâšverkkiráhtulâšvuotâ finnee amnâsijd eennâmtááluin. Eennâmtááluin pargoo eennâmviljâlem já šiiveettuálu ađai eennâmtuálu . Maaŋgah eennâmtááluh finnejeh lasepuáđuid vyebdimáin muorâid. ¶  kuulâi  tyeji Ustevpeeivi konsert ¶ Ohjelm uáivilin lii jieijâs uásild ovdediđ sämmilij kielâlâš já kulttuurlâš vuáđuvuoigâdvuođâi olášume jiešhaldâšem vuáđuld. Sämmiliih kalgeh pyehtiđ puátteevuođâstuv eelliđ já ovdániđ jieijâs aalmugin, jieijâs vuolgâsoojijn sudâhánnáá válduáaalmugân. Taat váátá jieijâs kielân já kulttuurân vuáđuduvvee palvâlusâi lasettem já toi siskáldâs ovdedem. ¶  ~ senttimeetter kukkosâš ¶ Škoovlâ maŋa lam tääl uážžum leđe Anja Kaarret sajasâžžân sämiradiost. Tot lii kal jiäráskittee já mottoomnáál lusis-uv pargo návt aalgâst. Nube tááhust ton pargoost láá kuittâg tagareh rijjâvuođah, moh iä lamaš kejâttâspargoost. Pyeremus äšši lii kal tot, ete uážžu jieš vuáváđ aašijd, ige taarbâš tuš tiätu maali mield ain porgâđ. ¶ - nuorttâlâškielâ ¶ luámáttuvâi vástádâsâi vuáđuld čielgejuvvoo, pasteh-uv virgeomâhááh, kiäid säämi kielâlaahâ kuás ¶ eesti lasepaartij šoddâm, stivrii eres párnáid meddâl varâlâš saajeest ¶ Näkkäl = Näkkälä ¶ Heivee tilálâšvuođáid, main tarbâšuvvojeh koskâstuárusâš čájáttâssaje já kejâttâh. Kj. vuáđukove uálgisbeln. ¶ - Mut mondet? ¶ Stuorrâ Iilvâs kepilistâl Puupâ luus. ¶ Lahtos 24 ¶ Kesimáánu ¶  uáiviverbâ EAN: 9789524411899 ¶  tulkkâm Onne rahtim muáddi tuvduu lase äittiuási vuoluubel, tääbbin ko láá nuuvt merettes korrâ piegah, et äittiuási kalga leđe olmânáál kiddâ. Meiddei kulloo tälviv hilttee muotâgis puáttiđ, et tast ij lah mihheen meerijdgin. Finnijm onne lättee valmâšin já sijđoseinijd vala kuábážâs-uv kooldâ lase. Mun táátum ain tuskástuđ ton savâstâlmân, ko pargoost ij talle puáđi mihheen. Ton lasseen, et amerikkaliih láá maailm oovtkielâlumoseh ulmuuh, sij láá meiddei maailm tiätuäŋgirumoseh ulmuuh já sij rähisteh sárnum já savâstâllâm hirmâdávt. ¶ Galla-raavâdviäsu stuorrâ laasâi čoođâ lii fiijnâ uáinus Juvduujuuhân já uásild meid Aanaarjáávrán. Saijoos raavâdviäsu Galla palvâl kongres- já tábáhtusäššigâsâid, Saijoos pargovievâ já kuávdáá äššigâsâid. Gallast láá 60 äššigâssaijeed já maaŋgâtoimâsali Dollagáddi, mii lii raavâdviäsu paaldâst, puáhtá ovtâstittiđ raavâdviäsun, kuás čokkámsajeh láá 140. ¶ ‐uv SISČÄÄSIH ¶ 38 artikla ¶  láá Amnâstuv valjiimist já tutkâmist čielgâ kontrast – nube tááhust noonâ aalmugnommâtuávááš já nube tááhust aalmugnomâttâsâi váilum – lii lamaš uáli mielâkiddiivâš almoon. Kieđâvušâm vistig tobdos aalmugnomâttâsâid já tastmaŋa kielân esken rahtum uđđâ nomâttâsâid. ¶ meerah já jäävrih, ¶ Keessiv ko vuod monnii niijton, te Samlii Kaabi eskân ooinij maid reŋgâ lâi porgâm. Aalgij reeŋgâs skulduđ, ko eidu tagarijd piilijd lii porgâm. Šreva meid maka sun eskân hoksáá já iätá: ¶  kammuuh a. Maađij mield kalga vyeijiđ ton uálgispele roobdâ / čižetpele roobdâ. ¶  västid eres raavâdamnâsijd, tegu vielgâdâsamnâsijd. ¶ čiermih = kermikkä 53 ¶ mostâđ = čage mostâm nube čaagan ¶ mon seibikeejist kessui párnáá jiellâhâš ¶ - Kuás te ležžeengin majemustáá oinâlâm? Hanssâ koijâdij. ¶ Ive 1988 rääjist láá jáámmân puohnâssân 57 jesânid. ¶ Ulmemiäldásávt uárnejum aassâmpääihih ¶ – Mun lam pálkkááttâm tuu olmâ pargo porgâđ! Ijhân tánávt kale pyevti posâluhčâđ! ¶ – Na jis tun anah tast ton puudâ huolâ, eeđâi Matjâs já kaččâlij. Sun kaačâi Vanadisvägen pajas, kaačâi vala portháid-uv kidâ päikkiuuvsâ räi já šyevittij njuolgist kievkkânân. Enni lâi tobbeen määlistmin pottááknjuvdos Filippân. ¶ Váldu-ulmuuh: Matti Koivunen, Klemetti Näkkäläjärvi, Rauna Rahko, Anni Näkkäläjärvi ¶  almotteijee Tekstâ: Johanna Kivimäki ¶ Saijoos 1. Klubi-eehid 14.12.12. Kooveest Niillas Holmberg já Ailu Valle. ¶ Wieseh smietâi váhá já Jovnâ vuordij já tuáivui, et Kivsist ij liččii mihheen hirmâd tehálâš aašijd. Luhhoost Kivs ij ettâmgin maiden. ¶ Arkkâdâhlájádâs lii meridâm soijiđ nuorttâsämmilij algâalgâlii arkkâduv pisovávt siäiluttemnáál ¶ 5. Sargii paijeel taid juávhuid, moid olmooš ij kuulâ. ¶ Lovottuvah ¶ - Jáá, mun kale jiem tiättámgin, et Jussa máttá juoigâđ. ¶ Kielâ : ruotâkielâ ¶ – Mun ááigum onne elâččiđ Liisá kuvlân keččâmin, Ánná čielgij. ¶ Poliseh láá jo tutkâmin mii lii tábáhtum. Oovtâ poolis nommâ lii Mikael. Sun lii miäštárpoolis, ko sun finnee ain rosvoid kiddâ. Eres poliseh eteh suu Mikael säpligin. Maađij alne láá lasâputtâl pitáh, moh háisuh bensinân. Talle Mikael ervid et rosvoh láá leggistâm pyellee bensinputtâlijd postâaavdon já láá uigâm tom jáávrán. Tot ij lamaškin pärtti, smiättá Mikael. ¶ amerikmaaijuv.....90 ¶ Ko keesi šoodâi, te poođij tot pärni iirgán. Sun juvâttij viijne vuoppâsasâsis já vyenesasâsis já koijâdij, maid suoi toos ettâv, ko sun lâi Birgitân irgemielâi. Suoi lopedáin kuábáš-uv, mut Birgit jurdâččij eresnáál. Sun smietâi rääđi toos et maht sun kolgâččij vávjáttâllâđ. Sun huámmášij olssis forgâ rääđi. Ko eehid šoodâi te algii sij piärguid vuoššâđ. Nieidâ eeči čuopâi piärguid páátán já čuopâi oollâs páátán kyesis várás. Nieidâkyevtis rugâstáin ton olâspitá meddâl já piejáin kuškâdum sarvamielgâ njárččápitá syele pääđi siisâ, mii lâi nuuvt koorâs tegu čoovâr. Ko määlis lâi vaalmâš, te koivij eeči piärguid kääri siisâ; nube käärist puuráin nieidâkyevtis já nube kääris siste purrii iššeed, eemeed já kyessi. Iššeed já eemeed puuráin kuábbáá-uv keččin kääri, mut kyessi puurâi kaskoo käärist, tastko anarâšâin lii tot vyehi. Tondiet lâi iššeed tivodâm taam koške njáárčá kaskoo kääri, já iššeed lâi ettâm kuossijn et: ¶ Ko olmooš lii piäiváá kuárditmin, te talle iä tiäđustkin lah pajaldâspuuvsah jyelgist ige päiđigin lah pajalist. Penuvalmai suáibudškuođij aluspuksâjyelgist Avveel kylá kuávdáá kuávlun, mut suu skippáár ađai mii kurssâlâš lâi tommittáá vajoittáá, et sun áppádij tuše kuántuškyettiđ pyecceiviäsu kulij. Avveeljuuvâ riddo lii togo puotâ vuodâs já ko sun kuántui pyecceiviäsu kulij, te luodah lijjii tegu kiinii ličij jiegâeeđeest kuánttum ävđin čunoienâmist ovdâskulij. Mii kurssâlâš peesâi Avveel pyecceiviäsun, mast tipšooh kaijuu suu já adelii vuosâiše, mut suu skippáár “penuvalmai” lâi pyevtittâm jo räjikosáttuv luoddâratkuuttuv lappâd já lâi suáibudmin Leiritie mield aluspuksâjyelgist räjikosáttuv kulij, ko te puátá čapis auto Avveel kylá kuávlust. Ko almaa vajoh lijjii vääniht, te sun ceggij peelgi liftámdiet, vâi pesâččij jotelávt kasarmin, mut taat auto lâi-uv maajur Pertti Veijo vuájáán, moin sun lâi maccâmin virgemäđhistis. Ij sun jieš tiäđustkin vuáijám autoinis, pic sust lâi – nuuvtko táválávt – autovyeijee. Uážžu ervidiđ, ko hovdâ tuubdâi liftájeijee, et maht tibi te kevâččij. Hovdâ lâi liijká tommittáá ármulâš, et káájui liftájeijee autosis vissâ-uv mieldiheeppâd keežild, mut räjikosáttâhân puáđidijn meridij almaa moonnâđ kasarmin, almottâttâđ koccei (päivystäjä) já pisottâllâđ kasarmist sehe uuccâđ pihtsijd pajalân. Ittinâš kulâččij tuámu. ¶ Arkkitehtuurkištodem iävtuttâsah láá uáinimnáálá ¶ tiettuu vuovijd finnejum amnâstuvváid rievtis juurdâpuátusij tohâmân. Luámáttâhkoijâdâllâmtiätu ¶ Abed-Neko 122-123 ¶ 5. A big city in England. ¶ RIDDOŠADOH 1–6 ¶ ÄPIMEER ¶ Euroop Rääđi olmoošvuoigâdvuođâváldálâš lii jiečânâs Euroop Rääđi vuálásâš instituutio. Váldálii pargon lii ovdediđ tiäđulâšvuođâ já olmoošvuoigâdvuođâi kunnijâttem Euroop Rääđi 47 jeessânenâmist. Váldálâš kolliistâl Euroop Rääđi jeessânenâmijn já čielgee staatâ olmoošvuoigâdvuođâtile. Váldálâš addel kolliistâlmijnis raapoort avžuuttâsâidiskuin staatâ olmoošvuoigâdvuođâtile pyereedmân. ¶ Anne Nuorgam (väärrin Ilmari Tapiola) ¶ - Lapin Rajavartiosto (LR) Avveel ¶ Sämmilâžžân uáivilduvvoo taan laavâst ulmuu, kote ana jieijâs sämmilâžžân, toin iävttoin: ¶ Broilereh láá piärgukäänih ¶ Staatâčällee Raimo Valle saahâ lii luuhâmnáálá ollásávt täst Stáhtačálli Raimo Valle Helssegis 13.11.2008 já Statssekretær Raimo Valle 13.11.2008 Helsingfors . ¶ Já Ellinoora čuážžu já hundâruš. Manen lostâtihe puávtáččij kočodiđ, jis ij haalijd kočodiđ ¶ – Kuus tungin tagaráin sáttoin lah kaččâmin? Maarit čuorvij. ¶ Luokkahäämist: 70 ulmui ¶ kuorgâmiekki ¶ Kooveest kamuvsyeinivierâ puunnjâm já kuovlâlem valmâš vierân. Kamuvsuoinijn finnee lieggâ, koške já njaalgâhajâsijd ´suhháid´ kammuu siisâ. ¶ Mii párnái pevdi lâi majemuš mon luus presidentkyevtis poođijn. Lâi vissâ peeivi lussâdumos pargo párnáid, ko sij kolgii vyerdiđ sii peevdi herskui paaldâst masa oovtâ tiijme ige smakkiđ ollâgin. Sij lijjii kuittâg mášuliih já lättejii hirmâd muččâdávt. Vanhimeh kolgii orroođ aaibâs eres saajeest ko párnááh já tot vuod lâi sijjân viehâ jiäráskittee. Puoh moonâi kuittâg pyereest. Vistig párnááh huátistii presidentkuáhtáin almolávt šooŋâst, Säämist já tiäđust-uv Anarist. President lâi uápásmâm oppâkirjeáášán já tieđij tast ennuv jo muuneeld. Sun halijdij olssis puoh oppâkiirjijd, moh mist lijjii fáárust. Lâi pyeri, et oppâkirjeäšši lâi nuuvt kiäsutteijee suu mielâst. Ubâ tilálâšvuođâ loopâst lâi Oppâkirjeráp. Puohah hoittájii jieijâs ráppámuási oppeet pyereest. Tánssám- teikâ šov-peeleest oonij huolâ Saammâl Rodgers! Jou! ¶ – Kii ličij máttám ervidiđ, et alme lii táválâš muorâ, mut kuárŋup, viiljah, kuittâg ton paijeel já keččâp, mii alme tyehin lii, meridij vuossâmuš kutkâ, já nuuvtpa sij kuárŋuškuottii. ¶ Moos šahe lijkkoo? ¶ Vuáđulaavâ mield staatâväldi kulá aalmugân. Aalmugvááldán kulá ovtâskâs ulmuu vuoigâdvuotâ vaikuttiđ ohtsij miärádâsâi tohâmân. Vuáđulaavâst láá torvejum ovtâskâs ulmuu vuáđuvuoigâdvuođah. ¶ Tom tove pargoh ožžuu pääcciđ vyerdiđ tyebbilubon. Sun še algâttij juhlom. Táálust lijjii kyesih-uv. Na sist kale mainâseh piisájii, äigi kuulâi pyereest. Táálu iššed ruttij mainâs: ¶ Márjá lii maŋgii lamâš eeji fáárust kuáláástmin já tiätá pyereest, mon hámásâš já ivnásâš puško lii. ¶ MAAŊGÂPIÄLÁSŠ LODDEMAAILM ¶ Já nuuvt ko uáinip, ij tuodâr lah ubâ listoostkin, veikkâ toh-uv kale Aanaar kuávlust láá uáli valjeest. Tuodâr lii iäskân saajeest 41, tiettumkeerdih 17, main iänááš uási láá Aanaar kuávlu ulguubeln. Neljilov pivnohumos mecciappellatijvâd tiättojeh penttâ 7254 kerdid. Loopâi 260 mecciappellatijvâi tiettumkeerdih iä lah rekinistum. Magarijd ulmuu rähtim rakânâsâid, teikkâ teknisijd piergâsijd kuáhtáp Aanaar kuávlu päikkinoomâin: ¶ mield? ¶   Onnáá peeivi jurduuh seervist láá meiddei toh, et pastaččij keččâđ puorijn mieláin kielâ puátteevuotân já oskođ toos, et kielâ piergee pyereest já siäilu. Toos tarbâšuvvojeh vistig-uv vanhimeh, kiäh ain oskoh toos, et anarâškielâ lii šiev kielâ párnáid-uv já et anarâškielâst lii ain ano já árvu. Kielâ pajastolâmân tarbâšuvvoo kielâpiervâl, mii ain tuáimá párnái kielâoppâmsaijeen. Toos lasseen iärásáid-uv tarbâšuvvoo saje, kost puáhtá kevttiđ anarâškielâ eenâb, liävus te talle koččâmuš nuorâ teikâ puáris ulmust. Kielâ lii tääl viggâmin tohokulij, et anarâškielâ šodâččij meiddei ääigiájánâsâi já oovtâst puđâldem kiellân. Anarâškielâ servi lii tääl uuccâm ruuđâ ton várás, et ohtii ohhoost pastaččij orniđ mottoom juávkun eehidohjelm anarâškielân. Tääl te vyerdip já tuáivup, et taat juurdâ monâččij čoođâ. Tot ličij jo stuorrâ lävkki ovdâskulij kielâ siäilumist. ¶ hiäppušijd já poccuid keččâđ. Väri ij jottáám, ko ¶  já Asovameerâ H6 ¶ vuoivâs.....43 ¶  leđe: a) – Teehin lii puátimin Jussa juoigâđ. Tast lijjii motomeh puáris juoiguuh. ¶  kiärdum: Mutâ Muumienni teddilij nube puálu já luhhoost eeči iiđij oppeet uáinusân. ¶ Muotâteatter ¶ - Tun pyereest tiäđáh tom jieš-uv! Jiem mun taarbâš tom tunjin muštâliđ! ¶ Vyevdih láá Jävri-Suomâ riggodâh ¶ b. “Must ij lah ruttâ tiätturspelláid já puáris spelláid lam jo tulkkâm. Maid täälgis?” ¶ Kuuđđâmahe já lasanem ¶ Pyehtip tubdâstiđ sudoidân Imelân ohtsii immeelpalvâlusâst, persovnlâš riipâst tâi sijvuus rukosist. Paapân tâi nube ristâlâžân pyehtip ripâttâttâđ, ko uámitobdo vääivid ige adde ráávhu. Riipâ vuástáväldee lii čoonnum leđe joskâ tast, mast persovnlâš riipâst lii saahâ. ¶ »A, taiguin am, ebmis ležžih elliđ; a, taiguin ellep mâidai mige.» (taiguinhân ležžeeh manjesâm, eelliđ; tastko taiguin eellip mij-uv), västidij vyene. ¶ Aanaar kieldâ peivitipšo toimâjuurdân lii faallâđ párnáid šiev tipšosaje, mast páárnáš mákkoo leđe já mii tuárju párnáá täsitiäddulâš ovdánem. Peivitipšoost tiäduttep eromâšávt čuávvoo áárvuid: Torvolâšvuotâ Ávusvuotâ Mietimielâlâšvuotâ Nube kunnijâttem Unnuuvâšvuotâ Täsiárvulâšvuotâ Torvolâšvuotâ já lyetittitteevuotâ sehe šiev ohtsâšpargo párnái vanhimijguin lii puoh mii tooimâ vuáđuiähtu. Mii toimâ vuáđuduvá šoddâdâslâš já máttááttâslâš mittomeerijd, main vuolgâsaijeen lii párnái psyykkilâš, fyysilâš já sosiaallâš pyereestvaijeem, párnáá olesváldálâš oppâm já täsitiäddusâš ovdánem. Jiešnálásâš luándum iveaaigij molsâšutmijdiskuin sehe Aanaar maaŋgâkulttuurlâšvuotâ fäälih áinooslajâsâš raamijd oppâmpirrâsân. Pirrâs mietimielâlâš vuoiŋâ, oppâmân movtijdittee aarâhšoddâdempiirâs loptee jieijâs uásild párnáin mielâkiddiivâšvuođâ já iskâdâllâmhaalu sehe movtijdit párnáá sierâdmân, tutkâmân, liihâdmân, já jieijâs olgospyehtimân. ¶ – Suápá pyereest. Rähteen veik pica. ¶  päsidijnis Ruŋgoi čoonnâm puárren oroi lemin vaigâd. Ääigis ¶ Vuossaargâ oovce ääigi čokkânii Mooni kiällárán viehá maŋgâ kisá. Pieinis-Piäkká-uv poođij – Monni lâi persovnlávt povdim suu. ¶ – Jiem takkâ, taat lii aaibâs pyeri, Ánná västidij. ¶ Värijesâneh: ¶  Ááhuh ( ¶ Herodes ilosmij čuuvtij ko ooinij Jeesus, tastko sun lâi jo kuhháá halijdâm kuáhtáđ suu. Sun lâi kuullâm Jeesusist já tuáivui, et taat porgâččij suu uáinidijn monnii merkkâtavo. Sun koijâdâlâi Jeesusist jyehilágán aašijd, mut Jeesus ij västidâm sunjin maiden. ¶ Tot njolgestij mottoom ääigi Ruopsisliijne paaldâst, jeđe eeđâi: ¶ Ánná mieđâi toos mut liijká-uv smietâi, et lâi karttâm mäksiđ ucánjihhii liijkás ennuv uástusijn, ko lâi máksám nube vuolâputtâl, mon sun ij kuássin áiguččii juuhâđ. ¶ áigá lihâstâsâid. ¶ – Luhhoost, Ánná jurdâččij. Tot käähvivuoššâm ličij sáttám toohâđ päärti vala-uv viärráábin! ¶ Pengilly 16.6.98 majebargâ ¶ Caavâ~vuoivâs asettis cavâttuhhân já~siipuul. Piejâ paistpáánu kummoođ, piejâ toos vuojâmargarin já siipuul, pase vuoivâs já jurâttâl, et jyehi peln ličij poossum, lasseet saaltijd majemustáá. ¶ Majemuin siijvoin ko peessim eelliđ vala Čovčjäävrist, te munnuin Mattijn šoodâi saahâ luistelmist. Sun omâstij luistimijd, mut ij lamaš innig kuhes ááigán lamaš toi alne já nuuvtpa sun luovâi-uv tain já skeŋkkij munjin. Toh lijjii tiäđust-uv ucánjáhháá kuheh já stuárráh munjin, mut liijká kiälvuliih. Iskâstim tállân Čovčjäävri jieŋâ alne toi jođo já kale toh pyereh tobdojii lemin. Tiäđust-uv jiem lamaš vala meendugin áhtánâs luisteleijee, mut uáiviäšši lâi tot, et cuápcánim luistimij alne. Vala siämmáá čoovčâ valdim taid fárusân, tolvum Kaamâsân já peessim vala ramâččâttâđ jieččân luistimijguin. Tallaa ääigi lijjii čoovčah ton peeleest kuheh, et veikkâ jäävrih jieŋŋuu, te ij muáttám liijká nuuvt jotelávt. Kaaljâjieŋâäigi saatij pišteđ jobá mánuppaje já ton tááhust tiäđust luistelemäigi še siämmáá kuhe. Motomij čoovčâi pisovâš muotâ poođij iäskán skammâmáánu loopâst, tâi juovlâmáánu aalgâst já lâi uáli táválâš, et roovvâdmáánu lâi ollásávt pievlâst. Čohčâriävskápivdo pissoin lâi šiev tienâspargo já taah kuhes čoovčah išedii tom-uv ääši. ¶ savehij alne ¶ a. perttum: ¶ Ella Näkkäläjärvi (2011) Mun lam 17-ihásâš já aasâm Iänuduv Näkkälist. Jođám Iänuduv luvâttuv vuossâmuu ive. Lijkkuum lihâdiđ olgon, luuvâm já moottoom verd tuoijuum. Iäččám lii pajeolmooš já eellip puásuituálust. Tuubdâm čuuvtij mielâkiddiivâšvuođâ sämmilâšvuotân já ton kulttuuráid. Mun lam ovttuu mieldi vyesimiärkkumijn já täviv pygálusâin. Mist láá päikkipoccuuh ain motomin. Mii päikkiulmuuh iä sáárnu sämikielâ, mut iberdeh kale mottoomverd. Servim sämitige nuorâirááđán mielâkiddiivâšvuođâ keežild, mut jotteemmääđhih láá kuheh, ege must ij lah vala vyeijimkorttâ. ¶ kevttum orroođ -veerbâ imperaatiivhäämi ij soovâ eidu taan ohtâvuotân. Tondiet KR92 ¶ potásijd já niäljádâs kyele tâi piärgu. ¶ Já ubâ meeci pááikán viešidim ¶ Stuorrâviljâ oroi smiettâmin maidnii. Sun tuše nuáigádij. Sun sáárgui vala stuorrâ pápárân kuállus njuámmil luodâin. ¶ – Madârákku viälláá kistoost. Kisto lii kale váhá tego seŋgâ. ¶ Čaabâkirjálâšvuođâ čäällimseminaar 2006 ¶  Vistig- ¶ b) haapi ¶ Iännám västid: ¶  lijkkuum Alodâh merâtääsist meetterid ¶  moonnâm Kaastâ vaikut sudoi addâgâsaddelmân, piästá jäämmim já Pergâluv vääldist sehe addel nuvâhánnáá avdâgâsvuođâ puohháid, kiäh oskoh Immeel saanijd já lopádâsâid nuuvtko toh láá. ¶ Almaa šoddâmpeivi ¶ Toh lijjii fiskâdeh, čuovjâdeh já vielgâdeh, já nuurrim olssân raavipellâst räsikiästu. Tie lâi muu myersseekiästu. ¶ Ilmari Mattus ¶ Árvuštâllâmkomiteast kalga leđe vuáđulâš äššitubdâmuš sämikielâst, kielâpargoost sehe sämikult ¶ — Poorgâ ton vala ohtii, Möö! ¶ ihheed tassaaš. ¶  tuárvi Akureyri E2 ¶ 4. Sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuođâ olášume olesmiärálávt ¶ Sämikulttuurkuávdáá ruttâdmân lii finnejum 5 miljovn eurod Euroop union kuávluovdedemruttârááju vaarijd. ¶ Matti Morottaja Ilmari Mattus ¶ Namib ääpi ¶ Čällee ¶ Aldanškuođij munnuu vyelgim Čovčjáávrán. Heikkâ-maahâ lâi skenkkim viljâsân kärbismoottor já vala kyehtlov litter bensin-uv. Moottor kale nuáđásiččijm fáárun, mut bensin láim luhhoost kiergânâm jo piäškuttiđ tääbbin Ucjuuvâst loopân. Tot ij innig lamaš nuáđđin, mut maht ain? Kartâččim-uv mun väzziđ ubâ määđhi Čovčjáávrán, ko moottor sehe mun iän šietâččii ohtân siämmáá pyerá steelligân. Talle Heikkâ iävtuttij taggaar oornig, et piejâččáim moottor puáttiđ mottoom kyermiauto lava alne Čovčjáávrán talle, ko autovyeijeeh mäccih pasepiäiván Avelân. Nievt porgâččáim já nuuvtpa ko munnuu vyelgimäigi poođij, te Saarel-Maati kárbás loptejui Juhháán-Uulá pyerá já vala Perfect-moottor. Muoi še njuškijm kárbás já tallet mätki Čovčjáávrán aalgij. Veikkâ käärbis lâi-uv tääl viehâ tievâ, te jiem innig poollâm siämmáánáál ko puáđidijn. Lijjim álgám jo lyettiđ ucjuvlij kezis kárbáid. ¶ 3. a) Moh jäävri kyehti loddešlaajâ pivdev saallâs ¶ - Miäštár Kivs, Jovnâ västidij smietâhánnáá. Sun keevtij Regnaf sárnummaali. ¶ 42a oovdel-maajeeld kieškâ já rasta (tijlâ, čuoldâ) já ohtâ (pittá) oovdeld ¶ Juvduuvuonâ máddáábele riddoost Juvduunjäälmist 1 km maadânuortâs lii Urrnjaargâš . Toos huksij táálu ive 1905 Pekka Suopanki -nommâsâš poolis já tondiet finnij nommân Piäkánjaargâš (Pekanniemi). Ko sun jaamij te uđđâ nommân uđđâ ässee mield šoodâi Eeminjaargâš (Eeminniemi). Njargâkeejist čäcirääjist lii stuorrâ čuhâ keđgi, mii sulâstit Äijihjoorŋâ Äijihsuolluu. Keeđgi nommâ lii Urrâkeđgi, mast njaargâ-uv algâalgâlâš nommâ. Keđgi sáttá leđe sieidi. Keeđgi paaldân láá tááláá ääigist vuáijám enâmijd vissâ-uv monniilágánin párusyeijin já kiäđgán láá máálájum čäciräjimeerhat. ¶ Moshâš ~ Movshâš = Tirro ¶ SVT Sápmi - párnái TV ¶ Nuorttâsämikielâ já nuorttâsämikielâliih oppâmateriaaleh ¶ – Vuoih, komme västidij. Návt hirmâdávt jiem lah suorgânâm čiččâmčyeđe ihán! ¶  kyehti Sämitige stivrâ tuhhiittij ciälkkámuš Yleisradio muštâlusâst ivveest 2014. Sämitigge tiäduttij, ete Yle Säämi sämikielâlâš uđâspyevtittem lii puáránâm jieijâs tooimâ oovdedmáin. Sämikielâlâš nuorâiohjelm Sukkâršokki lii áinoo sämikielâlâš nuorâiohjelm já viehâ tergâd. Sämitigge váátá Yle Sáámán eenâb jiečânâs sajattuv. Sämitigge miäruštâlâi, ete muštâlusive ääigi lii tábáhtum sämmilij tááhust viehâ tergâdis aalmuglijd já aalmugijkoskâsijd haavâid já uđđâsijd, main Yle Säämi uđâstieđettem lii luhostum lyevdimnáál, jotelávt já lyetittetteht. Puáđusdâslâš toimâ kolgâččij oinuđ Yle Säämi ruttâdmist táálást pyerebeht já väldiđ vuotân tom, ete Yle Säämi ij palvâl tuše sämmilijd peic ubâ syemmilii ohtsâškode. Ubâ syemmilâš ohtsâškodde, merideijeeh já virgeomâhááh tarbâšeh tiäđu sämmilijn já algâaalmugij vuoigâdvuođâin. Yle Säämi ruttâdem kalgeh tarkkuđ návt vijđásubbooht ubâ Yle ohtsâškodálij kenigâsvuođâi háárán. ¶ – Juo-ah, tuot lii Njorttâ, já mun lam Eunuk, Eunuk algâttij já tuoldâi tego suohâdpääti. Mun lam taam mii miäcástemseervi sahâjođetteijee. Mij lep orniimin teehin Njobžâjäävri riidon kähteesuvâttemkištoid, já muoi Njorttáin puovtijm onne ááiruid-uv teehin tađe várás. Muoi piejáim taid ááiruid tuon miäcástemseervi steligân, já muoi ko moonáim kárbá viežžâđ já láin meddâl tiijme verd, te ton ääigi puoh mii pyehtim ááiruh lijjii lappum steligist. Toh lijjii sáhhájum aaibâs jo pittán, já áirupitáh kávnojii fakkist tuon muorâleejeest tyebbin riddoláá! Já taah kaandah láá toos kale sujâliih! Tondiet muoi láán váldám sii tääl kiddâ! ¶ Tiervâpuáttim sämitige päikkisijdoid. ¶ vuovâs saje jieijâŋs toimáid já čuákkimáid. Ruotâ sämitige peeleest vuárdám ¶ Kyeli sälttejui, kuškâdui, kalmaattui já kuástudui. Kalmaattum já čolliihánnáá juoŋâskyeleh seiluu muottust. Sälttikyeleh sälttejuvvojii ruávis salttijn muorâst rahtum kyelilittijd, moh siäiluttuvvojii tađe várás koivum roggeest ađai puornâst tâi aijust. Spihâkyeli lii lamaš anarâšân pirrâihásâš purrâmâš. Ton lasattâssân sij foskii navrâs – mii lâi páárnážân miellâsâš – teikkânjuođâstii leibipitážân Taažâ siirááp. Kuástikyeli ađai kiäsádum kyeli rahtui vuoššâmsááltán sälttejum kyeleest motomin vahâgist-uv, mut iänáážin kuástikyeli rahtui ruvâšjáávuid iššeen keevtin. Tiäđui mield pyeremus kuástikyeli šoodâi kyermis vuáskunijn. Kiđđuv, ovdil kiärppái kirdelem kuškâduvvojii stuorrâ puškoh: toh lyeddejuvvojii selguubeln já spijlejuvvojii sagijgijn kubdâgin jeđe sälttejuvvojii tegu piärguh. Algâkeesist kuddum rááskáh kuškâduvvojii jäävri oolâ tâi lássáid huksejum kyelikuškâdemloováin. Koškekuolijd sij siäiluttii seehâi siste tâi poortijn äittiuulgâst. Meeinijd sälttejii, taid lasettii kákkutááigán tâi tain vuoššii meiniteerni. Kyelevuoivâseh, eromâšávt njäävi- já šaapšâ vuoivâseh passojii tâi vuáššojii. Kyelipurrâmâšah ráhtojii vuošâmáin já pasemáin sajostuulâst, páánust já oommânpeeldist. Kyeli, tegu eres-uv purrâmâšverkki kevttui tärkkilávt: kyeleuáivih sehe stuorrâ puško já šaapšâ čuálih lijjii herskupitáh. Kubđijdâm kyelevuojâ vyerkkejui. ¶   Ante ij taarbâš moonnâđ kuussân, sun tuše váldá saavâid puhelimest. Tijme lii suullân kulmâ já Aanaar poostâst suáittih, et kost lii postâauto, ko ij puáđi, veikkâ tot koolgâi puáttiđ tijmepeeli tassaaš? Ante iätá hoovdân, et sun vuálgá keččâđ Hytönen , ko sun ij lah kulloo puáttâmgin Anarân . Ante vaaldij jieijâs auto já eidu ko vuolgij, te kiinii suáittá kietâpuhelimân. Suáittee iätá, et mun tiäđám kiäh láá rievedâm postâaautoid já mondet . Ante imâštâl. Toh láá čuđeh já toh rievedeh ruuđâid postâaautoin , iätá puáris suáittee. Ante koijâd, et mondet toh rievedeh ruuđâid eidu postâaautoin, ko iähân tobbeen lah ennuv ruuđah? Ovdil, maŋgâčyet ihheed tassaaš, lijjii še čuđeh já toh rievedii postârievâid, ko tain lijjii ennuv ruuđah , eeđâi äijih. Ante kuittâg vuájá ain Aanaar kuávlun. ¶ Jovnâ vaaldij Haŋgalist tom taldrik já Haŋgal vuolgij. Sun piejâi tom taldrik peevdi oolâ já smakkij jyehi šlaajâ vuáruluvâi. Piärgu smakkâ lâi tego tot ličij ulmui poccuu piärgu. Jis kolgâččij njuolgist ettâđ, te Jovnâ ij tast nuuvt ennuv lijkkum. Vissâ tondet, ko sun lâi olmooš. ¶ Luuk. 17:19 σέσωκέν on pelastanut lii piäluštâm ¶ ___/___.20__ ________________________ ¶ Lii čielgâ äšši, et ohtâ käävci párnáá kielâpiervâljuávkku ij pyevti piäluštiđ eeneeckielâ taggaar lusis tiileest moos kielâ lii karttâm. Vädisvuođah já hástuseh láá eenâb ko tuoivuušiälgádmeh. Mii tabáhtuvá, ko Svetlana Rosljakova páácá iäláttâhân? Nabai ko eenikielâlâš kielâmiäštáreh iä innig lah? Mon kuhháá vanhimeh uáinih eeneec kielâ já kulttuur kiäsutteijen? Maht párnái kielâtáiđu puáhtá siäiluđ, ko škoovlâst puoh lii ruošâkielân já eeneeckielâ máttááttâs enâmustáá kuohtii ohhoost? Kirjekielâ lii epivirgálâš, kirjeh láá uáli uccáá, párnáimateriaaleh iä masa ollágin, moodeern kulttuur sänivuárkká váilu já nuorâb puolvâin iä lah ulmuuh, kiäh pyehtih tuálvuđ kielâ ovdâskulij. Ličij hirmâd huáppu ornid rävisulmui intensiivlâš kielâmáttááttâs. Tot lii-uv čuávuvâš toimâ, mast taimyrliih halijdeh väldiđ ovdâmeerhâ anarâšâin! Potapovost liččii kale ulmuuh, kiäh halijdiččii oppâđ kielâ, já tääl vala muáddi kielâmiäštár-uv, mutâ ruttâdem peeleest iä lah magarehkin máhdulâšvuođah. Joba škovlâhovdâ lii taan mielâst, et kielâpiervâlpárnáid kolgâččij máttááttiđ aainâs muáddi amnâs eeneeckielân, mut taggaar lii uáli vaigâd orniđ byrokratia keežild (nuhâmettum njuolgâdusah já standardeh já vátámušah) já keevâtlávt (ulmui, materiaalij já sänivuárhá vänivuotâ). ¶ NRK Sámi radio - párnái TV ¶ F. Säggináhkáliih ¶ tast táárbu mield! Já ¶ Tuuláin kalga leđe varâinis. Kinttâlijd ij uážu kyeđđiđ ohtuunis pyelliđ, ijge taid uážu toollâđ liijgás alda lasâliijnijd. Meiddei eres älkkest cokkâneijee materiaalâid kalga váruttiđ. Majemustáá visteest vyelgee kalga časkâdiđ kinttâlijd. ¶ Faalâ~mielhijn, lasseen suápá~uuvnâst poossum kyeli (njajâpääđeest kopšâdum kyeli já~tiäđust-uv sälttikyeli). ¶ Mut Piättár eeđâi: ¶ ryevdirađe täsiratkuuttâh puomâittáá ¶   PREDIKAATVERB Pengilly 9.7.98 tuorâstâh. ¶   – Tiäđust-uv tot tiäddá, siäsá ¶ Ohtsis ¶ Manin guottán girjji fárus ¶ muátukove Nisonieidâst. ¶ Chalciporus piperatus ¶ Sämityeje hárjutmist iä lah meridum suhâpeeliroolih. Nisoneh tuáijojeh táválumosávt tekstiil- ađai nk. timmâ tuojijd já almaah muorâ-, tähti-, čuárvi- já meetaaltuojijd adai nk. korrâ tuojijd, mutâ kietâtuojij hárjuttem ij stivree siärváduv árvumaailm peic jieškote-uv tuáijár tááiđuh já perustem čuosâttuvah. ¶ Historia opettaa meille sen, että me emme opi siitä mitään. ¶ Totkeeh ko läävejeh taan ääigi tutkâđ veikkâ magarijd aašijd, te toh láá finnim čielgâsin, et mestâ peeli kievâ moonijn láá kavnum leibiloddáá piervâlist já oroččij-uv lemin nuuvt, et leibiloddááš lii puoh pivnohumos kievâ piämmuvaanhimân. Eres piämmuvaanhimeh, mon kiehâ mielâstis meid väljee láá pešnirihhááš, vyevdiloddááš “järripeippo” já vala ränisrástágâš “harmaasieppo” . Motomin kiehâ feilee monniđ taggaar lode piervâlân, mii piämmá uđâgijdis siemânijgijn. Tallehân kievâ uđâgâš tievst-uv jáámá niälgán. Motomin sáttá keevvâđ nuuvt-uv, et kiehâ mannee taggaar lode piervâlân, mii ij ollágin piemâ uđâgâijdis já tothân lii čielgâs maht tallegis kiävá. Mutâ jos tiäivás-uv olmâ piämmuvaanhimlodde, te tallekkal kiävá pyereest. Mane koorah cuovkkâneh hirmâd jotelávt, vuálá kyevti oho läällimääigi maŋa já uđâgâš ko lâš peessâm koorâin luovâs, te tot uigâd tast maŋa eres moonijd já máhđulijd uđâgáid-uv meddâl piervâlist nuuvt, et piäsá jieš ohtuunis iälustiđ tobbeen. Piämmuvaanhimeh piemmiih kievâ uđâgáá kulmâ oho piervâlân já tast maŋa-uv vala nuuvt kuhháá, et tot kuástá kirdeđ, ađai ucemustáá kulmâ oho. Uđâgâš šadda huápust já nuuvtpa piämmuvaanhimijn lii-uv hirmâd korrâ pargo piemmâd tom, mii lii maaŋgâgerd stuárráb, ko piemmeeh jieš. ¶  objekt akkusatiiv akkusatiiv n-‐loppâsâš Cuábuiväälih purâžeh noomâs mield tiäđust-uv cuobbuid, mut iänáážin säpligijd já tondiet pessimnääli muttuustâl jieškote-uv iivij säplignaalij mield. Kozzâloddečuávvum mield vällišlaajâ lii moonnâm majemui ihelovoi ääigi maŋaskulij. Tondiet ton luokittâllâm rievdâdii ive 2010 uhkevuálásâšvuođâárvuštâlmist čalmeestanettettee šlaajâst hiäjusmum šlaaijân. Pessimnääli stuáruduv ubâ Suomâst láá árvuštâllâm lemin vuálá 2~000 paarrâd ađai tot álgá leđe tuotâ härvinâš já hiäjusmum šlaajâ. ¶ Ruotâ sämitige sriivrâ saavâjođetteijee Ingrid Inga iätá, et lii uáli ilodittee et kulmâ Sämitige uásálisteh täsiárvusâžžân uásipeellin ráđádâlmijn tave-eennâmlii sämisopâmušâst. Vyelgip tast, et Sämitigij iävtuh uásálistiđ ráđádâlmáid torvejuvvojeh áášán kullee staatâi tooimâst. Tot äšši et ráđádâlmeh kalgeh nuuhâđ viiđâ ive siste, meerhâš meiddei tom, et Ruotâ taan äägi siste almoot aiguinis nanodiđ já turviđ sämmilij vuoigâdvuođâ jiešmeerridmân já enâmij já čaasij já luánduriggoduvâi haaldâšmân aalmugijkoskâsii vuoigâdvuođâ prinsiipâi miäldásávt. ¶ Sämitige puttee &iåkkim (3/2013) tulloo roo rvdmhinu 23. peeivi 2013 tme 10.00 rääjist Sajosist, Anarist. ¶  et Mij tubdâp pakkâ peeivi piäiváá liegâsvuođâ liškeest, veikkâ piäivážân lii uáli kuhes mätki. Piäiváá liegâsvuotâ sirdâšuvá suonjârin kuárus komovuođâ čoođâ áimukiärdán já enâmân. ¶ Betaniast aasâi mottoom Martta-nommâsaš nissoon. Ko Jeesus pyevtittij taan siijdân, sun puávdejui Marta pááikán. ¶ c. Mane suájá-áhupido kannat váruttiđ? ¶  leđe 4. Ruotâ 761 ¶ 2. Čielgejee ellest aainâs čuávvoo aašijd: olgohäämi, ¶ čokkiđ, čokkiim, čuákkee = koota ¶ Viermijävri = Verkkojärvi ¶ Šadoh láá raavâdkuállus pyevtitteijeeh. Oh- ¶ Já Immeel eeđâi Moosesân: “Mun almostuum tunjin poolvâ siste, vâi aalmug kulâččij muu sárnum tunjin. Tom toovâm, vâi sij oskoččii, et eidu mun lam valjim tuu.” ¶ Saammâl Morottaja ¶ Moh čielgitävtittemes elleeh Nuorttâmeerâst láá? ¶ Njellim = Nellim ¶ rievdeeliegâs ¶ . Sämitigge pivdá tevdiđ koijâdâllâmluámáttuv já macâttiđ tom luámáttuv mieldi puáttâm vástádâsulgust. Vaaljâlävdikoddeest puáhtá táárbu mield pivdeđ uđđâ luámáttuvvâid čujottâsâst Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. ¶ Suoi maccáin Jerusalemân, já ussáin Jeesus jyehi saajeest. Kuulmâ peeivi keččin suoi kavnáin suu temppâlist. Tobbeen sun čokkái oppâm almai kooskâst, kuldâlij já koijâdâlâi. Puohah, kiäh kullii suu, imâštillii suu stuorrâ ibárdâs. ¶ Almottâtmeh majemustáá 24.1.2014. ¶ Ij lah kuhes äigi toos, ko tun lijjih Anarâš-loostâst puoh sämipihtâseh pajalist já ergi val maajeeld. Keevâi nuuvt, et siämmáá ääigi ko tun vuolgih máátkán pyerebáid pivdoenâmáid, te jaamij tot ergi-uv. Puáris sämmiliih ettii muin, et tiäđust-uv tun tarbâših vuájáán fáárun. ¶ Tijdâlamppu lii taikalamppu – mut mii lii Skuáppu? ¶ kuopsâsekkâ.....43 ¶ Dumbo hiäiluttij já hiäiluttij peljijdis já kivkked sun luptânij enâmist. ¶ “Lâi peessum oppeet porgemáánun já Juvduu uággoid nuuvt mielâsiih ijjâsevŋâdeh hokâttellii stuorrâ kyele uággoid sáhháástâllâđ ovdâs-maŋas kárbáinis Juvduujuuvâ riddoost riidon siämmást nailonijdis vonâttâlân, moi keejist lijjii tađe-uv muččâduboh puzzâvuogah. Olmooš lii viehâ koorâs pivdohomáinis, veikkâ pyereest tiätá et kunâgâskyeli puátá juuhân viettiđ tuše hejâidis, mut liijká tahhoo puoh máhđulâš, et keksiiččuuččij taggaar sieptâs, mon tovâttâm suto ij tuot tevgis hejâmáccuhân kárvudâttâm irge tâi myerssee vaje vyeittiđ, pic vollit toos kiddâ, taištâl äŋgirávt já iänááš táppáá.” ¶ Já nuuvt sij vuolgii, Peter Pan ovdemustáá já iäráseh kuhes ráiđun suu maajeeld. ¶ Jiehti uárree jo neevtij kissán, ko vuoiŋâstâlâi moskočoolmij muorâuávsi alne. Onne tot ij lamaš vala oinum: ton lâi vaarâ lamaš pággu kuárjuđ poorân kávukkoozâi. ¶ – Ákku ain iätá, ete keččâlmáin uáppá aašijd, Matti lohđut Myerji, piäjá čulgâdum pitá roskeliitán já addel sunjin uđđâ pitá. ¶ 2 % Suáđigil servikodde ¶   + Heikkâ čokkái jávuttáá já puurâi. Tot joskâdvuotâ kivsedij Ááná: ¶ b. Rekinist, uáđáh-uv tuárvi. ¶ - Huámmášim, et jurdâččim jieččân láigueemeed ko oinim Zampano. Oinim jieččân Gelsomina saajeest, ko šoddim jurdâččiđ jiävttáá peeivi. ¶ Suáđigil luvâttâh: Riinamari Mustonen (tavesämikielâ) ja Anni-Saara Aikio (tavesämikielâ) ¶ staatâ ohtâduvâin finnejum vástádâsâi mereh já sunde čäittee västidemprosenteh toi oosijn, ko taid ¶  lam Budjet mield 480 000 euro meriruuđâ uážžu kevttiđ staatâtorjuu mäksimân Sämitige peht sämikuávlu kieldáid sämikielâlij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi turviimân puoh sämikieláid, sehe 120 000 euro meriruuđâ sämikielâlij peivitipšopalvâlusâi turviimân. Staatâtorjuu kiävttu vuáđuduvá Sämitige já sämikuávlu kieldâi koskâsii sopâmušlattiimân. Sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ovdedemprojekteh ¶ Natalia tobdá jieijâs uásild sämmilâšvuođâ miäruštâllâm hástulâžžân, mut sun tobdá jieijâs sämmilâžžân. Tast-uv peerusthánnáá veikkâ áásá-uv kaavpugist, veikkâ sust iä lahkin poccuuh, já veikkâ sun ij jođe luándust tuoddârijn, tâi eres maid stereotypiah väättih. Sun iälá uđđâáigásii maailm náálá, uđđâáigásii sämmilii eellim, ige suu argâpiäiválâš elimist sämmilâšvuotâ eromâšávt oinuu. Sun kuittâg tiäđuušt lemin sämmilâš, ko sämmilâšvuotâ lii suu mielâst vijđes olesváldálâš äšši já meid ennuv eres ko tuše puásuituálu. ¶ Kaallâmluobbâlâš = Kahlomalompola ¶ 02.07 . Käävci ääigi Charlie vuolgij pessimiäcán, poođij tobbeen oovce ääigi já eelij autoin viežžâmin tom nuáđi. Tast maŋa vyeijilijm Mr. Donald E. Rudolph luus, kote lâi Munoz , Luzon já Filippiini suollui suátiveteraan nube maailmsuáđi ääigi, viežžâđ lase peesi. Suu šiljoost lâi hirmâd stuorrâ suáhi, mon äijih aldâkkâs lâi luoddim. Mist lâi aaigâ njeidiđ tom suávi, mut ko tot lâi čielgâsávt njuáiduld toho kulij kuus tot ij eisigin uážuččii viirrâđ, te mij ferttijm vaijerijgijn irâttiđ mutteđ tom sunde. Na ko vaijereh lijjii sajestis já čavgejum, te karttim vala moottorsááhá čorvijd. Sáhhájim vistig lotepitá meddâl ton pelni suávi, kuus tot kolgâi viirrâđ, jeđe algim sáhháđ jieš tom muorâ rasta. Hommá luhostui já suáhi ruámččái hirmâd ruočâsáin viällud eidu toos, kuus tot lâi uáivildum-uv. Mittedim maŋa suáhimadduu, te ton luoddiittâh lâi 62 senttid, puoh stuárráámus suáhi, maid elimistân lam njiäidám. Luovvijm peessijd já Metro-riäpu kale tievâi toin. Vyeijilijm tiego oovtâ suulâin Ironworldin já toho puáttim maŋa aalgijm kiddiđ peessijd kuátiseeinij ulguubel. Veikkâ peessih lijjii ennuu, te toh kelijdii tuše seinij vyeliuásán koskâseeini táásán. ¶ – Mecciveepsis – Metsäampiainen (Vespula sylvestris). ¶ Amnâseh: ¶ 42. Staatâ kalga huolâttiđ, et puoh aalmugjesâneh tietih párnáá vuoigâdvuođâin . 43. Taan sopâmuš nuávdittem kocá OA párnáá vuoigâdvuođâi komitea. ¶ Koddee mirhâlâš ¶ 12 ¶ Laapi IPI-kuávdáá ráđádâllâmkodde ¶ - Kiän käärbissun tiegis lii vala? ¶ - Kii tun lah? Jovnâ koijâdij sijvos jienáin nuuvt, et iärâseh iä kulâččii. ¶ 7. Eres mielâkiddiivâš ¶ kuárruđ, kuárum, kuáru = neuloa ¶ – Ijhân tom raskii toppiđ, vuástálistij Pieinis-Piäkká. ¶ – A--, addâgâs, Uccâeŋgâlâš šnuđgoi. ¶  manen Riddo já mecciroobdâ šadoh ¶ Indiaantelta nuorâ nieidâ Shannon Haavisto povdij mii puurrâđ jieijâs tullâsajan já maŋa sun skeŋkkij munjin vala peessist rahtum heeđâlmpuárti. Suu eeči lii syemmilâš já enni irlandlâš, mut sun jieš tobdâ jieijâs indiaanin. Mučis nieidâ, kiäs puávtáččij veikkâ lijkkuustuđ. ¶ kuuloold tábáhtuvvee hämimolsom.....30 ¶ Heejâin sun ij uážžum uáiniđ Raakel muáđuid. Nube iiđeed sun ooinij, et ij lamaškin naaijâm Raakeláin mut Raakel obbijn, Leain! Tääl sun kale lâi tájuttum. ¶ Barents nissoonairâseh čokkânii Sajosist 15.3.12. ¶  almotteh – Lei-uvks tom mielkki njálgásub, ko suáináduv vuáskun syevđi? ¶ 87 ¶ Seervi uáivil lii tuálvuđ oovdâs puoh tuotâ aalmug čuovviittâs já taavijd já ovdil puoh kocceeđ putes aalmuglâšvuođâ. Sämmilâš nuorâi tehálumos äšši lii tain vuovvijn Säämi já sämmilâšvuođâ aašij vyeijim. Servi čokkân jyehi mánuppaje oohtân savâstâllâđ já sooppâđ seervi aašijn, máttááttâllâđ lávluđ já tiivtâid sárnuđ já loopâst hárjuttâllâđ leikkušiđ sivâdis leeikâid, tastko ij vissâ kihheen pyevti kieldiđ nuorâin taarbâšlâš leeihâ. Kirjálâšvuođâ, eromâšávt sämmilâš kiirjij luuhâm kulá meiddei seervi pargoid. Servi ana čuákkimpaaihijn juuhlijd, moin sárnoo nuorâi seervi uáivilijn já jurduin. ¶ Moh- pronomin puáhtá liijká finniđ nominatiiv-uv om. talle ko tot kiävttoo tego pronomineh kotemuuh já kuábbááh : ¶ d. Lii Malaka njargâenâmist já Borneo suollust. ¶ Kyevti päikkinoomâst ¶   Viedään Aanaar poolis lâi še tobbeen. Sust lâi toimân viärurestâi já eres-uv máksurestâi peerrâm še. Na sun ooinij Haansâ já uáivist vala. Sun aalgij Haansâ sahhiittâllâđ: ¶ Äijihšoŋŋâ lii vuáimálâš já hormišiš šoŋŋâalmoon. Tot lii mučis luándučáitálmâs, maid pyehtip ihastâllâđ. Äijihšooŋâst láá kuittâg suu jieijâs vaarah. ¶ - káhvástâllâm aktiviteetpääihist ¶ Marja-Liisa Olthuis ¶ västid GNT teevstâ dynaamisávt/funktionaallávt siämmáánáálá ko KR92. ¶ Stivrâ nomâttij säämi parlamentaarlii rääđi (SPR) nuorâilävdikoodán nuorâirääđi nomâttem iävtukkâsâid Niila Rahko (värijesânin Aslak Holmberg) já Anne-Maret Labba (värijesânin Elli-Marja Hetta). Nuorâilävdikode pargon lii toimâđ säminuorâi jiennân já ovdediđ säminuorâi sajattuv SPR:st. ¶ Kävppi ij lamaš muttum, nuuvtko sun, kii lii kočodum Villen, ervidij-uv. Sun vaazij jotelávt njälgisuásán já valjij oovtâ njälgisseehâ, mast luuvâi ivnáás pustavijguin “Hyvää makumaasta” já talle moonâi mäksiđ. Njälgissekkâ paasij kuittâg kasa oolâ, ko sun, kii lii kočodum Villen, kaččâlij olgos. Sun kaččâlij olgos tondet, ko lâi kejâstâm vyebdee. Vyebdee lâi kal mudoi aaibâs táválâš, mut tast lijjii apina muáduh. ¶ - Te taiđim ervidiđ olmânáál! Mii tunnuu koskâvuotâ jiešalnees lii? ¶ – Liihân taat vissásávt suomâkielâ uáppei ravvimtilálâšvuotâ? koijâdij kandâ. ¶ M.M. ¶ Toimâpaje 2012-2015 sämitige ornijdemčuákkim valjij Anarist 15.2.2012 saavâjođetteijen Juvá Leemit ađai Klemetti Näkkäläjärvi. Näkkäläjärvi tooimâi sämitige saavâjođetteijen še toimâpaajeest 2008–2011 ¶ Tääl poolisalmai kal jo ruohâi uáivis. Uccâ kaandâš puátá almottiđ, et suu avdo lii lappum! ¶ N Entoloma – Rusokkaat – Ruáđiheh U ¶ kuáskim uđâgâš ¶ TUTKÂP NUORTTÂMEER ¶ – Nuuvt lii. Talle puáhtá uágguđ vuoggáin, uštemáin, rysáiguin já eres topâldâhpivdusijguin, puáđuiguin já viermijguin... toh láá kal nuuvt ennuv, et toi čielgiimân monâččij ubâ peivi. Mut jyehi áinoo täävi lam kiävttâm. ¶ Sämitigge almoot uuccâmnáál MARKKÂNISTEMHOOVD VIRGE ¶ 1. Rievdeeliegâslâš ellei vyehi tálvástâllâđ. ¶ Anarâškielâ kielâjurgâleijee. ¶ 1. Valdâttâl puško já vuáskun olgohäämi. ¶ – Na mijhân kale lep aaibâs tuárvás tiänám onnáážân, ko roonnig tiilái táid kuolijd, sun pahudistij. Na jis mun piejâm taan seehâ siis váhá eenâb-uv já vuábdám tunjin taid pelihaadan? sun koijâdistij. Vááldáh-uv talle? ¶ Tääl mii saavâjođetteijen lii Tahvo Linna, já uásuduvâst láá suulân 20 ulmud. Ain ij lah moonnâm návt pyereest. Motomijn iivijn ulmuuh láá lamaš tooimâst fáárust nuuvt uccáá, ete keeikan lii karttâm vyelgiđ jobâ ohtuu. Koskamiärálávt mist láá suulân 60 keikkad ivveest. ¶ Olesvästidemprooseent lii uáli váádduh árvuštâllâđ, ko puoh sämikuávlu kieldâi já staatâ ohtâduvâi ¶ – Pyeri iijâ Obžâ, kullui Toobžâ naverjienâ. ¶ Ovdâmerkkân škovlâ, liävsuh, puđâldâs, tv keččâm, spellâm, puurâdmeh, uáđđim. ¶ Kubilááh – Sukeltajat ( Dytiscidae ) lii stuorrâ hiäimu, mii juáhás love vyelihiäimun, 171 suuhân já 3~844 šlaajân. Suomâst láá kavnum šlaajah viiđâ vyelihiäimust. Hiäimu käävci suuvâst láá ucemustáá 100 šlaaijâd, main kuuđâ suuvâ šlaajah láá kavnum Suomâst. ¶ – Na tun ferttiih orostittiđ mottoom auto já koijâdiđ, lii-uv tot monâmin kaavpugân. ¶ vuáláčäällim gramotainis lâi kuldâlâddâmnáálá uáinusist. Puddâ lâi juhlelâš já herkki . ” Siijdâ ¶   19 - Hullujenhuoneella se on ollu. ¶  lii Nyettiluovdij nomâttâsah láá: ¶ o millumpiärgupihvi, possum känemane ¶ Piättâr Mattii Issá ¶ 1 meriáigásâš anarâškielâ kielâpargee ¶ – Jo-uv lah kiärgus? Pesseen vyeijiliđ. ¶ ISMA ¶ Puoh tergâdumos kesikyelipivdemniävvu anarâšâin lii lamaš kuittâg nyetti já sämmilijn tot lii-uv lamaš aanoost juo maaŋgâid čuođijd iivijd. Vuossâmuu keerdi nyetti mainâšuvvoo vuođâlovvoost 1639, ko mottoom Alanus-nommâsâš olmooš lâi toohâm tutkâmmääđhi Kemi Sáámán. Juo 1820-lovvoost anrâšâin lâi nyetti mestâba jyehi táálust, tâi nyettipeeli kuittâg-uv já motomijn tááluin joba muáddi já eres jaavrijn-uv vala. Ko fabrik viermih algii leđe finniimist, te nyetih-uv algii kuuloold lappuuškyettiđ, mutâ vala soođij maŋa maŋgâsist anarâštáálust lâi alnees nyetti. Anarâšnyetti lâi 70 – 80 sollâd kukke, ovdil jobá 100 – 150 sollâd já olluv tot lâi 2,5 - 3 soolâ, motomin jobá 4 soolâ. Nyettiviermih láá meeđđum árppoin nubijdis kiddâ. ¶  ko, Jeesus kuáhtáá mát- Juh 21:1-14 ¶ Oho ääigi lii uážžum purgâdiđ. ¶ Jeesus Ollâ rääđi Matt 26:57-68 ¶ Lâi šiev lyemeihe. Vuolli-äijih ij lamaš taan keesi iällám ollágin lyemejiegist luámánijd keččâmin, mut nuuvt toh kuittâg iärráseh kullojii rammuumin, et lâi šiev lyemeihe, já oskođhân tom vissâ talle koolgâi. Ránnjátáálust-uv lijjii jo algâttâm taanihásii luommim, já sij lijjii ain tuđâvâžžân maccâm páikkásis tievâ litijgijn. ¶ d. Volga (Euroop kuhemus juuhâ). ¶ – Kirjerááju. Mii soojijd tot lii, Hirškikkâ já Myerji imâštâllâv. ¶ poorgâm suu pargo kiddâ loopâ räi. Tij etâvetteđ: 'Nelji máánu kalvemist čuoppâmááigán.' Mun eeđâm: Keččâđ tuohu! Piälduh láá jo viälgudâm, valje lii umolum vuorkkim verrin. Valješado čyeppee uážžu päälhis jo tääl, sun norá valješado avalâš elimân, já kalvee uážžu ilodiđ oovtâst čyeppein. Tast tuálá tiäivás ettâmvyehi: 'Nubbe kalva, nubbe vyerkkee.' Mun lam vuolgâttâm tii vuorkkiđ šado, mast eppeđ lah uáinám vääivi. Nubeh láá porgâm pargo, mut tij pesâvetteđ vuorkkiđ sii pargo heđâlmijd. ¶ Kuástideijee: Anarâškielâ servi ry. ¶ Muu hobby ¶ Sämitigge ornij Säminuorâi taaiđâtábáhtus oovtâst Heta škovláin já Johtti Sápmelažžat-servijn. Čuávuváá tábáhtus teeman lii tanssâ já tábáhtus ornimvuárust Suáđigil. ¶ Lokke: Venla Koski ¶ vâd. Puohnâssân koččâmâšluámáttuvah vuolgâttuvvojii 2525 pittád já lasseen sämikielâlâš jurgâ ¶ – Vittâ mánuppaje? Ánná suorgânij. Lam aassâm esken oho taggaar puáris áhhoin já tääl jo illá piergiittâlâm suin, sun smietâi. ¶ Porgâmravvuuh: ¶ Povdip puoh sämituáimeid suogârdâllâđ puátteevuođâ tiäddučuágástuvâid já ovdediđ išeruuđâi čuosâttem siärvusáid tehálâš projektáid. Seminaar iiđeedpeeivi kevttip uuccâmlattiimân sehe kulttuurmeriruuđâ teknisâš ravvuid sehe kuullâp jieškote-uv ruttâdemkäldein já eehidpeeivi algâttep vuáđusavváin Sämitige "taaidâ-, tyeji já kulttuurpoolitlâš" ohjelmhammiittâsâst. Ohjelm ¶ a) Laatokka, Kaspiameerâ, Baikal, Stuorrâ ¶ Stivrim/kuvvim: Ima Aikio-Arianaick, čuoppâm: Anne Kirste Aikio Jurgâlus: Jouni S.Laiti ¶ 14. čuárvinjune ¶ Álttoojäävrist tavenuortâs lii vala Máárjá Tupevyevdi , mii tááláá ääigist kulá Ucjuv ohtâsâšmiäcán já lii čuoppum päljisin. Puárásub nommâ lii lamaš Marttin-Máárjá Tupevyevdi, ađai Mortten Máárjá Tupevyevdi , kuás jo Álttoojäävri nuorttiikeččin lii tot ovdeláá mainâšum Marttin-Máárjá sátku . ¶ Čabivávláá lii meiddei meeccist-uv älkkee huámmášiđ. Vistig jo voođâin teikkâ jeggiriddoin tot ij viigâ ollágin leđe mahten čiähusist, pyerebeht-uv juo nubijkejij. Tot lii táválávt ain uáinusist, keeđgi alne, teikkâ stokkekeejist, sirdust nube uáinus sajan já njurgiistâl váruttâsjienâid. Čabivávláá já njuuvčálppáá (-uálppáá) váruttâsnjurgiittâsah sulâstittev nuuvt čuutij nubijdis, et ovdâmerkkân Anarâšpálgá vaandârdijn kuáhtájim taam kuáhtá maŋgii, jiemge jienâ vuáđuld kuássin tubdâm, kuáđáš lodde kuás-uv njurgiistâlâi. ¶ 19. Afrik lii ivnáás eennâmuási ¶ šâid tevdee uáppeid. ¶ – Taat ubâ okko kale oro monâmin puástud, Ánná palijdij ko poođij olgos aassâmtoimâttuvâst. Sun vyeijilij maassâd Kaari táálu kuuvl. ¶ Tääl Ánná eromâšávt vuordij tom, et pesâččij muštâliđ Heeikân tast, maggaar hirmos oholoppâ sust lâi lamaš já maggaar stálueemeed tot láigueemeed tuođâi-uv lâi já maht suoi láin Kaarijn mestâ jo iällám koddemin tom. Já tiäđust-uv sun halijdij muštâliđ meiddei tom, et sun muádi oho keččin finniiččij aaibâs jieijâs uáppeiviste! Sust lijjii veik mon ennuv ääših, moh illá puohtii vyerdiđ. ¶ kierdâi Pontius Pilatus ¶ Sämitigge ocá meriáigásii projektčällee ¶ – Na lii-uv tobbeen sattum miinii vâi? Išepoolis koijâdistij. ¶ b) Nabai mii iärut taid nubijnis? ¶ Källeeväärih D4 ¶ omâháin tâi eres máhđulijn peelijn. Säämi kielâlaavâ toimâmvuotâ váátá, et kielâlaavâ rikkomušah ¶ Heiviittâm: Ilmari Mattus ¶  rahtum – Já talle mun máálááškuottim. Čuovjâd luhostui pyereest. Mutâ ko puánjustim seibitiepi ruopsâdân te siäinán šoodâi ilgâdis čuovjisruopsis vijve ige ollágin ruopsâd – yhyy! ¶ Säämi kulttuurkuávdáást šadda Suomâ sämmilij jiešhaldâšem sehe ellee já ovdáneijee kulttuur symbool. Kulttuurkuávdáš lii vuosâsajasávt uáivildum sämmilij jieijâs kiävtun. Kulttuurkuávdáš lii siämmáá-áigásávt sehe sämmilij parlamenttâtáálu já kulttuur-, škovlim- já mättimkuávdáš já meiddei tábáhtustáálu jieškote-uvlágán čuákkimijdiskuin, muusik-, elleekove- já teatterčáittusijdiskuin. Ko tah uásitooimah láá paldluvâi siskáldâsâidiskuin já sojijdiskuin, toh tuárjuh nubijdis. ¶   čie´lgâ; Puáris kielâ ij tuubdâ ennuugin šadoi nomâttâsâid. Uccpárnáá Vuoli Ilmar čáálá-uv Anarâš -loosâ juovâáá1991 numerist: "Säämist láá suullân 700 šaddod, moid anarâškielâ nomâ lii kavnum aldasááid pelčuáán." Toos lasseen sun lii jieš jurgâlâm pajekielâst suullân 350 nomâd já suomâkielâst 70 nomâd, mut vala-uv pääcih pelnubčyet šaddod, moid ij kavanarâškiel nommâ. ¶ Stivrâ meridij: ¶ Siida uđđâ párnáičáitáldâh Kieddikeejist lehâstuvvoo cuáŋuimáánust. Čáitáldâh lii mätki säämi párnáikulttuurân já tave kuávlu luándun. Sämimuseo já Tave-Laapi luándukuávdáá Siida oovtâst pyevtittum párnáičáitáldâh lii Siida skeŋkkâ čyeti-ihásâš Suomâ párnáid. Čáitáldâh kulá Suomâ 100 -tábáhtussáid. ¶ Almos tiätu ¶ – Nuuvt vâi? Poolishovdâ kuldâlij, já suu čalmerommâšeh pajanii hiämáskem tiet. ¶ Tot eštus ollášui maid Nuuvdi kuuhâi talle. Kaartâim evakkon Ylivieska alda já tobbeen eštus lâi juovlâkuosâ tuuveest. ¶ – Ive 2005 seervi stivrâ čokkânij ohcii já toovâi kielâpiervâlaašij uásild miärádâsâid autoparkkisaje viijđedmist já anarâškielâlij juovlâkoortâi vaalmâštmist, moi puáđuh šodâččii kielâpiervâl pyerrin. Lasseen stivrâ toovâi miärádâsâid päikkinommâkirje toimâtteijee päälhi mäksimist Ilmari Mattusân, Mikkâl Antti Morottaja CD-skiäru olgosaddelmist, moos Sämirääđi mieđettij 4000 eurod, digivideokamera skappuumist, seervi ovdâsteijee valjiimist sämimuusik máttááttâs stivrimjuávkun, moos väljejui Heli Aikio já Minna Lehtola putesin čáállám párnáikirje päälhi mäksimist. Jeessânlostâ Anarâš almostui kulmii, main ohtâ lâi kalendernummeer. Puohâi jesânij meeri lâi ive aalgâst 280 já ive loopâst 283, main ihejesâneh lijjii 214, toorjâjesâneh 56 já ovtâstusjesâneh 13. Ton ive jammii nelji jeessân. ¶ – Keejâ enni, ko toh pieijih kisto tuon stuorrâ roogán! ¶ mast láá sierâlágáneh metaforisâš kevttimtäävih, mon tiet tot sáttá realistuđ jurgâlmijn ¶ – Nahan tibbii, Kuáski pahudistij já lâi jo ucánjihhii jierestum. ¶ 4. Bulgaria 1 296 ¶ – Mij uástip tomattijd, kuurku, saalaat já kaalâ. Mun puávtám nuurrâđ taid, Matti loppeed já mana šaddoildee luus. ¶ Sun kaačâi porthái vuálus Mika uuvsâ tuáhá. Čuojâttij uksâkiälu já Mika lehâstij uuvsâ. ¶ Matti Morottaja ¶ b. meerâ sárgá 5 oolâ. ¶  lii Anarâškielâ aabis iskâdâllâmversio almostui ¶ Säämi kulttuurkuávdáá SAJOS vuáđukeđgi muvrájui Anarist táálu huksimsaajeest tuorâstuv 10.6.2010 tme 14 álgám tilálâšvuođâst. Tilálâšvuođâ juhlesárnon lâi ovdâskode staatâvarijváljukode saavâjođetteijee, aalmugovdâsteijee Hannes Manninen. ¶ Sillihaperot: Sildesmiäruheh (Nr. 8 – 10) ¶ Eeči kale vissásávt tiäđáččij mii tot lii. Eeči tieđij veikkâ maid aašijd. Kale enni-uv tieđij ¶ - olášuttemkárttá, mast uáinoo maht vijđoduv ulme olášittoo. ¶ o Sämitigge uásálist pehtilávt já aktiivlávt šoŋŋâdâhnubástusmiärádâstohâmân já šoŋŋâdâhnubástus vuáhádumpoliitiik rähtimân já olášutmân. o Sämitigge ana huolâ, et ruukilaavâ já čäcilaavâ sämikulttuur hiäjusmittemsyejeh olášuveh tievâsmiärálávt vuáválâšvuođâst. Sämitigge uásálist ruuki- já čäcilaavâ miäldásâš vaikuttâsâiárvuštâlmân pehtilávt, aktiivlávt já äššitobdeht kulâmáin kuávlu sämmilijd. Sämitiigán láá torvejum tuárvi resursseh ruukilaavâ olášuttem várás. o Sämitigge uásálist pehtilávt já aktiivlávt aalmuglâš pištee ovdánem strategia já ohtsâškoddečoonnâsmij valmâštâlmân. Sämitigge valmâštâl Suomâ staatâ ruttâdâssáin, virgeomâhijd kenigittee, säämi pištee ovdánem strategia, mii lahtoo aalmuglâš strategian. ¶  # 3. Škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh valmâštâl já olášut lävdikode kieđâvuššâm aašijd. Tot västid sämikielâlâš oppâmateriaal vuáváámist, valmâštâlmist já jyehimist, säminuorâi taaidâtábáhtus orniimijn, almostit sämimáttááttâs lovottuvâid já tuálá ohtâvuođâ sämimáttááttâs uárnejeijee kieldáid já škovláid sehe máttááttâs haaldâšmân. Toimâttâh valmâštâl já olášut meiddei säämi škovlimašij ohtsâšpargo-orgaan čuákkimij aašijd já uáslist säämi máttááttâshaldâšem tave-eennâmlâš ohtsâšpaargon. ¶ 3. Kaabi Jovn päikkiriddo. Kove lii váldâm Erkki Mikkola ive 1931 já tom lep finnim Museovirastost. ¶ Äigi-iäruh Suomâ ááigân verdiddijn láá čuávuvááh: ¶ Mun tubdim mielâkiddiivâšvuođâ ulmuid já kulttuurân, mut jiem vala máttám suomâkielâ. Nuuvtpa adelim puoh aašijd vaikuttiđ olssân nube tääsist. Maaŋgah peeivih monnii tuše orodijn já imâštâlân já tađe mield uápásmuvvim aaibâs uđđâ mailmân, nuuvt ulguupiälážân ko siskiipiälážân-uv. Táválávthân sárnum lii ulmuid tehálâš, mut uápásmim talle aaibâs nubelágán piälán. Siämmái ulmui, kiäid lijjim uápásmum keessiv, tegu Ááná já eres ulmui luándu já jiegâlâš aura muttojii sevŋis iveääigi. Oholoopâi ääigi, ko Ánná ij tarbâšâm moonnâđ paargon, te čokkáim tuuveest, já sun kuuđij vaacâid já suhháid, maid vuobdij uálgitienâsin. Säämist láá ennuu kandâalmaah, kiäin ij lah kihheen, kote kođáččij sijjân ullokáárvuid. Távjá ohtâ tâi muáddi eres-uv perruujeessân čokuttellii servin, mut sij iä ettâm kuássin ennust maiden. Lâi aaibâs táválâš, et iä sárnum ennuu, ige tast lamaš mihheen tohâmušâid muu suomâkielâtáiđoin. Ohtii poođij ohtâ ránnjá, kote aasâi maaŋgâ kilomeetter keččin. Lâi tiäđust-uv korrâ puolâš, já almai poođij siisâ já lâi kolmum. Kihheen ij ettâm maiden, keččii tuše. Almai čokánij soohván, já vissásávt navdâšij liegâsvuođâst já siämunân jiäŋŋum jieŋâ sudâškuođij. Talle sun toppij aavis peevdi alne, mii lâi vissásávt kuulmâ peeivi puáris, já laađiistâlâi tom kuuloold čoođâ. Visteest lâi tuše ohtâ uccâ laampuš, olgon lâi tiäđust-uv sevŋâd. Ánná kuuđij já mun pärgildim paadijd. Varttâtiijme keččin ránnjáalmai iätá: ¶ Ohtii oppeet lâi Áábrâm kavndâttân soorvâ koddemist. Tuámmár korâstâl: ¶ Jovnâ ličij val halidâm pääcciđ vyerdiđ Haŋgal, mut jis Wieseh já Kivs halidává suu toho tállân, vissâ sun koolgâi talle vyelgiđ. ¶ Jairos 158 ¶ Kárvudâttâm ¶ Aleksanteri Kena škovlâ, Soađegilli: Riikka Yliriesto (tavesämikielâ) ¶ kuusilahokka ¶ styeredem ¶ Ko moonijn šaddeh suovsah jo-uv siämmáá keesi – motomijn šlaajâin iäskán puáttee keesi, toh láá tuođâliih piäđuh. Käškimčuáimáá suoksâ ko porá-uv puoh jieijâs stuárusijd já tast ucebijd tiivrijd, mut vollit meiddei kyeleuđâgáid já cuobbuučiivgâid-uv, moh láá čuuvtij stuárráábeh ko jieš tot pivdee. Suovsâst lii uáivikeččin nuuvtkočodum pivdomaskâ ađai pivdonaamar, moin tot tegu njuárust saallâs kiddâ já naamar kozâiguin rottee saallâs njäälmi ooláádmuudon. ¶ 3. Boletus reticulatus – Tammenherkkutatti – Taamiherskutatti U ¶ – Lijjih olgosmonâdijn čievčâstâm taid viäskárán. ¶ Mun lijjim nubalov ihásâš, ko monnii ääši tiet moonnim Samudjäävri taavaakeeji táálun Siempárnáá Haanu pááikán. Talle Sáárá aasâi tobbeen ohtân Kuovgijnis. Mun ko poottim táálun pálgá mield, te uštus Kuovgi uumáást já roho šiljoost. Kejâstillim mun kal tom, et maidsun tot tibi val parga. Mut ko lijjim toosčolmij, te ij tot talle maiden tađe eenâb ko rovoi tuántá náál. Mut ko mun jorgettim uuvsâ vuást já lehâstim uuvsâ, já šoddim toos selgij, te tot tállân snelkkij muu juálgán, eidu koddârân. Talle kal mun suttim hirmâdávt já huikkim já korâstillim. Kuovgi puškái tupán já čaaŋâi seeŋgâ vuál, vissâ tot jieš-uv huámášij, et sun lii porgâm puástud. Mun lijjim nuuvt suttâm, et rottejim puuvko tuupâst já viggim čuoggiđ tom, mut tot lâi nááđđum aaibâs seeini paaldân kuhás. Mun val tuáppejim niijbe terikeejist, vâi peesâm leggistiđ toin, mut jiem kal eidu viiššâm. Mut mun ettim Haanu Sáárán, et ko mun val lam tääbbin kulij jotemin, te must lii pisso fáárust, já jis mun tom pennuu uáinán, te naali mun kal lam puáldimin. Ijba Sáárá tast tađe eenâb ettâm maiden, veikâ sust kal táválávt laavij sääni kavnuđ jyehi táárbun. ¶ almostum Ilmari Mattus jurgâlem Katekismus teevstâin-uv. Heiviittum láá tagareh oovtâ ¶ Iäru eres sämikieláid lii nuuvt styeres, et ránnjákielâi-uv iberdem váátá hárjuttâllâm. Tondet ovdâmerkkân ohtsâš máttááttâs já oppâmateriaal eres sämmilŋâšjuávhuiguin ij lah máhđulâš. Vyelni ovdâmeerhah motomij saanij iäruin. ¶ Anarâš kalender 1998 (28 sijđod) almostui loppâivveest 1997, mon teeman lâi säämi pihtâseh. Ovdâčallust čáálá Ilmari Mattus návt: ¶ – Kalehân mij liččijm ton kuosâttáá-uv pyereest piergim, Muáđá-uv huolâtškuođij. ¶ Korkalovaara škovlâ, Ruávinjargâ: Saana Vieltojärvi (tavesämikielâ) ¶ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ¶ 199A Niŋálâsčuoškâ lii njoommâm jieijâs tievâ voorâ. ¶ 31A Ohrá ¶ Saavaan stuorrâ kissápiäđuh viettih iänááš uási elimis lääškiht vannaastâlmáin. Leijoonvalveest lii tärhis árvuoornig. Niŋálâsah hoittájeh táválávt pivdo juávhoin. Toh piärttojeh saallâs suoinâlmâs syejeest, jeđe oovtâst pirâstiteh saallâs. Salâsin ¶ Stivrim: Päivi Magga, kuvvim/čuoppâm: Kauko Mustonen ¶ Tanskačuálmi 86 ¶ Árvulâš sämitige saavâjođetteijee, Pyereh sämmilij ovdâsteijeeh, ¶ Kirjálâsvuodâ luvâttâllâm ¶ – Komálâš olmooš tot Elmer, Ante smietâi mut lâi sun-uv ton uáivilist, et ääiđist liijká-uv šoodâi čohhoom maŋa muččâdub ko ovdil. ¶ Monnjâlokkekove Leku-pennust: Ilmari Mattus ¶ Lâi tuorâstâh 12:d peivi njuhčâmáánust 20 miinut vááijuv kosk´iijâ, ko almaijuávkku tegu kumâttâsâh vuolgii ovdániđ kylá tálui vuást. Jyehi joukkuen lâi adelum tärhis miäráđus, ete maht kalgeh toimâđ. ¶ “Li-lijjim tuše la-lappâdjotemin” , vovdâdij Kaninen. “Jiem áigum hemâdiđ tuu.” ¶ – jyehi purâmâšân kullii popcorneh, ¶ Kristus, äärmit tääl mii–uv. Hiärrá, äärmit tääl mii–uv. ¶ Uđđâ siijđoi teknisâš olášutmist västidij Solinum Oy já olgohäämist máinustoimâttâh Studio Borga. ¶ – Vuodâs já Tuárgis! Vuoi ko suotâs! Haŋkkâ já Hunttá kiljoin. ¶ 16 . § Eres ääših: ¶ Ličij hirmâd suotâs, jis tyelli tälli ličij máhulâš kevttiđ anarâškielâ pargoost-uv. Jiem osko, et tállân ¶ huksiđ tälvikuáđi riissijn já oovsijn ¶ rasta ja kuohtii rasta- lodekozzâ ¶ kirjekielâ ij lahkin vala nanosávt vuáhádum. Iäláskee uccâ kielâ várás taarbâš lasettiđ ¶ ääigi, riistânnävlejui, ¶ lii tälviv lieggâsumos? b) Kost lii kolmâsumos? ¶ Ilmari Tapiola (sj), Ari-Heikki ¶ tundra sajasâžžân ¶ 47 ¶ – Láá-uv tobbeen tagareh ulmuuh, kiäid mun tubdâččim? Liisá koijâdij. ¶ luovvii tiäpu. Sirde tom kovlin. Šluvgelist tiäpu ¶ Olmooš lii siemin uássái, seelâi , hammim “sellâväldikodde” . Seelâi tutkâm luhostuvá, ko kiävttá styeredeijee mikroskoopâid. Seelâ olgomus uási lii sellâcuozzâ , mii syeijee seelâ já heiviittâl amnâsij peessâm seelân já meddâl tobbeen. Stuárráámus uási seelâin lii sellâšlijve , mii lii lihcâslágán kolgos. Seelâ tehálumos uási lii sellâvááimus , tot stivree seelâ tooimâ. Ulmuu toimâm tááhust teháliih láá orgaaneh. Toh-uv láá šoddâm seelâin. Jieškote-uv orgaanâst lii jieijâs pargo. Kiäppáh tuáimih vuoiŋâmist, váimu vorrâjotemist. ¶ seervâi juávkun. ¶ Čuárvikuorijááh – Sarvijäärät ( Cerambycidae ), moi hiäimust láá suullân 27 000 šlaaijâd. Maailm sturráámus koppakuorijâš lii joba 20 cm kukkosâš tiitaančuárvikuorijâš – titaanijäärä ( Titanus giganteus ). Suomâst iälusteh suullân 80 čuárvikuorijâššlaaijâd, moid kuleh eres lasseen paapâkoddee – papintappaja ( Callidium violaceum ) já čuárvijááku – sarvijaakko ( Acanthocinus aedilis ). ¶ Kieddiruávást Jouni Parviainen, puh. 0299 451~127 e-mail: jouni.parviainen@mil.fi ¶ Purâdem (jieškuástádlâš). Raavâdviäsu Galla, kulttuurkuávdáš Sajos tme 13.00 – 14.00 ¶ – Jiem mun kal tieđe, Tobžâ tubdâstij. ¶ Haldâttâsohjelmist asâttuvvoo ulmen ILO 169-sopâmuš ratifisistem. Veikkâ ILO 169-sopâmuš ratifisistem lii lamaš Suomâ ulmen jo kuhháá, te kuássin ovdeláá äšši ij lah kirjejum haldâttâsohjelmân. “Haldâttâsohjelm ulme tuárju tave-eennâmlii sämisopâmuš jotkâráđádâlmijd” uáiná saavâjođetteijee Näkkäläjärvi. Sämitige toohâm iävtuttâsah eennâmkevttim stivrimvuáháduv uđâsmitmân šoddii meid kirjejuđ haldâttâsohjelmân. Haldâttâs čoonnâs ovdediđ eennâmkevttim stivrejeijee lahâasâttâs čielgâsmitmáin já uásálistmáin algâaalmugijd kyeskee aalmugijkoskâsii oovtâstpaargon algâaalmugij tuođâlii suojâlem naanoodmân. “Linjim tuárju meiddei biodiversiteetsopâmuš artikla 8(j) olášuttem. Artikla 8(j)-pargojuávkku loppâraportistis iävtut eennâmkevttim stivrejeijee lahâasâttâs ovdedem” čielgee Näkkäläjärvi ääši tuávváá. ¶ laiđiih noonâ kieđâinâd. ¶ Aalman lavkkim Kristus haaldâš puohváldálii Eejis uálgispeln. Ep pyevti innig uáiniđ Jeesus siämmáánáál ko suu áigáliih, mut lopádâsâs mield sun lii ovttuu mii koskâvuođâst. Kristus ruhâdâl mii peeleest. Sun tobdá mii pohčâs já toske, ko sun lii iällám ulmuu eellim. ¶ Ko Saul lâi vuálgám kuovđâšmist, Taavvid čuávui suu já čuorvij: ”Muu Hiärrá já muu kunâgâs!” ¶ Toimâttâs ¶ Mun eeđâm et mun lam kandâ kii lii juuhâm kirdemkaakao. ¶  attribuutist Sämitigge ocá ¶  ain b. Čääli kuuvijd, moi vievâst toh kirdeh. ¶ s. 4 ¶ Sänikirje säämi-suomâ –uásist láá paijeel 12.000 säännid, suomâ-säämi –uásist vuot paijeel 20.000 säännid. Sänikirje sämikielâ uáivild tavesämikielâ. Kirje loopâst láá luvâttâllum el. tavesämikielâ nominij já veerbâi sujâttemtiijpah já adelum motomeh ovdâmeerhah suujâtmist. ¶ Nuorttâlâškielâ já -kulttuur seminaar 14.6.12. Kove: Katharine Bartsch. ¶ Äigi-iäru Maadâ-Korean lii +7 tijmed. Puhelimeh iä tooimâ lyetittetteht Maadâ-Koreast, mon tááhust máhđulijd ohtâvuođâvälimijd ääšist tuáivup šleđgâpoostâ peht. ¶ Säämieennâm sämmiláid! ¶ - Č eppivuotâ, Jovnâ, č eppivuotâ. Ton lasseen mun rahtim tom já tondet mun tiä đ ám tast jo aalgâst hirmâd ennuv eenâb ko eres nuáidihäldeeh. Mun tiä đ ám mudoi-uv, maht tom kalga tutkâ đ . ¶ 18. ¶ 7. Kiddii toppâmteekijd lovduu seinijd. ¶ Sämikielâlâš palvâlusâi vaattâm váátá sämmilijn meiddei jieijâs tooimâ já sämisiärváduvah tarbâšeh ¶ – Na mondietsun tot Tálunjobžâ tyegáráin autoingis puátá? Assaaskuolgâ imâštâlâi jiänusân, ko ooinij stuorrâ mecciauto vyejimin riidon. ¶ 80B Kuškástâh. ¶ IŠŠÁÁS ¶ Ohtsâšpargo-orgaan lii asâttâm sämitigge já tast láá sämitige lasseen ovtâstittum máttááttâs- já kulttuurministeriö, máttááttâshaldâttâs, Laapi kuávluhaldâttâhvirgádâh já sämikuávlu kieldah. Orgaan tehálumos pargo lii ovdediđ ohtsâšpargo säämi škovlimaašijn já išediđ tiäđujotteem já ohtâvuođâ toollâm. Tot ovdeed sämikielâ já sämikielâlii máttááttâs, čuávu säämi škovlimaašij ovdánem, tuáimá äššitobden já puáhtá lasseen toohâđ iävtuttâsâid já adeliđ äššitobdeeciälkkámušâid säämi škovlimkoččâmušâin. ¶ Kálluvuonâš = Kallovuono ¶ Vijđodâh: 357 000 km 2 ¶ krokodiil oolâ, amas toh tapčasiđ. ¶ 8. Dublin is in . . . . . . . . . ¶ 20 km:d Čovčjäävrist tavas lii vijđes, mutâ viehâ vyelligis suáhituodâr Peccik. Veikkâ taat tuodâr já ton pirrâseh iä orogin nuuvt paijeelpesâmettumin, te toh láá kuittâg toimâm čuođij ivij ääigi pehtilis rääijin Ucjuv, ađai Tiänu leve já Aanaar kooskâst. Taat rääji lii tuođâi-uv lámáš nuuvt latkiš, et vala onnáá peeivist-uv lii stuorrâ iäru ucjuvlij já anarâšâi nuuvt huksiimist, ko sárnumvyevist-uv. Tääbbin lii tuođâlâš ”ij kiännângin eennâm”, mast tuše Rávduskääiđist ässee puáris sämmilâš lii finnim aassâmsaje olsis. Togo pehti jotá meiddei Ucjuv já Suomâ ”rääji”. ¶ Veskonjargâ ~ Veskoo- ~ Viäs- ~ Viäskoo- = Veskoniemi ¶ – Mii mielhijd tot lii? Myerji pelestis koijâd, ko uáiná pimepuurki. ¶ kyeliviljâlemlájádâs 71, 171 ¶ – Mun lam iällám, mun še eellim jo, kulloo masa puohâi njäälmist. ¶ Uvnâšaapšah njajâpääđeest ¶ Sämitigge juovij stipendijd sämikielâ uáppeid ¶ Siljan C3 ¶ teevstâ dynaamisávt/funktionaallávt siämmáánáálá ko KR92. ¶ kiško suájáidis luovâs / monniiškuát / huksiiškuát mievtâ . ¶ Säämi kielâlahâčielgiittâs almostui kirjen ¶ Mietâmyerji ( Rubus arcticus ) ¶ Nuorttâlâš muusikärbivuáhán kuleh leu'ddeh – lávlumáin muštâlum tivtâstuvah. Leu'ddeh muštâleh ulmuin já tábáhtusâin sii elimist sehe pirâstittee luándust. Leu'ddeh siämmáá ko nuorttâlâšmainâseh siäilutteh nuorttâlâšâi historjá njálmálâš ärbivyehin. Muusikärbivuáhán kuleh meiddei vuáttumlavluuh, laavlâsierah, katrilleh já čiärrumsaalmah. ¶ – Na, kotemuš te lii muččâdumos Suomâ kaandâ mielâst? Talle Junná kal kiäsádâđâi meddâl. Sun ij lam hárjánâm nieidâiguin siärvustâllâđ ige ubâ tiättâmgin rievtisnáál, maht toiguin kalga teikâ puáhtá roossâđ. Ordojäävrist, tuárispele siijdâst, lijjii mudoi-uv uccáá nieidah, já toh-uv lijjii uáli korguuh já čiävlááh já pyereeb suuvâst, nuuvt et Junná ij lam vala mahten peessâm nieidâiguin ohtâvuotân. ¶ Lâi oppeet ohtâ lávârdâh. Skipáreh vuolgii suotâstâllâđ, ko lâi tiäđust, et Havnekafést lii miinii orkesterijd. Tot meerhâš meiddei tom, et puoh Seilfjord nieidah čokkâneh tohon. Kaandah lijjii hástâm Juná-uv fáárun, mut sun paasij mielâstubbooht parakin. Kal tast-uv šiäštá kiitiätá maŋgâlov ruvnâd. Junná peicâ vaaldij lavhâstis avdomáinuskirjáá já aalgij tom lađâdiđ. Sunjin kal lâi jo viehâ čielgâs, et maggaar avdo sun haalijd, tot lâi Rambler Marlin. Lâi sun smiettâm meiddei Rambler American, mut tot lâi liijkás táválii hámásâš. Mut taat Marlin ij lah siämmáá hámásâš ko eres avdoh. Tot lii mooŋiikeeji vuást täsivávt njuáidus já tast lii tuše ohtâ, maŋaskulij čuhâluvvee sijđolaasâ, mii olá kidâ monnjâpeeŋkâ räi. Ko tast lii moottor-uv 3,8-littersâš já sylindereh láá kuttâ, te vyeimi tast ij nuuvâ koskân. Puskureh láá rahtum nuuvt, et toh šiäđudeh nurdâstem. Tot lii häämist peeleest vyelligâš, toos ij pieggâ vääldi nuuvt čuuvtij. Ij tot lah taggaar ollâ hátárâh, nuuvt tego hovdâ Hansen Mercury. Nommâ-uv lii taggaar, et tot puáhtá mielân Amerik kuhes, kubdâ luodâid, highwayid. Rambler, tot meerhâš jutâleijee, vajâldeijee! Mut vala kolgâččij váhá tiänáđ ovdilgo kannat avdokäävpi kuávlun vyelgiđ. Junnáást lâi jo ovddiist ruttâ mottoom verd, ko sust lâi amerik avdo lamaš jurduin jukson jo maŋgâ ive, já tađe várás sun lâi šiäštâm smaavâ tienâsijn-uv ain váhá. Mut tääbbin tágárij palhijguin sun kal finnee pyereest avdoruuđâ. Já ko lii tuárvi tiänám, te tállân lii vyelgimin meddâl taan lustottes pääihist, juhhees, tuárulâs ulmui juávhust. Junná vaaldij pááppâr já peenâ já reknistij. Vala annojeh 7 500 märkkid taan uđđâ ruuđâ mield, mast kyehti nolá láá kočâttum meddâl. Talle lii ruttâ meiddei viežžâmmääđhi várás. ¶ Ovdâsijđo ¶ Máárjá-máátu ¶ Kihlom ¶ 37 ¶   – Muikku ij ubâ lah sämmilâš kyeligin. Läddiliih toh puohtii muuiku teehi, nuuvtko sij puohtii eres kuolijd-uv. Ij jävriluosâgin lah lamaš tääbbin kuhháá tâi ränis rávdu. Toh láá puoh puohtum. ¶ Sämitige stivrâ kieđâvuš čuákkimistis 28.1 tiletáárbu nuorttâlâškulttuurkuávdáást. ¶ linásijd, jurbâsijd. Vuoi, uccâ lodeuđâgâš! Tot njuškodij suu kulij já čuoggiistij ¶ Na nuuvt tot keevâi ovdebáá Anarâš-loostâ čalluu mield, et must tonduv nukkosij mätki, ko kavnim perrun. Mut munhân koolgâm vala eelliđ "sotilaspiirist" almottâtmin, já Säämi piiri lei talle Vaasast. No mun lijjim iijâ ton mii evakkoääigi pääihist já iđedist mun vuolgim almottâttâmpááikân ruátálij kaavpugân. Kal tobbeen tuubdâi jieijâs uárbisin, ko ij suomâkiel sääni kuullâm, mut kal mun kavnim tom pääihi, maid lijjim-uv ucâmin. Na mun almottittim ton hiärán, jiem kale innig mušte, et mon árvusâš sun lei, mut kal tot mottoomlágán upseer lei. ¶ Káhvástâllâm maŋa moonnim käävci suulâin rähtiđ reeppinrääigi, ađai ton piirrâs, moos puátá suovâpoccee. Steve Bennet meid puáđistij muu iššeen já finnijm-uv riggee masa vaalmâš, ko poođij Čevris-Lassi já mainâstij, et sun ohtuu lii toohâm taggaar miärádâs, et älgeen njeidiđ jálukuosâid tommittáá, et finnejeen kátturuottuid čuákán. Pargeldim ton suohis roodoost tijmepele moottorsáhháin já Lauri taađeest ollij kooldâid já nuuvt munnust lijjii käävci meririmittosii kuosâkoldâd, maid vaarâ ittinâš kiddiiččijm. Toh kale láá tuotâ lussâdeh. ¶ ohtsis 49 kerdid ive 1992 maŋa rahtum anarâškielâsâš ráámmátjurgâlmijn. ¶ čääsi lijgešoddâm . Čácádâhân šaddee orgaanlâš pasâttâsâi já šaddoraavâdamnâsij tovâttem čäcišadolâšvuođâ já eres-uv iälánij loskâm. Vrd. čääsi pillâšum já nuáskum. ¶ Sudopestimeh s. 30. ¶ c. Mii Ruotâ stuorrâ haammânkaavpugijd lii Atlant riddoost. ¶  ko, Ko munnuu nuuvtkočodum peivipargoh lijjii porgum, te tallet mun ain “čápudim” . Must lâi tot viljâm skappum Monark-pyerá, moin mun ain sihâstim, kuás kuus-uv, iänááš kale aldemuš ránjáidân pel, mut olgoláá-uv. Lijjim jo vuojâččâm moddii viärdán Holber Veiko lunne Sevžjäävrist já moddii meiddei Kossenâmist Anttii-Riijtá pääihist, kost Reino-uv távjá orostâlâi. Sun-uv lâi finnim kiävtun jieijâs pyerá já lâiba hitruu vyeijiđ Kosseennâm pálgámield maŋaluvâi nuuvt korrâsávt ko voojij. Kosseennâm päälgis lâi uáli täässiv, mut siämmást hirmâd mokkáá, et ton mieldi lâi hitruu vyeijiđ. Kosseennâm táálust maađijpellâs lâi pajeláhháá kyevti kilomeetterist, mut puoh pyeremus vyeijimuási lâi tot pelnub kilomeetter mätki maađij já Ävžijuvvii kooskâst. Lopâ-loopâst lâi-uv saahâ mottoomlágán kištovyeijimist, veikkâ päälgis lâi-uv nuuvt kezzi, et lappâd ij peessâm mahten. Vuojijm vuáruttuvvâi oovdâst já juurdân lâi-uv kyeđđiđ maajeeldvyeijee já vyeittee lâi tot, kuábáš poostij ucánjáhháágin kuođâttiđ maajeeldvyeijee. Munnust lijjii ain nuuvt korrâ liävtuh, et jis mottoom mohheest ličij kiinii puáttám pyeráin siämmáálágán liävttoin oovdeld, te oohtânba tiäđust-uv liččijm peškittâm. Kalehân rävis ulmuuh pottii-uv motomin oovdeld, mut ama sii vissâ avâštii, et kaandah sättih leđe oppeet miännudmin pálgá alne. ¶ 1. Haajâ ¶ Muusik ¶ kotemuš lii ucemus? ¶ Sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs Suomâ škoovlâin 2012-2013 ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 149 ¶ Kuva 3:n teksti: ¶ – Na jis tust lâš nuuvt korrâ oppâmhaalu, te moonâ almottiđ jieijâd aalmuglâšopâttuv kuursân, Andârâs iävtuttij. Tobbeenhân läävejeh leđe kielâkuursah olgoeennâmlijd. ¶ 1 a. Mon iveääigi cuobbuuh lasaneh? ¶ Parâpargoh ¶ miŋkki 61 300 ¶ Lemmeevyemi lii Njurgoiluovtâ já Kollehaammân koskâsâš, suullân 22 km kukkosâš juhâuási. Keessiv juuvâ alne joteh vuárukárbáh. Juuvâ ridoi mield jotá merkkejum vandârdemkiäinu. ¶ Ko koiviih haavijn riddočääsist planktončáittus, te uážuh salâsin meiddei luáváttâhelleid . Toh láá oovtseellâgliih suullân 0,1–0,3 mm kukkosiih algâelleeh. Seelâ siste láá jieškote-uvlágáneh sellâorgaaneh já ton asseest láá lihâdem ovdedeijee rommâseh. Luáváttâhellee siijđost lii sellânjälmi, moos raavâd mana rommâsij tovâttem virdedem keežild. Sellânjäälmist raavâd šadda seelâ siisâ, mast sudâhánnáá aamnâs mana hilgottâsräägi mield meddâl. Ravâdin luáváttâhellee kiävttá jieijâs ucebijd iälánijd tegu tiäpuid já bakteerijd. Luáváttâhellee lassaan táválávt juáhásmáin kyevti uásán. ¶ Euroop Rääđi vajesaavâ vuástásâš kampanja ¶ Stivrejeijeeákku vala-uv viigâi olgos autostis já čiärustâlâi. ¶ sijđoh: 195 ¶ Eenâb sun ij kuullâm, ovdilgo stáálu ruohâstij suábi kuhás Joovnâ kieđâin njuolgist muotâliäján. Jovnâ murdelij já irâttij peessâđ muotâliäjá kuuvl. Stáálu poođij suu maajeeld. Haŋgal já Belgo láin muádi meetter keččin sust, mut iävá porgâm maiden. Jovnâ huuihij Haŋgal já sun huuihij Belgo, mut kuábâškin ij ettâm maiden tâi porgâm maiden mii ličij išedâm Joovnâ. Stáálu aldanij suu ubâ ääigi. ¶ Lasetiäđuh: ¶ Ko sun lâi kiergânâm, sun keejâi máttááttâspárnáid já koijâdij: ”Ibbeerdvetteđ-uv, mane p oo ssim tii juolgijd?” ¶ Tuohâstem lâi tallaa ääigi nuuvt táválâš hommâ, uážžu ettâđ jyehi táálust aainâs Čovčjäävrist, et juáhháá táálu monnii kárbást kavnui ain mottoomlágán lamppustávrá nävlejum valmâšin kärbisnjunán (kuittâg jo mii kárbást lâi taggaar), ige tarbâšâm muidego heŋgâstiđ Hasak-laampu toos já älgiđ stiärguđ suávvilijd. Suávvil lâi puoh táválumos tuohâskyeli já meid älkkeemus čuoggiđ tondiet, ko tot pisottâlâi ain oovtsaajeest ponneest. Lijjim kuulâm, et suávvileh kavnuuškyeteh tállán, ko käärbis tavvaan riddoost. Jis vuod halijdij kuávžuráá, te talle koolgâi časkeliđ uáivuš, teikkâ jo moonnâđ njuolgist juuhân, veikkâ Savonâžân. Kalehân juáhâš, kote vuolgij tuohâstiđ, eelij meiddei “kuohâmin” uáivuš, jis te pyereest-uv ličij stuárráb kuávžur vyerdimin tobbeen. ¶ Urruáivi = Urupää ¶ taištâláin masa kyehti tiijme ovdil ko vyeittee čielgâi. ¶ 4. a. Agâstâl, mane kuobbâreh iä lah šadoh. ¶ Lávurdâh 28.1. ¶ Säämi aalmugpeeivi tiervâttâs 6.2. - tave-, aanaar- já nuorttâsâmikielân ¶ UĐĐ KIELÂPIERVÂLTÁÁLU: ¶  hyvä mut sust lii eellim čuovâ.” ¶ Já puohah lijjii tuđâvááh. Miäcásteijee uážui kuumpi näähki, já ákku puurâi Ruopsisliijne pyehtim kááhu já virkosmui. Mut Ruopsislijne jurdâččij: ¶ Inga Paadar: Joo, mii pääihist mij puosâim puohah, aaibâs puohah. Iššeed talle poođij siämmáá reeisust ko sij lijjii, já tot lâi vala muádi oho verd tommit tiervâs, et muorâid uážui táálun. Tallehan mij puosâškuođijm puohah nuuvt, et ephan mij lijjii uážžuđ muorâid jos ij iššeed liččii huolâttam muorâid ovdil. Tot uážui muorâid já nuuvt mist tullâ puolij já nuuvthan mij iälostijm nuuvt kuhháá, mut ep mij kal nuuvt kuhe puoccâm eidu. Iššeed ij puoccâm nuuvt čuuvtij. Mun lijjim vähä oho veerdi, mut mun oho keččin puáránim. Tast táát muu nieidâ, kote lâi, te tot še lâi oho, te puáránij. Tot Ailâ, kote lii must Ruávinjaargâst, te tot puosâi kuhe, já čuutij. Mut mij ep jáámmám ohtkin, mut musthan hiäimuh kal jammii. Must jaamij eččpel, must jaamij viljâ, kyehti uábi. Mij kale ep ohtkin jáámmám, puosâim kal, aaibâs puohah já hyeneh val lâim-uv ton ääigi, ko puosâim. ¶ Vienameerâ H3 ¶  lâi 15. ¶ vuorâččâsmyerji variksenmarja ¶ 28. Ruotâ lii stuárráámus Tave-eennâm ¶ 2. Tuálvu pooškâ meddâl. ¶ 185A Niŋálâs já ores kiirjâgloddááš piervâvuovdâ pellâst. ¶ čuákánkiäsust, tastko IM jurgâlus lii KAT00 teevstâ miäldásâš. ¶ Poškâi paajabeln lâi tuárismuorâ. Šoodâi koččâmuš ete kii tuástá kieđâi vievâst tuápudâttâđ poškâi páájáápele ton muorâ mield. Kavnui ohtâ kote arvâlij: ¶ Tave-eennâmlâš Säämi kielâkäldee (Sámi giellagáldu ) – haahâ ovtâstit piäđgui leijee säämi kielâ-ohtsâšpargo. Suomâ, Ruotâ já Taažâ sämitiigij kuhháá vuávám uđđâ kielâohtsâšpargo vuolgij joton ive aalgâst. Haahâ ovtâstit viiđâ sämikielâ (tave-, aanaar-, nuorttâ-, juulev- já maadâsämikielâ) pargeid ohtân kielâohtsâšpargo reesuurskuávdážžân. Uđđâ pargeeh teivâdii vuossâmuu keerdi Sajosist kuovâmáánu 20. peeivi. ¶ Kaari lâi maŋgii iällám keččâmin Ááná, já veik sun lâi-uv čuuvtij puárrásub ko Ánná, sun lâi kuittâg-uv lamaš Áánán stuorrâ torvon. Kaarin sun lâi hirmástâllâm tom-uv, et ij sämikiel oppâpiirâs kaavpugist lamaškin puoh pyeremus: tiätu kale lâi, mut kielâ ij kullum kosten eres saajeest ko luvâlduvâi ääigi, já aktijvâlâš kielâtáiđu muttui-uv forgâ passijvâlâžžân. Ánná huámmášij, et turvâstij ain eenâb suomâkielân já sáárnui tom jo sämmiláid-uv. ¶ Cissáášvälli lii ucessiähá kozzâlodde, mii sulâstit jierssee, mut lii tiäđust-uv čuuvtij ucceeb. Ton kukkodâh lii 29–41 cm, suájákeejij koskâ 58–80 cm já tiäddu 130–175~g (ores), 220–345 g (niŋálâs). Cissáášvääli poođâš lii kukke, suájáh uániheh, kubduuh já keejijn jurbâseh. Nabdemist lii, et ulmuuh láá jurdám tom jierssen, ko lode stuáruduv lii väädis miäruštâllâđ jis uáinist tom tuše livkkáámin kostnii. Cissáášvääli iärut jierssest tast, et tot lii masa pele ucceeb, tast lii keezzib poođâšmaadâ, uánihub käŋŋirsuájá já uánihub čeve lode uáivi iähtun. Cissáášvääli kirdemkovos lii T-hámásâš já ton kirdemvyehi lii taggaar, et vistig tot časka jotelávt mottoom keerdi suájáiguin, jeđe soodâst. Tot meiddei kiävlu mielâstis. ¶ Karel Franta: Maailman kauneimmat eläinsadut. ¶ Riemnjis moonâi ááhu pááikán já halijdij puurrâđ ááhu. ¶ s. 192 ¶ Ilmari Mattus ¶ nissoon alme muorâ máánu piäiváš ¶   puáhtá Pááikán puáđidijn soittim Pertti-veerdin já hokâttellim suu vyelgiđ suvdeđ mii čuálmi rasta, ko mist iä lamaš innig ááiruh, epke kosten lamaš finnim tagarijd luoihâs. Siämmást Pertti pesâččij mii fáárun kuvviđ kuovđâšm já meiddei tom sieidi. Sun lii čepis luándukovvejeijee, kiän koveh láá lamaš ennuu Anarâš-loostâst já iänááš vala lokkekovveen. Pertti mieđâi tállán áášán já soováim nuuvt, et sun lii vyerdimin mii iđedist käävci ääigi Čuálminjaargâ maddust. Šoŋŋâtiäđáttâs lâi lopedâm korrâ piegâ já arveoovtijd ittáážân, mut tääl ep puáhtám innig tain poollâđ, ko ličij koččâmâš majemuu tutkâmušpeeivist. ¶ 111A Surtsey lii meerâvuálááš tullâväärist šoddâm suálui. ¶  lopedâm kuvvim: Jorma Happonen ¶ 5. Luovvii kyeleest kyehti čuomâ, main nubbe lii sijđosárgá puotâ. Tuuđhâ tom styeredemlassáin. Sáárgu čuomâst kove vihkosâd. ¶  Algâääigi: šiljopirrâš pirâstit äiđi já verejâš ¶ – Puohah uážžuh, eeđâi Andârâs. ¶ Vällipesuáivih LL.1978 Haukkapesäpäät Menišjäävri já Pänijäävri kooskâst. ¶ Sun eeđâi jieijâs palvâleijeid: ”Lâi tuihmevuotâ lyeštiđ israellijd vyelgiđ! Kiäh mii tääl palvâleh?” ¶  uáinám. Enni hárjánám finniđ ustev- ¶ 72 ¶ Olesbudjetist suullân 39 MEUR puátih EU-Komissiost . ¶ Sämikielâ já -kulttuur tutkâmservi vuáđđud tieđâlii almostittemrááiđu Sámegiela ja kultuvrra dutkansearvvi dieđalaš áigečála / Sämikielâ já -kulttuur tutkâmseervi tieđâlâš äigičaalâ / Sääʹmǩiõl da -kulttuur tuʹtǩǩeemsieʹbr tiõđlaž äi´ǧǧpââ´jjlõstt . Almostittem ulmen lii finniđ sämikielâ nanosubbooht anon tiettuu kiellân já faallâđ lohheidis tutkâmân vuáđuduvvee tiäđu nuuvt sämikielâst ko kulttuurist-uv, eromâšávt maaŋgâkielâgvuođâst já luhostum kielânonnimohjelmijn. ¶ – Sihostâm tuon čääsi forgâ, Ánná smietâi já nurâškuođij vistig puttâlijd. ¶ siämmáá-árvusijd ekonoomlâš máhđulâšvuođâid já eres toorjâvuáháduvâid luuhâđ sämikielâ ¶ – Priivaat! – Ij teehi puáttiđ uážu ¶ humáidâl ¶ šaddokäärdist Mark 14:32-52 ¶ Čuákkimviste Silba (ucceeb) ¶ Taažâ máddááoosijn šoŋŋâdâh lii liähmus, eennâmvuáđu valjaa já vyevdih láá eenâb ko eres kuávluin. Suáijáás leevijn liäđđuh kiđđuv oomeen- já päärynmuorah. Taažâ kunâgâskode uáivikaavpug Oslo lii eromâš saajeest aaibâs Oslovuonâ poođâst. Vuonâ lii nuuvt jieŋŋâl, et stuorrâ taampah-uv peessih kaavpug kuávdáá hamânân. ¶ čääsi olesjuurrâm veden täyskierto ¶ 2. Piejâ piili čáácán. ¶ – Máálááh-uv niŋâlâš vâi ores kuobžâ, Márjá táttu tiettiđ. ¶ Ella Näkkäläjärvi (2011) Mun lam 17-ihásâš já aasâm Iänuduv Näkkälist. Jođám Iänuduv luvâttuv vuossâmuu ive. Lijkkuum lihâdiđ olgon, luuvâm já moottoom verd tuoijuum. Iäččám lii pajeolmooš já eellip puásuituálust. Tuubdâm čuuvtij mielâkiddiivâšvuođâ sämmilâšvuotân já ton kulttuuráid. Mun lam ovttuu mieldi vyesimiärkkumijn já täviv pygálusâin. Mist láá päikkipoccuuh ain motomin. Mii päikkiulmuuh iä sáárnu sämikielâ, mut iberdeh kale mottoomverd. Servim sämitige nuorâirááđán mielâkiddiivâšvuođâ keežild, mut jotteemmääđhih láá kuheh, ege must ij lah vala vyeijimkorttâ. ¶ Juovlâluámu nuvâškuođij, ige muu pissoost kullum mihheen. Ránnjátáálust lâi puhelin já eelijm-uv viljâinân suáittimin ton káávpán, kost pisso lâi tiilájum. Kävppijâs mainâs mield pisoh lijjii nuuhâm já lâi vaidâlâm čuuvtij tom ääši mut lopedij, et tállân ko pisoh pođižeh lase, te almaš kale vuolgât oovtâ munjin. Nuuvt nuuvâi juovlâluámu, ige muu pisso kiergânâm puáttiđ já ferttejim tuuttâđ toos. Škoovlân monâdijn meridim jiečânân, et veikkâ mii te lâš, mut puáttee lávurduv mun kuittâg vyeijilâm pááikán, ko tassaaš pisso vaarâ ličij puáttám já iäláččim päčimin riävskáid toin uđđâ pisoinân. ¶ ”Taat lii tergâdis lävkki ovdâskulij já lam uáli ilolâš tast, ete algâaalmugij sajattuv torvejeh meid aalmugijkoskâsávt. Aalmuglávt taam pargo kalgeh juátkiđ meid puáttee haldâttâspaje ääigi, paahud piäluštâsminister Haglund. ¶ Parâpargoh ¶ – Muoi-uv ain ahevuššeen tuu, jis iän lah uáinám tuu kuhes ááigán, Myerji já Hirškikkâ ettâv Mattijn. ¶ ŠKOOVL ¶ merhâšuumijd substantiiván πνεῦμα . Vuáđumerhâšuumán jielâ, vuoiŋâstâh, jieggâ ( der ¶ Love koččâmâššâd Sämitige saavâjođetteijei ¶ Tanska 102, 105 ¶ Curnâvuonâlâš Inka Valle cáápá koškepiärgu. ¶ Čäällimproosees ovdánem ¶ b. Motomeh nijttošadoh láá . Toh ¶ vageh < vagge = koukut < koukku 109 ¶ jeggitäsnirääsi luhtalemmikki ¶ 1. Ijjâpiäivááloddái hokâttâllâm čuováin ¶ – Vuoi taam ääigi, Muumienni eeđâi. ¶ Kuálástus ¶ piehânj = piekana 50 ¶  ij kiärduh oppâmâd sehe hárjuttâlah tiäđu ¶ tave riddokuávlust ij vissásávt ¶ lovottuvlâš testaameh kuáđđojii porgâhánnáá já riemmui valdâleijee amnâstuv pyevtitmân. ¶ Katariina lii čuovviittâspänitipšoo (valistushammashoitaja) Aanaar kieldâst. Sun parga jyehi ahasâš ulmuiguin, mut iänááš kuittâg párnáiguin já puáris ulmuiguin. Suu pargosaje lii sehe Avveel ete Aanaar pänitipšoost (hammashoitola). Taan lasseen sun jotá om. škoovlâin, peivikiäjuin (päiväkoti), puárásijviäsust já meid eres siijdâin, tegu Njellimist já Čevetjäävrist. Suu pargo lii maaŋgâpiälásâš, jiečânâs já sun lii uážžum jo sárnuđ váhá anarâškielâ tast. Katariina mielâst ličij-uv hirmâd tehâlâš äšši, jis ulmuuh pyehtih uážžuđ palvâlusâid jieijâs kielân. Sun lii huámmâšâm, maht kielâst lii hirmâd stuorrâ merhâšume om. puáris ulmuid, kiäid ääši iberdem sáttá leđe viereskieláin motomin váhá vaigâd. Jieijâs mielâst suu kielâtáidu ij lah vala nuuvt pyeri, et mátáččij puoh aasijd čielgiđ anarâškielân. Muđoi-uv ličij pyeri máttááttâllâđ mon peri sämikielâ, jis áásá tääbbin sämikuávlust. Eellim lii eenâb älkkeb talle . ¶ Lyemesuolluuh = Hillasaaret ¶ Ovdâskode išeriehtiäššialmai Maija Sakslin kieđâvušâi savâstis sämipárnái já nuorâi kielâlijd vuoigâdvuođâid. Sakslin lâi eromâš huolâstum arâšoddâdempalvâlusâi finnimvuođâst sämikuávlu ulguubeln já sämikielâi iäláskittemohjelm hiđes olášutmist. ¶ ahdinparta = siämutiäppu ¶ Kove: Pirita Näkkäläjärvi. Almostittum kovvejeijee luuvijn. ¶ aŋgerias ¶ Čoovčâ puásuipargoh älgih čohčâmáánust. Ko lii muáttám já čácáduavah jiäŋŋum, te poccuuh čuákkejuvvojeh kardijd pygálusâi várás. Talle poccuuh lohhojeh já njuovvâmpoccuuh sierrejuvvojeh. Pygálusâi maŋa álgá poccui kuáđuttem. Talle sijdâ jurgâluvvoo ain taggaar kuávlun, mast lii šiev kuáttum. Koskâtäälvi motomijn kuávluin puásuialmaah pivdeh riävskáid kuáđuttem kooskâst, jis kuáttumtile lii nuuvt pyeri, et páácá äigi riävskápiivdon. ¶ 24. Arvevuovdij syelimâs ruánáá maailm ¶  tuše Já ko kesipiäiváš páštá meecijn, ¶ Pengilly 7.7.98 majebargâ. ¶ Loka tulvâdemjävri E2 ¶ Pase Jieggáin ¶  ooinij – Nuuvtpa lii-uv. Tast láá maašinpeeldij vyelni moottor já suájáh. Já moottor huurijd, ¶ -sämiaalmug já virgeomâhij ravvim já uápistem säämi kielâlaavâ kevttimist já heivitmist ¶ – Puávtáh tun smakkiistâllâđ sanijdâd, te mun elâččâm ton puudâ käävpist, eeđâi suu eemeed. ¶ Katri Santtila (máttááttâs- já kulttuurministeriö) ¶ Čohčuv lâi puáttám škoovlâ vuossâmuu luokan Holber Aailâ já Aaslâk piämmukandâ Paavo Juntikka, kiäm kočodii še Putten. Putteest lijjii kuhes kuovgâdis kuárvivuoptah, main tiheh vaarâ mákkojii. Asuntolahoittájeijee lâi koijâdâm mist, kii mátáččij čuoppâđ vuoptâid. Mun ettim sunjin, et vuoptâid kale jiem lah kuássin čuoppâm, mut tiäđám kale, maht taid kalga čuoppâđ. Lijjim maŋgii uáinám, ko viljâm lâi čuoppâm ráánjái vuoptâid vuoptâčuoppâmmašináin. Asuntolast tâi škoovlâst lâi cápcumáin tuáimee vuoptâmaašin, mii lâi vissâ tot siämmáš, moin Räsänen-uv lâi čuoppâm muu vuoptâid muáddi ive tassaaš. Na miiba tast. Äššigâs čokánij peeŋkâ oolâ já mun čuopâškuottim. Čuoppâm lâi ton peeleest älkkee, ko asuntolahoittájeijee lâi adelâm miärádâs, et kalga čuoppâđ päljisin. Nuuvt porgim-uv já Putte lâi muu vuossâmuš äššigâs vuoptâčuoppâm syergist. Maŋ eláá lam čuoppâm čuođijd ooivijd nomâlâsân tast ovdiskulij ko peskidškuottim armeijast skipárijdân ooivijd ive 1965 . ¶  sämikielâst. – Mij áánup vyeligávt addâgâs puoh ton vääivi oovdâst, maid lep tijjân tovâttâm, Nuáidienni joođhij. Lii tiäđust-uv čielgâs, et mahtnii toohâp pyerrin tom, maid lep tijjân tovâttâm. ¶ Sämmilâš puásuituálupeerâ Armi já Timo Palonoja Joikukotsamost Suáluičielgist uárnee maaŋgâpiälásijd kulttuur- já luánduohjelmijd mađhâšeijeid. Finnimnáál el. rummuttemreeisuid Joikun Kotast já puásuisafarijd Suáluičielgi enâduvvâin. Ohjelm já purâdempalvâlusâid finnimnáál meid stuorrâ juávhoid. ¶ o Sämikielâ toimâttâh ovdeduvvoo sämikielâ huolâttâs já kielâpolitiik äššitobdeeorgaanân. Sämikielâlâš sänipargo já uđâssaanij ovdedem máhđulâšvuođah nanoduvvojeh, eromâšávt kielâteknologia vievâst. o Aanaar- já nuorttâsämikielâ sajattâh pyereduvvoo täsiárvusâš kiellân škovliimist, tuđhosijn, sämitige tooimâst já almolâš elimist tavesämikielâ paaldân. Sämikielâ toimâttâhân vuáđuduvvojeh kulmâ uđđâ jurgâleijee virge, aanaar-, nuorttâ- já tavesämikielân. o Sämikielâ iäláskittee kielâpiervâl- já kerhotooimân ráhtojeh ohtâlâs kriteereh já kielâpiervâlvuáváámeh sämitige jođettâsâst. o Kielâ iäláskittee kielâpiervâltooimah uárnejuvvojeh jyehi sämikuávlu kieldâst já sämikuávlu ulguubeln. o Kielirääđi vuálásâžžân läjiduvvoo meriruttâ, moin puáhtá tuárjuđ rävis sämiaalmug njálmálâš já/tâi kirjálâš sämikielâ tááiđu haahâm. ¶ Justijm masa ubâ iijâ, jeđe iđedist viijmâg-uv pessáim mooreenkeerdi čoođâ já oovdân poođij timmâ čunoi. Váhá ääigi keejist kavnáim meiddei piäju já ko láim putestâm rääigi tommittáá, te tobbeen tubdui kietân meiddei tot láánjá. Ko tärkkilávt kuldâlij te piäjust kullui meiddei viälppái njihhoom. Tast tieđijm, et liččijm alda ton uási piäjust, mast viälppáh liččii. Mun ucebin já lašmâdub olmožin luáštádettim vuálusoivij pelnub meetter jieŋŋâlsâš roogán já uigâdim kieđâ nuuvt kuhás ko tot uulij, mut mihheen ij teivâsâm toos. Viälppái njihhoom kuittâg kullui jo aaibâs alda. Nuuvtpa tiptim leđe kiettân kuámmir pajaskulij tobbeen piäjust tegu pivdusin, ko te tuubdâm, et vielpis poođij ton oolâ. Talle mun čärvejim kuámmir já vielpishân toos paasij kiddâ. Rottejim tom piäjust já viljâm išedij muu juolgijn keesin pajas. Vielpis lâi suullân muádilov seenti kukkosâš. Tallet mun oppeet luáštádettim roogán vuálusoivij já caahim siämmáánáál kieđâ pivdeđ, ige moonnâmgin kuhháá, ko nubbe vielpis tarvanij “ruovdijd” . Návt porgim tassaaš ko munnust lijjii jo vittâ viälppá, maid viljâm taađeest kuudij čuoggiimáin spiijkáráin kazerrááigán. Vala äigipuudâ tiptim “ruovdijd” pivdeđ, mut toh iä innig “paccâm” , veikkâ čielgâsávt kullui-uv vala viälppái njihhoom. ¶ päiski kalalokki ¶ já Pase Jiegân, ¶ Joovsep ferttij čuávvuđ kävppialmaid vieres enâmân, Egyptin. Tobbeen sun vuobdui Potifar-nommâsâš almai. Potifar lâi farao, Egypti kunâgâs, hovihiärrá. ¶ – Tälvi Puupâ kuvlân. Párnáikirje. Inga Borg . Jurgâlâm Matti Morottaja . Sämitigge 1996. ¶ Kaattâm 36; 30, 41 ¶ Pargoh lohtâseh eres lasseen säämi kielâlaahân já eres pargoid, moh väätih sämikielâ äššitobdeevuođâ. Siäđusvuáđuslâš tohálâšvuođâvátámâššân lii pargo vaattâm škovlim já šiev sämikielâ njálmálâš já kirjálâš táiđu. Pargo miänástuvvee tipšom išedeh šiev atk-tááiđuh sehe nahcâ porgâđ jiešráđálávt já jiečânâs. Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi V/III-I mield, vuáđupälkki 2043,27 – 2341,01 eurod/mp. Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. ¶ 8. Moonij meeri tuáršu piervâlist. ¶ Taam luánduhäämisuojâlemmittomereh turvâstuvvojeh luándusuojâlemlaavâ vuovijgijn. ¶ – Maid joolâid tungis tääl poorgah? párgádij eemeed. Uástáh tivrâs kirje já te kiškoh tom já pilledâh! ¶ 2. Cortinarius sanguineus – Veriseitikki – Vorrâseitik U ¶ d. Muštâl kuávlui ässeesaahâdvuođâst. ¶ koškepuško, -puško = kuivahauki ¶ Áldupääččimkáisá 6:3 C Čummâ Lemmee Viibuštuoddârijn, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ Eidusiih kuáskimeh ( Aquila ) láá taan kalenderist ohtâ: kuáskim ( Aquila chrysaetos ), mii lii Säämist uáli táválâš lodde. Tom puáhtá joba nomâttiđ Säämi lodden, ko tot pessee iänááš Säämist já Tave-Suomâst. Aquila -suuvâ kuáskimeh láá maailmist love (10), mut kuáskimáid rekinistum eres peivikozzâlodeh, tegu merâkuáskimeh (8), uccâkuáskimeh (7), jálukuáskimeh (10), kyelikuáskimeh (2) já kyevdikuáskimeh (6) láá ohtsis 33. Tiei lasseen láá vala kuttâ eres kuáskimšlaajâ, moh kuleh Aquila -suuvâ vyelihiäimun Aquilinae já toh láá rosvokuáskim ( Ictinaetus malayensis ), vuoptâkuáskim ( Lophaetus occipitalis ), ävžikuáskim ( Oroaetus isidori ), gasellikuáskim ( Polemaetus bellicosus ), vuoptâvielgiskuáskim ( Spizastur melanoleucus ) já kiäisárkuáskim ( Stephanoaetus coronatus ). Aquila -suuvâ vyelihiäimun Harpiinae kulá oppeet filippiinijkuáskim ( Pithecophaga jefferyi ) já vyelihiäimun Circaetinae kuleh vala kyehti kuáskim ađai härjikuáskim ( Spilornis cheela ) já sodâskuáskim ( Terathopius ecaudatus ). Puohnâssân taah kuáskimšlaajah láá 52, main Säämi fastâässen láá tuše kyehti. ¶ Tanska spiekâst maaŋgâ eres-uv ääšist eres Tave-enâmijn já sulâstit máddáápiäláá ráánnjás Sääksi. Sajaduvvâs keežild Tanska lii Tavekuávlu lieggâsumos eennâm. Tobbeen lii liähmus, pieggiis já čáccáás merâšoŋŋâdâh. ¶ Hovdâ kuldâl Heeihâ njälmi áávus. Heikkâ jaska ko huámmáš, et pappâ-uv lii puáttám kuldâliđ, kiäh riddoost tienuuvtkis miänudeh nuuvt tooláá iđedist. ¶ Talle Mooses já Joosua kuárŋoin väriluákán. ¶ Mii Hiärrá Jeesus Kristus, ton iijâ, kuás sun kävildui, vaaldij leeibi, sivnedij (+), toijâlij já adelij tom máttááttâspárnáidis já eeđâi: Väldiđ já puurrâđ, taat lii muu ruumâš, kote adeluvvoo tii oovdâst. Porgâđ tom muu mušton. Siämmáánáál sun vaaldij kaalhâ, kiijtij (+)já eeđâi: Väldiđ já juuhâđ täst, tij puohah. Taat kalkkâ lii uđđâ litto muu voorâst, kote kulgâttuvvoo tii oovdâst sudoi addâgâsadelem tiet. Nuuvt távjá ko tast juhâvetteđ, porgâđ tom muu mušton. ¶ Njuámmileeni njomâttempeivikirje 15.7.- 30.8.2005 koskâsii ääigi: ¶ » Maid tuoi must ucâvettee? Eppee–uv tiättám, et ¶ – Na maht taat aavdo teehingis vuojij? Juhháán viijmâg koijâdij stivrejeijeeááhust, ko taat lâi váhá josijdum. ¶ Čääsist já riddoost siämmáá šlaajâ lodeh kištodeh koskânis purâdemsoojijn, ravâdist já pessimsoojijn. Jieškote-uv loddepaarâ väldid olssis reeviir . Reeviir fáálá loddepaarân já uđâgáid syeje, pessimsaje já raavvâd ubâ pessimááigán. Tondiet tiätu kuávlust pyehtih pessiđ tuše räijejum meeri siämmáá šlaajâ lodeh. Mut ko jieškote-uv šlaajah spiekâsteh nubijnis raavvâd já pessimsaje háárán, te toh pyehtih iälustiđ siämmáá kuávlust uáli aldaluvâi kištodhánnáá koskânis. Tondiet ovdâmerkkân puškolodde já vuoptâlaahul pyehtiv pessiđ siämmáá riddoniijtost heemmâdhánnáá kuoimijdis. Nuuvtpa jieškote-uv šlaajâst lii luándust jieijâs ekologâlâš luávkku . Tot muštâl šlaajâ saje luándust, ovdâmerkkân tom, maid tot porá, kost tot ocá raavvâd já kost tot pessee. Toin naalijjn jieškote-uv šlaajâst lii toos tijpâlâš rooli jieijâs eellimpirrâsist. ¶ Siämmáálágáneh nohádistmeh väzidijn tábáhtuvvii vala kulmâ ive maŋ eláá-uv ađai kiđđuv 1961, ko čovčjávrálijn já kosseennâmlijn lâi majemuš läbžikyeddid. Lijjim talle 16-ihásâš já jieččân perruu räiđee ko lâim čonâdâm áálduid ubâ iijâ Kosseennâm luoddiäru jeggipáiháást. Tooláá iđedist ko puoh čuávjiáálduh lijjii vedduumin já jyevdilâs poccuuh ađai čiermiheh, ronoh já sarvah luoštum luovâs, te peesâim väzziliđ pááikán vuoi ŋ âstiđ. Muoi viljâpelijnân Mattijn väzziláim Čovčjáávrán, kuus lâi mätki vittâ kilomeetter. Iän lamaš vázzám ko motomijd čuođijd meetterijd, ko huámášâm, et muu skippáárhân lii jo aainâs 50 meetterid muu ovdiibeln. Na mun tiäđust-uv väzistim suu kiddâ já ko vazzijm fáruluvâi mottoom áigáá, te oppeet morettâm toos, et lam oppeet kuođâldum kyeimistân aainâs 50 meetterid. Taađeest väzistim suu ain kiddâ já taađeest še kuođâlduvvim. Návt ovdánij ubâ väzzimmätki kidâ Čovčjäävri räi já nohádistim vaarâ tien viiđâ kilomeetter määđhist aainâs lovmat kerdid. ¶ – Abessiinialâš kissánääli sulâstit puoh enâmustáá faaraoi áigásijd pasekissáid já uáivilin jááludmijn lii lamaš tot, et toh sulâstitáččii-uv taid. Ton turkkâ lii oovtivnásâš, jo-uv ruškâd, teikkâ ruopsâd, mut jyehi áinoo soovsâ kuittâg ucemustáá kyevtivnásâš, nuuvtkočodum luostâg. Jieš tot kissá ij uážu leđe luostâg, tuše soksâmeh uážžuh já kalgeh-uv leđe. ¶  lii SaKaste ¶ Kossâpecsuálui = Leviä Petäjäsaari ¶ – Tun kale tááiđáh leđe jollâ! ¶ Luxemburg E6 ¶ - Pisso sáttá čievčâstiđ talle ko tot päävkit. Koolgah tolliđ tom čovgâsávt uálgátuáivád vuástá, amas povčâgittiđ. ¶ harmaakirjovahakas ¶ XXII ¶ Ohtâ laavlâ, mast lâi muu mielâst fiijnâ nuottâ lâi: ¶ 3. Sämmiliih láá maaŋgâi suhâpuolvâi ääigi iällám luándust já haahâm tast áigápuáđus, já sist lii sierânâs mättim luándu suoijâlmist já kevttimist. Sämmilij ärbitiätu miäđušt jiešmeidlist noonâ já pištee ovdánmân. Sämmilij sierânâskoskâvuotâ luándun tuálá siste sehe kenigâsvuođâ já ovdâsvástádâs pirrâs kelijdeijee vuotânväldimist sehe ärbitiäđu sirdemist puátteid suhâpuolváid. ¶ kuullâmáiccu.....42 ¶ Inga Vahlqvist ¶ 3.3.3 Sämipárnái já -nuorâi sajattuv ovdedem ¶ 40. Orroomhäämih muttuusteleh ¶   lii Koveh: Petra Kuuva ¶ Joosef moránij, vaaldij miäldásis päärni já suu eeni já maacâi Israel enâmân. ¶   2), tastko anarâškielâst omâstemkiäččus ij pyevti kevttiđ oovtâst omâstempronominijn. ¶ Vijđodâh: 547 000 km 2 ¶ Taat ij lah tuše sämmilij juhlepeivi, mut meiddei Suomâ staatâ já syemmilij juhlepeivi. Suomân lii stuorrâ riggodâh et Euroop áinoo algâaalmug áásá Suomâ raajij siste. Mij sämmiliih lep tivrâs lase syemmilâš ohtsâškoddeest, já mij kolgâp kohtâluđ jieččân kulttuur áinoošlajâsâšvuođâ já mii jieččân keežild kunnijâtmáin. Mij sämmiliih lep ain toimâm ohtsâšpargoost syemmilijguin, ovdil maaŋgâin sämmilijn lijjii meid veerdih, syemmiliih usteveh. Puásuipargo já tyejitááiđu lep máttááttâm meiddei syemmiláid já mii tärhis kielâ lii luávnejum vijđáht suomâkielân já ton kuávlukieláid. Mij ep lah tuše vuovijd já saanijd luávnejeijee kulttuur – pic täsiárvusâš já maaŋgâpiälásâš kulttuur, mast luávnejuvvojeh tááiđuh, säänih já vyevih eres kulttuuráid. ¶  tot, Tääl lijjii alme já eennâm, ¶ Rajijguin pieđgejum aalmug ¶ leppeđ nánnááh já muččâdeh. Mun lijkkuum tijjân ¶ Na rivggoo eeđâi, et “kal tun sáátáh finniđ tom kamera, mut ferttee koijâdiđ Miimist, tot kal tiätá. Mut Mimmi lii kal moonnâm eidu poostân, ferttiih vyerdiđ. Ij tot kuhe lappuu.” Mun toos čumâgim vyerdiđ. Ij tot Mimmi aaibâs tállân puáttâm, tijmepele tot kal ájánij. Mut tommithân ij lah haldâttâsâst val mihheen. Na te ko poođij, te eeđâi, et “kal tom kamera puáhtá adeliđ” . Mun čälistim nommân pápárân, maksim nelji euro, valdim kamera já vuolgim. Mut Mimmi čuorvij maŋŋaal, et “eleba val moonâgin, ton kamerast kalga väldiđ filmâruulâ meddâl amas koveh šoddâđ puástu ulmuu haaldun” . Mun ettim, et “taathân lii digikamera, ij täst lah mihheen filmâruulâid” . “Jáá,” eeđâi Mimmi, “na talle kal uážuh moonnâđ.” ¶ Sämikielâlâš oppâmateriaalpargo ¶ Marja-Liisa Olthuis ¶ čuo i gâmmáttáátteijee ¶ Sierânâspaseh ¶ Nubbe äšši mon puáhtá keččâđ háittun lii tot, ete ko sárnooh láá nuuvt uccáá, te puátá motomin taggaar tobdo ko täin kieláin ij porgâččii maiden. Eromâšávt nuorâb avveest must lâi taggaar tobdo et mun jiem taarbâš taam kielâ, taat lii hyenes kielâ. ¶ ij pyevti leđe mihheen eres ko peerusthánnáávuotâ sämikielâlâš palvâlusâi pyevtitmân, ko ruttâ ¶ – Tie lii tunjin orroomsaje. Uážuh itten algâttiđ pargo. Já pargo álgá čiččâm ääigi. ¶ Mut Jukka lâi uáli nievrismielâst. ¶ Matt. 13:48 ἐπληρώθη tuli täyteen tievâi ¶ Kroatia ¶ – Miltähän tuntuis peuhata tuon tytön kanssa saman peiton alla? ¶ Vijđodâh: 238 400 km 2 ¶ já kukáh. Muumitáálu ässeeh vonâttâlškuottii ¶ Puh. 010 839 3109 ¶   Lijneläppimsuálui lii jolgâd, skierâs já mottoom suávâš tuše. Tast še lijjii riävskáh, mutâ toh lijjii nuuvt irrâseh ete iän peessâm páčádâhân. ¶ herskupittáást, ko riemnjis jo česâttij aaihâ maddui. Tot lâi jo uáináh kukken apsam ¶ anarâškielâ ¶ SEMINAARHÄÄMI 310 ulmui ¶ – Tothân kal moonâi formann viistán. Toin sun áásá-uv oovtâst. Tondethân tot peesâi-uv tállân fileepiälán pyerebáid tienâsáid. ¶   – Vissâsávt kuávžur porá sehe muu já äijih-uv, jutteselgi paaimâi palolâžžân. Äijih lâi eidu toppiimin nubbijn kieđâin kuávžur, ko tot čievčâstij nuuvt vuáimálávt, ete tuárgu surrui äijih suormâi pirrâ. ¶ 4. Turkki 2 270 ¶ äävi ellee. ¶ – Na mij iärráseh kale tállân poođijm tohon keččâđ tastmaŋa ko Puállunjune lâi mijjân tom almottâm, Šlubbopelji joođhij. ¶ Já oinii, kuo uksâ kivkked lehâstui, mahte uáinimettum jieggâ lâš kaččâm olgos. Tast maŋa láá kočoškuáttám tom kuurâ Sárnookurrân.”. ¶ Piättâr lii Ruošâ tehálumos haammânkaavpug. Haammân tuálloo jieŋâmuárrei vievâst sudesin ubâ täälvi. Maaŋgah mađhâšeijeeh eellih uápásmuumin Issáák kiirkon já Eremitaas taaidâmuseon. ¶ Juhani Nousuniemi, västideijee pyevtitteijee ¶ 6. a. Mii aavhijd piäivááloddáid lii šaddoin? ¶ – Na mutâ Ánná! Tiervâ! ¶ – 0,5 litter poccuu vorrâ ¶ Tiilám ij määvsi maiden, mut tiilájeijee kalga mättiđ anarâškielâ. Tom lii älkkee tuođâštiđ: ko lii tiiláámin, sárnu teikâ čáálá anarâškielâ. Stuárráámus uási máhđulâš tiilájeijein tiäđust-uv tobdá-uv, mut jis mottoom omâs nommâ lii fáárust, te sáttá leđe pyereeb čälistiđ muáddi-uv celkkuu. Loostâ ij suite vuolgâttiđ tagaráid, kiäh iä tom määti luuhâđ. ¶ Lohe ráiđuolgoldâshäämi: Mirella ¶  subjekt Čuovjâd Käälis ij puáttâm já kálgu piejâi kááhu kolmâskáápán já jieš ferttij vyelgiđ pargosajan ko sust teeivâi leđe eehidvuárru. ¶ d) ¶ Puohah peessih kuittâg hamânân, kost vuárdá vääri matsâš tamppâ. ¶ Haavâ stivrimjuávhu saavâjođetteijen tuáimá pajejođetteijee Sakari Karjalainen máttááttâs- já kulttuurministeriöst já jesânin pajetärhisteijee Katri Santtila máttááttâs- já kulttuurministeriöst, Olgoašijčällee Suvikki Silvennoinen olgoašijministeriöst, jođetteijee Johanna Suurpää riehtiministeriöst, pajetärhisteijee Panu Artemjeff sisašijministeriöst, fiinaansčällee Annika Klimenko ruttâministeriöst, ráđádellee virgealmai Hillevi Lönn pargo- já iäláttâsministeriöst, ráđádellee virgealmai Viveca Arrhenius sosiaal- já tiervâsvuođâministeriöst, jođetteijee Jorma Kauppinen Máttááttâshaldâttâsâst, värisaavâjođetteijee Irja Seurujärvi-Kari sämitiggeest (tavesämikielâ), värisaavâjođetteijee Erkki Lumisalmi sämitiggeest (nuorttâsämikielâ), rehtor Yrjö Musta sämitiggeest (aanaarsämikielâ), ollâopâttuvlehtor Marja-Liisa Olthuis Oulu ollâopâttuvâst (Giellagas –instituut), Martti Laiti City Sámit ry:st, uásáduvjođetteijee Kimmo Granqvist Päikkeennâm kielâi tutkâmkuávdáást, spesiaaläššitobdee Kurt Torsell Suomâ Kieldâlittoost sehe pajeäššialmai Antti Arjava Suomâ Kulttuurruttâráájust. Stivrimjuávhu pissoo äššitobden nomâttui ucceeblohováldálâš Eva Biaudet. ¶ Vijđodâh: 301 300 km 2 ¶ Ko sun rähtittij Njuámmilcoskâs telaid sun vietij ennuu ääigi kuoškâpiällást já hundârušâi kuoškâ lyeštimmáhđulâšvuođâ. Loopâst háástuš soodâi nuuvt styeresin, et suoi moonáin Anttilain kárbáinis kuoškân. Puoh moonâi-uv nuotâi mield ton räi ko nuotah lijjii rahtum. Kuoškâ vyelni lâi kuittâg saje, maid Hagelberg ij lam váldám tarbâšân uáinun já togo suoi pärttidáin. Anttila kavnui kuoškâ vuoluubeln, kost sun čokkâi keeđgi alne já kuškij lummotiijmes, mut Hagelberg paasij jyelgistis kiddâ já hevvânij.” ¶ kaavhâd. Tot lâi nuuvt hirmâdsâš, et jis enni já ákku liččijn tiättám, ¶ Puško iälust jaavrjin, juuvâin já merârido merâsaivâčaasijn. Jyehi puškoost lii jieijâs reeviir, mast tot orostâl ubâ eellim avvees já maid tot piälušt. ¶ aikaa ), lii anarâškielâst ceelhâopâlávt subjekt ( tot äigi ). Taat iäru ij vaaigut ¶ 19.10. 09.00 – 15.00 6 h ¶ Sämitigge uárnee uđđâ anarâš- já tavesämikielâlâš aabis almostittemtilálâšvuođâ Anarist Siijdâ auditoriost majebaargâ 07.09.2010 tme 12.00. Tilálâšvuođâst oovdânpuáhtojeh uđđâ anarâš- já tavesämikielâliih aabiseh. ¶   13. Muorâkäärdi šadoh ¶ Veikkâ vuoiŋâšeh já čielgioođâ láá taavtij syejeest, toh pyehtih vahaduđ. Tondiet polgupyeráin vyejedijn já maaŋgâin valastâllâmšlaajâin kalga kevttiđ syejikappeer. Uáiván časkem tâi čievčâstem uáináh puáhtá tovâttiđ vuoiŋâšvahadume, já čuávumuššân puáhtá leđe sárnumääpi, kulo tâi uáinu monâttem. Čielgiođđâm vahadume keežild puáhtá olmooš halvaanduđ. ¶ Sämitigge lii toohâm sämitiggelaavâ 9 § miäldásijd ráđádâlmijd sämitiggelaavâst. Staatârääđist láá iävtuttâm nubástusâid laahân ciälkkámušriggee maŋa. Stivrâ meridij adeliđ lahâiävtuttâsân puáttám nubástusâid almosčuákkimân já iävtut, ete čuákkim jo-uv tuhhit teikâ hilgo nubástusâid. ¶ – Pyeri peivi! Poolishovdâ já Išepoolis tuáivuttáin. ¶ Luuvâ riehtiminister Anna-Maja Henrikssonin saavâ sämitige ornim sämikielâ já maorikielâ iäláskittemseminaarist Helsigist 13.09.2011 ollásávt täst. ¶ Fistulina hepatica ¶ o Sämitigge ráhtá säämi suhâpuolvâohjelm oovtâstpargoost sämitige jieškote-uv lävdikudijguin, main kieđâvuššojeh sierâ suhâpuolvâi sierânâskoččâmušah já táárbuh, eromâšávt sämipárnái, -nuorâi já elilâmulmui táárbuh. Ohjelm valmâštuvá ive 2013 ääigi o Sämitige ruttâdem palvâlusah já tooimah uárnejuvvojeh sämikulttuur mield väldimáin vuotân säämi áárvuid já tuárjumáin sierâ suhâpuolvâi koskâsâš vuáruvaikuttâs já sämikulttuur ärbivuovijd. o Sämitigge vuáđđud nk. säämi aalmuglâšalguu, ađai läjiduvvoo säm-miláid máhđulâšvuotâ alguu tohâmân sämitige čuákkimân nuuvt älkkeht ko máhđulâš. o Fállojeh aktiivlávt säminuoráid máhđulâšvuođah uápásmuđ pargoelimân sämitiggeest já čođâldittiđ oppáid kullee hárjuttâllâm sämitiggeest. ¶ Iisak Mattus ¶ – Ááigum tuálvuđ hoošijd šiiljon poccuid, enni tuámittij já kullui jo monâmin olgos. ¶ Seminaar vuolgâttuvvoo stream-vuolgâttâssân čujottâsâst sogku.fi/live . Seminaar puáhtá maŋeláá čuávvuđ meid tavesämikielâlii teikâ suomâkielâlii vuárkkán. Seminaar álgá 28.11.2014 tijme 9.00 já nohá tijme 18.45. Seminaarân uásálisteh suullân 90 kyessid Euroop rääđi sierâ orgaanijn, virgeomâhááh Suomâst, Ruotâst já Taažâst, sämipolitijkkáreh Suomâst, Taažâst, Ruotâst já Ruošâst sehe sämiseervij ovdâsteijeeh já totkeeh. Seminaar ulmen lii lasettiđ tiäđulâšvuođâ sämmilijn, ovdediđ soováášvuođâ já maaŋgâhámásâšvuođâ sehe lasettiđ tiäđulâšvuođâ Euroop rääđist já ton orgaanijn. Seminaar lii Euroop rääđi piiloothaahâ, mast lasetteh Euroop rääđi sierâ kocceemorgaanij oovtâstpargo oovtâ teema, taan tábáhtusâst sämmilijd kyeskee aašij kieđâvušmist. Seminaar lii áinoošlajâsâš já addel virgeomâháid, kocceemorgaanáid já sämituáimeid máhđulâšvuođâid vuáruvaikuttâsân já jyehiđ šiev vuáttámušâid já vuáháduvâid olmoošvuoigâdvuođâi olášutmân. Seminaar iiđeedpeeivi ohjelmist teeman láá Euroop rääđi sopâmušah já sopâmušâi olášuttem kocceem. Uásist kieđâvuššojeh el. aalmuglij ucceeblovoi suojâlmân kyeskee raamialmossopâmuš já kuávlulijd teikâ ucceeblovokieláid kyeskee Eurooplii vuáđukirje olášuttem sehe Euroop raasiism já soováášmettumvuođâ vuástásii komitea (ECRI) pargo. Iiđeedpeivi juátkoo kejâstuvváin sämmilij kielâlijd vuoigâdvuođáid já sämikielâ virtuaal- já káiđusmáttááttâsân. Seminaar eehidpeiviohjelm álgá tijme 14.15 jurbâ peevdi savâstâlmáin säminisonij roolist muttojeijee ohtsâškoddeest. Eehidpeivi juátkoo oosijn, mii kieđâvuš säminuorâi vuoigâdvuođâid. Säminuorah Ruotâst, Taažâst já Suomâst savâstâleh säminuorâi máhđulâšvuođâin hárjuttiđ ärbivuáválii eellimtääpi, ucebij sämikielâ- já sämikulttuurjuávhui tiileest já sämikulttuur paijeentolâmist kaavpugijn sehe sämmilij seksuaalucceeblovoi vuoigâdvuođâin. Seminaar nohá jurbâ peevdi savâstâlmân sämmilijn mediast. Seminaar ääigi kuleh ärbivuáválii já uđđâáigásii sämimuusik já seminaaraalmugist lii máhđulâšvuotâ uápásmuđ ärbivuáválii sämituáján. ¶ 7. Kuobbârijn lii stuorrâ merhâšume luándust. . . . 19 ¶ äššigâšpalvâlem adeleijeid, ko sii adeleh äššigâšpalvâlem tuše räijejum juávkun, párnáid já škov ¶ 53. Kyeleh láá vuáhádum eelliđ čääsist 175 ¶ Maid ooinijgin njuuvčuálpášeeči, ko maacâi piervâlân? Uđâgâš párgu nuuvt ennuu ¶ – persialâš nääli, ¶ - Puávtám kale tiskáđ, Ánná iävtuttij purâdem maŋa já keččâlij mahtniigin toohâđ pyerrin jieijâs päärti. ¶ Puzzâjävri = Höyhenjärvi (Ruošâst) ¶ Raahest ovdâskulâi ¶ Evaŋgellâš-luterilâš kirkko ¶ Maŋa lam puáttám tiettiđ kuáláá noomâ, mii lii ryevdikuálmihâš, já lam lamaš še luuhâm kiirjijn, et ryevdikuálmiháá čuá vjist lii táválávt läbžimáátu (la pamato). Tot lii aaibâs táválâš äšši já máátu lii siämmáš máátu, mii lii meid puško čuálist-uv, mut manehäämist puohâi saivâčäc ikuolij cuopâst-uv. ¶ Mudoi jurgâlemvastuuh láá kavnum aaibâs morfeemtääsist. Spiekâstmist huolâhánnáá ¶ Kirjeest čiälgá ereslasseen tot, et ive 1973 vuáđudum Säämi parlament pargon šoodâi kocceeđ sämmilij vuoigâdvuođâid, veikkâ toos ij adelumgin väldi vaikuttiđ aššijd. Ko virgeomâhááh iä kenigittum kuullâđ sämmilij jurduid, te tot tovâttij pettâšuumijd jo tállân parlament vuáđudem maŋa. Säämi parlament merhâšume kuittâg lassaanškuođij 1980-lovo loopâkeččin, kuás tábáhtuvvii maŋgâ merhâšittee ääši: lahâčällee virge vuáđudui já váldučällee sajattâh stáđásmui, moh adelii haaldâšmân njuolgâduslâšvuođâ já kuháskyeddeevâšvuođâ. Sämmilij oovdah valduuškuottii vuáhán meiddei lahâaasâtmist. ¶ Máttááttâspárnááh iä vala talle iberdâm taam, mut ko Jeesus lâi kirkesmittum, sij muštii, et sust lâi näävt čaallum já et sunjin meiddei lâi tábáhtum nuuvt. ¶ – Na nuuvt kale. Mut jis kiinii liijká-uv koccáá, Marttin eeppid. ¶ — Maid tun uáináh? Koijâdij Möö. ¶ Jáámmám ulmuuh ...................................................... 43 Uhreläähji sivnedem ................................................................ 44 Ehidâsrukkoos ......................................................................... 45 Prefaatio lopâttâs .............................................................. 45 Kijttosrukkoos .................................................................... 49 ¶ Mii lii talle ennuv? ¶ ● Uážuh ain-uv vyeijiđ vázáttuv mield. ¶ preparaatpeevdi oolâ. ¶ lii kevttum ennuv ráámmátjurgâlmist, veik lii-uv meid árvustâllum eres lasseen tondiet, ¶ Pieggâvyeimilájádâsâst pyevtittuvvoo pieggáin šleđgâ. ¶ Kokous on tarpeellinen silloin, kun ei haluta saada mitään aikaiseksi. ¶ 14. Russula lutea – Munahapero – Manesmiäruh U ¶ 2. Maht viettih täälvis a) skuáppu, b) cuábui, ¶ pargeeh; 5) sämikuávlu ulguupiälááh staatâ virgeomâhááh, kiäi toimâkuávlun sämikuávlu kulá; 6) ¶ Uđđâsub almostum ráámmátteevstâi jurgâlusâi juávhust vuosmuuh oroh lemin ¶ » Naba sun, Hiärrá? » Jeesus västidij: » Maid tot tunjin kuáská, veik tátuččim suu pääcciđ teehin ain tas- ¶  N www.facebook.com/Saamelaisarkisto ¶ Mut Piättâr kaačâi tállán häävdi luusâ. Sun kuovlâlij toho já ooinij et hävdi lâi kuárus. Piättâr imâštâlâi, mii lâi tábáhtum. Puovtij-uv leđe tuotâ et Jeesus iälá? ¶ 3. Čovârkyeli ¶ Siämmáá náálá Immeel kulá puoh elevijdis čuárvum, maid lii sivnedâm. Tun já mun lohtâseen siämmáá Immeel pyerivuođâ vuárdámušân, mast Psaalmâ ruhâdellee iätá: “Puoh, kiäid lah sivnedâm, tárkkojeh tuu Hiärrá, já vyerdiđ piämus ääigild. Tun adelâh já juáháš uážžu uásis, lebbiih kieđâidâd já juáháš šadda leđe ravâdum.” (Ps 104:27–28). ¶ 16. Säämi kielâlaavâ kalga nubástutteđ (31 §) nuuvt, et lahâaasâtlâš kieldâlâš vuáđupalvâlusâid ¶ kamuvsyeini, -syeini = kenkäheinä, vesisara ¶ Mark 1:14-15 ¶  láá Ive 1994 aalgâ rääjist lii puáhtám almottiđ aalmugregisterân eenikiellân sämikielâ. Aalmugtiätu ¶ – tuárbum , lii tuárbumpele kárbást já tot lii karsum já uállejum kuhes muorâ (muádi soolâ kukkosâš), mon keejist lii šluubbug ađai tieppi, toin kárbá suhhee álgá vistig kuuloold šoollâđ , jeđe korrâsubbooht tuárbuđ, ko tuárbumviermi aldan nyettikárbá, ¶ Maaŋgâtooimâsali Dollagáddi heivee eromâšávt čáitálmâssáid, meesuid, juhlepuurâdmáid já luvâldâhsalin. Peliriäggá hámásâš maaŋgâtooimâsali lii auditorio Dolla čájáttâssaje peln siirdâseeini tyehin, raavâdviäsu Galla paaldâst. Raavâdviäsukiävtust tile heivee pyereest stuorrâ juávhui káhvástâlmáid, puurâdmáid sehe cocktailtilálâšvuođáid. Dollagáddi lii tavesämikielâ já meerhâš tuulâ roobdâ. ¶ JUTTESEELGI JÁ ÄIJIH KUÁLÁSTEMREEISU ¶ — Maid tun uáináh? ¶ pyeri koskâkiärdásâš hyeni ¶ – čimmâ (kerris oovdiškeeči), ¶ 1. Boletus edulis – Herkkutatti – Herskutatti U ¶ herkkutatti ¶ Naharist Immeel váruttij tietteid monâmist maassâd Herodes kuuvl, já nuuvt sij monnii eres kiäinu mield maassâd eennâmsis. ¶ Niili, Kairo, Aleksandria, Suez uáli, Siinai ¶ 2. Sämikuávlu kieldah, staatâ virgáduvah/finnodâhlájádâsâh já sämiorganisaatioh kalgeh tie ¶ vuolgâtekstâsis ive 1992 suomâkielâsâš kirkkorámátân já nube tááhust kirkkoráámmát ¶  kukkáid. Uálgiceelhâ Glomma C3 ¶ Luokkahäämist: 25 ulmui ¶ Alkohol ij lah nuorâi juhâmuš ¶ 10 ¶ stuorrâ kuosâ vyelni. ¶ - Sämitige ekumeenlâš lekkâmimmeelpalvâlus täst - Säämi kulttuureehid täst ¶ kuávlust sämikielâlâš pargojuávhu pálkkááttem já áštá säämi kielâlaavâ olášume. Pyevtit ¶ — Na käskeen suu suormân, naggij Pöö. ¶ Vävli = Väylä ¶ Tave-Suomâ kuávlunanošjuávkku ¶  vástádâsâin: Ritva moonâi kansaškoovlân Kaamâsân já tađe mield še asuntolan aassâđ, ko pááikán Paijáávrážân ličij lamaš tommittáá kukke, et iiđeed eehid ij lam máhđulâš jotteeđ tom kooskâ. Kaamâsist sun ij tiäđustkin kuullâm sämikielâ, mut pääihist tađe-uv eenâb. Ritva neelji vuossâmuu ive ääigi škoovlâ nommâ lâi kansaškovlâ já ko párnááh lijjii vissâ talle uccáá Kaamâsist, te viiđâd já kuuđâd luokka sirdui Anarân noomáin vuáđuškovlâ. Meid Kaamâs škoovlâ nommâ muttui vuáđuškovlân. Anarist Ritva aasâi asuntolast, mut ko sun peesâi čiččâd luokan, te talle viiđâd já kuuđâd luokka sirdojii maasâd Kaamâsân. ¶ Pecikorrâkuorijááh – Kaarnakuoriaiset ( Scolytidae ) láá maailmist suullân 4~000 šlaaijâd, moh juáháseh masa 70 suuhân já Suomâst-uv toh láá suullân 60 šlaaijâd. ¶ 2 . I M M E E L P A L V  L U S  I ¶ Ko mii ain lâim šohânâssân eeni kuáhtust, te jo kulâškuođijm iännám suommân já suu sárnumryytmâ. Jo ovdil šoddâm olmooš havâškuot olssis eenikielâ tááiđu. Eres tááiđuid mii hárjuttâlškyettip iäskán tast maŋa ko lep šoddâm. Mut eenikielâ mii oppâp kuullâđ jo eeni kuáhtust. Eenikielâ šuoŋâ, intonatiiv já ryytmâ šohânâš peeljih kulâškyeteh jo ovdil šoddâm. Párnáá ááicuin kulo já tobdo ovdánškyeteh toimâđ jo šohânâššân. Čalmeh uáiniškyeteh iäskán šoddâm rääjist. Ko olmooš kuuikát taan mailmân, te suu njuoskâ liške áiccá kolmâs siämmást. Kuuloold njune lekkâs apseđ haajâid já njama njomâdijn njadeškuot njuohčâmist mielkki. ¶ Sämitigge lii Suomâ sämmilij alemus poolitlâš orgaan já tot väljejuvvoo vaaljâiguin jyehi niäljád ive. ¶ Alghuuvsáš ¶ Ilmari Mattus, Matti Morottaja já Hannu Kangasniemi ¶ Vázáttâh ¶ – Na joo, mutâ mun oinim muottust stuorrâ jurbâ luodâid. Taan ellest láá stuorrâ kepileh, tot sáttá leđe varâlâš, veikkâ leš kumppi. Já kumppi läävee olvođ! Tothan lii nuuvt čeppi juoigâđ-uv! já kuumpi olvom kulloo kuhás... ¶ Ij moonnâm kuhháágin, ko olgon kulluuškuođij suámálâš šuuđám. ¶ Vijđodâh: 160 km 2 ¶ Suáđigil AIL 88 % Tave-Laapi pargovyeimitoimâttâh Ucjuuhâ 71 % ¶ VUÁĐUMÁTTÁÁTTÂS ČOĐÂLDITTÁM UÁPPEI STIPENDEH: 1. Kärigâsnjargâ Tiia Pohjanrinne 2. Čevetjävri Wille-Akseli Feodoroff 3. Kilbišjävri Laura Romakkaniemi 4. Aanaar Juulienna Näkkäläjärvi 5. Aanaar Saana Lappalainen 6. Suáđigil Aleksi Syrjä 7. Vuáčču Karen-Anni Hetta 8. Ucjuvnjälmi Áile Risten Holmberg 9. Hetta Juhani Kultima 10. Hetta Nilla-Máhtte Magga 11. Avveel Paula Rauhala ¶ Luuk. 2:40 x ¶ Spesiaalâšum tiätu ravâdân keeppid šlaajâi ¶ Nuuvt suoi vuolgijn miäcán. Vuosmužžân vuástá poođij sorvâ já koijâdij: “Mane kuobžâst láá suájáh já loddeest pieinis?” “Jiem tieđe” ,västidij kuobžâ. “Jiem tieđe” , västidij lodde. Talle vuástá poođij vuorâččâs já koijâdij: “Mane kuobžâst láá suájáh já loddeest pieinis?” Oppeet kuohtuuh västidáin: “Jiem tieđe” . ¶ dynaamisávt/funktionaallávt siämmáánáálá ko KR92. ¶  puátá..) ¶  turviimist. Mättest ij lamaš eres rääđi, ko tuuttâđ ruuvnâ almai vátámuššáid já toin laajijn pisottiđ puoh eergijd alnees. ¶ Vuoijâm lii maaŋgâ párnáá mielâsumos puđâldâs. Skappuu šiev vuoijâmtááiđu - tast lii tunjin ennuu ilo já ävkki. Koolgah leđe várugâs, jis vuojah omâs riddoost. Ele kuássin puohčâl čáácán, jis jieh lah vises, et vuoluubeln lii tuárvi ennuu čääci. Jis puohčâleijee puŋkkâl uáivis ovdâmerkkân čääsivuálááš kiäđgán tâi kooldân, sáttá suu niske lammâšuđ tâi jyelgih halvaanduđ. ¶ 6. ¶ c. Kuás Budapestist lii lieggâsumos? ¶ Euraasia, Uralvárádâh, Kaukasus, Aalpah, Karpaateh, Pyreneeh, Skandinavia, Pyrenia, ¶ Lâš-uv lam tot siämmâš vâi nubbe mätki Haanu Haansâst, ko lâi iijâ Jovnnii pääihist. Iđedist ko nahareh nuhhii, te Haanu Hanssâ aalgij pulttâsâddâđ tyelji alne. Te Jovnnii Ailâ te kulloo hellápiällást etâmin pajekielân: ¶ Tave-Suomâ = Pohjois-Suomi ¶ Ličijba jo tälvi. ¶ – Na mut iähân Ucjuuvâst lah ubâ muorahkin, eeđâi iššeed. ¶ Sämikielâ máttááttâs já ton ovdedem kolgâččij pargojuávhu mielâst toohâđ máhđulâžžân viijđedmáin tááláá ääigi sämikuávlu kyeskee sämimáttááttâs ruttâdem ubâ enâmân. Tot lehâstičij maađij máttááttâs fastân tohâmân, oovdedmân já ton sajattuv luptiimân. Sämikuávlu kyeskee ruttâdemnjuolgâdus máttááttâs já kulttuurtooimâ ruttâdmist adelum laavâst torvee škovlim uárnejeijeid staatâtorjuu, mii västid suullân 100-prooseentlávt máttááttâsâst šaddee máttáátteijei pälkkikoloid. ¶ Jáákup eeđâi Joovsepân: “Vyelgi keččâđ, maht tuu viiljah já saavzah piergejeh.” ¶ lii huolâstum tast , et algâaalmugeh láá killám historjállijn verivuođâin eres lasseen tanen, et toi kuávloid láá puáttám siisâvärrejeijeeh já toi enâmeh, kuávluh já luánduriggoduvah láá rievedum já toh láá tanen estum kevttimist eromâšávt jieijâs vuoigâdvuođâ ovdániđ tárbuidis já hiäđuidis miäldásávt, ¶ Tast maŋa sun kočoi kaandâ stuorrâuábi, Mirjam. Oovtâst suoi kuoddijn koori Niilin já čievváin tom čäciruávui kooskân. ¶ ij maaššâm pääccid fiäránist meddâl já ¶ - Nuuvt tot sáttá le đ e, jis ij lah tagarân hárjánâm. ¶ Palhâšume lii vuáđudâm Suomâ sämitigge. ¶ 5. loho ¶ a) kirdemtáiđu, b) vuoiŋâstem čääsist, c) jyelgi ¶ rusotäplävahakas ¶ Ko ittinâš vuoijim Kaamâsân te talvâškuođij. Aurajum maađijijn puovtij vala talle-uv vuojâččiđ pyeráin, mut mihheen heerskuid tot ij lamaš puollâš tiet. Nuuvtpa kevttim-uv pyerán Kaamâsist tuše Taka-Laapi já škoovlâ kooskâ vuojâšmân jiemge innig hivviittâmgin vyelgiđ Čovčjáávrán. Ucjuv maađijpargoh lijjii vala koskân, ige tondiet toho lamaš vala meriáigásâš jotolâh, tegu lâi Kärigâsnjaargân - pááikán ij peessâm vala linjâšautoin. Nuuvtpa loppâihe juovlâi räi monâččij siämmáánáál ko ovdil-uv já tuuttim toos. ¶ Zoja Nosova lii toimâm nuorttâsämikielâ ovdâsteijen meid puoh neelji staatâst sarnum sämikielâid ovdâsteijee säämi kielâlävdikoddeest. Lävdikodde tuáimá Tave-enâmij sämitigij oovtâstpargo-orgaan, Säämi parlamentaarlâš rääđi vuálásâžžân. ¶ – Jiem lah, mut mun jiem haalijd škoovlân vyelgiđ, Jovnâ västid. ¶ 35 ¶ – kufittâr , eennâmvuálááš häldee, lii muččâd, riges já pyeritátulâš, ¶  (ij ‐ jotunheimen “jietânâsâi päikki” 96 ¶ Tot šadda kuávdoo kiedi ¶ Kuálsiveinjälmkuoškâ UP Kuálsivei njäälmi vuoluubeln Kaamâsjuuvvâst. ¶  vyelgiđ]. Meccihaldâttâs Ucjuv oovtâstpargojuávkku ¶ 40 ¶ Mii pääihi aldasijn lijjii smaavâ jiäggááh tievâ já läävejim masa jyehi peeivi elâččiđ keččâmin čoroháid, kuás toh älgih ladâdiđ. Poođij viijmâg tot-uv peivi, et kavnim jiäggáást vuossâmuu laddâm luámmân já tast aalgij mii lyemeruljanssi. ¶ Moonnâm čoovčâ smiettim kuus mađhâšiččim ko Maainâsmaailm-teatterturnee nohá. Nobdim ete ferttiim vyelgiđ kuhás luámun, vâi jiem smietâ pargoaašijd. Ko Sáárá-Máárjá já Anni-Maarit Salonen láin moonnâm Australian, te mun-uv meridim vyelgiđ toho. Must lijjii eres-uv skipáreh Suomâst talle tobbeen, já hyelhih še. ¶ rusakkonuljaska ¶ pieggâkovjim 202 ¶ juuhâđ käähvi párnáá pyevtidijn tâi viežâdijn ¶ Toimâtteijee Petter Morottaja ¶ Sämitige čuákkimij simultaantulkkum já virdedem ¶ – Aaibâs tego tääbbin siste-uv tubduuččij tuot purgâ, Siäsá kulluustij já kiesâi ulloliijne jieijâs pirrâ. Leppeđhân vissásávt toppâm uuvsâid? sun koijâdij párnáin. ¶ Nuorttâmeerâ suojâluvvoo maaŋgâi aalmugij- ¶ 32. ¶ Suomâ sämmilij kuávdášservi ry ¶ Ánná lehâstij uuvsâ já lâi ucánjihhii mielâmield. ¶ Strategia lii kale suátisääni, mut misthân kale lii-uv mottoomlágán suáti kielâ siäilum peeleest. Mist anarâšâin lii taggaar tile, et pargeeh láá uccáá ja pargoh ennuv. Ton tiet väni naavcâid kolgâččij kevttiđ nuuvt pyereest ko máhđulâš. Strategia lii tot, et loppâpuáđus meerhâš puoh. Ij lah pyeri, et vuáittá oovtâ tuáru, mut táppáá suáđi. ¶ Pinokkio kuhes njune surrui laigijd. ¶ - peivimäälis stellejum peevdist ¶ Tobbeen kale lâi kiinii pääihist. Tobbeen-uv mottoom nissoonolmooš leehâi uuvsâ já vistig keejâi suu tego ličij kome uáinám. Hanssâ čielgij ääšis nisonân já čielgij, mahte te eidu naaburist lâi keevvâm. ¶ 4.Meccihaldâttâs kalva ráávdu vejeháid sämikuávlu javrijd pivdoturistij tiet. Vejehááh kalvojeh taid javrijd, moin láá lamaš ráávduh, mut toh láá nuuhâm, já meid tagarijd javrijd, moin iä lah lamgin ráávduh. Aanaar, Ucjuv já Iänoduv kuávluin ráávduh láá sirdum suulân 50 jáávrán. Stuárráámus uási jaavrijn láá luodâ alda. Taah ištâdusah láá uáivildum eenâb turisti-irâttâsâi kiävtun já jaavrijn láá-uv pyereest ráávduh, mut páiháliih kuálástusturisti-irâttâsah laa uccáá. Rávduvejeháid Meccihaldâttâs lii ištâdâm jo muáddilov ihheed. ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 19 ¶ – Tiijme maŋanem tiätá tom, et illá kiergânep tom nube junán, muu käälis eeđâi, kote lii avalâš optimist. ¶ Cari puovtij Aansi tiego koskâpeiv suulâin, mut algii jotteeđ viehâ čáccáás arvepoolvah nuuvt, et nuurâim tävirijdân já tyeijiniävuidân vuárkán já lopâttijm pargopeeivi. ¶ Pojuuvâ vuáládâh . Tot lii ubâ Maadâ-Euroop pyeremus eennâmtuálukuávlu, mon viljâlmijn puáhtojeh Suomân-uv ennuv heđâlmeh. Niisu já maissâ já joba riisi-uv miänástuveh Pojuuvâ njeeššist šoddâm heeđâlmlâš vuáláduvâst. ¶ – Takkâ já tiervuođah tuulin! jurdelim. ¶ Máttááttâl tubdâđ kuorbâ jaavrij luudijd. ¶ Mun tast viälláástillim já imâštillim, et mii taam tápáhtume nommâ lii? Jiem mun kale suáđist lah, kuás jo must lii pokasááhá kieđâst ijge kiiváár. Na talle munjin äšši poođij čielgâsin, et munhân lam savottast. Talle mun kuáikkusim pajas já vazzim ton njeidum peesi kuvl, te mun huámášim, et kierruu alda lii peeci rasta já togobeht lii enâmist monttu. Sirpaleh lijjii ciägu peesijn páárhuid kiškom. Na nuuvt tot munjin-uv poođij äšši čielgâsin, et peecihân lii-uv viirrâm miina oolâ já tothân lii-uv, mii čielgee taam tápáhtum. Must kale paasij käähvi-uv tonduv juvâhánnáá. Mun valdim pargoniävuid já reepu, vazzim pyerá kuvl já vyeijilim TVH:n. Mun moonnim Lopos Simo kuvl já eeđâm sunjin: ¶ Postauto ¶ – Ij ruojijd. Čuárvihiärrá lii muu skippáár. Já tot lii muu viljâ ige ruojijd. ¶ Loommum mecci ¶ (oppâkirje kárttá siijđost 32)? ¶ Tekstâ: Matti Morottaja ¶ tyehin häldee häldeežiih paldluvâi riesâmin ¶  kukkodâhmolsom) ¶ Olmoošvuoigâdvuotkomitea lii KP-sopâmuš 27 artikla tulkkum uásild keččâm, ete njuolgâdusâst uáivildum kieldim puáhtá leđe ovdâmerkkân taggaar eennâm teikâ luánduvarij kištottellee kevttim, mii iästá algâaalmugij iäláttâs miänástum kuávlust. OA olmoošvuoigâdvuotkomitea ive 1994 adelem almoskomment nr 23 (50) mield sopâmuš artikla 27 váátá sänihäämist peerusthánnáá meid positiivlâš sierânâstooimâid ucceeblohon kullei kulttuurvuoigâdvuođâi suojâlmân. Almoskomment mield keččih, ete algâaalmugij kulttuurhäämi luávdá meid tai eennâmkiävtun vuáđuduvvee eellimtäävi já ärbivuáválijd iäláttâsâid tego miäcástem, kuálástem já puásuituálu. Kulttuur suojâlem váátá meid, ete ucceeblohosiärváduvâi ovdâsteijeeh uážžuh pehtilávt uásálistiđ sijjân vaikutteijee miärádâsrähtimân. ¶ čikâlâsah láá kuttâ. ¶ Kašmârdeijeeh ¶ Astoääigikuálásteijee táválumoseh salâseh láá sisčäcikyeleh: puško, kilohaili, kuha já lahna. Eidusiih merâkyeleh, siilâk, kilohaili, luosâ já torske láá teháliih áámmátkuálásteijee salâskyeleh. ¶ Mottoom hommá lâi mist kaandâin jotteeđ meecist já tutkâđ taid saksalij parakkij soojijd já sist pááccâm romuid. Korrâ kiäldu kale lâi tast ete taid puohlá´án romuid ep uážuččii porviđ, lâihân tot miinavaarâ vala, veikkâ pioneereh lijjii tutkâm já ráivam miinaid. ¶ Olgohäämi: Uánihispoođâšlâš, suájáh kuheh já kubduuh, puzzâkerdi ruškâdissiähá, njune fiskâd. ¶ gâdvuođâvuáháduv pirrâdâhân lii uáli tehálâš säämi kielâlaavâ olášume-uv tááhust. Rikko ¶ Marja-Liisa Olthuis ¶ b. Kuás ruške lii? ¶ "Takkâ, rähis ákkum" , Muotâvielgâd eeđâi. ¶ – Puállunjune! sun čuorvij, mut taat ij orroom kulâmin maiden párgumis čoođâ. ¶ c. Ton piervâl alda láá ennuv eres-uv siämmáá ¶ Kooveest čižetbeln uálgisbel Veikko Feodoroff, Heikki Paltto, Tiina Sanila-Aikio, sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi, olgominister Erkki Tuomioja, kulttuurlävdikode saavâjođetteijee Tauno Haltta, säämi máttááttâskuávdáá vs. rehtor Janne Näkkäläjärvi, minister sierânâsišedeijee Tarja Kantola, má. haldâttâhhovdâ Pia Ruotsala, minister diplomaatišedeijee Tarja Kangaskorte já sämitige má. lahâčällee Kalle Varis. ¶ njuovvâmlágádâs = teurastamo ¶ ČOOVDÂSÄÄNIH ¶ Pase Jiegâ ¶ 2. Saimaanuárju kuáhtáá tuše Saimáá čácáduvâst. ¶ virdevijvesâš häämi ¶ já puoh meccielleeh ¶ – Jiem ääjit tuu talle tađe kuhheeb. Lopedim elâččiđ tuš uánihávt. Mut kuittâg halijdim muštâliđ tunjin, et jiem tárguttâm toin maiden paaid, maid ettim. ¶ Säämi Museo toovâi moonnâm keesi Äijihjoorŋâ Äijihsuollust arkeologâlijd kuáivumijd já taan keesi porgemáánust tot aalgât Äijihjäävri Äijih kuáivumijd. Uáiniđ lâš, moh tobbeengis kávnojeh. ¶  äšši- -‐uv ), Nijlâs-Jovn Uulágis laavij kuolijd tommit salttiđ, et iä koolgâ kuoccâgiđ aaibâs älkkest. Ohtii ko Uulâ lâi puáhtâm Nykäs káávpán kuolijd, te kävppireŋgâ Omenais-Matti kal povvâstij, et láába tast pyereest sälttejum kyeleh, ko čyeijih val ko kyehti kyele oohtân časka! ¶ II Agaricales – Helttasienet – Livârkuobbâreh U ¶ áimuvuárkká suájái vyelni ¶ Čerrihláddu AVV Maađij jotá paaldâ. Ruávijävri 0,6 km M. ¶ – mielkki ¶ Já sun, kote totká vááimuid, tiätá, maid Jieggâ uáivild, tastko Jieggâ sárnu Immeel táátu mield posij peeleest. (KTK05/MLO) ¶ Jáákup eeđâi noomâs já uážui kuullâđ: ¶ 5. ¶ 136 ¶ Lyešti vielgistuálbus kárbást tâi ruugâst jäävri poonán. Luptii tuálbus hitásávt já orostit tállán ko uáináh tuálbus. Toppii päädist kiddâ čässuáivi tääsist, luptii tuálbus pajas já mitted čääsi vuálá ¶ Iđedist tállán ko áimu aalgij kuávgudiđ, taat uđđâ skippáár, Don, poođij viežžâđ Liisá. Liisá lâi tállán vaalmâš. Ohtiigin lâi kollepottâ vaalmâš. Pääihist táválávt njaŋgai val koskâpeeivi ääigi-uv. Juhháán joođhij val uáđđim, sust ličij ubbâ kuhes, kumes peivi äigi leđe porgâhánnáá maiden. Sust ličij iäskân ehidist taat soppum äigi kuulmâ nieidâ kulen, ton räi sun náđđááččij muorâluámist suoivust. ¶ 2 Luuvâ muštâlus Miiast. Vuálásáárgu tobdomeerhâid moh suápih šiev kááijumlijváid. ¶ Siauliai D4 ¶ Maht čuovâ spejâlist? ¶ vuoiŋâstemhäämi . Maaŋgâi algâlij iälánij nahcâ hammiđ táálván šiev já noonâ ráhtusijd, moh siäiluh ellen kuhes aaigijd. Om. save tälvimaneh já planktontiäpui vuoiŋâstemitoseh. ¶ Vuossâmuš oles peivi Kypros suollust kärŋiluuškuođij kuuloold eehid piälán já tothân merhâšij tom, et mist “muotâčoolmijn” álgáččij forgâbalij nubbe oppâtijme ráávhuturvimhommáin aaibâs tuođâlâš tilálâšvuođâst. Selin Timo vahtâvuáru álgáččij kuuđâ ääigi ehidist já mun kartâččim vyelgiđ suu oopân vahtâhommáid. Hakala Maati já Erkkilä Lase vahtimvuáru álgáččij vist oovce ääigi ehidist. Matti puáđáččij adeliđ pennus Laassin, mon nommâ lâi Heppe, ovdil ko sun vuálgáččij Suomân. Kukko Asto já Pesos Pellervo vahtâvuáru vuod álgáččij koskiijâ ääigi kyehtnubalov ääigi já pištáččij kuulmâ räi iiđeediijân. Tast oovdâs ličij vaarâ Halos Aarvi, Rajaniemi Maarti, teikkâ Korpela Reino vuáru juátkiđ vahtâhomâ iiđeedkuutân. ¶ Mut máttááttâspárnááh šluvgii uáivis já ettii, et nisoneh sarnuu jyevdilâsâid. Ijhân jáámmám olmooš puáhtám koccáđ jieggáid! ¶ KKK02, s. 88. ¶ Viettuu lii uáli táválâš vuonjâšlodde Suomâst. Tot mákkoo jyehi kuávlust Suomâst maaŋgâlágán čaasijn, ovdâmerkkân cuávis ruáhujaavrijn já merâluovtâin. ¶ – Na mondiet? ferttejim koijâdiđ, ko jiem nuuvt pyereest iberdâm. ¶ Pargojuávhu saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi uáiná raapoort valmâštume merhâšittee jukson já tot lääjid šiev vuáđu aalmuglii já aalmugijkoskâsii luándu maaŋgâhámásâšvuođâpoli¬tiijkán. ”Kuávdášliih ministeriöh já virgeomâhááh čonnâseh ovdediđ sämmilij luándu maaŋgâ¬hámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválii tiäđu. Lii tehálâš, et pargo ij ooroost taas já pargojuávhu iävtuttâm tooimâid riemih olášutteđ”, Näkkäläjärvi iätá. ¶ VIESTÂR lii tot áimusunde, ¶  almoot porgâmin Na maid Hanssâ arvâl suu anarâškielâ čäällim- já luuhâmmáátust? ¶ 38 ¶ čuáskuškyeteh = alkavat viiletä 122 ¶ almain sämikielâ tááiđu ubâ sämikuávlustkin. Sämmiliih láá annaam laavâ keellijdmettumin sämmi ¶ – Na ko mun-uv vuálgám esken pelnub oho keččin pááikán. Liččih kuittâg puáttee oholoopâ tääbbin! ¶ - Vuoi pahakkâs! sun smietâi ohtuunis. Jis täst tibi motomin peesâm, te jiem kale innig vyelgi suin kuássin kuussân! ¶ PARGOPITÁH ¶ Juhânjälmi ¶ Konferens-tábáhtus, mii uárnejuvvoo vástuppeeivi 16. roovvâdmáánu, lii puohháid uásálisteid rijjâ já nuuvtá. Tilálâšvuotâ lii uáivildum säminuoráid, merideijeid, Sämitige jesânáid, virgeomâháid, seervij ovdâsteijeid, totkeid já puohháid, kiäh tobdeh mielâkiddiivâšvuođâ áášán. Tilálâšvuođâst kuullâp sahâvuáruid jieškote-uv uáinimčievâin. ¶ njäähi ¶ Ko viijmâg lii luhostum peessâđ lonnjâsis já lii cokkiittâm čuovâid-uv, álgá hooteelaassâm tergâdumos uási. Puálukodde nomâlâs ain tiäddut, et hotellist ferttee vuosmustáá čielgiđ olssis väriolgosjotteem soojijd. Taat lii tehelâš tondiet, et kyessi ij kuássin tieđe, finnee-uv sun vala nube máhđulâšvuođâ tutkâđ olgospesâmis ráávhust. Nuuvtpa hooteelloonjâ čovduu ferttee oppeet väldiđ korttâluámist, já čuovah tiäđust-uv čäskih. Loonjâ uksâ-uv mana távjá jiešalnees luukân, veik ässee ij tom tárguttiččiigin. Talle ässee ferttee rekinistiđ loonjâi uuvsâid čižetpeln já uálgispeln, nuuvt et sun veik moskočolmij já uuvsâid skuápálitmáin kávná etiuuvsâ, jis toos fakkist šodâččij-uv tárbu. Já ko tastkis lii kiergânâm, ferttee uđđâsist häibuškyettiđ toppâlum uvssáin já časkâdum čuovâigijn. Tastmaŋa kárttá vala smiettâđ viärráámuu skenaario: maht talle, jis loonjâ uksâ lii-uv fakkist kume adai uuvsâ tyehin puálá? Taan tovváá mun keččim, et muu viste lâi nurheest, já áinoo konstâ ličij tien tááhust cuovkkiđ loonjâ laasâ já luáštádâttâđ pelnub keerdi vuáluskulij hooteel káttuteeraas oolâ. ¶ cuáŋuimáánu 209 26 ¶ Sämitigge aasât koskâvuođâstis stiivrâ, moos kuleh jesânin tige saavâjođetteijee, kyehti värisaavâjođetteijee já nelji eres jeessân. Stivrâ tuáimá sämitige čuákkim vuálásâžžân já ton vuosâsajasâš pargon lii västitiđ poolitlâš tooimâst já haaldâšmist sehe anneeđ huolâ tige čuákkim valmâštâlmist. ¶ Almostittum kirjálâšvuotâ ¶ 1. Collybia dryophila – Kalpeajuurekas – Kuokšisruottâsâš U ¶ – jurgâlâm orjâlâškielâst 10 párnái mainâskirjed , ¶ Kevtteeh ¶ Suomâst puško tiättoo aldasáid jyehilágán čaasijn, merâriddoin ain Säämi tuodârjavrijd já uccâ juvváid-uv. Tuodârpajosij korrâsumosijn nk. rávdujaavrijn tot váilu. Vuáskun maŋa puško lii-uv táválumos kyelišlaajâ. Tot ij lah ranttu čääsi kvaliteet háárán. Virdáás-uv čaasijn mákkojeijen puško lii levânâm čácáduvâst nuubán. Nuorttâmeerâ sálttáásvuođâ-uv tot tuhhit. Aanaarjäävi hámásâš korrâ jäävrist ton tiettum räijee čäcišadolâšvuođâ vättee lasanem- já čivgâvijđoduvâi vänivuotâ, mut kostnii puško ain vuovâs luohtâkaavâid olssis kávná, jäävri korrâsumos taavaa keejist-uv. Mielâsumos eellimpiirâs toos lâš ”lijgešoddâm” Avveelnjálmáduv kuávlu. ¶ raavâdšaddo. ¶ Ovdâsijđo ¶ (1727/1995) miäldásávt pargo vaattâm škovlim já sämikielâ táiđu. Pargo luándu tiet hiäivulâš ollâškovlâtuđhos kiäččoo occei hiättun. Pargee pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi IV/II mield (vuáđupälkki 2560,57 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. Pargee toimâsaje lii säämi kulttuurkuávdáš Sajosist Anarist. ¶ 2. Mon elleejuávkun kuleh čuávvooh tovlái meerâi ¶ - Heikkâ, Ánná viijmâg algâttij, mut ko säänih urruu tarvanâdmin čuddui. ¶ Suomâ kulttuurruttârááju adelij meiddei siärván ruuđâ toimâtáálu várás. Táálu lii parâtáálu nubbe keeči já lii Aanaar markkânist. Táálu valmâštui porgemáánust 2002 já ton vuáváámân pargeeh ožžuu vaikuttiđ. Tađe ovdil toimâ tábáhtui láigutáálust. ¶ Ij lah päikkinoomâin ¶ Ovdilmainâšum noomâi lasseen kávnojeh T. I. Itkos ”Suomen lappalaiset”-kirjeest maaŋgah noomah, mooid ij kavnuu sajadâh orjâlâškielâlii almenäähki vuáđuld. Tágáreh noomah láá: Mielâ = Anarist 1556–1616. Vaarâ tom puávtáččij stelliđ-uv Mielâk puotâ, Mojo = Anarist 1620, 1694. Suhânommâ Mujo lii puáttâm tast. Morok, ađai Morot = Anarist 1563–91. Suhânommâ Morottaja puáttâm tast, Peivihsarree = Anarist 1563-91. Sikkum = Anarist 1571–89, Čuárvee = päähinääigi olmooš Anarist, Missee = päähinääigi olmooš Anarist, Täiđee = Anarist 1579–92, Tevdee = Anarist 1570–1640, Tuvdee = Anarist 1556–1608, 1694 já Punzee = päähinääigi olmooš Anarist. ¶ Poccuu ihe álgá vuássáá šoddâmist ¶ 11 . Lactarius scoticus – Valkokarvarousku – Vielgissoovsâruávsku U ¶ 2. Australia 207 ¶ aalmug ¶ Tuámáreh kuččuu cäimiđ Paavvâl já Silas já pieijâđ sunnuu faŋgâlân. ¶ Veepsis já miäđušijn iävá vuorkkii mieđâ. Veepsis lii mieđâmiäđušijnist seegip já sovsâttemes, fiskisčapis čuággootivre. Hettejum niŋálâs puáhtá čuoggiđ maŋgii maŋaluvâi. Viäpsápäčimân allergisâš olmooš taarbâš tállán vyestitalkkâs. Viäpsáh poreh eres lasseen eres tiivrijd já šadoi kolgosijd. Toh tuáimih siämmáánáál meiddei kukái kavjejeijen. Veepsis lii táválâš šaddokäärdist čohčuv muorjij já omeniij ladâdijn. Meiddei muorâkärdijuhlij njaalgâ juhâmušah hokâtteleh távjá viäpsáid. Viäpsáin tuše kunâgâtâr tálvástâl já eres viäpsáh jäämmih čohčâpuolâšij ääigi. ¶ - Tiervâ, Jovnâ. Mun lam vises, et muštáh muu, sun eeđâi. ¶ 7. Amanita virosa – Valkokärpässieni – Vielgiskiärppáákuobâr U ¶ Ánná vuolgij vástuppeiviiđeed já ááigui puáttiđ maassâd esken majebaargâ. ¶ – Pyeri paaimân 3 . Vuáđuškoovlâ 3. luoka oskolduv oppâkirje, mon lii anarâškielân jurgâlâm Matti Morottaja. Almostui ive 2003. ¶ Šleđgâ lii torvolâš, ko muštá vuáđuaašijd: ¶ - Maid immâšijd? Mondiet jieh paijeed talle lááigu nuuvt et ij taarbâš leđe nuuvt häänis? Ááná njäälmist peesâi. ¶ b. Sáárgu ruuvdun kove. ¶ sijđoh: 171 ¶   Koss´eennâm uđđâ táálun šoddii kulmâ viste: tupe, káámmâr já mielkkikáámmâr. Puoh visteh láá lamaš pehtileh já nomâlâssân mielkkikáámmâr, veikkâ tot lâi-uv puoh ucemus. Ton lasseen, et tot toimâttij virgees, mii toos lâi asâttum-uv, lâi tot eres-uv aanoost. Ovdâmerkkân tohon lii šoddâm Kaab´Iŋgá Reino loppâivveest 1945 já muáddi ive maŋeláá Samlii Kaabi lâi tohon jáámmâm. ¶ eennâm luptânem 59 ¶ Te nube peeivi poođij mottoom Antti-nommâsâš almai, te iätá: "Jiem tieđe maid ležžeem vuáttám, jiem mun kuittâg taid luodâid tubdâm. Lâi káállám mahte olmooš te, mut ij kuittâg olmooškin lamaš." Mii ečipeeli čuoigálij keččâđ. Poođij, iätá: "Tothân lii lamaš kuobžâ, Vyelgip pivdeđ!" Nuuvt toh čuoigâlii kuobžâ maŋŋaal. Aalgâst vistig karbui. Tot lii lamaš toossân aldasáid uáđđimsaje rähtimin. Toh ain monnii maŋŋaal, já nuuvt toh juksii oppeet. Pessii pääččiđ nuuvt pyereest, et kuobžâ jaamij. Tot lâi niŋálâs kuobžâ. Toh jurdii: "Täst kal paccii kuátán uuđâgeh." Nuuvt vuolgii ruáptuluodâ kuorrâđ já arvâledeh: "Táát kal lii karbum ellee, tot kal ij vuálgám mudoi kossâmuottuu käälliđ. ¶ Orroođ torvolâš mieláin, tastko Hiärrá iätá puohháid, kiäh käätih: ¶  häämist. eeji Sämitigge 2005 ¶ Puárásmâm talkkâseh tuššâduvvojeh. ¶ 1. Rottániŋálâs čivgá häävild ________ čivgâd. ¶ Jis párnái teikkâ pargei pyecceevuotâ paijaan kielâpiervâlist merhâšittemnáál já suijân epiduvvoo epidemialuándulâš infektiotavdâ, tom tuástumân váldoo tehâlumosávt ohtâvuotâ kieldâ tiervâsvuođâkuávttáá njuámmootavdâin västideijee tuáhtárân. Aalmugtiervâsvuođâlágádâs tieđeet internetsijđoinis ( www.ktl.fi ) epidemiain já pandemiain. ¶ 5. a. Noomât elleid. ¶ juátkoo . . . ¶ Jookeerpargopittá ¶ lappâd ¶ - eŋgâlâskielân ¶ “Taan máánu 14. peeivi cegâttui oppeet ohtâ anarâškielâ merkkâstuálppu, ko Aanaar markkân Siijdâst tollui Márjá-Liisá Olthuis tuáhtárnágustilâšvuotâ. Talle tábáhtuvvii maŋgâ ääši vuossâmuu kerd. Lii vuossâmuš kerdi, ko tuáhtár nágustilálâšvuotâ uárnejuvvoo návt tavveen já Anarist. Harvii mudoigin náágus varriittuvvoo ollâopâttuv seinij ulgguupel. Vuossâmuu kerd meiddei kevttui nággusist anarâskielâ. Já mii puoh váljumus: nágáttellee lâi anarâš. Tot lii anarâskielâ ovdánmist kuhes lävkki, mast ij muáddlov ihheed tassaaš liččii optimistlumoskin visionistee ervidâm teikâ tuostâm jurdâččiđ. Vuossâmuš kerdi lii meiddei tot, ko Anarâškielâ servi kuástidij tuáhtárnáguskirje.” ¶ Puáđáh jäävri riidon. Maht puáhtá tutkâđ já ervidiđ, et lii-uv jäävri čääci vuoijâmtohálâš? ¶ Pargopitáh ¶  čällei. Čoovdâsäänih ¶ www.samediggi.fi Anarist 6.6.2014 ¶ Skopets muštâl, et nuorttâsämmilij kielâi, moid kieláid nuorttâsämikielâ-uv kulá, kevttimist lii ortodoksâlâš kirhoost jo kuhes historjá. – Lep hárjánâm kuullâđ nuorttâsämmilij čuovviitteijest pasotteijee Trifonist, kote kaastij já máttááttij Paččveileve sämmilijd masa vittâčyet ihheed tassaaš. Suoivui lii pááccám kuittâg nubbe merhâšittee nommâ, Feodorit Kuáládâhlâš, kote še aasâi Paččveileeveest maaŋgâid iivijd Trifon Piäccámlii aaigij. ¶ Palttonjargâ = Palttoniemi ¶ muorâkärdi = puutarha 38 ¶ Nissoonkyevtis vuolgijn tallân häävdi kuvlân, siämmást paaloin já iiloin, já toomáin tuálvuđ sääni Jeesus máttááttâspárnáid. Mut fakkist Jeesus poođij sunnuu vuástá já tiervâttij sunnuu. Suoi moonáin suu kuuvl, askadistijn suu juolgijd já komerdáin suu. Talle Jeesus eeđâi sunnui: ¶ – Ji- jiem mun kale lah, Tobžâ västidij. ¶ Sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh uásálist ive 2015 Turku almugijkoskâsâš kirjemessuid, kost tot čaaitâš sämikielâlii oppâmateriaal, sämimáttááttâs, sehe Säminuorâi taaiđâtábáhtus. ¶ Nuorttâsämmiliih - Sämimuseo Siijdâ pyevtittem tiätupakkeet ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtus ¶ vuonjâslodeh sorsalinnut ¶ Veikkâ oovtâstpargo váátá váhá eenâb pargo, te hiäđuh láá ton árvusiih. ¶ – Jáá, na totbâ lii-uv suámálâš kišto! Muštâlah-uv tast váhá eenâb? ¶ 21B Muldesäplig tobdá ¶ 1 känemane ¶ 2. a. Mii lii maailm stuárráámus kooraalkárgu? ¶ , almostui moonnâm ive ääigi já ton kietâčalluu lii čáállám Oona Länsman. Arla já Solja oppâv Oulu ollâopâttuvvâst uáiviaamnâsin tavesämikielâ. ¶ Táluliist lijjii čiččâm kandâd, kiäh iä piergiittâllâm koskânis. Kuas sij árvuttuššii, já kuás oppeet torruu koskânis. ¶ Ko láin purâmist kiergânâm te suoi moonain uáđđâđ, ige sunnuu tarbâšâm vuáttuđ, nahareh pottii vuátuhánnáá. Iđeđist seeŋgâst pajas peessâm sunnui lâi vaigâd, uážih lijjii raššoom lihâđem lâi toskálâš, láin aaibâs láámmum. Kaabi ij maaššâm leđe hattisthánnáá já nuuvtpa sun eeđâi: ¶ persovn häämist šoodâi m, mutâ puustâv m meddâlpääccim tiet veerbâ lii-uv oovtâlovo ¶ Ruotâst puáhtá tábáhtuđ veikâ mii. Ohtii ko linjâšauto lâi Stockhoolmist vyeijilâm já lâi vuáijâm jo tijmepele, te mottoom riävvár njuškij, aalgij pistovláin skihtiđ autovyeijee já meridij: ¶ a. tuáldá ¶ Jurgâlus lii sänitärhis jurgâlus ađai lii jurgâlum tievâslávt säänist sáánán nuuvt, et jurgâlemvastuuh láá morfeemtääsist já jurgâlus nuávdit vuolgâteevstâ KR92 sänioornig já kielâopâlii ráhtus. Tast huolâhánnáá jurgâlus kielâ lii luándulâš já idiomaatlâš, já västid GNT teevstâ dynaamisávt/funktionaallávt siämmáánáálá ko KR92. ¶ 9 jieggâ (uárjivuođâ) henki (orjuuden) ¶  Maaŋgâlovo Jáákup eeđâi: “Tääl puoh lii pyereest. Mun lam uáinám tuu muáđuid já tom, et iäláh.” Talle Joovsep eeđâi viljâidis: “Tääl mun sáárnum kunâgâsân já muštâlâm, et tij leppeđ puáttám. Mun eeđâm, et tij leppeđ kuáđutteijeeh já tist láá saavzah mieldi. Talle tij uážžuvetteđ pääcciđ aassâđ Gosenân.” ¶ t äähid , et algâaalmugeh láá oovtviärdásiih puohâi eres aalmugijguin, siämmást ko tot tuubdâst puohâi aalmugij vuoigâdvuođâ leđe ereslágán, toollâđ jieijâs ereslágánin já šoddâđ kunnijâttuđ tagarin ko lii, ¶ 1. Lepista nuda – Sinivalmuska – Čuovjisšoovkâh U ¶ 72 ¶ Tot lâi tegu koččomuš sunnui. Piäđukyevtis algijn čokkiistâllâđ tävirijdis jeđe väzziláin jeegi rasta meddâl. Tallet Ristin tuámittij piervâlân já monniistij siämmáá peeivi äigin, ađai jiešalnees muádi tiijme siste čiččâm tiervâs manneed, maid sun aalgij siämmást läälliđ. ¶ – Tot lii tuotâ, Nisonieidâ mieđettij. Apina já mottoom loddááš puávtáččii mijjân ennuv ilo. ¶ ~~~~ Kuobžâ-Piäká Ánná čaalij pajeuáppen Avveel luvâttuvâst ive 1988 já filosofia kandidaattân ive 2003 Oulu ollâopâttuvâst. Sun lii lamaš Säämi máttááttâskuávdáást orjâlâškielâ máttáátteijen 2007 – 2009 koskâsâš ääigi já anarâškielâ máttáátteijen ive 2011 rääjist. Kiđđuv 2012 valmâštuvvojii 13 anarâškielâ sárnod já tääl láá kuursâst 10 uápped. ¶ Algâmätki kale moonâi pyereest ko lâi jolgâ jävri já jeggi. Mut ko poođij pecivyevdi já vuájáneh kihtuin ruottâđ, kerris piäškáástâlâi pessijd, te ij lamaš innig meendugin hävski, riseh já pecikuácceeh ko val ruomččuu nirve vuást. Ko juovdáin Piergivärjeggiriidon, te oinijm ete sijdâ lii liivvâdmin já kuáđutteijee uáinoo tulâstâlmin. Moonáim tuulâ kuuvl já pestijm suu puásuivuárust. Aaslâk paasij toos tulâstâllâđ já muoi vuárustân vuolgijm siijdâ kuáđuttiđ. Tiptijm siijdâ lavdâđ vijđásubbooht jiägân, ko lijjii pievlah vala nuuvt uccáá, ollâgumos poolsah kale lijjii pievlâst. ¶ Nommâ: Šoddâmäigi: Kukkodâh: cm ¶ 31. Mane vorrâ jotá organiismâst? . . . . . . . . . . .106 ¶ 3. Čääli mainâs párnáást, kote kačča jieŋáid. Maht sun piäluštuvá? ¶ Sämikuávlu staatâ virgeomâháid toimâttuvvojii 80 koččâmâšluámáttâhhâd 3 (lahtos 3) já sämi ¶ Hoksájim keesi maŋa, et viigâm Anarân sämmilij kietâtyejiopâttâhân, já ožžum-uv tobbeen saje – já ive orostâllâmlove. Puohtim aassâđ škoovlâst täälvi paijeel. Munnuu rähisvuotâ koolgâi siäiluđ vala-uv syeligâssân, ko sun aasâi ain-uv ton nube nissoon lunne, ige tiättám, et kuus puávtáččij varriđ. Tot lâi tegu ovdâsmaŋas sahelem, et leen-uv vâi iän. Tot kiškodij muu vááimu. Já eidu ko lijjim mahtnii tuhhiittâm já tuáduškuáttám, et iän lah oovtâst, te Issi ooinij muu linjâšautost čokkáámin. Sun poođij siisâ, já halijdij savâstâllâđ muin, mut mun jiem halijdâm uáiniđ suu. Jiem killáá, jiem riemâ taas innig uđđâsist! Mut tuot oohtânpeškittem vaikuttij munnui kuohtuid nuuvt, et oppeet algijm siärvuštâllâđ. Koskâvuotâ koolgâi kuittâg vala-uv pissoođ syeligâsâst. ¶ Matti kiäččá liegâsvuođâmittár. Sun máttá jo numerijd já iätá moovtâ: ¶ – Kuálásteijeeh, puáttiđ puurrâđ vuoššum vorâs kuolijd já potásijd! ¶ IP: Puárrásub olgijnis. ¶ b. Maht tun já tuu peerâ puávtáččijd šeštiđ šleeđgâ? ¶   Kiellä Abess.     oovtâ  saaveehttáá     oovtâi  savehijttáá ¶ 4. muuŋki mááccuh ivne ¶ – Mere arbeid, eenâb pargo. ¶ Ijjävr kuávlust láá meid taah noomah: Irjánkárgu, Áábrám Mattii luohtâ, Motenjargâ, Kahciipääččim ladduuh. Taahkin noomah iä láh táássáš čaallum kuussân pajas, mutâ taah láá kale siäilum vala onnáá räi muštotiättun, mutâ maŋgâ päikkinoomâ liččii Ijjävr kuávlust-uv vájáldum jis Máágá Jovnâ, Jouni Kitti ij liččii ivveest 1974 ko Káájá Heikkâ, Heikki Aikio lâi vala elimin já muuštij aašijd pyereest, te mieigâdâm suu kuvlân maŋgâ veigipuudâ já čalâččâm pajas Ijjäävri já ton ridoi päikkinoomâid, já mii pyeremus, te miärhui taid meid káártán. Taan pargoost kijttoseh sunjin. Taah noomah čuággojii ohtsis masa muáddičyeđe já nabdamba et ij vaarâ Heikkâ-čeecigin ton huápun eidu puoh hoksám já muštám, mutâ pyeri náávt-uv. ¶ 2. Mii pieđgee purrâmâš? ¶ Eennâmamnâslaavâ 8 § mield kalga vijđodâh eennâmomâsteijee vátámušâst lonestuđ jis eennâmomâsteijei ij lah lope mieđettum, ijge sun pyevti kevttiđ enâmis eennâm- já meccituálun, huksiimân tâi eres miärálâš äävhi pyehtee tooimân. Ko lope ij lah mieđettum Natura-kuávlun čyeccee vaikuttâsâi keežild, lii staatâ lonnoomkenigâsvuođâst. Kuás jo puolžâvijđoduvâid lii távjá máhđulâš kevttiđ piäđguiaassâmluándusâš huksiimân já meccituálun, šaddâ lonestâskenigâsvuotâ puolžâvijđoduvâin uáli harvii. Natura 2000 -viärmádâhân kuleh motomeh tagareh källeevijđoduvah, moin ij lah máhđulâš väldiđ källeekeđgiamnâsijd, kevttiđ vuovdijd meccituálun, ijge huksiđ. Tágáreh kuávluh puátih luándusuojâlemlaavâ mield lonestuđ staatân. Lii vuolgum tast, et tágárijn tilálâšvuođâin keđgiamnâsij kevttim estuumist ij maksuu koloruttâ. ¶ Maht návt vielgis čunoi puáhtá ubâ leđegin? ¶ Sierâdmân váldoo malli rävis ulmui elimist já siämmást párnááh hárjáneh porgâđ pargovuovij náál. Tágáreh sierâdmeh láá njuárustem, tävgipissoin pääččim já veikâba kozzsäpligij leŋgim vuájánin. Párnááh läävejii meiddei pivdeđ vollâsáid, čolliđ taid já “salttiđ” čunnuiguin. ¶ laavâ miärádâs. ¶ - Jieŋâpuásui lii tovben häldei enâmijn ellee puásui. Tot lii kal stuárrâb ko tii puásui... ¶   Vuossâmuš kirho ovdâsteijee, kote máttááttâlâi anarâškielâ, lâi Aanaar kappallâš já maŋeláá Aanaar-Ucjuv kirkkohiärrá Edvard Wilhelm Borg. Oppâmiäštárin sust lâi Jormo-Hendrih (Heikki Mattus, 1838 – 1926), kote máttááttij sunjin anarâškielâ, mut máttááttâs tábáhtui meiddei nubij kulij ađai E.W. Borg máttááttij Jormo-Hendrihân suomâkielâ já návt Hendrih-uámikkâs čáálá ive 1887, mii almostui kirjeest Inarinlappalaista kansantietoutta T.I. Itkosii čäällimvuovvijn. Taa lii kuittâg suu jieijâs originaal čäällimvyehi: ¶ Mun varriim porgemáánu aalgâst Anarân, mut Kierrâš tooimâtmân tot ij tuođânálásávt vaaikut ennuvgin, ko toho-uv taan ääigi finnee jotelis internet-ohtâvuođâ. Nube tááhust sáttá kale leđe älkkeb čäälliđ loostân, ko jieš áásá tobbeen, kost tábáhtuvá. Varrim suijân lii tiäđust-uv anarâškielâ tievâsmittemškovliittâs, kost mun lam ohtân máttáátteijen. Škovliittâs maŋa ferttiim kale varriđ maasâd Maadâ-Suomân, ko oopah láá koskân. ¶ Imatra E5 ¶ – Kale tun hárjánâh toos, ko lah lamaš tääbbin mottoom mánuppaje, kullojii iärráseh lohđutmin. ¶ iätá eeči já ¶ Kerttu Paltto, jođetteijjee ¶ – Luhhoost jieh, Eŋgâlenni pahudistij. ¶ 63 ¶ 47 ¶ Ive 1988 seervi stivrâ čokkânij kuohtii já toovâi miärádâsâid anarâškielâ kuursâ koloid uásálistmist, sehe čäällimmaašin uástimist seervi čällei. Lostâ koolgâi almostuđ jo ive 1987, mut tot almostui ive maŋeláá já tast olgosadelum nommâkišto vuoitij Veikko Aikio nommâiävtuttâssáin “Anarâš” . Kesimáánu 6.-17. peeivi tollui historjá vuossâmuš anarâškielâ kurssâ, mon ornij Laapi kesiollâopâttâh. Kuursâ uásiväldeeh lijjii neljinubáloves já máttáátteijen toimáin Pekka Sammallahti já Matti Morottaja. Sämirääđi lâi mieđettâm kuursâ várás 4 000 märkkid já Anarâškielâ servi mieđettij koloi várás 100 märkkid. Vuossâmuš Anarâš-lostâ almostui siämmáá ive já tot lâi kopiomašináin rahtum mááŋgus. Tast lijjii ihečuákkim pevdikirje, seervi stiivrâ čuákkimij pevdikirjeh, seervi njuolgâdusah ađai algâttemsopâmuš, muáddi säniruossâháá já uuđâs ovdeláá mainâšum anarâškielâ kuursâst. Jesâneh lijjii ive aalgâst 13 já ive loopâst 30. ¶ Eŋgâl 13, 16, 26, 42 ¶ 3 PLANKTONÂN KULEH TIÄPUH ¶ 5 puárániđ parantua ¶ Unna Junná video ¶  [áigu a. kaavpugijd sárgáid 1 - 6 ¶ 1. a. Luvâttâl puácuvuođâid, moh tust láá lamaš. ¶ kirjâgluosâ = kirjolohi 70 ¶ Pygálusluámu lâi nuuhâm. Tast jiem lamaš aaibâs vises, et lijjim-uv ubâ oho Čivtjuuvâst loválâš pygálusluámust, vâi lijjim-uv lamaš jieččân luámust. Nuuvtpa viehânáálá polâstellim, et maid máttáátteijem tibi te eđâččij, ko liččim suu njune oovdâst. Škovlâ aalgij táválâš vuovijguin, ađai iiđeedrukosáin já ko te lijjim máttáátteijein njunáluvâi, te sun ij muide ko koijâdistij saavâid, maht pygálusâst lâi moonnâm. Tast mun tiettim, et liččim tuođâi-uv lamaš loválâš luámust. Nuuvt vaarâ lâi, et iäččám lâi muu tieđehánnáá koijâdâm máttáátteijeestân luámu, ko tuođâigin muu perrust iä lamaš eres pygálusnavcâlâš almaah, ko muoi viljâinân já poccuuh-uv liijká lijjii puohnâssân masa čyeđeverd. ¶ 28.11.2014 Anarist, Sajosist, uárnejui vuossâmuš Euroop rääđi seminaar sämmilijn. ¶  sullâsâš Naharij hamânân. ¶ Somalia ¶ Jeesus áppádij jämimijnis rievediđ vääldi jäämmim uáivááimušâst, Sáttánist, já pestiđ luovâs puohâid, kiäh jäämmim paaloost lijjii lamaš ubâ avvees uárjin. (Hebr. 2:14-15) ¶ sun ij lah ettâm ¶ Čuávuváá keerdi ko jutteselgi ooinij ááhu monâmin ráájun, tot livkettij ráájun já hurstâseekân já čiähádâđâi čuolmâstum kamuvsyeinikieddei. Ákku vaaldij hurstâseehâ já kuodij kamuvsyeiniseehâ siisâ kietâtyejiviistán já luoštij tom lättei. Ááhu huámmášhánnáá jutteselgi livkettij ááhu kuuđâlmkoori tuáhá tárkkuđ ááhu tooimâid. ¶ – Tääl tuoi kal taarbâšvettee pessinarvuu já risse-talkkâs, ákku iätá já viäžžá taid aaihâ talhâsluámist. ¶ Tutkâmuš ¶ Taažâ, Ruotâ já Suomâ koskâsâš sopâmuš ulmen lii rähtiđ sämmilij vuoigâdvuođâsajattuv kyeskee oovtmiäldásâš tave-eennâmlâš njuolgâdusâid. Sopâmušâst liččii miärádâsah eres lasseen sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuođâst, ohtsâšpargoost sämitigij já staatâi kooskâ, sämmilij kielâlâš já kulttuurlâš vuogâdvuođâin sehe iäláttâsâi háárjutmist. ¶ Kal Haŋgalist láá suámáliih jurduuh, Jovnâ smietâi. Haŋgalhân kal lii-uv häldee já häldein láá-uv ain suámáliih jurduuh, nuuvt kuittâg lâi Joovnâ äijih ettâm. Äijih lâi ettâm meid kuásnii, et häldein láá táválávt hirmâd ennuv koleh já eres árvutävireh já sun lâi ettâm, et lâi maidnii suu tävirijn-uv finnim häldein. Jovnâ ij oskom tom. Äijihijn láá-uv ain koonstah párnáápárnái várás. ¶ kuás maailmvijđosâš kiddiistume ucceeblovokieláid vaikuttij meid sämikielâi tiilán. ¶ Ucjuv maađijpargo lâi keesi ääigi ovdánâm jo Peccikko paijeel alda Mierâšluobbâl já iänááš Čovčjäävri já Kosseennâm almaiulmuin ko meid nissoonulmuin-uv lijjii tobbeen pargoost. Eeči še lâi lamaš tobbeen kiđđuv já algâkeesist pargoost kidâ jonsahpeevi räi, ko pargosaje lâi vala alda, mut ko poođij potákkijkalvemäigi, te ferttij puáttiđ pááikán. Meiddei návt koskâkeesi já nomâlâsân tääl čohčâláá sun ij innig ostâm leđe tobbeen. Meiddei pargomätki ličij lamaš kuhheeb, veikkâ orom muštemin, et autoin sij kale toho pargosajan vissâ fievriduvvojii. Seeibâgluovtpootân lâi ceggejum TVH parakkikylá, kost vaarâ Ailâ-uábbi-uv lâi pargoost já tobbeen orostellii aainâs mottoom uási maađijpargein já vaarâhân siämmáálágáneh parakeh lijjii taveláá-uv. ¶ Sämikielâ toimâttuv palvâlemmáávsuh jurgâlempalvâlusâin (lekkâs uđđâ laasân) ¶  infinitiiv, Sämitige ive 2013 kielâtaho -palhešume Yle Sápmin ¶ Rippâškoovlâst pappâ koijâd: Maid mij kolgâp porgâđ, et Immeel puávtáččij adeliđ mijjân suddoid addâgâsân? Ohtâ kandâ västidij: – Na suddoid. ¶   Pyevtitteijeeh: ¶ Mutâ tääl Simbaast ij lamaš ¶ Toimâttâm Tarmo Perttula ¶ Čäcijotteemniävuh ¶   J Amanita – Kärpässienet – Kiärppáákuobbâreh U ¶ vuossâmuš ulme lii jyehiđ äigikyevdilis vuáđutiäđuid säämi siärváduvâst já säämi aalmugist onnáápeeivi syemmilâš já tave-eennâmlâš siärváduvâin já uápistiđ perusteijeid eres käldeesijđoid interneetist. ¶ Taažâ sämitige saavâjođetteijee ¶ b. Kuábáš stääijid muorâkäärdi? ¶ 14. Lactarius scrobiculatus – Isovoirousku – Stuorrâvuojâruávsku U ¶ čuávdus peic iävtuttij OA ¶ Nuorâirääđi saavâjođetteijee Niila Rahko lii tubdâstâsâst ilolâš: ¶   luándu Äiđijávrááh = Aitajärvet ¶ Sij halijdii kavnâđ maidnii, mast puávtáččii sujâttiđ Jeesus, vâi sij pesâččii faŋgiđ já surmiđ suu. ¶   Juáháš halidičij aalman, mut kihheen ij haalijd jäämmiđ. ¶ - Ei taivahassa kuolon vaaraa, ei kyyneleitä yötäkään. Näin lauloi kerran Musta-Saara, pien neekerlapsi hyvillään. ¶ Leimhân mij kuittâg siämmáá peeivi eehidist Aanaar kylást, ko iđedist vuolgijm Ylivieskast. Anarist leim iijâ, raggâsij siste oođijm, leihân talle čuoškâäigi, manjemuuh peeivih. Mij ko iđedist koccáim, te mun algim rahttâttâđ Nilinjaargân (Njollânjaargân), et jos mun finniim Piättâr-uv vyelgiđ Paijávráá riidon já sunhân lei vaalmâš vyelgiđ. Na muái moonáim Anarân já mij hommáim sáátu já nuuvt mij vuolgijm Paijávráá riidon. Puoh visteh lijjii poldum, tuše jävri já riddo láin puáldihánnáá. Na nuuvt mun vuolgim Tuurupuolžân, et jos mun tobbeen kavnâččim maidnii tarbâšijd. No, mun huámmášim, et tobbeenhân láá kulmâ stuorrâ faaneerlevyin rahtum telta – lijjii ceggust. Talle mun kale algim paargon, mun pestâččim levyid nubijnis luovâs. Na ko mun oovtâ telta lijjim pieđgim, te kolgâččij fiävrudiđ vala taid levyid Paijávráá riidon. Mun lijjim jo valmâšân smiettâm, et keesin mun tuálvum oovtâ levy ain keerdist. Já pyereest mun keessim oovtâ levy, ijhân tot mätki kal lamaš ko pajeláhháá kilomeetter. Na mun moonnim lastâinân kuoimijdân kuvl já Piätárân eeđâm: ¶ 59 čižetpelji skivŋe já skivŋe keeči rasta, säärgis já pittá oovdeld, uálgispelji njavkke já ohtâ (pittá) maajeeld. ¶ Jis jo šodâdijn tuu vaanhimeh muštâleh tunjin, et lah sämmilâš, lassaan sämmilâšvuođâ merhâšume tunjin ave mield já ko puárásmuuh, te toolah tom áárvust tađe-uv eenâb. Ton sajan jis kuulah 20-ihásâžžân lemin sämmilâš, jiehke lah tom kuássin ovdeláá kuullâm jiehke tiättám, lii tuu čuuvtij váigâdup oppâđ iberdiđ já peessâđ siisâ, maid lii leđe sämmilâš. Jieš lam oppâm kyehti kielâ já kyehti kulttuur paldluvâi, virgálii sämmilâšmiäruštâllâm mield mun lam peellin syemmilâš já peellin sämmilâš. Must lii Suomâ passâ, mii lii šiev vaaluut maailmist jođedijn, ko syemmiliih tuállojeh áárvust. Mut ko moonâm OA čuákkimân New Yorkân já ko must koijâdeh kii lam, te muštâlâm lemin sämmilâš – jis muu iä jo tuubdâš pihtsijn. ¶ – Ijge lah. Eppee tuoi kuittâg ervid. Mii vilpelkyevtis lává puátimin! ¶ 5. Čässuáivist puávtáh aiccâđ maaŋgâid kirdee ¶ 16. Säämi kielâlaavâ kalga nubástutteđ (31 §) nuuvt, et lahâaasâtlâš kieldâlâš vuáđupalvâlusâid ¶ – Tun tot kale puurah eenâb ko tiänááh. Maid váivánijd mun koolgâm tuin porgâđ? ¶ 23. Lactarius piperatus – Pippurirousku – Pippârruávsku U ¶ Sämitige stiivrâ čuákkim 17.4.2015 ¶ - Na jieh oro lemin nuuvt hirmâd moovtâ! ¶ SaKaste ¶ Israel aalmug lâi piäluštum já puohah kijttii Immeel. Mooses uábbi Mirjam toppij puka, uccâ rumbuužii, já tánssái já kiijtij lávlumáin Immeel, já nuuvt tohhii meid eres-uv nisoneh. ¶ b. Čääiti njuoláin já čääli lode tobdomeerhâid, ¶ 2. Toppii pinsetijguin muáddi uccânjivlâháá petrimaaljan já lasseet toos ucánjáhháá čääsi. ¶ Säämi mätki ¶ Onne Maatist lii jiereskittee peivi. Sun vuálgá vuossmuu keerdi ohtuunis njähivuogâid pieijâđ. Matti lii lamaš maŋgii äijiháin njähipivdoost já äijih lii máttááttám suu njaavijd pivdeđ. Ovdil piivdon vyelgim sun täärhist, ete puoh njähipivdoniävuh láá fáárust. Jieŋânááváár, äggeeh, tuárismuorah, tuárgu, njähivuogah, septikyeleh, mutter tiäddun, madrâspittá, kuáivu já šuávlikukse. Tävirijd sun kiäsá kerrišáin pivdosajan. ¶ – Maid tieggáár muršâ porâ? Muumienni koijâdij. ¶ Siberaliih mainâseh ¶ 159 ¶ Áábráhám palvâleijee toomâi suu luusâ já eeđâi: “Adelist munjin váhá julestiđ čääsi jieijâd ruhhoost.” ¶ leibi ¶ 168C Kyeleuđâgááh finnejeh ravâdis ruškâdâspursiist. ¶ Vyeli-Mustol = Ala-Mustola ¶ 1 JÄÄVRIH LÁÁ TIJPÂLŠ ¶ Timon mainâseh iä povvâstittám Pumbá. Mielâstubboht tot ¶ valjeviljâleijee ¶ Kiärdud keččâlem, mut viigâ estiđ jyelgi njuolgâm ¶ – Naa, Obžâ västidij. ¶ Juáigusijn iä lah ain säänih, talle nuottâ já jienâkevttim láá kuávdâháást. Viestârsämmilâš stijlâ juoigâd lii olgospyehtim peeleest vuáimálub já jienâkevttim molsâšuvá jotelubbooht ko nuorttâsämmilâš juoigâmstiijlâst. ¶ Uccpárnáá Vuoli Ilmar ¶ 33 ¶ Kesimáánu 2004 (40 sijđod) nummeer pehtilumos uuđâs lâi tot ko Antti Aarnio-Wihuri šlivgij siärván 17~000 eurod. Uáivičallust Kulttuurjiešmeridem čáálá Matti návt: ¶ – Čirr, čirr, čirr...? ¶  puršši Sämitigge tuáivu, et Eennâm- já meccituáluministeriö addel puátteevuođâst-uv Meccihaldâttâsân kiärgusvuođâid heiviittâllâđ mecciriijdoid já et Meccihaldâttâs pyevtittâsulmeest sämikuávlust luoppuuččij. Meccihaldâttâs, Nuorttâlâšrääđi já Sämitige ráđádâllâm ohtsâšiävtuttâs PEFC - meccisäsertifistemkriteerin sämikulttuur já sämi-iäláttâsâi turviimân šadda estiđ uđđâ ruossâlâsvuođâid kuávlui eennâkevttimist. ¶ – Na, kii tobbeengis lii, näävt tooláá? kullui erduus jienâ kievkkânist. ¶ 3. 18–29-ihásiih ¶ Sämitige muštottimčaalâ staatârääđi eehidškoovlân ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtus uárnejuvvoo eidu valmâštum Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist Anarist njuhčâmáánu loopâst. Tábáhtus väldikodálâš válduteeman lii muusik jieškote-uv šlajâinis. Lasseen nuoráh peessih kištottâllâđ njuárustmist Sajos pirrâsist, kost uárnejuvvoo meid suoppâinviestâ, mon čyeigih tovláá ääigi päddisavehijguin. ¶ Maht čääsi lijgešoddâm tiättoo ¶ Muotâteatter ¶ Maggaar? Mii? Manen? Predikatiivin Suu šoddâmáin tun čyevvejih maailm, vyejettih jäämmim suoivuu já skeŋkkejih mijjân avalâš eellim tuáivu. Mij kijttep tuu täst alme adalduvâst já lávlup tunjin alestâs eŋgâlijgijn já puoh posijgijn: ¶ Čohčâ ovdánij suu jieijâs náálá já škovlâ meid. Pottii uđđâ pargoh já amnâseh še, moh lijjii ain ovdiist vaigâduboh. Koolgâim vuáháduđ toid tađemield ko kiergânijm. Máttáátteijee Rantamäki ain tyelittälli iskâstij muu verbaallâš olgosadelem kiärgusvuođâ, mut “čudâpottáák” lâi ain-uv sajestis. Tot ij lamaš lappum čuddust kuussân, tot lâi tegu miinii paijeelmiärásâš stuorrâ čivle, mii ettij sárnum. Ko návt lâi, te oppeet finnejim epivirgálâš luovviittâs jiänusânluhâmân, mii ij tiäđustkin kirkesmittám muu kruuvnâ ollágin, mut toos ij vaijaam maiden. Jiänusânluuhâm luovviittâs lâi vaarâ taantovváá aainâs puáttee juovlâi räi já tast maŋa puáđáččii oppeet uđđâ luuhâmiskoseh. ¶ 28. ¶ – nyetipottâ , čalme = 0,5 – 1 suormâ, ¶ Máárjást kal finniiččij tagarijd talkkâsijd, moh puávtáččii naharijd, mutâ tääl lâi taggaar äigi et ij tot adeliččii kuittâggin. Máárjá lâi Sáárá pyeremus skippáár. Suoi láin melgâdáid siämmáá ahasiih. Mutâ Máárjá lâi läävi nieidâ, já nuáidin ulmuuh Máárjá nomâttii-uv, motomeh kuittâg. Ij Máárjá mihheen nooidijd lamaš, ige lam suu ennigin, suoi tieđijn tuše eenâb ko iäráseh. Mutâ ulmuuh leijii tagareh ko leijii. Syele Sáárá ferttij Máárjá kulen eelliđ, mudoi suu-uv leijii vyejettiđ miäcán, nuuvtko Máárjá eeni leijii toohâm. Sáárá kal tieđij et ij sun lam áinoo kii Máárjá eeni kulen eelij niävvuid viežžâmin, suu enni eelij já suu almai, Issá, eelij še. ¶ Saul (Paavvâl) 233-234, 236-239 ¶ - čuákkim vuáválâš orniimeh. ¶ čagge = puásuičuurâ, mast láá puoh omâsteijes poccuuh iälu ¶ “Palo meddâl” , hundârušâi Kaninen já ¶ 1 já lii čujottum siämmáálágánin hovdâtääsi virgealmaid. Meiddei sii pivdojii västidiđ jieijâs ¶ Uđđâ kielâpiervâlij ruttâdem lii ton muudon čielgâs, et ruuđah puátih Suomâ Kulttuurruttâráájust sehe Máttááttâs- já kulttuurministeriöst. Epičielgâs lii innig tot, et joteh-uv Máttááttâs- já kulttuurministeriö ruuđah puátteevuođâst sämitige pehti vâi iä. Nabdemist Anarâškielâ servi kuittâg ocá puáttee ive toimâruuđâid njuolgist MKM:st. Suomâ kulttuuruttâráájust mieđettum ruuđah puátih njuolgist Anarâškielâ siärván. ¶ 6 Mii ulmui riävtui tábáhtuvá, jis kiinii čievčâst suu korrâsávt uáiván? ¶ Ko Immeel addel mijjân suddoid addâgâs, sun šoddâd mist uđđâ eellim. Sun naanood mii osko já lasseet rähisvuottân aldemuidân kuáttá. Mii ep taarbâš leđe tuáivuttemeh, veikkâ kavnâp alnestân epiosko já paavuođâ. Immeel loppeed, et sun juátká mist algâttem pargoos. ¶ pajas. ¶ Pieinis-Piäkká ¶ Šoddâmis maŋa Matti lâi päihistis Samudjäävrist muáddi ive, veikkâ tom ääigi sun ij vissâ tääiđi mušteđgin. Ive 1944 uáináh puállái Säämisuáti já puoh Suomâ sämmiliih karttii vyelgiđ evakkon Ylivieska já Alavieska kuávloid. Ive kukkosâš evakkoäigi nuuvâi keessiv 1945 já Matti peesâi perruinis pááikán. ¶ - Tun lah kaavpugist, Jovnâ, Haŋgal čielgij. ¶ Taan siijđost láá koveh Saijoos tábáhtusâin ive 2013 ääigi. Uđđâsumos kove pajemužžân. ¶  koskâvuođah: Arva Klemetti Näkkäläjärvi saahâ olmoošvuoigâdvuođâváldálâžân 12.6.2012 ¶ ruánáá loostâ siisâ já vuolgij kuárŋuđ muorân. ¶ – verdi já loostah ¶ Mun lam kejâstâllâm kirjálâšvuođâst-uv, et kavnuuččij-uv tobbeen mihheen čielgiittâsâid toos, mane eidu kähtee lâi tot ellee mon koolgâi finniđ kiddâ suuvvâtmáin, ijge ovdâmerkkân päčimáin, nuuvtko eres luudijd. Lam keččâm Inarinlappalaista kansantietoutta -kirjeest, mut jiem lah kavnâm maggaargin celkkuu taam kähtee-ääšist. Jurdemist lii-uv, et taat vyehi lâi vissâ-uv eenâb páihálâš já nomâlâsân čovčjávrálij já máhulávt sevžjávrálij vyehin. Sáttába leđe vala nuuvt-uv, et taat vyehi lâi tuše mottoom oovtâ tovláá äijihist já eeči tuše muštâččij suu. Lâi maht lâi, mut taam ääši kuullim ejistân Uccpárnáá Vuolist paijeel vittlov ihheed tassaaš já ko ibbeerdmettum lijjim, te jiem tađe eenâb fiettim tenttađ suu taan ääšist. Tom iberdim, et tast lâi mottoom eromaš uáivil, jos heevij kähtee finniđ suuvvâtmáin kiddâ ovdil jonsahpeeivi, jeđe vala vuoššâđ tom. ¶ NIKEA OSKOTUBDÂSTÂS ¶ Spektrolihtat- já Bohccostallit juávhuh vyelgih ovdâstiđ säminuorâid väldikodálâš Nuorâ Kulttuur tábáhtusân kullee Teatris- festivaalân Helsigân vyesimáánust. ¶ saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi ¶ c) puásuituálukollim ¶ – Jiem tääiđi ostâđ puurrâđ iiđeedpitágin, Heikkâ kullui etâmin já pajanij seeŋgâst. ¶ 9. Mii lii jaavrij já juuvâi suojâlem mittomeeri? ¶ 04.06.1996 . Oppeet lâi čuáskim já tavepieggâ. Vyeijilijm love suulâin toin mieláin, et eellip Oiva Hyvös lunne. Finnejim uáináh kirje Carolyn Harringtonist. Oiva kálgu Aune čielgij kirje siskáldâs, ijge tot lamaškin rähisvuođâkirje ton mielâst, ko muái Charlijn tom addijm. Čokkáim Oivakuáhtá lunne koskâpiäiván já ko vyeijilijm, te piäiváditij. Onnáá peeivi noomâst finnijm uálgispele seeinist pele ciäggusân. Suulân peeli seeinijn já vala káttu váilu. Anssi valttai taađeest muorâid, maid muái Charlien ceggijm. Puáđidijn eelijm Irongatest uástimin loddekirje. Ááigum miärkkuđ pajas puoh luudijd, maid uáineen tääbin. Charlie oostij meid kirje, mon nommâ lâi ” Minnesotas Natural Heritage ”. Tom sun adelij Aansin šoddâmpeiviskeŋkkân. Tivrâs kirje! ¶ miärustâllâđ staatâ kenigâsvuođâid sämiaalmug háárán luptiđ Säämi parlamentaarlâš rääđi áárvu rähtiđ ohtsii já noonâ raajijd rastaldittee tyejiniävu sämmilâšohtsâšpargo várás vijđásubboht-uv. ¶ Luokkahäämist: 10 ulmui ¶ Vuáđulaavâ muttem tábáhtuvá siämmáánáál nube kieđâvuššâm loopâ räi, kuás ovdâskodde tuhhit tom vuoiŋâstiđ čuávvoo ovdâskoddevaaljâi paijeel. Uđđâ ovdâskode jienâstmist kyehti kuálmádâs ovdâsteijein kalgeh tuárjuđ muttem. Vuáđulaavâ puáhtá mutteđ oovtâst-uv ovdâskoddeest, jis muttem kulluuttuvvoo huápulâžžân viiđâ kuđâdâs eenâblovvoin. Täsivääldi president, staatârääđi teikâ ministeriö pyehtih adeliđ asâttâsâid vuáđulaavâ vuáđuld teikâ ovdâskode asâttem laavâ vuáđuld. ¶ kiäh láá mii vuástá rikkom. ¶ Piergâseh: käänimane, šeris lamppu, juuhâmlaasâ tâi kähvikoppâ, styeredemlaasâ ¶ - Joo, kale mun iärvádâlâm, maid tun uáivildâh, eeđâi Risten. Tijmáhân kale jo kullojii tast, et tääl ubâ kurssâvuávám uđâsmittoo já puátih uđđâ kuursah já motomeh puáris kuursah kuáđđojeh meddâl. Et mungin jiem tieđe tárkká, magarijd kuursâid tun koolgah tääl čuávvuđ. Jis ij eres ävkki lah, te ferttee koijâdiđ tieđâkoddeest. Vala keevâi taggaar pärtti, et uđđâ luuhâmregister teddilem-uv maŋanui nuuvt čuuvtij, et totkin ij lah vala vaalmâš. Mut táválávt ton kirjeest kale kávná ravvuu olssis. ¶ 154 ¶   - Lii, Haŋgal västidij. ¶ piervâlistpisottellee pesäviipyinen ¶ suomâkielâsâš ive 1992 kirkkoráámmát. (Vehmas-Lehto 2002: 54–58.) ¶ 5. Poro muotiin -projektân kullojeijee šišnelavkkâ pargopáájá tuálloo Säämi máttááttâskuávddáást Anarist taan oho vástuppeeivi. Mieldi láá kulmâlov tyejičeepi miätá Laapi lääni. Poro muotiin -proojeekt lii iäláttâs ovdedemproojeekt, mon ulmen lii movtáskittiđ tyejirähteid tuoijiđ šišneest aaibâs uđđâ káálvuid ärbivuáválâš tuojij lasseen. Säämi máttááttâskuávdáš joođeet proojeekt. Tot pištá ive 2010 skammâmáánu loopân. ¶ "Já kiinii lii meid čokkám muu stoovlist" , harijdij Eči-Kuobžâ. "Já muu stovli lii pitážin!" čiärui Vávvá-Kuobžâš. ¶ 2. gepardi ¶   tiivrijd. Miäruštâl šlaajâid. ¶ Tij leppeđ Kristus ruumâš, já juáháš tist lii taam rummâš jeessân. (1. Kor. 12:27) ¶ – Hui! Taan kuobbârist lii máátu, olmooš huihádij, ko ooinij mááđu kuobbârist já leggistij kuobbâr mááđoin maasâd enâmân nuuvt, ete kuobbâr jyelgi-uv toijui. Taggaar kirdemmääđhist kal mááđu nahâreh-uv rovvii já tot koccái. Váhá naverseemist tot liijká čaaŋâi kuobbârist olgos. ¶ Taan artikkel lii čáállâm Helsig ollâopâttuv suomâkiel professor emerita Lea Laitinen . Čaalâ vuáđuduvá suu sahâvuárun, mon sun toolâi Erkki Itkos já Aulis J. Joki 100-ihejuhleseminaarist 19. cuáŋuimáánu 2013. Seminaar ornij Syemmilâš-Ugrilâš Servi. ¶ Rahtum máánu ¶ EELLIM MEECCIST ¶  uálgiceelhâ. Aalmugjuhle/Ávus uuvsâi peeivi tábáhtusvästideijen lâi Sämitige Siiri Jomppanen (čiž.). ¶ Näkkäläjärvi páhudij savâstis OA algâaalmugraportistee James Anayan olmoošvuoigâdvuođâraportistmân kullee konfereensâst meiddei váduhin tom, et Suomâ ij tuubdâst sämmilijd aalmugin mut algâaalmugin. – Suomâ ij tuhhit sämmilijd aalmugin já rikko táágu pehti tiäđulávt OA aalmuglâš- já poolitlâš vuoigâdvuođâid kyeskee aalmugijkoskâsii almossopâmuš 1 artikla, páhudij Näkkäläjärvi. – Suomâ staatâ uáinu kovvee vaidâlittee nationaallâš ärbivyevi, mast juurdân lii ohtâ aalmug oovtâ väldikoddeest. ¶ Liŋkkâ anarâškielâlâš koijâdâlmân: ¶   (Saamelaiskäräjien logo mustavalkoisena) ¶ lamppu laavhâst. ¶ 33. Tanskaast pyevtittuvvoo šleđgâ piegâst 105 ¶ tâi livđe ¶  já 120 ¶ Tukholma C4 ¶ já ko toi jienah ¶ 2. Mon áimusuundán masa puoh Tavepoođâeennâm juuvâh kolgeh? ¶ 4. Brasilia 9 970 ¶ Eellim lii suotâs, ko uážžu leđe tiervâs já iälšu lii pyeri. Talle vaja pyereest jotteeđ škoovlâ já kuáhtáđ skipárijd. Talle piso meiddei oppâmtaavtâst mieldi. Valastâllâm já lihâdem lii hitruu, ko toh oroh pyereest luhostuumin. Pastah jieš viehâ ennuu vaikuttiđ toos, mon tiervâs já šiev iälšusâš lah. ¶ 3. Muštâl sárgusij vuáđuld, maht indialiih hietih kuusâin. ¶ 3. Maht päiski já tevkisselgkaijuu iäránává nubijnis ¶ Sämitige čuákkim asâttij čuákkimistis 2/2014 vaaljâlävdikode valmâštâllâđ já tooimânpieijâđ sämitige vaaljâid, moh tuállojeh ive 2015. ¶ ennuv ovdâmerkkân ráámmátteevstâi jurgâlmist. Távjá kevttum tääpi jurgâlmist lii ¶ Čohčâluuhâmpaje loopâkeččin lâi kale ohtâ tábáhtus asuntolast, mii paasij mielân. Ton tábáhtus keežild munnust Aino-siässáin diplomaatkoskâvuođah čuáskuškuottii já uccást iä jo potkân. Lâi talvâm já pááikán vyeijim pyeráin ij innig luhostum, ko lâi tommittáá puolâš, et pyeráin ij olmânáál pallâm vyeijiđ. Ucjuv automaađij tollii kale áávus. Nuuvtpa lijjim asuntolast. Muu seŋgâ lâi talle stuorrâkaandâi visteest aldemustáá olgouuvsâ ađai ko viistán lavkkij, te muu sengâ lâi tastan čižetpeln. Lâim iällám poosâdmin já veluttâlâim seeŋgâst kii maht-uv - já vuordâččijm siäsá, kote časkâdičij čuovâid já tuáivuttičij pyeri iijâ. Mun veluttellim komolâs já ucánjáhháá čievčâdim jyelgilapijguin seeŋgâ monnjâryevdi. Siämmást siäsá lehâstij uuvsâ já ko ooinij, maid mun lam porgâmin, te tállán skuldui: ¶ Liiŋkah: ¶ Ohtsis ¶ Skandij várádâh 85, 90, 92, 96 ¶ Váhá sruárráábij párnái kiirjijn palhâšuvvojeh Kärisavvoon škoovlâ 6. luoka Ellen-Máret Juuso Geatki ohcá iežas bearráža já Kärigâsnjaargâ škoovlâ 6. luokkalij Mánná duoddaris, mast “muštâluš lii suámi já koveh fiijnáh. Tast lii meiddei nk. ruopsis läigi mii tuálvu mainâs ovdâskulij.” ¶ 112 ¶ verso . Šado veerdi já ton loostâi hammim oleslâšvuotâ. ¶ Ruške moonâi, syeini kuulnâi, ladduužiih jieŋŋuu já myetistij vuossâmuu muottuu, nuuvt et peesâim rähtiđ muotâ-äijihijd, sehe soottâđ muotâsuáđi. Tot lâi tiäđust-uv hitruus äšši, mut ton fáárust poođij meiddei tot-uv lávurdâh, maid lijjim syele jo polâstâllâm-uv. Kihheen ij innig puáttâm viežžâđ muu pááikán já ovdiibeln lâi asuntolan pääccim ubâ oho loopân já máhđulávt penttâ juovlâi räi. Karttim maŋgii čiärustiđ, mut nuuvt et kihheen ij liččii tom uáinám. Muu áinoo tuođâlâš torvo Maati Matti jävkittij ain jyehi eehid kuusnii, máhđulávt Čovčjáávrán já mun paaccim ain ohtuunân oholoopân asuntolan. Na lâihân must kale ohtâ skippáár já sun lâi Holber Veikko. Ko láim kuávttáá, te muoi puovttijm oovtâst sierâdiđ já sárnuđ jieččân kielâ. Veikko sáárnui tavesämikielâ já mun anarâškielâ, já láim-uv oppâm pyereest iberdiđ nubijdân. Veikkâ muoi láim-uv kuávttáá, te motomin viggáim ađđiistâllâđ lädikaandâid já sárnuđ suomâkielâ nuuvt tegu sij-uv. Tuođâlávt ferttee tubdâstiđ, et muoi kuábâš tuođâi-uv viggáim sárnuđ suomâkielâ já leđe maka syemmiliih, nuuvt tegu iäráseh-uv. Čiččâm ihásâš páárnáš lii pyeri oppâđ veikkâ maid já nuuvt poođij tot-uv äigi, et muoi kuohtuuh oppáim suomâkielâ já tast maŋa munnuu-uv ohtsâš sárnumkielâ muttuuškuođij kuuloold suomâkiellân. Motomeh ääših liččii lamaš tagareh, et taid lâi pyehtiđ älkkeebeht čielgiistiđ sämikielân, mut ko kerd láin makaš muoi-uv tegu syemmiliih, te tom ääši ferttij meiddei mottomnáálá viggâđ čielgiđ suomâkielân. Kansaškoovlâ stivrâ (maŋeláá puáttâm tiätu) lâi adelâm taggaar miärádâs, ađai oordel, et áinoo kielâ, mii škovlâääiđi siskiibeln sárnoo, lii suomâkielâ. Sämikielâ ij lam loválâš, ijhân tot lam ubâ mihheen kielâidgin, ige tot lamaš škoovlâ “lukujärjestysâst” . Jis kiinii luhottemijd várnuttui kevttiđ sämikielâ, te talle kale nuhtâlusâh pottii: ¶ – Na ele tast huolâ! Uulá-Juhháánhân eeđâi, et kale muoi kävneen ravvuid sieidi usâdijn. ¶ Ááhuh já eenih láá joskâm luámánij čuággimist. Sehe ulmui já stáálui lyemeliteh láá tievâ luámánijn já nuuvtpa Matti já stáálupárnááh ferttejeh vyelgiđ áhhoin já ennijn pááikán. ¶ Kuolgâčuoškah – Karvasääsket ( Bibionidae ) láá finnim noomâs hiäimu orásij mield, ko toh láá távjá kuolgiih. Kuolgâčuoškâin ij lah njamonune, mut toh joteh kukkáin njuálumin mieđâ. Suomâst tiättojeh 15 šlaaijâd já stuárráámusah kuolgâčuoškah láá 15 mm kukkosiih. ¶ » Taat kalkkâ lii uđđâ litto muu voorâst, mii kulgât- ¶ Munnuu muusik lii viehâ ¶ Párnáikirjeh ¶ Uđâsmittum ruukilaahâ šoodâi vuáimán ive 2011 syeinimáánust. Ruukilaavâ mield torvolâšvuođâ- já kemikaalvirgádâh Tukesist šoodâi ruukivirgeomâhâš, mii mieđeet ruukilaavâ miäldásijd luuvijd. Ruukilaahâ looppât sirdumääigi maŋa maašinlâš kollekuáivum Lemmee aalmuglâšmeecist. Maašinlâš kollekuáivum hárjutteh Aanaar kieldâst já Säämi palgâs kuávlust Suáđigil kieldâst. ¶ Kiđđuv jieŋâ rašo ¶ 32A Ruopsisapila ¶ Jacob & Wilhelm Griimmi maainâs. Kirjeest ¶ b. Pirâstit rievtis molsâiävtu. ¶ šaddokäärdist já čuorvij: ¶ Luokkahäämist: 10 ulmui ¶ Konjâljävri ~ Koonjâljävri = Kyyneljärvi ¶ 48 ¶ MARTTI HAAVIO ¶ Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ Suomâ sämitige čäällimkoodán 9.1.2013 tme 16.00 räi čujottâssáin: Sajos, 99870 Aanaar. Pargo ovdil uuccâm occeeh váldojeh vuotân uđđâ ¶ Suomâ sämitige já säämi parlamentaarlâš rääđi saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi, Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. p. +358 50 524 2109 ¶ 20 ¶ Ton siämmást väzzilim Ucjuv räjikocceemsajattâhân, kost tiettim muu ovdii aalmugopâttâhskippáár Jalve Veiko (Veikko Guttorm) lemin pargoost. Veikko teivâsij-uv leđe tobbeen já sust mun koijâdellim puoh máhđulijd aašijd, maid tarbâšiččim ucâmuš rähtimân. Meiddei räjikocceemsajattuv hovdâ Urho Nuutinen , kote sáárnui sieivâ savo suommân, lâi tommittáá mietimielâlâš munjin, et adelij oovtâ ucâmušpááppâr, mon kolgâččim tevdiđ uáli huolâlávt ohtân lahtosijdiskuin, jeđe vuolgâttiđ Ruávinjaargân. Oppeet ferttejim skappuđ puoh virge-, kansaškovlâ-, aalmugopâttuv-, suáldátpalvâlâs, YK-palvâlâs- já tuáhtártuođâštusâid ucâmuš várás já ko toh lijjii viijmâg čuákist, te tevdim luámáttuv lopâlávt, mast tuoivum, et pesâččim penuvstivrejeijen jo-uv Avveel räjijáágárkomppanian tâi Muonio räjijáágárkomppanian. Lijjimhân lamaš Kyprosist-uv penuvalmajin. Ko ucâmuš lâi vaalmâš, te tuvkkâlim tom puoh lahtosijdiskuin kirjeuulgužân já tolvum poostân, kost Postâ-Piäkká (Pekka Haapala) vaaldij tom vuástá. Lâi jo kiäsumin já jonsahpeivi aldanmin. ¶ leibi ¶ Mun še pevhištuvvim aalgâst, mutâ ko tutkim havlârääigi te oinim ete ij tot lah ko tuše liške čoođâ moonnâm já tast lâi vorrâ kulgâm. Muoi soovaim, ete ton tábáhtusâst iän sáárnu kiässân maiden, pääihist iän eisigin. Munnust lâi taggaar palo ete sätteen monâttiđ pisostâllâm love, jis pääihist ulmuuh puáttih tiettiđ päärtist. Pääihist lijkkojii ko poođijm tagaráin salâsáin, láim koddám vittâ rävis kulnâs. ¶ 2. Magareh jiešvuođah suomâsaavzâst láá? ¶ — Adde munnuid pulá! ¶ 78) Stivrejeh tave meccikuávlui já suojâlemkuávlui eennâmkevttim sehe luándumaađhâšmân já luándu maaŋgâhámásâšvuotân vuáđuduvvee iäláttâstooimâ nuuvt, ete movtijditeh maaŋgâhámásâšvuođâ turvim já sierâ intressij oohtânheiviittem. Ovdedeh tuodârkuávlui eennâmkevttim olesváldálii suunnâttâllâm Akwé: Kon –ravvui vievâst nuuvt, ete puásuituálu já eres eennâmkevttim ruossâlâsvuođah kiäppáneh já háituliih vaikuttâsah tuodârluándun kiäppáneh. ¶ ruuvâš 30, 69 ¶ – Na oovtah meccisavehehhân taan táálust láá-uv, já Tálunjobžâ lii toigijn čuoigâmin, Kuáski västidij. ¶ Mađhâšempalvâlusâid ¶ Uddais ¶ – Lâi-uvsun tot mii čällee-Marttin jurdâččâm kähteesuvâttemkišto toimâsaje taan pel vâi tuon pel juuvâ? Eunuk smietâi já usâstâlâi auto uksâlummoost monniilágán kártá. ¶ oppâkirje, mii kieđâvuš Suomâ sisčaasij iälánijd já eellim- ¶ 6. ¶ Ilmari Mattus ¶   a. rievdeeliegâslâš ¶ Ohtsâškuávlu juáhu 1826 lâi varâlumos eidu Paččvei já Njiävđám nuorttâlâšsijdáid. Paččvei sijdâ lyeddejui kyevti uásán Paččvei mield já puoh ässeeh sirdojii Ruošâbel. Njiävđám pelestis juohhui tuárrást miäruštâlmáin Suomâ já Taažâ rääji Kolmisuáivist pelduvváid njuolgist Reaisageađgin ađai Räjiuáiván – návt Suomâ ij pááccâmgin uásittemmin nomâttum ohtsâškuávlu juávust. Tuotâ kale, njiävđámliih iä tállân vuálánâm siijdâs potkiimân, pic viggii vala 1800-lovo loopâbeln-uv kevttiđ puáris suhâ- já tälvisijdâkuávluidis Suomâbeln (Tanner 1929: 216). Mut ko anarâšah oppeet váháš uináástellii kuávlu haaldunväldim, te taggaar huámášekkišvuođâ iä čáittâm viestârpele puásuituálleeh, kiäh pottii sehe Ucjuuvâst ( Inger, Panne, Helander, Högman ) et Vaarjâgist ( Halt, Skåre, Oksehode ~ Oxhufvud já 1900-lovvoost Siri ). Uási sist ovdánii Kuáláduv räi nk. filmannin . Já tiäđust-uv asâtteijen lijjii še syemmiliih, tegu Aanaar komserjâs virgeest čievčâstum Ekdahl, kiän kuáđi Lönnrot eelij ihastâlmin 1830-lovvoost. Almai varrij tastoo ovdâskulij Taažâbel já lâi mieldi väldidmin nuorttâlâšâi luosâpivdemvuoigâdvuođâid Njiävđám Kiävŋást – kerivij pehti, mahtpa mudoigin. Vistig sun-uv kale tohâludâi sáŋgárin já lâi maka piäluštmin nuorttâlâšâid siisâpuhhiidettei (jieijâs kištodeijei?) anarkiast. ¶ 20.05 Taasni suáti -elleekove 23.40 Valastâllâmuđđâseh ¶ Talle ko poliseh uáinih tom, et Ari puátá táálust polisij kuuvl, te sij hirmástuveh já piälkkáátteh Ari, et mondet sun puátá tobbeen. Ari iätá jotelávt, et Ante jaamij ton fabrikist, já čuđeh láá vala meeccist tovnpeln juuvâ . Poliseh tuálvuh Ari Mikael luusâ. Mikael koijâd, mii tábáhtui ton fabrikist. Ari västid nuuvt pyereest ko máttá. Sun lii hirmástum já mudoi-uv viehâ tuávkki. Moonâ pááikán, iätá Mikael Arin. ¶ duriggoduvâi, pirrâs já jotoluv muneldistem- já vuávámpargoid. ¶  attribuutih táálu - Uccâ 2. Čohčuv jäävrist tábáhtuvá raavâdamnâsij já haapi juurrâm. ¶ Aŋgerias lii merâkyeli, mut tot iälá meiddei jaavrijn já juuvâin. Iänááš uási sisjaavrij aŋgeriasâin láá ištâdum. Lijgešoddâm jäävrih láá aŋgeriasâi mielâsajeh. Aŋgerias lii ponnekyeli, mii liihâd iho já pivdá rapuid, skáálžuid já kuolijd. Piäiván tot ucâluvá keđgiloomijd tâi kuáivudât timmâ ponnemotán. Täälvi aŋgeriaseh náđđájeh ponneest. Äiginis aŋgeriaseh korŋuu Nuorttâmeerâst juvváid já toi mield še javrijd. Vyeimilájádâspuáđui huksim maŋa aŋgeriaseh iä lah innig peessâm kuárŋuđ ovdijd eellimčasijdis. ¶ 1. Mane Suomâst láá ennuu jeegih? ¶ puáhtám tievâsmittiđ tooleeb tutkos já valmâštuđ sämikielâlâš amnâsmáttáátteijen. Kiiđâ 2004 räi ¶ Sun uáiná ki i jkáráin lode, mon sun ij tuubdâ. ¶ - Haŋgal, tun lah kiälástâllâm avvaad, sun eeđâi mottoom ääigi keččin, ko lâi kiergânâm smiettâmist. ¶ – Mii lumijd? almai čuorvij já peljipiälástâlâi. Kuáivummaašin jo lihâdij. ¶ Liške vyelni lii assaas pyeidikerdi. ¶ – Na vyerdiba váhá! Kohân mun täst tibi kiergâneem, te muoihân váhá pyehteen savâstâllâđ, eeđâi eehi, já tot lâi Uulán ain mielâsâš äšši. ¶ Malla luándumecci ¶ Aro. ¶ Kööbenhaammân C4 ¶ Ko ep pyevti huksiđ elimân jieččân viäštun, te mij kolgâp ain uđđâsist turvâstiđ Immeel sääni lopádâssáid. Ko luuhâp já kuullâp Immeel sääni, te Pase Jieggâ cokkit mijjân uđđâ luáttámuš já ruokkâdvuođâ. ¶ Päikkinoomah ¶ Tuájáreh: Birit-Kirsti Länsman, Hilla já Jenna Portti ¶ keeli, kele = kela ¶ a. Moh kielah láá alda hyelkkikielah? ¶ Sämmiliih láá toi ulmui maajeeldpuátteeh, kiäh asâiduttii Tave-Fennoskandia tállân jieŋâpaje maŋa paijeel 10 000 ihheed tassaaš. Tave-Skandinavia sämiaalmug nálásuš vuossâmuin Jieŋâmeerâ rido aalmugijn já vuáđusämikielâ sárnoo aalmugist. Táálááh sämmiliih láá keđgiääigi aalmug maajeeldpuáttei uási, mii sajadui sämikuávlun tállân jieŋâpaje maŋa. Sämmilij aassâmkuávlu já lavdâm lijjii puoh vijđásumos äigilovo algâmuddoost 1000-lohon. Sämmiliih assii Laatokkast Jieŋâmeerân já Koskâ-Skandinaviast Vienanmeerân. Uárji- já maadârido vuotânväldihánnáá ubâ tááláá Suomâ kuávlu lâi sämmilâš aassâmkuávlu. Maadâ-Suomâst láá ain sämialgâliih sajenoomah muštootmin kuávlu tovláá naavdâšmist. ¶ Sun juuvâi rišo maŋa iiđeedteejâ já smietâi elimis, mii lâi fakkist muttum nuuvt čuuvtij. Tääl sun ličij kale tuáivum, et Heikkâ ličij puáhtám váháš ááigán pääcciđ suu kuuvl – kuittâg ton ááigán, et suoi liččijn puáhtám oovtâst puurrâđ iiđeedpitá, mut nube tááhust sun smietâi jo sunnuu ohtsii puátteevuođâ já arvâlij, et tagareh-uv iđedeh kale puáđáččii. ¶ Anne Seipiharju 3.lk ¶  tivrâs – Pyereest, iätá Marttin-uv. Mun lam Marttin. ¶  Mun sämmiliih láá mieldi mii parlamentaarlâš oovtâstpargoost jieijâs seervij pehti. ¶ Ánná kuodij huápust kievkkânkaasâ olgos auton. Sun ličij halijdâm jo njuolgist nááđđuđ tohon, mut sun koolgâi vala maassâd viežžâđ loopâid tävirijd. ¶ PREFAATIO LOPÂTTÂS LUÁPPIJÁI ¶ 150C Návt ráhtoo kyeddimčoonâs. ¶ trooli . Nyetti, maid kuálástustamppâ kiäsá maajeeld. ¶ Outi Maijala ¶ RÁHTULŠVUOT ¶ 4. Tuuđhâ kove. Čielgii maht a. syeiniaččin já b. stuorrâ syeiniaččin šiirrân šadda. ¶ Museo- já Luándukuávdáá lekkâmjuhle ¶ Oulu pispekode tuámukapittâl vuáđudij sämipargo ráđádâllâmkode ive 2008. Ráđádâllâmkode pargon lii äššitobdeeorgaanân ovdediđ sämmilij kirholâš pargo já tuárjuđ sämipargo čällee pargo. Kirkko taha sämipargoost tave-eennâmlâš oovtâstpargo já uárnee eres lasseen jyehi niäljád ive ekumeenlijd Säämi kirkkopeeivijd. Puáttee kirkkopeeivih uárnejuvvojeh Taažâ Mo i Ranast 9.–11.8.2013. ¶ Jävri-Suomâ 64 ¶ 2. Uusâ káártást Namib äävi. Mon ¶ Ilkka Heikkinen (pirâsministeriö) ¶ 220 ¶ Mut mađe eenâb veerdižeh piäiváá uccii, tađe ¶  almottem Säminuorâi taaiđâtábáhtusâst 2015 muusik já teatterpargopáájáh ¶  taggaar Parlamentaarlâš foorum iävtut algâaalmugij vuoigâdvuođâi vuotânväldim tave ooláádmudo par¬goost. “Lam uáli tuđâvâš foorum almosciälkkámušân já SPR poorgâi ennuv almosciälkkámuš oovdân. Čäällimkode vuáđusteijee iävtuttâsâst almosciälkkámuššân ij lamaš aalgâst säänigin algâaalmugij vuoigâdvuođâin. Tääl algâaalmugij vuoigâdvuođah láá valdum vuotân vijđáht almosciälkkámušâst já ton kyeimivuođâohjelmijn. Lii tehálâš, et algâaalmugij vuoigâdvuođah váldojeh vuotân horisontaallávt ” muštâl Näkkäläjärvi tuđâvâžžân. ¶ Äpimeerâ A5 ¶ Monni lâi tiäđust-uv vises tast, ete máttáátteijee ađai Pieinis-Piäkká šodâččij vuosmužžân vyelgid luokast kááđu oolâ – mutâ nuuvt tast talle keevai, ete sun jieš finnij tom kolmâ lávgum! ¶ Anarâš-loostâ lii aalgâ rääjist toimâttâm Uccpárnáá Vuoli Ilmar ađai Ilmari Mattus. Nubben toimâtteijen lii lamaš Kuobžâ-Saammâl Maati Petter (Petter Morottaja) já máccumist lává västidâm Vuoli Ilmar Anssi (Anssi Mattus) já Pekka Pirinen. ¶ Ij tot halijdâm käärdist koskângin vyelgiđ ovdil ko puásuihomáh lijjii čođâldittum. Kale ferttee ettâđ, et nággáris almai lâi tuot Mošše. Tuon tiileest tom aiccim já meiddei motomijn ohtâvuođân láá ettâm nuuvt lemin. ¶ Muádi kilomeetter kukkosâš já kilomeetter kobdosâš ollâ suálui Avveel taavaapiäláá Äijihjäävri (puárásub nommâ lii lamaš Pasemusjävri) já Aanaarjäävri kooskâst, mast lii siämmáánommâsâš kiäđgáás vääri. Äijihjäävri ovdii noomâ vuáđuld puáhtá~miäruštâllâđ et Äijih lii kuulmâ Aanaarjäävri Äijihsuollust puoh váldálumos. Äijihjäävri taavaabeln lii ollâ já masa juo päljis vääri Ákku já tovlái muštâlusâi mield moonâi Äijihist eennâmvuálááš kuovđâšm njuolgist Áákun, vâi immeelpelikyeimih puovttijn savâstâllâđ koskânis. Nube tiäđu mield kuovđâšm ličij moonnâm Äijihjoorŋâ Äijihist ađai Äijihsuollust Áákun já táágu pehti lii vaarâ saahâ Ákku-nommâsâš päävtist ađai källest, mii lii Kálguvääri alne, ko tot lii lamaš meiddei uhredemsaje ađai sieidi. Kálguvääri Ákkuhân lii Äijihjoorŋâ Äijih pelikyeimi. ¶ 4 a. Vuálásárgii taavdâid, moi vuástá Suomâst puákutteh. ¶ munjin luho já pyevtih skeeŋkâid. ¶ Nuorttâlâšâi asâttem 60-ive juhleh Čevetjäävrist 2009. ¶ Jeesus lâi vaajâldmin Jerusalem kuávlun. Mottoom siijdâst pottii love olmožid suu oovdeld. Si j lijjii pyecceeh, spiitaalliih. Sij iä uážžum eelliđ tiervâsij juávhust, tastko puácuvuotâ lâi njuámmoo. ¶ Áánást lâi jo váhá pyereeb orroođ. ¶ Amoc lávástâlmin Taiga Festivaalist 2015 Tankaväärist. ¶ Keččim, et monâččij-uv sun mottoom eres sajan čokkáđ. Mut ij. Sun čokánij eidu toos, muu paaldân! ¶ Sarai 18-19 ¶ Immeel nommâ 2, 16, 26, 28, 34 ¶ Tot tuše ciivhij já ciivhij. Limppo puurâi nuuvt sukkârpitá ko ¶ Kove: Petra Biret Magga-Vars ¶ Lâi jo čohčâluumin. Áimu oroi čuáskumin já motomin jo muátástâlâi-uv. Kuobžâčiivgâkyevtis Obžâ já Tobžâ sierâdáin vala olgon, mut mahtnii toi čalmeh oroškuottii nuuvt lussâdin. ¶ 6. Israel 734 ¶ Tot meerhâš tom, et mist ässee puáris ulmuu kalga jyehipiäiválii katâmâšâst já puárádâsâst vuájuttiđ já surmiđ puoh sudoidiskuin já paas himoidiskuin, já ton sajan kalga jyehi peeivi itteeđ uáinusân já luptâniđ pajas uđđâ olmooš, mii nuvâhánnáá iälá vanhurskesin já putesin Imelân. ¶ Čuákkimpaketteh ¶ 7:d peivi, pasepeivi ¶ loován. Tast lodde puávtáččij lávgudiđ! ¶ 4. Kuábbáá kiedâst áimuvirde oroi lemin ¶ Taat kirje almostui vuossâmuu keerdi ive 1979. Ko sämikielâ algâmáttááttâsâst kevtiškuottii uccâ puustavaid, te šoodâi tárbu teddilittiđ uđđâsist taan kirje. Lâi meiddei tárbu uđâsmitteđ nuotâi aloduv já lasettiđ nuotâid. ¶ (oppâkirje kárttá siijđost 36)? ¶ - Vistig nubbe häldee, mon Jovnâ ij tubdâm, tiervâttij Haŋgal omâs kieláin. Suu muáđuh lijjii mahtnii korrâseh, mut kuittâg viehâ iloliih. Sust lâi pajalist ruškis huppumááccuh. ¶ 44 - 54 . Tah artiklah láá miärádâsah sopâmušân servâmist, nubástutmist, tast raportistmist já sopâmuš eres vyeimistoromist . ¶ – Kielâtoimâttâh jurgâl válduášálávt äššikiirjijd, iätá kielâtorvočällee Siiri Jomppanen . Freelance -jurgâleijeeh huolâtteh táválávt kuhebijn jurgâlusâin, tegu čaabâ- já tiätukirjálâšvuođâ teevstâin já oppâmateriaalâin, juátká Jomppanen . ¶ * Mikser já kieđâvuššâm ¶ Kielâ: saksakielâ ¶ – Nuuvt eidu, maađij, almai moijái. ¶ 16C Tiälkkutivre já ton suovsah purâmin šaddošiirâid . ¶ Vuonjâšlodeh ¶ – Na jiem mun tieđe. Táágupeht tot lii ain lamaš. ¶ 2. palvâluspäikki sehe ¶ sänitääsiráhtusist viiđâ saajeest. KR92 olgospyehtim tuli täyteen lii jurgâlum ¶ – Na pyeri. Must lii kal kirjerájukorttâ luumâst. Tääl mun moonâm čäittiđ Hirškiikân já Muárján kirjerááju já valjiđ uđđâ kirjijd, Matti iätá. ¶ 23. ¶ mánuppoojij koskâarve- já myetteemeeri ¶ koččâmâšluámáttuvah láá vuolgâttum 2525 pittád + sämikielâlâš jurgâlusah suullân 200 pittád. ¶ **Psykiatrituáhtár laavij jyehi oho lyeštiđ tiervâsumos pyeccee loman. Poođij vástuppeeivi sairal šiiljon já kejâdij pyecceid. Toh nottájii puohah vuoijâmáldá pellâst já ogguu. Mut ohtâ ij uággum, tast tuše kejâdij. Tuáhtár avrvâlij, et tiet tot lii kale tiervâsumos, tom sun luáštá loman vyelgiđ. Eeđâi almain, et tun peesah taan oholoopân loman. Almai šoodâi pyerimielân já eeđâi: ¶ lodeh láávlun alme vyelni ¶ Maailm kielah ¶  elimân Tovlááh eellimtäävih ¶   -‐ Kove: Pinja Pieski 2014 ¶ Talle ko koskâvuollâ poođij kavppijd. Ulmuuh finnejii uástiđ koskâvuolâ tobbeen kost purrâmušâid já eres-uv tävirijd. ¶  lii 2. Tuuđhâ oppâkirje diagraamâ 142B. ¶ 18. Staatâ kalga väldiđ vuotân toimâinis, et staatâhaldâšem pyevtitvâšvuođâohjelm iästá sämi ¶ Taas heivee meiddei hitruuvuođâ tiet paldâstittđ saanijd soaloi já salo . Suomâ salohân lii ovdil merhâšâm eidu (stuorrâ) suolluu. Salo arvâluvvoo balttilâš lovnân. ¶ Ige moonnâm kuhháágin, ko kievkkânuksâ kirdelij áávus já kiddâ, já váháš áigáá keččin pävkittij tot-uv olgouksâ, kost Ante lâi esken puáttám siisâ. Já nuuvt lâi Elmer pijgá lappum. ¶ Ij návt čepis čierastallee soobijd taarbâš, huihádij Monni jeđe nurdâdistij Piäká joton. ¶ Avveel vyelitääsi sämikielâlij luokai máttáátteijei Bigga-Helena Magga já Maarit Niittyvuopio stivrim Bohccostallit-juávhu čájáttâs nommâ lâi Čuoikkaid konsearta (Čuoškâi konsert). Juávhust lávdástii Ida Grønmo, Sunna Vihervirta, Anna Tervahauta, Fasku-Oskal Magga, Vilho-Simon Mäkinen, Jan-Kristian Magga, Ellenoora Haataja, Sandra Salminen já Lassi-Olavi Mäkinen. ¶ Jookeerpargopittá 8. Uccâjurssein láá maaŋgah čivgâčurruuh ivveest, já čiivgah šaddeh häävild maŋgâ. ¶ 2. Jurgâlus. Verstâ lii jurgâlum nuuvt sänitárkká ko peri máhđulâš nuuvt, et ¶ Dollagaddi-sali muttoo meid peivimäälissalin. ¶ Jis jurdáh ääigi kielâpiervâl maŋa, te lah-uv kiävttám anarâškielâ eenâb teikkâ ucceeb? Mondiet? ¶ – Máátáh-uv? LUKO-pittáspellâkirjááš. Sonja Guttorm. Orjâlâškielâst anarâškielân jurgâlâm Kaarina Mattus . ¶ Kööpenhaammân 94, 106 ¶ Sämitigge huáput algâaalmugvuoigâdvuođâid ¶ 123A Acâkkâslaampu rááhtus ¶ Váldu-ulmuuh: Matti Koivunen, Klemetti Näkkäläjärvi, Rauna Rahko, Anni Näkkäläjärvi ¶ Suáđi maŋa poldum tálui sajan ráhtojii uđđâ hirsâtááluh, moh lijjii kulmâ. Oovtâ táálu iššeed lâi uáináh jáámmâm evakkomáátkân já suu eemeed nelji ive ovdil Anarân. Lovmat ihheed maŋeláá Čovčjäävri olmoošloho lâi vaarâ puoh stuárráámus ko kuássin ton räi. Veikkâ lijjii tuše kuulmâ táálust ässeeh, te ulmuuh lijjii liijká 25. Meiddei onnáá peeivist láá Čovčjäävrist siämmááverd já enâbuššáá-uv ässeh, ko 40 ihheed tassaaš, mutâ sij láá iänááš läddliih já nuuvtkočodum kesiässeeh, moh puátih kesiludijgijn oovtfááru já ávhásteleh tuše ive lieggâsumos aaigijn nuuvtko luommiimijn já kyelipivdemijn. Meccihaldâttâs nabda, et Čovčjävri-uv kulá toid uccáá kuálástum javrijd já vaarâ tast tuođâšteh toh muádlov kesiässeepivded jyehi keesi, avveelliih vala lasseen. Ovdlist pivdeeh lijjii tuše kulmâ táluvievâ já viermih-uv lijjii pumbuláárpust. Puávtáččii taan-uv ääigi rähtiđ pumbulviermijd, te iä-uv sun toh uccáá kuálástum jäävrih-uv kiäppániččii. ¶ Čuáli čarviittuvah ¶ Ruávinjaargâst, Laapi pirâskuávdáást cuáŋuimáánu 4. Peeivi 1997 ¶ kielâ kevttimist piso siämmáálágánin, lii aaštâ, et puoh sämikielah pääccih päikkikiellân, já kielâ ij ¶ 4. Mii Stuorrâ-Britannia kuávluid? ¶ 17.45 Ečan já čapisvuoptâtaataarkandâ lávluv kištoi: siämmáá lavluu, nube marikielân, nube taataarkielân. Aino ij piso puvsâinis: maggaar kovemateriaal! Mun keejâm hundârušân, ete grrrh, kandâolmooš ij tääiđi leđe kuássin nuvt seksilâš ko lávludijnis. ¶ 151 ¶ – Kale must láá ennuv putes väripuuvsah skaapist, västid Hendâ já nuálá tuolvâ puuvsâid já addel taid Aailân. Tastmaŋa sun viäžžá skaapist putes, ruškis puuvsâid já kárvudât taid. ¶ Kilomeettereh iä liččii lamâš innig ko 30 Melbournen, ko auto cuovkkânij maađij piällás. Liegâs lâi ain +43 asted suoivust. Siämmáá sekuntist poolisauto poođij mii luusâ, já poolis táátui munnuu nisonijd já párnáá puáttiđ suu sáátust Melbournen. Mij ep tuostâm vyelgiđ, ko ep tiättâm lii-uv tot olmâ poolis, vâi mottoom jolâs kidnappajeijee. Luoddâpiälláh lijjii tievâ liegâsvuođâ tiet cuovkkânâm autoin, te mane tot halidij eidu mii tuálvuđ kaavpugân? Poolis ij kuittâg adelâm ráávhu, te merijdijm ete jo-uv oles juávkku vuálgá poolis fáárun, teikkâ ij kihheen. Pággu lâi njuškiđ poolisauton, ko ij toho kiäinu oolâgin puáhtám pääcciđ imâštâllâđ. Luhhoost koččâmušâst lâi olmâ poolis, kii tuálvui mii aldemuu bensinsajattâhân. Mun kuittâg kiergânim čájádiđ moddii, ovdilgo taiđim maasâd St Kildan. Lijjim nuuvt ilolâš ko oppeet oinim skipárijd, piŋviinijd já puoh puáris hiipijd tobbeen! ¶ Saavâjo đ etteijee Matti Morottaja Anja Kaarret ¶  tääl  jäädessä Kjølaas (1995: 104) iätá, et teologisâš tärhistem tábáhtuvá vuolgâ- ađai vuáđuteevstâ vuáđuld, mutâ ¶  peenuv? ¶ Ruotâ Sämitigge (Sámediggi/Sametinget) vuáđudui jieijâs lavváin ive 1992. Ton virgálâš lekkâmijd viettii 26.8.1993. ¶ Artikla 8(j)-pargojuávhu loppâraapoort ¶ – Na vyelgeen-uv talle veik muu kuuvl? iävtuttij Heikkâ. Manneen vistig käävpi peht. ¶ Nilla Rahko, Anna-Maret Labba ¶ b. Maid piergâsijd uážuh jieš kevttiđ? ¶ Nuurâ elleid várugávt pensseláin, pinsetijguin tâi ¶ tastko tutkâmuš čuosâttâhhân láá anarâškielâsâš jurgâlusah iäge teologisâš koččâmušah, ¶ Saijoos čuákkimtileh ¶ Sämitige nuorâirääđi juátká kyehti meriáigásii ofelâš uuccâmääigi 14.11.2014 räi. Pargo álgá 1.12.2014 já pištá 28.2.2015 räi. Ofelašâi pargon lii vuáváđ já valmâštiđ sämmilijn muštâleijee Ofelaš-materiaalijd škoovlâin eellim várás sehe kolliđ Laapi kuávlu škovláid já muštâliđ sämmilijn valmâštum materiaalij mield. ¶ Káártást “Turvelompolat” . Lavŋejävri MV ¶ avra ¶ ruusukaalâ 41 ¶ Muu hobby ¶ pargo: ¶ – Ele kuittâg toin stuárráb kárbáin vyelgi! Erkki ááigui toin markkânân. Ááigui sälttikuolijd eelliđ vyebdimin. ¶   sistetoolâ a. stuorrâoppuu b. ijjâlodde c. uccâoppuš d. säpligoppuu ¶ Aanaar kieldâ ¶ Säämi máttááttâskuávdáš lii áinoo áámmátlâš oppâlájádâs Suomâst, mii addel máttááttâs meid sämikielân. Ton pargon lii palvâliđ sämikuávlu já ton iäláttâseellim. ¶ Algâaalmugij uásálistemvuođâ kalga turviđ tave ¶ Ko šleđgâvárádâs lii šoddâm tuárvi styeresin, tot purgán. Purgánmeh pyehtih tábáhtuđ poolvâin tâi poolvâ já eennâm kooskâst. Purgánem vyeimist áimu kumo jotelávt, já uáinip hirmâd šleđgittem ađai aldâkkâs . Siämmâst áimu vijđán päävkitmáin já šadda äijih juullân . Mij uáinip aldâkkâs ovdil ko kuullâp čergim, ko čuovâ jotá ááimust jotelubbooht ko jienâ. ¶ - Tot lâi táálu seini. ¶ 2. Säämi kielâlaavâ 1086/2003 kalga nuávdittiđ ALKU-haavâ valmâštâlmist já haavâ olášutmist. ¶ Tállán kandâ kaččâlij siisâ padijnis, mut vilpoi ohtânmaanoost maŋŋaalsis Kasper. Kasper váimu juulhij. Sun-uv koolgâi peessâđ oljomoontun! Sun halijdij leđe tobbeen jyehi peeivi; sun ličij aassâm čuuvtij mielâstubbooht huolâttâssajattuvâst ko moonnân purgâmuottust. ¶ Roto olgoláá uáinin sulâstit~moorâst já omâs olmooš tom tagarin ubâ nabda-uv. Ko čaaŋŋâl rođo siisâ, te tobbeen ij lahkin stäđis eennâm pic timmâsiähá jeegi sulâstittee eennâm. Oovdân iteh ollâ njeeccihmievtâi lasseen še ennuu almaa alosâš poijuuh ađai sieđgah, muálkkáás suávih, storgâ skierih já jyehimudusâš luhteesyeinih, moiguin ij pyevti mahten ávhástâllâđ. Rođo siste lii väädis lihâdiđ, mut tot lii kuittâg miellâsâš saje sorváid já toh mákkojeh-uv leđe tobbeen. Meid riävská lijkkoo asâstâllâđ roođoost. Ijjávráliih stellejeh roton jyehi ive njuállumkeeđgijd, moiguin soorvah herskusteleh já ton keežild taid lii-uv viehâ älkkee pivdeđ tobbeen. Eres äšši oppeet lii tot, et jis luhostuvá pääččiđ soorvâ toho, te piärguid lii-uv váddásub uážžuđ tobbeen meddâl. ¶ 59 ¶ ištâdmij várás. ¶   äššitobdeejuávkku.  já 10 táttu tahto ¶   Abram 18-19 ¶ Jiečânâsvuođâ peivi ............................................................. 124 Aalmuglâš rukkoospeeivih .................................................... 126 ¶ njälmi luoddânij riistân. ¶ – Mii elleidsun taatkis lii? sun koijâdij njobžâpárnáin. ¶ U Stropharia – Kaulussienet – Siäpulâskuobbâreh U ¶ MAID TOT MEERHŠ? VÁSTÁDÂS: ¶  suhâpuolvâst ohrá = ohra 29 ¶ – Liibâ puátimin šiev juovlâšoŋŋâ, Tálunjobžâ jurdâččij puáđidijnis. ¶ Sun lâi kuáhtán Kuivee vuossâmuu keerdi juo kiđđâcuoŋŋui ääigi ja eidu talle ij Kuivee lamaš luptim suu raadan aainâskin lieggâ tobdoid. Suu mielâst Kuivee lâi ohtâ kandâ eres kandâi juávhust já penttâ juo kikse, veikkâ ucánjáhháá kale suu jieštobdo njavhâdij-uv taggaar äšši, et Kuivee lâi čielgâsávt lijkkuustuumin sunjin. – Mut nuuvt kale lijjii eres-uv kaandah, Sáárá jurdâččij, já oonij jiejâs jis ij juo aaibâs fávrun, te “čabbinân” kuittâg-uv. Suámálâš tiet ettâmvyehi ton tááhust, et ulmuuh talle fastašii nube ko ettii nievt, mut Sáárá mielâst tot kolgâččij leđe eidu nubuj kejij. ¶ 1. Sämikuávlu kieldâi laseuási máksoo fasta, siämmáástuárusâš palvâlemtárbuvuáđustâslâš lasseen sämikielâlij palvâlusâi turviimân puoh sämikuávlu kieldáid. Uási kalga mäksiđ Aanaar kieldân pajedum uássin, ko kieldâ kalga palvâliđ kuulmáin jieškote-uv sämikieláin já Ucjuv kieldân pajedum uássin stuorrâ palvâlemtáárbu tiet. ¶ prosenttid). Taan juávkun kullein sämikielâ táiđu ij lamaš kuittâg nuuvt pyeri, et sii puávtáččii ¶ d. Mii šadolâšvuođâid šadda värivieltijn? ¶ Binna Bánna párnái radio ¶ Puohâi täi tooimâi keežild Suomâ jäävrih já juuvah láá aalmugijkoskâsávt juurdâštijn viehâ šiev oornigist. Ko sisčaasij tile tarkkuustâl čäciluándu tááhust, láá suullân 70 prosenttid jaavrijn já paijeel 50 prosenttid juuvâin eromâš tâi šiev oornigist. Tile toollâm pyerrin já tast vala pyredem váátá kuittâg tom, et huolâttep nanosávt jieččân čäciluándu pyereestvajemist. ¶ a. Mii tuomân lii tábáhtum? ¶ Kulnâs kukkodâh lii 48–57~senttid, suájákeejij koskâ 95~senttid já tiäddu 800–2~000~rammid. Ores kulnâs njune lii kubduv já fiskâd. Orráás válduivne lii sevŋis čappâd, eereeb vielgis tiälhuid, moh láá suájáin já čoolmij vyelni. Niŋálâs já nuorâ lodde lává tevkisruškâdeh, nierâin lii kuovgis tiälkku já suájá pajeaaseest vijđes vielgis kovos. Toi njune ivne čuácá ránásân. Niŋálâs vyeligis roovâ jienâ kulá aainâs algâkeesi kiihâm ohtâvuođâst, mut ores lii viehâ jienâttem. ¶ – Na kale mun talle vuálgám, Heikkâ eeđâi. ¶ EELLIM MEECCIST ¶ elleeplankton . Kj. plankton. ¶ Ovdâskodde tuhhiittij ive 2002 vuosmuu keerdi staatâ budjetân sierânâs staatâtorjuu sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi pyevtittem várás. Sierânâsmeriruttâ lii tehálâš uási sämmilij vuáđulavâlâš jiešhaldâšem sämikuávlust, mon pehti sämmiliih pyehtih merhâšitteht vaikuttiđ sijjân čujottum palvâlusâi pyevtitmân. ¶ kuuđhah ● ¶ – Tääbbin ij lah kesten vuáru ovdil muu, eeđâi Monni. Sun leggistâđâi stoovlin já lâi nuuvt puášáškâm, ete kihheen ij tuostâm ettâđ maiden. ¶ b. Uusâ káártást Aalpâi alemuu vääri já moi riijkâi rääjist tot lii? ¶ Kähteejáávráš SA.1964 Kaakkurijärvi H-puustav hámásâš jáávráš. Njellim Vuáskujäävri viestârkeeči 0,8 km TV. ¶ Budjet mield 480 000 euro meriruuđâ uážžu kevttiđ staatâtorjuu mäksimân Sämitige peht sämikuávlu kieldáid sämikielâlij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi turviimân puoh sämikieláid, sehe 120 000 euro meriruuđâ sämikielâlij peivitipšopalvâlusâi turviimân. Staatâtorjuu kiävttu vuáđuduvá Sämitige já sämikuávlu kieldâi koskâsii sopâmušlattiimân. Sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ovdedemprojekteh ¶ 8. LOOPÂN 18 NATURA 2000-VIÄRMÁDUV MITTOMEREH, VUOIGÂDVUOĐÂVAIKUTTÂSAH JÁ OLÁŠUTTEM ¶  šodâččij - Naa, mun tuše almottâm, et mun lam jo tääbbin Ivesist, Jovnâ culidij. ¶ 1 - 4 čuággá: Endurân moonâi. Opâttâl aašijd uđđâsist. ¶ Kunnijât iäččád já iännád. ¶  lii Eeči luptiistij uálgátoivijdis, ¶ 5. riemih toimáid vâi lasetteh tiettim Suomâ kuávlulâš já ucceeblohokielâin já lasetteh soováášvuođâ tai kuáttá, sehe puoh škovlimtaasij almos máttááttâsvuáváámij ete juávkkuviestâdemniävui vievâst. ¶  o; Pekka Moilanen ¶ – Mut mun jiem kale haalijd uáđđiđ nuuvt kuhháá, Obžâ čielgij. Must lii mielâ koccáđ tääl jo! ¶ Sämikielâg palvâlusah interneetist ¶ Vyelgi ruokkâdávt vandârdiđ luándun. Talle oopah pyeremustáá uáiniđ luándu muččâdvuođâ já áinoošlajâsâšvuođâ. Kunnijât já suoijâl puoh eellim jieijâd pirrâ. ¶ Ko čuávuvâš kerd kejâstim indialii, sun lâi nohádâm. Sun lâi kiesâdâttâm pihtâsis siisâ já pajedâm juolgijdis oovdâst orroo stoovli oolâ. Sun oođij njälmi áávus já škorijdij. Almai koccáástâlâi esken toos, ko kirdemmaašin lâi jo ááimust já kirdememedeh puohtii purrâmuš. ¶  iä – Rijdâlvettee-uv tuoi tääbbin? Mun kuullim, ko Hirškikkâ korâstâlâi Muárján, ákku iätá já luáštá rissekiästu enâmân. ¶ Čäcijotolâhlaavâ (463/1996) 15 § mield puáhtá čäcifiävruigijn lihâdem kieldiđ, teikkâ raijiđ meriááigán tâi nube tohán tiätu čäcivijđoduvvâst. Kuávlulâš pirâskuávdáš puáhtá asâttiđ kiäldu tâi raijiittâs, jis toos lii tárbu jotoluv, pirrâs, kylipiivdo tâi eres áigápuáđu suoijiimân teikkâ almos luándu astoääigi tâi eres almos oovdâ tiet. Siämmáá náálá puáhtá kuávlulâš pirâskuávdáš meccijotolâhlaavâ (1710/1995) mield kieldiđ tâi raijiđ moottorfiävru kevttim tiätu eennâmvijđoduvvâst tâi jiäŋŋum čäcivijđoduvvâst meriááigán tâi nube tohán. Kiäldu tâi raijiittâs uáivilin lii estiđ hemâdâsâid luándun tâi eres pirrâsân, luánduiäláttâsân, almos astoääigikiävtun tâi eres almos teikkâ priivaat oovdân, sehe ovdediđ jotálâhtorvolâšvuođâ. ¶   Ubâ kissáráiđu kurgâlij toho Mooni maajeeld. ¶ 1 / 4 dl lahcâ teikâ čääci ¶ Pááihui láá puáris serpentiinmaađijeh, moh kuárŋuh muhâttâlân värivielti pajas. Alppâleve siijdah já piälduh pääccih moojiibel, ko maađij muhâttâl ciägu vileti pajas. Lostâmuorah muttojeh pajeláá kuácceemuorrân . Ko maađij lii pajanâm muádi kilomeetter ¶   35–45 ¶ – Káijá-ákku! Taa lii tuáhtár! Jis kuulah muu, te keigii munjin kieđâd! Luhostuvá-uv tot? ¶ sijđoh: 22 ¶ Ohtsis ¶ Kunâgâs ij halijdâm kuldâliđ sunnuu. ¶ Tondiet sij ettii máttááttâspárnáid: ”Maht tii máttáátteijee puáhtá purâdiđ oovtâst tyegárijguin?” ¶ s. 130 ¶ Iveääigih ¶ – niskepäddi (rahtum šišneest), leŋgij paajaakeeji já uávuttuv kooskâst, ¶ Must lijjii fáárust Taažâst ostum stuorrâ "viikinkeh" . Ko sijdâ lâi livvoom te pessáim tuulâ kuuvl káhvástâllâđ. Lâi ehidispeivi, peivi lâi páštâm ubâ peeivi lieggâsávt, ij lamaš innig njuppâhsijvo, njuppâheh njuoskâškuottii. Ferttejim turvâstiđ toid Taažâst ostum viigiŋgááid, viežžim taid kerrisist, syeinejim sehe suhháid ete kammuid já nahettim juolgijdsân. Jyelgih pissoin eštus kuhes ääigi koškesin. Ehidist vuod kalmeškuođij já iiđeediijâ muotij. Iđedist poccuuh algii livodiđ, tuše nolpoh skuiberdii iäge toollâm huápu livvoođ. Viijmâg toh nolpoh-uv livvuu já pessáim vyelgiđ tuulâ kuuvl. Tohon lijjii-uv puáttâm vyeŋes almaah. Nuuvdi Heikkâ lâi ohtâ sist já sust lâi Tessu-vielpispeenuv fáárust, tot lâi vuossmuu tove siijdâst. Tot Tessu lâi viehâ hervii ko tuulâst kirdii čuođâmeh já koččii muottuu oolâ te jyehi tove eelij suvnemin tom saje kogo čuođâm lâi koččâm. Mun tojâlim pecikuácceid já rahtim olssân saje tullâpiällâs. Tullâpiällâst lâi liegâs vannađ, ko lijjim čaaŋŋâm vala špáálčá siisâ. Lijjim toos noháđâm toh viigiŋgeh jyelgist. Lâi čuáskidâm já piegâškuáttâm já iärâseh lijjii varrim suájásub sajan já mun paaccim toos uáđđiđ. Koččájim toos ko lijjim hirmâđávt kolmum. Tullâ lâi časkâm, ij ubâ iloskin lamaš innig. Hivviittim pajaniđ čuožâd, mutâ jiem peesâ ko jyelgih lává aaibâs tobdottemeh. Iskim stevilijđân čolgâttiđ mut iä toh vuálgâm nuuvt hiälpuht ko kamuvsyeinih, moh lijjii stevilij siste, lijjii jiäŋŋum já suháh še. Mottoom ääigi ko čievčâdettim já lihâdim, te viijmâg puáđiškuođij tobdo juolgiijd. Finnejim čolgâttiđ stevilijđân, pieijim koške suhháid juálgân já syeinejim koške suoinijguin kammuiđân. Algim kuorâdiđ ete kuus kulâi skipáreh láá moonnâm. Sij lijjii varrim muáddičyeti meetter suájásub sajan. ¶ Olmoošvuoigâdvuođâváldálii raapoort ¶ - Kattokaa! Orava puussa! ¶ Kirkkokiedi šaddošlajâstâh lii valjaa, já Meccihaldâttâs lii ráhtám toos hoittámvuávám. Kirkkokieddi lii nijttum ain loppâkeesist pälhittispargovuomijguin ive 2000 rääjist. ¶  Punktuaallâš mietâvuárkká ¶ 2. ¶ 46. Muorâkärdi fáálá luddijd pessimsoojijd ¶ Na elehân huolâ. Ko taat lippuäšši aalgij leđe oornigist, te amahân vissâ tääl peessâp viijmâg joton. Moonáim puorijn tuoivuin mašinân, mii lâi ruátálâš Saab-merkkâsâš já mieigâstáim stovlijd, et tääl tibi te pesseen juátkiđ määđhi, mut maid tuušijd. Ko maašin lâi vistig rullaastâllâm 40 miinut kirdemkiedi liähturođij mieldi já vuordâččâm kirdelemvuáru, te lopâ-loopâst kirdee almottij mijjân, et láá liegâsvuođâprobleemeh; ep peesâ vyelgiđ, pic karttâp lonottiđ maašin. ¶ - Jos alkaa tehdä pahaa, niin oksenna näihin. ¶ Puoh enâmustáá mailmist kávnojeh nuuvtkočodum horkkačuoškah, moh njuámudeh ulmuid varâlâš taavdâid, tegu malaria. Suomâst malaria väividij ulmuid nube maailmsuáđi ääigi já saatijba suámmâs koddeđ-uv. Sämmiláid tot kale ij vissâ olláám eereeb ko evakkoääigi, jis jtallegin. Suámásehhân tobbeen kale jammii, mut ij lah piäggám, et kihheen ličij jáámmám malarian. Malariačuoškah luhhoost váiluh vala tääbbin Säämist, mut maht tallegis keevâš, jis áimu tuođâi-uv täst vala lieggânâš eenâb. Totkeeh lijjii jo kuhháá ovdâstâllâm já váruttâllâm nuuvtkočodum čaddovistealmoonmist, mii tääl lii jo joođoost já šoŋŋâduvnubástume lii tuotâ äšši. Vyerdimist lii, et sierâlágán tiivreh já lieggâsub enâmij lodeh-uv talle lassaanškyeteh, mii lii jo tiettuumist. ¶ 101 ¶ Säämi elleekove ¶ Lijjim mielâmeld ko peesâm pááikán já peesâm vyejen jiem taarbâš čuoigâđ. Korrâ puolâš kale lâi. Elâččim almootmin asuntolahoovdân pááikân vyelgimist já valdim pivoid, iä toh pivoh nuuvt áhtánâsâh lam. ¶ Lasanem: Ivveest ohtâ čivgâ ¶ Já Njorttâ-uv poođij keččâđ: ¶ Lâi porgemáánu algâpeeli. Eidu puoh pyeremus luommimäigi aalgij leđe kale jo tyehinkulij, mut liijká luámáneh vala kavnuustellii suáijáás skierrijeegijn já taah majemuuh luámáneh lijjii-uv muččâdeh, stuárráh já njálgáh. Mii peerâ lâi luommiistâllâm vissâ jo muáddi oho já luámáneh lijjii čoggâšum-uv viehâ pyereest. Juhháán-Uulá, Ailâ-Váábu já mun lâim luommim iänááš Čovčjäävri taavaakeččin Kođojuuvâ ollâpoolsâin já toi aldasijn, eeči vuod lâi jottáám Kärbisjäävri já Piergivärjeegi kuávluin. Enni lâi lamaš tupetuállen kuusah, saavzah, Tilkku já kyehti čuánnjáá skipárin. Muoi Juhháán-Uvláin láim luhostum finniđ kyehti laavlâčuánnjáá uđâgáá kiddâ Kođojuuvâ siste já láim váldám taid piämmuhâssân. Rahtijm toid vuoddâsân čäcirááján sraŋgâviermiheeki, amas kárgáđ kuussân. Ton nube čuánnjái keevâi hyeneeht, ko tot uigâdij čiäpáttis sraŋgâviermičaalman eidu čäcirääji vuoluubeln, ige finnim uáivis innig luovâs já hevvânij toos. Nubbe kale selvânij já vuolgij čohčuv vildâčuánnjái fááru máádás já orom muštemin, et tot almostui vala nube-uv kiiđâ maasâd Čovčjáávrán, mut ij adelâm innig väldiđ jieijâs kiddâ, ige luáštám meendu aldagin. Tot lappui kuittâg maŋeláá já tast saatij keevvâđ nuuvt-uv, et meendu lojes čuánjájin tot ij addim váruttiđ pissoalmaa já päjittâđâi mottoom loddepivdei. ¶ Kolgolâš viälláá enâmist já luáimá. Vale ij kuittâg moonâ suu kuuvl, mut vähtee pore tyehin. Čurmâjuávkku kulloo ain juhken monâmin meddâlkulij já kolgolâš-uv viijmâg puánhármist čuožâd. Sun huámmâš laavhâs, pozzel tast enâmân puoh moh tobbeen ležeh, kuáđá pessihaaŋkâ-uv toossân já te luággul meddâl pajas juuvâ. Ko jyelgih lášmudeh, te sáttu-uv puárrán já kolgolâš láppoo tohon. ¶ 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶  + 56A Čuoigâmhissi lii puáhtám čierâstelleid pajas ¶ a. Aamnâs lii pissoo häämist. KOLGOS ¶ Kuussâgkuálsih láá parâlum jo ovdil puátimis, et kiihâm lii viehâ uccáá. Niŋálâs pessee stuorrâ vuovdân tâi vuovdâmuorân, mut meid stuorrâ keeđgi tâi meccituuváá vuálá. Piervâlist láá 7–13 manneed. Niŋálâs pargon lii läälliđ moonijd já huolâttiđ uđâgáin. Tot sáttá čokkiđ fárusis vieres-uv uđâgáid nuuvt, et ton maajeeld vyejih maŋgâlov uđâgáá. ¶ Sämiseervijn já sämiorganisaatioin finnejum vástádâsâi vuáđuld säämi kielâlaahâ ij tooimâ sämi ¶ tiäppuliäđus . Kj. čääsi liäđđum. ¶ 27. ¶ Sávŋáreh ~ Sevnjârâsah = Saunarit ¶ – Takkâ, kale mun váldáččim, eeđâi Ullá. ¶ – Poorgâm eidu nuuvt ko eeđah, lopedij ¶ ruopsisradde kuulâi alda ¶ Matti-uv čuállee šaapšâiđ huolâlávt. Sun čuáppá kyele čuávji áávus suovđij vuoluubeln kaskoo čuávji kyele pottârääigi räi. Tasmaŋa sun váldá čoolijd meddâl, mutâ vááruut, ete ij raaigâ säppivääti. Säppivääti ráigánem pilled kyele cuopâ. Čollim maŋa Matti já eeči toidev vala šaapšâid já vyelgiv tutâvâžžân suovâstiđ já salttiđ šaapšâid. ¶ Uksâkozzâš tyehin pulttâsij algânubálov ihásâš kaandâš. Muáđuidis sun lâi kiäptâm aaibâs čappâdin já lâi tuođâi tegu kumâttus. Almai aalgij skulduđ kaandâ já eeđâi: ¶ Ohjelm... ¶ 5. Valdâl čuáđgi tijpâlijd jiešvuođâid ¶ Nube peeivi mij moonâim Finnairijn Budapeestin já vuordijm tobbeen vittâ tijme. Tobbeen lâi taggaar formularađe, ete koolgâi teddiliđ puálu já koolgâi porgâđ, ete ij šoodâ liijkás korrâ liähtu, tâi tot ravva meddâl ton raađeest. Talle ehidist mij moonâim Malev-nommâsâš kirdemyhtiöin. Mij leim oovtâ-kyevti ääigi Montenegro uáivikaavpugist Podgoricast, kost mii Risto-äijih viežâi mii autoin Bar-nommâsâš kaavpugân kost Risto táálu lâi. Iđedist lâi hirmâd kume já ubâ peivi lâi kume. Merâčääci lâi ennuu lieggâsub ko Aanaarjäävrist. Mij eelijm jyehi peeivi vuojâdmin. Kuálmád peeivi mij eelijm riddoost, mii lâi väljejum motomin Euroop fijnásumos riddon, já lâi tot uáli fiijnes. Ain ko mun kaallim, te mun suorgânim ko taggaar uccâ rapu oolâ ain tuolmim. Motomeh ulmuuh jurdii mii čekkilâžžân já motomeh ryešilâžžân. Mottoom peeivi mij eelijm taggaar kaavpugist ko Budva já tast joođhijm Kotorin. Mij eelijm vain Kotor puáris kaavpugist. Tot lâi lanne, mon siste lijjii puohlágáneh käävpih, ravintolah já kyehti kirho-uv. Tobbeen puáris kaavpugist lâi hirmâd kume, ko tohon ij peessâm pieggâ. Mottoom vääri alne lâi meid lanne, mut ep vuálgám tohon ko lâi nuuvt kume já tohon lijjii 3000 läävhi porthááh. Mij eelijm ravintolast mon nommâ lâi Pizzeria Sara. Tobbeen meddâl puáđidijn mij moonâim autolauttain vuonâ paijeel. Mij fiinnijm ustevijd kiäi noomah lijjii Andrei, Maria, Ranko, Tatjana, Dimitri já Lena. Ko mij eelijm oppeet tobbeen fiijnâ riddoost, já ton maŋa mij moonâim meddâl taggaar värivielti mield ete tobbeen ij puáhtám vyeijiđ lappâd, ete jos oovdeld poođij auto, te nubbe koolgâi murdettiđ. Vääri vyelni oinui jo Albania. Barist lijjii ennuv paldluvvâi pivtâsputikkeh, kuus iä čaahâm vissâ ko 5-6 ulmuu siämmáá ääigi siisâ. Mun oinim kolbâcuobbuid Risto táálu šiljoost, tažâligijd já kuovdijd oinim miestuin, kuusah já aasih vazzii kost sáttojii, uccâ kuolijd já rapuid oinim meerâst. Ko mij vuolgijm, te enni poođij cuvnâđ muu 1:30, ko maašin vuolgij 5:15. Budapeestist lijjii meid vyelgimin Helsigân syemmilâš párnááh, já mun já muu uábih sierâdijm toiguin. Helsigist mij moonâim Timo-ennuu kuuvl. Tobbeen Timo tuálvui muu vyeijiđ suu Harley-Davidsonijn. Avelist mij leim nube peeivi 20:15. Já toos tot kyevti oho mätki nuuvâi. ¶ Säämi arâšoddâdem ¶ Váárut taggaar ulmuu, kote rámmoo tuu äšittáá. Sun meiddei láittá tuu sujâttáá. (Arabialâš) ¶ kole siste kuálásteijeeh ¶ Tii almalâš Eeči tiätá, et tij taarbâšvetteđ puoh taam. Elleđ tuođâigin huolât ittáá peeivi keežild. Lyettiđ Imelân.” ¶ 3. a. Mii aavhid lii monsuunoorvijn? ¶ TSS-sopâmuš olášutmist Suomâst 5.7.2011. Raapoort kieđâvušeh komitea 53. čuákkimist Genevest skammâmáánust 2014. Sämitigge lii adelâm ciälkkámušis TSS-sopâmuš olášutmist Suomâst ¶ » Sun čuárvu Elia. » Tallân ohtâ sist tuámittij ¶ Mielkki já Terveys ry 120B ¶ suomâkielâ ¶ punajalkahapero ¶ – Na ele jo muide! Mut čokkáán tääl piävdán, te peesah puurrâđ váhá iiđeedpitá! ¶ 2. Luhtee, ovdâmerkkân ryevdisyeini veerdih pyehtih čuopâstiđ häävi suormáid. ¶ +15˚ raavâdamnâseh raavâdamnâseh ¶ Helsigist 4. peevi kesimáánu 1997 ¶ – Aainâs skáálžuid já tonnikyele, ¶ EEHIDPEIVITOIMÂ: ¶ Maid tiäppustielâsijd iäruttâh? ¶ Čohčâluuhâmpaje ive 1953 moonâi älkkeebeht, maid tot lâi lamaš ive ovdil. Tiäđust lijjii ain-uv vädisvuođah maaŋgâi aašij háárán, mut kielâ peeleest algim piergiittâllâđ iärásijguin pyerebeht já pyerebeht. Jiem liijká nágáttâlškuáttám aainâs lädikandâiguin, ko tiettim ton ääšist jieččân ain kuittâg pääcciđ táápu vuálá. Várugâsvuotâ ovdánij jobá nuuvt-uv kuhás, et veikkâ tiettim monnii ääšist jieččân lemin vissásávt riehtâgist já puávtáččim tom mottoomnáálá joba tuođâštiđ-uv, te liijká kuođđim tom nube vuáittun. Na maŋa juurdâštijn návt ij tiäđustkin liččii kolgâm porgâđ, mut láá maŋgâ eres-uv ääši, moi pehti ij liččii kolgâm porgâđ, tegu lii porgâm já uáivildâm täst nuuvtkočodum sämmilâšuáinu. Sij, ađai mij, lep ain sirduustâm kievrâb jurduu, teikkâ ulmuu oovdâst meddâl, epke lah kuássin puáhtám čielgâsávt jurduidân já tárbuidân oovdân. Lep tuuttâm toos, mii mijjân lii adelum (áármust, teikkâ tonttáá), epke lah nimmâruššâm. ¶ – Mii luudijd tiet lii? Liibâ jo vaijaa hámásâš lodde, sun iätá Saanáin maka palolâš tohâludân. ¶ – Láá-uv mist kuobžâin kuássin juovlah? ¶ jurgâlâm: Ilmari Mattus ¶ 1. Eesti 1 484 ¶ Toos lâi Irjánâš västidâm: ¶ Säämi mááddášuási ađai Mecci-Säämi lii lyeiveejeegij sehe stuorrâ juuvâi kuávlu. Tobbeen láá meiddei jievjâmijd šaddee, uánihisuávság kinttâlkuosah já silbâsijđosiih suárvih. Tuoddâreh láá Mecci-Säämist häärviht, já meiddei stuorrâ jäävrih láá uccáá. ¶ 2. Jurgâlus. Verstâ lii jurgâlum nuuvt sänitárkká ko peri máhđulâš nuuvt, et ¶ ● Mušte, et jieh uážu kiämmân satâččiđ pyerád alne. ¶ – Toh láá nuuvt stuorrâ lejeh, et jis toi aldasáid kale pessiih, te vissásávt kaavnah meid piervâlâd, bak-bak-bak-bak!!! ¶ 26 ¶ Čoovdâ noomah ¶ d. Luvâttâl kove šaddoporreid. ¶ Pargopitáh ¶ 2. Kovetekstâ ¶ Nissoon poorgâi, tegu Elia lâi koččom. Já tast maŋa lâi sust já suu perrust purrâmâš, tastko jáávuh iä nuuhâm ruhhoost ige oljo puttâlist. ¶ – Na toh tohhejeh pyereest mii jonsahpeivtuulâ cokkitmân! Pesâvetteđ puohah keččâđ, mon šievnáál toh pyelih, Assaaskuolgâ västidij. ¶ Sämmiliih kirhoost 4.2.2012. Raavâdviäsu Galla. ¶ 16. tevkisselgkaijuu ¶ 77 ¶ “Tággáár uccâ sämikielii sárnoo mielân puátá val ohtâ čoovdâ. Iä-uv orjâlâšah puávtáččii máttááttâllâđ ucebijd sämikielâid? Mondet ucceeblovo kielâ sárnoo lii ain tot, kote ferttee oppâđ uđđâ kielâ? Kalle pajekielâlii mättih anarâškielâ? Ko Taažâst-uv kalgeh oppâđ kyehti tárukielâ; nynorsk já bokmål, te ij-uv puávtáččii maadâsämikielân-uv váhá uápásmiđ? Taažâ pele ulmuuh kale mättih eŋgâlâs- já ranskakielâ já maid val matižeh, mut nube sämikielâ iä. Ij tot pyevti leđe nuuvt vaigâd ko puoh sämikielâi vuáđu lii kuittâg siämmáš.” ¶ Baareencääpi ~ Baareencmeerâ = Barentsinmeri ¶ kote sunjin osko, šoddâđ káđuttâsân, ¶ –~Takkâ hirmâd ennuv, eeđâi Piäkká ko puurâi herskupitá. – Tii leppeđ puohah nuuvt hirmâd ustevliih. Jiem lah hárjánâm tágárân ko pääihist iänááš uási kissáin láá ilgâdeh. ¶ Piäkká lii nánnáás kissá, mutâ ij sun mihheen njuámmilkepilijd lah. Já távjá kiävá-uv nuuvt ete Monni jieš finnee kuhes njune. ¶ 2. Lodeuđâgáá njuuneest ovdil koorâi cuovkkânem. ¶ 10. Euroopâst láá vittâ sierâlágán šadolâšvuođâkuá vlu ¶ mut siijdâ lädikuávskáh puoh ¶ Oppâmateriaal ráhtoo aanaar-, nuorttâ- já tavesämikielân. Sämitigge tuárju meid ovtâskâs oppâmateriaal rähtim. Škovlim- já oppâmateriaallävdikoddeest puáhtá uuccâđ torjuu sämikielâlâš oppâmateriaalprojektij várás. Eidusâš uuccâmäigi ij lah, mut torjuuh occojeh táválávt skammâ-uđđâivemáánust, et puáttee ive pyevtittemvuávám lii pargo vyelni. Sämitigge puáhtá pálkkááttiđ meriáigásijd olespiäiválâš pargeid oppâmateriaal kietâčäällim- já eres pargoid. Merhâšitteemus oppâmateriaalpargo pargee juávkku lii sämikielâlâš máttáátteijeeh. ¶ Göta uáli C4 ¶  oli – Jol! ¶ – Já taid kietâveerdijd, Vyelli jurdel, vuoiŋâst tuđâvávt já miäigá soovsârade vuástá. Almaa nommâ lii Hendâ ege sun kuássin koččom Vyeli eresân ko Ellin. ¶ Säämi máttááttâskuávdáá Saijoos ovdâsvástádâsolmooš lii rehtor Liisa Holmberg. ¶ lii ennuv C-vitamin. ¶ 43. Čuovâ jotá njuolgist 139 ¶ - Tuostâm-uv kielestiđ, et mun jieš? ¶ - Na jiem tieđe. Jiem lah tom vala smiettâm. ¶ Ánná tohâludâi tego ij liččii masten maiden tietimingin: ¶ Sämitigge 2015 ¶ jävrikuobâr ¶ – Mon kuhháásun toh vala áiguv leđe tääbbin? Kolgâččij peessâđ täst monniđ-uv. ¶ mikielâ njálmálâš já kirjálâš mättim, tulkkâpalvâlusâi tääsi já keellijdvâšvuotâ, pargei sämikielâ ¶ = litter vorrâ ¶ Anarâš pivtâstem ¶ 7. havdâ 8. viermih 9. stuorrâlodde ¶ Loostâst ij kannat šoddâdiđ viehârâs toimâttum keđginuáđiseehâ. Jis mottoom oho sáttoo, et ij lah mihheen mielâkiddiivijd tábáhtum, ton tove Kierâš ij almostuu. Maht lâškin, loostâ ohtâ jiešvuotâ ferttee leđe, et tot almostuvá vyerdim mield ain tiätu ohopeeivi. Ij kuás sáttoo. ¶ Keniškuoškâ = Keneskoski ¶ Oovtâst suoi poođijn iärásij luusâ riidon. ¶ Sopâmuš uáivilin lii nanodiđ sämmilij vuoigâdvuođâid nuuvt, et sij pyehtih siäiluttđ já ovdediđ jieijâs kielâ, kulttuur, iäláttâsâid já ohtsâškodde-elimis nuuvt, et staatârääjih hemâdiččii tom nuuvt uccáá ko máhđulâš. Staatah kalgeh oovtâstpargoost sämitiggijn ovdediđ staatâraajijd čyeccee tooimâ tááhust merhâšittee lahâasâttâs já eres asâttâllâm oovtmanolâš oohtânheiviittâllâm. ¶ Ávus uuvsâi uápástum Sajos-rieggeeh kiäsuttii páihálijd já mađhâšeijeid. 4.4.2012. ¶ Stivrâ tuhhiittij ciälkkámuš, mii kuáská motomijd poccui já luánduiäláttâsâi ruttâdmân kyeskee asâttâssáid toimâttemnáál eennâm- já meccituáluministeriön. Ciälkkámuš kuoskâi kuulmâ sierâ asâttâshammiittâsân; staatârääđi asâttâs puásuituálu já luánduiäláttâsâi ruttâdemtorjust adelum staatârääđi asâttâs rievdâdem, staatârääđi asâttâs motomij puásuituálu já luánduiäláttâsâi ráhtustorjui uuccâmääigi älgimist sehe eennâm- ja meccituáluministeriö asâttâs puásuituálu já luánduiäláttâsâi ruttâdemtorjuu čuosâtmist adelum eennâm- já meccituáluministeriö asâttâs rievdâdmist. Sämitigge ana asâttâsâi jotelis vuáimánšoddâdem huámášittee tergâdin. ¶ Tobdomeerhah ¶ Heeihâ loddepivdo- já kuobžâmaainâs ¶ Skandinavia ¶ Mađhâšempalvâlusâid ¶ 3. Kuoskâttâh vahâgist suormáin kume vuoššâmtuálbus. ¶  lasetiäđuid. – Naa, ijhân tot čäcievni kale mihheen kuolijd lah, máttáátteijee čielgij. ¶ ČUÁKÁNKIÄSU ¶ Nuuvt kirjáás almai pargo jotkui já ovdánij, ige Ferránmoš máttâm muide ko kuldâliđ tom ruojâ päihistis já läittiđ tom tile ohtuunis. Tot peivi ij vissásávt lam rávhálâš peivi. Jiem finnimgin sárgá... ¶ Jeesus iälá! ¶ astoääigi kuálástus.....57 ¶ Mainâstemärbivyehi ¶ 1. Mitted Tave-enâmij káártást 47B čuávvoo koskâvuođâid: ¶ – Maid tuoi puuđâldvettee? ¶ – Amahmis tot tot vala koolgâi! Mahtkis mun tom lam tánávt vájáldâttâm? Tehelumos ääši! Na, vuálgám tállân elâččiđ tobbeen aassâmtoimâttuvvâst. Puáđáh-uv fáárun vâi vuárdáh-uv tääbbin? ¶ Joovsep smietâi já te eeđâi kunâgâsân: “Čiččâm šadolâš ive ääigi mij ferttip čuággiđ ááitán valje já vuorkkiđ hyenes iivij várás. Jyehi kuávlust ferttejeh ulmuuh vuorkkiđ uási šaddoost. Valje siäiluttuvvoo kaavpugij valjevuárháin. Ko puátih hyenes ääigih, ij kihheen taarbâš niälguđ. Talle mij purrâp tom, maid lep vuorkkim. Pargo ferttee jođettiđ kiinii eromâš vijses olmooš.” ¶ Uáivikaavpug: Bangui ¶ Sanoma Osakeyhtiö 1980. ¶ Juurdâ sämikielâlijn párnái ohjelmijn lâi kuittâg nanosin sämmilij mielâin. Ive 2005 NRK, SVT já YLE algâttii ráđádâlmijd ohtsijn párnáiohjelmijn. Yleisradio kiäsádâđâi oovtâstpargoost ovdil ko ohjelmeh šoddii tuottân. Ive 2006 aalgâst NRK já SVT algâttáin ohtsijd sämikielâlijd párnái TV-vuolgâttâsâid Taažâst já Ruotâst. ¶ váátá eromâš aktiivlâšvuođâ! Máttááttâs uárnejuvvoo sehe aldamáttááttâssân ete virtuaallávt. ¶ - Vuoi, puáđi peri! Jieh tun kuittâg lijkkuu ton ohtuu kuákkáámângin, Maarit ceelhij. ¶ 4 a. Maht säävni lievlâčáácán kiävá, ko tom tiškâl kume kivkkâháá oolâ? ¶ Kanaria suolluuh H4 ¶ Kirje lii jurdâččum uáppeid já kuárroid. Sämmilijn lii lamaš ain vijđes ärbivuáválâš tiätu rähtiđ pihtâsijd. Tááláá ääigist kirkuárrumuáinuin. ¶ Kove: Pinja Pieski 2014 ¶ Petter Morottaja saahâ ¶ Matti Morottaja oovdeb Sonera šlegâpostâčujottâs ij lah innig kiävtust, suu uđđâ čujottâs lii mattimorottaja@gmail.com. ¶  rááhtus: – Mun lam skooččâm saggijn ááhu šave. Tast tot lii mielâmield já iätá röh-röh. ¶ Fuodâr lii šivettij purrâmâš. ¶ b) Mii merhâšuumijd šaadon lii tággáár ráhtusist? ¶ Ive 1986 vuáđudui Anarâškielâ servi ry. mon pargon lii ovdediđ anarâškielâ kielâpiervâl-, lostâ- já kirjetoimáin sehe tiätujyehimáin. Seervi virgálâš kielâ lii anarâškielâ já puoh toimâ tábáhtuvá tain kieláin. ¶ –~Nuolâ peri puvsâidâd, kale mun lam hárjánâm päljis nissoon poođâid uáiniđ, mun ferttiim tärhibeht tutkâđ ovdilgo máátâm maiden talkkâsijd adeliđ, eeđâi Kaabi nieidân. ¶ 30. Purrâmâšsuddâdem ¶ aalmugpeivi, 6. kuovâmáánu. 1917 tollui Taažâ Truádimist vuosmuš ¶ Palhâšume láá vuáđudâm Taažâ, Suomâ ja Ruotâ sämmilâšašijn västidijee ministereh oovtâst tai enâmij sämitigij saavâjođetteijeiguin. Palhâšume stuárudâh lii 15 000 eurod. ¶ – Keejâ, kiinii lii iällám tääbbin ovdil ko mij! Nipso kiljâdij. Tot lii tuotâ, enâmist tiäškái čapis hattâ. Tot oroi lemin uuđâs. ¶ MECCI FÁÁLÁ ELLEID SYEJE JÁ RAAVÂD ¶ Vittâ já kyehti talentâ uážžum palvâleijeeh láin kiävttám taid pyereest. Ko iššeed poođij maassâd, suoi láin haahâm vuáitu čyeti prosenttid. Mutâ kuálmâd palvâleijest ij lam moonnâm nuuvt pyereest ko iärrásijn. Palvâleijee eeđâi, ete sun poolâi. Poolâi-uv sun tast, ete sun ij määti kevttiđ taleentâid - ete sun ij luhostuu teikâ sun pargâ maidnii puástud? Vai iä-uv sust lamaš naavcah porgâđ tom maid kolgâččij? Kalehân muu mielâst oro távjá, et must iä lah naavcah jiemge määti porgâđ jieččân uási elimist. Jis palvâleijee tile lâi taggaar, te mondet iššeed lâi nuuvt koorâs sunjin? ¶ Rááđhái väldimloveh mieđettuvvojeh jyehi sajan staatâ enâmáid, eereeb muorâstuvâi já motomij sierâ káártán räijejum kuávloid. ¶ Lam jottáám vuáđuškoovlâ já tast maŋa oppim oppâsopâmuššáin pajeolmožin Säämi máttááttâskuávdáást. Máttáátteijen lâi iäččám, já teoriaohhoid juuttim Aanaar Tuáivunjaargâst. Tobbeen peesâi uápásmuđ eres nuorâ pajeulmuid, kiäh lijjii meid vuálgus sämikuávlust. ¶ 10. ¶ 14 ¶ šoddâmsajetahheeh . Om. čuovâ, liegâsvuotâ, šaddoraavâdamnâsij meeri já kvaliteet sehe eennâmvuáđu tâi čääsi suvrodâh. ¶ 10. Uccáá loddešlaajah ¶ K I R K E S M I T T E M P A S E P E I V I ( 8 . P A S E P E I V I H E L L D U V  I N ) ¶ toimâttâm Ealli biras – Ellee piirâs – sämmilâš kulttuurpiirâsohjelm –kirje nommâdui ton ive päikkikuávlutahhoon. ”Jieijâs kielâ, jieijâs mielâ” lâi ton ive äigikyevdilissavâstâllâm fáddán nube messupeeivi lávurduv. Paaneelsavâstâlmist suogârdillii já savâstillii sämikielâi puátteevuođâst. ¶ - h evis ¶ Táát sieidipäikki lâi Muddusjäävri nuorttiibeln Sieidivááráá riddoost, já täälliv ain uáinojeh kode čuárvih já täävtih ton sieidipääihist mušton tast, et mii ovdâeejih láá tobbeen epi-immeel palvâlâm.”. ¶ Sitaateh láá Lemmenjoki-kirjeest. Käldeeh: ¶ Ánná lâi finnim uđđâ oppâsaje, mast sun lâi čiävláá. Tääl sun aaibâs vuosmuid keerdijd juuđij ollâopâttuv kuuvl, kárttá kieđâst, amas čájádiđ. Vala-uv tohon kavnâm oroi lemin nuuvt merettes vaigâd, veik sun jo moddii lâi tobbeen iällám-uv. Mahtnii sun ij tuš hammim valagin kaavpug kááđuid, kuus kulij toh monnii. Jo-uv sun tollij kártá puástukejij kieđâst teikâ vahâgist vaazij puástusuundán. Kuássin sun ij vädisvuođâittáá peessâm tohon kuus ááigui. Ko sun vuot pisánij kártá tutkâđ, te mottoom huksimalmai čuorvij sunjin huksimsaajeest: ¶   – Nuuvt mun-uv, Šlubbopelji västidij. ¶ 5. ¶ Mut Junná ij lijkkum vuolâ smaakân. Eeđâi leiháin: ¶ Tááláá ääigi säämi tyeji lii távjá taaidâtyeji já tast lii šoddâm maŋgâsáid iäláttâs tâi iäláttâs uási. Muččâdávt, hervejum niijbeh, nääpih (pccuu paččeemkukse), kuuvseh já čilbâliteh láá maŋgâsáid čiŋŋâtiiŋgah, maid iä raskii kevttiđ nuuvt tegu toi vuáđumaalih láá kevttum ihetuháttij ääigi. Säämi taaidâreh rähtih ubâ ääigi uđđâ maalijd, čiiŋâid, káárvuid já anotiiŋgâid, main heiviitteh ärbivuáválij materiaalâi, hämi- já hervimvuovijd. ¶ 6.1 Natura 2000 -viärmádâh já meccilaavâ heiviittem ¶ 4. 5. 6. ¶ Kosovo ¶ – Muu tárguttâs lâi pušted taid onne, mutâ jiem tääiđigin kiergâniđ. Puávtáččáid-uv siämmást porgâđ meid tom? Talle ubâ viste ličij čurgâd. ¶ Stuárudâh: Kukkodâh 76-94 cm, suájákejij koskâ 190-240 cm. ¶ 5. Ruotâ 2 540 ¶ uástiškuáttâm = alkaneet ostamaan 158 ¶ Sämitige lasseen ovdedempargoost lijjii fáárust sämikuávlu kieldah, Sámi Soster ry, Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdáá sämiohtâdâh já Säämi máttááttâskuávdáš. ¶ Ruotâ ~ Ruotâeennâm = Ruotsi ¶ Tunisia D1 ¶ Jieijâs kiäinuh ¶ Kielâpiervâl tooimân lii tergâd ete láá pargeeh kiäh iberdává torvolâšvuođâ merhâšume já kiärduh tiäđuidis já táiđuidis. ¶ 4. Sáárgu riäggáid planktontiäpuid já elleeplankton šlaajâid, maid uáináh. ¶ –~Eromâšân! Riemnjis västidij. – Njálgásub čääsi jiem lah avepeeivistkin juuhâm. Puáđiba smakkiđ. ¶ 5. Katais haldâttâsohjelm sämmilâškirjiimij olášume olesmiärálávt ¶ Videostudio ¶ Uásipeličuákkim ohtâvuođâst uárnejuvvoo vuossâmuš Nagoya pevdikirje uásipeličuákkim. Pevdikirje kieđâvuš geenivaarij finnimvuođâ já hiäđui jyehim.” Suomâ ij lah vala sopâmuš uásipeeli, peic Suomâ valmâštâl sopâmuš ratifisistem. Lii tehálâš čuávvuđ vuossâmuu uásipeličuákkim já maht sopâmuš kenigâsvuođah láá olášuttum enâmijn, moh láá ratifisistâm sopâmuš. Sopâmuš lii algâaalmugáid tergâdis, ko tot kieđâvuš meid algâaalmugij geenivaarijd lohtâseijee ärbivuáválii tiäđu já hiäđui jyehim. Eromâš mielâkiddiivâš lii, maht pevdikirje algâaalmugáid kyeskee kenigâsvuođah láá olášuttum já magarijd avžuuttâsâid uásipeličuákkim addel pevdikirje uásild” Näkkäläjärvi maainâst. Sun lii meid pargojuávhu jeessân, mii valmâštâl sopâmuš ratifisistem Suomâst. ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 153 ¶   čuáđgi = telkkä 188 ¶ Ovdâsijđo ¶  kiäi Kooveest čižetroobdâst uálgisroobdân Johannes Koskinen, Marjo Timonen, Seppo Tiitinen, Eero Heinäluoma, Jari Leppä, Pirkko Mattila, Kimmo Sasi, Markus Lohi, Mauri Pekkarinen, Klemetti Näkkäläjärvi, Tiina Sanila-Aikio já Heikki Paltto. Kove: Johanna Alatorvinen. ¶ lego-pittá 106 ¶ Marja Helander já Outi Pieski Sajosân rähtim taaidâtyejeh almostittojeh já oovdânpuáhtojeh majebargeehid 3.4. tme 20 älgee säämi kulttuurehidist. Taaidâtuojijd oovdânpuáhtá staatâ taaidâtyejitoimâkode värisaavâjođetteijee Veli Granö. Outi Pieski já Marja Helander lává mieldi tilálâšvuođâst. Pieski tyejeh láá stellejum Sajos parlamentsali Sooljon já Helander tyejeh Sajos sämikirjeráájun já váldu-uuvsâ paajaabel. ¶ Já esken kyelikävppijâs keejâi-uv muu tego ličij kumâttâs uáinám. ¶ Kaabi Eljis Márjá-Liisá ¶ 5. Ranska 6 310 ¶ - Nuuvt mun-uv tunjin, Ánná västidij. ¶ KARTTA: ¶ muddoost kooraalkáárguin ¶ Sjölunden 27.7.98 vuossargâ ¶ 30A Himalaja lii maailm stuárráámus várádâh. ¶ Stivrim/čuoppâm: Kirsti Länsman, kuvvim: Heli Ahola Pyevtittâs: ¶ Kaandâ škovlâpeivi ¶ – Stááluh iä lah ubâ lemingin, Monni eeđâi. – Mun jiem kuittâg vyelgi maiden stááluid keččâđ. ¶ – Na mun ko moonnim tohon paapâ ääiti kuuvl, te tot sieidi lâi tobbeen ääiti tyehin! Já ko mun kočâttim paađijd, moh hiäŋgájii spijkárist, te jurdâččim, et cuvnim ubâ pappâl já patârim ääiti tuáhá, kost sieidi-uv lâi. Ko algim sieidi sárnuttâllâđ, te tot koccái já suutâi munjin! Aalgij harijdiđ nuuvt čuuvtij, et ferttejim kaččâđ patârâsân. ¶ ČUÁKÁNKIÄSU ¶ Ovdilmainâšum käldeeh láá mielâkiddiiveh maaŋgâ-uv tááhust. Vuossâmužžân tain čiälgá (nuuvt te-uv eres-uv käldeetiäđuin), magarij tävirijgijn kavpâšui. Tuárnusliih ostii kyele. Motomijn käldeetiäđuin mainâšuvvojeh meid näähkih, moh algâaalgâst lijjii pehtiluboh, ko kyeli. Näähkih lijjii pivnuus täävvir já taid lâi älkkee fievridiđ. Merhâšittee lii, et sij iä uástám poccuu piärgu. Tot ij mainâšum ennust ollágin ereskin käldein. Suijâ toos lâi jiešalnestis čielgâs, tom lâi älkkeb uástiđ Suomâst. Nube tááhust poccuu piärgu lâi liijgás lussâd já kuáŋŋid verdiddijn ton áárvun. ¶ – Juhháán! Munhân kale keigiim tunjin kieđâ! Keigiim tunjin kuohtuid kieđâidân! ¶ suuvâ lavlui lii čáállám saanijd vuosmuš sämmilâš riijkâpeivialmai Isak Saba já nuotâ pieijâm taažâ nyettejeijee Arne Sørlie. ¶ Te ulmuuh nuollii kollečiŋâidis já adelii taid Aaronân. Aaron raahtij kolleest vuáksákäälbi. ¶ jurgâlum olášui (spiekâstemjuávkku nr 1) ađai anarâškielâsâš jurgâlemvaastâ lii ohtâ ¶ kamuvsyeinih = kenkäheinät ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 123 ¶ 9. Sämitigeh tiädutteh, et tave-eennâmlâš sämisopâmušâst lii stuorrâ merhâšume säämi ohtsâškoddeovdánmân, já siämmást páhudeh huolâst, et toimâ tave-eennâmlâš sämisopâmuš pyerrin ij láh ovdánâm sämiministerij já sämitige saavâjođetteijei koskâsâš sopâmuš miäldásávt, vrd. roovvâdmáánu 14. peeivi 2007 peividum pevdikirje. Siämmást Sämitigeh čujotteh ton positiivlâš paargon, maid puoh staatah porgii OA algâaalmugjulgáštâs finniimân áigá. Sämitigeh avžuutteh sämiministerijd já sämitige saavâjođetteijeid jotelumos vyevi mield juátkiđ tave-eennâmlâš sopâmušproosees čuávumáin ive 2007 roovvâdmáánu sopâmuš. ¶ Kyeleh pivdeh ravâdis sierâlágán vuovijguin ¶ Kuusah Ive 2050 Aanaar kuávdáš lii styeres. Ulmuuh láá eenâb ko Ruávinjaargâst láá tääl. Aanaar ässein 2/3 láá sämmiliih, mast peeli láá aanaarsämmiliih já peeli tavesämmiliih. Anarist lii stuorrâ kävppikuávdáš. Anarist lii jyelgipállukieddi, já tast lii lastiksino. Kuukkeli lii sirdum kävppikuávdážân. Anarist lii jieŋâhalli já vuojâdemhalli. Aanaarjävri ij jiäŋu pyereest tälviv, já tot lii ennuv lieggâsub ko tääl. Tälviv muáttá maŋeláá. Toh kuohtuuh láá áimulieggânem suujâst. Turismâ lii ennuv ko čääci lii liegâs. Škoovlâ jotteem lii hiälppu ko škoovlâst lii pyeri máttááttás. ¶    predikaat Eejikuáhtást Juhháán-Uvláin lâi pikkâpuáldimsaje Tarvoočiegist, kuus suoi láin čokkim pikkâšijd. Ama láin tälviv kesittâm taid ergijguin toho. Jiem tiättám maggaar tot pikkâpuáldimsaje lâš, ko jiem lamaš ubâ kuuvijdgin uáinám tagarist. Ličijba hitruu uáiniđ eidu maggaar tot tibi te lii. Ko puoh áálduh lijjii kuodâdâm já luoštâlum, te talle mij vuálgáččijm piihâ puáldiđ. Táálust ko lijjii kuusah, te eeči ij pesâččii vyelgiđ kuussân olgoláá kuusâi tipšom já paččeem keežild. Suu sajan vuálgáččij Jovnâ-veerdi (Jouni Holmberg), kiäin sun lâi jo sooppâm ääšist. Lâi vala nuuvt, et piihâ kolgâččij puáldiđ ovdil koškáduvâi älgim, ko liččii vala váhá muotâtiälhuh-uv. Meeci iiŋŋâm maŋa ij liččii innig pyeri tulâstâllâđ. Jiem riävtui tiättám, maid pikkâpuáldimreeisust tarbâšiččijm, jiemge mušte maid ležžâp váldám fáárungin, mut ko lâi vala kiđđâ já “lodástemäigi” , te Joovnâkuáhtást Juhháán-Uvláin lâi kuittâg havlâpisso kuábbáást-uv vijlâsijn ko väzzilijm mottoom iiđeed piihâ puáldiđ Tarvoočiälgán. ¶ Ässeeloho: 142 900 000 ¶ Palvâlusah ¶ Tobbeen lâi jiegâvaarâ ain. Láim vuod viljâ-Mikkoin monâmin vahtâsajan ehidist sevŋâdin. Mikko juuđij oovdâst já sun kiergânij juoksuháávdán, mutâ mun jiem. Ruoššâ ko päjiškuođij, te ferttejim lomâliđ já eidu togo teeivâi leđe piikkisraŋgâ, jiemge mun uáinám sevŋâdin tom, muáđuh tiäivásii ton oolâ, ohtâ säggi čuoggâsij eidu čižetpele čalmečiehân. Uáivi ij puáhtám luptiđ ko luođah monnii nuuvt alda uáivi paajaapele. Ij ávttám muh ko teddiđ muáđuid ton piikkisraaŋgân. Talle must tot čižetpele čalme vahadui. Tot piikkisraŋgâ lâi pieijum miinakiedi rääijin. Ruošah viijmâg joskii päčimist, amal jurdâččii ete tääl tot kale lii jo tot čuhna kuddum, te mun-uv peessim juoksuháávdán. Ko poottim koorsun, te skipáreh koijâdii: kote faaninist lah puovčâdâm, ko must lijjii muáđuh puoh vorrân. ¶ Ko poođij poccui čuážuttempuddâ, te vuolgijm muoi-uv viljâinân kähvikámpái luus, kuus eres-uv ulmuuh kurgâlii. Kähvikámpáh lijjii aainâs kulmâ, sattii leđe nelji, sehe ucebeh kámpáh vala lasseen já miänudem kámppáin lâi tegu markkânpaaihijn kuás-uv. Iänááš ulmuuh tobbeen lijjii kale čiälgus, mut lijjii tobbeen čuuvtij-uv juhâlum ulmuuh, kiäh tollii hirmâd laarmâ. Mun lijjim ain poollâm uáivist ulmuin, nomâlâsân vieres ulmuin já tondiet korvâččim-uv sii. Taat pygáluspäikki, tegu puoh eres-uv pygáluspääihih lijjii munjin talle omâseh já viäráseh, já veikkâ uápis ulmuuh ain oinuustellii-uv, te jiem liijká tuostâm moonnâđ sii savváid, uine ko lijjim. Kale uápis ulmuuh ko puotâ teivâsii, sattii ettâđ: ¶  iä nigâsvuođáid el. haldâšemlattimlaavâ vuáđuld koijâdâlmân västidem kulá, já meid peleh, kiäid ij ¶ LAHCÂJIEŊAH LÁÁ STUÁRRÁÁBEH ¶ Šahe lii puohporree. Vildâšahe, mon aldahyelkki šahe lii, ocá purrâmâš enâmist moljomáin. Toos tohhee puoh šaddoraavâd, mut tuáppee tot säplig-uv tâi porá lapsemááđuid, jis peri kávná taid. Šahe ij smiereet purrâmâšâs, já ton päänih já purrâmâšsuddâdem láá siämmáá sulâsiih ko ulmust. Herkis njuunijn já šiev hajâáicuinis tot kávná purrâmâšâs. Haajâst tot tobdá meiddei čurrus já išedis. ¶ dynaamisávt/funktionaallávt siämmáá náálá ko KR92. ¶ – Na mondiet? suu enni imâštâlâi. ¶ suovâstemlitte, -lite ?= savustusastia ¶ b) ¶ Vijđodâh: 506 000 km 2 ¶ “Puáris kielâ ij lah laavim iäruttâllâđ midáttes uccloddáid: toh láá nomâttum tuše “uccâloddáážin” , “cissáážin” teikâ “sávjáduvvâžin” ubâ juávkku, já tađe stuárráábeh lodeh láá lamaš “rástágááh” . Ko škoovlâst ive 2000 aalgij biologia máttááttâs anarâškielân, mij huámmášijm, et lijjii ennuv loddááh, moid ij lamaškin sämikiel nommâ. Nomâttes juávhu lasseen puárrásub loddenoomâin lâi moive: motomin siämmáš sämikiel nommâ čujottij maaŋgâ loddešlaajân teikâ oovtâ šlaajâst sattii leđe maŋgâ-uv noomâ. Tovláin ulmuin kale iä lamaš vädisvuođah ludij tubdâmist, tastko lodde maŋgii oinui já kullui nomâttem ohtâvuođâst. Vädisvuođah láá šodâškuáttám esken tastmaŋa, ko sämikielâ lii valdum čuovviittâs kiellân: tááláá ääigi škovlâ já loddetieđâ tarbâšává čielgâ standardijd, moi mield oovtâ šlaajâst kiävttoo tuše ohtâ nommâ. Taas mij-uv lep viggâm jieččân nommâpargoost. Taat kalender paajeed uucijd já midáttemijd ton árvusâžžân, et Suomâ jyehi uccloddáážân lii tääl anarâš nommâ. Kalender loopâst lii listo Suomâ puoh varbusluudijn já toi noomâin.” ¶ – Lyeti munjin. Háisoo eeđâi. Mun orniim teehin motomijd vildâelleid. ¶ - Itten moonâm kale eelliđ tobbeen uáppei aassâmtoimâttuvâst tevdimin tom luámáttuv tego Heikkâ ravvij, Ánná smietâi. ¶ 99B Akvaario lii rahtum ekosysteem, moos ¶ Mottoom museost lijjii hirmoslisko täävtih. Taid ellii ulmuuh ernnuu keččâmin. Mun še eellim ohtii tobbeen já koijâdim museouápisteijest et mon puáráseh toh täävtih láá. Uápisteijee eeđâi: 80 miljovn já kulmâ ihheed. Mun imâštillim: – Maht toh totkeeh nuuvt tárkká mättih ave rekinistiđ? Uápisteijee eeđâi: –Na tothân kal lii čielgâ äšši. Ko mun kulmâ ive tassaaš poottim taan museon paargon, te talle ettii munjin et taah täävtih láá 80 miljovn ihheed puáráseh. ¶ 1. Hei škovlâlâš ¶ Uárji-Suomâ = Lounais-Suomi 36 ¶ Tiervâpuáttim Sämitige nuorâirääđi uárnim säminuorâi konfereensân säämi kulttuurkuávdáš Sajosân Anarân 6.-7.2.2014. ¶ – Vuoi, ennuv lukko tunjin! ¶ AĐAI ¶ Morgâmkuoškâ ~ Muorgamkuoškâ TII.1963 Morgâmjäävri aldasijn, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ – Tervatuloa, eeđâi Maarit, kote ij máttâm suomâkielâ aaibâs pyereest. ¶ 42A Kurkkâ ¶  tuššâm. pááikán já uáđđiđ. Nohhááddijnis sun smiättá ain uccâ stááluskipárijd já nuuvtpa sun uáđidijnis-uv niävdá Hirškiihâ já Myerji. ¶ 18 ¶ NORJANMERI = TAAŽÂMEER ¶ - Uđđâseh+äigikyevdil ¶ Ocomâš (418 m) paijaan Juvduu piällást já haaldâš Aanaar markkân olgouáinus. Ocomâš lii ohtâ Aanaar kuávlu fijnásumosijn peivimätkičuosâttâsâin. Tuoddâr vuoluu-uási vieltijd piäittá puáris pecivyevdi, mii muttâšuvá pajeláá vieltist laajišvyevdin. Ocomáá aalaaš lii jo pääljis. ¶ Jyehi kumppi pivdá jieijâs purrâmâš. ¶ Sam suorgânij já rovgij majemuu váárvu virdeest meddâl. Sun kiddij huolâlávt sraaŋgâ, ovdilgo jorgettij já keejâi muu pelilasâidis paijeel kuovgisčuovjis čolmijdiskuin. ¶ Táttup viiljah tii leđe tiäđuliih tast, mii tábáhtuvá jäämmim naharân nohádeijeid, amas murâštiđ nuuvt tegu tuoh iäráseh, kiäin ij lah tuáivu. Jis kerd Jeesus lii jáámmám já pajanâm jämmei kooskâst, nuuvtko mij oskop, te talle meid Immeel lii Jeesus puáđidijn pyehtimin meddâlnohádâm ulmuid elimân suin oovtâst. (1. Tess. 4:13-14) ¶ Laapi kuávluhaldâttâhvirgádâh ¶ Kuáccám, Kaajaan, Ilomantsi, Ruka, Vuokatti, Iso-Syöte, Koli ¶  vielä Áármu já läđisvuođâ Immeel. Tuu oovdân pyehtip puoh, mii aatâšt mii, puoh epivisesvuođâ já liävuttemvuođâ. Tollii mist kiddâ, adde vijsesvuođâ já rähisvuođâ jiegâ jođettiđ mii saanijd já tavoid. Kuulâ mii Pestem Jeesus Kristus tiet. ¶ Uđđâ oppâmateriaaleh anarâš- já tavesämikielâlâš máttááttâsân ¶ Ive 1749 suuvâ vistekodeh lijjii vittâ. Meeri ucoi ihečyeđe maajeeb peeleest kuáhtán, mut pajanij 1800-lovo algâihelovoi ääigi kuutân, mast oppeet ucoi niälján ive 1900 räi. Ive 1900 suuhân kullii 26 olmožid. Love ivveest meeri stuárui kulmáin ulmuin. Stuorrâ muttuustâlmeh olmošmeerijn šaddeh iänááš maaŋgâi perrui já almai varriimist Ucjuuhân já Taažân. ¶ Palvâleijee poođij maasâd já muštâlij taam. Suu iššeed suutâi. ¶ Verdid arvevyevdi já Suomâ ¶  uccánâm. ¶   piätuellee . Eres elleid porree ellee. Om. puško já nuárju. ¶ vuonjâláldu = vuongelivaami 53 ¶ Mun läävejim motomij iijâi nievdâđ hirmâd fastes teddees naharijd, lijjim toi naharij siste tegu poolvâi siste. Motomin mun kirdim pajaskulij kirkis poolvâ siisâ, mut motomin oppeet vuáluskulij hirmâd čapis já sevŋis poolvâ siisâ. Mielâttes suotâsvuođah já uáli jo fastes palovuođah lonottellii sojijdis ohtânmaanoost. Táválávt ain ko tággáár naver aalgij, te mun läävejim kaččâliđ já kaččâđ puohâi paijeel hirmâd sáttoin já huikkeđ: ¶ 2.2 Eennâmkevttim rievdâdâs árvuštâllâm ¶ tuáimiih tuuvdâriggen já syeijejeh ¶  meid, Čällee Sanna-Kaisa Juvonen (Meccihaldâttâs) ¶ Toos, kote Juvdui lii lappum, ¶ Algâaalmugijn lii vuoigâdvuotâ uážžuđ staatâin já aalmugijkoskâsii oovtâstpargo pehti ekonomâlii já teknisii iše, vâi toh pyehtih navdâšiđ taan julgáštusân kullee vuoigâdvuođâin. ¶ TEKNIIK JÁ PIERGÂSEH ¶ Säämi arâšoddâdem aargâ tooimâi ravvuuh ¶ spiekâstemjuávhui mield. ¶ luánduvuáttámušâid kaavnah meiddei kerditáálu asfaltšiljoost ¶ Peivitipšo já ovdâmáttááttâs ¶ jurgâlâm: Matti Morottaja ¶ 1. Kišto uáivilin lii kavnâđ säämi kulttuurkuávdážân, mii huksejuvvoo Aanaar markkânân, ton uáivil já tooimâ kovvejeijee noomâ. ¶ Sämmiliih kirhoost -seminaar Sajosist ¶ cimccâhaamnâs helmiäisaine ¶ – Naa, jiem mun kale osko, et toos nuuvt hirmâd kuhháá mana. Mut jis mun veik forgâ suáitistâm tunjin maassâd, ko äšši čiälgá? Jieh taarbâš vuordâččiđ tobbeen luuvri keejist nuuvt kuhháá. ¶ ČUÁKÁN KIÄSU ¶ Onne ličij Ironworld vuáru. Vyeijilijm tohon ovdláhháá love ton suujâst, et tohon lâi puátimin mottoom lostâtoimâtteijee Duluth-kaavpugist já sun koolgâi sahhiittâllâđ munnuu. Tontiet čiŋâdâđáim sämimáccuháid. Toimâtteijee-pahalâšhân ij kuittâg puáttâm já karttáim leđe sämimáccuheh pajalist ubâ peeivi, luhhoost ij lam meendugin pakkâ, veikkâ pivâstâh kale liijká kuulgâi káálust. ¶ Toivanen (1989), ive 1973 asâttum ráámmátjurgâlemkomitea čällee, ciälkká, et ive ¶ Laavâst lii tot pyeri peeli, et ton mield puoh Suomâ sämikielah láá täsiárvusiih. Tääl meiddei ličij vuossâmuš kerdi, et anarâškielâ mainâšuvá laavâst. Lii kal jo äigi-uv, ko anarâškielâhân lii kuittâg tääbbin Aanaar kuávlust puárásumos sämikielâ. ¶ 5. Čääli paječálusij vuálá hiäivulijd arvevyevdi elleid. ¶ Uulá lâi pajeláhháá loveihásâš kandâpuicce. Skammâ lâi álgám, ige sust ehidist kuullâm äigi nuuvt pyereest ko keessiv, ko olgongin ij uáinám sierâdiđ pikkâsevŋâdin. ¶ Eritrea G3 ¶ Aanaarsämmiliih ađai anarâšah láá áinoo sämmilâšjuávkku, mii áásá ärbivuáválávt tuše oovtâ enâmist já oovtâ kieldâ kuávlust. Ko eres sämmiliih láá jieškote-uv suujâi keežild molsom aassâmsaajees, láá anarâšah aainâs-uv ubâ historjállâš ääigi aassâm siämmáá saajeest, Aanaarjäävri pirrâsijn. Sijjân suápá nomâlâssân säämi kirječällee Johan Turin ceelhâ: "Mist ij lah kullum, et mij liččijm puáttám teehi kosten." ¶ 50 rammid vuojâ ¶ b. Kulá-uv faasaan tuu päikkikuávlu elleid? ¶ syeje rášuarveest. ¶ 86A Nuorttâmeerâ tuálvá älkkeht, tane ton suojâlem lii tehálâš. Taažah, ruátáliih já tanskaliih láá pegâlmâs merâjottei viikiŋgij maajeeldpuátteeh. Tuhháát ihheed tassaaš vildáás viikiŋgeh purjâstii Atlant paijeel Amerik riddokuávlun. Mađhijdis ääigi sij asâttii Island. ¶ Čohčuv já tälviv suáluikuávlu jaskood ¶ Maadâsuálui ~ Maadâsualoi = Maatsaari ~ Mannersaari ¶ 171. Ryevdirađe täsirakuuttâh puomâittáá ¶  škoovlâ kuobâr, kuobbâr = sieni ¶ 2. Bulljarággát Ucjuv luvttuvâst, lávdástâlmijnis Váimmu biegga, stivrejeijen Niilo Rasmus. ¶  [táálu - Tot nieidâ-tuánttá kale kalga čurgiđ tyeid lasâpittáid! kullui ákku meerridmin. ¶ valjimiskoos čuágástâhmeereest. ¶ Jieggâ ¶  ton Vuol Uulá lâi taggaar, et jis suutâi, te kuhes ááigán ij sarnum. Ohtii vuod, sun lâi Nuuvdi keččin nijttoreŋgân já lâi mastnii nivsettâm ijge lam jiänádâm säänigin kuhes ááigán. Kuittâg sun vuolgij Nuuvdi keezi fáárun mecciniijton. Sun lâi lamaš sárnuhánnáá jo okkopaje já te lijjii tullâpiällást káhvástâlmin já puurâdmin, ko Vuoll Uulá korrâ jienáin párgádij: ¶ Jáákup já Raakel, Lea já ubâ sii juávkku vuolgii ovdâskulij. Jáákup smietâi korrâsávt, viljâs Esau kuáhtám, viiljâ, kiäm sun lâi piättám jo tovle. ¶ Katariina Musta lii algâttâm jieijâs anarâškielâ amnâsuápuid Giellagas instituutist taan čoovčâ. Opâttâs lii káidusmáttááttâs já tábáhtuvá neeti peht, pargo maŋa eehidpeeivi. Katariinasthân lii ubâpeivipargo já sun lii pargoost peeivijd. Katariina lii-uv hirmâd tutâvâš, et lii tággáár máhđulâšvuotâ oppâđ jieijâs päikkikuávlust, ehidist já oholoopâ ääigi. Muđoihân tot kal ličij sunjin liijkâs váiváá já masa máhđuttem orniđ. Moonnâm täälvi sun luuvâi Säämi máttááttâskuávdáást anarâškielâ linjáást já lii uážžum šiev vuáđu kielân tobbeen. Sun lii smiettâm, et ličij šaali, jis ij juáđháččii ovdâskulij uápuid. Suu mielâst njuolgist tast maŋa lii-uv vuovâs äigi juátkiđ luuhâđ taam kielâ, jis sun áigu já haalijd oppâđ lase. ¶ Ässeeloho: 17,7 milj. ¶ vuod lii jurgâlum ovttáin saanijn tiävá (spiekâstemjuávkku nr 1), tastko tot lii luándulub ¶ Aanaar kieldâ Sämmilij Sämikielâlâš sosiaalpalvâlusâi ovdedemohtâdâhhaahâ Ruotsala Pia ¶ 3. Ruotâst láá ennuu eres kuávluin puáttâm siirdâliih já patâreijeeh. ¶ 2. Kielâ- já sänikirjeh ¶ Jookeerpargopittá ¶ – Na manengis sun ij iällám mii lunne tääbbin? Enni koijâdij. -Já ij-uvks eidu lamaš-uv nuuvt saahâ, et tääl ličij suu vuáru eelliđ mii kolliimin. Ko must láá vala tah nuorâmusah-uv nuuvt uceh, te mun jiem peesâ kuussân vyelgiđ, tuikkodij enni. -Moonâ tun ohtuunâd, táátu veikkâ tuon kuhesjuolgâg Kuivee mätkiskipárin. Sust kale lii tommittáá asto, jyevdilâs kandâ. ¶ ryebbicuábui ¶ Návt muštâl Juhánâs, almostusâi kirje čällee: ¶ “Maid tun poorgah” , čuorvij Manu. “Sierâdâh-uv purjâskárbá?” ¶ Piäittáástellee eellim ¶ Sämikuávlu ulguubeln sämikielâ máttááttuvvoo aldamáttááttâssân (máttáátteijee siämmáá visteest) ¶ Namibia ¶ b. Maailm stuárráámus jävri? Eennâmuási: ¶ Tobbeen lijjii kale mottoom soortâ čuoškah, moh meid čuogguu, mut toh lijjii uáli uccáá. Čuoškâ lâi čuuvtij ucceeb Säämi čuoškâst já tot kiirdij tuše talle, ko áimu lâi tommittáá čuáskum, et voojij kirdeđ. Uážžu ettâđ, et kirdemäigi lâi eidu tiego piäiváá lyeštim ääigi já iđedist tállán piäiváá pajanem maŋa. Tot čuoškâ ko lâš peessâm liiškán, te siämmást kale še čuoggij, mut táválávt tom ij ubâ tubdâmgin. ¶ Saibâ lii kyeli mii puohčâl PLUMS! ¶ Pilvi aalgât ollâopâttuvâst ¶ Findâreh láá ponne-elimân vuáhádum merâkyeleh. Ton čiivgah láá táválii kyele hámásiih, mut stuárudijn ton siijđoh muttuuškyeteh paje- já vyelipeellin. Meid čalmeh já njunerääigih sirdâšuveh paajaapeellin muttâšuvvee siijđon. Vyelipeellin šaddee sijđo kuávgud. Siämmást fiindâr muttoo tuolbâsin já ton kooppânj kuárrán. Návt findârist šadda siijđo alne viällájáijee tuolbâ ponnekyeli. ¶ Jotkâ vyesimáánu 2014 numerân ¶ . Pirâsčällee pargon lii hoittáđ pirâstipšomân já eennâmkevttimân lohtâseijee aašijd, eromâšávt valmâštâllâđ ruukilaavâ já biodiversiteetsopâmuš olášutmân lohtâseijee tooimâid. ¶ Eellim aavijn, ¶ Kakkârâslááduh SA.1964 Kaakkurilammet Njellimjäävri mááddáškeeči N. ¶ 2 dl fiijnâsukkâreh ¶ Ruškisuáivág kappeerpäiski lii kaijui suhâkoddeest puoh pyeremustáá vuáhádum eelliđ ulmuu huksim pirrâsist. Tot hommáástâl-uv ruokkâdávt torijn já ruskâpááihijn. Kappeerpäiski lii häppilis já uáli siärvulâš lodde, mon algâalgâliih aassâmpirrâseh láá ruáhujäävrih já merâluovtah. Majemui aaigij láá kappeerpääiskih kiäppánškuáttám, mut kiäppánem suujâst ij lah vises tiätu. Motomijn pessimlááduin toh láá ollásávt lappum. ¶ Äijih  lâi  ráhtám   kulmâ  uđđâ   kárbá. ¶ Sämitige stiivrä puåttee uåkkim tuålloo ohämanu 30. peeivi 2013 tme 10.00 rääjist Sajosist. ¶ Sämitiigán vuáđudum nuorâirääđi lääjid uđđâ máhđulâšvuođâ väldiđ vuotân sämitige pargoost ain pyerebeht sämipárnái já -nuorâi táárbuid já ovdediđ sämitige jieijâs tooimâ sehe hiäđukocceem väldiđ vuotân uđđâ säämi nuorâikulttuur já sämipárnái já -nuorâi sierânâstáárbuid. ¶ 2. Jurgâlus. Taan veerstâ anarâškielâsâš versio spiekâst KR92 morfeem- já ¶ Immeel rähisvuotâ uážžu ááigán, et mij porgâđ nuubán nuuvtko Immeel lii porgâm mijjân. Ep pyevti leđe ármuttemeh ubâ jieččân vuástálisteidgin, ko Immeel lii lamaš já lii čoođâg mijjân ármulâš. ¶  lohtâseijee viermisijđo). Taažâ, Ruotâ já Suomâ ráámmátseervij ohtsâšpargon jurgâlui tavekielâsâš ¶ – Na moonâ peri, lâi vanhimkuáhtás vástádâs mestâ jo jyehi tove. ¶ väniraavvâdlâš.....6 ¶ – Montied tun Nánná ain keksiih návt ahevis pargoid? Ličij ennuv hitrub moonnâđ olgos sierâdiđ. ¶ LAM VUOJÂDÂTTÂM MEERÂST ¶ logost ¶ – Mondiet ferttejeh? ¶ jyelgituuvdâ ¶ 37) Nanodeh luándu maaŋgâhámásâšvuođâ tááhust killeel kuávluikevttim suunnâttâllâm máđhâšemkuávdái pirrâ ovdâmerkkân nuuvt, ete kuávdásmiteh mađhâšempalvâlusâid luándu maaŋgâhámásâšvuođâ turvim uáinust. ¶ Kissankello ¶ Toppum virdepirrâdâh lii šleeđgâ kiäinu, mon mield šleđgâ piäsá jotteeđ ovdâmerkkân patter näävist nuubán. ¶ Nuorâirääđi oovdânpyehten já čällen tuáimá nuorâičällee Kaisa Tapiola-Länsman ¶ a. meerâ, stuárráámus suolluu já uáivikaavpug sárgái 1-3 oolâ ¶ » Sist ij lah vij- ¶  predikaat – Mii tast lohá? Koijâdij peenuv. ¶ kieldâ, mii lii áinoo Suomâ sämmilâšeenâbloholâš kieldâ, finnee puoh ucemus lase. Kielâlase mäksimist ij meiddei valduu vuotân tot, et Aanaar kieldâ lii neeljikielâlâš kieldâ: Kieldâst kiävttojeh suomâkielâ lasseen aanaarkielâ, nuorttâkielâ já tavekielâ, já talle sämikielâin šaddee koloh láá stuárráábeh. Maht säämi kielâlaahâ váldoo vuástá já sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođâi kocceem Säämi kielâlaavâ vuástáväldim eereeb motomijd spiekâstmijd lii iänááš reagistem äššigâšâi vátámuššáid. Sämikielâlâš palvâlusah iä lah tuotâvuođâst rahtum luándulâžžân já sämikielâlâš palvâlusah uárnejuvvojeh tuše talle, ko ulmuuh mättih taid käibidiđ. Säämi kielâlaahân kullee virgeomâhij kenigâsvuođah čäittiđ, et sij palvâleh sämikielân já ovdedeh sämikielâ kevttim, láá pááccâm motomáid virgeomâháid epičielgâsin. Čielgiittâsâst, mii lii taan muštâlus vuáđdun čiälgá, et motomijn kieldâin já staatâ virgeomâhijn iä lah tärkkilis tiäđuh jieškote-uv sämikielâi iäruin. Tietimettumvuotâ lâi el. tast kotemuš sämikielâ kuávlust sárnoo, mon sämikielâ palvâlus kuávlust tarbâšuvvoo tâi maid sämikielâid virgáduv pargeeh sárnuh. Säämi kielâlaavâ 28 § mield juáháš virgeomâhâš kocá jieijâs toimâsyergist säämi kielâlaavâ nuávdittem. Laavâ 24 §:n kulá almosnjuolgâdus, mon mield kalga virgeomâhâš toimâinis jiešráđálávt anneeđ huolâ tast, et säämi kielâlaavâ turvim kielâlâš vuoigâdvuođah olášuveh argâelimist. Čielgiittâs vuáđuld tah prinsiipah iä olášuu syemmilâš ohtsâškoddeest aainâskin säämi kielâlaavâ uáivildem vuovvijn. Vástádâsâin vuáttoo čielgâsávt jurdâččemvyehi, mon mield laahâ nuávdittuvvoo eskân talle ko kiinii ääšist huámášit. Virgeomâheh láá säämi kielâlaavâ vuástásávt sirdám taan ovdâsvástádâs äššigâššáidsis. Maaŋgâin vástádâsâin poođij uáinusân sämikielâlâš palvâlusâi táárbu váájuvvuotâ. Säämi kielâlaavâ mield kalga virgeomâhâš čäittiđ et sun palvâl sämikielân. Nuuvtpa sämikielâlâš palvâlusâi tárbu váátá ain meiddei palvâlusâi faallâm sämikielân já ovdâsvástádâs säämi kielâlaavâ nuávdistmist lii virgeomâhist. Säämi kielâlaahâ lii lamaš vyeimist nelji ive já tom toimâmvuotâ ij lah testajum vijđásubbooht riehtivuáháduv pehti. Máhđulávt virgeomâheh, kiäid säämi kielâlaavâ rikkomist puáhtá kuoddâliđ, láá ovdâskode riehtiäššialmai, riehtikansler, läänihaldâttâs, poolis já ucceeblohováldálâš. Säämi kielâlaavâ vuáđuld láá ovdâskode riehtiäššialmai puáttám kulmâ kuoddâlem, moh kyeskih sämikielâlâš luámáttuvâi váilum já tilálâšvuođâ mast tulkkum lâi uárnejum sämikielân, mut áášánkullee kirjáliih dokumeentah iä lamaš jurgâlum sämikielân já sämikielâlâš pevdikirje tuođâlâšvuođâ. Ovdâskode riehtiäššialmai lii ive 2007 loopâst (20.12.2007 Dnr:h 3905/07, 3906/07, 3722/4/05) adelem miärádâsâinis kiddim säämi kielâlaavâ vuáđuld huámášume toos, et poolishaldâšem kuávdášlâš luámáttuvah já ráŋgáštâsmiärádâsluámáttuvah sehe monâttâllâmravvuuh iä lah finniimist sämikielân. Sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođâi visásmitmân säämi kielâlaavâ rikkomušâi pyehtim riehtivuáháduv pirrâdâhân lii eromâš tehálâš säämi kielâlaavâ olášume-uv tááhust. Rikkomušâi čielgiimân já estimân kalga rähtiđ čielgâ kuoddâlem- já ráŋgáštemvuáháduv. ¶ MECCIPARGOPITTÁ ¶ Kielâpiervâltoimâ jotkâšuvá ovdii vyevi mield ađai Anarâškielâ servi já Aanaar kieldâ juátkiv uástupalvâlemsopâmuš sosiaalpalvâlusâi pyevtitmist seervist kielâlávgumjuávkkupeerâpeivikiäju häämist juovlâmáánu 2011 loopâ räi, jis Anarâškielâ servi finnee Máttááttâs- já Kulttuurministeröst tađe várás uuccum meriruuđâ já Anarâškielâ servi já Aanaar kieldâ peessâv sopâmušân kielâpiervâlij joođeetmân kullee haaldâtlâš tooimâst. Keessiv 2010 servi finnij Suomâ Kulttuurruttâráájust sehe Máttááttâs- já Kulttuurministeriöst meriruuđâ kyevti uđđâ kielâpiervâl vuáđđudmân. Avelân kielâpiervâl vuáđudui-uv čohčuv 2010, mut Aanaar nubbe kielâpiervâl piäsá joton puáttee máánu 14 peeivi (14.3.). Ko kielâpiervâlij haldâttâs lii čuuvtij lasanâm, te servi pálkkát uási- teikkâ olesáigásii haldâttâspargee tađe mield ko finnee ruuđâ toos. ¶ 1. The Slap Anarist, lávdástâlmidiskuin ´Čuovo mu´ já ´Njoara mirkkuid eatnamii´, juávhu jieijâs stivrim. ¶ - Mun jurdim, et tot äšši lâi jo čielgâs. Jurdáh-uv, et mun liččim čuážžum liihâsthánnáá talle, ko lijjim adlâm häldee sääni, jis jiem talle lahkin häldee? ¶  + – Taat ij kustoo tääiđigin leđe mihheen šiev kuávluid, pahudistim kállásân já siämmást kieldim Sofia vyelgimist ohtuu kááđu oolâ sierâdiđ, kuus sun nuuvt mielâstis lâi viggâmin. ¶ Ohtâ tain kukken tuárispeln pajasšoddâm ulmuin, kiäst tääl ááigum mainâstiđ, lâi Reedrik. Suu tubdii ennuv ulmuuh vijđáht Anarist já Ucjuuvâst. Sun ij lamaš mongen tááhust nuuvt ettum táválâš, normaal almai, kuittâg jo eres ulmui mitoi mield. Šaddoos-uv peeleest sun lâi epitáválii uánihâš – pajeláhháá meetter kuho. Sun ij lam kuássin finnim nuuvt ennuv oopâ, et ličij tubdâškuáttâm oovtâgen nummeer teikâ puustav. Sun lâi šoddâm 1904 já jaamij puárispärnin Avelist 1988. ¶   Varjâl mii eennâm suáđist já luhottesvuođâin. Máttát mii tubdâđ jieččân ovdâsvástádâs luándust, amas mij snielâhvuođâstân tuššâdiđ já nyeskidiđ tom. Vyeleed mii katâmušân já jorgeetmân, ko mij käidip tust já älgip vyeitittâttâđ suudon eellimstân. ¶ Ráhtulâšvuotâ puáhtá Suomân ennuu jáválâšvuođâ ¶ Haavâ stivrimjuávhu saavâjođetteijen tuáimá pajejođetteijee Sakari Karjalainen máttááttâs- já kulttuurministeriöst já jesânin pajetärhisteijee Katri Santtila máttááttâs- já kulttuurministeriöst, Olgoašijčällee Suvikki Silvennoinen olgoašijministeriöst, jođetteijee Johanna Suurpää riehtiministeriöst, pajetärhisteijee Panu Artemjeff sisašijministeriöst, fiinaansčällee Annika Klimenko ruttâministeriöst, ráđádellee virgealmai Hillevi Lönn pargo- já iäláttâsministeriöst, ráđádellee virgealmai Viveca Arrhenius sosiaal- já tiervâsvuođâministeriöst, jođetteijee Jorma Kauppinen Máttááttâshaldâttâsâst, värisaavâjođetteijee Irja Seurujärvi-Kari sämitiggeest (tavesämikielâ), värisaavâjođetteijee Erkki Lumisalmi sämitiggeest (nuorttâsämikielâ), rehtor Yrjö Musta sämitiggeest (aanaarsämikielâ), ollâopâttuvlehtor Marja-Liisa Olthuis Oulu ollâopâttuvâst (Giellagas –instituut), Martti Laiti City Sámit ry:st, uásáduvjođetteijee Kimmo Granqvist Päikkeennâm kielâi tutkâmkuávdáást, spesiaaläššitobdee Kurt Torsell Suomâ Kieldâlittoost sehe pajeäššialmai Antti Arjava Suomâ Kulttuurruttâráájust. Stivrimjuávhu pissoo äššitobden nomâttui ucceeblohováldálâš Eva Biaudet. ¶  tiellä Anarâškielâ: Jari Linjama ¶ Posâlâddâm kinttâlčuovâst já ¶ Nijttemeh ¶ - Maid? ¶ - Ánná, Heikkâ eeđâi joskâdávt já čarvij suu čovgâdávt jieijâs vuástá. ¶ Nuorttâsämmilij ärbivuáválâš muusik lii leu´dd. Leu´dd tuálá siste ulmuid, eellimpirrâs já páihálâšhistorjá kovvejeijee muštotiäđu. Vassi Semenoja, ohtâ Suonnjel leu´dd-ärbivyevi miäštárijn, lii kuvvim leu´dd etâmáin: ”Leu´dd muštâl tast maht ulmuuh láá iällám.” Leu´dd lii rááhtuslâš prinsiipâi peeleest čuuvtij ereslágán ko tavesämmilâš juáigus. Pyerebeht-uv ohtâvuotâ kärjillii já ryešilii ärbivuáhán lii nanos. Leu´ddijn muštâluvvojeh čuásáttâhulmuu eellim tábáhtuskuáhtáseh tábáhtusah ovdáneijee ráiđun. ¶ 107 ¶ 20. Äävi eellimtile ¶ Säämi kulttuurkuávdáš ¶ Uáivikaavpug: Dakar ¶ – Mun lijkkuum ain iđedist kááhván, mutâ mun juuvân käähvi pyereeb mielhijn já sukkâráin ko mielhittáá já sukkârttáá, ákku iätá. ¶ Sämiseervih ¶ – Mudoi kale Kuivee sátáččim tuhhittiđ-uv mut ko tot lii nuuvt hirmâd rámmáá, lâi Sáárá maŋgii smietâstâm, ko Kuivee lâi miäđuštâllâm suu. ¶ kielâlâš jurgâlusah suullân 30 pittád. Luámáttâh västid koččâmâšâidis peeleest koččâmâšluámáttuv ¶ d. Mon enâmist taalhâs lii rahtum? ¶ “Tääl seeŋgân tállân” , ¶ 4. PARGOJUÁVHUST KIEĐÂVUŠŠÂM ¶ Sämimáttááttâs škovlimproojeekt algâttem sirdâšuvá kuovâmáánun 2015. Sämitige já Giellagas-instituut ornim sämimáttááttâs pargoviehâškovlim vuossâmuš aldamáttááttâspaje sirdâšuvá toollâmnáál kuovâmáánust 2015. Säämi kielâlavgum škoovlâst – maht tuárjum jieččân kielâ já kulttuur máttááttâsâst – škovlim koolgâi algâalgâlii vuávám mield vyelgiđ joton puáttee skammâmáánu pelimuddoost. ¶ Uccâ uábáš ¶ 115D, 115E, 132B, 132C, 132D, 132E, 132F, 142A, 142B, 144B, ¶ 2. NATURA 2000-VIÄRMÁDUV VUOIGÂTVUOĐÂVAIKUTTÂSAH 3 ¶ Nuorâirääđi taha sämitige stiivrân iävtuttâs valjimnáál jesânijn, já lopâlâš miärádâs taha sämitige čuákkim. ¶ Ume A4 ¶ ovdiibel. ¶ Ucjuuvâst Ilmari Tapiola já Asko Länsman ¶ LOPPÂSÄÄNIH ¶ – Na nuuvt, lii-uv Káijá-ákku jo uáđistuumin, tipšoo koijâdij ko poođij siisâ. ¶ 5 RAPU JÁ SKÁLŽU LÁVÁ STUORR ¶ kozzâ 20 ¶ Pyeripuáttim šoddâdemkyeimin ¶ Säämi arâšoddâdem uási kielâ, kulttuur já ärbivuáválij tiäđu sirden nuorâbijd suhâpuolváid lii merhâšittee. Sämikielâlij arâšoddâdeijei mättim tuárjum já sämmilij šoddâdemáárvui miäldásiih pargomaalih láá kuávdáást. Sämmilij sosiaalpalvâlusâi ovdedemohtâdâh-proojeekt puátusin rahtui Säämi arâšoddâdemvuávám , mon ruotâsmittem já pargomaalij ovdedem juátkojii Sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ovdedemproojeekt ääigi. ¶ Piia vähtee, et kiälkká ij kääškit kommood. Pepi pala ucánjihhii, mutâ Pelle teddilist uccâ suotâs pennâgáá čovgâsávt jieijâs vuást suoijâlem tiet. ¶ - Sämmilij demokraatlávt väljejum orgaan tuáimá meid ovdâmerkkân Euroopâst. Láá vala vaidâlittee ennuv juávhuh main iä lah ubâ tohkin vuoigâdvuođah moh Suomâ sämmilijd láá suovvum. Mutâ taam ij pyevti ettâđ jieštuđâváin mieláin, paahud europarlamiänttár Torvalds. Mist-uv láá ennuv maid koolgap pyerediđ. ¶ 50–150 Siävŋus ¶ Kijá Heeihâ Hannu (Hannu Kangasniemi) lii algâttâm sämitiggeest ive 1996 ađai lii lamaš mieldi ton vuáđudem rääjist. Tađe ovdil sun lii lamaš Laapi läänihaldâttâs vuálásâžžân ive 1993 rääjist aaibâs siämmáá pargoost ko tääl-uv já valaba sämitige loonjâin. Oovtâ ive sun lii lamaš meddâl sämitiggeest, ko tooimâi anarâškielâ máttáátteijen ive 2005 Aanaar vyelitääsist, et tááláš pargo sust lii pištám jo 19 ihheed. Ovdil Laapi läänihaldâttâs já sämitige pargoid sun lii lamaš 15 ihheed máttáátteijen jieškote-uv škoovlâin, tegu Kolari luvâttuvâst, Pelkosnjaargâ pajetääsist já luvâttuvâst, Ucjuv vyeli- já pajetääsist sehe luvâttuvâst, Njuárgám vyelitääsist, Suáđigil pajetääsist já Vuáču vyeli- já pajetääsist. Áinoo sämikuávlu, kost sun ij lah lamaš máttáátteijen, lii Iänudâh – et pyereest puáhtá ettâđ et sust lii šievlágán kove sämikuávlu škovlâtiileest. ¶ Virkkuuvääri Luuhâmkirje kiđđâ ¶ Spiekâstmeh sänitärhisvuođâst juávhui mield ¶ tivolist ¶ Áánást oroi, et sun ij máttám innig ettâđ Heeikân maiden. Ij Heikkâgin sárnum. Mahtnii tot joskâdvuotâ kivsedij Ááná: ¶ – Vuoi tuonârohe taam kuálástemhomá! Masa jo jieš-uv koočâm jáávrán já hevvânâm taan hyenes kyeliluho tiet! ¶ kooraalkárgu.....133 ¶ Onne illoodvetteđ uđđâ já fiijnâ kulttuurkuávdáást, mut tietivetteđ kuittâg, et tuše seeinih iä ¶ Borneo O6 ¶ Ruovesi C5 ¶ Kyevtiuásásâš tyeji uážui aalgâ ucjuvlii iäččán Piera Johannes Helander škoovlâst 1950-lovvoost nuurrâm Säämi šaddoin. Šadoh lijjii kuškâdum já kiddejum nommâkilgolijguin herbaarion ađai šaddočuágáldâhân. Jyehi šaddo lâi tárkká tieđâlávt luokittâllum jieijâs juávkun. M ovtáskim ton ruossâlâsvuođâst, mii lâi šadoi muččâdvuođâ já maaŋgâhámásâšvuođâ sehe ulmuu luokittâllâm- já luávkkudemtáárbu kooskâst. Siämmást mielân pajanii sämmilij historjá já viggâmušah luokittâllâđ sämmilijd vyeleeb náálán kullen. Vala 1930-lovvoost Aanaarjäävri Hävdieennâmsuollust láá kuáivum sämmilij uáiviskáálžuid näliopâlâš tutkâmušâi várás (skáálžuh láá tastoo macâttum). Tuáiján láá kovvejum 30 onnáápeeivi sämmilii. Vuáđđun lii Statistiikkuávdáá já Sämitige vaaljâlävdikode ive 2011 statistiik. Tast Suomâ suullân 10 000 sämmilâžžâd láá juohum ahejuávhui mield sämikuávlust ässeid, Suomâ eres kuávluin ässeid sehe olgoenâmijn ässeid. Ulmuuh láá še juohum eenikielâ mield. Kielâlâš jyehim lii kuittâg váddásub äšši: Sämitige mield statistiikâid kalga anneeđ tuše sunde adeleijen, ko vuálá 18-ihásij eenikielâ almottem tábáhtuvá masa sattummield já jienâvuoigâdvuođâlijn-uv maaŋgah kyeđđih almoothánnáá eenikielâs. Ulmuu eenikiellân luvâttâlmân merkkejuvvoo talle suomâkielâ. Ton lasseen maaŋgah tobdeh jieijâs kyevtkielâlâžžân. M uu kuvvim 30 ulmuu ahe-, kielâ- já aassâmsajeuásih västideh prosentuaallávt taan ovdeláá mainâšum statistiik faktaid. Jyehi ulmuu paaldâst lii siemin šaddočuágáldâhânkilgool, mast čiälgá eres lasseen ulmuu aassâmsaje já eenikielâ. M ietimielâlávt-uv juurdâštijn tuše 10 olmožid 30:st sárnuh eenikielânis sämikielâ, já taan love ulmuu juávkun šiättá fáárun tuše ohtâ aanaarkielâ já ohtâ nuorttâkielâ sárnoo olmooš. Kuuvij ulmuuh láá še miäruštâllum tieđâlávt já oovtčielgiittâslávt Homo sapiens -šlaajân kullen, vyestičaskosin puáris nälimiäruštâlmáid, moh onnii sämmilijd vyeleeb näällán kullen. Tyeje nubbe uási lii stuorrâ čuovâkove, mast tuodârenâduv oolâ láá kovvejum taah herbaario šadoh. Toh hämmejeh ornamentlágán ase mii oŋâttuš oolmij kuávlun, luovvânmáin miäruštâllâm já luokittâllâm čulhoost. ¶ Meerâi källeeriddoin láá jieškote-uvlágáneh tiäpuh távjá stuorrâ ohtâlâs šadolâšvuotâhân. Tain šaddeh čielgâ stielâseh, ko cuávis riddočääsist sirdâšuvá jieŋâlubon. Källee čäcirääjist lii njalahis čapis stielâs, mast šaddeh čuovjistiäpuh. Čässuáivi vuoluubeln lii árpputiäppustielâs, mast šaddeh iänáážin siämutiäpuh , mut meid eres maaŋgâsellâsiih ruánáátiäpuh. ¶ Kielâpargee lii palvâluskoskâvuođâst Suomâ sämitiigán já pälkki miärášuvá Suomâ sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuodâtaasij V/II – IV/IV mield (vuáđupälkki 2 051,23 – 2 391,60 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. Toimâsaje lii sämitige monnii toimâsaajeest tâi sopâmuš mield eres saajeest. ¶ Káránâsmyerji já káránâsjuŋŋâ lává uáli sierâlágán myerjih: nubbeest ulmuuh já lodeh kevttih eenâb ävkkin muorjijd, ko nubbeest oppeet lostâ lii anolub já myerji ij ubâ puurâtkin. Mut ij káránâsmyerji lah tuše luddijd pyeri. Mij meiddei puávtáččijm eenâb-uv toin ávhástâllâđ, nuuvtko maŋelââ čiälgá. ¶ – Na vuoi sittágin, Poolishovdâ toskádâlâi. ¶ UM: Já sitte Juunu-Vile kiäzzáh jammii meiddei, jaamij iššeed já eemeed já sitte meiddei tuot Paulus Kuuva, toh ko puárránškuottii, te virgekodde já kundá almaah pakkuu jotteeđ puoh tain puárispele paaihijn, et maht tobbeen eelih. Te poođij mottoom pááikán, te iä lamaš ko párnááh tuš elimin já toh-uv lijjii, et iälláážeh-uv ääigi ool. Te koijâd, et kost eeči. Tothan kal ooinij, et eeči já enni lava kuohtuuh moonnâm, mut tot halidij tiettiđ, et láá-uv párnááh… Na koijâdij tiäđust-uv, suomâkielân val koijâdij et "missä isä ja äiti?" . "Isä ja äiti nukkuvat" . Na nubbe lâi riäŋkualn já nubbe lâi seeŋgâst. Já nuuvt lijjii… No tot vaaldij párnááid mieldis já tuálvui tohon kirkkopááikán já liegâdij maka sun vuossmužžân, tuoldiittij čääsi já adelij kume čääsi juuhâđ ko lijjii kolmum já kuškâm já niälgum. Sust maka lâi evvis meiddei fáárust, nuuvt adelij purrâmuš vuosâ iätán tooid. Já jos peivijn, ađai peeivi, tâi kyehti lijjii maŋaniđ et ij lijjii olmooš puáttiđ tohon, te lijjii moonnâđ tast ubbâ peerâ. Iähan toh jolâs párnááh tiäđustkin viettim vyelgiđ kuussân, ege vaijaam, ege pallâm pietittimes párnááh. ¶ Ulmuuh algijn maidnii huksiđ, ko terppâm já meiddei moottorhuurrân kullui tobbeen mievtâ tyehin. Ko piäđuh iävá perustâm Ristinist, te ij sungin perustâm tain tađe komebijd já tiiptij puáttiđ taid aaibâs toos meetterpele kiäčán. Piäđukyevtis čielgâsávt tubdáin mottoomlágán mielâkiddiivâšvuođâ sunjin, mut ko toh iävá maiden porgâm, te kejâstellus peri. Kale sun taggaar killááččij. ¶ 184 ¶ h. Tobbeen lii kuhheeb merâriddo. ¶ oppeet muu tavluid. Vissâ ličij pyeremus pieijâđ ¶ Mottoom eehid, ko njuárustâllâm já keessim ääiđist lâi nuuhâm, lijjii kámpá ässeeh oppeet sökörieggest. Kejâstellim tom homá já kihottim-uv viljâm, mut te viijmâg tulkkim já jurdâččim vyelgiđ sirdeđ eergijd já kejâstâllâđ riävskáid. Lâi uáli pivvâlis šoŋŋâ mut ij eidu njäbbi, ige ollásávt polvâšoŋŋâgin. Lâi hitruu oppeet čuoigâdiđ já tuosâstâllâđ riävská luodâid já jis vala luhostuuččim viijmâg-uv koddeđ tom. Lijjim kiästnii kuullâm motomin, et kiinii ličij koddám riävská sobbijn, ko tot lâi čieppâsist. Siämmáá lijjim jieš-uv irâttâm ovdeláá, mut jiem lamaš luhostum. Lijjim tastan kámpá aldasijn čuoigâdmin, ko te uáiniškuottim iimmâš... Kukken nuorttân šliäđgááttâlâi miinii poolvâi kooskâst, tegu äijih te ličij koskâm, mut ij kullum maggaargin juullân. Kuldâlim tárkká, mutâ tuše pennui umástem kullui markkânsaajeest, ige mihheen eres. Jienâttes šliäđgáttâlmeh pištii maŋgâ miinut já toh lijjii tegu äijih aldâkkâsah. Čalmaastellim iimmâš äigipuudâ, jeđe ko te jooskâi šliäđgáttâlmist te moonnim káámpán já muštâlim ulmuid, maid lijjim uáinám. Kihheen ij orroom oskomin muu. Tast jiem lah aaibâs vises, tábáhtuvvii-uv riävskápivdemeh sobbijn já aldâkkâsâi uáinim eidu ive 1957, -58, vâi 1959, mut iä kuittâg ive 1956, ko lijjim talle Eli Saammâl kaandâi kuáđist, ige 1960, ko lijjim talle jotkâškoovlâst Avelist. ¶ Poccuin lii rijjâ kuáttumvuoigâdvuotâ sämikuávlust meid luándusuojâlemkuávluin já priivaat ulmui eennâmkuávluin. Káártást kovvejeh tehálumosijd eennâmkevttimhaamijd staatâ haldâšem eennâm- já čäcikuávluin. Syejimeccikuávlu lii lahâaasâtmáin asâttum kuávlu, kost meeci kalgeh hoittáđ já kevttiđ tienuuvt, ete tot ij toovât meccirääji vuálánem. Syejimeccikuávlun kuleh Iänuduv já Ucjuv kieldâi kuávluh sehe kuávluh Aanaar kieldâst. ¶ Čuovviittâstooimâtärhisteijee Elisa Suutala Laapi läänihaldâttâsâst joođeet sämmilij škovlimašij ohtsâšpargo-orgaan taan vaaljâpaje loopân (-2011) räi. Värisaavâjođetteijen väljejui luokamáttáátteijee Rauni Äärelä Suáđigilist. ¶   - Minä lähdin noutamaan Ilmaria kouluun. ¶ – Vuoi, mon mučis uáinus, reŋgâ šyehkittij já peittâđâi vala vyeliláá miestui tuáhá, amas ulmuuh suu aiccâđ. ¶ Kuovskâsah ¶ kurttusieni ¶ Lodeh ¶ čielgee sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs olášume já iävtuid sämikuávlu ulguubeln. Raapoort kärttee vyeimistorroo máttááttâs kyeskee njuolgâdusâid já virgeomâhâšmiärádâsâid. Lasseen raportist tahhojeh iävtuttâsah máttááttâstile oovdedmân. ¶ – Stuárráámus Suomâ sisčaasijn pivdum kyeli lâi 170-kilusâš monni, eeđâi Tero. ¶ i . j . k . l . ¶ et taggaar ij lamaš vala kuássin kullum. Já toh ¶ ovdâjurdâččemvyevi koččâmâšluámáttâhân já epivisesvuođâ čielgiittâs objektiivlâšvuođâst. Jieš ¶ 3. Muštâl, maht šadoh láá vuáhádum ¶ Ovdâsijđo ¶ muorâkyeli ¶ – Jooskâ holhoomist! ¶ – Ánná, mun lijkkuum tunjin, Heikkâ culijdij Ááná piälján. ¶   1. Poso áimupáálu tievâ. ¶ Rektor Yrjö Musta já máttááttâstooimâ pajetärhisteijee Kari Torikka jođettává säämi škovlimaašij ohtsâšpargo-orgaan. Musta väljejui saavâjođetteijen já Torikka värisaavâjođetteijen ohtsâšpargo-orgaan ornimčuákkimist Helsigist 28.10. Ohtsâšpargo-orgaan toimâpaje juátkoo ive 2015 loopâ räi. ¶ pyeidivepsi 1 m čielgâ ceehis ¶ omâhâšpiälán. Ohtsis koččâmâšluámáttuvah vuolgâttuvvojii 169 jieškote-uv piälán. Ohtsis puohah ¶ Totkee sijđo ¶ Ilmari Mattus ¶ Kunnijâttum Suomâ president, Suomâpele sämitige president já tige jesâneh já pyereh kyesih! ¶ stánžuškuát, ¶  sämmilâš Briceño lii šoddâm tobdosin maailm algâaalmugijd já sii kulttuurlijd sierânâsjiešvuođâid sehe luándutile vyerkkejeijee koveráiđuiguin, main tobdosumos Amerik imeleh lii ovdâstâm Venezuela Venetsia Biennaalist já jottáám pirrâ maailm OA suojelusâst. Amerik imeleh lâi ive 2010 kiđđuv meid Aanaar Sijdâ-museost já Hanko Rintamamuseost. ¶ Mii lii tuu eenikielâ? já mondiet? ¶  keđgilum ruotâsčuolmâidiskuin = juurinystyröillään 32 ¶ – Na mondiet? suu enni imâštâlâi. ¶ a. Maht jienâ kuullâm muttoo? ¶ ruánááčalme ¶ Suomâ Sámi Grand Prix uásikišto vyeittee 2014, jyeigee Petra Magga-Vars ¶ 122 ¶ luámáttuvâi tiäturân vyeijim ostui uástupalvâlussân ulguupiäláá finnoduvâst. Tutkâmamnâstâh ¶ Säämi tyeji ¶  adverbiaalin: ¶ a. Niili (maailm kuhemus juuhâ) ¶ LUUK. 14: 16 – 24 ¶ sijvottisaigij = kelirikkoaikoina 72 ¶ Douro D7 ¶ njálgáid. Na, uásti kuittâg ¶ Anni-Maarit Salonen ¶ Haldâttâshovdâ Juha Guttorm, lahâasâttâsjođetteijee Sami Manninen, sämitige stiivrâ jeessân Petra Magga-Vars, saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi, riehtiminister Anna-Maja Henriksson sehe stiivrâ jesâneh Anu Avaskari já Asko Länsman Helsigist 13.9.2011. ¶ Kaajaan = Kajaani 57 ¶ ½ tejâpastem millum vielgispippâr, ¶ – kijttosrukkoos ¶ kyelišoddâdemáldáh 100 ¶ 2. Noomât lapsemááđu salâsteijeid. ¶ Puško ¶ s. 205 ¶ 9. Cortinarius collinitus – Kangaslimaseitikki – Kuolbânjivleseitik U ¶ kiđđuv algâtteh šoddâmis jäävri ponneest? ¶ kolmâsub? ¶ 2. Jurgâlus. Taan veerstâ anarâškielâsâš versio spiekâst KR92 morfeem- já ¶ b. Kolmâoijâgâsân nohádeh täsiliegâsliih / rievdeeliegâsliih elleeh . ¶ Talle Hiärrá eeđâi Joosuan: ”Puohah suátinavcâlâš almaah vázzus kaavpug muuvrâi pirrâ kuttâ peeivi. Čiččâm pappâd kuáddus čiččâm pasunid littoaarkâ ovdiibeln. Čiččâd peeivi tij väzzivetteđ kaavpug pirrâ čiččâm kerdid. Paapah possoos pasunáid. Ko kulâvetteđ toi jienâ, kolgâvetteđ piškoškyettiđ já huiheškyettiđ. Talle muuvrah vireh, já tij pesâvetteđ kaavpugân.” ¶ čiđđâhydraateh vuojâ vielgâdâsamnâseh vitamineh ¶ ulâttem čäcilaavâ mield puohháid ¶ 5. Mon váráduvâst láá ¶ Suomâluohtâ 47 ¶ Aanaarjuuhâ D1 ¶ Čuákánkiäsu ¶ maŋa. ¶ Ohtâ vuovâs äšši markkânijn lâi tot, et tobbeen lijjii ennuv sämipihtsáid kárvudâttâm ulmuuh já sij lijjii miätá Säämi. Teivâdim veerdijd Vuáčust, Čevetjäävrist, Ucjuuvâst, Kärigâsnjaargâst, Avelist (ránnjátáálu eemeed), Anarist já tiäđust-uv páihálijd veerdijd. Puáttee keesi ferttee eelliđ markkânijn uđđâsist já väridiđ ucánjáhháá eenâb ruuđâ fáárun, ko hadeh kale lijjii sálttááh. Ko motomin lam čaŋâdâm Avveel markkânijn, te tobbeen lam kuáhtám uápis ulmuid čuuvtij ucceeb, ko maid kuáhtájim Vuonâmarkkânijn, veikkâ Avveel lii muu päikkisijdâ. ¶ Já kaandah keččii, maht Eunuk já Njorttâ luoštijn várugávt kárbá čáácán. ¶ piäippáin piervâlân kuovlâliđ vala, ¶ Máttááttâs- já kulttuurministeriö 2.3.2012: ¶ “Na mut jyehi kirjehân lii siämmâš, ko eres kirjeh!” ¶ Ucjuv kieldâ ¶ tuubdâst , et algâaalmugij sajattâh muttuustâl kuávluimield já enâmijmield já et aalmuglij já kuávlulij sierânâsjiešvuovij sehe sierâlágán historjállij já kulttuurlij tuávvái merhâšume kolgâččij väldiđ vuotân, já ¶ Mut toh sierah ¶ - Mut ij-uvks toos onnuu häldee? Uáivildâm, et ko sirdoo maailmist nuubán. ¶ Čuhčájävri SA.1964 Vipujärvi Nuorttâ-Aanaar: Ruošâ rääji paaldâst. ¶ * Blueray-čuojânâs ¶ Tuárnusjuuhâ = Tornionjoki 90 ¶ 7 jieggâ, [eellimvyeimi] 2 ¶ 2. Uusâ káártást čoovdânommâduv päikkinoomâid ¶ Saksa ¶ – Mondiet tun jieh orostittám tom? Heikkâ koijâdistij imâštâlân. ¶ - Enni! enni! ¶ Keejâ uánihisvideo tast maid čuuvčást puáhtá rähtiđ ¶ Káránâsjuuvâš SA.1964 Korppikuruoja Luáštá Ruošâpel Paččvein. ¶ dáskit aalmug, jotá máttáátmin Juudea jyehi kuávlust, Galileast kiddâ teehin. ¶   Veikkâ sij lijjii kuulmâs, te kyeli oroi lemin lussâd, já tot vuástálistij korrâsávt. Mut kaandah kinccii sitkâdávt. Viijmâg kyeli vaibâškuođij. ¶ Väinäjuuhâ ¶ muorâjietânâsâid tuálih ciäggust noonâ laŋkkuviäddáh. Muorah kocâtteh lostâidis pirrâ ive, ige mecci lah kuássin lostâttem. Ko miinii muorâin virá, te vesah väldideh jolgâdâs jotelávt já oppeet ohtâlâs ruánáá luávdá enâduv. Aaibâs meccivuáđust lii siävŋus, já tondiet tobbeen ij šoodâ ennust mihheen. Muorâoovsijn šaddeh uulguššadoh , ovdâmerkkân saniááh já orkideah. Toh väldih čääsi já raavâdamnâsijd muorâi ruŋgoimield kolgee čääsist. ¶ kuškástâh.....80 ¶ MÁÁLÁÁ TAAVLU ¶ Ores kuussâgkuálsi lii penttâ 70 senttid kukke já suájákoskâ aldasáid meetter, ko niŋálâs lii oppeet lovmat senttid uánihub nuuvt kukkoduv, ko suájákejij kooskâ-uv peeleest. Orráás lii älkkee tubdâđ tast, et tot lii olgoláá keejân aaibâs čapisvielgâd, mut aldeláá keejân uáivi lii čielgâsávt ruánáá iivnán čyeccee. Čeve já radde lává aaibâs českâdeh, ucánjáhháá joba fiskis iivnán čyecceeh, čuávjivuálááš vala eenâb. Kuussâgkuálsi niŋálâs sulâstit viehâ čuuvtij vuoptâkuálsi niŋálâs já taid lii-uv olgoláá väädis iäruttiđ. Kuussâgkuálsi lii kuittâg čielgâsávt stuárráb ko hyelkkis, teikkâ tärhibeht eeđân vuoptâkuálsi já nubbe čielgâ iäru lii kuussâgkuálsi ruškis uáivi já ränisvielgis čiäppât ivnij čielgâ rääji. Meid vuoptâkuálsi niŋálâsast lii ruškis uáivi já čeve ucánjáhháá vielgâd sulâstittee räänis, mut ivnij čielgâ rääji ij lah uáinimist. Tiei iärui lasseen vuoptâkuálsist láá viehâ suohis já kuhes vuoptah, moh táválávt kiäigájeh maŋaskulij, ko kuussâgkuálsi niŋálâsâst vuoptah váiluh masa ollásávt. Ores vuoptâkuálsi lii älkkeb iäruttiđ kuussâgkuálsi orásist olgoláá-uv uáinin. Tot lii lovmat senttid uánihub hyelhis já ton ivne lii táválávt ránásub. Veikkâ uáivi já čeve lává-uv siämmáá iivnest ko láá kuussâgkuálsist-uv, te raddeest já siijđoin kávnojeh iäruh. Siijđoh láá vuoptâkuálsi uásild čapis-vielgâdeh sehe ránáseh, radde ruškâd, ko kuussâgkuálsist toh láá aaibâs českâdeh. Noomâs-uv peeleest ores vuoptâkuálsist láá kuhes hárrájeijee vuoptah, ko ores kuussâgkuálsist toh iä lah ollágin. Kuussâgkuálsi jienâ lii roovâ škuurrân. ¶ Mut čohčâ juuđij já juuđij. Tot pozáttâlâi ¶ Fiskissmiäruhpánnukákku ¶ Eromâš äšši Aailâ nukkein lâi toi máccuhij já káárvui uccâtärhisvuotâ já et Ailâ raahtij máccuhij lasseen meid eidusâš nuke jieš. Aailâ čeppivuotâ puátá-uv uáinusân eromâšávt nukei luándunálásijn ooivijn. Toi kejâstâh ij lah šoddâm sattummield, pic Ailâ vuolâi iänááš nukkeid jieijâs já kállás nálásâžžân. Skeŋkkân mannee nukkeid Ailâ viigâi uážžuđ puáttee omâsteijee nääli. ¶ Mooses kuárŋui vääri oolâ sárnuđ Imeláin. ¶ Siili-nieidâ ruvvij čolmijdis epioskolâžân; matto oroi luptânmin ¶ Staatâ budjetist láá riehtiministeriö válduluoka momentist 25.01.50 čujottum sämmilij kulttuurjiešhaldâšem paijeentolâmist šaddee koloid väärih, main 45 000 eurod lijjii väridum Sämitige čuákkimij já vaaljâlävdikode koloi šoddâmân sämitiggelaavâ uđâsmittem keežild. Ko sämitiggelahâuđâsmittem ij olášum, 45 000 euro kevttimtárguttâs meddâlistui. Stivrâ tuhhiittij Sämitige iävtuttâs 45 000 euro kevttimtárguttâsâst riehtiministeriön toimâttemnáál. Sämitigge iävtut, ete 45 000 eurod mieđettuvvojeh pisovávt kevttimnáál Sämitige eidusii tooimân, el. säämi kielâlaavâ olášutmân já haldâttuv oovdedmân. ¶ kuva 54B jätetään kokonaan pois! ¶ suomâkielâ kirjekielâ ovdánmân eenâb ko mihheen eres ovtâskâs kiirjijd. Ive 1642 ¶ 4. a. Uusâ 3 pargopitá káártást Ruhr ráhtulâšvuođâkuávlu. ¶  vaaigut ruottâđ, ruotâm, ruáttá = juosta, laukata ¶ Assaas muottuu čoođâ ij lamaškin nuuvt älkkee kalâččiđ. ¶ Jovnâ ij tiättâm, maid Haŋgal uáivildij toin, mut sun lâi vises, et Belgo iberdij. ¶ Hoope van Schevenigenijn sun poođij stuorrâ vuovdijd, moh lijjii kukken Fynesvuonâ máddáábeln. Sun kárgái taampâst já vuolgij miäcán tavas. Mihheen tiätulágán mittomeeri sust ij lamaš, sun tuáivui peri ráávhu já saje maŋgáid hiämáskittee jurduidis. ¶ – Čiččâmnubáloh cekkid liegâs. ¶ Taavvid huihádij moovtâ já puohčâlij. Siämmást ¶ ruoččâs < ruočâ = ritinää < ritinä 119 ¶ Čokkájim oppeet mottoom čuákkimist. Ton tove tot lâi päikkieennâmkielâi tutkâmkuávdáá (ađai Kotus) ucceeblovokielâi uásáduv čuákkim, kost lijjim oovdâstmin anarâškielâ. Čuákkim miäruštiäđuid máttááttillim luvâttâllâđ eskin čuákkim maŋa: päikkieennâmkielâi tutkâmkuávdáá ucceeblovokielâi uásáduv čuákkim . Nuuvtpa jiem ubâ tiättâmgin, mon čuákkimist lijjim, ko lävkkejim siisâ Kotus čuákkimviistán. Na, tääl kale suullân jo tiäđám. Já máátám ettâđ návt: päikkieennâmkielâi tutkâmkuávdáá ucceeblovokielâi uásáduv čuákkim . ¶ 4. Leibi ovttuu ruohâdât ¶ pumbulpunce = vanutupon 151 ¶ Aalmuglâš biodiversiteetpargojuávhu jeessân, sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi lii tuđâvâš Suomâ sämitige uážžum tubdâstâsân. ”Mij lep porgâm tuođâi ennuv aalmuglávt já aalmugijkoskâsávt-uv artikla 8(j):n olášutmân já tiäđust-uv mii uážžum tubdâstâs lieggee. Oovtâstjottee rooli puáhtá še ovdâsvástádâs já pargo lii vala ennuv oovdâst sämmilij ärbivuáválii tiäđu suoijâlmân Suomâst”, saavâjođetteijee hundâruš. Staatârääđi tuhhit čohčuv prinsiipmiärádâs aalmuglâš biodiversiteetstrategian ihán 2012. ”Sämitigge vuárdá biodiversiteetstrategiast já eromâšávt ton olášutmist ennuv. Vyerdip, et Suomâ olášut aalmugijkoskâsâš oovtâstjotten aalmuglâš artikla 8(j)-pargojuávhu loppâraapoort oovdânpuáhtám tooimâid”, Näkkäläjärvi tiäddud. ¶ Čuovvândijn pel kuuđâ suulâin käähvi vuoššáim já smiettáim ete kost sun muoi leen. Must ko tot jyelgi lâi raše, iidâ puttânâm, te jiem kostâm vyelgiđ väzziđ. Skippáár arvâlij, et sun kale vuálgá kejâdiđ piirrâs ete jis tubdâččij saje kost suoi lává. Já nuuvt sun väzzilij ovdil kuuđâ ige váldám fáárun muide ko havlâpiso, iäge sust lam ko mottom leemnâ ko karttáim pačâliđ suávváid rasta, já nuuvt sun vuolgij. Mun vuordim suu já paaččim mottoom suávváá, iäge mustkin lam innig lemnuuh ko mottoom. Lasettim tuulân muorâid já čaaŋŋim suu uáđđimseehâ siisâ já uáđđájim. Lijjim uáđđâm muáddi tiijme ko koccájim já áimu lâi čielgâškuáttám. Ij lam innig eidu nuuvt korrâ miärkká. Skippáár ij lam vala puáttám, na mun čiŋkkolim tiäváá oolâ, mii lâi togo alda. Tiäváá alne čokkájim, pijpostellim já kejâdim piirrâs. Stuárráb čácádâh uáinoo, jurdelam: ¶ » ¶ Lâi siämmâš vuođâloho, ko talle almevartio ääigi. Iäru lâi tot, et talle lâi tälvi já taat tábáhtui keessiv. Lâi porgemáánu algâ. Mun čokkájim laasâ alda pevdipiällást puurâdmin vuoššum kuolijd já potákkijd, tebat-te laasâ lappâd livkettij olmooš já mun oinim, et tot tot kal lâi ryešilâš. Mun tuáppejim havlâpiso seeinist, pieijim lemnuu piison já algim vyerdiđ, et miisun tobbeen te almostuvá. Eettim vala Uulán: ¶ Fiindâr ij lah paarooh vuoijâđ, et tot ferttee pivdeđ ponne-elleid perttuumáin. Tot viälláá merâponneest kuovgis já čalmettis sijđo vuáluskulij. Tot lii čeppi suddâluđ merâpoonán, ko muádi minuttist tot áppád rievdâdiđ paajaapiäláá siijđo syeji-iivne merâpone iivne hámásâžžân. Lasseen tot puáhtá peittâttâđ čeepiht ponnečunnui tâi mođe siisâ nuuvt, et čalmeh tuše pääccih uáinusân. Návt tot vuordâš ovdâmerkkân stuorrâlođâsrapu aldanem. Ko saalâs lii tuárvi alda, te fiindâr fakkist vollit uáinusân já tuáppee tom. Ponnečunnui tâi mođe siste ellee skáálžuid fiindâr kávná, ko tot pođgát pone vepsijdiskuin. ¶ Lasetiäđuh seminaarist: ¶ TAVE-ENÂMEH JÁ BALTIA ¶  finniv cm ¶ Ko sij tast čokkájii, lâi Jeesus fakkist sii kooskâst já eeđâi: ”Ráávhu liävus tijjân!” ¶ » Sij monnii já turvâstii häävdi nuuvt ¶ Immeel, almalâš Eeči. Mij ruhâdâllâp tuu jieijâd kirho peeleest, et tot ličij tuáivu já rähisvuođâ merkkâ taan maailmist. ¶ Faalâ~potásijgijn. Vispâlâstum juŋŋâsuohâd mielhijn kale meiddei suápá~lasseen. ¶ tuubdâst , et algâaalmugij tiäđu, kulttuurij já ärbivuáválij keevâtlâšvuođâi kunnijâttem oovded jieijâs uásild pirrâs pištee já täsipiälásii ovdánem já ääšimiäldásii tipšom, ¶ Puola ¶ Hirškiihâ ¶ Cissááh ( Paridae ) ¶ Aanaarjäävrist láá 3 318 suálujid. Suollui já lássái stuorrâ meeri taha jäävrist uáli muálkkáás, kiäsutteijee já še čájádittee. Muhâttellee riddosäärgis lii hirmâd kukke. Suollui ennuvvuođâst peerusthánnáá stuorrâ jáávrán šiettih še stuorrâ joorŋah, main stuárráámusah láá Skállujorŋâ , Cuobbuujorŋâ, Kálbáiääpi, Čyetpecjorŋâ já Äijihjorŋâ . Suolluin stuárráámusah láá Kamessuálui, Mahlad já Kossâpecsuálui, main láá jo jieijâs lááduh. ¶ Niiles ¶ b. elleid 18-23. ¶ Nivsettim ja kaccâlim jieccân viistán. ¶ 1,5 desilitter pyeidi, ¶ Kirkkohaldâttâs lii nomâttâm Sämipargo ráđádâllâmkode, mon saavâjođetteijen tuáimá Oulu pispe Samuel Salmi. Ráđádâllâmkoddeest láá jesânin nuuvt sämikuávlust ko tom ulguubeln-uv ässee sämmilij já aanaarsämmilij ovdâsteijeeh. ¶ Kaavpuglâšsäplig já muldesäplig ¶  celkkui Ellinoora kuldâl. Piäippáin lávlu muččâdávt. Mut tot ij movtijdit suu. ¶ Suoksâ sulâstit ráávvás, mut lii ucceeb, ¶ 76. Sierânâsraportistee avžuut, ete Tave-enâmeh já eromâšávt Ruotâ tovâččii tárbuliih uđâsmitmijd, main visásmiteh sämitiggij – sämiaalmugij alemus ovdâstemorgaanin – ovdiist stuárráb jiečânâsvuođâ staatâ lájádâsâi já virgeomâhái háárán. Ulmen lii sämitige jiečânâs miärádâstoohâmvääldi lasettem. ¶ áimuversolâš šadoh.....14, 101 ¶ Porgâmravvuuh: ¶ puuzah já skuáčureh lusis varrimmääđhi várás. ¶ Enâduvah láá kiäsutteijeeh ubâ määđhist. Jis haalijd uáiniđ olgoláá suollui paijeel, já jis iälšu keelijd, te puáhtá kuárŋuđ Väreháá oolâ. Ton čokke lii 130 meetterid jäävri čässuáivi paajaabeln. ¶ Sämitigge lii huolâstum tast, ete oovdânpyehtim vaikuttâsah já sierâ molsâiävtui vaikuttâsah iä lah tuárvi tutkum ijge selvâttum. Sierâ molsâiävtui kuástádâsâid já ekonomâlijd vaikuttâsâid kolgâččij rekinistiđ já rekinistemvuáđustâsah kolgâččii leđe almolávt árvuštemnáál, vâi sierâ ornimmolsâiävtuid puávtâččij tuođâlávt árvuštâllâđ. Sämitigge ana uáli stuorrâ väännin tom, ete laavâ ohtâvuođâst ij lah suogârdum sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ruttâdem ovdedem. Sämitigge ana oovdânpyehtim čuolmâlâžžân sämmilij kielâlij já kulttuurlij vuáđuvuoigâdvuođâi sehe kieldâlâš jiešhaldâšem uáinust. Haldâttâs oovdânpyehtimhammiittâs ij meid vääldi ollágin vuotân máhđulâšvuođâid orniđ palvâlusâid raajijd rastaldittee oovtâstpargon. Oovdânpyehtim jođettiččij sämikuávlu uásild palvâlusâi čokkânmân, kooskâi šoddâmân já máhđulávt meid sämikielâlij palvâlusâi hiäjuusmân. Sämitigge ij tuhhit sosiaal- já tiervâsvuođâministeriö oovdânpyehtim já váátá, ete oovdânpyehtim ráhtoo uđđâsist nuuvt, ete oovdânpyehtim vaikuttâsah, ruttâdem, härvis asâttem já sämmilij kielâliih vuoigâdvuođah váldojeh vuotân palvâlemráhtus oovdedmist. ¶ taavtij iälšun ¶ Jiem tarbâšâm kuhás väzziđ, ko huámášim riävskái luodâid já tiäđust-uv pivdáskim. Lijjim jo váháš jiärástum já vuoiŋânâsâh algii njurgođ. Kuorâđim taid luodâid já kejâđim tárkká jyehi miestâmadduu, jiemge tarbâšâm kuhás taid kuorâdiđ ko huámášim riävskámuáđi. Iä toh riävskáhgin poollâm must, lijjim vissâ omâs huáđđoo toi-uv mielâst. Toh tuše kačâdii tast muu alda. ¶ skuápu maneh ¶ Aašijn täin eđâččii et puohrekkân: ¶ njuovvâđ, njuovâm, njuává = teurastaa ¶ Sun  tohâludâi,  et  sun  maka  uáđá. ¶ meendu muávroo meerâ siis. ¶ Suomâkielâ  mA-‐infintiiv  illatiiv  vaastân  sämikielâst  infinitiiv,   meiddei  saje  almootmist:  Mun  vuálgám  čuoigâđ  (adverbiaal).  –  Minä   menen  hiihtämään. ¶ rusokkaat ¶ Noomât šadolâšvuođâkuávluid. ¶ Mättim nanodem já tiäđupyevtittem ¶ Ryevdičuággoorääsi; pajek. ruováskálas + čuággoorääsi (su. nok) ¶ – Muu ákku kale lii ettâm, et kyeleuáivi kulá ain tehelumos ulmui, kote lii ton tovváá puurâdmin, čielgejim vala. ¶ Šiev peellin muu hyenes luhhoost lâi tot, et tääl must lâi härvinâš rijjâ eehidpeivi kaavpugist. Moonnim keččâđ olssân uđđâ pihtâsijd. Mahtnii muu hyenes lukko vala-uv jotkui, tastko toh pihtâseh, maid sovâttim, lijjii ain jo-uv liijkás juolâdeh teikâ liijkás uceh. Maaŋgâ tiijme kejâdem maŋa ferttejim tubdâstiđ, et jiem lam uástám maiden. Tánávt munjin ij kale távjá laavii keevvâđ, Meridim, et taam peeivi ferttiiččij jotelávt vájáldittiđ já jurdâččiđ pargoidis ovdâskulij. ¶ 14. Luándu kalga suojâliđ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 41 ¶ Čuákánkiäsu ¶ Aalgâst lâi Sääni. Sääni lâi Immeel lunne, já Sääni lâi Immeel. Jo aalgâst Sääni lâi Immeel lunne. Puoh šoodâi Sääni vuoimijn. Mihheen, mii lii šoddâm, ij lah šoddâm suuttáá. (Joh. 1:1-3) ¶  moonâi Mätki hävdieennâm čoođâ Kaari viistán oroi kuittâg-uv taan tovváá lemin liijkás-uv uánihâš: Ánná ličij puáhtám jotteeđ tánávt vala-uv kuhheeb määđhi. Säänih iä meendu ennuv tarbâšum. ¶ – Na maht te ittááh junáh talle? muu käälis koijâdij vuod rivgost. ¶ 131 ¶ Riistâmerkkâ 42 ¶ várnuttis = kurja 53 ¶ šodâččij uápisin. ¶ Ko motomin savâstâllim Kuobžâ-Saammâl Mattijn, sun eeđâi, et sist iä lamaš eres noomah kuobâršlaajáid ko kuobbâreh . Čáná sun kale nomâttij. Ko vuod keejâd Inarilappisches Wörterbuch já Vuoli Ilmar šaddonommâlisto ( Anarâš 1991: juovlâmáánu nummeer, s. 7), te piäsá váhá ovdâskulij. Táin käldein vuáttá, et tovlááh ulmuuh láá tubdâm čáná lasseen kuittâg motomijd noomâid. ¶ Kolmâvorrâhiäppušeh láá stuárráh já lusisráhtuseh. ¶ 5. Suoggârd jieijâd luuhâmtekniik. Västid koččâmâššáid. ¶ Koččâmâšah ¶ Nubbe fiäráán sattui ko lijjim monâmin vuod taid eergijd sirdeđ, Venneber halidij pyehtiđ olsis vuájáán. Must lâi vyeijimkerris meecist tobbeen alda ergij. Tot lâi taggaar uccâ ruákkičuárvi iärgáš, reŋgâi pilledem, ij tot ain tottâlâm lääbži. Valdim tom, leŋgejim já vuoijim tohon Venneber šiiljon ergistuálpu luusâ já njuškejim kerrisist. Talle tot vuájáán must ročâlij já ruotâstij maasâd, kost láim eidu puáttâm. Jiem kiergânâm ligármistiđ kerrisân, kiässojim lääbži vievâst paijeel kilomeetter. Finnejim orostiđ esken ciägu juhâtiärmán. Vuoijim vuod tohon Venneber šiiljon ergistuálpu luusâ já tiettim váruttâttâđ, ij peessâm innig ročâliđ. ¶ Juovlâmáánu 12. peeivi 2013 lâi vuossâmuu keerdi puohâi anarâškielâ kielâpiervâlij ohtsâš juovlâjuhle. Juhle tollui Avveel servikoddetáálust. Tohon čokkânii Aanaar Piäju já Piervâl já meid Avveel Kuáđi párnááh já pargeeh. Fáárust lijjii meiddei motomeh SMK anarâškielâuáppeeh, ko sist lâi eidu ton ohhoost pargohárjuttâllâm. Motomeh vaanhimeh-uv lijjii peessâm puáttiđ tohon, veikkâ juhle lâi-uv iđedispeeivi. ¶ čyeldiđ, čuáldám, čuáldá = kutoa (koriste)paulaa ¶ 5. Siilâk lii Nuorttâmeerâ tergâdumos purrâmâškyeli. ¶ Siilâk pivdeh lanijguin, viermijguin já pehtilumosávt troolijguin. Trooli lii ovttáin tâi kuovttijn tamppáin kesittittee stuorrâ sekkâlágán viermi. Siilâk já tom sulâstittee kilohaili kuálásteh Nuorttâmeerâst suullân 500 miljovn kiilud ivveest. Veikkâ kilohaili tiättoo Koskâmeerâ raajijn, te Nuorttâmeerâst kuálásteh iänááš uási maailm kilohailisalâsist. Siilâk já kilohaili uási áámmátkuálsteijei salâsist lii suullân 90 prosenttid. Siilâk já kilohaili kevttih iänááš čevđiellei fuoddârin, mut toh láá meiddei pivnohis purrâmâškyeleh siäiluttâhhân já suovâstum häämist. ¶ Muumienni vuoiŋâstij suáijáás saajeest uccâ vuoddâsáá alne. Sun kejâdij čuovjis alme já paajaapeln kirdee kaijuid. ¶ Ko peessim suátivievâst, te smietâškuođijm oppeet Einoin tom OA-ääši, mut muu pehti tast lâi aainâs ohtâ čuolmâ. Jieččân mielâst jiem lamaš vala olesahasâš, ovdil ko kuovâmáánu 9. peeivi. Talle tiävdáččim 21 ihheed. Tevdijm Einoin pápárijd valmâšin já Eino vuolgâttij taid siämmást ovdâskulij, mut mun ferttiiččim vuordâččiđ vala kulmâ mánuppaje, ovdil ko ubâ finniiččim taid poostângin. Uuccâmpápárijn lâi uáináh saje, kogo puáđáččij huolâtteijee nommâ, jis occee lii vyeliahasâš já munhân lijjim. Vises meid lijjim tast, et Ailâ-uábbi ij čáláččii noomâs taggaar pápárân, sun ko lâi talle muu huolâtteijee. Poođij kuittâg tot vuordum peivi 9.2.1966, kuás tevdim 21 ihheed, jiemge innig tarbâšâm huolâtteijee noomâ pápárân, lijjim olesahasâš. Ton siämmáá peeivi vuolgii ucâmušpápáreh OA-toimâttâhân Helsigân. ¶  meiddei Mark 15:33-41 ¶ Vyelgimčielgiittâs maŋa koolgâi moonnâđ vuordâččiđ čuávvuvâš jonongis, nuuvt et peesâi torvotärhistem čoođâ. Tobbeen-uv ájánij veik mon kuhháá. Esken lijjii lamaš Lontoo tábáhtusah, já nuuvt muu-uv orostittii torvotäärhistmist. Lijjim eidu uástám uđđâ pusseer, mast suájáh lijjii juolâdeh. Must lâi pajalist haamit, moos lijkkojim čuuvtij. Totkin ij lam eidu liške mield kale. Já nuuvt te ohtâ rivgoo tuđhâškuođij muu. Keejâi, kaleh sukkápuuvsah must lijjii. Tuuđhâi tom, lâi-uv muu haamit vuálá čaŋâlâm kiinii. ¶ Anarâš-loostâ 10-ive juhlenummeer ive 1998. ¶ rabbas! ¶ hervâtiäpuh tinnotiäpuh pállutuárguiäláán ¶  huksejii *** ¶ Kirjekišto puátuseh säminuorâi taaidâtábáhtus 2008 ¶ Siämmást sun huámmášij oovtâ suu lyemeseehâin hiäŋgáámin peesist. Sekkâ lâi aaibâs kuárus já pieđgânâm. Tuš ucánjihhii lyemečääci tobbeen vala kuáškui. ¶ Na ko enni ooinij, et mun-uv máttájim pyeráin vyeijiđ, te sun-uv meridij, et aainâs puáttee keesi tâi čoovčâ sun-uv kolgâččij pisottâlškyettiđ kyevti ráttá alne nube ulmuu tolliihánnáá já nuuvt eeči lopedij skappuđ taggaar vuájáán, mii lii uáivildum nissoonulmuid já nomâlâsân taan tááhust iänán, jis sun uáppá vyeijiđ. Ailâ-uábbi kale uálguttâlâi iskâstiđ almai polgupyeráin vyeijim, mut iännám ij aainâs ton čoovčâ riemmâm toos. Suu iävtuh lijjii, et pyerá kolgâččij leđe nisonij pyerá, hárjuttâllâmsaje kolgâččij leđe täsivis čievrâmaađij já moojiikeččin kolgâččij leđe ciäggusisttuállen Ailâ-Váábu. Na aainâs ton čoovčâ ij mii táálun vala skáppojum taggaar vuájáán já nuuvtpa iännán máttááttâllâm sirdâšui puáttee kiäsán. ¶ Jovnâ ij keksim toos maiden maid ettâđ, já tiiptij tondet ääši leđe. ¶ 7. ¶ Uuđâs 2.2.10 ¶ Forgâ mun šnjagottâlâm luistinraađeest tegu piäivááloddááš... ¶ Liettua G4 ¶ Mut tohon ij lamaškin meendu älkkee moonnâđ. Tego Belgiast mahtnii saatij-uv vyerdiđ, ruggâ 4 lâi nube peln sajattuv, já vistig koolgâi kaččâđ mätkilavhâigijn já repuigijn já párnáivávnuigijn oovtâid kuhes portháid vuálus jeđe kaččâđ kuhes káytává mield jeđe vala kaččâđ nuubijd kuhes portháid pajas! ¶ čielgitävtittemes elleid 114 ¶ – Ij tot lah nuuvt varâlâš, Heikkâ eeđâi. ¶ Dan 94 ¶ – Luhhoost ij lah enni keččâmin, Ánná šuáhkádij. Enni ij liččii ollágin lijkkum tággáár tiälláádâtmân já lâi mudoi-uv ton mielâst, et olmooš koolgâi tuhhiđ eidu tagarin ko Immeel lâi suu sivnedâm – puoh tušes turdijttáá, tego enni jieš laavij ettâđ. ¶ Säminuorah palhâšuvvii Teatris-tábáhtusâst ¶ 2. Macrolepiota rhacodes – Akansieni – Áhukuobâr U ¶ 60A Ferrari lii tobdos automerkkâ. ¶ LUUK. 17: 11 – 19 ¶ – Kečân, poolvah, Noskemu-dágâš tuumái já siämmást sun čokánij oovtâ taggaar oolâ. Nisonieidâ, Muumistáálu, Myy já Nipsu porgii siämmáánáál. ¶ Jovnâ tuubdâi jieijâs váhá jollân, ige innig tiättâm maid ettâđ. Sun smietâi val tom, maid Wieseh lâi ettâm. ¶  ucâmušâs.  Maatist – Eeđâba, Ruopsislijne, kost tuu ákku áásá? ¶ UM: Mun lijjim taan pelni, Njellimist. Mun Suáđekylá kirkkopääihist eellim elintarvejáávuid viežžâmin Juhan Saijets poccuigijn, já sun meiddei lâi fáárust. Já muoi poođijm tobbeen Suáđekylá kirkkopääihist nuuvtko jiehti, te mun puosâškuottim tom vuossmuu iijâ já puoh ubbâ peerâ tast maŋa. Joo. ¶ – Keejâ ákku. Tot siämmás puárui čuávui muu siisâ-uv, Hirškikkâ huuihád. ¶  mii 240 ¶ – Pup, pup, mun jiem ááigu šât hettiđ tuu. Mutâ mun puáđám oppeet keččâđ tuu já tuu čiivgâid. ¶ U-häämist: 15 ulmui ¶ Meerâst kááisáh kuvijdis keččih ¶ Kaari vuošâi vala teejâ já faalâi Áánán konjaklaasâ. ¶ Tiitola muštâlij Staatâarkkâdâhân – ađai tááláá Aalmuglâšarkkâdâhân – 9.3.1942 čäällim ¶ Algâiäláneh ¶ Vyeitteeiävtuttâs tahhee palhâšuvvoo 1 000 euroin. Nubbân puáttám iävtuttâs lonestuvvoo 200 euroin já kuálmádin puáttám 100 euroin. ¶ – Jis aarni kávnoo, tot lii mii puohâi ohtsâs! ¶ 81 ¶  njäälgis. ¶ 135 ¶ 15.25 Tiätukišto 14.00 - 15.10 Jieŋâskiäru World Cup -tiätukišto ¶ kunâgâs ¶ projektčällee ¶ Ulmuuh, kiäh lijjii tobbeen čuážžumin, koijâdii sunnust: ”Maid tuoi tohâvettee? Väldivettee-uv aasi?” ¶ KESIMÁÁNU 2007 ¶ ● Čuákánkiäsu: lovo kuávdášlâš ääših ¶ Mun lam Olga Egorova já lam 24 ihásâš. Šoddim já rávásmuvvim Ruošâst Murmansk kaavpugist. Ko lijjim páárnáš, te viettim ennuv ääigi ááhu já äijih lunne Loparskajast, mii lii 60 kilomeetter keččin Murmanskist. Muu ákku lii šaddaaš Luujäävrist já äijih Varzinost. ¶ Anarâskielâsâš Uddâ testament jurgâlusah láá puustâvlávt jurgâlum, uásild aaibâs ¶  lii olgospyehtim mieleenn e jurgâlmist MLO versio lii tii mielân (spiekâstemjuávkku nr 2) ¶ Lasetiäđuid addel haldâttâsneuvos Mirja Kurkinen, puh 09-1606 7621 ( ). ¶ Must ij lah juovlâluámun ruttâ. Kost finniim ruuđâ? ¶ Ama ij vissâ kihheen tist adde párnáásis keeđgi ko sun táttu leeibi, tâi kyevdi ko sun táttu kyele? Jis tij mättivetteđ adeliđ párnáidâd puorijd adalduvâid, ij-uv tii almalâš Eeči adeliččii puorijd adalduvâid sijjân, kiäh tom Sust táttuh? ¶ riänjuriänjuriemnjis ¶ K. Jietânâsčuáimáš ¶ - Taa lii tot rasijâš, mon mun vuolgim tuálvuđ tunjin. ¶ 212 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ ennuv simpans ¶ mân sehe toohâđ máhđulâžžân puohâi sämmilij täsiárvulâš máhđulâšvuođâid čuávvuđ sämi ¶ Ko aldanškuođijm Thunder-Bay kaavpug, te aalgij opsidiđ uáli kuocâ haajâ. Aldeláá puáđidijn oinijm, et selluloosafabrik lii haajân sujâlâš. ¶ - Jovnâ, Cieh eeđâi. - Tun koolgah vyelgiđ eelliđ taan eennâm miäštár, Kivs, kulen. ¶ Nuuvtpa säämi kulttuurkuávdáš lii-uv siämmáá-áigásávt sehe Suomâ sämmilij parlamenttáálu já kulttuur-, škovlim- já mättimkuávdáš já meiddei tábáhtustáálu sierâlágán čuákkimijdiskuin, muusik‑, elleekove- já teatterčáittusijdiskuin. Pald-paldluvâi tah uásitooimah tuárjuh nubijdis siskáldâsâidiskuin já vistijdiskuin. ¶ Njuhčâjáávráš LL.1978 TII.1963 Joukhaisjärvi Illeestjuuvâ já Vällipesjuuvâ kooskâst. ¶ 4. Pirâstit, mon juávkun maaijuv kulá ravâdis vuáđuld. ¶ Kielâ anonväldim uđđâ kevttimpirrâsist váátá eenâb ko ohtsâškode uápis kielâ kevttim. Tot uáinoo enâmustáá tast, et kielâst váiluh ennuv uđđâáigásiih säänih. Taam lep puáttám tiettiđ jo talle, ko anarâškielâst šoodâi Säämi ohtsâškode kielâ kielâlaavâ vuáimánpuáttim maŋa já meiddei škoovlâ já ollâopâttuv máttááttâskielâ. Maŋgii pargo kárttá-uv algâttiđ uđđâ saanij rähtimáin. Nuuvt kiävá meiddei náguskirje čälimist: tiätusuorgij saanijd kárttá vistig rähtiđ, et láá pargoniävuh, moigijn pargeldiđ. Mut ko säänih láá rahtum, toh pääcih palvâliđ eres-uv kielâkevtteid, ige tot pargo kuássin moonâ tušás. ¶ suomâkielâsâš siämmáálágán kiävtust leijee KR92 ettâmvuovijd já sänihaamijd. Ton ¶  Habitiivcelkkuuh N Unna Junná aalgij ive 2007 ¶ Tekstâ: Matti Morottaja ¶ – Maht puškoost šaddâ koškepuško? koijâd Iinâ. ¶ 2. Balthasar Huber muu mušto mield ij ettâm maiden, veikâ ohjelm mield koolgâi-uv. Lâš-uv lam ubâ puáttâmgin. Jiem kale lah aaibâs vises. ¶  njurgoin. Maaŋgah Párnáin, perruin já pargojuávhoin savâstâlmij vuáđuld ráhtoo párnáá aarâhšoddâdemvuávám. Aarâhšoddâdem tooimâ já vuáváámij rähtidijn torvejuvvojeh vaanhimij já párnái vaikuttemmáhđulâšvuođah peivitipšo oovdedmân já árvuštâlmân. ¶ Poolvâ tyehin kuovlâi piäiváš já ton suonjâreh šiälgájii kirkkâdin muotâtääsnist. ¶ KAPASITEET: ¶ ohrá ¶ — Adde munnuid pulá! ¶ Stivrim: Suvi West, kuvvim/čuoppâm: Anja Ahola ¶ marja-liisa.olthuis(at)oulu.fi anni-siiri.lansman(at)oulu.fi ¶ távjá uáinâm stuorrâ luudij puohčâlmin jáávrán já čovváádmin tobbeen kuávžur purrâmužžân. – Irâttâm pivdeđ uđâgâžân kyele, tot peetij já livkettij huápust riidon. ¶ – Mii tot almaa vääivid? ¶ addel Kopiosto ry, www.kopiosto.fi/ . ¶ 122A Purrâmâšpitáh käskistuvvojeh ovdâpanijguin. ¶ pajekielâst anarâškielân jurgâlâm: Matti Morottaja ¶  juáhhojeh Ilmari Mattus ¶ stuorrâčäciluttihâš ¶ Muáđhádváárái taavaabeln lii Jáák´ Irján Tupeláddu , mon riddoost lâi Jáák´ Irján (Yrjänä Sarre, 1830 – 1918) tälvipäikki. Kirjeest “Tovlááh mainâseh” s. 25 – 28 maainâst Kuobžâ-Saammâl (Sammeli Morottaja, 1899 – 1980) Jáák´ Irján elimist návt: ¶ kopijistem tâi rievdâdâllâm lii aainâs ¶ Aili Marja Sare mušton ¶ Säminuorâi taaiđâtábáhtus 2014 uárnejuvvoo Suáđigilist ¶ Tieđettemčáluseh ¶  jiejah 10) 8 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ 6 Noomât Oslo uáinámusâid. ¶ Room. 8:27 ¶   Sämitigge uárnee uđđâ anarâš- já tavesämikielâlâš aabis almostittemtilálâšvuođâ Anarist Siijdâ auditoriost majebaargâ 07.09.2010 tme 12.00. Tilálâšvuođâst oovdânpuáhtojeh uđđâ anarâš- já tavesämikielâliih aabiseh. ¶ * Pohjois-Lapin Oppaat ry; Saijoos uápástmeh. Väärridmeh: Sajos/Čuákkim- já tábáhtuspalvâlusah, Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. , puh 010-839 3109. ¶ Kuulâm mielâstân uáinuid sämmilijn já jurduid sämitige já sämmilij vuoigâdvuođâsajattuv oovdedmân. Muu fättee šleđgâpostáin ( Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. ), puhelimáin (+358 50 524 2109) já muu blogi pehti. ¶ Heikki Paltto ¶ Mätki ovdán jotelávt, ko stuorrâčäciluttihâš (30B) hurgá kuhes monnjâjuolgijdiskuin suhâmáin ovdâskulij. Taat miäštárvyeijee vuájá tuše selgivuoijâm ađai káávvudvuoijâm. Jieijâs stiälu tot miäruštâl čuovâ mield. Jis akvaariost vuojâdeijee čäciluttiháid tuásá vyeleedkulij, toh jorgetteh vuoijâđ ”olmâpelij”. Suomâst eellih kulmâ šlaajâ. ¶ Čepurâs ¶ 2. Kiina 7 330 ¶ Stivrâ tuhhiittij oovdânpyehtimnáál almosčuákkimân sämitige toimâmuštâlus ivveest 2013. Toimâmuštâlusâst čuávvuh sämitige vaaljâpaje toimâohjelm já budjetive uulmij olášume. Toimâmuštâlus tuhhiittuvvoo sämitige eidusii čuákkimist, mii tuálloo kesimáánu 9. peeivi, oovtâst ive 2013 ruttâtuálulopâttemáin. ¶ Máttááttâstooimâ pargoviehâškovlim uárnejuvvoo neelji kyevtpiäivásii aldamáttááttâspaje ääigi Anarist Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist. Vuossâmuš čokkânem lii kuovâmáánust 2015, nubbe kiđđuv 2015 sehe kuálmâd já niäljâd čokkânem čohčuv 2015. ¶ – Oopsijd muorrân, eeđâi vuossâmuš kutkâ já njunnij alme vuáđu. ¶ – roppâ radiaallâš ¶ – Mut nuuvthân toh kale láá puoh iäráseh-uv kaandah eidu tien avveest, lâi sun vala juátkám jurduidis. ¶ Vuottumveerstah kreikâkielâsâš algâteevstâst já anarâškielâsâš jurgâlusâin ive 1992 maŋa (vuálásargum) ¶ čäcirotto = vesirutto 208 ¶ Aldemuš viermi lâi Maaritpovveest já nubbe, mii lâi muádi viermi kukkosâš joddee, lâi Suáluijäävri máddááuásist ton viestârpiäláá njaargâst já vala kuálmád Suáluijäävri máddáákeččin Kesisaipove vuoluubeln. Togo lijjii ušom muáddi-uv viermisaje. Lijjii vala eres-uv joddeeh, tegu Suopâjäävrist, Námmáájäävrist já Vyeleeb Suáluijäävrist, mut Paajeeb Suáluijäävri joddein pottii pyeremusâht kyeleh. Meid uággum lâi čuuvtij ereslágán, moos mun lijjim tuáddum päikkikuávlustân. Veikkâ tääbbin-uv puovtij uágguđ riddoost, nomâlâsân Kesisaipovveest já Maaritpovveest, te táválávt uággum kuittâg tábáhtui kárbást já uštemáin. Kyeleh, moh tien lain pottii, lijjii iänáážin suávvileh, mut meid tideh. Jyehipiäiválâš evvis Saarelist lâi-uv vuoššum suávvilij lasseen sälttitidde, ađai luosâ. Koškepiärgu lâi tot-uv, mut vänibeht. ¶ e) ¶ - Na ij taarbâš, Heikkâ moijái. ¶ sukkârruotâs = sokerijuurikas 35 ¶ Vale ij lijkkuu toos ko kolgolâš nuuvt ruájá meeccist. Tot lii maaŋgâ náál unohâs. Jis Äijih ij suutâ, te kuittâg elleeh já lodeh karbâšuveh tain aldasijn, teikkâ čuđeh kuleh. Sun siävä, et kolgâččij ucebáin jienáin sárnuđ, piäjá kieđâ-uv njäälmi oovdân. Almai jaskoduvá-uv já juátká koškeeh jursem. ¶ - Na tunhân maŋanih jo, Ánná culijdij maassâd. ¶ MATT. 16: 1 – 4 ¶ já kaarbah kieđâst. Mun lam jyehi peeivi lamaš tii kooskâst temppâlist, já tij eppeđ lah kieđâgin pajedâm muu vuástá. Mut tääl lii tii puddâ, tääl lii sevŋâdvuođâst väldi. ¶ 4. Cantharellus aurora – Kosteikkovahvero – Nješšiciärkuh U ¶ kietâruotâstäävtih ¶ a. Mon uásist lite elleeh mákkojeh. ¶  oonnum pyeri viehâ pyeri hyeni ¶ SaKaste ¶ kiäid koččâmâšluámáttuvah láá vuolgâttum. Tavlustâhân 1 láá čuákkejum sämikuávlu kieldâin já ¶ 5. Sämimáttááttâs máttáátteijei pálkkátmân uáivildum staatâtorjui (L1998/635; nubás ¶   Satu Arjanne ¶ Njuhčâkuánnilláássáš TII.1963 Källeelássá Njuhčâkuánilist. ¶ Ivnii keeđhi vijđánemkuávlu. ¶ Kárvudât peri návt ¶ Jiem lamaš aaibâs vises, mut muu mielâst oroi, et tiet “varjoili” -sääni uáivildij suullân siämmáá, ko suomâkielâ sääni “horjuili” . Nobdim-uv, et ko poolvah motomin, tegu kärŋiluveh jo-uv vinnood teikkâ viällud, te talle toh makaš “horjuiliččii” . Tien siämmáá lavlui čoonnâš tot-uv äšši, ko motomin čohčuv láim ejijnân monâmin Kaamâsân (sun lâi saattâšmin muu škoovlân) já ko pessáim eidu Tuurupuolžâ oolâ, te mun monnii suujâst lavliistim tiem siämmáá lavluu, mast monnii majemuuh säänih: ¶ 7. Tot lii tavemus kuávlu. ¶  tain 127C Algâčaskâdempiergâseh ¶ Mirhâlâš ¶ Oinim postâaauto laasâst, et aldanijm Aanaar markkân. Äijih sáárnui val tast, maht ulmuuh tovle siäiludii kuolijd, ko iä lamaš magarehkin jieŋâskaapih. Kyele puovtij salttiđ, passeeđ, vuoššâđ já tagarijd kuolijd kuškâdii, moh lijjii váhá ruoinâseh. Talle sun-uv huámášij, et auto orostij. ¶ rievtis paargon ekosysteemist: kuha, uccânjiivlâh, ¶ Perruu viiđâ kaandâst Isaac Isaacsson (Issá Isákandâ, 1732–1804) kevtiškuođij suhânoomâ Paadar. Sun vihkui Ucjuuvâst ive 1756 Catharina Abrahamsdotter Hellanderáin. Ucjuv Paadareh láá vuálgus taan perrust. ¶ Ferránmoš kavâstâlâi já maacâi siisâ. Suáhiteejâ julestij. Leibpitá purâstij. ¶ 1. Maid laaviih porgâđ talle, ko lah sorolâš? ¶ 1. Brasilia 2 178 ¶ Juhle maŋa vyeijilijm Pengillyn, Anssi já Charlie "trukkijn" já mun sunnuu maajeeld Metroin. Anja já Cari passijn Bemidjin. Puáđidijn eelijm purâmin hamburgerijd mottoom saajeest já kalba toh lijjii-uv njaalgâ. Charlie rammuustij-uv nieidân, et leen Suomâst já munnuu mielâst pääihi hamburgereh láá Amerik pyeremusah. Poođijm Pengillyn vaarâ tiego oovce suulâin já nohádijm tállân. Peivi já ubâ mätki lâi lámáš čáccáá, paahâs já srevâlâš. Lâimhân kuulmâ peeivi äigin vuáijâm aldasáid 1500 km äijihšooŋâst, korrâ piegâst, pakkâ peeivipaštust já meid čunoipuurgâst-uv. ¶   Ánná juurâi seeŋgâst veikâ mon kuhháá já jurdâččij jieijâs uđđâ pirrâsist, moiváás oppâmtiilees, suu uđđâ ustev Heeihâ já vala taan puášáskâm láigueemeed. Ij kale táiđám leđe meendu rappâd taat kaavpugeellim! ¶ – Tušše viggâđ vyelgiđ muuttáá, Uccá Myy ¶ – Šoddâmpeivikákku lii vyerdimin ko puáđáh. ¶ happi ¶ sijvottisäigi 72 ¶ Juáiguseh láá uássin aargâ rutiinijd já sosiaallâš tilálâšvuođâid. Puásuituálust juáigusáin láá kovŋim piäđuid já lááččám koskâvuođâ ellee, mon paimândeh, já ulmuu kooskân. Juáigusijguin máttáátteh nuorâb suhâpuolvâ ulmuin já hiäimuvuotâvuáháduvvâst, luándust, paaihijn, puásuituálutaavijn já ellein. Juáigusij fáádáh šaddeh siärváduv merkkâulmuin, historjálâš tábáhtusâin, puásuituálust, luándupirrâsist já ellein. Juáiguseh čäittih sosiaallâš vuáháduv já kulttuurlâš jotkuuvâšvuođâ. Ovdâmerkkân párnái juáiguseh láá variaatioh vanhimij juáigusijn, moh láá pelestis variaatioh sii jieijâs vanhimij juáigusijn. Ko párnááh láá šoddâm, juáigus lii adelum tego ristânoomâ häämist vistig oovtkiärdánis nuottân maŋeláá riggodum olmoošjuáigusin. Taat ärbivyehi lii masa lappum Suomâ sämmilij juávhust. ¶ Meccikuobbârij nomâttâsah – nommâavžuuttâsah ¶ Sämikulttuurist ärbivuáválâš kulttuurolgospyehtim uáivild juoigâmmuusik, säämi tyeje, sämitaiduu, muštâlemärbivyevi já oskomušâid, kirjálâšvuođâ, sämikielâlijd päikkinoomâid sehe säämi huksimärbivyevi (el. láávuh, kuáđih, sierâlágáneh ääitih). Lasseen säämi toovlášoskoldâhân kullee uhredem sieidijd lii kulttuurolgospyehtim. Uđđâsuboh kulttuurolgospyehtimeh uáivildeh uđđâáigásâš sämimuusik, teatter já elleekovetaiduu. ¶ Káránâs lii stuorrâ lodde, rävis káránâs lii aldasáid 70 senttid kukke já toos tohhejeh tuŋgijái, ađai kaatopaihij adalduvvâi lasseen säpligeh, cuobbuuh, avdoi vuálá pááccâm elleeh, poccui njuovvâm pasâttâsâh, kyeleh já kuolij čuálih, sehe kuoccâgâm rááđuh-uv. Tot lii mottoom soortâ tiervâsvuođâ poolis-uv. ¶ LUÁNDUMÄTKI ¶ tuávtir muu peeljijd já čoolmijd-uv tärhistij já kuldâlij stetoskooppijn muu vááimu já kiäppáid. Sun tärhistij meid muu uáinu já kulo. Talle sun viekkij já mittedij muu. Mun ferttejim meid sárguđ jieččân kove já čuoppâđ skerreiguin sárgá miätá. Mun meid vazzim lättest sárgá miätá já njuškum sehe kuovttijn já ovttáin juolgijn. Tastmaŋa mun mainâstim kuuvijn já västidim tuáhtár koččâmuššáid. Loopâst sun puáhuttij muu, amas puosâškuáđáččii varâlâš tavdáid. Puáhuttem ilâštij já mun čierrum-uv váhá. Tastmaŋa mun ožžum valjid olssân uccâ sierâ. Mun väljejim ruopsis moottorkiälhá, Matti čielgee. ¶ - Na maht tunnust Heiháin mana? Maarit koijâdistij. Orovettee jotemin nuuvt ennuv oovtâst. ¶ Mottoom oho vuordâččem maŋa ožžum tiäđu jieččân mätkitáhádâsâst, et tot mávsáččij munjin 75 prosenttâd ubâ määđhist maassâd. Sij iä rekinistâm toos fáárun puhelinkoloid, iä paijeelmiärálâš hooteelkoloid iäge maiden. Väidimäigi must lâi neljinubáloh peivid. Meridim tállân, et tiäđust-uv váidáččim. Pargohuápuidân keežild jiem kuittâg aaibâs tállân kiergânâm väidiškyettiđ. Muádi peeivi keččin poođij Finnairist-uv šleđgâpostâ. Sist poođij tiätu, et finniiččim paijeelmiärálâš kirdemliipuin šoddâm koloid maassâd. Táid ko rekinistim oohtân já kepidim tast jieččân koloid, huámmášim, et tággáár maađhâšmijn lijjim kustoo vuáittám suullân 60 eurod. Muu mielâst tot lâi kuittâg mottoomlágán summe muu monâttem ääigist já vääivist. Lijjim kuittâg vuod pääihist. ¶ Tanssâkišto lasseen Suáđigilist láá meid tanssâ-, muusik- já elleekovečájáttâsah. Säminuorâi jieijâs radioshow Sohkaršohkka lii mieldi. Tábáhtus tekniikâst västid Tuupa Records, kote pyevtit sämmilâš muusik. ¶ Kappeer lii táválávt 6 – 12 cm kobdosâš, mut motomin tot šadda vala-uv stuárráábin. Ton ase lii ruávis já ivne piärguruopsâd. Nuorâ kuobbârij kappeer lii čummâuáivág, kuobbâr roobdah láá siisâ punjâgâm já aaseest vuáttojeh tevkis stielâseh. Puárrásub kuobbâr kaperist lii távjá räigi, mii juátkoo juálgán. Roobdâin hiäŋgájeijee soksâmeh uáinojeh šievnáál nuorâ kuobbârijn, já toh láá-uv taan šlaajâ šiev tobdomeerhah. Livvâreh láá kuovgisruopsâdeh. Ruopsisruškis jyelgi lii táválávt uánihâš, täsivávt kossuv já vuovdân. Mááldu čuoppâmsoojijn kuášku putesvielgis “mielkki” , miälhusčääci, mii lii ruávskui šiev tobdomerkkâ. ¶ – Tunnusthân láá vaibâseh. Forgâ pesâvettee pááikán uáđđiđ, ákku loohđut uccâ, vaibâs mađhâšeijeid. Kihheen ij västid áákun. Tyehipeeŋkâst kulloo tuše uccâ škorjidem, ko Myerji já Hirškikkâ lává jo nohádâm. Matti-uv čärvee čolmijdis kiddâ, mutâ ákku ij pyevti čarviđ čolmijdis oovtâgin sekuntin. Luhhoost sun lii vala virkkuu. ¶ Tai aigij láá ittáám ulmuuh, moh halideh leđe muide ko moh láá. Motomeh läddliih láá nabdeškuáttâm jieijâs sämmilâžžân. Sij agâsteleh nuuvt, et ko sii maddâreh láá lamaš sämmiliih čuođijd iivijd tassaaš, te toin sij-uv láá. ¶ vuolgâteevstâ čuávdusijn tállân – já siämmást tuše – talle, ko hámálávt täärhib ¶ Immeel pieggâ. ¶ koijâdij njälgiskäävpi vyebdee. ¶ kuškástâh = isokuovi 63 ¶ Njuhčâjuuvâš Njuhčâjävri Jievjâjävri. ¶ Puáris keđgikirhoh já mučis kärdineh valjaas piäldui kooskâst muštâleh kuávlu puáris asâmist. Ulmuu toimâm vuáttoo tääbbin čielgâsubbooht, ko kosten eres kuávlust Suomâst. Meeccih láá uážžum čahhiđ piälduid, já stuorrâ moottormaađijeh já maaŋgah maađijeh luádduh täsivis viljâlemkuávlu. Vijđes vuáláduvâin kolgeh moiváás juuvah Nuorttâmeerân. Stuárráámusah tain láá Kokemäkijuuhâ já Kymijuuhâ , moh jođetteh Jävri-Suomâ čaasijd Nuorttâmeerân. Kuávlust láá tuše motomeh jäävrih. ¶ Luándu maaŋgâhámásâšvuotâ lii sämikuávlust riges, mutâ tot tego subarktâlâš luandu, lii meid háváduvvee. Tavveen enâduv jiešvuođah kovvejeh vijđes tuodârpajoseh já mäddiláá vijđes čácáduvah já meecih. Kuávlu räđđejeijee luándutiijpah láá tuodârjolgâdâs já laajišvyevdi sehe jeegih. Máddáá kuávlust šaddeh meid kuolgâmecci já puáris algâvyevdih. Sämikuávlust láá puoh Suomâ stuorrâpiäđuh, uđđâsumosin iilvâs. Kuávlust pessejeh maaŋgah uhkevuálásiih já meid táváliih loddešlaajah. Sämikuávlu maaŋgâpiälásâš šadolâšvuotâ já iäláneh láá faallâm sämmiláid reesuursvuáđu kulttuur já iäláttâsâi várás. ¶ Taah puoh kirjeh lijjii tavesämikielân. Aanaar kappalâš Edvard Wilhelm Borg jurgâlij já almostitij vuossâmuu Anarâškielâlâš kirje: “Aanaar sämikielâ aapiskirje” já tuáhtár Martti Lutherus “Vähä Katkismus” . Taat kirja čaaitij, et meid Aanaar sämikielâ kirkko halijdij kevttiđ. ¶ Pirrâdâh 3. Mieskâjuuhâ-Stuorrâvuonâ 76 385 ¶ Anja Kaarret ¶ Jutteselgi ooinij peevdi alne sovskammuid. Ákku lâi kuárrum sovskammuid jieijâs ákkuváid. Tagarijd kammuid jutteselgi-uv lâi uáinám maŋgii ulmui juolgijn, mutâ kamuvsuoinij siisâ pyehtim jutteselgi ij valagin iberdâm. Tot lâi kal stuorrâ iärvádâs uccâ juttesiälgán. ¶ Päikkinoomah ¶ Lasetiäđuh ¶ – Tääbben iä lah kuássin maiden putestâm, laa aassâm mahte šaveh. Itten vááldám muáddi nissoon tuáján putestâđ paaihijd. Iän-uvsun muái táán iijân mottoom saajeest kaavnâ pääihi. ¶ – Must láá váhá purrâmušah-uv jieŋâskääpist, Ánná joođij várugávt. ¶ Álttoojävri nuorttiibeln lii meiddei Máárjá Tupekieddi , mon puárásub nommâ lii lamaš Marttin~Máárjá Tupekieddi , ađai Mortten Máárjá tupekieddi kuás jo Álttoojäävri nuorttiikeččin lii Marttin Máárjá sátku . Koččâmuš lii viehâ vissásávt Matti Hendrihkandâ Mattus (1820 – 1865) káálgust Mortten Máárjást (Máárjá Marttinnieidâ Mattus, js. Paadar, *1816), ko suoi assáin Aaltola táálu, mii lii lamaš jurdemist siämmáá saajeest, kogo lii nomâttum Máárjá Tupekieddi . ¶ b. Mane eŋgâlâskielâ lii ohtâ India virgálijn kielâin? ¶ lah lamaš vaikuttâsah sämikielâ kevttimân já sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođâi olášuumán. Säämi ¶ Loppâpiäiván Ánná nááđui kirjeráájun luuhâđ. Sust ličij lamaš vala kuálmád-uv luvâldâh čuávvumnáálá mut sun kuođij monâhánnáá tohon-uv. ¶ – Ij lah ruttâ moin mávsáččim máávsuid, já viine fäällih uápis ulmuuh, mutâ ruuđâ ij adde ohtâgin, ete nuuvt tot lii. ¶ tutkâmvuálásâš teermâi jurgâlmáid ete ubâlâšvuođâst tutkâmušâst mieldi orroo verstáid. ¶ Siämmást sun jo raahtij olssis evvisijd, viežâi ääitist kiepâpáánus, vaaldij kaahvijd já sukkârijd já nuuđhâi tävirijdis reepu siis. ¶    maajeeld - Koolgah Helena Valkeapää, Seija Guttorm ¶ Immeel teltta 2 Moos 35:4-40:-38 ¶ siämmáánáálá ko KR92. ¶ 1. Säämi ¶ pargostivriimân já škovliidâtmân. Lii pyeri, et šoddâdeijee suogârdâl jieijâs toimâmvuovijd já savâstâl jieškote-uvlágán tilálâšvuođâi tovâttem tobdoin já reagistemvuovijn. Aarâhšoddâdempargojuávkku taarbâš torjuu já mättim nanodem ¶ Njuámmil peerâeellim ¶ Ilmari Itkonen nabda tuođânálásâžžân, et suhânommâ Paadar (tolebijn äššikiirjijn Padar-häämist) lii hámášum sundei luvâttâlmijdis merkkim Per já Peter -noomâi variaantâin Päder já Pedari. Lii meid nobdum, et suuhâ lii uážžum noomâs aassâmkuávlu jäävri, Pááđáár mield. ¶ Palhâšumelävdikodde čokkânij Avelist 13.1.2010 kieđâvuššâđ nommâkiišton väljejum pargováljukode iävtuttâs nommâiävtuttâsâin sehe uđđâ já tärhistum kištonjuolgâdusâin. Palhâšumelävdikodde lâi siämmáá mielâ pargováljukuddijn tast, et árvuštâllâmnáálá tuhhiittum nommâiävtuttâsâin ij kavnuu ohtâgin kišto njuolgâdusâi vátámâšâid tevdee iävtuttâs. Nuuvtpa palhâšumelävdikodde meridij iävtuttiđ pargováljukode iävtuttâs miäldásávt, et Sämitigge uárnee uđđâ, palhâšumelävdikode tuhhiittem njuolgâdusâi miäldásii nommâkišto 18.1.2010 – 17.3.2010. Kištoäigi lii kyehti mánuppaje. Uđđâ kištoost váldojeh vuotân sierânâs vátámâšâttáá palhâšumelävdikode 10.12.2009 hilgon iävtuttâsah. ¶ Sajos tiäđáttâsâst táálu oovdânpuáhtoo maaŋgâkulttuurlâšvuođâ kuáhtámsaijeen. Muu ¶ assaasloostâg šadolâšvuotâ, ¶ Ruotâ, Suomâ já Taažâ sämitigij sehe Ruošâ sämmilij oovtâstpargo-orgaan, Säämi Parlamentaarlâš Rääđi (SPR) vuárdá, et tave-eennâmlâš sämisopâmuš oovded sämmilij raajijd rastaldittee oovtâstpargo ovdiist pyerebân lasseetmáin sämmilij oohtânkulluuvâšvuođâ já läčimáin SPR:st sämmilij ohtsii alemuu ovdâsteijee orgaan jieijâs haldâttâhráhtusijdiskuin. Veikkâ sämitigeh láá tave-eennâmlii sämisopâmuš tuhhiittemráđádâlmijn uássin staatâi delegaatioid, lii sämmilij jienâ ohtsâš. SPR ráđádâl ohtân juávkkun tave-eennâmlii sämisopâmuš tuhhitmân. SPR váátá, et tave-eennâmlâš sämisopâmuš ráđádâlloo oleslâžžân já puoh sopâmušhammiittâs tähidem vuoigâdvuođah olášuveh. ¶ Sosiaalpargo/Poske ¶ Pargopitáh ¶ Olgosadalduvah láá Sämitige pyevtittem teddilum materiaal. ¶ RAUL ROINE ¶ jolgâeennâmkurkkâ = avomaankurkku 40 ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 205 ¶ moh kuleh ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát- já reesuurskuávdáá vuáđudemprojektân. Tohálâšvuođâvátámâššân lii pargo vaattâm škovlim já lasseen váttoo sämikielâ táiđu. Pargo ¶ lyevdispellâpargopääji. Pargopääjih láá ohtsis käävci, main juáhâš uážžu valjiđ kyehti, moid váldá uási. Vuoluupiálááš tavlustuvvâst láá tärhibeh ¶ Rooma ¶ Suomâst vuáđulaavâ olášume lahâasâttâsprojektijn kocá vuáđulahâváljukodde. Váljukode peleväldim sämmilij vuoigâdvuođâsajattuvâst linjee lahâasâttâs valmâštâllâm. Vuáđulahâváljukode peleväldimeh váldojeh vuotân sämitige hiäđukocemist já ciälkkámušâin. Sämitige jieijâs tooimâ já hiäđukocceem vuolgâsaijeen lii Suomâ aalmugijkoskâsij kenigâsvuođâi já aalmugijkoskâsij algâaalmug- já olmoošvuoigâdvuođâi olášume koccee orgaanâi avžuuttâsâi olášume ovdedem. ¶ Čääsist ellee rievdeelieggâsij tilálâšvuođah iä rievdâ ennuugin tälviv. Jävri ij jiäŋu pone räi. Jieŋâ alne orroo muotâ taha jieŋâvuáláá uáináttuv sevŋâdin. Kyeleh ucâluveh kieŋâlâssáid. Toh lihâdeh ucceeb ko keessiv, mut eellimtooimah siäiluh táválin. Cuobbuuh kuáivudeteh táálván láádui ponnemotán. ¶ Lontoon mađhâšeh ihásávt miljovneh mađhâšeijeeh pirrâ maailm. Iävtuttis uápásmemčuásáttuvah tobbeen láá kunâgâsperuu aassâmlanne Buckingham lanne, Tower šalde já lanne sehe Parlamenttáálu. ¶ mut mecciporreetáálu poođij já puurâi meeci já muu. ¶ 3. Merâluddijd , moh mailmist láá merettes ennuv, mut Aanaar kuávlust tuše kulmâ: kuulnâs, njurgoi já áŋálâh. ¶ Ferránmoš huámášij, et ruojâ kullui siämmáá saajeest, kost ovdeláhháá lâi almaakuáhtáin savâstâllâm. Já uštus tobbeen suái láin-uv, mut taan tove sunnust lijjii meiddei pargoalmaah já komálâš mašineh fáárust. Mašineh kiškuu soovijd enâmist já motomeh almaah sáhháástillii korrâjienâsâš sáháiguin miestuid já kasebijd soovijd. ¶ Merkkii jienâstemnummeer. ¶ Matti keččâl meid mon jieŋâlâsâst jäävri ponne lii. Ko vuoggâ lii ponneest, Matti paajeed tom váhá, mutâ nuuvt, ete vuoggâ páácá pone alda. Matti muštá, ete puhhum rääigi oolâ kalga pieijâđ tuárismuorâ. Äggee sun tiälláá tom oolâ. Rääigi Matti čiähá madrâspittáin, amas räigi jiäŋŋuđ. Madrâs oolâ sun piäjá vala muottuu já návt lii vuossmuš njähivuoggâ piivdost. Matti piäjá ohtsis vittâ vuogâ piivdon. ¶ Ko Ánná lâi mottoom ääigi kuldâlâm, sun imâštâlškuođij, mondiet taat uáppee sárnu tuš suomâkielâst, ko suoi Marittáinhân lává sämikielâ uáppeeh. ¶ 161C Kuopâkuobbâreh ¶ Áádárjuuhâ = Anterijoki ¶ Sundsvall C3 ¶ 30 artikla ¶  N meeinih . Niŋálâs manesellâhaŋkkâ, mon lii ovtâstittám šlijvelágán kolgos. Eres lasseen kuolijn, skáálžuin já cuobbuin. Vrd. kuopsâ. ¶ Menišjuuhâ = Menesjoki ¶ Vääččir já Čaarmâuáivái meccikuávluh já uásild Pänituoddâr meccikuávlu. ¶ b. obijdâd já viljâidâd ¶ Rátukuorijááh – Raatokuoriaiset ( Silphidae ) mákkojeh kuocâgâm rááđui aldasijn já Säämi tobdosumos rátukuorijâš táiđá leđe kiccimtivre ~ kuocâkiccee ~ kizijdeijeetivre ~ turkkilâš – turkkilo . Tot lii viehâ eromâš tivre ko tot hävdid rááđu (om. säplig rááđu) enâmân, já kievrâmus niŋálâs mannee rááđu paaldân. Moonijn šaddee suovsah-uv poreh rááđu. Tot lii meid ohtâ tain haarvijn tiivrijn, moh aitârdeh čijvgâidis. Toh meiddei jiänátteleh ađai kizijdeh. Suomâst láá kavnum 17 šlaaijâd 8 suuvâst. ¶ Á Gyromitra – Korvasienet – Peljikuobbâreh U ¶ Sämitigge ¶ 145 ¶ Njune- já peljirääigih ¶ Pyereest oođđum iijâ maŋa koccáim arvessiähá já polviis šooŋân. Koskâpeeivi suulâin aalgij fierttiistâllâđ já kuulmâ suulâin piäiváditij. Márjá-Liisá käällis lâi ucánjihhii illávaje já mij (Anssi, Márjá-Liisá já mun) vuolgijm keččâđ maailm stuárráámus haammân, ađai satama já Henkjan paasij Sofia keččen. Sofia lii nuorâmus eenikielâlâš anarâš já sun lii tääl pelnub ihásâš. ¶ opâttâh, Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut já šoddâdemtiettui tieđâkodde sehe Ruávinjaar ¶ Na elehân huolâ. Poođij majemuš eehid Kyprosist já mii maašin kirdeličij koskâiijâ suulâin Nicosia kirdemkiedist. Mii lâim luovâttâm jo eres tiiŋgâid vuárháid, pakkam tävirijdân mätkilavháid já kuáđđám taid viäskárân já vuolgijm vala majemuu keerdi elâččiđ Reginastreetist. Toho ko poođijm, te huámášijm, et iäráseh-uv Suomân vyelgeeh lijjii vala majemuu keerdi vuálgám eehidluámu viettiđ suotâstâllâmkáátun. Mist ij lamaš aaigâgin riemmâđ čuávvuđ taid ohjelmijd tobbeen, pic ko lâim finnim monnii juhâmuš piävdán, máksâm tom já juuhâm meddâl, te vuolgijm olgos já kiškettijm vyelgidijn juovlâčiiŋâid uuvsâ paajaabeln vuálus. Lâi uáináh vala juovlâiäigi meid ijjâkerhoin-uv. Muádi ijjâkerhoost moonâi pyereest já vala kuálmádist-uv, mut ko moonâim niäljádân, te sääni mii skilottudmijn lâi kulostum jo ránnjáijjâkerhoid, veikkâ toh kištodeijeeh nubijdis lijjii-uv. Ukspiällást eštus lijjii-uv jo “gorillah” vyerdimin mii já tuáruhân tast šoodâi. Mottoom gorilla losâlij čurmáin muu uáiván, nuuvt et baretti kiirdij maŋgâ meetter toho kááđu oolâ. Kiinii skipárijn ooinij tom, čovádij baareet enâmist já tuvkkâlij lummâsis. Eres-uv syemmiliih lijjii tain aldasijn já sij-uv pottii mii išán. Kreikkaliih gorillah lijjii čokijdâm toos jo aainâs vittâ já oroi, et lase láá puátimin. Forgâ puáđáččij eeti, jis miinii ij tápáhtuuččii. Luhhoost tegu ličij tiilájum já veikkâ lâš-uv tiilájum, puáđistij syemmilâš suáldátpoolisauto-uv toos já káájui puoh syemmilijd fárusis já tuálvui njuolgist Neapolis Clinicân, kost forgâ vuálgáččij sáttu kirdemkiädân. Jis tággáár tábáhtus lâi teivâsiđ táválii eehid, te mii liččii talle tuálvum suáldátpoolisij Nicosia päämajan já lâim karttâđ vaarâ viettiđ iijâ putkáást, mut ko mij lâim puohah Suomân vyelgeeh, te keevâi ármu vuoigâdvuođâst. Suáldátpoliseh lijjii čielgâsávt mii pelni, ko sij-uv tiettii, maht ijjâkerhoin lättejeh já fillejeh almaid, mut sijgin iä áášân puáhtâm vaikuttiđ maiden. Kreikkalijn poolisijn ij finnim maggaargin iše áášán, veikkâ tom-uv lijjii irâttâm. Amahânde lijjii vissâ nuuvt pyereest vuoidum ijjâkerhoi peeleest, et sij-uv mielâstubbooht luptiistellii uálgâtoivijdis já levâttellii kieđâidis. ¶ ekologâlâš luávkku ekologinen lokero ¶ Kii peri riemâččij lávluđ njuuvčuálpášeeni lavluu – te kale tállán uážuččij smakkiđ njuolâ! ¶ Kaastâ 20, 21, 26, 34-36, 38 ¶ Ko kirdemkiädán vyelgimäigi aldanškuođij, te eellim vala purrâmâškäävpist uástimin leŋkkimaarfijd já ruuvâšleeibijd. Toittáá ij liččii pase maccâđ Penuvkompootân. Tast maŋa moonnim AERO OY toimâttâhân, mii lâi ušom talle Pohjanhovi ohtâvuođâst já lävkkejim kirdemkiädân mannee buusin. Helsigân mannee maašin kirdelij ääigild já lâi eehidpeivi, ko kirdemmaašin siäivui Seutula kirdemkiädán. Tobbeen lijjii iänááš Kyprosân vuolgâdeijeeh jo vuordâšmin rotaatiomaašin, main motomeh lijjii ovdiist munjin uáppáh, mut lijjii tobbeen motomeh “muotâčalmeh-uv” . Mun meid servim sii juávkun. Ucánjáhháá lâi ahevis tobdo já polâstellim-uv váháš, liččimhân täst oovdâs suátipenuvryhmá hovdâ kuulmâ mánuppaje ääigi, jiemge mun riävtui lijkkum ubâ hoomán. Nube tááhust mielâ pyeredij kale tot, et jiem innig tarbâšiččii leđe vartiost já vala pyereeb: lieggâ enâmân lep oppeet monâmin. ¶  nominatiivist. Ko tot peesâi loopân te algâttij oppeet aalgâst: ¶  jiem Luuvâ ubâ tiäđáttâs eŋgâlâskielân ¶ Káálluhjävri ¶ tuvvojii ohtsis 72 sehe motomeh sämikielâlâš jurgâlusah palgâsáid. Koččâmâšluámáttuvâi sajan ličij ¶ 9. Brasilia 30 900 ¶ TIERVÂSVUOĐÂKORTT ¶ Syeini aččin lii šaddoporree . Tut jursá kievrâs uálulijguin suoinijd já sino. Iänááš uási stuorrâ syeiniaččin ijn láá piäđuh , ko toh poreh tiivrijd já toi suovsâid . ¶ Iäláánšlaajâ jáámá suhâjämimân , ko ton ¶  [‐infinitiiv ● Váárut já čahhii vandârdeijeid. ¶   čohčâmáánu ¶ - Jáá, na mon kuhháá tun lah jo tääbbin lamaš? ¶ b. Kuoskât mááđu váruvávt pennâkeijijn ¶ Párnái viežžâmân kullEE čuolmah ¶ Anarâškielâlâš media probleem lii tot, et anarâšah láá uccáá, iäge meendu stuorrâ projektij várás lah ruttâ tâi pargeeh. Ige tot lah muttuumin viehâ kuhes ááigán jis kuássin. Anarâšah láá ain lamaš uccáá já láá sárnum eres kielâid anarâškielâ lasseen. Jis anarâškielâ álgá kištodiđ suomâkieláin, te tot táppáá. Jis ulmuuh ferttejeh valjiđ kyevti kielâ kooskâst, tot lii ain tot kielâ, mon sárnumáin eres ulmuuh iberdeh. Já stuárráámus uási Säämist ässee ulmuin-uv láá suomâkielâliih. Tiäđust-uv Säämist láá še eres sämikielah, moh sátáččii tuárjuđ anarâškielâ valjim, mut talle koččâmuš lii-uv tot, mon kielân anarâškielâ kássáán, ij tot, et siäilu-uvks tot ubâ ollágin. Onnáá peeivi maailmist anarâškielâlâš media ij pyevtigin toimâđ nubekielâlâš media saajeest, ovdâmerkkân suomâkielâlâš media, mut ton paaldâst . ¶ teehi ¶ 0,3% ¶ Rein J3 ¶ – Joo, toh áiguv vyelgiđ kähteid koddeđ! Assaaskuolgâ hirmástâlâi. ¶ Toomaat vesaid puáhtá uástiđ tâi šoddâdiđ siemânijn. Tomattij šoddâdmist keelijd puđâldem, ijge meendu stuorrâ viljâlem kannat vuáđudiđ. Vesaid kalga njuoskâdiđ piäiválávt. Toh tarbâšeh meiddei mottoomlágán tuvduu, vâi piso ciäggust. Tomattijd puáhtá puurrâđ njuolgist, taađeest ko toh läddih. Toomaat lii maaŋgâkiävttusâš já tiervâslâš ruonâsšaddo. Jis šaddo šadda ennuu, puáhtá veikkâba vuoššâđ jieijâs keccup. ¶ 7. a) Mast lii saahâ, jis čässuáivist kobđo assaas fiskisruškis tâi čuovjisruánáá massa? ¶ Lâi  pyeri  finniđ  uđđâ  ki’rje ¶ 14. Ton tehálumos salâsellee lii njuámmil. ¶ já tobbeen toh culijdii já visijdii nuuvt čuuvtij, ¶ I Laccaria – Lohisienet – Luosâkuobbâreh U ¶ Na mun ferttejim tuuttâđ Veiko čielgiittâsân, ko jiem puáhtám pyereebgin iävtuttâs pyehtiđ oovdân veikkâ tom jyelgi jiem uáinámgin. Sämikielâ sárnumist Kaamâs škoovlâst tommittáá, et häärvih párnááh, kiäh vala čohčuv lijjii kiävttám sämikielâ škoovlâ ääiđi siskiibeln, lijjii Ijjäävri nuorâmus párnááh, mut sij-uv lijjii čohčâluuhâmpaje ääigi oppâm suomâkielâ. Sist lâi tot šiev torvo, et oobižeh lijjii maaŋgâs. Nuuvtpa nuorâbeh puohtii ain turvâstiđ puárásub obbijd já puárásub uábih toimii meid aalgâst nuorâbáid tulkkân já uápisteijen maaŋgâlágánijn aašijn, main ovdâmerkkân mun paaccim nuuvtá. Must iä lamaš puárásub viiljah iäge uábih škoovlâst já ferttejim-uv selvâniđ ašijnân ohtuu. ¶ oovdânpuohtum luvâttâlmeh spiekâstmijn kávnojeh lahtosijn (Lahtos 1: verbâ σῴζω , ¶ já Njuámmil-Juhháán 101 ¶ 36 Pekkala Pekka Tapani Iäláttâhlâš Aanaar ¶ 3. a) Maid aaicah loostâ sááigui juávhust? ¶ – Jiem mun tääiđi tuostâđ. Jis tot veik kääskist... ¶ Espoo, Suomâ ¶ 40 ¶  siivota Vijđodâh:40 m2 ¶ – Mii imâš čuárvioovijd taat lii? Lam-uvks ¶ -70-72-74-76-78-80-82-84-86-88-90-92-94-96-98-00-02-03-04-05-06-07-08-09 ¶ Uábi nieidân ¶ Čäcilaahâ ¶ – rähtiđ iävtuttâs olesváldálii já kuhesáigásii sämikielâ iäláskittemohjelmân. ¶ – Peeci lii kuácceemuorâ já tot ij kooččât kuácceid čohčuv tego lostâmuorah kočâtteh, Hirškikkâ čielgee kierdâvávt Muárján. ¶ Ässeeloho: 540 000 ¶ Juurdâš já sáárnu sist ain pyere. Talle tust lii máhdulâšvuotâ elimâd čuovvâdlâšvuotân, veikkâ paajeeld keejân tust liččii-uv atâštâsah . Talle máátáh já halidâh väldiđ vuástá sii šiev ravvuid já máttááttâsâid, sehe leđe šiev ovdâmerkkân iärâsáid. ¶ PARGOPITÁH ¶ Posâdâđâm piäiválávt. ¶ Sámi Duodji, Suomâ sämityejiseervi omâstem Duodji Shop ožžui uđđâ kävppi- já toimâttâhtiilijd sämikulttuurkuávdáá Sajosist. Sámi Duodji lii kuávdáá vuossâmuu keerdist, váldu-uuvsâ paaldâst, nuuvt et káávpán lii älkkee puáttiđ. Sämmilâš tyeji lii mudoi-uv áárvust uđđâ kulttuurkuávdáást, tastko Sámi Duodji lii pieijâm ennuv sämituojijd aula lasâskappijd uáinusân. ¶ Säämi kirjálâšvuotâ ¶ b) Maid toh salâsteh? ¶ 2. Noomât káártán ¶ sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi turviimân čujottum staatâtorjuu sirdem meddâl sämmilij jiešhaaldâšmist njuolgist kieldáid. Mainâšum haldâšempargoh kuleh čielgâsávt sämmilij jieijâs kielâ já kulttuur kyeskee jiešhaldâšem pirrâdâhân já taid kalga jo-uv sirdeđ väldikodálâš virgeomâháást njuolgist sämmilij jiešhaldâšemorgaanân, sämitiigán, tâi siäiluttiđ (sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi staatâtoorjâ) sämitige pargon. Sämitigge ij tuhhit sämmiláid vuáđulaavâst torvejum jiešhaldâšem hiäjusmittem já ton ovdedem orostittem. Sämitige kuávdášlâš iävtuttâsah: ¶ Kunâgâs mielâst tot lâi šiev iävtuttâs. Sun vuolgâttij sänituálvoid jyehi kuávlun väldikode. Sij kieldii puohâid ruhâdâlmist iärásijd ko kunâgâs. ¶ Ohjelmist tiädutteh neelji toimâsuárgán: Tutkâm já innovaatioh, Irâtteijeevuotâ, Kulttuur já piirâs sehe Ohtsiih pargomarkkâneh. ¶ Mist lâi morâstâšroobdâst viehâ stuorrâ pottáákpiäldu, mon paaldâ moonâi täsivis kubdâ päälgis váldumaađijân. Tom pálgá eenikyevtis Ailáin láin valjim hárjuttâllâmsaijeen. Vyelgim tábáhtui puáris kyelikiällár Morâstáábeln, kogo eennâm ucánjáhháá kärŋilui mádáskulij. Togo lâi njuáidus miätálâh, mii lâi tegu rahtum hárjuttâllân várás. Enni lâi uánihis olmooš, jurdám, et ij ennuvgin paijeel pelnub meetterist já sunjin lâi-uv väädis ulâttiđ ruŋgo paijeel polgimáid, veikkâ satula lâi luoštum nuuvt vuálus ko peri lâi máhđulâš. Ailâ tollij pyerá ciäggust, ko enni kuárŋui ruŋgo paijeel polgimij oolâ já tallet mätki ain aalgij. Algâmeetterijd Ailâ tollij pyerá ciäggust, jeđe ko te oroi, et uáppee pisottâlškuát ciäggust ohtuunis, te lâi luáštám. Aalgâst tiäđust-uv keevâi iännásân-uv maŋgii siämmáánáál ko munjin-uv; käškittij kuás kuábbáá-uv pel pálgá roobdân viällud, mut te viijmâg pisoškuođij kuhebijd-uv maađhijd ciäggust ohtuunis. Talle sun huihádij: ¶ 233 ¶ siskiipiälááš šovâttem . Suhâpeliseelâi ovtâstum niŋálâs suhâpeliuálist. Om. kašmârdeijeeh, lodeh já njomâtteijeeh. Vrd. ulguupiälááš šovâttem. ¶ Hiidenmaa = Hiiueennâm ¶   maneseelah = munasolut 166 ¶ Mij tarbâšep ruuđâ asâmân, purrâmâšân, pihtâsáid já puđâldâssáid. Rävisulmuuh pargeeh maaŋgâlágán pargo. Pargeeh tiänájeh ruuđâ rähtimáin já vyebdimáin pyevtittâsâid tâi falâmáin eres ulmuid palvâlusâid. Uási pargei päälhist mana staatâ já kieldâ nuurrâm viäroid . Tai viäruruđâiguin máksojeh ovdâmerkkân puoh škoovlâ manoh, tego oppâmateriaal, škovlâpurrâmâš, máttáátteijei päälhih já eres škoovlâ alnetuálu. Viäruruđâiguin kuástiduvvojeh ovdâmerkkân pyecceetipšo, maađijij rähtim sehâ kieldâlâš- já staatâhaldâttâh. ¶ Eehid lâi moonnâm huápust. Ij Heeihâstkin luhhoost lamaš kuussân huáppu. ¶ máhđulâšvuođah láá vääniht anarâškielâlii siärváduvvâst. ¶ Taam kirje oomâst ¶ 77. Tave-enâmeh kolgâččii orniđ sämitiggijd kelijdeijee ruttâdem, mon vievâst toh pyehtih pehtilávt olášuttiđ jiešhaaldâtlijd pargoidis. Eromâšávt kolgâččii orniđ ovdiist eenâb ruttâdem sämitiggij jieš sierrim, ovdedem já olášuttem projektáid já alguid. Staatah kolgâččii ovdediđ heivejeijee monâttâllâmtaavijd ohtâvuođâtolâmân sämitigijguin vâi taat ulme olášuvá. ¶ Škovlimčällee ¶ - Imelân liävus kunnee olluvvuođâst, eennâm alne ráávhu ulmuin, kiäid sun räähist. ¶ Petra Kuuva ¶ Ko iiđeed lâi puáttâm, tallet muoi vyeijiláim miätá Ijjäävri. Kal tot muu mielâst lâi suotâs vyeijiđ sponâs jäävri mield višâlis vuájánijguin. Já nuuvt muoi láin tobbeen Porsanger tuve kuvlân ehidispeeivi. Mánuttep ehiđeh ko lijjii, te lâi čuávgádah ehidist-uv. ¶ 13. Muorâkäärdi šaddo ¶ maassâd piervâláin, toh väidiv. ¶ anarâškielâst omâstemkiäččus ij pyevti kevttiđ oovtâst omâstempronominijn. ¶ Jis tooimâ tâi vuávám vaikuttâsah čyecih kuávlun, teikâ ton uásán, mast lii luándudirektiiv lahtosist I uáivildum ovdemustáá suojâlemân šaddee luánduhäämi tâi lahtosist II uáivildum ovdemustáá suojâlemân šaddee šlaajâ eellimpiirâs, lii laseiähtun, et tooimân teikkâ vuávámân lii tiervâsvuotân, almos torvolâsvuotân tâi eellimpirrâsân eres saajeest čyeccee eromâš merhâšittee hiäivulâš vaikuttâssáid kullee suijâ. Meid eres eromâš tergâdis almos oovdâ tááhust págutteijee suijâ addel vuoigâdvuođâ tággáár kuávlust tooimâ teikkâ vuávám tuhhitmân. Tot váátá komissio celkkuu ääšist. ¶ Matti já Jukká mááláin maŋŋeed iijâ räi stáálu seibitieppijn. Stáálust lâi viehâ väädis pissoođ sajestis. Ton toovâi mielâ njuškođ iiloost já tánssáđ stáálutaansâ tondiet ko piäjust šoodâi muččâdub ko tot lâi máttám nievdâđgin. Ko pargo lâi vaalmâš, kaandah oođijn váháš ääigi. Iđedist suoi vuolgijn maasâd pááikán. Stáálu adelij sunnuid puoh pasâttâsân pááccám iivnijd já iäbbár tievâ tijdâčääsi. Tijdâčääsi kaandah tuálvoin páikkásis, tondiet ko tot lâi skeŋkkâ sunnuid. Iivneh tastoo kullii puohháid. ¶ h. Toh vyeksih saallâs taavtijd já soksâmijd vuoksnjâšpállun. ¶   – Mut jis čuárvihiärrá ličij nuuvt styetes tegu veikkâba hiävuš, te muoi puávtáččáim keččâđ maggaar ton čuávji lii, eeđâi Mika. ¶ – Jiem mun kale tušij tiet láittâm taam kárbá, ko nuuvt čuuvtij avveed. Maht ááiguh peessâđ maasâd ko ij lah kihheen čääsi kuáivumin? ¶ Mun huápust čielgiistim, et kale ääših láá oornigist, káálvuh láá tääbbin já riävskásekkâ vuálgá postâauto fáárust Kárášjuuhân. ¶ veerstâ já verstâuási juávhust 27 % láá sänitárkká jurgâlum, aaibâs säni- já ¶ 4. Moin šahe syeijee näähkis? ¶ Niiles ¶ - Jiem mun haalijd leđe hyeneeb ko Heikkâ! Lam juuhâm tuš kulmâ vuolâ. Tot ij lah nuuvt ennuv! ¶ Sulgâšjäävri tälvipääihist Tälvitupeluobbâlest assii ton täälvi kyehti ATIF saavoot kiämmppárähtee-uv. Sun lâi talle vuálá muádlove ihásâž já sun lâi anoergisirden. Te sun ehidest čuoigâlij sevŋâdin eergijd sirdeđ Pavvâliitupevááráážân mast álgá Kondosiičielgi. Te sun ko eidu kiergân eergijd sirdeđ nube muorân, te kivkked puoh čuovvânij mahte peiviv te, polvâšoŋŋâ lâi já ko oppeet siävŋánij, te talle lâi-uv esken sevŋâd. Pááikán ko sun čuoigâi maassâd, te koijâdeh: maid oinih? ¶ Oppâmateriaal ¶ Must lii motomin taggaar tobdo ete eenikielâst ij lah mihheen jiermijd, mutâ ko smietâm tärkkilubbooht, te tot lii tiätu must, alnaan. Muu eeči lii Koskâ-Suomâst já sun sárnu suomâkielâ. Muu enni lii Anarist já sárnu sämikielâ, tego muu ákku já äijih-uv. Tontiet lam lamaš ain kyevtikielâlâš. Ko lijjim kyevti-ihásâš, opâttillim saanijd sehe sämikielân já suomâkielân-uv. Avelân poođij siämmáá ive kielâpiervâl, enni moonâi tohon paargon já mun tiipšon. Kuulmâihásâžžân mattim sárnuđ kuábbáá-uv kielâ. Kielâpiervâlist lijjim nelji ive já ton maŋa vuolgim Anarân škoovlân. Avelist-uv lii kale škovlâ, mutâ tuše Anarist máttááttui aanaarsämikielâ, nuuvtko onnáá peeivi-uv. Jiem mušte tärhis lovo, mutâ mij lep lamaš maaŋgâs jotemin Avveel-Aanaar maađhijd. Motomeh láá joskâm, ko láá varrim teikkâ vaibâm máátkán. Jiemge kale ollágin imâštâl, ko mätki puátá jyehi peeivi 80 kilomeetter já lii puáttâm jo oovce já peli ive must. Ain jiem lah jieškin vaijaam já lam masa lopâttâm, mut enni lii kivrim muu juátkiđ já pyeri nuuvt. ¶ Turku B5 ¶ luándulâš já idiomaatlâš kielâ. Ton lasseen tot västid GNT teevstâ ¶ Almoot jieijâd iävtukkâs! ¶ Sämitigge almoot uuccâmnáál sämikielâ toimâttuv fastâ ¶ Ánná ij tieđe maid jurdâččiđ já porgâđ. Sun ij tuubdâ jieijâs, sun lii aaibâs uáivádum almast já lii vaalmâš aaibâs moos vain. Jos~almai tääl tiädáččij suu čunnui já váldáččij suu, te sun ij vuástálistáččii ollágin. Ij liččii Áánnást toos. Ánná tobdá mon vaalmâš sun lii. Sun suorgân já kaččâl. Ruávis jienâ huuihád suu noomâ. Almaa mučis jienâ mana njuolgist Ááná vááimu čoođâ, lii pággu orostiđ. Jyelgih iä innig tottâl. Ánná kiävá korrâ suáđi jurduidiskuin. Sun haalijd almaa luus, mut sun meid tiätá, mon puástud tot lii. Tääl oro, et láá stuorrâ vyeimih moh jođetteh Ááná já taam mučis, suotâs almaa, vyeimih maid ij pyevti čolmijgijn uáiniđ ige kieđâigijn tubdâđ. Vyeimih moh kiäsutteh taan kyehti omâs ulmuu oohtân. ¶ Noomât ááicuid. ¶ Lasetiäđuid addel Kopiosto ry, www. ¶ Räjittes säminuorah ¶ » Suáldátteh valdii ruuđâid já porgii nuuvtko ¶ bim! ¶ b. Mii haammânkaavpugijd lii Kuálhismeerâ riddoost? ¶ – Na maid tun tiäđáh? ¶ » Mij lep huámmášâm, et taat almai ¶ (uusi kuva) 172A_siika1 (2).tif ¶ Junamätki stuorrâ maailmân (2004) tuotâtuávâš ¶ Vuáđututkos maŋa pargee puáhtá adeliđ valmâšin juohhum talkkâsijd luándulâš kiäinu( om. njäälmi peht, pottâčuálán, peljikuáskánjâsâin). ¶ 46 artikla ¶ Iävtukkâsâi oovdânpyehtim sämitige nuorâirääđi jesânin 2016–2017 ¶ Peljirástágâš ( Bombycilla garrulus ) ¶ Saimaa siävŋus já muálkkáás čaasijn puovčâdijn. ¶ Sämitige čuákkim adelij ciälkkámuš kuálástuslaavâ olesuđâsmitmist ¶ Lasetiäđuid Säminuorâi taaidâtábáhtusâst kaavnah täst. ¶ Palhâšume ¶ Käänih mannejeh ¶   Iävtutátuliih Saijoos keesi ávusorroomääigih: ¶ Kielâ ovdán talle ko sárnooh lasaneh já toi kielâ lii pyeri. Anarâškielâ servi lii-uv eidu ääši váimusist, ko tuálá kielâpiervâl. Tot lii pyeremus kielâ iäláskittee. Já ko mii jiejah lep uccáá, te lii pyeri, et meiddei läädipárnááh láá tuhhiittum piervâlân. Anarâškielâ kalga máttááttiđ puohháid, kiäh tom halideh. Anarâškielâ seervist-uv láá jesânin läddliih já val säksiliih já jaapanliih-uv. ¶   Koččomcelkkuu Varusmies 2008-kirjááš, mast láá almos tiäđuh palvâlusâst ¶ mikielâlâš palvâlusâi pyevtitmân finnejum ruttâdem já toi kevttim kalga sierânistiđ budje ¶ - Mikä sinulle tuli? ¶ Na mij “muotâčalmeh” ko lâim viijmâg čokijdâm “sappevuárhá” aldasáid te mottoom vääbel korâdij-uv jienâs, nuuvt et mij puohah kulâččijm: ¶  sun Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 2.4.2013 tme 16.00 räi čujottâssáin Sajos, 99870 Aanaar. ¶ Aalmugpeeivi kalga mušteđ meid ránnjáeennâm sämmilijd já algâaalmugijd pirrâ maailm. Ep pyevti vájáldittiđ Ruošâ sämmilijd, kiäh kalgeh kámppádâllâđ jieijâs kielâ, kulttuur já eellimvyevi peeleest staatâ torjuuttáá. Ep pyevti meid vájáldittiđ Ruošâ sämmilijd, kiäh irâtteh hoittáđ poccuidis ruukij teddust. Mii hyelhih já usteveh Taažâst sättih juovdâđ lopâttiđ puásuituálu já luoppâđ sii eellimvyevist, jis Taažâ staatâ pággunjuovvâmmiärádâsah olášuveh. Algâaalmugeh pirrâ maailm kärttih kámppádâllâđ siämmái čuolmâiguin já hástusijguin ko mij-uv. Algâaalmugeh láá mii viiljah já uábih iäge puoh aalmugeh paste ubâ anneeđ aalmugpeeivi. Pyehtip leđe iloliih tast, mii mist lii já lii pyeri mušteđ ubâ algâaalmugsiärváduv já mii ohtsii äärbi. ¶ 50 čižetpelji rasta já kyehti (pitá) maajeeld, uálgispelji kyeveer já kyehti (pitá) oovdeld já ohtâ säärgi maajeeld (Heta suuvâ merkkâ Suáđigilist). ¶ MECCI FÁÁLÁ ELLEID SYEJE JÁ RAAVÂD ¶ 2. Tuuđhâ oppâkirje siijđoi 62–63 kuolijd. ¶ Váldu-ulmuuh: Ingá já Ánne Koivisto, Niiles Holmberg, Kirsti Paadar ¶   Nuorâi Lappi II-stivrimjuávkku ¶ Liiŋkah: ¶ Götaeennâm 91, 92 ¶ 151 ¶ Sämitige nuorâirääđi ¶ » Ko kunâgâs Herodes täst kuu- ¶ 120B Torske liihâd alda pone já ocá tobbeen ¶ Pocahoontas kaačâi siijdân, viežâi pääihist stuorrâ koori já aalgij mááláđ toos tiätulágán kove. Ko sun finnij pargo valmâšin, sun eeđâi tuđâvâžžân: ¶ Sämikielâlâš oppâmateriaalij valmâštem algâttui sämikielâlâš algâmáttááttâs jotonpieijâm ohtâvuođâst 1970 –lovo pelimuddoost. Aalgâst materiaalpargoost västidij Laapi läänihaldâttâs, mast poorgâi ive 1976 rääjist sierânâs sämiškovlim vuávájeijee. ¶ herskukuobbâreh ¶ TANSKA = TANSKA ¶ 198A Cuobbust lii kuhes já turdáás njuovčâ, moin tot pivdá tiivrijd. ¶ O V D  R U K O S E H ¶ lii talle mecci iimmâš ááigán uážžum: ¶ 116A Tuuđhâ teekijd. ¶ Palo pusseer sist váázâm já vilpâstâlâm maŋŋaalsâm, ko oro et maaŋeest tot kal sáttá leđe. ¶ Sämitigge uárnee uđđâ nommâkišto, mon uáivilin lii kavnâđ Aanaar markkânân ive 2012 valmâštuvvee Säämi kulttuurkuávdážân ton uáivil já tooimâ kovvejeijee noomâ. Kištoäigi lii 18.1. – 17.3.2010. ¶ Berlin . . . . . . . . . . . . 54 ¶ luus. ¶ Já ko tärkkilubbooht veerdi tuávváá čielgiistellim, te oles virgekiälbuttemhân tot almai lii lamaš. Tot lâi kale lamaš staatâ virgeest, mut vissâ hyeneeht miänástum. Tot lâi kooskâi lamaš piäluštâsminister, kooskâi olgominister, kooskâi uáiviminister já veikkâ mii. Mii tot taggaar almai lii, mii ij nahcii pisovávt tipšođ oovtâ adelum pargo. Kale mun lam aainâs ton mielâst, et tuot lâi tot ohtâ suijâ, mondiet muoi iän lah tast maŋa innig toollâm ohtâvuođâ. Jiemge mun riävtui peerust tyeggáár ulmuin. Kale ohtâ kerdi lâi tuárvi. ¶ Binna Bánna párnái radio ¶ Rááđán väljejuvvojeh vittâ eidusâš jeessân sehe sijjân juáhážân persovnliih värijesâneh. Jesâneh kalgeh leđe 18-25-ihásiih aktiivliih säminuorah. Lasseen väljejuvvojeh vittâ pissoo äššitobdee. Äššitobdeejesâneh kalgeh leđe valjiidijn 15-17-ihásiih. Rääđi jesâneh iä taarbâš leđe tige jesâneh, iäge sij taarbâš aassâđ sämikuávlust. Meid sämikielâ eeni-kielân ij lah velttidmettum, mut sämikielâ táiđu lii tuáivuttettee. Nuorârääđi valjiimist šadda válduđ vuotân, et jesâneh ovdâsteh ubâ sämikuávlu sehe jieškote-uv kielâjuávhuid nuuvt pyereest ko máhđulâš. ¶ Lohosierâ 1, kiđđâ ¶ Na ääših lijjii ovdánâm nuuvt et Kaabi Issá (Iisakki Morottaja) lâi lamaš puátimin Čovčjäävri taavaakeččin polgupyeráin jieŋâmield - lâi vissâ lamaš riävskápiivdost. Ko lâi ucánjáhháá myetistâm jieŋâ oolâ, te sun vuotij, et miinii luudijd lâi kirdám jieŋâ čoođâ tirrájeijee viermiääli njeigâ, já lâi lammim jieijâs. Issá vuotij et lodde lâi väzzilâm rido kulij já nuuvt sun kuorâlij. Luodâi keejist kavnui suájás lammim stuorrâviettuu, mon sun vaaldij kiddâ já uigâdij reepun. Ko sun siävŋándijn pyevtittij maasâd já puovtij lode tupán, te aainâs suu nuorâmuuh párnááh Heikkâ já Unto movtáskáin tast. Sunnuu puárásub uábbi Uccâ Kaariš ij lamaš talle pääihist, ko sun lâi jo kansaškoovlâ nube luokast. Lodde uážui tállân noomâ Kvakkâ. Aalgâst lodde orostâlâi vist tuuveest, mut ko tiäđust-uv poškâččij toho, te ferttij varriđ navittân kuusâi luusâ. Ko táálu eemeed eelij pačemin kuusâid, te luoštij Kvaakâ ain olgos já tobbeen tot sierâdij Untoin (Kaabi Isá neelji ihásâš kandâ), jeđe maacâi navittân. Puoh enâmustáá Kvakkâ veerdilui eidu Untoin já táájui suin ain ko toos lâi tilálâšvuotâ - vaarâ tondiet, ko Unto lâi táálu ulmuin puoh ucemus já aldemustáá lode jieijâs stuáruduv. Meid Unto puárásub viljâ Heikkâ, kote lâi talle kuuđâ ihásâš, lâi loodán miellâsâš veerdi, mut puoh mielâsumos toos lâi Unto. ¶ 4 Moi ááicui vuáđuld lii rapu kavnâm jamâ ¶ Ko taat mučis ruátálâšráhtusâš Saab-merkkâsâš čuálččáás polvâi "Kirdee Hollandlâš" (vâi kolgâččij-uv ettâđ "Kirdee Ruátálâš" ) lâi laddim, ađai orostâm, te talle uážuim puohah lehâstiđ čolmijdân já purgeđ pággusiäivumasento. Uáinámuš maašin ulguubeln lâi muččâd já oskomettum! Loveh šerisruopsis puáluautoh maaŋgâivnásâš šliäđgoo čuovâinis já hitruus njurgoojienâinis kunnijâttii mii puáttim miljovnkaavpug Minneapolis aalmugijkoskâsâš kirdemkiädán. Tuubdâim Happy end -tobdo pirâsmittem já haldâšem mii jyehi kuávlust. Mađhâšeijeeh hurrájii hysteerlávt já spežžuu kieđâidis. Mii kirdee sävni lâi kuittâg-uv čáittâm toimâmis. Jis sáávnân ličij kuittâg vala halidum čääci já veikkâba poossâmsuptâ-uv, te vaarâ tot-uv ličij ornâšum kuittâg jo talle, jis siäivumsteelligeh iä liččii lekkâsâm. Taah loveh juŋŋâruopsis autoh hitruus njurgoojienâinis liččii kale talle huolâttâm taan poossâmpeeleest-uv. ¶ Kildeemááđuh – Kiiltomadot ( Lampyridae ), moh pyehtih čuovvâđ sevŋâdist kemiallisii reaktiost šaddee čuovâ vievâst. Almoon nommâ lii bioluminesens. Niŋálâs kildeemáátu hokâttâl čuovâinis orásijd jieijâs luusâ. Kildeemááđui luokkadem lii rievdâdum majemui iivij ääigi. Hiäimun kuleh suullân 2~000 šlaaijâd, moh juáhhojeh távjá käävci vyelihiäimun. Aainâs tropiikist ellee kildeemááđuh kočoduvvojeh motomin tullâkiärpážin. Ellee ij kuittâg lah máátu ige kiärpáš pic koppakuorijâš. ¶ 5. Valjii loovást vuovâs saanijd celkkuid. ¶ “Mah tun jurdáh et mun juuvsâm hengâstiđ posâlduvâid pelimuudon muorâ? Kolgâččii-uv must maka leđe suájáh?” ¶ Jookeerpargopittá ¶ - Feodorit juuđij ennuv táálái Kantalahti já Piäccám kooskâ já oopâi pyereest nuorttâsämmilij kielâi suomânijd. Láá siäilum viehâ lyetittittee käldeeh tast, että Feodorit jurgâlij ortodoksâ-lâš rukosijd já evaŋgelium luuhâmpittáid sämikielân, muštâl kirkkohiärrá Skopets. – Saahâ lâi tuođânálásávt oovtâ äkkil- tâi kieldâsämikielâ suomânijn, mon tallaa ääigi iberdii še Paččveileve nuorttâsämmiliih. – Lii vaidâlittee, et Feodorit jurgâlusah iä lah siäilum onnáá peeivi räi, pááhud Skopets. ¶ Kiävlu ¶ Naa, tágáreh avžuuttâsah lijjii tallain uáppein já veikkâ mun viggim-uv staaviđ tiem avžuuttâsčalluu, te jiem kale ennuvgin tast iberdâm. Čalluu loopâst lâi vala pittá Kalevala-tiivtâst já tot-uv lâi viehâ “hebrea” munjin. ¶ suddá jiäŋu ¶ » Tom–uv tij smiettâvetteđ, ko ettim: 'Vala váháš áigáá, eppeđge tij ¶ piäjun kuovgis timmâkuolgiis čiivgâ, maid tot njoomât uáli vuoijiis mielhijn. ¶ – Taathân lâi-uv aldeláá ko jurdimgin, pahudistim iärrásáid. ¶ – Kost tuoi leppee nuuvt kuhháá lamaš? ennikuobžâ koijâdij. Mun lam čuorviistâllâm tunnuu veikâ mon kuhháá. ¶ 4. Mii piilin oro tábáhtuumin? ¶ Uccâ uábáš ¶ Ko luodah lijjii tuárvi puáráseh, te penuvalmaah kiddejii pennuidis tagaráid luoddâkuorrâm leŋgijd já vala taggaar lovmat meetter kukkosii päädi toid leŋgijd kiddâ, tuáppejii päädist kiddâ, jeđe huccâlii pennuidis luodâi ool. Jis pyereest moonâi, te peenuv kuorâi tom luodâ, jeđe kaavnâi vala tom luodâsteijee-uv, mut jis lâi pakkâ já iŋádâh, te ij kale peenuvgin vaijaam pisottâllâđ luodâst jyehitov kiddâ. Tot mii hárjuttâssaje lâi kuittâg nuuvt kärži, et tobbeen ij lam máhđulâšvuotâ ubâ olmânáál čiähádâttâđgin já nuuvtpa luodâsteijee ain jyehitov kavnui. Kiergânijm luoddâkuorrâmhárjuttâsâin tiego koskâpeeivi suulâin já loppâpiäivân mii luáštádâđâim Kyrenia taavaabel Koskâmeerâ riidon, kost mij vuojâdijm táválávt maŋgâ tiijme já vuojâttijm pennuidân-uv. Mii vuojâdemsajeh iä lamaš tagareh almos ridoh, kost liččii lamaš eres-uv ulmuuh, mut toh lijjii tagareh smaavâ merâkaaviih, teikkâ motomin še njargâstuvah-uv, kost peri kavnui vuodâsriddotáávááš. Puoh pennuuh lijkkojii leđe čääsist, mut ko merâčääsi ij puáhtâm čuohâđ ton sálttáásvuođâ keežild já aainâs Lekust lâi taggaar tääpi kuittâg tobbeen vahtâsaje áldást, et tot čuovâi siämmást čääsi, ko lâi tobbeen. Tääbbin meerâst tot ij lamgin máhđulâš já ko Leku viigâi čuovâstiđ čääsi, te tot tiäđust-uv lâi sálttáá já peenuv kaartâi penttâ kašnattâllâđ, nirvođ já šluvgeđ uáivi. Limist lâi tot kroonisâš peljitavdâ já merâčääci oroi tohâmin pyere ton peljijd. Toh lijjii maŋgâ peeivi tast maŋa pyereh, iäge háisum ollágin já nuuvtpa Limi lâi-uv jyehitov fáárust, ko mij vuolgijm luoddâkuorrâmhárjuttâssáid Kyrenian. ¶ Joovsep čyežžilij tállán. Sun cuuvnâi Máárjá já siämmáá iijâ suoi patâráin Egyptin. Tobbeen suoi láin Herodes jäämmim räi. ¶ Artikla 8(j) aalmugijkoskâsii maaŋgâihásii pargo-ohjelmist láá meridâm väldiđ anon indikaattorijd kielâlii maaŋgâhámásâšvuođâ tiileest já ovdánmist; algâaalmugij ärbivuáválij kuávlui eennâmkevttim nubástusâst já ovdánmist sehe ärbivuáválij iäláttâsâi hárjuttem tiileest já ovdánmist. Indikaattorij ulmen lii selvâttiđ artikla 8(j) suojâlem ärbivuáválii tiäđu tile. Aalmuglâš artikla 8(j)-pargojuávkku lii algâttâm tooimâid indikaattorij kiävtun väldim várás. ¶ Sämiarttâsâš čuovâkovečáitálmâs Venezuelast ¶ - Naa, lâihân tot. ¶ kielâ kevttimist piso siämmáálágánin, lii aaštâ, et puoh sämikielah pääccih päikkikiellân, já kielâ ij ¶ Sämitigge almoot, et ton čäällimkode škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuvâst Sajosist lii uuccâmnáál ¶ – Na tiäđust-uv muoi vyelgeen! Vuálgup tállân tohon! Kuáski huáputtij. ¶ 75-95 cm, suájákečikoskâ 190-240 cm ¶ Iänááš áigápuáđus nuorttâsämmiliih finnejii pivdotuálust. ¶ – Naa, lááhân must kale toh kiđđâpargoh, mut ij-uvsun must tommittáá lah asto, čuorviistij Kuivee makaš lääivihtsiähá, veikkâ lâi toohâđ mielâ párgádiđ, -Kuás vyelgeen!!!, mut koijâdij-uv: ¶ Juvduu, juuvâi juuhâ, lii Anarâšâipäikkijuuhâ. Juvduu lii lamaš ain kuáhtámsaje, já ko lii kuáhtájum lii meiddeisavâstâllum. Pálgá raavâtavluid láá čuákkejum mainâseh nuuvt Juvduu jottein,tábáhtusâin ko kuáláástmist-uv. ¶ 92 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ Pessijááh aldanii. Maaŋgah vuolgii Jerusalemân viettiđ juhle. Tobbeen sij uccii Jeesus. Sij hundâruššii, puátá-uv Jeesus Jerusalemân pessijáid. ¶ Čoovdâsäänih ¶ Sämitige haldâttâhhovdâ Juha Guttorm paahud, ete jurduu tyehin lii meid viggâmuš ovdediđ Saijoos kulttuurlâš siskáldâspyevtittâs uđđâ toimâvuovijn, lasettiđ säämi kietâtyeje tubdâm já ton pehti levâttiđ vijđásubbooht-uv tiäđu sämmilijn algâaalmugin sehe lasettiđ sämituojij vyebdim já pyerediđ sämituáijárij áigápuátuiävtuid. – Lasseen halijdep ovdediđ já virkosmittiđ Saijoos kuáhtám- já teivâdemsaijeen sehe faallâđ nuorâ sämmilâš tuáijáráid pargo jieijâs päikkikuávlust. ¶ Tansania ¶ – Taažâ meccikissá lii liijká lojodum kissá, ijge uáivild táválâš meccikisá, teikkâ vildâkisá veikkâ ton maddâreh ain-uv iälusteh vildâellen Taažâ meecijn. Tot lii vuálgus tiäđust-uv Taažâst já lii kissánaalijn puoh nuorâmus – finnij nälimiäruštâlmijd iäskân 1978. Tast lii suohis kuhes soovsâ, mii tuálá čääsi já taggaarhân tot kale ferttee leđe-uv, jis áigu piergiittâllâđ meeccist. Veikkâ tot lii-uv vuálgus nuuvt-uv alda, ko Taažâst, te liijká tot ij lah nuuvtkin táválâš kissá Suomâst, veikkâ kalehân toh láá maaŋgah tääbbin Anarist-uv. Tot sulâstit viehâ čuuvtij eurooplâš kisá, mii lii puoh táválumos kissánääli mii kuávlust já uážžu ettâđ ubâ Skandinaviast. Ton kočodeh meiddei päikkikissán, teikkâ maatiâškissán. Eurooplâš kisá nälimiäruštâlmijd láá tuhhiittum 23 ivnesiävvuttâssâd já toh láá puoh válduivnij sehhiittâsah. ¶ Jurgâlâm: Isak Mattus ¶ – Tobbeen lii kustoo aaibâs sevŋâđ, Obžâ eeđâi. ¶ Immeel Jiegâ sierâlágán vaikuttemvuovijd, f) uáivild sierâ jiegâadalduvvâid teikkâ ¶ Mun lam oppeet Anarist porgâmin proojeekt oovdân já keččâlâm kuvviđ nuuvt maaŋgâs ko máhđulâš taan kiiđâ ääigi. Taan pargoost muu išedičij ennuv, jis toh, kiäid jiem lah vala kiergânâm teikkâ tiättám kuvviđ, váldáččii munjin ohtâvuođâ. Tot jotelitičij muu pargo ennuv - jiemge tiäđustkin mungin talle suáitáččii hyenes ááigán. Jis asâvetteđ Aanaar kieldâ ulgguubeln, ij totkin häittid. Mun keččâlâm orniđ mađhijdân nuuvt, et puohâi kulen oostâm eelliđ. Mut jis asâvetteđ kukken, ton stuárráb suijáin väldiđ ohtâvuođâ: Sáttá leđe, et kihheen ij lah hoksám mainâstiđ munjin, et máátáh kielâ. ¶ Iäččâm-rokke eelij motomin tovle kolliimin viiljâs Meniš-Anttii Piäká Aanaarjäävri Kamessuollust. Mainâstij, et ton suollust lijjii hirmâd ennuv pogguuh já čuuvčáh. Vaarâ toh karttii leđe aldaluvâi-uv já sooppâđ reviirijnis. Amal talle ij lam apartheid sii kooskâst. ¶ 2.4 Staatârääđi miärádâs tooimâ merhâšuumeest almos oovdâ tááhust ¶ Ko Johanna Alatorvinen lii njeellimlâš nuorâ nissoon, kote lii algâttâm vistig Saijoos infoost äššigâspalvâleijen roovvâdmáánust 2012 já aašij oovdânpyehten Sämitiggeest siämmáá ive skammâmáánu loopâst, jeđe 2013 ive aalgâst sun algâttij Sáfá 2 -projeekt čällen, mon virgeest sun tuáimá ain-uv. Sun ij lah eenikielâlâš, mut lii máttááttâllâm anarâškielâ jo aaibâs vyelitääsi rääjist Njellimist. Tobbeen máttáátteijen lijjii Lyyli Seurujärvi, Matti Morottaja já Ella Sarre. Jeđe loopâst vala Avveel luvâttuvâst, mast sun čaalij pajeuáppen anarâškielâst ive 2005. Máttáátteijen lâi Vuáskujävr-Heeihâ Petra (Petra Kuuva). Luvâttuv maŋâ sun lii lamaš škoovlâst Oulust já valmâštui kävppitiettui maisterin 2011. ¶ * Blu-ray -čuojânâs, DVD/VHS-kuálusčuojânâs ¶ elleikäärdist. Ailâ já Matti láin uáinám saremeeccist kuobžâ myerjipooškâ. Hendâ lâi ohtii keessiv kavnâm eijijn puáris kuobžâ piäju, mutâ kuobžâ ij lamaš oinum. ¶ – Juhâvettee-uv tuoi mielhi? Matti koijâd Hirškiihâst já Myerjist. ¶ b) Mii aavhijd šaddoid lii taan jiešvuođâst? ¶ Valmâštuvvim pajeuáppen Avveel luvâttuvâst kiđđuv 2009 já čohčuv vuolgim Tuárnusân Humanistlii áámmátollâškoovlân luuhâđ aalmuglâštooimâ já nuorâipargo, ađai oovtâ ive kiergânim luuhâđ ovdil paargon puáttim. Pargo lasseen ličij uáivil valmâštuđ-uv majemustáá pelniäljád ive keččin. ¶ Yle Sámi radio vuolgât ohjelmid puohâin kulmáin Suomâ sämikielân. Aanaar- já nuorttâsämikielâlâš vuolgâttâsâi uási lii kuittâg čuuvtij ucceeb ko tavesämikielâlâš vuolgâttâsâi uási. ¶ Kuávžur ¶ Šlajâtubdâmsijđo ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 127 ¶ 2 Tievâsmit tavlustuv. ¶ Perämeri D2 ¶ koveh: Sirpa Seppänen ¶ a. Kalle uáppee Maija luokast láá? ¶ Räjittes säminuorah ¶ Čuhčápii vdost ¶ Nuorttâsämmiliih láá tááláá ääigi iänááš ortodoksâlii kirho jesâneh. Trifon Piäccámlii pákkumist nuorttâsämmiliih kástojii ortodoksâlâš oskoldâhân jo 1500-lovo pelimuddoost. Onnáá peeivi-uv ortodoksâlâš oskoldâh iälá nanosin nuorttâsämmilij kulttuurâst. Ortodoksâliih kirhoh láá Čevetjäävrist, Avelist já Njellimist sehe kappel Kiđđâjäävrist. Ortodoksâlâšvuotâ iärut nuorttâsämmilijd Suomâ eres sämmilijn, kiäh kuleh iänááš luterilâš kiirkon. ¶ 0,6% ¶ - Heikkâ lii vissâ tuu kandâskippáár, Liisá eeđâi tiätuäŋgirávt. ¶   118 ¶ pastelis njuolah, muu ¶ septi, seepti = syötti ¶ Anarâškielâ kielâjurgâleijee. ¶ Matt. 27:50 τὸ πνεῦμα henkensä jiegâs ¶ Seurujärvi-Kari kuvvij sämimáttááttâs tile kriittisâžžân. Sämikuávlust tile huánnán uccoo aheluokai já meddâlvarrmij keežild. Sämikuávlu ulguubeln, mast iänááš uási sämipárnáin já –nuorâin äässih, lii tile tuođâlâš ige kielâ máttááttâs uárnejuu ennust ollágin. Oro tegu liččijm maccâmin ááigán, kuás sämikielâst ij lamaš škoovlâst sajattâh já kielâmolsom ovdánij jotelávt. ¶ lii toohâm máhđulâžžân sämikielâlijd kevtteid riävtuičäällim- teikâ njuolgâluuhâmohjelmid sehe ¶ b. Maht toimâččih tággáár tiileest? ¶ Kunnijâttum presideentah, árvulâš sämitige jesâneh, pyereh nisoneh já almaah. ¶ » ¶ Pyereh kuldâleijeeh, ¶ – Jieh lah oinum luvâlduvâingin, Heikkâ joođhij. ¶ Viäđŋásâš lii vuáhádum maaŋgâlágán pirrâsáid . Tot mákkoo niijtoin, maađijroobdâin , mecci- já vyevdiroobdâin sehe meiddei lahtâ riddoniijtoin . Tondiet tot lii-uv meccisäplig lasseen Suomâ táválumos njomâtteijee. Viäđŋásâš sulâstit säplig, mut tast lii kuhes já čuhâlis njune já uccâ piäljááh. Viäđŋásii turkkâ lii saameetnálásâš , já ton čalmeh láá uceh čapis čuággáh . Lah vissâ uáinám viäđŋásii , ko toh lihâdeh peiviv. Jamâ viäđŋásijd uáiná távjá. Maaŋhah piäđuh koddeh viäđŋásii , mut kyeđđih tom purâhánnáá, ko tast lii uáli kuocâ haajâ . ¶ omâháin tâi eres máhđulijn peelijn. Säämi kielâlaavâ toimâmvuotâ váátá, et kielâlaavâ rikkomušah ¶ Sämitigge ¶ Eeči oroi lemin tuođâi suttâm. Ettim sunjin mestâba čiärustudân: ¶ Puoh enâmustáá merhâšittee nubástus ciälkkámušrieggee maŋa lâi sämmilâšmiäruštâlmân puáttám nubástusah ciälkkámušrieggee já sämiaašij ministerpargojuávhu kieđâvuššâm maŋa. Almosčuákkim savâstâlâi ääšist livkkáht já maaŋgâpiälásávt. Ääši tehálâšvuođâ tiet ääši kieđâvuššâm lâi-uv spiekâstâhlâš, sämitige nuorâirääđi jeessân já jyehi sämitiggejeessân pivdii almottiđ uáivilis sämitiggelaahân kuulân. ¶ Kaalduáivi, Paištuoddâr já Myeđhituoddâr meccikuávluh ¶ b. Miäruštâl jieijâd sanijguin Máddáápiäláá viljâlemkuávlu sajaduv. ¶ – Na, must kolgâččij šoddâđ šleđgâinsner motomin. ¶   Sämik.: Mun b. Täärhist já tivo jieijâd sárgus ¶ ävđin suollust ¶ Komme- ¶ Ko ruške monâškuáđáččij lappâd, te jurdâččim eelliđ Tessuin Piergiväärist já tot lâi-uv, mii muu kiäsuttij pááikán. Juhháán-Uulást lâi tot oovtpiijpog 16 kaliber Savage, moin lijjim talle ovdebáá čoovčâ pááččám kyehti riävská. Tääl vigâččim pääččiđ čuuvčá. Keesi ääigi lijjii Kárášjuuvâst ostum fabrik lemnuuh, moh lijjii Nitedals Specials -merkkâsiih já toh lijjii pyereh. Lijjiihân toh suovâttesruuvtâ lemnuuh. Savagest lâi vyehin päjidijn lekkâsiđ, jis lâi liijkás korrâ leemnâ já nuuvtpa viljâm lâi ráhtám toos sraaŋgâst päägi, mon koolgâi vuovláttiđ ain piso lođđâs oolâ, amas lekkâsiđ. Nuuvtpa mottoom pasepeivi-iiđeed oskeldettim vyelgiđ ohtuunân Piergiváárán čuhčápiivdon, Tessu skipárin. Piergivääri lâi munjin jo mottoomverd uápis, kuittâg jo Njááiku uási, lijjimhân viljâinân juškám tobbeen čuhčápiivdost. Lasseen iäččám lâi ravvim, et jis jiem tiäđáččii tárkká, kost mäddi lii, te kolgâččim keččâđ pecioovsijd. Peciuávsih láá ain suohâduboh máddáábeln muorâ ko taavaabeln já tast tiäđáččim tärkkilávt, kost mäddi lii já kuus kulij kolgâččim vyelgiđ, jis liččim lappum. Tiem ravvuu čuovvum tárkká já nuuvtpa pecivyevdist ij liččiigin nuuvt stuorrâ lappum vaarâ. Lasseen iäččám lâi ravvim, et ko pisottâlâččim Piergivääri paijeel mannee linjáá suulâin, te ton mieldi táiđáččim ain maasâd. Linjâš lâi viehâ kubduu já tot iäruttij staatâ eennâm Mujolij enâmist, mii lâi linjáá taavaabeln. ¶ 4a ohtâ oovdeld (pittá oovdeld ađai paajeeld) ¶ KATEKISMUS TOIMÂTTÂSKODDE ¶ - Mut maht tun lah ráhtâm suábi, jis tot lii ellee tiŋgâ? sun kivkked koijâdij. ¶ monnjâvepsi = peräevä 164 ¶ Peevdi pellâst ij lam innig kihheen. ¶ Kođojävri lii oppeet vijđásub čääci, veikkâ styeres taatkin jävri ij lah. Jo muádi kilomeetter miällum maŋa lii Kođojäävri luobâl . Luobbâlist čääci kulgâškuát kyevti väävli mield, main čižetpele väävlist lii eenâb čääci. Uáli lii nuuvt kiäđgáá já ciägus, et kaanoot kalga vistig vuojâttiđ čižetpele rido mield. Loopâst kaanoot vuojâttuvvoo puáris vuojâttemrääni vuáđu mield. Muorâšalde mield kaanoot lii keppis keessiđ vuoluupiäláá luobbâlân. Alodâhiäru jaavrij kooskâ lii 3,7 meetterid. ¶ * Jienâtävistem * Paddimmáhđulâšvuotâ ¶ lääigi tâi áárpu ¶ LATVIA ¶ 2. Cortinarius laniger – Valkovillaseitikki – Vielgisulloseitik U ¶ – Na mast tomgis talle tiätá? mun koijâdistim. ¶ Sämmilij škovlimaašij oovtâstpargo-orgaan - sämitige ovdâsteijeeh (topâlduvâi siste väriovdâsteijee): Yrjö Musta (Outi Länsman), Rauni Äärelä (Pigga Keskitalo) ¶ Otava äššigâšpalvâlem ¶ Vástuppeivi 25.11. ¶   – Kii tuálvu muorâid siisâ iänán? Eeči-njuámmil koijâd. ¶ Heikki Mattus ¶ Skuápuh já skáálžuh láá koorâ syejeest ellee šlieddâelleeh . Skuápuh eellih ponnjáás kalkkâkoorâ siste. Iänááš uási maailm skuápuin eellih meerâin, mut motomeh šlaajah láá vuáhádum meid Nuorttâmeerâ vänisálttáás čáácán. Tuše senttimeetter kukkosiih tiäppuskuápuh eellih valjeest kupâlâstiäppustielâsist. Tot kuávzá roovâ njuohčâmáin tiäpust raavvâd. Ko tast láá syevđih, te tot ij taarbâš pajaniđ čässuáiván vuoiŋâđ. ¶ – Pääsi tiervân, Puppâ! Uáinip oppeet! ¶ - Kale muoi vissâ láán nuuvt ereslágáneh, et ij tast tääiđigin puáttiđ mihheen, Heikkâ joođhij. Tipte orroođ ubâ ääši! Sun ruttij kieđâs Ááná kieđâst. ¶ Aanaar kieldâ peivitipšo tieđettemčaalâ/2009-2010 ¶ Rämidiđ, jieŋŋâlvuođah já meerâ piäđuh! ¶ Mutâ mun, Sinuhe, čálám taam jieččân tiet, tondet ko tiätu káská muu vááimu tego sälttilaggâ já puoh illoon lam monâttâm eellimstân. Enâmistvyejettume kuálmâd ive mun taam kirje algâttâm, nuorttâmeerâ riddoost, kost skiijpah vyelgih Puunti enâmân, alda kuorbâdâs, alda toi varij, kost kunâgâsah tovle čuollii keeđgijd kuvijdis várás. Mun čálám taam, ko vijne njadda počâsin čudduustân. Čálám taam, ko lam monâttâm haalu ilodiđ nisonijguin ege muorâkärdi já láddu kuolijdiskuin lah innig ilo muu čolmijd. Kolmâ ijâi tälviv lieggee čapis nieidâ muu uáđđimsaje, mutâ must ij lah ilo sust. Mun lam vyejettâm lávloid meddâl já kielâčuojânâsâi já huilui jienah härdih peljijdân. Tondet čálám taam, mun, Sinuhe, kote jiem poorgâ maiden riggoduvváin já kollecerhijguin, myrhain, čapis muoráin já elefantpaanijn. ¶ Vajoidittee pargotoimâ lii uáivildum kuhháá pargottáá lamaš ulmui, kote finnee pargottisvuođâ keežild áigápuátutorjuu já/tâi pargomarkkântorjuu. ¶   Lappi ¶ satuja. Eestiläisiä, latvialaisia ja liettualaisia satuja. ¶ 4. Vääldi čielgâs, mii äijihšoŋŋâjođos lii. ¶ čunoitokko ¶ 6. Syemmilij kevttim nomâttâs Tave-Taažâst ¶ Mannee juovlah lâi nubbe, ko enni lâi meddâlist, oskomettum juovlah vala-uv, mut tuotâ. Päikki lâi kuárus. ¶ fossiil . Tovláá iäláán pasâttâs, mii lii siäilum eennâm- tâi källeevuáđust. ¶ Nuuvt sun uusâi pävirpittáá já čokánij pevdipellâs čäälliđ. Ko reivâ lâi vaalmâš, te piejâi tom vala kooverttááváá siisâ, keigij munjin já eeđâi: ¶ Vuossâmuš čohčâ já pivdoäigi moonâi Aartust päikkišiljoost vyerdimân. Tot keejâi kárŋáoivij, ko miäcásteijeekyevtis Piättár já Nubbe rahtâdâttáin loddepiivdon. Kuássin tot ij umástâm sunnuu vyelgidijn maajeeld, mut vuordij rávhálávt meccijotteid, kiäh ain aigij keejist poođijn-uv salâsijdiskijn maasâd pivdoreeisust. Amahân te tieđij, ete ton-uv äigi vala puáđáččij. ¶ Avveel paješkovlâ: Leevi Olli (tavesämikielâ) ¶ Alda-Nuorttâ = Lähi-itä ¶ –Täst kuittâg ij lah kyelismakkâ! ¶ Kirjavältys Oy ¶ Tansania kulá maailm kievhimussáid väldikuddijd. Eellim táálunkuávlust lii algâlâš. Aalmug stuáru jotelávt, ige puohháid keelijd áigápuátu. Maaŋgah värrejeh-uv kaavpugáid. Tansania uáivikaavpug lii siseennâm Dodoma , mut stuárráámus já tehálumos kaavpug lii merârido Dar es Salaam . Jáváliih kaavpugliih äässih kerditááluin, sist láá mätkipuhelimeh já maaŋgâin paaihijn lii Internet-ohtâvuotâ. Iänááš uási tansanialijn láá kuittâg uáli kievhih já kaavpugij pirrâsijn láá vijđes ahevis slummikuávluh. Tansania lii Suomâ kuhesáigásâš ovdedemoovtâstpargokyeimi. Suomâ iše ulmen lii kievhivuođâ kepidem já škovlim ovdedem. Syemmiliih láá lamaš iššeen meiddei jieijâs apesiaalsyergist, vuovdij šoddâdmist. ¶ tulkkumčuákkimijn sehe muusik- já teatterčájáttusâin. Teknikkáreh išedeh meid ¶ , mut tálvásteleh. Kiđđuv uđđâ šaddo ¶ – Joo, tot helppij váhá, já tääl mun čááitám ubâ juávhun, maht kalga čierâstid, Monni ramâččâđâi. Monni finnij lyevdipittáid kepilidsâs – já nuuvt šoodâi vuolgâ! Mutâ Monni ij lamâš kiergânâm čierâstiđ mangâgin meetter, ko sun jo čuážui uáivis alne já te koppáristij. Já koppáristem maŋâ vala koppáristij, aaibas teermi loopa rái. ¶ Kiđđuv piärguh sälttejuvvojeh keesi várás já heŋgejuvvojeh olgos piegâ já piäiváápaštuu kuškâdemnáál. Poccui kuáđuttem pištá vyesimáánu räi. Tälviv šooŋah vaikutteh puásuialmaa pargomiärán. Jis lii hyenes kuáttumtile, te poccuuh lihâdeh táváliist eenâb. Ucceeb-uv poccui hemâdem toovvât talle stuorrâ vaahâg já lasepargo. ¶ Karjaa C5 ¶ luommiđ, luommiim, lyemmee = poimia hilloja ¶ Åland lii pivnohis luámuviettimsaje keessiv ¶ Meiddei sávjáduvvâš lii viehâ puáris nommâ, mii še kávnoo Nordling loddenommâlistoost 1898. Taan noomâ motomeh anarâšah láá kiävttám almosnommân puoh uáinojeijee uccloddáin. Vuoli Ilmar loddenommâlistoost sávjáduvvâžân lii meiddei adelum paldâlâsnommâ urbi(j)âš, mii lii suomâkielâst puáttám nomâttâs – vaarâ tondiet, ko puáris sämmilâš nommâ lii mottoom kooskâst peessâm vájálduđ. ¶ já uđâgáid. Ijjâluudijn láá pastelis koozah já njune já tondiet kannat kal váruttiđ olmâ vaijaas luudijd. Toh sättih veikkâ rohhááttiđ ulmuu oolâ. ¶ * Ulda (tavesämikielâlâš juáigusetno!) ¶ iilvâs 89 ¶ – Já mi-, mii immâšijd tääbbingis háisu? Tálunjobžâ koijâdij já tollij njunestis kiddâ. ¶ Ovdâlokkekove čiž: Uccpárnáá Vuolli, Juhháán Jovn Elli-Káijá, Ailâ-Váábu já Juhháán-Uulá ¶ Ijâttes ijjâ algâaalmugij muusiktábáhtus uárnejuvvoo Anarist porgemáánust. Ton ubâ ohjelm lii almostittum. Ohjelm lii oppeet maaŋgâpiälásâš já tot puáhtá oovdân eromâšávt nuorttâlâš já anarâš muusik- já tanssâärbivyevi. Tábáhtus váldulávdástellee lii maailm tobdosumos sämmilâžžân kočodum Mari Boine juávhoinis. ¶ 1 kg raaijum, čuomâstum, čuopâdum vorâs kyeleh ¶ Ko luándu peessih puohah kevttiđ, te tot ij eeleet pyereest innig kiämmân. Jo tääl kiävttojeh luánduväärih liijkás čuuvtij. Taah mainâšum ääših iä jieškote-uv ohtuunis liččii nuuvt unohâsah, mut eellimtile káržum puohnissii lii páguttâm anarâšâin maŋgâs varriđ meddâl. Siämmást kielâ-uv lii jotelávt lappuumin, ko tot vuálgá sárnoi fáárust meddâl taan kuávlust mäddiláá Suomân já naaburenâmáid. Algâalgâlumos sämmilâškulttuur lii lappuumin taan suhâpuolvâ ääigi, jis iäláskittem ij äälgi jotelávt já tuárvi pehtilávt. ¶ 21. Sämikuávlu ulguupiälááh staatâ ohtâduvah já ministeriöh kolgâččii jurgâliđ sämmilijd kyes ¶ – Lii-uvsun tot illávaje? culijdij Matjâs. ¶ ustevlâš jienâ, kiinii eeđâi: ¶ čohčuv aaibâs ruápsuduvá ¶ – Mii ep lah šât kuhháá tääbbin, muštoot Iilvâs-enni. ¶ alkohol. ¶  ubâ 32 Sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođâi olášutmân ličij ávhálâš, jis sämitigge vuáđudičij oovtâst ¶ čäcipuŋkki vesipunkki ¶ alodâh 30 - 60 cm ¶ panssarkyeli → čovârkyeli, tähtikyeli → cuábui- ¶ Säämi kirjálâšvuotâ ¶  et   Mij vuolgijm Ruávinjaargâst Blue 1 -kirdemmašináin Helsigân. Helsigist mij moonâim mii Timo-ennuu pááikán. Talle mij vaazijm Jumbo-kävppikuávdážân. Tobbeen mij puurâim Hesburgerist. ¶ Ovdâskode vuáđulahâváljukodde lii pivdám sämitiggeest 4.3.2015 ciälkkámuš haldâttâs oovdânpyehtimist sämitiggelaahân (HE 167/2014) vp váljukode čuákkimân, mii álgá 5.3.2015 tijme 8.30. ¶ Sämimuseo Siijdâ, sämmilij aalmugmuseo, jođetteijee Tarmo Jomppanen kieđâvušâi jieijâs saavâst säämi materiaallii kulttuuräärbi suojâlem táárbuin. “Museotooimâ já säämi materaallii kulttuurlâš syeje ovdedem turviimân Suomâ museoi sämičuágálduvâid kolgâččij finniđ sämisiärváduv palvâlusân já čuágálduvâid kolgâččij finniđ almolávt uáinusân. Puáttee haldâttâspajan kalga asâttiđ mittomeerrin Sämimuseo Siijdâ vijđedem já ton ruttâdem turvim.” ¶ - Tiervâ! Lii-uv Heikkâ vistestis? ¶ Täärhist tiäđuidâd já táiđuidâd ¶ s. 181 ¶ Rašes pissopeeccih ¶ Kielâpiervâl heŋgâstij piärguid kuškâđ. ¶ – Taat čukke lii puolâščukke já ton siste láá lahcâjieŋah. Lahcâjieŋâ lii ulmui stuorrâ hersku, mii lii laavcâst rahtum. Uásteen-uv muoi ákku onne lahcâjieŋâ-uv? Matti koijâd ááhust. ¶ Tot imâš nieidâ poođij muu luokan. Eellim mudoi viehâ siämmáá. ¶ » Mun lam šiev kuáđutteijee, rievtis kuáđutteijee, kote ¶ vâi puávtáččijm tuođâi iberdiđ, maggaar tiileest mii politiik olášittoo. Kuáhtájim ¶ Nuorâ Kulttuur ¶ 12. puáimulostâ ¶ Čuávvon láá kulmâ teevstâ kuobžâ liivđán, mii lii ohtâ tobdosumosijn anarâš liivđijn. Puárásumos kiärduttâs lii Mikko Aikio ive 1886 livđum. ¶ Keejâ uánihisvideo peeskâst (possuunähkituurhâst) ¶ Poccuu millumpiärgupuláh ¶ nievdâmijd ¶   2. a) Rekinist vuoluupiäláid čäcikuávlu vijđoduv kovvejeijee kiärdumrekinistmijd. ¶ Kove: Säminuorah Kirkkonjaargâst 2011. Kove Sametinget, Karasjok ¶ Nuorttâlâškulttuurkuávdášproojeekt ovdán ¶ Vuolgâttâsâst kuullâp čuákkimsalist sarnum kielâ. Sämitige čuákkimist puáhtá kevttiđ anarâš-, nuorttâlâš- já orjâlâškielâ sehe suomâkielâ. Internetvuolgâttâsân ij taan tovváá finnii tulkkum jieškote-uv kielâi kooskân. ¶ Ij sun tarbâšam kuhás čuoigâđ, ko huámášij stuorrâellee luodâid. Sun vuolgij tutkâđ taid, juurdij aalgâst soorvâ luoddân. Kuittâg sun vuolgij kuorrâđ taid. Ko ellee juuđij faskâm paijeel kogo ij lam cieggam, te sun ooinij taid stuorrâ kožâi kyeđđim luodâid. Talle sun kale tuubdâi ete mii elleid tot lii. ¶ Meiddei njäähi pivdui tađe várás rahtum njähipuáđoin , mii lâi huksejum juuvâi já jaavrij riddocuáhásáid paldluvâi ceggejum stáávráin. Puáđui kukkodâh lâi suullân 10 meetterid já toi olgokeijijd pieijui lääni njälmi rido kuávlun. Puáduiguin pivdii njuhčâmáánust njaavijd já kiđđuv vuáskunijd já kenski puškoid-uv. Puáđuh kuáhhojii tälviv ohtii ohhoost já kiđđuv täävjib. ¶ Čäällim, nuuvtko anarâškielâ oppâm-uv, lii lamaš proosees. Távjá lam monâttâm oskon; lam smiettâm já karođâttâm, ete jiem kuássin määti jiemge oopâ. Lam jurdám, ete lam tuávhib ko iäráseh, jiem ain ubâ haalijd iberdiđ ovdâmerkkân, ete mondiet lijkkuđ verbáin ferttee kevttiđ illatiivâ, veik harvii tom kulá. Talle vuod motomin ko lam veik puáhtám išediđ muu alge suu anarâškielâlii pirâstiäđu liävsuiguin já muoi leen skammâehidist laasâ paaldâst smiettâm, ete maht tääsnih láá šoddâm, te lam tubdâm, ete taat puoh lii tuođâi-uv merhâšittee. Lii merhâšittee, ete muu kaandâkuáhtást jotkâšuvá sunnuu maddui kielâ já mun puávtám ennin tuárjuđ sunnuu tast. ¶ tejârääsi mesiangervo ¶ Toobžâ maŋa motomeh eres-uv kuobžâčiivgah keččâlii kuálástiđ, mut sijjân keevâi aaibâs siämmáánáál. ¶ – Turkkilâš kissá lii viehâ härvilohosâš. Tot lii mudoi aaibâs českâd, eereeb peljij ovdiibeln láá ruopsis tiälhuh já seibi lii ruopsis-ruškiš ivnásâš. ¶ Kooveest Rosa-Máren Magga, Elli-Marja Hetta, Anni Koivisto já Anne Halonen. Anna-Katariina Feodoroff, Leena Niittyvuopio, Karen-Anni Hetta, Sari Sarre, Laura Niittyvuopio já Unna-Maari Pulska. ¶ kolmâskaapist, Matti iävtut áákun. ¶ Kuobârváárááš SA.1963 Sienivaara Páálunjaargâst. ¶ Sämikielâ máttááttâsâst máccoo kansaškoovlâ ääigi tilálâšvuo ¶ Ko konsvärk lâi vaalmâš, te algâttijm seeini ceggim. Finnijm tom suulân meetter verd ciäggus, ko poođij Carolyn Mayo kuosijdiskijn. Arveuáhti še aalgij pajaniđ já nuuvtpa mij loovdijm kuátimuorâid, nuurâim tyejipiergâsijdân já vyeijilijm maasâd. Cari kyesih meid lijjii tobbeen já maŋeláá ehidist eelijm siigijn siämmáá raavâdviäsust ko ovdebáá-uv keerdi purâmin kyele. Jiem tieđe, mii kuolijd kale lâš lámáš, njaalgâ tot kuittâg lâi. Charlie Mayo kočodij tom kyele ” walleyes ”-noomáin já jis tom jurgâličij sämikielân, te tot ličij seeiničalme. Anssi puurâi hamburger, ko ij tiättâm mon häämist já maht kyeli lii valmâštum. Oppeet lijjii peevdist toh viskis, kuhes já stuorrâ pippâreh, mut váruttim kuoskâmistkin toid. Pááikân puáđidijn juuvâim vala käähvi já nohádijm. ¶ liijgás pyeidin. ¶ - almolâš ulmeh - šoddâmpirrâs kuvvim - sämikielâ oppâm ulmeh já riäiduh ¶ – Na jis mun te salttiim táid puoh, Tálunjobžâ pahudistij já kuáivustij kepilijnis saaltijd. Sun levâttij taid šaavân kuolij oolâ. ¶ Sun lâi Jenni-siäsá. ¶ uáivikaavpug ¶ Čivtjuv pygálus ¶ Kerditáálui alosiih elleeh! ¶ Kunâgâs ¶ Nommâ: Peiviohjelm ¶ Palhâšume stuárudâh lii 15 000 eurod, mii mieđettuvvoo ovtâskâsulmuid, juávhoid, siärváduvváid, organisaatioid teikâ lájádâssáid, kiäh láá ánsulávt porgâm toimâmáin merhâšitteht sämikielâ oovdedmân. Palhâšume juáhhoo jyehi nube ive vyeittei Suomâst, Ruotâst, Ruošâst já/teikâ Taažâst. Palhâšume juohhui vuossâmuu keerdi ive 2004. ¶ Sämitige čuákkim oovdâst Sämitige alemus meridemvääldi. Tot čokkân 4-5 keerdi ivveest. Sämitige čuákkim meerrid váldunjuolgâduslávt sämitige adelem ciälkkámušâin, iävtuttâsâin já eres peleväldimijn. Staatârääđi meerrid sämitige jesânin (21) já värijesânin (4) sämitiggevaaljâin enâmustáá jienâid finnim olmožid, kuittâg nuuvt, et jyehi sämikuávlu kieldâst (Iänudâh, Aanaar, Suáđigil ja Ucjuuhâ) šaddeh ucemustáá kulmâ jeessân já jieškote-uv kieldâst ohtâ värijeessân. ¶ – Tot lii juuŋâ ivnásâš pennâ já tuot lii sare ivnásâš pennâ, Myerji iätá já čuujoot ruopsis já čuovjis peenâid. Taat lii puállurääsi ivnásâš pennâ já taat lii siähtál ivnásâš pennâ, Myerji čielgee já njuško ovdâsmaŋas fiskis já ruánáá peenâi paijeel. ¶ Ko Goljat aaicâi Taavvid, sun suutâi hirmâdávt. Tuom-uv heeitugis kandii israelliih lijjii vuolgâttâm suu vuástá! Mut Taavvid tuvkkâlij kieđâs laavkân já toppiistij tobbeen keeđgi. Sun lipostij tom já teividij Goljat káálun. Jietânâs rämškittij enâmân. ¶ Ruttâ : ruvnâ ¶ 2. Tuávu riggee nubbijn kieđáin. ¶ 179 ¶ Äijih sáhháá jieŋâsáhháin rune, mast sun suáppu já kuáhá juoŋâsijd. Ákku váldá jieŋânááváár, kuhes päädi, äggee, tuárismuorâ já madrâspitá fárusis já mana suullân viermi kukkosii määđhi kiäčán runneest. Matti mana äijih sáhhám rune já ááhu pelimuudon kuldâliđ vuojâttemlyevdi vuoijâm jieŋâ vyelni. ¶ Vielgisnierâčuánjá lii asâidum maŋgáid ¶ Škovlim, mii kieđâvuš säämi kielâlávgum máttátmist, tuárju sehe eenikielâlij sämikielâlii máttááttâs ete sämikielâlii máttááttâs, mii adeluvvoo iärrásáid ko eenikielâláid. Kielâlávgummáttááttâs ulmen lii nanodiđ kielâlávt sierâ vuolgâsoojijn puáttee párnái sämikielâ já pyevtittiđ aktiivlii já toimâlii kyevtkielâlâšvuođâ. Sämimáttááttâs pedagooglii ovdedem meerhâš el. máttáátteijei áámmáttááiđu ovdedem nuuvt, ete sij uážžuh ovdiist pyerebijd kiärgusvuođâid väldiđ máttááttâsâst vuotân kielâlávt já kulttuurlávt epiohtâlii uáppeejuávhu. Jyehi uáppee kolgâččij finniđ škoovlâst šiev máhđulâšvuođâid sämikielâ táiđuidis oovdedmân já jieijâs kulttuurân šoddâmân. ¶ ruopsissieđgâ ¶ Ep lamaš vuáijâm vissâ ko lovmat kilomeetterid nuortâs, ko maađij čižetpeln iiđij čuhâlis väričukkâ, mon mii sáttulâš nomâttij Taabor väärrin, arabiakielân “Džebel et-Tur” . Ep orostâm togo ollágin, mut spuáhuttijm kuuvijd jottee autost. Taabor lii puáttám tobdosin eres lasseen tast, et lijjii toh tovlááh ráámmâtlâš patriarkah, kiäh lijjii Jaakob já Leea kaandah já kiäh juohhii ubâ tallaa Galilea. Patriarkai Isaskar já Sebulon suuvâi rääji juuđij eidu tien muádičyeđe meetter alosii (merâtääsist kale 580 meetter alosii) Taaborvääri pehti, mon arabiakielâlâš nommâ uáivild čuovâsmittemvääri. Ráámmât tiätusänikirje kale nabda, et čuovâsmittemvääri ličij eres ko Taaborvääri, nomâlâsân Hermon-vääri, hebrea kielân “Sirjon” . Taat vääri lii Syyriabeln já lii aldasáid 3000 meetterid alo, joba keessiv-uv ton alaččijn lii muotâ. Amorialiih, kiäh väldidii vääri juuvdálijn, kočodii tom noomáin “Senir” já arabialiih oppeet noomáin “Džebel eš-šekh” . Tot uáivild “vielgisvuoptâsâš vuorrâs vääri” . Taabor värivieltist lijjii tovlááh juuvdálij temppâleh já jieš tot čuovâsmittem nommâ puátá tast, et Jeesus čuovâsmittui Taaborvääri alne. Mut nuuvt, tegu ráámmât tiätusänikirje nabda, tot tábáhtui kuittâg Hermon váráduvâst. ¶ Kävppialmain lijjii sii jieijâs sierânâs koppurááh markkânsaajeest. Koppurááh kevâttuvvojii tuše kaavpâšmân markkânijn já ton suujâst toh lijjii kuárusin 363 peivid ivveest. Ko markkâneh nuhhii, paccii koppurááh eenâomâsteijeid. Koppurááh lijjii ceggejum mestâba viehâ čielgâsávt nuorttâ-viestâr liinján. Taansullâsâš koppurái stellim siämmáá liinján lâi aaibâs táválâš puohâin markkânpaaihijn. Njálmálii ärbitiäđu mield koppurááh láá lámáš suullân 6 talle, ko markkâneh nuhhii. Taat tuálá tiäivás meid Alattiäjun verdiddijn. Østlyngen čáálá, et 1860-ihelovvoost tobbeen lijjii suullân 18 markkânkävppijâssâd. Táin kävppijâsâin kyehtnubálovveest lâi markkânsaajeest šlamburkävppi (rihkamapuoti). Jis ruokâsmup verdidiđ táid ”ohtâvuotâlovvoid” Stuorrâvuonân, te puáttip čuávuvâš rekigân: ¶ Veikkâ suomâkielâ já anarâškielâ láá-uv ráhtus peeleest siämmááláváneh, te láá kuittâg iäruh-uv, nuuvt tego - Anarâškielâst láá sajehäämih tuše oovce - Persovnprominijn já veerbâin lii oovtâ- já maaŋgâlovo lasseen val kyevtiloho ađai duaal, om. mun čuoigâm, muoi čyeigeen, mij čuoigâp - Anarâškielâst ij lah uásiobjekt nuuvt tego suomâst. Jis iätá et Mun puurâm leeibi , te tot puáhtá merhâšiđ, et mun puurâm ubâ leeibi teikâ tuše uási tast. ¶ Uásálistee Škovlâ Äigi Fattiimeh ¶ Erkki Itkonen lâi Sápmelaš -loostâst uáivitoimâtteijen já eres toimâttâspargoin iivijd 1934–1966, vuossâmuu nummeer rääjist. Sun lâi talle 21-ihásâš. Lostâ lâi iänááš tavesämikielâlâš, mut tast almostuvvojii merikooskâi še anarâšâi teevstah já Itkonen oonij huolâ toi kielâhäämist: vuossâmuš eenikielâinis almolávt čällee anarâš lâi Lesk-Ant Uulá ađai Uula Morottaja. ¶ 1994 lâi eromâš ihe munjin, ko jiem lámáš iällâm vuosmuu keerdi tuše Ruošâpele mut meiddei Suomâpele Säämist: Avelist, Anarist, Ucjuuvâst já Čevetjäävrist. Ovdil 1994 jiem "tuostâm" vala vyelgiđ Suomâbele Sáámán, ko jiem máttâm vala suomâkielâ talle – tiettim jo talle, et ij kale piergii Säämist nuuvt pyereest, jos máttá tuše sämikielâ, aainâs-uv Säämi kuávdáá ulguubeln; ferttee kale mättiđ váhá jieškote-uv väldikoddekielâid-uv. Liijká jiem máttâm nuuvt ennuu suomâkielâ ko keessiv 1994 eellim vuosmuu keerdi Anarist já Ucjuuvâst. Mut tobbeen jiem tarbâšâm vala suomâkielâ ko piergejim sämikieláin aaibâs pyereest. Anarâššáid jiem uápásmâm vala talle, mut tiettim kale, et sist še lii jieijâs sämikielâ. Te valdim postâavdo já vuolgim Čevetjáávrán. Tohon poottim meiddei vuosmuu keerdi já tobbeen must lijjii tuođâi nuuvt korrâ kielâliih vädisvuođah, et must iä lah lámáš kuássin ovdil Säämist – aainâs-uv áálgust. Sämmiliih tobbeen sárnuh nuorttâlâškielâ, mon mun jiem máttâm, já mast iberdim tuše muáddi sääni talle. Já jos iä sárnum jieijâs sämikielâ, te sarnuu suomâkielâ, mon še jiem máttâm nuuvt pyereest. Já pajekielâ lâi sijjân vaigâd iberdiđ. Maht sii sárnuu DAVVIN-kurssâst: "Vuoi, vuoi, mo de gis?" Na ij maiden, mun jurdâččim, piergiiččim kuittâg tobbeen-uv. Čevetjäävrist tiettim oovtâ almaa, Matti Sverloff, já halijdim uápásmiđ suin ko lijjim luuhâm ennuu suu pirrâ. Luhostuvvim še teivâđ suu já nuuvt must lâi tile sárnudiđ suin tobbeen baarist. Nuorttâlâškielâ jiem vala máttám talle, mut váhá kieldâsämikielâ já táám kielâ iberdij Matti pyereest, ko sust lijjii ( já láá tääl-uv ) ennuu hyelhih Ruošâbele Säämist. Matti läävee sárnuđ eromâš čielgâ sämikielâ já ton lasseen sun sárnu aaibâs hitásávt. Nuuvt iberdim suu nuorttâlâškielâ ain pyerebeht, vâik tiäđust jiem iberdâm eidu jyehi áinoo sääni. Maŋa eellim Čevetjäävrist uáli távjá já uápásmim vala eenâb sämmilijguim tobbeen. Mottoom nissoonân ožžum pyere ohtâvuođâ já leen šiev usteveh vala tääl-uv. ¶ 5 Tuuđhâ oppâkirje káártást 47B, main Tave-enâmijn lii/láá ennuv ¶ pieggâvälli ¶ Hildá Länsman lii ucjuvlâš nuorâ nisson, kii pajanij ulmui tiätuvuotân eromâšávt Uđđâ Muusik Kišto peht kiđđuu 2015. Kišto vyeittee ovdâstij Suomâ Euroviisuin já Solju ulâttij UMK:st niäljâd sajan. Hildá vaaldij kiišton uási enijnis Ulla Pirttijärvi-Länsmanáin. Sunnuu kištopitá nommâ lâi Hold Your Colors, mast kullui meiddei juáigus. Hildá valdâl, ete fiäráán lâi huššááš já fiijnes. ¶ Nuorttâmeerâ kalga suojâliđ ¶ – Mun kuáđám ijjâčuovâ kale pyelliđ. ¶ 7. LOPEOORNIG JÁ VIRGEOMAHŠTOOIMAH ¶ Ko jiem lamaš vala njuárustâm maiden, te maidba ležžeem tiättâm ramâččâttâđgin. ¶ Puállunjunnjuvčâi vijđánem tavemuu Suomân lii epivises. Tave-Suomâ keesi lii nuuvt uánihâš, et uđâgááh iä kiergân ovdániđ kirden. Puállunjunnjuhčâ porá cuávis riddočaasijn tiäpuid já čäcičaddoid. ¶ vuoijâmcuozzâ . Kj. vuoijâmnähki. ¶ Juhle maŋa purâdijm já mij (Anssi, Charlie já mun) tolliittijm kuovttijn autoin (Mersuin já Metro-riävoin) neelji ääigi Tave Dakotan já Grand Forks kuávlun já ko tohon peesâim, te tolliittijm Highway 29 mieldi máádâs, sirdâšuim Maadâ-Dakota bel já puáldittijm 4-rađasii maađij mield ain mäddiláá. Siävŋánij, mut ferttijm juátkiđ. Watertownist taŋkkaim já joođhijm määđhi oppeet máádâs já tast maŋa nuortâs. ¶ - suáldátpaapân ¶ čerrih já kyeličerrih? b) Nabai tevkisselgkaijuu ¶   - Kunjolodde čokkáá kärbisnjuuneest! ¶ Mutâ maid imâšijd, lahcâjieŋâst lâi uáli počis smakkâ! Tot lâi aaibâs sálttáá! ¶ Čovčjävri = Syysjärvi ¶ 5. India 10 000 ¶ 100 ¶ viirgijd nuuvt, et tááláš sämikieltáiđusâš pargojuávkku kevttuuččij ävkkin kieldâ tâi ohtâduv ¶  Celkkuu Sämitigge ¶ Mij párnááh lâim višâleh čuoigâđ já čierâstâlâim višâlávt. Saksalijn lijjii meid saveheh, mutâ sist motomeh iä lam kuássin čuoigâm, sij kolgii vist opâttâllâđ ovdilgo cuápcânškuottii savehij alne. Mist lâi hävski keččâđ sii čuoigâm. Motomin rovvii luátkumuottui vuálus ooivij, já sist ko lijjii ”kiintositteeh” savehijn, te muottust pajas peessâm siijân lâi vaigâd. ¶ a. sälttičääci ¶ * Lostâdâhtavlu ¶ 22. Kiina lii ässeidis tááhust maailm stuárráámus eennâm . . . . . 65 ¶ Sammiliih kirhoost -seminaar 4.2.2012. Tekniik tuáimá. ¶ Ko láim káhvástâllâm já purâsistám, te toppijm tarbâšijdân jeđe väzziláim maasâdkulij. Nahande poođij oovdân siemin juuvâš, mon nubebeln oinui vala ohtâ siemin tiävááš. Kaalijm juvvii rasta já ko puátteen tiäváá luusâ, te riämnjá piäjuhân tast lii-uv. Meerhâin oinijm tállán, et piäjust láá viälppáh já kenski riemnjis-uv, ko piäjunjäälmist lijjii luudij täävtih já piäjust lâi seevđâhaajâ. Ko tärhibeht tuđháim, te tiäváást lijjii-uv kulmâ piäju ađai rääigi, moi njaalmijn lijjii siämmááh meerhah. Tot merhâšij tom, et puoh tieh rääigih ovtâstuuččii tiäváá siste. Tiävá ij lamaš olluv ige viijđes - máhđulávt muádi meetter alosâš já muádi aari vijđosâš. Tot lâi tegu komo passeempánnu já piäjurääigih lijjii masa jeegi tääsist. Viljâm čuopâstij láánjáá, kaarsâi tom jeđe caavij piäjurááigán, mii oroi lemin puoh enâmustáá kevttum. Láánjá, mii lâi suullân neelji meetter kukkosâs, moonâi ubâ kukkoduvâs peeleest láskunjuolgist tiäváá siisâ. Nuuvtpa viljâm čuopâstij vala muádimeettersâš láánjáá, kaarsâi tom, jeđe čuolmâdij paddijn tom ovdelááčuoppum láánjáá jotkân já tast tieđijm, et iä liččii stuárráábeh moheh aainâs kuuđâ meetter määđhist. Tot merhâšij meiddei tom, et kartâččáim kuáivuđ masa kyevti meetter jieŋŋâlsâš ruugijd, ovdil ko ulâttiččáim piäjun. Mittedáim láánjáin, kogo pehti kuáivuččáim vuossâmuu roge enâmân já kuáivumpargo pesâččij älgiđ. Toppáim vala kyehti eres rääigi, amas máhđulâš cijkkoriemnjis peessâđ syele kárgáđ. ¶ Peerâ B. Vyelgip vuojâdemhaalin já tast maŋa elâččep puurâdmin hamburlijd. ¶ 165B Cuábuielleeh: ryebbicuábui. ¶ Eehidpeeivi elâččáim Anssijn ruttâautomaatist, mii lâi Nashwaugist, mut ruttâluptim ij luhostum. Amal te lâi cuovkkânâm ubâ piergâs. Charlie grillai vala hamburgerijd já ko lâi jo eehid, te moonáim uáđđáđ. ¶ pohjoinen napapiiri = tave näpikiärdu ¶ – Vuálgup mij suuhâđ puoh siijdâ ulmuuh miäldáluvâi Konišnjaargân. Tobbeen mun čááitám tijjân puohâid apijdân. ¶ Tamara Aleksandrovna čuážžu káytává kooskâst já čiäru. Eres mađhâšeijeeh láá lekkâm hyytij uuvsâid já imašteleh, mii lii tábáhtum. Must oroččij lemin kenigâšvuotâ porgâđ maidnii, mut jiem tieđe, maid. Talle puátá vávnueemeed já tuálvu ááhu maassâd sajasis. ¶ Piäiváá pärni suáŋu jietânâsâi mailmist ¶ sovášiđ = suvaita 152 ¶ – Tyegárin toh tobbeen muottust nevttii, nieidah eeđáin. ¶ Viijmâg Jeesus almostui meiddei ohtnubálov máttááttâspárnásis, ko sij lijjii peevdist. Sun laaitij sii epiosko já sii vááimu korâsvuođâ, ko sij iä lamaš oskom taid, kiäh lijjii uáinám suu pajaspajanem maŋa. Sun eeđâi sijjân: ¶ – Tuođâi-uv... algâttij Tero, mut suu ceelhâ paasij koskân. Sami vuoggâkobđottâs lâi eiduttâlde koččâm čáácán, ko tot jo jävkittij tohon. Tuárgu čovgânij, veikkâ Sami punjâstij stáágu toho kulij, kuus saalâs keesij ađai mietiviirdán, kuávdáá kulij. ¶ 9. Ollásávt čääsi vuálá puohčâleijee lodde ¶ Spiekâstmijn huolâhánnáá jurgâlus lii puustâvlâš jurgâlus sehe luándulâš já idiomaatlâš ¶ Kielâlávt anarâšah kuleh sämikielâ nuorttâkieláid, veikkâ sijjân lii masaba hiälpub iberdiđ uárjikieláid kullee tavesämikielâ ađai orjâlâškielâ ko nuorttâkieláid kullee nuorttâsämikielâ ađai nuorttâlâškielâ. Jiejah sij kevttih sääni ´kielâ´ almottiđ suomânij tâi kielâhaamij koskâsijd iäruid: anarâškielâ, aanaarkielâ. ¶ kočoi pyehtiđ suu jieijâs kuuvl. Almai poođij, já Jeesus koijâdij sust: ¶ Säämi aarâhšoddâdemvuávám 11/2009 ¶ Teddilemsaje: Otavan Kirjapaino Oy ¶ 2. Jurgâlus. Taat verstâ lii jurgâlum nuuvt säänist sáánán ko peri máhđulâš. ¶ Kiđđuv lâi vistig njábbâm já puolâšiijâh ko lijjii, te raahtij cuoŋŋuu. Jeđe vuod ko njaabij já muotâ laskattâlâi te tot laskattellee muotâ pacâttâlâi miinaid já toh pávkkáástellii. ¶ Veik Suomâst lii-uv suotâs eelliđ, te nube tááhust máátkán vyelgim ij lah kuássin meendugin hitruu nissoonulmui: kalga kyeđđiđ táálu taggaar oornigân, et puáhtá vyelgiđ já kalga huolâttid tast, et ton muudon lii pärnikeččee, ko jieš lii meddâlist. Já kalga vala rahttâttâđ-uv, mii oro lemin puoh váiváámus äšši ubâ vuolgust: kalgeh leđe pargopápáreh já pihtâseh. Pihtâsij valjiimist ij taarbâš leđe tot táválâš nisonij váddugin “must ij lah mihheen, maid pieijâđ paijaalsân” , mut ko Hollaandist lii lieggâsub ko Suomâst, te ferttee vyelgiđ asettes pihtâsijgijn já mottoom kooskâst lonottiđ tälvipihtâsijd paijaalsis. Maaŋgâi pivtâskerdij hiävrásmist šadda ain lasekuáddámuš. Taan tovváá - iimâš kale - määđhi valmâštâlmeh monnii uáli pyereest: pargopápárijdân lijjim čokkim jo puorijn aigijn, já pärnikeččee-uv lâi tiäđust. Já Hollaandist-uv lâi koolmâs, te lâi älkkee pieijâđ tälvipihtâsijd paijaalsis. Iššeed oonij huolâ pääihist, já ton-uv tááhust lâi älkkee vyelgiđ. ¶  ilmoittamatta, 3. ¶ 2. Kanada 824 ¶ Aanaarjäävri kuálásteijeeh láá tovle kiävttám jieŋâkuovđâšm kyelikiällárin. Mainâsij mield kuovđâšm lâi 1600-lovvoost pegâlmâs sieidij tuššâdeijee Päiviö Vuolab kiävtust. Taan ääigi Ollâ-Máávrá jieŋâkuovđâšm lii pivnohis uáinámuš. Suollust lii kärbisruggâ, tulâstâllâmsaje já koškehiivsig. Keessiv suollui piäsá tuše kárbáin, tälviv čuoigân tâi moottorkiälháin. ¶ - Já vuolâ, eeđâi Heikkâ. ¶ mievri 9 000 ¶ Ässeeloho: 2,0 milj. ¶ Oovtâi  savehijgijn  ij  vala  poorgâ  maiden!  Yksillä  suksilla  ei  tee  vielä  mitään. ¶ Ravgâmoorâstkuoškâ SA.1963 Kuhes kuoškâ Vaijuuvvâst. Ravgâmoorâst N. ¶ 250 ¶ Totkee sijđo ¶ Tyehisijđo: Anna Khomulo & Yuri Shirokov/ ¶ (TSS-sopâmuš ¶ Kuálsivyevdi UP Kj. Vuomvääri MV-piälááš Kuásivyevdi . ¶ – Mun kale ááigum tiiláđ olssân stuorrâ vuolâ, muu iššeed šuáhkádij. ¶ - Avveel tavesämikielâlii juávkkupeerâpeivikiäju tooimâ turvim 15 621,30 € ¶ Čuákánkiäsu ¶ Majemuš puddâ ¶ – Pyeri iiđeed! västidij Kaari. ¶ šoddâmin viijgunmuorâ. Sun moonâi uuccâđ tast heđâlmijd, mut ij kavnâm. Talle sun eeđâi šaddokärdituállei: 'Jo kuulmâ ive ääigi lam iällám ucâmin heđâlmijd taan viijgunmuorâst, mut jiem lah kavnâm. Njeeidi tom, tothân tuše tuálvu vyeimi enâmist.' Mut šaddokärdituállee västidij: 'Hiärrá, adde tom orroođ vala oovtâ ive. Mun kiändám eennâm já kalvam suuvle enâmân ton pirrâ. Jispâ tot puáttee ive ráhtá heeđâlm. Jis nuuvt ij keevâ, te kočo talle njeidiđ tom.' ¶ Kirjeest kiärduh čuávvoo uásih: ¶ Talle sij lekkii sehâidis. Puohah kavnii ruđâidis. Sij hirmástuvvii. ¶ Assaasloostâg šadoi kuávlu ¶ Pajepaapah merideh surmiđ Jeesus ¶ Njuámmil ¶ Anarist 14.10.2014 Sämitigge/ škovlim- já oppâmateriaallävdikodde ¶ Luuvâ sierânâsraportistee James Anaya saavâ 15.4. toollum konferens lekkâm ohtâvuođâst täst: OPENING STATEMENT OF THE SPECIAL RAPPORTEUR JAMES ANAYA 15042010 ¶ Koveh: Liisa Helander ¶ 8. ¶ c. Naanood India rääji ruopsâdáin. ¶  et Euroopâst láá aiccâm, et tutkâmân já innovaation resurssijd lasettâm jeessânstaatah láá piergiittâllâm ekonomiakriisi siste pyerebeht já oroččii iälááskmin tađe jotelubbooht. Nuuvtpa lii-uv Euroop ekonomia já šoddâm puátteevuođâ tááhust hirmâd tehálâš, et viggâp tuárjuđ šoddâm já irâtteijeevuođâ jyehi kuávlust Euroopâst. ¶ – Na kiinii tobbeen lii kale iällám, enni eeđâi. Oinim tobbeen luuvdái luodâid muottust! Já kiällár lâi aaibâs kuárus! ¶ šaveores = karju 12 ¶ Sämikielâlâš párnáin ličij laavâ mield vuoigâdvuotâ sämikielâlâš peivikiäčun ubâ eennâm kuávlust. Kuittâg ovdâmerkkân Helsigist ij lah sämikielâlâš peivikiäčču. Kuávlust ässee sämmilâšvanhimeh čielgiittâs mield aneh sämikielâ já kulttuur sirdâšume párnáid tehálâžžân já tuáivuh peivitipšo sämikielân. ¶ 14. L uándu kalga suojâliđ ¶ 1. Miäruštâl tuáváduvâid a) populaatio, b) iäláánsiärvus, ¶ Säämi kielâohtsâšpargo kalga nanodiđ ¶ muštâliđ elleemainâsijd. Heikkâ čokkáá jo stoovlist párnái oovdâst kähvikoppâ kieđâst já vuárdá, ete párnááh kävnih olssis šiev já rávhálâš čokkámsaje. ¶ 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶ Kuálsiuáivi Koskelopää Kuobžâjäävri táálu 7 km MMV. ¶ nääli . Kj. populaatio. ¶ Mun lam Hiärrá, tuu Immeel. Tust iä koolgâ leđe eres imeleh muu paaldâst. ¶ “Tondiet. Puáđáhhân fáárun?” ¶  koccájim Narvik ¶ Ij škoovlâstkin kihheen muštám. ¶ 1. Tuubdâ oppâkirje kovetavlu s. 86 – 87 vievâst luudijd 1 – 7, maid kuáhtáá kuorbâ jaavrijn. ¶ Petra Biret Magga (pj), Ellen Näkkäläjärvi, Eeva-Liisa Rasmus ja Rauna Rahko. Teksti: Ulla Aikio-Puoskari ¶ Ko Aino piäsá seeŋgân, tile muttoo pyerrin. Suotâs, ko ubâ ¶ kulttuurkuávdážân! ¶ – Mii totkis lii tot eivijâš? Máárjá koijâdij konnjâlij čoođâ. ¶ MAID TOT MEERHŠ? VÁSTÁDÂS: ¶ Diplomaathäämist: 15 ulmui ¶ [2]: Taas lii lasettum tautonomia suhhái nuolâmist, mii naanood tom, et Ákku kulá hyeneeht. Taat-uv saje seminaarlij mielâst puáránij. ¶ Muumistáálu! ¶ Kárttápargopittá ¶ » Jeesus tuubdâi tal- ¶ Säämi kielârääđi - eidusiih jesâneh (topâlduvâi siste värijesâneh): ¶ 6 Tievâsmit ruossâháá ¶ – Puoh monnii pilás tuon Pulá keežild, eeđâi Monni. – Tot káigá ij nahcii kuássin toollâđ njäälmis kiddâ. ¶ leppähelokka ¶ 67. Ele vahâgit čácáduvâid ¶ stuorrâviettuu lapasotka ¶ Matti Morottaja čáálá (2007: 10): ”Normiđ puáhtá čäällimvyevi, sárnum, sanij merhâšuumijd, sujâttemoopâ, ceelhâoopâ, stijlâaašijd (kielâkevttimvyevi) jna. Lii ain pyereeb, et kielânormâ ráhtoo oovtráđálávt kielâkevttei kooskâ. -- Kielâ normiimist lii pyeri mušteđ tom, et tot kielâ, maid anarâšah kevttih jieškote-uv aassâmkuávlust, lii rievtis kielâ, já kirjekielâ lii -eenâb já ucceeb - rahtum kielâ. Kuittâg kirjekielâst ferttejeh leđe tiätu njuolgâdusah já sopâmušah tast, et sääni teikâ kielârááhtus čálloo já iättoo jyehi saajeest siämmáánáál. Aainâs-uv škovlâkiirjijn já virgálâš kevttimist kalgeh leđe ääših sooppum nuuvt, et čäällimvyehi, teermah já kielâopâlâš ääših láá ain siämmáánáál.” Matti Morottaja kuorâttâl-uv kirjestis Anarâškielâ ravvuuh (2007) anarâškielâ ravviimân já normiimân kyeskee táválumos koččâmušâid. Kielâkevttei koskâvuođâst lii vuovâs smietâškyettiđ, moin naalijn čalloo olmâ já mučis kielâ. Talle šadda kielâ konkreetlâš normimtárbu. Anarâškielâst tot kuáská távjá jienâduvâi kukkoduvâi čälimân, sujâttemhaamij kevttimân, uđđâ saanij rähtimân já eres kielâi vaiguttâssân sämikielâst. Kielâst láá ennuv tagareh normiimân kyeskee ääših, maid ovtâskâs kielâkevttee teikâ kielâtipšoo ij oorvâ ohtuu meridiđ. Taat lii lamaš anarâškielâst stuorrâ vädisvuotâ majemui ivij, kuás kielâkevttim lii čuuvtij lasanâm. Taam áášán lii luhhoost kavnum mottoomlágán čuávdus keessiv 2004, ko anarâškielâ finnij lakkepeivpaargon kielâtipšoo. Muu lasseen taan pargoost lává toimâm Matti Morottaja já Petter Morottaja. Kielârävvejeijee pargo caggen vuáđudui anarâškielâ kielâravvimjuávkku, kiäs kuleh muu lasseen Ilmari Mattus, Matti Morottaja, Petter Morottaja já Ella Sarre. Taat juávkku tuáimá Säämi kielâlävdikode adai tave-enâmij kielâlävdikode anarâškielâ juáhus vyelni. Taat juávkku lii pastam normiđ kielâ já väldiđ pele kielân puáttee uđđâ saanijd já tai tohálâšvuotân. (Olthuis 2007a: 2–3.) Motomeh normimääših tábáhtuveh kielâst aaibâs jiešalnees. Maŋgii taat šadda ton puotâ, et tiätučälleeh čäälih eenâb ko iärráseh, já eidu viššâlis čällei kielâ jiešvuođah šaddeh mahtnii normân. Tágárijd puáhtá anarâškielâst nomâttiđ motomijd. Ovdâmerkkân kuulmâstaavvâlsaanijn maaŋgâ kielâsárnost kulloo redusistum â: kačâttâđ , tieđettâđ já rähtittâđ . Taah kuittâg čállojeh kačâttiđ , tieđettiđ já rähtittiđ . Nubben ovdâmerkkân puáhtá adeliđ pelikukkoduvâi čäällim uánihâžžân, omt. kyeli , pino já alge (genetiivhäämi, sänikirje čäällimvyevi mield aˈlge ). Kuálmádin puáhtá nomâttiđ motomijd ennuv kevttum suárgásijd: masa jo jyehi saajeest uáiná omt. ohopeeivi noomâ čaallum lávvárdâh , veik siämmáá máhđuliih kolgâččii leđe ¶ Loppuun >> ¶ Sieidi lii suullân muádi meetter alosâš já ucánjáhháá kuobžâ hámásâš, mast láá vala vaijaas ulmuu tâi kuobžâ muáđuh. Suullân meetter keejist sieidist máádás lii neeljičievvâg 20 x 50 senttisâš luámi ađai uuvnâ sulâstittee räigi, mii lii paijeel 50 senttid jieŋŋâl já mast masa puoh täävtih kávnojii loppâkeesist 2007 arkeologâlâš tutkâmušâi ohtâvuođâst. Tien tutkâmuš ohtâvuođâst váldojii sieidi pellâst pajas paijeel 400 jieškote-uvlágán tähtid radiočiđđâäigidem várás. Osteoarkeoloog Eeva-Kristiina Harlin mield täävtih lijjii koddeest/poccust, kaaicâst/saavzâst, čuuvčást/kuáppilist, kyeleest já vala mottoom stuorrâ čäciloddeest, máhđulávt njuuvčâst, sehe vala kode/poccuu čuárvilaheh já čuárvimadduuh. Nuuvtpa puáhtá nabdeđ taan sieidi pehti, et tot lii lamaš nuuvtkočodum almossieidi, ađai taggaar sieidi, moos lii puáhtám uhrediđ maid peri. Tääl radiočiđđâäigidem puátuseh láá tiäđust já täävtih láá puárásuboh, ko maid lijjii Äijihjoorŋâ Äijihsuollust keessiv 2007 pajasvaldum täävtih ađai toh lijjii uhredum ovdil ive 1400. ¶ Hemis 51A ¶ Jovnâ hiämáskij aaibâs, čuážui tast kieđâh seelgi tyehin já lâi tegu hepânâm peennuv. Já iätá: ¶ 32. Vuoiŋâm lii automaatlâš ¶ Maŋeláá oho ääigi saahâ Luovisist levânij, já luovisân pottii vala nelji pajekielâlâš párnáá. Ohtsis párnááh lijjii 12, mast čiččâm anarâškielâlii já vittâ pajekielâlii. Nelji pajekielâlâš nieidâ uásálistii Luovis-leeirân tuš kyevti majemuu peeivi ääigi, kyevtkielâlâš čáitálduv rähtimân. ¶ 1. Jieijâs sanijgijn: Kotus almostitij čalluid ucceeblovokielâi kirjálâšvuođâst ¶ 2. Kirholâšhaldâttâs kalga tuárjuđ já kenigittiđ tavekuávlu pargeid kielâ oppâmân, já tot kalga orniđ vuávájum máttááttâs nuuvt et pargeeh opâččii ucemustáá sárnuđ nuorttâsämikielâ iberdetteht, luuhâđ tom njyebžilávt sehe haldâšiđ kirholijd vuáđusaanijd já kielâ vuáđutááiđuid. ¶ 7. ¶ Saavâjođetteijen uđđâ vaaljâpajan väljejum Klemetti Näkkäläjärvi tiäduttij kijttosavâstis sämiaalmug kuullâm sämitige pargoost. – Anneep áárvust ávusvuođâ já kuoimijdân. Oovtmielâlâšvuođâ kavnâm eromâšávt stuárráámusâin poolitlâš koččâmâšâin lii tehálâš, páhudij Näkkäläjärvi. Sun tiäduttij meid säämi nuorâirääđi merhâšume já áinoošlajâsâšvuođâ sämitige pargoost. – Mij kolgâp meid adeliđ nuoráid ovdâmeerhâ oovtâstpargoost já kuoimijdân kunnijâtmist. – Kriittisâš savâstâllâm lii še tehálâš, siämmáá ko maaŋgâlágánij uáivilij oovdânpyehtim já tuhhiittem. ¶ Pennuid iä uážžum väldiđ fáárun. Motomeh horcâstii pennâgis. Motomeh kale valdii fáárun, jis lâi šiev lojes puásuipeenuv te iä raskim koddeđ. Mii perrust lâi še muádi ihásâš peenuv, halijdim väldiđ tom fáárrun, mutâ iä suovvâm. Munjin lâi ahheev kyeđđiđ tom, tot lâi lamaš must puoh pyeremus sierâdimskippáár. ¶ Muoniojuuhâ 90 ¶ Kirjeh lijjii ennuv. Nuuvt ennuv, et sun, kii lii kočodum Villen, ij viiššâm innig jurdâččiđ maiden já áigui vyelgiđ olgos, keččâđ maid uáinoo. Talle sun kuittâg peetij, et iäláččij val keččâmin suátiuásist, lâi-uv mihheen šiev kiirjijd ittáám toho. Suátikirjeh lijjii suu miellâsiih kirjeh. ¶ Suillus variegatus – Kangastatti – Kuolbâtatti ¶ Kirholâščuákkim vuáđudij kiđđuv 2008 sämipargo čällee virge, mon soijimsaijeen lii Oulu pispekode tuámukapittâl. Sämipargo čällee virge lii oleskirho virge, mon pargon lii sämmilij kirholâš pargo já sierâlágán projektij koordinistem sehe Baareents kuávlu sämmilij kirholâš ohtâvuođâi tipšom. Sämipaapâ virgesaje lii Aanaar servikoddeest, mut suu pargokuávlun lii ubâ sämikuávlu. Sämmilij paapâ pargon lii palvâliđ sämikuávlu servikuudijd já faallâđ sämikielâlijd kirholâš palvâlusâid. ¶ Eellimpiirâs: Muorâstuvah, muorâkärdi, piälduh já šiljoh. Iälá siämmáin soojijn ubâ ive. ¶ 23 ¶ 46 ¶ Tääbbin elektroniik lii ovdánâm. Anarân láá meid puáttám: Vuojâdemhalli, kirdemkieddi, poolisasema, vyeimilágádâs, stuárráb škovlâ já pyecceeviäsu. ¶ Taavvid šiäštá Saul jiegâ ¶ Oljotiäváá já Jerusalem kooskân paasij Kidron leehi, mon mield viehâ kubdâ maađij muhâttâlâi. Uálgispel paasij meiddei mijjân puohháid uápis Getsemane muorâkärdi, mast lâim kuullâm jo kansaškoovlâ vuossâmuu luoka rääjist. Täid puoh paihijd uápásmuuččijm vala pyerebeht, kohân vistig kavnâččijm jieččân hooteel, mast liččijm aainâs muáddi iijâ. Ij moonnâmgin kuhháá, ko mii sáttuvuájáneh skirviittii mottoom hooteel šiiljon, mon nommâ lâi City-Hotell. Tot lâi fiijnâ, čurgis já uđđâ hooteel, moos kurpoim tävirijdân já asâiduim tálustâllâđ. Eehid lâi jo viäigumin, mut liijká vuolgijm vala ehidist vazâččiđ kaavpugân já imâštâllâđ páihálii miänu. ¶ Vuávlái suhânommâ lii valdum čabivuávláá noomâ loppâuásist. Taat vuávláš- loppâ lii máhđulávt deminutijvâhäämi vyevli -säänist. Puohâin vuávláin kale ij lah “vyevli” čiäppát pirrâ, mut kuittâg-uv kyevti šlaajâst, moh láá Säämist táváliih: čabivuávláást (lapinsirkku) já puájuivuávláást (pajusirkku). ¶   85) Ráhtádâteh väldiđ kiävtun CBD-almossopâmuš uásipeličuákkim tuhhiittem indikaattorijd, moh kyeskih kielâlii maaŋgâhámásâšvuotân, sämikuávlu eennâmkevttim já ärbivuáválij iäláttâsâi tilán já ovdánmân sehe ärbivuáválij tiäđu, innovaatioi já vuáháduvâi tilán já ovdánmân. ¶ - uđđâ teknologia vijđes kiävtunväldim sosiaalsyergist, ¶ Noomi 96-97 ¶ lam, elleđ poolâ. ¶ Ergisirdem ¶ SYEINIMÁÁNU ¶ 2. Čuujoot kooveest, moh ulmuu tooimah lasetteh ¶ sijđoh: 128 ¶ TEKNIIK JÁ PIERGÂSEH: ¶ – Onne jiem oostâ tuin jäävri oolâ viermijd kuohâđ. Ákkuveh láá puátimin kuásán já uđđâ sovskammuidis viežžâđ já ááigum kakkiđ-uv sijjân. Amahânde mälistâm sijjân vuoššum kuolijd-uv peivipurrâmužžân, talle ko tungis kyelisallâsáin jäävri alne kiergânah pááikán. ¶ pehti sispiälján. ¶ Säämi kulttuurkuávdážân, mii huksejuvvoo Aanaar markkânân Juvduu riidon, šaddeh toimâvisteh Sämitiigán, sämikulttuurân kullee maaŋgâpiälásii tooimân sehe säämi máttááttâs- já tutkâmtooimân. Tai lasseen viäsu kuávdášlâš visteh láá maaŋgâtoimâ- já palvâlemsyergi pirrâ čokijdeijee ohtsâšvisteh: lávdástâllâm-, škovlim- já maaŋgâtoimâvisteh sehe raavâdviäsu. Ohtsâšviistij kevttim lii tehálâš uási ubâ kulttuurkuávdáá tooimâ. ¶ Eidu taat tovlái ulmui jurdâččemvyehi lâi-uv tot, mast Ánná ain iädui: ¶ viärdádâlmân já jurgâlusâi árvuštâlmân. ¶ eidu jolgâdâs kuávdoo, ¶ c. Mon ivnásijn suonâin jotá happiriges vorrâ? ¶ čoorooh = raaka hilla ¶ “Tovle juttii ulmuuh maid kočodii čuđen. Toh lijjii kaladij luvij, neljij-viđâiluvij, já sattii lám čyeđe räi-uv. Toh juttii kost sáttojii, kuorrii juhâriddoid. Kost suovâ uáinih. Te toho. Tondethân lijjii-uv eennâm vyeln ulmuin kuáđeh, et ij oinuu enâmân. Já iho poldii tuulâ, peiviv iä tuostâm suovâstiđ amas čuđeh uáiniđ. ¶ http://www.tuuparecords.fi/niillasroope ¶ Skammâ 1953 - 54 ¶ Suomâst lii uánihis šaddopaje ¶ » Já siämmást lâi eŋgâl pirrâsist stuorrâ almalâš suátivie- ¶ viijmág nohádâm ¶ Love suulâin Anssi, Charlie já mun vyeijilijm Charlie Mersuin Maadâ-Minnesotan, tärhibeht eeđân Rochesterân, mii lii 70.000 ulmuu kaavpug. Mätki tohon piištij 6 tiijme já vyeijimkilomeettereh čoggâšuvvii vaarâ 600 paaihijn. Orostijm hamburgerijd puurâstmin Moose Lake :st Sorvâjäävrist, mii lii smaavâ kaavpugâš já joođhijm määđhi Minneapolis kuávlun. ¶ já Myerji ¶ piäluštiđ Pinokkio. Nukkemiäštár Heipparalla lii ¶ Tekstâ: Anna Näkkäläjärvi 2011 ¶ lah kevttum, tastko anarâškielâst omâstemkiäččus ij pyevti kevttid oovtâst ¶ addâgâs viljâidis ¶ Sämikulttuur moránem ohtân puátusijn lâi tyejiseervi Sápmelaš Duodjárat ry vuáđudem ive 1975. Seervi ohtân ulmen lâi ovdediđ masa jo lappuumin lamaš säämi tyejitááiđu. Pargo várás vuáđuduvvojii tyejikonsulent já tyejirävvejeijei tooimah já servi ornij tyejikuursâid jieškote-uv päikkikuudijn. Eromâšávt sämimáccuhij kuárrumkuursah lijjii pivnoheh. Ko servi algâttij puvdâtooimâ Anarist ive 1997 te tyejimateriaal finnim puáránij. Puuvdâst puáhtá uástiđ meiddei sämituájárij tuoijum tuojijd, máccuhid já mááccuhoosijd. Taat lii helppim toi sämmilij kárvudâttâm, kiäin ij lah lamaš máhđulâšvuotâ oppâđ jieš kuárruđ máccuhijdis. ¶ Ulmuuh Jormokuoškâ táálu ovdebist. Čiž. Aili Valle, Anna Priitta Valle (Vivvâ-Mattii kálgu), Irján-Mattii Matti já Irján-Mattii Áábrâm (Morottaja) ¶ Spiekâstmeh sänitärhisvuođâst juávhui mield ¶ 1950-loho puovtij nubástusâid / 1950-lovvoost pottii nubástuseh, moin lijjii kuhás uláttee váiguttâsah Lemmee kollekuáivumân. 50-lovo räi kolle lâi koivum almai já kuáivu -vuovvijn, mutâ ive 1951 Kullervo Korhonen puovtij vuossmuu kuáivummaašin Lemmee kollekiedij oolâ. Kole maailmmarkkânhadde kuittâg njeejij 50-lovo aalgâst já keččâlem paasij uánihâžžân. Korhonen viälgádui ennuv. Mašineh liijjii kuittâg puáttâm Lemmei pisovávt. Nubbe merhâšittee nubástus lâi Lemmee aalmuglâšmeeci vuáđudem ive 1956. Kollekuávlu paasij aalmuglâšmeeci raijiimist olgos, mutâ aalmuglâsmecci pirâstitij tom.Kollekuáivoi servi ij vuástálistâm aalmuglâsmeeci vuáđudem, jis tot ij hettiččii kollekuáivum. Eellim Lemmest 1950-lovo aalgâst lâi storgâd, mutâ puohâin ij lamaš lukko kolleucâmist. ¶ Sämikulttuurist ärbivuáválâš kulttuurolgospyehtim uáivild juoigâmmuusik, säämi tyeje, sämitaiduu, mainâstemärbivyevi já oskomušâid, kirjálâšvuođâ, sämikielâlâš päikkinoomâid sehe säämi huksimärbivyevi (el. láávuh, kuáđih, sierâlágán ääitih). Lasseen säämi toovlášooskon kullee uhredem sieidijd lii kulttuurolgospyehtim. Uđđâsuboh kulttuurolgospyehtimeh uáivildeh uđđâáigásâš sämimuusik, teatter já elleekovetaiduu ¶ käälliđ riidon. Talle sun eeđâi: ¶ - Čokánisteen tuohu muu piävdán, Heikkâ tuámittij. Puáđi! ¶ b . b . b . ¶ Sahara . . . . . . . . . . . . 80 ¶ Tave-Irland ¶ Muotâvielgâd huámmášij, et sun poođij viistán, mii lâi rahtum párnái várás. Tobbeen vissásávt assii párnááh, ko tuuveest puoh tiiŋgah lijjii nuuvt uceh. Kievkkânist lâi pevdi, mon oolâ lijjii pieijum čiččâm taldrikked já čiččâm uccâ koppâd já peevdi pirrâ lijjii čiččâm uccâ stovlid. Peevdi alne lâi leibi já mielkki já helá alne tuoldâi mälispääti. Muotâvielgâd lâi nuuvt niälgum, et sun ij puáhtám leđe juvâhánnáá mielhist já purâhánnáá váhá leeibist já málásist. Ko sun lâi purâdâm, te sun uáđistuuškuođij. Sun kuárŋui porttháid pajekiärdán, já tobbeen lâi uccâ uáđđimvistááš, kost lijjii čiččâm uccâ seŋgâžid. Sun leggistâđâi tuárrást seeŋgâi oolâ já nohádij toos. ¶ Kähteejuuvâš HA.1974 Kähteejáávrááš Ijjäävri Kođoluohtpottâ. ¶ 12. ¶ 12. Nk. sämikielâ kielâlase prooseentlâš mere kolgâččij luptiđ. Tááláš kielâlase ij movtijdit sä ¶ Iisakki Mattus ¶ Pergâlâh 15, 17, 18, 28, 31, 35 ¶ 6. Puola 610 ¶ Nuuvtpa lâi-uv luándulâš, et Aanaar vuosmuš kirkko huksejui eidu Piälppáájáávrán. Sundee uážui ive 1642 meriruuđâ já rijjâ vuoigâdvuođâ huksiđ mučis muorâkirho. Kirho muččâdvuođâst iä lah siäilum tiäđuh ige tot lamaš sturáuduvâs peeleest (6,9 x 5,5 meetter) kappelist stuárráb. Juo tállán valmâštumes maŋa tot lâi liijgás ucce anarâšâi tárboid. Meid paapâ finnim päikkikoodán lâi vaigâd, ko sunjin ij lamaš fálusist olmâ aassâmsaje. Pappâ kolliistâlâi-uv Anarist tuše ohtii tâi moddii ivveest. ¶ Kirjeest Marita Lindquist: Kissani nimi on ¶  Kon šleđgâlinjâš = sähkölinja 122 ¶ Kuorokonsert maŋa tábáhtus juátkoo Saijoos šiljoost olgofestivaalin, kost Mari Boine lasseen lávdásteh el. kárášjuvâlâš Felgen Orkester, mii čuojât já juáigá tavesämikielâlâš poprock. Eehid maaŋgâpiälásumos konsertist västid Tuupa Houseband maaŋgáin artistijguin. Tuupa konsert artiseh láá Ailu Valle, Amoc, Tiina Sanila-Aikio, Ulla Pirttijärvi Länsman, SomBy sehe Niillas Holmberg. Ärbivuáválii juáigusist, livđest já leu´ddist peessâp navdâšiđ Petra Magga-Vars, Matti Morottaja, Tiina Sanila-Aikio sehe Johan Anders Baer ”Jävripiegah”- konsertist. Lasseen tábáhtusâst láávdást aanaarlâš Aila-duo, kote vuoitij ive 2014 Sámi Grand Prix-lávlumkišto anarâškielâlâš Naharij kandâ -pitáin. ¶ Anarâškielâ servi finnij 18 ucâmuššâd, ko loostâst lâi almottâs, et taggaar kielâpiervâl álgá. Tuše 8 párnážid kielâpiervâl puovtij väldiđ, ko ruttâ ij lamaš ko 2 pargee várás já 2 pargest iä uážu leđe ko 8 ubbâpiävásâš pärnid. Lâi pággu pieijâđ raajijd, kiäh puohtii kielâpiervâlân puáttiđ. Ferttij pieijâđ aherääji, et vuálá 3-ihásiih iä peesâ kielâpiervâlân já tom, et pärni puávtáččij finniđ kielâiše pääihist teikâ suuvâst. ¶ Koskoho, oovcád peeivi porgemáánu poođij murâšsaahâ: Elsa Valle, puohâi tubdâm Elli Maarit, lâi viessâm váduhis puácuvuotân. ¶ sieminčalmaašluáštuid ráhtulâšvuođâst, jotoluvâst sehe tálutuáluin njuolgâdusâiguin já energiatorjuiguin. Sieminčalmaašluáštuh iä tuáistáážân räijejuu sierâ, pic raijiimeh kyeskih tuše almolávt sieminčalmaašluáštuid. Eromâšávt ovdedemenâmij tálutuáloid já ráhtulâšvuotân kalga lääččiđ jieijâs ruttâdemoornig, mon pehti uárnejuvvojeh hälbis silleeh toi kiävtun. Návt puávtáččij häälbiht já pehtilávt haldâšiđ sieminčalmaašluáštuid maailmvijđosávt. ¶ - Jieh kolgâččii paldattâllâđ muu, Jovnâ nuhtâlij. Suu váimu čooskij nuuvt, et sun váhá ääigi poolâi et tot časka jieijâs olgos tobbeen. ¶ – Muu mielâst tot niävttá hormišin. ¶ Veččâjävri = Vetsijärvi Veččâjuuhâ = Vetsijoki ¶ δαιμονιζομαι ( leđe väividum paas jiegâ tooimâst ) vuáđuld ige lah tondiet kieđâvuššum ¶ Anarist 14.11.2013 Sämitigge ¶ – Taah kale iä lah meendu uđđâseh. Puoh láá rääigin, sun muulijd ja viilpâst vala ääiti tuáhá. Mut ääiti tyehin iä paapâst lahkin viermih. Sun ij tieđe, koolgâš-uv oskođ čolmijdis vâi ij, ko sun uáiná tobbeen stuorrâ keeđgi. ¶ » Nuuvt sij ¶ – Vâi nuuvt. Mun nuuvt ain ilošmuum, ko kuulâm, ete párnááh láá oppâm kárduđ teikâ kuálástiđ. Mon ahâsâš tun Matti lah? Heikkâ vala koijâd Maatist já kávkkáá siämmást tárkká Maati luumâid aaibâs tego uáináččij Hirškiihâ já Myerji. Heikkâ ij liijká sáárnu maiden stááloid. ¶ – Javrij jieŋah parguu, Anárašgiel lohkosat , mon sun lii toimâttâm Giellagas instituut kuástádâssân ive 2004. Kirje lii uáivildum orjâlâškielâlijd anarâškieluáppeid, mut meiddei anarâššáid. ¶  puávtáččij - vijđes já maaŋgâpiälásâš tooimâ sehe ton ¶ algâiäláán ¶ ČUÁKÁNKIÄSU ¶ –~Ubâ kääni lii vissâ-uv čoođâ kollen. Jis kodám ton, te peesân siämmást stuorrâ aarni omâsteijen. ¶ Nuorukkâš lii niŋálâskussâ, mii ij lah vala kuáddâm. ¶ 1. a. Maht kooraalkáárguh láá šoddâm? ¶ – Taam čohhoom mun lam jieš ráhtám, sun rammuustij. ¶ Ruávisavvoon = Rovisuvanto ¶ sevŋâdâsâst puohčâldijn. ¶  kuárus 3. Loostâi rááhtus. ¶ Kaarle XVI Kustaa Tanska ¶ vierâttiđ ovdâsvástádâs äššigâššáid tast, et sii jiejah iä nuávdit säämi kielâlaavâ tuárvi vijđáht. ¶ – Naba tun, Ánná koijâdij vuárustis. ¶ PARGOPITÁH ¶ – Suoma-säämi-suoma škovlasänilisto . Toimâttâm Pekka Sammallahti já Matti Morottaja . 1982. ¶ Per Mikael Utsi saahâ ¶ 173B Suávvil ¶ Kárvudât olmânáál ¶ 6. Tuuđhâ paldâšii sárgus suogârdâl jaavrij pirrâs vaikuttâs toi čáácán. ¶ Issá-čeesist lâi čuoivâgáldu, mii lâi uáli vaijaa vyesis alne. Ko tot lâi eskân kuáddâm, te tot ij luáštâm ulmuu vedâmân vuosmuu pirrâmpeeivi äigin. Jyehi tove tast lâi šiev vyesi. Vyesih tast lijjii kiäráseh, já távjá čuoivâgeh. ¶  pastem,  referatiivrááhtus Verbâ, 12 Kaijuuh kuleh jäävri enâdâhân..... ¶ 4. Ovtâstumstaatah 2 300 ¶ Anârâškiellân jurgâlâm: Ritva Kangasniemi ¶  uđđâ männynpunikkitatti ¶ s. 67 ¶ tekkikođđoos. ¶ Raavâdviäsu Galla ¶ ištâdeh še astoääikuálásteijeid. ¶ Nuuvt ko kieddipargoost pyeremusâht kiävá, te Itkos-uv kielâmiäštáreh lijjii siämmáá ääigi máttáátteijeeh já pargoskipáreh. Taam čuovâkooveest láá mieldi suu ive 1952 Njellimist paddim anarâš kielâmiäštárijn Heikki Sarre, Inga Paadar, Katri Lahdenmäki, Elsa Valle já Uula Morottaja; Itkonen jieš lii nubben čižetpeln. Kove ulmuin lii movtigis já huolâttes meeinig. Anarâššáid ive 1952 paddimmätki lâš merhâšâm tárbulâš molsâiävtu kuhes siävŋusvuođâ maŋa. Suáti- já evakkoiivij ääigi Itkonen lâi tiävdám Sápmelaš -loostâ anarâškielâ palsta eččis puáris särnitevstâiguin já salmâjurgâlusâiguin. Uula Morottaja maacâi paalstan iäskán juovlâi ääigi 1949. Talle sun čaalij rehálávt vaibâmistis, navcâttesvuođâstis já tast maht sun murâštij ulmui šoohâdvuođâ já ubâ suáđi maŋasâš ääigi siävŋusvuođâ. Suáti lâi-uv tuššâdâm ennuv. Sämmiliih kolgii huksiđ poldum siijdâi já táálui lasseen še uđđâsist iäláttâsâidis já kulttuuris. Aanaarkielâ čájttuzeh -kirje amnâstâh šoodâi jo čuovâduboi tobdoi siste: Ulmuuh čokkânii oohtân, sij muštâččii já savâstellii jieijâs sárnumsiärvusist, oovtâst Aanaar paapâkandáin. Uásálistem tággáár siärvus savâstâlmáid merhâšij meid anarâškielâ njyebžilávt sárnoo Erkki Itkosâžân ennuv. ¶ Juhánâsâst lijjii kaameelkuolgâpihtâseh já sust lâi nähkipoovij alemis pirrâ. Sun puurâi syeiniaččinijd já mieđâ. Jerusalemist, Juudeast já Jordanjuuvâ riddoid čokkânii ulmuuh kuldâliđ suu sárnum Imelist já uážžuđ kastuu. ¶ 4. Kunnijât iäččád já iännád. ¶ puuhâđ, puuvâm, pohá = kairata ¶ Lávgumin (Anarâš, 2002) fiktiivlâš ¶ – Jiem lah kuullâmgin. Lii-uvsun tot pyeri? ¶ čäällimpiergâset já šooŋân hiäivuliih pihtâseh. ¶ – Já jis kiän kalga pieijâđ sajasis, te tot lii kale tuot p-- huksimhovdâ! Vissâhân te totkeh luhottesvuođâ! Tehân te uáinip, et juátkoo-uv tot show vâi ij! ¶ látukáátu alne = ladon katolla 190 ¶ – Tergâdumos vahtâsaje puáđáččij leđe aaibâs Neapolis Clinic paaldâst, mottoom varikkosaajeest, mast penuvstivrejeijee ohtân pennuinis ličij meriääigi. Tot ličij taggaar kocceemsaje, mast almai já peenuv liččijn joođoost ubâ ääigi, tarkkuumin tiätu aašijd, maid täst maŋa vala selvâttiččim. Penuvryhmá vahtâäigi taan mandaatist álgáččij ehidist kuuđâ ääigi já pištáččij iiđeed kuuđâ räi, mon maŋa ličij rijjâäigi ubâ peeivi nuuvt kuhháá ko álgá uđđâ vahtâvuáru. Juáhháá uásân puáđáččij vahtimäigi kulmâ tiijme. ¶  párnáá. Ij   b. Moh täin kuobbârijn láá koddeemirhâliih? ¶  ko Berlin F5 ¶ rämidiđ, puoh alme juávhuh! ¶ Kollekielâ - Tave-eennâmlâš säämi kielâpalhaâšume mieđettuvvoo tääl kuuđâd keerdi. Ovtâskâsulmuuh, organisaatioh, lájádâsah já virgeomâhááh Taažâst, Ruotâst, Suomâst já Ruošâst pyehtih toohâđ jieijâs iävtuttâs ive 2014 palhâšume uážžon. Palhâšume juohhui vuossâmuu keerdi ive 2004. ¶ - Mii lii taat šuuđiidmijd tääbbin ubâ ääigi? ¶ Keejâ vuáđusárgus (pdf). ¶ Lasetiäđuh: ¶ Puurâdmáid pivdep almottâttâđ maj 31.1.2012 räi anneli.sillanpaa(at)evl.fi tâi 08 535 8550. Pasepeeivi 5.2. tme 11 rääjist Pispemessu Aanaar kirhoost. Uárnejeijeeh: Oulu Pispekodde, Kirkkohaldâttâs, Aanaar servikodde, Sämitigge, Giellagas-Instituut já SámiSoster ry. ¶ Šlaajâ nommâ puáhtá leđe láskud tâi ciäggust, vinnood tâi ruáptud. ¶ Olmoošvuoigâdvuođâpoolitlâš čielgiittâs adeluvvoo ohtii vaaljâpaajeest ovdâskoodán, mast kieđâvuššoo olmoošvuoigâdvuođâi tááláš tile Suomâst já mast miäruštâlluvvojeh tiäddučuágástuvah staatâ aalmuglâš já aalmugijkoskâsâš olmoošvuoigâdvuođâpolitiikân. Staatârääđi addel čielgiittâs Ovdâskoodán čohčâčuákkimistempaajeest 2009. ¶ Lahna lii tuolbâs já olluv, já tast lii uccâ uáiváš (54B). Uccen lahnah láá kildee siilbâ ivnásiih, mut styeresin toh uážžuh kildee veški-iivne. Lahna šadda styeresin, nuuvtpa kuálásteijee salâslahnah láá iänááš 1–2 kilusiih. Jieškote-uv jaavrijn šoddâm lii uáli ereslágán. Uáináh čaasij lijgešoddâm keežild motomijn jaavrijn lii lijge sahis lahnanääli, ige puohháid lah tuárvi raavâd. Tággáár jäävri lahnah pääccih älkkeht uccen. Lahnah mákkojeh stuorrâ lijgešoddâm jaavrijn Maadâ-Laapi räi já meerâ riddočaasijn. Talvijdis lahnah viettih jieŋâlâsâin. ¶ Tot tupe lâi tobbeen Vuodâsluobbâl riddoost. Ko muoi juovdain tohon, te sijdâkeččeeh-uv algii potâliđ tuve luusâ, já sist meid lijjii tievst pennuuh juáhháást. Na nuuvt tegu táválávt te, pennuh tuáráskii, algii tiervâttâllâđ nubijđis. Tast šoodâi taggaar hirmâd tuáru, ko vittâ pennuu tuáruškuottii. Tot larmâ kale kullui vaarâ maaŋgâ penâkkullâm kiäčán. ¶ Maid halidiččih ete tuu anarâškielâtááiđun já kielâkevttimân tábáhtuvá puátteevuođâst? ¶ Arkangel I3 ¶ Sun moonâi Immeel viäsun, já sij purrii uhreleeibijd, maid tuše paapah ožžuu purrâđ. Mušteđ, et saabaat lii ulmuu várás ige olmooš saabaat várás.” ¶ pelitiervâsin = puolikuntoisena (puoliterveenä) 148 ¶   4. Čääli kován piäivááloddáá tievâslii hämimolsom jieškote-uv muddoid. ¶ Immeel pasevuotâ čana mii suu sääni miäldásii ooskon já elimân. Ko jo mii kaastâ lii tábáhtum kuulmâohtâsii Immeel noomân, te kalga ubâ mii eellim leđe Immeel kunnen eellum. Eeči mii -rukosist mij táttup, et Immeel stivriiččij puoh sanijdân já tavoidân já et suu nommâ pasottuuččij puoh aalmugij koskâvuođâst. ¶ - Mun jurdám, et taat konstâ lii rahtum tondet, amas stuorrâ táálu oinuđ nuuvt kuhás. ¶ 172 ¶ nubbe kaaneellaasâ. ¶ – Na vääldi vain, pahudist Heikkâ já lii tuđâvâš, ko kulá, et Marttin-uv lii jurdâččâm ääši nuuvt vuáđulávt. ¶ – Ááiguh-uv riävskápiivdon? Heikkâ povvâstij. ¶ Vuossâmuuh sämmiliih kovetaaiđâreh lijjii čällee Juhan Turi sehe taažâsämmilâš John Savio. 1900-lovo aalgâst iällám Savio šoodâi tobdosin muorâsárgusijnis, moh oovdânpyehtih ärbivuáválijd sämifáádáid. Sämmilii kovetaiđuu kollepaje algâttij Nils Aslak Valkeapää sämiaalmug myytâin já luándukoskâvuođâst muštâleijee tavluidiskuin. Kovetaaiđâ váldá movtijdem tääl-uv nuuvt källeesárgusijn, nuáidioskoost, luándust ko tyejiärbivyevist-uv. Tááláá ääigi kovetaiđuu vievâst kovvejeh ain eenâb ohtsâškodálijd tuhhitmettum tiilijd, maid sämmiliih láá feerim já lädijduttempolitiik vaikuttâsâid sämisiärvádâhân. Eromâšávt Anarist ässee Merja Aletta Ranttila lii tobdos nuáidiosko já myytâid kieđâvuššee maalâkuvijnis. Ärbivuáválávt taiđuu láá sárgum puásuinahkijd, tääl taiđuu rähtih viehâ maaŋgáid materiaalijd já maaŋgâlágán materiaalijn. ¶ 7. Moin kyele pivdeh já maht tom rähtih ¶ aabis kietâčällee já tavesâämikielâlii aabis kietâčällee, kovvejeijee já máccoo láá mieldi já muštâleh aabisist já ton valmâštâllâmpargoost. ¶ oldâsjotkâ = iltti ¶ – Na, mun jiem tieđe. Jiem lah nuuvt hárjánâm ton krouvielimân, Ánná tubdâstij. ¶ Stipendeh mieđettuvvojii čuávuváid uáppeid: Elle-Maarit Arttijeff (Aanaar/ Säämi ollâškovlâ), Taija Hietanen (Ruávinjargâ/ Oulu ollâopâttâh), Petra Kuuva (Aanaar/ Oulu ollâopâttâh), Henna Lehtola (Aanaar / Oulu ollâopâttâh), Satu-Marjut Nieminen (Oulu/ Oulu ollâopâttâh), Birit Pieski (Aanaar / Oulu ollâopâttâh). ¶ kulgâškuát = alkaa valua 151 ¶ Ärbi ¶ RUOPSISLIJNE ¶ 6A Iänááš uási Suomâ jaavrijn láá kuorbâseh já väniraavâdliih. ¶ Sämitige pargo-oornigist anarâškielâst lii siämmáá-árvusâš sajattâh eres sämikielâiguin. ¶ 105B Piisam tälvikuáti lii ittáám uáinusân muottui ¶ Viärdádâllâp kuusâid já navittijd ¶ liihâd peiviv ¶ Säämi kielârääđi ¶ LUOKKAPARGOPITÁH ¶ SomBy ¶ Iän lamaš kuittâg huáppoin joođoost já ko muu skippáár lâi vala vuolliš, te jyehi ooroostmân hurgettij ucemustáá tijme. Vuossâmuu keerdi Saarelist vyeijilem maŋa orostáim Veččâhân já moonáim kolliistâllâđ Máágá Joovsep táálun. Eres táálu ulmui lasseen tobbeen lâi munjin-uv uápis almai Máágá Joovsep Heikkâ, kote lâi elâččâm motomin Saarelist-uv já tast suu tubdim. Lijjim kuittâg taggaar jávuttessiähá kyessi, jiemge jienâdâm muidego koijâdem maŋa, jis jo tallegin. Iänááš taaiđij Heikkâ-maahâ vástádâllâđ muu-uv peeleest. ¶  kost? – Tääl ij lah eres ko uáđđiđ pirrâ jándurij. Ige taarbâš puurrâđ maiden – ige taarbâš smiettâđ kost finnee tälvipurrâmuš. ¶ Lasetiäđuh: ¶ Oovdânpuohtum tooimâi huksimvuáván valmâštuvá cuáŋuimáánust 2011. Huksimäigimuddo ij lah vala meridum. ¶ liäibuttâh = leipomo 78 ¶ Petra Kuuva , ¶ Olmoošvuoigâdvuođâairâskode já ton pargováljukode jeessân ¶ Nuorah aldakooveest ¶ Israelliih já ránnjáaalmug filistealiih sottii koskânis. Suátijuávhuh čuožžuu vuástáluvâi. ¶ Oppâkirjen tom ij tiäđustkin hoksáá tondet, ko mainâseh iä lah oppâkirje várás čaallum. Toh láá nuurrum iänááš Anarâš-loostâin já radiost kullum Anarâš saavâin, motomeh čalluuh meid Sápmelaš-loostâst já kiirjijn Tovlááh mainâseh já Eellimpäälgis. Kirje aalgâst láá Matti Morottaja já Ilmari Mattus čalluuh kielâ tiileest já anarâšâi statusist. Ilmari Mattus lii motomin sárnum radion anarâš paaihijn, tego Njellimist, Päärtihist já Anarist, já toh muštâlušah láá kavnâm meid taan kiirján. Vuossâmuuh čalluuh tego uápásmiteh lohhee anarâš maailmân, amal tot lii lamaš mottoomlágán ulme-uv täi čallui valjiimist. Loopâpeln láá eenâb tovlááh muštâlušah hiärváás teikkâ hormiš tábáhtusâin, eromâšávt Iisakki Mattus mainâseh. Toh kovvejeh moonnâm ihečyeđe anarâš eellim viehâ pyereest. Uáinimist lii tovláá eellimvyevi já uđđâáigásij piergâsij teivâm - ulmuuh fievrâdeh kirdemmaašin ponttoonijd pyeráiguin, kiinii vuáváá tave vuossâmuu moottorkiälhá já mottoom keččâl kárbá moottor vuossâmuu keerdi avestis. ¶ Seminaar vuolgâttuvvoo stream-vuolgâttâssân čujottâsâst sogku.fi/live . Seminaar puáhtá maŋeláá čuávvuđ meid tavesämikielâlii teikâ suomâkielâlii vuárkkán. Seminaar álgá 28.11.2014 tijme 9.00 já nohá tijme 18.45. Seminaarân uásálisteh suullân 90 kyessid Euroop rääđi sierâ orgaanijn, virgeomâhááh Suomâst, Ruotâst já Taažâst, sämipolitijkkáreh Suomâst, Taažâst, Ruotâst já Ruošâst sehe sämiseervij ovdâsteijeeh já totkeeh. Seminaar ulmen lii lasettiđ tiäđulâšvuođâ sämmilijn, ovdediđ soováášvuođâ já maaŋgâhámásâšvuođâ sehe lasettiđ tiäđulâšvuođâ Euroop rääđist já ton orgaanijn. Seminaar lii Euroop rääđi piiloothaahâ, mast lasetteh Euroop rääđi sierâ kocceemorgaanij oovtâstpargo oovtâ teema, taan tábáhtusâst sämmilijd kyeskee aašij kieđâvušmist. Seminaar lii áinoošlajâsâš já addel virgeomâháid, kocceemorgaanáid já sämituáimeid máhđulâšvuođâid vuáruvaikuttâsân já jyehiđ šiev vuáttámušâid já vuáháduvâid olmoošvuoigâdvuođâi olášutmân. Seminaar iiđeedpeeivi ohjelmist teeman láá Euroop rääđi sopâmušah já sopâmušâi olášuttem kocceem. Uásist kieđâvuššojeh el. aalmuglij ucceeblovoi suojâlmân kyeskee raamialmossopâmuš já kuávlulijd teikâ ucceeblovokieláid kyeskee Eurooplii vuáđukirje olášuttem sehe Euroop raasiism já soováášmettumvuođâ vuástásii komitea (ECRI) pargo. Iiđeedpeivi juátkoo kejâstuvváin sämmilij kielâlijd vuoigâdvuođáid já sämikielâ virtuaal- já káiđusmáttááttâsân. Seminaar eehidpeiviohjelm álgá tijme 14.15 jurbâ peevdi savâstâlmáin säminisonij roolist muttojeijee ohtsâškoddeest. Eehidpeivi juátkoo oosijn, mii kieđâvuš säminuorâi vuoigâdvuođâid. Säminuorah Ruotâst, Taažâst já Suomâst savâstâleh säminuorâi máhđulâšvuođâin hárjuttiđ ärbivuáválii eellimtääpi, ucebij sämikielâ- já sämikulttuurjuávhui tiileest já sämikulttuur paijeentolâmist kaavpugijn sehe sämmilij seksuaalucceeblovoi vuoigâdvuođâin. Seminaar nohá jurbâ peevdi savâstâlmân sämmilijn mediast. Seminaar ääigi kuleh ärbivuáválii já uđđâáigásii sämimuusik já seminaaraalmugist lii máhđulâšvuotâ uápásmuđ ärbivuáválii sämituáján. ¶ parâlum . Lasanem várás tábáhtuvvee parâhammim. Om. luudijn. ¶  semantlii 29B Fiskissijđopyehčee lii čáácán vuáhádum tivre. ¶ – Kaari lii kustoo elâččâm tääbbin, Ánná keejâi. Peevdi oolâ lâi almostum päävir: ¶ 84 ¶  kerjid Išepyevtitteijee ¶ – Pyeri peivi! Omar tuáivuttij aaibâs njyebžilávt já luptij vala kaperis. ¶ Keesi lâi pyeremus muddoost. Lâi liegâs já tääl must lijjii skipáreh-uv, Elli-uábi párnááh Eila, Uulá, Toivo já Liäiná, kiäh kale lijjii must nuorâbeh, mut tađe-uv vilduubeh. Ko jiem ohtuunân ain piergiittâllâm siiguin, te ferttejim turvâstiđ viljâsân Juhháán-Uulán. Meiddei addimvädisvuođah lijjii motomin já iberdijm-uv motomin nubijdân puástud, mut tot ij čuuvtijgin aašijd hettim. Eila já Uulá láin must mottoom ive nuorâbeh já sunnuin mun iänááš puđâldim-uv, mut meiddei Toivoin, kote lâi nube noomâs peeleest jieččân käimi. Sun lâi ohtuunis siämmáá vilduu, lašmâd já ilbâd, ko lijjii Eila, Uulá já Liäiná ohtsis. ¶ Isafjördus B1 ¶ 8. ¶  sämikielâ Snaartâl ¶  táválávt   energia mieđâst. ¶ Mattus ¶ – Tääl kale maŋanep ton nube junást, mun ettim. ¶  mast Messias 134,141 ¶ 18. skierri ¶ Uá sivá ldeeh juáhhojeh k yevti ahe luokan: 2001-1997 -šoddâm (10-15-ihásiih) 1996-1992 -šoddâm (16-20- ihásiih) ¶   kuávšudij. – Reivâ lii riges ¶ MECCIPARGOPITÁH ¶ Tuárrupecaajâ = Rajajoki ¶ - Na kale lam tietimin, et tääbbin láá sämikielâ uáppeeh-uv, mut ko jiem tuubdâ sämikiel ohjelm, já nuuvtpâ jiem määti tunnuu tađe eenâb ravviđ. Kolgâvettee koijâdiđ jieijâd máttáátteijest já eres sämikielâ uáppein. ¶ - Juhháán-Uulá vuolgij lyeštiđ čurruu já puátá maŋeláá. ¶  (nom.) Lasetiäđuid finnee Rauna Rahkos ¶ Jis mainâs juurdâš nuuvt, et tot ij maainâst nuuvtkin sárnoo vállást, mut eenâb ustevvuođâst, te talle maainâs lii jiešalnees viehâ čieŋŋâl, já voorâs-uv. Harviiba ärbivuáválâš sämmilâš mainâsijn lii persovn, mon nommâ lii Sergio. Miko já Sergio ustevvuotâ lii muu uáinust ennuv mielâkiddiivub ko Miko já Čuumâ. Tast lii uáinimist monniilágán kulttuurij teivâm, veikkâ kirjeest ij ennuv toos kiergânâmgin vuáijuđ. Liihân kirje kuittâg párnáikirjen viekkejum. ¶  + – čáittus vuávám 2, ¶ Mondiet anarâškielâ talle taarbâš kulmâ kielâpiervâl? Ij-uv ovttáin-uv piergiiččii? Keevâtlávt anarâškielâ tarbâšičij vala eenâb piervâlijd ko kulmâ. Tievâsmittemškovliittâs ohtâvuođâst tohhum tutkâmušâin 2008 čielgâi, et ohtâ piervâl lâi pastam pajasšoddâdiđ tallai pargeenavcâigijn suullân 40 kielâpiervâlpärnid 15 ive ääigi. Taat meeri tieđij vááijuv kulmâ uđđâ kielâsárnoo ihán. Tastko anarâšah iä mudoigin lah ennuv (kielâsárnooh láá tääl vááijuv 500, ko toos rekinist anarâškielâ nubben kiellân sárnoid; etnisâš anarâšâi juávkkugin ij lah tađe stuárráb ko suullân 1 000 olmožid), vááijuv kuulmâ sárnoo lasanem ivveest lii kielâ siälumân meendu uccáá. Tággáár lasanem ličij čuuvtij kepidâm kielâsárnoi mere suullân 20 ive siste já toohâm anarâškielâst vala eenâb háváduvvee kielâ. Ucemuuh torvoost leijee kielah maailmist láá lamaš suullân 100 000 sárnoo kielah, mut tiäđust-uv eres-uv ääših ko sárnoomeeri vaikutteh kielâ uhkevuálásâšvuođâ táásán. Ađai tuše anarâšâi navcâigijn já puohâi sämmilij navcâigijngin anarâškielâ ij liččii torvoost leijee kielâ. Anarâškielâ taarbâš kielâ siälumân vistig-uv ton visásmittem, et kielâ sirdoo párnáid já nuoráid (nuuvt maŋgâsân ko máhđulâš) já nubben tom, et kielâ kevttimohtâvuođah vijđáneh. Taat tiätá kielâ pajastoollâm já kiävrudem sehe etnisii juávhu siste ete etnisii juávhu ulguupeln nuuvt sämikuávlust ko ton ulguupeln-uv. Puoh juávhuh pyehtih vaikuttiđ kielâ pajastolâmân já eromâšávt toos, et anarâškielâ vááimus, kielâpiervâleh, tuáimih. Taas mij tarbâšep pargeid, perruid, párnáid, toimâsaje, ruttâdem já meiddei piervâlij byrokratia jurâtteijee. ¶  lâi  savâstâllim Jookeerpargopittá 8 . Ađđiistâl apina kieđâ kevttim. ¶ Sämmilij kielâpiervâltooimâ staatâtorjuuh ive 2015: ¶ Sämitige stivrâ adelij 17-sijđosâš ciälkkámuš Eennâm- já meccituáluministeriö valmâštâllâm stiivrâ iävtuttâsâst puásuituálu- já luánduiäláttâsâi ruttâdemlaavâst (maŋ. POLURA) čuákkimistis 28.5.2009. ¶ Maccâmmätki Njellimân tábáhtuvá jo-uv Speinnjaargâ pehti tâi Čyetpecjoorŋâ paijeel Pihâšsuolluu uárjikiäčán já taavaapele Lusmesuolluu. Mätki Tyllylahtist Njellimân šadda suullân 30 kilomeetterid. ¶ Pajepappâ Kaifas eeđâi: ”Lii pyereeb et ohtâ olmooš jáámá, ko et ubâ aalmugân kiävá hyeneeht.” ¶  láá Arkkitehtkišto Säämi kulttuurkuávdáá vuáváámist ¶ Mooses orostij já eeđâi Joosuan: “Vyerdi muu täst, mun kuárŋum pajeláá kuáhtáđ Immeel.” ¶ “Taat lii taggaar pegâlmâs saje, taashân pottui ain, nomâlâsân Supekuoškâ Aantikeeđgi suhheeh. ¶   Sämitigge 2011 ¶ Káránâsnjargâ Čuolisvuonâ Káránâsluohtâ T. ¶ puustâvlâš jurgâlus sehe luándulâš já idiomaatlâš kielâ já ton lasseen västid GNT ¶ Pirjo Seurujärvi (Meccihaldâttâs) ¶ Unna Junná lii sämikielâlâš párnái ohjelm mon rähtim lii tehálâš párnái sämikielâ tuárjum tááhust. Unna Junná addel jiejâs spesiaalsteppâl eres ohjelmij juávhust. Pargoost kalga mušteđ ubâ ääigi čuásáttâhjuávhu já sii jurdâččemmaailm já kulttuurtuávváá. Pargo tuárju muu váldupargo ko čuásáttâhjuávkku lii siämmáš, vyehi fattiđ sämmilâšpárnáid lii tuše nubbe. ¶ – Muoi porreen kal tállán täid porkkânijd, almoot Myerji áákun. ¶ viiruvalmuska ¶ Hiärrám Jeesus Kristus. Tun lah kiärdám riistâjäämmim mii peeleest já koččom mii jieijâd máttááttâspärnin. Putteest mii suddoost já luovâsmit puoh aavlijn. Čääiti mijjân luodâ toi kuuvl, kiäh ahevušeh addâgâsadelem já lohđuttâs saanijd. Kuulâ mii, tun, kote iäláh já haldâšah Eejijn já Pase Jieggáin ain já ovttuu. ¶ - Iberdâm kale. Na puáđi! Väldeen taid stuorrâ laavhâid já kaasâid vala fáárun, te uigâdeen tohon puoh tuu tävirijd! ¶ - Buorre beaivi! ¶ Palvâlusah ¶ Ranttil = Ranttila ¶ Ko Paavvâl muštâlij et Immeel Alge lâi sormejum, mut lii oppeet pajasčyežžilâm, te motomeh pilkkedškuottii suu. Ijhân olmooš puáhtám maccâđ jäämmim väldikoddeest! ¶ e. Kalle šado piälduh adeleh ivveest? ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 15 ¶ kiirdij já kiirdij, maaŋgâid luudijd ooinij, ¶ Nuuvtpa säämi kulttuurkuávdáš lii-uv siämmáá-áigásávt sehe Suomâ sämmilij parlamenttáálu já kulttuur-, škovlim- já mättimkuávdáš já meiddei tábáhtustáálu sierâlágán čuákkimijdiskuin, muusik , elleekove- já teatterčáittusijdiskuin. Pald-paldluvâi tah uásitooimah tuárjuh nubijdis siskáldâsâidiskuin já vistijdiskuin. ¶ Porgemáánu loopâkeččin älgih leđe iijah nokko sevŋâdeh tuohâstmân . Tehálumoseh piergâseh tuohâstmân láá käärbis, härssee já tommittáá kirkis čuovâ, et kuolijd áiccá. Tovle čuovvân lâi ellee tullâ. Kärbisnjune ovdiibel lâi rahtum paarrâl, mon puovtij luovviđ já parâlist puovtij puáldiđ pihâštuulâ. Soođij maŋa čuovvân láá lamaš Petromax- tâi Tilleylaampuh, moh toimii kaasijn, mut tááláá ääigi šleđgâlaampuh, moh tuáimih patterijguin tâi akuiguin. Tuohâskyeli lii vuoššâmkyellin puoh sävrimus, ko čyeggejum kyeli jáámá táválávt tállán, ko härssee čuoggâs ton siälgán. ¶ Tarbâšeh: ¶ Ton puudâ rovvá Vilijonkka vaazij šiljon. Sun lâi ¶ **Uccâ kaandâš poođij vuossâmuu peeivist škoovlâst. Enni koijâd: – Maggaar tot lâi škovlâ? ¶ Ko kaandah koccáin kuálmád iiđeed, suoi oinijn ovttáin kejástuvván, ete puoh iivneh lijjii meddâl – čuovjâd-uv! Lâi innig räänis, vielgâd já čappâd. Ränis postâloovâst oinui vielgis reivâ. Tot lâi kunâgâsâst! Jukká luuvâi tom Maatin. Návt tast ettui: ¶ - Talle ko mun ettim, et kalga väzziliđ miäcán, te sun eeđâi, et lâi jo äigi-uv. Mast sun tieđij tast? ¶ Säämist šaddeh viehâ uccáá mirhâlâš šadoh já iänááš mirhâlâš myerjišadoh láá leevvâm monnii suujâst tuše Säämi raajij räi, iä taveláá. Kuittâg kávnojeh puohnâssân čiččâm mirhâlâš myerjišaddod, maid puáhtá nabdeđ leevvânmis peeleest meiddei Säämi šaddon, veikkâ iä toh nuuvt valjeest lah kale kosten. Muorjij puurrâm lii varâlâš, mut meiddei toi kevttim čiŋŋân lii varâlâš. Ko šadoi mirkkâ káássán meiddei räsiliitán, te lii keevvâm meiddei nuuvt-uv, et ko páárnâš lii juuhâm čääsi litteest, mast láá lamaš mirhâliih kiđđâtivgârääsih, te sun lii mirhâttum. ¶ Mottoom eehid algii pennuuh umástiđ já hariđiđ. Lâi vala čuávgáđâh eehid já máddáápeln piegâjielâ. Mij imâštâlâim, ko iä toh laavim táválávt tuušijd umástiđ. Iäge toh puáttâm tupán, muidego olgon umásteh já porfâsedeh. ¶ Valjii oovtâ Euroop väldikode čuávvoo listoost. Oovdânpyevti tom tutkâmáin aašijd, moh láá luvâttâlmist. ¶ Ko mun oođđim liijkás kuhháá ¶ toh láá jieškii-uv keđgičievâ vyelni. Peeivih-Vuáláppâš ceelhij sijdulmuidiskuim, kiäh lijjii čuuvtij palaskâm suu stuorrâ aapij tiet: ¶ Pase Jieggâ čuákkee ristâlii kirho já taha tom passeen. Kirkko, ristâlâš servikodde, lii ärmittum suddogâsâi siärvádâh, mii luáttá Imelân já mast Pase Jieggâ rávkká osko já rähisvuođâ. ¶ Lijjim vaibâm já vaarâ nohádim tállân, ko čuovah ležeh časkâm. Tettee morettâm toos, ko must lii hirmâd poškâeeti. Njuškiim pajas já kaččâlâm olgos, jiem ubâ kammuidgin ruttii juálgán, tanen ko lii nuuvt huáppu já kaačâm olgohiivsigân (ereslágáneh hiivsigeh iä ubâ lamaškin). Puáđám hiivsigân já čokánistám aldemuu rááigán já paškeškuáđám. Imâštâlâm, ko lii nuuvt suotâs čokkáđ hiivsig rääigi alne, veikkâ koolmâs-uv kale kolgâččij leđe. Ij vain ollágin tubduu koolmâs já kiergânâm-uv tast já kaččâlâm asuntolan. Kaačâm hirmâd sáttoin já ovdil ko peesâm asuntola luus, te uáinám, ko Juhánâs Ailâ (sun lâi talle pajeskoovlâst) stiärgáá muu vistelaasâ vyelni já huikká maidnii toho siisâ. Ko puáđám aldeláá, te kuulâm, et muu noomâhân sun cuáigud. Huihádâm sunjin: ¶ Muštám taggaar fiäráán, ko poođijm skipárijnân taas káámpán, te tast lijjii kulmâ skipárâš tađe ovdil. Na, tast aalgijm tiäđust-uv káhvástâllâđ. Ohtâ suuvâi tääbbin, poođij riidon, ijge lamaš finnim maiden. Já talle tast savâstâllui mottoom ääigi. Talle taat Antti Valle (Kijá Antti) eeđâi, et “jaha vuálguppa keččâđ, jo-uv lii kuáijim puáttám Aantikeeđgi vuálá” . Nuuvt tot moonâi toos riidon já spežžâlij kuámmiráin čáácán, et stužettij. Talle puohah kuldâlii siijvost já jo kullui stuužeetmin Aantikeeđgi puotâ: jaha, tobbeen lii skippáár. Tot nuuvt tegu västid, kuárŋookyeleest láá meid reviireh, tot almoot stuužeetmáin, et tot lii muu saje, teehi ij lah pyeri puáttiđ. Talle taat siämmáš Vale Antti vuolgij suuhâđ, já kiinii nubbe vuolgij tuohu Njuámmilcoskâs luusmán suuhâđ. Tast nuuvt tegu vuáruttuvvâi vuolgui, muoi passijm skipárijnân käähvi vuosâdiđ. ¶ 4. Čuopâ kontaktlastikist pitá, mii olá ¶ lahna ¶ Kulttuurlävdikode saavâjođetteijen väljejui Aslak Holmberg (persovnlâš värijeessân Máret Inga Länsman), värisaavâjođetteijen Tanja Sanila (Jouni S. Laiti) sehe eres jesânin Pauliina Feodoroff (Sisko Länsman), Timo Portti (Neeta Jääskö), Maarit Magga (Matti Palojärvi), Birit-Anni Magga (Jouko Hetta) já Mika Aikio (Susanna Näkkäläjärvi). ¶ jotemin jieŋâi alne? ¶ čuáđgi.....68, 69, 81 ¶ Ijâstâlâim Albury-nommâsâš uccâ kaavpugist kaskoo ij-maiden. Golf-klubi hostelvisteest lâi luhhoost čuásudem, ko olgon ij puáhtám leđe. Tääl must lii golf-klubi jeessânvuotâ, veikkâ kuássin jiem lah vala golffam, ko tonttáá jiem liččii uážžum tobbeen purrâmuš. Australia lii tievâ puohlágánijn clubijn, main láá hirmâd tärhis etiketeh. Ovdâmerkkân puurrâđ ij uážu moonnâđ hälbis t-päiđi pajalist. Smietâm tuše, maht pargeeh tiettih mon ennuv klubilij pihtâseh láá máksám? Vissâ kalgeh kyeđđiđ haddelaapuid pihtâsáid, vâi puáhtá čäittiđ ete ij lah kievhis olmooš. Veikkâ Australia lii moodeern uárjieennâm, te motomijn aašijn sij láá nuuvt puárisáigásiih, tego eŋlandliih. Tiäđám verdidiđ, ko lam aassâm tobbeen. Ohtâ pyeri äšši kuittâg lii, ete australialiih rekinisteh määđhi kilomeetterijn. ¶ teevstâ monnii váldukielân rahtum jurgâlusâst. Ráámmátjurgâlmij peht taggaar čuávdus ¶ ŠADOH ¶ Kertomuksia isieni talosta 1 ¶ 1. Cokkit kinttâl. ¶ rân kullee škovlim- já máttááttâspalvâlusâid kieldáid, staatâ virgáduvváid já finnodâhlájá ¶ - škovlim- já oppâmateriaallävdikode čällee já oovdânpyehtee (oppâmateriaalääših), ¶ Epideijee Tyemes Juh 20:24-29 ¶ - Puoh pyeremusâht piergiih, ko tottâlâh máttáátteijee, jiehke riemâ skelmušiđ suin. Ij, kal mun tääl ferttiim vyelgiđ, forgâ lii tijme oovce, iätá Ailâ-Váábu já kiessâl kieđâidis val muu pirrâ. Jiem pyevti innig tolliđ konjâlijdân já siämmást čiäruškuáđám. ¶ Sajos fáálá máhđulâšvuođâid oovtâstpaargon. Kulttuurkuávdáá kalenderân láá jo ¶ Armillaria borealis ¶ kuovâmáánu 126 26 ¶ Joosef moránij nahhaarstis, vaaldij tallân iho miäldásis päärni já suu eeni já vuolgij jotteeđ Egypt kuuvl. Tobbeen sun oroi Herodes jäämmim räi. Näävt olášui, maid Hiärrá lâi proffeet njalmijn almottâm: ¶ – Jáá, tie virdehiäppušeh riddoost. ¶ 30 ¶ Aalmugtanssâärbivyehi já katril tánssám láá meiddei puáttám Ranska hovitaansâin nuorttân uássin nuorttâsämmilâš kulttuur. Mätki Piäiváškunâgâs hovist nuorttâlâi enâmáid lii lamaš kukke, já ton määđgi ääigi katril lii-uv hámášum algâkäldeestis masa tubdâmettumin. Katril tánssám máttáátuvvoo aainâs Čevetjäävri škoovlâst já tot išedij sirdeđ katriltááiđu meiddei nuorâb puolvân. ¶ vihháál = käesverkko ¶ Kierâš, anarâš okkolostâ ¶ – Tääl laa vissâ-uv eergeh puátimen ko skoppân kulloo. Mutâ ko moonâi ucánjáhháá äigi, te pooráá paijeel pajanij kuobžâ uáivi já horgâ kyehti ucceeb uáivi já puáttiv munnuu luusâ. Saammâlâst lâi čiččâm miili Mauser muorâtuupâst, te sun aalgij tom pieijâđ skuápun kiddâ já lemnuuh lijjii reepulummoost vyelemustáá. Kuobžah orostii viiđâ meetter kooskân keččâđ munnuu, toh lijjii ennikuobžâ já ihásiih uuđâgeh. Talle mun kale jurdâččim ete miisun tästken puátá ko Saammâl vuosmuu keerdi pááčá, njuškejeh-uv oolâ vuoi ruotâsteh-uv patârâsân, must ij lah ko puuvko. Nuuvt Saammâl skihtiistij já paajij. Kuobžâ vierrâlij ertpele oolâ, uces kuobžah njuškejii já kuárŋulii suárván mottoom meetter pajas. Talle Saammâl paajij vyelebáá kuobžâ, já tot koočâi vuálus. Talle nubbe kuobžâ njuškij já ruotâstij miäcán. Nuuvt ennikuobžâ paijaan juolgijdis oolâ, te Saammâl oppeet paajij já kuobžâ ain vierrâl ko pááčá. Nuuvt lemnuuh-uv nuvâškuottii, mutâ ij kuobžâgen innâg likkâm. Mun sobbijn čuággulâddim et jáámmám tot kal viss-uv lii ko ij likkâm. Saammâl iätá: ¶ IP: Iä liččii lam. ¶ - Kielâkappeer leeirâ ornim várás 500 € ¶ Aanaarkielâ ¶ eeji enni eeji eeči eeni enni eeni eeči ¶ - Iltatähti-lavlust lijjii meid tagareh ääših, maid jiem iberdâm. Lijjim kuullâm tom tuše radiost já lijjim addim saanijd návt: ¶ Muu Säämi ive 2030 ¶ ruopsiskiärppáá-kuobâr ¶ njuškom = tiuhta, pirta ¶ 1.1 Tutkâmuš tuávááš ¶  lâi b) maaŋgâpiälásii ravâdist, c) vuáháduumeest ¶ Koskâmeerâ = Välimeri ¶ Projektân occoo vuosâsajasávt taggaar olmooš, kiäst sämikielâ lii eenikielân tâi västideijee kielâtáiđu. Tuáivup occest hiäivulâš sämikielâ škovlim (ollâškovlâ/ollâopâttâh), hárjánem västideijee pargoost já sämiohtsâškode já -kielâi tubdâm. Lasseen tuáivup áámmátlâš mättim, oovtâstpargo¬naavcâ, sämikielâ kirjálâš tááiđu sehe naavcâ jiečânâs já ulmemiäldásâš porgâmân. ¶ Sämmiláid sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs ovdedemohjelm ¶ Joovnâ jurduuh lijjii váhá moivááh. Sun ij tiättâm maid ettâđ. ¶   2. Ruoššâ 3 720 ¶ Ovdedempeeivij já puárásijpargo ovdedeijee-äššitobdeetiimiporgâm vuáđuld haavâst láččoo Säämi puárásijpargo tyejipiergâskassâ, mii siskeeld avžuuttâsâid já toimâmaalijd sämikielâlii puárásijpargo pargeid. ¶ Mutâ váárut taid natsaid maid mij Monnijn pieijâim toho štoovli oolâ! kiljoin Pilli já Pullá. – Gááigáh! ruáŋgui Monni, já kuohtuuh finnijn peljidsâs toškâlem. Böööö, Monni toškâlij munnuu! olvoi Pilli. – Tah láá nastah ege natsah, eeđâi Piäkká, já toh láá vaarâ vahâgist šoddâm stoovli oolâ. Pilli viigâi ettâd maidnii, mutâ Monni toopâi kepilijnis suu njäälmi. ¶ Ko Ánná keejâi fiilmâ vyeimialmaa, sun ij puáhtám leđe juurdâšhánnáá ovdii láiguemedis: siämmáálágán pahakkâs tot-uv lâi ko vyeimialmai! Mottoomnáálá sun tuubdâi, et lâi jieš-uv váhá tego Gelsomina: sun lâi ain keččâlâm porgâđ ááhu mielâ mield, kuittâg tast luhostuuhánnáá. ¶  informaatio, XI ¶   Kyele cuoppâ lii teddildijn toovgâs. ¶ – Ton moottor lii maašinpeeldij vyelni, eeđâi Mika. ¶ Párnái vuoigâdvuođâi almossopâmuš ¶ Mut kivkked Ánná tuágádij: – Ele vääldi tom päljis kieđâi! Tothân puáhtá veikkâ käskistiđ. Sun uigâdij vacâidis-uv siskálâs já leggistij taid Kááján. ¶ tahhen lii Sämitigge, tot puávtáččij juo alnestis tovâttiđ sämitige ohtsâškodálâš sajattuv vuáđuld ¶ Algâaalmugij ärbivuáválii tiäđu kyeskee biodiversiteetsopâmuš 8j artiklan lohtâseijee Akwé:Kon -ravvuuh láá valdum keččâlemkiävtun Pänituoddâr meccikuávlu hoittám já kevttimvuávám tärhistem ohtâvuođâst. ¶ Pittá Barbro Lindgren kirjeest Kesä kau- ¶ D Sparassis – Kurttusienet – Ružžekuobbâreh U ¶ já rekinist tast maŋa sparkkem. ¶ Kove: IMG_1225.jpg ¶  uálgiceelhâ Tállán ko Daniel kuulâi tom, sun moonâi tálusis. Laasâ oovdâst, mii lekkâsij Jerusalem kuávlun, sun luáštádâđâi idduidis oolâ kulmii peeivist já ruhâdâlâi já kiijtij Imelis, nuuvt ko sun táválávt laavij-uv. ¶ Spektrolihtat –juávkku čaittij Váimmustan lea dánsun (Váimustân lii tanssâ)-nommâsâš virkkuus tanssâteatterčájáttâs, mon juávkku jieš lâi suunnâttâllâm já stivrim oovtâst Merja Pieskijn. Juávhust tánssájii Alisa Pieski, Mira Pohjanrinne, Katja Haarla, Birit Haarla, Pinja Pieski já Biret-Inga Pieski. ¶ 4. Sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuođâ olášume olesmiärálávt ¶ Nuorttâlâškulttuurvuáđudâs lii uuccâm eennâm- já meccituáluministeriöst ruttâdem kuávdáá olášuttem várás. Ruttâdem ij lah mieđettum. Nuorttâlâškulttuurkuávdáá suunnâttâlleh ruttâdiđ sierâ ministeriöi, Euroop kuávluovdánemruttârááju já eres máhđulij ruttâdemkäldei torjuin. ¶ Piilola päälgis lii vátávâš vandârdemkiäinu miäccáásvuođâs keežild. Vandârdeijest kalga leđe tooleeb vandârdemhárjánem já tast kalgeh leđe šiev mecci- já sundedemtááiđuh. Kiäinust láá uccáá jotteem helppejeijee ráhtuseh tegu pardalâsah já šaldeh, já juuvâid ferttee-uv iänáážin käälliđ rasta tâi lávkkuđ keeđgij mield. Kiäinu lii merkkejum Suomâbeln muorâstuálpuiguin já Taažâbeln maalâtiälhuiguin, moh láá muorâin tâi keeđgijn, sehe muorâoovsijn hiäŋgájeijee širottâsâiguin. ¶ Sämitiggevaaljah toimâttuvvojeh vaaljâive čohčâmáánu vuossâmuu oles oho vuossaargâst älgee neelji oho ääigi. Vaaljâäššikirjeh toimâttuvvojeh jienâvuoigâdvuođâláid čohčâmáánu aalgâst poostâ peht kirjejum reiváin já jienâsteijee maaccât vaaljâäššikiirjijd vaaljâlävdikoodán siämmáá náálá kirjejum vuolgâttâssân ko lii jienâstâm. Poostâ peht vuolgâttum vaaljâäššikirjeh kalgeh leđe vaaljâlävdikoddeest jienâirekinistem algâttem räi. ¶ Uuccâmluámáttuvâid torjui várás finniih sosiaaltoimâttuv kansliast. Jotteemčujottâs lii Piiskuntie 2, 99800 Ivalo. Puhelin sosiaaltoimâttuv kanslian lii 040-534 3924. Aassâmviäsu nubástuspargoh Torjuu aassâmviäsu nubástuspargoid pyehtih uuccâđ vädisvádulâš ulmuuh, kiäid lihâdem já jiešráđálâšvuotâ fastâ aassâmviäsustis toovvât váádu tâi puácuvuođâ keežild sierânâs vädisvuođâid. Nubástuspargoin taan ohtâvuođâst uáivilduvvoo váádu vaattâm velttidmettumijd nubástuspargoid vádulii aassâmviäsust já ton aldapirrâsâst. Velttidmettumeh nubástuspargoh láá äššigâžân nuuvtá. Nubástuspargoi árvuštâlmist kiävttoo iššeen el. tiervâsvuođâkuávdáá fysioterapeutij mättim. Nubástuspargoh, moh sajanmáksojeh láá el. uuvsâi kobdedem, njuáidusij huksim, kozzâšij meddâlväldim sehe hiivsig- já poossâmvistij nubástuspargoh. Aassâmviäsun kullee piergâseh já ruustigeh Vádulâšpalvâluslaavâ mield kalga kieldâ sajanmäksiđ vädisvádulâš ulmui váádu tâi puácuvuođâ tááhust velttidmettumij aassâmviäsun kullee piergâsij já rakânâsâi kuáhtulâš kuástádâsâid. Piergâseh já ruustigeh, moh sajanmáksojeh láá el. luptimrakânâsah já išánkoččompiergâseh. Persovnlâš iše Ekonomâlâš toorjâ persovnlâš išedeijee pálkkátmân lii uáivildum taggaar vádulâš ulmui, kote taarbâš ennuu nube ulmuu iše jyehipiäiválâš toimâinis. Vádulâš olmooš pálkkát jieš išedeijes já tuáimá pargoadeleijen. Aanaar kieldâst sajanmáksu čuosâttuvvoo vuosâsajasávt toid vädisvádulijd, kiäin lii vuoigâdvuotâ palvâlusasâmân já kiäin ličij molsâiähtun eellim palvâlemtáálust tâi lájádâsâst. Fievridempalvâlusah Ulmust lii vuoigâdvuotâ finniđ vádulâšpalvâluslaavâ miäldásâš fievridempalvâlus, jis sust láá kuhesáigásávt sierânâs vaigâdvuođah liihâdmist já sun ij váádus tâi puácuvuođâs keežild pyevti kevttiđ almos juávkkujotâlâhriäiduid merettis vaigâdvuođâittáá. Maađhijd puáhtá mieđettiđ táárbu mield pargoostjotemân, oppâmân, ášástâlmân, virkosmitmân já ohtsâškodálâš uásálistmân. Fievridempalvâlusâin äššigâš mäksimnáálá páácá määđhi jiešvástádâs. Fievridempalvâlus ij uážu kevttiđ tagaráid tuáhtáristeellim já tiervâsvuođâhuolâttâs mađhijd, moid puáhtá finniđ AIL sajanmáávsu. Äššigâžâst puáhtá leđe meid vuoigâdvuotâ ášástâllâmtorjui sosiaalhuolâttâslaavâ vuáđuld, Keejâ Puárásijpargo – Toorjâpalvâlusah – Ášástâllâmpalvâlus. Lasetiäđuid palvâlemstivrejeijee Martta Peltosist, puh. 040-779 2861. Palvâlusaassâm Kieldâ kalga orniđ palvâlusaassâm vädisvádulâš ulmui, kote taarbâš váádus tâi puácuvuođâs keežild nube ulmuu iše piäiválâš tooimâin piergiittâlmist oovtmanolâš luándusávt, pirrâmpeeivi jieškote-uv aaigijn tâi mudoi eromâš ennuu. Aassâmviäsu lasseen puáhtá ässee tarbâšiđ sierâlágán ohtâgâslâš palvâlusâid asâmis toorjân tegu päikki- já purrâmâspalvâlus. Palvâlusaassâm puáhtá orniđ palvâlemtááluin, mut meiddei pááikán kelijdeijee toorjâpalvâlusâi vievâst, om. päikkipalvâlem, omâhâštipšotorjuu já persovnlâš išedeijee vievâst. Palvâlusvuávám Vádulâš ulmui puáhtá rähtiđ palvâlusvuávám. Vuávám rähtim lii tárbulâš talle ko ovtâskâs toorjâtoimâ tâi palvâlus ij lah tuárvi. Palvâlusvuávám vuáđuld finnee čielgâs äššigâš já suu perruu eellimtiileest, táárbuin já uáivilijn sehe finnejuvvoo olesibárdâs jieškote-uv peelij palvâlusâin já palvâlemmáhđulâšvuođâin. Palvâlusvuávám ráhtá vádulâšpalvâlusâi sosiaalpargee oovtâst äššigâššáin já suu perruin. Vuávám puáhtá rähtiđ oovtâst eres palvâluspelijguin tâi toos puáhtá lahteđ tiäđuid jo rahtum eres vuáváámijn (vajoidittemvuávám, päikkitipšo palvâlusvuávám, AIL toorjâtooimah jna). Vuávám tärhistuvvoo táárbu mield. Piergâseh, mašineh já rakânâsah, moh tarbâšuvvojeh piäiválâš tooimâin piergiittâlmist Vádulâš ulmust lii máhđulâšvuotâ finniđ sajanmáávsu tagarij mašinij já piergâsij haahâmkuástádâssáid, maid sun taarbâš váádus tâi puácuvuođâs keežild liihâdmist, viestâdmist tâi persovnlâš jyehipiäválâš piergiittâlmist pääihist tâi rijjâääigi tooimâin. Torjuu puáhtá mieđettiđ eres-uv ko taalhâslâš vajoiditmân kullee išepiergâsáid. Sajanmáávsuh mašinijn já rakânâsâin láá kuorâttâllâmvárásiih. Sajanmáksu lii táválávt peeli uástuhaddeest. Kieldâ puáhtá meid adeliđ tárbulâš maašin tâi rakânâs vádulâš ulmuu kiävtun nuuvtá. Vuáhádâttâmvalmim Vuáhádâttâmvalmim ulmen lii vádulâš ulmuu toimânaavcâ ovdedem sehe suu já suu perruu tuárjum. Vuáhádâttâmvalmim uárnejuvvoo iänááš sierâlágán kuursâi häämist el. AIL já ornijdumij tooimâst. Vuáhádâttâmvalmim lii vádulâšpalvâluslaavâ mield kuorâttâllâmvárásâš. Tulkkâpalvâlusah www.kela.fi ¶ Juovlâi äigi poođij já kuosâjuhlij maŋa finnijm tuođâštusâid kietân. Muu koskâárvu lâi njeeijâm 8,5:st 8,08:n já meddâl lijjim lamaš 45 tijmed. Čohčâluuhâmpaje lâi kuittâg jieččân mielâst moonnâm viehâ pyereest, veikkâ ovdebâš tälvi lâi lamaš lussâd maaŋgâ tááhust. Eeni jämimistkin ij lamaš vala meendu kuhes äigi, mut lijjim mottoomnáálá pesâmin tast paijeel. Must ko lâi ain-uv tot máhđulâšvuotâ, et finnejim iänán tiätulágán ohtâvuođâ ehidist nohhááddijn. Tot lii pááccám kuittâg epičielgâsin, et lâi-uv tot ohtâvuotâ tuođâlâš vâi naver. ¶     Ko  já 2. uđâđum tiädus ¶ Tove Skutnabb-Kangas lâi skype-ohtâvuođâst Sajosân já suullân návt sun muštâlij: ¶ 10. Tigâlvälli – Muuttohaukka ( Falco peregrinus ) Roovvâdmáánu ¶ Iäláttâsah ¶ Ässeeloho: 1,4 milj. ¶ taan ohtâvuođâst. ¶ Nuorâičällee västid ¶ Sämitige sämikielâ toimâttuv (maŋeláá kielâtoimâttâh) palvâlemmáávsuh pajaneh 1.1.2011 rääjist. Jurgâlempalvâlusâi máávsuh pajeduvvojeh 45 eurost 65 euron. Jurgâlempalvâlusah ¶ – Mun siävám tondiet, ete halijdâm čäittiđ mon stuorrâ soorvâ muu eeči paajij moonnâm čoovčâ, Hendâ čielgee. Eidu talle Hendâ koomeet säppilaasâ já säppi kolgâ peevdi oolâ já peevdist Heendâ ruánáá puvsáid já vala lättei-uv. Puvsáid šadda čuovjis saresäppitiälkku, mii stuáru já stuáru, ko puuvsah njyeških saresääpist. ¶ – Jiegâeeđeest, stuorrâviljâ eeđâi. – Talle toh párguh uáli korrâ já ahevis jienáin. ¶ sehe Mirri-nommâsâš tiiker ¶ Kuldâlâd njuohčâmáin, lii-uv paanij alne tuolvâ. Jis paanijd ij kustii merikoskâsávt, te paanij asan čokkân bakteerijn kerdi, plakki . Ko porá tâi juhá taggaar purrâmâšamnâs, mast lii sukkâr, te plaaki bakteereh mutteh sukkâr suvren. Suuvreh pasteh purrâđ pääni korrâ kildosân vuágu, ađai šadda karies. Lii vaarâst, et päänih ráigáneh, jis suuvreh peessih peeivi ääigi tävjibeht ko vittii peessâđ vaikuttiđ toid. Nuuvtpa ele snuotârt ohtânmaanoost. Poosâ panijdâd purâdem maŋa tâi suoskâ xylitolsuoskâmkumi. ¶ Lasetiäđuh aalmugpeeivi ohjelmist sehe Sámi Grand Prix-juoigâm raađhâkištoost: ¶ 127 ¶ ruávváás = ruoikkoinen 189 ¶ Ohtâsâš ovdârukkoos nuorâi immeelpalvâlusâst ¶ kyehti ovdâmeerhâ čuávvoo elleejuávhoid: ¶  ive. Arva . Piäggá . arva já piäggá lává lukkânáálu = hakaneula ¶ Naharist Immeel almostui Salomon já eeđâi: ”Eeđâ, maid halijdâh muu adeliđ tunjin.” ¶ Lihâttus ¶ Musta ¶ 6. Russula vesca – Palterohapero – Herskusmiäruh U ¶ 20 ¶ ruotâsšaddo 40 ¶ Pargopitáh ¶ pasemân Oivarin vuojâmargarin. ¶ mielhi. Tääl mun-uv čaavâm čokkáđ eeni aaskan. Uccâ uábbi finnee še muu uccâ sämimááccuh, ko mun finniim uđđâ, stuárráb sämimááccuh, Ella muštâl luholâžžân. ¶ Kerttu lii porgâm kuhháá anarâškielâ pyerrin. Sun lii lamaš mieldi muádi kuálástusvideo kuvviimist 1980-lovo pelimuddoost. Sun lâi maŋeláá mieldi anarâšpárnái toimâleeirâ orniimist Njižžjáávrán. Čohčuv 1997 vuáđudui Avelân kielâpiervâl, mon jođetteijen sun lâi nuuvt kuhe ko meriruuđah tađe várás lijjii väridum, ušom kulmâ ive. Ko Anarâškielâ servi vuáđudij kyehti kielâpiervâl lase ive 2010 Anarân já Avelân, te Kerttu väljejui jođetteijen Avveel kielâpiervâl Kuátán já lâi tast ton räi, ko paasij iäláttâhân. Kerttu lii toimâm Anarâškielâ seervi stiivrâ värijesânin 1998 rääjist ive 2005 räi já lâi Sämitige kulttuursiijda anarâšpargen 2000–2003 koskâsâš ääigi. ¶ Automaađij lâi munjin uápis kidâ Sevžjäävri, ađai Holberij pääihi räi, mut tast ovdâskulij tot lâi oomâs. Maađij lâi kieskâd rahtum, ige tot vaarâ lamaš vala meendugin pyeri vyeijiđ, teikkâ nuuvt muu mielâst kuittâg oroi. Maađij alne lijjii stuorrâ keeđgih já meid rogeh, moid ráttáh poŋkkáástellii. Sevžjäävri lappâd vyejedijn iä lamaš vuástáluvah ollágin já veikkâ maađij lâi-uv hyeni, te peessim liijká čokottâllâđ pyerásteellig alne iänááš ääigi, mut ko pessáim Uccâ-Sevžjávráá lappâd, te kale algii vuástáluvah. Perunämmir, Koskâčummâ já Räjičummâ, mon alne juuđij kieldâi koskâsâš rääji já mon alne ooinij šievnáál jyehi kulij. Ko lâi fiärttu, te uáinojii puoh Čovčjäävri kuávlu väärih já jieš jävri še. Taveviestârist uáinojii hirmâd ollâ muotâtuoddâreh, moh viljâm tiäđu mield lijjii penttâ Taažâbeln. ¶ Rávdutuoddâreh = Raututunturit ¶ saimaanuárju ¶ Kirje finnee uástiđ Duodji -käävpist Sajosist já sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuvâst, info(at)samediggi.fi. Lasetiäđuid täst. ¶ Taan ive Ijâttes ijjâ, fantastlâs festivaal, lâi lovváád juhleihe. Konsert lâi jo nube keerdi Saijoos kulttuurkuávdáá asfaltšiljoost, já konsert ääigi puovtij uástiđ njaalgâ purrâmâš já juhâmâš. Angelih, nissoon duo Aanaar Angelist, algâttij lávurduv uáivikonsert pyereest, mutâ puoh enâmustáá vuordum artisteh lijjii ranskalâš Lovisa Negga sehe Intrigue Taazâst. Lovisa Negga láávlui muččâdávt elektropoopi já tánssái jieš-uv šievnáál siämmáá ääigi ko láávlui. Intrigue čuojâttij eidu nubelágán muusik, larmâdis hevi-muusik. ¶ Uáiviminister Jyrki Katais haldâttâs haldâttâsohjelmist staatârääđi lii čonnâsâm turviđ sämitige toimâmiävtuid. Haldâttâsohjelmist asâttuvvoo ulmen ILO 169-sopâmuš ratifisistem vuossâmuu keerdi. Haldâttâs čoonnâs še ovdediđ eennâmkiävtu stivrejeijee čielgâsmitmáin lahâasâttâs já uásálistmáin algâaalmugijd kyeskee aalmugijkoskâsâš oovtâstpaargon naanoodmân algâaalmugij tuođâlâš suojâlem. Haldâttâs čoonnâs ohjelmistis olášuttiđ sämikielâi iäláskittemohjelm, ton resurssistem já läjidiđ pissoo toimâmmaali sämikielâi iäláskitmân. Haldâttâs čoonnâs turviđ sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâid sämikielân já rähtiđ aalmuglâš kielâstrategia. Strategiast já oovdedmist kiddejuvvoo eromâš huámášume sämi-, romani- sehe seevvimkielâ sajattâhân. Biodiversiteetstrategia olášutmist čonnâsuvvoo turviđ säämi kulttuurlâš vyevi já ärbivyevi kevttiđ luándu. Ko haldâttâsohjelm linjiimeh olášuveh, te toh pyeredeh sämitige toimâiävtuid já torvejeh sämikielâ já kulttuur siäilum. ¶ vantteđ, vantam, vantta = venyttää ¶ Raavâd: Čäcišadoh já tiäpuh. ¶ Tyest aalgâst maainâšim Heeihâ varriistâlmist, te sun tuođâi majemui iivvij laavij ain táálván varriđ Anarân já kiäsán maasâd Ijjáávrán. Táválávt sun vuolgij ain roovvâdmáánu aalgâst Anarân já maacâi cuáŋuimáánu aalgâst. Heikkâ lâi meiddei nuuvt ettum huumoralmai, já ohtii sun lâi oppeet rahttâtmin vyelgiđ Anarân, já mun moonâm eelliđ suu kulân já uáinám et sun lii vuolgâlmin já mun te arvâlâm: ¶ – Taam kevttim oro lemin älkkee, Uccâeŋgâlâš jurdâččij já meridij, et sun jieš kuáruččij já tivoččij pihtâsis. ¶ kiptâ, kiiptâ = verkonkives ¶ Koččomáid kalga puáttiđ persovnlávt, jis tot ij reiváin maasâdkessuu: ¶ – uhe siste vuot kaavnah siämmáálágán rasijáá, mast lii loddekuáđáá čoovdâ, Elmer joođhij. ¶ peivipiäivááloddáá já ijjâpiäivááloddáá . ¶ – Amahmis joo, kale sun-uv puátá. Já siämmáánáál tii vilpeleh-uv puáttiv. Vuodâs já Tuárgis iävá lamaškin tijmá tääbbin, ko sunnust lâi eidu talle nuáidikurssâ monâmin. Juurdân lii kuittâg orniđ maailm hitruumus juovlâjuuhlijd ubâ suuhân. ¶ Tapio *** TN.1995 Toovláš ruuvnâmeccitorppa Vävlijuuvâ riddoost, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. Tom lii vuáđudâm Heikki Tapio ive 1899. ¶   2) Hierarkkisâš Tast itten palvâleijee halijdij vyelgiđ pááikán. Sun čuárvui Rebekka já koijâdij, halijdij-uv sun vyelgiđ fáárun. ¶ Paje-Laapi Kuávlutoimâttâh kalga meridiđ kuávlustis ässeid palvâlusân čoovčâ koččomijn čuávvoo paihijd: ¶  ceelhâuási, 0,5 – 18 h Valjeest ¶    puásuituálu, Sierra Leone ¶ 150B Putesvuotâ lii tergâd ucebij haavij tipšomist. ¶ [ O Taat lii Immeel sääni. ¶ Nubben vävlin máttááttâs oovdedmân iävtuttuvvoo Säämi máttááttâskuávdáást Anarist ovdedum viermimáttááttâs fastân toohâm já kielâ viermimáttááttâs toohâm máhđulâžžân taid puohháid vuáđuškovláid sämikuávlust já ton ulguubeln, main láá vädisvuođah kavnâđ sämikieltáiđusijd máttáátteijeid. Máttááttâskuávdáást lii jo maaŋgâi iivij ääigi ovdedum viermipedagogiik já teknisâš kiärgusvuođâid já tot pastaččij adeliđ sämikielâ viermimáttááttâs meid sämikuávlu ulguubel, jis tast ličij ääši kyeskee škovlim ornimlope já väärih viermimáttáátteijei pálkkátmân. Viermimáttáátteeh tarbâšuuččii puohháid Suomâst sarnum já máttááttum kuulmâ sämikielân, aanaar-, nuorttâ- já tavesämikielân. ¶ Šnikkáreh assain mii peln talle ko láin huksiimin tobbeen já Nuuvdi pelni talle ko láin huksiimin tobbeen. Suoi láin kuohtuuh tubbáákalmaah já sunnust lijjii olmâ tubákkeh, Klubi- já Työmies-paperoosih. Munnust Matti viljain še toovâi mielâ tubbáák porgottiđ tegu eres almaah-uv, mutâ ko ij lam ruttâ moin lâim uástiđ já aldemuuh käävpih-uv lijjii 20 kilomeetter keejist te iän finnim talle ko halijdáim tubbááksuovâid kesâččiđ. ¶ Näimiliiton áigooh teikâ vihkum paarâ ........................ 43 ¶ 40 ¶ Oro lemin nuuvt, et talle algâkeesi 2012 toollum Kallioniemi sämmilâšohhost syemmilâš tuođâlâšvuotâ lii maccâm táválii orroo čääsi tilán. Suomâ haldâttâs lopádâllâm ILO-sopâmuš ratifisistmist lii uácnjáhháá ruánáá čuovâ tunnel keejist kenski uáinusist. ¶ 1. Kiina 99 ¶ "Kost mun lam? Mii munjin lii tábáhtum?" , sun imâštâlâi. ¶ Ko tonttirääjih lijjii čielgâm, te ráávhu já rähisvuotâ luáštádâđâi oppeet ránjái kooskân já puohah pessii šoddâdiđ uđâgijdis masa ráávhust. Tuše motomeh vuorâččâsah já lädikuávskáh tovâttii lijgepargo já meiddei ohtâ čapis-vielgis kissáfoostâg, mii juuđij jyehi iijâ časkelmin, jispa finniiččij älkkees já njaalgâ evvis. ¶ Kuobžâjävri = Karhujärvi ¶ – Kale mun oovtâ peesi vala njiäidám já talle káhvástâlâm – must ko lei termosputtâlist käähvi. ¶ Neljilov ihheed 4 Moos 14:1-38 ¶ tarbâšiđ iše, ¶ Meeccist láá viehâ uccáá alodâhmuttuustâlmeh, mut kiäđgáás eennâmvuáđu hittood jotteem. Piilola pálgá raavâlâš vandârdemäigi lii kuulmâst neelji piäiván. Vissásumosávt kiäinu puáhtá jotteeđ kesimáánu pelimudo já čohčâmáánu loopâ koskâsâš ääigi ađai kiđđâtuulvij maŋa ovdláhháá ääinig myettim räi. Meeci tiileest lii pyeri koijâdiđ muuneeld Avveel palvâlemčuággást tâi Luándukuávdáš Siijdâst. Kiäinu ij heivii lihâdemiästuláid. ¶ – Pyereeb koijâdâđ kalle mánuppaje tääbben kalga leđe, aainâs-uv kulmâ mánuppaje. Talle mun kale šlundum. Nube peeivi pelinubelitterâd pumppájii čääsi kiäppást, já tallan vooijim pyerebeht, peessim kuhes ááigân uáđđiđ suotâsávt ige erttipiälán innâg čuággum já vuoiŋâđ lâi kepsub. Muin ettii ete seeŋgâst koolgah leđe kulmâ oho já evvis pyehteh seeŋgâ paaldân, ijge koolgâ ennuv punnjuustâllâđ et čääci ij oppeet puáđi kiäppás. Pyerrin kale muu onnii. Nuuvt monnii juovlah seeŋgâst já ihe-uv lonottui, te ožžum kárvuđâttâđ jieččân pihtâsáid já peessim olgon eelliđ pivvâlâs šoŋŋân. Kalehân toh lijjii jyehemuuđuuh jurdduuh et tággáár-uvs muu eellimist šoodâi, puáránâm-uvsun kuássin. Kiđđâtäälvi must kuddui ubbâčuáli, tom čuoppii Ruávinjaargâst. Lâi cuáŋuimáánu loppâ ko peessim meddâl. Puoccâmluámu adelii peli ive. ¶ 165D, 166B, 166C, 171A, 171C, 174A, 175A, 176B, 177A, 179A, ¶ Sämikulttuurkuávdáš ¶ Satuja, runoja ja lauluja vuodenaikojen hengityk- ¶ - Puáđám, Heikkâ lopedij. ¶ Ubâ taavaapiäláá Fennoskandiast keđgiääigi maŋa lii saahâ arâmeetaalääigist, mii luávdá tave-eennâmlâš pronssiääigi já arâ ryevdiääigi (suullân 2000 oKr. – 300 mKr.). Pronssitiiŋgah pottii kuávlun viehâ uccáá lonottâskäävpi ohtâvuođâst. Anarist lii tuše ohtâ, mut tađe-uv merhâšitteb pronssikavnâm. Aanaar Lusmesuolluu čiähákavnâm äigiduvá ááigán 900-700 oKr. já tuálá siste oovce pronssitiŋgâd, nelji čeveriäggá, kulmâ kietâriäggá, pocceeáákšu já pronssiskiäru pitá. Ryevdirähtimtáiđu máttájui tavekalotist suullân 600 oKr, já Kaareehjuvnjäälmi aassâmsaajeest kavnum pasâttâskákku lii Aanaar áinoo tallaa ääigi ryevdipaargon čujotteijee kavnâm. ¶  saje. – Ele tast peerust! Ruotâ peri ovdâskulij! Koččo Vildáá. ¶ – Kiän vuáru tallegis? ¶ Já nuuvt muoi ruottáim ton mievtâ tuáhá já orostáim toos. Talle Heikkâ iätá: ¶ kođđeeđ, kođám, kođá = kutoa ¶ 7 . Tuuđhâ káártá maailm stuárráámuesâin kaavpugijn. ¶ – jurgâlâm orjâlâškielâst 10 párnái mainâskirjed , ¶ Vástádâs- prooseent ¶  piergii čalmeh tuše jurrii ¶ jyehi tove sierânâsorniimijd, palvâlem maŋanuvá já suomâkieltáiđusâš sämmilâš ij velttidhánnáá ¶ kenski joba čyeti miinut ääigi ¶ Jis tot vierrâl, ¶   raavâdvätti ravintorakko ¶ Sämitige nuorâirääđi ¶ lamaš vala vuálgám tälvivaandârdmân. Ton ¶ “Tot lâi raasij suáláádmist” , Uárree-hiärrá peelhij. ¶  + värree čohčâ-roovvâdmáánust ¶ 77 ¶ Vesa Junttila čáállim já Marja-Liisa Mujo anarâškielân jurgâlem párnái katkismus “ Sun ana mist huola ”. Kirje almostui ive 1991. ¶ Immeel nommâ muštoot mii tast, et kii Immeel lii já maid sun haalijd. Sun rávkká mist sehe liävuttemesvuođâ et sänittes aibâšem. Puoh vädisvuođâin mij kolgâp jurgâluđ Immeel piälán já vyerdiđ suu iše. Immeel lii lopedâm kuullâđ mii, ko lyettip sunjin já koččop suu noomáin. ¶ Saraspää Sinikka ađai ¶ b. siilâk. ¶ Adriameerâ ¶ kirjekielâ já eennâmtiedâlijd dialektijd ađai kuávlukielâid sehe sierâlágán ucceeb ¶ Pyevtittâs: Säämi máttááttâskuávdáš 2008 ¶ Ruotâst almostui umesämikiellân Uđđâ testament ive 1755 já oles Ráámmát ive 1811. ¶ Marja-Liisa Olthuis ¶  láá b. Vuálá 12 ihásâš uážžu vyeijiđ vázáttuv mield / ij uážu vyeijiđ vázáttuv mield. ¶ tábáhtuvá orgâniismâst? ¶ – Mun halijdâm keččâđ já luoihâttiđ kovekiirjijd, ko jiemhân mun määti luuhâđgin, Myerji iätá já kuárŋu vyeli-ildei. Sun kiškoškuát oovtâ kirje ilddest, mutâ tot lii lijkás lussâd. Kiškodijnis kirje Myerji masa jo kačča lättei. Luhhoost Matti kiergân eiduttâlde piälustiđ suu ilddest koččâmist. Kirjeh láá aaibâs lijkás stuárráh já lussâdeh vâi Myerji já Hirškikkâ puávtáččáin jiejah väldiđ taid ildein. Matti ferttee išediđ sunnuu. Hirškikkâ já Myerji liijká kuárŋuv ildein já tutkâv tiätuäŋgirin ildei kiirjijd já koijâdâllâv Maatist: ¶ Kiärdum ¶ – Mut nube tááhust kalehân tot hárjuttâllee ličij kolgâm tággáár tábáhtusâst munnui maidnii mainâšiđ, Poolishovdâ smietâi. ¶ - nuorttâsämikielân ¶ Kossâuáivih – Paksupäät ( Hesperioidea ) lii piäivááloddái pajehiäimu, moos kuleh suullân 4000 šlaaijâd. Siämmáá hiäimun kuleh meiddei kossâuáivpiäivááloddááh – paksupääperhoset ( Hesperiidae ). Kossâooivijn láá šlubbolágán tobdočuárvih, tegu eres-uv piäivááloddáin. Kossâooivij ovdâ- já monnjâsuájá kooskâst lii ruákki, mii eres piäivááloddáin váilu. Kossâuáivih poreh kukái mieđâ já tain lii noomâs miäldásávt kossâ uáivi, väŋkis roppâ já kievrâs suájáteekih. ¶ Kielâ: romaniakielâ ¶ Mut Miiko luptij suttoost njuunees já luággulij kiäinusis. Flit skelmušem väividij suu ain-uv. ¶ Lam heiviittâm šlajânoomâi kielâtieđâlâš kieđâvuššâm loddenoomâin taksonomisâš oornig vuálá já kuobbârijn puurrâmkuobârjuávhu vuálá. Taat lii lamaš velttidmettum, tastko noomâi normâdem- já rähtimpargoost lii lamaš tehelâš čuávvuđ siämmáá ääigi siämmáá suuhân teikâ juávkun kullee noomâi šoddâm. Lam juáhám amnâstuv šlajânoomâid tai ave já kieđâvuššâmmetodij mield kuulmâ sänikiärdán. Lam kočodâm taid sänikeerdijd nomâigijn puáris aalmugnomâttâsah, nuorâbeh aalmugnomâttâsah já kielân esken rahtum uđđâ šlajânomâttâsah. Amnâstuv tutkâmmetodeh láá kulmâ: jyehi sänikerdi lii tutkum jieijâs metodáin. ¶ Mij lâim fáruluvvâi Uccpárnáá Maati Matti, kote lâi monâmin kansaškoovlâ majemuu luokan, uábbám Ailâ-Váábu, kote lâi muu saattâšmin já mun, kote lijjim monâmin kansaškoovlâ vuossâmuu luokan. Maati pyerá stelligist lijjii muu täävvirpittááh já tiäđust-uv jieijâs tävireh, mun čokkájim Ailâ-Váábu pyerá steellig alne. Mađe aldeláá Kaamâs poođij, te tađe eenâb polâškuottim, lijjimhân jieččân mielâst vuossâmuu keerdi vuálgám pääihist kuhheeb ááigán meddâl, jiemge lamaš vises ollágin, kuás pesâččim oppeet maasâd. ¶ Čäciherttâ lii piärguporreešaddo. Loostâ stielâsijn láá siemin čuuđiih, moh tuáimih katiska náál. Čuđđâ njaameest sieminelleežii, tegu save, ko tot kuoskât čuuđâ áŋálduvâid. Čuuđâ siisâ vuáčuh kolgoseh, moh suddâdeh salâsellee. Suddâm raavâdamnâsijd šaddo njama olssis, sudâhánnáá uásih pääccih čuuđân. Čäciherttâ kuittâg ciävzá, veikkâ ij uážuččiigin eelleeraavvâd. ¶ 31. Sieidiláássáš , Ijjäävri taavaakeččin, mast sátáččij leđe Ijjäävri kyelisieidi. ¶ Nuorâi taaidâtábáhtus ¶ Aalgij leđe juo veigi já siävŋánškuođij-uv. Paapah já vovdih lijjii liijká cokkiittâm stuorrâ kuáduituulâ já nuuvtpa Mättee jurdâččij-uv orosistiđ mottoom tiijme tullâpaštust já veikkâ vala nohádistiđ-uv ucánjáhháá. Sun tuálvulij ergijdis váháš olgoláá kuátumân, purâsistij evvispitá, lasettistij oovtâ kuodduu tuulân, jeđe mieigâstij tullâpáštui. Forgâ sun lâi oles naharist. ¶ já aitârdává uđâgáid. Ores aaitârdškuát oho ahasijd ¶ – Hei, muu suohâdist lii mandel! Uccânjoobžâš čuorvij ilolâžžân. ¶ Ko Joosef jurdâččij taam, sunjin almostui iho naharist Hiärá eŋgâl, kote eeđâi: ¶ 9. Muflon ¶ KIELÂPIERVÂL TORVOLŠVUOĐÂVUÁVÁM ¶  semantlii – Mun lam kievrâb. ¶  objekt, Vuoigâlâšvuotâ 13, 18; 4, 5, 8, 9, 33 ¶ - Tast lii äigi, ko mun rahtim tom rasijáá, mut kal mun tom val muštám. Tot rasijâš ij talle ollágin lijkkuu eres ellee tiiŋgâin, ko tain maid mun tuubdâm. Mun jiem jieš tom keksim, mut tot rasijâš šluávee vieres ellee tiiŋgâid, jis taid tobdá kuoskâmin olssis. Motomin tot sáttá le đ e nuuvt vuáimálâš, et ellee tiŋgâ jáámá toos. ¶ riemnjis leškij määli stuorrâ, tuolbâ taldrikân. ¶ - Kuittâg, tääbbin lii vissásávt pyereeb aassâđ ko tobbeen. ¶ Säämi netiellein nubben ucemus lii puoidâ. Tot lii ohtân seibijnis 25 seentist 40 seentin kukke, mast seeibi uási lii 30 %:d, tiäddu 90 raammist 450 raammin já ores lii masa pele stuárráb niŋálâsâst. Niŋálâs puoiduu puáhtá älkkest siävuttiđ ores niirpin, ko toh lává suullân siämmáá stuárusiih. Puoidust lii kuittâg peeli seeibist čappâd, ko nirppi lii olesvielgâd. Puiduu tälvi-ivne lii aaibâs českâd, tuše čalmeh, njune já seibikeeči láá čappâdeh, mut kiäsán tot molso kesi-iivne, mii lii ruškâd. Peeli seeibist páácá čappâdin, sehe käibi, čeve, radde, čuávjivuálááš já juolgij ovdiipeleh kepilijdiskijn pääccih vielgâdin. Puoidust lii mučis čevđi, lâiba saahâ kesi-iivnest tâi tälvi-iivnest, mut nomâlâsân tälvičevđi lii lamaš tovlái kunâgâsâi mielân. Tááláá ääigist puoiduu čevđi ij lah innig nuuvt stuorrâ áárvust já täiđih leđe innig puzzâvuoggâčanneeh, kiäh vala tuálih puoiduu näähki áárvust. Puoidâ tiättoo Suomâ lasseen masa ubâ Euraasiast, Tave-Afrikâst já Tave-Amerikâst, mutâ tuše tääbbin tavveen tot molso kesi-iivnes tälvi-iivnán já muottuuttes soojijn tot lii pirrâ ivij ruškâd. ¶ čäcimittár vesimittari ¶ Laapi kuávluhaldâttâhvirgádâh lii nanodâm 20.2.2014 já 10.3.2014 Sämitige já sämikuávlu kieldâi toohâm sopâmušâid sämikielâlij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi já peivitipšo turviimân čujottum staatâtorjui kiävtust ive 2014. ¶ Uusi kuva: 100_oslo_ellencecilietriumf.jpg ¶   Taam maŋa láávlui juhleviehâ oovtâst 16-verstâsii “Anarâspäälgis” -lavluu mii meiddei lâi Aune Kuuva rähtim. Loopâst juhleviehân kuásuttui vala ärbivuáválâš piärgumääli, sehe vuoššum ođđâmeh. ¶ 32 Sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođâi olášutmân ličij ávhálâš, jis sämitigge vuáđudičij oovtâst ¶ Suoi láin lekkâm juovlâskeeŋkâid já čokkáin täkkipiällást kintâlčuovâst, já Máárjá kuuđij suhháid. Saammâl aalgij muáittiđ Máárjá, et vala juovlâiijâ-uv kođá, vuoiŋâstičij jo. Talle Máárjá tubdâstij, et puáttee juovlâi liččii maŋgâ čyeđe jyelgid eenâb ko tai juovlâi. ¶ nuorttâsämikielâ ¶ Polttijâš ~ njävli ~ suovâlodde ~ suovâtivre ( Ceratopogonidae ) lii vala myevvirist-uv ucceeb (1–2 mm) já šiervib tivre, mast láá távjá kirjáás suájáh. Tot lii uáli táválâš čohčâkeesi já algâčoovčâ Tave- já Koskâ-Suomâst. Polttijááh láá loveh sierânâs šlaajah, main tuše uási njameh voorâ ulmuin já ellein. Suovsah iälusteh laddui, raavij já jaavrij ponnemoođeest sehe jyehilágánijn kuocâgeijee amnâsijn tegu šiiveet suándist, mieskee muorâamnâsist já kuocâgeijee kuobbârijn. Tot aatâšt ulmuu tuše olgon tâi taggaar saajeest, mast tot nabda lemin olgon. Ovdâmerkkân láávust tâi telttaast. Tuuveest tot ij aatâšt ulmuu ollágin. Polttijái käskimluodah láá saŋedeijee já ruápsájeijee čikâlâsah. Ko polttijâš lii ucce, te tot šiättá puáttiđ čuoškâviermij čoođâ tupán-uv, já tot piäsá meiddei pihtâsij vuálá. Puávtáh helppiđ polttijái käskimsoojij saŋedem tipšogeelijn, mon finnee käävpist. OFF!:ist já Autanist láá pyevtittâsah monnjâtiipšon. Vaigâdub tábáhtusâin kolgâččij kevttiđ kortison- tâi antihistamintuálusijd vuoidâsijd. Veikkâ polttijâš ij stuáruduvâs peeleest lahkin áhtánâs huáđđoo, lii tot kuittâg viehâlágán kikse, ko toos iä táátu späittiđ ubâ čuoškâvuoidâsehkin. ¶ Tot ij kierdâm puohčâlem! Niso párgádij. ¶ Säämi luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválâš tiätu tiättoo säämi luándukevttimist já ärbivuáválij sämi-iäláttâsâi porgâmist ađai puásuituálust, kyelipiivdost, meccipiivdost, nuurâdmist já tyejeest sehe luándukoskâvuođâst. Tiätu sirdâšuvá sämikielâ luándun, miäcán, šooŋân, puásuituálun, tuojijd, piivdon já kyelipiivdon lohtâseijee terminologiast sehe sämikielâlijn päikkinoomâin. Ärbivuáválâš tiätu sirdâšuvá tiäđulâš máttááttem, puárásub suhâpuolvâin ožžum maali, juáigusij já njálmálâš muštâlemärbivyevi pehti sehe puásuituálu-, kyelipivdo-, nurâdem, tyeji- já meccipivdovuovijn. ¶ MATT. 24: 15 – 27 ¶ Kielâ tááláš tile já puátteevuođâ visioh ¶ Koltáh lijjii varriittum Čevetjäävri kuuvl talle ko Piäccâm luovâttui Ruošân já sij kiäsáttellii ergijguin káálvu. Tohon ij lam maađij, päälgis tuše mon mield ulmuuh lijjii vääzin jottáám. Sist lijjii varehááh já áldupoccuuh-uv kiäsáttâllâm fiävrun. Sist lijjii kuhes rááiđuh, nubáloh kerrisid já kiälkkád rááiđust. Hiäppušijguin še kesittii káálvu tohon, tagarijd lusis piergâsijd maid ergi ij kostâdâm keessiđ. Rááiđuh já hiäppušeh juttii jyehi peeivi, luoddâ pisoi áávus, veikkâ muotij já puurgâi-uv. ¶ Poođâeennâm 2 ¶ Anja Kaarret ¶ poođij Ruopsisliijne oovdeld kumppi. Mut ¶ – Birma pase kissá, ¶ Kaabi Eljis Márjá-Liisá ¶ ravvui mield. ¶ Elias Lönnrot ¶ 28 ¶ Ovdâmerkkân lieggâ merâvirdeh, tego Golfvirde, lieggejeh ááimu kiäinus pellâst. Meid ulmuu vorrâjotteem tuáimá liegâsvuođâ sirden. Mii lii tuu ruummâš normaal liegâsvuođâtile? Iskos 2 vievâst puávtáh tutkâđ liegâsvuođâ sirdâšume rievdâmáin. ¶ 17. kuorgâtooŋâs ¶ piervâlistpisottellee.....84 ¶ – Taat La Strada -elleekove lâi tot elleekove, moin sun šoodâi tobdosin, Heikkâ muštâlij. Tot lâi jo 1950-lovvoost. ¶ EUROOP UÁSSIN MAAILM ¶ Pyeremus piivtâs ¶  kuálástiđ. ¶ – Na, puáđi vain puurrâđ. Must lii-uv tyest jo kyelipääti tuoldâmin. ¶ - Uáineen, jis kerd halijdeeh. Puáđáh-uv kyevti ääigi muu kuuvl? ¶ 35 ¶ 33. Tanskaast pyevtittuvvoo šleđgâ piegâst 114 ¶ Jurgâlus lii viehâ sänitärhis jurgâlus sehe luándulâš já idiomaatlâš kielâ já västid GNT ¶ Pänituoddâr hoittám já kevttimvuáváámist keččâleh Akwé:Kon -ravvuid ¶ tuše peiviv. ¶ SaKaste- Sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ovdedemrááhtus-proojeekt olášuttui iivijn 2011 -2013. Proojeekt lâi PaKaste 2 – Tavekuávlu Kaste- uásiproojeekt. ¶ Suomâ jävri-, juhâ- já merâriddoin láá paijeel miljovnpele astoääigi aassâmviäsu já toh láá syemmiláid uáli teháliih vuoiŋâstem já virkosmem várás. Kesiviäsuin ulmuuh vuojâdeh, sávnuh, lihâdeh kárbáin já purjâsteh. Kyelipivdo lii tehálumos ääigiájánâs, lááhân Suomâst paijeel kyehti miljovn astoääigi kuálásteijed. Tälviv jieŋâ alne puáhtá luisteliđ já čuoigâđ. Čácáduvah já toi ridoh fäällih eromâš vandârdemmáhđulâšvuođâid. ¶ Artistij vistádâh heivee meid juávkkupargotilen uccâ čuákkimáid. Auditorio Dollast kongres teikâ seminaar tuálleeh värideh maŋgii vistáduv seminaarsárnoi vuoiŋâstemtilen. Vistádâhân puáhtá finniđ raavâdviäsupalvâlusâid. Tiilámijd kalga rähtiđ muuneeld. ¶ c. Mii lii aldemustáá Suomâ paijeel 10 miljovn ässee kaavpug? ¶ 26. Sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođâi visásmitmân säämi kielâlaavâ rikkomušâi pyehtim vuoi ¶ 1. Muštâl, mane Tave-enâmijn arva já muáttá viehâ valjeest. ¶ – Jiem mun huámášâm tom, ko irâttim väldiđ ááimust kirdee loostâid kiddâ. Hirškikkâ jurdá, ete ko sun lävvee, te mun cuovkkiim láávu-uv, Myerji iätá čiärun. ¶ áŋálâh ¶ – Lah-uv tun sierâdâm riäŋkkunjuškom, Saammâl-čeeci? ¶ kuárruđ, kuárum, kuáru = ommella ¶   Táálhudmân lohtâseijjee koččâmušâin kielâpiervâl párgeeh puáhtá täärbumield leđe ohtâvuođâst ¶ Huksiimáin puáđuid maijuuh tulvâdeh kuáđi ¶ Mut Mooses västidij etâmáin: “Tun ferttiih lyeštiđ Israel aalmug. Mudoi tuu já tuu aalmug juksá hirmâdsâš luhottisvuotâ. Tuu puárásumos kandâ jáámá. Jyehi perrust puárásumos kandâ jáámá.” ¶ Čuákánkiäsu ¶ Veikko Guttorm ¶ Čuákkimist meridui iävtuttiđ, ete sämmilij oovtâstpargo-orgaan säämi parlâmentaarlâš rääđi (SPR) tovâččij prinsiipmiärádâs artikkâl 8(j):st já ton olášutmist. ”Lep sooppâm ete virgeulmuuh rähtih iävtuttâs säämi parlâmentaarlii rááđán tast, maht artikkâl kalga tulkkuđ já olášuttuđ oovtâstpargoost sämitigijguin já maht oovtâstpargo staatâguin, EU:in já sämitigijguin artikkâl 8j-aašijn kalgeh orniđ. Mii ohtsâš ibárdâs lâi, ete tággáár prinsiipmiärádâs lii tergâdis já noonâ saahâ meid staatáid” saavâjođetteijee Näkkäläjärvi muštâlij. ¶ nievris šooŋah = huonot säät 31 ¶ runneuággum pilkkiminen ¶ Projektân occoo vuosâsajasávt taggaar olmooš, kiäst sämikielâ lii eenikielân tâi västideijee kielâtáiđu. Tuáivup occest hiäivulâš sämikielâ škovlim (ollâškovlâ/ollâopâttâh), hárjánem västideijee pargoost já sämiohtsâškode já -kielâi tubdâm. Lasseen tuáivup áámmátlâš mättim, oovtâstpargo¬naavcâ, sämikielâ kirjálâš tááiđu sehe naavcâ jiečânâs já ulmemiäldásâš porgâmân. ¶ Riikka Morottaja ¶ Urho Kekkos aalmuglâšmecci (uásild) ¶ F. Kiäigučuárvi ¶ Uáppeeh jodottâlmin ¶ viävvud = levitettynä kuivumaan (heinistä, oljista) ¶ sun läiđee muu rievtis pálgái mield ¶ 5. Tarkkuustâl luudij lattim. ¶ torske 71, 99, 100, 182 ¶ Ruotâ kukkodâh km ¶ Lâihân tot kale varâlâš hommá munnust talle iđedisiijâ, ko moonáim vuod tohon kuálástiđ. Skippáár raahtij kyehti trotyylipoomi já ko leggistij nube tain juuhân, tot pävkittij já čäcipääcis kiirdij ollâgâsân, jiejah-uv njuoskáim. Kyeleh algii pajaniđ čäs´uáiván, tast lijjii maaŋgâlágán kyeleh čuávjipeeli pajaskulâi kobđomin. Nuuráim taid kárbás já käärbis juuđij ubâ ääigi virde mield. Iä toh kyeleh jáámmám, tuše kolmâštuvvii. Skippáár eeđâi: sun tot kale leggist taan nube poomi-uv juuhân. Tot lâi vala korâsub pommi, lâi vala ollâgub čäcipääcis já vala eenâb kyeleh kobđánii čäs´uáiván. Nuuráim vuod taid maaŋgâlágán kuolijd kárbás já láim jo alda kiävŋá, masa te manneen ton kiävŋá vuálus. Tot lâi taggaar lusis jävrikäärbis, algim suuhâđ tom maid vooijim rido kuávlun já nuuvt kiergânáim peessâđ riidon, fättejim poijust kiddâ ovdilgo tot keevŋis njomâstij kárbá fárusis. Mutâ kale lâi vaigâd peessâđ toin lusis kárbáin maasâd tohon kost láin vuálgâm vyestiviirdán. ¶ Jaapaanlâš kuástideijee Genziro Ito halijdij almostittiđ kirje jaapaanlâš párnáid, kiäh monâttii kyehti ive tassaaš eennâmtuárgástâsâst já ton tovâttem tulvepáárust sii omâháid. Sun uusâi heivejeijee maainâs, mii puávtâččij lohđuttiđ párnáid sii kuáhtám sooroost. ¶ “Toh láá eidu luoihâttum, suullân tijme tassaaš” , sun västidij. ¶ Kuobžâ-Saammâl Matti ¶ Immeel eeđâi: “Mun lam tuin.” ¶ mon ennuv päikkimääđhist jotolah ¶ — Maid jurdáh — mii tot lii? Koijâdij Pöö. ¶ Paadar ¶ Ruánáálinjâš lâi taggaar, et OA-suáldátteh ožžuu moonnâđ togo rasta. Lâi meiddei ruopsislinjâš,mon rasta moonnâm lope ij lamaš kuittâg táválii OA-suáldáttist. ¶ 2. Piäiváš lieggee njuoskâ asfalt. Mii tábáhtuvá? ¶ Ohjelm aalgij sämipappâ Tuomo Huusko eŋgâlkintâlmainâsáin, talle lâi oovtâst lávlum, sehe sierâdem já jyehi kielâpiervâl lâi vuávám meid jieijâs ohjelm. Párnái ohjelm maŋa lâi purâdem. Kokkân kievkkânist láin Piättâr Miko Kerttu (Kerttu Paltto) já Mattii Piättâr Liäiná (Leena Saijets). Suái mälistáin mijjân riissuuvrâmsuohâd, kiissel já poccuupiärguleeibijd. Purâdem maŋa lâi vuárust pargei ohjelmnummeer. Tot lâi omâstum Keertun, ko sun lâi päcimin iäláttâhân. Pargeeh lavluu Keertun párnáilavluu, moos Isá Ooni Heli (Heli Aikio) lâi čáállám uđđâ saanijd. Adelijm meiddei sunjin koortâ já anarâškielâ seervi čällee Miina Seurujärvi keigij Keertun räsikiästu já skeeŋkâ seervi pargei, sehe Kuáđi vaanhimij já párnái peeleest. Pajalâššân lâi vala Muumi-lahcâkákku. Tilálásvuotâ lâi hitruu já liegâs já tuáivuimield Keertun paccii šiev muštoh piervâlääigist. ¶ – Keejâ, luodah! Ánná huámášij. – Kuáti puáhtá leđe aaibâs táágu alda. ¶  mottoom Nuorâi taaidâtábáhtus ¶ keččin teddilui siämmáá kirje umesämikiellân. (Kjølaas 1995: 41; Capdeville 2009: 33, ¶ “Hei Dumbo! Mun halijdiččim leđe tuu ustev. Tuu peeljijn ij lah mihheen vááduid. Muái pyehteen iskâđ keksiđ monnii uđđâ nummeer, mon puávtáh porgâđ peljijdâdgijn. Mun halijdâm, ete tust šadda mááinuh. Jis tust šadda täsni mii sirgusân, te kihheen ij innig povvâst tunjin já iännád piästoo luovâsin.” ¶ Tääsi: ovdâmáttááttâs - 3 lk ¶ syejistielâs . Luándutilálâš stielâs, mon kalga kyeđđiđ čácáduv riidon, amas iä pirrâsist kulgâččii čácádâhân orgaanlâš amnâseh já raavâdamnâseh. Ulmen lii suojâliđ čääsi lijgešoddâmist. Vrd. čääsi lijgešoddâm. ¶ siilâk ¶ máccá kuovâ-cuáŋuimáánust ¶ Yle Sámi radio vuolgât ohjelmid puohâin kulmáin Suomâ sämikielân. Aanaar- já nuorttâsämikielâlâš vuolgâttâsâi uási lii kuittâg čuuvtij ucceeb ko tavesämikielâlâš vuolgâttâsâi uási. ¶ eennâmuássid já kulmâ väldimeerâ. ¶ Puásuituálu vaikuttâsâst luándun láá sárnum viehâ ennuv já láá ettâm, ete sämikuávlust ličij lijgekuáttum. Puásui tego eres koddešlaajah láá kuullâm sämikuávlu luándun miätá historjá. Uđđâsumos tutkâmpuátusij mield poccuuh pyehtih kuáttumáin estiđ puáđulâššlaajâi puáttim arktâsâš kuávlun. Ko šoŋŋâdâh lieggân, uđđâ šaddo- já elleešlaajah puátih tavas. Poccuuh estih kuáttumáin meid poijui lijgešoddâm já paijeentuálih tooŋâsšadolâsvuođâ sehe suándejeh arktâsâš kuávlu luándu. Áimutiettuu lájádâs tutkâmuš mield poccui pehtilis kuáduttem hittood muottuu suddâm kiđđuv já siämmást hittood šoŋŋâduv lieggânem. ¶ Euroop rääđi, sämitigeh já olgoašijministeriö uárnejeh seminaar ”Sämmiliih – aalmug, kulttuur já kielah já Euroop rääđi” säämi kulttuurkuávdáš Sajosist 28.11.2014. ¶ Nagoya pevdikirje lii tergâdis algâaalmugáid. Pevdikirje laiđiittâsuásist staatah pieijih meerhân OA algâaalmugij vuoigâdvuođáid kyeskee julgáštuš. Pevdikirje artiklah 5, 6 7, 11 já 12 kieđâvušeh eromâšávt algâaalmugij vuoigâdvuođâid. Pevdikirje mield algâaalmugij omâstem geenivaarijd lohtâseijee ärbivuáválâš tiäđu puáhtá kevttiđ tuše algâaalmug munemietâmâššáin teikâ tuhhiitmáin já tast finnee aavhijd kalga jyehiđ vuoigâdvuođâlávt. ¶ Motomin uđđâsij maŋa sun mainâšij noomâ “Perija” , mut et kii, tâi mii tot lii, ij čielgâm munjin. Muáddlov ihheed maŋeláá luuhim kirje “Berijan tarhat” já iäskán talle čielgâi, maid sääni uáivildij. Meiddei Konrad Adenauer já Amintore Fanfani lijjii noomah, maid iäččám uđđâsij maŋa mielâstis eeđâi. Iäččám mainâstij sunnuu porgâmijn já äddejim, et suoi-uv láin mottoomlágáneh politijkkáreh, mut iävá kale vissâ Suomâst. ¶ Sopâmuš 1 artikla täähid puoh almugáid jiešmeridemvuoigâdvuođâ, mon vuáđuld toh merideh rijjâ poolitlâš vuáhádumes já hárjutteh rijjâ ekonomâlij, sosiaallij já čuovviittâslij tiilij ovdedem. Olmoošvuoigâdvuotkomitea lii nanodâm, ete sopâmuš 1 artikla kuáská meid algâaalmugáid. ¶ 29 Sämikuávlun áámmátpargojuávhu škuávlejeijee oppâlájádâsâi máttááttâsâst (el. Laapi ollâ ¶ kirkesvuođâs väldičokkámsajan. Puoh almugeh čuákkejuvvojeh suu oovdân, já sun iärut ulmuid kyeimi kyeimistis, tego paaimân iärut saavzâid kaaicâin. Sun piäjá saavzâid uálgispel já kaaicâid čižetpel. ¶ Ij mihheen nuuvt pyeri, et ij tot-uv motomin nuvâččii. Čuoigâmluámu nuuvâi še ääigild já lâi vuod vuáru čokániđ kerrisân. Kerris ovdiibeln lâi eeji juálgáás čuoivâg, hiärrán lijjim mun já läbžikeeijist lâi eeči jieš, kote stivrij čuoivâg labžijn. Tääl-uv muu tehálumos hommá lâi váruttiđ muáduidân já čolmijdân korrâ muotâčoogijn, moh kirdâččii čuoivâg kyepirijn. Tääl ij innig tarbâsâm ihastâllâđ enâduvâid já puohtim-uv nube kieđâ kevttiđ čolmij suoijiimân já nube kieđâ kerris roobdâst tolliimân. Lijjim šeerfâ-uv kiesâstâm vala nuuvt, et tot suoijij muáđuid čoolmijn vuáluskulij. Ko lâi šolkkâ, te ij moonnâmgin kuhháá, ko láim “Venneber” Uuno riddoost Kaamâsist, kuus iäččân tolliittij vuájánis já lijjii vuod konjâleh vuárust. Nuolâstim eeni spáálčá já šeerfâ pajalist, sehe čovádim täävvirpitáidân kerris njuuneest já kaččâlim konjâlijd sihon teermi pajas asuntola kulij. Ko vilšâstim mieli alne “Venneber” Uuno “faddâr” tuve puotâ maŋas, te eeči njolgestitij čuoivâgis jo vyeppee šalde puotâ Kaamâsjuuvâ tavas. ¶ Räämi ¶ Mondiet tot ij luhostum, tom jiem uážžum onnáá peeivigin tiettiđ. Mut tom iberdim, et sun lâi porgâm puoh tom mii oovdân, maid jo lâi puáhtám-uv. ¶ - sämikielâlâš sosiaalsyergi palvâlusâi ovdedem. ¶ Sämitige stivrâ čokkânui 18.11.2015 jotkâčuákkimân Anarist. ¶ Káránâsvuonâ = Korppivuono ¶ lu kulá. ¶ Kiäđgáás riddoost stávrudeijee tirlihhááš, riddoniijtost árvulávt lávkkoo puškolodde já tobbeen tuámmee vuoptâlaahul iä čuuvtijgin sulâstit nubijdis. Toh kuleh kuittâg siämmáá loddejuávkun kalâččeijeid , moh láá tijpâliih riddolodeh. Maaŋgâi kalâččeijei kuhes jyelgih já kuhes njune muštâleh, et toh oceh raavvâd riddočääsist. Šlaajah, main láá uánihuboh jyelgih, mákkojeh aaibâs rido čäcirääjist. Maaŋgâin kalâččeijein láá jyelgisuormâi kooskâst uccâ vuoijâmcuozah, moh čäittih čäcielimân vuáháduumeest. Kalâččeijeeh puáimuh timmâ enâmist tâi riddocuáhásist tiivrijd, toi suovsâid, mááđuid, šlieddâelleid já rapuelleid. Njune já juolgij kukkodâh adeleh oonâ jieškote-uv šlaajâ ravâdist. ¶ Keesi väldipaje nuuvâi. Tot hurgettij aaibâs liijgás joteláv, tegu suájáh te liččii lamaš tast. ¶ ½ tejâpastem vaniljasukkâreh ¶ 1. ¶ čuovâ spejâlistem 139, 141 ¶ Malta F8 ¶ editioin: Ovtâstum Ráámmátseervij Greek New Testament 3.–4. editioh já ¶ Sämiarkkâdâh ¶ Eennâmmittetedemlájádâs kárttápalvâlus. Päikkinoomah meid tave-,aanaar- já nuorttâsämikielân. (lekkâs uđđâ laasân) ¶ Orostellim Ähtärist tassaaš ko čalme puáránij. Tast moonâi suullân muáddi oho, ko puttânem lâi luáštâm já majemuš-uv äijihtäävgi ivne lappum. Kijttâlim armeijaskipárân já njuškejim buusin, mii tuálvuččij muu aldemuu ryevdirađesajattâhân. Tobbeen lävkkejim junan já vyejestim Ruávinjaargân. Tobbeen oppeet buusin já vyejestim oovtmano Ucjuuhân uábbâm Aailâ luus. ¶ palhâšumelävdikode saavâjođetteijee Aulis Kohvakka ¶ Uvjâuđâgâš lii eidu korâidis kočâttâm kääniuđâgâš. ¶ – Na vuo sáttân sittákin! ¶ Sämikielân lohtâseijee aašijn Sämitiggeest västid säämi kielârääđi . Säämi kielârääđi koskâvuođâst väljee sämitigge ovdâsteijes meid säämi parlamentaarlâš rääđi vuálásâžžân tuáimee säämi kielâlävdikoodán . Lasseen sämitiggeest lii sämikielâ toimâttâh , mii västid ereslasseen säämi kielâlaahân lohtâseijee jurgâlusâi tooimâtmist virgeomâháid, parga sämikielâ sajattuv pyereedmân sehe uásálist sierâlágán terminologia projektáid. ¶   Koskokko 21.12. ¶ merkkejum suomâkielâsâš vastuuh. Veerbâ σῴζω vuottumsajeh láá ohtis 29 ive 1992 maŋa rahtum anarâškielâsâš ráámmátjurgâlmijn, mutâ jurgâlemvastui vuottummereh láá ¶ "máttáátteijee" almai 8 ¶ Tavemuu Taažâst ¶ 1. Tarkkuustâl ulmuu já simpans tähtiriggeid. ¶ – Tuu káránâsäijih-uv toh láá-uv teehi vuolgâttâm? nissoon puášáskij. Ovdil kale lam oles mánuppaje poossâlhánnáá ko tuu luáštám siisâ! Tun lah mudoi-uv eenâb cuovkkim ko finnim oornigân! ¶ meriáigásii já olespiäiválii virgekoskâvuotân 1.12.2014-28.2.2015 koskâsii ääigi säämi kulttuurkuávdáš Sajosân Anarân. ¶ Kuoskâttem muštâl iänááš peerustmist ¶ Junast čokkájeijee ulmuin lâi hitruu. ¶  Näkkäläjärvi seŋgâsis. ¶ Nánná lii kuullâm, ete meeci roobdâst ränis tuuváást áásá Nestor, puáris, ohtuunis njuámmil, kote lii váháš erduus äijihâš. Sahhiivuotâ vuáittá palo já Nánná mana Nestor tuuváá luus. Várugávt tot skuálhut uuvsâ. Jiäráskittee! Pištá viehâ kuhháá ovdil ko tuve uksâ lekkâs já tobbeen kuávlá puáris njuámmil-äijih: – Maiden jiem uásti jiemge adde – vâi maid tääbbin uusah? ¶ – Nuuvt eenuv finnejih puoh puorijd, mut jieh ubâ kijttám ohtiigin. ¶ – Njiäv! Tääl kale jiem pyevti vyelgiđ patârâsân já kyeđđiđ piervâl ohtuunis. Mun ferttiim leđe täst tábáhtui tâlde mii peri. ¶ 115 ¶ Almos tiätu ¶ Taavvid piäittáástâlâi ävđineennâm pähtikuávluin. Saul vuolgij ävđinenâmân kulmáintuháttáin almain uuccâđ suu. Ävđinenâmist Saul ooinij kuovđâšm. Sun moonâi siisâ vâi pesâččij leđe ohtuunis uánihissii. Mut sun ij tiättám, et Taavvid almaidiskuin ličij siskeláá kuovđâšmist. Taavvid njaavâi kunâgâs luusâ. Sun ličij puáhtám sormediđ Saul, mut vojâstij tuše pitá suu máccuhist. ¶ * Nativa , Kittilän Ratsutie 2, Inari. Natus Satu jieijâs pyevtittâs. Ruokkâdis iivneh, uđđâ oláttee materiaaleh ovtâstittum ärbivuáhán. Čiiŋah, ullo- já piellivâšpyevtittâsâid, kieđâiguin teddilum liijneh, koortah, laavhah... ¶  ohtuu- 1) Haŋgal sáárnui val Cieháin já Regnafáin, já ko Joovnâst ij ereskin pargo lamaš, te sun vaaldij suábi laavhâst. ¶ Elias Lönnrot ¶ Säämi sierâdmeh vuáđuduveh iänááš luándun já iäláttâssáid. Luándust finnee ideaid, movtijdittem já amnâsijd sieráid. Sierâdmeh heiviittuvvojeh iveaigijd já távjá toh spejâlisteh-uv rävisulmui paargon kullee tooimâid. Sierâdem lii kreatiivlâšvuođâ vuáđu. Lihâdem lii páárnážân luándulâš vyehi uápásmuđ olssis, eres ulmuid já pirrâsân. Šoddâmpiirâs já piäiválâš tooimah kolgâččii adeliđ páárnážân máhđulâšvuotâ maaŋgâpiälásâš luándust liihâdmân. Lihâdem naanood párnáá tiäđulâšvuođâ alnestis já oppâmist tarbâšum tááiđuid . Páárnáš taarbâš piäiválávt ucemustáá kyehti tiijme virkkuus lihâdem. Motoriseh vuáđutááiđuh láá väzzim, kaččâm, njuškim, leggistem, kiddâväldim, čiehčâm sehe časkem. Lihâdem- já sierâdemtilálâšvuođâin piäsá páárnáš luándulávt hárjuttâllâđ sosiaallâš tááiđuid. Jieijâs rummâš hammim taha vuáđu rummâškove já mietimilâlâš ovdánem uáinun alnestis . ¶ Piergâseh: kumirieggee ¶ 1. Teeddâš purrâmâšveerkijd pááppár vuást. ¶ 1.2 Natura 2000 -viärmáduv suojâlem mittomereh 1 ¶ - Kuus tungis vuálgáh? lâi Heeihâ hiämáskâm koččâmuš. ¶ Room. 8:14 ¶ 12. Palhâšumeh Iävtuttâsâi lonestemsumme lii 500 eurod/pargo. ¶ Anarâškielâ seervi saavâjođetteijee Matti Morottaja tuáivuttij puohâid tiervâpuáttám Anarâškielâ piäiván etâmáin, et lii ilo uáiniđ, ko “jolâs” visioh láá olášum anarâškielâ iäláskittempargo pirrâduvâst. Päikkiennâm kielâi tutkâmkuávdáá hovdâ Pirkko Nuolijärvi tiäduttij jieijâs lekkâmsaavâst eenikielâ já kielâtiäđulâšvuođâ merhâšume. ¶ julkaisuja 144. Helsig: Päikkieennâm kielâi tutkâmkuávdáš, ¶ Ulmuuh lijjii tuuveest – Irjánâš še, ko sun cyeigee maidnii oinuumin laasâst. Ulmuuh tiäđust-uv ruámustii laasân keččâđ, mii tobbeengis uáinoo já siämmást lâi Irjánâš toppim tyeldee pääđist toggemäärfi já tuvkkâlâm puoŋân, jeđe ruttiistij vala saalmâ: ¶ Kuobbâreh iä nahcii ohtiđ, ko toi seelâin iä lah ruánááčalmeh. Nuuvtpa toh ferttejeh haahâđ ravâdis eres vuovijguin. Maaŋgah kuobbâreh uážžuh raavâd pieđgiimáin jamâ iälánijd. Motomeh kuobbâreh väldih raavâd ellee šaddoin, tegu muorâin. Uápis meccikuobbârij lasseen ovdâmerkkân leeibist šaddee kuoppuuh láá kuobbâreh. Kuobbâreh lasaneh iđosijn, maid áimu já čääci jođetteh. ¶ – Kuás tun halijdiččih vyelgiđ? Jiem mun mudoi nuuvtkin, mut mun ferttiiččim váháš orniistâllâđ pargoidân ton náálá, et ostâstuuččim vyelgiđ. ¶ Johan Jacobsson (Juhháán Jáákukandâ, 1737–1828) kaandâ Påhl (Paavvâl, š.1780) kaandâ Johan (Juhháán, s. 1810) kaandâst Mathiasâst (Matjâs, š. 1848) Sare suuhâ jotkui Anarist 1900-lovobel. Nube kaandâ Påhl (Paavvâl, š. 1815) leskâ varrij párnáidiskuin Ucjuuhân já tobbeen Taažân. Párnááh assii Uunjaargâst. Jakob (Jááku, š. 1820) kaandân šoddii tuše nieidah ige suhânommâ innig jotkum. ¶ - almai, puáris 1 ¶ - Taat ubâ okko kale oro monâmin puástud, Ánná palijdij ko poođij olgos aassâmtoimâttuvâst. Sun vyeijilij maassâd Kaari táálu kuuvl. ¶ Peccikko Räjičuumâst muáddi kilomeetter maadâviestârân lii kuulmâ kilomeetter kukkosâš segis jävri, mon nommâ lii Ruávčielgjävri. Jäävri máddáákeeji uccâ suollust lii pelnub meetter alosâš já meetter kobdosâš kuovgâdis keđgi, Ruávičielgjäävri koddesieidi . Toos lii paijeel 150 ihheed tassaaš uhredâm Sevžjäävri Kiedduollust aassâm Čuávvá-Piättâr (Pehr AndersSaua, 1789–1851), kote lâi anarâš, mut vaarâ iäráseh-uv kuávlu koddepivdeeh láá uhredâm toos. Ruávičielgjäävri nuorttiibeln, suullân kilomeetterpele keejist koddesieidist láá uáináh 22 koddepivdemrogged já maaŋgah uáli juo tovlááh kuátisajeh tullâpuáldimsojij(Matti Aho 2008). Ruávičielgjäävri koddesiäidán lii lamaš tárbu, ko Sevžjäävri já Ruávičielgjäävri kuávluh lává lamaš tovle teháliih koddepivdemkuávluh. Ovdâmerkkân Pyeidiskyeljávrái já Uccâ Sevzjávráá koskâsâš 400 meetter kobdosâš myeđhist láá ennuu koddepivdemrogeh siämmáá ko Čieskâdâsjäävri já Silbâkeđgjávráá koskâsâš siämmáá kobdosâš myeđhist-uv. ¶ 2. Moh kove 152A kašmârdeijein lijjii ¶ fiskisvuoivâssyeini.....113 ¶ Nuorttâsämikielân almostittui CD, mast lijjii ohtsis 20 kirkkolavlud. Lavluid lávlu nuorttâsämikielâlâš kirkkolaavlâjuávkku (Erkki Lumisalmi, Aulikki Lumisalmi, Anna Lumisalmi, Katri Jefremoff, Seija Sivertsen ja Kirsti Näveri-Bogdanoff). Johannes evaŋgelium (Evvan Evaŋğe´lium) almostittui kulmân CD-skiärrun, maid luuvâi Erkki Lumisalmi. ¶ Halijdiččim taam ohtâvuođâst mušteđ (tääbbin mieldi-uv orroo) sođijdân veteraanâid kijttemáin sii mávsulâš pargoost. Sij tevdii suáldátvuárnás viärjukenigâssáid asâttum kenigâsvuođâ loopâ räi. Maaŋgah karttii uhrediđ pyeremus nuorâvuođâivijdis, tiervâsvuođâs tâi jiegâs eejieennâm oovdân. Sii taištâlmij já uđđâsisthuksimpargo áánsust mij pyehtip onne eelliđ maaŋgâi mittárijguin mittedmáin oovtâ maailm pyeremuin enâmijn já uáccáht meridiđ rijjâ jieččân ohtsâškode aašijn. ¶ Mottoom peeivi iđedist sun eeđâi uáinimijd Wiesehân já Fragilân já vuolgij Haŋgaláin maasâd ulmuimailmân. Suái vazzijn Loppâčoovčâ eennâm čoođâ Kivs´s kesienâmân, eelijn miäštár Kivs kulen, mut vuolgijn masa siämmást. Miäštár Kivs ličij tiäđust-uv halidâm, et suái pásáččáin váhá ááigán, mut suái kuittâg jođhijn määđhi. Suái vazzijn Čednuu tälvieennâm kuávlun, mut ko suái pessáin toho, te Jovnâ huámášij-uv, et tot lâi aiđum ruopsisláván muvráin, mon čoođâ puovtij keččâđ. Jovnâ ij lamaš vises, mut aaibâs tego tobbeen ličij kaččâm já siämmást párgum monniiláván uccâ fastes häldeš. ¶ Olgos pesâdijnis Ánná čiärui. Luhhoost pyeráluoddâ moonâi meeci čoođâ iäge tobbeen lamaš nuuvt ennuv ulmuuh. Konnjâleh kulgii suu čoolmijn, já sun keččâlij sihostâllâđ taid meddâl. Tääl sun tieđij, et mottoom suujâ tiet Heeihâ lopádâs ij lamaškin olmâ lopádâs. Ij Heikkâ lamaškin halijdâm suu olssis nieidâskipárin! Heikkâ lâi tuš fillim já tájuttâm suu, já tastmaŋa puoh toovâi-uv kustoo oovtâ! Ánná sujâttij jieijâs, et lâi lamaš nuuvt jollâ já viettiimettum. ¶  koččâmuscelkkuuh 1801 90 olmožid 98 olmožid 51 olmožid 400 olmožid ¶ 99800 Ivalo ¶ nâsmáttáátteijee škovliittâsân ucâluvvee uáppei oopâid. Tot meiddei uárnee sämikielâ amnâsmát ¶ a. vijđoduvâst ¶ sparkkeevätti sykkivärakko ¶    ruáttá iššeed 39. Tullâ lii luovâs ¶ Suápá pyereest luuhâmkirjen vyelitääsist já kirje puáhtá kevttiđ vierekielâlij oppâmateriaalin še. ¶ – Jo-uv lah varriistâlmin ton kandâskipárâd kuuvl? Jieh suigen tääl jo lah párnái vuástá? láigueemeed huuihij suu maŋŋaal já povvâstij ilgâdávt. ¶   Uđâgâš piškoi čuhâlis jienáin, jeđe čiäruškuođij. Já njuuvčuálpášenni še čiäruškuođij. ¶ Ánná cullâkuođij Maaritân: ¶ - Tiäđám, Jovnâ eeđâi siles jienáin. - Mut tot lâi viehâ lusis pargo. ¶ aalgâst já spiekâst ovdebáá jurgâlemprojektijn eres lasseen tast, et jurgâlempargoost ¶ Talle Tyemes västidij: ”Hiärrám já Imelâm!” ¶ Aanaar vuossâmuu jieijâs kappallâš Josef Wilhelm Durchman ääigi tábáhtui sämikielâ sajattuvâst stuorrâ ovdánem, veikkâ kappalâš jieš ij tiäđui mield sämikielâ sárnumgin. Piälppáájäävri pappâlist suu ääigi kolliistâllâm Elias Lönnrot já Matias Aleksanteri Castrén imâštâláin, mane pappâ ij taarbâš máttááttâllâđ sämikielâ, mut ubâ servikodde suomâkielâ. Lönnrot já suu kyeimi movtijdittem keežild Ucjuv kirkkohiärá sajasâžžân toimâm Durchman vuolgâttij ucâmuš tuámukapittâlân, et Ucjuv servikoddeest uážuččij kevttiđ taažâpele ulmuu Stockfleht taažâsämmilijd oppâkiirjijd. Lääniruávást Castrén mieđâi ciälkkámušâstis iävtuttiđ, et Ucjuuhân uážuččij skappuđ áásánkullee kiirjijd – ij kuittâg stuorrâ meerijd – veikkâ suu mielâst anarâšah iä suomâkielâ mätten täid kiirjijd tarbâšiččiigin. Áášán saatij vaikuttiđ tot, et Lönnrot lâi viehâ árvuváldálâš já M.A.Castrén, lääniruávást viiljâkandâ, ollâopâttuv dooseent. Puáris lääniruávást vuástálistem lâi viijmâg-uv nuuhâm já sun ive1842 Säämi servikuudijn tuámukapittâlân čälidijn vuossâmuu keerdi elimistis tuáivu, et Ucjuv-Aanaar paapah uáináččii ton vääivi, et máttááttâlâččii sämikielâ, já tađe mield sij eeppidhánnáá vuáitáččii stuárráb-uv meereest servikodálij luáttámuš. ¶ 6. ¶ – Na maid madârákku parga ko sun lii jáámmám? ¶ ucceeb ko vitlov ihheed tassaaš. ¶ – Kalba mij lep kavnâm ennuv árvutävirijd, Muumistáálu eeđâi, ko kejâdij vuoddâs oolâ čoggâšum tiŋgâleje. Sun čaaitij iäräsáid lasâpáálu, mon lâi kuáivum čunnui siste. Ko páálu šluuvgij, te ton siskiibeln uáinojeijee enâmeh šoddii muotâpuurgâ siisâ. ¶ b. Mađe várás lii potkiittâh? ¶ amerikmaaijuv. ¶  Saammâláin. 5) – Muoi norreen taid vistig, Saana já Iinâ lopedává. ¶ - Te jurdám! eeđâi Kaari suttoost. Liččih jieht jo jurdâččâm váhá pyerebeht sanijdâd! Já jis must ravvuid koijâdah, te eeđâm, et tun koolgah vistig tavijdâd pyerediđ, et tuin puáhtá oovtâst eelliđ! Nuorâ olmooš taarbâš jieijâs rijjâvuođâ moonnâđ já puáttiđ tego haalijd! Já skipáreh kuleh meiddei áášán. ¶ Loppuun >> ¶  + Kiiđâ kimeääigi oráseh vuájátteleh kuomijdis já käskih pastelis luohčâmlágánijn ovdâpanijdiskuin nubijdis. Taištâlmijn toh tärkkilisteh pessim- já raavvâdpirrâduvâi raajijd. Piisam kesikuáti lii riddoviemârân koivum piäjust, kuus piäsá tuše čääsivuáláá jođáttuv mield. Toho niŋálâs čivgá keesi ääigi 2–3 čivgâčurruu, main puohâin láá suullân tuusinpeeli čiivgah. Čiivgah piergiittâlškyeteh ohtuunis jo manuppaje ahasâžžân. ¶ 20. uulguššaddo ađai epifyyt ¶ Muu hobby ¶ Enâmistpoijust ij lah táválii ulmui kevttimárvu, eereeb šlaaijân. Tot lii luánduriggodâh tast ko eres-uv muorâšlaajah Säämist. Rievâ rähtei tast lii lamaš amnâsárvu, tast ko láá suve lasseen rahtum rievâ poijuuh. Polločeepih já puuvkorävdeeh rähtih enâmistpoijuu maadâpäähist polloid, kaarijd, kuuvsijd, náápuid já puuvko noovdâid. Sii kooskást enâmistpuájui lii čuutij áárvust toollum muorâ. Enâmistpuájui ij lah nuuvt hirmâd táválâš tääbbin Säämist já tom puávtáččij-uv verdidiđ mestâba Afriika tâi Intia čuárvinjunán. Ko čuárvinjune páččoo syelipivdei tooimâst ton čuárvi keežild, te tuše čuárvi čuáppoo meddâl já piärguh pääcih hyeenai, kondorkuáskimij já šakalij evvisin. Siämmáá náálá kiävá enâmistpoijui. Ko päkkioccee lii vistig ruggâm päähi enâmist já nuáđásâm toin, te jieš muorâ páácá miäcán mieskâđ. Tuše kuobbâreh, koppákuorijááh já mááđuh peessih ávhástâllâđ toin. ¶ Laapi ollâopâttuv kesiškoovlâ kurssâliih ohtsâškooveest Saijoos Solju-salist 6.6.12. Kove: Sanna Konola/Laapi ollâopâttâh. ¶ já kirdelij uávsi alne ¶ Čerrih lii kočâttâhpyehčee ¶ Lâi pessijái äigi, ko toos poođij Joovnân oovdižist uápis almai 5 ihásii kandâinis. Tast lâi šiljoost Joovnâst uđđâ Forest fox moottorkiälkká. Almai kejâdij ton já halijdij iskâstiđ vyeijiđ já máttááttiđ kaandâs-uv toin vyeijiđ. Sun lâi áámmât autovyeijáá, ennuu vuáijám rekka-autoid. Jovnâ luotij toos ete amal jo sun moottorkiälhá-uv haaldâš já máttá vyeijiđ toin ja adelij love iskâstiđ vyeijiđ. ¶ ČOOVDÂNOMMÂDÂH ¶ hirmâd kuhháá, ¶ Kustannusosakeyhtiö Otava ¶ PVÁ-monâttâllâm servâm maađijvuáváámân ¶ Máttááttâspárnááh lijjii hiämáskâm, mut iiloost, já Jeesus ájánij sii lunne. Sun sáárnui siiguin já sij purâdii oovtâst. ¶ – Pääsi tiervân, sun vala tuáivut Liisán. ¶ Kukseluohtâ = Kauhalahti ¶ Mij koijâdijm: ¶ KUHES TÄLVI ¶ 61. Lodeh čäcipellâst ¶ KUUĐÂD PÁKKUM ¶ Mainâs maŋa Liäiná fáálá Heeikân já párnáid saresääpi. Puohah čokáneh juuhâđ sääpi stuorrâ, jurbâ, vyeligis peevdi pirrâ. Pevdi já stoovlih láá liijkás vyeligááh Heeikân, mutâ suu mielâst lii tuše hitruu čokkáđ já savâstâllâđ párnáiguin uccâ peevdi piällást. ¶ Väzzilistii ucánjáhháá, čuožžidij Peeivih-Vuáláppâš, ciälkká kuoimijdiskuim: ¶ cuávhus = rikkonainen 96 ¶ 4. Pipliaseervi ornim evaŋgeliumteevstâi jurgâlemproojeekt kolgâččij uážžuđ valmâšin nuuvt jotelávt ko máhđulâš. ¶ – Puáttiđ keččâđ! Puállunjune vuot čuorvij. ¶ uccâčäciluttihâš pikkumalluainen ¶ Israel Ruong -palhâšume 1999 ¶ Lok.     oovtâ  savehist     oovtâin  savehijn ¶ Tuurunjargâ = Tuuruniemi ¶ sárgumpápárân. Čääli pááppár vyeliroobdân ¶ jurgâlusâst šoddâđ algâkielâ vuástásâš puáđus, tastko KR92 lii jurgâlum dynaamisâš ¶ Vuolli, Jussi, já Issá-čeeci assii Kosseennâm tuuveest tassaaš ko muotâ suudâi já pessii kuátihuksim paargon Čovčjáávrân. Eergih sist kale lijjii fiävrun moiguin ožžuu kesittiđ muottuu äigin kuátitarbâšijd. Sij kiäh pottii jo tälviv, lijjii čonâdâm eergijd, njuovâdâm poccuid, mottoom soorvâ-uv, te piärgu kale lâi. Jaavrijn lijjii valjeest kyeleh já taid finnejii juoŋâstmáin. ¶ “Ijjäävri kyelisieidi. Muštâluvvoo, et Ijjäävri uccâ suollust lii lamaš uhresaje, maid kyelipivdeeh láá palvâlâm. Jäävri häldee lâi vistig jieš riemmâm vaattâđ uhre. Lâi ohtii mottoom oinuumettum kiškoškuáttám kyelipivdee jyelgi já riemmâm viggâđ penttâ kárbás. Pivdee lâi párgádâm: »Ele muu jyelgi kiško! Pyereeb tunjin lii saavzâ piärgu ađai pyeidis kyeli, ko muu tuolvâ jyelgi.» Oinuumettum luoštij jyelgist luovâs, já talle kyelipivdee tuálvui suollui kuolijd uhren.” . ¶ - Ko tiäđáččim-uv! Jiem haalijd tääl pillediđ taan eehid toi jurduigijn! ¶ 8. muuŋkij aassâmsaje ¶ Sämitigge lii asâttâm ohtân njunošulmen vaaljâpaje 2012-2015 toimâohjelmistis, et aalmuglâš artikla 8(j)-pargojuávhu loppâraapoort toimâiävtuttâsah já avžuuttâsah láá olášittum vaaljâpaje loopâ räi. ¶ Kulttuurminister Stefan Wallin 11.20-11.35 Kielâtaho-palhâšume uážžoo sahâvuáru 11:35-12:00 Seminaar loppâsäänih Kulttuurminister Stefan Wallin ¶ Almos kielâlaavâst já säämi kielâlaavâst ij lah sierânâs kuoddâlemmáhđulâšvuotâ lahârikkomušâi ¶ – Uuuuuu-iiiiii... oooo-uuuuuuu-iiiiii! ¶  kamuvtuálppi 1 mälipastem siirááp ¶ c. škovlâpurrâmâš ¶ Sun piäjá kammuid suoinijd. Sun piäjá kammuid kuškâđ. ¶ Skipárâm västidij: ¶ – Mondiet mij ep pyevti pieijâđ tääl tuulâ? Šlubbopeljigis vuárustis koijâdij Tálunjoobžâst. ¶ – Uáineen! ¶ Láhkasánit (suoma-sámi) – Lahâsäänih (suomâkielâ-tavesämikielâ) . Sämitigge 2005. Huám! Täärhisthánnáá lahâsäänih. ¶ Ilo almossopâmušnr 111 ¶ Kukkodâh: 2,12 ¶ Niirpi kieimâlattim lii viehâ suámálâš. Aalgâst niŋálâs vistig vizârdâl orásân, tegu ruánáápiäippáin já ko te lii finnim orráás maŋŋaalsis, talle toh ruotâškyettiv hirmâd liävttoin maŋaluvâi pirâppirrâ nuuvt kuhháá ko ores fättee niŋálâs toppiimáin ton niskeest kiddâ. Tast maŋa ores kiäsá niŋálâš viehâruš kuusnii vuohâsub sajan kost pelnub tiijme, motomin joba kulmâ-uv tiijme pištee parâttâllâm álgá. Taat siämmáš hejâtanssâ sáttá tábáhtuđ neljii – vittii-uv pirrâmpeeivist. Kieimâm tábáhtuvá vyesimáánu aalgâkeččin já koskâmiärálávt kuttâ čiivgâ šaddeh viiđâ oho keččin parâttâlmist niirpi ráhtám piäsán, kuus orásist ij lah äšši. Čiivgah teddih pajeláhháá raammist já čalmeh lekkâseh iäskán viiđâ okkosâžžân, mut jo muádi oho puárisin ennis mielhi lasseen toh älgih smakkiistâllâđ eeni puáhtám piärgupurrâmâš. Nirppipeerâ piso čuákist porgemáánu loopân, kuás čiivgah vyelgih kiäinusis. ¶ viehâ stuorrâ muorâid. Tain ¶   kyeli. Tot keesij ruullâst tuárgu vaarâ vittlov meetterid, veikâ kooccim-uv pyereest. Mun keellim eres uštuid meddâl, já algim uážudiđ. Ko finnejim kyele aldeláá, te tot oppeet ranjestij. Tast moonâi ¶ – Iäge ááiruhkin, Išepoolis eeđâi. ¶ Ilmari Mattus ¶ – Jieš mun lâm opâttâllâm anarâškielâ luuhâđ, mutâ čäälliđ jiem määti valagin. Sárnum lii kuittâg puoh tehálumos. Sämikielâ čäällim lii muttum já tááláá čäällimvyevi lii älkkeb máttáđ luuhâđ. Puáris kiirjijn pustaveh láá tagareh "koukerot" . ¶ Anarâš pivtâstem ¶ Sämitigge oovdânpuovtij ministerân sämitige čuákkim tuhhiittem ciälkkámuš sämitiggelaavâ uđâsmitmist, Meccihaldâttâslaavâ uđâsmitmist, sämitige uulmijd ILO 169-sopâmuš ratifisistmân, tave-eennâmlâš sämisopâmuš jotkâráđádâlmij ovdánem sehe arktâlâš koččâmušâid. Lasseen sämitigge já minister savâstâláin Suomâ almugijkoskâsijn kenigâsvuođâin sehe Suomân adelum olmoošvuoigâdvuotorgaanij avžuuttâsâi olášutmist. Nuorttâlâšâi ovdâolmooš Veikko Feodoroff já sämitige I värisaavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio muštâláin nuorttâlâšâi sierânâskoččâmušâin já nuorttâlâškulttuurkuávdášprojektist. ¶   Čáálus piejâi joton vijđes lostâmediasavâstâllâm sämikielâlâš algâmáttááttâs já oppâmateriaal vááijuvvuođâin. Kuhes proosees loopân škovlâhaldâttâs adelij-uv vääldi Tuomo Itkosâžân rähtiđ jieijâs sämikielâlâš aabis, veikkâ-uv jieijâs kuástádâssáin. Tavesämikielâlâš Samikiel Abis – Lapinkielinen Aapinen – tot kirje, mast Uula Morottaja čaalij vuossâmuu kolumnis – almostui viijmâg viiđâ ive keččin (1934), já ton syemmilâšstijlâsâš ortografia rähtimist lâi išedâm uccâviljâ Erkki Itkonen. ¶  tot Laatokka H3 ¶ Škovlimpeeivih šaddeh teorialuvâldâlmijn já stivrejum pargopáájáporgâmpeeivijn. Pargopáájáporgâmpeeivij ääigi pyevtitteh kirjálii materiaal, mon vuáđuld almostiteh proojeekt loppâpuátusin sämimáttááttâs idea- já raavâkirje. Raavâkirje almostiteh sämi- já suomâkieláid. ¶  celkkuin Nubbe kaavpâšeemi Kárášjuuvâst tábáhtui 60-lovo loopâkeččin. Muoi láim ejjijn kárdum ubâ täälvi Vaijäävri máddáákeččin ko lâi tot Palgâsij ovtâstume kámppá, te muoi asâstâláim tobbeen, já ko kárdumäigi nuuvâi, te tiädust-uv vuolgijm pááikán já muoi Esa Erkkiläin (muu uábi käällis) vyelgeen maaŋeeb peeivi tuálvuđ taid riävskáid Kárášjuuhân. Heikkâ-čeeci lâi meiddei kárdum, já sust lijjii hurstâseehâ tievâ riävskáh, já ko kulá et muoi leen vyelgimen Kárášjuuhân, te koččâlest et tuálvuččáim-uv muoi suu riävskáid-uv tohon. Na mun et aainâs-uv. Sun lâi monâmen Anarân vâi lâš-uv lam Avelân, já iätá et sun váldá tom riävskáseehâ fáárun já kuáđá riehân Čovčjäävrist, et väldee tast fáárun tom. Na tasthân keevâi nuuvt, et iänhân muoi muštámgin väldiđ tom Heeihâ riävskáseehâ suu rievâst, já láim jo masa Kärigâsnjaargâ alda ko muštájim et tot sekkâ kal vájáldui tohon. ¶ Napoleon tast puhhiidâđâi jiešpiäiválávt čokkáđ Winha monnjâsteelligân selgulâs moonnâmkulij já vahtiiškuođij rievâst čokkájáijeid já ton pirrâ orroo ulmuid. Ettim toos, et čokkáánba rievtiskulij tegu almaah tuos kiälhá rievtis čokkámsajan muu moojiibel. Tust tot iäskán lii-uv varâlâš čokkáđ selgulâs moonnâmkulij, ko jyelgih-uv pääccih hiäŋgáđ keessimááisá já tela kooskân. Joo-uv (eŋgâlâskielân jees-uv). Tot eeđâi, et joo joo (eŋgâlâskielân jees jees) já sirdâšui rievtis sajan. ¶ Sápmelaš lâi Suomâ vuossâmuš sämikielâlâš äigipajelostâ. Tot almostui tavesämikielân iivijn 1935–2002. Tääl áinoo sämikielâlâš aavis lii Taažâst almostuvvee Avvir, mii almostuvá kuohtii ohhoost. Anarâškielâ Servi lii almostittâm Anarâš-loostâ ive 1987 rääjist. ¶ b. Ivnii kove. ¶ Luvâlduv maŋa Heikkâ pajanij já väzzilij. Ánná toppij suu ärdest já laiđij nuurkán, kost kihheen ij lam kulâmin: ¶ algâteevstâst verbâ πληρόω vuáttoo ohtsis 86 kerdid. πληρόω ¶ Já nuuvt te tot mii TGV-juná poođij ruugâ oolâ jeđe ooinijm ton juná konduktöör väzzimin ruugâ alne oovdâsmaŋas. Nahan te mij tuámittijm koijâdiđ, kuus te mij peessâp čokkáđ junást. ¶  lii Aleksanteri Kena škovlâ, Suáđigil: Teemu Valle (tavesämikielâ) ¶ Čabivuávláá lii meiddei meecist-uv älkkee aiccâđ. Vistig jo voođâin, teikkâ jeggiriddoin tot ij viigâ ollágin leđe mahten čiähusist, pyerebeht-uv juo nubijpelij. Tot čokkáá táválávt ain uáinusist, keeđgi alne, teikkâ stokkekeejist, sirduusist nube uáinus sajan já njurgiistâl váruttâsjienâid. Čabivuávláá já njuuvččuálppáá váruttâsnjurgiittâsah sulâstiteh nuuvt čuutij nubijdis, et taid puáhtá sehhiđ koskânis. ¶ nuuvt pakkâ. ¶ Kijttoseh njuámmilâš tiäđuadeleijee mánuppaajeest já moonâ tiervân. Iiskâ meiddei karveđ šoddâmist miäcásteijee siivtâi kooskân, tâi kuáskim kozzáid. Tuálvu siämmáálágánijd tiervvuođâid iännásâd-uv já tuoi leppee ain pyereestpuáttám muu loddelyevdi vuálá vuáppuđ uccâloddái kočâttâm piäiváárääsi siemânijd. Tunnuukuáhtá tooimah sättih vaikuttiđ joba puáttei oppâkirjetiäđoid-uv. ¶ a. Merkkii ruossáin kaandâ, kote parga olmânáál. ¶ Lyemeliteh iä puoh šiettâm uccâ kárbá siis, já nuuvt Vuolli-äijih koolgâi lonottiđ stuorrâ šaavâid, main lijjii loheh já väldiđ toi sajan tuše stuorrâ lastikseehâid, moh kale mudoi-uv lijjii älkkeebeh kyeddiđ. ¶ a. iiđeedpittâ ¶ Tooimâ vijđesvuotâ 4800 bruttom2 ¶ 78 ¶ loovdâvuovdâ vaippaontelo ¶ 3. a. Mon kuhháá lah peeivi ääigi olgon? ¶ Vissâ-uv viehâ uccáá taan miärádâsâst lâi vaikuttâs, ko “sämmilij kielân uápásmâm oppâm paapah” iä lamaš. Eidusâš Aanaar covnen pottii Kiemâ kirkkohiäráh Nicolas Rungius, mon muumio viälláá Kiemâeennâm puáris kirhoost, Johannes Pictorius, Esaias Fellman já Gabriel Tuderus, kiäi ääigi anarâšah jorgettii lopâlávt ristâooskon. Anarâšah lijjii pyeritátuliih jorgettiđ, mut suobbâdlij jurgâlem tovâttij kirkkohiärráid vädisvuođâid. Ovdeláá mainâšum kirkkohiärái sämikielâ kevttimist iä lah tiäđuh. Tot tiätu lii, et iänááš uási anarâšâin mättih luuhâđ muččâdávt ristâoopâ pittáid suomâkielân, ađai paajeeld, já tivosteh tállán jieijâs kiellân, jis kiinii lohá puástud. ¶       – Kalhân tot lii-uv jo varrimäigi. ¶ 1871 – 71 1876 – 80 1881 – 85 1886 – 90 1891 – 95 ¶   Gill rávhudui já nuáigáttij. – Mun jiem iberdâmgin, ko ettih et ááiguh huškon luovviđ taid, sun eeđâi tegu addâgâsân pivden koččâmušâs. – Jiem lah kuássin kuullâm kesten, kote huškoččij salâselleid källest luovâs. Tanen mun koijâdim. ¶ Syeinimáánu ¶ “Vuoi maht mun tuáivuččimgin, ete Pinokkio ¶ Tave-eennâmlâš sämitigeh hoittájeh Säämi parlamentaarlâš rääđi saavâjođettemvuođâ vuáruttuvâi kyevti ive poojijn. Ovdâsvástádâs čäällimkode tooimâst čuávu mieldi. ¶ Koskâ-Suomâ = Keski-Suomi ¶ Mon ahasâžžân algattih kielâpiervâlist? Mon kuhháá tun lijjih tobbeen? ¶ - Jieh-uv mušte? Uážuh tuše čuážžuđ... Haŋgal smietâi váhá ääigi. - ...talle ko mun kaavnâm šiev saje... ¶ Eritrea ¶ Juátkojeijee ¶ koijâdij: ¶ Seenaat-kidânjâsah uárnee almos, kyevtimuddosâš arkkitehtkišto Säämi kulttuurkuávdáá vuáváámist. Vuosmuš muddo álgá 14.4.2008 já nohá 30.6.2008. Kišto nubbe muddo álgá 1.9.2008 já nohá 3.10.2008. ¶ – Na kuldâlbâ, te mun luuvâm taam tiäđáttâs, Tálunjobžâ eeđâi já luvâškuođij jiänusân: ¶ - sämikielâlâš sosiaalsyergi palvâlusâi ovdedem. ¶ Čäällimkodde ¶ Evnielleeh ¶ Muu algâpittá lii eskin prologi. Čalluu uáivijuurdâ čiälgá eskin tääl: Šiev čäällim ij lah vaigâd. Čäällim jiešalnees lii vädis já hormišis pargo. ¶ Heikki Paltto ¶ Tiörv! Mun lam Anna Lumisalmi, 21-ihásâš nuorttâsämmilâš nieidâ (2008) ¶ Sämitige toimâpaje 2007–2011 ohtâ uulmijn lâi vuáđudiđ nuorâirääđi. Ulme olášutmân vuáđudui ”Nuorâilävdikodde-proojeekt” já pargojuávkku valmâštâllâđ ääši. Pargojuávhu äŋgiruššâm palhâšui ive 2011 sämitige vuossâmuu tievâsčuákkimist, mast nomâttui vuossâmuš koskâpuddâsâš nuorâirääđi. ¶  almaah nággáris Säämi puustaveh ¶ 15. káránâskuáskim ¶ Kovemateriaal: Luonnonkuva-arkkâduv čuovâkoveh ¶ Kollen čyevih čäcilodeh, ¶ SomBy ¶ Nuorttiipiälááš ¶ ruvvimšleđgâ 120, 121 ¶ – Mučis kiiđâ! Noskemudágâš tuáivuttâlâi já uvástâlâi, maht lâi tábáhtum. ¶ Luuk. 18:42 σέσωκέν on parantanut lii pyeredâm ¶ Ruotâpele sämitige peeleest tuáivum et kieskâd väljejum Suomâpele sämitige ¶ 10. Vaanhimij pargo ovdil koorâi cuovkkânem. ¶ 127 ¶ päiski kalalokki ¶   Lâi maht peri, mut keessiv 2001 kavnui lássáá alemuu saajeest, mast lii tuolbâ keđgi, meetterpele kukkosâš njäävi čielgitähti já alemuu saje keeđgi pirrâ šoddii valjeest kuhes kiällusyeinih. ¶ Majemuid tävirijdân vala nutkim kuus te kiergânim juná ulguupeln-uv, kost ustevliih ulmuuh muu išedii, maht mattii. Sofia lâi kuittâg mahtnii nuurrâm spellâkortâidis junálättest, mut ij sungin lamaš kiergânâm taid vuorkkiđ olmânáál ko tuš tollij taid kieđâstis, já juná ulguupeln-uv toh kočâdii suu kieđâst vala junáruugâ oolâ. Já taid-uv sun koolgâi vala nuurrâđ. Ester čiärustâlâi neelgis, mut tääl ij lam asto innig puurrâđ. ¶ Talle lijjii mestâ jyehi perrust škovlâ-ahasiih párnááh. Škovlâtáálust lijjii puohnis 4 viäsu, škovlâviäsu, mast pajekeerdist kyevti máttáátteijei aassâmvisteh, uáppei várás aassâmviäsu, mast pajekeerdist kookâ várás aassâmviste, vyelikeerdist lâi asuntola hoovdâ já uáppei várás visteh já kievkkân, purâdimviste sehe nieidaaid já kandaaid kuohtuuid sierâ posâdâttâmviste, viehâ stuorrâ kiällâr lâi kost siäiluttii potásijd, laantuid, porkkanaid já navrâsijd, sävni lâi kááivu alda kost tááluviehâ savnuu já posâleddii pihtâsijd. Jeđe lâi "varasto" mon ohtâvuođâst lijjii aggregaatti várás viste, máttáátteijeid, nieidaid já kandaid hiivsigeh, liider puáldimmuorâi várás já kyehti viste purâmuš já eres tiŋgâi várás, ubâ viäsu stuárudâh lâi 7 kerd 20 meetterid. ¶   – Ep-uv mij tääl peesâgin Ranska ááhu já äijih kuuvl? Sofia huolâtškuođij. ¶    kieldâstiivrân? Čerriheh ¶ Anarâš saavah lii jyehi oho almostujeijee anarâškielâlâš radio-ohjelm. ¶ Ruopsiskiärppáákuobâr lii mučis kuobâr. Ton kappeer itá enâmist uáinusân vistig mottoom seenti stuárrusâš kuovgis pállun, mon ase lii tego vielgis suvrâmijgijn teikâ muotâčolmijgijn hervâttum. Motomin arve sáttá škuljiđ puoh taid šoddâmpasâttâsâid meddâl kappeer alne. Ko kuovgis pállu šadda já lekkâs kaperin, ase vyelni itá kuobbâr olmâ, šerisruopsis ivne. Ruopsis ase vyelni lii uáinusist fiskâd-uv, mii motomin uáinoo kaperist nubben ivnen. Kuobbâr livvâreh láá vielgâdeh já čielgâsávt uáinusist. Jyelgi lii styeres, já motomin tot sáttá šoddâđ 20-senttižžân. Tot lii vielgâd, já tast hiäŋgáá hervân vielgis riegis teikâ ton pasattâsah. Jyelgi vyelemus uási lii kossuv, siipuul nálásâš já tot lii tuupâ siste. ¶ 59B Magareh nubástusah láá šoddâm eennâm paijaanmist Tavemeerâpoođâ riddokuávlust? ¶ návt lävkki oovdâs, komerdem, ¶ Puáris testament ¶ Škovlâpeeivih já -amnâseh, tegu jo táássáš-uv lijjii lamaš já lijjii ain-uv uáli poočah. Amnâseh, moh mottoomgin muudon kiäsuttii, lijjii tuše ivnepenâiguin sárgum, valastâllâm já masa jo lávlum-uv. Čäci-ivnijguin mááláámân jiem lijkkum já enâmustáá mun vajedim rekinistem, ko jiem addim tast ennust maiden. Oohtân mattim kale rekinistiđ já meiddei kepidiđ-uv, mut prooseent- já “murtoluku” rekinistmeh lijjii hebrea jiemge uálináálá iberdâm, moos mun taid tarbâšiččim. Áinoo äšši, mii váhá lohđuttij lâi tot, et must lâi pyerá škoovlâst já jis lávurduv lâi pivvâl tâi veikkâ ij liččii lamaškin pivvâl, te vyejestiččim toin ain Čovčjáávrán. Ucjuvmaađijist-uv aalgij leđe jo tommittáá jotolâh, et saatij peessâđ motomin joba kyermauto sáátust-uv Čovčjáávrán tâi Kaamâsân. Ohtâ avveellâš kyermautovyeijee Sikke Nyström laavij távjá vuojâččiđ koppikyermautoinis huolâttâsvuájuid Ucjuv kuávlust já suu sáátun kale peesâi, jis sun peri lâi rievtis kulij jotemin. Auto vyeijimkoopin ij táválávt šiettâm, ko sust lijjii ain muáddi-uv ulmuu fáárust, mut lava koopin kale šietâi já pyerá še. Sike fááru peessim motomijd keerdijd Kaamâsân já suu liähtu oroi lemin koorâs. Auto lavakoopist ko lijjii kyehti uccâ laasâ alda kátturoobdâ já tain oinuustellii tuše pecikierruuh livkkáástâlmin. Liähtutobdo lasettij vala tot, et lava toolâi hirmâd šlaamâ já skaallân. Ko mist škovlâlijn lâi távjá saahâ korrâsávt vyejimist, te ferttejim mun-uv rammuustiđ: ¶ 23. Tansania mučis luándu hokâttâl mađhâšeijeid . . . . . . 92 ¶ Ohtâvuotâ eellim-, luándu- já ive pirrâjotemân siäilu ärbivuáválij iäláttâsâi peht. ¶ Láávujáávráš SA.1964 Čaarmâvuonâ aldasijn, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ soođ Jeesus paaldâst Mark 14:26-31 ¶ Eres “máttáátteijeeh” -uv keččii suu tääl, ege kesten lam suu jieijâs muáđuh, mut kisá, šave, kuumpi já eres ellei muáđuh. Sun, kii lii kočodum Villen, vaaldij maŋas muáddi läävhi, já kivkked talle ruámustij meddâl tagaráin sáttoin, et ij huámášâm, et kemialuoka uuvsâst ij luuhâmgin innig kemialuokka, mut Brasilia arvemecci. ¶   Čuávdi ruossâháá. ¶ niijtost? ¶ Vissâ tot siävá Ainon “moonâ tiervân” oovtâst vuoddâsáin já suoinijgijn. ¶ 1. Oppuu porá ¶ pargopáájái stivrejeijee. Täst Sunna kuáru kietâtyejimallijd. (7.6.13) ¶ Sämitige vuáččulâš jeessân Pekka Aikio väljejui puáttee sämitiggevaaljâi vaaljâlävdikode saavâjođetteijen. Eres väljejum vaaljâlävdikode jesâneh láá Juha Magga Iänuduvâst (värijeessân Nils Henrik Valkeapää), Maria Sofia Aikio Ucjuuvâst (värijeessân Vieno Länsman), Marjaana Aikio Anarist (värijeessân Oula Valkeapää) já Ilmari Laiti Anarist (värijeessân Marja Männistö). Pekka Aikio värijesânin nomâttui Päivi Magga Vuáčust. ¶ » Tij tietivetteđ, ¶ veikkâ jiem innig vuojârääsi apse. ¶ Aikio-Puoskari mield lohoive 2003 – 2004 sämikielâlâš máttááttâs adelui 486 uáppei, mast tave ¶ toppiđ = napata ¶ 6. a) Mii merhâšuumijd eennâmveerdist lii luobâskân? ¶ – Tuolmâstâm kale. ¶ liegâsvuođâtile ¶ Moh kuávluh láá ¶ Čoovdâsäänih ¶ Keejâ uánihisvideo nuorttâsämmilâš kaperist ¶ 6 . a. Maht ááiguh rahttâttâđ jeggimáátkán? ¶ Káránâs jiešalnees kulá vuorâččâsâi hiäimun. Hiäimun kuleh káránâs já táválii vuorâččâs lasseen čavuorâččâš já näkki, moi aassâmsaje lii lamaš aaibâs mädimus Suomâ, mutâ majemui ivij äigin toh-uv lává álgám kuulood varriistâllâđ tavaskulij já toh lává jo Oulu rääjist puátimin. Uáiniđ lâš, kuás teepyevtittává. Suomâst ässee vuorâččâsâi hiäimun kuleh vala kuávská, lädikuávská, ruošâkáránâs já pähkinähakki, kote áásá Tuurku já Ålan, ađai Ahvenanmaa piirrâsijn. ¶ — Jiem osko et puáhtá puáttiđ mihheen puorijd, eeđâi Möö uáli šlundáht. ¶ 5. ¶   Uulá-Juhháán leškist puttâlist viijne laasân, váldá laasâ já mana uccâ piävdáá kuorân, kost sust láá puoh pargopiergâseh. Sun čokkáán toos já juurât vijnelaasâ vistig mietipiäiván já tastmaŋa vyestipiäiván já siijvost luáštá laasân lode puuzâ. ¶ » Já siämmást lâi eŋgâl pirrâsist stuorrâ almalâš suátivie- ¶ Kyevdi ij čierâst maŋaskulij, ¶ konjunktio οὖν , mii olgospuáhtá juurdâpuáttus, puávtáččij jurgâliđ suomâkielân eres ¶ ČUÁKÁNKIÄSU ¶ 1) ađai pronomin lii eksplisiittistum, tastko suomâkielâst puáhtá kyeđđiđ pronomin ¶ s. 63 ¶ 29 artikla ¶ 2. Čääli sárgáid 1 - 3, moh raavâdamnâseh láá čuárbbelvuolâttâsvuojâleeibist. ¶ Helsig sopâmuš . Nuorttâmeerâ enâmij tuhhiittem sopâmuš, mii kiäldá meerâ pilledem. Kuáská ubâ Nuorttâmeerâ arvekuávlu. ¶ – Na mondiet jieh? nieidah koijâdii. ¶ toh taheh kođđoos, ¶ Sämitutkâmuš saje ¶ Sämikielâ iäláskittemohjelm vuávám álgá ¶ Tábáhtus álgá koskoho 7. cuáŋuimáánu Nivavaara vyelitääsi škoovlâst tme 18.30 Kiärun sämiteatter čáittusáin Ovtta guovvamánoija (Oovtâ kuovâmánuiijâ). Eehid juátkoo nuorâisaje Mondest tme 20.00 sämikielân rokkájeijee SomBy konsertáin. SomBy lii nijttám mááinu Suomâ lasseen Taažâst já Ruotâst. Moonnâm čoovčâ tot puovtij eurooplij ucceeblovokuávlui laavlâkištoost Liet internationaalâst vuáitu Sáámán. SomBy vuálgá joton Ruávinjaargâ tábáhtusâst deebyytalbumis Álas eana (pietittis eennâm) almostittemturneen. ¶ MUU AABIS čohčâ ¶ – Maid ko tast lii kyelismakkâ. ¶ Ko tiettim, et finniim sunjin ohtâvuođâ ain kuás peri halijdim, te talle jiem innig čiärrum jyehi eehid ovdil nohádem nuuvtkin čuuvtij. Mun jiem tarbâšâm muide ko moonnâđ jurduidânguin oppeet toho Nuuvdibele kiädán já čuárvuđ suu. Mun irâttim kale čuárvuđ suu eres-uv soojijn, mut sun almostui tuše tobbeen Nuuvdibele kiedist. Taat munnuu koskâvuotâ tooimâi ušom moodijd iivijd, mut talle ko tot potkânij, te tot potkânij lopâlávt, jiemge finnim innig maggaargin ohtâvuođâ sunjin. ¶ Kirkkokietâkirjeest (2002) já Kirholij toimâttâsâi kirjeest (2005). Máhđulâš nubbe ¶ a) Iäláánšlaajâi uásild? ¶ Ko jo niäljád keerdi siämmáá piäiván vyeijilim Avelân, šoddim kejâstiđ tijmásân. Tot lâi jo kyehtlov vááijuv oovce. Tot tieđij tom, et kävppi ličij vala áávus tuše muáddilov minuttâd. Tuolmâstim kaasu váhá pyerebeht. Käävpi šiiljon puáđidijnân kolgim tuođâi-uv toommâđ: uástusij tohâmân paccii tuše vittâ miinut. Meridim, et váldáččim fárusân tuše váhá leeibi eehidpittán já tommit, et ličij iiđeedpittá-uv. Itten iđedist ferttiiččim kustoo puáttiđ pyerebáin aigijn káávpán. ¶ Sämitige kulttuurtorjui uuccâm 2012 ¶ Paxillus atrotomentosus ¶ NORJANMERI = TAAŽÂMEER ¶ – Mun lam vyejettâm taid já uážžum kiddâ-uv oovtâ vuojâleijee, Myerji rammust. ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 161 ¶ 2. Kierâš lii vuovdâpessejeijee. ¶ Oppâkiirján kulá meiddei pargokirje. Vuovâs lase oppâmân láá kirjerááiđu päikkisiijđoh ( www.otava.fi/oppimateriaalit ), moh láá nuuvtá puohâi kiävtust. ¶ + (lassaan) – (kiäppán) a) Raavâdamnâsij meeri ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtus uárnejuvvoo eidu valmâštum Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist Anarist njuhčâmáánu loopâst. Tábáhtus väldikodálâš válduteeman lii muusik jieškote-uv šlajâinis. Lasseen nuoráh peessih kištottâllâđ njuárustmist Sajos pirrâsist, kost uárnejuvvoo meid suoppâinviestâ, mon čyeigih tovláá ääigi päddisavehijguin. ¶ Siämmást sun jo raahtij olssis evvisijd, viežâi ääitist kiepâpáánus, vaaldij kaahvijd já sukkârijd já nuuđhâi tävirijdis reepu siis. ¶ Kasper lâi korrâsiähá vijnealmai, mut ton lasseen vala taggaar, et ij ain nuávdittâm puoh lahâmiärádâsâid, ij kuittâg miäcástemlaavâ. ¶ 0–18 i ¶ Oppeet Saarelân ¶ Kale Samlii Kaabi suutâi-uv reeŋgâs oolâ, mutâ ij tiättâm muide ko povvâstiđ. ¶ njamokoppâ imukuppi ¶ Anarist 9.5.2012 ¶ Mottoom iätá et tot Paulig tot lii pyeri, ko tast ij lah taggaar oljosmakkâ ko Taažâ Liberia-kaahvijn. ¶ Maŋa ko savâstellim Soombi Leemit -uámikkâssáin, te sun-uv lâi uáinám ton siämmáá “čáitálmâs” Ullávááráá alne, ko lâi sun-uv poccui lunne. Tot heivij pyereest, ko Ullávááráá anne kejâdijn nuortâs láá vyelligis enâmeh Ruošâ kuávlun. ¶ Ponttoonij fievridem ¶ kevttiđ sämikielâ. ¶ olmožid. Sämikuávlu ulguubeln Suomâst ässee sämmilij meeri lii ivveest 2003 ihán 2007 lasanâm ¶ Maati perruu poccuin láá kulmâ piemmâmsaje. Nuuvtpa Matti já äijih vyeijilává jo nube já kuálmád sajan já kyeđđiv vuossmuu piemmâmsaje poccuid puurrâđ ráávhust. Kuálmád saajeest puoh huáših já syeinih láá valdum rievâst já äijih já Matti peessâv vyeijiliđ pááikán kuárus já keppâ riehâ moottorkiälhá maajeeld. Matti já äijih eelliv piemmâmin poccuid jyehi peeivi nuuvt kuhháá, ko muotâ sudâškuát já poccuuh kävnih oppeet pyerebeht jieijah-uv purrâmuš. Maŋeláá kiđđuv Maati perruu áálduh váldojeh ááiđán kyeddiđ já talle-uv Matti piäsá oppeet piemmâđ poccuid. ¶ tuárvás ravâdist tuálih taavtijd ¶ 4. Hygrophorus hypothejus – Hallavahakas – Syelnikässih U ¶ Eres puátteevuođâ vuáváámeh láá eres lasseen orniđ om. nuorttâlâšnuoráid kuáhtáámijd já aktivisistiđ sii ornijduđ. Nuorttâlâšnuorâin ij lah eidu tääl maggaargin ornijdume ige uárnejum toimâ. Nuorâirääđi uáiná-uv tehálâžžân iäláskittiđ nuorttâsämikielâ já kulttuur, uážžumáin nuorttâlâšnuorâid oohtân. ¶ Čäällimkiištoost láá kulmâ rááiđu. Kištodeijee ráiđu miärášuvá ave mield. Rááiđui pyeremusah palhâšuvvojeh Sämitige Nuorâilävdikodde-haavâ ornim säminuorâi konfereensâst Suáluičielgist 16. roovvâdmánnu 2009. Lasseen konfereensâst puáhtojeh uáinusân čäällimkištoost finnejum puátuseh. Tuámárin čäällimkiištoost toimâv Rauna Paadar-Leivo já Mikkal Morottaja. ¶ a) Teevdi lokkelasâpuurki lohhijd jävričääsi. ¶ – Čoavdi eenikiela 2. celkkuuh . Anneli Pikkasii kirjeest orjâlâškielân jurgâlâm Seija Guttorm . Anarâškielân jurgâlâm Kaarina Mattus . Škovlâhaldâttâs 1985. 32 s. ¶ PARGOPITÁH ¶ – Na maht tunnust Heiháin mana? Maarit koijâdistij. Orovettee jotemin nuuvt ennuv oovtâst. ¶ Mane jyehi šlaajâst lii jieijâs eellimpiirâs? ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtus ¶ 8. leibiloddááš ¶ – Mi-, mii tuántáid tobbeengis peškâlij? Aaibâs tego kiinii ličij táálu cuovkkiimin! Laasah-uv tobbeen cuovkkâneh! ¶ Čääsi olesjuurrâm ääigi jävričääsi raavâdamnâ- ¶ Eastpress/Laif 53A ¶ c. Mon ennuv tast láá maneh? ¶ Kulttuurtooimâ visteh ¶ – Sun niävttá uáli tuđâvâžžân juksosis, enni illood. ¶  Laitinen – Já munhân kale tohon jiem lah vyelgimin! Škoovlah já kielâkuursah láá tuše tuávhis ulmui várás! Taat almaš kale lii jiešoppâm jyehi pargoost, já nuuvt mun ááigum taan-uv kielâ vala jieš máttááttâllâđ! ¶ – Jiem mun kale lah ánsášâm taam kunneemeerhâ. Mut liihân must kale eres-uv maid jiem lah ~ánsášâm, reumatismi. ¶ – Uuh, ele.. Váárut, tun koočah kuoškân – peesi ruŋko lii pulžom, tot lii njalahâs. Mun kal jiem tuostâ... ¶ Sämitigge ¶ Anarâšah láá laavim hiäibuđ, mut eres valdâlemsierâdmeh iä lamaš. Hiäibum ij lam kal mihheen kreikkalâš-roomalijd, mut iänááš sollâfäggidem. ¶ – Moonâ kuittig onne vala toho škoovlân, enni iätá. ¶ Sij väzzilii oppeet uccâ pođhii maŋa. Jovnâ poolâi, et sij kavnâččii val lase-uv stááluid, mut Haŋgal eeđâi, et tääl ij lamaš stáálui kolgoäigi. Lâi tuše hyenes lukko, ko tot ohtâ-uv lâi oinum. Kolgoäigi, Jovnâ imâštâlâi. Lii-uv stááluin-uv kolgoäigi tego luudijn? Forgâ kuittâg oovdeld oinuuškuottii eenâb suávih já muorah lijjii mudoi-uv váhá ucebeh. Tot lâi vissâ ton merkkâ, et Loppâčoovčâ eennâm pásáččij tuáhá já nuáidihäldei eennâm álgáččij. ¶ já javrijd. ¶ Vuolgâttâs 14, 19, 21, 27, 34; 20 ¶ Oona Länsman já Elen Anne Sara, orjâlâškielâ ¶ 10. ¶ Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ Suomâ sämitige čäällimkoodán 12.3.2013 tme 16.00 räi čujottâssáin: Sajos, 99870 Aanaar. ¶  raapoort - Na tuš soittim Kaarin, ko lam tubdâm suu jo kuhháá. Sun lii aaibâs tego enni munjin - sárnu-uv tego liččim pärni vala. ¶ Anarâšâin lijjii áárvuh já täävih, moh iä lam kal kuussân čaallum, mut maid koolgâi tiettiđ iälustmist já koskâvuođâin eres ulmuid. Luándu kevttimist, nuuvt tego jävilenâmijn, kuáláástmist teikkâ lyemečuággimist lijjii tálui kooskâst merkkiihánnáá rääjih, main ij lam vaarâ ain ubâ sárnumáingin sooppum, mut moi paijeel ij lam pyeri moonnâđ. ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 195 ¶ Ij tot taam leskâvuođâst já uđđâ emedistkin maiden munjin lamaš kuássin mainâšâm, ige tuom uđđâ káálgugin lamaš kuássin iällám čäittimin. Tiettim kuittâg täin aašijn, ko monnii ohtâvuođâst lijjii ettâm nuuvt lemin. Já veikkâ veerdi lâi-uv čalmepeeli, te puoh aašijn kuittâg ooinij jo paajeeld, et ruttâ tien almast lii moin leiccidiđ ađai tom kale tiettim, et šiev pálkkásâš staatâ virge tast lii. Mađhâšâm tot veerdi lâi ohtânmaanoost pirrâ maailm já miiba tast. Lâihân tot tääl-uv puátimin mii luusâ, ige kirdem lah mihheen ruđâttes ulmuu hommá ko tobbeen mäddin-uv tavas kirdá! Naa já uážuihân sun tiäđust-uv päälhi viärutmist čalmestis invaliidkiäpádâs, et kietân päccee summe šoodâi stuárráábin – aaibâs tegu meikkilâš meccipargee uážžu moottorsááhákiäpádâs. Ij tot veerdi tuon šiev virgeestkin munjin kuássin maiden mainâšâm, mut motomijn ohtâvuođâin tuše láá nuuvt ettâm lemin. Ađai kale taat veerdi kulá toid vyeligumosáid almaid, moh muu veerdipirrâsist láá kuássin lamaš já jiemge mun riävtui ramâččeijeid tâi puoh maailm šlaarvâid veerdin ubâ huolâččiigin. Lam täst jieččân veerdist muštâlâm moonnâm häämist tondiet ko sun jaamij jo maaŋgâid iivijd tassaaš já lii hävdidum čunnuu vuálá. Tot jaamij jo 16. peeivi roovvâdmáánu 1981. Puurâštavdâ tom veerdiriävu lâi pijnedâm jo kuhheeb ääigi. Ađai tääl lii tuot nubbe eemeed – tuot Raakkel-uv leskân já kannat leskân pisottâllâđ-uv, ko uážžu šiev leeskâiäláttuv. Mut tom tiäđám, et Raakkel ij kiirdâš nuuvtko kirdâččij vala talle ko kállás lâi jiegâin. Muu veerdi mieldi tot peesâi ovttuu reissiđ. Návt maajeeldkietân kalga kale ettâđ, et veerdi lii lamaš šievluándusâš almai, ko voojij kálguinis kirdâččiđ. Ovdil ko vájálditám vala oovtâ tehálâš ääši, te ráávhu veerdi siälun. Šalom! ¶ SIEMŠADOH ¶ b. Moh organiismâ uásih kuuvijn láá? ¶ Vistig ákku ráhtá sälttikuolijd, moh salttâšuveh jieŋâskääpist. Talle ákku čuáppá šaapšâi ertcuopâid luovâs nuuvt, ete nijbeteeri jotá syevđist peeccih kulij čielgitäävti mield. Oovtâ šaapšâst šaddeh kyehti filee. Cuopân pääccih vala erttäävtih. Uási taavtijn ákku čuáppá cuopâst nijbijn meddâl já loopâid taavtijd sun paha postâigijn. Šaapšâin pááccám ooivijn, čielgitaavtijn, veepsijn já peccihist sun vuášá vala njaalgâ kyeliliemâ. ¶ Tave-enâmeh ađai Tavekuávlu, Atlant, Jieŋâmeerâ, Taažâmeerâ, Tavemeerâ, Nuorttâmeerâ, Skandinavia njargâeennâm, Skandij várádâh ¶ 25 Sanila-Aikio Tiina Saavâjođetteijee Aanaar ¶ Mutâ Timotei ij keksim maiden muide. Suái oroin lemin tuáivuttemeh. Poođij ijjâ. Timotei peevij Dumbo klovnihaatân já suái kuohtuuh nohádáin. Sunnuu uáđidijn Dumbo nievdâi ärttigis nahhaar. Sun nievdâi, ete sun maatij kirdeđ. ¶ Vuorâččâsah lijjii siäivum maađijân suu tuáhá. Ij puáttám muotâavra, iä autoh, iä rekah, moi keežild párnááh já elleeh kirdâččii penkai miätá. ¶ lah ton uccâ viljiih. Talle kale kulâččij maht täävtih ruojijdeh. ¶ 69 ¶ njiivlâh limaska ¶ Talle Jeesus koijâdij: ”Mondiet Taavvid talle Jiegâ váiguttâsâst koččo suu hiärrán? Sun iätá: (EM95) ¶  juuhâđ: jurgâlus lii puustâvlâš jurgâlus suomâkielâsâš KR92 vuáđuld já nuávdit ¶ Niiles ¶ Nettiaavis tievâsmittoo já uđâsmittoo taađeest, mut ton pehti láá jo tääl kavnuumist ennuu tiäđuh já liiŋkah eres tiätusijđoid, säämi organisatioid já asâttâssáid. ¶ pargei vástádâsâi nurâmist já tooimâtmist ovdâskulij ubâ virgeomâhâšpele nomâttum ohtâvuo ¶ Tietivetteđhân, et mii puohah Kristusân Jeesusân kastum ulmuuh lep kastum suu jämimân. Návt mij lep adelum kaastâst jämimân já hävdidum suin oovtâst, vâi mij-uv eleškuáđáččijm uđđâ eellim, tegu Kristus iällááttui jämmei kooskâst Eeji kirkkâdvuođâ vuoimijn. (Room. 6:3-4) ¶ Tricholoma aestuans ¶ 14. Lii-uv tust kandâskippáár? ¶ – Ohtâ. Ton maŋa lavkkâ ij lah innig kuárus. ¶ Sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi kiijtij pargojuávhu pyereest luhostum pargoost já tuáivui, et sämikielâ iäláskittemtoimâ ovdán já uážžu meid ruttâdem. – Sämitiggeest já sämisiärvusist láá stuorrâ vuárdámušah kielâiäláskittemohjelmist. Mii ulmen lii uážžuđ pissoo maali kielâ iäláskittem já suoijim várás, páhudij Näkkäläjärvi. ¶ 2. a) Maid plankton suilom uáivild? ¶ Táálualmaijin lâi Ilo Sarre já sun keevtij ton aggregaati, iđedist 7 ääigi piejâi keevvâđ já tiiptij keevvâđ nuuvt maht čuovâid tarbâšii. Ehidist 10 ääigi časkâdij aggregaati, sähkö ij tarbâšum ko čuovvân, iä lam eres mašineh moid lâi tom tarbâšiđ. Ilo Sarre maŋa poođij táálualmaijin Juhani Sietiö. ¶   4 Tuubdah-uv Säämi elleid? ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 193 ¶ Pellein, Piiain já ¶ Äšši lâi tast maŋa čielgâs. Hanssâ lappui kuusnii, jiemge tađe eenâb suin šoddâm savâstâllâđ. ¶ máccá cuáŋui-vyesimáánust ¶ Sämitigge pahudij vástádâsâstis, ete staatâ vaaljâin sämmilij lii tuođâi vaigâd já masa máhđuttem finniđ sämmilii ovdâsteijee aalmugovdâsteijen teikâ europarlameentân jis ij lah merhâšittee ekonomâlâš toorjâ já ijge lah väldikode tääsist tubdum ijge nuuvt, ete ulmuu sämmilâšvuotâ puohtuučij oovdân vaaljâkištoost ávusmielâlávt. Sämivuástásâš čäällim hiäjusmit sämmilij máhđulâšvuođâ uásálistiđ ohtsij aašij tipšomân já almos elimân. ¶ Vuáđumáttááttâs já luvâttuv Máttááttâsvuávám vuáđustâsah-äššikiirjijn lii anarâškielâst eenikielâ já viereskielâ sajattâh. ¶ Israel ¶ häränkieli ¶ Riijkâ nommâ: ¶ Puáris inuitmaainâs. Kirjeest Pulmunen. ¶ Stefanos 232-233 ¶ – Tuostah-uv tun uáđđiđ muin siämmáá loonjâst? Ánná koijâdij Heeihâst. Tuon sohvá alne ij lah pyeri uáđđiđ, jiemge višâččii moonnâđ Kaari loonjângin uáđđiđ. ¶ 62 ¶ Kuás savannist lii arvepaje já kuás ¶ Porgemáánu 6. peeivi 2007 aalgij nubbe pargopaje Äijihist, mii piistij vittâ peeivi. Ko lijjim ihe tassaaš iävtuttâm arkeologia seminaarist Siijdâst Äijihjäävri Äijih kuáivumijd/tutkâmušâid, te Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut já sämimuseo olášuttii muu tuoivuu já tääl toh tutkâmušah álgáččii. Mahtsun tibi te vala kevâččijgin? Oulu ollâopâttuv arkeologia lájádâsâst pottii oovce uápped, kiäid hovdijn mii jieččân arkeoloogah Eeva-Kristiina Harlin já Eija Ojanlatva. Mun lijjim mieldi mottoomlágánin jotkân tâi mooraallâš caggen, kote iänááš tuše čuávui áámmátulmui pargo. Juo algâkeesist lâim uáinám, et suálui lii viehâ styeres (2 km kukke já 1 km kubduv). Lasseen suolluu viestârvieltti lii uáli ciägus já juovvii. Poođijm ton mielân, et suolluu taavaakeeji mij kale kuođâttičijm meddâl, ko tot lâi mii mielâst liijgás täässiv já keđgittem. Tobbeen ep kale kavnâččii magarijdgin uhredemsoojijd. Arkeoloognieidah láin skappum kárbá Čuálminjaargâ viestârpiäláá maddui, maid mij puáđáččijm kevttiđ suollui monâdijn já tobbeen macâdijn. Mii juávkun kullii 13 olmožid, et käärbis ferttij jotteeđ vuosmuu paijeelmoonnâmpuudâst kahcii čuálmi rasta, ko mieldi lâi meiddei kuáivoi lusis riäidučukke, mast lijjii viehâ ennuu jyehilágáneh piergâseh já tävireh. Ko lâim peessâm puohah čuálmi nubebel, te vuosmuu pargon mij oppeet kuárŋuim puohah suolluu alaččân, mast juáháš peesâi uáiniđ suolluu pirrâs já ton stuáruduv. Tast maŋa maaccâim oppeet sátkusajan, juovijm vaastâkuávluid (stielâsijd) já vuolgijm jotteeđ raddalâs suolluu máddáákeččin tavas. Arkeoloogkuáhtást lâi mieldi syelimâs pro gradu -raapoort, mon lâi toohâm oskoldâhtotkee Matti Aho ive 1995. Puoh eromâš keeđgih já verâmeh muorâin tutkojii já kirjejuvvojii pajas. Oskoldâhtotkee lâi kavnâm mottoom keeđgi, main lijjii kyevti ulmuu häämih. Ton keeđgi mij kaavnâim já kuvvijm, sehe vala nube-uv suu valdâttâllâm keeđgi, mut taat totkee ij lamaš kavnâm oovtâgin täävti määđhis ääigi, mij lâi pištám tuše oovtâ peeivi. Juávkku, mast mun lijjim mieldi, tuuđhâi suolluu viestârvielti, mii lâi uáli ciägus. Lâim pyevtittâm suullân pelimuudon ton ciägu vielti, ko vitmâdis Eija Ojanlatva aaicâi vuosmuu täävti mottoom keeđgi vyelni. Lâim puohah moovtâ, et aainâs-uv maidnii lep kavnâm. Tááhtán ep vala kuoskâm, pic cegâttijm ruopsis liipu toos já vaaldijm GPS-koordinaatâid. Ko lâi juo eehid, te maacâim sáátkun já oppeet suvdâččijm kárbáin čuálmi rasta já tolliittijm Avelân. ¶ © 2006 Sámi musea Siida & Anarâškielâ servi ¶ mon toimâsaje lii sämitige säällimkoddeest säämi kulttuurkuávdáš Sajosist Aanaar markkânist. Virge tohálâšvuođâvátámâšah láá sämitiggeest adelum asâttâs 5 § (1727/1995) miäldásiih. Virge tevdimist lii kuuđâ mánuppaje keččâlemäigi. Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv ¶  Akkusatiivhámásâš 9 KYELIPIVDO LII HITRUUS HOMMÁ ¶ Kooveest: Säämi kielâtahopalhâšume 2011. Tuoijum tuáijár Matleena Fofonoff. ¶ juávkun ađai viiđâ veerstâst tot lii áinoo spiekâstem sänitärhisvuođâst. Talle puoh ¶  säänih – Tot lâi muu čuávji, Obžâ povvâstij. Mut fakkist sun kuittâg čiäruškuođij: ¶ muorâ uási: ¶  já – Mun iälám ain posâđâtmin ovdilgo uáđđáám. Lii-uv madârákku-uv posâđâttâm? ¶ 1. Galerina marginata – Myrkkynääpikkä – Mirkkânääpih U ¶ –Ij-uv vain mist lah tääbbin šiev eellim, huikká iššeed. – Mättip porgâđ korrâsávt já juhlođ vala korrâsubbooht! Eennâm lii šiev já kuusah miälkkááh! Maid helvitijd tij tobbeen tundraast čokkáávetteđ? Ettâđ toid hiäimuláid, ete varrip maasâd algâpááikán! ¶ 118 ¶ – 1 tp vaniljasukkâr ¶ Ruáhujávráá taavaakeeji Jyevdilâsluovtjeggi oppeet lii uážžum noomâs tast, ko tot pirâstit Jyevdilâsluovtâ kuulmâ kulij. Sevžjäävri taavaakeeji viestârpiälááš Jyevdilâsjävri lii uážžum noomâs tast, ko tot lii iänááš keđgiponnásâš kyelettes jáávráš, mast iä lah eres elleeh ko cuobbuuh já tiivreh. Ijjäävri Juvnjäälmi taavaapiälááš Jyevdilâsrotogis sáttá leđe uážžum noomâs tast,~ko tobbeen lii aainâs keessiv já kiđđuv väädis jotteeđ njuoskâs já sahisvuođâ keežild já tobbeen šaddeh še njeeccihmievtah ađai ruošâuáivimievtah. Tááláá ääigi tot ij lah innig nuuvtkin jyevdilâs, ko togo pehti läävejeh soorvah jotteeđ já taid lii älkkee tast pivdeđ. Ijjávráliih läävejeh stelliđ toho soorvâi várás njuállumkeeđgijd já Juhánâs Veiko (Veikko Aikio) mield taid puávtáččij masaba jo jyelgikieláin pivdeđ tobbeen. Muádi kilomeetter kukkosâš Jyevdilâsčielgi, mii lii Kyepisistjuvvii já Sijdâjávrááruávijuvvii kooskâst, sátáččij oovtâ puásuialmaa mield leđe uážžum noomâs tast, et poccuuh iä pisoččii tast meendugin pyereest. ¶ Suomâ sämitige saavâjođetteijee ¶ Ulmuuh algijn maidnii huksiđ, ko terppâm já meiddei moottorhuurrân kullui tobbeen mievtâ tyehin. Ko piäđuh iävá perustâm Ristinist, te ij sungin perustâm tain tađe komebijd já tiiptij puáttiđ taid aaibâs toos meetterpele kiäčán. Piäđukyevtis čielgâsávt tubdáin mottoomlágán mielâkiddiivâšvuođâ sunjin, mut ko toh iävá maiden porgâm, te kejâstellus peri. Kale sun taggaar killááččij. ¶ 50 ¶ Maasâd ko mij väzzip, Uulá iätá: ¶ 4 LIIVKÂS ČÄSSUÁIVI VYELNI ¶ Korppi kosii tiaista ¶ Muštotiätu lii aalmug kulttuur puárásumos vuárkká. Tovlááh tiäđuh eellimvyevist, suuvâin, historjást já pirrâsist láá iällâm uáli kuhháá tuše ulmui muštoost. Taat lii lamaš máhđulâš kielâ vievâst. Anarâšâin láá taah tiäđuh eskin uánihis ääigi čaallum dokumenttân já tävireh vyerkkejum museoid. Anarâškielâ lii siäilum čuođijd suhâpuolvâid tuše ulmui uáivi sist. Puárásub suhâpuolvâ lii porgâmáin já sárnumáin sirdám ubâ kulttuur siskáldâs nuorâb puolvân. Lii puohtum tiätun, et kuás kyeleh kođeh, kuás čuánnjááh láá čuosâin, mon muddoost máánu kalga kamuvsuoinijd čuoppâđ jna. Mainâsteijee lii párnáá váruttâm, et ij koolgâ moonnâđ kieŋâlis čääsi alda amas vuáŋŋáš ruttiđ čáácán. ¶ 3 Tuuđhâ oppâkirje kove 59B. ¶ c) Manen lii tehálâš, et čääci kolgá kuáškánjâssân loostâ alne meddâl? ¶ Kale maađij mield puáhtá vyeijiđ Taažâ miätá mäddin tavas? ¶ – Vuossâmuš škovlâčohčâ . Jienâkirje, mon almostitij Suomen Äänikirjat Ab. Muštâluš luuvâi páádán mainâs čällee Ilmari Mattus . Taat muštâlus lii almostum jotkâmainâsin Anarâš-loostâst ive 1988 rääjist. Jienâkirjeest láá kyehti kasseet já tot almostui ive 1992. ¶ – Tánssámlättee alne kuittâg jieh innig kolmuu, Heikkâ eeđâi já kiškoi jo Ááná tohon. ¶ nálášuttiđ leimauttaa ¶ 01.06.1996 . Oođđim rávhuttemeht moonnâm iijâ, aaibâs tegu ličij čuoškâ kivsedâm ubâ iijâ. Iđedist fättejim tom kivsádâs já tot lâi puŋkki, ađai luttihâš, mii lijkkoo njommâšuđ ellee nááhkán kiddâ. Puŋkki lâi ubâ iijâ ruottâm muu muáđuin já čiäpáttist, mut ij vissâ lam káskám ton suujâst, ko iä oinum čikâlâsâh. Maŋeláá peiviv poođij Charles kandâ Andrew Mayo já suu ravvui mield máttááttâláim Anssijn Charles kiedist časkeđ golfpáálu. ¶ 12. ¶ mii Hiärán, ¶ Tággáár assimileerimpolitijkkâ lái pištám tađe ovdil juo muáddičyet ihheed já sämmilij vuoigâdvuođah enâmáid já čassijd karžuu taađeest. Laavâst toh iä lam turvâstum. Uási sämmilijn luoppii ärbivuáválâš elimist já asâiduvvii uđâsässen huksiđ tááluid, kalveđ suoinijd já toollâđ kuusâid, moid uđâsässeelaahâ sii avžuuttij. Siämmáá ohtâvuođâst sij monâttii kielâ já kulttuur. ¶ - Kielâmiinut: Matti Morottaja ¶ Anarâš čallum media já äššiteevstâi fantasia ¶ suátihoovdâ Luuk 7.1-10 ¶ Ko návt maŋeláá juurdâš tieid päikkimaađhijd, te ijhân tain lamaš mihheen jiermijd. Peesâim leđe pääihist tuše oovtâ iijâ (muoi Veikkoin kuittâg), ko oppeet koolgâi vyelgiđ škoovlân. Reino aasâi tommittáá aldeláá Kaamâs, et sun kiergânij siämmáá iiđeed moonnâđ škoovlân ko tot aalgij-uv. Táválávt eeči eelij ain muu tuálvumin pasepeivieehid ergijn Kaamâsân. Ucjuv maađij kale tollui áávus aurain, ko tast lâi viehâ korrâ jotolâh maađij rähtim keežild, mut tot lâi tuše argâpeeivij. Ko aurajum maađij lâi tiäđust-uv šolkkâmaađij, te ton oolâ ij kannattâm ergijguin moonnâđ, veikkâ pasepeeivij autoh iä vuáijám ennust ollágin. Sátáččij kuittâg puáttiđ auto oovdeld, tâi maajeeld já šolkkâmaađij alne ličij lamaš väädis tolliđ palaskâm eergi. Sijvuus pasepeivijotoluv keežild autoid ij kannattâm moonnâđ vuordâččiđgin maađijpellâs. ¶ Sämitige stiivrâ čuávdus ¶ Sämitigge lii toohâm vijđes čielgiittâs säämi kielâlaavâ olášuumeest iivvijn 2004-2006. Ton mield sämikuávlu kieldâin ij lah tábáhtum tuođâlâš nubástus sämikielâlâš pargojuávhu já palvâlem meereest. Sämikuávlu kieldâin tuše Ucjuuvâ kieldâst sämikielâ kiäččoo virgehoittám iähtun tâi sierânâs ánsun. Sämikuávlust pargee kieldâi já staatâ pargein 9,5 % pasta adeliđ äššigâšpalvâlem sämikielân. ¶   Jáákuš kačâškuođij. Ko sun aldanškuođij ¶ piergiittâllâm ekonomiakriisi siste pyerebeht já oroččii iälááskmin tađe jotelubbooht. ¶ Muu käälis kejâstâlâi jo tijmásis. ¶ Rebekka peesâi raccastiđ kameláin. Mieldi sust lijjii muáddi ustev já puáris pärnikeččes. ¶ Aaron 56,60-61,63-65, 67, 74,78-81,85,87-88 ¶ Kovosist uáinoo, et uđđâ sanij rähtim lii kieŋâlis sundeest ovdáneijee proosees. Taan proosees kuvviimist vuálgoo tast, et mottoom eres kielâst kávnoo távjá myenster uđđâ sääni rähtimân. Uálgispelni kovosist lii nomâttum myenster valjim (mallin valinta), mast ubâ termârähtimproosees vuálgá. Uálgispeln sänitääsist (sanataso) lii tot myenstersääni, mon kiälbulâšvuođâ uđđâ sääni myensterin ferttee testađ. Čižetpelni sänitääsist lii puátukielâ säniráájust räigi, mon kalga tuovŋâđ. Puátukielâ uáivild tom kielâ, moos uđđâ sääni ráhtoo. Taan tááhust tot lii lamaš anarâškielâ. Myenster kiälbulâšvuođâ puátukielâ sääni rähtimân puáhtá testađ sänitääsi vuoluupelni orroo taasijn. Komponenttääsist (komponenttitaso), mii lii tállân sänitääsi vuoluupelni, myenstersääni čuáppoo ossijd. Tien tááhust piäsá njuolgist viärdádâllâđ myenstersääni já puátukielâ sänikomponeentij västideijeevuođâ. Vááldám muáddi ovdâmeerhâ. Sämikielân tarbâšuvvoo vaastâ kuobârnoomân, mon nommâ suomâkielâst lii lohisieni. Komponenttääsist myenstersääni čuáppoo kyevti komponeentân: (lohi) já (sieni). Eenâb viärdádâllâm ij tarbâšuugin: lii älkkee uáiniđ, et lohi-sáánán lii sämikielâst vaastâ luosâ já sieni-sáánán kávnoo vaastâ kuobâr. Nuuvtpâ sämikielân finnee noomâ njuolgâ jurgâluslovnân suomâkielâst: lohisieni lii sämikielân luosâkuobâr. Komponeentij viärdádâllâm maŋa piäsá jo puátukielâ uđđâ sáánán. ¶ Kussâ lii niŋálâskussâ mii lii kuáddám käälbi . ¶ šadoi loostâid, sino já sierâlágán purrâmâšveerkijd ¶   – Ij tääiđi leđe uáli times tiet tuu saje, mut Junná jurdâččij: ¶ Kuáski pajedij kieđâ njäälmis oovdán já mestâ jo huuihij. Sun ij tiättám, lâi-uv nievdâmin vâi kocemin. Vissâhân sun kocemin lâi, ko kerd capcim-uv povčâgitij suu kieđâ. Kievkkân kiällárist pajanij assaas suovâ – aaibâs taggaar suovâ tego miinii ličij lamaš pyelimin. ¶ 57 ¶ Tuhhiittum kirholaščuákkimist skammâmáánu 10. peivi 2000 ¶ M.M. ¶ Eres sierânâspaseh .............................................................. 121 ¶ Tälvikiärppááh – Talvikärpäset ( Heleomyzidae ) tiättojeh maŋesčoovčâ tâi tooláá kiđđuv, mut meiddei tälviv, jis liegâsvuotâ paijaan paijeel nolá. Suovsah iälusteh kuocâgeijee šaddo- já elleepasâttâsâin. Tälvikiärpáššlaajah kávnojeh Suomâst viđâlov suulâin. ¶ Já nuuvt te mij čokánistijm mottoom nurkkepiävdán lasâpellâs. Muu käälis já Sofia čokánáin seelgij laasâ kuuvl. Mun te kejâdim laasâst olgos puoh taid buusijd já ráiđuváávnuid, moh jo vuoijii-uv tast lappâd. Nube peln kááđu uáinojii tagareh keđgitááluh, moh lijjii eidu vierrâlmin, já toh lijjii aaibâs jo kohhum já nuuhâm toos. ¶ Kirkkoveerdi Isaac (Issá, 1770–1855) suhânommâ lâi vihkum ulmui luvâttâlmist ive 1792 Mattus, mut rippâkirjeest 1824–44 Paadar. Sun uážui kálguinis Caisa Jonasdotter (Káijá Juhháánnieidâ) Aikioin nelji nieidâ, main kyehti monnii mannjeen Morottaja já kyehti Aikio suuhân, sehe kulmâ kaandâ, main ohtâ jaamij párnážin. 1) Pehr (Piättâr, š. 1798) kaandâst Isakist (Issá, š. 1826) suuhâ ij innig jotkum. 2) Jonas (Jovnâ, š. 1802) moonâi vivvân Johan Morottajan Mannermaa táálun, mon išedin sun lâi vuopâs maŋa. Jonas vaaldij suhânommân Mannermaa . ¶ , mieđeet meerhâ säämi tuáján, mast puáhtá tubdâđ puigâ sämityeje. Sámi Duodji ry jesânin peesih tuše čepis tuáijáreh. Jesâneh seervist láá suulân 300. Säämi tyejiärbivyevist eromâšávt anarâš- já nuorttâlâš ärbivyevih láá uhkevuálásiih. ¶ Lieggâ stielâsist ¶ 34A Silbârävdeeh joreh já skirviitteleh čässuáivist. ¶ mii lunne ¶ * 298 m2 (kukkodâh 18,5 m x kobdodâh 17 m) ¶ Nuorâičällee västid ¶ - Lah-uv vala ostâm leđe puásuipargoin ejijnâd? Ánná koijâdij. ¶ Pieggâvälli lii 31–37 cm kukkosâš peivikozzâlodde, mon suájákeejij koskâ lii 68–80 cm já tiäddu 140–250 g. Pieggâvälli lii kesilodde, mon kiđđâvarrim Sáámán tábáhtuvá cuáŋui–vyesimáánust. Tot pessee táválávt káránâs tâi vuorâččâs puáris piervâlân, sehe luánduvuovdân, mut tááláá ääigi meiddei ulmuu tađe várás rähtim vuovdân. Niŋálâs kurppo ucánjáhháá riissijd piervâlân ađai váháš skoođâst tom, jeđe mannee vyesimáánust 4–6 kuovgis ruopsisruškistiälkkusii mane. Taid tot láálá masa mánuppaje. Ko uđâgááh cyevkkejeh manekorâidis, te vaanhimeh kuohtuuh havâškyettiv toid purrâmâš. Purrâmâšliiston kuleh säpligeh, lodeh, tažâligeh já joba tiivreh. Mánuppajasâžžân uđâgááh kirdeleh já kyeđđih piervâl, mut pisotteleh kuittâg vala vanhimijdis seervist mánuppaje ađai čohčâvarrim räi. Pieggâvälli varriistâlškuát Suomân já Sáámán njuhčâmáánu loopâkeččin já varrim pištá vyesimáánu pelimuudon. Čohčâvarrim pištâ porgemáánu aalgâbeln kidâ roovvâdmáánu räi já nabdemist uđâgááh-uv värrejeh talle vanhimijdiskuin oovtâst tálvástâllâmsoojijd, moh láá Tave-Afrikâst, sehe Koskâ- já Maadâ-Euroopâst. Šiev säpligiivij motomeh pääccih tálvástâllâđ Maadâ-Suomân-uv. ¶ Kampala ¶ hiŋgâlnaavit 9 ¶ Šadoh väldih madduinis enâmist čääsi. Asettes poccei mield čääci paijaan šado viärdán já lostáid. Šaddoseelâi sellâliemâ storgâgit seelâid korrâsin. Tanen syeiniverdišadoh – tegu fiskisrääsi – pisoh ciäggust. Jis vájálditáh njuoskâdiđ vistešaddoid, seelâi čäcistorgâvuotâ kiäppán já nuuvt šaddo álgá uáđistuddâđ. ¶ Servikoddevaaljâi munejienâstem uárnejuvvoo servikudij kirkkohiärávirgáduvâin tâi servikoddetoimâttuvâst 27.10.–31.10.2014 jyehi peeivi tijme 9.00–18.00 sehe máhđulijn eres munejienâstemsoojijn meridum aaigij. ¶  attribuuttin ¶ Paltto Heikki, I värisj. ¶ lágán šadolâšvuo đ âkuávlu ¶ Hanssâ tiälláástâlâi vuoptâidis: ¶ Joona 126, 128-130 ¶ Porttâpäävti tulvâdemjävri D1 ¶ 3) Aanaarsämmilâš kulttuurân uápásmittee kuursah 5 oč ¶ – Mut jyehi tááhust tääl kale tuoi, Eunuk já Njorttâ, ferttiivettee áánnuđ addâgâs njobžâpárnáin, ko čoonáid sii kiddâ toin naalijn! Já tij, njobžâkaandah, kolgâvetteđ áánnuđ addâgâs, ko leppeđ sáhhám nubij ááiruid! Poolishovdâ ain meridij. ¶ Anarâškielâ seervi ihečuákkim meridij, et taan ive adeluvvoo seervi kulttuurpalhâšume Uccpárnáá Maati Iisin ađai Iisakki Mattusân kuhesáigásâš toimâmist anarâškielâ pyerrin. Servi ornij tilálâšvuođâ 20.3. 2012 Anarist Laasikuáđist. Tobbeen tuállojii saavah já lávlum še kullui. ¶ 7. ¶ – Jiem, mut mun lam iällâm tääbbin tavveen, kost kuálástem lâi iäláttâs-vyehi tovle, uásild vala-uv. ¶ Sämmilâš siärvádâhvuáháduvvâst iä lah ärbivuáválávt čovgâ suhâpelij mield juohhum pargoh teikâ árvuciäkkádâh. Sehe nisoneh, almaah já päärnih láá uásálistâm puásuituálust paaimândmân täsipiälásávt. Puásuituálusämmilâšsiärváduvâin suhâpeeliroolih algii sierâniđ táluaassâm mield. Majemuuh sämiperruuh värrejii Viestâr-Laapist pisovâš táluasâmân 1960-lovvoost joskâmáin pirrâihásâš kuátijotteem poccuiguin. Puásuituálust paimândem lâi vistig čokkânám almaid, mutâ moottorkielhâ já muávloo anon väldim mieldi ain eenâb säminisoneh láá meid álgám váldutoimâlâš puásuituállen. Veikâ eidusâš paimândempargo lii čokkânâm almaid, nisoneh láá uásálistâm já uásálisteh ain aktiivlávt puásuituálu jyehi-ivvááš tábáhtusáid já omâsteh meid poccuid. Puásuituálu haldâttâh- já toorjâvuáhádâh ij toovâ máhđulâžžân tom, ete maaŋgah siämmáá perrust hárjuttiččii áámmátlâš puásuituálu já maŋgii oovtâ puásuituállest láá ubâ perruu poccuuh paimândemnáál. ¶ 1. Tuuđhâ oppâkirje káártást 44-45, mon enâdâhkuávlun tuu päikkikuávlu kulá. ¶ Čuákkimpaketteh ¶ ČUÁKÁNKIÄSU ¶ Talle toh šnikkáreh láin Nuuvdi tuve huksiimin ko munnust Mattijn šoodâi vuod tubbáákmielâ já tieđijm ete sunnuu uáđđimsaajeest kuádá vyelni láá tubbáákloováh. Muoi smiettáim ete maht kolgâččáim mottoom paperoosi finniđ livkkâliđ tobbeen sunnuu paperossiloováin. Soováim nuuvt ete Matti páácá vahtiđ já mun iälám väldimin tubákkijd. Mun luhostuvvim finniđ kyehti paperoosi kuábâžân-uv. Halijdáim čäittiđ ete muoi-uv leen almaah, cokkiittáim tubákkijd pyelliđ já vazâččáim togo tuve alda. Jieččân mielâst eštus láim almaah ko tubbáák lâi njäälmist suovâstmin. Láim eidu tuve lappâd väzzimin pyellee paperoosih njäälmist, must lâi vala ”loppi” moos lijjim tom paperoosi pieijâm. Šnikkáreh já táálu ulmuuh lijjii tast alda ko must tot paperossi pávkkái, luoddânâddâm ”loppi” tuše paasij njáálmân. Puohâh kiäh togo lijjii já oinii tábáhtus algii povvâstiđ. Muoi vuolgijm pááikân já lâim suorgânâm. Must puollii čalmeramâšeh já uási vuoptâin-uv. ¶ – Jiem tieđe poolâm-uv vâi maid, mut tot juurdâ lii váhá ilgâd. ¶ Talle eeči juovij omâduvâs kandâidis kooskâ, pele kuábážâs-uv. ¶ Jurgâlemteoriain kieđâvušâm tagarijd, moh čonnâseh muu tutkâmušân: dynaamisâš ¶ Snaartâl lii nuuvtkočodum meccivaljelodde já ton uážžu pavkkâliđ lavâlâš miäcástemääigi, mii lii porgemáánu kyevtlovváád peeivist roovvâdmáánu loopân. Iänááš vuonjâšludij uđâgááh ovdáneh kirdemtáásân tassaaš, ko miäcástemäigi álgá, mut ovdâmerkkân čuáđgi já viettuu uđâgááh kale láá vala suájáttes čuálihaaŋgâh, ko taanáigááh loddepivdeeh maneh havlâpisoidiskijn miäcástiđ čäciluudijd. Toovláš lodásteijee adelij lodeuđâgáid ráávhust šoddâđ ijge laavim ollágin pivdeđ čäciluudijd čohčuv. Kiđđuv tot kale pavkkâlij vuoššâmlode ja ovdâmerkkân snaartâl lâi ohtâ taggaar lodde, mii kaartâi távjá páátân. Toovláš olmooš ij meiddei lodástâm suotâstâllâm tiet, nuuvtko taan ääigi miäcásteijee iänááš taha ja ko pessimäigi aldanškuođij, te aainâs niŋálâs lodeh ožžuu leđe ráávhust ja meiddei kale oráseh-uv. Kiđđâlodástem ij lah tááláá ääigist loválâš, mut muu mielâst oro, et čohčâlodástem-uv kolgâččij raijiđ, tâi aainâs sirdeđ maŋeláá, ko maid tot tääl lii. ¶ 13.§ Väljejuvvojii stiivrâ fastâ já värijesâneh (5 + 5): ¶ čuomâ, čuomâ = kalan nahka ¶ vildâhiävuščurrust = villihevosten laumasta 19 ¶ 1. Agrocybe praecox – Kesäpiennarsieni – Kesikuorâkuobâr U ¶ lâi ruokkâd já niälgáá. ¶  teikkâ Muotâ sudâškuođij já jeegih lekkâsii, potâlii loopah-uv kesilodeh já tađemield aalgij eellim oinuđ já kulluđ suánjuin-uv. Uccloddááh vizârdii, jeggilodeh tollii jieijâs kiihâmkonsert já cuobbuuh ruovgii suánjunjeeššijn. Mii pele kieddi lâi tast eromâš ton keežild, et toos čokijdii kiđđuv piiččuseh, raavgah, rástágááh, äskileh já meid eres-uv lodeh, moh värrejii maŋeláá taveláá, ađai kuus lijjii monâmingin. Piiččuseh lijkkojii eenâb kačâdiđ kiedist já kiškođ enâmist lapsemááđuid, ko raavgah oppeet tollii turnajâšâidis eenâb pooráábeln. Meid äskileh távjá várdáástellii pooráá alemui mievtâi alne, uáinojeh-uv säpligeh. Merâlodeh, tegu njurguuh já áŋáluvah, mut härvibeht kulnâseh vuoiŋâstii še jäävri máddáákeččin tuodârjavrijd monâdijn. Čovčjäävri uáivuš lâi taggaar, et tot lekkâsij tooleeb ko eres uáivušeh tain kuávluin. ¶ – Ákku. Mii imâšijd! Maid imâšijd mun uáinám? Mun uáinám uccâ stááluid! Toh-uv láá luámánijd čuággimin tego mij-uv! Matti huuihád. ¶ Tepa-termâpaŋkki , Sänivuárkkákuávdáš TSK sänivuárhá (lekkâs uđđâ laasân) ¶ Ánná lâi finnim vuosmuid oppâmpuátusijdis já kejâdij taid. ¶ – Talle ko alme ehidist ruáđđáá, te tot tiätá jalahâs šooŋâ čuávuváá piäiván. Nuuvt ákku já äijih lává munjin máttááttâm. Suoi mättiv kal pyereest ennustiđ šooŋâid luándu meerhâin. ¶ Otava 1987. ¶ Jeesus eeđâi: “Sabbaat lii ulmuu várás ige olmooš sabbaat várás. Nuuvtpa Ulmuu Alge lii meid sabbaat hiärrá.” (Mark. 2:27-28) ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 3 ¶ 1. Šiättá säpligij muotâraigijd. ¶ – Murr, murr... Joo, tääl te uáináh maht kuobžâ salo! Tuu vuoptahhân láá siämmáá njálgáh ko jietânâssareh! ¶ Kielâlávgummáttááttâs ovdedem sämimáttááttâsâst lii äigikyevdil maaŋgâ suujâst. Arâšoddâdmist kielâlávgummeetood lii lamaš kiävtust jo ive 1997 rääjist, kuás vuossâmuš vuálá škovlâahasáid uáivildum anarâškielâ kielâpiervâl vuolgij joton. Kielâpiervâleh láá jo ohtsis oovce, main kulmâ anarâškielâlâš, kyehti nuorttâlâškielâlâš já nelji tavesämikielâlâš. Kielâpiervâlijn käävci tuáimih sämi-kuávlust já ohtâ Helsigist. Sämitigge lii selvâttâm kielâpiervâlij lekkâmmáhđulâšvuođâid meid eres kaavpugijn. Kielâpiervâl joton vyelgim lii aldemustáá Ruávinjaargâ kaavpugist. ¶ Juhle lekkâmsaavâst Sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi puovtij oovdân oovdeb suhâpuolvâi korrâ pargo sehe seervij tergâdis rooli kulttuur siäilumist. Sun meid tiäduttij nuorâ taaidârij merhâšume, kiäh rähtih ohtsâškodálii já siärvuslii taiđuu moodeern teknologia vievâst, jyehih tiäđu sämmilijn aaibâs uđđâ vuovijn já pasteh raččođ väldikulttuur lääččim stereotypiaid sämmilijn. ¶ Ko lättee motomin maŋeláá loptejui, te mudârdâsâi kooskân salvui niskemuorâ já lätteelahtos moonâi togo pehti. Lätteelyevdih lijjii rahtum lyeddejum muorâin, moh lijjii veerrum täsivin. ¶ Suvi West & Sámi oahpahusguovddáš/ Säämi máttááttâskuávdáš, medialinjâš: uánihisvideoh ¶  lohhest lyevvejeh raavâdamnâsijd šadoi kiävtun. ¶ – Mut ko mun jiem lah uáinám oovtâgin vejeháá vala taan juuvâst, láá-uvsun toh kostnii čiähusist? ¶ – Ličij kal hitruu pääcciđ tiiguin val sierâdiđ, mutâ ko toh kyesih láá puátimin, Heikkâ šuáhkát maka pettâšum nálásážžân. Sun kárvudât taaki já koibâkappeer ovdil ko vuálgá. Uuvsâ piällást sun vala jorgeet párnái kulij já iätá: ¶ vepsi, veepsi = evä ¶ Viijmâg uđâgâš cuovkkij ¶ – Suu kalga finniđ pyecceiviäsun! eeđâi naabureemeed, kote lâi pyecceitipšoo. Naabureemeed leehâi uálgispel uuvsâ já piejâi ááhu uáiván siholduv, et taan uáivi joskâččij vardemist. ¶ Sämitigge 2014 ¶ 3. Mun já iäráseh - spellâmnjuolgâdusah sierâlágán tilálâšvuođáid . . . 8 ¶ Mätkilavkkâ lii pakkajum, Mimmi já Nalle kárvuttum, mutâ vyelgimân lii. ¶  Sun Aalmuglii lahâasâttem lasseen sämitige tooimâ stivree sämitige čuákkim tuhhiittem pargo-oornig , mast aasât el. viirgijn, sierâ orgaanijn já tai pargoin sehe haldâttâhlattiimist sämitiggeest. Vaaljâpaje aalgâst sämitige čuákkim tuhhit toimâvuávám ubâ vaaljâpajan. Toimâvuáváámist aasât uulmijd sämitige tooimân. Tärhibijd ihásijd uulmijd asâtteh jieškote-uv ive budjetist . Sämitige pargoviehâpolitiik stivrejeh pargoviehâpoolitlijn äššikiirjijn , moid kuleh pargoviehâpoolitlâš ohjelm sehe täsiárvu- já oovtviärdásâšvuotâvuáváámeh. Sämitige váldutoimâsaje lii Anarist säämi kulttuurkuávdáš Sajosist. Sämitiggeest láá lasseen uálgitoimâsajeh Iänuduvvâst já Ucjuuvâst. ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtus 2010 Ruávinjaargâst ¶ Muštâlusah ¶ – Na? ¶ 99870 Inari ¶ Niiles ¶ šleđgâvárádâs 121 ¶   Päikkikode kaandâh lijjii čielgim ääši máttáátteijei nuuvt ete mun lijjim sujâlâš já sun oskoi pyerebeht sii ko muu. Máttáátteijee lâi ton mielâ ete koolgâm iäruttuđ škoovlâst, lijjim nuuvt ettum "häirikkö" suu mielâst. Muu škovlâjotteem nuuvâi ton vuáru toos. Jieš kale lijkkojim ko jiem tarbâšâm innig moonnâđ škoovlân toi pirulij kandâi juávkun. Máttáátteijee nommâ lâi Katri Taanila. ¶ i. ollásávt vuáládâh ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 155 ¶ h) Mii aavhijd tágárijn čoolmijn lii? ¶ – Sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuotâ aalmugin ij olášuu, ko sämmilij jiešhaldâšem lii räijejum kuoskâđ tuše kielâ já kulttuur, páhudij Sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi Ruávinjaargâst 15.4. uárnejum konfereensâst. ¶ 65 27 ¶  ij Euroop rääđi ministerkomitea avžuuttij ive 2004 kuávlulijd kielâid tâi ucceeblohokielâid kyeskee eurooplâš vuáđukirje heivitmist Suomâst, et Suomâ "riämá eromâšávt tállán toimáid visásmittiđ tuođâlâš lappumvaarâ vuálásij aanaar- já nuorttâsämikielâi eellimtohálâšvuođâ" . ¶ – Käärbis , mii suvdá 2 – 3 ulmuu. ¶ ČUÁKÁNKIÄSU ¶ Mun  máálájim  táálu  kulmâ  peeivi.       Kirjoitin  kirjettä  koko  illan. ¶ – Jiem lah, västiđij ucjuv almai, aasâm ucjuv kieldâst. ¶ Niiles ¶ 14.00 – 14.50 Jurgâlem čuolmah Petter Morottaja ¶ 1. Sun šoodâi kukke vâi sun šoodâi kukken. ¶ 58 kištoiävtuttâssâd. ¶ Raptäsni teikkâ ij, smiettâd maggaar áámmâtlâš virge puátteeääigist halijdičij. ¶ Almottâttâm säminuorâi taaiđâtábáhtusân aalgij ¶ b. maorih? ¶   kulá  piäsá Koskâšoŋŋâduv kuávlun kuleh Koskâ-Euroop já uási Tave-Euroop, eres lasseen Suomâ já Ruotâ. ¶ Piäggá Suomást ¶ Iiđeedpeeivi škovlâtiijmij fáddán lâi kuálástem. ¶  ááhu Sij pevhištuvvii já ettii: ”Maid tun lahkin toohâm! Maid mij kolgâččijm toohâđ tunjin et šuármu ložžiiččij?” ¶ 7. ¶  lii Peeccih lii tehálumos lihâdemvepsi. ¶ tile, mii taha luándulâš kielâkevttimtilálâšvuođâid. ¶ Heeihâ suámálâš lattim väividij Ááná. Heikkâ ij lam lamaš suttâmgin mut lâi hirmâd jo jávuttáá. ¶ Länsman aalgât pargostis 9.2.2009 já lii tast meriáigásávt 31.5.2009 räi. Suu toimâsaje lii algâmuddoost Ruávinjaargâst. ¶ – Mahtsun enni toos talle mieđâi, et mun vuolgim, Ánná smietâi. Erkki kale lâi pááccám aldeláá, Ruávinjaargân, já tom vanhimeh iävá lam annaam nuuvtkin hyennin: lâihân tot mestâ jo Säämist. ¶ Sáibu - Saibâ ¶ Časkem stimulistij kossâvááká niärvá. Pákkum jyelgi ¶ Sämitige nuorâirääđi ovdâstij säminuorâi vuoigâdvuođâid kieđâvuššee paneelist rääđi värisaavâjođetteijee Minna Lehtola. Suu saavâ teeman lâi ucceebloho ucceeblovvoost. Lehtola uáiná sämikulttuur puátteevuođâ positiivlâžžân ” Nuorâi vuáhádume lii eenâb ávus já sij jieijâs náál ovdedeh já aneh sämmilâšvuođâ eellimvuáimálâžžân. Muu mielâst kulttuur áárvust anneem lii puáránâm, ij lah innig heeppâd leđe sämmilâš. ” Lehtola kieđâvušâi savâstis jieijâs tuávváá já vuáhádume sämikulttuurân” Veikâ kuulâm-uv ucceeblovo ucceeblohon, jiem ane tom hyennin, peic tot lii lasettâm sine já luándu, háálu rähtiđ jieijâs aalmug oovdân aašijd já toimâđ tienuuvt, ete puátteevuođâst-uv liččijm ellee aalmug, epke tuše mušto historjá kiirjijn. Tubdâm meid ovdâsvástádâs tast, ete lam uási sämikulttuur nuuvt ete iälám tom. ” Lehtola lopâttij suu oovdânpyehtim. ¶ Veik lijjim poossâm jo maŋgii kieđâidân, čapis tuolvâivne ij vuálgám liškeest. Ehidist lieggejim vala säävni já käsittim kieđâidân čääsist. Esken sávnum maŋa kietâ ucánjihhii oroi vielgâdubbon, mut ij tot valagin putes lamaš. Arvâlim, et amahân te tuolvah ääigi mield vuálgáččii. Vaibâm ko lijjim, kuppâlâttim seeŋgân. ¶ Luuk 18:31-34, 19:28-40 ¶ kukkáid já muorâid. ¶ tälviuággumvuoggâ = pilkkionki ¶ Rijjâhámásiih ucâmušah pivdojeh toimâttiđ vuossaargâ 21.10.2013 tme 16 räi čujottâsân Sämitigge/ škovlim- já oppâmateriaallävdikodde, SAJOS, 99870 Aanaar. Ucâmušân kalga lahteđ kopio oppâre-gisterváldusist. Ucâmuš puáhtá vuolgâttiđ meid šleđgâlávt čujottâsân Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. . ¶ Jiem peessâm čuožid pajaniđ tállân, ko ruošâh komendii puohâid kiäh lijjii elimin, te pulttâsiđ čuožid. ¶ Kiđđâsâš piäiváápaaštâ hokâttâl jieŋâi oolâ čyeigeid, uággoid já väzzeid. Lii hitruu kejâdiđ uápis riddoid jäävri kuávlust já jotteeđ suolluin, moid keessiv ij peesâ. Suomâst meerâ já javrij jieŋah kierdih ulmuu jotteem tälvikyevdilist, mut čohčuv já kiđđuv jieŋâi oolâ ij koolgâ moonnâđ. Jieŋáid koččâm lii uáli varâlâš. Kolmâ čääci suvčâgit jotelávt, já čääsist lii vaigâd peessâđ jiešiäluid pajas. ¶ Almottâtmeh láá puáttám nuuvt suoppâinviestân já njuárustemkiišton, mii uárnejuvvoo koskoho 28.03. ko muusikkejâlmâsân-uv, mii uárnejuvvoo tuorâstuv. Muusikkejâlmâsâst tuámáreh väljejeh säminuorâi ovdâsteijeid aalmuglâš Sounds -tábáhtusân Tuurkun. ¶ “Ellee tääl tobbeen nottáá” . ¶ – Puáđám, Heikkâ lopedij. ¶ Mut roonnig smietâi, lâi-uv Muotâvielgâd tuođâi-uv tolvum meddâl. Nuuvtpâ sun oppeet moonâi speeijâl kuuvl: ¶ luámáttuvâi vástádâsâi vuáđuld čielgejuvvoo, pasteh-uv virgeomâhááh, kiäid säämi kielâlaahâ kuás ¶ Säämi suuvâ laavlâ ¶ ekologâlâš luávkku. ¶ Evaŋgellâš-luterilâš kirkko ¶ Issáák koijâdij já Esau västidij: “Mun lam Esau, tuu puárásub kandâ.” ¶ Äijih ~ Äijihsuálui ~ Äijihkeđgi = Ukko ~ Ukonsaari ~ Ukonkivi ¶ hoppuus tábáhtusâin jođettem ain taksijn teikkâ ambulanssijn ¶ vuođâst, moos kullee oppâáigáduvâid puáhtá nuurrâđ viehâ rijjâ. ¶ 3. Tuuđhâ áimukove Egyptist (oppâkirje kove 30B) ¶ 3. a. Ovtâstit syeiniaččin já stuorrâ syeiniaččin rievtis ravâdân. ¶ vuoinâđâttâđ = levähtää 185 ¶ Kauhajoki B4 ¶ Esau 24-26, 31, 33-34 ¶ – Na neelji ääigi ehidispeiviv, suu enni kullui västidmin. ¶ sierâ tuálvoo maasâd pááikán vyelgidijn ¶ Čiđđâkäänih rijdâleh äŋgirávt revirijdis peeleest ¶ Irland ¶ Nuorttâsämikielâ kielâpargee/jurgâleijee – Katri Fofonoff ¶ – Kuás tun lah Matti ilolâš? Mast tun ilodâh? Heikkâ koijâd Maatist. ¶ 34. Island - piegâ já jieŋâ eennâm 110 ¶ päiväntasaaja = peeivitäsideijee ¶ Vuossâmuu luokast kietâtuojij máttááttem tábáhtui nuuvt, et meiddei mij kaandah-uv kaartâim máttááttâllâđ nuuvtkočodum nieidâi pargoid. Aalgij-uv kietâtyejitijme já máttáátteijee Rantamäki meridij uárnejeijeid jyehiđ juáhážân taggaar 15 x 15 senttid stuárusâš liijne, sehe vala lääigi já náálu. Mij koolgâim kuáruškyettiđ maidnii ton liijnán, mon merhâšume jiem innig mušte. Na miiba tast, muu pulbetskippáár Oskár Sinikka puuđâldškuođij náluinis já lijnijnis já nuuvt mun-uv. Kalhân mun tiettim, maid nááloin já laigijn kalga porgâđ já maht puállu lii puserist kiddâ. Taantovváá valdim kuittâg náálu kietân vuossâmuu keerdi eellimstân ton uáivilist, et kuáruččim jieš toin maidnii. Lâim puđâldâm tast äigipuudâ, ko hiämáskâm toos, et miinii koočâi já poŋkettij lättei. Vaarâ kiinii vierâlij já julkkâlij uáivis lättei. Vilpâstâm toho kulij já uáinám, et tothân lii-uv Veiko pulbetskippáár Perunka Einar Tuula. Máttáátteijee Rantamäki meiddei suorgân já tomâškuát Tuula luus suu jieijâs liävttoin. Tomâmeh tuše lijjii viehâ rávháliih tanen, ko sun lâi lämis, leesmi kivsedem olmooš, mon läävhih lijjii tuše muádlov seenti kukkosiih. Ko Rantamäki pyevtitškuođij suu aldasáid, te Tuula jieš-uv iäláskâdškuođij já kuáikkusij čokkod. Nuuvt sun viijmâg peesâi pajas já čokánij pulpetân. Elma Rantamäki koijâdij: ¶ Jonsahpeivi lâi jo alda, já Uárbis njobžâpárnái táálust valmâštâllii jonsahpeivjuuhlijd. Tálunjobžâ já Kuáski láin eidu puáttám maassâd jonsahpeivkuolij pivdemist. Sunnust lâi pargo saallâsáin: ¶ Sämikielâ máttááttâsâst máccoo kansaškoovlâ ääigi tilálâšvuotân - sämikuávlu ulguubeln ässee párnááh já nuorah pääccih luuhâm- já čäällitáiđuttemmin jieijâs kielâst, jis kielâ ij máttááttuu škoovlâst. Tilálâšvuotâ lii Suomâ vuáđulaavâ já Suomâ adelem, algâaalmugis kyeskee aalmugijkoskâsâš sopâmušâi vuástásâš, páhuduvvoo Sämitige pargojuávhu tuorâstuv 13.11. almostittám vuossâmuu sämitige škovlimraportist. ¶ ávháliih šaddokäärdist? ¶ C. Maht poolvân šadda šleđgâvárádâs? ¶ koveh: Jukka Lemmetty ¶ – Jáá koccájih...? ¶ BENEDICAMUS ¶ meriáigásii já olespiäiválii virgekoskâvuotân 28.12.2011 rääjist. Sajos toimâsajehuolâtteijee huolât vahtâmiäštárpalvâlussáid, infosaje tipšomân, čuákkimij já tábáhtusâi orniistâlmáid kullee pargoin sehe táárbu mield čurgiimist. ¶  tiŋgâ[?]. Mutâ ain ij moonâ pyereest. Jotteem ij lah älkkee. Koddesäpligeh kärttih vijđes juovâi siisâ, viirrâm muorâi kooskân, ciägu paavtij oolâ, nješšiláddoid... Toh pärttideh maaŋgânáál. Mutâ toh iä vuállán. Toh juátkih määđhi veikkâ čapis soormán, jis nuuvt koolgâš... ¶ Gepetto maatij rähtiđ muorâst imâšlâš ¶ já eellim elimâm 16 vuossâmuu ihheed Ucjuuvâst, suomânieidâ uáivičohheest tassaaš, ko värrejim Tamperen luuhâđ. Ožžum saje Tampere olgosadelemtááiđu sierânâsluvâttuvâst, mast uáivilâm lii lamaš ovdediđ muusik, kirjálâšvuođâ já čaittâlem táiđuidâm nuuvt pyerrin ko máhđulâš, vâi puávtáččim paijeentoollâđ já ovdediđ jieččân kulttuur. Varrim sämikuávlust meddâl merhâšij tiäđust-uv stuorrâ nubástus elimân. Stuárráámus äšši varriimist lâi kuittâg tot, et ibbeerdškuottim pyerebeht, maid sämmilâšvuotâ munjin meerhâš. Motomin ferttee moonnâđ olgoláá vâi uáiná. ¶ 3. Luosâ liihâd Nuorttâmeerâ máddááoosijn já porá siilâk. Meerâst tot stuáru jotelávt. ¶ Rijjâhámásijd ucâmušâid kalga toimâttiđ riehtiministeriön majemustáá 21.4.2011 tme 16.15. Riehtiministeriö postâčujottâs lii PL 25, 00023 Valtioneuvosto, já jotteemčujottâs Eteläesplanadi 10. ¶ 13. čuárvinjune ¶ Omin sanoin © Kotimaisten kielten tutkimuskeskus 2009 ¶ Säminuorâid ovdâstâm Bohccostallit –juávkku uážui kijttosijd já kunneemainâšume Oulust väldikodálii ¶ 3. Baltia historjáliih kaavpugeh, mučis vuoddâseh já valjaas luándu kiäsutteh mađhâšeijeid. ¶ - Hm, tot kale lâš lamaš njuámmil. ¶ Sämitigge 2011 ¶  pargo Ruttâpursâäšši kuittâg ovdánij vala tienávt ovdâskulij, et ko lijjim puáttee keerdi ejijnân njunáluvvâi, te sun koijâdistij muu ruttâpuursâst, et ain-uv tot lii vuárháin. Vaarâ lijjim peessâđ älkkeebeht, jis lijjim mainâstiđ, et pursâ lii lappum, mut ettim-uv sunjin: ¶ – Tääbbinhân láá šiev säänih tego appelsin, ananas já aprikoosi. Taidhân mun kustoo jo tuubdâm-uv, veik jiem luvâččiigin taam kirje! Uáináh te, mon älkkee kielâ oppâm lii! Já mun tiäđám uáli jo šiev metodi, maht saanijd vissásávt uáppá: kalga anneeđ huolâ tast, et taid saanijd taarbâš ennuu jieijâs pirrâsist. ¶ rastasiisâ = poikki ja pistel sisään ¶ Ryevdi pyevtittâs 2004 (milj. t) ¶ Avveel D2 ¶ Säämi puustaveh ¶ nálášem leimautuminen ¶ muotâpuurgah merettemeh. ¶ - Nubbe máhulâšvuotâ lii, jis kiästnii lii nuáiditiŋgâ, mon mun lam ráhtâm, nuuvtko tust. Nuáiditiŋgâ kalga kuittâg le đ e viehâ kievrâ, et mun puávtám tom uuccâ đ jie čč ân vuoimijn. Talle mun peesâm sárnu đ toin elleetiŋgáin. ¶ Iđedist čuojâi tijme, veik lâi-uv oholoppâ: Ánná monâččij vistees kuorriđ. Sun koccái, veik vaibâseh teddii-uv vala čoolmijd. Jieijâs mielâst sun ij lam uáđđám čalme tievâgin mut mottoom kooskâst sun lâi vissâ kuittâg váhá nohádâstâm. ¶ Love suulâin pyevtittijm pargosajan kuovttijn autoin, tast ko Charlie lâi vyelgimin Grand Marais ´ân máttááttiđ pessipargoid já sust lâi aaigâ vyelgiđ njuolgist Ironworldist Finland -kaavpug pehti Grand Marais´ân tiego kyevti suulâin. ¶ kieđâvuššâm: kj. Matt. 1:22, s. 86). Taat iäru ij toovât maggaargin mehâšumeiäruid ¶ 41 artikla ¶ 39 artikla ¶ lostâruánáá, klorofyl . Ivneaamnâs, mii lii šadoi seelâin. Tot addel šaddoid ruánáá iivne já mon vievâst šadoi ohtim tábáhtuvá. Vrd. ohtim. ¶ Kärigâsnjaargâ škovlâ 6-9-ihásiih, stivrejeijee Kaaren Kitti ¶ Čuákkimviste Sisti ¶ Mut jis mun vuájám paas jiegâid Immeel Jiegâ vuoimijn, tallehân Immeel väldikodde lii jo puáttám tii kuuvl. (EM95) ¶ 2. Toolâ kieđâidâd nievt motomijd minuttijd já ¶ – Uáiniđ lâš, maht te vijne ooroost laasâst... Joo, kale mun liijká maidnii uáinám täst-uv, veik ij lekken ennuu vijne, sun muulijd. ¶ – Kal mun tii išedâm. ¶ 4.2.1. Identiteet Identiteet hámášuvá vuáruvaikuttâsâst eres ulmuiguin. Párnáá identiteet asâtteijen tuáimih sunjin teháliih ulmuuh. Aldasiärvádâh já eenâblohokulttuur vaikutteh perruu vuáhán hammiđ párnáá identiteet. Perruu kiävttám kielâ vaikut meiddei identiteet ovdánmân. Identiteet hámášume vuáđuduvá čielgâ uáinun alnestis. Ko ulmust lii čielgâ uáinu alnestis, sun tiätá mon juávkun sun kulá já čoonnâs. Noonâ hyelkki- já peerâkoskâvuođah nanodeh siärvuslâšvuođâ já siärvusân čonâsume. Olmooš viekkiistâl jieijâs identiteet nuuvt jieijâs siärvusist ko ton ulguubeln- uv. Pyereest tuáimee identiteet váátá tom, et olmooš puáhtá tubdâđ sust lemin siämmáid madduid já algâpuáttim ko láá iärásijn siämmáá algâpuáttim omâsteijee ulmuin . Säminuorâid kyeskee tutkâmušâst páhuduvvoo, et säämi identiteet puáhtá tiettuđ maaŋgâ tääsist : 5. Olmooš tobdá sämmilâšvuođâ luándulâžžân. Sust lii täsitiäddusâš säämi identiteet já sun máttá jieijâs kielâ já tobdá kulttuur. 4. Olmooš máttá sämikielâ, mut ij tuubdâ kulttuuris eres uásisuorgijd. 3. Olmooš haaldâš oovtâ kulttuuris uásisyergi pyereest. 2. Olmooš tobdá säämi identiteettis tiiŋgâi pehti. 1. Olmooš tiäđuušt säämi tuávážis, mut ij haalijd pyehtiđ tom uáinusân. Aarâhšoddâdem tuárju paaihij šoddâdem já välmee uđđâ suhâpuolvâid toimâđ uđđâáigásâš sämisiärvusist. Kuávdášlâš pargon lii sirdeđ tiäđu sämmilijn aalmugin, kulttuurärbivyevi já eellimvyevi positiivlâš vuovvijn nuuvt, et páárnáš tarvan jieijâs kulttuurân já tobdá sämmilâšvuođâ luándulâžžân. Keevâtlâš ovdâmeerhah kulttuuridentiteet naanoodmân aarâhšoddâdmist: ¶ Iä sij kiergânâm kolliigin časkeđ speelâ piävdán, ko vahtâ poođij já almottij, et alme kuávlu lii varâlâš. Na nuuvthân mist šoodâi huáppu pooráá paijeel miäcán já vyelemui peciovsij vuálá. Sarre Aantist lâi nuuvt huáppu, et kaačâi spellâpakkâ kieđâst olgos já savehijdâs oolâ ko njuškij, te speelâh levânii šiiljon. Mut ijba lam Aantist asto taid nuurrâđ. Sun čuoigâlij pooráá paijeel já čierâstij pooráá nubebel já čaŋâlij voccâmuottui, et muotâ porgettij. Nuuvthân talle kiävá ko puátá "tasapainohäiriö" . ¶ Eellim ovdánem ¶ 3 § Sämmilâš ¶ iäruid) já savâstâllâđ tain ¶ Ruošâst vuod jurgâlui já almostui kyrillisâš ortografiain Matteus evaŋgelium ive 1878 ¶ Čallum anarâškielâ čäällimseminaarist 10.11.1993 ¶ Kähteelááduš YAS Kaakkurilampi Kesvuonskääiđi máddáákeččin. ¶ Ilmari Mattus ¶ **Poolis huámášij, et mottoom uáivádum almai ruáttá čuovâstuálpu pirrâ já ráápu muottuid. Poolis koijâd: ¶ Almottâtmeh_2009 ¶ AĐAI ¶ Poortâ paaldâst čuážudeijee ulmuuh sárnudii koskânis. Ohtâ sist eeđâi: ”Kalehân tun lah ohtâ suu galilealijn máttááttâspárnáin. Tuu sárnumvyevist kulá, et lah to n kuávlust meddâl.” ¶ – Muččádumos já vijsásumos Piäkká lii kisái juávhust. ¶ – Tääl-uvks pargo jo nuuvâi, ijbat kolgâm pišteđ vala aainâs muáddi oho? ¶ ulguubel. Nuuvtpa ohtâgin meriääigi maŋa puáttám vástádâs ij lah pááccám huámmášhánnáá. ¶ Keppâmielâlâš, muorâ uináá, ¶ – Mii tästkis lii váddun? Mijhân lep puáhtám tom Äijihsuollust teehin-uv, te kalehân tom kolgâččij tääl leđe vala älkkeb lihâttiđ! iätá mottoom almai. ¶ Matti váldá olgopuuvsâi leegâst kiddâ já iirât ruttiđ tom pajas ovttáin kieđâin, mutâ leggâ ij paijaan. ¶ Sämimuusik ¶ Anarâškielân ¶ “Pááikán” puádidijn tobbeen lâi vyerdimin kirje Suomâst, mon siste lâi vyeijimkorttâ. Jiem lam vala kuássin vuáijâm tagaráin autoin, mii munnuid lâi väridum. Uáiniđ lâš, maht automaatautoin vyeijim luhostuvá. Iho kale lijjim nievdâm, et peškâlim tom nube auto siijđon, mut tothân lâi-uv tuše naaveer. Jiem lam vala meridâm, kuás čokánâm raati tuáhá, munnuu “säämiautost” ko vailuu äššipápáreh ollásávt já vaarâ toittáá ij kale tuostâččii vyeijiđ “highway” oolâ. ¶ 1. Šleđgâpostâ-Kierâš: iä innig lahtoseh ¶ Kap Verde ¶ Čevđipivdeeh kuddii-uv Suomâst majemuid maijuid 1800-lovvoost. Uđđâ maijuuh puáhtojii teehi Taažâst já Kanadast. Sahâdumos maaijuvnääli lii tááláá ääigist Jävri-Suomâ kuávlust. Maijuuh láá lasanâm nuuvt pyereest, et tááláá ääigist toh pivdojeh-uv. ¶ a. Maid Säämi enâdâhân kullee aašijd kaavnah kooveest? ¶ 9. Puola 156 070 ¶ 6 cm ¶ Nordkapp = Tavenjargâ ¶ Meid taid kiäh láá jo kuáđđám taam maailm ¶ Tirana ¶ Kirhokiirjijn mainâšum Jonas Johansson Taukum vuolgij kálguinis Ellijn já kandâinis, Rasmussáin Taažân kuovâmáánu 1740 maŋa. Suu uábbi, Margeta (Maria) Johansdotter (Máárjá Juhháánnieidâ, š. suullân 1691–1740) naajâi Olof Henriksson (Vuolli Hendrihkandâ) Kuuvain. Sunnuu kaandâ Marcus näimilittoost iä lamaš párnááh. Nubbe kandâ Daniel varrij stuorrâ perruinis Taažân. Nieidah passijn Anarân. Ailâ vuáđudij stuorrâ perruu Matts Samuelsson (Matti Saammâlkandâ) Vallein. Ááná já Johan Mattsson (Juhháán Maatikandâ) Vale kuuđâ párnáá perrust kyehti kaandâ jođhijn suuvâ. Aailâ já Ááná maajeeldpuáttei pehti Taukum suuvâ ärbi iälá iänááš uásist anarâš suuvâin. ¶ Tavemeerâ Nuorttâmeerâ ¶ Heikkâ čokánij jieijâs seeŋgâ oolâ, vaaldij ildest mottoom kirje já luvâškuođij – aaibâs tego Ánná ij liččiigin lamaš tast suu aldasijn. ¶ Jos menen naimisii, joutuu katumaan. Jos ei nai, joutuu sitäkin katumaan. ¶ Tiälláádât stovlin nuuvt, et tuu uáivi hiäŋgáá vuáluskulij. ¶ piispanhiippa ¶ Maht liegâsvuođâtile mitteduvvoo? ¶ Mii syeiniláátu lâi saijaa já toho lâi-uv raivajum saje kyevti hiäppušân. Piännâš-Joovnâst lâi hiävušin nuuvtkočodum “Taažâ jurán” já tot lâi táválâš hiäppušist čuuvtij ucceeb, mestâ tegu poni. Vaarâhân tot ij lamaš nuuvt kievrâgin ko stuorrâ hiäppušeh já ton suujâst Piännâš-Jovnâ lâi-uv “Paukku-Juusi” sáttulâš. Paukku-Jussin kočodii dynamiit lyeđejeijee já sun saatij-uv leđe Ojala Janne. Rasmus Uulá já Polojäävri Eetu oppeet kesittáin hiäppušijnis pecikooldâid. ¶ Maht amnâsij orroomhäämih muttuusteleh? ¶ - Kale muoi Tilkkuin pivdeen toos säpligijd, västidim sunjin. ¶ EENNÂMTUÁLU- JÁ KUÁLÁSTUS- ¶ Lasanem: ollâ piervâl jeegist. ¶ – Vyelgi jo, kuávská koskâlditij. – Äigi ij lah ko koskâpeeivi räi. Ton maŋa jieh pyevti innig mutteđ mailm maasâd. Já talle kuávská kirdelij. ¶ 5. Uđâgáá árbáduvâst lii tiätu tast, et enni ... ¶ silbârävdee.....29, 34 ¶ Ive 2016 teeman lii teatter FACEBOOK ¶ Veikkâ palvâlus Kypros suollust penuvalmai uásild lâi-uv rávhálâš já tom lâi pyehtiđ verdidiđ veikkâba luámu viettimân, lâi ohtâ palvâlushárjuttâs, mii ij lamaš vuovâs já tot masa jo ceggij vuoptâid juáhháá uáivist (iänááš uásist mist kale lijjii vuoptah jo valmâšin ciäggud, uáivih ko lijjii njuhčâmáánust peskidum päljisin). Hárjuttâs nommâ lâi ´čurmâ čuákân!´ (nyrkki kokoon) já ton uáivilin lâi hárjuttâllâđ jieškote-uvlágánijn rijdotilálâšvuođâin rijdouásipelij kooskân moonnâm, sehe stuuimij tuástum vyeimikevttimvuovijguin. ¶ maaijuv ¶ Ive 2015 Säminuorâi taaiđâtábáhtus uárnejuvvoo Ucjuuvâst njuhčâmáánu 25.- 26. peeivi. Válduteeman lii muusik väldikodálii SOUNDS –teema miäldásávt. Sämmilâš teeman uárnejeh teatterpargopáájáid, moiguin sundedeh jo ive 2016 tábáhtusân. ¶ — Lii-uv! Tot lii piätu. Tot koddá mii puohâid. ¶ 2. ¶ Oho keččin Jeesus máttááttâspárnááh lijjii oppeet čuákist, já Tyemes lâi iärásijgijn. Uuvsah lijjii luuhâst, mut fakkist Jeesus čuážui sii kooskâst já eeđâi: ¶ Ellee nommâ: ¶ täst ¶ b. Ivnii šado. ¶ Talle Piättâr eeđâi Jeesusân: “Jis halijdâh, mij pyehtip huksiđ kulmâ kuáđi, oovtâ tunjin, oovtâ Moosesân já oovtâ Elian.” ¶ ráhtusis peeleest verdittijn maŋeláá ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtus uárnejuvvoo taan ive Ucjuvnjäälmi škoovlâst njuhčâmáánu majemuu peeivi. Tábáhtusân láá almottâttâm ohtsis suullân 330 párnážid já nuorrâd pirrâ sämikuávlu. Tanssâjuávhuh láá almottâttâm 13, main láá ohtsis 99 tánssájeijeid. Lasseen tábáhtusân láá vyerdimist keččeeh, et uásálistei meeri pajanâš taan-uv ive masa neeljičuátán. ¶ - Ele jo tagarijd poorgâ, et jooskah puoh luhâmijdâd oovtâ kaandâ tiet! Tunhân lah sämikielâ lohhee, já sämmilâžžân koolgah meiddei pissoođ. Juurdâšpâ Haansâ saanijd! ¶ et eeči váldáččij muu fáárun. ¶ – Naa, mut ko must láá lamaš ovdil tagareh láiguliih, kiäh láá ain lamaš oholoopâid meddâl. Mun halijdâm leđe ráávhust oholoopâid! ¶ oppuustâllâđ, te kalga leđe jávuttáá. ¶ 8 Snuđenjune lii kuvvim sierâlágán smaavânjomâtteijeid. Máátáh-uv nomâttiđ suu čuovâkuuvij elleid? ¶ Sopâmušstaatah kolgâččii meid riemmâđ ääšimiäldásâš toimáid, vâi ovdedeh, ton vijđoduvvâst ko máhđulâš, puoh sämipárnái vuoigâdvuođâ finniđ máttááttâs jieijâs kieláin sopâmušstaatâ kuávlust. ¶ Kieldâ: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ¶ - Marja-Liisa Olthuis čáállám párnáikirje “Speeijâl faŋgâ” almostui juovláid 2010. Anja Kaarret čäällim párnáikirjij “Máárjá-Máátu” sehe “Kollepottâ já kutkâ” almostittem ij olášum. ¶ – Pyereh nahareh, enni tuáivut Hirškiikân já Muárján lovdâččijnis sunnuu. ¶ 3. Jon-Erik Näkkäläjärvi Aanaar škovlâ 2.12 5 ¶ 6. a. Moos smavânâm purrâmâščalmaah njommâseh láágást? ¶ syejistielâs . Luándutilálâš stielâs, mon kalga kyeđđiđ čácáduv riidon, amas pirrâsist kulgâđ čácádâhân orgaanlâš amnâseh já raavâdamnâseh. Ulmen lii suojâliđ čääsi lijgešoddâmist. Vrd. čääsi lijgešoddâm. ¶ ČUÁKÁNKIÄSU ¶ c) Manen toh sajaduveh puohâin čaasijn täin naalijn? ¶ Kielâmiäštáreh ožžuu koloruuđâ ohtsis 20 maađhijn kielâmiäštárteeivâdmij ohtâvuođâst. Maađhij sajanmáksu olášui jieijâs aauto kevttimist staatâ mađhâšemnjuolgâdus mield. ¶ Juutirauma C4 ¶ Muštâlâm Pekka Moilanen, Anne Seipiharju, Riikka Morottaja já Joona Taskinen ¶ – Tiäđám kale, et tot lii hirmâd jo njaalgâ kyeli, ettim. Já várugávt koijâdistim, ennuu-uvkis tast kiilu máksá. ¶ Pááikán puáđidijn muu lâi vyerdimin oppeet olâttâs. Sevŋis viäskárist oovdeld puátá Sammlii Elli, ađai Ábrámáá Elli já penttâ suorgânim. Sammlii Elli lâi ránnjátáálu eemeed, Sammlii Máárjá uábbi já Ábrámâš-rohe leskâ, kote aasâi Nuuvdi Samâláin já Haanu Sááráin Ábrámáá tuuveest Kossenâmist. Muu mielân puáđistij tállán, et lii-uvsun eeči skappum munjin ennipele. Lijkkojim kale Sammlii Eelin mottoom náálá, mut ennipele sust jiem halijdâm. Sungo lâi nuuvt puáris já hyenes juolgijguin-uv. Eejist kuittâg kuullim rávhuiduttee tiäđu, et Sammlii Elli lâi pálkkááttum tuše kussâtipšompijgán, ko sun jieš kaartâi jotteeđ pygálusâi miätá kost kuás-uv, ige kuusâid puáhtám kyeđđiđ ohtuunis tipšohánnáá. Ittinâš iäččám eelij viežžâmin muáddi vuájááneergi, leŋgij taid já eelij tuálvumin piijgás Kossenâmân. ¶ uáivist. Kuobžâ lâi ¶ - Jieh vissâ haalijd, et lam täst. ¶ Uralvárádâh . . . . 34, 66 ¶ - Joo, na vuosij kesimiärkkuumist kale lijjim fáárust. Tot moonâi aaibâs pyereest. Jeđe tiäđust-uv eelijm kuáláástmin. Eeči lâi uđđâ viermijd uástám, te koolgâihân taid eelliđ iiskâstmin. ¶ tot, et KR92 olgospyehtim katsotaanpa lii jurgâlum uáinip (spiekâstemjuávkku nr 2), ¶  (nom.) Euroopâst lii ollâ eellimtääsi: mist uurooplijn lii šiev tiervâsvuođâhuolâttâs, tuárvi raavâd ¶ Virge miänástuvvee tipšom išedeh hiäivulâš ollâškovlâtuđhos sehe šiev nuorâiaašij já haldâttâstooimâ tubdâm. Virgetevdimist lii kuuđâ mánuppaje keččâlemäigi. Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuodâtääsi IV já tast III-II juávhu mield (vuáđupälkki 2448,54 – 2505,49 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase sehe pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. ¶ Lagos ¶ Ustevlâš tiervuođâiguin Niina Siltala, nuorâičällee ¶ Sydneyst mun eellim huálhástâlmin. Kirdemmätki Melbournest Sydneyn ij váldám ko pelnub tiijme. Tobbeen áásá muu eeji uárbinpeeli perruinis. Meiddei suu enni, ađai muu eeji Pirkko-muáđá lâi puáttâm Tukholmast toho luámun. Sydney lâi muu mielâst viehâ romes já uđđâáigásâš kaavpug. Tobbeen oinim viijmâg aboriginaalijd, Australia algâaalmug ulmuid, jiemge masa oskom čolmijdân: aboriginaalih lijjii kááđu alne čuojâtmin didgeridoo mottoom cd:st čuoijâm teknomuusik oolâ, já vielgis almai ain čuážui paaldâst väldimin ruuđâ kuldâleijein. Aboriginaalijn uážui meiddei väldiđ čuovâkuuvijd, kohân peri piejâi dollarijd vielgis almaa kietân. Jiem liččii oskom ete vala ive 2014 meeinig lii tobbeen taggaar. Čuojâtteijeeh lijjii masa pihtâsijttáá já roopah lijjii máálájum vielgis maaláin. Soro oinui sii čoolmijn. ¶ (b) oovdânpyehtee taiđuuh; ¶ 8. Australia 689 ¶  muu poođijn tiervâttiđ sii ¶ 78A Meetaalráhtulâšvuođâ ámátteh: mätkipuhelimij čuákkejeijee já acâtteijee. ¶ — Keejâ! Tääl sun muvree tuu-uv táálu, huuihij Pöö. Já Möö lâi nuuvt suttâm, et šuđijdij. ¶ ČUÁKÁNKIÄSU ¶ Kiđđâluuhâmpaje 1958 ¶ Mittušnjargâ TII.1963 Menišjäävrist, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. Puátá mitto~ -säänist. ¶ Kuhvittár sijdâ ¶ 2. Ålandist lii vijđes jiešhaldâšem. Ton uáivikaavpug lii Maarianhamina. ¶ aitârdává (kaksikko) = huolehtivat 62, 189 ¶ Koozah čohomin ¶ Čääci viijses čääci puáris ¶  iness. - Na kostsun tagarijdgis kávná? Ánná pahudistij. ¶ Sopâmuš 1 artikla kiäldá náálán, liškeiivnán, suhâ- teikâ etnisâš tuávvážân vuáđuduvvee olgoštem. Artikla mield näliolgooštmin ij koolgâ keččâđ tagarijd sierânâstooimâid, moi ulmen lii turvâstiđ tai juávhui já ovtâskâs ulmui oovtviärdásâš vuoigâdvuođâid já máhđulâšvuođâid navdâšiđ já kevttiđ olmoošvuoigâdvuođâid já vuađuluovâsvuođâid. Sopâmuš 2 artikla mield staatah kalgeh riemmâđ toimáid näliolgoštem meddâlistmân já kieldiđ näliolgooštmân kihtâlem (artikla 4). ¶   – Ij takkâ, ij taarbâš. ¶ Mutâ tääl sun ij innig tarbâšiččii vyelgiđ. Tääl sun pásáččij Sáámán, pááikán. Ij sust lam tääbbin pargosaje ige jieijâs táálu, mutâ tondet-uv sust tubdui, et sun ličij puátimin pááikán já juovlâi maŋa puávtáččij suu kaandâ-uv. Jođáččij siämmáá škoovlâ, maid Liisá-uv lai jottáám. Aalgâst sun asâččij vanhimij pääihist já lâihân sun jo nuuvt ettum aassâmjonost. Já sun oskoi vissásávt, et puoh tágáreh ääših kal ain luhostuveh. Lauri lâi ettâm, et maasâd kal vala puáđáh, jieh tun tobbeen piergii. Mutâ Liisá tieđij et ij innig kuássin monâččii tohon maasâd. Ij sun tohon kulâččii. ¶ Mooses Siinaivääri 2 Moos 19:1-25 ¶ Stivrâ kieđâvušâi eres aašijn Tiänu sopâmuš tile já meridij asâttiđ ráđádâllâmpargojuávhu, moos kuleh Klemetti Näkkäläjärvi, Nilla Tapiola, Ilmari Tapiola já Asko Länsman ráđádâllâđ Taažâ sämitiggijn Tiänu kuálástemsopâmušâst. Ráđádâlmij maŋa sämitige stiivrâ vuáđudem sierâ Tiänu-pargojuávkku, moos kuleh puoh sämitige Ucjuv jesâneh, juátká ääši kieđâvuššâm. ¶ koškehiivsig.....102 ¶ – Pyereh čiivgah! Mondiet, mondiet tuoi toin naalijn ruottâlvettee piäjust olgos maiden eđâhánnáá? ¶ Lasetiäđuh: kielâtorvočällee Siiri Jomppanen, puh 010 839 3111, ovdânommâ.suhânommâ@samediggi.fi ¶ Ubâ peerâ vuolgij Nisonieidáin miäcán. Tobbeen toh kuáhtájii Myy já omâssiähá párnáá . ¶ Sij puohah tävistii siämmáá ääši: ”Ko mij poođijm häävdi luusâ, tot lâi kuárus, já šeris pihtâsáid kárvudâttâm almaah muštâlii et Jeesus iälá!” ¶ já ettii: “Tunhân puávtáh pieđgiđ temppâl já rähtiđ tom uđđâsist kuulmâ peeivist. Piälušt tääl jieijâd jis kerdi lah Immeel Alge. Puáđi vuálus riistâst!” (EM95) ¶ Lepista nebularis ¶ Espanja ¶ tuhtuu ¶ Mut ij tot maiden išedâm, veik Ákku vuoigâdist lâi-uv. ¶ (...) ¶ Vuossâmuš artikla 8(j)-pargojuávkku lii ton maŋa ko kuulâi ärbivuáválii tiäđu haldâšeijeid toohâm almolijd miäruštâlmijd sämmilij luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválii tiäđust, utkevuoigâdvuođâst já vuáválii luándukevttimist. ¶ Áánást ij lam maggaargin mielâ älgiđ savâstâllâđ Heiháin. Mahtnii sunnuu oovtâstorroom lâi jyehi tove nuuhâm hyeneeht, já tot ij ton suujâst mahten kiäsuttâmgin Ááná. Sun ij innig áigum jieijâs tájuttiđ. Mielâstubbooht sun ličij uáinám, et Heikkâ ličij jo tállân huámmášâm tom jieš-uv já vuálgám, mut Heikkâ paasij váháš ááigán čokkáđ: ¶ Room. 8:27 τοῦ πνεύματος ¶ Čäällimkurssâ, fáddá 10: Reportaas ¶ Suillus grevillei ¶ – Jáá, na láá-uv tobbeen puhelinnumereh, kuus puávtáččij suáittiđ? Poolishovdâ ain koijâdij. ¶ Tave-eennâmlii sämisopâmuš tuhhiittem lii sooppum olášittuđ viiđâ ivveest. Sämitigeh láá tuáivum, et ráđádâlmijd puávtáččij toollâđ jotelub äigitavluin, mut tehálumos lii ääši ovdánem. Lii vyerdimist, et ráđádâlmeh láá vaigâdeh. Sopmuš ličij historjállâš já ton tuhhiittem uáivildičij maailm vuossâmuu staatâsopâmuš šoddâm, mon uáivilin lii pyerediđ maaŋgâ staatâ kuávluin ässee algâaalmug, sämmilij, sajattuv. ¶ 1. Marasmius oreades – Nurminahikas – Sinočevđâstâh U ¶  piergii Mut tääl muu tile lâi čuuvtij viärráb ko korrâjienâg kijnálijgijn. Paaldâst čokkái faainâhaajâg almai já tyehin kiävuleijee nissoon. Ige lam eres saje, kuus patâriđ. Mut oovtâ koonstâ toos liijká hoksájim, veik totkin ij lam pisovâš. Iiđeedpitá maŋa jurdâččim, et iälám hiivsigist. Hiivsigân lâi kuhes jono, mut taan tovváá tot soovâi munjin pyereest. Talle jiem tarbâšâm čokkáđ háisoo almaa paaldâst jiemge kuldâliđ kiävuleijee rivgoo kirdempalojurduid. Ko te poođij muu vuáru, must lâi hirmos kyehtilâs tobdo. Nube tááhust tiettim, et hiivsig ulguupeln čuožžuu ulmuuh, kiäin vaarâ lâi čuuvtij korrâsub eeti ko must. Nube tááhust jiem annaam huápugin. Jiešalnees ájáttâllim hiivsigist vala kuhebiššáá ko táválávt. Monniilágán jieččiis aggân jurdâččim tom háisoo almaa, kiän paaldân must ij lam maggaargin mielâ maccâđ. ¶ Talle, ko eennâmkevttim estâšuvá luándusuojâlemlaavâ vuáđuld, máksoo koloruttâ eennâmomâsteijei tâi sierânâs vuogâdvuođâi haldâšeijei, jis sunjin šadda raijiittâsâst merhâšittee hemâdâs (luándusuojâlemlaahâ 53 §). ¶ Kárttáid lii sargum kobdodâh- já kukkodâhpirrâduvâin uuccâmruvdustâh , mon vievâst puáhtá almottiđ ruuvdu tärkkilvuođáin saje sajaduv káártást. Jis tun koolgah kavnâđ maidnii uđđâsist mainâšum soojijd, te jotelumos vyehi lii uuccâđ saje noomâ káártá usâttuvâst. Tobbeen láá noomâ maajeeld tiäđuh, mon siijđost já mon káártá ruuvdust saje kávnoo. Oppâkirje Euroop káártá usâttuvâst siijđost 196 lii ovdâmerkkân merkkim Helsig G3. G-puustav kávnoo oppâkirje siijđo 191 Euroop káártá pajeroobdâst já nummeer 3 káártá roobdâst. ¶ - Vyelgeen uuccâđ asuntolatäti, tot čáittá tunjin loonjâ já uáđđimsaje, kogo peesah talle ehidist nohádiđ, iätá Ailâ-Váábu já laiđist muu kietpeeleest táálu siisâ. Tot lâi stuorrâ táálu tot-uv, mut vala stuárráb já aaleeb oroi lemin tot táálu, kost máttáátteh luuhâđ, čäälliđ já rekinistiđ. ¶ - Naa, mut tun lah häldee. Tun jieh taarbâš nuuvt ennuv naharijd. ¶ Máttáátteijei materiaaleh ¶ Piälbáávuonâst mätki juátkoo Hävdieennâmsuollui kulij. Toh láá kyehti. Vuoččin puátá oovdeld Jaamišsuálui, mii li Piälbáánjaargâ roobdâst. Toos lii mätki 3,5 kilomeetter. Mätki sundášuvá tavenuorttiinuortâs Hävdieennâmsuolluu kulij, kuus lii mätki nelji kilomeetter. Suollui lii tijpâlâš ruápsájeijee vuoddâseh, já toi tyehin ittee puigâmecci já ton siävŋusvuotâ. ¶ » Hiärrá, kii tot lii? Kii tuu käävild? » Ko Piättár ooinij ¶ Hirškikkâ-uv čáittá puttânâm peelgis já muštâl áákun: ¶ alne ¶ Näsijävri C5 ¶ Loopâst must lijjii kieđâst ruopsis páppáreh já mun mottoom vyelikersantist koijâdâm, kuus mun tääl koolgâm taigijn moonnâđ. Te iätá: ¶ – Párnáá kuoskâmettumvuotân čyeccee uhkeh ¶ – Vuoi enni, mun nuuvt poollim tuu peeleest! Puáđi huápust ¶ áimuversolâš ilmaversoinen ¶ Helander 2000:172, čujottum kirjeest Magga 2004:20 ¶ LUUK. 16: 1 – 9 ¶ Škoovlâ eennâmtiätu Amerik Oppâmvihko ¶ Lodde ¶ Passâmuáđulâšvuođâi maŋa peesâim oppeet lavkkiđ Carelian tiego neelji suulâin já päikkimätki aalgij. Tääl ep kuittâg peessâm čokániđ siämmáid soojijd main lâim lamaš puáđidijn. Tamppâ lâi aaibâs tievâ ađai mij mađhâšeijeeh lâim tääl 200, mut peesâim kuittâg siämmáá koskâteekâ monnjâuásán, mast kale ij lamaš maggaargin syeji piäiváá kuárdim estimân. Jis máhđulâš te tääl piäiváš koordij vala-uv pakkâsubbooht ko puáđidijn. Kukken nuorttân oinui äijihuáhti já moddii koskâstij-uv, mut arve ij aldanâm mii, et liččijm váhágin peessâm suoivui korrâ paahâ oovdâst. Oppeet vuojijm topâlduvâi čoođâ, mut tääl nubij kulij. Ko Viiburân monâdijn topâldâhpuáđui koskâsâš čääci cuávui já mij luáštádâđâim taampâ fáárust vuálus, te tääl puáđui koskâsâš čääci tuulvâi já mij luptânijm taampâ fáárust pajas. Uáli pakkâ šooŋâ keežild, maaŋgah kanava Ruošâpiälááh vuoddâseh lijjii aaibâs tievâ vuojâdeijein. ¶ TUTKÂP ŠADDOID ¶ Pieksämäki E4 ¶  - ¶ čääsivuálááššaddo . Čäcišaddo, mon loostah láá čässuáivi vuoluubeln. Kukáh kuittâg pajaneh čässuáivi paajaabel. Om. puškosyevvi já nyettirääsi. ¶ Taaveeb Kossenâmistkis aasâi tovle Áhu-Jovnâ (Jouni Högman), kiän vyehin lâi reisiđ jyehi kiiđâ Koškisjáávrán pivdeđ kulnâsijd já njurguid. Koškisjävri lii Ijjäävri máddáákeččin 2 km taveviestârân. Sun vuolgij toho kuovttijn ergijn, vyeijimkerrisáin já ráiđukerrisáin. Jäävri máddááuási nuorttâriddoost lâi sust perttumsaje, mast sun perttui já pačâlij täid luudijd, jeđe ko lâi uážžum ráiđukerris tievâ kulnâsijd já njurguid, te talle sun vuolgij maasâd Tavebáá Kossenâmân. Tien loddepivdem keežild njargâ uážui maŋeláá nommân Áhu-Joovnâ njargâ . ¶ Miiba tast. Tääl mist lâi uđđâ uápis já muoi Juhháán-Uvláin tabžâdáim Ailâ-Váábu maajeeld. Lâim vázzám vaarâ mottoom muádlov minuttid suohis lostâvyevdist já nuuvt aalgij muorâi kooskâst kuávváđ mottoom jävri. Ailâ tállán movtidij: ¶ Helsig ollâopâttuvâst tavesämikielâ, já aanaar- já nuorttâsämikielâ kuursâid puáhtá luuhâđ syem ¶ piervâlispisottellee uđâgâš . Lodeuđâgâš, mii pisottâl piervâlist vaanhimijdis piämust nuuvt kuhe, ko kirdel. Vrd. piervâlpaattârlâš. ¶ Vástádâs: ¶ Talle tääbbin ulmuin iä lam piälduh, main lâi suoinijd finniđ nijtteđ. Ulmuuh kiäin lijjii šivetteh, ferttejii nijtteđ suánjuin, já puoh soojijn kost syeini finnejii, já huáši rokkâđ. Huáši tarbâšii ergij várás moh lijjii fiävrun tälviv. Mieskâ stáávráh uáinojeh vala-uv jeggisuánjuin maid láá ovdil nijttám. ¶ eeđâi Miina ¶ Kukken meerâin Euroop sisoosijn lii nannaamšoŋŋâdâh . Nannaamšoŋŋâdâh lii merâšoŋŋâduv vyestikeeči. Täälvih tobbeen láá uáli kolmâseh, mut keessiv láá kuhes pakkâpajeh. Nuuvtpa iveaaigij koosâst láá stuorrâ liegâsvuođâtileiäruh. Nannaamšoŋŋâduv kuávlust arva já muáttá čuuvtij ucceeb ko merâšoŋŋâduvâst. Masa ubâ Ruoššâ kulá nannaamšoŋŋâduv kuávlun. ¶ (1930 –1998) ¶ Nuuvtpa párgádim pyerimielâst: ¶ Sämitige čuákkim čokkânij ive majemuu čuákkimân 22.12.2014. ¶ Kuva: Ulla Isotalo ¶ c. Suogârdâl, mane iänááš uási saavaan stuorrâ ellein eellih tááláá ääigi aalmugmeecijn. ¶   Loopâst vuággu nuuvâi já Kaninen huámášij ete sun lâi stuorrâ viäddái kooskâst. Tállán sust tubduuškuođij čuuvtij torvolubbon. “Aainâs-uv tääbbin láá čiähádâttâmsajeh, moid puávtám peittâttâđ” , sun saađâi. ¶ d) Tärkkilist roovâstellimsruuvâst ađai stuorrâ sruuvâst. ¶ “Adde munjin tuon ruopsâdâsâst purrâđ” , sun eeđâi, “must lii hirmâd nelgi.” ¶ Čuákkim äššilistoost láá saavâjođetteijei kejâstâh, sämitige muštâlus ivveest 2014, čielgiittâsah sämikielâlii oppâmateriaalmeriruuđâ, säämi kulttuurmeriruuđâ já säämi sosiaal- já tiervâsvuođâmeriruuđâ kiävtust sehe iäru mieđettem Ilmari Tapiolan já uđđâ jeessân nomâttem sosiaal- já tiervâsvuođâlävdikoodán. ¶ – Ijhân kihheen lah ettâm, et sämikaandah liččii hyenebeh! Jiem mun kuittâg, Maarit eeđâi. Ettim tuš, et jiem toi korrâ pargoi tiet mielâstân sämikandáin najâččii. Voorâst tot meccipivdo kuittâg-uv sämmiliist lii, veik sust ličij maggaar lädiáámmát! ¶ Muu hobby ¶   Ceelhârááhtus: - Lâibâ taat šiev filmâ, Heikkâ rammuustij já važottâlâi fiilmâ maŋa. ¶ Jeesus čuovânem ¶ – Naa-a Taavvid šuáhkádij. – Nuuvt kukken, ete ¶ Ruotâ sämmilâš Henrik Barruk lii porgâm kyehtlov ihheed uumajasämikielâ naanoodmân, mii lâi masa jo lappuumin. Barruk lii toimâm kuhháá uumajasämikielâ máttáátteijen. Ton lasseen sun lii porgâm dokumentistempargo já pyevtittâm teevstâid, sänivuárháid já sujâttemkaavaid uumajasämikielâ máttáátâs várás. ¶ Nuorttâmeerâ ¶ já viiđâdluokkaliih uđđâ oskolduv oppâkirje ¶ tom tállán, ko sun lâi pieijâm kulmâ keeđgi ton oolâ. Sun loptoi keeđgijd meddâl já ¶ Puško uulât kuuđđâmave táválávt juo 2–4 ihásâžžân já 30–40 senttisâžžân. Tot lii kiđđâkođđein kuolijn ain táválávt vuossâmuš kođđee. Jieŋâi suddâm ääigi tábáhtuvvee kuuđđâm lii Aanaarjäävrist vyesi-kesimáánust; máddáápiäláást Avveelnjálmáduvâst vyesimáánu loopâst, Čuolisvuonâ taavaakeččin máhđulávt iäskán jonsahpeeivi. Táválumos kođopäikkin mainâšuvvojeh tulveridoh já cuávis luovttiih, moin paajasčääci lieggân jotelubbooht. Meeini ovdánem pištá 1–3 oho. ¶ Sahâalmaa delegaatiost lijjii fáárust vuáđulahâváljukode saavâjođetteijee Johannes Koskinen, haldâttâhváljukode saavâjođetteijee Pirkko Mattila, staatâvarijváljukode saavâjođetteijee Kimmo Sasi, eennâm- já meccituáluváljukode saavâjođetteijee Jari Leppä sehe ekonomiaváljukode saavâjođetteijee Mauri Pekkarinen sehe ovdâskode uáivičällee Seppo Tiitinen já tiätu- já viestâdemčällee Marjo Timonen. Sahâalmaa juávhu mätkiorniimijn västidij Laapi litto já mieldi lijjii meid Laapi lito saavâjođetteijee, aalmugovdâsteijee Markus Lohi, eennâmkoddehovdâ Mika Riipi já ohtâvuotâhovdâ Maiju Hyry. ¶ Tooimâ miänástuvvee hoittám váátá vijđes sämikulttuur tubdâm sehe šiev eŋgâlâskielâ tááiđu. Pargokován kuleh táválij išedeijee pargoi lasseen vättee valmâštâllâmpargoh. Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi IV/III mield (vuáđupälkki 2502,82 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. ¶ Káhvástâllâm ¶ Mun lijjim vaarâ talle kuulmâst viiđâ ihásâš, ko mist lâi taggaar čapis kuheskuolgâg pennâgâš, mon nommâ lâi Tessu. Muoi Tessuin laavijm ain vyelgiđ säpligpiivdon, kuás aldeláá, kuás olgoláá jiägán já Ailâ tiäđust-uv poolâi, et mun “puohčâlâm” mottoom lyeiveečaalman, teikkâ juhâpoonán. Nube tááhust Ailâ-Váábust lâi kale viehâ älkkee vahtiđ muu tanen, ko Teesu seibi oinui ain hiäilumin kostnii jeggiskierâsist já tast sun tieđij, et mun-uv lijjim vissásávt kostnii tain aldasijn. ¶ puŋkkičuurâ ruáttá. ¶ Eeči mii -rukkoos loppâsaanijn alestep Eeji já kunnijâttep Hiärá Kristus, kote lii máttááttâm taam rukkoos já čuákkee toin puoh máttááttâspárnáidis oohtân. Mij tubdâstep, et Imelân ohtuu kulá väldi já vyeimi nuuvt ovtâskâs ulmuu elimist ko ubâ mailmist. Taas halijdep celkkiđ jieččân aamen. Immeel alestem algâttep jo taan mailmist já tot juátkoo almeest nuvâhánnáá. ¶ Totkee sijđo ¶ Táválumoseh salâskyeleh, vuáskuneh, mákkojeh meiddei šooldij, ruugâi já viirrâm muorâi vyelni sehe káárguin. Puškoh piärttojeh saallâs ohtuunis šadolâšvuođâ siste, mut stuorrâ puškoh já vuáskuneh čuávvuh uccâkuálái uáiváduvâid meid jorŋâčaasijn. ¶ Milla Pulska uđâsmit já ráhtá uđđâ materiaal sämitige päikkisijđoi ohtâvuođâst almostittum ¶ Luosâkappelleibi 14,50 eurod ¶ – Jáá, Ante pahudij. ¶ Čierâstâllâm lâi kuittâg muu puoh miellâsumos pargo já ko uáli čuuvtij aalgij toohâđ mielâ čierâstâllâđ, te ferttejim elâččiđ naaburbeln já Piäld'áiđáást. Ton mielli lâi kuittâg muu tontovváid táiđoid meendu ciägus, já ton suujâst, et eidu jyehitov čierâsttijn jiem pissoomgin savehij alne čuožžâd ollágin já stäncittim-uv tävjit-távjá čokoppoođâi, teikkâ šnukkáristim njunolâs. Ko mielli lâi vala šoolhâst, já päddisaveheh iä táttum toollâđ eidu tom sunde, kuus kulij toh lijjii stellejum, te viälludhân tast tiäđust-uv káškáttij. Ko čuožžâd čierâstem ij ain luhostum, te mun keksejim koonstâ, maht tast puovtij kuittâg mottoomnáálá čierâstiđ. Stellejim savehijd paldluvâi, čokánim toi oolâ eidu saaveehpadij moojiibel, njyelgejim juolgijd ovdâskulij savehij oolâ já tuvdim taid kieđâigijn oohtân, jeđe šjnoggiittim teermi vuálus. Tast lâi vala tot-uv šiev peeli, et puovtij ucánjáhháá stivriistâllâđ, kuus kulij mana. Motomin must lâi suullân poođâ vijđosâš já motomin stuárráb-uv pahvipittááš fáárust já čierâstellim tuše toin. Motomin iskim joba saavehkiälhá-uv, mut tot ij lamaš kale vuovâs, ko tot lâi nuuvt kaggâd, ige tom puáhtám ollágin stivriđ. Ton lasseen eeči ij lijkkum ollágin toos, et valdim saavehkiälhá taggaar anon, amakkis te poolâi, et tuájáččim jálásijd, teikkâ mahtnii eresnáál cuovkkiiččim tom. ¶ 11b rasta já maajeeldpeljičievâst čálástâh ¶ Partioskippáár iätá: ¶ www.tiehallinto.fi/repojoki-kuttura ¶ Hemulii, Muumieeni já Muumieeji mielâst lâi vala liijkás koolmâs já sij tuše keččii, ko iäráseh kaččii párui siisâ, moh kierrii riidon laasâruánáájin já vielgâdin. ¶ a. Mon juuvâ pirrâsijn láá maaŋgah stuorrâkaavpugeh? ¶ 17.05 Telegramuđđâseh 18.30 Pyecceeviäsu spoorkâs ¶ – Na, liävus tääl te, Kuáski mieđâi. Mut tuše toin iävttoin, et finnip maassâd juovlâpurrâmušâid. Já jis finnip vistekáálvuid ovddii tilán. Já vaskâmijd meddâl já mottoomlágán ruttâpitá ton oovdâst, et lep karttâm muottuid sirdettiđ avrammašijnijgijn. ¶  piäsá 4. Muštâl, maht pivdemčuđđâ tuáimá. ¶ 11. Leccinum variicolor – Nokitatti – Kiepâtatti U ¶ saimaanuárju 68 ¶ 3. India 3 560 ¶ muu ennustem ¶ demkriisijn hiäiboo sämikuávlu kieldâi vuáđupalvâlusah tarbâšiččii korrâsávt laseruttâdem. ¶ Chroogomphus rutilus ¶ Nievdim 7.12.2005 iijâ komálii nahhaar, mon ferttejim tállân iđedist čälistiđ pajas. Naharist lijjim joođoost, vissâ-uv meccipiivdost kiäinnii verdijnân kostnii Avveel máddáábeln. Kuávlu lâi munjin uápis, ko lijjim ovdil-uv jottáám täid siämmáid enâmijd. Láim kuáhtám motomijd ulmuid, kiäin ohtâ lâi lamaš Pááđáár Into kandâ. Suu juávkku viešidij kuhes segis muorâid ađai säđgimijd, moi kieruuh lijjii kuođđum karsâhánnáá. Išedáim sii mottoom čáccáás nješšijeegi rasta já sij aiguu orostiđ ijâstâllâđ mottoom tiätu pođoienâmâžân, mon mun-uv tubdim. Ko sij lijjii moonnâm, te muoi karvestáim vala muáddi jeggipáiháá, moonáim siemin juvvii rasta jeđe oovdân iiđij vyelligis, mut vijđes táálu, mast lâi tuše ohtâ kerdi. Tot lâi nuuvt viijđes, et vissâ-uv čyeti meetterid kuávlusis. Tiettim jo ovdiist, et táálu máddáápele roobdâst lâi suámálâš kävppi, mon omâsteijee lâi karttâm puoccâmluámun lovmad ihheed tassaaš. ¶ Pase Jieggâ ¶ Eelijm ejijnân vala ittinâš-uv kirhoost immeelpalvâlus kuldâlmin, veikkâ talle-uv liččim halijdâm vyelgiđ Juhháán-Uulá fáárun, kuus sun lâš lamaš monâmingin. Oppeet pappâ finnij kirhomiänui ääigi “kohtaus” , mut talle jiem innig suorgânâm nuuvt čuuvtij ko vuossâmuu keerdi. Jonsahpeeivi markkânij maŋa maacâim Čovčjáávrán já algijm viljâinân rahttâttâđ Ucjuuhân vyelgim várás. ¶ ERES KÄLDEEH: ¶ kuuđđâđ, kuuđâm, kođá = kutea ¶ Kukkodâh: 3,45 ¶ 3. Valje kiävttoo ellei fuoddârin já ulmui purrâmâššân. ¶ vuolgât . Nubbe iäru tiättoo KR92 olgospyehtim opettaa jurgâlmist: MLO jurgâl tom ¶ N uorâ Neeti 38 ¶  apteekist. a. Muštâl puállunjunnjuuvčâ pessiimist já eellimvuovijn. ¶ vâst (ovdâm. toimâsyergihovdáid). Hovdâ-vástádâsâi iähtun lâi västidem jieijâs noomáin, ko koččâ ¶ várádâhšadolâšvuotâ ¶ Na Jovnâhân kale lâi addim ääši já ko miäštár lâi moonnâm olgoláá, te lâi lovŋiiškuáttám, ađai luptiistâlškuáttám lavŋe. Sun lâi porgâm tom mon kuhe lâškin, mut te huámmâš, et miäštár lii puátimin. Tallet Jovnâ kuántuškuođij tuántánáál neeljikuántán ton miestuu pirrâ. Miäštár ko puátá aldeláá, te koijâdist. ¶ 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶ Heđâlmittum manesellâ ¶ – Uážum-uv uáiniđ tii mätkiliipuid, nubbe sunnust koijâdij almain. ¶ – Pyehtip ilodiđ tast, et sämisopâmuš kyeskee ráđádâlmeh älgih já äšši ovdán, páhudij Taažâ sämitige värisaavâjođeteijee Laila Susanne Vars säämi parlamentaarlâš rääđi čuákkimist Ruávinjaargâst 14.4. ¶ 9. ALKU-haavâ kalga kieđâvuššâđ vuáđulahâváljukoddeest. ¶  ij jurgâlâm orjâlâškielâst: Ilmari Mattus ¶ Nom.  Taah  láá   pyereh   saveheh. ¶ Suoma Sámi Nuorat ry stivrâ tuálá jieijâs blogi, mon pehti tieđettuvvoo seervi projektijn, tábáhtusâin já aašijn mast SSN lii lamaš mieldi. ¶ kalâččeijee 62, 193 ¶ Sämikielâ lii säämi algâaalmug kielâ. Suomâ staatâ lii jiejâs lahâasâttâssáin sehe aalmugijkoskâsâš sopâmušâiguin čonâdâttâm turvâstiđ säämi algâaalmug kielâ já kulttuur paijeentoollâm já ovdedem. Sämmilijn lii Suomâ vuáđulaavâ mield kielâs já kulttuuris kyeskee jiešhaldâšem sämikuávlust. Taam jiešhaldâšem olášut Sämitigge. Sämikielâi sajattâh lii uhkevuálásâš veikkâ sämikielâi tile lii mottoom uásild majemui iivij puáránâm. Ohtsâškodálâš tooimâin peerusthánnáá puoh sämikielah kuleh Unesco aalmugijkoskâsâš luokittâs mield uhkevuálásâš kieláid. Suomâst sarnum aanaar- já nuorttâsämikielâ luokittâllojeh uáli uhkevuálásâš kiellân. Keessiv 2002 sämikielâ meridui väldiđ mieldi EU komissio tuođâlávt uhkevuálásâš kielâi ohjelmân. Veikkâ sämikielâid lii mottoomverd puáhtám iäláskittiđ, tarbâšeh toh ennuv sierâlágán toorjâtooimâid vâi toh siäiluččii suhâpuolvâst nuubán. Suomâst lii jotonpieijum sämikielâi kyeskee kielâiäláskittemohjelm já Sämitigge lii čiälkkámušâstis huáputtâm iälákittemohjelm tooimânpieijâmij resurssijd já olášuttem. ¶ – Ko mun taan rááján lam taid čuávvum, te čuávum ain-uv, Mierâšváárán toh orosteh kale, ko sevŋâd meid jo luáštádât oolâ. ¶ (spiekâstemjuávkku nr 1) ađai anarâškielâsâš jurgâlemvaastâ lii ohtâ sääni (teermâ ¶ Iävtutátuliih Akwé: Kon – ravvuuh láá Suomâst uáivildum sämikuávlu eennâmkevttim vuáváámist já pirâsvaikuttâsâi árvuštâlmijn västideijee virgeomâhâžân, lahâasâtteijeid, árvuštâllâm tahheid, YVA -haavâst västideijeid, kaavai rähteid, Meccihaldâttâsân, lopevirgeomâháid, sämitiigán já nuorttâlâšâi sijdâčuákkimân sehe sämisiärvusáid. ¶ Ákku lâi ubâ eellimääigis porgâm korrâ pargo. Šivetteh, párnááh já poccuuh lijjii tuálvum puoh suu ääigi. Nuuvtpâ algâäigi čuopâdâs maŋa lâi-uv lamaš sunjin šiev äigi, mast lijjii lamaš maŋgâ-uv šiev pele. Purrâmuš puohtui sunjin seeŋgân njune oovdân. Ij tarbâšâm jieš mälistiđ. Pyecceiviäsust siämmáá visteest viällájii sárnudemskipáreh-uv. Ij tarbâšâm sárnumskipárij tiet vyelgiđ korttâspellâeehidân. Aheveh toh spellâehideh mudoi-uv lijjii lamaš majemui ivij. Já pyecceiviäsust kyesih-uv ellii täävjib ko táválávt. Já lâi asto luuhâđ hitruus kiirjijd já spellâđ váhá seeŋgâst, ige kihheen huáputtâm teikâ toskádâllâm, et eidu tääl koolgâi lihâdiđ teikâ porgâđ maidnii. ¶ 13.00 Paaneel čuákánkiäsu já savâstâllâm ¶ Sämikielâi tááláá tile já iäláskittem suogârdâllâm pargojuávhu mield puoh kulmâ Suomâst sarnum sämikielâ – tavesämikielâ, aanaarsämikielâ já nuorttâsämikielâ – láá uhkevuálásiih. Pargojuávhu mield sämikielâ iäláskem váátá maaŋgâid tooimâid. Pargojuávkku oonij kuávdášlâš hástusin kelijdeijee sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs já peivitipšo turvim, jieškote-uv suorgij tohálij já kielâ tuárvi pyereest mättee áámmátulmui vänivuođâ sehe sämmilij meddâlvarrim päikkikuávlustis, mii lii merhâšâm sämikielâi luándulij kevttimpirrâsij kiäppánem. Pargojuávkku luovâttij iävtuttâsâs máttáátâsminister Jukka Gustafssonin já kulttuur- já valastâllâmminister Paavo Arhinmäkin vástuppeeivi 2. njuhčâmáánu. ¶ Sortavala F5 ¶ Tullâsaajeest tuu paaldân sáttá seivittiđ kuávská kerjidiđ herskupitá. Vandârdem kiäldulumos puudâid šoodah kuáhtáđ juhâavžij paijeel mannee hiäŋgušooldijn. Toi faallâm tubdâmušâid puáhtá kuittâg vyeittiđ kuobžâ pieđgim kuuđhâmievtâ kavnâm pálgá pellâst. Kooskâi päälgis kuorâttâl vohâdávt kolgee juuvâi riddoid; kooskâi kárttá kuárŋuđ ollâ váárán tâi kooskâi ciägu portháid Ruka aalaa kuávlun. Ruka lasseen Väri-Suomâ tobdosumoseh tälvivalastâllâmkuávdááh láá Suomâ mädimus tuodâr Pudasjäävri Iso-Syöte sehe Sotkamo Vuokatti . ¶ nannaam láppoo kuhás tuáhá. Pirrâsijn lii tuše meerâ já uccâ ¶ 4. Tuálvu áimupáálu várugávt čäcinjuárgus paaldân. Siirdâš páálu njuárgoo čääsi pirrâ. ¶ Suoi vuordijn mottoom ääigi, mut purrâmuš ij kulluuškuáttâm. Já talle Pöö iätáduutškuodij. ¶ Laagâ šiälánemäigi Haapi kulâtteijee iäláneh ¶ syeinihaasi = heinähaasio ¶ 6.2 Meccituálu ruttâdem 13 ¶ 2 TUTKÂMUŠ TEOREETLŠ TUÁVÁÁŠ JÁ OOVDEB TUTKÂMUŠ ¶ – nyettilyevdih , moh tollii nyeti paajaakeeji čäässuáivist. ¶ – Aaibâs nuuvt tegu Ráávhu, mutâ ucedum, eeđâi Arkadia-Ulla. ¶ čalmekuddum tipšo ¶ Pargojuávkku kieđâvušâi meid uđđâ ärbivuáválii tiäđu tile kovvejeijee indikaattorij siskáldâs já avžuuttij staatâid väldiđ indikaattorijd jotelávt kiävtun. Indikaattoreh láá tuhhiittum biodiversiteetsopâmuš uásipeličuákkimist (CO10) moonnâm ive. Kuálmád, COP9- čuákkimist tuhhiittum indikaattor kielâlii maaŋgânálásâšvuođâst lii jo kiävtust. Indikaattoreh kieđâvušeh algâaalmugij ärbivuáválij aassâm- já navdâšemkuávlui eennâmkevttim já haldâšem tile sehe ärbivuáválij iäláttâsâi sajattuv. “Uđđâ indikaattoreh láá teháliih, vâi pyehtip čielgiđ ärbivuáválii tiäđu já táválii luándukevttim tile. Sämmilij luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválâš tiätu lii čonâsâm sämikielân já ärbivuáváláid iäláttâssáid. Suomâst ij kuittâg lah ääigitásásâš tiätu sämmilij ärbivuáválij iäláttâsâi sajattuvâst tâi ubâ iäláttâs hárjutteijei meereest. Suomâ sämitigge lii uuccâm ruttâdem sämmilâšiäláttâsâi tile čielgiimân Suomâst. Čielgiittâs lii huápulâš, vâi Suomâ puáhtá väldiđ kiävtun indikaattorijd já olášuttiđ aalmugijkoskâsijd kenigâsvuođâidis. Tuáivum, et staatâ mieđeet jotelávt ruttâdem čielgiittâs rähtimân” Nilla Tapiola kiäsá. ¶ 17A 1. Uccânjiivlâh, 2. uuštâsyevvi, 3. puškosyevvi, 4. nyettirääsi. ¶ 2) ete sun lii oommâm suhâčonâstuvâidis peht sämikulttuur já paijeentoollâm ohtâvuođâ toos já lii taggaar ulmuu maajeeldpuáttee, kote lii merkkejum viäruttâs teikâ aalmugkirjetuálu várás rahtum virgeomâhâšäššikiirján lappalâžžân; teikâ ¶ Ive 1958 čohčâ lâi eidu taggaar ko koolgâi leđe-uv. Poottim mottoom eehidpeeivi pááikán já kuullim ejistân, et Maatikiäzzáin lâi kiinii kavnâm stuorrâviettuu jieŋâ alne já puáhtám tom pááikán. Muu ohtâ pivnohumosijn ääigiájánâsâin lâi jyehilágánij luudij kuuvij sárgum, ko lodeh kiäsuttii muu. Nuuvtpa ko kuullim ejistân taam ääši, te vuolgim tállán Maatibel keččâđ tom lode. Táálu emedist Isá Máárjást kuullim, et lodde ličij navittist já ton nommâ ličij Kvakkâ. Na tobbeenhân Kvakkâ lâi kusâiguin já paajeeld uáinin jiem kale lamaš aaibâs vises, et lii-uv tot viettuu vâi stuorrâviettuu. Jis lodde ličij lamaš kiđđâiivnijn te talle vaarâ liččim tubdâm, mut tast lijjii kesi-iivneh já taaiđij leđe vala siämmáá ive uđâgâš-uv. Lode nääli eidu ton tovváá paasij must miäruštâlhánnáá, mut luottim kuittâg toos, et tot ličij stuorrâviettuu, tegu Maatikiäzzáh lijji tom nabdam-uv. Eellim lode keččâmin vala juovlâluámu ääigi já maŋeláá kiđđuv-uv, ko tot kalâččij Untoin tobbeen ubbâsist. ¶ solge = ruoti 206 ¶ Kooveest čižetroobdâst uálgisroobdân Johannes Koskinen, Marjo Timonen, Seppo Tiitinen, Eero Heinäluoma, Jari Leppä, Pirkko Mattila, Kimmo Sasi, Markus Lohi, Mauri Pekkarinen, Klemetti Näkkäläjärvi, Tiina Sanila-Aikio já Heikki Paltto. Kove: Johanna Alatorvinen. ¶ Ruopsis-Hilkká já riemnjis ¶ Fakkist Puppâ huámmáš maidnii. ¶ oovtviärdásâšvuođâvuáváámijd já täsiárvupargo kalgeh kieldah já staatâ ohtâduvah lasettiđ ¶ Eenikielâ táiđu lii tegu vyehi, mast čalmeh čääŋŋih siskáluvâi tegu kođosist. Jyehi puolvâ taha kođosân jieijâs váárvu ohtân čalmen. Kođos šaddá siämmáá nanosin ko ton rašemuš čalme lii. Mii madduuh tarbâšii savâstâllâđ koskânis jo ton tovláá rääjist, ko uážudii olssis áigápuáđu meccipivdoin. Ulmuuh kolgii mättiđ jieškote-uv toimâinis valdâttâllâđ enâmijd, vâi nubbe meiddei ličij táiđám toho, kost salâselleeh lijjii vuottum. ¶ Vuossâmuu nommâkiišton puáttám tuhhiittum iävtuttâsah. ¶ Piilola pálgást ij lah avžuuttettee jotteemsunde, ko kiäinu puáhtá jotteeđ siämmáá pyereest mäddin tavas ko tavveen máádás. Älkkeemus vyehi vandârdiđ Piilola pálgást lii jotteeđ tom ovdâsmáŋás, ko kiäinu loppâkeejih tavveen já mäddin lává maađijmield jođedijn kukken nubijnis. Almoliih jotteemohtâvuođah iä aaibâs ovtâstit loppâkeejijd, mut páiháliih mađhâšemirâtteijeeh fäällih sáttupalvâlusâid. ¶ puáidáá, puáidáás = rasvainen ¶ – Ko lii vuoggâ já máátu, ¶ -‐es:  riges:  riggáh  #  riges;  putes:  puttáh  #putes  (siämmááĺágán  ko  ol.  nom.) ¶ seuduilla jurgâlem saanijn ävđinkuávluin (spiekâstemjuávkku nr 1), tastko tot lii ¶ ______ ¶ Suáluičielgi 54 ¶ Eidu uđâsmittemnáál leijee oovtviärdásâšvuođâlaavâst iä kieđâvuš njuolgist sämmilij vuoigâdvuođâid. Laavâ ulmen lii ovdediđ já turviđ oovtviärdásâšvuođâ olášum. Laahâ kiäldá olgoštem el. etnisâš algâpuáttim já kielâ vuáđuld (6 §). Laavâ § 7 mield lavváin iä eesti tagarijd sierânâstooimâid, moi ulmen lii tuotâášálâš oovtviärdásâšvuođâ juksâm olgooštmist šaddee hááitui estimân teikâ keeppidmân (positiivlâš sierânâskohtâlem). Laavâ 4 § mield virgeomâhááh kalgeh rähtiđ oovtviärdásâšvuođâvuávám etnisâš oovtviärdásâšvuođâ olášutmân. ¶ Ličijba jo keesi! ¶  mii jyehipiäiválii leeibi. ¶ systemaatlávt ko máhđulâš, mon keežild ovdâmerkkân sääni vanhurskesvuotâ lii ¶ jurgâlem tekstâ vuod saanijn Máárjá . Suijân toos lii tot, et MLO lii jurgâlâm veerstâ ¶ kolgâččij pyerediđ ucceeblovoi, meid lohomiärálávt ucemus ucceeblovoi, ovdâsteijei máhđulâšvuođâid vaikuttiđ tuođâlávt miärádâsrähtimprosessin; kolgâččij orniđ lasetorjuu ucceeblovoi juávkkuviestâdemniävvuid, eromâšávt ruošâ- já sämikielâláid viestâdemniävvuid, vâi áášánkullee ucceeblohokielâh liččii ääšimiäldásávt mieldi teddilum já šleđgâlâš juávkkuviestâdemniävvuin; kolgâččij lääcciđ haldâttâhân sierânâs vuáháduv, mon pargon ličij toollâđ ohtâvuođâ sämitiigán puoh sämmilijd kyeskee ašijguin já oohtânheiviittiđ čielgâ haldâttâs peleväldimij ovdedem sämmilij tááhust merhâšittee koččâmušâin; ¶ pirâsministeriö ¶ Aalmugregisterkuávdáá mield Kuuva lâi 14.4.2014 tááláá suhânommân 196 ulmust (86 almast já 107 nisonist). Ovdii nommân tot lâi 78 ulmust. Lovvoid kulâžeh meid savoliih Kuuva-suuhân kulleeh. ¶ Miika Lehtinen, Hilkka Fofanoff, Raija Lehtola, Zoja Nosova ¶ já tutkoo sämikielâ já sämikulttuur. Ohtâduv oppâamnâseh láá sämikielâ já sämikulttuur, maid ¶ –~Joo, miinii unohâsâid tobdoo, eeđâi Tiälkku. – Tääl mun-uv mieđettâm. Tyebbin soovij tyehin tot puátá. ¶ Maht piätukyeli pivdá? ¶ Taat piälušteijee lii Tuotâvuođâ Jieggâ . Maailm ij pyevti Jiegâ uážžuđ, tastko maailm ij uáini ige tuubdâ suu. Mut tij tubdâvetteđ suu, tastko sun piso tii kuvlân já lii tist.» (KKK02) ¶ - Lii, miäštár Kivs. ¶ Njuuvčâváárááš TII.1963 LL.1977 Joukhaisvaara Pááđáár V. ¶ - Liihân tot talle vyeimijuhâmâš. ¶ - Huh, aaibâs-uv tuotâ? koijâdistij Ánná. ¶ taid punnjâsâddâđ. ¶ Maaŋgâtooimâsali Dollagáddi ¶ lavvâ = tiiviisti ¶ d. Ivnii čielgiittâsloovást siämmáid symboolâid. ¶ omâstemkiäččus. Spiekâstmist huolâhánnáá jurgâlus lii viehâ sänitärhis jurgâlus sehe ¶ Vávjálâs kávná ain eenâb ko ocá. (Madeleine de Scudéry) ¶ puáhtám pivdeđ ovdâmerkkân ministeriöin tuše ciälkkámuš säämi kielâlaavâ olášuumeest, mut ¶ Pilvi aalgât ollâopâttuvâst ¶ Tavemeerâ já Nuorttâmeerâ kooskân päccee Jylland rájášuvá tavveen kyevti kubdâ čuálmán. Taah čuálmih lává Skagerrak já Kattegat . Toi nubebeln lává ráánjáh Taažâ já Ruotâ. ¶  ärbivuáválávt 1. Suálui-Suomâ toohâv Tuurku já Åland suáluikuávluh. ¶ Keskitalo Pigga Päivi Kristiina ¶ Lasetiäđuh: www.samediggi.fi > Olgosadalduvah > Oppâmateriaal ¶ Eŋlandlâš kiäččá nisonijd vuáluskulij, ameriklâš kiäččá nisonijd pajaskulij, ranskalâš kiäččá nisonijd. (T) ¶ – Maht tibi te kiävá? Tuáivu mield liijká kyelifaarpâl lii tievâ kuolijn, ákku povvâst já ráájá suohâdtaldrikijd já polloid peevdist. Tastmaŋa sun suopâlist vala lättee risseluvdáin. ¶ Kukkodâh: 1,25 ¶ Čapismeerâ = Mustameri ¶ Čohčâmáánu ¶ Maaŋgâtooimâsali lii auditorio čájáttâssaje peln siirdâseeini tyehin. Keejâ vuáđusáárgus čižetuási. ¶ – Na, munhân ettim tuš kandâskipárijn, ákku čielgiiškuođij. ¶ Laapi vádulâšpargojuávkku ¶ Ive 1994 seervi stivrâ čokkânij kuohtii já toovâi miärádâsâid Anarâšpálgá väzzimân uásálistmist, párnáileeirâ orniimist já paddimmaašin skappuumist siärván. Párnáileirâ uárnejui ruške ääigi Njižžjäävri tuáhá 10.-11.9.1994, kuus Aanti Heeihâ Veikko (Veikko Sarre) suuvdij uásiväldeid. Leeirân uásálistii 6 párnáá já kulmâ rävisulmuu. Anarâš-lostâ almostui kulmii, main ohtâ lâi Párnái Anarâš. Loostâ toimâttij Anssi Mattus já suu išedij Ilmari Mattus. Ruttâ loostâ várás lâi puáttám Máttááttâsministeriöst. Anarâšpálgá väzzimân Čevetjäävrist Stuorrâvuonân uásálistijn Matti Morottaja já Ilmari Mattus. Siämmáá ive almostui vuossâmuš Anarâškielâ seervi kuástidem kirje “Tivgâ” , mon lii čáállám Kirsti Paltto já jurgâlâm anarâškielân Matti Morottaja. Puohâi jesânij meeri lâi ive aalgâst 122 já ive loopâst 157. Ton ive jaamij ohtâ jeessân. ¶ Láá meiddei eresláván säänih: ¶ säpligtivgâ ¶ - Mii paaihijd tot lii? ¶ Tot krouvijuurdâ kale váhá paldattâlâi Ááná, mut ij sun jo kiäldámgin: kalehân tääl tiäđust-uv ličij äigi čuážuškyettiđ jieijâs juolgij alne, ige enni ain puoh suu manoid tarbâšâm tiettiđ. ¶ Spiekâstmeh vuáttojeh, puustâvlâš jurgâlus (spiekâstemjuávhuh nr 1-4) ¶ 2. ¶  uccáá. Ceelhârááhtus: - Joo, kale teehin uážžu puáttiđ keččâđ! ravvij Maarit já luoštij äijih siisâ. ¶ sarves, sarva = hirvas ¶ 1. Tuubdâ pelipyehčeid já olespyehčeid vuoluu- ¶ Lahtos 5 Vuáđutiätuluámáttâh (luámáttuvâin lii saje čuovâkován sehe vaanhimij ohtâvuođâtiäđuh. ¶ Stivrim: Suvi West, kuvvim: Juha Säkkinen, čuoppâm: Anja Ahola ¶ Sämitigge almoot uuccâmnáál toimâttâhčällee virge ¶ – Lam. Jiem pissii uáđđiđ. ¶ Já siämmást Elmer jo ruotâškuođij enâmist čohhoom kieđâstis já čovoškuođij sinosuoinijd. ¶ lodeh láá puáttám tulvenijttoid, merâluovttáid ¶ Ko sun máccá pááikán, sun tuálá juuhlijd puohháid ustevijdis já sijdâkuoimijdis. Oovtâst sij juhloh tom, ko lappum sav z â iälá já njuškood iärásijguin. ¶ EK: Já njääbi ovdâšijn. ¶ Sust lâi mottoomlágán siitostalli, kuittâg-uv kyehti ori lijjii já ehidist poođij-uv mottoom farmer Arkansasist kimâttiđ kyehti tammahiäppuš. Ko poođijm tohon, te ovdebááh äššigâsah (kyehti tama varsainis) lijjii vuolgâdmin. ¶ Sávnudáim "Amerik pyeremus säävnist" já čokuttâláim kidâ eehid love räi, kuás aalgij Hibbingist "ilotulitus" . Tot lâi kuittâg nuuvt kukken, et ep ennust maiden uáinám. Tast maŋa vyejestáim Pengillyn já nohádáim. ¶ Peeci lii puohháid anarâššáid uápis já tergádis muorâ. Juo tovláá rääjist peesist láá rahtum ereslasseen njollâääitih, šaldelyeveh já káttuseh sehe maŋeláá navitteh, ääitih já hirssâtuveh, joba šaldeh-uv. Puárreeh še ráhtojii peci- ađai suárvikooldâin. Meid kerrisij já kárbái mielgâseh láá rahtum piŋâlpeesist já kärbislyevdih vala tááláá ääigist-uv ráhtojeh asettis peciluovdijn. Ko kerrisân tarbâšuvvojii näävlih já irráátteh, te toh ráhtojii pikkâšist. Puáldimmuorrân tot lii lamaš já lii ain-uv uáli vuovâs eidu ton älkkees cokkânem keežild nuuvt sajostullân, ko hellá- já täkkimuorrân-uv, erinomášávt pihâšin já suárvin. Vala 1960-lovo aalgâkiäčán pikkâšijn kulgâttui pikkâ, mii lâi puoh pyeremus aamnâs jotteemniävui tipšomân tallaa ääigist. Tääl láá puáttâm uđđâ amnâseh kárbái hoittáámân, mut vala-uv motomeh kevttih piihâ kárbáidis já rievâidis tipšomân. Luánduhuáđđooh, nuuvtko pecilodeh já uárreeh iä piergiiččii pesijttáá já soorvâi-uv purâmušvalje ličij ennuu kievhib säđgimpiässáittáá. Maaŋgâlágán tivrijd peeci lii velttidmettum já lii njuolgisteeđân toi eellimiähtu. ¶ MAINÂS- ¶ 99B Akvaario lii rahtum ekosysteem, moos ¶ kyevtloho ij kevttuuččii. KR92 ceelhâvaastâ tehdäkseen lii jurgâlum et suoi porgâččáin ¶ Matti Palosaari ¶ Joh. 12:3 x ¶ člliđ člliim, čállee = suolistaa kalaa ¶ Lahtos 1 čuákánkiäsutavlustâh ¶ Luámáttuvâid puáhtá meiddei printtiđ Sämitige internetsiijđoin ¶ Kaukasus . . . . . . . . . 34 ¶ Čoovdâsäänih ¶ Puohah láá pyereestpuáttám ávus ehidân Aanaar Kultahovin vuossaargâ 29.08. tme 19 rääjist. Tilálâšvuođâst lii še oláttâsohjelm já ton lasseen tobbeen lii máhđulâšvuotâ rijjâ oovdânpyehtiđ muusik- tâi eres kulttuurohjelm. Káhvástâllâm. TIERVÂPUÁTTIM FÁÁRUN! ¶ – Itten puávtám tuu Jievjâ pááikán. ¶ Suuvâ ulmuuh värrejii Anarist Uunjaargân, mast nommâ lii čaallum maaŋgânáál: Morataja, Morotaje, Morrottaje, Morotaja, Morotei, Morotaie, Morratægje, Maarotaje, Mårataja já Måråtaja. Morotei-häämi lii kevttum meid Maadâ-Vaarjâgist já Tiänu kieldâst (meid Morrothaja). Morottaja-suuvâ jesâneh värrejii Anarist Ucjuuhân 1779–1804 já Taažân 1800-lovo aalgâst sehe 1860-lovvoost. (Erik Schytte Blix 1967, 90) ¶ - Kale tun hárjánâh toos, ko lah lamaš tääbbin mottoom mánuppaje, kullojii iärráseh lohđutmin. ¶ 162 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ * Lostâdâhtavlu ¶ sávt, veikkâ vástádâsâi vuáđuld tilálâšvuotâ ij tuođâgin lah nuuvt. Jyehi tábáhtusâst taat čáittá tieti ¶   – Kost láá kuolij čuálih, tobbeen lii ain päiski-uv já kustoo puoidâ-uv, ákku huámmáš já povvâstškuát. ¶ – Pyeri Myerji. Tun oppih kal jotelávt iivnijd, Saana já Iinâ rammuv Myerji. Myerji cancco ilolâžžân kaskoo peevdi já tuášku kieđâidis: ¶ 2. Lopevuáválâšvuođah ¶ 2. Tim. ¶ Sämmilij parlament historjá lii kuhemus Suomâst, mast vuossâmuš vaaljâiguin väljejum ovdâstâslâš sämiorgaan, Säämi Parlament, algâttij tooimâs jo ive 1973. Säämi parlament tooimâi pissoo komitea náálá já tot lâi vuáđudum asâttâssáin. Suomâ lahâaasâtmân tahhojii 1990-lovo pelimuddoost nubástusah, moiguin sämmilij já ton ovdâstâslâš orgaan sajattâh pyeredui. Vuáđulaavâst asâttui sämmiláid algâaalmugin kullee vuoigâdvuođâst jieijâs kielân, kulttuurân já jieijâs kielâ já kulttuur kyeskee jiešhaaldâšmân päikkikuávlustis. Sämitige tehálumos pargo lii-uv olášuttiđ lahâasâttâsâst meridum sämmilij jiešhaldâšem. Säämi parlamentist 1970-lovvoost adelum asâttâs sajan poođij ive 1995 uđđâ sämitiggeest adelum laahâ. ¶ Kuálástem lii tergâdis sämikulttuur uási eromâšávt Ucjuuvâst já Anarist. Kuálástem ij lah ohtuunis kannatteijee iäláttâs, peic kuáláástmân kuleh maŋgii puásuituálu teikâ mađhâšempalvâlusah. Jyehi sämisuuvâst, mii háárjut kuálástem, láá sii ärbivuáváliih kyelisajeh, tiätu suuvâi naavdâšmist láá jieijâs jäävrih, luovtah teikâ juhâuásih. Puoh tobdeh jieijâs já iärásij kuávluid já pisoh jieijâs navdâšemkuávluin. Kyelipiivdon kulá sämmilâš árvumaailm, kuávlu iä lijgekuáláást já huolâtteh tast, ete meid puáttee iivijn láá tuárvi kyeleh kuálástemnáál. Kuálástemärbivyevist lii tergâdis siärvuslâsvuođâlâš olleemvuotâ sehe kuálástem jieijâs sämikielâlâš terminologia. ¶ 206C Piisam tälvikuáti ¶ s. 148 ¶ Turisti kiäččá kilomeetterstuálpu mast lii nummeer love, já koijâd tast orroo puáris äijihist, et kuus täst lii love kilomeetterid. Äijih: Eidu tien stuálppumaddust lii love kilomeetterid jyehi kuávlun. ¶ 6. ¶ S I E R  N  S P A S E H ¶ Šladârdem 8 ¶ Säämi šoddâdemärbivyevist láá vala spejâlistmeh onnáá peeivi šoddâdmist. Páárnáš šoddâduvvoo anneeđ áárvust puoh ulmuid. Ulmui lasseen kalga kunnijâttiđ meiddei luándu. Párnááh iä njuolgist rävvejuu pic sijjân muštâluvvojeh tábáhtusah já mainâseh, maid eres ulmuid lii tábáhtum. Ulmuu šoddâm já ovdánem ulmen lii maaŋgâpiälásâš persovnlâšvuotâ já vijđes mättim. Tai jiešvuođâi oovdedmân viggoo šoddâdemtooimâiguin ovdediđ párnáá aicâdem- já jiešárvuštâllâmnaavcâ, vâi sun piergiiččij uđđâ já fakkist puáttee tilálâšvuođâin. Noonâ jieštobdo, čielgâ uáinu alnestis já noonâ identiteet išedeh párnáá toimâđ jieijâs iävtui já tááiđui mield sehe olssis luándulâš vuovvijn. Šiev täiđimmnahcâ meeccist, savâstâlmijn já juurdâšmist láá velttidmettumeh šiev eellimhaldâšem tááhust . Säämi šoddâdmist šiev aicâdem- já árvuštâllâmnaavcâ lasseen láá áárvust noonâ jieštobdo já identiteet, vijđes mättim, vuáhádume, sosiaallâšvuotâ já kuáhtulâšvuotâ . Olesváldálâš ulmen lii ovdediđ párnáá jiečânâs piergim elimist ohtuunis já iärásijguin. Jiečânâs cevzim váátá keevâtlâš tááiđui haldâšem lasseen psyykkilâš kiärgusvuođâ já osko toos, et vaja, máttá já kávná čuávdusijd vädisvuođáid já luáttá toos, et puoh aašijd puáhtá oppâđ . Ärbivuáválávt säämi siärvusist lii suuvâst já siärvusist párnáá šoddâdemvuoigâdvuotâ já – ovdâsvástádâs. 4.2. Sämmilij kulttuuráárvui sirdem Sämmiliih ovtâsteh kulttuurlâš áárvuid tegu kielâ, identiteet, luándu já suuvâ. Säämi kulttuurân kuleh meiddei ärbivuáváliih iäláttâsah tegu puásuituálu, kyelipivdo, meccipivdo, nuurrâm já tyejeh. Kulttuur lii meiddei säämi eellimvyehi. Sämmilij eellimvyehi, kulttuur já ärbivuáváliih iäláttâsah láá aaigij mield nubástum. Ärbivuáválij tiäđui já tááiđui oppâm ij innig sirdâšuu perrust luándulávt párnáid. Säämi kulttuur siäilum váátá tááláá ääigi-uv ärbivuáválij tiäđui já tááiđui, sehe jiegâlâš uáiviomâduv sirdâšem puátteid suhâpuolváid. Säämi ärbivuáválâš tiettim lii ubâlâšvuotâ, mii lii čonâsân ulmui já luándun. Säämi tiäđuh, tááiđuh já áárvuh sirdâšuveh iänááš tooimâi já tobdoi pehti sehe njálmálâš ärbivyehin suhâpuolvâst nuubán. Säämi tiettim tuálá siste tiäđu elimist piergiimist. OA algâaalmugjulgáštâsâst páhuduvvoo, et algâaalmugist lii vuoigâdvuotâ iäláskittiđ jieijâs kulttuuräärbi já vuovijdis já máttááttiđ taid puáttee suhâpuolváid. Ärbivuovij iäláskittem lii tehálâš ¶ » Talle jáámmám alge pajanij čokkod já sár- ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtus Ruávinjaargâst cuáŋuimáánust - teeman muusik roockist juáigusân ¶ kiddâ já vársá ton paaldâst; kavnâvettee taid tallân. Väldee taid tast já pyehtee munjin. Jis kiinii iätá tunnui maidnii, västidee, et Hiärrá taarbâš taid mut maaccât taid vorgâ. ¶ Vuossargâ 20.2. ¶ Euroop Rääđi historjálâš seminaar lâi miänástus ¶  suháh 4 pyerediđ parantaa ¶ Čielgiittâs tiäđuintres lii tarkkuustâllâđ säämi kielâlaavâ olášume kvantitatiivlávt, koččâmâšluá ¶ Sämitige čuákkim tuhhiittij toimâohjelm sämitiggepajan 2012–15 ¶ Sajos váldukevttee sämitigge ocá tääl Sajosân LÁJÁDÂSHUOLÂTTEIJEE meriáigásii já olespiäiválii virgekoskâvuotân 28.12.2011 rääjist. Lájádâshuolâtteijee pargon lii huolâttiđ Sajos viistij piäiválii čurgiimist já vala táárbu mield išediđ čuákkimij já tábáhtusâi keevâtlijn orniistâlmijn, moh tobbeen uárnejuvvojeh. Asâttâsvuáđustâslâš tohálâšvuođâvátámâžžân lii pargo vaattâm škovlim. Pargo miänástuvvee tipšom išedeh lájádâshuolâtteijee tuđhos tâi västideijee já kelijdeijee hárjánem uđđâáigásij almos viistij čurgiimist, sehe šiev vuáruvaikuttâstááiđuh já njyebžilis pargohaldâšem. Sämikielâ táiđu kiäččoo occei hiättun. Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi VII/II mield, vuáđupälkki 1 585,62 eurod/mp, mon lasseen máksoo 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem miäldásiih hárjánemlaseh. Ucâmušâid oppâ- já pargotuođâštusâidiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 16.12.2011 tme 16.00 räi čujottâssáin Angelintie 696, 99870 Aanaar. ¶ Naantal B5 ¶ Kyelisieidi maccâm ¶ 168 ¶   www.sogsakk.fi . Suomâ ollâopâttuvâin kuulmâst lii máhđulâš oppâđ sämikielâ: http://www.oulu.fi/giellagasinstituutti/ , www.ulapland.fi , http://www.helsinki.fi/sup/ . ¶ – Talle ko lam aaibâs vises tast, et tobbeen ij čokkáá kihheen, kote muštoot muu Heeihâst! Mudoi-uv talle sátáččij leđe eenâb äigi suomâkielâ luhâmáid! ¶ - Nuuvtko mun ettim-uv, mun lam Wieseh, nuáidihäldee. Mun stivriim tuu taan mää đ hi ääigi. ¶ 19. Staatâ kalga jo-uv kanavistiđ puoh sämikielâlâš palvâlusâi pyevtittâsâi ruttâdem sämitige ¶ 86 ¶ Nube kuursâst láá suullân siämmááh persovneh, veikkâ ceelhâmereh kale sättih leđe viehâ ereslágáneh. Veikkâ taan keerdi ij nube kuursâ teevstâid šodâččiigin paddiđ, ličij tiäđust-uv hitruu finniđ siämmáid čaittâleijeid meiddei maŋeláá fáárun! ¶ 4.2.4. Ärbivuáváliih iäláttâsah já áigápuátu Puásuituálu, kyelipivdo, meccipivdo já ucessiähá eennâmtuálu sehe tyejeh já luándupyevtittâsâi nuurrâm láá sämmilij ärbivuáváliih iäláttâsah, moi porgâm lii maŋgáid sämmiláid eellimvyehi. Taid pargeh táválávt kuálusiäláttâssân tâi eres ámáttij paaldâst. ¶ algâellee alkueläin ¶ 29.6. lâi oppeet korrâ stuime. Tääl tot suáti lâi jo mii hooteel puotâ kááđu alne. Larmâ lâi viehâ styeres, já ain tyellitälli poliseh paččii konjâlkaasulemnuu mielâčäittei vuást. Motomin lâi val táváliist-uv stuárrâb leemnâ, ko ubâ hooteel tuárgikuođij. Mielâčäitteeh lijjii še rahttâttâm taan suátán. Tain lijjii kaasunaamareh uáivist, já muáđoid lijjii vuoidâm monnii vielgis vuoidâs amas konjâlkaasu kuárdiđ liške. Polisijn lijjii kaasunaamareh já jyelgi- já kietâsyejeh. Keeđgijd já marmorpittáid toh tuostuu stuorrâ lastikkolbâiguin. Televisiost oinui, maht eimâskâsah cokkiittii pyellee bensináin TV-auto, já tot auto čiesâi mottoom kioski njeigâ já tot še puolij. ¶ Ive 1917 almostittum čuágáldâh . ¶ 7. Juurdâš lemin kiinii taan siijđo párnáin. Čääli uánihis valdâttâllâm jieijâd enâmist syemmilâš reeivâlonottemskippáársâd. ¶  + – Tääl kale piejâm tiijme čuoijâđ esken njuhčâmáánust, Obžâ eeđâi. ¶ Piirâs ¶ Sparassis crispa ¶ Laapi pyecceitipšompirrâduv vuáđutiervâsvuođâhuolâttâs ohtâduv sämikielâliih palvâlusah ¶ 50 cm ¶ Ij Kasper muštâlâm. Sun lâi masa jo jieš-uv ¶ 8. Willamo mokke ¶ Vyesimáánu ¶  lah Ovdemužžân čuážžoo kulá, et mooŋiibeln čuážžooh iävá jiennâd maiden. Tast sun tiätá, et sust lii čapis hattâ, já puáhtá ettâđ: HEP. ¶ B Räähti luvâttâllâm päikkikuávlud stuárráámuin jaavrijn tâi juuvâin. ¶  Eksistentiaalceelhâ: 3. a) Moh jäävri kyehti loddešlaajâ pivdev saallâs ¶ Almaa šoddâmpeivi ¶ Maaneest ovdáneijee lodeuđâgâš uážžu raav- ¶ Aune Kuuva čáállim párnáikirje “ Tuálu faŋgâ ” almostui ive 1994. Kirjeest láá čuovâkovvejeijee Martti Rikkosii koveh. ¶ - sämikulttuurčájáttâs (om. muusik), 30 min ¶ - Sämikielâlii peivitipšo turvim Hettaast 14 201,18 € ¶ 9. Sorvâ já kaavrâs lává meeci ruvnâuáivih . . 25 ¶ lohtâseijee ääših, eres mielâkiddiivâš ääših ¶ Sárnuh-uv toigijn anarâškielâ kiäin tun tiäđáh ete sij mättih? ¶ - Kuus tun láppojih? Jovnâ koijâdij jienâst, ige huámášâm et Haŋgal, Cieh já Regnaf puoh kullii tom. ¶   Mun lam Juvá Leemit, Klemetti Näkkäläjärvi. Lam vuálgus Iänuduvâst, Vuodâsjäävri siijdâst. ¶ Mark 11:15-19 ¶ Sämitige stivrâ čokkán čuávuváá keerdi juovlâmáánust. Ive majemuš sämitige eidusâš čuákkim uárnejuvvoo juovlâmáánu loppâbeln. ¶ – Must lii kale iävtuttâs, mutâ moonnâp vistig mii luus Njuámmilviäsun já keččâp talle, Nánná västid syeligâsâht. ¶ Ánná lavkkij siisâ ollâopâttuv uuvsâst. Sun kuárŋui portháid pajas já usâstâlâi kuhháá olmâ luvâldâhviste. Vijmâg sun ooinij eres-uv uáppeid koijâdâlmin kyeimi kyeimistis, kuus já kost, te sun-uv tieđij tohokulij jotteeđ. Áánást lâi uđđâ uáppei ravvimtilálâšvuotâ, já tobbeen koolgâi muštâluđ, maggaar oppâmsajan sun lâi njunes pieijâm. Puohâi mieldiorroom lâi págulâš – kuittâg ton páppár mield, mii Áánást lâi kieđâst. ¶ 9. Ukraina 800 ¶ “Monsun kuhháá muoi láán jo mađhâšâm,” mun koijâdistim. Timotei tot kale ij tuušijd sárnum, ige västidâm maiden. Munhân tot tiäđust-uv talle sárnustim lase: “Mut šievnáál kale uáiná olmooš, maŋgâ kilomeetter. Iä lah väärih kosten.” Mut talleba eidu huámášim kyehti stuorrâ vääri kostnii kukken. Fađostim toho kulij já pahudistim Timotein: “Na mut te, olmâ ämmireh!” ¶ “ Inarinlappalaista kansantietoutta ” kirje almostui vuossâmuu teddilâssân já foneetlâš pustavijguin ive 1918 já uđđâsisteddilâssân, sehe Erkki Itkosii čäällimvuovvijn 60 ihheed maŋeláá ađai ive 1978. Kirjeest láá mainâseh sehe suomâ- já anarâškielân paldâlâs siijđoin. Kirje vuáđuduvá A. V. Koskimies ive 1886 nuurrâm materiaalân, mon T.I. Itkonen lii jurgâlâm suomâkielân. ¶ Viljâm ceelhâ movtáskitij muu ucánjáhháá já koijâdistim sust: ¶ jävriruáhu.....15, 109 ¶ Algâulmuuh ávhástellii tuuláin ¶ 2. Samuel Pehrsson (Saammâl Piättârkandâ) Padar (j. 1709) lâi viäruttâsâst 1685. Suoi uážžoin kálguinis Walborg Johansdotter (Váábu Juhháánnieidâ) Aikioin 7 párnážid. Majemuš rippâkirjemerkkim lii ive 1741, ko pelikuoimižeh já kyehti puárásumos párnáá ellii riipâst. Peerâ varrij vissâ-uv meddâl Anarist. ¶ Kyelipivdo: ¶ e. eehidpittá ¶ saavaan ¶ dynaamisávt/funktionaallávt siämmáánáálá ko KR92. ¶ 70° ¶ – Kuás mij lep merisaajeest? mottoom kaandâš koijâdij enistis. ¶ Máttááttâspárnááh pieijii kaalhâ jotteeđ já puohah juhhii tast. ¶ Šavečiivgah šaddeh šaheniŋálâsnavittijn 20-kilusâžžân. Tastoo njuovvâmšahheen väljejum čiivgah sirdojeh táválávt njuovvâm- ađai šoddâdemdemšahenavittáid. Njuovvâmšahenavittijn šavečiivgah vuábdojeh njuovâttuvváid, ko toh láá pelviiđâd mánuppajasiih já teddih juo paijeel 80 kiilud. Táválávt puoh šavečiivgah vuábdojeh häävild. Tast maŋa njuovvâmšahenaavit putestuvvoo já tot lii vaalmâš uđđâ ässeid. ¶ Arkkitehtuurkištodem iävtuttâsah láá uáinimnáálá ¶ 1. Possáád áimupáálu tievâ já ruvvii tom jieijâd pusseersuájá vuástá. ¶  ärbivuáválâš 5. Tuhtuuluddijd ( Gaviidae ), moh mailmist láá vittâ šlaajâ, mut Aanaar kuávlust kyehti: tuhtuu já kähtee. ¶  AIN Tovle pennuuh iä lam vala lojes ulmui skipáreh, mutâ assii meecijn voolvijn. Talle mottoom peeivi kiinii kaavnâi enittes pennuu viälppá já vaaldij tom jielâhin. Ulmuuh huámášii et peenuv lii-uv šiev jiellâh. Tom lii älkkee máttááttiđ já tot parga še tom mii toos lii máttááttum. Pennuu algii kevttiđ jyehiláván pargoin ulmui iššeen. Vuossâmuš pennui pargo lâi tuše adeliđ hitruuvuođâ ulmuid. Toh juttii ulmui fáárust kyeimin já sierâdii toiguin. Talle pennuid algii kevttiđ poccui já eres ellei čokkiimist já pivdemist. Na pennuuh liikkojii ko ožžuu ruottâđ já sierâdiđ já finnejii šiev purrâmâš maŋgii peeivist. Já návt kuábâš-uv finnij äävhi nubbeest, olmooš finnij iše já hitruuvuođâ já peenuv finnij purrâmâš já lieggâ uáđđimsaje. ¶ 6a kyehti maajeeld (kyehti pitá maajeeld ađai vyeleeld) ¶ b. Merkkii ruuvdun, et viljâvvoo-uv tot uccâ (U) vâi stuorrâ (S) eennâmtááluin. ¶ Mauritius ¶ Matt. 1:21, 8:25, 14:30, 16:25, 27:40, Luuk. 17:19, 19:10, 23:37, 23:39, Tit. 3:5, 1. Piät. 3:21 ¶ čunoivaskâmeh = dyynit 102 ¶ KR92 olgospyehtim minun opetuslapsikseni lii jurgâlum muu máttááttâspärnin ¶ 8. Merkkii ruossáin kuuvijd, mii kuumpijd lii árvuoornigist alemus. ¶ Na muu mielâst tiet “farga” uáivildij eidu siämmáá ääši ko forgâ - já tot lâi muu mielâst masa siämmáš äšši ko tállân - aainâs onnáá peeivi ääigi. Matti kuittâg viekkiistâlâi aašijd vuáđulubbooht - ovdâmerkkân kuás tidde kuárŋuškuáđáččij Ucjuuhân já kuás tot pyevtittičij Kiävunjáálmán já Čärsijuv (Čársejohka) korže räi? Na taan muddoost keesihân tot tiäđust-uv lâi jo kuárŋum Ucjuv kierrui, Kiävun já Čärsijuuhân-uv, mut tagarijd aašijd Matti viekkiistâlâi. Tast lâi še tot peeli, et ličij-uv suu pivdokištodeijee Sujala, kote aasâi Puksâljäävri viestârriddoost, jo pivdemin tobbeen Kiävunjäälmist? Koolgâi tärkkilávt heiviittiđ eidu ton áigáduv, kuás pivdokištokyeimi ij liččii lamaš Čärsijuuvâst aainâs pirrâmpiäiván já tideh liččii kiergânâm kuárŋuđ korže vuáláá kuánilân. Jis Sujala käärbis lâi Kiävunjäälmi sááđhust, te talle ličij tušes reisu, ko korževuálááš ličij talle kuárus. Tieh ääših ain táválávt meridii tom, kuás vuálgáččáim Kiävunjáálmán tiddepiivdon. Čärsijuv tiddepivdohân lâi taggaar, et tideh čokijdii korže vuoluupiälááš kuánilân já paldâsâš päävti alne taid puovtij masaba jo rekinistiđ, kalle toh liččii já mon stuárráh toh liččii. Tideh viggii njuškomáin kuárŋuđ korže pajas já tot lâi vaarâ merkkân tast, et toh liččii taan siämmáá juuvâst šoddâm-uv ađai korže tobbeen paajaabeln. Ko korževuálááš tiddemeeri lâi suullân tiäđust, te tast maŋa tiällájui viermi korže vuáláá kuánnil vuoluubel väävli rasta, mast lâi čääci suullân idduu räi já ko viermi lâi sajestis, te talle koolgâi poršomáin vuájálittiđ tiidijd viärmán. Njuoskâsiähá hommáhân tot kale lâi já pivdovyehi-uv taaiđij leđe lovettem, mut tallaa ääigi iä kyelivaavtah vala čuuvtijgin joreštâm aainâs Ucjuv uálgijuuvâi piälláin. Tiänust sij kale vissâ lijjii, ko tobbeen lijjii toh stuárráábeh kyeleh ađai luosah. ¶ sii kárbáid enâmân já kuođđii puoh já vuolgii servidiđ Jeesus. ¶ c. Luokittâl kove iälánijd pyevtitteijen já kulâtteijen. ¶ Já nuuvt pooliskyevtis njuškijn njobžâauton. ¶ 12. Poođâeennâm ¶ 1 Noomât káártán ¶ Sämitige iivij 2006 – 2007 ekonomiavuávám mield sämmilij kielâtiileest já sämikielâi tiileest ij lah ¶ – Maid tun toigijn ááiguh porgâđ? koijâdistij Andârâs-uv tääl. ¶ Mut Immeel eeđâi Joonan: ”Mane lah nuuvt suttâm riisiinšado keežild?” ¶ – Jooo! Mun-uv vááldám kale uási ton kiišton! Puállunjune ilodij. ¶ Tave-Amerik C3 ¶ Mii ohtsijd lii Tave-enâmijn? ¶ koččomkulluuttâs, mast čiälgá tuu koččompeivi čohčuv ¶ elleeplankton.....21, 24, 54, 110, 121 ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtus čokkij njuhčâmáánu majemuu peeivi Ucjuv kirkkosiijdâ škoovlân paijeel 350 párnážid já nuorrâd stivrejeijeidiskuin sämikuávlu škoovlâin. Ucjuvlâš Titta Rasmus, kote jođettij tábáhtus aanaarlâš Mikke Näkkäläjärvijn, algâttij Säämi suuvâ lavluu moos keččeeh uásálistii. Ucjuv kieskâd väljejum kieldâhovdâ Matti Korkala puovtij tilálâšvuotân kieldâ tiervâttâs. Tanssâčáittuseh pessii joton ko páihálij nuorâi bändi Moivvas lâi suáittám. ¶ Vuojâdemhaalist lii ohtâ čäcičierâstemvieltti, kovdeeääldis, kolmâääldis, párnáiääldis, njuškimtorni (3 m olluv) já kyehti vuojâdemáldá. Nuubán tain vuojâdemáldáin puáhtá njuškođ njuškimtoornist. Taat vuojâdemhalli lii rahtum ive 2031. Aanaarjävri lii vala-uv putes já áimulieggânem lii estum. Mecci já luándu láá vala-uv pyeri oornigist já viehâ vijđáh. Ađai luándu lii pyereest siäilum já pyereest lii eellim-uv tääbbin. ¶ Ohtâ litter čääci, pelkuálmâd dl roovâjáávuh, litterpeeli jiereehmyerjih já sukkâr (čappâdáid já ruopsâdáid). ¶ – Ij nuuvt čuuvtij! Várugávt Nánná! Toh láá vala nuuvt uceh, váárut Njuámmil-enni. ¶ Ko suoksâ lii tuárvi stäjidâm kägismateriaal, te tot sirdâšuvá čuávvoo hämimolsommuudon ađai skuáppuluvá. Ko puátteš suhâpuolvâ lii šoddâm, te oppeet uáinojeh rävis muosah kiirdâšmin já paarâ ucâmin. Tuákástâllâm já monnim tábáhtuvá siämmáá saajeest nuuvt kuhe ko raavâd keelijd puáttee suhâpuolvân. Tondiet pilletivrij vijđánem uđđâ čuásáttuvváid lii táválávt hiđes. ¶ — — — ¶ 1a kiäjus- ađai ubbâpelji (koddepelji) ¶   Mun kal kuorâm madâräijihâm ¶ Na, legendaarlâš anarâškielâ tievâsmittemškovliittâs lii nuhâmin. Toh kyehti tehálii iävtu lává pissoom eenâb teikkâ ucceeb vyeimist ubâ škovliittâs ääigi. Škovliittâs lii luhostum pyereest. Uáppeeh láá lamaš fáárust kii mon-uv suujâ tiet, mut juáhhást suijâ lii lamaš nuuvt tehálâš, et kielâ oppâm já prosesseh, moh sihtejeh toos, láá olášum aaibâs luándulávt. Ohtâgin ij koijâdâm kuássin, et “Lii-uv pággu jis ij haalijd?” . Tot ličij-uv lamaš uáli teoreetlâš koččâmuš: puohah halijdii. Tij uáppeeh lâid moovtâ aaibâs aalgâ rääjist, tij lâid višâleh aaibâs loopâ räi. Tij leppeđ peessâm uáli kuhás, já ton keežild uážžuvetteđ kijtteđ – maŋeláá speeijâl oovdâst. ¶ stávlákuátviežžee ¶ Luuk. 11:24 x ¶ Jovnâ keejâi, ko juávkku poođij ain aldeláá já aldeláá. Puohah häldeejuávhust kaččii siämmáá jotelávt ko Haŋgal-uv já ko juávkku kiergânij sunnuu kuuvl, ohtâ häldein eeđâi maidnii já nubeh orostii. Tot häldee vaazij Haŋgal kuuvl já häldee eeđâi oovtâ sääni. Haŋgal västidij siämmáánáál já suái algijn sárnuđ mastnii. Jovnâ ij iberdâm maiden tast, mut keksij, et tot lii siämmâš nuáidikielâ, maid sun lâi ovdil-uv kuullâm. Sun aalgij vyerdiđ, et miinii tábáhtuuččij, mut ko Haŋgal já nubbe häldee jođhijn sárnum nuáidikieláin ige mihheen tábáhtum, Jovnâ ervidij, et tot ij lamaškin mihheen nuáidikielâid. Tot lâi vissâ häldei kielâ. Talle Haŋgal poođij Joovnâ kuuvl já eeđâi: ¶ Muttee ¶  miäruštâl láppu, ko pieđgejeijeebakteereh kulâtteh čääsist ¶ — Kulâ Möö, sun eeđâi ¶ Vuod peessim juátgiđ määđhi. Ehiđist lijjim ráiđoin Taavvid tuve kuvlân, mutâ maŋgâ fiärrân munjin sáttojii ton peeivi. Kolttáin lijjii lojes já laiđâs eergih, toigijn ij tarbâšâm tuárruđ. Maŋa kuullim ete talle juovlâi ääigi lâi lamaš paijeel 40 raađâ puolâš jyehi kuávlust Tave-Säämist. Na, tievst-uv ko tagareh puolâšeh lijjii, te muorah kolgii leđe valjeest. Toh iäráseh-uv ko pottii tuve kuuvl, te mist aalgij faaninlágán muorâsavotta. Kesittijm ergijgijn muorâid hirmâd liäjá, já puolâšin lâi hiälppu luádduđ taid. ¶ Nuuvthân tast keevâi, et kussâsuolâ aasâi ton siämmáá turkkilâš kylážiist. Mij ep kuittâg riemmâm tutkâđ ton navittijd pyerebeht, muide ko vuordâččijm tassaaš, et tađe várás ovdâskoddeest tiilájum vyeŋes almaah puáđáččii já riemâččii tutkâđ ääši. Maŋeláá čielgâi mijjân-uv, et kuusah lijjii kavnum já macâttum omâsteijeidis, mut kaanijd lijjii kiergânâm puurrâđ. ¶ niđ muu. Avdâgâsah toh, kiäh oskoh, veik iä uáini. ¶ Skipárâm tiäđust-uv äššitobden ravviistij: ¶ Myerji já Hirškikkâ kuárŋuv tállán tiätuäŋgirin šaddoildei šaddoid tutkâđ. ¶ dum. ¶ Nubben čuážžoo uáiná, et ovddiipeln čuážžost lii čapis hattâ. Sun kulá, et ko suu maajeeld čuážžoo ij jiennâd maiden, te tast tiätá, et suu hattâ sáttá leđe jo-uv vielgâd tâi čappâd, kuábáš peri. Ige sun kale tomgin tieđe, et mon ivnásâš hattâ suu maajeel čuážžost lii. Ij sungin tieđe jienâdiđ maiden. ¶ 2. riemih jotelávt toimáid vâi suojâleh já ovdedeh anarâš- já nuorttâlâškielâ, moh láá eromâšávt uhkevuálásiih kielah, eromâšávt nuuvt ete uárnejeh pisovâš kielâpiervâlijd, ¶ Ákku majettudâi, mut talle sun ¶ c. Maht tun puávtáh vaikuttiđ luoka vuoilân? ¶ Čielgejum váldu-ulmees lasseen kulttuurkuávdáš fáálá vijđes, uđđâáigásij já ollâtásásij ohtsâš-kevttimviistij (čuákkim-, auditorio-, maaŋgâtoimâ- já lávdástâllâmsoojijd sehe studiosoojijd) áán¬sust eromâš máhđulâšvuođâid orniđ áinoošlajâsâš pirrâsist maaŋgmuđušijd čuákkimijdt, konfe¬reensâid já tábáhtusâid. ¶ tastko tun lah muin, ¶ rätkiđ, rááđhám, rátká = erottaa ¶ Sämmilâš puásuituálu vuáđuduvá kuáttumjuurrâmvuáhádâhân, mii vuáđuduvá poccui biologian já puásuituállei kulttuurlijd taavijd. Poccuid kuáđutteh sierâ kesi- já tälvikuávluin, lasseen kiđđuv lii jieijâs kuáttumkuávlu kyeddim várás já čohčuv poccui roohâmkuávlu. Puásuituálust lii velttidmettum, ete sierâ kuávluh pijssájeh. Sämmilâš puásuituálu hárjutteh nk. tälvisiijdâin, moh láá muáddi puásuiperrust šoddâm hiäimuvuotân vuáđuduvvee paimândemohtâduvah. Sijdâ stivree puásuituálu hárjuttem jieijâs navdâšemkuávlust. Palgâs kuávlust paimândeh maaŋgah siijdah. Siijdâi navdâšemkuávlui rääjih iä lah pisoviih, peic toh pyehtih muttuđ kuáttumtiilij mield já eres siijdah pyehtih meid ovtâstuđ nubijdis. ¶   Kuobbâr lii älkkee tubdâđ ton viehâvis, njaalgâ haajâst. Ton kappeer lii koovvâr já assaasmáldusâš. Kappeer aaseest láá stuorrâ, ruopsisruškis čuomah. Livvâreh láá vielgâdeh. Nuorâ kuobbârist jyelgi já kappeer roobdâ kooskâst lii livvârijd luávdee syeji, mast páácá juálgán uvjáás riegis, ko jyelgi šadda. Jyelgi lii täsivávt kossuv já ruškistiälkkusâš. Vielgis máldu lii assaa já tast lii läivis smakkâ. Haajâ eromâšávt puáris kuobbârist lii heđâlmân sulâstittee. ¶ Taan keesi kávnojii Ijjäävrist, Juvnjäälmist, Kááijá-Heikkâ-rohe ääitist mottoom kaasa siste puáris pápáreh. Toi siste lijjii tovlááh kirjeh, maid Sáárá-Issá lâi finnim viljâstis já suu perrust. Oovtâ lâi čáállâm Pärni-rokke (Juhani Aikio), Sáárá Isá viljâ ive 1910. Kirje čäällimsaje lii Königstedt, mii lii puáris kärdin tááláá Vantaast. Pärni-rokke lâi šoddâm 1873 já jaamij 1919 Kajaanist. Sun lâi luuhâm máttáátteijen muu mušto mield Jyväskyläst teikâ Sortavalast. ¶ – Na mahtâkkis lijjim leŋgiđ, o-oo sodeháá nelgikumppi... já meid toh-uv, manengis toh jieijâs nobdiigin? ¶ Sämitigge asâttij käävci váldu-ulmed budjetihán 2015. Váldu-ulmen lii sämitige vaaljâi ornim. Hiäđukocemân kyeskee ulmeh kieđâvušeh ILO 169-sopâmuš ratifisistem, uásálistem haldâttâsráđádâlmijd, sämikielâi iäláskittemohjelm olášuttem já tave-eennâmlii sämisopâmuš tuhhiittem. Sämitige haldâttuv já jieijâs tooimâ njunošulmen asâttii sämitige pargo-oornig uđâsmittem já pargoviehâhaldâttuv ovdedem. Sämitigge tuhhit budjetive suhâpuolvâohjelm já uárnee sämmilij siärvuslâšvuođâ tuárjoo sämikulttuur miäldásii sämmilij aalmuglâšpeeivi juhle 6.2.2015 Anarist já juhle vuolgâttuvvoo meid stream-vuolgâttâssân. ¶ virgeomâhááh kiäid koččâmâšah vuolgâttuvvojii, västidii koijâdâlmân, eereeb Iänuduv kieldâ já ¶ Katariina Musta ¶ Sämitige almos toimâttuvâst uuccâmnáálá lamaš kulttuurčällee virgesajasâžžân lii valdum muusik maister Anna Näkkäläjärvi. Näkkäläjärvi aalgât pargostis 18. vyesimáánu 2009. Suu toimâsaje lii Sämitige almos toimâttuvâst Aanaar Rivdulist. Virgesajasâšvuođâ meriááigán uccii Anna Näkkäläjärvi lasseen nelji eres ulmuu. ¶ Lasetieäđuid addel Sämitige saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio ¶ Vatikaaniväldikodde ¶ – Tâi nuáidiákku. Tietivettee-uv maid mun talle porgâččim? ¶  ‐ lodeuđâgáin. Toh ripálittii já civkkii já keččii suu uccâ pippârčolmijguin. ¶ ohtâgin nommâ, mon ličij puáhtám valjiđ párnáikulttuurkuávdáštooimâ nommân. Iävtuttâs koolgâi leđe uánihâš, tooimâ kovvejeijee sämikielâlâš nommâ, mii kovvee säämi párnáikulttuurkuávdáá ¶ Kaareehjävri = Karekkijärvi ¶ Sämitigge almoot uuccâmnáál meriáigásii oovdânpyehtee tooimâ ¶ 9.10. Taažâ Sämitige vuáđudempeivi ¶  objekt Paldâlistum Tave-enâmij sämitigeh láá vuáđudâm jieijâs oovtâstpargo-orgaanân Säämi parlamentaarlâš rääđi, mast láá mieldi še Ruošâ sämmiliih. Ruošâ sämmilijn ij lah vala jieijâs ovdâstâslâš orgaan, mut ton vuáđudem lii eennâm sämiaalmug vuáváámin. Säämi parlamentaarlâš rääđi västid eres lasseen tave-eennâmlâš säämi kielâoovtâstpargoost já ohtsijn aalmuglijn säämi symboolijn tegu Säämi liipust já liputtempeeivijn. Kaavnah lase tiäđuid parlamentaarlâš rääđi tooimâst Suomâ, Ruotâ já Taažâ sämitigij päikkisiijđoin. Sämitigeh vuárutteleh rääđi saavâjoođeetmân já čäällimkode pargoi tipšomân lohtâseijee aašijn. ¶   Iänááš čäcišadoi eennâmveerdih já ruottâseh ¶ KATEKISMUS ¶   * Čáitálmâsseermah: 1-uáság 10 eur/pv, 3-uáság: 30 eur/pv ¶ Koijâdâllâmluámáttuvvah láá sämikieláid já suomâkielân. Koijâdâllâmluámáttuvvah láá čujottum kieldâ já kieldâovtâstumij, staatâ já almolij haldâttâhsuorgij já sämiornijdumij pargoviehân. ¶ – Na ko ij lah! Taat lii áinoo päälgis tohon. Jiem vaje toollâđ áávus eenâb pálgáid, ko taat lii mudoi-uv viehâ muottiis saje. ¶ vuárkkáfuoddâr = säilörehua 10 ¶ Talle Jeesus eeđâi: ”Mane tij polâvetteđ? Keččâđ muu juolgijd já kieđâid já kuoskâttiđ muu. Mun tot lam, ij kihheen eres!” ¶ 6. Äigi, kuás saavaan šaddoporreeh vyelgih uuccâđ raavvâd eres kuávluin. ¶ vákkátekki ¶ Nuorttâriijkâ ¶ sárguseh: Jorma Happonen já Sirkku Pitkänen ¶  + noomlávt kyeditteijee. ¶   Kolonisistem čuávumušah Kolonisistemproosees lii kuáđđám luodâidis algâaalmugáid, mii ovdâmerkkân sämmilij pehti lii vaikuttâm toos et sist lii távjá vyeligâš jiešáárvutobdo. Eduardo & Bonnie Duran muštâlává kirjestis “Native American Postcolonial Psychology” siälu haavijn ( “soul wounds” ), moh láá njoođđum perrui ráhtusáid suhâpuolvâst nuubán. ¶ siämmáásullâsâš ko vuolgâteevstâst. (Vehmas-Lehto 2002: 70–71.) ¶ –~Wek von hier! já kiverijguin skihtejii. ¶ Ovdilgo Ánná kiergânij njäälmiskin lehâstiđ, te Kaari happiittij toos kooskân: ¶ - Wieseh, Jovnâ västidij. ¶ Pálluspellâ ¶ maađij vuáđupyeredem, ko maađij lii tehálâš nuorttâsämmilij iäláttâssáid” iätá Näkkäläjärvi. ¶ Auktorisistum kielâjurkâleijeeh, Máttááttâshaldâttâs (lekkâs uđđâ laasân) ¶ lego-pittá = lego-palikka 106 ¶ Puškolodde lii Suomâ stuárráámus kalâččeijeelodde ¶ 96A Arvevuovdij luándu. ¶ –~Hei, kierâš Ruopsisuáivi! čuorvij Tälvi. – Puáđiba teehi. ¶  saanijn Arkkitehtkišto 2. muddo čovdâs 3.12.2008. Kišto iävtuttâsah láá toimâttum nommâmerháin, et taam muddoost juátkiđ väljejum tahhei noomah iä lah tiäđust. Kulttuurkuávdáá eidusâš vuávám algâttuvvoo uđđâivemáánust 2009 já huksimpargoh älgih kiđđuv 2010. Vuáváámij mield táálu váldoo kiävtun ive 2012 ääigi. ¶  lâi ko ruošânjuámmil. ¶ – Tääbbin iä piijgáh kale piso meendu kuhháá, Elmer smietâdij joskâdávt. Taat lâi jo kuálmád pijgá, mii tánávtkis vuálgá! ¶ Kela (2007) lii tutkâm metafora Immeel muáđuh sirdášum suomâkielâsâš ¶ b. Láá-uv tuu päikkikuávlust keeđhih? ¶ 1. Lii tárbulâš máttááttâllâđ šeštiđ ruuđâ. ¶ ČUÁKÁNKIÄSU ¶ Tom, mii jäävri nubebeln oinui, Ali Koskimaa keejâi. Vaibâseh teddii suu-uv. ¶ –~Čielgâshân tot lii, ete turistáid lep ustevliih, eeđâi Mats M. A. Matsson. – Mutâ talle uážuh-uv rammuđ mii jonsahpeivstáágu. ¶ Lahtos 4 Muštottemčáálus Akwé: Kon ravvui koskâvuođâst Yva-lahâaasâtmân ¶ kaalâ 89 ¶ X Agaricus – Herkkusienet – Herskukuobbâreh U ¶ Lam šoddâm puásuituállee- já kuálásteijeeperrui, et sämmilâšvuotâ uáinoo meid tast, maht hárjuttep puásuituálu já ávhástâllâp poccuu jieškote-uv materiaalâiguin sehe maggaar purrâmâš puurrâp. Mist lii jieččân vyehi leđe sämmilâš, mut ij lah lemin tuše ohtâ vyehi leđe taggaar. Virgáliih miäruštâlmeh sämmilâšvuođâst láá kale kavnuumist Taažâ, Ruotâ já Suomâ sämitigij nettisiijđoin, mut nuuvtko tain uáiná, te sämmilâšvuotâ miäruštâlluvvoo jyehi enâmist ucánjáhháá eresnáál. ¶ poršo kovdá ¶ Sulitelma C2 ¶ Nuorttâlâškulttuurkuávdáš taarbâš ruttâdem kuávdáá huksiimân, tooimâ oovdedmân já paijeentolâmân. Nuorttâlâškulttuurkuávdáá ulmen lii iäláskittiđ, paijeentoollâđ já ovdediđ nuorttâlâškielâ Suomâst. ”Nuorttâlâškulttuurkuávdáá ulmen lii lääččiđ luándulâš nuorttâlâškielâlâš ášástâllâm- já porgâmpirrâduv nuorttâlâškulttuur vááimuskuávlun. Kuávdáá suunnâttâllâm lii jo kuhás ovdánâm. Kuávdážân lii tárguttâs soijiđ nuorttâlâšâi sijdâčuákkim pargoid, sämitige nuorttâlâškielâ kyeskee tooimâid, nuorttâlâškulttuurvuáđudâs toimâtiilijd, čuákkimtiilijd, nuorttâlâškielâlijd palvâlusâid já nuorttâlâškielâ kielâkuávdáá”, nuorttâlâšâi ovdâolmooš Veikko Feodoroff muštâlij. ¶ Jeesus joođhij: ”Elleđ juurdâš tuše táválâš purrâmâš, mii kuittâg nohá. Jurdâččiđ tom, mii addel tijjân avalâš eellim, mii ij nuuvâ kuássin.” ¶ Pasepeeivih ovdil vástuääigi ................................................... 69 ¶ 16B Hekkikäniviäsust kanij piemmâm já monij nuurrâm lii älkkee. ¶ – Na, tomhân talle uáiná, mon šiev skippáár mun lam, Tálunjobžâ eeđâi já siämmást jo avžui: ¶  Tooimâin 1. Čuovâsuonjâreh ovdáneh njuolgist. ¶ 05.45 Bussi puátá Iževskist Kazan peht Joškar-Ola bussiaseman. Kuhes, nahhaarttes iijâ maŋa Aino já Oku čuággiv tävirijdis, važottâllâv já tiiláv taaksi muu viste kuuvl, Krasnoarmeiskij 139 A 7. ¶ Uccâ ruopsisradde riäpu njuškiistâlâi suávi luusâ. ¶ Ko anarâš kielâpiervâltooimâ puátusin šoddii anarâškielâliih luokah, te lâi velttidmettum pyevtittiđ meiddei eenikielâlâš algâmáttáátâs várás materiaal. Ovdeláá pyevtittum materiaaleh lijjii čäällimvyevis peeleest puárásmâm, ige taid innig puáhtám kevttiđ tagarin máttááttâsâst. Matti Morottaja kietâčäällimpargo puátusin almostittoo tääl digitaalteddilâssân Muu aabis, čohčâ-kirje. ¶ Sämitigge ocá meriáigásii oovdânpyehtee ¶ Ko keesi kärŋiluuškuát čoohčân, riemih čabivuávlááh-uv rahttâttâđ varrimmáátkán máádás. Toh älgih tiäđust-uv talle tuákástâllâđ, jeđe čohčâmáánust toh táválávt tolliitteh tälviorroomsoojijdsâs Maadâ-Ruošân já Ovdâ-Aasian. Jos lii pivvâlis tälvi, te mottoom uási luudijn ájátteleh Suomâst roovvâdmáánu räi-uv já motomeh sättih viettiđ talvijdis meid Tavemeerâ riddoost já láába motomeh loddááh piergiittâllâm täälvis joba Suomâst-uv. Meendu táválâš tot kale ij vissâ vala tääiđi leđe. ¶ * Ohtii mottoom almai huámmášij, et sun vuojij autoin puástu kuávlun ohtâsundesii luodâ mield. Te sun orostij já aalgij murdettiđ (peruttiđ) tobbeen meddâl. Forgâpalij auto tyehin kullui párgádem: ¶ Sämitigge lii adelâm kirjálii ciälkkámuš. Sämitigge almostit päikkisijđoinis puoh ciälkkámušâid, maid lii adelâm váljukoodán, ko vuáđulahâváljukodde lii finnim pargos loopân. Sämitigge addel vuáđulahâváljukoodán pargoráávhu. ¶ suddâm maŋa kiđđuv. ¶ Saammâl vuolgij. Já maid sun ooinij? Tobbeen vielgis uáđđimvisteest Máárjá njaŋgai silkkelakanij kooskâst já čiärui. ¶ 2. Mon pirrâmpeeivi ääigi monâččih kyelipiivdon, ¶ Äivihjävri = Äivihjärvi ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtus ¶ šadostâh kasvusto ¶ 3. Oovdânpyehtee lode iärásáid. ¶ Kiđđuv čerriheh kuálásteh jäävri alne já eellih tuše ehidist já iđedist pessimsuolluinis. Kuullold toh pisottâlškyeteh ain kuhebijd aaigijd tain, jeđe väldideh olssis siemin reeviir. Mottoom peeivi kyeimittes čerrih tuáppee siemin kuáláá já kirdá hiđes suájáčaskosijguin suájáh ollâgâsâst V-häämist pessimlássáá pirrâ korrâsávt šnjirgomáin. Mottoom äägi keejist niŋálâs tiälláádât kuáláá fievrideijee orráás ovdiibel. Čerriheh kirdeh maŋaluvâi šnjirgon já muhâttâlân. Kivkked toh lonottává kuáláá. Kuáláálonottâllâm juátkoo vala enâmist. Tágárij kihlejái maŋa niŋálâs mannee eennâmkuápán kulmâ mane. Kuohtuuh vaanhimeh läälliv moonijd já piemmâv uđâgáid. Syeinimáánust älgee varrim tuálvu kyeličerrihijd Afrik viestâr- já maadâriddokuávloid já Säämi čerrih penttâ Antarktis räi. ¶ Kandâ čiäru já iätá: ¶ niärvádâh ¶ čânâs haldâšiđ já stivriđ kielâovdedemtoimáid. Sämikielâ toimâttâh sirdoo kielârääđi vuálásâžžân já sämikielâ toimâttâh ovdeduvvoo kielâkuávdáá suundán äššitobden sämikielâ kyeskee koččâmâšâin. Erkki Lumisalmi ¶ máttáátteijee amnâstâh ¶ – Na jiem mun lah kal täid kavnâm, mut tovben tuot kuálásteijee Aaslâk Valle tot täid lii kavnâm, já te čoogij täid já puovtij munjin, ko tieđij, et mij tutkâp arkeologia tääbbin. ¶ 9 Kost siä i luttâh ¶ — Vaarâ sun lii liäiboo, eeđâi Pöö pyerimielâst. — Vaarâ tot išedij, ko čuárvoim! Keejâ, tääl tobbeen puátá miinii. Liäiboo addeel munnuid kááhu. ¶ ige olmâ tälvi ollágin. ¶ Ucceeblohováldálii čielgiittâs puáhtá uáinusân vááijuvvuođâid meiddei škoovlâi sämikielâ máttááttâsâst. Ko aalmug puáráásm, kalga smiettâđ meid eenikielâs peeleest sämmilâš puárásij tilálâšvuođâ. Uáivikaavpugkuávlu sämmiliih tuáivuh jieijâs saje, mii adeličij máhđulâšvuođâ kulttuur alnetoolâmân meiddei kaavpugist. ¶ Ucjuv servikodde (tavesämikielân) ¶ já puáššáás kuuđhâ išediđ, ¶ šlubborääsi osmankäämi ¶ keežild kyeđđiđ taan kielâlaavâ toimâmvuođâ kieđâvuššee čielgiittâs ulguubel, veikkâ tarkkuustâl ¶ Almosčuákkim meridij jienâiguin17-3 tuhhiittiđ sämitiggelaahân iävtuttum nubástusâid. Anu Avaskari já Pentti Valle kuođijn miärádâsân spiekâsteijee uáivil. Čuákkimist lâi meddâl ohtâ ovdâsteijee. ¶ raccastempuuvsah ¶ 95A Ruánáá mambaast lii šiev syeji-ivne. ¶  lokatiivadverbiaalin: Pakkeethadde ive 2013: xx eur/olmooš, ko juávhust láá 150-200 olmožid. ¶ Tievâsmit. ¶ Sun, tego maaŋgah mii suuvâ nisoneh, lii lamâš šiev kietâtyejiolmooš. Aili Marja raahtij suu eellim ääigi veikkâ maid. Ko mun koijâdim, et mon koolijd sovskammuid tun lah kuárrum, te sun eeđâi, et “vuoi kauhia... jiem ubâ tieđe” . ¶ – Finniih, finniih, rávhuttâlâi Ráávhu. – Finniih ennuu silâkkijd, ko jiehti kyeliavdost koočâi ubâ siilâkloová. ¶ – Pulkkur , mii lâi rahtum oovtâ muorâst já lâi 150 senttid kukke já 40 senttid kubduv. Toin kesittui suándi kiädán. ¶ Grönlanti= Kalaallit Nunaat ¶ – Joo, mutâ ko puoh priinsah ain motomin muttojeh cuábujin, Maarit joođhij. ¶  mieleen Njunjálâh lii kolsijd kullee já taid sulâstittee mučis olespyehčee čäcilodde, mon paldâlâsnoomah láá-uv vuággukuálsáš já kárgukuálsi . Njunjálâh lii puoh ucemus olespyehčee čäciluudijn, mon kukkodâh lii 38–44 senttid, suájákeejij koskâ 56–69 senttid já tiäddá 450–650~rammid. Orráás tobdá pyereest tast, et tot lii iivnij tááhust čapisvielgâd. Tot iänááš čiäskáá, mut tast láá njunemadduu kuábbáá-uvbeln čoolmijd pirâstittee čapis kuheldâlâš tiälhuh, sehe niehist já seelgist sárgáh. Niŋálâs uáivipaajaaš já niekki láá ruopsisruškâdeh, nierah vielgâdeh já selgi räänis. Orráás ij pyevti sehhiđ moonnân eres čäciloodán, mut niŋálâs čuáđgi já niŋálâs njunjáluv kale koskânis. Tie sáttá-uv leđe ohtâ suijâ toos, mondiet njunjálâh já čuáđgi pyehtiv ruossâlistuđ koskânis. Toh pyehtiv joba monniđ-uv siämmáá vuovdân. Njunjáluv orráás já niŋálâs jyelgih láá ránáseh. ¶ Niso keigij Taavvid viäpsán ¶ spiekâsteh maŋgii nubijnis. Vuolgâkielâ olgospyehtimijd ij jyehi tove pyevti jurgâliđ tagarin, veikkâ toh iä liččiigin lamaš puástud kielâopâlii ráhtus peeleest, tastko jyehi ¶ tehálumos išeniävvu ¶ 1. Pyeremus vyehi kepidiđ pasâttâsâi mere lii kulâttiđ nuuvt uccáá ko máhđulâš. ¶ Vuáđukeeđgi muvrámtilálâšvuotâ 2010 ¶ Seminaar ulmen lii jyehiđ nuorttâlâškielâsárnoid já kielâperusteijeid tiäđu tast, magareh nuorttâlâškielâ kyeskee hahhuuh láá tääl joođoost já maht toi puátusijguin puáhtá ávhástâllâđ argâeellim kielâkevttimist já kielâtutkâmist. Seminaarpeeivi loopâst ”Mäʹhtt säärnam säämas” – kielâpargopääjist nuorttâlâškielâsárnooh peesih muštâliđ magarijd saanijd sij kevttih argâkielâst. ¶ 3, mut ij luámáttâh 6, ko palgâsijn iä lah eidusâš pargeeh. Tah koččâmâšluámáttuvah vuolgât ¶ Hervân persiljá ¶ Pyevtittem: Säämi máttááttâskuávdáš 2008 ¶ - Jáá, tun purrih jo, Haŋgal eeđâi. ¶ Pilvi aalgât ollâopâttuvâst ¶ plankton . Čääsi pajeoosijn suiloo tiäpuh (planktontiäpuh) tâi elleeh (elleeplankton), moh láá táválávt nuuvt uceh, et taid uáiná tuše mikroskooppáin. Planktontiäpuh láá čaasij raavâdkuállus merhâšittee algâuási. ¶ funktioh láá suullân siämmááh ađai ráámmátteevstâi kevttim sehe kirholii ¶ Siämmást Ánná tuubdâi, mon nanosávt Heeihâ kietâ tollij suu kieđâst. Ton čarviittâsâst ij tarbâšâm poollâđ innig masten - ij kuittâg hävdieennâm kummâttâsâin. Ánná illá tuostâi keččâđ Heeikân. Sun poolâi, et lâi nievdâmin já et taat puddâ mahtnii kuásnii nuvâččij. ¶ Šadolâšvuotâ kuáhtulâš ¶ Säämi máttááttâskuávdáš 2008 ¶ Merja Kuisma ¶ 63 ¶ Maht rapu kalga nohádittiđ? ¶ 2. Taažâ tavemus njargâ ¶ Klemetti Näkkäläjärvi's speech on Saami Language revitalization ¶ Jieŋŋâlvuotâ merâtääsist meetterid ¶ 1. Iäláneh juáhhojeh viiđâ juávkun. Noomât váiloo juávhuid. ¶ Taksi orostij mottoom táálu šiiljon. Veikko seevij Juná fáárun, já suoi moonáin siisâ. Táálu ässest lâi goden , jieš rahtum pontik. Hadde tast kal lâi viehânáál, mut Veikko eeđâi: ¶ Jumbál = Jomppala~ ¶ 836 ¶ 2. Maht luosâ sunded šoddâmjuhâsis. ¶ luosâ 170, 175 ¶ Anarâškielâ lii ovdánâm kuhes lavhijgijn. Jiem lijjii jieškin toos oskođ, jis kiinii ličij kielâpiervâl älgidijn ettâm, et mottoom ive keččin kielâ puáhtá kevttiđ náguskirje čälimist-uv. Tääl taat lii kuittâg olášuumin: lam finnim Oulu ollâopâttuvâst love čäälliđ jieččân náguskirje anarâškielân. Taas lii čuuvtij vaiguttâm professor Pekka Sammallahti, kote lii jieš-uv tutkâm já ovdedâm anarâškielâ. Oulust vuosmuuh sämikiel náguskirjeh láá valmâštum pajekielân, já anarâškielâ lii tääl finnim siämmáálágán saje tiettuu kiellân ko pajekielâ-uv. Oulu ollâopâttâh lii-uv pyereest uáinám tom, mii lii sämmilij kielâlâš täsiárvu. Puoh taat vuot tuáivu mield ruokâsmit anarâšâid ain ovdediđ jieijâs kielâ. ¶ páásám, jiem vyelgi máádás. Já keesist kiäsán ¶ – Oi, mon pyereh talkkâseh! sun kijttá tuđâvâžžân ko koccáá. –Jiem lah kuhes ááigán uáđđâm návt pyereest. ¶  stivrejuvvojeh - Na, moonâ mottoom kooskâst tobbeen elâččiđ. Lii-uv tot rivgoo ubâ peeivi pääihist? ¶ –~Lii-uvsun mottoom máđhálâš vâi lii-uv jo kumâttâs, lâi suu vuossmuš juurdâ. ¶ – Muoi suiloon, ettâv Hendâ já Márjá tállán. Mun ááigum meid jyelgipáálu spellâđ, Hendâ muštâl vala Heeikân. ¶ čäcivyeimilájádâs ¶ čolliđ, čolliim, čuállee = perkata ¶ kyeddid = vasonta-aika ¶ 16. njomâttempirrâmpeivi: 31.7. tme 22.35 poođijn uđâgááh vuáláčällee šiiljon ratkuuttuv roobdân vuordâččiđ. Uđâgááh sirdijn vyerdimsaajees suullân luvvijn meetteráin. Enni poođij tme 23.45, mut ko tot aldanškuođij njomâttemsaje ruámustáin mášuttes uđâgááh ton oovdeld toin puátusáin, et enni pallai já roškái tuve tuáhá. Tot poođij kuittâg moottoom ääigi keččin maasâd já 1 miinut kukkosâš njomâttem tábáhtui vuáláčällee šiljoost. Kuvvim luhostui mottoomnáál. Polvâšoŋŋâ já viehâ kiämádâh. ¶ b. maneseelân heđâlmittem maŋa. ¶ * Blueray-čuojânâs ¶ Sämitigge 2008, čujottum kirjeest SSG ¶ Binna Bánna párnái radio ¶ f) vaanhimij uási uđâgái tipšoost. ¶ b. Maht muorâ hiätá kuobbârist? ¶ Ánná lavkkij siisâ ollâopâttuv uuvsâst. Sun kuárŋui portháid pajas já usâstâlâi kuhháá olmâ luvâldâhviste. Vijmâg sun ooinij eres-uv uáppeid koijâdâlmin kyeimi kyeimistis, kuus já kost, te sun-uv tieđij tohokulij jotteeđ. Áánást lâi uđđâ uáppei ravvimtilálâšvuotâ, já tobbeen koolgâi muštâluđ, maggaar oppâmsajan sun lâi njunes pieijâm. Puohâi mieldiorroom lâi págulâš - kuittâg ton páppár mield, mii Áánást lâi kieđâst. ¶ Kirho virgálijd kiirjijd, tegu immeelpalvâluskirje já toimâttâsâi kirje, riemmii jurgâliđ sämikielân 1990-lovvoost já toh valmâštuvvojii 2002. Tavesämikielâlâš salmâkirje almostui ive 1993. Tavesämikielâlâš Uđđâ Testament jurgâlus almostui ive 1998. Tavesämikielâlâš Puáris Testament jurgâlempargo aalgij ive 1998 já pargo juátkoo ain. Párnái Ráámmát lii almostittum tavesämi- já aanaarsämikielân. Aanaarsämikielâlâš salmâkirje almostui ive 1993 já uásih Kirkkokietâkirjeest ive 2000. Meid Katekismus lii jurgâlum aanaar- já tavesämikielân. Tuámukapittâl vuáváámijn lii Kirkkokietâkirje jurgâlen aanaarsämikielân. ¶ Eres uásálistám ulmuuh ¶ Säämi kielârääđi - eidusiih jesâneh (topâlduvâi siste värijesâneh): ¶ muuršân. – Sun máttá vissâsávt ravviđ tuu! ¶ b. Tuuđhâ koorâ ase styeredemlassáin. ¶ Saammâl nuorâvuotâ lâi aaibâs siämmáálágán ko tallain nuorâin iänááš; korrâ pargoh pirrâ ivij. Keessiv päikkipargoh, tegu potákkij kalvemeh, syeinipargoh, koldemeh já luommiimeh – čohčuv muorriimeh, kyelipivdemeh já ergij čoonâdmeh – tälviv muorriimeh, čäcisačâmeh já pygálustmeh – kiđđuv muorriimeh, siijdâ kuáđutmeh, áldui kyedditmeh já vuássái vittádmeh. Tááláá ääigist nuuvt stuorrâ huámášume finnim pärnipargovyeimi kevttim tovláá ääigist lâi aaibâs luándulâš já páárnáš talle tuádui paargon jo uccen. Onnáš peivi lii ereslágán já párnáid ij innig uážu porgâttiđ pargoid já lusis pargoid ij eissigin. Lii-uv hyeni vâi pyeri, lâš ervidmist. ¶ steellig. Rahtim tom motomin olssâm ete puohtim ¶ Čuovâkoveh: s. 112 ¶ Ässeeloho: 6,0 milj. ¶ – Keččeenba oovtâst tuu mučis, vielgis njuámmil, uárree eeđâi njuámmilážân váhá tegu viigâtmáin. Njuámmilâš já uárree komerdáin oovtâst keččâđ vielgis njuámmil. ¶  kuobžâid. ¶ Olkosuáluikuávlu källeeriddoin ¶ EI: Na maht tuu ulmuuh läävejii tom nuuvtko pyerediđ talle, lâi-uv mihheen lekittâsâid vâi…? ¶  kuálán. Suomâk. Tyttö, joka ei osaa tanssia sanoo, että orkesteri ei osaa soittaa. ¶ Kirdemšoŋŋâ ij lam pyeri. Nuuvtpa England já Irland passijn taantovváá uáinihánnáá, mutâ Ruánááeennâm, ađai Grönlanti aldandijn fierttij já peesâim uáiniđ olmânáál Ruánááeennâm máddáákeeji vuonâidiskijn. Manensun kočodeh suolluu Ruánááenâmin? Tobbeen lijjii tuše muáddi vuonâ sudesin já eennâm lâi assaas muottuu já jieŋâ vyelni. Muččâd tot kale liijká lâi. Ko poođijm Amerik nannaambel, te Labrador njaargâst lijjii vala valjeest muotâtiälhuh. ¶ Tovle euroopmaaijuv lâi tehálâš meccivalje-ellee, mut ulmuuh tuššâdii tom Suomâst jo 1800-lovvoost. Sajan puohtii amerikmaijuid já maŋeláá še euroopmaijuid. Taan kyevti šlaajâ koskâsii kištodmist amerikkalâš šlaajâ lii lamaš kievrâb. Suomâst láá jo tääl 12~000 amerikmaijud, já toh levâneh ain uđđâ aassâmsoojijd. Euroopmaijuuh láá tuše 2~000 käržis kuávlust Satakuntaast. Puáđuid huksejeijee maaijuv toovât älkkeht vaahâg tipšum vuovdijn já tondiet maijuid miäcásteh jyehi čoovčâ. ¶ talvijuurekkaat ¶ Mane čuávji mavra? ¶  mielân Ämmänsaari E3 ¶ 200 - 400 ¶ 3. Mane maaŋgah meccišadoh lasaneh pyerebeht eennâmveerdis vievâst ko siemânijdis vievâst? ¶ Já ko toh čuđeh pottii alda, kiäid ohtâ almai vahtij, kuus šaddeh, te sist ij lamaš ennuu äigi et lijjii kuussân patâriđ, pic ferttejii puoh párnááid já pennâgijd kuátán väldiđ. Kuáti lâi tađe várás rahtum mecciláá, ete jos te heeviiččij čuđeviehâ puáttiđ, te ij kolgâččii oinuđ kuáti riidon. ¶ Luholâš iivijd sun vietij näpikuávlust. Sun rähistij pennuidis, jieijâs rähtim táálus já juhâmušâs, mii ijâppeeivi tärkkilávt tegu tiijme spuákkááttâs kuáškui liitán. Suu nissoon lâi kievrâ, ruškâd já indohomolâš. ¶   1. Ferrari já Fiat láá italialiih automeerhah. ¶ Tievâsmittemškovliittâsproojeekt maŋa tutkâmjuávkku oonij tehálâžžân nuurrâđ vala tiäđu tast, maht škovlimproojeekt lâi luhostum kielâmiäštárij uáinust. Kielâmiäštárij sahhiittâllâm já tiäđui nuurrâm várás pálkkááttui Anne-Marie Kalla, kote lâi eidu valmâštum tievâsmittemškovliittâsâst. Tiäđui nuurrâm várás sun sahhiittâlâi anarâškielân persovnlávt puoh kielâmiäštárijd, kiäh lijjii 21. Sahhiittâlmeh já čuovâkoveh vyerkkejuvvojeh tutkâmuš- já arkkâdâhkiävtun. Sahhiittâlmeh láá litteristum suomâkielân. Sahhiittâlmijn rahtui meiddei raapoort puátteevuođâ kielâškovlim vuávám várás. Eromâš tehálâš lâi finniđ kieŋâlis tiäđuid kielâmiäštármeetood toimâmist. Sahhiittâlmijn lii meiddei tiätu kielâmiäštárij jieijâs kielâ historjást sehe sii jieijâs jurduuh eenikielâstis. Siämmást ko pargee sahhiittâlâi kielâmiäštárijd, sun peesâi meiddei muštâliđ uáppei kijttosijd já tiervuođâid kielâmiäštáráid. ¶  lii – Jáá, mondiet? Iä-uv suollust tommittáá liččii rissepitáh, et puáhtá tuulâ cokkiittiđ já käähvi vuoššâđ? ¶ 3. ¶ Pargoravvuuh: ¶ d. Ratkuuttuv aldandijn kalga lasettiđ / hitodiđ liävtu. ¶ Aalmugijkoskâsiih sopâmušah ¶ Sämitigge ¶ ääpi ohtsâškodde ohtsâškodde ¶ 1. Čoovdâsäänih ¶ 5. Ákku , ollâ vääri Äijihjäävri taavaabeln, mon aalaaš lii masa pääljis. ¶ Paččveileevi pirrâsijn áásá viehâ eeliš kuobžâpopulaatio. Kuobžah iä peerust staatâi raajijn, mut joteh Suomâ, Taažâ já Ruošâ enâmijn nuuvtko halijdeh. Njellim kuávlust jottee kuobžah kuleh täi kuulmâ eennâm ohtsâš populaation. Kuobžah láá moonnâm ivij čuovvum já tutkum il. DNA-metodijguin Aanaar-Paččvei-kuávlu aalmugijkoskâsâš luándusuojâlem oovtâstpargohaavâst (www.pasvik-inari.net). Kuobžáin kuáhtám lii uáli jo härvinâs, tondiet ko kuobžâ viggá velttâliđ ulmuu nuuvt pyereest ko puáhtá. ¶ Niiles ¶ puávtám jiem pyevti ¶ Sämitigge lii almostittâm ohtsis käävci uđđâ materiaalid ive 2014 vuossâmuu ohoi ääigi. Čuávuvâžžân teddilmist vyerdip uđđâsisteddilâs Girjegiisá Oy algâaalgâlávt ive 1993 almostittem Pekka Sammallahti Säämi-suomâ-säämi tavesämikielâ sänikirjeest (Sámi-suoma-sámi sátnegirji). ¶ Ovdeláámainâšum lii uánihis historjávááldus Vaarjâg- já Stuorrâvuonâ markkânijn. Tuáivuttettee ličij, et taah markkâneh finniiččii tom siämmáá sajaduv, mii tain lii lamaš jo ton tovláá rääjist, kuás anarâšáh-uv juttii ergiráiđuiguin tâi vääzin tain. Tääl kale še jotteep, mut ep innig meecij čoođâ, epke loonoot riävskáid já poccuupiärgu purrâmâšverkkin. Meecij čoođâ jotemist lii tuše mušton anarâšpäälgis, mon iäláskittii ive 1993, kuás vuossâmuš juávkkuväzzim tábáhtui Stuorrâvuonâst Čevetjáávrán. Moonnâm keesi láá stuorrâvuonâliih já uunjargâliih merkkim pálgá Stuorrâvuonâ keeji nuuvt pyereest, et ulmuuh iä innig kolgâččii lappuustâllâđ toho. Uáinába täst. ¶ 5. Čässuáivist puávtáh aiccâđ maaŋgâid kirdee ¶ Anu Avaskari , Nilla Tapiola, ¶ 20 . Jävri-Suomâst láá Suomâ stuárráámusah jäävrih ¶  Iäláttâsâst Mun kal kuorâm madâräijihâm ¶ 15. Russula aeruginea – Koivuhapero – Suáhismiäruh U ¶ 1. 2. 3. ¶ Luhottisvuođâh juátkojii. Čuormâseh pilledii šado já luhâmettumeh syeiniaččinjeh purrii vala tom loopâ-uv, mii lâi siäilum. Loopâst piäiváš siävŋánij ubâ enâmist. Kuulmâ piäiván ij puáhtám uáiniđ maiden. ¶ — Sun parga ton kuittâg-uv! čuorvij Pöö. — Mun kuulâm, maht sun liäšku čääsi laasân. Já tääl puátá kustâ! Iššeed Möö! Iššeed! ¶ Njuolgâdusah ¶ Čapisjävri TII.1963 Mustajärvi Tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ Táálu Paijáávráá taavaabeln, mon suámálâš nommâ lii Pohjoisin . Ton lii vuáđudâm Uulá Marttinkandâ Paadar (*1808) ive 1851. Nubbe omâsteijee lâi Thomas Nils-Pettersson Kyrö (*1839) já kuálmád omâsteijee meccitärhisteijee Mauritz Wolmar Waenerberg (1842 – 1922). Iivij 1897 – 1901 koskâsii ääigi išedin lii lamaš Aŋŋel Eerkiš ađai Erkki Pierâkandâ Angeli (1837 – 1918), mon maŋa táálu juohhui kyevti uásán, mast nube uási išedin lâi meccitärhisteijee Maurits Wolmar Waenerberg já nube uási Erkki Pierâkandâ Angeli. Erkki lâi nube uási išedin vala iivij 1903 – 1917 koskâsii ääigi. Tááláá ääigist Paijávráá taavaabeln lii Ylijärvi -nommâsâš táálá, mast áásá Mattii Piättâr leskâ Kabb-Iŋgá (Inga Kuuva). Aŋŋel-Eerki pehti lii mottoomlágán ruossâlâsvuotâ: Ive 1898 lii Aŋŋel-Eerki leskâ Elli Aantinieidâ Angeli, s. Mujo vuáđudâm Miettelysnjarga ~_nommâsâš táálu, mut Erkki lâi kuittâg lamaš išedin Pohjoisin ~-táálust vala ive 1917 räi. Taat Miettelysnjarga lii lamaš kostnii Nijbii aldasijn, mon tärkkilis saje jiem lah vala kavnâm. ¶ 1. ¶ uási lii suullân 27 % puoh veerstâin, 2) veerstah, moin vuáttojeh spiekâstmeh puátukielâ ¶  tieđe! ¶ hiäiluttii juolgijdis. ¶ kii mii-uv. ¶ Sämmilij kielâliih vuoigâdvuođah iä olášuu ¶ 5. Saksa 27 900 ¶ peldi, peeldi = pelti ¶ turnâmiestâ.....113 ¶ Hiäibum ¶ Čuákkimviste Silbanásti (ovtâstittum) ¶ – Ij pyevti. Talle tuš uáđá. ¶ – Na ko must tuot uálgisjyelgi ij innig liihâd nuuvt pyereest, ákku čielgij. Keččâlim orostittiđ aauto, mut ko vahâgist tuolmâstim kaasu, já te aauto vyeijilij tuon mohheest nuuvt tuántá náál ovdâskulij. Jiem kiergânâm innig maiden porgâđ, jeđe aauto vuojij siäinán. ¶ lii kolgâm kevttiđ eres sänihäämi tâi ettâmvyevi teikkâ ereslágán ráhtus. ¶ – Nuuvt munnuu ákku-uv ain ennust. Sun lii meid ettâm, ete jis alme robdâ lii iđedist ruopsâd, te ehidist sáttá arveđ. Nuuvt lii maŋgii keevvâm-uv, Hirškikkâ muštâl. ¶ - Ij taarbâš! Kale mun tiskáám ko täst tibi kiergâneem. ¶ Puohah toškuu kieđâidis. ¶ jolgâeennâmkurkkâ ¶ vuorrâđ ¶ Säämi kulttuurkuávdážân, mii huksejuvvoo Aanaar markkânân Juvduu riidon, šaddeh toimâvisteh Sämitiigán, sämikulttuurân kullee maaŋgâpiälásâš tooimân sehe säämi máttááttâs- já tutkâmuštooimân. Tai lasseen viäsu kuávdášlâš visteh láá maaŋgâtoimâ- já palvâlemsyergi pirrâ čokijdeijee ohtsâšvisteh: lávdástâllâm-, škovlim- já maaŋgâtoimâvisteh sehe raavâdviäsu. Ohtsâšvistij kevttim lii tehálâš uási ubâ kulttuurkuávdáá tooimâ. ¶ 4. a) Mane havdâ ij pessii Taveluohtâpoođâst? ¶ 14A Syeiniaččin ¶ - Kalehân mun koolgâm itten pyerebeht Heiháin savâstâllâđ, sun smietâi ovdilgo nohádij loddáá naharân. ¶ Ihe lâi mulsâšum já uđđâivemáánu lâi juo pelimuddoost, Äigee koccái kuáđistis mii lâi Juvduujuuvânjäälmi taavaapele riddoost. Ihe lâi 1492. Puolâš lâi korrâlágán ige kuáđist lamaš meendugin liegâs. Nuuvtpa sun piejâškuođij tuulâ arânân, mii lâi kuávdoo kuáđi. ¶ 17 ¶   já (Čáállám Kirsti Paltto, koveh Mika Launis. Anarâškielân jurgâlâm Matti Morottaja. Anarâškielâ servi 1994.) ¶ Talle kalâččeijeeh, njuuvčah, čuánnjááh já vuonjâš- ¶ – Na jis viišah tom čolliistiđ, te pyeri ličij, mut jis tast lii liijkás ennuu pargo, te puávtám kale porgâđ tom jieš-uv. Kiesâ peri pápárân, västidim sunjin. ¶ Wieseh čoolmijn ij lamaš mihheen epičielgâsijd. Sun uáivildij eidu tom, maid eeđâi-uv. Jovnâ kejâstij Haŋgal já Belgo. Suái láin aaibâs siämmáá tuđâvááh. ¶  maaŋgâhámásâšvuotân Kyelijuuhâ C3 ¶ Kuávžur sulâstit ennuv luosâ, mut lii táválávt čappâdub já “vääŋkib” . Stuárráb kuávžur peeccih ij lah kooveeld sisâkulij nuuvt tegu luosâ peeccih. ¶ - Ááigum tuálvuđ hoošijd šiiljon poccuid, enni tuámittij já kullui jo monâmin olgos. ¶ Čuávvost láá äigioornigist anarâškielâliih kirjeh, moh láá čaallum tiätunáál čaabâkirjálâšvuođâlâš vuovvijn. Fáárust láá sehe proosa já runoh. Oppâkirjeh já sijđoluhâmušah kal iä lah fáárust. ¶  subjekt.  naalijn? Kielâkyeimi ¶ b) Maht hämimolsomeh iäráneh nubijnis? ¶ Nuorâi sämikielâtáiđu sunnuu mield lii puohnassân pyeri. Nuorah halijdává ovdániđ sämikielâ sárnumist já halijdává, et sämikielâ kevttim lassaan. Kuohtuuh aneh anarâškielâ kielâiäláskittem pyerrin, já sunnuu mield kielâ tile ain paijaan iäláskittem áánsust. Sämikielâst já kyevtkielâlâšvuođâst lii ävkki elimist, ko piäsá feeriđ tagarijd aašijd, maid ij pesâččii porgâđ sämikielâttáá. Lasseen lii rigesvuotâ mättiđ kuohtuid kielâid. Nuorâi mielâst sämmilâšvuotâ lii ”adaldâh” já lii suotâs leđe sämmilâš. Suoi tubdâv, ete kulluv oovtâ stuorrâ sämiaalmugân, ijge anarâšvuotâ oro lemin sunnust mahten epitáválâš. ¶ piraffijd já eres huáđđoid. ¶ Liisa Holmberg ¶ já ettii: »Jis lah juudalij kunâgâs, te piälušt jieijâd.» (KKK02) ¶ movtijdit staatâid nuávdittiđ puohâid, eromâšávt olmoošvuoigâdvuođáid lohtâseijee kenigâsvuođâidis, moh aalmugijkoskâsij äššikirjij mield heiviittuvvojeh algâaalmugáid, sehe olášuttiđ taid pehtilávt ráđádâlmáin já toimâmáin oovtâstpargoost áášánkullee aalmugijguin, ¶ Säämi kulttuurkuávdáš Sajos valmâštuvá Aanaar markkânân ive 2011 loopâ räi já váldoo kiävtun ive 2012 aalgâ rääjist. Kuulmâkiärdásâš já 4800 bruttoneljihâšmeetter vijđosâš Sajos šadda leđe sämmilij haldâttâs, kulttuur já mättim kuávdáš sehe maaŋgâpiälásâš já uđđâáigásâš kongres- já tábáhtustáálu. Sajos váldukevttee sämitigge ocá tääl Sajosân TOIMÂSAJEHUOLÂTTEIJEE meriáigásii já olespiäiválii virgekoskâvuotân 28.12.2011 rääjist. Sajos toimâsajehuolâtteijee huolât vahtâmiäštárpalvâlussáid, infosaje tipšomân, čuákkimij já tábáhtusâi orniistâlmáid kullee pargoin sehe táárbu mield čurgiimist. Asâttâsvuáđustâslâš tohálâšvuođâvátámâžžân lii pargo vaattâm škovlim. Pargo miänástuvvee tipšom išedeh toimâsajehuolâtteijee tuđhos tâi västideijee já kelijdeijee pargohárjánem syergi pargoin uđđâáigásijn almos viistijn, šiev vuáruvaikuttâstááiđuh, jiešalgâlâšvuotâ já njyebžilvuotâ sehe pargoi tááhust kelijdeijee sämi-, eŋglâlâs- já ruotâkielâ táiđu. Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi VI/II mield, vuáđupälkki 1 748,73 eurod/mp, mon lasseen máksoo 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem miäldásiih hárjánemlaseh. Ucâmušâid oppâ- já pargotuođâštusâidiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 16.12.2011 tme 16.00 räi čujottâssáin Angelintie 696, 99870 Aanaar. Lasetiäđuid pargoost addel haldâttâshovdâ Juha Guttorm, puh. 010 839 3102. Sämitiigán já säämi kulttuurkuávdáš Sajosân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi ¶ Piištij merettes kuhháá ovdilgo nostur poođij. Mut ko tot poođij, te almaah čonnii káttustoovli kiddâ jeđe lusis káttustovli vuolgij sajestis, kuus tot lâi esken tiäškásâm enâmân. ¶ Biodiversiteetsopâmuš 12. uásipeličuákkim lii algâttâm ¶ Kolgâp peessâđ toos, et virgeomâhijn, aainâs-uv jo kieldâst, liččii anarâškielâ táiđusiih pargeeh. Tot váldá ääigis já stuorrâ merhâšume lii talle laavâ 19 § já 30 §:st, main meriduvvoo pargee vuoigâdvuotâ finniđ pálhálii virgeriijâ sämikielâ oppâm várás já et staatâ kalga budjetân pieijâđ tađe várás tuárvi ruuđâ. ¶ 19–21 cm ¶ s. 48 ¶ Kävppijâsâi kuávlust keejân sii tergâdumoseh kävppikyeimih lijjii pajeulmuuh. Lâi velttidmettum, et markkâneh tuállojii čohčânjuovâmij ohtâvuođâst. Tuše häärvih pajeulmuuh lijjii markkânij tolâmij vuástá. ¶ 7. Tievâsmit ruossâháá. ¶ Ánná juurâi seeŋgâst veikâ mon kuhháá já jurdâččij jieijâs uđđâ pirrâsist, moiváás oppâmtiilees, suu uđđâ ustev Heeihâ já vala taan puášáskâm láigueemeed. Ij kale táiđám leđe meendu rappâd taat kaavpugeellim! ¶  juuvâim. Lep Meiddei Moorti kyevtis Verttijn navdâšáin peeivist. Riddoost kale roossâm pijsái! ¶ Čuákánkiäsu ¶ Táválâš cuábui, mii lii tääbbin Säämist-uv, aalgât kođohommáid motomin juo vyesimáánu peln, mut táválávt iäskân talle, ko suánjučääsih láá luškâm. Cuobbuuh čokkâneh kuuđđâmsajan stuorrâ juávhoin já ruovgâškyeteh. Vistig čokijdeh oráseh já tast maŋa poottâlškyeteh niŋálâsah. Ko ohtâgin niŋálâs lii puáttâm, te aldemuuh oráseh salveh niŋálâsân kiddâ já toh sättih leđe maaŋgah-uv oovtâ haaŋkâst. Iäge toh orásehkin lah puohalij ain nuuvt täärhih, et lii-uv kyeimi ores, vâi niŋálâs. Na kalehân toh tiäđust-uv huámmâšeh, et partner ij tääiđi leđegin niŋálâs já lyevvejeh juolgijdis. Na, ko ores cuábui lii salvam niŋálâsân kiddâ, te tot siämmâst čärvee niŋálâs cuobbuu čuávji pehti nuuvt korrâsávt kiddâ, et tom lii väädis ubâ finniđ luovâskin – motomin juŋkkán lam tom-uv ääši iskâm. Ko niŋálâs kođá, te ores taađeest šoovvât meeinijd. Oráseh sättih čárvuđ nuuvt-uv čuuvtij niŋálâsâid, et toh ävkkih, jeđe ko kuuđđâm lii nuuhâm, te ladduust sättih kobđodiđ maaŋgah-uv jamâ cuobbuh, moh láá avkkâm äŋgiris kođohomái äigin. ¶ Peivitipšo ¶ Aldanijm siäivumrađe, kuus pággusiäivum puáđáččij tápáhtuđ. Suullân čyeti meetter aloduvvâst aalgij megafoonijn kulluđ maagisâš já korrâjienâsâš oordel, mii uđâsmui jyehi pelnub seekunt koskâi: ¶ Iäláánkode juáhu ¶ Mottoom peeivi arveškuođij já piegâškuođij hirmâd čuuvtij. Puoh njuámmilááh tommii siisâ. Tobbeen lâi liegâs já suáijáá. ¶ – Tállân tállân, Konrâd eeđâi. – Naa, tääl mun keksejim! Rähteen ellee muotâäijih. ¶ Ko teddilâh jieijâd viste káttučuovânâs potkiittuv, puálláá čuovânâs laampun čuovâ. Tuu káttučuovânâs, tego puoh eres-uv pääihi šleđgâpiergâseh já jotoseh, láá ovtâstittum šleđgâviärmán. Tobbeen lamppud-uv finnee šleđgâvirde. Tun stivriih šleeđgâ jotteem potkiittuvváin: ko teddilâh čuovânâs potkiittuv, šleđgâ piäsá jotteeđ šleđgâjottoos mield laampu čoođâ. Šleđgâvirde finnee ááigán acâkkâslaampu acâkkâssraaŋgâ kummoom já acâkkistem. Pääihist já škoovlâst puáhtá kevttiđ čuovânâssân meiddei šiärulaampuid. Toi toimâm vuáđuduvá laampu siskiipiäláá amnâs acâkkistmân já čuovâmân. ¶ Dinosauruseh já iänááš uási eres-uv kašmârdeijein láppojii suullân 65 miljovnid ihheed tassaaš. Lii arvâlum, et hiävu tovâttij komovuođâst eennâmpáálun peškittâm hirmâdsâs meteoriit. Peškittem puátusin áimukiärdán pajanâm kovjâ siävŋáditij piäiváá maaŋgâlov ive ááigán já šoŋŋâdâh čuáskui. Taam kolmâsvuođâ rievdeeliegâs kašmârdeijeeh iä kierdâm já maaŋgah tain jammii suhâjämimân. Dinosaurusij väldipaje nuuvâi. Toi sajan ovdánii kolmâs kierdee njomâtteijeeh. ¶ Motomeh čäällih meiddei lei , leš , vei tondet ko 1. stavâlist ij maka kolgâččii leđe â, mut ko láá kuittâg säänih, moin e tuođâi iättoo e ige â ovd. lep, še, te, meid , te lii čielgâsumos čäälliđ lâi, lâš, vâi , amas â-jienâ šoddâđ taggaar sajan, moos tot ij kuulâ. ¶ Ciskeváálláš lii vällilodde, mast puávtáččij kevttiđ nomâttâs Säämi lodde, nomâlâsân ton keežild, et Tave-Suomâst já Säämist tot lii čuuvtij táválub pessejeijee ko Maadâ-Suomâst. Ko uccâloddááš uáinist tom, te tot tiäđust-uv hirmástuvá já viggá peittâttâđ tâi patârâsân. Jis tot kirdel, te táválávt tast kiävá nuuvt, et loddááš kárttá talle válláá salâsin tanen, ko tot lii tuođâi jotelis já čepis kirdee. Ciskeváálláš lii välliluudijn puoh ucemus, eiduttâlde rástágáá stuárusâš, mutâ pitá tast pyereest já koddá meid tom, ko tilálâšvuotâ toos puátá. ¶ (a) njálmálâš ärbi já olgospyehtim, mieldi luhâmáin kielâ aamnâsttâs kulttuuräärbi niävvun; ¶ Anarâš pivtâstem ¶ mâšluámáttuvâi koččâmâšah kieđâvuššii sii virgekenigâsvuođáid kullee aašijd. Koččâmâšluámát ¶ Seervi ulmen lii: ¶ – Eidu tääbbin Njobžâväärist mun ááigum-uv peivijnân peessâđ, Njobžâákku algâttij. Já juovlahhân láá toos eidu mudágis äigi. ¶ 40B Koškejolgâdâs siipuulšadoh. ¶ šlieddâellee nilviäinen ¶ Heta paješkovlâ: Paulus Näkkäläjärvi (tavesämikielâ), Marielle Labba (tavesämikielâ), Jouna Näkkälä (tavesämikielâ) já Saija Alamattila (tavesämikielâ) ¶ – koskâveepsih šoddâm oohtân ¶ Suomâkiel jurgâlemvaastâ ¶ Rahttâttâm: Halijdeh-uv máttáátteijeeh teikkâ toimâtteijeeh muštâliđ maidnii jieijâs pargoost? Láá-uv koččâmušah máttáátteijeid teikkâ toimâtteijeid? ¶ Jovnâ smietâi, veikkâ tieđij, et tast ij puáhtâm leđe mihheen aavhijd. Pastelis nijbegin ij čuoppâm viermi. Sun ooinij, et tiŋgâ lâi innig muádilov meetter keččin muorâst, mast suái hiäŋgáin. Tondet sun smietâi val korrâsubbooht. Suu mielân pottii skerreeh čuoppâmin viermi já kivkked suu jurduuh lijjii nuuvt siähánâm, et sun ij ubâ uáinâmgin kuussân. Muádi sekuntist tot lâi lappâd já viermist lâi nuuvt stuorrâ räigi, et Jovnâ maatâi tast čoođâ. ¶ » ¶ – Takkâ. Uážuh 50 eurod maasâđ, sun iätá já addel vuárustis áákun ruuđâ maassâd. Ákku piäjá ruuđâid ruttâpuursân. Ton puudâ ko ákku máksá uástusijd, Matti pakkaa purrâmušâid kyevti, stuorrâ, ruánáá ááhu kuárrum kägislaavkân. Ákku ij lijkkuu lastiksehháid ollágin. ¶ Eemeed šuáhkádij já vuolgij. Sun kale jo tieđij-uv, mon tuáivuttem lâi keččâliđ jorgettiđ taan äijih-riävu uáivi. ¶ páálun. ¶ Autofabrik ¶ Avveel: Hotelli Ivalo , Ivalontie 34, 99800 Ivalo, šleđgâpostâ: Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. , puh: +358 (0) 16 688 111. Avveel kuávdáást, Avveeljuv riddoost lii hooteel, kost láá 95 stk kyevti ulmuu hooteelvisteh já 3 sieminsviitti. Hotelli Ivalost lii raavâdviäsu já jieijâs reeisuohjelm. Anarist lii mätki Hotelli Ivalon 39 km (35 minuttid). ¶ Kirjeest Raili Mikkanen: Kettu tahtoo ystäväksi. ¶ Luuvâ uđđâs Anarist toollum Säminuorâi tááidâtábáhtusâst täst . ¶ Jönköping C4 ¶ Lactarius torminosus ¶ Anna Morottaja (Ilmari Mattus), Ulla Magga (Ellen Pautamo), Petter Morottaja (Marja-Liisa Olthuis), Erkki Lumisalmi (Vladimir Feodoroff), Merja Fofonoff (Tiina Sanila-Aikio), Kaarina Vuolab-Lohi (Bigga-Helena Magga), Ailu Valle (Anna-Liisa Väyrynen) ¶ juŋŋâ, juuŋâ = puolukka ¶ Mist lijjii tääl tárbuliih käävnih já piergâseh čuákist, lâim finnim vuossâmuu oppâtiijme ráávhuturvimpargoost, lâim mottoomnáál paloisiähá valmâšeh algâttiđ tergâdis pargo Kyprosist, mut ep lamaš vala uápásmum tuođâlijd pargoskipáráid – pennuid. Forgâ puáđáččij mijjân jieškiäs-uv vuossâmuš vahtâvuáru, mon ij luhhoost tarbâšiččii toohâđ ohtuu. Toh almaah, kiäh mijjân puáđáččii luovâttiđ pennuidis (Kukko Asto Pellervon, Hakala Matti Laassin já Selin Timo munjin), liččii tai vuossâmui ohoi ääigi ohtân vaavtâst uđđâ penuvstivrejeijeiguin já ličij äigi uápásmuđ pennuid, moh puáđáččii leđe mii persovnliih pargoskipáreh maaŋgâid puátteid máánuid ovdâskulij. ¶ Säminuotâi taaidâtábáhtusâst tanssâ já pargopáájáh ¶ Lasetiäđuid uážžuvetteđ nuuvt haalijddijn nuorâičällest. ¶ d. Maht šadoh ávhásteleh miäđušijnijn? ¶ – uáivist vieskah ¶ 1974 rääjist lam lamaš Sämirääđist, mii lii Tave-enâmij ohtâsâš orgaan. Lijjim tast mottoom ääigi saavâjođetteijen-uv, jiem mušte, kalle ive. ¶ Iđeđist ko koccáim, káhvástâlâim, pooldijm tuulâ täähist, suoinijm kammuiđân. Tom uážžu oskođ ko čiččâmâs talâsteh já syeinejeh kammuid uccâ tuuváást, te lâi kovjâ, veikkâ täähist lâi tullâ mutâ täkkipoccee ij kiässâm tom kovjâmere. Čuudâ já njunerääigih lijjii tievâ syeinikoovjâst. ¶ 7 . Valjii monnii Aasiast iälusteijee ellee já räähti tast tiätukoortâ. ¶ Ákku lii sárnum munjin anarâškielâ talle ko lijjim ucce, mutâ tast jiem mušte masa maiden. Anarâškielâ lam máttááttâllâm Avveel luvâttuvâst. Čaallim pajeuáppen kiđđuv 2005, já talle čaallim meid anarâškielâ pajeuáppeeiskos. ¶ 58 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ Leđe tiervâs, Gyllenberg sänikirjeest juávkku nr 2. ¶ suopâlistiđ, suopâlistám, suopâlist = lakaista ¶ čuávvoo aašijd: olgohäämi já tobdomeerhah, ¶ Junást lijjii fáárust maaŋgah elleepárnááh. Tobbeen lijjii virdehiäppušij, seeprai, kirahvij já leijonij čiivgah. Elefantvaavnust lâi rovvá Jumbo eidu kuáddám uccâ elefantvavvaaš. Sun kočodij tom Jumbo juniorân. ¶ Säämi tyeji koveráiđu ¶ - Jieh taarbâš. Mun puáđám tuu skipárin. ¶ - Taahân mun lam, aaibâs čiälgusin. ¶ Kuva 2:n teksti: ¶ 4 Čuávdi kárttáruossâháá. Ciäggud uážuh Tavepoođâeennâm suomâkielâlâš noomâ. ¶ 79A Tave-Afrik párnááh. ¶ čuáppá must meddâl jyehi uávsi, mii ij šoddâd heeđâlm, mut jyehi uávsi, mii šoddâd heeđâlm, sun putteest lijgeuávssáin, et tot šoddâdičij heeđâlm vala–uv eenâb. Tij leppeđ jo puttáh, tastko tot sääni, maid lam tijjân sárnum, lii putestâm tii. Cuápcuđ must, te mun cuápcum tist. Ijhân uáksi pyevti šoddâdiđ heeđâlm, jis tot ij cuápcu muorâst, já siämmáánáál eppeđ tijgin pyevti, jis eppeđ cuápcu must. ¶ tekkikođos ¶ sahaheltat ¶ islandhiävuš 113 ¶ a. nuorvuu ¶ Biodiversiteetsopâmuš haldâttâhčällee Braulio Ferreira de Souza Dias muštâlmin biodiversiteet suojâlem merhâšuumeest ¶ – Äšši lii čielgâs jo onnáá eehid, Konrad almottij. – Vyelgi tállân povdiđ Pieinis-Piäká muotâäijihkejâlmâssáid. Toh älgih ehidist čiččâm ääigi. ¶ – Na, moonâ mottoom kooskâst tobbeen elâččiđ. Lii-uv tot rivgoo ubâ peeivi pääihist? ¶ b) Enâduvtipšom tááhust? ¶  tuáhtárist   12. Kuárŋud muorâin. ¶  uási, pyeretovâlâšvuođâornijdâh = hyväntekeväisyysjärjestö 158 ¶ Island ¶ Tirlihhááš lii virkkuus lodde. Riddokeeđgi alne tot jorgáttâl liävuttemeht tuohu teehi, vuáttu pottâšis já nuáiguttâl uáivis. Tot káččá uáli häppilávt cuávis riddočääsist já tuápu lašmâdávt tiivrijd čääsist. Vyevdiroobdâi kiäđgáás čievrâridoh láá ton mielâsumoseh eellimpirrâseh. Tirlihhááš lii stuorrâ já korrâ jaavrij áinoo kalâččeijeelodde já ubâ eennâm táválumosáid kullee kalâččeijee. Tast lii kesiviäsu ruugâ alne vuovâs várdámsaje jieijâs revirân. Ulmuu ránnjávuođâst peerusthánnáá tirlihhááš ij kuássin tuádu ulmui pic piso ain irâsân. Ko miinii peri skuávit, tot tállán kirdel já kiirdâš eeđeest piškon rido piälláin. ¶ Suomâ sämitige ovdâsteijeeh, saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi já sämitige stiivrâ jeessân Nilla Tapiola lává tuđâvááh aalmugijkoskâsii artikla 8(j)-pargojuávhu čiččâd čuákkim puáđusáid. “Sämmiláid luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválii tiäđu suojâlem já aalmugijkoskâsii ärbivuáválii tiätun lohtâseijee miärádâstoohâm lii tuođâi tehálâš. Čuákkim vuáđuld lii čielgâs, et nuuvt Suomâ, ko puo eres-uv enâmeh, kalgeh pehtilittiđ ärbivuáválii tiäđu suojâlem já aalmugijkoskâsij kenigâsvuođâi olášuttem,” saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi muštâlij. ¶ Ive 2007 almostui suomâkielân päikkinommâkirje Suomalainen paikannimikirja . Kirje lii kuástidâm Päikkieennâm kielâi tutkâmkuávdáš. Kirjeest láá tieđâlâš vyevi mield čielgejum päikkinoomah miätá Suomâ. Artikkâlij čälleeh láá-uv njunoštotkeeh. Kirje čielgee 4700 tobdosumos pääihi tuáváid. Lii uáli mielâkiddiivâš kejâdiđ, magareh tuávááh päikkinoomâin láá. Tom tobdo lasseet vala tot, et tast láá fáárust meiddei ennuv sämikielâliih päikkinoomah. Meiddei láá tagareh suomâkielnoomah, masa miätä Suomâ, moi maadâ lii/sáttá leđe sämikielâst. Tágáreh láá om. Alanampa – njäbbi, Autti – ävži, Misi – miessi, Hossa – hoašša, Häme – Säämi, Juuka – juuhâ, Rotimo (Vieremäst) – råeteme (iilvâs). Sämikielâ äššitobden lává lamaš Samuli Aikio já Ante Aikio, eeči já alge. ¶  lii saveheh , peenuv . Iänááš uási jiešsuurmijn tábáhtuvá eidu talle ko piäiváš oppeet páštá, ige skammâääigi. Skammâ lii tármuttuttee. Talle olmooš iälá aaibâs jieijâs mailmist. Puoh ulmuuh eteh, et mađe puárásubbon šadda, tađe eenâb tot tuálá kiddâ. Vuossâmuuh kyehti, kulmâ ive skammâääigi láá eres kulttuurist puáttee ulguupiälálâš ulmui mielâkiddiivááh. Luándust uážžu nuuvt ennuu uđđâ feeriimijd, iivnijn já kuovsâkkâsâin. Mut Säämist šoddâm ulmuid, kiäh láá ubâ avvees aassâm tääbbin, sijjân tot lii aaibâs eres. Iivij mield lam aiccâm alnaan-uv čielgâ nubástus. Lam šoddâm herkibin. Jis lii tiäđust miinii stuárráábijd, ovdâmerkkân veikkâ miinii maađhijd muádičyet kilomeetter kiäčán autoin tâi linjâšautoin, te ääših pyehtih tubduđ viehâ vaigâdin. Monnii muddoost ibbeerd jurdâččiđ, et jis tääl ličij keesi, viiđâ ääigi eehidpeeivi, piäiváš páštáččij lieggâsávt, ličij čuovvâd, te maid puoh talle vala porgâččijgin já maggaar ličij tile. Keessiv jurdâččâm motomin viärdádâllâm tiet, et jis ličij-uv juovlâ- tâi uđđâivemáánu. Ferttee eelliđ távjá olgon, jis taarbâš veikkâ maidnii ääitist tâi kiällárist viežžâđ, já suormah jiäŋuh lummolaampu pirrâ. Čohčuv ferttee pieijâđ tävirijd šiev oornigân, vâi tälviv kávná puoh. ¶ Kapkaavpug E8 ¶ – Juhháán! Juhháán! Lah-uv tot tun? Lah-uv tot tuođâi-uv tun? ¶    kuobžâst. Enni 246 ¶ a. ulmust A ¶ 7 Čiččâd pákkum - 8 Káávcád pákkum ¶   SAJOSIST ÄŠŠIGŠ UÁSÁLIST JIEŠ KULTTUURFEERIM PYEVTITMÂN ¶ Párnái vuoigâdvuođâi almossopâmuš ¶ 2. Čääli, moh tävireh päihistâd šlajâttâllojeh já maid vala puávtáččij šlajâttâllâđ. ¶   Jeesus pajedij uáivis já ooinij, et stuorrâ olmoošjuávkku lâi puátimin. Sun koijâdij Filippusist: ¶ Tave-Laapi kameraservi ry čuovâkovečáitálmâs kesikišto (kiäsutteijeemus kove) vyeitteekove. Vyeitteekove vädlee Ulla Isotalo, Anarist. Kove lii valdum Äijihkeeđgist kuovâmáánust 2012. Čuovâkovečáitálmâs lâi Saijoos čuákkimaulast 1.7.-15.8.12. ¶ Volga . . . . . . . . . . . . . 66 ¶ Aaron muštâlij sijjân, maid Mooses lâi uážžum kuullâđ Imelist. Ko sij kullii, et Immeel lâi uáinám, mon vädis tile sist lâi Egyptist, sij movtáskii. Sij ruhâdillii já kijttii Immeel tast, et sun áigu išediđ sii. ¶ Eestieennâm uáivikaavpugân Tallinnan piäsá Helsigist tamppáin muáddlov kerdid peeivist. Jotelumos tampâiguin mätki pištá tuše pelnub tiijme. ¶ Sämitigge varrij uđđâ toimâsoojijd ive 2011 loopâst, kuás kuhháá vuávájum já vuordum Säämi kulttuurkuávdáš SAJOS valmâštui Aanaar markkânân Juvduu tiärmán, Sämimuseo Siijdâ já Meccihaldâttâs Paje-Laapi luándukuávdáá aldasáid. Säämi kulttuurkuávdáš SAJOS tuáimá še sämmilij parlamenttáállun. Kuávdáást tuáimih sämitige čäällimkode lasseen maaŋgah sämisiärvuseh – nuuvtpa SAJOS lii tuođâlâš säämi kulttuur já haldâttuv kuávdáš! ¶ 4) kunneejesâneh, kiäin lii sárnumvuoigâdvuotâ, mut ij jienâstemvuoigâdvuotâ, já kiäh láá lyevvejum jeessânmávsui mäksimist. Kunneejesânist, kote tuhhiittuvvoo fastâ jesânin, lii jienâstemvuoigâdvuotâ. Kunneejesâneh finnejeh kunneekirje jeessânvuođâstis. ¶ Pargo lii stivrim säämi kielârääđi. Taan čielgiittâs/muštâlus lii čáállám FL Klemetti Näkkäläjärvi ¶ - Poottim-uv hyenes ááigán? Ánná koijâdistij tállân. ¶ Oresporruuh njuáluh táválávt raasij já muorâi määihli, iäge toh kiivsed ulmuid, teikkâ šivettijd ollágin, mut iänááš šlaajâi niŋálâsah láá vorrânjammeeh já toh láá eidu toh porruh moh ain jorešteh pirâppirâ já viggeh käskiđ. Uccâporruš, suomâkielân “suppupaarma” läävee kirdeđ polvâšoŋŋân-uv, jis šoŋŋâ mudoi lii liegâs já ko tot lii siäivum kuusnii, te tom tobdá tast, et tot tuálá suájáidis aaibâs oovtâst, mestâba pajaluvvâi já tot lii iivnes peeleest räänis. Tot ij lah nuuvt hirmâd lašmâdgin já joba toškâlmáin-uv tom sáttá kiergâniđ koddeđ, jos tot lii seivittam liiškán já peessâm njomâškyettiđ voorâ. ¶ 2. ¶ arve- já myetteemeerijn ¶ – Addâgâs ko návt ehidist kolliim. Mij lep onne kiergânâm jo tovho taan jolgâdâs nube kiäčán. Onne ep kal innig juáđhi, mut itten jo iđedist njeidip tuom peesi já taam tuve, vâi finnip njuolgâ maađij. Jurdelâm, et kannat jo onne ehidist rahttâttâđ. ¶ Tot juurdâ ij kuáđđám suu ton peeivi ráávhun. Ihogin nahareh iä olmânáál puáttám. ¶ Sämimáttááttâs škovlimproojeekt algâttem sirdâšuvá kuovâmáánun 2015 ¶ Skellefteå ¶ – Jáhá. Onne ličij šiev vihelemšoŋŋâ, ko lii piäivádâh já kuálkki. Suoinâlmâs-uv lii šoddâm nuuvt pyereest, ete amahân te puškoh láá moonnâm toho peeivipaštui. Vyelgeen-uv viheliđ? äijih iävtut áákun. ¶ Jeesus muštâlij meid eejist, kiäst lijjii kyehti kaandâ. ¶ Čuárbbeljáávráš ~ Čuárbbeljävri = Jorvapuolijärvi ¶ meidimmaašin ¶ pelipyehčee puolisukeltaja ¶ Lajla Mattson Magga lii kuhes ääigi porgâm máttáátteijen já tentaattorân maadâsämikielâst. 1984 almostui suu vuossâmuš kirje, Maahke ryöknie, já tast maŋa sun lii čáállám maŋgâ oppâkirje já párnáikirje moh láá almostittum. Tääl sun lii mieldi juávhust mii kalga uđđâsist jurgâliđ ráámmát maadâsämikielân já siämmást sun meiddei parga maadâsämikielâ kielâoppâkirjijn. Suu stuárráámus pargo kielâsyergist lii porgân sänikirjijguin Åarjelsaemien-daaroen baakoegärjä/Sydsamisk-norsk ordbok (Knut Bergsland mielčállin) já Norsk-sydsamisk ordbok/ Daaroen-åarjelsamien baakogærja. ¶ njolgestiđ, njolgestâm, njolgeest = hölkätä, nulkata ¶ Eeči eelij Reisvuonâst Taažâst já tuálvui tohon riävskáid, poccuupiärguid, ludij puuzâid, tuoljijd já soksâmijd. Taažâst puovtij suoppâinoorâ, purâmuškáálvu, nuárjunäähki já jiäkkâsnäähki sehe tubákkijd. Sust lâi kuhes ráiđu ain ko vuolgij tohon, käävcist love ergid rááiđust. Eergi kiälkán uážui pieijâđ 150 kiilud, tom verd tot kostâdij pyereest keessiđ. Uđamâg späilihist šoodâi lojes ergi ko lâi fáárust Reisvuonmokken. Nuárju já jiäkkâsnäähkist rahtii laabžijd já čässih vuáđuid. ¶ OLMOOŠ ¶   Na Hakulinen tiäđust-uv lâi uáivildâm tom, et Kuzin lâi rovvâm tuše ohtii, ko sun lâi oppeet rovvâm kuohtii já ton suujâst táppám kištokuáimásis. ¶ Almos toimâttâh ¶ * Tánssámráánu čájáttâssajan ¶ JOH. 8: 31 – 36 ¶ – Taan ääigi váiluh njaalâ eellimpirrâsist stuorrâpiäđuh masa ollásávt, tegu kumppi, kuobžâ já ketki já njaalâ ij čuuvtijgin pyevti ávhástâllâđ piäđui koddem poccui pasâttâsâigijn. ¶ (Matt. 26:26-29; Mark. 14:22-25; Luuk 22:14-20 ¶ Njuámmil ¶ 15. Kišto kyeskee almottâs olgosadeluvvoo čuávvoo aavisijn; Á vvir, Lapin Kansa, Enontekiön Sanomat, Inarilainen já Sompio. Lasseen almottâs lii luuhâmnáál Sämitige päikkisiijđoin www.samediggi.fi ¶ Aasâkiärppááh – Asekärpäset ( Stratiomyidae ) láá finnim noomâs tast, ko tain láá koskâroopâ pajekoolbâst ciäggájeijee säägih tegu viärjuh. Aasâkiärppááh láá uáli ivnááh já toh mákkojeh ládduriddoin sehe navittijn já suándileejij aldasijn. Suovsah ovdáneh jo-uv čääsist tâi suándist. Suomâst tiättojeh suullân 30 aasâkiärpáššlaaijâd. ¶ manejođetteijee ¶ – Jis tobbeen ij lamaškin mihheen pyelimin? Siäsá iävtuttâlâi. ¶ Koorâs lii tot šiljo, mon alne toh vazâččeh; ¶ J uhâpiätu 42 ¶ 12. Paččeemšivetteh finnejeh apilast ¶ – Jáá, tun eellih tuáhtár kulen. Maid váádduid te kaavnâi? Taavvid: ¶ 7. Ijjäävri kyelisieidi , Ijjäävrist (Samuli Paulaharju: Seitoja ja seidan palvontaa 1932), mon tärkkilis saje ij lah tiäđust, mut sátáččij uáivildiđ keđgičummiittâs, mii lii Siedilássáást. Tot puávtáččij leđe meiddei Sieidilássáá taavaapiäláá vyelligis jurbâ lássáást, mon kuávdoo lii ohtuunis neeljičievvâg keđgi. ¶ – Na lii. Ko mun kijkkiim tyeid tulâstelleid tuon väärist, te toh puátih nuuvt alda, et apsam possum koškepiärgu haajâ. ¶ Immeel lii rähisvuotâ, já toh kiäh eellih rähisvuođâst, eellih Imelist, já Immeel piso sist.” ¶ PEIVIPIÄIVÁÁLODDÁÁH ¶ já teekij oovtâstpargo ¶ Eehidbeln algii leđe puoh poccuuh keessum kontturáid já viljâm lâi lopedâttâm ohtân čuurâlyešten. Pygálusääiđist viestârân luoštum čurruuh laiđiistuvvojii pygálusääiđi viestârpiäláá jiäggáámield, mon viestârkeččin lâi ratkuuttâh kyevti kuávlun. Tiätu soojijd lijjii vaavtah jo moonnâm valmâšin, amas čuurâ vyelgiđ puástu jođáttuv mield. Lâi mestâ jo viäigumin ko mii čuurâlyešteeh luoštii čurrus. Kontturist jiägážân lâi šolkkâmiätálâh já laiđiisteijee, kote lâi luovâsvyeje kiälluergijn, koolgâi-uv leđe kiärgus, ko äiđiuulgah valduuččii meddâl já čuurâ luoštuuččij, amas pääcciđ ton vuálá. Kontturist vedâstum poccuuh ko pessii olgos, te lâi vises, et aainâs vuossâmuid kilomeetterijd toh ruotâččii nuuvt, mii koozâin vuálgáččij já laiđiisteijee kolgâččij pisottâllâđ čurruu njunosist. Jiem mušte, lâi-uv viljâm laiđiisteijen, vâi manen, mut čuurâlyeštim kuittâg luhostui já tot jävkittij jeegi miätá tegu leggistum. Jiem tiättâm, mon kuhháá čuurâlyešteeh ájániččii reisustis já nuuvtpa vuolgim-uv kortteerkuáđi kuuvl, mut ko Áhu-Jovnâ-uv lâi kuáđistis, te pisánistim suu savváid. Sun lâi ohtâ tain ulmuin kiäid mun lijkkojim čuuvtij já iänuipeelihân sun munjin lâi ađai iännámrohe viljâ nuuvt, et sunnuin lâi siämmâš eeči, mut eres enni. Čokuttellim mottoom áigáá Áhu-Joovnâ lunne, jeđe väzzilim kortteerkuáttán kulij, mii lâi tast aaibâs paaldâst. Kuáđist lâi Eli Saammâl Niijlâs ohtuunis já vaarâ Jovnâ já Uulá-uv láin moonnâm meid lyeštiđ čurrus. Ettim sunjin: ¶ Monaco ¶ cissáá – tot povdij káránâs kolliđ. Povdij kolliđ já kestâdškuođij tom. ¶ (kj. s. 77) peht meddâlkyeđđim toovât mottoomlágán iäru merhâšuumán. Sääni ulos ¶ mii kaavpugijd lii Rein njäälmist. ¶ kávnoo: KR92 sistanneem olgospyehtim kävi toteen lii jurgâlum olášui ¶ vielgisnierâčuánjá ¶ – Alokâs R. Tiälláádâđ nuuvt, maht kulluuh. ¶ Piäiváš paaštij kirkkádávt, ko Muumistáálu ¶ – Moonnâm ive mij nuurâin oovtâst nuuvt stuorrâ iäbbár tievâ, ete jiem vaijaam tom luptiđgin, Nánná muštâl. ¶ “Toi aaigij kuo ristosko vuoččin kulluuškuođij já poođij taaid Sämienâmááid, lâi tääbbin oht almai, kiän nommâ lâi Peeivih-Vuálááp. Sun lâi meiddei puáttám kuullâđ ristoskoost já kulmohtsii Imelist, mut ton ääigi palvâlii ulmuuh ain sieidijd. Mut Peeivih-Vuáláppâš lâi iäpádusâst, et ij sieidi lah aainâskin rievtis immeel. Tondiet sun pajeluv kejâškuođij sieidijd já arvâlškuođij taid hevâttiđ. Mut sieidist lâi vyeimi nuuvt ennuv, ko sun toovâi Peeivih-Vuáláppáá pyeccen, et ij sun vaijaam koldeđgin. Sun ferttij orroođ kuáttun, ko iärráseh ellii koldemin. ¶ — Puoh láá lappum. Ij purrâmâš muálugin ¶ sijđoh: 92 ¶ 120 ¶ Lâi cuáŋuimáánu pelimuddo 1944 ko muu vanhimeh eeđáin, et forgâ peesâm vyelgiđ škoovlân Tuáivunjaargân. Tot oroi muu mielâst uáli somán, já šoddim-uv moovtâ ko peesâm vyelgiđ nuuvt kuhás omâs paihijd já omâs ulmui kuuvl. Koijâdim maŋgii, et mon kalle iijâ val kalga uáđđiđ ovdil ko peesâm vyelgiđ škoovlân. Viijmâghân tot äigi poođij maid nuuvt korrâsávt vuordim. Eeči leŋgij eergijd já piejâi kiälhá ool tuoljijd já eres kuđjoid-uv, moi siis mun čokánim já mätki aalgij. Vuossâmuš orostempäikki lâi Reeppinčielgi, kost aasâi Ucc-Eerkiš (Erkki Angeli), tobbeen muái káhvástâláin já purâdáin. Tast mätki jotkui Kossenâmân, Tuurunjaargân já Kaamasân já tast Tuáivunjaargân. Cuáŋuimáánu ko lâi, te jiem kolmum määđhi ääigi ollágen. Jieš määđhist jiem mušte ennuugen, mut tot lii pááccâm mielân, et ko poođijm škovlâšiiljon, te škovlâliih lijjii puáttâm keččâđ uđđâ uáppee puáttim. Erkkii Aaslâk vaazij tállân muu kuuvl já koijâdij, et mii lii Albania uáivikaavpug. Mun lijjim luuhâm tiätukiirjijd tommittáá et tiettim västidiđ, et tot lii Tirana. Aaslâk toos et ijba lekken, tot lii Rooma, ko Albania lii tääl Italia vääldi vyeln. Aaslâk šoodâi pyerimielân ko juurdij tietimis eenâb ko mun. ¶ Vuoksi F5 ¶ 5. a. Luuvâ čuávvoo aavisuđđâs. ¶  maŋgii Ijâttes iijâ paarnij- já nuorâipiäiván almmottâttâm aldasáid 250 pärnnid já nuorâd ¶ 7 Snuđenjune avžut mii puohâid kevttiđ ovttuu syejikappeer. ¶ – Hahaha! Muumi povvustij. Uccâ Myy, mun uáinâm tuu vuoptâtiepijd! ¶ meeccist oopsijd čohčâšooŋâst, ¶ Säämi kulttuurkuávdáá budjet lii 12 miljovnid eurod (alv 0 %). Kulttuurkuávdáá vijđodâh lii suullân 4 800 brm2 já saijaavuotâ 27 400 brm³. Kuávdáá huksimpargoh láá vuálgám joton taan ohhoost já tot kolgâččij valmâštuđ ive 2011 loopâ räi. Táálu juhlelâš vihkâmijd lii meeri ávudiđ algâivveest 2012. ¶ - Na halijdah-uv, et vuálgám tunjin skipárin? ¶ Ánná njielâstij já poolâi, et tot aaibâs kullui. ¶ 7. Mii puurkijn tábáhtuvá? ¶ 7. Staatâ uđđâ pálkkááttemvuáhduvâst kalga sämikielâ táiđu leđe päälhi loptejeijee ánsun ain ¶ 2) Ovdedeh máttáátteijei tievâsmittemškovlim iäláánšlajâtubdâmist já luándu maaŋgâhámásâšvuotân kyeskee koččâmušâi pedagogiikâst. Ovdedeh uđđâ tiätuteknologia vievâst slajâtubdâm já killeel ovdánem šoddâdem (ml. sämimáttááttâsâst já ton oppâmateriaalpyevtitmist luándu maaŋgâhámásâšvuotân kyeskee ärbivuáválii tiäđu sehe ton suojâlem já áárvustanneem). ¶ – Lii-uv tust vala puurrâmmielâ? Obžâ koijâdij enistis. ¶ Aamnâsttâs kulttuuräärbi suojâlemsopâmuš šoodâi vuáimán Suomâst ive 2013. Sopâmuš olášutmist västid máttááttâs- já kulttuurministeriö. Sopâmuš olášuttem kocá haldâttâsâi koskâsâš aamnâsttâs kulttuuräärbi suojâlemkomitea. Sopâmuš tuubdâst ete algâaalmugijn lii tergâdis uási aamnâsttâs kulttuuräärbi pyevtitmist, suojâlmist, paijeentolâmist já uđđâsisträhtimist já návt meid kulttuurlâš maaŋgâhámásâšvuođâ já olmoošlâš kreatiivlâšvuođâ oovdedmist. Sopâmuš ulmen lii suojâliđ aamnâsttâs kulttuuräärbi já visásmittiđ äššiomâhâš siärváduvâi, juávhui já ovtâskâsulmui kulttuuräärbi kunnijâttem (artikla 1). Aamnâsttâs kulttuurärbi uáivild sopâmuš 2 artikla mield el. vuáháduvâid, kuvviimijd, olgospyehtimijd, tiäđu, tááiđuid – sehe tooid kullee piergâsijd, tiiŋgâid, artefaktijd já kulttuurlâš tiilijd – maid siärváduvah, juávhuh já motomijn tábáhtusâin ovtâskâsulmuuh tubdâsteh uássin sii kulttuuräärbi. Taam aamnâsttâs kulttuuräärbi, mii sirdášuvá suhâpuolvâst nuubán, siärváduvah já juávhuh rähtih eivi uđđâsist sii pirrâs háárán, vuáruvaikuttâsâst luánduin já jieijâs historjáin, já tot puáhtá sijjân tobdo identiteetist já jotkuuvâšvuođâst, já návt oovded kulttuurlâš maaŋgâhámásâšvuođâ já olmoošlâš kreatiivlâšvuođâ kunnijâttem. Aamnâsttâs kulttuuräärbi pirrâdâhân kuleh el: ¶ 45. Muorâkäärdi ¶ 48. Äijih , suálui Äijihjäävri já Aanaarjäävri kooskâst. ¶ – Taat Mikael haalijd porgâđ puoh táálu pargoid, veikâ lii-uv kaavpuglâš. Kal tot máttá muorriđ já veikâ maid. Tot máttá skido-uv tivvoođ ko tot lii insenevri. ¶ Nuurrâm maŋâ tyevli kannat čuoppâđ pitážin já kuškâdiđ uuvnâst, säävnist teikkâ peeivipaštust olgon. Kuškâdem ääigi uuvnâ luŋká kalga toollâđ áávus. Tom puáhtá vuoššâđ oles tyevlin, pittán teikkâ jávvun. Jis haalijd millođ tyevli já kevttiđ jáávuid, te tom kannat millođ vorâsin já eskin talle kuškâdiđ. Tađe eenâb puorijd amnasijđ finnee, mađe ucceeb pittán tom vuášá. Teejâ vuoššâm äigi lii kiddâ tast, mon tevkis teejâ haalijd. Teejân puáhtá lasettiđ njaddosijd smaakâ mield. ¶ Ákkum (eeji enni) lâi nuorttâsämmilâš. Sämmilâšvuotâ ij lah oinum mii perruu aargâst, mut ave mield lam tubdâškuáttám mielâkiddiivâšvuođâ áášán já tondiet vuolgim-uv fáárun tipšođ sämmilij aašijd. ¶ Válduolmooš: Pilvi Vuomajoki ¶ Sämitige čäällimkode váldutoimâpäikki lii Anarist. Sämitiggeest láá uálgitoimâpääihih meiddei Iänuduv já Ucjuv kirkkosiijdâin. ¶ Te talle maka náárááš (tovle kuččuu lodážin) puáránij. ¶ 2. ¶ Avaskari Anu ¶ f. Keejâm čolmijd ko adelâm kieđâ tâi ¶ Piäluštâsminister Haglund kollij Iänuduv sämitige kyessin 28-29.9.2014. ¶ purrâmuš Gepetton!” ¶ Škovlim ulmen lii adeliđ máttáátteijeid máhđulâšvuođâ sämikielâ iäláskitmân škovlâpargoost, faallâđ sijjân porgâmkiedi já piergâsijd kielâlávgummáttááttâs oovdedmân keevâtlii škovlâpargoost. Nubbe tehálâš ulme lii ráhtádâttâm ovdâ- já vuáđumáttááttâs uđđâ máttááttâsvuáváámij kiävtun väldimân sämimáttááttâsâst. Škovlim ulmen lii lääččiđ pyerebijd tiäđulonottem vuáválâšvuođâid já lasettiđ máttááttâspargovievâ tiäđu lahâasâttem adelem sämimáttááttâs keevâtlijn máhđulâšvuođâin. ¶ – Iähân sij purrumgin, tot syehkittij. Iä paldattâllum, ege tiigereh ubâ harijdâmgin. ¶ Sämitigge meridij jienâiguin 13-5, ete sämitiggelaahân iä vääldi ohtsâšlistoid. Kyehti jeessân jienâstáin kuárus já ohtâ lâi meddâl jienâstmist. ¶ – Kode jiegâ oolâ lii ovdil-uv peessum, mut tommuáđušii jienâ iän vala lah kuullâm, kuo onne kuulááim: ¶ – Inarinsaamen käänteissanakirja. Inari Saami Reverse Dictionary . Pekka Sammallahti . Kirjeest láá s. 10 000 säännid sanij loopâ miäldásii oornigist. Kirje vuáđuamnâstâhhân láá Pekka Sammallaahti já Matti Morottaja Säämi-suomâ sänikirje sanij lasseen Javrij jieŋah parguu -kirje (toim. Pekka Sammallahti, kuást. Giellagas) säänih já motomeh máttááttâsâst kevttum sänilistoh. Giellagas, Oulu 2007. 163 s. ¶ Keessiv ruošânjuámmil porá iänáážin syeinišaddoid, tegu apila já sino. Ruošânjuámmil vuálgá uuccâđ raavâd ehidist, iho já iiđeedsiävŋusist. Peiviv tot huttáá siijvost šadolâšvuođâ syejeest. Tälviv tot porá muorâi koorâ já tooijâl miestui oovsijd. Návt tot puáhtá tovâttiđ vaahâg šaddokäärdist. Vahâgijd puáhtá estiđ áiđumáin sraŋgâviermijn heeđâlmmuorâi madduid. Meid haavvâr já piäiváárääsi siemânij faallâm keeppid vahâgijd. Ko ruošânjuámmil ij määti harriđ monnjâjuolgijdis njuámmil náálá “muotâkamâgin” , tot ij mielâstis liihâd luátku muottust. Ton jotteem muottust lii hiđes, já tondiet tot lii älkkees saalâs piäđoid. Tälvipeeivi čuovviis puudâid ruošânjuámmil viättá muottui kuáivum piäjustis. Parâttâllâmääigi ores ruošânjuámmileh čokkâneh oohtân. Toh čurmâdeteh koskânis já čiehčih nubijdis, ko kištodeh niŋálâsâi mielâstumvuođâst. Ruošânjuámmil ij huksii ¶ Mij ruhâdâllâp vääldi kevtteid vijsesvuođâ ¶ Ááná mielâst loppâfiilmâ lâi vaigâd čuávvuđ. Uássin tot kale poođij tast-uv, et sun nuuvt mielâstis čokkái tast Heeihâ paaldâst: sun tuubdâi, et tast lâi torvolâš já pyeri. Sämikulttuur Heikkâ ij kale mahten orroom tubdâmin, mut puoh stuorrâ maailm kulttuur, mii Áánán lâi vieres, lâi Heeikân uápis. Vissâ tondiet Heikkâ lâi-uv suu mielâst nuuvt mielâkiddiivâš olmooš. ¶ * Vilddas (kuhes karrieer ráhtám etno-juávkku) ¶ Eidu talle kääniores piškádij. Jeesus jorgettij já keejâi Piätárân. Talle Piättâr muštái, maid Jeesus lâi ettâm: Ovdil ko vuossâmuš kääniores piškáád, tun lah kulmii ettâm et jieh tuubdâ muu. ¶ Majemuš puddâ ¶ Hans Morottaja ¶ Bigga-Helena Magga ¶ Pyevtittâs: Sämitigge 2008 ¶ Tubdâstem 2, 11, 12, 15, 22, 25, 28, 30, 33, 36, 39, 41, 42 ¶  75-‐ihásâš. Verbâabessiiv Verbâabessiiv Ruopsisvuásáš, vyesi, čiermih, vuonjâl/vaareeh, vuonjâláldu/vyeveers, áldu/kodos, koistâs, maakkân, nommâloppâ... Mátáh-uv čielgiđ poccuu nomâttâsâid? ¶ Tanssâkavalkaad lasseen uárnejuvvojii Ucjuuvâst peeivi miätá jieškote-uvlágáneh pargopáájáh, moi orniimist västidij Sämitige haldâšem já Anne Kirste Aikio jodettem Johtti Nuorra –proojeekt. Arttân llijjii kreatiivlâš puđâldem, silbâtyejeh, kovekieđâvuššâm, sämimáccuhân kárvudâttâm, bändisuáittu sehe rap-muusik. Movtigumoseh kuhesmáđháliih ijâstellii Ucjuv škoovlâst vâi peessih uásálistiđ pargopáájáid tállán iđedist ovdil tanssâkišto algâttem. Pargopáájáid liččii lamaš haluliih eenâb ko äigi já sajeh adelii piärán. Pivnohumos páájáin lâi silbâtyejipáájá. ¶ Čuákkimist meridui iävtuttiđ, ete sämmilij oovtâstpargo-orgaan säämi parlâmentaarlâš rääđi (SPR) tovâččij prinsiipmiärádâs artikkâl 8(j):st já ton olášutmist. ”Lep sooppâm ete virgeulmuuh rähtih iävtuttâs säämi parlâmentaarlii rááđán tast, maht artikkâl kalga tulkkuđ já olášuttuđ oovtâstpargoost sämitigijguin já maht oovtâstpargo staatâguin, EU:in já sämitigijguin artikkâl 8j-aašijn kalgeh orniđ. Mii ohtsâš ibárdâs lâi, ete tággáár prinsiipmiärádâs lii tergâdis já noonâ saahâ meid staatáid” saavâjođetteijee Näkkäläjärvi muštâlij. ¶ Tavlustuvvâst kávnojeh jieskote-uvlágán jurgâlemvastui vuottumsajeh ađai veerstah, ¶  sun Ylivieska C3 ¶ 232. Págulâš orostem ¶ c. Noomât káártán kaavpugijd sárgáid 7 - 9. ¶ Vuávájum maađij pyeredem sajaduvá ubâ maađij 19891 máátkán Áhujäävrist Veskonjaargân. Haavâ ulmen lii pyerediđ maađij jotolâhnjyebžilvuođâ já jotolâhtorvolâšvuođâ, sehe sierriđ meddâl sijvottesvuođâ tovâttem čuolmâid. Tooimah iä uážu hiäjusmittiđ kuávlu enâduv, luándu tâi kulttuuräärbi áárvu. ¶ Immeel lii sivnedâm ulmuid almajin já nisonin. Seksuaallâšvuotâ lii uási Immeel sivnedempargoost. Ton uáivilin lii palvâliđ almaa já nissoon koskâvuođâ šoddâm já siäilum. Näimikoskâvuođâst pyehtip adeliđ nuubán ilo, oppâđ palvâleijee rähisvuođâ já šoddâdiđ uđđâ suhâpuolvâ. ¶ 7. a. Merkkii ruossáin, lii-uv náágus riehtâ vâi puástud. ¶ 2. Tuuđhâ oppâkirje kuuvijd 69A já 69 B sehe vuoluupiäláid sárgusijd já kirje teevstâ. Muštâl čuáđgi pessimhommáin. ¶ Puohah mättih kuálkkin kárbá stivriđ. (Publius Syrus) ¶ 34A Maaŋgah euroopliih valastâllâmšlaajah láá levânâm ¶  ko čuosâäigi.....66 ¶ sälttipulssâ.....121 ¶ – Vehá ko lei njálgásub. ¶ MARK. 10: 13 – 16 ¶ Peenuv  lii  kesimin  kiälhá. ¶ Ko vááldáh eidu pivdum kyele kietân, huámášâh, et tot lii siämmáá koolmâs ko čääci, mast tot lii eidu pivdum. Kyeli liegâsvuođâtile muttuustâl čääsi liegâsvuođâtile mield. Kyeleh láá-uv rievdeeliegâsliih elleeh. ¶ Sämmilij sajattuv algâaalmugin Ruotâst, Taažâst já Suomâst kieđâvuššee OA algâaalmugij sierânâsraportistee James Anaya raapoort avžuuttâsâidiskuin adelui OA olmoošvuoigâdvuođârááđán 13.1.2011. ¶ Oppâmateriaalpargo ¶ – Hei, hei! Toh huihâččii ilolažžán. – Njuámmiläijih Kuhespelji lii oppeet keksim maidnii hirmâd fijnásijd! Puáttiđ keččâđ! ¶ 12. Te lah moolâst Rukast. Lah vandârdâm puohnâssân čiččâmlov kilomeetterid. ¶ Sämimáttááttâs pargoviehân čujottum kielâlávgumškovlim vuálgá joton ¶ – Aa –, addâgâs! Lam nuuvt vaibâm, Ánná culijdij. ¶ Puohah láá pyereestpuáttám ávus ehidân Aanaar Kultahovin vuossaargâ 29.08. tme 19 rääjist. Tilálâšvuođâst lii še oláttâsohjelm já ton lasseen tobbeen lii máhđulâšvuotâ rijjâ oovdânpyehtiđ muusik- tâi eres kulttuurohjelm. Káhvástâllâm. TIERVÂPUÁTTIM FÁÁRUN! ¶   – siijđost syevđirääigih ¶ 17,00 € ¶ enâmân. ¶ Juáigus lii ilo. ¶ Kiđđâluuhâmpaje aalgij já maht lâškin, te tien algâivveest munjin ij lah pááccám ennust mihheen mielân. Smaavâ pittááh tuše škovlâfiäránijn já tallain tápáhtusâin, mut taid jiem määti tärkkilávt stelliđ mongin tiätu ááigán. Tot lâi tievst tot-uv, et talle lâi tälvi, skammâ já hirmâd puolâs. Puoh skammâpajeh sulâstiteh nuuvt ennuv nubijdis, já ko mihheen nuuvt hirmâd eromâš tápáhtusâid ij lamaš, muidego tot jyehipiäiválâš škovlâpuđâldem, te ij tast mihheen nuuvtkin pyereest pääsi mielân. Škovlâpeivi aalgij ain oovce ääigi iđedist iiđeedrukosáin, purâdemtijme lâi ohtnubálov ääigi já jieš tot škovlâäigi nuuvâi táválávt ain oovtâ suulâin eehidpeeivi. Liävsuitoohâmtijme lâi tast maŋa, tärkkilis tijmemere jiem mušte, mut tom kuusij asuntola hoittájeijee já liävsuh ráhtojii táválávt tobbeen aassâm- já uáđđimvisteest, mut motomin še tobbeen purâdemvisteest. Vuosâluokkalijn toh liävsuh iä kale nuuvt valjeest ubâ lamaškin, mut jo nubeluokkalijn kale lijjii tommittáá, et puovtij ettâđ. Eehidpurâdemtijme lâi tiego neelji suulâin já tast maŋa mij uážuim vyelgiđ olgos sierâdiđ, teikkâ čierâstâllâđ toho “Venneber Uuno” juhâmiälán, teikkâ kii kuus-uv. Veikkâ tiet Uuno-faddâr mielli lâi-uv aaibâs tastan, te liijká koolgâim aainâs mii vuosâ- já vaarâ puoh vyeliluokkaliih eelliđ asuntola siäsást koijâdmin love toho vyelgimân. Love koijâdem lâi taggaar muáđulâš äšši já love ain kale táválávt uážui-uv. Taat love koijâdem lâi mottoom muudon taggaar kocceemäšši já tom tarbâšij nomâlâsân talle, jis moonâi škovlâääiđi ulguubel. ¶ Mari-Anne Kenttämaa algâttij Säämi máttááttâskuávdáást čohčuv 2005 toimâttâhčällee sajasâžžân já sun finnij toimâttâhčällee fastâ virge ive 2006 aalgâst. Mari-Anne ij lah eenikielâlâš, mut vuossâmustáá anarâškielâ máttááttâllâm poođij suu mielân talle, ko suu párnááh monnii kielâpierválán tiipšon čohčuv 1997, ko tot lehâstui. Vistig moonâi Laura, jeđe Pete já Riikka moonáin maŋeláá. Ko párnááh lijjii oppâmin kielâ kielâpiervâlist, te sun še halijdij oppáđ sárnuđ anarâškielâ já ucâlui muáddi ive maŋeláá Säämi máttááttâskuávdáá anarâškielâ viiđâ mánuppaje pištee kuursân kiđđâtäälvi 1999, mon toolâi Uccpárnáá Vuoli Ilmar (Ilmari Mattus). Tađe ovdil sun lâi pääihist párnáiguin. ¶ Hiärrá, mii Immeel, mii pirâstit murrâšij já iäpádâsâi muvrâ. Tátuččijm oskođ, mut eellip távjá oskottáá já luáttámušttáá. Tátuččijm rähistiđ, mut eellip tuše jieččân várás. Eeči, iššeed mii ooskon, tuáivun já rähisvuotân. Mii Hiärá Jeesus Kristus noomâst. ¶ ruoidâidis. ¶ Antti  já  Iggá  assáin  kuhháá  Ruávinjaargâst,  kost  meiddei  sunnuu  nieidâ  áásá   perruinis. ¶ πνεῦμα anarâškielâsâš vaastâ, mii lii jurgâlum ive 1992 maŋa. Liiston láá merkkejum ¶ Jesâneh: ¶  aašijd. Heikkâ lâi uáli illá ton jurdui eidu ton Veeččâhkuoškâ keežild já iätá: ¶ 55. Luosâ šadda juuvâst já stuáru meerâst ¶ Laahâ Meccihaldâttâsâst ¶ – Vyelemuu stielâsist lii pahakkâs enni , kote koddá ulmuid tavdâigijn, helvit haldâšijjee pahakkâs , kote šlivgâsâd miätá maailm, helvit tullâ , pikkâkiemni , hävdi já pahakkâs , kote čonnui kiddâ ton puudân, ko immeel sivnedij maailm. ¶ Kaksi kulkuria ¶ čuovvuu munnuu. ¶  ääigi luágguh = taapertavat 185 ¶  (om. Suomâhiävuš lii ovdedum suomâ šoŋŋâdâhân ¶ Konsert lii muusik já visuaallâšvuođâ vaikutteijee ubâlâšvuotâ. Salist oohtânsuddâluveh Nils-Aslak Valkeapää juoigah, čuovâkoveh sehe suu tiivtah. Konsert taaiđâlâš jođetteijen tuáimá nuotâsteijee já musijkkár Seppo Paroni Paakkunainen. Eehid lávdástellen Áillohaš Doahkki; Paroni Paakkunainen, Esa Kotilainen, Ilpo Saastamoinen, Matti Kontio, Eerik Siikasaari já Rune Leskinen sehe Inga Juuso, Johan Anders Bær já Niko Valkeapää. Lasseen oláttâskyessin .Konsert uárnejeh oovtâstpargoost Maailm muusik kuávdáš/ Etnosoi!, Taiđuu ovdedemkuávdáš/ Laapi kuávlutoimâsaje já Sämitigge / Sämimuusikkuávdáš. ¶ Ánná ij puáhtám pieijâđ vala čolmijdis kiddâ. Sunjin taat lâi lamaš nuuvt eromâš peivi. Sun keejâi syele Heeihâ. Taat olmooš ferttij leđe Immeel iimâš suu elimist! Sun tuubdâi jieijâs nuuvt luholâžžân, mut nube tááhust sun ain tarbâšij ääigi toos-uv, et piäsá uápásmuđ Heeikân eenâb. Tađe várás suu mielâst ulmuid lâi-uv servuustâllâmäigi adelum. ¶ ucebeh ko väldimeerâst ellee šlajâkyeimih. ¶ Várgááh = Vuoreija (Tave-Taažâst) ¶ 83 ¶ Taah láá koččâmušah, moi vástádâsâi kavnâm lii uáli vaigâd, mutâ nube tááhust liijká uáli älkkee. Veikkâ jiem njuolgist suujâtkin kiämmân, te liijká kuáđáččim mottoomlágán ovdâsvástádâs anarâš nisonáid: sist lii lámáš já lii ain-uv hirmâd stuorrâ ovdâsvástádâs taan ääšist, veikkâ kielâ mättee anarâš-nisoneh iä lahkin innig meendu ennuv. Nissoonhân lii lámáš kuittâg-uv jo ovdij aigij tot, kote lii lámáš ain pääihist párnáigijn, ko kyeimi lii lámáš puásuimeeccist, riävskápiivdost, tâi kyelipiivdost já sun lii sirdám eenikielâ párnáidis. Tääl tiet ärbivyehi lii mestâba ollásávt potkânâm. ¶ kuuđâlm = kudelma ¶  subjekt Lyemekiissel ¶ Säämi máttááttâskuávdáš Anarist lii áinoo áámmátlâš oppâlájádâs Suomâst, mast máttááttâskiellân kiävttoo meiddei sämikielâ. ¶ 1.1. Sämitige toimâohjelm já ekonomiavuávám 2012–15 rááhtus ¶ Eeči poođij viežžâđ muu, já talle muái vuolgijn pááikán. Monâdijn láin iijâ Kustuu Maati pääihist Kaamasist. Tot ijjâ paasij mielân tondet, ko ton pääihist lijjii nuuvt ennuu luthááh, et eeči ij puáhtâm uáđđiđ ollágin, ko ferttij koddeđ lutháid ubâ iijâ. Ton áánsust mun ožžum uáđđiđ mottoom náál. Eeči tuikkodij iđedist Kustuu Maatin, et ij pissim uáđđiđ lutháin ollágen. Matti eeđâi et sun ij leeh uáinâm oovtâgen. ¶ kolgâččij pyerediđ ucceeblovoi, meid lohomiärálávt ucemus ucceeblovoi, ovdâsteijei máhđulâšvuođâid vaikuttiđ tuođâlávt miärádâsrähtimprosessin; kolgâččij orniđ lasetorjuu ucceeblovoi juávkkuviestâdemniävvuid, eromâšávt ruošâ- já sämikielâláid viestâdemniävvuid, vâi áášánkullee ucceeblohokielâh liččii ääšimiäldásávt mieldi teddilum já šleđgâlâš juávkkuviestâdemniävvuin; kolgâččij lääcciđ haldâttâhân sierânâs vuáháduv, mon pargon ličij toollâđ ohtâvuođâ sämitiigán puoh sämmilijd kyeskee ašijguin já oohtânheiviittiđ čielgâ haldâttâs peleväldimij ovdedem sämmilij tááhust merhâšittee koččâmušâin; ¶ Minnaast láá poccuuh Pänituoddâr palgâsist já sun viggá jotteeđ pygálusâin taađeest ko kiergân. Škovlâaaigij lâi kale kuhes potkâ puásuihommáin, mut tááláá ääigi sun lii oppeet lamaš eenâb mieldi, nuuvt pygálusâin, miärkkumijn, ko aaibâs kesipargoin-uv. Sun lii tääl še vuossâmuu ive palgâs ruttâtuállen. Täin pargoin kale piergee suomâkieláin, tâi jis sárnuččij anarâškielâ, te iä tobbeen kale uábis já viiljâs lasseen táiđáččii kiähhán iäráseh iberdiđ suu. Pajekielâ sárnooh palgâsist kávnojeh eenâb. ¶ 7. Ele suáláád. ¶ Mon pyereest tun máátáh čäälliđ anarâskielâ? ¶ SomBy ¶ 2. loho ¶ kopiosto.fi. ¶ c. Kuábbáá kaavpugist arva ive ääigi eenâb? ¶   77A Poolis já máttáátteijee lává palvâlemámátteh. ¶ Kielâvuoigâdvuođah ¶ kođoäigi, -ääigi = kutuaika ¶ vâi puohah oskoččii Imelân. ¶ JANE YOLEN ¶ Lasetiäđuid pargoost addel má. haldâttâhhovdâ Pia Ruotsala puh. 010 839 3106. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi . ¶ Ijjävri = Iijärvi ¶ Rääđi jesâneh iä taarbâš leđe sämitige jesâneh, iäge sij taarbâš aassâđ sämikuávlust. Meiddei sämikielâ eenikiellân ij lah págulâš, mutâ sämikielâ táiđu lii tuoivum. Nuorâirääđi valjiimist váldoo vuotân, ete jesâneh ovdâsteh nuuvt viijđeeht sämikuávlu já sierâ kielâjuávhuid ko máhđulâš. Valjiimist mieđettuvvoo meiddei suhâpeelij koskâsâš täsiárvu. ¶ 3. Tievâsmittiđ káártá kuávlu nomâiguin (jäävrih, juuvah, čuákkipääihih jna.). ¶ 36. Maht ulmuu eellim vuálgá joton . . . . . . . . . . .143 ¶ – Inarinsaamen lajinnimet . Marja-Liisa Olthuis . Tuáhtárnáguskirje ludij já kuobbârij aalmugnomâi hirtorjást já rahtum uđâsnomâi rähtimmetodiikâst. Kirje lii suomâkielân. Anarâškielâ servi ry 2007. 406 s. + miälduseh. ¶ Laapi kuávluhaldâttâhvirgáduvvâst sämikielâlijd já sämikielâ máttááttâs kyeskee aašijd hoittá máttááttâstooimâ pajetärhisteijee Kari Torikka, puh. 0400-188 472. ¶ kuvvim: Jorma Happonen ¶ Nuuvt kale lâi must-uv, et čohârijdân mun ferttejim kečč´liđ čovgiistiđ, ko čuožžid algim kokkááttâđ, já ko tast ležžeen vuálgám, te illá čuožžid cuápcánáim já ubâ paje kukk´lâššáim: ¶ 181A Heeđâlmmuorâi ¶ ákku = eeni, tâi eeji enni = isän tai äidin äiti (isoaäiti) ¶ Kooveest: Säämi kielâtahopalhâšume 2011. Tuoijum tuáijár Matleena Fofonoff. ¶ 3. Valjii oppâkirje šoŋŋâdâhdiagraamâin ¶ Ristin já Rissekäskee (Anarâš, 1999) fiktiivlâš ¶ 36 ¶ Tot ij lam tuotâ, mut Potifar juurdij nuuvt. Sun puášáskij já vuolgâttij Joovsep faŋgâlân. ¶ 9. Pieksämäkist, Maadâ-Suomâst, lijjii SM-uággumkištoh 14.-15. peeivi njuhčâmáánust. Säämi kuávlu ulmuin ij lam nuuvtkin pyeri lukko teikkâ táiđu: Pyeremus nissoon lâi Anja Kaarret 48. saajeest. Puárásub almain paijeel 55-ihásijn pyeremus lâi Teuvo Moilanen, sun laij 82. Nisonijn Ensi Aikio, kii lii lamaš Säämist pyeremus uággoo, mut lii tääl varrim Koskâ-Suomân, lâi 5. Uággooh kištoost lijjii ohtsis 2500, mii lii hirmâd uccáá. Nuorâb nisonij juávhust uággooh lijjii tuše vuálá 150. Tääl lii-uv uággoi koskâahe olluv. Oho 12 oholoopâst (21.-22.3) Juutuan erä- já kyelialmaah uárnejeh Vastusjäävrist uággumkišto lávurduv. kišto álgá tijme 11 ääigi já pištá nelji tijme. SM 2009 kištopuátuseh Säämi uággoi juávhust: ¶ olgospyehtimân. Jurgâlemvaastâ puáhtá leđe šiev, koskâkiärdásâš, hyenes teikkâ meid ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtus já filmâfestivaalâ Vuáčust 26.3. ¶ Sämitige lasseen ovdedempargoost lijjii fáárust sämikuávlu kieldah, Sámi Soster ry, Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdáá sämiohtâdâh já Säämi máttááttâskuávdáš. ¶ timotei 32 ¶ vuálá 500 mm ¶ – Koolgâm-uv mun vyelgiđ meddâl? Ánná koijâdij. ¶ Luokkahäämist: 70 ulmui ¶ 1. Flammulina velutipes – Talvijuurekas – Tälviruottâsâš U ¶ luándulâš já idiomaatlâš kielâ já ton lasseen tot västid GNT teevstâ ¶ Jookeerpargopittá ¶ čuomâ suomu ¶ 1. Kaamanen čielgiittâsâst čáálá SA, et noomâ šoddâm kaamâs -säänist ij lah vyerdittettee stuorrâ juuvâ nommân. Sun arvâl peicâ, et tot lii vuálgâm monnii omâsin pááccám säänist. ¶ sänioornig lii nubástittum, tuođânálásávt siämmáá suujâst ko ovdebáá veerstâst. Ton ¶ katiska 177 ¶ 4. Nuávdit ravvuid maid finniih puhelimest. ¶ Ive 1902 almostui “ Katkismus ”, mon lâi jurgâlâm Aanaar tallaš kirkkohiärrá Lauri Itkonen. Nelji ive maŋeláá ađai ive 1906 almostui “ Ráámmát Historja ”, mon lâi čáállám F. W. Sundell já Jurgâlâm anarâškielân Lauri Itkonen. ¶ – Vuoi, enni lâi eidu kuorrim tien viäskár, Haŋkkâ huolâtškuođij. ¶ Nubástus lii tuše ráhtuskoččâmus, ige tot toovât merhâšumeiäruid. Jurgâlus lii viehâ ¶ oovtviärdásâšvuođâlaavâ olášume já säämi kielâlaavâ olášume čuávvum sämikuávlust. ¶ – Joo. Ostim olssân uđđâ kitara-uv, Heikkâ čielgij. Jiem suáiti mongin bäändist mut tuš jieččân illoon. ¶ Kielâ ¶ – Čirr, čirr, čirr... ¶ f. piccikaavpug tobdos puáris “Lukko” päikki- ¶ b. ¶  adverbiaal Kuus? Kost? - Eeči - Mun jiem kuulâ lädimaailmân, Ánná eeđâi já nuuđhâi kirjijdis laavkân. ¶ vuáđuprinsiipin lii-uv lamaš, et juáháš kolgâččij uážžuđ luuhâđ ráámmátteevstâid jieijâs ¶ Meerâi källeeriddoin láá jieškote-uvlágáneh tiäpuh távjá stuorrâ ohtâlâs šaddodâhhân. Tain šaddeh čielgâ stielâseh, ko cuávis riddočääsist sirdâšuvá jieŋâlubon. Källee čäcirääjist lii njalahis čapis stielâs, mast šaddeh čuovjistiäpuh. Čässuáivi vuoluubeln lii árpputiäppustielâs, mast šaddeh iänáážin siämutiäpuh , mut meid eres maaŋgâsellâsiih ruánáátiäpuh. ¶ 2 IRLAND ¶ 1. Puáidudeijee raavâdamnâseh. ¶ täst. ¶ luovuitte saajeest (spiekâstemjuávkku nr 2), tuođânálásávt tondiet, et tot lii orroom ¶ Ton peeivi ij sivnedum mihheen, ¶ 13 ¶ Säämi liipu lii vuávám sämitaaidâr Astrid Båhl. Ton arttâ puátá nuáidu ¶ Nuuvt porgim já ko ravgejim, te Aldell eštus harettij tállân joton já mätki kale še aalgij. Lijjim lamaš Maati, Heeihâ já viljâm Juhháán-Uulá-uv sáátust nuuvt maŋgii, et tiettim viehâ tärkkilávt, maht puuvijd kolgâččij vyeijiđ. Nuuvtpa Suáluijäävri vyeijim maŋa poođij vuossâmuš pohe ađai Kesisaipohe, mon hurgâlim pajas tegu puáris miäštár kuás-uv. Suoppâjäävri maŋa poođij Áddáápohe, mon kuávdoo lâi Áddáásuálui. Ton suolluu puovtij vyeijiđ kuábbáá pele peri halijdij já pohe lâi nuuvt jieŋŋâl, et ij lamaš maggaargin vaarâ potkur kuoskâmist poonán. Áddáápove maŋa poođij kuheldâlâš Kuárusvyeppeejävri, Pirit Uulá päikki já Čiiski-Joovsep Nijlâs päikki ađai Jaakkola, moi kooskâst lâi meiddei pohetáávááš, mon noomâ jiem innig mušte, jeđe lâi vala Vuojâttâllâmpohe. Tot lâi nuuvt kieŋŋâl, et uážui ruokkâdávt vyeijiđ ton pajas kogo pehti peri. Áinoo, mast polâstellim jo muneeld lâi Puáđupohe. Pohán lijjii algâkeesi ääigi rahtum šaldepilareh já toh lijjii muu mielâst nuuvt hirmoseh, et jiem liččii mielâstân vuálgám vyeijiđ toi kooskâ pajas. Pohe lâi mudoi-uv voohâd já toh pilareh lijjii ucánjáhháá muttám ton virde vala vohâdubbon. Nuuvtpa ko láim vuáijám Vuojâttâllâmpove pajas, te kevlejim riidon já ettim Maatin: ¶ Ristin-riävskán ¶ Laavâ mield sämmiláin uáivilduvvoo ulmuu, kote tuálá jieijâs sämmilâžžân, toin iävttoin: ¶ Maadânannaam M9 ¶ ● Čoovdâsäänih: lovo kuávdášlâš tuáváduvah čielgiittâsâidiskuin ¶ madârákku = äijih, tâi ááhu enni = isoisän tai isoäidin äiti ¶ Kaabi Eljis Márjá-Liisá ¶ hyttysen toukka = čuoškâ suoksâ ¶ Nieidâ, kote ij määti tánssáđ iätá, et orkester ij määti suáittiđ. (Juudalâš) ¶ Stivrim: Milla Pulska, čuoppâm: Milla Pulska, Salla-Mari West, Ida Länsman ¶ – Kyelikieles, kieleskyeli, ¶ Autost čokkáin njoobžâkyevtis: Njorttâ já Eunuk, kiäh láin kuohtuuh Kuáskimjäävri miäcástemseervi jesâneh. Eunuk lâi miäcástemseervi sahâjođetteijee, já Njorttâ lâi mudoi seervist tehálâš olmooš. Suoi iävá lamaš kuábáškin páiháliih njoobžah, mut kostnii mäddiláá Njobžâenâmist puáttám. Já eidu tondiet sunnust lijjii, kuittâg táválij njoobžâi mielâst, uáli jo suámáliih noomah-uv. ¶ – Veikkâ moskočolmij te liččih joođoost, mut piervâlâd kale kaavnah, ko-pevkko-pevkko-pevkko-pevk!!! ¶ fiskisvuoivâssyeini keltamaksaruoho ¶ ruávustâhân = ruoikkoon 188 ¶ Iiđeedlaavlâ ¶ lippa ¶ Ánná lâi finnim uđđâ oppâsaje, mast sun lâi čiävláá. Tääl sun aaibâs vuosmuid keerdijd juuđij ollâopâttuv kuuvl, kárttá kieđâstis, amas čájádiđ. Vala-uv tohon kavnâm oroi lemin nuuvt merettes vaigâd, veik sun jo moddii lâi tobbeen iällám-uv. Mahtnii sun ij tuš hammim valagin kaavpug kááđuid, kuus kulij toh monnii. Jo-uv sun tollij kártá puástukejij kieđâst teikâ vahâgist vaazij puástusuundán. Kuássin sun ij vädisvuođâittáá peessâm tohon kuus ááigui. Ko sun vuot pisánij kártá tutkâđ, te mottoom huksimalmai čuorvij sunjin huksimsaajeest: ¶ Astron, Timon já Pumba aiccii, et Simba lâi šlundáá. ¶ SÄMITIGGE ¶ Kuhes äigi taššaaš iilvâs lâi tuše ruškis vielgis kissášlaajâ. Ohtii ohtâ ton šlaajâ kissá vaazij ohtuu meeccist. Tot ooinij táálu já halidij moonnâđ tohon ko tobbeen poođij njaalgâ haajâ, mutâ sun ij tuostâm ko tobbeen lâi olmooš. Kissá halidij tohon hirmadávt ko haajâ lâi nuuvt njaalgâ. Te kissá moonâi uuvsâ alda vyerdiđ ete olmooš puáđáčij olgos. Kissá moonâi miestui čiähušân. Kissá vuordij já vuordij. Miestust lijjii myerjih já kissá puurâi taid njiälgán. Kuhháá kissá vuordij. Kissá lâi ubâ peeivi miestust. Iho olmooš poođij olgos. Kissá lâi valâ-uv miestust vyerdimin. Ulmust paasij uksâ uccáá váhá áávus. Talle ko olmooš ij innig oinum, te kissá moonâi siisâ. Siste kissá uusâi kost tot njaalgâ haajâ poođij. Tot poođij oovtâ pääđist. Kissá moonâi pääđi luus. Tot kuárŋui pääđi roobdân. Kissá ááigui smakkiistiđ liemâ mutâ ij ulâttâm. Kissá koočâi páátán. ¶  sämikielâst: Kuulin Aanaarlâš puđâldâsteatter Ivaloiset oovdânpuáhtá Aimo Vuoris čáállám čáitálduv Votkaturistit Sajos Dolla-Salist tuorâstuv 2.2.2012 tme 19. Liipuid uuvsâst tme 18 rääjist. Stivrejeijee: Ritva Savela. ¶ veitâlâs = paimentamattomana, vapaana, paimentamaton (eläimestä) ¶ Itkonen anarâškielâ totken já tuárjon ¶ Njivlekerdi piäittá täsivávt ubâ kyele. ¶ vielgâdâs 16 ¶ Njellim siijdâst maadânuorttiist orroo Apinavaara nommâ lii maaŋgâi mielâst oomâs. Pegâlmâs Säämi totkee T.I. Itkonen (1891 - 1968) muštâl noomâ mainâs Lapinmatkani-kirjestis (1991). Vääri anarâškielâsâš nommâ lii Čáháligvääri, mon madduuh láá mainâsist, mii muštâl vääri siste ässee piättáás ucc-párnáá hámásii hälddest – čáháliggeest. Taam huáđđoo puovtij hokâttâllâđ olgos nuuvt, et piejâi sovskammuu källee luámán, jeđe toos čáhálig tiäđuäŋgirisvuođâs tiet mana čuážžuđ. Ko čáhálig lii lavkkim kammui, te kaamuv loptejuvvoo eennâm táásán. Čáhálig ferttee adeliđ silbâruuđâid ovdil ko tot luáštoo maasâd vuálus. Sáámán puáttám syemmiliih iä iberdâm taam Tiänu kuávlust-uv tubdum mainâs pyereest já äddejii, et čáhálig meerhâš apina. Návt čáhálig väärist šoodâi Apinavaara . ¶ Sulgušjävri = Sulkusjärvi ¶ Vuávájeijee pargoid kuleh el. arâšoddâdemmateriaal vuávám, rähtim, jurgâlusâi rähtim, kielâ tärhistem sehe materiaal čokkim materiaalpaaŋkin. ¶  Adverbiaal peljiräigi ¶ Mut maid pääihist puávtáččij porgâđ sämikieláin, jis ij jieš oorvâ julgâlávt sárnuškyettiđ? Tot, maid puáhtá porgâđ, lii tiäđust-uv ennuv kiddâ jieijâs kielâtááiđust. Maŋgii ulmuuh kuittâg huánášeh jieijâs kielâtááiđu já eteh, et "jiemhân mun määti" , veik passiivlâš kielâtáiđu ličij-uv kuittâg mottoomlágán. Tääl ko láá kuittâg mottoom veerdi anarâškiel párnáikirjeh, ohtân vyehin ovdediđ anarâškielâ pääihist-uv lii tot, et lohá oovtâst párnáigijn párnáikiirjijd anarâškielân. Eehidpuddâ suápá toos pyereest talle ko uáđđáátškuát párnáid. Párnááh vissásávt lijkkojeh toos, jis eehidmaainâs lii-uv anarâškielân. Tääl láá meiddei motomeh párnáivideoh anarâškielân, maid puáhtá párnáigijn oovtâst keččâđ. Párnáin lii tääl mučis Oopâ saanijd -kirjááš, mii suápá oppâkirjen jyehiahasáid. Anarâškielân láá meiddei párnáilavluuh, já párnááh lijkkojeh lávlumân. Taah láá uccâ áššááh, mut toh kuittâg nanosmiteh sämikielâ pääihist, já talle jis páárnáš vala toi lasseen iälá kielâpiervâlist, te sii kielâtáiđu kale ovdán. Täst kalga kuittâg mušteđ nube-uv pele párnái kielâ oppâmist: ideaal tiileest páárnáš uáppá pyeremusávt kielâ nuuvt, et ohtâ olmooš sárnu oovtâ kielâ. Taat metodi kiävttoo kielâpiervâlist, mut ko saahâ lii härvinâš ucceeblovo kielâ oppâmist, jiem ane tom varâlâžžân, et vanhimeh puđâldává pääihist párnáigijn sämikielân. Párnááh kuittâg kuleh pirrâsist nuuvt ennuv suomâkielâ, et sij uáppih tom vissásávt. ¶ - Tondiet ko tohon lyeštih tuš tiätumere siisâ, Heikkâ čielgij. ¶ –~Naa, mutâ jiehti lâi tääbbin eres tuáhtâr, kote adelij talkkâsijd vuosâ iätân já kočoi puáttiđ onne uđđâsist. Kost sun lii? ¶ ulâttii suáluiriidon. Leejoončivgâ rojoi puohâin ¶  Vááijuvâš Ässeeloho: 4,8 milj. ¶ Muu hobby ¶ Cuobbuuh pehih táálván jäävri, láádu tâi juuvâ poonán. Ko toh láá oijâgâsâst, te toh iä puurâ maiden, pic piergiitteleh keesi ääigi čoggâšum pyeidi vievâst. Haapi toh uážžuh njuolgist čääsist liške čoođâ. Iänááš kyeleh puáidudeh jieijâs keesi ääigi. Toh lihâdeh uccáá já poreh vääniht. Sevŋâdâsâst toh sundedeh sijđosärgisááicus vievâst (43A). Kuolij raavvâd kulâttem lii-uv tuše lovádâs keesi kuulâtmist. Täälvi hiđes šoddâm uáinoo meiddei kuolij čuomâi šoddâmrieggein (s. 44). Njäähi kuittâg ¶ Aalpâi siijdah láá leevijn. Alppâsiijdâin láá mučis muorâkirhoh já fijnáht hervâttum hirsâtááluh. Táálui pirrâ láá ucessiähá valjepiälduh já kuátumeh, main kuusah kuáđuttuvvojeh. ¶ Stivrim: Milla Pulska, čuoppâm: Milla Pulska, Salla-Mari West, Ida Länsman ¶ stuorrâlodde harmaalokki ¶ - Kuus tuu vuoptah láá lappum? Jovnâ koijâdij, čalmeh tääl jo áávus. ¶ – Hei, mij kolgâp pajediđ taam káttustoovli mahtnii! ¶ » Uáinip tääl, puátá–uv Elia ¶ Rávhálâš juovlâpaseh iäččám tááhust monnii nuuvt, et sun kuldâlij radiost vuoiŋâlâs vuolgâttâsâid ađai immeelpalvâlusâid, iiđeedrukosijd já eehidrukosijd. Sun hoittái še jyehipiäiválâš pargoidis, ađai sirdâččij ergijdis, piemâi kusâidis já savzâidis, luádui munnuu viljâinân sáhhám suáhikooldâid, kuodij čieskâsijd siisâ já viešidij čaasijd tupán sehe navittân. Sun čuávui uáli tärkkilávt meid uđđâsijd já tađe mield Suomâ- já maailmpolitiik. Sun tieđij viehâ tärkkilávt, mii kost já kuás-uv tábáhtui. Sun tieđij, maid Suomâ täsivääldi president Urho Kekkonen já Sovjetlito uáiváámus Nikita Hruštšov kuáš-uv pargeldáin já kost. Meid Nikolai Bulganin nommâ livkettij távjá suu saavâin. Almai taaiđij leđe Sovjetlito tallaš uáiviminister. Iäččám lâi “maalaisliitto” tuárjoo já lâi ton mielâst, et tot lii áinoo poolitlâš piäládâh Suomâst, mii tuárju meid Säämi ulmuid. Kommunisteh lijjii oppeet tagareh, kiäh suu mielâst kuáridii Suomâ já meid Säämi. Vaarâ sun lâi riehtâgist aainâs tast, et Kekkonen lâi Säämi ustev já Kekkonenhân lâi siämmáš äšši ko “maalaisliitto” . Iäččám ličij kale halijdâm kuáhtáđ jieijâs áárvustoonnum presideenti, mut kuáhtám ij kuássin olášum, veikkâ Kekkonen kale maŋgii kolliistâlâi-uv Säämist. Nubbe politijkkár, kiäm sun oonij še uáli ollâ áárvust, lâi Laapi lääni eenâmhiärrá Martti Miettunen. Suu iäččám lâi motomin kuáhtám-uv, mut jiem šoddâm koijâdiđ, et kuás tot tábáhtui já kost. Kekkonen já Miettunen láin nuuvtkočodum “hiäimukuoimižeh” - siämmáá piäláduv almaah, suullân siämmáá ahasiih, siämmáásullâsiih stuorrâ čalmelaasah já kuábbáást-uv spuálččiuáivi. ¶ Kamuvloová še kolgâččij väldiđ fáárun já tuálvuđ toho seeŋgâ vuálá. ¶ Immeel Jieggâ ¶ Taan määđhi ääigi mij oopâim tubdâđ hirmâd ennuv uđđâ ulmuid já uđđâ kulttuurijd vala eenâb (nuuvtko nenetseh já vepsäliih) já sii pihtâseh lijjii nuuvt muččâdeh! Uážuim kuldâliđ váhá sii muusik meiddei, suomâpeln tiäđust-uv juoigâm, nenetsijn já vepsälijn sii ärbivuáválijd lavluid. Kooveest uáináh mon ennuv ulmuuh tobbeen lijjii, já magareh mááccuheh sist lijjii pajalist. Uáli somá! ¶ ”Veikâ haldâttâspiäláduvah láá sopâmuš ratifisistmist oovtmielâliih, sämitige pargo sopâmuš ratifisistem várás ij nuuvâ taas. Sämitigge kalga ráhtádâttâđ maŋgáid váljukoddekulâmáid já toohâđ pehtilis hiäđukocceem, vâi sopâmuš ratifisistmân ličij ovdâskode vijđes toorjâ” värisaavâjođetteijeeh Sanila-Aikio já Paltto suogârdává jo puáttee hástusijd. ¶ e. Tot olá taveláá. ¶ Eennâmpáálust lii čääci nuuvt ennuv, et plaaneet puávtáččij riävtui kočodiđ “Čäcipállun” . ¶ Ánná pajanij várugávt já smietâi vala ohtii, maid jiešalnees lâi porgâmin. Sun lâi aaibâs tego naharistväzzee. Ovdilgo sun huámmášijgin, sun viällái Heeihâ paaldâst. ¶ näävt, te uážuh eelliđ. ¶ elleid já jämmeid, ¶ – amerikkaliih 4 % ¶ Taaidâtábáhtus koveráiđu ¶ Sämitigge ornij Säminuorâi taaiđâtábáhtus oovtâst Heta škovláin já Johtti Sápmelažžat-servijn. Čuávuváá tábáhtus teeman lii tanssâ já tábáhtus ornimvuárust Suáđigil. ¶ Iävtuttâsah já lasetiđuh: ¶ lohopuásui = eloporo ¶  pronomin mii teikkâ kii . Käälis ij puáttâm já kálgu piejâi kááhu kolmâskáápán já jieš ferttij vyelgiđ pargosajan ko sust teeivâi leđe eehidvuáru. ¶ ruotâsčuolmâ ¶ a. ilgâdeh ¶ Värijesâneh: ¶   AĐAI ¶ Sämitige puhelinnummeer lii kiddâ 22.12.2015 – 7.1.2015 ¶ Äijih muštâl Maatin, ete šaddee máánu äigi lii pyeremus kárdumäigi. Ko máánu lii šoddâmin, te talle riävská káččá kuhes maađhijd cuoŋŋuu alne já mana älkkeht riävskákielân-uv. Riävská meid liihâd enâmustáá iđedist já ehidist. Koskâpeeivi tot uáđá muottuu alne já iho lii čieppâsist. ¶ Aanaar kieldâ Magga Siiri ¶ Matti Morottaja ¶ 2. Jurgâlus. Taat verstâ lii jurgâlum nuuvt säänist sáánán ko peri máhđulâš nuuvt, et ¶ Sämikielâ já kulttuur kyeskee jiešhaldâšem kuáská meid sämikuávlu. ¶ Ovdâsijđo ¶ 1–1,5 čuomâstum, tuidum čuopâdum kyeli ¶ Tastmaŋa Hirškikkâ-uv koccáá. Sun lii váhá iäddum. ¶ Jookeerpargopittá ¶ 24. Lactarius pargamenus – Maitorousku – Mielkkiruávsku U ¶ Sárguseh: Jorma Happonen já Sirkku Pitkänen ¶ Uccâ uábáš ¶ Taam čaalij Káájá Juussi Veikko, Veikko Aikio ¶ koskâsâs savâstâllâm, mon miäđušt haidarmuusik tâi leu´dd. ¶ 2 . ¶ 2004 Ella Holm Bulla já Anarâškielâ servi uážžoin eidu vuáđudum tave-eennâmlâš sämikielâ Kollekielâ ¶ “Tääl lep finnim tehálijd aašijd foorum almosciälkkámušân já mij kolgâp huolâttiđ tast, et toh meiddei váldojeh vuotân tave ooláádmudo jieškote-uv kyeimivuođâin já oovtâstpargoost. Mij algâaalmugeh já säämi parlamentaarlâš rääđi kolgâp rähtiđ iävtuttâsâid tast, maht julgáštâsâst čuážžoo tehálijd aašijd puáhtá olášuttiđ. Eromâšávt mij kolgâp suogârdâllâđ tom, maht algâaalmugij uásálistemvuođâ puáhtá pyeremustáá turviđ tave ooláádmudo oovtâstpargoost. Puáttip kieđâvuššâđ ääši SPR stiivrâ puáttee čuákkimist cuáŋuimáánust já tuáivumield finnip talle valmâštâllâmpargo pyereest aalgân” , Näkkäläjärvi muštâl. ¶ Tääl tievâi äigi, kuás Elisabet koolgâi šoddâdiđ, já sun finnij uccâ kandii. Suu sijdâkyeimih já hyelhih pottii keččâđ umogáá já sij ilodii suin. Sij lijjii ton uáivilist, et kaandâžân kolgâččij adeliđ noomâ eejis mield Sakarias. ¶ Kiärun 93 ¶ STUÁRU / UCCO ¶ Ij moonnâmgin kuhháá, ko lâim oppeet Neapolis Clinicist já jieččân aassâmsaajeest. Nuuvtko ovdil jo mainâšim, te munnuu aassâmviste puáđáččij leđe kuulmâ puáttee oho ääigi tot vuárkkáviste, kost oođijm ton vuossâmuu iijâ. Tobbeen puáđáččij aassâđ meid Erkkilä Lasse-uv. Nuuvtpa kurppâsijm sehâidânguin njuolgist toho, julkkâlijm noođijd lättei, uusâim seehâst indialâš pihtâs, lodekeđgejeijee kappeer, ruánálinjáá puáhháá, kárvudâđâim toid já vuolgijm olgos väldiđ vuástá uđđâ oordelijd. Pennuuh lijjii luoštum olgos já toh tollii hirmâd eellim, ko omâs kurppeselgialmaah almostuvvii. Jyehi pennust lâi jieijâs ruotâdemkonttur. Konttureh lijjii iäruttum nubijnis assaas sraŋgâviermiaiđijguin. Tággáár áiđum lâi taarbâšlâš tane, ko puoh pennuuh lijjii oráseh já šeeffereh, moh iänááš torruu já fággádellii koskânis jis sáttojii kavndâttâđ nuuvt, et ij lam äiđi ige stivrejeijee kooskâst. ¶ Áánán lâi tábáhtum uánihis ääigist nuuvt ennuv, et sun jieš-uv koolgâi váháš áigáá tom suddâdâllâđ. Mut tääl sust lâi kuittâg Heeihâ sääni, et suoi servuustâláin, já tot merhâšij sunjin hirmâd ennuv. Mahtnii tot adelij sunjin vissásub tobdo, et ääših lijjii tääl oornigist. Tääl sun ij tarbâšâm poollâđ tast, et monâttičij Heeihâ. Tot ahevis epivisesvuotâ lâi-uv jo kivsedâm suu aaibâs liijkás kuhháá. ¶ (Luther Vähä katekismus) ¶ – Puávtáččih-uv čäittiđ munjin motomijd? ¶ Sämitigge pyevtit já ruttâd sämikielâlâš oppâmateriaalâid ovdâmáttááttâs, vuáđumáttááttâs, luvâttuvâi, áámmátlâš já rävisolmoošškovliittâs tárboid. Sämitigge lii ráhtám kuhheeb äigipaje vuávám, mii ihásávt tärhistuvvoo já mon mieldi materiaalah pyevtittuvvojeh. ¶ Lasetiäđuid addel haldâttâsneuvos Mirja Kurkinen, puh 09-1606 7621 ( Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. ). ¶ – Na magareh koonstah te talle? Vuodâs koijâdistij. ¶ Ranska ¶ kárŋá já tiälláástâlâi čeveráávás-uv, ¶ 156A Vuáváá uástusijdâd muuneeld, te ruuđah kelijdeh. ¶ Vijđodâh: 1 249 000 km 2 ¶ b) Nabai mii iärut taid nubijnis? ¶ Unna Junná video ¶ Tuhtuuh ¶ – Mun lam oppâm ulmui iivnijd, tääl mun máátám ulmui iivnijd! ¶ Pyeidis savzâ ¶ jieijâs iävtuttâs ive 2014 palhâšume uážžost. Iävtuttâs palhâšume uážžost já enâmustáá 1-2 siijđo kukkosâš kirjálâš vuáđustâllâm kalga toimâttiđ majemustáá 30. vyesimáánu 2014 ¶ – Jieš máttááttâllâđ? Na moin naalijn tun tomgis ááiguh porgâđ? Kalehân ličij pyeri moonnâđ kuursâ čuávvuđ, te tobbeen uáináččij eres-uv ulmuid, kiäh eelih siämmáálágán tiileest ko tun jieš. ¶ Kuovâmáánu ¶ Juná mielâst lâi tego vuonârido väärih liččii koččâm suu oolâ. Puoh ruuđah! Susthân lijjii meiddei Suomâ ruuđah tääbbin fáárust, ko sun ij halidâm taid paaŋkin pieijâđ. Puoh láá moonnâm! Tot Rambler! Sun lâi jo jurdâččâm, maht sun čokkáán Ramblerân, tarveet torvopuáhháá já loptee juho nuuvt, et ráttáh riškâleh čievrâ... Tääl juksâmuš kal lâi rovvâm uáli kuhás, aaibâs máhđuttemmin. ¶ Wieseh lâi suullân ton hámásâš, magarin Jovnâ lâi suu jurdám-uv, mut kuittâg viehâ ennuv eresnálásâš. Suu vuoptah adlii tom kove, et sun lii lamaš ennuv stáluiguin rosâmin, nuuvt čielgâsávt tot poođij mielân. Tolkien Gandalf ij liččii kuássin lamaš nuuvt hitruus siemin äijih náálá. ¶ KTK05, s. 20. ¶ – Munbâ teddilâm tuom puálu, sun eeđâi já siämmást sun lappui. ¶ 1–2 känemane ¶ ulmust organiismâid, ¶ - Luhhoost ij lah enni keččâmin, Ánná šuáhkádij. Enni ij liččii ollágin lijkkum tággáár tiälláádâtmân já lâi mudoi-uv ton mielâst, et olmooš koolgâi tuhhiđ eidu tagarin ko Immeel lâi suu sivnedâm - puoh tušes turdijttáá, tego enni jieš laavij ettâđ. ¶ Lah-uv kuássin sierâdâm čiähásierâ jävrriddoost ollâ ruáhulanjâsist? Jävriruáhu puáhtá šoddâđ joba neelji meetter alosâžžân. Tot mákkoo sehe riddoost já čääsist. Jävriruáhu lii syeinišaddo. Ton loostah láá korrâseh já pastelisrobdâseh, et váárut, amas skainiđ jieiJâd. Liäđus lii sahâdis haavvâr. Jävriruáhu taha vijđes šaddoduvâid eennâmveerdis vievâst já riddoruávustâh lii-uv suáijáás eellimpiirâs maŋgáid tivrijd, luddijd já siemin njomâtteijeid. ¶ 211A Mon ravvuu adelâh kove kaandân? ¶ Vielgiskastikamnâseh: ¶ Stuorrâlode nääli laska jotelávt. Stuorrâlodeh ¶   Palgâs poccuusteikkâ 20,00 eurod ¶ IJJÂPIÄIVÁÁLODDÁÁH ¶ pargo pargo pargo ¶ Luuvâ ubâ tiäđáttâs suomâkielân ¶ Almottâttâm Säminuorâi taaidâtábátusân lii álgám ¶ Suomâ ¶ 9a rasta já čálástâh oovdel-maajeeld ¶ uáđistuttees peivi já táágu lii nuuvt suotás leđe, ete... ¶ Saje uuccâm cekkiviärmáduv vievâst ¶ Ive 2011 ihečuákkim valjij siärván uđđâ saavâjođetteijee (Marja-Liisa Olthuis), uđđâ čällee (Petter Morottaja) já uđđâ ruttâtuállee (Mari-Anne Kenttämaa). Kielâpiervâlij háárán Anarist kávnojii visteh uđđâ kielâpiervâl várás nk. Tukohaalâst čujottâsâst Lehtolantie 1 já Aanaar nubbe kielâpiervâltoimâ peesâi joton 14.3.2011. Tääl seervist láá kulmâ kielâpiervâl já čiččâm kielâpiervâlparged. ¶ 46 čižetpelji maajeeldvine ohtâ (pittá) oovdeld, uálgispelji njavkke já ohtâ (pittá) maajeeld (Proksi suuvâ merkkâ Iänuduvâst). ¶ Päikkikuávlučuágálduvâst láá s. 1 100 nomâttâssâd sehe lostâčuopâsčuágáldâh. Čuágálduâst lii teddilum tieđettemčáálus já tiäđuh čuágálduv siskáldâsâst kávnojeh Lapin kirjasto-kirjeráájui čuágálduvâin. ¶ Káránâsjävri SA.1963 Korppijärvi Čuolisvuonâ Káránâsluohtâ V. ¶ – Aanaar leeskah toh kale láá tulkkâm náávlán. ¶ čohčâmáánu 38 25 ¶ Maahâm Heikkâ lâi Ucjuv kirkkoveerdi já sun vuolgij jyehi pasepeeivi ain puorijn aigijn pappâlân orniistâllâđ kirhomiänuid. Sun saatij vyejestiđ kuolbân mield meid polgupyeráin, teikkâ vyejestiđ virgesajasis moottorkárbáin. Maŋgii lâi ubâ Saarel juávkku, já mun tiäđust-uv siiguin kirkkopääihist já immeelpalvâlusâst meid. Ucjuv kirkko lâi uáli puáris já rahtum keeđgijn, mut veikkâ lâi jo keesi äigi, te ij tobbeen siste lamaš ollágin liegâs, masa jo lâi nubij kejij. Ohtâ äšši, mii čuosâi čaalman tállân tobbeen kirhoost, lâi tulkkum. Ko pappâ pajanij särnistovlin, te suin oovtfááru pajanij toho meid mottoom sämiäijih, kote tulkkuuškuođij paapâ saavâid orjâlâškielân. Sust lâi uáli suámálâš jienâ já vala eromâš nuottâ, ko sun ton virgees toimâttij. Veikkâ pappâ sáárnui aaibâs táválávt, te tulkkâ njuolgisteeđân láávlui taid celkkuid. ¶ arkkâduv luovâttem arkkâdâhlájádâsân. Siämmáá ive jáámmám Sverloff lâi asâttâm luovâttem ¶ kulmáin sämikieláin. Eres sämikuávlu kieldâin máttááttuvvoo tuše tavesämikielâ. Kove 1. Sämikie ¶ eeđâi. ¶  (uálgiceelhâ Luuk. 23:39 x ¶ Máárjá iiskâi orostittiđ vyeijee. Sust ko lijjii poccuukamâskistuuh kieđâstis, te sun iiskâi leggistiđ vist nubbijn kistuin vyeijee siälgân, mut ij luhostum teividiđ. Juhánâs pyereed faartâ já vuájá nuuvt korrâsávt, ko toin "Motoskijn" piäsá miätá Čovčjäävri. Máárjá leggistij nubbijn kistuinis-uv, mut ij luhostum oppeetkin teividiđ. Tääl sun paasij kistuittáá já iđedist lâi vala viehâ puolâš. Juhánâs ij vilppom maŋŋaalsis, ko lâi vises, ete riehâ lii pááccâm kuusnii kooskân. ¶ Huám! Sajos väljee čuákkimviste juávhu stuáruduv mield. ¶ ruvdán.....50 ¶ TAVE-EENNÂMLŠ SÄÄMI KIELÂPALHŠUME – KOLLEKIEL RAAVÂNJUOLGÂDUS 1 § Árvuštâllâmkomitea ¶ Mun jyehi peeivi liäibuččim já ličij pyeri mielâ. ¶ tivottuvâst: ¶ Sämitigge palhâšij viššâlis sämikielâ uáppeid ¶ Peivitipšo ¶ Jiemge mun lamaš lopâlávt vyelgimin. ¶  oli mield jurgâlus lii luhostum, jis tot sulâstit vuolgâteevstâ toin oosijn, moh láá relevantliih ¶ oovtâ prinssâmäärfi. Taid vissásávt siemin lodeuđâgâš purâččij! ¶ Amnâseh: ¶ – Tonttáá kale lijjim piergiđ, ličij peiccâ mottoom vuolâputtâl lamaš. Almaa säppi tuoldâškuođij korrâsubbooht: ¶ Kuha kođá cuávis njajâ- já čunoiponnásijn čaasijn vyesi-kesimáánust. Meeinih tarvaneh poonán, kost ores vähtee taid mottoom ääigi. ¶ Mut lii-uv šahe še ton Stuorrâ Hiärá uccâ viiljâš? ¶ Jursest láá luohčâm lágániih ovdâpäänih . ¶ Távjá, ko lii saahâ Englandist, te uáivilduvvoo ubâ Stuorrâ-Britannia. England lii kuittâg tuše uási taam suáluiriijkâ já ton sahâdumosávt aassum kuávlust. Tobbeen äässih paijeel 50 miljovn Stuorrâ-Britannia paijeel 60 miljovn ässest. Kunâgâskode uáivikaavpug lii Lontoo . Meid maaŋgah stuárráámusah kaavpugeh tegu Birmingham já Leeds láá Englandist. England lii meiddei kuávlu, mast lii enâmustáá ráhtulâšvuotâ ubâ Stuorrâ-Britanniast. Eennâmkaasu já eennâmoljo láá Britannia tehálumoseh luánduriggoduvah. Eennâmkaasu já oljokäldeeh láá Tavemeerâst Britij suollui nuorttiibeln. Maaŋgâi ráhtulâšvuođâkuávdái lasseen láá Englandist eennâmtuálukuávluh, moh pyevtitteh enâmustáá ubâ Stuorrâ-Britanniast. Kuusâid uáiná kuátumin meiddei tälviv, ko täälvih láá tobbeen liähmuseh já arveh tuálih kuátumijd ruonâsin pirrâ ive. ¶ Čielgâi 1.12.2009 Hannu Kangasniemi, Helsig ollâopâttuv ATK-västideijee, tuđhoslävdikode saavâjođetteijee já muu koskâsâš šleđgâpostâloonootmij ohtâvuođâst, et lijjim kustoo čokkám puástu saajeest já et sämipustaveh liččii toimâm čokkámsaajeest 9, ko muu stivrejii sajan 3. Tábáhtum mii tábáhtum já toos ij vaje innig maiden. ¶ Matti čuážžu jo uuvsâ piällást já tuálá uuvsâ toppiittuvâst kiddâ vâi pesâččij lekkâđ uuvsâ. Maatist lii čapis koibâkappeer uáivist, ooraans čuppâpusseer pajalist já čuovjis olgopuuvsah já ränis tarraleŋkkareh jyelgist. Liäiná kiäččá Maati puuvsâid. ¶ Huono pää väsyttää jalkoja. ¶ Aalgâst lâi Sääni. Sääni lâi Immeel kuvlân, já Sääni lâi Immeel. Jo aalgâst Sääni lâi Immeel kuvlân. Puoh šoodâi Sääni vyeimist. Mihheen, mii lii šoddâm, ij lah šoddâm suuttáá. Sust lâi eellim, já eellim lâi ulmui čuovâ. ¶ 2. Jurgâlus. Taan veerstâ anarâškielâsâš versio spiekâst KR92 ráhtusist viiđâ saajeest. ¶ Teuvo Nyberg ¶ © 2006 Sámi musea Siida & Anarâškielâ servi ¶ Sämitige čuákkim tuhhiittij lasseen staatârááđán muštâluš sämmilâšaašij ovdánmist Suomâst ive 2015 sehe vuáđudij almos toimâttuv vyelni tuáimee palvâlusohtâdâhân olesáigásii markkânistemhoovdâ virge 1.3.2016 rääjist. ¶ mielâst lii tehálâš et sämmiliih já Suomâ ruotâkielâliih ovdedeh uđđâ kontaktvuovijd, ko ¶ Pirâsministeriö Toimâtteijee Petter Morottaja ¶ "Hirmâdâsráp" anarâškielân ¶ Viijmâg njuámmilááh peessih pardeškyettiđ čieskâsijd. Eeči rävvee aalgâ rääjist, maht kalga rähtiđ šiev pino. Mohtá lii styeres, já meiddei puoh ucemuš njuámmilâš haalijd leđe fáárust. Ko tot kuáddá kyehti uccâ čieskâsáá, te huuihád: – Keččâđ! Tääbbin puátih tääl uáli stuorrâ já šiev muorah! ¶ 8 Čääli kuuvijd, mane vuásku ij šoodâ älkkeht piätukyele salâsin. ¶ Talle eres nisoneh ettii Noomin: ”Kiijte Immeel! Ruut, kote räähist tuu, lii šoddâdâm kaandâ. Sun iššeed tuu, ko puárásmuuh.” ¶ 5–10 njaddopippâr (ubbâ) ¶ vuonjâšlodde 185 ¶ Šovâttemseelâ heđâlmittám manesellâ juáhás kyevti uásán, já juáhásem jotkâšuvá ovdâskulij ain uđđâ sellân. Puoh ulmuu seelah láá vuálgus heđâlmittum maneseelâst. Tain ovdán kuuloold muádi miili kukkosâš algâčuolmâ. Tot tarvan kuáhtu timmâ siäinán. Suullân käävci oho avveest ovdâskulij algâčuolmâ kočoduvvoo šohânâssân. Šohânâs lii talle suullân kuulmâ seenti kukkosâs já čielgâsávt párnáá hámásâš. Tast láá talle jo jyelgih, kieđah já suormah. ¶ riddorääsi.....14 ¶ juovlâmáánu ¶ Kietâpuhelinkamera ij pyevti kevttiđ taan uáivilân. ¶ - Ko tot stuáru, te talle tot pivdá mii kiedist säpligijd. ¶ T U O R  S T  H P E S S I J Á I M A Ŋ A ¶ Oppeet kuusâ häämi! ¶ jeektpargee oovtâst ulguupiäláin finnoduvváin, mii västidij analystem teknisâš olášutmist. Ko ¶ – Naa, iä nuuvt ennuv. Máárjá tobbeen kale lii oromin, mut sun-uv lii munnust kulmâ ive puárrásub. Iärrásijd jieh kale vissâ tuubdâgin. Mut must lii taggaar tobdo, et lam finnim tobbeen uđđâ skipárijd. ¶ Elleđ huolât Matt 6:5-14 ¶ Potásnjuvdosamnâseh: ¶ Ákkum (eeji enni) lâi nuorttâsämmilâš. Sämmilâšvuotâ ij lah oinum mii perruu aargâst, mut ave mield lam tubdâškuáttám mielâkiddiivâšvuođâ áášán já tondiet vuolgim-uv fáárun tipšođ sämmilij aašijd. ¶ Jeesus keejâi sii já eeđâi: ”Eeči, adde sijjân addâgâs, tastko sij iä tieđe, maid taheh.” ¶ Ton äijihist lâi kuhes ränis siämu já taggaar čapis-ränis peskâ pajalist, kolmâ šooŋahhân lijjii jo álgâm. Sun kejâdij komálávt pirrâsis, tego polâččij kuumijn. Sun lâi vissâ jo váhá káigá já lâi vaahâg, ko sun lâi čokánâm muu paaldân. ¶ JÄVRILUÁNDU? ¶ - Na tággáár puursân! rammuustim já rottejim pursân uáinusân. ¶ Riävskáid pivdemin ¶ c) Diagram B. Kuás jaavrijn láá enâmustáá planktontiäpuh ¶ Lasetiäđuh: ¶ Ánná keččâlij uáđđiđ. Sun lâi vaibâm - liijkás-uv vaibâm, mut sust iä liijkágin puáttám nahareh. Tágáreh peeivih iä luhhoost lam ovdil lamaš suu elimist. Itten sun suáitáččij uđđâsist iännásis já muštâličij puoh. ¶ Marja-Liisa Olthuis ¶ Eres netiellei náálá láá neeđeest-uv väŋkis monnjâjyelghih já toh láá čuuvtij kuhebeh ko ovdâjyelgih. Nuuvtpa ton vardâ lii poođâ pehti ollâgub eres roopâ iähtun. Ko penuvellee ovdán korrâs alne, tot njolgeest já luátkumuottust vázzá, mut neeti ovdán sehe korrâsist, et luátkumuottust-uv keppisávt njuškon kuhes lävkkikooskâi, ko tot lii čuuvtij keppisub ko ohtâgin penuvellee. Kuohtuin ellein pääccih siämmáásulâsiih parâluodah, mut neđe parâluodah vuárutteleh nuuvt, et kooskâi láá uálgispele juolgij luodah ovdeláá já kooskâi čižetpele luodah ovdeláá. Keppâ njuškom tábáhtuvá nuuvt, et monnjâjyelgih teivâseh ovdâjuolgij kuáđđám luoddâsoojijd. Neđe parâlavhij koskâ lii 50 seentist 80 seentin, ađai čuuvtij kuhheeb ko ovdâmerkkân riämnjá njolgelavhij koskâ. Veikkâ neeti lii muorâst mestâ siämmáá häppil ko uárree, tot iänááš ruáttá kuittâg enâmist já ocá salâselleid, teikkâ eres ellei čiehâm vuárháid. Koskâmiärálávt neeti jotá iijâ äigin 4,5 km, mut korrâ puolâšijn joba aldasáid 30 km maađhijd-uv. Neeti lii veigi- já ijjâvajâldeijee, mut motomin epiluhostum njuámmilpivdo sáttá jotkâšuđ iiđeedpiäiván já skammân joba eehidpiäiván. Táválávt neeti mana iđedist peivivuoiŋâstâmsajasis, mii lii jo-uv vuovdâpeeci, uárree poorâ, viirrâm muorâmadduu vuálááš tâi juovâ. Nuorttâ-Säämi neđe kuuđâ piäivástâlmist vittâ tábáhtuveh muotâkeerdi vuoluubeln. ¶ Toimâttem: Ilmari Mattus ¶ saimaanuárju ¶ haapi ááimust ¶ Takkus Eino mainâstâlâi škovlâtijmij ääigi mijjân suáti- já meccipivdomainâsijd tegu ovdil-uv, et škovlâjotteem ton tááhust moonâi pyereest. Tom muu puáris váádu, et álgáččim jiänusin luvâdijn čiärustuddâđ, jiem tarbâšâm poollâđ, ko Takkunen ij kuássim táttum kiämmán luuhâđ eres uáppei kuulân maiden teevstâid jiänusân. Sun lâi mudoi-uv uáli čeppi iberdiđ uinebijd uáppeid, ige asâttâm sijjân, ađai mijjân maiden lussâdubboid noođijd ko lâi tárbu. Tiäđust-uv puoh liävsuid, moh mijjân lijjii adelum sun tarkkui, mut kuássin sun ij fijnottâlškuáttám jieijâs máttáátteijeetááiđu eromâšvuođáin. Sun lâi sajasâšmáttáátteijee, moos mij puohah lijkkuim, ige sun tarbâšâm kuássin kevttiđ magarijdgin ráŋgáštusâid mii háárán, ko mij mudoi-uv tottâlijm já kunnijâtijm suu. ¶ Máinustoimâttâh Muikku já Venla Koski ¶ muávládij ko vilšâstij suu. ¶ ROOVVÂDMÁÁNU 2007 ¶ KULTTUURTORJUI UUCCÂM Staatâ budjetist ive 2009 lii iävtuttum 205 000 eurod SÄMIKIELÂLŠ KULTTUUR OOVDEDMÂN JÁ SÄMISEERVIJ TOOIMÂN Sämitigge almoot taan meriruuđâst torjuid uuccâmnáál. Toorjâucâmušâid kalga toimâttiđ kulttuurlävdikoodán majemustáá 30. skammâmáánu 2008 räi čujottâssáin; ¶ vapauttaa, vapahtaa ), mii västid sehe KR92 ete GNT sistanneem teermâi ¶ Anarâškielân lii almostum čaabâ- já párnáikirjálâšvuotâ jurgâlussân vittânubáloh ihheed já anarâškielân čaallum nubáloh kirjed. Ohtâ majemustáámainâšum kiirjijn lii finnim aalmugijkoslâsâš IBBY-palhâšume (The International Board on Books for Young People). ¶ Suomâ Ruotâ Taažâ Tanska Island ¶ Ohtii Reedrik lâi vyelgimin Kossenâmist Tuurunjaargân. Tast iätá, et kalhân ličij čuuvtij älkkeb ko ličij pyerá moin vyeijiđ Tuurunjaargân. Kaabi Heikkâ iätá, et susthân kal pyerá lijgo luoihâsin, ko motomin peri puávtâh tom maasâd. Reedrik toos, et tot kal ličij pyeri, ko sun kárttá väzziđ ain nuuvt ennuu, et jyelgih láá jo raššoom. Reedrik ij kuittâg puáhtâm vyelgiđ máátkán, ovdil ko puoh ulmuuh lijjii uáđđám, mudoihân toh liččii uáinâm, et sun vuálgá laiđiđ pyerá ige vyejegen toin. Na viijmâg ko puoh ulmuuh lijjii vissásávt uáđimin, te Reedrik-uv vuolgij laiđiđ vuájánis já poođij iho Tuurunjaargân. Sattui vala keevvâđ nuuvt, et ovdil ko Reedrik poođij Kossenâmist maađij ool, te lana lâi eidu moonnâm tallaa čievrâmaađij mild Kaamas kuávlun. Iđedist puátá Tuurunjaargân Uccpárnáá Issá Čovčjäävrist já imâštâl, et kii pahakkâsâid lii Kosseennâm luoddâiärust Tuurunjaargân laiđim pyerá ubâ kooskâ, ko eidu lanajum maađij alne vuáttojii luodah čielgâsávt, iäge kiämmân iärrás luodah vuottum. Reedrik iätá, et sun tot kal ij tieđe, ko lana oinui monâmin Kaamas kuávlun eskin tastmaŋa, ko sun lâi jo puáttâm Tuurunjaargân. Veikâ Reedrik lâi maŋgâs mielâst váhá káigá, te maatij sun kuittâg masa ain hoksáđ šiev vástádâsâid ko tárbu vaađij. ¶ Tuárrupecaajâ luáštá Aanaarjuuhân Aanaar já Uccjuv tovláá rääji puotâ Nuhppir -tuoddâr uárjibeln. Mainâs mield Aanaar já Uccjuuvâ sijdâlensmankyevtis paijijn kuoimijdis jaamâs, ko rijdáskáin räjiaašijn. Peesi čuoldâ lâi vala 1880-lovvoost ciäggust (SUST XL, S. 53). Samuli Aikio mield Tiänusiijdâ já Aanaarsiijdâ rääji lâi tovle taveláá ko tááláš Aanaar já Uccjuuvâ kieldâirääji, ađai Iškorasjohka ~_juhânjäälmi taavaabeln tááláá Kamiljuuvâ suulâin (SA.2003). Kirjeest “Inarinlappalaista kansantietoutta” maainâst Mikko Aikio mainâs “Sijdâlensmanij tuáru” s. 279, pajasčáállám A.V.Koskimies: ¶ Piisam ij kuulâ Suomâ algâalgâlâš elleid, pic lii puohtum čevđiellen paijeel čyeti ihheed tassaaš. Tot lii vuálgus Tave-Amerikâst. ¶ Jieš lekkâm- já vihkâmtilálâšvuotâ aalgij Saijoos stuárráb salist ađai Dolla-salist, moos lijjii stellejum peeŋkah nuuvt ennuv ko toho peri šiettii. Juhle algâttij Wimme Saari juáigusijnis já jieš tot juhle piištij suullân pel čiččâm räi. Juhleest livđui še Heli Aikio já sahâvuáruid tollii sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi, täsivääldi president Sauli Niinistö, Taažâ sämitige president Egil Olli, Ruotâ sämitige stiivrâ saavâjođetteijee Per Mikael Utsi, Senaatti-kiddoduvâi toimâttâshovdâ Aulis Kohvakka, Staatâarkkâduvtipšoo uáivihovdâ Jussi Nuorteva, Euroop komissio hovdâ Charlina Vitcheva, Svenska kulturfonden hovdâ Leif Jakobsson já Kuovdâkiäinu kieldâ saavâjođetteijee Klemet Erland Hætta. Säämi suuvâ lavluu já Maame-lavluu maŋa juhle jotkui káhvástâlmáin já kulttuurehidáin, mon laiđiistij Ánne-Kirste Aikio. ¶ Juha Guttorm, haldâttâhhovdâ, Sämitigge, Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. , puh 010 830 3102, www.samediggi.fi ¶ vuotâ, čäcišadoi meeri, luudij meeri. b) Moh ¶ 4. Säämi korrâ luándu já hormišiš tuodârenâduvah kiäsutteh mađhâšeijeid. ¶ Sämimááccuh koveráiđu ¶ (almostittum lávloi luuvijn) ¶ Mist evakkokaandâin kiäh lâim sämmiliih lâi távjá toi päikkikode kandâi vuást suáti já toi pele lijjii tääbbin evakkon karttâm läddlij kaandâh še. Pievlâ äigin lâi keđgisuáti. Mij sämikaandâh lâim ennuu olgišuboh ko toh lädikaandah, kostâdijm keeđgijd leggistiđ olgoláá. Tom táálust kost mii peerâ aasâi, lâi suulân pelnub kilomeetter Siimes škoovlân. Ton škoovlâ viistijn assii evakkoh. Mij kaandâh laavijm čokkâniđ já jotteeđ oovtfááru. Ohtii vuod lâim monâmin tohon Siimes škoovlâ kuuvl. Togo alda lâi puáris láátu. Päikkikode kaandâh lijjii čokkânâm vahtiđ ko mij puáttip te peessih keđgiđ já tuáruttiđ mii, sij lijjii nuurrâm já varrim keeđgijd tohon láátun moiguin peesih keđgisuáđi toollâđ mii vuást. Ko lâim eidu togo lááđu puotâ, te maŋgâ kaandâ ittii lááđust olgos já algii koškâđ keeđgijd mii vuást. Mutâ iä sij kostâdâm luodâ räi koškâđ keeđgijd. Mij še aalgijm koškâđ keđgijguin látusiäinân, čievrâluodâst lijjii keeđgih valjeest, tain ep nuhhum. Mist motomeh lijjii nuuvt olgišeh ete pyereest ulâttijm látuseeini pommittiđ. Vuoli-Jussi lâi uáli olgiš, sun ko lâi hárjánâm poccuid njuárustâllâđ. Sun leggistij čuurmâ maccii keeđgi já tot teeivâi eidu oovtâ kaandâ raadan. Kandâ rámškái káávvud enâmân já aalgij hirmâdávt párguđ. Eres kaandâh onnii pyeremussân vyelgiđ patârâsân ko oinii maht oohtân keevâi. Moonâim keččâđ ete maht kaandân lâi keevvâm. Ij sust lam muh ko radde te lâi sápustâm togo peht kogo keđgi lâi tiäivásâm. Lii kale iimâš ko ij mahten pahabeht sattum tain keđgisoođijn. ¶ Talle lijjii jyehi táálust šivetteh, kuusâh já saavzah. Poccuuh lijjii še jyehi táálust, eergih lijjii fiävrun já ránnjátáálust lâi hiävuš-uv. Párnááh hárjánii uáiniđ fiävrustâllâm, ergij veddim, taammâm, já poccui sehe šivettij koddem já toi njuovvâm. Párnáin lijjii sierrâmvyevih tagareh maid oinii vuorâsulmuid porgâmin. Mestâ jyehi táálust lâi peenuv, motomijn tááluin maŋgâ-uv pennuu. Mottoom táálust lâi cijkko já ko tot lâi kieimâmin, te tot čokkij puoh aldasijn pennuid. Toh torruu hirmâdávt já kaskii nubijdis. ¶ Junná aalgij jo hárjániđ fabrikpaargon já parakkielimân. Sun ij raskim uástiđ madres, mut oostij kuittâg uáđđimseehâ. Tast lijjii uuvjah tyevŋin, et liegâs tot kal lâi, mut ij liijká meendu tiivrâs. Skipáreh kal pahudii: ¶ Ruotâsist sukkâr ¶ ______ ¶ Totkee sij đo ¶ Tuomas Juuso lii šoddâm Lahtist, mut nubálov ihásâžžân sun värree maasâd eejis päikkikuávlun kietâsuottâs Sáámán. Tyemes mana puásuiškoovlân já váldá tipšomnáál ečirohhees poccuid. Sun kuorâškuát äijihis, stuorrâ puásuiriggá, luodâid. ¶ 8. ¶ Ilmari Mattus ¶ 5. Čielgiđ, maht kuállád lii levânâm Suomâst. Sárguđ káártá. ¶ Hammerfest ¶ Planktontiäpuh pisotteleh čässuáivi alda jieškote-uvlágánij suilom išedeijee ráhtusij vievâst. Tiäppusellâduvâst láá kaasupuljâreh tâi oljokuáškánjâsah keeppidmin tiädu. Meid tiäpu rievtislágán häämi hittood vuáijum: tuálbuslágáneh já täsnilágáneh seelah áppádeh suilođ čääsist masa sajestis. ¶ Pocahontas vaaldij stuorrâ ruánáá loostâ já kiesâi lode uđâgáá toos. Návt sun puovtij fievridiđ lode kuoskâthánnáá toos. Lodde kietâkaavâst sun vuolgij kuárŋuđ muorân. Ko sun lâi ubâ eellimavvees kuárŋudâm muorâin, te kuárŋum ovttáin kieđáin luhostui sust uáli pyereest. ¶ – Jiem mungin tom kale lah olmânáál iberdâm, Poolishovdâ mieđettij. ¶ Pilvi aalgât ollâopâttuvâst ¶ Kuhes äigi toos jo lii-uv, ko leppee majemustáá tääbbin iällám, aalgât Uulá-Juhháán. Mii tohon tunnuu pááikán kulloo? ¶ taid, te čääsist kolá happi já šadda happiláppu. ¶ Taan uásist kaavnah vaaljâpaje 2012-2015 dokumentijd. ¶ Pyereh kurssâliih já uárnejeijeeh, pyereh kyesih já eres juhleviehâ! ¶ Britannia já olgoenâmij ráámmátseervi ruttâdmáin já foollui sämmiláid Ruotâ lasseen ¶ Viijmâg stááluh peessih puurrâđ suovâkuolijd. Juáhás váldá suovâkyele taldrikân já pestiškuát čuomâid já taavtijd kyeleest suormâiguin. Vistig stááluh väldih kyeleest čuomâ meddâl já tasmaŋa sij pestih taavdijd cuopâst. Hirškikkâ já Myerji-uv mättiv jo jiejah kuolijd pestiđ. ¶ b) Noomât uáinimâd oosijd kován. ¶ “Čääitibâ munjin” , Heipparalla táátui. ¶ - Dál don gal fertet fidnat viega viežžamin dan doppe. ¶ Muoldâg porá lapsemáá đuid ¶ mietâkuobbâreh ¶ * Kejâttâh: Kiidâs čokkámsajeh alaneijee kejâttuvvâst 190 ulmui + täsilättest pođoistoovlih 234 ulmui + 6 saje luvâldelleid. Sajeh ohtsis 430 ulmui. ¶ Lijjim talle love já viljâ Matti lâi käävci ihásâš. Muoi hoksáim et tot Kälbinjuunááš suttá ko tom hárdá. Kälbinjuunááš lâi ton eergi nommâ. Muoi algijm härdiđ tom, já olsân munnuid somá ko tot rohhááttâl tuástud čorvijguin já viggá terppâđ munnuu. Tot lâi uáli somá munnuu mielâst ko tot njuškij kyevtjyelgi oolâ já ráivui ovdâjuolgijguin. Tom vaarâ muoi tieđijm já toolaim ete mon räi läbži olá. Issá-čeeci imâštâlâi ete mii ton iärgân lii šoddâm ko tuástud čorvijguin já viggá terppâđ kyepirijguin. Iän muoi sárnum tast maiden, ete muoi leen hárdâm tom. Erinomášávt munnui Mattijn tot lâi uáli vaijaa. ¶ Saana já Márjá čuážžuv vala já savâstâllâv Heiháin. Suoi muštâlává Heeikân jieijâs noomâ já ave. Saanast lii Angry Birds -sierâ käŋŋirist já Máárjást lii njobžâ kieđâst. Ella já Hendâ čokkáv jo lättest já vyerdiv mainâspuudâ moovtâ. Ellaast lii njuámmil askeest já Heendâst lii puško juolgij oovdâst. Piäkká viälláá lätteest káávvud sierâdmin kirdemmâšináin já Lavri já Iinâ viälláv lätteest čuávji alne já sierâdává jieijâs sierâiguin. Iinâ spiällá Angry Birds -speelâ já Lavri vuájá autoin. ¶ iilâskšaddo 37 ¶ Siäiluttem, kevttim já vitamineh ¶ c. 60 o N já 40 o E ¶ 9. Saksa 343 ¶ Eennâmvuáđu lii kievhi ¶ Gyllenberg (1994) sänikirjeest juávkku nr 5, pic veerstâ Luuk. 22:16 peht juávkku nr 1. ¶ Oslo C3-4 ¶ Riikka Pauliina Morottaja ¶ – Munjin lii pááccám tiätulágán kove, maggaar tuu ákku lâi, já tom ááigum siäiluttiđ, sun västidij. ¶ Säämi kielâlävdikode sänilistoh ja päikkinoomah. Säämi kielâlävdikodde (lekkâs uđđâ laasân) ¶ » Talle sij puohah koijâdii: » Lah–uv tun talle Immeel Al- ¶ Kuva Kuobbâreh 016 : ¶ Škovlim-já oppâmateriaaltoimâttah ¶ Leevi 94 ¶ Annikki Kopakkala ¶ 10–15-ihásiih: ¶ Tundra já várádâhšadolâšvuotâ ¶  persovn 6. Ruoššâ 159 ¶ – Lii-uv sieidi tuođâi-uv nuuvt tehálâš tunnuu já eres sämmilij kyelipivdemluukon? koijâdist pappâ. Mun ko lam taggaar oskoost, et Immeel lii tot, kote iššeed ulmuu. ¶ 89A Tiälkkukodeh tanskalâš roođoost ¶ Jeesus orostij já eeđâi: ”Piättâr já Juhánâs, mannee tuoi ovdeláá valmâštiđ pessijâšmálásijd.” ¶ 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶ čâdijn? b) Mii pargoid lii tuáršu vuojâráávsást? ¶ – Halijdâm leđe tuu ustev. ¶ – Innâg jieh vääldi Mauser fáárun, jyevddeen uđđâsâst kuobžâid kyeddiđ. ¶ – Nuuvt mun-uv, Tobžâ-uv eeđâi. ¶ 109 ¶ Avžuuttâs iättoo tallan ovdil vuolguu. ¶ Stuorrâ uási sämitige taan vaaljâpaje tehálumosijn uulmijn láá kirjejum haldâttâsohjelmân. “Lam uáli tuđâvâš haldâttâsohjelm kuávdášlâš linjiimáid. Haldâttâsohjelm tuárju nuuvt sämikielâ, ärbivuáválii tiäđu, kielâiäláskittemohjelm já oovded säämi kulttuurjiešmeridem” , muštâl sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi, kote uásálistij še sämitige ovdâsteijen haldâttâsráđádâlmáid. ¶ Kulttuurehidist Tiina Sanila-Aikio, Liisa Holmberg já Juha Guttorm adeleh kukáid kulttuurkuávdáá nommâkišto vyeittei Matti Morottajan sehe lasâlijnekišto vyeitteid Tytti Bräysyn sehe Anna-Leena Pyylampin. ¶ - Lii tot. Jieh uážu läppiđ tom. Mun jurdám, et tom ij kal kannat vyebdiđgin, veikkâ lii-uv nuuvt muččâd. Siäilut tom jieš. ¶ toh rečistii seelgi tyehin. ¶ julkkemist. Sun ¶ – Na arvam lii hirmâdávt, forgâ láá puoh niijtoh-uv jo šoddâm čääsi vuál. ¶ Suomâst Pirâsministeriö asâttij 18.6.2009 vuossâmuu biologilii maaŋgâhámásâšvuotân kyeskee almossopâmuš algâaalmugij ärbitiäđu kieđâvuššee artikla 8j aalmuglii äššitobdeejuávhu sämitige saavâjođetteijee iävtuttâsâst. Pargojuávkku koolgâi valmâštâllâđ tooimâid, moh vuáđuduveh biologilii maaŋgâhámásâšvuotân kyeskee almossopâmuš algâaalmugij ärbivuáválii tiäđu siäilutmân lohtâseijee artikla 8j-pargo-ohjelmân. Pargojuávkku tooimâi Suomâ luándu maaŋgâhámásâšvuođâ suojâlem já pištee kevttim aalmuglii strategia já toimâohjelm 2006–2016 olášuttem já čuávvum ovdedeijee pargojuávhu vuálásâžžân. ¶ Lâi kuittâg ohtâ toimâ, moos sun ij toskástum já tot lâi viermij čihtâm. Ko muhkin pargo ij lamaš, te sun saatij čokkáđ oles peeivijd lebbejum pumbulviermi iddui alne já “Lapin Kansaast” kiesâstum časkâm sátká njälmpellâst. Jis čihtâmâš nuuvâi, te talle sun uusâi ráskáviermikuuđâlmgis já puuđâldškuođij toin. ¶ - Maid Haŋgalist ? ¶ – tullâpuálu ¶ Lasetiäđuid sämikulttuurkuávdáš Saijoos ohtsâštiilijn, moh láá laiguttemnáál, uážuh Saijoos päikkisiijđoi Čuákkimpalvâlusah- já Tileh -siijđoin. ¶ – Jáá, et tun lah suomâkiel lohhee, Ánná koijâdistij. ¶   Puoh sämikielah láá Unesco luokittâllâm mield aštum. Enâmustáá aštum Suomâst sarnum kielah láá aanaar- já nuorttâsämikielâ sehe Ruotâst já Taažâst sarnum juulev- já maadâsämikielâ. ¶ Luuk 4:1-13 ¶ – Tego muštevetteđ-uv, te tijmá lâi korrâ stormâ, mii njeeidij ennuv muorâid. Mij nuurrâp vistig taid muorâid, já kale mun jiešalnees oskom-uv, et toi muorâigijn mij puállááttep jo aaibâs šiev jonsahpeivtuulâ. ¶ čäcievni.....33, 105 ¶ Säämi aalmugpeivi onnuu Anarist, Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist kulttuurist já musikist naavdâšmáin. ¶ Euroop Rääđi ministerkomitea ¶ Anarâškielâsâš Uđđâ testament teevstah nuávditteh dynaamisâš/funktionaallâš ¶ Tutkâmamnâstâh lii nuurrum koččâmâšluámáttuvâi (kvantitatiivlâš vyevih) vievâst. Koččâmâšluámáttuvah láá čiččâm, jieškote-uv čuásáttâhjuávkun. Virgeomâhâškoččâmâšluámáttuvah tuálih siste ¶ Ivnii ton moolsâiävtu, mii kovvee pyeremustáá tuu mättim. ¶ Šelis čääsist já peiviv lihâdeijee kyeli taarbâš šiev uáinimááicu . Siävŋus čääsist já sevŋâdâsâst eres ááicuh láá teháluboh. Kuolijn láá stuorrâ, ucánjáhháá olgoskulij pullájeijee čalmeh. Čääsist lii táválávt uccáá čuovâ, et stuorrâ čalmeh láá anoliih, ko toid piäsá čuovâ eenâb ko ucebáid čolmijd. Kyeleh iä uáini kuhás, mut uáinih kale vijđáht, ko toi čalmeh láá uáivi kuábbáá-uv pelni. Olgoskulij pullájeijee čalmeh pyehtih meid lihâdiđ nuuvt, et nubbe čalme kiäččá ovdâskulij já nubbe maŋaskulij. Kyeleh uáinih uáivi ovdiipiäláá čuásáttuv siämmáá áigásávt kuohtuin čolmijn. Návt toh áppádeh árvuštâllâđ ovdâmerkkân kooskâ salâskuálán. Kyeleh uáinih meid iivnijd, tasthân muštâleh maaŋgâi kuolij kođoiivneh. ¶   56 ¶ Laapi sosiaalpargo já sosiaalsyergi máttááttâs- já tutkâmkuávdáá stivrimjuávkku ¶ – Nuuvt lii, já tot lii puáhtám mijjân kiiđâ, västidij eeči, tegu ličij jo ubâ mainâs tiättám. ¶ Säämi kulttuurkuávdáá toimâ: haldâttâshovdâ Juha Guttorm, puh. 0400-142 518 www.samediggi.fi ¶ Sijđosärgisáiccu lii kyele siijđo áiccuorgaan, mii tuáimá tutká náálá väldimáin vuástá čääsi sporânijd. ¶ Šaddeh paijeel 50 m. ¶ čääsist. ¶  sárnumkielâst: Iđedist sust, kiän noomâ kihheen ij tieđe, mut lii kuásnii kočodum Villen, ij lamaš val maggaargin tiätu tast, mii tábáhtuuččij ton peeivi. Aalgâst tot lâi sunjin aaibâs táválâš škovlâpeivi. Sun koccái, ko tijme čuojâi, veikkâ lâi-uv váhá vaibâm, kárvudâđâi já moonâi kievkânân, vâi purâččij maidnii. Suu enni já eeči já lasseen val suu kuulmâ ihásâš uábbi čokkájii jo purrâmpeevdi piällást. Enni já eeči juvváin käähvi já uábbi koozâi monniiláván määli. Sun lâi turgedâm muáđuidis, mut kihheen ij perustâm, tot lâi táválâš val talle. ¶ genetiijvâst vääri/väre máánu/máno ¶   škovlim já raavâd pyevtittuvvoo liijgás uccáá. ¶  Hydnum – Orakkaat – Säggikuobbâreh U ¶ Lekkâmsaahâ Sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi ¶ – Tánávthân piäsá-uv älkkeht já jotelávt saajeest nuubán, ko ij taarbâš lonottiđ junágin ko ohtii, muu käälis rammuustij mottoom almai, kote čokkái tast aldasijn. ¶ Sämikielâ ¶ LUUK. 23: 13 – 31 ¶ Suillus granulatus ¶ lätteemattoin láá njalahistemiästuh, lätteeh iä lah njalahâsah ¶ čääsi olesjuurrâm veden täyskierto ¶ Säämi arâšoddâdem ¶ Sebedeus 154 ¶ Riehtâ Puástud ¶ Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ Suomâ sämitige čäällimkoodán 12.3.2013 tme 16.00 räi čujottâssáin: Sajos, 99870 Aanaar. Lasetiäđuid pargoost adelává kielâašijčällee Anne-Maria Magga puh. 010 839 3119 já kielâtorvočällee ¶ Sämikuávlust staatâ haldâšem kuávluin hárjutteh meccituálu eromâšávt Laapi palgâs já Aanaar kieldâ kuávluin. Meccihaldâttâs, palgâseh já luánduseervih láá sooppâm koččâmušâst leijee kuávluin tehálij puásuituálukuávlui já luándučuosâttuvâi rávhuidutmist 20 ihán. Sopâmuš rahtui ive 2010. Staatâ haldâšem meccituálukuávluin heiviitteh PEFC-meccisertifisistemkriteerijd. Sämikuávlust láá jieijâs kriteereh, moh láá sooppum oovtâstpargoost Meccihaldâttâssáin, nuorttâlâšâi sijdâčuákkimáin já sämitiggijn. Sämikuávlu palgâseh láá tuhhiittâm kriteerijd. ¶ Puáđidijn eelijn vala Arden nuorâmuu kaandâ kolliistâlmin. Suu káálgust Stacyst lijjii muádlov husky-penâgid, vittâ šave já muáddi párnáá; viiđâ- já čiččâm ihásiih, kiäh láin uáđimin. Stacy áigu väldiđ puáttee täälvi uási taggaar penuvkištovyeijimân, mii pištá oovtmano kyehti pirrâmpeeivi. ¶ – Muoi tiäđust-uv kuáivoon potákkijd enâmist, Myerji já Hirškikkâ huihádává já kaččâlává tállán pottááklite já kyehi viežžâđ. ¶ 41 Säämi kielârääđist vuáđuduvvoo orgaan, mast lii jieijâs meriruttâ já mon puáhtá jiečânâs ¶ Njuuvčuálpášenni monnij mane já läliškuođij tom. Tot ij tuostâm lihâstiđgin ¶ 1. Viärdádâl niisu, ohrá já ruuvâš kuojâid já uusâ tain čielgâsumosijd iäruid. ¶ Mooses eeđâi: “Immeel čuovâ čuává muu muáđuin. Mun lam sárnum Imeláin, já tääl mun halijdâm, et kuldâlvetteđ, maid Immeel lii ettâm.” ¶ Kirjeest Raul Roine: Taikatorvi. WSOY 1945. ¶ elleid. ¶ – Nuurkán kale tunnuu piejâččim hepânâššâđ, jis ij liččii nuuvt huáppu, Siäsá lâi kullum. ¶  Merhâšume Sämitigge almoot sämikielâlâš kulttuur oovdedmân já sämiseervij tooimân čujottum meriruuđâst ihán 2014 (säämi kulttuurmeriruttâ) mieđettum torjuid uuccâmnáál.Toorjâucâmušâid kalga toimâttiđ Sämitiigán roovvâdmáánu loopâ räi. ¶  varâlâš  korrâs Kooveest Ucjuv škovlâliih monâmin Sirmá škoovlân máttáátteijeinis Nilla Tapiolain. ¶ 99 ¶ 6. Kamerun 179 ¶ Viijmâg sun finnij tom nuuvt valmâšin, et ENTER tuše teddiliđ já tot mutáččij suu päikkisijđo Interneetist. Mut kivkked monitorin poođij miinaháárááv já maašin jieš speelâi tom. Ain jaamij já algâttij uđđâsist, ovdilgo monitori čaaskâi ollásávt. ¶ čácádâhkiäinuh = vesistöreitit 64 ¶ Gardajävri . . . . . . . . 62 ¶ Anni Näkkäläjärvi: koverááiđuh ¶ Tavemeerâ 85 ¶ Vuossâmuš sämmilâšparlamiänttárij čuákkim uárnejui Ruotâ Juhâmohheest 24. kuovâmánnu 2005. Juhâmohheest meridii, et sämmilâšparlamiänttárij konferens uárnejuvvoo kuulmâ ive kooskâi. Nubbe sämmilâšparlamiänttárij čuákkim uárnejui Ruávinjaargâst roovvâdmáánu 29. peeivi 2008. ¶ Nuorttâsämikielâ já kulttuur konferens čuákkee nuorttâsämmilijd, merideijeid já äššitobdeid kuulmâ enâmist Säämi kulttuurkuávdáš Sajosân kesimáánu 14.– 15. peeivi. Konferens teeman lii kielâ já kulttuur iäláskittem kuulmâ staatâst, Suomâst, Taažâst já Ruošâst já viggâmuššân lii nanodiđ nuorttâsämmilâš siärváduv. ¶ Sämikielâ kirjekielâ ovdánmijn já sämisiärváduv kulttuurlâš moránem mield sämikirjálâšvuotâ aalgij ovdániđ 1970-lovo aalgâ rääjist. Kirjálâšvuođâst šoodâi vyehi kuvviđ ohtsâškode tuhhitmettum tiilijd já lädijduttemproosees vaikuttâsâid sämmilijd. ¶ Ohtâ aalmug neelji enâmist ¶ 2. Lyophyllum decastes – Tuhkatupaskynsikäs – Kunnâmiehtâkozzâh U ¶ “Mun vááidám kale čuuvtij, mut mist ij lah eres purrâmuš” , kirdemeemeed kiärdui rávhálâš jienáin jeđe vaazij tast lappâd. ¶ čuovjistarve kietâruottâs oolâ taggaar ¶   Nuorâirääđi uápásmuumin Euroop rááđán. Kooveest čižetpeln: Nils-Heikki Paltto, Inka Nuorgam, Elli-Marja Hetta, Saara-Maria Salonen, Laura-Maija Niittyvuopio, Hannu Kangasniemi já Tuomas-Aslak Juuso. ¶ » Tääl Betlehemân! Tobbeen mij uáinip tom, mii lii ¶ Eres kuuvijd lii váldám Sergey Gavrilov ¶ - Koolgah tállân ittinâš adeliđ taam reeivâ ton HP:n já raččovettee tom lonottâskäävpi. ¶ Säämi kulttuurkuávdáá uđđâ nommâkišto ¶ váimu ¶ Sämmilijn já tave-eennâmlâš staatâin lii stuorrâ háástus ko OA almosčuákkim lii tuhhiittâm algâaalmugij julgáštus 13. peeivi čohčâmáánust 2007. Julgáštus lii historjalâš lävkki ročâmušâst, mii kuáská algâaalmugij olmoošvuoigâdvuođâi já vuáđurijjâvuođâi tuhhitmân. Tiibet tábáhtusah tuođâšteh, et julgáštus lii tehálâš. ¶ Muu vuosmuš iskâm sárnuđ sämikielâ Osloost vyesimáánu 1991 moonâi aaibâs pyereest já ko oppeet lijjim maassâd Säksienâmist já pääihist, te jotkim movttáin máttááttâllâđ sämikielâ. Toos iššeen kuldâlim távjá kasetijd moid lijjim váldâm pajas sämikielâ vuolgâttâsâid já toos lasseen tiilájim Kárášjuuvâst vala "Sámi Áigi" , mii talle lâi áinoo pajekielâg lostâ. ¶ Aalmugijkoskâsij olmoošvuoigâdvuođâsopâmušâi tulkkuumist já heiviitmist västideijee olmoošvuoigâdvuođâorgaaneh láá távjá kiddim čuávdusijnis huámášume julgáštuš kenigâsvuođâid. Algâaalmugjulgáštuš kenigâsvuođáid čujotteh eromâšávt aašijn, moh kyeskih olgooštmettumvuotân, kulttuurlâš kuoskâmettumvuotân já jiešmeridemvuoigâdvuotân. Algâaalmugjulgáštušâst lii merhâšittee raavâlâš árvu ton ollâ lavâlâšvuođâ tiet, tastko OA almosčuákkim merhâšittee eenâbloho tuhhiittij julgáštuš já algâaalmugsiärvádâh tuárju julgáštuš. ¶ Vuossâmuš nuorttâsämikielâ škovlâkielâoppâ almostittui Čevetjäävrist lávurduv 29.8. toollum juhlij ohtâvuođâst. Kielâoppâkirje láá ráhtám Satu já Jouni Moshnikoff já Eino Koponen. Kielâoopâ uáivilin lii vuáháduttiđ čaallum nuorttâsämikielâ já adeliđ škovlâlijd riäidu kirjekielâ njuolgâdusâi oppâmân. Tuáivumist lii, et kirje meiddei iššeed rävisaalmug jieijâs eenikielâ kirjálâš haaldâšmist já tuáimá iššeen toid, kiäh halijdeh oppâđ jieijâs kielâ uđđâsist tâi oppâđ nuorttâsämikielâ uđđâ kiellân. ¶ – Na, kale muoi talle vissâ manneen olgos, Obžâ-uv mieđâi – já nuuvt sun-uv viežâi pihtâsijdis. ¶ 2. Oppâmateriaalpargoost já paddiimist ¶ Anarist 1.8.2013 Sämitigge ¶ - Vuoi, ko tot čoovdâ macâttuvvoo-uv esken vuossaargâ. Tobbeen vuálgá ässee esken itten. Tot lii mottoom ruátálâš. ¶ Toovláš olmooš eeđâi, et čuoškâ puátá jonsahpiäivân veikkâ kuovttijn sobbijn já návt lii keevvâm jyehi keesi. Vistig almostuvá kuármásub jieŋâčuoškâ ađai jieŋâluámičuoškâ jeđe ovdláhháá jonsahpeeivi jieš tot olmâ čuoškâ táválii ulmuu kiksen, mut puásuiulmuu reŋgân. Reŋgân ton suujâst, et čuoškah tuálih puásui-iälu čuákist já puásuiulmust lii älkkeb miärkkuđ vuosijdis. ¶ merhâšumeiäiruid. Spiekâstmijn huolâhánnáá jurgâlus lii puustâvlâš jurgâlus sehe ¶  stuorrâ “Aččiiii!” Maggaar olâttâs. Kašnettem toovâi tom, ete uccâ elefanttii peeljih hiäiládii. Kihheen ij lamaš kuássin uáinám nuuvt stuorrâ peeljijd – ij ubâ elefaantistkin. ¶ Tast maŋa poođijm huámášiđ, et leen kuittâg-uv jo Minnesotast aainâs-uv siämmáá pegâlmâsah, ko lii tot vivlusuáittee syemmilâš vielgisvuoptâsâš nieidâ. Maaŋgah ulmuuh ettii, et sij láá uáinám munnuu Duluth-aavis ovdâsiijđost oovtâst Bill Clintonist muštâleijee čalluin já nuuvt eštus lâi. Ovdâsiijđon láin peessâm penttâ ivnekován. ¶ 15. Kieldah kalgeh säämi kielâlaavâ 18 § miäldásávt kocceeđ uástupalvâlusâin já kieldâovtâs ¶ Kielâ já sänikirjeh ¶ Noomât káártán ¶ - Tot konstâ lii viehâ ennuv kevttum. Cieh haaliid, et ohtâgin omâs häldee ij koolgâ tiettiđ, kost sun áásá. Tondet sun siävut sii sundefiätu. ¶  uážžuđ Skabmagovat 2013; Mari Boine lávdástâlâi Sajosist 1.2.2013 tievâ salin. Kove: Marja Männistö ¶ Taat kirje lii oppâkirje. Kirje lii syeijejum ¶ Keessiv merâriddoin lii čuáskásub ko sisenâmist. Taat puátá tast, et čääci lieggân hitásubbooht ko eennâm. Tälviv tile lii nubijkejij. Liegâsvuotâ lii čoggâšâm keesi ääigi valjeest väldimeerâi čassijd. Ko čääci luovât liegâsvuođâ hitásubbooht ko eennâm, láá täälvih liähmubeh merâriddoin ko sisenâmist. Návt meerâ tässee pehtilávt iveaigij liegâsvuođâiäruid. ¶ 1. Aanaar kieldâ já Sämitige sosiallävdikodde lává ráđádâllâm sämikielâlij sosial- já tiervâsvuođâpalvâlusâin já toi ruttâdmist. Anarâš- já nuorttâkielâ kielâpiervâltooimah juátkojeh nuuvtko táássáš-uv. Anarâš kielâpiervâl vuábdá kieldân peivitipšopalvâlusâid, maid kieldâ uástá sämitiggeest ožžum ruuđáin. Tääl kielâpiervâl halijduuččiij meid Kaamasân. Kaamasist liččii lovmat pärnid kiäh puávtáččii pyereest leđe sämikiel kielâpiervâlist. Muádi ive keččin páásá tááláš peivitipšoo iäláttáhân já ton keežild Kaamasist sáttá nuuhâđ peivitipšo toimâ. Iänááš vaanhimijn halidiččii tavesämikielâlii kielâpiervâl, mut meid anarâškielân piervâl puávtáččij toimâđ, jos kavnuuččii pargeeh. ¶ Suomâ sämitige saavâjođetteijee Juvá Leemit, Klemetti Näkkäläjärvi lii toimâm Säämi parlamentaarlâš rääđi saavâsaavâjođetteijen majemuid kyehti ive. Saavâjođettem sirdâšui Suomâ sämitiggeest Taažâ sämitiigán Kirkkonjaargâst skammâmáánu 9. peeivi. Säämi parlamentaarlâš rääđi (SPR) tievâsčuákkim uárnejui Kirkkonjaargâst. ¶  saveháid 5) Ko siämmáálágáneh seelah ¶ Markkânij ääigi tme 13.00 čuojât orjâlâškielâlâš folk-rock juávkku Ravggon. ¶ Lase tiäđuh biodiversiteetsopâmuš artikla 8(j):st ¶ - Kalehân tot Aisenhauver táiđá leđe viehâ korrâ äijih! ¶ c. Maht raagij šoddâm puáhtá estiđ? ¶ Diplomaathäämist: 25 ulmui (kove paajaabeln) ¶ – Musthân lii olgopusseer ruáptud já ovdâlijne vala pajalist. Huápust mun kal kárvudâttim-uv. Liäiná nuolâst pusseer já ovdâlijne meddâl. Pusseer sun piäjá taan tovváá rievtisnáál. ¶ Tááláá ääigist oppâmateriaalpargo kulá Sämitige pargoid, mii finnee ihásávt staatâtorjuu oppâmateriaal rähtim várás. Oppâmateriaalmeriruttâ kulá staatâ budjetist máttááttâsministeriö válduluákan já tobbeen máttááttâshaldâttâs toimâmanoid. Sämitigge taha ihásávt máttááttâshaldâttâsáin oppâmateriaalpargo kyeskee puáđussopâmuš já raportist toos materiaalpargo puátusijn. ¶ viermisijđo). ¶ 13. ¶ Haavâ váldu-ulmen lii ovdediđ já rähtiđ toimâmmaali sämikulttuurkuávdáš Sajos finnodâtooimân. Čuákkimohjelmeh ovdeduvvojeh nuuvt, et tooimâst lii ävkki ubâ sämikuávlun nuuvt vijđáht ko máhđulâš. Haavâ ulmen lii ovdediđ meid uđđâ sämiteemalâš tábáhtusâid, ko tain lii positiivlâš vai-kuttâs kuávlu iäláttâstooimân já eellimtilán. Haavâst movtijdittojeh kulttuur- já luándumaađhâšmân mielâkiddiivâšvuođâ tobdee ulmuuh riemmâđ irâtteijen já palvâlusâi pyevtitteijen Sajos puáttee äššigâšjuávhoid. Markkânistemtooimah láá eres lasseen finnodâhmaađhâšmân lohtâseijee mee-suh, aktiivlâš vyebdim, uápásmemmaađhij ornim sehe sosiaalâš media. ¶ Regnaf tiervâttij häldee, mon Jovnâ-uv lâi jo ervidâm Kivsin. Kivs tuáivuttij Regnafân siämmáá já jurgâlij uáivis Haŋgalân, Joovnân já kyevti torvoannei, Karimân já Beelgon, moh láin ubâ ääigi tuše čuážžum maiden eđâhánnáá. ¶ Mut maht talle olášuuččii čalluuh, moi mield näävt kalga tábáhtuđ?” (EM95) ¶ Tiäđáttâs má. haldâttâhhoovdâ valjiimist ¶ Konferens ohjelm šoodâi tave-eennâmlâš ohtsâšpaargon kullee aašijn tegu säämi kielâohtsâšpargoost, säminuorâi tave-eennâmlâš ohtsâšpargoost sehe Suomâ, Ruotâ já Taažâ pärniäššiváldálij ohtsâšpargoproojeekt puátusijn. Säämi kulttuuroho ohtsâš teema, algâaamugij ärbitiätu, lâi meiddei konferens teeman. ¶ Puđâldâsteatter Ivaloiset Sajosist 24.10.12. ¶ – Na tothân kal tot váiván Valle tiäđust-uv muivij já pilledij tom kavnâmsaje. Puáhtá-uvkâs tom rievtisnáál innig tutkâđgin? ¶ Sämikielâlâš, sämikielâ já kulttuur máttááttâs ¶ investistimmekanism. Kuávlu- já ráhtuspolitiik lii tyejiniävvu, moin pyehtip juksâđ ¶ Suomâ sämitigge almoot uuccâmnáál ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát-/reesuurskuávdáá Säämi kielâkäldee (Sámi Giellagáldu) meriáigásii tavesämikielâ kielâpargee tooimâ. Pargo álgá tállân já pištá 31.5.2014 räi. Kielâpargee pargoid kuleh kielâtipšom, kielâovdedem, terminologiapargo, normâdem, sehe tieđettem- já ravvimpargo. Kielâpargei puáhtá meridiđ eres-uv tooimâid, moh kuleh ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát-/reesuurskuávdáá vuáđudemprojektân. ¶ – Taan ive lam čuuvtij stuárráb já kievrâb. ¶ C Lepista – Rusomalikat – Ruáđimalikeh U ¶ Poođij viijmâg Etuala-uv já muái Saijets Hanssáin pessáim savottan. Muái finnijm ohtsii palsta, mii lâi suullân kilomeetter keččin Vesivaltiost Kärigâsnjaargâ kuávlun. Togo lii ”sidemaamonttu”, te tast mádáskulâi lei munnuu palsta. Tyejiniävvun munnust lijjii kuábbáást-uv pokasááhá já ákšu, sehe vala ohtâ justeersááhá, moin muái kossâ peesijd njeidijm puoh ovdemustáá, já toh ko lijjii puoh njeidum, te algijm ucebijd peesijd njeidiđ pokasáhháin. Na nuuvt munnust lei palstaast iänááš njeidum já rahtum koldân, ko Hanssâ čokánij pijpostâllâđ já iätá: ¶  já Lâi saabaat. Tot lii peivi, kuás juuvdáliih kalgeh vuoiŋâstiđ, tegu Immeel vuoiŋâstij, ko sivnedem lâi vaalmâš. Laavâ mield kihheen ij uážžum porgâđ sabattin. ¶ Almottâttâm Säminuorâi taaidâtábátusân lii álgám ¶ Kirje čielgee maht kalga láávu já peljikuáđi ceggiđ, maht kalga aarrân já sajostuulâ toohâđ, maht puáhtá luándu amnâsijd anneeđ ävkkin. ¶ b. Ivnii Italia liipu. ¶ 6. a. Noomât organiismâ oosij ucemuust stuárráámusân. ¶ 2. a. Maid tietih ovdiist rávásmâmavveest? ¶ Birmingham . . . . . . 48 ¶ enâmist ko čääsist. ¶ Sämitige čuákkim internetvuolgâttâs čuovvuu 179 keččed. ¶ - Na stááluh ovdâmerkkân, veikkâ mun jiem lahkin kuullâm tain kuhes ááigán. Mut vises lii ain vises, sun mainâstij. Talle sun poođij váhá aldeláá Joovnâ. - Ton suábist ij kannat ettâđ maiden. Taah iä osko tom kuittâg. ¶ ( om. aldahoittájeijjee, pärnâihoittájeijjee, vuáđuhoittájeijjee) ¶ - Särkee täältä kantapään alta. Ei varsinaisesti nilkkaa, mutta polvia joskus jomottaa... ¶ servikoodán ¶ Káránâsluohtâ SA.1963 Korppilahti Čuolisvuonâ máddáákeeji viestârroobdâst. ¶ Belgo, kii lâi adlâm Joovnân sáátu, tiervâttij Haŋgal siämmáánáál já poođij Joovnâ kuuvl. ¶ Juhháán lâi jo mottoom ääigi vuárdám enâmân koččâm loostâ vyelni kuuđhâid ovdilgo toh pottii. Toh lijjii ájánâm, ko sii kuátán lâi šoddâm vaahâg. Stuorrâ siemâ lâi eidu sii kuáđi oolâ koččâm já ton vahâgijd lâi kolgâm tivvoođ – ovdil ij kihheen uážžum vyelgiđ kuussân. Maht Juhánist lâi peivi moonnâm, nieidah halidii tiettiđ. Juhháán muštâlij, et suu skipárist kollepoođâst lâi selgi puállâm já tääl tot puosâdij muorâluámist. Maid tooskis puovtij porgâđ? Kuuđhah tiettii tállân rääđi. Luhhoost alda lâi taggaar šaddo, mon amnâseh ávtáččii pyelimân. Kulmâ páihálii nieidâkuuđhâ vuolgii uápisin. Juhháán vuolgij šado kuuvl, já kavnuihân tot. Juáháš vaaldij njálmásis nuuvt stuorrâ pitá šaddoost ko puovtij, já nuuvt juávkku vuolgij kiärppáá kuuvl. ¶ Piergâseh: oppâkirje, kárttákirje, sárgumpápáreh, tame ađai lijme, ivnepeenah, postâkoortah, aavisčuoppâseh, Internet ¶ eenâmverdi . Šado eennâmvuálááš verdi tâi veerdi uásih, main šaddeh om. loostah. Ruottâsist iä kuássin šoodâ loostah. Maaŋgâi šadoi väriraavâd lii eennâmveerdist. Taggaar lii maaŋgâin čäcišaddoin-uv. Om. luobbâsk já jävriruáhu. ¶ Lávurduv festivaal ohjelm álgá Saijoos auditoriost Fossekallen- kuoro konsertáin. Fossekallen acappella kuoro puátá Neidenist já tast láá aldá kulmâlov moovtâ syemmilâš, taazâlâš já ryeššilâš kuorolavlod. Ijâttes iijâst kuoro oovdânpuáhtá el. nuorttâlâš leu´dd jiešlágán vuovvijn. ¶ 15.00 Peivi nohá ¶ Nube tááhust Erkki kale ooinij vala motomijd poolisijd čuážžumin huksimsaajeest, mut tohon sun ij halijdam. Sun lâi pevhištum já suttâm: ¶ – Na ij-uvsun tobbeen uážu váhá smakkiistiđ? Tobžâ smietâi. ¶ Säämi párnáikultturkuávdás ocá oddâ noomâ! ¶  verd ¶ MAID Ive 1998 tavesämikielâsâš Uđđâ testâment jurgâlem tábáhtui tárukielâst tavekielân, mii ¶ Oppâmateriaalčällee ¶ Kirjepargoh ¶ Oravalla puussa ¶ Matti já äijih vyelgiv kárduđ, ko lává ráhtám tuárvi kielâid. Kárdumsaje ij lah kukken ja nuuvtpa Matti já äijih čuoigâv meccisavehijgijn toho. Kárdumsaje lii Maati päikkijäävri nubebeln, vyevdiroobdâst, kost šaddeh suávih. Tot ij lah liijkás muorrii, pic suávih láá eidu mudágávt vâi riävskáh kavnâččii olssis purrâmuš. Taggaar saajeest riävskáh liijkkojeh jotteeđ. Riävskáh poreh suávi uurbijd já tondiet riävská käärdih ráhtojeh-uv láánjáin já riisijn. Suávi urbeh hokâtteleh riävskáid kieláid. ¶ 8 Lah-uv uáinám uđđâ tâi puáris eennâmtuálumašinijd? Muštâl magarijd. ¶ Sänitärhis veerstah, sänisánásâš jurgâlus (spiekâstemjuávkku nr 0) ¶ - Mast tun taid puoh aašijd tiäđáh ulmuin já häldein? ¶ Já nuuvt mij peesâim vyelgiđ kortteertáálun. Kuusti reŋgâ lâi taggaar kuhes ruoinâ läddlâš. Jurdelim ko oinim suu, ij tot kale riges táálu lah ko reeŋgâ láá toollâm nuuvt uccáá piämmoin, lii nuuvt čuuvtij peessâm ruoinâđ. ¶ tutkâmuš Piäccám nuorttâsämmilij elimist. ¶ Luádu lii mii siäluenâdâh, mii mielâsaje – luholâšvuođâ já inspiraatio käldee! Tot lii meiddei pyereestvaijeempalvâlus, mast láá kavnâttâm pyereestvaijeemvaikuttâsah. Čyeti ihásii Suomâ kunnen mij koččop jyehi syemmilii luándun. ¶ čielgee sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs olášume já iävtuid sämikuávlu ulguubeln. Raapoort kärttee vyeimistorroo máttááttâs kyeskee njuolgâdusâid já virgeomâhâšmiärádâsâid. Lasseen raportist tahhojeh iävtuttâsah máttááttâstile oovdedmân. ¶ Sämitige čälleetoimâttâh lii toppum 6.-31.7.2015 ¶ – Na tot ij luhostuu, rivgoo čielgij. ¶ Sämitigge ¶ Kusti lâi ton puudâ ovdâjuolgijdiskuin keesin piähám ton kuormimšalde roobdân, jeđe lâi koččâm enâmân já tot páárgui já njivoi siämmáánáál ko ovdil-uv. Ko piso kevttim lope ij lam, te Orvo, teikkâ Martti muštái, et tobbeen páájáhaalisthân lâi oinum motomin taggaar stuorrâsiähá pájáveeččir. Nuuvtpa sunnust nubbe vuolgij uuccâđ tom tobbeen, mut ko sevŋâd lâi já huáppu, te veeččir ij innig kavnumgin nuuvt huápust. Tobbeen kavnui liijká tommittáá lusis šlambur, akselpittá, teikkâ miinii kuheldâlâš ruovdijd, mon sun adelij tärhisteijeeupseerân, toppij Kuusti čiäpáttist kiddâ já tollij tom nuuvt kuhe sajestis, et upseer puovtij huškoškyettiđ toin šlamburáin pennuu uáiván. Ko sun lâi vuoidâdâm äigipaje penuvriävu káálun, te nuuvt tot sijvodui, jooskâi párgumist já viijmâg njuorâi. Upseer já Orvo láin kuáddám Kuusti roopâ mottoom kuárus viistán, já penuvjuávkku kolgâččij iđedist eelliđ viežžâmin Kuusti meddâl já hävdidiđ. ¶   Tääl taan siämmáá kiedist lii oppeet táálu. Tot lii masa siämmáá saajeest-uv ko oovdiš táálu. Tast áásá taan čalluu čällee. ¶ s. 13 Uusi kuva: 13A_-Purnumukassa.jpg ¶ Kiemâ servikode juohhii kyevti uásán 1673, já Aanaar kaartâi Kemin-Lappi servikode uássin. Kirkkohiärrán uđđâ servikoodán nomâttui tiäđust-uv Gabriel Tuderus, kiän áánsuh sämmilij jurgâlmist lijjii puohâi tiäđust. Sun juuđij ohtii ivveest vijđes servikoddees čoođâ já eelij jyehi siijdâst. Orroomsaijeen sunjin meridui tälviv Suobbâd já keessiv Kitkajävri Kuácámist, mut kuábbáágin saajeest ij lamaš pappâl nuvt et mij ep tieđe, kost eidu sun oroi, mut nabdoo et Tuárnusist. Ive 1682 Tuderus nomâttui Tuárnus kirkkohiärrán. Sun aalgij viirgán muáddi ive maŋa já jaamij tohon ive 1705. Suu maŋa poođij Kemin-Lappi kirkkohiärrán H. Cajanus. Siämmáá servikoddeest poorgâi ruávástin meiddei Gabriel Tuderus viljâ, J. Tuderus nuorâb, kote nomâttui Kemin-Lappi ruávástin 1678. ¶ Lii pyeri kuovllistiđ statistiikân. Puárrásumos anarâškielâ kielâpiervâl algâttij tooimâs ive 1997, já tot lii taan räi pastam máttááttiđ anarâškielâ nyevt 40 páárnážân. Taat pärnimeeri lii lamaš tallain pargeemeerijn maksimi, mut liijkágin taat pärnimeeri ij pyevtit kielân eenâb ko suullân 2,8 uđđâ kielâsárnod ivveest. Nube tááhust jyehi suhâpuolvâst kiävá nuuvt, et kielâpiirâs “patârit” ulmuid adai puohah kielâsárnooh iä šoodâgin kielâsirden. Áinoo konstâ toos, et kielâsárnooh šaddeh eenâb puátteevuođâst, lii kielâpiervâlij mere lasettem. Taan uáinust kulmâ kielâpiervâl-uv láá uáli uccáá. Verdidem tááhust lii pyeri mušteđ, et anarâškielâ lii kiävttám maorikielâ kielâpiervâlmeetood, já Uđđâ-Seelandist maoripiervâleh láá lamaš pyeremui aigij toimâmin paijeel 600. ¶ Merârido tijpâlumosáid šaddoid kulá vuoddâsijn šaddee riddohaavvâr (113A) já kuorbâ källein mákkojeijee fiskisvuoivâssyeini já syeinisiipuul (s. 109). Jävrrido uápis šaddoid kuullâv še riddorääsi já tejârääsi. ¶ Sämmilâš ohtSâšpaRgo álgá ¶ 1. Nuorttâlâškielâ kielâpiervâl, Avveel 69 275 € ¶ čäällimpiergâset já šooŋân hiäivuliih pihtâseh. ¶  mon 3. USA 98 540 ¶ – Kale mun ostim, eeđâi eemeed já šuáhkádij. ¶ – Talle tun puávtáččih mainâstiđ mijjân kyeli- já myerjimainâsijd, Saana iävtut Heeikân. ¶ Sämitigge ¶ Áárvust oonnum juhleviehâ! ¶ lááh siämmáá ráŋgáštâs? Muoihân láán ánsášâm jieččân tuámu, munnuu ráŋgášeh tavoidân mield, mut taat almai ij lah porgâm maiden paaid. ¶ Pilvi aalgât ollâopâttuvâst ¶ Njuámmil ¶ oovdânpyehtim Petter Morottaja ¶ Pirâsvaikuttâsâi árvuštâlmist adelum laavâ (468/1994) mield kalga vaahâglâš pirâsvaikuttâsâi peeleest merhâšittee tooimâi pirâsvaikuttâsâid árvuštâllâđ. Tágáreh tooimah láá ovdâmerkkân merhâšittee ráhtulâšvuođâlájádâsah, moottormaađijeh já stuorrâmittosiih ruukitooimah. Ko tággáár toimâ lii vuávám vyelni Natura-kuávlust, tâikkâ aaibâs ton alda, te kalga árvuštâlmist väldiđ vuotân tooimâi vaikuttâsâsâid Natura-kuávlu luánduárvoid, ijge sierânâs árvuštâllâm lah tárbu toohâđ (luándusuojâlemlaavâ 65 §). ¶ Moottorkiälkká puáđiškuođij Sáámán, iäge puásuihomáh innig orroom lemin kyeditteijeeh. Mii perrust ij lamaš moottorkiälkká, ijge vaarâ kuássin puáđáččii leđegin. Taan keežild lijjim savâstâllâm ejijnân puátteevuođâst já ijjim uuccâm kiđđâtäälvi 1963 Säämi ristâlâš nuorâiškoovlân Anarân já tuhhiittum toos. Moonim uđđâ škovlâsân siemin paloiguin roovvâdmáánu aalgâst Anarân, kuás luuhâmpaje aalgij. Lijjim Anarist masa jo ihepele. Lijjim fattim tagarijn aašijn kiddâ, moh kansaškoovlâst lijjii moonnâm lappâd. Juovlâi maŋa nuorâiškoovlâ hoovdâ Ensio Kytömäki kálgu Aino Kytömäki, kote lâi meiddei muusikmáttáátteijee, orostitij muu já eeđâi, et Laura Lehtola halijdičij teivâdiđ muin päihistis. Saat käydä tapaamassa hänet. ¶  leijee Pakšnjaargâš = Paksuniemi ¶   Siäiluttem ¶ Virtasen Miuru, WSOY 1986. Suomâkielân ¶ Uáiviminister Jyrki Katainen lâi povdám sämitige stiivrâ eehidškoovlân kuldâlem várás , fáádán lâi haldâttâsohjelm sämmilâškirjimij olášuttem. Sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi já II värisaavâjođetteijee Heikki Paltto láin 12.12.2012 staatârääđist kuldâlemnáál. ¶ Tuolmâmmaašin ¶   Paaccâhčäšni porá ¶ 6. VUOVDIJ KEVTTIM JÁ TIPŠOM ¶ – Amahân te mun ferttiim murdettiđ auto já uuccâđ nube saje, vâi pesâččijm autost olgos, ákku hundâruš. Paldâluvâi käävpi šiljoost láá liijká ennuv maaŋgâlágáneh, jieškote-uv ivnásiih autoh já kuárus saje lii vaigâd kavnâđ. ¶ Láhkasánit (suoma-sámi) – Lahâsäänih (suomâkielâ-tavesämikielâ) . Sämitigge 2005. Huám! Täärhisthánnáá lahâsäänih. ¶ » Almaakyevtis moonáin temppâlân ruhâdâllâđ. Nubbe lâi fariseus, ¶ 2. ¶ Já adde mijjân mii suddoid addâgâs, ¶  iäláttâsah 2 Kiäid tâi maid tun jiellâhistáh? ¶ 29. Ruotâ lii jáválâš ráhtulâšvuođâeennâm 102 ¶ – Na, tääl álgá leđe taggaar äigi, et mij ferttip uáđđáđ, mudoi kale lii jo liijkás mannjeed toos. ¶  lii c) Mii merhâššmijd lii lälimist? ¶ 1 2 ¶ 1. Toh lává vijđoduvâs tááhust kyehti stuárráámus. ¶ WSOY. ¶ 124 ¶ Anarâškalender juátká pyerrin vuottum maali ađai väljee jyehi ihán aartâ, moos ulmuuh tobdeh mielâkiddiivâšvuođâ. Kalender lii almostum ihásávt ive 1996 rääjist. Táássáš kalenderâst láá lamaš čalluuh Säämi iveaaigijn, Säämi tááluin, Säämi káárvuin, Säämi riäiduin já tyejipiergâsijn, Säämi muorâin, Aanaarjäävri kuolijn, Säämi piäđuin, Säämi muorjijn, Anarâškielâ kirjálâšvuotân vaikuttâm ulmuin, Säämi varbusluudijn, Säämi kuobbârijn, Aanaar škovlâlij čalluin, Aanaar sieidijn, Säämi purrâmâšâin já tääl láá vuárust Säämi kirdee tiivreh. ¶ 6.8.2010 tollui anarâškielâ tievâsmittemškovliittâs loppâjuhle, moos valdii uási uáppei, máttáátteijei já proojeektpargei lasseen kyesih nuuvt, et juhlevievâ lohomeeri lâi ohtsis suullân 80 olmožid. Škovliittâs ulmen asâttum toimâlâš kielâtáiđu olášui, ko puoh 17 uápped pissuu fáárust aalgâst loopâ räi. Návt anarâš kielâsiärvádâh uážui 17 uđđâ kielâsárnod, main kyehti algâttáin pargoos tállân čohčuv anarâškielâlâš máttáátteijen já ohtâ uáppee anarâškielâlâš škovlâišedeijen Aanaar škoovlâst. Säämi máttááttâskuávdáást pargee máttáátteijeeh láá meiddei váldám anarâškielâ fáárun pargosis já uási sist máttát anarâškielâ vuáđu-uápuid áámmátškoovlâst. Ohtâ uáppee máttát anarâškielâ viereskiellân Avveel vyeli- já paješkoovlâst, luvâttuvvâst sehe aalmuglâšopâttuvvâst já tuálá vala anarâškielâlâš savâstâllâmpuudâid Njellimist já Avelist. Säämi máttááttâskuávdáš lii tai puudâi uárnejeijee. Uáppein kyevtis, párnáikärdimáttáátteijee já párnáitipšoo, lává algâttâm pargoos Aanaar já Avveel kielâpiervâlijn. Ohtâ uáppee lii pálkkááttum rähtiđ tiervâsvuođâ sänirááju. ¶ Já oppeet njuámmilááh kullii tom já vuoi maht sij povvustii! ¶ kyevdi kyy ¶ 2. Kiina 247 ¶ kirjeluosâ.....47, 122 ¶ Nissoonkyevtis eštus soittijn suu tiilám pitá, veikkâ ij tot kale aaibâs nuuvt moonnâm ko tien polkkaast mana. Mun tattum suáittiđ ´Miljovn ruvsud´, mon suoi meiddei soittijn já lávloin. Taan tuoivuu maŋa nissoonkyevtis meridáin, et toivum pittáást kalga jieškii-uv mäksiđ euro. Na mijhân maavsijm já oppeet oovdiš ruávinjargâlâš eeđâi: ¶ Lâi vuossâmuš kerdi, ko lijjim olmâ kirhoost já olmâ immeelpalvâlusâst. Lijjim kale lamaš seurain já toh sulâstittii-uv viehâ čuuvtij kirhomiänuid, pic toh lijjii ennuv uánihuboh. Poođij meid taggaar tobdos, et pappâ ij lah uápis taid ulmuid, kiäid sun särnid. Ko kejâstellim pirrâsân, te tobbeen uáinojii motomeh uápis ulmuuh, mut iä sijgin orroom tubdâmin ubâ muugin. Imâštellim tiem ääši. ¶ Säämi parlamentaarlâš rääđi (Suomâ, Taažâ já Ruotâ sämitigij oovtâstpargo-orgaan) aalgât 1.1.2013 ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát-/reesuurskuávdáá vuáđudemproojeekt, mii nohá 30.6.2014. Proojeekt válduruttâdeijee lii EU Interreg IV A Nord Sápmi já pargo vuáválâš olášuttem várás Suomâ sämitigge ocá ¶ 1. Mii purrâmâšân tábáhtuvá ¶ siijđoh: 404 ¶ kuácceevyevdi. Ruossâdist tuše nube ¶ Uccâ kaandâš kiäččá vuojâdemriddoost almaa, mast láá ennuv tatuointih pirrâ roopâ. Já te iätá iännásis, kote lii iäránâm kállástis: - Enni, ko tun vááldáh uđđâ eeji, vääldi taggaar mast láá siämmáá ennuv koveh ko tuon almast. ¶ Anarâš kielâpiervâl lii päikki kost pargeeh sárnuh tuše anarâškielâ já näävt sirdeh kielâ luándulávt ovdâskulij párnáid. Tot lii vuáđudum anarâškielâ siäiluttem várás já tot algâttij tooimâs 1997 čohčâmáánust. Tom vuáđudij Anarâškielâ servi ry , ko tot finnij Suomá Kulttuurruttâráájust 5 ive stipendâ kielâpiervâl várás. Tot lâi ohtsis 1,5 miljovn märkkid (300.000 märkkid/ihe). ¶ 3. Muštâl jieijâd kyelisalâsijn. Magarij piergâsijguin finnejih salâsâd. ¶   Tavenjargâ = Nordkapp K2 ¶  herää Aulis keejâi kuhheeht muu já eeđâi: ¶ Laapi ollâškovlâkonsern ráđádâllâmkodde ¶ Maht talle kalga kevttiđ partitiijvâ lohosaanij ohtâvuođâst? Anarâškielâst lii partitijvâ talle, ko lii saahâ lovoost, mii lii eenâb ko čiččâm. Kuuđâ räi kiävttoo akkusatijvâ. Omt. Uággumkištoin lijjii mieldi kuttâ kárbá mut kuittâg Uággumkištoin lijjii mieldi käävci kärbisid . ¶ - Haŋgal, lam-uv mun uáđđâm onne? ¶ 47A Kyelišoddâdemlájádâsâin pačeh ennikuolijn ¶ SÄMIKIEL Puđâldâsteatter Ivaloiset já -čáitáldâh Sajosist 24.10.12. ¶ 8. Kuuđhah eellih stuorrâ ohtsâškodden ¶ Sämitiggepaje 2012–15 váldu-ulmeh ¶ EELLIM OVDÁNEM ¶ Áhu-Jovnâ laavij varriistâllâđ tälvipääihist Koss´enâmist kesipááikán Sevžjáávrán. Tobbeen sust lâi taggaar aarâkuáti, kost sun laavij keesijd tálustâllâđ já piivdij kyele tommit, maid lâš eidu kesiäigin jo tarbâšâmgin. Iäskán čohčuv piivdij tälvikyele. Taat kyeligin ij tuhhim leđe mii vain vuojâdeijeid, tot koolgâi leđe styeres já pyeidi meid. Na lâihân sust kale jo fastâ kyelijävri-uv, kost taid piivdij já finnij meiddái sälttikyele täälvi várás. ¶ Tavlustâh 7. Substantiiv πνεῦμα. Anarâškielâsâš jurgâlusâst kevttum jurgâlemvastuuh já toi vuottumsajeh já –mereh. ¶ Tot, et Kierâš almostuvá tuše ohtii ohhoost, taha kale vaigâdubbon olmâ savâstâllâm: ohtâ okko mana toos ko kommentistám mottoom čalluu, já nubbe toos ko čällee kommentist maasâd. Ij aainâskin ovttáin celkkuin pyevti tágárân älgiđ. Taan várás mist kolgâččij leđe monniilágán forum - mon hommám ij kale kolgâččii leđe mihheen máhđuttes pargoid. Mut tom vyerdidijn Kierâččân puáhtá čäälliđ palstaid, tiäđáttâsâid já taid kommentijd-uv, jis ij lah huáppu kuussân. ¶ 50. Seentih vuárhást vâi matti puursâst ¶ Lasetiäđuh: ¶ jurgâlemvastuuh láá kavnum morfeemtääsist. Kyehti smavvâ iäru sänitääsi ráhtusijn ¶ Sämitigge Poske Sämiohtâdâh Pietikäinen Anu ¶ 29. Tiervâslâš purrâmâš ¶ Heikkâ josijdui vuod. ¶ Seenaat-kiddoduvah ornij arkkitehtuurkištottâllâm Säämi kulttuurkuávdáást, mii huksejuvvoo Aanaar markkânân Juvduu riidon. Kištottâllâm vyeitteeh almostittojeh onne 4.12.2008. ¶ Pase Jiegâ (MLO) Pase Jiegâ (IM) ¶ láá uhke ucebáid kaijuid. ¶ - Kostkis tot áimukiiveer lii? ¶  aainâs Várgááh ¶   – Eeči keejâ, maht märfi puáhtá leđe návt ruopsâd? ¶ II mield (vuáđupälkki kooskâst 2 437,04 – 2 540,57 eurod/mp). Ucâmušâid lahtosijguin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 11.7.2014 tme 16.00 räi čujottâssáin Sajos, 99870 Aanaar. ¶ ”Jeesus, Taavvid kandâ, iššeed muu!” ¶ smiereet < smierettiđ = märehtii < märehtiä 8 ¶ Potentilla reptans ¶ Áŋálâhjäävrih ~ Áŋálohjávrááh Allijärvet Uáivušvääri já Pavdjäävri kooskâst. ¶  iälu Taa lii mottoomlágán listo jienâin, maid vuossâmuu kuursâ materiaal váátá. Luoihâttemmeerhâi siste lii persovn nommâ. Tast maŋa lohá, lii-uv persovn nissoon vâi almai já mon puáris sun lii (suullân). Jienâčaittâleijee ij taarbâš leđe siämmáá ahasâš! Persovneh láá pieijum oornigân ton mield, kiäst láá enâmus celkkuuh vuossâmuu kuursâst. Ceelhâmereh iä kal lah aaibâs täärhih. ¶ 5. NATURA-KUÁVLUH JÁ KAAVAM ¶ Härjijuhleh 2011 ¶ 2. Táátu kyehti skipárâd iskossuvnâččeijen. ¶ Kooveest Laapi ortodoksâlâš servikode kirkkohiärrá Viacheslav Skopets. ¶ Maadâ-Afrik ¶ Ohtsis ¶ » Ele poolâ. ¶ 1. Tess. 5:23 x ¶ já Eija Pimiä ¶ EI: Talle Avelân, vâi kuus tot iiđij? ¶ 7. Sukkârruottâsist finnee meiddei fuoddâr elleid. ¶ 48 ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 101 ¶ Sämikielah ¶ ele eeppid äššigâš vaidâlem ¶ Tábáhtus álgá vástuppeeivi 15.8 Säämi kulttuurkuávdáá Sajosist jo ärbivuáválâžžân šoddâm párnái- já nuorâipeivijn. Peeivi ääigi láá sämiuáppeid uáivildum muusikpargopáájáh sehe puohháid áávus já nuuvtá Ijahis ija násttážat-konsert. Párnáikonsertist kuullâp párnái jieijâs lávdástemij lasseen algâaalmugkuosij muusik. Vástuppeeivi klubieehid lii hooteel Kollehovist, kost musikkist västidává DJ Oula sehe anarâš ráppájeijee Amoc. ¶ vuásku 169, 175 ¶ 66 ¶ västidij oovtâ luámáttâhân. Oleslávt puáhtá árvuštâllâđ, et västidemprooseent puáhtá toollâđ ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 157 ¶ koskâsii kištodem. ¶ Anarâšah ¶ sehe luándulâš já idiomaatlâš kielâ. Tot västid GNT teevstâ dynaamisávt/funktionaallávt ¶ Škovlâpeeivih lijjii uáli táváliih ađai iänááš ääigi mij čokkáim škoovlâst, luuvâim liävsuid, teikkâ čierâstâlâim Venneber Uuno juhâmielist. Kuhessiähá škovlâpeivijd adelij kuittâg laseiivne ohtâ vyerdihánnáá äšši, mii ij lamaš kiännán mielân já ton laseivnettáá-uv liččijm pyereest-uv puáttám áigá. Škoovlân uáináh poođij pänituávtir tärhistiđ mii paanijd. Sun lâi ornim praktiijkâs škoovlâ pajekiärdán hovdâmáttáátteijee kámárân, kost juáháš iäláččij vuárustis. Ohtmottoom eelij suu pijnepeeŋkâst já iänááš pottii tobbeen hirmosmainâsijguin, maht sun pooráá já skuážžurd paanijd. Jiem lamaš vala avestân šoddâm pänituáhtár vuástáväldimân já áinoo vuáttámuš mongin soortâ tuáhtárist lâi must tot, ko eelijm Leväs Ailáin jieččân peljipohčâs tiet Avveel pyecceiviäsust. Veikkâ tot-uv lâi lamaš paldanâs äšši, ko tuávtir lâi skurbâm peeljijd já kuáškuttâm toid maidnii ilâštittee kuáškánjâsâid, te taat oroi lemin čuuvtij viärráb äšši. Munhân kale tiettim maggaar poorá lii, já maht tot tuáimá. Mist lijjii pääihist maaŋgâsorttâsiih náváreh, sehe veivámpoorá vala já mielâstân jo jurdâččim, maht tuávtir puvâskuáđáččij muu pääni já mon čuuvtij tot poovčâgitáččij. Sun vissâ-uv kiävtáččij uccâ náváráá, ko veivámpoorâ ij vaarâ šietâččii kiännán njáálmán. Nuuvtpa ko poođij muu vuáru, te paloisiähá tobdoiguin korŋum pajekeerdi porttáid pajas, kost tuávtir jo pijgáinis vuordâččij muu. Visteest lâi mahtnii omâs opsâ já ko čokánim pänituáhtár peeŋkân, te tuávtir koijâdij vistig, lii-uv lamaš päniverkkâ. Tast maŋa sun kočoi lekkâđ njäälmi já tuođâi-uv skurbâškuođij muu paanijd moinnii saggijn já oroiba ilgâdin. Tyellittälli piškái hirmâdávt páánán ko säggi teivâsij rááigán. Jiem lamaš uáinám peevdi alne maggaargin poorá já kiergânim jo jurdeliđ, et fillim te ležeh vissâ tääl muu, mut togo paaldâst ciäggái miinii suámálâš rakânâsâid, mon keejist hiäŋgái tegu orrâ. Tiet lâi tot poorá já nuuvtpa tuávtir toppij ton orrâkiäčán já pijgá tuolmâškuođij polgimist mii lâi ton rakânâs lätteetääsist. Tot sulâstitij váhá kuárrummaašin tuolmâm. Ko poorákeeči vuossâmuu keerdi kuoskâttij páánán, te oroi et uáivi luoddân. Tot tuárgástitij já poovčâgitij nuuvt čuuvtij, et ferttejim luoimâđ. Ko pijnâšume lâi pištám muu mielâst jo veikkâ mon kuhháá, te viijmâg jooskâi pooráámist já rasseeldškuođij mudoi toin paanijn. Toos pieijui mottoomlágán tuovŋâs já ko operaatio lâi viijmâg vaalmâš te šuáhkádim, ko peessim meddâl ton peeŋkâst. Tuávtir kieldij vala piejâmist njáálmán maiden muádi tiijmán. ¶ Mudoi sun oroi aaibâs joskâ – tego ličij finnim vástádâs puoh koččâmuššáid. ¶ ČIELGITÄVTITTEMES ELLEEH ¶ – Tot tot kal lii muččâd tyeggáár vaalea almai, rammuustji Maarit. ¶ Sámi Duodji ry saavâjođetteijee Rauna Triumf muštâlij säämi tyeje kulttuurlii merhâšuumeest já säämi tyeje toorjâtáárbuin. “Tyeji lii eellimvyehi, uási säämi sosiaallii vuáháduv, moin ulmuuh šad-deh já uáppih. Tyeji lii sämmilij kollektiivlâš omâdâh já tot puáhtá uáinusân sämikulttuur holistilii jurdâččem, mast puoh ääših vaikutteh puoh aššijd. Lii vaidâlittee, et Sámi Duodji sajattâh ij lah tuárvi pyeri škovliimist já ohtsâškoddeest. Sámi Duodji turvim váátá lase naavcâid já tyeje škovlim ovdedem kolgâččij tábáhtuđ säämi vuolgâsoojijn. Lasseen halijdâm kijtteđ sämitige já ton saavâjođetteijee Sámi Duodji táárbui vuotânväldimist” . ¶ 205A Jävriruáhu šáddá mäddin joba neeljimeettesâžžân. ¶ 1 6 . P A S E P E I V I H E L L D U V  I N ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtus 2011 Ucjuuvâst ¶ Tarja Porsanger puh. 050 343 1299. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi. Anarist 13.12.2012 ¶ Kuáskimmuáđháš EA Kotkataival Kuáskimnjaargâ maadâ. ¶ arvevuovdij kuávdoo. ¶ 0 - 200 ¶ Elias Lönnrot ¶ kupâlâstiäppu ¶ – Pisoba almai ääšist, ele äälgi tiegárijd šladârdiđ! Ubâ ääigi čáálá pevdikirje. Iššeed uđđâsist álgá mainâstiđ: ¶ “Lii vala ohta saje, kuus jiem avžuuttiččii omâs ulmuid moonnâđ pääihi tobdee suhheettáá, ij kuittâg meendu alda já tulvečoovčâi. Tot lii Njuámmilcoskâs lusme. Saje lii kale šiev uággumpäikki, mut mestâ ain, ko kuávžur tuáppee tot vollit tállán mietiviirdán já máhđulâšvuođah moonnâđ maajeeld iä lah meendugin ennuu, já mestâba vissásávt kuhes-uv tuárgu šadda taan pääihist uánihin. Kiäldulâšvuođâ kale puáhtá finniđ aaibâs tuárvi, ko suhá puohâin vuoimijn pissoomtiet vyestiviirdán viggee riddokällein siämmáá tääsist. Jis suhhee kárttá kárbáinis tulváás Njuámmilcoskâsân, láá piäluštâttâmmáhđulâšvuođah čepis-uv vyeijest viehâ uceh. Nuuvtpa lii-uv suijâ karveđ taan saje, jyehi tááhust lii vaarâ monâttiđ šiev pivdus.” ¶ Kooveest nuorttâmeerânuárju čivgâ. ¶ 2. a. Noomât piäivááloddáášjuávhuid sárgáid A já B. ¶ Anna-Katariina Feodoroff (2011) ¶ KAT11 ¶ ovdánâm ellee? ¶ kođosijn meddâl eres lasseen čiđđâdioksidi. ¶ Poođij ihe 1980. Talle-uv poođij juovlâi äigi, mut ep lamaš innig Kesvuonâst. Juovlâsävni lâi seeini tyehin, ij innig riddoost muottuu tyehin. Naaburtáálu eemeed Kivelä Katri lopedij viežžâđ juovlâmuorâ jieijâs meeccist, ko mist iä lamaš vala nuuvt valjeest muorah. Muotâ lâi ennuv, čuoigim já kaallim, tohon paasij eeji čuoigâmsuábbi, mut muorâ puohtim. Suábbi kavnui keessiv. Sävni lieggânij já juovlâmuorâ lâi uđđâ tuuveest, jurduuh jurrii puáris pääihist. Ooinijm kuittâg, et náávt lâi pyeri, já ahheev lâi vala liijgás styeres tast mainâstiđ. Älkkest lijjii čuovah, älkkee táálu liegâdiđ – juovlâskeŋkkân lâi táát puoh, pyeri aassâmtääsi, pyeri já lieggâ mielâ iänán, iäčán já munjin. ¶ – Jiemba osko. ¶ iäláánsiärvus.....96, 100 ¶ 1. Máttááttâl čäittiđ káártást ¶ a. Maht pyygmih rähtih purrâmâš? ¶ Nuorâirääđi valmâštâl taid sämitige ciälkkámušâid, alguid já eres peleväldimijd moh kyeskih säminuorâid tai säminuorâi iäláttâsâid. Nuorâirääđi eres váldupargoh láá ovdediđ säminuorâi kielâlâš já kulttuurlâš vuoigâdvuođâid pirrâ Suomâ sehe nanodiđ säminuorâi kulluuvâšvuođâ sämikulttuurân. ¶ – VÁÁRUT!!! ¶ Aabis 2 Kiđđa-aabis ¶  puáhtá Koččâmâš, mondiet taat kirje lii eŋgâlâskielân? Aainâs sämmiliih, kiäh láá muu ahasiih, lii eŋgâlâskielâ luuhâm viehâlágán urkko, távjá máhđuttem. Taat kirje lii hirmâd tehálâš puoh maailm algâaalmugáid, ige tuše sämmiláid, mut tom tiäđust-uv puáhtá jurgâliđ paijeel 4000 kielân já algâaalmugeh láá~ennuv. Veikkâ algâaalmugij ulmui lohomeeri lii viehâ ucce, tuše 4 % maailm ulmuin já iänááš taah algâaalmugij kielah láá uceh, sárnooh še láá uccáá. Keččâp, mon ennuv sárnooh maailm kielâin láá já taah lovoh puátih Etnologi 16. teddilâsâst. Stuárráámus luokast, mast láá paijeel 100 miljovn sárnod, ij lah ohtâgin algâaalmukielâ. Paijeel 10 miljovn luokast lii tuše ohtâ algâaalmugkielâ ađai keččuakielâ, Puoh eres luokah láá vuálá 10 miljovn sárnoo luokah já iävtuittáá stuárráámus algâaalmugij kielâst láá vuálá 100~000 sárnod kyevti kuálmádâsâst vuálá 10~000 sárnod. Moos jieškote-uv sämikielah sajaduveh? Lii skandaal, et mist iä lah magarehkin tärhis lovoh sämikielâ sárnoin, tuše áárvuh. Mist láá kale puoh eres tuššeaašijn tärhis lovoh, mut mijjân tehálijn aašijn toh iä lah; nuuvt et staatah, porgâđ maidnii!! ¶ - Hei, mun lam tääbbin, Ánná seevij. ¶ čäcilaavâ 23c § mield čäcilaavâ miäldásii lopekuorâttâlmist kalga nuávdittiđ luándusuojâlemlaavâ Natura 2000 -viärmáduv kyeskee njuolgâdusâid. Návt tooimâ vátámâš árvuštâlmist já lopekuorâttâlmist lii vyeimist, mii soojijn 2.2 já 2.3 lii puohtum oovdân. Toimâ sáttá leđe olâšuttee eromâš tergâdis almos oovdâ tááhust págutteijee suijâ, mii lii čielgejum saajeest 2.4. ¶ SomBy ¶ – Na ton tááhust kolgâvetteđ puáttiđ munnuu fáárun, nubbegis konduktöör eeđâi. ¶ olesjuurrâm täyskierto ¶ Tuomâ laddâm myerjih láá uceh já čappâdeh, maaŋgah ain siämmáá haaŋkâst. Vorâsin myerjih iä lah ennust mongin máávust, riččâ já nuuvtkočodum tähtimyerjih vala. Carl von Linne lii muštâlâm et tovle párnááh Tave-Ruotâst purrii tuomâmuorjijd nuhtán, kalvestii ucánjáhháá säälti oolâ! Taan ääigi ulmuuh iä puurâ taid nuhtán, mut ko kiävttá siäháluvâi eres muorjijgijn te tuomâmyerjih adeleh máávu sappijd já liköörijd. Myerjikeeđgijn lii amygdaliin -nommâsâš mirkkâ, mut tot ij ettii muorjij vuošâmist juhâmuššáid. Tuomâmyerjih láá ovdil kevttum purâstavdâ tipšomân. Ovdilmainâšum amygdaliin vaaikut ulmuu rumâšist čuovjissuvren. ¶ – Na jis ij eidu nuuvt hirmâd ruokkâdgin, te skipárijdis ruokkâdub kuittâg-uv, já viehâ muččâd kale še lii. Nomâlâssân jyelgih láá kuheh, Sáárá hundârušâi, ko viärdádâlâi kyevti eres kaandâ luággijuolgijd Kuivee juolgijd. ¶ – Orjâlâš päikkinoomah já -nommâperruuh (*) 2268 ¶ KIELÂPIERVÂLTOIM KIELD HAALDUN: ¶ 1. Megacollybia platyphylla – Isojuurekas – Stuorrâruottâsâš U ¶ šaddovistekurkkâ = kasvihuonekurkku 40 ¶ KR92 olgospyehtim mitä lii jurgâlum tot, maid (spiekâstemjuávkku nr 1). Pronomin tot ¶ Sämiaašijd kyeskee ovtâspargo pargeeh meiddei riijkâi haldâttâsâi já páihálâš virgeomâhái tääsist. Merhâšitteemusah ohtsii argâpeeivi huksejeijeeh láá sämikielâlâš radio já TV, moi čuávvummáhđulâšvuođah láá internet mield vijđánâm jyehi sajan. Lasseen suhâruottâseh já ovtâskâs ulmui ohtâvuođah joteh luándulávt väldikudij raajij paijeel. Ohtsâš kielâ taha sämikuávlust ohtsii levânemkuávlu meiddei sämikielâlâš kirjálâšvuotân, muusikkân, elleekován já median sehe ohtsii toimâkuávlu sämikielâlâš teatterân já sierâlágán tábáhtussáid muusikfestivaalâin kirkkopeivijd. ¶ ruškâdâspursiist = ruskuáispussista 168 ¶ vepsijyelgih ¶ Lostâ lii nuuvtá, mut tiilájeijee ferttee mättiđ anarâškielâ. ¶ – Maid mun porgâččim ubâ oho pääihist? Amahân te vuossaargâ vuoiŋâstâm. Majebaargâ Maatin mainâstâm. Koskoho koškepiärgumääli koozâm. Tuorâstuv-uv vala tuoibâm. Vástuppeeivi várugávt váázám. Lávurduv láávgust láávlum. Pasepeeivi pastemijd poosâm, äijih maka hundâruš já luvâttâl ohopeeivijd. Heivee-uv taat okko-oornig tunnui? äijih koijâd mojonjalmij ááhust já Maatist. ¶ Uccâ uábáš ¶ Tast maŋa eelijm Oljotiäváá máddáábeln keččâmin häävdi, mast Jeesus lâi cuvnâm Lasarus tast maŋa, ko sun lâi jáámmâm já álgám jo kuoccâgiđ. Kuovlâlistim häävdi siisâ já tot lâi taggaar källee siisâ vaarâ kuovzâmáin teikkâ pijkkiimáin rahtum vuovdâ, mast olmooš šietâi pyereest viälláđ. Mielân poođij váháš epioskolâš tobdo já smietâstim-uv: ¶ Sämitige puhelinnumereh muttojeh 1.9.2008 ¶ Aanaarkielâ čäällimseminaarist 1992 ¶ PYGÁLYS ¶   2. Ruošâ nubben stuárráámus kaavpug ¶ Maht kiävtáh torvolávt šleđgâpiergâsijd? ¶ siämmáá ääigi kolmâseh já kumeh. ¶ pyevti olgospyehtiđ nubenáálá anarâškielâst. Jiešalnees suomâkiellân-uv tággáár ¶  kuobžâ? Lam meddâl já maacâm 19.11.2011. ¶ Täkki já ryevdikamina ¶ Geysir 111 ¶ Tust iä koolgâ leđe eres imeleh. ¶ iälust ohtuunis ¶ Lehtola Matti ejistis Heimo Lehtolast., 1998. Kirjeest: Wanhat suomalaiset lohiperhot, Lauri Syrjänen já Pertti Kanerva (toim.). Porvoo:WSOY. ¶ Vuolgijm sparkkain jieŋâ mield, mun čokkájim kiälhást já Issá-čeeci čuážui jalasij monnjâkejij alne já uuigâi sobijguin liävtu spaarkân. Sparkkâ juuđij keppisávt kaaljâjieŋâ mieldi. Juuđijm rido alda, čeesi kyehtpiijpog 12 kaliber havlâpisso lâi muu paaldâst kiälhást. ¶ 1. ALGÂSALM ¶ 1 litter ruvâšjáávuh (ruávisin millum) ¶ IVEAAIGIJ ČUÁKKIM ¶ Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi já Ijâttes ijjâ-algâaalmugij muusiktábáhtusân čujottâsâst: www.ijahisidja.fi ¶ jurgâlum i j lah innig (spiekâstemjuávkku nr 2), tastko eres oornigáin ij pyevti ¶ Sämikuávlu virgeomâháin láá ain-uv tuše uccáá tagareh pargeeh, kiäh pasteh palvâliđ äššigâšâid sämikielân. Ive 2004 vuáimán puáttám uđđâ säämi kielâlaavâ uáivilin lâi toohâđ sämikilâlâš ášástâllâm virgeomâháin luándulâžžân já kepidiđ kuuloold unohâžžân tubdum tulkkum. Sämitige stivrâ adelij 21.11. ciälkkámuš valmâštâllâmvuálásâš staatârääđi kielâlahâasâttâs kyeskee muštâlusân. ¶ S Kuulâ mii rukkoos. ¶ – Uárbis? Ellee-uv? koijâdij stuorrâviljâ kote teivâsij leđe kievkkânist. ¶ Párnáá nommân Enni? ¶  šiev – Orobâ tun tääl joskâ, Puállunjune! Kuáski kočoi toin jienáin, et lâi pyeremus tottâliđ. ¶ 35. ¶ – Tääl lii juovlâmáánu – teikâ uđđivemáánu. Jiem mun tieđe. Vijsáreh láá eidu toi kooskâst. ¶  tábáhtume. Sij tohhii nuuvt, ko almai eeđâi, já eidu happiittii suoppiđ viermi kárbá nubebel, ko tot jo tievâi kuolijn. ¶ a) rido šadolâšvuođâst, ¶ Eellimpiirâs: ¶ Nuuvt mun ruokâsmittim miellân – já paaččim. Já veikkâ tuállejim piso nanosávt uálgi vuást, tot kuittâg-uv čievčâstij nuuvt korrâsávt, et masa te kirdám káávvud. Tast mun ruvvejim uálgi, ko tot poovčâgij nuuvt hirmâđávt. ¶ – Kale. Tot lii páštám jo maŋgâ peeivi já lieggim tuu-uv kuáđi. Tondiet tun morettih liijgás tooláá, čielgij riemnjis. ¶   Uáivikaavpug: Victoria ¶ Ucemus olmoošmeeri: 10 olmožid ¶ 12.00 Uápásmem, nube iiđeedpitá já muádi vodkajulástuv maŋa vyelgip Peledyš pairemân. Zulfija Akabajeva jotá onne vala čiävláábin ko táválávt: sust láá olgoeennâmliih kyesih ijge taggaar kunnee lah Ošonur kylán maŋgii sattum. Já kale kyláliih keččih-uv! Juhlesaajeest láá jo tánssájeijeeh, lávlooh já hanuričuojâtteijee. Aino álgá kuvviđ, mun já Ečan tánssáđ. ¶  Kuullim,  määli – Ij tot lah mihheen Peledyš pairemijd, jis Valik ij koočâ Kakšanân kuittâg ohtii! páhuđist suu skippáár. –Tondet lep-uv valjim taggaar jotkâsaje, kost juuvâ virde lii uáli hiđes! ¶ Äijih huámmáš Hirškiihâ já Myerji já iiloosm sunnuu uáinimist tego Matti arvâlij. ¶ Lasetiäđuh:  ¶ stuorrâlodde harmaalokki ¶ – Ceelhi Birgit juávkun váimulijd tiervuođâid. Kale mun-uv iälám täst maŋeláá sii kolliistâlmin, kohân vistig ostâstuuškuáđám. ¶ já stuorrâlode? ¶ luándulâš já idiomaatlâš kielâ. Tot västid GNT teevstâ dynaamisávt/funktionaallávt ¶ Njomâtteijeeh ¶ Talle almai čuorvij oppeet: ”Suoppiistiđ viermi kárbá uálgispel, te koddevetteđ kyele.” ¶ Mommit lah kiävttám anarâškielâ vuáđuškovlâ maŋa? ¶ 4. Kištoäigi lii 8.10. – 9.11.2009. Kištoiävtuttâsah kalgeh leđe Sämitiggeest 9.11.2009 tme 16.00 räi njuolgâdusâi 5. saajeest mainâšum čujottâsâst. Meriääigi maŋa puáttám iävtuttâsah iä valduu vuotân. ¶ Kanaria suolluuh B2 ¶ Tuávááš ¶ Riävskáluobâl SA.1964 Riekkolompolo Sulgušjuuvâ alne Päzziluobbâl vuoluubeln. Vuáskujävri TN. ¶ 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶  et - Mast vâi? Haŋgal koijâdij. - Mun kuullim tom Belgoost, tun tiäđust-uv muštáh Belgo, vâi maid? ¶ 181A Jävriruáhu taha vijđes já sahis šaddoduvâid. ¶ Reedrik pyerámätki ¶ Sapporo, Jaapaan 11.4.2011 ¶ – Tääbbin lii Tálunjobžâ, tiervâ. ¶ Liŋkki Euroop Rääđi seminaar you tube vuárháid: (eŋgâlâškielân ¶ ko pihtâsijdân páálhum miestui miätá, ¶ Mii Eeči, kote leh oolmijn. Pasottum leävus tuu nomm. Poađus tuu väldikodde. Šados tuu táttu eennâm alne, nuutko almeest. Adde miijan onnaa peeivi mii jyehipeäiválii leibi. Ja adde miijan addagas mii suddoid, nuutko mijuv addagas addelep toid, keäh lee mii vuästá rikkom. Ja ele jođeet mii kivsadasan. Mut peesti paast. Tastko tuu lii väldikodde ja vyeimi ja kunnee nuuvhannaavuođast. ¶   čuávjájeh < čuávjáđ = siintävät < siintää 56 ¶ Ko kunâgâs poođij siisâ keččâđ juhlekuosijdis, sun ooinij tobbeen almaa, kiäst ij lamaš hejâpiivtâs. Sun koijâdij täst: 'Ustevâm, maht puohtih puáttiđ teehin hejâpihtâsijttáá?' Almai oroi joskâ. Talle kunâgâs eeđâi palvâleijeidis: 'Čoonnâđ suu kieđâid já juolgijd já leggistiđ olgos sevŋâdâsân. Tobbeen lii čiärrum já paanij kiccâ. Maaŋ- gâs laa kuččum, mut härvi väljejum.' ¶ - sämmilâš jiešnálásâšvuođâ, ¶ 8. Rottá lii pille-ellee ¶ – Joo, togopeht puállááttep talle jonsahpeivtuulâ, Assaaskuolgâ tieđij muštâliđ. ¶ Kooveest (čiž) nuorttâsämikielâlâš kirkkolaavlâjuávkku sämitige lekkâm juhleimmeelpalvâlusâst Ucjuuvâst kiđđuv 2008. Nube kooveest (uálg) Kuáláduv sämmilâš Nina Afanasjeva, kiäst lii nuorttâlâšnissoon kappeer. Umogáást lii pajalist tiänulâš mááccuh. Koveh Ulla Isotalo. ¶ Aanaarjuuhâ = Inarijoki ¶ 29 ¶ Sopâmuš artikla 15 täähid juáhážân vuoigâdvuođâ uásálistiđ kulttuurelimân, navdâšiđ tom hiäđuin sehe navdâšiđ syejeest, mii lii suovvum sii tieđâlij, kirjálij teikâ taaiđâlij ráhtusij jiegâlâš já materiaallâš hiäđoid. ¶ ohtsâškoddelodde? ¶ Säplig: Cip-cip! Ele rähis kyeimi kuittâg muu puurâ. Must ij lah ennuu maid puurrâđ. Mun lam nuuvt ruoinâs já ucce. Purâččih pyereeb tuom njuámmil, tot ko lii ennuu stuárráb já pyeidib, ko mun. ¶ Riehtiministeriö almoot uuccâmnáál säämi kielâlaavâ (1086/2003) 31 §:st uaivildum torjuid, moi várás lii taan ive kevttimnáálá ohtsis 120.000 000 eurod. Torjuu puáhtá mieđettiđ sämikuávlu kieldáid, servikuddijd já palgâsáid sehe laavâ 18 §:st uáivildum priivaat uásipeelijd mainâšum laavâ heivitmist šaddee sierânâs lasekoloi luávdimân. ¶ Tist lii tivrâs já vátávâš pargo tipšodijnâd sämikielâ já kulttuur kyeskee aašijd sehe sajattuv algâaalmugin. ¶ 39. Tullâ lii luovâs 127 ¶ 22. ¶ 8. Meksiko 5 040 ¶ vuolgâteevstâ vuáđuld ete kielâlávt sämikielâ uáinust. Tärhisteijen lává toimâm ¶ a. Noomât energian kullee A-C pustavijguin merkkejum soojijd. ¶ Lii čielgâ ohtâvuotâ sundei puáris viärupeerrâmsoojij já markkânsoojij kooskâst. Sörud sopâmuš maŋa ferttejii sundeeh koskâldittiđ viärunuurrâmtooimâs. Tast maŋa sij algii ollásávt kävppialmajin. Nabdemist lii meiddei tot, et ko sundeeh kavpâšii, te sij siämmást nurrii meid viäru. Tast lii mainâšum, kunâgâs kirjeest ive 1571. ¶ ________________________________________________________________________________ ¶ Collybia dryophila ¶  luoddânij. ¶ – Maht tust lii moonnâm tääbbin? ákku koijâd äijihist. ¶  kiän – Rähis käälis! Viijmâg mun peesâm tuu askadistiđ! Tun kale lah aaibâs siämmáá nuorâ já muččâd ko ovdil-uv! Tego munnuu servuustâllâmääigi-uv! ¶   8. ¶ Mooses paattâr ¶ 6. Vuorkkii šaddoaarkâid maapin. ¶ c) Ivnii kován šlaajâ tehálumos tobdomeerhâ. ¶ Arktisiih suolluuh D2 ¶ – Ij kale lah suotâs, et tääbbin kaavpugist kalga aassâđ tuš pargo tiet. Ko peri ličij kavnum huksimpargo tobbeen päikkikuávlust, kost lâi eenâb luándu já mudoi-uv saje aassâđ. Taat industriakuávlu lii nuuvt ármuttes tievâ, joođhij Juhháán já nuolâi vala kammuidis-uv, moh urruu tarvanâdmin juolgijd kiddâ. Ige oinuu čääci laasâst tego pääihist – tuš tuot káátu, mii lii aaibâs uksnjäälmist. Mudoi-uv vyeijih tast nuuvt hirmâd korrâsávt tuon mohheest. ¶ Lijjim oppeet Čivtjuv pygálusâst. Láim vyejestâm viljâinân Juhháán-Uvláin toho já láim asâidum Nuuvdi kaandâi káámpán Čivtjuv viestârriidon, kuus sij lijjii huksim lyevdikámpá. Neeljičievvâg já kuheldâlâs kámppá lâi huksejum Čivtjuv viestârpele mieli oolâ, mast lâi pygálusääđi luus masa kilomeetter. Kámpá tavenuorttiičievâst lâi ryevdikamina já kámppáást lijjii kyehti kubdâsiähá pajalâsriici miäldáluvâi. Jis sovâdávt lâi, te toid šiettii käävcis uáđđiđ. Kuás ležeh kámpá huksim, ij must lamaš tiätu, jiemge lamaš soddâm moonnâm ivegin eelliđ tobbeen. Amahân sist lâi jo talle-uv lamaš siämmáš kámppá tobbeen. Ihe tassaaš láim asâstâllâm já ijâstâllâm Eli Saammâl kaandâi kuáđist, mii lâi aaibâs pygálus markkânsaje paaldâst, mut tääl orostâlâččáim Nuuvdi kaandâi; Heeihâ, Kaabi já Saammâl kámppáást. Munnuu lasseen tobbeen orostâláin ušom Maati kaandah Issi já Matti. Aldemuu ráánjá jiem innig mušte, mut suu stuorrâsiähá kuáti lâi Nuuvdi kaandâi kámpá puotâ Čivtjuv nuorttiibeln já nubben aldemus Kuobžâ-Saammâl, kiän kuáti lâi ovdebáá kuáđist suullân pelnubčyet meetterid tavenuortâs. ¶ macâttempeivi. Puávtáččih-uv tun eelliđ ohtuu kirjeráájust kiirjijd maaccâtmin. Must ij lah onne ehidist asto, ko ferttiim täid vaacâid valmâšin kođđeeđ. Siiri-kuáskist lii puáttee oholoopâ šoddâmpeivi já kođám vaacâid sunjin skeŋkkân, enni iätá. ¶ Almosčuákkim čokkân 27.6.2014 Anarist. Stivrâ páácá tääl kesipuudân já čokkân čuávuváá keerdi porge-čohčâmáánust. ¶ Njuámmilcoskâs hiäŋgušalde maŋa Juvduu päälgis muhâttâl juuvâ taavaabele rido mield. Tobbeen kalga čuávvuđ oransijd uápistemmeerhâid. Njuámmilcoskâs kulen Juvduujuuvâ taavaabele riddoost lii tulâstâllâmsaje já ávusláávu. Suullân 100 meetter keččin láávust puátá oovdeld puásuiäiđi, já tast maŋa päälgis juátkoo 180 meetterid kidâ vandârdemkiäinui ratkuuttuv kuuvl, mast iärrán kiäinu Ocâmâš-tuoddâr oolâ. Njuámmicoskâs láávu kulen suullân 1,6 kilomeetter jotteem maŋa oovdeld puátá čievrâmaađij, mon mield kalga jotteeđ suullân 600 meetterid. Päälgis kiäzzu já juátká teermi pajas pecimiäcán já jotá E75/E4-maađij kuuvl váhá sämimuseo Siijdâ taavaabel. ¶ * Amoc (sämmilii räp-muusik eeči) ¶ – tevkis tiälhuh sijđosárgá paajaabeln ¶ Säämi škovlimašij ohtsâšpargo-orgaan asâttum ¶ juhâcimccâhskálžu jokihelmisimpukka ¶ 1. Tarkkuustâl oppâkirje kove 154A. ¶ Ruttâ : liti ¶ “Ele kuldâl, Pinokkio! Moonâ pááikán Gepetto luus!” Aaslâk ravvij. Mutâ Pinokkio ij halijdâm moonnâđ pááikán. Sun halijdij leđe täsni. ¶ +5 ¶ Tagareh noomah kávnojeh še Njiävđám kuávlu máddáábeln ađai Nuorttâ- já Maadânuorttii-Anarist. Jieš Paččvei nommâ lii luoihâttum nuorttâkielâst orjâlâškielân siämmáá ko suomâkielân-uv, kenski še anarâškielân. Surnu - já Naama- ~ Nammi -algâsâš noomah láá puáhtâm lovnâšuđ nuorttâkielâst anarâškielân, mut tain tuše Nammi uážžu lasseen sánádâhhistorjállâš čielgiittâs. Ton vuáđđun lii nuorttâkielâ paččveisuommân njuámmil uáivildeijee sääni njammel , maid anarâšah iä lah vissâ tubdâm tâi tubdâstâm jieijâs njuámmil hyelkkin. Mut jurgâlusnommâ Njuámmilčielgi lii liijká pááccâm eelliđ Nammijäävri nuorttiipiäláá čielgi nommân. ¶ Já fakkist sun hoksái, et ij lam meendu pyeri korrâsávt čiäruškyettiđ, amas kihheen tom vala kuullâđ. ¶ 2. ¶ Njuámmil ¶ Kottariih já varbusiih iävá kuulâ siämmáá loddesuuhân, mut taan kalenderân toi suuvah lává ovtâstittum. ¶ Poccuu ihe koveráiđu ¶ olgospyehtim siitä hetkestä lii jurgâlum ton puudâ rääjist (spiekâstemjuávku nr 1) ađai ¶ Pargojuávkkuovdâstem ¶ Seminaariväkeä  oli  kaikkialla.             Suomâkielâ  partitiivsubjekt:  epimiärálâš  meeri ¶ Jieškote-uvlágáneh kietâtyejeh jieškote-uvlágán táárbun ¶ Nuorâi seervi jesâneh halijdeh karveđ vaahâglâš taavijd nuuvtko juuvišvuođâ já čiävluttâllâm pihtâsijguin, mut keččâlep jyehináál peessâđ oovtkiärdánâšvuotân já mielâ tuotâvuotân. ¶ 2. Mane šadoi loostah láá ruánááh? ¶ – 0,5 tp neilikka ¶ Iskáim Lassein uážžuđ sáátu vuálus, ko iän innig vuálgáččii ton ciägu já kiäđgáás vielti vuálus, mut iän finnim sáátu. Nuuvt tabžâdáim maađij mield Lomakylän, kost munnuu autoh lijjii já reisu lâi toohum. ¶ Luuk. 11:26 ¶ 5 . SOSIAALLŠVUOTÂ, SIERÂDEM, LIHÂDEM JÁ OPPÂM ¶ 2. Sämikuávlu kieldah, staatâ virgáduvah/finnodâhlájádâsâh já sämiorganisaatioh kalgeh tie ¶ Toh pulbeteh lijjii tagareh kyevtiuásásiih, moi čokkámpeŋkkâ lâi tommittáá kukke, et kyevtis šiettáin pyereest čokkáđ paldluvâi ton alne. Kuábbáást-uv lâi alnees lekkâseijee pevdilokke. Muu uálgispeln čokkái taggaar viehâ stuorrâsiähá vielgisvuoptâsâš nieidâ já mun tiettim tast, et ko sun lâš ettâm noomâs, te talle ličij muu vuáru. ¶ 14. Suillus piperatus – Äikätatti – Pippârtatti U ¶ Luuk 8:40-56 ¶ 1934-1990 čäällimvyehi Pasottum leävus tuu nomma. Poađus tuu väldikodde. ¶ 5 Noomât pyevtittâsâid, maid poccust finnee. ¶ Nabdemist muštáh maggaar haajâ ¶ Algâčohčâ lâi mut pakkâ kale nuuvtko koskâkeesi Egyptist. Muoi láin Timotein jotemin meeccist já ucâmin muorjijd. Hyenes myerji-ihe lâi kustoo oppeet. Timotei vaidâlij kyevti ääšist siämmáá ääigi. Nubbijn jienáin tuikkodij pakkâpiäiváduv já nubbijn peelhij siähtálijd, ko iä annaam sistees njaalgâ muorjijd iä oovtâgin. Timotei mainâstij, et eidu tääl ličij kolgâm maidnii heerskuid pyehtiđ pááikán, ko suu uábbi lii puátimin kolliđ. “Ele huolâ,” mun keččâlim muásudiđ. “Kalehân muoi tääbbin maidnii kävneen. Monnii eksootlii purrâmâš tuoi onne vala purâvettee.” ¶ Ko muu “Kaamâs jotkâškovlâ” nuuvâi, te peessim leđe mottoom ääigi pääihist, ovdil ko meccikurssâ Avelist álgáččij. Iäččám lâi jo suoppim joddeidis suu jieijâs kevttim joddeesoojijd já ko mun mattim tääl vyeijiđ moottoráin, te eelijm taid jyehi iiđeed kuohâmin. Riidon puáđidijn čollijm kuolijd já iäččám salttij taid 25 kiilu littijd. Taid sun tuálvuččij maŋeláá káávpán. ¶ Ailâ iätá: ¶ Nuuvt viiljah vuolgii pááikán mieldis valje, leibi já eres purrâmâš. Sist lijjii fiijnâ pihtâseh já sij vuoijii vavnuiguin. Iäččásis Joovsep vuolgâttij love aasid, moh lijjii kädistum Egypti puoh pyeremus adalduvâiguin. ¶ Lávurduv lii vuárust markkânpeivi já vyebdeeh čokkáneh Saijoos aulan pirrâ sämieennâm. Markkâneh láá šiev saje uápásmuđ sämituojij majemuid uđđâ pieggáid já uástiđ juovlâskeeŋgâid. ¶ –~Moh ulmuid tieh láá puátimin vääzin oovdeld? ¶ Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdáš (Poske) ¶ Uccâjuovliih eres kontingentij meessijn já kerhoin jotkâšuvvii já mii tiernakandâjuávkku kaartâi tiäđust-uv uásálistiđ toid tađemield ko oostâi. Herodessân lâi Kari Paavilainen, kote lâi maŋa suáldátpappân Laapi Jáágárprikaatist Suáđigilist, Mäŋkkin lâi Suursalmi-nommâsâš almai, kote lâi maŋa Helsigist oornigtoollâmpoolisin já Knihtin lijjim mun. Murjaanij kunâgâs noomâ lam vájáldittám, mut orom muštemin, et sun ličij lamaš ovdâskoddekomppania muonitteijee ađai niestiskáppojeijee. Tai ašijguin ohtân juovlah aldanškuottii já ton mieldi meiddei mii kuhháávuordum Suomân vyelgim. Mottoom tááhust tot puovtij ahevis jurduid, lijjimhân lamaš tääbbin paijeel ihepele já mestâ toollâm suolluu koskâpuddâsâš päikkin, mii tot kale tuođâlávt ubâ lâi-uv lamaš, mut puovtij tot meid movtáskittee tobdoid. Kale Säämi lii liijká vala tot saje, kuus halijdâm maccâđ já ääši visásmitij vala tot-uv tiätu, et ovdii pargosajan Ruávinjaargâst must ij liččii innig maggaargin äšši. Ferttiiččim moonnâđ aaibâs tavemuu Sáámán já mielâstân lijjim jo jurdâččâm saje-uv. Tot ličij Ucjuuhâ. Tobbeen smietâččim talle tärhibeht, maid porgâškuáđáččim. ¶ Hovdâ Jorma Kauppinen oovdânpuovtij čuákkimân ovdâ- já vuáđumáttááttâs oppâvuávám vuáđustasâi uđâsmittem já uđâsmittem äigitaavlu. Máttááttâshaldâttâs lii toohâm máhđulâžžân uđâsmittem ávus kommentistemmáhđulâšvuođâ päikkisiijđoinis . Virgálâs ciälkkámušrieggee uđđâ vuáđustâsâin uárnejuvvoo čohčuv 2014. Staatârääđi lii tuhhiittâm vuáđumáttááttâs uđđâ tijmejuávu ive 2012. Uđđâ vuáđustâsâi já tijmejuávu miäldásijd máttááttâsvuávámijd lii tárguttâs väldiđ anon čohčuv 2016. ¶ roottâđ, roođâm, rata = leikata kala selkäpuolelta (kuivattamista varten), repiä (saumaa t. kangasta) ¶ – Ijkkal pahakkâs lah maiden porgâm, mut ryešilâš kal. Mun ohtii-uv lijjim šiev speellâid finnim kietân, te sun puátá toos kirdâččiđ toi mašinijdâskijn. ¶ Mist ij lamaš aaibâs tärkkilis tiätu, mon kukken tot ličij tobbeen Ruošâbeln, mut vyeijilijm kuittâg pasâttââ já viisumijttáá Ruošân. Lâim Taisto Mäntykangas, Eino Kämppi, sehe mun já ko moonâim rääji paijeel Ruošâbel, te lâiba suámálâš tobdo. Jiem lamaš avestân iällám Ruošâbeln já rääji mudoi-uv lâi táássáš lamaš nuuvt pase, et tom ij uážžum rastaldittiđ ubâ vahâgistkin, mut tääl mij turâštijm rääji paijeel aaibâs rijjâ, tuše mii hoovdâ miärádâs vievâst. ¶ “I-ij! Jieh tun pááikán moonâ” , eeđâi Heipparalla. ¶ Lam kuorâttâllâm ohtuunân taggaar rašes ääši, mast anarâšah iä lah táássâš julgâ tuostâm ubâ savâstâllâđgin, nomâlâsân nisoneh. Jurdám et tääl jis kuássin, ličij toos äigi: ¶ Vuoli Ilmar šaddonommâlistoost lii meiddei adelum nommâ mirkkâkuobâr , mii lii uáivildâm kiärppáákuobbârijd ( Amanita ), suomâkielân kärpässienet . Suu listoost punakärpässieni ( Amanita muscaria ) lii kiärppáákuobâr . ¶ 22 ¶ Lah-uv eenikielâsâš Anarâš? ¶ – Láá-uv laavhah lussâdeh? Vajah-uv kyeddiđ taid ohtuu auton? ákku koijâd Maatist. ¶ – Nuuvt vâi, Márjá iätá já rekinist puško veepsijd. ¶ Lauri Itkonen lâi nuuvt vuáđulávt uápásmum anarâškielân, et sust liččii lamaš veikkâ magareh máhđulâšvuođah vaikuttiđ kielâ kirjálâš ovdánmân. Máhđulávt sun lâi jurdâččâm-uv salmâkirje teikkâ salmâčuágálduv almostittem anarâškielân, ko motomeh jurgâlusah láá kavnum suu maŋa. Sämikielâlij olgosadalduvâi almostitmân kuittâg ruttâ ij mieđettum tuárvás já Lauri Itkonen tušástuuškuođij áášán. Nuuvtpa sun sirdâšuuškuođij hebrea kielâ tutkâmân já ton kuáttá Psaalmâi já Jesaja kirje tutkâmušâi pehti finnij Suomâ Tieđâakatemia jeessânvuođâ, värijeessânvuođâ ráámmátjurgâlâskomiteast sehe vala teologia kunneetuáhtár áárvu ive 1923. ¶ siilâk.....46, 120 ¶ 4. Maht kašmârdeijeeh láá pyerebeht vuáhádum ¶ Myössäjävri ~ Misseejävri ~ Myessáájävri ~ Muássáájävri = Myössäjärvi ¶ Uáivikaavpug: Bern ¶ – Luhhoost tuálvuh tom kuocâseehâ meddâl! Kuáski jurdâččij mut ij tuostâm tom tääl jiänusân ettâđ. ¶ Jetro 58 ¶ Kemialáin čuoškâmirháin ferttee leđe várugâs, toh láá tuođâi miirhah. Taid ij uážu uccâ párnáid kevttiđ ollágin. Uccâ párnáid puáhtá suoijiđ pihtâsijguin já motomij luánduoljopuohtuiguin, main lii tea tree- já citronellaoljo. ¶ Juvduu ~ Juvvâdâh ~ Juvduujuuhâ ~ Juuvâijuuhâ ~ Juvviijuuhâ = Juutua ~ Juutuanjoki ~ Jokienjoki ~ Joenjoki ¶ 40 eromâš puáđus ¶ skálžu ¶ Ijâttis ijjâ –tábáhtus uárnejeh oovtâstpargoost Anára Sámisearvi, Sämitigge, Säämi máttááttâskuávdáš, Sämimuseo Sijdâ, Aanaar kieldâ, Säämi párnáikulttuurkuávdáš já Giellagas-instituut. ¶ uáiniđ suájái muččâdis iivnijd, ¶ Luándudirektiiv lahtosist I láá luvâttâllum maaŋgah Suomâst kávnojeijee jeggihäämih. Suomâst lii sierânâs kenigâsvuotâ kiddiđ huámášume jeegij suoijâlmân tanen, ko eres saajeest Euroopâst toh láá vänibeht. Aainâs suánjuin kávnojeh maaŋgah luándudirektiiv lahtosist II luvâttâllum iäláánšlaajah, tegu “tikankontti” já “lettorikko” . Loddedirektiiv lahtos I šlaajâin tigâlvälli, njuhčâ, já spabbâlâš láá suánjui šlaajah. ¶ Káártái tutkâm lii tehálâš uási oppâm. ¶ - ovtâstusjesâneh 8 - Sääksist 1 ¶ Ulla já Piäkká finnijn lahcâjieŋâidis já algijn njuálluđ taid ruopsis njuohčâmijnis. ¶ optuđ < apteđ = valettua < valaa 129 ¶ Sárguseh: Jarmo Happonen ¶ – Tot lii-uv šiev juurdâ! Oskom, et sij mielâstis vyelgih-uv fáárun. Misthân lii äigi vala maŋgâ peeivi tien ääši orniimân ovdilgo lii jonsahpeiváptu, Tálunjobžâ pahudij já laađâi šaapšâid stuorrâ šaavâ siis. ¶ faŋgâlân ¶ UÁGGOO RAVVUUH ¶ – Puáđi kolliđ munnuu kuuvl! táátui Omar já moonâi kiäinusis, aaibâs tego sust ličij lamaš kuusnii huáppu. Lâihân sun kale jo ovdánâm sänikirje loppâkiäčán, et vissâ sust lijjii luhâmeh vala koskân. ¶ Máttáátteijeeh iberdii! Sij adeleh munjin máhđulâšvuođâ porgâđ muáddi iskos já meid váhá áármu ko adeleh munjin tuođâštâs árvusaanijd, jis loppâive poorgâm puoh pyereest. ¶ Sämitige nuorâirääđi ¶ – Mut Nyytti lii-uv hárjuttâllâm viššâlávt... ¶ Njálmádâh lii riidon juuvâ kulgâmsajan njeeššist šoddâm kuávlu. ¶ – Burma já ¶ čielgitävtittemes elleeh 115 ¶ Ovdâskode sahâalmai kollij sämitige ¶ Fil lis. Klemetti Näkkäläjärvi (Juvá Leemit) rähtim čielgiittâs ´Säämi kielâlaavâ olášume iivijn 2004-2006´, lii almostum kirjen. Čielgiittâs árvuštâlâi vijđáht ive 2004 vuáimán puáttám uđđâ säämi kielâlaavâ olášume Suomâst. Čielgiittâs valmâštui moonnâm ive loopâst já tääl tot lii almostittum masa 400 sijđosâš kirjen. ¶ 3. Vääldi čielgâs Ruotâst ässee huolhijn já uáppásijn. Kost sij äässih? Mane sij láá varrim Ruotân? Mättih-uv sij suomâkielâ. ¶ – Jáá, na pyeri peivi, Uárbis njobžâpárnái táálu Kuáski! Mii te kulloo tohon Uárbis njobžâpárnái táálun? ¶  [kalga – 2 tp sooda ¶ Åland F3 ¶ b. tiäđuid pessimsaajeest já pessiimist ¶ čevđiellee = turkiseläin 22 ¶ – Ko-pevkka-pevkka!!! Tääl toh olmošpiäđuh lává oppeet puátimin. Toh kale lává vala tovben kukken juuvâ tyehin, mut teehi suái vissásávt lává puátimin. ¶ Liberia ¶ b. Pyeccest lii nuárvui, kuorsâttâs já ucánjáhháá kumeštâs. ¶ Christiane Nord (1997) lii oovdânpuáhtám skoposteorian tuáváduv loojaalvuođâ. ¶ peevdi oolâ ¶ Toovláš äijih rahttâđâi jonsahpiäivân nuuvt, et tot vuordâččij vistig hiäivulijd šooŋâid. Hiäivulâš šoŋŋâ poođij talle ko kolkkij. Ko lâi aaibâs orroo kuálkki, tallet äijih fakšuustâlškuođij jäävri oolâ já ko te huámmâšij monnii lode luksâdmin jäävri alne, talle sun suládij. Na ijhân tot tiäđustkin lamaš ain vises, et luksâdeijee lâi eidu kähtee. Tot puovtij leđe čuáđgi, teikkâ miinii eres-uv čäcilodde, mii kirdelij patârâsân tállân, ko äijih aldanškuođij. Kähtee ij peesâ ááimun talle ko lii aaibâs orroo kuálkki já jos lii vala njiellâm kuolijd čuávji tievâ. Tast láá nuuvt uceh suájáh, et tot taarbâs šievlágán vyestipiegâ, ovdilgo luptân ááimun. ¶ Artistij vistádâh ¶ kume peeivi eennâmloomijn já ¶ - Mun smiettim, et lii-uv tot aaibâs vises, et tot rasijâš tobdá muu? ¶ Marja-Liisa Olthuis ¶ b. uáivikaavpugijd sárgái 9-16 oolâ. ¶ Ålesund B3 ¶ Skáálžu suoksâ iälá parasiittân ¶  celkkuuh, Ohtâ uđđâ politiik tehálumosijn amnâsoosijn lii innovaatio ovdedem jyehi kuávlust ¶ – Enni, puáđi huápust keččâđ! Nyytti čokkij pittáspeelâ aaibâs jieš. ¶ MAID TOT MEERHŠ? VÁSTÁDÂS: ¶ KORHONEN, MAURI 1999: Uusi sienikirja . 11. Painos. Keuruu: Otava. ¶ 29 ¶ Säämi kulttuurkuávdáá arkkitehtkišto kištopargoh ¶ Anarâškielâlâš rappar Amoc ¶ Vättern ¶ olŋâ ¶ Pyereestpuáttim Säämi aalmugpeeivi juuhlán Anarân 6.2.2010 ! ¶ - Na ostâččih-uv tun? ¶ Ko oskoh puoh maid tunjin šladârdeh! ¶  sun Sun moonâi kaavpug ulguubel já huksij olssis kuáđi. Ton paaldân sun čokánij keččâđ, adeličij-uv Immeel liijká-uv Ninive kaavpug tuššâđ. ¶ 124 ¶ “Peeivih-Vuáláppâš aasâi motomin Aanaar suollust, mon nommâ lâi Mavra. Ton kieddist lijjii meiddei ¶ Uđđâ kärbismoottor ¶ – Keččâđ maid mun kavnim! Hemulâš eeđâi räämist. ¶ Hejâtáálu šiljoost lijjii kuttâ stuorrâ keđgičäcilite. Jyehi litte keesij čyeti litterid. ¶ – Tääl tuu nommâ čálloo paapâkirjijd pajas já tun lah täst oovdâs Matti Westeekandâ. Tun lah tääl kenigâs mäksiđ jyehi ive Ruotâ kunâgâsân viäru jiehke uážu vyelgiđ viärukyeddeid patârâsân. Tuu lii vijsásumos meid pyehtiđ párnáidâd já emedâd ristâlii kastuu väldiđ vuástá. Tuoi jiejah-uv kolgâvettee vihkuđ ristâlávt, amas suddoost eelliđ. Tääl tain ruuvnâ almain lii váháš huáppu, nuuvt et ep oostâ eelliđ tuu kuáđáá lunne, mutâ puáttee ive kale lii eenâb asto já koolgah leđe talle pääihist, ko mij puáttip. Ko omâs máđháliih lijjii purâsistám evvisijdis, tallet Harideiješ leŋgiistij Mättee rievâ jieijâs lijge-eergi maŋŋaal já nuuvt sij vuolgii juátkiđ määđhi. ¶ spihâkyeli, -kyele = tönkkösuolattu kala ¶ 5. ¶ Piejâ~kiemni siisâ~korriihánnáá tuidum potásijd. Parde čuopâdum kuolijd oolâ. Tipte tuoldiđ já ucceed šleđgâlevy tie 3 táásán, et tot lohe vyelni suolgâi tuáldá. Adde kuolijd kopšâđ tie 30 minuttâd. Faalâ kuolij já potásij lasseen mielhi, saresopá já leeibi. Potáseh láá njálgáh vuojáin purrâđ.~ ¶ sparkkeevätti ¶ Säämi elleekove ¶ Mut eidu ko Assaaskuolgâ lâi kiergânâm tuáhtárušmist Puállunjune, te aaibâs tast aldasijn kulluuškuođij auto huurrân. Já huurrân poođij ain aldeláá já aldeláá. ¶ akk. Kii tuom mäle äigu kozzâđ? Kii tuom tálo lii ráhtâm? ¶ Sämmilij arkkâdâhärbivyevi symbool lii masa legendaarsâš sajattuv uážžum Piäccám ¶ Iskos 1 ¶ maŋŋeed ehidist ovdil uáđđám? eeči koijâd. ¶ Lusmenjargâ = Lusmaniemi ¶ Eellim keččâmin pálgá merkkim ton aalgâkeččin já Stuorrâvuonâ puotâ lii maađijpellâst kolbâ, mast lohá “Enarestien – Anárašmáđđi” . Kolgâččij vaarâ leđe “Anárašmáđii” . Vyelgimsaajeest lii väzzimmätki Čevetjáávrán káártá mield suullân 100 kilomeetterid, mut tuođâlávt kale čuuvtij-uv kuhheeb. Aainâs vuossâmuu kyevti kilomeetter määđhist ađai Rátkákuolbânist pálgá ratkuuttuvah láá merkkejum tuše kulmáin kolbáin “Enarestien – Anárašmáđđi” , mut tobbeen, kogo jieš päälgis álgá, ađai ton vyelgimsaajeest lii meid suomâkielnommâ “Inarinpolku” . Vuovâs ličij lamaš, jis tobbeen ličij meiddei anarâškielân “Anarâšpäälgis” , ko anarâšâinhân täst lii saahâ já anarâšâi mield päälgis-uv lii uážžum noomâs. Jiem iällám vyelgimsaje olgoláá, ko must lijjii keppâ lädikammuuh jyelgist já jeggi poođij oovdân, mut nabdemist lii, et siämmáálágáneh koolbah láá aainâs Njiđgojäävi räi já máhđulávt vala ordârääji räi, kost pálgá merkkim juátkoo pajalâskeđgijguin. Lii-uv päälgis tast ovdâskulij merkkejum meid čielgâsubbooht, ij must lah tiätu. Kalgaba puáttee keesi eelliđ keččâmin tom. ¶ virgeomâhái koskâvuođâst já láá-uv säämi kielâlaavâ keežild šoddâm nubástusah virgeomâhái ¶ áiccutoimâ.....71 ¶ Kulttuurpyevtitteijee ¶ Rein, Ruhr, Berliin, Frankfurt, Hambur ¶ Kielâräjittes leirâ ¶ – Muu eemeed vâi? Elmer pahudij já lopâttij Ante koskânpááccám celkkuu. ¶  cuvnâđ – Niäljád komppaniast lii ohtâ vahtâsaje, kuus kolgâččij tuálvuđ pennuu iijân. Toho lii pieijum ruottâmpäddi, moos peenuv pieijuuččij kiddâ já tot vahtiiččij taggaar ucessiähá saje, amas kihheen jotteeđ iho togo pehti. Peenuv tolvuuččij Work Chopin ehidist love ääigi já viežžuuččij iđedist kuuđâ ääigi meddâl. ¶ Poccuu tuoljijn láá jieškote-uvlágán noomah tađe mield, mon sorttâsii poccuu tyeljist lii saahâ: ¶ Tieđettemčáluseh ¶   meerâst Nuorttâmeerân ennuv sálttáás čääci. ¶ 7. Almoot čuávvoo kaavpugij sajaduv ¶ Anarâš arkkâdâh ¶ dit muu sääni. Muu Eeči räähist suu, já mij puáttip suu kuuvl já pääccip aassâđ suu kuuvl. Tot, kote ij muu räähist, ij nuávdit muu sääni – mut sääni, mon tij kulâvetteđ, ij lah muu uámi, mut Eeji, kote lii muu vuolgâttâm. ¶ Luándust eellim adelij máhđulâšvuođâid maaŋgâláván sieráid. Kuárŋum, čierâstem, kaččâm, njuškom, piäittáástâllâm, muotâsuáti já muotâlonij rähtim lijjii luánduliih já älkkeeh. ¶ - Tie uáináh . Tun kuulah muu aaibâs pyereest. ¶  / Kuálmád uálgitábáhtus, mii še paasij mielân viehâ pyereest lâi tot, ko peesâim mottoom kiđđâpeeivi aaibâs škovlâääigi vyelgiđ čuoigâđ Suáluičielgi tuoddâráid. Must alnaan iä lamaš saveheh, mut luoihâttim taid Nyyssölä Kaukost, ko sust lijjii kyevtih já talle mij vyeijilijm bussijn. Jieččân mušto ääigi lijjim táássáš lamaš Suomâ kieldâin tuše Aanaar kieldâst já Ucjuv kieldâst, sehe vala Tiänu kieldâst Taažâbeln, mut tääl mij šyevittijn Suáđigil kieldân, tâi jiešalnees Aanaar já Suáđigij kieldâ rááján, mast mij čuoigâlijm Sijdâuáivážân ađai “Kiilopään” . Jieččân “muštottes” ääigi, ađai talle ko šoddim Ylivieskast já juuttim evakkost puáđidijn tiäđust-uv maaŋgâi kieldâi čoođâ, jiem taid muštám. Čuoigâim ušom muadilov uáppee juávkku kieldâi räjilinjáá mield Kiilopää räi já kuárŋuim vala ton oolâ-uv, jeđe čierâstijm Laanil kulij. Mottoom kooskâst čierâstim siemin roggáá paijeel já talle saaveeh toijui. Tot ij toijum aaibâs luovâs rasta já pisoi mottoomnáál ohtân savehin, et peessim toin kuittâg maađij pellâs. Muu saaveehlyeikkee Kauko lâi še mieldi já ooinij tábáhtus, mut sun ij vaattâm saaveeh toijuumist maiden. Ama tast lâi vissâ jo ovdiist-uv mottoomlágán morrum já mun tuše tooijim tom lopâlávt. Tom muštám, et saveheh lijjii keezih já Järvinen-nommâsiih. ¶ mist lii stuorrâ Säämieennâm. ¶ - Addâgâs, jis huáputtâm, mut maht tun lah joođoost? Heikkâ fakkist koijâdij. ¶  leeibist ! c) Suomâ Kulttuurruttârááju išeruttâ 105000 €, mast 199 236,24 € láá sirdum tutkâmjuávhu tilist Suomâ-Ruoššâ-siärván 12.10.2010. ¶ Veikkâ virveluággum já jieŋâalnuággum láá-uv taan ääigi pivnuus kyelipivdemvyevih Anarist, láá toh kuittâg-uv majebij aigij pyevtittâsah. Taid láá astoääigikuálásteijeeh puáhtám. Ton sajan uštem kulá puárásub ärbivuáhán, ko tot lii lamaš kiävtust juo 1800-lovo pelni. ¶ Kielâpiervâl šiljomiärádÂsah ¶ Palvâlem 2, 4, 6, 10, 13, 18, 21, 24 ¶ Aalmug koijâdij: ”Maid mij talle kolgâp toohâđ? ¶ mutáttâh 122 ¶ 1. Ramaria flava – Keltahaarakas – Fiskissyerikuobâr U ¶ Evnielleeh ¶  subjekt: 5. Amanita regalis – Ruskokärpässieni – Ruškiskiärppáákuobâr U ¶ Talle Jeesus eeđâi: ”Mun lam pajasčyežžilem já eellim. Sun, kote osko munjin, uážžu eelliđ avalávt, veikkâ jáámá-uv. Oskoh-uv tom?” ¶ Sämitige almos toimâttâh lii varrim ¶ Ko njuámmilááh kullii tom, sij povvustii čuuvtij. ¶ – Munbâ keejâm tääbbin Njobžâpirâsministeriö listoin, et mii tobbeen iättoo kähtest, Išepoolis eeđâi já usâškuođij kirjijdis ildest. ¶ Aalmugijkoskâsâš sämiseminaar čuávvumnáál Interneetist ¶ peerustmist = välittämisestä 154 ¶ – Tast láá hirmos čalaneh. ¶  Interjektioh Kiävttojeh Čyeti ihheed tassaaš eellim lâi čuuvtij ereslágán ko tääl. Ulmuuh jiejah pyevtittii purrâmâmâšverkijdis, já tot vaađâi korrâ pargo, et purrâmâšâst lii tušše nocceđâttâđ. Ain purrâmâš ij lah lamaš tommit. Pihtâseh tuovŋâduvvii maŋgii. Sierah lijjii uccáá já toh lijjii čuuvtij oovtkiärdánuboh ko tááláá ääigi. Pasâttâsah šoddii viehâ uccáá já toi tuššâdem lâi älkkee. Cuovkkânâm muorâtiiŋgah puáldojii omânist. Puáris pihtâseh čuáppojii ránukuđâlmin, main kođđojii mučis liggoráánuh. ¶ d) tevkisselgkaijuu, e) čerrih? ¶ 2. Vääni raavâdamnâseh ¶  nuuvt – Tast, kote áigu nuáidin, iä uážu leđe táváliih usteveh. Nuáidih ferttejeh eelliđ sijvuus já ohtuunis eellim. Tuu usteveh láá liijkás huálššááh já larmâdeijeeh. ¶ verd sänivaljiimij tááhust. MLO kiävttá veerbâ šyehkiđ aktiohäämi šyehkim já IM vuod ¶ Ränisrástágâš ráhtá piervâlis njaajâst já suoinijn mottoom uáksisuárán. Tot mannee 5-6 mane, maid láálá muáddi oho. Uđâgááh kyeđđih piervâl kyevti oho keččin, veikkâ iä vala määtigin nuuvt pyereest kirdeđ. ¶ - Ij maiden, mun tuše jurdâ čč im jienáin, Jovnâ , Wieseh västidij, mut miinii tast lâi, mon Jovnâ ličij halidâm tiettiđ, tast sun lâi vises. ¶ Kristiina Aikio lii vuáčulâš sämiartist. Kristiina lii lávlum 25 ihheed, main juáigus 8 ihheed. Tiina Aikio lii almostittâm maaŋgâid skiärruid, el. Ále Mana já Sapmi Vaimmus. Tiina Aikio láávdást Sajosist oovtâst suu čuojâldittein teikâ stuárráábijn juávhuin sopâmuš mield. ¶ **Mottoom kolgolâš poođij ohtii mottoom táálun. Kuulâi et tobbeen láá ennuu säpligeh. Kolgolâš eeđâi, et kal sun kodd~ puoh taid säpiliijd, jis uážžu kalas purrâđ. Na tááluviehâhân kale mieđâi toos mielâstis, puohtii ennuu puohlágán purrâmâšâid. Ko kolgolâš lâi purâdâm, te vaaldij täkkiluávhust piälhu, ruttij nijbees já eeđâi: ¶ Lijjim uáđđám já koccájim toos ko avdo orostij. Keččim olgos te oinim, tobbeen uáinojeh uápis ulmuuh, Vuoli kezzi mii ráánjáh já Holmberg Aasluv peerâ. Ton avdost mast sij lijjii, lâi monnjâ-aksel moonnâm rasta já mätki koskâldui. Ulmuuh lijjii tulâstâlmin tast cuovkkânâm avdo alda, avdovyeijee já mottoom eres almai láin tiivoodmin avdo. Mii sáttulâš avdo joođhij määđhi já Suáđikylást ovdâskulâi liähtu puáránij. ¶ Sattummild suoi teivâsáin Pete táálun. Ušom lâi saahâ smaavâ sierâmielâlâšvuođâst Downty City poolisáin Ernesto Whitecook baarist Singaporest toollum juhle maŋa. Vâi virgeomâhááh rávhuiduuččii já Ernesto finniiččij tilálâšvuođâ huksiđ faallâmvistees uđđâsist aalgâst, suoi vuolgijn oppeet tavas, nuuvtko maaŋgah olmâ almaah ovdil sunnuu. Suoi lijkkuustuin siämmâst Patric McHuges táálun, Peten já imâšlâš ráávhun, maid päikki suonjârdij. Eromâšávt majemustáá mainâšum lâi pyeredeijee palsam myesittes vajâldemivij maŋa. Jotelávt suoi vuáháduin piäiválâš oornigân, mii vaađâi nuuvt uccáá já adelij puoh sajan. ¶ Sveitsi lii maailmtobdos tiijmijn, kiijkárijn, talkkâsijn, suklaast já vuástáin. Meid mađhâšem puáhtá enâmân jáválâšvuođâ. Uáivikaavpug Bern já maaŋgâin stuorrâ paaŋkijn pegâlmâs Zürich láá eennâm stuárráámusah kaavpugeh. Geneve lii tobdos OA válduviäsust. ¶ Sämmilijn láá tááláá ääigi 11 liputtempeivid, moh tuhhiittuvvojii ohtsâš säämi konfereensâst. Suomâ sisašijministeriö avžut säämi liputtempeivijd meiddei almolâš liputtem. Liiputmist kalga nuávdittiđ jieškote-uv väldikode laavâid. Ovtâskâs ulmust, siärváduvâst já irâttâsâst lii juhlemielâ, kunnijâttem tâi soro čäittimân lope liputtiđ Säämi lippuin eres-uv peeivij ko virgálâš liputtempeeivij. ¶ Lijjiibâ ohtii kulmâ kuobžâ, kiäh assii meeccist mučis uccâ tuuváážiist. Sij lijjii Eči-Kuobžâ, Enni-Kuobžâ já uccâ Vávvá-Kuobžâš. Mottoom peeivi Eči-Kuobžâ eeđâi Enni-Kuobžân: "Suohâd lii nuuvt kume, ete jiem pyevti puurrâđ tom. Vuálgup väzziđ miäcán ton puudâ, ko tot čuásku." "Toomâba, Vávvá-Kuobžâ!" čuorvij Enni-Kuobžâ já Vávvá-Kuobžâš nuškij portháid vuálus kammuuh puástujyelgist. "Mutâ must lii nelgi" , uccâ kuobžâš vaidâlij. Talle Eči-Kuobžâ harettij: "Tuušijd! Kyeđđip suohâd čuáskuđ peevdi oolâ!" ¶ Suomâ sämmilij tiäđulâšvuotâ jieijâs kulttuurist já tađe mield meiddei kielâstis lii čuuvtij lasanâm ¶ Na ton tááhust škovlâ lájádâs kale epiluhostui pargostis, ko anarâškielâ tile liijká čuovvânškuođij, veikkâ čuovvânškyettim aalgij iäskán niäljádâsčyeti-ihheed ma ŋ eláá ađai ive 1986. Talle Anarâškielâ servi vuáđudui. Vala pyerebeht kielâ tile čuovvânškuođij 11 ihheed ma ŋeláá, k o Anarâškielâ servi vuáđudij vuossâmuu anarâškielâ kielâpiervâl Anarân 1997. Tääl kielâpiervâleh láá kulmâ: kyehti Anarist (Piervâl já Piäju) já ohtâ Avelist (Kuáti). Kielâ tile lii tääl pyereeb ko ovdeláá mainâšum sev ŋ is vuođâlovvoost ađai 50 ihheed tassaaš. Tääl kielâs monâttâm anarâšah, sehe viereskielâliih-uv máttáátteleh anarâškielâ kuursâin, moh láá tááláá ääigi viehâ valjeest fálusist. Jieš alnees taan kirje nommâ lâi pyehtiđ leđe “ Čuovâdis vuođâlohán ”, mut ko algâttim kirje čäällim, te jiem talle vala tiättám, maht šodâččij leđe. ¶ Talle tot mist aalgij vartiopargo. Sunujuuvâ šalde lei taggaar päikki, kost koolgâi leđe ain vahtâ, já mijjân Koikari juávkunhân tot hommá päresávt heivij, ko Koikarist lei uánihis mätki Sunujuuvâ šalde kuuvl. Na nuuvt, tobbeenhân mij juuđijm ohtâ ryhmá ain kyevti pirrâmpeeivi reeisust. Talle poođij nubbe ryhmá lyeštiđ vuossmuu ryhmá veitâlâs. ¶ Moonnâm ihečyeđe loopâbeln iänááš puásuituálust áigápuáđus finnejeijee ulmuuh lasanii ucánjáhháá, mut tot lii áámmátráhtus nubástusâst šoddâm äšši, mast tärhibeht maŋeláá. Lâi kale mottoom áámmátnommâ, mii toolâi sistestis puoh ovdeláá mainâšum áámmátnoomâid (eereeb nuáidi, sijdâlensman já reeŋgâ), já tot lâi tálulâš . Sun piivdij riävskáid já kuolijd, juuđij pygálusâin, toovâi Reisvuonmaađhijd, sehe luommij. Lasseen sust lijjii šivetteh, sehe saavzah já sun koolvij meiddei potákkijd. Ton ooleest sun šoodâi leđe mottoomlágán eennâmtuállen, mut tuše eennâmtuálust áigápuáđus finnejeijeeh iä lamaš. Mottoon anarâšâst koijâdii áámmát mottoom äššikirje ohtâvuođâst, moo sun västidij . ¶ – Jáá, Ánná himettistij. ¶ nuuvt ko mij-uv addâgâs adelep toid, ¶ - Pyeri iiđeed, Heikkâ eeđâi já cummâlistij Ááná. ¶ Sun pozzelij ubâ reepu siskáldâs enâmân já toin naalijn poltoškuođij tävirijd. ¶ Norland C3 ¶  táálu. Must Piättâr västidij: ”Tun lah Messias, Immeel kandâ.” ¶ manemušah.....43 ¶  P Petter Morottaja čáállim já Martti Rikkosii kuvvim nuorâikirje “ Suábi maainâs ” almostui ive 1991. Anarâškielâ servi ry, 77 s. ¶ Issä Wilja! ¶ Kuálástus ¶ Säämi haldâsemkuávluh ¶ Nipso lappui čunoitiäváá tuáhá. ¶  varianttin, Náánást lii lamaš majemui peeivij nuuvt ennuv puohlágán toomâ, ete tot ij lah ostâm eelliđ jiejâs ááhu lunne ollágin. Onne tot cancco huápust toho. Äijih já ákku movtijdává ko uáiniv Náná. ¶ * Almai moonâi hotellin pargo uuccâđ já johtájeijee koijâdij: ¶ Puávtám leđe čiävláá muu kielâst. ¶ Burundi ¶ lijgešoddâm jaavrij čáácán puáhtá tälviv jođettiđ ááimu, amas happi nuuhâđ. Maaŋgâi lijgešoddâm jaavrij ponneest láá kuovzâm stuorrâ meerijd toho čoggâšum jamâ šaddoid já ponnemođe. ¶ Šiljopiirâs ¶ Pirrâmpeeivi ritmâ ¶ Veldittittee ¶ Kove: IMG_1215.jpg ¶ - Jáá. Lâi-uvgs tot nieidâ vâi kandâ? ákku joođhij tenttam. ¶ - Kielâkappeerleeirâ koloid uásálistmist. ¶ Sun eeđâi: –~Rähis kaandah, viinikäärdist lii čiähusist stuorrâ aarni. Mutâ jiem maainâst eidu kogo tot lii. Tij kolgâvetteđ uuccâđ tom. ¶ Nuorttâsämmiliih ¶ Mist lii tuše ohtâ Immeel, Eeči. Sust lii puoh vuálgus, já suu luusâ mij lep jotemin. Mist lii tuše ohtâ Hiärrá, Jeesus Kristus. Suu pehti lii puoh sivnedum, nuuvt meiddei mii. (1. Kor. 8:6) ¶ Kunâgâttârij vijđánem lii kiddâ tast, lii-uv miehtâ monogynisâš vâi polygynisâš. Monogynisii, ađai oovtâ kunâgâttâr mievtâin vyelgih uđđâ kunâgâttâreh hejâkirdemân. Parâttâllâm maŋa kunâgâtâr kuávzá olssis vuovâs kuátiroge enâmân já šoddâd vuossâmuid pargeid, moh riemih tállán huksiđ kuáđi. Polygynisii, ađai maaŋgâ kunâgâttâr mievtâin uđđâ kunâgâttâreh pyehtih parâttâllâđ mievtâ alne já pääcciđ päikkimiehtân monniđ. Parâttâllâm maŋa kunâgâtâr kiško suájáidis luovâs, ige tot innig kuássin vyelgi mievtâst meddâl. Kuuloold miehtâ stuáru já kunâgâttâr áinoo pargon páácá monnim. Ko miehtâ lii tuárvi styeres, te kunâgâtâr šoddâdškuát uđđâ nieidâkunâgâttârijd, moh vyelgih juátkiđ suuvâ. ¶ Mut Taavvidist lâi eres uáinu: ”Mun lam kuáđuttâm iäččán saavzâid. Jis leijoon tâi kuobžâ tuálvui saavzâ, mun vuolgim piäđu maŋŋaal, čoskim tom enâmân já kiškettim saavzâ ton njäälmist meddâl. Hiärrá, kote lii suojâlâm muu leijoon já kuobžâ njäälmist, suojâlus muu meid Goljatist.” ¶  ärbivuáválii 1. Hilbes Ucjuuvâst, lávdástâlmijnis ´Buncce luohti´, stivrejeijen Niilo Rasmus. ¶ Nyeti suoppim algâttui värppikeejist ain nuuvt, et kárbáh vuolgijn vistig kuábbâš-uv kuávlusis já ko jieš tot nyettiuási lâi jo čääsist já aalgij kievđâuási, te kárbáh tohhii taggaar 90 ceehi mohe nuuvt, et ko nyetti já kievđah lijjii jäävrist, te tain šoodâi tegu taggaar stuorrâ U-puustav. Tast maŋa äälih čyeggejuvvojii motepoonán já aalgij kievđâ já nyeti-uv keessim. Kievđâ kessui já tyelittälli roškâlui čáácán nuuvt kuhe, et poođij nyettiviermi keeči. Kuohtui kárbái kesseeh kolgáin kuuloold kesâččiđ suullân siämmáá-aigásávt já jis nubbe lâi jotelub, te ferttij vyerdiđ kyeimis, mut kuittâg nuuvt, et nyetti ij ooroost. Tast maŋa kárbáh suullân siämmáá-áigásávt sirduin vistig aldeláá puohtâm já ko nyettiuási iđeškuođij, te tast maŋa kárbáh sirduin puohtâmân, mii uáivildij tom, et kuohtui kárbái äälih čyeggejuin pelduvváid paldâluvâi. Tast maŋa koskâkievđâ njuárustui nube kárbás já toh rottejuin aldeláá nubijdis. Tuárbumpele suhhee adelij kievđâkeeji nyettikessei já sirdui jieš kárbá moojiikeš, sehe aalgij kuuloold tuárbudiđ. Mađe aldeláá nyetipottâ poođij, te tađe jotelubbooht koolgâi tuárbuđ já väärpi keessim nuuvâi toos, et nyetipottâ lopâ-loopâst rottejui tuárbumpele kárbás. Tallaa ääigi väärpist pottii iänááš vuoššâmsávjááh já kuármásub šaapšah-uv, mut pottii tobbeen meid puškoh, suávvileh, mottoom njááváš, vuáskunááh já motomin kuávžurâš-uv. Táválávt ain koldem maŋa kurpoim saallâs Nuuvdipele riddoteermi oolâ, kost juovâdijm tom já jis lâi teivâsâm puáttiđ kuávžur, te läävejim ravhâstiđ iäččásân, teikkâ Juhháán-Uulán: ¶ Pieinis-Piäkká já ¶ akansieni ¶ Tuodâr-Laapi pargovyeimitoimâttâh, Iänuduv toimâpäikki ¶ Anarist lijjii jyehikiässááh kesiseurah já muu-uv vaanhimeh láin vuálgám toho. Tot lâi nuuvtkočodum oholoopâ äigi já talle lâi TVH pargein-uv rijjâäigi nuuvt, et Ailâ-uábbi lâi talle pääihist já munjin skipárin, sehe keččen. Ko markkâneh lijjii nuuhâm, te markkânviehâ tiäđust poođij pááikán ääigild, mut mun huámášim taggaar omâs ääši, et miinii eromâšijd tobbeen lâi tábáhtum. Muu vaanhimeh láin uáli-uv jo ustevliih nomâlâsân Isá Máárján já ubâ Uccpárnáá Maati juávkun, maid suoi ovdil iävá lamaš. Kalehân suoi ustevliih láin tiäđust ovdil-uv ránjáidis, mut iävá siämmáánáálá ko tääl. ¶ Sun  lii  sajasâžžân  tassaaš  ko  máttáátteijee  máccá  enniluámust. ¶ Ejistân lâi tot avdoluodâ rähtim korrâ pargo, sun kuáivui raavijd, njeeidij muorâid, kaagâi já cuávhui keeđgijd moh lijjii luodâ alne. Stuorrâ keeđgijd sun čuovkkij nuuvt ete pooldij vist tuulâ keđgij piällást já alne ete keeđgih kummuu, jeđe leškij kolmâ čääsi oolâ. Keeđgih eštus čuovkkânii já luoddânâddii. ¶ leđe tievâ (olla täynnä) ¶   Veikkâ jođáččim sevŋis leeveest, ¶ Kalender orniimist ihán 2011: ¶ Rähisvuotâ ij toovâ aldemui maiden paaid. (Room. 13:10) ¶ lássá 71 ¶ pááikán. ¶ 4. Iran 105 ¶ pirrâsijd. Mieldi lii meid Nuorttâmeerâ-uási, mast puáhtá ¶ nälimolsâšuddâm . Maaŋgâi iälánij populaatioi stuárudâh muttuustâl iivij mield. Molsâšuddâm puáhtá leđe rytmâlâš tâi epinjuolgâduslâš. Om. muikkunaalij molsâšuddâm. ¶ - Taat lii hirmâd moiváás äšši. Tun lah olmooš já taan enâmist mij miäštár ij lyešti oovtâgin ij-häldee sijdáid, ovdilgo sun lii uáinâm taam já lii vises, et sun ij lah varâlâš. ¶ Ilvâs kieimâ álgá kuovâmáánu loopâst jâ pištá kuhás njuhčâmáánu pel. Jis kuávlust lii pisovâš ilvâsnääli, te oráseh vijđáht-uv čokkâneh kieimâmsajan já algâtteh tuáluid. Táválij päikkikisái kieimâpárgumeh iho iä lah makken verdittijn ilvâsij siämmáid tuáloid. Oráseh tuáruh hirmâdávt kieimâmarkkânijnis já sáttá keevvâđ nuuvt-uv et táppám ores šadda vyeittes purâmuššân já vyeittee piäsá vala luovâttiđ geenijdis puáttee suhâpuolvân. Niŋálâs čuávjiäigi pištá 70 – 80 pirrâmpeivid já 2 tâi 3 čiivgâ šaddeh vyesimáánu loopâkeččin juovân, tâi monnii eres torvoláš sajan, kuus niŋálâs lii ornim kuáđi. Čiivgah teddih šodâdijn 70 rammid, moi čalmeh lekkâseh 2,5 okkosâžžân já syeini – porgemáánust ilvâspeerâ kuáđá piäjus. Niŋálâs njoomât čivgâidis vala nuuvt kuhháá ko puátá uđđâ kieimâäigi, já talle tot vuájálit čivgâidis meddâl. Toh kalgeh piergiittâllâđ jiečânis. ¶ Puáris stuorrâ váldukámppáást tivodui uási 1970-lovo loopâst ävđintuppeen . Kámpá nube keeji pasâttâsah uáinojeh vala viste paaldâst. Ijâstâllâmviste, mii lâi pyereeb oornigist tivodui iivijn 1975 - 1976, mut tot puolij ive 1993. Ovdii maali mield huksejum uđđâ kámppá valmâštui 1999. Kámppá palvâl tááláá ääigis värdemtuppeen . Šiljo puáris stuorrâ suovâsáávnán šiettih ohtân muáddlov sávnod. ¶ oovces láá? Taat omâsolmooš–uv lii áinoo, kote maacâi alestiđ Immeel? ¶ Syerisuávváásavo 5:2 A 23 Kiäptuveist, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ uáinojeijee lodeh. ¶ 173 ¶ Ko puáđáh čuovâdâsât sevŋâdân, te vistig jieh uáni ennust maiden, mut kuuloold čalmeh vuáháduveh siävŋusân. Siävŋusist jieh kuittâg uáini iivnijd, pic puoh tiiŋgah oroh lemin ránáseh. Ulmuu čalme viermicuozâst láá iivnij uáinimân spesiaališum seelah, mut toh tuáimih tuše kirkes čuovâst. ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtus ¶   Lyseonpuisto luvâttâh, Ruávinjargâ: Inga Maaret Aikioniemi (tavesämikielâ) ¶ Kaijuukárgu LL.1977 Kajavakari Källeelássá Liävdooluovtâ já Stuorrâjäävri koskâsâš čuálmist. ¶ 4 Mast eennâmtuálleeh finnejeh áigápuáđus? ¶  + sárnup anarâškielâ. Keksip oovtâst ¶ 11. Šivetteh tarbâšeh fuoddâr 32 ¶ Lii čielgâ ohtâvuotâ sundei puáris viärupeerrâmsoojij já markkânsoojij kooskâst. Sörud sopâmuš maŋa ferttejii sundeeh koskâldittiđ viärunuurrâmtooimâs. Tast maŋa sij algii ollásávt kävppialmajin. Nabdemist lii meid tot, et ko sundeeh kavpâšii, te sij siämmást nurrii viäru. Tast lii mainâšum, kunâgâs reeivâst ive 1571. ¶ Ruške lii šadoi, ovdâmerkkân lostâmuorâi, soorij já káránâsmuorjij loostâi čohčâsâš ivnečuovâ. ¶ Luujävri = Lovozero ¶ Eemeed kaččâlij suu maŋŋaal: ¶ – Suáppoon peri. Tothân lii šiev šapšâviermi, ko ij lah torssii. Torssiis viärmán šaapšah iä kal moonâ. Ibles viermi tot kalga šapšâpiivdost leđ. Puáris viermihân tot lii, mutâ ij lah valagin mihheen viermisaaŋid, Matti iätá já totká puáris šapšâviermi. ¶ – Skammaääigi lii kal toos-uv eenâb asto. Eeči kaavnâi äijih puáris viermi, mutâ keejâbâ maid mun kavnim skaapist. Puáris spihâkuolij muorâlite. Tääl muoi kal sälttejeen kuolijd sehe uđđâáigásávt ete toin naalijn, ko muoi láán äijiháin taid jo pärnivuođâ rääjist hárjánâm puurrâđ. Äijih lii maŋgii tuáivum, ete uážuččij spihâkyele já tääl mun ááigum tom-uv rähtiđ, ákku almoot Maatin. ¶ Uáineen vissâ oppeet čiččâm ive keččin, uccâ kozzsäpligskipárâš! ¶ Juh 1:29-34 ¶ jieijâs ääigi uáiváámusah ¶ pyereest tuidum poccuu čuáleh. ¶ Uđđâ aassâmpääihist-uv purrâmuš poođij luándust. Eenist lijjii poccuuh. Já nuuvt lâi sist tälviv ain poccuupiärgu. Kyeli lâi Kiäptuveist valjeest. Talle lâi juuvâst jieijâs kyelišlaajâ. Tom tuubdâi tast, et tot lâi čappâdub ko jävrikyeli. Tääl tot kyeli lii váánnum. Kiđđuv ovdilgo áálduh kyediškuottii, Liäiná perruinis veedij áálduid. Iŋgá muštâl et sun še eelij obijnis sirdemin áálduid. ¶ Puđâldâsteatter Ivaloiset já -čáitáldâh Sajosist 24.10.12. ¶ - Lijjii-uv tuu siisâpeessâmiskoseh älkkeh? Heikkâ koijâdij. ¶ meerâ Volgograd Nižni Novgorod Ruošâst ¶ Laapi etikuávdáš "Návt kiävtáh etinummeer 112 Suomâst" (tavesämikielân) ¶ Pááikán väzidijnis ákku sovkkâl Maatin: ¶ Porgâmravvuuh: ¶ Päivi Okkonen-Sotka, Ann-Mari Sintonen já Tuula Uus-Leponiemi ¶   c. ¶ njyebžilis kielâ. Kuálmád spiekâstmist lii koččâmuš passiivráhtusist: KR olgospyehtim ¶ Já nubeh seehah lijjii kuoddum meiddei tyebbiláá, ko sun taid usâškuođij. Toh še lijjii aaibâs kuárusin já kiškum. ¶ 42. Maht jienâ ovdán? 136 ¶ astoääigi kuálástus.....57 ¶ Orjâlâš pajulmuuh kočodii Jormokuoškâ táálu noomáin "Uđđâ Lukkár" . ¶ lii Vatikaaniväldikode lasseen Italiast. ¶ Kiđđâ lâi juovdâm ton muudon ete muotâ lâi suddâm, mottoom okko lâi innig škoovlâ nuhâmân. Škovlâpárnááh lijjii čurgiimin šiljo já škoovlâ piirrâs. Lijjim viežžâm Issá-čeesi pyerá Tuurunjaargâst, kuus sust lâi pááccâm čohčuv. Toin mun vuojâččim ruŋgo vyele ko jyelgih lijjii vala nuuvt uániheh ete jiem olláám ruŋgo paijeel polgimáid. Lijjim räämist ko must lâi taggaar vuájáán, mii iärásijn oovtâstkin škovlâlijn ij lam. Masa jyehi kandâ lâi halidiđ vyeijiđ toin, mutâ jiem oskeldâm adeliđ ko eidu pyeremus skipárijd vyeijiđ toin. ¶ Puoh jegimustáá suohis skierâsist lâi kuheldâlâs ruopsis čummiittâs, mon paaldâst lâi suáijáás miehtâkope. Mievtâst stiärgái vala säggi pajaskulij, mast lijjii muáddi pävirpittáá. Tot lâi tegu stellejum toos suu piervâlmerkkân. Ristin aalgij tállâm kuovzâđ já kuuppâđ kove stuárráábin já ko sun pyereest aalgij jieš šiettâđ toos, te lâi tuđâvâš. Sun pahelij vala hivvâduv tälvipuuzâid, moh mudoi-uv forgâ luovâniččii já vala ucánjihhii uuvjâid-uv jieijâs pajalist, stelliistâlâi taid timádâssân piervâl robdáid já hutâgij piervâlân vuoiŋâstiđ. Piervâlrähtimpargo lâi lamaš liijká nuuvt korrâ hommá, et sun toos uccást ij nohháád já veikkâ lâš-uv nohádâm. Sun tuágádij kuittâg toos, ko Rissekäskee siäivuttij hirmâd sáttoin já ratânáin, jeđe iätá: ¶ “ Lasâmáálám” ¶ Matt. 24:13 σωθήσεται pelastuu piäluštuvvoo ¶ 28. Ruotâ lii stuárráámus Tave-eennâm ¶  aaibâs rapu 179 ¶ Nuuvt suoi poođijn skávudijn Njellimân, te talle lâi Uulá káálgus piälkkâm, maht ij tävirijn ane vyelgidijn huolâ. Já lijjii ulmuuh smiettâm, mahtsun toid kiävá, ko lijjii maŋgâ hälytys-uv ehidâstpeeivi lamaš. Nuuvt mottoom peeivi keččân saksalâš kolonna lai tuálvum Ruávinjaargâ ryevdirađeaseman já tast Ylivieskan. Tobbeen Uulá kuáhtá já Aavni viežžii Karhula-nommâsii táálun já Ailâ Váábu kandâinâs (Matti) já Maarit Piättâr Selma kandâidâskijn Erkki já Mauri viežžii Perälä-nommâsii pááikán. Tom evakkopääihi enni kale muuštij kuhe rammuđ moon pyereest siste tobbeen onnii huolâ. ¶ Skipáreh ettii, et jollâhân tun lah, vuálgáh tohon miäcán. Ijhân tobbeen lah mihheen. Tääbbin tust laa puoh. Já puohhân Liisast tuođâi-uv leijii. Lâi šiev pargo, mast finnij siev päälhi já mast sun lijkkui, lâi päikki, lâi auto, lâi almai, leijii párnááh, já puoh alda, käävpih, paaŋkih. Olgoskulâi puoh lâi pyereest, veelgih iä lam stuárráh já ruttâ lâi. Mutâ miinii ij lam. Tom Liisa tuubdâi já tieđij, mutâ tom ääši ij puáhtâm kiässân ettâđ. Maht puovtij iärásáid ettâđ, ko ij puáhtâm olssâskin tubdâstiđ, veikkâ tom kuittâg tieđij. Tot lâi rähisvuotâ. Liisa ij innig rähistâm Lauri. Tääl ko smiättá, te leš-uv tot kuássin lamaškin mihheen rähisvuođâid. ¶ Piäiváá pärni suáŋu jietânâsâi mailmist ¶ Iänááš cuobbui eellim nohá juo suoksâääigi, ko šluubbukuáivih láá kuolij já maaŋgâi eres-uv čäciellei raavâd. Motomin orescuobbuu valjim kođonješši košká, já šluubbukuáivih jäämmih ton keežild. Rävis cuobbuuh pyehtih šoddâđ kyevdi, riämnjá, kuorgâ tâi kozzâlode salâsin. Mut veikkâ maaŋgah elleeh kevttih cuobbuid ravâdin, puoh cuobbuuh iä jäämi - niŋálâscuobbuuh láá kiđđuv visásmittám ääši kuđâmáin meeinijd čáácán valjeest. ¶ Sämmiliih kirhoost 4.2.2012. Tiina Sanila-Aikio. ¶ Kielâ: tárukielâ ¶ Kuávžur koddemân lijjii kale eres-uv koonstah já ohtâ tain lâi uággum. Kiđđâtulve maŋa laavijm Juhháán-Uvláin masa jyehi eehid eelliđ Čovčjuuvâst uággustmin vuoššâmkyele. Tallaa ääigi iä lamaš virvelstááguh já Juhháán-Uulást lâi-uv taggaar supemuorâst rahtum kuhes stággu, mon keejist vuolgij tuárgu, mii lâi suullân stáágu kukkosâš. Jiem pastam talle vala stáágungin já muu pargon paasij táválávt vejehái kyeddim. Vejáhááh lijjii juuvâst valjeest já kyelihaŋkkâ tievâi jo Uáivuš já Savonáá kooskâst. Motomin vejehááh iä puurrâm monnii suujâst já talle karttáim-uv uágguđ vala Savonáá já motomin joba ton vuoluubele-uv. Kuávžur ij tievst puáttâm jyehi uággumreeisust, mut távjá kale taggaar-uv finnijm. Táválávt tot toppij ain uáivušist já jis halijdij stuorrâ suávvilijd finniđ, te koolgâi moonnâđ Savonâžân. ¶ – Kalga-uv tast leđe monnjâjyelgi já koskâjyelgi já ovdâjyelgi kuohtuubeln? ¶ Luuk. 2:26 x ¶ Iso-Syöte 57 ¶ Sijdâ (Siida) lii museo já luándukuávdáš, mii lii Aanaar markkânist. Siijdâst toimâv oovtâstpargoost Sämimuseo (Suomâ sämmilij aalmuglâšmuseo) sehe Meccihaldâttâs Paje-Laapi luándukuávdáš. Aanaar sämimuseo vuáđudui ive 1959. Siämmáá ive tot algâttij museon hiäivulâš vistij karttim já museočuágálduvâi čokkim. Museo vuáđudij Samii Litto – Saamelaisten yhdistys ry. já vuossâmuuh visteh olgomuseokuávlun sirdojii ive 1960. ¶ (spiekâstemjuávkku nr 1) ađai anarâškielâsâš teekstân lii lasettum eksplisistum nanodeijee partikkâl meiddei . Taat lasâttâs ij toovât maggaargin mehâšumeiäruid ¶ tot västid kreikâkielâsâš algâteevstâ, mon vuáđuld suomâkielâsâš KR92 lii jurgâlum. ¶ 33 Kieldah, staatâ ohtâduvah já sämitigge kolgâččii tutkâđ máhđulâšvuođâid vuáđudiđ ohtsijd ¶ áimuluámi . Siemin ráigááh, moh láá šado loostâ asseest. Toi pehti čiđđâdioksidi puátá šaadon. Áimuloomij pehti happi já lievlisteijee čääci vuálgá meddâl šaddoost. ¶ Ko puáláán cokkân, te lah huksin toppum virdepirrâduv . ¶   b. Palhâšumelävdikodde väljee koskâvuođâstis saavâjođetteijee já värisaavâjođetteijee sehe váldá olssis čällee. ¶ 35a paajeeld peljipeeli ¶ MV: Tiätáhan tom ko pelnub soolâ lâi suájákeejij koskâ. Na mun čovostim tom luođâpiso já nuuvt mun te pacâttistim toho, te suáijá rasta heevij, tiäškái toho rođo siis, juuvâšroton. ¶ lii pieijum anarâškielân luándulub preesenshäämi kávná (spiekâstemjuávkku nr 2). ¶ – Čapisjiereehmuorjij nurâmist ko kiergânâm, te vuálgám kal juuŋâid-uv nuurrâđ. Jieht pajedáim Mattijn navrâsijd piäldust, onne nuurâm čapisjiereehmuorjijd miestuin já itten muoi vyelgeen Mattijn juuŋâid nuurrâđ. Tuoi-uv pyehtivettee puáttiđ fáárun, ákku iävtut stááloid. ¶ T Paxillus – Pulkkosienet – Puolikkuobbâreh U ¶  leđe: a) © 2006 Sámi musea Siida & Anarâškielâ servi ¶ b. Jis maŋgâ uásálistee láá iävtuttâm siämmáá noomâ, juáhhoo palhâšume sii kooskâ. ¶ moinnii, tievvâđ mastnii ( fill with ); III sajehaamijttáá: 1 ) “ tevdiđ ” (suomâkiellân ¶ Čäällimvyevih ¶ – Lii porgâm tuođâlii pargo 3,2 tijmed pirrâmpeeivist tâi 2,6 ihheed eellimstis. ¶ – čáállám raavâkirje Anarâškielâ ravvuuh ive 2007, ¶ TURKKI ¶ Ákku áigu meid kevttiđ suhái saajeest kamuvsuoinijd jieijâs sovskammuin. Kamuvsyeinih lähtih já noheh kammuin já talle tain šaddeh snyeltih. Snuoltij sajan kalga molsođ uđđâ kamuvsuoinijd já tom-uv várás sun taarbâš ennuv tallâsijd. ¶ Säminuorah čuovviittii merideijeid ¶ Čohčuv ko lâi muáttâm, te vuolgii puásuialmaah čokkimhoomán já sij čonnii lojes eergijd. Sij čonnii ejistân-uv kyehti eergi, nubbe tain uáli styeres já lâi nulpâgâm. Tot lâi käldejum, mutâ kaldim ij lam luhostum, te lâi pááccâm pietihin, tot lâi uáli loje já miellâsâš mijjân puohhaid. Enistân tot lâi vuájánin ko sun eelij aaššijd tooimâtmin. Mij párnááh-uv laavijm vyeijiđ toin. Toin ep peessâm ávhástâllâđ maŋa evakkost puáttim ko tom oovtâ täälvi, nube čoovčâ tot jaamij, tot lâi stuorrâ vaahâg, mij puohâh murâštijm tom. ¶ Mun jiem tieđe, maht ránnjátáálui nieidah Maija já Uccâ-Kaariš ležžâv moonnâm škoovlân, mut mun aainâs moonnim ejijnân ergijn. Leŋgijm ergijdân já vuojijm tälvimaađij mield Kosseennâm pehti Álttoojáávrán, tobbeen Čalmeruggâmjeegi miätá Tuurujäävri taavaakeš, kost ain Tuurujäävri mield Tuurunjaargân, jeđe Kaamâsjuv mield Tuurukuoškâ lappâd, jeđe Kärigâsnjaargâ maađij rasta oppeet Kaamâsjuuhân, mon mield pessáim Sarre Aanti šiiljon. Jiem kuittâg innig čokkám iäččám askeest siämmáá kerrisist tegu ovdil, mut jieččân kerrisist já jieččân vuájánáin, mii lâi tot Pirit Uulá Toivo merkkâ - piettih nolppo. Tot lâi uáli uáiváás já läškis ergi, mut nabdemist tast lijjii kale čuárvih čohčuv, mut ko tot lâi piettih, te tothân vaarâ roovâi, jeđe kočâttij čorvijdis tegu eres-uv sarvah. Jiem kuássin uáinám tast čoorvijd, ko tot táválávt iiđij tiego juovlâi suulâin tâi maŋeláhháá. Tot paalgâi Aanaar kuávlust já tondiet ergičonâdeijeeh tom ain fättejjii já toimâttii iäččásân. ¶ Anarâš-lostâ 20 ihheed ¶ jurgâlâm: Katri Fofonoff ¶ – Oovtâst iärásijgijn oppâkirjeh: Davvin I – IV, Sámás I – III, Ammamis nie (kielâhárjuttâsah) ¶ Ko šoddâdemčääci kuulgijd kuáhtust, lii šoddâdem alda. Šoddâdem lii nisonân já páárnážân korrâ vuáttámuš. Tondiet eeji mieldiorroom puáhtá leđe iänán uáli tehálâš. Umogâš puátá maailmân iämáttuv pehti uáivi oovdâst. Eellim eeni torvolii já lieggâ kuáhtust lii nuuhâm. Umogâš páárgád eellim merkkân já vuoiŋâškuát jieijâs kiäppáiguin. ¶ 2. Kevttee iššeen oppâkirje lasseen eres-uv tiätu- ¶ –~Täst ij kierdâ käälbinähki pottâgin! Mottoom almai suttá já iätá: ¶ Mon nánnáht tuu puuzah-uv kildeh já tuu ¶ pyevtittâskuávlu = tuotantoalue 69 ¶ Ohtii Immeel vuolgâttij Jeremia njajâäptee pááján. Njajâäptee lâi eidu hammiimin njajâruho jorree vuáláá alne. Ko tast ij šoddâm taggaar ko sun ličij halijdâm, sun njuuvdij njajâtääigi čuákán já algâttij aalgâst. Talle sun raahtij tast uđđâ ruho, mast šoodâi taggaar ko sun halijdij. ¶ sämikuávlust tuáimee staatâ ohtâduvâst tâi finnodâhlájádâsâst, moi toimâkuávlun sämikuávlu kulá. ¶ © 2006 Sámi musea Siida & Anarâškielâ servi ¶ ulguupiälááh suhâpeliorgaaneh ¶  já – Tyebbin te jo oinuuškuát-uv Äijihsuálui, čyervee Marttin. ¶ stäjideijeeh. ¶ 5. Tukholma lii haammânkaavpug. ¶  N 42 Rukkoos - 43 Hiärá sivnádâs ¶ d. Maht čunnuu ovdánem viggeh orostittiđ? ¶ - Ilm.... Ilm... I.. ¶ Pargo miänástuvvee hoittám išedeh heivejeijee škovlim, sämikielâ táiđu sehe kelijdeijee eŋgâlâskielâ táiđu. Proojeektpargee pälkki miärášuvá Suomâ sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi VII/I mield (vuáđupälkki 1711,31eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. Proojeektpargee toimâsaje lii säämi kulttuurkuávdáš Sajosist. Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 2.5.2014 tme 16.00 räi čujottâsân Sajos, 99870 Aanaar. Lasetiäđuid pargoost addel säämi muusikkuávdáá vuávájeijee Anu Magga p. 050 567 2204, anu.magga(at)samediggi.fi. ¶ Kyelišoddâdeijeid čeevris puáhtá leđe kikse, ko tot távjá iälá kyeliáldáin vuáppumin kuolijd. ¶ Talle tääbbin lijjii ulmuin šivetteh mestâ jyehi táálust já táluliih tarbâšii pargeid puásuihommáin täälvi äigin já keesi äigin nijttoreeŋgâid. Šreva lâi puáriskandâ já sun laavij reŋguustâllâđ tálulijd puohlá´án táálupargoin, maid sun maatij. Lâi sun postalmajin-uv, talle ko koolgâi vääzin jotteeđ tuárispele tááloid nuáđiseelgist. Keessiv ij lam sust fiävru, ”polgupyeráh kale lijjii tääbbin ulmuin, mutâ sun ij máttâm vyeijiđ taggaar fiävroin. Tälviv sun kale vuojij ergijguin. Sun lâi taggaar uccâ almaš, vuálá pelnub meetter kukkosâš. Ijge sun lam meendu lussâdgin, ete ergi kostâdij pyereest keessiđ suu. Tom sun ij tubdâstâm ete ij määti pyeráin vyeijiđ. Motomin sun luoihâttij kiästnii pyerá já laiđij tom luodâ mield. Lâi tievst ennuu keppisub tävirijd uigâđ pyeráin. Luuhâđ sun ij máttâm, mutâ kale sun tondet maatij kyeđđiđ poostâ olmâ sajan. Sun hárjánij viärdáđâllâđ nomâi kukkođuvvâid já tieđij ete mon kuhes nomâigijn ulmuuh mon-uv táálust assii. Postâ poođij ain olmâ omâsteijei. Sun lâi viehâ sävri já kievrâ-uv roppâsis iähtun. Ohtii keevâi nuuvt ko mottoom tuárispele táálu ässee eeđâi kiivšes ete sust ličij tuve uksâ tobbeen avdomaađij pellâst, maht tom finniiččij tobbeen pyehtiđ. Šreva arvâlij, et kale sun ko nube kerd puátá te puáhtá. Ij almai tom oskom ete Šreva tom uuvsâ kurppâs já puáhtá, ko mätki-uv lâi paijeel muáddi penâkkullâm. ¶ - Kale tot unohis tobdo tust lappâd mana, kohân peesah uđđâ vistásâd, Heikkâ eeđâi já njavhâdij vala Ááná vuoptâid. ¶ » Elleđ poolâ! Mun al- ¶ Sanila-Aikio Tiina ¶ Ässeeloho: 12,1 milj. ¶ Tuodârsuáhi (Betula pubescens tortuosa) ¶ ko määlih, suohâdeh, ¶ – Mii polâmijd täst tääl lii. Risto eeđâi. ¶ » Väldiđ já puurrâđ, ¶ ´Beaivvi áhkubat´ oovdâst säminuorâid riijkâ tääsist ¶ – Puoh mana pyereest, Muumienni rávhuttâlâi. ¶ 112A Reykjavik haammân ¶ Heli Aikio, Ilmari Aikio, Onni Aikio, Unto Aikio, Rauni Mannermaa já Lyyli Vehmasaho ¶ algâčuolmâ ¶ 7. jieggâ [eellimvyeimi] ¶ Jeesusáin tolvuin koddem várás almaakyevtis, kyehti veritahhee. Ko sij pottii sajan, mon koččoh Uáiviskálžun, sij riistânnävlejii Jeesus já veritahheid, nube suu uálgispel, nube čičetpel. Mut Jeesus eeđâi: ¶ – Na uáiviäšši lii, et tun lah luholâš. Mii aavhijd tast lii, jis aasah monnii kuávlust Saksa, mut tust ij moonâ pyereest. ¶ TÄLVIUÁGGUM ¶ Suillus luteus ¶ Ciälhám meid pyeremuid kijttosijdân taan tilálâšvuođâ já ubâ salmâkirjeproojeekt orniimân uásálisteid já taid tuárjum ornijáid já ulmuid. Eromâšávt mainâšuvvoo Uáiviovdâskodde, Tave-Suomâ Suáldátlääni Ovdâskodde, Laapi Áimutuástumrykment já Suáldátpäikkilitto sehe Suomâ ortodoksâlâš kirkko, Oulu pispekodde já Aanaar servikodde. ¶ – Täälba šoddih-uv kiddâ, Heeihâš, enni eeđâi. ¶ – Tothan uáivild “Troopiik siemanijd” , Muumienni ¶ - Lyešti muu, lyešti muu! tiŋgâ huihádij kivkked. ¶ tollâškoovlâst puáhtá luuhâđ luándutiettui syergist; luánduväri- já pirâssyergist; mađhâšem-, piem ¶ puáhtá väldiđ vuotân algateevstâ merhâšuumijd taggaar-uv jurgâleijee, kii ij määti ¶ Sämitige stivrâ lii čuákkimistis 5.3.2014 mieđettâm váldutoimâlâš saavâjođetteijei Klemetti Näkkäläjärvin pälhittes virgerijjâvuođâ áášánkullee ááigán. ¶ kiäpu, kiävu = kudontakäpy ¶ Sämitige miärádâs sämitiggelaavâst ¶ Muštim fakkist tego jiävttáá peeivi taid aaigijd, ko jieš lijjim Brysselist pargoost, já talle kolgim ain vyelgiđ ovttáin junáin tolebiššáá eidu tondiet, et kiergânim paargon, veik juná ličij-uv ucánjihhii maŋanâm. Já talle ij tarbâšâm leđe mihheen tađe komálub aašijd ko lappâdjottee äijihuáhti, ko tot jo potkij šleeđgâid kuittâg-uv tijmepiälán, já toin naalijn šleđgâjuná orostij eidu toos, kost ton tovváá lâi. ¶ Kivs vuolgij oovtâ uuvsâ kuávlun Jovnâ fáárust. ¶ - Láá-uv tust eenâb-uv tieh? ¶ 197 ¶ veerstâi vuottummereh já toi prooseentuásih puoh tutkâmvuálásijn veerstâin teermâi mield. ¶ Čäcipáccá alodâh mm ¶   adverbiaal. UÁLGICELKKUUH – Must lii picca tyebbin jieŋâskääpist. Lieggiisteen-uv tom? Tääl jiem innig äälgi jieš liäibuđ. Oppeet hijvá vájálduvá, Ánná povvâstij. ¶ muu kuusâ hámásâš. ¶ – Mudoi kale Kuivee sátáččim tuhhiittiđ-uv mut ko tot lii nuuvt hirmâd rámmáá, lâi Sáárá maŋgii smietâstâm, ko Kuivee lâi miäđuštâllâm suu. ¶ šlivgomuuštâ 177 ¶ - Oho runo: Kerttu Paltto ¶ Ärbi ¶ Keđgi lii nuuvt olluv, ete ergi ij uulât jieš puurrâđ jáhháál keeđgi alne. ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtus lii väldikodálâš Nuorâ kulttuur-tábáhtuskuálusân kullee sämikielâlâš kuávlutábáhtus, mon váldu-uárnejeijen lii sämitigge. Aanaar tábáhtus láá orniimin meid Aanaar škovlâ, Säämi máttááttâskuávdáš já páihálâš sämiservi Anára Sámi searvi. ¶ Niärváh tuáimih uáli jotelávt, ko tiätu mana toho kuus kalga muádi seekunt tuhháátuásist. Ruttiih kieđâd kume tuálbus alne meddâl ovdil ko ubâ kiergânâh jurdâččiđgin ääši. ¶ Sukkâr pyevtittâs 2007 (1 000 t) ¶ 1.1.2 Kielâpiervâl viistij kevtteeh ¶ Luuk. 22:16 ¶   Mun s. 25 ¶ – Maht finnip eeni oppeet styeresin? ¶ 32. Vuoiŋâm lii ¶ Tijdâlamppu lii taikalamppu – mut mii lii Skuáppu? ¶ 2. Tave-eennâmlâš sämisopâmuš ratifisistem ¶ 5. Aibâšâh-uv mahten ovdii pargo Helsigist? Lâi-uv pargostâd miinii tagarijd, moos jieh lijkkum? ¶ “Maid-ah?” taksialmai pahudistij. ¶  tuáimih - Uásteen veik millumpiärgu já vuástá já váhá kuobbârijd já toomaattijd. Tot oro lemin aaibâs pyeri. ¶ – Amahmis, postâ ij puáđi muu meddâlorodijn. Lam koččom vuolgâttiđ puoh muu poostâid njuolgist Ameriikân. Já ele tuš ohtii peeivist muu táálust, amas táálu meendu čuuvtij tuolvâđ! ¶ Seenaat-kidânjâsah uárnee almos, kyevtimuddosâš arkkitehtkišto Säämi kulttuurkuávdáá vuáváámist. Vuosmuš muddo álgá 14.4.2008 já nohá 30.6.2008. Kišto nubbe muddo álgá 1.9.2008 já nohá 3.10.2008. Lase... ¶ 34 ¶  kii fiskisvuoivâssyeini.....113 ¶ – Taathân lii rávhálâš já mielâkiddiivâs saje, Hirškikkâ iätá. ¶ Ko juurdâš táid tááláid náituspaarâid (ij nuorâpaarâid tanen, ko anarâškielâ mättee nuorâpaarâh iä eidu taan ääigi lah, tuáivumield puátteevuođâst), te "putes jávvupaarâh" láá tuše oovtâ kieđâ suormâin rekinistemnáálá já uáivildâm täst kielâ sárnoo anarâšâid. Manen lii návt??? ¶ 08.30 – 18.30 9 h Čuákkimpeivi Matti Morottajain Jormokuoškâst, mast kieđâvuššui uási Ilmari Mattus ráhtim teknisijn saanijn. ¶ Nuorttâmeerâ = Itämeri ¶ Unna Junná video ¶ vuáđuStâSah ¶ siijdoh: 62 ¶ 60 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ Kuussâgkuálsi lii olespyehčee, mii čeepiht tuápu ucebijd kuolijd kuhes já segis njunijnis, mast lii ruákki keejist. Njune sáhápäniroobdâi kooskâst njivláás kyeli piso pyereest kiddâ. Kuussâgkuálsih čokkâneh távjá stuorrâ tuákkin cuávis riidon ”nuáttuđ”. Kubdâ raddalâssân vuojân toh tuáškuh čääsi suájáidiskuin já vyejetteh kyeliuáiváduvâid cuávis rido kuávlun. Tobbeen toh riemih pivdeđ kuolijd. ¶ ILO äššitobdee-komitea ¶  lähtemään . A-‐infinitiiv Viästoo ~ Fiästoo ~ Vestoo = Vestojoki ¶ Vajâldeijee kuávžurij eellimkerdi lii luosâ nálásâš: toh šaddeh virdepaaihijn, eellih porošmađhijnis stuárráábijn čaasijn já mäccih maasâd šoddâmjuhâsis kuuđđâđ. ¶ << Alkuun ¶ 1. Stropharia hornemannii – Isokaulussieni – Stuorrâsiäpulâskuobâr U ¶ Teivâdep ohtii ohhoost já ¶ Jis lah jotemin koskâkeesi Máddáápiäláá viljâlemkuávlust, uáináh muččâdin liäđđoo rypsipiälduid. Muštáh-uv, mii ryypsist ráhtoo? Sukkârruottâseh norrojeh maŋeščoovčâ ollâ leeijin piäldurobdáid. Tobbeen toh tuálvojeh sukkârfabrikkáid. Iänáás uásist piälduin šadda valje: niisu, ohrá, ruuvâš já haavvâr . ¶ Mikroskoop kevttim..... ¶ Ákku-uv ooinij tääl almaa. Tiäđust-uv sun ooinij. Já tuubdâi še! ¶ Čuoppum muorah 2004 (milj. m 3 ) ¶ Materiaaleh ráhtojeh škovlim- já oppâmateriaallävdikode tuhhiittem puovtâdemvuávám mield, mut jis tust láá šiev iävtuttâsah já ideah te taid kannat aainâs pyehtiđ oovdân. ¶ Ristin-riävská jurdâččemvyehi nuorâ avestis huolâthánnáá lâi aaibâs ereslágán. Sun lijkkui enâmustáá kiäsán, ko pottii myerjih já tiivreh še. Sun ij nuuvtkin čuuvtij lijkkum tivrijd, toh ko lijjii liijkás njálgáh, mutâ puurâi kal taid talle ko halijdij njäälmis njälgisin. Keesi pyeremus äšši suu mielâst lijjii kuittâg myerjih já nomâlâssân luámáneh, taid kale ij vuáittám mihheen. Vuoi mon njálgáh toh lijjiigin talle ovdebáá keesi, ko sun perruinis vuossmuu keerdi lâi peessâm jiägán smakkiđ taid heerskuid. Lyemeäigi já pärnivuotâ nuvváin kuittâg juo čohčuv, mut sun ubâ moonnâm täälvi lâi skiäikkâm luámánijd jyehi eehid já iiđeet. Suu uábih já viiljah-uv lijjii álgám tuskástuđ toos lyemeskeikkimân já maŋgii cuáigudâm-uv suu. Mihheen ij kuittâg lamaš ávttám. Sun puáđáččij skeikkiđ taid luámánijd, lâiba mii iveaaigijd ihenis, tuhhiittii iäráseh tom teikkâ iä. ¶ Säämi parlamentaarlâš rääđi finnim tiäđui vuáđuld lii Avveel palgâs uáivilin algâttiđ vuossaargâ 26.9.2011 pággunjuovâmijd. Jis njuovâmeh olášuveh, te toh lopâttiččii Njeellim sämmilij puásuituállei puásui-iäláttâs já perrui válduášálii áigápuáđu, tuššâdiččii puásuituállei já sii perrui masa ubâ puásuisiijdâ já lopâttičij Njeellim anarâš puásuituálu ollásávt. Anarâškielâ já kulttuur láá tuođâlávt aštum. Jis pággunjuovâmeh tahhojeh, te puátusin puáhtá leđe njeellimlij puásuituáluperrui meddâlvarrim kuávlust. ¶ Koskâkeesi vuárukäärbis jotá kuohtii peeivist, mutâ algâ- ja loppâkeesi tuše ohtii peeivist. Mätki pištá oovtâ kuávlun suullân 1,5 tijme. Kárbáh orosteh meid Rovâdâs peht. ¶ Ässeeloho: 37,4 milj. ¶ jurgâlum šieu kuolijd - - kiälbuttes kuolijd (spiekâstemjuávkku nr 1) ađai toos lii ¶  saattaa, – Eppee taarbâš sii kuussân tuálvuđ, stuárráb huáđđoo čielgij. Mij lep puáttám viežžâđ mii juovlâpurrâmušâid, moh láá kustoo pieijum tuon seehâ siis! Tääl tij-uv uážžuvetteđ sárnuškyettiđ, ko tolliim taan seehâst kiddâ, stuorrâ huáđđoo čielgij huáđđoočivgáid. ¶ S Cortinarius – Seitikit – Seitikeh U ¶ Kuáccám = Kuusamo ¶ loddejuávku tobdomeerhâid. ¶ 3 a. Noomât káártá sárgáid A-C Ruotâ kulmâ váldukuávlu. ¶  maatij, Kierâš, anarâš okkolostâ ¶ Sevžjäävri kyelisieidist suullân kilomeetter tavenuortâs lii Siäidáásuálui , mast lii Siäidáákeđgi ~ Sevžjäävri keđgi . Samuli Paulaharju mield Siäidáásuollust lii lamaš válduimmeel orroomsaje já nuuvtpa Sevžjäävri kyelisiedi-uv lii lamaš talle mottoom muudon válduimmeel išesieidi ađai ton vuálásâš. Anttii Riijtá (Briitta Mujo, 1893–1980) muštâl ive 1968 kirjeest “Tovlááh mainâseh” s. 97 návt: ¶ Klemetti Näkkäläjärvi sáhka 13.10.2009 ¶ Olmoošvuoigâdvuotairâskodde ¶ – Nuuvt lii-uv, Tobžâ eeđâi. ¶  nijtteđ. Kielâpiervâl toimâjuurdâ lii, ete pargeeh sárnuh tuše anarâškielâ aalgâ rääjist, veikkâ párnááh iä tom iberdiččii ollágin. Taat lii-uv vuáđuäšši, mast tuálloo kiddâ. Párnááh piergejeh pyereest já uáppih kielâ huápust. Persovnlâš iäruh kale tiäđustuv uáinojeh. Tooimâst väldip vuáhán sämmilij iveaaigijd já ärbivuáválâš tooimâid máhđulâšvuođâi mieldi. Kielâpiervâl lii movtáskittám jo kielâ “vájáldittâm” ulmuid sárnuškyettiđ oppeet kielâ já mudoi-uv pajedâm kielâoppâmhaaluid eres-uv ulmui juávhust, ovdâmerkkân kielâpiervâlpárnái vaanhimij juávhust. Tääl ive 2006 räi láá kielâpiervâl jottáám párnááh ohtsis 32, puárásumoseh láá jo 15 ahasiih. ¶ Dollagaddi-sali muttoo meid peivimäälissalin. ¶ – Nuuvthân mun ettim, äijih moijái. Jiem mun tiättâm, maid sun smietâi, ko eeđâi tagarijd. Sun lâi vissâ jo nuuvt puáris, et váhá káigávuotâ suu mainâsijn ij lamaš iimâškin. ¶ Uárjul puáđu ¶ ko juuvâst finnee tolmišis ¶ – Na, tust kuittâg lii vala rijjâ tijdâ onnáá piäiván. ¶ 60 cm ¶ Stuárráámus uási Skotlandist já Walesist lii várádâhnallii já eennâmvuáđu lii koorâs. Várádâhnallii Skotland enâduvah sulâstiteh Taažâ rido. Ciäguriddosiih já šuármáás vuonah cäähih kuhás sisenâmân. Sisenâmist láá pajosenâmeh, main šaddeh syeinih já main kuáđuttuvvojeh stuorrâ cavzâčurruuh. Ulmuuh äässih ¶  láá – Moin naalijn Hirškikkâ já Myerji cissâv stuorrâ hiivsigliitán. Iävá-uv suoi koočâ čáácán? koijâd Ella. ¶ 10 Tuáršu lii Suomâ táválumos vuonjâslodde..... ¶  pajekeerdist Áiccu joođeet ellee lattiđ tiätulágán vuovvijn. ¶ eres ellein? ¶ Peivimäälis, 12 eur/olmooš ¶ 7 a. Noomât pargopitá 4 káártán Tave-enâmij alemuu vääri sárgá 1 oolâ. ¶ b. Mii lii merhâšitteemus nubástus? ¶ Viijmâg te čuovâ poođij já liegâs. Kuohtuuh láin iiloost, nuuvt kollepottâ ko kutkâ-uv, ko mätkilavkkâ viijmâg lekkâsij. ¶ b. Uáinojeh-uv kozzâluodah? ¶ Rávdu iälá viehâ puárisin: Aanaarjäävrist lii kuddum 17 ihásâš kyeli. Čuhâvaarijn kuddui 24 ihásâš kyeli, mii teedij 15 kg. ¶ Muttâšum säämi hiäimu tuubdâstmân aalgij 1960-lovvoost, ko vuáđudui säämiašij ráđádâllâmkodde, nubaloh ihheed maŋelââ Säämi parlamenttâ já 1996 Sämitigge, mon vuáđuld sämmiliih finnejii vuáđulavâlâš vuoigâdvuođâ jiešhaaldâšmân jieijâs kielâ já kulttuur kyeskee aašijn. ¶ Maassâd pajas ¶ Ij čohčâ toohâm nuuvt tondiet, et tot ličij lamaš paa, pic tondiet et tot lâi čohčâ. ¶ Juovâlâhtuodâr = Joulutunturi ¶ – Kuás tun halijdiččih vyelgiđ? Jiem mun mudoi nuuvtkin, mut mun ferttiiččim váháš orniistâllâđ pargoidân ton náálá, et ostâstuuččim vyelgiđ. ¶ b. ● täviraavâd ¶ Moh luudijd tuoh láá? Mitä lintuja nuo ovat? ¶ Luvâldâhviste lâi tievâ. Ánná čokánistij uksâpellâs mottoom nieidâ paaldân, ko togopeht oroi lemin nuuvt vuovâs saje. ¶ Asâttâsvuáđustâslâš tohálâšvuođâvátámâššân lii pargo vaattâm škovlim (sämitiggeest adelum asâttâs ¶ – Pyeri iiđeed, ákku, västid Myerji áákun vala naverseemist já ruvvee čolmijdis. ¶ Aanaarkielâ čájttuzeh 255-265 ¶ maadâ, madduu = tyvi ¶ – Fiäru moonijd já sukkârijd suptân. ¶ Haavâ árvuštâllum oleskuástádâsah láá 4~140~000 € (Alv 0%) eh.ind 120,0, main huksimkuástádâsah láá suullân 4~120 000 € já lonestem- já sajanmáksukuástádâsah toimâttâskoloidiskuin suullân 2 0 000 €. ¶ heeđâlmmuorâid já miestuid. ¶ – Tuu uuvsâst ij lekken kustoo uksâkiällu, Ante joođhij, ko ij hoksám muidegin ettâđ. ¶ Nuorâičällee västid ¶ 2 Maht já moi piergâsijguin vigâččih časkâdiđ kove pyelimijd? ¶ luáštádâtškyeteh = alkavat laskeutua 172 ¶ Poolvâi syeligâsvuotâ paasij vala-uv raađhâšhánnáá. ¶ 48 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ Göteborg = Göteborg ¶ Notánim rakkânus paaldân jylgišušmiijdân mieigân já kieđah idduidân pirrâ. ¶ 1. Jaapaan 11 596 ¶ Vuorâšjävri Varisjärvi Alda Taažâ rääji. Njiävđám M. ¶ Säämi haldâsemkuávluh ¶ čapiskirjáá = mustankirjava 70 ¶ Täsivääldi president kanslia lostâmediatiäđáttâs 30.03.2012 täst. ¶ tom juávhust, mii puáhtá adeliđ äššigâšpalvâlem sämikuávlu kieldâin já staatâ virgeomâháin ¶ 14. Suomâ lii Nuorttâmeerâ riddoost ¶ 185 ¶ – Na, kost Anita lii? sun koijâd. ¶ Puohah ilodii ko oinii oppeet Kanisii, já Siili-nieidâ mälistij uáli jo njaalgâ eehidpurrâmâš, mast lijjii puoh Kanisii heerskuh. ¶  uáli D Lyophyllum – Kynsikkäät – Kozzâheh U ¶ Iäláttâs- já vuoigâdvuođâlävdikodde ¶ Puorijn  savehijn  lii  ain  šiev  cuápci. ¶ Nuorâ kuobbârist lii čummâ- teikâ tuolbâkappeer. Puáris kuobbârist tot maŋgii muttoo pocceenálásâžžân. Livvâreh láá häärvih já čielgâsávt uáinusist. Máldu lii kuovgâd, kuovgisfiskâd, motomin oranssi teikâ ruopsislágán. Jáhálij já siähtálij kooskâst šaddee kuobbâr jyelgi lii táválávt kukke, ko vuod eres šaddosoojijn tot lii uánihub. Ivnees peeleest tot lii fiskislágán. ¶ aassâmsaje. Suoksiis tâi puáris kuobâr ličij pyeri, Eljis jurdâččij. Taggaar ákku ij kuittâg huolâččii. ¶ Čievčâjävri JHA Ijjäävri Pavdvuonnjälmi N. ¶ Väldimeerâin láá kuáhtám meid meetterpele kobdosijd peljimeduusaid, mut Nuorttâmeerâst toh láá čuuvtij ucebeh, 10–20 cm kobdosiih. Veikkâ peljimeduusah rievdâdeh meerâi virdedmij mield, toh pasteh še jieijah-uv vuoijâđ paskodâlmáin ritmâlávt jieijâs ruummâš. Peljimeduusa porá uccâ rapuelleid já kuolijd, maid tot tármuttit kuhes njälmisáiguidis puáldimsoksâmijguin. Peljimeduusa kulá-uv polttijâšelleid (s. 135). ¶ 1.2.5 Tutkâmhypotees ¶ - Lah-uv tun tobbeen? Jovnâ algâttij koijâdmáin já tieđij siämmást, mon tuávhis koččâmâš tot lâi. ¶ já asâttâđai tobbeen kaavpugân, mon nommâ lii Nasaret. Näävt tábáhtui, et olášuuččij profeetij ennustâs: suu kalga koččođ Nasaretlâžžân. (EM95) ¶ Ijâttes ijjâ-algâaalmugij muusiktábáhtus peesâi staatâtorjuu pirrâdâhân ko kulttuur- já valastâllâmminister Paavo Arhinmäki mieđettij 10-ivváášpurdos juhloo festivaalân 10 000 eurod kulttuurtorjuu. Torjuuh mieđettuvvojeh Veikkaus-vuáitturuuđâin. Ijâttes iijâ lasseen torjuu pirrâdâhân šoodâi love eres uđđâ tábáhtus. ¶ 1 Tuuđhâ oppâkirje kove 54B. ¶ 15 ¶ Tuodâr-Säämi ¶ 24. Arvevuovdij syelimâs ¶ Ärbi ¶ Ákku já Matti čuággiv luámánijd maŋŋeed eehid räi. Liihân Säämienâmist vala-uv ijâttes ijjâ. Jiägán pääccih vala ennuv laddâheh já mottoom verd čoroheh-uv, ko Matti já ákku yelgiv pááikán. Maaŋgah čorohijn liijká läddih iijâ äigin já itten iiđeedhân Matti já ákku puáttiv uđđâsist kuárus saŋkoiguin taid nuurrâđ. ¶ viermiääldis . Om. kirjeluosâi šoddâdmist kevttum, viermi pirâstittám čäcivijđodâh, moos kyeleh piämmojeh já mast toh rievtisstuárusâžžân váldojeh meddâl já vuolgâttuvvojeh vyebdimnáál. ¶ rahttâttâp jieijah huolâttiđ párnáást nuuvt kuhháá ko tárbu lii (jis tot ij lah máhđulâš, hommáp nube pargee paargon) Kielâpiervâlist vyerdip nuuvt kuhháá ko mudoi ličij majemuš páárnáš tipšoost (táválávt 17.30 räi) ¶ Aanaarjäävri kyelipivdei ränisráávdun adelâm nommâ hortterávdu kovvee šlaajâ raavvâdkevttim. Tot lii snielâhis piätu, mii sirdoo iäláánplaŋktonist já ponne-ellein kuolij porren jo 20 cm kukkosâzzân. Hortterávdu ij purrâmâšâs peeleest rantustâl: muádi kiilu kyele čuávjist pyehtih kavnuđ veikkâba kyehti 30~-senttisii kuávžur tâi tuusinpeeli kuárttil kukkosiih njávvááh. Kanadast láá huámášâm, et ränisrávdu porá joba uccânjižálijd-uv. ¶ Ruotâ sämmilij ovdâsteijeevâš orgaan, sämitigge vuáđudui ive 1992 (laahâ 1992:1433) já tot algâttij tooimâs ive 1993 aalgâst. Ruotâ sämitigge lii sehe jiešhaaldâtlâš orgaan ete staatâ virgádâh. Ruotâ sämitigge lii Ruotâ eennâmtuáluministeriö haldâttâhsyergist. Ruotâ vuáđulaahâ tuubdâst sämmilijd aalmugin. ¶ 3. Tuuđhâ Jaapaan ässeesaahâdvuođâkáártá. ¶ Ellei eellimtooimah hiđásmuveh ¶ b. Čääli sárgáid pyeremusâid tobdomeerhâid. ¶ Juovlâiääigi tiervâttâsah maaŋgâ jieškote-uv kielân , meid tave-, aanaar- já nuorttâsâmikielân (liŋkkâ staatârääđi jurgâlus- já kielâpalvâlusâi sijđoid) (lekkâs uđđâ laasân) ¶ a) Maggaar rapu liške lii? ¶ Pelipuohčâleijee lii čäcilodde, mii ocá purrâmâšâs čäsuáivist tâi oŋâttušmáin cuávis riddočääsist poonán nuuvt, et tuše poođâš já jyelgih uáinojeh čäsuáivist. ¶ Mottoom laavâmáttáátteijee halijdij keččâlâddâđ Jeesus. Sun koijâdij: ¶ 2. Taat lâi tovlái ulmui pase muorâ. ¶ – Leppee aaibâs vuoigâdist. Ahhevhân must ohtuu ličij. Puávtáččimhân elâččiđ keččâmin, Ánná mieđettij. ¶ Looveest lii hitruus já ivnáás säminuorâi juhle, ko sämimáccuhijguin čiŋâdâttâm säminuorah almostuveh Ruávinjaargâ kááđukován! Puoh tábáhtussáid lii rijjâ páássâm. ¶ Máárjást kal finniiččij tagarijd talkkâsijd, moh puávtáččii naharijd, mutâ tääl lâi taggaar äigi et ij tot adeliččii kuittâggin. Máárjá lâi Sáárá pyeremus skippáár. Suoi láin melgâdáid siämmáá ahasiih. Mutâ Máárjá lâi läävi nieidâ, já nuáidin ulmuuh Máárjá nomâttii-uv, motomeh kuittâg. Ij Máárjá mihheen nooidijd lamaš, ige lam suu ennigin, suoi tieđijn tuše eenâb ko iäráseh. Mutâ ulmuuh leijii tagareh ko leijii. Syele Sáárá ferttij Máárjá kulen eelliđ, mudoi suu-uv leijii vyejettiđ miäcán, nuuvtko Máárjá eeni leijii toohâm. Sáárá kal tieđij et ij sun lam áinoo kii Máárjá eeni kulen eelij niävvuid viežžâmin, suu enni eelij já suu almai, Issá, eelij še. ¶ Algâaalmugijn lii vuoigâdvuotâ ovdediđ já paijeentoollâđ jieijâs toimâorgaanâi ráhtusijd sehe tijpâlijd vuovijdis, vuoiŋâlâšvuođâs, ärbivuovijdis, lattiimijdis já vuáválâšvuođâidis sehe máhđulijd vuoigâdvuođâvuáháduvâidis tâi -vuovijdis aalmugijkoskâsij olmoošvuoigâdvuođnoormâi miäldásávt. ¶ Sänittis viestâdem lii latkiš: ¶ Avdâgâsah leppeđ tij, ko ulmuuh tii muu tiet pilkkedeh já váinudeh já kieleestmáin sárnuh tist puoh paaid. Ilodiđ já ávudiđ, tastko pälkki, mon tij almeest uážžuvetteđ, lii styeres. Siämmáánáál váinuduvvojii proffeeteh–uv, kiäh ellii ovdil tii. ¶ viirgijd, moiguin sämikielâlâš palvâlusah turvâstuuččii. ¶ - Kuás muoi vyelgeen tohon? Ánná koijâdistij. ¶ 1 Noomât Suálui-Suomâ suolluid oppâkirje káártán s. 44-45 vuáđuld. ¶ Te keevâi toin lain et tobbeen Kittâlân ko poođij, tot koolgâi väldiđ vala eres poostâ, Yyri-Junnu-rohe (Johan Anders Kangasniemi, 1855 – 1923, čälleelas.) káálvu, Yyri-Junnu-rokke ko lâi Tuáivunjaargâ alda kävppijâssân ton ääigi. Te kävppikáálvu vaaldij 40 kiilud ađai nuuvt et tot postâ já tot kävppikálvu kaartâi 40 kiilud nuáđi Kittâlist já Junnu-rokke lâi tiilám ryevdikaaŋgâ, tot še lâi Kittâlist, käävzi kiilu teddee ryevdikaŋgâ. Junnu-rokke toin tiilái et kiedi ko reeŋgah njäskih te pyehtih ryevdikaŋgáin keeđgijd kaggâđ. Tobbeen Kittâlist ettii et kal tohon ryevdikaŋgâ ličij moonnâmnáál Yyri-Juunun, mut ko 40 kiilud lii jo nuáđi, et mahtkis tot jotá? Tom ferttee taan tuvváá kyeđđiđ. Te Jáák´ Irján eeđâi et tothân väzzimsuábbin mana sust tiet käävci kiilu ryevdikaŋgâ, et tothân mana kieđâst, sunhân väzzimsuábbin tom tuálá. Talle tot vaaldij 40-kilusii nuáđe já käävci kiilu ryevdikaaŋgâ já tallet tot vaazij oovtmano Tuáivunjaargân, mottoom 40 penâkkullâmid maacij. Ton ááigáš Jáák´ Irján tot kal taggaar lâi et nuuvt koorâs ij lam kyeddiđ ohtâgen nuáđe ko Jáák´ Irján. Ton suhânommâ lâi Sarre. ¶ Sämikirjerááju lii kuávdáá vuossâmuu keerdist Aanaarjäävri peln, váldu-uuvsâ rievtisbeln. Aanaar sämikirjerááju stuárudâh lii 205 m2. Kirjeráájust porgâv kyehti ulmuu, main nube toimâkuávlu lii ubâ sämikuávlu. ¶ - ohtâvuođâtoollâm sämimáttááttâs uárnejeijee kieldáid, staatâ máttááttâshaaldâšmân já tave-eennâmlâš uábbiorgaanáid, ¶ muorâ siste. ¶ Tuurku reeisu ¶ Pispe Juho Rudolf Koskimies, vuossâmuš Kuopiost Oulun sirdum pispekode pispestovli haldâšeijee, šoodâi virgásis ive 1900. Sun lâi nuuvt mielâstum sämikielân, et sun máttááttâlâi tavesämikielâ nuuvt, et puovtij nuorâ almajin särnidiđ toin. ¶  veerbâ Vaazijm vistig vaarâ taggaar kilomeetterpele määđhi pálgámield já ko te poođijm Čäršijuv uáinusân, te ep moonnâmgin njuolgist juhâriidon, pic kevlijm uccâ mohháá já aldanškuođijm juhârido hirmâd stuorrâ källee syejeest, jeđe kuárŋuim ton källee oolâ. Källee alne lâi kuittag-uv kuulmâ meetter kočâttâh toho juuhân, kogo pehti lâi kuánniltáávááš. Ton paajaabeln lâi muu mielâst hirmad ollâ “putous” ađai korže, tegu Heeihâkyevtis Mattijn tom eeđáin lemin. Vistig jiem uáinám kuánilist maiden, veikkâ munnuu išedeh uvástâláin-uv tobbeen lemin tiidijd, mut te viijmâg muu-uv čalme tuáduškuođij kolgee čáácán já kale tobbeen eštus lijjii-uv tideh já ennuv vala lijjii-uv. Jiem lamaš avepeeivistkin uáinám ellee luosâ já vala nuuvt ennuv siämmáá uáiváduvâst. Aainâs muádilov paaihijn kale lijjii, jis iä liččii lamaš vala eenâb-uv. Muoi Juhháán-Uvláin passijn toho källee oolâ kuávttáá fakšuustâllâđ, ko Heeihâkyevtis Mattijn vuolgijn njaahâđ toho kuánnil vuoluubel já stelliđ pivdus sajasis. Piivdus lâi tađe várás kuuđđum viermi, mon suoi várugávt piejáin tuárrâst kuánnil vuoluubel já ko virde lâi viehâ koorâs, te kolgáin keđgijguin teddiđ viermikeejijd nuuvt et toh pisoh virdeest. Sunnust kale lijjii kuábbáást-uv kumistevileh, mut tommittáá lâi čääci ton juuvâst, et jyelgih kale vissásávt njuoškii. Ko viermikeejih lijjii sunnuu mielâst pyereest kiddâ, te stelliistâláin vala vyelireešmi oolâ keeđgijd, amas tot luptâniđ ponneest. Matti moonâi vala nubekeš viermi já vaaldij pajereešmist kiddâ nuuvt et pivdusist šoodâi váháš nyetipoođâ sulâstittee. Ko puoh lâi oornigist, te talle Heikkâ kälilij ton kuánilân já vuájálitij tiidijd vuáluskulij. Toh eštus vuojâlii já vuoijii njuolgist Heeihâ kuáhtá pivdusân, kost Matti lâi vaalmâšin vyerdimin taid. Aalgij hirmâd stuučâ ton viermimohheest já ko Matti lâi vaarâ ovdil-uv pivdám toin vuovvijn, te sun huápust kiesâstij taid tiidijd puoh viermimookán já ko nubbe-uv keeči viermist lâi lyevvejum, te ruttiistij ubâ saallâs riidon. ¶ - Na... mon kukken tot lii? ¶ Ákku vaidâlij tuáhtárân, et ain ko sun juhá käähvi, te čalme álgá unohistiđ, nuuvt riäggu já iilâšt. ¶ Návt čaalij Ilmari Hustich tállân jotkâsuáđi maŋa já sun lâi taan kirjees mieldi iällâm kuittâg moddii Säämist. Veikkâ jiem kuorrâskin suu jurduid, aainâs Čovčjäävri uásild, te kal sun liijká viehâ pyereest kovvee taid tobdoid já aašijd, maid vaarâ eres-uv syemmiliih tubdii, ko juttii tääbbin. Taat čällee nomâttij Čovčjäävri taggaar kuávlun, kost láá tuše jäävrih, jeegih já morâstááh, mii lii-uv tuotâ. Sun ij hoksám tom, et jaavrijn, jeegijn já morâstáin láá meid kyeleh, luámáneh já riävskáh-uv. Mottoom puásui meid pálgá tain. ¶ siijđo 62–63 kyelitaavlu vievâst. ¶   Digitaallâš oppâmateriaalpyevtittem ¶ taid. ¶ Jovnâ hoksái, et miinii lâi puástud tom savâstâlmist, mut tom sun ij kuhháá ostâm smiettâđ, ko vuossâmuuh stááluh kaččii uáinusân. Toh lijjii val kukken, mut tobbeen-uv toh čaittii noorsu mattsâžžân. Jovnâ ij puáhtâm muide ko keččâđ siämmást, ko kuulâi Regnaf miärádusâid kostnii paaldâst. Stááluh aldanii jotelávt já forgâ Jovnâ puovtij uáiniđ toi fastes muáđuid. Čalmeh lienjâdii ruopsâdin já njäälmist kočâdij vaje suptâ. ¶ tuárjumân 4 800 000 eurod, sehe säämi kielâkuávdáid, moh láá vuáđudum tavekieldáid, 522 650 ¶ säppi, sääpi = mehu ¶ Čeevris (89A) lii netiellee, mii mákkoo jyehimuđušij čaasij piälláin ubâ Suomâst. Maaŋgah ton jiešnäälih muštâleh, et tot lii vuáhádum eromâš pyereest čäcielimân. Roppâ lii seggi já virdevijvesâš, jyelgisuormâi kooskâst lii vuoijâmcuozzâ já kuhes seibi tuáimá stivrimmeellin. Čalmeh, peeljih já njunerääigih láá tuolbâ uáivi pajeuásist, et pirrâsis tarkkuustellee čiävrást ij oinuu ennust mihheen čässuáivi paajaabeln. Puohčâldijn čeevris tappa njune- já peljiraaigijd. Tot kuldâlâd pone sahâdis njävil- já njunesoksâmijdiskuin. ¶ Meccihaldâttâs, Laapi luándupalvâlusah ¶ 113 ¶ Ohtsâštave-eennâmlâš äššitobdeejuávkku luovâttij skammâmáánust 2005 iävtuttâs tave-eennâmlâš sämisopâmuššân. ¶ Tave- já maadâsämikielâ ¶ – Kalehân tot ovdán, eeđâi Omar já lâi moovtâ. Tääl te lam ovdánâm v räi. Tääl ááigum uástiđ vuojâ já vuástá. Kavnim meiddei oovtâ munjin omâs sääni: vuojâtäigi. Ostim tom muáddi peeivi tassaaš. Tom lijjim-uv kuhháá uuccâm, mut ko jiem tiättám, mii totkis taan kielân lâi. Luhhoost kavnui! ¶ ekosysteem.....96 ¶ peeccih = pyrstöevä 164 ¶ Luođii Saijoos säämi-suomâ -tieđettemlostii, 2,8 Mt ¶ Ristâlâš kirkko lii ohtâ, pase, ohtsâš já apostollâš. Kirkko lii ohtâ, ko tast lii ohtâ Hiärrá já ohtsâš osko. Kirkko lii pase, ko Pase Jieggâ vaaikut ton koskâvuođâst. Kirkko lii ohtsâš já almolâš ađai katolilâš, ko tot lii vuolgâttum palvâliđ Immeel sanijguin puoh aalmugijd. Kirkko lii apostollâš, ko tot iälá Jeesus vuossâmui máttááttâspárnái sirdem evaŋgeliumist. ¶ Luuhâmkirje ¶ kirde kolmâ- já arvešoŋŋân. ¶ Tobdomeerhah já kevttim ¶ haarakkaat ¶ - Talkkâs vaikuttâs čálloo pajas já tieđettuvvoo vaanhimijd. Talkkâs adeleijee kalga tiettiđ vaikuttâsâin, maid kalga čuávvuđ talle ko taalhâs adeuvvoo já ton maŋa. ¶ Säämi párnáikulttuurkuávdáš ¶ lummolamppu = taskulamppu 6 ¶ Meniš-Aanti päikki ¶ Joovsep váimu njuorâi. Vuoi, maht sun lijkkui Benjaminân! Joovsep ij puáhtám sárnuđ, mut moonâi vistásis čiärruđ. Talle sun posâdâđâi já poođij oppeet iärásij luusâ. ¶ Muštâleijee: Kirsti Länsman ¶ © 2006 Sámi musea Siida & Anarâškielâ servi ¶ Poccui lasseen lijjii Musta perrust pyeremus muddoost kyehti kuusâ, moi piemmâm korrâ tiileest lâi lusis pargo. Cuobbuuhuášši nijttui kussáid kuhes-uv maađhij keččin. Huáših kesittuvvojii tälviv ergijguin pááikán. Viigâibâ Matti motomin kuškâdiđ aldasâš jeggiladduu-uv nijtton kuáivumáin toos raavi. Matti lâi tobdos nággáris já piäránaddelmettumis almajin, mii čiälgá pyereest Vesko-Raansu muštâlem mainâsist. ¶ – Tak-kâ-pevkko veh-veh-veh-veh tunnuid!!! ¶ 3. Pitá joba rootán. ¶ Uđđâ siijđoi teknisâš olášutmist västidij Solinum Oy já olgohäämist máinustoimâttâh Studio Borga. ¶ Unna Junná video ¶ tuoksuvalmuska ¶  temporaalrááhtus Fakkist suoi oinijn čuovâ ovddiibeln já kuikettáin kuávdoo ¶ e. mottoom eres ulmuu, kiäin lah teivâdâm? ¶ Čálkku = Lisma ¶ Ko lâim tarbâšân vuojâdâm já stuuččâm merâčääsist, te talle mij vyeijilijm Nicosian Kyrenia haammânkaavpug pehti já korŋijm oppeet Kyrenia váráduv oolâ ton vyelligumos äävži pehti já luáštádâđâim vijđes kuorbâ aron, mast kale ij oinum ruánáá syeinitiälkkugin. Stellijm maasâdpuáttim Neapolisân eidu eehidpurrâmâšááigân já nuuvt tot-uv “čurmâhárjuttâspeivi” aldanškuođij ehidân. ¶ 04.07 . Koccájim jo ovdil kuuđâ, jiemge riävtui lamaš olmânáál uáđđâm ollágin. Lijjim maŋgii iijâst koccám já vuordâččâm tiijme čuoijâm, jeđe njuškejim käähvi vuoššâđ. Anssi kale škoridij já illá voojij koccáđ ubâ čiččâm ääigigin, mut mun huámmâšim alnaan, et lam oppeet vyelgimkumestâsâst. ¶ Lekkâmsaahâ Sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi ¶ – Tego tiäđáh, te mun jiem lah ovdil tágárijn soojijn jottáám. Markkân baarist joreh tuš uáivistulmuuh, ige tobbeen viišâ kuássin čokkáđ. ¶ Porvoo 2003 ¶ Palhâšumelävdikodde puáhtá oovtmielâlâš miärádâssáin jyehiđ palhâšumesume nubenáál-uv Suomâ Arkkitehtlito kištonjuolgâdusâi mield. Nube kištomuudon puávdejum ulmuid máksoo jieškiäs-uv siämmáá stuorrâ uási ohtsis 75 000 euro summeest. Kišto vuosmuš muddo álgá 14.4.2008 já nohá 30.6.2008. Kišto nubbe muddo álgá 1.9.2008 já nohá 3.10.2008. Kišto vyeittee almottuvvoo 3.12.2008 ¶ 1 JÄÄVRIH LÁÁ TIJPÂLŠ ¶ 10. Tanska 659 ¶ Kietâtyejipáájást äššigâsah uážžuh valjiđ jieškote-uv kietâtyejimolsâiävtuin sii mielâstuttee já tuoijuđ tyeje mätkimušton, nuuvt ete stivrejeijee iššeed. Kietâtyejimolsâiävtuh láá nuuvt ärbivuáváliih ko kiävttu-ulme tááhust meid eenâb táálááš kietâtyejeh, tego šišneest rahtum šišnesekkâ teikâ leđđest rahtum tabletlavkkâ. Kietâtuojij tuoijum paaldâst kietâtyejistivrejeijee maainâst sämituojij historjást já ärbivuovijn sehe suu jieijâs kietâtyejivuovijn. ¶ sevŋâdâs tegu kirkes čuovâ. ¶ láskud = vaakasuoraan 129 ¶ b. Mane čuoškâ čuoggimsaje saŋŋeed? ¶ Jeesus eeči já enni láin hiämáskâm tast, maid sust ettui. Simeon sivnedij sunnuu já eeđâi Máárján, párnáá iänán: ¶ čanosjuávhuh pyehtih savâstâllâđ aašijn, moh láá teháliih eromâšávt sämmiláid, mut meid ¶ Vuáđuškoovlâst lâi valjimamnâsin maašinčäällim, kävppioppâ já kirjetoollâm. 30-ive kriisist vuolgim Oulun markkânistem-instituutân toimâttâsčällee linján já tot lâi taggaar kukken luuhâm hommá. Ton oovtâ ive äigin luuhim pääihist, vuolgâttim pargopittáid ain tohon Oulun já kulmii eellim iskosijn tobbeen. Valmâštum maŋa peessim tállân palgâspaargon ete tiäđuh pottii tállân kiävtun. Lam jottáám tast maŋa ain tyellittälli SMK ornim ATK-kuursâid já meiddei ereslágánijd paargon kullojeijee kuursâid. ¶ – kuhes ”kyevdilágán” roppâ ¶ – Sáttá tot uáiniđ-uv. ¶ polttiaishapero ¶ Porgâđ tom muu mušton. ¶ Laavâ mield sämmiláin uáivilduvvoo ulmuu, kote tuálá jieijâs sämmilâžžân, toin iävttoin: ¶ - Et varmasti pysty tekemään, niinku minä teen! ¶ Talle sij kejâstii pajas iäge innig uáinám iärásijd ko Jeesus. ¶ Uccpárnáá Vuoli Ilmar ¶ cuoppâ, cuopâ = kalanliha ¶ 1 mälipastem säältih ¶ Taan pääihi toovláš nommâ lii Pirgitkuáti. Kii Pirgitijd lâš aassâm tast? Pirgit- teikâ Brita-nommâsiih láá kale Morottaja suuvâst, om. 1828 šoddâm Birgitta Valle, kiän enni lâi Aili Morottaja. ¶ 67) Ucedeh iäláttâstooimâst, tego lavŋepyevtittâsâst já ruukitooimâst, šaddee ekosysteempalvâlusâi hiäjusmem, om. luándu já virkosmittemkiävtu sehe sämmilij ärbivuáválij iäláttâsâi tááhust háitulijd pirâsvaikuttâsâid, eromâšávt čácádâh- já eres luáštuid nuuvt, ete pehtiliteh toimâsyergi jieijâs, pyeremus teknologia vievâst olášuttum pirâssuojâlemtooimâid. ¶ – Mun še uástám kiälhá, mun lam liijgás puáres innâg rossâdâđ ergijgijn. ¶  váátá cuoppâ = kalan liha 170 ¶ Uula Morottaja, Juhan Matti Valle já Elsa Kuuva ¶ Nuorttâsämmilij ärbivuáváliih iäláttâsah láá lamaš puásuituálu, kyelipivdo, meccipivdo, tyeji já nuurrâm. Puásuituálu lii ain-uv tehálâš iäláttâs, aainâs Čevetjäävri kuávlust. Nuorttâlâšpalgâseh láá Njiävđám já Vääččir palgâseh. Kuálástem, miäcástem, muorjim já kuobbârij nuurrâm pargoo innig iänááš päikkitárbun. ¶ 1. Njuoskâd nube kieđâ. ¶ jurgâlâm aldatoppuin oolâ (spiekâstemjuávkku nr 3), mii ij lah aaibâs tärhis jurgâlus ¶ 9 Länsman Asko Tapani Puásuialmai, irâtteijee Ucjuuhâ ¶ Säämi parlamenttârij konfereensân uásálistii Suomâ, Taažâ já Ruotâ sämitigij jesâneh, Ruošâ sämiseervij ovdâsteijeeh, tárkkojeijeeh já sämiaašijd kieđâvuššee virgeomâhááh já poliitijkkáreh. Konferens uárnejeijen tooimâi 2000-lovo aalgâst vuáđudum säämi parlamentaarlâš rääđi, mii lii Tave-enâmij sämitigij ohtsâšpargo-orgaan. ¶  ceelhâtijppâ – Pyeri lii, sun keigij munjin pelnub kiilu seehâ já piejâi ton hadden 30 eurod. ¶ 40° ¶ Puáimu pinsetijguin elleid puurkin, mast lii čääci. Vääldi aainâs love haavičáittus. ¶ Suáluičielgi: Santas Hotels , 99830 Saariselkä, puh +358-(0)16 681 501 heivee ijâstâllâmsajan stuorrâ kongressjuávhoid. 96 kyevti ulmuu hooteelvisted, 77 superior-visted sávnáin, 7 sviittid sávnáin já 80 vistádâhhád sávnáin. Ohtsis 260 visted já vistádâhhâd 1000 ulmui. Hotellist raavâdviäsutile paijeel 2000 ulmui hooteel viiđâ raavâdviäsust. Anarist Suáluičiälgán lii 71 km (55 miinut) vyeijimmätki. ¶ Tiiliijn, main páárnáš viäžžoo teikkâ puáhtoo uáivistläädist, ráhtoo ain párnáisuojâlemalmottâs sosiaalvirgeulmuid. ¶ 7. Puávtáh polttođ kompost já rekinistiđ mááđuid kyevti oho kooskâ. Maht mááđui meeri muttoo? ¶ Ij juáháš, kote iätá munjin: 'Hiärrá, Hiärrá', peesâ oolmij väldikoodán. Tohon piäsá tot, kote tiävdá muu almalii Eeji táátu. ¶ ÁINOOŠLAJÂSII IÄLÁÁNSIÄRVUS ¶ – Lii-uv aaibâs pággu? ¶   Snartâllááduš JHA Vaijjuvnjälmi 0,1 km M. ¶ myenster = kaava ¶ – Na tiiláá peri, mun ettim sunjin. ¶ Vivvâsaasâ ¶ Ruotâ Sämitige stiivrâ saavâjođetteijee Ingrid Inga, räämid tave-eennâmlijd haldâttâsâid ko pieijii nuuvt stuorrâ palhâšemsume huámášemtied sämikieláid. - Lii hävski ko puáhtá palhâšiđ já movtijdittiđ ulmuid kiäh láá ubâ eellimääigi korrâsávt porgâm sämikielâ siäilutmân já oovdedmâin, iätá sun. ¶ –~AGÒNJ! (tuulâ!) ¶ Katekeettain láá ennuv mainâseh. Maggaar olmooš já máttáátteijee tot Agneta Valle lâi ? ¶ Eellimahe 14 – 17 ihheed ¶ Sun irâttij väldiđ Kleio kollekyelilitteest. ¶ Kesimáánu 2014 ¶ Sämmilij hárjuttem iäláttâshaamijn lii siäilum tiätu sämmilâš aalmugärbivyevist já arkeologâlâš tutkâmuš lii puáhtám uđđâ tiäđu tovláá sämisiärváduvvâin. Sämmiliih láá hárjuttâm tovláá historjá ääigi pivdo, nuurrâm, kuálástem já puásuituálu. Iäláttâsah láá lamaš uáli luándunálásiih já puoh amnâseh finnejii luándust. Sämmilij luándukoskâvuođâ čáittá pyereest tot, ete enâdâhân láá pááccám viehâ uccáá meerhah tovláá sämikulttuurijn arkeologij tutkâm várás. ¶ Povdiittâs sämikulttuur suojâlem suomâst –seminaarân 3.12.20 ¶ Čabivuávláš viättá talvijdis Maadâ-Ruošâst já Ovdâ-Aasiast, jeđe puátá Sáámmán tiego cuáŋui-, vyesimáánust. Vuosmuuh puátteeh láá oráseh, moh algâtteh tállán reeviirlavluu. Ko parâlum lii tábáhtum, te niŋálâs ráhtá juggáás piervâl enâmân taggaar sajan, et tulvečääsih iä uulât toos. Monnim tápáhtuvá kesimáánu aalgâst já niŋálâs láálá monijdis aldasáid muáddi oho. Korâidis kočâttem maŋa uđágááh pisotteleh piervâlist vala nubáloh pirrâmpeivid já kuohtuh vaanhimeh piemmâv taid. Uđágááh vyelgih piervâlist ovdil, ko toh mättih ubâ kirdeđgin, mutâ taggaar vyehi táiđá leđe kale iänááš uccâloddáin já nomâlâssân tagarijn, moi nommâ lii vuávlááh. ¶ Kähvikuásuttemkeežild táttup almottâttâđ seminaarân 29.11.2010räi čujottâsân Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. . ¶ 6. várádâh ¶  keesist Täävtih láá ellee kođos ¶ Euroop ¶ — Ama kuulah, et mun poorgâm. ¶  maht? Ko lijjim tobbeen Ruošâ rääjist 30 ihheed tassaaš räjivahtân, te mottoom muu oovdiš hovdâ vyeijilij moottorkiälháin Ááddár räjikocceemsajattuvâst Räji-Joovsep räjikocceemsajattâhân já toho ko sun lâš pyevtittâm, te tállân suáitistij Ááddár räjikocceemsajattâhân, et sun vuotij kuobžâ luodâid. Kuobžâ lijjii vyejettâm aainâs kulmâ pennuu já tot lâi moonnâm Ruošâ rääji kuávlun. ¶ Talle Abram oskoi Immeel. ¶ 37. Oppuuh pivdeh iho ¶ eidu ko tot lâi siäivumin ¶ Kirje lii almostittum sämitige mieđettem išeruuđáin ¶ – Mij vyelgip tuálvuđ ááhu hävdienâmân. ¶ Nuorâ kálgu huámášij, et suu kállá pargoskippáár poođij. Almai faalâi 500 märkkid jis uážžu irgediđ. Kálgu kale ij lijkkum toos, mut jurdâččij, et vittâčyet märkkid lii liijká stuorrâ ruttâ já nuuvt suoi moonáin seeŋgân. ¶ 1. Ovtâstit sárgáin jiešvuođâid rievtis javrijd. ¶ SÄÄMI PUÁRÁSIJPARGO OVDEDEMPEEIVIH 23–24.5.2012, Säämi kulttuurkuávdáš Sajos, Aanaar OHJELM ¶ Nieidah uigâdáin laavhâid siskáluvâi, amas njuámmilâš máhđulávt ruokkâđ laavhâ rääigin já njuškiđ patârâsân. ¶  miäruštâl  sun Pengilly 19.7.98 pasepeivi. ¶ 5. ¶ Kulttuurkuávdáš pyereed meiddei merhâšitteht máhđulâšvuođâid levâttiđ tiäđu sämmilijn algâaalmugin. Säämi kulttuurkuávdáš šadda leđe aalmuglávt já aalmugijkoskâsávt-uv mielâkiddiivâš já kiäsutteijee maaŋgâkulttuurlâšvuođâ kuáhtámsaje. ¶ Kuopio ¶  et ovdâvepsi = rintaevä 164 ¶ Sämitigge almoot uuccâmnáál Anarâškielâ kielâjurgâleijee virge ¶ Sust lâi taggaar tääpi et laavij ohtuunis olssis sárnuđ. Ohtuunis pärnialmai ko lii, vuoigist eeđân puárispärni, te áinoo sárnumskippáár lâi iänááš sun jieš. ¶ njivleskuáppu = limakotilo 208 ¶ Čääsivuálááššadoh šaddeh ollásávt čääsist ¶ Iäláánkode juáhu 133 ¶ Kitee F4 ¶ 15 Morottaja Pentti Antero Iäláttâhlâš Ucjuuhâ ¶ CELKKUUJESÂNEH Celkkuujesânijd – Majah?! ¶ – Luhhoost tun kuittâg lah ain muu skipárin, Erkki pahudistij pennuusis Šluuŋkin, kote ustevlávt njuálustij išedis. ¶   – Tovle kale iä lamaš tágáreh vädisvuođah kuássin, ko hyelhih-uv assii aldasijn, Njobžâákku kullui. Juáháš oonij jieijâs aldemuin huolâ. Tääl kale láá ääigih nuuvt muttum, et illá tuástá Njobžâvääri uđđâsijdgin kuldâliđ. Mutâ eelliđhân ferttee ain ovdâskulij – näävt puárisin-uv, veik tyebbin tääbbin ollâ ahe ain kulluustâl-uv. ¶ Lasetiäđuid finniih täst. ¶ Jeesus eeđâi: “Puáttiđ muu luusâ, puohah tij pargo já noođij vaibâdem ulmuuh. Mun adelâm tijjân liävu.” (Matt. 11:28) ¶ 52B Šapšâ. ¶ loppâjuhleest 6.8.2010 ¶ – jietânâs , styeres já iänááš pyeritátulâš, ¶ Jiešárvuštâllâm ¶ Kiärtuh ( Sylvidae ) ¶ Sämitige puhelinnummeer lii kiddâ 23.12.2008 - 5.1.2009. Ohtâvuođâväldimeh sämitige pargei njuálgu numeráid, moh kávnojeh čujottâsâst www.samediggi.fi > Ohtâvuođâtiäđuh > Pargojuávkku ¶ já lah, tegu jieh liččii lemingin ¶ - Sämmilij demokraatlávt väljejum orgaan tuáimá meid ovdâmerkkân Euroopâst. Láá vala vaidâlittee ennuv juávhuh main iä lah ubâ tohkin vuoigâdvuođah moh Suomâ sämmilijd láá suovvum. Mutâ taam ij pyevti ettâđ jieštuđâváin mieláin, paahud europarlamiänttár Torvalds. Mist-uv láá ennuv maid koolgap pyerediđ. ¶ – Mij vyelgip tuálvuđ ááhu hävdienâmân. ¶ Njuámmil: Pup-pup! Tun rähis kyeimi kuullih aaibâs puástud. Muoi iän sárnum tust iän maiden. Muoi láim tuše hoošijd purâmin já must ko láá päänih tulccom, te tuše taid mun láitástellim. ¶ A B ¶ Aanaar servikoddeest: ¶   e. Australiast? ¶ bussá ¶ Tuállup anarâškielâ ávusin puohháid - talle tot iälá já šaddâ. ¶ 4. Tukholma lii Ruotâ kuálmádin stuárráámus kaavpug. ¶ Sämitige almosčuákkim 15.2.2012. Saavâjođetteijee lii väljejum. ¶ pyeidivuárháidis nuuvt uccáá ko máhđulâš. Kiđđuv kuobžâ koccáá ruoinâsin já vuálgá uuccâđ uđđâ purrâmuš. ¶ Mij algâttijm pargopáájá koskoho kuulmâ ääigi Aanaar vyeliškoovlâ muusikluokast. Pääihi alne láin-uv tuš kyehti kaandâ tondiet, ko bändi lâi ušom pieđgânâm. Juurdân lâi lamaš, et bändi ličij suáittám vástuppeeivi Ijâttes ijjâ -muusikfestivaalist párnái- já nuorâi konsertist já oovdânpuáhtám veik pargopáájá puátusijd, mutâ mij hilgoim taam jurduu jo aalgâst. Peentist lâi čuákkim eidu talle, te mun algâttim kandâiguin suuttáá. Ko kaandah láin kuohtuuh anarâškielâliih, te iberdem lâi älkkee. Vistig mun muštâlim sunnui maidnii almos aašijd lyyrik rähtimist. Kaandah oroin lemin vaibâm škovlâpeeivi maŋa, te mun smiettim, et lii sijjân pyereeb porgâđ maidnii ige tuš kuldâliđ. Mun adelim sunnui pargon čäälliđ love minuttid mii peri mielân šadda. Vuossâmuš koččâmuš lâi, kalga-uvks leđe sämikielân. Mun adelim love čäälliđ mon kielân peri. Taat čäällimhárjuttâs tárguttâs ij lam šoddâdiđ mahten valmâš teikkâ ubâ jiärmálii teevstâgin nuuvt ko táválávt škoovlâst. Taan teevstâ ij tarbâšâm čäittiđ kiässân, pic mij pargeldijm toin ovdâskulij maŋeláá. ¶ Čällee Suvi Juntunen (sämitigge) ¶ viälláđ ¶ Ko sun pajanij stuorrâ kassáin, te kaasârobdâ nurdâstij ááhu kukkávaasi, mii lâi peevdi roobdâst. ¶ Jormo-Hendrihist lâi meiddei mučis já ollâ veisidemjienâ, mast sun lâi pegâlmâs. Sun jođettij kirhoost veisidem vala kyehti ive ovdil jämimis. Sun jaamij 06.05.1926 já lii hävdidum Aanaar hävdienâmân. ¶ sämikielân. Virgálâš ášástâllâm lii sirduumin eenâb já eenâb Interneetin. Sämikielâlâš palvâlusah ¶ 5. ¶ 3. Kotemuš eennâmoosijn lii stuárráámus já ¶ Ruhâdâllâđ návt Matt 6:5-14 ¶ Koskâvuotâ luándun ¶ kreikâkielâsâš teermâi merhâšuumijd. Analyysist kieđâvušâm tiätuteermâ jurgâlus ¶ – Tyyyt---, tyyyt---, tyyyt----, puhelin čuojâi nube keejist, mut kihheen ij västidâm. ¶ Taah Sämitigge lii mieđettâm Säämi kielâtaho- palhâšume Yle Sápmin. Palhâšume mieđettuvvoo jyehi nubbe ive sämikielâ sajattuv já sämikielâlij palvâlusâi oovdedmân porgum ánsulâš pargoost. ¶ Nagoyan pevdikirje aalmuglâš olášuttem valmâštellee pargojuávkku ¶ - Ij tot nuuvt tiivrâs lamaš, Jovnâ eeđâi. ¶ - kulttuurlâš ulme já merhâšume, ¶ Kirkkonjargâ E2 ¶ » Mij lep Áábráhâm maajeeldpuátteeh, epke mij lah ¶ Kittâl = Kittilä ¶ – Joo, suohâdhân mun kale koozam, iätá Niijlâs. – Mut najâmist mun jiem tieđe. Jiem kuittâg tuom Marittist huolâ, kulhijdum tuántást. Lii-uv pággu naaijâđ jis lii mandel suohâdist? ¶ Uccâ Mattii njäähi ¶  reagistem Uccâ uábáš ¶ Kielâvuoigâdvuođah ¶ Uárjul puáđu ¶ – Ennuv njálgásub ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 73 ¶ Kielâ kevttim já almoonmijd kalga meiddei pyehtiđ tutkâđ. Taan räi taat ij lah lamaš kosten máhđulâš. Kielâ vuáđuääših-uv láá ain tuđhâhánnáá. Tääl puávtám muštâliđ, et veik totkee virge ij kosten kavnuugin vala, lep pastam kuittâg algâttiđ anarâškielâ tutkâm. Muu náguskirje anarâš lodde- já šaddonomâttâsâin lii vaalmâš. Annika Pasanen lii tutkâmin anarâškielâ iäláskittem, já sust lii-uv tääl korrâ pargo čuávvuđ kielâ jotelis ovdánem. Tääl láá šoddâmin meiddei kyehti pro gradu -pargo anarâškielâst: Petra Kuuva rähtiškuát loppâpargoos kielâpiervâlpárnái kielâlâš vädisvuođâin vyelitääsi vuosmuin luokain, já Irmeli Moilanen rähtiškuát pro gradus Aanaar anarâš identiteetist. Náguskirje maa mun ááigum tuđhâškyettiđ anarâškielâ kevttim Säämi ohtsâškoddeest adai tom, mon ennuu ulmuuh kevttih sämikielâ, kost sij kevttih sämikielâ já moin naalijn sij aneh huolâ jieijâs kielâst. Puoh taid tutkâmprojektijd lii juurdâ čoonnâđ oohtân já porgâđ ohtsâšpargo. Eidu taas lii esken palij uuccum ruttâ Anarâškielâ seervi peht. Näävt seervi toimâ tuáivu mield vijđán kielâ tutkâmân-uv. Tutkâmproojeekt lii šoddâmin vijđesin, nuuvt et toos tarbâšuvvojeh ain eenâb pargeeh. Tuáivum-uv, et nuorâ ulmuuh puáđáččii taas fáárun já toin naalijn pastaččii konkreetlávt ovdediđ kielâ siäilum. ¶ tábáhtum já maht suoi láin tubdâm Jeesus, ko sun toijâlij leeibi. ¶ – Jis jiejah oskovettee pyeráiguin fievriđeme vuohâsubbon já hiälpubin, te jiejah tuoi uážžuvettee valjiđ. ¶ Uđđâ oppâkirjeh almostum ¶ Sierâlágán uáinuh kuleh ulmui táválijd koskâvuođáid. Čiäppudâh kieđâvuššâđ ruossâlâsvuođâid ášálávt já konstruktiivlávt lii tehálâš nuuvt Piäluštâsvuomijn ko eres-uv saajeest elimist. Vuáhádum jurdâččem- já toimâmvuovijd puáhtá rievdâdiđ. Vääldi taam vuotân eromâšávt sárnum háárán. Ele keevti luávkkájeijee saanijd tâi äšittes já hälbideijee kielâ jieijâd juákku-uásádâhân kullee varusalmain tâi kesten iärásistkin. ¶ Kielâkappeer-leeirâ idea šoodâi ko lâim uáinám, ete ain ko lii miinii tooimâid pärniperruid, te tot lii jo-uv tuše suomâkielân teikâ oovtâ sämikielân. Távjá oro, ete ij lah pyereest puáttám teikâ ij kuulâ juávkun, jis toid tábáhtussáid mana "puástu kieláin" . Halijdijm rähtiđ taggaar ohtâsâš tilálâšvuođâ moos puohah puávtáččii puáttiđ já mast puávtáččij moonnâđ kielâraajij rasta. ¶ luámáttuvah. Lasseen porgemáánust 2007 vuolgâttuvvojii šleđgâpostáin muštottâsah čielgiittâsâst ¶ Ige ervidâmgin, ete Vuáláppáást šadda pegâlmâs almai vieksâvuođâs já tavoidis peeleest, maid Säämi mainâseh tääl-uv tiettih ennuu sust muštâliđ, tađe vuástá ko suu nuorâb algeest Saarâst iä tieđe Säämi mainâseh maiden muštâliđ.”. ¶ Laapi pyereestvaijeempargojuávkku ¶ Lävdikodde västid lasseen Säminuorâi taaidâtábáhtusâst (Sámenuoraid dáiddadáhpáhus). Tot lii párnái já nuorâi taaidâ- já kulttuurkavalgaad, mii uárnejuvvoo ihásávt ohtsâšpargoin sämikuávlu kieldâiguin já sämiservijguin. ¶ Suomâkielân: ¶ Tiervâpuáttim sämitige päikkisijdoid. ¶ Máárjá orroomvisteest láá ennuu kukáh: ruopsis, fiskis, vielgis já čuovjis kukáh. Ennuu láá meiddei ruonâs rääsih, moh iä räähti kukkáid. Nuuvtpa taan orroomvisteest lii-uv šoddâm aaibâs ruánáá. Káttu já lättee še láá ivnejum ruánáán. Lättee lii tego ruonâs kieddi keessiv. ¶ Maiju Saijets ¶ - Na mut-, jiemhân mun maiden paaid tárguttâm Áánán! Pyerivuođâstân tuš ettim talle... ¶ Rapupivdo lii kiäldulâš pargeldem ¶ Kyeleh ¶ – Nuurrâđ sierâiđ, moonnâđ cissâđ já kárvudâttâđ olgopihtâsijd, Ailâ ávžut párnáid. Párnááh noreh vistig sierâid já piejih taid ildeid já skappijd. Tastmaŋa sij tuámih viäskárán kárvudâttâđ olgopihtâsijd. Ovdil kárvudâttâm párnááh eelih vala hiivsigist. ¶ 3. Muštâl kuáppil pessiimist. ¶ Jis kiinii taam lostâčalluu vuáđuld smiättá, et sun halijdičij já puávtáččij riemmâđ moinnii naalijn fáárun taan projektin, jo-uv kielâmiäštárin, uáppei stivrejeijen pargoos pehti teikâ mottoomlágán kielâuápisin, te proojeekt tuáivu-uv, et sun váldáččij ohtâvuođâ proojeekt pargeid. Proojeekt ohtâvuotâtiäđuh láá taan čalluu loopâst. Juáhháá rooli já kielâmáttu lii taan tááhust anolâš já taarbâšlâš. ¶ Toh lijjii lovmat riävskâd ton muáđist já iä toh lam kuhás kirdám, ležeh-uv čyeti meetteridgin. Kavnim taid oppeet já peessim vala ohtii pääččiđ taid já finnejim vala kyehti riävská. Tot kale lâi muu mielâst viehâ stuorrâ saalâs, ko vittâ riävská kuovttijn lemnuin – já ko vala jieččân lemnim lemnuiguin. ¶ láá kavnum morfeemtääsist. Ohtâ iäru ráhtusijn kuittâg lii: KR92 olgospyehtim hänen ¶ – Moin riävskáin? Talle mun čaittim riävská. Ritva imastâlâi ko ooinij riävská já eeđâi: ¶ Klemetti Näkkäläjärvi saahâ staatârääđi eehidškoovlâst 12.12.2012 ¶ toohâđ máhđulâžžân sämikielâ luuhâm juo škovliittâsääigi. Videokáidusmáttááttâs pehti puáhtá máttááttâs orniđ Maadâ-Suomân-uv. Eromâš stuorrâ sämikielâtáiđusâš pargojuávhu tárbu lii poolisvuomijn, Laapi etikuávdáást já sosiaal- já tiervâsvuođâsyergist. ¶ Kirje maainâst Jovnâ-nommâsâš kaandâ fiäránijn häldei maailmist. Mottoom peeivi Jovnâ kávná pääihi, mast láá hirmâd kuhes jieŋâpureheh päävti vyeln. Tobbeen Jovnâ kávná komálii hámásii kaandâ ( Haŋgal ), mon sun váldá vistig faŋgân, mut te šadda suu ustevin já nuuvt piäsá uápásmiđ häldei maailmân. Tobbeen lii puoh eresláván, nuuvt tego tot-uv, et iveääigih iä láh maŋaluvâi, mut láá puoh siämmáá ääigi jieškote-uv kuávlust. Häldeimaailmist lii jieijâs árvumaailm já siärvudâh, mast pajemustáá lii nuáidihäldee Wieseh . Ko Jovnâ lii lamaš tobbeen váhá ääigi, te sun huámmáš, et ij sun lekken peessâm häldei luus sattum mild, mut sun lii väljejum tohon stuorrâ tooimâ várás. Häldeienâmist láá äštimin pahas stááluh já nuáidih, moi viggâmušâid kolgâččij estiđ. Joovnâst kávnojeh-uv tagareh vuoiŋâääpih, et sun áppád haldâšiđ kievrâs nuáidisuábi. Toin sun vaarâ puávtáččij vyeittiđ pahas vuoimijd. ¶ – Huámmášim, et jurdâččim jieččân láigueemeed ko oinim Zampano. Oinim jieččân Gelsomina saajeest, ko šoddim jurdâččiđ jiävttáá peeivi. ¶ Vástádâs ij tarbâšâm meendugin ennuu smiettâđ. Must lâi huáppu suvnâččiđ vorâs olgoááimu, já kuldâliđ jienâid, moh iä lamaš kiävuleijee ááhu huikkemeh. ¶ maniokki ¶ AĐAI ¶ Pänituoddâr meccikuávlu kevttim vuáđudui vala muáddi ihečyeđe tassaaš koddepiivdon, miäccástmân já kyelipiivdon. Aanaar viestâr- já taveoosijn lijjii poccuuh juo 1800-lovo aalgâst tälvipojij valjeest, ko toh lijjii puásuisämmilij tälvikuáđuttemkuávluh. Keessiv poccuuh juttii Jieŋâmeerâ riidon kuodâdiđ já kuáttuđ čuoškâttis riddoin. Suomâ já Taažâ koskâsâš räjitoppâm ive 1852 eestij kuuloold ärbivuáválii jotteem kesi- já tälvikuátumij kooskâ, mon tiet maaŋgah puásuisämmilâšperruuh já -suuvah ucâluvvii ollásávt uđđâ eellimkuávlooid Tave-Ruotân já -Suomân. Meiddei tááláš Pänituoddâr kuávlu lii noonâ puásuituálukuávlu, mast tuáimih Pänituoddâr, Avveel, Säämi, Kuivasalmi já Sallâvääri palgâseh. Puásuituálu lii-uv ohtâ kuávlu merhâšittee áigápuátu. Tast šaddee puáđuh já uálgiánsumáhđulâšvuođah tuálih siijdâin ässeid. ¶  formaallâš Immeel tubdâm 1, 4, 8, 19 ¶ Liiŋkih: ¶ Taaiđâr Outi Pieski taiđârááhtus Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist ¶     Aavisčuoppâseh ¶ f. Maid eres aašijd kolgâččij väldiđ vuotân? ¶ Maht nähkisuájáh lättejeh? ¶   Lohhee almoot ráámmátpitá. Servikodde kuldâl čokkod. ¶ Vuossmuš ijjâ lâi-uv jiäráskittee, jiem kale tieđe lâi-uv eenâb munjin ko Tarun. Feilejim val ko kuođđim suu ohtuu jo vuossmuu ijjâ. Já tasthân palaskij já čiäruškuođij. Mottoom ääigi mun kuldâlim tom já ko ij joskâm te must lâi pággu varriđ Taru paaldân. Já tast lâi-uv pyeri uáđđiđ, kuittâg Tarust. Mun kale koccâjim tijme kooskâi ko Taru poođij muáđuid njuálluđ tâi njuškij oolâ. ¶ Juáháš puáhtá jieijâs toimâiguin suojâliđ čaasijd. Kesituuváást ij uážu lyeštiđ saibâčaasijd njuolgist jáávrán. Riddočääsist ij uážu posâdâttâđ saibáin ijge poossâđ liitijd. Tuuváid, saavnijd já hiivsigijd kalga huksiđ tommit kuhás riddoost, já tuolvâčaasijd ij uážu lyeštiđ jáávrán. Luándusuojâleijee kiäsán ij kuulâ matoi poossâm ruugâst, pic taid kalga poossâđ mattopoossâmsoojijn. ¶ Majemuš puddâ ¶ tähidiđ máhđulâšvuođâid luuhâđ jieijâs eenikielâ. Ruotâ sämitiggeest lii sämikielâlâš rävisolmooš ¶ já tälviv tot lii aaibâs piättáá. ¶ b) Mast toh uážžuh vuosâráávvâd? ¶ Njuolgâdusah ¶ – Na joo, tobbeen puhelimest lâi tot Kuáskimjäävri miäcástemseervi sahâjođetteijee. Sun lii tääl Njobžâjäävri riddoost skipárijnis. Suoi láin tuálvum tohon áiruleje toi kähteesuvâttemkištoi várás, já tääl kiinii lii sáhhám ááiruid já pardam áirupittáid mottoom muorâliäján. Suoi lává čoonnâm sujâlijd kiddâ já táttuv tääl munnuu išán tohon! ¶ Čaarmâjävri = Sarmijärvi ¶ Kandâ kejâstij suámálávt Áánán mut čokánij kuittâg stoovlin já kuáivui lavhâstis peenâ já páppár. ¶ sibžádâh = ritilä, säleikkö ¶  tijme Ákku leevât kamâsijd peevdi oolâ já stellee sovskammui myensterijd toi oolâ. Sovskammuuh kuárrojeh maaŋgâin oosijn. Sovskammuu uásih láá: ruojâs, ooldâs, šušme, čimmâ, ruoijâs sijđopittá, čulgomeh, monnjâvuáđu já oldâsjotkâ. Ákku sárgu sovskammui oosijd kamâsáid já vaja taid. ¶ muu vuáru. Já oppeet tot posoškuođij. Áimu ¶ – Tego saatij vyerdiđ-uv, Tálunjobžâ mulijdij. ¶  čiel´gâs Kuis on teie nimi? ¶ Sämitigge 2013 ¶ Skammâmáánu vuossâmuu peeivi 2005 reisijn Avveel anarâškielâ peivikiäčču já Aanaar vyelitääsi anarâškielâ máttááttâsjuávkku Čivtjuuhân, kost lâi pygálus joođoost. Šoŋŋâ lâi arvenallii já liegâs-uv lâi penttâ 7 cekkid, ko taksi vyeijilij Avveel elleituáhtár šiljoost pygáluspááikán. Aanaar vyelitääsist taaksin pajanij tiet ovdeláámainâšum anarâškielâ máttááttâsjuávkku máttáátteijeinis Miina Seurujärvijn, sehe Sämi-Radio toimâtteijee Anja Kaarret. ¶   láá pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. Jis tooimân ij mieđettuu tuárvi staatâtoorjâ, pargo puáhtá olášuttiđ uásiáigásâžžân. ¶ 7. Tarkkuustâl kove vyevdi uđâsmitmist já västid koččâmâššáid. ¶ 2-‐staavvâlsiih  adjektiiveh  já  toi  attribuut:  -‐i ¶ — Tot puátá aldeláá et aldeláá, párgádij Pöö. ¶ Lááhân must meid kyehti šleđgâkiitaar, mut jiem lah kal eidu kiergânâm hárjuttâllâđ. Läävejim meid ovdil rähtiđ heervâ tiet ennuv elektroniikpiergâsijd, maid puáhtá kevttiđ kiitaarhommáin, mut tot-uv lii tääl váhá pááccám. Kolgâččim kal maidnii porgâđ motomin ton oovdân, amas vájálduđ elektroniiksyergi teoria aaibâs ollásávt. ¶ 5. Cortinarius evernius – Sinisukkaseitikki – Čuovjissukkáseitik U ¶ – Kirdee jutteselgi. Kost tun kárbás kirdih? Jiem mun kale suájáid tust kosten uáini, äijih ruáhásij imâštâlân. – Amahânde tun halijdâh fáárun, ko sáátun kerd čellejih. Na kalhân ohtâ uccâ jutteselgi-uv kárbás čááhá, äijih luuvij vala povvâsten uáivis já starttai kárbá moottor joton. Forgâ äijih já jutteselgi jo hurgottáin-uv korrâ liävttoin joorŋâst káárgu kulij viermijd kuohâđ. ¶ – Na, maid? Kuáski koijâdij. ¶ Mist lijjii tääl vuossâmuu keerdi fáárust pajekielâlâš párnááh. Tot luhostui taan tove aaibâs pyereest, uásild tondiet, et sii iänááš pottii leeirân eskin kyevti majemuu peeivi ääigi. Puátteevuođâst kalga kuorâttâllâđ meid tom, lii-uv šiev äšši väldiđ sii fáárun. Kuittâg sii vanhimeh láá adelâm pyere macâttâs eidu taan ääšist. Maaŋgah vanhimeh lijkkojii toos, et párnáid ornášui “ohtsâšsämmilâs” toimâm. Puohnissii leirâ luhostui šievnáál já mun oskom, et tast paasij pyeri mielâ leirâláid, munnui stivrejeijeid já meiddei vanhimáid. ¶ Skieččâm ~ Skieččâmjuuhâ = Kietsimäjoki ¶ porgâđ maid peri haalijd ¶ koččâmus sänioornigist: suomâkielâ olgospyehtim on minusta lii jurgâlum must lii ¶ 1. Kiina 27 510 ¶ Ááná mielâst Heiháin lâi suotâs tánssáđ. Jiešalnees čuuvtij hitrub ko Hanssáin mottoom äigi tassaaš. ¶ 3. Keejâ pááppár čuovâ vuást. ¶ Viljâm lâi uáđimin luuptâst já ko kuulâi iäččám tuikkodem, te njunádui nuuvt čuuvtij, et moonâi njuolgist olgos liššánoovdân já niijtij oovtmano ubâ kiedi viällud, jeđe iätá iäčán: ¶   Puohâin sämikielâsárnoin suullân 75-90% sárnuh tavesämikielâ ađai orjâlâškielâ (dávvisámegiella). Tot lii Tave-enâmijn enâmustáá kevttum já meid Suomâ stuárráámus sämikielâ. Ton árbivuáváliih sárnumkuávluh Suomâst láá Ucjuuhâ, Aanaar, Iänudâh já Suáđigil taveuási. Iänááš uási sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâsâst, tiäđusirdemist, kirjálâšvuođâst, musikist já puohâin almostittum sämikielâlâš materiaalist lii tavesämikielâlâš. Suomâst, Taažâst já Ruotâst kuhháá pištám lädijduttempaje maŋa aalgij tavesämikielâ iäláskem jo 1960- já 1970-lovvoin já tááláá ääigi kielâ kulloo já uáinoo miätá sämikuávlu. ¶ Iärásijn lâi tiäđust-uv hitruu. Taah rumburähteeläddliih lijjii uáli hitruus almaah já äigi kale kuulâi sii mainâsijd kuldâldijn. ¶ Pengilly 11.06.98 tuorâstâh. ¶ 38. Mammuteh lijjii ¶ Pyerá kalga leđe iävtuittáá ain oornigist. Ovdâmerkkân kosânij pettim miätáluvâst lii varâlâš. ¶ Kielâpiervâl tieđeetmist västid jođetteijee. Piäluštemtooimâ já poolis vättee hemâdâstiilijn tieđeetmist västid tile čielgim jođetteijee olmooš. Epidemiaid kyeskee tábáhtusâin västid kieldâ njuámmootaavdâin västideijee kieldâtuáhtár. ¶ - Na... Návt styeres!... ¶ Nooveelčuágáldâh maainâst ulmuu elimist 1500-lovo uáccáávuođâst ain onnáápeeivi uáppee kaavpugeellim huušân. Tot maainâst tekniikast já ton ovdánmist tááláá-áigásijd fijnesvuođáid. Tegu vyestitiäddun toos tot maainâst meiddei ellei peerâelimist já ton pirâstittee luándust. Nooveelčuágáldâh lii puohčâlem tááláá anarâškielâ kirjálâšvuotân, mast ličij juurdân puátteevuođâst finniđ suomâkieljurgâlus. Kuás jurgâlus tahhoo já kiän tooimâst, ij lah vala tiäđust. ¶ 26.10. 09.00 – 15.00 6 h ¶ 5.~Jiauroivets 1672/1732 (FI 3: 98) lii viehâ vissásávt luuhâmnáál anarâškielân Ijjävruáivuš ađai Ijjäävri lusme (ij uáiváš 'pää', taggaar “Ijjävrvääri” iä tuubdâ). Om. guorgu -säänih pyehtih lohtâsiđ Ijjäävri uáivušân nuuvt, et taan jäävri uásist láá lamaš návt nomâttum káárguh já toi mield ličij nomâttum še toi aldasáid lyeštee juuhâ. ¶ Ko Matti lâi stuárráb já sust lâi meid stuárráb pusseer puoŋâ, te sun valjij piervâlist puoh stuárráámus uđâgáá já uigâdij tom puoŋâsis. Uđâgâš tiäđust-uv korrâsávt vuástálistij, mut ko tot kaartâi sevŋis pusseerpuoŋâ siisâ, te rávhudui já nuuvt Matti peesâi huáđđoin vuálus peesist. Kyehti uđâgáá passijn vala piervâlân suuvâ juátkiđ já ležžâv-uv vaanhimlodeh ubâ huámášâmgin, et ohtâ uđâgâš sunnust váilu. Uđâgâš lâi tommittáá vuástálistám, et koozah lijjii čuoggâsâm pääiđi čoođâ já skainim liške. ¶ Tegu moonnâm kiiđâ Juhháán-Uulá lâi tääl-uv puáhtám munjin savehijd já siämmáánáál tääl-uv čuoigâstáim Njuáruinjargii puotâ luovtâ rasta já pááikán. Lijjim moovtâ kesiluámu älgim keežild, ko peessim oppeet pááikán. Hiävušalmaah lijjii lappum mii táálust já lijjim tast pyeri mielâst. Meiddei enni lâi moovtâ já suu mohtâvuotân lâi tiätu suijâ. Nuuvtkočodum korttâäigi lâi kiđđâtäälvi nuuhâm já käähvi uážui uástiđ tääl Suomâ-uv kaavpijn nuuvt ennuv ko peri suuitij. Táássáš lâim skappum kaahvijd ain Taažâst. Muu nubbe kesiluámu lâi álgám. ¶ rievdeeliegâs ellee . Ellee, mon liegâsvuotâ čuávu pirrâs liegâsvuođâ. Vrd. täsiliegâs. ¶ Sämitigge almostitij škoovlâi älgim ohtâvuođâst 16 sämikielâlâš miäldusmateriaalâd (ohtsis 23 CD-já DVD-skiärrud) já oovtâ uđđâ oppâkirje. Miäldusmateriaalah láá anarâškielâlâš párnái fiilmah já oskoldâhlâš lavluuh, nuorttâsämikielâlâš kirkkolavluuh já evaŋgeliumteevstah sehe tavesämikielâlâš mainâseh, jienâkirje já saalmah. CD:h já DVD:h láá päddejum YLE Sámi radio studiost Anarist. ¶ Jáákup lijkkui uáli čuuvtij Raakelân. Puávtáččáin-uvsun suoi naaijâđ? Laban smietâi. Kalehân tot heiviiččij, mut vistig Jáákup ferttiiččij porgâđ Labanân čiččâm ihheed. ¶ Jookeerpargopittá 9. Kuuvijn láá kulmâ mudo, maht päänist šadda povčâsteijee pääni. Čääli kuuvijd. ¶ –~Manen immâšist? Leejoon koijâdij. ¶ Ruotâ ovdâstij čuákkimist eennâmtuáluminister Eskil Erlandsson. Sämitiigijd ovdâstii saavâjođetteijeeh Egil Olli Taažâst, Lars-Anders Baer Ruotâst já Klemetti Näkkäläjärvi já Irja Seurujärvi-Kari Suomâst. Taažâ pargo- já integraatiominister Dag Terje Andersen ij puáhtámgin uásálistiđ čuákkimân kirdemmáátkán lohtâsâm čuolmâi keežild. ¶   7. Tuálvu elleid maassâd jáávrán tâi láádun. ¶ 13. Nuuvt kuhháá ko aanaar- já nuorttâsämikielâ uásild ij lah virgálâš kielâtááiđu čäittim ¶ 3. Clitocybe clavipes – Nuijamalikka – Šluubbukmaalik U ¶ mondiet jieh muu-uv luptiiččii. ¶ Jeesus kočoi jieijâs kyehtinubáloh máttááttâspärnid luusâs já adelij sijjân vääldi vyejettiđ epiputes jiegâid já pyerediđ puohlágán taavtaid ja vaaivijd. (EM95) ¶ » Taam mun uáivildim, ko lijjim vala tiigijn já ¶ – Vuáŋŋâš, vuáŋŋâš!!! ¶ huihádemdiet uđđâsist, ¶ 103 ¶ Káránâsjävri TII.1963 Korppijärvi Kurâgâsvuonpottâ 1 km N. ¶  lah vijđodâh km 2 ¶ Pänituoddâr siijđoh ¶ 229 ¶ Sämmilâšvuotâ uáinoo muu elimist iänááš sämikielâlijn savâstâlmijn já juhlekárvudâtmist. Ij tot vaarâ mudoi oinuuččiigin. Tiäđust-uv tot meerhâš munjin eenâb ko tuše kielâ já pihtsijd. Munjin lii tiäđust-uv tehálâš meid sämmilâšvuotâ alnestis. Tot lii taggaar vuoigâdvuotâ já kenigâsvuotâ. Motomin kale aatâšt, ko tiätá et ulmuuh vyerdih muu pääcciđ Ucjuuhân sárnuđ sämikielâ, nááijâđ kiäinnii lijkkuustuttee sämialmain já šoddâdiđ sämipárnáid. Tastoo jis jiem poorgâgin nuuvt, te lam mahtnii hyenes olmooš. Jiemhân mun jieš ubâ tieđegin, maid elimist halijdâm. Kenski mun olášutám siijdâ tuoivuu. Puávtáččimhân mun jieččân teehi jurdâččiđ. ¶ – Čáállâm novellijd Anarâš-loostân. ¶ Baku I7 ¶ Tiäđáttâs ¶ Tuorâstuv 29.3. lii muusikkeejâdmâspeivi, mast väljejuvvoo säminuorâi ovdâsteijee väldikodálâš Nuori Kulttuuri -tábáhtusân. Tábáhtus uárnejuvvoo Tuurkust 25.–27.5.2012. ¶ Fiskisciärkuh lii njaalgâ puurrâmkuobâr, mii lii merkkejum kuobârkiirjijn kulmáin tasnijn. Tot lii šiev kävppikuobâr, mon tobdá älkkeht já mii mudoi-uv lii valjaasšaddosâš. Táválávt tast iä lah ennuv suovsahkin. Hyenes peellin fiskisciärkuhist adeluvvoo tot, et motomeh sättih leđe allergisiih toos. ¶  muádi ČOOVDÂSÄÄNIH ¶ Juátkoo motomin ¶ pikkâleibi ¶ 179A Rapust láá maŋgâ jyelgi ¶ Lehtola, Teuvo.1996: Lapin maan vuosituhannet. Inari: Kustannus-Puntsi. ¶ Taan jurdust šoodâi peivinaver. ¶ 3. Č = ¶ Čalluid, main lii čällee nommâ, ahe já ohtâvuođâtiäđuh, kalga toimâttiđ majemustáá 2. roovvâdmáánu 2009 räi. Kištočalluuh vuolgâttuvvojeh čujottâsân: ¶ časkâdempiergâs ¶ Taažâ lii ratifisistâm Nagoya pevdikirje já Ruotâ já Suomâ valmâštâllâv sopâmuš ratifisistem. Čuakkimist onnii hirmâd tergâdin, ete Nagoya pevdikirje kenigâsvuođah valduuččii uássin jieškote-uv staatâ lahâasâttem siämmáánáál. ”Ko siämmáá ääigi ráđádâleh tave-eennâmlii sämisopâmušâst, mon ohtân ulmen lii oohtânsovâttiđ sämmilijd kyeskee lahâasâttem, lii velttidmettum, ete meid Nagoya pevdikirje ratifisistem uásild tággáár oohtânsovâttem ráhtoo” saavâjođetteijee Näkkäläjärvi tiäduttij. ¶ čäsuáivist poršottâlâččim ¶ Piergâseh: čoođâuáinojeijee lastiksekkâ, vielgis leibišaskes. ¶   Tanganjikajävri K6 ¶ Puhelin paaldâst kalgeh leđe etinumereh ¶ Njiävđám uárji- já maadârääji ¶ Matti Valle ¶ Nils Gaup stivrij elleekove Ofelaš . Elleekove lâi Oscar-iävtukkâssân. Sämielleekove “uđđâ pááru” 2000-lovo aalgâst lii luptim uáinusân uđđâ stivrejeijeesuhâpuolvâ. Luptânmân lii adelâm liävtu elleekovesyergi škovlim lasanem tav veen. ¶ Mađhâšempalvâlusâid ¶  nk. várádâh = vuoristo 85 ¶ [Mii Immeel já Sivnedeijee.] ¶ Išediđ, leđe iššen, Gyllenberg sänikirjeest juávkku nr 1. ¶  Ahtisaarijn  moonâi 2. Bulljarággát Ucjuv luvttuvâst, lávdástâlmijnis Váimmu biegga, stivrejeijen Niilo Rasmus. ¶ čalme ¶ Cuábuielleeh ¶  asto Taaiđâr Outi Pieski taiđârááhtus Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist ¶ Tiäđáh-uv, maht kiärppáálostâ lii vuáhádum eelliđ uccááraavâdsâš jeegist? Tot pivdá lostâdiskuin tiivrijd. Loostâin láá njivláás soksâmeh, moid loostân seivittâm tivre tarvan. Njivle suddâd saallâs timmâ oosijd já raavvâd sehe raavvâdamnâseh njommâseh kiärppááloostâ lostáid. Návt kiärppáálostâ finnee laseraavvâd, moi vievâst tot šoddâd uđđâ loostâid jyehi ive. ¶ 3 a. Čääli pottáákšoddâdmân kullee saanijd sajasis koverááiđun. ¶   Nuorttâ-India suolluuh O5 ¶ Raajijd rastâldittee tooimân kyeskee lahâasâttemubâlâsvuotâ lii muálkkáá já ana sistees EU-vuoigâdvuođâid, tave-eennâmlijd sopâmušâid já sierâ enâmij aalmuglii lahâasâttem. Suomâst šiev vuáđu raajijd rastâldittee oovtâstpaargon adeleh el. puáttee Soti-ornimlaahâ sehe Taažâ, Ruotâ já Suomâ koskâsâš sopâmuš räjioovtâstpargoost vuosâtipšoost sehe Laapi pyecceetipšopirrâduv já Helse Finnmark sopâmuš spesiaalpyecceetipšo palvâlusâin. Sierâ enâmij palvâlemvuáháduvváid já lahâaasâtmân kalga uápásmuđ keevâtlij čuolmâi čuávdim tiet sehe juátkojeijee virgeomâhái koskâsâš ohtâvuođâtoollâm já tiäđujotteem palvâluskevtteid kalga visásmittiđ. Aalmugliih tuáimeeh (ministeriö, AIL (Kela) já Valvira) kalgeh tuárjuđ já ovdediđ räjioovtâstpargo. Kielâucceeblovvoid kullee uccâ sierânâsjuávhui tarbâšem palvâlusâi visásmitmân palvâlusâid puáhtá miäruštâllâđ EU-njuolgâdusâi miäldásâš kenigâspalvâlussân (SGEI). Ovdâmerkkân, jis sämikielâlijd palvâlusâid finnejeh taggaar palvâlussân luokittâllum, taid ij taarbâš kištottiđ. ¶ 130 ¶ - Jiem mun tääiđi tuostâđ. Jis tot veik kääskist... ¶ Sämitiggeest : ¶ Lam pajeuáppee ihemalli 2003, mon maŋa lam valmâštum meid aaibâs olmâ ámáttân – kokkân. Jieččân pargoost halijdâm finniđ säämi purrâmâškulttuur aaibâs uđđâ sfäärijd, tastko počâšâm steikkuu. Vuáváám já ovdedâm uđđâ jurduid sihtiimáin olesváldálii naavdâšmân. Puátteevuođâst halijdiččim uápásmittiđ sämmilijd medium piärgu smaakân já ráhtusân… Sehe čäittiđ, et porkkan ij máállás pilled! ;) ¶ Junámätki Maadâ-Raanskan ¶  uásih Kommetullâ ¶ Kooveest Ruotâ sämitige nuorâilävdikoodán kullee Helena Partapuoli. Kove lii váldám Laila Stenberg. ¶ kolgâmuš kohtalo ¶   Päivi Lundvall (Laapi IPI-kuávdáš) ¶ 1 Čääli ravvuid suhheid. ¶ Iđedist poliseh vyelgih keččâđ, ko Avelist áiguh pavkkâliđ stuorrâ táálu, mii lii liijkás alda juhârido já tot vuáju rido vuást hitásávt. ¶ » ¶ g. Lii-uv tuu liävsui tohâmist vala pyeredem vääri? Maid puávtáččih toohâđ nubenáál? ¶ Tijdâlamppu lii taikalamppu – mut mii lii Skuáppu? ¶ Kaavpijn lii táválávt pehtilis kocceem, et suáláádmist páácá älkkest kiddâ. Kävppijâs váldá ohtâvuođâ tuápánjistee vanhimáid já poolisân. Siiguin meriduvvoo ráŋgáštusâst. ¶ raavâdpyramidi . Kj. ekologâlâš pyramidi. ¶ 7B Kuoškah pyehtih pissoođ ubâ täälvi áávus. ¶ Sajos tuáimei, táluproojeekt mudoi já arkkitehtuur oovdânpyehtimeh älgih tme 13 haldâttâhhoovdâ Juha Guttorm oovdânpyehtimáin. Totkee Suvi Kivelä oovdânpuáhtá Sämiarkkâduv (Sámi arkiiva) tooimâ, máttátteijee Anna Morottaja Säämi máttááttâskuávdáá sämikielâ škovlim, tooimâstivrejeijee Ristenrauna Magga Sámi Soster -seervi tooimâ já kirjerájujođetteiojee Eija Leivo Aanaar sämikirjerááju tooimâ. Táálust toimâsojijdis tuálleeh Anarâškielâ servi, Sámi duodji r.y. já Laapi kuávluhaldâttâhvirgádâh oovdânmpyehtih še jieijâs tooimâ. Oovdânpyehtimij kooskâst Nils Heikki Paltto juáigá tavesämikielân já kirjeráájust kirječällee-taaidâr Ima Aikio-Arianaick oovdânpuáhtá jieijâs taiduu. ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtus ¶ - Tun jurgâlih čolmijdâd meddâl tast. Tondet tun koolgah algâttiđ uđđâsist aalgâst, jis halidâh seeini uáiniđ. ¶ – puddokešviermi (7 sollâd), čalme = 4 suormâmadduu ađai kuámmir, ¶ Jotkâ syeinimáánu 2008 numerân ¶  sämikielâst  ‐ – Munhân kal tiäđám, lodde eeđâi jienáin, mii eiduttal te kullui peljijd. Ijba tot lah iimâškin, sun, kii lii kočodum Villen, smietâi. Tothân lâi oppâm sárnuđ eskin onne. ¶ b. Noomât soojijd a. já b. ¶ Eromâš tehálâš lii tuárjuđ ovdánmist moojiibel pááccám kuávluid. Täin kuávluin ¶ Lijjim oppâm suomâkielâ jo mottoomnáálá, mut ennuv lijjii vala tagareh säänih, maid jiem iberdâm. Nube tááhust jiem lam aldagin nuuvt njyebžil kevttiđ suomâkielâ, ko eenikielâliih lijjii. Maŋgii keevâi-uv nuuvt, et ko algim maidnii aašijd mainâstiđ, te kiinii njálmáb lädikandâ koskâlditij já karttim kyeđđiđ mainâsân koskân, veikkâ tot muu mielâst ličij lamaš-uv hitruu. Maŋgii vuod keevâi nuuvt, ko jiem innig piergim sárnumáin, te talle ferttejim väldiđ vyeimi išán já talle kale táválávt piergiittellim-uv kuoimijnân, veikkâ sun njálmálávt eeđâi-uv ain majemuu sääni. ¶  celkkuu – Ruástum! Puh! ¶   Kielâpiervâl Anarist ¶  adjektiivattribuut äigi - Äigi lii Českis mut čâpissiälgásâš tevkisselgkaijuu lii táválâš Suomâ jaavrijn. Tom puáhtá ettâđ nomâlâsân Suomâ kaijun, ko peeli maailm tevkisselgkaijuin pessejeh tääbbin. Pyeremusâht tevkisselgkaijuu mákkoo joorŋâ uccâ suolluin, mast šaddeh uánihis muorah já miestuuh. Tevkisselgkaijuu lii irrâsub ko päiski já tot koorvâš ulmuu aassâmviäsuid. Tevkisselgkaijuu jienah láá čuuvtij ruávásuboh já korrâsuboh, ko pääiski piškom. Piervâlis tot távjá huksee kuhás riddoost vyeligis muorâ tâi miestuu suáján. Eres kaijuin spiekâstmáin värree tevkisselgkaijuu Afrik räi. ¶ Škovlim ¶ Reŋgâ: ¶ čunoiskálžu hietasimpukka ¶ 4. Tylopilus felleus – Sappitatti – Säppitatti U ¶ čyeldiđ, čuáldám, čuáldá = kutoa paulaa ¶ Škovlâ aalgij já toh kulmâ oho, maid mun tobbeen kuákkájim, lijjii muu eellim puoh kuhemus ohoh. Prinsiiplávt mun lijjim kale jo káávcád luokast, mut liijká ferttejim čokkáđ čiččâd luokkalijguin siämmáin pulbetijn. Na, pyereeb liijká návt, et liččim pááccám luokan - selvâniččim kuittâg kulmáin ohhoin taan “Kaamâs jotkâškoovlâst” . Nube tááhust taan “jotkâškoovlâ” ožžum nuáđđin eidu ton keežild, et lijjim vuástálistám Florestan rooli vuástáväldim ađai jiem liččii halijdâm toos já tondiet lijjim nuuvt kuhe meddâl škoovlâst. Jis liččim uážžum mon peri eres rooli, te vissásávt liččim váldám tom nimmârušhánnáá vuástá já škovlâtuođâštus-uv ličij lamaš čuuvtij pyereeb. Ááddám lâi kuittâg paggim muu eidu priinsâ roolin já tot lâi epivuoigâlâš äšši muu kuáttá. Kalehân máttáátteijest kolgâččij leđe še uáppee kuldâlemkenigâsvuotâ, ige tuše meridemvuoigâdvuotâ. ¶ Aanaar ässei elimist iä lah magarehkin koskâáigásiih (1300 – 1550 jKr.) äššikirjekäldeeh, pic tiäđuh vuáđuduveh ain-uv arkeologâlâš tutkâmušmateriaalin. Tallaa ääigi arkeologâlâš kavnum amnâstâh lii kuittâg-uv uáli uccáá. Aarrânpardattâh lii maŋesryevdiáigásii vyevi mield ain-uv tergâdis sämmilâš toovlášpasâttâshäämi. Pardattuvâi vijđesvuođâ vuáđuld láá Aanaar kuávlust aassâm maaŋgah ucebeh pivdosiärváduvah . Siärváduvâi eellim lii lamaš lihâdeijee já njyebžil, já aassâmsoojijd láá puáhtám molsođ távjá-uv. Koddepivdo, kyelipivdo, nuurrâm já čeevđij haahâm láá elettâm aalmug tegu ovdil-uv. ¶ Fanny maainâs ¶ Livkkárkiärppááh – Sieppokärpäset ( Rhagionidae ) láá Suomâst nubáloh šlaaijâd. Toh láá 6–12 mm kukkosiih piätutiivreh, main lii kuhes čuhâlis roppâ, kubdâsiähá suájáh, kuhes jyelgih já kuhes njamonjune. Suovsah še láá piäđuh já toh ovdáneh mieskâttâsâst. Tobbeen toh pivdeh eres tiivrij suovsâid ravâdin. ¶ Kerjäläinen ei joudu koskaan konkurssiin. ¶ Holmberg Aslak Niilonpoika ¶ njavhâdiđ taid. ¶ - Nuuvt pyereest, ko máhulâš, Jovnâ eeđâi. Suu váimu čooskij val korrâsávt. - Ele viišâ ain paldattâllâđ muu nievt. ¶ Puáđus tuu väldikodde. ¶ Vs. škovlimčällee Irmeli Moilanen (30.11.2014 räi) ¶ 1,5 desilitter pyeidi, ¶ – Vuoi sen váiván taid poolisijd, toh ko valdii muu fáárun já algii vuárnuttiđ. Lah-uv uástám viijne? toh koijâdii já kost lah uástâm? Mun, ete lam kale uástâm já uápis ulmuuh já skipáreh še láá fáállâm, eettim sijjân. Lii-uv lámáš Varsova laavlâ? sij tom-uv koijâdii. Eettim, jiem mun tuubdâ tom lavluu, mutâ láávluim kale še, jiem tieđe lâš-uv lámáš ohtâgin tain lavluin Varsova laavlâ, mutâ uástiđ ij tarbâšâm lavluu. ¶ Kiđđâ poođij meid tiäđust jieijâs ääigist já kiiđâ fáárust puoh kesilodeh-uv. Äigee mielâst lijjii meid taah kiđđâlodeh já erinomášávt čuánjá, moon sun tieđij uáli njaalgâ lodden ko lâi oovtâ kiiđâ vahâgist taggaar finnim. Tääl sun lâi kiđđâpuudâ smiettâm juonâid taan stuorrâ lode finniimist páátán. Sun lâi kiđđâpuudâ puđâldâm já ráhtám emedis kuárrumáárpust váhá kasseeb áárpu já tast te lâš pieijâm jyelgikielâiđ Ilbisjuuvâ oolâ mottoom huáššinjettipááikán, kost tieđij táid luudijd kiđđuv orostâllâđ. Já eštus sun tain konstain ton kiiđâ finnij viehâ hivvâduv čuáŋŋáid, já taat kale ton juhânjäälmi termij alne tieđij mestâ juuhlijd ton kiiđâ. Taan pivdokoonstâ sun tiäđust meid naaburijdsâs lâi tieđettâm, ige purâmuš ton kiiđâ váilum sistkin. Aaigij mield tot-uv ilo tiäđust nuuvâi já keesi lâi ovdánám jo jonsahpeeivi räi. Äigee lâi puuđâldmin šiljoost jieijâs pargoidis, ko huámmáš, et sijjân táiđá leđe kyessi puátimin. Kyessi poođij já tállânhan čielgâi, et sun lâi Kaabi-nommâsâš almai kote lâi nubaloh ihheed tassaaš moonnâm Taažâbel merâriidon kyelipiivdon. ¶   Suhâjämimân jäämmim uáivild šlaajâ lappum ubâ eennâmpáálust. ¶ Kom.  Maid  mun  koolgâm   puorij   savehijgijn? ¶ Uáivikaavpug: Malabo ¶ Suomâst sárnoo kulmâ sämikielâ: tavesämikielâ, aanaarsämikielâ já nuorttâsämikielâ. Tavesämikielâ lii kielâjuávhuin stuárráámus. Tom sárnuh suullân 20 000 olmožid Suomâst, Taažâst já Ruotâst. Suomâst tavesämikielâ sárnooh láá suullân 2000. ¶ 42. njomâttempirrâmpeivi: 26.8. tme 22.24 poođij uđâgâš já enni poođij 22.47. Kontsas Maarku luoddâratkuuttuvvâst tábáhtum miinut kukkosii njomâttem maŋa vuolgijn kuohtuuh maŋaluvâi Saarineitamovääri kuávlun. Uđâgâš lii jo aldasáid 40 seenti kukkosâš já viehâ jieččiisnálláá. Tarkkum älgidijn korrâ arve, + 22 °C, čovgâsiähá pieggâ, mut ko njomâttem tábáhtui, lâi fierttim. Kuvvim luhostui mottoomnáál auto peličuovâid iššeen keevtin. ¶ Jutteselgi pevhištui, ko ooinij kuávžur njäälmi já pastelis paanijd ton njäälmist. Jutteselgi ruotâi kárbást ovdâsmaŋas já visijdij hirmástâlân ige tiättám maid tot kolgâččij porgâđ. ¶ b. Mon liegâsvuođâstielâsist väldikodde lii? ¶ 10 táttu (tahto) ¶ Tääl sij riemmii piäit-táástâllâđ. ¶ 5. a) Maid luosah pargeh meerâst? ¶ Ovdedempeivi uárnejuvvoo Anarist, Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist. Parlamentsali Solju, 1kerdi. ¶ aldeláá, muorâkierruin ¶ Puáris tutkâmusâi mield sämmiliih liččii hárjuttâm kuhháá uceslágán puásuituálu, mast poccuid liččii toollâm kodepivdost hokâttâstárguttâsâst, mutâ vijđes noomaadlâš puásuituálu eskân 1600-lovo rääjist. Uáinuh láá vuáđustum viäruttâsluvâttâlmijd. Lii tulkkum, ete poccuid láá lojodâm tuoddârkoddeest já puásuituálu sehe miäcástem liččii jođettâm tuoddârkode suhâjämimân. Uđđâsumos arkeologâlâš-biologilâš tutkâmuš ij tuárju taam uáinu. Uđđâsumos DNA-tutkâmuš mield Fennoskandia tááláá puásui ij lah tuoddârkoddeest lojodum šlaajâ peic aaibâs jieijâs šlaajâ. Tutkâmuš mield lii máhđulâš, ete sämmiliih láá lojodâm historjá mield maaŋgâid sierâ koddešlaajâid. Arkeologih láá ovdil tulkkum, ete kodetähtikávnuseh láá muštâlâm pivdokultturist, mutâ uđđâsumos tutkâmpuátusij čuovâst toh pyehtih muštâliđ meid puásuituálukulttuurist. Oskottetteht sämmilâš puásuituálukulttuur lii uáli puáris, ko iäláttâs lii uáli spesiaalâšum já sämikielâ ana sistees viehâ vijđes puásuituálun lohtâseijee terminologia. ¶ – Hiärráás nommâ räp-räp-rää… ¶ Ko Ánná kiergânij vistásis, sun čurgij lättest poostâ. Sun ilosmij: sunjin lâi puáttám reivâ, mon sun lâi-uv jo syele vuordâččâm. Reivâ lâi aassâmtoimâttuvâst. Ánná kiškoi tom áávus. Sun ij lam oskođ čolmijdis, mut tuotâhân tot vissâ lâi: sun lâi finnim olssis uáppeiviste! ¶ 14. Saksa - kuávdoo Euroop ¶ Sámi duodji ry Suomâst ¶ 8 a. Valjii loovást noomâid kárttáid. ¶ 2. Kierrâš nettisijđoh uđâsmuvvii ¶ Ánná paasij viäskárân jávuttáá kuldâliđ. Sun ij tääl tiättám, maid sun ličij kolgâm jurdâččiđ: ¶ b. Maht kočodeh eres voljij liäđđus? ¶ Škoovlâst ij oinum kihheen, já nuuvtpa sun, kii lii kočodum Villen, epidij, et puohah láá jo moonnâm luokkaid. Sun nuolâi olgopihtâsijd meddâl já vaazij porthái mield nube kiärdán já uuvsâ kuuvl, mast luuvâi et kemialuokka. Sun skuálkuttij já leehâi uuvsâ. Máttáátteijee ij oinum kosten, mut iäba luokast lam iärâsehkin, iä uáppeeh ege kihheen. Muttum luokka kal lâi; maaŋgâmuđušiih šadoh šoddii nuuvt alda nubijdis, et čoođâ ij uáinâm. Ááimust lâi šuđidem, tego ličij jo keesi já čuoskah lijjii koccám kivsediđ ulmuid. Kostnii, aaibâs luoka tyehin kullui kiinii, tâi miinii, jiennâdmin omâsávt. Tot lâi tot kuás suu, kii lii kočodum Villen, mielâst lâi pyereeb pieijâđ uuvsâ maasâd kiddâ, nuuvtko tot lâi lamaš-uv. ¶ 12B Hurgee suovsâ monnjâroopâst lii čuárvi. ¶ s. 154 ¶ sodâskirdee.....73, 83 ¶ Jis Mošše ličij jiänusân ettâm, et: ¶ Kaabi lâi lamaš juhlomin hotellist já vuojij taksijn pááikán. Päikkišiljoost Kaabi tigguuškuođij máávsust. Taksialmai vyeledij máávsu, mut Kaabi tiggoo ain, et kolgâččij val vyelediđ. Viijmâg ko máksu lâi vuálánâm jo peelijn, te Kaabi jooskâi tigguumist já eeđâi, et ijhân sust kale ruttâ ubâ lekken ollágin. Na taksivyeijee hirmástuvá, et na mondet tun vala tigguuh, ko ruttâ ij lah almast ollágin. Kaabi eeđâi, et tondet mun tiggojim amas tunjin šoddâđ nuuvt stuorrâ táppu. ¶ Kuhes kooskâi tiet sämimáttááttâs pargovievâ já arâšoddâdempargovievâ teivâdmijd lii lamaš vaigâd orniđ kieldâraajij rasta. Taan máttááttâstooimâ pargoviehâškovlimprojektist lii máhđulâšvuotâ sajanmäksiđ meriruuđâ raamij siste meid uásálistei mätkikoloid. Sämimáttááttâs pargoviehâškovliimân puáhtá almottâttâđ šleđgâpoostâ peht teikâ puhelimáin Moilas Irmelin (irmeli.moilanen(at)samediggi.fi / 050-5691255) vuossaargâ 24.11.2014 räi. Almottâttâm lii čannee. Škovlim ruttâd Máttááttâshaldâttâs. ¶ Pyereh tievâsmittemškovliittâs uáppeeh, pyereh kielâmiäštáreh já pyereh ohtsâšpargoveerdih, pyeri juhleviehâ! Tiervâpuáttim teehi anarâškielâ tievâsmittemškovliittâs lopâttemjuuhlán. ¶ Tábáhtus álgá Vuáču škoovlâst tuorâstuv tme 11. Taaidâtábáhtus teeman taan ive láá teatter já uánihiselleekove. Teatterčáittuseh láá uáinimnáálá tme 11.30 rääjist. Mini-filmifestivaalâ nuorâi jieijâs rähtim uánihiselleekuuvijn álgá teatterčáittusij maŋa. Tábáhtusân láá almottâttâm suullân 300 uásálisted. Lasseen tábáhtusân láá vyerdimist ovdii vyevi mield ennuu páihálâš ulmuuh. ¶ SÄÄMI AARÂHŠODDÂDEMVUÁVÁM ¶ ráhtulâšvuotâ ¶  kulluđ. Merhâšume Pyeremus vyehi kepidiđ pasâttâsâid lii uástiđ já kulâttiđ nuuvt uccáá ko máhđulâš. Ane huolâ pihtâsijnâd, kammuinâd já eres tävirijnâd nuuvt, et toh iä pillâšuu, pic kierdih nuuvt kuhháá ko máhđulâš. Ko toolah visteed oornigist, tävireh pisoh vuárhást jiehke taarbâš ain uđđâ täävvir lappum sajan. ¶ 14.00 Juávhui puátusij keččâm ¶ Lâi porgemáánu loppâ já ruške lâi pyereest álgâm. Tirkkos kirdee lâi vuod finnim sáátu. Kyehti saksalii já ohtâ syemmilâš valdii sáátun. Kirdee kiirdij tohon kidâ Ijjäävri taavaapel já mäciđijn kiirdij eidu Myeisijäävri paijeel. Tom jiem tieđe ete mii aašijd sist lâi lamaš siäivuđ toos ton jáávrân. Vaahâg sattui ko kirdelškuođij. Lâi taveviestâr pieggâ, taggaar spällipieggâ. Kirdee vaaldij kale tarbâšân korrâ faartâ já maašin luptânij-uv. Mutâ te pieggâspälli teddilij kirdemmaaššin vuálus nuuvt ete tot kärŋilui čižetpel já ton pele ponttoon tiäivásij eidu poolsâ njeigâ já ponttoon ráigánij. Maaššin lâi jurgâlustám melgâd čižetpel já stanccam suánjun. Suánjust tot lâi vala luptânâm, mutâ te vuod tot siämmáá pele ponttoon kuoskâi ollâ poolsân. Tast tot vuod muutij kuursâ siämmáá pel. Toos tot farttâ nuuvâi-uv já koočâi jiägân. Já jis lâi moonnâđ vala mottoom meetter te lâi juhkáđ källee njeigâ. ¶ Anarâškielâ servi ry. vuáđudui 4.12.1986 Hotelli Ivalo Auditoriost já seervi vuossâmuu stiivrân väljejuvvojii saavâjođetteijen Matti Morottaja, värisaavâjođetteijen Ella Sarre, seervi čällen já ruttâtuállen Ilmari Mattus já seervi eres jesânin Uccpárnáá Maati Issi (Iisakki Mattus), Vuoli Juhánâs Veikko (Veikko Aikio) já Anja Saijets (tááláš Kaarret). Värijesânin väljejuvvojii Vuoli Juhánâs Heikkâ (Juhani Heikki Aikio), Kaabi-Isá Eeva (Eeva Seurujärvi, js. Aikio), Tuuru-Haansâ Lea (Lea Tervonen, js. Saijets), Piäkkáá Avni (Aune Vesa, js. Kuuva, tááláš Kuuva) já Antero Sarre. ¶ – Na oinih-uv tobbeen ton stálueemeed? ¶ Ryevdikyeleh kávnojeh Aanaarjäävrist kyehti šlaajâ: ryevdikuálmihâš ( Gasterostes aculeatus ) , mast láá seelgist kulmâ čuhâ säägi já ryevdikuálááš “kymmenpiikki” ( Pungitius pungitius ) , mast láá seelgist 7–12 säggid, mut táválumosávt 9. Ryevdikuálmihâš lii stuárráb, 4–7 senttid kukke, enâmustáá 11 senttisâš já eellimahe 1–4 ive. Ryevdikuálááš lii 3–5 seenti kukkosâš, harvii paijeel 6 seenti, eellimahe 1–3 ive, ruškâdissiähá já seegib ko ryevdikuálmihâš. Kuálááh sulâstittev nuuvt čuuvtij kyeimis, et tovláá ääigist toh lává vaarâ kuohtuuh kočodum ryevdikuálmihâžžân, ko “kymmenpiikki” kuálán ij lah anarâškielâlâš nommâ. Taan čallust kiävttoo nommâ ryevdikuálááš. ¶ Já toh kufittâreh oovdâs uohhuu, ¶   Mii – Moh taahkis láá?, Omar koijâdij. ¶ Šievtuoivuunjargâ = Hyväntoivonniemi E8 ¶ Vaasa 60 ¶ Mun lijjim ärgi puoh korrâ jienáid, veikkâ tiettim pyereest, kost jienah pottii já ohtâ tuotâ hirmos ovdil škovlâääigi lâi radio. Mii peerâ lâi - uážžu ettâđ “moderni” peerâ tom peeleest, et mii táálust lâi Čovčjäävri vuossâmuš radio evakkoääigi maŋa. Vuossâmuu tuolmâmmašinist jiem lah kale vises. Radio noomâ jiem mušte, saatij leđe Siemens, mut saatij tot leđe mottoom eres-uv. Tot lâi kuittâg nuuvtkočodum “lyhytaaltoradio” , uánihispáruradio, mon “asema” kavnâm lâi ain väädis. Uánihispáruradio lii ärgi joba šooŋáid-uv já jis teivâsij leđe jalahâs šoŋŋâ, te ton radiost kullojii puoh maailm asemah já Laahti uánihispáruasema kavnâm lâi talle vaigâd, veikkâ tieđij-uv tärkkilávt kogo pehti tot lii. Polvâšoŋŋân asema kavnâm lâi älkkeb. Asema uuccâm lâi tot, mii ain pooldij tanen, ko radio jienâ koolgâi leđe pieijum korrâsin, et fättee tom suomâkielâlâš vuolgâttâs. Radio lâi stellejum káámmár peevdi oolâ laasâ ovdiipel. Čovčjávráliih lijjii tuáddum uđâsaigijd evakkost já sij pottii-uv ain miibel ovdláhháá uđđâsij älgim já čokijdii kámárân radio aldasáid. Kámárân čokkânij meid muu peerâ-uv já táválávt radio formendârin tooimâi viljâm Juhháán-Uulá. Paradoksâ tien ääšist lâi tot, et jiem lijjii halijdiđ moonnâđ kámárân talle, ko radio lâi alne, mut jiem tuostâm ohtuunângin pääcciđ tupán, tanen ko poollim ton radio jienâst já puoh ulmuuh lijjii kámárist. Must lâi áinoo rääđi moonnâđ ton radiopeevdi vuálá já teddiđ peeljijd kieđâigijn kiddâ tanen, ko tohon tot jienâ kullui puoh ucemustáá. Jienâ ij lam paldee talle, ko asema lâi jo kavnum, mut tađe ovdil, ko tot lâi vala uuccâm vyelni. Talle tot lâi puoh hirmáskitteemus já čiähusoojin talle kale lâi “uupelo” , tegu ejistân lâi vyehi ettâđ. ¶ – Já poolâ? eeđâi Pieinis-Piäkká. – Ij vissâ kihheen pyevti poollâđ muotâäijihist, mii lii rahtum muottust! ¶ c. havdâ? ¶ 2008 arkkitehtkišto ¶ Stivrâ čokkânij valmâštâllâđ almosčuákkim, mii tuálloo kesimáánu loopâst sehe adelij huápulijd ciälkkámušâid. ¶ 200 ¶   Oulu ¶ – Na mondiet ááitán? enni imâštâlâi. ¶ Kolgos ¶ – Na mut jis taid tuš kukkáravâdáin njuoskâd, te tothân kale lii liijkás viehuv já koddá puoh kukkáid, Ante tieđij muštâliđ, veik ij meendu čeppi lamaškin kukáigijn. ¶ Taan siämmáá tábáhtusâst muštâl Uccpárnáá Maati Matti suullân čiččâm ihheed maŋeláá ađai ive 1968 kääimis Kuobžâ-Saammâl Maati ( Matti Morottaja ) paddim jienâpäädist. Matti sahhiittâlâi talle ulmuid tovláin aašijn já oskomušâin tääbbin Tave- já Viestâr-Aanaar kuávluin. Tiei paddiimij vuáđuld sun toimâttij ive 1999 kirje “Tovlááh mainâseh” , mon kuástidij Anarâškielâ servi ry. Kirje lii uástimnáál Anarâškielâ seervist. ¶ Parâpargoh ¶ 6.2 Meccituálu ruttâdem ¶ O Mij vááivâš suddogâsah ruhâdâllâp: ¶ 4 Mane arvekeesijn koškesyeinih iä táválávt luhostuu olmânáál? ¶ Lycaenidae laahkon kullee Häppilissuájáh – Nopsasiivet , moh láá nelji šlaajâ, Čuovjissuájáh – Sinisiivet , moh láá 17 šlaaijâd já Kollesuájáh – Kultasiivet , moh láá Suomâst 5 šlaajâ. Puohnâssân taan laahkon kuleh 29 šlaaijâd. ¶ Riemnjis ij tiättám, kii lii uksâvahtân. Ko tot kočoi uksâvaavtâ, te peenuv njuškij olgos, volliittij riämnjá já kaaskij tom jaamâs. ¶ Aanaar kieldâ/Sämikirjerááju ¶  ehtiä, – Na jiem. Ohtâ ákku vuojij seeinist siisâ mii orroomviistán. Ááhuh láá tolvum jo pyecceiviäsun, mut seini lii rääigin já laasâ lii cuovkkânâm. Sohvá-uv lii pillâšum. Ubâ táálu ferttee tivvoođ. ¶ Gratinistum luosâleibi 14,50 eurod ¶ Viljâm Matti já Kuobžâ-Saammâl Hansâ láin távjá oovtfááru juškemin meecist, porviimin taid saksalijn pááccâm romuid já maaŋgâlá´án lemnuid. Maŋgii sunnust lijjii čalmeramâšeh já vuoptâh kuorbâm ko poođijn asuntolan ehidist. ¶ – Taat kale lâi ilbis naaveer, Máárjá nonnij. ¶ Vyesimáánu pelimudo räi uáinusist lamaš čáitálmâs lii olášittum Briceño kyevti Säämi čuovâkuvvim-määđhi puátusin. Aanaar kuávlust kesimáánust 2009 já njuhčâmáánust 2010 kolliistâllâm Briceño mielâkiddiivâšvuođâ sämikulttuurân finnij áigá aainâs sämikielâ, ton saanij rigesvuotâ sehe kielâ uhkevuálásâš sajattâh. Keesi čuoškâvalje já täälvi 30 ceehi puolâšij kooskâst zoomaastâllâm Briceño šoodâi vaikuttuđ eromâšavt tast, ko sämikielâst kávnojeh 520 poccuu, 187 muottuu tâi jieŋâ já 144 enâduv uáivildeijee sääni. “Ko mađhâšim vuossâmuu keerdi Sáámán, te enâduv monotoonsâšvuotâ imâštutij muu. Taat epituođâlâš siämmáálágánvuotâ lâi kuittâg tuše čuávumâš muu kejâstuv rájálâšvuođâst iäruttiđ tuom pirrâs ovtâskâsčuággáid” , Briceño muuštâš. ¶ 4. Cantharellus tubaeformis – Suppilovahvero – Paskosciärkuh U ¶  ko 1. ¶ mirkkâposkâ myrkkykeiso ¶ Oppâkirjeh ¶ Táálu ij lah ij maggaargin, ¶ uvjâuđâgâš = untuvikko 17 ¶ Jäviluáivi = Jäkäläpää ¶ Heikkâ já Marttin kijttev Uulá-Juhháán iššeest já vyelgiv väzziđ riidon. ¶   Siämmást huámmášim Ilmar já Maati puátimin siisâ. Ilmar muštâlij, et sun kale tieđij, mon möökist mun aassim, mut sun ij liijkágin lam tuostâm moonnâđ siisâ, ko sun lâi uáinám omâs auto mööki oovdâst. Mun aštus čielgejim sunnui-uv, maht munjin lâi keevvâm. Fiärttuauto tivodemhistorjá jotkui. Mun faallim kuosijdân käähvi, já tastmaŋa mij rähtiškuođijm ucâmušâid. ¶ – Bryssel lii nuuvt tehálâš kaavpug, et tohon kale láá šiev junáohtâvuođah Euroop jyehi kuávlust, almai joođhij. Sun lâi čielgâsávt-uv belgialâš já čiävluttâlâi jieijâs enâmáin. ¶  almoot * Elektronlâš vielgiskággá stuárudâh: 5 m x 12,5 m * Lostâdâhtavlu ¶ Vuossâmuu uásist mun moonâm čoođâ tutkâmvuálásâš teermâi jurgâlusâid ton uáinust, ¶ vuoivâs maksa ¶ Binna Bánna párnái radio ¶ 7c. Avveel pajetääsi ¶ Vuoiŋâšij jieškote-uv oosijn láá sierâlágáneh ¶ Taan ive kesimáánu 15. peeivi tábáhtui viehâ eromâš äšši ađai lii nabdemist, et tot lii táássáš majemuš uhredem siäidán já nomâlâsân Njižžjäävri siäidán, moos mun-uv šoddim väldiđ uási. Äšši vuolgij joton nuuvt, et filmârähtee Markku Lehmuskallio vaaldij munjin ohtâvuođâ tagaráin aššijn, et kolgâččim uápistiđ suu kuulmâ sieidi luus. Sun lii kuvviimin fiilmâ, mii muštâl ulmuu kuáđđám luodâin 10~000 ive perioodijn. Väljejim sieidin Njižžjäävri sieidi, Sevžjäävri kyelisieidi já Jormokuoškâ sieidi, ko toi luusâ ličij puoh älkkeemus peessâđ. ¶  arva, Te motomin lijjii ulmuuh suhâmin stuorrâ kárbáin markkânân. Irge já myerssee meid láin jotemin kulluuttâs pieijâđ. Na toh te suhhii keeđgi oolâ. Hiäilutteh tom kárbá, mut ij tot vyelgi keeđgi alne. Talle algii smietâstâllâđ, kogogâs lii tot keđgi. Talle myerssee iätá fijnásávt: ¶ Jiem mušte, soovâim-uv mij monnii tiätu ääigi já vaarâ lâim vájáldittám-uv tom ääši, ko kiinii mist cuoigij: ¶ Keessiv mij tuáivup: ¶ Tááláá ääigist lii sobijgijn väzzim utke. Tothân pyeri lii kale maađijmild já penttâ jesânáid tiervâslâč. Must-uv ko ucánjáhháá lii huimam váddu, te suábih láá penttâ torvon. Mun jiem lekken čuoigâm innâg maaŋgâ ihán. Jiem innâg ostâm, ko juovdim pyeccest huolâ anneeđ. Sobijgijn ko vázzá, te ain mottoom uápis autovyeijee puátá maajeeld, ooroost já koijâd: ¶ Váháš áigáá keččin puohtui iiđeedpittá. Possum moonijn lâi kale njaalgâ haajâ, mut liijká-uv muu paaldâst čokkájeijee almast lâi taggaar opsâ, et jiem puáhtám nuuvt ennuu puurrâđ. Smakkiistim tuš já kuođđim loopâid purâhánnáá. ¶ Lapin ympäristökeskus ¶ já liävus tunjin ármulâš. ¶ Proojeektvuávájeijee, Säämi kulttuurkuávdáš ¶ – Na pyereestpuáttim! Tunhân tiäđáh, et muu uuvsah láá ain tunjin áávus! ¶ aaibâs Säplig iärtán kiddâ, njavhâdij, tuáškudij já koijâdij, mii lâi ¶ Sämmilij ärbivuáválâš luándukevttim vuáđuduvá säämi árvumailmân, sosiaallâš vuáhádâhân já utkevuoigâdvuotân. Luándukevttim lii ereslágán sierâ sämi-iäláttâsâin. Luándukevttim lii kiddâ še eennâmtieđâlijn aašijn já luándu tiileest. ¶ kuuhâs = loru 59 ¶ tun-uv vuálgáh? ¶ Sij juttii pirrâ meeci maalâiäbbárijguin já pensselijguin. Já oppeet puoh kiäh vazzii meeccist ettii. ¶ Europarlamiänttár Nils Torvalds lii koččom Suomâ Sämitige toollâđ čuákkim Brysselân já uápásmiđ EU tooimân. ¶ 11. Russula integra – Mantelihapero – Mandelsmiäruh U ¶ ááigán 1.11.2015 – 31.1.2016, tâi sopâmuš mield. Nuorâirääđi lii finnim sierâruttâdem Oahppoofelaš-haavâ olášuttem várás. Haavâ ulmen lii selvâttiđ, moin suorgijn láá táál já puátteevuođâst pargosajeh sämikuávlust, moin suorgijn lii tárbu sämikielâlijd pargeid sehe magarijd pargoid puáhtá porgâđ ollásávt káiđuspargon. Proojeektpargee pargon lii oovdeeld mainâšum selvâttâs. Selvâttâsâst teddileh Oahppoofelaš-infovihko, mii juáhhoo nuoráid. ¶ Rochester 12.06.98 vástuppeeivi. ¶ Porruuh ( Tabanidae ) láá maailmist 2~500 šlaaijâd, main Suomâst láá 37 šlaaijâd. Toh láá Suomâst kuulmâlágáneh. Vuossâmuu juávkun kuleh Tabanus - já Hybomitra -suvváid kullee porruuh, moi suájáin iä lah tiälhuh, tobdosumoseh já stuárráámusah láá kussâpuárui – lehmäpaarma ( Tabanus bovinus ) já puásuipuárui – poropaarma ( Hybomitra tarandinus ). Kyehti tobdos šlaajâ tääbbin tavemuu Säämist láá vala palgâtteijee – sokkopaarma ( Haemotopota chrysops ), mon tobdá tast, et tot lii čuuvtij ucceeb ko puárui já ton tiälkkusuájáh tirrájeh masa tuárrást, sehe uccâporruš – suppupaarma ( Haematopota pluvialis ), mon tobdá tastkis, et tot lii räänis já tuálá suájáidis paldluvâi, masaba jo pajaluvâi. Kuohtuh atâštâllâv meiddei ulmuid lahtâ já lieggâ šoŋŋân. Uccâporruš kirdá mielâstubbooht polvâšoŋŋân jis lii tuárvi liegâs já seeivit liiškán nuuvt fijnáht, et olmooš tobdá tom iäskán talle, ko tot lii kujásávt käskistâm. Tot ij lah aldagin nuuvt häppil ko puárui, et olmooš happit tom toškâliđ-uv. ¶ 65 ¶ Kielâtotkeeh, kiäh taan räi láá tutkâm anarâšâid já anarâškielâ, láát om. M.A. Castren, A.V. Koskimies, Elias Lönnrot, A.J. Sjögren, Frans Äimä, T.I. Itkonen já Erkki Itkonen. Sii láá-uv ráhtâm šiev já noonâ vuáđu anarâškielâ tutkâmân. Mutâ tääl, veikkâ om. orjâlâškielâ tutkoo-uv maaŋgâ saajeest, ij anarâškielâ várás lah ohtâgin totkee virge. Tot lii-uv uáli vaidâlettee, tanen ko meid anarâškielâst maaŋgah vuáđuääših láá vala tuđhâhánnáá. Ko vuáđututkâmuš lii váájuvlâš, váilu meid vuáđu anarâškielâ máttááttâsân. Taas lam-uv jieš ferttim kiddiđ huámášume jieččân pargoost anarâškielâ totken. Nuuvt ko ettim-uv, anarâškielâ várás iä lah kielâtotkei virgeh, já nuuvt jieškote-uv totkee ferttee kavnâđ vuovijd maht ruttâdiđ jieijâs projektijd já pargoid. Muu tutkâmprojektijd lii ruttâdâm Suomâ Sämitigge, já lam uážžum sii oppâmateriaalpargon čäälliđ anarâškielâ kielâoopâ, mon kietâčáálus lii tääl vaalmâš. Tääl nubben stuorrâ oppâmateriaalprojektin lii anarâškielâ sänikirje rähtim. Muu eres pargoid láá ruttâdâm Suomâ kirkko (jurgâlusah) já Säämi Máttááttâskuávdáš (kurssâmateriaal rähtim). Jieččân lisensiaatipaargon, mii kieđávuš orjâlâškielâ já anarâškielâ kyevtistaavvâl -mi-sanij historjá, lam uážžum išeruuđâ Suomâ Kulturruttâráájust. Anam huolâ tast, et meid Israel Ruong -stipendi oovded anarâškielâ tutkâm. ¶ šleđgâpoostâ peht teikâ puhelimáin +358 50 382 5179. ¶ – Sun ij suoskâm tubbáák, jis olmânáál muštám. ¶ – Uábbi . Párnáikirje. Ellen Marie Vars . Orjâlâškielâst anarâškielân jurgâlâm Kaarina Mattus já Matti Morottaja . Laapi läänihaldâttâs 1994. 29 s. ¶ 1700-Lovo ääigi nommâ Karlebugt lii šoddâm ubâ Stuorrâvuonâ kuávlu nommân. Oro lemin nuuvt, et Frette teoriast ij lah noonâ vuáđu. Tot, et nommâ ”Gal´lasiidbaiki” uáivild ”Kaarin pääihi”, ij muu mielâst lah mihheen stuorrâ tuođâštusâid tast, et täst lii jurdâččum ”markkânalmai saje”. Kuittâg lii máhđulâš, et kirjálâš tiäđui mieldi kávná kiinii eres čielgiittâs ovdilmainâšum čuolmâáášán. ¶ – Jáá, ton pähtiroobdâst-uvkis lii tot sieidi? Kalehân mun-uv tast lappâd lam jottáám, mut jiem lah kuássin šoddâm ääši tađe eenâb jurdâččiđ jiemge lah kuássin kiästán koijâdâmgin. ¶ Jiesmisavo ~ Jesmisavo ILWP s. 219 Paččveist, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. Jiesmi ~ jesmi = nuorâ njuhčâ. ¶ salttâšuđ, salttâsuum, salttâsuvá = suolaantua ¶ Kuusah láá kiddâ hiŋgâlist. ¶ Ijâttes Ijjâ -festivaal álgá vástuppeeivi 15.8.2014 jo ärbivyehhin šoddâm paarnij- já nuorâipeivijn, kuus láá almottâttâm paijeel 240 pärnnid já nuorâd pirrâ sämieennâm. ¶ – Oioioi mii hyenes luhhoid, tun uážžuđ paa kirje, tun uážžuđ puoh kisáh tunjin vaijaah, vaarâ tun ibbeerd. Tun lijkkoo mottoom Arkadia-kissá, mut sun ij ollágin lijkkuđ tuu. Sun lijkkuđ taggaar kissá ko lii stuorrâ seibi maajeeld. Tun luhostuđ-epi puoh ko tun leđe nuuvt tuávkki. ¶  et Mutâ tain peenuv ij perustâm maiden. Tom aalgij kismittiđ, já loopâst tot harrâguođij: ¶ mii Imelân kulá. ¶ Sämitiggepaje ohtsiih já sektorkuáhtásiih ovtâskâsčuággásiih ulmeh ¶ Mikkel lii ive 2015 Suomâ OA-nuorâidelegaatti. Sun uusâi tom tooimâ, ko sun lii kiäsuttum meiddei maailmvijđásijd aašijd. Mikkel toolâi sárnum Suomâ nuorâi peeleest OA almosčuákkimist New Yorkist čohčâmáánust 2015. Lasseen Mikkel lii Demarinuorâi värisaavâjođetteijee 2014-2016. -Jiäráskittee lii, Mikkel iätá, já lii luholâš puoh tooimâin já pargoin, moid lii peessâm. ¶  ele-‐ Uásist šiiveettáálu kiedijn šadda syeini. Syeinikiedih kiävttojeh kesikuátumin, já tain nijttoo šivettáid tälvifuodâr. Syeini kalvoo tego valje, mut kieddi ij kenduu täälvi maŋa. Siämmáá syeinikiedist finnee šado kyevti joba kuulmâ ive ääigi. Táválumoseh viljâlum syeinih láá timotei , sino já pennuusyeini . Syeinikiedist šoddâduvvojeh suoinij lasseen meiddei apilah. Ruopsisapila lii tergâdis šaddo. Apila puáhtá väldiđ ruotâsčuolmâidiskuin ááimust tyypi, mii lii tergâdis šaddoraavâd. Uási taan tyypist páácá suvliđ eennâm. Apilain láá ennuu vielgâdâsamnâseh, moh láá eromâš tergâdeh paččeemšivettáid. Syeinikiedist šoddâdum šadoh kočoduvvojeh syeinišaddon . ¶ tom oinuumettum iäláán. Täävis tävistij tärkkilávt ¶ Ruávinjaargâst máttááttuvvoo anarâškielâ škoovlâst. Kiemâjäävri aalmuglâšopâttuvvâst (kansalaisopisto) lii forgâpalij älgimin anarâškielâ kurssâ. Stuárráámus haahân lii tääl Erika Sarivaara proojeekt tuálvuđ anarâškielâ Sala já Suovâkuoškâ sämikiellân lappum kiemâsämikielâ sajan. Puoh taah tooimah vijđedškyeteh anarâškielâ sárnumkuávlu já tuálvuh kielâ olgoláá Anarist. Taah nanodeh kielâ. ¶ Taaidâtábáhtus koveráiđu ¶ Iävtuttâs sämikielâ iäláskittem toimâohjelmân luovâttui ministeráid ¶ Kaarsâh AVV Pááđáár kuávlust, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ Ij äijih tain perustâm. ¶ Njajâ-, moreeni- já mulde-enâmist lii tuárvi ennuu čääci. Tain mákkojeh kuosâ, suáhi já sare. Suávist já sarest láá kubdâ loostah. Toh lievlâstiteh ennuu čääsi. Suáhi ij taarbâš šeštiđ ráhtádâsamnâs. Tot koočât lostâidis jyehi čoovčâ já šoddâd čuávuvâš keesi uđđâ loostâid. ¶ Reškee-Reedrik ¶ säppivätti = sappirakko 167 ¶ 4. Vuorkkii kuvijdâd cd-skiärun. Čääli skiäru lookán ¶ RUOT ¶  veerbah, Mane jyehi keesi iä lah siämmáá ennuv čuoškah? ¶ 115 cm, suájákečikoskâ 185-220 cm ¶ 2 Tuuđhâ Tavepoođâeennâm oppâkirje káártást siijđoin 44-45. ¶ toppiđ saallâs? ¶ Nahande lâi oppeet mottoom ijjâ. Jiem mušte, lijjim-uv lamaš jo vahtâvuárust, vâi lâi-uv tot vala ovdiibeln, ko koccáám hirmâd ruojân já tuuškân. Njuškiim pajas já suorgânâm, ko uáinám, maht Orvo pihtâseh láá aaibâs vorrân. Viijmâg kuulâm kiästnii, et Kusti-peenuv lii paččum vahtâsaajeest. Meiddei Orvo, Kuusti stivrejeijee lâi koskâldittám vahtâvuárus tärhisteijee upseer love maŋa já puáttám meddâl vahtâsaajeest lonottiđ vorâttum pihtâsijdis. Orvo já Kuusti sajan lâi puáttám ovdâskoddekomppaniast parâvartio, mii lâi váldám Orvo vahtâvuáru loopâ räi nuuvtkočodum “rintamaovdâsvástádâs” . Orvo lâi vala-uv viehâ čuuvtij pevhištum já jiärástum tien pääččimääši keežild, mut liijkátte finnijm mottoomnáál čielgâs, mii lâi tábáhtum. Já návt toh ääših suullân lijjii ovdánâm. ¶ Kuobžâpäälgis Spellâravvuuh siijđost 61 ¶ - Mun halidiččim čäittiđ tunjin muu päikkieennâm, Haŋgal eeđâi kivkked. - Vuálgáh-uv eelliđ häldei enâmist? ¶ Sämitigge palhâšij 11 nuorâ tivtâsteijed, kiäh uásálistii Säminuorâi taaiđâtábáhtus ohtâvuođâst uárnejum tihtâkiišton kiđđuv. Palhâšumeh juáhhojii škoovlâi kiđđâjuuhlijn. ¶ Poolitlâš já haaldâtlâš räjioovtâstpargo pyeredičij sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi kvaliteet já finnimvuođâ. Suomâ Laapist, Taažâ Finnmarkist já Ruotâ Norbottenist räjikieldâi koordinistum viärmádâttâm puávtáččij huámášittee puáránem palvâlusâi kvaliteetân. Eres lasseen ohtsâštave-eennâmlij vuáđutiervâsvuođâhuolâttâsâst kevttum vuolgâttâsâi já máksučonâsmij vuáháduvâid kolgâččii čielgâsmittiđ já toohâđ eenâb oovtkiärdásâžžân. Návt turviiččii pyerebeht sämiaalmugân jieijâs kielâ já kulttuur vuotânväldee palvâlusâid. ¶ Kaamâsân puáđidijn oinim, et škovlâskipáreh lijjii oppeet kiäppánâm ovdii iähtun, veikkâ kale sajan lijjii-uv puáttám motomeh. Jiem kuittâg puáhtám nabdeđ sii jieččân skipárin, ko sij lijjii vuosâluokkaliih já iänááš tagareh, kiäid jiem lamaš kuássin uáinám. Lijjii kale meiddei tagareh-uv vuosâluokkaliih, kiäid tubdim jo ovdiist-uv, tegu ránnjátáálu nieidah Nuuvdi Aailâ Maija já uárbimpiällám Maati Ááná nieidâ Uccâ-Kaariš, kote lâi muáđás Maati Kaari käimi. Oppeet čiččâd luokast lijjii meddâl peessâm muu hyelkkikandâ Erkkii Uuno, sehe suu tussarpääččimveerdih Holber Paavo já Lehtola Sakari, kiäh pärttidii talle kiiveer lemnuiguin já tussaráin, ko lijjim vuossâmuu luokast, sehe vala Kuobžâ-Saammâl Matti. Sij monâččii ive aalgâst jotkâškoovlân Avelân. ¶ 6. Saksa tavemus ránnjáriijkâ lii Tanska. ¶  muččâdávt Aanaar, Saarikoskentie 4 Sämitige toimâttâh ¶ suomâkielâ já ruotâ-/tárukielâ. Kuávdáá pargon lii oovtâst sämitiggijn ohtsâštave-eennâmlâš kielâoovtâstpargo nanodem já ovdedem, sämikielâ nanodem já ovdedem nuuvt, et jieškote-uv kielâjuávhu ohtâgâslâš táárbuh, hástuseh já naavcah váldojeh vuotân, sehe sämikielâ virkosmittem já turvim puátteevuođâst. ¶ Alkohol vahadut vuoiŋâšijd ¶ Mut Vanadislundenist lâi muččâd já muorâi kooskâst čuásis. Kieddisino alne ¶ Kirsti Palto vuosmuš roomaan Voijaa minun poroni (Guhtoset dearvan min bohccot) lâi Finlandia-iävtukkâssân ive 1986. Nils-Aslak Valkeapää tihtâeepos Aurinko, Isäni (Beaivi, áhčážan, 1988) vuoitij Tave-enâmij rääđi kirjálâšvuođâpalhâšume ive 1991. ¶ Ohtâgin proofeetlaš sääni ij lah puáttám julgâ ulmui táátust, pic ulmuuh láá sárnum Pase Jiegâ joođeettijn tom, mon láá Imelist uážžum. (KAT11/IM) ¶ poccee ¶ (Toimâttâm Pekka Sammallahti. Publications of the Giellagas institute 2004) ¶ Oulu ollâopâttuv Giellagas -instituutâst lii väldikodálâš sierânâspargo sämikielâ aaleeb máttááttâsâst já tutkâmušâst Suomâst ¶ Palgâsij ovtâstus stivrâ ¶ A. B. ¶ rähteeh: Elina Pulli, Helena Heinonen, Tuija Heikkilä ¶ 74B Jienniis pääiskih jo-uv aštâččeh tâi tiervâtteh ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 55 ¶ Plankton iäláneh siäiluh manneen já suoksân ¶ Sun mana suávi kuuvl já kiäččá tárkká jyehisai. Sun huámmáš siähtálist jyelgiluodâid. Toh iä vuottuu ko eidu togo peht, mut tain-uv uáiná, kuus kulij olmooš lii jottáám. Sun še väzzil toho kulij várugávt, mut kuittâg viehâ jotelávt. Luodah vuáttojeh oppeet mottoom njettipáiháást. Sun tuolmâst njiätán luodâ paaldân já verdid, kuábâš luoddâ lii čieŋâlub. Omâs jottee lii vuáijum eenâb, já tast Vale tiätá, et tot lii losseeb ko sun. Mut mudoi-uv tast lii kaamuv ereslágán, tast lii lamaš šušme peht taggaar aaleeb pittá, mii lii tiäddâm kove njiätán. Tääl lii jo vises et jottee ij lah kuittâg sämmilâš. ¶ Äijih já tađemield meiddei Äijih siedi tutkâmušah koskâldittojii talle ääigi nuuhâm keežild já tutkâmluodah čorgejuvvojii ađai piirâs tohhui siämmáá hámásâžžân, ko tot lâi ovdil tutkâmušâi älgim. Luámán paccii vala ennuu tähtipasâttâsah já toh váldojeh máhđulávt maŋeláá pajas monnii eres proojeekt ooleest, ko puátuseh láá čielgâm toi pajas valdum taavtij uásild. Suámálâš äššin täst puáhtá mainâšiđ, et iänááš uási taavtijn lijjii poldum ađai čápudâm já toh láá-uv lamaš tuulâst tâi alda tuulâ ovdil uhredemluámán šoddâmis. Oroččij lemin nuuvt, et uhredeijeeh láá purâdâm sieidi paaldâst, jeđe luovâttâm taavtijd siäidán. Sieidi kaavnâi arkeoloog Eija Ojanlatva. ¶ Oppâmateriaalpargojuávhu peeleest ¶ Puoh taam julgáštusâst tubdâstum vuoigâdvuođah já rijjâvuođah tähiduvvojeh algâaalmugáid kullee almaid já nisonáid oovtviärdásávt. ¶ 2. Ovtâstit noomâ já tiäđu rievtis juuhân. ¶ – Na nuuvthân tot lii-uv, Omar mieđettij. ¶ nuárju čivgâ.....90 ¶ 1. Moi kuálástuspiergâsijguin puškoh pivdojeh? ¶ Aalmugregisterkuávdáá mield Sarre lâi 14.4.2014 tááláá suhânommân 181 ulmust (98 almast já 83 nisonist). Sist 11 assii olgoenâmijn. Ovdii nommân tot lâi 85 ulmust (10 almast já 75 nisonist, 11 olgoenâmijn). ¶ Čuoškâi hááituh já käävnih ¶ 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶ – Joo, já tot kale suttá, jis viäskár tievâ láá topârigeh, Hunttá nonnij. ¶ vááijuvlâš hämimolsom . Tiivre hämimolsomist váilu skuáppumuddo. Om. käškimčuáimáš. Vrd. tievâslâš já kuuloold tábáhtuvvee hämimolsom. ¶ ČOOVDÂNOMMÂDÂH ¶ Škovlâ aalgij čohčâmáánu aalgâst tegu táválávt já vyejestim-uv pyeráinân oppeet Kaamâsân. Tääl liččim kuuđâdluokkalâš já masa jo nuuvtkočodum “stuorrâkandâ” , veikkâ stuáruduvváin jiem puáhtámgin ramâččâttâđ. Tuođâlâš stuorrâkaandah lijjii čiččâdluokkaliih, kiäh lijjii Uccâ-Páđáráá Hanssâ, muu pursâlonottemskippáár Hyväris Piäkká, Eetu Raansu Esko, Poorti Matti, Mansikka-aho Tarmo já Lietoff Jorma. Taah kaandah ko lijjii-uv puoh must kuhebeh, mut motomeh must nuorâbeh-uv kaandah lijjii must kuhebeh já suámis nieidâ vala - veikkâba iäččám nomâttem “Tulipunaruusu” ađai Pahtal-Juhháán Kirsti. Lijjim sunjin ucánjáhháá lijkkuustum-uv, ko sun lâi nuuvt mučis nieidâ, ruokkâd, kievrâ já sunhân lâi šoddâm muin vala siämmáá peeivi-uv evakkoääigi Ylivieskast. Tiäđustkin jiem kuássin adelâm suu iberdiđ, et liččim sunjin mahten lijkkuustum, mut ko lijjim talle viehâlágán stumppâ ađai kossuv, te ferttejim ain ruttiistiđ čuávjám siisâ, et liččim makaš váhá čuálččáb já raddab, ko lijjim suu aldasijn tâi mahten suin tohâmušâst. Iähân must kale liččii lamaš ubâ máhđulâšvuođahkin Kiirsti háárán, ko mij puoh uáppeeh noobdijm, et Kirsti ličij makaš Mäenpää Kyöstijn, kote lâi muin siämmáá luokast já Tuuru-Haansâ Lea oppeet Hyväris Piäkkáin. Kirsti já Lea láin veerdižeh. Piäkká lâi ton luuhâmive čiččâd luokast já ličij tiäđust-uv Kaamâs škoovlâ “ruvnâttes kunâgâs” . Lijjiihân sust táhtáás já korrâ čuurmah, moh heerkiht kale meiddei čurmâdii. ¶ b) Maht taat ellee liihâd? ¶ Tállân hotellân siisâ puáđidijnân huámmášim, et taat ferttij leđe munjin puástu hooteel. Siämmáánáál ko kirdemmaađhijn finnee čuággáid, taid finnee meiddei hooteelijâstâlmijn. Mun nuurâm Finnair čuággáid, já tot lii-uv älkkee, ko kirdám masa jo ain Finnairijn. Taat hooteel kuulâi kuittâg eres keetjun, já nuuvt kuullim-uv hotellin puáđidijnân, et tobbeen finnij tuše SAS čuággáid. Taid čuággáid mun jiem tiäđustkin nuurrâm. Tääl te oppim, et jo hooteel tiilám ohtâvuođâst ferttee čielgiđ, et ijâstâlmist finnee jieijâs čyegistilin rievtislágán čuággáid. ¶ Mondiet juhâpuoidâ lappui Suomâst? ¶ » Pilatus koijâdij Jeesusist: » Lah–uv tun ¶ 4.2.4. Ärbivuáváliih iäláttâsah já áigápuátu Puásuituálu, kyelipivdo, meccipivdo já ucessiähá eennâmtuálu sehe tyejeh já luándupyevtittâsâi nuurrâm láá sämmilij ärbivuáváliih iäláttâsah, moi porgâm lii maŋgáid sämmiláid eellimvyehi. Taid pargeh táválávt kuálusiäláttâssân tâi eres ámáttij paaldâst. ¶ KP-sopâmuš 27 artikla mield tain staatâin, main láá aalmugliih, oskoldâhliih teikâ kielâliih ucceeblovoh, tágáráid ucceeblovoid kullee ulmuid ij uážu kieldiđ vuoigâdvuođâ oovtâst eres juávhu jesânijguin navdâšiđ jieijâs kulttuurist, tubdâstiđ já hárjuttiđ jieijâs oskolduv teikâ kevttiđ jieijâs kielâ. Artikla tuurvâst sämmilij vuoigâdvuođâ navdâšiđ oovtâst juávhoinis jieijâs kulttuurist. ¶ Uđđâseh muštâleh, mii maailmist tábáhtuvá. Ko tuuđhah uđâskuuvijd, te huámášâh, ¶ Sam-čeesist tiäđám hirmâd uccáá. Sun šoodâi kosnii Puolast, čođâlditij tutkos antropologiast Varsova ollâopâttuvâst já vuolgij šoddâmenâmistis vitnubáloh ihheed ovdil ko mottoom tiätu čiŋŋâmáálár liihâdškuođij ránnjáväldikoddeest. ¶ Peiviv nähkisuájáh hiäŋgájeh monnjâjuolgijdis vievâst táálui kátturuustigijn, kuovđâšmij káátust tâi muorâloomijn já oovsijn. Vuálusoivij hiäŋgáádijn toh máccuh cuájáidis nuuvt, et kirdemjyelgi ij oinuu. ¶ Toid juudalijd, kiäh uskuu sunjin, Jeesus eeđâi: ¶ Kiđđâjävri = Keväjärvi ¶ mákkojeh maaŋgah eres-uv uápis mainâshuáđđooh – tegu ¶ Talle mun smietâškuottim, ete čohčâ lii puátimen, ege lah magarehken pakkâ pihtâseh fáárust. Mun eeđâm Uuláin: ¶ Nuáidi keejâi, ete Alisa toolâi säänis. ¶ “Ij, ij, Pinokkio! Ele ¶  tooimâst; Muosah ¶ –~Tiem tuoddâr vuálus ličij somá tälviv čierâstiđ... tast finniiččij viehâ korrâ liävtu. ¶ - Tien saajeest olá väldiđ tuom laavhâ! ¶ 7. Amanita virosa – Valkokärpässieni – Vielgiskiärppáákuobâr U ¶ Máttááttâspárnááh hirmástuvvii. Maht taat lâi máhđulâš? Maht sij pyehtih toohâđ návt Jeesusân? Mane Jeesus ij toohâm maiden? Máttááttâspárnááh iä tiättám, maid sij kolgii toohâđ. Sevŋâdâsâst já olmoošhivvâduvâst sij lappii kuoimijdis. Ohtuunis já paaloost sij kaččâlii jieš kote-uv kuávlusis. ¶ Heikkâ povvâstij. Peevdist oinui mottoom puárrásub almai, kote oođij čokkod. ¶ Pargo miänástuvvee hoittám išedeh sämikielâ táiđu, sämikulttuur tubdâm já -škovlim, šiev vuáruvaikuttâs- já oovdânpyehtimtááiđuh, šiev atk-tááiđuh sehe nahčâ porgâđ jiešalgâlávt já oovtâst nubbijn ofelâššáin. Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi VII/V mield, vuáđupälkki 1398,87 eurod/mp. Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. ¶ 6. Keksii mievrist kuhes tiivtâ. Jyehi raddalâs ovdâpuusta lii adelum. ¶ Ive 2012 vuossâmuuh sämikielâliih oppâmateriaaleh láá almostum. Vuáđumáttááttâs 9. luoka ohtsâškoddetiäđu tavesämikielâlâš táiđuvihko Servodat dál 9, dáidogihpa lohtâs siämmáánommâsii ovdeláá almostittum oppâkiirján. Luvâttuv oppâkirje Giela geainnut 1 meerhâš aalgâ vuossâmuu tavesämikielâlâš eenikielâ oppâkirjerááiđun. ¶ Ánná paasij keččâđ, maht tibi te äijihân kiävá. Toos poođij äijih skippáár-uv, kote keččâlij cuvnâđ taam, mut taat ij orroom koccáámin. Ij taan kuáhtásist nubbegin orroom aaibâs čiälgus lemin. Toos pottii forgâ jo pevdipiijgáh-uv keččâđ já viijmâg vala uksâvahtâ-uv. Uksâvahtâ meid keččâlij cuvnâđ suu, mut ij finnim äijih koccáđ. Nuuvtpâ sun viežâi iše, já taah kyevtis laiđiistáin äijih käŋŋirvuáláin olgos. Kuus, te tom Ánná já Heikkâ iävá innig viiššâm čuávvuđ. ¶ » Jieht čiččâd tiijme ääigi kumeštâs luoštij. » ¶ Čyetpecjorŋâ = Satapetäjäselkä ¶ 1.5 Sämikielâi já sämikielâlâš máttááttâs tilálâšvuotâ ¶ 2. Mii lii ulmuu normaal liegâsvuođâtile? ¶ Pepijn ¶ ● Lam “njälmi jurbâsin” . ¶ ”Sämmilijd lii hirmâd tergâd, ete čielgiittâsâst čonâdâteh ovdediđ algâaalmugvuoigâdvuođâid. Ađai Ilo 169-sopâmuš ratifisistem ij meerhâš tom, ete sämmilij vuoigâdvuođâsajattuv ovdedem pisáničij teikâ ete puoh vuoigâdvuođah liččii tääl čovdâšum. Suomâ čonâdât meid árvuštâllâđ oovtâst ohtsâsibárdâsist sämitiggijn sopâmuš olášuttem. Lii eromâš tergâd, ete čielgiittâsâst Suomâ staatâ tuubdâst, ete Suomâ juátká pargo sämmilij algâaalmugvuoigâdvuođâi olášuttem várás sehe almossopâmuš miärádâsâi já kenigâsvuođâi oles olášuttem várás nuuvt, ete oovded lahâasâttem já haldâttuv ohtsâšibárdâsâst sämitiggijn.” saavâjođetteijee Näkkäläjärvi muštâl tuđâvâžžân. ¶ tääsi: ovdâmáttááttâs - 3 lk ¶ – Vâi nuuvt, vahtâ eeđâi já mulgoi Háisoo. Vâi ete toin naalijn! Maggaargin kavnâmpalhâšume ij talle puáđi! ¶ čujottuvvoo teevstâst ohtâduvâi mield, ij kuittâg noomáin, ko hoovdâi uáinuh nabdojeh lemin ¶ mii adeluvvoo tii peeleest. ¶ ”Nuorttâ-Finnmark valdâlmist” Knag čáálá, et láá lamaš kyehti kunâgâskuáđi. Uđđâ kunâgâskuáti lâi 1/4 penâkkullâm tavenuorttii – nuortâ kuávlun Vesterbotnist (Varangerbotn), kost lijjii šiev kieddituolbâdâsah. Tääl kuittâg iänááš Knag sundetiäđuh láá puástud. T avenuorttii – nuortâ kuávlust Varangerbotnist lii tuše jeggi, iäge ollágin kieddituolbâdâsah. Mon kuávlun talle kolgâččij moonnâđ? Luuhhoost Knag čáálá, et Kunâgâskuáđist Österbotnân (Karlebotn) lii vááijuv 1/8 penâkkullâm. Ko mij keččâp káártást, te puáttip sajan, mii lii alda Vesterelvfossen já Vesterelvfossen pirrâsijn láá šiev kieddituolbâdâsah. ¶   Ruándim = Trondheim (Taažâst) ¶ salttiđ, salttiim, sälttee = suolata ¶ asecuozzâ pintakalvo ¶ 34. Kumppivalve pivdá oovtâst ¶ - Mun jurdám, et toos mana peivi, Haŋgal eeđâi. ¶ Suomâ Sämitige saavâjođetteijee Pekka Aikio tiervâttâssavâstis puovtij oovdân tom, et lii šoddâmin ärbivuáválâšvuottân Suomâ staatânjunošij uáiváámušâi uásálistem Sämitige lekkâmjuuhlán. Tot nannee merhâšittee verd kulttuurjiešhaldâšem maaŋgâkulttuurlâš syemmilâš aalmugsiärvuduvâst. Sun luvâttâlâi aašijd, moh kuleh vuoigâdvuođâlávt algâ-aalmugij vuáđulaahân, mut láá kuittâg ruossâlâs lahâ-asâttusâigijn. Sun adelij tubdâstem haldâttâsräđialmai Vihervuorin suu mávsulâš pargoost. Tot lii vuossmuš tuođâlâš viggâmuš jiečânâs Suomâst kuorâttâllâđ sämmilij vuoigâdvuođâid enâmáid, iäláttussáid já luánduriggoduvváid . Sämitige mielâst omâstem- já haldâšemvuoigâdvuođâid kalga jotelávt čielgiđ ILO sopâmuš ratifiseerim tiet. ¶ Yritä ainakin mennä naimisiin! Jos saat hyvän vaimon, tulet onnellisesksi. Jos saat huonon vaimon, tulee sinusta filosofi. ¶ jurgâlus lii puustâvlâš jurgâlus sehe luándulâš já idiomaatlâš kielâ, já tot västid GNT ¶ Addejävri Vuodâsjäävrist kulgijdeijee Vuodâsjuuvâ alne, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ Anarâšâi ääših láá táválávt nuuvt mitáttemeh, et stuorrâ loostah tego Inarilainen iä čääli tain ennuv. Meiddei uáinu lii ereslágán: mij tiäđust-uv lep kiddiistum puoh šladârijn, maid anarâš kulttuurist lii tábáhtuumin teikkâ sáttá tábáhtuđ. Mii probleem lii kuittâg tot, et mij lep levânâm pirrâ mailm, epke ain tieđe, mii kost-uv tábáhtuvá. Kierrâš ulme lii tieđettiđ tagarijn tábáhtusâin. Nubbe ulme lii išediđ uáivilij jyehim: ulmuuh pyehtih čäälliđ jurduidis, já Kierâš kale taid almostit. ¶ – iä kukáh ¶ Lah-uv uáinâm liäđđoo porkkan ? Jurdemist jieh, ko porkkan lii kyevti-ihásâš šaddo, mii liäđu iäskân nube šoddâmkeesis. Ruotâs lii tolmišumos muddoost juo vuossâmuu keesi, já šaddo vyerkkejuvvoo talle. Ištâd kiđđuv enâmân oles porkkan. Tot šoddâd uđđâ loostâid já meiddei liäđđus. Porkkanist láá maaŋgah tergâdis raavâdamnâseh, ovdâmerkkân C-vitamin já eromâš ennuu A-vitamin. Porkkaneh kalvojeh kiđđuv njuálgu raddalâssáid timmâ tussejum muuldán. Ko vesah láá muádi seenti kukkosiih, raddalâsah njárbuduvvojeh nuuvt, et kievrâs vesah pääccih muádi seenti kooskâi. Porkkanijd puáhtá nuurrâđ purrâmnáál miätá keesi, mut tälviporkkaneh pajeduvvojeh iäskân čohčuv. Porkkaneh vyerkkejuvvojeh kiällárân. Loostah ađai kaalah puátkejuvvojeh ovdil vuorkkim. ¶   Paistpáánust poossum vorâs puškopitáh ¶ Karehâšjävri = Kirakkajärvi ¶  sämikielâ Sun ij perustam ollágin kost puáđáččij eennâm oolâ, kohân tot peri ličij puoidust já muoldâgist nuuvt kukken ko máhđulâš. ¶ 3. Tuubdâ oppâkirje siijđoi 86–87 vievâst lijgešoddâm jäävri luudijd 1–8. Čuujoot njuoláin jyehi lode šiev tobdâmeerhâ. ¶ Tágárijn soojijn eellih ennuv čielgitävtittemes ¶ Vuossâmuuh kirhokiirjijn tiättojeijee Sareh láá Paččvei uáivuš kuávlust aassâm Anders Samuelsson Wale (Sarje) (Antti Saammâlkandâ, 1689–1752) kaandah Anders (Antti, š. 1727) já Matts (Matti, š. 1731), sehe Jacob Samuelsson Wale (Sarrio) (Jááku Saammâlkandâ, 1692–1759) kaandah Matts (Matti, š.1730) já Johan (Juhháán, š. 1737), kevtiškuottii suhânoomâ Sarre. Sij assii Paččveist. ¶ » ¶ PARGOPITÁH ¶ Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdáš (Poske) lii uási väldikodálâš mättimkuávdášviärmáduv. Väldikodálávt mättimkuávdáštooimâ kyeskee laahâ (1230/2001) já asâttâs (1411/2001) lává puáttám vuáimán ive 2002 aalgâst. Poske lii Laapi ollâopâttuv, Sämitige, Kolpene palvâlemkuávdáá kieldâ¬ovtâstume já Oulu kuávlu áámmátollâškoovlâ ornim sopâmušvuáđusâš organisaatio, mon stivree já joođeet ráđádâllâmkodde. Poske lii ohtâ ohtâlâš toimâlâš oleslâšvuotâ, mii šadda kuulmâ kuávlulâš toimâohtâduvâst: Laapi já Pohjois-Pohjanmaa toimâohtâduvâst sehe Sämiohtâduvâst. Sämiohtâdâh västid sämmilij pyereestvaijeempalvâlusâi oovdedmist, mii lii Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättim¬kuávdáá väldikodálâš sierânâspargo. ¶ Puoh čuđeh láá vuálgâm Ari maajeeld pennuiguin. Ari lii kaččâm kuhháá pirrâppirrâ meeccist, mut čuđeh láá val maajeeld. Ari puátá Avveeljuuvâ riidon. Juuvâ nube peln lii tot táálu mon poliseh áiguh pavkkâliđ , muštá Ari. Sun puohčâl čáácán, vuájá juuvâ rasta já káččá ton táálu čoođâ. Käävci čuđđeed še vuojâleh juuvâ rasta já kulmâ čuđe pääccih pennuid vahtiđ. Ohtâ kuulmâst lii tot puálččiuáivi äijih. Čuđeh maneh táálun uuccâđ Ari, ko sij jurdeh, et Ari lii peittâttâm tohon, mut Ari lii jo vuálgâm. Kulmâ čuđe keččih juuvâ nube peln. Fakkist táálu pávkkáá motten. ¶ Tovláá ääigist saveheh pikkâduvvojii kiđđuv já piäijojii peeivipaštui kuškâđ. Tast maŋa vuáđuh vuáidojii poccuu olâspuoidijn tâi kyelevuojáin, já tot uážui ráávhust vuáijuđ savehân nuuvt et tast šoodâi koorâs tegu tähti. Šuávlin saaveehvuáđuh lieggejuvvojii tullâpaštust já vuáidojii poccuu puoidijn. ¶ Čurgiistâllâm maŋa tolliittáim vuod ohtii Pengillyn. Toho lijjii puáttâm Maija Hans kandâinis, Johnsson peerâ Duluthist já mottoom Betty, kote lâi Cari perruu veerdi. Maija Hans kandâ, kote lâi suullân Aansi ahasâš, lâi puáhtâm tiätumaašin fárustis. Suoi Anssijn spelláin-uv ubâ loppâeehid tiäturáin. ¶ Puárásumoseh luodah ulmuu tooimâin Aanaar kuávlust láá kavnum Aanaar Vyeppee já Sämimuseo aassâmsoojijn , ääigist suullân 8000-7000 oKr. Kavnum amnâstuv tiiŋgah, tegu seertist čoskum váimuseh já mikrosibžáh čäittih, et ässeeh liččii puáttám Taažâ riddokuávlust, nk. komsakulttuurist. Eres luodah taan pioneerasâmist láá Aanaarjäävri kuávlust el. Rááhájäävrist, Suppârist já Paččveiuáivušist. Maŋeláá keđgiääigi láá kuávlun puáttám ässeeh meiddei Vielgismeerâ kuávlust já Tave-Ruotâst. ¶ 3. Čielgiđ, maggaar čaasijn kuállád iälá. ¶ 14. Kišto kyeskee máhđulijd koččâmâššáid västid säämi kulttuurkuávdášhaavâ proojeektvuá-vájeijee Marja Männistö, puh. 050- 3641 378 já šleđgâpostâ Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. . ¶ tunjin sevŋâdâs ij lah sevŋâd, ¶ 221 ¶ – Puáttiđ tállân! Teehin lii aavdo vuáijám muu orroomviistán! Nubbe mađhâšeijee lii časkam uáivis já kolmâštum, já nubbe-uv varda čuuvtij! ¶ Kielâ kuáddá sistees aalmug ohtsii historjá já kulttuur, ärbivyevi já vuáttámuš já tot lahta tááláá sárnoo oohtân tolebij suhâpuolvâiguin. Siämmást tot lii merhâšitteemus oohtânčannee sierânâs enâmijn assee siämmáá kielâ sárnoiguin. Sämmiláid jieijâs kielâ lii šalde staatâi raajij paijeel. Jieijâs kielâ lii aarničukke, mii lii tievâ tiäđu já vuáttámuš, oles kirjerááju, tegu sämmilâš kirječŋällee Kerttu Vuolab lii távjá páhudâm. Jyehi kielâ lii sajanmäksimettum. ¶ » Jis kiinii räähist muu, sun nuáv- ¶  aalmuglii » Maht sun tienuuvt sárnu? Sun peelhit Immeel. Kii ¶ Luuk. 23:37 σῶσον pelasta piälušt ¶ Aalpah ¶ táválumos lodde. ¶ Jovnâ vaaldij savehijdis meddâl já keejâi pirrâsis. ¶ Mo i Rana C2 ¶ kvtilaus@ kirjavalitus.fi ¶ saimaanuárju.....89, 105 ¶ Á Gyromitra – Korvasienet – Peljikuobbâreh U ¶ ráátu, rááđu = raato ¶ b. Mon stuorrâ uási maailm aalmugijn láá kiinaliih? ¶ Suáiti tállân iše já moonâ jieš išán jis huámášâh pargoskipárâd vaigâdis tiileest agressiivlâš äššigâššáin. ¶ Uccpárnáá Vuoli Ilmar ¶ Merâčuudâ 60 ¶ 35B Sukkârruottâseh loptejuvvojeh tađe várás rahtum mašináin. ¶ * Huolâttâssiisâmoonnâm (uuvsâ kobdodâh 2,2 m) njuolgist váldusali čájáttâssajan. ¶ 1) Leškii elleid várugávt puurkist nuubán já keeppid siämmást čääsi tassaaš, et puávtáh leškiđ jieijâd halijdâm ellee siemin čäcikuáškánjâssáin petrimalja siisâ. Luávdi petrimalja luhhijn. ¶ Nuorttâsämmiliih lii aalmug kuulmâ enâmist: Taažâst, Suomâst já Ruošâst. Sii kolgâmužžân lii lamaš aassâđ kuávlust, mast stuorrâvääldih láá rijdâlâm ihečuođij ääigi. Väldikudij raajij nubástusah láá čuuvtij vaikuttâm nuorttâsämmilij elimân. ¶ – Já ubâ seini lii ráigánâm! Já stuorrâ laasâ cuovkkânâm! ¶ Assimilašuvdna blues ¶ Tuuveest kullui anarâškielâ muččâdávt já linnáht tego muusik. Tobdo lâi áinookiärdásâš já mij puohah leim tego pääihist. ¶ Sij västideh koijâdâlmân meiddei ubâ toimâsyergi peeleest virgekenigâsvuođâlâžžân. Sämikuávlu ¶ 123 ¶ Já siämmást mecciauto orostij riidon – viehâ alda tom saje, kost kaandah lijjii. Ton maajeeld lâi stuorrâ monnjâkärry. Monnjâkääryst lâi käärbis, mii ij lamaš meendugin styeres, mut käärbis tot kuittâg lâi. Mecciautost njuškijn olgos njoobžâkyevtis, kiäid kaandah iä tubdâm. ¶ t. Snuđenjune Finland ¶ 5.2. Oovtâst toimâm já huolâttem ¶ Pähtivarij lasseen lii meerâ merhâšittee uásist Taažâ enâduvâst. Taažâ pellâst lii Atlant uási, mon nommâ lii Taažâmeerâ . Káártást finnee šiev mielâkove Taažâ cuávhus riddokuávlust, mon kukkoduv vuonah lasetteh. Vuonah láá kuhes, kezis já kieŋâlis merâluovtah. Pááihui toh čuoggâseh kuhás várráás sisâenâmân. Motomij vuonâi riddoin hiäŋgu källeeseeinih pajaneh masa jerdust joba kilomeetter alodâhân. Vaarijn kaččee čääci šáává värivieltijn šiälgoo koržen já kuoškân. Jieŋâlumos já kuhemus vuonâ lii paijeel 200 kilomeettersâš Sognevuonâ . ¶ - Lam joskâm mottoom pajan suomâkielâ luhâmijd, Ánná čielgij. ¶ siärvádâhhân já piälušteteh oovtâst vajalii ¶ - Ele oskogin. ¶ Kuhmo 57 ¶ Tääl muu mielâst tobdoo, et maŋgâ ääši paccii koijâdhinnáá já maŋgâ ohtsii tyeje tuoijuuhinnáá. Tääl lii kirho peŋkkâ lámáž kuáros. Surâdih tom-uv ko kirho algii tivvoođ já jieh peessâm pasepeeivi toho. ¶ – Mii tääl oovdân, riemnjis? tot koijâdij. ¶ TIERVÂS VYEVIH ¶ vyeimitoppim tärhistoppim ¶ – Vale, moonâ tuoi räpispurij kooskân! ¶ Lasetiäđuh: Paje-Laapi Kuávlutoimâttâh Jotteemčujottâs: Kasarmintie 94 ¶ Asâttâsvuáđusâš tohálâšvuođâvátámâššân lii virge vaattâm škovliittâs já sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95). Pargoost cevzim iššeed hiäivulâš ollâškovlâtuđhos, markkânistemsyergi já sämikulttuur šiev tubdâm sehe šiev eŋgâlâškielâ táiđu. Pargo tipšomist annojeh oovtâspargo- já viärmádâttâmtááiđuh, markkânistemmohtâ, ornim- já stivrimnahcâ sehe tedduuhaldâšem. ¶ Kallasân lâš uápis taggaar äšši, et Suomâst sárnojeh kulmâ sierâ sämikielâ: tavesämikielâ, nuorttâsämikielâ já anarâškielâ, já et sämikielah spiekâsteh nubijnis nuuvt ennuv, et ovdâmerkkân ohtsâš oppâmateriaal škoovlâin ij lah máhđulâš. Jieškote-uv kielâst lii meiddei jieijâs čäällimvyehi, mii anarâškielâst lii jo paijeel čyeti ihheed puáris. ¶ Small Johnson čooskij čalme skipáruššáid. – Ettih-uv ovdâhistorjálijd Sam? Kyessi táiđá leđe mainâsij kolleruuki. – Eeđâba munjin, puáhtá-uv leđe nuuvt luholâš, et kuáhtáá ovdâhistorjálijd riämnjáid já kuobžâid keeđgist? ¶ 5 Noomât kove ¶ President Niinistö tuálá Sämitige vaaljâpaje lekkâmsaavâ tme 17 älgee lekkâm- já vihkâmjuhleest. Tilálâšvuođâst sárnu meid Sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi. Tiervâttâsâidis juuhlán pyehtiv Taažâ Sämitige saavâjođetteijee Egil Olli já Ruotâ Sämitige stiivrâ saavâjođetteijee Per Mikael Utsi. ¶ Asko Länsman ¶ ruánáátiäppu ¶ Tälviarvešoŋŋâdâh ¶ kevttim) ¶ b) Mii toovvât čääsi iivne? ¶ pajas vuálus ¶ * Leeibih, vuojâ, juhâmuššân čääci já säppi ¶  tagareh, 9.00 Puáttim já kähvi ¶ Sämipárnái sierâdempirrâs sámáidittem ¶ – Amahân tot lii kuovlâdâm vuálus já koččâm ¶ Kollekielâ – Tave-eennâmlâš säämi kielâpalhâšume juáhhoo čohčuv 2008. Iävtuttâs palhâšume uážžost já enâmustáá 1-2 siijđo kukkosâš kirjálâš vuáđustâllâm kalga toimâttiđ majemustáá 13. kesimáánu 2008. Lasetiäđuh.. ¶ Čuákánkiäsu ¶ juulevsämikielâ, umesämikielâ já pittáámsämikielâ. Suomâst sárnuh tavesämikielâ lasseen ¶ Riehtiministeriö- tiätu riehti-iššeest (tavesämikielân) ¶ a) Mon šlaajâ koorâid tutkih? ¶ Jis vaje jorgeet olgoskulij, te olmooš šadda viehâváldálâžžân, uáli távjá jieijâs perruu siste tâi ulguubeln jieijâs eellimpirrâsist. Tágáreh reaktioh tábáhtuveh čuuvtij täävjib indiaanij ko eres amerikkalij koskâvuođâst. Jyehi kuálmád indiaan lii čokkám faŋgâlist, maaŋgâkerd eenâb ko eres amerikkaliih. ¶ 29 ¶ Aanaarjävri (www.ymparisto.fi, suomâkielân) lii koorâs já iälánijdis peeleest väänis, mut luosâkyeleh láá valjeest. Aanaarjävri kolgâ Paččvei pehti Jieŋâmeerân, já jäävri luándutilán vaikutteh čäcitääsi heiviittâllâm šleđgâpyevtittâs várás. Ruoššâ já Taažâ algâttáin čäcitääsi heiviittâllâm ive 1948. Čäcialoduv molsâšuddâmkoskâ lii alemustáá kyehti meetter. Heiviittâllâm häittid kuolij kuuđđâm já čäciludij pessim. ¶  vyehi – Moonâi lappâd ubâ luosâ! ¶ Ergisirdem ¶ » ¶ Vuoiŋâlâš kiirjijn puárásumos lii “ Anar sämi kiela aapis kirje ”, mon lii toimâttâm Aanaar oovdiš kirkkohiärrá Edvard Wilhelm Borg ive 1857. Siämmáá kirje lahtosin lii meiddei Doktor Martti Lutherus Ucca Katkismus. ¶ ibles, iblá = ohutlankainen (verkosta) ¶ SAIJOOS TIILÁÁMVÄÄRRIDMEH: ¶ – Hui, ko äijihšoŋŋâ puátá! Hui, ko äijihšoŋŋâ puátá! ¶ Ánná livkkái oppeet olgos kieđah tievâ. ¶  ovdâmeerhâin – Skaamân jieh lijkkuu, tot vääivid korrâsávt. ¶  / Mun lam 27-ihásâš nuorâalmai Avelist. Lam šoddâm já aassâm ubâ ave Avelist. Vuáđuškoovlâ maŋa lijjim uánihis ääigi pargoost Helsigist, mon maŋa maccim päikkikuávlusân. Huksimsuárgán moonnim paargon 18-ihásâžžân já aiccim, et lijkkuum paargon. Ko lijjim porgâm maŋgâ ive, te meridim škovliittâttâđ šnikkárin. Škovlim paaldâst huksejim jieččân perrui táálu Kiđđâjáávrán. Perrui kuleh ávuskyeimi Marika já suu nieidâ Milja. Astoäägi viätám iänááš luándust moottorkiälháin vyejimáin, kárbáin jotemáin já kuáláástmáin. ¶ a. nelji čielgitävtittemes ellee, ¶ Mut iđedist sun ij muštám innig maiden. Imâštâlâi tuše, mondet ohtâ kuávská, mast lâi raddeest hitruus čuovjis tiälkku, keejâi suu ain jyehi iiđeed laasâ čoođâ. ¶ vuoggâ . Om. uštedijn tâi šlivgodijn kevttum vuoggâ, mii sulâstit távjá kyele. ¶ mennä poikki - moonnâđ rasta, vrd. toijuđ, potkâniđ ¶ Virokielâ lii suomâkielâ hyelkkikielâ ¶ tuáršu.....64 ¶ Taan čalluu lii čáállâm Taažâ pele olmooš Bjørn Kværnrud ive 1979. Tom lii tárukielâst suomâkielân jurgâlâm Liisa Jaskari já suomâkielâst anarâškielân jurgâlâm Ilmari Mattus . ¶ 10. Oovdânpyehtiđ kuávlun kullee lavluu, tyeje, puđâldâs, purrâmâš, suommân tet. ¶ c. kašmârdeijeid. ¶ – Säppilaasâ kal kommáán forgâ, ko tun siäváh nuuvt korrâsávt kieđâiguin, Ailâ váárut Heendâ. ¶ Jovnâ ko lâi kuldâlâm Cieh, te sun iberdij, et sun toolâi kieđâstis ubâ häldeieennâm vuáimálumos nuáidipiergâs, já sun maatij val kevttiđ tom. Hitruumus lâi tot, et veikkâ maŋgâ häldee kal oinii tom ubâ ääigi, te iä kuittâg oskom toos. Sun kejâstij jotelávt suábi. ¶ Anarâš saavah 19.03.2009 ¶  Universaalcelkkuuh N  subjekt Puoh jesâneh: Ihejesâneh: Toorjâjesâneh: Ovtâstusjesâneh: Iäruttum: ¶ Kuha 150~000 ¶ Tiäđáttâs sämitige ornim miäldustábáhtusâst 8(j)-čuákkimist ¶ 1. a. Ivnii Euroop káártán Ranska. ¶ 2. ¶ jieškote-uv ráámmátkiirjijn sáttá leđe jieijâs sierâlágán skoposeh. Táválávt skoposan ¶ koloradotivre 36 ¶ Palhâšume lii säämi tyeji ¶ Gálbbenjunni ja mun 1´40 ¶ Tondet, ko loostâ toimâtteijee asta čäälliđ já vuáváástâllâđ uđđâ fáádáid tuše muáddi tijme ohhoost, lostâ lii tađe pyereeb, mađe eenâb lohheeh čäällih. Jiem liijká lah kiämmán páágutmin, mut eeđâm taam tondet, et kihheen ij vyelligâsvuođâ tiet oroččii čälihánnáá. Loostân puáhtá veikkâ lasettiđ jieijâs palsta, mast kietâdâl monnii olssis mielâsâš fáádá. Moonnâm numerist Márjá-Liisá Olthuis algâttij mottoomlágán -palsta. ¶ VÁÁRUT! ¶ čäcinjune-ellee ¶ Ampuhaukka ( Falco columbarius ) ¶ Tobžâ čuážui čääsist já keejâi kuolij paaŋŋâm. ¶ 5 Kuás lii pyeremus kyelipivdoäigi? ¶ Emäjoki E5 ¶ Mietâmyerji lii uáli navcâttem. Jis tot kárttá kištodiđ eres šadoigijn, tot távjá táppáá já láppoo ollásávt. Tot ij lijkkuu olmâ taanáigásâš eennâmtuáluvuovijn. Mietâmyerji kaavnah-uv vissásumosávt puáris hilgum piäldu roobdâst. ¶ Kuhesluohtâ ~ Kanavanâ = Kanavavuono ¶ Keevâtlâš ovdâmeerhah tyejiärbivyevist aarâhšoddâdmist: ¶ 2. Sirde pááppâr já merkkii mittolinjáá toos uđđâsist maŋgii maŋaluvâi. Návt finniih tuárvi kuhes mito. Mittopaddijn mittedâh tego vijviimáin. ¶ Kommepeŋkkâ ¶ lii pyeidi. ¶ ”Tiet lâi tivrâs oljo tuhledem!” Juudas Iskariot eeđâi.”Ličij lamaš pyereeb vyebdiđ oljoputtâl já adeliđ ruuđâid kievhijd.” ¶ Tanska ¶ páárnáš rávhuiduttoo, vardem cipcán, häävih putestuvvojeh ¶ (...) ¶ Šleđgâ mii pirrâ ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtus 2010: Keejâ kuuvijd täst. ¶ Taat lâi kal iimâš ko Issá ij lam suu huškom já čiehčâm nuuvt ko táválávt. Lâi-uv stuorrâ häldee kuullâm suu ruhâdâs vâi leijii-uv Máárjá eeni talkkâseh ávttâm, et Issáást lâi moonnâm täälvi ääigi šoddâm taggaar ko lâi. Ij tot innig ennuu vahtim Sáárá monâmijd já hommáid. Sáárá lâi uážžum leđe ráávhust. Issáást leijii lamaš jieijâs manoh já sun eelij aaibâs eres enâmijn ko eres ulmuuh. Ij Issá iärásáid lamaš vaijaa ko Sáárán. Ij tot volliittâllâm iärásijd ige lam ovdil Sáárágin čievčâdâm, ko ton keesi maŋa ko tot maadâ almai lâi keesi sii kesisiijdâst. Kal tot lâi-uv imâšlâš keesi, mutâ tast lâi jo äigi. Sáárá ij kuittâg kuássin vájálditáččii tom keesi. Sii siijdâst harvii ellii omâs kyesih, ige Sáárá lam kuássin uáinâm nuuvt vielgisvuoptâ já vielgissiämu almaa ko taat lâi lamaš, já ton čalmeh talle, nuuvt leijii čuovjâdeh, já hirmâd styeres lâi še taat läddlâš. Ubâ keesi taat almai lâi aassâm sii siijdâst já lâi sárnum mottoom almast kii lâi šoddâm ive sevŋâdumos ääigi kostnii kukken já puáđáččii horgâ uđđâsist teehin eennâm oolâ. Ij Sáárá tast Jeesusist, vai mii ton almaa nommâ lâš lamaškin, halidâm tiettiđ, ige muštám maid taat omâs kyessi täst sáárnui. Sun keejâi tuše taan čuovjis čoolmijd, já čohčâ ko poođij já iijah siävŋánii, te Sáárá njaavâi ain taan almaa láávun ko Issá lâi nohádâm. Já maht taat almai rähistijgin! Iä Sáárást kavnum tagareh säänih, moiguin lâi pyehtiđ kuvviđ taan rähisvuođâ. ¶ Unna Junná aalgij ive 2007 ¶ Pyehčei majemuuh jyelgih láá tuolbâseh já áirulágáneh. Toiguin toh suheh hirmâd liävttoin ovdâskulij. Lihâstuvâid pehtiliteh jyelgiroobdâi storgâ soksâmeh. Suájái komâris häämi já šolbis ase kepideh čääsi vuástus vuojâdijn. Pyehčein láá loovdâsuájái vyelni kirdemsuájáh, moi vievâst toh pyehtih kirdeliđ njuolgist čääsist. Meid stuorrâčäciluttiháá jyelgih láá kuheh já ááirulágáneh. Stuorrâčäciluttihâš vuájá káávvud, ko ton čuávjipiälááš čäcipuuljâr kaškâl tom ain káávvud. Jis čäciluttihâš ooroost te čäcipuuljâr loptee tom tállán čässuáiván. ¶ Pieinis-Piäkká poođij aldeláá. – Mutâ tot lii tađe-uv muččâdub, eeđâi Piäkká. ¶ b. Luvâttâl elleid, moh pyehtih jurâttâllâđ peljijdis já nuuvt toovân pyerediđ kulâmis. ¶ Sämitigge uárnee Säämi aalmugpeeivi juhle Aanaar Sijdâmuseost 6.2.2010 tme 17.00-20.00. Tilálâšvuotâ lii olgon kuovsâkkâsteatterist. Ohjelmist muusik, purâdem já siärvástâllâm. Párnáid läjiduvvoo el. čierâstâllâm, já ergivyeijim. Sämitigge uárnee bussisáátuid Hettaast, Ucjuuvâst já Vuáčust Anarân sehe maasâd. ¶ Sárgumeh Jorma Happonen ¶ – Kissánääli Burma lii vuálgus Burmaast, ijge tot lah siämmâš nääli, ko Birma pase kissá. Taat-uv kissá sulâstit siamilâš kisá já tast láá käävci ivnesiävuttâssâd. ¶ Ele kode. ¶ 2. ¶ Vala 96 kuhes peivid já muáttá nuuvt hirmâdávt. ¶ Ulo pyevtittâs 2005 (1 000 t) ¶ Maŋeláá must lâi vuájáánergi, piettihnolppo, mii lâi Pirit Uulá Toivo meerhâst (kuohtuuh peeljih kyever). Tot lâi uáli läškis, mut kievrâs ergi. ¶ 80 ¶ Uccpárnáá Vuoli Ilmar ¶ 3. Savzâ já kaiccâ lává smieretteijeeh. ¶ a. juuvâid sárgáid 1 já 2 ¶ – Amahân te muoi talle áigoon sehe soorijd já vuojâ suohâdân, ettâv Myerji já Hirškikkâ ilolâžžân. ¶ https://www.youtube.com/watch?v=pbhiXT0z0RA ¶ kulttuureennâtiettuu professor Kalevi Rikkinen , et nuorttâlâšsiijdâ arkkâdâh lii ááimuin ¶ Moh jieškote-uv oosijd tast láá? ¶ Avveel luvâttâh: Pekka Moilanen (aanaar kielâ), Elle Kokkonen (tavesämikielâ), Leevi Olli (tavesämikielâ), Niklas Rasmus (tavesämikielâ) já Eljas Niskanen (aanaar kielâ) ¶ Avveel pajetääsi: Áilu Arianaick (tavesämikielâ) ¶ luávkku. Toh oceh raavvâd sierâlágán soojijn já ¶ Veerdijgijn puáhtá povvustiđ ¶ Kielâ: ruopsisruošâkielâ ¶ - Na, mun jiem tieđe. Jiem lah nuuvt hárjánâm ton krouvielimân, Ánná tubdâstij. ¶ jyelgi ¶ 2. PEIVITIPŠO UHKEH JÁ VAARAH SEHE TOID RAHTTÂTTÂM ¶   ucceeblohokielâlaahâ. ¶  vuárdoo kiđđâ ¶ Suáđigil Jutatokka –juávkku (kove vyelni) tánssái kištoost taansâ mon nommâ lâi Boazu (puásui). Tanssâ finnij kijttosijd šiev rytmist, njyebžilis liihâdmijn já maagisâš tobdost. Tanssâ kuvvij tuámmárij mielâst pyereest poccuu talle ko tot lii ohtuu já siijdâst. Lasekijttosijd sij finnejii persovnlâš vyevist kevttiđ vuodduid taansâst. Taansâ lâi stivrim Riina Lindberg já tast tánssájii Ada Heikkilä, Nella Nikula, Elina Pulkkinen, Lotta Tervo, Eliisa Vaarala já Laura Kaaretkoski. ¶ sänitääsiráhtusist kyevti saajeest. KR92 olgospyehtim kävi toteen lii jurgâlum olášui ¶ pargo: ¶ Vuossâmuu Stuorrâvuonâ markkânsaje uuccâmmääđhi toohim kiđđuv 1996, ko oinim kove markkânsaajeest. Lijjim uážžum ušom Øisten Nilsenist tiäđu et markkânsaje ličij togo, kogo iänááš uási Stuorrâvuonâ tááluin-uv lijjii. Vuojâččim siijdâ roobdâst roobdân, mut jiem kavnâm taggaar saje, mii ton kooveest lâi. Spokkâlim kuittâg kove Stuorrâvuonâ siijdâst já tot lâi Anarâš-loostâ čohčâmáánu numerist 1996. Siämmáá numerist lâi meiddei ive 1920 valdum kove markkânsaajeest. ¶  ceelhâ Kaskinen B4 ¶ Ruotâ Sämitige stiivrâ saavâjođetteijee ¶ Meiddei kumppâseh já poccuučuálimäärfihkin iä lamaš muu mielâst innig nuuvt njálgâh, ko toh lijjii tađe ovdil, veikkâ ferttejimhân mun taid tiäđust-uv puurrâđ, ko muhkin ij lamaš. ¶ Kaabi Eljis Márjá-Liisá ¶ Kulttuurčällee toimâsaje lii čäällimkode váldutoimâsaajeest sämikulttuurkuávdáš Sajosist, Anarist. Kulttuurčällee váldupargon lii toimâđ kulttuurlävdikode oovdânpyehten já čällen. Siäđusmiäldásii tohálâšvuođâvátámâššân lii virge vááttám škovliittâs já lasseen váttoo sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95). Pargo miänástuvvee tipšom išedeh hiäivulâš ollâškovlâtuđhos sehe šiev säämi kulttuureellim já haldâttâhtooimâ tubdâm. Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuodâtääsi IV/IV-II mield (vuáđupälkki kooskâst 2 437,04 – 2 540,57 eurod/mp). Ucâmušâid lahtosijguin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 19.8.2013 tme 16.00 räi čujottâssáin Sajos, 99870 Aanaar. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi ¶ Myerji lii váhá ääigi joskâ. Sun piäjá čuijooh njáálmán, keeijâd peenâid já hundâruš. Talle sun lävkkee ruopsis peenâ oolâ já tastmaŋa peenâst peenân já páimá jiečânis peenâi ivnijd: ¶ Heeihâ lunne Ánná poordij uástusijd peevdi oolâ. Sun steikkij piärgu já kuobbârijd já vuolâi vuástást vuástáhevvâláin pittáid, ko Heeihâst ij lamaš raastamryevdi. ¶ 14 MAAŊGAH NJOMÂTTEIJEEH LÁÁ VUÁHÁDUM ¶ Tääl nisonáid šoodâi huáppu. Sij maccii maasâd kaavpugân nuuvt jotelávt ko pessii. Sij ferttejii muštâliđ máttááttâspárnáid, maid sij lijjii uáinám já kuullâm! ¶  A: – Na jiešpa tiäđáh. Karri njuskiistâl já čárvu maidnii já mun roovâm káátu čoođâ kuittâg love meetter pajas kulij. Talle mun kaačâm já páárgum. Mun miähkáám enâmân já huámášâm, et mun lam olgon. Syeinih láá nuuvtko muorah já keeđgih nuuvtko källeeh. Lii vaigâd ovdániđ, ko lii algâkeesi já láá čuoškah. Ko mun lam alda pääihi te muu oovdeld puátá kutkâ. Kutkâ uáiná muu já mun uáinám kuuđhâ. Kutkâ puátá já áigu purrâđ muu. Kutkâ lii nuuvtko norsu, mut mun tuše kaačâm. Eidu ko kutkâ váldá muu, te Karri tuálmá kuuđhâ oolâ. Karri lii nuuvtko jietânâs. Karri lâi vuálgám uuccâđ muu, ko sun ooinij muu kirdemin. Mun ettim et: ¶ piärgušahenaavit = lihasikala 12 ¶ Šuomâ = Suomujoki ¶ Sámi Duodji lii 30 ihheed puáris servi já tast láá suulân 300 jesânid. Sámi Duodji parga meid čuovviittâspargo nuorâiguin já párnáiguin. Sámi Duodji käävpist vuábdojeh puigâ sämityejeh, kirjeh, muusik sehe kietâtyejitarbâšeh. Sámi Duodjist láá pargoost koskâmiärálávt vittâ ulmuu, main kulmâ parga Anarist. Duodji Shop toimâttâsjođetteijen tuáimá Aune Musta. Lasetiäđuh Sámi Duodjist . ¶ Máccá vááimun. ¶ » Mottoom almai lâi jotemin Jerusalemist Jerikon, ko riävvárjuávk- ¶ Jis laiđiittâssaanij maŋa puátá ohtâsâš rippâ, toh laiđiitteh sudotubdâstâsân. ¶ G Muorâšlaajâ H Muorâšlaajâ ¶ - Vuoi, ennuv kijttoseh! Tun lah eidu piäluštâm muu hirmâd stuorrâ eeđeest! ¶ Tricholoma portentosum ¶ sun addel tijjân. Taan räi tij eppeđ lah áánnum maiden muu noomâst. Áánnuđ, te tij uážžuvetteđ, já tii ilo lii oles. ¶ 10 Tuáršu lii Suomâ táválumos vuonjâšlodde 64 ¶ sänirááju (Anarâš Kalender 2005c; Olthuis 2009: 76–77.) Kielâmiäštárijn lâi ¶ Olgosadalduvah ¶ Taankiäsáš Anarâškielâ seervi ornim koldemtábáhtus taaiđij leđe jo kuálmád tâi niäljád já nuuvtpa tom puáhtá-uv pyereest nomâttiđ ärbivuáválâš tábáhtussân. ¶ já jyehilágán luudijd. ¶ – Moonâ keččâđ, jo-uv Mika uážžu vyelgiđ olgos. Mun jiem tääl oostâ, eeđâi enni. ¶ Kumâttusmainâseh paccii ulmui mielân já motomeh uskuu ete Perunämmir tuuveest láá kumâttusah. Tääl tot tupe ij lah innig ciäggáámin ton saajeest, tot lii pieđgejum já tolvum Kärigâsnjaargân kumâttusâidiskuin. ¶ Máttááttâs- já kulttuurministeriö čuujoot 24. čohčâmáánu toohâm miärádâsâs Ovdâskode vuáđulahâváljukode smiettâmâšân (PeVM 1/2010 vp – K 1/2009 vp), mast váljukodde vaađâi, et haldâttâs riämá pehtilittum toimáid sämikielâ iäláskitmân. Váljukode mield eromâš huámášume kalga kiddiđ uhkevuálásij aanaarsämikielâ já nuorttâsämikielâ siäilum turviimân. Staatârääđi asâttij čielgiittâsâstis Suomâ olmoošvuoigâdvuođâpojitiijkâst (2009) ulmen sämikielâ iäláskittemohjelm rähtim. ¶ » ¶ jotolâh. ¶ Nuuvthân mun moonnim algâivveest 1965 suátiviehân Oulun já selvânim ton “savotast” čiččâmáin mánuppoojijn, jiemge karttâm ubâ puutkángin, veikkâ alda kale lâi. Lijjim lamaš kaavpugist viettimin eehidluámu já äigi lâi hurgettâm nuuvt jotelávt, et jiem lamaš hoksám čuávvuđ ääigi jotteemgin, jeđe lijjim tuágádâm toos, et eehidluámuhân must lii nuhâmin. Talle mun ferttejim savŋeliđ ađai kaččâliđ já ko lijjim kaččâmin kááđu mield taksisajattuv kulij, te luhhoost vuojij “katupartio” siämmáá kááđu mield já tiäđust-uv huámmášij muu kaččâm. Nuuvt tot orostij já partio hovdâ koijâdij must, mane kaačâm. Ettim, et lijjim maŋanum majemuu buusist já tääl ličij huáppu taksisajattâhân já Hiukkaváárán. Partio káájui muu já tuálvui kasarmin, jiemge šoddâm maŋanuđ. Mottoom miinut paasij vala äigi-uv. ¶ Jis jieh haalijd pieijâđ muorjijd piirakka oolâ, te puávtáh passeeđ~nuhtán já~hilo ađai marmelaad piejah esken purâdijn oolâ. Njäälgis tot lii tienuvt-uv. ¶ Stuorrâlode piervâl lii táválávt riddokällee alne tâi kiäđgáás lássáást. Stuorrâlodeh pessejeh távjá stuorrâ siärvádâhhân. Kuohtuuh vaanhimeh huksiv piervâl, läälliv vuáruttuvâi moonijd, moh láá kulmâ, tipšov uđâgáid já piäluštává taid äŋgirávt. Veikkâ uđâgááh vyelgih jo tooláá piervâlist, te vaanhimeh huolâttává tain nuuvt kuhe, ko toh kirdeleh. Ko uđâgâš skolkkâl vaanhim njune ruopsis tiälhu, vyevsiškuát vaanhim toos pelduvváid suddâm raavvâd. ¶ tavenääpi = pohjoisnapa 85 ¶ Mun orom joskâ. Lam kukken pääihist já karttâm kustoo ukrainlâš ááhu panttâvaŋgân, mut ij tot lah draamaatsumos, mii munjin lii Ruošâ junáin tábáhtum. Ákku ana must šiev huolâ: puurât pyeidileeibijd já juuvât korrâ čapis teejâ. ¶ šlaajâ . Iäláánjuávkku, mon jesâneh pyehtih luándutiileest uážžuđ lasanemnavcâlijd maajeeldpuátteid. ¶ Pääihist kalga leđe puáluvárutteijee ¶ - kunneejesâneh 3 ¶ g. Muu hitruus eđâlduvah lijjii ¶ Lahtos 18 ¶ Nommâiävtuttâsâiguin láá čokkânâm Tiina Sanila-Aikio, Inka Nuorgam, Petter Morottaja já Petra B. Magga-Vars. Valjimčuákkim agâstâl vyeitteeiävtukkâs návt: ¶ (oppâkirje sijđo 210) ¶ Mun  koolgâm  luuhâđ  taam  ki’rje.       3.  Imperatiivist:     Osta  sinäkin  tämä  kirja! ¶ jurgâlâm: Ilmari Mattus ¶ Marja-Liisa Olthuis lisenssiaatjuhle kielâpiervâlist. Márjá-Liisá lasseen kooveest ¶ – Kuus mij täälgis vyelgip? kullui oppeet koččâmuš muu paaldâst. ¶ – ruotâs, verdi, loostah ¶ 3. Maainâš muáddi ovdâmeerhâ tast, maht kesi- ¶ sorvâ hirvi ¶ meidim ¶ Sämitigge lii sämmilij kulttuurjiešhaldâšemorgaan, mii lii vuáđudum ive 1996. Tom ovdeldij Säämi parlament, mii vuáđudui ive 1973 já tot lâi Tave-enâmij vuossâmuš sämmilij poolitlâš orgaan. Ton saavâjođetteijen láá lamaš Reidar Suomenrinne, Matti Sverloff, Matti Morottaja, Pekka Aikio, Irja Seurujärvi-Kari já Nils-Henrik Valkeapää. ¶ - Nuuvt tot kale, Ánná mieđettij. Váháš áigáá keččin sun kuldâlij Heeihâ täsivis vuoiŋâm já keejâi, mon muččâd Heikkâ lâi uáđidijnis. ¶ Puppâ lii uccâ tiingâš kote máttá elleiguin sárnuđ. Ulmuuh iä suu uáini. (Mutâ muoi kal uáineen!) Puppâ áásá tavveen ollâ varij kooskâst. Tobbeen sust lii kuáđááš jävrriddoost. Jäävri nommâ lii Čuovjisjävri. ¶    koddám ááhu 2. teddilâs ¶ – Eske teske, jiem mun tuostâ tunnuu fáárun. Mun oinuum meendu pyereest českis muottuu alne. ¶ Puoh suámálumoš äšši kuittâđ lâi koltáh ađai nuorttâliih já sii suámálâš pihtâseh. Almaah nuuvt-uv urruu lemin táválâš nálásiih eereeb kuhes siämmun, suámálijd kamâspiddoid já njuppâhijd, mut nisonijn lijjii uáli jo suámálâš hamitteh já kapereh. Lasseen sii muáđuh já nomâlâsân kielâ lâi nuuvt komálâš, et maŋgii ferttejim orostiđ keččâđ já kuldâliđ sii. Kalehân mun motomin lijjim Kaamâsist uáinistâm mottoom koltá, mut tääbbin Čivtjuuvâst peessim tarkkuustâllâđ taid aaibâs alda. Sist iä lamaš kámpáh pygáluspääihist, pic kostnii nuorttâláá, mon kočodii Jyrymberán. Manen taggaar nommâ, jiem tiättâm, jiemge tiättâm tomgin, kost sij lijjii puáttám Čevetjáávrán, sii tááláá aassâmsajan. Muu tubdâm ulmuuh povvâstellii já ađđiistellii sii hyenes suomâkielâ mättim keežild. Veikkâ škoovlâst mist lijjii kale lamaš pirâsoppâtiijmeh, mut kolttáin mijjân ij lamaš kihheen mainâstâm tärhibeht muide ko tom, et sij assii Čevetjäävrist. Tađe tärkkilub tiätu must ij lamaš já jurdâččim sii lemin ryešiliih, ko kielâ-uv lâi nuuvt komálâš, et kihheen tom ij addim. ¶ a. Satu peerust čuuvtij leivosijn. Suu mielâst leivosii jienâ kuullâm meerhâš kiiđâ puáttim. Sun koijâd: ”Mane leivosii uáiná nuuvt harvii alda?” ¶ kuámuičuávji = pötsi 8 ¶ puh. (016) 329 4111, ¶ Ruukilaavâ 1 § laavâst uáivildum tooimâ heiviitteh oohtân sämikuávlust tienuuvt, ete sämmilij vuoigâdvuođâid algâaalmugin torvejeh. Laavâ 38 § mield Tukes kalga oovtâstpargoost sämitiggijn já eres pelijguin čielgiđ sämikuávlun teikâ toos vaikutteijee malmâuuccâmlove, ruukilove teikâ kolletoidemlove miäldásâš tooimâst šaddee vaikuttâsâid sämmilij vuoigâdvuotân algâaalmugin paijeentoollâđ já ovdediđ jieijâs kielâ já kulttuur sehe kuorâttâllâđ hááitui keeppidmân já estimân tárbulijd tooimâid. Talle kalga väldiđ vuotân: ¶ 11.06.1996. Ko jiehti lâi nuuvt mielâttes pakkâ já ko oroi siämmáálágán šoŋŋâ puátimin onne-uv, te láim Charliein sooppâm, et manneen kuuđâ ááigân paargon, Anssi paasij uáđđiđ. Lijjim Ironworldist love paijeel kuuđâst já Charlie poođij čiččâm ääigi meid toho. Finnijm kuálmâd seeini ollásávt ciäggud já vááilui innig tyehiseini, ađai seini, moos puátá laasâ. Sáhháástâláim koldâkeejijd rasta, čurgiistâláim paaihijd já valttaastâláim vala tagarijd muorâid, maid onne ceggijm. Nuhhuim tarbâšijn já soováim, et manneen iđedist Oiva Hyvös miäcán já njeideen vala 30 koldâd, moh kolgâččii kelijdiđ monnjâsiäinán. Charlie vyejilij Pengillyn já mun Idingtonin. ¶ čielgitävtittemes juávhoid . . . . . . . . . . . . . . . . . 138 ¶ Nuorâ kaandâš Saammâl lii kavnâm hitruus ruumbu ääitist. Lahtâ ääitist sierâdmist sunjin kuittâg šadda kumeštâs, já sun kárttá seeŋgân. Ruumbu sun liijká joođeet syele suin seeŋgân – tommit kiäsuttettee kavnâmâš tot lii. Mii tallegis tábáhtuvá? Tast álgá ivnáás maainâs, mast Saammâl tiäivá omâs elleiguin já čuávdá sii aašijd. Motomeh elleeh láá jiešpiäiváliih, motomeh vist váhá muštottemeh, nuuvtko mottoom-uv uárree. Fiäránis ääigi Saammâl uáppá ennuv Säämi luándust já kulttuurist. Tom sun meiddei uáppá, et maht kavnâđ lappum tävirijd… ¶ Čuđejuuhâ = Sotajoki ¶ ” Čuákkim äššilistoost láá sämmilijd uáli tergâdis ääših. Puoh tergâdumos äššin lii biodiversiteetsopâmuš terminologia muttem. Sopâmušâst algâaalmugijn sárnuh algâsiärvus-termáin. Algâaalmugeh láá kuhháá vaattâm, ete uásipeličuákkimist meriduuččij väldiđ kiävtun algâaalmug-teermâ algâsiärvus saajeest. Äšši lii valmâštâllum viehâ kuhháá. Terminologia muttem lii motomáid staatáid mottoom suujâst tuođâi vaigâdis äšši. Tot muštâl tast, ete vala-uv puoh staatah iä haalijd tubdâstiđ algâaalmugijd já sii sierânâsvuoigâdvuođâid. Suomâ já eres tave-enâmeh láá tuárjum pehtilávt terminologia muttem, mast lam uáli tuđâvâš. Ráđádâlmeh láá ääšist vala koskân,” Klemetti Näkkäläjärvi muštâl. ¶ Suomâst sämiaalmug lohomere čäittee tiäđuh peividuvvojeh jyehi niäljád ive sämitiggevaaljâi ohtâvuođâst. Uđđâsumoseh lovottâhtiäđuh láá ivveest 2007. Toi mield Suomâst láá sämmiliih ohtsis 9350, main 38,5 % äässih laavâst miäruštâllum sämikuávlust. Sämmilijn suullân 60 % äässih sämikuávlu ulguubeln, paijeel 50 % kuittâg Laapi läänist. ¶ Pyeccee vuoigâdvuođah - tieđettemčáálus ( tavesämi-,aanaarsämi- ja nuorttâsämikielân) ¶ Kiärppááh kuleh kyevtsuájásij laahkon já Suomâst-uv láá paijeel 3~800 kiärpášsuuhâd. Kiärppááh láá táválávt uánihááh já vääŋkih já tain láá uánihuboh jyelgih ko čuoškâin. Stuorrâ viermičalmeh tevdih masa ubâ uáivi. Kiärppááh láá jotelis já sävris kirdeeh, moh juáhhojeh kyevti vyelilaahkon ađai muumioskuáppukiärppáid – muumiokotelokärpäset ( Brachycera ) já faarpâlskuáppukiärppáid – tynnyrikotelokärpäset ( Cyclorrhapha ). ¶ Soorij renskim lii Maati mielâst hitruu eromâsávt talle ko piäggá já luhhoost onne piäggá. Piegâ iššijn Matti puáhtá renskiđ olgon masa puoh muorjij mieldi puáttám loostâid. Matti viäžžá kuárus saŋko, mon sun stellee čuoldâ paaldân. Matti jieš kuárŋu čuoldâ oolâ saresaŋkkoin. Tastmaŋa sun liäškuškuát kuuloold soorijd čuoldâ alne kuárus saaŋkon. Soorij loostah láá keppiseh já toh kirdeh piegâ fáárust soorij kooskâst meddâl. Sareh vuod láá váhá lussâduboh já kaččeh enâmist orroo saaŋgon. Saaŋkon kirdám ruuskijd Matti tiäđust-uv renskee vala suormâiguin meddâl. ¶ Jáákup já Raakel ¶  ko, Pieggâkovjimlâš šado lieđikovjâ jotá piegâ fáárust šado kuká šovosliäđusijn nube šado emiliäđusáid. ¶ Čäcisäplig (94A) lii stuorrâ muoldâg, mii eres muoldâgij náálá porá tuše šaddoid. Tom puáhtá kuáhtáđ ubâ enâmist. Keessiv čäcisäplig mákkoo šaddaaš riddoin já cuávis čääsist. Ton eromâš hersku lii huášši, mut purrâmâšvááljun kuleh maaŋgah eres-uv riddo- já čäcišadoh tegu jävriruáhu já luhteeh. Eromâš tolmišeh láá stuorrâ čäcišadoi eennâmveerdih, maid säplig puáhčá ponneest. ¶ – Onâččemeh láá lámáš 3432 kerdid. ¶ – Inarinsaamen idiomisanakirja . Anna Idström já Hans Morottaja . Kirjeest láá anarâškielâ idiomeh ađai ettâmvyevih, metaforah, moh láá čielgejum suomâkielân. Kirje algâčielgiittâs lii meid suomâkielân. Sämitigge 2006. 110 s. ¶ tähtikyeli . Iänááš uási kuolij láá tähtikyeleh, moi tuuvdârieggee lii täävtist. Vrd. čovârkyeli. ¶ Nahkijâš lii jiešlágán vajâldeijee ¶ Nahan te mottoom peeivi Liisá almostuvá suándihaajáin mätkilaavhâ roobdân já álgá selvâttiđ, et forgâ ličij pááikán vuolgâ. Peerâ norá jo tävirijd. Juhháán ilostui, et tääl te forgâ suoi-uv pesâččáin meddâl. ¶ Kárvudât peri návt ¶ juáháš, eereeb miehtâaalmug ij. ¶ 94 ¶ Párnáikulttuurkuávdáš ¶ Puállámnjargâ = Paloniemi ¶ ČOOVDÂNOMMÂDÂH ¶ pastelis panijguin ¶ – Mii tuulâidsun tovben puálá!!! ¶ Muikku kođá roovvâd-skammâmáánust. Kođokiärguseh muuikuh čokkâneh uáivádâhhân korrâponnásijd riddočassijd kuuđđâđ. Meeini ovdánem pištá ubâ täälvi. Korâidis kočâttâm čiivgah iälusteh ¶ Ailâ iätá: ¶ Aanaar vandârdemkuávlu luándu- já kultturčuosâttuvvah, merkkejum vandârdemkiäinuh já šiev kyeličääsih fäälih uáinámuš já porgâmuš jyehi iveääigi. Vandârdemčuosâttuvváid lii älkkee jotteeđ, mut ráávhu já sijvuuvuotâ lii meiddei finniimist toid, kiäh taggaar aibâšeh. ¶ Iäláttâs- já vuoigâdvuođâlävdikode aašij valmâštellen já oovdânpyehten tuáimá Sämitige lahâčällee. ¶ – Jáá. Moin jáávuin mist liigin vänivuotâ? Muštáh-uv innig, moh jáávuh mist láá nuuhâm. ¶ ulloskerreerapu.....116 ¶ Olgosadalduvah ¶ - Jiem taarbâš, takkâ. ¶ Mađe alebin sáhájávvu- ¶ Sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs Suomâ škoovlâin 2010-2011 ¶ Puzzâkerdi lii tehálâš kiihâmhommáin. Kivâdijn ores tuáršuh čaittâleh niŋálâssáid eromâšávt čuovjisviolet suájáspejâlijdis. Tuáršu aldahuolhijn lii siämmáálágán, mut eresivnásâš suájáspeeijâl, já eidu tot iärut šlaajâid nubijnis. Puzzâkeerdi iivnij já kovosij sehe lihâstuvâi vuáđuld niŋálâs tobdá jieijâs šlaajâ orráás já parâluvá toin. Pyeremustáá kihâmijn luhostuveh stuárráámusah, muččâdumoseh já äŋgirumoseh oráseh. ¶ Palhâšumelävdikodde meridij siämmást avžuuttiđ, et kovosiävtuttâs kevttuuččij Sajos 1. keerdi laasâin já iävtuttâs 2. já 3. keerdi laasâin. ¶ 2. Clitocybe odora , rinn. Lepista odora – Ruánááhajâmaalik U ¶ Šnjirgooh ¶ epitáválâš = poikkeuksellinen (epätavallinen) 75 ¶ Mut mahtnii, veik suu jurduuh kirdii aaibâs tego poolvâi siste, sun sun kuittâg ferttij tääl vyelgiđ ääigild. Kaari kuvlân kale peesâi vääzin ollâopâttâhân, mut tohon lâi tuš váhá kuhheeb väzzimmätki. Mut mon čuuvtij kuhheeb, tom kale ij vistig tiättám. ¶ Ráámmát 3, 18, 31, 37, 40 ¶ 330 ¶ – Liebbuu sáttu! ¶ Joskii viijmâg päčimist, et "lääkintäalmaah" finnejii muu paarij oolâ, mutâ ryešiliih ko vuod päjiškuottii, te almaah karttii lomâliđ. Iskim vierâlâttâđ paarij alne meddâl, mutâ jiem puáhtám likkâđ. Tast ferttejim viälláđ káávvud, já muátun tubdui ain piegâstâh ko luođâsuihkuh monnii muáđui alda. Na vuod ko joskii päčimist, te finnejii muu keessiđ meddâl já juoksuhäävdi mield kuoddii koorsu kuuvl. Koorsu kuvlân lâi hiävuš, moin kesittii hávádum almaid meddâl. ¶ Vyevdi tuálá rukosijdis ¶ 13.00 Pargojuávhuh: Soováášvuotâ draama vuovijguin ¶ * Joiku-Kotsamo , šleđgâpostâ: Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. Sämmilâš puásuituálupeerâ fáálá maaŋgâpiälásijd ohjelmpalvâlusâid Suáluičielgist; puásui-, husky- já moottorkiälkkásafarijd. Joikun Kota 150 ulmui Urruáivist, Suáluičielgi taavaabeln. ¶ uáiniđ meid kištovalttin, mon vievâst puáhtá viggâđ hokâttâllâđ sämikuávlust meddâl varrim ul ¶ Nube omâduv ij uážu väldiđ lovettáá. Ovdâmerkkân škoovlâst ij lah kiästán vuoigâdvuotâ väldiđ tävirijd nube pulbetist lovettáá. ¶  objekt Mun lijjim čokkáámin tiättur pellâst já tutkim maidnii interneetist. Nahan fakkist ohtâvuotâ potkân já mun pásám imâstâllâđ et mii imâšijd tábáhtui. Mun tutkim já uuccim váádu maŋgâ miinut, jiemge keksim. Kaabelmoodeem tooimâi pyereest, puoh tiätureh lijjii oornigist. Hoksájim keččâđ peevdi vuálá já mii tobbeen kávnoo? Viermikaabel lii rasta, ton nubbe keeči lii viälppá njäälmist já vielpis lii váhá jo moovtâ. Na tieba suijâ. ¶ ČUÁNJÁJEGGI-PIERGIVÄRJEGGI Hanhijänkä-Pierkivaaranjänkä ¶ – Na maid täälgis eeđah, hovdâ? Marttin koijâdist. ¶ Mij ep kiergânâm leđe Šlovakiast ko nelji oles peeivi, ko maađhâšmân moonâi nuuvt ennuv äigi. Maasâdpuáttimmääđhi ääigi ijjâdijm Augustowist, já taan tove mij kaavnâim tom olmâ hooteel. Taan tove meiddei kaavnâim nube kiäinu, mii koorvij Krakova já Varsova kukken. Äigi aautost kulâi aaibâs pyereest. Mij poorgâim puoh, ain liävsui porgâmist Queen-muusikpitái sanniimij hundârušmân. Mätki lâi nuuvt ereslágán ko ovdebááh, ete vuálgáččim kale uđđâsist, eromâsávt autoin vâi uáiná eres-uv enâmijd, ko tuše tom kuus lii maađhâšmin. ¶ 8. Stuorrâoppuu pessee ¶ Jotelis maŋaskulij vuoijâm Vorrâjotteem Piäluštâttâm ¶ 2. Ennust vuoluupiäláá tavlustâhân, ¶ Espanja D7-D8 ¶ Matti Morottaja ¶ Ranska lii uáli pivnohis mađhâšemeennâm. Pariisi lasseen mađhâšeijeid hokâtteleh juhâpiällái mučis laneh, Aalpâi čierâstâllâmkuávdááh já Koskâmeerâ rido Riviera. Ranskalâš kievkkân, ranskalâš pivtâsvyehi já ranskaliih viinih já vuástáh láá maailmpegâlmâsah. Bon appetit! ¶ – Tääl lii kal olmâ jietânâs toppim muorâkuálán, äijih movtâskij já čyežžilij kárbást. Sun kelliiškuođij tuárgu, mutâ orostitij kellim ain tyellittälli. Kuávžur lâi nuuvt styeres já kievrâ, ete tom ferttij vaibâdiđ kuuloold. Viijmâg äijih lâi kellim kuávžur kárbá paaldân já toppij haavi, moin rohâstij kuávžur čääsist. Kuávžur vyeimih iä lamaš kal valagin nuuhâm, ko tot čiehčâdij haavist kievrâs peccihijnis já liähui stuorrâ njäälmis. ¶ Karvaskallioinen ¶ piäláá kovepaarâ vuáđuld. ¶ – Na nuuvthân tot lii, mieđeet Marttin-uv. Jis ij lah mihheen fáárust, te tohonhân niälgu já kalmoo. ¶ Uccâ priinsâš ¶ “Puáđi tehikulij!” fakkist jienâ ravvij muu paaldâst. ¶  raahtij Anarâškielâ ortografia merkkâolmooš lii meiddei Erkki-čeeci, akateemikko Erkki Itkonen, kote uđâsmitij ovdebáá ortografia já keevtij tom meiddei Inarilappisches Wörterbuch -sänikirjestis. Taat suu ortografia lâi täärhib ko Lauri Itkosii kevttim ortografia (Morottaja 2007: 12). Ko anarâškielâ čalluuškuođij ain eenâb Anarâš - loostâ almostume keejild, lâi tárbu smiettâđ tallaa ortografia anolâšvuođâ, já nuuvt anarâšah jiejah tivodii kielâs ortografia ive 1990 suulâin (Morottaja 2007: 12–13). Puárrásub ortografiast vuottui vuosmuu staavvâl diftongij puotâ kielâhistorjálâš vuáđđu, mii ij innig kullum sárnumist. Táválâš kielâkevtteid lâi väädis iäruttiđ oa - já uá -diftongijd, tastko sárnumist kullui tuše uá : koolgâi čäälliđ oaksi já oarree mut kuittâg kuástuđ já kuárániđ . Njuolgâdussân lâi tot, et jis sääni sänikirjehää- mist oinui nube stavâlist i teikâ e , te tagarijd saanijd čallui vuosmuu stavâlân oa. Jis vuod sänikirjehäämist lâi nube stavâlist miinii eres vokalijd ko i teikâ e, vuo- smuu stavâlân čallui uá. Vala váddásub äšši lâi diftongij eä já iä čäällim: koolgâi čäälliđ omt. keällu , veik tot ettui-uv /kiällu/ . Tágárijd iäruid puovtij uáiniđ omt. sääni deminutiivhäämi genetiivist: kiällu -sääni deminutiiv lii kelluu . Kuálmád vä- dis äšši lâi tot, et anarâškielâ máttááttui talle škoovlâst, iänááš-uv viereskiellân, já talle viereskielâ sárnooh iä uáinám čälimist iäru a já tááláá â kooskâst. Lâi máttát- mist väädis finniđ párnáid luuhâđ škovlâ togobeht, kost čallui puáris čäällimvyevi mield škovla. Anarâškielâst kávnojeh meiddei minimpaarah, moi iärutmist a já â iäru čälimist lâi tehelâš: omt. pallađ já pallâđ. Taah čállojii kuohtuuh puáris vyevi mield siämmáánáál pallađ . Meridui, et čälimist puáris oa já uá iäruttâs láppoo já čálloo kuohtuin tábáhtusâin sárnumkielâ mield uá . Siämmáánáál meridui, et eä - já iä -diftongij iäru láppoo, já kuohtuuh čállojeh iä :n sárnumkielâ mield. Meridui meiddei, et a já redusistum â -jienâduv koolgâi iäruttiđ. Redusistum jienâduv merkkân valdui anon â tast huolâhánnáá, et tot kiävttoo taarhâčälimist paijeel- kukkoduv merkkân. Toos lasseen lâi tárbu čäliškyettiđ pelivokaalijd saanij siste loogisubbooht: j čalluuškuođij ij : iij ( nijbe: niijbán ) já nubbe pelivookaal v já ton ovdiibeln u čalluuškuođij uv : uuv ( puvdâ : puuvdâst ). Ortografianubástus poođij šiev ááigán - ovdilgo anarâškielâ čalluuškuođij eenâb já ovdilgo anarâšah pyerebeht máttááttâlškuottii jieijâs kielâ čäällim. Nuuvtpâ kielâsárnooh tuhhiittii-uv älkkeht nubástusâid. Aalgâst arvâlui, et uđđâ čäällimvyehi ličij čaalman faste uáiniđ. Kuittâg jurdâččui, et ulmuuh hárjániččii uđđâ čäällimvuáhán jotelávt, já nuuvt lii 20 ivveest keevvâm-uv. Tääl kulá ulmuin, et puáris čäällimvyehi lii čaalman uáli jo toovláš. Pekka Sammallahti já Matti Morottaja sänikirjááš Säämi-suomâ sänikirje (1993) rahtui motomijd iivijd ortografianubástus maŋa, já tot meiddei išedij kielâsárnoid uđđâ čäällimvyevi kevttimist. Anarâš -lostâ já uđđâsub kirjálâšvuotâ lává pelestis nonnim uđđâ čäällimvyevi. ¶ Muu puurrâmlusto lii pyeri viehâ pyeri hyeni ¶ polio nuárvuikumeštâs čuávjitavdâ difteria ađai čudâsiejâ ¶ tälvioijâgâsâst = talvihorroksessa 2 ¶ kumeštâsmittár ¶ láá tähtikyeleh. Tain láá ohtân ovdánâm jiešvuottân kooppânj já táhtáás čielgi lasseen suovđijd syeijejeijee syevđiloheh. ¶ Täsivääldi president joođeet Suomâ olgopolitiik oovtâstpargoost staatâraađijn. President toimâ meid olgopolitiikâst vuáđuduvá staatârääđi valmâštâlmân já mietivaikuttâsân. ¶  Agentpartisiip 7) Aanaarkielâ ¶ rääpis 50 ¶ 1 500 ¶ Rovâdâsjuuhâ lii Lemmee stuárráámus uálgijuuhâ. Tot lii njuáidus juuhâ, mon láá kurdám suddâmčääsih. Rovâdâsjuuhâ tuođâi virdáá eskin juhânjäälmi alda, já juuhâ luáštá love meetter alosâš čäcikoržen Lemmei. Korže ja ton källeesiäináás ävži sehe roobdâi stáálukirno hámásiih kuurah láá šoddâm uásild jieŋâi suddâmčaasij já uásild tááláá juhâeroosio tiet. ¶ 4 artikla ¶ moteskálžu ¶  (+ Säämi kielâtaho -palhâšume uáivilin lii adeliđ tubdâstâs sämikielâlij palvâlusâi já sämikielâ sajattuv oovdedmân porgum ansulii pargoost Suomâst. ¶ Satu Arjanne, Pirkko Kenno, Teuvo Nyberg, ¶ a. Tuosâ mááđu lummolamppuin. ¶ 4 Mane čoolmijd kannat suoijiđ piäivášlasâiguin ¶ Kulâtteijeeh kevttih šadoi pyevtittem raavvâd ¶ suájáspeeijâl . Vuonjâšluddijd tijpâlâš já čielgârájásâš suájá kovos, mast lii merhâšume kihâmist já mast lodde tobdá jieijâs šlaajâ. ¶ Eennâmtiäđust peesah uápásmuđ eennâmpáálu luándun já ulmuu elimân jieškote-uv kuávlust eennâmpáálu. Tile eennâmpáálust muttuustâl, ko ovdánškuát naavijn peeivitäsideijei. Euroop já Afrik luándu spejâlisteh ubâ eennâmpáálu liegâsvuođâ- já šodolâšvuođâstielâsij já ulmuu eellimiävtui rievdâm, ko sirdâšuuškuát naavijn peeivitäsideijee kuávlun. ¶ Almai táátui čäittiđ, et sun nuávdittij laavâ, já joođhij: ¶ Meid motomeh bakteereh kuleh planktonân. Toh pieđgejeh jamâ iälánijd. Pieđgim puáđusin čáácán luovâneh raavâdamnâseh, maid čääsist suiloo planktontiäpuh tarbâšeh šoddâmân. Raavâdamnâsij, eromâšávt fosfor valjevuotâ čääsist lasseet čuuvtij tiäpui mere. ¶ – Já kii immâšijd lii puurrâm mii juovlâpurrâmušâid? sun koijâdij. ¶ c. Nuuvtpa maid kolgâččij porgâđ, amas čaašnij meeri ij kiäppániččii? ¶  muottust. Lii Kaijuuh ¶ Čalluu aalgâst lii algâpittá. Tot lii ubâ teevstâ nubben tehálumos pittá. Luhhoost tuše nubben tehálumos, tondet ko tot lii meiddei vaigâdumos čäälliđ. Ubâ tekstâ lii vala čälihánnáá, mut kuittâg vuossâmuu pittáást kolgâččij pyehtiđ almosân ubâ čalluu uáivijurduid. Algâpitá nubbe kenigâsvuotâ lii juátkiđ paječalluu pargo: kiddiđ lohhee mielâ. Motomij čallui algâpittáin mielâkiddim luhostuvá, motomijn toh vist láá ääši peeleest pehtileh. Kuábâš-uv siämmáá teevstâst? Uáli epitáválâš. ¶ Heikkâ keejâi Áánán; suu čalmeh lijjii lieggâseh: ¶ Heikkil = Heikkilä ¶ Lii mučiš čohčâpeivi. Matti já eeči lává koddám ennuv šaapšâid já čollim taid. Uási šaapšâin lii tárkuttâs suovâstiđ já uási salttiđ. Salttim várás eeči lii meid čuomâstâm mottomverd šaapšâid. ¶ Giellagas-instituut já Säämi máttááttâskuávdáš mavssijn koloruuđâ tijmemáttáátteijei maađhijn. Kyehti máttáátteijee poođijn jieijâs máttááttâspaje ááigán Maadâ-Suomâst kirdemmašináin Avelân. Máttáátteijeeh ijâstâláin proojeekt táálust Avelist. Tai tijmemáttáátteijei paargon kullee maađhijd Avelist Anarân já maasâd suoi vuojijn láiguautoin. Taid mätkikoloid maavsij proojeekt. ¶ Stropharia hornemannii ¶ Jolniivuonâ ~ Jolnivuonâš = Jolnivuono ¶ Sämikuávlust láá čuávuvááh meccikuávluh: ¶ 19. Lactarius mitissimus – Oranssirousku – Ruáđiruávsku U ¶ o Sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi pyevtitmân väridum meriruuđâ mieđeetmist asâttuvvoo lavváin, meriruttâ lii loptejum sämitige ekonomiavuávám mield já ruttâdem mieđettuvvoo sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuođâ mield. ¶ lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. ¶ Keejâ täst TAAIĐÂTÁBÁHTUSKUUVIJD , koveh Terhi Tuovinen. ¶ Eres tiäđuh: ¶ Rotá já ulmuu ohtsâšeellim ij latkit sovâlávt. Iänááš ulmui mielâst rottá lii ilgâdis spižáseibi. Tot faštašuvvoo já vajeduvvoo. Ijge iimâš, ko rotáh levâtteh meiddei taavdâid. ¶ – Na jis Ákku ličij nuuvt pyeri, te kalehân tot tiäđust-uv suotâs ličij. Mun-uv ko kaartâm nuuvt ennuv olgopargoin leđe, et kepileh aaibâs kalmojeh. Ijhân tággáár kiistâruámčijgijn innig kolgâččii olgos ubâ moonnâđgin. ¶ Talle Pergâlâh kuođij Jeesus, já suu kuuvl pottii eŋgâleh, kiäh palvâlii suu. ¶ – Aaibâs tegu Monni, hundârušâi Pieinispiäkká čiähusajestis. ¶ – Jiem jiešalnees vala mut kale tááiđám tom forgâpalij porgâđ. Sáttáhân kale keevvâđ, et toh mahtnii huánášeh taid... ¶ 5. Thaieennâm 6. Malesia 7. Vietnam 8. Laos ¶ Charlina Vitcheva saahâ ¶ Lii-uv čevđišoddâdem olmânáál? ¶ Pargojuávkkuovdâstem ¶ sáppuđ, sáápum, sáppu = kypsyä mehukkaiksi (mustikka, juolukka) ¶ Vaanhimij pargon lii suojâliđ párnáá huolâtmáin suu pyereestvajemist já suu šoddâdmist. Suoi kolgav stivriđ párnáá tubdâđ Immeel já rähistiđ jieijâs aldemuu. Párnáást oppeet lii tárbu já vuoigâdvuotâ pyehtiđ kunnijâttiđ vaanhimijdis. ¶ Ánná já Heikkâ moonáin elleekoveteatterân. Ánná ij ennustkin tiättám elleekuuvijn, mut tääl te tibi ličij äigi uápásmuđ toos-uv. ¶ Hemulâš čierâstij stáágu vuálus šoŋŋâpismár val kieđâst. ¶ – Lah-uv tun illávaje, vâi mii tust lii? ¶ Syeini Luhtee ¶  lääkärissä Hans Morottaja ¶ Ghana C4 ¶ – Juhheešlaarvah! tyemmee Tamara Aleksandrovna. – Oi, Hospodi, oi Bože moi , kivsedeh olgoeennâmlijd já Sovjetlito sáŋgárpargeid. ¶ Piättâr lâi tilettem. ¶ – Váháš toin naalijn, kaandâžâm, suullân nuuvt tot lâi. ¶ 24 ¶ Sáárgu tâi čääli. ¶ Anja puáđistij maŋeláhháá koskâpeeivi uđđâ mâccuhâin já tast olmoošhivvâduv kooskâst karttim nuollâđ assaas mááccuh pajalist já sajan ruttiđ ruškissiähá mááccuh, mast áimu moonâi pyereest čoođâ. Veikkâ lâi pakkâ peivi, te liijká lâi vuovâs leđe ton máccuhist. Tot ij tääiđi leđe aaibâs ärbivuáválâš čiŋâttusâidis peeleest, mut liävus tot talle veikkâ Amerik mááccuh, mon ruttiim pajalân tuše talle, ko lam tääbbin Amerikast. ¶ - Maid? Keeđgi siste ? ¶ * Info-tv -vuáhádâh ¶ olmooš já kulttuur láá čovgâsávt čonâsâm oohtân. Luándu lii uási kulttuur já olmoošvuođâ. Kulttuur siäilumân lii tehálâš huolâttiđ meid luándu pyereestvajemist. Luándu kolgâččij leđe kuávdášlâš uássin párnáá jyehipiäiválâš eellim . Keevâtlâš ovdâmeerhah luánduohtâvuo đ â naanoodmân aarâhšoddâdmist: ¶ Nieidâ lâi ilolâš ko uážui uđđâ skippáár. Tonttu eeđâi nieidân: ¶ – Kale Pááđáár äijih-uv lii puárásmâm, eennâm álgá keessiđ piälásis. Lii muttuumin eennâm ivnásâžžân. Ij ele kuhháá. "Kyllä Paadarin pappakin on vanhentunut, maa alkaa vetämään puoleensa. On muuttumassa maan väriseksi. Ei elä enää kauvan" . ¶ Arva, arva ¶ 2. Lyophyllum decastes – Tuhkatupaskynsikäs – Kunnâmiehtâkozzâh U ¶  tahtoa, Ovdâskodde meerrid staatâ vaarijn ¶ Iisakki Paadar já Matti Valle ¶ SYEMMILŠ ENÂDÂH ¶ – Lii-uv ááhust talle ijjâpäiđi pajalist? sun koijâdij oppeet. ¶ Liisá já Heikkâ 0´45 ¶ Jis náájá, šadda kaattâđ. Jis ij naajâ, tom še šadda kaattâđ (Sokrates) ¶ Anarâškielâ kielâpiervâl ¶ 22.05.96 . Oiva Hyvös miäcán monâdijn eelijm Ironworldist mittedmin kuátisaajeest, mon jieŋâlist togo láá keeđgih. Tast maŋa moonâim muorânjeidimsajan já aalgijm savotan: mun njeidim muorâid já Anssi já Charlie laggoin koorâid. Supemuorâst luovvânij párkku pyereest já muu mielâst oroi, et aldasáid njiäljádâs kuátitarbâšijn njeeidijm já ollijm. Peivi lâi eidu mudágâš olgopaargon, ijge lam pakkâgin. Loppâpeeivist, ađai ehidist algii myevvireh kirdâččiđ já ucánjihhii kivsediđ. Tijme lâi pel neelji suulâin, ko poođijm Pengillyn. Nelji kanadačuánnjáá vazâččeh já paheh kieddisuoinijd. ¶ Turvâstem 1, 11-13, 19, 22, 30, 33, 36, 39, 40, 42: 23 ¶ e) vielgisnierâčuánjá. ¶ Tot čokkáá juo tuđâvâžžân aŋkkaláádust. ¶ * Kost tun lah šoddâm já kuás? ¶ SAIJAASVUOTÂ: ¶ Mun aštus vazzim Finnair tiiskân já koivum lavhâstân jieččân algâalgâlâš kirdemliipu, mii lâi Finnair mašinân. Lijjim puáđidijnân orostâm Helsigist já tondiet lijjim karttâm uástiđ kyehti sierâ liipu, nube Amsterdâm-Helsig-kooskân já nube Helsig-Avveel-kooskân. Tääl te čaittim tiiskâ tyehin čokkájeijee rivgoi jieččân Finnair liipu já koijâdim, kirdáččij-uv Finnair maašin Amsterdamin muádi tiijme keččin. Nissoon sooitij muádi-uv sajan já almottij, et kirdemmaašin vuálgáččij. Tastmaŋa mun tiäđust-uv koijâdim, pesâččim-uv mun fáárun. Tot-uv luhostuuččij vala. Taat lâi kuhes ááigán tego muusik muu peljijd. ¶ eennâmtuálu sehe luándupyevtittâsâi nuurrâm já tyeji láá sämmilij ärbivuáválâš iäláttâsah. Onne ärbivuáválâš iäláttâsah tahhojeh meiddei kuálusáigápuáttun el. tuurism já eres palvâlemiäláttâsâi paaldâst. ¶ Nuorttâlâšlaavlâ ¶ Täi sanijguim tuáivum Sämitige airâsáid luho puáttee áigáduv pargoiguin já tuáivum tijjân puohháid luho täin uđđâ kulttuurkuávdáin. Takkâ! ¶ Äijihkeđgi ¶ Vorâidis vuáčudâm oohtân ¶ Jenni lehâstičij tállán laavhâs. ¶ Keevâtlâš ovdâmeerhah iäláttâsâi já áigápuá đ u vuotânväldimist aarâhšoddâdmist: Puásuituálu: ¶ – Joo, já šiettihhân munnuu sáátun vala eres-uv kištokárbáh, Njorttâ västidij. ¶ 3. Mii lii já mon eennâmuásist tot lii? ¶ 65B, 75A, 76A, 76B, 77A, 79A, 85A, 86A, 86B, 87A, 99A, 101A, ¶ Artistij vistádâh ¶ Uábbâd ¶ 2. Viärdádâl peivi - já ijjâpiäivááloddáá olgohäämi já ¶ Enni piemâi uđâgis kuolijn já uđâgâš teddilâđâi eenis siijđon. Mon torvolâš lâigin oppeed orroođ eeni suájá vyelni. ¶ - Mun tot kale še táiđáččim täst Kuáđááčielgjáávrán. ¶ Ilmari Itkonen arvâl, et nommâ puátá Aanaar viärulu-vâttâlmist ive 1581 lamaš Mattes (Olsonn) já ive 1616 Mathis (Akisarson) -nommâsijn almain. Suu mield suhânommâ lii ovdánâm tááláá háámán Matts noomâ variaantâin, maid sundeeh láá puáhtám Sáámán. “Aanaar puáris lukkár Heikki Mattus (Jormo Hendrih) mield Mattus lii algâaalgâst merhâšâm-uv “uccâ Mattii” , mii lii anarâškielân Maatiž.” (I. Itkonen). ¶ Uáivikaavpug: Lusaka ¶ Äijihtävgi lii čuovâalmoon, mii uáinoo talle ko piäiváš páštá já siämmáá ääigi arva. Arvečalmeh pieđgejeh čuovâsuonjârijd čiččâm ivnen. ¶ c) Nommâiävtuttâsâid kalga agâstâllâđ. ¶ tuodârjolgâdâs juovviis já kiäđgáás eennâm ¶ Juh1:1-28 ¶  sämikielâst, tábáhtuvá ¶ Tobbeen suoi kavpâšáin ađai lonottáin lyemehivvâduv purrâmâšverkkin ađai margarinân, nisu- já ruuvâšjávvoid, redleibijd, kottáid, kahvijd, sukkâráid, sehe tiäđust-uv Nitedals Spesials havlâpiso leemnân. Taid kale ferttij syele fievridiđ Suomân, ko toi pyehtim lâi lovettem, mut juáhhást tot kale luhostui. Ama tullialmaah vissâ vavjii, et lemnuid še pyehtih Taažâst, mut iä lamaš riemmâm taid kuittâg tärkkilubbooht uuccâđ, ko ij piäggám, et kihheen ličij kavndâttâm tagarist. Suomâbeln-uv kale jo uážui havlâpiso lemnuid, tegu Hubertus- já Vihtavuori lemnuid, mut ulmuuh láitástellii taid kodettemmin; haavlah lijjii korrâseh já vardettii čuuvtij lode. Taažâ lemnuuh lijjii pyereh já koddálâsah ton suujâst, ko haavlah lijjii timásuboh, iäge toh vardettâm nuuvt čuuvtij, et juáháš meccipivdee tobbeen halijdij taid já skappui še. Suomâst lâi korttâäigi nuuhâm jo kiđđuv 1954, mut liijká tot Taažâ kähvi oroi lemin mottoom muudon pyereeb nomâlâsân talle jis Suomâ kaahvijn já Taažâ kaahvijn raahtij siävuttâs. Taažâ käähvih lijjii ucánjáhháá vuoijiibeh ko Suomâ käähvih, mutâ taid ko siävuttistij koskânis, te šoodâi kale šiev kähvi. ¶ 3. Kielâsepti: Siijvost, joskâ vâi kuuloold? ¶ Puornâmokke = Purnumukka ¶ a. Vyeitteeiävtuttâs tahhee palhâšuvvoo 1 000 euroin. Nubbân puáttám iävtuttâs lonestuvvoo 200 euroin já kuálmádin puáttám 100 euroin. ¶ maajeeld maajeeld ¶ Uusi kuva: 141A_LD9337.jpg ¶ Čuáskâsnjargâ SA.1964 Njižžjäävri njargâ, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust, mut sáttá leđe siämmáš ko Čuuskâsnjargâ . Kj. tom. ¶ kijtto aarnijn, maid lah mijjân adelâm: pääihist, eejienâmist, ustevijn já purrâmušâst. Kijtto, et tun lah ain alda, talle–uv ko lep ohtuu. Kuulâ mii rukkoos. ¶ – Siholduvah kalgeh heŋgâstuđ toin naalijn, et kovepeeli lii ain siämmáá kulij! Já siämmáálágáneh siholduvah kalgeh ain siämmáá páádán, Elmer palijdij. ¶ Puh. 010~345 1520 ¶ moolsâiävtuh láá puoh máhđuliih, tastko toin láá siämmáásullâsiih merhâšumeh ađai toh ¶  puáttee Puhelin čuojâi, já pääihist finnejim jo pyerebijd uđđâsijd: Ester kumeštâs läi luáštám já nieidâš puurâi jo. Luhhoost iššeed já Sofia láin ain tiervân. ¶ 1. Peziza badia – Maksamaljakas – Vuoivâsnäpihâš U ¶ 6. Kilbisjävri ¶ Mustasaari. ¶ ´Mij syemmiliih kale tuárgistep váimumadduidân rääjist, ko mii kielâ miinii áštá. Mut tiäđustkin sämmilijn iä lah návt ollâ tobdoh, ij rähisvuotâ jieijâs eenikielân! Uážžuhân kale hálbášiđ já luávkkáđ, ko peri mudoi lii ustevlâš! Mut vaidâlittee, sämmilâš ij ibbeerd ääši návt. Ko tááláá ääigi šadda saahâ suomâkielâ sevŋis puátteevuođâst, te pááhud toos sämmilâš uáli rávhálávt: tääl lii tii vuáru – maht oro?´ ¶ “Pyerin liävuš.” ¶ jieš tobbeen luuvah? ¶ Matjâs šovkijdij. Limppo lâi vieggâsâm eidu suu aarničiävá keđgijd. ¶ Ulmuuh ruáhásii Nijlâs arvâlusâid. Puáráseh já tipsooh čokkânii purâdiđ. Lâi riisinsuvrâmsuohâd, šavečuárbpel, lanttuloová, heđâlmeh já mii-mii-uv. Niijlâs še kozâstâlâi suohâd. Kozâdijn sun kejâstâlâi sahis juovlâpeesi, mii lâi kaskoo salilättee. Peesist puollii sähkökinttâleh já jyehimuđušiih čiiŋâh surjuu. Kierrust lâi val taggaar tegu täsni. – Tuot tot kale lii pahamus muudon seggi tuot peeci. Eergi läbži ij moonâ ton paijeel, mut tommit lii njyeijil, et jis läbži mana pirrâ te sojá já čavga já... Na tallehân kale ko váhá áiđuččij tuogu peesi já piano kooskâ. ¶ Čäällimproosees piištij kulmâ ive. Pispe Huovisâžân nomâttui macâttâsjuávkku, mii luuvâi tekstâiävtuttâsâid, árvuštâlâi taid kirjálávt ovtâskâsčuággásávt já čokkânij merikooskâi macâttâssavâstâlmân. Macâttâsjuávhu čälleeh teol. lis. Matti Poutiainen já toimâtteijee Leena Huima toimáin čäällimpargo išedeijen. ¶ - oppâmateriaalvarij kevttim čuávvum, ¶ d. Maht peeljijd puáhtá suoijiđ? ¶ pajekielâst anarâškielân jurgâlâm: Matti Morottaja ¶ Lam pajeuáppee ihemalli 2003, mon maŋa lam valmâštum meid aaibâs olmâ ámáttân – kokkân. Jieččân pargoost halijdâm finniđ säämi purrâmâškulttuur aaibâs uđđâ sfäärijd, tastko počâšâm steikkuu. Vuáváám já ovdedâm uđđâ jurduid sihtiimáin olesváldálii naavdâšmân. Puátteevuođâst halijdiččim uápásmittiđ sämmilijd medium piärgu smaakân já ráhtusân… Sehe čäittiđ, et porkkan ij máállás pilled! ;) ¶ já koškeleeibih korrâseh. ¶ kovoshäämi = kuviomalli ¶ Riehtâ Puástud ¶   kuás?, 2. Kussâ lii Suomâ táválumos šiiveet ¶ Elleeh ferttejeh čuávdiđ kyehti čuolmâ, et toh selvâneh ellen täälvi paijeel: Maht kierdâđ täälvi kolmâs? Kost finnee purrâmuš? ¶ Biologilâš maaŋgâhámásâšvuotân kyeskee almossopâmuš šoodâi vuáimán Suomâst ive 199 4. Sopâmuš olášuttem ij koce olmoošvuoigâdvuođâin spiekâstmáin sierânâs komitea. Sopâmuš olášuttem čuávum já sopâmuš ovdedem várás staatah (uásipeleh), moh láá ratifisistâm sopâmuš, tuálih kyevti ive kooskâi uásipeličuákkimijd. Sopâmuš olášuttem čuávuh staatâi raportij peht. Suomâst sopâmuš olášuteh luándusuojâlemlahâaasâtmist sehe staatârääđi tuhhiittem biodiversiteetstrategia já tom tuárjoo toimâohjelm vievâst . Sopâmuš olášuttem ovdedeh sierâ čanosjuávhui ovdâsteijei nk. biodiversiteetpargojuávkku sehe ton vuálásâš artikla 8(j)-äššitobdeepargojuávkku. ¶ Vuáhádut jieijâd čälimist, sárgumist, kietâtuojijn, sehe eres-uv aašijn čurgâdvuotân, tärkkivuotân já rievtis porgâmvuáhân. ¶ Ennihân ij kuássin lam suu suovvâm moonnâđ tággáár soojijd já lâi kale tääl-uv maŋgii váruttâm tast, magareh ulmuuh tobbeen jurrii. Já lâihân Ánná jieš-uv maŋgii uáinám naaburiššeed juhâmin, ige tot uáivistolmooš mihheen mučis uáinusijd lamaš. ¶ A – Maljakkaat – Näpihááh U ¶ Laura-Maija Niittyvuopio (Aslak Holmberg), Saara-Maria Salonen (Heli Huovinen), Elli-Marja Hetta (Nils-Heikki Paltto), Lauri Semenoff (Lasse Lehtola), Niila Rahko (Inga Helander) ¶ Älkkeb lii tutâdiđ poođâ ko vááimu. (Umbundu, Afrik) ¶  Eelliđ: 4. Tuuđhâ oppâkirje s. 67 diagraamâid. Luvâttâl eennâmoosijd ¶ Sämitige algust láá tääl Suomâst valmâštâlmin iävtuttâs sämikielâi iäláskittemohjelmân. Iävtuttâs ohjelmân valmâštuvá taan ive loopâst. Haldâttâsohjelm čoonnâs olášuttiđ sämikielâi iäláskittemohjelm, ton resurssistem já läjidiđ pissoo toimâmmyenster sämikielâi iäláskitmân. Haldâttâsohjelm linjee säämi kielâlijd vuoigâdvuođâid vijđásubbooht-uv. Haldâttâs čoonnâs turviđ sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâid sämikielân já rähtiđ aalmuglii kielâstrategia. Strategiast já oovdedmist kiddejuvvoo eromâš huámášume sämikielâ, romanikielâ sehe seevvimkielâ sajattâhân. ¶ Anarâšâi algâalgâliih hirsâkuáđih iä lah siäilum onnáápeeivi räi, mut puáris sijdâsajeh já ovtâskâs kuátisajeh láá kärttejum anarâšâi aassâmkuávlu jyehi kuávlust. Puáris aassâmkulttuurist láá eromâš valdâttâlmeh, sárguseh já čuovâkoveh. Taid láá ráhtám eres lasseen T.I. Itkonen, Ilmari Itkonen, Samuli Paulaharju já maaŋgah onnáápeeivi totkeeh. Aarrânkuáđist lii aigijmield ovdánâm oovtâvistásâš tupe, mast lii lamaš täkki já tast ain 2- tâi 3-vistásâš táálu, mast lii lamaš tupe, kolmâveeskir já káámmár. ¶ ruánáátiäppu viherlevä ¶ – Lii-uv tunnust taggaar sekkâ talle? Pikkâ koijâdij. ¶ Ko mana oppuustâllâđ, ¶ Merhâšittee äšši Márjá-Liisást lii tot, et sun lii pastam siäiludiđ já ovdediđ anarâškielâ kukken anarâš pirrâsist, ko lii aassâm Kuhmoost, Oulust já Hollandist. ¶ Alghuuvsáš lii hitruus já virkkuus loddááš, mii ij lah kuhháágin siämmáá uávsi alne oovtmano, eereeb tievst talle, ko tot tuođâi aalgât reeviirlavluu, mutâ ton kooskâst-uv tot ferttee lonottistiđ lávlumuávsi tyelittälli. Lam maŋgii imâštâllâm, et maht puáhtá vyelgiđ nievt uccâ loddáást nuuvt kyeddilis jienâ, mutâ nuuvt vain vuálgá. Kuálhis kesi-iijâ sättih siämmáá-áigásávt kulluđ maaŋgah-uv alghuvsááh lávlumin kištoi jyehi kuávlust já veikkâ tobbeen kullojeh meid eres-uv loddááh valjeest, te kal taan laavlâmiäštár jienâ lii mestâba kyeddilumos. ¶ d. Sáárgu ruopsis sárgá Aasia viestârrääji mield: Uralväärih - Uraljuuhâ - Kaspiameerâ - Kaukasus - Čapismeerâ - Bpsporčuálmi - Koskâmeerâ - Suezuáli - Ruopsismeerâ. ¶ Joovsep iberdij, maid nievdâmeh merhâšii. Kuulmâ peeivi keččin liäiboi kevâččij uáli hyeneeht, mut juhâmuškyeddee kale pesâččij faŋgâlist meddâl já finniiččij jieijâs pargo maasâd. ¶ – Ij peessâm, västiđim já loptejim taid njuoskâ stuorrâ nissoon puuvsâid. ¶  essiiv Täärhist tiäđuidâd já táiđuidâd ¶ 6. mammuttažâlig ¶ Sisâmeerâ lii ohtâvuođâst väldimeerân tuše kezis čolmij pehti. ¶ sellâšlijve ¶ – Joo, já taat jollâ poođij muu vala pääihist viežžâđ! ¶  (nom.) Päähist kalga aktiivlávt tieđettiđ pargeid. ¶ – Kostkis tot muu etipuállu lâigin? ¶ “Air India kirdemmašinist kale lii valjimvääri! Tobbeen lii ain kääni já ruonâspurrâmuš! Tuot-uv nissoon muu oovdâst finnij ruonâspurrâmuš, já mun kolgâččim tuom nyeskidum evvis puurrâđ!” ¶  oovded láá 90 % puohâin sämikielâ máttááttâs pirrâs uáppein. 10 % ađai 47 uápped finnejeh sämikuávlu ¶ 15. Mooššinsuolluu sieidi , Aanaarjäävri Mooššinsuollust, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust (Ilmari Itkonen: Muinaisjäännöksiä ja tarinoita Inarijärven ympäristöltä 1910). ¶ Toh lijjii faŋgâruošâh stuorrâ juávkku já vaavtâh val nubáloves. Vaavtâin lijjii viärjun kivereh já maašinpistovleh. Toi pisoidiskuin sij nurdii já huškuu faaŋgâid kiäh päsiškuottii juávhust. Faaŋgâin lijjii pieđgânâm pihtseh já kammuuh. Motomeh faaŋgâin lijjii vaibâm já láámmum ete illá kostii innig väzziđ. ¶ Taažâ, Ruotâ já Suomâ haldâttâsah mieđetteh ruuđâ palhâšemsume já ton haldâšem várás. Ruttâdmist västid Taažâ, Suomâ já Ruotâ, kiärdoonáál mainâšum oornigist. ¶ - Tot ferttee leđe Heikkâ! ¶ Mast tobdá leeibijd? ¶ Puállunjunnj uhčâ pessee Suálui-Suomâst ¶ Sämitigge ¶ pargopittáin väätih tust suogârdâllâm, ¶ merhâšittee ko váldoo vuotân mon ucce sämikielâ eenikiellân sárnoo pargei juáhvhu koskâvuođâlâš ¶ – Ain muu kuárumeh maneh puástukejij! Uccâeŋgâlâš čiäruškuođij. ¶ poro ¶ Poolvâst šoddâm šleđgâvárádâs purgánem. ¶ 2. ¶ rähteeh: ¶ Sämitige čuákkim tuhhiittij toimâohjelm sämitiggepajan 2012–15 ¶ o 180 g, possum rosmariinipotákkeh, paje ruonâseh, táálu njadosvuojâpuánjumuš ¶ ISBN: ¶ Keđgijuuhâ = Kirvausoja ¶ 2. Tuubdâ šaddoid já luvâttâl taid riddosárgást jäävri kuávlun. ¶ Sämikielâi puátteevuođâ turvim lii tehálâš aalmuglâš haahâ, mii kulá haldâttâsohjelmân. – Sämikielâ iäláskitmân rahtum toimâohjelm tuálvoo staatârääđi meridemnáál. – Staatâväldi viggá anneeđ huolâ kielâiäláskittem ekonomâlijn iävtuin vädis ääigist peerusthánnáá, tähidává máttááttâsminister Jukka Gustafsson já kulttuur- já valastâllâmminister Paavo Arhinmäki pargojuávhu iävtuttâsâst sämikielâ iäláskittem toimâohjelmân. Gustafsson mielâst kielâiäláskittemtooimâi olášutmist ij nuuvtkin lah saahâ ruuđâst. – Pyerebeht-uv taat lii poolitlâš já kulttuurtáátu koččâmâš, sun páhudij. ¶ Kođoluovtâst ¶ já Jeesusân Kristusân, ¶ Sämikielâg palvâlusah interneetist ¶ Jormo-Hendrih ¶ Eennâmtuárgástus Tuurkist ¶ Ovdâ-India M4 ¶ III ¶ * Čuákkimfaalâdmeh. Luuvâ lase. ¶ - Na nuuvthân tot kale, Heikkâ mieđettij. ¶ Keejâ uánihisvideo madduidis mäccee nuorâ pajeulmust ¶ minuttist. ¶ – Tot kal lii paijeel love ive puáris malli. Mut tot kal táppáá ennuv Ramblerân. ¶ Trulli lii ores. Čoovčâ vuosmuid pygályssáid ulmuuh vyejetteh poccuid meeccist siivlán. Siivlást uási poccuin vyejettuvvojeh kejâdemááiđán. Talle ko poođij numeruššâm, te Jussá vaaldij Truuli kiddâ já piejâi toos nummeerlaapu. Kyehti kirno ton maŋâ Jusá eehi vaaldij Nuáidi kiddâ já čaalij toos čuovjis spraymaaláin nummeer. Talle ko iiđeed lâi puáttám, te kejâdemááiđán pottii ulmuuh. Sij keččii mii vuosijd čuávu mon ááldu. Talle ehidispeeivi poccuuh rátkojii, já talle kiinii vaaldij Truuli kiddâ já talle čuorvij kiän tot lii. “Jussá nummeer 89” huuihij puásui-iššeed. Talle Jussá poođij já tuálvui ton kontturân. Talle ko nuáidi poođij kiirnon, te suu-uv pieijii kontturân. Ehidist puoh poccuuh luáštojii, pic toh main koolgâi rähtiđ purrâmuš. Talle ko poođij kiđđâ, te Nuáidi šoddadij uđđâ vyesi já talle Nuáidi hilgoi Truuli. Trulli koolgâi talle ohtuu piergiđ. Muádi ive maŋa Truulist šoodâi stuorrâ já kievrâs sarves. ¶ Heikki Mattus ¶ Jeesus joođhij viärdádâssavâidis já eeđâi: ¶ 100 % Suáđigil vuoigâdvuođâišetoimâttâh ¶ - Váiván! sun jurdâččij. Sun koijâdâlâi alnestis, mondiet taat epivises tobdo koolgâi pijnediđ suu nuuvt távjá: nube tááhust sun lâi vises tast, et Heikkâ mahtnii lijkkui sunjin mut nube tááhust vuot sunnuu kooskâst lâi miinii, mii oroi unohâssân. Ánná lâi tääl oppâm, et Heeihâst taah turppámkuáhtáuseh ain pottii já monnii, et tast ij tarbâšâm nuuvt hirmâd ennuv perustiđ, mut kuittâg. ¶ Mun lam Anni Koivisto, ucjuvlâš, masa 17-ihásâš säminuorâ (2008) ¶ Vyelgip ááhu luus. ¶ Tekstâ: Tiina Sanila-Aikio ¶ 138 ¶ Njomâtteijeeh Lodeh Kašmârdeijeeh Cuábuielleeh Kyeleh ¶ Motomin te eeči ooinij Peccik pygálusâst Nijlâs. Te lappâd väzidijn nahettij Nijlâs puoŋân konjakputtâl, ko lâi suu poccuid aimâkkâššâm. ¶ – Monni puátá aaibâs forgâ, Konrad eeđâi. – Tuo lii talle tot mii šiljo muotâäijih. Maht oro? ¶ Lohe kove: Picto´s/Stock-Image/ ¶ UOLGÂTTEM ¶ Sierâ sämikulttuurijn láá lamaš sierâlágán váldupurrâmuškäldeidis já aassâmhamijdis, main vaikuttii piirâs, luándu reesuursvuáđu sehe kulttuur täävih já ärbivyevih. Puásuisämmilijn aassâmkove nyevdittij poccui luándulijd jotteemkiäinuid merârido kesikuávluin ain suáijáás meccikuávloid já tuoddâráid. Keččeeh já peerah ellii jottee ađai noomaadlâš eellimtäävi. Meid kuálásteijeesämmilijn lâi jottee eellimtääpi. Tälvipääihi tááláá Suomâ kuávlust tuállee sämmiliih láá iällám kuáláástmin keessiv ain Taažâ merâriddoost räi. Sämmilij historjálâš navdâšemkuávlu lii lamaš tááláá tile háárán maaŋgâ sierâ staatâ kuávlust. ¶ Aanaarkielâ ¶ Pyereeb leibipittááš já ráávhu ¶ 2. Čääsi suptâlume ¶ 180 ¶ Ánná vaazij bussiorostuv kuuvl. Ko bussi poođij, tääl sun tieđij jo seevviđ-uv toos, já nuuvt tot orostij. Ánná maavsij buusi já čokánij ovdâpeeŋkân. Sun vala-uv smietâi, ličij-uv Heeihâ kuuvl aaibâs jiärmálâš tienuuvt koijâdhánnáá, pelisuttoost moonnâđ. Mut ko sun lâi buusin pajanâm, te kale sun ááigui elâččiđ-uv tobbeen. ¶ sehe vuoiŋâšij já eres organiismâ kooskâ. ¶ Na návt älkkeehân tot tiäđustkin ij lamaš. Jiemge mun riävtui lamaš “vájáldittám” kárvudâttâm taan vuossâmuu škovlâoho ääigi. Tot lâi tievst alfáárug nubij kulij, mut amalde vissâ lijjii nahareh, teikkâ mun tohâluddim vaibâsubbon, ko maid ubâ lijjimgin. Lâi suotâs, ko enni kárvuttij muu, veikkâ kalehân mun jieš-uv lijjim selvâniđ, iähân asuntolastkin lamaš kárvutteijeeh, mut taat lâi-uv váháš eres äšši. ¶ Škovliittâsseminaar tárguttâs lâi adeliđ tiäđu kielâpiervâltooimâst já kielâ iäláskitmist Ruošâeennâm syemmilâš-ugrâlij kielâi sárnumkuávluin já meiddei koccááttiđ kiddiistume páihálâš kielâpiervâlhaavâin. Luvâldâllen toimii Pasas-Annika lasseen Helsig ollâopâttuv dooseent Jekaterina Protasova já syemmilâš-ugrâlâš kielâtutkâmuš vs. professor Janne Saarikivi sehe Kärj il tieđ âkuávdáá totkee Zinaida Strogalchikova . Škovlimseminaar konkreetlâš puátusijn puáhtá mainâšiđ aainâs-uv vuáváámijd kuávlulâš seminaarij orniimist Mari, Komi já Udmurtia täsivaaldijn ive 2011 ääigi. ¶ Kalluudemsuálui = Kallosaari ¶ te jiem polâččii masten paast, ¶  + tuodârjolgâdâs 52 ¶ - vielä ne kukkivat tulipunaruusut mun hautani reunalla. ¶ Lijjii tääbin käävpih-uv jo talle ko mun mušteškuottim, ovdil suáđi lâi Venneberist kävppi, mutâ tot moonâi konkuursin, Sarre Antti toolâi osuuskäävpi uánihis ääigi já Lehtol Heimo kävppi lâi Jonne Pyhtinen táálust. Osuuskävppi já Taka-Lappi poođijn eskân evakkoääigi maŋa, škovlâ já postâtáálu še. Puárásijviäsu lâi Toivinjaargâst jo ovdil evakkoääigi, mutâ tohon rahtui uđđâ táálu, puárásijviäsu já ovdiih tááluh lijjii poldum. Mun-uv lijjim ton uđđâ tálurähtim pargoost. ¶ Ko polvâ luptânij temppâltelta alne, lâi äigi juátkiđ määđhi. Já ko polvâ luáštádâđâi temppâltelta oolâ, sij orostii. Návt tábáhtui ubâ ton ääigi, ko aalmug vajâldij lopedum eennâm kuávlun. ¶ a. Kiävtám saanijd takkâ, addâgâs, pyerrin liävus. ¶ Čohčâluuhâmpaje 1957 ¶ Heiviittâm anarâškielân: Ilmari Mattus ¶ Vástuppeivi 20.11.2009 Párnáivuoigâdvuođâipeivi ¶ Korrâ kiđđâ ¶ * Čuojânâsah ¶ – liäkkuvierâ (nubben majemuš vierâ) ¶ – Na ko saaveehpäädih potkânii, te ferttejim väzziliđ. ¶ gee. Haih lijjii meerâin 400 miljovn ihheed tassaaš. ¶ Škovlimhaavâ ulmen lii lasettiđ tiäđu já máátu kielâlávgummeetood heiviitmân sämimáttááttâsân, mii adeluvvoo Suomâst. Kielâlávgummáttááttâs vijđedem kulá el. Stubb haldâttâs ohjelmân. Uđđâ vuáđumáttááttâs máttááttâsvuávám vuáđđusijn, maid Máttááttâshaldâttâs adelij juovlâmáánust 2014, kielâlávgummáttááttâsân kiddejeh eenâb huámmášume ko oovdeb vuáđđusijn. ¶ Lah-uv kuássin huikkám alda källeeseeini tâi alda beetoon kerditááluid já kuullâm mottoom ääigi keejist jieijâd jienâ škääjitmin uđđâsist? Almoon nommâ lii škaaijâm . Tot šadda tast, ko jienâ sporijdem peeškit monnii korrâ ase vuástá já spejâlist tobbeen maassâd. ¶ – Čuâppojeh-uv niskesoksâmeh mašináin? Andârâs koijâdij. ¶ Lâi mučis kesipeivi, syeiničuoppâm äigi. Vuolgijm nijtteđ mottoom jäävri rido, mun Aillâ-obijnân já “reŋgâ” . Reeŋgâst suájáliššá uálgialn já munnust hááráveh. ¶ Ijjäävri maadâviestârkeččin Vaijuv njäälmist já Káájá Heeihâ tuuveest suullân čyeti meetterid tavenuortâs lii Juv´njälm tupe, mii lii valmâštum vuođâlovvoost 1919. Tom lii ráhtâm Sáár´ Issá (Iisakki Aikio) olsis já sun aasâi-uv Juv´njäälmi tuvestis loppâelimis kandâalmajin já jaamij evakkost puáttim maŋa vuođâlovvoost 1948. Suu išedij viljâs Pärni-rokke (Juhani Aikio), kote moonâi vistig máttáátteijeeseminaarin Sortavalan já ko te valmâštui máttáátteijen, te varrij Kajaanin 1913 já eelij ubâ loppâavvees tobbeen. Ko Sáár´ Isá rähtim tupe valmâštui, te ton čuávuvâš iššeed já omâsteijee Vuoli Juhánâs lâi talle neljinubálov ihásâš. Suu kočodii meid Káájá Juhánâssân já nomâlâssân suomâkielâliih kočodii suu maŋeláá ”Kaijan Jussin”. Riävská-Vuoli peerâ aasâi tuuveest, mast Káájá Heikkâ aasâi maŋeláá. Sunhân siirdij tuve soođij maŋa muádlov meetterid jävriláá. ¶ Veerstâst čielgâ feila (spiekâstemjuávkku nr 5) ¶  biodiversiteettisopâmuš ”. Kove: Sämitigge ¶  sun  presidenttân . 2) 1% ¶ Jonas (Jovnâ) nube kaandâ, 2) Johan (Juhháán, š. 1725) kaandah värrejii Ucjuuhân já Taažân. Kuálmád kaandâ, 3) Mårten (Marttin, š. 1737) kandâ Jonas (Jovnâ) naajâi Brita Henriksdotter Kyröin já vuáđudij Akujärvi -nommâsâš táálu Kiro kylán. Meid suu kaandah já kaandâkaandah vuáđudii Kiro siijdân uđâstááluid já kevtiškuottii táálu noomâ vistig lase- já tastoo suhânommân. Návt ožžuu aalgâ suuvah Akujärvi, Huhtamella, Mannermaa (kj. Paadar), Marttila, Riestola já Karisaari. Jonas Joovnâkandâ Michel (š. 1801) naajâi Kiviniemi táálu vuáđudem Pehr Kyrö leskáin já išedin pesâdijn kevtiškuođij suhânoomâ Kiviniemi. Ilmari Itkonen (1914) pááhud, et Mårten Jonasson almaimaajeeldpuátteeh lädiluvvii najâmis maŋa. Spiekâstuv tovváin Jonas kaandâkandâ Jonas Andersson Akujärvi (š. 1832) já suu alge Jonas (š. 1871), kiäi káálguh poođijn Valle-suuvâst. ¶ A lisa asfalträäsi 34 ¶ Sämitigge 2002 ¶ Rotošadoi siäilum iähtun lii táválávt taarbâšlâš lostâmuorâváldálâšvuotâ. Kuácceemuorâi, aainâs kuosâ vijđánem raijiimân sáttá leđe tárbu. Motomeh rođoh rájášuveh kieddienâmáid já riddoluhtáid, moh láá árbivuáválávt kuáđuttum. Tágárij rođoi tipšomist puátih koččâmušân jolgâdvuođâ siäiluttem jo-uv karsâmáin, teikkâ kuáđutmáin. Miäcástem ij hiäjusmit rođoi suojâlemáárvuid. ¶  kuussân. 2) merâsaivâčääci.....109 ¶ 16 ¶ Ton suujâst lii puástud ettâð: Suoi šoddáin skipáreh / skipárâšah . Rievtisnáál lii ettâð: Sunnust šoddii skipáreh / skipárâšah teikâ : Suoi šoddáin skipárin /skipárâššân. ¶ 3. Kiina 4 875 ¶ Ravvuid iä heiviit sämitige toohâm iävtuttâsâin peerusthánnáá kaavam stivree eennâmkevttim- já huksimlaavâ tooimânpiejâmist iäge pirâsvaikuttâsâi árvuštâllâmprosessist (nk. YVA-laavâst). ¶ Tábáhtus uárnejui tääl oovcád keerdi já festivaal jieškote-uv tábáhtussáid uásálistii ohtsis suullân 2200 olmožid. Ijâttes ijjâ uárnejui vuossâmuu keerdi säämi kulttuurkuávdáš Sajosist já ton pirrâsân huksejum festivaalkuávlust. Festivaal luhostui jyehináál pyereest já Sajos tooimâi festivaalsaijeen eromâšávt. ¶ Čohčuv jävričääci čuásku já loopâst jiäŋu. Ko jieŋâ oolâ muáttá, te tiäpuh, šadoh já elleeh kärttih eelliđ jieŋâ vyelni kolmâsist já sevŋâdâsâst. Tobbeen lii meiddei masa tievâslâš joskâvuotâ já liihâdmettumvuotâ. Iäláneh kalgeh cevziđ täälvi paijeel kiiđâ räi, tassaaš ko jieŋah suddeh. Toh tarbâšeh vuoiŋâm várás haapi. Toh ferttejeh kuittâg piergiittâllâđ toin happimeerijn, mii paasij jáávrán talle ko tot jiäŋui. Jis happi kiergân nuuhâđ ovdil jieŋâi suddâm, te iänááš uási kuolijn já eres iälánijn jáámá (102B). ¶ Sämikuávlust staatâ haldâšem kuávluin hárjutteh meccituálu eromâšávt Laapi palgâs já Aanaar kieldâ kuávluin. Meccihaldâttâs, palgâseh já luánduseervih láá sooppâm koččâmušâst leijee kuávluin tehálij puásuituálukuávlui já luándučuosâttuvâi rávhuidutmist 20 ihán. Sopâmuš rahtui ive 2010. Staatâ haldâšem meccituálukuávluin heiviitteh PEFC-meccisertifisistemkriteerijd. Sämikuávlust láá jieijâs kriteereh, moh láá sooppum oovtâstpargoost Meccihaldâttâssáin, nuorttâlâšâi sijdâčuákkimáin já sämitiggijn. Sämikuávlu palgâseh láá tuhhiittâm kriteerijd. ¶ kiäh lep peessâm sämitigij jesânin, lep uážžum luáttámuš jieččân aalmugist ¶  čielgâs: Suáhi (Betula pubescens) ¶ “Piejâ kyele maassâd!” ¶ Historjá ¶ Eidu vuáđudum Queer Sápmi seervi ovdâstáin seminaarist seervi saavâjođetteijee Tobias Poggats Ruotâst já värisaavâjođetteijee Stina Roos Suomâst. Stina Roos avžuuttij sämitige pyerediđ tooimâs seksuaalucceeblovoi vuoigâdvuođâi oovdedmân. Poggats muštâlij jieijâs savâstis Queer Sápmi seervist já ton pargoost. Poggats skeŋkkij Suomâ sämitiigán sämmilij seksuaalucceeblovoin muštâleijee ráhtusijd. ¶ Ko Ucjuv kieldârääjist macâškuát Aanaar kulij te rääjist lii Aanaar kieldâ kolbâ, mast noomah láá suomâkielân já orjâlâškielân. Suullân love kilomeetter merikooskâi puátih koolbah, main lohá suomâkielân já orjâlâškielân IVALO – AVVIL – KAAMANEN – GÁMAS . Na ko te vuálgá Kärigâsnjaargâ maađijratkuuttuvâst Kärigâsnjaargâ kulij, te ainooh anarâšnoomah, moh maađij pellâst kávnojeh, láá kyehti Supeluovtâ koolbâ Kaamâsjuuvâ pellâst. Tađe ovdil lii maađijkolbâ KAAMASJOKI – GÁMASJOHKA , suomâkielân já orjâlâškielân. ¶ 8. Leccinum vulpinum – Männynpunikkitatti – Pecirušmostatti U ¶   inf.attribuut] 16) 5. Agaricus silvaticus – Tapionherkkusieni – Mecciherskukuobâr U ¶  subjekt] Taah Tarbâšeh: lokkelasâpuurkih, ollâ 100 ml mittolaasâ, vielgistuálbus, pH mittedemsäägih ¶ uásálistee šoddâm. ¶ Veikâ Reedrik lâi-uv pááccâm maaŋgâ tááhust Imelist uážžumist, te kuittâg sun lâi maaŋgâ ääšist viehâ utkáá. Nuuvtpa sun ain tieđij, moh aaviseh kullojeh kiäs-uv. Luuhâđ ko ij máttâm, te lâi ráhtâm olssis mittosäägi moin mittedij nomâi kukkoduv, já návt aaviseh monnii olmâ pááikán. Ulmui noomah aavisijn lijjii čaallum mašináin, te toh lijjii ain siämmáá kuho. Tondet taid lâi älkkee mittediđ mittosaggijn. Kirjeh lijjii váddásuboh, tain ko noomah lijjii čaallum kieđâi. Toiguin Reedrik ij piergim mudoi ko ferttij teškâliđ taid peevdi ool já ettâđ, et väldiđ tast jieijâd poostâ. Mut tom ij Reedrik kuássin mieđettâm, et sun ij máttâm luuhâđ. ¶ – Na maht te ittááh junáh talle? muu käälis koijâdij vuod rivgost. ¶ Elia já Baal profeteh 1 Kun 18:1-46 ¶ Ruškâdâs já vielgâdâs lává ovdáneijee lodealgâčuolmâ raavâd. ¶ Sämitigge pyevtit já ruttâd sämikielâlâš oppâmateriaalâid ovdâmáttááttâs, vuáđumáttááttâs, luvâttuvâi, áámmátlâš já rävisolmoošškovliittâs tárboid. Sämitigge lii ráhtám kuhheeb äigipaje vuávám, mii ihásávt tärhistuvvoo já mon mieldi materiaalah pyevtittuvvojeh. ¶ terijd, main lii äššigâš mietâmâš äššigâšregisterân, já mast čiälgá tot sämikielâ, moin sun ¶ Aanaarsämikielâlâš kiirjijd árvuštâlâi kirječällee já taaidâr Aune Kuuva, kiän iävtuttâs mield palhâšume adeluvvoo Aanaar vyelitääsi 5-6 luokkalij Marjut Ahvenlampi, Pekka Moilas, Riikka Morottaja, Anne Seipiharju já Jussá Seurujärvi kiirján Lappum uábbi. Kirjeest lii hitruus já kiäldulâš muštâlus já uáli fiijnâ koveh. Mainâsist láá ennuu tábáhtusah já tast lii fantasia. ¶ I Boletus – Tatit – Taatih U ¶ Ohtsâštave-eennâmlâš kielâohtsâšpargo uđâsmittoo Interreg-ruttâdlâš havváin 1.1.2013–30.6.2014.SÁFÁ2 – Yhteispohjoismaisen saamen kielen ammatti- ja resurssikeskuksen perustamishanke ¶ Čuákkim maŋa Ánná savâstâlâi Hanssáin kuhháá. Suu mielâst oroi aaibâs tego päikki ličij puáttám hirmâd alda. Hanssâ lâi mudoi-uv sunjin uápis, ko sun lâi Eerki, suu viiljâ, oovdiš škovlâskippáár. ¶ Koijâdâllâmluámáttâh palvâlus já tiervâsvuođâtile tutkâm várás ¶ Sämitige asâttem ohtsâšpargo-orgaan čokkânij taan vaaljâpaje vuosmuu čuákkimân Anarân 27. vyesimáánu. Ohtsâšpargo-orgaanist láá ovdâstum máttááttâsministeriö, máttááttâshaldâttâs, Laapi läänihaldâttâs, sämikuávlu kieldah já sämitigge. Ohtsâšpargo-orgaan pargon lii ovdediđ sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs oovdedmáin ohtsâšpargo já ohtâvuođâtoollâm sehe pyereedmáin tiäđujotteem sämimáttááttâs jieškote-uv peelij kooskâ. ¶ Gill-čeeci šoodâi San Franciskost läškis njyvveekočostuv kandân. Eeči vietij almaivuođâivijdis Hittruus albatros kapakkast. Enne lâi joskis, kievrâs nissoon, kote keevtij ääigis siämmáá náálá čurgiimân 'fijnásubboid' ko vuolâ juhâmân ejijnân Albatrosist . Vaanhimeh onnii kaandâs Gilbert ollásávt epiluhostum olmožin. Sun lâi ohtâ toin vildâláánjáin, maid luándu motomin adelij šoddâđ olmâ ulmui muorâkardijd já moigijn kolgâi vyeligávt irâttiđ eelliđ. Eeči kuvvij-uv ääši ustevijdis koskâvuodâst nuuvt, et elimist lijjii tuše kyehti ääši, moh láá tuođâi pijnedâm suu: pottâčuálipuáhuh já Gill. ¶ Kulâtteijeeh uážžuh energia já tárbulijd ¶ piätuellee . Eres elleid porree ellee. Om. puško já nuárju. ¶ - Kunttaa tästä pensaan ympäriltä! ¶ Kukkodâh: 3,11 ¶ Máárjá mieđettij, et suu suijâhân tot kal lâi, mutâ kalhân tot lâi vaahâg-uv. Máárjá piivdij uábistis addâgâsân huolâttesvuođâs, mutâ čielgij vala tom-uv, et suu kandâskippáár ääših iä kullum kiässân. Sun lijkkui Joovnân, já Jovnâ varriiččij Máárjá pááikán. Äšši ličij toin čielgâs, já tom uážui uábbi-uv oskođ. ¶ Seminaar ulmen lii faallâđ kielâtipšom anarâš kielâkevtteid. Kielâtipšom ij lah tot, et kiinii addel kielâkevttei vástádâsâid tego almeest. Kielâ kalgeh tipšođ puohah oovtâst. Mij savâstâllâp já hundâruššâp oovtâst vädis koččâmušâid, moh kyeskih anarâškielâ kevttim. Siämmást pyehtip teivâđ já huátistiđ meiddei aaibâs eres-uv aašijn ko tuše kielâst. ¶ ISLAND KÁRTTÁ LII SIIJĐOST 110. ¶ Ilmari Mattus ¶ – Tyeljikerris Jis kerris cuovkkânij, te tyeljist puovtij rähtiđ koskâpuddâsii kerris. Tyeljiroobdân ráhtojii lovmat räigid kuábbáá-uv roobdân já tävireh kárrojii labžijn tyelji siisâ nuuvt, et roobdah puátih oohtân. Tyelji uáivikeš čannoo vuotreippi kiddâ jeđe leŋgejuvvoo sijvuus eergi moojiibel. ¶ Niŋálâs čivgá tälviv kyehti viälppá piäjun, mon tot lii vaskâmân kuáivum. Niŋálâs pisottâl viälppáidis torvon maŋgâ oho já njoomât taid vuoijiis mielhijn. Viälppáh čuávvuh ennis ubâ puáttee keesi. Stuorrâ já kievrâs jieŋâkuobžâst iä lah eres vajaliih ko olmooš já miekkiväälis. Šoŋŋâdâhnubástus tovâttem jieŋâ suddâm puáhtá toohâđ jieŋâkuobžâi eellim váduhin. ¶ Piälppáájävri kirkko valdui uđđâsist kiävtun ive 1940. Aanaar markkân kirkko lâi tuššâm ovdláhháá siämmáá ive tälvisuáđi pommittâsâin, já Avveel rukkoosvisteest lâi rahtum koskâpuddâsâš kirkko. Aanaarliih kuittâg meridii toollâđ jonsahpeivimmeelpalvâlus Piälppáájäävrist. Tast šoodâi ärbivyehi, mii juátkoo ain-uv. Tááláá ääigist kirhoost uárnejuvvoo immeelpalvâlus meid pessijái. Vihkâmkirkkon-uv tot lii viehâ piivnoh. ¶ – Lam joskâm mottoom pajan suomâkielâ luhâmijd, Ánná čielgij. ¶ S ii tuoivâ šoodâi tuottân, tast ko taat lávlum- já tánssámjuávkku eelij Avelist 1997 keessiv já sij lavluu já soittii Avveel kirhoost já pelimannipeivij loppâkonsertist Avveel luvâttuvvâst syeinimáánu 26:d peeivi. ¶ 1930 – 1998 ¶ SAKRAMENT TOHÁLÁVT? ¶ MECCI FÁÁLÁ ELLEID SYEJE JÁ RAAVÂD ¶ kalâččeijein. ¶ 7 0 ¶ Nubbe “kulttuurčuásáttâh” , moos Martti mii uápistij, lâi Rijjâvuođâjolgâdâs “Vapaudenaukio” nuorttiipiälááš kaavpuguási, mast lijjii nuuvtkočodum huárákortteleh. Soovâim jo tom, et kihheen ij ášástâl tobbeen, mut čaŋâdep kuittâg jyehi uuvsâ siskiibeln. Kááđuh lijjii ušom nelji teikkâ vittâ já toh lijjii puoh paldluvâi já suullân kilomeetterpele kukkosiih. Algâttijm aldemuu kááđust Rijjâvuođâjolgâsâst vyelgidijn já ko čaŋâlijm vuossâmuu uuvsâst siisâ, te tááluviehâ váhá movtáskij. Tobbeen lijjii muáddi nissoonulmuu, nubbe pyereest-uv paijeel viđâlov já nubbe ucánjáhháá nuorâb. Koijâdâlâim váháš hoodijd já soovâim, et eellip täst maŋeláhháá uđđâsist já nuuvt mij joođhijm määđhi. Návt mij moonâim čoođâ puoh tieid paaihijd já motomijn lijjii viehâ puáššáás hámásiih almaiulmuuh oornigtuállen ađai parâtteijen já sutenöörin, ko iänááš tagarin lijjii toh nuuvtkočodum “mamih” , moh lijjii puárásuboh nissoonulmuuh. Kuárttilij tááluh lijjii jo-uv kyevti- teikkâ kuulmâkiärdásiih, já kááđuh lijjii keezih já nyeskih. Ko lâim väzzimin monnii kááđu mield, te fakkist leškejui solkkosaŋkko paajaapiäláá keerdist vuálus já uccást ep pääsi ton vuálá. Saatij leđe nuuvt-uv, et tot solkkosaŋko liäškásem ij lamaš vaahâg, ko váháš ovdláhháá lâim iällám čaaŋâdmin tien siämmáá táálu pajekeerdi mottoom visteest. Huárákorttelij ulguubeln lijjii fiijnâ já uđđâsiähá nubalovkerdisiih tááluh já kááđuh-uv lijjii kubduubeh já čurgâduboh. Juuđijm meiddei Beirut riddobulevard mield, kost lâi ohtâ pegâlmâs hotelli já tast Git-Gat-nommâsâš ijjâkerho, mast lâi kulloo uáli ollâ tääsi. Veikkâ mij fárudijm ehidist sevŋâd ääigi kaavpug puoh hyenemusmáinusijn soojijn, te ij liijká lamaš mihheen poollâmvaarâid. Beirutist ovdil iällám pargoskipáreh lijjii váruttâm mii servâmist meendu epimiärálij ulmuiguin já kolgâččijm meid váruttiđ eidu tiegárijd soojijd, main lâim eidu iällám. Na kalehân tobbeen lijjii maaŋgâlágán ávhástelleeh joođoost já kiinii kavpâšij mijjân joba narkotiik, mii saatij leđe marihuana tâi miinii siämmáásullâsijd tubbáák häämist. Poorgâim eidu nuuvt, maht ij liččii kolgâm já juuđijm tagarijn soojijn, main skipáreh lijjii mii váruttâm. Mist ij lamaš kuittâg mihheen vaarâid, teikkâ ep sattum kuáhtáđ taggaar já nuuvt nubbe eehid Beirut kaavpugist nuvâskuođij já lâi äigi oppeet ucâluđ hotellân já seeŋgân. Itten juáđháččijm määđhi Syyrian já ijâstâlâččijm Damaskosâst, mii lii tien arabiväldikode uáivikaavpug. ¶ 74 ¶ Lasse Lehtola ¶ Mii lahâasâttem lii-uv pyerees ääigi tääsist. Tuotâvuođâst tilálâšvuotâ ij kuittâg lah siämmáá pyeri, veikkâ ovdánem majemui iivij ääigi lii-uv tábáhtum. Ovdâmerkkân sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi finniimist láá čuolmah. Toi čuávdim váátá ekonomâlâš naavcâid, maid kuávlu kieldah iä paste staatâ noonâ uásálistemvuođâttáá adeliđ. ¶ Räjittes säminuorah ¶ Já nuuvt moonâi tot keesi, čohčâ, já puáttee tälvi-uv tobbeen. Luámust jiem iällâm oovtâgen keerdi ko mätki tavas lâi nuuvt hirmâd kukke. ¶ pikkâleibi tervaleppä ¶ Mieskâvuonâ = Varangerbotn ¶ Jookeerpargopittá 5. a. Merkkii ruossáin lii-uv náágus riehtâ vâi puástud. ¶ Aalgâst lâi Sääni. Sääni lâi Immeel kuvlân, já Sääni lâi Immeel. Jo aalgâst Sääni lâi Immeel kuvlân. Puoh šoodâi Sääni vyeimist. ¶ Koveh: Lee Rodgers ¶ – Čokkáán tun-uv teehin piävdán, eehi kočoi. Ličij tääbbin tunjin-uv purrâmuš. ¶ Kuálmád eeđâi: Mun lam eidu naaijâm, jiemge tondiet pyevti puáttiđ. ¶ 17b lodekozzâ ¶  lunne. vrd. Sämikuávlu virgeomâháin láá ain-uv tuše uccáá tagareh pargeeh, kiäh pasteh palvâliđ äššigâšâid sämikielân. Ive 2004 vuáimán puáttám uđđâ säämi kielâlaavâ uáivilin lâi toohâđ sämikilâlâš ášástâllâm virgeomâháin luándulâžžân já kepidiđ kuuloold unohâžžân tubdum tulkkum. Sämitige stivrâ adelij 21.11. ciälkkámuš valmâštâllâmvuálásâš staatârääđi kielâlahâasâttâs kyeskee muštâlusân. ¶ Njellim siijđoh ¶ Mut talle sij uážžuh must vástádâs: 'Jiem tuubdâ tii. Moonnâđ meddâl muu kuvlân, verivuođâ pargeeh!' ¶ – Kale, mun kale halijdiččim leđe tuu nieidâskippáár. Mielâstân halijdiččim-uv. Mut ko must lii taaggaar tobdo, et jieh tun muu tuhhit. Puáđáh hirmâd alda jeđe váháš áigáá keččin vuot patârah, sun párgádij. ¶ Junná moonâi taggaar uuvsâst siisâ, mast luuvâi Kontor. ¶ 4. USA 242 ¶ Keejâ uánihisvideo peeskâst (possuunähkituurhâst) ¶ MECCI FÁÁLÁ ELLEID SYEJE JÁ RAAVÂD ¶ “Vyelgi mii fáárun. Tusta čadda čaittâlus täsni.” ¶ Táálhudmân skovlitmettum pargoviehâ ¶ Sämikielâ lii säämi algâaalmug kielâ. Suomâ staatâ lii jiejâs lahâasâttâssáin sehe aalmugijkoskâsâš sopâmušâiguin čonâdâttâm turvâstiđ säämi algâaalmug kielâ já kulttuur paijeentoollâm já ovdedem. Sämmilijn lii Suomâ vuáđulaavâ mield kielâs já kulttuuris kyeskee jiešhaldâšem sämikuávlust. Taam jiešhaldâšem olášut Sämitigge. Sämikielâi sajattâh lii uhkevuálásâš veikkâ sämikielâi tile lii mottoom uásild majemui iivij puáránâm. Ohtsâškodálâš tooimâin peerusthánnáá puoh sämikielah kuleh Unesco aalmugijkoskâsâš luokittâs mield uhkevuálásâš kieláid. Suomâst sarnum aanaar- já nuorttâsämikielâ luokittâllojeh uáli uhkevuálásâš kiellân. Keessiv 2002 sämikielâ meridui väldiđ mieldi EU komissio tuođâlávt uhkevuálásâš kielâi ohjelmân. Veikkâ sämikielâid lii mottoomverd puáhtám iäláskittiđ, tarbâšeh toh ennuv sierâlágán toorjâtooimâid vâi toh siäiluččii suhâpuolvâst nuubán. Suomâst lii jotonpieijum sämikielâi kyeskee kielâiäláskittemohjelm já Sämitigge lii čiälkkámušâstis huáputtâm iälákittemohjelm tooimânpieijâmij resurssijd já olášuttem. ¶  čäälliđ 2. Maht jienâi aloduvah mulsâšudeh ¶   siävŋuiditteepááppár lite pirrâ meddâl. ¶ Meccihaldâttâs Akwé:Kon - juávkku ¶ – Toh sierâdává tuše, mun ettim. – Nuuvt Piättâr iätá. Aviaja iätá, et toh povvâstává oovtâst. Siämmáánáál vaarâ, tegu mun sierâdiččim riäŋkkunjuškon Uccâ Juhánáin. ¶ Kuárrooeŋgâl pargoviste lâi aaibâs tast alda, aaibâs muádi poolvâ tyehin. Tohon Uccâeŋgâlâš tääl koolgâi. Tobbeen lâi kuittâg Nubbe kuárroo pargoost, kote lâi ovdil-uv išedâm tágárijn vädis tábáhtusâin. Jis sun kuittâg tuostâččij sust koijâdiđ iše, te tallehân äšši oppeet ličij oornigist! Já jis sun hirmâd muččâdávt koijâdičij, et Nubbe kuárroo ij muštâliččii päärtist oohtângin! Tallehân äšši ličij-uv jo oornigist! ¶ Tiina Sanila-Aikio (väärrin Pertti Heikkuri ) ¶ já njäälmist räsilágán njuovčâ. ¶ – Tääl mun-uv tuostâm mainâstiđ tunjin, et mun lijjim syele tuáivum-uv, et tunnui kevâččij eidu nuuvt, ko keevâi. Tondet mun iävtuttim tom, ko Kuivee lii šiev já viššâlis kandâ. ¶ Lostâ lii nuuvtá, mut tiilájeijee ferttee mättiđ anarâškielâ. ¶ Agaricus arvensis ¶ Vuossâmuu palhâšume 40 000 eurod vuoitij iävtuttâs nommâmerháin ”ađa” (oođâ), mon tahheeh lijjii arkkiteht SAFA Janne Laukka, arkkit.pu Tuomas Niemelä já arkkit.pu Milla Parkkali. Palhâšumelävdikode mield iävtuttâs lâi toimâlâs čuávdusin pehtil já ovdánemtohálâš já tiävdá pyeremustáá kištottâlmân asâttum hästee uulmijd. ¶   Laban 23, 26, 28-31 ¶ Mađhâšempalvâlusâid ¶   Taan kovesänikiirján láá čuákkejum anarâškielâ kuávdâšsäänih ašij mield. Kovvejum säänih láá suullân 500, iänááš uási tain nomineh. ¶ Páiháliih ohjelmpalvâlusirâtteijeeh já kulttuurtuáimeeh uárnejeh Saijoos kongres- já tábáhtusjuávhoid mielânpäccee ferimijd. ¶ Čäcimittáreh láá čääsist ellee luttihááh ađai čäciluttihái hyelhih. Suomâ jaavrijn luisteleh lovmat jieškote-uv šlaaijâd. Kuálkkičääsist čäcimittár vähtee saallâs siijvost sajestis. Ton juolgijn láá herhis ááicuh, moiguin tot áiccá čässuáivi herkimušâid-uv sporânijd. Saallâs aicâdijn čäcimittár vollit tom, fäŋgee ovdâjuolgijdiskuin já stergâl toos čuhâlis njamonjuunees. Mottoom äägi čäcimittár läggee saallâs sisorgaanâid jeđe njama tom kuárusin. Ravâdin tohhejeh meiddei ellei pasâttâsah, tegu čääsist kobđoo jamâ käškimčuáimáš. Jis raavâd kiäppánškuát, te čäcimittár värree nube jáávrán oovtkiärdánâš vuovvijn: tot lebbee suájáidis já kirdel. ¶ Taat Suomâ evaŋgellâš-luterlii kirho katekismus lii šoddâm kirholâščuákkim alguu vuáđuld, mon puáđusin kirholâščuákkim piivdij 7.5.1993 piispijčuákkim riemmâđ toimáid uđđâ ristâoopâ rähtimân. ¶ 4. Eennâmtááluh lijjii távjá iärásij, ko afriklij omâstusâst. ¶ Saimaa kanava E5 ¶ 2. Riddokuávlust láá valjeest kuhes já kezis merâluovtah, vuonah. ¶  ruokaa. Staatâvarij- sehe máttááttâs- já kulttuurministeriöst savâstâllâm fáddán lâi Sämitige kulttuurlävdikode huolâ nk. säämi kulttuurmeriruuđâ keelijdmettumvuođâst. Kyevti majemuu ive kulttuurmeriruttâ lii lamaš 176 000 eurod. Teivâdem ulmen lâi pyehtiđ oovdân staatâ budjetist sämikielâlii kulttuur oovdedmân já sämiseervij tooimân väridum meriruuđâ merhâšume sämmilii kulttuurân. ¶ luoddiistâh luoddiistâh, ¶ Aarrânkeeđgih aajâriddoin ¶ 6. Lasanem ¶ - Iävtuttim lävdikoodán puáris nuorttâsämmilij, ruošâkielân almostittum mainâsij jurgâlem nuorttâsämikielân já pivdim sist iše toi almostitmân. Mainâseh lijjii algâaalgâst nuurrum jo ive 1977 já almostittum ruošâkielâlâš kirjen ive 1990. ¶   kaačân Sämitigge uážui aalmugijkoskâsâš tubdâstâs ¶ Koppâvuálááš siäivui já kyehti vuorâs marssilii kuikettáin olgos. ¶ Vuosmuš nooveelčuágáldâh anarâškielân ¶ 55 ¶ Juvduujuuhâ, juuvâijuuhâ lii räähis maŋgâsân ain suhâpuolvâst nuubán. ¶ luvâttuv 3. luokka ¶  celkkust Aldemuš 1, 4, 5, 7-10, 15, 19, 22, 30, 38 ¶ – Lijjim tyebbin Njobžâmeecist. ¶ Iänááš uási Suomâ enâduvváid tijpâlijn sisčaasijn láá viehâ kuorbâ jäävrih. Toi čääci lii táválávt nuuvt šeellâd, et čääsist raavvâd occee lodeh uáinih pivdeđ kuolijd já eres čäcielleid. Kuorbâ jaavrij tijpâlâš luddijd kuleh tuhtuuh, čuáđgih já kuálsih. Jäävri paajaabeln uáiná távjá stuorrâ kozzâlode, čievčâ. Iänááš kuorbâ jaavrij lodeh pessejeh riddoid šadolâšvuođâ siisâ, mut jorŋâčaasij päljis lássáin kaijuuh já čerriheh pessejeh távjá stuorrâ siärvusin. Kuorbâ jaavrij loddemailmân kuullâv meiddei riddoost kačâdeijee pešnirihhááš já tirlihhááš. ¶ Čuákánkiäsu ¶  kuohtuuh, Jieŋâkuobžâ lii maailm stuárráámus kuobžâ. Ores puáhtá teddiđ aldasáid tuhháát kiilud. Laavcâčeskis turkkâ lii šiev syeji muottuu já jieŋâ maailmist. Jieŋâkuobžâ jyelgivuáđuin láá sahâdávt soksâmeh, moh syeijejeh kolmâsist já estih vuážžáskmist njalahâs jieŋâ alne. Ovdâjyelgih láá nuuvtkočodum vuoijâmjyelgih, moh helppejeh vuoijâm. Jieŋâkuobžah pyehtih rievdâđ jieŋâpäldei mield čuođijd kilomeetterijd já vuoijâđ jieŋâpäldest nuubán kuhes maađhijd. ¶ – Na ko ožžum addâgâs, te halijdiččim koijâdiđ, vuálgáččih-uv muin keččâđ oovtâ elleekove? ¶ Saavâjođetteijeekištoost nubben pááccám Tiina Sanila-Aikio tuáivu, et ovdebáá vaaljâpajan tijpâlâš kuovdin juáhásem ij väividiččii tääl álgám vaaljâpaje pargo. – Tuáivum tuođâi, et oovtâstpargovuoiŋâ sämitiggeest nanosmuvá, pááhud Sanila-Aikio. ¶ Pargoravvuuh: ¶ ennustiđ ¶ 1. a. Noomât Euroop káártán šoŋŋâdâhkuávluid sárgáid 1 - 5. ¶ h. Maid jieijâd náálán kullee aašijd lah arbim enistâd? ¶ Tääl (2011) lam luhâmin vuossâmuu ive Laapi ollâopâttuvâst luokamáttáátteijen. Pajetääsist tubdâškuottim mielâkiddiivâšvuođâ ohtsij aašij tipšomân. Luvâttuvâst servim uppeekode stiivrâ tooimân já muu väljejii Aanaar nuorâiparlament jesânin. Tääl tooimâm Suomâ säminuorâi stiivrâ värisaavâjođetteijen já taan ive tooimâs algâttâm sämitige nuorâirääđi värisaavâjođetteijen. Toimâ säminuorâi hiäđui já vuoigâdvuođâi vyeijee seervijn lii orroom rievtisin já tuubdâm tom uáli tehálâžžân. ¶ Kittâl C2 ¶ Lasetiäđuh: ¶ Macâttum luámáttuvah (luámáttuvah 1, 2, 3 já 6) ¶ Kielâpiervâl kolliistâl ¶ Mut traktor lâi mahtnii komálâš. Ij kannattâm moonnâđ; puávtáččij traktor veikkâ vuájálittiđ suu, já mašineh iä vaibâččii. ¶ Ááná mielâst taat eeni lattim lâi mestâ jo iimâš: tääl enni mahtnii älkkeebeht luoštij suu moonnâđ, ko tovle sun ain voojij muštottiđ, et tiet já tiet pargo ličij porgâhánnáá já iše kale ain onnuuččij jyehi saajeest. Motomin lijjii viermih kalgâhánnáá já poccuuh piemâhánnáá já maid kuás-uv - aaibâs tego tovláá ääigist. ¶ Lasetiäđuh: Proojeektpargee Anne Länsman, anne.lansman(at)samediggi.fi , 010 83 93 134 ¶ Kievŋiskuoškâ ~ Kiävŋákuoškâ = Kirakkaköngäs ¶ Mii juávhust lijjii Kainuu kaandah, kiäh lijjii eennâmtááluin vuálgus. Sij uážuškuottii pääihist pakettijd já fallii munjin-uv. Ettim, et munjin ij tääiđi puáttiđ pakkeet, ko muu päikki lii nuuvt kukken. Sij kuittâg avžuuttii muu väldiđ já et kale tot pakkeet tunjin-uv vala puátá. ¶ Pänituáhtárist ¶ – Ij taarbâš ko oho leđe pääihist meddâl, te tun lah jo tiättur-uv máttáátállâm kevttiđ, äijih iätá leikkušem tiet áákun. Jotelávt tun kale oppih digikamera-uv kevttiđ, äijih rámmoo ááhu. ¶ Kukkodâh:1,30 ¶ já aabis čohčâluuhâmpaje pargokirjeest ¶ Sämikielâ vuáđuoopah, Šoddâdemtiettui tieđâkodde, Laapi ollâopâttâh Sämikielâ uálgiamnâsoppân vuáđuoopah (25 op) ¶ Sun moonâi sii luusâ já eeđâi: ”Maid mun finniim pälkkin, jis mun toimâttâm suu tii haaldun?” ¶  + – Na maht te talle tii kuávlust rähtih juovlâid? Hunttá koijâdij. ¶ 6. Italia 2 070 ¶ vuonjâslodde.....64, 83 ¶ ÁLGU – Sämikielâi etymologâlâš tiätuvuáđu . Päikkieennâm kielâi tutkâmkuávdáš (Kotus) (lekkâs uđđâ laasân) ¶ Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst ¶ Kááđus lii lamaš jyelgiääiti oovdâstjottee. Káttus vuáđumuorah, ađai kietkâm stellejui neelji čuoldâ oolâ, moh lijjii meetterpeeleest meetter kukkosiih. Motomin tohhejii kietkâmvuálážin meid pajalâs keeđgijn čummiittum lejeh, tâi källeerobdâ-uv. Kietkâm oolâ piäijojii lätteemuorah, moh lijjii jo-uv luoddum tâi luoddiihánnáá já toi oolâ sálvojii seinihiirsah käälbičiäpáttin nuuvt et nurhekeeji muorah lijjii eres kukkosiih. Täsikiärdán monnii viiđâst oovce hirssâd já káttu lâi rahtum nuuvt, et pajemui hirsâi oolâ piäijojii paldluvâi tađe várás rahtum loomijd 1 – 4 härjimuorâ, moi oolâ káttumuorah piäijojii. Káttumuorâi oolâ piäijojii vala härjimuorâi sundásávt teddâmeh , moh lijjii jo-uv kooldah, tâi motomin ráptukeeđgih-uv. ¶ 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶ 5. Russula obscura , rinn . Russula vinosa – Viinihapero – Viinismiäruh U ¶ » Algažâm, tuu sudoh adeluvvojeh addâgâs. » ¶ Suomâ delegaatio artikla 8(j)-pargojuávhu čuákkimist: Klemetti Näkkäläjärvi, pirâsneuvos Aulikki Alanen já Nilla Tapiola ¶ 8 § ¶ Ucjuuvâst “Jussá, Piäkká já nieidah” -lávlumjuávkku vuoitij jieijâs sarja Säminuorâi taaiđâtábáhtuumeest já peesâi Tuurkun “Nuorâ Kulttuur” -tábáhtumán. Tääl muoi, Jussá já Piäkká, čälleen tast maid mij poorgâim tobbeen. ¶ Peerâpargo fálloo párnáisuojâlem ávustipšo toorjâtoimân. Tađe várás tuáimá Aanaar kieldâst peerâpargee. Peerâpargo uáivilin lii tuárjuđ perruid kavnâđ čuávdusijd eellim stuorrâ já uccâ čuolmâtilálâšvuođáid. Peerâpargo iše puáhtá finniđ perruu argâeellim haaldâšmân, vaanhimvuođâ naanoodmân, párnái tipšo já čoddâdem čuolmâi čuávdimân, perruu siskiipiälááš ruossâlâsvuođâi čielgiimân já ohtsâštooimâ ovdánmân, fakkist šoddâm nubástustilálâšvuođâi tovâttem vaigâdvuođáid jna. ¶ – Na puávtáččimhân mun tääl aalgâst váhá väldiđ vijđásub-uv sänilisto - veik č:st uási, smietâdij Omar. ¶ Váhá ruossâlâs tobdoh Áákun lijji šoddâm pyecceiviäsust hiivsigašij tooimâtmist [1]. Sun kejâstij kaateedris, mii lâi čiähusist suu haamitheelmi vyelni. Já sun tuubdâi, et sust lijjii lippâreh-uv puuvsâi siste, veik sun ij jieijâs mielâst taid tarbâšâm. Kaateerdist kale lijjii šiev peleh: täälhân sun ij tarbâšâm väzziđ hiivsigângin tego táválávt. Eidu cissâm tiethân hiivsigist koolgâi maŋgii peeivist saheliđ. Tääl te cissâ kuulgâi njuolgist stuorrâ seehâ siisâ, ige sun tast ennustkin tiättám, eereeb kuohtii, kulmii peeivist huámmášij, et cissâsekkâ lâi tievâ. Mut toh lippâreh kale ain suu unohistii, njuolgist eeđân jo väividii. Mahtnii tai anneem ij sooppâm suu áárvun! Lippârijgijn Ákku lâi nággáruššâm jo pyecceiviäsust já lâi lamaš ton mielâst, et taid ferttij kyeđđiđ tállân meddâl. Kalehân sun jieš tieđij, kuás sun hiivsigân koolgâi! Tađe váráshân hoittájeijeeh lijjii, et sij išedii pyecceid ko tárbu lâi! Já Stuorrâ Ääši tiet ij tarbâšâm maŋgii peeivist mudoigin hiivsigân. Illámieláin hoittájeijeeh lijjii suu vátámâššáid miettâm. Talle Ákku lâi tubdâm jieijâs masa jo tiervâsin já vuáimálâžžân, ko nuuvt peri lâi puáhtám anneeđ pyecceiviäsu ulmuid jieijâs kočostâhhân. ¶ – Mutâ munhân lopedim…, sun eeđâi kuávdálistmáin. ¶ enâmist tanccâđ já njuškodiđ, ¶  kuldâleijest Vaccâsuálui 1:2 B18 Naŋŋâvuonâst, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ Iänuduv luvâttâh: Emma Eira (tavesämikielâ), Mira Kärki (tavesämikielâ) já Lars-Aslak Tornensis (tavesämikielâ) ¶ Tilálâšvuođâ lekkâm já káhvástâllâm ¶ – Peeci, kuáccee, paaccâh, peeci, kuáccee, paaccâh, Myerji lávlustâlâi ilolâžžân, ko njuškoi vyevdipálgást paccâhij já kuáccei paijeel ja muhâttâlâi peesij kooskâst. Myerjist lâi uccâ kyešši kieđâst. Sun lâi monâmin juuŋâid čuággiđ. ¶ Säämi ekumeenlâš kirkkopeeivih uárnejuvvojeh Anarist 12.-14. kesimáánu 2009. Kirkkopeivijd vuárdojeh suullân 1500 uásivälded Suomâ, Ruotâ, Taažâ já Ruošâ sämmilijn. ¶   Peipsijävri 115 ¶ Lasetiäđuh ¶ Ruotâ ¶ Syemmilâš uđâsaassâm já staatâ lájádâsah, ovdâmerkkân kirkko já škovlâ, pottii anarâškuávlun viehâ tooláá. Tave-eennâmlâš räjitoppâmeh puohtii kuávlun meiddei lasaneijee orjâlâšvaikuttâsâid já anarâšâi sajattâh ucceeblovo ucceeblohhoon hámášui. Maaŋgâkulttuursâš pirrâsist aalmugist šoodâi luándulávt maaŋgâkielâsâš. Kielâmolsomân tuálvui maŋgii meid almos uđâstáálui vuáđudem. Táálu nommâ registeristui suomâkielâlâžžân já suuhâ lonottij noomâs veikkâ táálu iäláttâsah iä muttumgin. Maailmsođij maŋasâš ovdánem puovtij kuávlun meiddei valjeest uđđâ pargomáhđulâšvuođâid. Sirdâšem ärbivuáválijn iäláttâsâin meddâl tuálvui tot mieldistis oppeet oovtâ kielâkevttimpirrâs. Anarâškielâ tile lâi 1990-lovvoost taggaar, et nuorâmus kielâsárnoo lâi juo nubálov ihásâš ađai vuáválávt kielâ lâi jämimin muádi suhâpuolvâ äigin. ¶ kollerääsi rentukka ¶ Ellee nommâ: ¶ Tij leppeđ uážžum Jiegâ , mii addel mijjân párnáá vuoigâdvuođâ, já nuuvt mij čuárvup: ”Abba! Eeči!” (KAT11/IM) ¶ nuorttâsämikielâ amnâsmáttááttâsâst 23 olmožid. 68,3 % sämikielâlâš máttááttâs pirrâs uáppein fin ¶ skuáppu, lahna, ruánáátiäppu, tuáršu, syerijuolgâg, ¶ Nuorukkâš lii niŋálâskussâ, mii ij lah vala kuáddám. ¶ – Taa te láá meiddei tuu sänilistoh, eeđâi eemeed Omarân. ¶ Olmooš ¶ Nuuvt Haansâ saavootpargo nuuvâi toos já mun-uv ton peeivi pargoid lopâttim já vuolgim pááikán ittáápeeivi vyerdiđ. ¶ - Viijmâg, Haŋgal eeđâi Joovnâ stuorrâ imâšin. ¶ Lemmee aalmuglâšmecci ¶ Nuorttâsämikielâlâš rukkooskirje (Mo´lidvaǩe´rjj) almostui ive 1983 já Johannes evaŋgelium (Evvan Evaŋǧe´lium) ive 1988. Rukkooskirje tuálá siste meid kirkkolavluid. YLE Sámi radio vuolgât nuorttâsämikielâlâš rukkoosohjelmijd uássin nuorttâsämikielâlâš ohjelmfalâlduvâs. Sämitigge lii almostittám ive 2008 škoovlâi máttáátâsuáiviláid kyehti nuorttâsämikielâlâš CD, main nubbe tuálá siste nuorttâsämikielâlâš kirkkolavluid (Sää´m Ceerkavlaulli) já nubbe Johannes evaŋgelium (Evvan Evaŋǧe´lium) . Luukkaa evaŋgelium jurgâlem nuorttâsämikielân lii joođoost ive 2012. ¶ Outokumpu F4 ¶ 98 ¶ Sij koijâdii: ”Maid mij kolgâp toohâđ vâi uážuččijm addâgâs?” Piättâr västidij: ”Ruhâdâllâđ já algâttiđ uđđâ eellim. Adeliđ puohah jieijâd kästiđ Jeesus, Kristus noomân. Talle tij-uv uážžuvetteđ Immeel Pase Vuoiŋâ jieijâd iššeen.” ¶ – Sämirääđi kulttuurčällen Ucjuuvâst 1984–86, ¶ “Maid tun uáivildâh? Vuoi – ij – ele keejâ vuálus, Dumbo! Muu mielâst oro, ete muái leen karttâm ollâgâsân muorân!” ¶ mieđeed. ¶ Sämiarkkâdâh ¶ Vandârdem vuolgâsaje lii Vuáskujäävri maadâviestâr čievâst. Auto puáhtá kyeđđiđ maađij vijđedum uási roobdân. ¶ Sii tolvuu Paavvâl Areiopagin, tiäván, mii lâi kävppišiljo aldasijn já kuus ateenaliih läävejii čokkâniđ. ¶ Anarâškielâ servi 20 ihheed ¶ Já nuuvt lâi horgâ kesimáánu pelemuddoost já mun kolgim vyelgiđ suátiviehân. Njellimân ko vazzim 13. peeivi ehidist, te lâi hirmâd čuáskim, ehidist Avelâst aalgij šlettiđ já myettiđ, maŋeláá ehidist postauto ko vuolgij Ruávinjaargân te muotâ lâi melgâd, eidu te peesâim kuittâg paijeel Suáluičielgi. Siämmáá sajan ko mun lâi jotemen meiddee Veikko Armas Sarre, mii lâi pyeri ete ij tarbâšâm ohtuu mađhâšâđ. Jyväskylän ko pessáim te lâi vala äigi kejâstâllâđ kaavpug já ehidâstpeeivi mii poođij auto ryevdisajattâs paaldân viežžâđ já ko kaandah lijjii čokkânâm viiđâs, te vyeijilijm Tikkakuoškân Luonetjäävri riidon, kost mii algii škovliittâđ kirddeesuáldáttin. Muu jyelgi oppeet tuuđhâi lennosto tuáhtár já eeđâi: ¶ 6. ¶  alkaa, vuoptâlaahul ¶   Mottoom ääigi keččin sun iberdij, et Haŋgal ij kuullâmgin suu, ige sun talle innig viggâmgin koijâdiđ maiden. Váhá ääigi keččin Haŋgal jooskâi sárnumist. Jovnâ joođhij päädi čuoppâm, veikkâ tast ij val lamaš ollágin ävkki. ¶ 2. Gymnopilus penetrans – Kangaskarvaslakki – Kuolbâriččâkappeer U ¶ Veikkâ mun kaččim te liijká mun oođđim ubâ paje, jiemge kaččâm moonnân njeigâ. Jiem meiddei muštám tast maŋa ko koccájim, et liččim kaččâm já huikkám. Táválávt toos ain kiinii koccái já tuođâi-uv vaaldij muu kiddâ. Sun lâi iänááš jo-uv enni, Ailâ-Váábu, teikkâ eeči, motomin harvii Juhháán-Uulá. Ain ko muu kiinii lâi fattim kiddâ, te toos mun táválávt morettim já lijjim tievst pyerimielâst, ko tot ij lamaškin tuotâ, veikkâ čiärustuddâđ kaartâi-uv vala mottoom ääigi. Ton maŋa mun tarbâšim mielkkikoopâ já sukkârpitá, ovdil ko vuod finnejim nahhaarkeejist kiddâ. ¶ Juan já Amoc mield tággáár stiijlâ ráp iärrán ”massahiphopist” maaŋgânáál. Tiäđust-uv kielâ lii ohtâ, mii iärut, já meiddei lusis já aggressiivlâš vyehi. Suoi nabdev, et tavveen rahtum ráápist lii fiilis, maggaar ij ain kavnuu läddiláá. Säämienâmist finnee konteksti, iäge lyriikah lah tuše mottoom ulmuu almaaštâllâm. Pyerebeht-uv ubâ Säämi puáhtá almaaštâllâđ oovtâst. Amoc jieš kulá ráp-juávkun, mii kočoduvvoo Guerra Norten. Sun iätá, et juávhu siste láá kale stijlâiäruh, mut eennâmtieđâ čana juávhu oohtân. ¶ Postâjođettim Ucjuuhân lâi korrâ pargo ovdil, iä lam luodahgin iäge juuvâin šaldeh ko aaibâs mottoom juuvâst. Vuossâmuuh post'almaah kiäid mun muštám, láin Juhani Tepsel (Miko-Juhháán) já Eetu Viekonelo. Keessiv suoi juuđijn pyeráiguin já tälviv ergijguin. Mutâ toh post'álmaah, kiäh vuossâmužžân algii jođettiđ poostâ juttii nuáđiseelgist keessiv. Tälviv sij juttii ergijguin ton čyeti kilomeetter määđhi, ovdâsmaŋas kyehtičyet kilomeetter. ¶ stálutullviežžee.....35 ¶ Š ¶ Sämikielâ puáhtá tááláá njuolgâdusâi mield leđe vuáđumáttááttâs já luvâttuv máttááttâskielâ, eenikielâ já kirjálâšvuođâ aamnâs sehe rijjâtátulâš/valjimiävtulâš (=vieres kielâ) aamnâs. Eenikielâ máttááttâsân kulá lasseen suomâkielâ máttááttâs, mii meerhâš keevâtlávt eenikielâ oppâtiijmij jyehim sämi- já suomâkielâ koskân. Pajeuáppeetutkosist lii máhđulâš čođâldittiđ sämikielâst eenikielâ já vieres kielâ iskos. ¶ – Tothân lii aaibâs tego kuárus mappi! Andârâs imâštâlâi. ¶ - Na tain mun kale jiem tieđe maiden. Sämikielâ lohheeh iä lam vissâ nuuvt ennuv ko iä ornim tagarijd iskosijd. ¶ 20 NUORTTÂMEERÂST LÁÁ VALJEEST KYELINÄÄLIH ¶ Maašin kirdelij tegu koolgâi-uv, mut ko lâi sevŋâd, te olgon ij oinum ennust mihheen. Nuuvtpa kirdememedij faallâm purrâmâšpitá maŋa nohádim tállán já morettim iäskân toos, ko ráttáh stäncittii enâmân. Lâi ain-uv sevŋâd, mut kuullim skipárijnân, et oppeet lâim Belgrad kiedist. Maašin ij muidego taŋkkai já mii joođhijm tast maŋa määđhi tavas. ¶ Lii kiđđâtälvi, piäivádâh já muáddi ceehi puolâš. Kiđđâtäälvi Maati peerâ iälá távjá uággumin. Onne Matti lii vuálgám enijnis, ejijnis, áhuinis, äijihijnis, Piäkká-ennuinis já Ella-skipárijnis Puškojáávrán uágguđ. ¶  Maati – Kiddâgâsân tij tääl šoddâvetteđ! Tom mun kale puávtám lopediđ tijjân, Eunuk kiljoi já lâi suttoost nuuvt ruopsâd tegu laddâm toomaat. ¶ Oppeet ellii kyesih ennuv, moh äjittii pargo; ovdâmerkkân ohtâ syemmilâš peerâ Tamperest, mast Tiina-nommâsâš nieidâ lâi moolsâuáppen tääbin já aasâi Pengilly alda Nashwaugist . Soováim, et jis lii äigi, te sun iälá motomin munnuu kolliistâlmin Pengillyst. ¶ Máttááttâspárnááh koijâdii Jeesusist, maid viärdádâs merhâšij. ¶ 3 Tuuđhâ kove. ¶ – Misthân lii jo peenuv, sun páhudistij, koolgah tuálvuđ tom maasâd tohon, kost jo ležžeeh kavnâm-uv. Ep mij piemâškyeđe kyehti pennuu! ¶ Ferttejim čielgiđ sunjin maht puoh lâi tábáhtum. Kaandâ enni lâi še hirmástum já povâdij kaandâs ko tagarijd tavvoid taha. Kočoi pivdeđ must addâgâsân. ¶ mainâstij iäccásis Nisonieidâ omâs lattiimist. ¶ Säämi tyeji ¶ Kukkodâh: 2,05 ¶ LOHHEI ¶ Lijgešoddâm puáđusin aainâs čuovjistiäpuh ¶ 3. ¶ Kitkajuuhâ ¶ Aanaarsämmilâš Ella Sarre kirje "Anarâš pivtâstem" almostittoo Sajosist vuossaargâ 17. peeivi juovlâmáánust. Sarre kirje oovdânpuáhtá anarâš pihtâsijd ja tyeijiäärbi anarâškielân. Toos lasseen anarâškielâlâš máttááttâs iššeen láá almostum kyehti matematiikkirje Lohosierâ 1, kiđđâ já Lohosierâ 2, čohčâ. ¶ Sämitigge 2004 ¶ 65 čižetpelji skivŋe já kyehti ciäkká oovdeld, uálgispelji rasta já kyehti ciäkká siisâ (Jompá suuvâ merkkâ). ¶ – seelgist kulmâ säägi ¶ Tain áhhoin kale sun ij meendu kuhháá táiđám piergiittâllâđ siämmáá káátu vyeln. Ákku ij lam kuássin naaijâm, lâi jieš ráhtám kiäsnii luovâspárnáá já taaiđij tondiet jurdâččiđ aašijn nuuvt suámálávt. ¶ Jieggâ ¶ Pitkälehtikihokki ¶ Anarâš peivitipšomsaje, Kielâpiervâl, vuáđudui ive 1997, ko Suomâ kulttuurruttârááju adelij tooimân ruuđâ viiđâ ihán. Kielâpiervâlist pargeeh sárnuh tuše anarâškielâ párnáid já návt párnááh uáppih kielâ. Tobbeen láá tääl oovce pärnid. Tain kyehti puáttiv skoovlâst eehidpeeivitipšomân. Kielâpiervâlist láá kyehti pargee: Ritva Kangasniemi já Raija Lehtola. ¶ 6. Tot lii pegâlmâs haammânkaavpug Kiina maadâriddoost. ¶ - Halijdâm leđe tuu ustev. ¶ Tiađáttâs ¶  vyelgi 42. Staatâ kalga huolâttiđ, et puoh aalmugjesâneh tietih párnáá vuoigâdvuođâin . 43. Taan sopâmuš nuávdittem kocá OA párnáá vuoigâdvuođâi komitea. ¶ 36 ¶ tot lii tom ain. ¶ Sämitige stivrâ meridij lasseen mieđettiđ pälhittes virgerijjâvuođâ sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvin 25.4.2014 - 26.5.2014. Sämitigge tieđeet maŋeláá maht váldutoimâlii saavâjođetteijee pargoid hoittájeh suu virgerijjâvuođâ ääigi. ¶ Evaŋgellâš-luterilâš kirkko ¶ Kyeškirnjargâ = Kuoskerniemi ¶ SÄÄMI KULTTUURKUÁVDÁÁ LASÂLIIJNIJ KOVVOOS VUÁVÁMKIŠTO ¶ 19 artikla ¶ Antiokiast Saul mađhâšij ovdâskulij eres enâmáid. Maaŋgah suu määđhih monnii Rooman já Kreeikan. Tobbeen Saul keevtij táválávt roomalâš noomâs Paavvâl. ¶ 7. Satakunta ¶ Aabis juohhui Aanaar markkân škoovlâ anarâškielâ máttááttâsjuávkun. Anarâškielâ máttááttâsâst algâttii ohtsis kuttâ vuosâluokkalii já ohtâ ovdâškovlâlâš. ¶ - Tiervâ, äijih! Mun lam uáinâm maŋgii tuu suátitävirijd já mätkimuštoid já tääl mun čááitám tággáár suábi tunjin, Jovnâ eeđâi. - Ij-uv lah muččâd? ¶ Sämiarkkâdâh ¶ piervâláid. ¶ Puohčâldijn čiđđâkääni tegu njuškee čääsi vuálá juolgijdiskuin liävtu čiehčâmáin jeđe tavga čässuáiván tegu korkkâ. Lode kuhes jyelgisuormâi pirrâ láá kubdâ vuoijâmnäähkih. Čiđđâkääni ravâdin láá iänáážin čäcišadoh, mut mottoomverd še siemin elleežiih. Čiđđâkääni ij kirdel mielâstis, ko tot kárttá kuhes määđhi kaččâđ já lááppuđ čässuáivist ovdil ko luuŋŋân. ¶ 8. Australia 343 ¶ stuorrâčäciluttihâš.....29, 34 ¶ nääpikät ¶ TEKNIIK JÁ PIERGÂSEH ¶ – Eelâš Uccpárnáá Vuoli lunne, jis tast liččii “olmâ ruuđah” . ¶ Tiiláámeh ¶ pH mittedemsäggi pH mittausliuska ¶ Leš-uv kálgu tuáivuttam luho šoddâmpiäivân rähis kállásis vaarâ sun mahtnii huámášutij tast. Vaarâ sunnui šoddii savâstâlmeh. ¶ kolgâččij riemmâđ ääšimiäldásâš toimáid eromâšávt ollâtääsi škovlim, áámmátškovlim já ääšiomâhái palvâlusânväldimvuáháduvâi nubástittem uásild, vâi finniiččii lasettuđ aalmuglâš ucceeblovoid kullee ulmui mere virgálâš pargomarkkânijn, staatâhaldâttuv mieldiluhâmáin ¶ Joovsep eeđâi sijjân: “Tij leppeđ syelivákšojeijeeh. Tij puátivetteđ keččâđ, kogo puávtáččij volliittiđ enâmân.” ¶ Aldatipšoolinjâš: Marjo Semenoff (nuorttâsämikielâ) ¶ - Piegâškuođij kustoo, tääl ep kale pyevti vyelgiđ tuohâstiđ. ¶ pardalâsah = pitkospuut 62 ¶ Anarâškielâ servi ij lah kuittâg váldâm uási anarâšâi pooliitlâš aššijd, nuuvt tego iäláttâsâi já eennâmvuoigâdvuodâi kocemân. Anarâšah iä lah taan räi toimâm sämitiggeest pooliitlâš juávkkun. Tuše ovtâskâs jesâneh láá eenâb ucceeb toollâm anarâškielâ já kulttuur paijeen sämitige pargoost.” ¶ Lahtos 3 Tuávvášmateriaal Čielgiittâs Akwé: Kon –ravvui koskâvuođâst Suomâ lahâaasâtmân ¶ 1 a. Mii lii tuu škoovlâ tiervâsvuođâtipšoo nommâ? ¶ – Tij pyehtivetteđ moonnâđ čuávuvâš junáin Pariisân. Tobbeen kolgâvetteđ moonnâđ metroin sajattuvâst nuubán. Tot lii suullân tiijme mätki. Tastmaŋa Pariisist pyehtivetteđ moonnâđ taggaar junán, mii ooroost Aix en Provencest. Leppeđ pel kyehtnubálov ääigi ehidist tobbeen. Tast lii tuš ohtâ hyenes peeli: mun jiem pyevti tähidiđ tom, luáštá-uv ranskalâš konduktöör tii junán vâi ij. Sáttá keevvâđ nuuvt, et karttâvetteđ uástiđ uđđâ liipuid. ¶ Äigi moonâi jotelávt, ko Jovnâ koijâdâlâi Haŋgalist “häldei“ taavijd já nubij pelij. Jovnâ ij huámášâm, et tot čuovâ, mii val lâi, kiäppánij já kiäppánij. Viijmâg ko Jovnâ huámášij, et lâi jo sevŋâd, te lâi jo liijkâs maŋŋeed. Sun lâi viehâ kukken jieijâs telttaast, ige sun tääl tom innig kavnâččii. Lummâlamppu-uv lâi pááccâm kuusnii. ¶ Sun, kii lii kočodum Villen, keejâi kirje váhá ääigi, já talle ruttij nube kirje ilddest. Tot aalgij siämmáin saanijn ko tot-uv, mii táál sáárnui sunjin, nuuvtko sun lâi epidâm-uv. Joo, tobbeenhân uštus lijjii mohnii pustaveh čallum styeresin. ¶ Kansas City Omaha Fort Pekc jävri 6 270 km ¶ 31. ¶ – Jis liččim máttâm tulkkuđ poolvâi kielâ, liččim tiättâm, ¶ a. ¶ meinisekkâ ¶ Tääbbin puávtáh eelliđ keččâmin projektijd, moh láá Sämitiggeest joođoost. Nuuhâm projektij loppâraportijd kaavnah dokumentpaaŋkist PROJEKTEH-maapist. ¶ riämnjást láá kale keppiseh kammuuh ¶   – Vuoi tuu kááigá! tot pilkkedij. ¶ Sämitige iävtuttâsah SOG stiivrâ jesânin ¶ Čuoškah ( Nematocera ) kuleh kyevtsuájásij laahkon. Toh láá maailmist paijeel miljovn šlaaijâd já Suomâst-uv toh kávnojeh 5~000 šlaaijâd. Kyevtsuájásij laahkon kuleh meiddei myevvireh , polttijááh , kiärppááh já porruuh , main tärhibeht tiivrij jieijâs oosijn. ¶ Lijgešoddâm jäävri poonán čoggâšuveh iivijmield ain eenâb já eenâb jamâ šadoh já elleeh. Ko jamâ amnâseh láá valjeest, te meid peđgejeijee bakteereh lasaneh jotelávt. Toh tarbâšeh jieijâs eellimtoimáid haapi, et toi lasanem meerhâš haapi kiäppánem. Tälviv jieŋâ iästá haapi njommâsem ááimust čáácán já jieŋâ oolâ muáttám muotâ siävŋádit čääsi. Puáđusin šadoi ohtim nohá, ige taingin luovvân happi čáácán. Taam tiileest happi puáhtá ollásávt nuuhâđ. Tot tiättoo čielgâsumosávt kiđđuv tállán jieŋâi suddâm maŋa, ko čässuáiván luptânâm já riddoid rievdâm jamâ kyeleh muštâleh happiláápust . Stuorrâ mereh jamâ elleid já šaddoid pyehtih talle čoggâšuđ jäävri poonán. Toi pieđgim puáhtá čáácán lase et lase raavâdamnâsijd, lijgešoddâm šadda jotelubbon já jäävri tile huánnán ovdiist-uv. ¶ lii adelâm vyeimi ko mielâ lii šlunde já pargo lussâd. ¶ biodiversiteetsopâmuš siijđoin ¶ Vyesimáánu 1995 (24 sijđod) numerist ij lamaš sierânâs teema, mut uáivičaalâ kieđâvušâi váháš kulttuurjiešhaldâšem aašijd noomáin Taavvid já Goljat vâi? návt: ¶ kaavpug Marseille puotâ. Ranska taveuásist England kanaalân kolgee Seine kolgá Pariisi čoođâ. Loire kuulgijd Koskâpajosijn. Maaŋgah taah juuvah láá ovtâstum kanavijguin, et Ranska čoođâ Atlantist Koskâmeerân piäsá časijmield maaŋgâi čäcikiäinui mield. ¶ Pyevtittâs: Säämi máttááttâskuávdáš, YLE Sámi Radio, YLE TV2, 2008 ¶ Pargo miänástuvvee tipšom váátá šiev jođettemtááiđu, hárjánem pargojuávkkuhaldâttuvvâst, naavcâ vättee já ovdâsvástádâslâš porgâmân. Ruotâ-/tárukielâ já eŋgâlâskielâ táiđu kiäččoo hiättun. Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi II mield (vuáđupälkki 3266,47 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. Virge toimâsaje lii säämi kulttuurkuávdáá Sajosist. Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 15.11.2015 tme 16.00 räi čujottâssáin Sajos, 99870 Aanaar teikâ šleđgâpostáin čujottâsân Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. Lasetiäđuid addel saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio, tel. +358(0)50 3001780. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ päikkisiijđoinis www.samediggi.fi ¶ 30B Haavvâr ¶ láá Internet-ášástâlmist vala uáli vääniht, já taid kalga turvâstiđ. Sämikielâlâš Internet-ášástâllâm ¶ » Jeesus pajanij já vuolgij almaa mield, já máttááttâspárnááh ¶ algâteekstân. Siämmást viekkiistâlâm meiddei tom, monmit já magarijn iävtuin ¶ särgi oovdeld särgi maajeeld ¶  aigum MATT. 6: 25 – 34 ¶ merâpuákku ¶ - Siellä se kaviokopsa oli! Me kuultiin ku se kopisi! ¶ Anarâškielâ servi vuáláčáálá Aanaar kieldâ škovlâtooimâjođetteijein škovlâpárnái eehidpeivitooimâst sopâmuš ovdil čohčâluuhâmpaje älgim tađe mield ko lii tárbu. ¶ Toimâohjelm kieđâvuš vijđásubboht ko eidusâš strategia sämikuávlu luándu maaŋgâhámásâšvuođâ tile já sämmilij luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválii tiäđu tile. Toimâohjelmist láá asâttâm toimáid äigitaavluid já ovdâsvástádâspeelijd. Toimâohjelmist láá maaŋgah sämmilijd kyeskee ulmeh. ¶ d. Mane Nuorttâmeerâ čääci lii vettâsub ko Atlant čääci? ¶ Dombås B3 ¶ kuurâh = kurikka, nuija ¶ 28.10. 07.00 – 15.00 8 h ¶ Sämitige jesâneh i. 2012 -2015 ¶ Ehidâs asâttâssäänih ¶ Koitere F4 ¶ – Kii tuongis lii kuárrum? ¶ 7. Kuávluhaldâšemvirgáduvváid ráhtoo sämikielâlâš palvâlemohtâdâh sämikuávlun. ¶ merhâšumeivneest. Spiekâstmist huolâhánnáá jurgâlus lii viehâ puustâvlâš, ton kielâ lii ¶   Kussâpijgá já mielkkikivlu ¶ Klemetti Näkkäläjärvi (väärrin Ulla Magga ) ¶ Jutteselgi lâi kuldâlâm äijih já ááhu savâstâllâm já lâi váhá huolâstum. Piergee-uv äijih tuođâi ohtuunis jäävri alne? Jutteselgi lâi maŋgii uáinám äijih já ááhu čolliimin kuolijd šiljoost. Motomeh stuorrâ kuávžureh já puškoh lijjii lamaš nuuvt polâttettee nálásiih, ete jutteselgi kal poolâi äijih peeleest. Ijhân kihheen pyevti nuuvt stuorrâ kuolijd ohtuunis koddeđ. Jutteselgi meridij išediđ äijih já vyelgiđ suu skipárin jäävri oolâ ige innig muštámgin, mon ucce já ärgi tot jieš tuođâi lâi-uv. Nuuvtpa jutteselgi ruotâstij äijih maajeeld riidon. ¶ Eehid miätá Christopher táálun čokijdii Norma já Leonhard Ojala , Rauha já Kaarlo Savela , Michael Holmes perruinis já tievst Gladys kyevtis Ardenijn . Arden eelij Avelist kesimáánu aalgâst 2000 já tuálvuttellim suu-uv Taazâbeln. Anssi já Matt (Michael kandâ) moonáin Chery (Michael eemeed) sáátust keččâđ mottoom komedia fiilmâ já mij iärráseh čokkáim já savâstâlâim, sehe keejâim oovdebkiässáid diakuuvijd, maid Gladys lâi váldâm Suomâ Säämi määđhist. ¶ — Hemelâš. Uáináh-uv muide? ¶ Ko tuomâ kulá mandelšaddohiäimun, te tast láá tiäđust-uv pegâlmâs hyelkih, nuuvtko persikkamuorâ , mandelmuorâ , sehe jieškote-uvlágáneh kirsikkamuorah , maid puáhtá kale iäruttiđ sierânâs Cerasus -suuhân. ¶ Muu Aabis ¶ Sämitige ive 2013 kielâtaho -palhešume Yle Sápmin ¶ – Vuoi ko lii suotâs leđe váháš áigáá aaibâs ohtuu taan maailmist! sun šuáhkádij já oroi lemin nuuvt luholâš. ¶ riämnjájalŋes = ketunkanto ¶ Liisá lâi nuuvt iiloost, et viijmâg-uv suu suájáh kuoddii. Já mon liegâs tääbbin taan enâmist lâi! Já talle val toh haajah! Taat tot taaiđij leđe tot paradiis, mast madârákku lâi muštâlâm. Juhháán lâi váhá eres mielâst. Iä toh haajah kal nuuvt hirmâd pyereh lamaš, já liijkás kume lâi suu mielâst. Liisá kirdâččij tuohun teehin já huiháttâlâi ain ko huámmášij mottoom uđđâ ääši. Juhháán ij nuuvt jotelávt kiergânâm ovdániđ. Sun paasij tárkká tutkâđ tom, maid ain kaavnâi. Kuás oovdân poođij risse, kuás uáksi, kuás mottoom omâs myerji. Liisá huáputtij Juhháán. Loopâst Juhháán lâi ton mielâst, et Liisá uážui moonnâđ jieijâs liävtu mield. Mut ko álgáččij siävŋániđ, te talle Liisá kolgâččij puáttiđ eidu taan siämmáá stuorrâ muorâ vuálá, kost suoi tääl láin. ¶ – Talle madârákku ij pyevti lihâttiđ juolgijdis ige kieđâidis ige suormâidiskin. Mun kale puávtám. Enni, mun jiem lah jáámmám. Keejâ! ¶ 3. Šahe lii čurgâdis ellee 12 ¶ Peivest lii čäällimkirje, ¶ - Na ko muoi táin Ánnáin láán sämikielâ uáppeeh, já tääl smietteen, láán-uv ubâ olmâ saajeestkin, ko tääbbin lii saahâ tuše suomâkielâ luhâmist. ¶ Saijoos lekkâmeh 2012 ¶ Tobbeen lijjii meiddei maaŋgah nisoneh määđhi keččin taam keččâmin. Galilea rääjist sij lijjii jottáám Jeesus mieldi já palvâlâm suu. Sii koskâvuođâst lijjii Magdala Máárjá, Jáákkup já Joosef enni Máárjá já Sebedeus oolgij enni. ¶ Piäluštâsvyeimih joođeed taan ive loopâ räi mottoom historias stuárráámus ráhtulâš uđâsmittem. Ton ohtâvuođâst maŋgâ toimâmvyevi, organisaatio já eres eennâmpiäluštem uápis äšši muttá häämis. Luhhoost tääbbin Säämist tile riävdá tuše uccáá. Riävtui táápu tááiđám killáđ tuše mun, kote monâttâm fiijnâ pargo já mučis ovdâsvástádâskuávlu! ¶ – Na--, vissâhân te, Ante västidij, mut ij sun kale jieijâs mielâstkin nuuvt vises lamaš tast, maid eeđâi. ¶ Tien pegâlâmâs huálhástâllâmmääđhi maŋa enni lâi makaš suttâm, ko lâi uáiniškuáttâm määđhi puátusijd. Mut enni-foostâghân lâi-uv tohâluddâm. Ko uđâgááh lijjii šoddâm, iätá enni Sáárán: ¶ Riikka Morottaja ¶ Čuákkim äššilisto lii Sämitige jesânij já tuulhâi kiävtust anarâš-, nuorttâsämi- já tavesämikielân sehe suomâkielân. Äššilisto juáhhoo čuákkimist jyehi uásiväldei jyehi kielân. Suomâkielâlâš äššilisto lii meddein lyeđimnáál Sämitige päikkisijđoin. Viggân lii lasettiđ sämikielâlijd äššilistoid tađe mield äššilistoi jurgâlâsah valmoštuvvojeh. ¶ Muumi viešidij kaasâ enâmân. ¶ Muikku ¶ Moonnâm ive náál Anarâš-lostâ halijdij uápásmuđ täid uáppeid, kiäh ruokkâdávt njuškejii kielâuápui hástušaavân tieđehánnáá, mon čieŋŋâl tot tuođâi lii. Ko taat lostâ almostuvá, te uáppeeh láá jo masa čođâldittám linjáá já láá valmâšeh livkkáđ kesiluámoid, mut mij koijâdijm jo juovlâi ääigi sist, kiäh sij láá, mondiet sij meridii luvâškyettiđ anarâškielâ já magareh vuáváámeh sist láá puátteevuođâ várás. Uáppeeh mattii jo talle čäälliđ viehâ kuhes-uv vástádâsâid, main taat čaalâ lii mottoomlágán oohtânkiäsu. ¶ Finniimist lii meiddei oppâmvihko oppâm toorjân. ¶ Kumâttâsčuoškah – Kummitussääsket ( Psychodidae ) sulâstiteh čuoškâeeni, mut láá čuuvtij ucebeh já suájákovoseh láá váhá ereslágáneh. Roppâ lii kildeečappâd. Suovsah láá čäcielleeh já lättejeh siämmáásulâsávt ko čuoškâ-uv suovsah. ¶ Taah pääihih láá čuuvtij puárásuboh ko ohtâgin olmooš. ¶ Jotkâucâmuš starttâruuđâst (tavesämikielân) ¶   b) Kuáccám F3 ¶ - Lii-uvks tust kandâ? Mii suu nommâ lii? ¶ Love tävjimustáá toohum koččâmâššâd ¶  Avelân Tuomas Valle ¶ Škovlim ulmen lii adeliđ máttáátteijeid máhđulâšvuođâ sämikielâ iäláskitmân škovlâpargoost, faallâđ sijjân porgâmkiedi já piergâsijd kielâlávgummáttááttâs oovdedmân keevâtlii škovlâpargoost. Nubbe tehálâš ulme lii ráhtádâttâm ovdâ- já vuáđumáttááttâs uđđâ máttááttâsvuáváámij kiävtun väldimân sämimáttááttâsâst. Škovlim ulmen lii lääččiđ pyerebijd tiäđulonottem vuáválâšvuođâid já lasettiđ máttááttâspargovievâ tiäđu lahâasâttem adelem sämimáttááttâs keevâtlijn máhđulâšvuođâin. ¶ áimu 20 °C 38,5 °C 40 °C 19 °C 16 °C 10 °C 8 °C ¶ – Tääl jis lah olmooš, te paijaan čuožid já puáđi siisâ tupán, tâi jis lah kumâttus te finniiškuáđáh luođâid náhkásâd. ¶ b. kaavpugijn ässee kiinaliih ¶  nuurrâm Königstedt 30.7.10 ¶ siko- Tave-Amerikâst ¶ – Stuorrâ haikkâ, mučis haikkâ, adde munjin ¶ Säminuorâi taaiđâtábáhtus 2014 uárnejuvvoo Suáđigilist ¶ Uáinimáiccu Raavvâd suddâdem Pone haamij kuldâlâddâm ¶ 1 1 ¶    luándutile . ¶ – Mij njoobžah ep kale taarbâš tubdâđ turhâstân tom, maggaar skammâ lii, ennikuobžâ čielgij. Tot lii sevŋâd já koolmâs. Purrâmuš-uv páácá muottuu vuálá, ige talle lah ollágin njobžâd sierâdiđ olgon. ¶   – išedus tääl jieijâs, jis sun kerd lii Messias, Immeel väljejum.» (KKK02) ¶  säänih Kypros H8-H9 ¶ Fakkist suorgânim: ohtâ almain čujottij suormáin njuolgist munjin já čaaitij jieijâs aleem pirrâ. Hoksájim, et sun uáivildij toin čaittâlmáin muu aaleemlaavhâ! ¶  Appositioattribuut Hänellä ei ole yhtään vihollista koko maailmassa – mutaa kaikki hänen ystävänsä vihaavat häntä. ¶ piäláá kovepaarâ vuáđuld. ¶ Trifon Piäccámlii possijdvajâldemjuhle ohtâvuođâst 29.8.1998. Nuorttâsämmilij Saa’mi ¶ Laahuleh ¶ Sämiseervij já -peelij uáinui mield pyeremus vyehi sämikielâlâš palvâlusâi tuurvâstmân sämikuáv ¶ Sämimáttááttâs škovlimproojeekt algâttem sirdâšuvá kuovâmáánun 2015 ¶ f) peeljih, g) soovsâkerdi. ¶ 194 ¶ - Tiäđust-uv. ¶ merâluohtâ ¶ vaattâđ sämikielâlâš palvâlusâid, ij kolgâččii pääcciđ smiettâđ, kost tulkkâ ornâšuvá já maid säämi ¶ testament valmâštui 1981. Kela (2007: 44) mield vuod 1978 valmâštum tárukielâsâš ¶ Säämi párnáikulttuurkuávdáš já nuorâilävdikodde-haahâ ornijn ive 2009 čäällimkišto párnáid já nuoráid aartâst “ Muu Säämi ive 2030 ”. Párnááh já nuorah kolgii čäälliđ uáinuidis tâi tuoivuidis puátteevuođâst, tast maggaar maailmist sämmiliih eellih kyevtlov ive keččin. Maggaar tiileest sämmiliih eellih, já maid sij pargeh ive 2030. Čallui stijlâšlaajâ lâi rijjâ já čäällimkiišton uážui uásálistiđ sämi- já suomâkielâlij tevstâiguin. ¶ Saul puovtij tääl čyežžiliđ koorist já njaahâđ kiäinusis Damaskosâst. ¶ kavnâđ čuávvoo šlaajâid? a) peljimeduusa, ¶ Kulttuurohjempaŋkki ¶ lii päihistis kuhás kaidâm olmooš. ¶ euroopmaaijuv ¶ Piia, Pelle já Pepi ferttejeh vyelgiđ pááikán stoormâst patârâsân. ¶ Virgeomâháin ličij-uv luándulâš ovtâstiđ säämi kielâlaavâ olášume čuávvum já palvâlusâi karttim ¶ Nuuvt sij väzzilii ruonâs miäcán já vájáldittii aaibâs ubâ suohâd. ¶ Guttorm Veikko ¶ - Na táválávt-uv nuorâ ulmuu elimist. ¶ Sämitige ovdâsteijen ohtsâšpargo-orgaanâst láá máttáátteijee Rauni Äärelä (väriovdâsteijen Liisa Holmberg) já sierânâsmáttáátteijee Nea Porsanger-Rintala (väriovdâsteijen Merja Nillukka). Ohtsâšpargo-orgaan lii meeri čokkâniđ čohčâlohopaje ääigi. ¶ Čohčuv poccuuh herskustâleh šadoi lasseen kuobbârijguin já puáiduh. Čohčâtäälvi já algâtäälvi kuobbârij já eres šadoi kulnâm já mieskâm maŋa poccuuh purâškyeteh jáhálijd, toŋŋâsijd já jievjâmijd. Jáhálijd já toŋŋâsijd poccuuh kuáivuh muottuu vyelni já jievjâmijd toh poreh muorâi oovsijn. Kossâ muottuu já eennâm jiäŋŋumdiet tälviv já kiđđâtäälvi purrâmuš lii jo vaigâdub kuáivuđ já kavnâđ. Taan tiet tááláá ääigi poccui omâsteijeeh piemmih veitâlâs poccuidis tälviv, amas poccuuh niälguđ já pisoččii pyeri tiileest pirrâ ive. Kiđđuv motomijn palgasijn áálduh váldojeh ááiđán kyeddiđ já tallehân áálduid-uv kalga piemmâđ. ¶ 1. 2. 3. ¶  meecist. ¶ 9. Muikku tuápu čääsist ¶ Cissááš ¶ 1. a) Tuubdâ kove 12A numeristum šaddošlaajâid oppâkirje siijđoi 11–18 vievâst. ¶ Pyeri šoddâmpeivi mun, 15 ihheed. ¶ a) rido šadolâšvuođâvâst, ¶ – Tiptep leđe! riemnjis västidij. ¶ Andreas 154-155,176 ¶ Vijđodâh: 20 m2 (s. 5,5 m x 3,5 m) ¶ – Na jis viišah, te puáđi peri fáárun! Jiem vissásávtkin tieđe, moin bussijn koolgâm moonnâđ já kuus kulij. Puáđidijn-uv tot lâi nuuvt vaigâd. ¶ Uáivikaavpug: San Marino ¶ – Korra poovčâs kepilijn, eeđâi Pilli. ¶ – Jáá, Ante pahudij. ¶ 2. Meerân tâi jáávrán juuvâ kulgâmsajan njeeššist šoddâm kuávlu. ¶ valkolehmäntatti ¶ Puohháid sämiservijd (22 pittád) vuolgâttui jieijâs koččâmâšluámáttâh 4 (lahtos 4) suomâkielân já ¶ Ko riemâh tipšođ häävi, poosâ vistig kieđâidâd. Putesvuotâ lii uáináh tergâd haavijd tipšodijn. Meid hävvi putestuvvoo čassijn tâi mielâstubbooht putestemlaggáin, mon finnee apteekist. Laggâ koddá bakteerijd. ¶ -‐âl: kieŋŋâl: Lâi orroo kuálkki. ¶ – Na vuoi pahakkâs! suu njäälmist peesâi. ¶ 25 artikla ¶ India väldimeerâ ¶ – Muumistááluh láá sitkáh já mavuttemeh, Muumi eeđâi. ¶   celkkuu Riikka Morottaja 2.lk ¶ 180 ¶ Monnjâlokkekove čiž: Tilkku-peenuv, Maati Matti, Uccâ Kaariš já čällee keessiv 1951 ¶ Tiiláá Kierrâš: vuolgât šleđgâpoostâ tâi suáiti puhelimáin toimâtteijei. Almoot: 1) noomâd 2) puhelinnumerâd 3) šleđgâpostâ- tâi aldačujottâsâd já 4) halidâh-uv šleđgâ- vâi pävirloostâ. ¶ Sun lii meiddei finnim anarâškielâ ollâopâttuv kiellân nuuvt, et lii vuávám 15 oppâoho oppâmere västideijee approbatur-oopâ siskáldâs ja meiddei máttááttâm ton mield. Motomeh uáppeeh láá jo finnim approbaturtutkos anarâškielâst. Juurdân lii pieijâđ puátteevuođâst joton anarâškielâ ollâopâttâhmáttááttâs. ¶ irve saukon pesä ¶ Asovameerâ ¶ Tast itten mij vuoiŋâstijm hotellist ubâ peeivi. Kesimáánu 28. peeivi aalgij almosjasko, ko kreikkaliih vuástálistii šeštimohjelm, mii lâi talle äššin parlameentâst. Mut iäba toh ääših lam toimâm tađe ovdilgin. Metroh kale juttii, vâi mielâčäitteeh pessii Sintagma-jolgâdâsân parlamenttáálu oovdân cáiccudiđ. Mij še moonâim keččâđ mielâčäittim. Aalgâst tot lâi rávhálâš. Ulmuuh kale lijjii čokkânâm maŋgâlovhtuhháát. Vistig ohtâ olmooš ain čyervee megafonân (kreikkalâš sääni), monnii celkkuu já te ubâ olmoošjuávkku čergee tom siämmáá. Taggaar liturgia (kreikkalâš sääni) jotkui vissâ muáddi tijme, tassaaš ko ulmuuh tájáskii, aalgij paavkâs já huuihâs. Poliseh koškii konjâlkaasu, huligaaneh cuovkkuu laasâid, poldii olgoravintolai peeivisuojijd, cuovkkuu marmorrááptuid pitážin já koškii toiguin polisijd. Ain motomin toh leggistii pyellee bensinputtâl. Talle mij kal lâim jo kiäsádâttâm hotellân já keejâim parvekest tom stuime. Ko hooteel lâi tuše 200 meetter keččin Sintagmast, te toho še poođij konjâlkaasu, veikkâ lâi-uv jo váhá láivum. Čoolmijd tot kuittâg kaaskij mottoom ääigi. Ijhân tot hooteel kale šiev saajeest lamaš, ko ij kuássin tiättâm, maggaar tuáru siisâ šadda. Mut tomhân ij muuneeld puáhtâm tiettiđ, ko hooteelvisteh lijjii väridum jo tälviv. Ohtâ hooteel pargee mainâstij, et puoh taat stuime lii polisij suijâ, ko halideh liävuttesvuođâid já huškoh ulmuid. Motomeh poliseh láá maka val kárvudâttâm siiviilpihtâsáid já cuávkkuh laasâid, vâi tot šodâččij mielâčäittei suijân. Tot lâi tiäđust-uv mielâčäittei šlaadâr já propaganda, moin halideh jieijâs kove pyerediđ. Sij iä vissâ tom halidâm jurdâččiđ, et Kreeika šeštimvátámušah iä lah polisij suijâ. Sujâlijd kannattičij kejâdiđ tááláin já ovdebijn merideijein, kiäh láá fillim EU já adelâm puástu lovottuvâid Kreeika ruđâlâš tiileest. Vissásávt tot ij lam kuittâg ovtâskâs ulmui, nuuvt tego raavâdviäsui tuállei já kävppijâsâi suijâ. Sii omâduv puáldimân já cuávkkumân ij jurdáččii leđe maggaargin suujâ. ¶ Muštâlusah ¶ Jookeerpargopittá 6. Jieŋŋâlvuođâuáinim ¶ Ko selvânijm tobbeen, te Duluth taavaabeln lâi hirmâd vijđes puvdâsaje, kost lijjii luvij mield stuorrâ käävpih. Moonâim uuccâđ Aansin kappeer, mast ličij piŋviin kove. Tot lii mottoom NHL-jieŋâskiärrujuávkku. Vaazijm juolgijdân raššeen, ijge kappeer kavnum. Kejâstellim kaavpijn váháš hoodijd: puoh stuárráámus telkkar, mon stuárudâh lâi 61" maavsij 5000 dollarid. Tot lii suomâ ruuđâst aldasáid 13.000 märkkid. Eres stereotiiŋgah já elektroniik iänááš sehe tiättur uásih lijjii ennuv hälbibeh, ko Suomâst. Poođij mielân tot Kuobžâ-Saammâl juurdâ, et ko ličij ennuv ruttâ já uccáá jiermi, te tääbbin kale ličij ennuv uástámuš. ¶ Ohtsis ¶ toideđ tooidám, toidá viermi = huuhdella verkkoa ¶ Siävvut njaddoid já~ saaltijd voorân (lasseet vala pyeidi). Siävvut vispâláin ruvâšjáávuid voorân pyereest. Tipte tääigi turbođ jieŋâskääpist 1–2 tiijmán. Täigi uážžu leđe njarbâd. Ko piejah tääigi čoolij siisâ, te kyeđe kuálmád uási kuárosin, mudoi määrfih tuoldâttijn sättih luoddânâđ.~ ¶ 125 ¶ Piäluštiđ (oskoldâhlâš merhâšuumeest), Gyllenberg sänikirjeest juávkku nr 3: Matt. ¶ Sämitige iivij 2006 – 2007 ekonomiavuávám mield sämmilij kielâtiileest já sämikielâi tiileest ij lah ¶ TAVE-AMERIK ¶ 27 BULGARIA ¶ Parlamentsali Solju lii árvulávt čiŋâttum čuákkimsaje. Parlamentsalist láá om. sraŋgâttes konferensvuáhádâh já kiidâs tulkkummáhđulâšvuotâ neelji kielân. Sali nommâ Solju lii tavesämikielâ já tot meerhâš soljo, ärbivuáválâš sämimááccuh čiiŋâ. ¶ b. fyysilâš viehâvääldist ¶ Sämikielâ ¶ Likkušváárááš TII.1963 Naŋŋâvuonpottâ M. Tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ Jookeerpargopittá ¶ Maggaar lii Nuorttâmeerâ čääci? ¶ – Na jiešhân muštâlih talle ovdil varriimâd. ¶ Uŋgar F6 ¶ Lahtos 2. OA PÁRNÁI VUOIGÂDVUO Đ ÂI SOPÂMUŠ LYHYESTI ¶ UM: Mun kal lijjim. ¶ spálččárávdu = kääpiörautu 174 ¶ Lehtolantie 1 ¶ Poggust lii nuuvtkočodum reeviir, teikkâ tontti, mon tot lii olssis väldidâm. Tobbeen tot läävee njurgiistâllâđ joba čohčuu-uv já toin laajijn usâstâllâđ olssis pelikyeimi. Orásist lii taggaar čuppâkappeer uáivist, nuuvtkočodum “töyhtö” , mii aainâs kiđđuv kiihâmhomái ääigi lii porfâgâm. Ores já niŋálâs lává mudoi olgohäämis peeleest siämmáá hámásiih, mutâ niŋálâsâst váilu čapis käibitiälkku. ¶ 32. Tanska lii meerâ já suollui eennâm ¶ Teevdi ryebbicuobbuu tiätukoortâ. Ivnii kove. ¶ Pekka Aikio , kote algâttij tääl kuálmád toimâpaajees Sämitige saavâjođetteijen, puovtij oovdân tiervâttâssavâstis el. eennâmvuoigâdvuođâääši, mon sun lii nanosávt vuáijám ovdebijn-uv toimâpoojijn. Suu mielâst nk. staatâenâmij vyebdimijn váilu vuoigâdvuođâlâš vuáđu, ko enâmij omâsteijein ij lah vises tiätu. Sun vailâttâlâi meiddei taggaar ministeriö já minister, kote tipšoččij sämmilij aašijd algâaalmugin. Taid aašijd puávtáččij suu mielâst macâttiđ uáiviminister kanslia ohtâvuotân. Meiddei “sämmilij táálu” ađai sämmilâškulttuurkuávdáš tarbâšičij staatâvääldi majemuu sivnádâs. Tot puáđáččij leđe kuávdášlâš saajeest ärbivuáválâš eellim siäilutmist, oovdedmist já ubâ ärbivuáválii kulttuur oohtânčonâmist uđđâ eellimvyevi vátámuššáid, mii šadda leđe Sämitige älgee toimâpaajeest ohtâ ton stuárráámusâin hástusijn. ¶ - Mana dohko Mielkejoga gierragii gos lea dat čiekŋalis rokkit. ¶ Mut taat lávvárdâhpeivi, ko taan tovváá tohon moonnim, lâi lamaš tehálâš peivi taan kyelikáávpán-uv. Ko tääl poottim siisâ, te kävppijâs čuorvij munjin kuhes jono lappâd: ¶ » Nuorâ almai, mun ¶ - Moonnâp-uv siisâ? sun koijâdij, tiäđust-uv tušijdet. Sij monnii puohah Wieseh táálun. ¶ – selgivepsi koskâveepsi moojiibeln ¶ Mun lam 17-ihásâš já aasâm Iänuduv Näkkälist. Jođám Iänuduv luvâttuv vuossâmuu ive. Lijkkuum lihâdiđ olgon, luuvâm já moottoom verd tuoijuum. Iäččám lii pajeolmooš já eellip puásuituálust. Tuubdâm čuuvtij mielâkiddiivâšvuođâ sämmilâšvuotân já ton kulttuuráid. Mun lam ovttuu mieldi vyesimiärkkumijn já täviv pygálusâin. Mist láá päikkipoccuuh ain motomin. Mii päikkiulmuuh iä sáárnu sämikielâ, mut iberdeh kale mottoomverd. Servim sämitige nuorâirááđán mielâkiddiivâšvuođâ keežild, mut jotteemmääđhih láá kuheh, ege must ij lah vala vyeijimkorttâ. ¶ 1. 2. ¶ 8. Nommâiävtuttâs kalga leđe sämikielâlâš, mielâstubbooht tave-, aanaar- tâi nuorttâsämikielâlâš. Iävtuttâs puáhtá agâstâllâđ meid suomâkielân. ¶ ELLEEH ¶ – Jieh-uv vala keejâst tobbeen arkkâduvvâst, et lii-uvsun tot hárjuttâllee čáállám taggaar tábáhtusân love? Poolishovdâ táátui. Stuorrâ tábáhtus vala oro-uv lemin! ¶ Tijdâlamppu lii taikalamppu – mut mii lii Skuáppu? ¶ Mietâmiäđušijn lii siärvádâhtivre ¶ – Na Ivváár mana toho itten, čällee almottij. ¶ – Tohhân láá-uv áigáá jo čuoppum. ¶ 4. Sämitigge kalga tieđettiđ aktiivlávt säämi kielâlaavâst sämmiláid já movtijdittiđ säm ¶ f) Valdâl rapu tobdočoorvij häämi. ¶ Oppui kunâgâs lii stuorrâoppuu, suomâkielân huuhkaja, mon kukkodah lii suullân 70 senttid já puoh ucemus lii oppeet uccâoppuš, suomâkielân varpuspöllö, mii lii aldasáid lovmat senttid uánihub ko rástágâš – 16:st 19 seentin kukke, mut piergee toos viehâ pyereest. Liihân tot kozzâlodde. Skyelfi lii kuálmádin stuárráámus oppuulodde já skyelfi já stuorrâoppuu kooskân šiättá tuše oppuu ađai sämioppuu, suomâkielân lapinpöllö. Taat sämioppuu ij liijká lah aldagin nuuvt kyermis ko lii stuorrâoppuu, mut tast láá suohis parfepuuzah, moi keežild tot oro lemin stuárrâb ko ubâ liigin. ¶ Pargopitáh ¶ Kielâkyeimi 1 Pargokirje ¶ ČOOVDÂSÄÄNIH ¶ Uuccâm já nubástusah ¶ já kufittâreh tánssájii, tuálppádii njuškon, cancon, ¶ Taažâ já Suomâ rääji alne Njammijäävri nuorttiibeln lii Lerkk-Issáák jáávráš . Kirjeest Inarinlappalaista kansantietoutta mainâstuvvoo (s. 342 – 343) Taažâpele kävppijâsâst Fiinskust , kote eeđâi Leerkân : “Tun jieh osko mon čuuvtij nuorttâkáálguš kiävvul, ko suorgân. Tot kodáččij, mut ij muštáá viärjuid ton huápun, tot njuškit kieđâi.” Máhđulávt siämmáá almast lii koččâmuš Paavo Ravila kirjeest “Ruijanlappalaisia kielennäytteitä Petsamosta já Etelä-Varangista” (s. 146-147). Kirjeest almaa nommâ lii Klerck . Sun lâi kävppijâs, kote aasâi Kirkkonjaargâst. Klerck lâi lopedâm siälus pirun já toh uávutteelli-uv suu já sun kaartâi taid patâriđ kuus kuás-uv. Sust lijjii kiällárist uáiviskáálžuh já ko ijjâ poođij já piruh pottii suu viežžâđ, te uáiviskáálzuh torruu toigijn. Uáiviskáálžuh lijjii kuittâg liijkás uccáá já nuuvtpa sun pálkkááttij orjâlâšnuáidi Áánut já mottoom syemmilii moonnâđ Stolbovân já Nurmensäätin kuáivuđ haavdijd já uuccâđ lase uáiviskáálžuid. Ko toh lijjii tarbâšân, te suái vuolgijn maasâd Kirkkonjaargân. Poođij kuittâg stormâ já puoh uáiviskáálžuh lávgásii meerân, jiejah eiduttâlde pessáin riidon. Syemmilâš vuolgij Tave-Taažân já Áánut Piäcámân. Viijmâg Klerch kaartâi luovâttiđ vááimus pirun, kote lâi fijnáht kárvudâttâm hiärrá. Sun poođij Kleerchâ táálun, moonâi pajekiärdán, kost pyeccee lâi seeŋgâst viälláámin já poođij mottoom ääigi keejist vuálust Kleerchâ váimu vala taldrig alne. ¶ Miäđušijneh já mietâmiäđušijneh ¶ s. 86 ¶ tulipunahapero ¶ Liiŋkah: ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtus kulá väldikodálâš Nuorâ Kulttuur -tábáhtusân, mii lii kuávlukieldâi tábáhtusâi viärdásâš kavalkaad. Nuorâ Kulttuur- vuáđudâs ornim SottiisiMoves 2014 čuákkee Suomâ tánssájeijee nuorâid Tamperen 11.-15.6.2014. ¶ liipus. ¶ Stuárráámus uási Euroopâst, Tave-Amerikâst já Aasiast kulá liähmus stielâsân. Liähmus stiellâs šoŋŋâdâh lii ulmui mielâsâš, ko tobbeen ij lah táválávt liijgás koolmâs ige liijgás paahâs. Liähmus stielâsist láá nelji čielgâsávt iäruttuvvee iveääigi. Šadolâšvuotâ lii kuácceevyevdi, lostâvyevdi tâi koškejolgâdâs. Raavâdšadoi, tegu valješlaajâi já pottáák viljâlem lii älkkee já tile lii hiäivulâš meid šiiveettuálun. Liähmus stielâsist lii meid ennuv ráhtulâšvuotâ. ¶ sämikuávlu ulguubeln. ¶ Sämmilij tiäđulâšvuotâ jieijâs vuoigâdvuođâin algâaalmugin lii nanosmâm. Oovtviärdásâšvuođâlaavâ já ucceeblohováldálii pargo mield láá sämmilij máhđulâšvuođah uážžuđ vuoigâdvuođâ já turviđ jieijâs vuoigâdvuođâid láá puáránâm. Sämmilij vuogâdvuođâsajattâh hámášuvá kuittâg maaŋgâ sierâ laavâ já aalmugijkoskâsâš sopâmuš vuáđuld já vuoigâdvuođâi ubâlâšsyeje hammim lii vaigâd. Sämitigge kalga-uv pyevtittiđ tiäđu iberdetteht já älkkeht sämmilij vuoigâdvuođâin nuuvt sämikuávlust ko ton ulguubeln-uv. ¶ II. Saammâl uábi, Sara (Sáárá, j. 1740) já suu pelikyeimi Per Olofsson Sauva (j. 1741) áinoo alge Saammâl maajeeldpuátteeh värrejii oovtâi-oovtâi Ucjuuhân já Taažân 1700-lovo loopâ rääjist. ¶ nággáruššee. Vuálgáččih-uv máádás? Vâi páikkásâd-uv páásáh? ¶ nuo r â: Kovetekstâ: ¶ Jeesus pyereed Luuk 17:11-19 ¶ Ohtsâškove Suáluičielgi konfereensâst 13.–15.2011 (Kove: Áile Aikio) ¶ Siämmáin puátusáin monnii puátteeh-uv päčimeh, mut tastoo pottii maašinpistovlpäčimeh já tast ožžum ubâ juávhu pyeremus puáttus. Pääččimluutnant imâštâlškuođij, et maht säämi almai pááčá maašinpistovláin nuuvt pyereest, mut kiveráin ij teivid ollágin. Näggejim peri, et toin kiveráin ij teivid moossân. Luutnant movtáskij já paajij kulmii. Puáđus lâi siämmáš ko must-uv, mut kulmâ meetter taavlu paajaabeln uážui kuosâuávsi rasta. ¶ Čuávdi ruossâháá. ¶ herskupittáid = makupaloja 20 ¶ Nuuvtko puohah tiettip, te kissá lijkkoo paijeelmiärálávt lieggâsân já meiddei láškuttâlmân. Tot lii päikkiellein puoh jieččiimus meid ton-uv tááhust, et tot ij nuuvtkin čuuvtij lijkkuustuu táálu ulmuid persovnlávt, mut táálun já orroomsajan tađe-uv eenâb. Lii tiäđust-uv pyeri, jis táálu viehâ-uv lii kiisán tohálâš já tot puátá siiguin pyereest oovtâmielân, mut aaibâs velttidmettum tot ij kale lah. Avelist varrij mottoom peerâ maaŋgâid kilomeetterijd eres sajan já vaaldij tiäđust-uv kisá fáárun, mut totpa lâi-uv čuávuvâš peeivi maccâm maasâd ovdii aassâmsaje táálu porthái oolâ já vigâškuáttâm siisâ. Na veikkâ táálu viehâ lâi-uv tuálvum kisá toho uđđâ aassâmsajan, kost lijjii toos uápis ulmuuh, te tot lâi kuittâg ain taađeest maccâm toho ovdii sajan. Orom muštemin, et táálu viehâ kaartâi lopâ-loopâst lopâttiđ tom kisá tane, ko tot ij pissoom uđđâ pääihist já ovdii aassâmsaje uđđâ ässeehkin iä halijdâm kisá olssis. Tot lâi sättiđ vildâluđ já kissá lii kuittâg taggaar ellee, mii taarbâš ulmuu tipšo aainâs jo tääbbin tavveen, veikkâ tovben Maadâ-Euroop enâmijn já masaba puoh Koskâ-Meerâ suolluin kissá lii oppeet muttâšum mottoom uásild vildâ luánduellen, nuuvtkočodum vildâkissán. Tot ij lah ollágin iimâš, jis ovdâmerkkân eelâš veikkâba Espanjast, te tobbeen láá máhđuttes ennuv kisáh masa jyehi saajeest já uási tain tiäđust-uv láá meccilum. ¶ Immeel sääni 3, 13, 19-21, 26-28, 30, 31, 34, 35, 37, 40, 41 ¶ — Jooskah-uv meddâl, jolâs pänituávtir! Jooskâ tállân, tâi mun kodám tuu! ¶ Säämi mätki ¶ – Jis čuágáh munjin soorijd, te puávtám muštâliđ-uv. ¶ – Maidâkkis mun tagaráin elimáin... viggá Mättee ettâđ, mutâ siämmâst ohtâ omâs almai koskâldit suu já iätá maidnii, maid Harideiješ tulkkust: ¶ Oppâmateriaal ¶ Sämikielâlâš vuáđumáttááttâs lii adelum Suomâst 1970-lovo pelimudo rääjist. Uási sämikielâlâš máttááttâsâst lii keevâtlávt lamaš kielâlávgummáttááttâs miätá iheluuvij, veikâ ton iä lah virgálávt tagarin miäruštâllâm. Väldiuási sämikielâ vuáđumáttááttâs já luvâttuv uáppein finnee kuittâg máttááttâs vieres kielâ oppâamnasin. Iänáás uási vieres kielâ uáppein láá sämiuáppeeh, kiäid sämikielâ lii pyerebeht nubbe kielâ ko vieres kielâ. Vieres kielâ máttááttâs ij tutkâmušâi mield pyevtit toimâlii kyevtkielâlâšvuođâ, moos kielâlávgummáttááttâssáin táválávt peesih. ¶ - Mun jiem kuittâg ane jieččân čuuvtij hyenebin ko lädikandâ! Já mast tomgis tiätá, mon korrâ eellim lädialmaingis šadda? Juhhee jis vala lii, te tast lii kale hitruvvuotâ kukken! ¶   3. ¶ ubâ kuullâmgin. Sun ¶ eromâšávt elilâm ulmuin epivisesvuotâ suomâkielâ kevttimist, já aainâs-uv haaldâšlâš já muálkkáás ¶ 40-50 cm ¶ TSS-sopâmuš olášutmist Suomâst 5.7.2011. Raapoort kieđâvušeh komitea 53. čuákkimist Genevest skammâmáánust 2014. Sämitigge lii adelâm ciälkkámušis TSS-sopâmuš olášutmist Suomâst ¶ Çhisinau ¶ kalkkânálásâš = kalkkipitoinen 56 ¶   Tobdomerkkân - Mut jis tust ličij tuše uánihis puudâš. Iän muoi väivid tuu kuhháá. Muoi láán sárnumin avalii väldikoddeest. ¶ ELLEEH JÁ BAKTEEREH ¶ kuolbâruávsku ~ kuolbâmielkkikuobâr ¶ Njomâtteijeeh ¶ Luuk. 2:25 πνεῦμα ἅγιον ¶ Kyele syevđih láá kuovgisruopsâdeh. Jieŋâi siste siäiluttum kyele syevđih láá ränissiähá ruápsájáijeeh. ¶ Motomin lam koijâdâm Ailâ-Marittist meiddei tom, maht sust lâi šoddâm nuuvt čepis kuárroo. Ailâ-Maarit muštâlij munjin jieijâs pärnivuođâst já nuorâvuođâst já tast, et suu enni Mari-Biggá (Maarit Bigga) lâi lamaš čepis kuárroo, já eidu sust Ailâ-Maarit lâi oppâm kietâtyejitáiđuidis. Talle uccâ Ailâ-Maarittâš lâi smiettâm, et sust še lâi mielâ šoddâđ siämmáá čepis kuárron ko suu enni lâi. Mojonjalmijn sun meiddei muštâlij jieijâs kuárrumpargoi algâääigi čuorbušmijn já tast, et maŋgii sust čierri-uv peesâi, ko puoh ij luhostumgin nuuvt tego ličij kolgâm. Talle enni lâi jeđđim suu já ravvim ain ovdâskulij, já toin naalijn Ailâ-Maarit lâi ain oppâm eenâb. Majemui eellimivijdis ääigi Ailâ-Maarit ij kuárrum innig nuuvt ennuv ko ovdil. Mut jis lijjii teheliih kuárumeh, kale sun liijká-uv kuárui. Sun eeđâi, et sunhân lâi jo iäláttâsâst já et sust iä kieđahkin innig lamaš siämmáá nanoseh ko ovdil, veik sun mudoi lâi-uv uáli tiervâs. ¶  ‐  ij Taat lii pase evangelium. Alestâs tunjin, Kristus.] ¶ Posterij lasseen cuáŋuimáánust almostui meid uđâsmittum teddilâs Elna Magga já Päivikki Nillukka-Rauhala čáállám já Merja Aletta Ranttila kuvvim 2. luoka tavesämikielâ eenikielâ oppâkirjeest Giellaleaika. ¶ Matti Morottaja já Ilmari Mattus toimâttem 305-sijđosâš nooveelčuágáldâh “ Kyelisieidi maccâm já eres novelleh ” almostui juovláid 2005. Čälleeh láá puohnâssân 14 já äigikoskâ, mast antologia maainâst, lii 500 ihheed. Anarâškielâ servi ry. Njobžâvääri pessijâšmarkkâneh . Párnáikirje, mon lii čáállám Marja-Liisa Olthuis já kuvvim Petra Kuuva. Sämitigge 2006, 48 s. ¶ Čielgejum váldu-uáivil lasseen fáálá kulttuurkuávdáš vijđes, uđđâáigásâš já ollâtásásâš ohtsâškevttimvistij (čuákkim-, auditorio-, maaŋgâtoimâ- já lavdastâllâmsajeh sehe studiovisteh) áánsust eromâš máhđulâšvuođâid orniđ áinoošlajâsâš pirrâsist maaŋgâmuđušijd čuákkimijd, konfereensâid já tábáhtusâid. ¶ kuovđâ ¶ Luobbâsk lii čäcišadoi kunâgâdâr, vielgis fávru. Ton stuorrâ kukká lekkâs iđedist já - aainâs-uv talle, jis lii polvâšoŋŋâ - toppâluvá juo ehidispeeivi. Loostâ solge šadda ain čääsi jieŋŋâlvuođâst kuhebin, et jurbâ lostâ piso čäsuáivist, veikkâ tulvâččij-uv. ¶ Moolsâiähtu enâdâhkuávlui kieđâvušmân ¶ 4. Piejâ pápárijd šadoidiskuin kyevti storgâ paahvi ¶ Kuávdáš anarâškuávlu Aanaar ¶ Aanaar vandârdemkuávlu oovtâstpargoirâttâsah uárnejeh maaŋgâpiälásijd luánduaktivitetijd jyehi iveääigi já fäälih ollâtásásijd ijjâdemsoojijd. ¶ vuojâráksá . Ráksá, mii lii vuonjâšludij seelgibeln pottâš maddust. Ton vuoijiis kolgosáin lodde vuáidá puzâidis čäcijehhen. ¶ Viijmâg sivnedemtilálâšvuotâ nuuvâi, já ulmuuh vuolgii satâččiđ kisto hävdienâmân. ¶ čáácán šaddee ¶ Rauni Äärelä, vsj. ¶ 4. Britannia 310 ¶ 25. njomâttempirrâmpeivi: 9.8. tme 23.25 poođij uđâgâš siämmáá sajan, mut canccolij maŋeláá Kontsas Maarku toontin, kuus enni poođij tme 24.00. Suullân 3 miinut kukkosâš njomâttem tábáhtui Kontsas Maarku šiljoost. Áiccu toohum vuáláčällee ratkuuttâhân orostittum autost. Polvâšoŋŋâ. ¶ Pilvi aalgât ollâopâttuvâst ¶ Isánjargâ = Iiskonniemi ¶ 19-24 Kuálmád oskosaje ¶ ete jotelávt sunnuu koorih lijjii tievâ. ¶ 1. Laccaria laccata – Lohisieni – Luosâkuobâr U ¶ jurgâlusah láá puustâvliih jurgâlusah suomâkielâsâš KR92 vuáđuld já toi kielâ lii ¶ 13 ¶ Säämi kulttuurkuávdáš Sajos valmâštuvá Aanaar markkânân ive 2011 loopâ räi já váldoo kiävtun ive 2012 aalgâ rääjist. Kuulmâkiärdásâš já 4800 bruttoneljihâšmeetter vijđosâš Sajos šadda leđe sämmilij haldâttâs, kulttuur já mättim kuávdáš sehe maaŋgâpiälásâš já uđđâáigásâš kongres- já tábáhtustáálu. ¶ Jovnâ irâttij val finniđ lase čielgâs häldei enâmist, mut Haŋgal ij viiššâm tâi halidâm mainâstiđ talle val eenâb tast. Ain sun eeđâi, et “Talleba uáináh“. ¶ - 2000 eurod toimâtorjuu, ¶ b. Mane kaameel lii lyetittittep fiävru ko auto? ¶ Iänudâh = Enontekiö ¶ ● Koolgah leđe ain kiärgus orostiđ, ko aldanâh ratkuuttuv. ¶ - Mun ettim tom Haŋgalân, jieh-uv kuullâm ? ¶ LIETTUA ¶ Ij-uvks Muumistáálu lah kavnum? Nisonieidâ koijâdij. Nipso lâi uuccâm suu jyehi saajeest, mutâ tušij tiet. Kivkked miinii lihâstij sohvá vyelni. ¶ Kollekielâ – Tave-eennâmlâš säämi kielâpalhâšume ¶ Sämitige ohtâvuođâst tuáimee algâaalmugij elleekovekuávdáš Skábma lii kuávlulâš elleekove- já audiovisuaallii syergi reesuurskuávdáš, mon pargon lii ovdediđ sämmilii elleekovemainâstem maaŋgâhámásâšvuođâ orniimáin škovlim, jyehimáin sämmilii elleekove sehe šoddâdmáin párnáid já nuorâid ¶ b. pyevtitteijee kulâtteijee pieđgejeijee ¶ Lasseen stivrâ meridij, ete Sämitigge juátká pargo ILO 169-sopâmuš ratifisistmân já ulmen lii finniđ kirjim sopâmuš ratifisistmist čuávuváá haldâttâsohjelmân. ¶ kočoduvvoo rasismân. ¶ c. Vuoiŋâm ¶ Kotemuš ellee finnij riegges tievâ já jävkittij piäjusis? ¶ Vilijonkka toppij penssel já aalgij pyeredâllâđ ¶ Sämitige vuáččulâš jeessân Pekka Aikio väljejui puáttee sämitiggevaaljâi vaaljâlävdikode saavâjođetteijen. Eres väljejum vaaljâlävdikode jesâneh láá Juha Magga Iänuduvâst (värijeessân Nils Henrik Valkeapää), Maria Sofia Aikio Ucjuuvâst (värijeessân Vieno Länsman), Marjaana Aikio Anarist (värijeessân Oula Valkeapää) já Ilmari Laiti Anarist (värijeessân Marja Männistö). Pekka Aikio värijesânin nomâttui Päivi Magga Vuáčust. ¶  vala. Koolgah Takkâ muu kirječäällim totkeeskipáráid, Marja-Liisan já Toven. Tuái leppee muu idoleh. Lii lamâš oskomettum lukko peessâđ porgâđ nuuvt čepis já váimulij nisonijguin. Lieggâ kijttoseh meid muu anarâškielâ tievâsmitten škovliittâs skipáráid. Nuuvtko čálám kirjestân, tii movtigis vuoiŋâ čuávui muu ton čäällimproosees ääigi. Tääl mun tuše imâštâlâm já anam áárvust puoh maid tij leppeđ porgâm anarâškielâ siärváduv pyerrin. ¶ 1. Muštâl jieijâd vuáttámušâid šleđgâpoođhâin. ¶ IP: Jáá! ¶ Talle kiävá näävt: Almai lâi varriimin enâmist. Sun kočoi savváidis palvâleijeid já oskoi ubâ omâduvvâs sii tuáhá. Oohtân sun adelij vittâ talentâ siilbâ, nuubán kyehti já kuálmádân oovtâ, jieškiäs-uv suu naavcâi mield. Te sun varrij enâmist. ¶   referatiivrááhtus. Suomâkielâ c. Tot lii riijkâin mädimus. ¶ e. Skipáráin kalga vyeijiđ paldluvâi / maŋaluvâi. ¶ 4. a) Mon uásis vievâst jävriruáhu leevvân sahis šaddâdâhhân? ¶ Kessvuonâ kulá Aanaarjäävri nuorttiimuššáid vuonáid, mon poođâst lii Cuobbuunjaargâ táálu. Tobbeen lii keesi ääigi maađijkiäčán mätki nubaloh kilomeetterid já täälvi ääigi muádlov kilomeetterid. Nuuvtkočodum Kessi-maađij, mon uáivilin lâi moonnâđ motomin maŋeláá Aanaarjäävri nuorttiipiäláá pecivyevdi čoođâ Taažâbel, rahtui tuše Kuhesláádu räi já tot lii tiäđust-uv keessiv kiävtust, mutâ tälviv tom iä toolâ ávusin. ¶ – Já taat ildee meiddei, Nyytti meerrid. ¶ RÁÁMMÁT, RIPPÂ, RUKKOOS JÁ SIVNEDEM, sijđo 96 ¶ já luudij raavvâd. ¶    Infinitiiv: Páárnáš ruttâdem puáhtá meiddei suomâkielâlâš palvâlusâi pyevtitmân ruttâdem, ko harvii sämikieltáiđusâš ¶ Uáivikaavpug: Abuja ¶ - Na jiem mun tieđe, kalhân... ¶ MATT. 2: 13 – 21 ¶ – Tun huámmášâh kal pyereest iivnijd, mutâ ulmui maailmist iivnijn láá jieijâs noomah, Saana já Iinâ muštâlává Muárján já tiälláv peenâid paldâluvvâi peevdi oolâ. ¶ viestârist nuortâs. ¶ Mist lâi äigitavlu kuittâg nuuvt čoovgâs, et kaartâim vyelgiđ värisärnisaajeest meddâl jo koskâpeeivi suulâin. Eelijm viežžâmin tävirijdân meddâl hotellist, luovâttijm vistijdân, ceelhijm iärutiervuođâid Tiberiasân jeđe vyeijilijm viestârân – Tel-Avivân, veikkâ tot lâi-uv mäddin. Tallaa ääigi Israel ij lamaš ton hámásâš ko lii tääl. Kuuđâ peeivi suáti, oovce mánuppaijeed maŋeláá šoodâi rievdâdiđ raajijd, main mist ij lamaš talle vala tiätu. Mist lâi tiäđust-uv tot uápis vyeijee raati tyehin já ko Kleinbus tolliittij oppeet viestârân, te lavliistijm ubâ juávhoin uápis lavluu, mii loopâkeš monâdijn muttui ain jotelubbon já jotelubbon, já mađe eenâb veerstâid láávluim, te tađe jotelubbon tot muttui. ¶ Sämitige stivrâ lii čuákkimistis 5.3.2014 mieđettâm váldutoimâlâš saavâjođetteijei Klemetti Näkkäläjärvin pälhittes virgerijjâvuođâ áášánkullee ááigán. ¶ Loppâivveest 1999 toolâi Marja-Liisa Olthuis SMK (Säämi Máttááttâskuávdáš) ornim anarâškielâ ortografiakuursâ Anarist, mon puáđusin lii taat sahhiittâllâm. Sahhiittellee lii Ritva Kangasniemi ja tot kii sahhiittâlloo, lii Laila Aikio . Loopah ortografiakuursâ puátuseh almostuveh puáttein Anarâš-loostâin. ¶ roovvâd 54 ¶ Puásuipargoin lam lamaš mieldi jo aaibâs pärnivuođâ rääjist. Mist láá albumist koveh, main mun lam ive ahasâžžân eeji mield moottorkiälhá sáátust kyedditenâmist. Vuossâmuu vuássáá lam vittádâm 6-ihásâžžân. Vittádem koolgâi hárjuttâllâđ čuuvtij appelsin kooráid já pessipittáid. Tááláá ääigi lam mieldi masa jyehi pargoost, iänááš kale čokkimpargoin sehe tälviv pygálusâin, keessiv vyesimiärkkumijn já syeinimáánust nijtto- já suáhilostâkiästupargoin. Lasseen láá vala aaiđij tiivoodmeh já eres ucebeh pargoh, já kiđđâtäälvi ferttee eelliđ meeccist poccuid keččâmin tärkkilávt. Syeini-porgemáánu lii puásuipargoi tááhust táválávt sijvub äigi, et talle páácá äigi ovdâmerkkân kyelipiivdon. Kiđđuv must lii vyehin uásálistiđ njuárustemkištoid, moh uárnejuvvojeh pusuikištoi ohtâvuotân, veikkâ tááláá ääigi tot lii-uv pááccám ucâbân. ¶ Rukoseh nuávditteh peeivi sierâ rukkoospuudâi oornig. Nuuvtpâ 1. rukkoos lii iiđeed várás, 2. koskâpeeivi várás, 3. eehid várás ja 4. iijâ várás (iiđeedrukkoos, peivirukkoos, vesper já kompletorio). ¶ Jaavrijn, riddoin já suolluin oceh raavvâd já pessejeh ennuv loddešlaajah. Veikkâ toh eellih-uv siämmáá kuávlust, te toi eellimvyevih spiekâsteh nubijnis. Sierâ šlaajah ovdâmerkkân kevttih sierâlágán raavvâd já pessejeh jieškote-uv šlaajân tijpâlâš vuovvijn. Taah ereslágánvuođah uáinojeh luudij lattiimist já ráhtusist, ko ovdâmerkkân suájái, juolgij já njune rááhtus muštâleh ennuv toi ravâdist já tast, maht toh tom oceh (82A). Sierâlágánij eellimvuovij áánsust jieškote-uv loddešlaajah iä kištod koskânis siämmáá purrâmâšâst já pessimsoojijn. ¶ čuomâ, čuomâ = kalannahka ¶ Mut čohčâ tuše juuđij piäđgumielâi ovdâskulij. ¶ – Laapi kesiollâopâttuvâst álgá virtuaalkurssâ, mut ij lah vala tiäđust uáppei lohomeeri, aainâs 8 uápped SMK:st já virtuaalkuursâst 15 uápped. ¶ Suáluieennâm D4 ¶ 6. Algeria 85 ¶ 2. Siste- já olgonlihâdem loptejeh iälšu. ¶ Jurbâpaali lii šivettij tälvifuodâr ¶ Roope, tâi riävtui Leevi, tegu ton virgálâš nommâ kullui, lâi oppeet aaibâs eresluándusâš ko eres pennuuh. Toh lâi valve ucemus peenuv, eereeb Pimpula, mut ij eissigin sijvuumus, teikkâ mudoi hiäjumus. Roope lâi temperamentlâš já muu mielâst puoh persovnlumos peenuv, mii mist lâi. Roope tuubdâi já tuhhiittij penuvryhmá puoh eres stivrejeijeid meid jieijâs-uv stivrejeijen, mut talle já tuše ton tohán, ko äšši kuoskâttij suu tipšom. Ovdâmerkkân veikkâba purrâmâš pyehtimân, teikkâ lyeštimân ruotâdemääiđi siisâ. Kalehân tom puovtij meiddei laiđiistâllâđ já njolgestittiđ pyeráin vyejedijn, mut toospa tot táválávt paasij. Tot ij miettâm tottâliđ vieres stivrejeijee eres tuvij. ¶ Eehid oroi nuhâmin liijkás-uv huápust. Mahtnii lâi tääl čielgâs, et Heikkâ puáđáččij vistig satâččiđ Ááná Kaari viste kuuvl: ¶ “Taavaakeččin Samudjäävri lii taggaar pähti, tagareh tuolbâ keeđgih tegu... tot lii lamaš maka keđgikirkko, Stuorr-Ant-rohe keđgikirkko. Já toho te lii lamaš puáttâm stáálu, já stááluin ij lâm lamaš pissim ton kirhostis, te kaččâlitij tom stáálu já tot moonâi tissáá, ko Ijjävr kaskoo lii nuorttiibeln roto, tot Stááluroto, tast lâi fattim tom stáálu já ubâ tubbáákrullâpele lâi njáálmán pieijâm ko kaččâlij já tom lâi suoskâm tassaaš ko stáálu fattij já talle tot tubbáákrullâ-uv suudâi njáálmán ko stáálu kuudij. Já tuotâgâs jo ij lam! Tuotâhân tot kale lii. Já te lâi Stááluroto Ijjävr kaskoo nuorttiibeln, viehâ sturrâ suáhiroto.” ¶ Viäruperreeh lijjii käldei mieldi pegâlmâs sundeeh. Sij finnejii jo 1300-lovvoost Ruotâ kunâgâsâst kävppitooimâ nanodem sämmilijgijn. Sij puhhiidâttii Finnmark ridoi räi, kost sij vattii viäru kunâgâs peeleest. 1600-lovo kuábbáá-uv pelni Ruotâ kunâgâs vijđedij toimâvääldis Finnmaarkist já mainâsij mieldi taah sundeeh toimii äŋgiris viärunorren puohâin Tave-Taažâ vuonâin, kost peri kávnojii nuuvtkočodum sämmilâš markkânsajeh, nuuvt ko Ofoten, Kvenangen, Tivtâsvuonâ (Tysfjorden), Alahiäju (Alta), Liävnjávuonâ (Laksefjord), Tiänuvuonâ (Tanafjord) já Varjâvuonâ (Varangerfjord). ¶ Nuorâb eeđâi iäččásis: Ko tun jámáh, muoi ärbejeen puoh tuu omâduv. Mun halijdâm jieččân uási jo tääl. ¶ Mut netienni peetij: ¶ Lasetiäđuh: Vt. toimâttâhhovdâ, ucceeblohováldálii sajasâš, Pirjo Kruskopf, ¶ – Lâš-uv tuot nuuvt iimâškin, Ákku hundârušâi. Pieijih kiän peri čokkáđ siämmáá laasâ pellâs ubâ piäiván. Já jyehi peivi lâi mudoi-uv siämmáálágán. Purrâmuš tuš muttuustâlâi, já eidu purrâmušlistoost sun keejâi-uv, mii peeivijd lâi monâmin. Ko jieht lâi peivipurrâmuššân kääni, talle ferttij leđe majebargâ. Onne ličij koskokko. Onne lâi purrâmuššân pottáásnjuvdos já kastik. Ij sun toos nuuvt ennuv lijkkum, mut ko jo te puohtii, te kale sun puurâi. ¶ Mielkki kal puátá káávpán maaŋgâ mohe pehti tego eres-uv uástimnáál purrâmušah já -tävireh. Tááláá ääigi ennuv kuusah láá siämmáá, stuorrâ navittist já paččeemmaašin pača mielhi kuusâin stuorrâ vuovdân? Talle stuorrâ vuovdâauto viäžžá mielhi já tuálvu tom meijerân, kost mielkki piäijoo purkkijd. Meijerist mielhist valmâštuvvoo vuojâ, margarin, juuguurt, pime, vuástá já lahcâjieŋâ-uv, ákku muštâl. Tastmaŋa mielkkiautoi auto tuálvu taid káávpán já käävpist toh tiällájuvvojeh kolmâskaapin, ákku muštâl. ¶   ferttiim toollâđ heejâid. ¶ Iđedist Jáákup vaaldij keeđgi, mii lâi lamaš suu uáivvuáláážin já ceggij tom muštomerkkân. Sun adelij sajan noomâ Betel, mii meerhâš Immeel aassâmviste. ¶ já rapuelleeh. ¶ 1b säärgis ađai čálástâh oovdeld (paajeeld) ¶ rievdeeliegâs čielgitävtittem täsiliegâs čielgilâš njomâtteijee ¶ TÄLVIV ¶ Almos toimâttuv pargon lii hoittáđ sämitige ekonomia-, pargojuávhu- já eres almoshaldâšem kyeskee aašijd sehe aašijd, moh iä lah meridum eres toimâttuvâi hoittámnáál. ¶   lohomeeri ¶ Kulmâ skipáruš ¶ Marja-Liisa Olthuis ¶  Máttát Riikka Morottaja 3.lk ¶ d. purrâmâš kiškodem niŋálâsân já uđâgái ¶ Čulgâkuorijááh – Sylkikuoriaiset ( Cantharidae ) láá kuhessiähá piätukuorijááh, maid kuáhtáá távjá kukkáin, ko toh poreh šaddošiirâid. Suomâst láá kavnum 41 šlaaijâd 8 suuvâst. ¶ 9. Tricholoma inamoenum – Löyhkävalmuska – Faainâšoovkâh U ¶ SáFá- ovdâčielgiittâshaavâ ¶ ruškâdâspuursâš 168, 169 ¶ Ko poolvah láá sirdâšum Skandij váráduv nuorttiibel, toh láá monâttâm iänááš uási lavtâsvuođâstis. Mut Nuorttâmeerâ já ton stuorrâ luovtâi, Tavemeerâpoođâ já Suomâluovtâ alne toh finnejeh lase lavtâsvuođâ. Tondet jyehi kuávlust Tavekuávlust arva šadolâšvuođâ tááhust aaibâs tuárvi. ¶ Suomâ evankellâš-luterilii kirhoost toimâttuvvojeh serviddevaaljah 9.11.2014, main väljejuvvojeh jesâneh servikudij kirkkostivráid tâi serviddeovtâstuumijd kullee servikuudijn ohtsáid kirkkostivráid já servikodderaađijd. ¶ – Ákku , ¶ Norsu: Ij, tothân lii tuše kandâ. Mut liiba suámálâš. Sun kirdá nuuvt tego lodde. ¶ Ánná čokkái vuot suomâkiel tiijmijd kuldâlmin. Heikkâ poođij aaibâs majemužžân siisâ já čokánij Ááná paaldân: ¶ Room. 8:27 x x x - ¶ 1,5 kg kyerejum potáseh ¶ Mottoom ameriikkalâš farmer aasâi ollâ vääri vieltist. Togo paaldâ kuulgâi smaavâ juvvâš. Suu enâmeh lijjii taggaar värivieltti-ildest já jyehikiäsásâš kikse lâi tot, et čääci čuážui ain suu piälduin. Mottoom peeivi sun tuulhâi tooid čäciláddooid já koiviistij smaavâ ojážii paaldâ kolgee juuhân. Piälduh eštus kuškâškuottii tállán, mutâ nube peeivi sun iäskán hirmástui, ko luuvâi loostâst, et ubâ kaavpug lâi tuššâm tulvečääsi vuálá värivielti vuoluukeččin. ¶ sijđoh: 191 ¶ Anarâškielâ ličij lappum já jáámmám, jis iä liččii lamaš tagareh ulmuuh, kiäh láá kiävttám talentâidis anarâškielâ pyerrin. Sij láá lamaš oskoliih ucceest. Sij iä lah čiehâm talentâidis. Anarâškielâ iäláskittem lii vuálgám joton sii vááimust - rähisvuođâst anarâškielân já kulttuurân. Kierdâvâš pargo puátuseh láá ivij mield, kuuloold, puáttám uáinusán. Kielâpiervâlist, škoovlâst, kirjálâšvuođâst. Ton pargo ánsu lii, ete mij - tievâsmittemškovliittâs uáppeeh - lep peessâm fáárun anarâškielâ iäláskitmân já ete mist láá juhleh onne. Tuostâm ettâđ, ete mist uáppein lii lamaš mohtâ. ¶ lii tergâdis äšši tunjin, párgádij Jenni. ¶ © 2006 Sámi musea Siida & Anarâškielâ servi ¶ Raavâdviäsutooimâst perustum ulmuid pivdep väldiđ ohtâvuođâ 15.4.2014 räi. ¶ 2.2 Jurgâlemtutkâmuš já jurgâlus árvuštâllâm ¶ vuoptâlaahul 193 ¶ siävŋus = samea 174 ¶ Puppâ lii uccâ tiingâš kote máttá elleiguin sárnuđ. Ulmuuh iä suu uáini. Puppâ áásá tavveen ollâ varij kooskâst. Tobbeen sust lii kuáđááš jävrriddoost. Jäävri nommâ lii Čuovjisjävri. ¶ Maggaar lii leđe anarâšnuorâ? ¶ 171A Luosâ eellim ¶ Puávtáh oppâđ iäruttiđ täid juávhuid viärdádâlmáin toi ¶ Djibouti ¶ 3. Valdâttâllâđ ellee olgohäämi já tobdomeerhâid. ¶ Aldamáttááttâs, stivrejum pargopájáporgâm já oppâmpargoh. III Konkreetliih kielâlávgumvyevih sämimáttááttâsâst 3 oč Ulmeh: Sämimáttááttâs pargovievâ kielâlávgummáttááttâs pedagooglij ja amnâshaaldâtlij tááiđui lasettem, ¶ XVI ¶ Uáivikaavpug: Varsova ¶ Taaksist Ánná ij ennustkin sárnum. Sun hepânâšâi jieijâs tietimáttumvuođâ. ¶ Spesiaalraportistee Anaya páhudij lemin uáli táválâš, et algâaalmug lii juáhásâm maaŋgâ väldikode kuávlun. Tanen sämmilij ovdedm malli kuávlulâš algâaalmugsopâmušâst puáhtá toimâđ šieu ovdâmerkkân eres algâaalmugáid, kiäh eellih siämmáá tiileest. Sun avžuuttij säämi parlamenttâráid čovgâ ohtsâšpargo tave-eennâmlâš sämisopâmuš finniimân vuáimán. ¶ Juvduuruávi ~ Juvduuvääri = Juutuanvaara ¶ – Čip, keejâ, Riävská já Koddesäplig! Tobbeenhan lii Puppâ! ¶ 44. Toolâ jieijâd oornigist 151 ¶ Suonenjoki E4 ¶ Iveh monnii já Kuhespeelji siijdán pottii ain lase perruuh. Njuámmiläijih Kuhespeeljist lâi šoddâm jo madâräijih. Tääl sust lijjii nuuvt ennuv išedeijeeh, ete oppeet koolgâi smiettâd sijjân uđđâ pargoid. Já nuuvt sun máttááttij uccâ njuámmiláid mááláđ čoovčâ loostâid jieškote-uv ivnijguin. ¶ d. Maid uáináh vielgâdâs siste? ¶ viermi riimuverkko ¶ 4. Tuuđhâ sárgus. ¶ ruopsis uáivipaajaaš, čapisvielgis ¶ Lahna lii njaalgâ purrâmkyeli, maid astoääigikuálásteijeeh viggeh pivdeđ uággumáin, vuoggâčielgijn já viermijn. Áámmátkuálásteijeeh kevttih viermi já lääni. Lahna puáhtá passeeđ omânist já suovâstiđ. ¶ 139A Čuovâsuonjâreh joteh njuolgist. ¶ anarâškielân: Iiris Mäenpää ¶ Totkee/čuovviittâstooimâjođetteijee Laura Arola, Giellagas-instituut/Ucjuv kieldâ laura.arola(at)utsjoki.fi ¶ eidusávt heiviittiđ informaatio, vâi lohheeh iberdičii tom pyerebeht, tastko ¶   Luándusuojâlem ulmen lii turviđ Suomâ puohâi ¶ Čäällimvyevih ¶ Taaidâtábáhtusâst väljejuvvojeh säminuorâi ovdâsteijeeh Nuorâ Kulttuur SOUNDS –tábáhtusân, mii tuálloo Tuurkust 25.– 27.05.2012. ¶ Uáivi poovčâst ¶ OLMOOŠ ¶ 1. Máttááttâl čäittiđ já nomâttiđ ¶ R Rozites – Kehnäsieni – Juármukuobâr ja Phaeolepiota – Kultasieni – Kollekuobâr ¶ Sämitigge uárnee oovtâstpargoost Aanaar servikuddijn bussisáátuid Hettaast, Ucjuuvâst, Vuáčust, Čevetjäävrist já Aŋŋelist Anarân sehe maasâd. Hettaast já Ucjuuvâst sáátun almottâttâm Riitan: teikâ puh. 040 840 0383 . ¶ * Čuákkimfaalâdmeh. Luuvâ lase. ¶ lođâskolgos ¶ Já nuuvt Omar selvâttij, maht ááigui luuhâđ čoođâ ubâ sänikirje já toin naalijn máttááttâllâđ kielâ. Jyehi peeivi sun ááigui luuhâđ vittâ siijđo sänikirjeest já puoh ovdâmeerhâid, main uáináččij, maht säänih kiävttojeh. Siämmáid saanijd sun ááigui ain uuccâđ aavisijn-uv - liävus te talle mottoom liijkás uccáá kárvudâttâm nissoon ton sääni paaldâst teikâ ij. ¶ Sämitige nuorâirääđi ¶ VÁSTUÄIGI ¶ Tarja Halonen kuoskâttâlâi vala Sämmilij parlamentaarâlâš rääđi aašijd, Barents-ohtsâšpargo já algâ-aalmugij suojâlem Suomâ servâm ohtâvuođâst Euroopa Unionin. Halonen tuáivui, et sämmiliih ovdediččii kulttuurjiešhaaldâšmis puorijn ohtsâšpargoin meridemváldálijgijn já virgeomâhijgijn. Kuhháá ulmen lâi sämmilij mostâdem válduaalmugân. Tääl lii äigi tubdâstiđ jieškote-uv ulmui já olmoošjuávhui jiešnálásâšvuođâ já áinoošlajâsâšvuođâ. Tot lii meid vuáđu täsiárvusâš ohtsâšpaargon. Loopâst sun leehâi Sämitige orjâlâškielâ celkkuin: ¶ a. 6 1 = kovvee säägi ¶ Riävskáh já pecilodeh lijjii valjeest. Lâi puhelinlinjâš mast lijjii tuše kyehti sraaŋgâ, mutâ távjá keevâi ete riävská kiirdij sraaŋgâ njeigâ já jaamij, maŋgii jamâ čuhčá-uv kavnui linjáá piällâst. ¶ – Kost tun ááiguh purâdiđ? Ánná koijâdistij. ¶ rusko-orakas ¶   Máátu maigârdij čohčâsâš vyevdist já uusâi olssis pääihi. Lâi arvâm já vuovdân lijjii šoddâm pirrâppirrâ ennuv kuobbâreh. Máátu ooinij-uv forgâ stuorrâ, päikkin mudágis herskukuobbâr já ilosmij: ¶ Kolmâ šoŋŋâdâh Koskâšoŋŋâdâh Tälviarvešoŋŋâdâh ¶ b. Kost tot lii? ¶ Patâreijee lii olmooš, kote lii karttâm vajedem keežild kyeđđiđ kuátueennâm. ¶ Säämi aalmugpeeivi ohjelm Sajosist ¶ 6. Kanada 250 ¶ “Tipte muu monnâđ olgos uástiđ purrâmuš, eeči” , ¶ Ulmen lii meiddei uápásmittiđ nuorttâsämikielâlâš rävisaalmug jieijâs eenikielâ čaallum háámán sehe adeliđ išeriäidu toid nuorttâlâššáid, kiäh láá vájál dâttám eenikielâs já halijdeh algâttiđ tom oppâm. ¶ Uáivikaavpug: Addis Abeba ¶ 3. ¶ Jurgâlâm orjâlâškielâst: Ilmari Mattus ¶ tutkâmušâstân išeniävvun jieškote-uvlágánijd sänikiirjijd, sänikonkordansijd, ¶ Meccihaldâttâs Akwé:Kon - juávkku ¶ manesellâ ¶   verbáin. Jurgâlus lii mudoi sänitärhis já luándulâš já idiomaatlâš kielâ já västid GNT ¶ Uáivikaavpug: N´Djamena ¶ Vuávájeijee pargoid kuleh muusikkuávdáá tooimâ vuávám, olášuttem sehe ovdedem. Säämi muusikkuávdáá vuávájeijee tuáimá meid el. Ijâttes ijjâ- algâaalmugij muusiktábáhtus pyevtitteijen. Pargo álgá 7.1.2015 já juátkoo 12.10.2015 räi. Pargo lii sajasâšvuotâ. ¶ Lijjii juo kuáttun asâmin, ko vyenesaasâ vuámmáš, et irge lii puátimin kolliđ. Sun leggist ääimis lättei já álgá makasun tom uuccâđ. Irge koijâd: ¶ äämi ¶ probleempasâttâs ¶ Nubbe laavlâ, mast säänih siähánii suullân siämmáánáál ko ovdebáást-uv, lâi valssâ “Väliaikainen” , vâi kolgâččij-uv ettâđ, et “Aliaikainen” . Tom mun lavliistim návt: ¶ 15 ¶ – Totpa ij lahkin nuuvt oovtkiärdán čielgiđ. Sun kärŋilutij uáivis já čokkái ucánjihhii ääigi, tegu ličij šluvgám čääsi peeljijn. – Kulâba, tun kolgâččih pyerebeht-uv koijâdiđ kuábbáánuu ejistâd. Iirât Jeobald. Sun máttá vissásávt čielgiđ taggaar ennuu pyerebeht ko mun. ¶ Kiddiistijm vala peeldi sajasis já ko lâi arvešoŋŋâ, te ep álgám muvriđ káátu paajaabel, mut vyeijilijm Pengillyn. Tohon puáđidijn lâi fiijnâ piäivádâhsiähá šoŋŋâ, ijge arvam ollágin. Maŋeláhháá ehidist luggum loopâid oovsijd peesist já páárhust. ¶ Ucâmušâst kalga čielgiđ taid sierânâs lasekoloid, moi luávdimân išeruttâ occoo. Jis ucâmuš ráhtoo säämi kielâlaavâ 18 § vuáđuld, kalga ucâmušâst čielgiđ meiddei, et occee lii mainâšum lahâsaajeest uáivildum ovtâskâs olmooš. Jis occen lii ovtâskâsvuoigâdvuođâlâš siärvus teikâ vuáđudâs, kalga ucâmušân lahteđ siärvus teikkâ vuáđudâs kyeskee registerváldus sehe majemustáá nanodum ruttâtuálulopâttem, toimâčielgiittâs já tilitärhistemciälkkámuš. ¶ Palhâšume láá vuáđudâm Taažâ, Suomâ ja Ruotâ sämmilâšašijn västidijee ministereh oovtâst tai enâmij sämitigij saavâjođetteijeiguin. Palhâšume juohhui vuossâmuu keerdi ive 2004 já ¶ olgospyehtim tuollaista lii jurgâlum maaŋgâlovvoost tuogárijd (spiekâstemjuávkku nr ¶ Mut ij tastkin vala lamaš puoh: siämmást Elmer kuáivui kostnii stuorrâ čohhoom, mast lijjii päneh tego háárávist: ¶   Sämitigeh lasetteh oovtâstpargo artikkâl 8(j) olášuttem tiet ¶ Čuovviittâspalvâlusah ¶ ij lam kuássin uáinâm maiden nuuvt suámálii. ¶ - párnái sämikielâ já kulttuur naanoodmist - sämikielâin já kulttuurijn - jieijâs säämi áámmátidentiteet naanoodmist - säämi kulttuur vuolgâsoojijn tábáhtuvvee aarâhšoddâdem uulmij, siskáldâs já tooimâi ¶ Ukraina ¶ Kersant tiervâttij muu “terve-terve” -tuáivuttâssáin penttâ kieđâst já tállán sinuttâlškuođij. Táássáš puoh hovdâulmuuh suátivievâst korpraalij rääjist lijjii “teitittâllâm” já oroi imâšin, et taggaar stuorrâ hiärrá ko penttâ kersant, mii lii masa jo imelist nubbe, “sinuttâl” ulmuu, kote lii suu vuálásâs. Nuuvt kuittâg lâi já siämmást sun muštâlij, kiäh muu puáttee penuvstivrejeijeeskipáreh liččii: ¶ a. Laapi stuorrâ ¶ Kivikkoalvejuuri ¶ Paavvâl ustevijdiskuin kuáhtái maaŋgâid ulmuid. Sij kuldâlii Paavvâl sárnum, tastko sun tuubdâi pyereest pase kiirjijd já maatij muštâliđ Imelist. ¶ 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶ ko tuosah tuše nube čalme? ¶ Piejâ~kiemni siisâ~korriihánnáá tuidum potásijd. Parde čuopâdum kuolijd oolâ. Tipte tuoldiđ já ucceed šleđgâlevy tie 3 táásán, et tot lohe vyelni suolgâi tuáldá. Adde kuolijd kopšâđ tie 30 minuttâd. Faalâ kuolij já potásij lasseen mielhi, saresopá já leeibi. Potáseh láá njálgáh vuojáin purrâđ.~ ¶ Roolijuáhu: ¶ SPR uáiná, et šoŋŋâdâhnubástus tuástumist kalga nuávdittiđ OA biodiversiteetsopâmuš artikla 8(j) já väldiđ vuotân sämmilij ärbivuáválii tiäđu, vuáválâšvuođâid já innovaatioid já sämmilij vaikuttemmáhđulâšvuođâid meid aalmugijkoskâsijn orgaanâin nomâttum artikla vuáđuld. SPR haalijd kiddiđ huámášume meid sopâmuš artiklan 10(c), mii meerrid, et sopâmušuásipeleh kalgeh suojâliđ já movtijdittiđ biologisij naavcâi ärbivuáválii kevttim ärbivuávlij kulttuurlij vuovij miäldásávt, moh heivejeh suojâlem já pištee kevttim vátámâššáid. SPR uáiná, et artikla kenigit staatâid kunnâjâttiđ sämmilij ärbivuáválii luándukevttim. ¶ - Hei, já tääl kale muštâlah, et mii immâšijd tust lii! Mun jiem tuođâigin lijkkuu tágárân! ¶ – Na jieh lahkin, mut kalehân mun tom uáinám eđâhánnáá-uv! ¶ Ucjuv servikodde (tavesämikielân) ¶ 106 ¶ Meccihaldâttâs Laapi ráđádâllâmkodde ¶ Máttááttâshaldâttâs 2000:17. ¶ Mondet halijdâm máttáđ sämikielâ? ¶ ryevdikuálááš ¶ virgeomâhááh kiäid koččâmâšah vuolgâttuvvojii, västidii koijâdâlmân, eereeb Iänuduv kieldâ já ¶ Sehe čäcijotolâhlaavâ et meccijotolâhlaavâ mield kalga kištoi tâi hárjuttâsâi pisovâš tâi távjá tábáhtuvvee orniimiijd uuccâđ kieldâ pirâssuojâlemvirgeomaháást love. Love kalga uuccâđ meid priivaat tábáhtus orniimân, jis tábáhtusâst láá vyerdimist merhâšittee pirâshemâdâsah. Love kištoi teikkâ hárjuttâsâi tolâmân maaŋgâ kieldâ vijđoduvvâst mieđeet kuávlulâš pirâskuávdáš. ¶ kiijtám puárásub ulmuu. ¶ KROKODIILRUKKOOS ¶ Eenikielâ lasemateriaal 0-6 luokkáid ¶ – Kalehân mun tuálvum taid kuškâđ, loppeed iššááš Hirškikkâ, váldá njuoskâ pihtâsijd käŋŋirân já kuárŋu heŋgástiđ taid aaihâ uáksán. Puttânâm peelgi sun ij innig muštegin, ko puátá maasâđ. Myerji hävvi-uv lii joskâm vardemist já iilâštmist. ¶ Sämitigge OVDEDEMPAARGON UÁSÁLISTÁM SÄÄMI AARÂHŠODDÂDEM PARGEEH ¶ Fiskiskuobbârij suoggâmhaatah ¶ Rukkoos lii ulmuu vyehi leđe já eelliđ Immeel muáđui oovdâst. Tot lii siämmáá luándulâš já velttidmettum vuoiŋâlii elimân ko vuoiŋâm lii rummâšân. Immeel uáiná mii ovttuu, já mij pyehtip sárnuđ sunjin já sun mijjân. ¶ Pargojuávkku luovâttij loppâraportis pirâsministeriön 7.6.2011 uárnejum seminaarist. Pargojuávkku porgâttij pargoos ääigi čielgiittâs Akwé: Kon -ravvui koskâvuođâst aalmuglii lahâaasâtmân já čielgiittâs säämi utkevuoigâdvuođâst. Pargojuávkku toovâi loppâraportistis 28 toimâiävtuttâssâd já 11 avžuuttâssâd. Tooimâin iävtuttuvvoo luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválii tiäđu vuotânväldim lahâasâttâs já haldâttuv ovdedemprojektijn sehe škovliimist. Pargojuávkku iävtut, et resursseh stivrejuvvojeh sämmilij luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválii tiäđu vuorkkiimân, tutkâmân já iäláskitmân. ¶ Nähkisuájái syelimâs áiccu ¶ Tondietbâ eidu lijkkuum ruánáá iivnán, ko muu ustev meccialmai lii ¶ 2. ¶  uumáástmin. Suomâkielâst 204 ¶ Juhâpuoiduu (93A) luánduliih eellimpirrâseh láá tälviv sudesin pissoo juvviih sehe ¶ koddee čuu ijd, karokaavpijd, ¶ – Na jis mun tuon nube uuvsâst puáđáččim olgos, ákku iävtuttâlâi vala. ¶   Mun Sämikielâlâš viermialmostittemij pyevtitmist lii tehálâš, ete almostittem lii älkkeest kavnâmnáál. Veikkâ Jieštipšoravvui ij lah njuolgâ liŋkki Mielenterveystalo.fi-siijđoin, tot kavnoo kuittâg Mielenterveystalo.fi-siijđoi jieštipšoravvuid lađâmáin. Jieštipšoravvuu toimâttem viermist orjâlâškielân lii sämikielâlij palvâlusâi falâldâhhân taggaar aalgâ, mii Säämi kielârääđi tuáivu mield ruokâsmit meiddei iárásijd orniđ sämikielâlijd palvâlusâid viermist. Tääl almostittum Jieštipšoraavâ lii vuossâmuš Mielenterveystalo.fi-oovtâspargoproojeekt orjâlâškielâlâš viermialmostittem. Säämi kielârääđi tuáivu, ete Kielâtaho-palhâšume movtijdit palhâšumefinnejeijee vijđediđ orjâlâškielâlâš falâduv sehe toimâttiđ viermiamnâstuv máhđulâšvuođâi mield meiddei anarâškielân já nuorttâlâškielân. ¶ 32. Meeci uccâpiäđuh ¶ Mark 4:35-41 ¶ árvun sämikielâlâš palvâlusâi toimâmvuođâst. ¶ Uccâ vuáskunááh tuáppejeh keessiv mielâstis vuogân. Stuárráábeh vuáskuneh tuáppejeh pyerebeht iđedist tâi maŋŋeed eehidpeeivi. Sevŋâdumos ääigi vuáskuneh náđđájeh jäävri ponneest. Keessiv vuáskunijd pivdeh meid vuoggâčielgijn, katiskain sehe viermijn já tälviv runneuággumáin. Vuáskun läävejeh vuoššâđ, passeeđ omânist, suovâstiđ tâi passeeđ paistpáánust. ¶ 71 ¶ 1. Keevti oppâkirje kove 82A. Moin vuovvijn já kost ¶ II värisaavâjođetteijee Heikki Paltto ¶ Pargopitáh ¶ Kirkis aldâkkâs čooskij äijihpoolvâst stuorrâ muorân, já ¶ b. Čuujoot njuoláin já čääli kován šlaajâ pyeremuu tobdomeerhâ. ¶ Stivrâ čonâdâtâi väridiđ toimâttâhtiilijd oovtâ pargee várás Nuorttâlâškulttuurkuávdáást, mii vuáđuduvvoo Čevetjáávrán. Nuorttâlâškulttuurkuávdáá ovdedem lii ohtâ sämitige taan vaaljâpaje njunošuulmijn. ¶ Jeesus västidij: ”Jiešpa tun nuuvt eeđah. Mut mun eeđâm tijjân: Tij pesâvetteđ uáiniđ muu čokkáámin Immeel uálgispeln.” ¶ meerâ ¶ Lasseen ton pargon lii lasettiđ tiäđulâšvuođâ algâaalmugij aašijn, pyevtittiđ taid kyeskee dokumeentâid/materiaal já jođettiđ algâaalmugijd kyeskee aašijd OA-vuáháduv kieđâvuššâmnáál. ¶ Lijgešoddâm jáávrán puáhtá tälviv šoddâđ happi- ¶ uágun maiden. Eereeb Jouko váhá ¶ Casablanca ¶ maaijuv.....90 ¶ Biologia já eennâmtiätu ¶ Ellei kunâgâs já maailm ¶ 14 0 ¶ – Tääl toh jo puáttiv maassâd Assaaskuolgâ jierestui. ¶ – Na kale mun ehidist puávtám-uv čuollâđ. Ijhân must lah nuuvt huáppu. ¶ Purâttettee ¶ Vuáđulaavâst kiärdu puáris haldâttâshäämi válduprinsiip: staatâväldi Suomâst kulá aalmugân, mon oovdâst staatâpeivijd čokkânâm ovdâskodde. ¶ - Mondet kočâttih tom? Haŋgal majettudâi. ¶ njuolgâd, njuolgâ = suora ¶  lii Neeljimollâ lâi taggaar spellâ, et tot spellui olgon sierâdemkiedist ađai “leikkikenttääst” já tast annojii pállu, mailah já purâttemlyevdi. Lyevdi lijjii paješkoovlâ kaandah ráhtám veerrâmtiijme ääigi veerrâmluokast já tot lâi rahtum luovdijn pirrâjurbâsin, mon luoddiittâh lâi suullân meetterpeeli. Tot lâi muádi lyevdi asoduv verd eennâmtääsi paajaabeln já ton pargon lâi väldiđ vuástá páálu talle, jis časkee ij toos teividâm. Ko pállu koočâi purâttemlyevdi oolâ, tot spuákkái já toovgâi pajas, já tast nuuvt purâtteijee, ko časkee-uv tieđijn, et pállu ij lamaš “puástud purâttum” . Talle tot kale lâi “puástud purâttum” , jis tot koočâi ton lyevdi ulguubel. Lâi ušom vala nuuvt, et jis časkee ooinij, et pállu lii puástud purâttum, te toos ij tarbâšâm talle časkeđ já finnij uđđâ páálu. ¶ Kulttuureehid ohjelmist lávdásteleh čajáttellee Irene Länsman, anarâškielâlâš lávlumjuávkku Koškepuško, anarâškielân lávloo Heli Aikio já nuorttâsämikielân leu’ddejeijee sämitige 1. värisaavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio. Tavesämikielâlâš muusik oovdânpyehtih Wimme Saari, Ánnamáret Ensemble, Anna Näkkäläjärvi-Länsman, rap-musijkkár Áilu Valle já Annukka Hirvasvuopio-Laiti. ¶ Kišto čuávdá 10-jeessânsâš palhâšumelävdikodde, moos kulá ohtâ ovdâsteijee jieškote-uv kulttuurkuávdáá kevtteeorganisaatiost (ohtsis 8 ovdâsteijed) sehe ovdâsteijeeh Seenaat-kiddoduvâin já kulttuurkuávdáá arkkitehtuurkišto vuáittám vuávájeijeejuávhust. Lävdikodde lii nomâttâm jieijâs koskâvuođâst 4-jeessânsâš pargováljukode árvuštâllâđ puáttám nommâiävtuttâsâid sehe valmâštâllâđ palhâšumelävdikoodán iävtuttâs kišto vyeitteeiävtukkâsâin. ¶ – Sämikielâ – inarinsaamea vieraana kielenä . Pajetääsi oppâkirje + hárjuttâskirje, mon lii čáállám Marja-Liisa Olthuis. Sämitigge 1998, 167 s. ¶ — Ucánjihhii stuárráábin kalga finniđ. — Já mušte Pöö, et muoi porreen nuuvt ennuu sukkâr já njálgáid, et šaddeen jyehi peeivi stuárráábin já stuárráábin. Kuovzâ peri Pöö. ¶ » Tijhân leppeđ vuálgám tego riävvár volliittiđ, miehih ¶ Mon pyereest tun máátáh sárnuđ anarâškielâ? ¶ Otsikko ¶ – Puurâ pergâlâh loopâid-uv! (HIM). ¶ Laapi pyecceitipšompirrâduv vuáđutiervâsvuođâhuolâttâs ohtâduv sämikielâliih palvâlusah ¶ Pargojuávkkuovdâstem ¶ Suomâ lii ratifisistâm aalmugjeessân- já poolitlâš vuoigâdvuođáid kyeskee almossopâmuš ( KP-sopimus) ive 197 6. KP-sopâmuš lii uási Suomâ riehtivuáháduv, já lii vyeimist laavâtääsist já návt njuolgist heiviittettee já čannee riehtikäldee. KP-sopâmuš olášuttem kocá OA olmoošvuoigâdvuotkomitea. Sopâmuš mield meid ovtâskâsulmuuh pyehtih väidiđ olmoošvuoigâdvuotkomitean KP-sopâmuš rikkomušâin. ¶ 17.10. 07.00 – 15.00 8 h ¶ šaddokäärdist láá? ¶ Sämitige čuákkim tuhhiittij budjet ihán 2015 ¶ Puástu vuárnuseh já kiäláseh, morheh, suáláádmeh já näimirik k oseh láá valjeest jyehi saajeest, vorrâtaho čuávu vorrâtavo. Tondiet eennâm äpiluvá já puoh ton ässeeh kuáráneh. Vildâelleeh já alme lodeh jäämmih, meerâ kyeleh láppojeh. (Hoos. 4:2-3) ¶ Kielâpiervâlpárnáiguin jođetteijee Ritva Kangasniemi já Matti Morottaja. ¶ stuorrâčäciluttihâš ¶   Ärbivuáválávt robdâtiileest ässee ulmuuh, tegu tääbbin tavveen ässee sämmiliih, láá karttâm kevttiđ innovistemnavcâidis jiegâin pisomân já perruinis huolâtmân. Täid naavcâid kalga tääl uážžuđ pehtilávt kiävtun. ¶ Toimâttâs: Tarja Latva-Karjanmaa ¶ Uđđâ vistekáálvuid pyevti, ¶ Uumaja = Ume ¶ Taavdâtahheeh , tego viruseh já bakteereh levâtteh taavdâid. ¶ Rämidiđ, väärih já čuumah, ¶ Gibraltar D8 ¶ Avnaasjuuhâ D2 ¶ Tuáŋgisnallii sittijâš ađai suándijâš kirdá tuurâšt kuhes maađhijd . Tot ocá kuusâ já hiäppuš suándi hajâááicus vievâst, mii lii ton maaŋgâsuorâg tobdošoorvijn. Ko tot kávná suándileje, te tot kuáivudâd kievrâs juolgijdiskuin leje vuálá purrâđ suándi. Loppâkeesi kuáivu niŋálâs suándileje vuálá raaigijd, moid tot mannee. Niŋálâs notká raigijd suándi, vâi maaneest šaddee suovsáid ličij tuárv i raavâd. Siämmást sittijâš suándee eennâm . ¶ Veikkâ ihejeessân lii-uv iäruttum seervi jeessânvuođâst mävsihánnáá jeessânmáávsui keežild, tot ij uáivild tom, et sunjin ij vuolgâttuuččii Anarâš-lostâ. Tot kale vuolgâttuvvoo, mut kalender ij vuolgâttuu. ¶ 38 ¶ 2. Boletus binophilus – Männynherkkutatti – Peesiherskutatti U ¶ Proojeekt puátusin šoddii Säämi arâšoddâdem aargâ tooimâi ravvuuh já anarâš-, nuorttâlâš- já tavesämikielâlii arâšoddâdempargovievâ kuati.fi –materiaalpaŋkkisiijđoi raamih já válduprinsiipeh. Materiaalpaŋkki lii tääl kiävtust tuše sämikielâlij kielâpiervâlij já peivitipšo-ohtâduvâi pargoviehân. Siijđoi loopân rähtim várás vyerdih jotkâproojeekt. ¶ Säämi taaidâ ¶ Muu hobby ¶ KKK02, s. 71. ¶ Uđđâseh 28.5.2009 ¶  ruškis 2. Puohâin lii vuoigâdvuotâ piettâliđ kuoskâttâlmist. ¶ Vitamineh ¶ – Poolvah lijjii vissásávt almeest monnii suujâst, eeđâi Simba ¶ Mun kal kuorâm madâräijihâm ¶ Heinola D5 ¶ 6 Pakkâsist já kolmâsist ¶ oovtâ smavvâ iäru puotâ: MLO čáálá pyhien ovttáin o-pustâváin posij já IL vuod ¶ Juovlâi ääigi Máárjá lâi aaibâs nuuvt ko ovdil-uv. Keesi muštoh lijjii vájáldum, eidu motomin elâččii mielâst. Saammâl lâi lieggim juovlâsäävni, já ko suoi moonáin sáávnán, te Saammâl huámmášij, et Máárjá lâi puáidum. Máárjá kivsedij Saammâl, et tottá vissâ sun lii puáidum, ko nuuvt šiev purrâmušâid lii purrâm. Iäskân ehidist Máárjá tubdâstij Samâlân syeligâsvuođâ. ¶ vuáhádum eelliđ eennâm vyelni. ¶ Tievâsmittemškovliittâsâst šadda vissásávt mainâstiđ lase-uv maŋeláá. ¶ Kielâtaho-palhâšume ¶ ulmuin leđe väädis vaattâđ kivkked sämikielâlâš palvâlem, jis ovdil lii piergim suomâkieláin. Aai ¶ – Pyehteen-uv siämmást tuálvuđ taam reeivâ juovlâäijihân? Nieidâ koijâdij. ¶ – Rähis párnááh! Tij leppeđ puoh kuulmâs tääl tommittáá stuárrum, et uážžuvetteđ išediđ muu juovlâvalmâštâlmijn. Taan ive lii mii vuáru orniđ juovlâjuuhlijd Ránnjávääri ubâ nuáidisuuhân. Ááhuh já äijiheh láá puátimin kolliđ, já meiddei iänui já eehi já čeeci. ¶  attribuutih Taat III EHIDÂS ¶ Valve puoh jesâneh láá täsiárvusiih. ¶ fárusis. Eidu ko oroi lemin nuuvt, ¶ AUDITORIO VIJĐODÂH: ¶ Toimâtteijee Petter Morottaja ¶ Sämitigge kištoot Säämi kulttuurkuávdážân šaddee raavâdviäsu láigusopâmuš. Säämi kulttuur-kuávdás kalga algâttiđ tooimâs ive 2012. Láigulâžžáin tahhoo vyeimist orroo láigusopâmuš tuáistáážân já láiguäigi álgá 1. uđđâivemáánu 2012. ¶ tavesämikielâlâš eenikielâ oppâkirjeest ¶ Tallaa ääigi ko elleeh mattii vala sárnuđ, te kaavnâi vuorâččâs motomin vuástápitá. ¶ Áigápuátutoorjâ lii majemušsajasâš ulmuu tâi perruu velttidmettum áigápuáđu torvejeijee hiätu. Áigápuátutoorjâ lii uáivildum tilálâšvuođáid, main eres puáđuh tâi omâdâh iä keelijd kuáhtulâš eellimkuástádâssáid. Áigápuátutorjuu mieđettem vuáđuduvá Laahân áigápuátutorjust ¶  ivveest Säämi taaiđâ, tyeje, ikonij já kirkkotekstiilij čáitálâmâs lehâstuvvoo Anarân Säämi kirkkopeivij ááigán. Povdiittâsčáitálmâsân uásálisteh čuávvoo taaidâreh Ruotâst, Taažâst já Suomâst: Britta Marakatt-Labba, Rannveig Persen, Aune Kuuva, Merja Aletta Ranttila, Pekka Hermanni Kyrö já Outi Pieski. ¶ – kulmâ jyelgipaarâ ¶ Jeegist lii vááijuvvuotâ raavâdamnâsijn ¶ A. Mii lieggâ ááimun tábáhtuvá? ¶ Luosâ ađai merâluosâ lii vajâldeijee, mii šadda stuárráábân ko mihheen eres Suomâst ellee kyelišlaajâid, távjá paijeel 20-kilusâžžân. Tot lii kildee siilbâ ivnásâš já ton sijđosárgá paajaabeln láá tevkis tiälhuh. Kođoääigi kuopsâskyele ađai kuáijim ivne muttoo tevkkâdubbon, čuávji muttoo ruopsâdin já kááibán šadda ruákki. Maŋesčoovčâ niŋálâs väljee kođosaijeen čievrâponnásii vohâdávt kolgee virdesaje. Kođo älgidijn niŋálâs vistig čiähčá pecciháin juhâpoonán kođokyepi. Oreskyeli vuájá niŋálâs paaldân. Ko niŋálâs lii kuuđđâm meiniseehâst meeinijd kuápán, te ores cirgee kuopsâ toi oolâ. Šohânum meeinih ¶ Piehâinsuolluuh, Piehânj- Piekanasaaret Jieŋâsuolluu já Mahlad kooskâst. ¶ keesi já täälvi kooskâst? ¶ Rähis aalmugjesâneh! ¶ Matti Leinonen ¶ Olmooš lii vuáhádume miäštár ¶ koovlin. ¶ oolâ aassâđ. Muu lieggâ kuácceeh ¶ Amoc ja Ambassadeur ¶ Škovlim ulmen lii adeliđ máttáátteijeid máhđulâšvuođâ sämikielâ iäláskitmân škovlâpargoost, faallâđ sijjân porgâmkiedi já piergâsijd kielâlávgummáttááttâs oovdedmân keevâtlii škovlâpargoost. Nubbe tehálâš ulme lii ráhtádâttâm ovdâ- já vuáđumáttááttâs uđđâ máttááttâsvuáváámij kiävtun väldimân sämimáttááttâsâst. Škovlim ulmen lii lääččiđ pyerebijd tiäđulonottem vuáválâšvuođâid já lasettiđ máttááttâspargovievâ tiäđu lahâasâttem adelem sämimáttááttâs keevâtlijn máhđulâšvuođâin. ¶ MEILLÄ ON VASTUU = MIST LII OVDÂSVÁSTÁDÂS ¶  Maggaar kirholâščuákkim mieđettij meriruuđâ anarâškielâsâš ráámmmátteevstâi jurgâlem várás. ¶ b. Tivo puástu nággusijd. ¶ Orgaaneh šaddeh kođosijn. ¶ - Maid tuoi halijvettee juuhâđ? Hanssâ koijâdij. ¶ f. Toh kiškodeh saallâs pitážin. ¶ − ruttâtuállee Mari-Anne Kenttämaa (ij lah stiivrâ jeessân) ¶ b. Moh jiešvuođah cuobbuu ráhtusist helppejeh vuoijâm? ¶   Sun lâi lijkkum nuuvt hirmâdávt taan uđđâ kiärppáážân, et lâi oppeet vájáldittám Juhháán-kuuđhâ. Sun aaibâs suorgânij, ko kulâškuođij Juhháán huikkem. Sun aalgij čielgiđ taan mučis kiärpážân, et suu skippáár Juhháán ocá suu já tääl lii pággu vyelgiđ. Mudoi kutkâ iätáduuččij. Uđđâ skippáár vuolgij sättiđ Liisá já váruttij, et tääbbin liččii ennuu tagareh vaarah, main Liisá ij tiättám maiden. Ohtâ stuorrâ vaarâ ludij lasseen liččii eevnih, toi viermih. Toh liččii jyehi saajeest, mut taid kale opâččij huápust uáiniđ. Mut talle kolgii leđe čalmeh áávus. Liisá lâi kal hárjánâm eevniviermijn selvâniđ, toh iä lam nanoseh já uáinojii jo kuhás. Tuođâi sun lâi jo taan uánihis ääigist tom-uv huámášâm, et tääbbin toh eevniviermih lijjii ennuu nanosuboh, stuárráábeh já kuuđđum tagarij laigijgijn, et taid lâi vaigâd iäruttiđ. ¶ Viiljâžeh Arvo, Toivo Immanuel já Tuomo Itkonen Anarist ive 1910. ¶ Sämitige čälleetoimâttâh lii toppum 6.-31.7.2015 koskâsâš ääigi. Haldâttâhhoovdâ kesiluámu sajasâžžân 1.-31.7.2015 tuáimá vs. lahâalmaičällee Kalle Varis, puh. 010 8393 187, gsm. 050 384 70 40. ¶ Mieđâ sooppâđ rijdokuoimijnâd jo talle, ko vala lah suin jotemin vuoigâdvuotân. Mudoi sun sáttá adeliđ tuu tuámárân já tuámmár vaahtân, já nuuvt tun šoodah kiddâgâsân. Osko muu: tobbeen tun jieh peesâ, ovdil ko lah máksám majemuu–uv šlaantâ. ¶ - Viljo Porkola ¶ Ko sij lijjii vajâldâm viehâlágán määđhi sij pyevtittii kärdinân. Tot oroi lemin tuođâi váldálâš. ¶ 5. Táálust orodijnâd toopâ uuvsâid já laasâid. Ele čokkáá tullâsaje tâi šleđgâpiergâsij alda, ko aldâkkâs sáttá puáttiđ šleđgâjottoos mield. ¶ Puoh viäđŋásiih láá tivreporreeh. Iänááš uási tain láá Suomâ luándust táváliih. Maaŋgah piäđuh kyeđđih viäđŋásijd ráávhun toi kuocâ haajâ já počis smaakâ keežild. Čäcikuáđhuš (94B) lii Suomâ stuárráámus viäđŋásâš. Tot lii mudoi kildeečappâd, mut čuávjipeeji lii vielgâd. Čäcielimân vuáháduumeest muštâleh ton monnjâjyelgih, main láá storgâsiähá áŋálduvah sehe kuhes já siijđoin tapčasâm seibi. Čäcikuođhuu puáhtá kuáhtáđ ubâ Suomâst jyehimuđušijn sisčaasijn já meerâ riddoin. ¶ Kuva 1:n teksti: ¶ Puosâškuottih čohčâleencun. Vyerdi 1 leggistemvuáru. ¶ - Na kale mun oostâm. Mut jiem kale jiešalnees kolliistâllâđ lamaš puátimin. ¶ - Lam eidu varrim, já kyevti oho keččin varriim vala uđđâsist. ¶ Toho monâdijn pyecceeh puáránii. Sij luovânii spitalist! ¶ Matti Morottaja ¶ puástu vaastâ tiätusáánán teikkâ olgospyehtimân. Vaastâ sáttá meid leđe šiev oovtâ ¶   52 ¶ Alda Njuámmilviäsu toh kuáhtájeh uccâ čiärroo njuámmiláá. ¶ Sun kejâstij muu já eeđâi: ¶ I veäigikuuhâs 11 ¶ KAT11, s. 85. ¶ b. Mon Euroop uásikuávlun väldikodde kulá ¶  käävci, jurgâlâm: Iisak Mattus ¶ RAAVÂDVIÄSU GALLA, 50 ulmui ¶ anarâskielân muu ilo (spiekâstemjuávkku nr 2), tastko anarâškielâst omâstemkiäččus ij ¶ Ráámmát, rippâ, rukkoos já sivnádâs ¶ käškimčuáimáš ¶ Helikopter kiirdij tast lappâd. Teikâ nuuvt Erkki juurdij, mut helikopter siäivui huksimsaje parkkâsajan. Já kulluuškuottii meiddei ambulanssi já poolisauto já puálukode autoh-uv njurgomin. ¶ Kooppânj lii kyele asettis, áimoin tevdum cuozzâsekkâ. Ton vievâst kyeli heiviittâl vuoijâmkieŋŋâlvuođâs. ¶ Taan kaavpugist Pieinis-Piäkká já eres kisáh ääsih. ¶ árvun sämikielâlâš palvâlusâi toimâmvuođâst. ¶ pelipyehčee.....65, 125 ¶  kuumpin. Sun 0-kukkodâhpirrâdâh ¶ - puhelinnummeer (moos puáhtá suáittiđ, jis loostâ tooimâtmist láá probleemeh) ¶ Arâšoddâdempaargon, maid pargeh sämikuávlust já ton ulguubeln, uccii ovdedempargo vievâst sämmilii arâšoddâdempargoviehân tagarijd pargomaalijd, moh išedeh já tuárjuh pargovievâ mättim soddâdempargoost nuuvt, ete sämipárnái kielâliih já kulttuurliih vuoigâdvuođah olášuttuuččii. ¶ 6. Noomât kyele sisorgaanijd. ¶ Forgâ tánssámlättee tievâi ulmuin. Ánná ij kale lamaš kuássin tánssámgin, mut ij tot suu mano nuuvt hirmâd ennuv häittidâm. Iä toh iärrásehkin suu mielâst tađe čepibeh táiđám leđe, njuškuu tuohu teehi tego poccuuh ääiđist. ¶ Čohčâmáánu 1999 (36 sijđod) numerist ij lamaš sierânâs teema ja uáivičaalâ maacâi ain-uv kielâpiervâlaššijd čallust Piervâl taarbâš puohâi iše návt: ¶ c. Oslo ¶ – Puáttiđ išán teehi! huuihij Juhháán naaburijdis. Taat nubbe ákku lii čuuvtij ruásnulum. Sust ij lah kustoo lamaš torvopoovij kiddâ. ¶ 1. palhâšume 35 000 € 2. palhâšume 25 000 € 3. palhâšume 20 000 € kyehti lonestem, kuábáš-uv 10 000 € ¶ – Na ij tot muu mielâst uccáágin lah, Maarit culijdij maassâd. ¶ Suomâ sämitige saavâjođetteijee Juvá Leemit, Klemetti Näkkäläjärvi lii toimâm Säämi parlamentaarlâš rääđi saavâsaavâjođetteijen majemuid kyehti ive. Saavâjođettem sirdâšui Suomâ sämitiggeest Taažâ sämitiigán Kirkkonjaargâst skammâmáánu 9. peeivi. Säämi parlamentaarlâš rääđi (SPR) tievâsčuákkim uárnejui Kirkkonjaargâst. ¶ Immeel kejâdij sino, ¶  kuobžâ. - Mun * Uruniemi Camping , Uruniementie 7, 99870 Inari, šleđgâpostâ: Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. . Uruniemi Camping lii Anarist mučis saajeest Aanaarjäävri riddoost. Mätki Aanaar markkânân lii 2 km já Avelân 38 km. Uáđđimsajeh viistijn já kámpáin láá ohtsis 53. Kámpáin láá šleđgâliegâttâs, jieŋâskäppi, liteh já vuoššâmmáhđulâšvuotâ. Uási viistijn já kámpáin lii riššo, hiivsig, sävni já televisio. Lakaneh lasemáávsust. ¶   Pöö njuškij vuálus, já talle kuohtuuh staaluužiih kaččáin aaibâs njäälmi moojiiuásán, majemuu nierâpääni ¶ Käldeetiätutilálâšvuotâ lii heeitug já pargeldem maaŋgâid čuođijd iivijd luávdee hirtorjállâš amnâshaŋkkáin lii čuolmii. Lii pyereest-uv máhđulâš, et kávnojeh vala käldeetiäđuh, moh pyehtih rievdâdiđ markkântiäđuid aaibâs uđđâ oornigân. Tággáár äššin puávtáččij jurdâččiđ ovdâmerkkân kävppijâsâi kirjetuálu, sehe siämmáá sulâsijd ohtâvuođâid markkânáid. Ton lasseen markkânijn jurduu mieldi finniiččij lasetiäđuid sehe Finnmarkposten- et Finnmarkens Amtstidende -aavisijn, mut toi tiäđui kavnâmân mana äigi. Lam jurdâččâm taan amnâstuv hástusin iärásijd-uv ääšist perusteijeid. ¶ Nuorttâsämikielâ puáhtá luuhâđ vuáđuškoovlâst, mut eenikielânis nuorttâsämikielâ sárnoo párnááh já nuorah lii innig häärviht. ¶ Taan kirjeest láá čapisvielgis sargum koveh ¶ – Mutâ jiem mun kale tääiđi tuostâđ, eeđâi Piäkká šlundáht. ¶ Nisonij olgoštem meddâlistem kieđâvuššee komitea (CEDAW) ¶  kvanttoreh Kirjeest “Inarilaiset Suomen puolesta” ¶ koškepaje? ¶ Skyelfikárgu HA.1974 Ijjäävri koskâmudo viestârpele riddoost. ¶ Puoh puárásumos čuovâniävvu lii lamaš tiäđust-uv päljis tullâ nuuvt kärbisnjuunest tuohâsttijn, ko meeccist, láávust, kuáđist, já hirssâtuuveest-uv orodijn. Toovláš olmooš joba tuoijui tuulâ paštust tagarijd tuojijd, moh iä nuuvt hirmâd kirkis čuovâ tarbâšâm. Puárásumos nuuvtettum teknisâš čuovâniävvu lii kuittâg kyelevuojâlieksi ađai kiilu. Tot lâi taggaar vyelligis koopâ sulâstittee neeljičievâg littááš, mast lâi kaskoo tuárismuorâ já tast lâi räigi. Kággást tâi timmâ pumbullääigist rahtum vááimus pieijui rááigán já jieš ton kiilu siis pieijui kyelevuojâ teikkâ nuárjuvuojâ, jeđe cokkiittui. Kiiluin koolgâi leđe várugâs ton suujâst, et tot lâi rahtum piŋâlmuorâst. Ko vuojâ lievsist nuvâškuođij, te lâi vaarâ, et ubâ kiilu puálláá. Maŋeláá, ko ryevdi já peldi algii leđe finniimist, te kiilu tiäđust-uv rahtui pyelehánnáá materiaalist. Maŋeláá, ko lamppuoljo aalgij leđe finniimist, te kiilu puáldimamnâsin lâi meiddei oljo. Kiilu rahtui ovdâmerkkân nuuvt, et kuárus puttâlân pieijui oljo já puttâlnjáálmán flanellist rahtum vááimus, mon nubbe keeči lâi ohtâvuođâst lamppuooljon já nubbe keeči puttâlnjäälmi ulguubeln, mii cokkiittui pyelliđ. ¶ Árvuštâllâm olášuttem uásild kolgâččij ohtâdâhkuáhtásâš vuáváámist miäruštâllâđ maht tiäđu kalga nuurrâđ, kiäh árvušteleh, kuás já maht. Tooimâ árvuštâlmân kulá meiddei párnáá aicâdem já suu aargâ uáinojeijen toohâm kirjiimáin páárnážân kullee huámášuumijd. Aicâdem iššeed šoddâdeijee huámášiđ párnáá ovdánem muddoid já ohtâgâslâš jiešnaalijd. Tilálâšvuođâin, main šoddâdeijest paijaan huolâ párnáást, lii eromâš tehálâš orostiđ aicâdiđ párnáá tooimâ já tast tábáhtum nubástusâid. Piäiválâš aicâdem addel mávsulâš tiäđu vaanhimáid. Aicâdem já dokumentistem láá meiddei šiev riäiduh párnáá uásálâšvuođâ oovdedmist. Šoddâdeijee aaicâd meid párnái mielâkiddiivâšvuođâ čuásáttuvâid vâi puávtáččij vuáváđ tooimâs páárnášvuálgulubbon kyeđimáin saje párnáá jieijâs iävtuttâssáid. Párnáá, vaanhimij já suuvâ adelem macâttâs iššeed pargojuávhu tiäđuštiđ mast lii luhostum já mast lii ovdedem tárbu. Árvuštâllâm tuálá siste el. ¶ 3.3.8 Puolžâ- já källeekuávluh 9 ¶ Kongres- já tábáhtuspalvâlusah ¶ Matti Morottaja ¶ Säminuorâi uásálistem- já vaikuttemmáhđulâšvuođah puáráneh. Sämitigge vuáđđud jieijâs ohtâvuotân nuorâirääđi já nuorâičällee virge. Nuorâirääđi asâttuvvoo häävild kyevti ihán. Rááđán šaddeh ohtsis vittâ 18-25 -ihásii jeessân. Lasseen nuorâirááđán nomâttuvvojeh ohtsis vittâ 15-17 -ihásii äššitobdee. ¶ pyevtitteh mieđâ. ¶ – Mun kale ááigum ain-uv kunnijâttiđ ulmuid mut tággáár mun jiem ollágin addii! Ko kerd máávsám lááigu, te keejâm, et must lii vuoigâdvuotâ talle aassâđ-uv täst. ¶   Talle tovle Liisa lâi jottáám aaibâs siämmáá luodâ mield määđhi, mut nubáskulâi ko tääl. Talle sun lâi monâmin tohon, kost tääl lâi puátimin. Sun lâi talle nuorâ nieidâ, pärni vala. Sun lâi tubdâstum Laurin, mučis läddlâžân. Já Lauri lâi rähistum Liisan, mučis sääminieidân já halidâm suu. Nuuvt talle lâi keevvâm, et Liisa lâi varrim Lauri pááikán koskâ-Suomân já talle lâi päikki pááccâm Sáámán. Liisa juuđij škoovlâs loopân. Suoi naajáin, vihkuin kirhoost já Liisast lâi vielgis vihkumpiivtâs ige sämimááccuh ko sunnuu vihkii. Horgâ šoodâi Jussi já maŋeláá Ánná. Liisa hoittái perruu já juuđij pargoost. Moddii ivveest sij ellii maadâenâmijn, motomin ubbâ peerâ já motomin Liisa ohtuu. Mutâ táválávt Liisa vuolgij ain tavas, jos ohtuu vuolgij. Lauri ij lijkkum Säämist. Tai majemui ivij äigin Liisa lâi iällâm ohtuu teikkâ párnáigijn Säämist. Já mađe täävjib sun eelij tobbeen te tađe eenâb sunjin šoodâi ahheev ko koolgâi vyelgiđ meddâl. ¶ Nuorttâmeerâ riddokuávlui já suollui muččâdvuotâ lii mailmpiäggâm. Cuávisvuođâ já uccevuođâ keežild Nuorttâmeerâ pillâšuvá kuittâg älkkeht. Puoh Nuorttâmeerâ pirrâs enâmeh láá sooppâm, et meerân ij uážu lyeštiđ pasâttâsâid ijge miirhâid. Taan miärádâs keežild Nuorttâmeerâ čääci lii viehâ putes. ¶ Hadde ive 2015: 49 eur/ olmooš ¶ Ko lâi skammâ já korrâ puolâšeh, ige Rantamäki adelâm innig mijjân lávurduv eehidpeeivijd rijjâ, te oppeet monnii maaŋgah ohoh škoovlâst já asuntolast, et jiem peessâm eelliđ pääihist ovdil ko kiđđâláá. Tommittáá kuittâg lâi muu peerâ iällám muu lunne asuntolast kävppimađhij ohtâvuođâst (kuás eeči, kuás Juhháán-Uulá, kuás Ailâ-Váábu), et tiettim saavâid mottoomverd pááikán-uv. Tiäđustkin sij iä puoh mainâstâm munjin, mii tobbeen lâi tábáhtum, mut tommittáá kuittâg-uv, et tiettim eeni oppeet karttâm Avveel pyecceiviäsun. Ailâ kale jeđđij, et sun pesâččij tobbeen forgâ meddâl já pááikán. ¶ merâsaivâ murtovesi ¶  miäruštâl, Käldeeh: ¶ Nuorâičällee västid ¶ et ličij uáinám rääigist. – Toh puoh láá aaibâs Kale hámásiih. Vuoi ko toh láá nánnááh! ¶ b. Moh mučis rakânâsah láá kooveest? ¶ Lijjim jurdám onnáá peeivi räi, et máátám čäälliđ – tego maaŋgah iärráseh-uv, kiäh láá kuittâg kiertoškoovlâ jottáám. Tääl te huámmášim, et lam-uv kustoo čuuvtij erehtum jiemge lahkin nuuvt čeppi ko lijjim nabdam. Lii vissâ nuuvt, et vuorâsulmuuh láá-uv ráhtám čäällimvuovijd olssis já meiddei nubij vuorâsulmui kiksen. Jis piejâččij párnáid hutkâđ čäällimvyevi, te tot ličij kale čuuvtij ereslágán já vissâ čuuvtij pyereeb vyehi. ¶ Já tiäđost-uv sun jiänusin vala kulluuttij. Na kuobžâ lei-uv vuálgám luáštádâttâđ já kiäsádâttâđ majaskulâi já ko leš uážžum jieijâs kuodduu tuáhá, te tast maŋa kale lei lappum. Kuobžâ kuulâi, et tast lii jienâ meiddei. ¶ 2 Moi áicuiguin kyeli áiccá vuoggâmááđu tâi uštuu? ¶ Puohah kaččii keččâđ, mii tábáhtui. Jobâ jieš kunâgâs almostui lane portháid. ¶ Iäččâm lâi jo aldasáid 90-ihásâš, mut vala juuđij kävppimaađhijn. Vala 1950-lovvoost eeči aasâi pääihist, sust lâi tuuvááš Piäkká-kaandâ šiljoost. Sun halidij ain jieš eelliđ käävpist, veikkâ liččii kale lamaš nuorâbeh-uv, kiäh lijjii pyehtiđ toimâttiđ kävppiaašijd. ¶ Juátkip tast, moos algâkurssâ paasij. Veerbâi já nominij juáhásem. Sajehäämih. Adjektiiveh. Pronomineh. ¶ Matt. 1:21 σώσει hän pelastaa sun piästá (MLO) sun piälust (IM) Matt. 8:25 σῶσον pelasta piälušt ¶ b. Mii penuvnaalijd sulâstit enâmustáá kuumpi? ¶ Onne lii vuossargâ já Petter covná muu já iätá: – Mondet tun jieh cuvnâm muu?! Muoi kolgâččáim leđe jo škoovlâst! Tijme lii jo 9.15 Mun luágum vyelikiärdän já uáinám ko muu stuorrâviljâ Petter hurtto jogurti. Munnuu škovlâtaksi lâi jo moonnâm já Petter vuálgá škoovlân pyeráin, veikkâ tohon lii love kilomeetter. ¶ Riemnjis västidij: – Mun lam porgâm kunâgâsân oovdân eenâb ko kiähhân tääbbin kolliistâllâm ohtsis. Mun lan juškám eennâm miätá ruássud tuárrâst já uuccâm lekittâs, mii pyeredičij tuu. Tääl lam loopâst-uv keksim olmâ puárádâskoonstâ. ¶ Skammâmáánu loopâst 1996 almostui Iisakki Mattus čáállim kirje “ Eellimpäälgis ”. Kirje lii kuástidâm Anarâškielâ servi ry. Tornion Kirjapaino Ky 1996, 104 s. ¶ Ánná čokánij kuldâliđ luvâlduv. Heikkâ poođij siisâ váhá maŋeláhháá: ¶ Uđđâivemáánu ¶ Juvduu riidon algii kuuloold asâidvvâđ ässeeh, moin vuossâmuš lâi kirkkoveerdi Irján Morottaja. Meiddei majemuš pispetarkkum lâi toollum Piälppáájäävrist já uđđâ kirkko-uv lâi valmâštuumin tááláá pappâlnjaargân. Kirho rähtim lâi álgâm 1884 já tot lâi vaalmâš 1888, pispe Johansson viihkâi ton kiävtun 1892. Tot lâi mučis kirkko, mon iä suáđi maŋa šoddâm suhâpuolvah lah uáinâm muide ko čuovâkuuvijn já kuullâm puárásub ulmuin mainâsijd tom muččâdvuođâst. Ton suujâst imâštâlâm-uv, et manen Aanaar servikodde ij suáđi maŋa ráhtâm siämmái sárgusij mield tááláá sämikirho. Meiddei mii-uv, suáđi maŋa šoddâm suhâpuolvah liččijm halijdâm uáiniđ tom pegâlmâs kirho. Oovdiš, nuuvtkočodum ”uđđâ kirkko” uáináh puolij ryešilij pommittâsâst helmimáánu, ađai kuovâmáánu 4:d peeivi 1940. ¶ Maŋeláá eelijm oovtâst čuánjápiivdost. Tobbeen kalga vahtiđ tullâpiällást ubâ iijâ já kuldâliđ, et kuus čuánnjááh siäivuh. Piivdon piäsá iäskán talle ko váhá čuovvân. Kuittâg čokkáim tullâpiällást askaluvâi. Tot lâi tuođâi nánnáás tobdo, navdâšim tast čuuvtij. Čohčuv turisteh lijjii jo vuálgám leirâsaajeest, já Issi ferttij eelliđ täävjib ašijdis tooimâtmin. Talle aiccim kuuloold, et tobdoh suu kuáttá lijjii tuođâi vuáimáliih, já talle jieččân rähistuumeest šoodâi munjin čuolmâ. Tie lâi tääl almai, kote lii luándus já karismas tááhust eidu taggaar, ko maid halijdim-uv. Mut 21 ive aheiäru! Mun lijjim šoddâdum nuuvt, et tággáár aheiäru lâi iästu, tabu. Mottoom muudon suámálâš já epinormaal. Sun lâi eidu tot, maid lijjim uuccâm, já nube tááhust oppeet jurdâččim jieččân: “Jieh pyevti riemmâđ toos. Ij tast mihheen puáđi!” Jieččân luándu tááhust jiem lah kuássin lamaš taggaar, et kačâččim uccâ áššái maajeeld, pic ferttejim leđe vises ääšist. Smiettim tast, et tust láá kyehti muulsâiävtu; jo-uv navdâšâh taan keesist oles roddijn, jiehke muurâst, et koskâvuođâst ij lah puátteevuotâ já killááh tastoo iäru toske, tâi lopâttâh koskâvuođâ tállán, ige taarbâš killáđ nuuvt korrâsávt. ¶ Pekka Sammallahti-Matti Morottaja: Säämi-suomâ sänikirje (1993). ¶ niestipuásui = puásui, mii váldoo purrâmâžžân ¶ Sämitigge lii Suomâ sämmilij alemus poolitlâš orgaan já tot väljejuvvoo vaaljâiguin jyehi niäljád ive. ¶ b. Mon eennâm liipu tot sulâstit? ¶ – Tääl te kolgâp kyeddiđ tuoid tävirijd tállân ááitán! Haŋkkâ eeđâi. Já tuoi, Vuodâs já Tuárgis, kale kolgâvettee itten iđedist tállân nuáidušiđ meddâl taid káálvuid ovdilgo enni koccáá! ¶ » Sun kuođij sii toos já vuolgij meddâl. ¶ šaddoporree ¶ Piäkká-iänui uágu riddoláhháá já lii koddám šaapšâ. Šapšâ ij lah hirmâd lussâd já sun paajeed tom rääigist tuárgust kesimáin. Viijmâg eeči-uv jaska raaigij puuhâm já piäsá navdâšiđ uággumist. ¶ 5. Russula obscura , rinn . Russula vinosa – Viinihapero – Viinismiäruh U ¶ 35–37 ¶ c. láágást d. kossâčuálist? ¶ demäigi adelui suullân mánuppaje. Majemuuh vástádâsah pottii tooimâ proojeektpargei 29.9.2007 ¶   Tot lâi vuossâmuš kiđđâ já keesi tääbbin. Já ko tälvi poođij, te sun eelij tarkastmen škoovlâ já melgâdáid jyehi škovlâpiirist sun táátui uápásmiđ servikoddees ulmuid já toi aassâmpaihijd. Talle ij lam Säämist vala nabdem čuovâttâs ko tääl lii. Mun muštám, ko tot mottoom soojijn omâttâlâi toi ulmui eellim, mut tuđâvâš sun lâi, jos šoodâi iijâ orroođ nabdem pääihist, kost iä lam puoh pyerivuođah. Te oođij veikkâ lättest kamuvjyelgist, ko lâi vala poccuu tyelji vuálá. Tyelji lâi tallai sämmilij “lakana” . ¶ Kirjálâšvuotâ ¶ Algâpäikki (Nooveelčäällimkurssâ 2005) tuotâtuávâš ¶ Rambler (Nooveelčäällimkurssâ 2005) fiktiivlâš ¶ Tovlááh fiäráneh ¶ toppâmtekki ¶ dl = desilitter ¶ 3. ¶ – Vuálgoon patârâsân! Obžâ iävtuttij. Taat ij lah innig ollágin njobžâd! Sun mestâ jo čiärui. ¶  adveerbah: - muččâdávt , sivvâdávt , joskâdávt , häppilávt ¶ Talle suu viiljah ettii: “Tun-uvks maka šodâččih mii kunâgâssân?” ¶ Atlant ¶ Tääl ko lijjim Čovčjäävrist, te kihheen ij puáhtám koskâldittiđ muu puuđâldmijd já ko tääbbin lijjii vala nuuvt assaas vaskâmeh, pááihui paijeel meetter-uv asosiih, te tääbbin kale rijttái muotâ, moos kuuppâđ raaigijd. Lááđu já tuve kooskâst, navittân mannee luodâ máddáábeln lâi eromâš assaas vaskâskälvi, moos algim kuáivoin skuážurdiđ tunnelrääigi. Koivum vistig taggaar neeljičievâg roge, kidâ eennâm rááján já tast šoodâi nuuvt jieŋŋâl, et lijjii ucánjáhháá vaigâdvuođah peessâđ tobbeen ubâ meddâlgin. Tot lâi tegu taggaar smaavâ vistááš, mast vááilui káttu. Tast maŋa kuvâškuottim jieččân mannee rääigi aaibâs eennâmtääsi mield toho kulij, kost vaaskâ asettui. Naa, tontovváá jiem finnim raigâđ vaskâm čoođâ rääigi, ko vaibim já ferttejim kuođâttiđ hommáid nube piäivân. ¶ Tittel:Amoc ¶ Suomâ luándust luosah ađai merâluosah šaddeh tuše Simojuuvâst, Tuárnusjuuvâst, Tiänust já Njiävđámist. Uusâ káártást täid juuvâid. Mon uásist Suomâ toh láá? Ko luosâvejeheh láá iälustâm motomijd iivijd juuvâst, toh vyelgih luáštádâttâđ juhânjäälmi kuávlun. Meerân pesâdijn toh tolliitteh áápán. Tobbeen luosah vyeijih uáivádâhhân já pivdeškyeteh kuolijd, eromâšávt silâkkijd. Luosah šaddeh meerâst jotelávt. Toh vajâldeh silâkkijd pivdedijn Merâpoođâst Nuorttâmeerâ räi. ¶ Uáivikaavpug: Conakry ¶ Sun ooinij, maht Juhháán keigij kuohtuid kieđâidis. Nuuvt sun-uv pajedij kieđâidis. ¶ kočâttâhpyehčee.....82 ¶ Säämi kielâlaahâ lii lasettâm sämikielâlâš jurgâlusâid. Mut puohâin tehálâš suorgijn iä lah valagin ¶ kuássu = on kestitettävänä 202 ¶ 3. Lijmii taavtijd pápárân. ¶ Talhâstipšo lopeluámáttah ¶ 9. Ruoššâ 4 820 ¶ Binna Bánna párnái radio ¶ » ¶ Tave-Korea ¶ kyele jieijâs purâmâššân? ¶  vâi láá tähtikyeleh. Tain láá ohtân ovdánâm jiešvuottân kooppânj já táhtáás čielgi lasseen suovđijd syeijejeijee syevđiloheh. ¶ Sun muuštâč, et juuđij Alakorva Joukoin ennuv meeccist. Sun noskáttist ucánjáhháá, ko ovdil lijjii pusuičokkiimijn 5–6 almaa te tááláá ääigi tobbeen läävejeh leđe joba 16 almajid. ”Tot lii ohtâ äšši mii lii nubástum. Iähân toh tarbâšiččii leđe nuuvt ennuv. Uážuččij ton čage ááiđán ucebáin-uv almaijuávhoin. Mut ij tot kale häittidgin, tobbeenhân uážžu leđe já oppâđ. ”Veikko tuumáá, et tääl Säämi palgâs puásuituálu ij käibid tađe stuárráábijd nubástusâid. Kuáttumjuurrâmkuávlui áiđum luhostui pyereest já jäävvil lii peessâm šoddâđ. ”Miinii siemin ááššáš aainâs kávnoo, mon kolgâččij ovdediđ”, sun arvâl. ¶ Iävtukkâs sämitige valjáid pyehtih asâttiđ ucemustáá kulmâ jienâvuoigâdvuođâlâš sämmilii majemustáá 31 peeivi ovdil vaaljâtoimâttâs algâttem. Iävtukkâs aasâtmist tieđettuvvoo almolâš kulluuttâssáin. Iävtukkâsasâttâllâm várás kalga tevdiđ vaaljâlävdikode nanodem luámáttuv. Vaaljâlävdi¬kodde kieđâvuš iävtukkâsâi vaaljâtohálâšvuođâ, ráhtá já naanood sijjân kyeskee iävtukkâsluvâttâllâm já almostit ton ájáttâlhánnáá. ¶ Uáivikaavpug: Lontoo ¶ - Lam kale jo iällám. Ettii vala, et nelji, vittâ mánuppaje kárttá vyerdiđ. ¶ – 650 r nisujáávuid ¶ känsätuhkelo ¶ – Uástip kiälu já heŋgâstep tom kisá čiäpáttân, ¶ Enni lâi uáli hoppuu já harvii sun oostâi Sááráin olmânáál ubâ savâstâllâđgin. Ko návt viijmâg tábáhtui, te váruvávt Sáárá iävtuttij sunjin: ¶ 6 Heivee-uv náágus kaaicân, saavzân vâi kuohtuid? Merkkii ruossáin olmânáál. ¶  Kon a. ¶ ½ mälipastem millum vielgispippâr ¶ Juávhu stuárudâh: 2-4 uáppee ¶ – Ive 2010 seervi stivrâ lâi oppeet uáli viiššâl, ko tot čokkânij ohcii já toovâi miärádâsâid eres lasseen kyevti uđđâ kielâpiervâl vuáđđudmist, uusâi ruuđâ toi várás já vuáđudij Avelân uđđâ kielâpiervâl. Tast maŋa servi pálkkááttij nelji kielâpiervâlpargee lase (Heli Aikio, Riitta Vesala, Kerttu Paltto já Tanja Kyrö), ko finnij uđđâ kielâpiervâlij várás meriruuđâ Suomâ Kulttuurruttâráájust, Máttááttâs- já Kulttuurministeriöst sehe Aanaar kieldâst. Eres miärádâsah moh kuoskii kielâpiervâlijd lijjii uđđâ kielâpiervâltáálui ucâmist (Avelist kávnojii visteh, mut Anarist iä vala), kielâpiervâlpargei vuosâišeškovlim orniimist, vuávámpargee pálkkátmist uđđâ kielâpiervâlij vuávám várás, servâmist Palvâlemlájádâsâi pargoadeleijeesiärván (PTY) já väldimist anon PTYTES pargoiähtusopâmuš, uđđâ já táálái kielâpiervâlpargei paalhij täärhistmist já uđđâ kielâpiervâltáálu huksiimist Anarân, moos väljejui Ari Honkavuori. Lasseen stivrâ meridij kielâkappeerleeirâ koloid uásálistmist, ruttâucâmušâi tohâmist ihán 2011, päikkinoomåi luovâtmist projektân ´Päikkinommâčielgiittâsah sämikuávlust´, Kierrâš toimâttemaašijn sehe tooimâtmijn, Webhooteel molsomist, párnáikirjij almostitmist (Marja-Liila Olthuis čáállám kirje “Speeijâl faŋgâ” almostui juovláid 2011 já stipendij jyehimist škovlâlijd. Jeessânlostâ Anarâš almostui neljii, main ohtâ lâi kalendernummeer. Puohâi jesânij meeri lâi ive aalgâst 286 já ive loopâst 313, main ihejesâneh lijjii 242, toorjâjesâneh 60, ovtâstusjesâneh 8 já kunneejesâneh 3. Ton ive jammii vittâ jeessân. ¶ Peessâmjuhle vyeliškoovlâst lâi muu majemuš, kuás jo tuhhiittettim sirduđ paješkoovlân, ađai niäljád luokan puáttee čoovčâ. Veikkâ tast jiem talle vala tiättâmgin maiden, te meid máttáátteijee Rantamäkin já munjin kiđđâ lâi majemuš ohtsâš kiđđâ já oinim-uv suu majemuu keerdi eidu tiein peessâmjuuhlijn, ko sun tuáivuttij mijjân šiev já hitruus kesiluámu. Rantamäki lâi šoddâm Virrat-nommâsâš päikkikoddeest 13.12.1884 já stuorrâ uási eellimstis sun lâi viättâm Amboenâmist vuolgâttâspargen, mut meid maŋgâ ive še Kaamâs vyeliškoovlâ máttáátteijen. Uáppeeh iä sunjin lijkkum, eereeb muu, kote lijjim suu jiellâh. ¶ Paččvei F1 ¶ Na juovlâi äigi ko lâi já juovlâluámu, te finnejim vala kuálmâd-uv tilálâšvuođâ siämmái juovlâi ääigi uápásmuđ äijihân, mon nommâ lâi juovlâstáálu, -äijih, teikkâ -pukki. Tot lâi máhđulávt juovlâáptu, teikkâ tain suulâin, ko vuolgijn Ailâ-obbijn naaburbel tanen, et tobbeen kolgâččij onnáá eehid eelliđ še juovlâäijih. Na miiba tast, ránnjátáálun ko poođijm, te tobbeen ulmuuh lijjii iänááš jo iällám säävnist, mut motomeh vala potâlii tobbeen. Tallaa täävi mield sávnooh iä kárvudâttâm nuuvtkočodum kárvuđâttâmvisteest, aainâs almaah - nomâlâsân návt tälviv já nuuvtpa sij säävnist vyelgidijn tuápulii pihtâsijdis, kiesâlii taid oovtčuákán, stelliistii häccikooskâ syeijin já väzzilii tupán. ¶ Sämimááccuh koveráiđu ¶ Kuovâmáánu 7. peeivi almostittui Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist historjálâš kirje anarâškielâ iäláskitmist. Historjálâš tot lii tondiet, et tot lii čaallum eŋgâlâskielân anarâškielâ iäláskitmist já tot lii uáivildum maailm algâaalmugáid ucceeblovokielâi iäláskittem várás. Kirje teoriauási lii čáállâm FT Marja-Liisa Olthuis, ađai maht máttááttemvyehi tuáimá. Kielâsosiolog Tove Skutnabb-Kangas Roskilde ollâopâttuvâst lii viärdádâllâm kirjeest vijđásubbooht-uv kielâiäláskittemmetodijd eres algâaalmugij kielâiäláskittemprojektáid já Suvi Kivelä lii puáhtám uáppee uáinimčievâ kiirján, et maht oroi leđe ubâ ive tievâsmittemškovlliittâsâst já lonottiđ jieijâs kielâ ucceeblohokielân. ¶ Mun, Sinuhe, Senmut já suu káálgu Kipa alge, čálám taam. Jiem alestem tiet Kemi eennâm imelijd, toin ko imeláid mun lam tulkkâm. Jiem alestem tiet faaraoid, toin ko lam tulkkâm sii tavvoid. Mut jieččân tiet mun taam čálám. Jiem rammum tiet imelijd, jiem rammum tiet kunâgâsâid, jiem paaloost jiemge puátteevuođâ tuáivust. Tastko elimân ääigi lam nuuvt ennuv feerim já monâttâm, et ij tušes palo muu vääivid, já jämimettumvuođâ tuáivun lam tulkkâm, nuuvt tego lam tulkkâm imeláid já kunâgâssáid. Mutâ jieččân tiet mun taam čálám já togo peht mun jurdám et mun lam eresláván ko puoh eres čälleeh nuuvt moonnâm ääigist ko puátteevuođâst-uv. ¶ Suáitistáim Suomân tiego love suulâin iđedistpeeivi. Suomâst lâi tijme talle kuttâ ehidist já kuuláim váháš Suomâ já Avveel saavâid. Lijjii sehe pyerebeh et hyenebeh uđđâseh. Pyerebeh toh, et keesi lâi puáttâm Sáámán já puohah láá lamaš tiervâsin, mut hyenebeh toh, et mottoom muu oovdiš pargoskippáár lâi surmim jieijâs. ¶ Luuk 6:46-49 ¶ Unna Junná aalgij ive 2007 ¶ Máttááttâskuávdáš lii Máttááttâshaldâttâs vuálásâš oppâlájádâs, mon joođeet škoovlâ stivrâ. Stiivrâ jesânijn peeli láá Sämitige nomâttem jesâneh, kyehti láá kuávlu kieldâi nomâttem jesâneh já kulmâ jeessân láá Säämi máttááttâskuávdáást. Oppâlájádâs uáppeeasâdâh Jeera lii Aanaarjäävri riddoost, mii lii oovdiš Säämi ristâlâš nuorâiškovlâ. ¶ sänitärhis jurgâlus sehe luándulâš já idiomaatlâš kielâ já västid GNT teevstâ ¶ Aanaarkielâ ¶ Hirškiihâst já Myerjist lii Matti-nommâsâš olmoošskippáár. Maatin Hirškikkâ já Myerji lává uápásmum jeegist lyemečuággim reeisust. Matti lii viiđâihásâš, virkkuus já ustevlâš kaandâš. Sun-uv áásá Säämienâmist enijnis, ejijnis, áhuinis já äijihijnis uccâ markkânist stáálui päikkivyevdi alda. Maati ákku já äijih-uv uáiniv Hirškiihâ já Myerji. ¶ – Mon arvesyeje? ¶ Taat lâi Ilmari Itkos čaalâ ive 1910. ¶ Sämitige stivrâ čokkânij 17.2.2015 Anarist. Čuákkim valmâštâlâi aašijd almosčuákkimân já tuhhiittij ciälkkámušâid já oovdânpyehtimijd. ¶ 3. Sämitigge uusâi moonnâm čoovčâ ruuđâ kielâpiervâlij várás máttááttâsministeriöst já tääl tot lii mieđettâm 100 000 eurod taan ihán. Taat lii tuše uási ton ruuđâst, maid kielâpiervâleh tarbâšeh. Aanaar kieldâst tuáimih tääl kyehti kielâpiervâl: anarâš já nuorttâlâš kielâpierval. Kieldah já Sämitigge ráđádeleh tai aaigij ruuđâi jyehimist. ¶ Mun lam Milla Elmiina Pulska (2008) ¶ – pivdojyelgih ¶ Raavâ äššikirjepivdemist ¶ siämmást keččâđ sárgusijd ko huksejim ¶ Veikko Guttorm ¶ jurgâlâm suomâkielân Otto Manninen ¶ Sämikielâlijd párnáid fáttee tuše sämikielân! Kielâ ovdán tuše tom kuldâlmáin já kevttimáin. ¶ Sämitige ohtâvuođâst tuáimá nuorâirääđi. Rääđi váldupargon lii ovdediđ säminuorâi kielâlâš já kulttuurlâš vuoi-gâdvuođâid sehe nanodiđ säminuorâi identiteet nuorâipargo pehti. Lasseen rääđi šadda valmâštâllâđ taid sämitige iävtuttâsâid, alguid, ciälkkámušâid já eres peleväldimijd, moh kyeskih säminuorâid. ¶ Čuoigâmluámu ääigi lijjim skulduuttâttâm iäččásân tuávhis lonottâskäävpist, mon lijjim toohâm motomáin stuárráábáin škovlâskipáráin já lijjim oppeet moonnâm škoovlân. Kiergânim čokkáđ škovlâpeeŋkâst tuše muáddi oho, ko máttáátteijee Rantamäki mottoom iiđeed kočoi pääcciđ muu tijmekooskân siisâ já iätá munjin: ¶ 33 ¶ 4. India váldukielâ ¶  +  (vyelgiđ – Mun kale jiem ááigu ohtuu tuon hävdieennâm čoođâ kaskoo iijâ jotteeđ! Ánná hirmástâlâi. ¶ meinisekkâ.....43 ¶ Näimilitto lii perruu vuáđu. Almolâš čonnâsem já ohtsâškode nanodâs adeleh toos torvo. Avepiäiválii näimilittoost almaa já nissoon koskâvuotâ puáhtá pyeremustáá olášuđ Immeel uáivildem vuovvijn. ¶ – stuorrâ uáivi, stuorrâ ovdâveepsih ¶ - Sun lii vissâ lädikandâ, Hanssâ kullui etâmin. Kalehân tun-uv pyeri olmooš kolgâččih anneeđ huolâ tast, et váldáččih olssâd olmâ sämikaandâ! ¶ Suoivâ huhâttâlâi oppeet. ¶ 3. Anarâškielâ kielâpiervâl I, Aanaar 85 110,16 € ¶ Čokkáám pevdipiállást, keejâm olgos, ij oinuu vala ohtâgin pievlâ veikkâ lii Válpurpeivi. Puátá mielân tot kiđđâ ko Issá-čeeci kuudij kuobžâ. Sust lijjii mirkkâseeptih já keeđhi pivduseh tobbeen Kaamâsjeegi–Vuomâvääri peln. Tobbeen lijjii sorvâi njuovâsaajeh ketki já riámnjáh läävejii jurâškyettiđ njuovâsoojijn. Já hiávujuuhâ mii lii vuomâvääri máddáápeln, te ain mottoom puásui hevvânij ton omojuuhân. Riämnjáh jurâškuottii toi hevvânam poccui ráđui kuvlân. Lâi šiev saavehkuádáđah mestâba cuáŋui, lâi vist lamaš njäbbi, jeđe koolmij. Lâi muottiis tälvi, pievlah iä lamaš ubâ pecimadduingin vala. Issá-čeeci vuolgij taid mirkkâseptijđis väldiđ meddâl já keeđhi pivdus pivdemist ovdilgo jotteemsiivoh aaibâs huánáneh. ¶ Kirjeloddááš lii uáli puáššáá já pitá táválávt pyeidicissáást, mut cissááš lâi tääl pieijâm nuuvt ennuu kiddâ vuovdân, et tuostâi vuástálistiđ šiljo ovdii iššeed, ijge adelâm seentigin piärán. Kirjeloddááš viigâi maŋgii moonnâđ vuovdân, mut oovdeld poođij ain cissáá pastelis njune. Meiddei vuovdâ ulguubeln kirdâččeijee pyeidicissáá pelikyeimi volliittâlâi kirjeloddáá já nubij kejij. Ruttâmailmisthân láá taan ääigi uáli táváliih toh nurheväldidmeh, moi lopâlâš uáivilin lii finniđ ubâ firma haldusis já kirjeloddááš lâi tääl eidu taggaar vuovnâlâš “fiinaanshai” . Muáddi peeivi pištám vuovdâ nurheväldidem kuittâg nuuvâi toos, ko cissáášpaarâ ij vuálánâm. Kirjeloddááš ferttij luoppâđ vuovdâ väldidmist já tuuttâđ ovdâšiljo uárree jursám já čääšni čuággum vuovdâráátun. Já ko vala ääigis tast vizârdij, te finnij pelikyeimi-uv olssis, mii monnij tom puáris vuovdâráátun. Amahân kuittâg láitástâlâi kyeimis, ko fijnásub aassâmviäsu ij lam nahcim skappuđ, mut lâi kuittâg tuuttâm toos. Ores kirjeloddáásthân sättih leđe kyehti-uv pelikyeimi já ama taat vuovdâráátu lii ton hyeneeb päikki (kakkoskoti, tegu syemmilâš tom eđâččij) já tot fijnásub ađai pyereeb päikki (ykköskoti) ličij kostnii eres saajeest. Kii tieđiš. ¶ 88. Staatah já sämitigeh kolgâččii oovtâst ovdediđ já olášuttiđ tooimâid almos tiäđu lasseetmân sämiaalmugijn mediast já stuorrâ aalmug kooskâst. Tággáár tiäđu lasettem kolgâččii ovdediđ eres lasseen vuáđu- já koskâtääsi škoovlâi sehe ollâopâttuvâi škovlimohjelmijn. ¶ Hammerfest D1 ¶ Petra Kuuva lii heiviittem teevstâi uđđâ čäällimvuáhán. ¶ Erkki Itkonen tooimâi aktijvâlávt meiddei seervijn, el. Syemmilâš-ugrilâš Seervist (ovdâalmajin 1968 – 78) já Säämi Čuovviittâsseervist (saavâjođetteijen 1957 – 62). Sabmelaš-loostâ toimâtteijen sun lâi 1934 – 1950 koskâsâš ääigi. ¶ Máccum: Anssi Mattus ¶ Pijgá jooskâi pijguumist hänis iššeed táálust. Päälhi finnij uáli uccáá. Ovdil ko vuolgij, te leggistij pennui šlaanti já eeđâi: –Tie tunjin-uv pälkkipittá, ko nuuvt maŋgii lah liitijd poossâm munjin iššeen. ¶ Päävti Jussá ¶ 54. Puško já vuásku - Suomâ táválumoseh kyeleh ¶ http://sogku.fi/live. ¶ Pekka Sammallahti toimâttem anarâškielâlâš antologia “ Javrij jieŋah parguu ”, mast čielgiittâsah láá orjâlâškielân. Kirje lii čuákkejum Anarâš-loostâ čalluin, Säämi Radio anarâškielâ vuolgâttâsâin, sehe Tovlááh mainâseh -kirjeest. Kirje lii uáivildum orjâlâškielâlâš anarâškielâ uáppeid. ProPrint Raahen Kirjapaino Oy 2004, 152 s. ¶ – Pyeri olmooš! Mondiet jieh kuittâg naavdâš tast, et tust lii enniluámu? Henkjan pahudistij. ¶ Koveh: Ulla Isotalo ¶ Tiy tiy, maggaar uccâ uáiváš? ¶ Pištee ovdánem toimâkodde ¶   Virgáliih markkâneh Varjâvuonâst oppeet algii 1830-lovvoost ovdâskulij, main ulmuuh tiettii já tiäđust-uv sundeeh še pessii viäruttiđ ulmuid. Návt Björn Kværnrud juátká: ¶ torske = turska 70 ¶ Island káártá nommâusâttâh 221 ¶ árpputiäppustielâs rihmalevävyöhyke ¶ âs: tiivrâs: koskâvepsi 165 ¶ 6. Taha vaigâdin aiccâđ lällee niŋálâs. ¶ Tekstâ já koveh: Milla Elmiina Pulska ¶ 51 ¶ Juávkkupargoh ¶  pennus Tubbáákalmaah ¶ MM ¶ Suáđi maŋa Jovnâ juuđij maaŋgâlágán pargoin. 1950-lovvoost sun orodij Njellim sämitááluin motomijd iivijd, kuittâg Matti ja Arvo Saijets tááluin já Vyeli-Mustolist. Oovtâ keesi sun kuálástij Kävpp-Mat Samâláin mottoom Aanaarjäävri suollust. Tom keesi sun rámmoo eromâš šiev äigin. Njellimist orroom ääigi sun vaaldij ennuv kuuvijd. Sust lâi kovečalme, luándulâš čeppivuotâ koveväldimân. Sun makkui smiettâđ já sundáttâllâđ kove, mii lâi väldimnáál. Ij kal setitoho laavim kuuvijd väldiđ. Sust lâi vissâ jo talle šiev kamera. Mun muštám, et sust lâi toi aigij Exacta-merkkâsâš kamerâ, mast lijjii ennuv jyehilágán fijnoduvah, om. tot-uv, et tast puovtij filmâruulâst čuoppâđ uási já rähtiđ tast kuuvijd, já loppâuási ruulâst paasij ain kameran. Ohtii Markkânist Jovnâ halidij väldiđ kove siäsástis Ristinist. Sun kejâdij já smietâi, já te kočoi Ristin moonnâđ čuážžuđ kossâ peesi maddui, eeđâi: "vâi šaddeh kyehti kossuu siämmáá kován" . ¶   šapšâ ¶ rááđuid tâi suándi . ¶ 1. Mun lam Eljas Niskanen. Mun lam šoddâm ive 1983 já lam meddâl Avelist já Anarist. Mun aassim Anarist 1988 rääjist 1990 räi já ton maŋa 1990 rääjist 2003 räi Avelist. Ive 2004 lam varrim ¶ eennâmhurgee ¶  maaŋgâs Maht ko čuovah kolgâččii leđe časkâdum? Láá-uvsun toh? Ákku smietâi. ¶ Uccâkáránâskuáskim ( Neophron percnopterus ) lii tiettum ohtii. Lodde čokkái muorâst Avveel puáris ruskâpääihi pellâst 3.8.1962, kost tot paččui já lii tääl tevdum vissâ monnii škoovlâst. ¶ Nuorttâmeerâ luosâsalâsist. ¶ - Jovnâ, Kivs tiervâttij. ¶ Kumppi já puásui - sierâdmist ohtâ lâi kumppin, nubeh puásujin. Tom iä tovle vanhimeh laavim suovvâđ sierâdiđ, ko tot ennustij kumpij puáttim. ¶ vuossâmuš kirje lii jurgâlum suomâkielâsâš Uđđâ testament jurgâlmist Uusi testamentti ¶ Evaŋgellâš-luterilâš kirkko ¶ Munjin uápis pappâ sáárnui. Sun tiäduttij tom, et ákku lâi sämmilâš já tom, et ij tubdâm taan ulmuu eellim Säämist. Tot lâi kuittâg tot piirâs, kost sun majemuid aigijdis eelij, veik lâi-uv karttâm Säämist kuhás. Tot lâi meiddei tot piirâs, mast jieš ááhu mielâstân muštám: jieijâs tuuveest keessiv já tälviv uđđâ tuuveest. ¶ Hiärrá lii muu paaimân, ¶   – Ceelhi Birgit juávkun váimulijd tiervuođâid. Kale mun-uv iälám täst maŋeláá sii kolliistâlmin, kohân vistig ostâškuáđám. ¶ ko toh lijjii lamaš-uv. ¶   Jieŋâjäävrih = Jääjärvet ¶ pastemáin já sorttâd taid lasâpurkkijd. Toopâ ¶ - Naa, mun halidim uáiniđ taam eennâm, Jovnâ västidij tego maašin. Regnaf oroi lemin váhá suttâm, mut Jovnâ ij iberdâm innig, mondet. Regnaf jorgettij uđđâsist Haŋgal kuávlun já joođhij sárnum. ¶ kepisskuáppu keuhkokotilo ¶ Liiŋkih: ¶ 6 Čielgii koveráidoin mielhi kiäinu purrâmâšpiävdán. ¶  adverbiaal ¶ – čáitusrakânâsah (lájádâsah) 10. ¶ Säämi tyeji ¶ 1. Tuubdâ rido šaddoid já noomât taid tavlustâhân. ¶ - arkkitehtuurlâš hämikielâ. ¶ Ailâ nurdâdij muu já tast äddejim, et must lii tääl saahâ. Moonnim várugávt iännám seeŋgâ paaldân. Sun vaaldij oppeet muu kieđâin kiddâ já iätá: ¶ - Na ko toomah, te kiergânah vala buusin 23. Tot puátá teehin njuolgist. ¶ - Vyelgip talle itten, Regnaf eeđâi toos. - Mun vuálgám fáárun. Muáddi torvoannee puáttih še. ¶ Raavâdviäsu Galla ¶ orostij. ¶ – Jiem-uv jo uážu vyelgiđ ¶ iäláánsiärvus ¶ Tot punjâdij uáivi ¶ 3 Valjii pargopitá 1 luddijd rievtis pessimsaje oonâ vuáđuld. ¶ - Kale must lii teejâ-uv. ¶ sänioornig taan tábáhtusâst. Nubbe spiekâstem lii tot, et KR92 olgospyehtim kävisi ¶ Luuk. 24:37, 24:39 ¶ Nuorttâmeerân láá majemui ihelovoi ääigi šoddâm ennuv tiäpui já šadoi kevttim raavâdamnâseh, aainâs typpi já fosfor ađai Nuorttâmeerâ lii lijgešoddâm. Tot lii vaikuttâm sehe čääsi kvaliteettân já meerâst ellee iälánáid. Enâmustáá uáinojeijee nubástus lii planktontiäpui lasanem. Pááihui čuovjistiäpuh láá stuorrâ tiäppupuárren. Tággáár tiäpui tiettum kočodeh tiäppuliäđusin, veikkâ tiäpuin iä lahkin liäđuseh. Maaŋgah čuovjistiäpuh láá mirhâliih, et toi ivnim čáácán ij koolgâ moonnâđ vuojâdiđ. ¶   Lasetiäđuh: ¶ nahkijâš.....48 ¶ Sämmilâškoordinaattor ¶ lihâstâs = liike 136 ¶ já huihâččij: ¶ Säämi kulttuurkuávdáš, mii huksejuvvoo Aanaar markkânân, šadda leđe Suomâ sämmilij haldâttâs já kulttuur kuávdáš. Säämi kulttuurkuávdáá uáivilin lii lääččiđ sämmiláid pyerebijd iävtuid jiešiävtulávt paijeentoollâđ já ovdediđ jieijâs kielâ, kulttuur já iäláttâstooimâ sehe tipšođ já ovdediđ jieijâs kulttuurjiešhaldâšem já tuárjuđ sämmilij almolâš eellimtile ovdánem. Kulttuurkuávdáš pyereed meiddei merhâšitteht máhđulâšvuođâid levâttiđ tiäđu sämmilijn algâaalmugin. Säämi kulttuurkuávdáá huksiimân lii mieđettum 5 miljovn eurod Euroop union kuávluovdedemruttârááju ruuđâid. ¶ Ánná lâi jo jurdâččâm siämmáá ääši. ¶ SáFá2-proojeekt tavesämikielâ kielâjuávus ¶ Čeevris lii čepis kuálásteijee ¶ kuusenleppärousku ¶ naar- já nuorttâsämikielân. Jieškote-uv haldâšemsuorgijn váiluh valmâš sämikielâlâš luámáttâhvuá ¶    moigijn 1. Elefanttähtiriddo 1 300 ¶ 4. Jis kyevtistaavvâlsâš sääni nube stavâlist lii e teikâ i, te vuossâmuu stavâlist lii ä ige á: tälvi , jävri , täkki , kähtee , väldee . Spiekâstâh lii uá-diftoŋgâ: puáđi ige puäđi . Nubbe spiekâstâh lii iä-diftoŋgâ: tiätá , smiättá , iätá . ¶ PETTERI LAITI LII OOVDÂSTJOTTEE SIILB JÁ TÄÄVTI OOVTÂSTMIST SOLJOČIIŊÂIN ¶ puolâštemrasijâš, -rasijáá = pakastusrasia ¶  lii riggee, ¶ pygálystiđ = erotella poroja ¶ Ton ääigi kuumpih še lijjii, já eeči lâi váldâm kiiveer fáárun, jis sáttoo riämnjá, keeđhi tâi kuumpi kuáhtâđ. Riävskáh lijjii valjeest, vielgâdeh já pievlâ, te taid lâi pyeri huámášiđ. Ij sun taid riävskáid pačâlâm kiveráin muidego tommit mottoom maid vuošâi já puurâi. Iäge sust lam lemnuuhgin meendu ennuu fáárust. Návt sun mainâstij tom kumpij koddemist: ¶ 2. Kišto uárnejeijen tuáimá Sämitigge. ¶   pyehtih b) Mane pyramiid kiäzzán pajaskulij? ¶ Stivrâ meridij Sämitige uásiväldimist Suomâ jiečânâsvuođâ čyeti-ihásâšjuhleihe 2017 -ohjelm vuáváámân. Suomâ jiečânâsvuođâ juhleive teeman lii Oovtâst, já ulmen lii rähtiđ ellee ohjelm staatârääđi kanslia stivrim vyelni oovtâst sierâ tuáimeiguin. Juhleive vuávájeh jyehi mánupaje čokkâneijee stivrâ já jyehi ive čokkâneijee lävdikodde. Airâskoddeest Sämitige oovdâst sahâjođetteijee. Stivrâ meridij, ete Sämitigge váldá uási Suomâ 100 -juhleihán sämmiliih, romaneh já Suomâ jiečânâsvuotâ -teemain. Tooimâ vuáváámân já ruttâdemucâmus valmâštâlâmân väldih uási Petra Magga-Vars, Riitta Orti-Bert já Oula Guttorm. ¶ Eeči ton seelgist cuozzâlágán suájáid lemin. ¶ koddee čuu ijd, karokaavpijd, ¶ Päävti Jussá lâi taggaar juhhees almai. Ohtii vuod sun lâi Avelist aašijd tooimâtmin. Já ko lâi uápis tuáhtár, kiäst sun lâi finnim sriijtâresepti motomin, maid tuáhtár kale ij mielâstis adelâm. ¶ Obžâ keejâi pirrâsis já eeđâi viljâsis: ¶  V Mij kođoäigi, -ääigi = kutuaika ¶ – Kula, lam smiettâm, et... ¶ Ánná já Heikkâ čokánáin mottoom nurkkepiävdán savâstâllâđ. Ánná heŋgâstij njuoskâ arvesyejees mottoom stoovli siälgán kuškâđ. Heikkâ muštâlij, et lâi lamaš jo oovtâ ive taan kaavpugist. Sun lâi luuhâm vuosmuu ive fysiika mut lâi kalanâm toos, ko ij lam iberdâm ennustkin tain numerijn já kaavain já myensterijn, moh tobbeen puáhtojii oovdân. Sun čielgij, et lâi finnim tuše oovtâ oppâoho juávkku-uápásmuumist já kepiskovestemppâl uáppukirjásis mut ij lam peessâm eres kuursâin čoođâ ige sust lam innig haalugin luuhâđ. Sunjin lâi šoddâm nuuvt korrâ mielâ mutteđ oppâsunde, et sun lâi mestâ jo nelji mánuppaje luuhâm tuše suomâkielâ siisâväldimiskos várás jeđe tääl sun lâi peessâm siisâ. Heikkâ muštâlij ennuv tast, maggaar lâi suu mielâst uáppee-eellim taan kaavpugist já kuus kannattičij moonnâđ. ¶ Peeci lâi meiddei ton áigáin ulmuin šiev purrâmâš, pecimääli já vuojâpeesih, toh láin pentâ rettâpurrâmâšah. ¶ uáiniđ ulmui vuáttámušâi, uáinui, uáivilij já jurdâččemvuovij čäittimin pargosiärvus västideijeid. ¶ Lävdikodde meerrid staatâ pudjetist (válduluokka 33, sosiaal- já tiervâsvuođâministeriö) sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi tuurvâstmân čujottum staatâtorjuu kevttimist. Tot valmâštâl sämitige čuákkimân kuhheeb äigipaje vuávám sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâ¬palvâlusâi pyevtitmist já addel ihásávt sämitige čuákkimân já Laapi läänihaldâttâsân čielgiittâs sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi tuurvâstmân čujottum staatâtorjuu kevttimist. Lävdikodde västid já ana huolâ Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdážân meridum sämiaalmug palvâlemtáárbui huámášume käibideijee tárbulij pargoi hoittáámist. ¶ Halijdâh rähtiđ säppijieŋâ. Piejah puolâščuukán sääpi, mii nubástuvá kolmâsist toškâ amnâsin ađai ___________. Halijdâh herskustâllâđ säppijieŋáin já vááldáh ton puolâščuhheest. Tiptáh säppijieŋâ ___________ njäälmist já njielah kolmâ sääpi. Tunjin šadda čudâpoovčâs kolmâs keežild. Iännád ráhtá tunjin kume sääpi. Sun luáštá sääpi kiämnán já lieggee tom oommân alne. Sun ferttee väldiđ kiemni ääigild meddâl oommân alne, ko mudoi čääci ______________ meddâl. Čäcilievlâ paijaan oommânpiegguutteijee laasân já ________________. ¶ – Ive 2003 seervi stivrâ čokkânij vittii já toovâi miärádâsâid kielâpiervâlpargei paalhij täärhistmist já anarâš eehidtuálui orniimist Kaamâs Kievarân, moh lijjii 22.11.2003. Puáđuh lijjii suullân 2000 eurod já toh šoddii kielâpiervâl pyerrin. Lasseen stivrâ toovâi miärádâsâid 1990-lovo aalgâkeččin finnejum jeessânloovnâi maasâdmäksimist ja stipendij jyehimist kuávlu škovlâlijd. Jeessânlostâ Anarâš almostui kulmii, main ohtâ lâi kalendernummeer. Puohâi jesânij meeri lâi ive aalgâst 257 já ive loopâst 266, main ihejesâneh lijjii 209, toorjâjesâneh 45 já ovtâstusjesâneh 12. Ton ive jammii kulmâ jeessân. ¶ 2. Varsinais-Suomi ¶ Eellim ovdánem . . . . . . . . . . . . . . . . . . 148 ¶ 1871 – 71 1876 – 80 1881 – 85 1886 – 90 1891 – 95 ¶  i Sämimááccuh lii sämmilij aalmuglâšmááccuh já sämmilii etnisiteet tubdâldâh. Mááccuh kiävttoo tááláá ääigi iänááš juhlepihtâsin, nuuvt heejâin ko hávdájáin-uv, mutâ meid virgálij čuákkimij pihtâsin. Puárásub sämiaalmugân sämimááccuh lii siäilum ain argâpihtâsin. Mááccuh heervah já oleshäämi muštâleh mon sämikuávlust olmooš lii meddâl, jobâ siiviiltile já suuvâ. Sämimááccuh lii muttum aaigij mield já mááccuh puáhtá ain-uv mutteđ. Suomâst láá kiävtust vittâ sämimááccuh váldumaali: Tiänu, Aanaar, Iänuduv, Vuáču já nuorttâlâšâi mááccuh. Sämimáccuhijguin já sämituojijguin vijđásubbooht-uv láá puástud ávhástâllum maađhâšmist já sämityeje nálásijd kopioid vyebdih mätkimušton. ¶ Haavdâ lasseen kulá suáluikuávlu tijpâlumosáid luddijd puállunjunnuhčâ . Suomâ vuossâmuuh puállunjunnjuuvčah láá vuálgus Åland loddelááduin, main 1930-lovvoost luoštii njuuvčâid luovâs. Ton lasseen mäddin kirdii uđđâ ohtâgâsah, já nuuvt puállunjunnjuhčâ vijđánškuođij Suomâ riddokuávlu miätá. Tááláá ääigi Suomâst pessejeh suullân 8~000 puállunjunnuhčâpaarrâd. Ko uđâgááh ovdáneh hitásávt, te sudes čääci kalga leđe ihepele ääigi. Tondiet puállunjunnuhčâ ij pyevti vijđániđ pessiđ Taveluohtâpootân. Nube tááhust šoŋŋâduv lieggânem keežild puállunjunnuhčâ vijđán ain taveláá et taveláá. ¶ Ko šoodâi iiđeed, Jeesus čuážui riddoost, mut máttááttâspárnááh iä tubdâm suu. Jeesus čuárvui sijjân: ¶ a. eennâmtuálupyevtittâsah ¶ OLMOOŠ ¶ OLMOOŠ ¶ Heta paješkovlâ: Ellen-Maarit Juuso (tavesämikielâ) ¶ Jookeerpargopittá ¶ Lohitvááráátupe Puáris kieddi. Huáššijáávráš 1 km MV, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ 3. Hygrophorus olivaceoalbus – Harmaakirjovahakas – Räniskiirjâgkässih U ¶ – Lii-uvsun soorvâpiärgu tuođâi-uv nuuvt njaalgâ purrâmuš? sun smietâdij ohtuunis. ¶ kepisskuáppu keuhkokotilo ¶ – Kyehti kaasâhân kale kalga väldiđ ohtân, kyehtlov kiiludhân kale vala kalga kostâdiđ. ¶ Ovdil tááláá pargo sun kiergânij porgâđ puohâin luánduiäláttâsâin ađai puásuialmajin, riävskápivden já kuálásteijen. Tast maŋa sun lii lamaš Säämi parlament jesânin oovtâ paje ađai 1981 – 1984. Meid anarâškielâ máttáátteijen sun kiergânij leđe oovtâ luuhâmpaje iivijn 1985 – 1986 Njeellim, Áhujäävri, Avveel, Aanaar já Kaamâs vuáđuškoovlâin já oovtâ ive Säämi máttááttâskuávdáá stiivrâ saavâjođetteijen, mon áigáduv sun ij mušte. ¶ Muu mušto puovtij ákkurohe nuuvt alda, et šoodâi aaibâs suu ahheev. Smiettim tuše, et táárbu mield taam mušto ličij kale älkkee macâttiđ. Ij tarbâšiččii ko väzziđ aldemuu káávpán já oppeet uástiđ Knorr-känisoppásehhii, leškiistiđ tom kattilân já tuoldiittiđ. Mut eidu herskustâllâm tiet taam mušto ij kale innig kannattâm macâttiđ. Valmâš känisopá valjiimist lam-uv tastmaŋa turvâstâm eres meerkân. ¶ 11. Árvuštâllâm Kištoiävtuttâsah arvuštâlluvvojeh nomâttemmin. Palhâšumelävdikodde väljee kyehti (2) kovosân asâttum vátámâšâid pyeremustáá tevdee kovosiävtuttâs lonestemnáál. Palhâšu-melävdikoddeest lii vuoigâdvuotâ hilgođ puoh iävtuttâsâid tâi lonestiđ tuše oovtâ pargo. ¶ B. Jävriruáhu ¶ Sämitigge 2011 ¶ - Joo, mutâ ko puoh priinsah ain motomin muttojeh cuábujin, Maarit joođhij. ¶ Muoi Matti-viljain láin viiššâleh uágguđ suávvilijd já vuáskunijd tastan pääihi alda riddoost. Munnust lâi taggaar suulân neelji meetter kukkosâš supestággu já ton kiäčân lâi čonnum stáágu kukkosâš tuárgu. Pyereest kuškâm supe lâi keppis. Jiejâh láim ráhtâm vuogâ, uccâ "lipukka" moos peldipittáást lâi rahtum pastemâš já kulmain rohhijn vuoggâ, mii juurâi ko keesij vuogâ čääsist. Toin vuoggain muoi finnijm stuorrâ suávvilijd já stuorrâ vuáskunijd. ¶ ŠADOH KUOBBÂREH ELLEEH ¶ Nuorttâmeerâst lii riges loddenälivalje. Suáluikuávlu šolbâdis källein vuoiŋâsteleh čäcilodeh, tegu viettuuh já haavdah. Kaijuuh já čerriheh piškoh pessimlássáás paajaabeln. Riddočääsist mákkojeh kalâččeijeeh. Kiijkárttáá-uv puáhtá uáiniđ puállunjunnjuuvčâ, merâkuáskim já skaarfâ. ¶ Tuámmâr: ¶ Poccuu kozzâmäles ¶ Taan ive Säminuorâi taaidâtábáhtus kávnoo meid facebookist: ¶ Mali ¶ Muštâlusah ovdij Aanaar paapâi kuáttá ¶ c. Maht piälduh suvlejuvvojii ovdil? ¶ Latvia 114, 115, 116 ¶ – Vissâ lii pyeremus, et muoi iän jođe innig nuuvt ennuv oovtfááru. ¶ loddevanhimeh visârdává ¶ Ko käälis kietkâmist čievčâi ¶ kieldum. ¶ sämikielân. ¶ Sämitige puovtât škoovlâi várás oppâmateriaalijd. Taan pargoost tarbâšep oppâmateriaalij rähteid. Lah-uv tun perustum tágárijn pargoin? ¶ Puoh tolemus leeŋgih láá lamaš kiässááh. Toh lijjii rahtum poccuu kamâsijn já šišneest. Keesis lâi koorrum vuovdân já siisâ lijjii nutkum poccuu soksâmeh já lippâreh timádâssân. Kiässáh piäijojii poccuu váálmán, sevečuukâ ovdiibel já tain moonâi sevečuukâ paijeel niskepäddi, mii ovtâstij kiässáid já kesispuáhháá oohtân. Kesispuáhháá kuábbáá-uv keččin lâi kesispuállu, moid vuotreip kiddejui tađe várás rahtum šišnekorccáid. Vuotreeipi keejist lâi jukko, moin tot kiddejui jo-uv rievâ jukkomuorân tâi kerris jukkoláábžán. ¶ Riävskánjargâ MM.1972 Puárásub nommâ Matjâs - Andârâs njargâ . Kuobžâ-Saammâl táálu 150 m V. ¶ Kustula Arvi ¶ 22 LATVIA ¶  teikâ - Staatârääđi kiddee eromâš huámmášume tave luándu háváduvâšvuotân, čuávvumtárboid já uhketahhei muuneedmân sehe suojâlmân já pištee kevttimân aalmuglávt nuuvt, ete čielgâsmit eennâmkevttimân lohtâseijee lahâasâttem já haldâttuv sehe oovtâstpargoost arktâlâš kuávluin já Baareents euroarktâlâš kuávlu staatâiguin ovdedeh sämmilij vuoigâdvuođâid algâaalmugin el. nuuvt, ete čielgâsmiteh eennâmkevttimân lohtâseijee lahâasâttem já uásálisteh aktiivlávt aalmugijkoskâsii oovtâstpaargon algâaalmugij vuoigâdvuođâlii já tuođâlii suojâlem nanodem tiet. ¶ Tegu moonnâm ive-uv, lâi iäččám pááccám Tessu-pennâgáin pááikán tupeorron kuusâid já saavzâid tipšođ. Sust lijjii meiddei riävskákielah, maid koolgâi eelliđ piäiválávt oppâmin, amas káránâsah já riämnjáh puurrâđ riävskáid. Muoi viljâinân láim rahttâttâm pygálus várás, kaarrâm kaavnijd já savehijd kerrisân, jeđe lijjim kárvudâttâm Isá Máárjá kuárrum läđđeemáccuhân, sovskammuid, kamâspiddoid já enni-rohe peeskân tâi spáálčán, jeđe láim leŋgiistâm vuájánijdân. Viljâm jieijâs muuzzig já vala lijge-eergi lijgkerrisáin, já mun jieččân nolpo, mii lâi piettih já ittáám koskâtäälvi suulâin. Iäččám lâi uástám tom Pirit Uulá Toivost (Toivo Erke) já tot lâi tiäđust-uv suu meerhâst (kuohtuin peeljijn kyever). Piettih laavij palgâđ pyerebeht-uv Aanaar pelni já ama ton keežild Ucjuuvâst ässee Pirit Uulá Toivo lâi-uv vuábdám tom iäččásân, ko ij vaarâ kuássin fattim tom ovdil Čivtjuv pygálus, mii tollui kiđđâtäälvi. Ko nolppo lâi piettih, te tast sattii leđe čuárvih-uv, mut roohâm maŋa ličij kočâttâm taid. Taan ääšist jiem tiäđustkin lah aaibâs vises já saatijba tot leđe veikkâ avepeeivi nolppo-uv já ko tot lâi táválávt vala šiev ollâsist, te ama ij meendu čuuvtij roohâmgin. Nube tááhust jis tot lâi avepeeivi nolppo, te ij ubâ pissimgin roohâđ čuárvisarvai oovdâst. ¶ 1. Maija viäsu ¶ Eenikielâ lasemateriaal 0-6 luokkáid ¶ šodâškuát . ¶ Säämi puárásijpargo ¶ Roonnig faallâm hejâkyeleh ¶ 1. Čääli vihkosâd puoh kove 161A varâlâš soojijd. Čielgii, mađe várás jieškote-uv saajeest jieŋâ lii raše. ¶   Tobdomeerhah ¶ – Lii-uv luptâkámmár čorgejum? koijâdij Nigá. ¶ Cissáánjargâ ~ Cissáášnjargâ = Tiaisniemi ¶ kuolbâ, kuolbân = kangasmaa ¶ lieggâ merâvirde ¶ Já riemnjis ruotâi korrâ sáttoin kiäinusis. ¶ Talle Juudas leggistij ruuđâid lättei, vuolgij meddâl já horcâstij jieijâs. ¶ Talle paadijn ráhtojeh säplig peeljih. Säplig peeljih-uv piäijojeh ruossâlâs. Säplig peeljij kooskân páácá räigi. Alne orroo säpligpeelji kalga meid keessiđ vyelni orroo säpligpeelji vyele pajas. Tasmaŋa kuohtuuh säpligpeeljih kiässojeh já návt čuolmâ lii vaalmâš, Iinâ muštâl Hirškiikân já Muárján. Hirškikkâ já Myerji jorgov čolmijdis. Sunnuu mielâst Iinâ lii kal čeppi, ko máttá paadijd čuolmâdiđ. ¶ Jyehi nommâ maainâst jieijâs mainâs, ¶ Juovlâmáánust 1989 vuossâmuš teddilum Anarâš almostui Sápmelaš -loostâ numerin ađai lahtosin, mut vala čapis-vielgis numerin. Ihepele maŋeláá (kesimáánust 1990) almostui olmâ Anarâš-lostâ, mon olgosaddelmân lâi servi finnim ruuđâ Máttááttâsministeriöst kyevti nummeer várás. Tot-uv lâi vala čapis-vielgâd, mut juovláid 1990 almostui nummeer, mast lâi juo ivnekuvviittâs. Ive 1996 rääjist lii almostuuškuáttám meiddei Anarâš-kalender , mast puoh ulmuunoomah lijjii anarâškielân. Kalenderist láá lamaš maaŋgah teemah. Vuossâmuš kalender kieđâvušâi anarâš iveaaigijd , nubbe puárist tááluid , kuálmád anarâšâi pivtâstem , niäljádist vááilui teema, viiđâd säämi muorâid , kuuđâd Aanaarjäävri kuolijd , čiččâd säämi piäđuid , káávcád säämi muorjijd , oovcád säämi kirjálâšvuotân vaikuttâm ulmuid , lovváád ađai ive 2006 kalenderist lijjii säämi uccloddááh , ohtnubálovádist párnái sárguseh já čalluuh já kyehtnubálovádist Aanaar sieidih . Ive 2010 ađai kulmâbálovváád kalender teema šadda leđe säämi purrâmâšah . ¶ Mun  čaallim  reeivâ  ubâ  eehid.       Valmistelin  puhetta  pari  päivää. ¶ Koveh: Merja Aletta Ranttila ¶ 2. Mast čuávjivääivih pyehtih šoddâđ? ¶ » ¶ Ko palvâleijee pyevtittij rievtis kaavpugân, sun orostij kááivu luusâ. Kameleh pessii vuoiŋâstiđ. ¶ Kessvuonâ táálu, mii lii nuuvtkočodum “pohjalais” -vuáhásâš hirsâtáálu, rähtittij Reisvuonlâš kävppijâs Josef Strimp vuođâlovvoost 1901 algasis Maatin (šoddâm 3.9.1900), mutâ kandâ ij lijkkuustumgin kuávlun vaarâ ton suujâst, et tot lâi liijkás tuárispeln. Nuuvtpa táálu oostij čuomâsčuálmilâš (Suomussalmi) ryevdikävppijâs Eemeli Niklas Luukkonen. Sun oostij meiddei kyehti eres-uv táálu, maid ulmuuh kočodii konstušemtáálui (keinottelutila) noomáin. Taah tááluh láin Njammijäävri Piilola já Pihâšvuonâ Cissáánjargâ. ¶ Riehtiministeriö já sämitige ohtsâš ulmen lii, ete ive 2015 sämitiggevaaljâin nuávditteh uđđâ sämitiggelaavâ já ton valjáid kyeskee njuolgâdusâid. Ministeriö já sämitigge meid tuáimih ulme juksâmân. ¶ Sijdâ - Sämmilâšmuseo já Paje-Säämi luándukuávdáš ¶ SISKÁLDÂS ¶ "Sáárá" nissoon (sl. 30-ihásâš) 22 ¶ tivreporree . 1. Tiivrijd já eres čielgitävtittemes uccâelleid porree ellee. Om. pešnirihhááš. 2. Njomâtteijeelahko, moos kuleh eres lasseen viäđŋásiih, äimisäpligeh já muoldâg. ¶ västidii sunjin: ¶ Jerusalemist eelij hurskes já immeelpallee almai, kiän nommâ lâi Simeon. Sun vuordij Israelân lopedum lohđuttâs, já Pase Jieggâ lâi suu alne. Pase Jieggâ lâi sunjin almottâm, et jäämmim ij kuáhtáá suu ovdilgo sun lii uáinám Hiärá Vuoidum. Jiegâ jođáttâsâst sun poođij temppâlân, já ko Jeesus vanhimkyevtis puovttijn párnáá tohon, et suoi porgâččáin tom, maid laavâ mield kalga porgâđ, sun vaaldij párnáá askasis, alestij Immeel já eeđâi: ¶ – Kuus tustkis lii lamaš nuuvt huáppu? ¶ Raavâd: Kove: ¶ SLOVENIA ¶ – Oinih-uv muu mučis kukkáid puáđidijnâd ovdâšiljoost? koijâdij eemeed. ¶ Iä lah, västidij nieidâ, mutâ kužžâm lii vaigâd, kyevtjyelg kooskâst tot váddu lii, eeđâi tot puárásub nissoon. ¶ Pargojuávhu árvuštâllâm riäidun láá aicâdem, dokumentistem, jieijâs pargo árvuštâllâm, ovdedemsavâstâlmeh ovdâulmuin, ohtâdâhkuáhtásiih pargosaječuákkimeh já ubâ kieldâ säämi aarâhšoddâdem pargočuákkimeh. Säämi aarâhšoddâdemvuávám siskáldâsâst já toimâmvuođâst čuákkejuvvojeh vuávám vuáđđun macâttâsah Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdáá tooimâst. Säämi aarâhšoddâdem ovdedempargoost acâttâs pehti finnejum tiäđoin puáhtá ávhástâllâđ. ¶ Joonas Saari, kovvejeijee-čyeppee ¶ jävriskálžu, silkkešnjirgoo, maaijuv, rapu, čäciherttâ. ¶ Stuorrâ nieidâi juávhust lâi váhá ereslágán tile, ko tast lijjii nelji pajekielâlii já tuš ohtâ anarâškielâlâš. Muoi huámášáim jotelávt, et ij lah mihheen jiermijd koččođ sii sárnuđ sämikielâ. Nieidah urruu lemin nuuvt moovtâ čáitálduv rähtimist, et ličij lamaš vaahâg muštottiđ ohtânmaanoost sämikielâ sárnumist. Tot ličij vissâsávt häittidâm sii kreatiivâlâšvuođâ. Čáitálduvvâst sijjân lâi kuittâg aaibâs luándulâs äšši kevttiđ kuábbáá-uv sämikielâ roolâi peht. ¶ Teuvo Nyberg ¶ ooláádmudo oovtâstpargoost ¶ kuõškid, keâuŋsid, sâvvõnid. ¶ 13. Kišto uárnejeijee uážžu puoh vuoigâdvuođâid kuulmâ vuossâmužžân sajadum iävtuttâsân. Uárnejeijest lii meiddei vuoigâdvuotâ rievdâdiđ tâi leđe kevtihánnáá noomâ. ¶ 110 ¶ Tast suoi tääl čuážudáin, čalmettis kiärjálâš Bartimaios já Jeesus. ¶ talvijuurekas ¶ 1. ¶ Nuukán. ¶ 9.8. OA algâaalmugij peivi ¶ 7. a. Magareh bakteereh láá stuáruduvâs peeleest? ¶ Suomâst kávnojeh masa 50 sierâlâgân čuoškâšlaaijâd, mut tuše uási tain láá vorrânjammeeh. Jurdáččij, et iänááš táin čuoškâin kavnuuččii-uv eidu tääbbin Säämist, ko iähân Maadâ-Suomâst lah čuoškah ennust ollágin, teikkâ jis láá, te uáli jo uccáá. Vorrânjammeeh láá tuše niŋálâsah. Ores čuoškâ njama tuše šadoi määihli, teikkâ ij puurâ ollágin. Ores čuoškâ tergâdumos pargo lii-uv čuávjudiđ niŋálâs, vâi tot puávtáččij juátkiđ suuvâ. Ko niŋálâs čuoškâ lii pargeldâm ores čuoškáin já hommá lii luhostum, te toos šadda hirmâd huáppu njoommâđ voorâ, et vaja monniđ. Jeđe ko te lii kavnâm uhre, jo-uv mottoom ellee, teikkâ ulmuu já lii finnim njommâđ čuávji tievâ voorâ, te talle toos šadda oppeet huáppu kavnâđ saje kuus monniđ. Saje kávnoo aldemuu čäci-, teikkâ nješšiláádust, suánjust tâi aijust, kuus tot luáštâ hirmâd mere moonijd. Tot lii nuuvt lusis hommá, et máksá niŋálâs čuoškâ jiegâ. Čuoškâ jáámá, ko tot lii toimâttâm biologâlâš pargoos, maid luándu lâi toos meridâm. ¶ já puurâi smierettij. ¶ Tuodâr liäbbáá tuoddâr tyehin, ¶ Iiđeed poođij Ááná mielâst liijkás-uv huápust. Heikkâ lâi pieijâm tiijme čuoijâđ, já suoi koccáin toos. ¶ Säminuoráid vuávájuvvoo sierânâs orgaan sämitiigán. Nuorâiorgaan vuávám lii lamaš joođoost máttááttâsministeriö ruttâdem projektin ive aalgâ rääjist. ¶ 8 Tutkâmpargo ryebbicuobbust. ¶  tábáhtuvá. Ij – Viiđas . Luuhâmkirje, mon lii čáállám Ellen Marit Guttorm já orjâlâškielâst anarâškielân jurgâlâm Kaarina Mattus. Škovlâhaldâttâs 1985, 81 s. ¶ Já mij te njuškijm tohon siisâ, já siämmást juná jo vyejilij-uv. ¶ Almaah, stuorrâpuáibildem Almaah, 30 km čuoigâ m ¶ Vuossâmuš tavesämikielâlâš škoovlâ kárttákirje almostui ¶ Lahhân tun tiäđust-uv kuullâm mainâsijd Pieinis-Piäkást. Pieinis-Piäkást ij lah seibi ollágin, tuše uccâ piäinâsâš. Ton seeibi käskistij rasta rottá talle ko Piäkká lâi tuše táválâš Piäkká já čivgâ vala, ijge aassâm talle vala kaavpugist. ¶ 6. Ruávustâh puáhtá häittiđiđ ovdâmerkkân vuoijâm. Muštâl, maht ruávustuv puáhtá tuššâdiđ? ¶ Riehtiäššialmai (tavesämikielân) ¶ Niiles ¶ » Sij čaittii denaar. Jeesus koijâdij sist: » Kiän kove já nommâ tast lii? » » Kiäisár » , sij västidii. Talle Jeesus ¶ oles tähtiriggeid. ¶ Jouluateria tarjottiin joulupäivänä, eikä jouluaattona, kuten meillä täällä Suomessa on tapana. Tilaisuus alkoi kokoontumisella erään hevosfarmin pihalle ja tervehtimisten jälkeen ahtaannuimme noin parikymmentä ihmistä suureen hollantilaishevosten vetämään rekeen, joka vei meidät metsään. Sieltä löytyi pari matalaa kumparetta ja amerikkalaiset ystäväni alkoivat heti lasketella eräänlaisilla muovimatoilla. Olin havaitsevinani, että tällainen ajanvietemuoto oli heille suhteellisen harvinaista ja he ottivatkin kaiken irti, jonka laskettelemisesta suinkin saivat. Oli kirpeä pakkaspäivä ja lunta ehkä noin viisi senttiä, mutta heille aivan tarpeeksi. Lähellä oli pieni puulämmitteinen parakki, jossa he kävivät laskettelun lomassa lämmittelemässä. Laskettelun jälkeen hollantilaishevoset vetivät meidät takaisin hevosfarmille, jossa nousimme autoihin ja jatkoimme matkaa paikkaan, jossa jouluateria tultaisiin tarjoamaan. ¶ Eenâb suoi iävá kiergânâmgin savâstâllâđ, ko tilálâšvuotâ aalgij. Tobbeen oinui sárnumin mottoom puárrásub ihekuursâ uáppee, kiän noomâ Ánná siämmást jo vájáldutij. Nieidâ muštâlij, maggaar suomâkielâ luuhâm lii já maid luhâmist kalga já puáhtá vyerdiđ. Nieidâ oroi tietimin veik mon ennuv tast, maid uáppee-elimist puáhtá puđâldiđ, mon jotelávt puáhtá uápásmuđ uđđâ pirrâsân já tieđettij vala tom, et onnáá eehid lâi vala mottoomlágán pyereestpuáttimtilálâšvuotâ uđđâ uáppei várás, já tohon ličij kale pyeri puáttiđ. Sun juovij vala juáhážân luuhâmoornig, moos lijjii čaallum puoh luvâldâhääigih. ¶ – Magarijd muorâid mij talle kolgâp nuurrâđ? Puállunjune koijâdij. ¶ Uđđâ testament teevstâi jurgâlmij ekvivalens ađâi jurgâlus já ton vuolgâteevstâ ¶ – Keččee, itten lii piäivádâh ige arve. Itten lii šiev juŋŋâčuággim šoŋŋâ. ¶ Spiekâstmeh sänitärhisvuođâst juávhui mield ¶ Tast lâi nuuvt pyeri viäluttâllâđ já kuldâliđ, mon joskâd já rávhálâš suu pääihist lâi. ¶ - Tettee Vuoli Jussi vyeijilij... ¶ čielgitävtittemes ellee . Ellee, mast ij lah čielgi. Tágárijn ellein lii om. kalkkâkorrâ, mast sisorgaaneh láá kiddâ. Om. rapu já slálžu. ¶ – Tääbbin-uv tun lah-uv? kullui Eŋgâleeni läđis jienâ suu paaldâst. Mun lam uuccâm tuu jyehi saajeest! ¶ Sämikielâ ¶ Sämitige čuákkim aasât vaaljâpaajees ááigán nelji lävdikode, säämi kielârääđi sehe vaaljâlävdikode, mon toimâpaje lii uánihub, ko eres lävdikuudijn. ¶ Stivrâ tärhistij taan ive budjet sierânâsprojektij já palvâlemohtâduv uásild. ¶ 193B Puškolodeh puátih vyesimáánust. ¶ – Na moonnâđ peri taggaar sajan, kost láá rijjâ peeŋkah, konduktöör ravvij mii. ¶ rapuelleid = äyriäisiä 186 ¶ - Amahmis tot tot vala koolgâi! Mahtkis mun tom lam tánávt vájáldâttâm? Tehelumos ääši! Na, vuálgám tállân elâččiđ tobbeen aassâmtoimâttuvvâst. Puáđáh-uv fáárun vâi vuárdáh-uv tääbbin? ¶ mii álgá 18.8.2014 já nohá 14.11.2014. Škovlimčällee toimâsaje lii čäällimkode váldutoimâsaajeest säämi kulttuurkuávdáš Sajosist, Anarist. Škovlimčällee tuáimá škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuv hovdân já škovlim- já oppâmateriaallävdikode oovdânpyehten já čällen. ¶  aassâmviäsu, Lâiba ohtii lodde já ton loddeest lâi pieinis, mut lâi meid kuobžâ já ton kuobžâst lijjii suájáh. Ohtii ko kuobžâ lâi väzzimin, sun ooinij lode já aalgij povvâstiđ já lodde-uv aalgij povvâstiđ. Tast suoi povvâstáin nuuvt, et kuobžâ koijâdij: “Lonottiččijm-uv muoi suájáid já piäiná?” Lodde västidij: “Ij, manneen vistig väzziđ miäcán já keččeen mon mielâ eres meccielleeh láá.” ¶ 21. Lactarius glyciosmus – Viitapalsamirousku – Lanjâspalsamruávsku U ¶ 3. Noomât kulmâ stuorrâ jäävri ¶ Sakrament 21, 34-39; 20 ¶ – Te mestâ jo maŋanim! ¶ Ristin herkittij tieggáár tiäđust, mut liijká sun ferttij Rissekäskei njávgádiđ: ¶ Lahna kođá maaŋgâ paajeest vyesi-kesimáánust cuávis já šadolâš riddoin korrâsávt stučâmáin. ¶ Kirjálâsvuodâ luvâttâllâm ¶ b. Mane maaŋgah uccâloddááh pessejeh ränisrástágâšohtsâškode alda? ¶ 92A Juhâpuoidâ. ¶ čuánjá tiäddu 5-9 kg ¶ ko tot lâi nuuvt lussâd. Ko sun kiergânij ton luámi kuuvl, te sun ooinij uánihissii aaibâs suámálâš kaandâ. Tast lâi vielgis mááccuh já taggaar Robin Hood -mallisâš kappeer já juolgijn lijjii kammuuh, moh iä lamaš kuittâg poccuu näähkist rahtum. Tot tiŋgâ vuolgij patârâsân já lâi-uv paarooh kaččâđ. Jovnâ irâttij val kačâttiđ tom kiddâ, mut tiŋgâkandâ kaačâi tego puuma. Ij lamaš ävkki kačâttiđ. ¶ Maaŋgah eres-uv kisáh puávdejuvvojii muotâäijihkejâlmassáid. Arkadia Ullá já Laaban já Riku já Meccičievâ Murre. Konrad vaaldij kuosijd vuástá. ¶ Vuolli keezi tupehiirsâid puovtij rekka-avdo, tot lâi jo čohčâmáánu algâ. Arveh lijjii jo lam já avdoluoddâ maid Vuolli lâi kandâinis Jussijn ráhtâm, te lâi stánžum já tiimmâm. Togo maađij já Vuoli keezi pääihi kooskâst lâi jeggipäikki já tot kuormijn rekka-avdo iiskâi vyeijiđ togo, mutâ vuájui já tarvanij toos. Muoi Mattijn še moonaim keččâđ, ko uážudii tom rekka-avdo meddâl ohtân kuormijn, mutâ tot kale pisoi tast. Tast lijjii pargeeldmin maaŋgâs, avdovyeijee, Vuolli-eehi, iäččâm já Vuoli-Jussi, munnuu Mattijn kieldii puátimist tohon avdo alda. Mutâ iän muoi maaššâm leđe avdo kuuvl monâhánnáá, iäge sij lam ovttuu vahtiimin munnuu. Mun moonnim tohon avdo kuuvl já lijjim tast kyermi ovdiikeeji puotâ ko mottoom kalgâlij lavaroobdâ kiddâ tuállejeijee smarte. Lava robdâ koočâi, čooskij muu uálgispele uálgân já uáivân káálu pajeuásân. Rovvim tohon avdo vuálá já kolmâštuvvim. Hiirsâh vierrii vuálus, mutâ jiem pááccám toi vuálá. Puohâh jurdii ete lam jáámmâm, mottoom poođij já pajedij muu avdo vyelni meddâl. ¶ Tiervâsvuođâtipšoo tooimah ¶ Suái juuđijn já juuđijn, talled viijmâg. ¶ 70 ¶ Ilmari Mattus (čällen já ruttâtuállen), ¶ já arveest; tot ruoinâi já oođij hyeneeht. ¶ Suái vuolgijn Haŋgal kyessiviistán. Tot lâi suullân vittâ kerd käävci meetterid styeres, já tobbeen lâi seŋgâ, ijjâpevdi, čäällimpevdi já motomeh tiiŋgah seeinijn. Iä kuittâg aldagin nuuvt ennuv ko aassâmvisteest. Seŋgâ já peevdih lijjii rahtum monnii suámálâš čuovjisláván muorâst, maid Jovnâ ij tubdâm. Tot lâi koorâs já keppis já mudoi-uv šiev rähtimaamnâs, jis Jovnâ ollágin tast tieđij. ¶ Säämi parlamentaarlâš rääđi (Suomâ, Taažâ já Ruotâ sämitigij oovtâstpargo-orgaan) aalgij 1.1.2013 ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát- já reesuurskuávdáá vuáđudemprojekt, mii nohá 30.6.2014. Projekt válduruttâdeijee lii EU Interreg IV A Nord Sápmi ¶  Toh Kielâkoččâmuš sämimáttááttâsâst ana sistees kielâ siäilum ulme: jieškielâlii máttááttâs máhđulâžžân toohâm sämikielâ eenikiellân sárnoid já kielâ máttááttem tooid, kiäh iä määti kielâ teikâ tooid, kiäh sárnuh hiäjuht. Oovtâst taah taheh kielâ revitalisistem prinsiip ađai tom, ete kielâ sirdâšuvá ¶ Piisam lii šaddaaš ridoi ässee ¶ Čeesist lái čuoivâgergi eidu taan ááldu jälgelâš. Čeeci veedij já lojodij tom vyeversin. Tast šoodâi-uv viiššâlis vuájáánergi. Veikkâ lâi ucce, mutâ lâi kievrâ já sävri, já siämmáá vaijaa ko tot áldu mon jälgelâš lâi. Ulmuuh ettii-uv ete tot lii puoh ergi mii uáinoo. ¶ Kaskoo täälvi, talle ko mii njunekeejijd cápcuh korrâ puolâšeh, spellih Britanniast jyelgipáálu idâpuksâjyelgist. ¶ Amanita fulva ¶ párnái uápis sajeh. Eres párnáid kalga tuálvuđ siisâ. ¶ Áármu Immeel. Tun lah koččom mii noomâ mield. Tun lah piäluštâm mii já sirdám mii rähis Algaad väldikoodán. Sun lii mii lonástâs, sudoidân addâgâsadelem. Hiärrá, mij kijttep tuu pase noomâ já ruhâdâllâp: Teevdi mii Pase Jiegâinâd, et puáđáččijm tubdâđ tuu táátu. Taam ruhâdâllâp mii Hiärá Jeesus Kristus noomâst. ¶ Ovdil Anja lijkkui mađhâšiđ mottoomverd olgoenâmijn, mut ko vuossâmuu keerdi ive 1996 eelij Indiast, te tast maŋa tot lii lamaš “muu päikki” , mast sun iälá jyehi nube tâi jyehi kuálmád ive. Aalgâst sun juuđij tuše tuuristkuávdáin, mut tääl majemui keerdij sun lii jottáám ohtuunis. Moonnâm tove sun lâi aaibâs Maadâ-Indiast joogaamin kulmâ oho. Čuávuvâš India mätki kolgâččii leđe še joogamátki já ton maŋa Malediivij riddoluámu. Toho lii tommittáá kuhes já tivrâs mätki, et ij paste jyehi ive eelliđ tobbeen. ¶ Máttáátteijen láin paješkoovlâst Erkki Ansa já vyeliškoovlâst Elma Rantamäki. Ansa lâi suáđist lamaš tykistö kapteenin já monâttâm niärváidis, laavij hiälpuht suttâđ, ruáŋgui já korâstâlâi uáppeid mestâ jyehi iiđeed. Lijjim talle vyeliluokast, kuullim pyereest tom roŋgâs já korâstâllâm. Tuoivum ete jiem kuássin tarbâšiččii leđe suu uáppen, já tuoivâ olášui ko sun vuolgij ovdil ko mun sirdojim paješkoovlân. Rantamäki lâi lamaš Amboenâmist lähetyssaarnaaja, puáris oskovâš olmooš, sämmilijd huánui, árvuštâlâi já távjá eeđâi: ¶ ijjâpiäivááloddááš. ¶  moodaalvuođâ 1. Kišto uáivilin lii kavnâđ säämi kulttuurkuávdážân, mii huksejuvvoo Aanaar markkânân, ton uáivil já tooimâ kovvejeijee noomâ. ¶ EELLIM MEECCIST ¶ b. Mon šadolâšvuođâkuávlust láá enâmustáá muorah? ¶ o olespiärgupihvi, kuobârnjuvdos ¶ Haldâttâsohjelm já eromâšávt Suomâ viggâmuš ratifisistiđ Ilo 169-sopâmuš lii luptim sämmilâšvuástásii lihâstâs. Lihâstuv jesâneh láá algâttâm sämmilij vuoigâdvuođâi vuástálistem aktiivlâš sämmilij aštuiguin, internet- já mediakámppádmáin já sovskappeervuolgâttâsjuávhuiguin Helsigân. Vuoiŋâ lii koorrâm eres-uv kuávluin Suomâst, koskâvuođâ anneem Suomâ kielâ- já kulttuurucceeblovvoid sehe enâmânvärrejeijeid lii koorrâm ovdiist. Syemmilâš ohtsâškodde já poolitlâš njunošjuávkku kalga čäittiđ, et ucceeblovoi olgoštem já äštim iä kuulâ syemmilâš ohtsâškoodán. ¶ Talenttâ lâi tuon ääigi stuárráámus ruttâohtâduh. Tot västidij 6000 denaarâd já ohtâ denaar lâi pargoalmaa táválâš peivipälkki. Jyehi palvâleijest lâi stuorrâ omâdâh kiävtust. Viärdádâs puáhtá iberdiđ tiäđust-uv nuuvt, ete ruuđâid ferttee kevttiđ jiärmálávt. Mutâ viärdádâsâst lii jieŋŋâlub merhâšume - koččâmâš lii ubâ elimist. ¶ Iänuduv luvâttâh: Emma Eira (tavesämikielâ), Mira Kärki (tavesämikielâ) já Lars-Aslak Tornensis (tavesämikielâ) ¶ Jiešárvuštâllâm ¶ Maht elleeh cevzih äävist? ¶ 10. Juhâmuš, mast láá vielgâdâsamnâseh. ¶ – Joo. Na jiem kal mun mudoi, mut ko vivvâsaasâ lii helsiglâš. Já riges tot lii! Tot lii Mikael San... Jiem mun mušte ton noomâ, mut toh lává tääl jonsahpiäiván puátimin teehi. ¶ Ličij forgâ iiđeed, piäiváš allaanškuođij já šoŋŋâ lieggânškuođij. Meridáim váhá vuoiŋâstiđ, káhvástâllâđ já nohádistiđ-uv. Matti nomâttij taan saje Keđgivyeppeekuolbânin. Ko lâi algâkeesi, iäge lamaš čuoškahkin, te peiviv-uv puovtij nohádistiđ. Valjijm ain uáđđimsaje stuorrâ peesi tâi suohis miestuu maddui nuuvt, et ko piäiváš koorvij muorâ já šodâškuođij pakkâ, te sirdâšuim taađeest ain suoivuubel. ¶ Laahul lii ton-uv peeleest imâšlâš lodde, et suhâjuátkimhommáin niŋálâs lii tot, mii taha alguu. Táválávthân toh láá oráseh, moh miänudeh, meiskideh já kiheh já viggeh finniđ niŋálâsâi mielâstume. Ko kuáššum- já kiihâmhomáh láá luhostum, te niŋálâs mannee kesimáánust kulmâ ruškis-fiskis čapistiälkkusâš mane eennâmkopán, maid oreslodde láálá mánuppaje ääigi. Ko uđâgááh láá kočâttâm korâidis, te oreslodde aaitârd taid vala tast oovdâs-uv mánuppaje ääigi tassaaš ko toh kirdeleh. Niŋálâs sáttá vyelgiđ usâstâllâđ eres orráás tâi orásijd. Laahul viättá talvijdis Alda-Nuorttân já Tave-Afrikast já varriimijdis tot taha iho. ¶ fotosyntees.....97 ¶ Kirkkohaldâttâs ¶ s. 213 ¶ 47A Sekkânjurgonjâssuáittee Skotlandist. ¶ Tääbbin tavveen Távgái vyelni ¶ Liisá čokkái postâautost. Sun lâi puátimin pááikán. Pááikán. Tääl sust kuhes ááigán tubdui, et sun lâi jotemin pááikán. Moonjiipel lâi puoh suu love ive eellim pááccâm, teikâ melgâdáid puoh. Ohtâ, Ánná, čokkái suu paaldâst. Liisá viiđâ-ihásâš nieidâ. Mutâ puoh eres lâi-uv pááccâm tohon kavpugân, kost sun lâi aassâm taid iivvijd. Mutâ tääl sun lâi puátimin maasâd ige kuássin innig vuálgáččii tääbbin meddâl. ¶ Mun jieš lam motomin peessâm čokkáđ Ailâ-Marittáin kietâtuojijgijn, já taah láá mielâsiih muštoh munjin. Puoh rákkásumos kuárrummušto Ailâ-Marittáin munjin lii lamaš tot, ko sun kuárui muu náguspihtâs. Sun vuolgij ruokkâdávt fáárun kuárruđ taggaar sämipihtâs, mii ij lamaš sämimááccuh. Suu mielâst sämipiivtâs koolgâi siäiluttiđ áárvus, mut muoti kale uážui oinuđ sämmilij-uv piivtâstmist. Taat nágusmááccuh lii lamaš munjin räähis já tehelâš. Minstârehkin munnust iä lamaš mut Ailâ-Maarit mielâst toos puovtij pyereest heiviittiđ anarâš mááccuh minstârijd. Áinoo tuoivâ must lâi talle tot, et jiem tarbâšiččii veltihánnáá anneeđ liijne máccuháin. Muu mielâst lâi talle vuohâsumos, et Ailâ-Maarit kuárui taam árvupihtâs, ko jiem nuuvt čuuvtij luáttám jieččân kuárrumtáiđoid. Nuuvt muoi talle čokkáim nelji peeivi njunáluvâi Jolniivuonâst kuárumin: mun koorrum jieččân Sofia-nieidâžân silbâivnásii sämimááccuh, mii tääl lii jo omâsteijeesis uccánâm, mut tääl tot lii suu uccâ uábi, Ester, pajalist, já Ailâ-Maarit kuárui talle muu juhlepihtâs. Ailâ-Maarit pargoääigist suullân kyehti kuálmádâs monnii muu ravviimân, já jieš sun ij kuhháágin ájánâm muu juhlepihtâsáin. ¶ Kuálsijuuvâš (-juuhâ) SA.1963 Taaveeld Njižžjáávrán. ¶ Nääli já olgohäämi ¶ Mii peeleest Jeesus mieđâi Immeel vaje vuálásâžžân já vaaldij sujâttemmin ráŋgáštâs kyeddimnáál, mon mij lep sudoidânguin ánsášâm. Návt Kristus sovâttij ubâ olmooškode suddoid. Sun kulgâttij voorâs uhren ulmuu peeleest já lonestij mii luovâs. ¶ Ciskeváálláš lâi ovdii ääigist viehâ-uv táválâš lodde tääbbin tavveen, mutâ majemui ivij ääigi tot lii kiäppánškuáttám monnii suujâ keežild já tot suijâ puávtáččij leđe veikkâba pirâsmirkkâeerij lasanem luándust. Lááhân kale še uccâloddááh-uv kiäppánâm ovdii iähtun, et tiet-uv puávtáččij leđe kiäppánem suijân. Ciskeváálláš lii kesilodde já tot viättá talvijdis Viestâr- já Maadâ-Euroopast. Tobbeen tot puátá kiđđuv Sáámán tiego cuáŋui- tâi vyesimáánust já algâttâl pessimhommáid vyesimáánu loopâbeln. Tot ij räähti piervâl ollágin, mutâ ton sajan tot ocá piehâin, káránâs, teikkâ vuorâččâš puáris piervâl, mon tot ucánjáhháá orniistâl jieijâs tárboid hiäivulâžžân, jeđe mannee toho kuulmâst viitân mane, moh láá laavcâ ivnásiih. Tain láá vala ruškis-ruopsis tiälhuh. Läällimäigi pištá mánuppaje já kuohtuuh vaanhimlodeh väldiv toos uási. Ko uđâgááh láá kočâttâm korâidis, te aalgâst vistig ores lodde kurppo uđâgáid purrâmâš, mut maŋeláá meid niŋálâs-uv iššeedškuát orráás skappuđ purrâmâš uđâgáid. Uđâgááh ovdáneh kirdemtáásân viehâ jotelávt já toh vyelgih-uv piervâlist jo kuulmâ oho ahasâžžân. Čohčâvarrim álgá jo porgemáánu loopâst já majemuuh ciskevállááh láá vuálgâm roovvâdmáánu loopâ räi. Jos lii pivvâlis tälvi, te uási luudijn sättih orostiđ täälvi viettiđ jo Maadâ-Suomân. Iänááš uási kuittâg värree mäddiláá kidâ Koskâmeerâ riidon. ¶ Lihâdem oovded iälšu ¶ 166C Šlieđâelleeh: skuáppu. ¶ Palvâleijee poođij maasâd koori mieldi. Prinsessa luptij lohe. Koorist viällái kaandâš já čiärui . Prinsessa šalligâšâi uccâ párnáá. ¶ Sámi duodji Taažâst ¶ 22. kođđeelode piervâl ¶ Suái vuolgijn olgos Haŋgal táálust. Jovnâ huámásij tállân, kost teltta lâi já lummâlamppu-uv oinui čáppáámin enâmist viermi paaldâst, moos Haŋgal lâi karttâm faŋgân. ¶ Burkina Faso C3 ¶ info@samediggi.fi. Lasetiäđuid pargoost addel má. haldâttâhhovdâ Pia Ruotsala puh. 010 839 3106 teikâ ¶ »Ele tom, mut poorgâ tuom puurrâđ, mii vala njävhidâst-uv!» ¶ puáttiđ čuávuváá keesi eellid, jis táiđáččij. Talle ¶ Tiäđuid sämitige organisaatioin, ton toimâorgaanij pargoin, tooimâst já čuákánpiejâmist kaavnah sämitige päikkisiijđoin www.samediggi.fi . ¶ – Kal sareh láá laddâm jo áigáá áigáá. Moonâ peri huápu huáppust miäcán, jis ááiguh kiergâniđ čuággiđ soorijd ovdil ko halla tiimeed já puolâš koorâd taid, Liäiná huápput Heeihâ. ¶ KAT11, s. 107 ¶ Lasetiäđuh: ¶ – Maid? Jieh kale kullum vala maiden varriimist muáddi peeivi tassaaš! ¶ Káránâsvääri (-váárááš) SA.1964 TII.1963 Korppivaara Sulgušjävrčuájá já Káránâsjavrij kooskâst. Káránâsvääri LL.1981 Korppivaara Pevisvuonâ V. ¶ Cuábui orostâl taalvijd laddui já ajâgái ponnemoođeest mottoomlágán tälvioijâgâsâst, mut puáhtá tot kale še váháš lihâdiđ-uv tobbeen. Amakkiste vissâ lii nuuvt, et tot ij taarbâš täälvi ääigi purrâmâš nuuvtkin ennuu, ko tobbeen ponnemoođeest láá kale tiäđust-uv tivrij suovsah já tien tiegáreh, mut tobbeen lii tälviv sevŋâd já must lii taggaar uáivil, et cuábui ferttee uáiniđ tom maid lii pivdemin. Taan ääšist jiem lah tiäđustkin aaibâs vises, mut jurdáččim tom lemin nuuvt. Cuábui lii majemui ihelovoi ääigi kiäppánâm čuuvtij já keessiv maneh motomin kuhes-uv äigipuudah, et olmooš ij ubâ uáinigin cuobbuu. Suujâ taas viggeh totkeeh čielgiđ. ¶ Pengilly 14.06.98 pasepeivi. ¶ Euroop riddosäärgis lii uáli muálkkáá, já ridoi aldasijn láá ennuv suolluuh. Atlant Britij suollui já Island lasseen Euroop stuorrâ suolluid kuleh meiddei Koskâmeerâ Korsika , Sardinia , Sisilia já Kreeta . ¶ jum tekstâ já ton pirrâ ennuv vááimuh. ¶ Kirkkonjaargâ mätki cokkid ¶  mield) PUÁĐUS: ¶ – Puátivettee-uv tuoi Mattijn itten Säämi párnái- já nuorâi muusiktábáhtusân? Ela eeči koijâđ? ¶ puuzah.....73 ¶ Árvuliih promoottor já promovendeh, pyeri juhleviehâ ¶ “ Anarâš ” -lostâ almostuuškuođij meriáigásávt ive 1988 rääjist já tast oovdâs tast láá lamaš mainâseh, jotkâmainâseh, muštâlusah, novelleh, párnái jieijâs čäällim já sárgum párnáimainâseh, sehe tiivtah já reportaasih. Ive 1996 rääjist almostuuškuođij Anarâš-loostâ numerin meiddei “ Anarâš kalender ”. Loostâ almostit Anarâškielâ servi ry, mon päikkikieldâ lii Aanaar kieldâ. ¶ Säämi kirjekielâ lii nuorâ, já sämmilâš rävisolmoošaalmug ij lah velttidhánnáá luuhâm säämi ¶ – Na kalehân puávtáččim vyelgiđ-uv, Ánná ilosmij. Jiembâ taarbâš leđe kuhes eehid aaibâs ohtuu. ¶ 4. Luomuviljâleijee eennâmvuáđu išedeijee ¶ Syeini aččin eh láá joođoost piäivádâhhân , mut stuorrâ syeini aččin eh láá veigi - já ijjâelleeh . ¶ Ristâ 17, 38; 18 ¶ Amoc, ađai Mikkâl Morottaja, lii čielgâsávt jo tobdos olmooš Säämi ulgguubeln. Sun lii kollim eres ohjelmij lasseen Voimalast já Voice Outist, já sun lii sahhiittâllum maaŋgâ loostân. Ige tot lah iimâškin: ton lasseen, et suu ráp ij tääsis peeleest lah ollágin hyeneeb ko syemmilâš, sun lii vuossâmuš anarâškielân ráppájeijee. Jyehi šlaajâst tot vuossâmuš lii uđđâsij uáinust puoh enâmuš merhâšittee. ¶  Meccihaldâttâs Lostâmediatiäđáttâs 10.10.2012 ¶ Almottâttâm Säminuorâi taaidâtábátusân lii álgám ¶ Na tot Pellinenhân lâi-uv vuálgám Avveel kulij, moonnâm Kangasniemi Ivváár táálun, kuus suu lijjii uccâ kandiih suvdám. Kandiih lijjii finnim vala suvdempäälhi maŋgačyet märkkid tallaa ruuđâst. Táálust Pellinen lâi čuhheest kavnâm ukkomauser já muáddičyet lemnud, maid sun lâi váldám fáárun. Sun lâi vala kuáđđám reeivâ peevdi oolâ Kangasniemi Ivárân mast pivdâlij addâgâsân, ko lâi karttâm cuovkkiđ luuhâ uuvsâst já čuhheest, sehe mudoi-uv tággáár vääivi puáhtám sunjin. Reeivâst lâi še listo ulmuin, kiäh puáđáččii kudduđ forgâbalij. Listoost lijjii ovdâmerkkân rijjâhiärrá Palmén nommâ, Geologâlâš tutkâmkuávdáá hoovdâ Herman Stigzelius nommâ, sehe vala motomij páihálij ulmui noomah, mut sist must ij lah tärkkilub tiätu. Oskom kuittâg, et sij lijjii vissâ mottoomnáál kolleruggâmaašijn meridemváldáliih. ¶ - Jáá, tun te lijjih-uv. Mun lam jo jorgettum. Tääbbin eelijn eidu jehovatuođâšteijeekyevtis. Jiem luáštám siisâ. ¶ Taažâ sämitige budjetist sämikielâ haldâšemkuávlu sämikielâlâš palvâlusah ruttâduvvojeh ihásávt ¶ Heikki Paltto ¶ Almaah vuolgijn meddâlkulij já Ferránmoš vist páikkásis. Tot peivi lâi mudoi rávhálâš, mut kirjáás almaah já mađijsaahâ lâi tom pilledâm. Tääl jiem finnimgin sárgá siäinán seeŋgâ paajaabel, Ferránmoš smietâdij ehidist. Nohádij. ¶ 5. Känituákist lii árvuoornig 15 ¶ – Pärni riäpu! Pyevti peri itten tävirijdâd teehin muu kuuvl! Kale tun tääbbin ton ääigi uážuh aassâđ, et finniih olssâd viäsu. ¶ - Hu-hu-hu-hu! ¶ TUULA KOROLAINEN ¶ Kaukaa haettu liemi ehtii jähtyä. ¶ Lasetiäđuh: Saavâjođetteijee Näkkäläjärvi (050-5242109) ¶ Suullân 17 000 ihheed tassaaš lâi nuuvt koolmâs, että nannaamjieŋâdâh loovdij Tave-Euroop. Talle lâi majemuš jieŋâääigi. Nannaamjieŋâ máddáábeln lâi muorâttis tundra já koškejolgâdâs. ¶ luškâ = haalea 134 ¶ » – sun sáárnui tääl jamâstum ulmui – » pai- ¶ Allianssi jyehim tubdâstâs vuáđustâsah: ¶ Tavesämikielâlâš čällein palhâšui čiččâm Aanaar škoovlâ uápped: Elna Aikio (4. lk), Siiri Ranttila , Tuomas Vest , Hillá Portti (5. lk), Lifu Torikka (6. lk.), Jenna Portti já Xia Torikka (8. lk). Ucjuvnjäälmi škoovlâ uáppein palhâšui kulmâ : Sanna Aikio (8 ihheed), Tuuli Karekivi (9 ihheed) já Mihkku Laiti (10 ihheed). ¶ Iäpádâsâittáá-uv uážžup lyettiđ toos, et Immeel táttu lii loopâst mijjân pyerrin. Távjá iberdep iäskán maŋeláá Immeel uáivil, motomin pääccip ollásávt vástádâsttáá. Veikkâ ep ibbeerdgin Immeel jurduid, te heŋgâsep suu sääni vises lopádâssáid. ¶ njävilsáigu viiksisäie ¶ Mun uđđâsub mainâsijn. Siävŋus meeci kuovđâšmijn ¶ Talle sun iiskâi stoovlijd. Stuorrâ stovli lâi liijkás koorâs já koskâmuš liijkás times, mutâ uccâ kuobžii stovli lâi eromâš. Sun čokánij toos, mutâ tot pieđgânij-uv siemin pitážin. ¶ - Na kii te eres tiätá jis tun jieh? ¶ Juáháš riddoässee kolgâččij jieijâs uásild huolâttiđ sunjin nuuvt tehálii jäävri tâi juuvâ pyereestvajemist. Toos láá maaŋgah vyevih, moh tuođâi išedeh toollâđ čácáduv oornigist já pirrâs makkuuvâžžân. Pihtâsijd já liitijd ij koolgâ poossâđ njuolgist riddočääsist já kalga kevttiđ pirâsustevlijd poossâmamnâsijd. Kesiviäsui várás láá čovgâ ravvuuh pasâttâsčaasij kieđâvušmist nuuvt, et toh iä peesâ pillediđ čácáduv. Koškehiivsig lii riddoin avžuuttettee moolsâiähtu, ko tobbeen ij kuulgâ čääci jáávrán já pasâttâsâid puáhtá kompostistiđ. Puoh ¶ Lasetiäđuh: ¶ Tälvimaailm pivoh ¶ Suomâst ellii motomijd luuvijd iivijd tassaaš kulmâ nubijnis spiekâsteijee netiellee: hiller, juhâpuoidâ ja miŋkki. Täin hiller iälust táálunkuávlusiijdâi aldasijn, čäcipiälláin mákkojeijee juhâpuoidâ lii lappum Suomâst já ameriklâš puáđulâš miŋkki lii levânâm ubâ enâmân. ¶ vääri 58 ¶ “Suolâ!” sun ruáŋgái. “Tuot lii muu nukke!” ¶ hárjánemlaseh. Toimâsaje lii sämitige monnii toimâsaajeest tâi sopâmuš mield eres saajeest. ¶ Kuovgi ¶ Uđđâ testament ¶ © 2006 Sámi musea Siida & Anarâškielâ servi ¶ Ennuvvuotâkvanttoreh: ¶ Eennâm paijaan Tavemeerâpoođâ riddoost ¶ Viijmâg äijih já jutteselgi laddijn riidon já jutteselgi čellij jotelávt kárbást. Áijuveh lijjii jo puáttám kuásán já sierâdii šiljoost uđđâ sovskammuuh jyelgist Ruŋk, ruŋk káránâs-sierâ. Ucemus áijuv leggistij puško tähtipitá já kullui koijâdmin: – Ruŋk, ruŋk káránâs. Kostkulij jutteselgi puátá? Kalhân párnááh hiämáskii, ko oinii jo siämmást olmâ jutteseelgi puátimin riddoost šiljo kulij. ¶ Loppoohváárááš TII.1963 Viestâr-Anarist, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ meccisäplig = metsämy yrä 63 ¶ – Keejâ Ailâ. Taat lii Myerji, iätá Saana. ¶ Craterellus cornucopioides ¶ Uáivikaavpug: Bujumbura ¶ 3. Italia 1 351 ¶ Suomâ kulttuurruttârááju adelij meiddei siärván ruuđâ toimâtáálu várás. Táálu lii parâtáálu nubbe keeči já lii Aanaar markkânist. Táálu valmâštui porgemáánust 2002 já ton vuáváámân pargeeh ožžuu vaikuttiđ. Tađe ovdil toimâ tábáhtui láigutáálust. ¶ korvasieni ¶ Sämikielah já Sämitigge ¶ Láávžámyerji ( Rubus saxatilis ) ¶ Munjin lâi tot jiänusinluuhâm eres uáppei kullood lamaš aainâs Rantamäki já Räsäs ääigi taggaar, et jiem lamaš pastam luuhâđ maiden jiänusân nuuvt, et jiem liččii riemmâm čiäruštuddâđ. Takkunen ij kuássin luvâttâm jiänusân, et jiem tiättám, maht tot ličij luhostum. Tääl Järvelä Erkki kustoo poorgâi tom siämmáá, maid Rantamäki já Räsänen láin porgâm ađai luvâttij uáppeid uánihis tekstâpittáid jiänusân. Tääl polâstâlškuottim, et maht tibi te kiävá, ko vissásávt puáđáččij motomin muu-uv vuáru já nuuvthân tot poođij-uv. Jiem innig mušte, mii teevstâid tot lâi, tâi maid tot kieđâvušâi, mut ko lehâstim njálmán já luvâškuottim, te tothân luhostui. Váhá kale jienâ tuárgistij já lâi sijvuu, mut čiäru ij kuittâg innig puáttám. ¶ Tontovváá paasij munnust Tilkkuin säpligpivdo toos já must paasij meinikááhu puurrâm já sukkârmielhi juuhâm lopâlávt toos. Moonnim siisâ já viälánim seeŋgân, vannajim ubâ lávurduveehid já puáttešiijâ-uv, penttâ pasepeeivi iiđeed räi, ovdil ko táránim seeŋgâst pajas. Iđedistpeeivi lijjim vala purâttem, veikkâ nelgi-uv vaarâ kal aalgij leđe. Luhhoost lijjii jiävttáá rääjist pááccám purâhánnáá sávjááh, maid mun peeivi miätá smakkiistellim já viijmâg finnejim puurrâmlustoid maasâd. Maŋgii enni kakkij vala maŋa-uv meeinist kááhu, mut muu peeleest tot kale uážui leđe ráávhust. Siämmáánáál uážui leđe ráávhust meid sukkârmielkki-uv, veikkâ tot lâi motomij kooskâi viehâ tergâd. Joba nuuvt tergâd, et tot saatij piäluštiđ ohtii ubâ mii perruu jiegâ. Taat äšši tápáhtui 1950, teikkâ 1951. ¶ Nuorttâlâšlaavlâ ¶ Iävtut jeessân sämitige nuorâirááđán 2014-2015 ¶ – Nuuvt-uvks? Jiem lah kuullâmgin. Maht ulmuuh talle tiettii, kuás kiinii sáárnui šaapšâst já kuás kyeleest? ¶ Moh áármuid láá talle toh vyerdimettum vahâgeh, maid mun mainostim jo muáddi siijđo tassaaš? Jis tust lii peenuv te tun kale tiäđáh jo. Veikkâ liččih mon pyereest valmâštâllâm tuu pääihi, šiljo já puoh viälppás, tot liijká keksee maidnii. Vielpis lii meeštir keksiđ ääigiájánâs. Já mestâ jyehi keerdi tot ääigiájánâs lii miinii, maid tun kiäldáččih. Mut tunba jieh pyevti leđe ain kieldimin. Tun jieh lah ain vahtiimin maid tot täälgis kávná. Tääl ko Taru lii masa kuuđâ mánuppaje ahasâš mun ain smiettâm pááikánpuáđiđijn et maidsun tot lii täälgis hoksám. Motomin Taru lii tuššâdâm Paavo Lippos kampanjamáinus, mii ij skaađim nuuvt ennuv. Motomin tot lii puurrâm internetkaabel rasta, tot jo häittidij. Muu puhelimest láá nelji päniluodâ, luhhoost tuáimá vala. ¶ b. Kotemuu uággumstáágust lii rievtiskukkosâš tuárgu? ¶ Ubâ iijâ rääđi paapah já kirjemätteeh lijjii kuullâm Jeesus. Sij halijdii tuođâštiđ, et sun lii toohâm maidnii lavâttemijd, vâi sij pesâččii tuommiđ suu jämimân. ¶ Montenegro ¶ “Pyeri iijâ Putte” , ¶ Joosua, kote lâi vuárdám poolvâ ulguubeln, eeđâi: “Mun lam liävuttem. Leeirâst kulloo suátihuuihâs. Vaarâ sij láá volliittum!” ¶ nokitatti ¶ sijđoh: 215 ¶ Piäká Piättâr iätá: ¶ EELLIM MEECCIST ¶ Já nuuvt puohah láá oppeet oovtâst. Já tom kal Puppâ haalijd juhlođ. Puppâ fáálá puohháid koške soorijd, jiäŋŋum vuorâččâšmuorjijd já njaalgâ luámánijd. Puohah halijdeh peessâđ muštâliđ jiejâs fiäránijn várálâš määdhi ääigi iäge maašâ vyerdiđ vuárus peiccâ šuámbisteh oovtâ njäälmist. ¶ Pärnu D4 ¶ Čerrihkeđginjargâ Ijjäävri Tyerbeevuonâ máddáákeeji njargâ. ¶ Nettisaje - Nettisaje lii saje, kost anarâšah pyehtih jyehiđ tiäđuid, savâstâllâđ já kavnâđ jieškote-uvlágán materiaalijd tego čalluid, kuuvijd, lavlui saanijd já oppâmateriaalijd. ¶ –~Muu uáivân keevâi havlâ. ¶ Aalmugpeeivi ehidist Saijoos auditoriost uárnejuvvoo puohháid ávus já mávsuttem konsert, kost lávdásteh Tiina Sanila-Aikio, Lars Heaika Blind, Boŋkkas, Oobižeh sehe Ima Aikio-Arianaick já Miro Mantere. Konsert puáhtá čuávvuđ meid live-stream peht interneetist. Aalmugpeeivi konsert orniimijn västid Sämitige nuorâirääđi sehe Säämi muusikkuávdáš. Konsert maŋa tme 19.30 rääjist Sajosist uárnejuvvoo Sámi Grand Prix- Suomâ juoigâmuásikišto, mii meid lii kuldâleijeid ávus tábáhtus. Juoigâmuásikišto ulmen lii kavnâđ ovdâsteijee Kuovdâkiäinu pessijâšmarkkânij Sámi Grand Prix-juoigâmuási loppâkiišton. Juoigâm raađhâkišto laiđiist Niiles-jouni Aikio. ¶ Tot lâi styeres. Čuávji-uv lâi ¶ 78A, 79B, 80A, 81A, 82A, 84A, 93A, 95A, 102B, 102C, 102D, ¶ meerâ 3. ¶ Haŋkkâčááná lii finnim noomâs šoddâmvyevis mield ađai tast, et tot šadda stuorrâ haŋkkân. Ton šaddokuávlun láá kuácceemeecih, kost šaddeh ennuv siähtáleh. Kuobâr lii táválâš ubâ enâmist. ¶ ½ tejâpastem millum vielgispippâreh ¶ b. Tälviv hurečuuvčáh poreh pecikuácceid / suáhiuurbijd . ¶ Ko riävvárkyevtis tuámittáin tievâ lavhâinis olgos puuvdâst, sunnuu vuordij ahevis olâttâs: vuájáán ij vuálgámgin joton. Suoi ferttijn patâriđ rikossaajeest kaačân. Sunnuu čuávvuvâš konstân lâi orostittiđ mottoom lappâdjottee puárásub parâkode auto. Täst-uv sunnust lâi uáli jo hyenes lukko: suoi sattuin orostittiđ ovdii poolishoovdâ auto, mut iävá tiättám tom, et poolishovdâ lâi uáli jo virkkuu já maatij punjâstiđ rievedeijeekuáhtá idduidis vuálá ovdilgo taah huámmášáin maiden. ¶  já Kuobžâ-Piäká Ánná (Anna Morottaja) tuáimá tááláá ääigi anarâškielâ máttáátteijen já tääl lii monâmin nubbe máttááttâsihe ton pargoost. Sun ij lah eenikielâlâš, mut vuossâmustáá anarâškielâ máttááttâllâm poođij mielân škoovlân monâdijn~ive 1976, mut talle ij vala uážžum anarâškielâ máttááttâs Rivdul škoovlâst. Nube tove tot poođij mielân talle ko sun ooinij tievâsmittemškovliittâs almottâs šleđgâpoostâst vissâ ive 2008. Sun uásálistij toos 2009 – 2010 já tast maŋa suu máttááttâssyergi muttui orjâlâškielâst anarâškiellân. Ton räi sun lâi máttááttâm tavesämikielâ Säämi máttááttâskuávdáást. ¶ Leena Ravantti ¶ a. Räähti kove miäldásii terraario. ¶  já  ellips: Párnáisuojâlemlaahâ 40§: ¶ njuhčâ ¶ 3. Sevŋâdist kalga ain kevttiđ širottâs! ¶ Risten.no sänivuárhá. Taažâ sämitigge (lekkâs uđđâ laasân) ¶ Ubâ määđhi kukkodâh lii ucemustáá 78 kilomeetterid. ¶ Čuákánkiäsu ¶ Jis mij tubdâstep sudoidân, te Immeel, kote lii oskolâš já vanhurskes, addel mijjân suddoid addâgâs já putteest mii puoh verivuođâst. (1. Joh. 1:9) ¶ Ele kuássin toovâ iskosijd čuoggiistâhskuápuin puáttee šleđgâvirdijn. ¶ s. 118 ¶ Kuábbáá-uv siijdâst lii jieijâs nuorttâlâšrääđi, mon sijdâčuákkimeh väljejeh jieijâs koskâvuođâst siämmáá kukkosii pajan ko luáttámušalmaa-uv. Nuorttâlâšraađij pargon lii išediđ nuorttâlâšâi luáttámušalmaa aašij hoittáámist addelmáin uáinuidis ohtsijn aašijn. Stuorrâ, prinsiipliih linjiimeh kuittâg kieđâvuššojeh sijdâčuákkimijn. Táválávt luáttámušalmai lii nube siijdâst já väriluáttámušalmai nube siijdâst. Väriluáttámušalmai väljejuvvoo nuorttâlâšraađij jesânij koskâvuođâst. ¶  lii Váldu-ulmuuh: Päivi Laivamaa, Sisko Länsman, Njuárgám vyelitääsi uáppeeh. ¶ kolgosin. Mii lii taan proosees nommâ? ¶ tot suávist jo aainâs kulmâ ive lamaš, ¶ Heikki Paltto ¶ Piergâseh: speeijâl ¶ – Hihii! skižestij Santtu. Ko sun tappa čolmijdis, te uáiná puoh aaibâs čielgâsávt. ¶ 219 ¶ – Páácá-uv ákku tohon roogán? ¶ čikâlâsah láá kuttâ. ¶ 13 ¶ peerâ uáđá siämmáá visteest. – Mondet mist iä lah pääihist návt ¶ mavrestiđ äännellä käheästi ¶  et LUUK. 15: 1 – 10 ¶ Ässeeloho: 62 700 000 ¶ Fakkist čergij. Mii tot lâi? Tot oroi lemin tegu šuármu. Máttááttâspárnááh já sii usteveh kejâstii pajas. Almeest uáinojii tegu tullânjuohčâmeh. Toh juáhásii ucceeb tullânjuohčâmin, moh orostii juáhháá uáivi paajaabel. Sij tubdii, ko rähisvuotâ já ilo teevdij sii. Sij kijttii já ruhâdillii Immeel, já puohah sarnuu jieškote-uv kieláin. Immeel Pase Vuoiŋâ lâi puáttám sii luusâ. Tot lâi Išedeijee, mon Immeel lâi lopedâm vuolgâttiđ. ¶ sij vuolgii jotteeđ, já täsni, mon sij lijjii uáinám paijaanmin aalman, juuđij sii oovdâst. Ko täsni poođij ton pääihi paajaabel, kost pärni lâi, tot pisánij toos. Almaah oinii tääsni, já sij ilosmii čuuvtij. Sij monnii táálun já oinii päärni já suu eeni Máárjá. Talle sij enâmân leggistâtmáin komerdii päärni, lekkii čuhijdis já adelii sunjin tivrâs skeeŋkâid: kole, sovčettâs já mirham. ¶ c) riämá toimáid vâi visásmit, ete säminisonáid fäälih ääšimiäldásijd sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâid, mieldi luhâmáin enijhuolâttâs já ¶ Julgáštuš laiđiittâsuásist aainâs páhudeh, ete algâaalmugeh láá kuáhtám historjá ääigi epivuoigâdvuođâlâšvuođâ, mii lii iästám sii turviimist já oovdedmist jieijâs kulttuur já hiäjusmittám sii vuoigâdvuođâid. Anaya meid tiädut, ete algâaalmugjulgáštuš čuákkee taid olmoošvuoigâdvuođâid, moh algâaalmugijn liččii koolgâm leđe uássin olmooškode. Algâaalmugjulgáštuš ulmen lii tivvoođ taid historjálijd puástuvuođâid. ¶  rájáliih ito 36 ¶ a. Noomât káártán sárgáid 1-10 love Suomâ stuárráámus kaavpug. ¶ Kijttolaavlâ Imelân Ps 148 ¶  maid Roonnig faallâm hejâkyeleh ¶ 5. Mii lii tuoddâr muorâttis uási? ¶ nijguin toimâttum aavis. Sämikielâlâš aavis taha luándulâš kielâkevttimtilálâšvuođâid já oovded ¶ Puásuituálu heiviittui ¶ – Noskemudágâš čuojât! sun huuihij. ¶ Tovlááh fiäráneh ¶ Piälppáávuonâ ~ Piälbáávuonâ = Pielpavuono ¶ Čáitáldâhân kuleh meiddei kulttuur já luándun kyeskee pajasšoddâdemmateriaaleh já pargopáájáh. Kieddikeejist páárnáš uáppá aiccâđ luánduimmâšijd, tot fáálá vuáđutiäđuid luándutiijpâin já máttát jotteeđ luándust nuuvt, et kuldâl já kunnijât tom. Čáitáldâh lii Suomâ puoh kuulmâ sämikielân sehe suomâ- já eŋgâlâskielân. ¶  kuškâm. Tuáivutep tunjin hitruus puudâid biologia já eennâmtiäđu kirjijn! ¶ Uđâstááluh ¶ 4. LITANIA ¶ 166B Mááđuh: lapsemáátu. ¶ päälgis lii jo tievâ kuuđhâin, ko toh viežžih já tuálvuh tiivrijd, saagijd já kuácceid kuuđhâmiehtân. ¶ Ristin-Riävská lâi kijtolâš jieijâs ennuidis oonân já skeikittij kijttosân ennuidis: ¶ fiindâr 182, 183 ¶ – Talle ko puohtim taid teehin, te kirdemmašinist taid koolgâi pieijâđ ildes, ko jiem uážžum tolliđ taid etiolgouuvsâ peht askeest ubâ määđhi. Já talle toi loostah ružâgii nuuvt ennuv, et kolgim aaibâs sierâ šolliđ jyehi áinoo loostâ! Tääl tot ij innig uážu tábáhtuđ! ¶ –~ â â taiguin tibi kale višá vuod čuoigâđ. ¶ mirhâttui aaibâs. Taggaar sun lii ¶ (spiekâstemjuávkku nr 2), tastko anarâškielâst ceelhâvastuu ij pyevti kevttiđ taggaar ¶ 5. Ranska 33 200 ¶ 2. Jurgâlus. Taan veerstâst láá kyehti jurgâlus anarâškiellân, moh spiekâsteh sehe ¶ Lii kuovâmáánu já njaavij kođoäigi. Njäävih puátih kuuđđâđ cuávis čáácán. Maati päikkijäävrist luáštá juuhâ já ton uáivušist lii šiev njaavij pivdosaje já toho Matti-uv áigu pieijâđ jieijâs njähivuogâid. ¶ - Jieh tun tääiđigin leđe nuuvt viijses, ko moonah nyevt puáris koonstân, Čsookh, Jovnâ haardij. ¶ Ko Esau lâi vuálgám, Rebekka kočoi Jáákup. ¶ – Lam siämmää mielâ, eeci eeđâi. Ton lasseen nabdam, ete Lady Elaine taarbaš enâmustáá taam kärdin. ¶ – Na ko Kuáskimjäävri miäcástemservi lii orniimin jonsahpeivtábáhtus, já tot še lii Njobžâjäävri riddoost! Tálunjobžâ hirmástâlâi. ¶ Tááláá ääigi kyevtkielâlâšvuođâst sárnoo távjá nuuvt ko tot ličij miinii imâšlijd já epitáválijd. Jiešalnees maailmvijđásávt já historjálávt maaŋgâkielâlâšvuotâ lii táválâš já oovtâkielâlâšvuotâ epitáválâš. Pirrâ maailm ulmuuh láá sárnum maŋgâ kielâ já lonottâllâm taid tilálâšvuođâ já sárnumkyeimi kielâtááiđu mield. Sämmilij juávhust eromâšávt nuorttâliih láá lamâš viehâ maaŋgâkielâliih: ohtâ olmooš lii puáhtám mättid jieijâs kielâ lasseen veikkâbâ suomâ-, ruošâ-, orjâlâš- já tarukielâ. Anarâšah láá maaŋgâ kuávluin máttám anarâškielâ lasseen aainâs suomâ- já orjâlâškielâ. Maaŋgâkielâlâšvuođâst lii šoddâm hemâdâs táválávt talle, ko láá halijdum vuáđuduđ ohtâlâš aalmugriijkah, kost ulmuin ličij ohtâ kielâ já mielâ. Om. Sovjetlittoost lâi korrâ viggâmus oovtâkielâlâšvuotân já maaŋgâkielâlâšvuotâ onnui masaba váddun, mon ferttee pyerediđ. Nobdui, ete maaŋgâkielâlâšvuođâ puátusin olmooš ij määti olmânáál oovtâgin kielâ já sunjin šaddeh psyykisiih čuolmah. Táálááh tutkâmušah čäittih čielgâsávt, ete maaŋgâkielâlâšvuotâ oovded jurdâččem, eres kielâi oppâm já unnuuvâšvuođâ. Tot lii nahcâ nuuvt ovtâskâs ulmuu ko ohtsâškode tááhust, nuuvtpa ohtsâškodde kolgâččij vala eenâb movtáskittiđ ulmuid maaŋgâkielâlâšvuotân. ¶   Aailâjävri = Ailijärvi ¶ stuorrâvuáŋŋášseevtil isonäkinsammal ¶ Keejâ uánihisvideo muotâteatterist ¶ 4. Čielgii, maid uáivild eđâldâh “Meerâ lii jaapaanlij piäldu.” ¶ 1 - Laapi ortodoksâlâš servikodde ? ¶ Na kiđđâtäälvi 1970 poođij tilálâšvuotâ pyerediđ sähkötteijee luoka, ko Oulust uárnejui nubbe tilálâšvuotâ toos. Toho lijjii puáttâm “titareh” pirrâ Lappi lääni já ušom mij lâim puohnâssân kuulmâloves. Mij avveelliih lâim tiäđust-uv pyereest rahttâttâm máátkán já hárjuttâllâm mädigávt. Alnaan tiettim, et täsi-iskos (80 meerhâ miinutliähtu vuolgâtmist já vuástáväldimist) čođâlditáččim kale pyereest, ko lijjim hárjuttâllâm 100 meerhâ jotoluv minuttist, mut teoriauási ucánjáhháá huolâstutij. Jieččân pehti I luoka tuđhos moonâi kuittâg pyereest já kulmâ avveellii-uv (tijmeäägi koijâdellee, “ävđinenâmistvajâldeijee” já ohtâ Markku V.) finnejii vala nube luoka čođâldittiđ. ¶ Sämitige ornijdemčuákkim lij tuálloo majebaargâ 23.2. tme 10 rääjist Sajosist, Anarist. Čuákkim puáhtá čuávvuđ čujottâsâst: www.sogku.fi/live ¶ “Taan kalenderist láá teeman Aanaarjäävri kyeleh. Mii val pyerebeht heivee anarâš kalenderân? Kyeli lii ain lamaš anarâššáid uáli mávsulâš luánduadaldâh, vissâ tergâdub ko puásui. Kal anarâšâin-uv láá lamaš poccuuh maŋgâsist-uv, mut puohah láá kuittâg kuálástâm, kii eenâb, kii ucceeb, meiddei puásuiulmuuh. Kuálástem lii čuuvtij puárásub eellimvyehi ko iälupuásuituálu. Tovláá ääigist taan kuávlu sämmilijn lijjii poccuuh tuše tommit, et lâi fiävru já koddeuáci. Iälupuásuituálu lii liijká viehâ nuorâ.” ¶ tääsi: ovdâmáttááttâs - 3 lk ¶ kyevditäsni käärmetähti ¶ Nubbe maailmsuáti jođettij nuorttâlâšâi ärbivuáválâš aassâmkuávlui pieđgânmân kyevti staatâ kooskâst. Tááláá Suomâ nuorttâlâšah čuággáneh Piäcám kuávlu kuulmâ siijdâ, Syennjilsiijdâ, Piäcám já Paččvei nuorttâlâšâin. Sii asâiduttii II maailmsuáđi maŋa Aanaar kieldâ nuorttâkuávloid. Uási paasij Neuvostoliito kuávlun. Syennjilsiijdâliih soijii Čevetjäävri kuávlun, piäcámsiijdâliih Čaarmâjäävri-Njellim kuávlun sehe paččveiliih Kiđđâjävri-Mustola kuávlun. ¶ Cortinarius camphoratus – Löyhkäseitikki – Faainâseitik ¶ LUOKKAVISTEH, 3 STK: SÄMILUOKKA, KULTTUURLUOKKA JÁ MEDIALUOKKA. ¶ – Tun-uv muu puuvsâid lah váldâm? ¶   ääših. Kähteeluovtnjargâ HA.1974 Ijjäävri Kähteeluohtâ V. ¶ Vuáđumáttááttâs tavesämikielâliih kuálmádluokkaliih finnejeh kiävtun uđâsmittum eenikielâ oppâkirje ¶ Helsig Melbourne ¶ – Amahân taat hävdi ij tääiđi leđe kale nuuvt puáris, ko viggeh oskottâllâđ. ¶ Lasetiäđuh: ¶ MLO jurgâlem verstâ nuávdit KR92 teevstâ tievâslávt säänist sáánán já aaibâs ¶ Tiänu mááccuhmalli lii rávhálávt hervejum, aainâs jis tom verdit Iänuduv-Kuovdâkiäinu máccuhân. Mááccuh kevttimkuávlu lii ruávásávt vääldin ubâ Tiänu čácádâshkuávlu. Mááccuh hervâiivneh láá ruopsâd já fiskâd. Eres maalijn spiekâstmáin nissoon mááccuh helmi tuárroo. Hiälmán mana olbepäddi masa love meetterid. Almaa mááccuh helmi ij hervejuu ollágin. ¶ Nisonist ij lam tääppin väldiđ sätteid, mut tääl sun lâi nuuvtko rievdâm taggaar tilán, et sättee ličij pyeri. Já taan almast lâi nuuvt vaigâd luoppâđ. Nissoon uáivist jurrii jos mon lágáneh jurdduuh. Kuus sun juovdâččij jos vuálgáččij almaa kuuvl? Já suu väividij tot-uv, et ohtâ tain almaa skipárijn lâi mottoom veerdi uápis nisonân. Mottoom eehid ovdil nissoon lâu leggistâm avdoinis almaa eidu taan siämmáá táálu šiiljon, mut sunnust ij lam tađe eenâb. Tuođâi taat uápis almai lâi sutettâm eehid ääigi taan almaa oolâ, ko ubbâ eehid čokkái taan nissoon paaldâst, ij kuáđđân taam puudângin ohtuu. Nissoon-uv lâi halidiđ tánssáđ täin nubbijn almain. Sun ij äšši ennuv murâštâm, tábáhtum mii tábáhtum. Taat uđđâ, omâs almai lâi ubbâ ääigi nissoon mielâst. Maht täst ovdâs kulâi? Mii tääl tábáhtuuččij? Kolgâččij-uv sun vyelgiđ skipárijdis kuuvl? Pivdáččij-uvsun almai jieijâs loonjân? Ravintola uuvsah monnii kiddâ, pággu vyelgiđ olgos. Nissoon ij halidâm kyeđđiđ almaa toos já neevtij, et almai ij meid val halidâm peessâđ nisonist. Olgon lâi hirmâd puolâš, paijeel kulmâlov asted, kuovskâseh já tääsnih já máánu čuovvii, mut taid ij pallâm kuhháá kejâdiđ. Algâmätki lâi ohtsâš, mut horgâ nissoon koolgâi iärániđ. Almai solâstij nissoon já viijmâg culádij nissoon piälján, et ij-uv taat puvtáččii puáttiđ suu kuuvl váhá ááigán. Nissoon lâi tállán vaalmâš. Syele sun lâi tuáivum, eidu taam. Mut sun kuittâg ferttij mottoom veerdi vuástálistiđ, et tot niävtáččij váhá pyerebin. Nuuvt suái moonáin taan almaa orroomsajân já taan uáđđimloonjân, siijvost, eres almaah ođđii jo. Miinii nissoon siste eeđâi, et taat ij lah olmânáál, mut nube tááhust sun lâi lam nuuvt kuhháá ohtuu já vááijuv rähisvuođâ, et sun smietâstij, et amahân te ij lah nuuvt hirmâd stuorrâ suddo viälláđ vieres, omâs almaa soolâst mottoom tovváá. Mut ij tot lam nuuvt hiälppugin. Nissoon ij lam hárjánâm tagarân. Tot hiälputtij ääši, ko nisonist oroi, et almai kal tieđij mii lâi olmânáál já mii ij. Sun tieđij maid poorgâi. Almai halidij nissoon já nisonist lijjii eidu siämmáálágáneh tobdoh. Nissoon-uv halidij almaa, mut miinii eeđâi: ij. ¶ Taat lii automaatlâš vástádâs. Taat lii áinoo viestâ mon uážuh muu meddâloromist. ¶ Povdim arkkitehtkištodem puátusij almostittemtilálâšvuotân ¶ - Jáá, čáláh runoid? Magarijd runoid? ¶ myrkkymalikka ¶ Kost lii Sämieennâm? – Seminaar já eehidkonsert Sajosist 2.11.2012 ¶ Luuhâmkirje ¶ Lavŋemillo ¶ veerdi rááhtus, sáárgus tâi valdâlem ¶ Te tuáhtár ruáhásâstij já iätä: ¶ Pargotooimâ ulmen lii äššigâš olestilálâšvuođâ pyeredem ohtâgâslávt já kuuloold. Pargotoimâ puáhtá leđe eellimhaaldâšmân kullee tááiđui pyeredem kuhesáigásâš pargottisvuođâ maŋa tâi masa táválâš piäiválâš pargo. ¶  suujâ, 10. Amanita pantherina – Pantterikärpässieni – Pantterkiärppáákuobâr U ¶ “Aainas-uv Säplig-nieidâ oroččij lemin pyerimielâst” , eeđâi Kaninen já moonâi skuálhuttiđ säplig uuksân. ¶ Taantov torvon já uápisin vuolgij Reino Korpela, kote puáđáččij leđe mii vuossâmuš hovdâ ucemustáá kuulmâ mánuppaje ääigi ovdâskulij, nuuvt kuhháá ko sust meriäigi tiävá. Kesälä Heikkâ vuálgáččij kuulmâ oho keččin Suomân, ko “rotaatio” jorgettičij. Na miiba tast, mijhân moonâim komppania pioneervuárkán, mii lâi Neapolis Clinic vyelemuu keerdist já tobbeen še lâi mottoom vääbel, kote vaaldij vistig noomâid pajas já tast maŋa adelij mijjân juáhâžân “Peldiheikkâ” -nommâsii maašinpistovl, mon virgálâš nommâ lâi Kp m/44. Lasseen sun adelij kyehti magasin, oovce miili lemnuid čyeđeverd (tagarijd Suomi-maašinpistovlân suáppeid), sehe piso putestempiergâsijd. Suátivievâst lijjim uáinám maaŋgâlágán pissoid, meid tom Peldiheeihâ-uv, maid táválávt kočodii tanen já tothân lâi “Sten” maašinpistovl, mut taat Peldiheikkâ lâi kale oomâs. Poođij mielân, et jis liččim elâččâm “Ruošâ kirhoost” motomin, te vaarâhân tobbeen liččim tom-uv iimmâš vala uáinám, mut ko jiem lam iällâm, te eskân tääl oinim tom. ¶ Kaamâs poolis ¶ Sämitige stiivrâ čuákkim 11.5.2015 ¶  ‐ Jyehi iiđeed vuossâmuš kielâ, maid sáárnum, lii sämikielâ. Pargoost radiost kiävtám iänááš uási ääigist sämikielâ. Mudoi sämmilâšvuotâ uáinoo muu argâpeeivist tast, et stuorrâ uási ääigist mana poccuiguin. Eromâšávt čohčâtäälvi, mii lii hoppuus pygálusäigi. Pasâttâssân pááccám astoääigi viätám päikkikuávlust sehe Ruotâst já Taažâst, säminuorâi tábáhtusah ko kelijdeh. Já ain ko tábáhtuvá miinii stuárráábijd,te pakkaam sämimááccuh laavkân, ko ijhân tom táválii tevkis lädimááccuh lah šoddâm kuássin skappuđ! ¶ Säämi Čuovviittâsservi ¶ Huápust Kasper ličij puáhtám moonnâđ veikkâ siisâ táluruátun! Ličij tutkâm, mii tobbeen sevŋâdâsâst lâi. ¶ kyeličerrih.....75, 77, 82 ¶ – Jáá, Kaari lii-uv kustoo puáttám viehâ tooláá, Ánná jurdâččij ko moonâi lekkâđ uuvsâ. ¶ LUUK. 2: 1 – 14 ¶ Hiärrá čuárvui suu já eeđâi: ”Ovdil ko šoddih, mun adelim tunjin pase pargo: leđe profettân aalmugân.” ¶ Peenuv kuárjidij kiedist seinipellâst. Talle toos kivkked iđestij kumppi. Kumppi orostij. Tot ááigui eidu käskistiđ pennuu jaamâs já hurttođ niälgásis, ko peenuv ánuškuođij: ¶ já ¶ čoovčâ, täälvi já keesi koskâmuudon lâim tobbeen evakkost. Puásuialmaah já motomeh iäráseh-uv vuolgii kiđđâtäälvi tavas. Ucpárnáá-Vuolli (Olli Mattus) kandâinis Jussijn já Issá-čeeci vuolgii Ylivieskast cuáŋuimáánust. ¶ uážžu vijđáht tiäđu já hárjánâm jieijâs kielâst, kulttuurärbivyevist já historjást sehe tobdá ton mávsulâžžân ¶ 2. Tuuđhâ oppâkirje Maadâ-Aasia káártá s. 80 - 81. ¶ Vuávámkišto olášittui kuovâ-njuhčâmáánust 2011 já kiišton kuáđđojii ohtsis 31 iävtuttâssâd, main palhâšumelävdikodden toimâm Sajos kevtteeorganisaatioin čuákkejum ohtsâštoimâorgaan oovtâst arkkitehttoimâttuv ovdâsteijein tuhhiittij árvuštâllâmnáál 30 iävtuttâssâd. Lävdikodde hilgoi oovtâ (1) kištoiävtuttâs, ko tot lâi toimâttum lävdikoodán kišto njuolgâdusâi vuástásávt. ¶ – Tunhân lah liegâs tegu piäiváš! ¶  kotoa Mun keksiim tom tääl, aaibâs tállán”. ¶ Sämitigge váldá vuotân, et aavisasâttâs (398/2008) ij adde máhđulâšvuođâ sämikielâlâš aavisij torjui, ko toorjâiävtuh láá liijgás čovgâseh. Sämitigge lii tutâmettum säämi kielâlaavâ olášuumán Suomâst. Puohâi sämikielâi tile lii huolâstuttee já sämiaalmug iälá kielâmolsom ponjosist. Suomân tarbâšuvvoo jotelávt sämikielâi iäláskittemohjelm, mii ličij tááláást olesváldálub já kuhesáigásub toimâ sämikielâi siäilum já ovdánem visásmitmân. Sämmilij kielâlâš olmoošvuoigâdvuođah iä olášuu tuárvi pyereest. ¶ Puásuituállee luoddâratkuuttuvâst avveellâš tuáhtár teškâlij laastarijd Mošše kuulmâ suormân já leggistij snuolgâliijne šuávlán. Ij tot tuáhtár ubâ viiššâm koijâdiđgin, kiän tot nestug lâi. Toho tot paasij šuávlán siskáldâsâidiskuin, moh lijjii suobbâdlâš stuorrâ njuuneest nisádum snuolgâ já juuvdálâš vorrâ. ¶ - Mii aavhijd tast lii? Mun kal tiäđám mudoi-uv, kuás kalga maid-uv porgâđ. ¶ pyevtitteijee eres finnoduvah já kieldâovtâstumeh main sämikuávlu kieldâ tâi uási tast lii ¶ Sämitigge 2009 ¶ Kirkkonjaargâst uárnejuvvoo meid Säämi parlamentaarlâš rääđi (SPR) tievâsčuákkim skammâmáánu 9. peeivi. Säämi parlamentaarlâš rääđi lii Tave-enâmij sämitigij oovtâstpargo-orgaan. Säämi parlamentaarlâš rääđi čuákkimpovdiimist huolât Säämi parlamentaarlâš rääđi ohtsâš stivrâ já povdim äššilistoidiskuin vuolgâttuvvoo majemustáá 2 oho ovdil čuákkim. Povdiimist kalga oovdânpyehtiđ, magareh ääših iävtuttuvvojeh kieđâvuššâmnáál čuákkimist. ¶ Etimâs lii táválávt ollâgub ko sare já tast lii kuhheeb tooŋâs. Etimâs kiärdá maaŋgâ korrâ täälvi čoođâ. Ton ruottâsijn já veerdist láá tutkâmij mieldi rekinistum maaŋahloveh ihekeerdih. Etimâs myerji lii kuovgâdub já ucánjáhháá stuárráb ko sare. Etimâs hervee čohčuv luándu mučis ruške ivnijgijn. Jeegij, ridoi já tuodârvieltij myerjišaddo ij kale šoodâ aaibâs koškásist. Etimâs lii Säämist já ubâ tavemailmist viehâ táválâš myerji. Tot lii viehâ čáccáás myerji já säppi lii ivnettem. Taat luánduvalje kiävttoo uáli uccáá ävkkin. Tom čáittá juo tot-uv et maŋgâsist anošaddoid kieđâvuššee kirjeest tot váilu ollásávt. Sämmiliih já eres-uv taveaalmugeh láá kuittâg kiävttâm etimâs purrâmâššân, siävuttâm jávvoid, kuolijn teikkâ kiävttâm piärgoin. Ruošâst kiävttoo etimâs ennuu toi ivij, ko eres myerjih láá uccáá. Ko vuossâmuš puolâš cäpcee etimâs, tot oro tegu pyereedmin máávu. Talle etimâs lii njaalgâ veikkâ nuhtán. Viiššâlis myerjejeijee Uccâ-Máárjáš (Mari Nivasalo) uáivild, et etimâs já sare puáhtá kevttiđ siämmáánáálá purrâmâššân. Taan kyevti myerji máávust lii iäruttâs, mut Uccâ-Márjáá mielâst etimâsâst puátá kuittâg siämmáá šiev säppi ko saareest-uv. ¶ Kielâpargoost lam lamaš 1970-lovo algâkeeji rääjist ubâ ääigi. Orgaaneh, main lam lamaš, láá kuittâg: Tave-enâmij säämi kielâlävdikodde, Säämi parlament kielâlävdikodde, Kuátueennâm kielâi sämikielâ lävdikodde, Evroop ucceeb kevttum kielâi Suomâ sämikielâ lävdikodde, Sämitige kielârääđi, Tave-enâmij sämitigij kielâlävdikodde. ¶ Kaŋgânjargâ = Kankiniemi ¶ Toimâttâs: Anna-Mari Tyynelä ¶  lah 50 ¶ 3. Čuopâ pitážin kääni, suovâkyele teikâ piärgu. ¶ Kalender peivikozzâludij mánuppajeh: ¶ 2. Árpputiäppustielâs ¶ * Kálvudâh: čuákkimpeevdih já -stoovlih 25 ulmui, luvâldellee pevdi, ilddee já sieminkievkkân (čääci, jieŋâskäppi, tiskámmaašin, kähvivuoššâmpiergâs). ¶ Sun vilšâstij enâmân já koijâdij suu luusâ seivittem kierâččist: ¶ Sun lii šoddâm 1956 Anarist já lii jottáám vuáđuškoovlâ Anarist já luvâttuv Avelist. Luvâttuv maŋa sun moonâi Oulu ollâopâttâhân luuhâđ matematiika, fysiika já kemia. Tobbeen sun valmâštui luándutiettuu kandidaattân. Tastmaŋa sun algâttij máttáátteijee hommáid já lâi vistig Nuárgámist kyehti ive já Ucjuuvâst kyehti ive. Jo Ucjuuvâst sun irâttij kevttiđ sämikielâ matematiika opâttusâst, mutâ ko talle iä lamaš vala kirjehkin, te tot ij meendu pyereest luhostum. Tiäđust-uv ravvuid puovtij adeliđ sämikielân. Talle poođij oovtâ ive hárjuttâllâmäigi Ruávinjaargâst, já oppeet máttáátteijen, tääl vuárust Suáđikylá, Vuáčču já Pelkosnjargâ. Sun tooimâi máttááttâshommáin suullân love ihheed. Máttááttâshoomán poođij kuittâg ”muorâsmakkâ” já sun vaaibâi. Oovtâ iiđeed sun eeđâi iännásis:”Jiem vyelgi innig škoovlân, ko tobbeen párnááh kivsedeh muu”, ađai sun lii meiddei lamaš škoovlâst kivsedum. ¶ – Vuosmužžân lii rekinistemtijme. Konrad eeđâi – Já tääl išedeijen vaigâdis koččamâš: Ennuu-uvks lii ohtâ oohtan ohtâ? – Kyehti, västidij Monni virkkuht. – Pyeri, eeđâi Konrad. – Na Pilli, ennuu-uvks lii kyehti oohtân kyehti? Pilli kaivai Pulá, já Pullá kaivai Piili. Nelll-ji! culijdij Monni. – Eeđâi-uvks tot määli! eeđâi Pilli eeđeest. – Must lii nelgi, eeđâi Pullá. ¶ 7. Maainâš peivi - já ijjâpiäivááloddái sierâlágán ¶ já eellih kyele ¶  peenuv Biodiversiteetsopâmuš ¶ Inarinlappalaista kansantietoutta -kirje vuáđuduvá Aukusti Valdemar Koskimies Anarist nuurrâm amnâstâhân. ¶ Mooses suorgânij já čievâi muáđuidis kieđâidiskuin. Sun ij tuostâm keččâđ Imelân. ¶ – Mut ij tain pyevti juuhlán moonnâđ, Uccâeŋgâlâš čiärui ain korrâsubbooht. ¶ kiihâmreeviir . Motomij luudij vyehi, mast orásij ohtsii kiihâmsaajeest jieškote-uv ores piälušt jieijâs uccâ vijđoduv. Om. ravgâ. ¶ kirjekielâ škoovlâst tâi pääihist. Sämikieláid šaddeh uđđâ uđâssäänih ubâ ääigi, já sämmiláid kalga ¶ Eres čuoškâšlaajah láá: ¶ lâi jurgâleijee eenikielâ. Ton maŋa jurgâlusah tärhistuvvojii sehe teologisávt ¶ Kiđđuv cuábui kođá. ¶ Tubdim, maht pivâstâh kulgâškuođij - nube tááhust tondiet, et lâi hirmâd jo paahâs já nube tááhust tondiet, et polâškuottim. Smiettim, kolgâččim-uv huikkeđ nubbijd, kiäh čokkájii merettes kukken nube peln váávnu vâi kolgâččim-uv čokkáđ rávhálávt sajestân - aaibâs tego jiem liččii maiden nabdemingin. Almaah kejâdii tast pirrâsis já vissâ uccii muu lavhii. Ohtâ kuoskâttâlâi muu mätkilaavhâ. Ruttâhân must ij lamaš liipu uástim maŋa ko 15 eurod, mut muu uccâ lavhiist lâi passâ já tobbeen lijjii meiddei paŋkkikoortah, moigijn kale ij tobdoslovoittáá maiden porgâm. Jurdâččim, et tääl, ko laavhâš lâi must taaki vyelni, almaah iä kuittâg nuuvt älkkeht puávtáččii tom toppiđ. Mut fakkist tiettim, maid porgâččim: oinim konduktöörkuáhtás puátimin! Tast siämmást pajanim čuožâd já huiheškuottim tego motomeh nisoneh läävejeh-uv: ¶ – Mun lam luholâš já ilolâš, ete enni lii šoddâdâm munjin uccâ uábi. Mun rähistâm suu já lijkkuum ennuv muu uábán. ¶ 4. ANARŠ SAAVÂI UĐĐÂSEH JÁ PUÁTTEŠ OHJELM ¶  nube 1. Sajadâh ¶ syeinisiipuul.....113 ¶ Juhan Uula Mattus ¶ Tyllylahtist mätki juátkoo máádás já vyelgimhaammân kulij. Loppâmääđhi hämmejeh maaŋgah suolluuh. Muálkkáás kiäinu kukkodâhân šadda ucemustáá 10 kilomeetterid. ¶ Kongres- já tábáhtuspalvâlusah ¶ vuoigâdvuođâin sämikuávlu kieldâi já staatâ virgeomâháin. ¶ ruškâdâspuursâš ruskuaispussi ¶ tavoid. Jis suovvâp suu juátkiđ näävt, sunjin oskoh forgâ puohah, já talle roomaliih puátih já väldih mist taam pase saje já ubâ mii aalmug. ¶  moh 37 ¶ TOBDO. ¶ Epitáválumosáid ámáttáid kullee, mast anarâš lii porgâm lii merâkapteen . Anarâš Matti Saijets vuolgij nuorâ almajin ovdláhháá jotkâsuáđi puállám Liinahamarist messikandân maailm meeráid njuhčâmáánust 1941. Maaŋgâi ivij väldimerâtaampâin purjâstem maŋa sun ucâlui Kotka Merâškoovlân, mast kárvánij merâkapteenân ive 1962. Sun lii toimâm kapteenân eres lasseen 57.000 toonni oljotaampâst Universe Defenderist, mii jođettij oljo Persialuovtâst maailm hamânáid. Matti Saijetsist lâi fastâ orottâh Portugalin kullee Azorij suolluin, mut meiddei Anarist, kost sun juuđij viettimin luámuidis. Matti Saijets jaamij 1990-lovvoost já lii vissâ-uv hävdidum Azoráid. ¶ Jookeerpargopittá ¶ – Ive 2004 seervi stivrâ čokkânij čiččii já toovâi kielâpiervâ kyeskee miärádâsâi lasseen miärádâsâid Aune Kuuva skiäru olgosaddelmist, Inarilappisches Wörtebubuch-kiirjij vuástáväldimist Syemmilâš-ugrilâš seervist, kielâseminaar orniimist (ornâšui keessiv2004), koldemtábáhrus orniimist Rivruuvuonâst (ornâšui 34.–25.7.2004) já párnáipeeivi palhâšume vuástáväldimist Helsig Smolnaast, mon keigij kulttuurminister Tanja Karpela 25.11.2004. Servi finnij meiddei tave-eennâmlii ministerrääđist Kollekielâ-palhâšume (6099 eurod), mon eelij vuástáväldimin seervi saavâjođetteijee Tukholmast 17.11.2004. Paavo Hohti skeŋkkij jieijâs šoddâmpeivipuáđuid siärván 13492 eurod já Antti Aarnio-Wihuri skeŋkkij siärván 17000 eurod. Jeessânlostâ Anarâš almostui kulmii, main ohtâ lâi kalendernummeer. Puohâi jesânij meeri lâi ive aalgâst 266 já ive loopâst 280, main ihejesâneh lijjii 214, toorjâjesâneh 52 já ovtâstusjesâneh 14. Ton ive jammii kyehti jeessân. ¶ – Tääl must lii jo ennuv pyereeb vajo já lam puárránmin korrâ liävttoin, äijih iätá Maatin. ¶ pelipyehčee . Čäcilodde, mii raavvâd usâdijn puohčâl tuše pelduvváid čässuáivi vuálá. Om tuáršu já njuhčâ. Vrd. olespyehčee. ¶ – Joo, eidu tot Mikael Sanpaska, tot eidu. Ko tast láá nuuvt kuhes kieđah-uv, et ij tot teivid legain lođe, mut lii tuáijâm jo kyehti noovdâ, tot ko časka lođe paijeel te novdâhân kal tuáijoo. Kalleeb-uv nevri tot insenevri! Já ko kalga háálguid pardeđ, te ferttee vuoiŋâstiđ jo muádi háálgu maŋa. Koskâpeeivi ääigi tot jaska porgâmist já haalijd “lounas” ! Iimaško tavenuorttii ij haalijd! Kolgâččij leđe lieggâ määlis já kuurkuh, tomateh já veikâ magareh ilâskeh. Toh láá kulloo tiervâsliih. Ij lah iimâš, et ij vaje porgâđ tagarij njuámmil evvisijguin. Mut ijba puurâ rievtis málásijd. Ko mun pieijim kuástipyeidi suohâdân, vâi ličij tolmišub, te ijhân tot purrâm, ij tuáddum haajâgin apseđ, mut vuolgij olgos. Já kááhván ij koolgâ pieijâđ saaltijd. Ij saaltijd, ovdil juhá taggaar čäcinjaddee käähvi. Jiem tieđe, maht toin piergee. Lii kal tot-uv ohtâ šuuvun! Jep jep! Mut jieh-uv tun vuábdáččii munjin koške čuámáttâs. Mun vuošâm nuuvt šiev máállás, et lii pággu tuhhiđ. Jis tot ij tuhhiižii, te lii komme! Ko mun tom val suvrâstâm suvrâmijguin, te tađe pyereeb purrâmâš ij lah kosten. ¶ 2. Jurgâlus. Verstâ lii jurgâlum nuuvt säänist sáánán ko peri máhđulâš nuuvt, et ¶ Kyele lihâstuvâi tovâttem teedâpááruh spejâlisteh iästuin škajânin sijđosärgisááicun , ige kyeli vuojâ iästui njeigâ. Sijđosärgisááicu vievâst pyehtih kyeleh vuoijâđ še sahis uáiváduvâst-uv nurdâhánnáá kuoimijdis. Nuuvtpa sijđosärgisáiccu lii mottoomlágán tutka, mon áánsust kyeleh karveh iästuid já äiccih meid saallâs já salâsteijes-uv. ¶ 6. a) Mon tábáhtusâst taah amnâseh šaddeh? ¶ 161B Herskutatti. ¶ Tääl sust lâi tuš kiddâkoorrum räigipiivtâs, mon ij innig puáhtám anneeđ. Já toos lasseen sust iä lam pihtâseh tommittáágin, et sun ličij puáhtám olgos moonnâđ! Sun čokánij kuárrumnuurkán já čiärui. Já tien čiärumân sun lâi nohádistám. ¶ Säämi luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee utkevuoigâdvuotâ stivree ärbivuáválâš eennâmkevttim, siärváduv siskiipiäláid koskâvuođâid, moh lohtâseh eennâmkevttimân, lááčá prinsiipâid navdâšemkuávloid já stivree luanduresurssijguin ávhástâllâm pištee vuovvijn säämi vuoigâdvuođâibárdâs mield. ¶ Joovsep 29, 33-44, 47-52, 94 ¶ Duran, Eduardo & Bonnie: Native American Postcolonial Psychology. State University of New York Press. Albany 1995 ¶ liegâsvuotâ paijaan. ¶ no, já ulmuuh čokánii enâmân. Tobbeen lijjii suullân vittâtuhháát almajid. Jeesus vaaldij leeibijd, kiijtij Immeel já juovij leeibijd toid, kiäh lijjii asâttâttâm purâdiđ. Siämmáánáál sun juovij kuolijd, já puohah ožžuu nuuvt ennuu ko halijdii. Ko puohah lijjii kalanâm, Jeesus eeđâi máttááttâspárnáidis: ¶ omâstemkiäččus. Spiekâstmijn huolâhánnáá jurgâlus lii puustâvlâš jurgâlus sehe ¶ – Mut mun kale áiguččim toohâđ rikkoosalmottâs tuoin vaskâmijn, Tálunjobžâ joođhij. ¶ Sun mainâstij vala mijjân onnáá peeivi ohjelmist já váháš meiddei ton väldikode vuovijn, sehe tábáhtusâin-uv. Veikkâ mij Kyprosist já meiddei Beirutist-uv puovtijm julestiđ vuolâputtâl kooškon, te tobbeen, kuus tääl lâim vyelgimin, ij liččii máhđulâš, ko Syyria lâi muslimväldikodde, kost alkohol lii kieldum äšši. Tobbeen lâi eidu siämmáá ive kuovâmáánust tápáhtum “vääldičovádem“, mast Kenraal Hafez lâi monâttâm vääldi Nureddine El Atassi suáldátjuuntan. Kuriositeettin puáhtá mainâšiđ, et muáddi ive tast ovdâskulij čovádij Hafez al-Assad vääldi olssis já ton rääjist haldâšij Syyria uáli korrâ kieđáin ive 2000 räi. Tast maŋa vááldán lavkkij suu alge Bašar al-Assad já joođhij eejis äärbi toin lain, et lii soottâm jieijâs aalmug vuástá masa kulmâ ive. Lâš-uv Hafez al-Assad siämmáš almai, ko lâi kenraal Hafez, te jiem kale tieđe. ¶ Säämi tyeji koveráiđu ¶ Jyehi ääigi já jyehi saajeest láá ain lamaš tagareh ulmuuh, kiäh láá monnii já maaŋgâ-uv tááhust ereslágáneh ko iäráseh. Tagareh kávnojeh taan ääigi-uv, mut muu mielâst oro, et tovle láá lamaš tagareh ulmuuh čuuvtij eenâb, ko taanáigáá mailmist. Ovdii ääigist iä lamaš makken, moh liččii vaikuttâm ulmui jurduid já eellimmallijd nuuvt tegu taan ääigi. Iä lamaš televisioh, radioh iäge makken, moh liččii sehhim táválii mecciulmuu jurduid. Juáhâš uážui šoddâđ eidu toho kulij kuus halidij. Aaviseh iä puáttâm kallasân já kirjeh, main lâi finniđ tiäđuid stuorrâ maailmist, lijjii vala ucceeb. Toos lasseen luuhâmhaalu já -máttu ij lamaš puohâin. Kukken tuárispeln ässeeh šoddii já ellii maŋgii nuuvt tegu seehâ sist, kuittâg jo taanáigáá ulmuu mielâst. ¶ Vuáđulaavâ já sämitiggelaavâ valmâštâlmist já asâttum laavâi almosvuáđustâsâin lii vuolgum tast, et sämmilij kielâs já kulttuuris kyeskee jiešhaldâšem lii ovdáneijee, ige maŋasmannee. Vuáđulaavâ njuolgâdusah ovtâstittum säämi jiešhaldâšemorgaan, sämitige, vuáđđudmân merhâšii aalgâ já pooliitlâš-haaldâtlâš raamij toohâm puátteevuođâst tábáhtuvvee säämi jiešhaldâšem siskáldâslâš oovdedmân. Joton vuálgám kuávluhaldâšem uđâsmittem, lehâdijn maaŋgâid staatâ haldâšempargoid kyeskee njuolgâdusâid já sirdedijn pargoid virgeomâháást nuubán, addel máhđulâšvuođâ säämi jiešhaldâšem turviimân já ain oovdedmân iivij 1993-1995 lahâvalmâštâlmist páhudum prinsiipâi já ulmij miäldásávt. ¶ Evaŋgeliumij pase čälleeh Matteus, Markus já Luukas sehe pase Paavvâl eteh návt: “Hiärrám Jeesus Kristus, ton iijâ, ko suu kävildui, vaaldij leeibi, kiijtij, tojâlij já adelij máttááttâspárnáidis já eeđâi: Väldiđ já puurrâđ, taat lii muu ruumâš, mii tii oovdâst adeluvvoo. Toohâđ tom muu mušton. Siämmáánáál sun vaaldij meid kaalhâ piämu maŋa, kiijtij já adelij máttááttâspárnáidis já eeđâi: Väldiđ já juuhâđ täst puoh; taat kalkkâ lii uđđâ litto muu voorâst, mii tii oovdâst kulgâttuvvoo sudoi addâgâsaddelmân. Nuuvt távjá ko tij tast juhâvetteđ, toohâđ tom muu mušton.” ¶ paijaalsis putes pihtsijd. ¶ ruumbust já maadâsämmilâš Anders Fjellner tiivtâst Páiven párneh (Piäiváá päärnih) , mast Fjellner kovvee sämmilijd piäiváá nieidân já kan dân. Liipu ruopsis riegis kovvee piäiváá já čuovjâd máánu. Lippu já Säämi suuvâ laavlâ tuhhittuvvojii Sämmilij 13. konfereensâst Årest 1986. Aalmuglâšlavluu melodia tuhhiittui Sämmilij 14. konfereensâst Helsigist 1992. ¶ Piäluštâsvuomij vuolgâsaijeen piävuttem, pennalism já suhâpiälásâš hemâdem tubdâmân já estimân lii nk. nollátoleransprinsiip ađai piäluštâsvuomijn ij tuhhiittuu piävuttem ige pennalism monnân häämist. Taah láá tavoh, main ráŋgáštuvvoo. Epidum tábáhtusah tutkojeh já kieđâvuššojeh vuáđulávt. ¶ Ranska E6 ¶ Muu luokast tuhhiittuvvoo ereslágán olgohäämi. ¶ Muu hobby ¶ 10 čuággád: Yes! Love čuággád já oppuumerkkâ! ¶ – Mađe várás tust lii tuot päddi? Kasper koijâdij. ¶ Lodástem já pikkâpuáldim lasseen kiđđâpargoid kuulâi meiddei riämnjáviälppái uuccâm já kuáivum, ko staatâ maavsij riämnjáviälppáin ušom 20,00 määrhi koddemruuđâ. Ránnjákaandah läävejii ain ovdláhháá kiässum já tuálu suddâm toppiđ kuáivu fárusis já poisiđ riämnjávielpispiivdon. Eromâšávt Maati kaandah Issi já Matti laavijn viššâlávt juškeđ meeccijd riämnjápiäjuid ucâmin, mut meiddei Kaabi Hanssâ já Nuuvdi Heikkâ láin še uáli viššâleh jotteeđ riämnjápiäjui mield já kavnáin še vielpispiäjuid. Lâi piäggám, et Maati Matti ličij siämmáá kiiđâ kavnâm riämnjápiäju Sestjuvpuolžijn, mast liččii lamaš penttâ käävci viälppád. Nuuvtpa mij-uv tobbeen pikkâpuáldimreeisust časkalâdâim tyellittälli aldakuávlui čunoitiälhuid, et vuáttojeh-uv riämnjá luodah. Pikkâpuáldimfarppâl pirrâ pyellee tuulâ ij puáhtám kyeđđiđ ohtuunis meendugin kuhes ááigán, amas tullâ kárgáđ. Nuuvtpa mist lijjii mottoomlágáneh kocceemvuáruh. Ušom mun lijjim lyevvejum tain, mut Jovnâ-veerdi já viljâm toh vuáruttâláin já mun peessim ain kuás Joovnâ, kuás viljâm fáárun, ko sunnust ain nubbe vuolgij časkalâddâđ aašijd. Forgâ čielgâi, et Tarvoočielgist kale lijjii čunoitiälhuh valjeest-uv, mut iä tagareh puolžiih, moid riemnjis ličij puáhtám kuáivuđ piäju. Riemnjs kale vuottuustâlâi čunoitiälhuin ain motomin, mut luodah lijjii viljâm mielâst lijge stuárráh cijkkoriämnjá luoddân. Ep kavnâm oovtâgin piäju Tarvoočielgist, veikkâ uusâim kale viehâ tärkkilávt, mut ko časkelijm Paje-Tarvoojäävri nuorttiibel, te tobbeen kaavnâim ton sulâsijd puolžâstuvâid, main piäju pyereest-uv lâi pyehtiđ leđe. Ij kuittâg lamaš, ko toh puolžâstuvviih lijjii liijkás juovviih. Nuuvt mist paasij kuittâg jo ton kiiđâ riämnjávielpispivdem, ko iä lamaš piäjuh kavnum já veikkâ mun vala maŋgii maŋa-uv uálkuttim viljâm vyelgiđ uuccâđ riämnjápiäjuid, ko taggaar jiem lamaš vala kuássin uáinám, te ij tot ávttám. Ive keččin ađai puáttee kiiđâ vuálgáččáim riämnjápiivdon. Tom viljâm lâi lopedâm munjin já toos ležžeem ferttim tuuttâđ. ¶ – Na jurdâččim elâččiđ Uulá-Juhháán kuvlân váhá savâstâlmin. Sunhân lii taggaar nuáidi, kote ain máttá ennustiđ puátteevuođâ. Harvii sun muu tiäđu mield lii erehtum. ¶ Nuorâirääđi lii ohtâ sämitige lävdikuudijn, moos kuleh 5 eidusii jeessân já sii persovnliih värijesâneh sehe 5 äššitobdeejeessân. Eidusiih jesâneh já värijesâneh láá 18-25-ihásiih já äššitobdeejesâneh 15-17-ihásiih. Nuorâirääđi toimâsuárgán kuleh puoh säminuorâid já säminuorâi eellimtile kyeskee ääših. ¶ kangaslohisieni ¶ Já nubbe pärtti lâi puáttám čuopâdâs maŋa, ko sun lâi kolgâm pajaniđ seŋgâstis já väzziliđ. Aalgâst sun ij halijdâm ige tuostâmgin. ¶ 8. ¶ Aainâs stuorrâlodde já päiski sehe čerrih láá oppâm eelliđ kaavpugij ollâ táálui káátui alne. Tain pessejeh joba motomij luuvij paarâi siärváduvah. Pivnohumos pessimsaje lii keđgimuttiittâssáin syeijejum täsikáttu. Tobbeen iä liihâd piäđuh, já raavvâd finnee aldapirrâsist. Veikkâ kuhesáigásâš kumevuotâ já oovtmanolâš arve pyehtih hemâdiđ uđâgái eellim piervâlist, lii pessimpuáđus kuittâg lopâloopâst pyeri. Táálui ässeeh iä ennustkin lijkkuu snielâhis, larmâdeijee já luččoo kaijuid, iäge uáiván skuvgááttellee čerriháid. Káttupessim lii šiev ovdâmerkkâ ellei vuáháduumeest uđđâ eellimpirrâsân. Vuáhádume lii puáhtám kaijuid uđđâ eellimsaje. ¶ 2. ¶ - nuorttâsämikielâ ¶ juolgijn vuoijâmnäähkih, uccâ ¶ uáčusT ¶ Uáivikaavpug : Tukholm ¶ b. Merkkii meid, mii ohtiimist šadda (4. já 5.). ¶ Avelist Njellimân jottee maađij kolgâččij forgâbalij tivvoođ vuáđulávt. Tááláš maađij lii muálkkáá, hyenes oornigist já iänááš uásild luávdihánnáá čievrâmaađij. Sämitigge taha maađijhaldâttâsân alguu Njellim maađij vuáđulâš tivomist. Aalgâ vuolgâttuvvoo tiättun meiddei Täsivääldi President kanslian. Ääšist meridij Njellimist koskoho 24. kesimáánu čokkânâm sämitige tievâsčuákkim. ¶ ij hiälpust cuovkkâneijjee sierâid ¶ Helsigist Kustannusosakeyhtiö Otava ¶ Anarâš-kalender 2014 ¶ 3. Kupâlâstiäpuh já siämutiäpuh láá Nuorttâmeerâ källeeriddošadoh. ¶ Enâmustáá tiein meccinijttomaađhijn láá pááccám mielân toh káhvástâllâmpuudah, ko mij čokidijm Morâstâšriidon, cokkiittijm tuulâ, vuošâim käähvi já poosijm koške piärgu. Lam maŋeláá olesolmožin viggâm uážudiđ ááigán siämmáálágán tubdâmuš, mut jiem lah innig luhostum. Lâš-uv taat tááláá ááigán kullee huáppu sujâlâš, vâi mii, mut nuuvt vain lii. ¶ Nuuvtpa rottejim peeskâ pajalân, mon eeči lâi puáhtám tupán lieggâniđ já moonáim vuájánijdân luusâ. Huámášim tállân nolpo rávhálâšvuođâ já meiddei meerhâ, mii lâi kuohtuuh peeljih kyeverin. Leŋgijm ergijdân, laiđijm taid Kaamâsjuv jieŋâ oolâ, jeđe vyeijiláim kuábáš-uv luovâsvyeje tavas, eeči ovdiibeln já mun moojiibeln. Ij lamaš eidu vuossâmuš kerdi, ko lijjim ohtuunân läbžikeejist, mut tääl oroi tobdo lemin vala-uv tuođâlub, ko čokkájim jieččân eergi keessim kerrisist. Tállân vyeijildijn vyeŋes eergih njolgestii virkkuht, mut ko lâi mottoom kilomeetter moonnâm, te njolge njuásuškuođij kuuloold já huámášim vuájánistân, et tot ij tääiđigin leđe nuuvt hirmâd virkkuu. Veikkâ automaađij Ucjuuhân tollui áávus maađijpargo keežild, te vuojijm liijká tälvikiäinu mieldi, mii moonâi Kaamâsjuv mield Váábu Mat Haanu (Hannu Musta) já Perunka Einar táálui lappâd Vuoli Maati tuve räi, kogo tot korŋij enâmân já joođhij Kärigâsnjaargâ maađij rasta Tuurukuoškân. Tobbeen ain Tuurunjaargân já togo pehti maađij rasta, jeđe miätá Tuurujäävri Kossenâmân já Čovčjáávrán. Moonáim kuohtii automaađij rasta, já amas pääcciđ autoi vuálá, laiđijm vuájánijdân ain maađij rasta. ¶ Koškejolgâdâs ¶ Ko pyevtittim alaččân, te kejâstim nuortâs já huámášim stuorrâ kuobârlágán poolvâ, mii pajanij ááimun. Čuovvum poolvâ, et maht tibi eštus, já oinim ko tullâ cirgoi pajaskulij já siämmást jooskâi eennâm-uv tuárgistmist. ¶ Luuk 22:39-53 ¶ Nubbe uálgitábáhtus, mii lii uáli pyereest pááccám mielân, lâi hiäppušij njolgekišto Avveeljuuvâ jieŋâ alne. Tot taaiđij leđe njuhčâmáánu loppâ tâi cuáŋuimáánu algâ, jiemge mušte, et lâi-uv tot argâpeivi vâi ij, nabdemist kuittâg pasepeivi, ko mij-uv peesâim keččâđ tom. Oovaal-hámásâš kištorađe lâi aurajum Avveeljuuvâ jieŋâ oolâ, váhá škoovlâ vuoluubel, tááláá “Sahanperä” puotâ. Mij škovlâliih ep uástám liipuid kiišton, já moin ruuđáin liččijm uástám? Mij čuávuim tom škovlâteermi alne, mast kištorađan lâi mätki enâmustáá 100 meetterid. Lâi hitruu keččâđ, ko stuorrâ hiäppušeh njolgestii jieŋârađe alne hirmâd liävttoin, ko tot lâi aainâs vuossâmuš kerdi munjin, ko oinim taggaar. Puoh pyeremustáá paccii mielân hiäppušij noomah “Ori Ero-Lohko” já “Ori Eri-Matti” , ko toh vuoittijn jieijâs sarjaid. Lijjii tobbeen še tamah-uv, mut toi noomah iä pááccám mielân. ¶ Kiärdumpargopitáh Tave-enâmijn já Baltiast ¶ Lijgešoddâm puáđusin aainâs čuovjistiäpuh ¶ Čuákánkiäsu ¶ meereest láá viärukyeddimtiäđoid vuáđuduvvee tiäđuh maŋaškoskâääigi rääjist já lohomeeri tär ¶ 7 . Pirâstit rievtis molsâiävtu. ¶ 3. ¶ – Na pirâsministeriö iätá, et oovtâ kähtee koddemist kalga mäksiđ 1682 njobžâevrid. ¶ – Tun čokkááh tyehin já toolah kiiveer, mun toolâm lummolaampu já stivriim. ¶ väldidum = vallattu 15 ¶ Juuso Per Oula ¶ 2. Laseuásán, mii máksoo sämikuávlu kieldáid sämikielâlii aalmuguási vuáđuld, siskálmittoo kenigâsvuotâ sämikielâlij palvâlusâi orniimân. ¶ IV Aphyllophorales – Kääväkkäät – Čánásiih U ¶   celkkuu Säämi tyeje madduuh láá jieŋâlâsâst historjást. Tiiŋgâi maalih já hervimstiijhlah vuáđuduveh puáris anotiŋgáid, maid tovle masa juáháš koolgâi mättiđ rähtiđ. Nijbečeepij, šnikkárij, kuárroi tâi kođđei áámmátkodde ij lamaš. ¶ – Tääbbinhan kale puoh mana tego kalgâ-uv, mutâ kaalâ tun jieh vala uážu. ¶ 1. Kišto uáivilin lii kavnâđ säämi kulttuurkuávdážân, mii huksejuvvoo Aanaar markkânân, ton uáivil já tooimâ kovvejeijee noomâ. ¶ Tutkâmuš ij lah vala puáhtám adeliđ sämmilij algâpuátimist täärhib kuvvim ko maid vuossâmuu sämikielâlâš proosakirje ive 1910 almostittám Johan Turi (1854-1936) čaalij. Turi kovvee kirjestis Muittalus samid birra (Muštâlus sämmilijn) vijđáht sämmilij ärbivuáválâš eellim. Kirje lii säämi kirjálâšvuođâ klassijkkár já tot lii jurgâlum maŋgáid maailm kieláid, meiddei suomâkielân. Turi kirje lii ain-uv šiev käldee sämikulttuurist. ¶ Nilla Tapiola , Ilmari Tapiola , ¶ Uásipeličuákkimist láá savâstâllâm vijđáht meid biodiversiteet já tiervâsvuođâ koskâsii ohtâvuođâst. Afrikast šoddâm ebola-kriisâ lii toohâm ääšist uáli äigikyevdil. ”Lii pyeri, ete biodiversiteetsopâmuš ohtâvuođâst láá kiddim huámmášume tiervâsvuođâ já luándu koskâsii ohtâvuotân. Algâaalmugeh, kiäh eellih luándust, láá vuossâmuuh indikaattoreh luándu tiileest tastko luándumoivášmeh, tego šoŋŋâdâhnubástus, čyecih enâmustáá eidu tooid já aalmugij pyereestvaijeem lii čonnâsâm luándu maaŋgâhámásâšvuotân já putesvuotân”, Klemetti Näkkäläjärvi tiädut. ¶ Sämmiliih Suomâst ¶ 36 Sämitigge kalga toimâinis faallâđ kielâpalvâlusâid meid sämikieltáiđusáid já išediđ sämmi ¶ “Čáhálig lâi mestâ tego olmooš. Tot lii taggaar uccâ tiiŋgâš, taggaar kääpiö. Jeđe lijjii tobbeen koldemin. Te poođij čáhálig. Toh táttuh iššeen koldeđ. Na tothân kal vuolgij. Kessii muáddi väärpi, rävvejii maht kalga kievđâ keessiđ já nuuvt ain. Tast ko kiergânii te monnii já heŋguu nyeti ulgááid, uulgah ko lijjii tallain ulmuin. Nyetipoođâ heŋgâstii já kuovttijn kárbáin, nubeh nube pele já nubeh nube pele. Čáhálig meiddei kosoi tom nyeti jáđe ko te kievđâ ko heŋgâstui toho ton ulgâkiäčán te surrui jieč ton kievđân, já iä kiergânâm piäluštiđ, te kákkásij toos. Ulmuuh hävdidii tom čáhálig, jeđe tast te maka uážui noomâ Čáháligjävri . Tot lii ton Čáháliguáiváá vyeln tot Čáháligjävri. Ige tast lam tađe kuhheeb maainâs. Taam mainâs mun kuullim ákku-rohheest, Piättár Iŋgáást Tot lâi eeji enni.” ¶ – Vááldám-uv tunjin-uv vuolâ, Ánná? ¶ Sevžjäävri kyelisieidi ¶ Šaapšah eellih ubâ Suomâst. Toh mákkojeh stuorrâ já jieŋâlis jaavrijn, main lii kolmâ, šelis já happiriges čääci. Šaapšah iälusteh meiddei juuvâin já nuorttâmeerâ merâsaivâoosijn. ¶ Stuorrâvuonâ markkâneh II uási ¶ Iŋgá muštâl vuossmuš säännin, ko puáđám ennijn suu sahhiittâllâđ, et “keejâ Hilda, muu pyeremus sierâdemskippáár!” Sun povvâst já iätá: “Tuin Hilda muoi iän kuássin rijdâlâm” . “Nuuvt tot lâi” , muu enni-uv nannee já te mij čokánep savâstâllâđ Iŋgá elimist. ¶ Uccâ njuámmilááh lopedii já Njuámmiläijih Kuhespelji muštâlij. Já talle sun mađhâsij meddâl. Puárásub njuámmilái mielâst tot lâi hirmâd ahheev já sij lijjii hirmâd soroliih. Mutâ uccânjuámmilááh tuše povvustii, ko sijhân tiettii mondiet Njuámmiläijih lâi vuálgám meddâl. ¶ – Tovâččij mielâ adeliđ čiävláás Pieinis-Piäkán taggaar máttááttâs, ete tot äšši ij tállân vájálduuččii, Monni eeđâi. – Láá-uv iävtuttâsah? ¶ Ilmari Mattus, jođetteijee ¶ c. Kost Suomâ táálááh maijuuh láá sirdum luándun? ¶ Mittokaava ¶ Juhháán sooitij eemeedsis: ¶ 4. Ucâluu tállân lieggâsân. ¶ – Já keejâ enni, ko mun máátám čäälliđ vala vittâčalme ä já kuttâčalme ä -uv! sun rammuustij já čaaitij. ¶ – Na vuoi hirmos peeivih sittágin, Kuáski sivnádâlâi, ko kuulâi tom, maid Poolishovdâ muštâlij. ¶ Aanaarjäävri pirrâsijn láá siäilum maaŋgah anarâšâi aassâmkiedih vistijdiskuin; motomeh puáris visteh láá ain-uv kiävtust – maaŋgah kesipäikkin. Toovláš anarâš huksimärbivyehi lii uáinimnáálá Säämi museo olgomuseost, moos láá sirdum Movsháá siijdâ visteh, sehe Vyeppee riidon uđđâsisthuksejum kyelipivdemkylást. ¶ ravviittâh, peivitipšoškovlâ, nuorâikerdipargolihâdemtoimâpäikkipalvâlusmielâtiervâsvuođâpalvâlusahuáivditteepalvâlusahtiervâsvuođâtipšo párnái tuárjum vuáđupalvâlusâin já ornijdâhtooimâst párnásuojâlemtáárbu čielgimávustipšo toorjâtooimahhuápulâš soijimaitârdâsânväldimsajasâšhuolâttâsmaŋasâšhuolâttâs Kii puáhtá väldiđ ohtâvuođâ párnáisuoijâlmân? Kii kalga väldiđ ohtâvuođâ? ¶ Čuákkimviste Silba heivee uccâ čuákkimân teikâ juávkkupargotilen. Čuákkimviste Silba lii kuávdáá vuossâmuu keerdist, čuákkimaula ohtâvuođâst. Čuákkimvisteest lii uáinus Aanaarjáávrán já válduluodân. Čuákkimviste puáhtá ovtâstittiđ stuárráb čuákkimviste Nástin, kuás finnee saje 25 ulmui (50 m2). Silba lii tavesämikielâ já tot meerhâš siilbâ. Silbâ lii ohtâ sämityeje amnâsijn. Siilbâst ráhtojeh el. čiiŋâid. ¶ Mii kirjekielâ lii já maht tot šadda? ¶ Já tággáár lâi tot Simmáán laavlâ: ¶ Vala lâi uccâ kaavpugâš Amidon , mon maŋa pessáin highway 94 :n mast mätki aalgij olmânáál ovdániđ. Nelji kubdâ rađe njiellii autoid tuháttij mield, ijge tarbâšâm smiettâđ, kogo puávtáččim vyejesistiđ hitásub vuájáán lappâd. Amerikkaliih autovyeijeeh láá hirmâd olmošliih já sij uáinih meid kuoimijdâs-uv táárbuid jotoluvvâst. ¶ - Na kalehân tohon piäsá. Moonah peri eelliđ uáppei aassâmtoimâttuvâst já tiävdáh luámáttuv. Já tot kale pištá váháš áigáá, mut kale tohon motomin piäsá. ¶ b. Mane piisam lii puohtum Suomân? ¶ Jieggâ iššeed mii, kiäh lep hiäjuh. Ephân mij tieđe, maid kolgâččijm ruhâdâllâđ, vâi ruhâdâlâččijm riehtâ. Jieggâ jieš kuittâg sárnu mii peeleest sänittes šuáhkusijguin. Já sun, kote totká vááimuid, tiätá maid Jieggâ uáivild, tastko Jieggâ sárnu Immeel táátu mield poosij peeleest. (Room. 8:26-27) ¶ Sämmilij peessâm ärbivuáválijd iäláttâssáid. ¶ Sivned paihijdân. Adde taid addâgâsânadeleijee mielâ já tuu čavosmittee mieldiorroom. Iššeed vanhimijd kyeddiđ ovdâsvástádâs párnáinis. Joođeet párnái já nuorâi šoddâm. Iššeed mii puohâid pissoođ servikode ohtâvuođâst já čuávvuđ oskolávt mii Hiärá. ¶ Kirkkokietâkirje kevttei ............................................................... 3 ¶ – Enni, manen Sana luistimeh joteh nyevt muččâdávt, Aino šyehkit šlundáht. ¶ – Jiehpa ervid, mon káigá já turnuu kaavpuglâš puáhtá leđe! ¶ , algâaalmugij vuoigâdvuođâid kieđâvuššee aalmugijkoskâsijn ¶ 3. ¶ pocceekuobbâreh ¶ Nuuvt alda jäämmim lâi ete jis lâi maŋaniđ muáddi tiijme, te ij lijjii innig pääcciđ eelliđ. Čuopâđus luhostui já Matti peesâi pelnub mánuppaje keččin pááikân. ¶ Almai koccái iđeđist nuuvt tegu táválávt, kárvudâđâi já káhvástâlâi. Ijge sun ubâ muštámgin alnees lemin šoddâmpeeivi. Sun moonâi mottoom táálust elâččiđ, na tobbeen sáttojii leđe juhlomin. Almai še muštái ete: ¶ * Čáitálmâsseermah: 1-uáság 10 eur/pv, 3-uáság: 30 eur/pv ¶ Hiärrá Jeesus Kristus, tollii mii oskoost, et lyettip tuu máhđulâšvuođáid, ko mist lii mielâ patâriđ pargoid, moh oroh lemin máhđuttemeh. Tollii mii rähisvuođâstâd, ko lep äpittemeh já jiešsujâttâsâi faŋgân. Tollii mii ton visesvuođâst, et uážžup leđe tuu uámih talle–uv, ko tuommip jieččân. Alestâs tunjin avalávt. ¶ 7. Uđđâ-Seeland 350 ¶ – Tot kale lii taggaar keđgikápuluh, et tast ij lah ij moossân kävni! Marttin láittá. ¶ Suomâst láá suullân 40 čuoškâšlaaijâd, mut tuš kulmâ tain njomâččii ulmuuvoorâ tääbbin Säämist, ij kale oskoččij. Vorrânjammee šlaajah láá: meccičuoškâ já kärreečuoškâ, toi tiettumkuávlu lii ubâ Suomâ. Säämist toi lasseen ličij vala taigâčuoškâ. Eres käldein láá váhá ereslágán tiäđuh čuoškâšlaajâin. ¶ Museo- já luándukuávdáá peleh lává šiettâdum nuuvt vuohâsávt siskáluvâi, et olmooš ij aalgâst ubâ huámmáškin, et aaibâs kyevti ereslágán syergi čáittusâin lii saahâ. Toh čonâsává aaibâs sävŋittáá nubijdis já lii-uv iimâš, et kihheen ovdil ij lah taam ohtâvuođâ aiccâm. Vâi ličij-uv toos vala älkkeb čielgiittâs. Jispa Meccihaldâttâs viijmâg-uv lii álgâm oskođ sämikulttuur já sämmilâšvuođâ pisovâšvuotân já meiddei tom, et kyeimivuotâ sämmilijgijn tuurvâst meiddei sii jieijâs puátteevuođâ. ¶ –~Kale taan tuuveest láá kumâttusah, ij tot post'almai lah tuušijd mainâstâm. ¶ 1. Saimaanuárju lii aštuuvuálásâš ellee. ¶ Luuk. 1:47 ¶ ”Naba tij”, koijâdij Jeesus, ”kiäm tij etâvetteđ muu lemin?” ¶ 120A Anorektijkkár ¶ Taat kalender almostuvá Anarâš-lostân, taan ive kuálmád numerin, tondet ko Anarâškielâ servi ij finnim ruuđâ kalender rähtim várás. Tääl lii teeman puáris aanaarsämmilâš tupe. Jyehi mánuppaje várás, sehe ovdâ- ja tyehičuomâst, lii kove puáris säämituuveest já čielgiittâs ton historjást, tađe mield ko lii lamaš tiätu finniimist. Majemuu suáđi äägihân saksaliih poldii iänááš uási viistijn tääbbin Säämist. Tuše tuárispel tááluh seiluu ko puáldein ij lamaš asto eelliđ taid cokkitmin. Siäilum tááluh ánsášeh peessâđ kalenderân. Tagareh tááluh láá eenâb-uv ko taah neljinubaloh, moh láá taan kalenderist. Tái lasseen láá vala kuittâg Roggejäävri, Vuáskujäävri, Sulgušjäävri, Reeppinčielgi já Uáivušvääri tááluh moh láá ovdil sođij rahtum. Motomeh tááluh láá lappum nubenáál: tááluid ij kale lah kihheen puáldâm, mut taid láá omâsteijei árbáliih jiejah raččom já sirdám eres sajan. ¶ jis lah oopâ jotemin olgopäikkikoddeest, tiiláá ääigi njuolgist aasâmâd tiervâsvuođâkuávdáást ¶ Noomât šoddâmsoojijd. ¶ – Mun--, Uccâeŋgâlâš algâttij, mut konnjâleh lijjii nuuvt vuáimáliih, et toh oppeet viggii suu čolmijd. ¶ Ige lamaš eres ävkki ko oppeet toppiđ piergâsijdis já párnáidis kietâkaavân já kaččâliđ portháid vuálus, kaččâđ kuhes káytává mield já vala kaččâđ maassâd nuubijd portháid pajas. Tom konduktöör lopedem iše ep innig pááccám vuordâččiđ. ¶ Vuáču škovlâ: Salla Rouvinen (tavesämikielâ) ¶  nesessiivcelkkuu Maailm kárttá ¶ Ehideh algii leđe jo viehâ čuovâdeh. Stuárráábeh kaandah läävejii ain eehidrukkoos ađai “Levolle lasken luojani” maŋa mainâstâllâđ mijjân kommemainâsijd já mij nuorâbeh tiäđust-uv oskoim taid. Mij lâim vissáh, et tobbeen liidervisteest iälustij huáđđoo, mon nommâ lâi “kaviokopsa” já tondiet ep ehidist tuostâmgin ohtuunân eelliđ hiivsigist. Koolgâi leđe ain skippáár fáárust, ko ášástâlâi tobbeen. Mist lâi meiddei lope eelliđ maŋeláá-uv hiivsigist, jis lâi tárbu. Kaandah oppeet mainâstellii ton kaviokopsaast já hastii vyelgiđ kuldâliđ tom. Muu skipáreh kale váháš polâstellii, mut kuittâg ruokâsmittii mielâs já vuolgii toho. Jiem innig mušte kiäh sij lijjii, mut tiego love - ohtnubalov suulâin sij vuolgii hiivsigân. Mun lijjim liijkás ärgi, jiemge tuostâm vyelgiđ fáárun ollágin. Tobbeen lâi mieldi meiddei kiinii stuárráábijn kaandâin, kote laiđiistij juávhu já váhá ääigi keejist kaandah pottii kaačân hiivsigist já lijjii hirmâdávt šieđâlum já pevhištum: ¶ tutkâmusân ađai jurgâlmij ekvivalens tutkâmân, jurgâlemvaastâohtâvuođâi ¶ vs. škovlimčällee Irmeli Moilanen 18.8. - 14.11.2014 ¶ Edvard Wilhelm Borg Ucjuv kirkkohiärrán. ¶ Giellagas-instituut lii Oulu ollâopâttuv humanistlâš tieđâkode sierânâs ohtâdâh, mast máttááttuvvoo ¶ 69 ¶ Jiešárvuštâllâm ¶ Nuuvt muoi viijmâg vuolgijm hyelkkitáálust Havgânjaargâst Saarel kulij, mut ko láim pyevtittâm Puáđupove vuoluukeš te Jurbâjäävri mield turâštij mottoom moottorkäärbis pajaskulij, mon viljâm tuubdâi tállân já cuoigij: ¶ Ucjuvlâš Nilla Tapiola nomâttui sämitige ovdâsteijen eennâm- já meccituáluministeriö asâttem puásuituálu- já luánduiäláttâstutkâmuš ráđádâllâmkoodán njuhčâmáánu 2010 räi. Ministeriö táátui sämitige nomâttiđ ráđádâllâmkoodán uđđâ ovdâsteijee čohčuv jáámmám rehtor Lassi Valkeapää sajan. Tapiola värijesânin tuáimá jo ovdeláá paargon nomâttum Ristenrauna Magga. ¶ Objekt  / Matti lii moovtâ. Sun lii koddám äijiháin ennuv puškoid já äijih máttát sunjin koškepuško rähtim. Koškepuško lii ain lamaš tergâdis já tolmišis purrâmuš anarâššáid. Puškoh láá lamaš já láá ain-uv valjeest sehe jaavrijn já juuvâin já taid lii älkkee pivdeđ. Tovle ko iä lamaš vala jieŋâskaapih já puolâščuheh, te puškoh seiluu pyereest koškehin. Tááláá ääigi-uv koškepuško lii šiev evvis meeccist sehe jäävri alne tego koškepiärgu-uv. ¶ 8 . Čuávu kiäinu. Riehtâ väljejum nágguseh tuálvuh čääšni piervâlvuovdâsis. ¶ Räjittes säminuorah ¶ 2. vuoptâlaahul ¶ Máárjá lâi jo alda cáváttâsnjäälmi ko hoksái, et arvesyeji vájáldui. Tääl kal šoŋŋâtiäđáttâs teeivâi, ko nuuvt čuuvtij oorvij. Ij sun ostâm innig jurgâlâttâđ maassâd. Mut ij tot maiden, jis váhá njuoskâi-uv. Sun ij kal nuuvt hirmâd ennuu lijkkum aarvešooŋân, mutâ ohtâ šiev äšši arveest lâi: Piäkká Pešnirihhááš ij talle oinum. Piäkká lâi hirmâd varâlâš lodde, kote lijkkui Máárjá hámásáid mááđoid. Máárjá já suu skipáreh kal lijjii oppâm váruttiđ Piäká já taan perruu. Kesiluámu maŋa Piäká peerâ lâi stuárrum, mut uđâgái kirdelmân lâi luhhoost vala äigi. Máárjá poođij tuuvnán, jieijâs pargosajan. Puoh iäráseh lijjii jo puáttâm. ¶ KUOBBÂREH ¶ Iskâdâllâp oovtâst ¶ Jyrki Uusi-Viitala 10A, 11A, 11C, 11D, 17A, 170A, 175C ¶ Čohčuv 1986 anarâškielâ tile lâi nuuvt heeitug, et lijjii tuše kulmâ vuálá škovlâahasii anarâškielâlii párnáá já maidnii kolgâččij porgâđ já uáli jotelávt. Nuuvtpa Kuobžâ-Saammâl Matti (Matti Morottaja) já Uccpárnáá Vuoli Ilmar (Ilmari Mattus) savâstâlškuođijn tooimâin, moh puávtáččii pyerediđ tile. Poođij mielân, et puávtáččij vuáđudiđ veikkâba mottoomlágán seervi, mii ovdedičij anarâškielâ. Lâi tiäđust, et seervi vuáđđudmân tarbâšuvvojeh kulmâ ulmuu. Nuuvtpa kuálmádin vuáđudeijeejesânin riemâi Juhánâs Veikko (Veikko Aikio). Ko ääših lijjii čielgâseh, lâi toimâm vuáru. ¶ Tuáhtâr eeđâi: ¶ Já taid mun tiervâttim. ¶ Anne Nuorgam (väärrin Ilmari Tapiola) ¶ (7 000 eurod). Ruuđah láá uáivildum maaŋgâkultuurlâšvuođâ oovdedmân, almostittemtoimáid já kulttuuräärbi paargon. ¶ Uáivikaavpug: Banjul ¶  min sänimiäldásâš ( sananmukainen ) jurgâlus vuod váldá vuotân puátukielâ kielâopâlii ¶ - Ij muu tiet taarbâškin čurgiđ. ¶ tohâlud < tohâluđ = tekeydy (leiki) < tekeytyä 113 ¶ voorâ suonáid. ¶ Lontoo E5 ¶ 1. piiččus ¶ Tármu lii vuolgâdmin kiđđâsâš čierâstâllâmmáátkán Sáámán. Ko määtki ááigán lii šoŋŋâtiäđáttâsâst lopedum piäivádâh, te sun lii meridâm uástiđ olssis piäivášlaasâid. Piäivááčuovâ já šiälgoo cuoŋŋuin spejâlistee čuová láá uáináh háituliih čolmijd. Sun kaavnâi-uv optikost kiđđâcuoŋŋuid pyeremustáá suáppee laasâid. ¶ 2.5 Škovlâ kielâpirrâsin ¶ Moonâi okko já lâi postâ-almaa puáttim peivi. Tuárispele táálu ässeeh lijjii vyerdimin post´almaa, já keččii laasâst. Mottoom sist cyeigee: ¶ Lekkâmtilálâšvuođâst kullui meid taažâsämmilii Elin Kåven muusikčááitus, mii valmâštâlâi keččeid shaamaanrumbuinis luándualdasii tobdoid ovdil luáštádâttâm čáitálmâssali arktâsii sämipirrâsân. “Maid imâšijd? Maht muu usteveh pyehtih leđe tääbbin Caracasist, nubebeln maailm?” , imâštâlâi Suomâ já Taažâ rääjist Kárášjuuvâst šáddááš Kåven, ko ooinij uápis muáđuid sämimosaiikist. ”Antonio lii luhostum iberdiđ sämikulttuur váimus ollásávt. Ko poottim čáitálmâsviistán, te must oroi aaibâs tegu liččim puáttám pááikán”, muštâlij Kåven lihâstumläädist jođedijnis čáitálmâs čoođâ. Tilálâšvuođâst lijjii fálusist rovvá Pia Sovio-Pyhälä ráhtám herskupitáh Suomâst, eres lasseen puásuisalami já sälttiluosâ ruvâšleibijn. ¶ Jieškote-uv kyelišlaajâin kaavnah tiäđuid čujottâsâst www.otava.fi . ¶ Njurgoiluohtâ = Njurkulahti ¶ maret.laila.anti(at)samediggi.no ¶ planktontiäppu.....21, 98, 105, 110 ¶  attribuuthäämi. Ruvvimšleđgâ lii ruvviimáin ááigánfinnejum šleđgâvárádâs. ¶ 8. jieggâ (nyeskis, epiputes, paas) ¶ ´Säämi Parlament´-nomâttâs kuvviiččij Länsmanin mield eenâb sämitige pargoid já sajattuv. Sämitige saavâjođetteijee pargonomâttâs rievdâdmist ´presidenttân´ lasettičij sämitige áárvustan-neem já kuvviiččij saavâjođetteijee tuođâlâš sajattuv aalmug ovdâsteijee orgaan saavâjođetteijen. ¶ The Slap - bäändi jesâneh (kooveest) láá Avveel luvâttuv, Aanaar paješkoovlâ já Säämi máttááttâskuávdáá uáppeeh. The Slap lávdástij tábáhtusâst jieijâs pitá já , moi saanijd já nuotâ lâi ráhtám Elle Kokkonen. ¶ Markkânistemhovdâ ana huolâ Sämikulttuurkuávdáš Saijoos čuákkimsoojij markkânistmist já vyebdimist, tábáhtusâi orniimân lohtâseijein vuáválijn aašijn sehe palvâlemohtâduv hovdâpargoin. Lasseen sun tuáimá oovdânpyehten suu toimâsuárgán kullee pargoin sämitige toimâorgaanijn. ¶ tunjin. ¶ – Oo, tun-uvks tot lah, Jenni! eeči ¶ Suomâst adelui asâttâs Säämi Parlameentâst 9.11.1973. Sámi Parlamenta/ Säämi Parlament lâi ive 1996 tooimâs algâttâm uđđâ ovdâsteijee orgaan, Sämitige, oovdâstjottee. ¶   – Na totpâ lii-uv merhâšittee äšši, poolishovdâ kullui etâmin. ¶ (PDF-tiätuvuárkká). ¶ koveh: Sirpa Mänty ¶ Anarâškielâ siärván taat ihe lii šoddâmin pehtilis pargoihheen ¶ Pálgá puáhtá jotteeđ storgâ kammuigijn, lahtâ soojijn láá pardalâsah. Pálgá pellâst láá nelji tulâstâllâmsaje já Supenjaargâ peivitupe. Päälgis lii merkkejum čuovjis paaccâhmerhâigijn. ¶ Laura ¶ Mooses toovâi nuuvt tegu Immeel lâi koččom. Sun maacâi perruinis Egyptin. Tobbeen sun kuáhtái viljâs Aaron. ¶ – Amahân te muoi áhhoin talle vyeššeen vuáskunijd. Maid muoi vala tarbâšeen toi lasseen? enni koijâd Myerjist já Hirškiihâst. Stáálupárnááh iävá smietâ vástádâs kuhháá. ¶ Uđđâ oppâkirje luvâttuv tavesämikielâ eenikielâ máttááttâsân almostui ¶ 3. Magarin spijkkár uáivi tubduuškuát suormâidâd kooskâst? ¶ 1. Mane ohtiimân nähcejeijee iälánij šoddâm ¶ c) Ivnii kován rievtis ivnijguin taid šado oosijd, moh pyehtih ohtiđ. ¶ seh já happi siäháneh jyehi sajan čáácán. ¶ Juvvá Lemeha sáhka 28.8.2013 Ruoŧa Sámediggi rahpan ¶ tälvikuáti ¶ - Lah-uv tun kuullâm Wiesehist? Sun koijâdij tállân Haŋgalist. ¶ Pel oovce suulâin vyeijilijm Carolyn Saab 9000 -autoin Duluth kuávlun já Charlie lâi vyeijen. Saab lâi ennuu stuárrâb Metroost já munnust lijjii maŋgâ kuáŋidis mätkilaavhâ. Ovdláhháá Duluthân puáttim kaartâim vala ucánjihhii usâstâllâđ kirdemkiedi, mut kalehân tot-uv viijmâg kavnui. Jo terminaal šiiljon puáđidijn čaalman čuosâi taggaar jaskosvuotâ, mos iän lam vala tuáddum Amerikâst. Muu mielâst joba Avveel kirdemkiedist-uv lâi eenâb tuškâ, ko tääbbin. Jieš terminaal lâi kyevtkiärdásâš já viehâ styeres, mut siste iä lam ko pargoos toimâtteijee kirdemkieddiulmuuh já muái Anssijn láin áinooh ášástelleeh, kiäh liččijm monâmin kirdemmašinân. Äšši väividij muu nuuvt čuuvtij, et ferttejim Charliest koijâdiđ suujâ joskâdvuotân. Sun čielgij, et onne lii independence -peivi já puoh ulmuuh láá rahttâtmin tom viettiđ. Lâi USA jiečânâsvuođâpeivi já tot tiäđust-uv čielgij ääši, manen ulmuuh iä lam kuittâg kirdemkieddijn. ¶ 50B Ruvdán ¶ Halijdâm taan ohtâvuođâst ettâđ mottoom sääni kuávlu- já ráhtuspolitiikâst já ¶ Taan veerstâst láá kyehti jurgâlus anarâškiellân, moh spiekâsteh nubijnis mottoom verd. ¶ Sämitige haldâttâhhovdâ ¶ Ko láim kárvudâttâm já vuolgijm olgos te eskân tot lieggâ áimu šuávádij oovdeld. Tijme lâi ovdláhháá čiččâm, mut piäiváš lâi jo viehâ paijeen. Munnust lijjii toh pihtâseh pajalist, maid láim finnim Suomâst vyelgidijn já tubduuškuođij, et toh láá kale liijgás lieggâseh. Šiljoost lijjii meid munnuu uđđâ pargoskipáreh, kiäid muoi tiervâttáim, já sij tuáivuttii munnuu pyeripuáttâm Kyprosân. Sist lijjii pajalist tagareh asettes ruánáásiähá pihtâseh, maid kočodii indialâžžân. Pirrâ lâi čavgejum “ruánáálinjáá poovij” já uáivist lijjii čuovjis koibâkaperááh, maid sij kočodii ´lodekeđgejeijee kaperin´, “linnunkivittäjälakki” . Sij lijjii čiččâmâs já hovdân láin pajekersanteh Heikki Kesälä já Reino Korpela, iäráseh lijjii jáágáreh. Lâi Hakala Matti, Kuko Asto, Rajaniemi Martti, Selin Timo, Korpela Reino já Halos Arvi. Tallet mij vuolgijm puurrâđ iiđeedpurrâmâš purâdemviäsun. Tot lâi tastan aaibâs alda, muádičyet meetter keččin já ton nommâ lâi Neapolis Clinic. Tággáár nommâ tanen, ko tot lâi oovdiš pyecceiviäsu. Ko lâim vázzâm suullân vitlov meetterid, te huámášim ruškis suáldátkappeer oinuumin čunoisekkâbuŋkker tyehin. Aldeláá ko poođijm, te kappeer omâsteijee iiđij pyerebeht uáinusân já huihádij: ¶ 3.4 Argâpeeivi ovdâmeerhah kielâ oppâm oovdedmân Mietimielâlâš já torvolâš tile sehe rävisulmuu já párnáá koskâsâš luáttámuš já täsiárvu ruokâsmiteh párnáá aktiivlâš kielâkevttimân. ¶ oovdeld oovdeld ¶ Israel aalmug nimmâruškuođij oppeet. Sij lijjii vaibâm vajâldiđ ävđinenâmist. ¶ Ristâlij ohtâvuotâ ij lah taavij ige olmoošlâš ärbivuovij siämmááhámásâšvuotâ. Tom ij toovâ ohtsâš tobdogin. Mii ohtâvuođâ vuáđu lii ohtsâš osko, moos pase Jieggâ lahta mii sääni já sakrameentâi pehti. Historjás ääigi ristâlâš kirkko lii juáhásâm jieškote-uv kirkkokuddijd já siärváduvváid. Jeesus rukkoos tast, et suu uámih liččii ohtâ, kenigit mii uuccâđ koskâsii ohtâvuođâ oskoost já rähisvuođâst. ¶ Eellimpiirâs: ¶ Stuárráámus uási Tanskaast lii tavaskulij cähhee Jylland njargâeennâm . Mučis kesipeeivi ton viestârriddoost lii tuođâlâš olmoošliivkâs, ko ulmuuh päštitteh piäiváá Tavemeerâ mučis vuoddâsijn. Toh láá tanskalij pivnohumoseh luámuviettimkuávluh. Purjâs- já páruluávdástelleeh stapârušeh luovdijdis alne, maid pieggâspäälih kirdetteh. Mätkievvisin láá táválávt herskuliih, maaŋgâi tievâdâsâiguin tevdum tanskaliih vuojâleeibih. ¶ Senaatti-kiddoduvâi toimâttâshovdâ ¶ - Mut jieh tun pyevti vyejettiđ muu tánávt tääbbin! Ánná suutâi. ¶ purrâmâššân já ištâdmij várás. Kirjeluosâ ¶ Na mondiet? Toos lijjii kulmâ suujâ: vistig sust lâi haalu oppâđ kielâ. Nubben suijân lâi, et pargoost sun taarbâš anarâškielâ tááiđu. Luhhoost suu pargoadeleijee adelij toos máhđulášvuođâ. Kuálmádin sust lâi haalu toollâđ kielâ, kulttuur já luándutiäđuid paijeen já ovdediđ taid. Sun kaavnâi Säämi máttááttáškuávdáá anarâškielâ- já kulttuur linjáá já máttááttâlškuođij uđđâ kielâ. ¶ Koppakuorijááh – Kovakuoriaiset ( Coleoptera ) tiättojeh eennâmpáálust áárvuld 350~000 šlaaijâd, mii lii suullân 40 % puoh tivrešlaajâin já masa 25~% puoh tobdos iäláánšlaajâin. Ton lasseen uđđâ šlaajah kávnojeh ubâ ääigi já arvâluvvoo-uv, et koppakuorijái ubâlâšmeeri ličij joba 5–8 miljovn šlaaijâd. Suomâst láá koppakuorijááh kavnum 3~687 šlaaijâd. Lahko tolemusah fossiileh láá permipaajeest, suullân 285 miljovn ive tyehin. Juávhu merettis maaŋgâhámásâšvuotâ ađai biodiversiteet lii hámášuuškuáttám jurapaajeest, mii lii lamaš 206–144 miljovn ihheed tassaaš mut liitupaajeest, mii aalgij 146 miljovn ihheed tassaaš já nuuvâi 65,5 miljovn ihheed tassaaš čiähásiemmânsij (koppisiemenisten) šaddošlaajâi lasanem išedij tááláá ekologâlâš diversiteet šoddâm. ¶ Sämitigge vuárdá Suomâ haldâttâsâst jotelis miärádâs olesváldálâš sämikielâ iäláskittemohjelm jotonpiejâmist, páhudij sämitige värisaavâjođetteijee Irja Seurujärvi-Kari Ruávinjaargâst. ¶ [Suu palvâleijen ciälhám tunjin taan sudopestim Eeji (+) já Alge já Pase Jiegâ noomân.] ¶ Sämitigge ocá proojeektpargee elleekovekuávdážân ¶ Sämitigge lii asâttâm ohtân njunošulmen vaaljâpaje 2012-2015 toimâohjelmistis, et aalmuglâš artikla 8(j)-pargojuávhu loppâraapoort toimâiävtuttâsah já avžuuttâsah láá olášittum vaaljâpaje loopâ räi. ¶ Juovlah še pottii, tegu táválávt, já finnijm tuođâštusâidân kietân, et pesâččijm vyelgiđ juovlâluámun. Ucjuv maađijpargo lâi ain joođoost já kyermautoh joreštii toho já maasâd, mut ain nubijkulij ko liččim halijdâm. Ko mun liččim lamaš monâmin pááikán, te autohpa vuoijii-uv máádás já ko mun liččim lamaš monâmin škoovlân, te tohpa vuoijii-uv tavas. Uáli harvii peessim kyermauto sáátust pááikán tâi škoovlân. Must lâi kuittâg polgupyerá Kaamâsist, moin vyeijilim pááikán, veikkâ puolâšsiähá šoŋŋâ lâi-uv. Ko pyerá lâi liijkás lussâd tuolmâđ vuástáluvâin, te läiđejim tom já miätáluvvâid vuoijim já nuuvt mun viijmâg pyevtittim pááikán. Tobbeen lijjii muu táálu-ulmuuh: eeči, Juhháán-Uulá já Ailâ-Váábu sehe Tessu-pennâgâš. ¶ Ilmari Tapiola ¶ Keččâl juuhâđ čääsi säppipillijn. ¶ Keerhon Kasper ei moonnâm. Eeči čaaitij aavisist, ¶ Ko tääl lâi juovlâmáánu 27. peeivi eehid, te tieđijm, et Suomâst ličij tälvi, mut tot ij munnuu mielâ kuáridâm ollágin. Kuođijm Penuvkompoot koskâiijâ suulâin já ko poođijm poggâ lavhâidângijn Neapolis Clinicân, te lâi jo pirrâmpeivi mulsâšum. Kapteen Pitkänen lâi mii oovdeld tobbeen já adelij mijjân vala suáldátpasâidân, tuáivuttij kieđâst šiev luho já nuuvt mij lâim kiärgus vyelgiđ Suomân. ¶ – Hei, mun lam tääbbin, Ánná seevij. ¶ Sämikielâ já kulttuur tutkâmservi ¶ Lokkekove čällest Kyrenia váráduv alne: Martti Rajaniemi ¶ še eennâmvuáđu pajanâm já paijaan ain-uv. Almoon kočodeh eennâmpaijaanmân . Ton puáđusin merâluovtah snorâneh kuuloold luovâs meerâst. Luovtâi čääci muttoo saivâčääccin já luovtah muttojeh valjaasraavâdlâš jävrin. Loopâst luovtah ubbojeh kiddâ. Täin ubbum kuávluin láá valjeest šadoh já elleeh. ¶ Viggâđ ráávhu čonnâsijguin siäiluttiđ Jiegâ lääččim ohtâvuođâ. Lii tuše ohtâ ruumâš já ohtâ Jieggâ, nuuvtko meiddei tot tuoivâ, moos leppeđ puávdejum, lii ohtâ. Ohtâ lii Hiärrá, ohtâ osko, ohtâ kaastâ! Ohtâ lii Immeel, puohâi Eeči! Sun haaldâš puoh, va a ikut puohâin já lii puohâin. (Ef. 4:3-6) ¶ kulâtteijeeh . Elleeh, moh poreh šaddoid (šaddoporreeh) tâi eres elleid (piärguporreeh). Kulâtteijeeh láá meid rátuporreeh, parasiiteh já pieđgejeijeeh. Vrd. pyevtitteijeeh já pieđgejeijeeh. ¶ Suáđigil tábáhtus lii oovtpiäiválâš, mutâ viggâp orniđ ijâstâllâm škoovlâin kuhesmáđhálijd, jis sij halijdeh. Eres saajeest ko škoovlâst ijâstâlmist šaddee koloid juávkku máksá jieš. Tärhibeh uásálistemravvuuh vuolgâttuvvojeh maŋeláá. Sämitige päikkisiijđoin lii raapoort ive 2013 tábáhtusâst. ¶ Nuuvtpa kielâoopâ kevttimkiellân lii väljejum suomâkielâ. Vuovâs soojijn ton paaldâst lii nuorttâsämikielâ, vâi nuorttâsämikielâlâš-uv kielâoppâterminologia ¶ TANSKA ¶ 99870 AANAAR ¶ Skihpáraččat 1´10 ¶ Lasetiäđuh: ¶ klorofyl . Kj. lostâruánáá. ¶ Wien F6 ¶ – Na, puáđáh-uv talle teehin vâi? ¶ Peivi lâi viäigum jo ehidân. Mut máttááttâspárnááh iävá puáhtám uáđđiđ. Suoi ferttijn tállán maccâđ Jerusalemân muštâliđ iärásáid et suoi lává kuáhtám Jeesus! ¶ Henna lijkkoo hoittáđ poccuid. Tälviv, ko lii sevŋâd, sun mana piemmâđ poccuidis tohon miäcán ige poolâgin. Poccuuh paleh kuobžâst já meid kuumpist. Poccuuh poreh jáhálijd sehe suoinijd. ¶ Kinshasa E5 ¶ 2. Tricholomopsis decora – Lahovalmuska – Mieskâšoovkâh U ¶ Ferttejim uđđâsist párgádiđ: ¶  et c. Malmöst Kööbenhamânân? ¶ orgaan. Ton tehálumos pargon lii vuáváđ já olášuttiđ Suomâ vuáđu laavâst sämmiláid algâaalmugin turvâstum jiešhaldâšem jieijâs kulttuurân já kielân kyeskee aašijn. Sämitigge lii Suomâ sämmilij alemus politiiklâš orgaan já tot oovdâst sämmilijd sisriijkâlâš já aalmugij koskâsâš ohtâvuođâin já tipšo aaššijd, moh kyeskih sämmilij kielân, kulttuurân já tilán algâaalmugin. Sämitige 21 jesânid já nelji värijeessân väljejuvvojeh sämmilij kooskâ vaaljâiguin jyehi niäljád ive. ¶ nig viärdádâsâigijn. Mij iberdep tääl, et tun tiäđáh puoh jiehke taarbâš vyerdiđ, et kiinii koijâd. Tondiet mij oskop, et lah puáttám Immeel kuvlân. ¶ – Ohoh, lii-uv vierccâ puáttám kaavpugân? koijâdij enni. ¶ vit guobčaid ¶ – Já ma-, maid immâ--, --šijd! sun čuorvij. ¶ Palhâšume addel nuorâirááđán noonâ aalmuglii tubdâstâs, mii lii tehálâš ko tuáimá viijdáht nuorâiguin. Sämitige nuorâirääđi pargo lii ovdediđ, ovdâstiđ já kocceeđ nuorâi vuoigâdvuođâid, nuuvt sämikuávlust ko ton ulbuubeln-uv. Hástuseh tooimâst láá ennuv, eromâšávt ko eellip jorgáldâhmuddoost uđđâ valmâstâllâmnáál leijee já tuhhiittem vyerdee uđâsmitmij tiet. Ilo-169 sopâmuš ratifisistem tergâdisvuotâ tiäduttuvá nuorâi kooskâst, ko tot kuáská jyehi säminuorân suu loppâeellim. Nube tááhust sopâmuš meid meerrid mii kulttuur puátteevuođâ. Hyeneeht rahtum sopâmuš avkkâd já suddâd mii kulttuur, pyereest rahtum sopâmuš naanood já syeijee mii kulttuur. ¶ ● pargokirje ¶ Tuhledeijeekandâ ¶ Dollagáddi-sali heivee meid cocktailtilálâšvuođáid. ¶ Tot lâi mielâkiddiivâš hommá já maaŋgâid iijâid viettim “Raili” (radio nommâ) pellâst, ko kuldâlim radioamatöörij jotoluv miätá Euroop já Aasia-uv. Puoh olgomustáá puáttâm kuldâleijee jotolâhohtâvuotân adelim raapoort Afganistanân, kost love ihheed maŋeláá lijjii toh hirmâd stuorrâ stuuimeh. Tobbeen jiem kuittâg uážžum maggaargin vástádâs já iäpádâlâm-uv, et kuullim monnii puustav puástud, tâi taat sähkötteijee fillij makaš lemin jieijâs Afganistanist. ¶ piejâi paijaalsis pihtâs, mon lâi nuollâm, já njuškij čáácán. Eres máttááttâspárnááh pottii kárbáin já kessii maŋalist viermi, mii lâi kuolijd tievâ, tastko riidon ij lamaš kuheskin mätki, tuše muáddičyet älnid. ¶ (almostittum lávloo luuvijn) ¶ čielgiliih čielgitävtittemeh njomâtteijeeh šaddoporreeh piäđuh penuvelleeh ¶ Kárbá uásih láá: ¶ – Toh láá kavnâm šiev tälvipiäju stuorrâ čunoiteermist oovtâ jäävri alda, Lavri muštâl. – Muu kuobžâ usâškuát tälvipiäju esken soorvâ puurrâm maŋa. Taat lii nuorâ kuobžâ ige tast lah siämmáá huáppu kavnâđ tälviâpiäju ko puáris kuobžâin lii. Toh iä vaje kocceeđ nuuvt kuhháá čohčuv ko nuorâb kuobžah. Puáris kuobžâ uáđđáá loostâ vuálá, Matti tiätá. ¶ Lule B3 ¶ (Luther Vähä katekismus ) ¶ Ellinoora lii kuokšâd, ko maađij lâi uáli muálkkáá. Ellinoora ij lijkkuu toos. ¶ Kaifas 201, 211-212 ¶ já čalmeh siävŋudii ¶ – Tääl mun iäskân olmânáál huámášim mon ilgâd tuot Monni lii, eeđâi Argadia-Ullá. – Puáđi meddâl tääbbin Piäkká, tuálleen jieččân kiđđâjuhle pääihist mii kiällárist. Must láá tobbeen riäskáh. Já Piäkká já Ullá vuolgijn kiäinusis. ¶ – Lii-uv mist leibi? Muoi porreen leeibi-uv ain iđedist. Liäibán-uv muoi lijkkojeen ennuv. Leeibi oolâ muoi halijdeen ain sälttikyele já vuástápitá, muštoot Myerji ááhu. ¶ 1. Mane mađhâšeijeeh joteh mielâstis Baltia enâmijn? ¶ osto = parkki (nahan parkitsemiseen) ¶ Äigi riävdá já anarâšah-uv ton mieldi. Taan keežild anarâšâid kuáhtáá tááláá ääigist eres lasseen uáppen , hárjuttellen , finnodâhirâtteijen , huksejeijen , čällen , artesaanin , kuálástusmiäštárin , kulttuurpargen , bussivyeijen , kyelivahtân , šleđgâstellejeijen , autostellejeijen , kirječällen , tivtâstellen , hooteelpargen , máttáátteijen , mätkiuápisin , musijkkárin , pardur-čohhon , pargohovdân , čorgejeijen , puásuituáluirâtteijen , mađhâšemirâtteijen , peerâpeivitipšon , kielâjurgâleijen , pocceealmajin já puálualmajin . ¶   Säämi kulttuurkuávdáá raavâdviäsuLyeme palvâl kuávdáá kongressij já čuákkimij tiilámpuurrâdmijn. Raavâdviäsu lii kuávdáá vuossâmuu keerdist. Ton stuorrâ laasâi čoođâ uáiná Juvduujuuhân já Aanaarjáávrán. ¶ Room. 8:26a τὸ πνεῦμα ¶ 5. Taažâ 87 ¶ uážu pääcciđ tuše oovtâ ulmuu ärdei oolâ. ¶ Alghuuvsáš viizârd mijjân Anarâšsaavâi luándujiennân ubâ taan kesimáánu ääigi. ¶ kuuvijd sárgum: Stephen Cartwright ¶ merhâšitteht ive 2000 meereest, nubástus lii 4,8 %. Ko ive 2000 sämikielân puohtii palvâliđ 11,9 % ¶ 220 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ – Já tääl kale Ákku ferttee joskâđ taid tovláid ovdâšijd luhâmist, Tálunjobžâ povvâstij. Mijhân lep forgâ finnim puoh pargoidân vaalmâšin, já muu mielâst tot kale tiätá juhlijd pyere. ¶ 4. Kiina 18 000 ¶ Moskova . . . . . . . . . . 66 ¶ 40. Iäláneh juáhhojeh viiđâ váldujuávkun ¶ Ubâ enâmist sämikielâ teikâ sämikielâlâš vuáđumáttááttâs finnejeh ohstis 542 uápped. Luvâttuvâi oohtânrekinistum sämikielâ uáppeemeeri 71. ¶ Taat kirje lii čuákkejum jotkâmainâsijn, moi nommâ lii “Sevŋis vuođâlohán” . Toh láá almostuuškuáttám Anarâš-loostâst ive 1988 já vuáđuduveh čällee škovlâvuáttámuššáid Kaamâs kansaškoovlâst ive 1952 rääjist kidâ 1960 lovo räi, ko čällee peesâi škoovlâst. Kirje kovvee še motomijd tagarijd aašijd, moh láá tábáhtum čällei ovdil škovlâääigi, mut meiddei škovlâääigi maŋa. ¶ ráámmátjurgâlusah iä oro tutkum ennustgin. Suomâ pelni tagareh tutkâmusâh iä lah ¶ Amnâseh: ¶ 1. Ennust vistig já iskâdâl tast maŋa, kotemuš sárgus puálánijn cokkân. ¶ já vyeimi já kunnee nuvâhánnáá ¶  + Ella já Márjá-uv lává puđâldâm puškoid valmâšin. Ella lii čuoppâm ennuv vuojâleijeid já lijmim taid čuovjis pápárân. Puđâldem maŋa sust láá pááccám ennuv uccâ kartoŋgpitáh peevdi oolâ. Sun viäžžá roskelite já áigu pieijâd pittáid roskeliitán. Hirškikkâ lii joskâm hammiimist já totká ruánáá kartoŋkpitá kieđâst. ¶ Ji e rmijn iberdettee vuovvijn lii máhđuttem čielgiđ, maht Immeel šoodâi olmožin. Ko Immeel lii peittâttâm uccáávuotân já aargân, tot lii ibbeerdmettum iimâš, mon tuše osko puáhtá uáiniđ já iberdiđ. ¶ e. Maht ellee muštâl omâsteijei, et tast lii nelgi tâi koško? ¶ čiepâs, čieppâs = kieppi ¶ Ton lasseen vyerdimhárjuttásâin lii ohtâ hirmâd šiev čuávumuš. Maŋgâsist lopesääni lii ovdâmerkkân "Rijjâ!" tâi miinii sulâstittee. Mun meridim et muái kevtteen pennuu noomâ, ađai Taru. Vuossâmužžân tot lii älkkeemus jis maŋeláá áigu väldiđ lase pennuid. Nubben, tot lii hirmâd šiev tääpi nanodiđ pennuu noomâ. Peenuv ko hárján toos et ain suu noomâ maŋa sun piäsá porgâđ maidnii hirmâd hitruid, noomâst šadda uáli positijvâlâš. Talle ij taarbâš ko čuorviđ noomâ já peenuv ruáttá tutkâđ et maid-mii-kost. ¶ Pilvi aalgât ollâopâttuvâst ¶ tähtikyeli luukala ¶ Vuáđulaavâst asâttuvvoo sämmiláid algâaalmugin vuoigâdvuotâ toollâđ já ovdediđ jieijâs kielâ já kulttuur. Aalmug suomâkielâlâš eenâbloho ij argâelimistis ain velttidhánnáá huámmáš, mon stuorrâ merhâšume kielâlijn vuáđuvuoigâdvuođâin lii. Kielâlâš vuoigâdvuođah láá távjá ulmui eres vuáđuvuoigâdvuođâi olášume iähtu. Ive 2004 vuáimán puáttâm säämi kielâlaavâ uáivilin lii olášutteđ vuáđulaavâ sämmiláid tähidem kielâlâš vuoigâdvuođâid. ¶ Alkohol- já eres uáiváditteekieđâkeččeevuotâ lii puácuvuođâ- sullâsâš tile, mii šaddâ iivij äigin alkohol liijkâs stuorrâ ano já probleemkiävtu peht olmâ puácuvuođâ. Kieđâkeččeevuođân puáhtá vaikuttiđ om. tieđeetmáin já tiervâsvuođâšoddâdmáin. Tooláá tipšon usâdâttâm lii kieđâkeččeevuođâst luovâs peessâm keečild pyeremus vyehi. Lii tergâd ete probleem huámmášuvvoo tooláá já toos tarvânuvvoo tállân ko uáiváldittee amnâsij kiävtu huámmáš pargosaajeest. Aanaar kieldâst láá rahtum ravvuuh uáiváditteekieđâkeččeevuođâ tooláá aiccâmân já tipšon stivriimân. ¶ – Te taiđim ervidiđ olmânáál! Mii tunnuu koskâvuotâ jiešalnees lii? ¶ Sisčääsih ¶ Tot lii liäibán já viinin kullee Hiärrám Jeesus Kristus tuođâlâš ruumâš já vorrâ. Sun lii jieš tom asâttâm mijjân ristâlijd, purrâmnáál já juuhâmnáál. ¶ Jokihirviö ¶ Seminaar ohjelm. ¶ pargon lii išediđ Säämi muusikkuávdáá tooimâst jieškote-uv kulttuurpyevtittem pargoin. ¶ Na Juhánâs-uv eskân hoksáá, ete riehâ lii-uv fááruust. Na miiba tast. Sun putestij tulpa, ruttij moottor keevvâđ já vyeijilij oppeet maađij piällâs. Nuuvt suoi juvssáin vala post'auto-uv já pessáin juátkiđ määđhi. ¶ Aalpâi čierâstâllâmvielttijd. ¶  leđe 35 ¶ Jaavrij riddosárgá kukkodâh ¶ – Ep mij taarbâš culidiđ. Pijsáá, ete ep sáárnu korrâ jienáin, Matti čielgee já mana párnái uásádâhân. ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtus 2008 sierânâs sämiteeman lâi kirje, mii koolgâi mottoomnáálá kuoskâttiđ säämi eellim já kulttuur. ¶  gerundin Jurdáh-uv et sämikielâst lii ävkki tunjin puátteevuođâst? ¶ Sämitigge tuáivut puohháid Puorijd Juovlâid! ¶ čuáli ¶  kandâ Veikkâ Baal profeteh čuorvuu ain korrâsubbooht, ij mihheen tábáhtum. Ij kihheen orroom peerustmin sist. ¶ lii puáhtám rekinistiđ. Almoslávt árvuštâlloo, et koijâdâllâmtutkâmuš addel lyetittittee puáttus, ko ¶ 2. Tot lii ohtuunis kuhes maađhij kolgolâš. ¶ 7. vijsođ ¶ Sämikielâlâš ášástâllâm virgeomâháin ain-uv kaggâd ¶ Kočodep iäláttâssân taid vuovijd, moi vievâst ulmuuh skáppojeh áigápuáđus. ¶ Siämmást Ánná jo vuájui pápárijdis siisâ. Sust lâi lamaš sämikielâ kuldâlem já čäällim já vala suomâkielâ kielâtáiđu, mast sun kale ij lam ollágin vises, kuulâi-uv tot sunjin-uv vâi tuše suomâkielâ uáppeid. Mut ij suu kihheen tobbeen olgoskin vuáijám, já ijhân tot jo häittidâmgin, jis váhá eenâb viijsoi. Sun keejâi, mii tobbeen lâi muštâlum. Sust lâi vala čälimist pargopittá porgâmnáál: sun čaalij sämikielân mainâs, mon nommân šoodâi Vuosmuš okko ollâopâttuvâst . Tot oroi lemin uáli jo mánálâš já moiváá, mut nuuvt lijjii suu jurduuh-uv uđđâ oppâmsaajeest. Macâttiđ sun kuittâg tom ááigui. Já nube tááhust lâi pyeri-uv, jis toin naalijn puovtij várugávt adeliđ macâttâs. ¶ áigápuátu = toimeentulo 2 ¶ Juvvá Lemeha sáhka Meahcceráđđehusa vuovdevahku oalgedáhpáhusas ¶ – Já nuuvtko uáinoo, ¶  humo Pilvi aalgât ollâopâttuvâst ¶ Nommâ lâš lijgenommâ. Tarja Alaluusua ( “Me Sompiosta” , 2002, 12) mield Suáđigil ive 1695 eennâmkirjeest mainâšuvvoo viärumäksen Anders Johanson Musta perruinis já suu vaanhimeh Johan Musta já Margareta. Vuossâmužžân tobdosin Musta suuvâ ovdâsteijen Johan Musta puáhtá-uv nabdeđ suuvâ madâreeččin. ¶ máhđulâš anarâškielâst. Taah nubástusah iä toovât magarijdgin merhâšumeiäruid. ¶ 2 5 ¶ Tot lâi jo suullân tijme kulmâ ko muoi väzziláim, lâi aaigâ pačâliđ riävskáid kárbá kuuvl monâdijn. Mutâ iän kiergânâm kuhás väzziđ ko luččij hirmâd miärhá. Láim tobbeen Čuálmáávääri suulâin ko iän innig tiättám kost ubâ ležžeemgin. Muoihân vazzijm maŋgâ tiijme tobbeen já paijijn mottoom riävská-uv. Tobbeen Kiellâs siste kostnii muoi káhvástâláim, já talle aalgij leđe jo nuuvt sevŋâd já miärkká ko vala lâi, te láin čájádâm. Skippáár kale ij oskom ete liččijm čájádâm. Mun viggim sunjin eettâđ ete leen vázzâm lijge ennuu máádás, mutâ ij sun oskom. Nuuvt sun viijmâg orostij já sust lâi kárttá fáárust, te aalgij tom keččâđ, mutâ ijhân ton káártást lam mihheen aavhijd ko iän tiättám ete kost lii tave já kost mäddi iänge tubdâm enâmijd. ¶ Mut ovdilgo äijih kiergânij västidiđ, mij ooinijm vuod auto puátimin kirdemkiädán. Mun te čielgejim, et tie te poodij tot láigufirma almai. Já taat auto meiddei orostij toos mii paaldân. Tääl te torvoalmai-uv viijmâg oskoškuođij muu mainâsijd. Amahân te sun tuubdâi láigufirma almaa ko jo nááđui njurgoo autosis jeđe vyeijilij tohokulij kost esken lâi puáttám-uv. Njurgoo piilijd sun luhhoost časkâdij. ¶ – Vâi aavdo... ¶ » Jäämmim ton almai! Lyešti mijjân Ba- ¶ njivleskuáppu ¶ Iärráseh meid. Pilli já Pullá tuárgistáin nuuvt ete suoi iävá pissoom ubâ čokkodgin. ¶ Heikki Paltto (väärrin Yrjö Musta ) ¶ Nuorttâlâšâi ovdâolmooš Veikko Feodoroff tuáivutmin minister Tuomioja tiervâpuáttiđ Sajosân. Kooveest meid sämitige I värisaavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio já II värisaavâjođetteijee Heikki Paltto. ¶ 3 Maggaar ¶ Talle Hiärrá eeđâi: ”Ele keesi jieijâd nuorâvuotân, mut moonâ toho, kuus tuu vuolgâttâm, já eeđâ, maid mun kočom! Ele poolâ masten, tastko mun lam tuin já išedâm tuu.” ¶ Täärhist tiäđuidâd já táiđuidâd ¶ Lam šoddâm kuuđâ ulmuu perrui nubben puárásumos pärnin. Mij kulmâ párnáá juuđijm aanaarsämikielâlii peivikiäju já oopâim tobbeen kielâ, ko iäččám ij lah oppâm sämikielâ. Tääl tááiđuh láá jo ucánjáhháá ruástum, mut haalu toollâđ kielâtááiđu lii nanos. ¶ fuodâr 8, 30, 32 ¶ – Mutâ munhân lam Mättee, jiemge Matti já eeji nommâ lii Veddum, ijge Vestum. Toos Harideiješ iätá: ¶ Käškimčuáimááh já torakkah láá maailm puárásumoseh tiivreh. Jo paijeel 300 miljovn ihheed tassaaš, čuuvtij ovdil hirmosliskoi ääigi, kirdâččii riddoin já jeegijn aaibâs siämmáálágáneh käškimčuáimááh ko tääl-uv. Tobdosumos tain lii fossiilin pyereest siäilum Meganeura. Ton suájákeejij koskâ lâi paijeel 70 senttid. Taat julmes piätu piivdij tallaa ääigi eres stuorrâ tiivrijd. Táválávt iäláánšlaajah ovdánii uđđâlágánin miljovnij iivij ääigi, mut käškimčuáimái rááhtus já eellimvyevih láá nuuvt eromâšeh, et toh láá tuoi aaigij rääjist pissoom siämmáálágánin. Toh miänástuveh ain-uv uáli pyereest. ¶ Lusmenjargâ ¶ 2. Jurgâlus. Verstâ lii jurgâlum nuuvt säänist sáánán ko peri máhđulâš nuuvt, et ¶ “Adde mun kuádám seehâ” , Laampuváimu iävtuttij. ¶ SÄMMILIJ KIELÂPIERVÂLIJ JÁ KIELÂLÁVGUMKERHOTOOIM RUTTÂDMÂN 500 000 EUROD Ovdâskodde tuhhiittij staatâ ive 2012 budjetist sierânâs meriruuđâ sämmilij kulttuur- já kielâpiervâltooimân sämikuávlust. Ruttâdem puátá sämitige pehti tooimâ uárnejeijee peelijd. Máttááttâs- já kulttuurministeriö mieđettij sämitiigán staatâtoorjân 350 000 eurod aanaar-, nuorttâ- já tavesämikielâ kielâpiervâltooimân sehe 150 000 eurod sämipárnái já -nuorâi kielâ iäláskittee tooimân (kielâpiervâl- já kielâlávgumkerhotoimâ). Kielâpiervâl lii kielâlâš ucceeblovo tâi algâaalmug párnáid uáivildum tipšosaje, mast puoh toimâ tábáhtuvá aalgâ rääjist tuše sämikielân. Tooimâ olášuteh orniimáin vuálá škovâahasáid párnáid ¶ – Poorgâ tom. Mun mááláám ton puudâ olmâ ¶ – Mij vaaldijm tyelji jieškii-uv nurheest panijguin já aalgijm kiškođ. Já talle mun čoskim uáivám seŋgâroobdân. Toos mun koccájim. ¶ värree syeini-porgemáánust ¶ Ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát- já reesuurskuávdáá pargokielah láá sämikielâ sehe ¶ táválâš čuákkimtekniikâst. ¶  celkkuuh: Válduceelhâ Válducelkkust Avioliitto on kuin häkkilinnut. Jotka ovat ulkopuolella, haluavat sisälle ja jotka ovat sisällä, haluavat ulos. ¶ Puohváldálâš, ármugâs Immeel lii stuorrâ läđisvuođâstis ärmittâm mii. Algees Jeesus Kristus tiet sun addel mijjân suddoid addâgâs já skeŋkkee eellim já avdâgâsvuođâ. ¶ Kavrâs jorgáldâskiärdu ¶ ciäggud, čižetpeln uálgispel ¶ Sämitigge ocá meriáigásii proojeektpargee Säämi muusikkuávdážân ¶ milij meeri lii ivveest 1995 ihán 2007 lasanâm 2564 ulmuin. Sämmilij oleslohomeeri lii tääl 9425 ¶ 7 Viärdádâl Reykjavik já Helsig liegâsvuođâtiilijd já arvemeerijd. ¶ Já poolvah purjâstii ain. ¶ Uusâm tiäđuid interneetist. ¶ Sun moonâi kirjeráájun já riemâi tobbeen čäällimhommáid. ¶ Stipendijn meridij sämitige škovlim- já oppâmateriaallävdikodde čuákkimistis 27.10.2013. Lävdikodde pahudij iloin, ete stiipeenducâmušah pottii ennuv, eres kuávluin, maaŋgâin škovlimsuorgijn já kuulmâ staatâst. Siämmást lävdikodde šalligâšâi tom, ete stiipeendruttâ lâi uccáá jyehimnáál. ¶ čuomâ 165 ¶ Seenaat-kiddoduvâi ohtâvuođâolmooš Säämi kulttuurkuávdášprojektist lâi proojeektjođetteijee Kati Jokelainen. Kove: Halo-Arkkitehdit/Tuomas Niemelä 2010. ¶ Pengilly 22.7.98 koskokko. ¶ Suomâ laavâ mield mist puohâin láá tiätu vuáđuvuoigâdvuođah. Suomâst uážžu ovdâmerkkân jotteeđ rijjâ saajeest nuubán. Pyehtip čokkâniđ oohtân já vuáđudiđ seervijd. Uážžup čäälliđ lostáid arvâlusâidân. Mist lii vuoigâdvuotâ tubdâstiđ tom oskolduv maid halijdep. ¶ Pargopáájá: sujâttem ¶ – Taan ääigi lii väädis finniđ olmâ palvâleijee olssis! sun pahudistij Anten já šluuvgij uáivis. ¶ – Mij-, Šlubbopelji algâttij, mut ij finnim jienâs Puállunjune čiärrum paajaabel. ¶ Poccuuvuoivâs ij taarbâš kuhháá tipteđ~kopšâđ~ko tot ruškood –~mudoi tast šadda koorâs. Faalâ~kyerejum vuoššum potásijgijn. Juŋŋâhillo suápá~toos lasseen já~meiddei ruopsisruotâs (punajuuri) –šaddo. Juhâmuššân mielkki ađai miinii myerjisaapijd, mast lii ennuu C-vitamin. ¶ Juhle lâi páihálij Amerik syemmilij ornim já toho lijjii ulmuuh čokijdâm tiego 300 paaihijn. Konsert ääigi lavliistim Tiänu rido nuorâi lavluu, mast siähánim vala saanijn-uv, mut kihheen tom ij vaarâ huámášâmgin. Tobbeen lâi tot siämmâš identtisij jyemehij stivrim čepis tánssám- já lávlumjuávkku, kiäh halidiččáin puáttiđ meid Avelân-uv lávluđ já tánssáđ. Jyemehijn nubbe lâi dipl. pianisti Hilpi Leino-Kantola , kote áásá Helsigist já nubbe Helinä Pakola , kote áásá Minnesota Virginiast. Lopedim kulâskuddâđ tääbbin Avelist, maggaar vuástáväldim ličij tággáár lávlum- já suáittimjuávkun, sehe almottiđ sijjân maŋeláá puátusijn. ¶ - Tot ij lah tehálâš, mut tot tuáimá ain huolhijguin , jis sárnu . Must lii ain ohtâvuotâ kandâsân. ¶ 27A Kobdodâhpirrâduvah joteh ¶ – Persialâš lii uánihisjuolgâg, uánihisseeibâg, kossâvardâsâš já iänááš kuhessoovsâg. Tast kávnojeh 34 sierâlágán ivnesiävuttâssâd, main ohtâ lii “colourpoint” . Tot lii persialii já siamilii kisá sehhiittâs já ohtuu jo taan colourpointnäälist láá vala oovce ivnesiävuttâssâd nuuvt, et lopâlávt persialijn kávnojeh 43 ivnesiävuttâssâd. ¶ Párnáá ¶ – Ij lah lodde, eeđâi riemnjis. – Tot lii piäiváš. ¶ Suomâ lii ratifisistâm ekonomâlijd, sosiaallijd já čuovviittâslijd vuoigâdvuođáid kyeskee almossopâmuš ( TSS-sopâmuš ) ive 1976. Sopâmuš olášuttem kocá ekonomâlij, sosiaallij já čuovviittâslij vuoigâdvuođâi komitea ( TSS-komitea ). Suomâ lii ratifisistâm sopâmuš valjimiävtulii pevdikirje ohtâgâsväidimijn já tot šadda v uáimán 30.4.2014 . Väidimijd pyehtih toohâđ ovtâskâsulmuuh teikâ ovtâskâsulmui juávhuh, moh eteh, ete koččâmâšâst leijee sopâmušstaatâ lii luávkkám sii almossopâmušâst tubdâstum ekonomâlijd, sosiaallijd já čuovviittâslijd vuoigâdvuođâid, ( 2 artikla). Väidimeh tahhojeh TSS-komitean (1 artikla). . ¶ – Kollepäddi . Mainâsčuágáldâh. Anarâškielân jurgâlâm Iisak Mattus kirjeest Shamaanisiskot . Sämitigge 2001. 160 s. ¶ Tälviv jävričääci lii kolmâsumos tállán jieŋâ vyelni já lieggâsumos ponneest. Čääci ij siähán ollágin täälvi ääigi. Tondiet happi puáhtá nuuhâđ aainâs jäävri ponneest, kost pieđgejeijeebakteereh kulâtteh ubâ ääigi haapi jieijâs eellimtooimâin. Jieŋâi suddâm maŋa tiättoo oppeet siämmáásullâsâš čäcijuurrâm ko čohčuv, mut läivibeht. Taah almoneh láá teháliih jäävri eellim tááhust. ¶ Samuli Paulaharju: Taka-Lappia. 1927 ¶   iäláttâssáid. Raapoort: 25. ¶  purrâmâš! Suomâkielâst Ruotâsämmilâš Maj-Lis Skaltje lii suu čallust Luondu juoiggaha kuvvim juáigus čuávuvávt (2005): ¶ Sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusah ¶ – Jieh tun taarbâš poollâđ vuáŋŋáást, jis tot lii tuše tuu naharist, Hirškikkâ iätá Muárján já virkosmuvá. Sun njuškee seeŋgâst čuožâd já vájáldit jo ubâ vuáŋŋáá. Myerji-uv njuškee seeŋgâst čuožâd. ¶ – Kyehti? Tot lii uccáá! hirmástuvá ákku já piäjá kulmâ. ¶ Sämitigge ¶ Piälppáájäävri meccikirkko siijđoh ¶ lii ain-uv finniđ čielgâsân, mon pyeri lii säämi kielâlaavâ tubdâmuš kieldâi já staatâ pargei já ¶ Palhâšume uážžoin taažâ, tavesämikielâ máttáátteijee já oppâkirjij rähtee Marét Sárá já Taažâst ässee ruátálâš, maadâsämikielâ máttáátteijee já oppâkirjij rähtee Lajla Mattson Magga. ¶ ALGÂIÄLÁNEH ¶ 7. Tuuđhâ káártást, kuus kolgeh taah juuvah: ¶ Mun tiettim, moh juovlah láá. Uáináh moonnâm juovlâin, ihe tassaaš, láim lamaš Ailâ-obbijn kuávttáá pääihist, Tilkku vala kuálmádin já iäráseh lijjii moonnâm sáávnán Pavlus Nuuvdi pel, ko viäskárist kulluuškuođij juullân já skaallân, jeđehân uuksân vala skuálhuttui vuáimálávt. Tilkku aalgust porfâgij, mut ko tot äijih poođij siisâ, te tot aalgij hiäiluttiđ seeibis, amakkis te peenuv-uv lâi juovlâstáálust moovtâ. Mun aalgâst kale palaskim viehânáál. Ton äijihist lijjii muáđuh tegu ruškis pápáráin skođâstum. Čalmeh lijjii uáli jo uceh já njune tast ij lamaš ollágin. Kappeer lâi tegu jorgostum nubij pelij já piivtâs lâi tegu jorgo spálččá. Juolgijn lijjii kamâspidoh, kieđâin vaacah já kamâgin njuppâheh, mut tieh ääših iä imâštuttám muu tanen, ko lâi tälvi já puolâš. Na miiba tast. Juovlâstáálu koijâdistij omâslágán roovâ jienáin suomâkielân: ¶ Hanssâ ruáhásij: ¶ Sämitige tieđettemčáluseh ¶ Muusiklávt liivđeh sulâstiteh čuuvtij Aanaar orjâlâšjuáigusijd já tane taid lii tuše musiiklâš jiešvuođâi pehti motomin väädis iäruttiđ nubijnis. Lasseen anarâš ärbivuáhán láá kuullâm liivđij lasseen meiddei orjâlâšjuáiguseh, moid čujottuvvoo anarâškielâ teermâst juáigus , (ml. juáiguseh ). Puárásumoseh kuvviimeh anarâš musikkist láá 1800-lovo aalgâbeln já toh láá paapâi sehe virgealmai tohâmeh. Tain kieđâvuššoo eromâšávt anarâšâi veisidemtáiđu. Anarâškielâlâš nomâttâs toid lii salmâ (ml. saalmah ) já 1800-lovo salmâärbivyehi lohtâsij nk. Puáris salmâkirje salmáid. Ive 1993 almostui tááláš anarâškielâlâš salmâkirje. Liivđij, juáigusij já saalmâi lasseen láá tiäđust maaŋgah anarâškielâlâš lavluuh. Anarâškielâlâš nomâttâs lii laavlâ (ml. lavluuh ). Tobdosumos laavlâ táiđá leđe nk. Kihlejâšlaavlâ , mii tobdoo meiddei Eeni já Nieidâ vuárusárnumlaavlân. Muštâluvvoo et laavlâ lii lavlum kihlejáin 1800-lovo loopâst já 1900-lovo aalgâbeln. Ohtâ suijâ anarâšmuusik ärbivyevi huánnánmân 1900-lovvoost lâš lamaš ive 1920 espanjatavdâepidemia . Taavdân jammii suullân 200 olmožid Anarist já uáli stuorrâ uási sist lijjii eidu anarâšah. Ko jaamišij liivđijd iä ulmuuh mielâstis lávlum, lappui ärbivyevist merhâšittees uási, siämmáá ko maaŋgah ärbivyevimätteeh-uv. 1920- já 1930-lovoi ääigi Anarân čuosâi vuáimálâš syemmilij varrimjotolâh, mii meiddei vaikuttij muusikkulttuurân já vissásávt Säämi suáđi vaikuttâs hiäjusmitij ärbivyehikulttuur ovdiist-uv. Anarâšmuusik ärbivyehi lii kuittâg vyerkkejum soođij maŋa-uv eromâšávt 1960-lovo loopâst el. Matti Morottaja (Kuobžâ-Saammâl Maati) já Säämi radio tooimâst. Valjaas arkkâdâhamnâstuvâi vievâst já ohtsâšpargoin puáris ärbivyehimätteiguin lii máhđulâšvuotâ iäláskittiđ puáris anarâšmuusik ärbivyevi . Taan keežild Ijâttis Ijjâ -festivaalâ anarâškonsertist kullojii-uv uđđâsub anarâškielâlâš lavluu lasseen meiddei puáris liivđeh. Marko Jouste ¶ Vuossâmuš Suomâ sämmilâš sämiservi, Samii Litto (Sámiid lihttu), vuáđudui Suomâst ive 1945. Servi lâi mieldi vuáđđudmin Sämimuseo Siijdâ oovdâstmannee, olgomuseo. Tot lâi sämmilij vaastâ syemmilij sämiaašijn perustum ulmui vuáđudem Laapi čuovviittâssiärván. Ive 1956 sämikonferenssist vuáđudui Tave-enâmij sämirääđi. Tot kočoduvvoo tääl noomáin sämirääđi, ko Ruošâ sämiseervih pottii mieldi oovtâstpaargon ive 1992. ¶ Uáli Äigittem (Nooveelčäällimkurssâ 2005) fiktiivlâš ¶ 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶ Mon kuhháá äigijurduu mield maŋaskulij lii uárnejum nuuvt vijđes já čuákkejum kävppitoimâ, et puáhtá sárnuđ markkânijn? Jurdám, et toos lii máhđuttem adeliđ tärkkilis vástádâs. Suovâttettee kuittâg lii čuávuvâš teoria hammim: ¶ s. 65 ¶ 3. ¶ lâšvuođâ tarkkuustâllâđ, moin peelijn kielâlaahâ lii tuáimee já kost ličij ovdedem tárbu. ¶ Gsm: 050 364 1378 ¶ PREFAATIO ALG ¶ Säämi tyeji ¶ 68 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ Säämi kulttuuräärbi syeje kalga pyerediđ Sämitige 3.12. ornim seminaarâst Levist savâstâllui säämi kulttuuräärbi syeje táárbuin. Seminaarâst čielgâi, et sämikulttuur syeje pyeredem váátá lase naavcâid já ravvuid. Seminaar lehâstâm sämitige iäláttâs- já vuoigâdvuođâlävdikode värisaavâjođetteijee Heikki Paltto muštâlij sämikielâ já iäláttâsâi koskâvuođâst. “Sämikielâ já sämi-iäláttâsâi puátteevuotâ lohtâsává oohtân. Eellimvuáimálij sämi-iäláttâsâittáá sämikielâ hiäjusmuvá” . Sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi sáárnui säämi immateriaallâš kulttuuräärbi suojâlem tiileest Suomâst já sämitige koskâsii oovtâstpargoost. Saavâjođetteijee Näkkäläjärvi lopedij čovgâ oovtâstpargo säämi aalmugsiärváduvváin sämikulttuur sajattuv pyereedmân. “Mii, sämitigge já taidâreh já tuájáreh kolgâččijm ovtâstittiđ vuoimijdân ohtsii säämi kulttuurpoolitlii ohjelm rähtimân. Sämitigge uárnee kiđđuv 2011 ohtsii čuákkim säämi kulttuur- já taaidâservijguin. Čuákkimist lii uáivilin valmâštâllâđ oovtâst iävtuttâsâid sämikulttuur syeje pyereedmân. Sämikulttuur syeje pyeredem váátá lase naavcâid já vuoigâdvuođâlii syeje ovdedem” Sämimuseo Siijdâ, sämmilij aalmugmuseo, jođetteijee Tarmo Jomppanen kieđâvušâi jieijâs saavâst säämi materiaallii kulttuuräärbi suojâlem táárbuin. “Museotooimâ já säämi materaallii kulttuurlâš syeje ovdedem turviimân Suomâ museoi sämičuágálduvâid kolgâččij finniđ sämisiärváduv palvâlusân já čuágálduvâid kolgâččij finniđ almolávt uáinusân. Puáttee haldâttâspajan kalga asâttiđ mittomeerrin Sämimuseo Siijdâ vijđedem já ton ruttâdem turvim.” Sámi Duodji ry saavâjođetteijee Rauna Triumf muštâlij säämi tyeje kulttuurlii merhâšuumeest já säämi tyeje toorjâtáárbuin. “Tyeji lii eellimvyehi, uási säämi sosiaallii vuáháduv, moin ulmuuh šaddeh já uáppih. Tyeji lii sämmilij kollektiivlâš omâdâh já tot puáhtá uáinusân sämikulttuur holistilii jurdâččem, mast puoh ääših vaikutteh puoh aššijd. Lii vaidâlittee, et Sámi Duodji sajattâh ij lah tuárvi pyeri škovliimist já ohtsâškoddeest. Sámi Duodji turvim váátá lase naavcâid já tyeje škovlim ovdedem kolgâččij tábáhtuđ säämi vuolgâsoojijn. Lasseen halijdâm kijtteđ sämitige já ton saavâjođetteijee Sámi Duodji táárbui vuotânväldimist” . Jyeigee, sämitige stiivrâ jeessân Petra Magga-Vars muštâlij juoigâm merhâšuumeest nuuvt sanijguin ko juáigusijguin-uv: “Juáigus čáittá sämikulttuur. Juáigus siskáldâsâst puáhtá čielgâsávt uáiniđ páihálii kulttuur almoonmijd já oppâđ madârvanhimij historjást. Juáigus sajattâh ij lah Suomâst tuárvi pyeri. Juáigus taarbâš eenâb torjuu, resurssistem já uáinusistorroom ubâ Suomâst. Škoovlah kolgâččii väldiđ juáigus máttááttâsvuámij uássin, vâi juáigusist finniiččij ohtsâškoodán luándulii uási” . Seminaar vuolgâttij noomâ viestâ máttááttâs- já kulttuurministeriön, sämitiigán já säämi máttááttâskuávdážân säämi tyeje máttááttâs ovdedemtáárbuin. Säämi máttááttâskuávdáá säämi tyeje máttááttâs ij palvâl sämikulttuur táárbuid, ko máttááttâs tábáhtuvá syemmilâš kulttuur vuolgâsoojijn. Seminaar páhudij, et škoovlâ máttááttâs kalga nubástutteđ nuuvt, et máttááttâs hokâttâl meid säminuorâid. Kulttuurminister Wallin vuolgâttij kirjálii tiervâttâs seminaarân. Kirdeejasko eestij kulttuur- já valastâllâmminister määđhi Levin. Minister Wallin muštâlij tietimist Suomâst ellee ruotâkielâlâžžân, maggaar lii eelliđ kielâucceeblovvoost. Jieččân tuáváá keežild puávtám pyereest jurdâččiđ, maht tist oro ko piäluštvetteđ jieijâd vuoigâdvuođâid. Minister Wallin čaalij, et sun lii eromâš ilolâš tast, et säminuorah láá nuuvt aktiivliih sämikulttuur aaitârdmist já oovdedmist. “Haldâttâs puáttee ive budjetiävtuttâsân kulá meiddei sämikielâlii oppâmateriaalmeriruuđâ luptim. Lasattâsâin mainâšuvvoo, et sämikielâlij oppâmateriaalruuđâin kalga čuosâttiđ tuárvi ennuv ruuđâid meid nuorttâ- já aanaarsämikielâlâš oppâkirjijd.” , Wallin čaalij ¶ – Motomeh kyeleh láá uccáá já motomeh kyeleh láá ennuv, mutâ tađe eenâb ¶ Viettuu ( Aythya fuligula ) ¶ - Luhhoost karttim tohon, te ožžum vala lase smiettâmääigi, ko jiem nuuvt pyereest tiättám, maid halijdim! Jiem kale tallegin armeija maŋa tiättám vala nuuvt pyereest, mut teehin uuccim já peessim. Já täst te lam. ¶ maŋeláá. čielgiittâs ¶ Kierâš páácá kesiluámun Jonsahpeeivi maŋa älgee ohhoost. Mun lam maađhâšmin, já tondiet jiem paste toimâttiđ loostâ. Tiäđust-uv jis kiästnii lii mielâ älgiđ sajasâžžân, te väldiđ munjin ohtâvuođâ. Kierrâš toimâttem váátá mainâsij čokkim, nettisijđoi peividem já pävirloostâ vuolgâttem. ¶ Fuodâr lii šivettij purrâmâš. ¶ Luhottis vuođa h keččâledeh Egypti ¶ kirholâščuákkimist ive 1999. Anarâškielân jurgâlâm Ilmari Mattus. Helsig: Edita. ¶ 11D Nieidiipiäivááloddáá tobdá ¶ 4 § Fápmuiboahtin Dát mearrádus boahtá fápmui ođđajagimánu 1 beaivve 2011. ----------------- Dohkkehuvvon 1.3.1996 sámedikki čoahkkimis, nuppástusat dohkkehuvvon 22.2.2005 ja 17.9.2010. SÄMITIGE MIÄRÁDÂS sämikielâ toimâttuv palvâlusâi mávsulâšvuođâst 1 § Heiviittemsyergi Taat miärádâs heiviittuvvoo sämikielâ toimâttuv (L 1086/2003, Staatârääđi asâttâs säämi kielâlaavâ olášutmist 12.2.2004/108, A 1727/95) máávsuin, moh piärrojeh palvâlusâin. 2 § Jurgâlempalvâlusah Sämikielâ toimâttuv adelem jurgâlusâst piärroo máksu suomâkielâst sämikielân tâi nubijkejij 65 eurod siijđost 2000 merkkâd, mii ij toolâ siste koskâmeerhâid. Jis jurgâlum tekstâ lii táváliist vaigâdub, te jurgâlemmáávsu puáhtá luptiđ enâmustáá 50 % siämmáá ko huápulii pargo jurgâlemmáávsu puáhtá luptiđ enâmustáá 50 %. Ucjuv kieldâ virgeomâháid adelum säämi kielâlaavâ (1086/03) miäldásijn jurgâlusâin ij perruu máksu. 3 § Eres palvâlusah Sämikielâ toimâttuv adelem eres kielâlijn palvâlusâin já tulkkumpalvâlusâin piärroo tijmemáksu, mii lii 50 eurod jyehi älgee tiijmest. 4 § Vuáimánpuáttim Taat miärádâs puátá vuáimán uđđâivemáánu 1. peeivi 2011. ¶ M Pluteus – Lahorusokkaat – Mieskâruáđiheh U (Sujâttem: ruáđih: ol. gen-akk. ruáđđih) ¶ Ko asâiduvvim pááikán, te kejâstâlškuottim tuođâštussân, mii lâi oppeet huánánâm. Čaittim tom uábbásân já ko sun lâš mottoom ääigi kejâstâllâm tom, te maiden eđâhánnáá toppij kosmuspeenâ já čälistij iäččán noomâ sajan, kogo luuvâi Nähnyt: já Huoltaja . Iäččásân jiem ubâ viggâmgin čäittiđ tuođâštussân, ko ij sun liččii toos kuittâg váldám maggaargin pele. Muu mielâst uábbám Ailâ-Váábu ij máttâm čäälliđ ađai väärendiđ eeji noomâ nuuvt pyereest ko mun jieš liččim máttâm. Suu čäällim nommâ lâi liijkás nuorâ ulmuu čäällim nommâ, mast kietâ ij lamaš tuárgistám ollágin já nommâ lâi liijkás symmetrisâš já tááláá-áigásâš. Muu čäällim noomâst oppeet kieđâ tuárgistem vuottui čielgâsávt. Lijjim uáináh hárjuttâllâm suu noomâ čäällim nuuvt pyereest, et vieres olmooš ij liččii uáinám maggaargin iäru munnuu čäällim noomâin. Hárjuttâllâm lijjim tađe várás, et jis Ailâ-uábbi ij liččiigin pääihist tai juovlâi, te kale mun jieš čälističčim iäččán noomâ tuođâštusân. Ailâ lâi-uv pääihist já kiergânij porgâđ tom ovdil muu. ¶ čuovjisskálžu = sinisimpukka 182 ¶  ärbivuáválii tääbbin, Muumistáálu ¶   Jävriuási määđhi nuuhâmsajan lii suullân neelji kilomeetter verd já aassum kuávlu álgá. Ridoi privatenâmijn láá peerâtááluh šiljoidiskuin. Paihijnoomah movtijdeh mielâkuvviittâs. Tot lii čielgâs, mast šaddeh noomah " Oovtpeesisuálui" ja "Ánnáá värppisuáloi" . Mut mii lii taggaar noomâ tyehin ko "Čiärrumnjave" ? Ja mast šadda táálu nommâ ? ¶ Mun lam uccâ kandii rääjist jurdâččâm riemmâđ puásuialmajin já aassâđ tavveen. Sämmilâšvuotâ, poccuuh já Säämi láá munjin teháliih. Taam keežild lam-uv halijdâm juátkiđ madâräijihijdân äärbi, puásuituálu já oppâđ puásuialmaa ámáttân. Puásuipargoi lasseen puđâlsâssáidân lii kuullâm ovttuu valastâllâm. Vuáđuškovlâaaigij čuoigâm já almosvalastâllâm lijjii mielâsiih. Tááláá äägi speelâm salibandy. ¶ tavlustuvvâst 6. ¶ kurpic 42 ¶ S varjâl tääl mii–uv, oo läđis Immeel, mii Hiärrá. ¶ 102 ¶ Já sun piejâi tom stuorrâ keeđgi, maid jieš lâi puáhtám, kuulmâ uccâ kiäđgáá oolâ, maid sun nuuvt tivoi, et ¶ septikolgosáin já heŋgii taid ¶ Iskâdâllâp oovtâst ¶ Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi ¶ Maaŋgâin čäcinjomâtteijein láá vuoijâmcuozah jyelgisuormâi kooskâst, moh pehtiliteh vuoijâm. Nuárjui ovdâjyelgih sulâstiteh kyele veepsijd: toiguin nuárju stivree vuojâmis. Kubdâ vuoijâmcuozah monnjâjuolgijn, moi čiehčâmeh tuálvuh čääsist ovdâskulij. Ko nuárjui jyelgih láá uánihááh, te toh ferttejeh peehiđ tuáŋgiht koške enâmist tâi jieŋâ alne. Nuárjui, maijui já čiävrái njune- já peljirääigih toppâluveh jiešmeidlist, ko toh puohčâleh. ¶ Taat kirje lii oppâkirje. Kirje čuovâkopijistem lii rähteevuoigâdvuođâlaavâ mield kieldum, ¶ Rástágááh ( Turdidae ) ¶ – Ele kuittâg toin stuárráb kárbáin vyelgi! Erkki ááigui toin markkânân. Ááigui sälttikuolijd eelliđ vyebdimin. ¶ tälviviäsu jieijâd uávsi alne, tot piivdij. ¶ ličij táttum sust maidnii. ¶ KB Sisčääsih lii vuáđuškoovlâ 7. luokan uáivildum biologia ¶ Škovlâväzzim Räsäs hovdimvuálásâžžân ij orroom luhostuumin meendugin pyereest já muu mielâst oroi, et tot ij luhostuuččii kale kiännán iärráskin hovdimvuálásâžžân. Jiem mun suin oohtân váldám, jiemge čuuvtij vuástálistámgin, tegu motomeh škovlâskipáreh tohhii. Poođij-uv maŋgii ahheev Takkus-Eino já suu mainâsijd, veikkâ sun ij lamaškin mii máttáátteijen muide ko oovtâ čohčâpuudâ. Eino mainâseh lijjii uáli hitruuh, ige tast kalle: sun meiddei tuálvuttâlâi kaandâid meeccist čuhčápiivdost oholoopâi ääigi. Muu paasij väividij tuše tot äšši, et jiem peessâm kuássin suu fáárun eennâmloddepiivdon, ko lijjim talle ain pääihist Čovčjäävrist. Suu virkkuus já lašmâdis pennâgâš lâi uáli čeppi kavnâđ luudijd, ige kovŋim taid meddâl ovdâmerkkân muorâ njeigâ njuškiimáin, tegu mii Tessu. ¶  + – Áálgáh adeliđ eenâb áárvu puáráđâlmân já njaavhâdmân ko seeksin. ¶ Sun huámmášij, et ohtâ laasâin lâi áávus. Ucce ko lâi, sun älkkeht čaaŋâi tast siskiipel. Fakkist sun kirdâččij kuárrumloonjâst já smietâi, maid porgâđ. Ijhân tágáráin parttijn meendu kuhháá puáhtám vuordâččiđ! ¶ Kielâpiervâlân puáhtoo talkkâs kalga leđe algâaalgâpaakâst nuuvt, ete tuáhtár miärádâs ( talkkâs nommâ, nanodah, miäráštâllâm já párnáá nommâ) kalgeh leđe luuhâmnääl. Molsâiätulávt puáhtá pyehtiđ kopio algâaalgâ reseptist kielâpiervâlân. Talkkâs valmâštemoohtânkiäsu kalga leđe talkkâs adeleijjee kevttimnääl. ¶ Teddilemsaje: Otavan Kirjapaino Oy ¶ Kesihárjuttâlleeh ovdedih oppâmateriaalpargo ¶ c. Maht ereslágán raavvâd uáinoo vállá ráhtusist? ¶ spesiaališum = erikoistuneet 12 ¶ Sämitigge lii asâttâm vaaljâpajasis 2008-2011 ohtsâšpargo-orgaan ovdediđ sämimáttááttâs ja tiäđujotteem sämitige já máttááttâsvirgeomâhái kooskâ. Ohtsâšpargo-orgaanâst láá sämitige lasseen ovdâsteijeeh máttááttâsministeriöst, máttááttâshaldâttâsâst, Laapi läänihaldâttâsâst já sämikuávlu kieldâin. ¶ teh vuárbádii Jeesus pihtâsijd já juohhii taid koskânis. ¶ * Taat lii tuotâmaainâs, mutâ tohhee aaibâs pyereest viccikuállusân. ¶ 127 ¶ Tupán já kuohtuid kámáráid muvrij ucjuvlâš Aleksi Hagelin mučis uuvnâid, já nomâlâssân tupeuvnâ lâi tallaa ääigist áinoo ubâ Aanaar kuávlust. Maaŋgah ulmuuh reisejii kuhes-uv maađhij keejist Junásân liäibuđ. Uuvnâst lii täkki sehe leibipasseemuási já ubâ ton stuárudâh lii suullân 3 x 3 meetter. Uvnâ lii vala onnáá peeivist-uv kiävtust, kuittâg jo täkkiuási já ton alne lii nuuvt ennuv saje, et tobbeen šietâččij pyereest olmooš veikkâ uáđđiđ (amahân lii kiinii vissâ uáđđâm-uv). Stuárrâb káámmâr, ađai kievkkâm uvnâ lii maŋa tivodum já váháš rievdâdum-uv. Táálu káttu lâi aalgâst skođâstum tovláá vyevi mieldi perâduvvâigijn, mutâ ko puáđiškuottii uđđâsuboh já pyerebeh káttuamnâseh, te tot-uv uđâsmittui semttalijnijn já 1970-lovo aalgâst táálun rahtui vala veeskir. Siämmái aigij, teikkâ váháš maŋeláá pieijui táálu keđgijuálgân-uv seemeent-, ađai beetoonskoođâs. Ko šleđgâ juuvsâi Junnáás táálu, te talle tohon piäijojii taanáigásiih čuovâ-, jieŋâ-, puolâš- já lieggimrakkânusah. ¶ Sämitigge ¶ Alguid sämitige noomâ rievdâdmist Säämi Parlamenttân já saavâjođetteijee pargonomâttâs rievdâdmist presidenttân vuolgâttuvvojeh täärhib valmâštâlmân. ¶  pirrâmaailmmáátkán. Orjâlâškielâ tuostim sárnuškyettiđ iäskán käävci ihheed maŋeláá Säämi ristâlâš nuorâiškoovlâst Anarist, ko agrolog já sämikiel máttáátteijee Reedrik Volmar (Volmari Holmberg) tolâškuo đ ij orjâlâškielâ tiijmijd uáppeid. ¶ 3. Čääsi ivne ¶ Ko lekkim uđđâ láiguauto uuvsâ, huámmášim, et ton laasah lijjii jiäŋŋum, já taid koolgâi vistig putestiđ. Pieijim moottor joton já liegâdeijee oolâ, nuuvt et jieŋâ sudâččij jotelubbooht. Jiem kuittâg pieijâm čuovâid - jiešalnees ton paaloost, et torvovahtâ tom vala huámmášičij já oppeet tuámittičij piilih njurgon tego vuosmuu keerdi munjin lâi keevvâm. Ton puudâ ko auto lieggânij, vazzim jieččân puáris láiguauto kuuvl tävirijdân viežžâđ já čovduu kyeđđiđ. Tääl te juuttim kátulaampu paaldâst já šoddim kejâstiđ uálgiskietâsân: tot lâi aaibâs čápudâm. Meiddei taaki suájá lâi oljoost. Kievkkânpargoin lam oppâm, et nube kieđâ lii vuovâs tipteđ putesin. Nuuvt tääl-uv lijjim porgâm, já sevŋâdist keččâlim ruggâđ jieččân putes čižetkieđáin njuneliijne uálgispel takkilummoost. Masa jo ferttejim povvâstiđ, tastko roossim aaibâs siämmáá unohâsávt ko Mr. Bean. Ko tot viijmâg luhostui, sikkum pápárân viärráámuid oljoid. Meridim, et vuájáččim tienuuvt, et tolliiččim njuneliijne tuolvâ kieđâstân, amas ratti tuolvâđ. Muštim kale tom, et eresnáálá-uv puovtij porgâđ: ohtii Hollandist mii viemár lâi toppâlum, já ton lekkâmân koolgâi suáittiđ pocceealmaa. Sun roosâi ääigis hiivsigpoto vyelni jeđe finnij poccee áávus. Tastmaŋa sun vyelgiškuođij. Ko mun keččim suu tuolvâ kieđâid, iävtuttâllim tiäđust-uv sunjin kieđâi poossâm. Almai tuše pahudij, et ij sun táiđám viiššâđ, ko ij almaš eidu tääl lam monâmin purrâmuškáávpángin. Haajân suu mielâst njune hárjánij. ¶ – Kii tun lah já mondet tun viällááh tast? kullui siemin jienâ suu paaldâst. Mastnii sun, kii lii kočodum Villen, tieđij, et tot lâi lodde, mii sáárnui. Sun eeđâi vaibâs jienáin noomâs, mon kihheen ij innig mušte, loodán, mut ij mainâstâm, mondet viällái tast. Ij sun táiđâm jieškin tiettiđ. Komálâš tot kal lâi, mut talle suu mielân poođij, et tot lodde kal tiäđáččij. Sun čyežžilij hitásávt já ooinij kuávská, mast lâi hitruus čuovjis tiälkku raddeest. Tot čokkái keeđgi alne já keejâi suu tárkká. ¶  taitaa, ličij olmâ kandâ”, sun eeđâi. “Ličij hävski finniđ kaandâ.” ¶  tuše Kárvudât peri návt ¶ Ante keejâi aldeláá silkkekukái fiskis loostâid, já suu mielâst toh lijjii kale ain-uv ružâgâm. Sun ij jiendâm maiden mut kuittâg jo smietâi, maid toigijn porgâččij. Sikkođ sun ij taid kale áigum. ¶ T.I. Itkos kirjeest Suomen lappalaiset II, siijđoh 286 – 289 ¶ já ¶ 1. Clitocybe gibba – Suppilomalikka – Pocceemaalik U ¶ SHOW-häämi 190 - 254 ulmui Konsertáid, show-čájáttâssáid, teatterčájáttâssáid teikâ tilálâšvuođáid, main tarbâšuvvoo eromâšávt stuorrâ čájáttâssaje. * Kejâttâh: kiidâs čokkámsajeh alaneijee kejâttuvvâst 190 ulmui (9 čokkámráiđud), kuás finnee nuuvt stuorrâ čájáttâssaje ko máhđulâš ¶ – Nahareh kullojeh, nahareh kullojeh, ákku-uv kavâstâl. Oovtâ suhá kuuđđim valmâšin já nube suhá sukkáveerdi-uv, ákku muuljid jiečânis. Sun mitted já verdid sukkáveerdi kukkoduv nube suhá viärdán já piäjá suhháid kođđeemkoorin. Sun viilpâst vala uksâluámist almeest päštee lađâsmáánu já čááŋá uáđđiđ jieijâs seeŋgân. Eeči-uv kuárŋu aaikân siisâ já forgâ ubâ stáálupeerâ uáđá luholâžžân ulloräsilovdui vyelni jieijâs aikkâpääihist já niävdá täälvi. ¶ Mun moonâm jieččân viistán já ááigum spellâđ pasiaansi, ko Karri, taan táálu häldee, puátá nurheest. Karri lii ucce tego kissá já faste tego stáálu, mut tot lii aaibâs pyeritátulâš. Karri haalijd še keččâđ ko mun speellâm. Tijme lii jo 10.20, ko must ravva spellâ lätteerááján. Mun viigâm väldiđ tom, mut jiem áppád. Talle mun uáinám Kaari já eeđâm: Mun halidiččim leđe ucce! Karri imâštâl já iätá: halidâh-uv tun et mun ucedâm tuu? ¶ 5. Ruoššâ 309 000 ¶  mailmist. – Na pyeri iiđeed, pärni! Oođđih-uv? ¶ Hirškikkâ já Myerji ¶ Liiŋkah: ¶ Sun eeđâi: ”Aaron já suu kaandah liävus tii pappân. Sij huolâtteh immeelpalvâlusâin. Sij máttáátteh tijjân já tii párnáid pákkumijd, maid Immeel adelij mijjân.” ¶ puátá. Párnááh movtáskeh sierâst tállán já leggisteh vuáruluvâi puško täävti já koijâdâleh, kost eres elleeh puátih. ¶ – Kalle haalijd kirdeđ, eeđâi Limppo. – Muoi ferttejeen išediđ tom. ¶ Tääl uđđâ ohjelmpaje älgidijn kulluuttep kuávlui tááláá tooimâ uđâsmittem já uđđâ tooimâ ovdedem kuávlui riggoduvâi já mättim vuáđuld. ¶ Piäivááh, máánuh já tääsnih ¶ – Muštáh-uv, ko mun iävtuttim talle tunjin mätkiskipárin ton kuhesjuolgâg Kuivee? ¶ 14. kaameel ¶ - ehidâsmäälis (kuobârmääli, poccuusteikkâ já laapi leibivuástá), ij siskeeld juhâmušâid ¶ Njuhčâvääri SA.1963 Joukaisvaara Kaamâs MN, Njuhčâjävri TV. ¶  näävt. Jieh Luáppijááh (epifania) ............................................................... 65 1. pasepeivi luáppijáin ............................................................. 66 2. pasepeivi luáppijáin ............................................................. 66 3. pasepeivi luáppijáin ............................................................. 67 4. pasepeivi luáppijáin ............................................................. 68 5. pasepeivi luáppijáin ............................................................. 68 6. pasepeivi luáppijáin ............................................................. 68 ¶   – Lam-uvsun mun rähistuumin? Lii-uvsun tot rähistum tuođâi-uv näävt unohis tobdo? Mun ko lam jurdám, et rähistum ulmuuh láá luholiih, sun smietâdij. ¶ 142 ¶ nuorttâsämmilâš čiärrumärbivyehi puáhtá leđe ulmuu tobdomerkkâ, syelimâs mainâsij muštâleijee, ohtâvuođâ huksejeijee, hávskuuttellee, rähisvuođâ tubdâsteijee, pilkkedeijee, luándu já ellei kovvejeijee, párnái šoddâdeijee tâi riäidu nube ulmuu muštemân já muurâštmân. Säämi muusik ärbivuáválâš häämist lii lappuuškuotmin já ton oovdânpyehtim já hárjuttem lii kiäppánâm. Ärbivuáválâš muusik paaldân lii puáttám iäláskâm ärbivyehimuusik uđđâ häämist. Ärbivuáválâš muusik lii ain-uv sämmiláid tehálâš identiteet symbool já oohtân čuákkejeijee vyeimi. Ärbivyehimuusik iäláskitmân lii tehálâš, et aarâhšoddâdmist párnáást lii máhđulâšvuotâ kuullâđ já teivâdiđ muusik mätteid. Katriltanssâ lii puáttám Ruošâ kulttuurpirrâduvâi pehti nuorttâsämmiláid. Nuorttâsämmilâš katriltanssâ lii neelji paarâ tanssâ, moos kuleh nelji almaa já nelji nissoon. Tanssâ lii paarâi ¶ kalâččeijee.....82, 83 ¶ puh. +358 (0)10 839 3112 ¶ 3. ¶ Tääl riemnjiskis finnij pargon saallâs jyehim. Tot adelij lejonân ubâ saallâs, eereeb muáddi uccâ távttáá; taid tot toolâi alnees. ¶ Rähtee tubdâmettum. kirjeest Aarni Penttilä: ¶ 3. Lycoperdon excipuliformis – Nuijakuukunen – Šluubbuksuovâkuobâr U ¶ b. Maid jaapaankielâlâš nommâ Nippon uáivild? ¶ 7.3 Čäcikuávlui kevttim 15 ¶ Uccáá mut tárbulâš ¶ 8. Jormokuoškâ sieidi , Sieidiämmir alne Juvduu Jormokuoškâ vuoluukeeji taavaabeln. ¶ Sämitige stipenda ožžuu čuávvoo nuorah: ¶ Tuđâttettee ¶ Áánnáš-ákku (Ánná Kaabinieidâ Morottaja, 1854 – 1944) lâi Sammlii Kaabi enni já Kaab´äijih lâi Kaabi Irjánkandâ Morottaja (1822 – 1901). Nommâperrui kulá vala Irjánâšrohe Lyemekaavâ já Irjánašája . ¶ uážžu vijđáht tiäđu já hárjánâm jieijâs kielâst, kulttuurärbivyevist já historjást sehe tobdá ton mávsulâžžân ¶ kulâtteijeeh . Elleeh, moh poreh šaddoid (šaddoporreeh) tâi eres elleid (piärguporreeh). Kulâtteijeeh láá meid rátuporreeh, parasiiteh já pieđgejeijeeh. Vrd. pyevtitteijeeh já pieđgejeijeeh. ¶ 6. Hygrophorus karstenii – Keltahelttavahakas – Fiskislivârkässih U ¶ e. Tot lii Suomâluovtâ riddoost. ¶ Škovlâ tiäđust-uv aalgij ääigild, mut tom älgim maŋa tábáhtui taggaar tiätulágán äšši, mii kuoskâttij Ailâ-uábi uáli-uv korrâsávt. Juhháán-Uulá já Ailâ-Váábu ko iävá lamaš innig jyehi peeivi pääihist juhâmin mielhi, te tomgin ij innig tarbâšâm nuuvt ennuv. Ruđâttesvuođâ keežild muu vaanhimeh smietâstáin vyebdiđ kuálmâd kuusâ meddâl laseruuđâ finniimân já suoinij šeštimân. Uástee še kavnui tállân já sun lâi Perunka Einar Kaamâsist. ¶ niärvástum = hermostunut 154 ¶ Jookeerpargopittá 7. Noomât káártán Maadâ-Euroop riijkâid. ¶ a) Mon ivnásiih tuu nuurrâm šadoi kukáh láá? Opsijdeh-uv toh? ¶ 1 mälipastem säältih ¶ Kainuu ¶ ŠB Sisčääsih ¶ olespyehčee.....81 ¶ 2.6. Ilmari Mattus dokumentroomaan " Čovčjäävrist Kaamâsân " kovvee ääigi čällee pärnivuođâ- já škovlâääigist. Almostui 1996. ¶ Kielâiäláskittem meerhâš tom, ete kielâ sárnoo. Ijge kihheen sáárnu páággutmáin. Olmooš sárnu tuše, jis lii motivaatio sárnuđ. Já mun lam feerim, ete motivaatio ulmui siste kávnoo já šadda älkkeebin, ko láá tagareh ulmuuh pirrâsist, kiäiguin puáhtá jyehiđ iloid, murrâšijd já puátteevuođâ uulmijd. ¶ Kumppi teddilij toppiittuvâst. Uksâ lekkâsij já siämmást kumppi volliittij ááhu já njielâstij suu čudârääigist vuálus. Talle tot ruttij ááhu pihtsijd pajalân, stonccâlij ááhu káppeer uáiván, viälánij seeŋgân já ruttij seŋgâliijnijd oovdân. ¶ – jáá, mut maidnii pyehteen ravkkâđ, ¶ d. Mon liegâsvuođâstielâsist kove elleeh iälusteh tááláá ääigi? ¶ Falklandsuolluuh G8 ¶ a. Maht mietâmiäđušijntipšoo lii kárvudâttâm? ¶ Kiäptuvei njäälmist, Vuol Áábrâm aassâmsaajeest, togo Ocomáá peln lâi lamaš kuáti sämmilijn. Te vavjii et čuđeh láá puáttâm. Toh láá peiviv puáttâm já nááđđum togo pirrâ kieddirááján. Tobbeen lâi puáris ákku. Te toh pieijii toho kavrođ. Tot lii maka sun čolmijttáá, et sun ij uáini. Já tothân tobbeen kavroi já ohtuu palijdij, já paškeđ-uv roossâd já maid lâš lamaš, já paha taid mievtâid já motomin pavveest čuđe vuoptâid-uv. Já piälkká tobbeen ohtuunâs, et Sarekiäddáást ko láá nuuvt nanosist toh syeinih-uv, et ij ubâ vyeiti pahheeđgin. Nubeh toh tolvuu tävirijdâs tohon kárbáid taid poojijd. Kuás te lâš ákku kiergânâm, tot kavroi tohon riidon, sun maka lii nuuvt čolmijttáá já eiduttâlde kuástá. Já te oovtâ kárbá toh kuođđii já tom toh raigii, naappâl já puoh valdii, já tehânde suládii tohon Pááđáár vuást. Na čuđeh huámmášii, et johân taah hemeliih láá kárgám. Talle toh toh-uv kaččâlii, já ko ohtâ käärbis val lâi riddoost, te uigâdittii toin. Iähân toh ostâm tom keččâđ, et lii-uv tot čapo ege lah naappâl ege ááiruhkin. Tommittáá toh melluu tohon tiljápitáiguin maajeeld, já te tiävdojii toos. Já tobbeen ko vuojâdškuottii, te jurgâlii toh almaah maasâd já huškuu taid toho juuhân. Nuuvthân toh hevvâniddii tohon já jiejah pessii patârâsân. Taam lii mainâstâm muu äijih, eeni eeči Heikki Mattus.”. ¶ 1. Čääli kován tiivre oosijd. ¶ "Nuuvt mučis nieidâ! Ep cuuvnâ suu." ¶ – Já kuhes čuárvih. Nuuvt kuheh, et iä ubâ mailmist lah tagareh, iäge ubâ Amerikâstkin lah tađe kuhebeh, eeđâi Marttin. ¶  lii Onne vuolgijm makaš toin mieláin, et finnip njollâääiti valmâšin, mut maid tuušijd. Ko lijjim ovdâseeini sáhhám valmâšin já lâim sáhháástâllâm luovdijd tiätu kukkosâžžân já álgâm taid kiddiistâllâđ káátun, te äijihšoŋŋâba oppeet koskâlditij mii pargo. Ij lam eres rääđi, ko nuurrâđ tyejiniävuid já vyelgiđ Pengillyn. Tohon ko poođijm, te tobbeen lâi fiijnâ šoŋŋâ, äijihoovtijn ij tiätugin. Maŋeláá kale aalgij äijihistiđ tobbeen-uv. Charlie valmâštij pessiteejâ já veikkâ ij pyevti ettâđgin, et tot njaalgâ ličij, te juvâttettee kuittâg-uv. ¶ * Čájáttâssaje: 136 m2 (kobdodâh 17 m x jieŋŋâlvuotâ 8 m). Kj. vuáđukove. Kove Maaŋgâtooimâsali lii kiävtust sierâväärridmist. ¶ Na tiptehân vistig. Mii kapteen lâi kustoo viijmâg-uv toohâm siäivummiärádâs, teikkâ sunjin lijjii adelum siäivumravvuuh. Suájáigijn riäidudum Ruotâst rahtum kirdee sävni aalgij kepidiđ kirdemaloduv já mij puohah lâim pyeri mielâst. Joba muu snuvlájeijee čokkámskippáár-uv mojettistij tommittáá, mast iberdim, et puoh láá oornigist meiddei suu-uv pehti. ¶ Ruttâ já omâdâh láá Immeel šiev já tárbuliih adalduvah. Siämmást toh láá olmooškode táválumoseh epi-imeleh. ¶ Koskoho kišto palhâšumeh juáhhojii taidetábáhtus lekkâmijn ehidist. Palhâšumijd jyehimin (kooveest) tábáhtus laiđiisteijee Heli Huovinen, valastâllâmuási jođetteijee Aslak Paltto já Aanaar škoovlâst puáttee 3-6 lk rááiđu vyeitteejuávkku. ¶ Jeesus ooinij mon moovtâ sij lijjii, já sun ervidij suujâ. ¶ 3. Maggaar tile lii jieŋâlismeerâ häävdist? ¶ Riäskáluohtâ TII.1963 Reeskalahti Naŋŋâvuonâ nuorttiibele riddoost. Nyyssölä-táálu 2,6 km MN. ¶ Jovnâ herkittij. Sun ij lamaš muštám Wieseh. Haŋgal ij ettâm maiden, aaibâs tego ij liččii kuullâmgin. Iä innig váimuinfaarkteh, Jovnâ smietâi já piejâi suábi laavkân. ¶   Almos toimâttuv pargon lii hoittáđ sämitige ekonomia-, pargojuávhu- já eres almoshaldâšem kyeskee aašijd sehe aašijd, moh iä lah meridum eres toimâttuvâi hoittámnáál. ¶ * Oda-Liv Koivisto, Kaamasentie 3300, 99910 KAAMANEN puh.+358 (0) 400-443 157, šleđgâpostâ: Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. . Kielah: suomâ, saksa já eŋgâlâskielâ. ¶ Enni joođeed muu pyeráinis ¶ Maaŋgâ keerdist hiäŋgá- ¶ 15. Alppâenâmeh láá Euroop káátust . . . . . . . 46 ¶ Vuossâmuuh škovlâpeeivih uđđâ máttáátteijee hovdimvuálážin čaittii meid tom, et iä lamaš tuše mainâseh, moh sust peggii, pic kale sun lâi mááinus viärdásâš. Tom pottii tubdâđ muu luokkalijn nomâlâsân Mäenpää Kyösti, Sietiö Heikkâ já Poorti Pentti, mut meid Hyväris-Piäkká, kote lâi muu pursâlonottemskippáár. Máttáátteijee laavij toppiđ kaandâ vuoptâin kiddâ já masa jo kyeddiđ toi vievâst luokast olgos. Kuámmirân saatij pääcciđ stuorrâ vuoptâhaŋkkâ já olgosleggistum kaandah čaittii motomin päljis tiälhuid uáivistis. Ko máttáátteijee iädui monnii ääšist, te ruáŋguškuođij já kárttásuábbi še pävkittij pevdiroobdân já maaŋgah njuolgisteeđân pollii sust. ¶ Loddešlaajâ ¶ – Na ko lam kuullâm naaburist kyehti-uv mainâs: vuosmustáá taggaar, et lah varrim motomáin kandáin oohtân. Já nube mainâs kuullim, et vuolgih puášáskâm láigueemeed tiet. Mii tobbeen jiešalnees lii tábáhtum? Muu mielâst lii nuuvt unohâs, jis ulmuuh toin naalijn sárnuškyeteh. Kalehân nieidâ kalga ain alnestis šiev huolâ anneeđ! ¶ 1. kuoŋâr 2. alkkuuvsâš 3. čulgoom 4. koistâs 5. tabbâ 6. laaštâ 7. kálládâh 8. kyešši 9. sieblâ 10. njeeđi 11. peerjâs 12. päskid ¶ Laapi ollâopâttuv aalmugijkoskâsâš kesiškovlâ Sajosist 6.6.2012. Fáddán Kulttuurmuorâstâh. Kove: Sanna Konola/Laapi ollâopâttâh ¶ Na Veikkohân kale, kyessi ko lâi, jooskâi tiäđust-uv kuolij puurrâm toos, ko kerd iššeed nuuvt váátá já mun-uv juksim suu, ko puurrim puoh loppâsávjáid. Tast maŋa jođhijm oppeet sierâdâttâmpargoid. Ennuu koolgâi kiergâniđ vala finniđ ááigán, ovdil ko puáđáččij Kossenâmân vuolgâ, Veikko uáináh aasâi tobbeen. ¶  puáráničij. RÁÁMMÁT ¶ Säämi tyejeest láá Tave-enâmijn jieijâs ornijdumeh, moh tipšoh eres lasseen vyebdim- já čáitálmâstooimâ. Suomâbeln tuáimee Sámi duodji-servi uárnee čáitálmâsâid já ravvim sehe joođeet puigâ säämi tuojijd vyebdimnáál. Seervist láá puuvdah Aanaar markkânist já iänuduv Hettaast. Seervi ovdedij Anarist ive 1975 vuáđudum Sápmelaš Duoddjárat ry, mon uáivilin lâi aitârdiđ aalmug tyejiäärbi. Säämi tyeje tubdâldâhhân lii tääl ohtsâštave-eennâmlâš Sámi Duodji-merkkâ, mii lii táhádâs, puigâ säämi tyejeest. ¶ Kuálmád peeivi puohah moránii äijih čiärgumân já aldâkkâstmân. Ko sij čaŋâlii olgos teltainis, sij oinii čapis poolvâ vääri alne. Poolvâst kullui noonâ jienâ. Tot čuojâi tegu paasuun. Poolvâst pajanij meid suovâ já tullâ, já ubâ vääri tuárgistij. Puohah suorgânii čuuvtij. ¶ Keeđgijd sij čuákkejii laannân. Ton paaldân sij čokánii oovtâst purâdiđ. ¶ Tääl Máárjást lâi pyeri já torvolâš orroođ, ko Immeel lâi uáđđááttâm peinijâškrokodiil. ¶ Lasanem: Niŋálâs rähtim kyeppi enâmist. ¶ – Tom tun liččih kolgâm váhá ovdiláhháá jurdâččiđ! Eunuk peelhij já tedâččij suttoost poolis numerijd. ¶ Uđđâ sajeh occojeh ubâ ääigi já áššigâšâi tuoivuuh viggojeh väldiđ vuotân. Vajoidittee Pargotooimân heiviittuvvoo pargotorvolâšvuođâlaahâ já kieldâ uárnee pargotooimâ ááigán täpitormetáhádâs. Vajoidittee pargotoimâ ij lah pargo- tâi virgekoskâvuotâ, et ton ääigi iä čoggâšuu pargokoskâvuođâ sulâsiih hiäđuh tegu iäláttâh tâi iheluámupeeivih. Tot ij meid šoddâd pargottisvuođâtorvo vaattâm pargoostorroomiävtu. ¶ Varrijm maŋeláá táálván láiguviäsun Anarân. Issi pargeldij jottee máttáátteijen. Vyeijimmätki piäiván čoggâšui 260 kilomeetterid, ko sun juuđij máttátmin anarâškielâ maaŋgâin škoovlâin. Keessiv láim ovttuu munnuu leirâsaajeest, tivodáim jyehilágán tiiŋgâid já čuoppáim muorâid puáldim várás. Tastoo huksijm meid uccâ táálu, mast ässeen. Munnust lii lamaš šleđgâ tääl love ihheed. ¶ Tast oovdâs algii leđe smaavâ kylážiih tävjittávjá já ušom orosistijm-uv motomij puotâ juhâmin turkkilâš käähvi (uáli jo viehâvis käähvi, mii juhhui uccâ koppiižist já mast lâi masa peeli sukkâr), tâi maidnii muide, eereeb vuolâ. Meid Jordania lâi islamlâš väldikodde já tobbeen lijjii siämmálágáneh oordeleh alkohol háárân. Ep vuáijâmgin kuhháá, ko poođij luoddiäru, já tast iäránáin čielgâsávt siämmáá-árvusiih luodah kyevti kulij. Nommâkoolbah lijjii čaallum arabiakielân, epke mii iberdâm tain maiden, mut mii taksivyeijee čielgij, et uálgispele koolbâst lohá Jerusalem já čižetpele koolbâst Amman. Lijjii vala kilomeettermereh-uv, mut taid jiem mušte. Ratkuim uálgispele kiäinun já ovdiibeln oinuuškuođij kyevti váráduv kooskâst kuhes ááigán miinii čácáduvvâid. Tot lâi Jáámmâm meerâ já mist lâi aaigâ eelliđ ittinâš tobbeen vuojâdmin. ¶ Kilimanjaro lii peeivitäsideijest, ¶ Avveel siijdâ pirâstiteh neelji kuávlust čuákkipäikkikoolbah main nommâ lii suomâ- já orjalâškielân IVALO – AVVIL . Avelist vyelgidijn nuortâs Njeellim kulij vuossâmuš anarâšnommâ puátá Räji-Joovsep maađijratkuuttuvâst, mast lii Avveel nommâ suomâ- já orjâlâškielân, sehe Njeellim nommâ suomâ- já anarâškielân. Tast ko juátká ovdâskulij, te Veskonjaargâ maađijratkuuttuvâst nommâ lii-uv suomâ- já orjâlâškielân. Tiem aainâs ličij nabdam leđe anarâškielân. Puátteš anarâšnommâ lii-uv iäskán Njellimist, mut tađe ovdláhháá ličij nabdam, et siijdâ nommâ ličij lamaš še anarâškielân, mut koolbâst lohá tuše NELLIM . Vuáskujäävri maađijratkuuttuvâst jäävri nommâ lii prenttejum koolbân suomâkielân já nuorttâlâškielân, mut siämmáá ratkuuttuvâst Virdáánjaargâ nommâ lii suomâ- já anarâškielân já Avveel nommâ suomâ- já orjâlâškielân. Räji-Joovsepân ratkuudijn Murmansk nommâ lii suomâ- já ruošâkielân já Avveel nommâ suomâ- já orjâlâškielân sehe Räji-Joovsep nommâ suomâ- já orjâlâškielân. Jieš Räji-Joovsepist tâi ton maađij pellâst ij lah ohtâgin anarâšnommâ. ¶ Belgo-uv tiervâttij Joovnâ já ko Kivs lâi vistig tiervâttâm pyeri määđhi, te sun, Belgo já Haŋgal väzzilii pálgá mield. Veikkâ sun ij lamaš tiättâmgin, et Haŋgal-uv puátá, te tot lâi lamaš kuittâg mahtnii čielgâs, et Haŋgal ij pásáččii Ivesân. Sij vuolgii tave-nuortâs já jis sun iberdij olmânáál, te tot merhâšij, et sij kuáđáččii Kis... na tom kesieennâm tuáhásis. ¶ – Maht toin piergiiččij? Keesijd nuuvt-uv, ko talle lii tot lyemeäigi, mut maht te tälviv, ko eennâm alne lâi meetter asosâš muotâkerdi. Kii vajaččij kuldâliđ ton jyehipiäiválii lyemeskeikkim peeivist nuubán. ¶ 6A Vyeje várugávt vyelejotteemtunnelân ¶ Ojakellukka ¶ Terhi Harju ¶ Oliivimuorah, sitrusheđâlmeh já viinikuárŋoošadoh miänástuveh kuittâg Maadâ-Italia peeivipaštust. Maadâ-Italia stuárráámus kaavpug Napoli lii pegâlmâs tullâvääri Vesuviusâst , mii lii tom alda. Italiast láá maaŋgah tuáimee tullâväärih, já eennâmtuárgástâsah láá tobbeen táváliih. Taat puátá tast, et eennâm lii vulgáánlâš kuávlust. Sisilia suollust lii Euroop alemus tullâvääri Etna (3340 m). ¶ Puppâ kiäččá. ¶ Pocahontas poođij eidu talle maasâd Jävrriidon ruávuid čuoppâđ. ¶   1. Kišto uáivilin lii kavnâđ säämi kulttuurkuávdážân, mii huksejuvvoo Aanaar markkânân, ton uáivil já tooimâ kovvejeijee noomâ. ¶ – Murr, murr... Puáđi teehin sierâdiđ, Puppâ! Jis ááiguh piäránkeččâđ muu, te koolgah korŋiđ muorân... ¶ Kisangani ¶ merkkâtavoid já immâšijd. ¶ poolvâi syeligâsvuotâ ¶ Čielgiliih ovdáneh ¶  teháliih. - Tuántá sittágin! Ánná jurdâččij. ¶ Oovtviärdásâšvuođâlaahâ ¶ Heeihâ jiereskittee kuobžâmaainâs lii pááccám suu mielân. Matti-uv moovtásk kuobžâi mááláámist já tuámá väldiđ čäci-ivnijd já kossâ pensselijd kezis, ruánáá ilddest já máálámpápárijd kubdâ, ruopsis ildest. Lavri viäžžá sunnuu čäci-ivnekoppáid hiivsig čäcihanast čääsi. ¶ 1,5 mälipastem säältih ¶ 4. Jurgâl keeđgijd ¶ Tavesämikielâ: Markus Laiti ¶  jyehiđ 30-90 cm ¶ ATLANT ¶ – Joo, táágupeht tot lâi-uv, sun usâstâlâi já tedâččij puáluid. ¶ toovláštárukielâ = muinasnorjaa (kieli) 112 ¶ Säämi muusikkuávdáš ¶ Uhredem Njižžjäävri siäidán ¶ – Mun jiem lijkkuu toos, mut uásti olssâd, jis halijdah. ¶ Maacâim kuovđâšm pehti sáátkun já eidu ko pyevtittijm riidon, te piegâškuođij hirmâdávt já leškij uđđâsist, masaba vala korrâsubbooht ko iđedist. Moottorkárbáin suvdâččem luhostui kuittâg pyereest. Kurpoim vala Eija kárbá juovâ paijeel maađijpiällás, kost sun maŋeláá iäláččij viežžâmin tom Hiacein meddâl já mätki oroi lemin nuhâmin toos. Mii mätki kale nuuvâi-uv Avelân, mut Äijih ráŋgášij vala Peerti-uv. Ko sun lâi tavanâm riddoost já vyeijilâm Äijihjäävri máddáákiäčán, lâi pieggâ rusoškuáttám miätá Äijihjäävri nuuvt korrâsávt, et käärbis lâi stávrum hirmâdávt já uccást ij lamaš koivim čääsi siisâ. Lasseen suu ovdii vyeijimkiänu oolâ lâi ton puudâ kiinii suoppim joddee já sun kaartâi fakkist karveliđ tom, amas potkiđ viermi, jeđe lâi vuáijám kiäđgán nuuvt et potkur lâi repčâšum. Ij tast kalle. Ko sun lâi peessâm viijmâg riidon, murdettâm kärbisskiäru čáácán, vinssam kárbá toos já čoonnâm tom vala pyereest kiddâ, jeđe ááigui vyeijiliđ, te maid tuušijd. Autoba ij lihâstâmgin kuussân pic koivij jieijâs toos kiddâ. Luhhoost siämmáá parkkisaajeest lâi kiinii tuurist mađhâšemvavnuinis já Mersuinis já taat almai išedij Peerti meddâl riddoost kesimáin jieijâs autoin Peerti auto. Puohnâssân täävtih kávnojii paijeel neeljičyeđe já toh lijjii koddeest, kaaicâst/saavzâst, čuuvčást/kuáppilist já kyeleest, sehe monnii jursest (máhđulávt njuámmilist). Ihe tassaaš iä kyele täävtih kavnum Äijihjoorŋâ Äijihsuollust ollágin, mut Äijihjäävri Äijihist taan keesi kale. Meerhâš-uv tot maiden, jiem kale tieđe. Tutkâmušmätki Äijihân lâi uáli mielâkiddiivâš já puáttee kiäsán ááigum-uv oppeet iävtuttiđ tutkâmušâid mottoom eres suollui. Maht tallegis keevâš. Kalehân Samuli Paulaharju já Ilmari Itkos -uámikkâsâid sátáččij väividiđ čuuvtij taat äšši, et sijjân ij muštâlum taam sieidist mihheen. Sieidi kale lii nuuvt puáris, et velttidhánnáá tallaah ulmuuh iä ubâ liččii tiättámgin tast maiden. ¶ Uánihis väzzimmääđhi maŋa satâččemjuávkku juovdâi kistoin häävdi kuuvl. ¶ – Na mun lam esken algâttâm sämikielâ luhâmijd tääbbin tego tuot Maarit-uv, Ánná čielgij. Sämikielâ lii kale aaibâs okei, mut ko kihheen ij aalgâst máttám muu ravviđ jiemge jieškin máttám já tiättám koijâdâllâđ, te vahâgist luvâškuottim meiddei suomâkielâ. ¶ Tieđettemčáluseh ¶ – Mun kavnim Jievjâ! ¶ uáivist, ovdil ko luptâneh njuáidusávt ááimun. ¶ 1 000-2 000 ¶ Anarist nuurrum mainâsijn ( Inarinlappalaista kansantietoutta ) já kuálmád vuoiŋâlâš ¶ – Na iänhân muoi tággáár hommáást laanan šoodâ, jis muoi elleen paapâ šiljoost váhá keččâmin. Iänhân muoi lah maiden suáláádmin pappâlist. Olmâ äššihân munnust lii. ¶ Simpans lii ulmuu aldemus hyelkki, mut olmooš ij lah ovdánâm tááláin apinain. Ulmust já apinain lii kuittâg ohtsâš madâreeči. ¶  čuoigâim. ¶ – litterpele nisujáávuh ¶ Jugurttipusseer ¶  luodâ 14. stuorrâlodde ¶ 156A Keđgiääigi ulmuuh kevttii mammutijd maaŋgânáál. ¶ a. Ruotâst ¶ Cuábui ¶ Aalgâst tot orostâlâi vist tuuveest, mut ko tiäđust-uv poškâččij toho, te ferttij varriđ navittân kuusâi luusâ. Ko táálu eemeed eelij pačemin kuusâid, te luoštij Kvaakâ ain olgos já tobbeen tot kalâččij ubbâsist Untoin (Kaabi Isá neelji ihásâš kandâ), jeđe maacâi navittân. Ton täälvi Kvakkâ veerdilui enâmustáá eidu Untoin já táájui suin ain ko toos lâi tilálâšvuotâ – vaarâ tondiet, ko Unto lâi táálu ulmuin ucemus já aldemustáá lode jieijâs stuáruduv. Kvakkâ vietij ubâ täälvi navittist já ko kiđđâ aldanškuođij já šooŋah lieggânškuottii te Kvakkâ-uv peesâi leđe kuhebijd aaigijd olgon. Tot posâdâđâi távjá čäcilááduin, moh kiđđuv iđeškuottii. Lode suájá lâi täälvi ääigi puáránâm tommittáá pyereest, et jo algâkeesist tot áppádij kirdeđ. Ulmuuh smiettii, et kuás tibi te kuáđá sii, mut ubâ keesi Kvakkâ pisottâlâi Čovčjäävrist Maatikeččin já vuojâdij jäävrist olgoláá-uv – já eres-uv ludijguin,~mut ko kiinii táálu ulmuin moonâi riidon leibipittá kieđâst já čuorvij “Kvak-kvak-kvak-kvak” , te Kvakkâ kale puáđistij, veikkâ ličij lamaš jäävri nubebeln. Kvaakâ hersku lâi leibi já niisu. Keesi moonâi Kvakkáin suottâsávt já iäskán čohčuv tot lappui. Kihheen ij tieđe, et paajij-uv tom kiinii vâi vuolgij-uv tot nälikuoimijdiskuin varrimmáátkán máádás. Tot lii kuittâg vises, et Maatikiäzzá páátán tot ij šoddâm. ¶ 54 ¶   3. a) Maid ekologâlâš pyramidijn puáhtá kuvviđ? ¶ Jáákup 1 Moos 27:1-28:5 ¶ pieni kuva nautapaarmasta suurennuslasin alla otetaan pois! ¶ nuorttâsämikielâ amnâsmáttááttâsâst 23 olmožid. 68,3 % sämikielâlâš máttááttâs pirrâs uáppein fin ¶ Tastmaŋa lam-uv lamaš šiev ášásteijee taan kävppijâsân. Ko sun uáiná muu puátimin siisâ, te sun vistig koijâdist, taarbâš-uv muu kuolijd čuoppâđ. Ko eeđâm, et ij taarbâš, te sun notká seehâ tievâ veik magarijd kuolijd já vuábdá taid uáli jo šiev haadan. Jis puáđám ehidispeeivi váhá ovdiláhháá ko kävppi mana kiddâ, te tot kyelisekkâ lii-uv táválávt hirmâd jo styeres. ¶ Netiellei hiäimu stuárráámus ovdâsteijjee Säämist lii ketki, mii lii luokkadum stuorrâpiättun. Ton kukkodâh ohtân seibijnis lii 85 seentist pajeláhháá meetterân, koskâmiärásâš tiäddu niŋálâsâst 11 kiilud já orásist 16 kiilud. Stuárráámus viekkejum niŋálâs ketki lii tiäddám 20 kiilud já stuárráámus viekkejum ores ketki 28 kiilud. Keeđhi válduivne lii tevkisruškâd, motomin joba čappâd já siijđoin láá nuuvtkočodum ááisáh, ađai kuárttil kobdosiih kuovgisruškis sárgáh, moh älgih čuámáttâsâi moojiibeln já jotkâšuveh čuárbbelij paijeel seibimaddui. Tah luostâgeh muttojeh tevkkâdubbon taađeest ko keeđhi ahe lassaan. Peljikeejih, kállu já nierah láá kuovgâduboh ko válduivne. ¶ - ohtsis 313 - ohtsis 242 - ohtsis 60 - ohtsis 8 - ohtsis 25 ¶ Párnái vuoigâdvuođâi almossopâmuš ¶ Biodiversiteetpargojuávhust láá olášuttem toorjân ráhtám virgeomâháid já čanosjuávhuid kenigittee toimâohjelm . Toimâohjelm lii vyeimist ihán 2020 já ton olášuttem čuávuh já ovdedeh biodiversiteetpargojuávhust. Sämitigge lii uásálistâm toimâohjelm valmâštâlmân. ¶ tooimâst peivitipšolaahâ já máttááttâslaahâ. Peivitipšoost já máttááttâstooimâst pargeeh taheh 36 % ¶ (spiekâstemjuávkku nr 1), tastko tot lii luándulub olgospyehtim ige toovât ¶ 2. ¶ Kähtee ( Gavia stellata ) ¶ iäláánnääli . Kj. populaatio. ¶ Čällee Suvi Juntunen (sämitigge) ¶ Nuuvtpa mij ehidispeeivi siäivuim Ateena kirdemkiädán. Kaavpugân peesâi metroin, ko vistig oostij liipu já pintedij lusis laavhâid junan. Mätki Ateenan piištij tijme verd. Ulmuuh lijjii nuuvt pokkâ, et illá táátui čaahâđ. Meddâl mij njuškijm Sintagma-jolgâdâs metrosajattuvâst Ateena kuávddáást. Hotellân ij lamaš tast innig mätki ko muáddičyet meetterid. Tohon mij puhhiidâđâim olmoošjuávhu čoođâ lavhâidânguin. Hooteel nommâ lâi Astor. Tot lâi kale šiev hooteel, ige nuuvt tiivrâskin. ¶ Tággáár looveest lává Kopiosto ry já Suomâ staatâ sooppâm mii kuáská čuovâkopijistem máttááttâsuáivilân motomijn máttááttâsministeriö vuálásâš oppâlájádâsâsin. ¶ Tuu pyerivuotâ já rähisvuotâ pirâstit muu ¶ Obžâ já Tobžâ uáđđáv tälvinaharân ¶ jovjâttiđ, kovjâttâm, koovjât = pölyttää ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 179 ¶ – Hus, moonâ meddâl tast! Tuántá nuáidilodde! Vuolli-äijih pahudistij. ¶ ~~~~ Tastoo love ihheed maŋeláá poođij máhđulâšvuotâ meiddei pargo keežild máttááttâllâđ eenâb anarâškielâ, ko Kaabi Eljis Márjá-Liisá (Marja-Liisa Olthuis) ornij oovtâst Säämi máttááttâskuávdáin já Oulu ollâopâttuv Giellagas-intituuttáin tievâsmittemškovlin 2009 – 2010. Sun uáiná, et kielâ mättimist lii lamaš pargoost-uv ävkki ko tääl sun ibbeerd váhá tavesämikielâ-uv. Já pargo usâdijn suu sämikielâtaiđu keččui virge valjiimist hiättun. ¶ Säämi kielâlävdikoodán, mii joođeet säämi kielâohtsâšpargo já mast láá ovdâstum puoh sämikielah, nomâttuvvojii pajan 2008-2011 Suomâ ovdâsteijee jesânin: tavesämikielâ Vesa Guttorm (väärrin Petra Biret Magga), aanaarsämikielâ Petter Morottaja (Ilmari Mattus), nuorttâsämikielâ Erkki Lumisalmi (Jouni Moshnikoff). ¶ Mielân iä leeh pááccâm ennuugen tábáhtusah ton pelnub mánuppaje ääigist, maid lijjim škoovlâst. Jiem šoddâm kuássin koijâdiđ eejist, et mon suujâst muu tuálvui škoovlân nuuvt maŋŋeed – cuáŋuimáánust, ige ive aalgâst. ¶ Säämi parlamentaarlâš rääđi lii Suomâ, Taažâ já Ruotâ sämitiigij já Ruošâ sämmilij parlamentaarlâš oovtâstpargo-orgaan. Rääđi oovdâst sämmilijd aalmugijkoskâsijn ohtâvuodâin já kieđâvuš aašijd, moh kyeskih sämmiláid algâaalmugin. Parlamentaarlii rääđi čäällimkode pargoi já eres toos lohtâseijee aalmugijkoskâsij aašij hoittám várás Sämitigge ocá MERIÁIGÁSII OOVDÂNPYEHTEE Pargo álgá 19.3.2015 já pištá vistig 31.12.2015 räi. Tohálâšvuođâiähtun lii pargo vaattâm škovlim já sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95). Pargo miänástuvvee hoittám váátá hiäivulii ollâškovlâtutkos, šiev sämikielâ, suomâkielâ, táru-/ruotâkielâ tááiđu sehe kelijdeijee eŋgâlâskielâ njálmálii já kirjálii tááiđu. Pargoost váttoo meid tave-eennâmlii sämihaldâttuv já aalmugijkoskâsij olmoošvuoigâdvuođâsopâmušâi já –tuáimei äššitubdâm. Pargokován kuleh čällee- já čuákkimorniimij lasseen ohtâvuođâtoollâm sierâ enâmij sämitiggijd já Ruošâ sämiservijd sehe ääšioovdânpyehteepargoh. Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi IV/IV-II mield (vuáđupälkki 2 457,04 – 2 560,57 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 27.2.2015 tme 16.00 räi čujottâssáin Sajos, 99870 Aanaar teikâ info@samediggi.fi. Lasetiäđuid pargoost addel má. haldâttâhhovdâ Pia Ruotsala puh. 010 839 3106 teikâ puáttee parlamentaarlii rääđi saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi, puh. 050-5242109. Sämitige já parlamentaarlii rääđi tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi Anarist 12.2.2015 ¶ Sun sáárnui sijjân vala viärdádâsâigijn: ¶ Aanaar lii stuárrum. Kuávdáást láá lase rakânâsah. Hotelleh láá stuárrum, lii rahtum vuojâdemhalli, pyecceevuotâtáálu, poolistáálu, stuárráb kirjerááju, tááluh láá eenâb, škovlâ lii stuárrum, lii rahtum meid suotâstâllâmsaje já kävppikuávdáš. Kävppikuávdáást láá 20 kävppid já ton nommâ lii Inapo. Tobbeen lii ohtâ spellâkävppi, maŋgâ pivtâskäävpi já veikkâ moh. Suotâstâllâmsaje lii viehâ ucce já tobbeen láá čuávuvâš mašineh: ohtâ stuorrâ čokkerađe, käämmintáálu, lasâsokkelo, kommetáálu, rakkeet, kettigkarusel, possujuna, maisemajuna já maailmpyerá. Suotâstâllâmsaje lii ain kiddâ talle ko lii muotâ. Ton nommâ lii Riekon kita. ¶ Iänááš uási olespyehčein pivdeh kuolijd já ¶ Suáđigillâš Hannu Postila kuáivui Čuđejuuvâ pellâst Pahaoja puotâ kole juo 1880-lovvoost. Toimâ kuávlust pehtilui, ko Lapin Kulta Oy huksij toho toimâsaje ive 1925. Pahaojast tahhojii 1920-lovvoost vuossâmuuh maašinkollekuáivumeh. Tohon jođettuvvojii ryevdirađereeilah, näppivoovnah já lievlâvuoimijn tuáimee mašineh. Sreeviimij puátuseh paccii kuittâg heeitugin. Kolle finnâšui uccáá já keeđgih ettejii mašináin porgâm. ¶ arvevyevdi ¶ Uđâsaassâm ääigi tááláá Suomâ já Taažâ taveuásih luhhii Tuárnus já Kiemâ Laapijd. Uđâsaassâm mield máddáá sämijuávhuh suddâluvvii syemmilâš kulttuurân. Tain kulttuurijn láá pááccám motomeh tiivtâpitáh já eđâlduvah. ¶ min bakteerijd. ¶ Váávnust lijjii luhhoost ennuv párnááh, kiäh sierâdii koskânis já kiäh lijjii iloliih. Sofia še peesâi siigijn sierâdiđ. Páárnážân mätki lii ain kukke, já ohtmottoom sist ain vuárustis toskádâlâi määđhi kukkoduv. ¶   - Toho sirdáh taid. ¶ muu, vâi? ¶ - Mastpa toh tietih tom, ko iä lah kuássin ulmuu uáinâm? ¶ Uccpárnáá Vuoli Ilmar ¶ kielâlaavâ toimâmvuođâst, mut ij tärhibeht miäruštâl ton vijđesvuođâ. Taan čielgiittâs uáivilin lii ¶ šovâttemsellâ ¶ hämmejeh oovtâst ekosysteem. ¶ Ovdâsijđo ¶ Vaaljâlävdikodde ¶ – Naa, Ánná mieđettij. Taat lii nuuvt vaigâd. ¶ merâpuákku ¶ Ruotâ sämitige saavâjođetteijee Lars-Anders Bear algâttij sahâvuárus oovdânpyehtimáin ton tuotâääši, et Iänuduv Hetta lii lamaš ohtii uási Ruotâ kunâgâskode já meiddei uási Ruošâ caari imperium, mut tääl Hetta kulá Suomâ staatân, mii vuáđudui ive 1917. Taan kuávlust sämmiliih lijjii motomin áinoo aalmug, mut tääl sämmiliih láá ucceeblohhoon. Sämmiliih ääsih neelji enâmist já jis miinii tábáhtuvá sämmilâšaašijn monnii riijkâst, tot vaikut meiddei eres riijkâi sämmiliijd. Suu mielâst Säämi parlamenttâ já ton juátkee sämitigge lává lamaš 1970-lovo rääjist sämmilâšdemokradia ovdâmerkkân Ruotâst. Meiddei Lars-Anders Bear tiäduttij ILO-algâaalmugsopâmuš saje 169 tehálâšvuođâ já sun oonij tergâdin, et Suomâ já Ruotâ tuhhiittiččáin ton. Talle čielgâččii meiddei sämmilij omâstusvuogâdvuođah enâmáid já čassijd. ¶ parâsâd. Paarâ miäruštâl, maid luudijd uáivildâh. ¶ 5:27-32,6:12-16 ¶ čolle ¶  ulmuuh » Talle ohtâ sist, Kaifas, kote lâi ton ive ollâpappân, eeđâi: » Tij eppeđ ibbeerd eppeđ maiden. Eppeđ–uv tij addii, et jis ohtâ al- ¶ – Manneen aabâs hitásávt... ¶ Ánná ij tuostâm keččâđ Heeikân. ¶  láá SaKaste- Sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ovdedemrááhtus-proojeekt ¶ 2. Stuárádâsâi valjim. ¶ ovtâskâs veerstah láá almostittum Kirholij toimâttâsâi kirjeest, já Katekismus meid tuálá ¶ Lii piäivádâh já kuálhis kesipeivi. Suoinâlmâs lii šoddâm jäävri riddoost já puárui-uv kirdá. Tággáár šooŋâst puškoh maneh mielâstis peeivipaštui suoinâlmâsân. Ulmuid suoinâlmâs lii šiev vihálâh ađâi puškoi pivdosaje. Äijih čuážžu jäävri riddoost já keejâd alme já suoinâlmâs. ¶ Tave-Lappi Aanaar (www.inari.fi) Aanaarjäävri Natura-kuávlu, Vääččir meccikuávlu Kuávlu tipšo Meccihaldâttâs. ¶ Sij tohhii nuuvt ko Jeesus kočoi. Iššeed smakkij čääsi, mii lâi muttum viinin! ¶ Ovdâsijđo ¶ Uáivikaavpug: Ouagadougou ¶ 3. Sämmiliih láá maaŋgâi suhâpuolvâi ääigi iällám luándust já haahâm tast áigápuáđus, já sist lii sierânâs mättim luándu suoijâlmist já kevttimist. Sämmilij ärbitiätu miäđušt jiešmeidlist noonâ já pištee ovdánmân. Sämmilij sierânâskoskâvuotâ luándun tuálá siste sehe kenigâsvuođâ já ovdâsvástádâs pirrâs kelijdeijee vuotânväldimist sehe ärbitiäđu sirdemist puátteid suhâpuolváid. ¶ Puohah ruáhásii. ¶ * Čáitálmâssermâ; Oovtâuáság sermâ:10 eurod/pv, 3-uáság sermâ: 30 eurod/pv ¶ b. Maid kuobžâ taha jis eres kuobžah puátih rááđu luusâ? ¶ Tiiláđ puáhtá šleđgâpostáin teikkâ puhelimáin. ¶ MARTTIN ČUÁRVIHIÄRRÁ ¶ sämikielâ kevttim. ¶ Pivdem iävtukkâs noomâtmân sämitige nuorâirááđán ¶ Mobergoja lii Čuđejuuvâ siemin uálgijuuvâš. Ton pirrâsist kollekuáivumtoimâ lii lamaš livkkáá juo paijeel 120 ihheed. Moberg Kuldal lâi algâalgâlávt kolleruukiuásusfinnoduv Prospektor Ab 1900-lovo aalgâst huksim tutkâmtoimâsaje. Maŋeláá tast láá lamaš maaŋgah kuivooh já finnoduvah. Tááláá ääigist aldasijn lii Avveeljuuvâ áinoo ruukipirrâdâh. ¶ tondiet ko sun ij lamâš ¶ Olgopäikkikodálijn astoääigijottein joteh kuávlust keessiv jiešráđáliih vandârdeijeeh já kyelipivdeeh. Kuávlu tavenuorttii uásist lii Čevetjäävri–Puálmágjäävri vandârdempäälgis, Anarâšpäälgis já Sämipäälgis. Tälviv kuávlui čoođâ mannee moottorkiälkkárađeh pyehtih čoođâjotteid kuávloid. Kuávlust láá kuttâ Meccihaldâttâs aitârdem ävđintuve já nelji Villi Pohjola láigutuve. Čoovdâsäänih Eres tiäđuhVuávám lii čáállám Elina Stolt Rááiđu nommâ já nummeerMeccihaldâttâs luándusuojâlemalmostitmeh. Ráiđu C 000 ISSN1796-2943ISBN (njoođđum) ¶ — Vuoi vuoi sittágin! Juurdâš, jis sun váldá ton paldanâs pänikuustâs! Maid muoi pargeen Pöö? ¶ b. Mane täid kuávloid lii ovdánâm tággáár šadolâšvuotâ? ¶ Jierssee ađai kuáppilvälli lii väŋkis koskâstuárusâš peivikozzâlodde, mast lii kuhes poođâš. Tot sulâstit mottoom muudon cissáášvääli, mut lii tiäđust-uv čuuvtij stuárráb. Ores já niŋálâs lává siämmááhámásiih, mut niŋálâs iärut tast et tot lii stuárráb já vääŋkib. Rävis jierssee lii seelgipeln tevkisräänis já vielgis čuávjipeln láá ränis tuárissárgáh. Čalmekulmesäärgis lii vielgâd já čielgâsávt uáinimist. Nuorâ jierssee lii paajeeld tevkis ränisruškâd já vielgis čuávjipeln láá ruškis mietisárgáh. Jierssee lii 50–65 cm kukke, já suájákeejij koskâ lii 95–120 cm. Puárásumos Suomâst riegistum jierssee lii lamaš vááijuv18-ihásâš já Euroop puárásumos oppeet Ruotâst riegistum 18 ihheed já 9 mánuppaijeed puáris. ¶ 63 ¶ kielâlávgumvyevi. Sämikielâ já kulttuur iäláskittee kerhotooimâ olášuteh orniimáin vuálá škovâahasáid párnáid já ¶ Sämiáášij tave-eennâmlâš virgealmaiorgaan pivdoo valmâštâllâđ ive 2012 palhâšume jyehim. ¶ Muu aabis, pargokirje čohčâ ¶ 23B Vildâmiŋkki mákkoo čäcipiälláin. ¶ - Máttááttâsvuávámpargoi lasseen sämitige pargoid kulá sämikielâlâš oppâmateriaal tuárjumvuáháduv haldâšem já ovdedem, muštâlij Valle. Keevâtlâšvuođâst tot uáivild oppimateriaalvaarij haldâšem já jyehim, materiaalpargo čuávvum já pedagooglâš stivrim. ¶ Lasanâm anarâškielâ máttááttâs keežild Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut aalgât anarâškielâ algâkuursâ já anarâškielâ vuáđu-uápui viermimáttááttâs. Giellagas-instituutist anarâškielâ vuáđu-uápuid puáhtá čođâldittiđ kyevti ive ääigi káidusmáttááttâssân. Čoovčâ 2013 ääigi máttááttuvvoo anarâškielâ algâkurssâ (5~oppâčuággá) já kiiđâ 2014 ääigi anarâškielâ vuáđukurssâ (8 oppâčyegisid) já meiddei anarâškielâ njálmálâš kevttim (5 oppâčuággá). Kontaktmáttááttâs uárnejuvvoo viermist ehidist, já uási máttááttâsâst pasta čođâldittiđ jiečânâs pargon viermimáttááttâssân. Vuáđu-uápui maŋa uápuid puáhtá juátkiđ Giellagas-instituutist ain maistertutkos räi. Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut ornim máttááttâssân puáhtá uuccâđ sierânâs oppâmvuoigâdvuođâ. Eres ollâopâttuvâi uáppeeh, kiäin lii tutkos čođâldittemvuoigâdvuotâ, pyehtih kevttiđ ollâopâttuvâi koskâsâš sopâmušâid. Uuccâmravvuuh kávnojeh tääbbin: http://www.oulu.fi/hutk/erillinenopintooikeus . Uuccâmäigi nohá 15.8. tijme 15. ¶ (spiekâstemjuávkku nr 2). Tast anarâškielâsâš versio nuávdit GNT teevstâ. Jurgâlus lii ¶ Liiŋkah: ¶ vievâst = avulla 3 ¶ 7. KUNNEE (GLORIA) JÁ KIJTTOSSALM PASE KULMÂOHTÂVUOTÂN ¶ njomâtteijee kašmârdeijee ¶ 6 Magarijd vädisvuođâid puáhtá šoŋŋâ tovâttiđ viljâlmân? ¶ Lávârdâh aalgij kärbismađhijn meerâ oolâ. Kárbáh korvii Suomâlane já läddejii Kulosaari Casinon, kost lâi purâdem. Ehidist lijjii val promootiotánssáámeh Puáris ollâuáppeetáálust. Tuáluh nuhhii toos, ko juhlooh vazzii kaavpug kááđui mield ollâopâttuv porthái oolâ já valdii vuástá piäiváá pajanem tijme 4.13.”. Kierâš 2.6.2010. Professorkyevtis Leea já Heikki Laitinen láin Maatikuáhtá Katrin išedin ubâ ton promootiopaje já uápistáin sunnuu jyehináál. ¶ ohtsâškoddetiettui, finnodâhekonomia já haldâšem syergist. Ruávinjaargâ áámmátollâškoovlâst ¶ Talle sun čuárvui: 'Eeči Áábráhâm, äärmit muu! Vuolgât Lasarus teehin, et sun njuoskâdičij suormâkeejis čáácán já čuáskuttičij muu njuohčâm. Tai njuovčâtuulâi kooskâst lii kaavhâd leđe.' Mut Áábráhâm eeđâi: 'Mušte, algam, et tun ožžuh eledijnâd šiev uási, Lasarus hyenes uási. Tääl sun uážžu tääbbin vaivijdis lohđuttâs, mut tun uážuh killáđ toske. Toos lasseen mii kooskâst lii kieŋâlis ävži, nuuvt et tääbbin ij kihheen pyevti puáttiđ tii kuuvl, veik halijdičij– uv, ige tobbeen peesâ kihheen äävži paijeel mii piälán.' Riges almai eeđâi: 'Eeči, mun áánum, vuolgât suu talle muu vanhimij táálun. Must láá vittâ viiljâ – sun kolgâččij váruttiđ sii, amas sij–uv karttâđ taan kiärdámuš sajan.' Áábráhâm västidij: 'Sist láá Mooses já proffeeteh. Kulos sii.' Ij, eeči Áábráhâm', almai eeđâi, 'mut jis kiinii jämmei juávhust monâččij sii kuuvl, sij jorgettiččii.' Mut Áábráhâm eeđâi: 'Jis sij iä kuldâl Mooses já proffeetijd, iä sij kuittâg osko, veik kiinii pajaničij jämimist. ¶ Saje kogo peeci lâi koččâm juvvii rasta lâi uáli vuovâs Sáárá mielâst. Oppeet sunjin puáđistij uáli juo jolâs juurdâ mielân, mon sun ááigui tállân olášuttiđ. Sun makaš pala hirmâdávt, ko kuárŋu muorâ oolâ, jeđe ko te pesâškuát suullân juvvii pelimuudon, te makaš polâškuát hirmâdávt juuhân koččâmistkis. Sun kiiljád Kuivei: ¶ puáđus ¶ SAIJAASVUOTÂ: * Studio 44 m2; 7 m x 6,3 m, ollâ tile ¶ Saavaan putestempartioh ¶ Riidon pesâdijn kirahvienni eeđâi: – Kuulâba Astron, ¶ 1. a. Noomât riijkâid káártá sárgáid A - C. ¶  koskân: Vuossâmuu iijâ Junná ferttij uáđđiđ niävuittáá, mut sun kaavnâi stuorrâ pááppârseehâ, mon siisâ čaaŋâi já keččâlij fattiđ naharijd ricciluovdij alne. ¶ Káránâsvuonâ EA Korppivuono Vuáidâsjäävri kuhemus luohtâ. ¶ Anarâšâin láá ive 1995 sämitige čuággim tiäđui mield 324 tagareh, kiäin sämikielâ lii lamaš vuossâmuš kielâ. Ko taan lohon lasettuvvojeh suomâkielâliih anarâšah, te ubâ meeri sáttá leđe aldasáid tuhháát. Anarâškielâ mätteeh láá kuittâg iänááš puáráseh teikâ koskâahasiih, párnááh já nuorah láá viehâ uccáá. Ive 1986 vuáđudui Anarâškielâ servi (http://www.anaraskielaservi.net) ovdediđ anarâškielâ. Ton pargoost láá šiev puátuseh. Ive 1997 álgâm Kielâpiervâ l lii lasettâm nuorâ sárnoi mere. Veikkâ anarâškielâ lii-uv iälááskmin, te tot lii liijká vala uhkevuálááš já váátá noonâ toorjâtooimâid jotelávt. Kuittâg lii suijâ oskođ, et jis kielâ finnee torvodum saje siärváduvâst, já ton kevttim lassaan, te anarâškielâ iälá. Ive 2004 aalgâst vuáimán puáttâm Sämikielâ laavâ miärádâsah kyeskih meiddei anarâškielâ. Tot puátá nanodiđ anarâškielâ saje já lasseet kielâ kevttim. Matti Morottaja ¶ poccuu, já eeči še, mut elleituáhtár ¶ vuoijâmjyelgi.....69 ¶ -70-72-74-76-78-80-82-84-86-88-90-92-94-96-98-00-02-03-04-05-06-07-08-09 ¶ Uárree já riemnjis ¶ Iššeed Into lii šoddâm Aanaar Lusmenjaargâst 1946. Päikki lâi táválâš ton áigásâš anarâštáálu mon vievâ áigápuátu poođij kuáláástmáin já tälviv meiddei puásuihommáin. Päikkikielân lâi anarâškielâ, mutâ suomâkielâ aalgij vyeittiđ ko Into-uv kaartâi čiččâm ihásâžžân vyelgiđ škoovlân, vistig Rivdulân já talle kuálmád luokast ovdâskulij Anarân. Päikkimätki lâi kukke já koolgâi aassâđ asâdâhkuávdáást. Tobbeen anarâškielâ sárnum lâi kieldum já pááikán peesâi ohtii mánuppaajeest kyevti piäiván. Määđhi koolgâi väzziđ teikkâ čuoigâđ. Čiččâd luoka maŋa lâi vala peli-ive jotkâškovlâ já tast maŋa Into algâttij-uv pargoelimis. Vistig sun lâi uánihis aaigijd luoddârähtim já _tivvoom hommáin já vala sáhápargoin. Tast maŋa sun vuolgij Ii:n levyrävdeehitsar škoovlân, mii piištij oovtâ ive. Škoovlâ maŋa sunjin lâi fálusist pargosaje Maadâ-Suomâst, mutâ meiddei siämmáá ääigi Inarin Riista~-kävppi faalâi sunjin kyevti oho autovyeijee pargo. Sämikandân sun valjij uánihis pargopuudâ päikkikuávlustis. Tot kyevti oho pargopuddâ voonâi-uv 10 ive kukkosâžžân. Loopâst sun tooimâi Riista~-käävpi ryevdiuásáduv tipšon. ¶ já kii peri ervidičij, ¶ KULLUUTTÂS ¶ Suomâst artikla 8(j) olášuttem valmâštâllâm äššitobdeepargojuávkku lii luovâttâm raportis pirâsministeriön 7.6.2011. “Montreal čuákkimist čielgâi, et Suomâ lii oovdâstjottee artikla 8(j) olesváldálii olášuttemn valmâštâlmist. Katais haldâttâs haldâttâsohjelmâst láá čonâsâm suojâliđ ärbivuáválii tiäđu. Akwé:Kon ravvuuh láá heiviittum Suomâst tuše Pänituoddâr meccikuávlu hoittám- já kevttimvuávám rähtimist, mii lii tääl joođoost. Äššitobdeepargojuávhu olášuttemiävtuttâsah Suomâ staatân kalga kuittâg olášuttiđ já olášuttem kalga älgiđ pehtilávt Suomâ staatâ já sämitige oovtâstpargoin. ” , váátá saavâjođetteijee Näkkäläjärvi, kote lii toimâm meid aalmuglâš 8(j)- äššitobdeepargojuávhu saavâjođetteijen. ¶ 3. Visásmit, et kamerad peividem lii riehtâ já ¶ - Moos taarbâš torjuu? - Maggaar muštopyeccee argâ lii já maht tom puáhtá tuárjuđ? - Maid kalga oovdedškyettiđ? ¶ Ko peessim kirdemkiädán, tobbeen lâi oppeet sevŋâd. Tuše kátulaampuh adelii ucánjihhii čuovâpitá motomij parkkeeramsojij puotâ. Parkkeerajim jieččân láiguauto láigufiirman väridum sajan. Togobeht paaldâst sattui leđe lamppu-uv. Tiettim, kuus čovduu kolgim kyeđđiđ, mut vistig kolgâččim kuittâg suáitistiđ tom nube láigufiirman já koijâdiđ ravvuid, kost kavnâččim jieččân uđđâ vuájáán já ton čovduugis. ¶ Ko máttááttâlškuát anarâškielâ, te lii aaibâs vises, et láá motomeh ulmuuh, kiäh eđâškyeteh, et ličij čuuvtij pyereeb luvâškyettiđ veik eŋgâlâskielâ, et ovdán elimist pyerebeht. Tast ij uážu vájáldittiđ tom pirrâs, mast taah ulmuuh láá tágárijd jurdâččemvuovijd oppâm já kuullâm: sij láá karttâm tom porgâđ tallaa ohtsâškoddeest, kost sämikielâ huánášui. Tääl sämikielâ táiđu kiäččoo tuš pyerrin Säämi pirrâsist: ko máttá sämikielâ, toin naalijn lii älkkeb finniđ pargo-uv olssis. Nubbe motomin kuullum kommentti lii: ”Na tun tot kale lah kielâ nuuvt čuuvtij vájáldittám!” Tággáár ulmui juurdâšmettumvuotâ lii kale váiváás äšši. Nuuvt noonâ kielâtáiđu ij lah oovtâgin anarâšâst, et puávtáččij huánášiđ kyeimis kielâtááiđu. Anarâšah tarbâšeh kyeimi kyeimis iše toos, et kielâ siäilu puátteevuođâst-uv – liävus tot talle mainâsij luuhâm páárnážân teikâ máttááttâspargo škoovlâst. Kielâ oovdedmân onnuuččij juáhháá kielâtáiđu. ¶   ličij nubebel já Sanna nubebeln. Talle sun eđâččij: ¶ Lahtos 8 Tuávvášmateriaal, Ärbivuáválii tiäđu suojâlem sämikuávlust ¶ Motomij tähtikuolijd kullee novdâvepsikuolij veepsih muttojii kuuloold nuuvt, et toiguin puovtij peehiđ enâmist. Täst puohtii leđe maaŋgah-uv hiäđuh. Enâmist iä lamaš piäđuh. Tobbeen lijjii máihláás šadoh purrâmnáál já jis lâi tárbu, te eennâm mield puovtij sirdâšuđ láádust nuubán. Ko evoluutio ovdánij, te kooppânj muttui algâlâš kepisin. Návt čiälgáliih sirdâšuvvii eelliđ eennâm oolâ já cuábuielleeh ovdánii. Cuobbuuh pasteh rävisin lihâdiđ koške enâmist, mut toi liške kalga pissoođ njuoskâsin. Toh lasaneh ovttuu čääsist. ¶ 119A Puurâ piäiválávt purrâmâšriggee jyehi sektorist. ¶ Siiri Jomppanen ¶ Kiälláá ~ Kiälláájuuhâ = Kiellajoki ¶ staatâ virgeomâháin ađai 2,9 % eenâb ko ive 2000. Sämikielâ mättimettumij meeri lii mottoom verd ¶ Anarâš juovlâkoortâin lii puorij juovlâi já luholii uđđâ ive tuáivuttâs anarâškielân. Anarâš juovlâkoortah vuábdojeh anarâškiel kielâpiervâltooimâ pyerrin, já Anarâškielâ servi tuáivu-uv, et nuuvt maaŋgâs ko máhđulâš uástáččii anarâš juovlâkoortâid já vuolgâttiččii taid uápisulmuid já táin naalijn tuárjuččii anarâškiel kielâpiervâltooimâ. Anarâš juovlâkoortâid finnee Avelist seervi čällest Ilmari Mattusist já Anarist Säämi Tyejeest já Siijdâst. ¶ c. Maadâ-Amerikâst ¶ sijđoh: 72 s. ¶ Rávdui jálus suuhân kullojeijee ränisrávdu lii šeris, kolmâ časij piätukyeli. Tot ij kuulâ Suomâ puigâ kyelišlaajáid ijge tot lassaan tääbbin luándulávt. Vissásumosávt tom kuáhtáá Aanaarjäävrist. ¶ Vuáŋŋáš ¶ UM: Na porgii-uvks ton pilkkedijjei maiden toh kuovskâsah talle, ko nuuvt alda pottii…? ¶ 6. Persovntiäđuh kieđâvuššojeh tuše nommâkišto ohtâvuođâst, iäge toh luovâttuu ovdâskulij. Puoh tiäđuh hevâttuvvojeh kišto nuuhâm maŋa. ¶ Heli Huovinen ¶ 6. Sämitiigijn lii kenigâsvuotâ toimâđ nuuvt, et kihheen ij olgoštuu suhâpele, seksuaallâš sundášume tâi etnisâšvuođâ keežild. Säämi nisonijn já -almain kalgeh leđe siämmáálágáneh máhđulâšvuođah, vuoigâdvuođah já kenigâsvuođah puohâin ohtsâškoddesuorgijn. Nisonijn já almain kalgeh leđe siämmáálágáneh máhđulâšvuođah uásálisteđ miärádâstoohâmorgaanâi tooimân já sij kalgeh leđe mieldi vaikutmin vijđáht ohtsâšpaargon ohtsâškode puoh suorgijn. ¶ Njižžjäävri viestârbele riddoost lii puáris kieddi, mon puárásumos viste lii ceggejum 1800-lovo pelni. Tot lii smaavâ ááitâš já ain-uv ciäggud kiedi tavenuorttiikeččin uccâ pooráá alne. Ton siämmáá pooráá alne lâi máhđulávt motomijd iivijd puárásub uccâ aassâmtuuvááš, mon lâi ráhtâm Eljis Piättâr, Paltto suhânomâstis. Táálu nommân šoodâi Pekkala, mii šoodâi leđe sehe kesi- já tälvipääihi nommân. Tonáigásii vyevi mieldi táálui noomah adeluvvojii omâsteijei ovdânoomâi vuáđuld. Tälvipäikki lâi viiđâ kilomeetter keejist maadâviestârân, Lavnjejäävri taavaakeččin. ¶ 2. Jurgâlus. Verstâ lii jurgâlum nuuvt säänist sáánán ko peri máhđulâš nuuvt, et ¶  čujottuvvoo. Objekt Siämmáá peeivi, oho vuossmuu peeivi, máttááttâspárnááh lijjii ehidist čuákist lukkâdum uuvsâi tyehin, tastko sij pollii juudalâšâin. Fakkist Jeesus čuážui sii kooskâst já eeđâi: ¶ – Na ko tuu paddimpiergâs lii muu seeŋgâ vyelni. Muu mielâst tot lâi aaibâs krokodiil hámásâš. ¶ Kroatia F6 ¶ Ráidu-čáitálmâs. Kove: Jouni Männistö ¶ 7. Mii aaivhijd tâi iloid lii tunjin muorâin? ¶ 5 RAPU JÁ SKÁLŽU LÁVÁ STUORR ¶ 3) et aainâs-uv ohtâ suu vaanhimijn lii merkkejum tâi ličij puáhtám merkkejuđ jienâstemvuoigâdvuođâlâžžân säämi parlament tâi sämitige vaaljâin. ¶ Takkâ tunjin, ete kuldâlih. Takkâ. ¶   181 ¶ 4. Isak Pehrsson Mattus, Maratz, Paadar (Issá Piättârkandâ, j. 1743) naajâi Carin Andersnieidâ Kuuvain. Sunnuu áinoo páárnáš Issá naajâi Brita Mårtennieidâ Nousuin, kote lâi šaddaaš Suáđigil Kiemâsiijdâst. Mattus-nommâ juátkoo kaandâin Mårten (Marttin, š.1730) já Hans (Hannu, š.1739), sehe kaandâ Pehr (Piättâr, š. 1735) kaandâst Mårten (Marttin, š. 1776), kiän kulmâ viiljâ kevtiškuottii Padar-noomâ. Isá maajeeldpuátteeh láá Mudusjäävrist aassâm Issá Haanukaandâ (š.1845), sehe Pááđáár Fááškust aassâm Matts Juhháánkaandâ (Junnáás-Matti) já Movsháást aassâm Marttin Haanukaandâ (š. 1851) maajeeldpuátteeh. Suuvâ jesâneh láá lamaš eres lasseen lensmanin, lukkárin, kirkkoveerdin já katekeettan. ¶ Ko muurâš puáđiškuát, ¶ Pyehčeeh já čaasij koppákuorijááh ¶ Soovsâčielgi ~ Stuorrâ Soovsâčielgi = Iso Karvaselkä ¶ liegâsvuođâsuonjâr 132 ¶ Jávvumuocâ – Jauhokoisa ( Ephestia kuehniella ) rävisin 7–9 mm kukkosâš ruánáásiähá tâi piŋkkisiähá tivre, moi suovsah poreh jáávuid. ¶ lassaanmist ¶ seibi ¶ širottâs = heijastin 6 ¶ čuovâ 139, 141 ¶ - Na, nuuvt kale. ¶ 27B Kukkodâhpirrâduvah joteh ¶ 6. Taan muorâ myerjih láá loddái hersku. ¶ Náiđujävri TII.1963 Kuortahjäävri aldasijn, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ alodâh 20 - 70 cm ¶ Parâpargoh ¶  ko Luomupyevtittâs lii luándumiäldásávt viljâlum tâi šoddâdum pyevtittâs. ¶ kuácceevyevdi ¶ 17. Miäccáás väärih, Väri-Suomâ enâduvah 56 ¶ Sust piäluštâs saahâ lii puáttám maailmân. Sust tuu oskolâš tuođâšteijeeh láá muštâlâm já puáhtám evangelium meiddei mii enâmân. Mij kijttep tuu täst alme adalduvâst já lávlup tunjin alestâs eŋgâlijgijn já puoh posijgijn: ¶ 96 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ Čäcimittáreh luisteleh kuhes juolgijguin čässuáivi mield. Toh mättih meiddei kirdeđ, ko toh kávnojeh motomin koške enâmist. Siemin kildee silbârävdeeh joreh já skirviitteleh tuákkin čässuáivist, mut vaarâ äštidijn toh puohčâleh. ¶ 1 a. Noomât kove šaddoid. ¶   3. Škovlâviäsu Peivitipšo ¶ Himalaja India väldimeerâ ¶ Jeesus koijâdij: ”Puáđám-uv tuu luusâ pyerediđ suu.” ¶ – Na, maid? Njorttâ čuorvij. ¶ já tuálá ellee čuákist. ¶ Komitea loppâjuurdâpuáttuseh já avžuuttâsah (eŋgâlâskielân) ¶ a. Maggaar sajan Tukholma lii šoddâm? ¶ – Mudoi kale, mut Kuiveest láá nuuvt ennuu toh kiđđâpargoh, et sun ij tääiđi ostâđ. Puávtám mun kale elâččiđ koijâdistmin sust. ¶ Aldamáttááttâs, stivrejum pargopáájáporgâm já oppâmpargoh. IV Säämi kielâlávgum vievâst aktiivlii kielâkevtten 1 oč Ulmeh: ¶ kođovajâldem.....46 ¶ – Vâi puávtám pyereest njavhâdiđ tuu. ¶ maissâ ¶ 60-sajasâš raavâdviäsu lii tergâdis uási čuákkim-, kongres- já kulttuurtábáhtusâi ornim. Saijoos toimâ lii aalgâst, nuuvt ete tooimâ innovatiivlâš oovdedmân láá šiev máhđulâšvuođah. ¶ Ehidist poottim Iänudâhân, mast piäsá tuše värijn Avnaasjuuvâ rasta, mon nubebeln vuálgá vandârdemkiäinu. Mut oho vandârdem várás mun liččim kolgâm vistig eelliđ käävpist já čyeđe saksamäärhi pävirruttâ fáárust lâi čielgâs, et tot ij tuhhii puáris ááhu puuvdâst vuástá já määrfi uástimân. Koolgâi moonnâđ paaŋkin lonottiđ ruuđâ. Lâi vástuppeivi, já puoh sajeh lijjii kiddâ. Tast talle loptim ääigi kulmâ peeivi, kidâ vuossargâiiđeed räi. Uáđđimsekkâ must lâi, já ton syeijin taggaar arvesyejitiällááttâs, mut ij maggaargin purâmuš. Já kalmojim aaibâs hirmâdávt! Lâi algâkeesi, mut iho lâi halla – kesimáánust. Ij must lamaš tagarist mihheen munetiäđuid. Jurdim, et piäiváš páštá Säämist ijâppeeivi, tegu kale páštá-uv, mut et puáhtá leđe nuuvt koolmâs... Puolâš cuovkkij vala muu tiijme-uv, ko ton siisâ peesâi lavtâsvuotâ. Mut ääši kalga tarkkuđ positiivlâš mielâst, tondiet ko sahelim luhâmettumijd keerdijd meeccist paaŋkin, te siämmást piissum liegâsin. Piäiváš paaštij ubâ ääigi, jiemge pastam iäruttiđ pirrâmpeiviaaigijd nubijnis. Paaŋki tiijmest oinim ääigi jotteem. Oho, tijme lii kulmâ iho! ¶ Juvá Leemit, Klemetti Näkkäläjärvi, juátká sämitige saavâjođetteijen eidu álgám vaaljâpaje ääigi. Vaaljâpaje juátkoo ive 2015 loopâ räi. Näkkäläjärvi väljejui saavâjođetteijen jienâiguin 12-9 Sämitige vuossâmuš tievâsčuákkimist Anarist säämi kulttuurkuávdáš Sajosist 15.2. Vyesti-iävtukkâssân lâi nuorttâsämmilâš Tiina Sanila-Aikio. ¶ Hirsâtáálu ij lah puárásumos sämmilii aassâmviste. Tom kunnee finnee lavŋekuáti , mii lii vaarâ-uv puárásumos já pisovâš orroomsaje sämmilijn. Ohtâ kuátimalli lii lamaš eennâmvuálááš kuáti , kost sämmiliih tovlái mainâsij mield assii čuđij ääigi. Lavŋekuáđist lâi aarrân tullâsaijeen, suovâ moonâi reeppin mield olgos. Motomijn koođijn lâi rááptuin muvrejum täkki, talle kuáti lâi-uv jo šiev aassâmviste. Tagarist lam mun-uv aassâm párnážin. Anarâšâi hirsâkuáđist lijjii vyelemustáá 2–5 hirsâkeerdi salvum tegu neeljičievâg tuuveest, mut paajaš uási lâi tegu peljikuáti, mii lâi mudârdum lovŋijguin. Kaskoo lâi aarrân tullâsaijeen. Jottei syeji lii lamaš kuácceekuáti, láávu, lávupeeli teikâ loovdâkuáti . ¶ cimccâh helmi ¶  luándutiilijn. Tábáhtusâst, mii uárnejuvvoo ohtnubálovváád keerdi, pajedeh oovdân uccâ sämiucceeblovoid ađai nuorttâlâšâid já anarâšâid sehe sii muusik- já tanssâärbivuovijd, tego nuorttâlâškatrilli, livđe já leu´dd. ¶ kužžâvätti ¶ Tiet maila toijum väividij muu ubâ ton loppâääigi maid vala lijjim kansaškoovlâst já neeljimollâ ij innig kiäsuttâmgin muu nuuvt čuuvtij. Kalehân mun tom-uv spellim vala motomin, ko lâi valastâllâmtijme, tâi skipáreh vuorjâttii toos, mut jiem innig lamaš siämmáá moovtâ ko ovdil. Skipáreh távjá ađđiistellii tom fiäráán: “Varsin vai vahingossa? No keskeltä!” . Tot oroi lemin hitruus äšši sijjân, mut muu mielâ tot ij čuuvtijgin movtáskittám. ¶ Vâi šodâččih já pisoččih tiervâsin tarbâšâh maaŋgâpiälásii purrâmâš. Juátkojeijee vaibâmvuotâ já hyenes almosiälšu puátih távjá liijgás oovtpiälásii ravâdist. Nuuvtpa ij lah aaibâs siämmáá, maid puurah. ¶ Ruánááeennâm kulá Taanskan. Jieijâs lippu muštâl, et suollust lii kuittâg vijđes jiešhaldâšem. Postâmeerhâin eennâm nommân lii Kalaallit Nunaat, mii uáivild “Ulmui eennâm” . Kyelipivdo lii Ruánááeennâm tergâdumos iäláttâs. Saalâs ovdeduvvoo seilâttâhhân já tot vuábdoo olgoenâmáid. ¶ 03.11. 08.00 – 13.00 5 h ¶ ivejorgálduvâi mield kiiđâst kiäsán já čoovčâst táálván. ¶ Sahhiittâllâm ¶ Siäsá Ailâ Mattus lâi meid tuáhtár. Tast lijjii meiddei tuávlum amnâseh já äijihpoškâ já painspiller vuoiâ. Tuurkipippârist šoddâdij. Toi siemâneh lijjii meid lekittâsah. ¶ Sämikulttuur tuđhostoimâkodde ¶ 3. Aanaar kulttuurčällee virge láá uuccâm paijeel kyevtlovvees. Uuccâmäigi nuuvâi taan ohhoost. Čuovviittâstooimâ hovdâ Katriina Morottaja muštâl, et val taan ohhoost (okko 22) sii čokkâneh valjiđ taid, kiäid koččoh pargosahhiittâlmân, mii lii kesimáánu 10. peeivi. Uđđâ kulttuurčällee aalgât tooimâs porgemáánu aalgâst, talle tááláš kulttuurčällee Anita Kumpulainen páácá iäláttâssân. ¶ Sahara, Kalahari, Namib, Madagaskar ¶ b. Maht reaktioäigi muttoo, ko iskos kiärdu maŋgii? ¶ Motomin kale keevâi nuuvt ete vájálduim tohon šalde kuuvl toin, ko tobbeen lijjii saksalijn pááccâm piiskatyyki, neelji tuuma tyyki, kiiveerlemnuuh já rotyylimiinah lijjii kassâlakke. Iimâš ko ij eečigin hoksám toi rotylijguin pääččiđ taid stuorrâ keeđgijd cuovhâs. ¶  leđe Burkina Faso ¶ 16. Mudusjäävri sieidi , jurbâ keđgi Syerminjaargâ viestârrido Sieidivááráá alne (Samuli Paulaharju: Seitoja ja seidan palvontaa 1932). ¶ –~Vai on sinulla koko aski. ¶ Meerâ suoijâlmist Suomâ kuávlust asâttuvvoo čäcilaavâst já kuávlučäcirääji ulguubeln merâsuojâlemlaavâst (1415/1994. Meerâ oolâ puáttee rakânâs já merâpone tutkâm já ávhástâllâm väätih Suomâ pirâskuávdáá love (merâsuojâlemlaahâ 10 - 11 §) Laavâ mield love ij uážu mieđettiđ tooimân, mast šadda laavâ 1 § miäldásâš pillâšum, ađai taggaar amnâs tâi energia karttâm meerân, mii ereslasseen vahâgit iälulâš luánduvaarijd, tâi meerâ eellim. Laavâst iä lah koloruttânjuolgâdusah love kieldimtábáhtusâi várás. ¶ e. Kotemuu enâduvâst lii enâmustáá aassâm? ¶ Sämikielâ iäláskitmist láá finnim šiev vuáttámušâid ovdâmerkkân párnái kielâpiervâlijn já eres kielân lohtâseijee haavâin. Minister mainâšij savâstis anarâškielâ iäláskittem miänástusmainâs, maid kielâiäláskittemseminaarist oovdânpuovtij Marja-Liisa Olthuis. ¶ čääsi olesjuurrâm . Čohčuv já kiđđuv jäävri ponnečääsi paijaan pajas já pajaldâsčääci pelestis vuáju vuálus. Šaddoraavâdamnâseh já happi siäháneh talle ubâ čäcimiärán. Olesjuurrâm tiättoo še Nuorttâmeerâ cuávis oosijn. ¶ 2 a. Kost saavzah tuállojeh tälviv? ¶ Tim. Tit. 2. ¶ “Tuágádem lii vuossâmuš lävkki nubástusân!” ¶ Ele háputtâl jieijâd aldemuu pelikyeimi, pargeid, käärji, ¶ – Ige tot viišâ keessiđ čuávjis eennâm ¶ säiđi 100 ¶ pyeidikerdi.....88 ¶ a. riijkâid sárgáid 1 - 5 ¶ Aleksis Kivi ¶ – Täst uáinivetteđ tij muu aapijd, já táát keđgi, maid mun lam pajedâm tuon källee oolâ, liävus tijjân já maajeeldpuátteid mušton. ¶    pennuu  lii  tábáhtusâin   – Kal tot vuottuustâlâi, mut jiem mun uáinâm tom keeđhi, arvâlistij nubbe. ¶ o Hiäđukocemist vuáijup eromâšávt sämmilijd kyeskee lahâasâttâs ovdedemprojektáid vaikutmân já sämikuávlu eellimvuáimálâšvuođâ pyereedmân sämikulttuur mield. Čanosjuávkkuoovtâstpargo jieškote-uv virgeomâháiguin juátkoo já ovdeduvvoo. o Hiäđukocceem Euroop unionân ovdeduvvoo já pyereduvvoo. Sämitigge tuálá aktiivlâš savâstâllâm EU:in sämmilijd kyeskee aašijn viggâmáin vaikuttiđ EU miärádâstohâmân oovtâstpargoost SPR:in. o Sämitigge uásálist haldâttâsráđádâlmáid ive 2015 já vaikut pehtilávt haldâttâsohjelm sämikirjiimáid. ¶ Laiđiittâs sân ¶ Kyeli čiähádât piätukuolijn jieijâs syeji-ivnijn, jis tot ij piäluštât tâi paattâr. Aainâs jäävri pajaldâsčääsist lihâdeijee kuolij vuoluupiälááš ivne lii kuovgâd já paajaapiälááš tevkkâd. Piätukyeli ij aaicâ vuoluubeln nuuvt pyereest salâskyele paijeen puáttee čuovâ vuástá. Nube tááhust ovdâmerkkân čerrih ij aaicâ saallâs älkkeht paijeenkulij. Ponnekyeleh láá táválávt tevkkâdeh. Tondiet ovdâmerkkân njäähi peittâd táválávt riddokeeđgij kooskân. ¶ Väldiuási sämimáttááttâsâst adeleh sämikuávlu kieldâin, moh finnejeh taan máttááttâsân sierânâs vittádum staatâtorjuu. Sämikuávlu kieldâin sämikielâlâš já sämikielâ máttááttâsâst láá ohtsis 549 uápped. Lasanem lii lamaš othsis 33 uápped oovdeb škovlâihán verdiddijn. ¶ 9.§ Čuákkim saavâjođetteijee luuvâi tilitärhisteijei ciälkkámuš. ¶ – ciägulyevdi , moi koskâ lâi ohtâ kuárttil já ovttáin kiddimraigijn, ¶ tivreporree . 1. Tiivrijd já eres čielgitävtittemes uccâelleid porree ellee. Om. pešnirihhááš. 2. Njomâtteijeelahko, moos kuleh eres lasseen viäđŋásiih, äimisäpligeh já muoldâg. ¶  + Taažâ, Ruotâ já Suomâ sämiaašijn västideijee ministereh já tai enâmij sämitigij saavâjođetteijeeh láá vuáđudâm tave-eennâmlâš sämikielâ kielâpalhâšume – Kollekielâ. ¶ Sáárá já Kuhesruoidâ-Kuivee (Nooveelčäällimkurssâ 2005) fiktiivlâš ¶ a. kost päihistâd siäiluttuvvojeh vuosâišetarbâšeh. ¶ – Čaŋalduuh? Mii tuu čaŋaldut? Jiem uáini maiden muide loostâid tuu oovsijn, Myerji imâštâlâi? ¶ Assuan puáđu . . . . 87 ¶ Pargopitáh ¶ a. heđâlmitmist, ¶ Luuvâ sierânâsraportistee James Anaya saavâ 15.4. toollum konferens lekkâm ohtâvuođâst täst: OPENING STATEMENT OF THE SPECIAL RAPPORTEUR JAMES ANAYA 15042010 ¶ Stivrâ nomâttij ovdâsteijen Ucjuv kieldâ Kärigâsnjargâ-Ucjuuhâ moottorkiälkkákiäinu ekonomiavaikuttâsâi árvuštâllâm stivrimjuávkun Urpo Vuolab eidusâš jesânin já suu värijesânin Jorma Harlin. Lasseen stivrâ nomâttij Ucjuv kieldâ Áilegas giellasiida- haavâ stivrimjuávkun eidusâš jesânin Anna Morottaja já suu värijesânin Tiina Sanila-Aikio. ¶ - Puáđiba teehi. ¶ ČUÁKÁNKIÄSU ¶ Toos Veikko tuámittij čielgiđ: ¶ merâtäsni meritähti ¶ – Mii Káijá-ááhust lii? Lii-uv vala hyeni orroođ? ¶ – Oioioi mii hyeni lukko, tun uážžuđ paa kirje, tun uážžuđ puoh kisáh tunjin vaijaah, vaarâ tun ibbeerd. Tun lijkkoo mottoom Arkadia-kissá, mut sun ij ollágin lijkkuđ tuu. Sun lijkkuđ taggaar kissá ko lii stuorrâ seibi maajeeld. Tun luhostuđ-epi puoh ko tun leđe nuuvt tuávkki. ¶ Ohjelm ¶ šordeäimi ¶ Sämitigge ¶  jieht Stuorrâ-Britannia ¶ — Jussi Jussi — áármu áármu! čuárvoin kuohtuuh, já Möö eeđâi: — Iän innig kuássin kivsed tuu. ¶ 1. Russula paludosa – Isohapero – Stuorrâsmiäruh U ¶ – Sáŋgár. Mun, siemin, hiäjus jutteselgi lam sáŋgár, jutteselgi mávustâlâi uđđâ, fiijnâ sääni njälmistist já pajedij njunes čiävlán. Kihheen ij lamaš kuássin ovdil kočodâm tom sáŋgárin, mutâ ijba tot lamaš ovdil mihheen sáŋgártavvoid ruokâsmâm porgâđgin. ¶ Loddešlaajâ ¶ KUOBÂRMEECI PÄIHITTEMEH ¶ – Kavnih-uv älkkeht olssâd aassâmviste? Heikkâ joođhij. ¶ 6.4. Torvâlâšvuo đ âvuávám Peivitipšo torvolâšvuođâvuáváámân kuleh nuuvt pargei ko párnáid-uv kyeskee lahâaasâtlâš já eres torvolâšvuođâ já tiervâsvuođâ kyeskee vuáváámeh. Peivitipšolaahâ kenigit toimâohtâduv huolâttiđ peivitipšo torvolii orniimist. Peivitipšo torvâlâšvuođâvuávám lii piäluštâsvuáváámist vijđásub olestorvolâšvuođâ pyereedmân já tolâmân sihtejeijee äššikirje. Torvâlâšvuođâvuáváámist lii meeri árvuštâllâđ tooimâ äštee vaarâid já ¶ Aleksanteri Kena škovlâ, Suáđigil kirkkosijdâ: Juho Yliriesto (tavesämikielâ) ¶ – Na toin junáin, moin mij ááiguim-uv, iššeed eeđâi. ¶ 1. a. Ivnii káártán saavaankuávlu. ¶ - Kielâkappeer-leeirâ ornim várás 1 000 € mieđettui 1 000 € ¶ 112C Kupâlâstiäppu kulá ruškistiäppoid. Kupâlâstiäpu ¶ 8. Euroop lii uási Euraasia nannaam ¶ kyeli. Meid luosâ, torske já kilohaili láá teháliih ¶ Piäđukyevtis moonáin vistig láávu luus, jeđe cokkiittáin tuulâ. Ko láin tast äigipuudâ šompestâm já vissâ-uv purâdâm, te tallet suái poođijn toho jeggiriidon já algijn olliđ suáhikooldâid, maid tot nubbe fastes piätu lâi kiđđâtäälvi kesittâm. Toh kale maŋgii vazzijn suu piervâl paaldâ, mut iä liijká huámmâšâm tom. Piäđukyevtis láin jeggiriddoost vissâ oho ääigi já Ristin-uv aalgij mestâ juo liävuttuššâđ: ¶  puáhtá Onne pargeldijm kulmâ tiijme já finnijm 16 koldâd olliđ. Meeri keelijd vaarâ oovtâ siäinán. Tast maŋa vyejestijm purâdiđ já čokkiistiđ telttavaavnu oholoopân čuákán, jeđe vyeijilijm kuovttijn autoin 102 maili määđhi Pengillyn, kost mij lâim 5 suulâin. Onne jiem lam aldagin nuuvt vaibâm, ko lijjim jiävttáá peeivi. ¶ Pälkkipargoiivij äigin sun naajâi Maarit Vuolabijn (1966) já párnááh šoddii Jari -66, Taimi -69 já vala Jani -78. Into huksij táálu Aanaar Solojáávrân 1972. ¶  juáháš Uccpárnáá Maati (Matti Mattus, 1900 – 1983) mield Máávnu nommâ lâi Maunu Mathisen Paltto (Tovlááh mainâseh, s. 65). Mávnu-mainâseh láá eenâb-uv já toh kávnojeh siämmáá kirjeest siijđoin 64 – 67. ¶ tum ive 2000 vuáimánšoddâm vuáđulaahân. Nuuvtko páhudui, sämmilâš identiteet lii nanosmum ¶ Aanaar kieldâ sosiaal- já tiervâsvuođâlävdikodde lii västidâm haavâ haaldâšmist. Sämitigge, Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdáš já Sámisoster ry láá lamaš mieldi tooimâst. Haahâ lii vuossâmuš sämikuávlu kieldâi já Sämitige oovtâst olášuttem haahâ, mast ovdeduvvojeh sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusah kieldâi palvâlempyevtittâsohtâduvâin väldimáin vuotân äššigâšâi uásálâšvuođâ. Haavâ ohtân ovdedemulmen lii lamaš sämmilij peivitipšo ovdedem. Säämi aarâhšoddâdem ovdedempargo vuolgij joton haavâst hämmejum sämitiimi äššitobdeejesânij tooimâst. Ovdedempargoost lii västidâm Aanaar kieldâ peivitipšo hovdâ. Säämi aarâhšoddâdemvuávám rähtimân vuáđudui ovdedempargojuávkku, mii čokkânij merikooskâi. Saavâjođetteijen tooimâi ¶  kyevti – Kost láá mii meccisaveheh? Siásá koijâdij. ¶ – Naa, iän muoi nuuvt ennuv vala määti, Tuárgis västidij, já nuuvt ubâ äšši mestâ jo vájáldui, ko enni tuámittij kiällárân tävirijd tuálvuđ. ¶ Nubben pehtilumos piivdus tovláá ääigist lii lamaš viermi , mon pyeremus pivdoäigi lii lamaš čohčâ sevŋis ijâidiskuin. Talle šapšâ kođá já čááŋá pyereest viärmán. Jodottâllâm keessiv ij lamaš ulmemiäldásâš, ko pumbulviermih njivluu jotelávt já čuovâdis kesi-iijâi kyeli aaicâi taid pyereest. Čohčuv lâi nubenáál. Talle pyeremus kođokárgui oolâ syeppejuvvojii kuhes-uv joddeeh, maid ferttij jyehi iiđeed kuohâđ šooŋâst peerusthánnáá. Šaapšah čuállejuvvojii čuomâsthánnáá tállán päikkisáátkun puáttim maŋa já sälttejuvvojii kyelilittijd vyebdim várás. Vuoššâmkyeleh, tegu puškoh, vuáskuneh, suávvileh já njäävih renskejuvvojii meddâl, čuállejuvvojii já sälttejuvvojii vuoššâmsááltán já máhđuliih kuávžureh še sälttejuvvojii päikkitárbukyellin ovdâmerkkân juovlâpeevdi várás. ¶ 5. vuojâdem nube ulmuu päikkiriddoost ¶ OA:st lii meiddei sierânâs algâaalmugij tile já olmoošvuoigâdvuođâid čuávvoo sierânâsraportistee. Taam pargoost ive 2008 algâttâm James S. Anaya kolliistâlâi roovvâdmáánust 2008 meiddei Ruávinjaargâst, kost uárnejii el. Tave-enâmij sämiparlamiänttárij konferens já säämi aalmuglâšseervijd ovdâteijee Säämi konferens. ¶ Kyelišoddâdemlájádâsâin šoddâdeh kuolijd ¶ – Savottapargo kale sáttá kavnuđ-uv, Etuala forgâ puátá teehin. Sun lii aalgâtmin savotta kilomeetter Kärigâsnjaargâ kuávlun. Haanu Hanssâ meid lii Etuala vyerdimin parakkist, pargo áigu sun-uv koijâdiđ. ¶ Säämi populäärmuusik ovdánem aalgij 1970-lovvoost ko Nils-Aslak Valkeapää almostitij album ”Vuoi Biret-Máret, vuoi”. Tot lâi vuossâmuš skiärru mast juoigâmärbivyehi lâi ovtâstittum uárjienâmij čuojâlmâssáid. Valkeapää láá čuávvum maaŋgah sämiartisteh main aalmugijkoskâsávt tobdosumoseh lává Mari Boine já Wimme. Onnáá peeivi sämiartisteh ovtâstiteh munejurduittáá jieškote-uvlágánijd muusikgenreid juáigusân já rähtih jieijâsmallisii lávlummuusik. Sämikielân räppäjuvvoo já sämimuusik čuávu aalmugijkoskâsij muusiktrendij suundijd. Maaŋgah muusiktábáhtusah sehe sämiradio já -televisio tuálih paijeem moodeern já uáli ellee säämi muusikkulttuur. Uđđâ suhâpuolvâ šadda pirrâduvâst, mii čiävláht váldá tiäđu säämi ärbivyevist. ¶ Jeesus jämimist aalgij uđđâ eellim. Ko sun lavkkij jämmei mailmân, sun čaaitij vääldis puoh paa kooskâst. Riistâjäämmim táápun lâi peittâttâm vuáittu suddoost, jämimist já Pergâluvâst. ¶ Koččâmâšluámáttuvah láá vuolgâttum 20.4. – 30.4.2007 koskâsâš ääigi poostâst. Vuosmuin vuol ¶ Sämmiliih láá algâaalmug, mast lii jieijâs historjá, kielâ, kulttuur, iäláttâsah, eellimvyehi já identiteet. Sämitige ive 2011 nuurrâm tiäđui mield láá Suomâst 9.919 sämmilâžžâd. Sämmilij lohomeeri lii majemuu neelji ive ääigi lasanâm suullân 569 ulmuin, lasanem lii tábáhtum nomâlâssân sämikuávlu ulguubeln. Sämikuávlust, moos kuleh Iänuduv, Aanaar já Ucjuv kieldâi kuávluh sehe Säämi palgâs kuávlu, mii lii Suáđigil kieldâst, äässih 3.459 sämmilâžžâd. Kuávlu vijđodâh lii 35.000 km². Sämmiliih láá sämikuávlust kuálmádâs ucceeblohhoon kuávlu suullân 11.000 ässest. Tuše Ucjuv kieldâst láá sämmiliih eenâblohhoon. ¶ Jeesus tuubdâi tallân jiegâstis , maid sij jurdâččii, já eeđâi sijjân: »Maht tij tuogárijd juurdâšvetteđ? (KKK02) ¶ Tijdâlamppu lii taikalamppu – mut mii lii Skuáppu? ¶ Kyrösjärvi C5 ¶ lun já kulluuttiđ evaŋgelium puohháid, kiäh láá sivnedum. Kote tom osko já uážžu kaastâ, kalga piäluštuđ. Kote ij osko, tot tuommiitât káđuttâsân. ¶ Merârido tijpâlumosáid šaddoid kulá vuoddâsijn šaddee riddohaavvâr (113A) já korrâ källein mákkojeijee fiskisvuoivâssyeini já syeinisiipuul (s. 109). Jävrrido uápis šaddoid kuullâv še riddorääsi já tejârääsi. ¶ leehâst várugávt ¶  essiiv : Sun 300 € 30 € 3 € ¶ Säämi Máttááttâskuávdáást lii puáttám koijâdâllâm, magareh kurssâtáárbuh anarâšâin liččii ihán 2010. Onnuuččij-uv mottoom kuhesáigásub kielâkurssâ, vâi ličij-uv tárbu mottoom uánihub kielâkuursân? Kolgâččii-uv leđe mottoomlágán kulttuurkuursah anarâškielân? ¶ Ernst Manker: Die lappische Zaubertrommel I-II. Stockholm 1938, Uppsala 1950. ¶ Algâaalmug ¶ Kirho táálu ¶ 12. gaaseel ¶ kirsi.ukkonen@metsa.fi tai puhelin 0400 479 986 ¶ kuárŋuđ tom mieldi paahâ patârâsân aaibâs poolvâi räi. ¶ puh: +358505242109 ¶ Sämitigge 2011 ¶ SUOM ¶ kuuđâd raportis ¶ b. koskâšoŋŋâduv ¶ 3. a. Noomât voorâ oosijd já toi pargoid. ¶ Sämimáttááttâs pargoviehâškovlim ulmen lii aldaniđ sämimáttááttâs kielâiäláskittem uáinust já ton vuolgâsaajeest, ete sämikielah tarbâšeh uđđâ sárnoid. Škovlim ulmen lii finniđ vástádâsâid el. koččâmušân: Maht sirdep/máttááttep kielâ nuuvt pehtilávt ko máhđulâš kielâlávt epiohtâlâs uáppeejuávkun? Ulmen lii ovdediđ sämimáttááttâs pargovievâ pedagooglijd já amnâshaaldâšlijd tááiđuid sehe ovdediđ uđđâ pedâgooglijd vuáháduvâid, moh väldih sämikielâ já kulttuur vuotân já moiguin pyeredeh oppâm kvaliteet já oppâmpuátusijd sehe ovdedeh sämikielâ já kulttuur iäláskittem. ¶ Kuuvij skannam, editistem já teekstân heiviittem: Ilmari Mattus ¶ Tave-eennâmlâš säämi kielâpalhâšume Kollekielâ juohhui koskoho 12. skammâmáánu Helsigist kuáhtásân sämikielâ oovdedmist ánsulum piälán. Sturuduvâs peeleest 12 500 euro árvusâš palhâšume juovvijn Ucjuv sämiservi Sámi Siida sehe uumajasämikielâ máttáátteijee já kielâpargee Henrik Barruk. ¶ – Čirr, čirr... kost mij lep tääl? Imâstâllâv Hire já Väri. ¶  muottust. kilkki = stuorrâlođâsrapu ¶ Kulluuttem 18, 20, 27, 33 ¶ iälusteh uccâ juávhuin. Toh viestâdeh kuoimijdsâs kejâstuvâiguin já jienâiguin já čohoh nubijdis já návt nanodeh koskâvuođâidis. Simpanseh mättih kevttiđ meiddei tyejipiergâsijd: keeđgijd heđâlmij cuovkkiimân, saagijd termiitij pivdemân já loostâid juuhâmlitten, kiärpášfáškon tâi veikkâba arvesyeijin. ¶ Maaŋgâloho ¶ Myetkivääri = Muotkavaara ¶ 5. oovded siälu peessâm lopâlii ráávhun ¶ Kaandah ussáin já ussáin, mutâ iivneh iä kavnum. Jyehi saajeest lâi tuše räänis. Forgâ siävŋánij já räänis-uv oroi nevttimin tevkâdubbon ¶ – Na ele puáđi, ko tot lii tunjin mohe peht, Ánná eeđâi. Uáineen talle ehidist! ¶ d. Maht peelgi váilum vaikut ¶ Puh. 040-7644543 ¶ – Tot lii nuuvt lusis pargo, et must unohistškuođij uálgispele uálgátuáivi, jiemge innig nahcim tevdiđ taid ruugijd. Tááiđám leđe mudoi-uv illáváje. ¶ Annika Pasanen lii rähtimin náguskirje anarâškielâ revitalisaatiost. ¶   eromâsávt Unna Junná aalgij ive 2007 ¶ Ante já Ari iävá kuássin kuullâm maiden ton äijihist kii sooitij Aanten čuuđijn. Ige puálččiuáivi äijih kavnum kosten, kuássin. ¶ Jovnâ iberdij, et sun ij monnii suujâ tet uážžum tiettiđ puoh, ovdilgo lâi äigi. Tääl maŋgâ ääši kuittâg čielgii. Ko stááluh rohhááttii sii Kev... ton Kesienâmist, te sun ij puáhtâm keččâđ Haŋgal ige Belgo tondet, ko sij lijjii nuáidihäldeeh. Mut tääl sun kal puáhtá keččâđ sunnuu. Mondet tuše talle lâi nuuvt? Tot-uv lii koččâmuš, moos sun ij oskom finniđ vástádâs ovdilgo äiginis. ¶ Stivrâ čokkánij 26.11.2014 Anarist. Čuákkim äššilistoost lijjii noomâtmeh já eromâšávt sämmilij kielâlijd vuoigâdvuođáid lohtâseijee ääših. ¶ Vuossâmuuh Suomâst almostum sämikielâsâš ráámmátteevstah lijjii muáddi lovo ¶ Island lii meiddei jieŋâ eennâm, ko iänááš uási ton vijđoduvâst lii vijđes jieŋâduvâi vyelni. Euroop stuárráámus jieŋâdâh lii Vatnajökull , mon asodâh lii nube kilomeetterân. Island enâdâhân kuleh jieŋâduvâin kulgijdeijee juuvah, main láá šävvee kuoškah já hiäŋgukoržeh. ¶ kočâttâhpuohčâlmáin? b) Maht toi saalâs ¶ Párnáá sämikielâ nanodem riäiduh: ¶ Nuorâi Lappi II-stivrimjuávkku ¶ já vinesiisâ já vinesiisâ ¶ vooijâđ, voojâm, vaja = leikata, viiltää ¶   celkkuujeessân- Sun   Tom ij vaaikutkin čääci, pic čáácán lohtâseijee Immeel sääni, mii lii čääsist sehe Immeel sáánán lyettee osko. Immeel sänittáá čääci ij lah mihheen kaastâid, pic tuše čääci. Lohtâstijn Immeel sáánán tot kuittâg lii kaastâ, áármu tulvee eellim čääci já “uđđâsistšoddâm poossâm Pase Jiegâst” , nuuvtko pase Paavvâl ciälkká reivâstis Tiitusân, ton kuálmád lovvoost: “Sun piäluštij mii läđisvuođâs mield uđđâsistšoddâm poossâm já Pase Jiegâ uđâsmittem pehti, mon Jiegâ sun valjeest kulgâttij mijjân mii Pestee Jeesus Kristus pehti, et mij vanhurskesmittum olmožin suu áármu pehti šodâččijm nuvâhánnáá eellim árbálâžžân tuáivu mield. Taat sääni lii vises.” ¶ Almos toimâttuvâst láá haldâšemhoovdâ, kulttuurčällee, lahâčällee, sosiaal- já tiervâsvuođâčällee, pirâsčällee, nuorâičällee, ekonomiačällee, haldâšemčällee já toimâttâhčällee virgeh sehe sämiohtâduv vuávájeijee virge. Viirgij toimâkoveh láá miäruštâllum Sämitige pargo-oornigist . Sämitige čuákkim puáhtá vuáđudiđ táárbumiled eres-uv viirgijd. ¶ Viirgij vuáđudem váátá sämitiggeest adelum asâttâs nubástuttem, mast virgálâš kielâjurgâleijein váttoo el. kielâtutkos, mii ij lah vala máhđulâš čođâlditteđ nomâttum kielâin. ¶ Aune Musta, toimâttâsjođetteijee, Duodji Shop, Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. , puh. 0400-637178, www.samiduodji.com ¶ 1. Sämikuávlu kieldah, staatâ virgáduvah/finnodâhlájádâsâh já sämiorganisaatioh kalgeh tie ¶ Aalmug komerdij kollekäälbi já eeđâi: “Taat lii mii immeel, kote lii laiđiistâm mii meddâl Egyptist.” ¶ taarbâš ij taarbâš ¶ skálžu 180 ¶ 7. Cortinarius armillatus – Punavyöseitikki – Ruopsispovijseitik U ¶ ton kietâkaavân. Já sun nuolâi máccuhis. ¶ tobdočuárvih = tuntosarvet 179 ¶ – äššitobdeeišedeijeeh 18, ¶ SAIJAASVUOT JÁ KAPASITEET: ¶ Peskâ - peski, poroturkki ¶ c) pyereed oovtâstpargo Ruotâ já Taažâ haldâttâsâiguin eres lasseen aašijn, moh kyeskih škoovlâi máttááttâsvuáváámijd, máttáátteijei škovlimân, máttáátteijei materiaal pyevtitmân já mediasiskáldâs pyevtitmân sämipárnái várás; ¶ SaKaste lii sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ovdedemhaahâ, mii vuálgá joton sämikuávlust. Tot lii uási Tave-Suomâ maaŋgâsuárgásiih sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusah (PaKaste 2) –haavâ, mon ruttâd STM haldâšem Sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs aalmuglâš ovdedemohjelm (KASTE). ¶ Mut fakkist sun hoksái, et iähân eŋgâlij juhlepihtâsijn eres ivneh ubâ kevttumgin ko tuše vielgâd. Tast sun lâi tääl luholâš, et sun ij tarbâšâm laaigijd muteškyettiđ tego lâi uáinám kuárroid maŋgii porgâmin. ¶ j. vijđásumoseh jieŋâduvah ¶ kiändoo < kendiđ = kynnetään < kyntää 30 ¶ – Ij tot lah mihheen njuoskâdempiergâsijd. Tot lii termostaat. Trooppisâš kukkáid kalga leđe aaibâs jieijâs liegâsvuotâ tääbbin, Elmer čielgij. ¶ Ruošâ sämmilijd oovdâst kyehti Ruošâ sämiseervi. Ruošâ sämmiliih láá vuáđudâm jieijâs ovdâsteijeevâš orgaan, sämitige, mutâ Ruošâ lahâasâttem já haldâttâh iä tuubdâst ton sajattuv. ¶ Iävtuttâs savâstâlmân. Anarâškielâ seervi internetsiijđoid savâstâllâmmooduul, mon peht puávtáččij kieđâvuššâđ maaŋgâlágán aašijd. Ohtâ mooduul/palsta puávtáččij leđe taggaar, et ulmuuh pyehtih čäälliđ toos mainâsijd já iäráseh kommentisteh teikkâ juátkih taid. Juávkkumainâs ličij hitruu... ¶ Meccirääđi ¶ Raportistis Anaya kiddij huámášume el. sämmilij jiešhaldâšem ovdedemtárboid já avžuuttij Suomâ ratifisistiđ ILO 169-sopâmuš. Algâaalmugraportistee avžuuttij Suomâ pyerediđ sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuođâ, sirdeđ pargoid sämitiigán aašijn, moh kyeskih sämmilij ärbivuáválijd iäláttâsâid, kulttuur, kielâ já eennâmvuoigâdvuođâid. Suomâ staatâ kolgâččij turviđ sämitiigán kelijdeijee resurssijd toimâđ já pehtilittiđ tooimâid sämikielâi iäláskitmân. Suomâ lii čonnâsâm raapoort avžuuttâsâi olášutmân. ¶ 2. Kussâ lii Suomâ táválumos šiiveet ¶ Sämikielâ kevttimist ij lamaš tärkki Juntus Maaritkin já sun saatij joba sárnustiđ-uv mottoom sääni anarâškielân. Tom huámâšim, et máttáátteijee Rantamäki ij lijkkum ollágin sämikielâ kevttimân, veikkâ sun lâi nuorrân lamaš vuolgâttâspargoost (lähetys) Ambo-enâmist Afrikâst (tááláš Angola, ađai Namibia) já lâi jurdeđ, et sun ličij aainâs addim tággáár ääši, mut ij vain iberdâmgin. ¶   syevđi = kidus ¶ mân. Raportist rahtui vuáđukarttim säämi kielâlaavâ kyeskee virgeomâháin sehe ráhtojii vuáđustei ¶ Ko kunâgâs Herodes kuulâi tom, sun palaskij. Sun kočoi čuákán puoh ¶ b. Kost lii kolmâsumos? Mii lii kuávlu ¶ Uccâ Juhháán-uv maašâi puudân luoppâđ tuátustis, tondiet ko kale muŋkki lâi vala njálgásub! Teikkâ aainâs masa. ¶ já kiäsuttij, tegu stuorrâ čuovvum tikkar, já kostnii ¶ ruopsistiäppu.....112 ¶ Tiirismaa D5 ¶   jukson  [kuolijd Aasia M3 ¶ Kuávdoo Aanaar markkân, Juvduu riidon já Aanaarjäävri paaldân pajaneijee säämi kulttuurkuávdáá keđgijuálgán muvrájui meetaalpuureeh, mon siste lijjii eres lasseen vuáđukirje (nelji jieškote-uv kielâversio; suomâkielâlâš, aanaarkielâlâš, nuorttâkielâlâš já tavekielâlâš), šlaantah, moh tääl láá kiävtust, Anarist almostuvvee uđđâsumoseh páihálâšaaviseh (Inarilainen, Ávvir, Lapin Kansa já Pohjolan Sanomat) já ärbivuáváliih sämmiliih, Sámi Duodji -pyevtittâsmerháin riäidudum tyejeh. ¶ - Já nu, na gal moai birgejedne. ¶ Raavâd ¶ – Kuálmád stielâsist lii Ánná , Immeel enni Nieidâ Máárjá , mii iššeed párnái šoddâdeijeid, Oovtâ juovlâpeeivi hiärrá , Kyevti juovlâpeeivi hiärrá já Kuulmâ juovlâpeeivi hiärrá . ¶  konjunktio) kunâgâs lunne 2 Moos 6:28-7:13 ¶ 2. Tuuđhâ jäävri čääsi šeellâdvuođâ. Čääci lii šeellâd siävŋussiähá uáli siävŋus ¶ Pestee 15, 16, 35, 37, 40 ¶ jamâ luándu . Iälánij elimân vaikutteijee jamâ tahheeh láá eres lasseen liegâsvuođâ tile, raavâdamnâseh, happi já čiđđâdioksidi. ¶ Hiärá rukkoos ciälkkoo oovtâ jienân. ¶ Äijih tähidij, et ij lah mihheen eeđijd. Almaakyevtis kuittâg koijâdáin vala: ¶  ruttâčiävá TUÁVÁDUVAH ¶ Njuhčâmáánu čiččâd peeivi 1942 poođij JR 12:v komendeijen kirjálâš koččom: ”Sissiosastost, mon stuárudâh lii kyehti komppania, tuššâdiđ juávhuid já puáldiđ tááluid Pirttijäävri já Vitsataipale kyláin. Äigi toi kylái já juávhui tuššâdmân 11.3 – 16. 3. koskâsâš äigi”. ¶ Sipuleh ¶ Tuorâstâh 6.2.2014, Parlamentsali Solju ¶ Planktontiäppoid kullee siemin tiäpuh láá eellimteháliih puohháid jäävri iälánáid, ko toh pyevtitteh ohtim ohtâvuođâst haapi čáácán. Planktontiäpuh kalgeh pisottâllâđ alda čässuáivi, ko tobbeen lii enâmustáá čuovâ ohtim várás. Elleeplankton porá planktontiäpuid. Elleeplankton oppeet poreh maaŋgah kyeleh, aainâs toi čiivgah. Návt raavâd sirdâšuvá ovdâskulij kuhes raavâdkuálusijn, moh älgih tiäpuin já juátkojeh kuolijd, luddijd, njomâtteijeid já loopâst vala ulmuu-uv räi. ¶ Sijâvyeppee ~ Siejâvyeppee 6:3 C 38 Lemmee koskâmuddoin, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ SPR váátá, et Meksiko juovlâmáánust 2010 Ovtâstum aalmugij (OA) šoŋŋâdâhnubástus kyeskee raamialmossopâmuš puáttee uásipeličuákkimist, COP16-šoŋŋâdâhráđádâlmijn kalga sooppâđ lavâlávt čannee luáštukiäpádâsâin já sopâmuš rikkom sanktiovuáháduvâst. SPR váátá, et ¶  heiviittuvvojeh Nuorttâsämikielâ jurgâleijee – Merja Fofonoff ¶ – Jáá. Enâmustáá mun nievdâm kuolijd, mutâ kalhân mun motomin lam vuáŋŋáá-uv nievdâm. Aaibâs peinijáá nievdim stáálupuiccen tasmaŋa ko olmâ vuáŋŋáin teividim jäävri alne. ¶ čiđđâkääni ¶ Pargon kulloo suunnâttâllâđ kielâkuávdáá strategiâid já ornijdume sehe finniđ kuávdáá tooimâ pisovâžžân. Asâttâsvuáđustâslâš tohálâšvuođâvátámâššân lii pargo vaattâm škovlim (sämitiggeest adelum asâttâs 1727/1995) já lasseen váttoo sämikielâ táiđu. Pargo miänástuvvee tipšom išedeh hiäivulâš ollâškovlâtuđhos, hárjánem vátávâš haaldâtlâš pargoin, jođetmist já tave-eennâmlâš ohtsâšpargoost, šiev vuáruvaikuttâstááiđuh sehe kelijdeijee táru-/ruotâkielâ já šiev suomâkielâ táiđu. ¶  subjekt Maati ákku lii kamuvčeppi já lii kuárumin Maatin uđđâ sovskammuid. Äijih lii njuovvâm poccuu já čuoppâm tyeljist kamâsijd. Maati sovskammui várás ákku taarbâš koddoor ađâi oovtâ poccuu kamâsijd ađâi nelji kaammâs. ¶  kale Stuorrâ skarfâsiärvádâh rievdâd pessimsuollus šadolâšvuođâ, ko pooškah hettejeh šadoi šoddâm (s. 123). Pooškâi vuálá šoddâm källeelássááh láá meid enâduv peeleest aheveh uáiniđ. Láá vaattâm, et skaarfâi mere kolgâččij toollâđ miäccástmáin hiäivulâžžân. ¶ Holber Aasluvâst lijjii roovâ njävileh njune vyelni já käibisiämu-uv lâi juo mottoom miili vanettâm. Nuuvtpa sun vaaldij maašin kietân, kejâdij vistig tom já ko teddilij nierân te huurrân kal še siämmást jaskodui já maašin tarvanij nierân kiddâ. Ij ávttám muide ko kiškettiđ maašin luovâs nierâst, ijge totkin eidu tállán puáttám mielân et lâi časkâdiđ maašin. Talle tot ličij älkkest luovânâm. Na tomhân tiätá maht tallegis kiävá, ko maašin lii nierâst kiddâ já viehâruš ravgejuvvoo luovâs, poovčâghân tot. ¶   Peljimeduusa (s. 115) lii čoođâuáinojeijee já šlijvelágán meerâi ässee. Noomâs tot lii uážžum neelji suhâpeliráávsá vuáđuld, moh sulâstiteh peelji. Peljimeduusa lii väldimeerâi šlaajâ, já tot lassaan tuše Nuorttâmeerâ sálttáámusâin oosijn. Loppâkeesi peljimeduusaid puáhtá kuittâg uáiniđ meid Suomâ riddokuávlust, ko meerâ virdedmeh láá jođettâm taid tavas. ¶ stuorrâlođâsrapu = kilkki 182 ¶ Išepargee ¶ Čaalâ puáhtá leđe juurdâ, tuoivâ tâi ulme tast, mon tiileest sämmiliih eellih já láá pajeláhháá kyevtlov ive keččin. Maid sämmiliih pargeh já maggaar mailmist sämmiliih eellih ive 2030? ¶ Stivrim: Dániel Gelencér, pargojuávkku: Dániel Gelencér, Anneli Lappalainen, Joni Gauriloff ¶ pennuusyeini = koiranheinä 32 ¶ – Mut jis sieidi tuođâi-uv lii suáládum, te tot kale ličij jiärmálâš čielgiittâs toos, mondiet kyelilukko lii jäävrist lappum. Maht te puáhtá leđe jäävrist kyelipivdemlukko, jis ij lah sieidigin, kote anaččij pivdemluhhoost huolâ, smiättá Heikkâ. ¶ SämmiliihSuomâst Sämmiliih láá Euroop union kuávlu áinoo algâaalmug. Jiečânâs enâmijn ässee aalmugeh nabdojeh algâaalmugin, ko sij láá šáddááš aalmugist, mii eennâm väldidem tâi asâttem tâi táálái riijkârajij šoddâm ääigi aasâi enâmist tâi ton eennâmtieđâlâš kuávlust, moos eennâm kulá. Algâaalmug, kote kalga jieš anneeđ jieijâs tagarin, lii vuoigâdvuođâlâš sajattuvâstis peerusthánnáá siäiluttâm ollásávt tâi uásild jieijâs sosiaallâš, ekonoomlâš, kulttuurlâš já poolitlâš vuáháduvâidis. ¶ Tintti-tonttu ¶ Čsookh ruáŋguškuođij já paajij aldâgâs, mut Jovnâ lâi neppir já piejâi suábi rähtiđ koolbâ, moin sun talle tuástui aldâgâs. Talle Jovnâ paajij jieš sobbijn monnii muđušii luođâ, mut Čsookh tuástui tom älkkest. ¶ - Mii lii taan saajeest váddun? ¶ Mađhâšemirâtteijee Into Paadar Anarist. ¶ Baltia enâmeh láá eennâmase häämi peeleest njuáidutiävávuáláduvah. Kuávlu alemus saje lii Eestieennâm Munamäki , mon alodâh lii tuše 318 meetterid. Šoŋŋâdâh lii ucánjáhháá lieggâsub já lahtâsub ko Suomâst. Baltiast láá valjeest kuácceevyevdih. Lostâmuorah šaddeh eenâb ko Suomâst já šadolâšvuotâ lii mudoi-uv valjab. Eestienâmist láá ennuu jäävrih - stuárráámus tain lii Peipsijävri . ¶ Eeči povvâstij já pahudij: ¶ Muumienni šiäđuttâlâi Nipso já Nisonieidâ. – Mij cegâttep telta, sun eeđâi. – Takkâ já alestâs, et ep lah meerâ alne! ¶ Vijđodâh: 1 001 km 2 ¶ Kaabi Eljis Márjá-Liisá ¶ Ko návt lâi keevvâm, te smietâdim jo maccâđ maasâd puásuihommáid Čovčjáávrán Pavlus Nuuvdi kandâi já Sammlii Kaabi kandâi sijdâkyeimin, nuuvtko Čivtjuuvâst puáđidijn lijjim jurdâččâm. Siämmást kuittâg muštájim muu ovdii Kyprosskippáár Harju Orvo ravvuu: ¶ Toskejienáin sun čuárvui Danielân: ”Daniel, ama lii Immeel kááijum tuu leijonijn?” ¶ Komitea avžuuttij Suomâ huáputtiđ ILO 169-sopâmuš ratifisistemproosees. Komitea avžuuttij Suomâ väldiđ kiävtun hiäivulijd tooimâid, moiguin pyehtih västidiđ šoŋŋâdâhnubástus pyehtim negatiivlijd vaikuttâssáid sämmilij eennâmkuávlun já resurssáid. Komitea mield Suomâ kalga viggâđ sämmilij tiätun vuáđuduvvee munemietâmâšân ovdil ko ovtâskâs finnoduvváid adeluvvoo vuoigâdvuotâ ávhástâllâđ sämikuávlu luánduresurssijguin. Sämmilij vuoigâdvuotâ omâstiđ eennâm já ávhástâllâđ luánduresurssijguin kalga tähiduđ tárbulii lahâaasâtmáin já haldâttuvváin. ¶ Moddijn eres almain sun vuolgij Damaskosân. Mätki luhostui pyereest já sij aldanškuottii Damaskos. Saul ooinij jo kaavpug muuvrâ. ¶ 5. Viärdádâl lijgešoddâm já korrâ jaavrijd čälimáin ruosâ rievtis ¶ geeh, 3) sämikuávlust tuáimee staatâ ohtâduvah já finnodâhlájádâsah, 4) sämikuávlu staatâ ohtâdu ¶ – Puoh komálumos kissánääli, maid motomeh äššitobdeh nabdeh meid mutaation, veikkâ aalmugij koskâsâš kissálitto FIFE lii ton tuhhiittâm-uv, lii Manx-nommâsâš nääli. Tot lii tondiet komálâš, ko tast váilu seibi alfáárug já vaarâ tondiet lii selgi-uv uánihub, ko kissáin iänááš. Ton lasseen tast láá táváliist kuhebeh monnjâjyelgih já lihâdem-uv lii vähäš siämmáá sulâstittee canccom, ko njuámmilist. Tággáár kisá jiem lah kale kuássin uáinâm. ¶ Ränisnuárjuh iälusteh stuorrâ čurruin ¶ KASPER KÁVNÁ SKIPPÁÁR ¶ Suvi Kivelä saahâ: ¶ WWW ¶ máátáh-uv uđđâsistkevttiđ ¶ Piälppáájäävrih ~ Piälbáájäävrih = Iso Pielpajärvi já Pikku Pielpajärvi ¶ – Mun jiem haalijd siäsá ruuđâid, ¶ Sämmilâsvuotâ lii uási muu. Tot lii munjin argâpeivi ege must lah tarbu tom sierâ miäruštâllâđ. Muu sämmilâšvuotân kuleh peerâ, suuhâ, kielâ, poccuuh já eres luánduiäláttâsah sehe kárvudâttâm sämimaccuhân. Sämimááccuh lii munjin iänááš juhlepiivtâs, mon kiävtám eromâšávt peerâ- tâi suhâjuuhlijn, mut meid eres-uv tilálâšvuođâin, mast ovdâstâm sämmilijd. ¶ mes eeđâi: ¶ Tiäddut, et staatâin lii ovdâsvástádâs OA algâaalmugjulgáštâs vuáimánjoođeetmist, já čuujoot siämmást, et sämiparlamenttârijn já sämitiggeest lii ovdâsvástádâs anneeđ huolâ tast, et algâaalmugjulgáštâs njuolgâdusah tottâluvvojeh já nuávdittuvvojeh, ¶ 1 rasijâš lahcâ~ (10 % vuojâ) ¶ – Enni, addâgâs, čiivgâkyevtis snuđgoin. ¶ 236 ¶ 35–39 cm ¶ Pariisi ¶ nâsmáttáátteijee škovliittâsân ucâluvvee uáppei oopâid. Tot meiddei uárnee sämikielâ amnâsmát ¶ pargei luámáttuvah vuolgâttuvvojii ohtsis 1530 pittád sehe lasseen sämikielâlâš jurgâlusah suullân ¶ sävnivastah. ¶ Junná kejâdij uđđâ aassâmvistees. Tast lijjii lyevdiriicih, mut toh, main lijjii mohnii niävuid, urruu lemin jo väridum, ko tain lijjii tävireh já käävnih. Rijjâ riicih lijjii aaibâs kuáruseh, iä uáđđáduvah ollágin. Junná čokánij mottoom riici oolâ. Sust lâi kal lavkkâ, mut tobbeen iä lam käävnih, eenâb ko pargopihtâseh, evvispittá já ton tagareh. Parakist lâi siämmáá koolmâs ko olgon. Kamina kal lâi, mut muorah iä ollágin. Junná smietâi tiilees, já viärdádâlâi taam saje páikkásis Ordojäävrist, mii lâi Suomâ peln. Iäru kal lâi styeres, oroi tego sun ličij šoddâm Siperian. Tággáár kalšâdis já kaskosis päikki, mahtsun tääbbin ubâ piergeegin. Mut Suomâ peln iä lah ollágin tienâseh, já moh láá te pälkki lii nuuvt ucce, et toin ij piergii, illá piäsá jyehi peeivi purrâđ. Tääbbin kulloo tiänáá liijká pyereest. Ij äävti saje muččâđvuođâ smiettâđ, jis áigu avdo hade tiänáđ. Jis killáá ive porgâđ, te avdo hadde lii čuákist. Talle sun vuájá maasâd Suomâ pel Rambleráin. Ovdemustáá sun mana Ordojuuvâ siijdân já vuájá hitásávt Ordojävr Heeihâ táálu lappâd já puáhtá veikâ jienâtoorvi suáttiđ, jis iä mudoi huámmâš. Puoh njálgâsumos lii tot, et sun šuuveet Heeihâ Pobeda lappâd čunoipurgáin. ¶ já kuulmâsuorâg uálgitekki šliäđá. ¶ 59 ¶ Sun, kii lii kočodum Villen, juurdij jo, et lâi maŋanum, mut talle huámášij, et jieš tiätumaašin lâi val alne. Jispa päikkisijđo Interneetist muttuuččij, jis sun tääl teddiličij ENTER. Já jotelávt sun teddilij tom. Mihheen ij tábáhtum. ¶ – Muu mielâst taat lii vala viärráb ko armeija! Mut tobbeengin ij taarbâš porgâđ pirrâmpeeivijd mut tuš tiätuääigi jeđe piäsá vuoiŋâstiđ. Kii tuántáid taamgis ääigi lii hoksám nomâttiđ enniluámmun? Muu mielâst taat ij lah mihheen luámuid mut ennipalvâlus! Ferttee porgâđ rijjâtátulávt pirrâmpeeivijd uáđihánnáá já vuoiŋâsthánnáá tego uárji! ¶ Váruttemmainâsijguin čielgejii tom mielânpäccee vuovvijn, et maht kiävá, jis parga puástud. ¶ – Tääbbinhân tun lah-uv, avrammiäštár čuorvij, ko ooinij Tálunjoobžâ vuordâčmin luoddâpellâst. ¶ 108 ¶ Komálávt kissárááiđu liähtu kuittâg hiđoi ko tot aldanškuođij Pieinis-Piäká šiljo. ¶ - Jiem tieđe, et loonoot-uv sun innig puursâ maasâd. ¶ Siiri Jomppanen ¶ 33A Čäcievni áimuvuárhás paaldâst. ¶  olgon. kandiih lii Sanij čielgiittâsah ¶  objekt – Maht tobbeen lâi riävská? Mun eellim ucebijguin keččâmin ige tobbeen lamaš riävská. Tot lii onne čaaŋŋâm kielân. Talle Ritva sooitij suu kaandân et puáđi njuovvâđ. Jukka njuovâi riävská. Mun já Piäkká keijáim kielâpiervâlpárnáiguin. ¶  akkusatiivhäämist - Mut maht mun toho peesâm? ¶  / Clitocybe dealbata ¶ Mááđuh láá uáli maaŋgâlágáneh, ige tain lah ollágin tuuvdâriggee. Mááđuh eellih čaasijn já enâmist. Maaŋgah tain tuáimih pieđgejeijen eennâmvuáđust. Tobdosumoseh tain láá lapsemááđuh. ¶ Praha ¶ Tavoh 1, 4-13, 16, 19, 20, 22, 23, 26, 27, 30, 34-37, 40-42 ¶ 06.11. 14.30 – 16.30 2 h Čuákkimpuddâ Matti Morottajain vuáláčällee pääihist Avelist, mast kieđâvuššui uási Matti Morottaja ráhtim teknisijn saanijn. ¶ máhuáiccu ¶ 21. Jävriluándu elleeh 66 ¶ Almain kuulâi äigi já mainâseh piisájii. Sij lijjii navdâšam muide-uv ko aalmuglii luáttámuš, kii eenâb kii ucceeb. ¶ Lâi jo keesi ko Nijlâs Jovnâ vaazij Karsâhkiäčán. Sun lâi vázzâm Pavdjäävri kuáđe peht, já muštlij, et sarves lâi pieđgim viäskár ton kuáđeest. Ij Niijlâs toos maiden, himáttistij tuše, et talle kuittâg lâi čapo, ko sun riävskáid tobbeen piivdij. ¶ Matti Palosaari, Päivi Vehmas já ¶ 5. ¶ Tälvimeeccist ¶ já ton kielâ lii luándulâš já idiomaatlâš kielâ já ton lasseen tot västid GNT teevstâ ¶   Eenikiellâm sämikielâ ¶ Tuávhis juurdâ.Mii jiermijd tast lii ete šluátá savehijguin já šnukármist njunulâs já te lämmee jieijâs, ko kepilijguin-uv puáhtá jotteeđ? peelhij Monni. ¶ talle lii? ¶ Riehtiäššialmai (tavesämikielân) ¶ Iänuduv kieldâ ¶   agâsteleh = perustelevat 156 ¶ Čällee lii Suobâdist šaddaaš, mut aassâm Anarist viehâ kuhes ääigi ¶ b. Maht talle čovdijd koskâvuođâidâd. ¶ Anarâškielân jurgâlâm Annika Pasanen já Uccpárnáá-Vuoli-Ilmar ¶ Márjá-Liisá Olthuis ¶  verbâ  CEELHÂ? Koskoho kišto palhâšumeh juáhhojii taidetábáhtus lekkâmijn ehidist. Palhâšumijd jyehimin (kooveest) tábáhtus laiđiisteijee Heli Huovinen, valastâllâmuási jođetteijee Aslak Paltto já Aanaar škoovlâst puáttee 3-6 lk rááiđu vyeitteejuávkku. ¶ 3/4 tp säältih ¶ Viijmâg Jeesus almostui meiddei oovtnubáloh máttááttâspárnásis, ko sij lijjii čokkáámin peevdist. Sun laaitij sii epiosko já sii vááimu korâsvuođâ, ko sij iä lamaš oskom taid, kiäh lijjii uáinám suu pajaspajanem olmožin. Sun eeđâi sijjân: ¶ 4 Čääli áámmát ovdiibel toi enâdâhkuávlui numerijd, main áámmát vuosâsajasávt pargeh. ¶ Sämitigge oovded sämmilij jieijâs kielâ, kulttuur já jieijâskielâlâš máttááttâs. ¶ – Káigá-uvkâs tun lah! Jieh tun tom innig juuvsâ, ko tovl jo kird~. ¶ MAID IMMEEL IÄTÁ PUOHÂIN ¶ Heikkâ tuáppee puuzâ já uigâd lummosis. ¶  láá ruávskuh ~ mielkkikuobbâreh ¶ 1. Tuuđhâ kirje kove 106B. a) Mon uásist jäävrist ¶ - Tuáivup kolliimist ennuv. Tehálumos ulmen lii rähtiđ pisovijd ráđádâllâmmáhđulâšvuođâid Euroop Unionáin já finniđ sämikoččâmâšâid pyerebeht huámmášumán EU politiikâst. Eromâš ulmen lii turvâstiđ EU InterregSápmi -ruttâdemohjelm siäilum jiečânis ohjelmin, ton ruttâdem turvâstem já ohjelm haldâšem já virgeváldálâšvuođâ kepidem. Puoh pehtilumos ličij sirdeđ ohjelm haldâšem njuolgist sämitiigán. Tuáivup meid piätupolitiik ovdedem EU tääsist nuuvt, ete sehe piäđui suojâlem já sämipuásuituálu hárjuttem liččii täsitiädust já iäláttâs hárjuttem syeji lii turvâstum, saavâjođetteijee Näkkäläjärvi paahud. ¶ VTT Kaisa Korpijaakko-Labba čielgiittâsâst tain virgeomâháin, kiäh láá páhudâm et säämi kielâlaahâ ij kuoskâ sii, lii pyereest já čielgâsávt puáttám uáinusân syemmilâš lahâasâttâs maŋŋaal ¶ Laahâ váátá, et jyehi aassâmviäsust kalga leđe puáluvárutteijee . Tuáimee puáluvárutteijee puáhtá piäluštiđ tuu já perrud. Várutteijee uáináh tobdá suovâhaajâ heerkiht já páárgâd čuhâlis já piškelis jienáin, vâi uáđđee koccááččij já kiergâničij piäluštâttâđ. Lii tuáivuttettee, et aassâmviäsu jyehi keerdist ličij aainâs-uv ohtâ puáluvárutteijee. Puáluvárutteijee stellejuvvoo viste káátu alemuu sajan. Meid kesituuváást kalga leđe puáluvárutteijee. Etinummeer 112 kalga leđe uáinojeijee saajeest pääihist. ¶   Jieŋah suddeh táválávt vyesi-kesimáánu jorgálduvâst, mut stuorrâ joorŋah suddeh iäskán jonsahpiäiván já korrâsuboi taalvij maŋa vala-uv maŋeláá. ¶  predikaat sälttipulssâ.....121 ¶  maid vuásku änhisávt tuáppee. ¶ Mávrái maŋa mätki juátkoo Segis- já Kossâpecsuollu koskâsii čuálmi kulij. Vistig kalga moonnâđ Jäkäläselkä rasta. Ton maaŋgâid källeesuolluid lii pyeremus karveđ syeje pele. ¶ Kaandah Pehr (Piättâr, š. suullân 1675–80), Påhl (Paavvâl š. 1695) já Johan (Juhháán, š. suullân 1700–15) naijii mut tiäđui mield suhânommâ ij jotkum sii pehti Anarist. ¶ Veikkâ jieškote-uv kyelišlaajâi olgohäämist láá iäruh, lii puoh kuolij vuáđurááhtus siämmáálágán. Kyeli lii táválávt siijđoin tapčasâm já kuohtuuh keejih láá čuhâleh ađai tot lii uáli virdevijvesâš. Nuuvtpa čääsi vuástus lii ucce vuojâdijn. Ko kuldâlâdah kyele, te huámášâh, et tot lii njivláá. Tot-uv iššeed kyele lihâdem čääsist. ¶ 128 ¶ Kirholâš eellim vuáhádume Anarist oinui nanosumosávt vuossâmuu kirho huksiimist ive1647. Kirho kolgii huksiđ taas Juvduu njáálmán eennâmmittár Olaf Tresk čáittám sajan. Kirkko kuittâg huksejui Piälppáájáávrán puáris markkân- já keerrivsajan. Mielâkiddiivâš lii, et kirho huksiitteijee, kunâgâdâr Kristiina, kiirkon skeŋkkim kiälu čiehhii ovttuu čuuđij paaloost eres ááigán, ko tälvikerivij ááigán, kuás meiddei immeelpalvâlusâid tollii. Taan kiälu uásild láá motomeh legendah, moi mield tot ličij ain-uv čiehum kostnii. Tuotâvuođâst kiällu sirdâšui 1760 huksejum uđđâ Piälppáájäävri kiirkon. Inventaariopevdikirjeest ive1828 páhuduvvoo. “Kiälu skenkkim Kunâgâslâš Majesteet 1649. Kiällu tastoo luoddânâm já uđđâsist aptum …1818.” ¶ San Marino ¶ - Tun jieh lijkkuu taan piccan! ¶ nálášuđ.....66 ¶ 1. Muštâliđ oskolduv vuáđudeijest. ¶ Oppeet seivittijm Belgradist já ušom elâčijm vala kirdemterminaalist-uv, mut ko siävŋánškuođij, te joođhijm määđhi tavas já maasâd. DC-6b -kirdemmaašin nelji moottor tollii viehâ korrâ huurrân, mut liijkátte finnejim naharijn tommittáá kiddâ, et peessim ucánjáhháá nohádistiđ. Iđedistiijâ, ko ucánjáhháá kuávsudškuođij já aldanškuođijm Tanska Kööbenhaammân, te talle mun oppeet suorgânim hirmâdávt. Čokkájim eidu moottorij moojiipele puotâ já ko vilšâstâm olgos, te moottoreh láá pyelimin. Toi moojiikeččin puolij čielgâ tullâ. Nurdâdim mätkiskipárân uálgátuáiván, kote lâi vala uáđimin já ko sun-uv tommittáá morettij já ooinij taid siämmáid tullâseeibijd, te kale sun-uv herkittij. Vilšâstáim nube pele moottoráid já tobbeen puollii siämmáálágáneh tullâseeibih. Äšši ij kuittâg orroom kirdememedijd mahten hettiimin já nuuvt mun-uv ooccum. Tot lâi kustoo tien kirdemmaašin ohtâ vyehi já ko lâi vala pelduvváid sevŋâd, te moottorij moojiikeččin puáttee tullâseibi oroi lemin kirkkâdub ko ubâ lâigin já nomâlâsân siäivudijn moottoreh monnii suujâst tegu puállájii. Belgradân siäivudijn ep lamaš aiccâm siämmáálágánijd tullâseeibijd ollágin, veikkâ amahân toh siämmáánáálá vaarâ puollii tobbeen-uv, mut ko lâi peeivičuovâ, te toh iä lamaš talle tiäđustkin uáinimist. ¶ Räjittes säminuorah ¶ Mun vuálgám uuccâđ ¶ Tuula Kallioniemi ¶ a. Čääli kuuvijd, maid peenuv haalijd. ¶ Tave-eennâmlâš sämisopâmuš ministerčuákkimist Helsigist ¶ Riemnjispivdo ¶ * Blueray-čuojânâs ¶ "Jis koddep kuudijd, te stuorrâ muátučoorvijd mij tunjin pyehtip." ¶ – Kuullim kale, ete kiinii lii puátimin, mutâ povcâgittim jieččân nube monnjâkeepil moonnâm ohhoost, jiemge tontied peessâm kuárŋuđ jieččân kuovlâmluuŋkán luuptân. Tobbeen mun ain várdáástâlâm, kii lii puátimin. Vuovnâlijd vuorâččâsâid lam kale kovŋim tuoin čapis lodekuuvijn. Puáttee peri siisâ já čokánistee! ¶  celkkust – Kost te tuu lyemehivvâdâh? eemeed koijâdistij. ¶ Vaaljâlävdikodde ¶  leđe tobbeen lii huolâst. Váldá-uv Veijo suu fáárun, ko vuálgá tuálvuđ tävirijd puárásijviäsun? ¶ – Muoi kal piergejeen pyereest jiečânân-uv! Vástidává Albin já Lynx oovtâ jienân. – Tääl tun lah Puppâ teivâm mii: Enni-Ilvâs, Lynx já Uccâ Albin. ¶ 11a rasta já kyehti luoddiistuv siisâ ¶ Pelgi Nijlâs määđhih–animaatiokuálusist almostittojii ohtsis 22 anarâškielân jurgâlum uási (Pelgi Nijlâs määđhih 31-52). Animaatiofiilmah láá lamaš škoovlâi kiävtust juo ovdeláá iskâdâllâmteddilâssân. Anarâškielâlâš saalmah já vuoiŋâlâš lavluu (Anarâšlavluuh) almostittojii tuble-CD verd. Saalmâid lávlu anarâškielâ salmâlávlumjuávkku (Ilmari Mattus, Heli Aikio, Ilmari Aikio, Onni Aikio, Unto Aikio, Rauni Mannermaa ja Lyyli Vehmasaho) já eres vuoiŋâlijd lavluid Rauni Mannermaa. ¶   Mainâsij uáivil, rááhtus já tiätukäldeeh ¶ LÁJÁDÂSHUOLÂTTEIJEE ¶ Verstâ ¶ SAIJAASVUOTÂ: ¶ Maadâ-Vaarjâg = Etelä-Varangi ¶ – Kale kalgeh-uv sattuđ puohah päärtih ohtân, Tálunjobžâ toskádâlâi. ¶ 14. Suillus piperatus – Äikätatti – Pippârtatti U ¶ - Editistempiergâseh ¶ – Muumistáálu! ¶ Säämi tyeje puárásumos ärbivyevi ovdâsteh čuárvi-, tähti-, muorâ- já nähkityejeh. Taneáárpu rähtim, päddiponnoom já tekstiilpargo sämmiliih láá oppâm uásild eres aalmugijn. Maaŋgah materiaaleh, moh láá puáttám viehâ maŋŋeed ulguupiälái kävppikoskâvuođâi vaikuttâsâst, láá kuittâg nobdum lemin ärbivuáváliih, nuuvt uáppáh ovdâmerkkân läđđee, silkke já silbâ säämi tyejeest láá. Nube tááhust ovdâmerkkâm silbâtiiŋgâin säämi kulttuur siäilut ain-uv tagarijd puáris nuorttâ- já koskâeurooplijd ärbivuovijd, moh láá vuolgâsojijnis jo kuhháá tassaaš lappum. Silbâ kiävttoo puáhháá čiiŋâin já šoljoin, mut meiddei juuhâmliitijn, suormâsijn, peljičiiŋâin já cimccâhpaadijn. ¶ suu kálgu kalga pärnittemmin leđe ¶ Luándusuojâlemkuávluh láá aalmuglâšmeecih, luándumeecih já eres luándusuojâlemkuávluh. Toi vuáđudemiävtuh láá luvâttâllum luándusuojâlemlaavâ 10 §:st. ¶ Toin puáhtá luptiđ tâi lyeštiđ vuogâ Runneuággumstággu ¶  habitiivrááhtus Nuorâvuotâ lii pivnohumos já mielâkiddiivumos äigipaje ulmuu elimist, mon juáháš puátá mušteđ ubâ loppâelimis. Nuorâvuottân miäruštâlloo taan ääši ohtâvuođâst äigi, mast olmooš rievdâškuát pärnivuođâst rävisolmožin. Rievdâmäigi sáttá pišteđ ivveest viiđâ ihán, teikkâ love ihán, jobá viđânubálov-uv ihán – aaibâs ulmuu persovnlâš ovdánem mield. Motomijn luholijn nuorâvuotâ pištá ubâ loppâelimis já motomeh vala-uv luholuboh pisotteleh pärnin aaibâs puárisvuođâ räi. Táágu pehti sáttá leđe saahâ luhhoost. ¶ Kevtteeh ¶ Nuorttâlâškulttuurkuávdášproojeekt ovdán ¶ Stipendeh mieđettuvvojii čuávuváid uáppeid: Elli-Marja Hetta (Vuáčču/ Oulu ollâopâttâh), Riitta Lehtola (Aanaar/ Oulu ollâopâttâh), Arla Magga (Aanaar/ Oulu ollâopâttâh), Solja Magga(Aanaar/ Oulu ollâopâttâh), Risten Mustonen (Suáđigil/ Oulu ollâopâttâh), Outi Paadar (Aanaar/ Oulu ollâopâttâh), Magreta Sara (Aanaar/ Oulu ollâopâttâh). Stipendijn meridij sämitige škovlim- já oppâmateriaallävdikodde čuákkimistis 21.11.2014. Lävdikodde pahudij iloin, ete stiipeenducâmušah pottii ennuv, sierâ kuávluin já maaŋgâin škovlimsuorgijn. ¶  Tot Ko merâkuáskimijd riemmii piemmâđ mirhâttis haškâiguin, te kuáskimnääli loskâškuođij. Tääl miirhâi meeri lii kiäppánâm, et kuáskimijd ij innig taarbâš piemmâđ. Tááláá ääigi Suomâst pessejeh kulmâčyeđe merâkuáskimpaarrâd, moh pyevtitteh siämmááverd uđâgáid ivveest. Motomeh merâkuáskimpaarah láá vijđánâm jo siseennâm jävrikuávloid-uv. Ko merâkuáskim iä lah vajedâm innig maaŋgâlov ihán, te tot ij poolâ innig ulmust, tegu ovdil. Merâkuáskim loskâm lii ohtâ luándusuojâlem stuárráámusâin vuáituin Suomâst. ¶ Talle Kuobžâenni čuággá riisijd já siähtálijd kuátán. Puppâ lii sunjin iššeen. ¶ Jyehi ääigi já jyehi saajeest láá ain lamaš tagareh ulmuuh, kiäh láá monnii já maaŋgâ-uv tááhust ereslágáneh ko iäráseh. Tagareh kávnojeh taan ääigi-uv, mut muu mielâst oro, et tovle láá lamaš tagareh ulmuuh čuuvtij eenâb, ko taanáigáá mailmist. Ovdii ääigist iä lamaš makken, moh liččii vaikuttâm ulmui jurduid já eellimmallijd nuuvt tegu taan ääigi. Iä lamaš televisioh, radioh iäge makken, moh liččii sehhim táválii mecciulmuu jurduid. Juáhâš uážui šoddâđ eidu toho kulij kuus halidij. Aaviseh iä puáttâm kallasân já kirjeh, main lâi finniđ tiäđuid stuorrâ maailmist, lijjii vala ucceeb. Toos lasseen luuhâmhaalu já -máttu ij lamaš puohâin. Kukken tuárispeln ässeeh šoddii já ellii maŋgii nuuvt tegu seehâ sist, kuittâg jo taanáigáá ulmuu mielâst. ¶  pyehtih Čalmettemeh já pyecceeh pottii Jeesus luusâ, já sun pyeredij sii. ¶  minulla – Na, tot ij lah nuuvt vaigâd, Tálunjobžâ jeđđij. Kohân peessâp pááikán, te mun čááitám tunjin kähtee kove loddekiirjijn. Tot lii taggaar lodde, mast jyelgih hiäŋgájeh maajeeld, ko tot kirdá. Mudoi tot kale lii mučis lodde: tast lii taggaar čeve, mast láá tego ränis sárgáh, já kaskoo čiäppát tast lii ruškis tiälkku. ¶ Vaibâm, mut tuđâvâš olmožin maacâim City-hotellân, purâsistijm eehidpurrâmâš já viigâim stelliistâllâđ onnáá peeivi tábáhtusâi jurduid mottoomlágángin oornigân. Lâim uáinám onne nuuvt ennuv historjálâš soojijd, kuullâm tain mainâsijd, kuáhtám maaŋgâlágánijd aašijd, et kihheen mist ij liččii puáhtâm ovdil ubâ jurdâččiđgin tággáár peeivi vala motomin puáttiđgin. Itten ličij uđđâ peivi já mist ličij aaigâ vyelgiđ eelliđ Beetlehemist. Tot lâi päikkinommâ, mii puovtij tállán mielân Jeesus, Máárjá já tiäđust-uv Kunâgâs Herodes. ¶ syevđih ¶ Pijgá vuolgij taid párnáid juuhân kyeddiđ. Monâdijnis poođij ohtâ almai suu oovdeld já koijâdij: ¶ säämi kielâlaahâ lii olášum sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođâi tááhust. Uáivilin lii tutkâđ sämmilij ¶ Kiirjij lasseen čuágáldâhân vyerkkejuvvojeh káártáh, jienâpäädih, kovevuorkkiimeh, loostah sehe tiätu fáddásuorgijd kyeskee artikkeleh. Fáddásyergih láá s. 40. ¶ Kielâpiervâlân láá rahtum ravvuuh maht kalgâ jotteeđ olgon. Mátkán vyelgidijn kalgeh leđe mätkiravvuuh. ¶ – Na iän vissásávtkin kuoskâ! Puállunjune lopedij. Tot háisu nuuvt hirmâdávt. ¶ Lâi taggaar párnáisalmâ, mast algâ lâi: ¶ Áŋálâhvuáčču ~ Áŋálohvuáčču = Allivuotso ¶  purrâmuš. lostâsolge lehtiruoti ¶ Murmansk G1 ¶ - Maid? ¶ Sämmilij škovlimašij ohtsâšpargo-orgaan čokkân čuávvoo keerdi čohčuv 2009. Talle äššilistoost láá el. sämikielâlâš oppâmateriaal tile já táárbuh, máttááttâsvuávám vuáđustâsâi uđâsmittem ja kuávluhaldâšem uđâsmittem. Ohtsâšpáárgon meriduvvojii povdiđ fáárun meiddei Oulu já Laapi ollâopâttuvah. ¶ Sveitsi, Nuorttâriijkâ já uccâ Liechtenstein láá eidusiih Alppâenâmeh . Täi väldikudij lasseen aalpah oleh meiddei Raanskan, Saaksan, Italian já Slovenian. Sveitsi já Nuorttâriijkâ lává siseennâmriijkah, ko toh iävá lah merâriddoost. Uusâ Euroop káártást eres siseennâmriikâid. ¶ Kuálástem lii tergâdis sämikulttuur uási eromâšávt Ucjuuvâst já Anarist. Kuálástem ij lah ohtuunis kannatteijee iäláttâs, peic kuáláástmân kuleh maŋgii puásuituálu teikâ mađhâšempalvâlusah. Jyehi sämisuuvâst, mii háárjut kuálástem, láá sii ärbivuáváliih kyelisajeh, tiätu suuvâi naavdâšmist láá jieijâs jäävrih, luovtah teikâ juhâuásih. Puoh tobdeh jieijâs já iärásij kuávluid já pisoh jieijâs navdâšemkuávluin. Kyelipiivdon kulá sämmilâš árvumaailm, kuávlu iä lijgekuáláást já huolâtteh tast, ete meid puáttee iivijn láá tuárvi kyeleh kuálástemnáál. Kuálástemärbivyevist lii tergâdis siärvuslâsvuođâlâš olleemvuotâ sehe kuálástem jieijâs sämikielâlâš terminologia. ¶ 21b maajeelvinekeeči rasta (vyeleeldvinekeeči rasta) ¶ 17,00 € ¶ (happi já raavâd) ¶ Heikkâ lii njorttâm já niälgum. Sun rottee moturis juurrâđ já vyeijil kuáturiidon. ¶ Uusi kuva: 184_bongaus_rajattu.jpg ¶ šleđgâjotoseh láá čavos ege lah jotteemkiäinu alne ¶ litiäđuh láá kuođđum meddâl, ko tiäđunuurrâmintres kuoskâi pargei paarhon lohtâseijee tiäđui já ¶ Maaŋgah šigguu suu orroođ joskâ. ¶ Mottoom ákku mainâstij munjin mainâs tallaa ääigist ko kyröliih pottii Avveel juhâriddotermijd aassâđ. ¶ 11. Váruttâs päikki ¶ – Tun meiddei, Tobžâ! Tun-uv koolgah luptiđ kepilâd, jis ááiguh sárnuđ, máttáátteijee eeđâi. ¶ Heikkâ keejâi Áánán: ¶ XIV ¶ kaačâi siisâ reivâ kieđâst. ¶ Sämitige škovlimraapoort nr 1 ¶ 3. Craterellus cornucopioides – Mustatorvisieni – Čapispocceekuobâr U ¶  peht ¶ – Taažâ meccikissá, ¶ 12. njomâttempirrâmpeivi: 27.7. tme 22.30 poođijn uđâgááh siämmáá sajan já 1,5 miinut kukkosâš njomâttem tábáhtui 23.40 vuáláčällee luoddâratkuuttuvvâst Avveel Saarineitamontiest. Kuvvim luhostui. Polvâšoŋŋâ. ¶ Nubbe tergâdis äšši maid viälppás ferttee opâttiđ lii cissâm já paškem. Já nomâlâsân tot, et taid uážžu porgâđ tuše olgon. Must lâi lukko kennel valjiimist, tiet äšši lâi kennelist vyelgidijn nuuvt pyereest iberdum ko 7-okkosâš vielpis tom puáhtá iberdiđ. Vahâgeh kal pottii siisâ, toos ij vaje maiden. Mut Taru iberdij pyereest, olgos ko moonáim te tobbeen vuossâmužžân čurttái já ciisâi. 7-okkosâš vielpis ij vaje tolliđ ciisâ meendu kuhháá, enâmustáá pelnub tijme. Já jis hirmâdávt toovhust te 45 miinut-uv sáttá leđe jo liijgás. Toos ij išedâm eres ko tuálvuttiđ olgon tijme kooskâin já liijkâ vahâgeh sáttojii mestâ jyehi peeivi. Iäskán 4 mánuppaje ahasâš máttá jo tolliđ váhá - ijge totkin meendu kuhháá. ¶ c. Maid eres elleid kumppi pivdá, ko soorvâid? ¶  kukken . ¶ Ohtsis 190 h ¶ Mut uccâ ilbisčalmekandâ juuđij čoovčâ ¶ 21a oovdelvinekeeči rasta (paajeeldvinekeeči rasta) ¶ 16 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ Kove: Sämitige organisaatio ¶ Nuuvt viiljâžeh vuolgii Egyptin Joovsep luusâ. ¶   3. ¶ » Jiem osko. Jis jiem jieš uáini spijkkárluodâid suu kie- ¶ Merja Fofonoff, nuorttâsämikielâ ¶ – Kohân iävá sáhhááččii vala jieijâs, Assaaskuolgâ huolâttij já paasij tyebbiláá keččâđ, ko Puállunjune já Šlubbopelji sáhháin jieijâs mielâst Tálunjoobžâ kyeddim puáldimmuorâid. Mut jiešalneeshân suoi kale sáhháin tääl miäcástemseervi kištoááiruid. ¶ Muumienni eeđâi, ko ¶ Porgâmravvuuh: ¶ Mooses puášáskij. Sun peškâlij Immeel keđgitaavluid enâmân nuuvt korrâsávt, et toh muálunii tuháttin pittán. Talle sun toppij kollekäälbi já soivâlij tom tuulân. ¶ Kovemateriaal já arkkitehtuurkištodem pevdikirje lii uáinimnáálá meiddei Sämitige päikkisiijđoin www.samediggi.fi ¶ Seenaat-kiddoduvah ¶ – Keejâ Nyytti, teehin mij purjâstep já talle tun uážuh poršođ olmâ. ¶ Sämmilij parlamenttâ ¶ V uoijâmmänidem 68 ¶ Ko vuod poođij iiđeed já aalgij jo leđe peeivi čuovâ. Suoi koccáin. Almai piejâi tuulâ táákân já vuošâi käähvi. Sun vuolgij ergij kuvlân eelliđ sirdemin taid. Rivgost-uv lâi palo kiäppánâm nuuvt ete tuostâi pääcciđ ohtuu tuve kuuvl ton pajan ko almai eelij eergijd sirdemin. ¶ 4. Tuubdâ meeccist eidu tääl liäđđoo šaddoid nuuvt maŋgâ ko máhđulâš. ¶ Jookeerpargopittá 8. Moh ääšših äštih gorillaid? ¶ s. 203 ¶ kiäh láá västidâm koijâdâlmân. Vástadâsah pivdojii toimâttiđ sämitiigán 30.5.2007 räi ađai västi ¶ - Jovnâ! sun kuulâi Haŋgal etâmin. Sun jorgettij já ooinij, et Haŋgal čaaitij laavhâ, mii lâi enâmist. ¶ 32 ¶ – Jo, västidij Heikkâ sunnui já muštâlij diplomaatlávt, et Ánná-uv lâi eidu maŋanâm majemuu buusist. ¶ Jeesus kuáhtáá máttááttâspárnáid ¶ Lasetiäđuh: ¶ Aalmuglij ucceeblovoi suoijâlmân kyeskee almossopâmuš ¶ Riehtiministeriö čuággá uáinuid kielâlij vuoigâdvuođâi olášuumist Suomâst. Puávtáh väldiđ uási viermikoijâdâllâmân tääbbin: https://uusi.otakantaa.fi/fi/hankkeet/1/ ¶ iärásij juávhust? c) Mane kappeerpaaiskij ¶ Aanaarsämmilij ärbivuáválâš muusik lii livđe. Livđe-ärbivyevist lii ohtâvuotâ tavesämmilij juáigusáid. Liivđeh láá eres lasseen ulmuin já ellein. Uásild aanaarsämmilijn já tavesämmilijn lii lamaš ohtsâš repertuaar. ¶ 9. Moh elleeh tovâtteh vahâgijd ¶ uđâgááh. Kuáskimeeči vähtee, amas mihheen vaarâid äštiđ taid. ¶ - Na tast lii taggaar “kaatumatauti” , västidij iäččám. ¶ iilâsk ¶ merâpuákku ¶ 3) sämikuávlust tuáimee staatâ ohtâduvah já finnodâhlájádâsah, 4) sämikuávlu staatâ ohtâduvâi ¶ Ánná lâi hiämáskâm. Sun kejâstij Heeikân, já taat keejâi sunjin maassâd. Esken tääl Ánná huámmášij, mon mučis ruškis čalmeh Heeihâst lijjii: toh povvâstii. ¶ uássin ¶ Sáárá-eemeed vuámmášij nubebeln rido ohtuunâs saavzâ mii mehistij, sun moonâi iššeed kuuvl já mainâstij maid lâi kuullâm já uáinám. Suoi vuolgijn oovtâst keččâđ já savzâ poođij sunnuu kuuvl, mutâ kost lijjii eres saavzah já kiällusavzâ. Suoi vazzijn já ussáin. Alda lâi jieggi já tast lijjii miestuuh jurgâlum, já ličij mahte kuobzâ ličij aassâm já moljom. Tobbeen toh lijjii, hävdidum saavzah, kiällu ij kavnum kosten, tot lâi vissâ jäävrist. Amahmis peenuv umástij paijeel čuájá nubebel nuuvt omasávt. ¶ Romania ¶ Ihe koccááttâs maŋa sun vaaldij pargo hollandlâš taampâst, mon nommâ lâi Hoope van Schevenigen , já sun lâi talle jieijâs mielâst maailm stuárráámus suddolâš, kote lii elimin. Juurdâ, mondiet sun kaartâi ekstaasâst ruttiistâllâđ vuoiŋânâsâid siisâ. ¶ Naa, aaibâs tuotâ! Kaskoo Puupâ kuáđi lättee! Sun lii kuáivum Puupâ kuáđi lättee čoođâ! ¶ – Ij tiäđustkin, eeđâi Jouko. – Iähân tast lah njävilehkin. ¶ 600 ¶ Vuossâmuu potkâsajan Jieŋâsuolluu kárbáinjotteemtoorjâsajan lii pajeláhháá vittâ kilomeetter. Jieŋâsuollust mätki juátkoo Jieŋâsuolluu čuálmán. Čuálmi pehti jotá ohtâ jäävri livkkáámusâin vaavlijn, et miälloo kannat pisottâllâđ meddâl koskâväävlist amas monnjâpááruh komettiđ kaanoot. ¶ ”. Kove: Sämitigge ¶ OLMOOŠ ¶ Proojeekthoovdâ toimâsaje lii sämikulttuurkuávdáš Sajosist Aanaar kirkkosiijdâst já sun lii palvâluskoskâvuođâst Suomâ sämitiigán. Pälkki miärášuvá Suomâ sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi IV já tast III-II juávhu mield (vuáđupälkki 2448,54 – 2505,49 eurod/mp).Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. ¶ Jieŋâdâh lii vijđes ohtâlâš kuávlu, mon alne lii assaas jieŋâ. ¶ - Jiem mun tieđe. Jis tuái leppee veikkâ sooppâm maidnii, maid mun jiem tieđe. ¶ Kirjálâšvuotâ jottáá já symboleh kirdâččeh fantasia suájáiguin ¶ Sieđgâsuovhâ siste kuáhtááh meiddei kiiđâ vuossâmuu hurijdeijee, miäđušijnkunâgâdâr . Puájui lii kunâgâttârân tergâdis šaddo, ko kunâgâdâr njama mieđâ ravâdin ton liäđusijn. Raavvâd lasseen kunâgâdâr taarbâš ennuu poijuu lieđikoovjâ. Kunâgâdâr lii huksim kuáđi enâmân syeinimiehtân tâi eennâmluámán. Tot huksee kuátivuáđun lieđikoovjâst já jieijâs rähtim kääsist kennoid, moid tot mannee. ¶ 2. Jurgâlus. Taan veerstâ anarâškielâsâš versio spiekâst KR92 ráhtusist kyevti saajeest. ¶ Juávkkupargo čokkim: ¶ kuullâmsajos ¶ 17.55 Kuovgisruopsis pantter 20.15 Ekonomiauđđâseh ¶ Luosâ pivdeh meerâst já juuvâst ¶ - Na, moonâ peri. Uáineen talle itten! ¶  illood J. Trilobiit ¶ Viijmâg lâi pággu algâttiđ ¶ Kuálsisuálui (-suáloi) AS Uccâ láássáš. Meid Kuálsimanekárgu (Ella Sarre). Kaareehnjargkeeči 2,5 km TV. ¶ Aanaarjäävri táválumos kyelisalâsân kuleh suavvil, kyeli ađai šapšâ, kuávžur, vuásku já puško. ¶ Te oppeet sun mojottâl já ponjá siämmun já arvâl loopâst: ¶ Kisumisu ¶ kala ¶ syeinisiipuul.....113 ¶ – Mutâ tot kale suápá munjin, eeđâi Sáárá já punjâstij Kuivee vuálásis. ¶ Riitta Orti-Berg, , 040 840 0383 ¶ Pyehčeeh láá piäđuh, moh volliitteh salâsin puoh iälánijd, moh lihâdeh. Stuorrâ pyehčeeh vollitteh cuobbuusuovsâid já kyelečiivgâid-uv. Siämmáálágáneh láá toi paldanâs suovsah-uv, moh šlaajâi mield jo-uv suiloh alda čässuáivi, vyeijih čäcišadoi kooskâst tâi kuánttuh jäävri ponneest. Suovsâst láá kuhes já tävgilágáneh säittičalaneh, maid tot stergâl salâsellei. Vuovdâčalanij čoođâ suoksâ vuáččut salâsân kolgos, mii läggee uuhrâ ton jieijâs näähki siisâ. Tast šadda määli, maid suoksâ njama olssis. ¶ – Mut Sam-čeeci, jurdáh-uv et sun ubâ ääigi ráhtá čiivgâid? ¶ 47 ¶ – Ive 2000 seervi stivrâ čokkânij ohcii, main iänááš čokkânmeh tábáhtuvvii kielâpiervâlaašij ooleest, mut toovâi tot iävtuttâs anarâškielâ máttáátteijei škovlim jođálmitmist, miärádâsâid Äijihkeđgi-kasseet vuoigâdvuođâi vuástáväldimist Ucjuv palvâlemkuávdáá Tuárjumovtâstusâst já virkosmittemtooimâin, sehe stipendij jyehimist škovlâlijd. Puohâi jesânij meeri lâi ive aalgâst 222 já ive loopâst 244, main ihejesâneh lijjii 200, toorjâjesâneh 33 já ovtâstusjesâneh 11. Ton ive jammii kyehti jeessân. ¶ Pargopitáh ¶ – Jo-uv majemuš bussi kiergânij moonnâđ? suoi koijâdáin sieđâlume čoođâ. ¶ 5. ANARŠ SAAVÂI UĐĐÂSEH JÁ PUÁTTEŠ OHJELM ¶ per.martin.israelsson(at)sametinget.se ¶ Nuorâirááđán Nuorâ tuáimee -tubdâstâs ¶ Puohnâssân museoviäsu lii nuuvt pyereest rahtum, et pyereeb ij tääiđi kale kavnâđ ubâ Tave-Kalotistkin. Olgooldkeejân tot ij nuuvt hirmâd stuorrâ tuoivuid addel, mutâ ko čaaŋŋâl siisâ, te tobbeen lekkâs keesi, čohčâkeesi, ruške, skammâ, kiđđâtälvi, kiđđâ já algâkeesi jienâidiskijn. Tobbeen kulá čuánnjáá, laavlâčuánnjáá já eres-uv kesiludij jienâid já toh njuolgist kihtâleh keesi vyerdimân, et pesâččij taid luándust kuldâliđ. Jurdám, et taat tuáimá meid nubijkulij; jis keessiv kulá veikkâba riävská skeikittem, te kuittâg-uv jo meccipivdee álgá vuordâččiđ čoovčâ já riävskápivdo. ¶   Sun Mist lâi tuše juurdâ elâččiđ Oiva lunne, mut Avni (suu eemeed) puáđistij meid tohon pargoost já aalgij orniđ mijjân purâmuš já käähvi. Äigi hurgettij tast nuuvt jotelávt, et elâččempuddâ vanettij kyevti tiijmán. Pyevtittijm kuáđi luus iäskân ovdláhháá koskâpeeivi. ¶ “Mutâ tot lii tot puzzâvuoggârähtim taggaar, et tom kalga porgâđ luuvijd iivijd, ijge oopâ kuássin” . ¶ Tave 2014- 2020 lii vuossâmuš tave-eennâmlijn Interreg-ohjelmijn mon EU-Komissio lii tuhhiittâm. Ohjelmist lává kyehti eennâmtieđâlii uásikuávlu; Tave já Säämi já ton olesbudjet lii suullân 76 MEUR, mii ana sistees Ruotâ, Suomâ já Taažâ ruttâdem. Olesbudjetist suullân 39 MEUR puátih EU-Komissiost. HUÁM! UUCCÂMÄÄIGI LÁÁ JUÁTKÁM 9.3.2015 RÄI. ¶ 40–51 cm ¶ Säämi muusikkuávdáš ¶ – Nyellee ijjâpihtâsijd já kárvudâttee. Ellee cissâmin, passee muáđuidâd já čohhoo vuoptâidâd. ¶ Amerik nannaam miätá tavveen máádás jottee värirááiđu nommâ Tave-Amerikâst lii Källeeväärih . Maadâ-Amerikâst taan váráduv nommâ lii Aandih . Euroopâst álgá epiohtâlâs väriráiđu, mii juátkoo kidâ Aasia nuorttâosij räi. Euroop stuárráámus várádâh Aalpah kuávšud Aasia Himalaja paaldâst. Himalaja váráduvâst láá maŋgâ aldasáid oovce kilomeetter alosii vääri, tegu ovdâmerkkân maailm alemus vääri Mount Everest (8850 m). ¶ b. Uusâ suolluu káártást 110A já noomât tom pargopitá 1 káártán. ¶ - Tondet ko tot lii kolgoeennâm. ¶ orakkaat ¶ Rávásmâmavveest kaandâi teekih kiävruh, ärdeeh kobdáneh já soksâmeh šodâškyeteh. Kaandâi rávásmâmahan kulá meiddei jienâ ruávásmem. ¶ o luosâ, emmenthal vuástá ¶ Pargojuávkku kieđâvuš meid geenivaarij finnimvuođâ já hiäđui jyehim kieđâvuššee Nagoya pevdikirje ratifisistem Suomâst sehe čuávu biodiversiteetstrategia já –toimâohjelm artikla 8(j):n kyeskee aašij olášume. ¶ Sämikielâ ohtâvuođâst mist láá ohtsiih hástuseh. Sämitige juurdân lii ohtsâštoimâiguin ovdediđ sämikielâ. Mij lep porgâškuáttám sämikielâ ohtsâšpargo organistem ohtâvuođâst. Mij áigup strategiai rähtim pehti árvuštâllâđ sämikielâ tutkâm- já äššitubdâmkuávdáá vuáđudem. Taat lii tehálâš, vâi mij ovdáničijm ohtsâšpargoinân já strategiainân sämikielâ uásild. Mii uáivilin lii finniđ ááigán sämikielâ ovdánem. ¶ Mut kirdemeemeed lâi jo moonnâm. ¶ Rahttâttâmkooskâst uksâkiällu čuojâi. ¶ 78A Kuussâgkuálsi ¶ Avvees peeleest puárásumos kirje, tâi artikkel lii Elias Lönnrot “ Enare-Lappischen Dialekt ”, mii lii almostum ive 1854. Kirje lii jiešalnees čaallum sääksi kielân, veikkâ tast lii-uv anarâškielâ viehâ ennuu. Nomâlávt sujâttemoppâ, ceelhâráhtusoppâ já sänilisto. Kirje oro lemin uási stuárráb kirjeest, ko sijđoloho álgá numerist 133. ¶ “Huksii kárbá!” eeđâi Immeel Nooan. “Stuorrâ kárbá!” ¶ – pelčči (kerris njunekeeči, moos laštuuh kiddejuvvojeh), ¶ – Tot lii šoŋŋâpismár, Muumieeči eeđâi. – Tast uáiná maggaar šoŋŋâ lii puátimin. Sun špuákuttij šoŋŋâpismár já eeđâi tuođâlávt: – Tääl paijaan stormâ! ¶ Tohálâšvuođâvátámâššân lii virge vaattâm škovlim já lasevátámâššân sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95). Pargo miänástuvvee tipšom iššeed hiäivulâš ollâškovlâtuđhos já kelijdeijee sosiaalhuolâttâs tubdâmuš. Pälkki miärášuvá sämitige pälkkivuáháduv vátávâšvuođâtääsi IV/II mield (vuáđupälkki 2 570,81 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. ¶  piergii. Ele Jotkâ čohčâmáánu 2002 numerân ¶ 2. ¶ juávuttemes jaokkeeton ¶ 39. Olmooš lii meddâl Afrikâst ¶ Lulejuuhâ D2 ¶ Piäccám = Petsamo ¶ Tarbâšeh: pennâ. ¶ čääsi lijgešoddâm. ¶ Lijjii ivij mield lamaš elleeh – kuusah, saavzah, peenuv. Oovtâ navittist lijjii kuusah já saavzah. Kissá tarbâšij mielhi já peenuv piärgu. Alda pääihi aasâi meiddei kuobžâ, mon mielâ puolij pyere evvis, tot kejâdij puuvre kuuvl mii lâi alda. Kuobžâ lâi pajanâm kiđđuv já nelgi lâi meendu styeres, čuávji njuridij, lâi vaigâd leđe. Savzâpuuvráš lâi riddoost já čuájá nubebeln lâi táálu já toh saavzah. ¶ happiláppu . Jaavrijn táválávt loppâtäälvi tiättojeijee haapi vááijuvvuotâ. Ton suijân lii čääsist ellee iälánij, aainâs pieđgejeijei haapi kulâtteijee eellimtooimah, ko toh pieđgejeh jáávrán čoggâšum jamâ iälánijd. Vrd. lijgešoddâm. ¶ Sust lii pääihist šaddoviste, kost sun viljâl raasijd, tomatijd, kuurkâid, mansikâid, jna. Toos mana ennuv äigi kidduv já keessiv, ko šoddâd jies puoh. Tälviv sun jotá lihâdempuudâin aalmuglâsopâttuvvâst. Sun lohá kiirjijd já meid váhá tuáijoo. ¶ KTK05, s. 78. ¶ stuorrâ, julijdeujee maađij alne, kost ij ¶ Hirškikkâ já Myerji uáiniv kielâpiervâl šiljoost ennuv eres-uv mielâkiddiivâš aašijd. Šiljoost lii olmâ láávu já käärbis-uv. Láávu siste láá čokkámpiälhuh já tullâsaje. Kielâpiervâl párnááh tulâsteleh ain tyellitälli tipšoiguin já vanhimijguin láávust. Kárbást láá uccâ viermih já stááguh. Viermijguin párnááh pyehtih sierâdiđ já hárjuttâllâđ viermij suáppum já kuohâm. Stáguiguin lii hitruu uágguđ já ušteđ sierâkuolijd. ¶ – Taat pottáák lii juurbâs tego lađâsmáánu já tuot pottáák lii kuhendâlâš tego máátu, Hirškikkâ povvâst já jurâttâl potákkijd kieđâstis. Forgâ litte lii tievâ potákkijn já Myerji hundâruš: ¶ Kamera já pohte ¶ Ánná tuubdâi, maht suu nierah šoddii ain ruopsâdubbon já ruopsâdubbon. Toos sun ij vaijaam maiden. Vissâ puohah tom jo oinii-uv suu muáđoin. ¶ Kiemâ = Kemi~ ¶ 59 ¶ Njune já juolgij rááhtus muštâleh lode eellim- ¶ Koskâmiärásâš ihekävppilonottem 1896 – 1899: ¶ Máttáátteijee já čällee ¶ – Tothân lii talle aktijvilâs pivdo. Uáivildâm et kalga jieš pivdeđ kyele ubâ ääigi. Riävská kielâmist uážžu vyelgiđ kuusnii eres sajan, tuše iälá keččâmin ain tyelli tälli, poođij-uv saalâs. ¶ Toivola *** TN.1995 Toovlâš ruuvnâmeccitorppa Kiro ~_kylást, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. Tom lii vuáđudâm F.W.Lustberg ive 1902. ¶ **Hotellituállee ááigui pálkkááttiđ uđđâ pargee, mut koijâdij visesvuođâ tet: ¶ Maailm enâmeh já liipuh ¶ Iänudâh ¶ 2. Toolâ lastikseehâ áávus oovtâ pirrâmpeeivi. ¶  subjektsäänih, Kuittâg ohtii lâi muu nommâ čaallum faarao kollekiirján já aassim kolletáálust kunâgâs uálgis peln. Muu sääni teedij eenâb ko Kemi eennâm váldálij sääni, ollâsuhâliih vuolgâttii munjin skee¿kâid já kolleäävlih lijjii muu čiäppát pirrâ. Must lâi puoh maid olmooš haalijd, mut olmožin halidim eenâb ko olmooš puáhtá juksâđ. Tondet lam tääbbin kost lam. ¶ Immeel áinoo Aalgan, ¶ kiddâ uálgis čižet ovdiibeln tyehin nubbe pelji uálgis čižet ovdeebeln tyehin ¶ » Maid tuoi uáivildvettee? » Jeesus koijâdij. Suoi vástidáin: » Tom, ¶ Na tiäđust-uv ko tot muáddin ehidin paasij posâhánnáá, te asuntolasiäsá-uv tom huámášij já nuuvt aalgij tot saibâkuuri. Jyehi eehid asuntolasiäsá jieš huolâttij, et poossim niske še putesin muáđui lasseen. Maŋgâ ääši lijjii tagareh moid jiem lijkkum já nomâlâsân jiem lijkkum saaibân. Tot ij lamaš njaalgâ, čalmeh algii konjâldiđ já tom lâi vaigâd tolliđ koozâi kooskâst. Tot lâi siämmáá njalppâd tegu vejehâš já mestâ siämmáá lašmâd-uv. Lijjim vaarâ lijkkuđ eenâb tagaráid saibáid, maid enni kaavnâi Čovčjuv šaldepellâst tállân evakkost puáttim maŋa. ¶ äššigâšpalvâlem adeleijeid, ko sii adeleh äššigâšpalvâlem tuše räijejum juávkun, párnáid já škov ¶ mus vyehi taas lii tot, et sämitige virgeomâhááh já toimâulmuuh kevttih merikoskâsávt uási ¶ Ton liegâsvuođâst lâi kale aainâs ohtâ šiev peeli, mii čuosâi tuše penuvalmaid já tot lâi tot peivij rijjâvuotâ. Ko mist nuuvâi vahtâvuáru iđedist kuuđâ ääigi, te talle mij lâim rijjâ vyelgiđ veikkâ veluttâllâđ peeivipaštui já vuojâdiđ Ledra Palace vuojâdemáldás. Tot lâi suullân kilomeetter keččin mii aassâmsaajeest já ääldis lâi styeres já kubduv še. Ledra Palace lâi Nicosia kreikkalâš uásist já tot lâi kale ubâ suolluu puoh stuárráámus já muččâdumos hooteel. Ton taavaa keeji fastodii tuše luođârääigih, já čunoisekkâlasârääigih, main lâi njuálgu uáinus turkkilij buŋkkeráid kuulmâčyet meetter kiäčân. Kreikkaliih lijjii stellim puoh Ledra Palace taavaapele laasâid pääččimbuŋkkerin já vaarâ tobbeen lijjii-uv suáldátteh vaavtâst pirrâmpeivij miätá. ¶ toppum ¶ » Almai oskoi, maid Jeesus sunjin eeđâi, já vuolgij. Jo ¶  Meccihaldâttâs – Ij taarbâš! Kale mun tiskáám ko täst tibi kiergâneem. ¶ Koli F4 ¶ mesisieni ¶ (Luther Vähä katekismus) ¶ * Lostâdâhtavlu ¶ bist, mut jyehi säänist, mii vuálgá Immeel njäälmist.' ¶ Siemin planktonellei lasseen vuojâdeh Nuorttâmeerâ aavijn tuše čielgitävtittemes elleeh. Ton sajan Nuorttâmeerâ ponneest já aainâs kupâlâstiäppustielâsist, láá čunnui já mođe siisâ kuáivudâttâm valjeest elleeh. Tiäpui siste kávná älkkeht aaibâs päljis čolmijguin-uv sieminiälánijd. Maaŋgah täin čielgitävtittemes ellein láá kuolij já luudij tehálâš raavâd. ¶ Toimâttâs: Anna-Mari Kylmänen ¶ - Kale mun muáddi peeivi piergiim toi oppâtijmijttáá-uv! sun meridij. Sun lâi maŋgii šoddâm smiettâđ tom, et ko tovlááh ulmuuh iä ollágin luáštám párnáidis škoovlân, já sun jo smietâi, et lâi suddo leđe muáddi kuhes peeivi meddâl. Já kalehân tovlááh ulmuuh-uv lijjii piergim taan maailmist, kiäh pyerebeht, kiäh hyenebeht. Ohtân pyerrin peellin lâi meiddei tot, et sun saatij tääl muáddi peeivi leđe uáinihánnáá Heeihâ. Ij sun innig puáhtám jurdâččiđgin ton ulmuu! ¶ 145A Poosâ kieđâidâd lieggâ čassijn já saibáin. ¶ 360 ¶ Sämimááccuh lii sämmilij aalmuglâšmááccuh já sämmilii etnisiteet tubdâldâh. Mááccuh kiävttoo tááláá ääigi iänááš juhlepihtâsin, nuuvt heejâin ko hávdájáin-uv, mutâ meid virgálij čuákkimij pihtâsin. Puárásub sämiaalmugân sämimááccuh lii siäilum ain argâpihtâsin. Mááccuh heervah já oleshäämi muštâleh mon sämikuávlust olmooš lii meddâl, jobâ siiviiltile já suuvâ. Sämimááccuh lii muttum aaigij mield já mááccuh puáhtá ain-uv mutteđ. Suomâst láá kiävtust vittâ sämimááccuh váldumaali: Tiänu, Aanaar, Iänuduv, Vuáču já nuorttâlâšâi mááccuh. Sämimáccuhijguin já sämituojijguin vijđásubbooht-uv láá puástud ávhástâllum maađhâšmist já sämityeje nálásijd kopioid vyebdih mätkimušton. ¶ Pellein, Piiain já ¶ Lohe ráiđuolgoldâshäämi: Mirella ¶ a. njälgissekkâ ¶ Já nuuvt eštus keevâi ete kaartâim vyelgiđ evakkon. Kozz'säpligeh lijjii ennuu. Eeči lâi kuáivum roge ruskij várás mutâ ton roogán iä lam vala pieijum roskeh, tot lâi kuárus. Toh kozz'säpligeh já eres-uv säpligeh kočâdii ton roogán, iäge peessâm meddâl tobbeen. Mij párnááh aalgijm piemmâđ já tipšođ taid. Ep mij tievst máttâm taid tipšođ nuuvt pyereest, ennuu toh jammii mutâ lase pottii. Käärji loho ij kiäppánâm, mut pyerebeht-uv lasanij. ¶ Piilola päälgis lii meid kulttuurlâš kiäinu, mon jođedijn puáhtá mieldieelliđ tovláá eellim meeccist. Meccitáálui eellim kuálláás jaavrij riddoost vuáđudui jiešráđálâš tálutuálun. Meccitáálust tollii muáddi šiiveet já poccuid, pivdii kyele, miäcástii já ellii tááláá ääigi uáinimčievâst vyeligávt kukken čuákkipaaihijn. Vandârdemkiäinu kuorâd puáris meccitáálui já siijdâi, Suomâ Njeellim já Taažâ Vagattem, koskâsijd jotteemkiäinuid. Ákšoin verâstum pilheh puáris aaikâi siijđoin čäittih tovláá jotteemkiäinu linjim. Vääččir meccitááluh kuorrânškuottii 1970-lovvoost. Tááláá ääigi Vääččir lii joskis meccikuávlu, kost páiháliih ulmuuh joteh puásuipargoin, meccipiivdost já kyelipiivdost. ¶ Sämitigge tuárju Ilo 169-sopâmuš ratifisistem ¶ Sämitutkâmuš (HuK), Syemmilâš-ugrilâš kielâtutkâmuš, Helsig ollâopâttâh Sämikielâ spesiaalâšumlinjâš (FM) ¶ muneldeijee vuáháduv tast, maht tulkkum tâi sämikielâlâš äššigâšpalvâlem uárnejuvvoo toimâsyergist já kalgeh tieđettiđ aalmugân tain ulmuin, kiäh pyehtih adeliđ äššigâšpalvâlem sämikielân. ¶ – Kal mun motomin tälviv lam movtáskâm rähtiđ muotâäijihijd-uv. Eromâsávt jis láá ollâ vaskâmeh já njäbbi tiäđust-uv kalga leđe. Muotâäijihijdhân puáhtá tuše njuoskâ muottust rähtiđ. Talle kal ráánjáh láá meid hiämáskâm já koijâdâllâm must, ete láá-uv must lamaš párnááh kyessin, Heikkâ povvâst. ¶  šadda Oskom, et Säämi kulttuurkuávdáš Sajos šadda merhâšitteht rigosmittiđ já lasettiđ sämikulttuur já kielâ pyereestvaijeem! ¶ Kiästnii kavnui Solo-puttâl laandân, já te aalgij punsâstâllâm. Junná še keččâlistij. Taat sorttâ tot lâi kal váhá koorâs, mut ij tast kuittâg lam vuolâsmakkâ. ¶ Ovdil ko škovlâ luoštij mii juovlâluámun, te lijjii toh páguliih uccâjuovliih já kuosâjuhleh, moh lijjii munjin jo kuálmádeh. Must lâi tääl jo alnaan vises juurdâ, ađai tiätu juovlâstáálust já eres-uv “mainâsaašijn” , jiemge innig paloisiähá tobdoiguin taid vuordâččâm. Peessim ráávhust tarkkuustâllâđ aašijd nuuvt “yleisö” pelni ko “näyttämö” -uv pelni. Lijjim uáináh peessâm monnii juovlâčájáttâsân-uv fáárun, mut rooli ij lamaš kale áhtánâs; kolgim väzziđ kavresuábbi kieđâst lättee rasta, jeđe čokániđ ruássudjuogij “näyttämö” roobdân, ige tarbâšâm ettâđ maiden. Vaarâ lijjim Betlehem savzâkeččee. ¶ – uávuttâh (mana eergi seelgi paijeel já kuábbáá-uv keččin lii šišnevárvu, mii kiddejuvvoo čuávjimuorân), ¶ Anarâškielân ¶ Čohčârotaatiost lâi suáldátpappâ Leinonen moonnâm Suomân já sajan lâi puáttán suáldátpappâ já oovdiš merâalmaipappâ Eenok Reimaa, kote lâi jo vuorâs olmooš. Mun lijjim jo Suomâst lávlum muádi kuorost já ko taat Reimaa lâi muusikalmai, te mijhân vuáđudijm tállán almaikuoro Kyprosân, mon nommâ lâi tuše Almaikuoro “Mieskuoro” . Eenok lâi stivrim maaŋgâid kuoroid elimis ääigi já taat lâi tain ohtâ, ige eissigin ucemus. Sun lâi čeppi stivrimhommáást já huápust mii lávlumjuávkku poođij pegâlmâssân ubâ UNFICYP kuávlust. Finnijm povdiimijd nuuvt nuorttii- ko viestârpiäláá-uv Kyprosân eres kontingenttáid já ij lam kukken totkin, et povdiimeh liččii álgám hettiđ mii pargohommáid. Komendeijee lâi kuittâg mietimielâlâš mii lávlumhommáid já uážuim juškeđ tobbeen, kuus lâim povdiittâttâm-uv. Huolâttâskomppania adelij mijjân autoid já vyeijeid kiävtun já jis Ovdâskoddekomppaniast iä ton tovváá lamaš vuájáneh te mij kale keevtijm tom máhđulâšvuođâ pyerrin. Iänááš mii lávlummääđhih čuoccii kuittâg Nicosian já ton pirrâsân Suomâ Pataljoon sierâlágán juhletilálâšvuođáid. Meid páiháliih ulmuuh mielâstis kuldâlii mii lávlum kuás iä jo jurbâ čolmijguin. Amal sist ij lamaš eidu siämmáálágán lávlumvyehi, ko lâi mist. ¶ Návt lii Immeel čáittám rähisvuođâs mijjân: Immeel vuolgâttij áinoo Algees maailmân, vâi mij iäláččijm suu pehti. ¶ Säämi párnáikulttuurkuávdáš já Nuorâilävdikodde-haahâ kulluuttává čäällimkisto sämipárnáid já – nuoráid. Arttân kištoost lii ¶ Jis kiästnii lii paddimpiergâs teikkâ videokamera, te uážžu paddiđ já kuvviđ. Maŋeláá materiaalist puáhtá rähtiđ čuákánkiäsu já olgosadeliđ tom veikkâba Nettisaje-wikist, jis addelvetteđ materiaal taggaar kiävtun. ¶ nuorttâsämmilij kuhesáigásii ovdâsteijee já nuorttâsämmilâš kulttuur aitârdeijee Matti Sverloff ¶ 1. Čuážu ovttáin juolgijn. ¶ Vietnam Laos Taiwan ¶ Njirrooh puáris eemeed liäibu já manje Saara Valle ráhtá vuástá. Samuli Paulaharju 1914. ¶ Purjoost porrojeh ruánáá loostah já mulde vyelni šoddâm maadâ. Syeinisiipuul lii maaŋgâihásâš šaddo, já tom puáhtá šoddâdiđ meiddei rukkoost. Tom puáhtá čuoppâđ skerreiguin, já tot šadda jotelávt uđđâsist. Vielgissipulist lii viehâvis smakkâ já tot lii uáli tiervâslâš. Vielgissipuleh šoddâduvvojeh ištâdmáin vielgissiipuul oosijd ađai koozâid enâmân juo ovdebáá čoovčâ. ¶ reeviir . Ohtâgâs, paarâ, tâi valve eellimkuávlu, maid reeviirhaldâšeijeeh piälušteh siämmáá šlaajâ eres ohtâgâsâi vuástá. Reeviir torvee om. raavvâd já pessimsoojij kelijdem. ¶ Já nuuvt Vuolli-äijih suhâlij lyemesajasis. Tot lâi juvvii nube peln, já tastmaŋa koolgâi vala vääzin jotteeđ váháš máđháá. Kalehân tohon kárbáttáá-uv ličij peessâm, mut talle ličij karttâm karveđ vääzin njaargâ peht, mii lâi Vuoli mielâst meendu kukken. ¶ 8. Válláid ij uážu koddeđ ko toh láá ¶ Halleluja páácá meddâl vástuääigi kunnâkoskoho rääjist. ¶ Jurgâlâm suomâkielâst: Uccpárnáá Vuoli Ilmar (Ilmari Mattus) ¶ Palvâlusah ¶   – Kale muoi vissâ láán nuuvt ereslágáneh, et ij tast tääiđigin puáttiđ mihheen, Heikkâ joođhij. Tipte orroođ ubâ ääši! Sun ruttij kieđâs Ááná kieđâst. ¶ Anne Seipiharju ¶ – Hui, mun váhá poolâm tääbbin tääl iho, Ánná eeđâi. Iän-uv pyevti väzziđ tyebbin pirrâ taan tovváá? ¶ Mätki ovdán ain jotelubbooht ko vuájá jieš. Nuuvt keevâi tääl-uv, já forgâ mun lijjim-uv Oula lunne. Ostim sust mottoom steikkâkiilu já vala čuárbpelpittáid. Ain piärgu uástidijnân smietâm tom, mon pyeri ličij uástiđ ubâ poccuu, mut taggaar piärguhivvâduv ij mahten pyevti fievridiđ mätkilavhâstis enâmist nuubán. Muádi piärgupitá tiet jiem ájánâm kuhháá Oula lunne, já nuuvt te oppeet čokkájim raati tyehin já vuoijim tutâvâžžân maassâd Avelân. ¶ Pevdikirje ¶ 183C Merâpuákuh kärbisvuáđust ¶ laura.niittyvuopio(at)gmail.com ¶ — Jussi lii olmâ čiärusekkâ, eeđâi Pöö. ¶ – Phonetik und lautlehre des Inarilappischen . Toimâttâm Frans Äimä . Saksakielâlâš jienâdâhoppâkirje. Druckerei der Finnishen literaturgesellschaft, Helsig 1914. 260 s. ¶ b) Paarâ nubbe peeli páácá sajasis uápisin já nubbe siärvá jotteejuávkun. ¶ TSS-komitea lii adelâm ovdebijd avžuuttâsâid Suomân ¶ Maid paikkinoomah muštâleh? ¶   A) ¶ 60 ¶ Jieŋâdâh ¶  uáinoo Sämikuávlust tuáimee sämiseervijn lii tergâdis rooli säämi ohtsâškoddeest. Jis ij ličij Sámi Duodjiseervi mávsulâš toimâ, säämi tyeje sajattâh ličij ovdiist uhkevuálásub já tyejiärbivuovijn ávhástâllâm ličij eenâb ko maid tääl. Tääbbin Anarist Anarâškielâ servi já Saami Nuett lává ráhtám mávsulii pargo ucebij sämikielâi iäláskitmân, máttátmân já oovdedmân. Sämmiliih tarbâšeh noonâ servikiedi já serviaktiiveh ánsášeh stuorrâ kijttosijd sii porgâm pargoost. ¶ Koskokko 9.11. ¶ - Na ko mun-uv vuálgám esken pelnub oho keččin pááikán. Liččih kuittâg puáttee oholoopâ tääbbin! ¶ Tuáhtár: M. Hoppula ¶ Must lâi hirmâd koško, njälmi lâi aaibâs koškes, iäge ááigu adeliđ čääsi, eidu uccâ lassijn puohtii čääsi. Suttim já ettim: jiem lah kissá, pyehtid eenâb juhâmuš! Talle toh puohtii litter kaanu tievâ lieggâ teejâ já sukkârijd. Pieijim laasân sukkâr já teejâ já juuhim tom, ige tot toohâm hyene. Tom sij pollii ete mun áálgám vyevsistuđ. ¶ Lasarus 193-195 ¶ vielgâdâspäddi ¶ Jeesus eeđâi Piätárân: ¶ Kaskoo peeivi ubâ eennâm siävŋánij, já sevŋâdâs piištij kulmâ tiijme. Talle eennâm tuárgistij nuuvt et väärih já tááluh virrii. ¶   Ceelhârááhtus: Marjatta Kurenniemi. ¶ julgáášt juhlelávt čuávvoo Ovtâstum A almugij julgáštus algâaalmugij vuoigâdvuođâin ulmetäässin , moos kalga viggâđ kyeimivuođâ já koskâsii kunnijâttem vuoiŋâst : ¶ uvlágán raavvâd hahâmist. Tuubdâ kove kyelišlaajâid ¶ 154 Ááhu fáárust lii suotâs väzziđ já tutkâđ maailm. ¶ vaikutteijee tahheid puáhtá mutâččiđ. ¶ Monni lâi povdim mučis kiđđâeehid puoh kissáveerdijdis čuákkimân, mii tollui suu kiällárist. – Must lii šiev iävtuttâs, Monni eeđâi. – Vuáđudep kissáškoovlâ. – Ele huávrist, eeđâi Tuámukirhotoornâ Puáris-Maija. Ij kannat. Must lâi mottoom ääigi tassaaš kissáškovlâ, mutâ ij tohon puáttám ohtâgin kissá. – Táál puátá, eeđâi Monni já čooskij kepilijnis piávdán. – Máttáátteijen puátá Konrad. Sun lii muu hyelkki. Já škovlâ álgá talle vuossaargâ tääbbin muu kiällárist. ¶ Pase Immeel, mii Sivnedeijee, Tuu lii alme, eennâm já meerâ, tuu lii eellim, mon lah mijjân skeŋkkim. Adde sivnádâsâd kieđâidân tuojijd. Possool mii jurdui purjâsáid tuáivu piegâ, nuuvt et pyehtip olášuttiđ pargoidân tuu maailmist. Šoddâd mist heeđâlm, moin puohah tobdeh mii tuu uámmin puoh tast, maid porgâp. Kuulâ mii ruhâdâs Jeesus noomâst. ¶ 4. a. Moh oppâkirje kove 75A ääših muštâleh, et kove lii kolmâ stielâsist? ¶ - Pyeri peeivi, Ánná tuáivuttij. Siämmáá čalmerepčâlmist sun jo čielgij, et lâi puáttám čovduu viežžâđ. ¶ Maadâsämikielâ ¶  (lok.) Ko riemnjis ij puurrâm maiden, te koijâdij kuorgâ: ¶ Kuuvij skannam, editistem já teekstân heiviittem: Ilmari Mattus ¶ Lijjim talle škoovlâst já Čivtjuuvâ pygálys lâi kulluuttum. Must toovâi meid mielâ tohon. Koijâdim máttáátteijest loma já sun lopedij oovtâ oho leđe meddâl škoovlâst. Já kal mun lijjim iiloost ko peessim vyelgiđ pygálusân. Mun tállân moonnim asuntolahoittájeijee luus já sarnum sunjin ete ááigum vyelgiđ pááikân, tot lâi koskâpeivi já mun sarnum sunjin, ete lam finnim loma já áiguččim tállân vyelgiđ. Sun ááigui evvis munjin fáárun, mut jiem mun ostâm vyerdiđ evvisrähtimijd, must lâi tuše vyelgimmielâ. Čuoigâmmätki asuntolast pááikán lâi 20 km. Ton ääigi läävejii leđe korrâ puolâšeh, talle-uv lâi paijeel kuulmâlov raađđâd puolâš ko čuoigâlim, mut tot ij talle ettim muu. Čovčjäävri räi lâi talle avdomaađij, mut tot ij lamaš avrajum. Mun čuoigâstim tom 20 km määđhi huáppust, ko lâi jođádâh já šiev luoddâ, jiemge lam vaibâmgin ko juovdim pááikán. Pääihist algii imâštâllâđ, ete mane kaskoo oho puáđám, ko ij kolgâččii leđe lomagin. Enni juurdij ete lam vuálgâm škoovlâst lovettáá. Mun čielgejim, et lam finnim oho loma pygálysâst eellim várás, enni ij masa osko muu toin ko sun tieđij ete jiem halijdiččii leđe tobbeen asuntolast. Talle iä lamaš vala moottorkiälháh tääbbin, iä ubâ Suomâstkin, eskân lovmat ive maŋa pottii tagareh fiävruh teehin. Eergih lijjii mist ton ääigi vuájánin já päikkifiävrun já motomijn tááluin lâi hiävuš-uv. Tälviv mij párnááh táválávt juuđijm čuoigân škoovlân já mestâ jyehi pasepeeivi mij párnááh čuoigâstijm pááikán, lâi puolâš tâi njäbbi. Já motomin lâi nuuvt-uv pyeri lukko ete peesâim ulmui hiäppušrievâst jotteeđ. Talle lâi lávurduv-uv škovlâ. Ovdil evakkon vyelgim mii perrust lijjii maŋgâ lojes eergi, mut tain iänááš tuššii ton evakkotäälvi, já toin mist iä lamaš tagareh lojes eergih moiguin párnááh liččii puáhtâm jotteeđ já vyeijiđ jiečânis, já taid eergijd moh lijjii, tarbâšii pääihist, ko muorâid já suoinijd kolgii kesittiđ já vuájánijd še tarbâšii pygálysâin jotteeđ já eres-uv aašijd kolgii toimâttiđ. Ton ääigi ko kolgii kesittiđ ennuu, te späiliheh luijuu huáppust já tain šoddii lojes eergih, mut toi uđámâgij taammâm vaađâi kierdâvâšvuođâ já tot lâi korrâ pargo. Mun lijjim lamaš motomin eeji já čeesi fáárust siijdâst já áldusirdedijn já motomijn ohtuu-uv iällâm sirdemin lojes eergijd já távjá vuáijâm ergijn, mut pygálusâst jiem lam iällâm. Lijjim nuuvt iiloost ko forgâ peesâm pygálusân, must lâi alnaan suoppâin-uv. Tot lâi ehidistpeivi ko vuolgijm, mun peessim ránnjátáálu ulmui fááru ko sist lâi ohtâ lijge-ergi já kuárus ráiđukerris. Lâi šiev luoddâ, ko juo ovdebáá peeivi lijjii moonnâm pygálysvyeijeeh, Ucjuv pele ulmuuh. Lâi viehâ puolâš, mut must lijjii šiev káárvuh, enni lâi kuárrum munjin uđđâ kammuid já kamâspiddoid, peskâ še lâi pajalist. Mij lâim neeljis oovtâ fááru. Čovčjäävrist čivtjuv ääiđi kuuvl lii mätki 20 km. Mist lâi aaigâ vyeijiđ Reeppinčiälgán já tohon lii nyevt 15 km. Mii juuvsâi sevŋâd Koss´enâmist, mut lâi uáli čuávgádâh ko lâi jalahâs já kuovskâsâh adlii čuovâ. Kerrisist čokkáđ šoodâi koolmâs, ferttejim kaččâđ ain koskâttuvâi vâi lieggânim, te vuod pallim čokkáđ kerrisist. Maaŋgâlá´án jurduuh kiergânii leđe ovdilgo juovdâim Reeppinčielgi tuve kuuvl. Ko viijmâg juovdâim tohon, te tobbeen lijjii juo eres-uv pygálusân manneeh. Mij luoštijm ergijdân já tuálvuim taid kuáttum oolâ. Tuve täähist lâi tullâ ko poođijm já kal tot lâi suotâs mijjân kolmum ulmuid. Tobbeen tuuveest lijjii Niijlâs-Jovn Andi, Niijlâs-Jovn Uulá já Marit-Ivváár Uulá. Sij lijjii muorrim já täähist puolij tullâ já tot lâi čuovvân-uv. Mij še tast káhvástâlâim já purâdijm, já ko ep innig čuovâ tarbâšâm te piejâim suáhikooldâid táákán, na tohhân kal iä innig puállâm nuuvt pyereest, tuše cohhii já piŋijdii. Niijlâs-Jovn Andi tast arvâlâd: ¶ Markkânij ääigi tme 13.00 čuojât orjâlâškielâlâš folk-rock juávkku Ravggon. ¶ lihâstiđgin. Gepetto lâi piäluštum. ¶ Sun maka naaijâm! Ijhân sun tubdâm ubâ nissoon! Ij lam kuássin uáinámgin! ¶ o Sämitige hiäđukocceem lii áávus, ääšitobdee, pehtil, puáđuslâš já vaikutteijee. Hiäđukocemist ovdeduvvojeh Suomâ aalmugijkoskâsij kenigâsvuođâi já kuávdášlâš olmoošvuoigâdvuođâi olášume koccee orgaanâi avžuuttâsâi olášume sämitige toimâohjelm mield. ¶ Sämmiliih láá ohtâ ucemusâin, mut ohtâ aktiivlumosijn aalmugijn maailm algâaalmugij juávhust. Algâaalmugeh láá jyehi nannaamist já toid kuleh ohtsis suullân 370 miljovn olmožid nyevt 70 riijkâst. Iänááš uási maailm uhkevuálásâš kielâin láá algâaalmugij kielah. ¶ Puállunjune čiäruškuođij ain korrâsubbooht. ¶ – Jurdâččiđ! Muumieeči eeđâi. ¶ virgeomâhái koskâvuođâst já láá-uv säämi kielâlaavâ keežild šoddâm nubástusah virgeomâhái ¶ – Jáá, na talle kale tiäđám tuárvi, enni kullui já usâstâlâi tijdâseehâs čapis nuáidihamittis siste. ¶ Petteri Laiti juhlečájáttâs lekkâmjuhle juhlodui konserttáin Sajosist ¶ Täärhist tiäđuidâd já táiđuidâd ¶ uđđâ taavlu – já taan tove tast ¶ Ruošâ sämiseervij ohtsâšpardo-orgaan, mii vuáđudui ive 1956. Ton uáivilin lii kocceeđ sämmilij hiäđuid aalmugin já nanodiđ sämmilij oohtânkuullâmvuođâ riijkaraajij paijeel. Rääđi alemus čuákkim, sämikonferens, čokkân jyehi niäljád ive. ¶ – Kyehti kuávžur, kulmâ vuáskun já vala čiččâm šapšâd, ervid Hirškikkâ. ¶ Majemužžân lääđi oolâ pajanij Amoc. Sun mainâstij puohháid ilouđđâsijd, et sust lii puátimin forgâ uđđâ skiärru. Sun räppäi meid oovtâ pitá ton suu uđđâ skiärrust. Tot lâi hirmâd šiev lopâttâs mii konsertân. Lâi hävski ete ulmuuh lijjii oppeet nuuvt ennuv keččâmin já tuárjumin mii luoka leirâškovlâmääđhi. Eehid lâi luhostum já puohháid paasij pyeri mielâ. ¶ 2. Veerstâi teevstah jurgâlussân ¶ Nasaret kaavpugist aasâi Máárjá-nommâsâš nieidâ. Tobbeen aasâi meid Joovsep. Suoi kolgáin naaijâđ forgâ. ¶ 73 ¶  táálu, Piergâseh: oppâkirje, kárttákirje, sárgumpápáreh, tame ađai lijme, ivnepeenah, postâkoortah já eres koveh sehe máttáátteijee kirje kárttávuáđuh ¶ Ko sun ruttiij starttipäädist, te moottor kale kevâškuođij já šodâi-uv kivkked vuolgâ, jieš vyeijee káškáttij já roovâi riehân kávukkozâi. Äijiheh kuohtuuh čokkáin rievâst já hirmâd farttâ ko Vinhaast oles kaasu alne mana luodderääigi riehâ maaŋeest, tegu robotti äijiheh kuohtuuh rievâst. ¶ Já majemustáá, moos vala kiddejim huámmášume, lâi aaibâs jo hirmos haajâ puásuiääiđi kuvlân. Ko vazzim puásuiääiđi nube kiäčán, te čielgâi tot-uv, mast tot haajâ šoodâi: elleikäärdi puásuiäiđi lâi pieijum kumppiheeki paaldân! ¶ Toollâmjuuhâ = Tuulomajoki (Ruošâbeln) ¶ – Siholduvah kalgeh heŋgâstuđ toin naalijn, et kovepeeli lii ain siämmáá kulij! Já siämmáálágáneh siholduvah kalgeh ain siämmáá páádán, Elmer palijdij. ¶ ravâdis oceh a) tuhtuu, b) tuáršu, c) tirlihhááš, ¶ 5. Viiccân já liivkâs suoinâlmâsâst ¶ ČÄCIELIMÂN ¶ Jis jo šodâdijn tuu vaanhimeh muštâleh tunjin, et lah sämmilâš, lassaan sämmilâšvuođâ merhâšume tunjin ave mield já ko puárásmuuh, te toolah tom áárvust tađe-uv eenâb. Ton sajan jis kuulah 20-ihásâžžân lemin sämmilâš, jiehke lah tom kuássin ovdeláá kuullâm jiehke tiättám, lii tuu čuuvtij váigâdup oppâđ iberdiđ já peessâđ siisâ, maid lii leđe sämmilâš. Jieš lam oppâm kyehti kielâ já kyehti kulttuur paldluvâi, virgálii sämmilâšmiäruštâllâm mield mun lam peellin syemmilâš já peellin sämmilâš. Must lii Suomâ passâ, mii lii šiev vaaluut maailmist jođedijn, ko syemmiliih tuállojeh áárvust. Mut ko moonâm OA čuákkimân New Yorkân já ko must koijâdeh kii lam, te muštâlâm lemin sämmilâš – jis muu iä jo tuubdâš pihtsijn. ¶ orgâniismâst? ¶ Árvuštâllâmkomitea kieđâvuš iävtuttâsâid nuuvt, et tot puáhtá májemustáá 30 peeivi čočhâmáánu almottiđ Tave-eennâmlâš sämiaašij virgealmaiorgaanân miärádâsâs, mast láá kirjáliih agâstâlmeh. ¶ Saijoos čuákkimtileh ¶ purâmin muorâloostâid, Astron västidij. ¶ – Na jis tun ááiguh uástiđ ubâ kyele, te kalehân mun talle puávtám tom vyebiđ čuuvtij hälbibân. Ijhân taas taarbâš porgâđgin maiden, kävppijâs eeđâi já teškâlij toos mottoom hade. ¶ Luuvâ ubâ tiäđáttâs já ohjelm täst: Koltansaamen kielen ja kulttuurin konferenssi Sajoksessa 14.-15.06.2012 ¶ Kuáivummašijnâm kuáivu ¶ Čuovjiscissáást pyehtih leđe kyehti piäsáduv keesist. Niŋálâs mannee vuovdân tâi muorâvuágun siähtálijguin skođâstum piervâlân 8-14 manneed. Vanhimeh piemmâv uđâgáid kulmâ oho. Čuovjiscissááh poreh tiivrijd, eevnijd, umolijd já muorjijd. ¶ Nuorttâsämmiliih lii aalmug kuulmâ enâmist: Taažâst, Suomâst já Ruošâst. Sii kolgâmužžân lii lamaš aassâđ kuávlust, mast stuorrâvääldih láá rijdâlâm ihečuođij ääigi. Väldikudij raajij nubástusah láá čuuvtij vaikuttâm nuorttâsämmilij elimân. ¶ KENIA ¶ 900 ¶ – Vuáksá talle? ¶ 194A Ränisrástágâš porá čohčuv pihlejâšmuorjijd. ¶ – Tovlááh mainâseh . Anarâškielâlâš antologia. Toimâttâm Matti Morottaja . Kirjeest láá maaŋgah muštâleijeeh já tot lii čuákkejum uásild kirje toimâtteijee iivijn 1968-70 nuurrâm paddiimijn. Kälden láá kevttum meiddei Erkki Itkosii materiaal vuáđuld čuákkejum Aanaarkiela čájttuzeh -kirje, mon lii toimâttâm Lea Laitinen , sehe Sápmelaš- ja Anarâš-loostâin ovdeláá almostum čalluuh. Anarâškielâ servi ry, Tornion Kirjapaino Ky. 1996. 211 s. ¶ Kuva Kuobbâreh 004 : ¶ Jeriko muuvrah vireh ¶ mettumvuođâ säämi kielâlaavâ vátámušâin já nube tááhust peerusthánnáávuođâ säämi kielâlaavâ ¶ Anarâš saavah 26.03.2009 tu 14.00-15.00 já vá 9.00-10.00 ¶ - iiđeedkähvi já sálttáá liäibustâh ¶ 1. Sämikuávlu kieldâi laseuási máksoo fasta, siämmáástuárusâš palvâlemtárbuvuáđustâslâš lasseen sämikielâlij palvâlusâi turviimân puoh sämikuávlu kieldáid. Uási kalga mäksiđ Aanaar kieldân pajedum uássin, ko kieldâ kalga palvâliđ kuulmáin jieškote-uv sämikieláin já Ucjuv kieldân pajedum uássin stuorrâ palvâlemtáárbu tiet. ¶ – Ele jo pyeri olmooš! Moonâi-uv tust tentti hyeneeht vâi? ¶ Sosiaalâ- já tiervâsvuođâministeriö raavâkirje Torvolâš tálhudem-Väldikodálâš raavâkirje tálhudem olášutmist sosiaalâ-já tiervâsvuođâhuolâttâsast (STM 2005:32) viälvut puohhâid ohtâduvvâid moh olášutteh tálhudem rähtiđ tálhudemvuávám. Tálhudem lii tiervâsvuođâhuolâttâs toimâ já tálhudemvuávám kalga rähtiđ meiddei epijiešvuođâlâš vijđodahhan tegu peivitipšo ohtâdâduvvâid. Tálhudem olášuttem peivitipšoost/arašoddâdmist kalga vuáđuduđ ohtâdah čäällim, kirjálâš tálhudenvuáváámân. ¶ Sämitigge tuáivu, et palhâšume mield Meccihaldâttâs viggá pyerediđ ovdiist-uv eromâšávt aanaar- já nuorttâsämikielâlijd palvâlusâid tohâmáin tain uási Meccihaldâttâs luándulii tooimâ. ¶ Muádi tijme keččin kiinii suáittá. Tot lii poolis. Poolis iätá, et kiinii lâi huámášâm puállâm postâaauto maađijpiällást jäävrist. Ante suorgânij, ko Nyman lâi vuáijâm toin autoin. Sun lâi tubdâm jo kuhháá Nyman. Ante eeđâi hoovdân, et Nymanân lii keevvâm mahtnii. Hovdâ iätá, et kal poliseh oceh Nyman. ¶ Zulfija tuálvu suu muorâ vuálá uáđđáđ. ¶ Graafisâš vuávám já čonâshäämi: Kirsikka Mänty ¶ Cainjargâ ~ Caijânjargâ ~ Sainjargâ ~ Sagâ = Sainiemi ¶ viäđŋásâš ¶ Sämmilij mailmkove mield olmooš já luándu lijjii ohtâ. Luándu lii lamaš sämmilij päikki, eellimvyehi, historjá já puátteevuotâ. Sämmilij, tego eres-uv tave aalmugij mailmuáinust ulmuu já luándu pyereestvaijeem lii kiddâ kuábbáá-uv uásipele täsitiädust. Tondiet ko luándu lâi ulmuu uási, sämmilij mielâst oroi, et luándu vyeimi lâi siämmást sii vyeimi. Ko ulmuu koskâvuotâ já täsitiäddu luándoin hiäjusmij, te ulmuu vyeimi kiäppánij. Sämmiliih kunnijâttii pirâstittee luándu já varjâlii tom, amas täsitiäddu tuárgistiđ. Ko syemmilâš agraarkulttuur uáinu lâi, et olmooš kalga jo-uv vuálániđ luándu oovdâst tâi väldiđ tom ristâlâšosko linjáá miäldásávt hiärrán haaldun, te sämmiliihkis keččâlii heiviittâllâđ luándun tom mutehánnáá. Luánduriggoduvvâid ulmuuh kevttii tuše tommit ko lâi tárbu, tondiet ko cevzim lâi kiddâ tast, maht luánduriggoduvvah uđâsmuveh. Meiddei taan ääigi sämmilii jurdâččemvyevist lii iänááš siäilum juurdâ ulmuu já luándu ohtâvuođâst já koskâsii sorjolâšvuođâst. ¶ Meid Suomest tahhojii alguuh sämikielâlijn párnái TV ohjelmijn jo 90-lovvoost eres lasseen Yleisradio haldâttâsrááđán. Yleisradio kuittâg västidij talle, et sämikielâlâš párnái ohjelmáid iä lamaš ruuđah ige vuolgâttâsäigi. ¶ KATEKISMUS ¶ Kulttuurlävdikode aašij valmâštellen já oovdânpyehten tuáimá kulttuurčällee. ¶ 85 ¶ Aililompolo *** TN.1995 Toovlâš ruuvnâmeccitorppa Tovláá Njiävđám kylást, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust (sáttá kale leđe Aailâjäävri riddoost). Tom lii vuáđudâm paiolmooš Panne-Jovnâ (John Andersson Panni, š. 1848) ive 1802. ¶ Anarâškielâ lii oinum muu elimist ubâ elimân ääigi nuuvt kielâ keežild ko puđâldâs já pargo pehti. Pärnivuođâpäihistân Väävlist kuullim jyehi peeivi anarâškielâ, maid puásuialmai-kuálásteijeeiäččám sáárnui nuuvt siämmáá šiljopirrâsist aassâm ákku- já äijihruhijnân ko muu huolhijgijn-uv. Pääihist kuullâm já oppâm kielâ luuhim lase škoovlâst já oppâm lii jotkum onnáá peeivi räi, ko uđđâ anarâškielâliih säänih šaddeh ubâ ääigi. ¶ Siilinjärvi E4 ¶ Sämitigge ¶ milij almos uáinu lii lamaš, et tuotâvuođâst sämikielân ij lah máhđulâš ášástâllâđ virgeomâháin, ko ¶ Anarâškielâ eenikielâ uáppeeh finnejeh čuávuvâžžân kieđâidis Petter Morottaja čáállám 2. luoka oppâkirje, maid vyerdip teddilâsâst kiđđuv 2014. Lasetiäđuh sämitige almostittem anarâškielâlijn oppâmateriaalijn täst. ¶ 2. Jurgâlus. Taan veerstâ anarâškielâsâš versio spiekâst KR92 ráhtusist oovtâ saajeest. ¶ Jiem tiäđustkin suujât asuntola siäsáid, kiäh lijjii tađe ovdil já tast maŋa-uv, mut tuođâlávt kaandâi uáinu sii kyeskee aašijn poođij julgâ iäskán Leväs Aailâ ääigi. ¶ prinsiip párnái já nuorâi vuoigâdvuođâst jieijâs etnisii identiteetân já kulttuurlii jotkuuvâšvuotân. ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 57 ¶ Otava äššigâspalvâlem ¶ Säämi puustaveh ¶ Párnááh já tipšooh láá kuldâlâm Heeihâ muštâlus aaibâs siijvost já jorgom čolmijdis, ko Heikkâ muštâlij kuobžâ almostuumeest suu tuáhá. ¶ - Na, maid toh tääbbin tast sarnuu? ¶ - Hyenes lukko lâi kuittâg fáárust, já sun maatij pieijâđ suábán karottâs, mii kodáččij häldee, kii tuostâččij kevttiđ suábi. Mun jiem tiäđustkin porgâm toin maiden, mut adlim tom muu kaandân, jis sun veikkâ kavnâččij ulmuu, kiän mielâ ličij tommit koorâs, et puávtáččij kevttiđ suábi. ¶ puško, puško = hauki ¶ – Na jiešalnees muottuuh, moin lii aaibâs hirmos kuocâhaajâ. Tot kirdii siisâ talle ko puoh taat tábáhtui, Siäsá västidij. ¶ Antwerpen maŋa Ester-uv koccáástâlâi já sust lâi nelgi. Mun koivum reepust suu purrâmušâid, maid lijjim vuoššâm fáárun já keččim tijmestân, et suullân kuulmâ vaartâ keččin liččijm Brysselist, nuuvt et tääl lâi šievnáál äigi purâttiđ suu. Lieggâ mielkki must ij lamaš kale, mut uskum, et sun totá kolmâ miälkán-uv já luškâ purrâmušân. Já nuuvt luhhoost keevâi-uv. ¶ b. Noomât Väri-Suomâ čuákkipaaihijd ađai aassâmkuávdáid sárgái 6-10 oolâ. ¶ – stuorrâ uáivi, stuorrâ ovdâveepsih ¶ Kuáškookeđgikuovđâšmist puáttim maŋa mist lâi pyereest-uv äigi uápásmiđ váháš Beirut kaavpugân. Nuuvtpa purâdem maŋa mii juávkku juáhásij aainâs kyevti, jis ij jo kuulmâ-uv uásán já vuolgijm kejâstâllâđ kaavpug. Rajaniemi Martti lâi ovdil-uv iällám taan miljovnkaavpugist já nuuvtpa sun lâi-uv mii luándulâš uápis. Vuosmužžân mij uusâim “American Hospital” , mii lâi tiäđust-uv pyecceiviäsu já mii meiddei oostij voorâ. Mist ij lamaš riävtui eres paijeelmiärásâš kapitaal fáárust ko jieččân vorrâ, já nuuvtpa mij juáháš luovâttijm 400 rammid voorâ pyecceiviäsun já finnijm olssân ušom 30 Libanon pundád ađai siämmáá verd, maid maavsij kasinoreisu já suullân nelji seenti vala konjak-uv. Na tomhân ervid, et ko vorrâ lii masa litterpeelijn kiäppánâm, te juhâluváhân tast älkkeht já mij lâim-uv viehâ pyerimielâst, ko vuolgijm juátkiđ kaavpugân uápásmem. ¶ Nuorah aldakooveest ¶ Juhánâs Piättâr Iŋgá ¶ Piärguporree dinosauruseh atâštii šaddoporree maškârdeijeid. Paldeemussáid piäđoid kuulâi 15 meetter kukkosâš, ciäggud lihâdeijee tyyraantažâlig . Tast lâi stuorrâ uáivi já vievsâs uáluleh, main lijjii love seenti kukkosiih päänih. Lii arvâlum, et tot perttui salâsis já volliitij vakkist tom. Varâlumos já pehtilumos piätu lâi tuše mottoom meetter kukkosâš hirmoskozzâtažâlig . Tot lâi jotelis já lašmâdis ellee, mii monnjâjuolgijdis sirppilágán kozâiguin kiškodij salâsis pitážin. ¶ d) Čuávu laagâ iivne muttâšume. Metyleenčuovjâd lii ovtâstâh, mii muttoo ivnettemmin haapi kulâtteijee iälánij, tegu bakteerij vaikuttâsâst. Mađe eenâb láá bakteereh čääsist, tađe jotelubbooht laggâ muttoo ivnettemmin. ¶   Ánná povvâstij: ¶  Peenuv - Kale, mun kale halijdiččim leđe tuu nieidâskippáár. Mielâstân halijdiččim-uv. Mut ko must lii taaggaar tobdo, et jieh tun muu tuhhit. Puáđáh hirmâd alda jeđe váháš áigáá keččin vuod patârah, sun párgádij. ¶ – O- oo čabbin sittágin! sun sivnádâlâi já sihoi čolmijdis. ¶ Peivitipšoost pärnijuávhu já párnái perrui sehe pargei lohomeeri lasetteh infektioriiskâ. Taandiet šiev hygienia lii hirmâd tergâd. Purrâmušjyehim, hiivsigist eellim já hiivsig já potoi putesvuođâ/putestem, lippârij siäiluttem, tuárvi kieđâi poossâm, sierâi putesvuotâ, tuátu kiävttu já siäiluttem väättih eromâš huámmášume kielâpiervâl hygienia vuáváámist. ¶ Lahtos 17 Lappum párnáá uuccâmravvuuh ¶ 2 mane ¶ 6 leđe tiervâs (olla terve) ¶ Säämi šoddâdemärbivyevist láá vala spejâlistmeh onnáá peeivi šoddâdmist. Páárnáš šoddâduvvoo anneeđ áárvust puoh ulmuid. Ulmui lasseen kalga kunnijâttiđ meiddei luándu. Párnááh iä njuolgist rävvejuu pic sijjân muštâluvvojeh tábáhtusah já mainâseh, maid eres ulmuid lii tábáhtum. Ulmuu šoddâm já ovdánem ulmen lii maaŋgâpiälásâš persovnlâšvuotâ já vijđes mättim. Tai jiešvuođâi oovdedmân viggoo šoddâdemtooimâiguin ovdediđ párnáá aicâdem- já jiešárvuštâllâmnaavcâ, vâi sun piergiiččij uđđâ já fakkist puáttee tilálâšvuođâin. Noonâ jieštobdo, čielgâ uáinu alnestis já noonâ identiteet išedeh párnáá toimâđ jieijâs iävtui já tááiđui mield sehe olssis luándulâš vuovvijn. Šiev täiđimmnahcâ meeccist, savâstâlmijn já juurdâšmist láá velttidmettumeh šiev eellimhaldâšem tááhust . Säämi šoddâdmist šiev aicâdem- já árvuštâllâmnaavcâ lasseen láá áárvust noonâ jieštobdo já identiteet, vijđes mättim, vuáhádume, sosiaallâšvuotâ já kuáhtulâšvuotâ . Olesváldálâš ulmen lii ovdediđ párnáá jiečânâs piergim elimist ohtuunis já iärásijguin. Jiečânâs cevzim váátá keevâtlâš tááiđui haldâšem lasseen psyykkilâš kiärgusvuođâ já osko toos, et vaja, máttá já kávná čuávdusijd vädisvuođáid já luáttá toos, et puoh aašijd puáhtá oppâđ . Ärbivuáválávt säämi siärvusist lii suuvâst já siärvusist párnáá šoddâdemvuoigâdvuotâ já – ovdâsvástádâs. 4.2. Sämmilij kulttuuráárvui sirdem Sämmiliih ovtâsteh kulttuurlâš áárvuid tegu kielâ, identiteet, luándu já suuvâ. Säämi kulttuurân kuleh meiddei ärbivuáváliih iäláttâsah tegu puásuituálu, kyelipivdo, meccipivdo, nuurrâm já tyejeh. Kulttuur lii meiddei säämi eellimvyehi. Sämmilij eellimvyehi, kulttuur já ärbivuáváliih iäláttâsah láá aaigij mield nubástum. Ärbivuáválij tiäđui já tááiđui oppâm ij innig sirdâšuu perrust luándulávt párnáid. Säämi kulttuur siäilum váátá tááláá ääigi-uv ärbivuáválij tiäđui já tááiđui, sehe jiegâlâš uáiviomâduv sirdâšem puátteid suhâpuolváid. Säämi ärbivuáválâš tiettim lii ubâlâšvuotâ, mii lii čonâsân ulmui já luándun. Säämi tiäđuh, tááiđuh já áárvuh sirdâšuveh iänááš tooimâi já tobdoi pehti sehe njálmálâš ärbivyehin suhâpuolvâst nuubán. Säämi tiettim tuálá siste tiäđu elimist piergiimist. OA algâaalmugjulgáštâsâst páhuduvvoo, et algâaalmugist lii vuoigâdvuotâ iäláskittiđ jieijâs kulttuuräärbi já vuovijdis já máttááttiđ taid puáttee suhâpuolváid. Ärbivuovij iäláskittem lii tehálâš sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuođâ, sämisiärvusij kievrâsmittem, kulttuur jiešiävtulâš vuáhádume (tááláá ohtsâškode hástusáid) já sämmilij pyereestvaijeem já tiervâsvuođâ ovdedem tááhust . Ohtsâškode pissoo ráhtusáid kalga lääččiđ iävtuid sämmilij kulttuurij ovdánmân; ovdâmerkkân kielâ- já kulttuurohjelmij, sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs škovlim- já ovdedemohjelmij pehti. Aarâhšoddâdmist páárnáš váldá säämi kulttuuráárvuid olssis. Aarâhšoddâdemtoimâ vuáđuduvá ¶  moh ovdâskulij nuuvt maaŋgáin sárnoin ko máhđulâš. Puohháid ohtsâš ulme lii párnái já nuorâi šoddâdem aktiivlii já toimâlii kyevtkielâlâšvuotân já návt sämikielâi aktiivlij kevttei mere šoddâm. ¶ Ilmari Mattus ¶ Toimâ ¶ Matt. 1:20 ἐκ πνεύματός ἁγίου ¶ – Na keejâbâ, ko tun vááldáh täid siijđoid fáárun, te tobbeen käävpist ij taarbâš ollágin uástusij várás listo. Puáhtá uástiđ tom, mii mainâšuvvoo sänikirjeest. Talle vissásávt-uv uáppá saanijd, ko kárttá uástiđ eidu tagarijd tävirijd, moh sänikirjeest láá luvâttâllum. ¶ Riemnjis reeškij korrâsávt. ¶ ● Kume hettee ulmui eellim. ¶ – Na muštâlih-uv ton áákun, et lijjih uážžum uđđâ viste? ¶ 1. Almos toimâttâh hoittáá ekonomia-, pargojuávkku- já eres almoshaaldâšmân kullee aašijd. ¶ Leirâ aalgij vástuppeeivi ehidist. Ko mij viijmâg peesâim Čevetjáávrán, te tobbeen lijjii jo ennuv ulmuuh kiäh lijjii puurâdmin eehidpitá. Juurdân lei toollâđ váhá uápásmemsierâid, mutâ tijme lei jo ennuv já puohah lijjii hirmâd vaibâm kuhes oho maŋa, ete kiergânijm tuše muštâliđ jieččân noomâid. Tiina, Aile Aikio já Kuobžâ-Piäká Ánná uánihávt meid muštâlii leeirâ ohjelmist kuulmâ kielân. Forgâ ton maŋa kaavnâim ijjâsoojijd já nohádijm luholâžžân já vyerdee mieláin. ¶ Tutkâmjuávhu ive 2010 pargeeh, kiäin lâi mánuppajepälkki: ¶ – Nuuvthân mun puávtáččim, Heikkâ loppeed. Talle sun huámmáš Saana kieđâst mielâkiddiivâš sierâ. ¶ Kielâopâlâš ráhtusij tááhust totkoo, kuás jurgâleijee lii nuávdittâm ráhtus já kuáš vuod ¶ Peivikirje, iššeed muu. Maid poorgâm? ¶ b. Maid vááduid puávtáh finniđ jieŋâskiärru- tâi riŋŋettespeelâ i n? ¶  asâttem lii tulcce ¶ PASEPEIVI ¶ Konferens lii mávsuttem já tot lii áávus puohháid kiäh láá perustum. ¶ 1. ¶ – 50 eurod iätá kasa hoittájeijee váhá korrâsub jienáin. Máávsáh-uv paŋkkikorttáin vâi ruuđáin? sun vala koijâd ááhust. ¶ Te iäráseh suládistii maasâdkuávlui tassaaš ko uáinih maht šadda. Siggá vuordij pyerrin mielâst: ¶ huolâ vyeimistorroo vuoigâdvuođâvuáháduv ooleest kuoddâlmij kieđâvuššâm vuoigâdvuođâvirge ¶ – Na, tääl ij lah innig asto maassâd vyelgiđ, iššeed meridij, já oppeet lijjim ton uáivilist, et Belgiast iä máttám orniđ maiden olmânáál. Ustevliih toh belgialiih kale läävejeh leđe, mut sii pargovuovijn lii ain oles kaaos. ¶ 128 ¶ - Iä häldeeh lah, sun eeđâi talle. ¶ 1 a. Tuubdah-uv šaddoid? ¶ Apenniinij njargâeennâm F7 ¶ 2. Sämikielâlâš vuáđumáttááttâs já peivitipšo kalga leđe sierânâssajanmäksimnáál staatâ ruu ¶ Sämitiggeest iä lah máhđulâšvuođah vaikuttiđ toos, ete maht sämmilii materiaallii kulttuuräärbi suojâleh, paijeentuálih, vyerkkih já čäittih. Sämitigge puáhtá tuše adeliđ ciälkkámušâid já iävtuttâsâid. Stuárráámus uási sämmilii materiaallii kulttuuräärbist láá museoi ráájuin já arkkâduvâin sierâ staatâi uáivikaavpugkuávluin. Sämitigge lii iävtuttâm, ete sierâ arkkâduvâin orroo tiäđuid sämmilijn piejâččii digiháámán. Sämmilii kulttuurárbáin ávhástâleh poolitlávt já ekonomâlávt epieettisávt nuuvt, ete sämisiärvádâh ij pyevti toos tarvâniđ. Sämmilii kulttuuräärbist ij lah taan uásild lahâasâttem torvo. Stuárráámus uhkeh sämmilii kulttuuráárbán láá toin ávhástâllâm, ovdánmettum lahâasâttem já ärbivuáválij iäláttâsâi hiäjus sajattâh. ¶ juovlâmáánu 52 - 1 ¶ karvarousku ¶ s. 54 ¶ Tuu uábbi kal šaddâ ubâ paje já sust šaddâ tunjin šiev sierâdemskippáár. Forgâ sun jo povvâst tunjin já váldá tävirijd kietân já piäjá taid njáálmán, jorgeet čuávji oolâ, kuánttu já kuárŋu jyehi sajan. Tastmaŋa sun uáppá čuážžuđ, väzziđ, puurrâđ, juuhâđ, kaččâđ, sárnuđ já sierâdiđ-uv tuin. Talle tust lii ain skippáár pääihist. Lii-uv tuu uccâ uábist vala nommâ? Heikkâ koijâd vala Ellaast. ¶ Säminuorâi taaiđâtábáhtus lii jo oho keččin! Kyevtpiäivásâš tábáhtus tuálloo Ucjuvnjäälmi škovlâkuávdáást 25.-26.3. Mieldi láá almottâttâm aldasáid 400 ulmud 15 škoovlâst. Majemustáá taaiđâtábáhtus uárnejui Ucjuuvâst ive 2011. ¶ – Na mondiet čääsi? eemeed koijâdij. Tothân puátá hanast-uv. ¶ - pedagogâlâš vuáválâšvuođâi já vuovij árvuštâlmist já oovdedmist - oovtnálásittemproosees vaikuttâsâi já vuáháduvâi tubdâmist; maht toh stivrejeh jurdâččem já ¶ Vistig-uv anarâšah láá tubdâm noomâid kusâkuobâr já poccuukuobâr . Motomij ulmui mielâst toh lává puoh taatij almosnoomah. Motomeh vuod eteh, et tot lii uáivildâm tuš kusâkuobbâr, mii lii suomâkielân lehmäntatti . Taat molsâiähtu lii Vuoli Ilmar šaddonommâlistoost-uv. Já kuálmád-uv tulkkumvariant tast lii: motomij mielâst kusâkuobbâreh já poccuukuobbâreh láá lamaš puoh toh kuobbâreh, maid kuusah já poccuuh láá njálmásis kavnâm meecist. ¶ Määđhi äigin puáhtá vuoiŋâstiđ pálgá neelji tulâstâllâmsaajeest já Supekuoškâ peivituuveest. Koške siijvoi pálgást ij taarbâš kumistevilijd. Päälgis lii ohtsis 10 kilomeetterid kukke, ađai pyereest-uv peivilahe mätki. ¶ Phaeolepiota aurea ¶  koddám. Taat Cortinarius gentilis ¶ 11. ¶ Sämitigge ocá ¶ Seenaat-kiddoduvah ¶ - Mondet? Halidiččih-uv tun tággáár? ¶ Sämmilij jiešhaldâšem hiäjusmittee já ton ovdánem estee kulmâ uđâsmitmân kullee iävtuttâs láá: ¶ Ráidu-čáitálmâs. Kove: Jouni Männistö ¶ b. Maht iänááš kuobbâreh finnejeh raavvâd? ¶ Vuossâmuš tavesämikielâlâš kárttáčuágáldâh škoovlâi várás lii almostum. ´Skuvlla kártagirji´ lii uáppee vuáđučuágáldâh já tast kávnojeh tiäđuh Suomâst, Tave-enâmijn já sierâsnâs eennâmoosijn. Káártái lasseen kirjeest lii luvâttâllâm jiečânâs staatâin oovtâst jieijâs lipuiguin já tavesämikielâlâš usâttâh. Luuvâ lase ¶ ILO sopâmuš njunošjuurdân lii turviđ algâ- já hiäimuaalmugáid vuoigâdvuođâ jieijâs identiteet já eellimvyevi siäilutmân. Algâaalmugijd iä innig viigâ suddâdiđ válduaalmugân čuovviittâs noomâst, mon jurdui ILO ive 1957 tuhhiittum ovdebâš sopâmuš vala viigâi. Ive 1989 sopâmuš viggá ovdediđ algâaalmugij jiejâs kielâi já kulttuurij siäilum já adeliđ aalmugáid olssis eenâb vaikuttemvääldi jieijâs kyeskee aašijn. ¶ Eromâšávt kieldáid västidemäigi eidu ovdláhháá kesiluámuid lâi uáli hástulâš já toledum ¶ OLMOOŠ ¶ Hästimruávi = Hastimarova ¶ (om. stuárudâh, šoddâmvyehi, ¶ Lii puállám kuolbâ, čuážudám já keejâm pirrâsân. Togo alda uáinoo tiävá. Vuálgám väzziđ tohon tiäváá vuást, puátá jeggi oovdân. Jeegist lii lyeiveesuánju, jiem peesâ tom rasta. Jorgettâm maasâd, čokánâm jeggiriidon keeđgi oolâ já eskân uáinám, ete tothân lii-uv viehâ ollâ vääri já čukkâ mestâ pääljis muorâin. Muorâi kooskâ ko lijjim uáinâm, te jurdim tiäváážin. Vuálgâm väzziđ tom jeegi rido nuortâs, kost kulloo kuoškâ šavâmin. Puátá oovdân keđgitiävá. Kuárŋum ton tiäváá oolâ já čuážudâm tast já kejâdâm pirrâsân. Juuhâgin ij oro lemin kukken. Tiäváást lii ohtâ suárvi, stuorrâ, mii lii luoddânâm kierrust kidâ maddui. Suárvimaddust tegu oja ličij koivum tohon tiäváá vuálus puállâm pihâškuodduu kuuvl. Äijih lâi koskâstâm iŋádâhhân jävilkuolbân pyelliđ. Mecci togo pirrâsijn lâi viehâ vijđáht puállâm. Väzzilim vuot tohon, kost juuhâ kulloo šááváámin. Eennâm muttoo vuod čunoikuolbânin. Huámášam oovtâ stuorrâ mievtâ, keejâm ko tot oro lemin nuuvt oomâs. Moonâm aldeláá, te uáinâm, ete tothân lii-uv kuáti lamaš togo. Kuáti lii puállâm já togo alda lii lamaš šaldelyevi, pasâttâsâh láá pááccám. Ulmuuh kale lijjii piäluštum. ¶ 107 ¶ Sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs Suomâ škoovlâin 2009-2010 ¶ Kerttu Vuolab čäällim já kuvvim párnáikirje "Kulmâ skipárâš" almostuvá jaapaan- já eŋgâlâskielâlâš teddilâssân. Almostittemtilálâšvuotâ tuálloo Säämi kulttuurkuávdáást Sajosist 7.5.2013 tme 12.00. Tilálâšvuotâ lii áávus puohháid, kiäh láá ääšist perustum. ¶ keesi čohčâ tälvi kiđđâ ¶ – Ege muuršâst lah lumoh! Uccâ Myy muštottij. ¶ - vijđes já maaŋgâpiälásâš tooimâ sehe ton ¶ nurâmáin tutkâmamnâstuvâid ovdâm. ovdâsteijee aalmugváldusij vuáđuld já heivitmáin lovottâh ¶ šapšâ.....52 ¶ - čuákkimviste väridum 8 tiijmán ¶ 1. 2. 3. ¶ Ohtâ aalmug neelji enâmist ¶ Ko motomin savâstâllim Kuobžâ-Saammâl Mattijn, sun eeđâi, et sist iä lamaš eres noomah kuobâršlaajáid ko kuobbâreh . Čáná sun kale nomâttij. Ko vuod keejâd Inarilappisches Wörterbuch já Vuoli Ilmar šaddonommâlisto ( Anarâš 1991: juovlâmáánu nummeer, s. 7), te piäsá váhá ovdâskulij. Táin käldein vuáttá, et tovlááh ulmuuh láá tubdâm čáná lasseen kuittâg motomijd noomâid. ¶ Syemmilâš-ugrâlâš kielâpiervâlhaavâ ruttâdem 2008-2010: ¶ Ärbitiäđu mield meiddei etimâs loostâin lii vuoššum haavdâ jieškote-uv váádui pyereedmân. Veikkâ etimâsâst ij lah siämmáá ennuu ivne já smakkâ ko saareest, te C-vitamin lii eenâb. Väniamnâsijn veški já siŋkki láá etimâsâst enâbussáá ko eres taan suuvâ muorjijn, siämmááverd ko luámánist. Etimâs ij lah mirhâlâš ijge varâlâš myerji. Uccâ páárnâžân sáttá leđe hyenes vaikuttâs, jis porá vorâs etimâsâid meendu ennuu häävild. Páárnâš sáttá tubdâđ jieijâs illávaijeen. Lii kale máhđulâš, et etimâsâsast ličij fenoliid suuvâ mirkkâ, mut tom iä lah totkeeh pastam tuođâštiđ. Puohnâssân etimâsvuášusijd puáhtá kale eeppidhánnáá puurrâđ. ¶ Taažâst já Ruotâst vyeimistorroo sämmilâšmiäruštâlmeh láá alda Suomâ njuolgâdus. Kj. www.samediggi.no já www.sametinget.se . ¶ eennâmluveh = maatuvat 61 ¶   – Jiem mun tieđe. ¶ Toimâohjelm kieđâvuš vijđásubboht ko eidusâš strategia sämikuávlu luándu maaŋgâhámásâšvuođâ tile já sämmilij luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválii tiäđu tile. Toimâohjelmist láá asâttâm toimáid äigitaavluid já ovdâsvástádâspeelijd. Toimâohjelmist láá maaŋgah sämmilijd kyeskee ulmeh. ¶ 5. Kyeleh láá čäcielleeh, moh vyeijih vepsijguin. Ovdâ- já čuávjiveepsih láá toi parâliih ryevjih. Kyele liškeest láá čuomah. Kyeleh láá algâlumoseh čielgitávtáliih. Kyeleh lasaneh kuđâmáin: niŋálâs kođá čáácán meeinijd, maid ores heđâlmit kuopsâinis. ¶ Stuorrâ Ninive kaavpugist ulmuuh lijjii vájáldittám Immeel. Sij lijjii paah já kohtâlii kuoimijdis fasteeht. Tondiet Immeel kočoi Joona moonnâđ Niniven já särnidiđ Immeel táátu ulmuid. ¶ 123A ¶ Ánná lasettij liävtu ige kejâstâmgin tohokulij. Sun ij áigum vieres kaavpugist omâs ulmuigijn pääcciđ savâstâllâđ. ¶ Myerji já Hirškikkâ lává iššááš stááluh já halijdává tállán peessâđ kuolijd čolliđ. ¶ 3 a. Noomât Väri-Suomâ vaarijd já tuoddârijd sárgái1-5 oolâ oppâkirje siijđoi 44-45 káártá vuáđuld. ¶  ruo´inâ ¶ Mii lii nuorâi seervi uáivil? ¶ – luvâttuvâst Kuuva Petraast lii ohtâ uáppee, ¶ Pengilly 6.7.1998 vuossargâ. ¶ – njaviččin-kálgu , hiđes häldee-ákku, pyeritátulâš, ¶ Ko loddái peerâeellim maaccâi oppeet ovdii stäđisvuotân, te eellim jotkui. Ohtâ suámálâš äšši kuittâg paasij munnuu koskâvuotân: ko mun moonnim olgos, te kirjeloddáášores pelhiškuođij tállân já peelhij nuuvt kuhe, ko lijjim šiljoost tâi ton aldasijngin. Ama tot vissâ noobdij, et mun tot kočâttim suu aassâmviäsu muorâst. Kirjeloddáášpaarâ toomâi uđâgijdis piemmâmhommáin pajeláhháá oho, mut mottoom iiđeed te aiccim, et muu veerdiba ij innig piälháskâmgin munjin, veikkâ moonnim-uv olgos. Várdáástellim vuovdâ masa jo lovmad miinut, ijge toho moonnâm, ijge puáttámgin kihheen, mast nabdastellim ton lemin kuárus. Valdim oppeet railâsijd, cegâttim taid muorâ vuástá já korŋiistim pajas. Vuovdâhân ij lamaškin kuárus. Tobbeen lâi tot ohtâ mane, mii lâi lamaš tobbeen jo talle-uv, ko vuovdâ koočâi enâmân. Kulmâ uđâgáá kale lijjii kirdelâm já vanhimeh láin tuálvum taid nuuvt kuhás šiljostân, et ubâ uđâgâi evviskerjidem civkkemehgin iä innig kullum. Ama láin hirmástum aašijn, moh tábáhtuvvii. ¶ Mane? ¶  / Sämitige kultuurtorjui uuccâm 2015 ¶ Vazzijm ovdâskulij. ¶  váátá  Kiäm? Motomin lâi Irjánâš puáttám Tuáivunjaargâst Kossenâmân já táálu eemeed lâi kuásuttâm sunjin leeibi. Ko Irjánâš lâi tast pevdipellâst puurâdmin, te Ábrámâš-rokke ( Abram Aikio, 1875 – 1948 ) lâi še puáđistâm toho já skulduustâm Irjánáá: ¶ “Maidsun, jis mun iäláččim kiškeetmin mottoom porkkana” , sun smietâi lääškiht, mutâ hilgoi ubâ jurduu ko muštij, ete kuáivu toppiittâh-uv käibidij tivvoom. Kuittâg-uv juurdâ purrâmâšâst paasij suu mielân aainâs-uv, ko sun tuubdâi vorâs kááhui já pulái oopsuu puátimin lasârääigist siisâ. ¶ Pelle, Piia já Pepi hurgeh kiälháin ciägu vielti vuálus. Hui maggaar sáttoin! ¶ – Liččim kale kolgâm taid šaavâid väldiđ, Vuolli-äijih smietâi. Liččii kale myerjih talle siäilum! ¶   Säämi arâšoddâdemvuávám ¶ Já nuuvt Tálunjobžâ muštâlij Poolishoovdân jieijâs muotâpargoin já muorâviežžâmmääđhist. ¶ olmoošloho ¶ 96 ¶ 3. Moin vuáđustâssáin nabdeh panssarkyele lemin ¶ 60 ¶ Olmoošvuoigâdvuotairâskodde ¶ – Jáá, na togopeht kale lii loválâš sáhháđ juovlâmuorâ, Poolishovdâ eeđâi. ¶ kieltáiđusâš já suomâ- et sämikieltáiđusâš pargei kooskân paasij 120 pargee juávkku, mast sämi ¶ – Taan säänist láá-uv kulmâ P-puustuv, čielgejim. Ohtâ aalgâst já kyehti kuávdoo sääni. ¶ hust? Ij sun lah tääbbin, sun lii pajanâm jämimist. Mušteđ, maid sun eeđâi tijjân, ko sun vala lâi Galileast: 'Näävt kalga keevvâđ: Ulmuu Alge adeluvvoo suddogâs ulmui kieđáid já riistânnävlejuvvoo, mut kuálmád peeivi sun paijaan jämimist.' ¶ vâ já ton kenigâsvuođâid. ¶  ij Gyllenberg (1994) sänikirjeest juávkku nr 3. ¶ 10. vildâhiävuš ¶ – Na nuuvt lii kale. Liibâ vaahâg! Mij kale iđedist ferttip puohah suu išediđ, et finnip šiljo mahtnii putesin ovdilgo kyesih puáđiškyeteh, Kuáski eeđâi. ¶ stuorrâlođâsrapu ¶ Heta paješkovlâ: Marianne Ketola (tavesämikielâ), Morten Labba (tavesämikielâ), Juhan-Tuomma Mäkitalo (tavesämikielâ), Nils-Matti Näkkäläjärvi (tavesämikielâ) já Nea-Maria Valkeapää (tavesämikielâ) ¶ – Na mut maidsun tääl pääihistkis eteh? lâi Ááná čuávuvâš muurâš. Taat rivgoo lii hyelkki mii naabureemeedân! Já kohân peri tot saahâ jotá naaburij peljijd, te jo šladdâreh kirdeškyeteh, já tot ferttee leđe väivi muu vanhimáid já ubâ perrui! ¶ – Mut jis tot ij tuhhiižii vivvâsaasân, te talle kal ferttiih mäksiđ. ¶ Enâmist enâmân ¶   Öræfajökull E2 ¶ Tarja Alaluusua, Me Sompiosta, Helsinki 2002 ¶  mannjeed. jis puáhtá sierâ, te kalga adeliđ meiddei iärrásáid keččâlemnáál ¶ – nieidâskippáár. ¶ Säämi párnáikulttuurkuávdáš ¶ Peivi lâi lamaš kukke já skipárušah lijjii kiergânâm feeriđ veikkâ maid. Tállán ko sij pottii pááikán, moonâi vaibâm mutâ luholâš Pluto muorâkáárdán uáđđiđ. ¶ Tággáár linjim lii toohum sämitiggijn toollum ráđádâlmij puátusin. Linjim vuáđuduvá biodiversiteetsopâmuš 8 j artiklan, mii kenigit staatâid suojâliđ algâaalmugij ärbivuáválii tiäđu já Meccihaldâttâslaavâ 4 §:n, mii kenigit Meccihaldâttâsta turviđ sämikulttuur hárjuttem iävtuid. Linjim lii nanodâm váldujođetteijee Jyrki Kangas 20.1.2011. ¶ kvtilaus@ kirjavalitys.fi ¶ Ko te lâim äigipuudâ čokuttâllâm Jurbâ toornâst, te vuolgijm vala Kävppihaalân uástiđ ryešilii leeibi já maidnii jis kavnâp. Ko leibipuvdâ kavnui já Sirpa lâi vala uástám olssis mučis pusseer, te lâim kiärguseh vyelgiđ taampân. Smietâim, et moonnâp-uv vääzin vâi bussijn. Mätki ličij kuittâg uánih – tuše kilomeetterpeeli. Talle mij väzzilijm. Algâ moonâi-uv pyereest, mut ko poođijm haammân uáinusân, te mii oovdân iđestáin kyehti nuorâ almaa kavpâšiđ uáli agressiivlávt maidnii fiilmâid tâi CD:id. Mii tuárjuim kavpâšemirâttâsâid karvemáin sunnuu já siämmást mun aiccim, et jis mun monâččim teermi já kááđu kooskâ, te mun finniiččim šiev kove Viibur lanneest. Lannehân lii huksejum ive 1293, ko ruátáliih tohhii kuálmád ruossâmääđhi Kärjilân. Suomâ monâttij kuittâg lane tälvisuáđi ääigi Sovjetliton já uđđâsist vala jotkâsuáđi ääigi. ¶ Tavenähkisuájá ¶ Hitruu1 ¶ Sun vaaldij oovtâ viehâ stuorrâ kirje, ko ij tuostâm naggiđ vuástágin. Forgâ sun kuittâg huámášij, et stuorrâ pustaveh iä lamgin siämmááh. Sun finnij joođhâ, mii kullui návt: ¶ tääsi: puohah ¶ 6.8.2010 ¶ Čielgiittâsâst ráhtoo raapoort. Čielgiittâsâst já koijâdâllâmluámáttuvvâst addel lasetiäđuid säämi kielâtorvočällee Siiri Jomppanen, puhelin 010 839 3111. ¶ Uási oppâmvihko pargopittáin väättih internet kevttim. ¶  (Adverbiaal – Nevermaind. ¶ Kirjeest Mirja-Leena Korte & Juha Suonpää: ¶ Olgosadalduvah ¶ Meridim, et čuávuvâš kerd, jis vala vuálgáččim Raanskan, mun kuittâg monâččim kirdemmašináin. Tobbeen kuittâg läävejeh orniđ aašijd tego kalga-uv. Já junámaađhij älkkeevuođâst já jotteelvuođâst ko mudoi-uv puáhtá leđe nuuvt maaŋgâ uáivilist. ¶  kooskâst: Tot ruopsisfiindâr ¶ Valmâštâllim  saavâ  muáddi  peeivi.   -‐  -‐  -‐     Mun  máálájim  táálu  kuulmâ  peeivist.     Maalasin  talon  kolmessa  päivässä.     Mun  čaallim  reeivâ  oovtâ  ehidist. ¶ 1 a. Čääli kuuvij vuálá, maid šaveh láá tohâmin. ¶ (jurgâlum Ilmari Mattus 2009) ¶ Eestieennâm 114, 116 ¶ Tekstâ: Anna Näkkäläjärvi 2011 ¶   Jävrriidon mannee pálgá pellâst čokkái passeekuobžâ Miiko hurttomin stuorrâ laddâm muorjijd. ¶ – Joo-oh, na tääl mun kale suáitám tohon poolisân, Eunuk eeđâi já oppeet kuáivui puhelimes. ¶ Sämimááccuh kuárroo mittotiilámpargon. Tuáijár Ella Sarre já ärbivuáválâš oovtkiärdánávt hervâttum almaa mááccuh. ¶ – Mon ennuu máávsáh ton tiäđust? riemnjis fiäruškuođij kaavpijd. ¶ Talle suái päättäin vyelgiđ ehidist. ¶ Muádi peeivist lonnjâ lâi kuárus. Tuođâi tehálijd tävirijd tegu tuođâštusâid já äššikiirjijd vuolgâttim kyevti pakettist ákkusân. Soittin iännásân já muštâlim sunjin jieččân vuáváámijn. Sunjin tot lâi viehâ äŋgiris äšši. Mut taan tááhust iännám lâi tuođâi-uv vijđesmielâlâš. Sun iätá puhelin nube keččin: ¶ Ko lâi puáttám káávcád peivi já pärni koolgâi pirrâčuoppuđ, sun uážui noomâ Jeesus, mon eŋgâl lâi almottâm ovdilgo sun šohânij eenis kuáhtust. ¶ Šoddâdem 4, 6 ¶ Eellim 1, 3-6, 8-15, 17-19, 21-29, 31-38, 40 42, 43 ¶ Ellee a) Maht ellee liihâd b) Maid ellee kiävttá c) Maht ellee váldá haapi? ¶ . Kove: Sämitigge ¶ Anarâš saavah lii jyehi oho almostujeijee anarâškielâlâš radio-ohjelm. ¶ čolgâđ = mennä läpi 162 ¶ * Tiina Sanila Band (nuorttâlâš rock-muusik) ¶ KB Sisčääsih ¶  suigen. ¶ Majemui aaigij enâmustáá miänástum kaijuu lii stuorrâlodde , mii sulâstit pääiski, mut lii čuuvtij vääŋkib. Majemui ihelovoi ääigi lii stuorrâlodde loskâm nuuvt čuuvtij, et tot lii pááihui väldidâm pääiski já tevkisselgksijuu aassâmsoojijd. Stuorrâlodde pessee stuorrâ ¶ laddâđ, laadâm, láddá = kypsyä (marjoista) ¶ Riäská lii uccâ šapšâšlaajâ, maid pivdeh poskis viermijguin kođoääigi. ¶ suomâkielâsâš ive 1992 kirkkorámattist já anarâkielâsâš jurgâlusâst. Motomijn veerstâin ¶   Regnaf aldanij nube häldee. Sun eeđâi maidnii já häldee västidij. Tom Jovnâ lâi jo oppâm tubdâđ häldei tiervâttâssân. ¶ Anarâškielâst ij lah sierânâs nommâ satun ige memoraatân , lii tuše maainâs já verbâ mainâstiđ . Lii meiddei muštâlus . Muštâlus, memoraat já motomin maainâs-uv mainâstuvvojeh tuottân, satu vist epituottân. ¶ Sämitigge juovij škoovlâi kiđđâjuuhlijn stipendijd sämikielâ oopâin pyereest miänástum uappeid. Stipendeh juáhhojii ohtsis kuuđâ uáppei, kiäh lijjii čođâldittám sämikielâ iskos pajeuáppeetutkosijn, 13 uáppei, kiäh pessii vuáđumáttááttâsâst já kuulmâ Säämi máttááttâskuávdáást valmâštum uáppeid. ¶ Mooses Siinaivääri alne ¶ 16. Lactarius deliciosus – Männynleppärousku – Peesileibiruávsku U ¶   Kuhes ääigi keččin iššeed poođij maassâđ já vaađij palvâleijein lovo. Tot, kote lâi uážžum vittâ talentâ, puovtij vittâ toos lasseen já eeđâi. `Hiärrá, tun adelih munjin vittâ talentâ. Tego uáináh, lam haahâm vuáitu toos lasseen vittâ.` Iššeed eeđâi sunjin: `Šiev! Tun lah šiev já lyetittettee palvâleijee. Ucceest lah lamaš oskolâš, mun piejâm tuu ennuu hälden. Puáđi hiärrád ilojuuhlán!` ¶ – Na mij kolgâp puurrâđ kuohtii kyehti vuojâleeibi, suu enni čielgij kierdâvávt. ¶ Lahtoseh: Säämi kulttuurkuávdáá arkkitehtuurkišto ohjelm já kišto árvuštâllâmpevdikirje sehe majemuuh hammiittâskoveh já – sárguseh arkkitehtuurikišto vuáittám ađa (oođâ) –nommâsâš iävtuttâsâst ¶ 17 ¶ Sämmiliih Suomâst ¶ – Hoi, hoi! ¶ ‐-‐   válduinformaatio Taaidâtábáhtusâst palhâšui meiddei Čevetjäävri škoovlâ filmâjuávkku, mii lâi valmâštâm uánihiselleekove nuorttâsämikielâlâš Idols-kištodmist. Aanaarsämikielâlâš 0-1-luokai uáppein šaddee juávkku finnij palhâšume čeepiht rahtum aanaarsämikilâlâš animaatioelleekuuvijn. ¶ Aaihâ siste Hirškiihâ já Myerji ákku-uv lii koccám já pargeeld jo kievkkânist. Sun cokkit tuulâ táákán já vuášá suohâd Hirškiikân já Muárján. Olssis sun vuášá käähvi. Käähvi sun tuoldit valmâšin já loptee kähvipáánu täähi roobdân. ¶ Kiävŋásiijáávráš ~ Kievŋisjáávráš = Könkäänjärvi ¶ Pevdikirje Anarâškielâ servi ry. ihečuákkimist, mii tollui Njeellim kerhotáálust 27.2.2011. Uásiväldeeh: kj. lahtos 5 . ¶ Kaabi Eljis Márjá-Liisá ¶ – Já muorâhân tot lii-uv! párgádij kuálmád, kote aaibâs kieđáin kuldâlâdâi. ¶ jävrikuávžur ¶ 7.7 Leirâdemvijđoduv (Leirintäalue) vuáđudem 17 ¶ - Lah-uv kuullâm, et tääbbin lii váhá sämiohjelm-uv? ¶ – Jiem, mut mun lam iällâm tääbbin tavveen, kost kuálástem lâi iäláttâs-vyehi tovle, uásild vala-uv. ¶ (komissaar pargon lii ovdediđ tiettim já kunnijâttem olmoošvuoigâdvuođâi kuáttá Euroop rääđi jeessânenâmijn) ¶ Luágij tuuveest Muotâvielgâd poorgâi pargoidis láávlun. Sun lâi lááččám seeŋgâ, cokkiittâm tuulâ uuvnân já čurgim kievkkân. Tääl sun lâi liäibumin kááhu. Kivkked sun kuulâi, et kiinii skuálkuttij uuksân. ¶ Pohjankartano škovlâ, Oulu: Inka Ryhänen (tavesämikielâ) ¶ 4. Škoovlâin álgá kesiluámu. Majemuš škovlâpeivi lii Aanaar škoovlain lávurduv já čohčâpaje álgá porgemáánu 18. peeivi. ¶ selgipeeli, -pele = kämmenen selkäpuoli ¶ Kyehti ive tassaaš asâttum pargojuávkku lii uážžum valmâšin Suáldát salmâkirje Suomâst sarnum sämikieláid. Salmâkirje nuorttâsämikielâ uási oovdâst ortodoksâlâš ärbivyevi. Salmâkirje váldoo kiävtun ekumeenlâš já maaŋgâkielâlâš immeelpalvâlusâst, mii tuálloo 2.10.2014 Aanaar sämmilâškirhoost tme 15. ¶ 3. Tot lii muorjijn já heđâlmijn. ¶ – Na jiem mun kale määti, mut mučis koveh taan loostâst kuittâg láá, já kalehân mun ááigum kielâ-uv máttáđ, piäluštâlâi Omar. Jis mun ááigum taan enâmist kuhebiššáá orroođ, te ličij kale tehálâš mättiđ váhá kielâ-uv. ¶ Teddilemsaje: ¶ Taan ive roovvâdmáánu 8 – 9 peeivi reisij anarâškielâ tievâsmittemkurssâ kyelipiivdon Aanaarjäävri Kuáskimnjaargân Säämi máttááttâskuávdáá káámpán. Škuávlejeijen toimáin Annika Pasanen , Katrin Anja (Anja Kaarret). Mieldi lâi meiddei sii máttáátteijee Kuobžâ-Saammâl Maati Petter (Petter Morottaja), mut sun ij uásálistám škovliimân, ko lâi luámust. Äššitobden já mottoomlágánin išeškuávlejieijen toimáin Vuoli Saammâl Ailâ (Aili Maarit Valle) já Uccpárnáá Vuoli Ilmar (Ilmari Mattus), kiäh láin mieldi tuše vuossâmuu kuálástempeeivi. ¶ Kirje Jänkäjääkärit tiäđu mield jäävri jieŋâ oolâ paccii 48 suátialmajid, 1 upseeri já 6 aliupseeri. Puohnis 6 háváđum almaa karttii faŋgân, sist kuulmâs Matti Uula Paadar, Edvin Rajalampi já Jaakko Olavi Tervo maccii ive -44 čohčuv Suomân aldasááid kuulmâ ive faŋgâvuođâst. ¶ - Halijdah-uv tun leđe ohtuu?Ánná koijâdij várugávt. ¶ Lasâräigi ¶ tiätu-, äigi- já čuovviittâspirrâduvvâin já nube tááhust iäruh toi kielâpirrâduvvâin. (Ingo ¶ Matti piäsá äijiháin miäcán piemmâđ poccuid. Äijih já Matti vyeijiv moottorkiälháin viežžâđ láádust syeinikyermi. Suoi lastav rievâ tievâ koške hoošijd já suoinijd já vyeijiv miäcán poccui piemmâmsajan. Poccuuh mušteh pyereest piemmâmsaajees. Motomeh poccuin ryettih tállán piemmâmsajan, ko kuleh moottorkiälhá jienâ. Matti já äijih levâttává suoinijd já hoošijd enâmân já poccuuh purâškyeteh tállán taid. Suoinij levâttem maŋa äijih vala koččo olgoláhháá miäcán pieđgânâm poccuid huuihâšmáin korrâ jienáin koččomhuikkem. Majemuuh poccuuh-uv tottâleh äijih jienâ já njolgesteh toho. ¶  väivi. Sämitige vaaljah ¶ a. Mist lii kuhes já kume keesi. Keessiv arva uáli uccáá. ¶ oppâkirjeest tiäđu lode eellimvuovijn já ¶ Muumipeerâ keejâi čaittuu porthain. ¶ Jesâneh: ¶ Pajekielâst jurgâlâm já heiviittam Iisak Mattus ¶ 5. Muštâliđ ellee salâsteijein, čiivgâin já elimist. ¶ - Sij kevttih táválávt telepatia ain ko sist lii miinii äššin. Šuđidem lii ko čuođij mield nuáidihäldeeh kevttih telepatia siämmáá ääigi. ¶ Tain, kiäin lii miinii págutteijee suijâ iästun , kalga leđe koččomtilálâšvuođâst äššialmai tâi äššivyeijimväldikirje. ¶ älkkeht ulmuu läjidem eellimpirrâsáid, te ¶ Satu Arjanne ¶ Já Pöö kuárŋui suu uálgâduáivi oolâ já keejâi vyelipanij roobdâ paijeej. ¶ Sämitige čuákkim tuhhiittij váldu-uulmijd oovtmielâlávt, eereeb saje 3., mii tuhhiittui jienâiguin 11-3. ¶ * Lostâdâhtavlu ¶ Talle kale skipáreh algijn ohtsis kejâstâllâđ vaarâ suoi jurdijn ete uáppis táiđá jaloškyettiđ, ko uáiná postâbuusi näävt kukken meeccist. Almai kiäččá aalaaš vielti vuálus já kokká: ¶ Čäällimvyevih ¶ 37. Mii šleđgâ lii? ¶ – Rähis käälis! Viijmâg mun peesâm tuu askadistiđ! Tun lah aaibâs siämmáá nuorâ já muččâd ko ovdil-uv! ¶  Avelân. - Mun Juávkkupargo ¶ Ritva Kangasniemi, jođetteijjee ¶ láá njeeššij roobdâi ollâ tiävááh tâi loddetoornah. ¶ Kaččim pááikán já tattum viljâm išediđ. Tot lijkkoo toos, et uážžu ravviđ. ¶ Salmâkirje já eres kirholâš kiirjij uážžum eenikielân lii stuorrâ äšši. Immeel alestem já suu ruhâdâllâm lii puoh aldemuš jieijâs kielân. ¶ Kaijuulássá EA Kajavasaari Vävlivuonnjälmi 2 km N. ¶ Unna Junná video ¶ – Heih, ko mun aigum uáđđiđ! Ákku huuihij. ¶ Äijihšoŋŋâ álgá ovdániđ, ko čuuvtij lieggânâm áimu paijaanškuát. Pajas luptânâm lieggâ áimu čuásku alebijn áimukeerdijn. ¶ puŋkki ¶ 2. Noomât Oseania suáluihaamijd A já B. A ¶ “Eeči adelij” , Pinokkio västidij. ¶ Majemui aaigij maaŋgah vuorâsulmuuh láá kavnâm anarâš madduidis. Taat lii tiättám meiddei tom, et taah ulmuuh láá halijdâm máttááttâlškyettiđ anarâškielâ. Taat lii šiev äšši, ko juurdâš anarâš párnái kielâ siäilum puátteevuođâst: párnááh vissásávt-uv tarbâšeh vuorâsulmui iše kielâ oppâmist. Maaŋgah vanhimeh láá monâttâm anarâškielâ tááiđus jo-uv toin naalijn, et láá joskâm sárnumist kielâ iäge innig oorvâ tom kevtiškyettiđ teikâ jo nuuvt, et sij iä lah ollágin oppâmgin anarâškielâ já kärttih máttááttâllâđ tom aaibâs vieres kiellân. ¶ Kielâvuoigâdvuođah tarbâšuvvojeh turviđ kielâ oppâm-, kevttim- já ovdedemmáhđulâšvuođâid já táválii argâeellim iävtuid. Máhđulâšvuođâttáá ovdâmerkkân jieijâs kielâ škovlâmáttááttâsân kielâ ij ovdán já ton sárnoo páácá jieijâs kielâst luuhâm- já čäällimtáiđuttemmin. Návt lii keevvâm ovdil vuáđuškoovlâ toimân kansaškoovlâ áigáduvâst škoovâ jottáám sämmilâšsuhâpuolváid. Luuhâm- já čäällimtáiđu láá iävtuh ovdâmerkkân kirjálâšvuođâ šoddâmân. Kielâvuoigâdvuođah tarbâšuvvojeh meiddei iähtun táválii argâelimân, mast jieijâs kielâ ij taarbâš hepâniđ, čiehâđ ige molsođ nuubán. ¶ 134A Luáváttâhellee lii ¶ – Kalehân mun tom luuhim, mutâ mun luuhim suomâkielâ. Pajekielâ mun jiem máttááttâllâm ollágin ton kirjeest, tom mun máttájim njuolgist sárnuđ. ¶ Kesimáánu 1990 (20 sijđod) nummeer uáivičalluu teema lâi Kooskân kočâttum anarâšah , mast saavâjođetteijee čáálá eres lasseen návt: ¶ Pääihist vuolgij pilkottâs já päälgis njuolgist vääri paijeel Kuátimuátkán já Kyelettesjávráá kiäčán, lijjim nuuvt maŋgii vázzâm, jiem poollâm ete čájádiččim. Lijjim kuuđâd luokast ko vuolgim čohčâluámun Heeihâ mieldi Vuáskujáávrán já veikâ lâi skäävi, te tallan väzzilim ovdâskulij Keđgijáávrán já talle kale poollim ete loppâmääđhist čájádâm, ko sevŋâd šoodâi, mutâ nuuvt mun kuittâg peessim Keđgijäävri kiäčán já loopâst pááikán. Jyehemuuđuuh vaigâdvuođah lijjii kukken asâmest, mut majemuš škovlâ lâi rippâškovlâ keessiv 1959, tom oonij Avelâst Yrjö Aittokallio já muái Maati Arvoin assáim Sammu Palokangas pääihist, išedáim stuorrâ pottáákpiäldu kalvemist. Ehidâst lâi jyevdlâsäigi kuus ain Sammu halidij skipárân. ¶ Otsikko ¶ Mij lep piäluštum , tot lii vises tuáivum. Mut tuáivu, mon jo uáiná tievâsmittum, ij lah innig tuáivu. Kiibâ tuáivu taggaar, mon jo uáiná! (KTK05) ¶ – Sáiguporreeh – Rihmansyöjät ( Myxophaga ) lii vuálá čyeđe šlaajâ juávkku koppakuorijááh, moh iälusteh čácáduvâi aldasijn. ¶ Riemâšjuuhâ = Repojoki ¶ 1. Rozites caperatus – Kehnäsieni – Juármukuobâr U ¶   Sämmilij artistij muusik- já eres kulttuurčájáttâsah heivejeh eromâšávt kongresij teikâ škovlimtilálâšvuođâi tiervâpuáttimohjelmin, váldujuuhlij ohjelmnumerin teikâ oles konsertin. Saijoos Čuákkim- já tábáhtuspalvâlusah uárnee tii juávhu sämmilâš kulttuurohjem. ¶ Saimaa D3 ¶ Hei ártet 0´50 ¶ Arktisii ráđádâllâmkode jeessân ¶ vorrâsuonah ¶ Kuávlutoimâttâh almoot reiváin koččomij maasâdkesimist toid, kiäid tuáhárđâštus addel toos suujâ (tuše ollásávt čielgâ tábáhtusah). Jis almottâs ij puáđi, kalga puáttiđ koččomáid. ¶ SAIJAASVUOTÂ: ¶ seibi ¶ “Tun oroh lemin eidu taggaar kandâ, kote halijdičij uáiniđ nukketeatter čájáttâs.” ¶  vijneest. joskâđ: Vuájáneh iämádâh ¶  + – Peeci, Piäká ergi kal liivvâd tobbeen, mutâ uáináh-uv tun maiden muide, ákku koijâd vala mojonjalmijn. Matti kávkkáá já kávkkáá já kivkked sun uáiná kyehti stáálupäärni, stáálueeni já ááhu. ¶   1. Šuáhkád spejâlân. ¶ Tot ij ton tovváá išedâm ennuvgin muu tiätuäŋgirvuođâ já ušom paješkoovlâst iäskán poottim iberdiđ tom taavdâ, et maggaar tot lii. Kirhomiänui maŋa eelijm viežžâmin eeji laavhâ já polgupyerá pappâl säävni lunne já moonáim Nykänen-nommâsâš kävppijâs táálun, kost liččijm puátteid iijâid. Pappâl sävni lâi taggaar koskâpuddâsâš ijjâsaje já meendu paahâs-uv tot lâi. Nykänen oroi lemin eeji veerdi já iänááš ääigi suoi čokkáin-uv oohtânnjunij sátkánjäälmist já savâstâláin, kuás käävpibeln, kuás Nykäs tuvebeln. Liččim halijdâm eelliđ keččâmin meiddei Aanaar markkân, mut eeči ij lamaš nuuvtkin moovtâ vyelgiđ toho. Liijkátte finnejim suu mottoom peeivi vyelgiđ muin markkânân, mut tallegin muoi iän iällám vissâ olgoláá ko “Riistapiirtist” já “Ranta-Máárjást” . Riistapiirtist lijjii ijâstâlmin motomeh munjin-uv uápis ulmuuh, mut muoi iän lamaš tobbeen kuhháágin, ko tot oroi lemin taggaar myesittes saje. Ranta-Máárjást iän lamaš nuuvtkin kuhháá, ko tot lâi vala Riistapiirtist-uv myesittub saje. Uáivist läddliih nágáttellii já tollii korrâ jienâ. ¶ Raporteh ¶ – Suápá pyereest, eeđâi Ánná. Sun tuáivuttij Heeikân pyeri iijâ já paasij rivgookuáhtáin vuordâččiđ taaksi. Sun tuše smietâi, et tánávt suu ruuđah kale kaavpugist koleh já vala noheh-uv. ¶ Tääl lii jo hirmâd huáppu. Markkâneh älgih jo itten! Skipáreh ruottâv hirmâd jotelávt. Maađij paaldâst lijjii motomin hirmâd stuorrâ poccuuh, aainâs-uv čuottii nuuvt stuárráh ko Tiälkku já Neppir ohtsis. Tiälkku já Neppir iävá poolâ. Suái tuše ruottâv ovdâskulij já šuđgev. Forgâpalij suái lává jo markkânist já uáiniv aainâs-uv tuhháát skipárid. Vuoi, ko sist puohâin lii tuođâi hitruu tobbeen. Sij tánssájeh já poreh. Sij joteh ovdâskulij já maŋaskulij. Meiddei sij uástih purrâmâš, ko forgâ lii jo tälvi. Sij uástih muorjijd já vorâs siähtálijd, ko toh láá sii herskupurrâmâšâh. ¶ b. vorâs niijto šaddoid (4). ¶ Luođii Saijoos kongrestieđettemlostii (suomâ-eŋgâlâskielâ), 2 Mt ¶ Sämiarkkâduv pargon lii ¶ Täin sijđoin tun finniih tiäđu vandârdem háitulâs vaikuttâsâin pirrâdâhân já tiervâsvuotân já ton lasseen vuovijn, moiguin taid puáhtá kepidiđ. Siemin láávháš häävild lii tuárvi pirrâduv šeštimân. Tot lävkki puávtáččij leđe veikkâ vandârdem vuávám já valmâštâllâm: ¶ 36-42 ¶ KUOBÂRMEECI PÄIHITTEMEH ¶   c) Čoovdâsäänih ¶ Heikkâ lehâstij uuvsâ já oroi lemin hiämáskâm: ¶ Lii pelipolviis šoŋŋâ já piäggá váhá. Poolvah joteh hitásávt mäddin tavaskulij. Almeest láá ennuv jieškote-uv hámásiih já stuárusiih poolvah. ¶ kielâin váilu fuutuur, já tom kalgâ karveđ já olgospyehtiđ eresnáálá, já tondiet taat ¶ -20 ¶ 58 ¶ uáiniđ juáhháá eellim mittedmáttum áárvu. Leehâ toi čoolmijd, kiäh iä huámmáš ovdâsvástádusâs, toi peeljijd, kiäh iä kuulâ eennâm joskâdij jienâ. Peesti mii jieččiivuođâst já jieččân ovdâdâsâi háputtâlmist, ko meridep aašijn. Eeči, tun sivnedah uđđâ eellim. ¶ Ovdánemlinjâs kyele ovdâeejist: ¶ Äijih-uv moijái maassâd mut tot oroi lemin pyerebeht-uv stáálu nirvám. Sust ko iä lam ko muáddi pääni njäälmist. ¶ – Na taam tot váiván nuáidicissááškis tieđij! Vuolli-äijih pahudistij. ¶ Limvuonâ A2 ¶ jurgâlemvastuuh láá kavnum morfeemtääsist, pic KR92 fuutuurlâš olgospyehtim on ¶ Mottoom pappâ teeivâi jotteeđ siämmáá luodâ. Ko sun ooinij almaa, sun moonâi luodâ nube roobdân já toomâi lappâd. ¶ Muotâlanne ¶ Tääl kuittâg lijjim leŋgim tom oppeet iäččám vyeijimkerris oovdân já ko iä lamaš makken nolpo kiäsutteijee tâi hokâttellee ääših vyerdimist, ovdâmerkkân eidu kurgâlâm čuurâ tâi eres eergih aldasijn, tegu lijjii moonnâm täälvi Čivtjuuvâst, te lijjim finnim oppeet lääbži jieččân kietân. Moonnâm täälvi kale lâi čielgâm, et nolppo lii uáli šlarvâ, läški já jiešpiäiválâš. Tääl viljâm lâi kuittâg luáttám läbžikeeji oppeet munjin, lijjimhân ive puárásub já tiäđust-uv ucánjáhháá kievrâb, jeđe láim vyeijilâm pygálusân. Algâmääđhi nolppo njolgestij tegu vyeŋes ergi kuás-uv masa Kosseennâm räi, mut te láškuškuođij já kuođâlduuškuođij viljâstân. Viljâm kuittâg ain tyelittälli vilpâstij maŋŋaalsis já jis lijjim čuuvtij kuođâldum, te tolliittij vuájánis já vuordâččij muu. Vuájánijd koolgâi mudoi-uv ain motomij kilomeetterij kooskâi tolliittiđ já tállân toh hacâgii kužžâđ. Nolppo ij laavim suorgânâddâđ ennust masten já lâi tuođâlávt viehâ rievtâg já ruokkâd, jis peri maatij vyeijiđ ađai stivriđ tom. Nuuvtpa vyejestáim Holber já Áhu-Joovnâ tuve kooskâ Kosseenâm lappâd, ige lamaš mihheen eeđijd, veikkâ tobbeen liijjii rievah já kerriseh-uv kovŋiimin. Muádi tiijme keejist vyejestáim Čivtjuuhân Nuuvdi kaandâi kámppášiiljon, kost luoštâláim ergijdân já eelijm tuálvumin taid kuátumân. ¶ lasseen meid sanijguin näin , niin teikkâ nyt . Spiekâstmijn huolâhánnáá jurgâlus lii ¶ – Mun lam pálkkááttâm tuu olmâ pargo porgâđ! Ijhân tánávt kale pyevti posâluhčâđ! ¶ Euroop Rääđi ministerkomitea ¶ Veerbah: sojeh 4. Ravadasköngäs . Arvâluvvoo, et nommâ sátáččij puáttiđ veerbâin roohâđ teikâ rovvâđ . ¶ 186B Šnjirgooluudijn láá stielâsjyelgih já čuhâ njune. ¶ ANARŠ - LOSTÂ: ¶ MV: …uáivisyeje nuuvt et tälvi ko puátá já toh linnâpuollâšeh tiäđust-uv. Párnááh kalmojeh já kálgu ravda toho tupán. ¶ 2 a. Kuás lah lamaš majemustáá puocâmin? ¶ – Nuuvt must-uv, Obžâ tubdâstij. ¶ 79 ¶ Oovsijn hiäŋgájeh ¶  vuolgij Sämikuávlust ässee sämikielâlâš uáppeeh kalgeh laavâ mield finniđ váldu-uási vuáđumáttááttâsâst sämikielân. Sämikielâ puáhtá leđe škoovlâ máttááttâskielâ, eenikielâ oppâaamnâs tâi väljejum vieres kielâ oppâaamnâs. Puoh sämikuávlu vuáđuškoovlah já luvâttuvah adeleh máttááttâs sämikielâst. Pajeuáppeetutkos tave- já aanaarsämikielâ iskos lii puáhtám čođâldittiđ 1990-lovo rääjist, nuorttâsämikielâ ive 2005 rääjist. ¶ Kiihâmääigi kullojeh viettui čyejilis njurgoo jienah. Niŋálâs huksee piervâl táválávt riddosuoinâlmân já mannee toos 6–15 manneed. Motomin jäävri čääci puáhtá kiđđuv tulvâđ nuuvt ennuv, et piervâl tuššá. Maaŋgah niŋálâsah pyehtih pessiđ aldaluvâi kuomijdis, já sahis siärvádâhhân kyehti – kulmâ niŋálâs sättih monniđ siämmáá piervâlân. Viettuu ucâluvá mielâstis pessiđ kappeerpaaiskij já čerrihij ohtsâškuddijd, ko kaijuuh já čerriheh várutteh äštee vaarâst já ko toh piälušteh siärváduvâs, te siämmást toh syeijejeh meid viettuu piervâlijd. ¶ Samuel (Saammâl, š. 1740) nuorâb kaandâ Anders (Antti, 1783–1838) áinoo nieidâ Anna (Ánná Aikio) näimilitto lâi párnáittáá. Njammijäävri Piilolast aassâm puárásumos kaandâ, Anders (Antti) näimilittoost šoodâi tuše ohtâ nieidâ Margareta (Morottaja). Kaandah Samuel (Saammâl, š. 1836) já Johan (Juhháán, š. 1830) varrijn 1850-lovo aalgâst Taažân Kárášjuuhân, kost naajáin. ¶   Oovdânpyehtip taa sämmilijd taidârijd, kiäh láá väridemnáál tilálâšvuođáid. ¶ Paijeelmiärásiih raavâdamnâseh tovâtteh lijgešoddâm . Lijgešoddâm jäävrist šaddeh valjeest čäcišadoh. ¶  itten. ) -‐ ČOOVDÂSÄÄNIH ¶ Oppâmateriaal jyehim prinsiipah ¶ 3) ete aainâs-uv ohtâ suu vanhimijn lii merkkejum teikâ ličij puáhtám taan laavâ mield merkkejuđ jienâvuoigâdvuođâlâžžân säämi parlament teikâ sämitige vaaljâin. ¶ – Na toh čuovah láá tego piäiváš, moh päštih talle-uv ko lii sevŋis äigi. ¶ Penuvryhmáást iä lam tävireh nuuvtkin valjeest já toi sirdemân ij monâččii meendugin kuhes äigi, jis vuolgâ puáđáččij, mut pennui kolgâmuš ađai “kohtalo” ij lam tärkkilávt tiäđust. Pyeremus tááhust toh adeluuččii Degelian englandlâš penuvkáárdán já hyenemus tááhust finniiččii luođâ káálun, Suomân taid ij uážuččii innig tuálvuđ vaarâ tubdâmettumij taavdâi paaloost. Toh lijjii mii pargoskipáreh já stivrejeijeeh luottii-uv pennuidis eenâb ko kuáimásis. Ovdláhháá juovlâi poođij kuittâg tiätu, et Suomâ pataljoon lii finnim laseääigi aainâs kulmâ mánuppaje ađai čuávuváá rotaatio räi já tot lâi tiäđust-uv šiev tiätu kuittâg jo mijjân, kiäh lâim vuolgâdmin juovlâmáánu loopâst Suomân. ¶ PARGOPITÁH ¶ 1 Kun 5:1-6:14 ¶ Heikkâ oroi joskâ. Sust lâi čielgâsávt-uv väädis algâttiđ: ¶ Ko peesâim kesiluámun, te viljâm Juhháán-Uulá lâi täälgis vyerdimin muu olgon. Elâččáim tiäđust vala asuntolast, mast mun kyerrejim skáppám já pieijim tävirijdân Juhháán-Uulá reepun. Asuntola siäsá tuáivuttij pyeri keesi munnui kuohtuid já nuuvt muoi oppeet tolliittáim tavas. Jis jo čohčuv lâš lamaš mielâ lussâd škoovlân monâdijn, te tääl tot lâi vuod nuuvt keppis, et paamus “kelirikko” ađai sijvottesvuotâgin, mii lâi eidu tääl viärráámus muddoost Čovčjäävri luodâ alne, ij tiäddâm muu mielâ váhágin. Kärigâsnjaargâ luoddiärun maađij lâi liijká mottoom náálá vyejettettee, mut tast oovdâs tot lâi tegu njajâpiäldu. Stuárráábijd vuástáluvâid ko kolgáim-uv väzziđ pajas já laiđiđ pyerá, mut meid njuáidusubboid-uv vuástáluvâid. Meeccist lâi vala assaas šuávlimuotâ já maađij alne aldasáid lovmat seenti asosâš ellee njajânješšikerdi. Čovčjáávrán ko poođijm, te tobbeen lâi, uážžu ettâđ oles tälvi. Uáivuš sudde ij lam vijđánâm iäskán ko Uáivušluovtâ pelimuudon, váhá lappâd karguu já pievlah iä oinum eres saajeest ko miipele pooráást já jiäggáin. Viljâm lâi puáhtám muu savehijd iđedist puáđidijn maađijpellâs já nuuvtpa Nuuvdi táálu lunne vuovlâttistáim savehijd juálgán já čuoigâláim Njuáruinjaargâškiäčán, kogo luáštádâđáin jieŋâ oolâ. Ovdil ko čuoigâláim, te viljâm vala iätá: ¶ Kiergânii tovle-uv ¶ kevttiđ syejikappeer. ¶  celkkust, Matts Andersson (Matti Aantikandâ, 1731–1790) maajeeldpuáttein Sarre suhânommâ ij ¶ Nelji mane. Kuohtuuh vanhimeh läälliv moonijd ¶  predikaatverbâ, Ko sij pyevtittii riidon, te sij oinii illoos alne possuumin kuolijd já leeibijd. Jeesus kočoi pyehtiđ muáddi vorâs kyele. Talle Piättâr keesij viermi ohtân kuolijguin riidon. Tast lijjii čyetivittâlovkulmâ stuorrâ kyellid. ¶ Koskâváráduv táálunkuávluenâduvah muttojeh ahevis ráhtulâšvuođâenâdâhhân, ko Rein juksá Ruhr ráhtulâšvuođâkuávlu. Tobbeen láá kaavpugeh sahâdubbooht ko kosten eres kuávlust Euroopâst. Taam luuvij kaavpugij hammim kuávlust ääsih paijeel love miljovnid olmožid. ¶  (moolâ) 18) njuámui vala toos-uv. ¶ Ive 1992 suomâkielâsâš Ráámmát jurgâlem ohtâvuođâst láá jo valdum vuotân kulttuur- ¶ Vs. škovlimčällee Irmeli Moilanen (30.11.2014 räi) ¶ Ruávinjaargâ kaavpug nuorâisaje Mondest nuorah lávluh, jyeigih já suáittih tave-, aanaar- já nuorttâsämikielân pessijái maŋa. Säminuorâi taaidâtábáhtus čuákkee paijeel 300 säminuorrâd Ruávinjaargân 7.-8. cuáŋuimáánu. Taaidâtábáhtus uárnejuvvoo tääl vuossâmuu keerdi sämikuávlu ulguubeln. ¶ Čällee Suvi Juntunen (sämitigge) ¶ AS-kielâlâš 14 ollâškovlâtohálâšvuotâ já pargohárjánem ko iärásijn-uv. Laapi ollâopâttuv šoddâdemtiettui tieđâ ¶ Ollâtásásâš já uđđâáigásâš sämimuusik. Akustilâš čuákánpiejâmist čyeijih haidar, busuk, kontrabasso, piano ja klarinet já lávlon lii aanaarlâš Anna Näkkäläjärvi. Ohjelm pistá viiđâ minutist tiijmán, tilálâšvuođâ luándu meerrid ohjelm kukkoduv. Anna Näkkäläjärvi lii almostittâm kiđđuv 2011 cd-skiäru, mon nommâ lii . ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtus ¶ EI: Maid, vorrâ kuulgâi njuuneest vâi? ¶ idiomaatlâš kielâ já ton lasseen västid GNT teevstâ dynaamisávt/funktionaallávt ¶ Maassâd pajas ¶ 4. a. Noomât loddešlaajâid. ¶ putestiđ putestâm, putteest viermi = puhdistaa verkkoa ¶ Puško ¶ pištee ovdánem 159 ¶ Ässeeloho: 58 100 000 ¶ Gotlanti = ¶ Pekka Moilanen ¶ – Nabai toh kähteeh? Poolishovdâ koijâdistij. ¶ muorâ koorâ . ¶ Napapiiri pajetääsi: Juho Lakkala (tavesämikielâ) ¶ Sajos táálášäigásâš tekniik tohá máhđulâžžân täsivâš virdedem kost peri táálu pirrâsist. Puoh vuolgâttâsâin lii viggân kevttiđ maaŋgâid kameraid, ete čuákkimij já tábáhtumij čuávvum ličij vuovâsub. ¶ Sämitige ive majemuš čuákkim tuálloo 22.12.2014 Anarist, Sajosist tijme 9.00. Njuolgâ internetvuolgâttâs čuákkimist puáhtá čuávvuđ čujottâsâst http://sogku.fi/live. ¶ » ¶ bruttoregistertonnid) ¶ – Talle ko čuuvtij muáttá, te peesâm eijijn muotâpargoid. Muu jieččân muotâkuáivoin finniim putesin aainâs Njuámmilviäsu já Kissá-ááhu portháid. Kenski oostâm vala ááhu luus-uv já Nestor-uv luus, Nánná smiättá. ¶ ”Čohčâ lii lamaš uáli čoovgâs já ráđádâlmeh láá lamaš hástuliih já ráđádâlmeh láá toollum nuuvt sämitige já staatâ kooskâst ko staatârääđi siste-uv. Saavâjođetteijeeh ráđádâllii loopâ räi vâi sij finniiččii sämmilijd nuuvt šiev ráđádâllâmpuáttus ko máhđulâš. Sopâmuš ratifisistmist lii koččâmuš áárvuin, sämmilij historjást, sämikulttuur ärbivuovijn já puoh enâmustáá sämikulttuur puátteevuođâst. Miärádâs lii vissâsávt lamaš maŋgáid sämitiggejesânáid vaigâd já meid munjin-uv. Muu jieččân uáivil toos, ete meridim várugávt iävtuttiđ almosčuákkimân sopâmuš ratifisistem vuáđudui majemuu muddoost finnejum lasattâssáid, čielgiittâsân já haldâttâs oovdânpyehtim vuáđđusijd, moh adeleh šiev vuáđu sopâmuš olášutmân. Oskom, ete ILO-sopâmus ratifisistem lááčá iävtuid toos, ete sämipárnááh já nuorah uážuh šoddâđ ráávhust vajesavâittáá já olgoštemttáá, sárnuđ sämikielâ já hárjuttiđ sämi-iäláttásâid tááláást pyereeb maailmist” saavâjođetteijee Näkkäläjärvi čiälgá. ¶ lastikkáin já sraŋgâviermijn? ¶ Iberdem 1, 3, 11, 13, 16, 18, 24, 28, 31, 37, 39, 40, 42; 12 ¶ Sukkârmielkki ¶ 1. Čuoggiistâhskuápuin puáttee viermivirde lii uáli varâlâš. ¶ Kietâruotâs, Tarvantovääri já Pöyrisjäävri meccikuávluh sehe uásild Pulju meccikuávlu ¶ Táválumoseh pivdopiergâseh láá vuoggâ, viermi ¶ Vyelikievŋis = Alaköngäs ¶ Iiđeedcuvnâm ij lamaš ollágin nuuvt iättáá ko lâi suátivievâst. Uážuim aaibâs ráávhust koccáástâllâđ já posâdâttâđ. Iiđeedcuvnâm já iiđeedteejâ koskâsâš äigi lâi nuuvt kukke, et ij tarbâšâm toollâđ huápu. Ama vissâ ton keežild, ko mij-uv lâim tääl makaš siämmáálágán “kantahenkilökunta” ko eres-uv áámmátsuáldátteh. Tast toh kale tollii kiddâ, et purâdemviäsun moonnâm tábáhtui “muodostelmast” . Nelji miäldálâs raddaag já tahtâmaarsist. ¶ Kišto-ohjelm lahtoseh / Kilpailuohjelman liitteet ¶ Šoddâm Čevetjäävri nuorttâlâšsiärvusân 25.4.1984, ive kuás šoŋŋâdâhlieggânmist ij lamaš vala tiätugin. Vuossâmuid sanijdân lam háputtâllâm nuorttâsämikielân, mut iäččám jäämmim maŋa oppâm potkânij já nuorttâsämikielâ sajan poođij suomâkielâ, algâttim nuorttâsämikielâ oppâm uđđâsist vuáđuškoovlâst. ¶ Juovlâluámu moonâi ovdii vyevi mield. Pääihist láin iäččám já viljâm Juhháán-Uulá, mut tobbeen elâččij meiddei uábbám Ailâ-Váábu, kote taaiđij leđe jo Ucjuv hotellist pargoost. Ovdii vyevis mield sun oppeet čurgij ubâ táálu, posâlij mii tuolvâ pihtsijd, veikkâ čääsi ferttij viešidiđ vuoddâs käldest čäcikiälháin. Čääsi vieššidmist mij almaah išedijm suu. Uábbám juovlâluámu lâi kale tuođâlávt čurgimluámu, mon koŋkreetlâš hietteeh lâim mij almaah. Na mun jiem tiäđustkin lamaš vala olmâ almai, mut jieččân mielâst almaa algâ kale. Juovlâstáálu ij innig kolliistâllâm mii táálust jyehimin skeŋkâidis, ko mun-uv lijjim jo ollásávt vises tast, et taggaar ij ubâ lamaškin. Ránnjátááluin tot kale lâi kolliistâllâm, ko tain lijjii vala uccâ párnááh. ¶ Säminuorâi taaiđâtábáhtus uárnejui vuossâmuu keerdi Suáđigil markkânist. Tábáhtus kulá väldikodálâš ¶ ČUÁKÁNKIÄSU ¶ Sipilä, Seppo 2013a: Maailm ráámmátjurgâlemprojektijn, Suomâ Pipliaservi (njälmâlâš ¶ Kááccátluobâl = Katsattilompola ¶ 2 . P A S E P E I V I O V D I L V Á S T U Ä Ä I G I ( S E X A G E S I M A ) ¶ Sämitigge ¶ Laiđiittâs sân ¶ – Puáđi Aino, luisteleen kietâluvvâi tuohu kiedi nubebel, Sanna iävtut. ¶ Uusi kuva 8A Ruškiskirje ayshire (kooveest) já čapisvielgis friisilâš láá mii táválumoseh šiiveetnäälih. ¶ Muu hobby ¶ Ohtsis 24 ¶ vijđánemkuávlu . Kuávlu, mast iäláánšlaajâ tiättoo. Ton vijđesvuođâ meerrid šlaajâ vuáhádume jieškote-uvlágán pirâstahheid. Om. liegâsvuođâ tile meerrid maaŋgâ šlaajâ vijđánem taverääji. ¶  loho Nuuvt sij pieijii kisá kirno siisâ já lippârijguin nutkii nuuvt ete kissá ij peesâ kirno siste meddâl. Kissá tievst omâšij saje kuus lâi šoddâm, muávrui já njáávgui hirmâdávt já aalgij tuođâst viggâđ meddâl kirno siste meddâl. Já nuuvt tast keevâi ete kissá peesâi kirno siste meddâl já kárgái. ¶ - Jis kihheen kiivsed tuu, te koolgâh tállân ettâđ munjin. ¶ 184B Ränisrástágáá uđâgeh uážžuh suoksâpurrâmâš. ¶ Säämi Kielâkäldee pargeeh västideh keevâtlâš kielâpargoost sehe valmâšteleh aašijd jieijâs kielâ kielâjuáhusân meridemnáál. Kielâjuáhuseh adeleh avžuuttâsâid sämikielâ kyeskee aašijn. ¶ Amnâseh: ¶  noonâ ¶  ko Jesâneh: ¶ Notre-Dame kirkko ¶  celkkuujesâneh.  (su s. 7 ¶ Kirkkopeeivij váldutoimâkodde čokkânij 6.-7. porgemáánust Anarist. Toimâkodde hammiistâlâi peeivij seminaarij arttân eres lasseen sämmilij kirholâš eellim suogârdâllâm tääl já puátteevuođâst, säämi kontekstuaallâš teologia sehe Ruošâ sämmilij historján já tilán uápásmem. Kirkkopeeivij valmâštâlmân kullen finnij prinsiiptoimâkodde valmâšin ”Aanaar sopâmuššân” nomâttum äššikirje, mast miäruštâlluvvojeh kirkkopeeivij ornim prinsiipah. Äššikirje mield uárnejuvvojeh kirkkopeeivih noonâ ohtsâšpargoin Suomâ, Ruotâ já Taažâ sämmilijguin. ¶ Peciuáksán njuškiistij, ¶ 89 ¶ jävri ¶ Taat mii piervâl, Anarâškielâ seervi piervâl, tuáimá Anarist, já tot lii aaibâs eres ko kieldâ piervâl. Mij finnijm toimâm várás ruuđâ Suomâ kulttuurruttâráájust (Suomen kulttuurirahasto). Taas ij puáđi ruttâ staatâst ige kieldâst. Kulttuurruttârááju mieđettij ruuđâ 1,5 miljovn märkkid viiđâ ihán. Oovtâ ive oolâ tast šadda 300.000 märkkid.” ¶ Paaccâhčä äšni ¶ Tyeji ¶ Váhá ovdil oovce leim Ovdâskoddetáálu ulguubeln já táálu torvotarkkum kuhes rááiđu tiet kiergânijm uážžuđ cd-čuojânâsân-uv patterijd. Kuárŋuim táálu kuálmád kiärdán Kokoomus-juávhu viistán. Tobbeen mii lijjii vyerdimin Laapi aalmugairâseh Janne Seurujärvi, Ulla Karvo, Esko-Juhani Tennilä já Markus Mustajärvi. Fáárust láin meid Čuovviittâsváljukode saavâjođetteijee Raija Vahasalo já värisaavâjođetteijee Tuomo Hänninen. ¶ 5. Mane käskeepiäivááloddááš mannee käskee lostáid? ¶ Taavvid čuávji murijdij korrâsávt. ¶ kiihâmmááccuh . Maaŋgâi luudij orásáid šaddee mučis puzzâkerdi, mii lii muččâdumos muddoost kiihâmääigi. ¶ Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ Suomâ sämitige čäällimkoodán 10.12.2012 tme 16.00 räi čujottâssáin: Sajos, 99870 Aanaar. Lasetiäđuid pargoost addel vs. kielâtorvočällee Tarja Porsanger puh. 050 343 1299. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi. Anarist 22.11.2012 Sämitigge ¶ - Nuuvt porgim. ¶ Immeel almâstij sunnui vyeimis, ¶ – Na vuoi hirmos peeivih sittágin! Tálunjobžâ-uv sivnádâlâi. Na, munhân kale täst tibi oostâm kuosâ viežžâđ, kohân te juuvâm taam kaakaomuki kuárusin. Must-uv láá lamaš nuuvt ennuv muotâpargoh, et lam aaibâs vájálduttâm ubâ ääši. ¶ já čäällimtááiđu hahâmân já čäittiđ tahheid, kiäh uárnejeh sämikielâ škovlim. ¶ Nuorttâmeerâst ellee ohtâgâsah láá táválávt ¶ Palhâšume láá vuáđudâm sämiaašijn Taažâst, Ruotâst já Suomâst västideijee ministereh, já tai enâmij sämitigij saavâjođetteijeeh. Palhâšume juohhui vuossâmuu keerdi ive 2004 já tot juáhhoo jyehi nube ive. Palhâšume stuárudâh lii 12 500 eurod. ¶ Sämitigge uážui aalmugijkoskâsâš tubdâstâs ¶ myevvir 200 ¶ Sämitigge 2010 ¶  ovdedem Kielâ máttááttâsâst ¶ Ässeeloho: 2 300 000 ¶ 9. Sorvâ já kaavrâs láá meeci ruvnâuáivih ¶ Tuomo Itkonen : Inari. Inarin kirkkojen ja paimenten muisto. (1952) Tievâsmittum tiädus 1981. ¶ Kaandâst almajin ¶ Kuobžâ rahttâtškuot tälvinaharáid jo keessiv. Talle tot šoddâdškuát ollâs purâmáin nuuvt ennuu jyehilágán purâmuš, et tot jurbásmuvá tegu syeinisekkâ. Siämmáá ääigi tot lii jo ornim olssis tälvipiäju, kuus tot nohháád talle, ko äigi puátá. Mánuppaje ovdil tälvinahhaar kuobžâ keeppidškuát purâmis já viijmâg jaska purâmist ollásávt. Čuálih kuorâneh já čuávji ucco muádi littersâžžân. Ko äigi lii puáttâm, te kuobžâ čááŋá piäjusis, mii lii nuuvt äätis, et eiduttâl te šiättá tohon já nohháád. Äätis tanen, et talle tot lii lieggâsub. Niŋálâš čuávjikuobžâ ráhtá olssis já čivgâidis stuárráb piäju, vâi čiivgah-uv šiettih toho. ¶ Laura-Maija Niittyvuopio ¶ Šadoh kevttih jieijâs pyevtittem haapi vuoiŋâmân já sukkâr jieijâs energia vättee toimáid, tegu šoddâmân. Paijeelmiärálii sukkâr toh vyerkkejeh távjá tärkkelyssân jieijâs eennâmviärdán. Eennâmverdi lii šado eennâmvuálááš uási, mon vievâst tot ciävzá täälvi paijeel já lassaan. Šadoi pyevtittem sukkâr já happi láá meid eres iälánij kevttimnáál. Nuuvtpa šadoittáá ij liččii eellimgin. ¶ šalde ¶ Kaabi Eljis Márjá-Liisá ¶ Sun lii mii pessijâšsavzâ, kote lii uhredum mii oovdâst. Jämimáin sun vuoitij jäämmim já jieijâs pajaspaijaanmáin leehâi mijjân luodâ avalâš elimân. Tondiet puoh eennâm áávvud taan iijâ / peeivi já viättá juuhlijd pessijáást ilodin. Mij kijttep tuu täst alme adalduvâst lávlup tunjin alestâs eŋgâlijgijn já puoh posijgijn: ¶ 137A Taampâ škajâluođân almoot čácáduv jieŋŋâlvuođâ ton vuáđuld, mon kuhháá jienâst mana äigi poonán já maassâd. ¶ – Tuoh kale láá njobžis čuovah, Tobžâ ihástâlâi, ko keejâi aalman. ¶  Pargojuávkku H E L L D U V Á P T U ¶ Talle mij vuolgijm joton. Algâmätki Koss'eennâm räi lâi kulmâ kilomeetter, mon räi lâi šieu täsivis luoddâ. Munnust luhostui pyereest pyeráiguin fievridem, láin Koss'enâmist tijmepele ovdil ko sij kyedin fievriđeijeeh. Erkki já Urho láin karttâm olgij oolâ pieijâđ timáđâsâid, kuohtuin kuulgâi piestâh, mutâ iävá suoi valagin oskom ete pyeráiguin lâi hiälpub jođettiđ. Uálguttáin munnuu-uv pyeráid kyeđđiđ já kyedin fievriđiđ siämmáá náál ko suoi "jiejah" . Iän muoi sunnuu ravvuid oskom, vuolgijm uigâđ pyeráiguin ovdâskulâi já pyereest munnust moonâi, mätki ovdánij ennuu huápubeht ko kyeddein. ¶ KII TALLE VUÁSTÁVÁLDÁ TAAM ¶ čääsivuáláášlostâ.....15 ¶ Mosambik G6 ¶ Illávaje ¶ 64. Punjijdem ááimust já saaŋaaš liškeest 199 ¶ Speelâm tiätumaašinspeelâid. ¶ Aasia = Aasia ¶ 4. Tobbeen láá enâmustáá jäävrih. ¶ Puoh tieid aašijd Sáárá smietâdij, ko čokuttâlâi asfaltase alne. Čuávjibeln tubduustellii váháš siämmáálágáneh tobdoh, ko talle Kuhesruoidáin hiäibudijn. Tobdoh lijjii kuittâg čuuvtij ereslágáneh. Tääl tobbeen láin kyehti uđâgáá, Liisá-Luággi já Áábrâm-Ärgi, kiäh nurdáin suu čuávjivuáláá já njoomáin. Mielâsii hiäibum puátusin lijjii šoddâm kuttâ uđâgáá algâkeesist. Liisá-Luági já Áábrâm-Äärgi Sáárá lâi kuođâttâm uđâgái šoddâmsajan ađai Sááránieidâmvääri taavaabel, Sammu-Njuási já Ruossânjune siämmáá vääri taavaapele viältán, sehe Käimi-Sáárá já Jolináá vala toho väričuukân. Taan juávu sun lâi ferttim porgâđ tondet, ko Reedrik-riemnijs ađai Kuivee jiešpiäiválâš ránnjá laavij uuccâđ já uávuttâllâđ sii. Meiddei Kuivee aldemuu táálu rengâ, mottoom čapis peenuv, mon noomâ sun ij innig muštám, laavij stuŋgiittâllâđ já tuáridiđ sii. Sáárá ferttij ohtii pirrâmpeeivist jotteeđ puohâi párnáidis lunne njoomâtmin taid já vala ennis lunne-uv motomin kolliistâlmin suu. Tien kolliistâllâmmääđhi maŋa enni lâi kale makaš suttâm, ko lâi uáiniškuáttâm määđhi puátusijd, mut sun lâi-uv tohâluddâm. Ko uđâgááh lijjii šoddâm, iätá enni Sáárán: ¶ Sämitigge pahudij, ete stuárráámus čuolmâ algâaalmugjulgáštuš kenigâsvuođâi olášutmist lii staatâi haalu leđe čonâdâthánnáá julgáštušân já anneem tom tuše mooraallávt kenigitten. Meid Suomâst tulkkojeh, ete algâaalmugjulgáštuš ij kenigit Suomâ riehtiopâlávt. Julgáštuš aneh tergâdin tuše aalmugijkoskâsijn algâaalmugčuákkimijn. Stuárráámus čuolmâ julgáštuš kenigâsvuođâi olášutmist lii haalu vääni. Sämitigge tiäduttij, ete Suomâst láá šiev máhđulâšvuođah ovdediđ algâaalmugjulgáštuš kenigâsvuođâi olášuttem, jis ovdâskodde tuhhit sämitige stiivrâ oovdânpyehtimijd sämitiggelaahân já ILO 169-sopâmuš ratifisistmân oovdânpyehtimij miäldásávt. ¶ Čuákánkiäsu ¶ Briceđo lii šoddâm tobdosin maailm algâaalmugijd já sii kulttuurlijd sierânâsjiešvuođâid sehe luándutile vyerkkejeijee koveráiđuiguin, main tobdosumos Amerik imeleh lii ovdâstâm Venezuela Venetsia Biennaalist já jottáám pirrâ maailm OA suojelusâst. Amerik imeleh lâi ive 2010 kiđđuv meid Aanaar Sijdâ-museost já Hanko Rintamamuseost. ¶ Skáálžuh láá siijđoin tapčasâm, kyevti kalkkâkoorâ suoijim šlieddâelleeh. Čuovjisskálžu lii tobdosumos Nuorttâmeerâ skálžu. Suoksâpaje maŋa čuovjisskáálžuh tarvetteh jieijâs segis sáiguiguin merâpoonán já pyehtih eelliđ stuorrâ juávkkun paldluvâi. Ravâdin čuovjisskáálžuh kevttih siemin iälánijd, maid toh sillejeh suovđijd toidee merâvirdeest. Toh láá Nuorttâmeerâst haavdâi já findârij tehálâš raavâd. ¶ Ucâmušâid oppâ- já pargotuođâštusâidiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 16.12.2011 tme 16.00 räi čujottâssáin Angelintie 696, 99870 Aanaar. Lasetiäđuid pargoost addel haldâttâshovdâ Juha Guttorm, puh. 010 839 3102. Sämitiigán já säämi kulttuurkuávdáš Sajosân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi ¶ 54 ¶ Anssi lâi suáittám iännásis, et iälá viežžâmin munnuu Avveel kirdemkiedist. Munnust iä lam tääl eettin mätkilaavhah ollágin já lâi-uv älkkee aldasáid päljiskieđâi pajaniđ mašinân, mii luptânij Helsigist kyevtlov paijeel čiččâm ehidist já oovce suulâin tot stonccâlij ráttáidis Avveel kiädán. Lâiba mielâ pyeri! Mätkilaavhah munnust lijjii lappum mut luottijm, et kal toh vala motomin täiđih Avelân. Nuuvthân tast keevâi, et ohtâ lavkkâ poođij itten tast já loopah kuulmâ peeivi siste maŋeláá. ¶ 13 ¶ 3. Kišto lii puohháid áávus. ¶ Tivreporreelodeh čuávdih kolmâsvuođâ- já purrâmuščuolmâ varriimáin táálván máádás. Tobbeen lii liegâs já tivrevalje. ¶  et vyejettum olgos, Jeesus moonâi siisâ já keigij nieidân kieđâs, já nieidâ pajanij. Saahâ täst levânij ubâ ton kuávlun. ¶ Ävžikešuáivi = Pellisenlaki ¶ » Almai koolvij piäldusis šiev siemmân. Mut puohâi uáđidijn suu ¶ Čuákkimviistán finnimnáál purâdempalvâlusâid muuneeld tiiláámáin. ¶ Muu eenikielâ lii suomâkielâ, já máátám-uv nuorttâsämikielâ tuše motomijd celkkuid, mut iberdâm kale kielâ ucánjáhháá eenâb ko maid sáárnum. Ettâm luhostuvá viehâ pyereest, jis luuvâm sämikielâ jiänusin pápárist. Lam-uv majemuid vittâ ive ráhtám tyelittälli nuorttâsämikielâlijd ortodoksâlijd rukkoosohjelmijd YLE Sämiradion ejijnân kanttor já Sämitige jeessân Erkki Lumisalmijn. Tain lam selvânâm, ko iäččám lii čáállám munjin valmâšin puoh, maid lii kolgâm luuhâđ. Lam lamaš meiddei mieldi lávlumin lávlumjuávhust kulmii Helsigist uárnejum nuorttâsämikielâlii immeelpalvâlusâst. ¶ – Mondet tun muu leggistih? kirje koijâdij kivkked sust. Sun, kii lii kočodum Villen, ij máttâm ettâđ toos maiden. ¶ – Taarbâšvettee tiäđust-uv vuáskunij lasseen potákkijd já saaltijd, Myerji já Hirškikkâ ettâv iänán. ¶ Tun lah rijjâ ulmuin jiehke toovâ iäru sii kooskâst. Eeđâ tääl mijjân, maht oro tuu mielâst: lii–uv olmânáál mäksiđ kiäisárân viäru vâi ij? ¶ huolâstui Noskemudâgáá peeleest. ¶ Uccpárnáá Vuoli Ilmar ¶ ITALIA ¶ Room. 10:9 σωθήσῃ olet pelastuva tun šoodah piäluštuđ (IM) ¶ 6 Ivnii já noomât Suomâ káártán saimaanuárju eellimkuávlu. ¶ Čuákánkiäsu ¶ Tiervuođah Sämitige vaaljâpaje 2012–2015 lekkâmân já Säämi kulttuurkuávdáš Sajos vihkâmávutuáloid cuáŋuimáánu 3. p. 2012 Anarist ¶ Keesi 1957 ¶ Sämitigge meridij jienâiguin 13-5, ete sämitiggelaahân iä vääldi ohtsâšlistoid. Kyehti jeessân jienâstáin kuárus já ohtâ lâi meddâl jienâstmist. ¶ Tiervâ tunjin, si hes suuhâ! ¶ 97A Jäävri iäláneh čonnâseh ¶ – Na toh munnuu pyehtim ááiruh láá kuittâg taan leejeest – já toh láá aaibâs jo pittán sáhhájum nuuvt et! ¶ - Mut taathân lii uccâ tááluš! ¶ Lappum savžâ ¶ Poccuuh kuárŋuh keessiv paalgâtääigi tuoddârân já čokkâneh stuorrâ iäloid. Toh vyejettuvvojeh káárdán, mast jieškote-uv puásui-iäigád njuárust vuosijdis kiddâ já vittád taid jieijâs meerkân. Vittádum iälu luáštoo sierâ kieđâvušmettum poccuin. Käärdist párnááh uáppih tubdâđ meerhâid já siämmást jieijâs poccuid olgohäämi vuáđuld, njuárustmáin vuássáid já vittádmáin taid. Vuássááh vittáduvvojeh iho, ko talle vuásáš čuávu pyeremustáá eenis. Puásuiulmuuh koceh keessiv iho já uáđđih peiviv. Miärkkumäigi pištá suullân mánuppaje. ¶ kuvvim: Erkki Alanen ¶ Eidu taat tovlái ulmui jurdâččemvyehi lâi-uv tot, mast Ánná ain iädui: ¶ Nuori Näätä ¶  puáhtá Jenni cirgái tutâmettumin. ¶   Puárásijpargo ovdedem. Prosessij myensteristem merhâšume puárásijpargoost. Inga Mukku, puárásijpargo koordinaattor, PaKaste 2, Ruávinjargâ. tme 10.00 – 10.15 ¶ Teikkâ nuuvt tot kuittâg Vale piälján kulloo. Talle Vale káccá aldeláá, tuáppee tom niekkimaddust já rottee tom lusis njorttâm äijih oovtâdmano riddomievtâ ool. Jieš njuškist váhá tabbeláá keččâđ maid tot täälgis áigu. Kolgolâš tast čuážžu lonnjáá ovt saajeest, čääci val njuárgu pihtsijn jyehi saajeest já val siämust-uv. ¶ Heikkâ moonâi kasa kuuvl já maavsij tävrijd. ¶ Tammisaari C6 ¶ silbârävdee ¶ Kale täst ahe álgá juo hättiđ táám-uv čäällimpargo. Tobdoo, et ij standiiškyeđe innâg, távjá šadda čälestum puástud. Oovt ääšist mun liččim eres mielâ, ko majemuu Anarâšâst lâi et: njuámmil molso, pennuuh já njuámmileh siteh. Nuuvt láá tovláá rääjist ettâm. Na šoodâihân te maka kuittâg anarâškielân čaallum. ¶ Tääl sun aaicâi vijmâg Muumistáálu máálám- ¶ 2. Mittokaava almoot, mon ennuu tuođâlij koskâmađhij ucebeh koskâmääđhih káá káártást. ¶ oovtâst sämitiggijn ohtsâštave-eennâmlâš kielâoovtâstpargo nanodem já ovdedem sehe sämikielâ virkosmittem já turvim puátteevuođâst. Kielâkäldee pargon lii eres lasseen kielâtipšom, kielâ ¶ Teevstâi tärhistem: Ilmari Mattus já Matti Morottaja ¶ Sämitaiduu vuáđu lii ärbivuáválâš eellimvyevist já aalmugärbivyevist. Mučis já hervejum tiiŋgah iä lah rahtum taiduu keežild, pic muččâdvuotâ já vuovâs anolâšvuotâ kuleh ain oohtân. ¶ Oroččij lemin nuuvt, et taan-uv suollust liččii häävdih lekkum, tegu Puáris Hävdieennâmsuollust lii tápáhtum ivij 1870 já 1943. Uáináh ive 1943 kuáivojii Puáris Hävdieennâmsuollust 70 anarâš täävtih pajas, moh toimâttuvvojii Helsing Ollâopâttuv Anatomia lágádâsân. Suomâ Tieđâakatemia lâi uuccâm love havdij lekkâmân tađe várás, et finniiččii ”pargoos puátusân tivrâs čuágálduv já, máttááttâsministeriö kirjeest-uv mainâšui haavdijd lovettáá kuáivudâm saksalij vuobdâšmin sämmilj taavtijd tivrâs haadan ”. Návthân saatij keevvâm-uv veikkâ Tuomo Itkos mield (kirjeest Pippinä ja pappina s. 331) “tagarist ij kale Anarist lamaš maggaargin tiätu” . Professori Lassila jođettem kuáivumjuávhu mield uáiviskáálžu hadde maailm markkânijn miäruštâllui 10.000 märkkin já tähtiruŋgo kiitiätá 7 kerdid stuárráábin. Njižžjávrálâš anarâš Antti Aantikandâ Sarre eelij Tuomo Itkosâžân ripâdâtmin ive 1935 (Pippinä ja pappina s. 331): “mađe várás toh hiäráh taid haavdijd koivuu – iä-uvks toh lamaš sivnedum vuoiŋâdâttâmsaijeen?” ¶   Kooveest musijkkáreh Annukka Hirvasvuopio-Laiti já Anna Näkkäläjärvi, kiäin kuohtuin lii sämimááccuh tälvikárvoid kullee ullolijne. Kove Ulla Isotalo 2006. ¶ » Ko sun ¶ – Lâibâ taat šiev filmâ, Heikkâ rammuustij já važottâlâi fiilmâ maŋa. ¶ Fakkist sun ooinij šeris čuovâšleđgittem. Tot povčâgitij suu čoolmijd, já sun koočâi enâmân. ¶ lávguttuvâin = kylpylöissä 115 ¶ Jođedijnis sun aaicâi, et poolvah čááppudškuottii. Šoŋŋâ lâi teddee. Päikkišiiljon pesâdijnis vuosmuš kirkis aldâkkâs šleđgittij já forgâ čergij. Sun toomâi siisâ luovviđ televisio andenjottoos já puhelin čuoggiistuv. Aldâkkâsah šleđguu, äijih čiärgui, pieggâ čoovgâi já arve cäimiškuođij eennâm. ¶ Anarâšpurrâmâšah ¶ Fiäráneh ¶ 6 “Ruotâ-Suomâ enâmijkoskâsâš kišto” ¶ Veikkâ lijjim jo viiđâd luokast já masa jo nuuvtkočodum stuorrâ kandâ, te škovlâpeeivih urruu lemin unohâsah. Nomâlâsân historjá-, rekinistem- já mittedemoppâtiijmeh lijjii lussâdeh. Meiddei eennâmtiätu já pirâsoppâ lijjii tagareh amnâseh, main jiem iberdâm jiem huos ige ceh. Ääši liijká mottoomnáálá muásuttij tiätu tast, et lijjim ain-uv mottoom muudon Räsäs jiellâh, tegu lijjim kale vyeliškoovlâ máttáátteijee-uv jiellâh. Lijjimhân ain-uv ucce, uine, ärgi já uáli sijvuu. Ama Räsänen vissâ ton keežild noobdij muu lemin meiddei šiev já tottâlvâš kandâ, maid tuođâi kale lijjim-uv - aainâs jo máttáátteijei já asuntolahoittájeijee čolmij oovdâst. Eres äšši lâi talle, ko lijjim skipárijdânguin. Motomin riemmim joba ramâččâttâđ, maht maka lijjim vuástálistám máttáátteijeid já fillim maht maht-uv. Skipáreh tubdii kale muu já tiettii tuođâlâš tile, et jiem tuostâččii vuástálistiđ sii. Muu väividij vala-uv hirmâdávt tot algâčoovčâ valastâllâmtiijme ääigi tábáhtum maila toijum, ko lijjim vuođgâlâm tom neeljimollâ pálluspeelâ purâttemluávdán. Motomij kaandâi mielâst tot oroi lemin nuuvt hitruus äšši, et tävjittávjá kulluustij-uv: “Varsin vai vahingossa? No keskeltä!” Jeđe riäčásii. Tiet äšši čuávuččij muu vaarâ ubâ eellimahhaan... ¶ Tyejisuámsurtori uárnejuvvoo vástuppeeivi 12.12. tme 12–17 Puáđi suámsurtorin toohâđ kávnusijd! Nuubán taarbâšmettum mááccuh, jyevdilâs soljo, peljiheervah teikâ mii ihenis eres tyeji puáhtá leđe aarni tunjin. Lasseen suámsurtorist puávtáh kavnâđ tyejiamnâsijd, ovdâmerkkân kággáid, laaigijd, siilhijd, šiišnijd jna. Suámsurtorist lii meid ohtsâš pevdi, kuus puáhtá pyehtiđ vyebdimnáál ovtâskâs tävirijd, jis jieččân piävdán ij kavnuu tuárvi vyebdimnáál. Tyejisuámsurtori ääigi Sajosist lávloo vuáččulâš Tiina Aikio čuojâldittein Tony Brandtbergáin tme 14.00. Mušte, nube tušes tiŋgâ lii nube aarni já retro lii tääl onnáá vyehi! Psst, Saijoos niäljád Klubi-eehid álgá tme 20.00. Tyejimarkkâneh lávurduv 13.12. tme 10–17 Lávurduv lii vuárust markkânpeivi já vyebdeeh čokkáneh Saijoos aulan pirrâ sämieennâm. Markkâneh láá šiev saje uápásmuđ sämituojij majemuid uđđâ pieggáid já uástiđ juovlâskeeŋgâid. Markkânij ääigi tme 13.00 čuojât orjâlâškielâlâš folk-rock juávkku Ravggon. Meid párnááh láá tiervâpuáttim markkânáid! Säämi párnáikulttuurkuávdáš Mánnu uárnee párnáid tyeji- já puđâldempáájá tme 10.00–12.00. Páájáást valmâšteh širottâsâid ärbivuáválijn materiaalijn. ¶ Nuurrâm kulá ain tergâdis uássin sämmilij purrâmuš já amnâs skappuumân. Muorjijd puáhtá nuurrâđ meid vyebdimnáál. Sämmilijn láá jiejah, ärbivuáváliih suuvâi kiävtust leijee nuurrâmkuávluh, main noreh luámánijd, juuŋâid já soorijd. Iärrásij kuávloid iä ärbivuáválávt moonâ. ¶ raavvâduuccâmreeviir . Šoddâmjuuvâstis šaddee luosâčiivgâ uccâ vijđoduvâš, mast tot ocá raavvâd. Vrd. reeviir. ¶ – Na ij, ko tuon ulmuu ij koolgâ moonnâđ lihâttâllâđ. Kale tot lii tánávt pyeremus. ¶ katekismuseh já eres vuoiŋâliih kirjeh iänááš tavesämikielân. Jurgâleijen toimii Uccjuuv ¶ 5. Saksa 123 ¶ uáivátkaalâ ¶ 10. Kanada 132 ¶ – Táigijn tun puávtáh njuoskâdiđ kukkáid, Elmer ravvij já čaaitij kieđâstis mottoom loová, mast luuvâi kukkáraavvâd. ¶ Nuorttâsämikielâ aabispargo lii pieijum joton ¶ Čierâstâllâm ¶ Lijgešoddâm jäävri poonán čoggâšuveh iivijmield ain eenâb já eenâb jamâ šadoh já elleeh. Ko jamâ amnâseh láá valjeest, te meid pieđgejeijee bakteereh lasaneh jotelávt. Toh tarbâšeh jieijâs eellimtoimáid haapi, et toi lasanem meerhâš haapi kiäppánem. Tälviv jieŋâ iästá haapi njommâsem ááimust čáácán já jieŋâ oolâ muáttám muotâ siävŋudit čääsi. Puáđusin šadoi ohtim nohá, ige taingin luovvân happi čáácán. Taan tiileest happi puáhtá ollásávt nuuhâđ. Tot tiättoo čielgâsumosávt kiđđuv tállán jieŋâi suddâm maŋa, ko čässuáiván luptânâm já riddoid rievdâm jamâ kyeleh muštâleh happiláápust . Stuorrâ mereh jamâ elleeh já šadoh pyehtih talle čoggâšuđ jäävri poonán. Toi pieđgim puáhtá čáácán lase et lase raavâdamnâsijd, lijgešoddâm šadda jotelubbon já jäävri tile huánnán ovdiist-uv. ¶ Luosah ucâluveh kuuloold juhânjäälmist áápán. Toh joteh uáivádâhhân já pivdeh silakijd já kilohailijd. Merâvajâldem ääigi luosah poreh tuše kyele, vâi toh šodâččii jotelubbooht. Merâpootân lyeštee juuvâi luosah jukseh Nuorttâmeerâ máddááuási jo čohčuv. ¶ Lasetiäđuh: Saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi ¶ Kove: Pertti Turunen ¶ nálášuđ leimautua ¶ Sämitige iävtuttâsah SOG stiivrâ jesânin ¶ kobđooloostâg šaddo . Čäcišaddo, mast láá čässuáivist šaddee loostah. Om. luobbâsk já fiskisluobbâsk. ¶ b. Turku ¶ Mun keččim kállásân: ¶ Seminaar sämikielâ já maorikielâ iäláskitmist uárnejuvvoo Helsigist 13.9. tme 9.00-15.00. Seminaar toollâmsaje muttoo Ovdâskode Uccâparlameentân. Jotteemčujottâs lii Arkadiankatu 3. Seminaarân kalga almottâttâđ 7.9. räi. Sämikielâ ja maorikielâ iäláskittem –seminaar ohjelm 13.9.2011 . ¶ b. Maht vääri iärut tuoddârist? ¶ Sämitigeh ilodeh tave-eennâmlâš sämisopâmuš tuhhiittem ovdán ¶ Riehtiminister Henriksson: puohháid sämipárnáid puigâ máhđulâšvuotâ jieijâs kielâ oppâmân ¶ * Lii-uv tust pargoäigi? ¶ Macrolepiota ¶ 53 ¶ puh. 040~087 6222 puh. 040~544 7358 ¶ Avveel vyeliškoovlâ 3-6 luokkalij Gonagasa gollit já stáluid silbbat palhâšuvvoo eromâš taaidâlâšvuođâs keežild. Tapio mielâst kirje heivee teddilemnáál eromâšávt uánihis muštâlusâi áánsust. ¶ Kirholâščuákkim tuhhiittij piispijčuákkim iävtuttâs motomij nubástusâiguin lopâlávt 12.11.1999. Ristâoopâ nommân šoodâi Katekismus. ¶ N Entoloma – Rusokkaat – Ruáđiheh U ¶  lii Muumieeči eeđâi. ¶ Čuovjistiäpu čuuvtih nyeskidâm čääsist ij pyevti vuoijâđ, ko tast puáhtá liške ittuđ. Aainâs uccâ párnááh já allergisiih ulmuuh pyehtih finniđ tuođâlijd tavdâmeerhâid jo ucebijn-uv tiäppumeerijn. Jis čuovjistiäpuin nuáskum čääci šadda čolmijd já njáálmán, te toh pyehtih iilâštškyettiđ, šadda nuárvuilágán tile, vyevsitškuát já joba teekih poovčâštškyeteh. ¶ Forgâ Pocahontasist lijjii soolâ tievâ ruávuh já sun vuolgij ¶ 9. Vuáládâhenâmeh 73 ¶ Pekka Sammallahti : The Saami Languages. An Introduction (1998). ¶ `Oulu šapšâ lii pase kyeli, mon “lesti” perhoin `kesâččij' Ähtäväst Lapua pehti Kyrön.' Taat puáris kuuhâs muštâl Tavepoođâeennâm maaŋgâin juuvâin, moh luádduh taam ovdii merâpone. Juuvâi lasseen Tavepoođâeennâm enâdâhân kuleh piäldujolgâdâsah já vijđes jeggikuávluh. Jäävrih láá uccáá. Kuávlu tobdosumos jävri lii Lappajävri . Tot šoodâi tast, ko stuorrâ meteoriit juhkái enâmân já ton toohâm rogge tevdui čääsist. ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 51 ¶ Ánná juuvâi laasâs hitásávt kuárusin. Ij sun tuođâigin tast uáivádum tego lâi vistig jurdám. Juhâmuš lieggij suottâsávt suu jurduid. ¶ ČUÁKÁNKIÄSU ¶ Glittertind B3 ¶ Kaarina Portti, (os. Arrela). Pärnivuođamuštoh. Sahhiittâllâm 2001. ¶ Mutâ ij sun tast perustâm. ¶ Suátijuávkku vuolgij tálui kuuvl váruvávt já ubâ ääigi vuordii ete mabdem luođâpurgâ šadda ko joskâdvuotâ rottâs já čyeđeh pisoh älgih pävkkiđ, tuhátteh luođâh tevdih ááimu. Mutâ kylá pisoi joskâ. ¶  kuškâm. Eeči Suomâluohtâ ¶ Čuuvčákäärdivääri YAS SA.1964 Metsokaaravaara Meid Čuuvčákäärivääri (SA.1964). Čaarmâjävri 7 km M. ¶  taan Lii eehid. Olgon lii korrâ stormâ. Tármu čokkáá luhâmin täkkituulâ paštust. Fakkist čuovah čäskih. Tuše täkkituulâ paaštâ addel čuovâ viistán. Tármu tuámá uuccâđ komerost lummolaampu. ¶  / SOSIAALLŠVUOTÂ, SIERÂDEM, LIHÂDEM JÁ OPPÂM ¶ a. Ivnii arve pyehtee merâpiegâid čuovjâdáin já koške nannaampiegâid ruopsâdáin. ¶ Njuolgim ¶ Sáttojim jieht savâstâllâđ Facebook peht jieččân puáris máttáátteijein, kote lâi muu máttáátteijen Njuárgámist 1970-lovo loopâst. Taat savâstâllâm mahtnii čielgij munjin ennuv, putestij ááimu. Taat máttáátteijee lii syemmilâš, mäddin Sáámán kulgâm, tego tallaah máttáátteijeeh táválávt-uv lijjii. Tääl sun vuod áásá mäddin mut jieijâs saanij mield sun aaibâš jyehi peeivi Sáámán. Sun vaaidij tom, mon tuárispelni lädikuávlu ubâ liigin já mon uccáá tobbeen tábáhtuvá. Sun jyehi ive kale iälá Säämist já lii toimâm muu puáris škoovlâst sajasâžžân-uv. Já ain, jis kiinii suu toho paargon koijâd, sun kale mielâstis vuálgá. ¶ Nuorttâsämikielâ já nuorttâsämikielâliih oppâmateriaaleh ¶ Juhháán njuškij čuožâd lávguáldást. Suu váimu njuškoi tego ličij lamaš tobbeen olgos viggâmin. ¶ Luomutáálust viljâluvvoo luándumiäldásávt ¶ Algâaalmugijd ij uážu pággoin sirdeđ enâmijnis tâi kuávluinis. Algâaalmugijd ij uážu asâttiđ uđđâsist toi rijjâ já tiätun vuáđuduvvee munemietâmâšâttáá ige ovdilgo lii sooppum ääšimiäldásiist já vuoigâliist sajanmáávsust já máhđulâšvuođâi mield maccâmmáhđulâšvuođâst. ¶ 1978 tárukielâsâš jurgâlus uđâsmittui 1985 já et 2000-lovvoost lâi pargo vyelni jo uđđâ ¶ - Ij takkâ, ij taarbâš. ¶   Mooses moonâi aalmugis luusâ já eeđâi: “Hiärá Immeel suoijâl tii, jis tohâvetteđ nuuvt, ko mun táátum. Moonnâđ pááikán já valmâštâllâđ lábbá. Passeeđ lábbá tuulâ alne. Lábbá vooráin tij kolgâvetteđ sikkođ uvsâidâd. Tot lii merkkâ, mii syeijee tii. Kihheen ij uážu moonnâđ olgos ovdil iiđeed, tastko puáttee iijâ Egypti aalmug juvsâttât stuorrâ luhottisvuotân. Mut jis tohâvetteđ nuuvt ko táátum, te Immeel suoijâl tii.” ¶ Paaccâhčäšn i lii ¶ – 2 tp vaniljasukkâr ¶ Já mottoom ääigi keejist ránnjá oppeet čuožžâst, tuáppee kaperis já vuálgá. Ulguupiäláá mielâst taat sáttá tubduđ aaibâs jiermittes äššin, mut ko lijjim lamaš tobbeen jo mottoom ääigi, taan puoh väldideijee skaamâst, avâštim aaibâs nube tääsist almaa mielâtile. Puoh lii siämmáš kaggâdis jieŋâ, puolâš já sevŋâdvuotâ. Vyerdip peri, et täälvi čielgi tuáijoo, piäiváš paijaan já skammâ láppoo. Ráánnjást ij lamaš mihheen muštâlemnáál, ij ohtâgin uuđâs, maid ubâ kylá jo ij tiäđáččii. Tondiet ij kannat tuhlediđ vyeimi já ettâđ maidnii, mon mudoi-uv jo puohah tietih. Almaihân tieđij še tom, maht mii mielâst oroi, taggaar šoŋŋân já sevŋâdâsâst. Mut ohtuunis jo tot-uv merhâšij ennuu, et kiinii eelij tuše kolliimin já lâi mieldi. ¶ a. Mii ohtsijd lii Snuđenjune já cuobbuu vuojâmist? ¶   – Hyi, maggaar kuocâhaajâ tobbeen šliämu! Muáđá hirmástâlâi. Kalga tuon olgouuvsâ lehâstiđ, sun toimâttij. Ijhân tääbbin pyevti vuoiŋâđgin innig! ¶  moh vielgisruotâs ¶ 29 ¶ Aanaar servikoddeest toimâttuvvojeh 9.11.2014 servikoddevaaljah, main väljejuvvojeh ive 2015 aalgâst älgee neelji ive pajan 19 jesânid kirkkorááđán. ¶ nigâsvuođáid el. haldâšemlattimlaavâ vuáđuld koijâdâlmân västidem kulá, já meid peleh, kiäid ij ¶ Joosua jođettij aalmug Jordan rasta. Nubepele riddoost lâi Jeriko kaavpug. Kaavpug puoh poortah lijjii toppum israellijn. ¶ Artikla 8(j) olášuttem ¶ – Tääl kale láá Paijávráá kyeleh mij nohâdâttâm! ¶ 23. Suálui-Suomâ, tuháttij suollui muččâdvuotâ 71 ¶  lappum. Uulá – Jáá, Tálunjobžâ. Tun-uvgis tieđe puáđáh-uv toin juovlâmuoráin? Kuáski koijâdij, ko juurdij, et uuvsâ lekkee lâi Tálunjobžâ. Jurdim jo, et čájádih tohon miäcán tággáár puurgâst! ¶ Kuorbâ jaavrijn já juuvâin lii táválávt vááijuvvuotâ raavâdamnâsijn, eromâšávt fosfor sistetuállee mineraalâin. Tondiet eidu toi meeri heiviittâl riddo- já čäcišadoi šoddâm. Raavâdamnâseh lasaneh, ko raavijeegijn tâi vuovdijn kolgeh javrijd pieđgânâm orgaanliih amnâseh ađai humus. Eennâmtuálust já kesituuváážijn sättih kulgâđ javrijd já juvváid pasâttâsčääsih. Pieđgejeijeeiäláneh, eromâšávt bakteereh, kevttih täid orgaanlâš amnâsijd ravâdin já siämmást toh lyevvejeh tain raavâdamnâsijd. Njuálgu raavâdamnâseh kolgeh čassijd ovdâmerkkân viehâkolvum piälduin já vuovdijn. ¶ (Leccinum vulpinum , suomâkielân männynpunikkitatti) ¶ pastem, petrimaljah, pinseteh, prepa- ¶ 8. Lactarius camphoratus – Sikurirousku – Siikuurruávsku U ¶ 2. Ko rapu šadda, tot ferttee lonottiđ koorâ. ¶ roobdâid aarkâ tuáhá. ¶   Ruoššâ ¶ -miärádâsâi olášutten jieijâs pargoid kullee aašijn ¶ LÂIBA KOLM ¶ 3. Viärdádâl tiälkkurapu já juhârapu. ¶ d. Mon Tave-Ruotâ kaavpug kuávlust lii ruukitoimâ? ¶ Museohovdâ ij čolmijdis osko: ¶ oppâlájádâsâst vyeimistorroo ¶ Matt. 4:1, 12:18, 12:31, 22:43, Luuk. 2:27, Room. 8:15b, 8:26a, 8:26b, 8:27, 2. Kor. 5:5, Gal. 5:22, Ef. 4:3, 4:4, 1. Tess.5:19 ¶ Rähis peivikirje, jiem taarbâš tuu innig. Muu eellim lii viijmâg-uv pyereest. Must láá skipáreh já muu nieidâ. Must láá vaanhimeh kiäh anneev huolâ iäváge lah uáivist. Mun peessim luvâttâhân. ¶ Maht talle kevttiđ ruánáá -sääni kuálussaanijn? Tot suápá pyereest omt. lode noomân ruánáápiäippâin – su. viherpeippo. ¶ b. Kost tot lii? ¶ 94A Čäcisäplig. ¶ Maid sämikielâ meerhâs tunjin onnáá peeivi? ¶ Vuosmustáá, mun lijjim vájáldittám eŋgâlâškielâ. Anarâškielâ lâi luávdám puoh soojijd muu vuoiŋâšijn. Nubben, mun ferttejim kavnâđ muu jienâ. Vistig irâttim čäälliđ tieđâlii teevstâ, mutâ forgâ hoksájim, ete tagarist ij kulluu uáppee jienâ. Algâttim aalgâst. Čäliškuottim tego liččim čáállám peivikirje; muštoidân já tobdoidân. Jiem puáhtám smiettâđ lohhee. Oroi, ete tot lâi nuuvt persovnlâš já motomin meid povvâstittee já naaivi, ete jiem halidâm čäittiđ muu teevstâpittáid kiässân. Vala-uv muštám maht mun ájáttillim pápárijgijn já poollim hirmádávt, ete maggaar hormiš macâttâs mun finniim Marja-Liisast já Tovest, ko mun viijmâg vuolgâttim muu vuosmuid teevstâid. Ko vástádâs talle poođij, čierrum hiälputtâsâst. Suái lijkkuin. Mun jotkim čäällimpargo. ¶   mield proojeekt kaavnâi lopâlávt rievtis pálgá já staatâ toimâviistij huksiitteijee Senaattikiinteistöt vaaldij proojeekt keevâtlâš olášuttem paijaalsis čohčuv 2007. Proojeekt jotkâvuávám ohtâvuođâst vuottim hástulâžžân oohtânheiviittiđ kevttei jieškoteuvlágánijd vátámâšâid. Ovdâmerkkân taan Dolla-sali, ko tot kalga heiviđ čuákkimij já konfereensâi tolâmân, máttááttâsuáivilân sehe muusik, elleekove já teatter oovdânpyehtimân. Oskom liijká, et luhostuim vuávámpargoost uáli pyereest. Eromâškijttos šiev oovtâstpargoost ánsášává arkkitehtuurkišto vuáittám Halo Arkkitehtij nuorâ vuávájeijeeh. Sämitigge lii taan táálu váldukevttee já Säämi máttááttâskuávdáš nubbe váldukevttee. Eres kevtteeh láá arkkâdâhlájádâs vuálásâš Sämiarkkâdâh, Aanaar kieldâ haldâšem Sämikirjerááju, sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâsyergi servi SámiSoster, säämi tuojijd vyebdee Duodji Shop Oy, aanaarsämmilij servi Anarâškielâ servi sehe Laapi kuávluhaldâttâhvirgádâh já raavâdviäsu Galla. Sajos lii vuosâsajasávt uáivildum sämmilij jieijâs kiävtu várás. Tast kalga šoddâđ sämmilij jiešhaldâšem ellee já ovdáneijee sämikulttuur symbool, mon kuávdášlâš uáivilin lii kattiđ ärbivuáválâš säämi kulttuur já nube tááhust ovdediđ já uđâsmittiđ tom. Sajos lii sämmilij parlamenttáálu já maaŋgâpiälásâš toimâmkuávdáš sehe teivâdem- já kuáhtámsaje. Taam uáivil kovvee pyereest táálu anarâškielâlâš nommâ Sajos, mii tovláá rääjist uáivild toorjâsaje tâi orottuv, mast puáhtá kuáhtáđ já viettiđ kuhebijd-uv aaigijd tullâpiällást. Noomâ lii iävtuttân aanaarsämmilâš Matti Morottaja. Váldu-uáivilis laseen Sajos fáálá uđđâáigásij já ollâtásásij čuákkimviistij sehe puoh ¶ Saul maađhâš Damaskosân ¶ Iššeed mii keččâđ tunjin já lyettiđ tuu sääni lopádâsáid. Kuulâ mii Jeesus noomâst. ¶ Tallaš Avveel ij lam vala nuuvt stuorrâ päikki, mutâ kale muu mielâst oroi styeresin ko jiem lam ovdil iällâm Kaamâs mäddiláá. Tááluh lijjii stuárráh, avdoh já ulmuuh ennuu, tot lâi puoh uuđâs já oomâs munjin. Avelân lijjii evakkon manneeh čokkânâm, veikkâ iänááš uási evakkon mannein lijjii jo moonnâm ovdâskulâi máádâs. ¶ šoddâmsaje já norree noomâ. ¶ 5 Mon enâdâhkuávlust äässih iänááš uási syemmilijn? ¶ – Missä, missä? En minä näe mitään. Já kale vaarâ passijn ton ooskon ete ij koolgâ lyettiđ puoh aššiijd, maid tot uápis uvástâl." ¶ Reisvuonmätki piištij kyehti – kulmâ oho, sijvo meridij ennuu. Jis lijjii hyenes siijvoh, myetteeh já puurgah, te luoddâ ubbui já peivimääđhih uánánii. Jis tiäivásij cuáŋui leđe, te peeivist pyevtittij kuhes määđhi. ¶ 68 ¶   Oroi, et uškijduuskuottim, ¶ Já nuuvt Obžâ luágui kinttâlijnis lasâpellâs já kuovlâi olgos. ¶ Säämi taaidâ ¶ Kove: Matti Morottaja ¶ - Eikö olekki hyvvää ruokaa? Tämä on meijän lampaan lihasta! ¶ – Na, jis mun vistig čááitám, et moin naalijn kalga sáhháđ muorâid já mon kukkosâžžân, te kale tij muu peeleest uážžuvetteđ sáhháđ, Tálunjobžâ västidij. ¶ sijđoh:158 ¶ 8. Australia 5 013 ¶ Haavâ olášuttem vuáváá Sämitige nomâttem 6-jieggâsâš nuorâin čuákkejum pargojuávkku. Lasseen pargojuávhu tooimâst lii mieldi máttááttâsministeriö nomâttem äššitobdeejeessân. Haavâst tuáimá vala proojeektpargee. Pargojuávkku valmâštâl sämitiigán iävtuttâs muorâilävdikode ráhtusist, valjiimist sehe tooimâ siskáldâsâst. Nuorâilävdikode vuáđudem naanood säminuorâi máhđulâšvuođâid vaikuttiđ jieijâs kyeskee aššijd já tađe mield vuoigâdvuođâi oovdedmân, moiguin puáhtá suojâliđ já ovdediđ jieijâs kulttuuräärbi. ¶  koččâmuššáid: ¶ - peivimäälis stellejum peevdist ¶ Oho maŋeláá máttááttâspárnááh lijjii oppeet čuákist, já Tyemes-uv lâi siiguin. ¶ Paddim: Yle Sámi Radio 3.9.2003 ¶ 182 ¶ Uusâ oppâkirje Euroop káártást siijđoin 190-191 Koskâmeerâ já tobbeen kuhesleggâsâš steevvil hámásii Apenniinij njargâeennâm. Tobbeen lii Italia, ässeemeerees peeleest Maadâ-Euroop stuárráámus väldikodde. Koskâmeerâ stuorrâ suolluuh Sisilia já Sardinia kuleh meid Italian. ¶ 6. Orroomhäämi, mast aamnâs taarbâš enâmustáá ¶ – Eellim jieht ehidist jeegist keččâmin, ete láá-uv luámáneh jo laddâm, mutâ kavnim jeggiriddoost laddâm soorijd-uv. Kal mun-uv hiämáškim já aaibâs huihádim, ete mii imâšijd, maid imâšijd mun uáinám? Munhân uáinám čuovjis, laddâm soorijd. Laddâm sareh lijjii tommittáá, ete nuurrim taid tunnui iiđeedsuohâd várás. Mecciláhháá sareh láá kal vala viseheh já ruopsâdeh já toi laddâm kal kalga vyerdiđ. ¶ Mutâ luhhoost masa puohah pyehtih karveđ várálâš paaihijd. ¶ Á Cantharellus – Vahverot – Ciärkuheh U ¶ Uccâ Antilleh G5 ¶ Sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs Suomâ škoovlâin 2008-2009 ¶  an. VASU ráhtoo jyehi páárnážân peivitipšo toimâpaje aalgâst tâi kyevti mánuppaje siste peivitipšo älgimist. VASU ráhtoo oovtâst vanhimijguin já pargojuávhoin já ton olášume árvuštâlloo merikooskâi. Peerâpeivitipšostivrejeijee tuhhit vuávám perhepeivitipšo uásild já lii táárbu mield fáárust vuávám ráhtimist. ¶ 1. ¶  mut (1978/85) lii nuuvt vuáđulávt tärhistum kreikâkielâsâš algâteevstâst: “Selv om en norsk ¶ piärgušahenaavit 12 ¶ Taat tupe lâi tobdosin soddâm kumâttâlmist. Mäddin puáttee ulmuuh lijjii uáinâm tuulâ täähist pyelimin, laasâ ko lâi máddáápele seeinist já ko pottii tupán, te ij lam tullâ eisigin mutâ kuunah-uv lijjii kolmâseh. Post'almai ij lam pissim ijâstâllâđ. Sun jurdâččij taid mainâsijd já vuordij ete maht eštus olsis kiävá, puátih-uv kumâttusâh kivseđiđ. Almai piejâi laavhâs uáiv'vyelesin já viälánij oppeet riici oolâ. Tullâ puolij täähist já čuovâi uuksân, ollâ uksâkozzâšân já ubâ tupán. ¶ – Luhhoost karttim tohon, te ožžum vala lase smiettâmääigi, ko jiem nuuvt pyereest tiättám, maid halijdim! Jiem kale tallegin armeija maŋa tiättám vala nuuvt pyereest, mut teehin uuccim já peessim. Já täst te lam. ¶ Pasanen Annika ¶ — Pyeri! Pyeri! ¶ Saara Seipiharju ¶ Ij moonnâm kukkegin äigi, ko njoobžah keččii tuđâvâžžân kieđâidis puátusijd. Juovlâpurrâmušah lijjii rahtum: njaalgâ kiŋkku, luumukastik, porkkanloováh já valmâšin kyerejum potáseh lijjii kiällárist vyerdimin ittáá peeivi. Pajaldâssân lijjii täälvi várás vyerkkejum sukkârmyerjih, moh lijjii stuorrâ nääpi siste. Párnááh lijjii liäibum pippârkááhuid já pulláid, já toh lijjii pieijum kákkurasijáid, maid Kuáski lâi visesvuođâ tiet čiehâm tubdâmettum sajan, ko tijmá puoh kahhuuh já puláh lijjii mahtnii lappum iijâ ääigi pyereeb njáálmán, ige kihheen tubdâstâm, et ličij puurrâm taid. Tot lâi vala-uv taggaar äšši, mii Kuáski väividij, ko ij sun maaŋgâi koijâdâlmij maŋagin finnim čielgâs tast, kii toos lâi lamaš sujâlâš. Kuáski lâi huámmášâm, et njobžâpárnááh iä kuássin máttám puurrâđ maiden muálusthánnáá, já muáluhhân taggaar puurâdmist vissásávt-uv liččii pááccám, jis kiinii párnáin taid ličij váldám. Iäge párnááh mudoigin kuássin luodâidis máttám čurgiđ, jis ij Kuáski jieš lam párnái seelgi tyehin vahtiimin. Tääl te ij kolgâm keevvâđ siämmáánáál, ige kihheen uážžum njiellâđ kahhuid já pulláid čuávjásis heerskuniälgásis. Ko njoobžah jurdâččii taid juovlâpurrâmušâidis, te aaibâs jo juáhháást čääci kuáškui njäälmist. Kuáski kale jurdâččij syele tom-uv, et uárbis njobžâpárnááh lijjii taan täälvi čuuvtij eenâb ko ovdil, ige purrâmušvuárhást lam purrâmušah mahten ubâ táálván. Sun smietâi-uv jo, maht koolgâi čuávdiđ tággáár vädis ääši. Mut liijká-uv sun keččâlij peessâđ tääl juovlâi ääigi luovâs tágárijn ahevis jurduin. ¶ Saallan ¶ Poccuu ihe álgá vuássáá šoddâmist ¶ 3. uággum já runneuággum ¶ ruoijâs sijđopittá = varren sivuosa ¶ Jyrki Uusi-Viitala ¶ Ucpárnáá Vuoli Ilmar ¶ Palgâssiijdâst ¶ Unna Junná aalgij ive 2007 ¶ KYRIE–LITANIA ¶ Blind máálám já tast lii nommân (tääsnih). ¶ jolgâdâsân. ¶ Maht tun peessih kielâpiervâlân paargon? ¶ 2. NATURA 2000 -VIÄRMÁDUV VUOIGÂDVUODÂLIIH VAIKUTTÂSAH ¶ sierânâs ruttâdemnjuolgâdus mield, veikkâ iheluokain 7 - 9 adeluvvoo ain-uv váhá sämikielâlâš ¶ 5. Kovjiittem puátusin šaddeh heđâlmeh. ¶ kiäigučuárvi oikosarvi ¶ Kuittâg kielâ opâttâllâm lii kiddâ tast, kuus mun vuálgám taan majemuu vuáđuškoovlâ ive maŋa. Jis ij lah máhđulâš juátkiđ kielâ opâttâllâm, sáátám talle maŋeláá opâttâllâđ kielâ uđđâsist já lam viehâ vises tast, ete jis ij mihheen radikaalijd tábáhtuu, te meid muu párnááh, jis toh puátih, sárnuh sämikielâ já maneh kielâpiervâlân, aaibâs nuuvtko mun-uv porgim. ¶ Lasetiäđuh taaiđâtábáhtusâst täst . ¶ Vuodenaikaloru ¶ Sämitigge 2015 ¶ Juusi páánân kuovzum táálust ¶ Nuorttâlâškielâ: Jarno Mäki ¶ Ráđádâlmij majemuu muddoost čielgiittâs laiđiittâsuásán lasettui tekstâ, mast Suomâ staatâ tuubdâst, ete sämmilijn láá jiejah kulttuurliih, vuoigâdvuođâliih já historjáhliih ibárdâsah sämikuávlu hämmejuumist, naavdâšmist, kuávlu oomâstmist já haaldâšmist. Lasseen artikkâl 14 vuáđđusijguin valdui sämmilijd eromâš tergâd mainâšum säämi sijdâvuáháduumeest sämmilij ärbivuáválâš kulttuurlâš já iäláttâslâš instituution. ¶ 171 ¶ – Mondiet tääbbin ij lah tot mii juná Raanskan? sun koijâdistij. ¶ Jyehi ulmuu elimist lii uáivil já merhâšume. Tot olášuvá siämmáá saajeest já siämmáá tiileest, main kuás-uv eellip. Mij kolgâp suojâliđ já tuárjuđ puoh, mii kulá jieččân aldemuu eellimrieggei. Čuávumáin Immeel táátu, kuorâttâlmáin já tiälláádâtmáin aldemuu uásán kavnâp ohtânmaanoost uđđâ máhđulâšvuođâid porgâđ pyere. Utkáás rähisvuotâ ocá puoh tilálâšvuođâin vyevi, maht palvâliđ. ¶ Syejiluoddâ lii tot uási maađijist, mon mieldi kalga vandârdeijee rastaldittiđ maađij. ¶ - oovtâ nuorttâlâškielâlii vuávájeijee (100 % pargoäigi) - oovtâ anarâškielâlii vuávájeijee (100 % pargoäigi) ¶ Sun ij kaavnâ kuáđi uuvsâ. Sun kuárŋu kuáđi oolâ já kávná reeppinrääigi. Kaalâ kuovlâlist siisâ. Puohah uáđih. Te fakkist vaaskâ tuáijoo já Kaalâ kačča. Reeppinräigi lâi-uv stuárráb ko sun lâi nabdâm. BOMM! ¶ Useimmat tytöist eivät voisi unissaankaan tehdä sitä, mistä he näkevät unta ¶ – Tot lii kustoo kähteesuvâttemkišto, Tálunjobžâ čielgij. ¶ * Tiina Sanila Band (nuorttâlâš rock-muusik) ¶ Pitáh Merita Lindquist kirjeest Ellinoora ¶ jurgâleijeid jurgâliđ algâkielâst. (Sipilä 2013a.) Wilt (2003: 57–58) mield tááláá ääigi ¶ “Mane tun lah nuuvt pyeri munjin, kote puáđám vieres enâmist?” imâštâlâi Ruut. ¶ 38 ¶ Kiäst? / Mast? Kiäs? / Moos? ¶ 5. ränishaigar ¶ málâš sämikielâlâš palvâlusah turvâstuvvojeh. Kuávdášlâš koččâmâššân luptâneh virgeomâhái sä ¶ Njuuvčâ pelikyeimi maainâs ij nuuhâm vala toos. Ko Matti lâš viežžâm njuuvčâ meddâl ton sudderoobdâst, te ores njuhčâ lâi puáttám ton suudán já aassâm siämmáá saajeest ubâ keesi já vala puáttee-uv keesi. Tot poođij ain vuosmustáá jyehi kiiđâ ton siämmáá suudán já aasâi kidâ čoovčâ räi. Viiđâ ive ääigi kiävlui ohtuunis njuhčâ Paje-Lusme suulâin, ijge tot perustâm eres njuuvčâin maiden. Viijmâg njuhčâ lappui já Lemmee kuávlust lii kavnum lovmat ihheed tassaaš jamâ njuhčâ, maid Matti nabda-uv lemin suu tupenjuuvčâ pelikyeimi. Puárásumos Suomâst riegistum njuhčâ lii lamaš 15 ive 6 mánuppaje 27 peivid puáris, et ton peeleest tot puávtáččij leđe-uv tot. ¶ “Puáttiđ teehi!” čuorvij Potifar kálgu puohháid táálu ulmuid. “Joovsep haalijd muu puánnján!” ¶ Kansaškoovlâ nuuhâm maŋa sun lâi muáddi ive pääihist, mutâ te tubdâškuođij táárbu ucâluđ oppeet oppâpálgá oolâ. Nuuvtpa sun uusâi já peesâi Säämi ristâlâš nuorâiškoovlân Anarân čohčuv 1962, peesâi tobbeen kiđđuv 1963, jeđe ucâlui máttáátteijeeseminaarin Kiemâjáávrán čohčuv 1964. Kuuđâ ive seminaar maŋa sun valmâštui kansaškovlâmáttáátteijen ive 1970 já tooimâi máttáátteijen Njuárgámist, Hettaast, Kärisavonist já Kärigâsnjaargâst ive 1974 räi. ¶ Iisak Kuuva ¶ Nagoya pevdikirje lii tergâdis algâaalmugáid. Pevdikirje laiđiittâsuásist staatah pieijih meerhân OA algâaalmugij vuoigâdvuođáid kyeskee julgáštuš. Pevdikirje artiklah 5, 6 7, 11 já 12 kieđâvušeh eromâšávt algâaalmugij vuoigâdvuođâid. Pevdikirje mield algâaalmugij omâstem geenivaarijd lohtâseijee ärbivuáválâš tiäđu puáhtá kevttiđ tuše algâaalmug munemietâmâššáin teikâ tuhhiitmáin já tast finnee aavhijd kalga jyehiđ vuoigâdvuođâlávt. ¶ tegu ličij luuhâm káártá, ¶ Suomâ ¶ Ánná meiddei muštâlij, et ij vala pesâččiigin taan puáttee oholoopâ eelliđ mut pelnub oho keččin esken. Enni ij ettâm toos maiden mut Ánná tieđij, et sun kale lâi syele vuordâččâm Ááná tääl jo. ¶ Ijba tot Timotei toos maiden, mut adelij munjin kistuid. Na munhân kale lijkkojim toos, veikkâ jiem eidu iberdâmgin. ¶ Viljâžâm viljâžâm koccáá jo no piäiváš jo vaarijd páštá, lol-lo-lo… kuuđhah jo muorâi mield ryettih, lal-lal-lal… kálláh jo kiävuidis rähtih, lal-lal-lal… káálguh jo nuotijdis čihteh, lal-lal-lal… kaandah jo tävgipisoiguin sierâdeh, lal-lal-lal… ludij ruojâ jo peljidân vaaldij, lal-lal-lal… kuuđhâmievtâ siste, lal-lal-lal… ráávhust lii uáđđâm kale, lal-lal-lal… täälvis lii uáđđâm kale, lal-lal-lal… te tot jo muorjijd porá, lal-lal-lal… tuot kustoo meid jo koccáá lal-lal-lal ¶ Konišnjaargâ riddoost lii stuorrâ keđgi stuárráb keeđgi alne, mii lii tegu stellejum kuulmâ ucceeb keeđgi oolâ. Ton nommâ lii Pajalâskeđgi já tot lii lamaš viehâ vissásávt sieidi, kuás jo mainâs mield Peeivih Vuáláppâš lii pajedâm ton tohon já sunhân lâi pegâlmâs sieidij hevâtteijee. Ärbivuáválii tiäđu mield ulmuuh läävejii koškâđ šlaantâid ton pellâs jáávrán já tot-uv äšši piäluušt sieidiääši. Kirjeest “Inarinlappalaista kansantietoutta” , s. 321 – 323 maainâst Iisakki Mannermaa (1830 – 1908) mainâs “Pajalâskeđgi” (pajasčáállâm A.V. Koskimies) návt: ¶ 1. Mane cuobbuu suovsah kočoduvvojeh šluubbukuáivin? ¶ Newfoundland G3 ¶ - Maid? Jovnâ imâštâlâi, siämmást ko kuáivui suábi laavhâst. ¶ Haipparuávi = Haipanrova ¶ 3. Ko puáđám ohtuunân ehidist pááikán, cokkiittâm tuše tárbulijd čuovâid. ¶ 2 mp ketsup ¶ Juávhu stuárudâh: 2-4 uáppee ¶ Urpo Vuolab nomâttui sämitige väriovdâsteijen meccihaldâttâs Ucjuuvâ ohtâsâšpargojuávkun. Sämitige väriovdâsteijen juávhust lii ovdeláá toimâm Pentti Pieski, kote lii pivdám uđđâ väriovdâsteijee nomâttem tast maŋa ko sun lii sirdâšum meccihaldâttâs pargen. ¶   Koldemjävri = Nuottamajärvi ¶ laddui já jávrái sahâdinšaddee ridoh, moh láá kukken ulmui aassâmsoojijn. Ravâdin tot pivdá jyehimuđušijd uccâ elleežijd: säpligijd, kašmârdeijeid, luudijd, kuolijd já cuobbuid. Rapuh láá ton eromâš hersku. ¶ Säämi luándust láá maaŋgâlágáneh huáđđooh, mutâ jos tain puohâin kolgâččij valjiđ veikkâba puoh ruokkâdumos, te tot kale ličij kutkâ. Jos vala kolgâččij nabdeđ nubben ruokkâdumos huáđđoo, te tot ličij aainâs-uv muu mielâst kozzâsäplig. Eres äšši oppeet lii tot, mane tot lii nuuvt ruokkâd eidu tiätu ivij. ¶ Säämi tyeji koveráiđu ¶ Kuuđhâmievtâst láá: ¶ – Mun lam kuáhtám kome, Muumi eeđâi. Suu nommâ lii Lady Elaine. ¶ pocceekuobâr ¶ Šadoh ¶ 1. Valdâl kaijuid vuoluupiälái jiešvuođâi uásild: ¶ pyereest tuidum poccuu čuáleh. ¶ Avveel luvâttâh: Niina Aikio (aanaarsämikielâ) já Ninjaana Näkkäläjärvi (tavesämikielâ) ¶ Kulttuurkuávdáá huksit já oomâst Seenaat-kiddoduvah já ton bruttovijđodâh lii suullân 4 800 m². Huksimhaavâ budjet lii suullân 12 miljovn eurod, mast EU-ruttâdem uási lii 5 miljovn eurod. Kulttuurkuávdáá huksim álgá kiđđuv 2010 já tot kolgâččij valmâštuđ ive 2012 aalgâ räi. ¶ 101A Viikiŋmuseost puáhtá ihastâllâđ viikiŋkárbá. ¶ 4. 5. 6. ¶ Koijâd tiäđuid vaanhimijnâd. ¶ kiirjâgluosâ ¶ Vaanhimij já párnái tooimâst lijjii meiddei puátuseh. Kuáhtám maŋa haldâttâsrääđi jesâneh čokkânii já meridii, et ääsi kalga tipšođ. Sämipárnááh kolgii peessâđ keččâđ TV-ohjelmijd jieijâs kielân já nuuvt tábáhtui-uv. Vuossâmuš Unna Junná ooinij peeivičuovâ čohčâmáánu 16. peeivi 2007. Ohjelm rahtui ive 2010 loopâ räi oovtâstpargoost SVT Sápmijn. ¶ Ubâ ohjelm kuulmâ kielân ¶ Lâi uđđivemáánu, ihe 2004. Talle – veik mon kallaad keerdi uánihis ääigi siste – lijjim vyelgimin Suomân. Já Suomân vuolgâhân lii ain lamaš munjin mielâsâš äšši, ko aasâm olgoenâmist. Ton tovváá jiem murâštâm meendu čuuvtij tomgin, et jiem peessâm Sáámán, ko ilodim tast, et Säämi ulmuuh-uv lijjii puátimin Helsigân siämmáá čuákkimân, kuus jieš-uv lijjim monâmin. ¶ PREFAATIO LOPÂTTÂS PESSIJŠÄÄIGI ¶ Eellimahe 30 – 40 ihheed ¶ s. vuojah? ¶ Maŋeláá Reidarist lâi vala iäráán Vuonâpootân “Varangerbotn” , sun ko lâi Ucjuv Šleđgâuásuskode pargoost, mut luhhoost jiem vuálgám talle suu fáárun. Tobbeen majemustáá lâi sättiđ keevvâđ nuuvt, et poliseh liččii kiddim čolmijdis munjin já tuálvum Čäcsuollui. Mun lijjim tiäđust ain-uv ton oskoost, et OA-pihtâsijgin uážžu jotteeđ enâmist nuubán maht peri haalijd, jiemge jurdâččâm ollágin, et tohhân láá-uv tuođâlávt Suomâ armeija pihtâseh. Iä Taažâ armeija suáldáttehkin uážu joreštiđ suáldátpihtâsijguin Suomâst. ¶ Vala nelji miljard ihheed tassaaš eennâmpáálust ij lamaš maggaargin eellim. Meerâ loovdij ubâ plaaneet, ige algâeennâmpáálu áimukeerdist lamaš happi. Toovláš merâčääci lâi eellim kiähtu, ko čuođij miljovnij iivij ääigi šoddii puárásumos eellim ovdâsteijee bakteerijd sulâstittee iäláneh. Kuuloold ovdánii vuossâmuuh čuovjistiäpui nálásiih iäláneh. Toh áppádii ohtiđ ađai čoonnâđ piäiváá čuovâenergia sukkârân, maid toh valmâštii čiđđâdioksidist já čääsist. Iäláánkode ovdánmist taat lâi hirmâdsâš ovdánemlävkki. Čáácán já kuuloold meid ááimun luovvânškuođij happi. Miljovnij iivij ääigi ovdánii ain uđđâlágán iäláneh, eres lasseen vuossâmuuh ohtâsellâsiih kulâtteijeeh, moh purrii siemin bakteerijd já tiäpuid. ¶ d. máttáátteijed ¶ Tieđettemtilálâšvuotâ ¶ Ananias iššeed Saul ¶ – Ij tot val maiden häittid, mij še halidičijm, et mist-uv liččii vittâ párnáá. ¶ Haajah pyehtih muštâliđ čääsi hyenes kvaliteetâst já ovdâmerkkân lijgešoddâmist, haapi vänivuođâst tâi pasâttâsčaasij šoddâmist čáácán. Jis čääci ij opsuu ennust manengin, te tot lii viehâ vissásávt putes. ¶ Lâi keevvâm nuuvt, et Gladys lâi-uv puáttám iäskán kuuđâ ääigán Ironworldin já muoi láim oovtâ tiijme liijkás tooláá joođoost. Láim muovlâdâttâm já Gladys lâi kiävttám vaarâ mottoom eres kiäinu, ko ij puáttám munnuu oovdeldgin. Carolyn lâi puáttám jiävttáá eehid Ranskaast, kost sun lâi ustevis heejâin lámáš. ¶ Laura-Maija Niittyvuopio ¶ Sij monnii tast kuittâg oppeet siisâ. Cieh já Regnaf vuordijn jo tobbeen. ¶ 1) ete sun jieš teikâ aainâs-uv ohtâ suu vanhimijn teikâ ááhust já äijihist lii oppâm sämikielâ vuossâmuu kiellân; teikâ ¶ Suomâ maaijuvšlaajah láá euroopmaaijuv já ¶ detaljijn almottâttâmääigi nuuhâm maŋa. ¶ Jukka Kangasniemi ¶ Natura 2000 -iävtutâs lahtoskáártáh já čuávušmateriaal láá toimâttum áášánkullee kieldáid kuullâm várás. ¶ Toimâttâhčällee ¶ máttááttâsâst 6 oč (162 h) ¶ – Kal mun jurdám, et Jieŋâmeerâst mun tom kuddim, sun västidij viijmâg. ¶   Taan kovesänikiirján láá čuákkejum tavesämikielâ kuávdâšsäänih ašij mield. Kovvejum säänih láá suullân 500, iänááš uási tain nomineh. ¶ Almottâttâm Säminuorâi taaidâtábátusân lii álgám já nohá 5.3. Säminuorâi taaidâtábáhtus uárnejuvvoo kyevtipiäivásâš tábáhtussân Ruávinjaargâst nuorâitáálu Mondest cuáŋuimáánu 7.–8. peeivi. Tábáhtus teeman lii muusik. Čuávu nettiuđđâsijd ¶ Ohtii vuod láim uággumin, mun oggum já Matti čokkái riddoviemmâr alne. Te toppij vuogân stuorrâ vuásku. Lipostim vuáskun, te tot kiirdij eidu Maati muáđui njeigâ. Muu kuálástimskippáár čiäruškuođij já kaččâlij kuátân. Mun še kaččâlim suu maŋŋaal. Maatist lijjii muáđuh vorrân, enni aalgij koijâdâllâđ ete mii lii tápáhtum. Matti čiäru já iätá: ¶ Merâkuávluin, main pumppájuvvoo eennâmoljo, tiättoo meiddei eennâmkaasu . Taah kyehti energiakäldee láá Taažâ iävtuittáá tergâdumoseh tuálvumpyevtittâsah, moi áánsust Taažâ kulá mailm riggásumos enâmáid. Stavanger lii Taažâ oljoráhtulâšvuođâ kuávdáš. ¶ 4. Clitocybe dealbata – Myrkkymalikka – Mirkkâmaalik U ¶ tikkepurâttuvah = täin puremat 149 ¶ Juurdâ (mielipide) ¶ Iiđeedkäärbis vuálgá tme 10.00 já máccá tme 13.00. Eehidkäärbis vuálgá tme 17.00 já máccá tme 20.00. ¶ XVII ¶ vaattâđ sämikielâlâš palvâlusâid, ij kolgâččii pääcciđ smiettâđ, kost tulkkâ ornâšuvá já maid säämi ¶ Sämitigge oovded säämi parlamiänttárij julgáštusâi olášume tave-eennâmlâš sämisopâmuš jotkâráđádâlmijn ¶ peciherskukusâ- ¶ konstâ. ¶ nuijakuukunen ¶ – lasaneh itosij vievâst ¶ Laasi Nigá kejâdij poostâ, mon postâalmai lâi eidu puáhtâm. Loostâ lasseen lâi meiddei kirje, mon kirjeulgguu uápis čäällimluodâst ooinij, et tot lâi puáttâm suu nieidâst Helsigist. Tom sun vaaldij ovdemustáá. Ijba nieidâ kal laavim uáli távjá čäälliđ pááikán. Amal tääl te lâi tehálâš äšši. ¶   200 ml ¶ 3 § Palhâšume uážžoo ¶ 3 Tuuđhâ Suomâ pyevtittâskáártá. ¶ Algaad iälá. ¶ harvii kuumpih ¶ Majemustáá tääl mađhâšeijee lii nuuvt vaibâm já pivâstum, et haalijd elâččiđ riššoost teikâ lávgumin. Luhhoost kunâgâslâš hotellist uápisteh kuosijd hooteelelimân eidu älkkeemuu keejist, já pargopitáh šaddeh jyehi tove vaigâdubbon. Jis áigu putásmiđ, taan hotellist ovdebeh feeriimeh posâdâtmist iä ennustkin iššeed: riššonurkke lii tego tiättur puállupevdi, ko jyehi hanast láá jieijâs puáluh já termostaatih. Jierestuttee uási lii tot, et posâdâttee ij kuássin muuneeld tieđe, mon hanast teikâ riššoost čääci kuás kulgâškuát, ko mottoom puálust puunjâst. Mun oinim vittâ čäcicirgáán: kyehti hana já kulmâ rišo, já toos lasseen vala oles juávhu termostaatijd. Ko lijjim omâttâllâm mottoom ääigi, lehâstim mottoom hana. Muu mielâst ij tábáhtum mihheen. Te fakkist huámmášim, et kietâriššoost lâi kulgâm viehâ čäciláddu lättei. Tääl te ruhâdâllim, et puunnjim olmâ hanast, ko keččâlim toppâđ tom. Tuámittim riššoost meddâl já sihoškuottim lättee stuárráámus siholduvváin, mon kavnim. Čääci lâi kulgâm jo viäskárân-uv. Lättee sihodijnân jurdâččim, et ličij lam suotâs kiesâdâttâđ eidu taan stuorrâ siholduv siisâ rišo maŋa. Tääl ferttiiččim tuuttâđ uccâ siholdâhân. ¶ Sämitige škovlim- já oppâmateriaallävdikodde vuáváá já ruttâd sämikielâlâš oppâmateriaal. ¶  čoođâ. Maid – Mun lijjiim kárbást pargoost já keessim purjásid pajâs. Päddi kiesâlui muu kieđâ pirrâ já ¶ Algâiälánij juávkun kuleh oovtsellâsiih iäláneh já maaŋgâsellâsiih tiäpuh. Puoh algâiäláneh eellih čääsist. ¶ Veik algâ tien visteest lâi-uv nuuvt váiváá, tast šoodâi šiev aassâmsaje. Áánást šoodâi taan saje siälu, kote tolâttij soojijd čurgâdin já kote mudoi-uv pyereest piergij eres ulmuigijn. Sun puovtij tääl ain eenâb joskâđ ahevušmist Heeihâ. Mut liijká-uv lijjii ääigih, et Ánná jurdâččij Heeihâ: tot lâi talle, ko miinii aašijd moonâi suu elimist puástud. Mahtnii Heeihâ nommâ šoodâi toin naalijn sunjin negatijvâlâžžân, veik sun pyereest tieđij-uv, et ij sun toin naalijn jurdâččâm Heeihâst: Heikkâ lâi lamaš sunjin maaŋgâ-uv tááhust positijvâlâš äšši. Ánná kuittâg jooskâi elimist Heeihâ kuvlân, ige Heikkâgin innig oinum. ¶  tottunut Ko kaijuuh láá puohporreeh já vuáháduveh ¶ Säämi parlamentaarlâš rääđi čuákkim nomâttij uđđâ jesânijd kuulmâ Tave-eennâm já Ruošâ sämmilij ohtsii säämi kielâlävdikoodán. ¶ 2. Russula intermedia – Koivunlehtohapero – Suávirotosmiäruh U ¶ – Loppeed talle ete jieh uumáást jiehge kääski muu, Piäkká eeđâi. ¶  Piäká Tuhtuuludij hiäimun kuleh tuše nelji suuvâ ubâ mailmist, main kyehti ääsih Säämist. Taah lává tuhtuu já kähtee, mon kuáhtást tuhtuu lii stuárrâb, 58 seentist 70 seentin, ko kähtee lii 53 seentist 62 seentin kukke. Tuhtuuludij jyelgih láá roopâ aaibâs moojiikeččin, nuuvt et toh láá viehâ tuáŋgih koške eennâm alne, mut tađe-uv lašmâduboh čääsist. Tuhtuu lijkkoo eenâb stuorrâ jaavrijn aassâđ já kuálástiđ, kähtee oppeet ucebijn čaasijn já tuodârjávráin. Sehe tuhtuu et kähtee varriv Sáámân vyesimáánu loopâbeln já kesimáánu koskâmuddoin toh monniv kuábáš-uv kyehti ruškis-siähá čapistiälkkumane, maid vaanhimeh läällih mánuppaje. Porgemáánu loopâst čiivgah láá juo kirdeeh já varrimmätki tälviaassâmsajan álgá tállán, ko jäävrih jiäŋuškyeteh. Nuuvt tuhtuu ko kähtee-uv varriv táálván Viestâr-Euroop merâriddoid, Koskâmeerâ nuorttiikiäčán já Čapismeerân. ¶ Meniškuoškâ = Meneskoski ¶ Ilolávt njurgottâlân Kaninen njuškij seeŋgâst já kárvudâđâi pyeremus pihtâsijdis. “Aaibâs tuše toohâmtiet šiev vaikuttâs Siili-nieidân.” ¶ Taru Castren s. 22–25, 29–33, 35–36, 39. 53–55, 57–60, 69, 78–81, 86–87, 92–94, 101, 105, 112–116, 127 ¶ tuurhâst sierânâsstuárusiih ¶   panneeh ¶ Väldimeerâin čuovjisskálžu šadda joba 15 senttimeetter kukkosâžžân já máddáápiäláá Nuorttâmeerâst-uv vala love senttimeetter kukkosâžžân, mut Suomâ riddoost ton kukkodâh lii innig nelji senttimeetter. Mađe sálttáb merâčääci lii, tađe stuárráábin čuovjisskáálžuh šaddeh. ¶  ij 7. lávgudâttâm pase juuvâst putteest tom ¶ – Mii tunjingis šoodâi? Ánná culijdij. ¶ 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶ Muu puuvko ¶ Säämi taaidâ ¶ Aŋgerias – vajâldeijeekyeli ¶ Rakkarväärist piäjojii homáh joton. Tobbeen porgui ijâppeeivi, šnikkáruššui, máálájui, skuálhuttui já skilhettui nuuvt, et nubbeest ain nube-uv fijnásuboh tivolipiergâseh šoddii valmâšin. Mutâ ehidist njavâdij Monni rakânâsâi kooskâ culáiditmin já cuulijdmin puohháid Andârâs viljáid... ¶ – Kale tot kulá. Lah ain talle meddâl, jis lah suttâm muu oolâ. ¶ käldeid. Čielgejee jieijâd valjim šlaajâst aainâs ¶ Säämi parlamenteh tuáimih Suomâst, Ruotâst já Taažâst ¶ 22. Staatâ uđđâ pálkkááttemvuáhduvâst kalga sämikielâ táiđu leđe päälhi loptejeijee ánsun ain ¶ 9. Kreikka 400 ¶ 3. Ovtâstit riehtâ. ¶ räigi ¶  lii Tavepieggâ ejistis ¶ Poođij nubbe peivi, te talle sun iäskân cuáigudij munnuu, sáárnui já ravvij, et mon varâliih amnâseh toh láá. Toolâi taggaar säärni já oppâtiijme, et muštám vala tääl-uv. ¶ 45C Muflonist láá mučis ¶ Mitalli já sivili ¶ Uáivist vyejimist ráhtoo ain tállân almottâs poolisân (já viggâp estiđ vyeijim máhđulâšvuođâi mield) ¶ Uáivikaavpug: Sarajevo ¶ raavâd, šaddoraavâd, mineraalaamnâs . Šadoi tarbâšem amnâseh, maid toh väldih ruottâsijdiskuin čääsi mield enâmist. Maaŋgah čäcišadoh väldih raavâdamnâsijd še njuolgist čääsist loostâi ase čoođâ. Raavâdamnâseh láá om. typpi- já fosforsäältih. ¶ meriáigásii projektčällee ¶ Lasseen láá vala kuldâlemhárjuttâsah, moh pyehtih leđe kiän peri jienah. Taid meiddei uážžu luuhâđ! ¶ – Must lii hirmâd ahheev muu pááikán. ¶ koškeeh = kuivattu kala, sivulta kerran tai kaksi halkaistu ¶ 18. Juuvah luádduh Tavepoođâeennâm piäldujolgâdâsâid ¶ puásuialmai, -almaa = poromies, -nainen ¶ nubástusah iä toovât magarijdgin merhâšumeiäruid. Spiekâstmijn huolâhánnáá jurgâlus ¶ – Já munnust ij lah purrâmuš. Must lii nelgi, Tobžâ vaaidij. ¶ – Maid tääl porgâččáim? ¶ Nubbe suijâ, manen puávtáččijm jurdâččiđ Varjâvuonâ markkânij vuáđudem vuođâlovo 1600 suuláid, kávnoo tast, ko kejâdep sämisiijdâ siskáldâs tile. Puáris sämmilâš miäcástemkulttuur lii taan äigipaajeest sierrim motomijd kuávluid. Vistig jo tondiet, et kodeh lijjii lappuumin. Mij tiettip, et koddepivdo lâi masa jo nuuhâm 1600-lovo loopâbeln. ¶ Äijih paaliidškuođij masa tállân maaŋgâmuđušijn aašijn, nuuvtko luámánijn moh lijjii lamaš ennuv moonnâm keesi, já uđđâ sorvâpivdomiärádâsâin, mut talle paasij sárnuđ kuolijn, magareh toh láá, maht taid kalga pivdeđ já maht toh pivdii taid tovle. Lijjim vissâ liijkás tooláá jurdâččâm oholoopâ. ¶ Lasetiäđuh SámiSosterist. ¶ – Jáá, Ante pahudij já keejâi cirgánijd. ¶ Lahtos 4. Säämi aarâhšoddâdemvuávám rähtimân uásálistám ulmuuh ¶ Rauna Paadar-Leivo čáállim párnáikirje “ Halstemjeegi noaidi ” almostui ive 1990. ¶ rotonijtto = lehtoniitty 76 ¶ et čuávji lii vala-uv tievâ, eeđâi ¶ Čyežžil já toppii uálgiskieđáin kiddâ čižetkieđâ peelgist. Iirât tolliđ kieđâid oovtâst ubâ ääigi! Oŋâttâš kieđah oovtâst uáli ollâgâsân nube pelni nube piälán. ¶   – Tun lah Lady Elaine, vâi? Muumi eeđâi. Oinim viäskárist tuu muátukove. ¶ a. enâmist ¶ – Iäláh-uv Ollâsuollust elleikäärdist. ¶ – Maattiš-uv liijká kale nuuvt pyereest, ko uvásteleh. Motomeh vuod kočodii suu Maattižân puttásávt rammum tiet. Suu olmâ nommâ Mättee poođij vist tast, ko sun lâi uáli-uv čeppi kieđâidis peeleest já maatij tuoijuustâllâđ muorâst maid kost. Suu kietâtyejeh lijjii puoh aldemui já váháš olgoláhháá ässei ránjái-uv kerriseh já rievah. Tääl sust lâi uđđâ nommâ, mast sun ij lamaš ollágin pyerimielâst, mutâ páágu oovdâst sun lâi ferttim mieđettiđ já vuálániđ väldiđ taggaar-uv vuástá. ¶ Nuorâi palvâlusâid oornigân – proojeekt stivrimjuávkku ¶ Ruopsismeerâ = Punainenmeri ¶ já kufittârijd, häldeid tánssáđ puohtim, ¶ Pojuuhâ . . . . . . . . . . . . 62 ¶ Paavvâl fäŋgejuvvoo ¶  predikaat – Mii čapis, tuolbâ, syeligâs laavhâid tust lii fáárust? ¶ Natura 2000 -viärmádâhân iävtuttum kuávluin iänááš uási lii jo suojâlum ¶ M.M. ¶ Njuámmil ¶ Kaamâs škoovlâst ¶  algâttâm SÄÄMI KULTTUURKUÁVDÁÁ OOVDÂNPYEHTIM ¶ Kevttim kieldum lávgum já rišo ääigi ¶ Mut Mooses eeđâi: “Mij ferttip väldiđ fáárun puoh, ko vyelgip.” ¶ Ááná čolmijd ittii konnjâleh. ¶ jis toos ij lah áásánkyeskee lope. ¶ Sämitigge ocá tääl Sajosân toimâsajehuolâtteijee ¶ A Pyevtitteijee, B Kulâtteijee, C Pieđgejeijee. ¶ 3. Čääli preparaat valmâštemravvuid. ¶ vuorrâđ = leikkiä (koiraeläimestä) 22 ¶  vyebdiđ. Must “Mij ep lah epidâm, et liččijm váldám paijaalsân liijgás stuorrâ pargo. Ep lah pááccám hundâruššâđ tom, et siäilu-uv anarâškielâ já et pastep-uv mij servitoimáin tom siäiluttiđ. Mij lep tuše uáinám, et taan kielâ oovdân kannat porgâđ, já et kielâ siäilumist stuárráámus uási lii mii jieččân haaldust. Oovtkiärdániht: jis mij kevttip kielâ sárnumáin já čälimáin, te tot ij lappuu. Já jis ep keevti, te tot kal vissásávt láppoo. Tuotâvuođâst äšši ij tiäđustkin lah eidu návt njuolgâd, mut kote ij iirât, tot ij maiden finniigin.” ¶ haavvâr ¶ Puttâlčuojânâs ¶ a. Mon hámásiih láá mietâmiäđušijnkuáđi iänááš kenoh? ¶ Maati nuorâvuotâ moonâi Lusmenjaargâst päikkipargoid já puásuipargoid porgâdijn já maaŋgah ääših kiergânii tábáhtuđ. Ovdil soođij já vala maŋa-uv lijjii perttumkuáđih jyehi perrust mon mon-uv njaargâst já nuuvt lâi lusmelijn-uv Lusmenjaargâ keejist. Mottoom kiđđâiijâ lâi Matti oppeet perttuumin kulnâsijd já njurguid kuáđist, ko kulâškuát skooppân tobbeen táálu kuávlust. Nahande miestui siste iiđeest olmooš já tothân lii-uv kustoo Aanaar tallaš poolis, Juntus-Vihtor uámikkâs (Juho Wihtori Juntunen). Matti kiergânij jurdeliđ, et maht tibi te kiävá? Vihtor poođij perttumkuátán, mut siämmást kulluuškuođij šuuvvân paijeen já njurgoičagge seivittij sunnuu oovdân muorâlode paaldân. Maatist lâi 12 kaliber oovtpiijpog Husqvarna coomâ alne já lemnuuh tast paaldâst. Talle Vihtor iätá Maatin: ¶ b. Tivo puástu nággusijd. ¶ Sämikielah ¶ Mij ep pyevti pálkkááttiđ kiämmán nuurrâđ tiäđuid já tipšođ nettisijđoid teikkâ foorumijd. Tondiet wiki vyehi lii mijjân pyeri: wikist puohah, kiäh láá ohtii mieđettum jesânin (já tuhhiittep kale puohâid, kiäh jeessânvuođâ pivdeh), pargeh oovtâst siijđo pyerrin. Jis kiinii lasseet tom listo anarâškielâ kiirjijn wikin, te talle tot lii puohâi uáinusist. Wikin lii älkkee nuurrâđ tiäđuid, materiaal já liiŋkâid anarâšâin. ¶ Já ton siämmást nuáidi lâi-uv jo tobbeen. ¶ Mutâ ohtii Issá ij lamgin uáđimin, ko Sáárá vuolgij ton omâs almaa luusâ, já ton maŋa puoh lâi muttum vala hyenebin. ¶ Toimâpääihih ¶ Vuáláčáálus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ¶ Muálust páánun esken vyerkkejum leeibisiskii. Tipte tevduu tuoldâđ uccâ liegâsvuođáin suullân vaartâ. Laaseet njaddoid. Keččâl, lii-uv mááhu pyeri. ¶ 8 artikla ¶ Saammâl kuálmád kandâ Hans (Hanssâ, š. 1710) naajâi kuohtii, mut suhânommâ sust ovdâskulij ij innig jotkum. ¶  paasij vuođâst, moos kullee oppâáigáduvâid puáhtá nuurrâđ viehâ rijjâ. ¶ Zimbabwe ¶ Luen pelipyehčein ¶ skalkkâsaahâ? tot mulijdij. ¶ 1 Noomât syeinišadoi oosijd. ¶ 6. Ukraina 74 000 ¶ 114 ¶ paskohijguin < paskooh = tiheäsilmäisellä verkolla 177 ¶ Riävskákyevtis soováin, et Ristin piso piervâlist, mut Rissekäskee kiäččá paajeeld já puátá suu luovviđ purâdempuddáid tuše iho. Mudoi sun orostâlâččij váháš olgoláá amas olmošpiäđuh älgiđ vävjiđ maiden. ¶ Sämitigge lii Suomâ sämmilij alemus, ovdâsteijeevâš poolitlâš-jiešhaaldâšlâš orgaan, kote tuáimá riehtiministeriö haldâšemsyergist. Sämitige vááimuspargon lii vuáváđ já olášuttiđ Suomâ vuáđulaavâst sämmiláid turvâstum kielâ já kulttuur kyeskee jiešhaldâšem. Sämitigge oovdâst sämmilijd aalmuglâš já aalmugijkoskâsâš ohtâvuođâin já hoittáá sämmilij kielâ, kulttuur já sii sajâttuv kyeskee aašijd algâaalmugin. Sämitigge puáhtá toohâđ virgeomâháid alguid já iävtuttâsâid já adeliđ ciälkkámušâid. ¶ Mii peeivijd onne lii? Mikä päivä tänään on? ¶ 2. ¶ Mut te keevâi nuuvt ete tot peenuv kaavnâi alda táálu kuáppil já aalgij tom umástiđ. Jiem mušte kii lâi kote pivdáskij já peesâi pääččiđ tom kuáppil. Kuáppil koočâi toos pennuu paaldân já peenuv peesâi käskiđ já njuálluđ lode. Tast maŋa peenuv ij innig poollâm päčimist, tast šoodâi loddepeenuv, kaavnâi já umástij peciluudijd. Riävskáid ko kirdálitij, te iiskâi coggâđ ulmuu luusâ taid. Ohtii vuod lijjim meecist riävskáid pivdemin pissoin, Ukko lâi fáárust. Lâi myetistâm ete ij huámášâm innig pyereest riävskáid. Mut peenuv kaavnâi já uávuttâlâi taid ubâ peeivi. Lâi ehidistpeivi já peenuv siloškuođij, ij innig viiššâm rohhááttiđ já uávuttâllâđ taid. Ton čoovčâ lijjii valjeest riävskáh. Jis ohtâ muáti kirdelij ijge kavnum, te ij tarbâšâm kuhháá uuccâđ ko kavnui nubbe muáti. Lâi juo ehidistveigi já kavnim riävskámuáđi, peessim pääččiđ muáddi tain seivâgâsân. Já nuuvt peenuv hárjánij uáiniđ ete ij taid uávvutmáin fattii. Tast maŋa tot oopâi orostiđ ko oopsij riävskáid já kejâstâlâi ulmui. Tot lâi meid puásuipeenuv. ¶ Uáivikaavpug: Minsk ¶ Rähis Pestee. Tuu pase ristâ, sovâttâs muorâ, paijaan onne–uv jieijâd servikode kooskâst. Oro alestum jieijâd riistâjämimist já sovâttâs säänist, maid uážžup kuullâđ. Varjâl, et ij ohtâgin kieles viäigudiččii mist piäluštâs kiäinu ige riistâ čielgâ saavâ. Iššeed tom, kiän uámitobdo sujâlâšvuotâ tiäddá já rávhuttesvuotâ moivee, puárániđ já kavnâđ ráávhu tuu haavijn. Tunjin liävus alestâs avalávt. ¶ Kii ličij tot olmooš, ađai mii ličij tot instans, kote suojâličij ulmuid tágárijn kaavpijn? Ij-uv liččii maggaargin kenigâsvuotâ uástest, ađai suu moraalist? Ij-uv liččii virgeomâháást: käävpinanodeijest kenigâsvuotâ väldiđ čielgâs, manen eennâmpittá ađai palsta vuábdoo nuuvt háálbán? Olmooš tiäđust-uv västid já sáttá motomin killáđ-uv jieijâs tohâmijn já tuávkis olmooš vala tađe-uv eenâb, mut lii-uv tot meiddei virgeomâháá vuáđujuurdâ? Ij-uv virgeomâhái kenigâsvuottân liččii eenâb-uv suojâliđ siärváduv ulmuid tohâmist tagarijd tuávkkikaavpijd, ko kuittáđ taid mitáttis toimâttâspaalhijd? ¶ Ryešiliih lijjii tiäđust-uv iđedist puáttám moottorkiälháin Áádárjuuvâ rido väldikudij rááján já ko lijjii káhvástâlmist kiergânâm, lâi mii komppaniahovdâ Pertti Veijo ryešilij povdiittâs maŋa vuálgám kolliistâllâđ ránnjáriijkâ räjisajattuv, mii lâi tast aldasijn Áádárjuuvâ riddoost 6 km vuáluskulij. Maŋŋeed eehid sun lâi maccâmin Ruošâst ohtuunis, mut muáddičyet meetter ovdil rääji lâi lusis moottorkiälkká kärŋilum suudán, ijge Veijo, kote lâi ovttáin kiäppáin almai, vaijaam tom kincceđ pajas. Nuuvtpa sun poođij vääzin Áádárân já adelij miärádâs mii sajattâhhoovdân Eino Käämpin: ¶ Stuorrâ-Britannia, Uŋgar, Kreikka já ¶ b) Muštâl, mii aavhijd lii njuoláin čujottum ráhtusist áášánkullee ellei. ¶ Viehâ vissásávt kyelisiedi Njižžjäävi taavaakeččin Kuoškkulluujuhânjäälmi viestârbeln love meetter keejist riddoost, mii lii suullån kuulmâ meetter alosâš, čuuvtij luoddânâddâm já suullân neelji meetter kukkosâš já kobdosâš. Sieidi koskâmuddoost juuvâbeln lii uhredemálttár, mast puáhtá čielgâsávt vyettiđ, et tot lii vuoidum vuojáin tâi toos láá pieijum kyeleh uhredemamnâsin. Álttár lii lamaš vuojânallii juo maaŋgâ ive ääigi, et tast puáhtá miäruštâllâđ sieidi lemin ain-uv kiävtust. ¶ senttimeetter kukkosâš ¶ – Tiervâ! Lijjim kale muštemin, mut ko lii lamaš nuuvt hoppuus oholoppâ, et ij kiergân ij kuussân. Addâgâs, jis lam maŋanâm! ¶ miärán kullen. Meid sämikielâlâš tiätumeereest kalga viggest já tuhhiittum ulmust leđe siämmáš ¶ ČUÁKÁN KIÄSU ¶ c. Maid šleđgâpiergâsijd lah onne tarbâšâm? ¶ Lii jonsahpeeivi äigi. Puásui-iälu jorá ijâttis iijâst puásuiääiđist. Poccui koozah ryeških, poccuukiälui skaallân já ááldui ruovgâm tevdih ááimu. Puásuialmaah láá čokkim poccuid kesimiärkkumáid . Pygálus uáivilin lii luuhâđ já vittádiđ uđđâ vuosijd. Vyesi váldoo kiddâ, já ton peljijd čuáppoo siämmáálágán vittá ko lii ton ááldust, maid tot čuávu. Jyehi puásui-iäigádist lii vittá, mast sun tobdá poccuidis. ¶ Sare suhâmadduuh Vagattemist ¶ ” Tilálâšvuotâ lâi uáli liegâs já mist lâi eromâš savâstâllâm sahâalmain já váljukudij saavâjođetteijeiguin. Tilálâšvuotâ lâi kuohtui pelij peeleest luhostum já leim siämmáá mielâ tast, ete sämiaššijn lii máhđulâš peessâđ ovdâskulij positiivlâš já šiev vuoiŋâst. Áinoo vädisvuotâ lâi tuše ääigi nuuhâm. Mun tuáivum-uv, ete pyehtip juátkiđ savâstâllâm já jurdui lonottem val maŋeláá”, Näkkäläjärvi mainâstij. ¶ 14. Lactarius scrobiculatus – Isovoirousku – Stuorrâvuojâruávsku U ¶ Tääl lâi piäiváá vuáru. Tot paaštij já paaštij. ¶ 2) Kielâmiäštárhárjuttâllâm eenikielâlâš sárnoiguin 5 oč ¶ 5. a. Mast raavâdkuáluseh ain vyelgih? ¶ Sipulijn uáppásumoseh láá fiskissiipuul ađai táválâš siipuul, purjosiipuul já syeinisiipuul . Fiskissipuleh šoddâduvvojeh ištâdmáin enâmân siemin ištâdemvesaid, moh láá šoddâdum ive ovdeláá. Toh šaddeh keesi ääigi stuorrâ sipulin. Sipuleh lijkkojeh šoddâđ saajeest, moos piäiváš páštá pyereest. Fiskissiipuul purâttettee uási šadda ton pajalâs loostâin, moid siipuul vyerkkee sukkâr. Taah loostah láá kuovgâdeh, ko toh iä finnii čuovâ. Sipuleh kuškâduvvojeh enâmist luptim maŋa. ¶ - Säminuorâi taaiđâtábáhtus uápisin! –čáitáldâh heivee pyereest Uccjuuhân, ive 2015 taaiđâtábáhtus lâi meid tääbbin Uccjuuvâst, ettâv Marjo-Riitta Rantamäki já Anni Näkkäläjärvi. Sämimuseo Siida čuágálduvmiäštár Rantamäki lii lamaš algârääjist fáárust olášutmin čáitálduv. Näkkäläjärvi västid Sämitiggeest taaiđâtábáhtus orniimist. – Lasseen Uccjuuvâst láá puáttám ennuv tääsnih, kiäh láá lamaš vuosmuu kerd läävdi alne taaiđâtábáhtusâst, já šoddâm maŋeláá eenâb tobdosin. ¶ Komitea avžuut Suomâ visásmittiđ sämikielâi iäláskittemohjelm pehtilis olášuttem turviimáin ohjelm olášutmân tuárvi resurssijd sehe lasseetmáin máttáátteijei mere. Komitea meid avžuut Suomâ visásmittiđ máttááttâs finnimvuođâ sämikieláid sämikuávlust já ton ulguubeln, vâi pyehtih siäiluttiđ, suojâliđ já ovdediđ sämmilij kulttuur. ¶ Ko lijjim puáttám pááikân, te mii pääihist lâi tääl ennuv viehâ. Eeji, eeni, Ailâ-Váábu, Juhháán-Uulá já muu lasseen tobbeen lijjii meid toh moonnâmtálvááh rumburähteeläddliih. Sij ođđii káámmár peln já táálu viehâ oođij tuuveest. Mii táálu ij lah nuuvt peri styeres já orom muštemin, et mij lâim puohnâssân loves siämmáá káátu vyelni. Nahande mottoom peeivi puáđist ráánnjá kandâ Áábrâm ilosavváin, et mottoom rumburähteeläddlii eemeed lii uážžum párnáá Avveel sairalist. Eeči, kote lâi skalkkâ olmooš, tállân koijâdistij rumburähtest: ¶ Kukkodâh: 1,40 ¶ Ristin-riävskán ¶ Tego puoh taat tuođâšt, anarâškielâ tile lii puáránâm, mii lii tiäđust-uv šiev äšši. Šiev aašijn lii meiddei nubbe peeli: kiinii kárttá porgâđ puoh taam já kyeddiđ ovdâsvástádâs täst puohâst. Tego mij tiettip, tääl lep iänááš porgâm taam rijjâtátulávt já jieččân aigijn. Täst juáhážân lieggâ kijttoseh! Mut ko toimâ vijđánškuát, kárttá tiäđust-uv koijâdiđ, mon ennuu tot puáhtá vijđániđ, ko resurssih iä lah eenâb? Täst lii-uv älkkee sirdâšuđ kieđâvuššâđ vuáđulubbooht anarâškielâ tááláá tile. ¶ e) Suogârdâl aašijd, moi vuáđuld njuhčâ heivij Suomâ aalmuglâšlodden. ¶ Maadâ Australia lii jo okkopoojijd väividâm kume já iŋádâh. Tääl liegâsvuođâtile lii luptânâm päiválávt paijeel 40 ceehi. Kumásân láá jáámmám aainâs 30 olmožid. Ässeeh láá čuáskuttâllâm meerâst, mut merâčääsi -uv liegâsvuotâ lii čuuvtij paijeel 20 ceehi. Šadolâšvuotâ lii iiŋâs já kuávlust láá-uv cokkânâm maaŋgah tullâpuáluh, moh láá ovdánâm jotelávt. Puáluh láá tuššâdâm tááluid já autoid. ¶ Njurgoi ( Melanitta nigra ) ¶ a) toh jiečânâč enâmijn ässee hiäimuaalmugeh, moh spiekâsteh čielgâsávt eennâm eres aalmugjuávhuin sosiaallâš, kulttuurlâš já ekonomâlâš tile peeleest já moi sajattâh miärášuvá ollásávt tâi uásild sii jieijâs vuovij tâi ärbivuovij tâi sierânâslahâasâttâs mield; já ¶ 17. Mii tuu suhânommâ lii? ¶ Jurg. Iisak Mattus. ¶ Victoriaeennâm Q9 ¶ – Návt-uvks tááh láá lussâdeh, ko ij ubâ čuožžidgin táátu peessâđ. ¶ – Muoi kalgeen suhháid nuollâđ já váhá posâdâttâđ, rivgoo eeđâi. ¶ PÁÁRNÁŠ PUUĐÂLD ¶ Vuávám čuávuvâš tärhistemäigi _______________________________ ¶ Kuobžâ-Saammâl Matti (Matti Morottaja) lâi tuođâi-uv algâttâm máttááttiđ anarâškielâ škoovlâst. Jieš alnees meid Anarâškielâ servi lâi talle jo vuáđudum já Anarâš -lostâ lâi almostuuškuáttám. Tääl, muáddilov ihheed maŋeláá mij tiettip eenâb-uv. Kuhes já sevŋis áigáduv maŋa anarâškielâ lii riemmâm iäláskiđ vuáimálávt kielâsiärvus jieijâs ročâmij puáđusin. Šiev uđđâseh láá njuolgisteeđân merettes ennuv. Kielâpiervâleh láá šoddâdâm uđđâ anarâškielâlâš suhâpuolvâ, luuvijd párnáid já nuorâid. Anarâškielâ kiävttoo tääl máttááttâskiellân. Oppâmateriaal tárboid láá rahtum tuháttij mield uđâssäänih. Vuossâmuš anarâškielâ maister valmâštui taan kiiđâ. Anarâškielâst lii Helsig ollâopâttuvâst kunneetuáhtár, Oulu ollâopâttuv nágustilálâšvuođâst Anarist lii kevttum anarâškielâ, já vuossâmuš tieđâlâš artikkel-uv lii jo čaallum anarâškielân. ¶ muikku ¶ Vaajakoski D4 ¶ nivkkeđ, nivkká = nykiä siimasta ¶ Válduolmooš: Niiles West ¶ 3. a) Mii merhâšuumijd lii ores tuáršui ivnáás puzzâ- ¶ Anarâškielâ aabis finnij pargokirje ¶   kuulmâ Sämitigge ¶ káttučuovânâs = kattovalaisin 123 ¶ Puohâi nuárjui náálá meid saimaanuárju hurgá čääsist korrâ liävttoin, ko lii kuáláástmin. Nuárjui näähkist lii tuše uáli sahis já uánihis soovsâkerdi. Stuorrâ čolmijdiskuin saimaanuárju uáiná čääsist pyereest, já sahis njunenjävilijdiskuin tot kuldâlâd kiäinus jäävri siävŋus jieŋâlâsâin. Saimaanuárju lii vuáhádum eelliđ tevkis jävričääsist, mii ij lah siämmáá šeellâd ko merâčääci. Saimaanuárju puáhtá pisottâllâđ čääsi vyelni muáddilov minuttid, ko nuárjuh vyerkkejeh haapi jieijâs organiismân ovdil puohčâlem. Saimaanuárju mielâsumoseh salâskyeleh láá muikku, maivâ já šapšâ. ¶ – Já vala ohtâ äšši: liččim kijtolâš jis joskâččih snuđgemist. Peeljih täst toppâluveh. ¶ Porgâmravvuuh: ¶ 2. Nuorttâlâškielâ kielâpiervâl, Čevetjävri 71 400 € ¶ – Taan ääigi lii väädis finniđ olmâ palvâleijee olssis! sun pahudistij Anten já šluuvgij uáivis. ¶ Kálšoomiehtâ ~ Kiälšoomiehtâ TII.1963 Räjipäikki Paččvei máddáábele riddoost Ruošân luovâttum uásist, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ Eidu nievt Sáárá lâi smiettâm-uv ašij ovdáneme. Sun lâi tiättám eenis huápuid já meiddei tom, et sun lâi mietimielâlâš Kuivee háárán. Sáárá kuittâg piäluštij Kuivee: ¶ Čuovâkoveh: 6A Jyrki Uusi-Viitala, 6Á Liikenneturva, 7 Pauli Nieminen/ Kuvaario, 8A Anu Pieski, 9A Anu Pieski, 9Á Pekka Sakki/ Lehtikuva, 10A Pekka Sakki/ Lehtikuva, 10Á Ilkka Toivonen/ Kuvaliiteri, 11A Sakari Niemi, 11Á Petri Nevalainen/ Kuvaliiteri, 12Á AGE Fotostock/ Lehtikuva, 13A Seija Siepppi, 14A Aini Magga, 14Á Risto Sauso/Kuvaliiteri, 15A Petri Nevalainen/ Kuvaliiteri, 15Á Lehtikuva, 17A Juha Tamminen/ Lehtikuva, 17Á Kuvaliiteri, 20A, Markku Jortikka, 20Á Markku Jortikka, 21A Matti Kolho/ Lehtikuva, 21Á Seppo Nykänen/ SKOY, 22A Jarmo Fredriksson/ Kuvaario, 22Á Pekka Sakki/ Lehtikuva, 23A Tomi Hirvinen/str/ Lehtikuva, 23Á Seppo Keränen/ LKA, 24A Pauli Nieminen/ Kuvaario, 24Á Peter Jordan PA photo/Lehtikuva, 25A AGE Fotostock/ Lehtikuva, 26A Gerard Lacz/Sunset/Lehtikuva, 28 Martti Rikkonen, 29A Vesa Greis/ Kuvaliiteri, 30A Marja Vehkala/Kuvaliiteri, 30Á Seppo Nykänen/ Lehtkuva, 30B Vesa Greis/ Kuvaliiteri, 31A Erkki Makkonen/ Kuvaliiteri, 31Á LKA, 33Á Anni Näkkäläjärvi, 35A Jarkko Mäkineva/ Kuvaliiteri, 35Á Kuvaliiteri, 36Á AGE Fotostock/Lehtikuva, 37A LKA, 39 Heikki Ketola/Kuvaliiteri, 42A Heikki Ilaskari/ Kuvaliiteri, 42Á Ari Rosila/LKA, 42B Heikki Ilaskari/LKA, 46 Hannu Vallas/ Kuvaario, 51Á Jouni Klinga/Dialogies, 52A Hannu Vallas/ Diabox, 53 Jouni Näkkälä, 54A Jouni Näkkälä, 54Á Anni Näkkäläjärvi, 54B Anni Näkkäläjärvi, 55A Pekka Antikainen, 55Á Kultamuseo Tankavaara, 56A Olavi Ahlfors/Lehtikuva, 57A Kuvaliiteri, 57Á Hannu Vallas/Diabox, 59A P.Kapanen/LKA, 60A Kuvaliiteri, 60Á Kari Santala/SKOY, 61Á Kari Soveri/LKA, 64A Frank Chmura/Lehtikuva, 64Á Hannu Vallas/Diabox, 65A Markku Ulander/ms/Lehtikuva, 65Á Hannu Vallas/Diabox, 66A Juha Taskinen/Lehtikuva, 67Á H.Engels/Photo Researches/SKOY, 69A Keijo Luoto/ Kuvaliiteri, 70A Hannu Vallas/Diabox, 71A Jyrki Uusi-Viitala, 72Á Peter Jansson/Lehtikuva, 73A Tuomo Vuori/LKA, 74A Seppo Lammi/LKA, 75A Lehtikuva, 75Á Tor Wennström/Lehtikuva, 76A Hannu Vallas/Lehtikuva, 76Á Aarni Nummila/Kuvaliiteri, 77A1 Tor Wennström/Lehtikuva, 77A2 Marja Airio/ek/Lehtikuva, 78A1 Martti Kainulainen/Lehtikuva, 78A2 Matti Björkman/Lehtikuva, 78Á Martti Kainulainen/Lehtikuva, 80A1 Tarja Länsman, 80A2 Jouni Klinga/Dialogies, 81A Hannu Vallas/Diabox, 81Á Mauri Rautkari/Lehtikuva, 81B Tapio Heikkilä/Kuvaliiteri, 81C U.A.Saarinen/SKOY, 81Č Soile Kallio/Lehtikuva, 81D Hannu Vallas/Lehtikuva, 84 Eide/Samfoto/Gorilla, 85Á Peter Jansson/Lehtikuva, 86A Tiina Tuomaala/Kuvaliiteri, 86Á Pidä saaristo siistinä ry, 88A Jouni Klinga/Dialogies, 89A AGE Fotostock/Lehtikuva, 89Á Nils Sundberg/Kuvaario, 91A Eero Jurvelin, 91Á Jan Rietz/Tiofoto, 92A Tomas Utsi, 94A Chad Ehlers/Lehtikuva, 95A Superstock/Lehtikuva, 95Á Frank Chmura/Lehtikuva, 95B Chad Ehlers/Lehtikuva, 96 Jyrki Uusi-Viitala, 96A Charlie Dass/ Superstock/ Lehtikuva, 97A David Buffington/AGE Fotostock/Lehtikuva, 98 Jyrki Uusi-Viitala, 98 Á Jyrki Uusi-Viitala, 99A Ilkka Ranta/Lehtikuva, 99Á Anni Näkkäläjärvi, 100Á Ellen Cecilie Triumf, 101A Bruno Perousse/AGE Fotostock/Lehtikuva, 102A Soren Rasmussen/SIPA Image/Lehtikuva, 103Á Dresling Jens/Polfoto/All Over Press, 104A G. Rossenbach/SKOY, 104Á All Over Press, 105A Wolfgang Kunz/Bilderberg/SKOY, 106A Eero Jurvelin, 106Á Skyvisual/SIPA Image/Lehtikuva, 107A Morten Juhl/Scanpix Sweden/Lehtikuva, 108A Chretien Eric/SKOY, 109A Hans Jensen/Arcticphoto, 111A Arthus-Bertrand Yann/SKOY, 111Á W.Krecichwost/SKOY, 112A Gerauld Marmeisse/Gamma/SKOY, 112Á Bo Zaunders/SKOY, 115A Jussi Nukari/Lehtikuva, 115Á Ants Liigus/Estonian Song and Dance Celebration Foundation, 115B Timur Nisametdinov/NIPA/Lehtikuva, 116A Helena Tuomaala/Kuvaliiteri, 118 Keith Kent/Science Photo Library/SKOY, 125Á Jyrki Uusi-Viitala, 126A Jyrki Uusi-Viitala, 126Á Jyrki Uusi-Viitala, 127Á Jyrki Uusi-Viitala, 128Á Helena Tuomaala/Kuvaliiteri, 139A Heikki Ilaskari/Kuvaliiteri, 141A Lauri Dammert/Kuvaario, 142 Vesa Greis/Kuvaliiteri, 143A Timo Uljas/LKA, 144A Vesa Greis/Kuvaliiteri, 145A Tero Pajukallio/Kuvaliiteri, 146AÁ Sari Gustafsson/ Lehtikuva, 147A Marja Airio/Lehtikuva, 148A Martti Kainulainen/Lehtikuva, 149A Science Photo Library/SKOY, 149Á Jyrki Uusi-Viitala, 150A Sakari Niemi, 150Á Eeva Mehto/LKA, 151Á Jyrki Uusi-Viitala, 153A Jussi Nukari/Lehtikuva, 154A Anni Näkkäläjärvi, 154Á Jyrki Uusi-Viitala, 154B Sari Gustafsson/Lehtikuva, 155A Antti Aimo Koivisto/Lehtikuva, 157A Jyrki Uusi-Viitala, 158A Siida Sámi Musea, 160 Lars Ottoson/Scanpix/Lehtikuva, 162A Rauno Pelkonen/Vastavalo.fi, 162Á Timo Lofgren/Kuvaliiteri, 164A Reijo Juurinen/LKA, 166A Pekka Sakki/Lehtikuva, 168Á Kalevi Vesterinen/LKA, 168B Teuvo Suominen/LKA, 169A Reijo Juurinen/LKA, 170A Panu Orell, 172A Maretarium, Kotka, 172Á Markku Varjo/LKA, 173A Reijo Juurinen/LKA, 173Á Reijo Juurinen / Kuvaliiteri, 174 A Maretarium, Kotka, 174 Á Panu Orell, 176A Toivo West, 176Á Jari Kontio/Vastavalo.fi, 177A Pekka Sakki/Lehtikuva, 177Á Mikko Seppänen/LKA, 179A Viljo Nylund, 180A Asko Kaikusalo/LKA, 181A Heikki Ketola/LKA, 181Á Mika Honkalinna/LKA, 183A Ralf Åström/LKA, 183Á Aarni Nummila/ Kuvaliiteri, 183B Arno Rautavaara/LKA, 184 Olli Pekka Karlin, 185A Mika J. Nieminen/LKA, 185Á Hannu Huttu/LKA, 186B Thomas & Pat Leeson/Photo Researchers/SKOY, 187A Antti Below/ SKOY, 187Á Heikki Kokkonen/LKA, 188A Heimo Rajaniemi/LKA, 188Á Antti Below/ SKOY, 189A Antti Below/ SKOY, 189Á Asko Hämäläinen/Kuvaliiteri, 190A Mauri Rautkari/LKA, 190Á Pauli Nieminen/Kuvaario, 192A Marja Airio/Lehtikuva, 193A Jukka Meriläinen/Kuvaliiteri, 193Á Seppo Keränen/LKA, 194A Jaakko Vähämäki/Vastavalo, 194Á Jarmo Kananen/LKA, 196A Pauli Nieminen/Kuvaario, 196Á Anti Virta/LKA; 199A Erkki Makkonen/LKA, 199Á Jarkko Mäkineva/Kuvaliiteri, 200A Jarkko Mäkineva/ Kuvaliiteri, 200Á Jari Tuiskunen/Kuvaliiteri, 200B Mika Aromäki, 201A Jouni Näkkälä/ArtLavvu, 202A1 Pentti Johansson/LKA, 202A2 Matti Valta/LKA, 202Á Martti Roininen/LKA, 202B Matti Ylätupa/LKA, 203A1 Lassi Rautiainen/LKA, 203A2 Vesa Greis/Kuvapörssi, 203Á1 Arno Rautavaara/LKA, 203Á2 Matti Ylätupa/LKA, 204A1 Markku Könkkölä/Kuvaario, 204A2 Ari Rosila/LKA, 204Á Keijo Luoto/Kuvaliiteri, 205A Timo Vuoriainen/Kuvaliiteri, 205Á Henry Väre, 206A ChromaZone/ Kuvapörssi, 206Á Kuvapörssi, 207Á Mikko Pöllänen/LKA, 212A Ulla Isotalo, 213A Risto Pylvänäinen/LKA. ¶ Eehid oroi nuhâmin liijkás-uv huápust. Mahtnii lâi tääl čielgâs, et Heikkâ puáđáččij vistig satâččiđ Ááná Kaari viste kuuvl: ¶ Ko Jovnâ kuldâlij Wieseh, maŋgâ ääši finnejii njuolgist vástádâs. Peerâ, mon mielâ lâi koorâs, lâi tiäđust-uv suu peerâ, já suu äijih lii nuuvt suámálâš häldeemainâsijdiskuin ko lii, tondet ko sun lii uáinâm taid, uáinâm vissásávt suábi-uv, finnim tävirijd tain, já nuuvt ovdâskulij. Já Haŋgal... ¶ Mammuteh, táálái elefaantij hyelhih, lijjii Euroop tundraast já koškejolgâdâsâin jieŋâääigi stuárráámusah elleeh. Mammut, mii lâi stuárráámus, lâi stuárráb ko tááláš Afriklâš elefant. Julmes kavre čalanijdiskuin mammuteh koivuu enâmist šaddoid ruottâsijdiskuin. Mammuteh hurttuu meiddei toŋâsijd, suoinijd já miestâoovsijd, maid toh čeepiht čovádii njálmásis kuhes sojonjunijnis. Näävdih iä tuostâm volliittiđ jietânâslijd mammutijd, ko toh stergâlii atâštejjeid čalanijdiskuin tâi ruomččâlii sojonjunijnis jaamâs. Kuhes já sahis soksâmeh syeijejii mammutijd vašopiegâin já korrâ puolâšijn. ¶ 34 Pase kaastâ - 35 Kastuu skeŋkkâ ¶ 9. USA 300 ¶ – Tyehin, kaandâžâm. Eivi tyehin. ¶   miäruštâl Káájá Heikkâ (Heikki Antti Aikio) šoodâi Ijjäävrist vyesimáánu 20 peeivi 1910 já jaamij Anarist 20 peeivi roovvâdmáánust 1994. Sun jaamij nuuvt ettum “stevvileh jyelgist” ko lâi Nuuvdi Saammâl (Sammeli Valle) já Nuuvdi Kaabi (Gabriel Valle) kyessist Aanaar markkânist kirho paaldâst ton ráiđutáálust, kuus sun majemui iivij laavij ain táálván varriđ. Sij lijjii vaarâ väldistâm váhá julástuv, já Heikkâ ko vuolgij maasâd jieijâs viistán, mon olgouksâ lâi mottoom läävhi keejist, te toos suu eellimpäälgis nuuvâi ton kyevti uuvsâ kooskân. ¶ Suái moonáin uđđâsist siisâ, ige Jovnâ puáhtâm ettâđ váhá ááigán maiden. Veikkâ sun lâi halidâm leđe Legolas tâi Gandalf, sun ij lamaš jurdâččâm, et tot puávtáččij tábáhtuđ taan elimist. ¶ Rovâdâskorže = Ravadasköngäs ¶ 35 ¶ Maid já mondet. Jis tekstâ lii šoddâm luándulávt já lii mottoom luhâmij já tivomij maŋa iberdettee, ja metafysiikka lii čiehčum meddâl, čällee vädisvuođah älgih leđe lappâd. Motomin kuittâg almostuvá vala ohtâ siemin vädisvuotâ. Mon kukke? Čievrâ kuáivoo kuáivu nuuvt kuhháá ko lii kuáivumâš. Tast huolâhánnáá čällee ij čääli nuuvt kuhháá, ko säänih rijttájeh. Teevstâ kalga čokkiđ nuuvt, et tot nohá luándulávt ton kukkosâžžân, ko teevstâ tiilájeijee tom haaliid. Kalga tiettiđ, kuás jaska. ¶ vuárhást, siäiluttiđ ( to keep safe, preserve ); 3 ) nuávdittiđ ovdâmerkkân laavâ ( to keep, ¶   jesâneh. Teatterhäämist: 140 ulmui ¶ Haahâ lii uđđâ nuorttâ-viestâr –sundásâš 6/7 meetter kobdosâš oljosoráasasâš oovtvyeijimrađasâš, kyevtsundásâš maađij Köngäs–Aanaar (maađij 955) –maađijjist Riemâšjuuvâ puotâ Kuttoor kylán. Uđđâ maađijuási kukkodâh ličij suullân 19 km. Haahâ lii Tave-Laapist Aanaar kieldâ máddááuásist. ¶ Naa, nuuvthân kaartâi Kaabi-uv tulitikkuloová voskâđ toi Isá-Máárjá puuvdâi keežild. Já Máárjá koijâdâl Uccpárnáá Vuollist: ¶ Karisaari *** TN.1995 Toovláš ruuvnâmeccitorppa Juvduu aldasijn, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. Tom lii vuáđudâm Mikko Karisaari ive 1899. ¶ Jis halijdah leđe fáárust Saijoos Kulttuurohjelmpaaŋkist, vääldi ohtâvuođâ Sajosân, Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. teikâ suáiti numerân 010 839 3109. Teikâ teevdi kulttuurpyevtitteeijeeluámáttuv. ¶ TOIMÂSAJEHUOLÂTTEIJEE JÁ LÁJÁDÂSHUOLÂTTEIJEE ¶ c. Kuus happi loopâst jođettuvvoo? ¶  iä Kulnâsláddu LL.1978 Korrilampi Konišjäävri alda. Kulnâsvääri M. ¶ Mauritius ¶  ko  talle Tot lâi nubbe juovlâpeivi já vala puolâšub ko ovdebáá peeivi. Kuávsui ko aalgij te mij viežâim eergijd, mist puohnis lijjii nubáloh ergid. Soovâim nuuvt, ete mun vuálgâm toin ráiđoin já iäráseh maneh siijdân já čuákkejeh tom sehe laiđiisteh ubbâsân. Na, toh iäráseh čuoigâlii siijdâ čokkiđ, já mun paaccim vala toos tuve kuuvl puđâldiđ já tiiŋgâid čokkiđ. Ko lâi tommit čuovânâm, te viežžim eergijd já algim rááiđu orniistâllâđ. Puolâš kale lâi, nuárjunähkilääbžih lijjii nuuvt storgâseh, ete taid ij puáhtâm olmânáál ubâ čoonnâđgin. Smiettim, mahtsun toh riäiduh killájeh morruuhánnáá. ¶ – Amahan iberdâh, Puppâ, ete mun jiem taarbâš pisovâš aassâmsaje. Mun tuše jođám meeccist. Já talle ko mun čiivgâm, te talle kale ferttiim orroostâllâđ já orniđ saje jieččân čivgâi várás. Tot kalga leđe taggaar saajeest ete tom lii väädis... jiešalneest... máhđuttem kavnâđ. Mutâ keejâ! Taahân taat lii-uv! Puáđi Puppâ! Iilvâs-enni čaaŋŋâl sevnjis piäjun. ¶ Purrâmâšverkkiráhtulâšvuotâ oovded mielhist, piärgust já valjeest purrâmâšveerkijd. Mielhist ráhtoo eres lasseen vuojâ, vuástá, jooguurt já lahcâjieŋâ. Purrâmâšverkkiráhtulâšvuotâ lii čokijdâm Máddáápiäláá viljâlemkuávlun. ¶ isohapero ¶ Hannele Huovi ¶ Canccoo áimupállu ¶ PEIVIMÄÄLIS- JÁ ČUÁKKIMFAALÂDMEH já Á LA CARTE-MENUH : ¶ 4. Čääli kove paječálusin, maid tuáršu eellim tábáhtus tot kovvee. ¶ 11. Čuhčá já hurečuhčá lává kuácceevuovdij känilodeh . . 32 ¶   Mun šohânuvvojim aaibâs táválâš arktâlâš tilálâšvuođâst. Iännâm lâi keppâmielâlâš nieidâpáárnáš tununerkiut -hiäimust, tâi nuuvtko Sam-čeeci maŋeláá munjin eeđâi: sust lâi vijđes já uáli liägus váimu, mii nuuvt ollásávt lâi luávdám pirrâsis ubâ perruu. ¶ Graafisâš vuávám: Miia Kovanen, Jan Myller ¶ Juávkkupargo ¶ Ko peessim ruugâ oolâ, aiccim, et puoh ääših iä lamaš tego toh kolgii. Jiem tállân tiättám, mii tobbeen lâi eettin, mut ko kejâstim stuorrâ tavâlân, mast uáinojii tiäđuh ruugâst vyelgee junáin, vovjim, et tot viestâ ij pyere lopedâm. Tobbeen luuvâi, et Amsterdam kirdemkiädán mannee mađhâšeijeeh kalgeh kuldâliđ kulluuttâsâid! Mun šuáhkádim já paaccim vuordâččiđ. Luhhoost lijjim vuálgám puorijn aigijn. Jieččân epioskoost ain smiettim, lâi-uv taat tuše epilukko vâi kuittâg nubbe čielgâ merkkâ tast, et liijká-uv kolgim maccâđ páikkásân? Maajeeldkietân arvâldijnân lam ton uáivilist, et taat ličij jo kolgâm jurgâliđ muu pááikán. ¶ 1. Raaigâ purkkivuáđoid uccâ ráigáá. ¶ Čuovis čuákkimviste Silbanásti lasâseeini čoođâ lii fiijnâ uáinus Juvduujuuhân já Aanaarjáávrán. Čuákkimviste lii ovtâstittum čuákkimviste Silbast já Nástist. Čuákkimviste lii kuávdáá vuossâmuu keerdist, čuákkimaula ohtâvuođâst. Silbanásti lii tavesämikielâ já meerhâš almai puáhháá silbâpuálluid. ¶ đettiđ já škovliđ merikoskâsávt pargeidis säämi kielâlaavâst. ¶ 6. Amanita porphyria – Kangaskärpässieni – Kuolbâkiärppáákuobâr U ¶ 1. Muštâl luosâ lassaanmist. ¶ Sierâ tiäđáttâs Sámi Grand Prix- Suomâ juoigâmuásikištoost täst ¶ Mottoom peeivi Jeesus vaaldij Piättâr, Juhánâs já Jáákup mieldi já moonâi ollâ váárán. ¶ Mikkâl Antti Morottaja ¶ Ilmari Mattus ¶ Kunnijâttum President, Minister, Ruotâ já Suomâ sämitigij saavâjođetteijeeh, eres jesâneh já kyesih ¶ Rapu jorgáldâskiärdu ¶ KAT11, s. 50 ¶ e) Valjii nuŋálâs tuáršoid pelikuoimijd ovtâstitmáin taid sárgaiguin. ¶ Maadâ-Kärjil 22 ¶ Uđđâ kielâpiervâltáálu sárguseh láá sargum já stivrâ lii taid uáinám, kommentistám já tuhhiittâm. Táálu šadda leđe parâtáálu, mon kuábbáá-uv uásist lii kielipiervâl. Táálu huksee aanaarlâš táluhuksejeijee Ari Honkavuori kuusnii Sämimuseo tuáhá. Aalgâst táálu ličij vistig láigutáálu já tast maŋa kiäččoo, et láá-uv seervist naavcah lonnoođ táálu lááigu häämist tâi uástimáin olssis maŋeláá. ¶ 4. Piisam lii vuálgus Tave-Amerikâst. ¶   7. Joođeet purrâmâš čuávján. ¶ Sämikielâ já kulttuur kyeskee jiešhaldâšem kuáská meid sämikuávlu. ¶ Vijđodâh: 17 098 000 km 2 ¶  Sinun   luovâs – koškekyeliäitti . ¶ Nagoya pevdikirje geenivarij finnimvuođâst já aavhij vuoigâdvuođâlâš jyehimist tuhhiittui ive 2010 biodiversiteetsopâmuš uásipeličuákkimist. Pevdikirje tievâsmit biodiversiteetsopâmuš artikla 17, mii kieđâvuš meid geenivarij finnimvuođâ já aavhij jyehim sehe artikla 8(J), mii kieđâvuš algâaalmugij já ärbivuáválii eellimhäämi omâsteijee páihálâšsiärvusij luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválâš tiäđu. Suomâ vuáláčaalij pevdikirje ive 2011 já valmâštâl eidu pevdikirje ratifisistem. Ratifisistem valmâštâllee pargojuávhu lii tárguttâs finniđ iävtuttâsis valmâšin ive 2014 pelimuddoost. ¶ juáháškuát ¶ Säämi čaallum historjást siijdâ čuákkimijd iä lah távjá váldám vuotân, já motomeh syergi totkee historisteeh láá joba naggim, et toh iä liččii toollum Anarist innig 1800-lovvoost ollágin – iähân tain lah pevdikirjehkin! Sijdâčuákkimeh lijjii ovttuu pápárijttáá. Kuátikerivij toimâvááldán kullee ääših láá kale sirdâšum Anarist-uv ruuvnâkeriváid jo 1600-lovvoost. Nuuvtpa puáhtá luuhâđ tuámukirjijn, et mottoom Valle uážui asâiduđ masa jo ävđin Paččvei kuávlun, ko suu ovdii suhâenâmijn Väävli kuávlust lâi liijgás äätis. Uažžu imâštâllâđ, mondiet sijdâčuákkim ij lamaš čuávdám návt oovtkiärdánis tábáhtus. Lii almolávt jurdâččum, et Anarist láá lamaš algâaalgâst kyehti siijdâ, moi mušton puáris anarâšah vala 1900-lovvoost sarnuu nube tááhust Pááđáár já nube tááhust Paččvei peeleest (T. I. Itkonen 1948, II: 259, 268). Nabdemist taah “peleh” spejâlisteh kyevti algâalgâlâš siijdâ kuávluid. Toi kuávdááh ađai tälvisiijdah lijjii Stuorrâ Aanaar viestâr- já nuorttiibeln ađai Juvduu kuávlust já nube tááhust Paččvei uáivušist tâi Njellimist. Schnitler káártá Kielde Vuonna , mii lii merkkejum tááláá Njeellim suuláid, čuujoot anarâškielâ sáánán kieldâ “kunta” ; ovdil meid “kylä” , mon spejâlistmeh uáinojeh motomij siijdâi noomâin, tegu Sovankield “Sodankylä” . Njellimvuonii puáris nommâ lii-uv Kieldâvuonâ . Viinanen (2002 já 2006) lii viggâm čielgiđ kyevti siijdâ koskâsâš rääji, maid Täyssinä ráávhu staatârääji 1595 čielgâsávt uáivildij já nuávdittij Ucjuv – Njiävđám rääji räi já tast oovdâs Vaarjâg já Njiävđám kooskâ meerân (kj. Viinanen čuákánkiäsu 2006: 424). Ive 1672 räjičielgiittâsâst siämmáá ko majebijn-uv čiälgá, et Njiävđám čácádâh aainâs Ijjäävri uáivuš rääjist ađai tááláš Čevetjäävri kuávlu lii kuullâm Njiävđám nuorttâlâšsiijdân. Nuuvtpa Aanaar läänimatsâš kieldâ oro lemin šoddâm kyevti oles sämisiijdâst sehe Njiävđám sijdâlahheest.Nuorttâ-Aanaar ađai Paččveiuáivuš siijdâst tiettip kuittâg meendu uccáá, ko ton eellimkevli lii pááccâm masa ollásávt ovdâhistorjá pel. Ruotâ väldidij tom masa jo tállân Täyssinä ráávhu maŋa tâi uásild jo ovdil tom. Väldidmân lohtâsij še hevâttâssuáti, tegu čiälgá muštâlusâin Kuálduvmaađhijn, maid toovâi Pekka Vesainen. Ko taah čuđeh tohhii monâdijn já puáđidijn hevâttem- já sormepargoid tááláá Anarist, te lii vissâ-uv čielgâs, et tábáhtusah sajaduveh Paččvei piälán, mii lâi vajalâšeennâm já vala kiäinu pellâst, nubenáál ko Pááđáár peeli. Ruotâ majebeh viggâmeh Kuáláduv väldidmân vala stuárráábij suátijuávhui vuoimijgijn ležeh tohkin lamaš tađe láđásuboh, et toi paldemvaikuttâs lâi vissâ merhâšittee. Tot lii puáhtâm jođettiđ aalmug kaidâmân tâi korrâ kiäppánmân Paččveiuáivuš kuávlust. Aanaar viärusämmilij loho pisoi viehâ styeresin miätá 1500-lovo já lâi styeremus muddoost 1590–91 (36 viäruttemvuálásii), mut njeejâi jotelávt 1595–96, 32:st 23:ân, já muáddi ive maŋeláá kyevtlohán (Viinanen 2006: 109).Aanaar vuossâmui ässei kuátusoojijn láá uccáá mainâšumeh ovdil 1600-lovo. Nuuvt-uv maŋŋeed ko 1695 (mon ivveest kávnoo viehâ tievâslâš viäruluvâttâllâm) aassâm oro lemin čokijdâm jävriáldá viestâr- já taavaabel. Avveeljuuhân tâi Avveelnjáálmán láá merkkejum aainâs 8 viärukenigâssâd, Juvduun ( Joadach ) já Mudusjáávrán ohtsis 8 já vala Ijjáávrán, Moškisjáávrán (Vastusjävri) já Váávlán siämmáá verd. Paččvei pelni mainâšuvvojeh 4 ässee jieš Paččveejeest, 1 Čaarmâvuonâst sehe 5 viehâ muttuustellee häämist čaallum saajeest, mon nommâ lii tulkkuumist tááláá háámmân Nuárááš já stelliimist Kamessuolluu kuávlun. “Tenonpää” ( Thenokähts jna.), mii lii Aanaarjuuvâst, uážžu aainâš 3 mainâšume já siämmáá verd Pada -, Pade - já Patzijaur , moh pyehtih uáivildiđ Pavdjäävri (2) já/tâi Avveeljuuhân lyeštee Passaašjäävri (1). Pááđáár merkkejuvvoo sierâ čielgâsávt kulmii ( Padar, Pader, Padder ). Návt Paččvei piälán uážžu tuše lovmat vises viärulâš, ko oppeet Pááđáár pelni láá pyereest-uv paijeel 30. Nuorttâ-Aanaar viestârmus uási ađai Avveelnjälmi lii täst rekinistum Pááđáár piälán, ko tom Ruotâ vissâ-uv čovádij jo algâmuddoost olssis. Tubdâmettumin päccee aassâmsajeh láá vuálá tuusinpeeli.Jieš alnees Paččvei pelni lijjii kale valjeest Valeh já eres anarâšsuuvah jo 1700-lovo aalgâst, mut ovdebáá ihečyeđe tobbeen lâi elimin vuáimálâš mušto kuávlu ovdijn ässein já sii vuoigâdvuođâin. Sämisiijdâin lijjii ulmuuh täärhih jieijâs suhâenâmijn já toi omâstemkoskâvuođâin, já vala tađe-uv čovgâsub lâi suhâkuávlui já jieš siijdâ uáinu nube sämisiijdâ ässei puhhiidâtmân. Täst uáinojeh meerhah onnáá peeivi-uv Tiänuriddoost, mon Taažâpele riddoid láá lasanâm ässeeh uáli hitásávt ive 1751 räjisopâmuš maŋa, pelduvváid eidu tondiet et láá varuttâm luávkkáámist ucjuvlij já tiänusijdâlij rääjialdasâš vuoigâdvuođâid, main lii ain-uv muštotiätu. Nuuvtpa lii-uv ervidmist, et Viestâr-Aanaar anarâšah iä kehtidâm tállân moonnâđ aassâđ eemeedenâmis väldidem nuorttiipiälááš Anarân, pic onnii pyerebân tuálvuđ tom kyeskee aassâmmiärádâsâs ubâ siijdâ peeleest ruuvnâ čuávdimnáál maŋgâ suhâpuolvâ väldidem maŋa-uv. Tuše jieijâs siijdâ kuávlust puovtij sijdâ toimâđ olesváldálávt. Vaaldij ääigis, ovdil ko anarâšah puohtii nabdeđ Nuorttâ-Aanaar já Njiävđám kuávluid olssis kullen.Mii oppeet puátá Njiävđám Čevetjäävri kuávlun, te ton sirdâšem Aanaar vuálásâžžân lii vala-uv vorrâsub tábáhtuskuálus. Ucjuv já Njiävđám räjičuágástuvah merkkejuvvojii luvâttâlmáid eres lasseen 1739 Kolmisuáivi máddáákeččin Keđgiporkiellâs kiäčán, mast aalgij Aanaar rääji Njiävđám tâi tegu ettui Ruošâ vuástá. Toos pelestis listojui jo 1672 ain-uv mitâskâs Ijjäävri uáivuš ( Jiaroivetz ), Ryevdipohe ađai –njave ( Roudebock ), Čuolisjävri ( Sulistjaurf ) já Räjiuáivi ađai tobbeen orroo Reaisageađgi ( Seisekifwi ), mast Njiävđám rääji Paččvei siijdâ vuástá jotkui Vääččir tuodârčielgi mield meerân já Saallâm nuorttâuásán. Njiävđám lâi Aanaar ulmui mielâst Ruošâ kuávlu já eidu tondiet ton rääji tubdâm keččui kerivijn tehálâžžân. Mut ovdebáá ive 1671 Anarân kullen merkkejum JochJärfwi nobdui tääl Ucjuv rääjist orroo taavaapele räjičuágástâhân (FI III: 12, 98, 108), mii puávtáččij maadâviestârist puáttee njuálgu räjilinjim miäldásávt uáivildiđ tááláá Vaijäävri. ¶ Vuosmuu maailmsuáđi maŋa ¶   – Luptii muu nuuvt et mun-uv uáinám siisâ, táátui Matjâs. ¶ 4. Mii kaasuid máccá voorân kođđoos seelâin? ¶ 59 ¶ - Varsin vai vahingossa?! ¶  (leđe) jävildiđ, jävildâm, jäävvild = nostaa jäkälää ¶ – Maht jis mun vala uđđâsist vieggâsâm? sun lâi koijâdâm. ¶  lii Tyeji lii ain-uv tehálâš sämmilâš kulttuurtahhee já iäláttâs. Majemui ihelovoi ääigi tot lii aldanâm taaidâtyeje. Pyevtittâsah láá áinoošlajâseh nuuvt valmâštemvyevis já häämis peeleest. ¶ SIIJD AUDITORIO, SÄMIMUSEO-LUÁNDUKUÁVDÁŠ SIJD 80 ulmui. ¶ b. Mii iäruid lii ulmuu já simpans jotemist? ¶ Säämi tuáijárij áámmátservi, ¶ Ilmari Tapiola ¶ Tavdâ lii ¶ Peltola *** TN.1995 Toovláš ruuvnâmeccitorppa Kiro ~_kylást, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. Tom lii vuáđudâm Nikodemus Peltonen (š. 1856) ive 1911. ¶ Pieggâvälli pivdá piäldu uccânjomâtteijeid. Tot pessee piälduroobdâst vuorâččâs puáris piervâlist tâi vuovdâst, mii lii ovdiibeln áávus. Vala vitlov ihheed tassaaš pieggâvälli lâi táválumos kozzâlodde Suomâst. Ucessiähá ruopsisruškis väälih uáinojii távjá piäldui já niijtoi paajaabeln säpligpiivdost. Talle toh fakkist masa láppojii. Lii arvâlum, et suijâ ličij säpligáid hiäivulij raavipiällái kiäppánmist. Raavih iä innig tarbâšuu, ko piäldoid piäijojeh syelipocceeh ađai arvečääci jođettuvvoo eennâmvuálááš pocceid. ¶ Sämitigge almoot uuccâmnáál säämi muusikkuávdáá meriáigásii vuávájeijee sajasâšvuođâ ¶ Peivee ij lah ¶   puoiduuh ¶ 3. Maht vijvám lihâstâs já jienâ muttuin? ¶ 8. Čielgi siste. ¶ d. gondolijd ¶ 101A Liijkás stuorrâ raavâdamnâsij meeri jäävrist ađai lijgešoddâm uáinoo tiäpui já šadoi lassaanmin. ¶ – Joo, já táid kukkáid tun koolgah talle njuoskâdiđ. ¶ Ivnii tom moolsâiävtu, mii kovvee pyeremustáá tuu mättim. ¶ Mottoom oho keejist Puppâ lii tuoddârist já čuággá soorijd já vuorâččâsmuorjijd. ¶ – Jiem lah vissâ máksám tuárvi ennuv jieččân liipuin, ko tánávtkis puohah uážžuh mii härdiđ, ettim kállásân já meridim, et maassâd puáđidijn kale vuolgâttep lieggâ tiervuođâid já rekigijd jieččân vuoigâdvuotâtáhádâs puotâ ryevdikiäinun. ¶ “Anarâškielâst ij lah laavâ syeji. Ko tot sämikielâ laahâ olášuvá, mii lii tääl iävtuttâs häämist, te polâmist lii et ton ävkki mana ollásávt orjâlâškielâ pyerrin. Ton nommâ lii “Sämikielâ kevttim virgesoojijn” já jyehi saajeest lahâteevstâst lii tuše “sämikielâ” , anarâškielâ ij nomâttuu koggoon, tađe eenâb ko nuorttâkielâgin. Jis anarâškielâ koolgâš finniđ maggaargin saje, te ferttee vala uđđâ suáđi keevvâđ ton lasseen, mii lii lamaš taan laavâ finniimist.” ¶ – Jáá, tun te tobbeen skuálkuttah, Elmer eeđâi Anten, ko lehâstij uuvsâ. ¶ Jis jieh finnii tuulâ tállân časkâđ, kaččâl viežžâđ iše. Visásmuu vala, et kihheen ij pááccâm siisâ. Uccâ párnááh já jiellâheh sättih čiähádâttâđ skaapin tâi seeŋgâ vuálá. Mušte tooppâđ laasâid já uuvsâid! Toin vuovvijn iästáh suovâ já tuulâ vijđánem. Mađe ucceeb tullâ finnee haapi, tađe hitásubbooht tot leevvân. ¶ mehâšumeiäruid veerstân – jiešalnees jurgâlus ličij tovâttâm puástuibárdâs, jis ¶ 77 ¶ 136 ¶ ČUÁKÁNKIÄSU ¶ njävli ¶ vesimittari = čäcimittár ¶ Párnái vuoigâdvuođâi almossopâmuš ¶  hoittám-‐ kielâ já ton lasseen västid GNT teevstâ dynaamisávt/funktionaallávt siämmáá náálá ko ¶ Maggaar lii skáálžu rááhtus? ¶ Muu mielâst meid oroi, et kale mij täiđip leđe tobbeen, kuus jo lâim monâmin-uv, mut ko aldeláá jäävri puáttip, te Juhháán-Uulá iätá: ¶  (nom.) Maatist Čoovdâsäänih ¶ OLMOOŠ ¶ Kielâ tááhust onnáá peeivi táárbuh čonnâseh eenâb kielâ iäláskitmân, veik anarâškielâ ¶ vuonjâšluudijd njuoskâmist já kolmuumist. ¶ Maaŋgah tááhuh láá orniimin oovdâst Luándu peeivijd ihán 2017 (www.slideshare.net). Meccihaldâttâs luándupalvâlusâin lii koordinistem pargo Suomâ 100 -proojeekt ruttâdmáin. ¶ 10.00–11.00 olgon ¶ Matti lâi viehâ ennuu tuárispeln toin kárbáin, mutâ käärbis kale uáinoo, mutâ Matti ij oinuu kárbâst. Váhá ääigi keejist sun iiđij kárbás, kullui čiärumin já eeđâi: ¶ Já siämmást huksimsaajeest kulluuškuođij taggaar toskečuárvum, mon sun ij eellimstis lamaš kuullâm. Já tot piištij já piištij. ¶ Joovsep nievdâm Matt 1:18-25 ¶ Mii ličij talle kielâ iäláskittem tááhust torvolâš kielâpiervâlij meeri anarâškielâ várás? Mun persovnlávt uáináččim aainâs-uv 10 – 15 anarâškielâ kielâpiervâlid. Taan tááhust kielâ kolgâččij vijđediđ Aanaar kieldâ ulguupel-uv. Talle onnuuččii ain eenâb kielâpiervâlpargeeh. Jis taas visioh rahtuuččii, oskom, et piervâlij kevtteeh še kavnuuččii: Sämitige statistiikâi mieldhân jo 70 prosenttâd sämipárnáin ääsih Sämikuávlu ulguupeln. Kolgâččij tutkâđ, kost taah anarâš párnááh iänááš liččii. Váddásumos äšši lii kuittâg tot, et Säämi kielâlaahâ ij kuoskâ kieldáid sämikuávlu ulguupeln, adai maht kennigâttiđ lädikieldâid sämikiel peivitipšo orniimân. Tievâsmittemškovliittâs peht finnee uđđâ pargeid, kiäh láá iänááš-uv sämikielâ nubben kiellân sárnooh. Tágárij čuolmâi čuávdimân onnuuččij totkei, politijkkârij já ruttâmieđetteijei ohtsâšpargo. ¶  ferttee 6. Brasilia 25 330 ¶ Suomâst taan ive juohhum palhâšume ruttâdáin máttááttâsministeriö já riehtiministeriö. ¶ Käldee: Lehtola, Teuvo. 1998: Kolmen kuninkaan maa. Inarin historia 1500 -luvulta jälleenrakennusaikaan. Inari: Kustannus-Puntsi. ¶  – 182 © Kopijistem aainâs kieldum ¶   happiláppu happikato ¶ Kirjeráájust lii kuhes pevdi, mon tyehin čokkáá ustevlâš nissoon. Sun lii Liisá-nommâsâš kirjerááju hoittájeijee. Liisá oovdâst peevdi alne lii tiättur. Tiättur čižetpel puáhtá pieijâđ macâttemkirjijd já uálgispel kiirjijd, maid haalijd luoihâttiđ. ¶ Čuovjis-Niili G3 ¶ - Kolgâh puoldađ Ilmar, elege adde stuárráábijd kaandâid kivsediđ suu! ¶ Já piergâseh šuuđááškuottii hirmâdávt. ¶ Enni lâi njomâttâm kyeddimis ¶ SaKaste- proojeekt tábáhtusah ¶ - Mahtsun enni toos talle mieđâi, et mun vuolgim, Ánná smietâi. Erkki kale lâi pááccám aldeláá, Ruávinjaargân, já tom vanhimeh iävá lam annaam nuuvtkin hyennin: lâihân tot mestâ jo Säämist. ¶ – Taah láá pasâttâspitáh, moh paccii vala roonnig kyelitiiláámist. Täid lam vuábdám tuše jieččân šiev ášásteijeid. ¶ 2. tiädus ¶ suomâkielâsâš ive 1992 almostum Ráámmát sistanneem jurgâlemvastuuh já toi vuáđuld ¶ – Nuuvt lii, Ánná kuulâi jiejâs etâmin já tuubdâi Heeihâ njävilijd čagalditmin jieijâs muáđuid. ¶ Kööpenhamina = Kööbenhaammân ¶ –~Adde munjin vala oovtâ oho eellimääigi. Mun lam návt raavžâs. Ij must lah mihheen maid purrâđ. Mutâ itten jâ ubâ puáttee oho iššeed viättá heejâid. Talle hurtom jieččân jurbâsin já puáidáhin. Jis lah jiärmáá, vuárdáh oho já finnih must šiev purrâmâš. ¶ Asuntola peln käytäväst, siämmáá škoovlâ peln avlast, lâi neelji meetter kukkosâš meetter alosâš já meetter kobdosâš muorâ kassâ "halkolaatikko" puáldimmuorâi várás. Škovlâliih kolgii jyehi peeivi kyeddiđ muorâid toi kasâi tievâ. Čääsi kolgii še kyeddiđ kievkânân, posâdâttâm vistiijd já sáávnân. Nieidâh kolgii leđe kievkânist iššeen kookâst tiskáámin liitijd já mudoi-uv išáđâlmin. ¶ sämikieláid älkkeht. ¶ Lii eehid. Olgon lii ¶ kuhes njuunáád monâdijnâd.” ¶ nui munnui já máttááttij munnuu iberdiđ čalluid? ¶ Kirjálâšvuotâ ¶ Saalma saajeest puáhtá kevttiđ psaalmi, kuorolávlum teikâ čuojânâsmuusik. ¶ vaadâs = korsi 29 ¶ Poccuusteikkâ ¶ siilâk ¶ juucâ jaavrijn, jolgâdâsâin, ¶ – 1 kiilu ruisjáávuh ¶ b. Mii tälvi lii liähmus, arva já muáttá pirrâ ive. ¶ Veikkâ Jovnâ ij lamaš tom vuárdâm, ij sun pallamgin. ¶  kirjejuuččii – Jiem eissigin, tunhân purâččih puoh muu uurbijd. Moonâ kiäinusâd, kolgolâš. ¶ Juávkkupargo uccâjurssein ¶ Ässeeloho: 3,7 milj. ¶ Kypros suollust Nicosia puáriskaavpug pelni lijjim kale uáinám maaŋgâid aašijd, mut tot tobbeen lâi tuše taggaar kuokšâdis avâštâs tast, mii vala sátáččij puáttiđ oovdân. Ko lâim siäivum já selvânâm tuuli čoođâ, te lavkkijm taksijd, moh vuolgii tuálvuđ mii kaavpugân. Jis jo Nicosia kaavpugist lâi moiváás jotolâh, te tääbbin tot eskân lâi. Imâštâlâim, ko ain tyelittälli lâi kolaristum auto luptiistum stelligij oolâ automaađij paaldân já toh lijjii mestâba jyehi ratkuuttuvâst. Mii taksivyeijee tieđij mainâstiđ, et toh lijjii jotolâhmeerhah, moh váruttii ulmuid jotoluv vaarâin. Lâi kulloo taggaar vyehi, et jis auto kolaristij, te tot ij tolvum koolaarsaajeest tađe olgoláá, tot tuše sirduustui luoddâpiällâs váruttâssân iärásáid. Mii taksivyeijee oroi lemin tuáddum taan systeemân já mun kale mestâ jo polâstellim, ko sun nuuvt huolâttemeht oroi vyejimin. Nubbijn kieđáin tuše stivriistâlâi siämmást ko käŋŋir já ubâ kietâ-uv lâi ávus lasârääigist motomin ulguubelni-uv, moin sun ain tyelittälli sevestij já čäittilij joba čuurmâ-uv já nubbijn kieđáin sun nuurdâi molsoosuábi. Sun vilpoi ohtânmaanoost kuás kuus-uv kulij já čielgij hirmâdávt maidnii, maid mun jiem iberdâm já puigâsâdâi lašmâdávt “letukkainis” eres autoi kooskâ já mun poollim hirmâdávt ubâ ääigi, et kuás tibi te ruáškáá. Na ijhân tot ruáškám, já nuuvt peesâim-uv luholávt hotellân, mon nommâ saatij leđe Hotel Liban, teikkâ miinii ton sullâsâš. Na tiet jotolâh Kyprosist sulâstitij taan Beirut jotoluv, veikkâ ij lamaškin eidu siämmáá moiváá. Stuárráámus iäru kuittâg Nicosia já Beirut kooskâst lâi toi autoi tääsi. Nicosiast lijjii ucebeh autoh, ko oppeet tääbbin Beirutist lijjii iänááš stuorrâ “limusiineh” , moh lijjii uđđâsuboh. Tiest puovtij jurdâččiđ nuuvt, et tääbbin lijjii jáváluboh ulmuuh ko suollust. ¶ 7. Suomâst, Taazâst já Ruošâst lii joođoost ohtsâš EU-proojeekt, mon ulmen lii iäláskittiđ já toohâđ tobdosin nuorttâlâškulttuur já -kielâ. Taat lii kulmâ ive pištee ENPI-ohjelm, moin irâtteh meid lasettiđ enâmij koskâsii ohtsâšpargo nuorttâlij kooskâst. Ohtâ proojeekt pargee lii Eija Ojanlatva Neiden nuorttâlâšmuseost. Suu mielâst taat lii ohtâ puoh aaigij stuárráámus keččâlâddâm iäláskittiđ já pyehtiđ uápisin nuorttâlâšvuođâ rasta raajij. ¶ Kuáppil TII.1963 Avveel 8 km T. ¶ 4. Brasilia 12 ¶ Raavvâd: Čuáđgi lii olespyehčee. Ton ravâdin láá skuápuh, rapuelleeh, tiivreh já čääsi ponne-elleeh. ¶ d) Mii ohtiimist šadda? e) Mii šoddâm amnâsáid ¶ Viijmâg tot kuhháá vuordum hárjuttâllâmpuddâ lâi älgimin. Ánná lâi rahttâtmin tavas vuolguu várás. Ko sun kuldâlij lädiuáppeid, taah toskádâllii tom, et ko jieijâs syergi pargo ij táttum mahten finniđ: mottoom lâi karttâm ruttâvänivuođâstis lasâpoossâmpaargon já mottoom vuot lostâjyehhen, já luhâmeh urruu vonâmin. Sun kale lâi hárjuttâllâmsajestis luholâš. ¶ - Hei, keejâba! Tuot nissoon lii tuuriist! ¶ Vyeitee sahâvuáru ¶  mield) TAHHEE: ¶ Matteus mield ive 1995 já iivij 2002–2011 ráámmátuásih já -pitáh, moh siskálduvvii ¶  eres Skaarfâkoškes VA Ijjävri: Čuárvinjargâ N. ¶ 8. Ruánááeennâm ässeeh ¶ – Vuoi sittágin, mon ennuv tävvireh! puohah hirmástâllii. ¶ Sämitigge teeivâi Suomâ haldâttâs ¶ Tutkâmuš ¶ 3. ¶ IV Kielâjurgâleijee – Kirsti Guttom , toimâpäikki Ucjuuhâ ¶ – Vuoi, mon suotâs ko poođijd išán! Kuáski čuorvij, ko ooinij mašinijd, moh koivuu vaskâmijd meddâl. Takkâ iššeest! ¶ Maid Erkki Itkonen merhâšij anarâškielân? ¶ 3. Noomât kyele a) veepsijd, b) ááicuid. ¶ Wisla F5 ¶ - Jieh-uv jo ibbeerd? Tun jieh taarbâš innig suábi taas. Mun lam nuuvt alda tuu jo, et suábi vyeimi ij innig meerhâs maiden. ¶ Piejâ návt finnejum čáittus puurkin, mast lii jävričääci. ¶ Kirje muštâl algâaalmug kielâ, anarâškielâ (suullân 350 sárnod) já kulttuur iäláskitmist Suomâst. Tot fáálá uđđâ kielâiäláskittem vyevi, mon puáhtá kevttiđ algâaalmugij já ucceeblovokielâi iäláskitmân aainâs talle, jis eenikielâ lii lappum pargoahasâš ulmui koskâvuođâst. Kirje addel keevâtlâš ovdâmeerhâid sehe teoreetlâš raamijd, maht kalga vuáváđ, orniđ já olášuttiđ intensiivlâš kielâohjelm rävisulmuid, kiäin jo lii áámmátlâš škovlim. Tot lii vuossâmuš kerdi, ko uáli uccâ kielâ iäláskittemproosees lii systemaatlávt kovvejum aaibâs aalgâ rääjist, ađai tot lii ucessiähá cevzimmaainâs. Kirje loopâst láá várugâs avžuuttâsah algâaalmugáid, kiäh halijdeh iäláskittiđ jieijâs ucceeblovokielâ. ¶ siämmáánáálá ko KR92. ¶  já – Mii juovlâpurrâmušah! Kuáski huolâttij já kuovlâi vala-uv kiällárân. ¶ – Nievdah-uv tun ákku kuássin? Myerji koijâd vala ááhust. ¶ – Resthâšveepsis – Räystäsampiainen ( Dolichovespula saxonica ). ¶ já säämi kielâraađijn adeliđ sämitiigán muštâlus sämikielâ kyeskee lahâasâttâs heivitmist sehe ¶ 3. Moh ääših äštih arvevuovdij ¶ iä ollágin. Lasseen motomeh virgeomâhááh láá almottâm, et tevdih säämi kielâlaavâ iävtuid ollá ¶ Anarâšâi káárvuh ¶ Áánást lii pággu piejâđ čolmijdis kiddâ já muštoin sirduđ kuhás, kuhás máádás, enâmân kost keessiv-uv iijah láá sevŋâdeh já lieggaseh já peivi páštá lieggâsávt pirrâ ive, enâmân kost Ánná lâi viättâm mottoom suotâs puudâ. ¶ MATT. 17: 1 – 8 ¶ - peivimäälis teikâ eehidpittá stellejum peevdist ¶ b. Noomât loostâid. ¶ Tust láá suá ih so âhánnáá, ¶ Ko Immeel lii rähisvuotâ, te sun haalijd, et mij rähistep aldemuidân nuuvt tegu jieččân. ¶ Sämitigge uárnee ávus nommâkišto, mon uáivilin lii kavnâđ Aanaar markkânân ive 2012 valmâštuvvee Säämi kulttuurkuávdážân ton uáivil já tooimâ kovvejeijee noomâ. Kištoäigi lii 8.10.– 9.11.2009. ¶ Suomâkielâ moonnâđ-veerbân kuálustum säänih láá-uv távjá viggâmin sämikielân njuálgu jurgâlussân, ovdâmerkkân návt: ¶  sij Piälppáájäävri kirkko. ¶ Ässeeloho: 4 300 000 ¶ já ¶ styeres et olá masa jo uuvsâ paajaakeš. ¶ — Ij muálugin. ¶ - Kyllä varmasti pystyn! ¶ vuoivâs 167 ¶ Stivrâ tärhistij taan ive budjet sierânâsprojektij já palvâlemohtâduv uásild. ¶ b. purrâmâš pivdem perrui ¶ » Taat almai lâi tuođâi vavettem. » Já puoh toh ulmuuh, ¶ Lämisolmooš Matt 9:1-8 ¶ Taažâmeerâ ¶ kuovgisruánáá polvân. ¶ spääilih = käldejum puásui ¶ 8. pase kaavpug ¶ – Riemmâp toimađ! Vistig kalga hommád savehijd, Pallas-Palle eeđâi. ¶ Ekonomâlij, sosiaallij já čuovviittâslij vuoigâdvuođáid kyeskee almossopâmus ¶ Sálttáásvuođâ ¶ Aanaar 2014 ¶ Sämmilâš muusikärbivyevist iä keevti masa ollágin instrumentijd. Tááláá ääigi juáigus puáhtá tahtâdiđ rumbuin, mii lâi tovle nuáidij kiävtust. Ton lasseen tobdeh 3-5-suormâräigásâš piili, mii rahtui puurrâmrääsi versost. Meid skilânâs tietih kevttum. ¶ - Já, já maid immâšijd? ákku poođij hirmástâllâđ. ¶ Suomen luonnon talvi ¶ Jurbâkiärppáálostâ; pajek. jorčurolasta ¶ * Dokumentprojektor * Info-tv -vuáhádâh MiniPC * Blueray-čuojânâs ¶ Piäkká lii nánnáás kissá, mutâ ij sun mihheen njuámmilkepilijd lah. Já távjá kiävá-uv nuuvt ete Monni jieš finnee kuhes njune. ¶ “Räähes pärnah! Taat addeluvo tiijan Aapis kirje ja Ucca katkismus kirjettum jeijid Ednid ja śoddom kielan. Kuohtu kiela läva taas ton tiet piijum ette oaźućiid oaineđ maht jećkia säni li jeijid kielan ja nuut pyöräpiht sehe ipertićiid mii kirjest śueźu ja maid Ibmel tiijan ton peht saarno ja mijtei mattaaćiid Suoma kiela, kiäs Pase Raabmat adei Bibbal ja ednu eräs śieu kirjäh lää kirjettum.Ibmel suovoćii tiijan aarmostes ipartas, viśalvuođa ja siunadosa taamuv kirje luvvodeined, nuut ette tot puöutäći tiijan nuuvhanna autugasvuođa Jeesus Kristus peht. Kirjettum Anarist Huhti mannadest ihä 1857 Edv. Wilh. Borg”. ¶ Kyeimivuotâ váátá meiddei tom, et kuohtuin uásipeelijn lii tuárvi tiätu nubijdis šoddâdemuáinuin já –vuovijn. Perrui ereslágánvuođâ já sierâlágán árvuvaljiimij tiäđuštem lii kyeimivuođâ iähtu. Pargest lii áámmátlâš ovdâsvástádâs pieijâđ joton já toollâđ šoddâdemkyeimivuođâ. 7.2. Maa ŋ gâáámmátlâš ovtâspargo ¶ Heikki Paltto ¶ Sämitiggeest Säämi Parlamenttân? ¶  yksin – Jiem tarbâšâm ubâ kielestiđgin, ko kerd jieš eeđâi, et tääbbin ij oinuu mihheen! Tääl tot äijih ij kuittâg puáđi ovdilgo puáttee ive peln uđđâsist. ¶ Ive 2015 säminuorâi taaiđâtábáhtus uárnejuvvoo Ucjuuvâst já ton väldikodálâš teeman lii muusik. Sämmilâš paldâlâsteemast tieđetteh maŋeláá. Suáđigil tábáhtusân lohtâseijee kovekišto palhâšumeh juáhhojeh škoovlâi kiđđâjuuhlijn. ¶ 3. Tricholoma flavovirens – Lehtokeltavalmuska – Rotofiskisšoovkâh U ¶ - Sämikielâlâš tooimâstivrejeijee 18 953,50 € ¶ – Ohtâ, kyehti, kulmâ, nelji, vittâ, kuttâ, čiččâm, käävci, oovce, love. Mun puáđám uuccâđ tunnuu, Matti huuihád já usâškuát stááluid. Matti ocá já ocá já kuovlâl muorâi, keeđgij, viäddái já čuoldâi tuáhá já vuálá, mutâ sun ij kaavnâ stááluid kosten. ¶ Porvoo 70 ¶ puikkáristiđ puikkáristám, puikkárist = koota verkkoa puikkariin ¶ tárukielâ vaiguttâsâin. Siämmást Uđđâ testament tekstâ tivvoo puustavlii suundán já ¶ b. Ovtâstit jiešvuođâid rievtis piäivááloddáid. ¶ Suomâbeln kozzâsäpligij aassâm- já eellimsajeh láá uáli-uv jo uccáá já nuuvtpa ko stuárráb vajâldemihe puátá, te toos vaikut šiev purrâmâštile lasseen assaas muotâkerdi, mii syeijee säpligijd kolmâsist. Nuuvtpa jos purrâmâš lii valjeest já lii meiddei liegâs, te talle lasanem ovdán potkânhánnáá pirrâ ive. Kozzâsäplig čivgá aldasáid lovmad čivgâd ohtân já toh čiivgah láá jo suuvâjuátkimavveest viiđâ oho ahasâžžân. Tast puáhtá suullân rekinistiđ, kalle kozzâsäplig pyehtih šoddâd oovtâ ive ääigi oovtâ niŋálâsâst, jos purrâmâštile já liegâsvuotâ lii hiäivulâš. Huámášittee lii meiddei tot, et jyehi čivgâčurrust peeli láá niŋálâsah, moh puátih suuvâjuátkimihán viiđâ oho ahasâžžân. Jos kiävá vala nuuvt, et láá maŋaluvâi maaŋgah tágáreh šiev lasanemiveh, te talle moive lii-uv käärvis. Nuorâbeh oráseh kolgâččii väldidiđ olssis aassâmmievtâ, mutâ ko toh iä lah innig, te talle toh riemih nubbiijdsâs korâstâllâđ já lopâ-loopâst toh láá vaijaah puohháid, kiäid kuáhtájeh. Puoh vaijaamusah láá puáris oráseh, moh táválávt vyelgih-uv vuosmustáá joton. Nuuvtpa lii-uv oovdâst innig vajâldem uđđâ puurrâm -já aassâmsoojiijd. 70-lovo vajâldemive oovdeb siämmáálágán ihe lâi 30 ihheed tast ovdil, et jos makaš siämmáásulâsâš ličij makaš vyerdimist, te tot kolgâi puáttiđ ive 2000. Taggaar ij kuittâg puáttám, et taat 30 ive periood ij toolâgin eidu tärkkilávt tiäivás, mut Ucjuuvâst kale jo piäggá, et koddesäpligihe ličij forgâ puátimin. Kuittâg toh lijjii ollásávt raigâm mottoom kuáđi Onnela teermist Tiänuriddoost. ¶ 3. Merkkii já noomât sárgumâd káártán čoovdânommâduv paaihijd. ¶ ja šoŋŋâdâhdiagram ¶ – Maggaar lukko, et tun eidu lijjih finnim muu uđđâ juhlepihtâs kuárrost, Uccâeŋgâlâš ceelhij já nááđui Eŋgâleeni aaskan. ¶ – Na, ep leggist vala tom meddâl. Kohân kuulâm ubâ mainâs, te puáhtáhân talle ton seehâ siis-uv kuovllistiđ. Ellee kuoskâ ton seekân, kaandah! ¶ vielgis kovli, lasâpuurkih, penssel, tejâ- ¶ đâst šaddee koloi (suullân 55 000 eurod) ruttâdem ij lah vittádum, pic tot mieđettuvvoo kieldâ ¶ – Na algâttâllee nuáidih iä pyevti nuáidušiđ tijdâsehháin ko ohtii peeivist. Tot lii tuše mottoomlágán miärádâs. ¶ Kalaallit Nunaat ¶ Kaamas kansaškoovlân Kuobžâ-Saammâl Matti moonâi čohčuv 1949, kost sun vaazij kansaškoovlâ 7 luokkad já maŋa vala Avelist jotkâškoovlâst ihepele. Škoovlâ algâttem ij lamaš älkkee, ko sun koolgâi máttááttâllâđ uđđâ kielâ – suomâkielâ. Škoovlâst pesâdijn sun lopedij, et ij kuássim innig monâččij monnân škoovlân maiden luuhâđ. Kuittâg ive 1962 sun moonâi Säämi ristâlâš nuorâiškoovlân Anarân já tobbeen peessâm maŋa moonâi vala 1960-lovvoost Kiemâjäävri máttáátteijeeseminaarân. Tobbeen sun uápásmui eres sämmilâš uáppeigijn, já nuuvt šoodâi säämi nuorâi servi: “Teänupakti” . Siämmái ivij Matti jođeškuođij meid sämimáttáátteijei čuákkimijn. Seminaar piištij ohtsis 6 ive, mast sun lâi kiävttám uási suátivievâ väzzimân Ruávinjaargâst já Immolast. Seminaarist sun valmâštui ive 1969, mut máttáátteijen sun ij kal halijdâm ton suujâst, ko máttááttem ađai čuárgudem mottoom mecciškoovlâst ij lamaš meendu kiäsutteijees juurdâ. ¶ b. tälviv? ¶ liijkás maŋgâtulkkusâš, sääni pajevaastâ teikkâ jis ton merhâšumeivne ij soovâ ¶ Uáiviminister joođeet staatârääđi pargo. Tehálumosijn aašijn, tego lahâiävtuttâsâin já budjetiävtuttâsâst, meriduvvoo haldâttâs čuákkimist. ¶ – Ánná, kihheen ij tuálvu munnust taam meddâl! Ij kuássin! ¶ Keejâ uánihisvideo tavesämikielâ puustavijn ¶ Sämitige kulttuurtorjui uuccâm 2013 ¶ Meccilágán Aanaarjäävri eennâmvuáđu jášoŋŋâduv korâsvuotâ uáinoo šadolâšvuođâst. Riddomeeccih láá piegâcáimám peci-já suáhivyevdih, já kieddikeerdi haldâšeh košká kierdee toŋâseh, teguulâštooŋâs, čyemenjâš ađai vuorâččâsmyerji, juŋŋâ já etimâs. ¶  mii (spiekâstemjuávkku nr 1), mii ij mute merhâšume. KR92 olgospyehtim kyyhkysen ¶  celkkuid Kreikka ¶ Lasetiäđuh: Pia Ruotsala, sosiaal- já tiervâsvuođâčällee, Sämitigge, 040-7262688, ¶ 7. ¶  sajehäämi - Taahân mun lam. ¶ 5. ANARŠ SAAVÂI UĐĐÂSEH JÁ PUÁTTEŠ OHJELM ¶ Ánná iberdij tállán já posádij jieijâs čurruu Káájá čurruu paaldân. Sierâst šoodâi nuuvt hävski, et suoi sierádáin tom ubâ eehidpeeivi. Loopâst suoi hammijn pumbulist kyehti vyelligis kuovđâšm já posádáin njuámmilijdis toho uáđđáđ. ¶ čevđikärdi 22 ¶ 27. Piälppáájäävri sieidi , mii ij lah virgálâš nommâ, mut Piälppáájäävri aldasijn lii lamaš uhredemsaje já tast taat epivirgálâš nommâ. Toos lii uhredum tälviv (Ilmari Itkonen 1910). ¶ - Na oostah-uv puáttiđ siisâ váháš ááigán? Vyeššeen veik teejâ. ¶ - Sämikielâlâš aldatipšoo, Männikkö palvâlempäikki, uásádâh Mustikka 30 672,00€ ¶ – Na jis jurdáh, et tast lii iše, te tuálvu peri! sun eeđâi. Mut mun kale jiem vyelgi! ¶ – Nuuvt lii. Kirjeráájust láá meid jieijâs njuolgâdusah. Tääbbin kalga sárnuđ joskis jienâin ige uážu larmâdiđ já kaččâđ ige hettiđ iärásijd. ¶ Syemmilâš Sämienâmist – muu oovdiš máttáátteijee ¶ Stivrâ čokkânij valmâštâllâđ almosčuákkim, mii tuálloo kesimáánu loopâst sehe adelij huápulijd ciälkkámušâid. ¶ Nuuvtpa moonim opâttâhtoimâttâhân, jiem tieđe lâi-uv majebargâ vai koskokko, já ettim, et mun lopâttâm opâidân. Mut poorgâm vala jieččân vuáruid šoddâdemsalist, ko lijjim toho merkkejum. Vala siämmáá peeivi cegâttim suámsurtori. Aassim selgienniopâttuv asâttuvâst, uccâ vistáást, mast must lijjii liteh, skiäruh já tävireh, moh uáppein táválávt láá. Muštâlim puohháid: ¶ Jonssahpeeivijuhle lii meid Juvduu keesi alemus puddâ. Kesieehid, čuoškâi laavlâ, nieidah kukkáhamittijnis, kooskâi tikkurijnis, kaandâin čäcičovottâsah. Erkki Junkkarinen, Eero Aven já Katri Helena lavluu. 70- já 80 lovvoost Solokuoškâ kesilava kiäsuttij čuođijd, pyeremusâht joba tuháttijd ulmuid lavatánssám joráldâssáid, lâihân Solokuoškâ lava motomin Ruávinjaargâ maŋa tavemus tánssámlava. Alda piirâs lâi tievâ jonssahpeeivijuhlodeijei telttain, olgoláá-uv kannattij vyelgiđ Anarân. Vala-uv njälmpiälláh kiäsáseh moján Solokuoškâ jonssahpeeivi muuštâštijn. ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 197 ¶ Lahtos 1. Aarâhšoddâdem stivrejeijee sopâmušah já laavah ¶ Immeel, ko lijjih sivnedâm maailm, tun vuoiŋâstih, tastko maailm lâi vaalmâš. Puoh tun lah pyereest ráhtám. Tääbbin tun aasah miigijn, já veik mij lep nyeskidâm tuu maailm, tun sivnedah uđđâ aašijd Kristusist. Tääl tun kočoh mii joskâdvuotân já vuoiŋâstâsân. Mon hiärvááh láá tuu orroomsajeh, Hiärrá Sebaot! Mii váimu ruáppán käibidmist, ko tot ahevâš tuu temppâl ovdâkärdináid, mii siälu já ruumâš paijeed ávudemčuárvum, ko mij puáttip tuu oovdân, ellee Immeel. ¶ Iveh ¶ Kirje láá čáállám Marjaana Aikio, Helmi Länsman, Maarit Magga já Elen Anne Sara. Kirje sárgusijd lii sárgum Tania-Maria Moilanen já graafisii vuávám lii ráhtám Svea Päiviö. Giela geainnut 2 lii jotkâ ive 2012 almostum siämmáánommâsâš vuossâmuu kuursâ oppâkiirján. ¶ Čuákkimij nuuhâm maŋa sämitige ovdâsteijeeh uápásmuvvii biodiversiteetmuseon (Biodome), mii kovvee Kanada jieškote-uv luándutijpâid já tai elleid. ¶ Kärbisjävri = Venejärvi ¶ täälvi várás ● 2. ● puáhtá čuoggiđ maŋgii maŋaluvâi ¶ Liihân pargei tievst maksum-uv, jis rekinistip päälhi taan ääigi ruuđâ áárvu mield. Jis bruttotienâs lii lámáš 120000 märkkid. ivveest. Tom mield sun lii tiänám ohtsis 3,6 miljovn märkkid. Kuus tot ruttâlaanâ lii lappum? Lii-uvsun šeštum mon ennuu? Ij maŋgâsistkin lah šeštum, ko olmooš táválávt kuulât eenâb ko tiänáá. ¶ đuh, moi pehti sämikielâlâš ášástâllâm puáhtá tábáhtuđ. Táid luámáttâhvuáđuid kalga jurgâliđ ¶ Sämikulttuurist ärbivuáválâš kulttuurolgospyehtim uáivild juoigâmmuusik, säämi tyeje, sämitaiduu, muštâlemärbivyevi já oskomušâid, kirjálâšvuođâ, sämikielâlijd päikkinoomâid sehe säämi huksimärbivyevi (el. láávuh, kuáđih, sierâlágáneh ääitih). Lasseen säämi toovlášoskoldâhân kullee uhredem sieidijd lii kulttuurolgospyehtim. Uđđâsuboh kulttuurolgospyehtimeh uáivildeh uđđâáigásâš sämimuusik, teatter já elleekovetaiduu. ¶ Sun ruosâi toos. ¶ Tuorâstuv muusikkejâlmâsân láá almottâttâm ohtsis 20 muusik- já lávdástelleejuávkkud jyehi kuávlust sämikuávlu já Ruávinjaargâ kaavpugist. Tuámáreh väljejh uáslistei koskâvuođâst säminuorâi ovdâsteijeid väldikodálâš Nuorâ Kulttuur Sounds -tábáhtusân, mii uárnejuvvoo vyesimáánust Tuurkust. Kištorááiđui kulmâ pyeremus palhâšuvvojeh stipendijguin. Tuámárijn nuorttâsämikielâ já rock-muusik oovdâst Tiina Sanila-Aikio, aanaarsämikielâ já maaŋgâid muusikšlaajâid Heikki Nikula, tavesämikielâ rap-musijkkár Áilu Valle já ärbivuáválii juoigâm miäštár Inga-Máret Gaup-Juuso. ¶ Kristus eeđâi: “Ele poolâ. Mun lam vuossâmuš já majemuš, avalávt ellee. Mun lijjim jáámmám, mut tääl mun iälám, iälám ain já avalávt. Must láá jäämmim já tuonâ väldikode čovduuh.” (Alm. 1:17-18) ¶ Vuoi Muumistáálu riävu, sun lâi muttum čiähusist tubdâmettumin. ¶ “Sun šoddâd alge, já tun koolgah adeliđ aalgan noomâ Jeesus, tastko sun piästá almugis ton suddoin.” (EM95/MLO) ¶ Kyehti mainâs Muumileeveest ¶ 84) Luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee sämmilij ärbivuáválii tiäđu vuotânväldim tiet juátkih pargo ILO algâaalmugáid kyeskee almossopâmuš ratifisistemiävtui selvâttem várás haldâttâsohjelm ulme miäldásávt sehe tuálvuh loopân Tave-eennâmlii sämisopâmušân kyeskee ráđádâlmijd. Artikla 8 (j) –pargojuávhu loppâraportist oovdânpuohtum tooimâi olášuttem juátkih, vuáđustâllâm suujâi tiet tooimâid tärhisteh já tievâsmiteh uđđâ artikla 8(j)-pargojuávhust já toimâiävtuttâsâid pyehtih čuávvumpargojuávkun tuhhiittemnáál. ¶ Suomâst adelui asâttâs Säämi Parlameentâst 9.11.1973. Sámi Parlamenta/ Säämi Parlament lâi ive 1996 tooimâs algâttâm uđđâ ovdâsteijee orgaan, Sämitige, oovdâstjottee. ¶ EUROOP UÁSSIN MAAILM ¶   5 Snuđenjune lii äššitobden radio Luándueehid-ohjelmist. Iššeed tun Snuđenjune västidiđ kuldâleijei koččâmâššáid. ¶ jis tun toolah kollekielâd, ¶ Tot lâi kesimáánu 20. peeivi suulâin ko luándu ruonijdškuođij, te Koss'eennâm ulmuuh läävejii varriđ Sevžjäävri riidon kesiaassâmpaihiijdsis. Sii kuusâh kale še tiettii pyereest varrimääigi. Anttii-Riijtá lâi ettâm Nuuvdi kiäzzáid ete jis sii kuusâh puátih Koss'eennâm kuávlust Čovčjäävri kuuvl, te kalgeh coggâđ já vyejettiđ taid maasâd Koss'enâmân. ¶ Ijâttes Ijjâ -festivaal álgá vástuppeeivi 15.8.2014 jo ärbivyehhin šoddâm paarnij- já nuorâipeivijn, kuus láá almottâttâm paijeel 240 pärnnid já nuorâd pirrâ sämieennâm. ¶ Nuorâičällee västid ¶ nube tááhust suomâkielâsâš vuolgâteevstâ peht já nube tááhust ton vuolgâteevstâ ađai ¶ - Tänään lähdemme Ivaloon. ¶ 26.11.2012, tme 9.45 rääjist, Säämi kulttuurkuávdáš Sajos, Aanaar ¶ Tricholoma virgatum ¶  rähtiđ Luoddâpellâs koččâm siemâ meerhâš ulmuid, kiäh kuleh sääni mut kiäi vááimust Pahakkâs tallân puátá väldiđ tom meddâl, et sij iä oskoččii já piäluštuuččii . (KKK02) ¶ Tanska E4 ¶ Káijá-ákku ¶ Sämikielâ ¶ Meccipivdo já nuurrâm: ¶ YLE Sámi radio (párnái TV-ohjelm Unna Junná, párnái radio-ohjelm Binna Bánna) ¶ siärvádâhhân já piälušteteh oovtâst vajalii ¶ Kielah: iirikielâ, eŋgâlâskielâ ¶ tooŋâs, toŋŋâs = varpu ¶ Ko nube peeivi oinim lonottâskävppiskipárân, jiem tuostâmgin adeliđ sunjin iäččán čäällim reeivâ. Tuoivum, et eeči ij innig koijâdâlâččii lomsaast tađe eenâb já nuuvt keevâi. Ama sun noobdij, et muoi láim toimâm nuuvt, ko sun reivâstis avžuuttij. Nuuvtpa lomsa paasij munjin já ko maŋeláá finnejim váháš ruttâpitá, te leggistim lonottâslomsa meddâl já ostim olssân uđđâ ruttâpuursâ, mon jiem innig lonottâm moossân, mut jiem toin kale ramâččâttâmgin. ¶ faallum iše. ¶ ponneest ellee rapuellee. ¶  kuldâleijest Ubâ kaithâš lâi tievvâ uccâ, ¶ Morottaja Pentti Antero ¶  puurâ. ¶ Merhâšittee lii, ete đ-puustav lii lamaš jo kiävtust, sehe saanij loopâst já kaskoo saanij om. vyövnu đ já gi đđ uv, gušga đ . Maaŋgâin soojijn nube staavvâl vookaal lii kukkom, ovd. man ee h, nub ee bocc uu i. ¶ ½ tejâpastem vaniljasukkâreh ¶ d. Uáđáh-uv tuárvi? ¶ Aarâhšoddâdemvuávám ¶ Pia lii čáállâm pajeuáppen Avveel luvâttuvâst ive 1994, mon maŋa sun lii čođâldittám pevdipijgâ-, uápis- já mađhâšem- sehe tuurismtradenomškovliittâsâid. ¶ Mut tom Erkki kale pyerebeht kuulâi, ko huksimalmai kuuvl poođij almai, mon sun noobdij huksimsaje hovdân. ¶ ovtâstuvvâv eeni manejođetteijest. ¶  poođij 15. SÄRNI ¶ meerâid. ¶ Čäällimseminaar kommenteh vuosmuu version já čällee jurduuh tain: ¶ Heikkâ ooinij, et tääl puoh ääših iä lamaš oornigist: ¶ 9 a. Árvuštâl jieijâd peiviohjelm. ¶ korrâ muotâ, mii masa te kuáddá poccuu ¶ b. unohâsah. ¶ Sämiarkkâdâh ¶ Päivi Okkonen-Sotka, Ann-Mari Sintonen já Tuula Uus-Leponiemi ¶ Muu oppâkenigâsvuođâ vaattâm škovlâäigi lâi nuuhâm já taaiđij leđe tälvi 1961–62, ko asâdáim ejijnân kuávttáá Čovčjäävrist. Viljâm “kuulgâi” pargoi maajeeld kost kuás-uv, mut iänááš kale Ucjuv kuávlust já Ailâ-uábbi lâi še pargoost Ucjuuvâst ađai tärhibeht eeđân Ucjuv hotellâst. Lijjim tallaa ääigi olespiäiválâš puásuikeččee, ko must alnaan-uv lijjii jo motomeh loveh poccuuh jieččân meerhâst. Merkkâ lâi uálgispelji njavkke já ohtâ maajeel já čižetpelji kyeveer já ohtâ maajeeld. Tot lâi äijihrokkám Heikk-äijih ađai Uccpárnáá (Heikkâ Hendrihkandâ Mattus) oovdiš merkkâ. Lijjim siämmást meiddei jieččân perruu epivirgálâš räiđee, ko iäččám ij innig vaijaam jotteeđ pygálusâin, viljâm ij ain ovttuu ostâm já Ailâ-uábbám ij lamaš kuássin ubâ jottáámgin pygálusâin. ¶ d. Kuás Budapestist lii kolmâsumos? ¶ Na mijhân tiäđust-uv puohah movtáskijm (vaarâ mun-uv, veikkâ lijjim ihepiälásâš). Juhháán-Uulá, kote lâi jo nuorâ avvees ääigi uáinám maaŋgâlágánijd miinaid já lemnuid, tuubdâi tállán, et tohhân láá-uv saksaliih “tossumiinah” . Aaibâs saaibâ ivnásiih já stuárusiih, mut olmâ saaibâin iä lah nallirääigih, iäge toh päävkit. Juhháán-Uulá tuálvui taid miinaid kuusnii taggaar sajan, mon sun jieš tuše tieđij, mut vaarâ lijjim copciđ pyerebeht kozâidân kooskân taid eeni kavnâm “saaibâid” ko asuntola saaibâid. ¶ Rukkoos puáhtá leđe sänittes šuáhkus, uápis rukkoos luuhâm tâi rijjâ sárnum Imelân. Pyehtip ruhâdâllâđ ohtuu, iärásijguin tâi oovtâst ubâ servikuddijn. Mij táttup iše olssân tâi iärásáid já kijttep ožžum skeeŋkâin. Rukkoos lii meid Immeel kunn i jâttem, suu puohváldálâšvuođâ tubdâstem já orostem suu totkee já rähisteijee kejâstuv vuálá. Immeel jieš avžut mii ruhâdâllâđ eeđeest já lyettiđ suu išán. ¶ ive 2006 sämikielâlâš palvâlusâi várás uáivildum meriruuđâst kevttui tuše 63,6 prosenttid. Suijâ taas ¶ kođonješši = kutulätäkkö 197 ¶ Anarist 16.9.2014 Sämitigge ¶ – Na munhân kale ettim esken jo, et mun oinim ennuv riävskáid, Ákku algâttij, mut kihheen ij ostâm tääl suu riävskámainâsijd kuldâliđ. ¶ Kuáppilkovádâh JUM Kuávdoo Piergivääri. Čovčjävri 2 km MMV. ¶ Taah  juovlâkoortah  liččii  čäälliđ. ¶ Pargojuávkku lii čielgim sämikuávlu ulguubeln motomijn päikkikuudijn, tegu Helsigist, Tamperest, Oulust já Ruávinjaargâst adelum sämikielâ máttááttâs já pááhud raportistis, et máttááttâsâst iä lah táálái njuolgâdusâi mield ovdánemimáhđulâšvuođah. Sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâsâst já ton tilálâšvuođâst láá ennuv vááijuvvuođah meid sämikuávlust, mut sämikuávlu ulguubeln tilálâšvuotâ lii kriittisâš. ¶ Čoollâmvääri lii Čaarmâjäävri tyehin. ¶ Lyemeääigi Issi koijâdij munnuu vyelgiđ fáárun luommiđ váhá taveláá. Fiijnâ äšši, pesseen miäcán, valaba uáppáin! Tobbeen muoi Issijn talle rähistuim. Tot tábáhtui nuuvt älkkeht. Vazzijm paldluvâi, kuábáškin ij ettâm maiden. Poođijm tastoo aaleeb sajan. Tobbeen ooinij tuotâ kuhás, fiijnâ enâduvah, piäiváš paaštij. Čuážžoim paldluvâi já navdâšáim várdusist. Talle toppijm aaibâs tegu jiešmeidlist kuáimán kietân. Oroi, tegu liččijm lamaš ain kietluvâi. Tot oroi lemin nuuvt luándulâš, já muoi kuohtuuh tubdáim rähisvuođâ šáávgátmin munnuu váimoid. Joođhijm oppeet mottoom kilomeetter, já kostnii lâi luámmán tejâdâs, mon Issi kiškettij. Tot lâi tegu fiijnâ vielgis ruusu. Sun keigij tom munjin, já tyellittälli toppijm oppeet kuoimijdân kieđâst. Tot tábáhtui nuuvt älkkeht. Navdâšim peri tobdoost, mii väldidij muu. ¶ 17. gnu ¶ – Na tieđust-uv lii, mutâ moonâ jo iärrásijguin olgos taan kooskâst. ¶ 13. A river in London. ¶   Sämitige stiivrâ čuákkim miärádâsah ¶ Päikkikodáliih kuččuu táám rukkoosviste Keđgijäävri kirkkon. Mut ij táám Keđgijäävri kirhoost lah immeelpalvâlus lámáš ko kulmii. Já taid lii toimâttâm ruávást Virkkula. Mun lam kuullâm puáris ulmui mainâstim, et ennuu lijjii ulmuuh čokkânâm Keđgijäävri kiirkon immeelpalvâlus ääigi. Mut tot ij lah tiäđuust, et ennuu-uv lijjii puáttám toh Ruošâeennâm orjâlâšah. Mut laa vissâ kuittâg toh-uv puáttám, kuás juo mainâstii puárráseh, et lai ohtâ riges nieidâ tobbeen mottoom orjâlâšâst já toos lasseen lai vala muččâd. Já tom lai taallaš Sulgušjäävri ässee Juhánâs Matti rokke tuáivum mannjeen, mut ij finnim. Já mainâstii, et taallaš Aanaar lukkár-uv lai toos mielâstum, mut ij totkin tom finnim. ¶ –~Mun lam tääbbin tuáhtárin ijge tääbbin lah eres tuáhtâr. ¶ Kielâpiervâl toimâjuurdâ lii, ete pargeeh sárnuh tuše anarâškielâ aalgâ rääjist, veikkâ párnááh iä tom iberdiččii ollágin. Taat lii-uv vuáđuäšši, mast tuálloo kiddâ. Párnááh piergejeh pyereest já uáppih kielâ huápust. Persovnlâš iäruh kale tiäđust-uv uáinojeh. Tooimâst väldip vuáhán sämmilij iveaaigijd já ärbivuáválâš tooimâid máhđulâšvuođâi mieldi. Kielâpiervâl lii movtáskittám jo kielâ “vájáldittâm” ulmuid sárnuškyettiđ oppeet kielâ já mudoi-uv pajedâm kielâoppâmhaaluid eres-uv ulmui juávhust, ovdâmerkkân kielâpiervâlpárnái vaanhimij juávhust. Tääl ive 2006 räi láá kielâpiervâl jottáám párnááh ohtsis 32, puárásumoseh láá jo 15 ahasiih. ¶ Tutkâmuš ¶ – Tun puávtáh-uv joskâđ kiesâmist taid liitijd pápárân, Ánná eeđâi ko peesâi uuvsâst siisâ. ¶ 1. Puásui lii pelilojes ellee, mii lii lojodum koddeest. ¶ b. Maid iäruid huámášâh kuumpi já pennuu luodâi stuáruduvâst? ¶ Klemetti Näkkäläjärvi , saavâjođetteijee (sämitigge) ¶ – Vuásku še lii njäälgis, mut tast láá täävtih ennuv. ¶ Koskâ - Afrik ¶ – Na kale tot vissâ taan peln lâi, Njorttâ västidij, mut ij sungin kale aaibâs vises tast lamaš. ¶  hammiđ Poccuu ihe álgá vuássáá šoddâmist ¶ Viermi vuoluukeččin lii lusis vyelipeeli já paajaakeččin kobđotteijee pajepeeli. Návt viermi piso čääsist ciäggust. Paskoheh láá uccâkuálái pivdem várás já juáluheh stuorrâ kuolij pivdem várás. Joddee suáppuh táválávt riddoost tavas. ¶ – Já kost tijgis toos iiđijd, já kiäh tij leppeđ? Njorttâ koijâdij kaandâin. ¶ kevttim? ¶ – Rähis enni! Mun lam tääl tonttu, jiemge pyevti puáttiđ innig pááikán. Tiervuođâin nieidâd Liisá. ¶ Eennâmtiätu ¶ Heikkâ moonâi forgâ kievkkânsis suvnâččiđ já vaaldij pica meddâl uuvnâst: ¶ Ánná ij jiendâm maiden. ¶ Ohtnubalov suulâin ruttijm sämimáccuhijd pajalân já vuolgijm indiaanij ráávhuseremonian. Arden Johnsson váruttij, et kuuvij väldim tilálâšvuođâst ij liččii hiäivulâš, mut liijká valdim kamera fáárun já repčâlim taggaar almoskove olgoláá. Tuođâigin jiem uáinâm ko oovtâ kamera tobbeen juhleest, veikkâ ulmuuh lijjii tiego pelnub tuhháát suulâin. Tot áinoo-uv kameraolmooš lâi nuorâ indiaannieidâ. Jieš tot juhle lâi kuulmâpiäivásâš, mut munnust ij lam äigi leđe ubâ seremoniast fáárust. Toh uásih, maid oinijn lijjii tuotâ mielâkiddiiveh já ovdâmeerhâ mon täärhih indiaanih lijjii seremoniaidis háárán, finnijm tast ko vaazijm Arden auto luus. Mun jiem tiättâm, mađe várás taggaar pygálusääiđi hámásâš rakânâs lâi rahtum, mutâ ko njuolgijm tom rasta, te mottoom indiaanij hovdâ huihádij mii tállân maassâd. Tot lâi taggaar pase seremonia saje, mast Ardenistkin ij lam tiätu. Piivdijm addâgâsân já koorvijm pääihi, et peessâp auto luus, kost lijjii munnuu laavhah. ¶ KKK02, s. 91. ¶ Mun paaccim jurdâččiđ, ete ij muččâdvuotâgin lah nuuvt oovtâkiärdánis äšši. Talle ko juuvdálij njune ij lah innig komo kerris, te talle lii ohtâ lävkki almugij koskâsâš ráávhu kuávlun valdum. ¶ amerikmaaijuv ¶ 3. ¶ OSEANIA JÁ AUSTRALIA ¶  stuorrâ – Purâdâm Amsterdamist, meridim olssân. ¶ . Kove: Sämitigge ¶ c. kaavpugijd sárgáid 7 já 8. ¶ Saksaast killájim ovttuu lijge formaallâšvuođâst. Tot peri oroi lemin nuuvt epiluándulâš. Tääbbin Suomâst lâi oppeet aaibâs eresnáál. Muu spontaanlâš luándoin, talle 30 ihheed tassaaš, puovtij salloođ veikkâ váhá omâsub-uv ulmuid. Tääbbin ulmuuh storgâgii tieggáár vyevist já murdelii olgoláá. Aiccim taam tiäđust-uv uáli jotelávt, já mun ferttejim kooccâđ jieččân impulsiivlâšvuođâ. Koolgâi masaba turvâstiđ vuoiŋâšposâmân, ko kiergânim maŋgii jo njuolgiđ kieđâidân ovdil ko muštim, et ij, ele! ¶ 4. Čääli rapupivdem ravvuid. ¶ Ij tast tievst nuuvt áhtánâs avdomaađij šoddâm, tommit ete nube keesi ko lâi koškes te pessii kyerm´avdoh táálu rähtim várás tarbâšijguin. ¶ 10 0 ¶ Kooveest Taažâ sämitige värisaavâjođetteijee Laila Susanne Vars, Suomâ sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi já Ovtâstum Aalmugij algâaalmugij vuoigâdvuođâi sierânâsraportistee, professor James Anaya. Kove: Sára Márjá Magga. ¶ – Mutâ mondietsun enni kočoi munnuu puáiduđ nuuvt čuuvtij? Obžâ imâštâlâi. ¶ B Njiellâm ¶ 11 . Lactarius scoticus – Valkokarvarousku – Vielgissoovsâruávsku U ¶  sanijgijn Rátká lii ranttu, kuláhân tot sypressišaddoid, mut tot lii siämmâst áinoo kuácceemuorâšlaajâ, mii lii levânâm puoh enâmustââ miätá Säämi. Veikkâ jurdáččij šaddoost, mii šadda návt-uv tavveen já vala lii nuuvt herkki älgiđ šoddâđ puáris kuátisoojijd, te jurdáččij et tot lii taggaar sosiaalâlâš šaddo, mon puáhtá sirdestiđ kuus peri, mut návtpa tot ij lahkin. Maaŋgah láá irâttâm tom ištâdiđ jieijâs päikkišiiljon, mut uáli häärvih tast láá luhostum. Miestâ ij lijkkuu toos, et tot sirdoo jieijâs šoddâmpääihist eres sajan. ¶ Tääl Ánná kuittâg tieđij, et sun puávtáččij motomin leđe uápisin uđđâ uáppeid, kiäh siämmáánáál uccii jieijâs uđđâ pirrâsist. ¶ korriihánnáá potásijd 500–700 rammid ¶ mut tot-uv lii tääl must. Já riemnjis jävkittij ¶ Jeesus eeđâi: “Maailm aalgâst Immeel sivnedij ulmuu almajin já nisonin. Tondiet almai kuáđá eejis já e e nis já siärvá kálgusis, nuuvt et taah kyehti šoddâv ohtân uážžin. Nuuvtpa suoi iävá lah innig kyehti, suoi lává ohtâ. Já mon Immeel lii ovtâstittám, tom ij olmooš uážu iäruttiđ.” (Mark. 10:6-9) ¶ – Mondiet tuu čuárvihiärá maašinpeeldin ij uážu čuoggiđ nááloin? koijâdij Mika. ¶ Nabai mii lii maailm stuárráámus kielâ? Tot lii mandarinkiina, mon 874 miljvon olmožid sárnuh eenikiellân; nubben stuárráámus lii hindi, 366 milj. eenikielâlâš sárnod. Kuálmádin puátá espanja, 358 milj. eenikielâlâš sárnod já esken niäljádin eŋgâlâškielâ, 341 milj. eenikielâlâš sárnod. Jis váldojeh fáárun meiddei eres ko eenikielâliih sárnooh, te mandariinkiina lii ain-uv stuárráámus, mut nubben puátá eŋgâlâškielâ, talle espanja já hindi. Love stuáráámus kielâ eenikielâliih sárnooh taheh 50 % maailm ulmuin. ¶ Talle kievhi jaamij, já eŋgâleh tolvuu suu Áábráhâm kuuvl. Riges– uv jaamij, já sun hävdidui. Ko sun tuonâ väldikode tuuskijn pajedij kejâstuvâs, sun ooinij kukken Áábráhâm já Lasarus suu rade vuástá. ¶ Hannele Huovi ¶ Ananias iššeed Saul Apt 9:10-19a ¶ 17. ¶ čyeldiđ, čuáldám, čuáldá = kutoa paulaa ¶ – Jáá, kuál? Tálunjobžâ koijâdistij já kejâdij pirrâsis, mut ij uáinám maiden eromâšijd. ¶ mikielâ luhâmân. Nubástutmáin pálkkááttemvuáháduv kalga sämikielâ luhâmist toohâđ eko ¶ Puoh sijjân tuáivut pyere! ¶ - Čsookh lâi-uv muu mielâst ain jolâs nommâ, Jovnâ eeđâi Čsookh seelgi tyehin já Čsookh ij kiergânâm muide ko jorgettiđ, ko Jovnâ eeđâi sääni: ¶ Lah oppâm vuoijâđ, pyeri! Uážuh ovdániđ vala 3 läävhi. ¶ 3. Sukkârruottâsijd ištâdeh enâmân vesan. ¶ cimccâh helmi ¶ Vyevis mield iäččám stellij potákkijd iđettemloováid tupelättee oolâ kiälláruuvsâ já máddáápele laasâ pelimuudon. Potákkeh lijjii lamaš kiällárist ubâ täälvi, mut ko kalvemäigi aldanškuođij, te taid koolgâi muáddi oho ovdeláá väldiđ peeivičuovân itteeđ. Iđettemloováh, moh lijjii masa meetter kukkosiih já meetterpele kobdosiih, sehe lovmat seenti alosiih, lijjii rahtum tondiet tiätu stuárusâžžân, et taid voojij kyeddiđ ohtân potákkijdiskuin piälduroobdân. ¶ Eres kuuvijd lii váldám Sergey Gavrilov ¶ Mut Jeesus eeđâi: “Ele poolâ, mut osko.” ¶  lattimvyevi Sämikielâg luámáttuvah: ¶ Mierâšjävri = Mierasjärvi ¶ Sun  lii  almai,  kote  lii  koddám  kuobžâ. ¶ Virtasen Miuru. WSOY 1986. Suomâkielân ¶ – kubdâ uáivi ¶ 4. Pieggâšoŋŋân oomeen kovjim luhostuvá pyeremustáá. ¶ 5.4 Analyys čuákánkiäsu ¶ Suomâst láá masa 200~000 jävrid. ¶ Vaikuttâsah jotolâhân ¶  leijee Lijjim vuálgâm Suomâst toin mieláin, et tääbbin lii keesi, liihân Duluth Ranska aloduvvâst. Jiem lam váldám pallâmpihtâsijd ollágin fáárun. Nuuvtpa ko vuolgijm, Rudy, Arden, Anssi já mun, väzziđ Lake Superior rido, te tobbeen lâi nuuvt suohis syelni, et uáiniđ puovtij tuše 50 meetterid ovdâskulij. Ton lasseen lâi viehâ čuásus já áimu nuuvt laavtâs, et pihtâseh penttâ njuoskii. Tommittáá syelni čoođâ ooinijn, et Lake Superior máddáákeeji riddoost lijjii stuorrâ jieŋâpäldeeh. Vaazzijm vaarâ lovmat kilomeetterid máádâs kidâ kuhes ruugâ räi já ton kiäčán-uv. Togo pehti lâi nubečyet ive puáris ryevdišalde, mon lokkeuási pajanij táárbu mield aldasáid 100 meetter alodâhân, vyele uáináh juttii toh siämmááh ryevdimalmâtaampah, moh muu-uv kosettii moonnâm iijâ. Taampah juttii eidu togo pehti ton suujâst, et jävrikiäčán luoštij St. Louis river -nommâsâš stuorrâ juuhâ já ton njäälmist lâi USA stuárráámus malmâlastam haammân, mast laastâ puovtij lyeštiđ njuolgist junavaavnuin tamppáid. Šalde aldasijn lâi ryevditamppâmuseo, kost elâččijm keejâdmin mašinijd já eres-uv tamppáid kullee piergâsijd. Raavâdviäsust purâdem maŋa poođij Mel Olsen, kote tuálvuttâlâi mii vala Wisconsin uásivääldi pelni, kost lâi suomâkielâsâš Työmies-loostâ toimâttâs. Tobbeen lâi ohtâ Amerik syemmilâš, Saari-nommâsâš almai, kote sáárnui pyereest suomâkielâ. Työmies lii taggaar kommunistlâš lostâ, mii lii aigij mield muttum jyehipiäiválii loostâst vistig okkolostân já tääl tot lâi tuše ohtii mánuppaajeest almostuvvee uccâ loostâš, juáhu 500 pittád. Lostâ lii kuittâg iänááš uásild suomâkielâlâš nuuvt, et mun-uv tom iberdâm já tast láá ennuv saavâh Amerik syemmilijn já tápáhtusâin. Ton lasseen lostâ lii čaallum nuuvt puáris suomâkieláin, et Suomâst taggaar ij lah innig kiävtust. Tovváim-uv Saarijn lonottâskäävpi nuuvt, et sun vuolgât munjin Työmies-loostâ já mun vuolgâttâm sunjin Anarâš-loostâ. Lonottáin meid kovemateriaal kevttimvuoigâdvuođâid. ¶ 6. a. Noomât arvevyevdi elleid. ¶  celkkuid. ¶ 2. Muštâl aiccâmijnâd já čielgii, mast lii saahâ. ¶ 2 0 . P A S E P E I V I H E L L D U V  I N ¶  lii Piergâseh: kuárus timmâ lastikputtâl (1,5 l), kyehti kiemni, ¶ b. Noomât oppâkirje sijđo 100 Čoovdânoomâi kaavpugijd káártán sárgáid 1 - 4. ¶  Transitiiv Čannee almottâtmijd šleđgâpostáin 25.9.2013 räi Anu Maggan. Škovlimpeeivij uásálistemmeeri lii räijejum. Vuossâmuuh 16 almottâttâm ulmuuh peesih škovliimân fáárun. ¶ Lovottuvah ¶ Varriistâllâm jotkui táálui vuáđudem maŋa ¶ Maid Tavepoođâenâmist pyevtitteh? ¶ 3. ¶ Uáppeeh tohhii kielâmiäštárij luus ohtsis 33 mätkid. Sij láá uážžum tain maađhijn koloruuđâ jieijâs aauto kevttim mield 0,23 €/km. ¶ 2.§ Čuákkim saavâjođetteijen väljejui Matti Morottaja. ¶ 1. USA 84 190 ¶ – Halidâh-uv tun et mun ucedâm tuu? ¶ Muu lasseen perrui kuleh enni, eeči sehe stuorrâviljâ já uccâviiljâš. Puásuituálu lii tehálâš iäláttâs mii perrust já lam-uv viljâinân lamaš uccevuođâ rääjist mieldi puásuipargoin. ¶ Anarâškielâ tievâsmittemškovliittâsâst muštâleijee kiirján (Olthuis – Kivelä – Skutnabb-Kangas, teddilmist) lii puátimin čuávvuvâš kielâpiervâlmiäruštâllâm: “Ärbivuáváliih kielâpiervâleh láá arâpärnivuođâ peivitipšosajeh, kost párnááh pyehtih oppâđ kielâ alda šoddâm rääjist škovlâahan. Algâalmugeh kevttih piervâlmeetood kielâ, kulttuur já áárvui iäláskitmân. Meetood vuáđuduvá tievâslii kielâlávgumân nuuvt, et tuše algâaalmug kielâ lii kiävtust. Njyebžilis puárrásub kielâsárnooh tuárjuh kielâpiervâlpargeid, kiäh láá eenikielâliih teikâ távjá meiddei aalgâaalmugkielâ nubben kiellân -sárnooh. Kielâpiervâleh kiävttojeh eres lasseen Catalunyast já eres-uv soojijn maailmist tagarij ij-etnisâš párnái pajasšoddâmsaijeen, kiäh maŋeláá-uv väldih uási kielâlávgumohjelmáid.” Saahâ lii taat: kielâpiervâlij uuvsah kalgeh ain pissoođ áávus tagaráid-uv párnáid, kiäi ruottâseh iä velttidhánnáá lah sämmiliih. Tot, kote ana tergâdin tom, et sämikiel kielâpiervâleh liččii tuše sämmilij várás, lii ibbeerdhánnáávuođâstis koddemin kielâs. ¶  porgâhánnáá. INFINITIIV Ton visteest láá eres-uv párnááh já orom tubdâmin Holber Aasluv Veiko. Veikko lii muu sierâdâttâmskippáár já must mielâ ucánjáhháá puárrân. Liijká ujostuttá, jiemge tuostâ Veikkoingin maiden ravkkâđ, ko láá eres párnááh-uv nuuvt ennuv. ¶ Ranttila viiljâšeh Niilo, Uula, já Veikko, kiäh lijjii Aanaarjuuvâ riddoost, Ranttila táálust meddâl, pottii uuccâđ kole Lemmei keessiv 1945. Viiljâšeh kuávdášmittii uuccâm puásuiriggá Gáppe-Jon ravvui mield Suohpâšäävži vuáláážân, aaibâs Vaijuuvâ njäälmi alda. Sun lâi jies-uv iskâstâm kollekuáivum Kolle kavnui-uv viehânáál, já čuávuváá keesi Lemmei pottii lase kuáivooh. Kolgosaavah stuorrâ kollemeerij kavnuumist finnejii huámmášume loostâin – kuvvijbâ Suomâ Filmâ kolletoidemist uánihisfiilmâ, mii lâi čaittum elleekoveteatterijn pirrâ Suomâ. Niilo Ranttila muštâlij 1940-lovo loopâst čuávvuvávt: ¶ - säämi kielâlaavâst uáivildum staatâtorjui mieđettem sirdem riehtiministeriöst kuávluhald⬚emvirgádâhân (ige sämmilij jieijâs jiešhaldâšem pirrâdâhân) já ¶ Mun tuáivum, et Luovis-leirâ luhostuvá meiddei ive 2011. Nelji tiijme peeivist sáttá leđe liijkás kuhes äigi párnáid. Kalga kuorâttâllâđ, ličij-uv ovdâmerkkân kulmâ tijme peeivist hiäivulâš kukkodâh. Kyevti stivrejeijei leirâ vist tooimâi uáli pyereest. Muu mielâst tot lii vuovâs tääpi meiddei puátteevuođâst. ¶ - Toh lädiáámmátteh iä lah kale sämmilij várás muu mielâst! Luhhoost tun kuittâg lah puátimin maassâd teehin luhâmij maŋa! ¶ a. Jyehi čaaitâlm kalga almottiđ jieijâs almottâttâmlumáttuvváin ¶ Puállunjune tuubdâi, maht sust jyelgih vaibâškuottii, já sun čokánistij enâmân – eidu mottoom uávsi oolâ, mii toijui hirmos ruojáin. ¶ 0-200 vuáládâh ¶ basebiv äiggi ¶ Ive 1986 vuâđudui Anarâškielâ servi, mon aalgâ rääjist Matti lii lamaš seervi saavâjođetteijen. Čohčuv 1997 servi algâttij Anarist kielâpiervâltooimâ, mon uáiviäššin lâi máttááttiđ vuálá škovlâahasáid párnáid anarâškielâ nuuvt, maht páárnáš kielâ uáppá-uv – sárnumáin. Kielâpiervâlist láá puáđiškuáttâm párnááh škovláid, kiäh mättih kielâ nuuvt pyereest, et sijjân ferttij orniđ sämikielâlâš máttááttâs. Mutko talle iä lamaš tarbâšân anarâškielâ máttáátteijeeh, te Matti vaaldij virgestis rijjâvuođâ já máttátškuođij škoovlâin. Tääl máttáátteijeetilálâšvuotâ lii ucánjáhháá puárránmin anarâškielâ tievâsmittemškovlim keežild, mii pieijui joton ive 2009 porgemáánust. ¶ Ohtâ tain vuossâmuin soojijn kuus Saul mađhâšij, lâi Antiokia kaavpug. Tobbeen lâi stuorrâ servikodde, moos kullii sehe juuvdáliih já eres-uv ulmuuh. Saul orostij toho ubâ ihán máttááttiđ. Eidu Antiokiast máttááttâspárnááh kočoduvvojii vuossâmuu keerdi ristâlâžžân. Sij kočoduvvojii täin noomáin, ko sij uskuu Jeesusân, kote kočodui meid Kristusân. ¶ s. 198 ¶ Sämimuusik ¶ Joovsep vuolgij máátkán. ¶ Ruošâ uáivikaavpug Moskova lii kuávdoo Euroop piälásii uási Moskvajuuvâ pellâst. Moskova lii stuárrum Kreml-nommâsii lanneest Euroop stuárráámusân kaavpugân (paijeel 12 milj. äs.). Kreml lii ubâ Ruošâ váimu, ko haldâttâs já president jođettává tobbeen eennâm aašijd. Aaibâs Kreml muuvrâ paaldâst lii stuorrâ Ruopsis tori . Tori roobdâst lii mučis Pase Vasili kirkko. Tast láá vinjo riistah já kollejum siipultoornah tegu puohâin ortodoksâlâš ađai kreikkalâškatolilâš kirkkokoodán kullee kirhoin. Ortodoksah láá stuárráámus oskoldâhlâš juávkku Ruošâst. Moskova kuávdáást láá maaŋgah rámmáássiähá stuorrâ haldâttâsrakânâsah, já kááđuh láá kubduuh. Metro já linjâšaautoh jođetteh jyehi peeivi miljovnijd moskovalijd paargon kuávdážân. ¶ visteliegâsvuođâmittár ¶ Tääbbin puávtáh eelliđ keččâmin projektijd, moh láá Sämitiggeest joođoost. Nuuhâm projektij loppâraportijd kaavnah dokumentpaaŋkist PROJEKTEH-maapist. ¶ – Tääbbin lii kustoo miinii reepuid, Eunuk čaaitij já vaaldij tom keeppilsis. ¶ Almai koccái iđedist nuuvt tegu táválávt, kárvudâđâi já káhvástâlâi. Ijge sun ubâ muštámgin alnees lemin šoddâmpeeivi. Sun moonâi mottoom táálust elâččiđ, na tobbeen sáttojii leđe juhlomin. Almai še muštái ete: ¶ vaastâvuotâ, veik ráámmátjurgâlemkomitea ij tom njuolgist olgospuáhtámgin. Sun ¶ Täärhist tiäđuidâd já táiđuidâd ¶ Liiŋkah: ¶ “Kraak, kraak, kraak, kraak, kra, – já maid mij porgâp enâmist? Kraak, kraak, kraak!” ¶ Jiešalnees jiem kale lijkkum ton baarin nuuvt hirmâdávt, mut lâiba kuittâg miinii, já ko kaavpugkuávdážân lâi kuittâg viehâ mätki. Já tom-uv tiettim ovdebijn iivijn, et sajattuvâst lijjii tuše tagareh “fast food” -purâdemsajeh, kost huápust finnij mottoom vuoijiis nelgipitá fárusis, mut olmâ purrâmuš tobbeen ij kale kosten lamaš. ¶ Anarâškielâ vieres kielân ¶ 2. Ruávinjargâ: Sarelle Porsanger, Fanny Seppänen já Reija Tapiola, 22.19 ¶ Tot kaavpug, Ives, lâi viehâ ennuv siämmááláván ko eres-uv kaavpugeh maid Jovnâ lâi kiergânâm uáiniđ. Tuše kaavpugliih iä lamaš nuuvt äärgih. Motomeh vazzii luodâi mield, nuuvtko ulmuuh-uv jieijâs kaavpugijn. Jovnâ ij kuittâg uáinâm nuuvt ennuv häldeid, ko lâi vuárdâm Haŋgal mainâsijn. ¶ Nuorttâsämikielâ lii lamaš tuše sarnum kielâ ive 1972 räi, kuás almostuvvii vuossâmuš aabis Aabbâs säämas já Koltansaamen opas, mast oovdânpuohtui kielâ ortografia ađai čäällimvyehi. Čäällimvyehi lii ovdedum tááláá háámán Čevetjäävri škoovlâst. Maaŋgah suhâpuolvah láá oommâm kielâ čäällimvyevi, mut rävisaalmug eenikielâ luuhâm- já čäällimtáiđu käibideh vala pyeredem. Rävisaalmug lii ohtâ uđđâ kielâoppâkirje čuásáttâhjuávhuin. ¶ Vijđodâh: 587 000 km 2 ¶ 93 ¶ - čäcilaahâ; ¶ Vuossâmuš suomâkielâsâš oles Ráámmát almostui eskin 1642. Tot lii vaiguttâm ¶ MAID TOT MEERH Š? VÁSTÁDÂS: ¶ sämikielâ kirjálâš tááiđu sehe naavcâ jiečânâs já ulmemiäldásâš porgâmân. ¶ 43 Uálgispelji skivŋe já oovdeld pittá já säärgis, čižetpelji luoddiistum já pittá oovdeld. ¶ Tot lâi čohčâ, muotâ lâi tommit ete lâi šiev vuátádâh. Kalehân lijjim vissâ ubâ uáináttâs, pisso lâi ennuu kuhheeb ko jieš pivdoalmai. Kalehân jis mottoom lâi sattuđ uáiniđ muu jotteem luodâid, te lâi imâštâllâđ ete mii elleid tiegis lii jottáám. Havlâpiso peeccih lâi kessum muottuu mield. ¶ 30 ¶  jo Ijjävri lâi nuuvtkočodum meccikuávlu, kuus ij lamaš kommeeb jotteemkiäinu, ko kiäđgáás päälgis. Čovčjäävri maađijpiällást Ijjáávrán lâi mätki 25 kilomeetterid. Ko Meccihaldâttâs piejâi muorâčuoppâmijd joton Koss´eennâm tavenuorttiipiälái meeccijn 1960-lovo aalgâst, te ton siämmáá saavootluodâ jotkân šoođâi Ijjäävri maađij-uv. Automaađij Ijjáávrán valmâštui ive 1972. ¶ HÁSTUSIN OLGOŠTEM TUBDÂM ¶  lähtee. Anarâškielâ tievâsmittemškovliittâs ruttâdem 2008-2010: ¶ Muumistáálu lâi tom kooskâst kavnâm aaibâs ¶  láá OA já Euroop Rääđi sopâmušâi olášume, olášuttem já tain adelum čoonnâsmij nuávdittem čuávvojeh meriäigiraportistmijguin, moi valmâštâlmân meid sämitigge uásálist addelmáin ciälkkámušâid. Meriäigiraportistmeh adeleh staatáid avžuuttâsâid tast, maht sopâmušâi olášuttem puáhtá ovdediđ. Majemui iivij ääigi lii Suomâ avžuuttum uđđâsist et uđđâsist eres lasseen ratifisistiđ ILO 169-sopâmuš, pyerediđ eromâšávt nuorttâ- já aanaarsämikielâ sajattuv sehe sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi finnim. Sämmiláid meriäigiraportistmeh láá teháliih, ko mij pyehtip kevttiđ raportistem avžuuttâsâid vuáđđun sämmilij sajattuv pyereednâm já tooimâ oovdedmân. ¶ Sun muštâlij maht maailmist kevâččij. Maaŋgâlágáneh vädisvuođâh láá puátimin. Ulmuuh vájálditáččii laavâid já tiptáččii rähisvuođâ čuáskuđ. ¶ –~Näin tekisin jos kohtaisin niitä saksalaisia, jotka polttivat minun talot. Evakot, en minä teitä vihaa, mutta ne saksalaiset. ¶  jo 1. Piejâ kieđâd ertpeltaavtij já čuávji oolâ. ¶ Räähist aldemuidâd ¶ Lahtos 8 Tuávvášmateriaal, Ärbivuáválii tiäđu suojâlem sämikuávlust ¶ b. kuhnur pargo? ¶ – 1 prk (2 dl) mielkkirahka ¶  ij Ponjekuoškâ 1:2 B 25 Máhđulávt Luoddâjäävri já Čaarmâjäävri kooskâst, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. Lesk-Ant Uulá mield “Aanaarjäävri Naŋŋâvuonân kolgee Naajuuvâ kuoškâ (Uula Morottaja 1945)” . ¶ merhâšeh. ¶ – Maid immâšijd mun puávtám porgâđ? sun smietâi. ¶ Nuáidih paccii keččâđ huáđđoid määđhi keččin. Tääl sij oinii, et hajâluksâ čielgâsávt-uv nuuvâi huáđđoi alda. Tast lâi vaskâm alne mottoomlágán vielgis sekkâ. Sij lijjii aaibâs vissáseh tast, et sii juovlâpurrâmušah lijjii nutkum eidu ton vielgis seehâ siis. Enni-uv sevilij, et tien seehâ sij ferttejii tääl mahtnii toppiđ já finniđ fárusis. Mut tot ij lamaškin meendu älkkee, ko ij uážžum sárnuđ maiden. Enni sevilij párnáid puáttiđ fárusis, já nuuvt nuáidih keččâlii njaahâđ aldeláá. ¶ pessee táálui ¶ ruuvdun. Keevti iššeen vuoluupiäláid oppâkirje kuuvijd 6A já 7A. ¶ Ellinoora čyežžil. Sun kiäččá ruánáá ¶ Mii luándu tááhust huonijd lii kooveest B? ¶ SomBy ¶ Laađiistâl oppâkirje siijđoid 184-213. Maid aašijd jieh vala oro mättimin? ¶ Säämi lippu ¶ Guoros sorbmi - Kuárus sorme ¶ Koččâmâšluámáttuvâin ij lah iävtutátulávt koijâdum västideijee ave tâi suhâpele. Ahe- já suhâpe ¶ kordâđ, koordâm, karda = luoda tehdä silmukoita ¶ Gun Aira ¶ Taavaapiälááš tullipirrâdâh - Ucjuv tulli ? - Laapi maistraat, Kittâl ohtâdâh 100 % Suáđigil vuoigâdvuođâišetoimâttâh 100 % ¶ Lâiba ohtii nieidâ, mon nommâ lâi Lenne. Tot lâi jo ovdâškoovlâst. Sun čokkáá luoka majemuu rááiđu kulmeest. Lâi vuosmuš tijme, tot lâi tánssámtijme. Máttáátteijee eeđâi: “hop, hop, pajas, vuálus...” . Lenne ij pissoom fáárust. “Tääl uážžu moonnâđ olgos” , huuihij máttáátteijee. Talle kommepeŋkkâ aalgij njuškođ já soođhâi hirmâdávt. “Rááákkkkkssssss” kullui jo, tot lâi peeŋkâ suijâ. Čuoijii kiäluh já Lenne poođij luokan. Talle sun hoksái ete máttáátteijee pevdi lâi cuovkkânâm. Ko máttáátteijee poođij, te tot lâi hirmâd suttâm já máttáátteijee tiäđust-uv sujâttij Lene. Ko škovlâ nuuvâi, te Lenne sáárnui ennijn. Škoovlâst ton puudâ tábáhtui hirmâd, ko peŋkkâ aalgij sotkâđ. Oppeet kullui “kili koli...” , forgâ ubâ škovlâ lâi aaibâs sotkum. Peeŋkâst ij lamaš innig mihheen maid puáhtá cuovkkiđ. Te tot varrij paješkoovlân. Tobbeen meid peŋkkâ soođhâi, mutâ ij kiergânâm ennuu, ko škoovlâ táálualmai poođij já uážui kiddâ peeŋkâ. Nube peeivi tot cuovkkij tom peeŋkâ. Váruttâm: täärhist peeŋkâ! ¶ Dumbo hiäiluttij luholâžžân peljijdis nuuvt, ete Timotei ooinij mon stuárráh toh lijjii. “Vuoi, oh-hoh! Toh láá muččâdeh! Julmeh! Mutâ moos muái puávtáččáim kevttiđ taid?” ¶ Pirâstiäđu pargokirje kulá taan čoovčâ almostum siämmáánommâsâš oppâkiirján, Skuvlla birasdiehtu 3. Pirâstiettuu kirjeh láá säämi pirrâsân heiviittum jurgâlusah kuástidemfinnodâh Otava almostittám oppâkirjerááiđust. Sämikielân ton lii jurgâlâm Jovnna-Ánde Vest. ¶ Dumbo šoodâi vala-uv murâšlubbon, ko sirgushovdâ adelij sunjin suámálii pihtâs já eeđâi, ete sun kolgâččij leđe fáárust klovninumerist. Dumbo koolgâi njuškiđ pyellee táálu laasâst vuálus viärmán, mon kloovnih tuállejii. Jyehi keerdi sun koočâi njuolgist viermi čoođâ – stuorrâ čäciliitán. Puohâi iärásij, eereeb Dumbo mielâst tot lâi hävski. ¶ Sämitige čuákkim meridij 30.10.2014 kyedittiđ Ilo 169-sopâmuš ratifisistem jienâiguin 14-4. Čuákkimist lijjii meddâl kulmâ ovdâsteijee. Anu Avaskari já Pentti Valle kuođijn miärádâsân spiekâsteijee uáivil. ¶ Máárjá láávlui ávulavluu Imelân, kote muštá kievhijd já tuálá ovttuu lopádâsâs ulmuid. Tääl Máárjá ij innig poollâm. ¶ Gyllenberg (1994) sänikirjeest juávkku nr 3. ¶ selvâttem algâaalgâlii kreikakielâsâš sääni merhâšuumeest, kiävttutaavijn sehe ton ¶ Mut puovtij-uv sun orroođ joskâ, ko išedeijee lâi nuuvt alda? ¶  lok.) Mun Taaborvääri paasij moojiibel já mottoom ääigi keejist iiđij stuorrâsiähá jävri, masa meerâ. Mij puohah tieđijm, et tie lii Genesaretjävri ađai Galileajävri ađai Tiberiajävri (tast lijjii kulmâ noomâ). Ko lâim luáštádâttâm Tiberia kaavpugân já čalmaastâllâm ton muččâdvuođâ, te šaaföör tuálvui mii fiijnâ muádi kiärdásâš hotellân, kost puáđáččijm ijjâdiđ. Hotellist monnii njuolgist porthááh vuálus Genesaretjäävri riidon já kuábbáá-uv pelni porthái lijjii ruonâs palmumuorah veikkâ mon ennuv. Lâim puorijn aaigijn vuálgám Jerusalemist já ko pyevtittijm Tiberiasân, te lâi eskân eehidpeivi. Lâim purâdâm Haifast, ige lam nelgigin vala nuuvt et vuolgijm njuolgist uápásmuđ kaavpugân já nomâlâsân Genesaretjáávrán. Tieđijm, et jäävrist lii njaalgâ čääci já ep lamaš vuojâdâm tagarist uážžu ettâđ paijeel ihán. Lâihân kale vuojâdemáldáin-uv njaalgâ čääci, mut toos lâi lasettum kloori ige tot lamaš innig njaalgâ. Lâiba navdâšittee äšši, ko peesâim vuossâmuu keerdi puohčâliđ ollâ ruugâ alne lieggâ já njaalgâ jävričáácân. Piejâim puohčâlemkišto, et kote puoh olgomustáá piäsá puohčâlmáin, lii vyeittee. Palhâšume jiem innig mušte, vaarâ lâi miinii juhâmušâid. Ruggâ lâi viehâ kukke já aainâs muáddi meetter čäs´uáivi paajaabeln nuuvt, et tast finnij šievlágán liävtu kaččâmáin já kale mij pyereest-uv čiččâmlov meetterid peesâim čääsi vyelni äävi kulij, ovdil ko iđestijm čäs´uáiván. Poršoim já sierâdijm, tego uccâ párnááh kidâ viäigum räi, ovdil ko kalanijm. Vala siävŋánem maŋa-uv čokuttâlâim ruugâ alne já olgobaarijn, sehe vuoiŋâstâlâim rávhálâš Tiberiasâst já joba kejâstâlâim nieidâid-uv pyereeb já hyeneeb luhhoin. Nieidah lijjii tuotâ muččâdeh, vâi oroi-uv mist tuše nuuvt? ¶ Stuorrâ uási sämmilijn ääsih sämikuávlu ulguubeln. Páiháliih sämiseervih láá šoddâm kaavpugsämisiärváduvâi kuáhtámsaijeen já vyehhin torjuđ sämikulttuur já kielâ siäilum kaavpugist. Toh taheh mávsulii pargo ubâ sämiaalmug puátteevuođâ turvim várás. ¶ Saarel aldemuuh ránjáh lijjii Čiiski-Joovsep Nijlâs juávkku máddáábeln já Järvensivu Vile juávkku taavaabeln. Jurdám, et Varpula táálu ij lamaš vala talle Suáluijäävri kuolbânist. Orom muštemin meid, et Vile kaandâin já nomâlâsân Juusist lâi vissâ-uv Ucjuv kuávlu áinoo traktor tallaa ääigi já tot lâi tobbeen Vile pääihist. Kaandâin lâi meiddei sirkkel, mon sij jurâttii toin traktoráin. Kaandah sáhhájii luovdijd, laaŋkuid, vissâ hiirsâid-uv päikkikode ulmuid já viljâm Juhháán-Uulá lâi távjá sii iššeen tobbeen. Suu mieldi lijjim tiäđust-uv mun-uv tobbeen já uápásmim Vile kandáid, veikkâ kaandâš lijjim-uv. Vile pääihi taavaabeln já sirkkelsaje paaldâ kuulgâi uccâ juuvâš Maadâjáávrán, mast mun irâttim pivdeđ vejeháid uágun, puáđumáin já päljis kieđâiguin-uv, mut jiem kuittâg luhostum. ¶ 5. ¶ Jävriruvdán kevttih uccáá purrâmkyellin, ko ton cuopâst lii motesmakkâ. Smakkâ puárrán, jis ellee kyele tuálá muáddi peeivi putes čääsist ovdil purrâmâššân rähtim. Ládduruvdánijd pivdeh haavijn septikyellin. Ruvdán miänástuvá akvaariokyellin. ¶ – Ij. Mut áánum, ele koijâd must maiden tääl! Kale mun motomin muštâlâm. ¶ – Naa, mutâ adde ulmui käärji leđe ráávhust... Loppeed munjin! Kuulah-uv! Talle pennuuh älgih umástiđ. ¶ ruáváást Viljo Porkola jurgâlem Evankelium Johannes mield vuod 1980. Piättár ¶ s. 147 ¶ – Ko huámmášijm ete Taavvid lii lappum, ¶ ääigi väärriddijn muštâl, et saahâ lii tarkkuumist koččomij várás ¶ Párnááh, kolgâvetteđ leđe kulâvááh vaanhimijdâd tottâlmáin Hiärá, ko tot lii vuoigist. “Kunnijât iäččád já iännád” lii vuossâmuš pákkum, moos lohtâs lopádâs: “vâi miänástuuččih já kuhháá iäláččih eennâm alne” . Já tij eejih, elleđ raavhâ párnáinâd vaje, pic šoddâdiđ já njuolgiđ sii Hiärá táátu mield. (Ef. 6:1-4) ¶ Njorttâ-uv njuškij auton, já nuuvt suoi te vyejiláin kiäinusis. Mut iäváhân suoi tiäđustkin tiättám tom, et tot steellig, kuus suoi láin áiruidis kuáđđám, ij lamaškin Kuáskimjäävri miäcástemseervi steellig mut Uárbis njobžâpárnái táálu steellig. Iäváge suoi tiättám tomgin, et tot sááhá, mii lâi steellig paaldâst, ij lamaš uđđâ ááŋui sáhhám várás mut puáldimmuorâi sáhhám várás. ¶ Talle puáttip Máárjá kievkkânân. Taat lii-uv ruopsis viste. Káttu, seeinih já lättee láá nuuvt ruopsâdeh tegu ruopsis läđđee sämimáccuhist. Lasâliijneh-uv láá ruopsâdeh, mutâ tain láá ruopsis tiälhuh tego mirkkâkuobbârijn. Mudoi kievkkân lii aaibâs táválâš. Lii hellá, litteilddee, tiskámmaašin já jurbâ pevdi lasâpiällást. Peevdi pirrâ láá vala nelji stoovli. ¶ tom lostâtikken? ¶ Juvduu paajaakeččin Jormokuoškâ vuoluukeeji taavaabeln nubáloh meetterid riddoost lii Sieidiämmir , mon alne lii Jormokuoškâ sieidi . Tot lii lamaš kyelisieidi, mast Samuli Paulaharju čáálá kirjestis “Seitoja ja seidan palvontaa” návt (čällee jurgâlus): ¶ et tuše uási veerstâst lii jurgâlum. ¶ Jyehipiäiválâš ohjelmân kullii tiäđust-uv meiddei olgosierah. Šooŋah kal lijjii-uv muččâdeh ton ohhoost. Ärbivuáválâš sierah tego koŋkka, love säggid lyevdi alne, puáldimpállu, hippa, speeijâl, kissá já säplig, piäittáástâllâm já majemuš paarâ uuvnâst olgos lijjii šiev ääigikolo. Olgon mij raahtijm meiddei fiijnâ tile- teikkâ luándutaaidâpargo kirdempállukieddin. Párnááh keksejii vistig muštâlus häldest já suu lane vähtejeijee kuobžâst, já ton maŋa sij rahtii faardâid já väldikode čunnuin, keeđgijn, paccâhijn, saagijn, loostâin, jáhálijn já eres aldapirrâs materiaalijn. Siämmást mij oopâim já kiärduim maaŋgâid luándusaanijd. ¶ Sahâalmai lâi halijdâm kuullâđ sämitige uáinuid eromâšávt ILO 169-sopâmuš ratifisistmist. Saavâjođetteijee Näkkäläjärvi kieđâvušâi saavâstis vijđáht Suomâ aalmugijkoskâsii kuođâid, ILO 169-sopâmuš ratifisistem, Meccihaldâttâslaavâ uđâsmittem sehe sämitiggelaavâ uđâsmittem valmâštâllee pargojuávhu smiettâmuš. Näkkäläjärvi tiäduttij saavâstis ete ILO sopâmuš ratifisistem valmâštâllâm kalga algâttiđ tállân vâi ratifisistem kiergân ovdâskode kieđâvušmân. Suomâst láá ain šiev máhđulâšvuođah ratifisistiđ sopâmuš. ” ratifisistem váátá poolitlii táátu já šiev ohtsâšpargo Suomâ staatâ já sämitige kooskâst. Sopâmuš ratifisistem pirrâ láá tušes paloh ige ton ratifisistem iästáččij mahten eres aalmug eellim já iäláttâsâi hárjuttâllâm sämikuávlust” Näkkäläjärvi tiäduttij. Sämitigge mainâstij ete sämitiggelaavâ uđâsmittem valmâštâllee pargojuávhu iävtuttâsah láá jo tääl ruossâlâsvuođâ čuávduseh ige taid koolgâ hiäjusmittiđ laavâ jotkâvalmâštâllâm ohtâvuođâst. Tilálâšvuođâst savâstâllui meid ruukitooimâst já ton vaikuttâsâin sämikulttuurân sehe arktâlii kuávlu hástusijn. ¶ Parâpargoh ¶ KAT11, s. 79. ¶ Penuvryhmáást lâi ohtâ masa ruopsis peenuv, mon ij puáhtám mahtengin skiäŋkkuđ. Pennuu nommâ lâi Kusti. Tot lâi ores peenuv já puoh stuárráámus já vaijaamus mii penuvvalveest. Kalehân mij eres penuvstivrejeijeeh puovtijm purrâmâš toos adeliđ, ko puurrâmäigi lâi, mut häärvih lijjii liijká toh, kiäh tuostii väldiđ tom páádán kiddâ já veikkâba škovliđ-uv tom. Tast lâi eromâš táiđu avâštiđ, kuás olmooš pala tast já talle tot tiäđust-uv lâi vaijab já erdub. Páiháliih suáldátteh já nomâlâsân turkkiliih vajedii Kuusti já pollii tast nuuvt čuuvtij, et iä tuostâm ubâ ton pelkuálmád meetter alosâš muuvrâ paaldâstkin leđe talle, ko Kusti lâi aldasijn. Mii vahtâsaje já turkkilij suáldáttij kooskâst lâi assaas beetoonmuvrâ, mii lâi togo pehti rääijin. Amahân Kusti lâi vissâ motomin kiännii halkkâlâm, ko toh nuuvt čuuvtij vajedii já kunnijâttii tom. Nuuvt kunnijâtijm mij penuvryhmá almaah-uv. Taat fiäráán, mii pyereest kovvee tiem ääši, tábáhtui koskâkeesi suulâin, puoh pakkâsumos ääigi. ¶ Algâaalmugijd kyeskee julgáštus ¶ Kissá loptejuvvoo ¶ Sajosist uárnejuvvojeh jo kuálmád keesi ääigi sämituojij pargopáájáh. Kietâtyejipáájá stivrejeijee paargon kuleh rađđiđ äššigâsâid sämituojij tuoijumist já mainâstiđ sämituojij historjást já ärbivuovijn sehe jieijâs kietâtyejivuovijn. Kietâtyejipáájá stivrejeijee pargosaje lii Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist Anarist. ¶ 1. Piejâ puttâláid jieškote-uvlágán mere čääci. Posolâhč puttâláid. ¶ 50. Seentih vuárhást vâi matti puursâst 156 ¶ - Kaleba lii stuárrum taat Kuáđááčielgjävri. ¶ Sámi Juovllat-loostâst ive 1990 ¶ Čiävrá vahtim ¶ Seenaat-kidânjâsah uárnee almos, kyevtimuddosâš arkkitehtkišto Säämi kulttuurkuávdáá vuáváámist. Vuosmuš muddo álgá 14.4.2008 já nohá 30.6.2008. Kišto nubbe muddo álgá 1.9.2008 já nohá 3.10.2008. ¶ roovâstellimsruuvâ karkeasäätöruuvi ¶ Siämmááláván rohhátmeh pottii lase. Motomeh lijjii váhá korrâsuboh, nuuvtko pesipááluh, mut motomeh lijjii eenâb piŋŋispááluh. Jyehi áinoo keerdi Jovnâ čooskij maasâd. ¶ 73 ¶ 2 4 . P A S E P E I V I H E L L D U V  I N ¶ – Kale mun oostâm. Lii vissâ pyereeb nuuvt. ¶  suujâ PARGOPITÁH ¶ – paješkoovlâst ohtâ uáppee, ¶ Ánná piejâi paijaalsis nähkihaamit já -liivi, maid sun vala-uv ihástâlâi: sun lâi čiävláá jieijâs kieđâi puátusijn já jurdâččij lieggâsávt moonnâmkiäsásii sämipihtâsij kuárrumkuursâ, mon ääigi sun lâi táid pihtâsijdis kuárrum. Moderni, mut ijge kuittâg čaalmančyeccee uđđâáigásâš. Sun lâi kiävttám oho verd pihtâsij sárgumân já vuáváámân. Voijâmist sun kale lâi tarbâšâm siäsás iše. Tääl Ánná smietâdij tom, et sun kolgâččij motomin moonnâđ mááccuhkuárrumkuursân-uv, ko sust ij lam máttu ärbivuáválii sämimááccuh kuárumân. Tiärrásij kuárrum koolgâi hárjuttâllâđ já vooijâm-uv. Já tot-uv lâi ain konstâ, et finniiččij pihtâs lonnjoođ nuuvt, et tot ij kiässám kuussân kulij ige orroom unohâssân pajalist. Keessiv toos kale ličij eenâb-uv äigi. ¶ Nuuvtpa säämi kulttuurkuávdáš lii-uv siämmáá-áigásávt sehe Suomâ sämmilij parlamenttáálu já kulttuur-, škovlim- já mättimkuávdáš já meiddei tábáhtustáálu sierâlágán čuákkimijdiskuin, muusik , elleekove- já teatterčáittusijdiskuin. Pald-paldluvâi tah uásitooimah tuárjuh nubijdis siskáldâsâidiskuin já vistijdiskuin. ¶ – Pyeri iijâ! hoittájeijee tuáivuttij já časkâdij čuovâid. ¶  kuárrum Metsän hajuja ¶ Mut väivi, ko riemnjis ij lamaš rammum ton jienâ. Vuorâččâs vájálditij vuástá, ¶ Koskâpeivpurrâmuš maŋa čuákkim jotkui, mut tääl te pargoskipáreh pottii uđđâ savâigijn maassâd, iäge tohkin tiättám munjin pyere: Finnair kirdememedeh já stuerteh lijjii älgimin jaaskon! Taam uđđâs jiem lamaš uálináálá vyerdimin puoh täi mätkifeeriimijdân maŋa. Jasko tiäđáččij tom, et Finnair kirdemjotolâh nuvâččij tubdâmettum ááigán. Musthân lâi kale kirdemlippu esken vástuppiäiván Helsigân já tast ain ovdâskulij Amsterdamân, mut mast te tom tiäđáččij, mon kuhháá jasko pistáččij? Čuákkimist lâi fáárust meiddei Päikkieennâm kielâi tutkâmkuávdáá ucceeblovouásáduv hovdâ, já sun muštâlij jo, et lâi väridâm olssis junáliipu Ruávinjaargâst Helsigân já vala uáđđimváávnu-uv. ¶ Maassâd pajas ¶ TÄIN PÁKKUMIJN? VÁSTÁDÂS: ¶ Historjá ¶ 6. Olgoštem vyestikeevâd lii soováášvuotâ. ¶ Miäruštâlmist mainâšum Säämi parlament ( Sámi Parlamenta ) lii tááláá Sämitige ovdedeijee, vaaljâiguin väljejum sämmilij ovdâstemjuávkku. Tot tooimâi iivijn 1973-1995. ¶ finniimist tuárvi sämikielâlâš jurgâlusah. Tááláá ääigist kalgeh virgeomâhááh pieijâđ naavzâid ¶ Lijjim lamaš suollust jo aldasáid kulmâ mánuppaje já áimu lieggânij taađeest ko keesi aldanij. Mestâba jyehi peeivi huámmášij, et šoŋŋâ lii oppeet pakkâsub jiävttáást já piäiváš kuárdá aleláá já korrâsubbooht ko ovdebáá peeivi. Toh vänis ruonâs syeinitopoh, moh kiđđâtäälvi (tot lâi liijká tälvi, veikkâ muotâ ij lamaš muidego Troodos váráduvâin) lijjii vala pyereest uáinimist, lijjii tääl aldasáid lappum, teikkâ lappuumin já muttuumin kuorbâ enâmin. Tagareh “tornaadoi” hámásiih pieggâspällipáccáh oinuustellii tävjittávjá peeivikuárdim já kuškâm aroin já loptejii čunnuu, koške suoinijd sehe ruuskijd ááimun já olgoláá keejân toh lijjii tegu tagareh stuorrâ kisá seeibih te liččii hiäiludâm piegâst. Toh pieggâspäälih iä lam aldagin nuuvt viärrááh ko toh, moh láá tobbeen väldimeerâi riddoin. Taah Koskâmeerâ já Kyprossuolluu pieggâspällipáccáh kirdettii tuše puohlágánijd keppâ ruuskijd já suoinijd ááimun já jis tieggáár puotâ tiäivásij, te čoolmijdhân tot kale tiäđust-uv tevdistij čunnuiguin já ruskijguin, jis ij ervidâm váruttiđ, sehe pihtâsijd ucánjáhháá savŋelij, mut ijba tain pieggâspaalijn mihheen eres tuođâlâš vaarâid lamaš. ¶ Iänááš mij lattijm pennuidânguin kuittâg tobbeen Kyrenia váráduvâst, kost lijjii puoh vuohâsumos enâmeh luodâi kuorâmân. Hárjuttâsah algii tállán iđedist, ko lâim juovdâm harjuttâssajan já pištii suullân koskâpeeivi räi. Tast maŋa mij vyejestijm Kyrenia váráduv taavaabel merâriidon, kost valjijm vuovâs rido já vuojâdijm loppâpeeivi meerâst. Veikkâ lâi jo Koskâmeerâ suulâin-uv suu jieijâs tälvi, te mijjân tot lâi kuittâg vala keesi, ige merâčääsi čuáskum vala tubdum ollágin. Ko vuojâdijm rijjâ riddoin, kost iä lamaš njaalgâčäcirišoh, te pihtâsij pajalân keessim maŋa oroi sältti ucánjáhháá unohâssân liškeest. Vuossâmuš pargo määđhist puáttim maŋa lâi-uv riššoost eellim já pihtâsij lonottem. Eres juávháduvâi já ryhmái almaah niävrášii täid hárjuttâsâid, mut penuvryhmá lâi mestâba álgám vuordâččiđ taid. Ij nuuvtkin jieš hárjuttâsâid, mut taid hárjuttâspeeivijd. Loppâihe nomâlâsân Nicosia kaavpugist lâi nuuvt rávhálâš, et vaarâ škovlimtiet tieh “čurmâhárjuttâsah” lijjii masa jyehi nube ohhoost. Hoovdah vaarâ jurdâččii, et liibahân suáldáttijn kuittâg miinii porgâmušâid, et äigi ij šodâččii meendu kukken, ko joteh hárjuttâsâin. ¶ - Jiem mun nuuvt lah ettâm, Hanssâ piäluštâlâi. ¶  = 5. ¶ Veddum Mättee aalgij vistig lihâstâllâđ, finnij tommittáá vyeimi čuákân, et kuáikkusâdškuođij já viijmâg peesâi čuožžâd. Tääl sun vájálditij muottui savŋem alfáárug já stelliiškuođij kálluhijd saaveehpaddijd. Ko sun viijmâg čuoigâlij, sun ij innig vaijaam palijdiđgin. Nuuvt vaibâm sun lâi. ¶ Sämitigge 2009 ¶ Savâstâldijnis Matti já ákku nuurrâv soorijd. Maatist lii fáárust puáimur, moin sun norá jotelávt ennuv soorijd. Soorij mieldi kal luovâneh meid soorij loostah já váhá toŋŋâseh-uv já taid kalga tiäđust-uv renskiđ ovdil muorjij vuorkkim. Ákku vuod liijkkoo nuurrâđ soorijd suormâiguin. Návt sun lii nuurrâm soorijd jo pärnivuođâ rääjist. Sust láá-uv nuuvt neppiris suormah, ete sun norá soorijd kal siämmáá jotelávt ko puáimuráin-uv. Maatist já ááhust láá lamaš fáárust nelji saŋko. Ehidist saŋkoh láá tievâ soorijn, ko ákku já Matti vyelgiv pááikán renskiđ já vuorkkiđ muorjijd. ¶ Sämitigge lii vaidâlâm Tukes mieđettem maašinlâš kollekoivumluuvijn Ruávinjaargâ haldâttâhriähtán (táálááš Tave-Suomâ haldâttâhriehti) ruukilaavâ vuástásâžžân, ko Tukes ij lamaš selvâttâm love miäldásii tooimâ vaikuttâsâin sämikulttuurân. Haldâttâhriehti tuhhiittij sämitige väidimijd. Tukes já lopeoccee vaidâláin miärádâsâin AHR:n. AHR toolâi haldâttâhrievti miärádâs vyeimist já komettij Tukes miärádâs lavâvuástásâžžân já tuhhiittij lopâlávt sämitige väidim Ruávinjaargâ haldâttâhriähtán. ¶ Jis luándusuojâlemlaavâ 66 § miäldásâš kieldee miärádâs lopeääšist räijee kiddoduv kevttim nuuvt, et kuávlu omâsteijei puátá merhâšittee hemâdâs, lii vuogâdvuotâ koloruutân vyeimist, mii asâttuvvoo ton laavâst, mon vuáđuld miärádâs tahhoo (luándusuojâlemlaahâ 53 §). Máhđulâš koloruttâkenigâsvuotâ kulá staatân. ¶ – manen anarâškielâst lii nuuvt uccáá árvu? ¶ Talle leejoon koijâdij apinast: ¶ 106. ECRI avžuut, ete Suomâ virgeomâhááh riemih toimáid vâi sämikulttuur já taan ucceeblovo merhâšume kieđâvušeh škovlâmáttááttâsâst nuuvt ete aneh ävkkin ECRI almos politiik kyeskee avžuuttâs nr 10, mii kuáská rasism já näliolgoštem vuástálistâm škoovlâst já škoovlâ vievâst. Lasseen ECRI avžuut, ete Suomâ virgeomâhááh riemih toimáid sämiaalmug kyeskee almos tiäđu lasseetmân eenâblovo kooskâst om. taan aalmugân čuosâttum kampanjai vievâst, moh lasetteh tiäđu. ¶ a. Nuárju lii njomâtteijee ko tot porá eres elleid. ¶ Selgiluohtâ 2:2 B5 Luohtâ já vyeppee Ulgânjaargâ aldasijn, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ 2. ¶ Kukkodâh: 1,04 ¶ ovdánem ¶ Muumi koccái iđedist jo tooláá. Vilšâstij laasâst olgos já aaibâs räđittui. ¶ Ton puudâ rääjist nissoon lâi tiervâs . (EM95) ¶  tiet peeccih = kalan pyrstö ¶ – seelgist kulmâ säägi ¶ pargoh ¶   c. Mon távjá já mon ennuv talkkâs kalga väldiđ häävild? ¶ Aikio Antti ¶ kuálástus 71 ¶ Munnuu mielâst oro, ete Heikkâ lii lamaš uáli jo virkkuus já lijkkojum almai. Sust lâi meiddei mučis já ollâ veisidemjienâ (Itkonen 1970: 244), mast sun lâi pegâlmâs (Lehtola 1998: 132). Mattus jođettij kirhoost veisidem vala kyehti ive ovdil jämimis. Mattus lii hävdidum Anarân 1926 (Itkonen 1970: 245). ¶ Biodiversiteetsopâmuš artikla 8(j) ¶ Lahtos 16 Kielâpiervâl mätkivuávám já –ravvuuh ¶ hahâmist. ¶ mättih ucâluđ sii luusâ. ¶ Iänuduv já Suáđigil nuorah vyelgih väldikodálâš tanssâtábáhtusân ¶ Alisa asfalträäsi ¶ – Tiervâ še, naabur. Mun lam jo masa tego kaavpuglâš. ¶ pittáid, amas mihheen šoddâđ hukás. ¶ Koccáim tiego pel käävci suulâin já káhvástâllâm maŋa moonâim pargosajan. Vuosmustáá kiškettáim coogijd meddâl já algijm kiddiistâllâđ vuossmuu koldâkeerdi. Onnáá peeivi noomâst finnijm kulmâ koldâkeerdi sajasis. Ovdláhháá kuuđâ nuurâim tävirijd já vuolgijm telta luus. ¶ 2. Kiina 309 ¶ Eres lasseen Ucjuv kirkkohiärrá Anders Andelin almostitij ive1858 muštâlusâid Lämis Laura já Motomeh peeivih Sairio siijdâst sehe iivijn 1859–1863 Aapiskirje, Möller já Svebilus katekismusâid, Pipliallâš historjá, Evankeliumkirje, rekinistem oppâkirje sehe Luther epistola já evankeliumpostillaid. ¶ 11. Kištoiävtuttâsah árvuštâlluvvojeh nomâttemmin. Vyeitten väljejuvvoo pyeremustáá noomân asâttum vátámâšâid tevdee iävtuttâs. Kišto uárnejeijest lii kuittâg vuoigâdvuotâ nuuvt haalijddijn leđe valjiihánnáá vyeitten maiden iävtuttâsâid. ¶ BAKTEEREH ¶ Puáhtá-uvks sämikulttuur siäiluttiđ kielâttáá? ¶ Já ko moonâim hotellin, mii lâi kááđu nube peln, te tobbeen luhhoost lâi saje niäljásân. Váháš áigáá keččin peesâim hooteelloonjân, já tobbeen Ester-uv koccáástâlâi já čiäruškuođij uđđâsist neelgis. Sunhân ij valagin lamaš olmânáál purâdâm. Viehâ jotelávt sun koozâi-uv purrâmuštaldrikkees kuárusin, mut tast ij innig nuuvt ennuv lamaškin purrâmuš. Esterân puohtui loonjân meiddei umogái seŋgâ, mii lâi nuuvt kieŋŋâl, et jiem jieš olláám ollágin lyeštiđ suu tohon. Luhhoost iššeed lâi váhá kuhheeb ko mun. ¶ anarâškielân: Iiris Mäenpää ¶ Kollepottâ já kutkâ – Máárjá-máátu ¶ Kooveest nuorâirääđi saavâjođetteijee Laura Niittyvuopio. Kove lii váldám Unna-Maari Pulska. ¶ ruokkâ ¶ - Na kost tot kandâ ton mainâsân talle puátá? ¶ maggaargin ääigitásásâš tiätu. Tanen sämitigge lii asâttâm ohtân kuávdášlâš ulmen olesváldálâš ¶ Piehâin ~ piehânj ¶   Kištottâlmist juáhhojii ohtsis kulmâ palhâšume, ohtâ iävtuttâs lonestui já oohtân mieđettuvvojii kyehti kunneemainâšume. ¶ 14. ¶ 99 ¶ Bakteereh ¶ Šlundevuođâ jieštipšo-ohjelmist kevttejum vyevvih vuáđuduvvojeh tutkum tiätun já ohjelm rähtimist láá lamaš fáárust škovliittum hárjánemäššitobdeeh. ¶ Färsaaret (Tanska) = Färsuolluuh ¶ suhâpuolvân. ¶ 5. Puásuituállei- já luánduiäláttâs já nuorttâlij táálu huksimiišij kietâdâlmeh láá koskâldum pargovyeimi- já iäláttâskuávddáást Ruávinjaargâst. Suijân lii moonnâm ive loopâst komettum asâttâs, mon sajan eennâmtuáluministeriö ij lah ráhtám uđđâ asâttâs. Taan asâttâsâst lijjii miärádâsah táálu rähtim iše meereest ton vuáđuld, mii lii ¶ 1) Nonniđ sämikielâ já kulttuur tutkâm já ovdediđ taan paradigma tobdosintoohâm Suomâst já almugijkoskâsávt; ¶ – Mut eeđâba, ákku, mondiet tust lii nuuvt hirmâd stuorrâ njälmi? ¶ Valjii nuurrâmsaijeen cuávis rido, mast láá čäci- ¶ s. 135 ¶ 15. Sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs sajattuv, juksâmvuođâ já sämmilâš siskáldâs ovdedem ¶ Seminaar čuovvuu saje alne vááijuv 100 olmožid já interneetist 269 keččed. ¶ Pyevti Vyeli-Kuáppil = Ala-Koppelo ¶ – Já pyeremus lii, et ep jiennâd iänán maiden tain tijdâkoonstâin! Pikkâ eeđâi. ¶ KESIUÁGGUM ¶ 74B Jienniis pääiskih jo-uv aštâččeh tâi tiervâtteh ¶ Taat mätki heivee luudijn perusteijei. Avveeljálmáduv čäciloddevalje lii viehâ riges. Tom puáhtá čuávvuđ Juurakkovuopaja loddetoornâst, mii lii nannaam pelni. Loddevalje uáinoo já kulloo pyeremustáá jieŋâi suddâmmuddoost vyesimáánu loopâst já kesimáánu aalgâst. Talle juhânjálmádâhân orosteh vuoiŋâstiđ páihálij luudij lasseen še tavas mannee kesilodeh. Ko läällim álgá kesimáánu pelimuddoost, te loddevalje jaskood já piäittáástâlškuát. Peivimääđhi kukkodâh lii suullân 10 kilomeetterid. ¶ - Mun jiem haalijd tääl mielhi, mun juuvâm käähvi, eeđâm já oovdebpiäivááh ääših puátih mielân. Mestâ jo aalgij paa toohâđ tot juurdâ-uv, et kolgâččij juuhâđ liegâdum mielhi ohtân meinikáhhoin. Jiem tiäđustkin čielgii, manen sukkârmielkki ij innig tuhhii já juuvâm-uv käähvi vuojâleibijn, veikkâ meinikákku-uv vala ličij lamaš. Enni iätá: ¶ lyetittitten já kelijdeijen ko tarkkuustâlloo jieškote-uv peelijn puáttám vástádâsâid toi peelij iähtun, ¶ Muu ávuskyeimi, Outi Portti, koijâdij, et vyelgeen-uv muoi luuhâđ anarâškielâ Anarân. Na mun ¶ Sämikielâ lii kuullâm škoovlâ máttááttâsohjelmân vuáđuškoovlâ vuosmuu ihelovo rääjist. Sämikielâlâš máttááttâs vuolgij joton Ucjuuvâst já Anarist 1970-lovo pelimuddoost. Puoh sämikuávlu vuáđuškoovlah já luvâttuvah adeleh sämikielâ máttááttâs. Sämikielâlâš máttááttâs adeluvvoo enâmustáá vuáđumáttááttâs iheluokain 1-6. Sämikuávlu ulguubeln máttááttuvvoo sämikielâ tuše váhá, mut uáppeemeeri lii lassaanmin. Uási máttááttâsâst adeluvvoo virtuaallávt, viermimáttááttâssân. Sämikuávlu ulguubeln ij lah vala adelum sämikielâlâš máttááttâs. ¶ PORŠ! Simba poršái čáácán. Tuše ovdâkepileh ¶ Maht uážžu stuorrâ kyelisalâsijd? ¶ Skáálžu tehálumoseh ááicuh láá lovduuroobdâ tobdosoksâmeh, čuovâ äiccee seelah sehe kemiallâš áiccu. Uáivi tâi čalmeh skáálčust iä lah. ¶ 10. Palhâšumelävdikodde ¶ – Na jis mun moonâm koijâdiđ, et peessâp-uv mij Thalys-junáin maassâd? muu käälis iävtuttij. ¶ uápped já aanaarsämikielâ kyehti uáppee. Ive 2004 rääjist lii puáhtám čäälliđ nuorttâsämikielâ ¶ c. Rekinist speeijâl vievâst kalle pääni tust láá vuoluubeln paajaabeln ¶ Ketki lii hyenes já čyerbissiähá pivdee, mii iänááš puárskud pivdohomáidis paldeetmáin salâselles liijgás tooláá. Lii eres äšši talle, ko sijvo lii kiätkán pyeri. Cuáŋuisiijvost, mii kuáddá keeđhi, mut ij poccuu, tot puáhtá koddeđ jobá luuvijd poccuid siämmáá sajan. Tiäđustkin tot ij vaje taid puoh puurrâđ ohtân, mut tot koddá-uv taid vuárkán, moigijn ávhásteleh talle eres-uv keeđhih, kuobžah, káránâsah, riämnjáh jna. Ketki kuodâš salâselleids ruovjijd jieškote-uv sajan, čiähá muottuu vuálá já kuužâst vala oolâ merkkân tast, et vuárkká lii suu. Ko ij lah valjeäigi, te ketki ferttee tuuttâđ toos, mii lii kuás-uv finniimist. Keesi ääigi ferttee usâstâllâđ rááđuid já jis taggaar sáttoo kavnâđ, te tot orostâl ton lunne nuuvt kuhháá, ko purâmâš keelijd, tâi pissee leđe, ovdâmerkkân kuobžâin. Meid muorjijd ketki porá loppâkeesist. ¶ 10. The biggest city in Scotland. ¶ 112 ¶ Ässeiloho : 2 300 000 ¶ puh. 0400 965 341 ¶ 8. viettuu ¶ Aanaarkielâ ¶   Kiihâm lii ludij lassaanmân kullee lattim, moos kuleh maaŋgâlágáneh lihâstuvah já jienah. ¶ Vijđodâh: 338 400 km 2 ¶ (Luther Vähä katekismus) ¶ – Luuhamkirje 1 . Luuhâmkirje. Johan Jernsletten já Sverre Hatle . Jurgâlâm Kaarina Mattus . Škovlâhaldâttâs 1987. 76 s. ¶ hurskáh. Sij taheh jieijâs häämi surgâdin, vâi puohah vissásávt huámášiččii sii váástu anneem. Tuođâi: sij laa jo päälhis uážžum. Ko tun anah váástu, vuoidâ vuoptâidâd já poosâ muáđuidâd. Talle ulmuuh iä uáini tuu váástu anneem, mut Iäččád, kote lii syeligâsâst. Iäččád, kote uáiná meid tom, mii lii syeligâsâst, páálháš tuu. ¶ 15.05.96 : Koccáim Peteráin já Anssijn pelviiđâ ääigi, eereeb mun. Must lâi vyelgimkumestâs já koccajim jo pel kuulmâ ääigi iho. Kirdemkiedist lâim 05.00 já muoi Anssijn moonáim-uv passâkontrol čoođâ njuolgist olgoeennâm terminaalin, ussáim KLM vyelgimčielgiittâs já čälittáim jieččân siisâ. Enâmustáá poollim, maht Amsterdamist kävneen olmâ maašin, mii juátká Minneapolisân. ¶   – Já ainhân tot sinočohhoom-uv kale luhostuvá, sun povvâstij ohtuunis já čovostij uáivis stuorrâ sinočohomáin, mon eidu lâi viežžâm ääitist. ¶  pois » ¶ eres vaarâ ¶   145 ¶ Pollo ¶ maiden. Mut suápum vala viermijd, ko tun nuuvt kočoh. ¶ LIISA HOLM BERG puhe 3.4.2012 Sajos inarinsaame Hiärrá täsivääldi president, pyereh juhlekyesih Tiervâpuáttim kulttuurkuávdáš Sajos kulttuurehidân. Taat eehid lii eromâš tehálâš mijjân puohháid aanaarlijd, sämmilijd já tavekuávlu ulmuid. Kulttuurkuávdáš Sajos ij lah tuše táálu, mast láá seeinih já káttu. Taat táálu lii čuuvtij eenâb. Taat táálu tuálá siste taggaar kulttuurčokkânem, mast šaddeh leđe kuháskyeddee vaikuttâsah taan kuávlu ulmuid ij tuše tääl mut luuvij iivij kiäčán, joba čuođij iivij kiäčán. M ist sämmilijn láá ennuu párnááh, nuuvtpa taan táálust lii livkkáht já vijđáht tuáimee párnáikulttuurkuávdáš M ánnu. M ijjân láá juáiguseh, leud‘deh, liivđeh, lavluuh já eres muusik teháliih, nuuvtpa taan táálust lii muusikkuávdáš. M ist láá muštâlusah já mainâseh tehálâš roolist kulttuur siäilutmist já sirdemist, taan táálust tuáimá sämikirjerááju. M ij muštâlep mainâsijd še uđđâ teknologiain – Sajos lii päikki algâaalmugij elleekovekuávdážân Skaamân. Kieđâi tááiđuh kyeddih jieijâs uásild já láá kulttuur uáinojeijee uási. Tyejiservi tuálá Duodji -puuvdâs táálust. Ulmui pyereestvaijeem lii tehálâš uási kulttuur, Sajosist láá toimâsajeh Samisoster -siärván. Säämi máttááttâskuávdáá sämikielâ já kulttuur máttááttâssajeh láá taan vuossâmuu keerdist. M ist máttááttuvvoo tave-, aanaar- já nuorttâsämikielâ nuuvt ärbivuáválii luokkamáttááttâsâst ko ain eenâb virtuaallávt. Virtuaalmáttááttâskuávdážân láá Sajosist eromâš sajeh, sárnuhánnáá mediamáttááttâsâst uđđâ maaŋgâkamerastudioinis já editistimvistijnis. Nuuvtko lii ettum, taat táálu lii maaŋgâpiälásâš kulttuurčokkânem, mast mij lep iiloost. Tiervâpuáttim vala ohtii Kulttuurkuávdáš Sajos kulttuurehidân. ¶ Suomâst riehtiministeriö lii selvâttâm ive 2012 sopâmuš ratifisistemiästui meddâlistem vuolgâtmáin ääšist ciälkkámušpivdem ministeriöid já sämitiigán. Sämitigge páhudij ciälkkámušâstis ete Suomâst láá šiev iävtuh ratifisistiđ sopâmuš já huáputtij ratifisistemproosees algâttem. Sämitigge meid páhudij, ete eennâm- já čäcivuoigâdvuođah kyeskih sämikuávlun já staatâ haldâšem eennâm- já čäcikuávluid. Sopâmuš ratifisistem lii sämitige vaaljâpaje uáiviulme. Sopâmuš ratifisistem ij lah kuittâg vala ovdánâm. ¶ Jis lah perustum oppâmateriaalpargoin, te vääldi ohtâvuođâ Sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâhân. Lasetiäđuid finniih oppâmateriaalčällest. ¶ uásild. ¶ merâpuákku = merirokko 182 ¶ 2. Stellii littevuáđun keeđgijn mučis ráhtusijd. ¶ Tot ivnee tärkkelys čapisčuovjâdin. ¶ Vuossmuu love ivveest šoddii meid Pete kolgoiveh.Tálustis sun jutâlij vijđáht meeccist kuás neclikijgijn, kuás baffin táálunlijgijn ijge ucemustáá Odoniarssuaqijn, kote lâi puigâ inuit já Aviaja hyelkkikandâ, Aviaja, kote lâi skipárušâi tálutipšoo já kiäst maŋeláá mainâstuvvoo. ¶ - Taat ij lah kale ollágin šiev aassâmsaje tággáár sijvuus nieidân tego Ánná lii! Ko Áánást ij lam visesvuotâ vistestis puáttee mánuppajan, te muu mielâst lii aaibâs čielgâs, et Ánná ij määvsi puáttee mánuppaje lááigugin. Finniih čovduidâd maassâd, kohân uážžoon taid kaasâid auton. ¶ Viljâm vuojij tiäđust-uv oovdâst já mun suu maajeeld, mut lâiba hitruu leđe iäččán čuoivâg läbžikeejist já vala stivriđ tom. Iäččám lâi pyereest taammâm čuoivâgis já tot lâi uáli rievtâg. Ko lääbži ucánjáhháágin čovgiistij siijđo vuástá, te tot lâi tegu tááláá ääigi tuolmâstičij auto kaasutuolmâm. Piettihnolpo iähtun čuoivâgist lijjii täsivis enâmijn vyejedijn tuše kulmâ ovdánemvyevi: njolge, tuálvi já ruottâm. Uáhum ađai vázzám tot ij ollágin, eereeb ciägu vuástáluvâid. Iäččám lâi-uv arvâlâm távjá: ¶ Kepispuljârij asseest láá vuoptâsuonah, moid vuoiŋâmááimu happi sirdâšuvá. Happi riävdá ruopsisseelâi fáárust jyehi sajan organiismân já loopâst selláid. Seelah tarbâšeh haapi, vâi toh pyehtih puáldiđ raavâd. Pyelimist ruumâš uážžu liegâsvuođâ já energia lihâstuvváidsis. Ko raavâd puálá, te šadda čiđđâdioksidi, mii riävdá voorâmield kiäppáid já mana meddâl olgosvuoiŋâmist. ¶ älkkeht ulmuu läjidâm eellimpirrâsáid, te ¶ Mika-uv keččâlij. – Ij peesâ. Mut máátu piäsá ko tot kaašmârd. ¶ Sämikuávlust ässee já tobbeen škoovlâ jottee párnáin já nuorâin láá meiddei pyerebeh máhđulâšvuođah finniđ máttááttâs jieijâs kielâst já jieijâs kielân, ko sämikuávlu ulguubeln ässein. Sämikuávlu kieldah finnejeh sierânâs staatâtorjuu sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs orniimân. Lasseen vuáđumáttááttâslaahâ váátá, et sämikuávlust ässee sämikielâlâš uáppee máttááttâs adeluvvoo iänááš sämikielân. ¶ Pyevtittâs: Sámi Siida Ucjuuhâ 2005 ¶ Loppuun >> ¶ Suomâ sämitige ovdâsteijeeh uásálistii čuákkimân Suomâ staatâ delegaatiost. Čuákkimijn Euroop Union jeessânstaatah viggeh ráđádâllâđ ohtsii uáinu koordinaatiočuákkimijn, mooid meid sämitigge uásálistij. ”Mii lep lamaš fáárust valmâštâlmin Suomâ uáinuid čuákkimân jo kuhháá ovdil eidusâš čuákkim já lep puáhtám jieijah iävtuttâsâid el. Suomâ vástádâssáid biodiversiteetsopâmuš čäällimkoodán čuákkimaašijn, Näkkäläjärvi muštâlij”. ¶   Nubbe šiev ovdâmerkkâ lâi kiđđuv 2012 uárnejum Ruotâ säminuorâi seervi ihečuákkim Björklidenist. Ihečuákkim ohtâvuođâst uárnejui konferens, mii čokkij oohtân suullân 150 säminuorrâd pirrâ sämieennâm. Konferens teeman oli Räjittem, rajaton. Konferens teeman lâi nanodiđ raajij paijeel säminuorâi oohtânkulluuvâšvuođâ tobdo já uážžuđ säminuoráid ohtsii jienâ. Tábáhtusâst čallui Rákkasorda -julgáštus, mon ulmen lâi pyehtiđ uáinusân puohâi neelji eennâm säminuorâi uulmijd. Julgáštus lii luuhâmnáál eres lasseen Suomâ säminuorâi seervi blogist . ¶ Tego ovdil-uv, Sämitigge uárnee tábáhtusân bussisáátuid sämikuávlust. Tábáhtus lii áávus meiddei sijjân, kiäh puátih sämikuávlu ulguubeln. ¶ – Pyerrin liävus! Taa lii tuu uási! Tot eeđâi. ¶  págulâš Lieggâ mušto ¶ Peljirástágáást láá taan noomâ lasseen lamaš aigij mield aanoost kyehti eres-uv aalmugnoomâ: peljisalgaaš já vuoptuáivloddááš. Oovdeb nomâttâs lii viehâ eromâš kuálussääni: peeljis + algaaš (< alge ). Vuoptuáivloddááš lii mainâšum Inarilappisches Wörterbuch _sänikirjeest, já tot lii merkkejum pajas Aili Paadarist Uárji-Anarist. Iänááš käldein loodán kávnoo kuittâg nommâ peljirástágâš , mii lii eidu ton táválâšvuođâ tiet väljejum lode virgálâš nommân. Peljisalgaaš lii Kuobžâ-Saammâl Maati tubdâm nommâ, já tot kávnoo Sammallahti & Morottaja sänikirjeest (1993). Puohah taah noomah muštâleh maidnii peljirástágáá olgohäämist: tast láá uáivist vuoptâtiepih, main tom lii-uv älkkee tubdâđ. ¶ Peivimeeri lâi talle 25:d peivi porgemáánu já Rantamäki iberdij, et mun lijjim eidu siämmáá peeivi tiävdâm 7 ihheed. ¶ ruokâsmuvá kevttiđ já ovdediđ aktiivlávt kielâ ¶ puško ¶ Kesiluámu älgidijn poottim pááikán já talle tiäđust lâi puoh pyeremus riämnjápiäjui uuccâmäigi. Riämnjápiäjui uuccâm lâi aainâs muu mielâst hirmâd kiäsutteijee já mielâkiddiivâš hommá, et hokâttâlškuottim ránnján já ristiäččán Nuuvdi Heeihâ vyelgiđ uuccâđ riämnjápiäjuid. Sun vissásávt tiäđáččij tagarijd puolžâid, maid kannattičij eelliđ časkelmin. Heikkâ lâi muu veerdi já mieđâi áášán, veikkâ motomeh áálduh sust vala lijjii-uv läbžikeejist vyerdimin vuássáá šoddâm. Taid tipšoččij suu viljâ Kaabi já miärhuččij še vuássáid. Ejistân já Juhháán-Uulást meid lijjii vala motomeh áálduh kiddâ, moi vuássáid iäččám miärhuččij já luoštâličij maŋeláá. Nuuvtpa skippuudâđáim veerdijnân, et vyeijiliččáim pyeráidânguin tavas já vuossâmustáá časkeliččáim Sestjuv kierruu puolžijd, main viljâpiällám Matti lâi muáddi ive tassaaš kuáivum pajas penttâ käävci riämnjá viälppád. Tast maŋa tarkkuuččáim Riämnjákuovđâšmjäävri pirrâs puolžijd, et kavnuuččij-uv tain cijkkoriemnjiš viälppáidiskuin. Riämnjákuovđâšmjävri lii Sevžjäävri taavaakeeji já Ucjuv maađij viestârbeln, Pyeidiskyeljávráin suullân kilomeetterpele uárjás. Nuuvt porgáim, mut piäjuin, moh tain lijjii, iä lamaš magarehkin meerhah pessiimist. Riämnjá luodah piäjui njaalmijn kale lijjii, mut piäjuin ij lamaš seevđâhaajâ, tegu vielpispiäjust táválávt lii. Jođhijm määđhi viestârân já tärhistáim puoh puolžijd kidâ Suávvilvääri já Suávviljäävri räi, mon pirrâ še vazzijm, ige ohtâgin piäju lamaš taggaar, mon ličij kannattâm kuáivuškyettiđ. ¶ Kulttuurpalhâšume Maati Iisin ¶ tääsi: puohah ¶ 0° ¶ Enistân ij lam kuássin saahâ Piättâr táálust, jiemge mun, kote jiem avâštâmgin taggaar eeleev velttitmettumvuođâ, käibidâmgin suu. Lijjim tuđâvâš piämmuiännásân Aviajan, liägus puáris inuitnisonân, kiän almaah lijjii váldám táálun mestâ tállán muu šoddâm maŋa. Iäskán ko lijjim suullân love ihásâš já lijjim jo kuhes ääigi tubdâm maidnuu uđđâ já suottsii povijsoolgi máddáábeln, algim jurdâččiđ šohânum mysteerijd. Mottoom eehid moonnim Saammâl-čeesi luus, et finniiččim sahhiisvuottân tuđâttiđ. ¶ Räjittes säminuorah ¶ Piejâ~čääsi kiemni siisâ~já~vispâlâst kolmâ~čáácán ruvâšjáávuid. Ko suohâdkiemni tyeldee, te ucceed lieggâs 1 táásán. Piejâ lohe oolâ~já~tipte havdâšuđ~tiijme verd. Vispâlâst ain nuuvt kuhháá, ko jáávuh láá suáhum, te talle suohâd ij peesâ~vuáđun pyelliđ.~ ¶ 60° ¶ Sämiarttâsâš čuovâkovečáitálmâs Venezuelast ¶ a) Luvâttâl olgosuáluikuávlu källeerido tiäppu- ¶ Pargokirje ¶ Siämmáánáál Vuoli Ilmar listoost láá noomah kyevti čáánán: pökkelökääpä lii pecikuobâr , spabbâ teikâ tyevli , já taulakääpä lii suáhikuobâr . ¶ –tábáhtusân já ton váldu-uárnejeijen tuáimá Sämitigge. Suáđigil tábáhtusân uásálistii ohtsis paijeel 400 olmožid já kiišton uásálistii 12 tanssâjuávkkud. ¶ Kuivee eštus vuolgij muorâmield oovdeld já áigui suu laiđiđ juuvâ rasta, mutâ ko te lii eidu pesâmin Sáárá luusâ já eidu fattiimin sust kiddâ, tallet áárá kääškit muorâaln čáácán. ¶ “Ko anarâškielâ sárnoo olmooš puáhtá aassâđ tääbbin Säämist, te sun ij varrii nuuvt älkkest meddâl tääbbin. Sun taarbâš tommittáá tiennâs, et eeleet jieijâs já finnee káátu uáivis oolâ. Tääbbin Säämist asâdijn sun lii meiddei sämikiel pirrâsist. Sun kulá sämikielâ, sárnu sämikielâ, lii vuáruvaikuttâsâst anarâš siärvuduvváin. Sun puáhtá eenâb teikâ ucceeb ovdediđ já meiddei vuástáväldiđ kielâ já kulttuur falâlduvâid. Jis olmooš ferttee vyelgiđ meddâl, te talle vuálgá meiddei kielâ sárnoo. Kosten eres saajeest ij lah anarâš piirâs. Meddâl värrejeijee šadda kielâpirrâs ulgguupel, ferttee ohtuunis sárnuđ sämikielâ. Tággáár tiileest kielâ vájálduvá já mana maŋas. Juáhâš kielâ sárnoo olmooš, kote vuálgá oopâ teikâ tiennâs uuccâđ eres saajeest, tuálvu fárustis meiddei pitá anarâškielâst. Nuuvt anarâškielâ värree meddâl pittá häävild.” ¶  ain ciälkkámuš ¶ Torvolâšvuođâvuáváámist árvustâllojeh vaarah moh uhkedeh tooimâ já čielgejuvvojeh tooimâ riiskah väldimáin huámášumán peivitipšo mudágistem laavâi koskâsâš vátámušah, pargo-ohtâduv pargosuojâlem toimâvuávám sehe pargotiervâsvuođâhuolâttâs pargosaječielgiitâsah. ¶ 2. Per Samuelsson (Piättâr Saammâlkandâ, š.1682) peerâ kuáhtái korrâ aaigijd. Kuuđâ párnáást kulmâ jammii vihuripuákun ive 1751 epidemia ääigi. Suu pehti suhânommâ čaaskâi, ko Pehr (Piättâr) kandâ Hanssâ jaamij 1767. ¶ a. riijkâid já kaavpugijd sárgái 1-4 oolâ. ¶ Sämitige kulttuurlävdikodde vuástavaaldij ucâmušâid 106 pittád ohtsis 789 888,30 euro oovdâst. ¶ APOSTOLILŠ OSKOTUBDÂSTÂS ¶ c. Kotemuš enâduvâin sulâstit enâmustáá tuu päikkikuávlu? ¶ Jyehi kuávlust Juudea värisiijdâin savâstâllui täin tábáhtusâin. Puohah, kiäh tain kullii, imâštillii: ”Miisun taam párnáást šadda?” ¶ Niemenjuuhâ D4 ¶ – Na mon puáris avdo tot lii? ¶ sämmilijn lahâaasâtmist ¶ HUÁM! Tondiet ko fáádáh pišteh tuše viitlov minuttid, te algâttep ain ääigild. ¶ – Mut ep-uv mij, pyereh njoobžah, puávtáččii viettiđ tääbbin oovtâst aaibâs rávhálijd jonsahpeivjuuhlijd – puohah oovtâst, Kuáski iävtuttâlâi. ¶ Palhâšum kovetaaidâreh lijjii Kalle Tarsa já Arttu Poikela Suáđigil Aleksanteri Kena škoovlâst, Berit Juliánná Hetta, Sara-Elina Valkeapää já Elen-Anne Juuso Käresavvoon škoovlâst, Jenni-Kaisa Miettunen Vuáču škoovlâst, Saku Harju já Riikka Oilio Peltovuoma škoovlâst, Aapo Valle Kärigâsnjaargâ škoovlâst, Marielle Näkkäläjärvi Heta škoovlâst, Jaakko Huru Tiärmáá škoovlâst, Diana Kangasniemi já Rufina Kangasniemi Aanaar škoovlâst sehe Launa Kuukasjärvi já Per-Jona Labba Kilbisjäävri škoovlâst. ¶ ČUÁKKIMVISTE NÁSTI 15 ulmui, 35 m2 ¶ – Mondiet tun täälgis áánuh addâgâs? ¶ 8. ¶ Vaarâ tien rávhálâšvuođâ keežild mist lijjii táváliist eenâb meid eres-uv tooimah, tegu kaččâm- já sundedemkištoh, sehe meiddei pääččimkištoh. Masa jyehi pasepeeivi suáldátpappâ Reimaa ornij mijjân monnii määđhi kuusnii pivnohis já mielâkiddiivâš sajan já ohtâ pyeremusâin lâi Limassol viinijuhleh. Vijnemyerjih lijjii raaijum loppâkeesist, tuolmum já tanccum njuvdâsân já kevttum viinin. Ko poođijm taid viinijuhlijd, te siisâmoonnâmverejáást iä vuábdâmgim siisâpeessâmliipuid, pic kuárus puttâlijd, moi hadde lâi ušom tiego pundá suulâin (= 10 mk Suomâ ruuđâst). Imâštâlâim váháš tom, mut äšši čielgâi maŋeláá. Tot puttâl hadde lâi siisâpeessâmmáksu já jieš viini ij máksâm maiden. Viini lâi stuorrâ farppâlijn já ko lâi tiävdám puttâl, te uážui šloggâđ tom kuárusin nuuvt jotelávt tâi hitásávt ko halijdij já oppeet uážui eelliđ tevdimin tom veikkâba eres farppâlistkis. Farppâleh lijjii maaŋgah já vaarâ jieškote-uv farppâlist lâi sierâlágán viini. Toh lijjii oles markkâneh, kost lijjii vyebdimnáál eres-uv tiiŋgah já mätkimuštoh ko viinih. Mätkimuštoi uástim kale taaiđij liijká pááccám tontovváá ucebân. ¶ Maht stáálust pyehtih leđe nuuvt ennuv iivneh, ko eres soojijn iivneh váiluh ollásávt? Matti culijdij ¶ kielâhäämi tärhistem maŋa. ¶ čäcievni = vesihämähäkki 208 ¶ a. Helsig ¶ b. Vuálásargii seelâ tehálumosii uási. ¶ 2. Viärdádâl oppâkirje šoŋŋâdâhdiagraamâid (36B). ¶ Monni sutettij. Sun huihádij: ¶ vuáijuđ, vuájum, vuáju = upota ¶ – Ij kale lah suotâs, et tääbbin kaavpugist kalga aassâđ tuš pargo tiet. Ko peri ličij kavnum huksimpargo tobbeen päikkikuávlust, kost lâi eenâb luándu já mudoi-uv saje aassâđ. Taat industriakuávlu lii nuuvt ármuttes tievâ, joođhij Juhháán já nuolâi vala kammuidis-uv, moh urruu tarvanâdmin juolgijd kiddâ. Ige oinuu čääci laasâst tego pääihist – tuš tuot káátu, mii lii aaibâs uksnjäälmist. Mudoi-uv vyeijih tast nuuvt hirmâd korrâsávt tuon mohheest. ¶ Aale Tynni & A. Hinkkanen: Kultainen lukukirja. ¶ 5–8 dl mielkki ađai 1 purkki purrâmušlahcâ, ¶ (--) Ryevdirađe ¶  táválávt  lijjii 7. Kanada 104 ¶ palhâšume ¶ Tavemeerâpottâ A5 ¶ - Juhhee kale puáhtá sämmilâš-uv leđe! Ulmust tot lii kiddâ, Maarit joođhij. ¶ 5. a. Mii aavhijd kamelist lii Sahara nomadáid? ¶   Ilmari Tapiola ¶ pihlejâšmyerjimuocâ ¶ Algâaalmugääših ovdáneh pirâshaldâttâsâst ¶ – Toŋŋâs, lostâ, juŋŋâ, kiästu já miehtâ, toŋŋâs, lostâ, juŋŋâ, kiästu já miehtâ, Myerji lávlustâlâi mojonjalmij uđđâ lavlus pááikán monâdijnis. Kalhân čohčâ lii hitruus äigi uccâ stáálun, ko piäsá juuŋâid-uv čuággiđ. ¶ Palvâleijee västidij: ”Viljâd lii puáttám pááikán, já iäččád lii njuovvâm pyeidis käälbi, ko lii finnim suu tiervâsin maasâd.” ¶ Vijđodâh: 11 800 km 2 ¶ Roovvâdmáánu 26:d peeivi 1999 vaaldij filosofia maister Marja-Liisa Olthuis Israel Ruong -stipendi vuástá Kuovdâkiäinust. Stipendi stuárudâh lâi 20.000 Taažâ ruvnâd. Tom keigij suu kuhesáigásâš máttáátteijee filosofia tuávtir Tuomas Magga , kote lâi eidu talle Säämi Instituut totken Kuovdâkiäinust. Ovdâsavâstis Tyemes kijttâlij Máárjá-Liisá ton lasseen, et sun lâi lamaš viššâlis uáppee Oulu ollâopâttuvâst, meid suu mávsulâš pargoost, maid sun lii porgâm anarâškielâ pyerrin. Israel Ruong-palhâšume lii taggaar, mon Säämi Instituut stivrâ mieđeet kiännii iävtuttâs vuáđuld taggaar nuorâ totkei, kote lii porgâm tagarij tutkâmušâiguin, maid Ruong jieš-uv tuuđhâi. Tábáhtus lâi ton-uv peeleest merhâšittee já historjálâš, et tääl palhâšume finnij vuossâmuš anarâš kielâtotkee. Israel Ruong lâi maadâsämmilâs kielâprofessor, kote lâi maaŋgâi eres pargoidis lasseen še kielâtotkee. Suu vááimu alda lijjii nomâlâssân ucebeh kielah, moid aanaar kielâ-uv lohhoo. ¶  mut muldesäpligeh ● ¶ kolmâvorrânääli 21 ¶ Hekkikäniviäsuin kanij piemmâm lii maašinlâš, já käänih finnejeh čääsi juuhâmautomaatijn. Purrâmâš lii fabrikist valmâštum fuodâr, mast láá jivij lasseen vitamineh já eres tergâdis amnâseh. Maneh vierrih kopán, mast taid lii älkkee nuurrâđ. Taid puáhtá meiddei jođettiđ suočâlääbži mield vuárkán. ¶ b. Muštâl kove tááluin já asâmist. ¶ – Kost Jussa lii? sun koijâdistij. Ij-uv sun puáđigin muu tiervâttiđ? ¶ Maid puávtáččih porgâđ, vâi opâččih tieid aašijd? ¶ Čergim lâi kullum ubâ Jerusalemist, já maaŋgah lijjii ranjestâm kaavpug čoođâ keččâđ, mii lâi tábáhtum. Ko táálu pirrâ čokkânâm sahhiis ulmuuh oinii máttááttâspárnáid já kullii sii sárnum, si j hiämáskii. ¶ IP: No mut pyeri tun meid lah pääččiđ! ¶ Alaska B2 ¶   3. Kirje luhhum: Tuuru-Kuobžâ ¶ Sämitigge oovded sämmilij jieijâs kielâ, kulttuur já jieijâskielâlâš máttááttâs. ¶ Täsivääldi president väljejuvvoo njuolgâ valjâigui n. Iävtukkâs kalga leđe jienâvuoigâdvuođâlâš algâalgâlâš Suomâ aalmugjeessân. ¶ ruánááčalmaaš 38 ¶ Pessim: Čiđđâkääni miehtâlágán piervâl lii ruávustuv roobdâst. Piervâl huksiimân uásálistev kuohtuuh vanhimlodeh. Niŋálâs mannee 4-10 manneed. Kuohtuuh vanhimeh läälliv moonijd vuáruttuvâi. Monijdis lälidijn čiđđâkääni lii vaijaas lodde: tot vuájálit meddâl puoh reeviirsâs puáttâm luudijd. Kuohtuuh vanhimeh aitârdává oovtâst uđâgijn. ¶ nuuvt, et tot kalga peessâđ sierânâssajanmäksimvuođâ vuálásâžân já lasseen sämiservijd kalga mieđettiđ ruttâdem sämikielâlâš kerho- já máttááttâstooimâ orniimân. ¶   Götaeennâm, Sveaeennâm, Norland, Skaandih, Kiemnikáisá, Juutirauma, Ööland, Gotland, Vänern, Vättern ¶ Uusi kuva piirroksen tilalle: 200B_Poro_ja_sääsket.jpg ¶ – Máccá, máccá. Huh, tääl čaŋaldâs luhhoost nuuvâi já lostâruánáá peesâi viijmâg ruuŋgon, suávi šuáhkádij tutâvâžžân já jooskâi kihheeštmist, kikkáritmist já oovsij hiäilutmist. Myerji ruáhásistij já joođhij määđhis. ¶ Nieidâ kiäst lâi pakkâ ¶ 173B Suávvil (uusi kuva) 173Á_98428.jpg ¶ – Hirškikkâ čuážžu já cissá lite roobdâ alne já Myerji pelestis čokkáá lite roobd alne já cissá toin naalijn. Tiäđust-uv mun ferttiim luptiđ sunnuu toos já toollâđ še kiddâ sunnust, Matti čielgee. Myerji já Hirškikkâ nuáiguttává uáivis. ¶ - Etkö sinä tiedä, että tällaisia ei saa tehdä! ¶ 43 ¶ Kollepoođâ mielâst sun lâi lamaš jo oovtâ kiärppáá ave sevŋâdâsâst já váiváás pääihist. Mätkilaavhâst ij puáhtám ennuu jotteeđ – tot lâi nuuvt tievâ tävirijn. Pyeri ko puovtij váhá juolgidis lihâstittiđ. Kuuđhâst kal kuulâi äigi pyereest. Sun lâi jo maŋgii ruottâm pirrâ mätkilaavhâ. Sust lâi jotteem hiälpub ko kiärppáást – lâihân sun ucceeb-uv. Mut kal kutkâ-uv jo käibidij čuovâ. ¶  ossijd: maadâ ČOOVDÂNOMMÂDÂH ¶ Moos rävisulmuin mana ruttâ? ¶  jiem Säämi kulttuurkuávdáá toimâttâhvistijd sehe kuávdážân puáttee Säämi máttááttâskuávdáá luokka-vistijd šadda kuulmâkiärdásâš paaneellasâlijneheŋgâstâh. Ohtâ paaneellasâlijne lii luánduvielgâd, asettis suoggâmlágán, já nubbe lii oovtivnásâš jo-uv okra, čuovjâd, ruopsâd tâi ruánáá. Kuálmádin paaneellasâlijnen šadda leđe nk. printtikovvooslâš paaneellasâlijne, mon kovosijd taam kištoost uuccâp. ¶ * Čuákkimfaalâdmeh. Luuvâ lase. ¶ Siäđusmiäldásii tohálâšvuođâvátámâššân lii virge vááttám škovliittâs já lasseen váttoo sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95). Pargo miänástuvvee tipšom išedeh hiäivulâš ollâškovlâtuđhos sehe šiev säämi škovlimašij já haldâttâhtooimâ tubdâm. Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuodâtääsi III/II mield (vuáđupälkki 2 887,03 eurod/mp). Ucâmušâid lahtosijguin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 11.7.2014 tme 16.00 räi čujottâssáin Sajos, 99870 Aanaar. ¶  Morchella – Huhtasienet – Viermikuobbâreh U ¶ Ko lii saahâ manipulistmist, te äšši lii maŋgâsân viehâ oomâs. Manipulistmist lii kuittâg saahâ talle, ko nanoduvvoo miinii aašijd jieijâs jiermi vuástásâžžân já sun jieš vala tom tuhhit. Tiäđust-uv talle jiem iberdâm asâttiđ taam ääši toos kullee táásán tanen, ko máttáátteijeeh já asuntolahoittájeijeeh-uv lijjii tallaa ääigi nuuvt noonâ auktoriteeteh, et mist iä lamaš magarehkin máhđulâšvuođah vuástálistiđ sii, ađai iävtuttiđ magarijdgin eres oornigijd. Eereeb asuntola purrâmâšvyeššee já čorgejeijee Juntus Maarit ( Váábu Mat Maarit ), iänááš Kaamâs ässeeh lädistii, ađai suomâstii. Must lii kale viehâ vises tiätu tast, et tallaa ääigi Kaamâsist ässee ulmuuh lijjii iänááš sämmiliih já anarâšah, tegu Sarre Aanti juávkku, já mattii vissásávt anarâškielâ nuuvt pyereest ko tom peri puáhtá mättiđ, mut sij iä sárnum tom monnii suujâst. ¶ b) Mondiet maaijuvpivdo lii tááláá ääigi loválâš? ¶ » Siämmást sij kolgii pyehtiđ Hiärá laa- ¶ - Tuoddârij curmepoovsâ, tuot algâvuovdij nánnáás seireen - ¶ Ánná lâi váivášum: ¶ – Ulmuin láá toi várás jieijâs ruustigeh, moigijn sij rähtih čuovâid. ¶ Nuorttâsämikielâ aabispargo lii pieijum joton ¶ Olmooš, kote soorijd lii eenâb čuággâm juo tiätá, et sareh siäiluh uáli hyeneeht vorâsin. Taid ferttee kalmaattiđ, kuškâdiđ teikkâ vuoššâđ. Kalmaattem ääigi soorij uulguš váháš siđhásmuvá, mut tot kal ij ettii saremálásijd kokkiimist. Äššitobdei mielâst soorij pyeremus siäiluttemvyehi lii kuškâdem. Kuškâdum sareh láá-uv tegu njálgáh, suoskâđ nuhtán. Saareest iä lah alnees siäiluttemamnâseh já tanen tast ij lahkin suuvrâ smakkâ, mut ij tast lah kale myerjisukkârgin meendu ennuu alnees. Taan ääigi maaŋgah rähtih soorijn sukkârmarmelaad. Ovdil lâi táválâš taggaar sarepurrâmâš, mast soorijd siävuttuvvojii roovâjáávuh teikkâ mohnii eres jáávuid. Soorijd láá sämmiliih kiävttâm oovtâst eres purrâmušamnâsijgijn, moh ain teivâsii leđe. ¶ komiteast láá ohtsis vittâ jeessân. Säämi parlamentaarlâš rääđi noomât nelji jeessân jyehi niäljád ive ¶ 1. Piät. ¶ Nihkolas Valkeapää ¶ – Mut lii onne paahâs! Ij vaijaam huksimsaajeestkin ennuu porgâđ! pahudistij Juhháán eemeedsis siisâ puáđidijnis já nuolâi vala majemuu-uv T-pääiđis. ¶ Päikkinoomâi ubâlâšmeeri oovtâst numeristum nomâiguin ij lah siämmáš, ko lopâlâš nummeeroornigân sirdem maŋa kávnovala 392 päikkinommâd lase, maid ferttij stelliđ puustavoorniglávt sajasis, mut jo valmâšin väridum nummeer puotâ. Jis nummeer maajeeld lii stuorrâ puustav (ovdâm. 530A ), mii lii Baijosavvon , lii saahâ eidu tágárist maŋeláá lasettum noomâst. Jis siämmáá nummeer puotâ lii teivâsâm nubbe-uv nommâ, te talle nummeer já puustáv lává 530B , mii lii Baijosavvonbuolžžat já jis vala kuálmád-uv nommâ lii teivâsâm siämmáá nummeer puotâ, te talle nummeer já puustav lává 530C , mii lii Baikajeaggi , jna. ¶ “Nitshijäyrin seita. Nitshijäyrin rannalla Kuoshkuljoen suussa, Inarin pohjoisnalla on hyvin ruma halkeillut kivi, ei kovin suuri. Sitä on palveltu ennen ja voideltu niin, että »se on keltaisena vieläkin.»” ¶ Staatâ tâi lahâasâttâs kyeskee iävtuttâsah: ¶ Näkkäläjärvi, K. 2008. Säämi kielâlaavâ olášume iivijn 2004-2006. Sämikielâ toimâttâh, Sämitigge. Meid viärmádâhalmostitmân. ¶ Sämitigge asâttij pargojuávhu valmâštâllâđ sämitige pargo-oornig olesuđâsmittem. Pargojuávhu pargon lii rähtiđ iävtuttâsâid pargo-oornig uđâsmitmân nuuvt, ete uđâsmittum pargo-oornig ličij tuhhiittum ive 2015 loopâ räi. Pargojuávkku kalga kuullâđ pargostis pargovievâ já väldiđ vuotân lahâasâttem já haldâttuv almos ovdánem. Pargojuávkun nomâttii sämitige saavâjođetteijeid, haldâttâhhoovdâ já pargovievâ nomâttem ovdâsteijee. Pargojuávhu tievâsmiteh lasseen pargovievâ nomâttem ovdâsteijein. Pargojuávhu čällen nomâttii má lahâčällee. ¶ ruáhujaavrijn = ruohikkoisissa järvissä 187 ¶ km km km ¶ Säämi Parlamentaarlâš Rääđi uáiná, et pággunjuovâmeh lopâtteh Njeellim puásuituállei já sii perrui máhđulâšvuođâ hárjuttiđ säämi kulttuur. Rääđi uáiná, et pággunjuovâmeh láá tuođâlávt ruossâlâs OA olmoošvuoigâdvuođâi já poolitlâš vuoigâdvuođâi kyeskee sopâmuš 27. artiklain. Siämmáánáál pággunjuovâmeh láá ruossâlâs Suomâ vuáđulaavâ omâduv syeje miäruštellee 15 §:jn. Säämi Parlamentaarlâš Rääđi uáiná, et pággunjuovâmeh láá čielgâ čááitus tast, maht Suomâ puásuituálulaahâ ij vääldi vuotân säämi puásuituálu sierânâsjiešvuođâid, mast poccuid tipšoh siijdâimield tâi čaggekudijmield ucebijn ohtâduvâin ko tááláá laavâ miäruštâllâm paalgâs. Siijdâi luándutileh pyehtih spiekâstiđ nuuvt čuuvtij nubijnis, et koskâmiärásâš njuovvâmprooseent puohháid palgâs uásálijd puáhtá leđe tápulâš ovtâskâs siijdân – tegu Njeellim tábáhtusâst lii keevvâm. ¶ Pariisi ¶ – Nuuvt vâi, iätá Ailâ já kávkká peevdi, mutâ ijhân sun valagin uáini seebi keejigin stááluin. ¶ 149B Puárásmâm talkkâseh tuálvojeh apteekin. ¶ Ohtii mun te valdim savehijd, aigum eelliđ riävskáid pivdemin, mutâ jyelgi lâi nuuvt hiäju, et jiem pissoom savehij alne. Tot tälvi moonâi nuuvt ete jiem puáhtâm maiden losebijd pargoid porgâđ. Mutâ puáránijhân tot viijmâg tommit, et koostâm pyereest väzziđ já lihâdiđ. Ijge tot valagin lah raappâd, ige šoodâgin tađe pyerebin. ¶ kogo olmoošjotoluvah Iänuduvâst, Suáđigilist já Ucjuuvâst čonâseh oohtân ¶  perfektist: Must Vuojijm Rapid City čoođâ já jis kuávttáá liččijm lamaš joođoost, te vissásávt liččijm lappum. Amerikkaliih luoddâmeerhah láppojeh ton reklaamhivvâdâhhân, jiemge mun oppâm kuássin taid huámmášiđ. Selvânijm kaavpug čoođâ, ko vuojijm Gladys kuáhtá auto "puskurist" kiddâ já ko poođijm Mounth Rushmore National Memorial muštomeerhâ alda, te Gladys-kyevtis kuođijn munnuu toos já vyeijiláin Black Hills City :n, muái passijm kuávttáá. ¶ Čohčuv mij pivtep šaapšaid viermijn. Eeči já enni moonnâv suáppud ehidist. Mun-uv moonâm iđedist fáárun ko tot lii hitrup kuohâđ. Ko mij lep kiergânâm, moonnâp äiji luusâ čolliđ šaapšaid. Mij adelep äijihân muáddi passeemkyele já loopâid kalmadittep. Čohčuv meiddei iälâm tuohâstmin viljâpeelijn. Munnustlii jiešrahtum härssee, moin pivdeen puškoid, šaapšâid já vuáskunijd. ¶ Porthááh láá ciägguseh já toi ¶ Tot koijâdij Bumbaast já Timonist, mutâ toh iävá máttâm ¶ máhusajos ¶ — NJÄLMI ÁÁVUS! ¶ Ko poođijm ehidist pááikán, te táálu eemeed Cari Mayo faalâi mijjân artisokka-nommâsâš purrâmâš. Maŋeláá eelijm oppeet uággumin, mut aaibâs siämmáin puátusáin, ko jiehtinâš-uv. Lam kustoo tuušijd láitástâllâm ameriklâš ulmuid. Sij láá hirmâd ustevliih já áinoo hettejeijee äšši tääbin lii munnuu kielâttemesvuotâ. Oxford eŋgâlâskielâ lii nuuvt ereslágán, ko Amerik eŋgâlâs. ¶ Lostâ-Čyeiminsuálui = Pikku-Söimi ¶ – Mut mondiet tust iä lah kammuuh jyelgist? Elmer imâštâlâi. ¶  koskân Immeel sáárnui já eeđâi: ”Kiäm vuolgâttiččim? Kii vuálgáččij tuálvuđ sääni?” ¶ 8. ¶ 183 ¶ Sämitigge haalijd vuáđudiđ ive 2008 pargoos algâttâm aanaar- já nuorttâsämikielâi kielâjurgeleijei viirgijd. Sämitigge iävtut asâttâs nubástus, mii addel máhđulâšvuođâ virgij vuáđđudmân. ¶ skuáppu . Tiivrij tievâslâš hämimolsom muddo, ko suovsâst lii šoddâm liihâdhánnáá skuáppu. Ton siste ovdán rävis tivre. ¶ Kirjeest Kirsi Kunnas: Puupuu ja Käpypoika. ¶ Nuorâirääđi ¶ Niillas Holmberg lii maaŋgâpiälásâš sämitaaidâr Ucjuuvâst. Sun lii musijkkár, tivtâsteijee, čájáttellee já televisiolaiđiistellee. Ivveest 2014 Niillas finnij Sämirääđist kirjálâšvuođâpalhâšume suu tihtârahtusist ¶ värree čohčâ-skammâmáánust ¶ – Vyelgeen peri, Matti moovtásk, váldá saŋko já puáimur kietân já vuálgá čyemenjâsâi kulij. Matti tiätá jo, ete ko ákku sárnu muorjijn, te sun uáivild čyemenjâsâid. Väzidijnis čyemenjâsâi luus, ákku muštâl Maatin, mondiet tot lii lamaš ain tergâdis myerji anarâššáid. ¶ Liegâsvuođâstielâs lii kuávlu, mast lii ¶   Kašnjaatluovtâš AVV Lusmenjaargâ vuoluubeln, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ Cekkiviärmáduv ađai koordinaatisto lovoiguin puáhtá saje almottiđ káártást tärkkilávt. Sajemiäruštâlmist láá kiävtust puustaveh N , E , S já W , moh láá uánádâsah eŋgâlâskielâlâš saanijn. N uáivild tave (north), E nuortâ (east), S määdi (south) já W viestâr (west). Ovdâmerkkân Helsig sajadâh lii 60° N já 25° E . 60° uáivild, et Helsig lii 60 cekkid peeivitäsideijest já N , et tot lii taavaapiäláá páálubeln. 25° uáivild oppeet tom, et Helsig lii 25 cekkid nollá-ceehi kukkodâhpirrâduvâst já E tom, et Helsig lii nuorttiipiäláá páálubeln. ¶ Uđđâ testament vuolgâteekstân ađai kreikakielâsâš algâteekstân. ¶  Válducelkkuuh – toimâttâm oovtâst Pekka Sammallahtijn Suoma–säämi–suoma škovlasänikirje ive 1983, ¶ vuolgâttâm taam, ¶ Máttááttâl tubdâđ täid šaddoid. ¶ – Na vissâhân. ¶ Oppeet sun stubbái njunulâs savehijdis oolâ luátku muottui. Suu mielâst oroi, et taas ličij vuovâs veikkâ nohádiđ já tot juurdâ lâi-uv kuhháá suu mielâst. Nuuvtpa sun taantovváá viällái-uv ennuu kuhheeb ääigi liihâsthánnáá siämmáá saajeest ko vuossâmuu keerdi, mutâ te viijmâg juurdâ čoskij uáivân: ¶ – koskâveepsih ovdâveepsij ovdiibeln ¶ Mun lam šiev kuáđutteijee. Mun tuubdâm savzâidân já toh tobdeh muu, tego Eeči tobdá muu já mun Eeji. Mun adelâm jieggân saavzâi peeleest. Must láá meiddei eres saavzah, tagareh, moh iä lah taan savzâääiđist, já taid–uv mun koolgâm keččâđ. Toh kuleh muu jienâ, já nuuvt kalga leđe ohtâ čagge já ohtâ kuáđutteijee. ¶  taam Ijâttes Ijjâ -festivaal álgá vástuppeeivi 15.8.2014 jo ärbivyehhin šoddâm paarnij- já nuorâipeivijn, kuus láá almottâttâm paijeel 240 pärnnid já nuorâd pirrâ sämieennâm. Peivi álgá škovlâlijd uáivildum muusikpargopájáiguin, moi stivrejeijen tuáimih taan ive algâaalmugkuosij lasseen el. kárášjuuvâst puáttee jyeigee Johan Anders Bær, anarâš ráppájeijee Amoc, SomBy-juávhust uápis artisteh Juho Kiviniemi já Oula Guttorm sehe Aila-duost uápis Jessika Lampi já Heli Aikio. Säämi párnáikulttuurkuávdáš Mánnu pelestis uárnee vástuppeeivi säminuoráid uáivildum "Stááluh mii kulttuurist" -pargopáájá Sämimuseo Siijdâst. Paarnij já nuorâi muusikpargopáájáid almottâttâm lii nuuhâm jo kidduv, mutâ Mánnu uárnim páájáid kiergân vala almottâttâđ. Lasetiäđuid Mánnu páájáin finnee párnáikulttuurkuávdáá toimâjođetteijest Petra-Biret Magga-Varsist p. 040 7325 503. ¶ Joovsep čielgij juhâmuškyeddei, mon epivuoigâdvuođâlâš lâi, et sun, Joovsep, lâi faŋgâlist. Sun táátui juhâmuškyeddee muštâliđ taam kunâgâsân. Talle sun vissásávt pesâččij luovâs. ¶ C Njiellâm vaikuttâs ¶   Säminuorâi taaiđâtábáhtus tollui njuhčâmáánust Iänuduvvâst Heta škovlâkuávdáást. Teatter lasseen fáddán lâi meid Kove já tihtâ, moos movtijdittem uccui Nils-Aslak Valkeapää taaiđâlâš pyevtittâsâst. 45 nuorâ tivtâsteijest nelji čaalij tiivtâs anarâškielân já iärráseh tavesämikielân. Nuorttâlâškielâliih tiivtah iä taan tove puáttám ollágin. Nuorâ kovetaaiđâreh palhâšuvvii jo Heta tábáhtusâst. ¶ No poođijhân tot-uv äigi 20. pv lokamáánu 1943, et mijjân poođij taksi, já lei-uv kuhes taksi; lei juna veturi já ton maŋŋaal kuálustum vuáksávavnuh. Mun jiem muštegin mon ennuu toh lijjii. Talle mist aalgij mätki Nuorttâ-Kärjilân. Äänislanneest eelijm puurâdmin kanttiinist, tast vuojijm Kuobžâteermi (Karhumäki) peht Koikarin. Tot lei mii puáttee tukikohta, adei yksikkö (Täydennyspataljoona 9). Koikari lei ryešilâš kylá. Tobbeen lijjii puáris hirsâvisteh, moh lijjii mii-uv aassâmpäikkin. Lijjii tain motomijn tááluin asâmin ryešiliih nisoneh párnnáidiskijn. Párnnááh ellii mist motomin "liebuška" táttumin. ¶ Maaŋgâkulttuurlâš Aanaar - Laapi ¶ tekkikelduu = lihasjännitystä 147 ¶ PYERI PUÁTTIM JÁ PYERI PURRÂMLUSTO! (1.1.13/mm) ¶ Tom saajeest Jovnâ ij finnim innig čielgâs, maid sun eidu poorgâi. Sun mahtnii tuše luoštij seeini luovâsin já šoodâi korrâ ruočâ, ko stááluh ruámččájii siäinán. ¶ rähteevuoigâdvuođâlavváin (404/61). ¶ Aanaar paješkoovlâ teatterjuávkku Beaivvi áhkubat vuálgá ovdâstiđ säminuorâid väldikodálâš Nuorâ Kulttuur -tábáhtusân Lappeenranta-kaavpugân vyesimáánust. Ivnáás já čeepiht pivtâstum juávkku šadda 8.-9. luokaid väzzee nuorâin. Čáitáltâs Beaivvi bártni soagŋomátki kieđâvuš Piäiváá alge kuáššummääđhi já tom lii stivrim Petra Biret Magga. ¶ Lasetiäđuh: ¶ – Mun vuájám tuolmâmpyeráin já vááldám Myerji já Hirškiihâ-uv sáátun, Matti iätá, piäjá torvokappeer uáiván já tuámá olgos. ¶ Nuuvt porgim. Vyejestim tuolmâmmašináin Mielkkijuv mieli räi, jeđe kuorâlim juuvâ pajas tassaaš ko puáđiškuottii jieŋâlis viälmáh, maid Heikkâ lâi uáivildâm. Tállân ko kočâttim vuogâ tagarân, te eštus rovgij. Vejehááh lijjii kuármáseh sehe kievrah já taid lâi hitruu uágguđ. Ko haŋkkâ lâi tievâ, te väzzilim juuvâ vuálus pyerán luus já vyejestim Saarelân. Táálu táválumos kyelipurrâmâš lâi tiäđust-uv sälttitidde já vuoššum suávvil. Ko puohtim haaŋkâ tievâ stuorrâ vejeháid, toh lijjii luosâtáálu-uv ulmuid spesiaalpurrâmâš. Eellim vala nube-uv keerdi Mielkkijuv kierrust uággumin, mut jiem innig finnim siämmáálágán saallâs. Muu mielâst oro, et toh rogeh tobbeen juuvâ kierrust lijjii tagareh, et vejehááh iä peesâ toid kuárŋuđ aainâs návt kesičääsi ääigi, ko Mielkkijuuhâ lii nuuvt cuáhi já ciägus. Ama mun vissâ kyerrejim taid talle ovdebáá keerdi já lasevejehááh pesâččii kuárŋuđ iäskán čuávuvâš kiiđâ, ko čääci ličij juuvâst eenâb. ¶ já nube tááhust anarâskielâsâš jurgâlusâi ohtân skoposin lii čielgâsávt toi kevttim ¶ ráámmátjurgâlmist, tastko jurgâlem tábáhtuvá ráámmátjurgâlemohjelmáin, moi peht ¶ satâšeijest kalgeh leđe fáárust párnáá vuáđutiäđuh (šoddâmäigi) ¶ šah jorgettáin já oinijn maid Pocahontas lâi máálám koorin, toh njivádáin paaloost. ¶ Piisam (93B) puohtii čyeti ihheed tassaaš Tave-Amerikâst Suomân čevđiellen. Piisamijd ištâdii motomáid čuođijd javrijd, main toh láá levânâm pirrâ Suomâ. Tave šoŋŋâduvâst piisam tuurhâ kvaliteet ovdán eromâš pyerrin já pyeremus muddoost tot lii kiđđuv jieŋâi suddâm ääigi. Piisam lii meccivalje-ellee, maid pivdeh káskástuvâiguin. ¶  kevttinvuávám Vuáđulaavâ aalgân láá čallum staatâoornig vuáđđuseh já ¶ Jurgâlâm Matti Morottaja ¶ Lii kesi-iiđeed Myerji já Hirškiihâ päikkivyevdist. Hirškiihâ já Myerji eeči já enni koccáv ain jo tooláá iđedist já vyelgiv tállán jäävri oolâ viermijd kuohâđ. Enni já eeči suuhâv já kuohâv viermijd vuáruluvâi. Onne enni suhá já eeči kuáhá viermijd. Mecci lii jo tievâ elimist já luudij jienâin, mutâ Myerji já Hirškikkâ uáđđiv ain tutâvâžžân lieggâ, timmâ ulloräsilovdui vyelni. Motomeh elleeh-uv láá uáđđám iho já láá eidu koccám. Motomeh elleeh vuod láá koccáám já jottáám meecist ubâ iijâ ucâmin já pivdemin purrâmuš. ¶ Savâstâllâm: Jurgâlem koččâmušah ¶ Atlant paajaabeln 08.06.98 vuossaargâ. ¶ Táálášolmooš vajâldij Afrikâst eres eennâmoosijd, ko fiätus áánsust tot vuáhádui eelliđ ain ovdiist váduhub tiileest. Sij lijjii ovdiist-uv čepibeh pivdeeh já áppádii koddeđ joba tallaa ääigi stuárráámusâid elleid, tegu mammutijd. Kuuloold sij oppii meiddei viljâliđ eennâm já toollâđ käärji. Ulmuuh vuáháduvvii eelliđ jieškote-uv kuávluin, já sijjân šoddii jieijâs kielah já oskolduvah. Vyevih máttááttuvvojii párnáid, já nuuvt šoddii sierâlágáneh kulttuureh. ¶ - Ete maid tun lah smiettâm? ¶ Taažâ sämitigge (Sámediggi/ Sametinget) vuáđudui ive 1987 (laahâ 1987:56) já tot algâttij tooimâs ive 1989. Sämitige kuávdášhaldâttâh tuáimá Kárášjuuvâst uđđâ parlamenttáálust, mii vihkui skammâmáánust 2000. Kaavnah lase tiäđuid ton päikkisiijđoin www.samediggi.no . ¶ Jormokuoškâ oovdiš táálu ¶ iäránij oppuu suoivâ, ¶  algâaalmugij Lasetiäđuh: totkee Suvi Kivelä, Sämiarkkâdâh, puh. 050 562 3676, sleđgâpostâ: Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. ¶ Maaŋgah sämmiliih láá váldukielâi tiädu vyelni monâttâm algâalgâlâš kielâs. 1960-lovvoost álgám etnisâš moránem lii jođettâm sämikielâ tiäđulâš varjâlmân já maaŋgâlágán kielâ iäláskittemtoimáid. Sämikielâ finnij virgálii sajattuv ive 1992 säämi kielâlaavâ mield. Säämi kielâlaahâ uđâsmittui ive 2004. ¶ Petra Magga-Vars (sämitigge) ¶ Tom ij ohtkin toin ulmuin, kiäh tast lijjii uáinimin, ollágin oskom, veik sij kale tiettii suu vievsâs almajin. Ceelhij mottoom toin ulmuin: ¶ Kielâvuoigâdvuođah ¶ – Mun lam allergilâš lieđikoovjân já suoinijd. ¶ 3. Kupâlâstiäppustielâs ¶ Huápulâštalkkâseh já toi adelem ¶ PREFAATIO LOPÂTTÂS (TÁVÁLŠ) ¶ c) Jurgâl uánihumos objektiiv vuáluskulij ađai keevti ucemus stuárádâs vistig. ¶ Eila Tapiola ¶ – Pilledeh puoh uáinusijd tääbbin, Šluŋkki! Nuuvt toh taheh! ¶ peeivitäsideijee ¶ Sahtispaanjâ ¶ Ko kuobžâ lii nohádâm tälvinaharáid, te ton roopâ liegâsvuotâ luáštá táválâš liegâsvuođâst, mii lii 38 cekkid, motomijd ceehijd vuáluskulij, mut enâmustáá 7 cekkid. Ko kuobžâ kesiääigi kuárjid já vuoiŋâst, te ton váimu cuákkát 40 kerdid minuttist. Ko tot lii puoh lussâdumos tälvinaharist, te ton váimu časka tuše kahcii minuttist. Veikkâ čuálih já čuávji láá-uv kuárus, te liijká pottâčuálân čokkân nuuvtkočodum čuálinukka (suolinukka), teikkâ miinii taggaar čuálinjivle, mii kara já lii suullân kulmâlov senttisâš já maid miäcásteijeh tááláá ääigi kočodeh kässipunccen. ¶ Eres: (om. tyejeh, livđe) ¶ Äänekoski D4 ¶ Stivrâpaje stuárráámus proojeekt lii kuittâg lamaš seervi peividum nettisiijđoh, moh kolgâččii lekkâsiđ loppâive 2012. Nettisiijđoh palvâleh SSN tehálumosijd uulmijd, moid kuleh säminuorâi fattim eennâmvijđáht sehe seervi tooimâst tieđettem. Aldapuátteevuođâst SSN vuáváá eres lasseen tábáhtus Kavnâdem 2 Ruotâ já Taažâpele säminuorâi servijguin sehe algâttiđ rekrytistemkampanja, mon uáivilin lii toohâđ SSN tooimâ uáinojeijen já kiäsutteijen nuorâi čoolmijn. ¶ Ubâ kieldâ 191 1058 ¶ Eidu nievt Sáárá lâi smiettâm-uv ašij ovdáneme. Sun lâi tiättám eenis huápuid já meiddei ton, et sun lâi mietimielâlâš Kuivee háárán. Sáárá kuittâg piäluštij Kuivee: ¶ ČOOVDÂSÄÄNIH ¶ 166. Jotolâhrieggee ¶ pyehčee ¶ 4. Tuuđhâ ässeesaahadvuođâkáártá já šadolâšvuođâkáártá. ¶ “Čáhálig iäluust vääri čuuhijn eennâm siste já sun ij lah kuhheeb ko kulmâ kuárttil já sun lii piättáá já sust lii ennuu täävvir, silbâ já kolle. Olmooš ko kávná suu rääigi, te čana jievjâ káálluh tâi njuuppâh päädi kiäčán jeđe kurgâl vuálus tom jievjâ kammuu. Čáhálig cááhá kuohtuid juolgiijd jeđe kiäsá tom kammuu paddijn jeđe olmooš kiäsá pajas tom čáhálig já tot táttu maasâd, mut olmooš ij lyešti ovdil ko ruđâidis puoh lii puáhtám.” ¶ – Tothân lii pyeri, ete tun lah tiervâš. Luhhoost puáhuttem ij pište ige iilâšt kuhháá. Mun-uv lam finnim puáhuttâs tääbbin pyecceiviäsust, mutâ jiem finnim kal sierâ, äijih iätá, já lii maka pettâšum. ¶ Virgálii ohjelm loppâuásist lavluu Ucjuv sämikiel vyelitääsi uáppeeh, kiäid stivrij oovdiš Aŋŋel nieidâ Ulla Pirttijärvi. Loopâst lavlui ohtsâšlaavlân Säämi suuvâ laavlâ já Maamme-laavlâ, sehe kuásuttui juhlekäähvi. Káhvástâllâm maŋa ohjelm jotkui epivirgálâš kulttuuruásáduvváin, mast säämi musikkâreh soittii, lavluu, levddejii já juoigii säämi muusik. Puohnâssân taat juhle lâi nuuvt mielânpäccee já áinookiärdásâš, et jiem lah tiegárist vala kuássin lamaš já oskom et iänááš uási ulmuin tubdii siämmáá náálá. Maaŋgah lieggâ kijttoseh juhle uárnejeijeid. ¶ b. iäláttâsjuávkku: b. iäláttâsjuávkku: ¶ Čalmettis Bartimaios Mark 10:46-52 ¶ Pinokkio juuđij kááđu mield luholâžžân. Sun moijái puohhááid já puohah moijájii sunjin. Lâi hävski leđe jiečânis stuorrâ maailmist. ¶ kuvviđ, te stellii nommâkolbâd ton paaldân. ¶ Saijoos Čuákkim- já tábáhtuspalvâlusah uárnee sämikielâi tuulhâid. ¶ pygálus = sierrejuvvojeh ellen päccee poccuuh njuovvâmpoccuin ¶ Čuákkim maŋa Ánná savâstâlâi Hanssáin kuhháá. Suu mielâst oroi aaibâs tego päikki ličij puáttám hirmâd alda. Hanssâ lâi mudoi-uv sunjin uápis, ko sun lâi Eerki, suu viiljâ, oovdiš škovlâskippáár. ¶ – Puáttiđ tääl huápust muu kuuvl! sun avžui kaandâid. ¶ Mun vuod koijâdim uđđâsist, kost muu tävireh lijjii. Čorgejeijee čielgij, et sun lâi tuálvum taid vuálus – kavnum täviráid. Mun vuod koijâdim, puávtáččij-uv taid finniđ mahten maassâd, ko kolgim nutkâđ taid vala lavkkâsân. Já nuuvt te čorgejeijee lappui. Piištij suullân love minuttâd ovdilgo sun poođij. Sust lâi kieđâstis lastiksekkâ, mon siste uáinojii muu tävireh. Talle poođij vala čorgejeijee hovdâ šallišiđ tien unohis tile, et čorgejeijee lâi muu piergâsijd nuurrâm. Siämmást ko kuldâlim sunnuu, mun lebbejim lastikseehâ tävirijd peevdi oolâ jeđe nuđhâškuottim taid lavkkâsân. Hovdâ ain čielgij, magareh pargovyevih sii hotellist láá, mii maht-uv tuáimá. Čorgejeijee lappui jo, mut mun fakkist huámmášim, et muu uccâ laavhâš lâi ain lappâsist. Hovdâ čielgij ain, já ko must aalgij leđe huáppu, ferttejim koskâlduttiđ suu sárnum. Ferttejim kaččâliđ čorgejeijee maŋŋaal. Hovdâ vuod kaačâi muu maŋŋaal já ain eenâb šallišij tábáhtus. Čorgejeijee ij lam kiergânâm meendu kuhás: sun lâi muádi uuvsâ tyehin čurgiimin čuávuvâš vistegis. Čorgejeijee kuldâlij muu já smietâi: “Vyerkkejim-uvsun mun tom lavhii vâi leggistim-uv mun tom meddâl...?” Sun vuod tuámittij keččâđ. Viiđâ miinut siste sun poođij, já sust lâi muu laavhâš kieđâst. Kijttim suu, nutkim lavhii stuorrâ lavkkâsân já kuođđim čorgejeijee hovdâinis muu loonjân. Must lâi tääl tuođâi-uv huáppu buusin. Lijjim jo tijmepele maŋanâm jieččân algâalgâlii äigitaavlust. ¶ Säämi kulttuurkuávdážân šaddeh toimâvisteh Sämitiigán, sämikulttuurân kullee maaŋgâpiälásâš tooimân sehe säämi máttááttâs- já tutkâmuštooimân. Tai lasseen viäsu kuávdášlâš visteh láá maaŋgâtoimâ- já palvâlemsyergi pirrâ čokijdeijee ohtsâšvisteh: lávdástâllâm-, škovlim- já maaŋgâtoimâvisteh sehe raavâdviäsu. Ohtsâšvistij kevttim lii tehálâš uási ubâ kulttuurkuávdáá tooimâ. ¶ – Tun váázáh nuuvt jotelávt, ete lii jo vaigâđ juksâđ tuu ovdil ko peesah käävpi kaasan. Mun lam jo puáris já jyelgivääni, ákku povvâst. ¶ – Heikkâ kejâstij tijmásis: ¶ © 2006 Sámi musea Siida & Anarâškielâ servi ¶ Vuáláduvâin lii táválávt lieggâsub ko ollâgâsâst pajosijn tâi váráduvâst. ¶   láá kevttum ävkkin Taažâ já Ruotâ sämitige sämikielâ pehtilittem- já ovdedemtooimah. ¶ Sun lâi puuđâldmin tast maidnii ko kivkked tot suárvi mon maddust tullâ lâi, viirâi eidu suu oolâ. Kuhes uávsih postii enâmân suu kyevt pele já sun šoodâi tapčasân suárvi vuálá. Sust lâi assaas tälvikappeer uáivist te tot suoijij uáivi. Lâi sun kolmâštum ko suárvi koočâi oolâ já čooskij suu uáivân. Ko sun iäláskij te ij peessâm lihâstiđgin aalgâst. Jurduuh lijjii maaŋgâlá´áneh. Tieđij ete ulmui jotolâh ij jottáám togobeht, ohtkin ij kavnâččii suu eidu tállân, eergih niälguččii, jieš kolmuuččij jaamâs. ¶ Sämikielâi iäláskittemohjelm rähtim lii sämitige taan vaaljâpaje ohtâ tehálumosijn uulmijn, pahudij sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi sämikielâ já maorikielâ iäláskittem kieđâvuššee seminaarist Helsigist. - Lam iiloost, et iäláskittemohjelm rähtim ovdán, páhudij Näkkäläjärvi já kijttâlij meid tast, et staatârääđi lii čonâsâm haldâttâsohjelmist sämikielâi iäláskittemohjelm olášutmân já resurssistmân. ¶ Muumi uusâi moovtâ. Vijmâg sun kaavnâi uuvsâ, mii tuálvui sevŋis já váháš paldanâs viistán. ¶ Áile-Risten artistin Veijo Länsman muštokonsertist kesimáánust 2015. ¶ Vástuppeeivi 16.4. piäsá meiddei säämi aalmuglâšohtsâškodde ađai säämi seervih já ornijdumeh oovdânpyehtiđ uáinuidis sierânâsraportistei. Sierânâsraportistee kolliimân lohtâseijee aalmugijkoskâsii konferens teeman láá sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuotâ algâaalmugin, eennâm-, čäci- já luánduriggodâhvuoigâdvuođah, párnááh já nuorah eromâšávt kielâ já máttááttâs uáinimčievâst sehe olmoošvuoigâdvuođâsopâmušâi kocceem já meriáigásâšraportistem jieškote-uv riijkâin. ¶ Loot kejâdij pirrâsis. Jordan jolgâdâs ličij pyeri. Loot valjij Jordan jolgâdâs já jottái toho. Abram paasij Kaanaanenâmân. ¶ Liäkšájuuhâ F4 ¶ čuđđâ rakkula ¶ SomBy ¶ - Sämikielâlâš sijdâpargee Njellim-Kiđđâjävri kuávlun 23 875,50 € ¶ Kanavavuonâ = Kanavavuono ¶ Áárvustoonnum Täsivääldi President, riehtiminister, kunnijâttum Taažâ já Ruotâ sämitigij presidenteh já Kuáláduv sämiparlament saavâjođetteijee, pyereh sämmiliih já eres juhl eviehâ! Lieggâsávt tiervâpuáttim sämmilij jieijâs parlament- já kulttuurtáálu já uđđâ sämitiggepaje lekkâmáid. Lii ilo uáiniđ tii tääbbin áávvudmin sämmilij ovdâstâslâš demokratia já kulttuurkuávdáá. Maaŋgâ ive huksim- já vuávámurkko lii tääl finnejum loopân. Tot lii lamaš stuorrâ já striäváidittee pargo, mut ij tot taas nuuvâ. Kulttuurkuávdáš taarbâš siskáldâs, tooimâ já tot kalga lääččiđ positiivlii vaikuttâs ubâ sämikuávlun. Suomâst láá šiev vuolgâsajeh tevdiđ aalmugijkoskâsijd kenigâsvuođâid jieijâs algâaalmug kuáttá. Puávtáččij ettâđ, et haldâttâsohjelm vuáđuld Suomâst lii tääl haldâttâs, mii lii ubâ historjá puoh mietimielâlumos olmoošvuoigâdvuođâi kuáttá. Vuárdámušah láá stuárráh já tuáivum já oskom, et staatârääđi nähcee olášuttiđ haldâttâsohjelm sämikirjiimijd šiev oovtâstpargoost sämitiggijn já vuosâsajasávt mii kunnijâttum täsivääldi President torjuin. Haldâttâsohjelm já eromâšávt Suomâ viggâmuš ratifisistiđ Ilo 169-sopâmuš lii luptim sämmilâšvuástásii lihâstâs. Lihâstuv jesâneh láá algâttâm sämmilij vuoigâdvuođâi vuástálistem aktiivlâš sämmilij aštuiguin, internet- já mediakámppádmáin já sovskappeervuolgâttâsjuávhuiguin Helsigân. Vuoiŋâ lii koorrâm eres-uv kuávluin Suomâst, koskâvuođâ anneem Suomâ kielâ- já kulttuurucceeblovvoid sehe enâmânvärrejeijeid lii koorrâm ovdiist. Syemmilâš ohtsâškodde já poolitlâš njunošjuávkku kalga čäittiđ, et ucceeblovoi olgoštem já äštim iä kuulâ syemmilâš ohtsâškoodán. Viggâmušah pyerediđ sämmilij sajattuv láá luptim meid eres aalmug haaluid peessâđ luuhâmnáál sämmilâžžân poolitlâš uáivilij, jieijâs vuáttámuš, aassâmsaje tâi tovlái madârvaanhimij vuáđuld. Alemuu haldâttâhrievti čuávduseh moonnâm keesi sämitige vaaljâluvâttâlmân ucâlum ulmui väidimijn láá lekkâm taan savâstâllâm. Sämmilijn lii stuárráámus máhđulâšvuotâ uážžuđ sämikulttuur turviđ puáttee suhâpuolváid haldâttâsohjelm olášume mield. Mut siämmáá-áigásávt sämikulttuur puátteevuođâ áštá sämitige já sämikulttuur suddâlume syemmilâškulttuurân jis sämmilâšvuođâst šodâččij puohâi lappilij vuoigâdvuotâ nuuvt, et ulmuin ij liččii rievtis ohtâvuotâ sämikulttuurân já sämikielân. Sämikulttuur ij lah mielâtile ige kulttuur sirdâšuu ige siäilu geenijn, viärutuođâštusâin tâi uáivilijn. Sämmilâšvuotâ lii ohtâvuotâ jieijâs ovdâ- já madârvanhimáid, puásuikuátumáid, kyeličassijd tâi miäcástemenâmáid, kielâ riggodâhân, ärbivuáválâš tiätun, árvumailmân já siärvusvuáhádâhân. Sämikulttuurân olmooš šadda ovdebij suhâpuolvâi sirdem tiäđu, tááiđu já hárjánem pehti ubâ suuvâ uápistâssáin já ovdâmerháin. Suomâ já sämmilij poolitlâš njunošist vyerdip ennuv. Lam ilolâš, et Täsivääldi President lii tiäduttâm árvujođetteijeevuođâ, mon president sajadâh lii puáhtám. Suomâ taarbâš tom sämiaašijn. Suomâst lii haalu leđe aalmugijkoskâsâžžân sundečäitten ráávhupargoost já olmoošvuoigâdvuođâi ovdedeijen. Suomâ lii-uv viggâm iäljárávt OA torvolâšvuođârääđi molsâšuvvee jesânin. Pargo uážžum, miänástuvvee tipšom já ubâ Suomâ aalmugijkoskâsâš oskottetteevuotâ váátá Ilo 169sopâmuš ratifisistem. Maht Suomâ puávtáččij čuávdiđ maailm kriisijd, jis tot ij nahcii sooppâđ aalmugijkoskâsii sopâmuš ratifisistmist maailm rávhálumosáin aalmugáin? Säämi algâaalmugkulttuur turvim váátá merideijein tyestilvuođâ já ruokkâdvuođâ piäluštiđ sämmilij sajattuv já vuoigâdvuođâid jieškote-uvlágán juávhui vuárnutmist peerusthánnáá. Čuovviittâsstaatâ kalga turviđ tagarij ulmui vuoigâdvuođâi olášume, kiäh láá puoh hiäjumus sajattuvâst. Sämisiärvus vuárdá meid sämitiggeest ennuv. Sämmiliih láá adelâm mii pargon ovdediđ sämmilij sajattuv. Eromâšávt tääl sämitigge kalga leđe nanos já ohtâlâs, ko mii kulttuur, eellimhäämi já vuoigâdvuođâid äštih kulttuur ulguubeln. Säämi aalmug mijjân adelâm ovdâsvástádâs lii styeres já mij tarbâšep kuoimijdân eenâb ko kuássin ovdil, vâi pyehtip selvâniđ mijjân asâttum pargoi tevdimist já leđe säämi aalmug luáttámuš árvusiih. Áárvustoonnum Täsivääldi President, pyereh juhlekyesih, Arktâlâš kuávlu luánduriggoduvah láá šoddâdâm uđđâ kolleruámustem tavas. Mist sämmilijn ige ereskin arktâlâs algâaalmugijn lah äššitubdâmuš malmâlaigomist, ryevdimaađijij rađekobđoduvâin tâi oljopooráámist, mut luándust já ton maaŋgâhámásâšvuođâst, arktâlâš kuávlust elimist já luándu pištee kevttimist mist lii tađe-uv pyereeb äššitubdâmuš. Eidu taat tiätu lii ubâ globaallâš mailmân eellimtehálâš jo šoŋŋâdâhnubástus-uv keežild. Suomâst halijdeh ruukijd vuáđudiđ lase já uážžuđ uásis meid lekkâseijee merâkiäinui aavhijn. Lii-uv vaarâ, et uárjimaailm täävist siämmáid feiluid arktâlâš kuávlu luánduriggoduvâi ávhástâlmist ko kolonialisteh äiginis. Luándu, puátteevuođâ ige algâaalmugijd uážu uhrediđ uánihisáigásij vuáitui oovtâst. Historjást kalga oppâđ. Sämikulttuur puátteevuotâ lii čonâsâm mii päikkikuávlu luándun, kulttuur kuátumân. Sämmilij ärbivuáváliih iäláttâsah láá tuháttijd iivijd puáhtám jiegâ raavvâd já áigápuáđu sämmiláid. Ärbivuáválij iäláttâsâi porgâm lii kuittâg šoddâm váddásubbon ohtsâškodálii jorgáldâhmuddoost já šadda váddásubbon ovdiist-uv šoŋŋâdâhnubástus keežild. Ärbivuáváliih iäláttâsah kyeddih sämikielâ, ärbivuáválii tiäđu já sämikulttuur eellimvuáimálâšvuođâ. Ärbivuáváliih iäláttâsah iä siäilu ohtsâškode torjuuttáá. Moonnâm keesi luovâttui sämmilij ärbivuáválii tiäđu tile já ovdedemtáárbuid kieđâvuššâm pirâsministeriö asâttem pargojuávhu loppâraapoort. Raapoort lii tuáivumield cuvnâmtijme mii ohtsâškode poolitlâš njunošân já árvujođetteijeid. Sämmilij ärbivuáválâš tiätu lii vaarâst lappuđ sierânâstoimâittáá. Eromâš uhkevuálásâš lii nuorttâ- já aanaarsämmilâš tyejiärbivyehi. Ärbivuáválii tiäđu turvim váátá sämikielâ já ärbivuáválij iäláttâsâi eellimvuáimálâšvuođâ sehe ärbivuáválii tiäđu iäláskittem já turvim nuuvt haldâttuvâst, škovliimist, ruttâdmist ko lahâaasâtmist-uv. Ohtsâškode pargovuáháduvah, haldâttâh já lahâasâttem kalgeh vuáháduđ já muttuđ västidiđ sämiiäláttâsâi já ärbivuáválii tiäđu táárbuid. Sämmiliih láá vuáhádum syemmilâš ohtsâškoodán jo aaibâs tuárvi. Suomâ staatâst lii äigi adeliđ sämmiláid sämikulttuurmiäldásijd máhđulâšvuođâid toimâđ – muide ep vaađâ. Kiäsám-uv tijjân pyereh merideijeeh. Algâttep oovtâst säämi ärbivuáválii tiäđu suojâlemtooimâid tállán! Sämmilij meddâlvarrim sämikuávlust lii jođálmâm já jođálmâš ovdiist-uv sierânâs toimâittáá. Meddâlvarrim áštá ubâ sämikulttuur puátteevuođâ, ko sämikuávlu ulguubeln ässee párnái já nuorâi ohtâvuotâ sämikuávlun, sämikielân já ärbivuáváláid iäláttâssáid hiäjusmuvá. Vaikuttâsah oleh puáttee suhâpuolváid já sämikulttuur váimusân. Sämikielâi iäláskittemohjelm olášutmist lii huáppu – kiäsám-uv staatâvááldán, et ohjelm olášutmân kávnojeh resursseh já olášuttem álgá jo taan ive. Áárvustoonnum Täsivääldi President, pyereh kuldâleijeeh! Sämmilij meeri lassaan ovdiist-uv Suomâst, et tääl tot lii suullân 10 000. Sämisiärvus lii siäiluttâm eellimvuáimálâšvuođâs puohâi munevuárdámušâi vuástá. 1900-lovo suomâidittempolitiik lâi vaarâst läpittiđ sämikulttuur Suomâst. Väldikulttuur uáinimčievâst puáhtá nevttiđ tanen, et maailm lii muttum ige sämikulttuur innig tuubdâ siämmáážin ko tot lâi 100 ihheed tassaaš. Globalisaatio ääigi puáhtá tubduđ tanen, et ovdánem lii uáli jotteel. Sämikulttuur tááhust nubástusah láá tábáhtum, mut iä nuuvt merhâšitteeh ko fakkist puávtáččij jurdâččiđ. Sämmiliih láá selvânâm neelji väldikode viärutteijein, uđâsässein, väldikulttuur kulttuurinvaasiost, suddâluttempolitiikâst já soođijn. Mii kulttuur vááimus, madârvaanhimijn uážžum ärbi lii nanos, maid kulttuur ulguupiälááh vaikuttâsah iä vyeiti iäge vuálánit. Mii puásuituáluärbivyevi iä moottorkiälháhkin rievdâdâm, iäge kuárrummašineh já hongkongliih fabrigeh lah toohâm sämmilij tuoijumtááiđu tárbuttemmin. Veikkâ mii kulttuur materiaallâš piirâs lii muttum, te mii siärvusvuáhádâh, luándukoskâvuotâ já áárvuh láá pissoom nanosin. Väldikulttuur uáinimčievâst sämikulttuur nanosvuođâ ij ovttuu ibbeerd. Väldikulttuur uáinimčievâst masa áinoo vyehi turviđ iälámâš láá uđđâ iäláttâsmaalih já kaavpugáid varrim já et ärbivuáváliih iäláttâsah čaneh säminuorâid moonnâm ááigán. Sämikulttuur tááhust ärbivuáváliih iäláttâsah láá mii puátteevuotâ. Iänááš uási säminuorâin halijdeh porgâđ ärbivuáválij iäláttâsâiguin, sirdeđ já turviđ sämikulttuur še puáttee suhâpuolváid. Säminuorah láá mii tuoivâ já čiävláávuotâ. Sämitigge lii uážžum jieijâs nuorâirääđi já oskom, et nuorah jođetteh sämitige politiik uđđâ pálgáid. Pyereh merideijeeh, lääččip oovtâst iävtuid toos, et säminuorah peessih porgâđ sämi-iäláttâsâiguin. Kunnijâttum Täsivääldi President, säminuorah, pyereh usteveh! Taat lii ávupeivi puohháid Suomâ sämmiláid. Säämi kulttuurkuávdáš Sajos lii vuáđudum mii madârvaanhimij korrâ paargon, taištâlmân säämi aalmug, kulttuur já kielâ puátteevuođâ turviimân väldikulttuur tiädu vyelni. Muštâččep oovtâst jieččân ááhuid, äijihijd, máttáátteijeid, huolhijd já sirdep jieččân kulttuur meid puáttee suhâpuolváid čiävlán sämmilâšvuođâst já jieččân kulttuur riggoduvâst. Lääččip oovtâst kulttuurkuávdáást suhâpuolvâi rááiđu já läjidep puáttee sämisuhâpuolváid siämmáá noonâ vuáđu ko mii madârvaanhimeh láá mijjân kuáđđám! ¶ Puoh iveaaigijn puáhtá pivdeđ maidnii kuolijd, mut kuás lii pyeremus pivdoäigi? Kost já moi piergâsijguin finnee vissásumosávt kyele? Kyelipivdee kalga tubdâđ kuolij eellimvuovijd ive já pirrâmpeeivi ääigi. Kalga tiettiđ ovdâmerkkân vuáskun kođosoojijd tâi puško mielâsumosijd suoinâlmijd. ¶ monnjâvepsi ¶ - Kale tun lah jo ärgi! ¶ 124C Tuubdâ njuuvčâid. Maht iäruttâh taid nubijnis? ¶ Meecci já jäävrih ¶ Tiihijn piäsá meddâl, ko vuoptah passojeh maŋgii viehâvis tikkeshampoin já pääihist tahhoo tievâslâš olesčurgim. Peerâjesânij kapereh piäijojeh pirrâmpiäiván puolâščuukán. Puoh uáđđáduvâid kalga tuálvuđ maaŋgâ tiijmán kume sáávnán. Koolmâs já kume tuššâdeh tiihijd já toi moonijd. ¶ ILO-sopâmuš mield kalga máttááttâsohjelmijd já škovlimmáhđulâšvuođâid vuáváđ já olášuttiđ ohtsâšpargoost algâalmugáin. – Uđđâ máttááttâslaavâ vuáimán puáttim ohtâvuođâst ive 1999 lasanij sämitige vaikuttemväldi já ovdâsvástádâs eres lasseen sämiuáppeid kyeskee máttááttâsvuáváámij vaalmâštmist sirdâšui sämitiigán. Sämitigge ráđádâl máttááttâsvuáváámijn máttááttâsministeriöin (Kunnskapsdepartement), mii tuhhit taid. ¶ tavesämikielâst jurgâlâm Iisakki Mattus ¶ Savâstâlmij ääigi lâi iänááš saahâ tast, maid já kost Rosenmöller juávkku lâi paddim. Ohjelm čuávui tom, moin naalijn šoŋŋâdâh lii muttum Säämist. Sun sahhiittâlâi sämmilâš puásuialmaa Petteri Laiti, kote sáárnui maaŋgâin aašijn já toovâi čielgâsin, kiäh sämmiliih láá, maggaar kielâ sij sárnuh já maggaar kulttuur sist lii. Lijjim ilolâš tast, et TV-juávkku lâi luuhâm liävsuidis pyereest: sij tiettii jo, et Suomâst láá kulmâ sämikielâ. Säämi eellimvyevist keččei čiälgá tot, et ko šooŋah lieggâneh, skierijd porree suovsah iä jäämigin tego táválávt korrâ puolâšist, mut toh pääcih eelliđ já poreh muorâid, já nuuvt te muorah jäämih majemustáá muádi, kuulmâ ive keččin suoksâpäärti älgimist. Suoksâpäärti keežild riävskái purrâmuš váánu, já nuuvt te puátih hyenes riävskáiveh. Paul Rosenmöller já Petteri Laiti poostijn meiddei čielgiđ, veik suoi iävá sárnumgin siämmáá kielâ, moin naalijn Säämi olmooš tiänáá leeibis luándust. Ohtâ koččâmuš paasij hirmâd pyereest muu mielân: puáhtá-uv Säämi olmooš eelliđ jieijâs tienâsijgijn puásuituálust? Petteri Laiti västidij toos, et sun ij tuubdâ Suomâ pelni oovtâgin sämmilii, kote iäláččij tuše puásuituálust. Sun čielgij, et sämmilij eellimvyehi lii ain lamaš-uv taggaar: sämmilijn láá poccuuh, sij kuálásteh já miäcásteh, sist láá muáddi kuusâ, muáddi saavzâ já myerjih meecist... Leibi ij kuássin puáđi luándust oovtsaajeest. ¶ Ohtâ nieidâ, mii lâi nommânis ettâm Anita, koijâdij: ¶ 2. Hygrophorus camarophyllus – Mustavahakas – Čapiskässih U ¶ nomâttâsâin já siskáldâsâin. Funktionaallâš ekvivalens teoriain tiäduttuvvoo ¶ Nuorttâlâškielâ ¶ Talle 1950 vuođâlovvoost já tast maŋa-uv vala taid kiäh lijjii lam suáđist, radikaalih pilkkedii, iä toollâm ubâ olmožingin. Munjin-uv maaŋgâs ettii: mane vuolgih tohon soottâđ, jieijâd suijâ. Kale maŋgii šoodâi hyenes mielâ ko nuorâbeh uvástellii: tie meid lii lappâd paččum almai. Talle lâi juáhhást pággu vyelgiđ, kiäh kočottettii, ij ávttâm piettâliđ. ¶   125A Merâkuáskim čuolâst stuorrâ-uv salâskyele ¶   1. 2. 3. 4 . ¶ c. Mast kuovđâ tááluh láá huksejum? ¶ lii čácáduv pyereestvajemist. ¶ Suomâ sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi (Juvvá Lemet) tiäduttij tievâsčuákkimist toollâm sänivuárustis SPR merhâšume eromâšávt tääl, ko staatah oovtâst sämitigijguin valmâšteleh Tave-eennâmlâš sämisopâmuš vuáimán jođettem. Tave-eennâmlâš sämisopâmuš tuhhiittem Suomâst, Taažâst já Ruotâst kulá Säämi parlamentaarlâš rääđi váldu-ulmijd älgee toimâpaajeest 2008-2010. ¶  lavá Anu Vanas: Kassu löytää kaverin, Otava 1989. ¶ šoddâmsajetahheeh . Om. čuovâ, liegâsvuotâ, šaddoraavâdamnâsij meeri já kvaliteet sehe eennâmvuáđu tâi čääsi suvrodâh. ¶ Sjölunden 3.8.98 vuossargâ ¶ Tohálâšvuođâvátámâššân lii pargo vaattâm škovlim já lasseen váttoo sämikielâ táiđu. Pargo miänástuvvee tipšom išedeh šiev sämikielâ njálmálâš já kirjálâš táiđu sehe kelijdeijee hárjánem toimâttâh- já ruttâtuálupargoin. ¶ Laajišsuávi uccevuođâ keežild puávtáččij jurdeliđ, et tast ij lah puáldimmuorrân. Jis juurdâš hellamuorrân, te tast ij lahkin toos já nubbe suijâ lii tot, et toh láá liijká nuuvt uccáá, mut sajostullân tot lii erinomâš puáldimmuorâ. Keesi äigin-uv muorâ lii nuuvt koškes, et puálá tuulâst mestâ siämmáá náálá, ko koškásuboh-uv muorah já tullâ lii paahâs, mestâba pakkâsub ko sieivâ suávi tullâ. ¶ – Muoi máálájeen kuobžâid, iätá Matti. Sun lii jo máálám kuobžân še uáivi, juolgijd já piäiná. Tääl sun mááláá jo ruškis soksâmijd kuobžâ roopân. ¶ 6 cm ¶ Sunnuu sierâdem paasij váhá koskân, ko siämmást kullui jo ennikuobžâ jienâ. Vistig tot kullui kukkeláá, mut tot poođij ain aldeláá já aldeláá. ¶ Čivtjuuhâ = Siuttajoki ¶ ČOOVDÂSÄÄNIH ¶  kuullâm, Pasepeeivi Ánná ij innig killám. Sust lâi nuuvt ahhev, et sun tuolmâstij pyeráinis Heeihâ kuuvl. Heikkâ lâi pääihist. ¶ Njerijäävrist 3 km maadânuortâs lii Viijnelasettemjeggi . Aanaar oovdiš pappâ Tuomo Itkonen maainâst kirjestis ”INARI, Inarin kirkkojen paimenten muisto”, s. 113: “– Mut uđđâ tuodârviehâ lâi viggâmin já puátimin Anarân, ko iä innig räjitoppâm keežild peessâm kiässán Taažâ meerâ riidon: pottii Jompáh , Kiittih , Čáálkuh já Aikioh-uv , kiäh tuhháátsâš iäluidisgijn juttii Uccjuuvâ rääjist Kittâlân já Iänuduv raajijd, Myeđhituoddârist Márástâhân, Viibuštuoddârân já kidâ Piälduvyemituoddâr räi, vuoijii kurgâlii juuvân já juoigân já lasettii viijne áŋkkárijn puttâláid kuhes Viijnelasettimjeegist já eres-uv vuovâs jeegijn, ko iälu livvâdij – “ton ovdii päähinäigin” , mon lopâttij jiešalnees iäskán maaŋgâidluuvijd iivijd maŋeláá stuorrâ lihâttus, mii lestadiolij särnialmai vaikuttâsâst aalgij toideđ tuodârenâmijd.”. ¶  meiddei 2. Tutkâmpargo ¶ puohah láá pargoost ¶ – tiljáh , ovdâtiljá, koskâtiljá já monnjâtiljá), ¶ Ko Juhháán-Uulá já Ailâ-Váábu-uv láin Ucjuvpeln, nubbe TVH-pargoost já nubbe reŋguustâlmin maavâs, te pääihist láin enni já eeči kuávttáá. Mun lijjim škoovlâst. Lijjim talle ihe tassaaš syele tuáivustâllâm, et finniiččim olssân jieččân pyerá, moin puávtáččim hurgottiđ škoovlân já maasâd veikkâ jyehi iiđeed, mut ko táálust lâi tuše ohtâ pyerá (Juhháán-Uulá lâi jieijâs pyeráin moonnâm Saarelân) te taggaar jiem vala finnim aainâs taan čoohčân. Ij ennigin lamaš vala finnim nissoonpyerá olssis, veikkâ lâi jo mottoomnáálá máttám vyeijiđ pyeráin. Sun lâi uáli sijvuus olmooš, mut liijká te motomin kuullim iäččásân etâmin: ¶ b) Sáárgu kyele tâi čääli kyele nummeer toos tijpâlâš sajan jäävrist. ¶ Säämi muusikkuávdáš ¶ Tobbeen lâi čiävá uuccâm. Čiehhum leijii njälgisseehah já taid lâi ain miinii kuummijd čiehâm já čáállám pápárân kost tot njälgissekkâ lii. Juáháš kaavnâi kuittâg jieijâs čiävá. Nubbe pargo lâi luándu sanij tubdâm sämikielân. Pápárân leijii čaallum säänih já toi mild koolgâi kavnâđ meeccist šaddoid já muorâid. Masa puoh kávnojii. Tobbeen ličij kolgâm sárnuđ eenâb sämikielâ ko tot lâi sämikiel leirâ já tot ličij kolgâm leđe keessiv. ¶ 6 Tuuđhâ Tavepoođâeennâm pyevtittâskáártá. ¶ lii sämmilâš musijkkár já Tampere ollâopâttuvvâst valmâštum muusiktotkee/etnomusikologi (FM). Annukka Hirvasvuopio-Laiti lii meddâl Vuáču kuávlust já áásá tääl perruinis Ucjuuvâst. Annukka lii sämmilâš etno/maailmmuusiik čájáttâllee Vilddas-juávhu lávloo. Sun lii čájáttâllâm puohlágán muusik, klassiklâš musikkist heavymuusikân, mutâ suu aldemuu muusikšlaajân sun noomât aalmugmuusikân vuáđusteijee muusik já lávlumstiijlah. Tavesämmilâš ärbivyehimuusik, juáigus, lii alda suu vááimu. Annukka lii porgâm lávlum paaldâst el. muusikmáttáátteijen, luvâldâllen, čájáttâllen já Sämitige Säämi muusikkuávdáá proojeetvästideijen. Annukka Hirvasvuopio-Laiti tuálá meid luvâldâlmijd sämmilâš musikkist já kulttuurist suomâkielân, tavesämikielân já eŋgâlâskielân. ¶ uáinusân váhá torvokappeer sulâstittee piergâs. ¶ b. piäđuh? ¶ Čuoškâ maneh láá čääsist kidâ kiiđâ räi. Maneh vissásávt jiäŋŋuh-uv jieŋân kiddâ, mut iä tuušâ. Ko lááduh suddeh kiđđuv, te moonijn šaddeh suovsah, moh heŋgâgeh čäsuáiván pottâkeeji soksâmij vievâst, vâi pyehtih vuoiŋâđ ááimu. Motomin toh luovâneh čäsuáivist, mut oppeet luptâneh čäsuáiván vuoiŋâđ ááimu. Suovsah láá vuálá seenti kukkosiih já toi lihâdemvyehi lii mottoomlágán vuoijâm sulâstittee kašmârdem. Tain šaddeh niŋálâsah já oráseh, mii tápáhtuvá ovdláhháá jonsahpeeivi, tâi tast ovdâskulij. ¶ 5. Hygrophorus agathosmus – Tuoksuvahakas – Opsâkässih U ¶ Persovnusâttâh ¶ Čuákkimviste Silbanásti (ovtâstittum) ¶ "Tun loolgah leđe várugâs kuosijgijn" , luágih ettii Muotâvielgâdân. ¶ Lávloo kirjerááju -ohtsâšlávlumtilálâšvuođâst lávlojii sämikielâlijd lavluid já juáigusijd. Ovdâlávlon Anneli Aikio já Tuija Guttorm sehe Heli Aikio já čuojâlditten lâi Unna-Maari Pulska. 27.7.12. ¶ suoijiidâttâđ kume vuástá? ¶ 150A Dinosaurusij keđgilum ¶ Kamuvsyeinjuuvâš AVV Solojäävri aldasijn, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ oskolâžžân. Veikka ij innig oinuu, sun lii moonnâm jo auton vyerdiđ. ¶ Siiri Jomppanen ¶ 2. Jieggâ (Pase) ¶ Oovtâihásiih syeinišadoh kulneh já jäämmih čohčuv. Tuše siemâneh siäiluh täälvi paijeel. ¶ vielgisnierâčuánjá.....126 ¶ Máret Sárá lii šoddâm 1947 já sun lii šaddaaš Pissojuuvâst Leevnjâ kieldâst, Taažâst. Sun lii oles ääigi porgâm äŋgirávt tavesämikielâ oovdedmân já naanoodmân. Sun lii porgâm máttáátteijen, kirječällen, journalistân, puásuituáluhaldâttuv raavâadeleijen já kirjelájádâs jođetteijen já sust lii lamaš njunoštoimâ maaŋgâin seervijn já politiiklâš tooimâst. Sämikielâ ovdedem lii lamaš ovttuu kuávdážist suu pargoelimist já eres peruštuumijn já sun lii lamaš šiev já noonâ uápisteijee nuuvt áámmátolmožin ko nissoonpiälušteijen-uv. ¶ Škovlim ovdâsajasii čuosâttâhjuávkun láá vuáđumáttááttâs sämikielâ já sämikielâlii luokai máttáátteijeeh, mutâ fáárun peessih meid säämi arâšoddâdemsyergist tuáimeeh, luvâttuv sämikielâ máttáátteijeeh já sämikielâlii áámmátlii škovlim máttáátteijeeh. Sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh koordinist škovlim já tuáimá ornijdummeen, mii haaldâš staatâtorjuu. Oovtâstpargokyeimmin máttááttâsâst lává meid Vaasa ollâopâttuv kielâlávgum já maaŋgâkielâlâšvuođâ kuávdáš sehe Säämi ollâškovlâ (Sámi allaskuvla). ¶ – Mij uástip šaddoid já heđâlmijd, Matti lohá listoost. ¶  eidu b. Noomât iäláttâsjuávhu, moos toh kuleh. ¶ Eidu korâinis čolgâm čuoškâsuovs ah pisotteleh čäsuáivist vuoiŋâmpocces vievâst. Masa seenti kukkosiih suovsah hiäŋgájeh vuálusoivij já poreh čääsi sieminelleežijd. Ko eeti puátá, luáštáđeteh suovsah maaškârdmáin poonán. Toh ferttejeh kuittâg jotelávt peessâđ maassâd čäsuáiván vuoiŋâđ. Jis suovsâi asâttem nješši košká jotelávt, toh jäämmih. ¶ Tavlustâh 1 tuálá sistees puoh veerstâid, moin vuáttoo termâ σῴζω kreikakielâsâš Uđđâ ¶ Láskud ¶ Ruvdán – uáivistkyeli ¶ Ko mana oppuustâllâđ, ¶ Taavvid kiitij Muumileve vievâ iššeest já lopedij ¶  rááju. Ep tarbâšâm leđe nube iijâ kirhoost, mii uápistii suojeluskunta táálun. Tobbeen lâi vuod herttâmääli maid juohhii evakkoid, čääci já kurnaali lâi juhâmuššân. Káivučääci, tothân kale lâi pyeri já juvâttettee. Tot kale lâi iimâš ko ep puosâškuáttâm, veikkâ lâim juuhâm tom tuolvâ Kyelijuuvâ čääsi. Suojeluskunta táálust lâim oovtâ iijâ. Ulmuuh lijjii tobbeen-uv tievâ, mut iä kuittâg nuuvt ennuu ko kirhoost lijjii. ¶ Suomâ vuáđulaahâ ¶ Mut Nisonieidâ čiärui lohđutmettumávt. ¶ 3) Iänuduv luvâttuv uáppei já paješkovlâlij juávkku Iđitroađđi ruttij keččeid fáárun riämáskittee tuáškumáid pitáinis ”Bisan”. Lávdástem lâi stivrim Berit-Ellen Juuso. ¶   merâsaivâčääci.....109 ¶ Nommâperrui kuleh vala Sigáčiärrumnjargâ, Sigákieddi, Sigákuolbâ, Siggájävri ~ Sigájävri, Siggávääri ~ Sigávääri já Siggávuonâ ~ Sigávuonâ . ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 111 ¶ 2. Mii aavhijd lapsemááđust lii? ¶ Vaikka amerikkalainen joulu onkin asia, jonka kannattaisi kokea jopa jo kerran elämässään, mikäli siihen on tilaisuus, niin ainakin minulle riitti tämä yksikin kokemus. Suomessa on kovasti moitittu joulun kaupallisuutta. Mikäpä tässä maailmassa ei olisi kaupallista. Oli miten oli, mutta amerikassa se on ainakin viisi kertaa kaupallisempaa, mitä meillä. Me täällä Lapissa olemme kuitenkin vielä metsäkansaa, joka ei tiedä kaupallisuudesta juuri mitään. Hyvää matkaa vain joulun viettoon amerikkaan. Olen varma, että sen jälkeen saamelainen ja suomalainen joulu maistuvat paljon paremmalta. ¶ Sämitige čuákkim tuhhiittij budjet ihán 2015 ¶ Kaalduáivi meccikuávlu lii Suomâ kyehtnubálovveest meccikuávlust vijđásumos. Ton vijđodâh lii suullân 295~000 hehtaarid. Kaalduáivi meccikuávlu siisâ cähhee Suomâ stuárráámuu jeegijsuojâlemkuávlu vijđodâh lii 52~270 hehtaarid. Oovtâst taah kyehti kuávlu Taažâ piälásij kuávluiguin hämmejeh suullân miljovnpele hehtaar luodâttis oleslâšvuođâ. ¶ Cuábuielleeh ¶ Lasetiäđuid haldâttâshovdâ Juha Guttormist . ¶ Sämitigge almoot uuccâmnáál ¶ Sämitige nettisiijđoh kávnojeh čujottâsâst www.samediggi.fi ¶ siemmânpottáák ¶   Ive 1994 aalgâ rääjist lii puáhtám almottiđ aalmugregisterân eenikiellân sämikielâ. Aalmugtiätu ¶ – Ij-uv tobbeen lamaš mätkipuhelinnummeergin adelum? ¶ 2. Mievri piäju lii táválávt korrâ njajâvieltist. ¶ c. Maht arvemeeri riävdá viestârist nuortâs monâdijn? ¶  elatiiv Kuvittele Lijjih tun algâttellee vandârdeijee teikkâ hárjánâm meeccistjottee, te täin sijđoin tun finniih ennuv ravvuid vandârdem várás. Ko vandârdemtááiđuh čoggâšuveh, te vaandârdmist šadda torvolub já vandârdusâin puáhtá navdâšiđ eenâb. ¶ seervi virgálâš sämikielân. Seervijn koijâduvvojii vuáttámušah säämi kielâlaavâ olášuumeest já ¶ Jurdâččâm káálgu, kiäst lii mánuppaje vaigâdumos äigi, jurduid lemin tágáreh, mutâ lam čuuvtij puástu uáivilist. Ij sun aldagin nievt juurdâš. Sun lii ennuu erdub já puáššáb. ¶ Nuuvtko lâi jo saahâ, te Irjánâš lâi pegâlmâs aainâs Tave-Anarist já Ucjuv-uv pelni. Sun lâi jieijâs ääigi persovn, nuuvtko láá lamaš ovdâmerkkân Nijlâs Jovn Reedrik ( Fredrik Nuorgam ), Jáák Irján ( Yrjänä Sarre, 1830 – 1918 ), Kuobžâ-Saammâl ( Sammeli Morottaja, 1899 – 1980 ), Haanu Hanssâ ( Hans Saijets, 1871 – 1950 ), Káájá Heikkâ ( Heikki Aikio ), Lesk Ant Uulá ( Uula Morottaja, 1892 – 1963 ), Ristnáá Piättâr ( Pekka Paadar ), sehe Reutu ( Hans Tepsell ) já maaŋgah eres-uv ulmuuh miätá Säämi. Taanáigásâš ohtsâškodde ij innig nahcii šoddâdiđ tágárijd persovnijd, mii lii kale vaahâg, ko sijjân ličij ain-uv tárbu. Mudoi elimist šadda liijgás oovtkiärdán já ahheev. ¶ D. Maht aldâkkâs šadda? ¶ 3. Staatâ kalga väldiđ vuotân toimâinis, et staatâhaldâšem pyevtitvâšvuođâohjelm iästá sämi ¶ ulmui várás.Tot kevttui eres lasseen oppâkirjen kiärduškovlâst. (Anarâš Kalender ¶ Munjin sämmilâšvuotâ meerjhâš ennuv. Kiävtám mááccuh mielâstubbooht ko čapis lädikáárvu, ko mááccuh lii vuohâsub, muččâdup já mii lii tehálâš, tot muštâl kost muu suuhâ puátá já mii mun lam. Lam meiddei annaam jieččân eenâb sämmilâžžân ko syemmilâžžân. Sämmilâšvuotâ lii ovttuu lamaš uáli nanos mii perruu argâpeeivist veikkâ sämikielâ sárnum lâi máhđulâš tuše pääihist, uárbimpelijguin, viljâpelijguin já ááhu lunne. ¶ — Lyešti muu, jolâs kustâ! ¶ testament kreikakielâsâš algâteevstâst já magarijd merhâšuumijd toh sättih finniđ. Vistig ¶ 2. Algâaalmugijn lii kollektiivlâš vuoigâdvuotâ eelliđ rijjâ, ráávhust já torvolávt sierânâs aalmugin, ige toid uážu čuosâttiđ juávkkutuššâdem tâi eres viehâvääldi, luhâmáin mieldi párnái pággusirdem juávhust nuubán. ¶ uáivilin lii toimâđ iššeen čaallum nuorttâsämikielâ vuáhá dutmist já adeliđ škoovlâi kiävtun riäidu, mon vievâst nuorttâsämikielâ kirjekielâ laavâvuálásâšvuođah já njuolgâdusah čielgejuvvojeh uánihávt, já toh uáppojeh iänááš ovdâmeerhâi vievâst. ¶ hadde: 4,00 € ¶ jieŋŋâlvuođâ mield. ¶ Luuk. 1:35 πνεῦμα ἅγιον ¶ – Mun keejâm já kuldâlâm, ete láá-uv muu já lyemeraasij iäljáris usteveh, miäđušijneh puáttám jiägán kovjâdiđ lyemeraasijd. Maaŋgâi muorjij rääsih tarbâšeh kovjâtteijeid vâi raasijn šodâččii myerjih. Miäđušijneh láá puoh pyeremus luámánij kovjâtteijeeh, ákku čielgee. ¶ Kulttuurpyevtitteijee ¶ Ánná sooitij uksâkiälu. Heeihâ aassâmskippáár poođij lekkâđ uuvsâ. ¶ Sämikielâlâš já sämikielâ máttááttâsâst lii valdum kuhes lävkki ovdâskulij 1970-lovo aalgâ tilálâšvuođâst, kuás sämikielâlâš máttááttâs algâttui. Tárbu sämikielâlâš máttááttâsân ij lah tuše sämikuávlust. Onnáá peeivi iänááš uási vuáđumáttááttâsahasijn sämipárnáin áásá sämikuávlu ulguubeln. Tanen sij pääccih távjá jieijâs kielâ já jieijâskielâlâš máttááttâs ulguubel. Taas kolgâččij finniđ puárádâs. ¶ Keevâtlâš ovdâmeerhah säämi sierâdmijn: ¶ värree porge-roovvâdmáánust ¶ Chicago 85 o W 58 020 km 2 ¶ 5. Island 374 ¶ – Havdajáid? kullui suu ađđiistâllâm. Na mondiet? ¶ Saul palvâleijee iävtuttij: ”Addel mii uuccâđ almaa, kote čuojât tunjin haarpu, ko sevŋis jurduuh vääividškyeteh. Talle vajah pyerebeht. Iisaist lii Taavvid-nommâsaš kandâ. Sun máttá čuojâttiđ, sun lii ruokkâdis suáldát já jiärmáás almai. Hámálâš-uv sun lii. Já Immeel lii suin.” ¶ Sämitige stiivrân väljejuvvojii jienâstem maŋa čuávvoo jesâneh: ¶ – Tolddee láá kyehti čalme! ¶ luhotuáivuttâssalloom = onnitteluhalaus 154 ¶ Kirholâš pargo lii tehálâš uási Piäluštâsvuoimijn. Tot tuárju pargojuávhu vaijeem sehe normaalääigi et spiekâstâhtiileest. Suullân kulmâlov suáldátpappâd eennâm jieškote-uv kuávlust išedeh argâpeeivi huolâin, uárnejeh sierâlágán kirholâš toiâttâsâid sehe skuávlejeh já máttáátteh nuuvt pargojuávhu, reservilijd ko viärjukenigâsâid-uv. ¶ Ko Kaifas kuulâi maid Jeesus eeđâi, sun kiškodij pihtâsijdis já huuihij: ”Tie kuulâid, sun koččood jieijâs Immeel Kandân! Ij ohtâgin olmooš uážu ettâđ nuuvt. Sun kalga jäämmiđ!” ¶ – Mahtsun kiävá, jis mun luoihâttâm tust tuu väripuuvsâid. Čäähih-uv toh munjin? Liäiná koijâd. ¶ Uces herskupitáh~ ¶ kove vievâst, mii taavtijd tot lii. ¶ c. Maid noomâid čunoitiäváin kevttih? ¶ Benin ¶ Káhvástâllâm ¶ Pessijâšáigodâh ¶ Pase Immeel. Laiđii mii huksiđ jieččân eellim sáánád källee oolâ já iššeed pissoođ tast, nuuvt et killáp rášuoorvijd já korrâ šuármuid, killáámušâid, táppáámijd já jieččân hiäjuvuođâ. Kijtto tast, et onne–uv taat källee lii lamaš nanos. Tun lah juáhám mijjân vyeimi vyeimistâd já ilo ilostâd. Ko vááldáh mist peeivi meddâl já adelah iijâ, ko ohtii vááldáh meddâl ubâ eellim, adde mijjân kirkesvuođâ tuáivu, adde oles peeivi. Taam áánnup Jeesus noomâst. ¶ Siste peenuv iätá: “Mun lam vaibâm.” ¶ Mut nubbe riävvár cuáigudij suu: “Ele vaidâl. Tun lah uážžum ráŋgáštâs tavoidâd mieldi. Mut taat almai lii vavettem. Sun ij lah toohâm maiden paaid.” ¶ lippauuštâ.....60 ¶ Ores tuáršust láá maaŋgâlágáneh kiihâmlattiimeh ¶ F tp säältih ¶ * Čájáttâssaje: 270 m2 (kobdodâh 17 m x jieŋŋâlvuotâ 16 m) ¶ ERES VUOTÂNVÄLDIM: ¶ 16. tevkisselgkaijuu ¶ – Taan sajattuvâst molsop junávyeijee, mut nubbe junávyeijee, kote kalga juátkiđ, čokkáá nube junást, mii lii ucánjihhii maŋanâm. Suullân vittâ miinut vala, te peessâp juátkiđ määđhi. Takkâ kierdâvâšvuođâst. ¶ viettuu.....68,80, 81 ¶ viettuu.....68,80, 81 ¶   – Na táválávt tot kale lii-uv nuuvt, et vaskâmeh šaddeh jiešalnees, mut ko tot purgâ ij oinum eres saajeest ollágin eereeb táágu taan táálu puotâ. Mii táálun šoodâi ollâ reekkig muottui sirdemist, ko ferttijm tiiláđ avrammiäštár išán. Táválávt lam jieš jieččân kuáivoin piergiittâllâm, mut ko ubâ táálu lâi pááccám muottui siisâ! ¶ Viekkii kyerejum potásijd. Tooide já~čuopâ~kuolijd. Piejâ~čääsi nuuvt ennuu kuolij já~potásij oolâ, et šievnáál láppojeh, Tiäđust-uv lii tehelâš, et kiemni lii 6–7 litter. Talle ij tuoldiittijn kuuvdâ paijeel. Piejâ vala saaltijd. Ko kiemni tuoldâškât, te kolde suuptâ liemâ alne. Lasseet pippârijd já cavâdum siipuul.~ ¶ b. Kuobâršlaajah ¶ Čoovdânommâdâh ¶ Kilbisjävri ¶ munevuávám = ennakkosuunnitelma 128 ¶ Heikkâ himettistij: ¶ b. Mii iveaaigijd lii puoh arvaamus? ¶ ČUÁKÁNKIÄSU ¶ Sämitiggelaavâ uđâsmittem valmâštellee pargojuávhu jeessân ¶ Ko mun-uv karttim moonnâm maailmsuáđi ääigi armeija leeibi puurrâđ, te jiem lamaš vala ave peeleest pilledum, ko mist ive 1925 šoddâm almaid valdii nostoalmajin kyevti uásist suátipalvâlusân, sehe aalgâ- já loopâbeln ive šoddâm sierâ já lâim iäskán 18-ihásiih. ¶ – Maidgis mun lijjimgin porgâmin, Ánná mulijdij jiešalnees. Amahmis, tuoh posâlduvah vala kolgii mašinist! ¶ Filippiinij hävdi P5 ¶ Leeirâ juurdâ šoodâi ko mun huámmášim ete muu anarâškielâ muttui suomâkiellân tállán ko mun šoddim pajekielâlâš juávkun, já siämmást sii kielâ muttui suomâkiellân. Muu mielâst tot lei väivi. Täin tilálâšvuođâin mun sarnum sämikielâ jieččân párnáid já eres vanhimeh sarnuu pajekielâ sii párnáid. Puohah iberdii pyereest. Mij smietâim, ete mondiet mij ep keččâl sárnuđ mon peri sämikielâ kyeimi kuáimásân. Tot še ličij puoh pyeremus ovdâmerkkâ mii párnáid tast, ete mii kielâid puáhtá iberdiđ veik taid ij määti jieš sárnuđ. ¶ – Ju-huu! eeđâi indiaanhovdâ čieŋâlis raddejienáin. ¶   iäláánnääli . Kj. populaatio. ¶ Njuámmil ¶ Vääldi lokkelasâpuurkin putes čäcičáittus, toopâ puurki já šluvgel čáittus. Leehâ lohe já oopsâš čääsi. ¶ – Moonâ tun oovdâst. ¶ Sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs vuáđumáttááttâsâst já luvâttuvvâst láá turvim máttááttâs- já kulttuurtooimâ ruttâdmist adelum laavâst (45 § 1 mom) eromâš ruttâdmáin, mii kuáská sämikuávlu kieldáid. Sämimáttááttâs sierânâs ruttâdemnjuolgâdus meerhâš keevâtlávt aldasáid 100 % staatâtorjuu sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs máttáátteijei pälkkikoloid. ¶ Oovtâ kálgu-ulmui lâi keevvâm nuuvt, ko sun lâi lonottâm saksalâš vijneputtâl poccuu piärgoin. Poođij pááikân, ucâlij puttâlis laavhâst já falâlij julástuv kállásis. Käällis leškiistij koopân, smakkiistij já iätá: ¶  eelij  tuš Lii ehidispeivi já Matti puátá ennijn kielâpiervâlist pááikán. Pääihi šiljoost suu vuárdá ilolâš illâttâs. Hirškikkâ já Myerji čokkáv ääiđi alne Maati vyerdimin. Suoi keččâv, ko Maati ákku norá čapisjiereehmuorjijd čapisjiereehmyerjimiestust. Miestuin láá ennuv čapisjiereehmyerjih já miestui uávsih aaibâs sojeh vuáluskulij muorjij tiädust. ¶ 010 839 3106. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi ¶  tot Sanna Jortikka ¶ čuovâtornâ = majakka 72 ¶ Matti Morottaja ¶ Motomin vuod Kaabi lâi ohtuu taid harsoid kiesâmin rullân já tiälláámin ildei, tuáhtâr lâi kostnii, ij Kaabi tiättâm ete kuus sun lâš moonnâm já kuhe-uv lappuš. ¶ limakotilo = njivleskuáppu ¶ Almottâtmeh 7.9. räi: ¶ Na Irjánâš tiäđust-uv imâštâlâi ääši já lâi koijâdâm: ¶ Eromâš tehálâš lii, et riššâsäägih já puhelin láá čäcijehhee skuápust, mii lii lummoost. Riššâsaagijn, puhelimest, evvisijn já ereskin piergâsijn, moh láá reiskäppiseehâst, ij lah mihheen aavhijd, ko toh kárgájeh kaajaak fáárust tâi sekkâ vuáju jävripoonán. Uápásmuu še " Retkeilyn ABC" torvolâšvuođâuásán (suomâkielân). ¶ MAHT ČÄÄSIST PUÁHTÁ LEĐE NÁVT ¶ 1. Sáárgu vihkosâd šaddoseelâ já elleeseelâ ¶ » Poorgâ sunjin ¶ – Vistig-uv halijdâm ettâđ, et kalga luptiđ kepilis, jis lii äšši, máttáátteijee eeđâi. ¶ Anja Kaarret ¶ Sämitige kulttuurtorjuid 2009 ¶ Smietâ tilálâšvuođâ, mast tust lii uáli nievris mielâ - ovdâmerkkân kiinii lii ettâm tunjin ilgâdávt, lijjih cuovkkim tâi láppâm tunjin tergâdis tiiŋgâ tâi miinii aaššijd ij lah luhostum tuoivuidâd mield. Maid talle porgih? Sattih kovrâsiđ seŋgâsâd lovduu vuálá murâštiđ. Talle oroi pyerrin, ko kiinii poođij tuu paaldân já njavhâdij vuoptâidâd tâi vaaldij tuu soolân. ¶  čäälliđ. ¶ skuáppu kotilo, rasia ¶ Jiem mušte, maid Ailâ-Váábu toos lâš ettâm. Ijbahân tot suu ubâ nuuvt čuuvtij kuoskâttiččiigin, ijhân sun kuássin ubâ lah lamaš tuohâstmingin. ¶ 3 Moi áicuiguin puško áiccá salâskuolijd? ¶ Talle Puolâš Stoormâ ¶ Aanaarsämikielâ jurgâleijee – Tanja Kyrö ,virgerijjâst ¶ Mut tastoo aalgij taištâlem, ko tääl tiettim, mon kuávlun halijdim asâiduđ, já lijjii šoddâm jo olmoošohtâvuođah. Mut maht tot luhostuččij, ko orroomlove uážžu tuše kuulmâ mánuppajan? ¶ - Luptist tun tuon nube keejist, ko ohtuu taam kale ij áppád lihâttâllâđ! ¶  lause) Uálgiceelhâ sijđoh: 192 ¶ Sämitigge 2011 ¶ Taan uásist kuáhtáh Táármu imâštâlmin pirrâs almonijd, čuovâ já jienâ. ¶ Eres tiäđuh: ¶ – Láá-uv soorvah varâliih? Tobžâ koijâdij máttáátteijest váhá palosiähá jienáin. ¶ Ánná keččâlij josijduđ. ¶ – Maht jis mun vala uđđâsist vieggâsâm? sun lâi koijâdâm. ¶ - Mondiet tun tuárgistah, Ánná? Ij-uv tust lah pyeri? ¶ Puátteevuođâst muu sämmilâšvuotâ uáinoo siämmáánáál ko argâpeeivi pargoin tääl-uv: kielâst, ettâmijn já ideologiast. Oskom, et puátteevuođâst sämmilâšvuotâ lii sämmiláid tehálub ko love ihheed tassaaš. Majemuu love ihheed lep mudoi-uv iällám stuorrâ nubástus ääigi, ko sämmilâš ij innig taarbâđ hepâmâššâđ jieijâs pic nubijkejij, sämmilâšvuođâin puáhtá joba čiävluttâllâđ. Jieš lam oppâm tavesämikielâ eenikielân, luuhâm tom škoovlâst eenikielân já čáállám tom meid pajeuáppeečálusijn eenikielân. Talle lijjim áinoo tavesämikielâ eenikielân čáállám uáppee. Tääl, vááijuv love ihheed maŋeláá, ain täävjib taha tâi väljee siämmáánáál. Tehálumos ij kuittâg lah kielâ kevttim pápárist, pic njálmálávt: sämikielâ sárnum lii tááláá ääigi loválâš, tot lii taan ääigi vyehi já pargosajeh-uv väätih sämikieltáiđusijd ulmuid. Kielâ kevttim iššeed mii iberdiđ jieččân maaŋgânálásii kulttuur pyerebeht, já ko kielâkevtteeh láá eenâb, te siäilu kulttuur vijđásubbooht-uv suhâpuolvâst nuubán. Tegu nuuvt maaŋgah láá tom ettâm: kielâst lii kulttuur, nuuvtpa kiävttup tom. ¶ Kulttuurkuávdáš lasseet meid kuávlu kiäsuttemvyeimi já nuuvt toovân fáálá ¶  mii. Sämitigge ¶ Tegu eeni posádem ¶  ‐uv. ¶  miinii Nuorâirääđi lii šiev tovgâmlyevdi sämipolitiikân já mane ij še kieldâpolitiikân. Nuorâirääđist uápásmuvá sämitige tooimân, ráhtusân já ulmijd sehe uáppá čuákkimvuáválâšvuođâid já algâaamugij – aainâs sämmilij vuoigâdvuođâin já aalmugijkoskâsijn vaikuttemmáhđulâšvuođâin algâaalmugsyergist. Nuorâirääđi uápásmuvá jieškote-uv organisaatioid Suomâst, mut še maailm vijđosávt. ¶ siämmáánáálá ko KR92. ¶ Säämi kulttuurkuávdáá arkkitehtkišto 1. muddo nuuvâi 30.6.2008. Meriááigán pottii ¶ Kollekielâ – árvuštâllâmkomitea čällee Brita Stina Sjaggo Samediggi Box 90 SE-981 22 Giron/Kiruna Sweden ¶ . Kove: sämitigge ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 23 ¶ mennä ansaan - moonnâđ kielân, vrd. čaaŋŋâđ kielân ¶ d. Mon loddejuávkun kierâš kulá? ¶ Hans Morottaja ¶ lii tehálâš kukái ● ● ¶ sehe äššigâš já ääši tipšoo virgealmai lává máttám sämikielâ tuárvi pyereest. Laahâ ij vaattâm virge ¶ pelipyehčee puolisukeltaja ¶ Tave-eennâmlâš sämisopâmuš ratifisistem lii tehálâš lävkki ovdâskulij. Mij tiäduttep onne kuulmâ Tave-eennâm ráđádâllâmkuddijd čujottum ohtsii čalluustân, mon tehálâš lii ratifisistiđ sopâmušteevstâ, moin sämmilij olmoošvuoigâdvuođah torvejuvvojeh. Mij tiäduttep meid, mon tehálâš lii tuálvuđ ráđádâlmijd aktiivlávt ovdâskulij, vâi almottum viiđâ ive äigitavlust puáhtá toollâđ kiddâ. ¶ Mut Saul muštâlij uđđâsist já uđđâsist puohháid, maid lâi uáinám já kuullâm. Ko Damaskos juuvdáliih iä uážžum Saul lopâttiđ muštâlmis Jeesusist, motomeh sist littodii surmiđ suu. Sii aiguu toppiđ Saul kiddâ kaavpugpoortâ paaldâst, ko sun vuálgá kaavpugist. Talle ij kihheen uážuččii tiettiđ, mii sunjin lâi tábáhtum. ¶ 1. Pluteus atricapillus – Koivulahorusokas – Suáhimieskâruáđih U ¶ b. Čovo vuoptâidâd čohomáin. ¶ 192 ¶ b. Mii lii miäđušijnkunâgâdâr pargon? ¶ Uccpárnáá Vuoli Ilmar ¶ * 60 ulmui (sali vuáđuhäämist); 23 sajed jurbâ parlamentpeevdist já 12 sajed "virgeulmui" peevdijn ađai kuuđâ luokkâhámásâš peevdist sehe 25 sajed keččeerááiđust ađai teatterhäämist (=keččeestoovlih pevdittáá). Keejâ vuáđusáárgus siijđo vyeliuásist. ¶ kote puátá Hiärá noomân! ¶  = Jeesus šoddâm Luuk 2:1-21 ¶ 2. Maid puávtáččii uáivildiđ čuávvoo virokielâliih koččâmušah: Kui palju kell on? Kui palju see maksab? ¶   32 ¶ Jurduuh joreh tom puárvejum kuuđhâmievtâst já lieggâ kuobžâ pooškâst. Smietâm: ¶ veerbâ σῴζω aktiivháámán: 1 ) kááijuđ tâi piäluštiđ vaarâst ( aus einer Gefahr erretten ); ¶ Eenikiellâm sämikielâ ¶ olesjuurrâm . Kj. čääsi olesjuurrâm. ¶  pehtil, Kirkkâd lâi nuorâvuottân čääci, njäälgis lâi jollâvuottân. Pišker já suvres lii puárisvuođâ vijne ige fijnásumos mietâleibi västid kievhivuottân korrâ leeibi. Jorgettiđ iveh, juurrâđ ruáptukkejij kuullâm iveh, puurjâst Ammon alme mield viestârist nuortâs, vâi vala ohtii finniiččim nuorâvuottân maasâd. Säänigin jiem mute, ucemuskin tavo jiem nubben loonoot. Vuoi, segis kuojâpennâ, vuoi, šolis ruáhupäävir, adeliđ munjin maasâd tušálâš pargon, nuorâvuottân já jollâvuottân. ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtus ¶ Mut Santtu huámmáš pálgá alne kuuđhâ – já vala oovtâ – já vala oovtâ. ¶ 24. Pááđáár sieidih , Pááđáár taavaakeeji kyevti sierânâs suollust, main kuábbáást-uv lii lamaš sieidi já moi saje ij lah tiäđust (Fellman. II, 156-7; IV, 58). ¶ 11 . Muštâl meccivaljetipšoost. ¶ – Na tiervâ, tiervâ , tiervât Matti-uv ustevlávt, kiäččá Heeihâ čolmijd já nuáigádist uáivis. ¶ 28.06 . Vyeijilijm ohtnubalov suulâin Georgetownist (päikki, kost lâi Cari farmi) Bemindjin . Cari já Anja vyeijiláin Saabijn, mun Metroin, sehe Anssi já Charlie vuolgijn tuálvuđ mainâsteijee Maren Hinderlie Fargo-kaavpugân. Suái puáđáččáin mii maajeeld talle ko kiergâniččáin. ¶ Sämitigge taha alguu Njellim maađij vuáđulâš tivomist ¶ – Tiervâ, rovvá, Niso eeđâi. ¶ – Mun lijjim ohtii karttâm kyevti kaavpuglii uápisin, suoi halijđáin vyelgiđ miácân. Kuávttáá suoi iävá tuostâm vyelgiđ. Mij vaazijm maađijist suullân penâkkullâm, tobbeen lii taggaar jävri mast láá puškoh já vuáskuneh. Ko mij juovdâim tohon jäävri kuuvl, te hiárrá já rovvá láin viehâ vaibâm. Piejâim tuulâ, purâđijm, káhvástâlâim já nuuvt toh skipáreh-uv algijn vuod iäláskiđ. Almast lâi virvel já vuogah fáárust, já uággum mielâ hirmâd. Ij sun maaššâm kuhe leđe tast tullâpiällâst ko toppij virvelis já vuolgij jäävrist puškoid uágguđ. Suu rovvá kale paasij muin tuulâ kuuvl, sun lâi vissâ eenâb vaibâm. Ij moonnâm kuhe ko almai kulluuškuođij čuárvumin, ete: ¶ Visteest lâi čuovjis skappi, čäällimpevdi já ton tyehin häldee, mii ij lamaš nuorâ, mut ij puáriskin. Sun lâi čälimin maidnii. ¶ Peividem Tipšoo vuáláčáálus ¶ tuáimih-uv vuohâsávt sämikuávlust. Tiervâsvuođâpalvâlusâin puárásijtipšo já eres tiervâsvuođâpal ¶ Uralvárádâh, Siberia, Baikal, Ob, Jenisei, Lena, ¶ Kyehti ääši tovâtteh tom et lii viehâ uccâ máhđulâšvuotâ taggaar kavnuumân kote räppee anarâškielân. Vuossmužžân lii Säämi aalmug jiešalnees ucce, já ij lah ettum et ohtâgin ličij ubâ huámášâmgin rappiđ sämikielân. Nubbe äšši lii et anarâškielâ lii ohtâ tain ucemus kielâin sämikielâi juávhust. Onne sárnuh tuše 300–400 olmožid anarâškielâ, toi kooskâst vaarâ nubáloh nuorrâd. Já et toi kooskâst vala huámmâš kiinii rappiđ. Na, uážžu ettâđ et lii siämmáá ko et vuáitáh Kiinast lottoost Taažâ vyeittimmáhđulâšvuođâigijn. ¶  formaallâš Lasetiäđuh Euroop rääđist ¶ Laavah ¶ – Kal mun máátám várugávt mielhi liäškuđ, Hirškikkâ loppeed. Jieijâs poolon ákku liäšku käähvi já kááhván sun lasseet uccâ mielkkikuáškánjâs. Sun tuáppee vala sukkârpitá sukkârseehâst já čokkáán piävdán Myerji já Hirškiihâ puotâ. ¶ suoinâlmâs = rantaheinikko ¶ Loppuun >> ¶ tidii iänááš oosijn staatâ já kieldâi pargei koččâmâšluámáttuvâi koččâmâšâid (luámáttuvah 2 já 6). ¶ Sämitigge tuáivu, et Eennâm- já meccituáluministeriö addel puátteevuođâst-uv Meccihaldâttâsân kiärgusvuođâid heiviittâllâđ mecciriijdoid já et Meccihaldâttâs pyevtittâsulmeest sämikuávlust luoppuuččij. Meccihaldâttâs, Nuorttâlâšrääđi já Sämitige ráđádâllâm ohtsâšiävtuttâs PEFC - meccisäsertifistemkriteerin sämikulttuur já sämi-iäláttâsâi turviimân šadda estiđ uđđâ ruossâlâsvuođâid kuávlui eennâkevttimist. ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtus aldan ¶ Saul čyežžilij já lehâstij čolmijdis, mut sun ij uáinám maiden. Suu mätkikyeimih valdii suu kieđâst kiddâ já läiđejii kaavpugân. ¶ faasaan 70 ¶   Almolâšvuotâ 4, 6, 8 ¶ Keessiv poccuuh puáiduh ¶ Aanaar servikode vaaljâlävdikode peeleest ¶ Raavâ áigápuátutorjuu occei ¶ "Anar sämi kiela aapiskirje" ive 1857, lahtosin Ucca Katkismus. ¶ – Na mii te tiigis teehin puovtij? Poolishovdâ koijâdij. ¶ Stuorrâ ánsu tast kulá eennâmtiettee Väinö Tannerân . Sun lâi 1910-lovvoost toimâm kyevti ¶ Kaunas D4 ¶ 19. Afrik lii ivnáás eennâmuási ¶ 36. Väälih já kuáskimeh pivdeh peiviv ¶ a. maht šado šoddâdeh ¶ Jovnâ keejâi tiiŋgâ, kii noobdij jieijâs hälden, váhá ääigi. ¶ viermiääldis.....47 ¶ Ij oppâ raavin viirât ¶ Luándusuojâlemlaavâ vuáđuld vuáđudem luándu- já aalmuglâšmeecih sämikuávlust: ¶ 2 . J U O V L  P E I V I ¶ puáttee parlamentaarlii rääđi saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio, tel. ¶ Euroop union vuáđusopâmušâin mainâšuvvojeh luándun tâi aalmugân lohtâseijee ¶ Mottoom autoinvyeijee jorgettij Avelist Kuáppil kuávlun, mut ko ooinij kaandâid sierâdmin maađijpiällást, te orostitij já koijâdij kaandâin, et mon kukke lii Kuáppilân. Ohtâ kaandâin eeđâi: – Love kilomeetterid. Kiđđuvhân kale lâi vala ohtânubaloh kilomeetterid, mutâ ko mottoom uáivistvyeijee vuojij tuogu tyebbiláá oovtâ kilomeetterstuálpu viällud. ¶ maiju.saijets@samimuseum.fi ¶ – Mutâ sun lii tuođâi-uv uáli hävski, eeđâi Piäkká. ¶ 3. Maht skálžu hááhá ravâdis? ¶ T E E V S T A H J Á L A V L U U H ¶ Zoja algâttij nuorttâsämikielâ máttááttâs päikkisijdâstis Paje-Tolâmist ive 1999. – Máttááttâs ornijm priivaat viistijn ohtii ohhoost, motomin tävjibeht-uv. Máttááttâs adelijm maaŋgâin čuákkipaaihijn, meid Murmanskist, já keevtijm máttááttâsâst argâeellim teemaid, muštâl Zoja. ¶ b. Maht cuobbuuh lasaneh? ¶ 2. Maht tuubdah ruošânjuámmil já njuámmil? ¶ – Na mutâ ko--, Ante keččâlij čielgiđ. ¶ Rasismâ uáivild olgoštem tâi luávkkám ovdâmerkkân nääli, olgohäämi, kielâ, suhâpele tai ave keežild. ¶ –~Taat kale ij lah ko čääci. ¶ sevŋis meeci ¶ Tallet mun moonnim uđđâsist paloisiähá tobdoiguin kárbá moojiikeš, rottejim moottor keevvâđ já tolliittim Jurbâjäävri paijeel Puáđupove kulij. ¶ (kuusâ jyelgih) (nuorukkâš) ¶ 3. Kiina 2 600 ¶ já juuhâp kaakao. ¶ Kuullim tom ullokappeer ¶ Näsiä ( Daphne mezereum ) lii mirhâlâš myerjišaddo mii kulá violašaddoid. Tot šadda tävjimusâht juovâenâmijn, mut muu tiäđui mield kuittâg uccáá Säämist. Tot lii rávhuiduttum miestâ, mii puáhtá šoddâđ paijeel meetter alosâžžân. Näsiä kooččât lostâidis tegu lostâmuorah kuás-uv já tot lieđđee uáli tooláá kiđđuv. Ton roosa-ruopsis liäđusijn lii pastelis opsâ. Näsiä seegâ loostah láá sääiti hámásiih já ladâhánnáá myerji lii aalgâst tegu herttâ já ladâheh kierrust ruopsâdeh. Taan šado myerjih, loostah já párkku láá ulmuid já elleid mirhâliih, mut lodeh poreh muorjijd. Näsiä lii tovle kevttum riämnjámirkkân já eres-uv piäđui koddemân. Juo šado kuoskâttâlmist puáhtá liške ittuđ já juo kyevti myerji purrâmist mirhâttuvá, ko šado mirkkâ lii metsereiin . ¶ Máhđulâšvuotâ porgâđ säminuorâiguin jieijâs päikkikuávlust hokâttâlâi korrâsávt. ¶ – Te talle mun puávtám teddiliđ puálu, ko mij moonâp siisâ kirjeráájun. Myerji puáhtá teddiliđ puálu talle, ko mij puáttip olgos kirjeráájust, Hirškikkâ moovtásk já teddil tállán puálu. Uksâ lekkâs já Matti já stááluh peesih siisâ kirjeráájun. ¶ – Joo, mut mun jiem lah val škoovlâst! ¶ Ko Uulá moonâi siisâ tupán, tobbeen porgestij uáli jo njaalgâ haajâ. Eehi lâi eidu vuoššâm piärgumääli já čokkái pevdikuorâst puurâdmin. ¶ Aaslâk Aččinj. ¶ sinoniijton. ¶ 127B, 127C, 128A, 128B, 128C, 128D, 138A, 138B, 138C, 138D, ¶ – Ele poolâ, nieidâ Siion, tuu kunâgâs puátá! Sun raccast nuorâ aasijn. ¶ – Tunnui lii luptákámmár čorgejum, mut täälhân kal lii purrâmâš-uv purrâmmuddoost. ¶ 36a paajeeld peljipeeli já ceehis paajeeld ¶ Sun kaačâi olgos škoovlâst já maađij mield kuhheeb, ko ličij vaijaamgin, já ko maađij rasta vaazij violetti rapu, te sun vieggâsij toos já roovâi kávukkozâi enâmân, ige vaijaam innig čyežžiliđ. Ij nuuvt halidâmgin. Puoh lâi nuuvt suámálávt já puástud, váhá hormiš-uv. Mii tast ličij ävkkin, jis sun tääl čyežžiličij? ¶ Kulttuurkuávdáá šiljopiirâs heivee ereslágán olgotábáhtussáid, ovdâmerkkân messutilálâšvuođâi olgouásáduvâi já muusikfestivaalij táárboid. ¶ Ovdâskodde aasât laavâid. ¶ ISBN 978-952-441-190-5 ¶ – Na ko taat vuáđu lii nuuvt koorâs, et tast ij pitá táátu finniđ. ¶ Loopâst tuáivuttâm Suomâ sämitiigán, stiivrân já ovdâskoodán luho já ruokkâdvuođâ pargoost, mast tij oovdetvetteđ Säämi aalmug hiäđuid Suomâ täsivääldist. ¶ luhostuuččim tigguđ Tälvi-äijihist ucánjáhháá kuhheeb väldipaje. Munba sáárnum täst Čoohčân, ko sun puátá. ¶ kineh < kiinnâđ = takertuvat < takertua 39 ¶ Kaabi eeđâi et ¶ 7. Vietnam 5 ¶ Pargojuávhu čällen tuáimih máttááttâsneuvos Maija Innola máttááttâs- já kulttuurministeriöst, máttááttâsneuvos Leena Nissilä Máttááttâshaldâttâsâst, škovlimčällee Ulla Aikio-Puoskari sämitiggeest sehe totkee Kaarina Vuolab-Lohi Päikkieennâm kielâi tutkâmkuávdáást. Pargo- já stivrimjuávhu toimâpaje nohá ive 2011 loopâst. ¶ Puh. 050-5651346 ¶ Värijesâneh: ¶ käibijyelgih leukaraajat ¶ - Totkeet árvušteleh, et eennâmpáálust koskâmiäráklávt jáámá ohtâ kielâ jyehi nube oho. Tággáár liävttoin maailm suullân 6 000 tobdos kielâst joba 90 prosenttid jäämmih taan ihečyeđe ääigi. Nuorttâsämikielâ lii láppojeijee kielâi listoost, et nuorttâsämmiliih ferttejeh tääl rooččâđ kielâ piäluštmân, iätá Skopets. ¶ Dinosaurisij lappum maŋa toi eellimsaje väldidii njomâtteijeeh já lodeh, ko toh vuáháduvvii eennâmpáálu kolmâ šoŋŋâdâhân. ¶ Muštâlusah, mainâseh, tiivtah, koveh, ¶ KATEKISMUS ¶ Já siämmást kumppi njuškij seeŋgâst já njielâstij uccâ Ruopsislijne-riävu. ¶ eres-uv tavveen ässee ulmuid. ¶   Unna Junná video ¶ Muusikoovdânpyehtim Ánnámáret Ensemble ¶ Iävtukkâsasâttemluámáttuv: Dokumentah --> Vaaljâh 2015 --> Iävtukkâsasâttemluámáttuv ¶ Já nuuvt juáháš koolgâi išediđ viäskár kuorriimist já tävirij kyeddimist. Äitti tievâi nuuvt, et uuvsâ illá puovtij toppâđ. ¶ nieidâ lâi tiervâs. ¶ Sämitige ceelhij olmoošvuoigâdvuođâpoolitlâš čielgiittâsâst ¶ siämmááh ko pargosiärvus uáinu. ¶ b. Kost toh šaddeh? ¶ Lasetiäđuh: ¶ 5. Kuávlu, mast lii siämmáásulâsâš liegâsvuođâtile. ¶ 2. Piät. 1:21 ὑπὸ πνεύματος ἁγίου ¶ Huámášuttem tahhee ohtâvuođâtiäđuh: ¶ Ruttâ: Sveitsi frangi ¶ - Maid jis tot lii-uv häldeemailmist váddu? Haŋgal koijâdij huolâttemeht - Et tondet häldeehkin iä taarbâs nuuvt ennuv naharijd? ¶ F Flammulina – Talvijuurekkaat – Tälviruottâsiih U ¶  tooláá. 2.2 Kielâlâš identiteet ¶ Klemetti Näkkäläjärvi , saavâjođetteijee (sämitigge) ¶ Cerastium alpinum ¶ váldojeh kiävtun. ¶ Peivitipšo ¶ čerrih.....56, 83 ¶ - Maid? Ánná hiämáskij. Taat poođij nuuvt fakkist já taaiđij nuuhâđ-uv siämmáá fakkist. Mun jiem innig tieđe, maid kolgâččim tääl jurdâččiđ. Mun tarbâšâm váhá smiettâmääigi. Halijdah-uv tun talle leđe muin oovtâst vâi jieh? ¶ – Kost kost? imâštâlâi kuobžâ. Tot vilpoi aalman, mut ij uáinám maiden. ¶  leeibist. Puurâ Keččâl aainâs naaijâđ! Jis finniih šiev káálgu, tun šoodah luholâžžân. Jis finniih suápáttes káálgu, tun šoodah filosofân. (Sokrates) ¶ Ruošâst kieldâsämikielâ oovdâst Nina Afanasjeva (Nadesha Zolutuhina), tarjesämikielâ Nina Mironova (A.F. Zaharov) já nuorttâsämikielâ Zoja Nosova (Irina Tychuk). ¶ ”Sämitige vaaljâlävdikode čuákánpieijâm já valjimvuáđđusijd iävtutteh mutteđ uđđâ laavâst. Lii návt uáli oskottettee, ete sämitigge kalga asâttiđ uđđâ vaaljâlävdikode olášuttiđ vaaljâid uđđâ lahâasâttem vuáđuld já sämitigge kalga ráhtádâttâđ kieđâvuššâđ ääši uáli-uv jotelávt, ton mield maht ovdâskoddekieđâvuššâm ovdán ” vaaljâlävdikode saavâjođetteijee Janne Näkkäläjärvi muštâl. ¶ 39 Sämitigge já staatâ kolgâččáin toimâidiskuin já ruttâdmijguin adeliđ máhđulâšvuođâ sämi ¶ 90 ¶ 1. Hei škovlâlâš ¶ Mun čievčâm jyelgipáálu Jonijn. Finnejim maŋga moolâ. Kooveest uáinoo oovdis njuškomsuilo. "Tääl Jussá Seurujärvi puátá já taha moolâ, jee jee!" ¶ lostâvyevdih já koškejolgâdâsah. ¶ ko puoh olgos viggee saanijd ¶ Jieŋâsuolluu čuálminjäälmi kuávdoo lii lássá, mast lii z-kummel. Ton puotâ kalga meridiđ, kuábbáá pele vuálgá karveđ kuhes suáluirááiđu, mii iärut Skálluhoorŋâ já Cuobbuujoorŋâ nubijnis. Skálluhoorŋâ peeli lii karguu já čuuvtij heerkib pieggáid ko nuorttiipiälááš Cuobbuujorŋâ. Kärbisvävli mana Cuobbuujoorŋân, kost láá čielgâsuboh čääsih. Pieggân kannat valjiđ káártást uáinojeijee koskâmuu molsâiävtu. Miällum juátkoo suollui suoijim kezis čoolmijn Kärppätupa kárbáinjotteemtoorjâsajan. Jieŋâsuollust Kärppätupan (Poiduutupei) šadda mätki ucemustáá 17 kilomeetterid. ¶ suoppâmlyevdi = Loimilauta ¶ Naamiokiärppááh – Naamiokärpäset ( Conopidae ) láá koskâstuárusiih, ruškâdeh já fiskiskirjááh. Tain láá kezis suájáh, kubdâsiähá uáivi já kuhes tobdočuárvih. Tain lii kuhes njamonjune, mut toin toh njameh tuše šaddoin mieđâ. Maaŋgah šlaajah sulâstiteh ivnijdis já liihâdmis peeleest viäpsáid ađai toh jievžâdeh taid já fillejeh máhđulijd vajalijd. Suovsah ovdáneh miäđušijnij já viäpsái parasiittân ađai toh fillejeh meiddei iššeedtivrijdis-uv. ¶ ČUÁKÁNKIÄSU RIDO ŠADOLŠVUOĐÂST ¶ Mut eenâb Puállunjune ij puáhtámgin ettâđ, ko suu keeppil vardeškuođij. Luhhoost suu keeppil ij vardam meendu čuuvtij, mut liijká-uv Puállunjune mielâst tábáhtus lâi nuuvt unohâs, et sun keejâi pyeremussân čiärruđ visesvuođâ tiet hirmâdávt. ¶ Čuákánkiäsu ¶ kevttum vijsáht. Lam vises tast, et páiháliih čanosjuávhuh juátkih tooimâs ucemustáá ¶ Autoi pyevtittâs 2007 (1 000 pittád) ¶ c. Maht keđgiääigi ulmuuh pissuu liegâsin? ¶ vyesimáánu ¶ Regnaf ij vázzâm meendu jotelávt já Joovnâst lâi äigi keččâđ táálu. Tääl sun piejâi meerkân eenâb, ko ij tarbâšâm portháid uuccâđ. Jyehi peln lijjii čiiŋah já árvutävireh, mut táálu ij kuittâg lamaš tego lanne, mut tot lâi pääihi láván. Moinnii viistijn lijjii peevdih, stoovlih, skaapih já eres vistetiiŋgah. Tot lâi tego tuše stuorrâ aassâmtupe ige eennâmmiäštár palacci. ¶ 73 ¶ – Kalle vuojâleeibi mij kolgâp puurrâđ ovdilgo tijme lii nelji? nieidâš joođhij. ¶ Ryypsist oljo ¶ suomâkielâ ¶ Táválávt Nuuvdi-äijih mokkeverdipiijpo hiäiládij njälmipellâst nuubán já nuuvt sun leggistij kuávžuráá jieijâs kyeliliitán, moos mun jiem lijkkum ollágin. Jis sáttojii puáttiđ eenâb kuávžurááh ton siämmáá peeivi, te saatij muu-uv tuoivâ motomin olášuđ já peesâim salttiistiđ, tâi vala pyereeb, vuošâstiđ vorâs kuávžur. ¶ 2 = Laiho Piäká já Mattus Ilmar kavnâm njuálgupälgisuási Porgejävrráppái rasta. ¶ 7.8 Pirâsloveh ¶ 3. Uusâ kyeleest čoolmijd, njuneraaigijd já sijđosárgá. ¶ šaddokäärdist? ¶ KAMUVSYEINIH ¶ Tutkâmvuálásii jäävri nommâ lii ¶ Henna lijkkoo hoittáđ poccuid. Tälviv, ko lii sevŋâd, sun mana piemmâđ poccuidis tohon miäcán ige poolâgin. Poccuuh paleh kuobžâst já meid kuumpist. Poccuuh poreh jáhálijd sehe suoinijd. ¶ Keuruu 2010 ¶ SEMINAARHÄÄMI 310 ulmui ¶    ulmuuh. Ceelhârááhtus: – Na siämmáá mun-uv kale uáinám, Njorttâ västidij. ¶ 4. a . Magarijd luodâid čuhčá lii kuáđđám muottui? ¶ Vuossâmuš tavesämikielâlâš kárttáčuágáldâh škoovlâi várás lii almostum. ´Skuvlla kártagirji´ lii uáppee vuáđučuágáldâh já tast kávnojeh tiäđuh Suomâst, Tave-enâmijn já sierâsnâs eennâmoosijn. Káártái lasseen kirjeest lii luvâttâllâm jiečânâs staatâin oovtâst jieijâs lipuiguin já tavesämikielâlâš usâttâh. Luuvâ lase ¶ SMK rehtor, Liisa Holmberg juhlesaahâ škoovlâ loppâjuuhlijn 1.6.2012. ¶ Euroop puoh stuárráámus ennâm alne fárudeijee ellee lii sorvâ, mon lii mestâba juáhâš peessâm motomin uáiniđ. Jis ij lah teivâsâm eidu luándust kuáhtáđ, te aainâs-uv televisiost. Härvibeh láá kuittâg toh, kiäh láá peessâm kuullâđ tom jienâ já muu mielâst oro, et ton jienâ láá peessâm kuullâđ tuše tagareh ulmuuh, kiäh monnii suujâst láá viggâm aldaniđ taan irâs já várugâs ellee, nuuvtko ovdâmerkkân sorvâpivdeeh já luándukovvejeijeeh. ¶ Riävskámaneämmirâš 10:5 D14 Njammijäävri taveuási N. Tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ Taan ääigi láá anarâškielân-uv iđeškuáttâm ain eenâb maaŋgâlágán teevstah. Láá kieldâ, staatâ, kirho já sämitige almottâsah, kulluuttâsah já tiäđáttâsah já eres haldâttâsteevstah. Jurgâluvvojeh čuákkimpovdiittâsah já pevdikirjeh. Taa kieskâd almostuvvojii kyehti EU ráhtusruttârááju tieđettemkirjáá anarâškielân. ¶ Pilvi aalgât ollâopâttuvâst ¶ – Na jiem kale. ¶ Pargopitáh ¶ Timotei já Dumbo moonáin ollâ vääri oolâ. ¶ Čäcikällee Ijjäävri Tyerbeevuonâ koskâmudo nuorttiibele rido alda. Ton alodâh čässuáivist lii masa meetter, mut kiđđâtulve ääigi tot sáttá lappuđ čääsi vuálá. Tááláá sämikielnommân tot lii finnim Sittekällee já suomâkielnommân Sitakallio, mii lii tiäđust-uv nommâheiviittâs sämikielâst, mut ij meerhâš maiden, nuuvtko ij meerhâš kale sämikielnommâgin maiden. Källee puárásub anarâšnommâ lii lamaš vaarâ Sieidikällee , kuás juo Erkki Itkonen (1913–1992) muštâl päikkinommâtutkâmušâstis ive 1933 Aarneniemi – Mutajärvi, et sitte uáivild sieidi já lii-uv ton karvemnommâ. Lasseen Erkki Itkonen muštâl, et tallaa ääigist Ijjäävri kuávlust aassâm “Simmana äijä” , kote lâi anarâš já lii viehâ vissásávt Siempáárnášrokke ađai Heikkâ Heeihâkandâ Aikio (*1840) lâi pieijâm keeđgi oolâ vuáskunijd uhrelähjin, vâi källee adeličij ain-uv sijjân kuolijd. Itkos mield siämmáá náálá lijjii porgâm eres-uv Ijjäävri koldeeh. ¶ – Tun lah suáládâm mii tiigerijd! sun ruángui já čujottij Muumi. ¶ Luovtâsmâš = Luosma ¶ Planktontiäpuh ¶  et Bulgaria ¶ Lijjim viiššâl miäcástiđ-uv jo kaandâžin. Ejistânlâi puáris havlâpisso, "sonninkontti" (Iver-Johnson) tot lâi jo nuuvt nuuhâm-uv ete ij pissoom kiddâ mudoi ko sraaŋgâst rahtum puáibildâssáin. Motomin tot paacâi lovettáá-uv. Kulmâ messigpatrul toos lijjii, eeči leemnij taid ko mun vuolgim piivdon. Pisso lâi kuhheeb ko mun jieš pivdee talle. Lemnuid koolgâi šeštiđ, jyehi lemnuin koolgâi finniđ saallâs. ¶ jievjâm = luppo ¶ 187A Tobdomeerhah: Tuáršuorásist lii kildee tevkisruánáá uáivi já čiäppât pirrâ lii vielgis čeveriegis. ¶  táválávt  nisoneh 4. Moi sierâlágán vuovijguin kove elleeh häähih ¶ Ravvuuh väättih, et haavâi já vuáváámij rähtim kolgâččij vuáđuduđ algâaalmugij tárboid já uáinoid. Algâaalmugeh kolgâččii uásálistiđ haavâ puohháid muddoid vuáváámist olášutmân. Uásipeličuákkim lii iävtuttâm, et staatah váldáččii ravvuid uássin pirâs- já sosiaalvaikuttâsâi árvuštâllâm kyeskee lahâasâttâs já ravvuid. Staatah já algâaalmugeh kolgâččii Akwé:Kon -ravvuid olášutmáin lääččiđ pissoo algâaalmug tuhhiittem oorniglâš lattim sosiaallâš, pirâs- já kulttuurlâš uáinui lasseetmân vuáváámân já miärádâstohâmân. Ravvuid olášutmáin puáhtá ovdediđ algâaalmugij toimâmkiärgusvuođâid. ¶   Gyllenberg (1994) sänikirjeest juávkku nr 4. ¶ ČUÁKÁNKIÄSU ¶ nuljaskat ¶ Immeel haalijd puohháid pyere. Olmožin ep kuittâg ovttuu ibbeerd, maht sun olášut táátus mailmist. Immeel kiäinuh láá ereslágáneh ko mii kiäinuh. Tondiet mist lii väädis miettâđ Immeel táátun. ¶ 102 ¶ Kasper ij lamaš vaibâm. Eeni mielâst markkânist ij vaijaam eelliđ vääzin. Mut Kasper lâi ápálâš. Maasâd puáđidijn ličij tiäđust hitrub, ko jođáččij oovtfááru toin ¶  tavas – Káigá, eeđâi Monni. Čohhojeh, ijge tađe eenâb. ¶ fiskissiipuul ¶ 4. Tot pivdá njahâmáin já stuŋgit kivkket saallâs. ¶ – Toh láá jotolâhmeerhah. Jotolâhmeerhah várutteh ulmuid maađij vaarâin já rävvejeh, maht ulmuuh kalgeh maađij alne autoin vyeijiđ. Jurbâ jotolâhmeerhâ siste lohá numerijguin, mon korrâ liävttoin autoin uážžu vyeijiđ. Kulmâhâšmallisâš puásui-merkkâ vuod almoot, ete maađij alne pyehtih leđe poccuuh-uv. Eres kulmâhâšmeerhah maađij piällást almotteh, ete taan maađijst láá moheh já luáháh, Matti muštâl. ¶ 2. Muštâl kost suáitáh já kii lah. ¶ 46A Stuorrâ-Britannia uásih ¶ Matti pelestis lii koddám jo šaapšâ já äijih lii koddám puško. Matti lii jo čollim-uv jieijâs šaapšâ já lii jo pieijâmin uđđâ suovsâ vuogân. Äijih-uv lii čolliiškuáttâm puško. Sun vuáváá jo tutâvâžžân koškepuško rähtim. ¶ Interreg Tave- ohjelm ¶   arvemeeri Golfvirde viestârpiegah Atlant pajoseh vuáládâh ¶ kavjejeijee = pölyttäjä ¶ All Over Press/Alamy 8A ¶ – juolisviermi ađai puddokeejilohviermi (7 sollâd), čalme = 3 suormâ, ¶ 1700-lovvoost ennuv katekismusijd, ráámmátoosijd já eres-uv vuoiŋâlijd kiirjijd ¶ 79 ¶ Stuorrâ uási sämitige taan vaaljâpaje tehálumosijn uulmijn láá kirjejum haldâttâsohjelmân. “Lam uáli tuđâvâš haldâttâsohjelm kuávdášlâš linjiimáid. Haldâttâsohjelm tuárju nuuvt sämikielâ, ärbivuáválii tiäđu, kielâiäláskittemohjelm já oovded säämi kulttuurjiešmeridem” , muštâl sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi, kote uásálistij še sämitige ovdâsteijen haldâttâsráđádâlmáid. ¶ Säämi kielâtaho -palhâšume mieđettuvvoo Iänuduv kieldâ juávkkupeerâpeivikiäčču Miessin čuávvoo agâiguin: ¶ storgâčarviittâhpuákuttâs = jäykkäkouristusrokotus 146 ¶ – Lah-uv tun jo vyelgimin? kullui uápis jienâ suu tyehin. ¶ – Formann! ¶ Cugu (tavesämikielâlâš párnái sijđo) ¶ Autost lii vuošâišelavkkâ. ¶ 1. Teevdi laasâ čassijn. ¶ Kreikakielâsâš algâteevstâst substantiiv πνεῦμα vuáttoo ohtsis 379 kerdid. ¶ Juhâmuškyeddee eeđâi kunâgâsân: “Ko muoi liäiboin láim faŋgâlist, te muoi kuohtuuh nievdáim. Muoi tieđijm, et munnuu nievdâmeh merhâšii maidnii eromâšijd. Faŋgâlist lâi ohtâ omâs almai, Joovsep, kote maatij čielgiđ nievdâmijd. ¶ – Tot lii taggaar ¶ **Mottoom almai lâi psykiaatri kuvlân: ¶ Jeesus eeđâi: “Kote porá muu uáži já juhá muu voorâ, piso must já mun pisom sust.” (Joh. 6:56) ¶ Ekonomâlij, sosiaallij já čuovviittâslij vuoigâdvuođáid kyeskee almossopâmus ¶ Kirjayhtymä ¶ a. Piättâr ¶ Ellen-Máret Juuso kirje lii meiddei “keččei jiellâh” Hettaast. Tapio mielâst kirjeest lii šiev maainâs, fiijnâ koveh já ruopsis läigi. Kirjeest lii tehálâš teema: “ohtuunâsvuotâ ij lah suámi, mut mainâs uccâ kiäđháš kávná kuittâg ustevijd!” Stuárráábij párnái kiirjijn palhâšuvvoo Aanaar vyeliškoovlâ 6. luoka Vierccain vuitui. “Kirjeest lii ruop-sis läigi. Tom lii älkkee luuhâđ já tast láá tuođâi-uv fiijnâ koveh. Hitruus muštâluš mon piäsá povvâstiđ.” ¶ sänitääsiráhtusist oovtâ saajeest. KR92 olgospyehtim kaiken kaikessa täyttää lii ¶ Ässeiloho : 56 000 ¶ – Mun lam suttâm ohtii muu eeni oolâ käävpist. Mun moonnim viälláđ káávvud käävpi lättei já kiljum já nimmâruššim korrâ jienáin. Mun lijjim olmâ noccesekkâ, muštâl Saana. ¶ Mut sij iä mieđettâm mut čuorvuu ain korrâsubbooht já vattii, et Jeesus koolgâi riistânnävlejuđ. Huuihen sij finnejii táttus čoođâ. Pilatus ferttij vijmâg mieđettiđ sii vátámâšân. Sun luoštij tom almaa, kiäm sij halijdii – almaa, kote lâi fäŋgejum stuuime já morhe tiet – mut Jeesus sun adelij sii haaldun. ¶ Suomâ päikkinommâkirje ¶ Mooses čokkij aalmug já muštâlij, et Immeel lâi adelâm sijjân pargo. Sij huksiiččii Imelân temppâltelta. Sij huksiiččii meiddei aarkâ, mon siste sij siäiluttiiččii love pákkum keđgitaavluid. ¶ 3. Piejâ lite čuovâ oovdân já tuuđhâ maid iivnijd uáináh. ¶ Ferránmoš lijkkui ráávhust, mut ij tondet lamaš toid kullee, kiäh herkitteh älkkest. Sun lâi paijeel kyehti meetter kukke já kossuv-uv lâi, nuuvt et ton keežild sulâstitij šiljopeesis. Sust lâi kuhes čapis siämu já ruánáá ullopihtâseh. Ton náálá ko lâi, te iimâš ij liččii, jos toh láá-uv iäráseh, kiäh váhá herkitteh. Suáhimeeccist, Ferránmoš šiljojolgâdâsâst suullân kyevtičyeđe meetter keččin, kyehti fiskis máccuháid já ruopsis kypáráid kárvuđâttâm almaa savâstâlâin. Nubbeest lâi kárttá, mon ain tyelli tälli luuvâi, já čujottij suundijd kieđáin korrâsávt. Ko suái oinijn Ferránmoš puátimin, suái suorgânáin nuuvt, et masa vuolgijn patârâsân. Mut ko suái huámášáin, et Ferránmoš lâi kuittâg rávhálii náálá, ruokâsmuin suái váhá. ¶ eennâmkiällár = maakellari ¶ näpikiärdu = napapiiri 52 ¶ “The show must go on, boys! – Hommá kalga jotkuđ!” ¶ – Koolgâm luuhâđ teentin. Ferttiim leđe ohtuu váháš áigáá. Munhân ettim, et uáineen vuossaargâ. ¶ Andârâs kijttâlij já vuolgij. Huáppu-uv váhá teedij, ko sun lâi vyelgimin mađhâšiđ olgoenâmân já koolgâi vala rahttâttâđ. ¶ b) toh jiečânâč enâmijn ässee aalmugeh, moh nabdojeh algâässen, ko sij láá maajeeldpuátteeh aalmugist, mii eennâm väldidem tâi asâttem tâi táálái riijkâraajij šoddâm ääigi aasâi enâmist tâi ton eennâmtieđâlâš kuávlust, moos eennâm kulá, já kiäh vuoigâdvuođâlâš sajattuvâst peerusthánnáá láá siäiluttâm ollásávt tâi uásild jieijâs sosiaallâš, ekonomâlâš, kulttuurlâš já poolitlâš vuáháduvâidis. ¶ fiijnâstellimsruuvâ ¶ Tom mun jiem innig tuostâm mainâstiđ, et kalhân digikamerast-uv pyehtih leđe valdum koveh vuárhást. Tast lâi moonnâđ veikâ mon kuhháá, ovdilgo poolis lâi finniđ tast kuuvijd meddâl. Lâi kolgâđ kavnâđ vistig toos suáppee luođimpiergâs, luođiđ virde kameran, já te val kavnâđ nuuvt ennuv čiäppuduv, et liččii máttâm tast kuuvijd sikkođ meddâl. Mun lijjim mielâstâm jo tuárvi lamaš tobbeen, ko tijme moonâi tast. ¶ SPR lii tárkkojeijen WIPO Intergovernmental Committee on Intellectual Property and Genetic Resources, Traditional knowledge and folklore (IGC) - komiteast ađai staatâi koskâsâš komiteast jiegâlii omâduvvâst, geenivaarijn, ärbivuáválâš tiäđust já aalmugärbivyevist. Komitea pargon lii valmâštâllâđ sopâmušteevstâ aalmugijkoskâsâš instrument teikâ instrumentij finniimân geenivarij, ärbivuáválii tiäđu já aalmugärbivyevi suojâlem várás. Lavâlii instrument valmâštâllâm lii pištám kuhháá. Ulmen lii finniđ oovdânpyehtim lavâlâš/lavâlij instrumentij rähtimân komitea toimâpaje 2014/2015 ääigi. ¶ Sun suutâi já toskádâlâi: ¶ Keejâ almottâs, luámáttuvah já uuccâmravvuuh. ¶ – Tääl toh kale ležeh te Kaald´uáivi palgâs almaah mii palgâs poccuid iällâm čovváádmin. ¶ Ráámmátteevstâi jurgâlem anarâškielân jotkui 1990-lovvoost, mutâ taan tove uđđâ ¶ Lopâloopâst tot lâi eidu taggaar maht ¶ tuáršu.....64 ¶ Parâpargoh ¶ tastkin ij lah ävkki. ¶   Čuoškah ¶ Lijjim eidu nuollâm taaki, ko lâi nuuvt paahâs, mut siämmást tuáppejim tom já pieijim tom uđđâsist paijaalsân já vala rottejim ruttimkettig kiddâ. Eidu ko lijjim tom porgâm jiemge lam kiergânâm vala čokániđgin, te almaah puáđiškuottii mii junáváávnun já eidu toos uksâpellâs, kost mun lijjim čokkáámin. Ohtâ moonâi čuážžuđ uuvsâ oovdân muu tuáhá, neeljis čokánii nube pel káytává, kost lijjii kuárus peeŋkah, kyevtis čokánáin eidu muu njune oovdân já ohtâ vala paasij čuážžuđ nube pel káytává muu oovdân, nuuvt et jiem peessâm innig kuussân kulij. ¶ Sjölunden 4.8.98 majebargâ ¶ puhelin: 010 839 3196 já 050 4638 825 ¶ Čoovdânommâdâh ¶ – Jieh-uvks tieđe, et muu nommâ ij lah Kuhesruoidâ, mut Kuivee tuše, sun čuorvij kuávdoo jiäggáá nievrismielâ tohâludân, mut lâi kuittâg masa juo moovtâ Sáárá sunjin adelâm noomâ keežild. Enni kale lâi kočodâm suu Luággi-Kuiváážin, mon noomân sun ij lijkkum ollágin, mut Kuhesruoidâ-Kuivee kale lâi tuotâ mučis nommâ. Jieijâs-uv mielâst sun lâi juálgáá já meiddei paarooh. Tast lâi kijttámuš suu jiešpiäiválâš Reedrik-ránjá, kote lâi ain adelâm kandáid liävtuid, ko lâi kuáhtám sii. Meiddei aldemuu táálu reŋgâ, mon noomâ sun ij innig muštám, laavij tuáridiđ sii. -Maid sun tot ličij porgâm sijjân, jis ličij fattim kiddâ? ¶ 3 mp nisujáávuh ¶ Näkkäläjärvi lii eromâš tuđâvâš toos, et sämitige toohâm laseruttâdemucâmuš finnij torjuu piäládâhraajij paijeel. – Eromâšávt kalga kijtteđ riehtiministeriö já Laapi aalmugovdâsteijeid. Sämitige staatâtoorjâ kulá staatâ budjetist riehtiministeriö válduluokan. ¶ – Tuvalâš čuudâlavluu eromâš lávlumvyehi lii luptim mailmist stuorrâ mielâkiddiivâšvuođâ, mast lávloo áppád pyevtittiđ maŋgâ čyeijee jienâ siämmáá áigásávt. Maadâ-Siperia Tuva, mast Ijâttis iijâst lávdástellee Igor Koshkendei lii vuálgus, lii čuudâlavluu kuávdášlâš kuávlu, muštâl Ijâttis iijâ aalmugijkoskâsij aašij koordinaattor Marina Falevitch Säämi máttááttâskuávdáást. ¶ 130A Eellim šoodâi já ovdánij kuhháá meerâin. ¶ kâttiđ suu pihtâs, mun puáránâm. ¶ Vatnajökull E2 ¶ Säminuoräi konferens ohjelm ¶  máállás, Lijjim peessâm suullân kulmâ kilomeetter Avveel kuávlun, ko muu vuájáán maašinpeevdist šliäđkuškuođij ruopsis čuovâ. Vistig tot šliäđgui tuše tyellittälli já arvâlim, et orostiččim Avelist keččâđ, mii čuovâid tot jiešalnees lâi. Lâi jo siävŋánmin-uv. Mut ko vuoijim ucánjihhii ovdâskulij, lamppu puolij jo ubâ ääigi. Poottim mudágávt bensinsajattuv šiiljon já orostim toos. Koivum auto raavâkirje kiistâloová siste já uuccim čielgiittâsâid. Huámmášim, et šliäđgoo čuovâ lâi čuáskudemkolgos čuovâ. Taat tot tuše vááilui-uv muu hyeneeht álgám määđhist, et auto-uv vala cuovkkâničij! ¶ vyestinjavkke já njavhesiisâ = vastahanka ja hangansisään ¶ Táálu leetuh 7,90 eurod ¶ Päijät-Häme 18 ¶ Konferens lii áávus já nuuvtá puohháid mielâkiddiivâšvuođâ tobdeid. Almottâtmeh majemustáá 30.9.2011; henriikka.mikkola(at)samediggi.fi. Tuáivuttep puohâid halulijd pyereest puáttám Nuorâi konfereensân Suáluičiälgán! ¶ Aulis Kohvakka sahâvuáru ¶ Njuámmil morettij huušân já canccolij kiäinusis. ¶ 13.00 Paaneel čuákánkiäsu já savâstâllâm ¶ Vuáččulâš pajeolmooš ¶ 2. Čääli vihkosâd valjeviljâlem muddoid čohčâkendimist čuávvoo čoohčân. ¶ 67) Ucedeh iäláttâstooimâst, tego lavŋepyevtittâsâst já ruukitooimâst, šaddee ekosysteempalvâlusâi hiäjusmem, om. luándu já virkosmittemkiävtu sehe sämmilij ärbivuáválij iäláttâsâi tááhust háitulijd pirâsvaikuttâsâid, eromâšávt čácádâh- já eres luáštuid nuuvt, ete pehtiliteh toimâsyergi jieijâs, pyeremus teknologia vievâst olášuttum pirâssuojâlemtooimâid. ¶ riemnjis 50 000 ¶ love pyecced ¶ – Sir kii? koijadij Muumieeči. Jiem mun tuubdâ kiämmán siri. ¶ – Tiäđáh-uv, sun eeđâi, ¶ virgálâš sämikuávlu miäruštâllui jo 1970 -lovvoost. Sämitiigán laavâst asâttum jiešhaldâšem kuáská sämikuávlu, mii lii tááláá ääigi meid säämi kielâlaavâ válduášálâš heiviittemkuávlu. Tot uáivild tom, et sämmilij jieijâs kielân lohtâseijee vuoigâdvuođah, tegu vuoigâdvuotâ kevttiđ sämikielâ virgeomâháin já ášástâldijn virgálâš orgaan čuákkimijn tâi vuoigâdvuotâ finniđ palvâlem sämikielân, lii vyeimist taam kuávlust vijđásubbon ko eres kuávlust Suomâst. Sämikuávlun kuleh Iänuduv, Aanaar já Ucjuv kieldah ollásávt já Suáđigil kieldâst ton taveuási (Vuáču siijdâ kuávlu ađai Säämi palgâs kuávlu). ¶ – Čip, čip, tälviv kalga leđe českâd! Kihheen ij huámmáš muu... Ijge talle purruu piätuelleid. ¶ Israel aalmug poođij Paran ävđinenâmân. Tobbeen sij ceggejii teltaidis. ¶  YM, MMM, TEM, LVM, OKM, Sämitigge ¶ Škoovlâ biologia já eennâmtiätu –kirjeráiđu tuálvu lohhee fiäránistiđ maailm ulmui, ellei já šadoi luusâ. Siämmást suogârdâlloo, et maht olmooš lii vuáhádum eelliđ jieškote-uv kuávluin eennâmpáálust já maht ulmuu tooimah láá vaikuttâm eennâmpáálu luándun. Škoovlâ biologia já eennâmtiätu 5 –kirjeest fiäránistem álgá oppáin niijto iälánijn. Euroop-uási maŋa uápásmup maailm já eromâšávt Afrik šaddodâhân já elleid. ¶ Majebarga 21.2. ¶ – Tot tast tejâkoopâst talle, jurdâččim. ¶ Kaamâsist lâi mottoom olmooš, kiän mun jurdim lemin aaibâs olmâ poolis. Sust lâi ain čuovjis koppakappeer uáivist čuovjis já kuhes diagonaalpusseer pajalist, čuovjis pussipuuvsah jyelgist já kildee laŋkkajum haitarleggâjaccareh jyelgist. Sust lâi uáli korrâ jienâ, ko sun komendij párnáid kuás kost-uv já mun poollim sust hirmâdávt, veikkâ tiettim-uv kost sun áásá já kiän kandâ sun lii. Sun lâi munjin “Kaamâs poolis” já jiem kale tuostâm kuássin vuástálistiđ suu, veikkâ motomeh kaandah tom-uv kale porgii. Sust lâi hirmâd kuhes šleđgâlamppu kieđâst, moin sun ain tuosâstij sevŋâdâsâst čolmij njeigâ, teikkâ uálgádistij toin tegu poolispamppuin kuás-uv. Kale sun ton peeleest lâi “poolis” , et sun kuoddâlij tállân škoovlâ hovdâmáttáátteijei, jis párnááh skilottuddii tobbeen kylást. Sun kale toolâi meid rävis ulmuid-uv mottoomlágán oornig já oskom et taggaar olmooš, kote suu ij tubdâm, saatij pyereest-uv nabdestiđ, et sun lii siiviilpihtâsijguin poolis. Jis sun ooinij veikkâba kiännii škovlâkaandâ puáldimin tubbáák, te lâi kale vises, et hovdâmáttáátteijee tieđij tast jo siämmáá peeivi eehid já vyerdimist lijjii nuhtâlusah. Máttáátteijeeh já kävppijâsah lijkkojii sunjin ton suujâst, et sun išedij váháš sii pargo škovlâkandâi oornigist tolâmist škovlâääiđi ulguubeln já joba ton siskiibeln-uv. ¶ uusi kuva: 174Á_Rautu_1_cmyk.tif ¶ Samudjäävri päikki ¶ - luvâttâllâm loddedirektiiv lahtos I Suomâ šlaajâin sehe Suomâ já Ruotâ toohâm loddedirektiiv lahtos tievâsmittemiävtuttâs, ¶ Elsa Valle 1924–2006 ¶  kuullim,  V –tanssâjuávkku vuálgá ovdâstiđ säminuorâid väldikodálii MOVES -tanssâtábáhtusân, mii uárnejuvvoo 20. – 22. vyesimáánu Oulust. Juávhu stivrejeijee, máttáátteijee Bigga-Helena Magga muštâlij, et sun finnij idea taansân jakutialii ¶ 1. ¶   175 ¶ Ko Jeesus lâi šoddâm Betlehemist, pottii nuorttân taasnijd tulkkojeijee tietteeh Jerusalemân. Sij raccastii kamelijguin já orostii kunâgâs Herodes palacci oovdân. ¶ Myeđhituoddâreh = Muotkatunturit ¶ – Muu mučis kálluvuoptah, Nisonieidâ snuđgoi. ¶ Ellee kove ¶ Čuáđgiláddu AVV Meid Čuáđgijáávráš já Čuáđgivyeppee . Juvduu Jormokuoškâ vuoluubeln máddáápele riddoost. ¶ Mietâmiäđušijnkuáđist eellih loveh tuhátteh mietâmiäđušijneh. Iänááš uási tain láá pargeeh, moh láá lasanemnavcâttis niŋálâsah. Korâidis cuovkkim maŋa toh aaitârtškyeteh kuáđi čurgâdvuođâst, suovsâi tipšoost já piemmâmist. Toh huksejeh kuátán meiddei kennoid, piälušteh kuáđi já noreh raavâd. Pargeeh kevttih mirkkânáálus tuše talle, ko láá atâštum. Toh jäämmih čuoggim maŋa, ko náálu luovvân já páácá čuoggimsajan. Pargei eellimahe muttuustâl kyevtist kuuđâ mánuppajan. Kuáđi áinoo kunâgâtâr lii lasanemnavcâlâš niŋálâs, mon pargon lii maajeeldpuáttei ¶ konkreetlávt uáivildeh. Säämi kielâlaahâ váátá čielgâsávt, et virgeomâháin lii ovdâsvástádâs orniđ ¶ Iisakki Mattus anarâškielân jurgâlem “ Kollepäddi ”, mii lii jurgâlum Shamaanisiskot-nommâsâš kirjeest, almostui ive 2001. Jurgâlem tábáhtui ive 1996. Sämitigge, 160 s. ¶ te aiccim ¶ f. Moos vuáđuduvá kieđâ lihâdem? ¶ seervi virgálâš sämikielân. Seervijn koijâduvvojii vuáttámušah säämi kielâlaavâ olášuumeest já ¶ Aleppo H8 ¶ Čohčâ lii puáttám. Loostah kaččeh muorâin. Toh mosijdeh suámálávt kepilij vyelni ko toi alne cancco. Mutâ uási kalgâ kuittâg hárávuššâđ meddâl. Tontied Náánást lii oppeet huáppu. Vaik haaraav lii-uv uáli kukke já lussâd, Nánná lijkoo ton paargon. Siämmást puáhtá smiettâđ puohlágánijd aašijd. ¶ – Leeibist já mielkkipuurkist lii vijvekoodist jo hadde valmašin. Taid ij taarbâš viekkiđ, Matti muštâl Muárján já mana kähvi- já jávvu-ildei luus. Ildein láá še ennuv maaŋgâlágáneh jávvuseehah já kähvipaketteh. ¶ - Ohtuu mun lam, Haŋgal västidij. - Vuolgim häldei enâmist teehi keččâđ maggaar tääbbin mailm lii. Mun jurdim, et kihheen ij finniiččii muu kiddâ, nuuvtko tun finnejih. Ige tot lah nuuvt iimâškin, ko lam návt alda ulmui. Tot vissâ koolgâi tábáhtuđ kuásnii. ¶ Teija Linnanmäki Anna Morottaja ¶ Rapu lijkkoo putes já happinalliis čassijd. ¶ Säämi parlamentaarlâš ohtsâšpargo tehálâš ulmeh láá meiddei sämikielâ kyeskee lahâasâttem harmonistem jieškote-uv enâmijn, säämi kielâohtsâšpargo uđđâsist ornijdume, sämimáttááttâs nanodem eromâšávt vuáđuškoovlâin, oppimateriaalohtsâšpargo ovdedem já säminuorâi uásálistem- já vaikuttemmáhđulâšvuođâi pyeredem. Säämi ollâškoovlâ ovdedem säämi ollâopâttâhân kulá meiddei parlamentaarlâš rääđi tiäddučuágástâhsuorgijd. ¶ Meerâ já váráduv kooskâst lii riddotuolbâdâs, mii lii kobdemus vuonâpoođâst. Maađijeh kuorâdeh taan kezis tuolbâdâsâst vuonâriddoid. Masa jyehi vuonâpoođâst lii sijdâ teikkâ kaavpug. Taažâ vyevi mield tááluh láá máálájum kirkis já movtigis ivnijguin. ¶ Täsivääldi President Sauli Niinistö ¶ Nuorttâmeerâ ponneest eellih maaŋgah kaccuušlaajah . Kaccuuh láá siijđoin tuolbâseh, muádi senttimeetter kukkosiih ponneest piäittáástellee elleeh. Toh láá maaŋgâi kuolij tehálâš raavvâd. ¶ Juvvá Lemeha sáhka Eurohpá ráđi semináras 28.11.2014 Anáris ¶ - Nahân te? ¶ a. Afrik kukkoduv tavveen máádás kukkodâhpirrâduv 20 o nuorttiipiäláá kukkoduv puotâ. ¶  peri (jna.) Kale Valve jesâneh viestâdeh ašijdis eres kumppijd sierâlágán jienâiguin. ¶ Ailâ lâi elâččâm luovtâ nubebeln Vuoli lunne já luoihâttâm tâi vissâ-uv lonottâm sust pävirruuđâ šlanttân ađai “olmâ ruttân” , adelâm taid iäččásis já sun lâi oppeet adelâm taid reŋgâsis já reŋgâ lâi lamaš tuđâvâš. ¶ – Na, poorgâ taid pargoidâd tastmaŋa! ¶ JOH. 1: 1 – 4 ¶ Tyejisuámsurtori uárnejuvvoo vástuppeeivi 12.12. tme 12–17 ¶  tom LIEGÂSVUOĐAH ¶ Johannesburg F7 ¶ - Tiättur uápisin: Nettipokeri spellâm ¶ Petter Morottaja: vuávám já oppâmateriaal rähtim; Eeva Seurujärvi: juoŋâstemkuursâ išemáttáátteijee; Anja Kaarret: konsulttoimâ já oppâmateriaal; Vappu Saaranen: kietâtyejipáájá išemáttáátteijee; Hans Mattus: kievkkânkuursâ išemáttáátteijee; Ulla Isotalo: kovvejeijee; Markku Virtanen: loppâjuhle teknisâš toorjâ já kovečáittus valmâstâllâm; Mikkâl Morottaja: filmâkuvvim; Frode Grönmo: filmâkuvvim; Anneli Lappalainen: filmâkuvvim já pyevtittem; Ostum kuvvimpalvâlusah Ima filbma- já sátneduodjist. ¶ moteskálžu ¶ tuv. Sämikielâ kevttim virgeomâháin ij lah lamaš kuittâg luándulâš já tot lii kevttum tuše talle, ko ¶ 12. heeđâlmnähkisuájá ¶ Kuovâmáánu ¶ Já talle kálgu tuámit mattoid huškođ. Tot kale iššeed ucánjii suu erduuvuotân. Ránnjátáálu uáli mučis rovvá kuovlâl naverčolmijguin lasâlijnij luámist já kálgu jurdel ete: ¶  muštâlij, 2) Ovdedeh máttáátteijei tievâsmittemškovlim iäláánšlajâtubdâmist já luándu maaŋgâhámásâšvuotân kyeskee koččâmušâi pedagogiikâst. Ovdedeh uđđâ tiätuteknologia vievâst slajâtubdâm já killeel ovdánem šoddâdem (ml. sämimáttááttâsâst já ton oppâmateriaalpyevtitmist luándu maaŋgâhámásâšvuotân kyeskee ärbivuáválii tiäđu sehe ton suojâlem já áárvustanneem). ¶ - Lii vissâ váhá vaibâm juhlomist, Heikkâ moijái. ¶ Vuáđuškoovlâ sämikielâ algâuáppei kirje já heivee pyeremusâht pajetáásán. ¶ Niillas Holmberg - bluesijn suddâluttem vuástá! ¶ Immeel västidij: “Mun lam tot, mii lam. Tondiet puávtáh ettâđ Israel aalmugân, et Mun lam tuu vuolgâttâm.” ¶ Aalpah lii paijeel tuhháát kilomeetter kukkosâš várádâh, mii uulât Ranskaast Sveitsi já Tave-Italia pehti Nuorttâriijkân. Maađijij huksim várádâhân lii váádduh já tiivrâs, mut liijká toho láá loigum kilomeetterij kukkosiih tunneleh já huksejum hormišis koorsâi rastaldittee šaldeh. ¶ Päävir: Novatech Singl matt ¶ Ovdâsijđo ¶ Juovlâáptu, juovlâijjâ ............................................................... 57 Juovlâiiđeed ............................................................................. 58 Juovlâpeivi .............................................................................. 59 2. juovlâpeivi ........................................................................... 60 Apostol Johannes peivi (3. juovlâpeivi) ................................... 61 Vavettis párnái peivi (4. juovlâpeivi) ........................................ 62 1. pasepeivi juovlâin ................................................................ 63 Uđđiveáptu .............................................................................. 63 Uđđivepeivi .............................................................................. 64 2. pasepeivi juovlâin ................................................................ 64 ¶ Uásipeličuákkim meridij väldiđ puoh biodiversiteetsopâmuš miärádâsâin puátteevuođâst kiävtun teermâ algâaalmug já páihálâšsiärvuseh algâ- já páihálâšsiärvus saajeest. ¶ Já Pinokkio njune kuhoi. ¶ Sämmiliih láá Suomâ, Ruotâ, Taažâ já Ruošâ algâaalmug, mon tolebijn muddoin puáhtá ain-uv tuše arvâlâddâđ. Kielâs peeleest sämmiliih kuleh syemmilâš-ugrilâš kielâperrui. Tast peerusthánnáá, et sämmiliih láá kielâlâš hyelhih syemmiláid, láá sämmilij geeneetlâš árbáduvâst siäilum jiešnäälih, moh sierrejeh sämmilijd puohâin ránnjáaalmugijn. Nuuvtpa sämmilij algâpuáttim lii ain-uv iärvádâs, maid maaŋgâi tieđâsuorgij totkeeh viggeh čielgiđ. ¶ Näsijävri 64 ¶ Raavvâd: jieškote-uvlágán šadoh, ¶ 8. Tricholoma album – Retikkavalmuska – Reetikšoovkâh U ¶ jurgâlâm: Matti Morottaja ¶ Tääl puohháid lii tuárvi purrâmuš. Tääl puáhtá elettiđ stuorrâ piäsáduvváid. Mutâ koddesäpligeh tuše joteh. Ohtâgin ij ibbeerd váruttiđ piätuelleid. Kihheen ij ááigu čiehádâttâđ. Mihheen ij pyevti orostittiđ taid. ¶ kussâ 8 ¶ – Ai, mon suotâs! Juhháán eeđâi já puohčâlij vala já poosâi vuoptâidis. ¶ Tapahtusâidis peeleest mulsâšuddee peeivi maŋa pessáim viälániđ timmâ seŋgáid. Láin lámáš siämmái čolmij 25 tijmed – amahân nahareh kuittâg tääl tuhhiiččii. ¶ 3. Indonesia 620 ¶ Akk.  Mun  finnejim  oholoopân    kulmâ  pennuu  tiipšon.  Maŋgâ  pennuu ¶ Kuulmâohtâvuotâ 12, 26, 34, 43 ¶ – Miisun mustkis lii? smietâdij Obžâ sierâdemkooskâst. Aaibâs tego čunnuuh liččii muu čolmijd kirdám. Lah-uv tun vahâgist kuáivum čunnuid? sun koijâdij viljâstis Toobžâst. ¶ noomlávt kyeditteijee. ¶ 9. Leccinum scabrum – Lehmäntatti – Kusâkuobâr A (~ poccuukuobâr A) ¶ Suomâ lii ratifisistâm ekonomâlijd, sosiaallijd já čuovviittâslijd vuoigâdvuođáid kyeskee almossopâmuš ¶ - oppâmateriaal vuávám-, toimâttem- já tieđettempargo, ¶ Tammela Ritva ¶ kobđoo šaddo . Kj. pođoikobđoo. ¶ 51 čižetpelji luoddiistum já ohtâ (pittá) maajeeld, uálgispelji rasta já luoddiistâh siisâ (Afanasjeff suuvâ merkkâ). ¶ Zürich . . . . . . . . . . . . 58 ¶ Mount Kenya G5 ¶ 1. Ovtâstit patter já puáláán jotosijguin kove miäldásávt. ¶ Ässeeloho: 5 400 000 ¶ a. Kišto palhâšumelävdikodden tuáimá já ton puáttus čuávdá Sajos koskâpuddâsâš ohtsâštoimâorgaan, mast láá ovdâstum puoh Sajos fastâ kevtteeorganisaatioi ovdâsteijeeh tievâsmittum Halo Arkkitehdit Oy ovdâsteijein. Ohtsâštoimâorgaan jesâneh láá: Liisa Holmberg, Aune Musta, Erkki Sirniö, Vuokko Joki, Rauna Rahko, Ristenrauna Magga, Kari Torikka já Jouko Lappalainen. ¶ sárnuškuođij. ¶ vuosâiše = ensiapu 3 ¶ Hamina 70 ¶ Lauri Itkonen, kote čođâlditij anarâškielâ tutkos ollâopâttuvvâst 1800-lovo loppâkeččin. ¶ njävilsáigu viiksisäie ¶ Toos Kaabi Ánná maka ruásiguát: ¶ Ärbivuáválávt Aikio suuhâ asâstâlâi Aanaar sämisiijdâ taveoosijn Mudusjäävri siijdâst Juvduujuuvâst Ucjuv já Taažâ raajijd ollee kuávlust sehe Pááđáár siijdâst. Veikkâ Aikioh varriistellii viššâlávt, sij kuittâg pisottellii täin kyevti siijdâ kuávluin. Ive 1781 viäruluvâttâllâm mield tuše ohtâ peerâ aasâi eres saajeest, Avveeljuuvâ riddoost. Tovlái aaigij rääjist Aikioh värrejii Anarist iänááš Ucjuuhân já tobbeen njuolgist Taažâ Kárášjuuvâst kidâ Maadâ-Vaarjâg räi. ¶ anarâškielân: Iiris Mäenpää ¶ – Olmoošriävuh, Ánná jurdâččij. ¶ Kárvudât peri návt ¶ Sämipargo čällee Erva Niittyvuopio puh. 040 7690 044, e-mail: erva.niittyvuopio@evl.fi ¶ 3. Staatah tubdâsteh täid enâmijd, kuávluid já luánduriggoduvâid laavâst já suojâleh taid lavváin. Taam tuubdâstmist kalga ääšimiäldásávt kunnijâttiđ áášánkullee algâaalmugij vuovijd, ärbivuovijd já eennâmhaldâsemvuáháduvâid. ¶ 30. Taažâ - pähtivarij já meerâ eennâm ¶ 45. Suomâst lii šiev tiervâsvuođâhuolâttâs 146 ¶ “Máárjá šoddâd alge, já tun koolgah adeliđ suu nommân Jeesus, tastko sun piälust aalmugis ton suddoin.” (KAT11/IM ¶ 4. Tuše niŋálâs láálá moonijd. ¶ Raavâdviäsu laiguuttemnáál ¶ Audio: Matti Morottaja, Ilmari Mattus, Aune Kuuva, Kirsti Ranta ¶ njavhâdiđ. Kasper ličij halijdâm sijjân-uv ¶ Taat tábáhtui meeccist. Tobbeen eelij kuáskim. Kuáskim lâi styeres já ohtuunis, tast iä lamâš ollágin skipáreh. Kuáskim lâi ruškâd. Kuáskim puurâi uccâluudijd. Mutâ kuáskimist lâi vajalâš, tot lâi välli. ¶ 4. Bangladesh 43 500 ¶ sosiaalpargee 016-687111 (kieldâ puhelinnummeer) ¶ tavoin lii jurgâlum tego tuvvááš (spiekâstemjuávkku nr 2) tuođânálásávt kielâ ¶ mut eeči vaaldij muu fáárun ¶ “Pyeri lii” , sun čuorvij vala-uv korrâsubboht ko ovdláhháá. “Mutâ tuše oovtâ pitá.” ¶ PÁKKUMEH - RÄHISVUOĐ LAAH ¶ 147 ¶  molso – Na ležeh-uv eidu vuáđudâm taggaar seervi talle? Kuáski arvâlij. ¶ Heevij nuuvt, et kuobžâ koccái tälvinaharijnis, já jieijâs mielâst aaibâs liijgás tooláá. Tot murdettij olgos kuáđistis já nukkosij tállán stuorrâ jalŋas. ¶ 23. Lactarius piperatus – Pippurirousku – Pippârruávsku U ¶ Ohtâ ihehân (teikkâ 9 mánuppaijeedgin) ij lah kuhes äigi uđđâ kielâ oppâmân. Tot lii čielgâs, et sun kalga máttááttâllâđ anarâškielâ ubâ suu eellim ääigi. Anarâškielâ lii nuuvt čielgâ uási suu aargâst et sun hárjuttâl jyehi peeivi pääihist kandâinis Nilláin. Sun lii pajasšoddâm kielâpiervâlist aaibâs uccevuođâ rääjist. Sun moonâi 10 mánuppajasâžžân kielâpiervâlân já tääl sun lii anarâškielâlâš 1. luokast škoovlâst já ennis Kirsi uáppá suu “eejikielâ” toin naalijn. ¶ Ilmari Mattus ¶ 13. Suillus bovinus – Nummitatti – Kuáccámtatti U ¶ 167 ¶ “Taan Anarâš-loostâst láá čalluuh teikâ novelleh, maid anarâš čälleeh láá čáállám moonnâm täälvi čäällimseminaarâst. Seminaarâ tooimâi nuuvt, et čäällimhaluliih ulmuuh čokkânii smiettâđ maht šadda šieu čaalâ. Aalgâst lâi uánihis teoriauási, mast kieđâvušâim sierâlágán čallui tekniijka, maht čällee kolgâččij pieijâđ jurduidis pááppár oolâ já magareh feeilah sättih šoddâđ algâttellee čällei. Lâi saahâ tast, maht čällee piäjá ulmuid čallustis sárnuđ nuuvt, et tot siämmást palvâl čalluu ääši, maggaar lii ellipsâvyehi novellist, maid kalga huámášiđ dokumenttâmainâs čälidijn já nuuvt ain.” ¶ kalpeajuurekas ¶ Ige moonnâm kuhháágin, ko mašineh oinuuškuottii jo. ¶ Maassâd pajas ¶ Agrocybe ¶ peelijn säämi kielâlaahâ ucášuvvoo. ¶ » ¶ Tot lâi "härkävaunu" , mast mii já Hanhivaara peerâ mađhâšijm Ruávinjaargân. Kyehti kuusâ lijjii meid ton siämmáá vavnust. Ylivieska asemast lijjii še ennuu juna fáárun vyelgeeh, evakkoh já eres mađhâšeijeeh. ¶ Áábráhám já Sáárá 1 Moos 12:1-9 ¶ Väldiđ já purrâđ, ¶ 5 . SOSIAALLŠVUOTÂ, SIERÂDEM, LIHÂDEM JÁ OPPÂM ¶ Sämitigge meridij orniđ 6.2.2015 sämmilij aalmuglâšpeivijuhle. Sämitigge lii ornim majemustáá ive 2010 aalmuglâšpeivijuhle. Stivrâ nomâttij pargojuávhu valmâštâllâđ aalmuglâšpeeivi juhle. ¶ Kosseennâm = Paksumaa ¶ – Mondiet? ¶ Talle ko lijjim suulân viiđâ ihásâš já tađe ovdil-uv juo láá pááccâm muštokoveh, tagareh ko poccui njuovâmeh. Motomin kuusâ já saavzâid-uv kuddii já njuovvii tast pääihist já mij párnááh ooinijm já keejâim taid koddem já njuovvâmhommáid. Tuoljijd läävejii saggiđ siäinán. ¶ 30. Purrâmâšsuddâdem tussee purrâmâš . . . . .104 ¶ Magdala Máárjá 219-220 ¶ tuše motomeh käänih. ¶ 91A Hyeena já káránâskuáskimeh láá rátuporreeh. ¶ Muusikohjelm lekkih Ánnámáret Ensemble, Annukka Hirvasvuopio-Laiti, Heli Aikio já Ailu Valle tállán uuvsâi lekkâm maŋa. Ánnámáret Ensemblest lávdásteleh Anna Näkkäläjärvi-Länsman (laavlâ já klarinet), Johanna Juhola (haidar), Katri Kittilä (piano), Janne Lappalainen (buzuki já kiitaar) já Ilkka Heinonen (kontrabasso). Annukka Hirvasvuopio-Laiti juáigá tavesämikielân já Heli Aikio lávlu anarâškielân. Ailu Vale ohjelm čokkân tavesämikielâlâš rap-musikkist. ¶ s. 90 ¶ - Ij lah, mut tunhân taam algâttih, Jovnâ noskáttij. ¶ Uusi kuva: 177A_maivi-reaska.jpg ¶ beln lâi meiddei čaalâ: ¶  kutsumalla - Mun kočom tunnuu, Jovnâ já Haŋgal, muu tupán. Must lii äšši tunnui. ¶ Maailm káártá usâttâh ¶ Sämmilâšparlamiänttárij konferens ohjelm skammâmáánu 10. peeivi 2011 Kirkkonjaargâst (suomâkielân, tavesämikielân) ¶ 37) Nanodeh luándu maaŋgâhámásâšvuođâ tááhust killeel kuávluikevttim suunnâttâllâm máđhâšemkuávdái pirrâ ovdâmerkkân nuuvt, ete kuávdásmiteh mađhâšempalvâlusâid luándu maaŋgâhámásâšvuođâ turvim uáinust. ¶ Libya ¶ Lactarius rufus – Kangasrousku – Kuolbâruávsku ¶ värree roovvâdmáánust ¶ 1. ¶ Ton čuulgâst lii aamnâs, mii iästá káláldume. ¶ Zoja Nosova luuvâi kirje mainâsijd nuorttâsämikielân páádán, mast pargojuávkku Katri Fofonoff, Eino Koponen, Jouni Moshnikoff, Tiina Sanila-Aikio já Seija Sivertsen huolâttii mainâsijd nuorttâsämikielâ tááláá čäällimvuáhán. Zoja muštâl meid, et sun tivodij teevstâ taađeest, ko huámášij feiluid. – Ovdâmerkkân muorâi noomah lijjii jurgâlum puástud ruošâkielân, muštâl Zoja. ¶ keltavahvero ¶ Maassâd pajas ¶ Kukkodâh: 3,11 ¶ Jurgâlempalvâlusah ¶ Loppâraapoort : Akwé: Kon –ravvui heivitmist Pänituoddâr meccikuávlu hoittám- já kevttimvuávám rähtimist (suomâkielân, tavesämikielân já eŋgâlâskielân) ¶  sääni Vuáskunáid já siergikuolijd šiev septi lii lapsemáátu. Tot uážžu leđe kukke, já vuoggâ-uv uážžu pääcciđ uáinusân. Vuogâst kašmârdeijee máátu uáinoo já kyeli áiccá tast vyelgee spoorrân sijđosárgáinis. ¶ ko sij ellii markkânist härvibeht ko ovdil. Tääl, ¶ áijuv = äijih párnáápärni = lapsenlapsi (isoisälle) ¶ VUÁĐUHÄÄMI 260 ulmui ¶ Lasetiäđuh: amanueanssa Áile Aikio, aile.aikio@samimuseum.fi, 040 640 2606 ¶ kappeerpäiski ¶ maggaar šadolâšvuotâ kuávlust lii? ¶ 3. ¶ Maid puávtáččih porgâđ, vâi opâččih tieid aašijd? ¶ Tallaa ääigi kuulâi masa jyehipiäválâš toimáid nuuvtkočodum tikkesavotta. Muu uáivist iä aainâs juovlâluámust puáđidijn lamaš tiheh tanen, ko mii táálu ulmuin toh iä lamaš ollágin, mut škoovlâst ko kiästnii toh lijjii, te toh njuommuu viehâ jotelávt uáivist nuubán. Lâi uáli sahis tikkečovo, moin asuntolahoittájeijee čovoi mii ooivijd. Tiheh kočâdii aavis oolâ, mast toh kozzáin njuvdestuvvii jaamâs. Voorâ njoommâm pyeidis tikke penttâ spuákkái, ko tom purccâlij kozzáin piävdán, mut čivroseh paccii kuittâg vuoptáid já taid lâi-uv váddásub uážžuđ meddâl. Mun jiem mušte, maggaar miirhâ siäsá posoi mii uáiván. Epidâm kale, et tot ličij lamaš siämmâš “täystuho” , ađai DDT, mii kevttui muu pääihist-uv. Kuuloold tiheh lappuuškuottii mii ooivijn já ko vuolgijm čuoigâmluámun, te maŋgâskin uáivist toh iä táiđám innig leđe. ¶  máhđulâšvuođâ Matt. 10:20 τὸ πνεῦμα τοῦ πατρὸς ὑμῶν ¶   tääsi: ovdâmáttááttâs - 3 lk ¶ 4. ¶ – Njäälgis lii, mut mun puurâm iäskán itten. Jurdâččim vuárustân povdiđ tuu kolliđ muu luusâ. Puáđáh-uv? ¶ – Iän muoi lappuu. Muoihân ässeen meeccist. Muoi tobdeen meeci pyerebeht ¶ kandâpuicce, -puuice = pojannapero ¶ Oljo turded čäcilode puzzâkeerdi nuuvt et tot ¶ Anarâš saavah 12.3.2009 ¶ b. Kotemuš njomâtteijee lii pivdum enâmustáá? ¶ 3. Noomât peelji oosijd. ¶ stálutullviežžee.....35 ¶ Klemetti Näkkäläjärvi's speech on Arctic Governance in SCPAR meeting ¶ Syeinimáánu lii Säämist puoh lieggâsumos já kiässáámus máánu. Tot lii máánu kuás luámáneh já eres-uv myerjih ladâškyeteh, aainâs-uv máánu loopâkeččin. Syeinimáánu lii maaŋgâlágán tooimâi máánu ja talle lii luándu-uv puoh virkkuumus muddoost. Virkkuumus muddoost lii meiddei puárui, mii kulá kyevtsuájásij laahkon. Sänivaajâs muštâl et “talle ko puárui kirdá, lii meiddei puško suoinâlmâsâst” . Tot lâi tehálâš merkkâ tovláá ulmui, kote eelij vihheelmin puškoid kesikoolhij ääigi. Porruuh láá mailmist aldasáid 100~000 šlaaijâd já Suomâst-uv toh kávnojeh penttâ 5000 sierâlágán šlaaijâd. ¶ Kukkodâh: 2,05 ¶ – Uccâ loddááš, uccâ loddááš, ¶ Šeštuđ, Gyllenberg sänikirjeest juávkku nr 3. ¶ sisâenâmist = sisämaassa 59 ¶ s. 201 ¶ 4. Säämi kielâlaavâ olášume kalga čuávvuđ budjetekonomia já palvâlusâi kvaliteet mield. Sä ¶ demokraatlâš ¶ Keejâ uánihisvideo madduidis mäccee nuorâ pajeulmust ¶ b. Lappum äijihtävgi ¶  ulmuuh] ulmuuh lii Sämikielân lohtâseijee aašijn sämitiggeest västid säämi kielârääđi. Sämikielâ toimâttâh oovtâst säämi kielâraađijn kocá já oovded sämmilij säämi kielâlaavâst mainâšum kielâlâš vuoigâdvuođâi olášume. Sämmilij vuoigâdvuođâst kevttiđ jieijâs kielâ virgeomâhijn asâttui vuosmuu keerdi ive 1991 (516/1991) nk. sämmilij kielâlavváin. Taan laavâst sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođâi olášume vuáđudui iänááš jurgâlmân já tulkkuumân. Eidu ton keežild sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođah iä tuotâvuođâst olášum aldagin nuuvt vijđáht ko lahâasâtteijee lâi laavâ aasâttijn uáivildâm. Säämi kielâlaahâ uđâsmittui ive 2003 siämmáá-áigásávt almos kielâlavváin (423/2003). Uđđâ säämi kielâlaahâ (1086/03) šoodâi vuáimán ive 2004 aalgâst já ton uáivilin lii jieijâs uásild turvâstiđ vuáđulaavâst asâttum sämmilij vuoigâdvuođâ toollâđ já ovdediđ jieijâs kielâ já kulttuur. Laavâ ulmen lii tähidiđ sämmiláid vuoigâdvuođâ vuoigâdvuođâlâš áášán já šiev haaldâšmân kielâst peerusthánnáá sehe tot, et sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođah olášuttojeh nuhtán, et toid taarbâš sierâ keessiđ. Laahâ kuáská puohâid Suomâst sarnum sämikielâid: tavesämikielâ, aanaarsämikielâ já nuorttâsämikielâ. Sämikuávlu staatâ tâi kieldâi virgáduvâin tâi toimâsoojijn ášástâldijn lii sämmiliist ain laavâ miäldásâš vuoigâdvuotâ valjiimis mield kevttiđ suomâkielâ tâi sämikielâ. Virgeomâhij almottâsah, kulluuttâsah, tiäđáttâsah já ravvuuh kalgeh leđe sämikuávlust meiddei sämikielân. Sämikuávlust lii virgeomâhijn kenigâsvuotâ ovdediđ toimâinis sämikielâ kevttim. Kieldâlâš virgeomâheh kalgeh kevttiđ suomâkielâ paaldâst sämikielâ nuuvt vijđáht ko uáinih tom tárbulâžžân pevdikiirjijn já eres äššikiirjijn, main lii almos merhâšume. Laavâ mield sämikuávlu staatâlâš já kieldâlâš virgeomâheh kalgeh pargojuávhu pálkkáttijn anneeđ huolâ tast, et jieškoteuv virgádâh pasta palvâliđ äššigâšâid meid sämikielân. Virgeomâhâš kalga meid škovliittâs orniimáin tâi eres vuovvijn anneeđ huolâ tast, et ton pargojuávhust lii pargoidis vaattâm sämikielâ táiđu. Jyehi virgeomâhâš kocá jieijâs toimâsyergist laavâ nuávdittem. ¶ Ester lâi vyellin váháš ááigán nohádistâm, mut ko jieš peessim Sofia kuvlân uđđâsist vuálus, te Ester-riäpu vuot koccái, ko lekkim kievkkânist skääpi já tobbeen koočâi kattillokke hirmos larmáin lättei. Tastmaŋa ij Ester innig uáđđám ovdil ko ohtnubálov ääigi. ¶ skinnáás = nahkainen 26 ¶  / Jerusalemist aasâi meid puáris almai kiän nommâ lâi Simeon. Immeel lâi almottâm sunjin, et sun ij jámáččii ovdil ko sun lii uáinám Messias. ¶ – Kalehân mun pyereest taid loppâkeeji saanijd muštám, mut ko lam vájáldâttâm algâkeeji! Omar pahudistij já keejâi murâšlávt lyenikaasâ kuávlun, kuus lâi leggistâm pápárijdis. ¶ Ránnjátáálust lâi jáámmâm puáris ákku, Liisá lâi suu nommâ. Muoi viljâ-Mattijn moonáim tohon ránnjátáálu kuuvl já tobbeen lâi stuorrâ poccuutyelji säggejum siäinân. Viljâm Matti lâi muádi ive nuorâb ko mun já sun lâi kuullâm já uáinâm, et poccuid ko koddeh, te toh jäämmih. Sun keejâi tom säggejum tyelji já koijâdij must: ¶ vettâ (attr.) = vähäsuolainen 86 ¶ suptâtškuođij = alkoi vaahdota 110 ¶ – Vyerdlist váhá, čyervee Heikkâ. Ele vala moonâ! ¶ lam immeelviđá. ¶ ohtâvuođâst pronomin mon sajan lii pieijum pronomin kote , tastko mon ij sooppâm ¶ išeniävvu, ko luuvah biologia já eennâmtiäđu. ¶ Kielâvuoigâdvuođâi váilum joođeet kielâ- já kulttuurmolsomáid, mii lii tábáhtum meiddei Tave-enâmijn. Maaŋgah tagareh sämmiliih, kiäh iä lah innig oppâm vanhimijdis tâi suuvâs algâkielâ, láá maŋeláá iäláskittám kielâs. Kielâvuoigâdvuođah tarbâšuvvojeh meiddei ovdebij suhâpuolvâi ääigi tovâttum vahâgij tivomân: monâttum kielâ uđđâsist oppâm máhđulâšvuotân. ¶ – Mun rähistâm tunnuu já lam kal ahevuššâm-uv tunnuu korrâsávt, äijih iätá. ¶  lii Jáákup vaaldij keeđgi já ceggij tom. ¶ Kuobžâ já kuáskim ¶ - Mut mondiet tun luvâlduv maŋa povvâstih riävskápiivdon? Ánná joođhij. Tun povvâstah munjin tondiet ko lam sämmilâš! ¶ Lontoo ¶ Lohe kove: Peter Scoones/SPL/SKOY ¶ Raavâdviäsu Gallast láá fáállun meid kähvi já liäibustuvah. Kesiääigi Galla terassist lii fiijnâ uáinus Juvduujuuhân. Kähviviäsu Gallast lii jiešpalvâlem. ¶ 2. teddilâs ¶ Pargopitáh ¶ 2. Sujâttâllâđ parâinâd ruovjij jieškote-uv ¶ luosâjuuhâ.....46 ¶  Relatiivsaanijn 19 ¶ Moh nubástusah tábáhtuveh, ko vuoiŋah ¶ Puáđám paargon iđedist käävci suulâin já vuossâmužžân tárhistân šleđgâpoostâ. Talle valmâštâlâm čuákkim, tipšom keevâtlijd aašijd (om. čuákkimkaahvijd tâi taaidâtábáhtus orniidijn sáátuid), toolâm siemin ráđádâllâm pargoskipáráin/pargoskipárijguin, västidâm puhelimân já čálám šleđgâpoostâ. Taggaar aaibâs vuáđutoimâttâhpargo, mii šadda kale vissásávt mottoomverd rievdâđ, ko nuorâirääđi aalgât olmânáál tooimâs. Suullân ohtii mánuppaajeest uásálistám -pargojuávhu čuákkimân já suullân ohtii muádi mánuppaajeest mist lii nuorâirääđi jieččân čuákkim. ¶ Marja-Liisa Olthuis ¶ jyehimuđusii olmooštooimân. ¶ c. Maid amnâsijd puálukodde távjá kiävttá tullâpuálu časkâdmân? ¶ lappâd ¶ Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdáá ráđádâllâmkodde ¶ Filifiškáneh lovdii kiedi stáágu vyelni vielgis matton. Hemulâš piejâi kyehti suormâ njáálmán já njurgij. Noskemudágâš teeivâi kuullâđ njurgâs. Sun rohhááttij jotelávt tohon. ¶ ulmui aassâmviäsui aldasáid? ¶ Säämi kielâlävdikoodán nomâttuvvojii uđđâ jesâneh ¶ ávus mietâkenno ¶ vievâst. ¶ Sopâmuš 17 artikla mield staatah kalgeh tähidiđ ete párnááh uážžuh tiäđu maaŋgâ sierâ käldein. Staatah kalgeh ruokâsmittiđ tieđettemniävvuid kiddiđ eromâš huámášume algâaalmugpárnái kielâlâš tárboid. ¶ Maati päikkiriddoost lii keeđgijn huksejum suovâstemsaje. Äijih lii jo cokkitmin tuulâ suovâstemsajan, ko Matti já eeči puáttiv čuállejum kuolijguin suu luus. Äijih iilošm, ko uáiná Maati já eeji kyelisaallâs. Vala-uv eenâb sun iilosm, ko kulá, ete šaapšah láá kuddum suu puáris pumbulviermijn. Maatist láá šaapšah, moh iä lah čuomâstum já taid sun addel äijihân. ¶ šiälgui tegu ličij lamaš tiimaant. Sun lâi uástám suormâs toin ruvnáin, mon lâi ¶ Peccikkost jođhijm määđhi ovdâskulij já veikkâ luoddâ ij puáránâm ollágin, te kuittâg tot lâi ubâ ääigi miätálâh. Iä puáttám maŋgâgin vuástáluv, et lâi tarbâšiđ toi tiet pajaniđ pyerá steellig alne meddâl. Mudoi kale páikku-páihui maađij lâi nuuvt times já kiäđgáá, et lâi pággu laiđiđ pyerá já talle määđhi ovdánem lâi hitásub. Tyellittälli lijjii almaah tiivoodmin, ađai njuolgist eeđân rähtimin maađijân ruumbuid já šooldijd. Mierâšjäävri luoddiäru pehti lâi maađijrähtei mottoomlágán parakkikylá, mast orostáim váháš ääigi já nuuvt ain jođhijm tavas, mut skirviittáim-uv Mierâšjäävri luodân já nuuvt jävrikiäčán já Eli Saammâl pááikán. Ovdil ko láim Eli Saammâl kiedist, te tađe ovdil lâi hirmâd ciägu mielli, mon vuálus viljâm moonâi vyejen, mut koosân kale hirmâdávt. Eli Saammâl kaandah, Jovnâ, Uulá já Niijlâs lijjii viljân veerdih já orostâláim-uv Eli Saammâl pääihist mottoom áigáá, jeđe oppeet jođhijm määđhi. Veikkâ láim-uv polgupyeráin joođoost, te lâi kuittâg jo eehid, ko pyevtittáim Mierâšluobbâlân Luobbâl Uulá táálun, kuus orostáim toin mieláin, et ijâstelleen. Táálu viehâ lâi viljâsân uápis. Tobbeen kuásuttui munnui käähvi já vuojâleibi. ¶ Sämikielâ ¶ – Na mut –, jiemhân mun maiden paaid tárguttâm Áánán! Pyerivuođâstân tuš ettim talle... ¶ ** Tulkkumviistij stuáruduvah: 2 stk x 9,5 m2, 2 stk x 6 m2 já 1 stk x 8 m2 ¶ Suomâst ravvuuh kyeskih sämikuávlust tagarijd haavâid, moi olášuttem puáhtá vaikuttiđ sämmilij kulttuurân já iäláttâssáid. Pargojuávkku iävtut, et ko pirrâs kevttim já ärbivuáválijd sämi-iäláttâsâid stivrejeijee lahâasâttâs ovdeduvvoo, te kalga väldiđ vuotân biodiversiteettisopâmuš kenigâsvuođâid já heivejeijee oosijn Akwé: Kon -ravvuid. Pargojuávkku iävtut, et pirâsministeriö addel ravvuid Akwé: Kon -ravvui heivitmist pirâsvaikuttâsâi árvuštâllâmprosessist sehe eennâmkevttim- já huksimlaavâ olášutmist. ¶ meriáigásii já olespiäiválii virgekoskâvuotân 28.12.2011 rääjist. Lájádâshuolâtteijee pargon lii huolâttiđ Sajos viistij piäiválii čurgiimist já vala táárbu mield išediđ čuákkimij já tábáhtusâi keevâtlijn orniistâlmijn, moh tobbeen uárnejuvvojeh. ¶ - Taat seŋgâ lii stuárráb, Heikkâ västidij. Puáđi tun teehin muu kuuvl! ¶ Palvâlusah ¶ Säämi kulttuurkuávdáš huksejuvvoo Aanaar markkânân Juvduu riidon. Toos šaddeh toimâvisteh Sämitiigán sehe säämi máttááttâs- já tutkâmuštooimân. Tai lasseen viäsu kuávdášlâš visteh láá maaŋgâtoimâ- já palvâlemsyergi ohtsâšvisteh: lávdástâllâm-, škovlim- já maaŋgâtoimâvisteh sehe raavâdviäsu. Ohtsâšvistij kevttim lii tehálâš uási ubâ kulttuurkuávdáá tooimâst. Säämi kulttuurkuávdáá uáivilin lii lääččiđ sämmiláid pyerebijd iävtuid toollâđ já ovdediđ jieijâs kielâ, kulttuur já iäláttâstooimâ, tipšođ já ovdediđ kulttuurjiešhaldâšem sehe tuárjuđ sämmilij almolâš eellimtile ovdánem. Lasseen kulttuurkuávdáá uáivilin lii pyerediđ máhđulâšvuođâid levâttiđ já finniđ tiäđu sämmilijn algâaalmugin. ¶ – Jáá, tom mun jiem lah vala šoddâmgin smiettâđ, mut vuoigâdisthân tun lah. Kalehân juovlâpeevdist ferttee pajaldâs-uv leđe. ¶ 22. Kiina lii ässeidis peeleest maailm stuárráámus eennâm ¶ – Moonnâm keesi mun jiärástuvvim korrâsávt já lijjim váhá uine-uv Säämi párnái já nuorâi muusikfestivaalist. Muoi Mattijn livđuim oovtâst Kielâpiervâl Poorâ-livđe. Tobbeen lijjii ennuv ulmuuh keččâmin munnuu. Talle mun oinim kuldâleijei juávhust eeni já eeji čokkáámin mojonjalmij muu oovdâst jiemge mun innig jiärástum ollágin. Livđum maŋa mun kaččim eeji aaskan, Ella muštâl. ¶ 4 Tarkkuu kove. ¶ Taaidâtábáhtus koveráiđu ¶ – Lisää löylyä! ¶ - Vissâhân stuorrâ maailm hiärváávuotâ ij lekken uáivildum sämmilâžžân, Ánná smietâi ohtuunis. ¶ 2. Noomât muorjijd já heđâlmijd. ¶ - Addâgâs, mut lam eidu varriistâlmin. Tääl kale jiem oostâ savâstâllâđ. ¶ Nubbe Amerik mätki ¶ Seurujärvi-Kari muštottij OA sierânâsraportistee James Anaya raportistemmáátkán kullee konfereensâst, et iävtuttâsah sämikielâi sierânâs tuárjumân já olesváldálâš iäláskittemohjelm jotonpiejâmân láá toohum maŋgii ige tääl lah innig äigi tuhledemnáál. Sämimáttááttâsân kullee lahâaasâtliih já ruttâdem vááijuvvuođah láá joođeetmin sämikielâ mättee ulmui mere jotelis kiäppánmân já eromâšávt virgálij sämikuávlui ulguubeln ässee sämmilij kielâ já identiteet molsâšumán. Meid Täsivääldi President já ucceeblohováldálâš lává tuárjum sämikielâ iäláskittemohjelm jotonpieijâm. Äšši mainâšuvvoo meiddei Suomâ haldâttâs olmoošvuoigâdvuođâraportist ivá 2009. ¶ đâin já piejâ jieččân suormâ toid já jis jiem piejâ jieččân kieđâ suu iärtán, te mun jiem osko. ¶ Vale já kolgolâš (2005) fiktiivlâš ¶ – Eidu nuuvt. Puáhtá kal motomin nuorâb muorâ-uv jäämmiđ tego nuorâb olmooš-uv. Jieškote-uv ulmui-uv elimeh láá jieškote-uv kukkosiih. Nubbeest lii kuhheeb eellim ko nubbeest. Mun liijká oskom, ete muoi kal kiergâneen vala maŋgii kuálástiđ já miäcástiđ oovtâst, äijih iätá vala Maatin. Matti kiäččá ¶ » Elleđ poolâ! Mun al- ¶ Viijmâg pajepappâ Kaifas čyežžilij já koijâdij: ”Lam kuullâm ulmuin, et tun lah Messias, kiäm Immeel lii lopedâm mii iššeen. Sij eteh, et tun lah Immeel Kandâ. Lii-uv tot tuotâ?” ¶ Matti Morottaja ¶ f. heđâlmittem ¶ – Já mi-, mii immâšijd tääbbingis tábáhtuvá? Eunuk kullui já kaačâi keččâđ kaandâid. ¶ » Purâdem maŋa sun siämmáánáál vaaldij ¶ b. Čääli luudij eellimkuávlu. ¶ Vuorâččâsluudijn kuávskán, vuorâččâsân já káránâsân láá labdasâm oskomušah já mainâseh. Kuávská lii lamaš sämmiláid luhopyehtee lodde já nuuvt lojes lodde, et tot porá kieđâst. Tovlááh ulmuuh uskuu, et kuávskán lâi sirdâšum ovdebij miäcásteijei siälu já et lodde tondiet puátá tiervâttiđ ulmuu. Eromâšávt meccipivdei kuávská uáinim lii tiättám luho. Pááihui láá meiddei merkkejum pajas tiäđuh, et kuávská uáinim lii tiättám hyenes luho. Vuorâččâs vist lii pegâlmâs jienâstis. Ko Sivnedeijee juovij luddijd lávlumjienâid, sun adelij juáhážân suvrâm, mii meridij lode lávlumjienâ. Vuorâččâs lâi kuittâg nuuvt mášuttem ige vuárdám jieijâs vuáru. Tot niistij nube loodán uáivildum suvrâm já njielâstij tom čuávjásis. Mut suvrâmbâ tarvanij-uv čuddui - uccást ij lodderiäpu aavhâ toos. Sivnedeijee ráŋgášij vuorâččâs já adelij toos jiennân tuš rááhumjienâ. Siämmáá fastes jienâ lii káránâsâst, já táválávt tom kuullâm lii tiättám hyene. Káránâs itteem šiiljon lii ennustâm jäämmim. Sämmilâžân káránâs lii kuittâg taggaar lodde, mast lii čižetsuájá vyelni luhotolge, já jis tom finnee, te uážžu káránâs adalduvâid: puorijd ááicuid, stuorrâ saallâsijd já nuáidinaavcâid. Já káránâsâst lii tiäđust-uv ain suu jieijâs äigi: káránâsitten – ij kuássin! ¶ Limi lâi puoh rávhálumos já sijvuumus peenuv, mii Suomâ pataljoonâst ubâ lâigin ton ääigi, ko tot lâi Kyprosist. Tot ij peessâm kuássin maasâd jieijâs kuátuenâmân, veikkâ palvâlij-uv puoh pyeremus vielpisave já joba rävisvuodâ ave-uv OA-juávhuin. Tot maavsij jiegâinis tom, et lâi peessâm palvâliđ Suomâ OA-juávhuin tuše purrâmâšpalhijn. Jis tom veikkâ kiinii ličij halijdâm väldiđ-uv Suomân päikkipennun, te Suomâ karanteenoordeleh lijjii toollâđ huolâ tast, et puáris OA-penuvveteraan ij liččii kuássin peessâm maasâd toho, kost lâi vuálgám já šoddâm. Máhđulávt meid toh peeljih-uv lijjii sättiđ puárániđ váháš kolmâsub enâmist já šooŋâst. ¶ c. Kaartah-uv távjá visásmittiđ luokaskipárijnâd, moh láá šoddâm liäksun? ¶ Rotáh eellih stuorrâperruin, main láá táválávt lovmat rävisid. Juáháš tiätá saajees stuorrâperruu árvuoornigist. Perruuh taheh stuárráábijd ohtâduvâid. ¶ Ive 1937 vuáđudum Matkailumaja, tááláá ääigist Inarin Kultahovi ovdedeijee, huksejui äiginis eidu kuálásteijeemáđhálij, englandilij loordij várás. Meid markkân nubbe kyessiviäsu, Ranta-Antti, tááláá ääigist Hotelli Inari, palvâlij jo talle máđhálijd. ¶ hekkikäniviäsu 16 ¶ Lasetiäđuid haldâttâshovdâ Juha Guttormist . ¶ puáhtá luuhâđ tavesämikielâ kuttâ oppâčuágástuv. ¶ Peenuv lâi jo puáris. Sun ij lamaš ihán puurrâm. Ko sun lâi vázzám váhás määđhi sun huámmášij monnii kuhe kote vaazij. Peenuv moonâi ton luus já koijâdij: “Kii tun lah?” ¶ valjeh, myerjih (jeggijuuŋah), ¶ Vuávájeijee pargoid kuleh muusikkuávdáá tooimâ vuávám, olášuttem sehe ovdedem. Säämi muusikkuávdáá vuávájeijee tuáimá meid el. Ijâttes ijjâ- algâaalmugij muusiktábáhtus pyevtitteijen. Pargo álgá 7.1.2015 já juátkoo 12.10.2015 räi. Pargo lii sajasâšvuotâ. ¶ – Na toh láá tuođâi-uv láigueemeed suámáliih jurduuh. Lii vaahâg, et sun lii tágárijd mainâsijd levâttâm ovdâskulij. Sun lii jieš tovle karttâm pajasšoddâdiđ luovâspárnáá, já ko sun munjin suutâi, te čuorvij muu maŋŋaal, et lam-uv varriimin mottoom kandâskippáár kuuvl. ¶ tuše muádih šaddošlaajah ¶ – Mun piejâm pajalân ruopsis vuálpu já Hirškikkâ piäjá pajalân fiskis T-pääiđi já ruánáá šoorcijd. Tasmaŋa muoi cisseen, passeen muáđuid já čohhoon vuoptâid, Myerji muštâl vala áákun. ¶ Eehid lâi moonnâm huápust. Ij Heeihâstkin luhhoost lamaš kuussân huáppu. ¶ orostittiđ luándu maaŋgâhámásâšvuođâ kiävhum ive 2010 räi. ¶ Ubâ luokâ puohâi šlaajâi meeri ¶ já miänástuđ maailmvijđosávt. ¶ puáhtá tutkâđ, magarijd jurgâlemvastuid finnejeh ovdâmerkkân vuolgâteevstâ tiätu ¶ – Na tiäđámhân mun kal, mut ko tot lâi nuuvt suohis suovkâ sist et mun jurdim tom čuhčán já paaččim. ¶ puh. + 358 (0) 10 839 3163 ¶ Stuárudâh: alodâh s. 114 cm, ¶  / Čääsi sierrejeijee puzzâkeerdi vyelni lii linnâ uvjâkerdi, mii tuálá pehtilávt liegâsvuođâ. Ton keežild tuáršu ij kolmuu kolmâ čääsistkin. Jis čáácán piäsá oljokuáškánjâskin, te tot vahâgit puzzâkeerdi já čääci piäsá togo pehti njommâsiđ uvjáid. Njuoskâm lodde kalmoo älkkeht já ruáppán. ¶ Riehtiministeriö mieđeet torjuu el. sämikuávlu kieldáid, palgâsáid já servikuddijd säämi kielâlaavâ olášuttem várás (31 §). Summe lii viehâ kuhháá lamaš 120 000 eurod ivveest. ¶ heŋgâstuđ, heŋgâstuum, heŋgâstuvá = tulla ripustetuksi ¶ 5. a. Mii toovvât kumestâs? ¶  Konjunktioh 8 Maht jäävrist pyehtih eelliđ maŋgâ ¶ Kooveest vuossâmuš Nuorâirääđi. Tyehiraddalâsâst čižetpeln Lasse Lehtola, Antti Heikkuri, Anna-Katariina Feodoroff, Elli-Marja Hetta, Nils-Heikki Paltto, Ella Näkkäläjärvi, Aleksi Syrjä já Saara-Maria Salonen. Ovdâraddalâsât Inga Helander, Heli Huovinen já Aslak Satokangas. ¶ Škovlaháldáttas, Staata teddilemkuávdaš 1990 ¶ Nuorttâlâšrääđi pargee mield vástádâsah lijjii postâdum sämitiigán, mut vástádâsah iä lamaš puáttám sämitiigán. ¶ Jieškote-uv šlaajâ pessee vyevvis mield ¶ 8. Ukraina 6 000 ¶ Ákku suormâs. Sun lii nottod já vuárdá. ¶ Sarekiäddáájuuvâš II.1910 Pááđáár já Solojäävri kooskâst Sarekiäddáá alda. Sáttá leđe siämmáš ko Illeestjuuhâ . Tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ Kuávlust lii lamaš meid nuorttân puáttám ortodoksristâlâš vaikuttâs, ko Aanaar lâi kuulmâ väldikode räjikuávlu, mii šoodâi mäksiđ viäru kuulmâ väldikoodán. Suomâ káinuliih já pirkkalliih, Taažâ stuorrâtáluliih já Ruošâ kärjilliih tohhii kuávlun viärukyeddimmaađhijd, moh lijjii pyerebeht-uv rievedemmääđhih, moi ooleest anarâšah miettii eeđeest mäksiđ tiätu viäru, vâi pesâččii leđe ráávhust. Staatah valdii tastoo olssis täid valmâš vuáháduvâid já Aanaar maavsij viäruid Ruotâ-Suomân, Tanska-Taažân já Ruošân. ¶ 1. Kierrâš kesiluámu lii nuuhâm! ¶ – Na kale tun teehin vala maŋgii puáđáh, eeđâi Heikkâ já uápistij Ááná siisâ. ¶ – Tot lii kale aaibâs tuárvi, muu käälis oppeet kullui. ¶ Almosčuákkim , mii ¶ nohádistám hiängámsuuilost. Veikkâ taiđim mun ¶ – Liččim kale kolgâm taid šaavâid väldiđ, Vuolli-äijih smietâi. Liččii kale myerjih talle siäilum! ¶ Olášuttemvyehi: Aldamáttááttâš, pargopáájáporgâm já oppâmpargoh. ¶ Tälviruottâsâš lii muorâ mieskâdeijee kuobâr. Tast lii ruškisfiskis, kiäluhámásâš kappeer, mon ase lii ucánjihhii tarvaneddee teikâ njivláá, mondiet kuobbâreh láá vaigâdeh nuurrâđ. Njivláás kuobbârij nurâmist šiev iššeen lii ucánjihhii lahtâdum siholdâs, moos njivlekieđâidis puáhtá sihostiđ. ¶ – Vuoi hirmos sittágin! kuulâi Juhháán naaburijd olgon sivnádâlmin. ¶ Pargo álgá 2.4.2013 já pištá 30.6.2014 räi. Proojeekthovdâ joođeet proojeekt sehe västid proojeekt ¶ Vuodenaikojen kokous ¶ stuorrâ lummolaampu ¶ –~Uuđâd tegu kuppá Kaarlepyyst! Nubbe almai iätá: ¶ – Máátáh-uv tun pyereest tánssáđ? ¶ - škovlim- já oppâmateriaallävdikode čällee já oovdânpyehtee (škovlimpoolitlâš já almos škovlimääših), ¶ Muusikšoddâdempeeivih čuággáneh teoriamáttááttâsâst, ereslágán hárjuttâsâin, juávkkupargoin sehe savastâllâmoosijn. Máttááttâs lii suomâ- já tavesämikielân. Tulkkum eres sämikieláid uárnejuvvoo táárbu mield. Škovlim lii uásálisteid mávsuttem. ¶ selgivepsi ¶ Ton tovváá ko Kaari palijdij já peelhij ááhu oolâ, Ánná kuorrij kievkkân. Suu váimu juulhij nuuvt čuuvtij, et sun lâi aaibâs vises, et juáháš tom kuulâi. Sun keččâlij toommâđ, mut ko äigi lâi suu mielâst aaibâs orostâm. ¶ Ko suovsah láá tarbâšân stuárráh já ko vala áimu-uv lii lieggânâm tomverd, et toh pyereest piergiiškyeteh, te talle puásui táválávt ruso taid njunestis meddâl já toh kirdâččeh cuoŋŋuu oolâ, teikkâ kuus peri. Ovdánem tast lii siämmáásulâsâš, ko lâi kurmáporruu suovsâst-uv. Ton nähki kara skuáppun já tobbeen skuápu siste tot áásá tassaaš, ko lii äigi puáttám muttâšuđ uđđâ njunepuárujin. Tot porá rääigi skuáppusis, piähá olgos já juáđhiškuát suuvâs. ¶ Siämmást sijjân almostuin Mooses já Elia, kiäh sárnoin Jeesusáin. Piättár sárnuškuođij já eeđâi Jeesusân: ¶  mihheen, 12 0 ¶ Rukkoos 2, 3, 18, 21, 25-33, 35, 37, 41, 42 ¶ 1 a. Mane haavijd kalga putestiđ desinfisistemamnâsáin? ¶ Tom peeivi sun kal muštáččij ubâ eellimavvees. Sun muštáččij tom tondet, ko tot ij lamaš eissigin siämmááláván ko eres peeivih. Tagareh táváliih peeivih, kuás kalga moonnâđ škoovlân, leđe tobbeen kuttâ tijme já talle vyelgiđ. Tot peivi ij lamaš taggaar. ¶ Merâkuáskim vijđánemkuávlu lii Tave-Euroop já Aasia. Euroopâst pessejeh suullân 4~000 paarrâd, main Taažâst suullân 1~500. Suomâ merâriddokuávlust pessejeh suullân 200 paarrâd já Säämist suullân 20 paarrâd. Iänááš taah revireh Säämist láá Loka- já Porttâpäävti tulvâdemáldái aldasijn sehe Jieŋâmeerâ riddoin, mut vises tiätu ij lah tast, et tot ličij kuássin pessim Aanaarjäävri aldasijn. Suomâst merâkuáskim pessee táválávt čácáduvâi piälláin, táválumosávt merâriddoin já suáluikuávluin. Merâkuáskim lii suuvâjuátkimavveest 4–6 ihásâžžân. Ton rissepiervâl lii čiähusist ulmuu čoolmij oovdâst, ovdâmerkkân aikkâkeejist tâi pähti-ildest. Nuorttâmerâkuávlust piervâl puáhtá leđe meiddei merâjotteem linjâštavlu alne. Kuáskimpaarâst láá jieijâs revirist muáddi lonottempiervâl já ihásávt toh valjiv tain oovtâ, moos monniv. Eres piervâleh láá vuoiŋâstem- já purâdempiervâleh. Ko kyehti merâkuáskim lává skippuudâttâm paarrân, te toh lává oskoliih kuáimásis ubâ eellimavvees. Jis nubbe jáámá, te leskâ puáhtá parâluđ uđđâ pelikuoimijn. Merâkuáskim mannee táválávt 2–3 mane, mut piervâlist kirdeleh táválávt ohtâ tâi kyehti uđâgáá iäskán 11-okkosâžžân. Niŋálâs láálá monijdis iänááš ohtuunis pelnub manuppaje já ko uđâgááh láá kočâttâm korâidis, te ores puáhtá purrâmâš toid-uv. Ko uđâgááh stuáruh, te kuohtuuh vanhimeh piemmâv taid kuolijguin já meid haavdâ uđâgáiguin. Merâkuáskim porá še eres luudijd, uccâ njomâtteijeid já tälviv haaškâid, rááđuid já pasâttâsâid. Tááláá ääigi Nuorttâmeerâkuávlust še skaarfâid já tast sáttá-uv šoddâđ tehálâš já lavâlâš loskâm skarfânaalij räijejeijee. ¶ Sosiaalsyergi mättimkuávdáš ¶ Uáinojeh-uv kozzâluodah? ¶  / KR92 veerbâ puhalsi veerbâin posolij , já IM vuod veerbâin posádij , moin láá ¶ Laapi pyecceitipšompirrâduv vajoidittem äššigâsohtsâštoimâkodde ¶ 4. a) Maid nuorâ luosah taheh 2–3 ive keččin korâidis kooččâtmist? ¶   CELKKUU 38A Euroop šadolâšvuođâkuávluh. ¶ – Ij suovvâm Kuolij Adeleijee onne munjin saallâs, Heikkâ šyehkit já čáittá kuárus kyelilittees. Ij sun kehtid mainâstiđ, et sun eidu leggistij taid-uv kuolijd jáávrán maid eskin kuudij. ¶ Hjälmaren C4 ¶ máttâh 7 (lahtos 7) toimâttuvvojii 92 pittád já sämikielâlâš luámáttuvah 70 pittád. Koččâmâšah väs ¶ Meccihaldâttâs, Laapi luándupalvâlusah 9,8 % ¶ - Ij, Jovnâ! Tun koolgah kavnâđ Čsookh! Haŋgal čielgij. - Sun lii kostnii tuom juávhu tyehin! ¶ Ulmuu tooimâst ¶ ohtâvuođâst (kj. s. 40). ¶ tobbeen lii eennâmvuáđu koorâs já tobbeen lii ¶ Eufrat I9 ¶ – Tääl tun kal pergâluv veerdi jávuttuuh. ¶ Talle Máárjá eeđâi Jeesusân: “Sist ij lah šât viini.” ¶ 1. Čääli suujâid, mane Göteborgist lii šoddâm Ruotâ tergâdumos rahtâhaammân. ¶ – Kii te tohon täälgis vuálgá tom maašin tivvoođ? Hanssâ koijâdistij. ¶ Marttin kuldâlškuát. Lii vala-uv aaibâs joskâd ige sun uáini kosten ulmuid suu keččâmin. Ij Heikkâgin oinuu kosten. ¶ a. Japanist láá amnâseh já energia alnees. ¶ muorjim = marjastus ¶ – Tääl kale šaddeh maailm ahevumos juovlah! Uccânjoobžâš čiärui. Iä lah njálgáh, iä lah juovlâpurrâmušah. Mist ij lah ij mihheen! ¶ PARGOPITÁH ¶ Simba kejâstâlâi alme kuávlun. Poolvah lijjii pieđgânmin. ¶ virus 148 ¶ Kyeškirvuonâ = Kuoskervuono ¶ Elias Lönnrot ¶ Tilálâšvuođâst, mii uárnejuvoo Sajosist, lává fáárust kirje kuástideijee Genziro Ito já čällee Kerttu Vuolab. Kuástideijee já čällee mainâstává kirjeest já ton šoddâmmudoin já västidává mielâstis kirje kyeskee koččâmâššáid. Tilálâšvuođâst lii kähvifalâdem. ¶ já kaaivâst ruttâpuursâst 100 euro seeddâl já keigee tom kasa hoittájeijei. ¶ Uccâ uábáš ¶ – uopsâ ađai puáššukiddâ , kuácceigijn tâi tuorgâigin lovdum luvdiihánnáá uási, ¶ - Nuuvt lii, Ánná kuulâi jiejâs etâmin já tuubdâi Heeihâ njävilijd čagalditmin jieijâs muáđuid. ¶ – Rähis nieidâ, Sanna lii kiergânâm hárjuttâllâđ ennuv kuhheeb ko tun, ko sun lii puárásub. ¶ Ko Mooses lâi kiergânâm sárnumist, piejâi sun suoggâm čyevvee muáđuidis oovdân, amas paldettiđ ulmuid. ¶  + - Pentti Portti, eeđâi mottoom kandâ, ko lâi vistig njuškim čuožâd. ¶ - Dieđátgo, mii dán ruovddi namma lea? ( Tiäđáh-uv, mii lii taan ryevdi nommâ? ) ¶ Ruávinjargâ 52 ¶ Tiervâttâsâs juuhlán pyehtih še Euroop komissio jođetteijee Charlina Vitcheva, Svenska kulturfonden Leif Jakobsson, Kuovdâkiäinu kieldâ, Senaatti-kiddoduvâi toimâttâsjođetteijee Aulis Kohvakka sehe Sajos huksimproojeekt jođetteijen toimâm haldâttâhhovdâ Juha Guttorm. ¶ – Iä toh lah peeljih. Ella kuldâl mainâs peljipiltoi pehti, Matti čielgee. ¶ Ohtii keevâi nuuvt ete ko Kaari-uábbâm meid máttááttâlâi vyeijiđ, muoi teivâim ohtân leđe jotoluvâst. Sun lâi Issá-čeesi já mun iâččân pyeráin. Munnust iä lam vala jotolahmiäráđusâh cieggâm meendugin pyereest oiviijdân. Keevâi nuuvt ete láim vyejimin luodâ mield já poođijm vuástáluvâi, te kuohtuuh čahhijm siämmáá pele já vuojijm oohtân. Tast muoi vierâdáim já huáihoim, kuohtuuh poovčâgáim čuuvtij. Uáivih lijjii poŋkkám oohtân já kuohtui káálun pajanij hirmâd päkki, muáđuh še lijjii sápustâm já sargâsâddâm váhá kogo-uv. Ko poođijm kuátân, te enni keejâi munnuu já arvâlij: ¶ b) Niili, Amazon, Volga, Jangtse já Mississippi. ¶ Kierâš ij šoodâ leđe anarâškielâ seervi jeessânlostâ. Tot meerhâš tom, et ij taarbâš leđe seervi jeessân, jis haaliid loostâ tiiláđ. Siämmást tot kuittâg meerhâš tom, et taat lostâ ij automaatlávt puáđi jesânijdgin, mut tom ferttee tiiláđ. ¶ Máttáátteijee luovâi mielâstis vuogâst, ¶ - Kaaresuvanto škoovlâ Buoidagat –juávku čáitáldâs Gos boagán, gos liidni ?, mast tehálâš koččâmâšah lijjii ulmui koskâvuođah, rehálâšvuotâ já addâgâsânadelem. Čáitáldâs stivrij Anna-Reetta Niemelä. ¶ viggâmužžân lii lamaš kavnâđ ohtsijd tarkkuustâllâmmittárijd koččâmâšluámáttuvâi vievâst, moi ¶ Kirje čallee lii oppam tuoijum enistis saami arbivuavalaš oppamvyevi mield. Sun lii tuoijum puohlagan samituojijd, já tooimai meiddei tavja kuursai mattaatteijen. Taal Ella Sarre lii čokkim eellimaigistis čoggašum ja haaham maalijd, taaiđuid ja pargovuovijd anaraškielalaš kirjen. Suu eenist puoh maalih ja mitoh lijjii uaivist, sun ij kiavttam paappar maalij sargumangin. Taal puaris maalih, pargovyevih ja tyeijikiela raaijoo kirjalaš haaman. ¶ Áimu-uv puáhtá tuáijiđ čuovâ. Pakkâ peeivi lah puáhtám uáiniđ maađij aln maidnii, mii oro lemin čäciláddu, veikkâ maađij lii aaibâs koškes. Pakkâ áimu tuájá almeest puáttee čuovâ alda maađij, já tuu uáinim láddu lii-uv toijum piäivááčuovâ. Taan keežild ulmuuh uáinih ävđinenâmist spejâlistmijd. Pakkâ áimu tuájá čuovâ, et kukken orroo čuásáttâsah oroh lemin alda. ¶   Eemeed já Jussa moonáin. Juhháán paasij ohtuu pááikán já teevdij lávguáldá nuuvt kolmâ čassijn ko hanast poođij. Suu mielâst tot kale vala-uv lâi meendu luuškâs, mut toos ij vaijaam maiden. Tot ferttij tääl tienuuvt tuhhiđ. ¶ vuossâmuš anarâš kunneetuáhtár ¶ ulmui aassâmviäsui aldasáid? ¶ G Marasmius – Nahikkaat – Čevđâstuvah U ¶ "Muotâvielgâd muččâdumos lii." ¶ 33 ¶ LUUK. 8: 4 – 15 ¶ Jussi Nuorteva saahâ ¶ Kooraalkárgu šadda siemin kooraalellei kalkkâtuuvdârieggein (s. 128). Kooraalelleeh mákkojeh pyeremustáá lieggâ meerâi cuávis riddoin. Toh eellih vatâmettum eellim já pivdeh sojelis pivdojuolgijguin meerâst rievdee uccâiälánijd. ¶ sundástâs = suunnistus 49 ¶ Já nuuvt te mij čokánistijm mottoom nurkkepiävdán lasâpellâs. Muu käälis já Sofia čokánáin seelgij laasâ kuuvl. Mun te kejâdim laasâst olgos puoh taid buusijd já ráiđuváávnuid, moh jo vuoijii-uv tast lappâd. Nube peln kááđu uáinojii tagareh keđgitááluh, moh lijjii eidu vierrâlmin, já toh lijjii aaibâs jo kohhum já nuuhâm toos. ¶ Máttáátteijee kejâstij čiivgân já eeđâi: ¶ - Na ijhân tot lah iimâškin puoh ton maŋa, maid lah feerim! Taan tovváá mun rahtim iiđeedpitá mut uážuh leđe tääbbin tego päihistâd. Itten uážuh jieš rähtiđ olssâd purrâmuš. Vuálgám onnáá eehid máátkán já puáđám esken pelnub oho keččin maassâd. ¶ Sparkkem kavnâmsajeh ¶ Sämiseervih ¶ – Káigá, eeđâi Monni. Čohhojeh, ijge tađe eenâb. ¶ Taavvidáin. ¶ 4. Saksa 960 ¶ - Anarâškielâ vuorkkim várás 11 000 € mieđettui 2 500 € ¶ Tave-enâmij sämisopâmuš Suomâ airâskode aalmuglâš tuávvášjuávkku ¶ Saimaa siävŋus já muálkkáás čaasijn puovčpdijn. ¶ Immeelpalvâlus lii servikode koskâvâž orroom. Tot ij lah tondiet oomâs, et ráámmát iätá: Elleđ hilgo ohtsii servikode ohtânpuáttim, nuvtko motomin utke lii. Tot lai sieu leđe pasepeeivij Avveel kirhoost. Toho nurâdâtâi pasepeivi pasepeeivi maŋa oskolâž juávkku, kote veisidin, ruhâdâlân já kuldâlin lai mield immeelpalvâlusâst. Muččid lii Avveel kirkko já vala muččâdub tot lii, ko tobbeen lii ellee servikodde. ¶ 38. Návt kiävtáh šleđgâpiergâsijd 130 ¶ Ulla Aikio-Puoskari, škovlimčällee ¶ – Na ij kale mihheen vala čielgâm. Muoi tuoin Išepoolisáin iän kale tieđe tom kähteesuuvâtmist maiden. Mut muoi totkeen visesvuođâ tiet vala mii arkkâduvâid. Tääbbin lii lamaš eres-uv pargee, já tääl ferttejeen vala keččâđ, et ličij-uv sun čáállám taggaar tábáhtusân love. ¶ – Tobbeen sun lii uđđâ juovlâi uđđâ pääihist... Hävdienâmist puollii kinttâleh, juovlâijjâ siävŋánij... jiem lamaškin ohtuu. ¶ Ko mun lam sämmilâš, te tot lii stuorrâ uási muu identiteet. Šoddim toos, jiemge puávtáččii jurdâččiđ jieččân eellim sämmilâšvuođâttáá. Ko algâttim oopâid Juhâmohheest, te tot lii nanodâm čuuvtij muu sämmilâšvuođâ, ko kuulâm sämikielâ piäiválávt já lam peessâm siisâ sämituojijd. ¶ Tanssâkejâlmâsân láá almottâttâm 8 juávkkud, já koveh láá puáttám suulân 100. Taan ive taaiđâtábáhtusân puátih päärnih já nuorah meid uáivikaavpugkuávlust, kost City-sámit –seervi jesâneh láá almottâttâm fáárun. ¶ Jaapaanlâš kuástideijee Genziro Ito halijdij almostittiđ kirje jaapaanlâš párnáid, kiäh monâttii kyehti ive tassaaš eennâmtuárgástâsâst já ton tovâttem tulvepáárust sii omâháid. Sun uusâi heivejeijee maainâs, mii puávtâččij lohđuttiđ párnáid sii kuáhtám sooroost. ¶ meriáigásâš já olespiäiválâš virgekoskâvuotân 4.6. – 31.8.2012 koskâsii ááigán. Äššigâšrävvejeijee pargon lii tipšođ Sajos infočuágástuv, huolâttiđ čuákkimsajeväärridmijn, jotteemkocemist sehe čuákkim- já tábáhtusorniimijn sehe vala oovdânpyehtiđ Sajos táállun. ¶ 350 ¶ Ingvar Baloma orostitij möŋgijá kámppášiiljon, kaalgâi kuormijd, vaaldij čovdduu porthái ráptui luámist já leehâi uuvsâ. Tállân siskiipeln ucâlij konjakputtâl, leškiistij kyevti laasân já eeđâi: “Derveduloa Aapajärvhen! Pyeripuáttim!” Muoi uštus valdijm pyeripuáttimraamâ. Mun valdim lavhâstân julástâhputtâl, keigejim Ingvarân já ettim: Taa lii tunjin tulijâšputtâl Suomâst, mut tom ij koolgâ tääl lekkâđ, mut eskin maŋeláá, talle ko motomin šadda toos tárbu. Mut Ingvar mielâst tárbu lâi eidu tääl. Puáttimkäähvi juvâdijn koolgâi juuhâđ konjak loopân já algâttiđ tulijâšputtâl. Mun kal jiem juuhâm ennuv, ko mielâst lâi kuávžurij uštem, já tot ij kanfertnágá luhostuu. ¶ Tallaa ääigi puoh škoovlâi pivnohumos amnâsáid kuulâi nuuvtkočodum “raittiusvalistus” kidâ vuossâmuu luoka rääjist já mun-uv tom lijjim finnim aaibâs Rantamäki toollâm tijmij rääjist. Siämmáš teema jotkui meid pajeluokast já tast uárnejuvvojii meid tagareh väldikodáliih juvâhánnáávuođâkištočälimeh. Veikkâ Takkusiist lâi-uv taggaar ruopsis pottááknjune, te sun-uv lâi ton vijnettes já tubbáákttes jurduu pelni, veikkâ njune ivne ličij maid peri tuođâštâm. Lijjim jo mottoomverd fattim čälimist kiddâ já maŋgii finnejim kijttosijd jieččâm čäällim ainein, kuoskiiba toh mon ääši peri. Juvâhánnáávuotâ lâi kuittâg muu mittomeeri já jiem máttám mahten iberdiđ veikkâba ránjáidân viijnekevttim Čovčjäävrist. ¶ Ritva Kangasniemi ¶ 16. Lactarius deliciosus – Männynleppärousku – Peesileibiruávsku U ¶ LYEVDISPELLÂ: ¶ 3. Márjá-Liisá Olthuis : Omâs uđđâseh Hollandist ¶ Syele šoddâdim asfalträäsi. Vuoi tom luási, ¶ – Mondiet kuásán ij määli tuhhii, ij-uvks tot lahkin njäälgis? ¶ Puátuseh algii oinuđ čuuvtij jotelubbooht, ko kihheen lâi ervidâmgin. Mottoom muddoost toh säänih kavnuustâlškuottii-uv. Jo mánuppaje keččin anarâškielâsâš radio-ohjelmist kulluuškuottii uđđâ jienah, ko toimâtteijee tävistui eelliđ sahhiittâlmin škovliittâs uáppeid Jeerast. Maŋeláá máttááttâskielâ muttui kuuloold suomâkielâst sämikielân, já vuossâmuuh teoreetliih kielâkuursah molsošuvvii keevâtlâš kielâ oppâmân. Uáppeeh uásálistii kulttuurkurssáid já pargohárjuttâlmân, já ellii kielâmiäštárij kyessin. ¶   HABITIIV 149 ¶ Talle Jeesus eeđâi čyeđeuáiv'almai: ¶ OSKOSAJE ¶ Götaeennâm ¶  pääihi, 6. Noomât jaapaanlijd valastâllâmšlaajâid. ¶ 81 ¶ alme já eennâm sivnedeijei. ¶ syeđđee hohkainen, huokoinen ¶ täälvi šaddo talven kasvu ¶ – Ele sáárnu tiegárijd, Nisonieidâ eeđâi jienâ tuárgistmain. ¶ maajeeld muálkkáás seeibi kessuumin. ¶ Toimâttuv fastâpargeeh: ¶ Lasetiäđuid addel Sämikulttuurkuávdáá markkânistemhaavâ proojeekthovdâ Marja Männistö, šleđgâpostâ: , puh 010 839 3109. ¶ – Ko tot lii ellee čuárvihiärrá, eeđâi Marttin. ¶ Aula stuárudâh lii suulân 307 m2. ¶ Tettee poođij viijmâg tot kuhháá vuordum lávurdâh já vuossâmuš škovlâokko álgáččij leđe killájum. Onne puáđáččij kiinii viežžâđ muu oholoopân pááikán. Ličij-uv sun Ailâ-Váábu, kote muu teehi puovtij-uv, vâi ličij-uv sun eeči, teikkâ Juhháán-Uulá. Enni kale ij puávtáččii leđe tanen, ko sun ij máttâm vyeijiđ polgupyeráin. Tomba täst maŋeláá uáináččij. Taan vuossâmuu škovlâookon šiettii kuittâg váháš liijkás ennuu tagareh ääših, maid ij lam meendugin suotâs muštâččiđ. Vuossâmuu peeivi lâi purâmuššân luhhoost herttâmääli, já tomhân kale lâi älkkee kozzâđ, ige tarbâšâm poollâđ iärásij pilkkedem. Oroi kuittâg omâsin, ko koolgâi purâdemviistán-uv kurgâliđ maŋaluvâi, ađai jonost, mut vaarâhân tääbbin škoovlâst koolgâi puoh aašijd jonottiđ. ¶ – Kost muu čovduuh láá? ákku koijâdij, ko Ánná čuávuvâš kerd poođij siisâ. ¶ pargo: ¶ – Na kuus te láá toh ááiruhkis kirdelâm? Eunuk omâttâlâi. ¶  luoštim Jis sieidi ij tiävdám kenigâsvuođâs palvâleijei, te tot saatij finniđ ráŋgáštâs. Sieidi roobdâst vuolâstui pittá luovâs, puohtum uhreskeeŋkah viäžžojii meddâl tâi sieidi puoldui. Sieidi saatij kuittâg talle čäittiđ vuoimijdis. Samuli Paulaharju maainâst kirjestis čuávuváá tábáhtuumeest: "Tiänulâš kuudij luosâ puáđustis já adelij uási siäidán-uv. Mut talleba keevâi nuuvt, et luosâ ij kuddum muádi piäiván. Tiänu almai suutâi, moonâi já caaimij suáhirisijguin imelis já pilkkedij: "Jieh tun lah mihheen imelijd! Veikkâ mun lam tuu vuoidâm vuojáin, jieh lah kyele adelâm." ¶ Máddáákeččin Ruotâ, Juutirauma riddoost lii Ruotâ kuálmádin stuárráámus kaavpug Malmö . Kezis čuálmi nubebeln lii Tanska uáivikaavpug Kööbenhaammân. Tai kaavpugij kooskân lii huksejum moottormaađij já ryevdirađe, moh joteh pááihui šalde mield já pááihui tunnelist. Šalde lii nuuvt olluv, et stuárráámusah-uv taampah šiettih jotteeđ ton vyele. ¶ miŋkki 172, 175 ¶ Sämitigge juovij stipendijd sämikielâ uáppeid ¶ 1. Armillaria borealis – Pohjanmesisieni – Tavemietâkuobâr U ¶ Lovmat kilomeetter keččin poođij Niilo pyeredeijee kuuvl, ko ton siälgán šoodâi puávui. Siäsá siävuttij saaibâ já fiijnâ sukkâr, čuoggij aimijn tom puohhuu, piejâi tom sukkâr-saibâ-siävuttâs puohhuu oolâ já vala pessinuávlu tarvettij já paalijd puohhui: ¶ Sämitigge váldá kiävtun uđđâ šleđgâpostâvuáháduv oho 11. Vuáháduv kiävtunväldim algâttep vuossaargâ 10.3.2014. Vuáháduv kiävtunväldim ääigi šleđgâpoostah sättih ájániđ. Huápulâš aašijn pivdep väldiđ ohtâvuođâ sämitiigán puhelimáin. ¶ 3. Eennâmase alodâh mitteduvvoo merâtääsist. ¶ Ucjuv kieldâ Saarela Pirkko ¶ Riika G4 ¶  Karlsson  jo Ive 1997 kielâpierválpárnáin puáhtá mainâšiđ vala tom, et Laura Morottaja lii tääl kielâpiervâlpargen já Saara-Maria Salonen lii lamaš moonnâm kiiđâ pelnub mánuppaje kielâpiervâlpargen, et rieggee tien tááhust lii toppâlum. Lasseen Sáárá-Máárjá lii vuálgám politiikân fáárun já sun lii lamaš Sämitige nuorâirääđist mieldi ton vuáđudem rääjist. Tääl sun tuáimá tien siämmáá orgaan värisaavâjođetteijen. Sun lii jottáám oovdâstmin sämitige nuorâirääđi Suomâ raajij ulguubeln-uv, ovdâmerkkân Kirkkonjaargâst Säämi parlamentaarlâš rääđi čuákkim ohtâvuođâst uárnejum teeivâdmist čohčuv 2011, Brysselist uđđâivemáánust 2012 uápâsmuumin Euroop Parlament pargoid já UNPFII ( United Nations Permanent Forum on Indigenous Issues = OA algâaalmugaašijd kieđâvuššee pissoo foorum ) čuákkimist New Yorkist kiđđuv 2012 uápásmuumin taan maailmvijđosâš orgaan toimáid. ¶ Kiirjâgloddááš máccá Afrikâst Suomân cuáŋuimáánust, já ores aalgât viššâlis vizârdem. Tot väljee piervâlsaijeen vuágu tâi vuovdâ. Hámálâš čapisvielgis ores puáhtá riemmâđ pessimhommáid kuovttijn niŋálâssáin. Ko vuossâmuš pelikyeimi monniiškuát, sáttá ores sirdâšuđ váhá olgoláá hokâttâllâđ uđđâ pelikyeimi. Ko taatkis riämá monniđ, máccá ores vuossâmuu niŋálâs iššeen piemmâđ uđâgáid. Kuohtuuh vanhimeh pivdev uđâgáid tiivrijd já eevnijd nuuvt kuhe, et uđâgááh nähcejeh kirdeliđ piervâlist. ¶ Eunuk keejâi pirrâsis: ¶ tehálumos Nuorttâmeerâ kyeli. ¶ purppuravalmuska ¶ puohtuuččij aldeláá vuástáväldee jieijâs kulttuur. (Vehmas-Lehto 2002: 56.) Nida teoria ¶ Psst, Saijoos niäljád Klubi-eehid álgá tme 20.00. ¶ 6. Sämitigge kalga toimâinis faallâđ kielâpalvâlusâid meid sämikieltáiđusáid já išediđ ¶   Säämi tyejiäärbi luánduriggoduvváid lohtâseijee ärbivuávlii tiäđu turviimân addel Meccihaldâttâs almolii, nuuvtá vuoigâdvuođâ väldiđ staatâ enâmijn tyejiamnâsin ucessiähá meerijd poijuu, leeibi, suávi já suve. Meid ucessiähá meerijd viäddáid, kamuvsuoinijd, hajâsuoinijd já puurrâmraasijd puáhtá väldiđ nuuvtá. Almolâš väldimvuoigâdvuotâ ij kuoskâ aalmug- tâi luándumeeccijd, ige amnâsin tábáhtuvvee uđđâsistvyebdim tâi nuubán sirdem lah loválâš. ¶ – Ijhân taat lah teejâ! Ánná imâštâlâi. ¶ Sämmilij tehálumos tiäđusirdee lii Säämi Radio . Yleisradio algâttij merikoskâsâš sämikielâlâš radiovuolgâttâsâid Suomâst roovvâdmáánust 1947. Tiäđusirdem lasseen lii radiost tehálâš kulttuurpargo. Ton pehti vijđáneh el. maaŋgah moodeern ohtsâškoodán já elimân kullee uđđâ säänih já ettâmvyevih. ¶  sárnumkielâst. -‐ 41. Liegâsvuotâ sirdâšuvá maaŋgânáál 139 ¶ Skammâkoveh ¶ Suomâ vuáđulaahâ meerrid, et sämmilijn lii jieijâs kielâ já kulttuur kyeskee jiešhaldâšem sämikuávlust. Pargo tipšo sämitigge, mon tooimâ stivree sämitiggelaahâ já –asâttâs. Sämmilij kulttuurjiešhaldâšem tuálá siste Iänuduv, Aanaar já Ucjuv kieldâid sehe Suáđigil kieldâ Säämi palgâs kuávlu. ¶ – Na talle ko mun cugâškuottim tom reepun. ¶ Klemetti Näkkäläjärvi, Juvá Leemit já Tiina Sanila-Aikio. ¶ ruuđâid”, Aaslâk eeđâi. ¶ Láim tabžâdâm suullân muáddi penâkkullâm masa oovtmano já Kythrea kylá (mon meiddei “Horcâstum almaa kylän” kočodii) päsiškuođij kuuloold čižetkieđâbel. Maaŋgâ kilomeetter keejist nuorttân oinui koške aro kuávdoo mottoom ruánáá suolluš, mast meiddei oroi lemin smaavâ kyláš. Mađe aldeláá kylá poođijm, tađe vissásuboh algijm leđe tast, et toho toh luodah-uv monâččii. Ko láim suullân kilomeetterpele keččin kylást, te lantikka meiddei vyejestij njuolgist ton kylážân já vuordâččij munnuu tobbeen. ¶ Ruáhumeerâ rastaldittem ¶ Tääl lii äijihist asto jo čokánistiđ já vuoiŋâstiđ jiejâs stoovlin. ¶ – Na vuoi hirmos sittágin, Poolishovdâ sivnádâlâi. ¶ - Mun jiem tieđe, Jovnâ eeđâi já imâštâlâi, maht sun jieš ij lamaš jierestum. ¶ Tarbâšeh: Oppâkirje, elleekirjeh, stuorrâ päävir, ivnepeenah ¶ – Na jis tun tuolmah taan tovváá? Mun jieht jo vuoijim nuuvt kuhháá, et aaibâs kepileh láá raššoom ton vyejimist. ¶ Tanja Kyrö, párnáitipšoo ¶  yhteishenkeä. Ánná vyeijilij pyeráin aassâmtoimâttâhân. Hävdieennâm čoođâ puovtij njuolgiđ, mut tobbeen ij uážžum pyeráin vyeijiđ. Nuuvtpâ Ánná pajanij já laiđij pyerás tassaaš ko peesâi hävdieennâm nube äiđiuuvsâst olgos. Tast ij innig lamaškin kuhes mätki. ¶ 50° ¶   suormâkuáti, -kuáđi = sormustin ¶ maahâ = eeni, tâi eeji uábi käällis, meid káálgu viljâ, tâi uábi käällis = äidin tai isän siskon mies, myös vaimon veli tai siskon mies ¶   XXIII ¶ Sierah moh kiävttojeh kielâpiervâlist kalgeh leđe torvoliih já tiervâsvuođâliih. Kielâpiervâl pargeeh valjiv párnái sierrân sierâid, moh láá hiäivuliih já torvoliih välden huámášumân pärnijuávhu ave- já ovdânemtääsi. Sierah tärhistuvvojeh já čuovkkânâm sierah hilgojuvvojeh tállân. Sierâid kalgâ poossâđ kiärdulávt. Kielâpiervâl sierah láá toi várás väridum soojijn. ¶ Säämi muusikkuávdáš ¶ Heikkâ keejâi Áánán já oroi váháš áigáá joskâ: ¶ MAGARIJN SUDDOIN TALLE ¶ Oskoldâh ¶ Pove vuolušuási moonâi pyereest, veikkâ tot-uv lii viehâ voohâd. Tot lâi kuittâg tommittáá kubduv, et kárbá tolâttem vyestiviirdán luhostui pyereest. Tast maŋa poođij taggaar kuánnil sulâstittee uási, mast uási virdeest jis ij jo aaibâs jorgettâm pajaskulij, te kuittâg-uv hiđoi nuuvt čuuvtij, et ton mieldi oroi lemin vuovâs vyeijiđ. Viijmâg poođij pove kezimus já vohâdumos uási, mon Matti lâi ravvim vyeijiđ aaibâs kuávdoo. Veikkâ Matti seevij stivriđ eenâb vala kuávdooláá, jiem kuittâg orvâm tuálvuđ kárbá nuuvt váávlán ko lâi kolgâđ. Ige must lamaš vaarâ nuuvt korrâ liähtugin, et liččim pastam haldâšiđ kárbá. Pajanim liijkás várugávt ton kuánnilsiähá nuorttârido virdemield pajaskulij, mut ko poođij tot puoh vohâdumos uási povveest, te virde rovgij-uv kárbá tuárrást já uccást ij kärbisnjune časkam ton šaldepilarin. Luhhoost lijjim vuáijám aaibâs nuorttârido já luhhoost munnust lâi Heikkâ-maavâ uánihub käärbis, mii ij olláám ton šaldepiilaar räi. Jis munnust ličij lamaš tot Maati kuhes käärbis, Caille-moottor liähust já mun vala stivrimsuábi keejist, lâi sättiđ keevvâđ veikkâ mon hyeneeht. Na vaarâhân Matti ij liččiigin talle innig oskeldâm muu vyeijen. Na miiba tast. Käärbis fäškittij fakkist tuárrást, ige toos lamaš innig mihheen porgâmnáál. Kärbisnjune šuvettij masa jo šaldepilaar njaavhâstmáin, jeđe kulgijdáim tuáriskárbáin hirmâd sáttoin Puáđupove vuálus. Kiergânim kuittâg časkâdistiđ Aldell já luptiistiđ jyelgi pajas. Ko käärbis lâi orostâm pove vuálá, te Matti iätá: ¶ - Mudoi vuárusavâstâllâm lii pááccám uccen, Näkkäläjärvi maainâst. Lam tuođâi ilolâš tast, ete Nils Torvalds lii pivdám mii Brysselân já sun lii vuossâmuš europarlamiänttárin tuođâi oovdedmin vuárusavâstâllâm EU já algâaalmugij koskân. Taat tuáimá muu mielâst šiev ovdâmerkkân EU-komission tast, ete tot kalga väldiđ vuárusavâstâllâm algâaalmugijguin tuođâlávt. ¶ váimu já suonah. ¶ – Láá-uvsun čuárvihiärást-uv kyehti maašinpeeldi seelgist? koijâdij Mika. ¶   Motomeh čäcišadoh šaddeh ollásávt čässuáivi vuoluubeln. Tevkis tâi siävŋus čaasijn tágáreh čääsivuálááššadoh iä lah meendu jieŋâlâsâst, ko toh iä uážu tobbeen tuárvi čuovâ. Motomeh šlaajah, tegu tieppimaadâ, šaddeh vyelligâžžân ponneest. Motomeh, ovdâmerkkân nyettirääsi, šoddâdeh joba muádi meetter jieŋâlâsâst kukáidis čässuáiván. Ko čiđđâdioksidi väldim čääsist lii vaigâdub ko ááimust, láá čääsivuálááššadoi loostah uáli asettemeh. Asettis loostâi čoođâ váldá šaddo čiđđâdioksidi lasseen še čääsi já raavâdamnâsijd. Ruottâsij pargon páácá tuše šado kiddim poonán. Puškosyevvi kulá táválumosáid čääsivuálááššaddoid. Eromâšumos čääsivuálááššaddo táiđá leđe aaibâs čässuáivi vuoluubeln pisottellee piärguporreešaddo čäciherttâ. ¶ jiäráskittem = jännittäminen 147 ¶ 3. Sarcodon imbricatus – Suomuorakas – Čuomâsäggikuobâr U ¶ Pessijááh já hävdidempeivi aldanij. Muu puárásub uábbi Elli lâi puáttám Saarelist mii pááikán. Iänán poođij kisto já meid hävdidempihtâseh, maid Aailâkyevtis Ellijn eelijn káárvutmin. Eeči já Njuámmil-Vuoll´ Uulá láin iällám kuáivumin iänán häävdi Aanaar hävdienâmân já puoh ääših algii leđe oornigist. Hävdidempeeivi iiđeed koccáim jo tooláá rahttâttâđ eeni majemuu saattâšmân Aanaar hävdienâmân. Eeči já Juhháán-Uulá láin luptim eeni kisto poccuurievâ oolâ já riehâ lâi tupenjäälmist. Mii sáttulâžžân lâi lopedâttâm Hihnala Jááku Anarist já ko suu kyermauto almostui Nuuvdibel, te talle mij vuolgijm meid toho. Elli, Ailâ-Váábu já mun vaazijm ovdemustáá já eejikyevtis Juhháán-Uvláin kessijn eeni rievâ, kuábáš-uv ááisást. Ko lâim vázzâm pooráá paijeel já pyevtittâm alda sááđhu, te Nuuvdi Vuolli puátá káččá oovdeld já iätá: ¶  oovtâlovvoost ¶ uávi njavhâdem ¶ Lahâaasâtmist ¶ Maassâd pajas ¶ čuoppâđ, čuopâm, čuáppá = leikata ¶ ČOOVDÂNOMMÂDÂH ¶ – selgivepsi monnjâveepsi puotâ ¶ siämmáá-áigásâš ¶ Vesuvius . . . . . . . . . . 62 ¶ » Adeliđ talle kiäisárân, mii kiäisárân kulá já Imelân, ¶ Falâldâhpivdem teikâ väridem pyehtivetteđ rähtiđ tain luámáttuvváin. ¶ eres raavâdamnâsijd, tegu vielgâdâsamnâsijd. ¶  moh Saammâl-čeeci keevtij ain tuše čääsi posâlâdmân. – Saibâ, sun eeđâi, – lii ilgâdis aamnâs, moin pilledičij nuuvt liškees ko pihtsijdis-uv. Saammâl-čeeci lâi oppâm. Sun lâi jottáám ollâopâttuv, lâi fil.tr já keevtij uáli assaas pelilaasâid. ¶ Čuákkimvisteest juvâstâhvyebdimvuoigâdvuođah. ¶ Sämitige ovdâsteijen ohtsâšpargo-orgaanâst láá máttáátteijee Rauni Äärelä (väriovdâsteijen Liisa Holmberg) já sierânâsmáttáátteijee Nea Porsanger-Rintala (väriovdâsteijen Merja Nillukka). Ohtsâšpargo-orgaan lii meeri čokkâniđ čohčâlohopaje ääigi. ¶ 149 ¶ – Na munbâ viežâm vala taid ááiruid tobbeen steligist, Eunuk kullui etâmin já väzzilij steellig kuuvl. ¶ Puáimulostâ; su. poimulehti ¶ Arvevuovdij muorah oŋâttušeh pajeláá et pajeláá čuovâ kuávlun. Meeccist láá maaŋgah šadolâšvuođâkeerdih. Kuhemusâi muorâi kierruuh oleh joba 50 meetter alodâhân. Toi vuoluubeln lii ohtâlâs kierâdâhkerdi. Kuárŋoošadoh ađai liaaneh kuárŋuh muorâi ruŋgoimield pajas vâi finnejeh toh-uv jieijâs uási čuovâst. Maaŋgah muorah šoddâdeh paijeen hiäŋgájeijee viäddáid eennâm kuávlun, vâi pisoččii pyerebeht ciäggust já finniiččii lase raavâdamnâsijd. Stuárráámusâid ¶ 1. Tuuđhâ oppâkirje kove 6A já teevstâ. a) Muštâl ¶ Oppâkiirjijd puáhtá tiiláđ sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuvâst: anni.nakkalajarvi(at)samediggi.fi tâi ritva.tammela(at)samediggi.fi. ¶ a. iŋádâh ¶ Ucjuvnjäälmi škovlâ: Hildá Länsman (tavesämikielâ) já Oula Järvensivu (tavesämikielâ) ¶ 11. antiloop ¶ Na ko te keesi aldanškuođij pelimudo, te Juhháán-Uulá já Ailâ-Váábu poođijn pááikán išádâllâđ nijttempargoin já luommiimist. Lyemečuággimân nuuvt-uv lijkkojim, mut nijttomaađhijn tuše toid káhvástâlmáid, ko čokidijm morâstâšriidon tulâstâllâđ já koške piärgu passeeđ. Toh lijjii tagareh juhlepuudah, et toi tiet voojij kalâččiđ tobbeen njuoskâ suánjust čuoškâi, porrui já myevvirij evvisin já hárávistiđ vala suormâidčyeppee luhteid-uv. Muu hárávistem táátui kale leđe iänáážin taggaar puđâldem já iäččám távjá muštottij muu: ¶ 2. Piejâ hammimkääsi juuhâmpoccee pirrâ, suullân 10 cm:d poccee keejist vuálus. ¶ Mast šadda, et käänih kirdeh uáli hyeneeht. Lojeskäänih láá oovtkiärdánávt liijgás lussâdeh kirdemân. Toi kirdem kuáddá tuše motomijd meetterijd. Olmooš ij lah jáludâm taid kirdemân pic moonij pyevtitmân já jotelávt šoddâmân. Kanij veitâlâsân ellee aldahyelhih India lanjâsijn mättih kirdeđ masa siämmáá pyereest ko eres-uv lodeh. ¶ já ¶ 84. Lahâaasâtliih já haldâtliih mekanismeh, moh taheh máhđulâžžân luánduvaarij ävkkinanneem sämikuávlust, kolgâččii leđe hiäivulij aalmugijkoskâsij noormâi miäldásiih, meid talle, ko toh kyeskih tai tooimâi vaikuttâsâi čuosâttâhhân leijee algâaalmugsiärváduvâi ääšimiäldásâš kuullâm sehe rijjâtátulâš já tiätun vuáđuduvvee munemietâmâs, vaikuttâsâi keeppidmân tárbulijd tooimâid, sajanmäksimijd já hiäđui jyehim. ¶ Moh láá tave-eennâmli pyereestváijeemstaatâ stuárráámusah hástuseh sämmilâšuáinimčievâst? Ääši kieđâvušeh 24.8.2011 teve-eennâlmlii aalmugtiervâsvuođâkonfereensâst Tuurkust. Fáádán lohtâseijee ovdâsaavah fäällih refleksiivlijd sämmilâšuáinimčievâid sehe sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi pyevtitmijd, tiervâsvuođâovdedem já sämmilij tiervâsvuođâtile kyeskee kuávdášlâš koččâmâšasâttâlmáid tiäddutmáin eromâšávt kulttuurlii perspektiiv. ¶ Ehidâs naavdâšmáin mij pissoop Kristusist já sun piso mist. Kristus ruumâš, eellim leibi, piämmá já naanood kaastâst álgám vuoiŋâlii eellim. Kristus vorrâ, jämimettumvuođâ lekittâs, pyereed mii já skeŋkkee mijjân nuvâhánnáá eellim. Ehidâs lii ovdâhâš almalii juhlemálásân, moos Kristus ohtii čuákkee puoh omijdis. ¶ Ceelhi tuš sääni, já muu palvâleijee puárrán. Mun jieš–uv lam nubij kočostâh já must laa suátialmaah páhuldâssân. Ko eeđâm suáldáttân: 'Moonâ', te sun mana, teikâ nuubán: 'Puáđi', te sun puátá, já muu palvâleijei: 'Poorgâ taam', te sun parga. ¶ Aanaar kieldâ Ruotsala Pia ¶ Ko ettim, et tarbâšim kale ubâ luosâ, te kävppijâs koijâdâlškuođij, maht sun kalga čuoppâđ tom pittáid já pahudistij vala, et näävt stuorrâ tiiláámijd ličij kale pyeri almottiđ ovdâlkietân, et ij taarbâš vyerdiđ nuuvt kuhháá. ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtus 2009 ¶ čuovjisskálžu ¶ Avveel paješkovlâ: Leevi Olli (tavesämikielâ) ¶ Uánihávt ¶ Tarja Latva-Karjanmaa ¶ Lycopodium clavatum ¶ Ocomáá alaččist lekkâseh uáinuseh jyehi kuávlun. Tuoddâr maddust Ryettikuoškâ já Njuámmilcoskâs pyessinjesah iäruttuvvojeh Juvduu šiälgoo luuvsâst. Mäddin pajaneh Pänituoddâr meccikuávlu tuodâralaččeh, viestârist Lemmee tuoddâreh já tavveen uáinojeh Myeđhituoddârij jurbâ alaččeh. Kirkis peeivi kuávvájeh tavenuorttii almeroobdâst Aanaarjäävri Skállujorŋâ, uárjist oppeet Pallastuoddâreh já Taažâ tuoddârij suoivânâsah. ¶ Ovdâmerkkâ Heikkâ Saammâlkandâ Mattus čallust: ¶ mut lii-uv tot mihheen lavluid? ¶ Sijđosärgisáiccu lii kyele siijđo áiccuorgaan, mii tuáimá tutka náálá väldimáin vuástá čääsi sporânijd. ¶ Kuorokonsert maŋa tábáhtus juátkoo Saijoos šiljoost olgofestivaalin, kost Mari Boine lasseen lávdásteh el. kárášjuvâlâš Felgen Orkester, mii čuojât já juáigá tavesämikielâlâš poprock. Eehid maaŋgâpiälásumos konsertist västid Tuupa Houseband maaŋgáin artistijguin. Tuupa konsert artiseh láá Ailu Valle, Amoc, Tiina Sanila-Aikio, Ulla Pirttijärvi Länsman, SomBy sehe Niillas Holmberg. Ärbivuáválii juáigusist, livđest já leu´ddist peessâp navdâšiđ Petra Magga-Vars, Matti Morottaja, Tiina Sanila-Aikio sehe Johan Anders Baer ”Jävripiegah”- konsertist. Lasseen tábáhtusâst láávdást aanaarlâš Aila-duo, kote vuoitij ive 2014 Sámi Grand Prix-lávlumkišto anarâškielâlâš Naharij kandâ -pitáin. ¶ Aanaar kiela čájttuzeh s. 267–269 ¶ Päärnist “Toh leeibih láá lamaš kusâpiärgutaldrik paaldâst! Toh láá nyeskidum! Ij taid pyevti puurrâđ!” ¶ – Jieh-uvks tun ettâm, et časkem lii kevttum 10 000 ihheed tassaaš? ¶ Taggaar pivdoreisu tot lâi taan kyevti Aanaar almast. ¶ b . b . b . ¶ Ehidist uáppeeh lavluu anarâškielâlâš lavluid. Lavlui ääigi káámpán šyevittii kulmâ šlaarvâ, kiäh lijjii viehânáál uáivist. Ko sij kullii, et saahâ lâi anarâškielâ kuursâst, te sij vaidâlii korrâsávt taggaar ääši, et sij iä lamaš puávdejum taan kuursân ollágin, pic syemmilâš rivgooh. Ko uáppeeh iä pissim lávluđ ráávhust, te Annika Pasanen čyežžilij pevdipellâst, väzistij šlaarvâi oovdân já eeđâi korrâ jienáin “ULOS!” . Šlaarvâin lamaš eres rääđi ko vyelgiđ olgos. Monâdijn sij kuittâg vala nimmâruššii, mut mihheen ij ávttám. ¶ Sämikielah láá Euroop algâkielah já nuorttâmeerâsyemmilâš kielâi (tegu suomâkielâ já eestikielâ) aldemuuh hyelkkikielah. Toh sárnojeh Suomâst, Ruotâst, Taažâst já Ruošâst. ¶ Vijđodâh: 315 km 2 ¶ * * * ¶ 166 ¶ Merâšoŋŋâdâh ¶ Saksalii feeriimeh oppâđ sämikielâ ¶ Uáivikaavpug: Oslo ¶ – Eeđâba, Sam, áiguh-uv tuođâi-uv mađhâšiđ aaibâs suolluu taavaakeš taan ive? ¶ Ulmuuh ain ruáhásii, jiemge mun addim mondiet. Vaarâhân tot kielâoppâ ij lamaš talle nuuvt čiälgus, jis ij lah kale vala täälgin, mut kiiba tieđiš, veikkâ liččim lamaš talle riehtâgist-uv. Ij tot eeči ain puoh kooskâi lamaš nuuvt lääđiskin. ¶ 3. äpiriemnjis ¶ - Koolgâm luuhâđ teentin. Ferttiim leđe ohtuu váháš áigáá. Munhân ettim, et uáineen vuossaargâ. ¶ Smiettim tom puoh, maid lijjim kuullâm kuolijn. Šapšâ lii kyeli, tovlááh ulmuuh pivdii kuolijd kielâiguin, kuálástem aalgij tast 10 000 ihheed tassaaš... ¶ KR92 olgospyehtim ettei lii jurgâlum et - - ij (spiekâstemjuávkku nr 1), tastko ¶ 1.2.4 Tutkâmuš ulmeh ¶ Pirâsministeriö iävtuttâsâst láá ovdâstum EU direktiivij mittomereh puoh pyeremustáá palvâleijee kuávluh. Natura 2000 -viärmádâhân iä iävtuttuu tagareh kuávluh, moin láá tuše aalmuglâš merhâšumeh ¶   Vuossâmuuh sämmiliih kovetaaiđâreh lijjii čällee Juhan Turi sehe taažâsämmilâš John Savio. 1900-lovo aalgâst iällám Savio šoodâi tobdosin muorâsárgusijnis, moh oovdânpyehtih ärbivuáválijd sämifáádáid. Sämmilii kovetaiđuu kollepaje algâttij Nils Aslak Valkeapää sämiaalmug myytâin já luándukoskâvuođâst muštâleijee tavluidiskuin. Kovetaaiđâ váldá movtijdem tääl-uv nuuvt källeesárgusijn, nuáidioskoost, luándust ko tyejiärbivyevist-uv. Tááláá ääigi kovetaiđuu vievâst kovvejeh ain eenâb ohtsâškodálijd tuhhitmettum tiilijd, maid sämmiliih láá feerim já lädijduttempolitiik vaikuttâsâid sämisiärvádâhân. Eromâšávt Anarist ässee Merja Aletta Ranttila lii tobdos nuáidiosko já myytâid kieđâvuššee maalâkuvijnis. Ärbivuáválávt taiđuu láá sárgum puásuinahkijd, tääl taiđuu rähtih viehâ maaŋgáid materiaalijd já maaŋgâlágán materiaalijn. ¶ Oonâ lohheid: jis puáttei kesij ääigi huámmášvetteđ ovdil koskiijâ čuurmâ mattâsii njuámmiluđâgáá (_uđâgáid) luđgáámin liihâdhánnáá sajestis, leppeđ vissâ-uv njuámmileeni párnáikámárist. Kannat čuávvuđ tilálâšvuođâ ovdánem, ko enninjuámmil puátá viehâ vissásávt ohtnubaluv maŋa já pesâvetteđ čuávvuđ härvinâš tábáhtuskuállus. Táválávt njomâttemsaje lii jolgâ saajeest tuše mottoom meetter keejist uđágái vyerdimsaajeest. Juáháš meccipiivdost mieldi lamaš tiätá, et sajestisorroo ulmuu ij njuámmil väävji, pic lihâdeijee. Nuuvtpa kannat-uv leđe liihâdhánnáá sajestis veikkâ čuoškah kihtliččii-uv ucánjáhháá ráivudâttâđ. ¶ kuha ¶ Tave-enâmij kielâin ruotâkielâ, tárukielâ já tanskakielâ láá alda hyelkkikielah. Islandkielâ sulâstit tovláá tárukielâ. Suomâkielâ spiekâst ollásávt Tave-enâmij eres kielâin. Enâmijd oovtâst meiddei ristâlâšosko, mast toi liipui ristâkovos muštâl. Ulmui eellimvyevih-uv láá viehâ siämmáálágáneh, já puoh Tave-enâmijn lii ollâ eellimtääsi. ¶ Pajuranta Maarit ¶ Šoŋŋâ puáhtá oho ääigi muttuđ čuuvtij, já toos kalga rahttâttâđ. Lieggâ já piegâtuállee káárvuid taarbâš, siämmáágo lieggâ kappeer já kistuid-uv. Liegâsvuođâtile puáhtá aainâš algâkeesi muttuustâllâđ huámášitteht. Puáhtá leđe joba 25 cekkid liegâs, mut puáhtá leđe še čuásidis kalšâd-uv talle, ko áimumasah puátih arktâlâš kuávluin. ¶ PARGOPITÁH ¶ b. Helsingborgist Helsingörân ¶ 1. Valjii monnii lovo luudijn. Valdâttâl tom ¶ suptâlastikpitáh , ¶ “Kalle kielâ láá? Ohtâ, kyehti vâi kyehtičyeđe? Tom jiem mun, professor tâi ubâ pappâgin tieđe, mut suáppoon, et toh láá veikkâ suullân tuhháát. Mii aavhijd návt-uv maaŋgâ kielâst lii, jis lii? Tom puáhtá smiettâđ mut vástádâs ij muttuu. Tain lii ävkki. ¶ Paavvâl kuáhtáá Lyydia ¶ 1. Algâaalmugijn, eromâšávt aalmugijkoskâsij raajij juáhám aalmugijn, lii vuoigâdvuotâ paijeentoollâđ já ovdediđ raajijd rastaldittee ohtâvuođâid, koskâvuođâid já oovtâstpargo, fáárun luhâmáin meid vuoiŋâlâš, čuovviittâslâš, poolitlâš, ekonomâlâš já sosiaallâš toimâm, sehe toid kullee ohtâgâsâiguin et eres aalmugijguin. ¶ Piäluštâsvuomijn kalga kiddiđ eromâš huámášume toos, et jieškote-uvlágán juávhuin tâi ulmuin iä kevttuu tagareh säänih, moh pyehtih luávkkáđ täid juávhoid kullee ulmuid. Taat kuáská almaid já nisonijd, etnisii tuávááš, oskolduv já suhâpiälásâš sundášume. Piäluštâsvuoimijn toimâdijn juáhháá kenigâsvuotâ lii jieijâs uásild anneeđ huolâ tast, et kihheen ij asâttuu vuđustâsâittáá eresárvusâš sajattâhân verdittijn eres ulmuid. ¶ Kuobbâr kappeer lii táválávt 5 – 12 cm stuárusâš, mut motomin tot šadda 15 cm kobdosâžžân-uv. Ivne tast lii maaŋgâlágán ruškâd: kuovgisruškâd, fiskissiähá ruškâd, ruopsisruškâd, tevkisruškâd, tevkis lila teikâ tot puáhtá leđe čapislágán-uv. Máhđulávt puolâšiijah vaikutteh iivnán. Kappeer lii ruámšáá, váhá siämmáá hámásâš ko vuoiŋâšeh, mut jyehi kuobbâr kappeer lii jiešlágán, iäge kyehti siämmáálágán kappeer ubâ kavnuugin. Peljikuobâr kulá skuáppukuobbâráid (suomâkielân kotelosienet) , main iä lah livvâreh teikâ piilih. Siiskišuási lii kuovgâd teikâ räänis já tast láá vuáguh. Kappeeruási vyeliroobdah láá šoddâm juálgán kiddâ. Aaseest já ruámšáás kaperist láá táválávt čunnuuh, maid lii pyeri putestiđ jo nuurrâm ääigi. Jyelgi lii kossuv, uánihâš já episymmetrisâš. Ivne tast lii ruškâd, beige teikâ lila. Jyelgi vyeliuási lii maŋgii čunnui siste, já jyelgist šaddeh motomin näämih já siähtáleh. ¶ vyeveers - vye'versât ¶ Sämitiigán väljejuvvojeh jyehi niäljád ive 21 ovdâsteijed sämmilij koskâvuođâst. Sämitige alemus merideijee orgaan lii almosčuákkim. Keevâtlâš pargo stivrejeh sämitige stivrâ já vittâ lävdikode sekä vaaljâlävdikodde. Sämitiggeest láá suullân 30 parged. ¶ 85. Tave-enâmeh kolgâččii sämitigijguin ráđádâlmáin koordinistiđ tooimâid, moiguin viggeh estiđ šoŋŋâdâhnubástus háitulijd vaikuttâsâid sämmiláid. Siämmást kolgâččii visásmittiđ, ete uđâsmuvvee energiakäldei kiävtu ovdedem várás rähtee tooimâin, tego pieggâvuáimáttuvâi rähtimist, ij alnees lah háituliih vaikuttâsah sämmilij iäláttâssáid. ¶ Mut konduktöör poođij-uv jo toos, nuuvt et ij taat almai meendu kuhás tarbâšâmgin vyelgiđ peŋkâstis. Já konduktöörist lijjii mijjân šiev uđđâseh: ¶ Olgoláá peeivitäsideijest piäiváá ¶ KAPASITEET: ¶  Käähvi Talle kale skipáreh algijn ohtsis kejâstâllâđ. Vaarâ suoi jurdijn ete uápis táiđá jaloškyettiđ, ko uáiná postâbuusi näävt kukken meeccist. Almai kiäččá aalaaš vielti vuálus já kokká: ¶ 8 - 9 čuággád: Ij tuávhiht ollágin! Puávtáh leđe tuđâvâš! ¶ lusah suullân 200 pittád. ¶ Kielâ: saksakielâ ¶ Veerbâ σῴζω (vuáđumerhâšume: piäluštiđ ) lii jurgâlum sänitárkká suomâkielâsâš KR92 ¶  # korpirousku ¶ Maadânannaam = Etelämanner ¶ Ton puudâ ko táálu valmâštui, sij assii Solojäävri nuorttiipele riddoost Vuojâtnjaargâ taavaapeln hirsâtuuváást. Jormo Hendrih alge Lukkár Saammâl paasij aassâđ Kerrisnjaargâ táálun. ¶ Taah  juovlâkoortah  liččii  čäälliđ. ¶ Siämmást sun tuubdâi jieijâs ilolâžžân, mut meiddei murâšlâžžân. Tääl sun ij uážuččii ¶ Staatârääđi muštâluš kielâlahâasâttâs heivitmist 2009 lii almostum já tot lii luuhâmnáálá el. ¶ Jurgâlâm suomâkielâst: Ilmari Mattus ¶ Lepista odora ¶ – Tuot tot tooimâi išedeijen! eeđâi mottoom apina já čujottij Háisoo. ¶ Uáivikaavpug: Tallinna ¶ Lasetiäđuh: Saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi, Sämitigge, puh. 050 524 2109, ovdânommâ.suhânommâ@samediggi.fiLuándusuojâlemjođetteijee Ilkka Heikkinen, pirâsministeriö, puh. 040 506 1172, ovdânommâ.suhânommâ@ymparisto.fi ¶ 7. Stuárráámusâi silleevállái jienâ puáhtá kulluđ väldimeerâ rasta. Mitted pargokirje 75 siijđo 1 pargopitá káártást, mon kuhes määđhi jienâ jotá ko jiänáttellee lii peeivitäsideijest Maadâ-Amerik riddoost já väälis, mii jienâ kulá, lii Uđđâ Guinea alda. ¶ 2.1.4 Tiäturiiskah ¶ Tuhtui konserteh lääččih javrijd fiijnâ tobdoid ¶ 2) Jieht muoi Ánnáin eelijn joddeid suáppumin. Onne laan iällám taid kuohâmin. Lâi váhá korrâsub pieggâ ko jieht. Iän finnim nuuvt hirmâd ennuv kuoljid: tuše kyehti njäävi já kulmâ šaapšâ. Vuoššim vorâskuolijn kyelisopá. Toos pieijim potásijd, porkkanaid, sipuli já vala pippârijd njaddon. Mestâ jo vájáldittim saaltijd. Soppá lâi njäälgis. ¶ Kielâpiervâlij juovlâjuhle já Piättâr ¶ mađhâsiđ, enni eeđâi. ¶ – Evankelium Johannes mield . Jurgâlâm Kiuruvesi oovdiš kirkkohiärrá, ruáváást Viljo Porkola . Jurgâlâsâst almostui jienâkirje, mon luuvâi páádán Ilmari Mattus . Aanaar servikodde almostitij tom ive 1991. Oulu Pipliaservi, Sisälähetysseuran kirjapaino Raamattutalo 1980. 64 s. ¶ Ässeeloho: 474 000 ¶ siergi.....56, 59 ¶ lijd sämikielâlâš ášástâlmist virgeomâháin. ¶ – Peesâi-uv kyeli vuogâst? ¶ 4 Mane pyeccen ij uážu moonnâđ škoovlân tâi olgos? ¶ vyelni assaas vaaskâ. Korrâ ¶ Mun suorgânim jaamâs. Tastmaŋa kirdemkiedist kávnojii luhhoost jo čuovah-uv. ¶   Čäällimvyehi ađai ortografia lii jyehi kielâst šoddâm maht kielâ kevtteeh láá tom čáállâm aigij mield, eenâb ucceeb váhá maht sáttoo, harvii mendu loogilávt. Čäällimvyevi muttem lii vaigâd, ko čälleeh iä halidiččii luoppâđ uápis čaalâhäämist. Muštám, ko lâi ohtii 1980-lovvoost saahâ tast, et kolgâččij leđe tuše ohtâ ä teikâ á, mut toos ittii vyestiuáivileh, já nuuvt mist láá ain sehe ä já á, veikâ toi iäru ij sárnumist innig kulluu uáli čielgâsávt. ¶ vyesimiärkkum = vasanmerkintä ¶ Hitruu1 Ááhu kuuvl ¶ Sun, kii lii kočodum Villen, ij vaijaam muide ko vyelgiđ väzziđ kirjerááju kulij. Sun keejâi digitaaltijmees. Tast lijjii numereh nollá já oovce, já ohtâ já kulmâ, mii merhâšij, et tijme lii kulmânubaloh miinut paijeel oovce iđedist. Koskâpiäiván lâi val äigi, mut jis sun kolgâččij moonnâđ ubâ kirjerááju kiirjijd čoođâ, ij tot äigi rijttááččii aldagin. ¶ Čäciellein láá maaŋgâlágáneh vyevih finniđ haapi. Ovdâmerkkân skáálžuin já käškimčuáimáá suovsâin láá syevđih, moiguin toh väldih čääsist toos kásánâm haapi. Njamaneh já motomeh tivresuovsah uážžuh haapi čääsist njuolgist liške čoođâ. Čäciskorpion uigâd čässuáiván snorkkel sulâstittee kuhes vuoiŋâmpoccee. Čäciluttihááh ( Notonectidae ) já pyehčeekuorijááh eellih toh-uv viežžâmin ááimu čässuáivist. Stuorrâ pyehčeeh pyehtih leđe čääsi vyelni joba muáddilov minuttid. Loopâst toh uigâdeh poođâkeeji čässuáiván já väldih ááimu áimuvuovdân, mii lii suájái vyelni. Čäcievni joođeet monnjâroopâs soksâmijguin ááimu čääsivuálááš áimuvuárkkásis. ¶ ruškâdâspuursâš ¶ Tarbâšeh: ¶ Ostim  uđđâ  muštosäägi. ¶ Kirkkohiärrán toimâdijnis sun jurgâlij kielâmiäštárijdiskuin Katkismus (1902) já ¶ Mut mihheen ij tábáhtum. ¶ – Já lanjâstuvâst vâi? Háisoo cirgái. Iähân tääbbin oinuu vildâelleehgin! ¶ koččâmâšâin. ¶ Škovlimčällee Ulla Aikio-Puoskari, Sämitigge ulla.aikio-puoskari(at)samediggi.fi, puh. 010 8393 112. ¶ VIII ¶  puáđáh. ¶ 4. Noomât Moskova kovekáártán ¶ Purrâmâš já lihâdem mudágávt ¶ meeccist liähmus kesijielâ posodem suáluienâduvâst, ¶ 13. ¶ maailmist. ¶   Kuvvim: Juha Isak Koivisto, Anneli Lappalainen, Nils Johan Porsanger ¶ Vijbbáásuolluuh = Viipassaaret ¶ 75 ¶ Ella Sare anarâškielâlâš Anarâš pivtâstem -kirjeest almostittui nubbe teddilâs. Kirje siskeeld uápistem anarâš pivtâstem vaalmâštmân. Vuossâmuu teddilâs, mii almostui ive 2012, vuobdui rotoi loopân. ¶ Enni - Kuus tun láppojih? Jovnâ koijâdij uđđâsist. Ij valgin mihheen. Jovnâ ááigui jo pallađ, mut kivkked kullui uápis jienâ. ¶ – Nuuvt vâi, Myerji hundâruš váhá ääigi ääši, mutâ juátká jo forgâ ohtuu loostâi koškâm já ovdâsmaŋas kirdee loostâi maajeeld kaččâm. ¶ Piäiváš povvâstij: – Muoi leen siämmáá ¶   Post'almaa fáárust juttii távjá máđháliih. Ohtii keevâi nuuvt ete post'almaa fáárust lâi mottoom maadâ rivgoo. Suu lijjii paldattâllâm kumijguin, moh maka láá tain ävđintuuvijn. Post'almai ij tiättâm aalgâst ete rivgoo lii kuumijn polâmin. ¶ njálgáittáá tot sunnuu toovâi, ¶ Amnâseh: ¶ Majemuš puddâ ¶ lođâsjuolgâgeh.....130, 132 ¶ 4. Ovtâstit ovdebáin lovvoin kovvejum iälánijd ¶ – Párnái puácuvuođah já päärtih ¶ Piävvutmâm já simputmân tarvanem lii puohâi vuoigâdvuotâ já kenigâsvuotâ. Lii vuoigâlâš piäluštiđ já tuárjuđ tupeskippáár, kote lii šoddâm piävuttem čuásáttâhhân. ¶ Lávârduv Nigá já Mikael joskáin váhá tooleeb. Purâdem maŋa nuorah vuolgijn vääri oolâ uáinusijd keččâđ. Nigá čokottâlâi riäŋku alne piijpo njäälmist já smietâi aašijd. Ij sun lam uáli pyerimielâst, ij lam purâdem ääigigin ettâm säänigin. Te sun stonccâlij koibâkaperis uáiván já väzzilij Haanu táálun. Tobbeen sun čokánij uksânjáálmán já usâi tullâsaagijd vâi piäsá cokkiittiđ časkâm piijpo. Hannu tállân ooinij, et ij lah ránnjá tääl pyerimielâst. ¶ Säämi kielâlaavâ 31 §:st uáivildum torjuuh uuccâmnáál ¶ Säämi kielârääđi lii čujottâm ive 2015 ¶ - Puáđi tääl, Ánná povvâstij já tollij Heeihâ kieđâst. Mun kuittâg halidâm tääbbin hävdienâmist meddâl! ¶ áldu 53 ¶ marja-liisa.olthuis(at)oulu.fi ¶ Jieggâ (MLO) Jieggâ (IM) ¶ – Tieđe veikkâ kavnâččim aarni! ¶ haldâttâs turviđ säämi kulttuurlii vyevi já äärbi kevttiđ luándu. “Sämikulttuur táárbuid haldâttâs tuárju tai linjiimijguin olesváldálávt. Aalmuglii pištee ovdánem strategia uássin lii sämmilij jieijâs ¶ Pajasčáállám Ritva Kangasniemi ¶ Säämi máttááttâskuávdáš lii áinoo áámmátlâš oppâlájádâs Suomâst, mii addel máttááttâs meid sämikielân. Ton pargon lii palvâliđ sämikuávlu já ton iäláttâseellim. ¶ Jaavrij, juuvâi já meerâ lijgešoddâm sehe eres pillâšume puáhtá estiđ maaŋgânáál. Aassâmkuávdái já ráhtulâšvuođâlájádâsâi pasâttâsčaasijd putesteh tááláá ääigi viehâ pyereest. Iänááš uási pasâttâsčaasij orgaanlâš pasâttâsâin já fosfor sistetuállee ovtâstuvâin väldih meddâl pasâttâsčaasij putestemlájádâsâin. Táálunkuávlust čácáduv já tom pirâstittee viljâlmij tâi vuovdij kooskân viggeh kyeđđiđ luánduviđá suojâlemstielâsijd. Eennâmvuáđu já šadolâšvuotâ čaneh pehtilávt humusamnâsijd já raavâdamnâsijd, et toh iä kuulgâ aldemuu jáávrán tâi juuhân. Raavijd ij uážu jođettiđ njuolgist čácádâhân. Paast ¶ Čuovviittâspalvâlusah ¶ – Jiem lah eissigin hajâneeti. Riävtui teikkâ puástud, ¶  lii 25. Kongo demokraatlâš täsiväldi lii arvevyevdiriijkâ . . . . . . . 99 ¶ Ko sun tiem celkkuu lâš ettâm, talle suu čalmeh toppâluvvii. Suu äigi lâi tievâmin. Tiet lâi majemuš ceelhâ, maid sun munjin eeđâi. Ko lâi čielgâsávt uáinimist, mii lii tábáhtuumin, te jiem innig oskeldâm aldaniđ eeni seeŋgâ. Eeči já Ailâ-Váábu láin kale ubâ ääigi suu seeŋgâ paaldâst já mun-uv lijjim halijdiđ leđe suu alda, mut miinii must kieldij porgâmist tom. Iberdim, et tääl sun lii kyeđimin mii. Mij puohah ooinijm, ko eellimvyeimih kuuloold kaidâškuottii sust. Vuoiŋânâsah harvuu já harvuu, jeđe loopâst orostii alfáárug. Suu eellimtullâ čaaskâi iho, tijmeääigi jiem mušte, mut peivimeeri lâi talle kuálmád peivi cuáŋuimáánust 1955. Paaccim enittáá talle ko suu liččim puoh enâmustáá tarbâšâm. ¶ 7. a) Kost puáhtá Suomâst kuáhtáđ tuáršuid tälviv? ¶ 3. a. Noomât mietâmiäđušijnohtsâškode jesânijd sárgáid A, B já C. ¶ 6. Kiina 184 ¶ 25A Rotá čiivgah láá šodâdijn pietittemeh já čalmettemeh. ¶ 12. ¶ – Mun jiem puáđi teehin innig luuhâđ, Heikkâ čielgij. ¶ Kirjálâsvuodâ luvâttâllâm ¶ Vijđodâh : 64 600 km 2 ¶ 3. Lycoperdon excipuliformis – Nuijakuukunen – Šluubbuksuovâkuobâr U ¶ Tego mij muštep, Avelist-uv tooimâi kielâpiervâl jo 1990-lovo loopâst, mut ko tot lopâttui já toimâ muttui kielâ- já kulttuursijdân, siämmást nuuvâi meiddei anarâškielâ sirdem párnái kiellân. Tallaa anarâškielâ kielâ- já kulttuursiijdâst ellii iänááš nissoonulmuuh kietâtuojij keežild. Jiem eeđâ, et taat toimâ ličij lamaš mahten hyeni, mut tääl anarâškielâ lii kuittâg monâttâm love mávsulii ive pärnisárnoi pajasšoddâdmist. Uđđâ pärnisárnoi finniimân kielâ- já kulttuursiijdâ ceggim ij lah lamaš meendugin šiev konstâ. Tááláá ääigi lii meiddei lamaš korrâ pargo čielgiđ tom, et kielâpiervâleh láá sämmilij nanosumos vyehi pajasšoddâdiđ uđđâ kielâsárnoid, já kielâ sirdem lii kuhesáigásâš proosees. Kielâ iäláskittem uhken lii meiddei tot, et laahâ ij tuubdâ kielâpiervâlijd, já tagareh tooimah, moh váhágin kyeskih párnáid já sämikelân, láá kočodum kielâpiervâlin. Ovdâmerkkân kielâkerhoh iä šoddâd uđđâ kielâsárnoid tego kielâpiervâleh. Já maht talle, jis nabda kielâkerhoid kielâpiervâlin? Talle ulmuuh koccájeh nyevt 20 – 30 ive keččin kielâ hyenes tilán já omâttâlleh, et “kielâpiervâleh” iä lekken pajasšoddâdâm uđđâ kielâsárnoid tego lâi juurdân. Tondiet lii tehelâš, et kielâpiervâlmeetood tuáimá tego tot lii vuávájum-uv. Lii meiddei tehelâš viggâđ toos, et kielâpiervâleh šaddeh tuárvi ennuv, nuuvt et kielâsárnoi meeri tuođâlávt lassaanškuát. ¶ Puágui ¶ Pargo lâi ennuu. Kuáđi rähtim lâi tergâđumos já ton hommáást mij párnááh-uv lâim iššeen nuuvt ennuu ko áppádijm. Veikkâ visteh lijjii poldum já tuššâđum, ij lam ko uccâ ááitâš pááccâm puáldihánnáá, te lâim iloliih ko peesâim puáttiđ evakkost maasâd páikkásân. Lâi tobdo ete lep vuod päihistân. Tom kale še tieđijm ete ij puáđi leđe hiälppu ko puoh kalga algâttiđ tuššeest. ¶ – Naa. Taam mun aigum tust koijâdiđ, Heikkâ eeđâi sijvuus jienáin já keejâi lättei. ¶ 2. Spildi Avelist, lávdástâlmijnis ´Mu iežan´, stivrejeijen Katri Kittilä. ¶ Gyllenberg (1994) sänikirjeest juávkku nr 3. ¶ * Huolâttâssiisâmoonnâm njuolgist auditorio čájáttâssajan. Uuvsâ kobdodâh 2,2 m. ¶ Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi Anarist 19.6.2014 ¶ Tiätu amnâseh jođetteh liegâsvuođâ pyerebeht ko nubeh. Metalleh jođetteh liegâsvuođâ pyereest. Lastik já muorâ oppeet jođetteh liegâsvuođâ hyeneeht. Tondet kiemni toppiittuvah láá távjá lastikist. Toi vievâst kiemni puáhtá luptiđ oommân alne suormâidis puáldihánnáá. Sirdem išedeh meiddei pánnulaapuh, moh tuáimih liegâsvuođâ sierânisten. ¶ − jeessân Pia Nikula Ella Sarre ¶ Lajla Mattsson Magga lii šoddâm 1942 Kall-nommâsii siijdâst, Jämtlandist Ruotâst, mut lii kuhháá jo aassâm Kuovdâkiäinust Taažâst. Ollâopâttâhääigi rääjist lii maadâsämikielâ ovdedem, siäiluttem já máttááttâs lamaš kuávdážist suu ámmátlaš já priivaat elimist. Lajla Mattson Magga lii kuhháá toimâm kielâsyergist já sun lii ereslasseen porgâm čaabâ- já tiätukirjálâšvuođáin, jurgâlusaiguin, máttááttâssáin. Sun lii čokkim kielâmateriaal já päikkinoomâid já meiddei adelâm olgos maadâsämikielâ sänilistoid. ¶ jieijâskielâsâš kirjálâšvuođâ já vijđediđ kielâkevttimpirrâduvvâid, moos suápih pyereest ¶ Nieidâ moonâi poossâđ pihtâsijd já cuábui hálijdij fáárun, mut nieidâ ij iberdâm ollagin, maid cuábui eeđâi. Nieidâ moonâi poossâđ pihtásijd Aanaarjäärvi riidon. Prinssâ irâttij peessâđ meddâl čäcilaasâst, luhhoost sun peesâi meddâl laasâst já vuolgij njuškođ nieidâ kuuvl. Niedâ huomášij čuobbuu já moonâi cuobbuu kuuvl já cummalij cuoppuu. Fakkist cuábui muttui prinssân. Nieidâ jámálgij, mut koccái jotelávt. Talle prinssâ cummij sääminieidâ.Tääl kuulmâ ive keččin prinssâ já nieidâ naajáin. ¶ HS: Mun lijjim tobbeen tavveeln, Aaslâk pääihist. Mun lijjim riävskáid pivdemin já mun jiem puoccâm ollágin talle espaanja. Mut tot lâi iskor kuullâđ, ko poođij sääni, et espaanja pyeceh Aanaar markkânist já Avelist iä peessâm kavppijd, ege kuussân. Ohtâ vääbel Svinhuut juuđij räjitargastusâst tääbbin Räkkijäävrist. Tot poođij mii kuul já eeđâi tom, et pyeceh já jäämih. Sun poođij Kesjáávrán, te tast lâi jáámmám eemeed, iššeed já eemeed iävá lamaš vala jáámmám, mut iššeed lâi jáámmám já eemeed lâi jäämmim porgâmin, et forgâ jáámá, melgâdávt lâi jo nuuhâm. Já sitte poođij tot sääni, kyevt oho keččin poođij sääni: must lâi eeči jáámmám já enni ton espaanjan já jammiihan talle nuuvt ennuu, mut tot lâi… ¶ káártá cekkiviärmáduv ađai koordinaatisto. ¶ – Puávtáččihan kiinii eres-uv tom porgâđ. Manneen tääl tuše olgos, Nillá nimmâruš. ¶ b. Mon juuvâ pellâst tot lii? ¶ čierâstemrađe vuálus. ¶ Ko suoi vuolgijn Vuolli Uárree lunne te kavnáin ¶ Ohtii láim lamaš taavaakeččin jäävri vihheelmin já láim puátimin maasâd. Must lâi tallaa ääigi šiev uáinu já ko láim Källeenjaargâ puotâ puátimin maasâd, te huámâšim mii šiljoost maidnii omâsijd já hiärváid tegu ellee. Aldeláá ko puátteen, te tuubdâm-uv, et tothân lii kussâ já eeđâm: ¶ – muáđuinvuáláášlaaštâ, ađai koskâlaaštâ (nubben pajemuš laaštâ) ¶ - Ga-ga-galgabehteh faruhtit, me-me-meccäteknihka Kolmonen sáhttá sá-sáhkutit! ¶  eromâšávt » ¶  päivää. ¶ - Leago dus nealgi? ¶ Jussi moonâi pááikán pänituáhtárist. Sun lâi pyerimielâst, ko iä lam innig rääigih paanijn, ijge päniverkkâgin väividâm. Mut maht voojijn Möö ¶ MATT. 5: 20 – 30 ¶  toimâd Nubenáálá ko nuárju, lii ränisnuárju uáli sosiaallâš ellee. Sudesčääsi ääigi aainâs olgomuu suáluikuávlu tiätu källeelássáid čokkâneh ränisnuárjuh luvijmield, joba čuođijmield päštittiđ piäiváá. Sijđoluvâi pokkiidâttâm ränisnuárjuid uáiná koskâttuvâi rijdâlmin já nurdâmin kuoimijdis, ko toh kištodeh lássáá šolbâdumosijn livvâdemsoojijn. Kuálkkin sáttá lássáin kulluđ kilomeetterij kiäčán ränisnuárjui paargâs, mon muččâdávt puávtáččij nabdeđ ahevin. ¶ – Äš, Lady Elaine eeđâi. Epiluhostuum ain kuuvijn. ¶ – Veikka iätá, ete taat keđgi kalga šiettâđ fáárun. ¶ KR92 maaŋgâlovo olgospyehtim omissa nimissään lii jurgâlum oovtâlovvoost jieijâs ¶ Lii keesi já syeinimáánu. Matti já Ella lává iäljáris uággooh já maŋgii keessiv suoi laaviv ugguđ jäävri riddoost. Suoi lává oppâm uágguđ jo aaibâs uccen já mättiv jiejah-uv uággumstáágu rähtiđ. ¶ Käškimčuáimáá hämimolsom lii vááijuvlâš hämimolsom . Ton ovdánmân ij kuulâ ollágin skuáppumuddo. Niŋálâs kočâttâl monijdis čáácán, main mottoom ääigi keejist ovdáneh muádi senttimeetter kukkosiih kossâsiähá suovsah. Ko keejah käškimčuáimáá suovsâ tärhibeht, te huámášâh et tast lii eromâš rááhtus, pivdonaamar. Suoksâ puáhtá pacâttiđ tom ovdâskulij já toppiđ toin saallâs kiddâ. Suovsâ čäcieellim pištá táválávt maŋgâ ive, já ton ääigi tot molso näähkis joba 10–15 kerdid. Jyehi nähkimolsom maŋa suoksâ sulâstit ain eenâb já eenâb rävis käškimčuáimáá. Loopâst suoksâ kuárŋu čäcišado mield čässuáivi paajaabel. Ton nähki kiškán seelgibeln já rävis käškimčuáimáš kuánttu uáinusân. Ko tot pumppáá kolgos suájásuonáid, te suájáh njyelgih já käškimčuáimáš kirdel. Stuorrâ pállupele hámásij viermičolmijguin rävis käškimčuáimáš uážžu tärhis kove jieijâs pirrâsist. ¶ Tubdim vuossâmuu timmâ kyeskittem enâmân – tast maŋa tubdim nube, váháš vuáimálub kyeskittem – já kuálmádin: RÁVHUIDUTTEE RIGGEI TÄSIVIS RULLAMJIENÂ!!!!!! Jiem lah oskovâs olmooš tegu tot sääni iberduvvoo, mut ton ohtâvuođâst ko tubdim stäđis eennâm vyelni, te vuolgâttim tuođâlijd kijttosijdân Pajekeerdi Išedân. Tuáivu mield kijttoseh láá moonnâm sunjin. ¶ Ruoššâ ¶ – Piäsá-uv tohon bussijn? Lam kaavpugist. ¶ - Enni! enni! ¶ Sämitigge 2006 ¶ Vyerbi teivâsij Joonan. ¶ Sämitigge lii huolâst sämikuávlu ulguubeln ässee sämipárnái olmoošvuoigâdvuođâi olášuumeest. Vuáđumáttááttâs já luvâttâhškovlim kyeskee toimâlâš já ruttâdemlahâasâttâs torvejeh sämimáttááttâs ornim tuše sämikuávlust. Suullân 70 % sämipárnáin äässih sämikuávlu ulguubeln. Sämitigge lii iävtuttâm, et sämimáttááttâs torvejeijee ruttâdemnjuolgâdus (Máttááttâs- já kulttuurtooimâ ruttâdmist adelum laahâ L 635/1998, nubástus 1186/1998, 43 §, 2 mom) vijđeduuččij kuoskâđ ubâ eennâm. Máttááttâsministeriö kolgâččij asâttiđ jotelávt pargojuávhu, mon pargon ličij valmâštâllâđ sämimáttááttâs ovdedemvuávám, tärhistiđ já tivvoođ sämimáttááttâs kyeskee toimâlâš já nahcânjuolgâdusâid já valmâštâllâđ sämitige sajattuv sämimáttááttâs jiešhaldâšemorgaanân kyeskee monâttâllâmvuovijd já njuolgâdusâid. ¶ 5. Mane? ¶  čuávuvâš R ievedum laavlâ 29 ¶ Korrii potásijd já piejâ tuoldâđ tijmepiälán. Leškii čääsi meddâl já mitted mielhi. Piejâ säälti jieijâd máávu mield já lásseet ucánjihhii vuojâ. Fiäru taid šleđgâvispâláin. ¶ Ingvar Baloma kaarâi val majemuu kaasâ möŋgijá steellig oolâ já eeđâi, et “Tääl tot tibi álgá tot luvvem já njuškom.” Mun ettim, et “Kal mun lam ovdil-uv čokkám tággáár vuájáán sáátust, ko peri jieh meendu korrâ liävtu toolâ” . Vyeijeihân kal lii älkkeb, ko piäsá tolliđ stivrâmist, já sun uáiná val luodâ-uv, mut tyehin čokkájeijest lii váhá vaigâdub, ko vuájáán njuško já šlivgâsâd ohtânmaanoost. ¶ – Kale mun-uv puávtáččim purrâmuš rähtiđ, Ánná iävtuttij. ¶ Pođoi omâdah ¶  poottih. Lii Almos tiäđu mield čáhálig kulá toid pyeritátulijd häldeid já taan mainâsist aainâs-uv ulmuu paavuotâ paijaan uáinusân, ko sun čolliistij čáhálig silbâruđâi finnim tiet. ¶ almai (sl. 30-ihásâš) 2 ¶ Gorillai eellimpirrâseh láá kiäppánmin, mut tađe-uv stuárráb uhke lii miäcástem. Gorillah já simpanseh koddojeh piärgu keežild, mut meiddei tane, et gorillai ruovjijn nabdojeh lemin pyeredeijee vaikuttâsah. Gorillai já simpansij čiivgah pivdojeh jiellâhin ko siämmást ráváseh koddojeh. Koskâ- já Nuorttâ-Afrik enâmij suáđih já liävuttemesvuođah láá toohâm váddásubbon gorillai suojâlem.” ¶ huáđđoo, eŋgâl ( spiritual or immaterial being, angel ); 6 ) retoriikâst ceelhâ, mii lii ettum ¶ Máárjá váimu orostij. Sun ij innig iberdâm porgâđ maiden. Ubbâ eellim orostij. Masten ij lam innig mihheen veelâid. ¶ Samudvääri ~ Saammâdvääri = Sammuttivaara ¶ b. Mii muddoid syeiniaččin hämimolsomist váilu verdittijn piäivááloddáá hämimolsomân? ¶ säänih, nuotah já koveh: Kerttu Vuolab ¶ – Tietivetteđ-uv tij, moh taah láá? Heikkâ koijâd. ¶ Uccâ uábáš ¶ Lasepárgopittáid nomâttep jookeerpargopittán. ¶ 3. a) Mon elleejuávkun merâpuákku kulá? ¶ 16 ¶ Puh. 0800 17117 ¶ talle paldâsâš käävpi siäsá ¶  Hydnum – Orakkaat – Säggikuobbâreh U ¶ Ruánááiđos lii nuorâ já uánihis valje algâ. ¶ – Taid kale lii ilgâd finniđ jieijâs viste paaldân! Ijhân tääl innig viišâ kejâstiđ laasâstkin olgos! ¶ peljikuobâr ¶ Njellim meccirijdoi sooppâm ¶ Suomâkiellân ličij meiddei máhđulâš olgospyehtiđ veerbâ πληρόω saanijn toteutua taan ¶  tiäđu jurgâlij meid niäljádâs Puáris testameentist, eereeb iärásij psalttar, mutâ pargo paasij ¶ 8 MAHT JÄÄVRIST PYEHTIH EELLIĐ MAŊG KYELIŠLAAJÂ? ¶ Tááláá ääigi, ko ulmuin láá puolâščuheh, te vorâs piärguh siäiluttuvvojeh puolâščuhheest. Maati ákku lii rähtimin koškepiärguid já sun lii váldám puolâščuhheest čohčâtäälvi pygálysâst njuovvum poccuu čuárbpele já ertpele. Ovdil kuškâdem piärguid kalga liijká čuoppâđ ucceeb pitážin já salttiđ. Vistig ákku čuáppá čuárbpeeleest já ertpeeleest 4–5 seenti asosiijd pittáid. Tastmaŋa sun sälttee piärgupittáid ruávis salttijn. ¶ Ákku piäjá vuojâčalme kuávdoo suohâd, já soorijd sun piäjá vuojâčâlme pirrâ. Tastmaŋa ákku turkkâl vala pastemijd suohâdân. Ákku vuáidá meid vuojâleeibijd já piäjá toi oolâ vuástá já sälttikyele. Návt Hirškiihâ já Myerji iiđeedpittá lii vaalmâš. ¶ nuuvt riggáid ko kievhijd, kalga leđe uási uđđâ kuávlu- já ráhtuspolitiik. ¶ KAT11, s. 63. ¶ – Mii lii tábáhtum? Myerjist láá njuoskâ pihtâseh já iidâ varda. Hirškiihâst-uv lii pelgi puttânâm, ákku huolâstuvá. ¶ Tevkis já assaas korrâ iärut juhâcimccâhskáálžu ađai juhâskáálžu (36B) eres skáálžuin. Eellimpirrâsin tot váátá kolgee, čuásis já putes čaasijd, main lii čievrâponne. Tobbeen tot, motomin aaibâs cuávis čääsist, viättá rávhálii elimis, orostâl ivveest nuubán siämmáá saajeest já tiptá kolgee čääsi pyehtiđ olssis raavvâd já haapi. Motomin tot kuittâg molso orroomsaajees pehimáin hitásávt pone mield. Motomin tot leggistât virde tuálvumnáál já riävdá uđđâ aassâmsoojijd. Loppâkeesi niŋálâs čolgá korâidis kooskâst čáácán čuođijd siemin suovsâid, moh tarvaneh lappâd vyeijee luosâ, kuávžur tâi vejeháá suovđijd. Tain suovsah iälusteh parasiittân puáttee kiiđân, kočâtteteh sáátust meddâl já kuáivudeteh juhâpoonán. Juhâskálžu šadda uáli hitásávt. Puárásumoseh láá koorâi iherieggei vuáđuld iällám nubečyet ihán. Juhâskálžu lii-uv Suomâ puárásumos ellee. ¶ uárjipieggâ = lounaistuuli 87 ¶   26 Kielâ- já jurgâlempalvâlusah ¶ c. Amnâs puáhtá leškiđ nube liitán. Aamnâs tiälláádât lite háámán já ase lii láskud. KAASU ¶ Máárjá kesiluámu ¶ tekkisellâ ¶ 1000-2000 ¶ Noomi halijdij maccâđ jieijâs päikkienâmân. ¶ Skaandih ¶ 7. Marokko 3 ¶ – Na moonâ tuohun tuon virgeulmuu kuuvl já koijâd sust, ettim, ko jiem muidegin tiättám. ¶ – Jiem kolmuu, eeđâi Njuámmil-Juhháán já hiäiluttij peljijdis värivieltist ciäggusist. ¶ Sämitigge ocá ¶ Kuáppilväärpih TII.1963 Sulgušjäävrist. ¶ Heikki Mattus ¶ Riävská lii lamaš sämmiláid tergâdis ellee já meiddei purâmušjotkâ vaarâ siämmáá kuhes ääigi, maid olmooš-uv lâš fárudâm eennâm alne. Tovláá ääigist kale ulmuuh iä jiejah raskim puurrâđ riävská ton suujâst, ko tot lâi liijkás tiivrâs tagarin, mut hiärái hersku tot lâi já tast lâi šiev hadde. Tot táválávt vuobdui kavppijd, ađai toin lonottui purâmušverkki. Pyeremus hade vala sođij maŋa-uv finnij Taažâ kaavpijn, Reisvuonâst já Kárášjuuvâst, mutâ majemui aigij láá Suomâ turistihotelleh še álgám uástiđ taid. Taan ääigi iä ulmuuh innig tuálvu riävskáidis Taažân, pic láá álgâm jiejah-uv raskiđ puurrâđ riävská piärgu, mii kale lii-uv njäälgis. ¶ Laura-Maija tiäddud, et oovtâstpargo lii tehálâš meid tondiet, et ko áásá eres staatâin, te puáhtá verdidiđ tilálâšvuođâid koskânis staatâi kooskâ já máhđulávt še tađe mield asâttiđ tedduid staatáid, jis siämmááh ääših láá hoittájum eresnáál nube staatâst. Tilálâšvuođâid viärdádâlmáin puáhtá väldiđ myenster pyerebeht hoittájum áášijn já ovdediđ jieijâs staatâst sämmilij aašijd. ¶  jo Jeesus eeđâi: “Jiem táátu, et váldáččih sii meddâl mailmist, pic et varjâliččih sii paast.” (Joh. 17:15) ¶ 132 ¶ lädisäplig ¶ Sämikielâ toimâttuv palvâlemmáávsuh jurgâlempalvâlusâin (lekkâs uđđâ laasân) ¶ Ruáhumeerâ riddoost israelliih vajâldii ävđinenâmân. Tobbeen sij nimmâruškuottii Moosesáin já Aaronáin. ¶ Sämitige čuákkim 2/2015 äššilisto ¶ (juátkoo) ¶ puácuvuođâtáhádâskorttâ, sehe nuorâkeerdi tiervâsvuođâtuođâštus, mon lah finnim 9-luokast, sehe eres tiervâsvuođâ kyeskee ciälkkášâid, moh pyehtih vaikuttiđ jieijâd palvâlustohálâšvuotân (spesiáhtárciälkkámušah ye.) ¶ NuVá lii tegu koskâkietâ nuorâi ideai já jienâ finniimân kulosin. Nuorâst-uv lii vuoigâdvuotâ ettâđ uáivilijdis áášán já tast nuorâiváldustiivrâ ovdâsteijeeh tuáimih táválii aanaarlâš nuorâ peeleestsárnon. NuVá pehti lii älkkee finniđ jieijâs ääši/idea kulosân. ¶ Kulttuureehid joođeet Ánne Kirste Aikio já juhle lekkâmsaanijd ciälkká rehtor Liisa Holmberg. Taaidâreh Marja Helander já Outi Pieski muštâlává tuojijnis, moh láá uáinimnáálá Sajoist. Mieldi láá še staatâ taaidâtyejitoimâkode värisaavâjođetteijee Veli Granö sehe Saijoos lasâliijnij vuávájeijeeh Tytti Bräysy já Anna-Leena Pyylampi. ¶  jyelgist Ohtii keevâi-uv nuuvt, et taan komento maŋa muu uálgispeln leijee kaandâst lei njune muu njune vuást, teikkâ muáđuh vuástáluvâi. Lei kuittâg alikersant tontuv nuuvt pyeri mielâst, et eeđâi tuš: ¶ 44. njomâttempirrâmpeivi (28.8.) ij innig puáttám , ko enni ij puáttám njomâttemsajan. Uđâgâš kale poođij tme 22.38 já 23 miinut vuordâččem maŋa tot tuulhâi jeđe canccoli lääškiht Saarineitamontie mield viestârân. Njuámmilpäivystem Kontsas Maarku šiljoost pištij kuittâg vala tme 24.00 räi, mut kuábáškin uásipeelijn ij innig puáttám. Nuuvtpa suullân 90 peivid pištám proosees njuámmil čuávjiääigi älgimist uđágái (uđâgáá) njomâttempotkimäägi räi lâi nuuhâm. Jalahâs, + 11 °C. ¶ s. 94 ¶ čuoggimnjune? ¶ – Sun ij kale lah tuu áiroid kuoskâm! ¶ 19 ¶ - Jáá nuuvt! Tom šlaajâ jieh kaavnâ kosten muidego häldei enâmijn. Tot seŋgâ lii tobbeen rahtum já taah peevdih já peenah še, jiešalnees masa jyehi áinoo piergâs lii ton muorâst rahtum. Tot lii hirmâd šiev muorâ; tast finnee njaalgâ heđâlmijd, maid mij häldeeh kočodep Filgin, tot lii šiev amnâsmuorâ, tot puálá-uv kuhháá já tast puátá ennuv liegâs. ¶ Antwerpen maŋa, kost ep jiešalnees lamaš ollágin orostâmgin, juná oppeet orostij Mechelen-nommâsâš pääihist. Ester lâi tutâvâžžân puurâdmin, ko fakkist kullui junást kuálmád kulluuttâs: ¶   Säämi párnáikulttuurkuávdáš Mánnu uárnee párnáid pessijâšpuđâldem já sämikielân lohtâseijee ohjelm, maid stivriv Petra Magga-Vars já Inka Nuorgam. Párnááh uážžuh jotteeđ sämikielâ pálgá mield Sajos-táálu miätá. ¶ – Mun lam hiämáskâm já ilolâš ain čohčâtäälvi, jis lii muáttám iho. Iđedist eennâm lii vielgâd, veikkâ ehidist ij oinum vala muotâtiälkkugin. Mun lijkkuum táálván, Lavri muštâl moovtâ. ¶ Hirškikkâ já Myerji kyeddiv áhhoin kyelifarppâl stuorrâ, tuolbâ, vyeligâs keeđgi oolâ, mii lii riddoost. Hirškikkâ máttá jo jieš čolliđ kuolijd ige sun taarbâš iše kuolij čolliimân. ¶ www.samediggi.fi > projekteh ¶ Åland C3 ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 139 ¶ Morottaja Hans (Kuobžâ-Saammâl Hanssâ) ¶ Ko kunâgâtâr lii kavnâm vuovâs saje kuáđis várás, tot skappuuškuát huksimamnâsijd. Ko viäpsást iä lah kässiráávsáh, te tot ij pyevti huksiđ kässikennoid, tegu mietâmiäđušijn, mut ferttee kevttiđ pááppár. Pááppár tot finnee siämmáánáálá ko olmooš-uv selluloosa. Tot kiškood muorâamnâs äiđistuálpuin já eres-uv muorâin, jeđe suáská tom timesin, mon ohtâvuođâst toos siähán vala jieijâs čulgâ čonâsamnâsin. Nuuvt tast šadda selluloosa, mast tot vistig huksee arvesyeje sullâsii káátu. Tot hiäŋgáá ovdâmerkkân muorâuávsist, mon vuálá kunâgâtâr huksiiškuát kennoid. Ko kenoh láá valmâšeh, te talle tot monniiškuát toid. Monnim maŋa moonijn šaddeh suovsah, maid kunâgâtâr piämmá eres tivrijguin. Vuossâmuin suovsâin šaddeh pargeeviäpsáh, moh talle viijđedškyeteh kuáđi. Olesstuárusii viäpsákuáđist pyehtih leđe joba 20~000 viäpsád. Ko jyehi vepsissuovsâ šoddâm váátá ennuv salâstiivrijd, moh láá távjá pilletiivreh, te viäpsái koddem kiđđuv ij lah ollágin jiärmálâš äšši. ¶ Čapisrástágâš lii tuáddum ulmuid ¶ - Mondiet? ¶ – Ij must lah mihheen, Heikkâ kiärduttij. ¶ Maid piergâsijd kyelipiivdost kevttih? ¶   Ko Pilatus kuulâi taam, sun koijâdij: lâi–uv almai galilealâš. Ko sun uážui tiettiđ, et Jeesus lâi Herodes haldâšemkuávlust, sun vuolgâttij Jeesus Herodes kuuvl, tastko taat–uv lâi toi peeivij Jerusalemist. ¶ suomâkielâ ¶ Identiteettutkâmuš ličij mielâkiddiivâš juátkiđ kollektiivlii já etnisii identiteet uáinust. Taat tutkâmuš lii uáinihis tutkâmuš, mast ij puáhtám väldiđ uáinusân eres uáinuid ko tuš ettâm verd. Taam tááhust ličij meid mielâkiddiivâš porgâđ siämmáánálásâš vijdâsub tutkâmuš. Munejurdui tutkâm ličij meid mielâkiddiivâš, tastko ton peht motomijd munejurduid puávtáččij mutteđ já aašijd puávtáččij oovdedškyettiđ pyerebin. Mielâkiddiivâš ličij meid tutkâđ tärhibeht nuorâi kielâtááiđu; taan tutkâmušâst nuorah árvuštâláin kielâtááiđu jieijâs sanijguin, te täärhib tutkâmušâst kielâtááiđu puávtáččij mittetiđ monnii kriteerij mield sehe puávtáččij väldiđ vuotân kielâkevttim pirrâsijd. ¶ Saammâl iätádui. Mii Máárjást lâi? Já kost tot kolgomáátu lâi? Lukko, et ij oinum kosten. ¶ Tijme lâi suullân pel kyehtnubaloh iho, ko tuolmâstim vuossâmuu keerdi rähisvuođâ suolluu eennâm oolâ. Liegâs tobbeen lâi muáddlov cekkid – siämmááverd ko Seutulast lâi puolâš. ¶ 2. Iina-Marja Juuso 2. vsk. Heta škovlâ 1.20 4 ¶ TIERVÂS VYEVIH ¶ Ehidist käällis-uv poođij pááikán já koijâdij: ¶ – Mun ferttiim vistig elâččiđ kiällárist keččâmin, maht mii juovlâpurrâmušah vajeh, enni čielgij. ¶   Válduceelhâ – Kulâ, mun keččâlâm nááloin, šadda-uv maašinpeeldin räigi ko čyeggee. ¶ Martta 192-193,195 ¶ noomâst (spiekâstemjuávkku nr 2) kielâ idiomaatlâšvuođâ tiet. Ton lasseen KR92 ¶ Sämitigge raportist ministeriöid já njuolgist olmoošvuoigâdvuođâid koccee orgaanáid sämmilij vuoigâdvuođâin já aalmugijkoskâsij sopâmušâi olášutmist. Ciälkkámušâinis sämitigge oovdânpuáhtá aalmuglii lahâasâttem ovdedem aalmugijkoskâsij kenigâsvuođâi já olmoošvuoigâdvuođâi koccee orgaanij avžuuttâsâi miäldásávt. Sämitigge meid uásálist olmoošvuoigâdvuođâid kieđâvuššee aalmugijkoskâsij sopâmušâi rähtimân. ¶ Maaijuv ¶ Vuoi vuoi luoimâi Säbi Säplig, čiärui já snuuđgij. Sun čokkái ¶ Já siämmást čuojâškuođij Poolishoovdâ mätkipuhelin. ¶ Tälviv lijjii eergih fiävrun. Post'almaah tarbâšii ennuu eergijd. Miko-Juhháán já Eetu valdijn puásuiulmuin späilihijd já lojodáin taid. Maŋgâsist tääbbin ulmuin lijjii sunnuu lojodum já taammum eergih. Miko-Juhhan lâi uáli tobdos tast, ete suu taammâm eergijn šoddii rievtâgis vuájáneh. ¶ kaccuu katka ¶ Tego Eeči lii vuolgâttâm muu, nuuvt vuolgâttâm mun tii. ¶ tuvvojii ohtsis 72 sehe motomeh sämikielâlâš jurgâlusah palgâsáid. Koččâmâšluámáttuvâi sajan ličij ¶ Tot lâi viehâ maŋŋeed eehid, ko viijmâg juna orostij Hyrylä sajattâhân já mij-uv luáštádâđâim junast olgos. Tobbeen lâi “vuástáväldimkomitea” jo oovdeld já maŋgâ buusi lijjii parkkeeristum raddaag, moh vuordâččii mii. Suáldátteh, moh lijjii kersanteh já pajekersanteh, čuákkejii mii já laiđiistii bussijd. Eskân talle oinim, mon ennuv mij ubâ lâimgin, kiäh poođijm junast tavveen kulij. Ko viijmâg puoh junast puátteeh lijjii čuákist, te aalgij mätki Hyrylä Áimutuástumrykmentân (Hyrylän Ilmatorjuntarykmentti), mii lâi tallaa juávkku-uásáduv nommâ. Tobbeen mijjân adeluuččij vuáđuškovliittâs puáttei pargoi várás. Kasarmân puáttim maŋa juáháš ooinij, mon puáris rakânâssáid lep šoddâm. Kasarmeh lijjii rahtum 1800-lovo pelni caari suáldáttij várás. Veikkâ “tuuvijn” lijjii fiiltih já puoh eres-uv uáđđáduvah, te koolmâs viigâi liijká leđe toi iijâi ääigi, maid vietijm “caari kasarmijn” . ¶ Vilna ¶ Jookeerpargopittá 5. Tievâsmit kárttáruossâháá. ¶ Aaibâs nubbe koččâmâš lii toh virgeomâhááh, kiäh iä lah västidâm koijâdâlmân já kiäh láá stuorrâ ¶ SaKaste – Sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ovdedemrááhtus ¶ BAKTEEREH ¶ – Maid mij vistig porgâp? koijâdij mottoom kuobžâčivgâ. ¶ 66A Piättâr lii oolij kaavpug. ¶ paste vyerdiđ sämikielâlâš palvâlem tâi ij tuubdâ tontovváá pirrâs lemin mietimielâlâš sämikielâlâš ¶  rähtimist, Täsivääldi president Mauno Koivisto teevdij kieskâd 90 ihheed. Suu kunnen taat muštâlus mottoom čuoigâmreeisust Sáámán. Mauno Koivisto, siämmáá ko suu oovdâstjottee Urho Kekkonen uámikkâs-uv lijkkui Säämist vaajâldmân já čuoigâmân. Kekkosist lâi persovnlâš kokkâ Räjikosáttuv peeleest talle ko sun kolliistâlâi Säämist já taat kokkâ lâi Martti Luukkanen, kote lâi Kärigâsnjaargâ räjikocceemsajattuv räjivahtâ. Mii uáiváámus hoovdah lijjii meridâm, et Mauno Koivistost še kalga leđe persovnlâš kokkâ já suu pehti ´läätyi tulâštittee´ađai “ohukaisten liekittäjä” . Ton hoomán sij väljejii muu já mun kolgim-uv leđe ovttuu mieldi, ko Koivisto kolliistâlâi Säämist. ¶ Tien pegâlâmâs huálhástâllâmmääđhi maŋa enni lâi makaš suttâm, ko lâi uáiniškuáttâm määđhi puátusijd. Mut enni-foostâghân lâi-uv tohâluddâm. Ko uđâgááh lijjii šoddâm, iätá enni Sáárán: ¶   ubbâvuotâ, - Magareh astoäigiájánâsah tustkis láá? Heikkâ koijâdij. ¶ 43 ¶ Tobdomeerhah já kevttim ¶  käärbis . Tuu Jormo Hendrih (Heikki Mattus) vuáđudij ive 1910 Jormokuoškâ táálu, mii lii eennâmregisterpápárijn suomâkielân "Jurmukoski" . Taah tiäđuh láá finnejum kirjeest "Inarin pitäjän asutuskehitys 1805-1910" , mon lii čáállâm Tarja Nahkiaisoja 1995. ¶ Veikkâ mist lii-uv säämi kielâlaahâ, te päikkipááihui orjâlâškielâ oroččij lemin avkkâdmin ucebijd kielâid, ige koskâttuvâi jieš sämitige poolitlâš njunoškin oro olášutmin kielâlaavâ toin naalijn, ko kolgâččij. Majemuš ovdâmerkkâ tast lii uđđâsumos sämitige stiivrâ valjim, mast anarâškielâ ripâstui meddâl toin aggáin, et ohtâ stiivrâ jeessân lii pelianarâš, veikkâ ij määtigin anarâškielâ. Kalehân čiččâmjeessânsâš juávkun lâi kolgâđ šiettâđ aainâs ohtâ aanaarkielâlâš-uv, ko toos ličij taan vaaljâpaje ääigi lamaš máhđulâšvuotâ. Saahâ lii kielâlaavâst, mon mieldi kolgâččii puoh kielâjuávhuh leđe ovdâstum täsipiälásávt. “Täsipiälásâšvuotâ” olášui toin naalijn, et stiivrân šoodâi ohtâ nuorttâlâš já kuttâ orjâlâš. Muu mielâst ij suomâkielâlâš ige tavesämikielâlâškin pyevti olmânáál ovdediđ taggaar kielâjuávhu aašijd, mon kielâ sun ij haaldâš. Majemui vaaljâpoojij anarâšâid ovdâsteijee lädiairâseh láá aainâš táássáš turvâstâm “lappalainen” -koortân já tavesämikielâliih oppeet tuálih jieijâs pele, nuuvtko riehtâ lii-uv. Taat lii tuše muu uáivil, mut nabdam, et jiem lah aaibâs ohtuunân täin uáiviláin. ¶ – Luhhoost must lii spesiaalnoonâ tuárgu, eeđâi Sami. ¶ Lasetiäđuh: saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi ¶ Čuákkimist kieđâvuššii meid biodiversiteetsopâmuš ruttâdem. ”Savâstâlâim sopâmuš budjetist kuhháá. Tääl aalmugijkoskâsii artikkâl 8(j)-pargojuávhu budjet ij lah uássin ubâ sopâmuš budjet. Lattim taha máhđulâžžân meid tom, ete puoh staatah iä uásálist pargojuávhu koloi luávdimân. Sämmilijd lii tehálâš, ete pargojuávhu ruttâdem váldoo uássin biodiversiteetsopâmuš olesbudjet, ko tot lááčá jotkuuvâšvuođâ já tiädut ubâ aalmugijkoskâsii siärvus ovdâsvástádâs turviđ algâaalmugij luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválii tiäđu siäilum” Nilla Tapiola já Pertti Heikkuri tiäduttává. ¶ Koccájim jo kuuđâ ääigi já algim nutkâđ tävirijd laavkân. Anssi lâi pakkam jo muáddi peeivi ovdeláá. Selvânáin máátkán kulmáin poggâ lavhain, mut amahân puáđidijn vaarâ láá nelji. ¶ kyeli- já meccipiivdon. Tááláá ääigi ärbivuáválijn iäláttâsâin merhâšittee áigápuátu aainâs-uv Čevetjäävri kuávlust lii puásuituálu. Nuorttâsämmiliih láá oovtâst ihečuođij ääigi meridâm jieijâs aašijn sijdâčuákkimist (sijddsååbbar). Toovláš äššitipšomvyehi tuáimá tááláá ääigi-uv; nuorttâlâšâi aašijd tipšov nuorttâlâšâi ovdâolmooš já nuorttâlâšrääđi. Nuorttâlâšâi já nuorttâlâškuávlu eellimtile, áigápuátumáhđulâšvuođâi já kulttuur tolâmân já oovdedmân lii vyeimist nuorttâlâšlaahâ, mast asâttuvvoo lovnâ- já toorjâvuovijn eres lasseen pyelipivdo já puásuituálu sehe nuorttâlâškuávlu palvâlusâi oovdedmân. Árvušteleh, et nuorttâsämmiliih láá tááláá ääigi Suomâst suullân 700 olmožid. Nuorttâsämmiliih äässih Aanaar kieldâ nuorttâoosijn, Aanaarjäävri maadâ-, maadânuorttâ- já tavenuorttâčievâst, nk. nuorttâlâškuávlust. Suullân kuálmádâs sist äässih sämikuávlu ulguubeln. Nuorttâsämikielâ sárnooh láá paijeel 350. Nuorttâsämikielâ iäláskitmân láá olášittám uánihisáigásijd kielâiäláskittemtooimâid ive 1993 rääjist. Nuorttâsämikielâ lii Suomâst sarnum sämikielâin uhkevuálásumos. Ive 2008 lii algâttum Avelist kielâpiervâltoimâ kielâ iäláskitmân. ¶ Seminaarist Suomâ säminuorâi saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso tiäduttij OA algâaalmugij vuoigâdvuođâi julgáštâs merhâšume ubâ sämikulttuur- já kielâ oovdedmist já ohtân kuávdášlâš äššin ILO 169-sopâmuš ratifisistem prosessist. ”OA algâaalmugij vuoigâdvuođâi julgáštâs já ILO 169-sopâmuš sulâstiteh siskáldâsâs peeleest viehâ čuuvtij nubijdis. Muu mielâst Suomâ lii nanosávt čonnâsâm OA algâaalmugij vuoigâdvuođâi julgáštâsân sehe ton jieškote-uv artiklaid já taam kolgâččij väldiđ vuotân ILO 169-sopâmuš ratifisistem prosessist.” ¶ Almostittum kirjálâšvuotâ ¶ Kun kuuluis ihminen viisastelee, syntyy aforismi. ¶ Sáárán iä puáttâm nahareh. Taat lâi jo kuálmâd ijjâ ko sun kuusij. Taat lii keesi suijâ. Sáárá lâi nuuvt liävuttem ain čuovis iveääigi, talle ko piäivâš paaštij ijâhpiäiváá, te Sáárá mielâ-uv kačâdij kost sattui. ¶ **Ohtâ tááluiššeed halidij oovtâ enâmist čuoppâđ puoh muorâid, vâi piäsá kalveđ toos peesijd. Sun piejâi loostân almottâs, et haalijd muorâčyeppee. Mut ij almottâttâm paargon ko ohtâ almai, tot-uv ruoinâsiähá. Iššeed ko oonij, et váhá šiervislágán lii taat reŋgâ, te eeđâi, et jis keččâliččih táágu taan enâmist čuoppâđ, uážuh täst algâttiđ. Reŋgâ koijâdij: – Mon ennuv mun uážum čuoppâđ? Iššeed himettij: – Čuopâ nuuvt ennuv ko kiergânežžeeh. ¶ Njuámmil ¶ Nubbe äšši, moin puohtim meid hirmástuttiđ uábbán já Čovčjäävri nissoonulmuid lâi tot, et valdim cuobbuu panijdân kooskân. Hárčástittim cuábuiriävu jyelgi vievâst ovdâpanij kooskâst já tothân tiäđust-uv čiehčâdij tast. Muu mielâst lâi hitruu, ko nissoonulmuuh tollii tom ilgâdin já uccást iä kiljo. Jiem lah aaibâs vises, mut nabdastâlâm, et máttájim taam tááiđu viljâpelijnân Maatist já Iisist. ¶ 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶ Syeinišaddoin lii vadâsverdi. ¶ Jukká ruámustij laasâ luus. – Puáđi huápust keččâđ! sun čuorvij. ¶ – Joo, mutâ ko kihheen ij lah uuccâm love tággáár kišto orniimân, Poolishovdâ čielgij. Taah kaandah kale jiešalnees láá porgâm šiev palvâlus, ko sij láá čuollâm kištoááiruid rasta! ¶ Torjuuh mieđettuvvojii čuávvoo oornigist: ¶ Pictures/SKOY ¶ Sämitigge almoot sämikielâlâš kulttuur oovdedmân já sämiseervij tooimân čujottum meriruuđâst ihán 2014 (säämi kulttuurmeriruttâ) mieđettum torjuid uuccâmnáál.Toorjâucâmušâid kalga toimâttiđ Sämitiigán roovvâdmáánu loopâ räi. ¶ dis njuolgist proojeektpargei jieijâs vuolgâttâssân. ¶ Spiekâstmijn huolâhánnáá jurgâlus lii viehâ sänitärkki, ton kielâ lii luándulâš já ¶ Jurgâlâm orjâlâškielâst: Ilmari Mattus ¶ - Tun jieh haalijd vâi? ¶ Sun hiämaskij, ko Laampuváimu toppij tom já kaččâlij kiäinusis. Tohon monnii njálgáh! ¶ RUOTSI = RUOT ¶ 59 ¶ 53A Saksalâš Volkswagen lii uápis automerkkâ. ¶ 8. Noomât vuogâid. ¶ –~Jiem tieđe, kost muoi tääl láán, mut liegâs tääbbin lii já omâs haajah já omâs muorah já puoh tääbbin lii aaibâs ereslágán ko pääihist. Jiemge mun tääiđi kuussân. ¶ 11. Leccinum variicolor – Nokitatti – Kiepâtatti U ¶ SILBA (silbâ) "Ärbivyevih kunnei" ¶ Säminuorâi taaiđâtábáhtus, mii uárnejui Ucjuuvâst njuhčâmáánu 25.-26. peeivi, lâi oppeet säminuorâi já –máttáátteijei ivnáás tááiđui čäittim. Muusik, mii lâi tábáhtus válduteeman, čuojâi Ucjuvnjäälmi škoovlâ salist juáigusin, lavlun já räppin, maid čuojâldittii maaŋgah nuorâi jieijâs muusikjuávhuh. Sämitigge kijttá puoh taaiđâtábáhtus orniimân sierâ vuovijn uásálistem peelijd luhostum tábáhtusâst! ¶ Ive 2001 seervi stivrâ lâi oppeet uáli toimâlâš, ko tot čokkânij penttâ kulmânubáloh kerdid. Iänááš čokkânmeh tábáhtuvvii kielâpiervâlaašij ooleest já tehálumoseh miärádâsah lijjii kielâpiervâltáálu uástim, kielâpiervâlpargei europaalhijn meridem, kielâpiervâl šiljotalgoi toollâm (steelligij já láávu sirdem uđđâ kielâpiervâl šiiljon) já uđđâ kielâpiervâl lekkâmjuhle ornim (juhle tollui 29.9.2001). Lasseen stivrâ toovâi miärádâsâid juhle orniimist Marja-Liisa Olthuisân lisenssiaattân valmâštume keežild, nukketeatter “Uárree” já “Ánná-Máárjá juŋŋâmätki” kuvviimist videon, jeessânmáávsui rievdâdmist euromiärásâžžân, päikkinommâkoolbâi teevstâin já čuávdusiävtuttâsâst Päikkieennâm kielâi tutkâmkuávdážân anarâškielâ tipšomist. Jeessânlostâ Anarâš almostui kulmii, main ohtâ lâi kalendernummeer. Kalender teeman lâi “Aanaarjäävri kyeleh” já teevstâid čaalij Erno Salonen. Teevstâid jurgâlij anarâškielân Ilmari Mattus. Puohâi jesânij meeri lâi ive aalgâst 244 já ive loopâst 256, main ihejesâneh lijjii 202, toorjâjesâneh 43 já ovtâstusjesâneh 11. Ton ive jammii kulmâ jeessân. ¶ áiccutoimâ . Ellee árbáduv stivrim já šoddâmistis uážžum lattimvyehi, mii lii uáli myensterlâš. Lodeuđâgáin om. purrâmâš kerjidem. ¶ – Tuáivu mield toh kuittâg puávtáččii kááijuđ Joovsep vala! Unohis luhottesvuotâ! ¶ Keessiv Hirškikkâ já Myerji uáđđiv peivinaharijd olgon. Eeči lii ráhtám peci ¶ Piädui lodeh ¶ Eečihân talle lei-uv jo vuorâs olmmooš, sun lei aldanâdmin 76 ive, et sust lamaš innig lusis pargoid pargen. Na mun lam tääl siämmáá ahasâš, et naavcah láá kiäppánâm, čäällim pargo mun kale poorgâm, toos ko ij ennuu vuoimijd taarbâš. ¶ Tavesämikielâ sänikirje- já terminologiaportaal risten.no ¶ - Hei hivá givári, anna minulla ne toŋŋeht. Mine ei muista, mitkä toŋŋeht, oligo ne goretoŋŋeht? ¶ Moh ruuđâid taah láá? Mitä rahoja nämä ovat? ¶     a. stuáruduv ¶ Hänen omatuntonsa on puhdas. Hän ei koskaan käyttänyt sitä. ¶ Sosiaal- já tiervâsvuođâ ¶ 5. ¶ Sare suhâmadduuh -servi lii vuálgâm joton sattummild, ko Ruotâst ässee Eino Sarre čaŋâdij kulmâ ive tassaaš kirdee vuordâštijn uárbimpeelees Aili Kumpula kolliistâlmin Tiärmáá Huuhkajast. Talle sunnui lâi puáttám mielân aldemui huolhij teivâdem já taggaar ornâšui-uv syeinimáánust 2000. Tiätu kuáhtáámist peegij olgoláá-uv já huolhižeh meridii vijđediđ tábáhtus. Nuuvtpa čuávuvâš suhâkuáhtám uárnejui Loimaa-Uulá ađai Olli Arvid Sare päikkimuseost Loimaast, moos uásálistii Aslak Sarre (väljejum saavâjođetteijen), Antero Sarre, Siiri Peltonen, Pekka Pekkala, Anja já Matti Kontio, Eino já Vuokko Sarre, Teuvo já Eija Parvinen, sehe Ari Peltonen. Siämmáá kuáhtáámist tohhui Sare suhâmadduuh -seervi vuáđudemmiärádâs, mon maŋa suhâkuáhtáámeh láá lamaš Törmäsen Keidas~_nommâsâš táálust Tiämáást já Maadâ-Vaarjâg Vagattemist. ¶ Sámi Duodji lii 30 ihheed puáris servi já tast láá suulân 300 jesânid. Sámi Duodji parga meid čuovviittâspargo nuorâiguin já párnáiguin. Sámi Duodji käävpist vuábdojeh puigâ sämityejeh, kirjeh, muusik sehe kietâtyejitarbâšeh. Sámi Duodjist láá pargoost koskâmiärálávt vittâ ulmuu, main kulmâ parga Anarist. Duodji Shop toimâttâsjođetteijen tuáimá Aune Musta. Lasetiäđuh Sámi Duodjist . ¶ Olthuis, Marja-Liisa 2013: Evaŋgelium Matteus mield -jurgâlem proojeekt (njälmâlâš ¶ (...) ¶ Stivrâ tuhhiitij peleväldim sosiaal- já tiervâsvuođâministeriön já ovdâskoodán Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdáá meriruttâčuopâdâsâin. Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdážân mieđettum meriruuđâst väätih kevttiđ 1,5 % sämikielâlii aalmug tárboid. Ruttâdem lii stivrejum sämitiigán, mon sämiohtâduvvâst parga taantovváá ohtâ vuávájeijee. Staatâvarijministeriö budjetiävtuttâsâst mättimkuávdáá meriruuđâ iävtutteh čuoppâđ 33 % tááláást ohtsis miljovn euroin. Sämiohtâduv ruttâdem čuoppii jo taan ive 7000 euroin 45 000 euron. Staatâuásičuoppâm uáivild olášuudijn sämiohtâduv uásild tom, ete vuávájeijee pargouási muttuuččij uásiáigásâžžân já ohtâduv toimâ kiäppáničij tááláást merhâšitteht. Sämitigge iävtut, ete iävtuttum čuopâdâsah iä olášuttuu já ete spesiaalstaatâtorjuu sämikielâlii aalmug palvâlemtáárbui vuotânväldim várás siäilutteh ucemustáá tááláá tääsist. ¶ — Mut ain iä lah lamaš nuuvt valjaas peeivih, eeđâi Möö. — Muštám uáli pyereest tom ääigi, ko kandâ puurâi tuše porkkana já koške leeibi. Vuoi itám! Talle kal masa jámám niälgán! ¶ Sämitige 16.–17. roovvâdmáánu Sáuluičielgist ornim konferens säminuorâin čuákkee oohtân nuorâid, merideijeid já jieškote-uv syergi tuáimeid savâstâllâđ säminuorâi tiileest. ¶ 217 ¶ 190 ¶ Tääl sij iä vázzâm siämmáá luodâ ko puáđidijn, mut monnii eenâb puoh mecij čoođâ, njuolgist toho, kuus lâi mätki. Loppâčoovčâ eennâm lâi aaibâs kezzi togo, kogo sij monnii tom čoođâ, ige Jovnâ masa ubâ huámášâmgin tom. Sáttu lâi korrâsub ko puáđidijn já tondet sij lijjii Ives kaavpugist jo ton peeivi ääigi. Sij monnii oovtâ táálun, kost lâi puárisláván häldee, já finnejii ijjâsaje. Sij monnii masa te njuolgist uáđđiđ. Jovnâ ij lamaš aaibâs vises, lâi-uv Haŋgalist tâi Fragilist suijâ toos. ¶ 4000 km suullân 8000 km 4000 km ¶ Sämmilij ärbivuáválâš juhlepeivi. Máárjápeeivi äigimuddo kalenderist muttuustâl já peeivi puáhtá juhlođ jieškote-uv enâmij Máárjápeeivi mield. ¶  koččâmušsäännin: II Sam ij kuássin peessâm Baffin suolluu taavaakeš. Oornig tiet já amas ollásávt šoddâđ Miss Moolyn kiddâ, lâi saahâ jyehi ive vyelgimist. Kuittâg sun huolâlávt valjij mätkiskipárijdis ucâmân taggaar ääigi, kuás aldaneijee tälvi lâi jo asâttâm iästuid puoh áigumuššáid. Samuel uážui šiev veerdijd, saje, kost sun puovtij ráávhust tutkâđ já majemustáá – ko mun poottim maailmân – perruu. ¶ Latvia ¶ “Keččâđ! Iä ollágin lääigih!” Sun huuihij. ¶ A B C ¶ – Orostep váhá vuoiŋâstiđ, Šlubbopelji iävtuttij. ¶ – Kale ton Kuuivest lii tommittáá asto, et puáhtá vyelgiđ skipárin munjin, mut tuše kuulmâ piäiván, ijge ollágin kuhheeb ááigán. ¶ olášuu, koska sämmilij luándutiijpâi tile árvuštâlmân sämikuávlust. o Sämitigge oovded Eurooplâš enâdâhalmossopâmuš olášuttem já uásálist aktiivlávt já vaikutmáin enâdâhalmossopâmušoovtâstpaargon. ¶ šlivgomuštem.....60 ¶ 1. Hammiđ paarâid. Nubbe čáittá ¶ sisâmeerâ 86 ¶ Tobbeen šalde alda tuárispeln meecist oinijm tagarijd fanerist rahtum kaassâid, moh lijjii 60 cm x 35 cm, 30 cm alo. Kuárus kaasâh lijjii maŋgâ, tuše oovtâ kaasâ sist lijjii lohhijd tegu 1/4 kg vuojâpaakah, ruškis ivnásiih. Saksalâš kiiveer- já piiskatyyki lemnuuh lijjii še. Iän muoi sárnum pääihist ete maid láim kavnâm já uáinâm tobbeen šalde alda meecist. Čovčjuv šalde lâi pavkkâlum cuovhâs já váhá paajaabel juuhân lâi rahtum koskâpuddâsâš noonâ šalde, mii kierdâi lusis kyermiavdoid. ¶ tegu uccâ kirdemmaašin, mut ij peessâm ááimun. Suájáh lijjii liijgás uceh. ¶ 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶ Ristenrauna Magga, tooimâjođetteijee Sámi Soster ry Irmeli Moilanen, proojektkoordinaattor, SaKaste Pia Ruotsala, sosiaalčällee, Sämitigge tme 12.00 – 13.00 ¶ Puohah kieldijm já must ko lâi-uv älkkee kieldiđ, kuás jo jiem lamaš suáládâm taid tubákkijd, jiemge puáldámgin. Talle Räsänen oopsâdškuođiđ mii vuoiŋânâsâid já eštus kaandâkyevtis karttáin tubdâstiđ et láin puáldám tubbáák já vala tom-uv, et toh lijjii Uuno-faddâr tubákkeh. Lijjim viehâ vises tast, et Asla taid lâi rođeldâm, mut jiem innig mušte, kuábáš šoodâi sujâlâžžân - vissâ kuohtuuh. ¶ Sanna Jortikka ¶ Egypti ¶ 1. Táválâš syeinipiäldu syeini ¶ 14.06.1997. Morettim pel kuuđâ ääigi já julesistim teejâ, mon maŋa vyeijilim ohtuunân Ironworldin, Anssi paasij uáđđiđ. Kiergânim lasâpiälláid, ađai lavŋesuojijd rähtiđ, sehe laasâ paajaapiäláá-uv, ovdilgo Anssi já Charlie poođijn. Onne lâi oppeet pakkâ peivi, mut finnijm Charliein tyehiseeini mudoi kärvisin, mut lasâvuálááš paasij vala áávus. Purâdem maŋa čokkijm tyejiniävuidân já Charlie valttaastij vala onne ceggejum seiniuási. Kuulmâ ääigi vyeijilijm Pengillyn, elâččim riššoost, lonottistim pihtsijd já vyeijiláim Anssijn oppeet Ironworldin. Tobbeen lâi kolgâđ leđe Gladys Koski-Holmes viiđâ ääigi vyerdimin, mut sun ij lamaš. Vuordâččáim muádlov minuttid já ko sun ij kulluuškuáttám, te vyeijiláim Idingtonin. Amahân te tobbeen ličij munnuu vyerdimin. Muoi kolgáim moonnâđ Virginian, kost lâi Kaleva nisonij juhle, lijjim uáináh lopedâttâm lávluđ tobbeen maidnii. Gladys ij lam kuittâg pääihistkin. Vuordâččáim vala nuuvt kuhe, ko tijme poođij 15 paijeel čiččâm (čiččâm ääigi kolgâi juhle älgiđ) já vyeijiláim Pengillyn, ko iän tiättám tom juhlesajegin tärhibeht. ¶ kalgâ turvâstiđ juo škovlimpaje ääigi nk. sämmilâštiätumeerijn kuávdášlâš škovlimsuorgijn, ¶ Sämmiliih láá puárásumos tubdum aalmugjuávkku sämmilij asâttem kuávluin. Sämmiliih kuleh ¶ Pyevtittâs: Säämi máttááttâskuávdáš 2008 ¶ Návt mätki ovdánij kidâ Čovčjäävri räi já poottim ton mielân, et lijjim koskâttuvâi ain nohádistám vyejedijn. Imâštâlâm tuše tom, et jiem lamaš rovvâm pyeráinân vyejedijn, pic pissoon ton alne já tuolmâm uáđidijn - tuše hitásubbooht. Nohádistmeh iä lah kale puáhtám leđe meendugin kuheh, mut tommiittáá kuheh kuittâg, et kuođâlduvvim kyeimistân. ¶ Tuomas Valle ¶ Čerrihjeggjáávráš Tirrojärvi Čerrihjeegist. Jievjâjävri N. ¶ - Tavesämikielâlâš päikkipalvâlempargee Tave-Aanaar kuávlust 26 022,00 € ¶ c) Maht ellee liihâd? ¶ 2. Jurgâlus. Taan veerstâ anarâškielâsâš versio spiekâst KR92 morfeem- já ¶ Kuobârsaalaat já vohveleh ¶ 20. apinaleibimuorâ ¶ - Ovdediđ biodiversiteetstrategia já –toimâohjelm 8j:n kyeskee uulmij olášume ¶ Oovtâst Nestor já Nánná stelliv vala nube lyevdi pyereest keeđgij oolâ. ¶ Čokkijm puoh tiiŋgâid toos jävr´riidon, ko muu skippáár lâi sooppâm Aanaar kirdein, et sun iälá viežžâmin taid tiiŋgâid tobbeen meddâl. Já kirdemmaaššin lâi iällám viežžâmin tiiŋgâid já imâštâllâm ete kostsun jieijah lává. ¶ – Na kalehân tohon piäsá. Moonah peri eelliđ uáppei aassâmtoimâttuvâst já tiävdáh luámáttuv. Já tot kale pištá váháš áigáá, mut kale tohon motomin piäsá. ¶ (spiekâstemjuávkku nr 2) siämmáá suujâst. Taah nubástusah iä toovât magarijdgin ¶ – Puoh monnii pilás tuon Pulá keežild, eeđâi Monni. – Tot káigá ij nahcii kuássin toollâđ njäälmis kiddâ. ¶ Uđâsaassâm ääigi tááláá Suomâ já Taažâ taveuásih luhhii Tuárnus já Kiemâ Laapijd. Uđâsaassâm mield máddáá sämijuávhuh suddâluvvii syemmilâš kulttuurân. Tain kulttuurijn láá pááccám motomeh tiivtâpitáh já eđâlduvah. ¶ Andârâs lâi eidu tassiimin Pieinis-Piäká siämunijd, já seinipiälláin čokottâlâi vala viehâlágán kissájuávkku vuordâšmin vuárus. ¶ Talle kunâgâs viežâttij Daniel já tiiptij suu leggistuđ leijonij piäjun. Ton iijâ kunâgâs ij uážžum naharijd. Tállán iiđeedčuovvânmist sun toomâi leijonij piäju luusâ. ¶ ● Váldá čääsi syeđđee assees čoođâ ● ¶ – Na kalehân mun tom muštám já tääl vaarâ jo tuostâm-uv mainâstiđ tunjin, et lijjim kale jo sooppâm suin muuneeld ton huálhástâllâmmääđhist, veikkâ makaš eellim koijâdmin ton ääši sust. ¶ 30 ¶ 3. Mii toovvât luččâtaavdâ? ¶ - Jáá, magarân? ¶ Motomin sun jo váhá kiergânij vájáldittiđ-uv Omar jieijâs pargohuápui tiet, mut fakkist mottoom peeivi sun ooinij Omar-kuáhtá emedijnis käävpist. Omar juuđij - tego lâi vyerdimist-uv - sänilisto kieđâst. ¶ Olmoošvuoigâdvuođâváldálâš avžut Suomâ čielgâsmittiđ sämmilij vuoigâdvuođâ enâmân. Meccihaldâttâs haldâttâhmaali uđâsmittem fáálá máhđulâšvuođâ čuávdiđ sämmilij eennâmvuoigâdvuođâid. Veikkâ iärásij vuoigâdvuođâid sämikuávlust kalga väldiđ vuotân, te ij taat lah váldálii mield nollásummespellâ. ¶ Uđđâ ihe álgá uđđâivemáánust ... ¶ Demokratia on järjestelmä, jossa kansalla on oikeus valita sen, jota voi syyttää. ¶ 1. Noomât šaddoid ¶ – Kal tun tarbâšâh tain jyehi eevri, jis áigooh tom Rambler uástiđ. ¶ Uccâ ruopsisradde šoodâi uáli murâšlâžžân, mut ij ¶ Hävdieennâmsuollust lii innig kilomeetter miällummätki Äijihsuollui. Ollâ pähtisuálui uáinoo kuhás jyehi kulij, já tast lii šoddâm-uv ohtâ Aanaar kieldâ Aanaarjäävri tubdâlduvâin. Suollust lii ruggâ já porthááh tuálvuh ciägu pähtisuolluu čookán. Tobbeen lekkâseh šiev várduseh Aanaarjáávrán. Suolluu šadolâšvuotâ kolá uáli älkkeht, et jotteeh kalgeh pisottâllâđ sijjân uáivildum soojijn. Suollust ij lah tulâstâllâmsaje iäge ereskin potkâsaje palvâlusah. ¶ Säämi media ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtus Ruávinjaargâst 7.-8.4.2010 ¶ – Kost tuu pihtâseh láá? Eŋgâlenni koijâdij, ko ooinij párnáá lakanai siste. ¶  tágárijd – Tiäđust-uv. Tunhân lah páárnáš. Pyehteen-uv muoi-uv Hirškihháin luoihâttiđ kiirjijd? Myerji koijâd. ¶ Nuuvt Esau lopedij Jáákuppân vuoččinšoddâm vuoigâdvuođâid. Tääl Jáákup pesâččij arbiđ sunnuu eeji Issáák omâduv, já Esau ton sajan finnij leeibi já määli. ¶ Johan Turi: Vuossâmuš olgosadaldâh ´Muittalus samid birra´ 1910; Suomâkielân jurgâlum kirjen 1979 ´Kertomus saamelaisista´, WSOY, Porvoo 1979. Suomâkielân jurgâlâm Luobbâl Saammâl Saammâl/ Samuli Aikio. ¶ Ehidist Áánákyevtis Liisáin vuolgijn vala siijdân. Tohon lâi uánihis vyeijimmätki, já tääl Liisá lâi luoihâttâm eejis auto. Lâi nuuvt älkkee ko peesâi jieš jotteeđ talle ko halijdij. Škovlâauto fáárust koolgâi eidu talle vyelgiđ ko tot vuolgij, veik ličij lamaš siijdân maggaar äšši. ¶ – Mondiet? Mun poottim bussijn. ¶ tapionherkkusieni ¶ “Mij kijttep tuu, Hiärrá Immeel já Eeči, puoh šiev tavvoin Jeesus Kristus, mii Hiärá pehti, tuu, kote iäláh já haldâšâh nuvâhánnáá. Aamen.” ¶ Nubbe riävárijn pilkkedškuođij Jeesus já eeđâi: ”Jieh-uv tun lah Messias, Immeel Kandâ? Tallehân tun puávtáh lavkkiđ vuálus riistâst já išediđ vala munnuu-uv!” ¶ Mikkonen *** TN.1995 Toovláš ruuvnâmeccitorppa Juvduuvuonâ máddáábeln, mos tärkkilis saje ij lah tiäđust. Tom lii vuáđudâm Iisakki Mikkonen ive 1905. ¶ Suulân peeli taaiđâtábáhtusân uásálistum nuorâin uásálistii taaiđâtábáhtus pargopáájáid já lekkâmtilálâšvuotân, moh uárnejuvvojii jo koskoho 25.3. Pargopáájái válduteeman lâi teatter, moin halijdii ráhtádâttâđ ive 2016 tábáhtusân. Suoivâteatterpargopáájá stivrij kielâpiervâlstivrejeijee já musijkkár Heli Aikio já eres teatterpargopáájáid elleekovestivrejeijee Pauliina Feodoroff, musijkkár-niävttár Sverre Porsanger, niävttár-toimâtteijee Heli Huovinen já párnái TV-ohjelm Unna Junnást uápis niävttár Irene Länsman. Uási nuorâin finnejii uápástem ráiđukovepaargon uápásteijen kovetaaiđâr Sunna Kitti. Uási nuorâin finnejii oppâtiijme sämikielâlii räpmuusik syeligâsvuođáid uápásteijen musijkkár Ailu Valle. ¶ 113 ¶ Kivkked kuobžâ terpâškuođij kepilijdiskuin eennâm já miännudškuođij hirmâdávt. Tot peđeččij já táájui ruássud tuárrást, sehe čuurmâi nuuvt čuuvtij, et riemnjis juurdij tom jallom lopâlávt. Návt jotkui kuhes ääigi já iäskán ko piäiváš luoštij, te kuobžâ-uv rávhudui. Tot spiäžuttij tuđâvâžžân kepilijdis oohtân. ¶ TOTKEE SIJĐO ¶ 4 . Säämi kulttuur já identiteet ¶ Suáđigil servikode tilijn lii 28.2.1731 merkkim aanaarlâš Matz Martsson Vallio (Matti Marttinkandâ Valle) mäksim máávsust. Matts Mårtensson Vale káálgu, Maria Mattsdotter, suuhâ ij lah tiäđust. Sun sáttá-uv kuullâđ suobbâdlâš suvváid. Parâkode ohtsâš páárnáš šoodâi Anarist ive 1726. ¶ Johanna Alatorvinen, markkânistemhovdâ, Säämi kulttuurkuávdáš Sajos, , puh 010 839 3109, www.sajos.fi ¶ . Sämmilij palvâlusâi ovdedemhaavâ ääigi lii ittáám tárbu vuáváđ já orniđ škovlim kielâpiervâlpargojuávhoid já vaanhimáid sämikielâ já kulttuur iáláskitmist. ¶ säppivätti ¶ Kaamâs poolis ¶ Eesti ¶ Planktontiäpuh láá maaŋgâmuđušiih ¶ Ko stuorrâ olmoošjuávhuh pottii kaastân, Johannes eeđâi sijjân: ¶ — Vuoi! Eeđâi Pöö. ¶ »Ele eissigin taid heevât, adde munjin taid, vâi mun peesâm taid pajasšoddâdiđ,» iätá almai. ¶ Viekkii kyerejum potásijd. Tooide já~čuopâ~kuolijd. Piejâ~čääsi nuuvt ennuu kuolij já~potásij oolâ, et šievnáál láppojeh, Tiäđust-uv lii tehelâš, et kiemni lii 6–7 litter. Talle ij tuoldiittijn kuuvdâ paijeel. Piejâ vala saaltijd. Ko kiemni tuoldâškât, te kolde suuptâ liemâ alne. Lasseet pippârijd já cavâdum siipuul.~ ¶ 35. Iilvâs já ketki - mučis tieppipelji já ohtuunis kolgolâš ¶ Sämitige puáttee vaaljah toimâttuvvojeh čohčuv 2011. Täin vaaljâin väljejuvvoo sämitigge vaaljâpajan 2012-2015. ¶ fiäránist ¶ 122. Kyevtsundásâš jotolâh ¶ Kelikettu ¶ Pargopitáh ¶ www.sajos.fi já www.samediggi.fi Anarist 27.1.2016 ¶ Säminuorâi koskâsâš oovtâstpargo lii ohtâ čááitus tast mon aktiivliih säminuorah láá jieijâs kulttuur aaitârdmist. Onnáá peeivi oovtâstpargo lii älkkep porgâđ, ko ohtâvuođâ uážžum já aašijn tieđettem lii viehâ älkkee sosiaallâš media pehti. Tast peerusthánnáá oovtâstpargo ij lah jiešmeidlist čielgâs pic tot váátá sierâlágán naavcâid, tegu ruuđâ já haalu toimâđ, sehe tiätulágán njyebžilvuođâ staatâi tááhust. Laura-Maija Niittyvuopio ana sierâlágán konfereensijd já seminaarijd šiev koŋkreetlâš ovdâmerkkân raajijd rastaldittee oovtâstpargoost. Toh čuákkejeh oohtân valjeest säminuorâid pirrâ sämieennâm. Konfereensij fáádáh molsâšudeh sämipolitiikâst sämikulttuur aaitârdmân. ¶ Vuávájeijee pargoid kuleh el. arâšoddâdemmateriaal vuávám, rähtim, jurgâlusâi rähtim, kielâ tärhistem sehe materiaal čokkim materiaalpaaŋkin. Pargo álgá sopâmuš mield já pištá 31.12.2015 räi. Tohálâšvuođâvátámâššân lává pargo vaattâm škovlim já sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95). Pargo miänástuvvee hoittám išedeh arâšoddâdemsyergi tubdâm sehe hárjánem materiaalpargoost. Pälkki miärášuvá Sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi IV/IV miäldásávt (vuáđupälkki 2457,04 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen pargoost máksojeh 24 % sämikuávlu lase já hárjánemlaseh. Vuávájeijee toimâsaje lii säämi kulttuurkuávdáš Sajosist. Ucâmušah lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 27.2.2015 tme 16.00 räi čujottâsân Sajos, 99870 Aanaar. Lasetiäđuid pargoost addel Sämitige má. haldâttâhhovdâ Pia Ruotsala 010 839 3106. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi ¶ “Strategia lii kale suátisääni, mut misthân kale lii-uv mottoomlágán suáti kielâ siäilum peeleest. Mist anarâšâin lii taggaar tile, et pargeeh láá uccáá ja pargoh ennuv. Ton tiet väni naavcâid kolgâččij kevttiđ nuuvt pyereest ko máhđulâš. Strategia lii tot, et loppâpuáđus meerhâš puoh. Ij lah pyeri, et vuáittá oovtâ tuáru, mut táppáá suáđi. Puátá mielân toovláš tábáhtus kuumpi pivdemist. Táálu ulmuuh pieijii vedduđ vaaibâhčiermiháá kuumpi sieptâsin já vahtiiškuottii pissoin, et ko kumppi puátá purrâđ čiermiháá, te páččoo. Mut ko kumppi te poođij já uávuttâlškuođij čiermiháá, te mottoom ákku kaččâlij räddi kieđâst kuumpi vuást já kaarbâi kuumpi. Ko ulmuuh tuikkodškuottii tom jalloduv, te ákku eeđâi, et na ko tothân ličij purrâm tom čiermiháá! Tom ij smietâstâm, et ko kumppi siäiludij jiegâs, te tothân piäsá stäjidiđ luvij mield poccuid sii siijdâst.” ¶ Tuu sääni lii lamppu, mii tuásá muu laavhijd, tot lii čuovâ muu määđhist. (Ps. 119:105) ¶ Cuáŋuimáánu 1996 (24 sijđod) nummeer muštâl Sämitige lekkâmjuhleest Ucjuuvâst já uáivičaalâ oppeet kielâlaavâst čallust Kielâlaahâ návt: ¶ SVT Sápmi - párnái TV ¶ – Tast, et puoh taat motomin nohá já et tun jieh innig lijkkuugin munjin. Jieh lekken innig tieđe muu alda. ¶ doo viggee, kote lii čáittám sämikielâ tááiđus sämikielâ iskosist. Taggaar sämikielâ mättee viggee, ¶ Tármu läävee runneest vuojâdiđ. Ovdil ruunnán moonnâm sun váldá olmâ lievlâid kume säävnist. Lavdháin suu jyelgi teivâs spiijkár oolâ. Tot oro kumesin, veikkâ muorâlavdhááh iä puáldigin. Säävni pakkâ lievlâst sun tobdâ kivkháást pajaneijee liegâsvuođâ puáldimin peljijdis. Liegâsvuođâmittár čáittá +80 ºC. ¶ Arkkitehtkišto 2. muddo čovdâs 3.12.2008. Kišto iävtuttâsah láá toimâttum nommâmerháin, et taam muddoost juátkiđ väljejum tahhei noomah iä lah tiäđust. Kulttuurkuávdáá eidusâš vuávám algâttuvvoo uđđâivemáánust 2009 já huksimpargoh älgih kiđđuv 2010. Vuáváámij mield táálu váldoo kiävtun ive 2012 ääigi. ¶ tamppâm pieđgânij pitážin! viljâ saađâi. ¶ Tääbbin lii ennuu vuohâsub pargeldiđ, ko iä lah tiätuäŋgiris ulmuuh ohtânmaanost koijâdâlmin tuom já taam. Veikkâ kale tääbbin-uv joteh maŋgâseh imâštâlmin já Čevris-Lassi joba iššeedmin-uv. ¶ 19. njomâttempirrâmpeivi: 3.8. tme 23.00 poođij ohtâ uđâgâš siämmáá sajan já enni poođij tme 23.43. Lii vaidâlittee et loojeeb já rávhálub lâi peeivi äigin lappum. Suullân 2,5 miinut kukkosâš njomâttem tábáhtui vuáláčällee luoddâratkuuttuvvâst. Áiccu toohum tupelaasâst. Pelduvváid polvâšoŋŋâ. ¶ 124B Niŋálâs havdâ láálá já tipšo uđâgáid. ¶ tapčasuuh = litistyt 162 ¶ SaKaste lii Tave-Suomâ maaŋgâsuárgásiih sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusah – ovdedemrááhtus já toimâmaalij ruotâsmittem Tavekuávlu Kaste – PaKaste II – proojeekt uásiproojeekt. Projektist ovdeduvvojii já ruotâsmittojii sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs ohtsiih toimâmaalih, moi siskáldâssân lijjii säämi puárásji- já arâšoddâdempargo. Ovdedeijeeäššitobdeetiimij pargo puátusin porgui Säämi puárásijpargo tyejipiergâskassâ, www.kuati.fi - sämikielâlii arâšoddâdem-pargojuávhu materiaapaŋkkisiijđoh já Säämi arâšoddâdem aargâ tooimâi ravvuuh. ¶ Maaŋgah pilletiivreh já taavdah ¶ Já ain sun poltoškuođij reepu lummoid. Nube lummoost lijjii tulâstâllâmtarbâšeh. Kuálmád lummoost lijjii lastiksehhiih, já niäljád já aaibâs majemuu lummoost kavnui ko kavnui-uv meiddei vuosâišeloová! ¶ Juhan Matti Sarre ¶ Veikkâ Jovnâ ij liččii mahten halidâm tom toohâđ, te sun tieđij, et jis ij vääldi sovâlávt, te Kivs kal puovtij pieijâđ suu väldiđ tom. ¶ Varbusiih ¶ Mutâ nuuvt olmooš uáppá. Tääl mun tiäđám, ete maid kielâiäláskittem meerhâš. Máátám meiddei čielgiđ ulmuid, ete mondiet tot lii muu mielâst nuuvt tehálâš. Tiäđám meid suullân, ete magarijd koonstâid já metodijd puávtáččij kevttiđ iššeen, leš-uv koččâmuš ovtâskâs ulmust teikkâ ubâ aalmugist. Lam jieš uážžum stuorrâ kunnee já ilo leđe fáárust aanaarsämikielâ kielâiäláskitmist. Lam iäláskittám muu párnái ááhu já eejikielâ oovtâst anarâškielâsiärváduvváin. Must iä lah säänih kuvviđ mon kijttevâš mun lâm. Eromâšávt onne. Taat lii stuorrâ juhlepeivi munjin. ¶ Almai čaaitij Ferránmošân pááppár, moos lâi čaallum mottoomverd tekstâ. Kiännii vuáláčaalâ meiddei oinui. Ferránmoš keejâi tom váhá ääigi. Já te toppij tom. ¶ Meid anarâš tievâsmittemškovliittâs uáppeeh láá vuáđudâm lávlumjuávhu, mon nommâ lii “Koškepuško” . Sij láá jurgâlâm lavluid nuubijn kielâin anarâškielân. Konsertist sij lavluu mottoom pitá: ovdâmerkkân Ultra Bra -juávhu Hauki-pittá lâi finnim uđđâ saanijd. Kitarast lâi Anna Morottaja já lávlooh lijjii Maijukka Pyykkö, Éva Kelemen, Suvi Kivelä já Anne-Marie Kalla. Ovdil koskâpuudâ lavlui vala oovtâst Moskova čuovah, moos še lijjii tievâsmittemškovliittâs uáppeeh adelâm uđđâ saanijd. ¶ syeinisiipuul ¶ Aanaar rijjapuálukodde ¶ Saimaanuárju suojâluvvoo ¶ Sam mieđettij já mojottâlâi pirrâ peevdi juáhážân. – Vuoiŋâlávt juurdâštijn já ucánjihhii stuárástâlmáin lam vaarâ taggaar, mut táválávt muu kočodeh tuše antropologin. ¶ Sieidi Äijihjäävri já Aanaarjäävri koskâsâš Äijih (suálui) taveuásist, mon suomâkielnoomâ (Ukon seita) lává adelâm arkeloloogah Eeva-Kristiina Harlin já Eija Ojanlatva sehe anarâšnoomâ (Äijih sieidi) vuáláčâllee, ko tot lii kirjálâšvuođâst ovdiltubdâhánnáá sieidi. Fellmann kale čáálá uhredemsaajeest, mii lii Äijihjäävri aldasâš “Aijeg” nommâsâš väärist (Fellm. II, 75, 84, 89), mut tom ferttee liijká tuhhiittiđ ovdiltubdâmettum sieidin tanen, ko tot ij lah eissigin väärist, mut taggaar uásist suolluu, mon puávtáččij pyerebeht-uv kočodiđ tiävván. ¶ PARGOPITÁH ¶ Jis kiinii tobdá tai kuvij ulmuid, teikâ tiätá maidnii taan Gustaf Hallström määđhist cuáŋuimáánu loppâohoi ääigi 1925, te kolgâččij aainâs tast tieđettiđ Anarâš-loostân. Takkâ Kaabi-Eeron! ¶ kotilo = merâtokko ¶ 4. Maht iilvâs pivdá saallâs? ¶ – Kyehti kaandâ já kyehti nieidâ. Ohtâ lii jáámmâm já ohtâ lii puátimin lase, iätá Mättee ton tuoivust, et joste makaš tot pappâ piäluštičij suu eeđeest. Harideiješ iätá: ¶ 7. Maadâ-Afrik 27 ¶ Maaŋgah Morottaja ¶ siämmáánáálá ko KR92. ¶ 30A Niisu ¶ – Nuuvtpa tiäđust-uv. ¶ Tuurukuoškâst še lijjii vyelgimin. Martnáá-Isá kálgu Ánná lâi nuorâmus párnáiguin puáttâm Tuurunjaargân vyerdiđ sáátu. Mutâ tot avdo mon fáárrun sij kolgii, lâi moonnâm. Ánná nuorâmus párnáiguin moonâi maasâd páikkásis Tuurukuoškân. Ko sij pottii páikkásis, te tobbeen lijjii jo saksaliih suáldátteh. Lijjii paškam peevdi oolâ iäge áigum suovvâđ Ááná keezi puáttiđ siisâ tálusis. Ettii: ¶ Ucánjáhháá nievrismieláin maccim Čovčjáávrán, veikkâ munnust lâi-uv eenâb ko pele jotelub já masa jo pele keppisub-uv kärbismoottor, ko maid lâi lamaš tot ovdebâš Perfect-nommâsâš moottor. Mist lâi stuorrâsiähá käärbis Čovčjäävrist, moos viljâm lâi moonnâm keesi huksim liähu. Ij tarbâšâm muide ko stonccâliđ Kailâ-moottor kárbá moojiikeš, sruuviistiđ tom kiddâ, jeđe hurgâliđ jäävri ool. ¶ 200 ¶ Kuobžâ-Saammâl (Sammeli Morottaja) njuává pohccuu juolgijd. ¶  ceelhâlasâttâsah Adverbiaaltiijpah 1) käŋŋirij vievâst kobđođ ¶ 6. ¶ * Parlamentsalin lii finnimnáál purâdempalvâlusâid muuneeldtiiláámist. ¶ Binna Bánna párnái radio ¶ Anarâškielâ servi lii lamaš ive 1986 rääjist taan renesaansâ priimusmoottor, já Anarâš-lostâ lii ton tergâdis jienâčuárvi, mon čalluid mij lep kiävttám Oulu ollâopâttuv máttááttâsâst oppâmateriaalân. ¶ Säämi taaiđâ já tyeje čáitálmâs kirkkopeivijd ¶ Nuorttâ- Nanking Maadâ-Amerikâst ¶ Murânem lii källei já keeđgij murânem, mii šadda liegâsvuođâtile muttuustâlmist. ¶ Tääl (2011) lam luhâmin vuossâmuu ive Laapi ollâopâttuvâst luokamáttáátteijen. Pajetääsist tubdâškuottim mielâkiddiivâšvuođâ ohtsij aašij tipšomân. Luvâttuvâst servim uppeekode stiivrâ tooimân já muu väljejii Aanaar nuorâiparlament jesânin. Tääl tooimâm Suomâ säminuorâi stiivrâ värisaavâjođetteijen já taan ive tooimâs algâttâm sämitige nuorâirääđi värisaavâjođetteijen. Toimâ säminuorâi hiäđui já vuoigâdvuođâi vyeijee seervijn lii orroom rievtisin já tuubdâm tom uáli tehálâžžân. ¶ Zoja Nosova luuvâi kirje mainâsijd nuorttâsämikielân páádán, mast pargojuávkku Katri Fofonoff, Eino Koponen, Jouni Moshnikoff, Tiina Sanila-Aikio já Seija Sivertsen huolâttii mainâsijd nuorttâsämikielâ tááláá čäällimvuáhán. Zoja muštâl meid, et sun tivodij teevstâ taađeest, ko huámášij feiluid. – Ovdâmerkkân muorâi noomah lijjii jurgâlum puástud ruošâkielân, muštâl Zoja. ¶  kyevti Áámmátnubástus ¶ Puškosyevvi šadda jieŋâlubboost ko jävriruáhu já luobbâsk. Tot lii puigâ čääsivuálááššaddo, ko tuše ton kukáh luptâneh čässuáiván. Puškosyevi verdi lii čääsivuálááššaddoid tijpâlávt soijeel, et tot suilo čääsist páárui mield. Veerdist láá áimuvuovdah, moh taheh veerdi keppisin. Puškosyevi loostah láá nuuvt asettemeh já čoođâuáinojeijeeh, et tot kolná tállán jis kárttá čääsist meddâl. Eres čääsivuálááššaddoin spiekâstmáin lii puškosyevist segis eennâmverdi, mon vievâst tot tálvástâl jäävri ponneest. Puškosyevvišadolâšvuođâah láá kuolij syeji-, purrâmâš- já kuuđđâmsajeh. ¶ 20° ¶ 9. Portugali 1 263 ¶ Veikko lii šoddâm Anarist loppâkeesist 1945, viättám pärnivuođâs tälvipäihistis Kossenâmist já kesipäihistis Sevžjäävrist. Tallaa ääigist iä lamaš Kossenâmist siämmáá ahasiih párnááh já nuuvtpa sun lii-uv iälustâm mottoom ive puárásub viljâidiskijn já rävisulmuigijn ubâ pärnivuođâs ääigi. Oppâkenigâsvuođâs sun lii čođâldittám Kaamâs kansaškoovlâst já jotkâškoovlâst Avelist ihekooskâ 1952–1960. Sun lâi jo talle uáli kirjálâš olmooš já luuvâi ovdâmerkkân tagarijd assaas kiirjijd tegu “Ollin oppivuodet” , “Monte Kriston kreivi” ja “Kolme muskettisoturia” , ko eres siämmáá ahasijd kelijdii “Pecos Bill” já “Tex Willer” ráiđukoveloostah. ¶ ruuđâid. Ton puudâ Muumieeči ¶ Säämi kielâtaho -palhâšumáin adeluvvoo tubdâstâs Suomâ sämikielâlâlij palvâlusâi já sämikielâ sajattuv ovdedem pyerrin toohum ánsuliist pargoost. ¶ O Pholiota – Helokat – Šiäráneh U ¶ Motomáid pase paihijd lâi tuše almain peessâmvuoigâdvuotâ já nisonijn-uv tuše talle, ko sij lijjii kárvuđâttâm almajin. Tágáreh pase suolluuh lijjii ovdâmerkkân Aanaarjäävri puoh kulmâ Äijihsuolluu já máhđulávt Čevetjäävri Äijih (ollâ njargâ), Skállujoorŋâ Sieidlássá já Pišternjaargâ Sieidisuálui. Nisonáid lâi sii jieijâs uhredemsuálui Niŋálâssuálui, mii lii Skállujoorŋâ viestârroobdâst. Meiddei pennui peessâm pase paihijd lâi kieldum, mut tast saatij leđe saahâ keevâtlâš suujâin, kuás juo peenuv jiermittis ellen ij liččii adelâm leđe uuhrijd ráávhust, pic ličij kuodâččâm taid miätá suolluu já joba puurrâm-uv taid. Kyelisiäidán uhredem tábáhtui vuoidâmáin sieidi uhreliemáin, mii lâi táválávt kyele vuojâ já puásuisiäidán adeluvvojii pyeremusâi vuájánij kočâttem čuárvih, poccuu uáivih já täävtih. Koddesieidi oppeet finnij ooivijd čorvijdiskuin, oođâtaavtijd já motomin oles roopâid-uv. Äijih sieidi lii lamaš nuuvtkočodum almos siedi, moos láá uhredum poccuu/kode täävtih, saavzâ/kaaicâ täävtih, čuuvčá/kuáppil täävtih, čäcilode täävtih já kyele täävtih. Sieidi puáhtá leđe jo-uv epitáválii hámásâš keđgi, tâi ulmuu rähtim urrâ, teikkâ tot lâi veerrum muorâst. Tágáreh sieidih, main lii mottoomlágán tiätu, láá lamaš Aanaar kuávlust 50 suulâin. Lii kuittâg nabdemist, et niäljádâs tain láá hevâttum, nuuvtko láá hevâttum puoh nuáidiruumbuh-uv Suomâ Säämist. ¶ Ráidu-čáitálmâsâst. Kove: Jouni Männistö ¶ rommâseh ripset ¶ Ohtim ovdánem läjidij vuáđu tááláá iäláánkoodán. ¶ Hitruu1 Pargokirje čohčâ (p. 1-16) ¶ Suomâ sämitigge ocá anarâškielâ kielâpargee, nuorttâsämikielâ kielâpargee já tavesämikielâ kielâpargee ááigán 1.1.2013–31.5.2014. ¶ MAID TOT MEERHŠ? VÁSTÁDÂS: ¶ suoiniđ, suoiniim, syeinee = työntää kenkäheiniä kenkiin ¶ 20 Nuorttâmeerâst láá valjeest kyelinäälih 119 ¶ Kárvudât peri návt ¶ Pyereh juovlah já luholâš uđđâ ive! ¶  hárjánâm Carex nigra ¶ Lijjim hoksám jo ovdil, ete päärnih kale iberdeh. Jo 3-ihásâžžân Pessi, muu anarâškielâ sárnoo kandâ iberdij muu pajekielâlijd skipárijd. Suullân siämmáid aigijd muoi eelijm meiddei Čevetjäävrist. Muštám ko Pessi sáárnui kuhháá motomáin nuorttâlâš äijiháin já västidij anarâškielân suu nuorttâkielâlâš koččâmâššáid. Lijjim meiddei uáinám siämmáánáálá tábáhtuumin moonnâm keesi anarâškielâlâš Luovisist. ¶ 7. USA 52 900 ¶ Heikki Mattus ¶  heivee mááđuh purrâmâšvuárhást ¶ 22) Olášuteh sierâ haldâttâhsuorgij já čanosjuávhui oovtâstpargon rahtum toimâvuávám Suomâ uhkevuálásij luándutiijpâi tile pyeredem várás. Pyeredeh tiätuvuáđu luándutiijpâi suojâlem, tipšom, ovdii tilán macâttem, tutkâm já čuávvum čuosâttem várás. Lasetteh almos tiäđu luándutiijpâi merhâšuumeest uássin mii eenâm luándu maaŋgâhámásâšvuođâ. Tärkkilisteh kove miäccáás luándutiijpâi uhkevuálásâšvuođâst. ¶ 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶ sijđoh: 180 ¶ Ko jotá ennuv kištoin, te vuáittá še. Vuáituh suu mielâst iä lah kale stuárráh, mut tot ij lahkin tot válduäšši. Stuárráámus vuorbijn puáttâm vuáittu, mii lâi kuškimrumbu. Tom sun vuoitij ive 2009 “Martin pilkki” nommâsâš kištoost já stuárráámus vuáittu uággumáin lii lamaš 100 € uástukorttâ. Suomâmiäštár kištoin ive 2010 sun lâi neljilovváádčiččâm (47) já stuárráámus kyele palhâšume sun lii vuáttám moddii Pudasjäävri kištoin. Kesiuággumkištoost siämmáá saajeest sun lâi kyehtlovváádnubbe (22). ¶ MATT. 5: 1 – 12 ¶ Ristâlâš piso kuittâg suddogâssân elimis loopâ räi. Puohah kalgeh jyehi peeivi turvâstiđ Immeel áármun, ko kihheen ij jieijâs navcâiguin peesâ luovâs elimis haldâšeijee paavuođâst. Lep siämmáá ääigi ollásávt suddogâsah já kuittâg Kristus keežild ollásávt vanhurskáh ađai Imelân toháliih. ¶ Tobbeen lâi suohis sieđgâroto. Ruškis koorâs kočâttâm puájuikisáh šiälgájii siilbâ ivnásâžžân jo kuhás. Tot lâi vises kiiđâ merkkâ já hokâttellee povdim puáttiđ tojâliđ kissáoovsijd pááikán tuálvumnáál. ¶ » Tääbbin lii kandâ, kiäst láá vittâ oh- ¶ Lahti D3 ¶ kaalhâ já D-vitamin finnim ¶ Näkkäläjärvi muštâlij, et sämitigge uárnee kiđđuv ohtsii čuákkim sämikuávlu palgâsij puásuišedijguin. Äššilistoost lii eromâšávt stuárráámusâi puásuilovoi meridem. ¶ Anarâšâi strategia ¶ Jieškote-uvlágáneh kietâtyejeh jieškote-uvlágán táárbun ¶ – Hu-huu, puoh kale šadda kuullâđ, ko kuhháá iälá! humijdij Tavepieggâ já kirdettij Keesi hirmâd sáttoin piäiváá enâmij kulij. ¶ čuággimmyenster = lankojen poimimisohje ¶ Anarâš päikkinoomah ¶   Pirâsministeriö asâttij nube aalmuglii artikla 8(j)-äššitobdeepargojuávhu toimâpajan 15.2.2013-31.12.2014. Pargojuávkku tuáimá biodiversiteetpargojuávhu vuálásâžžân já raportist toos toimâstis. Pargojuávhu pargon lii el: ¶ Škovlâliih já kielâpiervâlpárnááh vaanhimijdiskuin Helsigist 20.11.2009 ¶ OA-Suomâ pataljoonâst peegij oppeet taggaar juurdâ, mii jyehi rotaatio ovdil lâi piäggám, et taan ive loopâst nohá Suomâ pataljoon uásild palvâlus Kyprosist. OA-päämajast New Yorkist iä lam vala toohâm miärádâs Suomâ pataljoon uásild já tot epivisesvuotâ ij lamaš uáli suotâs, lâi pyerebeht-uv taggaar paldanâs äšši. Ij tot paldam, et palvâlus nuvâččij, mut tot pargohivvâdâh, maid kartâččii majemuuh OA-suáldátteh porgâđ varrimtiet. Sij kartâččii pakkađ já fievridiđ tom täävvir- já kävnihivvâduv, mii lâi čoggâšum ton kuulmâ ive ääigi, maid pataljovn lâi Kyprosist toimâm. Sij kartâččii saaččâđ vistig jo vuárháin olgos ovdâmerkkân lusis pissoloováid já eres-uv lusis šlamburijd, tast maŋa kincceđ autoi lavai oolâ, jeđe kirdemkiedist ađai kuustâlde tävireh tolvuuččiigin, meddâl lavai alne. Vaarâhân stuárráámus uási šlamburijn pásáččij suollui, toho päccee pataljoonâi anon, mut liijká varrimjuurdâ, já joba máhđulâšvuotâ toos, mestâba paldettij. ¶ Sämiseervih ¶ čäcievni.....33, 105 ¶ Jáákup nievdâm ¶ kulttuur ovdâsteijeiguin ¶ kalga leđe ruokkâd. ¶ MATT. 22: 15 – 22 ¶ - ohtâvuođâtoollâm sämimáttááttâs uárnejeijee kieldáid, staatâ máttááttâshaaldâšmân já tave-eennâmlâš uábbiorgaanáid, ¶ almottâm, et säämi kielâlaahâ ij taid kuoskâ. Ciälkkámušâst Korpijaakko-Labba iävtut, et säämi ¶ Ko pelikyeimi lii kavnum, lii pessim vuáru. Iänááš čäcilodeh huksejeh piervâlis enâmân riddošadoi suáján. Piervâl puáhtá leđe kobđoo miehtâ rido aldasijn. Motomeh šlaajah huksejeh piervâlis valmâš luámán tâi lodevuovdân. ¶ mast muorah čáppájii ¶ kuovdijd < kyevdi = kyykäärmeisiin < kyykäärme 61 ¶ Muu eeči já čeeci láin pivdoalmaah, pivdijn riävskáid tälviv kielâiguin, kuálástáin já láin suoi puásuipargoin-uv. Issá-čeeci aasâi mii perruin oovtsaajeest. Sun lâi še iäljár pissoin pačâliđ riävskáid čohčuv pievlâ äigin. Soorvâid, keeđhijd, riämnjáid, čiävráid já peciluudijd sun še piivdij, kuudij sun oovtâ kuobžâ-uv. Na tot lâi luándulâš äšši, ete muoi kaandâžeh halijdáin še älgiđ pivdoalmajin. Mun lijjim jutâlâm čeesi fáárust meecist ko sun eelij togo alda uárreid já riävskáid paaččâlmin. Motomin kuoddim suu piso, pisso lâi ennuu kuhheeb ko mun já motomin ožžum pääččiđ uárree tâi riävská, tievst pivdohaaluh lasanii. ¶ – Tiervâ, Heikkâ eeđâi vyeligâš jienáin. ¶ Raavâdviäsu Galla ¶ kielâhäämi tärhistem maŋa. ¶ www.kopiosto.fi/. ¶ Nuorâirääđi uápásmuumin Euroop rááđán. Kooveest čižetpeln: Nils-Heikki Paltto, Inka Nuorgam, Elli-Marja Hetta, Saara-Maria Salonen, Laura-Maija Niittyvuopio, Hannu Kangasniemi já Tuomas-Aslak Juuso. ¶ nahkijâš.....48 ¶ Sämimááccuh koveráiđu ¶ Lahtos 6: Elina Helander-Renvall já Inkeri Markkula (2011): Luándu maaŋgâhámásâšvuotâ já sämmiliih ¶ Jieškote-uv ahasijn čokkânâm juávhuh: ¶ Niila Rahko, saavâjođetteijee - värijeessân Mikkel Näkkäläjärvi ¶  diftong Čuákkimvisteest juvâstâhvyebdimvuoigâdvuođah. Čuákkimviste 2=Násti. Čuákkimviste 1=Silba . Čuákkimviste 1+2 ovtâstittum=Silbanásti. ¶ puurki spuákuttem suormáin ¶ Jávuttemesvuotâ 3, 41 ¶ – Mun rähistâm tuu, västid Ánná-uv, maid sun muidegin, hyenes kielâtáiđoin. ¶ 11. Sämikuávlu já ärbivuáválij iäláttâsâi eellimvuáimálâšvuođâ turvim ¶  ákku troolar . Kuálástustamppâ, mii kiäsá trooli ađai nyeti maajeeld. Vrd. trooli. ¶ - Pärni riäpu, lah-uv tun aaibâs niälgum? Oroh lemin nuuvt ruoinâs-uv! ¶ - Imppa, kiännäppä hevoses! ¶ s. 164 ¶ Kooveest nuorttâsämmilâš nieidâ Sara Wesslin. ¶ 3. Noomât káártán ¶ Pottáákpiäldu kalga vistig kendiđ , ovdil ko siemâpotákkijđ puáhtá kalveđ . Kalvem maŋa taid kalga luávdiđ muldijn. Ko potás kaalih láá šoddâm mottoom muudon, te taid kalga muldiđ , vâi šaddeh váhá čieŋâlubon mulde siisâ. Keessiv potáspiäldust kalga renskiđ ilâskijd . Čohčuv piäsá potákkijd kiškođ . ¶ Puško ¶ PLÄSK! ¶ njuovvâmpuásui, -poccuu = teurasporo ¶ kuáivuđ skáálžuid... ¶ Euroop uássin maailm . . . . . . . . 24 ¶ Suomâst sämmilâšvuotâ lii miäruštâllum sämitiggelaavâ kuálmád ceehist (3 §) já ton válduvuáđustâssân lii sämikielâ. Laavâ mield sämmilâš lii olmooš, kote ana jieijâs sämmilâžžân toin iävttoin, ete sun jieš teikâ aainâs-uv ohtâ suu vanhimijn teikâ ááhust já äijihist lii oppâm sämikielâ vuossâmuu kiellân. Suomâst sárnuh kuulmâ sämikielâ: tavesämi-, anarâš- já nuorttâlâškielâ, moh láá puoh uhkevuálásiih. ¶ – Ko toos šadda räigi, eeđâi Marttin. ¶ – Iä innig kuuđâlov ihásiih neevti puárisin. ¶ Pargoravvuuh: ¶   Kállá kaandâ lávgum já piemmâm ¶ láá kavnum morfeemtääsist. Smavvâ iäru kuittâg kávnoo: KT92 oovtâlovo ¶ Kaaraim suoinijd kiälkán nuuvt ennuu ko ležžeem čahâdâm já vuolgijm maasâd syeinikuormijn. Syeinikyermi juuđij keppisávt, ij ennuu eenâb tiäddâm ko kuárusingin. Juuđijm alda rido já paijijm vala maŋgâ riävská, toh iä poollâm syeinikyermist iäge kirdelâm, luoštii aaibâs alda puáttiđ. Mun-uv peessim pääččiđ já finnejim muáddi luámádâs. ¶ Huolâttem 4, 13, 25, 29; 7, 20 ¶ Unna Junná aalgij ive 2007 ¶ b) Čääli ruuvdun 3, maid meid taarbâš, vâi loppâpyevtittâs šodâččij. ¶ vaareeh - varehât ¶ – Jáhá. Tunhân lah ilolâš. Leppee vissâ koddám eijijn ennuv šaapšâid, ko kuálásteijee lavluu-uv láávluh, ákku iätá. ¶ Sämmilâš siärvádâhvuáháduvvâst iä lah ärbivuáválávt čovgâ suhâpelij mield juohhum pargoh teikâ árvuciäkkádâh. Sehe nisoneh, almaah já päärnih láá uásálistâm puásuituálust paaimândmân täsipiälásávt. Puásuituálusämmilâšsiärváduvâin suhâpeeliroolih algii sierâniđ táluaassâm mield. Majemuuh sämiperruuh värrejii Viestâr-Laapist pisovâš táluasâmân 1960-lovvoost joskâmáin pirrâihásâš kuátijotteem poccuiguin. Puásuituálust paimândem lâi vistig čokkânám almaid, mutâ moottorkielhâ já muávloo anon väldim mieldi ain eenâb säminisoneh láá meid álgám váldutoimâlâš puásuituállen. Veikâ eidusâš paimândempargo lii čokkânâm almaid, nisoneh láá uásálistâm já uásálisteh ain aktiivlávt puásuituálu jyehi-ivvááš tábáhtusáid já omâsteh meid poccuid. Puásuituálu haldâttâh- já toorjâvuáhádâh ij toovâ máhđulâžžân tom, ete maaŋgah siämmáá perrust hárjuttiččii áámmátlâš puásuituálu já maŋgii oovtâ puásuituállest láá ubâ perruu poccuuh paimândemnáál. ¶ Savannist puoh raavâd kiävttoo tárkká, meid rááđuh. Putestempartioi tooimâst hietih puohah, ko toi áánsust taavdâi vijđánem kiäppán. Leijonij pivdám salâsijd vähtejeh maaŋgah rátuporreeh, tegu káránâskuáskimeh, hyenah já marabuh. Káránâskuáskimeh koceh kuávlu sodâstâlmáin ton paajáábeln. Ko ohtâ kávná raavâd, te iäráseh-uv láá forgâ tobbeen. Hyenah láá rátuporreeh, mut pivdeh uási ravâdist meiddei jiejah. Toh kuleh iijâ jienniimussáid elleid: káđáldittee kihestem tâi hirmos olvom. ¶ Ijjäävri Mujoh lavŋekuáđi ovdiibeln J. E Rosberg kirjeest Lappi ivveest 1911. ¶   – Kii tun lah? ¶ Ton kuávlust lijjii kuáđutteijeeh iho olgon vahtiimin iälus. Fakkist sii oovdâst čuážui Hiärá eŋgâl, já Hiärá kirkesvuotâ pirâstitij sii. Paimâneh palaskii, mut eŋgâl eeđâi sijjân: ¶  láá Puško kulá luosâkuolij pajelaahkon, eidusâš luosâkuolij já kuorekuolij náálá. ¶ 35. Rávásmâmahe ¶ – Ijhân taat ohtâ puttâl rijttám moossân! Kiinii tieđij, et kost juhâmuš finniiččij lase, mut tohon lii muáddi penâkkullâm mätki. Taksijn toho ferttee moonnâđ, mut kest ličij ruttâ. Ko ruttâ ij orroom kavnuumin, te Anita kiesâi kieđâidis Juná čiäpáttân, já eeđâi: ¶ Mun lijjim muu skippáár sáátust. Muoi moonáim Limingan. Tobbeen muu viežâi muu stuorrâviljâ Alavieskan. Mun lijjim muu stuorrâviiljâ kulen mottoom ääigi. Já mij moonâim hiäppušijn raccastiđ. Päivi raccastij hiäppušáin já mun raccastim ponijn. Päivi lâi tijlám raccastemtiijme já munjin meiddei. Talle poođij tot peivi, kuás koolgâi vyelgiđ Avelân pááikán. Já talle muoi eijjijn moonáim Oulun. Tobbeen mun lijjim mottoom iijâ. Talle mun poottim pááikán Avelân. Mun, enni, já Ilpo moonâim möökin. Tobbeen lâi nuuvt liegâs, ete mun vuojâstim. Mun lam suuhâm kárbáin já uággum kuolijd. ¶ (Pevdikiirján lahtemnáál šaddee algâalgâlâš kulluuttâsân merkkejuvvoo:) ¶ Algâaalmug ¶  sujâttem, – Vuáskuneh láá uáli táhtáás kyeleh, máttáátteijee ravvij. Taid kalga várugávt puurrâđ, jis taggaar sáttoo koddeđ. Mudoi vala kyeletäävtih tarvaneddeh čuddui, já tot ij lah meendugin njobžâd. Motomin kárttá talle vyelgiđ aaibâs jo njobžâtuáhtárân. ¶ Ante mielâst Elmer lâi čohhoom jyehi syeinipittáá kuittâg-uv kulmii ovdilgo sun mahtnii tuhhiitškuođij taid. ¶ Jeesus pyereed ¶ RUÁSSUD-TUÁRRÁST ĐĐĐĐĐ ¶ 5. a. Muštâl kuuvij A já B vuáđuld kuumpij pivdomaađhijn. ¶ 40b oovdel-maajeeld kieškâ já peljikeeči luoddiistum ¶ Sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs Suomâ škoovlâin 2013-2014 ¶ Jeesus eeđâi: “Piälušteijee, Pase Jieggâ, mon Eeči muu noomâst vuolgât, máttát tijjân puoh já maaccât mielân puoh, maid lam tijjân sárnum.” (Joh. 14:26) ¶ anarâškielân ive 1992 maŋa rahtum jurgâlus. Uálgisbeln láá merkkejum vuottumkeerdih ¶ Kyelipiivdost kevttih pyerrin tiäđuid kuolij eellim- ¶ áimuvuovdâ ¶ Keitele D4 ¶ toimâtteijee, musijkkár ¶ luusâ njuškiistâlâi uccâ ruopsisradde. ¶ Kymijuuhâ D5 ¶ s. 190 ¶ Šado kevttimist ij lah ennust maid mainâstiđ. Myerjih láá mávuttemeh, masa juo lustottemeh. Tanen vaarâ nommân-uv lii nobdum pennuujuŋŋâ. Mut maidba párnááh iä smakkiistâlâččii, nuuvt pennuujuuŋâid-uv. Toh iä lah varâliih puurrâđ iäge lah mirhâliih. ¶ – Lii olmooš-uv eeleev. ¶ – Mitä emäntä puhuu oravista? ¶ äggee = koukkupuu ¶ Sämmiliih kirhoost -seminaar 4.2.2012. ¶  ‐sáánán Subjektin škoovlâst já mediast Petter Morottaja ¶ – Mááláškyettip talle! Matti eeđâi. – Lii-uv tääbbin ollágin čääsi? Jis ij toidel penssel távjá, te iivneh siäháneh. Loopâst toh puoh láá tevkisruškâdeh teikkâ ránáseh. Stáálu tomâlij viežžâđ iäbbár tievâ čääsi. –Taat lii tijdâčääci! tot touhustij. – Tijdâčääsist lii taggaar tijdâ, ete tast putásmuvá. Čääci tuše tuálvá. Lam káidám tom maaŋgâ iäbbár tievâ! Kaandah povvustáin. Vâi aaibâs tijdâčääci! Jukká poosâi stáálu seibitiepi, puánjustij tom fiskis iivnán já kuárŋui ollâgâsân railasij oolâ mááláđ. Puohah lavluu oovtâst suotâs ivnelavluu: ¶ Kävppitaampâi pyevtittâs 2004 (1 000 ¶ Majemui peeivij ääigi must lâi taggaar tobdo, ete tääl ličij äigi jo moonnâđ ovdâskulij. Muu majemuš hostel lâi tuolvii, jiemge mun perustâm eres ulmuin tobbeen. Sij lijjii nuorah, iäge tiptám muu uáđđiđ talle ko halijdim. Jiemge mun sii. ¶ * Čuákkimfaalâdmeh. Luuvâ lase. ¶ - Mun rovvim kuohtii, mut kužžim ohtii “Minä kaaduin kaksi kertaa, mutta kusin kerran” . ¶ Huksimhaahâ já arkkitehtuurkištodem: táluhovdâ Tanja Rytkönen-Romppanen, Seenaat-kiddoduvah, puh. 040-573 7006 www.senaatti.fi ¶  sämikuávlu Sämitigge/ säämi muusikkuávdáš ¶ Säämi kulttuurkuávdáš Saijoos tiilijn láá Laapi kuávluhaldâttâhvirgáduv AVI čuovviittâstooimâ pajetärhisteijee toimâtileh. Čuovviittâstooimâ pajetärhisteijee pargoid Laapi kuávluhaldâttuv toimâsyergist kuleh el. sämikielâlâš máttááttâs já sämikuávlu vuáđuškoovlâ já luvâttuv uáppei vuoigâdvuođâtorvoääših. ¶ já kyeleh já lodeh já puoh eres elleeh. ¶ Don ¶ Kielâpiervâl ¶ - Jiem lah vala iällám tom keččâmingin, jis uáivildah muu uáppeeviste. Uážum tom esken puáttee ohhoost. Koolgâm vala eelliđ koijâdmin, kuás finniim čovduid. ¶ 180A Ores ruošânjuámmileh kištodeh kiđđuv. ¶ 79 ¶ - Táin sáttoin mij lep tobbeen suullân tiegu neelji peeivi siste, mut mij kolgâp ain motomin orostiđ. Já täst puátá val hyeneeb eennâm, kost ij peesâ ige uážu väzziđ návtkin jotelávt. ¶ Säämi kulttuurkuávdáá uđđâ nommâkišto ¶ – Šapšâ lii kal šiev kyeli já kuávžur meid, mut njäävist ij lah moossân, ko tuše mälisin, äijih čielgij. ¶ – Na nuuvt, tääl te taat lii pyeri, Elmer pahudistij fakkist já keejâi tuđâvâžžân čuoppum sino. ¶ Čájáttelleeh: Beaivváš-teatter fastâ čájáttelleeh Egil Keskitalo, Áilloš já Svein B. Olsen, eres čájáttellen lává Sarakka Gaup já Leammuid Biret Ravdna. ¶ Šnjirgooh ¶ Vijđodâh: 65 300 km 2 ¶ Skammâmáánu ¶   Ante iätáduuškuođij já smietâi ohtuunis: ¶   c. Kost tuu sárgum virdepirrâdâh finnee šleeđgâ? ¶ Nuuvt tegu ovdebáá-uv čoovčâ, mist lâi oppeet uđđâ máttáátteijee, kiäs adelim tuođâštussân, muštâlim jieččân noomâ, jiemge innig poollâm, et sun vávjáččij “Huoltaja” vuáláčáállus, ko ovdebáid ij lamaš ubâ uáinámgin. Jis sun viärdádâlškuáđáččij taid, te sátáččij vävjiškyettiđ, et vuáláčällee ij lah siämmáš olmooš. Lijjim uáináh oppeet čälistâm iäččán noomâ “Huoltaja” sajan, tegu lijjim toohâm jo maŋgii ovdeláá-uv, ko iäččám ij lam ubâ uáinámgin muu tuođâštus. Tađe ovdil lâi uábbám Ailâ Váábu huolâttâm iäččán noomâ čälimist neelji luuhâmpaje ääigi. Mii uđđâ máttáátteijee vaaldij tuođâštus vuástá, kijttâlij já tuáivuttij pyereestpuáttim čiččâd luokan já nuuvt čohčâluuhâmpaje aalgij. ¶ SomBy ¶ Aanaar viestârist nuortâs ¶ uáinust, mutâ vuod hyeni nube uáinust. (Ingo 1990: 96–100.) ¶ MECCI FÁÁLÁ ELLEID SYEJE JÁ RAAVÂD ¶ Ááná mielâst Heiháin lâi suotâs tánssáđ. Jiešalnees čuuvtij hitrub ko Hanssáin mottoom äigi tassaaš. ¶ Maid jurdevetteđ Aino västidiđ? ¶ Kielâ já identiteet ¶ – Lah-uv kuullâm maiden imâšjienâid, tegu kiästnii ličij lamaš hirmâd stuorrâ eeti? Taggaar etipárgádem kullui eidu tääbbin kulij. ¶ pieggâvyeimilájádâs = tuulivoimala 72 ¶ ryevdikuálááš ¶ Luuvâ ubâ tiäđáttâs já ohjelm täst: Koltansaamen kielen ja kulttuurin konferenssi Sajoksessa 14.-15.06.2012 ¶ Mön C3 ¶ 62 ¶  ohtâvuođâst – Na vissásávt-uv! Kuáski kijttâlij. Mist lii purrâmuš tääl ubâ táálván, já esken huolâttim tast, maht mij piergip kuhes täälvi purrâmušâi peeleest! Ennuv kijttoseh! ¶ 8. Etiopia 95 ¶ 158 ¶ 8. Uđđâ-Seeland 15 430 ¶ Uáivilin lâi läjidiđ 1900-lovo aalgân ollee suuvâi já suhânoomâi miniatyyreellimkeerdijd. Ihetuhháát majemuu ihečyeđe historjá jorgálduvah merhâšii anarâšâi, perrui já suuvâi historjást aaibâs uđđâ lađâstuv. Tondiet mainâseh noheh 1900-lovo aalgân. ¶ Tääl tun-uv peesah kuovlâliđ Hirškiihâ, Myerji já Maati elimân. Keččâl liijká vistig, et uáináh-uv tun stááluid. Čarvii čoolmijd kiddâ já laađâst. Tastmaŋa leehâst čoolmijd. Maid tun uáináh? Muštâl, mon hámásiih Hirškikkâ já Myerji lává. Pyeri, tun-uv uáináh Hirškiihâ já Myerji já nuuvtpa tun peesah luuhâđ Hirškiihâ já Myerji mainâsijd. ¶ Heikki Paltto, I värisaavâjođetteijee ¶ Saijoos lekkâmeh 2012 ¶ Välliluudijn piehâin lii puoh älkkeemus tubdâđ. Jis ij eidu olgohäämi, te jienâ peeleest kuittâg já eromâšávt pessimääigi tot piähu pastelis já kyeddilis jienáin, jis olmooš liihâd veikkâ kilomeettergin aldeláá piehâin pessimmuorâst. Kirječällee já biologi Pertti Koskimies mieldi suomâkielâlâš nommâ puátá anarâškielâ noomâst (oho luándujienâ radiost 28.8.2011). ¶ 2) et sun lii taggaar ulmuu maajeeldpuáttee, kote lii merkkejum tuodâr-, mecci- tâi kuálásteijeesämmilâžžân eennâm-, viärukyeddim- tâi jieggâkirjeest; teikkâ Sämitige uáinu mield EU kalga ovdediđ tooimâs algâaalmugvuoigâdvuođâi oovdedmân meid sispolitiikâst. EU kalga systemaatlávt teivâđ já kuullâđ sehe ráđádâllâđ sämitige já SPR aašijn, moh vaikutteh sämmiláid, vâi finnejeh eromâšávt algâaalmugáid já sii vuoigâdvuođáid kyeskee miärádâstohâmân rijjâ, tiätun vuáđuduvvee munemietâmâš. Sämitigge pivdá, ete EMRIP kiddee huámmášume EU roolin algâaalmugjulgáštuš já algâaalmugij maailmkonferens loppâäššikirje kenigâsvuođâi olášutmist. ¶  koolgâ Njuámmil ¶ Naavdâš eellimstâd, toin ko tuu elimist iä iäráseh pyevti navdâšiđ. (E. Paasilinna) ¶ HYELKKIVUOT ¶ Biologia uásist oopah uđđâ iäláánšlaajâid sehe uážuh tiäđu ulmuu biologiast já tiervâsvuođâst. ¶  ahheev Pilvi aalgât ollâopâttuvâst ¶ lieggâvorrânääli 21 ¶ - Tuostah-uv tun uáđđiđ muin siämmáá loonjâst? Ánná koijâdij Heeihâst. Tuon sohvá alne ij lah pyeri uáđđiđ, jiemge višâččii moonnâđ Kaari loonjângin uáđđiđ. ¶ Ko Jeesus lâi puáttám Kapernaumân, mottoom čyeđeuáiv'almai poođij suu kuuvl já táátui sust iše eeđân: ¶ Sämitigge 2006:4. ¶ sämikielâ uápui tuárjumân. Škovlimmáhđulâšvuođâin já kielâtááiđu vaikuttâsâin pálkkátmân kalga aktiivlávt tieđettiđ pargeid. ¶ * DJ palvâlusah el .Dj Stuorraguoika ¶ Tansania G5 ¶ pargoäigistis sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođâi oovdedmân. Sämitigge kalga leđe toimâinis jieijâs ¶ Peivee ferttee pieijâđ ¶ Jurduinân juuttim suulân kulmâlov ihheed majaskulij, ko jieččân eeči já äijih jaamijn. Munjin muštâlui talle, et eeči já äijih láin moonnâm aalman. ¶ Mii savehijn lijjii nuárjunähki lääbžist pieijum váárvuh já čuoigâmkamâgin lijjii kálluheh tâi njuppâheh, main lijjii storgâ njuuneh ete cuápcánii pyereest saaveh váárvuin. ¶ Sopâmuš artikla 1 lii siämmáálágán KP-sopâmuš 1 artikláin täähidmáin návt almugáid jiešmeridemvuoigâdvuođâ. ¶ Suomâst tuárvi, veikkâ ¶ ‐   sierâdiđ miigijn? ¶ čäcitikká reimari ¶ Suomâ sämmilijn lii vijđes hiäimuvuotâ- já ustevvuotâviärmádâh rasta väldikode raajijd. Suáđih, staatâi raajij kesimeh já naaijâmeh láá juáhám suuvâid maaŋgâ sierâ staatâ kuávlun. Nuubij staatâ kuávluin ässee huolhijd teividii ovdil tááláá ääigi masa tuše markkânijn já eres siärvuslâšlijn tilálâšvuođâin, tääl ohtâvuođâ toollâm lii älkkeeb. ¶ – Piejâ huápust ton kiälláruuvsâ kiddâ! Siäsá kočoi Kuáski. ¶ vielgâdâsaamnâs.....97 ¶  Adveerbah Adveerbah Avdâgâsah putesváimuliih: sij uážžuh uáiniđ Immeel. Avdâgâsah ráávhu rähteeh: sij uážžuh Immeel päärni noomâ. Avdâgâsah laa toh, kiäh vanhurskesvuođâ tiet váinuduvvojeh: sii lii oolmij väldikodde. ¶ pygálys = poroerotus ¶ – Na njäälgis mis kal lii lamaš tot seibifáškoo mielkki. ¶ Pyevtittâs: Sämitigge 2008 ¶ ohtâvuotân oroččij sopâmin vala pyerebeht verbâ vyejettiđ , mon sun lii kiävttám nube ¶ Haukiputaa paješkovlâ: Ola Mihkku Länsman (tavesämikielâ) ¶ Miami 23.6.2007 ¶ Ihe tassaaš čaallim vuorâččâsâst já ton “haddeest” . Tallehân vuorâččâs časkâdij ubâ Avveel kylá čuovâid mottoom ááigán ko parttâšui šleđgâmundee oolâ siäivudijn já kuorbâi toos. Taan mainâsist lii nuuvtkočodum luholâš loppâ, veikkâ saahâ lii-uv haddeest – uárree haddeest. ¶ Ko riemnjis ooinij, et kuorgâ ij puurrâm maiden, tot huolâstui já ¶ Koddesäpligeh já muoldâgeh láá lamaš hirmâd ennuv moonnâm täälvi já eenâb vala moonnâm keesi. Ubâ täälvi já keesi toollim säpligpivdusijd jieččân táálu seinipiälláin já salâsin toh čoggâšuvvii vissásávt čuođij mield. Ij tain muoldâgijn já jutteseelgijn liččii munjin mudoi hemâdâs, ko must ij lah pottáákpiäldudin, mut ko toh kuárŋuh tuohu koskâkáátun já riggeerejeh tobbeen. ¶ laavâ ¶ čäcievni vesihämähäkki ¶ – juávulâš roppâ ¶ Luándusuojâlemasâttâsâst luvâttâllum eromâšávt suojâlem tarbâšeijee šlaajâi tiettumsaje puáhtá suojâliđ tuššâdmist já hiäjusmitmist (luándusuojâlemlaahâ 47 §). Kuávlulâš pirâskuávdáš miäruštâl miärádâsâstis tiettumsaje raajijd já addel miärádâs tiättun vijđoduv omâsteijei, teikkâ haldâšeijei. Kiäldust puáhtá luánduhämisuojâlus náálá uuccâđ spiekâstâhlove kuávlulii pirâskuávdáást. Jis spiekâstâhlope ij mieđettuu já miärádâs puáhtá merhâšittee hemâdâs eennâmomâsteijei, teikkâ sierânâsvuoigâdvuođâ omâsteijei, puáhtá sun finniđ staatâst olesmiärásii koloruuđâ (luándusuojâlemlaahâ 47 § 3 mom. já 53 §). ¶ Ovdâsijđo ¶ – Keejâbâ! Tot fáálá täid kuolijd! ¶ Eijijn laavijm eelliđ koldemin suuvân Mudusnjaargâst Liisá Joovnâ kuvlân, tobbeen vaaldijm nyeti kárbás já suuvâim njaargâ pirrâ tohon Kiäinuluohtân. Tohon lâi viehâ kuhes mätki suuhâđ. Ko kiergânijm koldemist, te suuvâim Mudusnjaargân, juovijm kuolijd já nuuvt ejijnân suládáim pááikán Kaamâsân. Tot kale lii vises ete máttájim suuhâđ já ááiruid rähtiđ. Ij taan ääigi olmooš määti ubâ jurdâččiđgin tom pargomere já taid pargoid maid talle kaartâi porgâđ. Ijge taat lam áinoo tohe keesist. Talle ulmuuh purrii ennuu kuolijd. Mii perrust lâi alnaan-uv uccâ nuátáš jis halidijm vorâs kyele, te toin lâi älkkee finniđ. Čunoimiellist lâi kiällár, kost siäiluttijm kuolijd. Kalehân toh kyeleh kiäsáduvvii, mutâ mij leim hárjánâm purrâđ kiäsádum kuolijd-uv. ¶ Avveel paješkovlâ: Sara Nuorgam (tavesämikielâ) ¶ Matti Sarre vittád koddepeelji Pänituoddâr palgâsân kullee Pähtijäävri pygálusääiđist. ¶ Lasetiäđuid pargoost addeleh proojeekthovdâ Marko Marjomaa 050 438 2484 já kielâtorvočällee Siiri Jomppanen 050 493 9018. ¶ kiccimtivre ¶ Olthuis, Marja-Liisa 2007: Anarâškielâ iäláskittem tutkâm já puátteevuođâ visioh. — ¶ Keessiv 2007 valmâštuvvim Kuovdâkiäinu säämi ollâškoovlâst, mast čođâldittim kuulmâ ive journalistlinjá bachelori já lasseen sämikielâ approbatur. Valmâštume maŋa lam iänááš porgâm YLE sämiradiost Anarist sämikielâlij tv-uđđâsij toimâtteijen. Lasseen lam freelanceristám Kiirunast SVT uđâsreportterân já meid galdu.org-nettisiijđoi peivideijen. Majemuš stuárráb proojeekt nuuvâi kiđđuv 2008: talle uárnejim sämmilij uásálistem Arctic Winter Games 2008 tábáhtusân Yellowknifân, lijjim Säämi juávhu Chef de Mission. ¶ Tuhtuuh ¶ Uccpárnáá Vuoli Ilmar ¶ eenikielâliih, mutâ vala 1960-lovvoost jurgâlusâi čuosâttâhkielâ lâi jurgâleijeid ¶ Komitea loppâjuurdâpuáttuseh já avžuuttâsah (eŋgâlâskielân) ¶ anarâškielâsâš ráámmátteevstâid puávtáččij jurgâliđ kreikâkielâsâš algâteevstâ saajeest ¶ c. Kotemuu Aasia stuorrâkuávlust láá stuárráámusah suáluikuávluh? ¶ 4. Ruoššâ 132 ¶ 10. Jyrävä hiäŋgušalde mieldi kalga jotteeđ kuuloold. Ovdánâh kyevti čuávvoo spellâmkerdijn tuše oovtâ ruuvdu häävild. ¶ Väzzilistii ucánjáhháá, čuožžidij Peeivih-Vuáláppâš, ciälkká kuoimijdiskuim: ¶ Čuákkim lâi eidu älgimin, já puohah čokkájii jo sajestis. Mun tuámittim saavâjođetteijee kuuvl, mulijdim addâgâsâid masa jo maŋŋaanmist já koijâdim, kolgim-uv väldiđ jieččân tiättur vâi tuhhiiččij-uv muštosäggi muu sahâvuárun. Sun halijdij säägi, mut fakkist muštim, et jiem lamaškin kopijistâm jieččân sahâvuáru sáágán. Luhhoost muu sahâvuáru lâi eskin nubben, nuuvt et vuossâmuu sahâvuáru ääigi puohtim lekkâđ tiättur jeđe kopijistim vala tiätuvuárhá. Must lâi luhhoost muštosäggi jieččân Avveel viste čovduin kiddâ, já toh lijjii fáárust. Pargoskippáár sáárnui sämikielâin já toi tiileest. Äšši lâi luhhoost uápis, jis veik pottii-uv koččâmušah. Ko sun lâi kiergânâm, lâi muu vuárugis. Tuámittim saggijn sárnumstoovlin jeđe finnejim maašin joton. Algâttim. Muu jienâ lâi mahtnii hiäjub ko táválávt. Ko lasettim volyymi, jienâ oroi nuhâmin já čuddust čuágui ilgâdávt. Sahâvuáru tolâdijnân tubdim jieččân epivisesvuođâ – mottoom eres suujâ tiet ko ääši tiet. Váiván pusseer! Oinui-uvsun muu puserist vala mihheen epitáválijd? Jiem kiergânâm tomgin innig tutkâđ. Kolgim-uv mahtnii pieijâđ kieđâ tuolvâ saje oovdân vâi maht? O-o sittágin ton taksialmaa... Keččâlim tast siämmást tärhistiđ jieččân tile. Siämmáá ääigi kuullim jieččân sárnumin. Čaittim motomijd kuuvijd. Oinim kuldâleijeid nuáigutmin uáivis. Sij lijjii kale kuldâlmin já čuávumin. Kuullim kuittâg-uv jieččân celkkimin olssân, et jiem kolgâm leđe liijgás nánnáá taan sahâvuáru ääigi. Kolgim leđe kriittisâš, kolgim čielgiđ... Mut nube tááhust jurduuh lijjii ain puserist: tom ko keejâi aldeláá, te tot lâi vala-uv ucánjihhii njuoskâm! Mahtsun täälgis? Oinui-uvsun tot njuoskâ saje mon kuhás? Täsitiädu uuccâm sahâvuárust já pusseer smiettâmist oroi lemin vaigâd. Mahtnii kuittâg luhostuvvim čokkiđ jurduidân loopâ sahâvuáru ááigán já vájáldittim puserân-uv. Sarnum jieččân ääigi tievâ. ¶ Šišne - sisnanahka ¶ suilodeh joskis, sijvuus tansâinis ¶ 2. ¶ K esipáárnáš 54 ¶ Vuolli-äijih luámáneh ¶ Luánduhäämi suojâlemmittomereh turvâstuvvojeh luándusuojâlemlaavâ vuovijgijn. ¶ Palhâšume juáhhoo sämiaašijn västideijee ministerij já sämitigij saavâjođetteijei ohtsâš čuákkimist árvuštâllâmkomitea iävtuttem kirjálâš agâstâlmij vuáđuld. ¶ Karpaateh . . . . . . . . . 34 ¶ Ko Helsigist láim uáinám helsiglii jotolâhruuhka, Amsterdamist hollandilii -ruuhka, te tääl oinijm ameriikkalii jotolâhruuhka, ko vuojijm Sain Paul- já Minneapolis-kaavpugij kooskâ máádâs. Poođij vala hirmâd korrâ äijihuáhti oolâ nuuvt, et tot vala hitodij jotteem. ¶ Matti Palosaari ¶ Luuvâ lase ¶ Mun  puurrim  váhá  leeibist. ¶ 2. Jurgâlus. Taan veerstâ anarâškielâsâš versio spiekâst KR92 morfeem- já ¶ 77 ¶ 1. Nuorttâmeerâ čääci lii vettâ muáručääci. ¶ Hahâäigi lii 6 mánuppaje já haavâ meriáigásâžžân proojeekthovdân pálkkááttui hum.kand. Hanna Mattila 28.3.2011 rääjist. SáFá ovdâčielgiittâshaavâ uáivilin lii čielgiđ kielâkuávdáá vuáđudem- já ruttâdemiävtuid. Ulmen lii rähtiđ čielgiittâs ohtsâštave-eennâmlii sämikielâ tutkâm- já áámmát/reesuurskuávdáá vuáđđudmân já rähtiđ Interreg -jotkâruttâdemucâmuš kuávdáá keččâlemhaavâ várás. Ovdâčielgiittâshaavâ olesbudjet lii 45 385 € já válduruttâdeijeeh láá Interreg IV A Pohjoinen, Troms fylkeskommune, Länsstyrelsen Norrbotten já Taažâ sämitigge. ¶ 10B Hiŋgâlnavittist kuusah láá kiddâ já juáhhást lii jieijâs saje. ¶ EELLIĐ ČÄÄSIST? ¶ ● hurgeeh ● ¶ Seminaarist kessii Euroop rááđán já ton torjui Ruošâ sämmiláid já Taažâ puásuituálu turviimân. Euroop Rääđi vaaldij seminaar viestâ tuođâlávt já sämmiliih finnejii lopádâs, ete Euroop rääđi vuáju taan tilán. Euroop rääđi raasism já soováášmettumvuođâ vuástásii komissio (ECRI) saavâjođetteijee Christian Ahlund muštâlij ECRI adelem avžuuttâsâin Suomân, Taažân já Ruotân. ”ECRI lii avžuuttâm, ete Suomâ pehtilit tooimâid sämikielâi iäláskittem várás, sämikielâ máttááttâs ovdedem várás já säämi kielâlaavâ olášuttem várás. Suomâ virgeomâhááh kolgâččii meid riemmâđ toimáid vâi lasetteh almos tiäđulâšvuođâ sämmilijn väldiaalmug kooskâst nuuvt máttááttem ko kampanjai vievâst; Ahlund tiäduttij. ¶ Ko Mikkel lâi Vaasast oppâmin, sun seervâi uáppeeseervijd, lâi mieldi Suomâ Säminuorah ry stiivrâst já kiäsuttui politiikan. Tiäđulâšvuotâ lasanij já sun huámásij, et aašijd puáhtá vaikuttiđ, jis miinii ij lah riehtâ. Mikkel tooimâi ive 2014Helsigist Suomâ uáppeekudij littoost – SAMOK ry:st värisaavâjođetteijen, kiän pargon lâi vaiguttiđ škovliittâmân já uáppei aašijd tuálvumáin saavâ ovdâskoodán já ministeriöid. Tobbeen sun oopâi maht miärádâsrähtim tuáimá já maht pyehtiđ jieijâs aašijd oovdân sehe mon tehálâš lii valmâstâllâđ aagâid pyereest. ¶ Kove: Ilmari Mattus ¶ Naŋŋâjävri = Nangujärvi ¶ » ¶ – Lam eidu varrim, já kyevti oho keččin varriim vala uđđâsist. ¶ 3 Tuuđhâ oppâkirje kove 102A já vuoluupiäláá sárgus. ¶ MARTTIN ČUÁRVIHIÄRRÁ ¶ Njobžâ?” ¶ Kuobžâ lii styeres, mutâ ij aaibâs nuuvt styeres, ko mainâseh mielâstis táttuh kuvviđ. Maaŋgah ulmuuh láá mainâstâm, et sij láá koddám, teikkâ aainâs uáinâm, teikkâ majemustáá vala kuullâm mainâsijd paijeel 300 kilusijn kuobžâin, maid kiinii ličij koddám. Naa toh láá toh kuobžâmainâseh já sättih leđe mottoom uásild tuođah-uv, mutâ tuotâäšši lii kuittâg tot, et puoh stuárráámuš Suomâst kuddum kuobžâ, mii lii še meid viekkejum, lii njuovvum Tave-Kärjilist 1962 já tot teedij 230 kiilud. Táválávt ores rävis kuobžâ lii tien ulâttâskuobžâst aldasáid 100 kiilud keppisub ađai tiäddá suullân 120 kiilud. Niŋálâs kuobžâ tiäddá vuálâ 100 kiilud. Tave-Amerik kuobžah kale teddih paijeel viđâčyet kiilust-uv, mutâ toh láá-uv tobbeen. ¶ Cevzim iimâš ¶ Njuámmil ¶ Sämitige škovlim- já oppâmateriaallävdikodde meridij taaiđâtábáhtus peivimeereest já sämmilâš teemast čuákkimistis 17.6. Lasetiäđuid taaiđâtábáhtusâst almotteh čohčuv. Škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh tuáivut puohháid šiev kesiluámu! ¶ 2. a. Čuujoot njuoláin kován, mast uáiná, et čuhčá lii kihâmin. ¶ Nuorttâmeerâ pajaldâsčääci penttâ tuáldá eellim, ko tobbeen láá luhâmettumeh siemin tiäpuh. Planktontiäppoid kullee čuovjis -, ruánáá - já tinnotiäpuh lassanškyeteh tállán kiđđuv, ko jieŋah suddeh já čuovâ lassaan. Tiäpuh pyehtih lasaniđ jotelávt, ko pajaldâsčääsist láá valjeest typpi- já fosforraavâdamnâseh, maid taarbâš šoddâmân. Nuorttâmeerâ äävi raavâdkuáluseh älgih planktontiäpuin. Taid poreh maaŋgah elleeh, tegu elleeplanktonân kullee saveh já ponneest ellee kaccuuh. Toh láá pelestis maaŋgâi kuolij raavvâd. Raavâdkuáluseh noheh stuárráábáid pänikuolijd, luddij, nuárjoid tâi ulmui. ¶ Ko saksaliih vuolgii tääbbin Säämist, te sij miinottii maađijpiälláid. Maaŋgâs monâttii jyelgis, juolgijdis, kieđâs já motomeh jiegâs-uv. ¶ 7. Mievri piäju tobdá ton pirrâs valjaas šadolâšvuođâst. ¶   SomBy fiäránijd puáhtá čuávvuđ neetist čuávuváin siijđoin: ¶ uásild kreika-, läättin-, säksi- já ruotâkielâsâš ráámmátteevstâi vuáđuld. Agricola ¶ 10 ¶ Sämitigge meid tiäduttij, ete staatârääđi kalga jotelávt toohâđ čuávdusijd oovtâst sämitiggijn vâi haldâttâsohjelm ulme ratifisistiđ ILO 169-sopâmuš olášuvá taam haldâttâspaje ääigi. ”ILO 169-sopâmuš ratifisistemtooimâid kalga algâttiđ jotelávt já Suomâ kalga tevdiđ almugijkoskâsijd olmoošvuoigâdvuotkenigâsvuođâidis. Oskom, ete pyehtip peessâđ ääšist ohtsâšibárdâsân staatáin. Lii tergâd tiäduttiđ, ete sopâmuš ratifisistmist lii koččâmuš sämmilij algâaalmugvuoigâdvuođâin, ij väldikulttuur vuoigâdvuođâin. Sopâmuš ratifisistem taha kuittâg máhđulâžžân syemmilâškulttuur já syemmilâšiäláttâsâi hárjuttem sämikuávlust Suomâ lahâasâttem miäldásávt siämmáá ko tääl-uv”, Näkkäläjärvi tiädut. ¶ gâttâsâin toimâttuvvojii suomâkielâlâš luámáttuvah já tast puáttein vuolgâttâsâin sämikielâlâš ¶ váimu ¶ taan tii uđđâ haldâttuv, kulttuur, škovlim já oppâmkuávdáá lekkâmij keežild. ¶ - Na tondet ko mun lam häldee, kote aasâm ulmui enâmist, Haŋgal västidij. ¶ 2. Jurgâlus. Taan veerstâst celkkuu loopâ futuursâš olgospyehtim on sen löytävä sajan ¶ — Adeleen sunjin váhá lase, eeđâi Möö pyerimielâst. ¶ Makedonia ¶ Ores njurgoi lii kiepâčappâd já niŋálâs tevkisruškâd, čuávjibeln kuovgâdub, sehe nierah já čevesiijđoh láá kuovgâduboh. Nuorâ orásist lii vielgissiähá čuávji. Ores njurguu jyelgih láá ruškisčappâdeh já niŋálâsâst ruánáásiähá ruškâdeh. Orráás njune lii mudoi čappâd, pic paajaapele njunemaddust lii päkki, mast lii ruopsisfiskis tiälkku. Tast njurguu lii älkkee tubdâđ. Niŋálâs njurguu njune lii ruánáásiähá čappâd já tast ij lah päkki ollágin, mut njuneraaigij piirâs lii fiskâd. Njurguu čalmekollááš lii ruškâd. Njurgust lii viehâ kuhes poođâš, masa tegu áŋáluvâst, mii iäruttuvá pyereest aainâs vuojâdijn. Nuuvtpa tot lii-uv masa siämmáá kukke ko kuulnâs ađai 44–54 senttisâš, suájákeejij koskâ 70–84 senttid já tiäddá 560–950~rammid. Njurguu purrâmâšliiston kuleh čielgitävtittemes elleeh ađai čäcitiivreh (kaccuuh, kubilááh, tiivrij suovsah jna.), sehe čäcišadoh já motomin joba myerjih. ¶ šiev uuđâs virkosmit ruummâš. ¶ kolgosijd = nesteitä 37 ¶ kieldâ já staatâ virgeomâháin, ive 2006 sämikielân äššigâšpalvâlem pyehtih adeliđ 14,8 % kieldâ já ¶ Atlant maailm kuhemus juuhâ Iquitos 6 280 km ¶ keččâledeh Egyptist ¶ ij pyevti leđe mihheen eres ko peerusthánnáávuotâ sämikielâlâš palvâlusâi pyevtitmân, ko ruttâ ¶ Sämitigge lii taan táálu váldukevttee já Säämi máttááttâskuávdáš nubbe váldukevttee. Eres kevtteeh láá arkkâdâhlájádâs vuálásâš Sämiarkkâdâh, Aanaar kieldâ haldâšem Sämikirjerááju, sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâsyergi servi SámiSoster, säämi tuojijd vyebdee Duodji Shop Oy, aanaarsämmilij servi Anarâškielâ servi sehe Laapi kuávluhaldâttâhvirgádâh já raavâdviäsu Galla. ¶ 9. Lactarius helvus – Lakritsirousku – Lakricruávsku U ¶ vuoijâmnähki . Motomij čäciludij jyehi suormâ pirâstittee sierânâs nähkijorme. Om. šnjirgooh já čiđđâkääni. Vrd. vuoijâmcuozzâ. ¶  +  juuđij Sämitige nuorâirääđi juátká kyehti meriáigásii ofelâš uuccâmääigi ¶ Lasseen komitea avžuut sopâmušstaatâ – ráđádâlmáin ääšist puoh uásipelijguin, sämitigge mieldiluhâmáin – kavnâđ ääšimiäldásâš čuávdus koččâmušân eennâmoomâstmist já –kiävtust sämikuávlust sehe ratifisistiđ huápust jiečânâs enâmij algâ- já hiäimuaalmugijd kyeskee ILO almossopâmuš N:r 169. ¶ so´kke miârin, so´kke jääu´rin. ¶ Poske tooimâst váldojeh vuotân Sämitige mittomereh sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâsâst. Sämitigge lii asâttâm mittomeerin sosiaal- já tiervâsvuođâsyergist et sämmiláid uáivildum sosiaalsyergi palvâlusah láá vuávájum siskáldâs peeleest sämmilij jieijâs kulttuur vuolgâsoojijn, väldimáin vuotân sämmilij ärbivuáválâš áárvuh já eellimvyehi já et palvâlusah pyevtittuvvojeh sämikielân já säämi jiešhaldâšem vuáđuld. ¶ Lii pyeri, jis máátáh vuáváđ uástusijdâd muuneeld já šeštiđ nuuvt kuhháá, et ruuđah vissásávt kelijdeh. Šeštee olmooš finnee uástusijnis ennuu ilo ađai ko sun lii kuhháá tuáivum maidnii, tuoivuu olášume tobdoo pyerrin. Tággáár lii jiärmálâš ruttâkevttim. ¶ * Lostâdâhtavlu ¶ Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ Suomâ sämitige čäällimkoodán 10.7.2015 tme 16.00 räi čujottâssáin: Sajos, 99870 Aanaar. Lasetiäđuid pargoost adelává kielâtorvočällee Siiri Jomppanen ja má. kielâaašijčällee Marko Marjomaa. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi. ¶ – Nutâgah-uv Matti keččâđ, ete láá-uv vyelioovsijn vala myerjih. Muu idduuh iä innig killáá nottom jiemge mudoigin lah innig nuuvt lašmâd. Luhhoost tun lah vala lašmâdis kandâ já peesah älkkest nutâgiđ oovsij vuálá. Nuuvtpa Matti nuuttâg já paajeed vyelioovsijd. ¶ Uáivikaavpug: São Tomé ¶ Teejâ maŋa Ánná vuolgij vyerdiđ buusi. Toin koolgâi tääl vistig vyeijiđ tassaaš ko finniiččij kaavpugân jieijâs polgupyerá. Bussiorostuv kuvlân sun ij kustoo lamaškin áinoo vyerdee: aaibâs tego puohah liččii lamaš ollâopâttâhân joođoost. Buusist sun vala ferttij koijâdiđ mottoom nisonist, kogopeht sun koolgâi pääcciđ meddâl. ¶ © 2006 Sámi musea Siida & Anarâškielâ servi ¶ lii tiäđulâš tast , et Ovtâstum Aalmugij vuáđukirje, ekonomâlijd, sosiaallijd já čuovviittâslijd vuoigâdvuođâid kyeskee aalmugijkoskâsâš almossopâmuš já aalmuglijd vuoigâdvuođâid já poolitlijd vuoigâdvuođâid kyeskee aalmugijkoskâsâš almossopâmuš sehe Wien julgáštus já toimâmohjelm nanodeh puohâi aalmugij jiešmeridemvuoigâdvuođâ vuáđudeijee merhâšume; taan vuoigâdvuođâ vuáđuld aalmugeh merideh rijjâ poolitlii sajattuvâs já paijeentuálih rijjâ ekonomâlâš, sosiaallâš já čuovviittâslâš ovdánmis, ¶ Hiärrá President, rovvá Haukio, pyeri juhleviehâ! Tiäđám, et sämmilij koskâvuođâst já vijđásubbooht-uv taan kuávlust láá Sajosân asâttum ennuv maaŋgâlágáneh vuárdámušah já vátámâšah. Tolemustáá mottoom ive vuáttámušâi maŋa pyehtip árvuštâllâđ, mon pyereest táálu vuáválâšvuođâst tuáimá já mon pyereest ulmeh já vuárdámušah olášuveh. Kuittâg tuáivum já oskom, et mij tääbbin Sajosist tuáimee kevtteeh áppádep västidiđ táid hástusáid ko vistig asâidub olmânáál táálun já uážžup pápárijdân já jurduidân oornigân táálu tooimâi jotonpieijâmhuápui ložžim maŋa. ¶ 1 dl nisujáávuh ¶ c. Noomât riijkâ, mii lii merkkejum káártán numeráin 2. ¶ Luovtâsmáájäävrih = Luosmajärvet ¶ Anarâškielâlâš oppâmateriaaleh ¶ 500–600 rammid kyerejum potáseh ¶ – Mun kaačâm val olgoláá. ¶  monnii Mobergoja kámppá lâi 1970-lovo aalgâst liäggásmin. Iivijn 1975 - 1976 já 1982 visteh tivoduvvii Lapin Kultala Säätiö algust. Tááláá ääigist visteh láá meccihaldâttâs hovdim vyelni. ¶ Miehet keksivät usein asioita, joita naiset ovat tienneet jo kauan. ¶ Kollekuáivoo já laavlâčuánjá ¶ Šoddâm Čevetjäävri nuorttâlâšsiärvusân 25.4.1984, ive kuás šoŋŋâdâhlieggânmist ij lamaš vala tiätugin. Vuossâmuid sanijdân lam háputtâllâm nuorttâsämikielân, mut iäččám jäämmim maŋa oppâm potkânij já nuorttâsämikielâ sajan poođij suomâkielâ, algâttim nuorttâsämikielâ oppâm uđđâsist vuáđuškoovlâst. ¶   Komitea pivdá Suomâ tieđettiđ sämmilij áámmátlâš škovliimist já maht tot lii ovdedâm sämmilij ärbivuáválij iäláttâsâi hárjuttem. Komitea meid pivdá Suomâ čäittiđ mon vijđáht tot lii váldám vuotân sämmilij enâmân vuáđuduvvee iäláttâsâid já eellimvyevi ko lii olášuttâm ereslágánijd projektijd já ereslágánijd tooimâid sämitiggijn vâi visásmit sämmilij peessâm ärbivuáválijd iäláttâssáid já moin vuovijguin taah ulmeh láá juksum. ¶ Ålborg 105 ¶ Iävtukkâsasâttâllâmluámáttuvah kávnojeh Sämitige internetsiijđoin čujottâsâst www.samediggi.fi/vaalit já taid uážžu meid Säämi kulttuurkuávdáš Sajos Infoost. ¶ 3. Čääli postâkoortâ Taažâst já muštâl, maid puoh lah uáinám. ¶ Servikoddálâš puáhtá västidiđ: Aamen. ¶ 1 mp siinaap ¶ Koskoho nuorah kištodeh njuárustmist já njuárustemviestâčuoigâmist kuulmâ jieškote-uv ahasáid uáivildum rááiđust. Njuárustem- já njuárustemviestâkišto uárnejeh oovtâstpargoost Säämi máttááttâskuávdáá luándu- já mecciuápislinjáá uáppeeh sehe Inarin yritys já Anára Sámi searvi aktiiveh. Kišto jođetteijen tuáimá Aslak Paltto. ¶ a. oho b. mánuppaje c. ihepele d. ive ¶ 99 ¶ – Jáá. Jurdáh-uv, et Ergijävri stuáru penttâ kaavpugin, koijâdij Hannu. Veikâ lááhân täst jo nelji táálu. ¶ Ennustâs 18 ¶ 4. Lactarius vietus – Harmaarousku – Ränisruávsku U ¶ Áimuversolâš šadoh sulâstiteh ráhtusis peeleest eennâmšaddoid, ko uási šaddoost lii ááimust. Iärrun maŋgáid eennâmšaddoid toi veerdi ij lah kuittâg vuovdân tâi syeđđee. Ton áánsust happi piäsá jotteeđ loostâin eennâmviärdán já ruottâsáid, moh tarbâšeh haapi eellimtoimâidis várás. ¶ Nubetuv lâi jo roovvâdmáánu ušom viiđâd tâi kuuđâd peivi, já mun oppeet moonâm čeesi kuásán já arvâlâm: ¶ – Ennuu toh riävskáh lijjii muorâoovsijn, Ákku kiärduttij. Tothân kale tiätá hirmâd korrâ puurgâ! Kohân ij Tálunjobžâ lappuuččii tohon puurgân! Nuuvt te keevâi tovle-uv mottoom Njobžâäijihân, ko ij oskom puárrásij ovdâšijd. ¶ Jeesus västidij sunjin: ”Martta, Martta, tun huolâttâh nuuvt maaŋgâin aašijn. Ucceeb-uv lii tuárvi. Máárjá lii valjim šiev uási, ige kihheen uážu väldiđ tom sust meddâl. ¶ Almalâš Eeči, puoh Sivnedeijee, ¶ - Virgeomâhááh iä lah lasettâm pargeidis sämikielâ tááiđu já sämikielâlâš palvâlem ¶ Talle Hiärrá poođij já čuárvui tegu ovdeláá-uv: ”Saammâl, Saammâl!” ¶ Šiljopiirâs ¶ njargâkeeči ¶ Macâttijm já maavsijm pyereest palvâlâm vuájánân laiguutteijei, mii lâi kreikkalij pelni já moonâim ruánáá linjáá paijeel vääzin Neapolisân. Mätki lâi lamaš luhostum já aaibâs ereslágán ko táássâš toohum määđhih, jiemge vissásávt tieđe mut jurdám, et ubâ peeivi ääigi vuojijm vaarâ tiego 500 km suulâin. ¶ 1,5 desilitter roovâ ruvâšjáávuh ¶  OKM, Sämitigge ¶ Lasetiäđuh: Saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi, , +358505242109 ¶ Moonnâm kiiđâ 90 ihheed tiävdám Lusme-Matti (Matti Piäkákandâ Paadar) šoodâi ive 1917 Lusme-Piäká (Juho-Pekka Vuolikandâ Paadar) já Junnáás-Isá Ááná (Anna Mattus) páárnášjuávhu niäljádin nuorâmus pärnin. Eččis Lusme-Piäkká lâi pegâlmâs vuorâs maaŋgâ-uv tááhust, mut eromâšávt ton keežild, et sun ij luáštám kiämmân Lusmenjaargân espanjataavdâ ääigi. Sun pooldij pikkâpääđi viäskárist, amas viruseh peessâđ táálun siisâ. Eidu taavdâ puállámääigi ij lamaš kukkengin, et ij perrui-uv liččii njuámmum taat varâlâš tavdâ, ko Siivik-Ruudo (Juho Rudolf Piäkákandâ Siivikko) lâi puáttám markkânist Lusmenjaargân já muštâlâm tobbeen lemin omâs taavdâ já ulmuuh-uv lijjii jamâdâm. Piäká párnááh lijjii tast tuuveest já täähist puolij šievlágán tullâ, mut ko sun lâi kuullâm Ruudo saavâid, te lâi tállán lasettâm pikkâšijd tuulân, amas máhđulâš tavdâ njuámmuđ suu juávkun. Ruudo lâi taavdâkyeddee já sun jaamij tastoo peeivi maŋeláá (15.2.1920), ko lâi peessâm páikkásis Menišjuvnjáálmán. Eemeed kulmáin párnáin patârij navittân, mut sijjân-uv lâi tavdâ njuámmum já sij jammii toho pirrâmpeeivi maŋeláá. ¶ 5. Ruoššâ 3 262 ¶ Eellim jotkui. Párnááh šoddii já uđđâ suuvah stuorruu. Ulmuuh lijjii ennuv. ¶ Mut Jeesus tieđij, mii sist lâi mielâst, já eeđâi: ¶ Lijjim Eero Lauri já suu perruu kyesist kyehti iijâ. Eero uápistij já čaaitij Helsig kaavpug uáinámušâid, moh tiäđustkin návt tälviv iä lamaš tagareh ko vaarâ keessiv liččii lamaš. Liijká tast lâi Säämi kaandân uáinámuš. Šoddim lijkkuustuđ Eeron já hirmástuvvim-uv viehânáál, ko iäskán muáddlov ihheed maŋeláá kuullim suu uábist viljâs parttâšuumest. ¶   Ánná peškâlij uuvsâ kiddâ. Sunnuu teivâdem lâi pááccám uánihâžžân, ige Ánná innig halijdâm tohon pääcciđ. Mottoomnáálá sun tuubdâi jieijâs mánálâžžân, tuávkkin já suddogâssân ige tiättám, mii tain tobdoin lâi viärráámus. ¶ morfeemtääsist (spiekâstemjuávkku nr 0). IM jurgâlusâst lii kuođđum međđâl sääni ¶ 2 Valjii pargopittáást 1 mainâšum varâlâš soojijn kulmâ já čielgii, mane jieŋâ lii toin uáli asettem já varâlâš. ¶ 2. Jurgâlus. Taat verstâ lii jurgâlum nuuvt säänist sáánán ko peri máhđulâš nuuvt, et ¶ Sämikielah ¶ Návt lâi keevvâm maaŋgân iärâsân-uv, ij tuše penuvryhmá almaid, mut meid eres-uv komppaniai almaid tobbeen Reginastreetist já tothân lâi tiäđust-uv fillim ađai tájuttem. Mij lâim maŋgii smiettâm, et maid mii keksip toid ijjâkerhoid, ko ulmuid fillejeh tobbeen, jeđe hoksáim Pellervoin, et čuákkejeen taggaar viiđâ almaa juávhu já eellip vala Suomân vyelgim eehid Reginastreetist já piejâstep ijjâkerhoid váháš uđđâsub oornigân. ¶ 9. Sämikulttuur já ärbivuáválij iäláttâsâi syeje olášume ¶ Ilo almossopâmušnr 111 ¶ – Nuuvt vâi. Mun lam huámmášâm, ete tist láá ennuv ohtsâš kielâpiervâl sierah-uv moiguin juáhâš uážžu sierâdiđ. Tääbbin láá kárbáh, vuogah, viermih, moottorkiälháh, sierâkyeleh já meeci elleeh, muorâpoccuuh já pygálysäiđi-uv lii. ¶ Jis lâi aaibâs kuálkki, te talle puovtij viheliđ ubâ jäävri pirrâ já tast moonâi talle kale ubâ peivi. Iänááš šiev šoŋŋân lijjii kale meid mii ránjáh-uv joođoost siämmáá ääši keežild já stuorrâ jäävri alnehân kale pyereest ooinij-uv, maid kaavâid ránjáh vihelii já aiguu viheliđ. Harvii heevij kuittâg nuuvt, et pessáim kuávttáá ubâ jäävri pirrâ viheliđ já táválumos äšši lâi-uv, et karttáim suuhâđ miätá jäävri jo-uv taavaakeš, tâi máddáákeš. Talle munnust lâi ain uuštâ kessuumin maajeeld. Na kesipakkânhân kale ij lah kyeligin meendu viššâl toppiđ uštui, mut liijkátte ain jyehi reeisust finnijm maidnii. Tuáppejeijee lâi táválávt vuásku, teikkâ pušk´sáággâš, mut motomin luhostuim finniđ meid kuávžuráá-uv. Uuštâstággu lâi uánihub ko olmâ uággumstággu já tast lâi taggaar keeli, mast puovtij veivađ talle ko keesij uštuu, teikkâ kyele meddâl jäävrist. Eeči lâi ain suhhen já mun lijjim kelistáágu kevtten. Ko kyeli toppij, te tubdim stáágust tállân, et lii-uv tobbeen mon stuorrâ kyeli já jis tot oroi lemin kievrâ, te adelim iäččásân ubâ tom stágguhoistiŋ já sun uážui talle vuojâttâllâđ já vaibâdâllâđ tom kyele, jeđe lieppijn vala ruttiđ tom pajas. Eeči lâi aassâm ubâ eellimavvees Čovčjäävrist já sun tuubdâi tom nuuvt pyereest, et maatij suuhâđ eidu togo, kost iä lam syevih iäge varekáddáhkin. Motomin uuštâ kuittâg rokkâsij tagaráid já talle kaartâi kellađ ubâ tuárgu pajas já putestiđ uštuu. Veikkâ lâi-uv taggaar vaarâ, et uuštâ rokkâsičij ponnerassijd, te kannattij liijká suuhâđ tagarij soojij paaldâ ton suujâst, ko puško toppij maŋgii eidu tobbeen. ¶ Lahtos 5: Muštottemčáálus Akwé: Kon ravvui heivitmist eennâmkevttim- já huksimlaavâ olášutmist ¶ 34 artikla ¶ – Son kylmä päivä. ¶ 10 ¶ Maaijuvpeerâ huksee oovtâst stuorrâ miehtâlágán já tetis kuáđi, moos piäsá tuše puohčâlmáin. Kuátiláádu čäcitääsi aloduv heiviittâllâm nubben uáivilin lii-uv toollâđ kuátiuuvsâ čässuáivi vuoluubeln. Täälvi maaijuv viättá kuáđi siste. Maijuuh vyerkkejeh keessiv ¶ pärttialmottas tahhoo ain, jis váddu váátá tuáhtártipšo. Kielâpiervâl lii tähidâm párnáid. ¶ peivivuoiŋâstmân = päivälevolle 26 ¶ Sämitige ovdâsteijeeh oovdânpuohtii sämikulttuur já sämikielâi tile Studia Generaliast majebaargâ 5. vyesimáánu. Sosiaal- já tiervâsvuođâministeriö já olgoašijministeriö virgeulmuuh kuldâlii oovdânpyehtimijd peerustmáin sehe koijâdâllii já savâstâllii aktiivlávt. ¶ Ijâttis iijâ váldutábáhtus lii Ijâttis iijâ –konsert, mii uárnejuvvoo lávurduv 23.8. Tast kuullâp Adjágas muusik lasseen algâaalmugkuosij muusik, ärbivuáválij säämi vookaalmusikšlaajâi lávdástelleid sehe säämi räp Amocist já Ailu Valleest já ennuv eres-uv sämimuusik. ¶ 26 ¶ 2. Anarâškielâ seervi ihečuákkim ääših ¶  voimme Tieđettemčáluseh ¶ Muu mielâst noomâ šoddâm lii moonnâm nuuvt, et täst lii kevttum paldâlâshäämi: Suáloijävri, mii iättoo Soaloijävri. Tot lii aldeláá Solojävri-häämi. Tom - uá -, mii lii taan häämi aalgâst, kalgâ ettâđ-uv pyerebeht oa . Taat diftoŋ iättoo val uánihâžžân, et tot sáttá kulluđ vieres piälján tuše o :n. Ovdilhân taat sääni čallui-uv soaloi . Te val jotkân ton noomâ loppâ-i (pelivookaal j) já jävri-sääni algâ-j suddáin oohtân já te šoodâi Soalojävri já ain Solojävri. Siämmáánáál Soaloikuoškâ jurbâsmij Solokuoškân. Orjâlâškielâ Suolojávri lii vaarâ tuše jurgâlum Soaloijäävrist. ¶ jieijâd idâtäävti vuálá. ¶   b. Rekinist, kollii váimud časka ¶ b. Sáárgu iálánij kooskân njuolâiguin raavâdkuállus. ¶ árpputiäppustielâs rihmalevävyöhyke ¶ Jis pargee lii kielâpiervâlist pargoost paijeel kulmâ mánuppaje, sun kalgâ toimâttiđ uáinimnáál rikkoosrekisterlaavâ miäldásii rikkoosrekisterváldus. Tom puáhtá tiiláđ Vuoigâdvuođârekisterkuávdáážist kirjálávt já čäittiđ tom pargoadeleijei. ¶ Olavi Parpala ¶ K U H E S P E R J  D  H ¶ Nubbe Tessu ¶ Mist iä lamaš “stigah” , iäge ereskin fabrikist rahtum čierâstâllâmpiergâseh já mijjân tohhejii-uv táválávt pahvipittááh poođâvuálážin, maid finnijm asuntola kievkkânist Juntus Maaritist, teikkâ vala pyereeb lâi, jis sattui kavnâđ läkkipeldipitá, mon puovtij táttuđ Säderinne Aarre (škoovlâ táálualmai) čuoppâđ peldiskerreigijn suullân 40 x 20 cm stuárusâžžân pittán, te uážui leđe kijtolâš, omâstijhân sun talle taggaar čierâstâllâmpiergâs, et puovtij ucánjáhháá čiävluttâllâđ-uv. Motomijn pajeluoka kaandâin lijjii kale meid tagareh čierâstâllâmkiälháh, moh sulâstittii häämis peeleest čuuvtij-uv polgupyerá. Ráttái saajeest lijjii jalaseh já maid puovtij siämmáánáál stivriđ-uv, mut taid ij lam máhđulâš iskâstiđ, muidego talle, jis lijjii veikkâba njálgáh falâliđ máksun. Jiem mun kale lijjii ulâttiđgin toiguin čierâstiđ. Pajeluoka kaandah lijjii taid jiejah šnikkáruššâm škoovlâ tyejitiijmijn já sij lijjii täärhih toi kevttimist já aainâs luoikkâmist. ¶  sukkârist já kalga tobbeen puáttiđ tuommiđ ¶ Ester lâi tuođâi-uv kuokšâd. Pääihistkin sun ij halijdâm purrâmuš mut nohádij tállân muu aaskan, ko nuollim sust olgopihtâsijd. Tolvum suu várugávt pajekiärdán já luoštim seengân. Maht mun täälgis kolgim eleškyettiđ? Soittim kállásân. Sun iberdij muu huolâid já lopedij puáttiđ muádi tiijme siste. Tot soovâi munjin pyereest kale: pesâččim vyelgiđ talle ko lijjim jurdâččâm-uv. Mut tääl te tiettim, mondiet lijjim rahttâtmin nuuvt lusis váimoin já unohis tobdoin. Liččim ubâ kuhes oho meddâl já kuáđáččim pyeccee párnáá tipšom ovdâsvástádâs iärásáid. Mun jiem puáhtám leđe muide ko surgâdis enni! ¶ Pieggâ iätá: – Mun lam kievrâb ko tun. ¶ – Onko teillä toivomuksia palveluspaikkanne suhteen? ¶ Iiđeed moonâi mahtnii naverseemist. Ester oođij iđedispeiviv já pieijim Sofia keččâđ televisio. Ko lijjim mestâ jo uáđimin, te čuojâi puhelingis. Lostâkävppijâs! Piälkkájim sunjin, ko covneh ulmuid peivinaharij ääigi. Mun tuávkki jiem lam hoksám časkâttiđ puhelin! Jiävttááh peivinahareh jo lijjii pillâšum uksâkiälu tiet: mottoom äijih juuđij talle koijâdâlmin, uážžu-uv sun saijeeđ mii niijbijd. Tastmaŋa rottejim uksâkiälust patterijd meddâl. Ulmuuh, main ij lah kuássin olmâ äššigin, kalgeh hettiđ muu peiviráávhu! Lostâkävppijâs maŋa lijjim nuuvt suttâm, et toos oppeet rovvii muu nahareh. Pajanim, ko lijjim mudoi-uv lopedâm liäibuđ Sofiain pippârkááhuid Ester uáđđimpuudâ ääigi. Sofia liäibui-uv njaalgâ pippârkááhuid, mut mun kolgim keččâđ paaldâst suu liäibum. ¶ Kulnâspivdo ¶ Njuhčâmáánust 1997 almostui Matti Morottaja toimâttem 211-sijđosâš anarâškielâlâš antologia “ Tovlááh mainâseh ”. Kirje lii kuástidâm Anarâškielâ servi ry. já tast láá maŋgâ mainâsteijee. Tot lii čuákkejum uásild kirje toimâtteijee iivij 1968-70 toohâm paddiimijn. Kälden láá kevttum meiddei Erkki Itkosii materiaal vuáđuld čuákkejum “Aanaarkiela čáijttuzeh” , mon lii toimâttâm Lea Laitinen, sehe Sápmelaš-já Anarâš-loostâin ovdeláá almostum čalluih. ¶ Sämitige ohtâvuođâst tuáimá nuorâirääđi. Rääđi váldupargon lii ovdediđ säminuorâi kielâlâš já kulttuurlâš vuoi-gâdvuođâid sehe nanodiđ säminuorâi identiteet nuorâipargo pehti. Lasseen rääđi šadda valmâštâllâđ taid sämitige iävtuttâsâid, alguid, ciälkkámušâid já eres peleväldimijd, moh kyeskih säminuorâid. ¶ Njuámmil ¶ Avni-siäsá käälis-uv, Eino, lâi eidu puáttám pááikán. Mun aštus čielgejim sunjin-uv taam váádu. Eino poođij muin olgos já kuldâlij auto. Kostnii lääbži paaldâst kullui suámálâš kiccâ. Eino epidij, et autost lâi čäcipumppu cuovkkânâm. Mun tiäđust-uv toskádâllim, et näävt hyenes lukko puovtij sattuđ tuše munjin. Ain smiettim tom suámálii siskáldâs jienâ, mii lâi váruttâm muu vyelgimist. Sevŋâdâsâst maašinpeeldi vuálá ij kuittâg innig uáinám. Eino oonij pyeremussân, et kuáđáččim auto toos šiiljon jiemge vuálgáččii tain tađe kukkeláá. Sun-uv poolâi tast, et jis čäcipumppu jaska toimâmist, muu mätki nuvâččij eidu toos, kost talle liččim. Sun lopedij suáittiđ skippáársis, kote meiddei lâi ain vuáijám siämmáálágán autoin, já suoi oovtâst tuđhâččáin auto iđedist peeivičuovâst. Must ij lam pyereebgin juurdâ. ¶ Párnáikirjij almostitmist ive 2010: ¶ - Välitunti, kuulâm máttáátteijee cuoigiimin. ¶ 4. Itä-Uusimaa ¶ – Ijba lahkin, eeđâi Andârâs. Tääbbin lijjii maŋgâ iärrás ovdil tuu! ¶ Kuuvijn ruošâkielâlâš algâalgâlâš kirje já tääl almostittum nuorttâsämikielâlâš kirje. Kirje lii finniimist sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuvâst, säämi kulttuurkuávdáš Sajosist Anarist. ¶ Väljejeijeeseervih kalgeh väldiđ taan ääši vuotân aainâs talle, ko toimâtteh äššikiirjijd poostâ pehti. Vaaljâlävdikoddeest ij lah eres toimâsaje, mast äššikiirjijd váldáččii vuástá. ¶ Palhâšume lii Matleena Fofonoff tyeji ¶ 83 ¶ Ill.  Mun  adelim  purrâmuš  käävci  /  love  pennui  [Advl]. ¶ Päikkimääđhi ääigi enni savâstâl Nánnáin, – Lâi olmânáál, ete huikkih iše. Mudoi tuáršu ličij ruáppánâm toos, ko tot ij liččii peessâm viežžâđ purrâmuš. Lii fastes vyehi kyeđđiđ vuogá tienávt. Mušte kuittâg, ete tuušij tiet ij kuássin uážu huikkeđ iše, tego párnááh távjá läävejeh sierâddijn já eromâšávt vuojâddijn toohâđ. Talle ij kuássin vissásávt tieđe, lii-uv tuođâlâš eeti vâi ij. Mudoi lam kale čiävláá tust, Nánná, ko toimih nuuvt ráđđáht. ¶  lyeddejim s. 177 ¶ Maid imâšijd! Luistimeh iä haalijdgin tottâliđ Aino. ¶ ciälkkámuš ¶ Ävđintuuvijn puáhtá ijâstâllâđ iijâ tâi kyehti, täärhib tiäđu tuuvijn finniih tupetiijpah-siijđost (suomâkielân). ¶ Palhâšume láá vuáđudâm Taažâ, Suomâ ja Ruotâ sämmilâšašijn västidijee ministereh oovtâst tai enâmij sämitigij saavâjođetteijeiguin. Palhâšume stuárudâh lii 12 500 eurod. ¶ 70° ¶ Veikkâ must ličij profetistâllâm adaldâh, veikkâ tubdâččim puoh syeligâsvuođâid já puoh tiäđu já veikkâ must ličij osko, nuuvt et puávtáččim sirdeđ vaarijd, mut jis must váiluččij rähisvuotâ, te jiem liččii mihheen. ¶ puáttám vástádâsah meriduvvojii väldiđ fáárun čielgiittâsân, amas teháliih tiäđuh pääcciđ čielgiittâs ¶ Lijjim kale hoksám mon ennuv pyerebeht lijjim tálurähtimtyejeest tiänám ko äiđivahtân; tääl must lâi uđđâ auto-uv, ige lamaš velggijn ostum. Čohčâ moonâi, já uđđâive aalgâst miäštár suáittá Oulust ete álgá šalderähtim já tolppánavlim Ruávinjaargâst. Soováim littosaje, te mun vyeijilim vuosmuu keerdi kaavpugân, smiettim mahtsun mun tobbeen máátám vyeijiđ, ko lam Avelâst škoovlâ vuáijâm, mutâ pyereest mun távástuvvim kaavpugâst vyeijiđ. Tälvi moonâi já lijjii korrâ puollâšeh mutâ šalde já väldiluodâ vuáđunanodâm valmâštui. ¶ Sämitige čäällimkodde šadda kuulmâ toimâttuvâst: ¶  vuáđujuurdâ. b. Maid ličij pyeri porgâđ nijttomohe maŋa? ¶   25 Vaaljâlävdikodde tieđeet ¶ Purrâmâššân lâi vuoššum säiđi, já tot lâi-uv njaalgâ Juná mielâst, ko ij lam purrâm iiđeed maŋa maiden. ¶  lâi jievjâm 53 ¶ Já jyehi iiđeed ko stuorrâuábbi koccái já keejâi olgos, te vaidâlij: ¶ 2 Maht čäcilodeh eellih? ¶ Lasetiäđuid addel Sämitige saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio puh. 050300 1780, ¶ Aanaarjäävri Äijihjoorŋâst, suullân 11 km Aanaar markkânist tavenuortâs, paijaan komálâš já kavreseelgâg, ollâ källeesuálui. Suálui kočoduvvoo Äijihsuálujin tâi Äijihkeđgin, motomin tuše uánihávt Äijihin. Suálui lii tuše 300 meetterid kukke, 100 meetterid kubduu já 30 meetterid olluv. Ton olgohäämi lii kuittâg nuuvt čaalmančyeccee, et tast lii šoddâm merhâšijjee luándu-uáinámuš Anarist. Eromâšávt Äijih lii tobdos, vijđáht palvâlum já kunnijâttum anarâšâi pase suálui. Luuvâ lase Äijih . ¶ Iävtukkâsasâttâllâm nohá vá 7.8. tme 16 + čujottâstiäđujd ¶ Moh čuávumušâid tast láá? ¶ sijđoh: 128 ¶ Tääl ij taarbâš innâg raiđđuustâllâđ. Ovttáin vuájánáin piergee jyehi mohheest, kiälkkáriehâ uážžu leđe maŋalist já kiergân meid. Na kossâ timmâ muottân já muottiis čáccáás jieŋâ alne kale motomin keijistiđ já jurdeliđ: ¶ Sämikielâlâš oppâmateriaalpyevtittem uđđâ hástusij oovdâst ¶ Ovtâstittum pyeráluoddâ já vázáttâh ¶ Šlajâtubdâm ¶ Čáálku-Nijlâs peerâ. Menišjävri. Cuáŋuimáánu 1925. ¶ Nuorttâ-India suáluikuávlu ¶ Anarâškielâ sárnooh láá s. 300, tađe mield, maht kielâ mättim miäruštâlloo. Taat meeri lii vaarâ kuálmádâs puoh anarâšâin. Stuárrâb uási máttá sämikielâ tuše váhá teikâ máttá tuše suomâkielâ. Anarâškielâ ärbivuáválâš sárnumkuávlu lii Aanaarjäävri piirâs (kárttá), já ei. täin soojijn: Njellim, Avveel, Menišjävri, Riemâšjuuhâ, Mosshâš, Aanaar markkân, Kaamâs, Ákšujävri, Čovčjävri, Ijjävri, Čevetjävri já Päärtih. ¶ Puoh tááluin já koođijn tuoddârij já meerâ kooskâst ulmuuh sárnuh toi jottee koddesäpligij pirrâ. Kihheen ij oro kuittâg tietimin kuus toh maneh já maht koddesäpligijd loopâst keevâi. ¶ Piejâ uuvnâ lieggâniđ, 225 cekkid. ¶ - Nuuvt tiä đ ust-uv, Wieseh mieđettij. ¶ jienâ oornig ¶ piennarsienet ¶ toid peelijd kiäh lijjii kuáđđám västidhánnáá koččâmâšluámáttuvváid já kiäi šleđgâpostâčujottâs lâi ¶ Kirjeest Heikki Jylhä: Yhdeksän meren takana. ¶ Tast maŋa vuojijm Ironworldin, kuus kuođijm tullâkeđgisementijd já tolliitijm pááikân. ¶ topsenjunčuoškâ surviaissääski ¶ Talle Jeesus eeđâi: ”Moonâ! Oskod lii piäluštâm tuu.” ¶ já viggâđ olgospyehtiđ ton sisanneem informaatio nuuvt luándulii suomâkiellân ko ¶ Aanaar kieldâ/Sämikirjerááju ¶ Aanaar kieldâ (tavesämi-,aanaarsämi- ja nuorttâsämikielân) ¶ Puško-uvks luosâi suuvâst? ¶ Vuáđumáttááttâslaavâ 10 § kenigit sämikuávlu kieldâid adeliđ sämikielâ mättee uáppei máttááttâs iänááš sämikielân. Laavâ 12 § mield eenikiellân máttáátteh uáppee máttááttâskielâ mield suomâ-, ruotâ- teikâ sämikielâ. Laavâ 15 § mield kieldah kalgeh tuhhiittiđ máttááttâsvuávám. Sämikielâlâš (nuuvtko meid suomâ- já ruotâkielâlâš) máttááttâs várás rähtih já tuhhiitteh jieijâs oppâvuávám. Staatârääđi tuhhiittem tijmejuáhuasâttâs (8 § 4 mom) váátá lasseen, ete škoovlâst, kost láá sämikuávlust ässee uáppeeh, kalga valjimiävtulâš amnâsin leđe sämikielâ. ¶ Iänuduv kieldâ: ¶ oovtâst Mark 14:17-21 ¶ – Ij, ij kuittâggin čuuvtij, eeđâi Piäkká. ¶ – Taat tot kal puurât, sun eeđâi. Te purrâmskippáár toos: ¶ Enni: - Nuuvthân tust lii-uv. Must meiddei lii. ¶ Návt sij tohhii-uv. ¶ Sämitige čuákkim ¶ kuávdáást kaavpug ¶ Šoddim masa lyemejiägán, lii enistân vyehin leikkušiđ huolhijd must. Lam šaddaaš Avelist, kost aassim 17 kuhes ihheed. Kalehân Avveel lii mučis já hitruus saje, mut lii tuođâi suotâs peessâđ piegguuttâttâđ kaavpug uđđâ pieggáid. Luuvâm tääl Oulust luvâttuv nube ive já must šadda vala mottoom peeivi psykolog, ton lam meridâm. Halijdiččim varriđ olgoenâmáid tállán ko lam kiergânâm oopâin. Já halijdâm iävtuittáá peessâđ vaikuttij aššijd, tane meid tuubdâm tuođâi-uv mielâkiddiivâšvuođâ politiijkân. Lijkkuum cáiccudiđ já toolâm ain hävskivuođâ, lâi tile mii peri. Puđâldâm jyehilágánijd máhđulijd kreatiivlâš aašijd tegu ovdâmerkkân máálám, tivtâstâllâm já čuovâkuvvim. Touijuum meid sämituojijd ain ko toid kávnoo äigi. Tääl lam kuárumin olssân šišnelaavhâ škovlâkiävtun. Iännám lii rievtis miäštár sämituojijn já lam čiävláá et must lii pääihist máhđulâšvuotâ oppâđ toi tuoijum. ¶ Kijtto tunjin, Hiärrám, et adelah áármud puohháid, kiäh tuu oceh. Varjâl mii onne nuuvt, et ep juurrâl epiooskon já eres suddoid. Iššeed mii, et puoh maid porgâp puávtáččij tunjin kunnee já olssân já jieččân aldemuid ilo já sivnádâs. Kuulâ mii Jeesus Kristus noomâst. ¶ kolgâččij riemmâđ ääšimiäldásâš toimáid, moiguin visásmiteh, ete aalmuglâš ucceeblovvoid kullee ulmuid kyeskee ereslágán kuullâmvuáháduvvâid já –monâttâlmijd tievâsmiteh já uárnejeh uđđâsist vâi puávtâččij faallâđ čielgâ viestâdemkanavaid, já ¶ - Joo, uđđâ riggeid toos kuittâg kale kolgâččij pieijâđ. ¶ 38 Ehidâs skeŋkkâ - 39 Ehidâs merhâšume ¶ 2. USA 10 781 ¶ Kirjeest “Inarinlappalaista kansantietoutta” ¶ a. Pirrâduvâst čuážžoo uáppein kiinii toškâl kieđâidis oohtân já iskosolmooš čuujoot kieđâinis jienâ kuávlun. Kalga toškâliđ ovdâmerkkân vittii já rievtis ááicuh merkkejuvvojeh tavlustâhân. ¶ Andorra E7 ¶ MECCIRÁHTULŠVUOĐÂPYEVTITTÂSAH ¶ 94 ¶ Jieŋâmeerâ 85, 99 ¶ – Maid tij tuoigijn porgâvetteđ? nieidâ koijâdij hiämáskemläädist. ¶ Lijjim talle 12–13-ihásâš, ko kuorâdim uárreid. Toh lijjii kulmâ uárree Joukkasjäävri riddoost siämmáá peesist. Keččâlim finniđ taid puoh oovtlemnui, mutâ ij tot luhostum. Paaččim puoh taid kulmâ lemnuu já finnejim tuše oovtâ tain. Vuolgim huápust pááikán, já iäččâm luođiistij taid kulmâ lemnuu já mun peessim vuod piivdon, mutâ jiem kavnâm innig taid kyehti uárree moh passijn ton riddopiäcán. Uárree näähkist lâi šiev árvu talle. ¶ Kielâjurgâleijee – Leena Aikio , toimâpäikki Ucjuuhâ, ¶ Vihálâh ~ Viháláásuolluuh = Vihallussaaret ¶ 46 ¶ Jieš kuvvim ij pište kuhháá: mun piejâm čapis kággá tuáváážân já väldistâm kove. ¶ * Dokumentkamera * Videoráđádâllâmpaddimpiergâs ¶ Botswana F7 ¶ Oulu ollâopâttuv ávus ollâopâttâh pelestis uárnee luuhâmive 2013–2014 ääigi hitásubbooht ovdáneijee algâkuursâ (5 oč), mon keevâtlâš uárnejeijen tuáimá Laapi kesiollâopâttâh. Ávus ollâopâttuv kurssâ ornášuvá čoovčâ 2013 já kiiđâ 2014 ääigi viermist eehidmáttááttâssân. Uuccâm nohá 15.9.2013. Uuccâmravvuuh já lasetiätu kuursâst kávnojeh čuávvuvâš liiŋkâ vyelni: http://www.lapinkesayliopisto.fi/LKY/Suomeksi/Koulutus/Avoin_korkeakouluopetus/Lukuvuoden_2013-2014_avoimet_yliopisto-opinnot.iw3 . ¶ a. Árvuštâl kove vuáđuld, kotemuu Tave-enâmist Snuđenjune lii vaandârdmin. ¶   38D Rapuid pivdeh rapulanijguin. ¶ Juovlâluámu ääigi já tiäđust-uv tađe ovdil-uv eeči lâi kuldâlâm jyehi áinoo radiouđâsvuolgâttâs já sun tieđij viehâ ennuv maailmpolitiikâst. Sun tuubdâi kale Suomâ sispolitiik-uv já suu piäládâh lâi “maalaisliitto” , nuuvt tegu iänááš iärásij-uv Kaamâs kuávlust. Suu pivnohumos väldikode politijkkár lâi Urho Kekkonen, kote lâi talle vissâ uáiviministerin já Laapi lääni politijkkár, kiän sun lâi jienâstâm-uv, lâi Martti Miettunen. Tiäđust-uv politiik-sääni ij lamaš munjin talle vala čielgâs (jis ij lah riävtui kale valagin) já lohhee uážžu-uv adeliđ čällei taan sääni kevttim addâgâs. Iäččám tävjittávjá uđđâsij maŋa noskáttâlâi já mestâba rammuustâlâi: ¶ Mut sevŋis jurduuh oppeet vääividškuotti Saul. Ohtii, ko Taavvid čuojâttij haarpu, keččâlij Saul navliđ suu saitijnis siäinán. Taavvid luhostui patâriđ siämmáá iijâ. ¶ + noomah ¶ Stivrâ kieđâvušâi Saijoos kevttim- já láiguiävtuid já meridij ráđádâllâđ ääšist Senaatti-kiddoduvváin, mii oomâst táálu. ¶ 1. Eli Saammâl Joovnâ ( Jouni Laiti, š. 1926 ) já Vile Ristin ( Kristiina Järvensivu, š. 1926 ) puárásub táálu máddáábeln kolgá tälviv čuuvtij oškâsteijee aajâ Mierâšjäävri máddáákeš, mon pellâst Irjánâš čuopâi tovle soovijd já suáttudij taid. Eli Saammâl ( Samuel Laiti, 1891 – 1959 ) lâi pálkkááttâm suu muorâčuoppâmpargoid já aajâ uážui-uv nommân Irjánašája ( Irjánâšaajâ ). ¶ tävgihaŋkmo ¶ Vaskâmijd tot porá. ¶  preesens 2) toorjâjesâneh, kiäin lii sárnumvuoigâdvuotâ, mut ij jienâstemvuoigâdvuotâ, já kiäh mäksih ihečuákkim meridem toorjâmáávsu. ¶ Jurgâlemvastuuh láá kavnum morfeemtääsist. Ohtâ smavvâ iäru kuittâg kávnoo: KT92 sistanneem olgospyehtim ei anteeksi anneta lii jurgâlun ij adeluu addâgâs ¶ Suohâd lii jo kopšâm, já sun loptee suohâdkiemni-uv täähi roobdân. Ton maŋa sun kuovlâl kievkkânist já rävvee vala párnáid: ¶ - Na, maht täälgis? Kuás mun talle finniim čovduidân? ¶ Magareh pargoääigih tust láá já maid tun poorgah pargoost? ¶ – Já mučis njävileh, Noskemudâgâs joođij. ¶ MAID TALLE TÁGGÁÁR ¶  kuárusin. ¶ Sun sattui kirdeđ kuárrumnuurkán, kost lijjii stuorrâ kuárrummašineh. Taigijn kale ferttij leđe älkkee kuárustiđ pihtâsijd veikâ puoh stuárráámus eŋgâláid, sun hundârušâi jeđe orostij mottoom maašin tuáhá. ¶ Taggaar nommâšoddâm mun kal imâštâlâm. Jis taat jävri lâi ovdil Suáluijävri, te mon suujâst tággáár aaibâs táválâš sääni ko suálui kaskoo anarâškielâlii kuávlu muttui orjâlâškielâ suolu -säännin, já te oppeet solo -háámán anarâšâi kielâkevttimist? Mondet anarâšah joskii kevttimist Suáluijävri-noomâ? Tast ferttee leđe komálâš historjá. Mon dokumeentist lii ive 1901 taan jäävri nommân eidu Suáluijävri? Vâi lii-uv äšši peicâ nubijkejij, et nommâ lii ain lamaš eidu Solojävri, mut ulmuuh, kiäh mattii (tubdii) tuše orjâlâškielâ, nobdii, et Solo - ij pyevti leđe eres ko Suolo -, já te saavâin já pápárijn kumâttâlškuođij taat Suolojávri? ¶ 35. njomâttempirrâmpeivi: 19.8. tme 23.05 poođij uđâgâš já enni poođij tme 23.43. Suullân kyevti miinut kukkosâš njomâttem tábáhtui Kontsas Maarku šiljoost. Uđâgáá lattim oppeet rávhuttem. Canccolij tme 23.06 vuáláčällee šiljo kuávlun, mut poođij maasâd tme 23.11. Käävci miinut huttám maŋa tot ruotâstij hirmâd sáttoin Kontsas Maarku táálu tuáhá. Ucánjáhháá maŋeláá stuorrâ kissa njavâdij Saarineitamontie mield, mast uđâgâš vissâ-uv pallai. Uđâgâš poođij maasâd tme 23.45 já lovmat seekunt maŋeláá poođij meid enni siämmáá kuávlust já njomâttem tábáhtui. Taan maŋa toh vuolgijn maŋaluvâi siämmáá kuávlun, kost láin puáttám-uv. Áiccu toohum Kontsas Maarku ratkuuttâhân orostittum autost. Kuvvim luhostui aldâkkâspiergâsáin viehâ pyereest. Pelduvváid polvâšoŋŋâ, + 14 °C. ¶ Seminaar vuolgâttuvvoo stream-vuolgâttâssân čujottâsâst sogku.fi/live . Seminaar puáhtá maŋeláá čuávvuđ meid tavesämikielâlii teikâ suomâkielâlii vuárkkán. Seminaar álgá 28.11.2014 tijme 9.00 já nohá tijme 18.45. Seminaarân uásálisteh suullân 90 kyessid Euroop rääđi sierâ orgaanijn, virgeomâhááh Suomâst, Ruotâst já Taažâst, sämipolitijkkáreh Suomâst, Taažâst, Ruotâst já Ruošâst sehe sämiseervij ovdâsteijeeh já totkeeh. Seminaar ulmen lii lasettiđ tiäđulâšvuođâ sämmilijn, ovdediđ soováášvuođâ já maaŋgâhámásâšvuođâ sehe lasettiđ tiäđulâšvuođâ Euroop rääđist já ton orgaanijn. Seminaar lii Euroop rääđi piiloothaahâ, mast lasetteh Euroop rääđi sierâ kocceemorgaanij oovtâstpargo oovtâ teema, taan tábáhtusâst sämmilijd kyeskee aašij kieđâvušmist. Seminaar lii áinoošlajâsâš já addel virgeomâháid, kocceemorgaanáid já sämituáimeid máhđulâšvuođâid vuáruvaikuttâsân já jyehiđ šiev vuáttámušâid já vuáháduvâid olmoošvuoigâdvuođâi olášutmân. Seminaar iiđeedpeeivi ohjelmist teeman láá Euroop rääđi sopâmušah já sopâmušâi olášuttem kocceem. Uásist kieđâvuššojeh el. aalmuglij ucceeblovoi suojâlmân kyeskee raamialmossopâmuš já kuávlulijd teikâ ucceeblovokieláid kyeskee Eurooplii vuáđukirje olášuttem sehe Euroop raasiism já soováášmettumvuođâ vuástásii komitea (ECRI) pargo. Iiđeedpeivi juátkoo kejâstuvváin sämmilij kielâlijd vuoigâdvuođáid já sämikielâ virtuaal- já káiđusmáttááttâsân. Seminaar eehidpeiviohjelm álgá tijme 14.15 jurbâ peevdi savâstâlmáin säminisonij roolist muttojeijee ohtsâškoddeest. Eehidpeivi juátkoo oosijn, mii kieđâvuš säminuorâi vuoigâdvuođâid. Säminuorah Ruotâst, Taažâst já Suomâst savâstâleh säminuorâi máhđulâšvuođâin hárjuttiđ ärbivuáválii eellimtääpi, ucebij sämikielâ- já sämikulttuurjuávhui tiileest já sämikulttuur paijeentolâmist kaavpugijn sehe sämmilij seksuaalucceeblovoi vuoigâdvuođâin. Seminaar nohá jurbâ peevdi savâstâlmân sämmilijn mediast. Seminaar ääigi kuleh ärbivuáválii já uđđâáigásii sämimuusik já seminaaraalmugist lii máhđulâšvuotâ uápásmuđ ärbivuáválii sämituáján. ¶ Jotá morčessuonâin. ¶ - Pyeri iiđeed, Wieseh, Jovnâ eeđâi já kavâstâlâi. ¶ Sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi (Juvá Leemit) ana laseruttâdem eromâš äššin. Laseruttâdem addel máhđulâšvuođâ tooimâ jotkuumân normaal vuovvijn loppâive ääigi. – Anam laseruttâdem nomâlâssâm tubdâstâssân sämitige pyereest porgum pargoost. Taat addel šiev kiärgusvuođâid ovdediđ tooimâ já juátkiđ puáđuslâš hiäđukocceem. ¶ 1. ¶ Tiäđuštelleeh 4 Moos 13:1-34 ¶ sälttipulssâ, sälttičäcipulssâ . Tanska čoolmij pehti Nuorttâmeerân puáttee táváliist stuárráb sálttáás čääsi puáttim. ¶ Simo Veistola já ¶ Ateena ¶ – Hei, must-uv lii tyeggáár arvesyeji tego tust, Ánná huámmášutij Heeikân. ¶ – Mun ááigum táám stuorrâ keeđgi väldiđ já kyeddiđ tuon stuorrâ keeđgi oolá. ¶ Nettisaje - Nettisaje lii saje, kost anarâšah pyehtih jyehiđ tiäđuid, savâstâllâđ já kavnâđ jieškote-uvlágán materiaalijd tego čalluid, kuuvijd, lavlui saanijd já oppâmateriaalijd. ¶ Ko anarâš kielâpiervâltooimâ puátusin šoddii anarâškielâliih luokah, te lâi velttidmettum pyevtittiđ meiddei eenikielâlâš algâmáttáátâs várás materiaal. Ovdeláá pyevtittum materiaaleh lijjii čäällimvyevis peeleest puárásmâm, ige taid innig puáhtám kevttiđ tagarin máttááttâsâst. Matti Morottaja kietâčäällimpargo puátusin almostittoo tääl digitaalteddilâssân Muu aabis, čohčâ-kirje. ¶ Luobbâl Saammâl Saammâl ¶ Mittokaava ¶  kiergânij 4. a. Magarijd tiäđuid totkeeh finnejeh oppui vuoksnjâšpááluin? ¶ 11.30 Koijâdâllâm uásálisteid ¶ Almos toimâttuv ohtâvuođâst lii vala Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdáá sämiohtâdâh. Almos toimâttuvâst pyehtih leđe eres-uv pargeeh. Haldâšemhovdâ tuáimá almos toimâttuv hovdân. ¶ Viste puáđáččij kuárusin esken máánu áálgust, já toos lijjii vala muáddi oho. ¶ Heipparalla telttaast. ¶ - kulttuuráárvui olášuttem keevâtlâš toimân ihejuurrâm mield - ovtâspargo vaanhimijguin, suvváin já eres pelijguin - tooimâ árvuštâllâm já kuávdášlâš ovdedemčuásáttuvah ¶ Nubbe vist tieđij muáddi eres-uv šlaajâ, já et monnii kähvisoortâ koolgâi pieijâđ páánun eenâb ko nube. Taaiđijba kiinii verdidâm jiešpoldum kaahvijd-uv tááláid kahvijd. ¶ Kuittâg suu jurgâlempargopitáh tánávt ovdánii. ¶ Juvduuvuonâ = Juutuanvuono ¶ 1 - Ucjuv tulli ? ¶ – Kyllä täällä landella on niin rauhallista, vai mitä kulta? ¶ Tot-uv vuosmuu luoka junávávnu, kuus moonnim, lâi uáli kuárus: aaibâs nube peln kuhes váávnu čokkájii motomeh almaah. Ohtâ oinui sooitâčmin kietâpuhelimáin, nubbe čalâččij maidnii tiäturáin, kuálmád luuvâi loostâ, já kyevtis iävá orroom porgâmin maiden. Jieš čokánistim ohtuunis sajan uksâpellâs, nuuvt et jiem tarbâšâm hiävrásiđ stuorrâ mätkilaavhâ meendugin kuhás. Uigâdim tom váávnust kyevti peeŋkâ kooskân, kost lâi mudágávt luámi. ¶  objekt  ákku Eero Mujo ¶ – Na nuuvt tuođâi-uv lii, Siäsá nonnij. ¶ Sämmilij oohtânkulluuvâšvuotâ, mii rastaldit väldikudij raajijd, lii tááláá ääigi nanos já ovtâspargo viijđes. Ovtâspargo pargeeh virgálâš sämisiärváduvâi ovdâsteijeeh, Suomâst, Ruotâst já Taažâst tuáimee sämiparlameentah (sämitigge/ sámediggi/ sametinget), aalmuglâšseervih, jieškote-uv suorgijd ovdâsteijee taaidâ- já áámmátseervih já oppâlájádâsah-uv. ¶ – Ohtâ, kyehti, kulmâ, nelji, vittâ, kuttâ. Toh láá ohtsis kuttâ. Mun vájáldittim kustoo selgiveepsi. Mun ferttiim vala tom sárguđ, sun iätá já sárgu puuškon vala selgiveepsi. Sárgum maŋa sun čuáppá já lijmee tom puško siälgán. ¶ Kost Jävri-Suomâ kaavpugeh láá? ¶  lii  Suomâst Pargojuávkku Nuorâirääđi ¶ Sij ettii: “Sun koijâdâlâi nuuvt tärkkilávt, et vala-uv iäččám iälá já láá-uv mist vala eres viiljah. Mast mij liččijm tiättám, et sun kočoččij pyehtiđ vala Benjamin-uv?” ¶ – Oinim čuuvčá luoddâpiällást. ¶ insner = insinööri 78 ¶ järviruoko = jävriruáhu ¶ Suomâkiel jurgâlemvaastâ ¶ j. Tain lii tärhis kulo. ¶ Säämi aalmugpeivi onnuu Anarist, Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist kulttuurist já musikist naavdâšmáin. ¶ » Puoh ¶ Ton čalmeh lijjii čappâdeh já uáli uceh. Tot oroi lemin muurâšlâš. Oroi, tegu tot ¶ –~Mane tun ruttiih kieđâidâd meddâl? ¶ Almos tiätu ¶ 3. Merâvirdeh já haldâšeijee piegah ¶ Kandâi visteest lijjii maŋgâ kaandâ uáđimin. Nuollim olgoldâspihtsijd já viälánim seeŋgân maid "täti" lâi munjin čáittâm. Lijjim vaibâm, mutâ nahareh iä puáttâm, kuuccim já ahevuššim pááikân. Maaŋgâlá´án jurduuh jurrii mielâst já konjâleh pottii čolmijd. Viijmâg toh nahareh kuittâg vuoittii já uáđđájim. Iđedist "täti" poođij cuvnâđ, sun skuálhuttij uuksân já mun koccájim toos. ¶ sijđoh: 192 ¶ 3.2 Natura 2000 -viärmáduv jo olášum suojâlemmittomereh 6 ¶ 1. Sämmilijn lii aalmugin OA ive 1966 jiešmeridemvuoigâdvuođâ kyeskee sopâmuš vuossâmuu artikla mield vuoigâdvuotâ meridiđ jieijâs poolitlâš tiileest, ovdediđ ekonoomlâš, sosiaallâš já kulttuurlâš ovdánemes sehe haldâšiđ jieijâs luánduvaarijd já -tiettuumijd, ige mongin tiileest uážu väldiđ meddâl sii áigápuátun kullee tehálâš resurssijd. Sämmilijd kalga kuullâđ já sii kalgeh peessâđ uásálistiđ aašij loppâprosessáid, moh vaikutteh njuolgist sämmiláid, já staatah kalgeh uuccâđ sämmilij rijjâ já muuneeld almottum miettâm puoh taggaar toimáid, moh kyeskih sämmilijd. ¶ peljipoccee ¶ Staatârääđi kalga adeliđ ovdâskoodán tiäđu aašijn, maid kieđâvušeh unionist. Ovdâskodde puáhtá adeliđ toimâravvuid ministeráid, kiäh uásálisteh union čuákkimáid. ¶ nuávditteh suomâkielâsâš teevstâ sänioornig já suomâkielâsâš ettâmvuovijd ain ko tot ¶  iäláttâsâsâin. hyelhistis ucceeb ¶ Tave-Kärjil Pohjois-Karjala = ¶ Sun lâi lamaš Espanjast kuovâmáánu kuálmád peeivi já sattui uáiniđ TV-ohjelm Ajankohtainen kakkonen satelliitvuolgâttâssân. Ohjelm kieđâvušâi anarâškielâ kielâpiervâl ruttâvänivuođâid já ko Antti Aarnio-Wihuri lâi juo ton tovláá rääjist jottáám tääbbin Säämist já tuubdâi ennuu páihálijd ulmuid, te sun meridij et tie ličij taggaar äšši, moos sun-uv puávtáččij porgâđ maidnii. Ittinâš sun suáitistij Kuobžâ-Saammâl Maatin (Matti Morottaja) já koijâdiđ ruttâtáárbu. Saavâjođetteijee almottij sunjin, et saahâ lii 17~000,00 eurost, mii tähidičij kielâpiervâltooimâ ive 2004 loopân. Te Aarnio-Wihuri eeđâi, et kal sun puáhtá tom verd adeliđ. ¶ 160A Iäláánkode váldujuávhuh. ¶ 6. leđe tiervâs ¶  predikatiiv Turkoos – Aa-, aah? ¶ 4 Čielgii čuávvoo saanijd. ¶ Jeesus poođij Nasaretân, kost sun lâi šoddâm, já moonâi sabattân vyevis mieldi synagogan. (Luuk. 4:16) ¶ 152 ¶ Talle Elia eeđâi nisonân: ”Ele poolâ. Moonâ já poorgâ nuuvt ko lah ettâm. Mut liäibu vistig uccâ liäibáá munjin. Talle puávtáh liäibuđ loopâ olssâd já kandâsâd. Tastko návt iätá Israel kunâgâs: Jáávuh iä nuuvâ ruhhoost ige oljo puttâlist ovdil ko Hiärrá addel oppeet arveđ.” ¶ hahâmist. ¶ Merâkuáskimeh ( Haliaeetus ) láá taan kalenderist ohtâ: merâkuáskim ( Haliaeetus albicilla ), mii kulá kuáskimij hiäimun. Merâkuáskimeh láá maailmist käävci šlaaijâd, main páihálii merâkuáskim lasseen vaarâ tobdosumos lii vielgisuáivimerâkuáskim ( Haliaeetus leucocephalus ), ko tot lii USA aalmuglâšlodde. ¶ 3. Čääli ráiđukován oppuu pivdomääđhist muštâleijee teevstâid. ¶ Haavâ keevâtlii olášuttem várás sämitigge ocá ¶ Loppuun >> ¶ čárvum ¶ 124C Tuubdâ njuuvčâid. Maht iäruttâh taid nubijnis? ¶ 18 ¶ 3. Syeiniaččin já stuorrâ syeiniaččin - niijto musijkkáreh . . . . . . . . 14 ¶  taitaa ja mahtaa )  jurdâččiđ Suátiäigi ko lâi, te saksaliih suáldátteh uáinojii ain motomin. Máttáátteijee sáárnui toiguim kielân, maid mii ep addim. Motomin kirdii saksaliih mašijneh škoovlâ paijeel, já talle nieidah kaččâlii olgos já sevvii toid já huikkii et puáđi maasâd, lah nuuvt muččâd. Melgâdáid jyehi peeivi kullui jäävri tyehin hirmâd juurrân já oinuuškuođij čunoipolvâ, mii pajanij pecivyevdi paajaapel. Tobbeen lâi monâmin talle saksaliij ¶ 4 a. Noomât kove sárgái 1-5 oolâ šaddoid já tiäpuid. ¶ 1. KIERRŠ KESILUÁMU LII NUUHÂM! ¶ – Ohtâ, kyehti, vittâ, kulmâ, čiččâm, love! Myerji huuihád já usâškuát kaandâid. Matti viälláá kuodduu paaldâst já Hirškikkâ čokkáá kyevti stohe kooskâst. Myerji kiljo iiloost, ko kuovlâl kuodduu paaldân já kávná Maati. Talle sun huámmáš Hirškiihâ čiävá stuuhij kooskâst. Návt piäittáástâllâm juátkoo iijâ räi iäge skipárâšah mašâččii joskâđ sierâdmist. Piäiváš-uv páštá ain, veikkâ lii jo koskâijjâ. ¶ Lii aaibâs luándulâš äšši, et ulmuuh halijdeh ávhástâllâđ toin, maid láá motomin arbim já konkreetlumos ärbi lii eennâm. Veikkâ maaŋgâin lii-uv ruttâtárbu, te ulmuuh kolgâččii liijká rähistiđ päikkikuávlus tommittáá, et iä álgáččii enâmijdis vuobdâččiđ, tâi aainâskin skiäŋkkuđ. Lii meiddei luándulâš äšši, et puoh ulmuuh iä pyevti aassâđ loppâavvees päikkikuávlustis iäge ubâ kolliistâllâđgin tobbeen, mut sii-uv ličij liijká pyeri mušteđ, et motomeh ulmuuh kuittâg halijdiččii, tâi lijjii halijdiđ naavdâšiđ mučis päikkikuávlustis joba jo nuuvt-uv, et tobbeen iä liččii vieres ulmuuh iäigádušmin já miärádâlmin. ¶ mottoom pippâr (ubbâ) ¶ Niijtoäigi ko lâi te mij párnááh koolgâim leđe še nijttopargoost, kiedi nijttem lâi vuossâmužžân já ton lasseen val suánjunijtoi nijttem. Olgomuuh suánjuniijtoh lijjii nubálov kilomeetter keččin Kaamâsjeegist. Tobbeen lâim maŋgâ peeivi, raggâsist oođijm iijâid. Kaamâsjeegist lijjii ollâ poolsâh já tot lâi še šiev lyemejeggi, lyeiveesuánjuh kale še lijjii. Iäččâm laavij väldiđ muáddi 30 kiilu muorâšaavâ fáárun. Toi tievâ čoogijm luámánijd, vuorâččâsmuorjijd piejâim pajemužžân luámánij oolâ já ááimu jiehhee lohe littiijd já hávdádijm liitijd poolsâ siisâ. Toh seiluu pillâšuuhánnáá täälvi räi tassaaš ko syeinih viäžžojii ergijguin tälviv, te puáhtojii lyemešaavah-uv. Togo pääihi alda já jäävri pirrâsijn čoogijm purrâmluámánijd. ¶ Jieškote-uvlágáneh kietâtyejeh jieškote-uvlágán táárbun ¶ jân: ¶ SIIJD AUDITORIO, SÄMIMUSEO-LUÁNDUKUÁVDÁŠ SIJD 80 ulmui. ¶ 1 9 . P A S E P E I V I H E L L D U V  I N ¶ koččâmâššân já siämmást vájálditeh et sii iä lah kiävttám säämi kielâlahâasâttâs adelem máhđu ¶ Ohtii muoi láim moonnâm oppeet uápis pivdosajan Ivváármievtâ puotâ Koškisjávráá fiestârpele riidon vahtiđ njurguid já kulnâsijd. Čokottâláim tast tullâpiällást já juvâdáim teejâ, ko kuulnâstuákki siäivui toos munnuu puotâ riddomuálusân. Talle muoi vuolgâláim ruottâđ ton mievtâ tuáhá. Te Heikkâ iätá muin: ¶ Puohháid uápis tuáršu kulá kaavpugij ridoi, muorâstuvâi já torij táválumosáid luddijd. Veikkâ tuáršu ulmuu ránnján iälá-uv peliloijeen ”nisutuáršun”, te tot lii liijká luándust iirâs. Tuáršu mákkoo maaŋgâlágánijn jaavrijn já riddoin, joba siemin mecciladduužijn-uv. Vuáhádume maaŋgâlágánáid eellimpirrâsáid čielgee tom, et tuáršu lii Suomâ sisčaasij valjaamus lodde. ¶ – Taat kale lii taggaar rikos, et mun ááigum taam selvâttiđ, sun juurdâš. ¶ Mist lâi meid nubbe meccinijtto, kost laavijm skappuđ lasesuoinijd šivettáid täälvi várás já tot lâi Kuáđááčielgjäävri mááddáškeeči. Eeči lâi oppeet vyevis mield koccám tooláá iđedist já väzzilâm Kuáđááčielgjáávrán já mij eres nijttoalmaah puáđáččijm talle, ko koccááččijm. Nuuvtpa maŋeláá iđedist Ailâ-Váábu, mun já Juhháán-Uulá, kote lâi ááiruin, suládijm miätá jäävri tavenuortâs, jeđe laddijm Cirhávuoddâsân, mast mij väzziliččijm Kuáđááčielgjáávrán. Mij lâim luommimääigi jottáám taan kooskâ mottoom keerdi já ko lâim vázzám váháš määđhi riddoost, te Ailâ-Váábu iätá: ¶ Ohtii keevâi nuuvt ete kandâ kuárŋui káátu oolâ piärgui kuuvl. Sust lâi aaigâ väldiđ tuše uccâ pittáá čuámáttâsâst. Mutâ keevâi nuuvt ete päddi, mast čuámáttâs hiäŋgái, potkânij já kandâ čierâstij káátuhäärji vuálus čuámáttâs soolâst já koočâi restháást vuálus. Kandâ suorgânij, poovčâgij já aalgij hirmâd korrâ jienain čiärruđ párguđ. Mottoom hoovdâin kulâskuođij čiärrum já poođij keččâđ ete mii lii eettin. ¶ – Tääl kale madâreejih láá tuu fillim, iätá Marttin já lii jo njunádum toos, et sun vala oskoi tyeggáár puáris äijih mainâsijd. ¶ Stuorrâpiätupolitiik árvustâllâm-pargojuávkku ¶  ceggejii Elleeh ávudii, ko pessii maasâd elleikáárdán já lieggâjođosijdis paaldân. ¶ Kaarbuljävri = Karpulijärvi ¶ – Tiijme maŋanem tiätá tom, et illá kiergânep tom nube junán, muu käälis eeđâi, kote lii avalâš optimist. ¶ Pivdemäigi 1.11. – 31.3. ¶ Orjâlâškielâlâš kirjálâšvuođâ antologia “ Skabmatolak ” (Skammâtuulah), almostui ive 1974. Tast lii anarâškielâlâlâš uási, mii lii čuákkejum ovdeláá almostum mainâsijn. ¶ Vuossâmuš škovlâmätki ¶ O H T S  Š K O D D Á S  Š J U H L E P E E I V I H ¶ Suáđigil D2 ¶ PIRCCOSPEEL RAVVUUH ¶ akkusatijvâ vääri/väre máánu/máno ¶ 7. Hygrophorus melizeus – Koivuvahakas – Suáhikässih U ¶ 48B ¶ Vuoli Ilmar šaddonommâlistoost lii meiddei adelum nommâ mirkkâkuobâr , mii lii uáivildâm kiärppáákuobbârijd (Amanita) , suomâkielân kärpässienet . Suu listoost punakärpässieni (Amanita muscaria) lii kiärppáákuobâr . ¶ áinoošlajâsii iäláánsiärvus 109 ¶ , algâaalmugij vuoigâdvuođâid kieđâvuššee aalmugijkoskâsijn ¶ Ton ääigi adelij kiäisár Augustus miärádâs, et ubâ väldikoddeest juáháš koolgâi čälittuđ olmoošlohon. Taat čälittem lâi vuossmuš já tábáhtui, ko Quirinius lâi Syyria koččomhälden. Puohah monnii čälittiđ jiejâs viäruluvâttâlmân, juáháš jieijâs kaavpugân. ¶ Mun lam lamaš tavesämikielâlii peivikiäjust Anarist já jottáám sämikielâlii vuáđuškoovlâ vyelitääsi Menišjäävrist já pajetääsi Anarist. Tääl lam luhâmin Säämi máttááttâskuávdáást, Tuáivunjaargâst puásuituáluirâtteijen já vuárupoojijn Avveel luvâttuvâst. Muu ulmen lii čođâldittiđ tutkosijd täin oppâlájádâsâin. ¶ 3. Viehâváldálâš lattim lii Suomâst lavváin kieldum. ¶ 1 Mane šleđgâiskâdâlmijn ij aainâs uážu kevttiđ viärmádâhvirde, maid finnee čuoggiistâhskuápuin? ¶ 2. Čohčuv jäävrist tábáhtuvá raavâdamnâsij já haapi juurrâm. ¶ – Mii peln lii siämmáá. Mii pele jaavrijn láá čääsih nuuvt paijeen, et kärbisroobdâid ferttij alediđ. ¶ – Vuálgáh-uv tun kuusnii vâi? Puállunjune koijâdij Tálunjoobžâst. ¶ šovâttem . Kyevti suhâseelâ sellâváimus ovtâstum. Kukkášadoi šovâttem tábáhtuvá tast maŋa, ko lieđikoovjâ čalme lii peessâm šovvoos noovdâst emin já ovtâstum maneseelân. Ellein orráás šovâttemsellâ ovtâstuvá niŋálâs maneseelân. ¶ Eidusâš merkkâstuálppun kielâ iäláskitmist puáhtá nabdeđ ive 1997, kuás vuáđudui anarâškielâ kielâpiervâl Aanaar markkânân. Kielâpiervâl toimâmprinsiip lii, et tipšooh sárnuh kuoimijdis sehe párnáid tuše anarâškielâ. Párnááh movtijdittojeh kevttiđ eenâb et eenâb anarâškielâ, veikkâ suomâkielâ sárnumgin ij lah kieldum. Tain metodáin páárnáš uáppá kielâ táválij argâtooimâi ohtâvuođâst. Párnááh váldojeh kielâpiervâlân šoddâmtuávážân kejâhánnáá. Maaŋgah sist láá-uv syemmilâšperrui párnááh. ¶ 120 ¶ Peter Pan čuážui váhá tuárispeln já mojottâlâi, ko Jukka sárgudij sárgáid čunnui. ¶ lyeme, luámmán = hilla ¶ - Pyerin liävus, Jovnâ majettudâi já čuoigâlij maasâd jieijâs uccâ hirsâtuuváážân. ¶ Täiđá leđe äijih hattâ, Muumistáálu eeđâi. Tuálvun tom sunjin. Sun lii nuuvt lijkkuustum hattáid já ana masa ovttuu silinder uáivistis. ¶ kuvvim: Jorma Happonen já Jorma Suonto ¶ Mađhâšem lii tergâdis iäláttâs Säämist ¶ Lah ovdeláá uápásmâm tovlái šadoi já ellei elimân. Maaŋgah iäláneh láá eellim historjá ääigi lappum eennâmpáálust ađai jáámmám suhâjämimân, mut uđđâ šlaajah láá ovttuu puáttám sajan. Nuuvtpa eennâmpáálust eellih tááláá ääigi-uv loveh miljovneh iäláánšlaajah. ¶ 10. Italia 190 ¶ Kale tot lii lamaš vaigâd ruuđâ tááhust, mutâ lam piergim mahtnii, västidim. Tuáhtár vaaldij skove já aalgij tevdiđ iäláttâhucâmuš. Vuolgâttim tom iäláttâhucâmuš aalmugiäláttâhlágádusân, mutâ tobbeen poođij hilgoo miärádâs. ¶ Eellim historjá ääigi miljovneh šaddo- já elleešlaajah láá lappum eennâmpáálust ađai jáámmám suhâjämimân . Táválávt toi lappum láá tovâttâm korrâ šoŋŋâdâhnubástusah. Ovttuu ko šlaajah láá jáámmám suhâjämimân, te toi sajan pááccám iäláánšlaajah láá lasanâm jotelávt. Toh láá váldám haldusis kuorânâm eellimsoojijd já tain láá ovdánâm uđđâ šlaajah. ¶ 2. Táátu skipárâd nuškođ notonjuškomijd ¶  olášutteđ”, ----------------- Tuhhiittum 1.3.1996 sämitige čuákkimist, nubástusah tuhhiittum 22.2.2005 já 17.9.2010. SÄÄ´MTEE´ǦǦ TU´MMSTÕK sää´mǩiõl konttâr kääzzkõõzzi mä´hssemvuõđâst ¶ – Kal kuácceeh-uv puárásmeh já kaččeh. Kuácceeh liijká pisoh maaŋgâ ive ääigi ruánáán já oovsijn kiddâ. ¶ 3. Hypholoma sublateritium – Punalahokka – Ruopsismieskâdâh U ¶ uáiváámusah já puoh eennâm mahtâalmaah, ¶ Ovdâskoddevaaljah tuállojeh jyehi niäljád ive ¶  kvanttorijd. Ruánáá – Na nuuvt, na nuuvt, eeđâi Monni. – Mun moonâm. Mutâ tij puátivetteđ talle tállân maajeeld, nuuvt ete mun jiem taarbâš leđe ohtuunân ko tot stáálu... uáivildâm ete kii-ks ohtuunis višá jutâliđ nubij šiljoin. ¶ Spiekâstmijn huolâhánnáá jurgâlus lii puustâvlâš jurgâlus sehe luándulâš já idiomaatlâš ¶ Taat tutkâmuš lii kielâtieđâš empiirisâš jurgâlemtutkâmuš. Mun tuuđhâm anarâškielâsâš ¶ 2. Staatah olášuteh algâaalmugijguin ráđádâlmáin já oovtâstpargoost toimâmáin pehtilis tooimâid, moiguin helppejuvvoo taan vuoigâdvuođâ kevttim já visásmittoo ton olášume. ¶ 2.3 Lopekuorâttâllâm 4 ¶ Muu anarâšnommâ lii Nyere-Piäká Piättár Aailâ Heelmi Teija. Muu ááhu suuvâst puohah láá čyeti prosentlâš Aanaarsämmiliih nuuvt kuhás, ko kirhokirjijn lii merkkejum pajas. Muu enni lii pelianarâš já mun oovtâ niäljád uási. Anarâš identiteettâm mun lam uážžum muu ááhust Aili Kyröst, kiän kulen mun lâm viettám ennuv luholâš pärnivuotääigi Pakšvuoniist Njellimist. Muu enni maatij kieldiđ ubâ suu sämmilâšvuođâ ko sun kaartâi 7-ihâsâžžân asattahškoovlân. Pááikán Kessjáávrán sun peesâi tuše juovlâi ääigi já keessiv, já sämikielâ särnumist finnij ain ráŋgáštâs. ¶ Turismâ lii paijaanmin Anarist já ubâ kieldâst ennuu. Suijân láá SIIDA, Säämi kulttuurkuávdáš, Aanaarjävri, Lemmeejuuvâ aalmuglâšmecci, Miäštárliiga speelah já puoh tábáhtumeh. ¶ SKT : Jåågar lij jie´lli, One of Us, Duna Duna ¶  äijihuáhti Mane kuolijn láá ennuv meiničalmeh? ¶ kovjâttiđ, kovjâttâm, koovjât = pölyttää ¶ KULTTUUROHJELMIJ UÁRNEJEIJEEH TAVE-LAAPIST ¶ – Jiem tieđe, ko jiem lah jieškin tom ovdil uáinám. Mut kalehân tom talle uáiná ko iälá keččâmin. ¶ Uđđâ moottor ¶ - Na onne tot eelij já sooitij tuu-uv uksâkiälu. Tot kale táiđá majemustáá peeivi teikâ muádi siste puáttiđ vala maassâd. ¶  lii pargoost. ¶ – Pup, pup, pup... arvâl Puppâ já toin sun uáivild: Vuoi tuu paijeel, táiđá leđe pyeremus ete oroh muu kulen. Ááiguh-uv váhá vuorâččâsmuorjijd? Mutâ ep vistig! Ovdilgo muoi porreen, te ferttejeen tevtiđ rääigi. Uážuh täst tuohu jotteeđ, uksârääigist olgos já siisâ. ¶   Ucceeblohováldálâš ( tavesämi-,aanaarsämi- ja nuorttâsämikielân) ¶ Kuácceevyevdi ¶ Nyeti peleh láá: ¶ 7 Čääli kuuvijd salâskyele kieđâvuššâm muddoid. ¶    ennuu 19.12.2013 Sämitigge ¶ – Kii tot tungis lah? harijdij sääksipaimânpeenuv ääštin. ¶ a. Muštâl, maht suálui lii šoddâm. ¶ pieijâm suu heeki siisâ.” ¶ jiem tääiđi innig maassâd! ¶ Poolishovdâ piejâi Kuáski vuordâččiđ liinján já koijâdij: ¶ Viistijn lijjii kyevti meetter alosiih peldiolgoldâssain lieggimuuvnah, maid koolgâi puolâšij jyehi peeivi lieggiđ já pajalâs seeŋgâh lijjii uáđđimsaijeen. ¶ - nissoon, nuorâ 2 X ¶ Ijjâ kuulâi pyereest já aalgij jo peivi-uv čuovâniđ. Jovnâ meid vuolgij kiijkáruššâđ, ete uáinoo-uv čuurâ kosten já viijmâg huámmášij-uv Perunämmirjeegi taavaakeeji alda poccuid, já čorvâgeh iänáážin. Tohonhân Jovnâ tolliittij já ain kooskâst kijkkiistâl já tobdá, ete suohisčuárvi čuoivâg lii kale sust ton čurrust. Mutâ siämmâst sun uáiná kyehti almaa meiddei já tohhân vyejettava taid poccuid kustoo tavas: ¶ - Halijdiččim taggaar piärgumääli, moos iä lah suvrâmeh siävuttum. ¶ 1. Algâaalmugijn lii vuoigâdvuotâ iäláskittiđ, kevttiđ, ovdediđ já sirdeđ puátteid suhâpuolváid historjás, kielâidis, njálmálijd ärbivuovijdis, filosofias, čäällimvuáháduvâidis já kirjálâšvuođâs sehe vuoigâdvuotâ nomâttiđ já siäiluttiđ jieijâs siärvus-, päikki- já olmoošnoomâid. ¶ b. Mecci lii ainruánáá já táválumoseh muorah láá eukalyptuseh. ¶  ‐ Viermipivdo kieldim lii pehtilumos vyehi ¶ Nieidâ västidij: “Kale mun halijdâm.” ¶ Ilkka Heikkinen (pirâsministeriö) ¶ Sämimááccuh muštâl maŋgâ ääši ¶ Ráidu-čáitálmâs. Kove: Jouni Männistö ¶ LUUK. 18: 31 – 43 ¶ Johân šoodâi mievtâst huáppu. Huápust paargon, cageh meddâl uuvsâi oovdâst, puohah jođáttuvvâid kuáivuđ sáhájávvuvääri čoođâ kesipiäiván. Ijâppeeivi pargeldii tegu tullâ ličij lamaš poođâ vyelni. Iptoppel keččii vuovâs soojijd kogo raigâččii jotteemraaigijd, já talle ko puoh liččii oornigist, te lehâstiččii taid kivkkeđ jeđe syele livkkááččii sáhájávvuleje roobdâst váhá tegu eres kutkân meccipargoid. Mut váruttiđ koolgâi, amas meeci eres elleeh kiergâniččii aiccâđ, et kuuđhâi viššâlis suuhâ lâi uáđđám liijgás kuhháá. ¶ Snuđenjune kyeli ¶ Elina Juopperi ¶ a. vijđoduvâs peeleest ¶ Flammulina ¶ – Muštâl tääl pyeri olmooš munjin-uv, mast lii saahâ! ¶ ERES VUOTÂNVÄLDIM: ¶  asiat Talle riemnjis kale ruotâstij. ¶ kildeemáátu ¶ Piisam lii šaddaaš ridoi ässee ¶ jurgâlâm orjâlâškielâst: Ilmari Mattus ¶ Kaabi Saammâl päikki = Jolnivuono ¶ Palhâšume láá vuáđudâm Taažâ, Suomâ ja Ruotâ sämmilâšašijn västidijee ministereh oovtâst tai enâmij sämitigij saavâjođetteijeiguin. Palhâšume stuárudâh lii 12 500 eurod. ¶ Säämi lippu tuhhiittui Säämi 13. konfereensâst 15.8.1986 Årest Ruotâst. ¶ Täärhist tiäđuidâd já táiđuidâd ¶   B) ¶ Nubbe nubástus lii KR92 olgospyehtim autioilla paikoilla jurgâlem saanijn ¶ – Maid-ah? Maid tungis lah huávristmin? koijâd Heikkâ já ruvvee čolmijdis. - Mun kale taiđim nohádistiđ. ¶ 5. Anarâš saavâi uđđâseh já puátteš ohjelm ¶ Nuorâirääđi vuossâmuš stuárráb tábáhtus lâi orniđ Säämi parlamentaarlâš rääđi (SPR) Ohtsâštave-eennâmlâš nuorâi konferens Suáluičielgist 13.–15.10.2011. Konferens uárnejuvvoo kyevti ive kooskâi, vuáruttuvâi Taažâst, Ruotâst já Suomâst. Konfereensân uásálistii säminuorah Suomâst, Ruotâst já Taažâst, ohtsis suullân 70. Konferens kyeddee teema uážui idea SPR puáttee konfereensâst, ”Ärbivuáválâš tiätu”, eres teemah kuulmâpiäiválâš konfereensâst lijjii ”Sämmilâšvuođâ kiävttu turismist”, Sämimááccuh- já ton uđâsmittem” já ”Maht siäiluttiđ já paijeentoollâđ sämmilâšvuođâ ko áásá sämikuávlu ulguubeln”. ¶ Muu škovlâ lii torvolâš saje. ¶ Máttááttâs- já kulttuurministeriö aasât sämikielâ iäláskittemohjelm vuávájeijee pargojuávhu pargon: ¶ rievdâdem digitaallávt lii aainâs kieldum. ¶ A.V. Koskimies algâttij pargoos vuossâmuin kielâmiäštárijnis čielgiimáin vistig tergâdumosijd kielâopâlâš aašijd. Taat vuossâmuš kielâmeeštir saatij leđe máhđulávt Jormo-Hendrih ađai Heikki Mattus, mut sun kaartâi luoppâđ pargostis já sajan sun finnij nube kielâmiäštár, kote lâi mahđulávt Mikko Aikio. Tađe ovdil lâi Uccjuv kirkkohiärrá Anders Andelin ráhtám suomâkielâ – anarâškielâ sänilisto, mon A.V. Koskimies oovtâst nubbijn kielâmiäštárijnis tievâsmitškuođij. Kielâpargosis Anarist sun lâi mudoi tuđâvâš, pic oovtâ ääši sun nomâttij, mos sun jieš lâi uáli uccáá tuđâvâš já tot lâi anarâškielâ jienâoopâ čielgim. Uássin ulmuuh ettii jienâduvâid jieškote-uv vyevi mield já vookaaljienâduvah lijjii mudoi-uv suu mielâst läivislágáneh, te lâi vaigâd huámášiđ monnii válduvookaal. Tah-uv ääših vaarâ maŋeláá čielgii, ko sun finnij lase kielâmateriaal kiävttusis já uápásmui kielân pyerebeht. ¶ – Tot lâi šiev irâttâs, Taavvid kijttâlij virkkuht ¶ Pođoi päärnih lijjii tovle ¶ Hanssâ eelij juhâmušâid viežžâmin: ¶ Elleđ tuommii, te eppeđ tijgin tuommiittât. Elleđ kullut kiämmân sujâlâžžân, te eppeđ tijgin kulluuttuu sujâlâžžân. Lyeštiđ rijjân, te tij–uv luoštuuvetteđ rijjân. Adeliđ, te tijjân adeluvvoo. Valjaas mitto, lävvidin tedâččum, šluvgum já čuumâl, adeluvvoo tii aaskan. Nuuvtko tij mittedvetteđ, nuuvt tijjân mitteduvvoo. ¶ Vohvelij valmâštem: ¶ 230 ¶ suu já tuálvui suu riidon. Tobbeen ¶ Petra Mattus ¶  täytyä Munjin kunneetuáhtár árvu mieđettuvvoo tooimâin anarâškielâ pyerrin. Siämmást uáinám, et taat lii merhâšittee áárvustanneem čááitus muu eenikielâ, anarâškielâ kuáttá. Siämmást tot meerhâš meiddei tom, et anarâškielâ tuálloo siäiluttem já ovdedem árvusâžžân. ¶ Talle Haŋgal vuolgij visteest já veikkâ Jovnâ lâi-uv vaibâm, te sun kuittâg pajanij já keejâi suu jieijâs tijme mii lâi ijjâpeevdi alne. Tot čaaitij pel kuuđâ. Sun muuštij, et jieht, ko sun vaaldij tijme meddâl, te tijme lâi lamaš váhá paijeel kyehtinubaloh. Sun ij lamaš uáđđâm ubâ kuttâ tijmegin. ¶   “Jiešalnees, lijjim sunjin viehâ ilgâd jieht” , Siili-nieidâ smietâi. “Já ko sun puovtij munjin vala raasiid-uv. Iäigád puovtáččim tuávuđ sunjin váhá suu mielâkááhu.” ¶ 2. Timotei, sino, pennuusyeini já apila láá syeinišadoh. ¶ Ko lâim jottáám váhá määđhi, te togo lâi šalde uccâ juvvii rasta. Tot siämmâš almai iätá: ¶  láá Ko Natura 2000 -viärmádâh vuáđuduvá iänááš uásild jo ovdil tuhhiittum suojâlemohjilmijd, moh huksimlaavâ mield Natura 2000 -viärmáduvvâst peerusthánnáá stivrejeh puoh kaavai siskáldâs (huksimlaahâ 22, 34, 95 já 123a §), pääccih Natura 2000 -viärmáduvvâst čyeccee lasevátámâšah kaavaamân viehâ uccen. Toh kyeskih ášálávt nomâlâssân taid vijđoduvâid, moh iä lah lamaš ovdil moinnân suojâlemohjelmijn. ¶ Jis kihheen iävtukkâsâin ij uážu paijeel pele adelum jienâin, te uárnejuvvoo nubbe rieggee. Tast láá iävtukkâssân tuše kyehti vuossâmuu rieggest enâmustáá jienâid uážžum iävtukkâs. Eenâb jienâid nuurrâm iävtukkâs šadda presidenttin. ¶ Ellinoora kiäččá eeni, já vuárdá tiätuäŋgirávt. ¶ Piejâ~päđe siisâ~80 rammid Oivarin-vuojâmargarin. Tipte tom suddâđ já~lasseet 80 rammid nisujáávuid. Muivii já~tipte ucánjii ruškodâđ. Lasseet páátán tyeldee čääsi já~vispâlâst nuuvt pyereest, et iä šoodâ kahânuvah. Tipte tuoldâđ kastik 20 miinut verd. Kastik puávtáh njaddodiđ~piärguliemâpitáigijn já sipulijn. Tiäđust-uv meiddei salttijn.~ ¶ Kiina ¶ 170B Šerisvielgâd. ¶ Kooveest Rosa-Máren Magga, Elli-Marja Hetta, Anni Koivisto já Anne Halonen. Anna-Katariina Feodoroff, Leena Niittyvuopio, Karen-Anni Hetta, Sari Sarre, Laura Niittyvuopio já Unna-Maari Pulska. ¶ Čuávjitavdâ luáptá vuoim ijd ¶ Maht čuovâ tuáijoo? ¶ Puávtáh porgâđ internetpargopittáid še pääihist. ¶  mield, Oppâkenigâslaahâ ij lamaš vala olláám Lusmenjaargân, mut oopâ Matti kuittâg finnij. Sun vaazij Agneta Wale toollâm kierdoškoovlâ, mii piištij kulmâ oho. Agneta lâi uáli väimil čäcilode piärgun já nuuvtpa sun lâi-uv stellim majemuu máttááttâspäikkin Lusmenjaargâ, ko tieđij vissásávt tobbeen finniđ jyehi eehid vorâs čäcilode piärgu. Matti lâi tiego love ive suulâin, ko juuđij kierdoškoovlâ päihistis Lusmenjaargâst. Maati perrui kullii eeni já eeji lasseen viiljah Saammâl já Issá sehe uábih Elli Máárjá, Anni Bigá, Ailâ, Káijá já Maarit. Lusme-Piäká ovdebáá näimilittoost lijji vittâ párnáá: Ánná, Maarit, Juhháán, Iŋgá já Vuolli, kiäh lijjii juo rävisulmuuh, iäge aassâm innig Lusmenjaargâst. Nuuvtpa Lusme-Piäkást lijjii párnááh puohnis kulmânubáloh, kiäin Vuolli varrij Suáđigilin já toolâi suhânommânis Lusmaniemi. ¶ 198 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ Peivitipšolaahâ ¶ 13. Suillus bovinus – Nummitatti – Kuáccámtatti U ¶ Čuávuváást äšši kejâduvvoo luánduhäämijuávhulávt. Väldihánnáá lohon motomijd loddesuojâlemkuvluid Natura 2000 -viärmádâhân iä iävtuttuvvuu kuávluh, moi áinoo suojâlemaggâ ličij šlaajâ eellimpirrâs suojâlem. Luánduháámân kullee šlaajâi eellimpirrâs suojâlem tápáhtuvá luánduhäämi suojâlem ohtâvuođâst. Luánduhaamij suojâlem ij käibid jyehialmaa vuoigâdvuođâi, kärbis- já moottorkiälkkájotoluv ijge miäcástem já kuálástem raijiittâs. Šlaajâi eellimpirrâs suojâlem sáttá kuittâg-uv motomijn tábáhtusâin käibidiđ tai-uv tooimâi raijim, tegu maŋeláá lii uáinimist. ¶ 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶ Toh, kiäh láá lamaš motomin kuhháá meddâl pääihist perruuttáá já maccâm tastoo pááikán, pyehtih identifisistuđ munjin, ko must koijâdeh, maid sämmilâšvuotâ munjin meerhâš. Tot lii tobdo, mon lii väädis valdâttâllâđ. Kieskâd valmâštum tihtâkirjestân taat lii kuittâg lamaš ohtâ muu viggâmuš. Kirje ličij uáivil almostittiđ puáttee ive pelni. Čálám tavesämikielân, mii lii muu eenikielâ. Ko lijjim Tamperest, te oroi ohtânmaanoost tagarin, tegu liččim vuálgus monnii eres ooláádmuddoost, kuus puávtám ain táárbu mield patâriđ, já miiba tađe pyereeb tobdo! Maŋgâsân muu vyelgim Tamperen, s. 1100 kilomeetter kiäčán pääihist, lii lamaš koččâmâšmerkkâ. Motomij mielâst lam tegu hilgom madduidân, patârâm meddâl. Äšši lii eidu nubijkejij. Sämmilâšvuotâ, Säämi já sämikielâ láá piäiválávt muu mielâst. Tuubdâm, et lam vuálgám meddâl, vâi puávtám puáttiđ maasâd styerebin, vâi muu išedeijee kietâ ličij stuárráb. ¶ tâi styeredemlassáin. ¶ Kaarina Portti, (os. Arrela). Pärnivuođâ muštoh. Sahhiittâllâm 2001. ¶ Jovnâ keejâi olgos. Sun ij kuittâg uáinâm maiden, mii ličij mainâstâm tijmeääigi. ¶ Haldâttâhhovdâ Juha Guttorm toolâi lekkâmsaavâs. ¶ – Aih, auh! kuului aavdost. Lah-uv tun vala elimin? stivrejeijee ákku koijâdij kyeimistis. ¶ Piäldupuágui vaaldij tuođâst riämnjá saavâid já čarviistij čolmijdis kiddâ. Siämmást riemnjis hamsâstij ton njálmásis. ¶ Sämmiliih kirhoost -paaneelsavâstâllâm. ¶ – Mutâ kote immâšân muu luámánehkis láá šoddâm? Vuolli-äijih imâštâlškuođij. Munhân kuođđim sehâidân eidu taas, sun sárnudij. ¶ Njuhčâluohtâ LL.1978 Nuutsasenlahti Mahlad luohtâ. ¶ Oovdeb suhâpuolvah láá lááccám sämmiláid iävtuid cevziđ nubástuvvee ohtsâškoddeest. Lep finnim riges kielâ, luándust jotteem tááiđu, ärbivuáválijd iäláttâsâid, kietâtyejiärbivyevi já luándukoskâvuođâ – taah láá ain viehâ tergâdis tááiđuh. Lep finnim noonâ kulttuuräärbi, sämmilii identiteet já siärvuslâšvuođâ. Sämmiliih cevzih ain, jis kavnâp vyeimi nubbe nubijnân já toollâp kiddâ sämiaalmug siärvuslâšvuođâst, sämmilii identiteetist já kulttuuräärbist. ¶ tanskalâš eennâmtuálu 104 ¶ Ko tuáršu-uđâgááh cyevkkejeh korâidis, toh kyeđđih piervâl tállán puzzâkerdi kuškâm maŋa. Toh láá piervâlpaattârliih lodeuđâgááh. Árbáduvâs mield tot tietih, et enni liihâd já jiennâd. Taan vuáđuld toh nálášuveh iännásis tállán koorâi cuovkkânem maŋa ađai uáppih tubdâđ ennis olgohäämi sehe jienâ já čuávuh tom jyehi sajan. ¶ Sämimuusik lii tehálâš sajattuvvâst uđđâ säämi kulttuurkuávdáš Sajosist. Säämi muusikkuávdáš koordinist já uárnee sämimuusik máttááttâs škovláid já oovded sämimuusik máttááttâsvuávámijd. Säämi muusikkuávdáš tuáimá oovtâspargoost el. Säämi máttááttâskuávdáin. Säämi muusikkuávdáá jurdân lii lasseen ovdediđ uđđâ kulttuurirâtteijeevuođâ el. falâmáin máhđulâšvuođâid sämimuusik paddiimân já vuorkkiimân, faallâđ sämiartistáid lávdástemmáhđulâšvuođâid, rähtiđ sämimuusik tobdosin já siäiluttiđ já ain ovdediđ ärbivuáválâš muusik sirdemáin tom uđđâ suhâpuolváid. ¶ Iänááš planktontiäpuh jäämmih čohčuv já vuájuh poonán mieskâđ. Uási tiäpuin siäiluh jiegâin ponneest tálvástellee vuoiŋâstemiđosin . Kolmâ čääci já raavvâd vänivuotâ tälviv räijejeh čuuvtij meid planktonellei eellim. Motomeh elleeh, tegu saveh já syerijuolgâgeh piergiitteleh tälviv, ko toid lii keessiv čoggâšum väriraavâd. Iänááš uási planktonellein jáámá čohčuv. Táválávt puáttee kiiđân tain selvâneh kuittâg maneh tâi suovsah. ¶ Soovsâkerdi lii saahâd, teetis já hilgo čääsi. ¶  +adverbiaal) Taat Säämi kulttuurkuávdáš Sajos valmâštuvá Aanaar markkânân ive 2011 loopâ räi já váldoo kiävtun ive 2012 aalgâ rääjist. Kuulmâkiärdásâš já 4800 bruttoneljihâšmeetter vijđosâš Sajos šadda leđe sämmilij haldâttâs, kulttuur já mättim kuávdáš sehe maaŋgâpiälásâš já uđđâáigásâš kongres- já tábáhtustáálu. ¶ Já návt mainâstij Haanu Ánná kandâsis Maatin ive 1968. ¶ Mii Hiärrá Jeesus Kristus, ¶ Ittinâš šargâlijm kaahvijd liijneool kuškâđ peeivipaštui já Elli-uábbi raahtij uáli stuorrâ ruuvâšleibitääigi, sehe nisutääigi, moos piäijojii puoh njuoskâm jáávuh. Heikkâ skiäŋkui ušom ránjáidis-uv taid njuoskâm jáávuid já tohhân kale lijjii pyereh nuuvt kuhháá, ko toh lijjii lahtâseh. Saarelist lâi puáttei peivij ääigi ennuv vorâs leibi já vorâs niisu. Juáháš uážui puurrâđ tom nuuvt ennuv ko lâš vaijaam já tast še huolâttui, et puohah kyesih kiäh táálust čaŋâdii, finnejii še leeibi, ađai niisu já “vorâs käähvi” . Kähvičalmeh lijjii ubbâčalmeh já veikkâ toh lijjii njuoskâstâm-uv, te puáldimáin tain pottii aaibâs toháliih käähvih. Maŋa smietân munnuu pärtti ij lopâ-loopâst lamaškin nuuvt stuorrâ katastroof eereeb toi tävirij, maid iän fattim kiddâ. Maadâkuoškâsthân lijjii tagareh jieŋâlis rogeh, moid pivtâspajalist ij kannattâm ruámustiđ. ¶ Säämi Kielâkäldee Uđđâ teermih já noormih ¶ KR92 jurgâlmist kiävttojii viärdádâllâmamnâšin jieskote-uv kielâsâš uđđâsub ¶ Proojeekt ääigi tohhu m määđhih ive 2010: ¶ Kuobžâ lâi vuálgâm piäjust toin ko njääbi äigin lâi čääci puáttâm piäijun. Tot lâi stuorrâ ores kuobžâ, tyelji lâi siámmáá styeres ko smaavâ soorvâst. Tast sust moonâi maŋgâ tiijme ton njuovvâm hommáást. Já ko lâi kiergânam, te čuoigâi pááikân masa muáddi penâkkullâm. Lâi eehid ko sun juovdâi pááikân. Sun täävis mield pááikân puáđiđijn kuođij kiiveer já "lumipuku" liiterân. Peenuv lâi tuuveest siste, ko Issá-čeeci poođij. Tot aalgij hirmâđávd umástiđ já hariđiđ, porfâgij já viigâi olgos. Tom kale ooinijm ete maidnii elleid lii koddám. Mij juurdijm, keeđhi vaarâ lii koddám. ¶ Uápis sääni “takkâ” suápá maaŋgâ tilálâšvuotân já ilosmit ain suu, kiäs tot iättoo. “Takkâ eeči, ko viežžih muu pááikân.” “Takkâ viljâ, ko luoikkih munjin páálu.” “Takkâ, ko poottih muin kirjeráájun jiemge tarbâšâm leđe ohtuunân.” ¶ - Mun poottim pyehtiđ taam arvesyeje, Ánná čielgij. ¶ O S K O P U T E S T E M M U Š T O P E I V I ( 2 2 . P A S E P E I V I H E L L D U V  I N ) ¶  tunjin 8. Kost tun lâh šoddâm? ¶   iäláttuvvâst pirâsčällee ¶ Ko fariseuseh kullii maid Jeesus lâi toohâm, já et eenâb já eenâb ulmuuh oskoškuottii sunjin, sij halijdii surmiđ Jeesus. Jeesus já suu máttááttâspárnááh iä tuostâm vajâldiđ innig nuuvt almolávt pirrâsist, mut kiäsádittii mottoom kaavpugân alda ävđineennâm. ¶ Indonesia = Indonesia ¶ Uáivikaavpug: Kampala ¶ Slovenia ¶ Siilâk pivdoo keessiv maajeeldkeessimnuottijn ađai troolijn. Trooli lii viermijn rahtum stuorrâ sekkâ, maid troolar ađai kyelipivdemkäärbis kiäsá. Torske já luosâ pivdoo viermijguin, vuoggâčielgijn já laanijn. Puškoh já vuáskuneh mákkojeh suollui koskâsijn cuávis čoolmijn. ¶ Kárvudât peri návt ¶ sárguseh Jorma Happonen, sämikielân Ilmari Mattus ¶ 94B Čäcikuáđhuš. ¶ - Sämikielâ iäláskittemohjelm toimâiguin, moh tääl láá joođoost, kalga juksâđ tááláást meritiätulub já nanosub syeje puohâi kuulmâ Suomâst sarnum sämikielâ uásild, minister páhudij. - Sämikielâ iäláskittemohjelm tooimâi olášuttem lii kirjejum haldâttâsohjelmân, já toimáid kalga-uv riemmâđ ohjelm tuhhiittem maŋa nuuvt jotelávt ko máhđulâš. ¶ Hannu Kangasniemi, oppâmateriaalčällee ¶ Toimâlâš uásádâh ¶  nuuvt »Jis tun jieh adde munjin keččâđ, te mun kodám. Tastko mun uážuččim kale keččâđ, jis mun rievviiččim teikkâ rieveeld váldáččim, mut tun koolgah adeliđ pyeri mieláin keččâđ,» iätá almai. Pijgá šoodâi murrâšân, tastko sun jurdâččij: kalga-uv sun čäittiđ, vâi ij? Mut almai pisoi ain vátámâšâstis, te viijmâg iätá pijgá: ¶ 3. Sáárgu Italia káártá já noomât toos ¶ jurgâlus kielâ lii luándulâš puátukielâ. Mudoi ij lah táválâš kavnâđ jurgâlemvastuid ain ¶ rapu.....37 ¶ 2. Noomât čalme oosijd já čääli oosij pargoid. ¶ Kärigâsnjaargâ škovlâ: Matias West (tavesämikielâ) já Nora Pieski (tavesämikielâ) ¶ Šiljo tuálloo čurgâdin oovtâst (uávsih já riseh tuálvojeh láávun puáldim várás) ¶  -‐ Na ko vuálgá Avelist tavas, te lii ovdláhháá Äijihjäävri maađijkolbâ, mast ton mommâ lii suomâkielân já anarâškielân. Siämmáálágán kolbâ lii še Äijihjäävri taavaakeččin. Äijihjäävri máddáákeččin lii kolbâ, mast láá Ucjuv já Aanaar noomah láá suomâkielân já orjâlâškielân. Taah koolbah láá suullân love kilomeetter kooskâin, tuše kilomeettermereh muttuusteleh. Täin koolbâin lii še tiet nommâ ANAR , mon kale ferttee tulkkuđ orjâlâšnommân, ko tot lii aldeláá orjâlâškielâ, ko aanaarkielâ. Kaareehjuuvâ kuábbáá-uv pelni láá koolbah, main Kaareehjuuvâ nommâ lii suomâkielân já anarâškielân já maŋeláhháá Misseejäävri kuábbáá-uv pelni še koolbah MYÖSSÄJÄRVI – MYÖSSÄJÄVRI . Anarân puáđidijn čuákkipäikkikoolbâst lii oppeet INARI – ANAR já siämmáálágán kolbâ lii še Aanaar taavaabeln-uv. Aanaar kuávdáá koolbâin láá oppeet Ucjuv, Avveel, Kärigâsnjaargâ, Njuárgám, Kittâl já Lemmee noomah suomâkielân já orjâlâškielân, mut iä anarâškielân já hirmástutteemus Aanaar koolbâin lii Juvduu nommâ, ko tot lii suomâkielân já orjâlâškielân. ¶ Ovdâsijđo ¶ 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶ Joba kuulmâlov senttimeetter kukkosâš árppulágán vuoptâmáátu (28A) mákkoo moteponnásijn jaavrij riddočaasijn. Vuoptâmááđust ij taarbâš poollâđ, ko tot ij čaaŋâ ellee tâi ulmuu siisâ. Vuoptâmáátu ij puurâ maiden, ko tast ij lah njälmi já ton čuálih-uv láá kuáránâm. Tot váldá haapi čääsist njuolgist liške čoođâ. Vuoptâmááđuh eellih tuše parâttâllâm várás, ko tast maŋa ores jáámá. Niŋálâsân kiävá siämmáánáál, ko tot lii vistig monnim tuháttijd šliijve suoijim moonijd, moh tarvaneh čäcišaddoid. Tain ovdáneh vuálá miili kukkosiih áŋáldâhnjamonjunásiih suovsah. Suoksâ puhhiidât monnii tiivre siisâ, iälá tobbeen parasiittân jeđe kaašmârd mottoom peeivi olgos rävis vuoptâmááttun. ¶ já muu uánihis, ¶ – Lii-uv toos miinii suujâid-uv? Heikkâ koijâdij. ¶ Teddilem: ¶ Nuuvt toh škovlâiveh kuittâg jođeškuottii. Kuálmâd luokast muštám ko lâi čohčâ já muotâ lâi, te asuntolahoitájijjee piejâi muu motomáin kandáin viežžâđ luoddâpiällâst stuorrâ 50 litter mielkkitoŋká kiälháin maŋa postâauto puátimist, te nuuvt muái viežžâđ. Kiälhá oolâ muái kal toŋká uážžoim, mut ko lâi ucánjáhháá vuástáloh, te toŋkká čierâstij eennâmân, kománij, já lokke lekkâsij já mielkki kuulgâi mietienâmân. Talle munnust kale lâi smiettâmâš mahte muoi tääl kalggeen sárnuđ. Tom vaahag iä kale rammum ko muái loopâst mainâstáim asuntolast maht keevâi, maŋgâ eehid čuážžoim nurheest, mut te poođij eeči eelliđ asuntolast muu keččâmin já koijâdij muste, et mane tuoi čuážžuvettee nurheest ko iärráseh laa olgon? “Munnust mielkkilitte kománij, ko láim kesimen teehen maađij piällâst.” Talle mun oinim ete tääl eeči suutâi já moonâi puurrâmviistán já tobbeen kullui čirgom ete iä-uv lah puárrâsuboh kaandah maid pieijâđ mielkkitoŋká viežžâđ, leppeđ-uv tij kanddáid evvisken adelâm? Mun almottâm táám ääši Njellim Maatin já komserjâsân. Talle nuuvâi munnust-uv nurheest čuážžum iäge kale eenâb pieijâm kuássin mielhi viežžâđ luoddâpellâst. Tot-uv oroi oomâsân ko muoi Piäká Heiháin sárnoim sämekielâ, te máttááttijjee Sylvi iätá: “Táát lii suomâkielâ škovlâ, tääbbin kalga sárnuđ suomâkielâ.” Čuovvân škoovlâst lijjii kaasâlaampuh, tast maŋa pottii hasakeh já nuut loopâst lâi stuorrâ generaattor varasto tyehin já lijjii sähköh, talle kale čuovânij já lâi hitruu luuhâđ, ko ooinij. ¶ njuámmil? ¶ 3. ¶ MATT. 9: 18 – 26 ¶ Kirje eres digitaal kopijistem tâi vuorkkim digitaallâš háámán lii aainâs kieldum. ¶ Haigar pecikierrust ¶ Kuva Kuobbâreh 008 : ¶ Kaijuuh ¶ – Joo, tobbeen kale lii saje, rivgoo eeđâi. ¶ Imâštellim, et kost eidu lii tot majemuš meerâ, mii lii siämmást vala nuuvt maŋgâs hävdi. ¶ Maid anarâškielâ merhâšij Erkki Itkosâžân? ¶ Enni imâštâlâi, lâi eskân koskâpeivi ko poottim škoovlâst. Sun koijâdij: ¶  Oovtâkiärdánis kiärppáálostâ = kihokki 61 ¶ siilâk silakka ¶ (Nuorteva 1992: 31.) Kirkkorámáttist 1933/1938 lii ettum, et tot lâi puárásmâm jo ¶ 180 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ Pocahontas já Flit povvâstáin hirmâdávt. – Addâgâs Miiko, Pocahontas eeđâi, – mut tust lii nuuvt suámálâš häämi, et jiem pyevti leđe povvâsthánnáá. Hyi Flit, lâi-uvks tot nánnáht porgum. ¶ U-häämist: 25 ulmui. ¶ Naabureemeed tuššâdij “njaalgâ” hilloos. Jieš sun ij lam vala šoddâm tom smakkiistiđgin mut lâi kale eidu áigumin pieijâđ tom leeibis oolâ. Maŋeláá poottim tiettiđ, et sun lâi nabdam muorjijdis ruopsisjierehin já maid jieš-uv lijjim kaavpij ildein uáinám eidu toin härvinub noomáin. ¶ omâstemkiäččusijd siämmáánáálá ko suomâkielâst. ¶ Na lâi oppeet penuvryhmá sävnilieggimvuáru já Haarju Orvo täälgis lâi lopedâttâm “sävnimajurin” já siämmást tupetuállen. Na mij iäráseh tiäđust-uv vuolgijm kii kuus, ko peeivih lijjii mist rijjâ. Vaarâhân eelijm aainâs Ledra Palace vuojâdemáldást já máhđulávt eres-uv soojijn uápásmuumin kaavpugân. Na ko te puáttip ehidist maasâd, te kuátiorroo ij oinuu kosten. Ko vilšâstep pennui uásádâhân, te puoh eres pennuuh láá tobbeen, mut Kuusti viste lii kuárus já uksâ áávus. Tállán ervidijm, et Orvo lii tiäđust-uv eelâšmin säävnist já váldám vala pennuu-uv fáárun. Tot lâi táválâš vyehi, et peenuv lâi stivrejeijes fáárust ain, ko toos lâi máhđulâšvuotâ. Na miiba tast, vaarâhân sun tobbeen puáđáččij äiginis, ko lii vistig lasettâm muorâid kivkkâháá vuálá, tâi maid poorgâškin. ¶  adverbiaal) Toin – Kale tot tast puátá, Nuáidienni eeđâi. ¶ Kukkodâh:1,30 ¶ Occein pivdojeh eromâš vuáđustâsah stipend uážžumân. Vuáđustâssân pyehtih leđe el. oppâčáitus-pargo rähtimân lohtâseijee eromâš koloh teikâ aassâmpäikkikode já oppâmpäikkikode kuhes kooskâst šaddee mätkikoloh. ¶ västid GNT teevstâ dynaamisávt/funktionaallávt siämmáá náálá ko KR92. ¶ Östersund = Luvlieluspie ¶ Ristin-riävská kejâdij vuovâs saje kuus álgáččij kuovzâđ piervâlkove. Muáddi saje lijjii tagareh, moh liččii lámáš vuohâseh; hálguleje vyelni já lyevdileje vyelni. Ristin kuittâg smietâi, et jis ovdâmerkkân veikkâba riemnjis kavnâččij suu piervâl, te talle sun ij jieš pesâččii kuussân patârâsân já purruuččij riämnjás. Nuuvt sun hilgoi taid soojijd já aalgij kejâstâllâđ kuálmád saje. ¶ ive 1999 ¶ Puh 010 8393156 ¶ passiiv hämmejuvvoo nuuvt, et tot mii suomâkielâst lii ceelhâopâlávt objekt ( sitä ¶ Nuuvtpa sun mottoom peeivi eeđâi munjin, ete uážum väldiđ suu havlâpiso jis halijdâm eelliđ meecist riävskáid pivdemin. Já mun kale lijjim vaalmâš. ¶ Njuámmilcooskâs = Jäniskoski ¶ 180 ¶ Vääldi 5–6 litter vuoka ađai taggaar kiemni, mon puáhtá pieijâđ šleđgâuuvnân. Teddilist ucánjii vuojâ lite siisâ. Liäšku oolâ mielhi, moos lii lasettum sältti. Piejâ vala oolâ korppujávvukeerdi já majemustáá caappum vuojâpittáid. Vääldi uvnâpeeldi, mast láá roobdah. Leddii peeldi siisâ aluminfolio ađai vuojâpááppár. Talle ij peldi tureduu. Piejâ pasamuš peeldi oolâ já cäävi 200º lieggâs uuvnân. Tipte leđe tiijme verd. Ko tot possuuškuát, te puunjâst lieggâs 175° lieggâsân. Kuovlâd ain uuvnân, já puávtáh pieijâđ lohe passeemlite oolâ ađai njuoskâdum vuojâpááppár. Tipte pasamuš leđe uuvnâst vala nube tiijme. Vala maŋalieggâsâst uážžu possuđ tijmepele. Kuolijgijn suápá faallâđ lasseen ruopsisruottâsijd já tomaatijd. Juhâmuššân kiävá mielkki ađai soppá. ¶ Jeriko kaavpugist vyelgee luodâ pellâst kerjidij čalmettis kiärjálâš Bartimaios lappâdjottein ruuđâ. ¶ jurgâlâm: Ilmari Mattus ¶ 5. Ruvvii kieđâidid korrâsávt oohtân, nuuvt et toh liegisteh. ¶ äijihšoŋŋâ = ukkonen 3 ¶ Loppâkeesi Juhháán-Uulá pyevtistij kuheskuolgâg pennâgáá, mon nommâ lâi Tessu. Viljâm lâi finnim ton máddáápiäláá ránnjátáálust Mäenpääst. Suujâ jiem tieđe mondiet sij lijjii luoppâm nuuvt hitruus já nánnáás pennâgáást ko Tessu lâi, mut pyeri ko luoppii. Tessu lâi nuuvt hitruus já kuáimáás pennâgâš, et puoh ránjáh-uv mielâstuvvii toos. Teesust lijjii tuođâi-uv kuhes soksâmeh, ivne lâi tegu Suomâ ciägupeeljist já stuárudâh suullân siämmáálágán. Tot lâi uáli lašmâdis peenuv já kiitiätá veikkâ lâš vala loddepeenuv-uv. Tot čielgâččij täst maŋeláá, ko loddepivdemäigi álgáččij. Tessu uásui tállân mii pááikán já tot lâi tobbeen tegu pääihist kuás-uv. Ránnjátáálust še lâi Tessu, Nuuvdi Heehâ čapis peenuv. Aalgâst toh kale haridáin já halkkâláin-uv kyeimis, ko kuáhtáin mut tast maŋa toh láin veerdižeh, veikkâ oráseh láin-uv kuohtuuh. Heeihâ Tessu lâi puásuipeenuv já čuuvtij juálgáb ko mii Tessu, kote taaiđij leđe pyerebeht-uv servipeenuv, mut tot še čielgâččij maŋeláá. Jyehi tááhust Teesu puáttim virkosmitij mii perruu eellim maaŋgânáál. Tot lâi skippáár, mestâba saanij vááijuv olmooš, mii addij puoh maid toos sáárnui. Tâi kuittâg tot oroi lemin nuuvt. ¶ Tutkâmuš ¶ 172. Ryevdirađe täsirakuuttâh puomâiguin ¶ Asko Länsman ¶ 2 kähvikoopâ~ kavrasuvrâmeh ¶ kobđoolostâšadoh.....15, 101, 105 ¶  3. Piäljân puátá jienâ, mii čááŋá suu tiätuvuotân. Nubbe siämmáá muđusâš jienâ koccát suu siälust tom uási, mii lii uáđđâm pärnivuođâ naharijd. Vyelli kulá ko mecci čuájá táán jienâ vyeimist. Sun kiškeet čalmeraigijdis áávus, já tie čuážžu nuorâ vaantâr almai. Vyelli áigu pajanâđ, piäsá masa ište já vierrâl. ¶ - Naa, kal tun puávtáh eelli đ tobbeen. ¶ Aleksanteri Kenan škovlâ: Riinamari Mustonen (tavesämikielâ) ¶ Sämimáttááttâs škovlimproojeekt algâttem sirdâšuvá kuovâmáánun 2015 ¶ Sämmilâš muusikärbivyevist iä keevti masa ollágin instrumentijd. Tááláá ääigi juáigus puáhtá tahtâdiđ rumbuin, mii lâi tovle nuáidij kiävtust. Ton lasseen tobdeh 3-5-suormâräigásâš piili, mii rahtui puurrâmrääsi versost. Meid skilânâs tietih kevttum. ¶ Elleekovetaiđust já dokumentijn lii šoddâm vyehi mainâstiđ sämikulttuurist já ton ärbivuovijn sehe kuvviđ väldikulttuurij tooimâi vaikuttâsâin sämikulttuurân já ovtâskâs sämisuvváid. Ohtsâškodálâš olgospyehtim lii noonâ uási sämmilâš elleekove- já dokumenttaiđuu. ¶ yö (v yö gih, v yö vnuđ, j yö hi, j yö lgi), ¶ kovjiitteijee ● 3. ● tuše kunâgâtâr tálvástâl ¶ raavâd, šaddoraavâd, mineraalaamnâs . Šadoi tarbâšem amnâseh, maid toh väldih ruottâsijdiskuin čääsi mield enâmist. Maaŋgah čäcišadoh väldih raavâdamnâsijd še njuolgist čääsist loostâi ase čoođâ. Raavâdamnâseh láá om. typpi- já fosforsäältih. ¶ 0-250 ¶ Na, taat tälvihân kale moonâi aaibâs táválâš vyevi mield, almai äigi moonâi pivdohommáin já muorrimpargoin. Nisonij äigi kuulâi fast juŋkái hoittáámist, määlistmist já kuárrumpargoin. ¶ tovlái nissoonpuvsâi čoonnâmpäddi ¶ Já eres-uv saajeest ulmuuh ettii tagarijd saanijd, moh iä lamaš nuuvt hirmâd positijvâliih. ¶ njolgetaalist < njolgetalli = ravitallilta < ravitalli 20 ¶ Aamen. ¶ Suijâ ko vuolgijm Helsigân lii tot, ko škoovlâst iä lah aanaarsämikielân oppâkirjeh. Mij lep nuurrâm ruuđâ taan määđhi várás eejipeeivi konserttáin, Eeči já Äijih -paiđijguin já lep finnim ruttâtorjuu. ¶ Veikkâ lâi-uv šuávlimuotâsijvo, te Čovčjäävri já Kosseennâm kooskâst lâi puáris tälvimaađijtuáli, mii kuodij pyereest čyeigee. Čuoigâmmätki Tarvoojáávrán ličij lamaš aldasáid muáddi kilomeetter, mut ko aldanškuođijm Čevrisluobbâláid, te Juhháán-Uulá ain tyelittälli orosistij kijkkiđ muorâi kooskâ toho luobbâlái kulij. Lâi kiđđâäigi já iänááš uási čäciluudijn lijjii jo potâlâm, veikkâ sudeh-uv lijjii vala vääni. Na ton tovváá iä lamaš päjitteijee lodeh luobbâláin, mut liijká kuođijm savehijdân Čevrisluobbâlenâmáá riidon já jođhijm ovdâskulij vääzin, loppâmätki ko lâi iänááš jeggi já sudes muottust. Tarvoojäävri uáivuš ko aldanškuođijm, te Juhháán-Uulá oppeet kijkkiistâlškuođij já nuuvthân sun kočoi-uv muu pääcciđ kuođâldâhân já jieš perttuuškuođij. Sun lâi huámášâm tuáršuid, teikkâ maidnii eres luudijd uáivušist já pivdeškuođij taid. Na mun tievst paaccim sajasân, mut liijkátte kuovlim mievtâ paijeel, et maggaar saalâs tobbeen tibi te lii. Ko pisso pävkittij, te tot lâi tegu merkkâ munjin, et uážum njuškiđ pajas já kaččâliđ jävrriidon. Tohon ko pyevtittim, te uáivušist kobđodii muáddi čäcilode, mut jiem innig mušte, moh toh lijjii. Ko lodeh lijjii rievdâm riidon, te Juhháán-Uulá nahettij taid reppusis já jođhijm määđhi ááldui luus, moh lijjii Tarvoojäävri taavaakeeji viestârbeln Tarvoočielgi já Tarvoojävrikeeji kooskâst. ¶ maid tuubdah taam ¶ – Puolašpeivi . Luuhâmkirjááš, mon lii čáállám Dagny Skals já orjâlâškielâst anarâškielân jurgâlâm Kaarina Mattus. Kirjááš almostui ive 1983. ¶   Maadâkuátjuuvâ máddááeln lii Vuol´ Áábrâm aassâmsaje , mon tááláš nommâ lii Sarekiäddâš . Kirjeest “Tovlááh mainâseh” maainâst Kuhes Matti (Matti Valle) mainâs “Čuđeh Sarekiäddáást” s. 7 návt: ¶ Iän tarbâšâm kuhás jotteeđ ko huámášáim riävskámuáđi riddoviemmâr alne. Liähtu lâi nuuvt koorâs, ete iän finnim kiälhá orostiđ, tot čierâstij toos viehâ alda riävskâmuáđi, mutâ iä toh pallam munnust já munnuu fiävrust. ¶ b. elleeraavâd. ¶ 25. Kongo demokraatlâš täsiväldi ¶ Na nuuvt maka totkâs lâi. Táálááh iveh já täälvih iä lah innâg nuuvt, ko lijjii ovdlist. Talle lijjii muottiibeh já puolâšuboh. Tääl ko puolâšt, ij tot kuhe pište. Tääl-uv lii koskâtäälvi äigi, mutâ muotâ lii uccáá. Mun jiem mušte, et návt muottiittâs tälvi lišij lamaš. Njääbih kale laa lamaš uđđivemánudist já njuhčâmánudist. Ovdil saatij-uv Márjápeeivi aigij toohöđ njääbi okkopajan. Ohtii njaabij, oorvij, ige vala uccáá arvamgin, jeđe šoodâi cuáŋoi. Čagge lâi veitâlâs, paajeeln lâi kozzâmuári šoddâm, vyelláá lâi korrâsub, et pyereest kuoddânii. Muoi ennijn láin tontuvváá kuávttáá, mutâ nuuvt muoi uážžoin taid aldeláá. ¶ 109 ¶   116 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ –~Mahtkis Issi nuuvt fasteht rasa, enni aalgij muu cuáigudiđ. ¶ – Moonâ tun-uv tiervân, Heikkâ eeđâi já livkkái uksârääigi. Mahtnii suu čalmeh lijjii murâšliih. ¶ Reykjavik 112 ¶ Muádilov miinut väzzim maŋa poottim-uv kirjeráájun. Ulguubeln tot oroi lemin aaibâs táválâš rakânâs, mut siskiibeln tot kustoo lâi stuorrâ táálu. Must moonâi uánihis äigi ovdilgo čielgâi, kogobeht kavnâččim maid. Tarbâšim vistig kiirjijd jurgâlemteoriain, já toh kávnojii-uv uáli älkkeht. Motomeh kirjeh lijjii kuálmád keerdist já motomeh vuod kiällárist, nuuvt et siämmást peesâi vala lihâdiđ-uv. Tuáppejim kiirjijd ildest já čokánim mottoom pevdikuorân luvâdiđ taid. Toh lijjii-uv eidu tagareh kirjeh, maid kustoo tarbâšim. Luuhim tagaráin movttáin, et jiem ollágin huámmášâm ääigi hurgem. Amahân te nelgičuávji kulluuškuođij, ko fakkist kejâstim tijmásân. Tot lâi jo kyehti. Ferttejim eelliđ purâmin mottoom nelgipitá. Jiem tieđe, lâš-uv suijâ lam pargo koskâldutmist vâi mast, mut lukko oroi oppeet jurgâlmin munjin seelgis. Huámmášim fakkist, et kirjerááju monâččij-uv kiddâ jo neelji ääigi. Munjin šodâččij huáppu! ¶ meetaalkorrâ = metallikuori 119 ¶ suomâkielâsâš veerbâ πληρόω vuáđuld jurgâlum teermâid, moin anarâškielâsâš vastuuh ¶ Sognevuonâ B3 ¶ vähittäinen muodonvaihdos ¶ Ákku läävee uágguđ čibástâlân poccuu tyelji alne. Sun lii koddám jo puško já lii kalgâmin vuogâ puško njäälmist meddâl. Tastmaŋa sun luáštá puškoost voorâ. Sun ij čollii vala puško pic sun-uv piäjá uđđâ septikyele vuogân já juátká uággum. ¶ Idington 1.8.98 lávurdâh ¶ Sun kejâstij vala tijmásis, mii lâi váhá vááijuv vittâ ehidispeeivi. Eidu taandiet sun lâi vala annaam huápu-uv, et lâi kiergânâm čovduu viežžâđ naaburis kuuvl, kote lâi onnáá eehid vyelgimin ubâ kuhes mánuppajan mottoom tutkâmmáátkán já lâi táttum Ante kuátiorron ton ááigán. Kuus naabur lâi vyelgimin, tom ij Ante ubâ lam šoddâm koijâdiđgin. ¶ -toimâsuárgán lohtâseijee sämmilijd kyeskee aašij kieđâvuššâm čuávvum jieškote-uv virgeomâhijn ¶ 124A Ores haavdah čokkâneh kiihâm maŋa tuákkin. ¶   Párnááh Nubbe šiev ovdâmerkkâ lâi kiđđuv 2012 uárnejum Ruotâ säminuorâi seervi ihečuákkim Björklidenist. Ihečuákkim ohtâvuođâst uárnejui konferens, mii čokkij oohtân suullân 150 säminuorrâd pirrâ sämieennâm. Konferens teeman oli Räjittem, rajaton. Konferens teeman lâi nanodiđ raajij paijeel säminuorâi oohtânkulluuvâšvuođâ tobdo já uážžuđ säminuoráid ohtsii jienâ. Tábáhtusâst čallui Rákkasorda -julgáštus, mon ulmen lâi pyehtiđ uáinusân puohâi neelji eennâm säminuorâi uulmijd. Julgáštus lii luuhâmnáál eres lasseen Suomâ säminuorâi seervi blogist . ¶ 2. Cuobbuu heđâlmittum maneseelâst šadda suoksâ. Tast ovdán hämimolsom maŋa cuobbuu-uđâgâš. ¶ - Lapin Lennosto (LAPLSTO) Ruávinjargâ ¶ 8. paviaan ¶ – Lii kulâttum tuotâ tooimân ohtsis kyehti mánuppaje já ohtânubáloh peivid. ¶ B) ¶ Mane astma pyeccee lii vaigâd vuoiŋâđ ¶ – Mutâ manen tun tienávt tuárgistâh? Eeđâi Ulbu ullopeenuv. Jorgettist teehinkulij, te keččeen maggaar elevijd tun vuoigist lah! ¶ Juáigus lii finnim nuotâs luudij, juuvâi já piegâi jienâst ¶ Lâi njuhčâmáánust 11.3. iiđeedijjâsevŋâd, ko syemilijd suátialmaid cuvnii njálgâsumos naharijn, puohnis 300 almajid. Puolâš lâi suulân 40 raađđâd. Jolgâđâsâin lâi hirmâd korrâ pieggâ já vašo. Iänááš suáldáttijn cuvzii: ¶ Párnáá huolâtteijjee västid tast, ete párnáá taalhâštipšo tárbu já taalhâstipšo keežild puoh tárbulâš tiätu lii kevttimnääl. Huolâtteijjee västid párnáá ovtâskâs talkkâs tooimâtmist já tiäđu sirdemist kielâpiervâlân. Huolâtteijjee addel tain luámáttuvvâin love päärnis táálhudmân. ¶ Viermih kođđojeh táválávt noonâ já segis nailonáárpust. Viermijn finnee jyehilágánijd kuolijd. Stuorrâ kyeleh, ovdâmerkkân kuávžureh pivdojeh juáluhijguin. Paskohijguin pivdojeh ucebeh kyeleh, tego muuikuh. Joddee suáppoo riddoost joorŋâ kuávlun. Joddee kuáhhoo keessiv jyehi peeivi, ko jamâ kyeleh pillâšuveh jotelávt lieggâ čääsist. ¶   ahe luokka 6-9-ihásiih ¶ Jis Tálunjoobžâst lâi lamaš ennuv muotâpargo olgon, te siste-uv uárbis njobžâpárnái táálust oroi lemin oles huššâ: njobžâpárnááh táválávt kačâdii tuohu teehi sierâddijnis, mut tääl juáháš oroi rähtimin jieijâs uási juovlâjuhleest, já njobžâtáálu Kuáski já Siäsá vuot láin jyehi saajest orniimin já iššeedmin. Luhhoost Muáđánjobžâ-uv eidu lâi puáttám meecist išán, veik sust lâi vala-uv nierâ turbom päniveerkâ maŋa. Párnááh kočodii táluhoovdâ Kuáskin, ko sun lâi nuuvt puáris já árvugâs. Muáđá vuot lâi čuuvtij nuorâb, já vissâhân tondiet suu kočodii-uv tuše Muáđán. Siäsá vuot lâi mottoom ive lamaš hyelkki motomáid njobžâpárnáid, já vissâ tondiet suu nommân lâi šoddâm Siásá. ¶ kuusah láá tááláá ääigi čuuvtij ¶ – Na, mun oskom, et muoi tyein Išepoolisáin láán kuullâm tääl tuárvi, Poolishovdâ eeđâi já luoštij peevdi oolâ tom povdiittâs, mon Uárbis njobžâpárnái táálu lâi finnim kähteesuvâttemkiišton. ¶ * miäráštâllâm visesmittem talle ko addel talkkâs ¶ Ovdâsijđo ¶  tággáár S Hiärrá äärmit tääl mii–uv. ¶ 6. ¶ V Á S T U Ä I G I ¶   Vaaljâi toimâttem ¶ 3. Sahhiittâl rapu. Räähti kove vuáđuld vittâ koččâmâš, moiguin viigah čielgiđ ¶ – Eeji, alge já pasejiegâ noomân! ¶  puáhtá - Feodorit juuđij ennuv táálái Kantalahti já Piäccám kooskâ já oopâi pyereest nuorttâsämmilij kielâi suomânijd. Láá siäilum viehâ lyetittittee käldeeh tast, että Feodorit jurgâlij ortodoksâ-lâš rukosijd já evaŋgelium luuhâmpittáid sämikielân, muštâl kirkkohiärrá Skopets. – Saahâ lâi tuođânálásávt oovtâ äkkil- tâi kieldâsämikielâ suomânijn, mon tallaa ääigi iberdii še Paččveileve nuorttâsämmiliih. – Lii vaidâlittee, et Feodorit jurgâlusah iä lah siäilum onnáá peeivi räi, pááhud Skopets. ¶ Olmooš viälláá . Viällám kovvejeijee säänih láá val vannađ , poggáđ já njaŋgađ . Olmooš puáhtá meiddei viäluttâllâđ talle ko ij lah olmânáál teikkâ tuođâi viälláámin, lii tuše viälánistám . ¶ – Naa, lááhân must kale toh kiđđâpargoh, mut ij-uvsun must tommittáá lah asto, čuorviistij Kuivee makaš läävihtsiähá, veikkâ lâi toohâđ miellâ párgádiđ, – Kuás vyelgeen!!!, mut koijâdij-uv: ¶ Tot lâi Piirit. ¶ Humussuuvrah päinih jeggijaavrij čääsi ruškâdin. Ereslágánijn jaavrijn ruškis ivne sáttá muštâliđ ¶ Na kuursâst lijjii šiev puátuseh. Ton lasseen, et iberdim tääl morsettem, te meiddei ibbeerdškuottim mii jieččân siskiipiäláá radiojotoluv systeem. Mist lijjii Avveel räjijáágárkomppaniast 11 räjikocceemsajattuvâd (Aŋŋelist, Kärigâsnjaargâst, Ucjuuvâst, Njuárgámist, Njiävđámist, Loppookjäävrist (Käyräjärvi), Lyevičielgist (Suovaselkä), Virdáánjaargâst, Šapšâjäävrist, Räji-Joovsepist já Áádárist ađai Anterist, main juáhhást lâi aainâs ohtâ “titari” radiosähkötteijee, motomijn jobá muáddi, tegu tääl Uvjuuvâst. Mist lijjii ušom ohtâvuođâitoollâmääigih Avveel kulij neljii peeivist já távjá Avelist poođij viestâ, mon mij sähkötteijeeh čaalijm pajas viestâkiirján. Viestah lijjii čielgâkielâliih (suomâkielâliih) teikkâ toh lijjii syelikielâliih (koodájum já viiđâ meerhâ juávhuin), maid finnij áávus tuše čovduin. Čovduu nommâ lâi “Pirtakoodi” . Avveel radiosajattâh lâi ubâ ääigi áávus, et toho puovtij väldiđ ohtâvuođâ kuás peri virgeääigi já eres räjikocceemsajattuvváid sooppum aaigij veikkâ iho. Nuuvtpa must lâi ovttuu LV 661 sissiradio "SIPI" , VR 17 reepust, jis lijjim partiost tâi eres pargohommáin já tot kale lâi ávhálâš piergâs. ¶ kiäh láá västidâm koijâdâlmân. Vástadâsah pivdojii toimâttiđ sämitiigán 30.5.2007 räi ađai västi ¶ Ohtâ väivi, mii lâi nomâlâsân Limi-pennuu kiksen, lâi peljij siäijum. Lijjim finnim Selin Timost ravvuid já talkkâsijd Limi peljij várás já maht taid kalga tálhudiđ. Taid koolgâi jyehi eehid skurbâđ putesin pumbultukkopinsetijguin, mii lâi toin talkkâsáin lahtâdum, ige tot Limi mielâst lamaš ollâgin vuovâs äšši. Tot lâi kuittâg tuáddum tien hoomán já tot lâi toos nuuvt uápis, et veikkâ tot vaarâ poovčâgitij tom, te ij muide ko njivádistij motomin, ko tukko moonâi jieŋâlubon peelji siisâ. Peeljih haisuu hirmâdávt já motomin toh siejâluvvii nuuvt čuuvtij, et ferttij turvâstiđ eŋlandlâš elleituáhtárân, kote lâi Degeliast, Kypros maadânuorttiikeččin. Tađe várás ferttij tiiláđ auto Neapolis Clinicist OA-pataljoon ovdâskoddeest já vyeijee vala taggaar, kote iberdičij já mátáččij eŋgâlâskielâ; puávtáččij leđe tulkkân. Lijjim kale riemmâm máttááttâllâđ eŋgâlâskielâ ovdâskode eŋgâlâsoppâtiijmijn, mut jiem ollágin luáttâm vala jieččân kielâtááiđun já ko tuođâi iätá, te jiem kuássin ubâ kale oppâmgin. Tain maađhijn, maid Limijn eelijm Degeliast, ij lamaš ennust ävkki. Elleituáhtár skuurbâi siämmáánáál Limi peeljijd ko mun-uv. Taalhâs taaiđij leđe meiddei masa siämmáš, kuittâg ton haajâ lâi siämmáš, sehe pumbul-uv já Limi njivoi, nuuvtko Neapolisist-uv. Taah määđhih taiđii leđe kale iänááš uámitobdo rávhuidittemmääđhih ko tálhudemmääđhih, nuuvt Korpela Reino, ko muu já majemustáá vala Limi-uv tááhust. Táválávt ko mij poođijm Penuvkompootân, te Limi vääivih lijjii eidu siämmááh, ko toh lijjii Degelian vyelgidijn-uv. ¶ Mun lan Hiärrá, tuu Immeel. ¶ 6. Amanita porphyria – Kangaskärpässieni – Kuolbâkiärppáákuobâr U ¶ Sämitige stivrâ 2012-2015: ¶ 1. Pholiota alnicola – Leppähelokka – Leibišiäráán U ¶ 11. kuulmâčoorvâgtažâlig ¶ Lii stuorrâ ilo já kunnee uásálistiđ Säämi kulttuurkuávdáš Sajos lekkâmáid onne tääbbin Anarist. ¶ 7. Amanita virosa – Valkokärpässieni – Vielgiskiärppáákuobâr U ¶ b. Čääli siärvástâllâm šiev peelijd. ¶ 1. Kuehneromyces mutabilis – Koivunkantosieni – Suávičuoldâkuobâr U ¶ Sämitigge lii ive 1996 aalgâst jieijâs lavváin vuáđudum sämmilij jiešhaldâšemorgaan. Sämitigge vuáđudui ive 1995 uđâsmittum vuáđulaavâ vuáđuld. Ovdil Sämitige iivijn 1973 - 1995 tooimâi Säämi Parlament, mii lâi vuáđudum tast adelum staatârääđi asâttâssáin. ¶ merâelleeh ¶ 4. a. Moos mammut keevtij čalanijdis? ¶ 42. Heeđâlmmuorah liäđđuh algâkeesi ¶ Pänituoddâr hoittám já kevttimvuáváámist keččâleh Akwé:Kon - ¶ Nuorâ Neeti ¶ – Vejeháá uággum lii kale älkkee, koolgah peri leggistiđ vuogâ ton njune oovdân talle ko tun uáináh tom. ¶ 26. njomâttempirrâmpeivi: 10.8. tme 23.35 poođij uđâgâš já enni poođij tme 23.42. Kontsas Maarku aiccâm kyevti miinut kukkosâš njomâttem tábáhtui suu jieijâs šiljoost. ¶  partisiip - Jovnâ, ton kuávlust mun aasâm. ¶ eennâmtiätu 6 oppâkiirján. Pargokirje lii šiev ¶ Historjá máttát mijjân tom, et mij ep oopâ tast maiden. (Friedrich Hegel) ¶ Puppâ já kuobžah juátkih määđhi já puátih Puupâ kuáđi luus. ¶ silbârävdee hopeaseppä ¶ Eellim niijtost . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 ¶ - Na i-, ij mahten kale! Jiem lah uáinám suu maaŋgâ piäiván jiemge vissâ haalijdgin innig uáiniđ! ¶   Čäcituáluproojeekt meerhâš ovdâmerkkân šalde, puáđu, čäcipoccee já kaabel huksim čácádâhân, čäcivyeimi ävkkin anneem, čácáduv heiviittâllâm sehe čääsi väldim. ¶ – Pyehtiđ kulmâ uceslágán kiäđgáá, mun piejâm taid jyelgin táán stuorrâ kiäđgán, maid tääl kuáddám lam. ¶ 10 ¶ c. Kalle tijmed tun kolgâččih uáđđiđ? ¶ Seeini tivvooh pottii jo siämmáá peeivi. Uđđâ sohvá uástimân monnii muáddi peeivi. Tot ko poođij, eeđâi eemeed Juhánân: ¶ 241 ¶ - Tiäđust-uv mun vistig eellim piejâmin kyessiviste valmâšin. ¶ Uásipeličuákkimist tohhii miärádâsâid kuhháá iho čuáskimâs šooŋâst peerusthánnáá ¶ ______ ¶ Belgo vissâ kuulâi tom já kaačâi sunnuu paaldân. ¶ kuás sij nurruuččii, ko kuobbâr stuárráámus tuoivâ lii peessâđ kuobârliitán. ¶ Čapisjiereeh ( Ribes nigrum ) ¶ Joululahjakäytäntö amerikassa on yksinkertainen ja selkeä. Jo viikkoa ennen aattoa, taikka joulupäivää alkavat ilmestyä joulukuusen alle paketit ja joulusukat, joista jokainen voi nähdä pakettien saajat ja antajat. Siinä jää hyvin aikaa valmistautua paketilla, jos toisellakin ja jokainen tietää, keneltä saa paketin ja keneltä ei. Sisältö luonnollisesti on arvoitus. Jos tuntee tarvetta saada vielä yhden paketin lisää, niin laittaa vain joulukuusen alle paketin hänen nimellä, jolta toivoo lisäpakettia. Olisiko tällainen joululahjakäytäntö täällä lapissakin hyvä? ¶ dâlmist šleđgâpostáin. Tai virgeomâhái uásild ij pyevti toohâđ eres juurdâpuáttus ko ton, et táin ¶   ADVERBIAAL Máttááttâsminister Gustafsson oonij sämikielâ puátteevuođâ stuorrâ hástusin áigápuáturáhtus rievdâm, kielâmolsomovdánem já meddâlvarrim sämikuávlust. – Tiileest, mast jo 70 % sämipárnáin já -nuorâin äässih eres saajeest ko sämikuávlust, taarbâš uđđâ tooimâid eromâšávt jieijâs kielâ máttááttâs uážžumân. Gustafsson oonij tehálâžžân sämikielâ máttááttâs ornim ubâ enâmist. – Tuáimee káidusohtâvuođâid kevttee máttááttâs ävkkinkevttim lii tehálâš tobbeen, kost sämikielâ aldamáttááttâsân iä lah máhđulâšvuođah, páhudij Gustafsson. Máttááttâs- já kulttuurministeriö aalgât taan kiiđâ ääigi čielgiittâspargo sämikielâ káiđusmáttááttâs tohâmist máhđulâžžân. ¶ liegâsvuođâ suonjârdem 132, 134 ¶ Vástuppeeivi 31.10.2014 Kuttoor já Suáluičielgi kuávlust já Tolosist tme 10–11 Kuttoor maađij keejist tme 12–13 Suáluičielgist kappel šiljoost tme 14–14.30 Tolos maađij keejist (Muotkajärvi) tme 15–16 Tiärmáást škoovlâ šiljoost tme 17–18 Männikkö palvâlempääihist* ¶ Guttorm lii hoittám áávusorroo virge ton rääjist, ko Heikki J. Hyvärinen paasij iäláttâsân. Guttorm vuoitij jienâstmist vuoigâdvuođâtiettuu kandidaat Siiri Jomppas jienâiguin 11-9. Viirgán uccii puohnâssân nelji ulmuu, main ohtâ kiäsádâdâi kištoost ovdil valjim. ¶  vala.   kočoduvvoo SIVNÁDÂS ¶    tiätu Lijjim talle tobbeen tobdos Pirusuollut ko háváduvvim. Kalehân mun-uv kiergânim maaŋgâ vises moolân teividiđ ovdilgo háváduvvim. Must lâi tärhis kiijkárkiiveer, lijjim tärhispäččen. Ovdebáá iijâ ko háváduvvim, nievdim komálii nahhaar. Ušom iännâm poođij muu luusâ, sust lijjii kuhes čapis vuoptah, kieđâst kárttá maid čaaitij munjin. Káártást lijjii kubdâ vooráin sargum rääjih. ¶ – Hi- hi- hi-hi, suoi kiheštáin. Vuoi, taat lii kale njobžâd! Obžâ eeđâi. ¶ JACOB & WILHELM GRIMM ¶ Stuorrâvuonâ, uđđâivemáánu 2 peeivi 1979 ¶ saatuulviltti ¶ Immeel eeđâi Abramân: “Tuu párnááh, ájuveh já sii párnááh šaddeh leđe siämmáá ennuv ko láá čunoičalmeh enâmist.” ¶ Säämi luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee utkevuoigâdvuotâ stivree ärbivuáválâš eennâmkevttim, siärváduv siskiipiäláid koskâvuođâid, moh lohtâseh eennâmkevttimân, lááčá prinsiipâid navdâšemkuávloid já stivree luanduresurssijguin ávhástâllâm pištee vuovvijn säämi vuoigâdvuođâibárdâs mield. ¶ Ko šoodâi eehid, máttááttâspárnááh monnii vuálus riidon, lävkkejii kárbás já vuolgii Kapernaum kuávlun, nube pel jäävri. Lâi jo sevŋâd, ige Jeesus lamaš vala maccâm sii kuuvl. Piegâi korrâsávt, já jäävri alne páruh lijjii olluuh. Ko sij lijjii suuhâm kyevtlovviiđâ teikâ kulmâlov stadionmito verd, sij oinii Jeesus väzzimin jäävri páárui alne já aldanmin kárbá. Sij palaskii. Mut Jeesus eeđâi: ¶ – Halstemjeegi noaidi . Párnáikirje. Rauna Paadar-Leivo. Kuvvim Aletta Ranttila já orjâlâškielâst jurgâlâm Matti Morottaja . Davvi Girji 1990. 30 s. ¶ – Mut muoi láán kale tuávhih, Tobžâ eeđâi. Muoihân kalgeen kuorrâđ jieččân luodâid! Toin naalijn muoi tiäđust-uv kävneen älkkeebeht piäjun. ¶ Hovimiäštár vuolgij já poođij maasâd Simánáin. Talle hovimiäštár huolâttij tast, et sij pessii posâdâttâđ já sii aasih ožžuu purrâmâš. Viiljâžeh uccii adalduvâidis Joovsepân. ¶ Nuuvt Taavvid peesâi kunâgâs palvâlusân. Ko Taavvid čuojâtškuođij haarpu, te Saul tile rávhudui já paas jurduuh láppojii. Kunâgâs Saul lijkkui nuuvt čuuvtij Taavvidân, et halijdij suu ovttuu jieijâs aldasáid. ¶ jurgâlemvastuuh láá kavnum morfeemtääsist. Ohtâ iäru morfeem- já sänitääsi ráhtusijn ¶ Nuorah aldakooveest ¶ kuáđutmáin elleid tâi kaavpâšmáin. ¶ Mut ko táálu seeinih lijjii ciäggud, te luovdij kooskân koolgâi finniđ tovâdâsâid. Ton ääigi iä lam skođâsuloh nuuvt tego taan ääigi, mut ulmuuh pieijii seinij kooskân sáhájáávuid, vâi viste ličij lieggâsub. Ainhân ulmuuh iä ostâm sáhájáávuid meendu čuuvtij kuškâdiđ, mut pieijii taid nuhtán sáhhám maŋa lavtâsin, já motomin saatij moonnâm muotâ-uv fáárust seinikooskân. Tagareh sáhájáávuhhân kale čapudii já kuoppuu toho. ¶ Merâkuáskim porá kuolijd ¶ 39. Olmooš lii vuálgus Afrikâst . . . . . . . . . . . . . . . .157 ¶ Eelijm kandâinân 1996 Tave-Amerik Minnesotast rähtimin Sämikuáđi. Talle äigi lâi uccáá já kuáti paasij váháš koskân, uásild ton-uv suujâst, et täävvirtoimâttâsah iä toimâm. Tääl siämmâš kuátirähtitteijee, suotâstâllâmkärdin Ironworld lâi pivdám oppeet munnuu Minnesotan muvriđ muáddi ive tassaaš rahtum kuátán täähi já rähtiđ ton paaldân vala njollâääiti. Meiddei kielâškovlâ Concordia Language Village Bemidji kaavpugist haalijd kiävttusis škovlimkuáđi, moos ucemustáá 16 olmožid kalgeh šiettâđ siisâ já lii pivdám munnuu kuátirähten. Ääši leen tuhhiittâm já ton ooleest reisijm oppeet Amerik pyerediđ. Čuávuvâš mätkipeivikirje ij lah innig nuuvt tärkkilávt čaallum, ko maid lâi ovdebâš "Kuáđi rähtiđ Ameriikân" , mut tot sáttá leđe váháš kuhheeb. ¶ Sämikielâ puáhtá tááláá njuolgâdusâi mield leđe vuáđumáttááttâs já luvâttuv máttááttâskielâ, eenikielâ já kirjálâšvuođâ aamnâs sehe rijjâtátulâš/valjimiävtulâš (=vieres kielâ) aamnâs. Eenikielâ máttááttâsân kulá lasseen suomâkielâ máttááttâs, mii meerhâš keevâtlávt eenikielâ oppâtiijmij jyehim sämi- já suomâkielâ koskân. Pajeuáppeetutkosist lii máhđulâš čođâldittiđ sämikielâst eenikielâ já vieres kielâ iskos. ¶  olmooš Aanaarsämikielâ sárnoo tuše Suomâst, nuorttâsämikielâ meiddei Ruošâst. Suomâst kuábbáá-uv kielâ sárnuh suullân 300 olmožid iänááš Aanaar kieldâst, mii lii Suomâ áinoo neeljikielâlâš kieldâ. Ton virgálâš kieláid kuleh suomâkielâ lasseen kulmâ sämikielâ. ¶  adverbiaal Maht? párijd/raavâkirjáid sämikielân. ¶ – Láá-uv koččâmušah? nieidâ vijmâg koijâdij. ¶ kyehti kuávdááš teologisâš teerma, veerbâ σῴζω (vuáđumerhâšume: piäluštiđ ) já ¶ Pyeidiskyeljávrááh = Lihavakalajärvet ¶ KAT11, s. 43 ¶  tavgij - Kale toh mudoi láá šiev saveheh, mut váháš joteluboh kale uážuččii leđe. ¶ PARGOPITÁH ¶ Sarguh-uv KALE JIEM ¶ – Áiguvettee-uv tuoi suohâdân soorijd vâi vuojâ? sun koijâd stáálupárnáin mojonjalmijn. ¶ Iäláttâsah ¶  Jieš    Lokalistemcelkkuuh N Korsika ¶ **Kyehti kááigá vazzijn jävrriddoost. Kiirdij čerrih já pooškij eidu nube kááigá uáivi oolâ. Nubbe iätá: ¶ Ristin-riävská já Rissekäskee láin aaibâs táválâš nuorâ riävskápaarâ, magareh kávnojii taan-uv kiiđâ pirrâ Säämi veikkâ mon valjeest. Suái láin valjim aassâmsaijeen Vuomvääri kuávlu ton suujâst ko tobbeen lijjii eidu sunnui vuovâs enâmeh. Lijjii suohis suáhivyevdih, mučis morâstááh, ollâ poolsah já vijđes skierrijeegih, moin lijjii njaalgâ urbeh nuuvt ennuu, et lâi vääri valjiistâllâđ. Lyemeäigi še puáđáččij ääigild já luámáneh lijjii-uv Ristin-riävská heerskuh. ¶ Holmenkollen 101 ¶ Ovdâsaahâ ¶ Miestust láá ennuv myerjih, já Nánná aaibâs naavdâš, ko eebir tievâškuát. ¶ Paavvâl kuáhtáá Apt 16:1-15 ¶ Parnijd láá Saijoos šiljoost puásuivyejim, tulâstâllâm já purâdem tme 15.30 - 17.00. Sämitigge fáálá käähvi já smavvâ purâdem tme 16.00 - 17.00 Saijoos aulast. Tilálâšvuođâ puáhtá čuávvuđ meid live stream-vuolgâttâssân internetčujottâsâst: www.sogku.fi/live. ¶ Viste puáđáččij kuárusin esken máánu áálgust, já toos lijjii vala muáddi oho. ¶ 5. ¶ 6. Saammâl Elli, Maarit Elli Vuolab Ucjuuvâst, uážžu presideenti mieđettem eenipeivimitali, Suomâ vielgis ruusu vuossmuu luoka mitali kolleristáin. Maarit Elli lii 85-ahasâš já sun lii šoddâdâm käävci párnáá. Sun vaaldij mitali vuástá Helsigist eenipeeivijuuhlijn moonnâm pasepeeivi. Juuhlijn lii mield meid presidentti Tarja Halonen. Taan ive Ohtsis kulmâlovčiččâm ennid ožžuu tággáár eenipeeivi palhâšume. ¶ Reykjavik ¶ – Na toos mun jiem vaje maiden. Ton maŋanem suijâhân lâi Holland pelni, rivgoo eeđâi. ¶ sälttipulssâ, sälttičäcipulssâ . Tanska čoolmij pehti Nuorttâmeerân puáttee táváliist stuárráb sálttáás čääsi puáttim. ¶ Gad 94 ¶ ruávis sältti = karkea suola ¶ Pargopitáh ¶ Sämitiggevaaljah toimâttuvvojeh vaaljâive čohčâmáánu vuossâmuu oles oho vuossaargâst älgee neelji oho ääigi. Vaaljâäššikirjeh toimâttuvvojeh jienâvuoigâdvuođâláid čohčâmáánu aalgâst poostâ peht kirjejum reiváin já jienâsteijee maaccât vaaljâäššikiirjijd vaaljâlävdikoodán siämmáá náálá kirjejum vuolgâttâssân ko lii jienâstâm. Poostâ peht vuolgâttum vaaljâäššikirjeh kalgeh leđe vaaljâlävdikoddeest jienâirekinistem algâttem räi. ¶ Sämitigge almoot uuccâmnáál toimâttâhčällee virge ¶ Sosiaal- já tiervâsvuođâlävdikode saavâjođetteijee, ¶ Na nuuvt, täälhân mist láá kyehti faaneertelta ceggust, täst ij lah muide ko kyeđđiđ tävirijd nube teeltan já uáđđimtarbâšeh nuubán. Nuuvthân lijjii-uv vuosâsyejeh mist vaalmâš. Na kal tot kähvimielâ-uv aalgij leđe, mut enni lei-uv käähvi vuoššâm jo vaalmâš já kááhu lei čárvum já passaam, et ij lamaš muide ko moonnâđ käähvi juuhâđ já lieggâ kááhu puurrâđ já leihân mist sälttiläski, lei määrfi já tagareh lavkkâpurrâmušah. ¶ Párnái kieldâlâš peivitipšo lii čuoviittâslävdikode vuálásâš toimâ. Aanaar kieldâ peivitipšo ovdâsvástádâsolmožin tuáimá peivitipšo hovdâ. Peivitipšo hoovdâ pargoid kuleh peivitipšo jođettem, stivrim já pargojuávkkuhaldâšem sehe párnái peivitipšosoijiimeh, -miärádâsah já -máksumiärádâsah. ¶ Puáris nuorttâlâšmainâsijd sistetuállee kirje lii almostum nuorttâsâmikielâlâš teddilâssân. Sämitigge almostitij kirje tave-eennâmlâš säämi kielâläđvdikode mieđettem sierânâsruttâdâssáin. Kirje lii šiev lase nuorttâsämikielâ máttááttâsân, mii adeluvvoo škoovlâin já rävisolmoošoppâlájádâsâin. ¶   3. Ko haljidâh rähtiđ juhâmâšân jieŋâpittáid, piejah čääsi jieŋâpittásehhiižijd já piejah sehhijd puolâščuukán. Čääci jiäŋu 0 ºC:st. Čääsist šadda toškâ aamnâs, jieŋâ. ¶ SomBy ¶ 3.3.4 Riddo já suolluuh ¶ kunâgâttâreh / kuhnureh / pargeeh . ¶ - Máátáh-uv tun talle sämikielâ? ¶ Tave ooláádmudo uđđâsumos kyeimivuotâ lii kulttuurkyeimivuotâ. Foorum tiäduttij, et algâaalmugij aktiivlâš uásálistem kulttuurkyeimivuotân lii eromâš tehálâš. “Algâaalmugijn lii ennuv addeelmâš kulttuurkyeimivuotân. Algâaalmugij muusik, taaidâ, tyeji já oovdânpyehtee taiduuh kolgâččii leđe kyeimivuođâ kuávdážist” Näkkäläjärvi uáiná. ¶ Suápá pyereest luuhâmkirjen vyelitääsist já kirje puáhtá kevttiđ vierekielâlij oppâmateriaalin še. ¶ ij-uvks tot lahkin njäälgis? ¶ Mosambik ¶ – Pyereh njobžâpárnááh! Pyereestpuáttim teehin njobžâškoovlân! Tääbbin škoovlâst tij oppâvetteđ roossâđ tego olmâ kuobžah kalgeh-uv. Škovlâ pištá ubâ keesi já nohá eidu ovdil tälvinaverääigi. Talle tist álgá luámu. Puáttee ive mättivetteđ-uv jo viehâ ennuv já pyehtivetteđ jo skappuđ olssâd purrâmuš. ¶ – Na mijhân kale kaččâlep ton nube junán talle, sun joođhij. ¶ – Jiem lah ko rippolohhejeijee, eeđâi Eljis. – Mun lijkkuum rippoid. ¶ Uáppei puáris testament ¶ SPR váldu-ulmeh láá tave-eennâmlii sämisopâmuš tuhhiittem, SPR tooimâ ovdedem já sämmilij vuoigâdvuođâsajattuv pyeredem. SPR lii meridâm, ete sämmiliih hämmejeh ohtsii uáivil SPR:st tave-eennâmlii sämisopâmuš jotkâráđádâlmijn. Ulmen lii ovdediđ SPR tooimâ tave-eennâmlii sämisopâmuš kenigâsvuođâi háárán sehe pyerediđ Ruošâ sämmilij máhđulâšvuođâ uásálistiđ oovtâstpaargon. ¶ Tuođâlâš suijâ toos, et jiem peessâm čuhčápiivdon, lâi tot et viljâm ij viiššâm vyelgiđ njuoskâdiđ jieijâs miäcán taggaar rášuarven. Já ko sun ij vuálgám muu skipárin, te jiem mungin šoddâm vyelgiđ Tessuin kuávttáá čuhčápiivdon, veikkâ must lijjii-uv nuuvt korrâ čuhčápivdemhaaluh, et arve ij liččii hettim muu ollágin. Iäččám já viljâm kuittâg finnijn keessiđ jurduidân maasâd siämmáánáál, ko láin finnim keessiđ jurduidân maasâd meiddei muu ovdiih škovlâskipáreh Holber Paavo já Erkkii Uuno talle, ko lijjim pekkee puolâšin vyelgimin polgupyeráin pááikán riävskápiivdon áimukiveráin, mii munjin lâi tiilájum. Jeđđejim jieččân tuše toin jurduin, et lâi pyeri, ko šoŋŋâ eestij čuhčápiivdon vyelgim, ko ruškegin ij lamaš vala ollásávt lappâd. Viehâ ennuv loostah muorâin vala ain-uv ruškestii. Meridim olssân, et lááhân vala puátteeh-uv oholoopah, kuás puávtáččim vyelgiđ čuhčápiivdon Tessu-pennâgáin. Jiem tiättâm vala talle, et aainâs ton čoohčân iä innig puáđáččii magarehkin mahđulâšvuođah, ko talvâškuođij. Pottii puolâšeh já muotij, mii merhâšij tom, et jyehipiäiválâš päikkimääđhih nuvâččii toos já kartâččim kuákkáđ asuntolast joba oholoopâid-uv. Tien ääigist jiem mušte ennust maiden, mut vaarâ vazzim škoovlâ siämmáánáál ko ovdil-uv. ¶ lasseen veerbâst piäluštiđ puustâv š saajeest puustâv s ( piälust ) siämmáánáálá ko ¶ Äijih lii lamaš kulmâ peeivi pyecceiviäsust, ko ákku já Matti moonnâv suu keččâđ. Matti váhá jiärástuvá, ete maggaar vajo äijihist lii. Ákku kal lâi jo muštâlâm Maatin, ete äijihist lii jo ennuv pyereeb vajo. Kumeštâs lâi jo luáštâm já kuorsâttâh já nuárvui-uv lâi nuuhâm. Forgâ äijih pesâččij pááikán-uv. ¶ Ääitih láá lamaš ovdâmerkkân: ¶ panssarkyeli → čovârkyeli, tähtikyeli → cuábui- ¶ Lahtos 25 pargovuáruvuávám, sajasii haahâm já siskiipiälááh orniimeh ¶ Kunâgâs kočoi čoonnâđ sii já leggistiđ pyellee uuvnân. Mut ko kunâgâs keejâi uuvnâ siisâ, sun suorgânij čuuvtij. ¶ 1. Kovetekstâ: Koveväldee lii lamaš Jormokuoškâ uáivuš teermi alda. Čižetpeln lii äitti. Olgoláá uáinoo naavit. Uálgispeln káttus vyelni hiäŋgájeh vissâ kyeleuáivih. ¶ **Mottoom šlarvâ lâi jáámmâm já pappâ sivnedemsaanijn eeđâi, et ij taat almai eledijnis meendu távjá laavim kirhoost eelliđ. ¶ 2. a) Maid rapu porá? b) Magarijn soojijn rapu iälá? ¶  lehteä. Maht — Sun eeđâi et: Av av av, västidij Pöö já povvustij nuuvt, et čuávji rašoi. ¶ Mut ijhân taat kale olmâ kielâlaahâ lah, tast tuše meriduvvoo sämikielâ kevttimist virgesoojijn ađai virgeomâháin. Ton olmâ nommâ lii-uv “Laahâ sämikielâ kevttimist virgeomâháin” , jis ton noomâ njuolgist jurgâl sämikielân. Ton mield olmooš puáhtá ašijdis toimâttiđ sämikielân. Annoo tuše tulkkâ ain ko vuálgá Avelân kieldâ tâi staatâ virgesajan. Laahâ ij uáináh kenigit virgeulmuid mättiđ ige oppâđ sämikielâ. Kalga leđe uáli korrâ olmooš, kote mana Avveel kieldâtáálun ašijdis toimâttiđ sämikielân, ko tiätá et tobbeen virgeulmuuh iä määti sämikielâ. Jurdám, et ubâ neelji ive ääigist ij lah vissâ ohtâgin anarâš halidâm palvâlusâid anarâškielân, ležeh-uv ereskinkielâliih tađe eenâb vaattâm.” ¶ Lieggâ stiellâs keesi lii paahâs. Koskâmeerâ kuávlu assaasloostâg šadolâšvuotâ lii vuáhádum koške kiäsán já arvaas táálván. Koskâmeerâ kuávlust puáhtá viljâliđ maaŋgâid raavâdšaddoid, tegu heđâlmijd, oliivijd já niisu. Aassâm lii-uv saahâd. Lieggâ stiellâs puoh koškásumosijn kuávluin tegu ovdâmerkkân Sahara äävist äässih tuše uccáá ulmuuh já viljâlem lii máhđulâš tuše kuovđâin. ¶ Enni kááju párnáás ¶ - Tot vissâ taha tunjin aaibâs oovtâ. Lam finnim hárjuttâllâmsaje Kuovdâkiäinust. ¶ Káártáh ¶ – Na, veik juovlâkáálvuid, Pikkâ táátui. ¶ Sajosist äššigâs puáhtá rähtiđ keesi ääigi jieijâs äigitaavlu raamij siste tane- teikâ cimcâhkietleppriggee, njuškompäädi, leđđest rahtum seehâ teikâ laavhâ já puásuinähkiseehâ ađai šišneseehâ. Kietâtyejipáájáid olášutteh Saijoos čuovis válduaulast máávsu vuástá. Juávhuh kalgeh väridiđ jieijâs pargopájáääigi, vâi sijjân puáhtá táárbu mield orniđ lasestivrejeijeid . ¶ – Luhhoost mijjân páácá äigi tommit, et pyereest kiergânep tom nube junán, sun eeđâi. ¶ kyevdi. ¶ juáháseh kyevti juávkun. ¶ Kasper jieijâs kuátán kuhás miäcán. ¶ Vistig kolgim kuittâg piergiittâllâđ táin vuosmuš láigufirmain. Ko pápáreh lijjii tevdum, mun finnejim auto čovduu kietâsân. Almai uápistij muu, kogobeht auto lâi kirdemkiedist. Siämmást sun koijâdij, kuás mun puávtáččim auto. Ettim, et itten ehidist mut ääigi jiem vala aaibâs tárkká tiättám. Almai eeđâi, et tot ij häittidâm, já jis puáđáččim maŋeláá, puávtáččim kyeđđiđ auto lukkâdhánnáá já uigâđ čovduu auto monnjâkoontin väririggee vuálá. Sun čaaitij vala, kuus. Lopedim porgâđ tego sun avžui. ¶ 76 ¶ a. Moh Tave-enâmeh láá kunâgâskodeh? ¶ Vielpis lii kiergâd. Tot jieš lii ohtâ vyerdimettum vaahâg, mast láá nelji jyelgi já čuhâlis päänih. ¶ Eellimpiirâs: Suálui-Suomâst já Suáluimeerâst. Riddokuávlu jävri- já merâluovtah. Stuárráámus uási Suomâst pessejeijee puállunjunnjuuvčâin sirdojeh tálvástâllâđ Tanska já Maadâ-Ruotâ riddokuávloid. ¶   liegâsvuođâ mield. ¶ Jeesus vaaldij leeibi peevdist. Sun kiijtij Immeel já tojâlij leeibi. Talle sun juovij leeibi máttááttâspárnáid. ¶ – Ep mij peesâ vyelgiđ pááikán, Muumieeči eeđâi. Mij ferttip pääcciđ teehin iijân. Mij keessip kárbá olmânáál pajas já moonnâp suáján. . ¶ Vuolli, Jussi já Issá-čeeci pessii ucjuvlij hiäppušij fáárust kidâ Kossenâmân. Kosseennâm tuveh lijjii tommit tuárispeln avdoluodâst, ete lijjii pááccâm saksalijn puáldihánnáá. Čovčjäävri räi lâi avdomaađij já visteh lijjii poldum, tuše mii pel lâi pááccâm uccâ eeji-eeji rähtim ááitâš. Tot lâi mii perruu vuossâmuš aassâmviste evakkost puáttim maŋa. ¶ Ánná vaazij bussiorostuv kuuvl já vuordij tobbeen váháš áigáá. Tobbeen čuožžuu muáddi nieidâ, kiäid sun ij tubdâm. Ij sun kuássin laavim kaavpugist vieres ulmuigijn sárnuđ, já nuuvt sun čuážui jávuttáá nieidâkuáhtást váháš máđháá keččin. Olgoskulij sun kale lâi aaibâs jávuttáá, mut siskiipeln suu jurduuh kirdâččii tuohu teehi tego palaskâm loddááh pissoalmaa oovdâst. Suu jiärmálâš peeli keččâlij adeliđ vijses ravvuid, ko vuot tot nubbe peeli lâi ton mielâst, et sun lâi tuše ohtii nuorâ já et sust lâi tuše ohtii máhđulâšvuotâ rähistuđ vuosmuu keerdi tánávt já finniđ olssis kandâskippáár. Mut monnii suujâ tiet sun ij sun valagin lamaš aaibâs vises tast, koolgâi-uv tot vuosmuš stuorrâ rähisvuotâ leđe eidu Heikkâ vâi koolgâi-uv sun vyerdiđ vala kiännii, kote siävuttičij suu jurduid vala-uv eenâb. ¶ – Hui, mii jienâid totkis lâi? Tobžâ suorgânij, ko kuulâi vaijaas myevristem viehâ alda. ¶ Morottaja Heikkâ lâi nubbe täin almain kiäid taat fiäráán sattui já kote paasij iđedist tohon miärkkátuoddârân tulâstâllâđ, ko skippáár vuolgij väldiđ čielgâs ete kost suoi lává. Magareh jurduuh sust lijjii já maht sun piergiij tobbeen tuoddârist. Tast sun jieš maainâst. ¶ eennâmvuáđun, čassijd, ááimun já šoŋŋâdâhân, šadolâšvuotân já iälánáid sehe toi koskâsâš vuáruvaikuttâskoskâvuođáid já luándu maaŋgâhámásâšvuotân ¶ Säminuorâi muusikjuávhuh miänástuvvii Tuurku tábáhtusâst ¶ 500 € 50 € 5 € ¶ 13. Lággujäävri sieidi , kyevtkiäđgásâš sieidi mon tärkkilis saje ij lah tiäđust (Fellman/Ilmari Itkonen 1910). ¶ Jurgâlâm: Kaarina Mattus ¶ Ko tuáršu jyelgih láá roopâ pelimuddoost, tot stávru suámálávt koške enâmist väzidijn. Jyelgisuormâi kooskâst lii kubdâ já assaas liškepuáimu, vuoijâm pehtilittee vuoijâmcuozzâ . Čääsist vuojâdijn tuáršu kobđo keppisávt poođâš ucánjáhháá pajaskulij vinnood. Ton liške ij njuoskâ, ko čäciludij puzzâkerdi lii nuuvt teetis, et čääci ij peesâ ton čoođâ. Puzzâkerdi še tässee roopâ já taha tast virdevijvesii. Puzzâkeerdi ferttee kuittâg ¶ Antti Heikkuri (2011) ¶ Uđđâ pákkumtavluh 2 Moos 33:1-34:35 ¶ Anarâškielâ servi ry. almoot išepargee saje uuccâmnáál Aanaar markkân kielâpiervâlân 1.10.–31.12.2002 koskâsâš ááigán. Vátámuššân šiev anarâškielâ njálmálâš táiđu. ¶ ... veikkâ ááimust kočâdiččii~šlettee puškoh. ¶ 2. Jurgâlus. Taan veerstâ anarâškielâsâš versio spiekâst KR92 morfeem- já ¶ – Joo, mun tuubdâm čäcieevni, mottoom čivgâ eeđâi. Tot käskistij muu njuuneest. Vâi leš-uv tot kuittâg-uv lamaš čuoškâ? ¶ kevätkaunolakki ¶ Já ele joođeet mii kivsádâsân, ¶ uáinimáiccu.....42 ¶ 0-200 ¶ lâd.' ¶ 5. ¶ 5 a. Kost lii tuu pääihi šleeđgâ váldupotkiittâh? ¶ Talle aalgij tánssám rumbui miäđuštâssáin. Jukka já Mikko oppáin tom tállân, mut čepimusah láin Peter Pan já hoovdâ nieidâ Tiigerliljá. ¶ 83B Kalâččeijei piervâlist láá nelji mane. Piiččus ¶ Vijđodâh: 623 000 km 2 ¶  láá  celkkuu  MMM, YM, Sämitigge ¶  tääpi Sämitige II värisaavâjođetteijee ¶ neeta.jaasko(at)samediggi.fi ¶ Leipzig museost orroo 6 nuáibiruumpun masa kiävá siämmáá náálá nube maailmsuáđi äigin: museo 900 tiiŋgâ sämmilâščuágáldâh tuušâi pommittâsâin puáttâm tullâpuálust, tuše ruumbuh piäluštuvvojii. ¶ jurgâlemvastuuh láá kavnum jurgâlusân aaibâs morfeemtääsist. Jurgâlus lii puustâvlâš ¶ Sämitige čuákkim nomâttij sämitige nuorâirääđi värijesânin iäru pivdem Anna-Katariina Feodoroff sajan Leena Fofonoff. ¶ - Maid uáivildâh “liijkás ennuv” ? Munhân aasâm tääbbin! ¶ Mooses moonâi Aaronáin Immeel temppâlân ruhâdâllâđ. ¶   – Maid tun aiguh? ¶ 4) Tábáhtus laiđiisteijeeh musijkkár-čájáttellee Niillas Holmberg já čájáttâssajetaiđuu uáppee Heli Huovinen keesijn tábáhtus tave- já aanaarsämikielân. ¶ rätisellee rataseläin ¶ Marasmius ¶  iävtut, – Keččâđ teehin já moijáđ, ¶ Säämi máttááttâskuávdáš ¶ Sämiuáppei teivâdem lâi oovtâ ravintolast, kost Ánná ij lam ovdil iällámgin. Tobbeen iä lamaš nuuvt hirmâd ennuv sämmiliih: tuše loves ohtsis. Ááná mielâst tot lâi hitruus uccâ juávhuš, já tai ulmui kooskâst sun tuubdâi jieijâs vuot olmožin, aaibâs tego sun ličij lamaš päähist. Juáháš iberdij suu ahhev Sáámán já pááikán já tom, et kaavpugeellim ij lamaškin taggaar tego Säämist, kost juáháš tuubdâi kyeimi kyeimis. Kaavpugeellim lâi kale čuuvtij riijâb: kihheen ij perustâm nuuvt ennuv kyeimi kuáimásis, já mottoomlágán liägusvuotâ tast vááilui. ¶ Lâi puolâšiiđeed, ko Ánná koccái. Ij sun vuotgin lam meendu njálgáht uáđđám. Já suu jurduuh lijjii vala-uv jiävttáá ehidist – iä nuuvtkin ton fiilmâst, mut Heeihâst. Ánná poolâi ton tobdoost, et sun motomin rähistuuččij. ¶ Jotelávt sun vaaldij stuorrâ pustavijd pápárân, mii lâi mahtnii almostum, nuuvtko tot pennâ-uv, moin sun čaalij. I, N, T, E, R, N, E, E, T, I, S, T, L, I, I, T, U, U, P, Ä, I, K, K, I, S, I, I, J, Đ, O, S, T, P, U, Á, S, T, U, Ä, Ä, I, G, I, P, I, E, I, J, U, M, M, A, A, I, N, Â, S, J, N, K. “Interneetist lii tuu päikkisiijđost puástu ääigi pieijum maainâs” , tast luuvâi čielgâsávt, mut talle lijjii val kulmâ puustav, j, n já k. Sun ij tiättâm, maid toh merhâšii, mut jis lodde lâi tiättâm, kuus sun kalga moonnâđ, kal kirje-uv tiätá, maid toh pustaveh merhâšiččii. ¶ –~Maht tyeggáár vaaskâ lii tuos pááccám? ¶   Sudes čääsih kiäsutteh varrimmääđhist mäccee luudijd vuoiŋâđâttâđ. Ko pessimsaje lii kavnum, álgá pelikyeimi uuccâm ađai kiihâm . Jyehi loddešlaajâst lii jieijâslágán kiihâm. Oráseh čaittâleh nubbijd orásáid kievrâvuođâs almaaštâlmáin. Niŋálâssáid toh viggeh čäittiđ, et liččii hiäivuliih pelikyeimih. Orráás puzzâkerdi lii kiihâmääigi muččâdumos muddoost. Loddetarkkuustelleid kihâmeh láá mielâkiddiivâš äšši. ¶ Evankellâs-luterilâš kirholâščuákkim ¶ parâlum.....71, 75, 124 ¶ spijkkár ¶ Viälláán lättei káávvud. Iirât vistig finniđ čuávji poggâđ. Talle ruttii čuávji aaibâs toškâsin já paajeed juolgijd sehe pajeroopâ oohtân tienuuvt, ete tun lah aaibâs tego pállu já viälláán talle maasâd káávvud. Poorgâ ubâ homâ luhhii. ¶ Jeesusist šoodâi Marta já Máárjá ustev. Suoi luottijn sunjin. ¶ b) Ovtâstit šlaajâ rievtis eelleejuávkun čälimáin ellee nummeer rievtis loován. ¶ ko tot ij lah ravhuidittum. ¶ – Vuoi, ko tot čoovdâ macâttuvvoo-uv esken vuossaargâ. Tobbeen vuálgá ässee esken itten. Tot lii mottoom ruátálâš. ¶ Ko máttááttijjee Heikki Kärppä poođij anneeđ škoovlâ Sulgušjáávrán, škovlâ aalgij čohčuv 1924 páárrâs kyelipivdemääigi. Tondet tot poođij kandâinis já motomin ain iätá kandâinis, et: ¶ 1. Čielgii ¶ Sämitigge já Meccihaldâttâs lává ráđádâlmijnis puáttám tom mielân, et sierânâs pargojuávkku valmâštâl Akwé:Kon -ravvui heiviittem Pänituoddâr meccikuávlu hoittám já kevttimvuávám rähtimist. Sämitige stivrâ lii nomâttâm pargojuávhu já tot lii tievâsmittum palgâsij ovdâsteijeiguin. Pargojuávhu saavâjođetteijen tuáimá Heikki Paltto já eres jesâneh láá Juhani Länsman, Bigga-Helena Magga, Nina Maarit West já Inga-Briitta Magga sehe puásui-išedeh: Jouni Lukkari (Pänituodâr), Harri Hirvasvuopio (Säämi paalgâs), Nils-Heikki Näkkäläjärvi (Sallâvääri).Pargojuávhu saavâjođetteijee Heikki Paltto osko, et taat lii šiev vyehi aašij vuáváámist.– Taat addel páihálijd ulmuid máhđulâšvuođâ toos, et sij šaddeh kuulluđ. Monâttâllâmvyehi puáhtá meiddei ávusvuođâ vuáváámân, pááhud Paltto. ¶ – jyelgih eenâb ko nelji paarâ ¶ tupakynsikkäät ¶ 1 a. Noomât kääni já kääniorráás. ¶ Ijjäävri Tyerbeevuonâst Stuorrâmoorâst puotâ lii Pänni-kálláá sátku . Pänni-käällis (Aaslâk Aaslâkkandâ Panne, 1758 – 1816) lâi pegâlmâs puásuiriges Taažâst, kiän kandâ Mággáá-Andârâs (Andârâs Aaslâkkandâ Panne, 1810 – 1862) varrij perruinis Uccjuuvâst Aanaarbel ive 1862, mut maacâi siämmáá ive Uccjuuhân jäämmiđ (Vätsäri - erämaa järven takana, s. 67). Kaandah Panne-Aaslâk (1842 – 1910), Panne-Niijlâs (*1844), Panne-Jovnâ (*1848), Panne-Ivváár (*1850) já Panne-Uulá (*1854) paccii Anarân. Mággáá-Andârâs enni lâi pegâlmâs Kaari-ákku (Karen Andersdatter Inger) Uccjuuvâst já nuuvtpa Andârâs lii-uv vaarâ lamaš kiännii Máágást piämmukandân. ¶ Nube omâduv ij uážu väldiđ ¶   Oskom, et jiem pyevti jieččân jiermijn ige vuoimijn oskođ Hiärán Jeesusân Kristusân, ige peessâđ suu luusâ, pic et Pase Jieggâ lii koččom muu evaŋgelium pehti, čuovvim muu adalduvâinis, pasottâm já siäiluttâm muu rievtis oskoost. Siämmáánáál sun mailmist koččo, čuákkee, čyevvee, passoot já Jeesus Kristus ohtâvuođâst varjâl ubâ ristâkode áinoo rievtis oskoost. Taan ristâkoddeest sun addel jyehi peeivi munjin já jyehi oskoo ulmui räjittemeht puoh suddoid addâgâs, rávkká muu já puoh jämmeid majemuu peeivi sehe skeŋkkee munjin já puoh oskoo ulmuid nuvâhánnáá eellim Kristusist. Taat lii vissásávt tuotâ. ¶ Jeesus váldoo pajas aalman ¶ Nuorâi taaiđâtábáhtus álgá forgâ Saijoos váldusalist. 28.-29.3.2012. ¶ Säämi Parlamentaarlâš Rääđi lii Suomâ, Taažâ já Ruotâ sämitigij koskâsâš parlamentaarlâš oovtâstpargo-orgaan. ¶ Avveel luvâttâh: Ville-Riiko Fofonoff (nuorttâsämikielâ), Mari Guttorm (tavesämikielâ) já Sunna Nousuniemi (tavesämikielâ) ¶ * Lahjatalo Näkkäläjärvi Oy. Kävppi Aanaar kuávdáást, kost lii vijđes valjiittâs mätkimuštoid já lähjitävirijd. *Njurgoiluovtâst Kammigalleria , Artstudio Kikka Laakso, Lemmenjoentie 650 A, Lemmanjoki. Kammigalleriast puáhtá uápásmuđ Kikka Laakso čuárvipáájá pyevtittâsân, kieđâiguin rahtum poccuučuárvičiŋŋáid, taaiđâtiŋgáid já uáináh maht čuárvi sojá meid uđđâ hammiimân. Kammigalleria siskiist kávnojeh meid maaŋgah persovnliih kieđâiguin rahtum detaljih já čáittusist lii pisovâš ärbivyehi- já puásuikietâtuojij čáitálmâs. ¶ eennâmverdi ¶ Onnáá peeivi Lusme-Maati tupenurheest kuákkáá stuorrâ tevdum njuhčâ tađe várás heŋgâstum ildest. Tot lii lamaš siämmáá saajeest juo 19 ihheed. Ääših ovdánškuottii nuuvt, et ive 1987 lâi njuhčâčagge lamaš kirdemin Maatikuátjuuvâ tâi nuuvtko tot taan ääigist iättoo, Matketjuuvâ pajas já kirdám juuvâ rasta mannee šleđgâlinjáá njeigâ nuuvt, et maŋgâ njuuvčâ ruáppánii toos. Ohtâ njuhčâ kuittâg ij jáámmám, pic koostâi vala lihâdiđ já vaazij Lusme sude roobdân, jeđe vaaibâi toos. Uáivi tot voojij toollâđ vala paijeen já lihâttâllâđ, mut mudoi lihâdiđ tot ij innig kostâm. Njuuvčâ pelikyeimi meid lâi siäivum suudán já iällám tävittávjá kyeimis lunne, jeđe moonnâm oppeet suudán. Matti almottij ääšist Aanaar tallaa komserjâsân, kote táátui Maati fievridiđ moottorkiälháin taid jamâ njuuvčâid luoddâpiällás, maid Matti poorgâi-uv. Matti kijkkiistâlâi suddepellâst huttájeijee njuuvčâ piäiválávt já masa jyehi peeivi muuštij komserjâs-uv suáittiđ sunjin já koijâdij njuhčâsaavâid já ko te njuhčâ ij innig vaijaam luptiđ uáivis, tot merhâšij tom, et njuhčâ lâi jáámmám. Talle adelij komserjâs love eelliđ viežžâmin tom. Matti lâi koijâdâm sust love tevdittiđ njuuvčâ, moos tiäđustkin komserjâs ij puáhtám adeliđ love, mut lopedij išediđ lopeucâmuš rähtimist jna. Ko njuhčâ lâi jáámmám, moonâi ton pelikyeimi sude nube roobdân, jurgâlâđâi jáámmám kyeimis kuávlun, komerdij kulmii, jeđe kirdelij. Matti čuávui njuuvčâi lattim já veikkâ suddeest lijjii eres-uv njuuvčah veikkâ mon ennuu, taat leskân pááccâm njuhčâ pisottâlâi ain ohtuunis. ¶ Palhâšume uážžoo pyehtih iävtuttiđ säämi kielârääđi jesâneh já värijesâneh kielârääđi čuákkimist. Palhâšume mieđettuvvoo jyehi nube ive säämi kielârääđi meridem äigimudo. Palhâšume mieđettuvvoo vuosâsajasávt virgeomâhâžân já siärvusân já tuše sierânâsvuáđustâsâiguin priivaatulmui. Palhâšume uážžoo valjim kalga agâstâllâđ kirjálávt sämikielâiguin já suomâkielân. Palhâšume ij pyevti mieđettiđ siämmáá uážžoi nubetove sierânâs vuáđustâsâittáá. ¶ Nelgi-uv ko lâi motomin, te kaandâh hoksájii älgiđ taid piärguid tuápánjistiđ. Ohtâ kaandâin niävui iärásijd: ¶ Ijâttes Ijjâ muusiikfestivaal tollui Anarist oovcád keerdi 17.–19. peeivi porgemáánu. Festivaal lâi vuosmuu keerdi Saijoos šiljoost, kuus lâi ceggejum lävdi. Tijmá já tađe ovdil tábáhtus lii uárnejum Säämi máttááttâskuávddáá šiljoost já lävdi lii lamâš talle tivvoomhaalist. Stuárráámus nubástus lâi-uv tot, ete konsert tollui ollásávt olgon já aldeláá Aanaar markkân nuuvt, et festivaal finnij kenski eenâb huámášume ko ovdil. Vástuppeeivi eehidpeeivi lâi Ijahis ija násttážat -konsert ađâi nuorâi konsert, mii keesij párnáid já nuorâid keččâđ já kuldâliđ. Lávurduv lâi festivaal uáivikonsert, kost lijjii vittâ stuárráb oovdânpyehtee já muáddi ucceeb, kiäh juoigii já livđojii mottoom pitá. Stuárráábeh artisteh lijjii Komi Group, Sámi Jienat, Nanook, Sofia Jannok já Ailu Valle. Konsert aalgij kuuđâ ääigi, mut aalgâst iä lamaš ulmuuh ko muáddilove. Aaibâs vuossmužžân Nils-Heikki Paltto algâttij konsert Ijâttes ijjâ -juáigusáin. Suu maŋa peesâi vuossmuš artistjuávkku Komi Group láávdán. Komi Group lii neeljijeessânlâš lávlumjuávkku Komienâmist, Ruošâst, mii čuojâttij já láávlui ärbivuáválâš musik, kost lâi váhá huumor já teatter fáárust. Juávhu lävdistem ääigi ulmuuh puáđiškuottii ain eenâb siisâ. Komi Group maŋa kuulâim sämikielâlâš kuorolávlumjuávhu Sámi Jienat, mast lijjii jesâneh Suomâst, Taažâst, Ruotâst já Ruošâst. Juávhust lâi meiddei kitara čuojâtteijee já pianočuojâtteijee. Sij enâmustáá juoigii, mut lavluu meiddei. Kuálmádin lâi Nanook, mii lii Grönlandlâš bändi, mii čuojâttij šiev kullosâš grönlandkielâlii rooki. Bäändin kullui rumbal, kyehti kitariistâ, main kuohtuuh lávloin sehe baasist já kuoskâttemsuáittee. Nanook lii almostittâm kyehti album, já toh lijjii vyebdimnáálá. Nanook lâi vuosmuu keerdi Suomâst já ulmuuh lijkkojii toos. Motomeh syemmiliih mattii jobâ lávluđ bäändi mieldi. Nanook maŋa ohjelm jotkui ereslasseen anarâš Ánná Morottaja livđijn já orjâlâš Nils-Heikki Paltto juáigusáin. Eehid kenski puoh enâmus vuordâččum artisti Sofia Jannok já suu čuojâttemjuávkku čuojâttij Sofia jieijâs juáigus- já laavlâpittáid. Suu lavlui ääigi lâi Saijoos vijđodâh jo tievâ ulmuin. Veikkâ festivaalist ij lamaš virgálâš uáiviartist, oroi ete Sofia tot ličij lamaš. Konsert nuuvâi ráppár Ailu Valle oovdânpyehtimân. Ailu ráppái tavesämikielân suu uđđâ album pittáid. Ijâttes Ijjâ lâi suu Dušši, dušše, duššat -skiäru almostittemkonsert. Oovtâ ráppittáást lâi fáárust lávlumin Niillas Holmberg já oovtâ pittáást ličij kolgâm leđe Amoc fáárust, mut sun ij peessâm puáttiđ. Eehid oroi luhostum uáli jo pyereest, nuuvt ko ovdil-uv. Šoŋŋâ lâi ubâ äigi pyeri já váhá polvii, meiddei ucánjáhháá koolmâs, mii ij orroom häittidmin kiämmán. Kuohtuuh konserteh, vástuppeeivi já lávurduv čáittojii njuálguvuolgâttâssân neetist. Tobdoáimu lâi Saijoos šiljoost váldálâš aainâs Sofia Jannok ääigi, ko puohah tuše čuožžuu já kuldâlii, já Ailu Vale ääigi, ko puoh lijjii meeinigist fáárust. Taan ive Ijâttes ijjâ cuovkkij oppeet tijmáá olmoošulâttâs, já puátá leđe muádi ive keejist uáli jo stuorrâ tábáhtus. ¶ Ohtsis / saijjeed ¶ – Vissâsávt eeni já eeji käärbis lii tievâ kuolijn, moovtásk Myerji já kozâškuát suohâd váhá jotelubbooht. Forgâ Myerji-uv taldrik lii kuárus. ¶ b. Mii toovvât taam iäru? ¶ Mut Mooses eeđâi: ”Ij tot lah suátihuuihâs. Sij lávluh.” ¶ Koddesäpligeh láá tääl jyehi saajeest. Toh ryettih jotteemkiäinui mieldi, nordeh nubijdis, pokkiideteh nuubij vuággoid, visijdeh já livkkeh tuohu teehi. Kosten ij lah šat ráávhu ijge torgâdvuotâ. Loopâst tain nohá purrâmuš-uv já rijdáskeh siähtálij já suoinij alne. Kihheen ij oro lemin tutâvâš. ¶ Elleđ kiälástâl kuáimásâd. Leppeđhân nuollâm pajalist jieijâd puáris jiešvuođâ puoh tavoidiskuin já kárvudâttâm uđđâ jiešvuotân, mii ohtânmaanoost uđâsmuvá, vâi opâččij ain-uv pyerebeht tubdâđ Sivnedeijes já šoddâđ suulágánin. (Kol. 3:9-10) ¶ F Šiev puurrâmkuobâr vuoššâm teikâ tuoldiittem maŋa ¶ laasâin kalgeh leđe lasâtuálleeh moh estih koččâm ¶ 142 ¶ Omin sanoin © Kotimaisten kielten tutkimuskeskus 2009 kuássin uáinámgin. Tom puáhtá maŋgii väldiđ jurgâluslovnân teikâ ruávislovnân mottoom uápis kielâst teikâ heiviittiđ loovnâ kielâ jienâdâhsysteemân jo lovnim ohtâvuođâst. Säänih puátih maŋgii tobbeen kost vaiguttâsah-uv. Táválávt tágáreh säänih láá kompleksisâš säänih. Anarâškielân láá majemui aaigij rahtum ennuu uđđâ säänih. Biologia saanijn uđđâ säänih láá ovdâmerkkân lieđikovjâ , tivrekovjim já čielgimielgâsâš (keejâ tärhilubbooht Olthuis 2003: 531–542). Jurgâlempargoost čepis jurgâleijee pasta motomin karveđ čielgiimáin sänirááju räigisoojijd, mut motomin vuod áinoo máhđulâšvuotâ lii rähtiđ räigisajan uđđâ sääni. Taamgin artikkâl čälidijnân jiem lah puáhtám velttiđ uđđâ saanijd. Kielâtiettuu säänih láá lamaš jo mottoom verd máttááttâsâst aanoost, já tondiet lam taid täst-uv orvâm kevttiđ. Lohhee kale huámmáš saanijd, moh iä lah lamaš aanoost aaibâs jyehipiäiválii kielâst. Kierâš -lostâ lii almostum taam čälidijn motomijd mánuppoojijd, já loostâ puáttim lii puáhtám kielân kuittâg-uv kyehti uđđâ sääni. Lostâ almostuvá jyehi ohhoost, já talle tot almostuvá oholávt , mii tuáimá suomâkiel viikottain -sääni vaastân. Kierâš -loostâ keežild puáhtá ettâđ, et lostâ lii pyevtittâm anarâšâi kooskân uđđâ almoon. Tast čálám-uv ovdiláhháá, ko muštâlâm, et ”anarâškielâ lii esken oinuuškuáttám čaallum häämist täävjib ko kuássin ovdil”. Táágubeht lam jiešalnees karvam sääni váilum kielâst. Täävjib -sääni sajan lijjim vistig ucâmin vastuu suomâ- kiel sáánán säännöllisemmin , mut tággáár sääni ij kielâst kavnum. Anarâškielâ kielâ- ravvimjuávkku lii váldám taas pele já ávžoo kevtiškyettiđ Matti Morottaja säni-iävtuttâsâid merikoskâsâš suomâkiel sääni säännöllinen vaastân já merikoskâsávt suomâ- kiel sääni säännöllisesti vaastân. Motomijn ohtâvuođâin lává oinum aanoost meiddei njuolgâduslâš já njuolgâduslávt , mut taah iävá oro lemin hirmâd pyereh: koččâmuš lii kuittâg taan ohtâvuođâst ääigist ige nuuvtkin tast, et kiinii ličij meridâm loostâ almostum. Nuuvtpâ sääni puátá kevttiđ tagarijn-uv ohtâvuođâin, et ulmust pyehtih leđe merikoskâsâš puáđuh teikâ merikoskâsâš purâdemääigih. Kielâst lii kale kiävtust meiddei šiev sääni koskâttuvâi , mut tot meerhâš ’tyellittälli’, já tien tááhust tom ij pyevti táágubeht já taan uđđâ merhâšuumeest kevttiđ. Jurdám, et jis liččim tevstâstân čáállám ”anarâškielâ lii esken oinuuškuáttám čaallum häämist merikoskâsubbooht ko kuássin ovdil”, te kielâsárnoi kielâpeeljih liččii táágubeht šuuđááškuáttám korrâsávt.Tondiet oonnim pyerebin karveđ ubâ vädisvuođâ já kevttiđ taggaar sääni, mii jo kavnui kielâst. ¶ Já siämmást Elmer jo ruotâškuođij enâmist čohhoom kieđâstis já čovoškuođij sinosuoinijd. ¶ 154C Valastellei luhotuáivuttâssalloom. ¶ ovdâsvástádâs äššigâššáid. Taat uáivild tuođâlávt tom, et sämikielâlâš palvâlusâin ij tieđettuu tuárvi ¶  kiinii, 101A Pygmij kuáđih láá ovtkiärdâniih. Sij mälisteh tullâpellâst. ¶ – Naa, muu peeleest kale, Eunuk lopedij. ¶ Liäiná já Heikkâ ¶ Sämitige tehálumos pargo lii kocceeđ sämmilij kielâlâš já kulttuurlâš vuoigâdvuođâi olášume lahâaasâtmist, ulmui argâpeeivist, kaavaamist, ovdedemhaavâin sehe virgeomâhái tooimâst. ¶ čielgitävtittemes ellee . Ellee, mast ij lah čielgi. Tágárijn ellein lii om. kalkkâkorrâ, mast sisorgaaneh láá kiddâ. Om. rapu já skálžu. ¶ — LOPP — ¶ 30 ¶ Lävdikoodán kuleh tah jesâneh já värijesâneh: ¶ 3) eres sämmilij vuoigâdvuođâ algâaalmugin hettee kuávlui kevttimhaamijd ucâmušâst uáivildum kuávluin já ton alda. ¶ Juhâmohe almosciälkkámuš 2005 kávnoo: suomâkielân , tavesämikielân ¶ c. tyejipiergâsijn? ¶ Pähtivááráá alne lâi šiev uáinus tälvimaađijân, kogo karttii jotteeđ nuuvt riäváreh, viärukyeddeeh ko paapah-uv já toho vááráá oolâ sun ain peeivičuovvân kuárŋui fakšuustâllâđ, kuás “povdiihánnáá kyesih” vuálgáččii meddâl. Ko sij lijjii moonnâm já maađij alne liihâdškuottii suu sijdâkyeimih, tieđij sun, et pááikán maccâm ličij torvolâš. Merkkân lijjii meid suovâi lappuumeh varij alne. ¶ Čunoiluohtâ = Hietikkolahti ¶ Uđâgâš jooskâi ton puudân čiärumist, apselistij muorjijd já aalgij oppeet párguđ. ¶ Sämitigge lii almostittâm kirje ive 2009 anarâš-, nuorttâlâš- já tavesämikielân kulmâkielâlâš oppâmateriaalin noomáin ´Golbma skihpáračča/ Kulma skipárâš/ Kolmm na´zvaanaž. ¶ Njobžâm lii ilolâš ko ¶ 1. Känituákist lii tärhis árvuoornig. ¶ Ive 2009 seervi stivrâ čokkânij vittii já toovâi miärádâsâid, main kielâpiervâlaašij uásild tehálumoseh lijjii kielâpiervâlpargei paalhij tärhistem já kielâpiervâlpárnái vaanhimij Helsig määđhi tuárjum. Eres miärádâsah lijjii kiirjij skeŋkkim kielâiäláskittemprojektân, luvâttuvâst já vuáđuškoovlâst peessâm uáppei 2 ive nuuvtájeessânvuotâ, iävtuttâs anarâškielâlii oppâmateriaalčällee virge vuáđđudmist Sämitige oppâmateriaaltoimâttâhân, stipendij mieđeetmist kuávlu škovlâlijd, koldemtábáhtus orniimist já seervi ovdâsteijee valjiimist Ovdâskode pargoeellim váljukode čuákkimân Helsigân. Marja-Liisa Olthuis čäällim “Njobžâvääri juovlâtaaidâr” almostui juovláid 2009 já tot lâi Anarâškielâ seervi káávcád kuástádâs. Jeessânlostâ Anarâš almostui neljii, main ohtâ lâi kalendernummeer. Kalender teeman lâi “Säämi purrâmâšah” já teevstâid čaalij Elsa Väisänen. Kuuvijd valdijn Aili Maarit Valle já Elsa Väisänen. Puohâi jesânij meeri lâi ive aalgâst 264 já ive loopâst 286, main ihejesâneh lijjii 221, toorjâjesâneh 54, ovtâstusjesâneh 8 já kunneejesâneh 3. Ton ive jammii nelji jeessân. ¶ – Pajemuu stielâsist lii Piegg´almai , mii taha piegâid já stoormâid. Tiermiš , mii puáhtá toohâđ fiärtu já estiđ paha, sehe Kodde (jis vyerbi ooroost ton puotâ, te puátá šiev miäcástemlukko). ¶ – Jis mun muštâlâm tast mottoom eres tovváá, enni iävtuttâlâi. ¶ Nagoyan pevdikirje aalmuglâš olášuttem valmâštellee pargojuávkku ¶ 15A 1. Jävrisyeini, 2. kuorgâmiekki, 3. jävriruáhu, 4. jävrihuášši, 5. šlubborääsi. ¶ Viijmâg kolgolâš iätá: ¶ Ässeeloho: ¶ b. Moh láá penuvellee pyeremusah ááicuh? ¶ Keevâtlâš ovdâmeerhah maa ŋ gâkulttuurlâšvuo đ â áárvustanemân já kulttuuribárdâs oovdedmân aarâhšoddâdmist: ¶ Uáivikaavpug: Djibouti ¶ KUOLIJ ČOLLIM ¶ 5. ¶ “ Táválávt tot lii tiivrâs, mii lii uccáá finniimist. Mađe vaigâdub lii finniđ monnii täävvir, tađe eenâb tot máksá. Kolle lii čuuvtij tivrâsub ko veikkâ ryevdi. ¶ - Kakarat vaihtakaa lompsat heti takasin. ¶ – Jiem ááigugin onne kuldâliđ taam luvâlduv! Must lii-uv eres pargo. ¶  Heeihâst. Kost Nuorttâsämikielâ škovlâkielâoppâ almostui ¶ 10. Ranska 95 ¶ Neeti lii netiellei hiäimun kullee piätu, mon mieldi ubâ hiäimu lii finnim noomâs já lii ton kuálmádin stuárráámus ovdâsteijee Säämist. Rävis neđe kukkodâh ohtân seibijnis lii 60 seentist 90 seentin, mast seeibi uási lii 30 %:d. Ton tiäddu lii 1 – 2 kiilu já ores lii stuárráb ko niŋálâs. Neđe válduivne lii tevkisruškâd, mut kuovgâduboh-uv ivnešlaajah láá já vaarâ puoh pyeremus tobdomerkkâ lii ton kolefiskis radde, maggaar ij lah mongin eres Säämi piätuellest. Neđe peeljih láá válduivneest kuovgâduboh já tot molso tälvisoksâmis algâkeesist kesisoksâmân, mii lii čuuvtij njarbâdub já uánihub, sehe ucánjáhháá kuovgâdub ko tälvisoovsâ. ¶ Vijđodâh: 1 760 000 km 2 ¶ Eenikielâ ¶ – Tuot sekkâ ij vyelgi kuussân ovdilgo mun lam kuullâm, mii seehâid tot lii! Poolishovdâ meridij. ¶ Nataliast ij lah vyehin kevttiđ sämimááccuh, ige sust lah lamaš kuássin jieijâs mááccuh. Kiđđuv 2012, ko sun lâi Tave-Ruotâst Björklidenist säminuorâi ohtsâš tábáhtusâst, te sun morettij toos, mon ellee mááccuh-kulttuur eres kuávluin lii. Sun meiddei aaicâi tom, mon ucce suu jieijâs tiettim jieškote-uv máccuhij iäruin lii. Sun iätá, et ovdâmerkkân ij määti iäruttiđ, mon kuávlun mii-uv mááccuh kulá. Mut taas-uv sun halijdičij uápásmuđ tärhibeht, já lasettiđ tiäđu já tááiđu säämi tuáján. Taan räi suu masa áinoo ohtâvuotâ säämi tuáján lii suu šišnelavkkâ. ¶ Tijmesuolâ já kussâsuolâ kavnâdâđáin keerrivtáálu vyerdimvisteest. Kussâsuolâ koijâd tijmesuollust: Ennuv-sun tijme lii? Tijmesuolâ iätá: Jiem mun nuuvt tárkká tieđe, mut ij-uvsun tot äälgi leđe jo paččeemäigi. ¶ ČOOVDÂSÄÄNIH ¶ Vaibâhánnáá váimu juurât voorâ ¶ - arkkâduv já kirjerááju hoittám, ¶ Láá mieldi lummokirjeh haŋkkâ ¶ Já Piäkká uágui liijne tyehin čapis sierâpennuu. Já puohah pirrâ čuážudeijee kisáh njyeigejii peljijdis já rusoškuottii. Mut ilgâdis Monniba tiäđust-uv lâi toimâttâm tom pennuu Piäká vuogân. ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtus kulá väldikodálâš Nuorâ Kulttuur tábáhtusan, mii ij uárnejuu taan ive. Máttááttâsministeriö ruttâd kuittâg säminuorâi taaidâtábáhtus meid taan kiiđâ. Tábáhtus uárnejeh Sämitigge, Säämi párnáikulttuurkuávdáš, Ruávinjaargâ kaavpug já Ruávinjaargâ sämiservi Mii ry. ¶ 160 ¶ máttááttâsâst 14 uápped. Sämikielâlâš máttááttâs, ađai meiddei eres amnâsij tegu kielâoopâi mát ¶ 4. Cuábuielleeh lihâdeh neljijn juolgijn nuuvt enâmist ko čääsist-uv. Toi liške lii laavtâs, ko toh vyeiŋih sehe kiäppáiguin mut meiddei liškijn. Cuobbuuh kođeh čáácán, kost niŋálâs monnim já orráás heđâlmittám meeinih ovdáneh. Meeinist ovdán suoksâ já tast rävis cuábui. ¶ Piärgu já leibi ävđin enâmist ¶ Ko sun muštâlij tast, eeđâi eeči: “Maid imâšijd tun lah nievdâm? Kolgâččijm-uv mij puáttiđ tuu komerdiđ?” ¶ haisuhapero ¶ 17 cm ¶ Táálu puárásumos uási račoi Lusme Saammâl (Sammeli Paadar) 1930-lovo suulâin já siirdij tom 40 meetterid naavit paaldân toimâttiđ syeinilááđu virge (Saammâl koočâi suáđist). Ovdil sirdem viste kočodii liemâstupe-noomáin. Koskâmuu uási račoi Lusme Matti (Matti Paadar) soođij maŋa puáldimmuorân já nuorâmus uási lii ain-uv ciäggud já aassâmoornigist. Kooveest váilu puoh puárásumos uási, mii ličij kován keejân puoh aldemustáá. Tom siirdij Lusme Saammâl naavit paaldân syeinilááttun. ¶ Läbispuálláš TII.1963 Čaarmâjuuvâst, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ Eeči Ministereh já sämitigij presideentah tuhhiittii oovtmielâlávt tave-eennâmlii säämi kielâpalhâšume – Kollekielâ – njuolgâdusnubástus, mii lii taan pevdikirje lahtosin. ¶ Riddo- já suáluikuávluin láá kavnuumist maaŋgah luándudirektiiv lahtosist I luvâttâllum luánduhäämih, tegu čunoitiävááh, kyeškireh, “kluuvi” -jäävrih, laguuneh, riddokälleeh sehe vyelligisšaddosiih riddoniijtoh. Suomâ já Ruotâ toohâm luándudirektiiv lahtos I tievâsmittimiävtuttâsâst lii luánduhäämmin ovdâmerkkân olgosuollui já merâstiellâs suollui já lássái juávhuh. Taah luánduhäämih pyehtih luávdiđ vijđes kuávluid, tâi toh láá smaavâ tielhuužin jieškote-uv luánduhaamij kooskâst. Rido já suollui tergâdumoseh lodde- já luándudirektiiv lahtos šlaajah láá merâkuáskim já ränisnuárju. ¶ sparkkeet minuttist. ¶ – Joovsep vâi? Na vuoi hirmos! Puáttiđ puohah išán! Tääl! ¶ » Kyevtičyeđe ¶ pištee ovdánem strategia. Aalmuglâš artikla 8(j)-pargojuávkku lii ráhtám vijđes iävtuttâs uđđâ bio ¶ 5 Noomât kaiccâperruu jesânijd A-C. ¶ – Mun ááigum táám stuorrâ keeđgi väldiđ já kyeddiđ tuon stuorrâ keeđgi oolâ. ¶ láá luándulávt muttuustellee sajeh. ¶ 8. ¶ Sämitigge juovij stipendijd ollâtääsi uáppeid ¶ Pudasjärvi E3 ¶   38 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ uápist já IM vuod máttát , moin láá siämmáásullâsiih merhâšumeh. Ton lasseen KR92 ¶ 19. vuorâččâsmyerji ¶ máánu puáhtá sárguđ, párnái movtijdittee tiäđáttâssáid já tooimân. Máánu páštá puohháid ¶ Munjin sämmilâšvuotâ meerjhâš ennuv. Kiävtám mááccuh mielâstubbooht ko čapis lädikáárvu, ko mááccuh lii vuohâsub, muččâdup já mii lii tehálâš, tot muštâl kost muu suuhâ puátá já mii mun lam. Lam meiddei annaam jieččân eenâb sämmilâžžân ko syemmilâžžân. Sämmilâšvuotâ lii ovttuu lamaš uáli nanos mii perruu argâpeeivist veikkâ sämikielâ sárnum lâi máhđulâš tuše pääihist, uárbimpelijguin, viljâpelijguin já ááhu lunne. ¶ Tave-eennâmlâš säminuorâi konferens Suáluičielgist ¶ Tarbâšeh: oppâkirje, káártáh, tiätukirjeh, internet, aaviseh, tieŋettemčáluseh, sárgumpáápáreh, iivneh já lijme. ¶ 1.2 Tutkâmfáddá já -ulmeh ¶ – Lah-uv tun suttâm? ¶ olgospyehtim teidän henkenne, sielunne ja ruumiinne lii jurgâlum tii jiegâ, siälu ja ¶ Čuágáldâh lii mainâsšlajâidis peeleest maaŋgânálásâš. Mainâsšlaajah (satu) láá elleemainâseh, imâšmainâseh, nooveelmainâseh já ilbis mainâseh. Šoddâmmuštâlusah láá ohtâ, uápis muštâlus máánupikkâdeijest. Oskomušmainâseh láá suulân siämmááh ko eres-uv sämmilijn: stáálu, kuhvittâr, čáhálig, jietânâs, sieidih, nuáidih, hämimolsomeh já jaamišij kumâttâllâm. Historjáliih já páihálâšmainâseh láá ennuv. Tain tobdosumoseh láá Sigá maainâs já čuđemainâseh. Toos lasseen lii muštotiätu , mast lii historjálâš merhâšume. Smavâfolklore láá sänivajâseh, kuodduustuvviih, iärvádâsah, meerhah já ovdâšeh. Kirjeest láá meiddei juáiguseh já lavluuh. Aainâs-uv -mainâsijn puáhtá huámášiđ ohtâvuođâ syemmilâš já ubâ maailm mainâsáid. Taan áášán puáhtá lase tiäđu tot-uv, et ohtâ mainâsteijein lâi Oulu suomâkielâlij lostâi višâlis tieđetteijee, já vaarâ sun tiilái meiddei Oulu Viikkosanomaid-uv, mast láá lamaš mainâseh suomâkielân. Mainâseh já muštâlusah láá finnim eenâb já ucceeb páihálii ivne, nuuvt tego läävee-uv tábáhtuđ. ¶ Šapšâ ¶ Sun eeđâi Saulin: ”Jiemhân mun pyevti taiguin ubâ väzziđgin. Jiem lah kuássin kiävttám tágárijd.” ¶ Sun kejâstij pajas Sakkeusân já eeđâi: ”Puáđi vuálus, Sakkeus, tastko puáđám onne eelliđ tuu lunne.” ¶ suoivâ 139, 141 ¶ 4. Muštâl, mii tábáhtuvá ulmui ¶ Laavâ 50 § mield love ij koolgâ mieđettiđ jis love miäldásâš toimâ ohtuu teikâ oovdâst eres västideijee luvijguin teikâ kuávlui eres kevttimhamijguin merhâšitteht hiäjusmitáččij sämikuávlust iävtuid hárjuttiđ ärbivuáválijd sämi-iäláttâsâid teikâ mudoi paijeentoollâđ já ovdediđ sämikulttuur; ¶ – Jievja! Jievja!... huihâččim moovta. ¶ Mutâ eeči ¶ čuásis koskâčääci ¶ 35) Ovdedeh luándu maaŋgâhámásâšvuođâ suojâlem sehe sämmilij kulttuur já ärbivuáválij iäláttâsâi tááhust killeel luándumađhâšem já luándu virkosmittemkiävtu staatârääđi luándu virkosmittemkiävtun já luándumaađhâšmân kyeskee prinsiipmiärádâs (VILMAT) já Suomâ mađhâšemstrategia 2020 miäldásávt. ¶ siämmáánáálá ko KR92. ¶ Iänááš uási čiävráin láá ohtuuniselleeh, moh juđâččeh ohtânmaanoost kuávlustis já miärkkuh revirijdis poškâiguin. Ravâdin čeevris pivdá kuolijd, eromâšávt siemin vuáskunáid já siärgáid. Tälviv čeevris piergiittâl tuše sudesin pissoo čaasij piälláin, já tagaráid soojijd čokkâneh távjá eenâb-uv čiävráh. Tälviv purrâmâšlisto njunosist láá ládduponneest tálvástellee cuobbuuh. ¶ jis tarkkuustâlloo tuše vuolgâttum peelijn finnejum vástádâsâid ige toi koskâvuođâlâš mere. ¶ Jeesus 12-ihásâžžân Luuk 2:41-52 ¶ Talle Joovsep eeđâi: “Mun lam Joovsep, tii viljâ, kiäm vuobdijd Egyptin. Elleđ muurâšt, elleđge juurdâš tom innig. Immeel vuolgâttij muu teehi oovdeld tii kááijuđ ulmuid. Kyehti ive lii lamaš nelgi já vala puátih vittâ hyenes ive. Muu iššijn Immeel lii kááijum tii, já tij kájuvetteđ maŋgâs. Eppeđ tij vuolgâttâm muu teehi, mut Immeel. Immeel lii pieijâm muu kunâgâs alemus rääđiadeleijen já ubâ Egypti hovdân. Toommâđ tääl pááikán viežžâđ iäččán. Tääbbin tist puohâin lii pyeri leđe.” ¶ Pirâsministeriö COP11-siijđoh ¶ L Hiärrá sivnedus tii já varjâlus tii. ¶ Ittáš peivi poođij já ahevuššâm-uv lâi iijâ ääigi kiäppánâm nuuvt ennuv, et puohtim vuod algâttiđ škovlâjotteem. Must lâi kieđâst tuođâštus moonnâmčohčâtálvásâš škovlâjotemist, mon máttáátteijee váldáččij vuod kiiđâ räi tuáhásis. Tuođâštusâst lâi saje huolâtteijee vuáláčäällim várás já toos lâi Ailâ-Váábu “väärendâm” eeji noomâ tanen, ko eeči ij lamaš ubâ uáinámgin tom tuođâštus. Sun lâi nuuvt puárisáigásâš olmooš, et toolâi tagarijd nommâčäällimhommáid já muu mielâst oro, škovlâjotteemhommáid-uv tuššepargon. Eeči pisoi taan vyevis tyehin ubâ loppâelimis já ko Ailâ-Váábu vuolgij Čovčjäävrist Kärigâsnjaargân paargon ive 1957 já passijm ejijnân kuávttáá pááikán, te tast maŋa karttim mungis “väärendiđ” eeji noomâ tuođâštusân. Kale eeči tieđij, et mun “väärendâm” suu noomâ já motomin sun joba kejâdij-uv tom tuođâštus, mut kuássin sun ij toppim peenân noomâs čäällim várás toos. Sun tuhhiittij oornig, et mun čáláččim suu peeleest noomâ toos. ¶ – Já täi cirgánijgijn tun puávtáh talle mittediđ rievtis čäcimere jyehi kuukán sierâ, Elmer ain ravvij. ¶ – Na mon alda hyelkki tun lah? ¶ – Na moonâ tuohun tuon virgeulmuu kuuvl já koijâd sust, ettim, ko jiem muidegin tiättám. ¶ Saijoos lekkâmeh 2012 ¶ 2. Mon liegâsvuođâstielâsist párnááh äässih? ¶ * Maaŋgâtooimâsali Dollagáddi, mii lii auditorio tyehin, lii laiguuttemnáál ovdâmerkkân puurâdmij várás teikâ juávkkupargotilen. ¶ Säämi kirkkopeeivijd uárnee Oulu pispekodde oovtâst Suomâ sämitiggijn sehe Ruotâ já Taažâ sämmilij kirkkorađijguin. Orniimijn lii mieldi meiddei Bareents kirhoi rääđi sehe Oulu ortodoksâlâš pispekodde. Vuosmuuh Säämi kirkkopeeivih tuállojii Ruotâ Juhâmohheest ive 2004. (1.8.2008 / NP) ¶ Iänááš uási mii joukkuest lijjii jo moonnâm rääji paijeel, kost ij lah innig maccâm. Jiem tiättâm ete kales ležeh mii juávhust elimin, mutâ tom tiettim ete iänááš iä lah. ¶ Baleaareh E8 ¶ Lahtos 15 Kielâpiervâl šiljomiärádâsah ¶ humusaamnâs.....6, 105 ¶ Evankellâs-luterilâš kirholâščuákkim ¶ Nuurrâm lii kuullâm sämmilij purrâmuš skappuumân miätá historjá. Čäciluudij moonij nuurrâm vuovdâin lii lamaš tergâdis purrâmušlase já tääpi lii siäilum uceslágán puđâldâssân tai peeivij räi. ¶ Ässeeloho: 28,2 milj. ¶ simpans kieđâ. ¶ Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdáš (Poske) ¶ 29B Syeinišado rááhtus. Ruuvâš. ¶ 5. Sevŋâd Suhheeh ¶ Rahtâ uáivild ovdâmerkkân autoin tâi tamppáin jođettum tävirijd. Rahtâhaammân lii täävvirhaammân. ¶ Návt ennuv mun tiettim taan ääšist, ko aalgijm vuordâččiđ juovlâid já juovlâstáálu puáttim. Jurdâččim ohtuunân, et ličij-uv sun siämmáálágán pävirmuátuäijih, ko lâi ihe tassaaš tobbeen Čovčjäävrist, vâi liččii-uv muáđuh jo puáránâm? Muu mielâst muáđuh lijjii vaarâ nuuvt čuuvtij kolmum, et njune-uv lâi lappum. Tomba uáináččij täst maŋeláá, ko tot äigi puáđáččij. ¶ Lah-uv šoddâdâm jieš ruonâsšaddoid? Návt čohčuv lii hitruu tutkâđ šaddokäärdi šado. Mon maaŋgâlágáneh ruonâsšadoh já ruotâsšadoh Suomâst šaddehkin! Viljâlem lii hävski, já maaŋgâi ruonâsšadoi šoddâdem luhostuvá uáli pyereest algâttellest-uv. Velttidhánnáá jieh taarbâš ubâ muorâkärdipalstakin, ko šado puáhtá vuorkkiđ meiddei luptâstuvâst tâi jieijâd viste lasâlyevdi alne. ¶ b) Maggaar rááhtus iššeed tiäpuid pissoođ taan čäcikeerdist? ¶ Erkki Gauriloff (nuorttâsämikielâ) ¶ Muu hobby ¶ Uđđâ teddilâs Pekka Sammallahti säämi-suomâ-säämi sänikirjeest (Sámi-suoma-sámi sátnegirji) lii almostum. Sämitigge almostittij nálásâšteddilâs Girjegiisá Oy algâaalgâst ive 1993 almostittum kirjeest. ¶ Säämi kielâlávgumškovliittâs ovdedeijee škovlimhaahâ juátkoo skammâmáánu 6.-7. peeivi keevâtlâš teemaiguin. Škovlimpeeivij ääigi suogârdâllâp tom, mii lii vaigâd sämikielâ oppâmist já magarij pargovuovijguin párnáid lii máhđulâš finniđ oppâđ já kevttiđ kielâ arâšoddâdmist, škoovlâst já sierâláán kielâpirrâduvâin. Vástuppeeivi ohjelmist lii ereslasseen Uccjuvnjäälmi škoovlâst kuhháá porgâm luokâmáttáátteijee Inga Guttorm (Oahptii Iŋgá) luvâldâllâm, mii vuáđuduvá sämikielâ oppâm já máttááttem pargovuovijd, maid sun lii pargostis ovdedâ já hárjánmijd, maid sun lii pargostis finnim. Pargovuovijd já hárjánmijd kietâdâllâv luvâlduvâin meid sämikielâlâš luoka máttáátteijee Uccjuuvâst Aura Pieski sehe Maila Vaarala, kii parga Oulust párnáikärdimáttáátteijen. ¶ “Eppee tuoi jäämi” , eeđâi kyevdi. “Jis tuoi purâvettee taam heeđâlm, te šoddâvettee Immeel nálásâžžân. Tuoi ibbeerdvettee šiev já paa já tom, mii lii vuoigist já mii lii puástud.” ¶ čielgejuvvojii suáittimáin kieldáid/kieldâovtâstuumijd/staatâ ohtâduvváid tâi čielgejuvvojii sii päik ¶ Riddočaasijn kobđoo purrâmâšpasâttâsah, pyeidi, lyeneh já suptâ mainâsteh tast, et tobbeen láá liteh tiskájum ärbivuáválávt njuolgist čácáduvvâst teikkâ kiinii lii posâdâttâm. Tággáár saajeest lii unohâs väldiđ čääsi mälistem várás já tiskámamnâseh já purrâmâšpasâttâsah sättih lasettiđ máhđulâšvuođâ, et ton kuávlun šaddeh mirhâliih čuovjistiäpuh. Leirâsoojij puoh ilgâdumos meerhah láá hyeneeht lovdum pooškah já WC-pápáreh. Esteetlii hááitu lasseen toid sáttá lohtâšuđ meid tiervâsvuođâlâš hemâdâs, jis kolibakteereh šaddeh čääsiväldimsajan teikkâ joba vuáđučáácán. ¶ Pieinis-Piäkká ¶  ohtuu Eeči  lii - kulttuurlâš uáivil já merhâšume, ¶ 116B Teekih tuáimih oovtâstpargoost. Ko ¶  uáinusân, 2. USA 1 053 660 ¶ Ennuv takkâ tunjin Antti, et tun máttááttih munjin sämikielâ. Ennuv takkâ, ko tun muštâlih munjin já eres njellimlijd puáris, sämmilâš mainâsijd. Taid lâi nuuvt hitruu kuldâliđ. Tuu sämikielâ lâi siäilum nuuvt pyerrin, veikkâ tun lijjih tuu jieijâd perrust vissâ ainoo anarâškielâ sárnoo. Luhhoost Njellimist lijjii kuittâg anarâš sárnumskipâreh tunjin. ¶ Euroop Rääđi ministerkomitea ¶ 6. Russula vesca – Palterohapero – Herskusmiäruh U ¶ SVT Sápmi - párnái TV ¶ Tevdiđ lite kerdijmield muldijn já čunnuin já ¶ lyeštih almaah lávlustâlân ¶ riddoost, kost sun čokkái lohđuttemmin ¶ Lehâstop váimun puohtiettee Imelân já tubdâstop sunjin sudoidân [oovtâ jienân] näävt eeđân: ¶ 78 ¶ Muáđuinis mojeh čyevih ¶ Kulttuurlävdikodde - eidusiih jesâneh (topâlduvâi siste värijesâneh): ¶ Vatikaaniväldikodde ¶ – Minä menen pois emännän tieltä. ¶ 4. Vuoigâdvuotâ aitârdiđ, kevttiđ já ovdediđ jieijâs kielâ lii ohtâ vuáđusteijee olmoošvuoigâdvuođâin. Sämmilijn lii vuoigâdvuotâ kevttiđ jieijâs kielâ já et sun šadda iberduđ jiejâs kieláin. Sämmiliih kalgeh jiejah hoittáđ kielâs sämitige pehti. Staatah kalgeh olášuttiđ aalmuglâš já aalmugijkoskâsâš kenigâsvuođâidis sämikielâ háárán. ¶ 218 ¶ 3.olášutteh lasetooimâid vâi visásmiteh ruotâ- já sämikielâlij sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâspalvâlusâi finnim, ¶ 3. Agaricus arvensis – Peltoherkkusieni – Piälduherskukuobâr U ¶ kuvvim: Cara Knuutinen ¶ Sämitige čuákkim väljee ovdâsteijeid säämi parlamentaarlâš rááđán vaaljâpajan. SPR oovtâstpargosopâmuš mield sämitige poolitlâš njunoš kalga kulluđ rááđán. Toimâpaajeest 2012-2015 ovdâsteijen láá: ¶ – Mij uástip appelsiinijd já bananijd, Matti muštâl. Šaddo- já heeđâlmildeeh láá käävpi uuvsâ alda. Šadoh láá čižetpeln já heđâlmeh láá uálgispeln. ¶ pygálus = sierrejuvvojeh ellen päccee poccuuh njuovvâmpoccuin ¶ Ryevdirađe ¶ Já mun ko lam ain ¶ - Tuáivum, ete haahâ puávtâččij nanodiđ já ovdediđ puoh sárnum sämikielâid já lasettiđ ohtsâšpargo staatâ raajij rasta. Palon nomâlâssân lii, ete sämikielâi terminologia já sänirááju šaddâ jyehi staatâst nuuvt jieškote-uvlágánin, ete tai kielâi sárnooh iä innig ibbeerd nubijdis, pahudij Paltto. ¶ – Já kiäh tijgis leppeđ? Poolishovdâ koijâdij huáđđoin. ¶ Laetiporus sulphureus ¶ a. Magarijd mašinijd eennâmviljâleijee taarbâš? Uusâ loostâin tâi kovevuárháin toi kuuvijd já kiddii taid vihkosâd. Noomât mašinijd. ¶ 201 ¶ Vehmas-Lehto 2002: 92–93; Vehmas-Lehto 2008: 20.) ¶ Sinuhe ahevuššâmčaalâ ¶ tiäđust já nuuvt ton tile vájáldui luuvij iivij ááigán. Ko ive 1996 sämimuseo Siijdâst riemmii ¶ Lah vaarâ motomin kuullâm ruoččâs pääiđi nuolâdijn. Sevŋâdin lah joba uáinâm siemin čuođâlmijd. Taat puátá šleđgâvárádâsâi purgánmist. Uuvsâ meetaaltoppiittâhân kuoskâdijn puávtáh tubdâđ capciistuv suormâkejistâd. Siämmâš sáttá tábáhtuđ, ko kuoskâttâh televisio koveruuvdu. Kenski lah tubdâm siämmáálágán capciistuv, ko lah kuoskâttâm nube ulmuu. Nuuvtpa šleđgâ lii jyehi saajeest mii pirrâ. ¶ 4. Kištoäigi álgá 18.1.2010 já nohá 17.3.2010 tme 16.00, mon räi nommâiävtuttâsah kalgeh leđe sämitiggeest tai njuolgâdusâi 5. saajeest mainâšum čujottâsâst. Kištoääigi maŋa puáttám iävtuttâsah iä valduu vuotân. ¶ Puáđi kuldâliđ, jyehiđ tuu uáivil, vuáttámušâid já visioid sämikielâlijn oppâmateriaalijn. Návt uásálistáh sämikielâlij oppâmateriaalij oovdedmân nuuvt, ete toh puoh pyeremus máhđulâš vuovijn tuárjuh sämikielâ já sämikielâlii máttááttâs sierâ škovlimtaasijn. ¶ 1. Kor 11:23-25) ¶   Komitea ive 2007 adelem avžuuttâsah láá tääbbin ¶ Puásui, kussâ, sorvâ já kaameel livâdeh , mut toh iä viälláá ege kuárjid. Puásui läävee leđe koskâpeiviliivâin . ¶ 52 ¶ Matti Palosaari ¶ Tijjân lii máttááttum taat pákkum: 'Ele huáráást.' Mut mun eeđâm tijjân: juáháš, kote kiäččá nissoon nuuvt, et anestuvá suu, lii jo vááimustis huárástâm suin. Jis uálgisčaalmad viettâl tuu, kiškeet tom já leggist meddâl. Liihân tunjin pyereeb, et monâttah tuše oovtâ uási rummâsttâd, ko et ubâ rumâšâd kárttá helvitân. Já jis uálgiskiettâd viettâl tuu, časke tom rasta já leggist meddâl. Liihân tunjin pyereeb, et monâttah tuše oovtâ jeessân, ko et ubâ rumâšâd kárttá helvitân. ¶ Čielgiittâsâst lii puáttám uáinusân, et motomeh virgeomâhááh, kiäid säämi kielâlaahâ kuáská, rik ¶  sun Uđđâsist Šoddâm ¶ 99 601 Suáđigil ¶ Faallum purrâmušah meriduvvojeh párnái tuođâlii tipšotáárbu mield. ¶ Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdáš (Poske) lii uási väldikodálâš mättimkuávdášviärmáduv. Väldikodálávt mättimkuávdáštooimâ kyeskee laahâ (1230/2001) já asâttâs (1411/2001) lává puáttám vuáimán ive 2002 aalgâst. Poske lii Laapi ollâopâttuv, Sämitige, Kolpene palvâlemkuávdáá kieldâ¬ovtâstume já Oulu kuávlu áámmátollâškoovlâ ornim sopâmušvuáđusâš organisaatio, mon stivree já joođeet ráđádâllâmkodde. Poske lii ohtâ ohtâlâš toimâlâš oleslâšvuotâ, mii šadda kuulmâ kuávlulâš toimâohtâduvâst: Laapi já Pohjois-Pohjanmaa toimâohtâduvâst sehe Sämiohtâduvâst. Sämiohtâdâh västid sämmilij pyereestvaijeempalvâlusâi oovdedmist, mii lii Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättim¬kuávdáá väldikodálâš sierânâspargo. ¶ Paavvâl šoodâi leđe faŋgâlist muáddi ive. Roomalâš eennâmhiärrá Festus, kiäm kiäisár lâi koččom haldâšiđ eennâm, ij tiättám maid sun kolgâččij toohâđ täin faŋgáin. Paavvâl lâi rávhuttuttám kaavpug. Mudoi sun ij lamaš toohâm maiden laavâ vuástá. Mut Festus poolâi, et šodâččij oppeet stuime, jis sun luáštáččij Paavvâl luovâs. ¶  keevâi Kaaristkin ij lamaš innig polgupyerá ko suu puáris pyerárášku lâi eidu keessiv cuovkkânâm já Kaari lâi leggistâm tom meddâl. ¶ 247 ¶ * Markkânistimhovdâ Johanna Alatorvinen ¶ Ärbivyehipirrâsijn luándudirektiiv lahtos I luvâttâl maaŋgâid nijtto-, kieddi- já vođđâhaamijd. Niijtoin já kiedijn eellih luándudirektiiv lahtos II šlaajah, tegu “pikkunoidanlukko” sehe “kirjoverkkoperhonen” . Loddedirektiiv lahtos I šlaajâin luánduhäämi vijđoduvvâst iälust piäldukääni “ruisrääkkä” . ¶ Ruut čoogij jiveooivijd, maid šaddonorreeh lijjii kuáđđám. Piäldu omâstij Boas-nommâsaš riges almai. Sun lâi Noomi hyelkki, mut Ruut ij tiättám tom. ¶ Gratinistum känileibi 14,50 eurod ¶ Čoonnâm OTABIND ¶ čužžoo almai. ¶ – Na, kalehân mun tuoin uccâ kárbáin-uv tohon peesâm, sun arvâlij, veik tot kärbisruátu ij meendu styeres lamaškin. Tot lâi tuovŋum maaŋgâ saajeest, já taan keesi tom ličij mudoi-uv kolgâm vala pikkâdiđ, mut ko tot ij kuittâg lam šoddum pikkâduđ. ¶ tuuttâđ pálkkásâd. ¶ Talle Immeel vuolgâttij mirkkâkuovdijd leeirân, já toh kaskii maŋgâs. ¶ koveh: Timo Lagerkrans ¶ Mij nuorah kuáhtájep jyehi peeivi uáli ereslágánijd reaktioid roobdâst roobdân, mii vuáđuduvá ennuv mii etnisiteetân. Ereslágánvuotâ lii vyeimivääri, mutâ tot puáhtá leđe meid nuáđi. Sämitige nuorâirääđi pargo hástuseh tiäduttuveh mii ohtsâškoddeest, kost säminuorah kalgeh čielgiđ sii kulttuur já tuávváá. Viggâp-uv pyehtiđ väldiaalmug tiätun eenâb sämmilâšvuođâst ofelašpargo peht. Palhâšume addel lasemerhâšume paargon maid porgâp. Ton merhâšume tiäduttuvá jo tuše táin, ete tiettip, ete mii pargo annoo áárvust já tot huámmášuvvoo meid väldikodálii tääsist. Lasseen palhâšume addel oskottetteevuođâ já uáinus, mii iššeed finniđ mii jurduid, ciälkkámuššáid já puoh pargoid stuárráb tiädduáárvu. Pyehtip-uv tuše čiävláht kijtteđ já komerdiđ. Täst lii pyeri juátkiđ." ¶ - Jiem takkâ, taat lii aaibâs pyeri, Ánná västidij. ¶ Lostâ lii nuuvtá, mut tiilájeijee ferttee mättiđ anarâškielâ. ¶ Čoođâuáinojeijee lasâliitán valdum čäcičájánâsâst puáhtá uáiniđ siemin, 1–2 millimeetter kukkosijd tivráid, moh lihâdeh niivhotmáin. Taah siemin rapuelleeh láá elleeplanktonân kullee saveh já syerijuolgâgeh . Toh láá maaŋgâsellâsiih elleeh, já toi roopâst láá sierâlágáneh uásih já sisorgaaneh. Saveh vyeijih hiäilutmáin tobdočuárvilágánijd andennijdis. Save čuávjibeln lihâdeijee jyelgih šoddâdeh čäcivirde, mii joođeet ohtânmanolávt vorâs čääsi suovđijd. Suovđijguin saveh väldih čääsist haapi já siämmást sillejeh raavvâd njálmásis. Save ravâdin láá planktontiäpuh, bakteereh sehe eres oovtseellâg iäláneh. ¶  ooinij, 8. Meksiko 2 200 ¶ V Ascomycetes – Kotelosienet – Skuáppukuobbâreh U ¶ Škovlimčällee ¶ Syeinimáánu pelimuddoost ornij Sämitige párnái kulttuurkuávdáš peerâleeirâ anarâšperruid. Leirâ lâi Päärtihist, Čivtjuuvâ riddoost, ovdii škoovlâ loonjâin, moh tääl láá tiivvum~turistij orroomvisten. Leirâ aalgij vástuppeeivi já leeirâ jođettij Piättâr Miko Kerttu (Kerttu Paltto). Teeman lâi kuálástem já kuáláástmist lâi muštâlmin Kaab' Isá Eeva (Eeva Seurujärvi). Sun lâi tegu äššitobden, mut sun~lâi meid mieldi leeirâst ubâ ääigi, oođij-uv leirâsaajeest, veikkâ jieijâs päikki lâi alda. Eeva mieldi lâi suu muádi ihásâš kaandâkandâ, Henry. Vuosmuš ohtsâš toimâ lâi vástuppeeivi oovtâst lávlum, lávlutteijen lâi Heli Aikio. Talle eehidtoimân lâi vuáskunij pivdem Vuáskujäävrist. Tohon ij lamaš kuhes mätki, melgâdávt puohah voijii väzziđ jäävri riidon. Ucemus leirâlâš moonâi vala nuuvt kuhás, et vaazij njuolgist jáávrán. Luhhoost tast ij keevvâm tađe hyenebeht, ko et sun njuoskâi. Enni tiäđust-uv suorgânij, já suái šoddáin vyelgiđ meddâl. Vuáskunijd kuddii pyereest já ááhui hommán lâi toi raaijâm já salttim suovâstem várás. Lávurduv lâi oppeet kuálástempeivi, talle Aanaarjäävri riddoost, Njihenjaargâst. Tobbeen saalâs lâi mottoom pušksáággáš. Taid-uv ááhuh raijii já ehidist suovâstii oovtâst vuáskunigijn. Lávurduv eehid lâi uárnejum taggaar lättypasseem eehid, kuus lijjii povdim meiddei sijdâlijd~savâstâllâđ já muštâliđ tovláid aašijd. Leirâ nuuvâi pasepeeivi, mut ovdil pááikán vyelgim leirâliih máálájii vala taggaar uccâ čuhháá, kuus puáhtá pieijâđ veikkâba čiiŋâid. Leirâlij mielâst leirâ nuuvâi koskân, sij lijjii halijdiđ pele kuhheeb leeirâ. Miiba tast, taan tovváá leijii šiev šooŋah, leirâsaje pyeri, iäge čuoškahkin ennuu kivsedâm. Leeirâ jođetteijee Kerttu kale lâi ton mielâst, et taat leirâ lâi tääl eidu tuárvi kukke. Täst ij vala nuuvt hirmâd ennuu kiergânâm vaibâđ, mut jis ličij lamaš kuhheeb leirâ, te tieđe maht ličij keevvâm. Puáttee kiäsán tággáár siämmáálágán leirâ lii jurdâččum Njellimân. Uáinimist lii luhostuvá-uv. ¶ pyevtitteijeeh . Iäláneh, moh čaneh piäiváá čuovâenergia kiävttusis. Ruánáá šadoh já tiäpuh láá pyevtitteijeeh, moh ohtiimáin čaneh piäiváá čuovâenergia ubâ iäláánkode kiävtun. ¶ – Mondiet? mun koijâdistim. ¶ Njuolgâdusah ¶ Teddilem: BMK Leidykla ¶ pieđgejeijeeh . Iäláneh, moh pieđgejeh jamâ iälánijd šaddoraavâdamnâsin já macâtteh toi amnâsijd maasâd luándu pirrâjotemân. Siämmást luovvân meid čääci já čiđđâdioksidi. Pieđgejeijeeh láá om. maaŋgah kuobbâreh já bakteereh. Vrd. pyevtitteijeeh já kulâtteijeeh. ¶ Valistus 1944. ¶ Tälvi pelestis luptiistij tuurhâs siäpulâs ciäggud já vyerdiškuođij Kiiđâ. ¶ jurgâlus lii viehâ sänitärkki, já ton kielâ lii luándulâš já idiomaatlâš já västid GNT ¶ Maht äijihšoonah šaddeh? ¶ Peiviv Lesk-Ant Uulá Sulgušjäävrist kollij, te mun eeđâm: ¶ ruvdán ¶ Viäddáid kuáivuh enâmist tállán tuálu suddâm maŋa já taid puáhtá kuáivuđ ton räi ko čohčuv oppeet eennâm jiäŋu já šadda tuálu. Pyeremus äigi putestiđ viäddáid lii njollâäigi, talle ko ulâštooŋâs liäđu, talle putestem lii älkkeb já “luándu iššeed” putestempargoost. Tyejiniävuh láá kuáhčá, puuvko, raigum tähti tâi čuárvi. Raigum tähti lii rahtum poccuu oođâtäävtist siämmáá ko kođemist kevttum náskál-uv. Putestum viäddáid kuškâdeh já siäilutteh uccâ uáivááttân koške já iptoos saajeest ovdâmerkkân ääitist. ¶ Maggaar šoŋŋâdâh lii Taažâst? ¶ Já čuovâ páštá sevŋâdâsâst. ¶ – Lii-uvsun pyeremus, et ep leehâ ollágin tom kiälláruuvsâ? Muáđá smietâi. ¶ čiiŋât muáđuid ¶ šaddoporree.....27, 97 ¶ Sun šoddâd alge, já tun koolgah adeliđ aalgan noomâ Jeesus, tastko sun piästá almugis ton suddoin. ¶ järviruoko = jävriruáhu ¶ Puásuituálu lii puoh enâmustáá uáinojeijee sämikulttuur uási. Puoh sämmiliih iä finnee áigápuáđus puásuituálust, mutâ ton siärvuslâš já kulttuurlâš merhâšume lii ain styeres. Puásuituálu ihásâštábáhtussáid, kiässáá vyesimiärkkumijd já táálváá pygálysáid, uásálist táválávt ubâ suuhâ. Tot lii áinoo ärbivuáválâš sämmilâš iäláttâs, mii lii ohtuunis kannatteijee. Puásuituálu puáđuin suulân 14 prosenttid šadda staatâ já EU-torjuin. Maaŋgâ sämmilâš hárjut puásuituálu paaldâst uceslágán mađhâšem- teikâ jáludemtooimâ. Sämikuávlu kulá eromâš puásuituálukuávlun, kost poccuin lii rijjâ kuáttumvuoigâdvuotâ. Sämikuávlust láá 13 palgâsid já suulân 1250 poccuuomâsteijed, mii lii suulân 27 % ubâ Suomâ poccuuomâsteijein. Elettempoccuuh láá suulân 40 % (78 307) ubâ Suomâ elettempoccuin já vááijuv 80 % Laapi elettempoccuin. ¶ 2. Maht šohânâs uážžu raavâd šoddâmsis já ¶ Eastpress/Oxford Scientific 50D ¶ Isak Saba šoodâi 15.11.1875 Uunjaargâst Vaarjâgist. Sun lâi Taažâ Stuorrâtige jesânin kyehti paje (1906-1912) pargeipiäláduv ovdâsteijen. ¶ Árvuštâllâmčielgiittâs rähtim: Vaikuttâsčielgiittâsah ráhtojeh árvuštâllâmohjelm já tast ohtâvuođâvirgeomâháá adelem ciälkkámuš vuáđuld. Mudo ääigi tärkkilistojeh pirrâs kyeskee tiäđuh já vuávámmolsâiävtuh, árvuštâlluvvojeh já viärdáduvvojeh molsâiävtuh, ráhtojeh iävtuttâsah vaikuttâsâi lááivudmân já vuávám čuávvum orniimân. ¶ časkâd lummâ- ¶ sodâskirdee . Lodde, mii kirdá távjá sooddâstmáin. Om. kaijuuh. ¶ albbas ¶ Vuáččulâš pajeolmooš ¶ asâttâs avisij torjust toovâi máhđulâžžân vuossâmuu keerdi ohtsâškodálâš torjuu mieđettem sämikielâlâš aavisamnâstuv pyevtitmân. Toorjâ lii mieđettum asâttâs vuáimánšoddâm maŋa ¶ Nuorttâriijkâ ¶ Kavrâs jorgáldâhpirrâdâh ¶ Luuvâ Sounds 2012-tábáhtustoimâttâs čalluu Hilbes-juávhust täst . ¶ [Läđis Immeel.] ¶ kuocâgem . Hapittes pirrâsist tábáhtuvvee jamâ iälánij pieđgim, maid taheh eromâšávt bakteereh. Vrd. mieskâm. ¶ Lasetiäđuid finniih täst. ¶ Riddo Riddošadoh láá lahtâ enâmist mákkojeijee eennâmšadoh, ovdâmerkkân kollerääsi já riddorääsi. ¶ No, tuáivuttâm val pyeri joođhâ já eellim lohheid! ¶ miärástâl < miärástâllâđ = annostelee < annostella 10 ¶ 6.2. Aarâhšoddâdem olášuttem Párnái peivitipšo lii vuáđupalvâlus, mon ornim lii kieldâ kenigâsvuotâ já mon ruttâdem tábáhtuvá iänááš ohtsâškode vaarijn. Ohtsâškode pargon lii tähidiđ kvaliteetlávt šiev peivitipšo finnimvuođâ nuuvt, et puohâin párnáin lii máhđulâšvuotâ uásálistiđ palvâlussáid peerusthánnáá perruu sosioekonomâlâš tâi eres ohtsâškodálâš sajattuvâst tâi aassâmsaajeest. Palvâlusah kalgeh leđe maaŋgâpiälásiih já sierânâs palvâlushaamij täsipiälásâš oovdedmist kalga huolâttiđ . Sämikielâlâš vuáđupalvâlusâi pyevtitmist västideh vuosâsajasávt sämikuávlu kieldah. Eenikielâlâš palvâlusâi pyevtittem lii kuittâg lahâaasâtmist miäruštâllum puohâi Suomâ kieldâi vuáđupargon. Meid seervih láá uásálistám merhâšittee vuovvijn sämikielâlâš palvâlusâi pyevtitmân. Sämikuávlust uárnejuvvoo säämi peivitipšo já kielâpiervâltoimâ iänááš juávkkupeerâpeivitipšon. Tuše Ucjuv kieldâst tuáimá tavesämmilâš peivikiäčču. Juávkkupeerâpeivitipšohäämi lii teddâšum válduášálâš toimâmháámán mii vuáđuduvá kuhes koskáid já škuávlejum pargojuávhu finnimvuotân. Meid sämikielâlâš peivitipšo táárbu molsâšuddâm já uceh páárnášmereh sijdâimield láá vaikuttâm juávkkupeerâpeivitipšohäämi lassaanmân. Pääihist tábáhtuvvee säämi peerâpeivitipšo ij lah sämikuávlu kieldâin finniimist. Sämikuávlust láá Roovvâdmáánu 2009 tiäđui mield sämikielâlâš aarâhšoddâdempalvâlusâi pirrâduvâst ohtsis 104 párnážid, main sämikielâlâš peivitipšoost 71 párnážid já kielâpiervâltooimâst 33 párnážid. Sämikielâlâš peivitipšo párnái meeri lii majemuu 5 ive ääigi lasanâm Aanaar já Ucjuv kieldâin já kiäppánâm Iänuduv kieldâst. Sämikuávlu ulguubeln sämikielâlâš olespiäiválâš peivitipšo lii finniimist Ruávinjaargâst, mast láá 7 párnážid. Oulust tuáimá sämikielâlâš aarâhšoddâdemkerho, mast láá mieldi 5 párnáá. 6.3. Aarâhšoddâdem stivrim Sämikielâlâš peivitipšo já kielâpiervâltoimâ kuleh sämikuávlu kieldâin sosiaaltooimâ tâi ¶ Island káártá nommâusâttâh (sijđo 110) ¶ JOH. 6: 1 – 15 ¶ čuovjisskálžu ¶ Mutâ tääl sun ij innig tarbâšiččii vyelgiđ. Tääl sun pásáččij Sáámán, pááikán. Ij sust lam tääbbin pargosaje ige jieijâs táálu, mutâ tondet-uv sust tubdui, et sun ličij puátimin pááikán já juovlâi maŋa puávtáččij suu kaandâ-uv. Jođáččij siämmáá škoovlâ, maid Liisa-uv lai jottáám. Aalgâst sun asâččij vanhimij pääihist já lâihân sun jo nuuvt ettum aassâmjonost. Já sun oskoi vissásávt, et puoh tágáreh ääših kal ain luhostuveh. Lauri lâi ettâm, et maasâd kal vala puáđáh, jieh tun tobbeen piergii. Mutâ Liisa tieđij et ij innig kuássin monâččii tohon maasâd. Ij sun tohon kulâččii. ¶ muorjiđ, muorjiim, myerjee = marjastaa ¶  koolmâs? Páárnáš-‐uv Ánná rähtiškuođij piccavuáđu já piejâi tađe várás nääpi siis jáávuid, saaltijd já čääsi jeđe soođhâi taid täigin. Tääigi sun tiäpčui peeldi oolâ jeđe poordij toos oolâ piärgu, tomattijd, vuástá já njaddoid. ¶ Čuávuvâš Säminuorâi taaiđâtábáhtume uárnejuvvoo Máárjápeiohhoost tuorâstuv 14.3. Hetta škovlâkuávdáást Iänuduvâst. Tábáhtume teeman lii teatter. Hettast välljejuvvoo säminuorâi ovdâsteijee Helssigân Nuori Kulttuuri 2013 tábáhtumân, mii tolluu Helssigâst vyesimáánust. ¶ kuleh: hurgeid, ijjâgáid, panneid vâi ¶ Enninjuámmil “párnáitipšomviste” lii suullân muádi aari vijđosâš, mast tot iälá njoomâtmin uđâgijdis ucemustáá ohtii pirrâmpeeivist. Párnáikámárist láá muáddi “tipšomhiŋgál” ađai vahtimsaje uđâgáid, mon toh láá jiejah valjim. Toh puátih oskolávt tegu ohtsii sopâmušâst vahtimsajasis jieškote-uv kuávlustis tme 22.30 – 23.35 koskâsii ääigi já tiervâtteh suuvnâšmáin nubijdis, jeđe tiälláádeteh paldluvâi vyerdiđ eenis siämmást, ko njuálluh tuurhâs. Ko njomâttemsaje piirâs lii rávhuidum, aldanškuát enninjuámmil várugávt párnáitipšomvistees kooskâi orostâlân já kuldâlmáin. Määđhi majemuš viđâlov meetter uási sáttá pišteđ joba 15 minuttid, mut jis kuávlu lii sijvuu, mana mätki muádi minuttist. Nuuvt ko lii jurdemist, uđâgááh láá pyereest šoddâdum, iäge ruámust šlumppâ ennis oovdeld. Ko enni lii orostâm, te uđâgááh sirdâšuveh ennis luusâ rávhálávt cancon já enni čokánist jotelávt njomâttiđ uđâgijdis. Uđâgái rávhálâš lattim puátá tast, et toi meendu fakkiis lihâstuvah sátáččii paldettiđ aldaneijee eeni meddâl. ¶  tiätu Vijđodâh: 20 m2 (s. 5,5 m x 3,5 m) ¶ 37 ¶   – Ennuv-uv leibi máksá? Myerji ađđiistâl Hirškiihâ, veikkâ ij sungin ibbeerd hoodijn maiden. ¶ Mađe tävjibeht västidih Kale-vástádâs, te tađe šiäštuluboh šleđgâkevtteeh tun já tuu peerâ leppeđ. ¶ SaKaste – proojeekt ääigi nanodii sämikuávlust pargee sosiaal- já tiervâsvuođâsyergi pargovievâ sämikielâ já -kulttuur mättim sehe lasettii merideijei sämikielâ já -kulttuur vuotânväldee tooimâ tiäđulâšvuođâ merhâšume. Luuvâ lase ¶ dynaamisávt/funktionaallávt siämmáá náálá ko KR92. ¶ Vorrâsuonah hämmejeh ohtâlâs toppum pocceestuv, vorrâsuonâstuv, mast vorrâ jotá uđđâsist já uđđâsist siämmáá kiäinu organiismâ puohâin oosijn. Váimusuonah , moh tuálvuh voorâ vááimust meddâl, juáháseh ain segibin syerrin já loopâst vuoptâsuonnân. Vuoptâsuonâi seeinij čoođâ raavâd já happi sirdâšuvá kođosij selláid. Kođosijn oppeet puátá čiđđâdioksidi voorân. Vuoptâsuonah ovtâstuveh morčessuonnân , moi mield vorrâ máccá vááimun. ¶ Ruoššâ ¶ Nubbe mááinâs muštâl Máárjá-mááđust , kote áásá kuuđhâ mievtâ aldasijn. Maainâs muštâl še suu ráánjáin Hanssâ-cuobbust já Piäkká-pešnirihháást kiäiguin sust iä lamaš ovttuu šiev koskâvuođah. Lijjii še ilolâš já murâšlâš-uv tábáhtusah, maid Máárjá-máátu já suu kyeimi kuáhtáin. ¶ MOLSÂIÄHTU A ¶ koške uáđđimpääiđi. ¶   Kulmâ peeivi sun lâi čalmettemmin, ige sun puáhtám purrâđ ige juuhâđ. Sun tuše čokkái já suogârdâlâi tom, mii lâi tábáhtum. ¶ Koveh: ¶ almoot manuppojij ¶ Marttin oro joskâ ige tuostâ sárnuđ tađe eenâb. ¶ Vuossâmužžân lâi Nipsoost lukko. Sun kaavnâi källeeluámán tarvanâm kááijumliivijd. Merâčääci lâi váhá smiärudâm taid, mut tot lijjii sunjin aaibâs mudágeh. – Tääl mun puávtám moonnâđ iärásij fáárust čieŋâlis čáácán, sun jurdâččij. – Amahân vissâ Muumistáálu imâštâl. ¶ Tust lii pärnivuođâ- já nuorâvuođâ ivijnâd tilálâšvuotâ máttááttâlmân tuu jieijâd já aalmugâd pyerrin. Ko tun čođâlditáh viššâlávt já tobdolávt škovlâpargoidâd já čááitáh kijtettettee lattim já aalmuglâškiälvulâšvuođâ, uážuh tun tohál âš tuođâštuš škoovlâst já valmâštuuh sivnedittee eellimpaargon. Láškuttellee hävdid jo škoovlâst leibâškijdis enâmân já lii siämmást vaanhimijdis , máttáátteijeidis já skipárijdi s nuáđđin. ¶ Njuámmil ¶ –~Joo joo, mutâ ij koolgâ ruttiđ veikkâ poovčâgičij-uv, eeđâi máttáátteijee. Já sun vala eeđâi: ¶ meriáigásâš já olespiäiválâš virgekoskâvuotân 4.6. – 31.8.2012 koskâsâš ááigán säämi kulttuurkuávdáš Sajosân Anarân. Išepargee pargon lii išediđ Säämi muusikkuávdáá tooimâst jieškote-uv kulttuurpyevtittem pargoin. Asâttâsvuáđustâslâš tohálâšvuođâvátámâššân lii pargo vaattâm škovlim já lasevátámâššân sämikielâ táiđu. Pargo miänástuvvee tipšom išedeh muusik- já eres kulttuursyergi tubdâm já škovlim, šiev vuáruvaikuttâstááiđuh, maaŋgâpiälásâš kielâtáiđu, šiev atk-tááiđuh sehe nahcâ porgâđ jiešráđálávt, jiečânâs já njyebžilávt (meid eehid- já oholoppâpargoh). Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtââsi VII/I mield, vuáđupälkki 1 639,98 eurod/mp. Vuáđupäälhi lasseen máksoo 24 % sämikuávlu lase já hárjánemlaseh miärášuveh pargohárjánem mield. Ucâmušâid oppâ- já pargotuođâštusâidiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 23.5.2012 tme 16.00 räi čujottâssáin Sajos, 99870 Aanaar. Lasetiäđuid pargoost addel muusikkuávdáá vuávájeijee Anna Näkkäläläjärvi-Länsman, puh. 010 839 3148. Sämitiigán já Säämi muusikkuávdážân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi ¶ niijto roobdâst. ¶ piäiváás sajan? ¶ kuusâ uáinusâš. Tavlu sulastid Viljonkâ kuusâ, ¶ 1. teddilâs ¶ c. Kii hiäppuš juolgijd táválávt tipšo? ¶ Talle sun toppij tom jotelávt já vuordij moskočolmij, et rasijâš huškoškuáđáččij suu, mut ij kuittâg mihheen tábáhtum. Sun leehâi čoolmijd já rasijâš lâi suu kieđâst. Kivs moijái. ¶ Talle Mika uážui vyelgiđ. Kaandah kaččáin huápust šiiljon, mut čuárvijááku lâi ruotâstâm meddâl. Ij Meersu ráttái luodâi alne lamaš mihheen čuárvielleid. Marttin kaavnâi tom aaibâs eres saajeest. ¶ “Jyehi ive tai majemui aigij lii anarâškielâ ovdánâm uánihis lavhijguin. Läävhih iä lah ain tiäđustkin tuárvi kuheh, mut sunde lii kuittâg ovdâskulij. ¶ njeidim muorâid láádu poonán nuuvt ennuv, et tain keelijd purrâmâš ubâ táálván. Vyesimáánust niŋálâs čivgá 3–5 čiivgâ. Tađe ovdil vanhimeh lává vuájálittám puárásumosijd čiivgâid kiäinusis. ¶ Kollekielâ - Tave-eennâmlâš säämi kielâpalhaâšume juáhhoo kuuđâd keerdi ¶ 17. stáálupoccee ¶ Sämikulttuurkuávdáš ¶ Ovdâskodde meerrid meid staatâ omâduv já veelgij hoittáámist. Ovdâskodde kocá Suomâ Paa ŋki já aalmugiäláttâhlájádâs tooimâ. ¶ Suomâ lii ratifisistâm ekonomâlijd, sosiaallijd já čuovviittâslijd vuoigâdvuođáid kyeskee almossopâmuš ( TSS-sopâmuš ) ive 1976. Sopâmuš olášuttem kocá ekonomâlij, sosiaallij já čuovviittâslij vuoigâdvuođâi komitea ( TSS-komitea ). Suomâ lii ratifisistâm sopâmuš valjimiävtulii pevdikirje ohtâgâsväidimijn já tot šadda v uáimán 30.4.2014 . Väidimijd pyehtih toohâđ ovtâskâsulmuuh teikâ ovtâskâsulmui juávhuh, moh eteh, ete koččâmâšâst leijee sopâmušstaatâ lii luávkkám sii almossopâmušâst tubdâstum ekonomâlijd, sosiaallijd já čuovviittâslijd vuoigâdvuođâid, ( 2 artikla). Väidimeh tahhojeh TSS-komitean (1 artikla). . ¶ Sigávuonâ räi uážuim mađhâšiđ suu hiäppuš käärryin. Tast ovdâskulâi Kaamâsân peesâim moottorkárbá fáárust. Korppilast lâim iijâ já tast nube peeivi joođhijm Kaamâsân ton moottorkárbá fáárust. Kaamâsist lâi Hilmar lam iijâ já peesâim suu fáárun vuod tast ovdâskulâi pááikân Čovčjáávrân. ¶ 160B Šaddo- já elleeseelâ ¶ Piäldupuágui suorgânij já irâttij huápust keksiđ, maht finniiččij jieggâriävus piäluštiđ. ¶ Riges kielâ váátá riges kielâkevttimpirrâs. Párnáid ličij tehálâš finniđ tagarijd feeriimijd, et anarâškielân puáhtá sárnuđ mast peri já porgâđ, mast peri mielâkuviittâs addel piärán, ij tuš poossâđ kieđâid teikká rekinistiđ matematiik. Vissâsávt-uv škoovlâst já kielâpiervâlist pargeh meid ennuv aašijd, moh ruokâsmiteh kreatiivâlâšvuotân, mutâ tiätu njuolgâdusah, noormah ja rutiineh láá kuittâg ain oovdâst. Tiätu njuolgâdusâid ij pyevti vájáldittiđ rijjâaaigijngin, mutâ párnáin lii meiddei tárbu peessâđ váhá vuoiŋâstiđ já veik tááijuđ-uv skipárijguin argâpeeivirutiinij ulguubeln. Uđđâ tileh, toimâmvyevih, juávhuh já sosiaallâš ohtâvuođah šoddâdeh meiddei uđđâlágán kielâkevttimpirrâs. ¶ iimâš ¶ 13. T uubdah-uv jeegi haajâ? . . . . . . . . . . . . . . . . . . 38 ¶ Madeira B1 ¶ madârákku madârákku madâräijih madâräijih ¶ ráámmátjurgâlusáid. Sun kieđâvuš náguskirjees laiđiittâsuásist KR92 tuáváá já ¶ Kulâtteijee lii šaddoporree tâi piätu . ¶ Jotunheimen B3 ¶ Ánná juuđij ollâopâttuv käytäväst. Sun keččâlij karveđ Heeihâ mut ij luhostum: ¶ Nuorttâlâšâi asâttem 60-ive juhleh Čevetjäävrist 2009. ¶ Teevstah: Sari Valkonen ¶ 28.11.2014 Anarist, Sajosist, uárnejui vuossâmuš Euroop rääđi seminaar sämmilijn. ¶ kreikakielâsâš ete anarâškielâsâš teevstâin. ¶ ½ tejâpastem säältih ¶ Peeivih algii kuuloold uánániđ já puolâšeh koorrâđ. Ij tom ubâ huámášâmgin, nuuvt syele tot tábáhtui. Jyehi lávurduv eelij muu perrust ain kiinii viežžâmin muu pááikán pasepiäivân já pyehtimin še Kaamâsân vuossargiiđeed, ko škovlâ vuod aalgij. Táválávt sun lâi Ailâ-Váábu teikkâ Juhháán-Uulá já motomin Uccpárnáá Maati Matti. Talle ko oppeet moonnim suu fáárust Čovčjáávrán, te karttim-uv vuordâččiđ suu mottoom tiijme, ovdil ko pessáim máátkán. Maatist uáináh nuuvâi škovlâ muáddi tiijme maŋeláá ko must. Matti lâi koorâs já paarooh vyeijiđ pyeráin já lâi-uv hitruv čokottâllâđ suu sáátust. ¶ 14. O Juvduu! ¶  jáávuh. b. suáluikuávlu, njargâkeeči já kuávlu sárgái 6-8 oolâ. ¶ a. Piejâ lapsemááđu pááppár oolâ. ¶ Kuáskimváárááš KN.1934 Räji-Joovsep puotâ Ruošâbeln. ¶ – Hitruus pargopeivi. Moonâ tiervân! tuáivuttává Matti já Ailâ iänán. ¶ Káhvástâllâm maŋa cuvnim Aansi já vuolgijm savottasajan. Lijjim ehidist smiettâm, et ko láá nuuvt ármuttes kossâ amnâsmuorah, te lii vijsásub rähtiđ käävcičievvâg hirssâkuáđi já kiddiđ koldâkeejijd kuhes spiijkárijgijn, ko älgiđ ciägumuorâ kuáđi rähtiđ. Toh láá kossâ kooldah já toigijn kale finnee seeni jis nube-uv huápust valmâšin, veikkâ ij tast kale nuuvt hámmáá šoodâ. Puoh korrâsumos hommá lii toi seetrimuorâi ollim, uáksááh-uv toh láá, et kárttá vissâ vala viehâ maŋgii verâstiđ, ovdilgo kuáti lii monnângin muddoost. ¶ 9. lodepiervâlij tuššâdem já moonij nuurrâm ¶ Vuossâmuš ehidâs ¶ 2. Toopâ čolmijdâd. ¶ Pargon kulloo suunnâttâllâđ kielâkuávdáá strategiâid já ornijdume sehe finniđ kuávdáá tooimâ pisovâžžân. Asâttâsvuáđustâslâš tohálâšvuođâvátámâššân lii pargo vaattâm škovlim (sämitiggeest adelum asâttâs 1727/1995) já lasseen váttoo sämikielâ táiđu. Pargo miänástuvvee tipšom išedeh hiäivulâš ollâškovlâtuđhos, hárjánem vátávâš haaldâtlâš pargoin, jođetmist já tave-eennâmlâš ohtsâšpargoost, šiev vuáruvaikuttâstááiđuh sehe kelijdeijee táru-/ruotâkielâ já šiev suomâkielâ táiđu. ¶ Juovlâpurâmuš fallui juovlâpeeivi, ijge nuuvt ko mist Suomâst lii vyehin, et juovlâáptu. Tilálâšvuotâ aalgij nuuvt, et čokkânijm vistig monnii hiävušfaarmi šiiljon, jeđe ubâ olmoošhivvâdâh, muádlov olmožid pokkiidâđâim hirmâd stuorrâ hiäppušriehân já kyehti hollandilii hiäppuš vuolgii keessiđ mii miäcán. Tobbeen kávnojii muáddi vyelligis luáhháá já amerikkaliih usteveh algii tállân čierâstâllâđ mottoomlágánijn matoigijn. Ooinij čielgâsávt, et taan sullâsâš suotâstâllâm lâi sijjân härvinâš já kale sij valdii puoh luovâs, maid čierâstâlmist finnejii. Lâi čuáskimis šoŋŋâ já muotâ uccáá, vaarâ vittâ seenti, mutâ sijjân aaibâs tuárvi. Paaldâst lâi uccâ parakkiš, kost sij ellii ain lieggiidâtmin, ko kolmuuškuottii. Čierâstâllâm maŋa hiäppušeh kessii mii oppeed hiävuškäädi šiiljon, kost mij pajanijm autoid já vyeijilijm sajan, kost juovlâpurâmuš falluuččij. ¶ kuvvim: Inga Borg ¶ Kirdemin ¶ viettuu ¶ kevttim iällááškuodij. (Olthuis 2003: 569; Anarâškielân almostittum kirjálâšvuotâ, ¶ jurgâlus tárguttâs ađai skopos lii siämmáálágán ko vuolgâteevstâ ulme. Jurgâlem ¶ Párásumoseh sajeh ¶ Láá-uv veerdist kasebeh ¶ Mietâmiäđušijnsiärváduva h ¶ a. Kotemuu Tave-enâmist láá enâmustáá vuosâsajeh? ¶ Maaŋgah syemmiliih škovlâliih láá uápásmâm Vuáskuenâmân leirâškovlâoho ääigi. Ålandist lii mučis luándu lasseen meiddei valjeest historjálâš uáinámuš. Puáris keđgikirhoh já kiälduliih laneh , tego Kastelholma lanne, muštâleh kuávlu kuhes historjást. Pyerávyeijimmätki Ålandist lii mielânpäccee tubdâmuš. Ton ääigi puáhtá uápásmuđ mučiskukkásâš rotonijttoid tâi vuojâččiđ stuorrâ niinimuorâi robdâstittám maađij mield monnii leirâsajan, moh suolluin láá maaŋgah. ¶ – Jis must liččii nube saajeest ¶ – Äigi lii laddâm tave-eennâmlâš sämisopâmuš kyeskee ráđádâlmij aalgâtmân. Tave-enâmij sämitigij saavâjođetteijeeh já staatâi sämiaašijn västideijee ministereh čokkâneh Osloost vyesimáánu 25. peeivi sooppâđ ráđádâlmij äigitavlust já monâttâllâmvuovijn. ¶ » , já sij tolvuu. Koccee keččâlis- ¶ - čuákkimviste väridum 4 tiijmán ¶ - Na... Jovnâ epidij. - Kal mun vissâ luátám, mut tästhân sáttá leđe muu jieggâ panttân. ¶ oppeet láá manekorâidis cuovkkim maŋa pietittemeh já čalmettemeh. Tágáreh piervâlistpisottellee uđâgááh viettih piervâlist muáddi oho já láá ubâ ton ääigi vanhimijdis kieđâkeččeeh. Meid čievčâ já ränishaigar uđâgááh láá piervâlistpisottelleeh. ¶ 3. Tricholoma flavovirens – Lehtokeltavalmuska – Rotofiskisšoovkâh U ¶ Habitiiv – sijdâhäldee , mii toolâi huolâ puásuisiijdâst, ¶ c. váimusuonâ ¶   Toppum virdepirrâdâh ¶ – Já maid Holland pelni? Belgia rađehân tot lâi, mii lâi cuovkkânâm, iššeed nivsettij. ¶ 31. Taažâ lii energiajietânâs ¶ Anarâškielâ servi ry 2014 ¶  -‐mA-‐ – Maid joolâid tungis tääl poorgah? párgádij eemeed. Uástáh tivrâs kirje já te kiškoh tom já pilledâh! ¶ – Takkâ olssâd ko paaccih. Mut Heikkâ, mun tuođâi-uv poolâm, et mun lam vala-uv nievdâmin. Tot lâi nuuvt mučis naver, mast lijjim aaibâs liijkás luholâš. Poolâm, et miinii vala tábáhtuvá já et kiinii vala tuálvu meddâl puoh taam, mon eidu láán feerim. ¶ Väinäjuuhâ D4 ¶ – Kost te tuu lyemehivvâdâh? eemeed koijâdistij. ¶ d. Paargoääigih Japanist láá kuheh já pajepargoh láá ennuv. ¶ d) Elleeplankton meeri. ¶ WSOY 1972. ¶ “Taan čälidijn lii uđđâ sämikielâ laahâ šoddâmin. Tom lii ráhtám sämitige kielâlahâpargojuávkku, mii lii siämmáš ko säämi kielârääđi. Laavâst láá kyehti uási nuuvt tego táválávt-uv: lahâtekstâ já vuáđustemuási. Lahâiävtuttâs lii jo luovâttum vuoigâdvuođâ ministeriön. Ministeriö lii táttum tast arvâlusâid 118 kuávlust miätá Suomâ Helsigist Ucjuuhân. Meiddei Anarâškielâ servi lii adelâm tast ciälkkámuš. ¶ Lávlumeh já lavluuh ¶  akk.) Tun   Uđđâ oppâmvyevih ¶ – Já taan listoost uáináh talle aaibâs olmâ mere, mon ennuv já mon távjá mii-uv šaddoid taarbâš čääsi. ¶ 06.30 MMMUUUU, kulloo laasârääigi tyehin. Mun kovkkiim čolmijdân. Nube peln uáđá Aino vuoptah muáđui alne. Nube peln oro lemin stuorrâ soorvâčuárvi. ¶ c. Njuámmileh pivdojii siämmáá ive 209 00 ohtâgâssâd. ¶ - eehidpeivikähvi já njálgá liäibustâh ¶  ceelhâtijppâ, já jis jurgâlus lii ton lasseen luándulâš já idiomaatlâš puátukielâ, tom puáhtá anneeđ ¶ Viljâstân lâi tot kuuđâ hiävušvuáimásâš Caille-merkkâsâš lusis kärbismoottor, moos mun jiem lam tuostâm ubâ kuoskâđgin. Jiem vissásávt mušte, et kiddij-uv viljâm moottor mii stuárráb kárbá moojiikeš jo algâkeesi, jeđe ličij tuálvum tom kuátán ovdil munnuu Ucjuuhân vyelgim. Tääl moottor kuittâg lâi tobbeen puáris kuáđist jieijâs steelligist kiddâ, kost tot lâi lamaš ubâ täälvi-uv. Moottor lâi tommittáá lussâd, et tom ferttij fievridiđ riidon riláiguin já tot lâi še kuáŋŋid, ko tast tirrájii kyehti sylinder tuárrást, main jotkân lijjii cokkiittâskinttâleh. Muu mielâst moottor lâi liijkás styeres já tuáŋgi Čovčjäävri čácádâhân. Ton lasseen tast lâi masa jo liijkás kuhes jyelgi, et ovdâmerkkân Kođojuuvâ Njiäráá paajaabeln toin ij puáhtám vyeijiđ ollágin, ko potkur ličij hárávistám juhâpone já nastah liččii toijuustâllâm. Nuuvtpa Njiäráá vuoluubeln ferttij moottor kärŋiluttiđ, keessiđ kárbá Njiäráá pajas já masa kilomeetter määđhi čuáimuđ já suuhâđ Syeinijuuvâšnjäälmi räi, kogo mij táválávt laavijm laddiđ já väzziliđ luommiđ. Aldell-moottoráin, mii viljâstân lâi täđe ovdeláá, puovtij tom-uv kooskâ turâštiđ ubâ määđhi pajas. Tuše Njiäráá pajas ferttij keessiđ kárbá. ¶ 99 ¶ 98A Simpans kiävttá vaddâs ¶ M A J E B A R G  P E S S I J Á I M A Ŋ A ¶ ete mun arbiim puoh ¶ Montenegrost sárnuh serbia kielâ, te mun opâttâm tääl muáddi sääni. ¶ Vuossâmuu ive ryevdikuálááš šadda 2–3 senttisâžžân já čuávuvâš keesi tot lii vaalmâš kuuđđâđ. Kuuđđâmäigi pištá porgemáánun. Kuuđđâmrituaaleh láá siämmáá sulâsiih ko ryevdikuálmiháást. ¶ Ko kuobžâ váimu kesiääigi časka 40 kerdid minuttist, te puoh lussâdumos tälvinaharist tot julkkeet tuše kahcii minuttist já roopâ liegâsvuotâ luáštá 4 – 7 asted. Veikkâ čuálih já čuávji láá-uv kuáruseh, te pottâčuálân čokkân kuittâg taggaar čuálikässi, mii kara kulmâlov senttisâžžân punccen. Miäcásteijeeh kočodeh tom kässipunccen. Tälvinaver pištá ihepele já ton koskâldit tuše olmooš iälustmijnis, teikkâ tolehis kiđđâ piäjun puáttee časijnis. Niŋálâs kuobžâ čivgá tälvipiäjun já čiivgah láá tuotâ uceh verdiddijn ennikuobžâ stuárudâhân. Toh láá pietittemeh, čalmettemeh, pänittemeh já tuše 250 rammisiih. Čiivgah kale šaddeh tast maŋa jotelávt, et vuossâmuu eellimkeesis äigin teddih jo 25 kiilud já nube keesi tiäddu lii lasanâm jo 50 kiilun. Niŋálâs kuobžâ vuolgâd uáli-uv jo rávhálávt piäjustis já kiävá-uv táválávt nuuvt, et tot kocá tobbeen já njoomât čivgâidis nuuvt kuhháá, et toh älgih cevziđ kolmâ kiđđâšooŋâst, teikkâ čääci álgá puáttiđ tälvipiäjun já vyejeet ässeid meddâl. ¶ Jeesus moonâi sabattin mottoom fariseusij njunošalmaa pááikán purâdiđ, já puohah keččii, maid sun porgâččij. Keevâi nuuvt, et suu kuuvl poođij almai, kiäst lâi čäciputtânemtavdâ. Jeesus jorgettij laavâmáttáátteijei já fariseusij piälán já koijâdij: ¶  OKM, Sämitigge ¶ rapurotto.....39 ¶ Veik puoh Suomâ sämikielâlâš juávhuin iä lamaš siämmáá ennuv sárnooh, te puoh kielah lijjii kuittâg fáárust sehe leeirâst já jo vuávámääigi. Ruttâucâmâsah, leirâreeivah já -ravvuuh lijjii čaallum kuulmâ sämikielân. Leeirâ lekkâmist kullojii meiddei kulmâ kielâ. ¶ kieltáiđusâš já suomâ- et sämikieltáiđusâš pargei kooskân paasij 120 pargee juávkku, mast sämi ¶ Kirkkohiärrá Skopets osko, et nuorttâsämikielâ já kulttuur siäiluv puáttee suhâpuolváid – nuorttâsämmiliih láá čoođâg lamaš uáli čeepih, kielâliih já sävris cevzeeh. Nuorttâsämmiliih äässih tääl pirrâ Suomâ, já maaŋgah sist láá pyereest škuávlejum. ¶ čájádâm? Lâi-uv ákku vájáldittám ¶ mii forgâ apsaččij suu já volliittičij. ¶   5. Anarâš saavâi uđđâseh já puátteš ohjelm ¶ Noskemudâgâš čyežžilij já ¶ Anar âškielâlâš kirjálâšvuotâ lii uáli nuorâ. Ton ovdánmist láá lamaš eestân keevâtlâš váigâdvuođah. Čäällimvyehi ij lah lamaš ovdil ko 1900-lovo aalgâ rääjist. Sämmilijn lii váilum kielâ já čäällim máttáátttâs; tom aalgij finniđ eskin 1970-lovvoost. Luuhâm já ucánjâš čäällim lâi suomâkielân. ¶ – Ij tuot lah navertavdâ, Noskemudágâš eeđâi tállán. ¶ Mätki Ruávinjaargâst Hyrylän lâi moonnâm pyereest, veikkâ ucánjáhháá kale čuávjivuáláá kuđáiditij-uv. Mabdem pargosun tot ráávhu turvim te tibi ličij. Tobbeen junast lijjii eres-uv OA-juávhoid manneeh já mij lâim-uv jo kiergânâm mottoomverd uápásmuđ. Lâi Vaarala Jorma Kyelijäävrist ađai Sallaast, Anneberg Antti Suáđigilist, Erkkilä Lasse Kiemâjäävrist já maŋgâ iärrâs, kiäi noomâid jiem ubâ muštegin. ¶ Kejâdim ravvuid Finnair nettisiijđoin, ko puhelinlinjááh lijjii aaibâs kiddâ. Tobbeen já siämmáánáál televisiost Finnair ovdâsteijeeh ávžojii mađhâšeijeid väldiđ ohtâvuođâ mätkitoimâttâhân, kost lijjii liipu tiilám. Mun aštus oppeet soittim Hollandin Wendyn já čielgejim, maggaar páártán täälgis lijjim šoddâm. Sun tiäđust-uv hirmástâlâi muu hyenes luho. Sun lâi finnim motomijd eres-uv iätádum suáituid Suomâst, já sijjân-uv sun lâi ravvim, et kolgâččij uástiđ uđđâ kirdemliipuid. Taan tááhust summe ij lam hirmâd uccegin: suullân 500 eurod, maid škuljiiččim tego hiivsigpoto mield viämárân! Mut nube tááhust lijjim taan reeisust jo oppâm, et eidu tääl ij lam hiäivulâš tile jurdâččiđ monâttum ruđâidis. ¶ Uárjul puáđu ¶ – Áimmám lappim. ¶  pyeri Párnáin láá ohtsiih tiijmeh matematiijkâst, sämikielâst, musikkist, liihâdmist, ohtsâškoddetiäđust já luánduamnâsijn. Niilo Rasmus máttát Sirmá já Ucjuv uáppeid muusik já lihâdem. Sun muštâl, et Taažâ já Suomâ párnái kooskâ tiättoo kulttuuriäru, mut tot ij mahten häittid máttááttâs. Muusikhân ij mudoigin tuubdâ raajijd já sämimusijkkáreh čuávuh uárjimaailm oopâid, mut čuojânâsâi kevttimist láá iäruh. Sirmá párnááh iä lah nuuvt hárjánâm kevttiđ čuojânâsâid, tegu kiitaar. Ucjuuvâst párnááh uážžuh eenâb tobdo čuojânâssáid. Liihâdmist sun ij lah huámášâm iäruid párnái kooskâ pic puohah uásálisteeh siämmáánáál. ¶ posâdâttámvisteest. ¶ Näliolgoštemsopâmuš ¶ Ristâlâšosko ¶ Uáinip Hettaast! ¶ Poccuuh čokkânškyeteh ärbivuáváláid kyeddidkuávloidis vyesimáánu aalgâbeln. Puáris áálduh mättih jotteeđ jiečânis, mut puásuiulmuuh ferttejeh uásild jurgâliđ iälu roobdâid. Luovâsiälu ađai sarvah pisotteleh kyeddidääigi erinis já toi kuáđuttem lii korrâ pargo. Váldukyeddid lii vyesimáánu 18. peeivi. Vyesimáánu loopâ räi iänááš uási vuássáin láá šoddâm. Motomijn kuávluin kyeddid tábáhtuvá kaardijn já vyesih šaddeh siämmást vittáduđ. Talle puásuialmai páácá ubâ keesi astoäigin, mut vijđes kaardijn eennâm nohá korrâsávt já kááržut mudoi-uv poccui väni kuáttumenâmijd. ¶ Sämikuávlu ulguupiäláid staatâ ohtâduvváid, finnodâhlájádâssáid, sierânâsohtâduvváid, palgâsij ¶ 7. Kolumbia 58 ¶ 154 ¶ Ovdil pááikán vyelgim Matti piäjá vuoggáid uđđâ septikuolijd já kuáđá njähivuogâid uđđâsist piivdon. Pääihist Matti njuává já čuállee njaavijd. Njaavijn ákku vuášá njaalgâ njähimáállás, mon ubâ peerâ porá pyeri purrâmlustoin. Ličij-uv Maatist itten-uv siämmáá šiev kyelilukko? ¶ – Eellimpäälgis . Muštâlusčuágáldâh. Iisak Mattus . Anarâškielâ servi ry. Tornion Kirjapaino Ky. 1996. 104 s. ¶ Britij suolluin lii merâšoŋŋâdâh (kárttá oppâkirje s. 36). Täälvih suolluin láá liähmuseh já keesih čuáskáseh. Liegâsvuođâtile täässivvuotân vaikutteh Atlant väldimeerâ aldavuotâ já lieggâ Golfvirde. Arvenalliis já miärkkánalliis šooŋah láá táváliih Britij suolluin. ¶ – Tast ij lah vises tiätu, eeđâi Tero. ¶ Botswana ¶ Ive 2015 Turku almugijkoskâsii kirjemessui päikkieennâmlâš teemah láá uccâ mutâ virkkuus Kustavi kieldâ sehe kirjáás já maaŋgâjienâg Sämieennâm. Messuin Kustavi já Sämieennâm puátih čaitâččiđ vijđáht kulttuurnanosvuođâidis. Uáinusist láá taiđuuh, tieđâ, kirjálâšvuotâ, historjá, luándu, lyeti já livđe, mainâstem sehe ääigiájánâsah. Kustavi válduteemah láá kirjálâš kulttuur, meerâ já suáluikuávlu, Sämienâmist vist sämikielah, kirjálâšvuotâ já mainâstemärbivyevih. ¶ 3. Kazakstan 5 280 ¶ áŋáldâhnjamonjunásâš väkäkärsäinen ¶ d. Maid ryypsi siemânijn rähtih? ¶ 103A Piäldu já jäävri kooskân kalga kyeđđiđ syejistiellâs. Ton šadoh väldih kiävtun liijgijd raavâdamnâsijd, iäge toh kuulgâ jáávrán. ¶ lättest aaibâs jiečânis. ¶ sämikielâ uápui tuárjumân. Škovlimmáhđulâšvuođâin já kielâtááiđu vaikuttâsâin pálkkátmân ¶ ÁNNÁ ¶ – Tiäđáh-uv tun, kost Muumistáálu lii? ¶ Sämitiggevaaljah toimâttuvvojeh 7.9–4.10.2015. ¶ Loommum meeccist uápásmup sierâlágán luándu almonáid ¶ Sämitige nuorâirääđi saavâjođetteijee Laura-Maija Niittyvuopio muštâlij jieijâs sänivuárust nuorâi máhđulâšvuođâin já hástusijn vaikuttiđ jieijâs aššijd. ” Säminuoráid lii ovdánmin máhđulâšvuotâ vaikuttiđ säminuorâi sajattâhân. Väldikodálávt taan máhđulâšvuođâ ovdánem kalga turviđ ekonoomlávt pisovâš čuávdusijguin já resurssijguin.” ¶ 15 ¶ Eerkiš lâi suhânomâstis Angeli já vuálgus Kietâruottâs Piälduvyemeest. Sun aasâi Ijjäävri Kođoluovtâst já sun lâi iännâm uárbimpele käälis já mudoi-uv hitruus almai. Amal sust te lijjii meid šiev päänih. ¶ Suomâkielâst tyevli nommâ lii pakurikääpä já tieđâlâš nommâ lii Inonotus Obliquus . Sämikielâst lii sääni čááná ađâi spabbâ, mut jiešalnees tot uási mon uáinip já mon kevttip ij lekken čááná, mut šodâlmâs mast iä lah itoseh. Čáánáh láá kale kuobbâreh, mut tyevli iđosenni puátá uáinusân muorâ vyelni eskin talle ko tot lii jáámmám. Itoseh šaddeh meid eskin talle. ¶ Ilmari Mattus ¶ láá 90 % puohâin sämikielâ máttááttâs pirrâs uáppein. 10 % ađai 47 uápped finnejeh sämikuávlu ¶ 2. Jurgâlus. Veerstâ loopâst KR92 olgospyehtim loppuun asti lii jurgâlum kiddâ loopâ ¶ Tast maŋa luuvâ jo-uv idduidâd alne tâi čuožžâd oskotubdâstâs já Eeči mii -rukkoos. Jis halijdâh, ceelhi vala čuávvoo uccâ rukkoos: ¶ Muorjijn lii ennuv C-vitamin. ¶ Vironjargâ = Vironiemi ¶ Muu pargo puáđáččij juátkiđ Suáđigil kandâ Veikko Seipäjärvi aainâs kulmâ mánuppaje ovdâskulij. Sust lijjii jo kersant nacah siäpulâsâst já sun lâi váldám ovdâsvástádâs penuvryhmá tooimâin. Muu oovdiš armeijaskippáár Järvis Markku pásáččij teehi aainâs vala kuulmâ mánuppajan. Meiddei táváliist kuhheeb almai Pentti Askola, kote lâi vissâ-uv Askolast vuálgus, pisoččij ucemustáá ton kulmâ mánuppaje “Rähisvuođâ suollust” . Nuorâbeh almaah, kiäh lijjii puáttám juovlâmáánu rotaatiost, puáđáččii juátkiđ ucemustáá kulmâ mánuppaje, mut máhđulávt kuttâ mánuppaje täst oovdâs, kuás jo uánihumos vuossâmuš pargosopâmuš, maid OA-toimâttâh poorgâi lâi kuttâ mánuppaje. Puoh täid aašijd mušten čarviistáim pargoskipárijdân kuámmirijd já nuuvt muoi láim kiärgus vyelgiđ Suomân. Mij lâim jo tađe ovdil lonottâllâm čujottâsâid já lopádâllâm toollâđ ohtâvuođâid nubijdân meid talle-uv ko lep Suomâst. Mielâ pennui kyeđđim keežild lâi ucánjáhháá ahheev já unohâs, mut nube tááhust liijká tuhhiittettee, kuás jo pesâččáim tääl viijmâg-uv lopâlávt Suomân, veikkâ muáddi tiijme tassaaš Nicosia Reginastreetist kuás iän jo caimuu. Suátipoliseh lijjii luhhoost kááijum munnuu. ¶ Mutâ servi ij ele ulmuittáá, já Anarâškielâ siärván láá čokkânâm eromâš čepis já višâlis kulttuurulmuuh. Matti Morottaja já Elsa Vale noomâ mun juo mainâšim-uv. Pargohiävušin anarâškielâ seervist láá lamaš Maati lasseen vala Ilmari Mattus já Iisakki Mattus, kiäi muštâluskirjeh, Ilmarist Čovčjäävrist Kaamâsân já Issáást Eellimpäälgis , láá tääl almostum čáittusin ton stuorrâ aktijvâlâšvuođâst, mii seervist já ton ulmuin lii lamaš ubbâ ääigi. ¶ hurgeeh, panneeh já mittáreh . ¶ Muádi peeivi maŋa poođij tot Máárjá Čovčjáávrán, koijâdâl: ¶ ČUÁKÁNKIÄSU ¶ hojeh oovtkiärdánis jienâieenâblovvoin. Jis jienah juáháseh táásá, raađhâš vyerbi. 2 § Iävtuttâstoohâmvuoigâdvuotâ já iävtukkâsâi nomâttem Iävtuttâstoohâmvuoigâdvuotâ kulá Taažâ, Ruotâ, Suomâ já Ruošâ aalmugjesânân, siärvušân, lájá- dâsân já virgeomâháid. Meid árvuštâllâmkomiteast lii iävtuttâstoohâmvuoigâdvuotâ. Árvuštâllâmkomitea kalga viggâđ toos, et iänááš kielâjuávhuh láá mieldi iävtukkâsâid noomâttijn. 3 § Palhâšumeuážžoo Ovtâskâsolmožin uáivilduvvojeh meiddei ovtâskâsulmuin šaddee juávhuh. Siärvušijn uáivlduvvojeh meiddei seervih já lájádâsah. 4 § Äigitavlu ¶ – Muoihân vyelgeen keččâđ mii tast te lii já vyejestáim muu kiälháin tohon já mun áálgám kejâdiđ tom vuájáán já ruttiistâm moddii, na ij tot eštus vyelgi joton. Mun kuovlâlâm taaŋkin já huámášâm et tasthân lii pensin nuuhâm já cuoigiim Heeikân tom. Talle sun kale ruáhásij já iätá: ¶ áávus vu-vá tme 9.00 – 13.00 ¶ 1. Kuldâlâd riddorääsi veerdi. ¶ tuvah sulâstittii koččâmâšâidis peeleest kieldâi já staatâ ovdâsvástádâsulmui koččâmâšâid (luámát ¶ s. 30-31 ¶ mikielâ uásild. Kieldâlâš já staatâ ohtâduvah kolgâččii toollâđ paargonuuccâmtilálâšvuođâin ¶ Aanaar kirhokiirjijn suhânommâ tiättoo eres lasseen häämist Sarre, Sarrio, Sarje, Sarri, Sarre. Tááláá háámán tot vuáháduuškuođij 1760-lovvoost. ¶  korrektvuođâ 4.2 Luánduhäämisuojâlem ¶ — Kuullih-uv maiden? Koijâdij Möö: ¶ CD lii moonnâm pyereest: vuossâmuš 1000 pitá tiädus lâi jo masa moonnâm almostittempeeivi 6.2. CD:st ušom váldoo nubbe tiädus, máhđulávt 1000-2000 pittád. Jis lii vala kavnâmist, CD puáhtá uástiđ interneetist tâi muusikkaavpijn. Isokoski smietâstij, et skiäru puávtáččij vyebdiđ Taažân-uv, mut tot lii ton peeleest väädis, et Taažân ij táválávt tiilájuu muusik olgoenâmijn. Jis taažah halideh kuldâliđ muusik, sij rähtih tom jieš. Tiäđust lii kuittâg, et Amoc lii lamaš uáli piivnoh Taažâ peln, já anarâš rääpi sij iä áppád pyevtittiđ. ¶ ČÁITTUSEH JÁ KYELIPULÁH. ¶ Enni Mottoom rääđi jeessân, Joosef, kote lâi šaddaaš juudalâš Arimatia kaavpugist, ij lamaš ohtâm rääđi miärádâsân ige uásálâstâm ton toimáid. Sun lâi šiev já hurskes almai já vuordij Immeel väldikode. Joosef moonâi Pilatus savváid já koijâdij Jeesus rummâš. Sun vaaldij tom riistâst, kiesâi piellivâspihtâsân já piejâi háávdán, mii lâi terppum källei, kuus ij vala lamaš hävdidum ohtâgin. Lâi valmâštâspeivi, sabbaat lâi eidu älgimin. ¶ RISEH JÁ PECIPACCÂHÁÁH! ¶ já kii peri ervidičij, ¶ viggâmužžân lii lamaš kavnâđ ohtsijd tarkkuustâllâmmittárijd koččâmâšluámáttuvâi vievâst, moi ¶ Ávus lasâliijnij kovvoos vuávámkištoin uccui säämi kulttuurkuávdáš Sajosân ollâtásásâš já mučis, táálu vuoiŋân já tilán suáppee uuniik paaneellasâlijnekovos (printtikovos), mii lááčá táálu vistijd jiešnálásâšvuođâ já tubdâttetteevuođâ. Lasâlijnekovos tâi -kovoseh kalgeh meiddei kuvviđ Sajos uáivil, ton tooimâ luándu já sämmilâš jiešnálásâšvuođâ. Lasâliijneh tarbâšuvvojeh iänááš toimâttâhvistij laasâin. ¶ váruttiđ eres elleid, ege kirahviennigin liččii pááccâm čääsi ¶ pišteemane kestomuna ¶ – Na, jis mun vistig västidâm Toobžâ koččâmušân, västidij máttáátteijee. Ijhân tast puáđi mihheen, jis puohah njoobžah ohtân sárnuh. Ijhân talle kihheen ibbeerd kyeimi kyeimis. Tondiet lii tehálâš, et mij hárjánep sárnuđ vuáruttuvâi. ¶ Kielâ: ranskakielâ ¶ čoonnâđ, čoonâm, čana = sitoa ¶ – Nuolah-uv kammuidâd taas ulguupel? Elmer koijâdij. ¶ 2. Keejâ kovvoos kuávdáá muáddilov sekunttid. ¶ Pikkâpuáldeeh ¶ Jovnâ viežâi suábi maasâd. Tast ij oinum merkkâgin ruohâstmist. Sun lâi vuárdâm, et Wieseh ličij ettâm maidnii, mut sun lâi siijvost. ¶ 134 ¶ Sopâmušstaatah kolgâččii meid riemmâđ ääšimiäldásâš toimáid, vâi ovdedeh, ton vijđoduvvâst ko máhđulâš, puoh sämipárnái vuoigâdvuođâ finniđ máttááttâs jieijâs kieláin sopâmušstaatâ kuávlust. ¶ Egil Olli saahâ ¶  siämmáánáál! ¶ * Lávlumvistááš 5,5 m2; 2 m x 2,6 m ¶ − saavâjođetteijee Marja-Liisa Olthuis Teija Linnanmäki ¶ “Jis mun tääl eeđâm kiännii nieidân: Keigii ruhhood já adde munjin čääsi juuhâđ, já jis sun västid: Juuvâ! Tuu kameleh-uv kalgeh juuhâđ, talle oskom, et sun lii tot rievtis nieidâ.” ¶ Meid nuorttâsämikielâ lii iäláskittum maaŋgânáál. Nuorttâsämikielâlâš kielâpiervâlkeččâlâddâm algâttui Čevetjäävrist ive 1993. Toimâ jotkui ive 1997 rääjist kieldâ já tastoo sämitige EU-haavâi vievâst. Kielâpiervâltoimâ potkânij 2000-lovvoost já algâttui kieldâlâš peivitipšon uđđâsist čohčuv 2008 Avelist. Nuorttâsämikielâ máttááttuvvoo vuáđuškoovlâst já tot lii uccâ uáppeejuávkun máttááttâskielân. ¶ Sämiaalmug sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs oovdedmân lii Sämitigge uáinám, et sämmilij kielâlâš já kulttuurlâš vuoigâdvuođâi olášutmân sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs palvâlusah fállojeh sämmilij jieijâs eenikielân, vuávájuvvojeh sämmilij jieijâs vuolgâsoojijn, sämmilâš kulttuurtuávááš, ärbivuáválijd áárvuid sehe eellimvyevi já jurdâččemvuovijd vuotânväldimáin sehe palvâlusah uárnejuvvojeh sämmilij kulttuurjiešhaldâšem vuáđuld. ¶ – Mii tot hävdieennâmgis lii? ¶ b. Ovtâstit ellee šadolâšvuođâkuávlun. ¶ 5. Lahteđ paargon aavisijn čuoppum kuuvijd. ¶ 166A Šlieđâelleeh: lekkâkyeli. ¶ 3. Nievrismielâ puárrán pyeremustáá, ko muštâl huolâidis kiäsnii. ¶ Näävt olášui taat profeet Jeremia sääni: (EM95) ¶  já 8.2 Páárnáš viäžžoo uáivádittee amnasij vuálásâžžân ¶ Aanaarjäävri Paččvuonâ keejist álgá váldálâš Paččvei, mon mield Aanaarjäävri čääsih kolgeh Jieŋâmeerân. Suomâ peln taat Taažâ já Ruošâ koskâsâš räjijuuhâ kolgá tuše muáddi kilomeetter. Máđhálâš piäsá ihástâllâđ vijđes Paččvei pyeremustáá Virdáánjaargâ šalde peht. Paččvei lâi historjálávt tehálâš jotteemkiäinu Jieŋâmeerân, já juhâleevist šoodâi kulttuurij kuáhtámsaje. ¶ — Orost, Pöö! Ij tot kannat. Sun tuše tooidest tuu moonnâđ, tegu roske. ¶ Ko sun moonâi oppeet siisâ, siämmást kulluuškuođij Jusa juáigus. Tot aalgij rávhálávt já siijvost mut tast šoodâi vuáimálâš já kievrâs juoigâ, mii teevdij ubâ táálu. Ánná pisánij uksâpellâs tom kuldâliđ. Säänih iä tast lamaš nuuvt hirmâd ennuv. Tast urruu lemin pusáuialmai, peenuv já kumppi. Suu mielâst Jusa juoiguu piirâs lâi nuuvt tuođâlâš, et sun ooinij čolmijdis oovdâst puásuialmaa pennuinis iälu kuvlân. Fakkist kostnii aldasijn kullui kuumpi olvom, mii hettij almaa já pennuu ráávhu. Almai usâstâlâi pissoos já peenuv uumáástškuođij. Loppâ juoigust oroi lemin almaa já pennuu taištâlem kuumpi vuástá. ¶ Riemnjis: Talle mij moonnâp Aanaarjäävri riidon kuolijd passeeđ. ¶ 161A Tiivreh kavjejeh ¶  adverbiaal Jyehi loddešlaajâst lii jieijâs saje já pargo ¶ - Mi-mitä, tyttönen Maria Valle toivoo pukkimista! ¶ Siämmáá ääigi jieijâs seeŋgâin aaihâ siste uáđđiv luholâžžân meid Hirškikkâ já Myerji. Suoi-uv nievdâv, tiäđust-uv, Maati já uđđâ sierâid Mattijn. Návt Maatist já stááluin šoddii šiev skipárâšah. ¶ Supekuoškâ tupe lii oovdiš kyelivaavtâ tupe, mii lii huksejum ive 1932. Tááláá sajasis tot lii sirdum Ryettikuoškâst 2 km pajeláá juhâriddoost suullân ive 1960. ¶  Erkin SUÁBI MAAINÂS ¶ Ristin já Rissekäskee ¶ Peskâ Ááddâm lâi šoddâm keriváid puásuisuolâvuođâ keežild. Tuámmár luuvâi sunjin taggaar tuámu, et kalga leđe lanneest kulmâlov peivid. ¶ Meiddei kietâpivdo kuulâš toid puárásumosáid pivdovuovvijd. Juuhân kuuđđâđ kuárŋoo suávvil tâi kuávžur mana nuuvt cuáhásân, et olmooš fättee tom kaaččâtmáin kiddâ, teikkâ uulât časkeđ sobbijn. Masa kietâpiivdon puávtáččij verdidiđ kuálástemvyevi, mii lii lamaš piäsáduvváin keessim . Suullân 2,5 meettersâš láánjá čuopâstuvvoo rasta, karsâstuvvoo já punjâstuvvoo kierruustis suullân 20 seenti piäsádâhkiellân. Kielâ jođettuvvoo pajevirde pelni várugávt kyele kuávlun nuuvt, et ko kyele uáivi lii kielâ siskiibeln, ravgejuvvoo stáágust korrâsávt já kyeli kirdá koške enâmân. Meiddei meessigsraaŋgâst rahtum kielâ lii kevttum puorijn miännástussáin. Samudjávráliih kevttii puškopiivdost stággukeejist hiäŋgájeijee stuorrâ vage. Vagge jođettui puško kääibi vuálá, mon maŋa ravgejui puško koške enâmân. ¶ Avveel luvâttâh: Ville-Riiko Fofonoff (nuorttâsämikielâ), Mari Guttorm (tavesämikielâ) já Sunna Nousuniemi (tavesämikielâ) ¶ * Vasatokka , Rivdul. Anarist 10 km keejist lii luámu- já kurssâkuávdáš Vasatokka, mii palvâl eromâšávt leirâškoovlâid já nuorâijuávhuid. Kesiohjelmist el. miällum-, vandârdem-, sundedem- já kolletoidemmoheh. Tälviv ohjelmist el. čuoigâm- já muotâkamuvmoheh, muotâveerrâm, meccitááiđui máttááttâllâm já tälvivuoggâpivdo. ¶ 38. Návt kiävtáh šleđgâpiergâsijd 125 ¶ 4. a. Kiäh uážžuh vandârdiđ aalmuglâšmeeccist? ¶    táváliih Na, mäksee ášásteijee ko lijjim, sun kuittâg olášutij muu tuoivuu. Paaccim maka kejâdiđ postâkoortâid, veik must ij lamaškin mielâ taid uástiđ. Aigum tuš kuullâđ, et äijih tuođâi-uv tiilái taaksi olmâ ááigán. Ko kuullim, et nuuvt lâi, kijttâlim suu já vuolgim lonnjâsân uáđđiđ. ¶ Av-teknikko Janne Lappalainen ¶ Unna Junná aalgij ive 2007 ¶ Kielâpiervâl äššigâsâin oskoldâláid já etnisijd uáinuid já ärbivuovijd kalgâ kunnijâttid toimâid já tilálásvuođâid vuáváádijn já olâšuttijn. ¶ Olmoošvuoigâdvuotkomitea lii KP-sopâmuš 27 artikla tulkkum uásild keččâm, ete njuolgâdusâst uáivildum kieldim puáhtá leđe ovdâmerkkân taggaar eennâm teikâ luánduvarij kištottellee kevttim, mii iästá algâaalmugij iäláttâs miänástum kuávlust. OA olmoošvuoigâdvuotkomitea ive 1994 adelem almoskomment nr 23 (50) mield sopâmuš artikla 27 váátá sänihäämist peerusthánnáá meid positiivlâš sierânâstooimâid ucceeblohon kullei kulttuurvuoigâdvuođâi suojâlmân. Almoskomment mield keččih, ete algâaalmugij kulttuurhäämi luávdá meid tai eennâmkiävtun vuáđuduvvee eellimtäävi já ärbivuáválijd iäláttâsâid tego miäcástem, kuálástem já puásuituálu. Kulttuur suojâlem váátá meid, ete ucceeblohosiärváduvâi ovdâsteijeeh uážžuh pehtilávt uásálistiđ sijjân vaikutteijee miärádâsrähtimân. ¶ Innig jiem ele mun, pic Kristus iälá must. (Gal. 2:20) ¶ Dokumentelleekove tárguttâssân lii lehâstiđ puásuialmaa aargâ tooid, kiäin ij lah toos mihheen máhđulâšvuođâid. Táálááš piätumeeri puásuituálukuávlust lii toohâm vaigâdubbon já muttán puásui-almaa aargâ, ko piäđu koddem poccui meeri lii lasanâm uáli jo ennuv majemuu kyevti ive ääigi. Tain hiävuin iänáá uási tavveen toovât ketki. Ketki lii lamaš ollásávt rávhuiduttem ellee jo 30 ihheed. Do-kument kieđâvuš puásuialmaa uáinust puoh tom, mii luándust tábáhtuvá. Tile lii tääl nuuvt kriittâlâš, ete puásuialmaah väätih keeđhi olesrávhuiduttem lopâttem, vai viältáččii stuorrâ vahâgijd. ¶ Lâi nubbe čohčâ ko čovčjávráliih lijjii uđđâ tuuvijn asâmin. Ton ääigi lijjii eergih jyehi táálust. Ránnjátáálust lâi hiävuš meid. Suátiäigi lâi viäruttâm ennuu poccuid já lojes eergijd, mutâ lijjii siäilum motomeh lojes eergih tušâhánnáá. Kiđđuv čonâdii áálduid, veddii, kyedittii já merkkuu vuosijd. Juáhâš tuubdâi pyereest poccuidis. ¶ Sjölunden 28.7.98 majebargâ ¶ porree njomâtteijeeh. ¶ – Jáá, vai nuuvt, arvâlij almai já viežžâlij evvislaavhâs. Piejâlij evvisijd peevdi oolâ já aalgij purâdiđ tast. Sun puurâi evvisijđis tast hotelli peevdist já ko lâi kiergânam, te kočoi "tarjoilija" piávdân. ¶ Suomâbeln láá kiävtust vittâ Sämimááccuh váldumaali: Tiänu leve, Iänuduv-Kuovdâkiäinu, Suáđigil Vuáču, Aanaar já Nuorttâsämmilâš mááccuh. ¶  lii Tast rovvá Kiärppáákuobâr čuážui ¶ Heikki Paltto (äššitobdee) ¶ » Anneeđ vaarâst, pissoođ kocemin, tastko tij eppeđ tieđe, kuás tot ¶ Luuk. 2:40 πληρούμενον täyttyi viisaudella viijsoi ¶ – Haavlâid mun kal pozettim meddâl. ¶ Säämi Tijdâlamppu algâttij uđđâ viiđâive paje ¶ Valveest lii ohtâ alfapaarâ. ¶ šoddâmân lohtâseijee nubástusâid. ¶ Puruvesi F5 ¶ 3 Viärdádâl Baltia enâmijd. Merkkii ruossáin rievtis riijkâ. ¶ Omar lâi kiškom puoh siijđoid tast meddâl luvâdijnis. ¶ – Na tiehân te uáináh, et ij kannat leđe nuuvt pessimist, muu käälis oppeet eeđâi munjin já čokánij ráávhust loostâs tuáhá. ¶ Soováášvuotâ uáivild tom, et puoh ulmuin lii vuoigâdvuotâ eelliđ ráávhust já leđe tagarin, ko sij láá. ¶ Luommimkooskâst Vuolli-äijih piejâi tuulâ ládduriidon já vuošâi käähvi. Nelgi-uv váhá jo kuulluustij, já lâi-uv pyeri, et sust lijjii evviseh fáárust. Leibi, vuojâ já vala assaas sälttikyelipitáh leeibi oolâ kale tohhii sunjin pyere. Puurâddijnis Vuolli-äijih kulâškuođij kostnii civkkem. Tot lâi cissááš, kote lâi ittáám toos suu paaldân. ¶ Lasetiäđuh: www.interregnord.com ¶ Ijjäävri taveuási oovce lássáá nubben viestârumos lássá, mon nommâ lii Siediláássáš . Nuuvtko juo nommâ muštâl, lii lássáást sieidi já lii-uv nabdemist, et tot ličij eidu siämmáš Ijjäävri kyelisieidi , mast Samuli Paulaharju čáálá kirjestis “Seitoja ja seidan palvontaa” ive 1932 návt (čällee jurgâlus): ¶ 36. Sieiduáivi sieidi , Alda Ruošâ rääji Vuodâsuáivist 2,5 km tavenuortâs (Samuli Aikio 1964). ¶ säppivätti.....43 ¶ Lâiba ohtii nieidâ, mon nommâ lâi Lenne. Tot lâi jo ovdâškoovlâst. Sun čokkáá luoka majemuu rááiđu kulmeest. Lâi vuosmuš tijme, tot lâi tánssámtijme. Máttáátteijee eeđâi: “hop, hop, pajas, vuálus...” . Lenne ij pissoom fáárust. “Tääl uážžu moonnâđ olgos” , huuihij máttáátteijee. Talle kommepeŋkkâ aalgij njuškođ já soođhâi hirmâdávt. “Rááákkkkkssssss” kullui jo, tot lâi peeŋkâ suijâ. Čuoijii kiäluh já Lenne poođij luokan. Talle sun hoksái ete máttáátteijee pevdi lâi cuovkkânâm. Ko máttáátteijee poođij, te tot lâi hirmâd suttâm já máttáátteijee tiäđust-uv sujâttij Lene. Ko škovlâ nuuvâi, te Lenne sáárnui ennijn. Škoovlâst ton puudâ tábáhtui hirmâd, ko peŋkkâ aalgij sotkâđ. Oppeet kullui “kili koli...” , forgâ ubâ škovlâ lâi aaibâs sotkum. Peeŋkâst ij lamaš innig mihheen maid puáhtá cuovkkiđ. Te tot varrij paješkoovlân. Tobbeen meid peŋkkâ soođhâi, mutâ ij kiergânâm ennuu, ko škoovlâ táálualmai poođij já uážui kiddâ peeŋkâ. Nube peeivi tot cuovkkij tom peeŋkâ. Váruttâm: täärhist peeŋkâ! ¶ Helsigist aalmuglâsteatterist já uđđâ muusiktáálust 24.-26.5. uárnejum Teatris-tábáhtus lii uási väldikodálâš Nuorâ Kulttuur (Nuori kulttuuri) –tábáhtus, mon teemah molsâšudeh ihásávt. Puáttee ive teema lii tanssâ já toos kullee tábáhtus nommâ lii Moves. Säminuorâi taaiđâtábáhtus kulá uássin Nuorâ Kulttuur-tábáhtusâi rááiđun já tobbeen väljejuvvojeh ihásávt säminuorâi ovdâsteijeeh väldikodálâš tábáhtussáid. ¶ ”Maid haalijdvettee muu toohâđ?” Jeesus koijâdij. ¶ kirječällee ¶ merâvuákku merivuokko ¶ 29.05.96 . Poođij oppeet pakkâ peivi. Pargosajan monâdijn eelijm monnii käävpist uástimin munjin syeinihaatâ. Tot ij liččii nuuvt paahâs, ko maid lii muu oovdiš armeijakappeer. Onne pargo ovdánij nuuvt ennuv, et finnijm konsväärki pelduvváid ciäggud, nurkke- já koskâstuálpuid kuittâg-uv. Charlie poorámmaašin aakust nuuvâi kuittâg virde já kaartâim onnáá peeivi iähtun kyeđđiđ pargoid váhá te-uv koskân. Meiddei ulmui koččâmušah äjittii mii pargo. Ironworldist lâi Suomâpeeivi vuávámčuákkim já tobbeen lijjii-uv suomâkielâ mätteeh valjeest pirrâ Minnesota. Sii še ellii mii saavâin. ¶ Sun lâi algâttâm suáldâtpalvâlus US Armyst 1961 já lopâttâm iäláttâhân pääccim ohtâvuođâst 1983. Ton ääigist sun lii palvâlâm kuohtii Kuubast , kulmii Vietnamist , ohtii Japanist , ađai Koreast , kuohtii Libanonist , kuohtii Taažâst já ohtii Tuurkist . Eres aaigijd sun lii palvâlâm US Army juávhuin USA:st já majemuš palvâlâspäikki lâi Chicago, kost sun paasij iäláttâhân. Kunneemeerhah, maid sun lii finnim láá maaŋgah: 2 Purple Hearts -, 2 Bronze Stars -, 2 Navy Commendatours- meerhâ já hälbibijd vissâ-uv kuámmir tievâ. Sun lii olgohäämis peelest nuuvt amerikkalâš, ko peri puáhtá leđe já jienâ lii siämmáá koorâs, ko lii vaijaas vuávsást. Sun oovdâst tom uási Vietnam suáldáttijn, kiäh selvânii. Maŋgáidhân pottii psyykiliih sriävádâsah já sii restâluvvii alfáárug, et monâttii jiermis já vala omâduvvâs-uv lopâ-loopâst. ¶  ‐sáánán Ruánááeennâm ¶ Já ko lah meeccist jotemin ¶ b. Maid šaddokäärdi muorjijd lah čuággám? ¶ Niiles ¶ 6. Leccinum rufum – Haavanpunikkitatti – Suverušmostatti U ¶   Haldâšemhovdâ ¶ 20. Lactarius lignyotus – Nokirousku – Kiepâruávsku U ¶ Veli Valpola FAKTA ¶ Lehtola Matti ejistis Heimo Lehtolast., 1998. -Kirjeest: Wanhat suomalaiset lohiperhot, Lauri Syrjänen já Pertti Kanerva (toim.). Porvoo:WSOY. ¶ Meccirääđi ¶ - Tääl tiäđáh, maht mun lam kooveest fáárust, sun moijái. - Mun lam Wieseh kandâ. Sun lii muu eeči. ¶ Makedonia ¶ K I J T T O S R U K K O O S ¶ Kii? / Kiäh? Mii? / Moh? ¶ Säminuorâi taaiđâtábáhtus aldan. Tábáhtus uárnejuvvoo tääl vuossâmuu keerdi Suáđigil markkânist kieldâ uđđâ lihâdemhaalâst. Almottâtmeh láá suulân 300 vittnubálov sämikuávlu škoovlâst. Suáđigil tábáhtusân vyerdip ovdebij iivij náál ohtsis 400 ulmuu. ¶ Galerina marginata ¶ šlanttâ = kolikko 135 ¶ 1. 2. 3. 4. ¶  čuoigâmist. tulkkâđ: Mun Já nuuvt Ánná siämmást jo lappui kievkkânân pieijâđ koopâid piävdán. ¶ Staatâ já aassâmkieldâ kolgâv turviđ olmoošárvusii eellim raamijd talle, ko jieijâs vyeimih iä keelijd. Juáhážân kalga orniđ nuuvtá vuáđumáttááttâs. ¶ Ucjuv maađijpargo lâi ovdánâm kuittâg jo Sevžjäävri räi já tääl toho puovtij-uv hurgâliđ polgupyeráin penttâ automaađij mield. Mädibáá Kosseennâm ässeeh iä innig varriistâllâm, mut Holbereh varriistellii ain-uv kiiđâi čoovčâi Kosseennâm já Sevžjäävri kooskâ já taat maađij vaarâ išedij sii varriistâllâm. Kuittâg lâi älkkeb ¶ Tanska já Suomâ. ¶ Talle Elia pilkkedij sii: ”Čuárvuđ korrâsubbooht! Tii imelist lii vaarâ eres juurdâšmâš. Jispa sun lii maađhâšmin? Tâi sun lii uáđimin? Čuárvuđ, te sun koccáá!” ¶ Suomâst láá kulmâ juáigusärbivyevi: tavesämmilâš luohti, anarâš livđe já nuorttâlâš leu´dd. Ärbivuáválâš juáigus lii algâaalgâst lamaš sämmilij riitijn čonnâšum já luándualmugáid tijpâlâš olgospyehtimhäämi já jieggâmaailm já tuođâlâš maailm tiettumhäämi. ¶ mecciriggoduvâiguin ávhástâlmân. ¶ Šapšâ ¶ Čuákkimpaketteh ¶ tussee purrâmâš ¶ ”O Juvduu! ¶ Jesâneh: ¶ Tot keččâlij uđđâsist já uđđâsist, mut ij luhostum. ¶ – Lijjii-uv luámáneh jo laddâm vâi lijjii-uv vala ennuv čoroheh? enni koijâd ááhust. ¶ Säämi Kielâkäldee pargoh ¶ Jiešárvuštâllâm ¶ Kui korge on Pikk Herman? ¶ naajâi Neeti netivievâ uáinin. Netiheejâid neđeh, ¶ 9. Kanada 980 ¶ Euroopâst ässeesaahâdvuotâ lii uáli styeres, ko oppeet Tave-Euroopâst láá vijđes häärviht aassum kuávluh. ¶ Siijvost sun toopâi olgouuvsâ, veik sust ličij lamaš mielâ peškâliđ tom kiddâ nuuvt korrâsávt ko voojij. Jyehi tááhust sun meridij olssis, et oovtâgin iijâ sun ij innig tääbbin taan nissoon viäsust uáđáččii. Čuávuvâš kerd sun puáđáččij teehin esken tävirijdis viežžâđ já veik poolisáin, jis toos ličij tárbu. Tääl sun tuođâi-uv poolâi, jis veik ákku lâi-uv aaibâs lopâlávt tájáskâm. ¶ heđâlmittem ¶ Kaijuuh pessejeh maaŋgâlágánijn soojijn ¶ - Nuuvt tot lâi-uv. Na lii-uvks taat? ¶  lii vátámâšâin, lattiimist já ááicuin. ¶ kuuđđâm 196 ¶ Suáđigil Jutatokka –juávkku (kove vyelni) tánssái kištoost taansâ mon nommâ lâi Boazu (puásui). Tanssâ finnij kijttosijd šiev rytmist, njyebžilis liihâdmijn já maagisâš tobdost. Tanssâ kuvvij tuámmárij mielâst pyereest poccuu talle ko tot lii ohtuu já siijdâst. Lasekijttosijd sij finnejii persovnlâš vyevist kevttiđ vuodduid taansâst. Taansâ lâi stivrim Riina Lindberg já tast tánssájii Ada Heikkilä, Nella Nikula, Elina Pulkkinen, Lotta Tervo, Eliisa Vaarala já Laura Kaaretkoski. ¶ toohâđ oovtâstpargoost ohtsijd miärádâsâid. ¶ Sun jobâ čuážui vuálusoivij. ¶ Ristin herkittij tieggáár tiäđust, mut liijká sun ferttij Rissekäskei njávgádiđ: ¶  ubâ Škovlâ mana ubâ ääigi pyerebeht. Nieidâ iälá muu lunne masa jyehi peeivi já muoi sárnoon já sárnoon. ¶   SISKÁLDÂS ¶ Nauti elämästäsi, koska sinun elämästäsi eivät muut voi nauttia. ¶ toivat lii jurgâlum kyevtlovvoost vanhimkyevtis puovttijn (spiekâstemjuávkku nr 2), ¶ 15 ¶ – Iän pyevti vyelgiđ uuccâđ tom, ko lii nuuvt korrâ puolâš. ¶ Ilmari Mattus ¶ Váldálâš kieđâvuš raportistis Suomâ sämmilijd kyeskee lahâasâttâs, Suomâ aalmugijkoskâsijd kenigâsvuođâid, sämmilij vuoigâdvuođâid, tave-eennâmlâš sämisopâmuš sehe sämmilâšmiäruštâllâm. ¶ mittáreh ¶ Säämi parlamentaarlâš rääđi saavâjođettemvuotâ Ruotân ¶ Kirjerááju lâi Siltasaarist, kuus lâi mudágis väzzimmätki. Mietâteejâ lâi kustoo išedâm, ko muu čuudâ ij innig unohistâm aldagin nuuvt čuuvtij ko koccáádijn. Ostim vala mottoom käävpist, mii sattui muu väzzimkooskân, čudâpastillijd já njuneliijnijd. Orostim vala apteekist já ostim njunekuáškánjâšâid. Mastpa tom tieđij, jis munjin lâi veik lenccu puátimin. Keččâlim kuittâg jurdâččiđ ilolub aašijd, tastko määđhi ääigi ij lam meendu vuovâs puosâškyettiđ. Jiemge vuoigist tubdâm jieččâm mahten pyeccen, eereeb muu čuddust tyellittälli čuoggiistij. ¶ Puppâ Puáris Vyevdist ¶ Olgosadalduvah ¶ Ärbivuáválávt eennâmkevttimist šoddâm ärbipirrâsij suojâlemmittomereh väätih jyehi-ivvááš tipšom, tegu nijttem já kuáđuttem. ¶ Tastmaŋa váhá josijdui, já forgâ taat kyevtis mudoi-uv passijn meddâl junást. Ánná jurdâččij, et vissâhân taat kyevtis láin váhá peljittum. Ánná-uv peesâi algâttiđ jurgâlempargoidis. Tađe várás sun lâi hiävrásâm lusis sänikirjees-uv fáárun. ¶ sárgum virdepirrâduvâst ¶ Sämitigge tuáivu, et palhâšume movtijdit Iänuduv kieldâ pyerediđ sämikielâ sajattuv ovdedem kieldâ puohâin uásisuorgijn já meid eres virgeomâháid pyerediđ sämikielâlijd palvâlusâid. ¶   – Ij-uv kihheen? máttáátteijee imâštâlâi. Na, tallehân lii-uv hirmâd pyeri algâttiđ eidu kuáláástmist. ¶ Onnáá peeivi Lusme-Maati tupenurheest kuákkáá stuorrâ tevdum njuhčâ tađe várás heŋgâstum ildest. Tot lii lamaš siämmáá saajeest juo 19 ihheed. Ääših ovdánškuottii nuuvt, et ive 1987 lâi njuhčâčagge lamaš kirdemin Maatikuátjuuvâ tâi nuuvtko tot taan ääigist iättoo, Matketjuuvâ pajas já kirdám juuvâ rasta mannee šleđgâlinjáá njeigâ nuuvt, et maŋgâ njuuvčâ ruáppánii toos. Ohtâ njuhčâ kuittâg ij jáámmám, pic koostâi vala lihâdiđ já vaazij Lusme sude roobdân, jeđe vaaibâi toos. Uáivi tot voojij toollâđ vala paijeen já lihâttâllâđ, mut mudoi lihâdiđ tot ij innig kostâm. Njuuvčâ pelikyeimi meid lâi siäivum suudán já iällám tävittávjá kyeimis lunne, jeđe moonnâm oppeet suudán. Matti almottij ääšist Aanaar tallaa komserjâsân, kote táátui Maati fievridiđ moottorkiälháin taid jamâ njuuvčâid luoddâpiällás, maid Matti poorgâi-uv. Matti kijkkiistâlâi suddepellâst huttájeijee njuuvčâ piäiválávt já masa jyehi peeivi muuštij komserjâs-uv suáittiđ sunjin já koijâdij njuhčâsaavâid já ko te njuhčâ ij innig vaijaam luptiđ uáivis, tot merhâšij tom, et njuhčâ lâi jáámmám. Talle adelij komserjâs love eelliđ viežžâmin tom. Matti lâi koijâdâm sust love tevdittiđ njuuvčâ, moos tiäđustkin komserjâs ij puáhtám adeliđ love, mut lopedij išediđ lopeucâmuš rähtimist jna. Ko njuhčâ lâi jáámmám, moonâi ton pelikyeimi sude nube roobdân, jurgâlâđâi jáámmám kyeimis kuávlun, komerdij kulmii, jeđe kirdelij. Matti čuávui njuuvčâi lattim já veikkâ suddeest lijjii eres-uv njuuvčah veikkâ mon ennuu, taat leskân pááccâm njuhčâ pisottâlâi ain ohtuunis. ¶ Ervid, maid máinuskoolbâst lohá. ¶ Akranes C2 ¶ čiđđâdioksidi meddâl. ¶   Njune- já peljirääigih ¶   – Muštâl kielâpiervâlist. Maht tot tuáimá. Kalle párnáá kielâpiervâlist láá? ¶ viermičalme . Tivrijd tijpâlâš čalme, mii šadda motomijn luuvijn já joba tuháttijn sierânâs uásičoolmijn. ¶   Čuákánkiäsu ¶ Torske kulá väldimeerâi ekonomâlávt mávsulumosáid kuolijd. Tot lii Nuorttâmeerâst-uv tehálâš salâskyeli, veikkâ ton piivdost lii-uv stuárráb merhâšume Tavemeerâst já Atlantist. Torske cuoppâ lii mávsulâš, ko tom kevttih ulmui ravâdin, iäge ellei fuoddârin. Astoääigikuálásteijeeh pivdeh torske viermijn já runneuággumáin. ¶ – Muoi kal pallaim ko mannee iijâ lijjii iällâm jyelgiääitist já puoh evvisijd lijjii váldâm, komme ko iä tupán puáttâm. (Muu lasattâs: Ko muu naabur Eero Mäenpää eeči Juho varrij algees kuuvl Njellimân, te munjin motomen maainâst, maht sij uccii partisaanijd suáđi looppâst já evvis nuuvâi, te sij pottii Kondosiijäävri kiädán, te sij valddii taid, juuvâ rasta ko kallii, te mehuputtâlijd vala kavnii.) ¶ Čievčâ puáhtá uáiniđ Maadâ-Suomâ čácáduvâi aldasijn kuáláástmin. Tavveen tot lii váhá härvinâšâb. Tot kirdá vyeligâsâst, kuuloold riddoid kuorâdmáin, já orosist kooskâi oovtsajan terppâđ suájáiguin. Talle tot fakkist skuvgát vuáluskulij já časka kozâidis kyele siälgán. Motomin tot paijaan čääsist kyelettáá já motomin salâskyeli kozâidis kooskâst. ¶ Mut aalmug käibidij saje, kuus puávtáččij čokkâniđ ruhâdâllâđ Immeel. Te Salomo vuolgâttij sääni jieijâs veerdin Hiramin, Tyros kunâgâsân: ¶ – Ji-, jiem mun kale tieđe, Tobžâ eeđâi. ¶ ohtsâškodde ● ● ¶ SAN MARINO ¶ Matti, ákku já enni láá tutâvááh. Oppeet puáhtá ubâ peerâ puurrâđ pirrâ ive muorjijd já njuvdosijd suohâdáin, loppimmielhijn, sältti- já koškekuolijguin já koškepiärguiguin sehe eres kyeli- já piärgupurrâmušâiguin. Muorjijn puáhtá meid vuoššâđ myerjimálásijd já kiisselijd já myerjisuohâd sehe liäibuđ myerjipiirakijd. Taaggaar purrâmuš ij lahkin, moin ij pyevti muorjijd puurrâđ, ákku läävee ain ettâđ Mattijn já Matti lii kal siämmáá mielâst. ¶ Suttoost Mooses vuolgij meddâl. ¶ *) www.gfbv.de (meid pelduvváid eŋgâlâskielân, spokkâl bedrohte Völker já tastoo Sami) ¶ 8. Leccinum vulpinum – Männynpunikkitatti – Pecirušmostatti U ¶ Liähunjargváárááš Liähunjaargâ alda, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ Pinokkio moonâi ¶ Sämitigge lii algâvuáváám mield čonâdâttâm laiguttiđ oovtâ pargoviste kuávdáást. ¶ Räjittes säminuorah ¶ Lasseen stivrâ kieđâvušâi sämikuávlun čuosâttum malmâuuccâm- já máhđulijd ruukiprojektijd. Sämitige stivrâ ij tuhhit ruukij vuáđudem sämikuávlun. Sämitigge meridij pivdeđ ráđádâlmijd ääšist ruukifinnoduvâiguin. Torvolâšvuođâ- já kemikaalvirgádâh (TUKES) ij lah toimâm laavâ mield, ko lii ruukivirgeomâhâžžân mieđettâm väridemalmottâsâid já eres ruukilaavâ miäldásijd luuvijd, ige tot lah oovtâgin čuavdusist linjám, ete love miäldásâš toimâ hiäjusmitáččij sämikulttuur hárjuttemiävtuid, veikâ sämitigge lii šištemettumávt ciälkkámušâinis tuođâštâm, ete love miäldásii tooimâst lii merhâšittee háittu sämikulttuurân. ¶ Sosiaalsyergi mättimkuávdáš ¶  lah Säämi taaidâ ¶  [agent Maasai vázzá Aanaar maađij mield tavas. Sun lii uástâm jieht lieggâ pihtsijd Avveel siijdâst váhá tast maŋa ko poođij teehin. Pihtsijn láá ennuv jyehiláván ivneh, eresnáál ko päikki-Tansaniast, kost puohâin láá ruopsis pihtseh. Maađijpiälláin lii masa meetter muotâ. Muotâ lii vielgis, kolmâ aamnâs, mii lii kulloo tuše kolmun čääci. Suámálâš, veikkâ čääsist ij lah mihheen iivnijd te kuittâg muotâ lii vielgâd! Já váhá olgoláá maađijist šaddeh muorah. Toh-uv láá eresláván muorah ko pääihist; toi loostah láá ucebeh já korrâsuboh. Eteh taid peeccin. Motomin maasai uáiná ennuv kuusâ mattsijd elleid moin láá muálkkáás čuárvih já kuhes soksâmeh. Tiäđust-uv tain láá nuuvt kuhes soksâmeh návt kolmâ pääihist, ko teehi áigu kolmuđ veikkâ liččii mon ennuv pihtseh. Forgâ puátá jo sevŋâd veikkâ peivi pajanij eskin muáddi tijme tassaaš. Mutâ keesiv iä lah uánihis peeivih mutâ toh láá kuheh. Nuuvt kuheh ete peivi ij lappuu kuulmâ mánuppajan, lii maasai kuullâm. Sun vuáttá muottust riämnjá luodâid já kiergân uáiniđ-uv oovtâ, ovdilgo tot láppoo miäcán. Tot lâi mudoi masa siämmááláván ko pääihi riämnjáh, mut tast lijjii ucebeh peeljih já kuhheeb seibi. ¶ Maaŋgah táálunkuávlu ässeeh vyelgih kaavpugáid luhhoos uuccâđ tegu Aleksandrian já Kairon . Ulmuid káávpugáid hokâtteleh mađhâšem, ráhtulâšvuođâ já oljojáludem faallâm pargosajeh. Kairo lii vyestikečivuođâi kaavpug. Riggái já kievhij koskâsâš iäru tiättoo jyehi kuávlust. Maaŋgah táálunkuávlust varrim kievhis ulmuuh eellih ahevis sluumijn, main iä lah čäcipocceeh, pasâttâsčäcipocceeh, škoovlah tâi tiervâsvuođâhuolâttâs. Sluumij eres vädisvuođah láá pargottisvuotâ já rikolâšvuotâ. ¶ Kuálmád stuorrâ äšši láá täävih. Pevdijyelgi já jyelgipeelgi käskim lii čielgâsávt kieldum. Ton lasseen muu mielâst lii tehálâš, et láá ennuv ääših moi várás peenuv taarbâš love. Ovdâmerkkân purâdem. Vielpis ij uážu ruotâstiđ njuolgist evvislite kuuvl já kuorriđ tom lovettáá. Taru čokkáán vistig, finnee tast maŋa lite suu njune vuálá já páácá vyerdiđ love. Siämmáš hommâ ko vyelgeen olgos, sun ij uážu toommâđ uuvsâst olgos lovettáá ijge sun uážu njuskiđ autost meddâl lovettáá. Listo lii kukke. Taas lii suijâ. Návt peenuv hárján, et láá ääših maid ferttee vyerdiđ. Talle peenuv máášá vyerdiđ talle-uv ko maidnii tuođâi ferttee vyerdiđ, ijge vyerdim lah probleem. ¶ – Olmooš ij lah liijká ain ilolâš já luholâš. Čäittiđbâ munjin maggaar lii sorolâš já luhottes lodde, Heikkâ juátká sierâ. Párnááh jurgâleh njälmipiälláid vuáluskulij já motomeh maka čiärruh já ruvvejeh čoolmijd. ¶   Jođhijm vala ollim kuuđâ räi já párkkuleeji lâi viehâ styeres, sehe nuuráim tävirijd já vyejestáim kilomeetter määđhi telttavaavnu luus. Te vuod lijjim hirmâdávt vaibâm. Onne finnijm 27 koldâd päljisin já tääl munnust láá 90 koldâd, moi koskâmiärásâš luoddiittâh lii 10–15 senttid. Toigijn finnejeen pyereest-uv konsveerki valmâšân já oskom, et puohâid seeinijd-uv vala, kuátán ko puátih kulmá laasâ (100x100 cm) já ohtâ uksâ. Sáttá leđe, et kärtteen moonnâđ vala ollimsavotân, mut amahân vissâ salolampiliih jiejah-uv uásálisteh paargon. ¶ – Na ij taarbâš, Heikkâ moijái. ¶ panneeđ, panam, pana = kehrätä rukilla villalankaa ¶ Sämitige stivrâ lii tutâmettum POLURA iävtuttâsâi ¶ Jeremia já Jer 18:1-12 ¶ – Välddeen muáddi lääbži já huáššitopo, ijhân tom tieđe veikâ Njellimvääreest liččii eergeh, čanneen kiddâ já kyeditteen reepuid veikâ Vuodâsluovtâuáiváá alda já lyešteen tobbeen eergijd luovâs. Ij taarbâš reepuid kyeddiđ. Nuuvt vuolggijm mopedijgijn Virddáánjaargân já kuođijm taid luoddâpiällás, väzzeen já ain huikkeen, ete ko eergeh kuleh te vyelgeh keččâđ. Vazzijm maŋgâ kilomeetter ige eergijn tiettuu mihheen, te oppeet huihijm já čokánáim vuoiŋâstiđ. Saammâl iätá, já kuullim kale mun-uv: ¶ 1. Tave-eennâmlâš säämi kielâpalhâšume – Kollekielâ ¶ – Jáhá. Nuuvthân toh ráigáneh. Njálgáin lii ennuv sukkâr já sukkâr ij lah pyeri paanijd. Mudoi-uv lii pyereeb puurrâđ tiervâslâš muorjijd já šaddoid njálgái saajeest, Heikkâ muštoot párnáid. ¶ 1. loho ¶ – Taa ličij suohâd, riisinsuohâd, iätá tipšoo korrâ jienáin. ¶ KAPASITEET: ¶ pyevtitteijee eres finnoduvah já kieldâovtâstumeh main sämikuávlu kieldâ tâi uási tast lii ¶ niinimuorâ = lehmus 76 ¶ Sieidi lâi immeel teikâ kuittâg jiegâ orroomsaje. Tobdos lii maainâs Ijjäävri sieidist. Tast mottoom enni nieidâinis moonáin almottiđ siäidán, et suoi iävá innig ááigu uhrediđ toos. Te kárbás lavkkiidijn nieidâ jyelgi rokkâsij riidon nuuvt, et sun ferttij čuárvuđ sieidi iššeen já lopediđ ain-uv uhrediđ: "Ele vääldi kuonâruoidâ, vääldi pyereeb viercâ čiäppát!" Te jyelgi peesâi luovâs riddoost, já suoi ferttijn ain juátkiđ uhrij pyehtim siäidán. ¶ - Mun lam tunjin hyeneeb ko tot Heikkâ! Hanssâ kiärduttij. ¶ Säämi kielâtaho -palhâšume ¶ www.ijahisidja.fi ¶ Návt lâi jotkum jo kuhheeb ääigi, já ovttuu movtigis Uccâ Jakkuu-uv mielâ lâi šlundoškuáttám. ¶ kevttim ovdedem, sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođâi kocceem já sämmilij tuárjum kielâlâš vuoi ¶ Oppâmateriaalpargo ¶ Puoh jegimustáá suohis skierâsist lâi kuheldâlâs ruopsis čummiittâs, mon paaldâst lâi suáijáás miehtâkope. Mievtâst stiärgái vala säggi pajaskulij, mast lijjii muáddi pävirpittáá. Tot lâi tegu stellejum toos suu piervâlmerkkân. Ristin aalgij tállâm kuovzâđ já kuuppâđ kove stuárráábin já ko sun pyereest aalgij jieš šiettâđ toos, te lâi tuđâvâš. Sun pahelij vala hivvâduv tälvipuuzâid, moh mudoi-uv forgâ luovâniččii já vala ucánjihhii uuvjâid-uv jieijâs pajalist, stelliistâlâi taid timádâssân piervâl robdáid já hutâgij piervâlân vuoiŋâstiđ. Piervâlrähtimpargo lâi lamaš liijká nuuvt korrâ hommá, et sun toos uccást ij nohháád já veikkâ lâš-uv nohádâm. Sun tuágádij kuittâg toos, ko Rissekäskee siäivuttij hirmâd sáttoin já ratânáin, jeđe iätá: ¶ 6. ¶ tábáhtum, tom, maid Hiärrá mijjân almottij. ¶  lii Etinummeer lii uáinusist puhelin alda. ¶ – Tot čurgim uážžu taan tovváá leđe táálu reekkigân! västidij Kaari áákun. Já siämmáánáál tuon loonjâ loppâčurgim-uv! ¶ - vuoigâdvuođâupseerân ¶ 1 Noomât káártán ¶ Návt maajeeldkietân lâi jieš alnees lukko, et máátkán šoddii jyehimuđušiih maŋŋaanmeh. Vistig maŋanuvvim máátkán vyelgimist puácuvuođâ keežild, tastoo monâttim ruđâidân já karttim vala vyerdiđ vuossaargâ räi. Vuossaargâ, juhâriddoost, kogo aigum värijn moonnâđ rasta, uápásmuvvim kuulmâ nisonân Ylivieskast. Sij lijjii eŋgâlâskielâ máttáátteijeeh, já sist Terttuin já Pirjoin lam vala-uv veerdiš. Pirjo lâi monâmin Kaamâsân, kost talle maŋeláá uápásmuvvim jieččân kállás Iisin. Riävtui halijdim moonâđ tuše Aanaar räi. Mottoom kirjeest, mon lijjim luuhâm, kovvejui Aanaar sämmilij uáivikaavpugin. Na maid talle saksalâš juurdâš: “Fertteeba eelliđ keččâmin, magarin toh sämmiliih riävtui nevttih, et mii juávhuid tot ubâ liigin. Euroop majemuuh indiaaneh.” Pirjo pargeldij jyehi keesi Kaamâsist kyessiviäsust, mon nommâ lii “Neljän Tuulen Tupa” . Saje lii tuođâi piivnoh Säämi turistij koskâvuođâst já tom tobdeh pyereest nuuvt syemmiliih ko olgoeennâmliih-uv. Ustevâm Pirjo lâi omâsteijee Enni Nurmi uálgis kietâ. Já sun iävtuttij: ¶ Čohčuv 1986 anarâškielâ tile lâi nuuvt heeitug, et lijjii tuše kulmâ vuálá škovlâahasii anarâškielâlii párnáá já maidnii kolgâččij toohâđ já uáli jotelávt. Nuuvtpa Kuobžâ-Saammâl Matti (Matti Morottaja) já Uccpárnáá Vuoli Ilmar (Ilmari Mattus) savâstâlškuođijn tooimâin, moh puávtáččii pyerediđ tile. Poođij mielân, et puávtáččij vuáđudiđ veikkâba mottoomlágán seervi, mii ovdedičij anarâškielâ. Lâi tiäđust, et seervi vuáđđudmân tarbâšuvvojeh kulmâ ulmuu. Nuuvtpa kuálmádin vuáđudeijeejesânin riemâi Vuoli Juhánâs Veikko (Veikko Aikio). Ko ääših lijjii čielgâseh, lâi toimâm vuáru. ¶ Sämikielâ ¶ kote mudoi-uv piäsá paijeel tuhhiittem vättee olesčuágástâhrääji, ij luhhuu sämikieltáiđusâš tiätu ¶ Caahâ já rojo siämmást hirmâdávt, amahânde seini vierrâl! ¶ Kyevti suulâin nuhhuim sementist já ferttijm lopâttiđ pargo ton piäiván. Charlie meiddei vyeijilij Grand Marais´ân, sust álgáččij itten máttááttem tobbeen já muái vuojijm Oiva pehti Pengillyn, kost peessim eelliđ riššoost. Oiva lunne elâččáim tondet, et sust lijjii kulmâ ciägu peesi, moin sátáččij finniđ njollâääiti jyelgi. Mut ko eelijm keččâmin taid, te hilgoim siämmást; ármuttes stuorrâ peesih -já maht toi madduidgin finniiččij nosturttáá pajas? Ferttee smiettâđ já uuccâđ eres saje, kost amnâsijd jyelgi- tâi njollâááitán kávná. Maŋeláhháá poođij Mary Hanf kandâinis Pengillyn. Liegâdim ehidist säävni já sávnummohheest eelijm pozzelmin tälvituurhâ pajalist. ¶ Kyele uáivist, syevđilohe vyelni láá ruopsis syevđih . Ko kyeli vuáiŋá, tot váldá njáálmán čääsi já čärvee tom suovđij čoođâ. Čääsist orroo happi sirdâšuvá talle suovđij vorrâsuonáid. Tain happituálusâš vorrâ ovdán vááimu pumppám vorrâsuonâi mield siskáluššáid. Váimu puáhtá cuákkiđ vala kyele čolliidijn-uv. Kyeleest lii meiddei čuávji já muálkkáás čuáli. Kyele monnjâuásist lii niŋálâskyeleest fiskis meinimárdu , mast láá maneseelah já oreskyeleest láá kuovgis kuopsah , mast láá šovâttemseelah . ¶ Algâaalmug kielâi uhkevuálásâšvuotâ váátá virgeomâháin positiivlâš sierânâskohtâlem, moin kielâi siäilum já uđđâ suhâpuolváid sirdâšume puáhtá turviđ. Vuáválâš kielâ- já kulttuuriäláskittemohjelm ¶ Lajla Mattsson Magga lii šoddâm 1942 Kall-nommâsii siijdâst, Jämtlandist Ruotâst, mut lii kuhháá jo aassâm Kuovdâkiäinust Taažâst. Ollâopâttâhääigi rääjist lii maadâsämikielâ ovdedem, siäiluttem já máttááttâs lamaš kuávdážist suu ámmátlaš já priivaat elimist. Lajla Mattson Magga lii kuhháá toimâm kielâsyergist já sun lii ereslasseen porgâm čaabâ- já tiätukirjálâšvuođáin, jurgâlusaiguin, máttááttâssáin. Sun lii čokkim kielâmateriaal já päikkinoomâid já meiddei adelâm olgos maadâsämikielâ sänilistoid. ¶ Sámi Duodji ry uárnee oovtâstpargoost sämitige nuorâiraddijn já Säämi kulttuurkuávdáš Sajosáin tyejisuámsurtori já –markkânijd Anarist Sajosist 12.12–13.12.2014. ¶ toimâttâh- já ruttâtuálupargoin. ¶ sijđoh: 48 ¶ 3. Tuuđhâ kove 156A já räähti luvâttâllâm tast, ¶ 10. Staatâ kalga tulkkuumijnis rähtiđ taid vuáđuprinsiipâid, moi mield meriduvvojeh toh virge ¶  + (...) ¶ – Vai nuuvt, mun ettim já lijjim ucánjihhii pettum. Ton mun kale tiettim. Nuuvtpa Pete já Jeobald lává njuškim riäŋkkunjuškom siämmáá ciijko paijeel toin komálâš vuovvijn já mottoom ääigi keččin mun poottim sust olgos, togo mast sun sissá? ¶ Laapi ortodoksâlâš servikode kirkkohiärrá Viacheslav Skopets ana nuorttâsämikielâ sajattuv nanodem ortodoksâlâš kirho tooimâst tehálâžžân. – Nuorttâsämikielâ piäluštmân tarbâšuvvojeh tooimah še kirhoost, sun iätá. ¶ Uáli njálgáht uccâ uárreš ¶ Ko lâi pááikánvyelgim äigi, Jeesus paasij Jerusalemân, vanhimijdis tieđehánnáá. Suoi jurdijn, et sun lâi máđhálij juávhu mieldi. ¶ miŋkki.....92, 105 ¶ Reeviir uáivilin lii turviđ loddepaaráid já toi ¶ Saijoos kulttuureehid jođetteijee Anne-Kirste Aikio. ¶ čuávji 167 ¶ já čääli kuuvijd seelâ oosijd. ¶ 52. Váárut rašes jieŋâid! ¶ Kielâ já identiteet ¶ Munnuu maŋa poođij čáitussajan vivlusuáittei, lávloi já tánssájijjei juávkku, mon stivrijn identtisiih jyemeheh, nisoneh kiäin nubbe aasâi Helsigist já nubbe Minnesotast. Sii čááitus lâi mielâkiddiivâš, mast sij soittii, tánssájii já lavluu tovláid syemmilijd lavluid, maid harvii innig Suomâ radiost kulágin. ¶   mááššud < máášu = malttisi < maltti 162 ¶ Keevti puoh šleđgâiskosijn virdekälden patterijd. Tain puáttee šleđgâ lii torvolâš. ¶ kárvudâttâđ mááccuh uđđâsist pajalân. ¶ 77A Kyeličerrih ¶ Sämitigge já Giellagas –instituut piejih joton kielâlávgummáttááttâs škovlimproojeekt ¶ Lijjii moonnâm motomen ohoh, nahande Irjánâš oppeet puáđistij Tuáivunjaargâst já rammuustij tállán Ábrámâžân: ¶ – Na, aaibâs pyereest, Pikkâ čielgij. Enni lii moonnâm puuvdân, já mij lep algâttâm juovlâpuuđâldmijd. Muoi Haŋkkáin rähteen juovlâsäpligijd já Hunttá ráhtá juovlâcuobbuid. ¶ 2.4 Suomâ- já sämikielâsâš ráámmátteevstâi historjást ¶ e. Mon kubduv muvrâ lâi? ¶ Muu kálgu Anja muštâlij munjin jiejâs pärnivuođâst, maht sun čokkái suuhâmstoovlist já suu äijih tast paaldâst suvâttij suu já láávlui já opâttij sunjin vuoiŋâlâš lavluid. Taid lavluid sun ain muštá. Vuoiŋâlâš lavluigijn puáhtá pyereest kalveđ Immeel sääni. ¶ Piilola *** TN.1995 Toovláš ruuvnâmeccitorppa Juttjäävri riddoost (kalga leđe vissâ Njammijävri), mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. Tom lii vuáđudâm Petteri Valle ive 1898. ¶ Pajalâskeđgi ¶ – Tehân te šadda njuolgâ äiđi, sun smietâi tutâvâžžân. ¶ U-häämist: 8 ulmui. ¶ Biodiversiteetpargojuávhust láá olášuttem toorjân ráhtám virgeomâháid já čanosjuávhuid kenigittee toimâohjelm . Toimâohjelm lii vyeimist ihán 2020 já ton olášuttem čuávuh já ovdedeh biodiversiteetpargojuávhust. Sämitigge lii uásálistâm toimâohjelm valmâštâlmân. ¶ 118 ¶ Lasetiäđuh: www.interregnord.com ja www.lapinliitto.fi . ¶ Jieškote-uv haldâšemsuorgij kooskâ kalga lasettiđ ohtsâšpargo, vâi sämmilij kielâlâš vuoigâdvuo ¶ Sun lâi jáháttellee jäämmim räi. Sun killái loopâ räi kivsádâsâid já kiärdámušâid et ličij piäluštâm mii paa vääldist. Mij kijttep tuu täst alme adalduvâst já lávlup tunjin alestâs eŋgâlijgijn já puoh posijgijn: ¶ Kävilis puáris riemnjis já ruoinâ niälgum kissá várdáástâláin mottoom šaldepellâst. ¶ skuáppu (tiivre).....30 ¶  lii eres-uv kobđoolostâšadoi verdi já loostah jäämmih čohčuv, njiecih já vuájuh poonán, kost bakteereh pieđgejeh taid. Eennâmverdi já ruottâseh kuittâg siäiluh. čääsivuálááššaddoin ovdâmerkkân nyettirääsi ( Lobelia dortmanna ) tálvástâl tagarin ko lii. ¶ 151. Syejikiäinu muuneeldváruttâsmerkkâ ¶ mon eennâmuásist vääri lii. ¶ – Murr, murr... Naa, vâi nuuvt, tunhan lah tot Puppâ. Tun koolgah tiervâttiđ muu čiivgâid. Toh šoddáin muu kuáđist tälviv. Toi mielâst lâi nuuvt suotâs, ko pessáin olgos njunniistâllâđ putes kiđđâááimu. Tobbeenhan suoi lává-uv. Puávtáh tiervâttiđ sunnuu, Puppâ! ¶ Sämitigge uárnee Säämi aalmugpeeivi juhle Aanaar Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist vástuppeeivi 6.2.2015 tme 17.00 - 19.00. Parnijd láá Saijoos šiljoost puásuivyejim, tulâstâllâm já purâdem tme 15.30 - 17.00. Sämitigge fáálá käähvi já smavvâ purâdem tme 16.00 - 17.00 Saijoos aulast. Tilálâšvuođâ puáhtá čuávvuđ meid live stream–vuolgâttâssân internetčujottâsâst: www.sogku.fi/live. ¶ Dublin ¶ Sun kaačâi olgos škoovlâst já maađij mield kuhheeb, ko ličij vaijaamgin, já ko maađij rasta vaazij violetti rapu, te sun vieggâsij toos já roovâi kávukkozâi enâmân, ige vaijaam innig čyežžiliđ. Ij nuuvt halidâmgin. Puoh lâi nuuvt suámálávt já puástud, váhá hormiš-uv. Mii tast ličij ävkkin, jis sun tääl čyežžiličij? ¶ Lasetiäđuh: Saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi ¶ I) Olof Walliesson (Vuolli, j. 1706) kaandâi, Anders (Antti, š. 1674) ja Olof (Vuolli, j. 1746) almai suhâsyergih nuhhii Aanaar uásild jo 1700-lovvoost já majemustáá 1850-lovvoost. Kuálmád kandâ Mårten (Marttin, j. 1740) uážui kulmâ kaandâ: ¶ Ante moonâi Elmeráin šiiljon, kost Elmer eemeed lâi heeŋgâstmin pihtâsijd kuškâđ – teikâ nuuvt Ante kuittâg arvâlij, et taat nissoonolmooš ferttij leđe Elmer eemeed. Tast lijjii vala ucánjihhii njuoskâ pihtâseh heeŋgâsthánnáá posâluhčâmkoori siste. ¶ – Na kalgeen! Máárjá miäđuštij. ¶ c) Moh tahheeh čielgejeh täid aašijd? ¶ Sveaeennâm 91, 92 ¶ Leccinum scabrum ¶ d) Tuuđhâ veerdij rastačuopâstuv styeredemlassáin. ¶ c. sárgái 9-11 oolâ luudijd ¶  pennud – Amahmis, Elmer eeđâi já keigij lumostis Anten rasijáá. ¶ Pasâttâsâid kalga šlajâttâllâđ ¶ 85 ¶ Jovnâ leehâi uuvsâ já lavkkij siisâ. Kivs čokkái siämmáá saajeest, kost lâi čokkám ovdil-uv. ¶ Taan tiileest, ko oovtâgin sämikielâ sárnoo kielâtáiđu ij oro lemin maailm kievrâmus, lii tuše ohtâ máhđulâšvuotâ: porgâđ oovtâst. Taat tiätá tom, et jieškote-uv kolgâččij smiettâđ jieijâs rooli anarâškielâ ovdedeijen já tom, maid eidu sun pastaččij já halijdičij porgâđ kielâ pyerrin. Valmâš myenstereh iä lah faallâđ Anarâškielâ seervist iäge must alnaangin. Ain uáinám kielâsiärváduvvâst kuárus soojijd, moh láá siämmáá stuárráh tego kraattereh. Já uáinám tom-uv, et sämikiel pargosajehkin iä lah aldagin tuárvi taan siärváduvvâst. Taas-uv kolgâččij maidnii porgâđ. Taam čälidijn vuordâččâm, et kirkko aalgât jieijâs kielâstrategia rähtim, já vuárdám, et meiddei taat pyereed sämikielâi tile já kevttim ohtsâškoddeest. Eidu tääl ilodâm tast, et kielâ lii ovdánâm muáddi läävhi: Sämitigge lii finnim anarâškielâ kielâpargee já jurgâleijee, já Giellagas-instituutin lii puáttám ollâopâttâhmáttáátteijee. ¶ suájáiguin toh pyehtih sodâstâllâđ piegâ ¶ 1. Njomâtteijeeh lihâdeh enâmist táválávt neljijn juolgijn. Njomâtteijein láá soksâmeh, moh išedeh ellee toollâđ ruummâšliegâsvuođâs stäđisin. Njomâtteijei šohânâs ovdán niŋálâs kuáhtust, já niŋášlâs meiddei njoomât čiivgâid. ¶ SUOM ¶ Astoääigi aassâmviäsuh Suomâst ¶ kielâ tärhisteijee: Matti Morottaja ¶ Keitele 64 ¶ Šlajâtubdâmsijđo ¶ 86B Taatelpalmu lii kuovđâ tehálumos viljâlemšaddo. ¶ - Tave-enâmij sämmiliih láá ovdâmerkkâ maailm eres algâaalmugáid, ko sij ovdedeh uđđâ maallijd algâaamugij vuoigâdvuođâi turviimân. ¶ Kielâpiervâl lii vuálá škovlâahasijd kielâucceeblovo tâi algâaalmug párnáid uáivildum peivitipšosaje, mast lii viggâmuš sirdeđ uhkevuálásâš kielâ párnáid sárnumáin sijjâm tom ubâ ääigi aalgâ rääjist, veikkâ sij iä iberdiččiigin kielâ kielâpiervâlân puáđidijn. Kielâpiervâlist kevttih kielâlávgumvuáháduv. Lii čielgâm, et kielâpiervâltoimâ lii šiev vyehi uhkevuálásâš kielâi iäláskittemviggâmušâin. Kielâpiervâlpargeeh sárnuh tuše sämikielâ, iäge sij jurgâl sárnumijdis suomâkielân ubâ aalgâstkin, ko párnááh iä vala ibbeerd sii. Pargeeh tuárjuh kielâ oppâm aicâlmistmáin sárnumis lihâstuvâiguin, saanij tiäduttâsâiguin, kuvijguin, tiŋgâiguin, lauvluiguin já lihâstâsâiguin. Meid pargeeh sárnuh koskânis tuše kielâpiervâlkielâ. Ko passiivlâš kielâtááiđu ovdán, ruokâsmuvá páárnáš kuuloold aktiivlâš kielâ kevttimân. Pargeeh tipteh párnáá oppâđ kielâ aaibâs ráávhust. Párnái koskâsâš kielân lii távjá suomâkielâ. Hástusin liiuv finniđ párnáid sárnuđ meid koskânis sämikielân. 3.3. Sämikielâ oppâm ohtsiih ulmeh ¶ Seutulast mun lävkkejim oppeet Super Caravelle -kirdemmašinân, taantovváá syemmilâš ovtâstus AERO OY vuájánân já kirdim toin Ruávinjaargân, kost lonottistim Avelân mannee DC-3:žân, mast lijjii tuše kyehti moottor. Avelist njuškejim postâauton já vyejestim njuolgist uábbân Ailâ-Váábu luusâ Ucjuuhân. Loostah lijjii soovijn kočâdâm jo áigáá já vuossâmuu ääinig ađai muottuu-uv lâi jo myetistâm enâmân. Orom muštemin, et Tiänust kuulgâi meid suosâ. Sáámán lâi puáttám čohčâ. Lijjim lamaš paijeel ihepele keesist, sehe pakkâ ááimust já nuuvtpa Ucjuv čohčâšoŋŋâ tubdui viehâ ruávisin. Monnii suujâst puáđistij mielân, et jis kiinii ličij munjin ihe tassaaš ennustâm, et jiem kulâččii puáttee keesi kievâ jienâ ollágin, te liččim kale suorgânâm já mielân liččii tiäđust-uv puáttám tiätulágáneh jurduuh já ubâ Kypros mätki lâi sättiđ pääcciđ tovâhánnáá. Liihân taggaar eđâldâh ulmuu teikkâ ellee kuáttá, jis ton eellimäigi lii nuhâmin, et: “tiet ij tääiđi innig kuullâđ kievâ jienâ” . Jiem lam peljittum já lijjim meiddei elimin-uv, veikkâ kievâ jiem moonnâm keesi lamaš kuullâmgin. Kyprosist iä lamaš kievah kuittâg keessiv já amal toh iä eres aaigij ubâ kuuhâkin. Pestiluámu lâi kuittâg álgám. ¶ Ohoh monnii já muoi Paavoin vyejestáim ain oholoopâi pááikán já eres kaandah tiäđust-uv muštii ramâččâttâđ, maht sij lijjii tom puudâ Takkus fáárust jottáám čuhčápiivdost já koddám veikkâ mon maŋgâ čuuvčá. Reino, Paavo já mun-uv liččijm halijdâm čuhčápiivdon, mut ko mij táválávt ain vyejestijm pááikán oholoppáid, tot ij lamaš Kaamâsist máhđulâš - pääihist kale. Motomij oholoopâi lâi uáináh Juhháán-Uulá-uv pääihist já eelijm viljâinân Piergiväärist peciloddepiivdost. Tessu vyevis mield umástij tiäđust-uv iänááš uárreid, mut jis tiäivásij čuhčá tâi kuáppil kirdeliđ enâmist já seivittiđ alda, te talle Tessu-uv uumáástškuođij tom, ađai mestâ olvoškuođij já njuškoškuođij muorâ vuástá. Tast lâi taggaar paas vyehi, et njuškij muorâ vuástá nuuvt ollâgâsân ko ulâttij já vuálus puáđidijn koozah tiäđust-uv ruokkii pecipáárhu. Härvis lodde tom kierdâi já vala häärvib peesâi viljâm pavkkâliđ. ¶ Mii lâi koskâtiijmij kielâ? ¶ Ive 2011 adelum ¶ merâšoŋŋâduv kuávlun ¶ Nuorâirääđi blogi ¶ kieđâvuššâm: kj. Matt. 1:22, s. 86). Spiekâstmist huolâhánnáá jurgâlus lii puustâvlâš jurgâlus sehe luándulâš já idiomaatlâš kielâ. Tot västid GNT teevstâ ¶ Liččim vaarâ västidâm sunjin, et: ¶ b. Merkkii kován stuorrâ maaijuv kukkoduv já tiädu. ¶ 37. Oppuuh pivdeh iho. . . . . . . . . . . . . . . . . 111 ¶ oovdânpuohtum čaasij njomâtteijee. ¶ 5. a. Ivnii Niili juhâleve sárgusân čääsi čuovjâdin, piälduid ruánáán já äävi fiskâdin. ¶ – Ko tuu ij kihheen tollii pääihistken. ¶ - Tarbâšah-uv tun tohon maidnii? enni koijâdij. ¶ Taažâ ¶ 15.8. Säämi liipu tuhhiittempeivi ¶ Spesiaalâšum tiätu ravâdân keeppid šlaajâi ¶ a. Pyehtih-uv tuu päikkikuáclust leđe kuumpih? ¶ Projeekttoorjâ 2015 ¶ Juáháš puáhtá jieijâs uásild huolâttiđ sunjin tehá- ¶ Rapu jorgáldâskiärdu ¶ Kyeleh kiäsáduveh, ko salttiih vuoššâmsááltán. Piejah ucceeb säälti ko táválijd sälttikuolijd. Kiđđâááimust ko ucánjii lieggân, te mottoom oho keččin toh kyeleh kiäsáduveh. ¶ Veikkâ škovlâäigi lâi muu mielâst liijgás-uv kukke, te jiem kuittâg kiergânâm oppâđ tärkkilävt tiettiđ tiei kyevti vuossâmuu sääni merhâšume. Oroi, et muorâst já purâmist tast ličij saahâ. Jiem liijká väividâm uáiván tiei sanij keežild tađe eenâb, muidego lavlum: ¶ - Kiän kussâsun lii mii šiljoost? ¶ Säämi jiešmeridemvuoigâdvuotâ KP-sopâmuš, 1 artikla 1. Puohâin aalmugijn lii jiešmeridemvuoigâdvuotâ. Taan vuoigâdvuođâ vuáđuld toh merideh rijjâ poolitlâš vuáháduumees já hárjutteh rijjâ jieijâs ekonomâlâš, sosiaallâš já čuovviittâslâš tile ovdedem. 2. Aalmugeh pyehtih rijjâ kevttiđ luánduriggoduvâidis já -varijdis jieijâs uáiviláid, jis tot ij vahâgit ohtsii hiäđu prinsiipân vuáđuduvvee aalmugijkoskâsâš ekonomâlâš oovtâstpargo já aalmugijkoskâsâš vuoigâdvuođâ kenigâsvuođâid. Moonnân tábáhtusâst aalmugist ij uážu rievediđ ton jieijâs eellimiävtuid. 3. Puohah taan almossopâmuš sopâmušstaatah já toh staatah, moi ovdâsvástádâsâst lii jiešmeridemvuoigâdvuođâttes kuávlui já huolâttâshaldâttâhkuávlui haldâttâh, kalgeh ovdediđ jiešmeridemvuoigâdvuođâ olášuttem já kunnijâttiđ taam vuoigâdvuođâ Ovtâstum Aalmugij vuáđukirje miärádâsâi mield. ¶ OA olmoošvuoigâdvuotkomitea ¶ jieŋâkuobžâ kozzâsäplig skierri ¶ Säämi sierâdmeh vuáđuduveh iänááš luándun já iäláttâssáid. Luándust finnee ideaid, movtijdittem já amnâsijd sieráid. Sierâdmeh heiviittuvvojeh iveaigijd já távjá toh spejâlisteh-uv rävisulmui paargon kullee tooimâid. Sierâdem lii kreatiivlâšvuođâ vuáđu. Lihâdem lii páárnážân luándulâš vyehi uápásmuđ olssis, eres ulmuid já pirrâsân. Šoddâmpiirâs já piäiválâš tooimah kolgâččii adeliđ páárnážân máhđulâšvuotâ maaŋgâpiälásâš luándust liihâdmân. Lihâdem naanood párnáá tiäđulâšvuođâ alnestis já oppâmist tarbâšum tááiđuid . Páárnáš taarbâš piäiválávt ucemustáá kyehti tiijme virkkuus lihâdem. Motoriseh vuáđutááiđuh láá väzzim, kaččâm, njuškim, leggistem, kiddâväldim, čiehčâm sehe časkem. Lihâdem- já sierâdemtilálâšvuođâin piäsá páárnáš luándulávt hárjuttâllâđ sosiaallâš tááiđuid. Jieijâs rummâš hammim taha vuáđu rummâškove já mietimilâlâš ovdánem uáinun alnestis . ¶ Kivkked Kasper lâi kukken maađij alne. Sun ij jurdâččâm tukkirekkaid ige muotâavra ige jietânâs kuosâidgin, moh čomestii suu pääihi pirrâ. Kuosah lijjii maŋgâčyet ihheed puáráseh já eeči eeđâi, et toh lijjii uáinám puoh. “Tiäđáččimba siämmáá ennuu ko tuot muorâ” , eeči sárnudij. Tääl kuosah oinii tom-uv, et Mäkelä Kasper kaaidâi päihistis. ¶ – Tiervâ. Puppâ! Tääl muoi pivdeen tuu! Muoi tuáppejeen tuu kiddâ já čuolâsteen panijgjn tuu čevelijnán! ¶  Konjunktioh Konjunktioh 2. Mii toovvât paanij ráigánem? ¶ Martti Haavio tihtâ. Kirjeest Martti Haavio, ¶ NJUÁMMILSIER ¶ K uobârmeeci päihittemeh 79 ¶ Elias Lönnrot: Ueber den Enare-Lappischen Dialekt (1854). Kirjeest lii verbâi já nominij sujâttem já kielâčáittuseh sehe sänilisto. ¶ Natura 2000 -viärmádâhân jurdâččum kuávluin luánduárvui suojâlem olášuttoo táválávt luándusuojâlemlaavâ vuovijgijn, moin lii čielgiittâs maŋeláá saajeest 4. ¶ Ränisrástágáá njaajâst já suoinijn rahtum piervâl lii távjá peesi, kuosâ, tâi suávi uáksisyereest. Niŋálâs láálá moonijd muáddi oho, já ko uđâgááh láá cuovkkim korâidis, te vanhimeh piemmâv taid vistig piervâlist ja tast maŋa vala piervâl ulguubeln. ¶ Nuorâirääđi lii ohtâ sämitige lävdikuudijn, moos kuleh 5 eidusii jeessân já sii persovnliih värijesâneh sehe 5 äššitobdeejeessân. Eidusiih jesâneh já värijesâneh láá 18-25-ihásiih já äššitobdeejesâneh 15-17-ihásiih. Nuorâirääđi toimâsuárgán kuleh puoh säminuorâid já säminuorâi eellimtile kyeskee ääših. ¶ Klemetti Näkkäläjärven puhe artikla 8(j)-loppuseminaarissa ¶   tälvioijâgâs 26 ¶ kielâlâš virgeomâhâštieđettem. ¶ Cuábui lâi kal ton mielâst, et Máárjá kolgâččij kiinii eelliđ keččâmin. Jieš Hanssâ ij čaahâm vázáttâhân, mii moonâi Máárjá pááikán. Nuuvtpa Saammâl vuolgij, illá mielâi. Sun ij halidâm uáiniđ tom čapis mááđu. Mutâ jos Máárjást ličij miinii eeđijd, te kiinii kolgâččij suu išediđ. ¶ Liisá ko pajanij suájáidis oolâ, te suu njunán poođij hirmâd njaalgâ haajâ. Tot lâi purrâmuš haajâ. Tommit sun tast iäruttij, et purâtteijee tot ličij. Haajâ lâi nuuvt njaalgâ, et Liisá ij puáhtám leđe kirdehánnáá haajâ vuást. Ij sun val liččii kukken muorâst. Mut kost kulij tot haajâ poođij? Liisá ij pastam tärhistiđ háisoo já sun kirdâččij pirâs-pirâs. ¶ tááhust kuábáš-uv häämi suápá iäge toin lah iäruh merhâšume tááhust. Kuohtuuh lává ¶ pyehčee ¶ Ton puudâ lijjii jo naabureh-uv puáttám imâštâllâđ tom uáinus. ¶ “Lii tehálâs et staatârääđi adelij noonâ torjuu ILO 169-sopâmuš ratifisistemprooseess juátkimân já haldâttâsohjelm sämmilâškirjimij olášuttem. Ohtsâspargo muttoo älkebin, ko staatârääđi rähtee sämmilâšašij ministerjuávhu. Ministerjuávhu vuáđudem meerhâš meiddei tom, ete staatârääđi ana sämmilâskirjimij olášuttem čuuvtij tehálâžžân” Näkkäläjärvi tiädut. ¶ Fáksâ 010~345 1454 ¶ Mottoom riges almaa nommâ lâi Joovsep, já sun lâi meddâl Arimatia kaavpugist. Sun lâi rääđi jeessân. Sust lâi syele šoddâm Jeesus uáppee. ¶ Jiešárvuštâllâm ¶   Talle Immeel eeđâi Elian: ”Moonâ Sarpat kaavpugân. Tobbeen lii mottoom nissoon, kote addel tunjin purrâmâš.” ¶ Uđđâ Testament ¶ Häŋkselláássáš TII.1963 Ulgânjaargâ já Kolesluovtâ alda, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ 1. Annukka Hirvasvuopio-Laiti (Hirvas-Niillasa Heaikka Annukka) ¶ Kielâpiervâl lii Avveel markkânist, čujottâsâst Sairaalantie 12. Aldapirrâsist láá eres kerditááluh. Juuhâ lii s. 100 meetter keččin. Táálu šiiljon ij uažu vyeijiđ autoin, parkkisaje lii olgoláá. Sairaalaluodâst lii keppâjotolâhkiäinu, mutâ šiljoluodâst ij lah. ¶   16. Suillus grevillei – Lehtikuusentatti – Lostâkuosâtatti U ¶ pajerešmi, -reešmi = yläpaula ¶ 4. Jurgâl keeđgijd ¶ Kulmâ hárjuttâllee saje uuccâmnáál Sämitige čäälli mkoddeest Sajosist Anarist ¶  teikâ  + 7. Tuuđhâ oppâkirje kove 87A já teevstâ. ¶ Ucceeblohováldálâš ( tavesämi-,aanaarsämi- ja nuorttâsämikielân) ¶   uccâčäciluttihâš.....35 ¶ Matti Palosaari ¶ – Ju-huu! sun tiervâttij indiaanijd. – Tij taaiđijd vyeittiđ taan tove, hovdâ. ¶ Meccihaldâttâs / meccitoimâ Nuorttâ-Lappi ¶ Rotaatio juurâi ubâ paje já vuossâmuš juávkku Suomân vyelgein lâi moonnâm jo peiviv. Mii lâim nubbe juávkku ađai “Leko II” , tegu mii komennuspápárist luuvâi. Lâim puohnâssân loves já mii hovdâ Ovdâskoddekomppania peeleest lâi pajekersant Martti Saarinen já suu värihovdâ pajekersant Henrik Söderswek, almai kiäin oovtâst feerijm tobbeen turkkilâš sombákujast. Suái meid láin kyeđimin “Rähisvuođâ suolluu” já monâmin Suomân. Ko puoh seremoniah lijjii lappâd, te korŋijm pel oovtâ suulâin Bedford-kyermauto lava oolâ, mii tuálvuččij mii Nicosia kirdemkiädán. ¶ Jeesus maacâi sunnuin Nasaretin já tottâlij sunnuu jyehi ääšist. ¶ »Mun kale jiem sääti täid purrâđ». ¶ XIX ¶ << Alkuun ¶   - Orom Poccuuh käärdist ¶ Mun kal kuorâm madâräijihâm ¶ – Na mast tom maka tiätá, mon kukkosâš te lii tot mudágis kukkosâš pittá? Assaaskuolgâ ain epidij. ¶ 2a säärgis ađai čálástâh maajeeld (vyeleeld) ¶ Gabriel 135-136 ¶ c. Mon kobdodâhpirrâduv aldasijn lii Jakarta? ¶ “Čohčâhân lii tego tälvi!” Piia tuikkod. “Olgon lii väivi!” Pelle nimmâruš. Pepi-uv lii ton uáivilist, et ij olgon lah hitruu tááijuđ. Lii njuoskâs, koolmâs já ahheev. ¶ Ko táálu lâi salvum laasâi räi, lâi Áábrâm savváid puáttâm tallaš lensman, kote lâi faallâm staatâ iše 500 märkkid toin iävttoin, et Áábrâm váldá ijjâkuosijd vuástá. Lensman lâi vala tarkkum tuve viistijd já meridâm nuuvt, et káámmâr, mast uasi lâi lyeddejum viäskárin, styereduuččij nuuvt, et koskâseini valduuččij alfáárug meddâl. Tot ličij nubbe iähtu staatâ išeruuđâ finniimân. Nuuvt tevdâšuvvii komserjâs asâttâm iävtuh, ko laasâst rahtui uksâ já uuvsâst laasâ. ¶ – Na maht jis tiilááh talle taaksi? ¶ tuvah vuolgâttuvvojii ohtsis 84 suomâkielâlâš pittád já lasseen jyehi kieldân toimâttuvvojii sämikie ¶ 4. Purrâmâš sirdâšuvá uccâ meripitážin láágán . Lopâlâš purrâmâšsuddâdem tábáhtuvá tobbeen. Láágán vuáčuh maaŋgâlágáneh purrâmâšsuddâdemkolgoseh. Toh pieđgejeh raavâd siemin čalmažin, moh njommâseh vorrâsuonáid. Vorrâ joođeet raavâdčalmaid ruummâš jyehi seelâ kiävtun. ¶ mađhâšeijeid ¶ 1990-lovo loopâst já 2000-lovo aalgâst oinim Antero vala maŋgii Anarist já mottoon sääni-uv lonottistáim ain, ko teivâdáim. Sun aasâi Čevetjäävri maađijpellâst Eedu Raansu (Frans Viekonelo) pääihist váhá ovdâskulij, kost sust lâi uccâ tuuvááš, hiivsig já siemin ááitáš. Must lâi aaigâ eelliđ motomin suu kolliistâlmin, mut jiem kiergânâm. Sun jaamij páikkásis Kaamâsân motomij iivijd tassaaš, mut jäämmimive jiem innig mušte. Anterolágáneh ulmuuh uážuččii leđe mailmist eenâb-uv. ¶ iänááš ton tábáhtusâst, et tot spiekâst mahtnii merhâšume tááhust. Čielgâ tábáhtusâin ¶ 6. Mii lii nuorttiimus Euroop väldikodde? ¶ Váábu-Mat Uulâ Avni ¶  sun Mietâmiäđušijneh ( Anthophila ) kuleh čuággoi ( Hymenoptera ) laahkon já kuleh mietâčuággoi pajehiäimun ( Apoidea ). Juávhu tobdosumos šlaajâ lii kärdimietâmiäđušijn – tarhamehiläinen ( Apis mellifera ). Tot iälust tuákist já tiättoo Suomâst tuše kärdejum häämist. Táválumoseh Suomâst kärdejum šlaajah láá italialâš , krainilâš já buckfast . Buckfast lii ulmuu ovdedem mietâmiäđušijnšlaajâ, mon algâalgâlávt jáludij Uarji-Englandist Buckfast luostarist muŋkki Viljâ Adam (algâalgâlávt Adam Kehrle) mottoos mield: nuuvt ennuv mieđâ ko máhđulâš nuuvt uccâ pargoin ko máhđulâš. Iänááš mietâmiäđušijnšlaajah iä kuittâg vuáđđud ohtsâškode pic mákkojeh ohtuunis. Mietâmiäđušijnist lii mirkkânáálu já jis mietâmiäđušijn kárttá pääččiđ ulmuu, te ton säggi luovvân mietâmiäđušijn poođâst já tarvan ulmuu liiškán. Talle mietâmiäđušijn jáámá. ¶ Edvard Wilhelm Borg šoodâi Pasejuuvâst (Pyhäjoki) 6.1.1830, čaalij pajeuáppen 21.4.1851 já vihkui pappân Kuopiost 14.12.1853. Sun poođij Anarân 2.4.1856 hoittáđ Aanaar kappallâš koskâpaje särnideijee virge, nomâttui Aanaar kappallâžân 3.4.1857 já čođâlditij pastor tutkos 17.3.1858. Kappallâš virge lasseen sun hoittái Uccjuv kirkkohiärá sajasâšvuođâ, jeđe sirdâšui Uccjuuvâ kirkkohiärrán 2.2.1860. Uccjuuhân moonnâm maŋa sun tobbeenläddingis hoittái Aanaar kappallâš sajasâšvuođâ ive 1967 aalgâ räi, mon maŋa sun jieijâs ucâmuš maŋa peesâi Raahe Saloisten servikode sajasâškirkkohiärrán, nomâttui tobbeen ive 1868 kirkkohiärá viirgán, jeđe vala ruaváást viirgán Pieksämäki servikoddeest 1873. Sun tooimâi meiddei Aanaar – Uccjuuvâ virgálâš puákutteijen 29.4.1856 – 1.1.1867 koskâsâš ääigi. E.W. Borg lâi ton-uv tááhust merhâšittee olmooš, et sun lâi vuossâmuš olmooš maailmist, kote čođâlditij anarâškielâ tutkos já finnij tuođâštus 20.2.1858 aanaarkielâ tááiđust professor Elias Lönnrotist. Siämmáálágán tuođâštus sun finnij meiddei orjâlâškielâ tááiđust 4.9.1860. Ereslasseen sun raahtij vistetavlu (Avdâgâsvuođâ oppâ) mii teddilui Helsigist 1857. Tien tavlust ij lah tađe eenâb tiätu. Täst uáinip, et E.W. Borg lâi Säämist 11 ihheed, mon äigin sun kiergânij rähtiđ “Anar sämi kiela Aapis kirje” , mast láá siijđoh 93 já mii toolâi sistestis meiddei doktor Martti Lutherus “Ucca Katkismus” . Kirje teddilui Oulust 1859 já ton rähtimist sust lâi iššeen já kielâmiäštárin Heikki Mattus (Jormo-Hendrih, 1838 – 1926). “Aapis kirje” lii nubben puárásumos anarâškielâlâš olgosadaldâh já nuuvtko uáinip, te čäällimvyehi ij lah čuuvtijgin muttum pelnub čyeđe ive äigin. Já návt E.W. Borg čáálá algâsanijnis ive 1857: ¶ 7. Kiišton puáhtá uásálistiđ enâbáin-uv ko ovttáin iävtuttâssáin já taid puáhtá vuolgâttiđ siämmáá kirjekooverttâst. ¶ Oppâmateriaal ¶ áŋálâh ¶ c) Nommâiävtuttâsâid kalga agâstâllâđ. ¶  Identiteetpredikatiiv: Suu 1. 2. 3. ¶ Uáivikaavpug: Bratislava ¶ Pottááskyelipasamuš ¶ Juuso Per Oula ¶  käälliđ Aldemuu rähistem pákkum kuáská nuuvt ohtâgâs ko siärváduv. Ko esiväldi piälušt taid, kiäi eellim tâi pyereestvaijeem lii aštum, tot oovded rähisvuođâ olášume ohtsâškoddeest. Ohtsii pyere tiet esiväldi puáhtá kevttiđ meid paguttemvuovijd viehâvääldi levânem estimân. ¶ Fiskisluobbâsk kukká lii fiskâd. Ko kukká kolná, te sajan päccee heeđâlm sulâstit šave turbe. Fiskisluobbâsk stuorrâ timmâ loosah já lostâsolgeh kierdih pyereest stuárráb-uv párustem. ¶ Puáđupohe = Patoniva ¶ Taan ivvááš Kielâtaho-palhâšume lii valmâštâm nuorttâlâš Aune Mettäpuro Čevetjäävrist. Palhâšume lii tyeiji, ciägusärgimuorâiguin rahtum ärbivuáválâš nuorttâlâšráánu. ¶  / Roovvâdmáánu ¶ 12.11. 09.00 – 15.30 6,5 h Čuákkimpeivi Matti Morottajain Jormokuoškâst, mast kieđâvuššojii Matti Morottaja ráhtim huksimsäänih, muusiksäänih, pissosäänih, puásuituálusäänih, rävdeesäänih já škovlâsäänih. ¶ 6. Mii lii Suomâ sämikuávlu stuárráámus jävri? ¶ 18 KYPROS ¶ Kooveest Anna-Katariina Feodoroff. ¶ 35 artikla ¶ Kooveest (čiž) nuorttâsämikielâlâš kirkkolaavlâjuávkku sämitige lekkâm juhleimmeelpalvâlusâst Ucjuuvâst kiđđuv 2008. Nube kooveest (uálg) Kuáláduv sämmilâš Nina Afanasjeva, kiäst lii nuorttâlâšnissoon kappeer. Umogáást lii pajalist tiänulâš mááccuh. Koveh Ulla Isotalo. ¶ Párnáá kielâoppâm tááhust lii tehálâš, et peerâ, suuhâ já siärvádâh láá mietimielâliih kielâ oppâmân já tuárjuh tom aktiivlávt. ¶ Inka Sarre pasa kááhu ráptukeeđgi alne. Anarâšah sirduuškuottii tupeässen 1700-lovo loopâst. Väinö Auer 1918. ¶ Kooveest váiluh luvâttuv uáppee Anne Olli sehe stivrejeijeeh Marjaana Aikio já Teija Sonkkila. Čuovâkove: Anni Näkkäläjärvi. ¶ Ferttijm oppeet káhvástâllâđ já hundâruššâđ, maid porgâččáim. Riämnjáviälppást maksuuččij koddemruttâ ušom 20 märkkid/vielpis já piäjust liččii aainâs muáddi viälppá vala já kiitiätá cijkkoriemnjis še. Lâi čielgâ äšši, et nube roge iän vajaččii innig aainâs kuáivuiguin kuáivuđ. Nuuvtpa meridáim vyelgiđ elâččiđ Holber Aasluv tuuveest Sevžjäävrist, kost Nuuvdi Kaabi ličij rähtimin pajekeerdi portháid, ko väzzimmätkigin ij liččii meendu kukke. Tobbeen vaarâ kavnuuččij ryevdikaŋgâ, moin ličij älkkeb justeđ vala oovtâ roge enâmân. Tađe ovdil toppáim vala piäjunjäälmi já koivum roge, jeđe väzziláim Puornâvääri paijeel. ¶ Vuossâmuu čuákkimân uásálistii čyeđeverd ulmuuh já sij pottii Ruotâst já Taažâst, ige historjállâš čuákkim vala uáivildâm merikoskâsijd já väldikode raajijd rastaldittee sämmilâš ovtâspargo älgim. Liijká ton merhâšume lâi styeres: Vuáđu puáttee paargon lâi laaččum, já sämmilij ohtsâš čokkânem huámášui. Kiäččoo, et sämmilij poolitlâš tiäđulâšvuotâ koccái eidu talle. ¶ já čiäppát váimusuonâst. ¶ Taan siämmáá ohtâvuođâst sáttojim koijâdiđ, mon ennuv Ailâ-Maarit lâi kuárrum máccuhijd elimis ääigi. Ailâ-Maarit ij jieškin tom aaibâs pyereest muštám pic várugávt arvâlij, et suu kuárrum máccuheh sattii leđe paijeel 600 verd. Mauri lâi meiddei koijâdâm taam siämmáá ääši. Sáttá leđe, et máccuheh láá vala-uv eenâb. Toos lasseen puátih tiäđust-uv vala suu eres kietâtyejeh: kapereh, peeskah, sovskammuuh, čässiheh, kamâspidoh, kistuuh, vuodduuh, sämivaacah, suháh já tikkureh. ¶ Kiđđuv 1886 Syemmilâš-ugrilâš Seervi ovdâalmai O. Donner hokâttâlâi Aukusti Valdemar Koskimies (oovdiš Forsman) vyelgiđ Anarân tutkâđ já pajasčäälliđ anarâškielâ, mos Koskimies mieđâi. Suu mieldi vuolgijn maister K. Cannel já pajeuáppee G. Stenvik (maŋeláá Kivistö). Kesimáánu 11. peeivi sii pajanii Vaasast taampân já purjâstii Ruotân, kost ain Sundsval já Östersund pehti Taažâ Truándimân. Tobbeen mätki ovdánij tamppáin Taažâ Čäcsuollui, kost kesimáánu 26. peeivi sii purjâstii Varjâvuonâ rasta Puáđgááid, jeđe ain Njiävđámân. Tobbeen sij vazzii Čuolisjäävri kiäčán, kost pessii kärbissáttoin Aanaar pappâlân. Tobbeen Koskimies orostâlâččij Anarist oromis ääigi. ¶ Čuánnjái lasseen áŋálâh lâi tot tovláá kiđđâlodásteijee kuálmád miellâsâš saalâs masa jo ton-uv tááhust, et tot ij lamaš aldagin nuuvt iirâs tegu kuulnâs já njurgoi. Áŋáluvah almostuveh Sáámán masaba tállân, ko riddomuáluseh lekkâsškyeteh ađai majemustáá vyesimáánust. Táválávt toh láá Aanaarjäävri kuávlust čoođâvärrejeijeeh, ko toi mittomeeri lii tuodârjávrááh já ollâpolssâladduužih, moi riddoid toh pessejeh. Iänááš uási Säämist tiättojeijee áŋáluvah juátkih kuittâg määđhis Tave-Ruošâ tundrakuávloid já meririddokuávloid pessiđ. Säämist pessejeijee áŋálâhnääli lii čuuvtij uccom 1930-lovo rääjist, mut ain tot lii kuittâg lemin. Áŋálâh lii luokittâllum hiäjusmum šlaaijân , mut tom liijká uážžu pääččiđ čohčâmáánu aalgâst skammâmáánu loopân. ¶ – Te pottii luámáneh, kálgu! iššeed rammuustij ko luoštij kárbá riidon. ¶ 4 Noomât šahenaavit ässeid (A-C) já soojijd d-f. ¶ Ko kiihâmäigi lii moonnâm lappâd, te orráás ivne-uv álgá kuuloold rievdâd toho niŋálâs iivne kulij já loppâkeesist snartâltuákist ij innig iärutkin orásijd já niŋálâsâid siämmáá pyereest, ko kiđđuv. Meiddei kirdemtáásán ovdánâm uđâgááh láá siämmáá ivnásiih, ko rävis lodeh-uv. Snarttâleh algâtteh čohčâvarrim siämmáá ääigi, ko eres-uv vuonjâšlodeh já roovvâdmáánu loopân toh láá juo vuálgâm aainâs tääbbin Säämiist ja farrim lieggâsub enâmáid Viestâr-Euroopân. Oppeet, ko uđđâ kiđđâ puátá, te snarttâleh-uv almostuveh teehi tiego cuáŋui-, tâi vyesimáánust já algâtteh kiihâm. ¶ Já sijjân mun toškum kieđâid. ¶ Vale ij addii maiden suu saavâin. Sun juurdâš et vaarâ sun-uv kolgâččij maidnii ettâđ, jispa tot haaliid tiettiđ kii sun lii. Sun iätá noomâs: ¶ Oppuukeđgluohtâ MM.1972 Juullâmjäävri Oppuukeđgnjargâ T. ¶ Tuušijd ij eeči lode lučomijd tuikkodâm. Tot lâi nuuvt čeppi luččiđ, et ij tuotâgin. Jis tom sattui toppiđ suájái pehti tyehinkulij taggaar olmooš, kiäm tot ij tubdâm, teikkâ ij lijkkum toos, te tot tállân luččij pusseerovdii vielgâdin. Mun kale puohtim väldiđ tom kieđâidân kooskân kuás peri, ige tot luččim, mut jis tom poorgâi vieres olmooš, te kale tállân lodde merkkij vielgis maaláin. ¶ “Puáđi teehin! Adelist mun keejâm tuu peeljijd.” ¶ äigi, kuás elleeh kärttih vajâldiđ ¶ –~Paje-Lannekááđu puáris ääitist láá puohlágáneh skuotah. Kal tobbeen vissâsávt miinii kávnoo, eeđâi Piäkká. ¶  máátáh 3. Cokkit laampu. ¶ Lekkâmtilálâšvuođâ maŋa eehid jotkui konserttáin Saijoos auditoriost. Konsert algâttáin arktâlâs folkmuusik čuojâtteijee Niillas Holmberg & Roope Mäenpää, kiäi maŋa lyeve oolâ poođijn jyeigeeh Taažâ peln; Johan Anders Baer já Iŋgor Ántte Áilu Gaup (Áilloš). Eehid olâttâs kullui, ko Áilloš juoigâi tilálâšvuođâ várás rahtum Petteri Laaiti juáigus. Olmoošjuávkku pajanij čuážžud čäittiđ mielâstumvuođâ juáigusân. Tábáhtusâst lijjii vááijuv 200 olmožid. ¶ Kirje tâi ton uási digitaallâš ¶ spesiaalâšummyenster miäldásii tutkâm- já innovaatiostrategia läjidem puoh kuávloid, ¶ 18 NUORTTÂMEER IÄLÁNEH HÄMMEJEH ¶  resursseh Kulttuurtorjui uuccâm ¶ 4. Uđâgááh pivdeh siemin čäcielleežijd. ¶ 2448,54 – 2505,49 eurod/mp). ¶ stuorrâlodde.....74, 75, 79, 84 ¶ Pyereest meidum kamuvsuoinijd kalga čuolmâstiđ vala uđđâsist já heŋgâstiđ kuškâđ. Kuškum kamuvsuoinijd puáhtá siäiluttiđ jo-uv koške, čuásis saajeest hurstâseehâin teikâ puunnjâđ já kiessâđ vierrân já siäiluttiđ vierâst. Vierâst teikâ hurstâseehâst lii älkkee väldiđ kamuvsuoinijd suoinim várás. Iäljáris Maati iššijn ááhust láá kal taan täälvi-uv valjeest kamuvsyeinih já sun puáhtá suoiniđ Mattijn maaŋgâid sovskammuid já čässihijd. ¶ kuávdášlâš sämikuávlu ulguupiäláá virgeomâháin, kiäid säämi kielâlaahâ kuáská. Ive 2004 šoodâi ¶  ceelhâtiijpâ Saavâjođetteijeekištoost nubben pááccám Tiina Sanila-Aikio tuáivu, et ovdebáá vaaljâpajan tijpâlâš kuovdin juáhásem ij väividiččii tääl álgám vaaljâpaje pargo. – Tuáivum tuođâi, et oovtâstpargovuoiŋâ sämitiggeest nanosmuvá, pááhud Sanila-Aikio. ¶ toimâmân puáhtá uápásmiđ nettičujottâsâin ¶ 6. ¶ 2. Sáárgu vihkosâd paldâsii tavlustuv já ¶ – Lah-uv tun talle kuálásteijee? mun koijâdim kivkked. ¶ merhâšume. Kuohtuuh jurgâleijeeh lává jurgâlâm taan veerstâ tievâslávt säänist sáánán. ¶   2.3. Suomâ Sämitige vuáđudempeivi ¶ anisherkkusieni ¶  maajeeb vuoiŋâ piili pehti. Maht oro? ¶ Korrâ fággádâllâm NHL:st ¶  tego Talle Ohtsijn árvuštâllâmpalaverijn valmâštâlloo kuuloold äššigâš jotkâpäälgis pargoelimân, škovliimân tâi eres miellâsâš molsâiähtun. Vajoidittee pargotooimâst äššigâš finnee kirjálâš pargotuođâštus já kirjálâš macâttâs pargo- já toimâvajostis sehe jotkâvuávám jieijâs paargonšoddâmtilálâšvuođâs pyereedmân. ¶ - nieidâskippáár. ¶ Säämi máttááttâskuávdáš lii áinoo áámmátlâš oppâlájádâs Suomâst, mii addel máttááttâs meid sämikielân. Ton pargon lii palvâliđ sämikuávlu já ton iäláttâseellim. ¶ J O S K I S L Á V Á R D  H ¶ President Sauli Niinistö liäkká sämitige vaaljâpaje 2012–2015 ¶  jesândem 2. tevdiđ ¶ Säämi muštâlemärbivuáhán kulá luándulávt kielâlâš olgospyehtim riggodâh, saanij valje já olgospyehtimij maaŋgâhámásâšvuotâ. Säämi muštâlus lii távjá uási maidnii muštoid, muštâččem mastnii tuođâlâš tábáhtusâst tâi nube mainâsist. Muštâlusah já mainâseh lohtâseh távjá soojijd, tábáhtussáid, ulmuid, pennuid, poccuid, jieškote-uvlágán pargoid já luándualmonáid . ¶ Taaiđâtábáhtus lâi säminuorâi já máttáátteijei tááiđui čäittim ¶ Siemin uássáá muu tutkâmušâst, mii kieđâvuš anarâš šlajânomâttâsâid, piäsá luuhâđ taan Anarâš -loostâst. ¶ Čáháligvääri = Apinavaara ¶ » Mij ooinijm Hiärá. » Mut Tye- ¶ Tiina Sanila-Aikio (väärrin Pertti Heikkuri ) ¶ Anarâškielân ¶ – Kale taan tuuveest láá kumâttusâh, ij tot post'almai lah tuušijd mainâstâm. ¶ 3. LAIĐIITTÂSSÄÄNIH ¶ Jis halijdâh kuldâliđ Mikkâl rappiimin, te puávtáh moonnâđ internetčujottâsân www.mikseri.net/amoc ¶ b. Mane nuuvt kalga toohâđ? ¶ Väldikodálâš teema lii TANSSÂ. Eromâš sämmilâš šlaaijân lii KIRJE, mon luokka tâi juávkku ráhtá oovtâst. Kirje puáhtá rähtiđ meiddei ohtuunis jis haalijd. Tot puáhtá leđe ärbivuáválâš pävirkirje, tâi tiäturáin rahtum CD-kirje, mii oovdânpuáhtoo Taaidâtábáhtusâst. Kirje stuáruduv já sijđomere puáhtá jieš meridiđ. CD-kirje rähtimist puáhtá ávhástâllâđ puohâin tekniik fijnoduvâiguin. Kirje teema lii rijjâ, mutâ fáddá kalga mahtnii lohtâsiđ Sáámán tâi sämmilâšsiärvádâhân. ¶ Uvnâšaapšah njajâpääđeest ¶ novdâvepsikyeli varsieväkala ¶ Laibâ motomin uccâ väldikodde kukken tavveen. ¶ Muonionjuuhâ D2 ¶ 10. Valje lii ulmui já ellei raavvâd ¶ Pargo álgá sopâmuš mield já pištá kiddâ 30.6.2014 räi. Projektčällee pargoid kuleh projekt piäiválâš toimâttâhpargoh, čuákkimij ornim sehe projekt ruttâtuálupargoh. Pargei puáhtá meridiđ eres-uv tooimâid, moh kuleh ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát- já reesuurskuávdáá vuáđudemprojektân. ¶ Viehâ maaŋgâ rástágâššlaajâst lii lamaš puáris nommâ. Táválumos rástágâš lii lamaš ränisrástágâš, já eidu tondiet tot lii-uv uážžum kyeddiđ suuvâ almosnoomâ. ILWB addel toos paldâlâsnommân pecirástágâš , mii vist motomijn käldein lii merhâšumes tááhust epičielgâs. Noomâi vuáhádutmist rástágâš lii kuođđum ubâ suuvâ nommân, já ränisrástágâš lii finnim tááláá noomâs orjâlâškielâ myenster mield. Kielâviälgust, mii muččâdvuođâs já mučis lávlumis tiet lii ain kiddim huámmášume, lii puáris nommâ. ILWB addel kielâviälgun noomâ lodde-äđijâš , mii Nordlingist lii lamaš leibiloddáá nommân (eres variaantih loddärrijâš já lodd-eđjigâš ). Puáris noomâs lii siäiluttâm meiddei keđgirástágâš. Veigilodde vist lii lamaš taggaar lodde, mast láá kevttum maŋgâ aalmugnoomâ: čurčurrástágâš, rotorástágâš já ijjârástágâš. Veigilodde lii muorâ- já miestâmaddui ässee, já tondiet veigiloodán máhđulávt čujottává meiddei noomah miestârástágâš já miestâmaadârástágâš , veik taah noomah lává-uv miäruštâllum ILWB:st tuše ’mottoomlágán lodden‘. Laavlârástágâžân lii motomijn käldein meiddei nommâ lávloorástágâš . ¶ Sämitigge juovij stipendijd sämikielâ uáppeid ¶ mut ovdil ko sun kiergânij ¶ 2. Amanita crocea – Oranssikärpässieni – Ooraanskiärppáákuobâr U ¶ – Jiem kale lah áigumin! Mun čuážum täst ton tááhust veik ittáá iđedân! Teik veik jo váázám maassâd. ¶ manepääni . Maaneest ovdáneijee lodeuđâgáá čuhâlis njunepäkki, moin tot cyevkkee manekoorâ. ¶ – Mut ij tot kuocâhaajâ puáđigin kiällárist! Kuáski eeđâi. Tot lii tuot muotâleeji, mii tyest lättest haajijd! ¶ Kirkkonjaargâst uárnejuvvoo meid Säämi parlamentaarlâš rääđi (SPR) tievâsčuákkim skammâmáánu 9. peeivi. Säämi parlamentaarlâš rääđi lii Tave-enâmij sämitigij oovtâstpargo-orgaan. Säämi parlamentaarlâš rääđi čuákkimpovdiimist huolât Säämi parlamentaarlâš rääđi ohtsâš stivrâ já povdim äššilistoidiskuin vuolgâttuvvoo majemustáá 2 oho ovdil čuákkim. Povdiimist kalga oovdânpyehtiđ, magareh ääših iävtuttuvvojeh kieđâvuššâmnáál čuákkimist. ¶ Áigáá tovle lâi proofeet Jesaja ettâm: ”Jienâ čuárvu ävđinenâmist: Njaskâđ kiäinu Hiärán, tassiđ sunjin pálgáid.” ¶ 4. ¶ kyeliviermi. ¶ västid GNT teevstâ dynaamisávt/funktionaallávt siämmáánáálá ko KR92. ¶ Säämi kulttuurkuávdáá nommâkišto uárnejuvvoo uđđâsist ¶ nieidân, et mondet sun käsittij jieijâs jäävrist nuuvt távjá. ¶ Talle puárásub viljâ suutâi ige halijdâm moonnâđ siisâ. Eeči poođij olgos já keččâlij hokâttâllâđ suu fáárun juuhlán. ¶ 1. Sáárgu viihkon monnii taam lovvoost mainâšum ¶ Pyeri ustevpeivi tiervâttâs 14.2. - tave-, aanaar- já nuorttâsâmikielân ¶ Kisto luptim maŋa kyermauto lava oolâ hävdidmáid uásálisteeh-uv pajanii toho, veikkâ lâi vala tälvi já puolâš. Eeni vuolgii satâččiđ iänááš uási kosseennâmlijn já čovčjávrálijn, eereeb Nuuvdi Áábrâm já Nuuvdi ááhu, kote ij lamaš aainâs muu eellimääigi lihâstâm Čovčjäävrist kuussân. Čovčjáávrán paasij vala Maati Ánná, ko sust lijjii párnááh vala nuuvt uceh, et taid ij puáhtám väldiđ fáárun. Mij, Ailâ-Váábu, Elli já mun peesâim kyermauto koopi siisâ, kost lâi liegâs. Iäráseh kolgii pallâđ já piergiittâllâđ kyermauto lava alne. Tallaa ääigi ko iä jottáám vala postautoh, maađij ij lamaš vala pyevtittâm Ucjuuhân. ¶ Tuápánjistem uáivild tom, et suáládum täävvir árvu ij lah meendu styeres. ¶ Ko te Andârâs lâi peessâm maassâd, sun nuuvt mielâstis halijdij tiettiđ, maht Omar lâi piergiiškuáttám. Mudoi-uv sun halijdij tiettiđ, tooimâi-uv Omar oppâmvyehi vâi ij, já jis tooimâi, te talle kale kolgâččij tuođâi-uv smietâškyettiđ, tarbâšičij-uv puohlágánijd tivrâs kuursâid ollágin taan maailmist. Jis tot tooimâi, te talle sun jieš-uv halijdičij tom oppâmvyevi keččâliđ. ¶  CELKKUUJESÂNIN Uálgiceelhâ 6. Persovntiäđuh kieđâvuššojeh tuše nommâkišto ohtâvuođâst, iäge toh luovâttuu ovdâskulij. Puoh tiäđuh hevâttuvvojeh kišto nuuhâm maŋa. ¶ Suávvil váátá eellimsajestis kolmâ já šelis čääsi. Pyeremustáá tot mákkoo valjaashappisijn kolgee čaasijn, main lii čievrâponne. Suávvileh iälusteh jaavrijn, juuvâin já Nuorttâmeerâ merâsaivâoosijn. Enâmustáá toh láá Tave- já Nuorttâ-Suomâst. ¶ ekvivalens prinsiipij mield já pááihui viehâ rijjâ. Täärhistmist kalga kiddiđ ¶ Lokke: Venla Koski ¶ a) Valdâl jäävri jiešnaalijd viärdádâlmáin väni- ¶ – Vuálgám tiäđust-uv, rähis Juhháán! Jiem mun koijâd, kuus tun muu tuálvuh! Mun vuálgám tuu fáárun! ¶ Kiemâsäämi paapah lijjii-uv porgâm vuolgâttâspargo anarâšâi koskâvuođâst jo kuhe já vissâ-uv pargo lii lamaš suomâkielâlâš, ko kunâgâs Juhana III koččo Tuurku pispe Paavali Juusteenin ive1574 vuolgâttem reeivâst “meridiđ motomijd oppâm paapâid, kiäh láá uápásmâm sämmilij kielân, mađhâšiđ tiätu iveaaigij Kiemâsáámán máttááttiđ sämmiláid rievtis já tuođâlâš ristâlâš osko já Immeel pase pákkumijd já laavâ.” ¶ Suomâ EU servâmsopâmuš lasepevdikirje nr 3 kieđâvuš sämmilij vuoigâdvuođâid. Pevdikirje lii EU vuáđusopâmuš ađai nk. Lissabon sopâmuš uási. Pevdikirje tuubdâst, ete Suomâst, Taažâst já Ruotâst láá aalmuglâš já aalmugijkoskâsâš vuoigâdvuođâ vuáđuld kenigâsvuođah já čonâsmeh sämmilij kuáttá. Sopâmušuásipeleh meid vääldih vuotân , ete Suomâ, Taažâ já Ruotâ láá čonâdâttâm sämmilij iäláttâsâi, kielâ, kulttuur já eellimtäävi siäilutmân já oovdedmân já keččih, ete ärbivuáválâš sämikulttuur já sämi-iäláttâsah láá sorjoliih luánduiäláttâsâin, tego puásuituálust, sämmilij ärbivuáválâš eellimkuávluin. Lasepevdikirje 1 mield tom estihánnáá, maid EY vuáđudemsopâmušâst merideh, sämmiláid uážžu mieđettiđ priivaatvuoigâdvuođâid puásuituálu háárjutmân ärbivuáválâš sämikuávluin. Sopâmuš artikla 2 mield pevdikirje puáhtá vijđediđ kuoskâđ eres-uv ärbivuáválâš sämiäláttâssáid lohtâseijee sämmilij priivaatvuoigâdvuođáid tai vuástásâš ovdedem vuotân väldimân ¶ Ij kannat tuođâst väldiđ maiden tagarijd, mii ij killáá leikkušem (Sigfrid Lindström) ¶ Pargo 3, 7, 10, 22, 25, 28, 29, 34, 39, 42 ¶  nuuvt b. Numerist kován já čääli sárgáid, maid vaarâtilálâšvuođâid uáináh kooveest. ¶ Liiŋkah: ¶ Kaspiameerâ ¶ Lijjim algâohhoost puorijn mieláin, et selvâniččim njollâääitist motomáin peivijn, mut oro lemin nuuvt, et okko tast mana. ¶ Lasseen sun tuáimá oovdânpyehten suu toimâsuárgán kullee pargoin sämitige toimâorgaanijn. ¶ Kööbenhaammân ¶ Tiänu D2 ¶ 3 . P A S E P E I V I L U Á P P I J Á I N ¶ Jis tot äigi ij uániduuččii, ohtâgin olmooš ij šeštuuččii . (EM95) ¶  kukkáid, siämmááh ko pargosiärvus uáinu. ¶ Kapasiteet: 70-140 ulmui ¶ Juovláid poođijn še Ailâ-uábbi já Juhháán-Uulá-uv pááikán já viljâstân kuullim, et munjin ličij puátimin olmâ juovlâskeŋkkâ, mon sun lâi tiilám jo áigáá tassaaš poostâ mield. Movtáskim tiäđust-uv čuuvtij, mut iäskân mun movtáskim-uv olmânáál, ko kuullim et mii tot lii. Tot ličij áimukiiveer, moin puávtáččij pääččiđ veikkâ maid, ovdâmerkkân riävskáid. Viljâm lâi kuullâm ejistân muu čohčâsâš riävskápivdemist já tieđij mudoi-uv muu meccivuoiŋâsâšvuođâst. Lijjimhân lamaš suu fáárust maŋgii loddepiivdost nuuvt kiđđuv ko čohčuv-uv já tälviv láim maaŋgâid keerdijd oppâm riävskkielâid. Tääl viljâm lâi tiilám munjin jieččân piso, mon mun vuordâččim puáttiđ mon peeivi peri. Tot lâi vala taggaar pisso, et mun-uv tom puávtáččim kurppođ aaibâs loválávt, toos ko ij tarbâšâm kyeddimlove já miäcástemlove vyeliahasiih iä tarbâšâm talle ollágin. Kale mun vuordim tom čuuvtij já eellim jyehi peeivi ránnjátáálust keččâmin, jo-uv lii puáttám. ¶ Elias Lönnrot ¶ sahe ¶ Vijđodâh: 119 000 km 2 ¶ Dollagáddi-sali heivee meid cocktailtilálâšvuođáid. ¶ – Na maid talle? ¶   käärji lijgekuáđuttem keežild. ¶ Tääl Joovsep koolgâi palvâliđ Potifar. Potifar huámášij, et Joovsepist lâi miinii eromâšijd. Puoh pargoh luhostuvvii pyereest. ¶ -miärádâsâi olášutten jieijâs pargoid kullee aašijn ¶ 1. vástuääigi pasepeivi (Invocavit) .......................................... 72 2. vástuääigi pasepeivi (Reminiscere) ................................... 73 3. vástuääigi pasepeivi (Oculi) ................................................ 74 4. vástuääigi pasepeivi (Laetare) ............................................ 75 5. vástuääigi pasepeivi (Judica) ............................................. 76 Palmupasepeivi ...................................................................... 76 Joskis okko ............................................................................. 77 Joskis oho vuossargâ ........................................................ 77 Joskis oho majebargâ ........................................................ 79 Joskis oho koskokko .......................................................... 80 Skillâtuorâstâh ........................................................................ 81 Kuhesperjâdâh ....................................................................... 82 Jeesus jäämmimpuddâ ........................................................... 83 Kuhesperjâduv eehid .............................................................. 83 Joskis lávárdâh ....................................................................... 84 ¶ Tááláá ááigán heiviittum häämist säämi kulttuurkuávdáš áánsáš palhâšumelävdikode mielâst sajos – noomâ ollâtásásii arkkitehtuuris sehe kvaliteetlâš ja maaŋgâpiälásâš tooimâs siskáldâs keežild. Viärdádâskoválávt eeđân kulttuurkuávdáá arkkitehtuur hämmee Sajos pirâstittee enâduv ko oppeet kuávdáá tuáimeeh já toi pargoh kovvejeh ulmuid já sii tooimâ, mii Sajosist pargoo. ¶ o Sämitige hiäđukocemist ovdeduvvoo árvulaseviäru vyeledem säämi tyejeest já taidust 9 %. o Ráhtoo sämitige taaidâ- já tyejipoolitlâš ohjelm ive 2012 ääigi kulâmáin sämitaaidârijd já tuájárijd. Ohjelm rähtim várás pálkkááttuvvoo pargee. o Sämikielâlâš kulttuur oovdedmân já sämiseervij tooimân väridum meriruttâ loptejuvvoo ekonomiavuávám mield. o Uđâsmittoo säämi kulttuurimeriruuđâ uuccâmproosees pehtilubbon. Kulttuurlävdikodde ráhtá sämitige toimâohjelm vuáđuld ive 2013 rääjist ihásijd mittomeerijd säämi kulttuurmeriruutân. o Sämitigge oovded já lááčá jieijâs uásild iävtuid toos, et Suomâ ratifisist Unesco immateriaallâš kulttuurärbivyevi suojâlemsopâmuš nuuvt jotelávt ko máhđulâš o Tuárjoo sämmilij kulttuurolgospyehtimij siäilum, ovdánem já iäláskittem sämitige hiäđukocemist já jieijâs tooimâst o Säämi kulttuurimeriruuđâ mieđeetmist já hiäđukocemist läjiduvvojeh iävtuh toos, et sämikielâlâš já sämikulttuurmiäldásâš párnái- já nuorâi kirjálâšvuođâ, multimediapyevtittâs já eres palvâlusâi meeri já finnimvuotâ lassaan. o Tuárjoo hiäđukocemist Sämimuseo Siijdâ ovdánem, resurssistem já pargoi sirdem Museovirgáduvâst Siijdân. o Läjiduvvojeh iävtuh nuorttâlâškulttuurkuávdáá vuáđđudmân Čevetjáávrán oovtâstpargoost nuorttâlâšâi sijdâčuákkimáin já tuárjoo kuávdáá tooimâ já vaikuttemvuođâ lääjidmáin sämitige jieijâs tooimâid kuávdáá ohtâvuotân. o Läjiduvvojeh iävtuh sämikielâlâš aavismedia já viärmádâhmedia ovdánmân. o Läjiduvvojeh iävtuh sämikielâlâš ohjelmfalâlduv lassaanmân radiost já TV:st, eromâš tiäddučuágástâhhân sämikielâlâš já kulttuurmiäldásâš párnái- já nuorâiohjelmij merhâšittee lasanem sehe sämiradio kullumkuávlu viijđedmân kaavpugáid palvâliđ stuárráb uási sämmilijn. Vaikuttuvvoo pehtilávt já aktiivlávt Yleisradio sämikielâlâš palvâlusâi ruttâdem lasseedmân. ¶ Pyereh anarâškielâ seervi jesâneh, pyereh anarâškielâ usteveh! ¶ – Ij, ij tääl! iätá enni. ¶ Nestor Ruošâkáránâs já Piäkká Ruopsisryeivil, ¶ – Vyerdist vala, eeđâi Kiđđâ. – Mun kolgâččim teivâđ tääbbin Keesi. ¶ – Puáttiđbâ teehin kievkkânân! Ákku čuovij. Tääbbin láá aaibâs uđđâ vistekáálvuh! Toh aaibâs kildeh! ¶ 105 ¶ Juha Guttorm, haŋdâttâhhovdâ ¶ Jeesus västidij: ”Jis kiästnii lii savzâ, mii kačča roogán sabattin, ij-uv sun talle keesi tom pajas? Olmooš lii čuuvtij mávsulub ko savžâ! Nuuvtpa lii lope toohâđ puorijd pargoid sabattin? ¶ Ive ovdil ko kaartâim vyelgiđ evakkon, lijjii ennuu kozz'säpligeh. Ulmuuh ettii: ¶ 16. Russula delica – Suppilohapero – Muldemoivejeijee U ¶ katiska.....60 ¶ 25b vyestinjavkke ¶ 10. Syyria 335 ¶ 300 ¶ Uáivikaavpug: Praha ¶ KAAST ¶ 5. Šaheniŋálâs kuáddá häävild ennuv ____ . ¶ Puđâldâsteatter Ivaloiset Sajosist 24.10.12. ¶ – Kuás talle kuolij vyebdim aalgij? mun kivkked koijâdim, uásild tuše tondet, et ličij miinii mast sárnuđ. - Já mudoi-uv, kiäs toh vuobdii? Läddiliih pottii eskin, kuás tot lâigin, 1800-lovvoost? ¶ – Táágu kale sátáččij peessâđ rasta. ¶ já ¶ Sämitige vaaljah 2015 toimâttuvvojeh 7.9. – 4.10.2015 koskâsii ääigi. Vaaljâluvâttâllâm tuálloo uáinimnáál njuhčâmáánust 16.3. – 27.3.2015 peeivij ääigi argâpeeivij ¶ - Pyeri iiđeed, sun tuáivuttij Kaarin. ¶ Lasetiäđuh: Saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi ¶ Aalmuglij ucceeblovoi suojâlmân kyeskee almossopâmuš ratifisistii Suomâst ive 199 8. Sopâmuš olášuttem čuávvu ravvimkomitea, mii čuággán äššitobdein. Komitea addel avžuuttâsâid sopâmuš olášuttem várás ministerrááđán. Ministerrääđi addel komitea avžuuttâsâi vuáđuld avžuuttâsâid jeessânstaatáid sopâmuš olášuttem várás. Sopâmuš kieđâvuš aalmuglij ucceeblovoi kielâlijd já kulttuurlijd vuoigâdvuođâid. Sämmilijd loheh aalmuglâš ucceeblohhoon sopâmuš pirrâsist tego ovdâmerkkân romanijd já suomâruátálijd-uv. ¶ – Tääbbin-uvgis tot juovlâpurrâmušâi pilledem lâi tábáhtum? Poolishovdâ koijâdij. ¶ Sämitige puhelinnumereh muttojeh 1.9.2008 ¶ máhđuliih čalmelaasah já toid kullee huolâttâskorttâ ¶ Ilmari Mattus ¶ 42C Toomaat ¶ ovdâmerkkân saje, 5 ) mäksiđ ollásávt ( render, pay in full ) , tevdiđ táárbu ( supply it, ¶ 51 ¶ Čuákkimist kieđâvuššii meid biodiversiteetsopâmuš ruttâdem. ”Savâstâlâim sopâmuš budjetist kuhháá. Tääl aalmugijkoskâsii artikkâl 8(j)-pargojuávhu budjet ij lah uássin ubâ sopâmuš budjet. Lattim taha máhđulâžžân meid tom, ete puoh staatah iä uásálist pargojuávhu koloi luávdimân. Sämmilijd lii tehálâš, ete pargojuávhu ruttâdem váldoo uássin biodiversiteetsopâmuš olesbudjet, ko tot lááčá jotkuuvâšvuođâ já tiädut ubâ aalmugijkoskâsii siärvus ovdâsvástádâs turviđ algâaalmugij luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválii tiäđu siäilum” Nilla Tapiola já Pertti Heikkuri tiäduttává. ¶ JOH. 16: 16 – 23 ¶ Ovdâlohe kove: Mikko Hakanen ¶ Lasetiätu Sämitiggeest. ¶ meiddei návt: ¶ kalkkâ.....117, 121 ¶ PREFAATIO LOPÂTTÂS ADVENTÄÄIGI ¶ 4. Norland lii stuorrâ kuácceevuovdij já tuoddârij eennâm. ¶ 6. a. Naanood pargopitá 5 káártán Kiina muuvrâ. ¶ 80 ¶ 0,5 litter čääci ¶ – Vuoi vuoi, kuo muu viljâm lii jo jáámmám. ¶ vala onnáá peeivi-uv. ¶ Vuoidâ~njeđes vuoka pyereest. Piejâ~toos vala korppujáávuid. Leddii tääigi vuokan täsivávt, sehe oolâ~myerjisiävuttâs. Cäävi 225°~lieggâs uuvnân já~tipte possuđ~tie 20-30 minuttân. ¶ Hendâ: ¶ Päivi Lundvall (Laapi IPI-kuávdáš) ¶ possoođ ááimu. ¶ Roggejáávráš = Ronkajärvi ¶ - Mut tääl tun karttih teehin tušij tiet puáttiđ. ¶ Saijoos Váldusali heivee kongresáid, konsertáid já teatterčájáttâsáid. Váldusali čuággán Auditorio Dollast já Maaŋgâtooimâsali Dollagáddist, mii lii ton tyehin já mon puáhtá iäruttiđ siirdâseinijn auditoriost. Váldusali lii Saijoos stuárráámus ohtâlâs čokkânemsaje. Váldusali puáhtá mutteđ MAKSI- já SHOW -háámáid táárbu mield. ¶ Kulluuttiđ puoh aalmugij kuullâmnáál: Hiärrá lii kunâgâs! Sun sivnedij eennâm, mii piso ige suuibod. Vuoigâdvuođâs mield sun tyemmee aalmugijd. (Ps. 96:10) ¶ Merkkâtábáhtus jyehi täälvi lâi tot, ko piäiváš kuovlâlij Kuáppilvááráá nuorttiibeln já peesâim uáiniđ tom vuossâmuu keerdi skaamâ maŋa. Jiem tärkkilávt mušte eidu kallaad peeivi uđđâivemáánu tot tábáhtui, mut ko Čovčjáávrán já nomâlâsân miibel piäiváárobdâ oinui vuossâmuu keerdi uđđâivemáánu 11. peeivi, te Kaamâsist tot oinui vaarâ oho, teikkâ pelnub maŋeláá ton suujâst, et kylá máddáábeln lijjii ollâ väärih. Čovčjäävri máddáápeln iä lah väärih ovdil ko Kaamâs tääsist. Ko piäiváš päštiškuođij, te oroi tállán, et tot lieggee - jis ij eres, te kuittâg mielâ. Tuođâlávthân piäiváš lieggiiškuát olmânáál iäskán njuhčâmáánu aalgâbeln, mut piäiváá uáinim lâi kuittâg jyehitov siämmáá suotâs. Tot lâi tegu mottoomlágán lopádâs čuoigâmluámust, kiiđâst já meiddei keesist. Ovdâmerkkân máttáátteijee Rantamäki adelij mijjân love ruámustiđ lasapellâs tállán, ko piäiváš päštiškuođij muorâi kooskâst, veikkâ ličij lamaš oppâtijme koskân-uv. ¶ vinokkaat ¶ nievdâdáin, ¶ Puáđi suámsurtorin toohâđ kávnusijd! Nuubán taarbâšmettum mááccuh, jyevdilâs soljo, peljiheervah teikâ mii ihenis eres tyeji puáhtá leđe aarni tunjin. Lasseen suámsurtorist puávtáh kavnâđ tyejiamnâsijd, ovdâmerkkân kággáid, laaigijd, siilhijd, šiišnijd jna. Suámsurtorist lii meid ohtsâš pevdi, kuus puáhtá pyehtiđ vyebdimnáál ovtâskâs tävirijd, jis jieččân piävdán ij kavnuu tuárvi vyebdimnáál. Tyejisuámsurtori ääigi Sajosist lávloo vuáččulâš Tiina Aikio čuojâldittein Tony Brandtbergáin tme 14.00. ¶ Ante hirmástui, ko ooinij mottoom fijnâ njuoskâdemsysteem šaddovisteest: ¶ Matt. 24:22 ἐσώθη säästyisi šeštuuččii ¶ Jis äššigâš lii miärádâsân tutâmettum puáhtá sun uuccâđ toos nubástus meriääigi sosiaal- já tiervâsvuođâlävdikoddeest. Miärádâs lahtosin lii ain nubástusuuccâmraavâ. ¶ merâčuánjá ¶ Ko ettim nieidân mon kuhháá taat lii jotkum, te sun imâštâlâi maht sosiaalpargeeh iä lam porgâm maiden. Mun čielgejim sunjin maht lijjim kielestâm ennuv já čiehâm aašijd nuuvt pyereest. Ij kihheen lamaš maiden huámášâm. ¶ – Puáđi peri maajeeld! Sun čuorvij kuáimásis. ¶ Hanssâ lâi kuittâg-uv vissâ lamaš vuoigâdist! ¶ – Suándijáást láá kyehti maašinpeeldi seelgist já tot loptee maašinpeeldijd pajas já talle tot kirdel. Mun oinim äijih lunne et kiirdij. ¶ láá olgohäämis ¶ – Já moh toh autohkis láá? Obžâ koijâdij. ¶ Hal dâttâhaašijd kieđâvušeh haldâttâhrievtist já alemuu haldâttâhrievtist. Lassen láá väldikoderiehti já motomeh sierânâstuámustoovlih. ¶ Edinburgh . . . . . . . . 48 ¶ “Vuoi taat kolgâmušijjâ, kuás paasjiegah...” algattij Muumieeči. ¶ Sopâmuš uásipeleh kalgeh riemmâđ tárbulijd toimáid aamnâsttâs kulttuuräärbi suojâlmân jieijâs kuávlust já tubdâđ já miäruštâllâđ kuávlustis tiättoo aamnâsttâs kulttuuräärbi jieškote-uv elementeh oovtâstpargoost čanosjuávhuiguin (11 artikla). Uásipeleh kalgeh meid pieijâđ luvâttâlmân staatâ kuávlust tiättoo aamnâsttâs kulttuuräärbi (12 artikla). ¶ Israel aalmug šadda vädisvuođáid ¶ Algâiijâst kullojii kojoteh povvâstmin, umástii váháš siämmáá náálá ko vielpispennuuh. Iijâ oođđim liijká viehâ pyereest, ko iä kieđahkin unohistám liijgás čuuvtij. Ko Charliein moonáim pargosajan, te orniistâláim tyejiniävuid já algâttáim pargo. Anssi paasij vala uáđđiđ. ¶ 37 ¶ Penuvryhmáást ij tábáhtum mihheen eromâšijd, ko suollust eidu tontovváá lâi rávhálâš. Lâi tuše tot jyehipiäválâš pargo, mii penuvjuávkun lâi adelum. Rijdouásipelehkin, veikkâ nubijdis iä tuhhiittâmgin, tiptii leđe härdihánnáá kyeimis. Smaavâ konflikteh kale sáttojii, mut olmoošjiegah tain iä kuittâg moonnâm. Lâi mestâba liijgás rávhálâš já tothân tiäđust-uv pataljoon stiivrân tuhhij. Ko iä lam várâliih koflikttilálâšvuođah, te talle suáldáttáid puovtij porgâttiđ maidnii muide já tot maidnii muide lâi škovlim, čurgim, eellimpirrâs čiŋâttem já tien tiegáreh tooimah. Eidu siämmáálágáneh tooimah, ko asemasuáđi ääigi “Tuntematon sotilas” -kirjeest Rokka Aanti pälgispiällái čiŋâttempargoh, veikkâ ij sun taid kal táiđám porgâđgin nuuvt ko lâi meridum. ¶ Kähteejáávráš SA.1964 Čaarmâjävri 3 km MV. ¶ Viettuuh kirdeh távjá ucebijn moođijn. Talle iäruttuvá pyereest toi šiev tobdomerkkâ, vielgis säärgis suájái monnjâroobdâst. ¶ Jukka Itkonen ¶ a. Tälvinaharân nohádeh motomeh tivreporreeh / motomeh loddešlaajah / motomeh njomâtteijeešlaajah . ¶ Árvuštâllâmohjelmist já čielgiittâsâst uárnejuvvojeh ávus oovdânpyehtimtilálâšvuođah, moi lasseen almostittojeh tiäđáttâsah já tieđettemčáluseh. PVÁ-ohjelm rähtim ääigi lii uárnejum ohtsâšpargopeelijd uáivildum pargopáájátilálâšvuotâ sehe toollum Sämitiggelaavâ miäldásâš virgeomâhâšráđádâllâm já ráđádâllâm Sallâvääri palgâsáin. PVÁ ääigi uárnejuvvojeh kuáhtáámeh vuávám- já vaikuttâskuávlu ässeiguin. ¶ Tälviv kuáđist láá suullân 10 000 miäđušijnid. Ohtsâškodde stuáru koskâkeesi suullân viiđâkiärdásâžžân já kuáđist álgá leđe äätis. Jis mietâ já lieđikovjâ lii valjeest finniimist, te mietâmiđđušijnij ohtsâkodde juáhás. Talle kuáđi pargeeh huksejeh sierânâs ennikennoid, main šoddâduvvojeh kunâgâtâr monnim já heđâlmittum moonijn uđđâ kunâgâtâreh. Puáris kunâgâtâr vuálgá kuáđist pargeejuávhoin já kuhnurijguin hejâkirdemân. Hejâkirdem maŋa kunâgâtâr vuáđđud uđđâ kuáđi, mut kuhnureh jäämmih. Uđđâ, nuorâ kunâgâtâr páácá puáris kuátán, ko lii vistig koddám eres korâidis cuovkkim kunâgâtârijd. ¶ Tijme juovdâi jo kuulmân, mut maašin ij vala oinum kosten. Nahande pel neelji suulâin almostui suullân kilomeetter keš válduhurgemrađe (kiitorata) nubebel čuovjis-vielgis kirdemmaašin já tothân tot lâi-uv mii vuájáán. Tot tuše pisánij toos, ijge lihâstâm oovtâ tiijmán kuussân. Ubâ paje válduhurgemraađeest pajanii já toos seivuu ain uđđâ já uđđâ mašineh, mut mii vuájáán tot peri vuordâččij vuárus peessâđ rađe paijeel. ¶ Saijoos čuákkimtileh ¶ – Na taam, Ánná čaaitij. Ij-uvgis taat lekken tuu? ¶ Palhâšume uážžoin taažâ, tavesämikielâ máttáátteijee já oppâkirjij rähtee Marét Sárá já Taažâst ässee ruátálâš, maadâsämikielâ máttáátteijee já oppâkirjij rähtee Lajla Mattson Magga. ¶ Pasepeeivi Ánná ááigui váhá keččâđ vuosmuu oho luuhâmpargoidis, ko mihheen ij orroom suu uáivist čielgâmin. Sun viežâi fiäskárist laavhâs já kuáivui tobbeen pápárijdis. ¶  häärvih, - Táválávt tot pištá nelji teikâ vittâ mánuppaje, almai čielgij. ¶ Suáluičielgi: Saariselän keskusvaraamo Oy, Saariseläntie 1, 99830 Saariselkä, puh +358 (0)16 554 0500, šleđgâpostâ: Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. . Saariselän keskusvaraamo peht puáhtá koijâdiđ vistádâh-, hooteelviste- já kámppáijâstâllâm Tave-Laapi kuávlust. ¶ Lea Laitinen ¶ Suáđigil kieldâ sämikielâlij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi turviimân ohtsis 58 755,00 eurod: ¶ Ivaloiset teatterčáitáldâh 2.2.2012. ¶ 10. ruánáámamba ¶ Säämi parlamenteh tuáimih Suomâst, Ruotâst já Taažâst ¶ lemtääsi lasseen lii tehálâš čielgiđ virgeomâhái njálmálâš sämikielâlâš palvâlemtääsi já maht njál ¶ 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶ ČUÁKÁNKIÄSU ¶ s. 39 ¶ Eellimahe 3 – 4 ive ¶ 153. Pyeráinvyeijeeh ¶ tutkâmušâst láá almostum meiddei vuossâmuuh anarâškielân jurgâlum ¶ EELLIM AAVIJN, SAVANNIJN JÁ ARVEVUOVDIJN ¶ Anarâškielâ máttááttâs aalgij vuáđuškoovlâ pajetääsist tijmemáttááttâssân ive 1976. Aanaar kieldâ vuáđudij máttáátteijee virge anarâškielâ máttááttâs várás ive 1986. Jieškote-uv amnâsij sämikielâlâš máttááttâs aalgij ive 2000. Tááláá ääigi anarâškielâ lii máttááttâsvuávám mield sehe viereskielân et eenikielân vuáđumáttááttâsâst já luvâttuvâst. Pajeuáppetutkosijn lii anarâškielâ iskos puáhtám čođâldittiđ sehe eenikielâst et viereskielân ive 1998 rääjist. Säämi máttááttâskuávdáš, mii lii nube tääsi oppâlájádâs, uárnee uánihiskuursâid anarâškielâst. Ollâopâttâhmáttááttâsâst lii máhđulâš čođâldittiđ almosoopâid, já jotkâoopâid. Lasseen anarâškielâ kuursah uárnejuvvojeh šleđgâlâš ohtâvuođâigun kááidusmáttáttâssân. ¶ 1. Maht tuubdah rotá já čäcisäplig? ¶ Tuhledeijeekandâ Luuk 15:11-32 ¶ Meridemväldi lii juohum ovdâskode, staatârääđi (haldâttâs) já täsivääldi president kooskâ. ¶ Ovdâmáttááttâs puđâldemkirje ¶ 2. Vuáđutiäđuh väldikoddeest ¶ Keessiv riddoost feeriidijnâd lah vissásávt huámášâm, et riddočääsist kaččâm lii lussâd. Oppeet vuojâdijn lah tubdâm jieijâd keppisin já lah puáhtâm joba kobđođ čääsist. Čääci lii maaŋgânáál ereslágán eellimpiirâs ko eennâm já áimu. Mij tutkâp tääl, maht kyeleh láá vuáhádum eelliđ čääsist. ¶ Sämmiliih láá áinoo Euroop union kuávlust ellee algâaalmug. Suomâ vuáđulaavâst lii asâttum sämmiláid algâaalmugin vuoigâdvuotâ paijeentoollâđ já ovdediđ jieijâs kielâ já kulttuur sehe vuoigâdvuotâ kevttiđ sämikielâ virgeomâhijn. Veikkâ sämmilij kielâlijd vuoigâdvuođâid kyeskee lahâasâttâs lii mudoi ääigi tääsist, láá vuoigâdđâi olášuumeest tiettum maaŋgah vááijuvvuođah já čuolmah. ¶ vittá, vitá = korvamerkki ¶ Sun muuštij uáli pyereest viljâs Valjaa, maggaar masa juo kikse sun-uv lâi lamaš motomin, ko láin lamaš oovtfááru joođoost. Enâmustáá suu haardij tot, et kaandah lijjii makaš ruokkâdeh, mut ko oovdân poođij tuotâ tárbu ruokkâdvuotân, tet kale te njuámmileh čaŋŋii ištâmááid. ¶ Ohtii vuolggijm 30. vyesimáánnud Virddáánjaargâst oppeet ääiđi meld, táálubeln (kuččuu Njellim Maati päikkin) kost Saammâl talle aasâi, iätä: ¶ 20. Staatâlâš já kieldâlâš almoshaldâšem ášástâllâmluámáttuvah kolgâččij puoh jurgâliđ sämi ¶ 3) Lasettiđ tiäđu já tiätámuš ucceeblovo- já algâaalmugkielâin já kulttuurijn; ¶ – Mun ferttiim tääl vyelgiđ, sun eeđâi. ¶ Stovli, mon oolâ lijjim kuorrim jieččân laavhâ, lâi kuárus. Já ko elâččim posâdâttâmvisteest, oinim, et tot še lâi kuárus. Muu uccâ laavhâš, kost lijjii puoh čohomeh, pänikuustah já –njuottâseh, lâi meiddei lappum. Piištij ääigis ovdilgo čorgejeijee ibbeerdškuođij, et mun lijjim-uv moonnâm iijâ ässee já et lijjim finnim hotellist love pääcciđ kuhheeb ááigán. ¶ Itkos viljâžijn eidu Tuomo vaikuttij enâmustáá Erkki Itkos aanaarlâš identiteetân já sämikielâ máttááttâlmân. Erkki vietij škovlâkaandâžin maaŋgâid keesijd Tuomo lunne. Ive 1992 Itkonen muštâlij Pertti Virtarantan: ´Tuomo lunne škovlâääigi jonsahpeeivi pappâl tupe tievâi ovttuu sämmilijn já talle kuullim sii sárnum já tot lâi muu mielâst čyeijil já muččâd, já talle jo meridim et mun kale vala motomin vááldám čielgâs, et maggaar kielâ tuot, tuot sämikielâ lii.´ ¶   Room. 8:26b x x x - ¶ Baareentsmeerâ ¶ Čääli káártán kuávluid, moh láá čácáduv aldasijn, tegu eennâmtuálu, aassâm, ¶ 23. Suál ui-Suomâ, tuháttij suollui muččâ dvuotâ ¶ KIERDÂMÄIGI ¶ rahttâđâi máátkán. – Mun kiäsá- ¶ – Addâgâs, mut lam eidu varriistâlmin. Tääl kale jiem oostâ savâstâllâđ. ¶ tääl Sämitigge lävkkee uđđâ áigádâhân, te must láá vuárdámušah já ¶ já árvuštâllâmkomitea saavâjođetteijee mätkikoloh palhâšumejyehimtilálâšvuotân. Palhâšuumeest kalga vuosâsajasávt almottiđ ovdâmerkkân haldâttâsâi já sämitigij internetsiijđoin já ¶ Säämi párnáikulttuurkuávdáš almostit párnái já nuorâi teevstâid jyehimnáál čälleid, sämipárnáid já nuoráid, já toid oovtâstpargopeelijd, kiäh pargeh párnái já nuorâi ašijguin. Halijdâm kijtteđ puohâid čälleid! Tuáivumield taat olgosadaldâh iššeed jieijâs uásild merideijeid tiäđuštiđ tuoivuidâd já huolâidâd já uážžuvetteđ máhđulâšvuođâ huksiđ jieijâd nálásii Säämi . ¶ Leibi já kyeleh ¶ luámáttuvâi tiäturân vyeijim ostui uástupalvâlussân ulguupiäláá finnoduvâst. Tutkâmamnâstâh ¶ Pihvipeivimäälis já saalaatpevdi, 14,50 eur/olmooš ¶ 9. Kiddejeh teekijd tavttijd. ¶ Nuorâirääđi 2014-2015 ¶ tehálumos raavâd, čuovjisskálžu, meerrid ¶ särgisdiagram liegâsvuođtileiäruin ¶ hadde: 6,00 € ¶ laavâst lamaš vaikuttâsah virgeomâhái sämikielâ kevttimân já sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođâi ¶ Eres äšši ličij lámáš tievst tot, et vivvâ ličij lámáš nuuvt jiärmálâš, et lâi kieldiđ suomâstem suu jieijâs tiet, mutâ jiem lah vala ohtiigin kuullâm, et nuuvt ličij kosten keevvâm. Kale läddliih tollii aaibâs luándulâžžân, et sämmiliih kalgeh sárnuđ suomâkielâ koskânâs-uv talle, ko sij láá aldasijn. Lâihân taggaar-uv máhđulâšvuotâ, et sij kyehtilušeh talle, ko sárnuh sämikielâ. ¶ kove, tot pisoččij olgoláá. ¶ Ko almaakyevtis láin moonnâm láávu luus já tilálâšvuotâ mudoi-uv rávhudum, te Ristin aalgij čokkiistâllâđ perrus. Ohtâ kavnui kovrâgâm peesi vyelni, nubbe luoddum muorâi vyelni já Kaabi-kuálmád lâi peittâttâm lyevdileje vuálá. Ko sun lâi äigipuudâ njávgum já viijmâg finnim perrus čuákán, te talle sun kale kuođij olmoošpiäđui saje já Riggeečalme paalostkin peerusthánnáá uápistij piäsáduvvâs Suáluijávráá riidon, mon suollust Njahče-njuhčâ laalij monijdis. Njahče lâi nuuvt kievrâ, et tot poostij vuástálistiđ joba Riggeečalme-uv já suu aldasijn ličij torvolâš aassâđ kuittâg-uv jo nuuvt kuhháá, et čiivgah pesâččii suájái oolâ. Njahče tuáivuttij Ristin já Rissekäskee perruinis pyereestpuátimân jieijâs njaargân já lopedij piäluštiđ sunnuu, jis Riggeečalme álgáččij sii atâštiđ. ¶ – Na ko toomah, te kiergânah vala buusin 23. Tot puátá teehin njuolgist. ¶ d. Afrikâst ¶ 59A Stuorrâ salâskyele koddem movtijdit. ¶ Lâi viiniraajâmäigi. Laddâm viinimyerjih hiäŋgájii köynnösijn lusis já hokâttellee haŋkkân. ¶ – Kiđđâ lii puáttám, sij huihâdellii. ¶ Márjá-Liisa ¶ vaibâdiđ, vaibâdâm, vaibâd = väsyttää kala ¶  náál? Mane? ~suomâkielâ ¶ Anarist vuosmuuh párnááh láá jo kuáđđám kielâpiervâl já sirdâšum škoovlân. Lam luholâš tast, et Kielâpiervâl lii puáhtám faallâđ párnáid tagarijd kielâlâš evvisijd, et párnááh láá puáhtám sirdâšuđ anarâškiel škovlâmáttááttâsân vyelitääsist. Ige Kielâpiervâlttáá ubâ liččiigin anarâš škovlämáttááttâs! Oskom, et piervâl lii vaiguttâm meiddei toos, et láá šoddâm anarâškiel pajeuáppeeiskoseh já anarâškielâ kuursah já tääl majemui ivij lii vala máhđulâš oppâđ anarâškielâ ollâopâttuvâst-uv. Lii meiddei vyerdimist, et forgâ puátih almolâš kielâtutkoseh-uv anarâškielâst. Kii te ličij oskom 20 ihheed tassaaš, et seervi toimâigijn piäsá näävt kuhás? Taan räi servi lii iänááš toimâm rijjâtátulâš pargoin, já ton tááhust halijdâm-uv kijtteđ puoh seervi viššâlis jesânijd. Tääl uáinip, et mij ep lah porgâm tušše pargo! Tot puoh lii ovdedâm anarâškielâ tile, já tot, mii lii porgum, lii porgum pyereest já stuorrâ áámmáttáiđoin. ¶   JOH. 10: 11 – 16 ¶ Samudjäävri 2 ~ Saammâdjäävri koskâmuddoin lii Kieddsuálui . Suollust aasâi tovle viärráás almai, kote kočodui Olmoošporree Ijjävr Vuoližân . Sun ferttee leđe siämmâš olmooš, mast Tuomo Itkonen maainâst kirjestis INARI Inarin kirkkojen paimenten muisto (s. 72), kuás jo Aanaar kieldast iä lah tábáhtum eres olmoošpuurâmtábáhtusah. Ärbitiätu tuše “muštá” puástud. Tuomo Itkos kirjeest almaa nommâ lii “Uula Uulanpoika Valle” ađai Vuolli, nuuvtko Inarinlappalaista kansantietoutta-kirjeest-uv já olmoošpuurrâmäšši tábáhtui ive 1768 Taažâ já Suomâ rääji aldasijn, ko sun lâi maccâmin párnáidiskijn Uunjaargâst Anarân. Aašij ovdánem ij lah siämmáálágán Erkki Itkos čielgiittâs já ILKT-kirje mield. Erkki Itkos čielgiittâs já Nijlâs Jovn Juhháán (Juhani Nuorgam) mainâs mield Vuoliš kuudij káálgus já muáddi párnáá, ruovjij taid já heŋgij suovâstuđ. Ko lensman kuulâi ääšist já poođij väldiđ suu kiddâ, te Vuoliš lâi eidu pasemin káálgus eerttig. Lensman kiddâväldimjuávkku kuudij suu siämmáá sajan. Tuomo Itkos mield “Uula Vale” äšši kieđâvuššui Aanaar kerivijn 20.2.1769, mut rikos lâi nuuvt viärráá, et tot adelui njuolgist Ruotâ hoviriävtán já tobbeen ain kunâgâsân. Viijmâg kunâgâslâš reiváin meridui, et Vuoliš tuommiittuuččij loppâ-ahan Viapori laanan já paapah kolgâččii sunjin iäljárávt ciähuttiđ ristâlâš osko addim. Nommâperrui kulá vala Kieddsuolluučuálmi . ¶ b. kaavpugijd sárgái 6-10 oolâ. ¶ 31. njomâttempirrâmpeivi: 15.8. tme 23.10 poođij uđâgâš já enni poođij tme 23.37. Kyevti miinut kukkosâš njomâttem tábáhtui Avveel Saarineitamontiest. Uđâgáá kuvvim luhostui mottoomnáál, mut njomâttemtilálâšvuođâ kuvvim ij (kiämádâh já liijgás kukken). Jalahâs. ¶ vazzim kaččim vuoijim pyeráin spellim jyelgipáálu ¶ ”Ep lah kuássin iberdâm toimâđ oovtâst ohtân aalmugin. Onne viggâp vuossâmuu keerdi čoonnâđ - - - sämmilijd kuáimásis”, páhudij sämmilâš ovtâspargo ennin kočodum nissoonornijdume aktiiv Elsa Laula Renberg Truándim čuákkim lehâstemsavâstis. Tááláá ääigi sämmiliih ávudeh ohtsii aalmugpeeivi siämmáá ääigi. Juhletilálâšvuođâin ulmuuh sárnuh jieškote-uv kielâiguin já čiŋâdeteh páiháláid máccuháid, mut juhlepeivi, lippu já aalmuglâšlaavlâ láá jyehi saajeest siämmááh. ¶  láá hadde: 12,00 € ¶ – Naa, kale tuu mááccuh onne jotelávt košká ko lii näävt lieggâ peivi, enni jeđđij. ¶ ovdedem nuuvt, ete sij pyehtih ovdiist pyerebeht väldiđ máttááttâsâst vuotân kielâlávt já kulttuurlávt epiohtâlii uáppeejuávhu. Sämimáttáátteijein láá ennuv vuáttámušah epiohtâlii uáppeejuávhu máttátmist. Maaŋgah láá jo kuhháá olášuttâm kielâlávgum prinsiipijd máttááttâsâst, veikâ máttááttâs ij lah virgálávt miäruštâllum kielâlávguumin máttááttâsvuáváámist. Škovlim taha ¶ stávlákuátviežžee vesiperhonen ¶ Tot, maid mii Hiärrá Jeesus Kristus ciälkká Matteus majemuu lovvoost: “Moonnâđ já toohâđ puoh aalmugijd muu máttááttâspärnin kästimáin sii Eeji já Alge já Pase Jiegâ noomân.” ¶ Kieđâi tapčestim nuuttâgmáin – naanood hirmâdávt juolgijd já oro kieđâin hävski. ¶ kärdikárgulij = tarhakarkulaisten 23 ¶ Sämitigge 2012 ¶ Unna Junná aalgij ive 2007 ¶ Talle iilvâs tuálá panijguin Puupâ niskeest já kuáddá suu juuvâ nube pel. ¶ Koskoho 4.4.2012 tijme 11–17 uárnejuvvoo ubâ aalmug juhle, kuás säämi kulttuurkuávdáš Sajosist uuvsah láá áávus já tábáhtusah ubâ peeivi ääigi. Aalmugjuhleest lii kähvikuásuttem. Peeivi ääigi Sajos kevtteeorganisaatioh oovdânpyehtih jieijâs tooimâ. Lasseen ohjelmist láá muusik- já teatterčáittuseh, uápistum tálurieggeeh, párnáid uáivildum ohjelm ja kähvikuásuttem. ¶ – Já tom kišto ornim muoi kale ferttejeen tállân estiđ! Poolishovdâ meridij. ¶ vuálážáid kiddâ. ¶ säggináhkálâš piikkinahkainen ¶  itten? -‐ Vuáđulaahâ lii puoh lahâasâttem já almolii vääldi kevttim vuáđu. Vuáđulaavâst láá syemmilii aalmugvääldi tehálumoseh lattimvyevih, áárvuh já prinsiipeh. ¶ Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi já algâaalmugij elleekovetábáhtusân čujottâsâst: www.skabmagovat.fi ¶ Luuk 23:26-43 ¶ Eennâmverdi lii eennâm vyelni šaddee veerdi uási, mon vievâst šaddo tálvástâl já lassaan. ¶ 17B Mii lii kalkkun pyeremus tobdomerkkâ? ¶ A Lactarius – Rouskut – Ruávskuh U ¶ kiddimuási ¶ Jiem tiäđustkin iberdâm, mii tot taggaar Bruuttus lâi já kote kuávlu olmooš, mut iberdim aainâs tom, et ij tot kuittâg mihheen puorijd ulmuid puávtáččii leđe. Hepânim čuuvtij. Maŋa lii čielgâm historjákiirjijn, et Brutus lâi roomalâš morhealmai, kote lâi Julius Caesar hyelkkikandâ, mut kuudij suu nijbijn. Viehâ roovâ viärdádâs škovlâkaandân, kote ij porgâm muide paaid ko váháš povvâstij mietimielâlâšvuođâ tiet skipárijdiskuin. ¶ Ko sämmilâš ášástâl sämikuávlu staatâ já kieldâi virgáduvâin, finnodâhlájádâsâin já toimâsoojijn, lii sust vuoigâdvuotâ sierânâs vátámušâttáá kevttiđ sämikielâ. Virgeomâhâš kalga anneeđ huolâ vuoigâdvuođâi vuáválâšvuođâlâš olášuumeest. Ucjuuvâst, mii lii Suomâ áinoo sämmilâšeenâblovo kieldâ, sämikielâ já suomâkielâ lává virgálávt masa siämmááárvusâš sajattuvâst. ¶ Puárániđ taavdâst, Gyllenberg sänikirjeest juávkku nr 2. ¶  (äigi)/modus 91B Maijuuh nähcejeh njeidiđ ¶ Muttojeijee orroomhäämih ¶ - Naa, Hanssâ lâi tiäđust-uv Hanssâ, mut suu säänih sämmiliist já läddliist kale lijjii tarvanâm Ááná mielân. ¶ eidu ovdil ive 1994 sämikielâid sárnoo sämmiliih láá almottâm eenikielânis suomâkielâ, veikkâ ¶ Palvâleijee uusâi kole, siilbâ já pihtâsijd. Toh lijjii skeŋkkân Rebekkan. Suu viljâ Laban já suu enni uážžoin meid tivrâs skeeŋkâid. Sij purâdii já juhhii oovtâst. ¶ Säämi máttááttâskuávdáá (SMK) kiđđâjuhle já loppâjuhleh 1.6.2012 Saijoos Dolla-salist. ¶ 7. ¶ Piäđukyevtis pusedáin já staaruin ton njuoskâ jeegist kuittâg-uv juo muáddi tiijme já ko suái poođijn láávu luus, te suái láin nuuvt vaibâm, et iävá vaijaam älgiđ maiden porgâđ. Suái kuittâg suorgâttáin Ristin-riävu nuuvt hirmâdávt, et vala-uv sust álgá váimu julkkeđ, ko sun ton muuštâš. Ristin kuulâi já ooinij juo sunnuu kukken, ko almaakyevtis poođijn ton leje luusâ, mon paaldâst lâi suu piervâl. Sust váimu juulkij hirmâdávt, jeđe njuolgist njuškij čuddui, ko nubbe tain ulmuin tuolmâstij masa suu piervâl oolâ. Sun ij lam ave peeivist suorgânâm nuuvt čuutij já ij ávttâmgin eres, ko kirdeliđ patârâsân toin-uv paaloin, et ulmuuh kavnâččáin suu piervâl. ¶  # Martti Haavio: Iloinen eläinkirja. WSOY 1946. ¶ Must lii käälis Onni já kulmâ päärni. Heli 21, Ilmar 18 já Satu forgâ 16. Satu áásá vala pääihist, puárásuboh lává Avelist škoovlâst. ¶ Iäláttâs lii vyehi, moin olmooš skáppoo áigápuáđus. ¶   109A Taveviestâr-Kalaallit Nunaat nieidâ čaittâl nuárjunäähkist koorrum kammuid (kamik). ¶ Säämi parlamentaarlâš rääđi stiivrâst Suomâ sämitige ovdâsteh Klemetti Näkkäläjärvi já Tiina Sanila-Aikio. SPR oovtâstpargosopâmuš mield sämitige poolitlâš njunoš kalga uásálistiđ jesânin SPR stiivrâ tooimân. ¶ Joovsep nievdâi komálijd naharijd. Ko sun muštâlij tain viljâidis, sij suttii vala eenâb. ¶ Pholiota ¶ Na mun eeđâm: ¶ Kollekielâ árvuštâllâmkomitea ¶ A Muátuteehij lihâttâllâm ¶ Ko Vuolli-äijih peesâi lyemesajasis, te sun ij lam oskođ čolmijdis: tobbeen lijjii nuuvt ennuv ladâgeh, et sun ij innig tarbâšâm smiettâđgin mongin eres sajan vuolguu. Vuolli-äijih ruáhásij jiečânis. Veikâ kuuskulij ličij keččâm, te luámáneh kale lijjii. Sun-uv lâi jo tommittáá elilâm olmooš, et lâi pyeri, jis ij tarbâšâm čuuvtij kukkeláá moonnâđ. Já ain pyereeb sunjin lâi, et kihheen ij lam vala iällám suu lyemesaajeest. ‚uoškii suu luommimsaje kale ain lâi lamaš, mut kale sun ain mottoom čuoškâčuoggim killái. ¶ 05.07 . Ijjâ lâi uánih, lâihân tast lappum käävci tijmed äigi-iärun. Ko maašin lâi pajanâm polvâi paajaabel, te tiijme keejist tast aalgij viäiguđ já tijme tast ovdâskulij siävŋánij. Nohádistim vaarâ kyevtist kuulmâ tiijmán já ko moránim, te lâi-uv jo iiđeed. Peivi paaštij maašin laasâin já purjâstijm Atlant paajaabeln. Mii puáttimäigi Amsterdamin lâi kolgâl leđe love paijeel kuttâ iđedist páihálii ääigi já Helsigân juátkimäigi viiđâ váájuv oovce, mut ko lâim kulmâ tiijme vyelgimäigitaavlust maajeeld, te poođijm Amsterdamin maŋeláhháá oovcest já Helsigân mannee maašin lâi moonnâm suullân muádlov minuttid tassaaš. ¶ Áigápuáđuh – puásuituálu, kyelipivdo já nuurrâmtuálu – láá siämmáálágáneh eres sämmilâšjuávhuiguin. Ij nubbegin tergâdis etnisâš tobdomerkkâ, sämimááccuh, aainâs muštâl kyeddes anarâšvuođâst, ko aainâs-uv Aanaarjäävri viestâr- já taavaapiälááh suuvah láá iänááš kiävttám nk. Ucjuvmallisii mááccuh. Ko sämmilâšsiärvádâh modernišuvá, te jieijâs kielâ já toos kullee kulttuurpyevtittâsah uážžuh ain-uv tergâdub saje etnisii identiteet hámášuumeest. ¶ 7. Ivnii Tyehi-India já Nuorttâ-India suáluikuávlu riijkâi liipuid. ¶ Stuorrâvuonâ markkâneh ¶ Maasâd ¶ Iisak Mattus ¶ Belgia E5 ¶   Rijjâhámásijd ucâmušâid kalga toimâttiđ riehtiministeriön majemustáá 21.4.2011 tme 16.15. Riehtiministeriö postâčujottâs lii PL 25, 00023 Valtioneuvosto, já jotteemčujottâs Eteläesplanadi 10. ¶ 4. Ovtâstit puoh amnâsijd náápán. Keččâlist vala, et lah tuđâvâš máávun. Jyehi kuobârsoortâst lii váhá ereslágán smakkâ. ¶ 61 ¶ Almottâtmeh láá puáttám nuuvt suoppâinviestân já njuárustemkiišton, mii uárnejuvvoo koskoho 28.03. ko muusikkejâlmâsân-uv, mii uárnejuvvoo tuorâstuv. Muusikkejâlmâsâst tuámáreh väljejeh säminuorâi ovdâsteijeid aalmuglâš Sounds -tábáhtusân Tuurkun. ¶ 43C Neeđeest lii fiskis čeve. ¶ LASETIÄĐUH: Sämipappâ Tuomo Huusko, tuomo.huusko(at)evl.fi, p. 040 7338153; Pispekoddedeekaan Niilo Pesonen, niilo.pesonen(at)evl.fi, p. (08) 5358 556, 044 755 5556; Váldutoimâkode saavâjođetteijee Jouni Ilmari Jomppanen, p. 0400 295588. ¶ – Ij puáđi mihheen! mun jurdâččim já masa jo vyevsistuvvim jurdust, et kolgim čokkáđ ton p-ân háisoo ulmuu paaldâst pajeláá kyehti tiijme. ¶ ŠIEVHÁMÁSŠ. ¶ Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 27.2.2015 tme 16.00 räi čujottâssáin Sajos, 99870 Aanaar teikâ . Lasetiäđuid pargoost addel má. haldâttâhhovdâ Pia Ruotsala puh. 010 839 3106 teikâ puáttee parlamentaarlii rääđi saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi, puh. 050-5242109. Sämitige já parlamentaarlii rääđi tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi ¶ Kierâš, anarâš okkolostâ ¶ 7. várádâh ¶ 1.Anarâškielâ seervi stivrâ čokkânij moonnâm ohhoost. Servi juáhá stipendijd škovlâlijd, kiäh loheh anarâškielâ. Juurdân lii meiddei orniđ vihelem- teikkâ koldempeeivi. Peivimeerri ij lah val čielgâs, ko tot kalga leđe lieggâ peivi. Ohtân tieđettemäššin vala lâi, et kielâpiervâl lii kiddâ 27.6. - 31.7., tot juátká tooimâs oppeet porgemáánu aalgâst. ¶ 10. Sämikuávlu jyehi tuáimee staatâ já kieldâ ohtâduvâst kalga leđe tarbâšân vijđes vuáhádâh ¶ 2. Säämi kielâlaavâ 1086/2003 kalga nuávdittiđ ALKU-haavâ valmâštâlmist já haavâ ¶ 28. njomâttempirrâmpeivi: 12.8. tme 23.35 poođij uđâgâš já enni poođij tme 23.42. Kontsas Maarku aiccâm oovtâ miinut kukkosâš njomâttem tábáhtui suu jieijâs šiljoost. ¶ čielgiđ toimâsuorgij mield säämi kielâlaahân lohtâseijee tahheid, ige tarkkuustâllâđ ubâ kieldâ tâi ¶ Aanaar škovlâ: Saara Seipiharju (anarâškielâ) ¶ * Huolâttâssiisâmoonnâm njuolgist auditorio čájáttâssajan. Uuvsâ kobdodâh 2,2 m. ¶ 40° ¶ Land Rover ađai “Lantikka” vyejestij penuvkompoot oovdân já Heikkâ kočostij munnuu Pellervoin lavkkiđ toos. Kolgáim vyelgiđ Gykko Caampin viežžâđ tarbâšijd já pihtâsijd, maid muoi tarbâšiččáim puáttei pargoi várás, Heikkâ vuolgij jieš fáárun huolâttiđ, et sappevuárhást finnejeen tohálijd kaavnijd, moiguin piergiiččáim pyereest ucemustáá ihepele. Tot lâi uánihumos sopâmušäigi, mii čallui vuálá. Lantikka ko lâš selvânâm barrigaadijn, te talle tot puohčâlij taggaar jotoluv siisâ já kooskân, magarist jiem vala avepeeivistkin lamaš. Jis jo iho ležžeem ucánjáhháá palaskâm, ko vuolgijm kirdemkiedist, te tääl mun njuolgist hirmástuvvim. Autoh vuoijii hirmâd sáttoin já vala puástuppele maađij, tedâččii jienâmeerhâ mestâ ohtânmaanost já motomeh šluvgii čuurmâ kuáimásis. Kiäh lijjii vääzin jotemin, te toh karttii kaačân moonnâđ kááđu rasta, amas pääcciđ autoi vuálá. ¶ bun. Sämikielâlâš palvâlusâin ij lah šoddâm luándulâš. Maaŋgâ virgeomâhâžân lii epičielgâs, maid ¶ 10. Sämikulttuur hiäjusmittem syeje vijđedem kuoskâđ čäcilaavâ miäldásávt puohháid sämmilijd kyeskee sierânâslavváid ¶ Fossiileh muštâleh tovlái meerâi ¶ b) Maid toh aalgâst poreh? ¶ Oranje E7 ¶ Kuáskimmuáđháš = Kotkataival ¶ Aikioi ärbivuáválâš aassâmkuávlun lii kirjejum Väävli kuávlu Aanaarjäävri taveriddoost. Tobbeen sij láá vijđánâm Ucjuv kuávlun já joba Taažâbel. Aikioh láá meiddei aassâm ovtâskâsâht Aanaarjäävri viestârriddoost Kaŋgâvuonâ aldasijn, Kiävŋásiijávráást já Paččvei kuávlust Aanaarjäävri nuorttiibeln. Kuuva suhâkuávluh láá lamaš tovle Vyelijäävri kuávlust já maŋeláá eres lasseen Čuolisvuonnjäälmist Pišterist, Vuáskujäävrist já Njellimvuoniist sehe meiddei Tave-Anarist. Mattus -suuhâ lâi eromâšávt Viestâr-Anarist, mut meiddei taveláá Rivdulist já Čovčjäävri kuávlust. Mattuseh asâiduvvii meiddei Nuorttâ-Aanaar Pakšvuonii kuávlun. Suuhâ lii sirdâšum aassâđ meiddei Taažâ Vaarjâgân, kost sij láá vala onnáá peeivi-uv. Stuorrâ Morottaja suuhâ asâttij Aanaarjäävri máddáá- já uárjipele, kost vijđánij maŋeláá jäävri viestârpele Aanaar markkân kuávlun. Mujo suuhâ varrij Aanaarjäävri máddáápiäláin kuávluin Kosseennâm-Čovčjäävri kuávlun. Sij assii meiddei Ijjäävrist. Musta suuhâ lâi Koskâ-Mustolist já Nuorttâ-Anarist, mut maŋeláá Rivdulist já Páđárist. Pááđáár suuhâ lii vuálgus Páđárist Viestâr-Anarist, mut aassâm maŋeláá Ákšjäävrist tavveen, Čaarmâjäävrist já Tullâjäävrist mäddin sehe Paččvei kuávlust nuorttân. Paltto -suuhâ aasâi Lavŋejäävri-Njižžjäävi kuávlust Tave-Anarist, Lemmest viestârist sehe vala Tiänuriddoost Ucjuuvâst. Suuhâ lii sirdâšum meiddei Taažâ Vaarjâg kuávlun. Saijets suuvâ ärbivuáváliih kuávluh láá Viestâr-Anarist Uáđđivei-Säđisuolluu kuávlust, maŋeláá Mahladnyereest-Koldemjäävrist, Aanaarjuuvâ Ivváánjäävrist já Paččveist. Sarre -suuvâ navdâšemkuávluh láá Viestâr-Anarist Mudusjäävrist, Páđárist já Rivdulist sehe Nuorttâ-Aanaar pelni eres lasseen Vyeli-Mustolist ađai Juvnjäälmist, Sulgušjäävrist já Maijuujäävrist-Ulgânjaargâst. ¶ (– Tie tot äijih oppeet puátá, culâguođij Edison Albertân.) ¶ 2. Taat muorâ totá uccâ šoddâmvijđodâhân ¶ Ucjuv kieldâ ¶ SNUĐENJUNE ¶ Sämitigge 2003 ¶ 2. poccee ¶ lii ohtâ sääni (teermâ kieđâvuššâm: kj. Matt. 1:22, s. 86). Taat iäru ij toovât maggaargin ¶ čuođâlmâsâi = kipinöiden 136 ¶ – Hui, mun jiem tuostâ keččâđ, Šlubbopelji šnuđgoi já čiähádâđâi miestui tuáhá. ¶ 3.1. Samuli Aikio toimâttem puáris mainâs mield čaallum “ Nieidâ kote šoodâi kollekuálsin ”. Kirje lii orjâlâškielâst jurgâlâm Matti Morottaja. Almostui 1982. ¶ Hiärrá čuovvâdus muáđuidis tijjân já liävus tijjân ármulâš. Hiärrá jurgâlus muáđuidis tii piälán já adelus tijjân ráávhu. Eeji já + Alge já Pase Jiegâ noomân. ¶ Piäkká rusoi, porfâgij já kovrâgij, mutâ tast-uvks Piälkku já Tiälkku liččijn perustâm. Toh aldanáin ääštin, kuábáš-uv. Ij tast talle mihheen eres ávttám: Piäkká ferttii kuárŋuđ jonsahpeivstáágu kierrui. ¶ – Jáákuš, Jáákuš, tääl tot kiđđâ lii puáttám, vyelgeenba muoi almaah paargon! ¶ L aavlâ Kronohagen Tarzanist 69 ¶ 98A Maaijuv lii kulâtteijee, mii kulá šaddoporreid. ¶ Tikke-Pikke evni ¶ Vyerhijävri = Vuorhajärvi ¶ áánsust. Merâkuáskim ihásâš uđâgâšpyevtittâs. ¶ – Karri, puáđi teehin já pyevti limsa munjin. ¶ Vijđod âh: 82 500 km 2 ¶ Tot lâi vala ergijgijn fárudemäigi, ko taat pärtti lii tábáhtum. Iä lamaš vala taanáigááh fiävruh, moottorkiälháh, nuuvtpa ulmuuh vuoijii ergijgijn pygálusân já asâstellii tobbeen ääiđi kulân kámppáin nuuvt kuhháá ko pygálus lâš pištám. ¶ “Ko iššeet lâi viättám iijâ Juvduujuuvâst, te puátteš iiđeedpeivi merhâšij ubâ šiljopirrâsân noonâ joskâdvuođâ. Já ko táválávt kandâpuuiceh puohtii rähtiđ tupeoordân laabžijn suuilo já väldiđ tagarijd liävtuid, et sáhájáávuh luuptâst kuávjáástellii, te iššeed kuárŋum luuptân puzzâvuoggârähtimân lopâttij káátun čiehčâm aaibâs sierânâs koččomušâttáá-uv. Keččâđ uážui kale moonnâđ. Mut siijvost já kovjiihánnáá. Luuptâst opsijdij maalâ já lakka já puzzâvuoggâkápuluvah lijjii čuoggiistum oordân kuškâđ. Tobbeen ožžuu häämis nuuvt Juvduu ijjâ ko Juvduu Kuávsui-uv.” ¶ láá litteristum toimâsuorgij mield já toh kiävttojeh analyysuásist já tekstâ kieđâvuššoo táárbu mield ¶ 2. Staatah olášuteh pehtilis tooimâid, moiguin visásmittoo, et toi omâstem viestâdemriäiduh spejâlisteh ääšimiäldásávt algâaalmugij kulttuurlâš maaŋgânálásâšvuođâ. Staatah avžuutteh priivaatomâstusâst orroo viestâdemriäiduid spejâlistiđ ääšimiäldásávt algâaalmugij kulttuurlâš maaŋgânálásâšvuođâ, raijiihánnáá kuittâg oles sänirijjâvuođâ visásmittem. ¶   Viipur E5 ¶ Moh nieidah láá muččâdumoseh? Mitkä tytöt ovat kauneimpia? ¶ 2. Uáhum, njolge já ruottâm láá hiäppuš lävkkišlaajah. ¶ – Mut puáđi tun kuittâg siisâ! Elmer avžui já lehâstij uuvsâ. ¶ Čuákkimviistán finnimnáál purâdempalvâlusâid muuneeld tiiláámáin. ¶ 87. Sierânâsraportistee avžuut, ete Tave-enâmeh já sämitigeh pehtiliteh ohtsâš viggâmušâidis sämikielâi iäláskitmân já nanodeh sämikielâi- já kulttuur škovlimohjelmijd. Staatah kalgeh tállân orniđ sämitiggijd kelijdeijee ruttâdem, mon vievâst tai uulmij juksâmân pyehtih olášuttiđ oovtâst sooppum tooimâid. Staatah kalgeh meid lasettiđ sämitáiđusij máttáátteijei finnimvuođâ já lohomere. Lasseen staatah kolgâččii viggâđ nanodiđ sämikielâi kevttim tuámuštoovlist já eres virgeomâhijguin ášástâldijn já ain pyerediđ almos palvâlusâi finnimvuođâ sämikielâiguin. ¶ Ässeeloho: 12,5 milj. ¶ Majemuš määlis oovtâst ¶ Luvâttuv tavesämikielâ eenikielâ máttááttâs várás lii almostum uđđâ oppâkirje Giela geainnut 2. Kirje lii uáivildum eenikielâ já kirjálâšvuođâ oppâamnâs nube kuursâ máttááttâsân. Kuursâ uáivitiäddu lii teevstâi ráhtusijn já merhâšuumijn. Kirje čuávu luvâttuv eenikielâ väldikodálâš máttááttâsvuávám. ¶ Unna Junná aalgij ive 2007 ¶ 3. ¶ Rotáh korvâččeh puoh toos uđđâ tiiŋgâid. Tane toi pivdem liestâsijguin lii uáli vaigâd. Loopâst áinoo tuššâdemvyehin páácá rotái mirkkim. Čuolmân lii tot, et toh karveh “puástu” smakkâsâš purrâmâš já mirkkâseeptih šaddeh leđe kuoskâhánnáá. Motomeh rotáh láá joba vuáhádum mirháid. Tuástum kalga algâttiđ tállân, ko vuossâmuuh meerhah rottáin oinuuškyeteh. Poškâlejeh, jursemluodah já koivum rääigih seinipiälláin muštâleh, et rotáh láá puáttâm. ¶ Mon ennuv? ¶ Kale sun kustoo olmâ čujottâsâst lâi. ¶ ISBN (pdf)952- ¶ Tiettum já eellipirâsvátámušah ¶ Spiekâstmijn huolâhánnáá jurgâlus lii puustâvlâš jurgâlus já ton kielâ luándulâš já ¶ b. Moh oppâkirje kove 77A ääših muštâleh, et kove lii kume stielâsist? ¶ “I am from New Delhi!” , sun almottij. ¶ 3. USA 317 ¶ Fiskissmiäruh lii oonnum herskulâš puurrâmkuobârin, já tot lii šiev kävppikuobâr. Tot lii aromisâš kuobâr, mii heivee tagarin purrâmuššáid. Hyenes peellin tast lii tot, et kuobbâr kuoskâttâldijn tot muttoo älkkeht räänisin, já mudoi-uv toos puátih älkkeht suovsah. Jis sáttoo kavnâđ šiev, suovsâttes kuobbârijd, te tain puáhtá rähtistiđ veik pánnukááhu. Pánnukákku lii meiddei njäälgis eres-uv kuobbârijgijn. ¶ Anarâškielâ servi lii finnim taggaar tubdâstâs, mii ij lah aaibâs táválâš. Taan keesi syeinimáánust eelijn tääbbin Jormokuoškâst saksalâš taaiđâčeppipaarâ keigiimin ruopsis muorâpáccá já mun lijjiim tom väldimin vuástá. ¶ almottiđ eenikielânis aalmugtiätuvuáhádâhân. Ive 2003 roopâ räi eenikielânis sämikielâ láá almot ¶ b. Viärdádâl jieijâd vástádâsâid luokkaskipárijdâd vástádâssáid. Láá-uv puátuseh siämmáásullâsiih? ¶ Kalga meid huámášiđ, et säämi kielâlaavâ pehti kieldah tivoh tolebij iivij toimâidis. Sämikielâlâš ¶ Issáák já Rebekka 1 Moos 23:1-20 ¶ Čuovâkove ¶  polâmist. kiergâniđ: ¶ Lasetiäđuid pargoost addel má. haldâttâhhovdâ Pia Ruotsala puh. 010 839 3106. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi ¶ Mottoom laavâmáttáátteijee lâi čuávvum sii naggim já huámmášâm, mon šiev vástádâs Jeesus saddukeusáid adelij. Sun poođij tääl Jeesus kuuvl já koijâdij: ¶ Jeesus eeđâi: ¶ Supenjaargâst lii máhđulâšvuotâ maccâđ siämmáá kiäinu maasâd markkânân tâi mokseđ juuvâ kärbisvärijn já maccâđ juuvâ taavaapele maasâd Aanaar markkânân. Juuvâ taavaapiälááš päälgis mana meid Ocomâžân, kuus lii Supenjaargâst mätki suullân 4,5 kilomeetter. ¶ Mađhâšem lassaan Islandist jotelávt ¶ 14. njomâttempirrâmpeivi: 29.7. tme 22.32 poođijn uđâgááh siämmáá sajan já enni poođij tme 23.50. Njomâttem tábáhtui vuáláčällee šiljoost auto tyehin, et tärhis njomâttemäigi ij lah tiäđust. Sovđâarve. ¶ – Stuorrâ kyeli toppij vuogân, mutâ jiem finnim tom pajas. ¶ ), mii lii uáivildum ulmuid, kiäin láá šlundomsymtoomeh. Ohjelm jurgâlempargoost já proojeektist láá lamaš mieldi meddei Laapi pyecceitipšompirrâdâh já Sämitigge. ¶ Kuhháá tiet mohtâ ij kuittâg ain pištám. Ko sun lâš huámášâm, et piso ciäggust ohtuunis, te siämmást sun lâi stubbám pyeráinis kuás miestuu siisâ, kuás polsâi kooskân skierâsân. Luhhoost togo pehti iä lamaš keeđgih pálgá pellâst. Ko mun hárjuttellim pyeráin vyeijim, te must tiäđust-uv lijjii nuorâ täävtih, moh killájii pyerebeht pyeráin vierrâlmijd. Eeni täävtih iä lamaš innig nuorah já tom Ailâ enâmustáá poolâi-uv, et sun tuájáččij tavtijdis. ¶ a) uápistum kollim Siijdâst, 2 t ¶ 115 ¶ Tiervâpuáttim šoddâdemkyeiminâm uásálistiđ peivitipšo tooimân! ¶ Ohtâsâš ovdârukoseh s. 33 já ovdârukkoosfáádáh s. 42. Vástuääigi (kiddâ kunnâkoskoho rääjist) puáhtá kevttiđ litania (s. 37). ¶ Nube tove Jeesus kuáhtái almaa, kiän nommâ lâi Matteus. Matteus čokkái ¶ Sämitige stiivrâ čoovčâ vuossâmuu čuákkim miärádâsah ¶ Natura 2000 -viärmáduv kyeskee njuolgâdusâid kalga väldiđ vuotân, veikkâ huksim tábáhtuuččij vijđoduvvâst, mon kaava lii nanodum jo ovdil staatârääđi miärádâs Natura 2000 -viärmádâhân arvâlum kuávlun. Nuuvt huksimlove ohtâvuođâst sáttá karttâđ čielgiđ vaikuttâs Natura-kuávlu suojâlemmittomeerijd. Tágáreh tilálâšvuođah láá kuittâg uáli härvinâsah. ¶ j. Maht eresnáál ellee läävee lattiđ? ¶ čääsivuálááššaddo.....17, 97 ¶ Jieŋâmeerâ A1 ¶ Lii čohčâtälvi, skammâmáánu já pygálysäigi. Puásuiocceeh čuákkájeh poccuid pygálysááiđán. Roovvâd maŋa poccuuh láá jo valmâšin ucebin juávkkun ađai čuurân. Nuuvtpa taid lii älkkeb čokkiđ stuárráb juávkkun ađai sijdân já tastmaŋa vyejettiđ pygálysááiđán. ¶ – Išán! Merâstáálu! ¶ – Mun kale vuálgám uuccâđ konduktöör, tot belgialâš almai eeđâi jeđe pajanij sajestis já väzzilij juná tyehiuásán. ¶ Puđâldijm ubâ peeivi mestâ ráávhust kuáđi lunne, iäge savâstâllâmpuudahkin häittidâm čuuvtij. Finnejim puohâid lasapiälláid sajasis já uksâpeleshiirsâid, ađai kooldâid mestâ uuvsâ paajaakeš, ko poođij äijihuáhti já koskâlditij mii pargo. Nuurâim tyejiniävuid já vuolgijm telttavaavnu luusâ toollâđ arve. ¶ – Lah-uv tun kuusnii vuolgâdmin? Heikkâ koijâdij. ¶ Ton puudâ lijjii jo naabureh-uv puáttám imâštâllâđ tom uáinus. ¶ Maadâ-Dakota nuorttâuási lâi nuuvt täässiv, ko peri puáhtá eenâ leđe. Puoh lâi jolgâd, tuše motomeh muorah lijjii kuođđum tegu merkkân jolgâ preeriai oolâ. Viestâruásist algii vijđes jolgâ tiävááh, ađai väärih, moin lâi syeini. ¶  Toivinjaargâ – Ennikuobžâ keejâi čivgâsis já váhá imâštâlâi tággáár koččâmuš. Talle sun eeđâi: naa, taathân lii lamaš tunnuu vuosmuš keesi, eppeege tuoi vala pyevtigin tiettiđ maailm immâšijd. Sun čielgiiškuođij: ¶   puállunjunnuhčâ 74 ¶ – Kal taat lii juuvâi juuhâ ko nuuvt lii styeres já kubduv-uv. Maht pesâččim rasta? Smietâm: ¶  koccáđ Jeesus västidij: ”Hiärá, Imelâm mun koolgâm palvâliđ, jiem kiämmán iärrás.” ¶ - Naa, jyehi iveääigienâmist lii jieijâs miäštár, kii haaldâš tom eennâm. Ovdâmerkkân Ednes čohčâeennâm miäštár lii Iednenommâsâš häldee, mast lii-uv tot ubâ čohčâeennâm finnim noomâs, já sun lii viehâ ollâárvusâš häldee taan ubâ häldeienâmist. Mut taan Čednuu tälvieennâm miäštár lii Čsookh. Sun lii varâlâš, ige taan eennâm lappâd kolgâččii kuássin moonnâđ. Čsookh viggá väldiđ máđhálijd faŋgân. ¶ NATURA 2000 -VIÄRMÁDÂH ¶ Pargojuávkkuovdâstem ¶ uáppee já nuorttâsämikielâ vieres kiellân 3 uáppee. Ive 2004 tiäđuh váiluh. Ive 2003 eenikiellân ¶ 5. Kost kukáh láá čässuáivi háárán? ¶ +4˚ +4˚ +4˚ ¶ 4 Moin kuovttijn vuovvijn poijui kovjim tábáhtuvá? ¶   PARGOPITÁH ¶ Nuorâičällee västid ¶ – Mon seehâ juurâtmist? enni koijâdij. ¶ Mut Haanu Hanssâ monâttij puoh kuolijdis já ton lasseen monâttij val ergijdis já kiälháidis-uv. Eidu saaveehkápuluvah paccii, moiguin sun čuoigâi maasâd páikkásis Samudjáávrán. ¶ Tavekuávlu mädimuin lostâvuovdijn táváliih elleeh láá meccikodde, tiälkkukodde, mievri já vildâšahe. Suovâpoccee keejist pessejeijee káttuhaigar lii postâkoortâin-uv uápis uáinámuš táálunkuávlust. ¶ kyevditäsni ¶   1 . ¶ Tekstâ já koveh: Milla Elmiina Pulska ¶ 2. Jurgâlus. Veerstâ aalgân lii lasettum konjunktio já , tastko ovdebáá veerstâ ¶ - Tun-uvks lah tot ulmuukandâ, kii áigu vyeittiđ muu? Maid tääl poorgah, ko suábbi ij suoijii tuu innig? Tun lah tääl aaibâs táválâš ulmuukandâ, mon mun puávtám tapčestiđ siäinán tego čuoškâ! ¶ Tasmania Q8 ¶ Partitiiv:  almoot  epimiärálii  mere. ¶ Kilimanjaro G5 ¶ nisujáávuh koopâ~ tievâ ¶ 2. Jurgâlus. Verstâ lii jurgâlum nuuvt säänist sáánán ko peri máhđulâš. Jurgâlemvastuuh ¶ Nuorttâmeerâ loddenäälih láá čuuvtij rievdâm majemui ihelovoi ääigi. Maaŋgah loddešlaajah, eres lasseen merâkuáskim já stuorrâlodde láá lasanâm. Aaibâs uđđâ-uv šlaajah láá asâidum pessiđ Suomâ riddokuávlun. Tágáreh láá kildeečapis skarfâ sehe suollui niijtoin já kaavpugmuorâstuvâi kiedijn suoinijd pahhee vielgisnierâčuánjá. ¶ Sam-čeeci šluvgelij uáivis. – Tot sáttá kale sulâstittiđ riäŋkkunjuškom, mut kuittâg tot ij lah siämmâš äšši. Addiih-uv, pennuvh iä ollágin haalijd peessâđ paijeel, iäge ton peeleest rävis ulmuuhkin. Jis tuuđhah Aŋguit já Qaqatak tärkkilávt puáttee tov, ko toh njuškov kyeimis maajeeld, tärkkilávt čuávuh, mii tábáhtuvá já maid toh porgâv já jis vala rekinistáh peeivijd, tassaaš ko Qaqatak ráhtá viälppáid, te addiih, maht Pete já Jeobald finnijn tuu ennijn. ¶ Suomâ čaasijn ellee kyelišlaajah pisotteleh iänááš šoddâmsojijnis. Mottoomverd toh joteh ridoi mield, ko oceh raavvâd já sirdâšuveh táálván jieŋâlâsân. Vajâldeijeekyeleh, moh láá eres lasseen luosâ já aŋgerias, vajâldeh kuhás šoddâmsajestis. Toi eellimmudoh muttuusteleh já láá mielâkiddiivááh. Luosâ šadda juuvâst, vaajâld stuárrumääigi Nuorttâmeerâ kuávlust, jeđe máccá maasâd šoddâmjuuhân. Aŋgerias šadda kukken Atlant jieŋâlâsâin, vaajâld Euroopân, jeđe máccá maasâd Amerik riddočassijd kuuđđâđ. Maht jotteekyeleh täiđih maasâd šoddâmsojijdis? ¶ 3. Pauliina Kumpula Vuáču škovlâ 3.01 1 ¶  veik, Keessiv jävričääci lii kiärdášum nuuvt, et pajemustáá lii lieggâ já keppâ čääci já jieŋâlubboost lii kolmâ já lusis čääci (106B). Rääji huámášâh älkkeht vuojâdemriddoost, ko luáštádâđah čääsist jerdust jyelgih oovdâst. Čääsi jiešvuotâ lii, et tot lii lussâdumos +4 ˚C liegâsvuođâst. Tondiet čohčuv čuáskum pajaldâsčääci vuáju vuáluskulij já jieŋâlubboost paijaan uđđâ lieggâsub čääci sajan. Nievt čääsi kiäsáš kiärdášume čuávdánškuát. Ko ubâ jävriáldá čääci lii čuáskum siämmáá liegâsin, te piegah peessih älkkeht muiviđ čääsi pone räi. Tobbeen pajaneh pajaldâsčáácán valjeest raavâdamnâseh. Taat jyehičohčâsâš almoon lii čääsi olesjuurrâm. ¶ hâ, kote alestij Immeel näävt eeđân: ¶ Almos kielâlaavâst já säämi kielâlaavâst ij lah sierânâs kuoddâlemmáhđulâšvuotâ lahârikkomušâi ¶  kirjeen Mustâl váhá jieččâd kielâoppâmist já sárnumist. ¶ Veikkâ fiindâr lii njaalgâ purrâmâškyeli, te tast ij lah liijká stuorrâ ekonomâlâš merhâšume. ¶ Meiddei vihelem lâi pivnuus kiässáás kuálástusvyehi. Juolis vihháál lâi kuuđđum noonâ pumbuláárpust já tot lâi táválii viermi kukkosâš. Vihelemäigi aalgij ton muddoost keesi, ko riddokaaváid lâi šoddâm syeini. Tovle lâi taggaar merkkâ, et ko puárui kirdá, te puško lii viháluvâst. Viheliđ koolgâi vyelgiđ kuálkkipiäivádâhhân, kuás puško ličij ucâlum riddosuoinâlmâsân peeivipaštui. Suoinâlmâs koolgâi aldaniđ kárbáin várugávt já suoppiđ vihháál kaavâ tâi suoinâlmâs ulguubel. Ko vihháál lâi sajestis, koolgâi moonnâđ suoinâlmâsân já poršoliđ puškoid viärmán. Pušksággááh puikettii čoođâ, mut kuármásuboh sorrojii viärmán. ¶ Váldu-uásálâš käldeeh láá sämitige máttááttâslovottâh 2007 – 2008 ( www.samediggi.fi ) já Aikio-Puoskari 2006. ¶ Jovnâ keejâi tom váhá ääigi. Tast lijjii árvukeeđgih tievâ, tâi tanen toh kuittâg čaittii, já tot saatij leđe tuše Joovnâ jurduin, mut aaibâs nuuvtko tast ličij váhá páštâm čuovjis čuovâ sevŋis visteest. ¶ – Já tun tuođâi-uv oskoh toos, et taggaar stuorrâ almugijkoskâsâš juná páácá ubâ kuhes tiijmán vuordâččiđ muádi mađhâšeijee, kiäh láá puátimin näävt jotelis mielkkijuná fáárust, sutettim sunjin. ¶ váimuskálžu ¶ – Jiem lah, lam ucjuv post'almai. Na sun finniij viijne, veikkâ lâi Aanaar kundálâš. ¶ Sveitsi . . . . . . . . . . . . 58 ¶  mij Kuvvim ¶ assaasloostâg šadolâšvuotâ ¶ Vuáđuškoovlâ sun algâttij Pärttihist ive 1974, joođhij Ucjuuvâst já Njuárgámist já loppâuási škoovlâ sun vaazij Kuhmoost. Pajeuáppen sun čaalij Kuhmo luvâttuvâst kiđđuv 1986. Ollâopâttuv oopâ Márjá-Liisá juuđij Oulust já sun čaalij filosofia maisterân njuhčâmáánu 25. peeivi 1992. Siämmáá ive juovlâmáánust suoi varrijn kálláinis Hollandin. Márjá-Liisá lii-uv vuossâmuš anarâš maister já enâmustáá oopâ jottáám anarâš. Tutkos uássin sun raahtij uálgilaudatur anarâškielâ deverbaal substatiivâin. Filosofia lisensiaattân sun valmâštui ive 2001 já lisensiaatpargo kieđâvušâi kyevtistaavvâl orjâlâškielâ -mi- já anarâškielâ kyevtistaavvâl -mi- já -me- nominijd já toi álgupuáttim. Sun lii tääl čälimin tuáhtár náguskirje anarâškielâ šlajânomâttâsâin, moh kieđâvušeh kuobbârijd, šaddoid já luudijd. ¶ Suáluičielgi = Saariselkä ¶ 6. Ruttii kartoŋgpitá váruvávt meddâl purkij kooskâst. ¶ 4 Čuujoot njuoláin, moh piätukyele tobdomeerhah puškoost láá. Noomât taid. ¶ Uccâ ruopsisradde kiijtij nuuvt ¶ Sämitige já ¶ Munejurduuh (ruotâkielân): ¶ - Leš-uv tot bussijn vyeijim lamaš suijân toos meiddei? Ánná smietâi. ¶ viestâr nuorttâ ¶ Škovlimvuávám ¶ stuorrânjaman hevosjuotikas ¶ Tääl Sáárá siste šoodâi oppeet uđđâ pärni, taat lâi jo niäljâd. Kyehti láin jo jáámmâm tállân, teikâ ovdil jo ko šoddáingin, já tom Sáárá tieđij, et jos Máárjá enni ij lam ävttiđ suu toi kerdij, te sun-uv lâi jäämmiđ. ¶   – Hui! Mii jienâid tot lii. Lii-uv stáálui stáálu čaaŋŋâm kuusnii auto siisâ? suoi huolâstuvvâv. Ulmui elimist-uv oroh lemin ennuv polâttittee ääših. ¶ Radioamatöörij tohálâšvuođâvátámâšah láá tááláá ääigist láivudum nuuvt, et Viestâdemvirgádâh lii váldâm morsettem meddâl vátámâšâin ive 2003. Siämmáánáál láá porgâm maaŋgah eres-uv enâmeh pirrâ maailm. Liijká sähköttem ađai morsettem lii ain-uv ohtâ pehtilumosijn radioamatöörij ohtâvuođâtoollâmvuovijn Suomâst já pirrâ mailm. Tááláá ääigi áinoo saje, kost sähköttem innig máttááttuvvoo virgálávt Suomâst, lii Piäluštâsvyeimih – ton jieškote-uv ohtâduvah. Merâvuoimij tamppâradisteh, áimuvyeimih, eennâmvuoimij sissiradisteh já radiokocceem juátkih sähköttemärbivyevi Suomâst. Suátitiileest sähköttem lii lyetittitteemus vyehi kulâttâllâđ čuođij kilomeetterij kiäčán já tom lii váádduh kavnâđ já hettiđ. Mun oskom, et morsettem siäilut puátteevuođâst-uv saajees tááláá mediaohtsâškoddeest, veikkâ komovuođâ tekniik ovdán hirmâd liävttoin ovdâskulij já oroččij, et mihheen toos ij liččii máhđuttem. Radisteh kuittâg tietih, et nuuvt ij liijká lah. ¶  että  ohtâ 10° kobdodâhpirrâduv puotâ. ¶ kielâ já västid GNT teevstâ dynaamisávt/funktionaallávt siämmáánáálá ko KR92. ¶ Muu palsta nommâ lii Kirje luhhum. Puávtáččij imâštâllâđ, kii lohá sänikirje lohheest lookán. Mut taat kirje lii-uv taggaar, mon eidu tánávt kalga moonnâđ čoođâ. Idiomih láá kale uuccâmsäännin, mut harviiba kihheen vistig muštá idiomi já talle ocá čielgiittâs. Must oro, et kirjeest ličij kale puáhtám orniđ idiomijd váhá eresnáál-uv ko puustavoornigân. Maht ličij temaatlâš juáhu: šoŋŋâ, ulmuuh, poccuuh já nuuvt ain? ¶ Niiles ¶ Ko Joovsep morettij, poorgâi sun nuuvt ko eŋgâl lâi koččom já naajâi Márjáin. ¶ Hiirihaukka ( Buteo buteo ) ¶ 1% ¶ – Mii tiäđui mield tääbbin ij kale ohtâgin aasâ. Já Staatâhân täid enâmijd mudoi-uv oomâst. ¶ Heikkâ ij suttâm mut aalgij orniistâllâđ Ááná kaavpugân peessâm. ¶ Lii puolâš, jäävrih já juuvah láá jiäŋŋum já muotâ-uv lii jo enâmist. Lii pyeri pygályssijvo já puásuialmaah pyehtih čokkiđ já vyejettiđ älkkeht poccuid moottorkiälháiguin pygálysááiđán. ¶ Jookeerpargopittá ¶ Mii lii tuu vaanhimij já ááhui já äijihij eenikielâ? ¶ Sun ij lamaš vala kuássin koccám ovdil Muumistáálu. ¶ Sun poođij siämmáá iijâ táálun, ¶ Riddokeeđgij vyelni eellih maaŋgâlágáneh elleeh ¶ B Sparkkem mittedem ¶ MECCIPARGOPITTÁ ¶ – ´Suáittee Ural pihlejáá, ko mist lâi juurdâ moonnâđ aaibâs Ural räi, mut ep peessâmgin.´ ¶ Neelji riijkâ säämi siärvádâh iälá aktiivlâš nupástusâi já ovdánem áigáduv, mast uđđâ huksejuvvoo liävttoin ärbivuáválâš eellimvyevi paaldân já ton vuáđuld. Tain aašijn syemmilâš škovlâ tiätá kuittâg uáli uccáá. Skovlâkiirjijn säämi siärváduv tááláš tile já tááláš äigi ij ennust kieđâvuššuu. Sämmiláid lohtâseijee mielâkoveh, maid meiddei škovlâ alnetuálá, puátih távjá topeliaanlâš ääigist já áigáduvâst, kuás sehe syemmilâš já sämmilâš siärvusist ellii vala ovdâmoodeernlâš ääigi. Sämmiliih, eromâšávt nuorah, iä tuubdâ jieijâs tain kuuvijn já távjá aneh unohâssân ko almos juurdâ sämmilijn lii nuuvt kukken tuotâ mailmist. ¶ Pargopitáh ¶ Cuábui lii täälvi oijâgâsâst ¶ Onne koccájim tiijme tooleeb ko táválávt ađâi neelji ääigi. Enni eeđâi jieht ete eeči puátá onne. Nuuvtpa čorgejim iđedist ovdilgo vuolgim paargon. ¶ alodâhân, lekkâseh ton kuábbáá-uvpel mučis ruánáá alppâniijtoh . Toi paajaabeln suullân kuulmâ kilomeetter aloduvâst álgá sudâhánnáá muottuu já jieŋâ kuávlu. Muotâ ij tobbeen kiergân suddâđ keesi ääigi. ¶ d) Moh šlaajah tuu mielâst láá ráhtusis peeleest joteleh vuoijâđ? ¶ » Kost puávtáččijm uástiđ leeibi, et sij ¶ ternimielhi < ternimielkki = ternimaitoa < ternimaito 9 ¶ c. “Halijdiččim luuhâđ puoh Harry Potterijd, mut jiem suuite uástiđ taid. Maid poorgâm?” ¶ Talle kalga luuhâđ Eeči mii já čuávvoo rukkoos: ¶ 4 Merkkii ruossáin, lii-uv náágus velttidhánnáá olmânáál vâi puástud. ¶ Sämitige čuákkim ráhtádâtâi sämitiggelaavâ vuáimánšoddâmân. Sämitiggelaavâ uđâsmittem šoodâš vuáimán ive 2014 loopâst teikâ 2015 aalgâst. Laavâ sirdumääigih pyehtih jođettiđ toos, ete vaaljâluvâttâllâm tievâsmittem njuolgimvátámâškieđâvuššâm tábáhtuvá uáli jotelis äigitavluin. Uđđâ laavâ mield njuolgimvátámâšah vaaljâluvâttâllâm tievâsmitmist tohhuuččii sämitige čuákkimân (26 §). Vaaljâluvâttâllâm já njuolgimvátámâšlattim pyehtiv vaattâđ stiivrâst já almosčuákkimist paijeelmiärásijd čuákkimijd já čuákkimij jotelis čuákánkočom. Njuolgimvátámâšâid kalgeh kieđâvuššâđ tai luándu tiet uáli jotelávt amas occei vuoigâdvuođâtorvo hiäjusmuđ. Taan tiet čuákkim meridij mutteđ sämitige pargo-oornig 56 § tienuuvt, ete tááláá 10 peeivi saajeest čuákkim äššilisto kolgâččii vuolgâttiđ tigejesânáid majemustáá 7 peivid ovdil čuákkim. Nubástus ij meddâlist tom máhđulâšvuođâ, ete čuákkimpovdiittâsâid já äššilistoid iä puávtâččii vuolgâttiđ tađe ovdil. ¶ luándun. Mainâssuollust puávtáh fiäránistiđ hormišis luándu- ¶ – Kalehân mun puávtáččim vyelgiđ-uv. Tohon ij kuittâg taarbâš bussijn vyeijiđ ige tobbeen taarbâš málástâllâđgin. ¶   1. Tuubdâ pelipyehčeid já olespyehčeid vuoluu- ¶ á. Oulujävri ¶ uálutähti ¶ (Gyromitra esculenta , suomâkielân korvasieni) ¶ g. enâmustáá stuorrâ jäävrih ¶ čääsi kiärdášum . Jieŋâlis jäävri ponneest lii čääci keessiv-uv + 4 ˚C. Čääci ij kuittâg lieggân täsivávt pajas monâdijn, pic tast láá sierâlágán keerdih. Puohčâldijn áiccá, et čääsi liegâsvuotâ muttoo kivkked tiätu jieŋŋâlvuođâst. Tälviv lieggâsumos čääci (+ 4 ˚C) lii ponneest já kolmâsumos čässuáivist. Vrd. čääsi olesjuurrâm, koskâčääci. ¶ Peljikuobbârist lii jiešlágán, njaalgâ haajâ. Veik kuobbâr haajâ ávžoo-uv keččâlistiđ tast pitá, kalga mušteđ, et njuoskâsin tot lii varâlâš já koddee mirkkâkuobâr . Rievtislágán kieđâvuššâm maŋa tast šadda stuorrâ hersku, veik motomeh iä valagin tuostâ tom puurrâđ. Njuoskâ kuobbârist lii gyromitriin-mirkkâ, mii tuššâd ulmuu sellâkođos. Mirkkâ láppoo, ko kuobbâr kieđâvuš rievtisnáálá. Järvinen – Kosonen – Joutjärvi kuobârkirje ávžoo vuoššâđ peljikuobbârijd kuohtii čääsist (kuábbáá-uv vuošâmân 1 kg kuobbâreh, 5 litter čääci). Kuobbârijd ferttee kuohtui kerdij tipteđ tuoldâđ ucemustáá vittâ miinut. Kuohtui vuoššâmkerdij maŋa kuobbârijd kalga pyereest škuljiđ. Motomeh vyeših kuobbârijd visesvuođâ tiet vala kuálmád-uv keerdi. Vuoššâmčáácán káássán mirkkâ, nuuvt et puoh vuoššâm- já škuljimčaasijd kalga leškiđ meddâl, ige taid uážu kevttiđ määlistmân. Siämmáá tehelâš lii meiddei putestiđ pyereest peljikuobbârij kieđâvušmân kevttum liitijd já niijbijd. Vuoššâm ääigi kalga piegguuttiđ vuoššâmviste pyereest, tastko mirkkâ lievlist ááimun-uv. Stuárráábijd kuobârmeerijd lii pyeri vuoššâđ olgon veik stuorrâ pääđist. ¶ Anarâškielâ servi lii almostittám aalgâ rääjist Anarâš -loostâ, mii ruttâvänivuođâ keežild puáhtá almostuđ tuše kulmii ivveest. Lostâ viggá älkkeht luvâttettee kielâ já mielâkiddiivâš aartâi iššijn luptiđ mielâkiddiivâšvuođâ anarâškielâ kevttimân. Uási loostâ numerijn almostuvá kalenterân. ¶ Ennihân ij kuássin lam suu suovvâm moonnâđ tággáár soojijd já lâi kale tääl-uv maŋgii váruttâm tast, magareh ulmuuh tobbeen jurrii. Já lâihân Ánná jieš-uv maŋgii uáinám naaburiššeed juhâmin, ige tot uáivistolmooš mihheen mučis uáinusijd lamaš. ¶ prinssâmäärfi-uv. ¶ Sämmilij, romanij já eres juávhui kielâliih vuoigâdvuođah láá mainâšum vuáđulaavâst. ¶ UĐĐ PAJEUÁPPEI STIPENDEH: 1. Ucjuuhâ Jani Guttorm 2. Ucjuuhâ Milla Pulska 3. Iänudâh Nils-Juhan Juuso 4. Avveel Leena Niittyvuopio 5. Avveel Marjinga Sara 6. Suáđigil Reeta Pyhäjärvi ¶ Ilmari Mattus: Mattus suuhâ, Anarâš-lostâ ¶ +++ ¶ Mauritius L7 ¶ Čoovdâsäänih ¶ Sämitige nuorâirääđi ¶ Káijá nuáigádij: – Maid jis muoi tuálvoon tom pááikán já tipšoon ton styeresin? ¶ 4. Mast tiäđáh kove enâduvâst lii lamaš sorvâ? ¶ 4. Stellii syevđiloostâid siskáluvâi já kiddii taid pävircápcoin korrâuásán säähirsaajeest. ¶ - Kale mun anam tast huolâ já piemâm talle, kuás tast lâš nelgi! lopedim iäčán já äšši paasij ton tohán toos. ¶ Piejâ oppimmielhi oolâ~luámmánijd, soorijd ađai etimâsâid já~ucánjii fiijnâsukkâr oolâ.~ ¶ Värialaččeh láá šiev aassâmsajeh, ko toi eennâmvuáđu lii šievšaddosâš. Varij alne lii meiddei lieggâsub ko vyeliláá. Tane maaŋgah Väri-Suomâ eennâmtááluh láá njaskum varij oolâ. Värisyemmiláid adeleh pargo eennâm- já meccituálu lasseen mađhâšem já toos lohtâseijee palvâlemiäláttâsah. Väri-Suomâ taveuási kulá puásuituálukuávlun. ¶ Faalâ~potásijgijn. Vispâlâstum juŋŋâsuohâd mielhijn kale meiddei suápá~lasseen. ¶ Kietâčaalâ: Niina Aikio ¶ čáánáh ¶ 20. Jävri-Suomâst láá Suomâ stuárráámusah jäävrih 70 ¶ Tave-enâmij já Baltia káártá nommâusâttâh 220 ¶ Pyeri iiđeed, peeci, smietâi Ferránmoš. Sun čuážui tuuvees uksâpiällást já keejâi peesi kaskoo jolgâdâs, suullân viiđâlov meetter keččin já tuve uuvsâst njuolgist ovdâskulij. Peeci lâi kukke já kossuv, já taggaar tot lâi lamaš kuittâg nuuvt kuhháá ko Ferránmoš tieđij. Suullân 200 ihheed tassaaš sun nuorâ almajin lâi šoddâm ton jolgâdâs kavnâđ suáhimeeci kooskâst. Peeci kaskoo jolgâdâs lâi nuuvt muččâd, et ton jolgâdâs roobdân sun rähtiškuođij vuossâmuu tuuvees. Tast šoodâi vielgisruškis hirsâtuuvááš, mon káttu ruánnái, tanen ko tot lâi lovdum siähtálijguin. Tuveuksâ lâi šoddâm nuuvt, et siskiibeln ko tom leehâi, te vuossâmustáá oinui peeci. Já tothân lâi-uv eidu muddáág nuuvt. Ferránmoš vuossâmuš tupe tot lâi, ige sun eres tuuvijn lam aassâmgin. ¶ Ucjuuhâ: Hotelli Utsjoki. ¶ 2. Čäälliđ paječálusin loddád noomâ. ¶ Mast iärut syeini aččin já stuorrâ syeini aččin ? ¶ – solge (uárbislaštui kiddejum piŋâllaaštâ, amas laštuuh nuuhâđ), ¶ Mávrááh = Maurasaaret ¶ Säminuotâi taaidâtábáhtusâst tanssâ já pargopáájáh ¶ Algâttim čohčuv 2010 luokamáttáátteijeeoopâid Kuovdâkiäinust Säämi Ollâškoovlâst. Lijjim aaibâs vises, et jiem lah tuárvi sämmilâš Ollâškoovlân. ¶ Kyeličollimpuudâ Kuáski kuulâi huurrân luoddâpellâst. ¶ » Monâdijnis sij putásmii. Ko sij huámmášii ¶ Matti Leinonen, Teuvo Nyberg ¶ Ilmari Mattus ¶ 2. Pholiota squarrosa – Pörhösuomuhelokka – Čikâlâsšiäráán U ¶ 117 ¶ kuávdášlâš element, siämmáá ko oovtkiärdánistem. ¶ Taaidâtábáhtus koveráiđu ¶ Gen.  Maŋgâs  mielâst  tot  lii  iimâš. ¶ saalak.....53 ¶ Tuáijim: Matti Morottaja ¶ Kumppi ¶ laddâm, laadâm, láddá = kypsyä (marjasta) ¶ Muu škoovlâst puohah tuhhiitteh jyehilágán ulmuid. ¶ Šleđgâpiergâseh láá torvoliih, ko taid máttá kevttiđ olmânáál. Kuittâg jyehi ive tábáhtuveh täpitormeh, moh puátih šleeđgâ kevttee huolâmettumvuođâst já várumettumvuođâst. Tane lii pyeri tiettiđ motomijd vuáđuaašijd šleeđgâst. ¶ jamâ luándu.....96 ¶ Linjâšavdo orostij Seilfjord kieldâ kuávdážân, Fiskernesân. Junná njeejij enâmân. Njunán čooskij tállân viehâvis kyelihaajâ já vuonâ kuávlust šovoi uáli čuáskimis pieggâ. Taa tot lâi tot Fiskernes, kuodduustuvâš tienâspäikki. Oroi kale viehâ lustottes päikki. Mut teehi tot pargovyeimitoimâttâh lâi Juná pieijâm. Tääbbin Junná ááigui čuággiđ ruuđâid avdo várás, mut ij teehi kal ave peeivist mudoi orostiččii. ¶ Maaŋgâs lii Aanaar kuávlust šoddâm, mut motomeh láá teehi vajâldâm mäddiláá, kii mon-uv suujâ tiet. Laura Ryytty lii Kajaanist šoddâm seevvimkielâtulkkâ. Sun varrij perruinis Sáámán, ko suu käälis finnij pargo Aanaar škoovlâst. Mika Aleksandroff vist lii Kotkaast vuálgus atk-vuávájeijee, kote keksiistij jurduu anarâškielâ linjáást Skammâkove-elleekovefestivaalij ääigi. Mädimadduuh láá meid pänitipšoo Katariina Mustaast (Espoo nieidâ), veikkâ sun kale lii Anarist aassâm paijeel kulmâlov ihheed. Já iärráseh-uv tietih, maggaar lii aassâđ mäddin. Outi Portti já Eljas Niskanen lává aassâm Helsigist käävci ihheed, ovdilgo maccáin Anarân luuhâđ anarâškielâ. Ij nuuvt kukken mäddin, Sallaast, lii fáárun puáttám Johanna Laurila, kote Anarist lii pegâlmâs suu vuoptâčyeppee roolist. ¶ Lâi Tarzanist uđđâ pođoinjune fiijnâ, ¶ Čuákkimviste Násti (stuárráb) ¶ - Moonâ tiervân, Heikkâ eeđâi já sollâlistij Ááná uánihávt. Sun ááigui pääcciđ juhlođ vala váháš ááigán. ¶ Ohtâsâš ovdârukkoos aarâhnuorâi immeelpalvâlusâst ¶ 3.3.6 Loddečääsih ¶ (Täst láá merkkejum '-meerhah ettâmraavân. Tohhân iä kevttuu táválii čäällimvyevist.) ¶ Tuáivuttep puohâid tiervâpuáttám Säminuorâi taaidâtábáhtusan tuorâstuv 31.3.2011! ¶ kultarousku ¶ – Na manengis sun ij iällám mii lunne tääbbin? Enni koijâdij. -Já ij-uvks eidu lamaš-uv nuuvt saahâ, et tääl ličij suu vuáru eelliđ mii kolliimin. Ko must láá vala tah nuorâmusah-uv nuuvt uceh, te mun jiem peesâ kuussân vyelgiđ, tuikkodij enni. -Moonâ tun ohtuunâd, táátu veikkâ tuom kuhesjuolgâg Kuivee mätkiskipárin. Sust kale lii tommittáá asto, jyevdilâs kandâ. ¶ – Paijaan! Mudoi pásáh toos. ¶ Säämi luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee utkevuoigâdvuotâ stivree ärbivuáválâš eennâmkevttim, siärváduv siskiipiäláid koskâvuođâid, moh lohtâseh eennâmkevttimân, lááčá prinsiipâid navdâšemkuávloid já stivree luanduresurssijguin ávhástâllâm pištee vuovvijn säämi vuoigâdvuođâibárdâs mield. ¶ mušâin já vááijuvvuođâin puáhtá kuoddâliđ já et kielâlaavâ rikkomuššáid asâttuvvojeh ráŋgáštâsah. ¶ a. kašmârdeijei liškeest ¶ c. Jis liškeest lii puŋkki, maid poorgah? ¶ 7. USA 940 ¶  uálgiceelhâattribuutist Mist Tavlustâh 11 tuálá sistees veerbâ πληρόω anarâškielâsâš jurgâlemvastuid já toi ¶ teikkâ tevdiđ maidnii spatiaallâs soojijd, 8 ) olášuttiđ; IV intransitiivlávt: juksáđ ¶ Uganda ¶ Zoja iätá, et nuorttâsämmiliih láá lamaš ain iäljáreh mainâstiđ já mainâseh tuálih siste ennuv nuorttâsämmilâš historjá já ärbitiäđu. ¶ Tun ferttiih tääl uáđđiđ Peivee, ¶ c. Mane olgonlihâdem lii tehálâš. ¶ Maijuuh rähtih kuáđis siämmáin huksimamnâsijn ko puáđu-uv. Kuáđist maaijuvpeerâ lii torvoost. Maijuuh viettih-uv stuorrâ uási äigistis kuárjidmáin tobbeen. Kuátivuovdâ piso koškesin, já kuáđist piäsá njuolgist čáácán. Kuáti lii liegâs tälviv-uv. ¶ Nelji uđđâ tavesämikielâlâš matematiik kirje almostuvvii ¶ Must-uv mätki nuuvâi toos, ko peerâ kavnui. Na taashân taat muu suátireissu meid nuuvâi. Täst ij lah innig muidego siviilin peessâm vyerdiđ. ¶ Ahevuššim ain-uv eeni, mut tääl muu ahevuššâm pyeredii ucánjáhháá kuittâg-uv muu uđđâ päikki uábbám Eeli lunne Saarelist já meiddei mii uđđâ kärbismoottor já vala majemustáá muu uđđâ pyerá. Tiäđustkin taid ij puáhtám iänán verdidiđ moonnân noomâst, mut mottoomlágán korvike toh lijjii, ko muh ereskin ij lamaš. ¶ 16. elefantti ¶ 2. Millumpiärgumureke kuobârtevduin ¶ Maid täävvir sajan ¶ s. 165 ¶ Juho Pelsa 1990 ¶ muldesäplig ¶ “Keejâ, maid finnejih ááigán” , sun puášáskij. “Eidupoossum lättee. Tääl mun ferttiim algâttiđ aalgâst.” ¶ merâvuákku merivuokko ¶ ILO sopâmuš njunošjuurdân lii turviđ algâ- já hiäimuaalmugáid vuoigâdvuođâ jieijâs identiteet já eellimvyevi siäilutmân. Algâaalmugijd iä innig viigâ suddâdiđ válduaalmugân čuovviittâs noomâst, mon jurdui ILO ive 1957 tuhhiittum ovdebâš sopâmuš vala viigâi. Ive 1989 sopâmuš viggá ovdediđ algâaalmugij jiejâs kielâi já kulttuurij siäilum já adeliđ aalmugáid olssis eenâb vaikuttemvääldi jieijâs kyeskee aašijn. ¶ ráámmátjurgâlemohjelmán) ¶ jävriruáhu järviruoko ¶ korrâ korrâ = kova kuori 179 ¶ siäsá = eejist nuorâb uábbi = isästä nuorempi sisko ¶ Ucjuuvâ sämiluvâttâh: Onni Länsman (tavesämikielâ) já Rauna-Maaria Näkkäläjärvi (tavesämikielâ) ¶ » Joosef, Taavvid alge, ele poolâ Máárjá väldimist kál- ¶ – Sun lii vissâ lädikandâ, Hanssâ kullui etâmin. Kalehân tun-uv pyeri olmooš kolgâččih anneeđ huolâ tast, et váldáččih olssâd olmâ sämikaandâ! ¶ – Tääl mun tiäđám! huihádij sun, kii lii kočodum Villen. – Kirje, mii lâi tot puástu äigi, mast kirjeh mainâsteh? ¶ – Párnái olgonlihâdem ¶ muokkiđ = rasittaa 151 ¶ Šlajâtubdâm ¶ , mon toimâsaje lii sämitige säällimkoddeest säämi kulttuurkuávdáš Sajosist Aanaar markkânist. ¶  tom-‐uv Ä Tricholoma – Valmuskat – Šovkkâheh U (Sujâttem: šoovkâh: ol. gen. -akk. šovkkâh) ¶ šohâlum Astronin: – Moonnâđ tuohukulij! ¶ 57. Kuolijd lii hitruu pivdeđ 187 ¶ Eidu taat máttááttâspärni tuođâšt puoh täst. Sun lii taam čáállám, já mij tiettip, et suu tuođâštâs lii lyetittittee. ¶ - Na Ilmar, juáđhiba hárávistem! ¶ kuárvih = tuohikoho verkossa ¶ Auditorio Dolla heivee konsert- já kongressalin. Auditorio Dollast lii alaneijee kejâttâh já simultaantulkkummáhđulâšvuotâ viiđâ kielân. Dolla lii tavesämikielâ já meerhâš tuulâ. Auditorio Dolla puáhtá mutteđ VUÁĐU-, SEMINAAR- teikâ MINIháámán tilálâšvuođâ luándu mield. ¶  + – Uásti vala vuolâkoori tobbeen! Tom kale tááiđám leđe ánsášâm tággáár pargo-oho maŋa! ¶ - Maid? Jovnâ imâštâlâi já oppeet sun toovâi tom feeilâ. Belgo keejâi suu, mut ij ettâm maiden. Vissâ imâštâlâi tom. ¶ ...muoldâg aassâmvistán! ¶ - Mast tun tiäđáh muu noomâ, Jovnâ imâštâlâi. ¶ g. Naantali ¶ b. Noomât toi vuoiŋâmorgaanâid. ¶ Sosiaalsyergi mättimkuávdáš ¶ Ive 1996 seervi stivrâ čokkânij kulmii já toovâi miärádâsâid eres lasseen seervi 10-ive juhle orniimist Njellimist, kuástidemtooimâin, kultturpalhâšume keigiimist já anarâškielâlii immeelpalvâlus orniimist. Juhle tollui Njellimist 04.12.1996, mast olgosadelui Anarâškielâ seervi nubbe kuástádâs ađai Iisak Mattus čäällim kirje “Eellimpäälgis” , kulttuurpalhâšume keigejui Elsa Vallen siämmáá juhleest já immeelpalvâlus olášui roovvâdmáánu loopâst Anarist. Immeelpalvâlus toimâttij ruáváást Antero Niva já iššeen sust lâi kirkkohiärrá Jouko Lepistö. Jeessânlostâ Anarâš almostui kulmii, main ohtâ lâi tot ovdeláá mainâšum Anarâš-Kalender. Puohâi jesânij meeri lâi ive aalgâst 157 já ive loopâst 181, main ihejesâneh lijjii 165, toorjâjesâneh 13 já ovtâstusjesâneh 3. ¶ Eres “máttáátteijeeh” -uv keččii suu tääl, ege kesten lam suu jieijâs muáđuh, mut kisá, šave, kuumpi já eres ellei muáđuh. Sun, kii lii kočodum Villen, vaaldij maŋas muáddi läävhi, já kivkked talle ruámustij meddâl tagaráin sáttoin, et ij huámášâm, et kemialuoka uuvsâst ij luuhâmgin innig kemialuokka, mut Brasilia arvemecci. ¶ Lođâstähti lii čielgi uánihis táhtáás uási. ¶ 90 ¶ Váljukodde valmâštâl smiettâmuš, já iävtuttâs máccá ovdâskode tievâsčuákkimân vuossâmuu kieđâvušmân. Tast tuálih almossavâstâllâm, mon ääigi ovdâskodde puáhtá vuolgâttiđ iävtuttâs stuorrâ váljukode kieđâvušmân. Ovtâskâsčuággásii kieđâvušmist merideh lahâiävtuttâs siskáldâsâst. ¶ – Na maggaar olmooš tun jiešalnees lah? ¶ 10. Ranska 13 ¶ jurgâlemvastuuh láá kavnum morfeemtääsist. Muáddi smavvâ iäru ráhtusijn kuittâg ¶ 174B Rávdu ¶ muotâ, jiäŋŋum muotâ, ¶ Kärigâsnjaargâ škovlâ: Jarkko Länsman (tavesämikielâ) ¶ » Vuoi tij ibbeerdmettumeh! Nuuvt–uvgis ¶ Käldee: Jouste, Marko, ”Suomen saamelaisten musiikkiperinteet”, Suomâ muusik historjá: Aalmugmuusik, 273-307, Asplund ye. ¶ Säämi parlamentaarlâš rääđi (SPR) lii Suomâ, Taažâ já Ruotâ sämitigij koskâsâš parlamentaarlâš oovtâstpargo-orgaan. Ruošâ sämiseervih uásálisteh oovtâstpaargon tárkkojeijen SPR:st. Murmansk kuávlu sämiparlament lii uuccâm pisováá jeessânvuođâ SPR:st. SPR vuáđudui njuhčâmáánu 2. peeivi ive 2000. Ruotâ Sämitigge seervâi rááđán cuáŋuimáánust 2002. Taažâ, Ruotâ já Suomâ sämitigeh jođetteh rääđi 16 mánuppaje poojijn. Čäällimkodden tuáimá tot sämitigge, kiäst lii jođettemovdâsvástádâs kuás-uv. SPR tooimâ stivrejeh ive 1997 soppum oovtâstpargosopâmuš já ive 2003 tuhhiittum pargo-oornig. Saavâjođettemvuotâ lii párásist Ruotâ sämitiggeest. Ive 2015 saavâjođettemvuotâvuárust lii Suomâ sämitigge. ¶ 10. Jaapaan 11 000 ¶ – Pyeri peeivi, ettii eres-uv njoobžah já pottii aldeláá kuldâliđ, mii täälgis tábáhtuuččij. ¶ siämmáánáálá ko KR92. ¶ Veikkoost lii vyehin čuávvuđ še sämipolitiik já sun lii čuávvum oppeet äigikyevdilâžžân šoddâm ILO 169-sopâmuš ovdánem já iätá, et Taažâst lii šiev tile, ko tobbeen sopâmuš lii jo ratifisistum. Sun tuumáá, et Suomâst-uv ličij jo äigi toohâđ miärádâs ko tot lii lamaš joođoost jo nuuvt kuhe. ¶ –~Kost tot tuáhtâr lii? ¶ Tavepoođâeennâm kaavpugáid kuleh meiddei Merâčudduu puotâsiih Vaasa sehe Kokkola já Seinäjoki . Uási Tavepoođâeennâm máddááuási kieldâin láá kyevtkielâliih, ko kuávlust äässih meiddei ruotâkielâliih ulmuuh. ¶ Muu nommâ lii Riikka Morottaja. Mun aasâm Avelist mutâ meid Rivdulist. Mun lijkkuum ennuu ellein. Mun lam sárgum ennuu meeccist. Ain ko mun lam pääihist, te mun lam olgon teikkâ keejâm TV. Mun táválávt lam siijdâst. Must lii peenuv mon nommâ lii Pepi. Pepi lii peli-ive já váhá paijeel. Talle mist meid lii val ohtâ peenuv mon nommâ lii Nati. Tot lii viiđâ-ihásâš. Tast lii juovlâááptu šoddâmpeivi já Pepist ustevpeeivi. Must lii šoddâmpeivi 30.11. Mun tiävdám ohtnubáloh. Talle ko mun lam käävcinubálov ihásâš, te mun ááigum uástiđ pennâgáá, teikkâ kyehti: oovtâ stuárrá já oovtâ uce. Já talle ko must láá párnááh, te mun halidiččim varriđ Taažân. Tääl muu puđâldâsah láá: Vartio, vuoijâm, sárgum, škovlâ, valastâllâm já TV keččâm. Škoovlâst mij riijâääigi sierâdep speeijâl já reepirievdin. ¶ – Puoh tot kale kulá-uv, eeđâi suáhi čiävláht. ¶ Kärigâsnjargâlij nuorâi tanssâteatterjuávkku Spektrolihtat já Avveellij nuorâi Bohccostallit teatterjuávkku väljejuvvojii ovdâstiđ säminuorâid väldikodálâš Teatris-festivaalân. Iänuduv Hettaast toollum Säminuorâi taaiđâtábáhtusâst palhâšui meid nuorâ kovetaaidârijd sämmilij tobdosumos taaidâr Nils-Aslak Valkeapää –teemain uárnejum kovetaaiđâkištoost. ¶ 10. Valje lii ulmui já ellei raavvâd 34 ¶ NJUÁMMIL-JUHHÁÁN ¶ –~Jáá jáá. Tooláába tun lah kocemin, riemnjis eeđâi. ¶ SaKaste – Sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ovdedemrááhtus ¶ Mij ruhâdâllâp tuu: Vuolgât Pase Jieggâd, nuuvt et lyettip lopádâsân sudoi addâgâsaddelmist já väldip oskoost vuástá Algaad rummâš já voorâ mii piäluštâssân, tassaaš ko ohtii uážžup kuáhtáđ suu väldikodestâd. Suu peht, suin já sust kulá tunjin, puohváldálâš Eeči, Pase Jiegâ ohtâvuođâst kunnee já kirkesvuotâ ain já nuvâhánnáá. ¶ Kielâvuoigâdvuođah ¶ aaibâs ubâ ihán. ¶  attribuut  celkkuu Tot komouáivväzzee, kiäm Kaamâsist lijjii uáinám monâmin tavas, lâi Njuámmil Vuoli Maati Matti (Matti Mujo) já juáhâšhân suu lâi kolgâđ tubdâđ, aainâs Kaamâsist. Vaarâhân iänááš ulmuuh suu tubdii-uv, mut ohtâ tuše, kii suu ij tubdâm, omâstij meid siämmást puhelin já ko sun ooinij omâs ulmuu väzzimin tavaskulij Kaamâs lappâd, nabdestij tállân omâs fárudeijee Pellisâžžân já suáitistij tállân Kaamâs taavaapiäláid tááloid, ereslasseen Čovčjáávrán še. Lâs-uv Vuoli Maati Matti kuássin ubâ uáinámgin pyeri almaa. ¶  lii piämmuhâšâinis = hoidokeistaan 12 ¶ Ege nuáidi puáhtâm muidego tubdâstiđ, ete sun lâi fillejum. ¶ Issá Mattus ¶ koveh: Merja Aletta Ranttila ¶ Ruovjij teekih láá kiddâ suonâiguin tain taavtijn, maid toh lihâtteh. Tabbâtekki já kuulmâsuorâg uálgitekki toimâv paarrân. Kietâ kuákkiluvá, ko tabbâtekki snoorrân já kaso. Kuákkiluttemlihâstâs rottee kuulmâsuorâg uálgiteeki segisin já kukken, ađai tekki šliäđá. Ko kietâ njyelgejuvvoo, te teekih tuáimih nubij kejij: kuulmâsuorâg uálgitekki snoorrân, já tabbâtekki njuálgá já šliäđá. Tágáreh kyevtkuávlun tuáimee tekkipaarah láá teekijn maaŋgah. ¶ ______________________________________ ¶  (nom.) Siämmást Pieinis-Piäkká njolgestij huolâttemeht šiljo rasta. Ráávhu párgádij. ¶ – Na jis muoi vyelgeen elâččiđ tobbeen uárbis njobžâpárnái táálust, Išepoolis iävtuttij. Piäsá váhá sahhiittâllâđ taid njoobžâid. ¶ Ijâttis Ijjâ muusikfestivaalâ porgemáánust 2009 ¶ » Mun vuálgám kuolijd pivdeđ. » » Mij puáttip tuu fáárun » , ettii iäráseh. Sij lävkkejii kárbás já vuolgii ¶ Ohtâgin proofeetlâš sääni ij lah puáttám julgâ ulmui táátust, pic ulmuuh láá sárnum Pase Jiegâ joođeettijn tom, mon láá Imelist uážžum. (2. Piät. 1:21) ¶ Čuákkimist kieđâvuššui OA algâaalmugij pissoo foorum avžuuttâs väldiđ kiävtun biodiversiteetsopâmuš tooimânpieijâmist teermâ algâaalmug já páihálâšsiärvus tááláá algâaalmug- já páihálâšsiärvus saajeest. Suomâ tuárjui terminologia nubástittem pissoo foorum iävtuttâs mield uđđâ biodiversiteetsopâmuš miärádâssâin. EU-jeessânstaatah iä lamaš ääšist oovtmielâliih. Čuákkim ij pastam rähtiđ ääšist ¶ – Tot lii roonnig! Nisonieidâ huihádij já keejâi pyerimielâst muččâdin máálájum muáđuid já kuhes smarfevuoptâid. ¶ 3, mut ij luámáttâh 6, ko palgâsijn iä lah eidusâš pargeeh. Tah koččâmâšluámáttuvah vuolgât ¶ Kähteenjargâ TII.1963 Juullâmjäävrist, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶  tääsist: Halijdâm obj. uástiđ obj. auto. Objekt Anarâškielâ, sänikirjeh ¶ Must lii šiev náálu, keejâ, eeđâi Mika. ¶ lašmâdis = reipas 4 ¶ Fiskissmiäruh ¶ Čuávjumist käävci mánuppaijeed ovdâskulij áldu kuáddá – suullân siämmáá ääigi, ko puásui-uv. Eskânšoddâm soorvâ vuásâš tiäddá nubaloh kiilud já lii siämmáá njuorâs ko poccuu-uv vuásâš já juo tiijme, teikkâ muádi keejist šoddâm maŋa tot kuáikkus juolgijdis oolâ, ko enni lii njuállum tom koškesin. Vuásâš ij kuittâg vyelgi eenis čuávvuđ, nuuvtko poccuu vuásâš taha já nuuvt tot iänááš páácá-uv ohtuunis livvâdiđ roton, teikkâ suovkân ton pajan, ko enni iälá puurâdmin. Tondet ulmuuh láá-uv kavnâm motomin ohtuunis soorvâvuássáá liivvâdmin já jurdám, et tot lii aalbâhvuásáš. Liiba keevvâm motomin nuuvt-uv, et olmooš lii vittádâm vuássáá jieijâs poccuumeerkân. Ovdâmerkkân Uccpárnáá Maati Matti (Matti Mattus) vittádij soorvâvuássáá suullân 50 ihheed tassaaš Kaamâsjuv riddoost, ko láim ucâmin riämnjápiäjuid. ¶ s. 81 ¶ 27 ¶ – Uáli mielâstân, nuorâ almai, ¶ 7. C 275 ¶ Miinakiedi alne savotta ¶ leibin. ¶  älgee  objektân) ¶ – Vuoi Hemulii siämmun pehti, mii iäruid! eeči eeđâi já pajedij eeni lättest. Siämmást kullui omâs jienâ já sun jorgettij. ¶ Muumieeči Muumistáálu Muumienni Nipso Noskemudágâš ¶ b. Jurgâl sämikielân čuávvoo saanijd: ¶ Heeđâlmkiärppááh – Hedelmäkärpäset ( Tephritidae ) láá viehâ alda hyelhih mijnejeijeekiärppáid. Nuuvtpa toi suovsah láá mijnejeijen šadoi loostâin já hedâlmijn. Heeđâlmkiäppááh láá iänááš ruškâdeh, mut toi suájáh láá kirjááh, main láá ruškis tâi fiskis tiälhuh, sárgáh tâi täsni tâi viermičalmekovoseh. Suájáh tuáimih siämmáálágánin viestâdemriäidun tegu sevveekiärppáin-uv. ¶ Tijdâlamppu lii taikalamppu – mut mii lii Skuáppu? ¶ Mikkel Näkkäläjärvi lii nuorâ politijkkár Anarist. Aanaar lii suu mield lamaš torvolâš já pyeremuš päikki šoddâđ. Uccâ siärvusist lii oppâm orroođ ereslágán ulmuiguim ohtâvuođâst. Maadâ-Suomâst asâdijn Mikkel lii huámášâm meiddei, et kooskah iá tubduu, já ovdâjurduust uáinoo tavevuotâlâš njyebžilvuotâ. Táál Mikkel uáppá Laapi áámmátollâškoovlâst maašintekniik, mon oppâm sun algâttij Vaasast já sirdui talle Ruávinjaargân. Lasseen sun algâttij čohčuh 2015 stivrim oopâid Laapi ollâopâttuvvâst. ¶ 1. palvâlustohálâšvuotâ (vuáđuduvá tuáhtártuođâštusân) já čuávdoo ¶ – Moi, mä oon Mika, tiervâttij vivvâsaasâ Maarit já Nigá. ¶ V uáruttuvâi kolliimin 78 ¶ Tuuđhâ káártást, moh láá Ranska räjiráánjáh. Mii Koskâmeerâ stuorrâ suolluid kulá Raanskan? ¶ – Tunhân lah lamaš ennuv olgopargoin. Lah-uv ovdâmerkkân muotâpargoi ääigi huámmášâm maidnii epitáválijd? ¶ Iskos 1 ¶ Arto Pohjanrinne (Elle Aikio), Nihkolas Valkeapää (Ulla Magga), Marjo Semenoff (Mervi Semenoff), Pentti Valle (Laila Aikio), Katja Magga (Heikki Hirvasvuopio), Heidi Eriksen (Pentti Morottaja), Pekka Pekkala (Marja Selkälä) ¶ Miŋkki lii aaštâ maŋgáid elleid ¶ Stivrâ adelij ciälkkámušoovdânpyehtim almosčuákkimân haldâttâs oovdânpyehtimhammiittâsâst ILO 169-sopâmuš ratifisistem várás. Vijđes ciälkkámušoovdânpyehtimist kieđâvušeh oovdânpyehtimhammiittâs koskâvuođâ aalmuglii lahâaasâtmân, aalmugijkoskâsijd kenigâsvuodáid, sämikulttuur táálááš tilán já tárboid, ILO ráhtám ILO 169-sopâmuš ravvuid sehe ILO äššitobdeekomitea čuávdusvuáhádâhân enâmijn, moh láá ratifisistâm sopâmuš. ¶ Máttááttâspárnááh puovttijn aasi Jeesus luusâ. Suoi lebbijn olgoldâspihtâsijdis aasi siälgán, já Jeesus čokánij toi oolâ já raccastij kaavpugân. Maŋgâseh lebbejii pihtâsijdis luodâ oolâ já motomeh čuoppii muorâin lostâoovsijd, moiguin tyergejii luodâ. Loostâin šoodâi tegu lätteeráánu. Já ulmuuh kiäh vazzii ovdiibeln tâi čuovvuu maajeeld, čuorvuu já lavluu: ¶ Nairobi ¶ Vagge- já njähihuškompivdo ¶ 30 ¶ Loopâst Uccâ Jáákuš kuittâg vaibâškuođij já sun čokánistij mottoom ááigán já keejâi pajas. ¶ Kielâpiervâl finnij olgologo, mon vuávái Petra Kuuva ovtâstitmáin ¶ N juámmilsierâ 111 ¶ a. Mount Everest (maailm alemus vääri) ¶ Iđedist koccájim, purâdim ja huihâččim Jievja. Tast lii ruopsis päggi ja kiällu ciäpáttist. Vuolgim čuoigâd ovdâskulij ja huâmâšin čurruu. Kuullim motomijd poccuukiälu jienâid. ¶ * Info-tv -vuáhádâh ¶ Heikki Paltto (väärrin Yrjö Musta ) ¶ Njargâ-Vijbbáá = Viipassaari ¶ Tom **Mottoom Moskovast puáttâm ollâ politikkâlâš hiärrá koijâdij Luujäävri sämmiliist, et maid tij juurdâšvetteđ ryešilijn. Lep-uv mij usteveh vâi viiljah. ¶ 1. Máttááttâl nomâttiđ já čäittiđ káártást ¶ čalmekollááš lii siävŋus visteest? ¶ stuorrâviettuu ¶ Čyervejim iäcán: ¶ Na tiäđust jiemhân mun ubâ tiättâmgin, moh toh elleekoveh láá, mut vyerkkejim kuittâg ravvuu tárkká mielân. Joba nuuvt tárkká, et maŋeláá čohčuv, ko asuntola purâdemvisteest čaittii pennáin sargum rainakuuvijd, te jurdâččim, et tie te vissâ láá toh elleekoveh, ige must lah lope taid keččâđ. Moonnim vala čiähusân jieččân viste skäppiuuvsâ tuáhá, amas kihheen kavnâđ muu. ¶ Mainâstem lii ohtâ ovdedemsuorgijn párnáikulttuurtooimâin. ¶ Sämitigge lii finnim máttááttâs- já kulttuurministeriöst staatâtorjuu kevttimnáál sämikielâlii arâšoddâdemmateriaalpaaŋki valmâšin rähtimân. Haavâ keevâtlii ¶ Já piergâseh šuuđááškuottii hirmâdávt. ¶ – Luhhoost jiem kiergânâm vala lavviđ. Amahân te ubâ láávu-uv ličij cuovkkânâm, jis tun liččih kaččâm tom njeigâ, Hirškikkâ juátká Myerji läittim. ¶ mii álgá ollâgâsâst.” ¶ cuábui 196 ¶ Aanaarkielâ ¶ – Na vuoi hirmos sittágin! Na maht tun peessih tohon Kaari kuuvl nuuvt huápust? ¶ Iisai 101-103 ¶ Ama jieh tiško uáivám oolâ ¶ nálášuttem.....47 ¶ * Blueray-čuojânâs ¶ - Naa, mon kuhháá mana val ovdilgo mij lep Kivs´s kesieennâm uáivikaavpugist? ¶ Laavâ mield kieldah, main láá vuálá 20 000 ässed, kalgeh selvâttiđ ovtâstum vâi pyehtih turviđ palvâlusâid. Laavâ 4 § aasât kieldâjuávu muttem iävtuid. Laavâ mield talle ko muteh kieldâjuávu sämikuávlust, kalgeh väldiđ vuotân sämmilij kielâlijd vuoigâdvuođâid sehe sämmilij vuoigâdvuođâ algâaalmugin paijeentoollâđ já ovdediđ jieijâs kielâ já kultuur sehe sämmilij kielân já kulttuurân kyeskee jiešhaldâšem. Laahâ kenigit kieldâid selvâttiđ ovtâstummáhđulâšvuođâid. Laavâ 4g § mield selvâttemkuávlust puáhtá spiekâstiđ sämmilij kielân já kulttuurân kyeskee vuoigâdvuođâi turvim tiet. ¶ e. Šadolâšvuođâ taheh iänááš syeinih. ¶ Čuoškah ¶ Vijđodâh: 111 000 km 2 ¶ vuoggâ, vuogâ = ongenkoukku ¶ - Mun oinim tävirijd. Lijjii-uv toh tuu árvutävireh? ¶ Seenaat-kiddoduvah ¶ – Magarijd kuolijd tovlááh sämmiliih pivdii? koijâdim. ¶ Anarâšah, tegu eres-uv sämmiliih palvâlii luánduimelijd, tâi nuuvtko škoovlâin máttááttui, epi-imelijd. Váldálumos puoh imelijn lâi Äijih , mon pehtilumoseh uhredemsajeh lijjii Aanaarjäävri puoh kulmâ Äijihsuolluu já vala Čevetjäävri Äijih , mast ij lah tađe täärhib tiätu. Äijihjäävri Äijih pelikyeimi lii Ákku , kote aasâi Äijihjäävri taavaabeln. Tobbeen lii Ákku -nommâsâš vääri, mast tovlái mainâsij mield juuđij eennâmvuálááš kuovđâšm njuolgist Äijihân. Taan kuovđâšm pehti immeelpelikyeimih puovttijn savâstâllâđ koskânis. Loppâkeesist 2007 kavnui taan kuovđâšm “Äijihpiälááš keeči” arkeologâlâš tutkâmušâi ohtâvuođâst alda aalaa já~ “Ááhupiälááš keeči” kavnui roovvâdmáánust 2007 Vesa Luhta iššijn, mii tot-uv lâi masa alaččist. Kuohtuuh kuovđâšmeh lává suullân kuuđâ meetter kukkosiih. Äijihjoorŋâ Äijih ađai Äijihsuolluu pelikyeimi še lii Ákku, mii lii pähti Kálguvääri alne, mut kuálmád Äijjihsuollust ij tiäđui mield lah pelikyeimi, jis tot ij talle ližžii Äijihkeđgi -nommâsâš sieidi, mii lii Äijihsuolluu viestârkeččin čääsist. Eres anarâšâi imeleh lijjii: Piäiváž , moos uhredui jonsahpeiviijâ já čohčuv, Čäcialmai , mast ruhâdâllui jonsahpeiviijâ kuoškâriddoost, Pieggalmai , moos uhredui Piegguáiváin já Sieidi , mii lâi uáli tärhis já äŋgiris immeel. Sieidi lâi nuuvt pase, et tom koolgâi aldaniđ-uv idduialn kuántun. ¶ 2. Coprinus atramentarius – Harmaamustesieni – Ränislekkâkuobâr U ¶ heeđâlmmuorah já seetrih, ¶ Uárjul puáđu ¶ Juhháán uigâdij vistig oovtâ jyelgisuormâ čáácán. ¶ Taažâ sämitige budjetist sämikielâ haldâšemkuávlu sämikielâlâš palvâlusah ruttâduvvojeh ihásávt ¶   1. Jienâ ovdán ááimust, čääsist tâi mastnii eres amnâsist sporânin jyehi kuávlun. ¶ Puolâštij, ko Matti viijmâg juuvsâi kuumpijd. Toh iävá jurgâlâttâmgin, pic jotkijn tuoddâr kuávlun. Mut kuumpih lijjii vaibâm. Nijbijnis Matti potkiistij tuodârsuávváin muáddi noonâ suábi, moiguin sun volliittij kuumpijd. Oreskumppi patârij, mut niŋálâs sun huškoi toi mielâi, et jäämmiđ kalga. Sun tuolmâi kuumpi muottuu vuálá, amas kolmuđ - ko ij tiättám, kuás sun kiergâničij maasâd njuovvâđ tom. ¶ suáppoo pargojyehim: kotemuš hoittáá lammâšum párnáá, kotemuš hoittáá juávhu eres párnáid ¶ tobdočuárviandeneh ¶ – Jiem mun kale tieđe, Njorttâ eeđâi já luuvij uáivis. Oskomettum tot kale oro lemin! ¶ b. Ivnii äijihtäävgi. ¶ 12. Suillus variegatus – Kangastatti – Kuolbâtatti U ¶   vyesimáánu 117 26 ¶ tääsi: ovdâmáttááttâs - 3 lk ¶ M.M. ¶ Mottoom peeivi Juhánâs uáiná Jeesus puátimin jieijâs luusâ. Jeesus táátui Juhánâs kästiđ suu-uv. ¶ Šiev lukko! ¶  čovgâ; Mun lam Junnáás Haansâ kulen suu pääihist Kiäptvei riddoost Seiccâmohheest. Sun lii muu anarâškielâ škovliittâs vuossâmuš kielâmiäštár. Muoi savâstelleen maaŋgâlágán aašijn. Mun tiäđust-uv koijâdâm Haansâst suu elimist, pärnivuođâst já meiddei suu škovlâaaigijn. Ko škoovlâst lii saahâ, te Hanssâ čáittá munjin puáris kove, mast láá párnái juávkku já nissoon čuážžumin hirsâtuve oovdâst. Kove tyehin lii vuođâloho 1942. Hanssâ muštâl, ete sun lâi talle ohtnubálov ihásâš já ete tupe lii suu šoddâmpäikki. ¶ suávvil.....51 ¶ Matti Morottaja ¶ Uáppei ¶ 1. Megacollybia platyphylla – Isojuurekas – Stuorrâruottâsâš U ¶ Kaajaan E3 ¶ Innig ohtâ pargopeivi, smietâstij Máárjá, ko iđedist koccái. Ličij lam kal suotâs viälláđ silkkelakanij kooskâst, mutâ ij ávttâm muh ko njuškiđ pajas. Šoŋŋâtiäđáttâs lâi lopedâm onnáážân arve, já nuuvtpa Máárjá aalgij-uv keessiđ kumikammuid juálgásis. Sun lâi peessâm jo pelimuudon, kiässám 25 juálgán kumikammuu, ko hoksái, et suháh vájálduvvii. Ij ávttám muh ko algâttiđ aalgâst, nuollâđ vistig 25 jyelgist kammuu jeđe ruttiđ jyehi juálgán suhá já~vist~cäähiđ kammuid. Äigihân toos moonâi. ¶  infinitiivi) Verbâsalvânist c. Kalle čiivgâ mievrist láá ivveest? ¶ 5. Meksiko 190 ¶ - Iäskán 1800-lovo loopâbeln Ruošâ ortodoksâlâš kirkko jurgâlitij evaŋgelium já rukkooskirje kieldâsämikielân, mii lii ohtâ ain ellee Kuáládâhnjaargâ sämikielâin. Nuuvtpa ortodoksâlâš usko lii šoddâm nuorttâsämmiláid uápisin jo masa 500 ihheed tassaaš Trifon Piäccámlii ääigi. Siämmái aaigij sij ožžuu kuullâđ še ortodoksâlâš rukosijd sijjân iberdettee sämikielân. Moovtâ Feodorit vuolgij já toovâi tom máhđulâžžân. ¶ Maht cuobbuuh tálvásteleh? ¶ Kuáski lâi hirmástum, mut sun jo vuávái, maid porgâđ: ¶ – Maid tun lah puáttám luuhâđ? Ánná koijâdij várugávt suu paaldâst čokkájeijee nieidâst. ¶ Totkee sijđo ¶ tegu jienâttes suoivâ. ¶ KP-sopâmuš 27 artikla mield tain staatâin, main láá aalmugliih, oskoldâhliih teikâ kielâliih ucceeblovoh, tágáráid ucceeblovoid kullee ulmuid ij uážu kieldiđ vuoigâdvuođâ oovtâst eres juávhu jesânijguin navdâšiđ jieijâs kulttuurist, tubdâstiđ já hárjuttiđ jieijâs oskolduv teikâ kevttiđ jieijâs kielâ. Artikla tuurvâst sämmilij vuoigâdvuođâ navdâšiđ oovtâst juávhoinis jieijâs kulttuurist. ¶ “Ko peri stovlistis pisoččij” , mun jurdâččim pelijiänusân já omâttâllim taam suámálâš mađhâšeijee. Iimâš kale, maašin siäivudijn sun liijká pisoi sajestis ige viirrâm kuussân kulij. ¶ Taažâ ¶ verdi varsi ¶  Muštâlemcelkkuuh Totkee sijđo ¶ siärvádâhhân merârido källein já källeelássáin já lii tobbeen vijđánâm sisenâmân-uv. Tot puátá kiđđuv varrimmääđhist ovdeláá ko tevkisselgkaijuu já kiergân valjiđ pyeremusâid pessimsoojijd. Stuorrâlodeh pyehtih meid puurrâđ eres kaijui uđâgáid. Kyevti siämmáásullâsii šlaajâ kištodmist stuorrâlodde lii kievrâb ko tevkisselgkaijuu. Vissâ eidu taan keežild láá tevkisselgkaijuh kiäppánškuáttám. ¶ Magareh lodeh kaijuuh láá? ¶   Outi Pieski; ¶ Nuorâirääđi valmâštâl taid sämitige ciälkkámušâid, alguid já eres peleväldimijd moh kyeskih säminuorâid tai säminuorâi iäláttâsâid. Nuorâirääđi eres váldupargoh láá ovdediđ säminuorâi kielâlâš já kulttuurlâš vuoigâdvuođâid pirrâ Suomâ sehe nanodiđ säminuorâi kulluuvâšvuođâ sämikulttuurân. ¶ – Raamast kulloo čuárvum, čiärrum já korrâ párgum. Raakel čiäru párnáidis ige huolâ lohđuttâsâst, ko sij iä lah innig elimin. ¶ – Uáineen-uv muoi itten ehidispeeivi? Heikkâ koijâdij. ¶ 6. Pakistan 23 500 ¶ – Aah-, addâgâs, eeđâi Juhháán-uv já toppij tuolvâ shortsijdis stoovli alne já turkkâlij taid juálgásis. ¶ b) Moh elleeh poreh luobbâsk eennâmveerdi? ¶ ” Tilálâšvuotâ lâi uáli liegâs já mist lâi eromâš savâstâllâm sahâalmain já váljukudij saavâjođetteijeiguin. Tilálâšvuotâ lâi kuohtui pelij peeleest luhostum já leim siämmáá mielâ tast, ete sämiaššijn lii máhđulâš peessâđ ovdâskulij positiivlâš já šiev vuoiŋâst. Áinoo vädisvuotâ lâi tuše ääigi nuuhâm. Mun tuáivum-uv, ete pyehtip juátkiđ savâstâllâm já jurdui lonottem val maŋeláá”, Näkkäläjärvi mainâstij. ¶ Hánná 98 ¶ Motomáid párnáid käävpi tävireh láá liijgás stuorrâ hokâttâs. Ko ruuđah iä keelijd uástimân, sij tuvkkâleh ovdâmerkkân njálgáid tâi CD-skiäru lummosis. Tot lii suáládem, já ucceeb-uv tuápánjistem tâi stuárráb suáládem lává rikoseh. Veikkâ jieš jieh suáládiččiigin, mut tarkkuustâlah paaldâst vuovâs puudâ, vâi skipárâd puávtáččij suáládiđ, lah siämmáá sujâlâš ko skipárâd-uv. Tuu taho lii išeadelem rikosân. ¶ Jienâirekinistem algâttuvvoo vaaljâi aalgâtmist viiđâd oho vuossaargâ. Sämitige jesânin šaddeh toh 21 olmožid, kiäh láá vaaljâin uažžum enâmustáá jienâid toin iävttoin, et sii juávhust láá ucemustáá kulmâ jeessân jieškote-uv sämikuávlu kieldâst (ohtsis 12). Lasseen täin kieldâin šadda väljejuđ ohtâ värijeessân jieškiäst-uv (ohtsis 4). Vaaljâlävdikodde naanood vaaljâi puáttus čuákkimistis, mii tuálloo kuálmád peeivi jienâirekinistem aalgâtmist. ¶ Te Eunuk koijâdij: ¶ Sust ij lah ohtâgin vajalâš ubâ maailmist – mut puoh suu usteveh vajedeh suu. (Eddie Cantor) ¶ "Muu ruottâseh uáinojeh nanosávt čiiŋâin, moi fáádáh šaddeh tave luándust, ärbivyevist já kulttuurist. Rähisvuotâ tave luándun ovtâstittum kietâtyejitááiđun finnee muu rähtiđ sämifáddásijd čiiŋâid uđđâáigásâš vuovijn, ärbivuovijd kunnijâtmáin" , maainâst sämmilâš čiŋŋâčeppi Johanna Labba päikkisiijđoinis. Nube kooveest lii Silba Design rähtim soljo. ¶ Macâttum luámáttuvah (luámáttuvah 1, 2, 3 já 6) ¶ Sämitige tievâsčuákkim lii čuákkimistis 10.3.2009 ciälkkám kuávluhaldâšem uđâsmittemhaavâst (ALKU-haahâ). Sämitige tievâsčuákkim mield kuávluhaldâšem ovdedemhaahâ mana ollásávt lappâd sämmiláid vuáđulaavâst já sämitiggelaavâst torvejum jieijâs kielâ já kulttuur kyeskee jiešhaldâšem. ALKU-haavâst kalga toohâđ vuáđulâš árvuštâllâm säämi jiešhaldâšem tiileest já koskâvuođâst uđâsmitmân. ALKU-haavâst kalga toohâđ iävtuttâsâid säämi jiešhaldâšem oovdedmist já čielgâsávt säämi jiešhaldâšem pirrâdâhân kullee pargoi sirdemist sämitiigán haldâttâsohjelm já vuáđulaavâ miäldásávt. ¶ Já Pöö poođij vuálusoivij toornâst vuálus já ruosâi Möö uksârääigist siisâ já tot tábáhtui eidu majemuu ääigi. Paldanâs pänikustâ uccást ij nurdâd suu pootân, vuoi hirmos sittágin! Já čääci já suptâ aalgij tulvâđ uccâ almaažij väldikoodán. ¶ - Ij, eeđâi Ánná. Ij sun kuittâg tagarin lamaš tom jurdâččâm olssis. ¶ Rávásmâmave meerhah lattiimist ¶  Lokatiivhámásâš kaččâđ, vâi pisoččim ¶ Turku ¶ – Kal taat sorttâ västid tom hade. Koolgahpa keččâliđ, et kannat-uv uástiđ. Junná smakkiistij. Tot lâi uáli koorâs. ¶ Toimâttâs: Anna-Mari Kylmänen já ¶ – Na tondiet, et tast ij šoddâmgin taggaar, manen liččim halijdâm taam purrâmuš. Päneh vala tuáijojeh tust. ¶ 17. päiski ¶ huššâ = hyörinä, vilske 75 ¶ – Mun kale suáitám forgâ uđđâsist tohon pargovyeimitoimâttâhân já táátum sii taan tovváá vuolgâttiđ olmâ pargee! Elmer meridij. ¶ 104 ¶ loojaalvuotâ. Jurgâlemtutkâmuš peht kiddiim huámášume eromâšávt empiirisâš ¶ a) Nommâkištoin occoo säämi kulttuurkuávdážân uánihis, pehtilis, mielânpäccee já iäruttuvvee sämikielâlâš noomâ, mii kovvee kulttuurkuávdáá ¶ Ko škovlâ aalgij já pyevtittim Kaamâsân, te tobbeen lâi oppeet olâttâs vyerdimin; hovdâmáttáátteijen ij lamaškin innig Toivo Räsänen, pic kapteen Eino Takkunen, kiäs mun tuostâččim ruokkâdávt keigiđ tuođâštussân. Sun ij vissásávt vávjáččii maiden, veikkâ uábbán čäällim nommâ “Olli Mattus” oppeet lâi-uv huolâtteijee saje pehti. Munjin lâi šoddâm penttâ jo neuroosin tot, et jiem lamaš táássáš vala finnim iäččán jieijâs čäällim noomâ vuálá. Sun ko lâi puáris ääigi olmooš, ige čuuvtijgin toollâm áárvust tagarijd škovlâaašijd. Ko tiettim, et Räsänen ličij muu čuávuvâš máttáátteijee, te nomâlâsân poollim tast, et kartâččim sunjin adeliđ tuođâštuššân Ailâ-uábi vuáláčálusáin. Sun kale sátáččij vävjiđ maidnii... Ovdebáá ive ko masa ubâ škovlâ lâim iällám Tuáivunjaargâst puárásijd kolliistâlmin, te Räsänen lâi mist talle tobbeen hovdân. Kaamâsân lijjii pááccám tuše máttáátteijee Rantamäki vuossâmuin já nubbijn luokkain, ko sij iä liččii kostâm nuuvt kuhes määđhi väzziđ. Mätki lâi moonnâm mist uáli pyereest, iäge tohkin kaandah, kiäid Räsänen táválávt adelij ain liävtuid, adelâm toos suujâ. ¶ – čiäŋudeijee uápuin ohtâ uáppee. ¶ Sämmilij kevttim instrumeentijn nuáidurumbu, lâi tehálâš nuáidi rituaalriäidu. Ton paaldâst lii tobdos 3-5-suormâráigásâš pilli, “ fádnobiipa ” ađai ´puurrâmräsipiijpo´ , mii rahtui puurrâmrääsi ( Angelica archangelica ) versoost. Tiäđu mield meid skiláneh láá kevttum. ¶ Sämitigge áigu aanaar- já nuorttâsämikielâ kielâjurgâleijeid ¶ 28 ¶ – IŠÁN! kiljádáin Muumi já komme nubidis njáálmán. ¶ Ákku já enni toidestává potákkijd riddočääsist já tuálvuv taid siisâ. Suoi piejâv potákkijd kiämnán tuoldâđ kuolijguin. Eeji suovâstemlite suovâpocceest paijaan suovâ já šaapšah já kuávžureh kapšeh kuuloold suovâstemlitteest. Njaalgâ suovâkyele opsâ puátá Myerji já Hirškiihâ njunán já sunnui šaddâ jo korrâ nelgi. ¶ 37. Mii šleđgâ lii? 122 ¶ Pivdem meccivaljetipšomkuávlu luuvijn 1.10. – 31.3. ¶ Motomijn asâttâsâin anarâšah mainâšuvvojeh sierâ. Tágáreh láá Säämi kielâlaahâ (2004) já Laahâ Päikkieennâm kielâi tutkâmkuávdáást . ¶ Tálhudem huápulâšvuođâi mield tiiliijd puáhtá jyehiđ čuávuváánáál: ¶ Ko tot lehâstij njäälmis, te siämmást piäldupuágui ropâguođij patârâsân. ¶ b. Maid tušes tävirijd lah jieš finnim tâi uástâm? ¶ “Kuobbâreh iä lah kuullâm tovlái anarâšâi purrâmušpiävdán, mii čielgee tom, et kuobbârijn iä ovdil lah lamaš noomah. Ulmuuh láá annaam taid kusâi já poccui purrâmuššân. Čááná lii lamaš uápis nommâ, mut ij totkin lah čujottâm mongin tiätušlaajân. Áinoo tobdos kuobâršlaajâ, moos láá lamaš eenâb-uv aalmugnoomah, lii stálupurssâ, Bovista nigrescens , suomâkielân nurmimaamuna . Noomah poccuukuobâr já kusâkuobâr sättih leđe taatij almosnomâttâsah, tiätušlaajâi noomah teikâ jo puoh tagarij kuobbârij almosnomâttâsah, maid poccuuh já kuusah láá puurrâm. Tááláá ääigi sämmiliih-uv láá jođeškuáttám kuobârmeecist, nuuvt et ton-uv tááhust lii pyeri tiettiđ kuobbârij noomâid meiddei sämikielân. Anarâškielâst mikrokuobbâreh tego kuoppuuh já hijváh, láá ain nomâttáá ige toi noomâtmân lah vala lamaš tárbugin.” ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 27 ¶ - Kalhân tot tast. Ááigum varriđ taan oholoopâ ääigi. Itten ehidispeiviv finniim čovduu. ¶ Jiešárvuštâllâm ¶ Káráb-Pier jeggi TII.1963 Njammijäävri aldasijn, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. Sáttá leđe koččâmuš Káđá - Pierást (Pehr Siri), kote varrij perruinis Vaarjâgist Čevetjáávrán moonnâm ihečyeđe aalgâst. Káđá = Katrin orjâlâš noomâst Gáhte , tâi Gáhteriinna . T.I.Itkosii mield kááráb lii ryešilâš purjâskäärbis. ¶ Matti Morottaja ¶ algâaalmugin nanodui vuoigâdvuotâ jieijâs kielân já kulttuurân tegu meiddei vuoigâdvuotâ sii ¶ – Mun vuálgám taid suávváid čuoppâđ. ¶ Čäšni šnuákku vuovdâs táválávt jo mieskee muorân, mutâ jis tot ij taggaar hiäivulii kaavnâ, te tohhee toos kale še vorâs já ellee muorâ-uv. Kuulmâst čiččâmân vielgis maneed almostuveh vuovdân vyesimáánu loopâkeččin, maid kuohtuh vaanhimlodeh läälliv 11 pirrâmpeivid. Uđâgááh pisotteleh vuovdâst suullân kulmâ oho, odvilgo kirdeleh. Taid ferttee kuittâg vala tast-uv maŋa piemmâđ aainâs muáddi mánuppaje, ovdilgo toh älgih jiejah mättiđ šnuákkuđ mieskâ muorâid já kavnâđ tobbeen purâmuš. Čäšni lii päikkilodde, mutâ mottoom uási tain kiäsádât kuittâg váháš mäddiláá porgemáánu rääjist ja talle toh maneh toid siämmáid soojijd, kost lii meid tot vielgisselgičäšni-uv já oppeet láá ulmuuh uáinâm ton härvilohosii vielgisselgičääšni, mii lopâ loopâst lii-uv táválâš čäšni. Veikkâ taat lii-uv nuuvtkočodum taavaapele šlaajâ, mii kávnoo Tave-Euroopâst, Koskâ-Euroop váráduvâin já meiddei Tave-Aasiast kidâ Mantshuria räi, te liijká ton piäsá harvii uáiniđ, jis ij nomâlâssân ucâluu tagaráid sojijd, kost ton lii máhđulâšvuotâ kuáhtáđ. ¶ Säämi kielâlävdikodde (sgl) ¶ 10 ¶ – Muoihân kal porreen Anttijn luámánijd já soorijd já juhheen čapisjiereehmyerjisääpi-uv veikkâ eehidpittán, äijih loppeed. ¶ Mun išedâm pakkađ ¶ EELLIM NIIJTOST ¶ Čievžuulássááh TII.1963 Tiuttasaaret Naŋŋâvuonâst, moi tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ ▲2470 Alodâhloho meetterijguin ¶ Säämi Kielâkäldee ovdâsvástádâsah oovdâst sämitigijguin láá: ¶ Ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát- já reesuurskuávdáá Sámi Giellagááldu kielâjuávusijd väljejuvvii toimâpajan 2016–2019 čuávuviih jesâneh (ruáđui siste persovnlâš värijeessân): Orjâlâškielâ: Kaarina Vuolab-Lohi (Sierge Rasmus), Marjaana Aikio (Ellen Pautamo); Anarâškielâ: Anna Morottaja (Tanja Kyrö), Petter Morottaja (Hannu Kangasniemi) já Marja-Liisa Olthuis (Mervi Skopets); Nuorttâlâškielâ: Erkki Lumisalmi (Miika Lehtinen), Tiina Sanila-Aikio (Hilkka Fofonoff), Seija Sivertsen (Raija Lehtola) já Natalia Vaskova, Ruoššâ (Zoja Nosova, Ruoššâ). ¶ – Nuuvthân muoi-uv rähisteen tuu já láán ahevuššâm tuu, Matti iätá já ákku nuáigut uáivis. ¶ Puáttee lâi-uv eeči. Eejist lâi iiđeedtakki kiesâstum jieijâs pirrâ já sust lijjii ijjâluáváttuvah jyelgist. Eeči vaaldij Máárjá askasis já jeđđiiškuođij: ¶ – Na pyeri iiđeed tunjin-uv! ettâv Heikkâ já Marttin. ¶ et olášuuččij taat profeet Jesaja ettâm Immeel sääni: (EM95) ¶ – Lehtola, Teuvo 1998: Kolmen kuninkaan maa. Kustannus Puntsi. Gummerus Kirjapaino Oy. Jyväskylä. ¶ Toimâsaje lii sämitige monnii toimâsaajeest tâi sopâmuš mield eres saajeest. Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ Suomâ sämitige čäällimkoodán 17.5.2013 tme 16.00 räi čujottâssáin: Sajos, 99870 Aanaar. ¶ – Hävski teivâdiđ! Mun lam ¶ juáháseh kyevti juávkun. ¶ Ige lamaš eres ävkki ko oppeet toppiđ piergâsijdis já párnáidis kietâkaavân já kaččâliđ portháid vuálus, kaččâđ kuhes káytává mield já vala kaččâđ maassâd nuubijd portháid pajas. Tom konduktöör lopedem iše ep innig pááccám vuordâččiđ. ¶ Palvâluspääihih: ¶ Omâs vyeimi väldid suu ubânâs, tuálvu kuus tuálvu, toos sun ij vaje maiden. Ko sun jaska povvâstmist, te kulá kuoškâ šááváámin. Vuárui korrâsávt já keppisávt. Puátá uđđâ tobdo. Oro mahte kiinii suu lihâttâl, ege sun pyevti pieijâđ vuástá. Ege sun tieđe innig tomgin, lii-uv tot naver vâi tuotâ. Mutâ táát tile lii suotâs, tobdoh vuáimáliih, ovdil kuohâmáttomeh. Tobdo mana lappâd, lii tuše liävulâš tile. Vannaa purdo já áigu pajanâđ. Jesâneh láá lussâdeh, uáivi lii lussâd. ¶ lahtosin E. W. Borg pajasčäällim anarâšâi mainâsijd ( Enare-Lappska sagor ). ¶ Lasseet čääsi nuuvt ennuu, et piärguh pyereest láppojeh. ¶ kielâlaavâ já kielâlâš vuoigâdvuođâid. ¶ vs. kielâašijčällee Outi Paadar Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. ¶ Sänirähtimtääsist (sananmuodostustaso) vuod myenstersääni vädis komponent puáhtá heiviittiđ sämikielân maaŋgânáál. Vistig-uv puáhtá tutkâđ, lii-uv toos kavnâmist mihheen semantlâš aldavastuid, mon kevttimáin nube kielân liijká finniiččij siämmáá komponent suulân siämmáá merhâšuumeest. Aro-sääni aldavaastân valdui anon taan ohtâvuođâst sääni kuovđâ. Aromerikotka-lodde finnij sämikiel nommânis kuovđâmerâkuáskim. Semantlâš aldavaastâ puáhtá leđe merhâšumes tááhust tärhilub ko myenstersääni, epitärhilub ko myenstersääni teikâ miinii eres aldavastuid, mon merhâšume lii váhá siämmáá sullâsâš ko myenstersääni merhâšume. Jis kielâ jieijâs sänirááju ij innig riäkkáá komponent rähtimân, sänikomponent tarbâšeijee puáhtá keččâliđ lovniđ komponent. Ovdâmerkkân suomâkielâ nääpikkä-sääni algâuási heiviittui sämikielâ jienâdâhsysteemân, já uđđâ komponenttin šoodâi nääpih. Ovdâmerkkân loddenomâttâs maadâkiisla loopâuási kiisla lii ruávislovnâ suomâkielâ kiisla-säänist. ¶ Jan-Eerik Paadar lii 30-ihásâš irâtteijee, kote tuálá emedijnis já vanhimijdiskuin Aanaar puásuifaarmi Kaksama Ky , mii lii Solojäävri ađai Suáluijäävri já Kakšâmjäävi koskâsâš Kakšâmjuvvii riddoost. Sun meiddei väljejui kuovttijnčuođijn jienáin Aanaar kieldâ váldustiivrân čohčuv toollum kieldâvaaljâi vuáđuld. ¶ 44. Lapsemáátu já muoldâg kuáivuv raaigijd . . . . . 148 ¶ Tiet I luoka iskos čođâldittem movtijditij muu riemmâđ “radioamatöörin” , vistig “kuldâleijeeamatöörin” já tast maŋa aktiivlâš amatöörin, ko motomeh muu pargoskipáreh lijjii jo tagareh. Kuldâleijeeamatöör vátámâšah iä lamaš liijgás korrâseh, tuše ucâmuš “Suomen Kuuntelija-Amatöörit ry” siärvusân já äšši lâi tađe mield čielgâs. Tubdâlduv OH9–926 ožžum 10.09.1970 já siämmást še kuldâleijeeamatöörsiärvus koortâ, maid mun kiävtáččim jieččân tubdâldâhhân já korttân, ko kuldâliččim eres radioamatöörij jotoluv. Nuuvtpa ko must lâi tääl jieččân kuldâleijeeamatöörtubdâldâh te vuávájim olssân persovnlâš tubdâldâhkoortâ, mast Tiänu luosâ njuškee. ¶ peeivitäsideijee ¶ Klemetti Näkkäläjärvi saahâ olmoošvuoigâdvuođâváldálâžân 12.6.2012 ¶ kuávlu staatâ já kieldâi virgeomâháin. Jieš laahân ulmuuh láá meid pettâšum, já säämi kielâlaahâ ij ¶ » Talle mottoom máttááttâspärni, Simon Piättár ¶ 176 ¶ Joovsep farao lunne ¶ “I-ij must lah olmânáál asto” , Kaninen eeđâi surgâdin. ¶ Saul Apostolij tavoh ¶ Götaeennâm C4 ¶ – Naa, juurdâhân lii tot-uv. Mist láá ohtnubaloh juŋkkád. ¶  veerbah: kaččâđ 1. Vonâttâl áimupáálu, vâi toos ličij älkkep ¶ Mon hámásâš ruškâdâs lii? ¶ 1 . 2 . 3 . 4 . ¶ MUUMISTÁÁLU ¶ – Jáá. Na maid toingis kalga? Andârâs viijmâg koijâdij. ¶ 6 leđe tiervâs olla terve ¶ Sun toomâi maasâd nubij luus koori fáárust. Ko sun ¶ kome. Mut Jeesus eeđâi sijjân: ¶ Koijâdâllâmluámáttuvâin uási koččâmâšâin láá ávusmielâliih já jyehi koččâmâšluámáttuv loopâst lii ¶ šlivgomuštem.....60 ¶  meni – Naa, lááhân must kale toh kiđđâpargoh, mut ij-uvsun must tommittáá lah asto, čuorviistij Kuivee makaš läävihtsiähá, veikkâ lâi toohâđ miellâ párgádiđ, – KUÁS VYELGEEN!!!, mut koijâdij-uv: ¶ – Na eelâš peri! Muoi Jussain elleen váhá käävpist. Vissâhân eehid räi tommittáá čuásku, et pyehtip veik maidnii grilláđ olgon. Mun kale jiem tággáár pakkân viišâ siste málástâllâđ. ¶ Myrskyssä annetut lupaukset unohtuvat tyvenellä. ¶ mun sárnudim toos já adelim räämi. ¶ Nuuvt Heikkâ já Marttin časkâdává tuulâ, nuurrâv tävirijdis já kurppov maassâd kárbás kuuvl. ¶ 215 ¶ 100 ¶  / Peenuv já käniores kuáhtáin. Suái šoddáin veerdižin já meridáin vyelgiđ jotteeđ oovtâst. Ko viäigui, kirdij käniores vuovdâmuorâ uávsiool já peenuv čaaŋâi muorâ siisâ, kuárjui já nohádij tohon. ¶   Mainâsteijee Inká Taskinen 1.lk ¶ Oovtâ ålandlâš kisá nommâ lâi Rippo-Riijtá. Noomâs sun lâi uážžum tast ko sun liijkkui rippoid. Jis sun luhostui finniđ rippoid iiđeedpittán, purrâmuššân já vala eehidpittán-uv sun lâi uba paje puorijn mieláin. Rippo-Riijtá lâi vala ton-uv tááhust ereslágán, ete sun maatij muštâliđ mainâsijd. Já ko vuossâmuš tánssámmohtâ lâi njuškum, puohah čokkânii Rippo-Riijtá pirrâ. ¶ Njiävđám ~ Njiävđámjuuhâ = Näätämöjoki ¶ C Koli ¶  subjekt - taaidâtábáhtusvästideijee Anni Näkkäläjärvi, 040-511 1821 ¶ Tavesämikielâlâš aabbis nubbe pargokirje almostui ¶  celkkuu , Säämi kultturkuávdáš Sajos härjijuhletilálâšvuotâ tuálloo pargoenâmist (Aanaar) tuorâstuv 14. cuáŋuimáánu 2011. Tilálâšvuotâ álgá pargoenâmân uápásmem häämist tijme 13.30 já eidusiih härjijuhleh tme 14.00. TIÄĐÁTTÂS ¶ 2. Suogârdâl, mane ucceeb-uv moggedmist tâi ¶ Suomâst sämikielâ puáhtá luuhâđ kuulmâ ollâopâttuvâst: Oulu, Helsig já Laapi ollâopâttuvâst Ruávinjaargâst. Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituutâst lii väldikodálâš sierânâspargo sämikielâ, kulttuur já tutkâmuš ovdedeijen. ¶ –Taid tot kal ferttee čahhiđ, sun arvâl jiečânis, já ovdil ko skippáár huámmâškin, te Vale lii jo lappum miestui já keđgij tuáhá. Kuárŋee pore oolâ já loommâl viirrâm peesi vuálá vahtiđ, et kiäh toh omâs jotteeh láá. Kolgolâš kulloo omâttellee jienáin čuorviistâlmin maidnii tagarijd: ¶ Jeesus hävdiduvvoo Matt 27:45-56 ¶ oovtâst omâstempronominijn ijge taan ohtâvuotân soovâ omastemkiäjus mudoigin. ¶ - Toh láá ennuv, Wieseh-uv mieđettij. - Kulâba Jovnâ, moonâ kuusnii, kost uážuh le đ e ohtuunâd. ¶ (oppâkirje sijđo 72) ¶ Maŋeláá ehidist peesâim viijmâg eelliđ uággumin Swan Lakest, mut ij nivkkâlâmgin. Jäävrist láá kulloo vuáskuneh, puškoh, kuhah já motomeh šapšâkyeleh, mut iä kuávžursuhâliih kyeleh ollágin. Must kietâruottâseh ilâštii hirmâdávt. Uáináh paargon vyelgidijn iđedist lijjim porgâm taggaar čyerbivuođâ, et lijjim kuođâttâm paijaalsân tuše uánihissuájápääiđi já pusseer lâi alfáárug pááccâm meddâl. Nuuvtpa must puollii aaibâs ruopsâdin kuohtuuh kieđah já toh lijjii tääl te-uv tuulâst. Finnejim táálu emedist Carolynist taggaar vuoidâs, mii ucánjihhii išedij. ¶ Jotolâh ij luhostuuččii jotolâhnjuolgâdusâittáá. Jyelgipáálust tarbâšuvvojeh jieijâs njuolgâdusah, siämmáá ko kooripáálust. Njuolgâdusâid ij pyevti molsođ säti toho, ko puáđusin ličij viehâlágán moive. ¶ kavâstâlâi. ¶ Säämi peivikozzâlodeh ¶ – Já mist iä lah amnâseh nuuvt ennuv innig, et uđđâ juuhlijd puávtáččijm rähtiškyettiđ, Muáđá huolâttij. Talle purrâmuš ij vissásávtkin pijsáá täälvi várás. ¶ Jeesus joođhij: ”Suolâ puátá suáládiđ saavzâid. Mun lam puáttám, vâi toh uážuččii eelliđ. Mun lam tot pyeri paaimân. Mun tuubdâm savzâidân já toh tobdeh muu. Mun adelâm jieggân saavzâi peeleest. Must láá eres-uv saavzah, moh iä kuulâ taan iälun. Taid-uv mun laiđiistâm. Kalga leđe tuše ohtâ iälu já ohtâ paaimân.” ¶ 1a. Purâdijn poođâkeeči páácá čässuáivi paajaabel. ¶ Ruánááeennâm 103, 108 ¶ Puávtáh vuoššâđ piärgupääđeest. Tipte tuoldâđ siämmáánáál ko kumpâspääđeest-uv. Piejâ kyerejum potásijd já suuvrâst kaurasuvrâmijgijn! Määrfih já kumppâseh laa ravâdeijee purrâmušah potásijgijn. Taid puáhtá liegâdâđ nubetuv já toh seilih jieŋâskääpist maŋgâ peeivi. Kumppâsijgijn já marfijgijn suápih myerjih. ¶ Te nuuvt mun-uv lijjim stuorrâ suátihiärái oovdâst já mottoom iätá: ¶ Válduášálávt sämitige kyeskee iävtuttâsah: ¶ Toimâ ¶  marginaal pänimaadâ ¶ – Talle ko puohtim taid teehin, te kirdemmašinist taid koolgâi pieijâđ ildes, ko jiem uážžum tolliđ taid etiolgouuvsâ peht askeest ubâ määđhi. Já talle toi loostah ružâgii nuuvt ennuv, et kolgim aaibâs sierâ šolliđ jyehi áinoo loostâ! Tääl tot ij innig uážu tábáhtuđ! ¶ 1. Tun lah tääl čälittâm jieččâd Giellagas-instituutân. Maht tuu uápuh ovdáneh ađai kaartah-uv varriđ Oulun, vâi tábáhtuveh-uv uápuh mahtnii eresnáál? ¶ savannijn já arvevuovdijn ¶ Paula Alho p. 040-5475 309 ¶ — Tot lái Juusi enni, eeđâi Pöö. ¶ – Tak-kâ-pevkko veh-veh-veh-veh tunnuid!!! ¶ ruottâđ joba 100 km/h ¶ meinimárdu 166, 167 ¶ Säämi Kielâkäldee lii Säämi Parlamentaarlâš Rääđi vuálááš orgaan já tot lii sämiaalmug ohtâsâš merideijeeorgaan sämikielâ koččâmušâin. Säämi Kielâkäldee ulme lii siäiluttiđ já ovdediđ tom kulttuuräärbi, mii kulá sämikielân já návt toimâđ áámmátlâš äššitobdeeorgaanin, ovdâstittiđ já koordinistiđ sämikielâi kielâohtsâšpargo. ¶ Maht luosâin aneh huolâ, et toh kelijdeh? ¶ 9.30 Käähvi ¶   Appositioattribuut Muusiktoimâ sämikielâlii máttááttâs- já šoddâdempargoost– škovlimpeeivih ¶ eppeđ tuálvu mii lanjâsmuorâid. ¶ Jylland njargâeennâm 102 ¶   Taveluohtâ ¶ Kuobbâr smakkâ lii läivi. Stálupuursâid puávtáččij kevttiđ purrâmušpeevdist veik herskukuobbârij saajeest, ko peri muštá leđe häppil tai vaalmâštmist. ¶ – Táám lii päres ulmuid mainâstâđ nuuvt ete pääjin keeđhi kuddih, iä ulmuuh kuittâg osko tuu mainâs, jurdeškyeteh vala tuu jollân. Iän iäčángen sáárnu maht tom kuddih. ¶ Potásnjuvdosamnâseh: ¶ Vuolli-äijih luámáneh (Anarâš, 2005) fiktiivlâš ¶ – Joo, nuuvt lam. Illá kavnim teehin, ko lijjii nuuvt hyeneeht pieijâm uápistemtaavvâlijd uáinusân. Mestâ jo maŋanim aaibâs vuosmuu peeivi. ¶ Ahe ¶ 90 ¶ 28. Ruávičielgjäävri koddesieidi , Ruávičielgjäävri máddáákeeji suollust (Samuli Paulaharju: Seitoja ja seidan palvontaa 1932) ¶ Kielâ máttááttâsâst ¶ Island täsiárvukuávdáá jođetteijee ¶ * Lostâdâhtavlu ¶ Juvduu kuávlu kovvejeh Juvduujuuhâ, Ocomâš já Juvduuvääri meccienâmeh siemin jávráidisgijn. Juvduuvääri meccijd já javrijd joteh maaŋgah pálgáh Aanaar markkânist já Aanaar - Kittâl -maađij pellâst. Vijđodâh lii uásild meccituálukiävtust, mut pááihui enâduv haldâšeh puáris luánduviđá meeccih já šelis jäävrih. ¶ (Luther Vähä katekismus) ¶ SISČAASIJ KYELEH ¶ Nuorâirááđán, mon toimâpaje lii eresnáál ko eres lävdikudijn, kyehti ive (2016-2017), väljejuvvii Jussa Seurujärvi Anarist (persovnlâš värijeessân Sunna Aikio), Laura Pieski Kärigâsnjaargâst (Niki Rasmus), Anni-Sofia Löf Hettaast (Anne-Maret Labba), Risten Mustonen Suáđigilist (Jouni Hetta), Juhan-Tuomma Magga Iänuduvvâst (Elli-Marja Hetta), Niila Rahko Ooulust (Jussa Rahko) ja Maria Mäkinen Jyväskylästäst (Leena Fofonoff). Nuorâirääđi väljee koskâvuođâstis saavâjođetteijee já värisaavâjođetteijee. ¶ 36 ¶ Suomâst láá nuorttâsämmiliih suullân 600, kiäh äässih nuuvt sämikuávlust ko ton ulguubeln-uv. Stuorrâ uási nuorttâsämmilijn äässih sierânâs nuorttâlâškuávlust (Nuorttâlâšlaahâ 4.2.1995/253, 2 §), main láá Čevetjäävri já Njellim nuorttâlâšsiijdah sehe Kiđđâjäävri nuorttâlâšâi aassâmkuávlu. Čevetjävri lii nuorttâlâškuávlu vááimus, mast nuorttâsämikielâ já kulttuur láá luándulâš uási jyehipiäiválâš eellim. Iänááš uási nuorttâlâškuávlust ässee nuorttâsämmilijn äässih eidu Čevetjäävrist. ¶ Turku 70 ¶ Jieškii-uv leggist pirco vuárustis já jotá jođáttuv mield čalmelovo miäldásávt. Jis spellee kárttá ■-ruuvdun, te sun kalga toimâđ ravvuu mield. Vyeittee lii tot, kote lii vuossâmustáá jottáám Kuobžâpálgá pirrâ. ¶ – Ive 2002 seervi stivrâ čokkânij ohtnubáloh kerdid já toovâi kielâpiervâl miärádâsâi lasseen Taru-projektân servâmist toin lain, et Petter Morottaja čäällim kirjeest “Riävskánieidâ” vuobduuččii kevttimvuoigâdvuođah 11 kován, moh čáittojeh Aamu-TV:st, koldemtábáhtus orniimist Jolniivuonân, ärbipurrâmâšpeeivi já uccâjuovlij orniimist já Suomâ Kulttuurruttârááju ruttâjyehimtilálâšvuotân uásálistmist, moos uásálistij Matti Morottaja. Jeessânlostâ Anarâš almostui kulmii, main ohtâ lâi kalendernummeer. Puohâi jesânij meeri lâi ive aalgâst 256 já ive loopâst 257, main ihejesâneh lijjii 198, toorjâjesâneh 44 já ovtâstusjesâneh 12. Ton ive jammii kuttâ jeessân. ¶ Sämitige pargo-oornigist anarâškielâst lii siämmáá-árvusâš sajattâh eres sämikielâiguin. ¶ 200 ¶ * Leeibih, vuojâ, juhâmuššân čääci já säppi ¶ korže = putous 96 ¶ Anarâšâi sierah lijjii ohtâvuođâst luándun já toos magareh amnâseh lijjii fiinnimist. Ko ulmuuh assii häärviht, te maaŋgâ ulmuu ohtâsiih sierâdmeh lijjii ucceeb ko tobbeen, kost ässeeh lijjii eenâb. Aldemuu ráánjá kuuvl saatij leđe koskâ vittâ teikâ love kilomeetterid. Sierâdemmaalih láá puáttâm meiddei säämi siärváduv ulguubeln, já aainâs-uv majebij aigij párnááh oppii škoovlâin sierâid, moh pottii stuorrâ maailmist. ¶ tiäddud , et Ovtâstum Aalmugijn lii tehálâš já juátkojeijee pargo oovdeddijn já suoijâldijn algâaalmugij vuoigâdvuođâid, ¶ Kuiveekyevtis Sááráin ovdánáin ain-uv taveláá já viijmâg poođij saje, kogo peeci lâi viirrâm juvvii rasta nuuvt et lâi ráhtám šalde. Kuivee iätá: ¶ säämi parlameentâ, Säämi čuovviittâsseervi já staatâlâš aalmugrekinistem tooimâst. Sämmilij aal ¶ 1. Clitocybe gibba – Suppilomalikka – Pocceemaalik U ¶ 5. Hirmâd kievŋis kiäsut tuu. Vyerdi oovtâ leggistemvuáru. ¶ Ive 1946 Anna-Briitta Mattus livđui Helsigist muusiktotkee A. O. Väisäsâžân. Anarâškielâ teevstâid lii translitteristám tááláá čäällimvuáhán Matti Morottaja. ¶ KAPASITEET: ¶ – Tot kale suápá, eeđâi Omar já te kiškettij motomijd siijđoid uđđâ sänikirjestis já keigij taid eemeedsis. ¶ Puohâi ulmuiguin koolgâi iälustiđ olmoošlávt já sivâdávt. Ij kolgâm kiäinnân sárnuđ suámittemeht, pilkkediđ teikâ árvuttuššâđ. Läddlij kuáttá uáinuh lijjii kyevtlágáneh. Nube tááhust onnui áárvust om. čuovviittâs já jáválâšvuotâ, mut nube tááhust vist čyerbivuotâ sämmilijn tááiđuin adelij aartâ huánnuđ. Sämmilâšvuotâ onnui táválávt áárvust, já paiulmuin puohtii ettâđ, et sij toh láá rievtis sämmiliih. ¶ Na ko viijmâg čielgâi ete maht tot lâi tábáhtum ijge lam tađe pahabeht keevvâm, te puohhaid lâi hervii tot tábáhtus. ¶ Ruotâ olgoštemváldálâš ¶ Drosera anglica ¶ kielâoovtâstpargo nanodem já ovdedem, sämikielâ nanodem já ovdedem nuuvt, et jieškote-uv kielâjuávhu ohtâgâslâš táárbuh, hástuseh já naavcah váldojeh vuotân, sehe sämikielâ virkosmittem já turvim puátteevuođâst. ¶ Purâmuššlaajah láá ennuu, mut kihheen ij čummit taldrikân siämmáá náálá, ko ovdâmerkkân mist Suomâst lii vyehin. Sii väldisteh tyebbin tääbbin ucánjihhii jyehi šlaajâst taldrikân, smakkiisteleh, mutâ iänááš sij savâsteleh. Čielgâsávt tubdim kalkkun já kiŋkkupurâmuš, mut loopah šlaajah lijjii munjin omâseh. Nuuvtpa mun-uv tuše smakkiistellim, tegu muu amerikkaliih veerdih-uv, mutâ vala ucceep savâstellim, ko jiem máttâm sii kielâ nuuvt pyereest. ¶ – Tiervâ vielgis njuámmil. Mun lam ränis njuámmilâš… Tađe eenâb njuámmilâš ij kiergânâmgin sárnuđ vielgis njuámmilân, ko tot kuulâi jieijâs tyehin uárree jienâ. ¶ Čuávusin kávnojeh tutkâmvuálásâš veerstâi ubbâteevstah kuulmâ kiellân vuáláluvvâi já ¶ Uáiviskáálžu täävtih lohtâseh muálkkáás savŋijguin čovgâsávt nubbijdsis já taheh šiev syeje vuoiŋâšáid. Uáiviskálžu lii kiddâ čielgist , mast láá lođđâseh. Čielgilođđâseh lohtâseh nubbijdsis sojelis čovârskiärui vievâst. Čoovâr lii timásub ko tähti. Tom huámášâh, ko kuldâlâdah jieijâd njune, ko ton keejist lii čoovâr já maddust tähti. Lođđâsij já čovârskiärui áánsust puáhtá ruummâš sujâttiđ älkkeht ovdâskulij já tuáriskulij sehe mottoomverd vala maŋaskulij-uv. Čielgi puohâin lođâstaavtijn lii räigi. Taah rääigih hämmejeh ohtâlâs poccee, čielgioođâuáli, mon siste lii niärvádâhân kullee čielgioođâ . Čielgiođđâm syeijejeijee čielgi vahadume toovvât távjá ruovjij halvaandum. ¶   6. Skarfáid ( Phalacrocoracidae ), moh mailmist láá puohnâsân 36 šlaaijâd, mut Aanaar kuávlust tuše Jieŋâmeerâst kolliistellen elâččeijee sieivâ skarfâ. ¶ Kankimaanniemi *** TN.1995 Toovlâš ruuvnâmeccitorppa, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust, mut máhđulávt Kangânjaargâ aldasijn. Tom lii vuáđudâm Anttii-Matti (Matti Aantikandâ Aikio, 1868 – 1917) ive 1898. ¶ Mielenterveystalo.fi-oovtâspargoproojeektân sämikielâlij palvâlusâi já sämikielâ sajattuv ovdedem várás rahtum ánsulâš pargoost Suomâst. ¶ haajâ nuuvt njäälgis. ¶ – Ij lah kal viermisaaŋ. Äijih lii annaam pyereest huolâ puáris viermijn. Čhtum taat kal lii, mutâ kalhân täin vala pivdá kuolijd, eeč-uv mieđet já tuálvu puáris viermi kárbás. ¶  halijdâm Wisconsin = 8 tijmed maajeeld ¶ Na mondiet vuolgijm “Täystuhoin” nuuvt-uv kuhás ko Čovčjáávrán? Na iäččám táválávt čuopâi sovijdis Čiermihkoddemvááráást, mut moonnâm čoovčâ sun lâi čuoppâm taid Ruáváást ađai Čovčjuvruávist alda maađij já miiba pyereeb vuájáán toi keesitmân, ko viivâs Heeihâ uđđâ vuájáán “Täystuho” . DT vyeijimliähtu ij lamaš kale áhtánâs, masaba jo polgupyeráin pisoi ton liävtust, et Čovčjáávrán vyeijim piištij maŋgâ tiijme. Traktor ij lamaš hirmâd kievrâ, mut kuittâg čuuvtij kievrâb ko hiävuš. Ton jienâ-uv lâi váhá komálâš, ko tast iä lamaš vissâ ko kyehti - enâmustáá kulmâ sylinder. Nuuvtpa ton jienâ sulâstitij masa Perfect jienâ, mut ij lamaš eidu nuuvt koorâs. ¶ 6. Kárttá lii eennâmtiäđu oppâm tehálumos ¶ Ko muoi láim kuohtuuh rahttâttâm, te teivâdáim olgon. Timo eelij penuvääiđi siskiibeln leŋgiimin já viežžâmin suátipennuu, mon nommâ lâi Limi. Oinim tállán, et tot ij lamaš vaijaas peenuv ollágin, mut liijká mun lihâstellim kuittâg ucánjáhháá várugávt, amas kihteđ pennuu mahten, lijjimhân sunjin kuittâg oomâs. Pennuu leŋgim uáivildij tom, et vijlâsáid vuovlâttuvvojii tagareh tobdosleeŋgih, main lâi OA-merkkâ já pennuu ij puáhtâm tast maŋa innig sehhiđ táválâš veitâlâs, teikkâ kolgopennuid. Limi tiäđust-uv tiervâttij muu apselmáin kieđâid já tast maŋa tot lâi tegu mun jiem liččii ubâ lamaškin. Tot ij uáinám ige perustâm must innig maiden, veikkâ lijjim tast paaldâst já kuullim mun-uv váháš tegu siämmáá juávkun suin já Timoin. Tot vissâ mahtnii avâštij, et Timo vuálgáččij forgâbalij lopâlávt meddâl já must sátáččij puáttiđ talle suu stivrejeijee. Tot ij kuittâg vala vuálánâm leđe mietimielâlâš munjin. Nube tááhust jiem kale keččâlâmgin uážudiđ Limi luáttámuš olssân, kohân lijjim tuše mieldi, vâi peenuv tubdâškuáđáččij já tuáduškuáđáččij muu haajân. Kesälä Heikkâ še vuolgij fáárun ton mielâst, et čielgiiččij munjin aašijd, maid kolgâččim puátteevuođâ várás teddiliđ mielân já maid kolgâččim porgâđ talle, ko miinii eromâš aašijd tábáhtuuččij tobbeen vahtâsaajeest. ¶ Mätki ovdánij ain mádáskulij já piäiváš koordij pakkâsávt, veikkâ autoi laasah-uv lijjii áávus. Lâim vissâ jo vuáijâm aldasáid čyeti kilomeetterid, ko oppeet mii taksialmai čujottij kuusnii koške aron. Aalgâst jiem uáinám maiden, mut ko poođijm aldeláá, te aiccim taggaar čapis tiälhu, maid mii šaaföör kočodij beduiinleirân. Na mijhân halijdijm tiäđust-uv eelliđ keččâmin tom aldeláá. Tot ij lamaš aaibâs maađij pellâst já nuuvtpa kaartâim-uv vyeijiđ taggaar hyenessiähá kiäinu mield maŋgâčyet meetterid, ovdil ko poođijm beduiintelta luus. Ton ulguubeln čuážudij vuálá love ihásâš tuolvâ nieidâš päljisjuolgij já sust lâi vala ucceeb uábâš soolâst. Sun sáárnui tuše arabiakielâ já mii taksivyeijeeh tulkkuin, et eres peerâ lâi moonnâm käärji tipšođ kuusnii olgoláá aron já nieidâ lâi pááccám pááikân tipšođ uábis. Must ličij toohâm hirmâdávt mielâ kuovlâlistiđ toho telta siskiibel, mut jiem tuostâm. Jurdâččim, et jis tobbeen lii liijká kiinii, jeđe vollit nijbe kieđâst mii. Beduiinehhân lijjii tiei enâmij kuáđutteijeeh siämmáá náálá ko sämmiliih lijjii já láá tave-enâmij kuáđutteijeeh. Lijjim halijdiđ uáiniđ, et lii-uv sii láávust ovdâmerkkân aarrân já maggaar tot mudoi lii siste. Ko vaanhimeh iä kulluuškuáttám, te mij adelijm nieidân muáddi njálgá já joođhijm määđhi ovdâskulij. ¶ Lehtola, Matti. 2000: Kuninkaan konjakit ja Valmarin viinat ynnä muut Juutuanvuonon jutut, (uánidum). Inari: Kustannus-Puntsi. ¶ Piättâr . . . . . . . . . . . . 66 ¶ 150 ¶ – Mane návt šiev tienâspääihist vuálgáh? ¶ Liegâsvuođâstielâs Liegâsvuođâstielâs Liegâsvuođâstielâs Liegâsvuođâstielâs ¶ – Čiskk, čiskk... taat ij tääiđi leđe rievtis kiäinu, sááđá Hire ko kuárŋu päävti oolâ já te tuápsáá vuálus. ¶ Matjâs čokkái kievkkân pevdipellâst já koozâi loppimmielhi. ¶ 12. Palhâšumeh ¶ 2. Italia 25 ¶ Tááláá ääigi taat nuorttâsämmilij ärbivuáválâš ráánu lii táválávt heŋgâstum siäinán. ¶     Ko - Tot ij lah nuuvt älkkee, Wieseh eeđâi. - Mij tarbâšep tuu iše tääl. Ubâ häldeesuuhâ taarbâš tääl tuu iše, veikkâ ij tieđegin tast maiden. Taggaar vittâčyeđe ihheed tassaaš, ko mun majemustáá toorrum Čsookháin, mun vuoittim suu tuše sobbijn, mon lijjim eidu kiergânâm rähtiđ. Čsookh táppái já finnij korrâ sáátu tälvieennâmsis ige lah puáhtâm vyelgiđ tobbeen ovdilgo tai peeivij ääigi. ¶ fiijnâ já čepis lodealgâ. Ubâ ¶ SPR iävtut, et sopâmuš COP10-čuákkimist 2010 Nagoyast 18.–29.10.2010 meriduuččij, et artikla 8(j) maaŋgâihásii pargo-ohjelmân valduuččij uđđâ pargo: šoŋŋâdâhnubástus já ärbivuáválâš tiätu. SPR táttu staatâid ovdediđ čuákkimist taam pargo olášume. ¶ 45. Suomâst lii šiev tiervâsvuođâhuolâttâs ¶ Teeman muusik ¶ 1. a. Noomât organiismâid 1-6. ¶ Peljimeduusa lii plankton jietânâs ¶   + Oovtâ taggaar máátkán muoi ennijn vuolgijn kaskoo oovtâ keesi. Ive jiem mušte innig, mutâ tot lâi vissâ motomin 40-lovvoost. Tom kal muštám, et talle lâi pakkâ peivi, já porruuh já myevvireh sehe čuoškah leijii valjeest. Mätki lâi viehâ kukke, já peeivist moonâi stuárámus uási väzzimân kiäđgáás pálgá mild. Maaŋgâ saajeest lâi meiddei jeggi, mon rasta moonnâm kussáin ij lam ain älkkee. Mun leijim talle kuittâg jo ton avveest, et šievnáál kostim jo väzziđ tagarijd maađhijd. ¶ sijđoh: 134 ¶ Ilmari Mattus ¶ Mainâsšlaajah ¶ Poccuin lii hitruu vyeijiđ, mutâ moottorkiälkká lii jotelub ko puásui. Puásui lii ucceeb ko sorvâ já stuárráb ko säplig. ¶ 39. njomâttempirrâmpeivi: 23.8. tme 22.39 poođij uđâgâš já enni poođij tme 22.53. Suullân miinut kukkosâš njomâttem tábáhtui Kontsas Maarku luoddâratkuuttuvvâst, mon maŋa enni já uđâgâš vuolgijn maŋaluvâi Saarineitamovääri kuávlun. Enninjuámmil njamah láá uccom mitáttemmin (kj. kove), et njomâttem aldanškuát loopâ. Kuvvim aldâkkâspiergâsáin luhostui mottoomnáál. Polvâšoŋŋâ, + 16 °C, čovgâ pieggâ. ¶ » Muu purrâmuš lii tot, et tiävdám jieččân vuolgâtteijee táátu já ¶ viäruipuásui = vieroporo, toisen paliskunnan poro ¶ Anarâškielâ siärváduv kuávdáš aktiivjesâneh láá lamâš Kielâpiervâl já škovlâpargeeh. Sii láá kierdâvávt já áámmáttáiđoin šoddâdâm mii párnáid anarâškielâlii siärvádâhân oovtâst vanhimijguin. Mii kielâškovliittâs ääigi sij ain rávhálávt rävvejii já máttááttii mii siämmást ko porgii pargoidis. Sij pargeh jyehi peeivi korrâ pargo, siittáá iä liččii tääl anarâškielâ sárnoo párnááh ijge kielâst puátteevuotâ. ¶ Natura 2000 -viärmádâhân iävtuttum rođoh láá táválávt stuáruduv peeleest uceh. Tondiet táválumos suojâlemvyehi lii luándusuojâlemlaavâ miäldásâš priivaat luándusuojâlemkuávlu vuáđudem tâi luánduhäämisuojâlem. ¶ Raavâdviäsu Lyeme ¶ Pajekielâst anarâškielân jurgâlâm ¶ kiiski ¶ Ohjelm lii vuávájum ive pištee máttááttâssân škovliittâs spesiaalluándu tiet. Taan škovliimân láá rekrytistum já väljejum uásálisteeh tiätu áámmátjuávhuin. Uáppeeh láá jo tiätu áámmátsuorgij ulmuuh, já sij urruu finniimin pargorijjâvuođâ sämikielâ uápui várás puoh älkkeemusávt oovtâ oles ihán. Škovliittâs vuálgá kielâsárnoi táárbust finniđ kielâ sirdâšuđ pyerebeht párnái já nuorâi kiellân. Taat ferttee tábáhtuđ iänááš-uv paaihij ulguupelni, tastko sämmilâš vaanhimeh iä innig maaŋgâgin pääihist pyevti sirdeđ sämikielâ párnáidis. Tondiet lii vistig-uv tutkum, magareh áámmátjuávhuh puoh pyeremusávt sirdeh kielâ. Taah láá peivitipšooh já máttáátteijeeh. Tastko tievâsmittemškovlim lii väädis já tiivrâs orniđ, tondiet lâi tárbu vijđediđ áámmátjuávhuid nuuvt, et fáárun škovliittâsân puátih meiddei tagareh, kiäh pyereest tuárjuh tai priimaaráámmátjuávhui pargo, já tágáreh lijjii toimâtteijeeh (rähtih radio- já TV-ohjelmijd anarâškielân), paapah já virgeulmuuh. Tárbu ličij kale škovliđ ovdâmerkkân tuáhtárijd já puárrásijtipšoid-uv sämikielâ táiđusâžžân, mut kielâ iäláskittem uáinust huápumus iäláskittemtoimâ lii finniđ vistig tagarijd pargeid, kiäh pasteh pehtilávt sirdeđ anarâškielâ nuorâ ulmui kiellân. Jis tánávt ij porguu, te talle kielâpiervâl já anarâškielâ vyeliškoovlâ jottáám párnááh kärttih sirdâšuđ suomâkielâ máttááttâsân, já tastmaŋa sii sämikielâ táiđu šodâškuát passiivlâžžân, ko sij iä kosten pyevti kevttiđ sämikielâ. ¶ Siämmást kuovđâšm ulguubel čokkânâm elleejuávhust ¶ Mujo ¶ 76 ¶ Väldiđ ohtâvuođâ munjin jotelávt, jis haaliivetteđ fáárun! ¶ luánduriggoduvah ¶ Sámi duodji ry Suomâst ¶ Almos tiätu ¶ (talkkâs nommâ, nanodah, miäráštâllâm já pärnáá nommâ) láá luuhâmnáál. Molsâiätulávt puáhtá pyehtiđ kopio algâaalgâ reseptist kielâpiervâlân. Meiddei talkkâs valmâstemoohtânkiäsu ađai paakâst orroo "kevttimraavâ" kalga leđe talkkâs adeleijee kevttimnääl. ¶ Láá muorjijn kale eres-uv, nuuvtko smakkâ, ivne já härvinâš väniamnâseh (hivenaine), maid olmooš taarbâš, mut ij finnii taid mudoi nuuvtkin ennuu luándust. Muorjij vitaminäšši lii kuittâg váháš muálkkáássiähá. Maht taid finnee siäluttiđ kuhheeb ääigi? Nubbe koččâmuš oppeet lii, maht muorjijd finniiččij šoddâđ tupešiljoost, muorâkäärdist? ¶ Taan kaavpugist Pieinis-Piäkká já eres kisáh ääsih. ¶ Viettuuvyeppee EA Varttivuopaja Kutkânjargmaadâ T. ¶ c. saallâs toppim: ¶ Henna Aikio 40,00 € Avveel luvâttuv uáppee, ¶ Ko Joovsep poođij pááikán, suu viiljah lijjii tobbeen já komerdii suu. Sij komerdii kidâ enâmân. Joovsep tiervâttij sii já koijâdâlâi, vala-uv sii puáris eeči iälá. Sij muštâlii suu vaijeeđ pyereest. Sij komerdii oppeet. ¶ 3. Vääldi čielgâs, ennuu-uv máksá ¶ Skopos meriduvvoo jurgâlusân táválávt toimânadelem ohtâvuođâst ađâi ¶ 46. Muorâkärdi fáálá luddijd pessimsoojijd ¶ loovdâvuovdâ vaippaontelo ¶ – Kulâ enni, tiäđáh-uv, et šiljoost lii čuárviellee, sun čuorvij uksârääigist. ¶  tiet Kielâ iäláskittem uđđâ jurduuh ¶ Pááikán čuoigâdijnis Matti já äijih kuullâv jo riävskái skeikkim. Matti iilošm, ko muštá, ete riävskái skeikkim sáttá tiettiđ puurgâ. Ehidist lii-uv jo korrâ tavepieggâ já porgá. Maneh-uv riävskáh kielâid, maht tibi te kiävá? Matti vuárdá meid, ete pesâččij máttááttâlláđ riävská pahheem, čollim já passeem äijih syeligâs reseptáin. Tiäđust-uv sun haalijd puurrâđ-uv riävská. Riävskái pivdem lii kal hitruu já jiereskittee, Matti smiättá uáđđáđ monâdijnis. ¶     Siijđo 77 pargopitá 8 vástádâsah ¶ 172C Čapisjiereeh. ¶ Piergâseh: siipuul ¶ Sämitigge ********* ¶ Kuovgi lâi Haanu Sáárá peenuv, noomâs mield kuovgâd. Puásuipeenuv tot kal ij lam muu tiäđu mield, ige jo loddepeenuvgin, mut taggaar päikkipeenuv, tähtijursee. Vaijaa tot lâi tego liebbuš. Jis peri kiämmân omâsub ulmuu ooinij, te kal tot rovoškuođij tego stuárráb-ub piätu. ¶ Kirjerááju palvâl sämikuávlu kieldâkirjeráájuid sämikielâlij palvâlusâi oovdedmist já pyevtitmist. Aanaar sämikirjerááju tooimâst lii kuávdášlâš aldasâš oovtâstpargo Laapi eennâmkoddekirjeráájoin já ton ohtâvuođâst tuáimee Suomâ säämi sierânâskirjeráájoin. Ohtâsâš ulmen lii ovdediđ sämikielâi sajattuv Suomâst kirjerájutooimâ vievâst. ¶ Ukraina H6 ¶ – Pyehtiđ čääsi! Siäsá huuihij. ¶ Pekka Sammallahti Säämi-suomâ-säämi sänikirjeest (Sámi-suoma-sámi sátnegirji) lii meid almostum uđđâ teddilâs. Ovdebáá laseteddilâs almostui moonnâm kuovâmáánust já ton vuobdii jotelávt loopân. Sämitige almostittâm kirje lii nálásâšteddilâs Girjegiisá Oy algâaalgâst ive 1993 almostittum kirjeest. Sänikirje säämi-suomâ –uásist láá paijeel 12.000 säännid, suomâ-säämi –uásist vuot paijeel 20.000 säännid. Kirje lii tääl finniimist Sámi duodji-käävpist Sajosist Anarist já seervi nettikäävpist . ¶ puzzâvuoggâuággum.....60 ¶ Lasseen puáhtá~faallâđ potásnjuvdos ađai vuoššum kyerejum potásijd. Juŋŋâhillo addel meiddei purrâmušân šiev smakkâlase. ¶ Jáá tovben – muorâruŋgoost lâi räigi. Civkkem kullui ton siste. Räigi lâi nuuvt ¶ Hudsonluohtâ E3 ¶ Karvemjäävrih = Kiertämäjärvet ¶ Kaamâs: Kaamasen Kievari, 99910 Kaamanen, Puh. +358 16 672713, šleđgâpostâ: Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. . 20 miinut vyeijimmääđhi keejist Anarist. Kaamâsjuv riddoost, kámpáh, vistáduvah, raavâdviäsu, ohjelmpalvâlusah, piergâslaiguuttem. ¶ Taat lâi sunnuu nuuvt čuuvtij suorgâttâm, et vala ehidist-uv Máárjá muštottij Joovnân, et kalga váruttiđ luudijn. Ij lam pyeri moonnâđ päikkipirrâs ulguupiälán. Tállán ko paijaan eennâm oolâ, te vaarah iđesteh. ¶  láá Empiirisâš jurgâlemtutkâmušâst tutkâmvyevih väljejuvvojeh ton mield, maggaar lii ¶ 1. Macrolepiota procera – Ukonsieni – Äijihkuobâr U ¶    láá – Kulâba Kuhesruoidâ-Kuivee! Sáárá čuorvij, ko Kuivee lâi skipárijdiskijn maccâmin jeggipáiháá rasta máásâd. ¶ Kesvuonâ = Kessivuono ¶ Cissáávyeppeeluohtâ HTV Luohtâpoođâst vuálgá Cissáávyeppee. ¶ Hambur ¶ 5. a Merkkii nummeer ton uccâpiäđu puotâ, moos tiätu heivee. Huámmáš, et siämmáš tiätu puáhtá heiviđ maaŋgâ piätun. ¶ äštih vahtiihánnáá haavdâmoonijd. Suáluikuávlu källeelássáid korŋim olmooš-uv puáhtá tovâttiđ stuorrâ vaahâg paldemáin lällee niŋálâsâsid meddâl piervâlist. ¶ Čyemenjâs ( Empetrum hermaphroditum ) ¶ tot juáhás kyevti uásán: vuáđututkâmuššân já heiviittum tutkâmuššân, moin ¶ Mottoom tálulâš lâi kočâttâm tom markkânmääđhis ääigi, já vuorâččâsákku toppij vuástá ¶ MAJEMUŠ LOVOS ¶ Haanu Sáárá Kuovgist kal ij seibi hiäilum kuássin, ko tot ooinij omâs ulmuid. Tot haridij já rovoi puohháid eereeb emedis Sáárán. Jiem tieđe, maht tot roosâi Nuuvdi Samâláin, kote lâi Sáárá aassâmskippáár. ¶ Lasetiäđuh: ¶ Puohah keččii Nuáidieeni, maid taat ááigui porgâđ. ¶ Ovdláhháá juovlâi poođij kuittâg murâšsaahâ: Eerkiš lâi jáámmám. Tot, kote munjin tom almottij, jiem innig mušte. Eerkiš hávdádui Anarân ušom jo ovdil juovlâi já lijjim mieldi siämmáánáál, ko lijjim lamaš iännám-uv hávdájáin mieldi pelnub ive tassaaš. Tääl jiem tubdâm siämmáá korrâ muurrâš já ahevuššâm, mut tubdim muurrâš Erkkii leeskâ Margit-Bigá, kote lâi uáli šiev olmooš, já suu párnái peeleest. Ko hävdi lâi tevdum kiddâ, väzzilij satâšeijeejuávkku hävdienâmist sajan, kost tollui muštotilálâšvuotâ. ¶ Sämityeji juáhhoo nk. timmâ já korrâ tuojijd. Tyeje amnâsijd noreh luándust pištee vuovvijn. Tyeji iälá luándujuurrâm mield já materiaalijd noreh já kieđâvušeh tiätuááigán ivveest. Tai vaalmâštmist ávhástâleh amnâsij puoh osijguin. Leeibi, suávi já poijuu kevttih näähki ostodmist. Viäddáid kevttih eromâšávt anarâš já nuorttâlâš tyejiäärbist anotiiŋgâi vaalmâštmân já heervâtmân. Poccust kevttih naahkijd, čoorvijd, taavtijd já suonâid. Šadoid kevttih kággái ivniimân já kamuvsuoinijd noreh vâi jyelgih pisoh lieggâsin sovskammuin. Čuomâ, lode näähki já smaavâmeccivalje näähki kevttih smaavâtuojij rähtimist. Muorâtyeje rähtih rááđhást já paahijn. Lassen kevttih tane, kole já siilbâ. Tuojij hervâttem já iivneh čäittih luándu já sierâ iveaaigijd, eromâšávt ruške jieškote-uv iivneh uáinojeh maaŋgâin sämituojijn. ¶ – Váárut stáálu! sun párgádij. ¶ – Luámáneh kale lijjii nuuvt ennuu, et uási paasij ain tohon. Jiem kostâdâm taid täin sáttoin pyehtiđ, pic čiehim miäcán já elâččâm purâdem maŋa taid-uv vala viežžâmin. ¶ Hei keejâ mon čuhâlis idduuh ¶ Siste ij lamaš ij mihheen, mutâ ulguubeln tiškái syelimâs kaasâ. Vuájáán tuárgistij já vuolgâttij omâssiähá jienâid. ¶ Paavvâl kirje Room 1,7; 12,4-21 ¶ Jävri-Suomâ lii Suomâ tergâdumos mecciráhtulâšvuođâkuávlu, ko tobbeen lii ennuu ráhtulâšvuođâ tarbâšem materiaal ađai muorâ. Čäcikiäinui mield lii älkkee ¶ planktonellee.....115 ¶ - Mij vyelgip nuáidihäldeienâmân, Jovnâ. ¶ – Mun lijjiim kárbá monnjâ-almajin já mun koččim meerân. Hai puurâi tom jyelgi. ¶ Anarâš- já tavesämikielâ vuáđumáttááttâs várás láá almostum uđđâ oppâmateriaaleh. Anarâškielâlâš nube luoka matematiik kiđđâuási Lohosierâ 2, kiđđâ lii jotkâ ovdil almostittum kuulmâ kiirján. Tavesämikielâlâš máttááttâsân almostuvvii vittâ uđđâ miäldusluhâmuš já ohtâ uđđâsisteddilâs Bluppe-rááiđust . ¶ Čiehčâ ¶ Jovnâ ij ettâm váhá ááigán maiden. Sun lâi finnim maaŋgâ koččâmušân vástádâs. ¶  + pelipyehčee 186 ¶ koin. Tot seivittij passeekuobžâ paaldân koijâdimtied: ¶ Moonâim tohon juhâriidon, já ko ooinijm ton čääsi juuvâst, te hirmástuim maid lâim juuhâm iho sevŋâdin. Ij lam iimâš jis tast lâi-uv kuocâ počâs smakkâ, juuvâ čääci lâi tegu kusâi já hiäppušij kužžâ, ton ivnásâš. Juuhâ lâi tulveest, arveh ko lijjii lámáš. Kyelijuuvâ riddoin lijjii ennuu piälduh. Piäldoid táluliih pieijii puoh ellei já ulmui pooškâid moh tááluin lijjii. Toh poškâčääsih kulgii ojai mield Kyelijuuhân, arvečääci ko vist lâi pyereest luvâdâm taid. Mij tobbeen Säämist lâim hárjánâm juvvijn juuhâđ čääsi, mestâ jyehi juvviist lâi putes kirkis čääci. ¶ Mutâ Kaalâ oro ohtuu suollustis. Tot ij tieđe maiden tast, mii lii tábáhtuumin. Tot porá, uáđá já tivo jieijâs vuágu. Motomin sun ruáttá suolluu pirrâ. Kaalâ mákkoo pyereest já lii nuuvt tutâvâš. ¶  ohtuu- Máárjá čujottâssáin Sajos, 99870 Aanaar. Lasetiäđuid pargoost addel lahâčällee Aimo Guttorm, puh. ¶ Talle puohah hiämáskii. Fakkist Sakarias áppádij oppeet sárnuđ já kiijtij Immeel. ¶ Veiko pargohistorjá: ¶ vuorkkiđ, vuorkkiim, vyerkkee = säilöä ¶ Palhâšume uážžoo kenigâsvuođah ¶ Na mun ettim toos: ¶ Zoja Nosova – nuorttâsämikielâ algâjalgejeijee ¶ Já nuuvt Obžâ já Tobžâ peesáin maassâd piäjun. Piäjust suoi uážžoin enistis lieggâ mietâjuhâmuš, mii lâi-uv njäälgis tágárij feerimij maŋa. Tastmaŋa enni keejâi, et čiivgah piejáin ijjâpääiđi paijaalsis já moonáin seeŋgân. ¶ 3. ¶ Kirjeh lijjii ennuv. Nuuvt ennuv, et sun, kii lii kočodum Villen, ij viiššâm innig jurdâččiđ maiden já áigui vyelgiđ olgos, keččâđ maid uáinoo. Talle sun kuittâg peetij, et iäláččij val keččâmin suátiuásist, lâi-uv mihheen šiev kiirjijd ittáám toho. Suátikirjeh lijjii suu miellâsiih kirjeh. ¶ suopavalmuska ¶ Piergâseh: asettis juuhâmlaasâ ¶ 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶ L Á V Á R D  H P E S S I J Á I M A Ŋ A ¶ - Mii kuuvijd tot lii? ¶ Sämitige kulttuurlävdikodde juovij čuákkimistis 8.1.2010 taan ive (2010) kulttuurtorjuid. Kulttuurlävdikodde meridij čuákkimistis, et šiäštá ovdeláámainâšum meriruuđâst maŋeláá jyehimnáál 74 500,00 eurod. Taam čuákkimist jyevihánnáá paccii el. ovtâskâš taaidârij já pargojuávhui uuccâm pargoišeruuđah já proojeekttorjuuh sehe motomeh seervij uuccâm proojeekttorjuuh. Jyevihánnáá pááccám torjuuh juáhhojeh njuhčâmáánu ääigi já talle toohum miärádâsâst tieđettuvvoo čuákkim maŋa. ¶ Tot juuvâi, tot tuođâi-uv juuvâi tom! Matjâs puánjustij suormâs ain uđđâsist já uđđâsist, ¶ Taam peeivi Hirškikkâ já Myerji lává vuárdâm ton rääjist ko teivâdáin Maati. Onne suoi peessâv Mattijn kielâpiervâl Porrui, Maati peivitipšosajan. Kielâpiervâl párnáin lii sierâpeivi, mutâ sierâ sajan Matti váldá Hirškiihâ já Myerji fárusis Porrui. Tot lii ilolâš illâttâs Maati kielâpiervâl skipáráid. ¶ mon sun čievâi maasâd roogán. Talle sun stellij keeđgijd sajasis siämmáánáál ¶ čääsi liäđđum (kukkim) . Planktontiäpui loskâm nuuvt, et toh ivnejeh pajaldâsčääsi. Vrd. čääsi lijgešoddâm. ¶ Mut maht keevâigin? Tääl kuorgâ ij uážžum maiden njálmásis, ¶ – Tuogu raavipellâst šaddeh toh perttisis rääsih. Toh iä lah Kaamâsist. Orostitpa, te iälám nurâmin taid motomijd. ¶ - uđđâ teknologia vijđes kiävtunväldim sosiaalsyergist, ¶ kuvvim: Jorma Happonen já Riitta Pouttu ¶ 2.1 Riiskâi karttim ¶ almostittum kirjálâšvuotâ, viermisijđo; Saamenkielisten kirkkokäsikirjojen taustaa, ¶ Čuákkimist savâstâllui meiddei tieđeetmist já om. Kierâš-loostâ tooimâtmist Njellimân. Čuákkimist iävtuttui nuuvt, et Kierâččist rahtuuččij teemanummeer, mii lohtuuččij Anarâš-loostân. Loostâ puáhtá meiddei tiiláđ njuolgist pááikán postâloován, jiem tieđe lâi-uvks täst saahâ čuákkimist. Meiddei teemanummeer rähtim-uv lii máhđulâš, mut teemast kannat vala savâstâllâđ. Mii tot ličij? ¶ e) Kost čääci lii šelâdumos? ¶ 138 © Kopijistem aainâs kieldum ¶  ‐ Juhháán  ohtsâš Ulmuuh čuovvuu jottoos sirgussajan. Motomeh kandâlipâruvviih huámášii Dumbo já algii kivsediđ tom. Mottoom kandâ kiškoi peeljist já eeđâi: “Leppeđ-uv uáinám ton peeljijd! Toh láá siämmáá stuárráh ko taampâ puurjâs! Lällällällällälä.” ¶ b. Noomât ránnjáriijkâid sárgáid. ¶ Must lii vielpis. Suu nommâ lii Taru já sun lii labradorviežžee. Taan teevstâ čälidijn Taru lii peli-ihâsâš ijge must lah ovdil lamaš peenuv. Taas lam nuurrâm já valjim motomijd jurduid, maid lam šoddâm smiettâđ taan ubâ penuuvproojeekt äigin tast ko smietâstim ubâ jurduu pennust taan miinut räi, ko lam taam čalluu čáállám. ¶ – Mun, mun, mun! Kulloo tego siämmáá njäälmist. ¶ Forgâ toh oinii-uv Astron eeni uccâ suolluužist šävvee ¶ Rune sáhhám maŋa äijih čuolmâd vuojâttemluávdán muádi meetter kuheeb päädi ko juoŋâs lii. Vuojâttemlyevdi sun uigâd sobbijn runneest čáácán jieŋâ vuálá. Vuojâttemlyevdi kolgâččij vuojâttiđ jieŋâ vyelni ááhu luus. Ko vuojâttemlyevdi lii jieŋâ vyelni, äijih nivkká päädist já návt lyevdi liihâd ain ovdâskulij. Vuojâttemlyevdist lii tävgi, mii ruákká jieŋâ já ruohâstem puáhtá kuullâđ jieŋâ alne-uv. Matti kuldâl kogopeht já kuus kulij lyevdi lii monâmin. Lyevdi mana eidu ááhu kulij. ¶ kandâ (sl. 10-ihásâš) 9 ¶ Lanjâstâh tievâi ellein. Ilbis apinah šladârdii muorâkierruin, já tiigereh halijdii ete kiinii čaŋaldidáččij sunnuu peelji tyehin. ¶ juhârapu.....39 ¶ – Tääl kal lii pentâ hitruu! ¶ kavrâs jorgáldâhpirrâdâh ¶ Nuárjuluohtâ = Hyljelahti ¶  váhá Taažâst láá váráduvâi já stuorrâ arvemere tiet tuhátteh vohâdis juuvah já tyeldee kuoškah. Toi áánsust Taažâst láá Euroop valjemusah čäcivyeimiväärih . Veikkâ uási juuvâin já kuoškâin láá puođđum, masa puoh Taažâst kevttum šleđgâ pyevtittuvvoo čäcivuoimijn. ¶ – Hm, kenski pyehtip išediđ suu, Muumieeči iävtuttij. ¶ Tuše muáddi pargouási pottáákkalvemist lijjii tagareh moid ucánjáhháá lijkkojim já tain nubbe lâi pottáákpiäldu peŋkkâkoskâi miärkkum. Ko piäldu lâi kendum já ryevdiháráváin tässejum, te tast maŋa peeŋkah miärkkojii karâstuv iššeen keevtin; kuábbáá-uv peln piäldu olmooš kuábbáá-uv keččin karâstuv já ko peeŋkâ kobdodâh lâi mittedum, te čavgejui karâstâh peŋkkâkooskâ merkkân, mon mield vazzui nubebel piäldu já vala maasâd. Tot lâi muu pargo ton suujâst, et mun lijjim keppis, mut liijká tommittáá lussâd, et luodah pyereest paccii hárávistum piäldun uáinusân. Nubbe tuhhiittettee pargouási lâi potákkij pieijâm tađevárás rahtum raigijd, ađai jieš kalvem. Kiinii rävis ulmuid čuágui tađe várás rahtum muorâpittáin raaigijd pottáákpeeŋkân já mun ožžum stelliđ potákkijd toid raigijd nuuvt, et iđoh šoddii pajaskulij. Tiäđust taam-uv pargo porgim tađemield, ko “puncce” pisoi sajestis. Loppâpargo, potákkij čiehâm lâi-uv jo oppeet rävis ulmui pargo já lijjim lyevvejum tast, veikkâ kale porgim tom-uv motomin. Ejistân lâi uáináh taggaar saksalâš “kenttälapio” , mii lâi siämmáá ucce, tegu párnái sierâdemkuáivu. Siemmânpotákkij čiehâm tábáhtui iänááš toin eeji kieddikuáivoin já tom mun-uv áppádim kevttiđ tassaaš, ko puncce koočâi. Toin siämmáin kuáivoin ličij lamaš keppis še kendiđ piäldu, mut tot lâi eeji mielâst kuittâg liijkás uánih ton hoomán. ¶ Nuuvt te jotkim jieččân máttááttâs. Talle must lâi monâmin laiđiittâs sämikielâ tutkâmân -kurssâ. Lijjim uuccâm tiäđuid tast, mii anarâškielâst ovdil mii ääigi lâi tutkum já maht. Joskim máttááttâs váhá tolebiššáá ko must lâi juurdâ. Aigum leđe ääigild kirdemkiedist autoid loonootmin. Mut tot lâi-uv vaigâdub ko jurdim. Peessim vädisvuođâittáá Avelân, mut hoksájim, et láiguauto koolgâi luovâttiđ taŋkki tievâ. Almai ij kale lam mustám munjin ettâđ maiden tast, mut tiettim tom ovdebij keerdij laigutmist. Avveel puoh bensinsajattuvah-uv lijjii jo kiddâ, nuuvt et automaat lâi áinoo saje, kost vala finnij bensin. Orostim togobeht. Jiem lam kuássin taŋkkam automaattijn, mut muu mielâst tot ij puáhtám leđe meendu väädis. Nuuvt te pajanim autost já luvâškuottim ravvuid. Toh lijjii uáli čielgâseh. Ij muide ko bensintaaŋki lokke já korkkâ áávus já talle taŋkkaastiččim. ¶ Päikkiääših jurrii kustoo tego ovdil-uv: pääihi maailm lâi ucce, já tot oroi ain nuuvt unohâssân. Lijjii tuš poccuuh já kyeleh, já eenâb tohon ij šiettâmgin. Mut kuittâg taan Säämi elimist lâi miinii, moos Ánná nuuvt hirmâd čuuvtij lijkkui, já toh lijjii, iimâš kale, suu mielâst eidu toh poccuuh já kyeleh, moittáá lâi vaigâd eelliđ. Motomin sun ij tuođâigin iberdâm jieijâs nuuvt pyereest. Já taat Säämi maailm lâi taggaar, mon sun ij puáhtám olmânáál Heeikân čielgiđ: ij läddilâš liččii tom kuittâg iberdâm ko ij lam kuássin iällámgin tavveen. ¶ “Gepetto!” sun huihádij. “Tun ferttiih puáttiđ ¶ Unna Junná lii YLE Sámi Radio sämikielâlâš párnái TV-ohjelm. Unna Junnáást lii oovtâstpargo meid Ruotâ televisio sämitoimâttâs SVT-Sápmijn já Taažâ almosradiofinnodâh NRK sämikielâlâš párnái TV:in eres lasseen materiaal loonootmist. ¶ Filistealij vyeittim maŋa ulmuuh rämidii eenâb Taavvid ko Saul. Talle Saul kaađâštškuođij. Sun sáárnui Jonatanân já eres palvâleijeiguin Taavvid koddemist. ¶ Jis Tust lii huámášuttem Natura 2000 -iävtuttâsân pivdep Tuu čäälliđ jieijâd huámášuttem taan luámáttâhân já macâttiđ ton Laapi pirâskuávdážân 15.7.1997 monâdijn. ¶ Petra Magga-Vars (sämitigge) ¶ Äijih oroi smiettâmin maidnii. ¶ runnevuoijâdem = avantouinti 129 ¶ 125 ¶ Anarâš forum lii meid lekkâsâm. Sárnooh iä kale lah vala kihheen. Forum lii čujottâsâst www.foorumi.info/anaras, já jis väldip tom mii kiävtun, te tot lii jotelis almottem- já savâstâllâmtyejipiergâs. Taat forum ij määvsi maiden, tot lii nuhtán mijjân-uv foollum. Siämmáá siijđost láá lasetiäđuh om. rekisteristmist (mii ij lah págulâs). ¶ sijđoh: 96 ¶ sieminiäláneh = pieneliöt 33 ¶ - Ij maiden, tuše koijâdim ääigi kolloon, äijih eeđâi já adlij suábi maasâd Joovnân. ¶ Seurujärvi-Kari kuvvij sämimáttááttâs tile kriittisâžžân. Sämikuávlust tile huánnán uccoo aheluokai já meddâlvarrmij keežild. Sämikuávlu ulguubeln, mast iänááš uási sämipárnáin já –nuorâin äässih, lii tile tuođâlâš ige kielâ máttááttâs uárnejuu ennust ollágin. Oro tegu liččijm maccâmin ááigán, kuás sämikielâst ij lamaš škoovlâst sajattâh já kielâmolsom ovdánij jotelávt. ¶ – Tot ferttee leđe Heikkâ! ¶ Taavvid psaalmah ¶ Muusikoovdânpyehtim Anna Lumisalmi ja Tauno Ljetoff ¶ d. vyesi ¶  enni KULLUUTTÂS ¶ Ánná kaččâlij meddâl. Taan tovváá Heikkâ ij čuávvum suu mut paasij luuhâđ almottâstaavvâlijd. ¶ Aldapurrâmâš poccust -tábáhtus Sajosist 3.4.13. Kove: Jan Erik Paadar ¶ Sämimuusik lii tehálâš sajattuvvâst uđđâ säämi kulttuurkuávdáš Sajosist. Säämi muusikkuávdáš koordinist já uárnee sämimuusik máttááttâs škovláid já oovded sämimuusik máttááttâsvuávámijd. Säämi muusikkuávdáš tuáimá oovtâspargoost el. Säämi máttááttâskuávdáin. Säämi muusikkuávdáá jurdân lii lasseen ovdediđ uđđâ kulttuurirâtteijeevuođâ el. falâmáin máhđulâšvuođâid sämimuusik paddiimân já vuorkkiimân, faallâđ sämiartistáid lávdástemmáhđulâšvuođâid, rähtiđ sämimuusik tobdosin já siäiluttiđ já ain ovdediđ ärbivuáválâš muusik sirdemáin tom uđđâ suhâpuolváid. ¶ nuškuođij, já Jeesus adelij suu maassâd iänán. ¶ AUDITORIO DOLLA TEKNIIK JÁ PIERGÂSEH: ¶  ovdâsteijeiguin Nube keerdi sun kuáhtái Kuivee šuávliääigi já tot kerdi lâi juo ucánjáhháá aldedâm suu Kuuiván. Lâi uáináh jeggipááiháš, mon rasta Sáárá kolgâi moonnâđ, mut jeegist lâi nuuvt assaas šuávli, et sun ij makaš orvâm, ijge storrámgin vyelgiđ ton rasta. Orvâmhân kale ličij, já storrám-uv vala veikkâ mon pyereest, mut sun lâi uáinistâm Kuivee morâstâšriddoost skipárijdiskijn já tegu iskâmtiet lâi tohâluddân jieijâs orvâttubon, ko maid ubâ lâigin. Eštus kaandah česâttii Sáárá iššeen já suu jieštobdo njavhâdij tääl vala-uv eenâb ko toh kiđđâsiih miäđuštmeh. Kuivee tuođâi-uv oroi lemin ruokkâd. Šuávli polâhánnáá tot sihâstij jeggipáiháá rasta moddii oovdâsmaŋas nuuvt, et toos šoodâi mottoomlágán jođáttâh, mon mield iäráseh-uv pessii rasta. ¶ Áŋálâhvuáčču ~ Áŋáloh- TII.1963 Kittâl maađij V, Avveeljuuhâ M. ¶ Kuloniärvá joođeet stimulâsâid ¶ puoidâ 1 900 ¶ stuorrâ liegâsvuođâtile muttuustâlmân? ¶ Marja-Liisa Olthuis ¶ – Já láá toh kale ludijhuškomân adelâm uáli jo mučis noomâ-uv! Išepoolis hirmástâlâi. ¶ – timmâ roppâ ¶ Muddo 5 Ucâmij maŋa kalga orniđ tábáhtumij raččom já máhđuláš ¶ tolmiš, tolmišis = ravitseva ¶  minut Kongoost lii tuše kezis stielâs Atlant riddoost Kongojuuvâ njäälmist. Kongojuuhâ uálgijuvâidiskuin lii kuávlu vááimus, tehálâš jotteemvävli siseennâm sierânâm kuávloid. Maađijeh tobbeen iä lah tâi toh láá hyeneh. Kongoost eellih paijeel 250 sierâlágánid aalmugid tâi hiäimud, main stuárráámus uási kulá bantuid . Bantuhiäimuh eellih jyehi kuávlust peeivitäsideijee máddáápiäláá Afrikâst. Sierânâs aalmugijd ovtâstit siämmáásulâsâš kielâ. Arvevyevdist ässee banduh rähtih piälduid puáldimáin vyevdi. Táválâš viljâlemšaddo lii maniokki. Piälduh viljâluvvojeh mottoom ive ääigi ađai tassaaš ko piäldu raavâdamnâseh noheh. Talle njáskoo vyevdist uđđâ pittá piäldu várás. Vyevdih čuáppojeh meiddei tobbeen kávnojeijee tivrâs já korrâ muorâšlaajâi, tegu maahooŋk keežild. Muorah šaddeh arvevyevdist piäđgui, et toi finniimân ferttee čuoppâđ vijđes vyevdikuávluid já huksiđ mecciautomaađijijd. ¶  táppám – Na mon puáris tun lah? ¶ Máárjá koolgâi forgâ šoddâdiđ. Kuhes mätki lâi vaibâdâm suu čuuvtij. ¶ » ¶ Tääiđui visesmittem, laseškovliittâs já love mieđettem maŋa pargee puáhtá tiiláđ talkkâsijd já adeliđ ciirgâs liške vuál já teekin. ¶ - Na, uážuh talle addâgâs! ¶ Peividem Huolâtteijee vuáláčáálus ¶ Kuáskim ij puáhtám tiettiđ, ete Pocahontas halidij tuše išediđ. Tot kirdâččij ááimust já irâttij paldeđ nieidâ meddâl. Pocahontas njuškij huápust muorâst vuálus. Sun tieđij, ete kuáskim volliittičij suu oolâ uđđâsist já talle sun sátáččij kočâttiđ uđâgáá. ¶ 2 pp oljo ¶ Loot 18 ¶ 83 ¶   11. Tricholoma pessundatum – Pisamavalmuska – Čäimišoovkâh U ¶ d. Mane tohâmeh láá vaigâdeh? ¶ mikielâlâš palvâlusâi pyevtitmân finnejum ruttâdem já toi kevttim kalga sierânistiđ budje ¶ osko , et taat julgáštus lii uđđâ tehálâš ovdánemlävkki vigâdijn algâaalmugij vuoigâdvuođâi já rijjâvuođâi tuubdâstmân, oovdedmân já suoijâlmân sehe oovdeddijn Ovtâstum Aalmugij vuáháduv áášánkullee toimâm taan syergist, ¶  + JUOŊÂSTEM ¶ Aili Mattus – anarâš nukkemiäštár ¶ Hemulâš já Niso tuáivoin, ete ¶ Sämikuávlu ulguubeln adelum sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâsâst iä lah sierâ njuolgâdusah máttááttâslaavâin. Vuáđumáttááttâslaavâ já luvâttâhlaavâ njuolgâdusah sämikielâst máttááttâskiellân já amnâsin láá máhđulâšvuođah, moh kyeskih prinsiiplávt ubâ enâmân. Keevâtlávt máttááttâs ornim sämikuávlu ulguubeln lii kuittâg čáittám lemin vaigâd maaŋgâ suujâi tiet. Sämikielâ máttááttâs puáhtá orniđ máttááttâs- já kulttuurtooimâ ruttâdmist adelum laavâ (145 § 2 mom) já máttááttâsministeriö adelem asâttâs vuáđuld. Vyeimist leijee asâttâs lii ivveest 2009. Ton mield (3 §) oppâlájádâsâin, main iä ornii vuáđumáttááttâslaavâ 12 §:st já luvâttâhlaavâ 8 §:st uáivildum eenikielâ máttááttâs sämikielâláid, romankielâláid já viereskielâláid uáppeid, škovlim uárnejeijee puáhtá finniđ staatâtorjuu 2 máttááttâstiijmeest ohhoost jyehi rekinistmâslâš máttááttâsjuávhu peht, mii meerhâš sämikielâ uásild ucemustáá 2 uáppee juávhu. Njuolgâdus meerhâš keevâtlávt suulân 1/3 sämikuávlu kieldâi finnim tijmekuáhtásâš staatâtorjust. ¶ Uánihâš puddâ lii kuullâm, mut mottoomnáálá lam peessâm lehâstiđ uuvsâ ton mailmân já ááigán, mast mun jiem tieđe maiden. Ervidâm, ko keejâm Iŋgá kieđâid, et suu eellim ij lah lamaš ain nuuvt hiälppu, mutâ ko lii lamaš tiervâs já skikâlávt iällám te lii piergim. Ko vyeijilep ennijn já emedijnân Aanaar kuuvl, muu videopáádán lii pááccám muušton Iŋgá liägus já ustevlâš moje já čalmeh. “Iŋgáást lii lamaš tot tehâlâš eellimtáiđu, et sun lii máttâm leđe tuđâvâš já eelliđ ulmuigijn soválávt” , jurdâččâm ko pääihist vala keejâm jieččân paddim video. ¶ Uásipeličuákkimist äššiubâlâšvuotâ, mii vaatâi puoh enâmustáá savâstâlmijd já ráđádâlmijd, kuoskâi biodiversiteetsopâmuš ruttâdmân já staatâi ruttâdemuásán sierâ sopâmušinstrumentijn. Nk. ovdedemenâmij biodiversiteettooimâi ruttâdem já torjuu juáhásem lii lamaš hástulâš savâstâllâmfáddá. Uásipeličuákkim meridij anneeđ vyeimist ive 2012 sooppum ruttâdemmiärádâsis já kyevtkiärdásmitteđ ovdedemenâmáid čujottum aalmugijkoskâsii luándu maaŋgâhámásâšvuođâ ruttâdem ive 2015 räi. Lasseen uásipeelijd movtijdittii tuárjuđ rijjâtátulávt nk. ovdedemenâmij luándu maaŋgâhámásâšvuođâ tuárjoo projektijd. Uásipeličuákkim miäruštâlâi, ete ihásávt luándu maaŋgâhámásâšvuođâ turviimân kevttih maailmvijđosávt 1,3 miljard dollárid (n. 1,07 miljard eurod). ”Lii čielgâs, ete luándu maaŋgâhámásâšvuođâ turvim váátá laseruttâdem já EU já eres ráhtulâšvuođâlum staatâi ekonomâlii torjuu ovdedemenâmáid. Ráhtulâšvuođâlum enâmijn lii meid stuorrâ ovdâsvástádâs luándu maaŋgâhámásâšvuođâ turviimist maailmvijđosávt. Jis ovdedemenâmij luándu maaŋgâhámásâšvuotâ juátká hiäjusmem, tast lii maailmvijđosâš vaikuttâs luándun, ekonomian, ulmui tiervâsvuotân já šoŋŋâdâhnubástusân. Eennâmpáálu luándu maaŋgâhámásâšvuođâ turvim váátá puohâi tooimâid”, saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi paahud. ¶ Olgouksâ lâi muottum, já tom lâi vaigâd lekkâđ. Mut tot lekkâsij ucánjáhháá, já ton luámist Obžâ uigâdij kepilis olgos já aalgij kuáivuđ já rááppuđ muottuid uuvsâ oovdâst meddâl. Já viijmâg uksâ lekkâsij tommittáá, et Obžâ šietâi aaibâs olmânáál olgos. Já tastmaŋa čaaŋâi Tobžâ-uv olgos. ¶ Säämi muusikkuávdáá tooimâ ruttâd Máttááttâsministeriö. ¶ Sahhiittâllâm koččâmušah ¶ – lättee , mon lyevdih lijjii pieijum eennâm oolâ, ¶ 6. a) Mii lii čuovjistiäpu nubbe nomâttâs? ¶ 15. Alppâenâmeh láá Euroop káátu alne ¶ Já adde mijjân mii suddoid ¶ Ruánááeennâm lii masa ollásávt jieŋâ vyelni ¶ Suomâkielân: (Saarsalmi, Olli (toim.): Päivähoidon turvallisuussuunnittelu. Stakes ja Sosiaali- ja terveysministeriö. Helsinki. 2008) ¶ uv kulmâ . ¶ - Okei, mut juurdâš, et jieh kale ton oovtâ almaa tiet koolgâ kyeđđiđ tagarijd tuáluid kooskân! ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 43 ¶ päiski ¶ – Ij, eeđâi Ánná. Ij sun kuittâg tagarin lamaš tom jurdâččâm olssis. ¶ 99 ¶ Kiccimtivre lii rátuporree, ko tot kiävttá ravâdin jamâ elleid. Kiccimtiivreh hävdideh rááđu enâmân , já kievrâmus niŋálâs mannee rááđu paaldân . Moonijn šaddee suovsah-uv poreh rááđu . ¶ aaibâs vaaibâi já leggistâđâi cuoŋŋuu oolâ iärtán. ¶  nominatiivjeessân čyeldimvuálááš, -vuáláá = kudottavana oleva (paula tms.) ¶ Peljikuobâr F ¶ c. mätkipuhelimâd ¶   tom. Mun lam čáittám tom koonstâ ¶ el. tast, maid sämikielâid kuávlust sárnoo, mon sämikielâ palvâlus kuávlust tarbâšuvvoo tâi maid ¶ Pyereest puáttim Anarân! ¶ Säämi anotiŋgâ lii vuáđulumosávt funktionaallâš, keevâtlâš tárboid rahtum. Liijká tot kalga meid nevttiđ čaalman muččâdin já leđe vuovâs kietân. Jottee eellimvyevi já čovgâ luándukoskâvuođâ keežild tušes tâi tárbuttis topârik ij ärbivuáválávt rahtum. Stuorrâ uási materiaalâin láá uážžum já uážžuh ain-uv jieijâs aassâmkuávlu luándust. Tyeje mätteeh láá oppâm ávhástâllâđ ovdâmerkkân poccuu já muorâ masa puohâi osijguin. Suávist-uv tohhejeh tuojijd muorâamnâs lasseen meid párkku, pessi já viäddáh. ¶ - Luándu maaŋgâhámásâšvuođâ suojâlmân já pištee kevttimân kyeskee meridum tooimâid olášuteh pehtilávt nuuvt, ete kunnijâteh aalmugjesânij eennâmomâstem- já haldâšemvuoigâdvuođâid, maid vuáđulaavâ ana sistees sehe jyehiulmuu vuoigâdvuođâid sehe nuávditteh jyehi aalmugjeessân ovdâsvástádâs luándu maaŋgâhámásâšvuođâ siäilutmist já kunnijâteh sämmilij luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválii tiäđu ¶ MOH LÁÁ TAAH IMMEEL SÄÄNIH ¶ SaKaste ¶ Ryevdikuálmihâš uulât kuuđđâmahan 1–2 ihásâžžân. Ko tot lii finnim olssis hejâmááccuh pajalân, te talle tot väldid olssis reeviiri, kuus huksee taammâdmáin piäju, ađai kuáđi, já hokâttâl niŋálâs kyele kuuđđâđ tohon. Ko tot lii finnim niŋálâs kuuđđâđ, te tast maŋa ores vuájálit niŋálâs meddâl, mana kuátásis heđâlmittiđ meeinijd. Mottoom ääigi keejist ores álgá oppeet hokâttâllâđ uđđâ niŋálâs kuátásis já ko tot-uv lii kuuđđâm já meeinih heđâlmittum, já jis kuáti álgá leđe meeinijn tievâ, te talle ores álgá huolâttiđ maajeeldpuátteinis. Koorâid kočâttâm čiivgâin ores ana vala huolâ muáddi oho já jis čivgâ lii kárgám, tot tuáppee tom njálmásis já čulgâd maasâd kuátán. ¶  lii Lasetiäđuh: ¶ Sij iä monâttâm ruokkâdvuođâs, veikâ čannojii stuálpun kaskoo siijdâ. ¶ Pyeremus tobdomerkkâ: ¶ Poolis já etnisij siärváduvâi oovtâstpargofoorum ¶ 5 = Nubbe máhđulâš kiäinu, kogo päälgis še puávtáččij jotteeđ (täärhisthánnáá). ¶ šadoh já tiäpuh, mielâstubbooht kupâlâstiäpuh. ¶ Eidusâš kulttuurtoorjân juohhui ohtsis 122 500,00 eurod, mast 31 000,00 kulttuurtábáhtussáid já 64 500,00 eurod sämiseervij toimâtoorjân. Sämikielâlâš almostittemtoimâ torjui 15 000,00 euroin. ¶ Säämi kulttuurkuávdáš lii vuosâsajasávt uáivildum sämmilij jieijâs kiävtun. Tast lii meeri šoddâđ Suomâ sämmilij jiešhaldâšem sehe ellee já ovdáneijee sämikulttuur symbool, mon kuávdášlâš toimâlâš uáivilin lii sehe kattiđ ärbivuáválâš kulttuur já ovdediđ sehe uđâsmittiđ säämi ohtsâškodde-eellim. ¶ 2. Mon ellee čummiittâm muldelejeh láá ¶ meerâ ¶ 8. Čuágástâh, mon aamnâs lii juksâm, ko tot tyeldee. ¶ Vyerdimettum vahâgeh ¶ morfeemtääsist. Sänitärhisvuođâst huolâhánnáá IM rähtim jurgâlus lii luándulâš já ¶ Jovnâ pallai jienâst. Sun lâi oppeet vájáldittám pieijâđ suábi laavkân, mut ko sun ij puáhtâm västidiđgin Wiesehân, te sun tuše piejâi tom meddâl. Kivs moijái. ¶ Mätki ij kustoo innig áigum muu vuástálistiđ: maašin lâi vyelgimin ääigild. Tot lâi muu peljijd tego mučis muusik hyenes algâmääđhi maŋa. Ko moonnim mašinân siisâ já čokánim sajasân, huámmášim tállân, et lijjim kustoo uđđâ feeriimij oovdâst. Forgâ poottim tiettiđ, et veik lijjim jotemin Helsigân, taam kirdemmaašin jođettij-uv pieggâ, mii posoi Indiast, New Delhist. Jiešalnees jiem lah tobbeen kuássin iällám, mut lam luuhâm Indiast tuše kiirjijn já uáinám fiilmâid. Anarâš radiotoimâtteijee lii kale iällám tobbeen maŋgii. Sust lam kuullâm, et Indiast finnee maailm pyeremus shampoo já vuoptâi-ivnimamnâsijd, iäge toh lah tobbeen tivrâsehkin. Toi hälbivuođâst puáhtá kale leđe maaŋgâ uáivilist: sátáččij liijká šoddâđ hälbibân uástiđ aldemuu puuvdâst mottoom puttâl, veik tot ličij-uv váhá tivrâsub ko Indiast. Mut kuittâg finnejim taam kirdemmääđhi ääigi mottoomlágán kuoskâttâs Indian. ¶ Mij vuolgijm Ruávinjaargâst Blue 1 -kirdemmašináin Helsigân. Helsigist mij moonâim mii Timo-ennuu pááikán. Talle mij vaazijm Jumbo-kävppikuávdážân. Tobbeen mij puurâim Hesburgerist. ¶ Antwerpen maŋa Ester-uv koccáástâlâi já sust lâi nelgi. Mun koivum reepust suu purrâmušâid, maid lijjim vuoššâm fáárun já keččim tijmestân, et suullân kuulmâ vaartâ keččin liččijm Brysselist, nuuvt et tääl lâi šievnáál äigi purâttiđ suu. Lieggâ mielkki must ij lamaš kale, mut uskum, et sun totá kolmâ miälkán-uv já luškâ purrâmušân. Já nuuvt luhhoost keevâi-uv. ¶ sierâdiđ. ¶  + Riehtiministeriö ¶ Lasarus ¶ Tiina Sanila-Aikio, saavâjođetteijee ¶ Euroop šoŋŋâdâhân ¶ Ánná Morottaja mááinui suhháid luholâš puátusijn. Kove: Jan-Erik Paadar ¶  (inf.)  pirrâmaailmmáátkán. Muumistáálu lâi jo finnim Nisonieidâ muátukove ¶ Heikkâ ooinij suu já poođij jávuttáá suu paaldân. ¶ 85) Ráhtádâteh väldiđ kiävtun CBD-almossopâmuš uásipeličuákkim tuhhiittem indikaattorijd, moh kyeskih kielâlii maaŋgâhámásâšvuotân, sämikuávlu eennâmkevttim já ärbivuáválij iäláttâsâi tilán já ovdánmân sehe ärbivuáválij tiäđu, innovaatioi já vuáháduvâi tilán já ovdánmân. ¶ Ekonom lii taggaar olmooš, kote máttá čielgâ aašijd ettâđ nuuvt, et taid ij kihheen addii. (Alfred A, Knopf) ¶ © 2006 Sámi musea Siida & Anarâškielâ servi ¶ Amahân kyessi vaarâ imâštâlâi, mondet nieidâ puáhtá sunjin njuoskâ kyele puurrâmnáál. Orjâlâškielâ giksa lii anarâškielân kopšâ , já anarâškielâ kiksâ oppeed lii kiärppáá, teikkâ monnii eres tiivre suoksâ. ¶ Piäiváš koordij Joona uáiván nuuvt et sun loopâst eeđâi: ”Pyereeb ličij jäämmiđ ko eelliđ.” ¶ b. luudijd (2) ¶ Tavesämikielân almostittojii viiđâ CD-skiäru verd saalmah, maid lavluu Heta salmâlávlumjuávkku (Helena Valkeapää, Anni-Marja Valkeapää, Ilmari Laiti, Wimme Saari, Marie Kvärnmo-Valkeapää ja Niko Valkeapää), oovtâ CD, mon láávlui Ucjuv salmâlávlumjuávkku (Janne Aikio, Maria Aikio, Annukka Hirvasvuopio-Laiti, Jenna Rasmus ja Niilo Rasmus) já oovtâ CD, mon lávloin Annukka Hirvasvuo¬pio-Laiti já Janne Aikio. Saalmah láá lamaš škoovlâi kiävtust ovdeláá iskâdâllâmversioin. Siiri Miettus já Ritva Torika škovlâradion ive 1989 rähtim tavesämikielâlâš mainâskuállus Lodderáidalas almostittui kyehtin CD-skiärrun, moid láá finniimist meiddei pargopittákirjáážih. ¶ Vijđodâh: 459 000 km 2 ¶ Sämitige puáttee vaaljah toimâttuvvojeh čohčuv 2011. Täin vaaljâin väljejuvvoo sämitigge vaaljâpajan 2012-2015. ¶ » Mut Jeesus västidij: » Tipte muu orroođ, kálgu. Muu äigi ij lah ¶ MUŠTOH IJJÄÄVRI POSTÂALMAST ¶ Meccikuobârmääli 8,90 €/12,50 € ¶ Laapi kuávluhaldâttâhvirgádâh ¶ Čuávuvááh OA olmoošvuoigâdvuođâorgaaneh väldih vuástá ohtâgâsväidimijd já tai čuávduseh láá fáárust tiätuvuáđust: ¶ Aalmugijkoskâsâš artikkâl 8(j)-pargojuávkku lii valmâštâllâm toimâvuávám luándu maaŋgâhámásâšvuođâ táválii killeel kiävtust. Toimâvuáváámist kieđâvušeh sopâmuš artikkâlâi 8(j) já 10(c) ovtâstumesoojijd. Artikkâl 10(c) suoijâl kulttuurlij vuovij miäldásii luándukevttim. Čuákkim meridij oovdânpyehtiđ uásipeelijd, ete toh váldáččii aalmuglij biodiversiteetstrategiai uássin táválii luándukevttim suojâlem.” Miärádâsâst tiädutteh, ete ärbivuáválâš tiätu já táválâš luándukevttim lává ekosysteemaldânemtäävi fastâ uásih. Suomâst sopâmuš olášuttem algâaalmugij uásild lii vuájudâttâm artikkâl 8(j):n já lii-uv tehálâš vuáijuđ Suomâst eromâšávt artikkâlâi 8(j) já 10(c) ovtâstumesoojijd já pehtilittiđ táválii luándukevttim suojâlem” Pertti Heikkuri muštâl. ¶ » ¶ Jookeerpargopittá 5. Tuubdâ koordinaatâi vievâst suolluid. Keevti iššeen oppâkirje tâi maailm káártá. ¶ 72 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ Sämmilâš puásuituálupeerâ Armi já Timo Palonoja Joikukotsamost Suáluičielgist uárnee maaŋgâpiälásijd kulttuur- já luánduohjelmijd mađhâšeijeid. Finnimnáál el. rummuttemreeisuid Joikun Kotast já puásuisafarijd Suáluičielgi enâduvvâin. Ohjelm já purâdempalvâlusâid finnimnáál meid stuorrâ juávhoid. ¶ metyleenčuovjislaggâ metyleenisiniliuos ¶ –~Tah talkkâseh láá tuše vuosmuu iätân, aainâs itten koolgâh puáttiđ, eeđâi vala Kaabi-tuáhtâr nieidân. ¶ – Kollepäddi . Mainâskirje. Anarâškielân jurgâlâm Iisak Mattus kirjeest Shamaanisiskot . Sämitigge 2001. 160 s. ¶ Russula integra ¶ Ijjäävri koskâmudo nuorttiipele riddoost lii Stááluroto , mast mainâs mield kuudij Stuorr-Antti (Antti Sarre, 1806 – 1875) stáálu. Tábáhtusâst lii kuullâm äigi jo aldasáid muáddičyet ihheed já návt Erkki Itkonen maainâst ive 1933: ¶ saajeest. Nubástus lii ceelhâvastuu karvem uálgicelkkuin ađâi KR92 olgospyehtim ¶ – Ephân mij maiden ááiruid kale lah sáhhám, Puállunjune culijdij. ¶ váájuvvuotâ lii nuorttâlâšrääđi já nuorttâsämmilij sijdâčuákkim vástádâsâi váilum. ¶ Kielâpiervâl pargeeh árvušteleh, lii-uv párnáá tipšomätki torvejum väldimáin huámásumân čuávuvâš aašijd: ¶ Kasper ij lamaš ton tááhust epitáválâš almai et lâi korrâ vijnealmai. Ain ko vijne lâi váhágen finniimist, te Kasper kal väldistij julástuv uáli mielâstis. Tuše vijnevänivuotâ lâi suijân toos, et sun ij ovdil ääigis jáámmâm viijnán. Ko koolgâi viijne finniđ, te Kasper ij lam vuossâmuš kiäst koonstah nuhhii tom kavnâmân. Ain tyelli tälli kavnui kiinii kii falâlij sunjin tom heersku, kuittâg jo oovtâ njäälmitievâ jis ij eenâb. ¶ Nuorttâlâš tyejiärbi, veddityeji ¶ 12.00 Peivimäälis Raavâdviäsu Galla ¶ Riemnjis, peenuv já njaalâ ¶ fuutuur, pic tom kalga karveđ. Tast huolâhánnáá jurgâlus lii viehâ sänitärhis jurgâlus ¶ Sämitige haldâttâs lii eskin palij toimâttâm čielgiittâsavžuttâs vuoigâdvuotäššialmai, mast lii almottum siämmáš kielâpiervâlmiäruštâllâm. Taan avžuuttâsâst lii vala tiäduttum (vuálásargum) tot, et kielâpiervâl lii eidu ucceeblovo teikâ aalgâaalmug párnáid uáivildum peivitipšopäikki. Siämmáá reeivâst paijaan meiddei taggaar juurdâ, et kielâpiervâleh iä liččiigin iärrásij ko sämmilij várás. Tuáivu mield Sämitige haldâttâs lii šoddâm čälidijnis jurdâččiđ tom, mon čuuvtij tággáár uáinu áštá sämikielâi puátteevuođâ: tot räijee potentiaallâš kielânaavcâid olgos kielâsárnoi koskâvuođâst. Kielâ ij iälláá nääli putteestmáin já kielâsárnoid korrâsávt sierriimáin, om. tađe mield, maht já kost jieškote-uv lâš sämikielâ tááiđus oppâm. Kielâ piergee pyereest tuše talle, ko tot kiävttoo aktiivlávt puohlágán ohtâvuođâin já ko kielâsárnoi meeri lii tuárvi styeres. Ohtâgin sämikielâ ij pyevti čuuvtij rammuđ kielâsárnoidis meerijn. ¶ Sij vuolgii tuálvuđ Jeesus. Määđhist suáldátteh orostittii Simon– nommâsâš kyyreenlâš almaa, kote lâi puátimin kaavpugân, já pieijii suu kyeddiđ riistâ Jeesus maajeeld. Mieldi čuávui stuorrâ olmoošjuávkku, meiddei maaŋgah nisoneh, kiäh vaidii jienân já čierruu Jeesus. Mut Jeesus jorgettij sii kuuvl já eeđâi: ¶ a) Luvâttâl olgosuáluikuávlu källeerido tiäppu- ¶ Uáivikaavpug: Rooma ¶ c. Noomât njargâeennâm, kanava já puáđu sárgáid (6 - 9). ¶ Sämitigge juovij škoovlâi kiđđâjuuhlijn stipendijd sämikielâ oopâin pyereest miänástum uappeid. Stipendeh juáhhojii ohtsis 13 uáppei, kiäh lijjii čođâldittám sämikielâ iskos bajeuáppeetutkosijn já 18 uáppei, kiäh pessii vuáđumáttááttâsâst. ¶ Ko Vyelli lappui, jurdii suu pääihist, it Sieidi lâi mielâstum sunjin já tuálvum suu väldikoddásis. Tot lâi stuorrâ kunnee ton perrui kiäid tot kuáhtái. Mut tuotâ äšši lâi kuittig nuuvt, it tááh nube hiäimu almaah lijjii jo kuhháá tiättâm tom, ko päävti vahtij kuhháá tiätuäigin ivveest, te tot pähti-immeel ain motomin luovâttij nuorâ nissoonulmuu ton almai kii toos kiergânij eidu ton ááigân. Ko tot äigi ij lam tárkká meridum, te toos ij heivim eidu olmâ ááigân. Maŋgii lijjii almaah tuuššijd vahtim tom päävti. ¶ Koskâääigi räi sämmiliih korruu kárvuidis čeevđist. Káárvui maalijd meridii kuhes ääigi amnâseh já tile. Nisonij já almai máccuheh nuávdittii siämmáá vuáđumaali, iäge káárvuin lamaš meendugin stuorrâ kuávlulâš iäruh. 1300-lovo rääjist láá sämmiliih tievâsmittám jieijâs pyevtittem amnâsijd pyehtimkálvuiguin, jieškote-uvlágán kággáiguin, metallijguin já cimccâhijguin. Pyehtimmateriaaleh lassaanškuottii kuuloold, vistig juhlekárvudâtmist. 1800-lohon puáđidijn sämmilij káárvui amnâseh lijjii jo vuáhádum tááláá hámásâžžân. Merhâšitteemus nubástus ovdii iähtun lâi čeevđi kiävtu kiäppánem, mon sajan pottii eres materiaaleh. 1800-lovvoost Ucjuv pappân toimâm Jacob Fellman mield sämmiliih kevttii tälviv peeskâ já kággást koorrum sämimááccuh. Juhlepeeskah hervejuvvojii läđđein já ollâ siäpulâs njálmádittui čevđijn. Peeskâ alne, ärdeid já niehi lieggiimin, almaah kevttii kuobžâčeevđist koorrum čevenäävdi. Nisoneh oppeet kevttii läđđest koorrum syeje (rááhá), mii lâi kiddejum padijguin čiäppát pirrâ já alemân. ¶ mielgâ ¶ Eellim keččâlusah vyejetteh mii ruhâdâllâđ iše já vuoimijd jieččân ulguubeln. Hápáreššee já sänittes-uv rukkoos lii pase Jiegâ pargo mist já jurgâlâttâm Sivnedeijee, eellim adeleijee, piälán. ¶ – Na mahtsun talle, jis tot systeem veik jaska-uv toimâmist? Ante smietâdij ohtuunis, mut siämmást sun jo ooinij Elmer kuáivumin maidnii mottoom pevdiloová siste. ¶   -‐ Samekki – taaidâtyejipuvdâ Anarist ¶   Heikkâ keejâi oppeet lättei. ¶ Sosiaalpargo ¶ MÄTKIUÁRNEJEIJEEH TAVE-LAAPIST ¶  celkkuid. ¶ EI: Já kost tun lijjih talle? ¶ Máttáátteijeeh já asuntolahovdâ lijjii maadâ-Suomâst puáttâm já sij iä puoh tuvij addim mii sämmilijd. Sämikielâ jis sáárnuim koskânân, te sij jurdii ete lep snolâmin já foostijd sárnumin. Koskânân kale laavijm sárnuđ sämikielâ talle ko iä lam toh hoovdâh kulâmin. ¶ Nahan te oho keččin uštus poođij tot siämmáš almai tuullin. Tullár tuuđhâi suu uáli tárkká, mut ij kavnâm maiden puttâlijd. Arvâlij, et jiehhân tun puáhtâmgin puttâlijd. Almai toos, et munhân puohtim jo talle okko tassaaš taid. ¶ Pänituoddâr kuávlu källeevuáđu kulá iänáášSäämi granuliitstielâsân, mii olá Tave-Taažâst Suomâ Säämi pehti Kuáládâhân.Granuliit taha uccááraavvâdlâš já suvrâ šaddoeennâm, mii ij addeelmáhđulâšvuođâid meendu maaŋgâpiälásâš tâi riges šaddodâhân. Meccikuávlu juáhásiänááš taveuási tuodârkuávlun já maadâuási värikuávlun. Meccikuávlu alemustuodâr lii pänituodâr (531 m). ¶ Marja-Liisa Olthuis ¶ JUUHÂM PUÁHTÁ UÁŽŽUĐ ÁÁIGÁN ¶ Lođâsjuálgásiih Šlieđâelleeh Mááđuh ¶ Já ko pivâstâhkáálust peesâim ruugâ 8 oolâ, te tobbeenhân tot juná tuođâi-uv vuordij, veik jieš illá uskum toos. ¶ Cantharellus lutescens ¶ Jookeerpargopittá 6. a. Sijdâ lii Sahara maadâroobdâst. Moh vädisvuođah kove siijdâst láá? ¶ kii vala uáđđiđ puáhtá ¶  ij Škovlimpeeivih šaddeh teorialuvâldâlmijn já stivrejum pargopáájáporgâmpeeivijn. Pargopáájáporgâmpeeivij ääigi pyevtitteh kirjálii materiaal, mon vuáđuld almostiteh proojeekt loppâpuátusin sämimáttááttâs idea- já raavâkirje. Raavâkirje almostiteh sämi- já suomâkieláid. ¶ Kesimáánu 29. peeivi vietij Mattii Piättâr Ritva ( Ritva Kangasniemi, js Kuuva ) 50 ihheed. Peeivi ovdeláá sun vietij šoddâmpeivijdis kielâpiervâlist Anarist. Šoddâmpeivitilálâšvuotâ lâi uáivildum kielâpiervâlpárnáid já sii vaanhimáid. Mieldi lijjii še vittâ ovdii kielâpiervâlpárnáá, kiäh pottii kielâpiervâlân čohčuv 1997, ko tot algâttij tooimâs. Kielâpiervâlân lijjii čokijdâm luhotuáivutteijeeh paijeel kuulmâlov já ovdiih sehe táálááh kielâpievâlpárnááh puohnâssân lijjii 19. Puohnâssân šoddâmpeivikyesih kielâpiervâlist já Ritva pääihist lijjii ohcelov suulâin. ¶ - tiervâpuáttim Sajosân, čuákkim álgá ¶  lahtâs – Mađhâšeijeeh Brysselân kalgeh lonottiđ tääbbin juná. Bryssel juná vuálgá viiđâ miinut keččin ruugâst 4. Taat juná vyeijil maassâd Amsterdamin. Klik. ¶ Rippâškovlâ 39 ¶ sämikuávlun. Juurdâ sämiarkkâduvâst lâi ovdláhháá ittáám uáinusân arkkâdâhlájádâs já ¶ TEKNIIK JÁ PIERGÂSEH: ¶ nyettirääsi nuottaruoho ¶ – Tiäđáh-uv Myerji, mon ivnásâš taat pennâ lii? sun koijâd já čáittá ruopsis peenâ. ¶ Komitea pivdá Suomâ tieđettiđ sämmilij áámmátlâš škovliimist já maht tot lii ovdedâm sämmilij ärbivuáválij iäláttâsâi hárjuttem. Komitea meid pivdá Suomâ čäittiđ mon vijđáht tot lii váldám vuotân sämmilij enâmân vuáđuduvvee iäláttâsâid já eellimvyevi ko lii olášuttâm ereslágánijd projektijd já ereslágánijd tooimâid sämitiggijn vâi visásmit sämmilij peessâm ärbivuáválijd iäláttâssáid já moin vuovijguin taah ulmeh láá juksum. ¶ Eres ärbivuáválâš säämi vookaalmuusikstijlâ ovdeláá máinâšum stiijlâi lasseen lii vuolie, mii lii maadâsämmilij ärbivuáválâš muusik. Maadâsämmilâš kuávlu olá Ruotâst já Taažâst maaŋgâid čuođijd kilomeetterijd näpikiärdu máddáábel. ¶ Tálunjobžâ lâi ettâm vyelgidijnis, et sun ij kiergâniččii maassâd juovlâmuorâ viežžâmist ovdil purâdemääigi, já sun ááigui-uv taan tovváá váhá maŋeláá purâdiđ. ¶ 11. Sämikuávlu kieldâlâš já staatâlâš palvâlusâid fällee ohtâduvah kalgeh vuáđudiđ äššigâšregis ¶ Lahtoseh: Säämi kulttuurkuávdáá tekstiilvuávámhammiittâsah ¶   Sämitigge já Meccihaldâttâs lává ráđádâlmijnis puáttám tom mielân, et sierânâs pargojuávkku valmâštâl Akwé:Kon -ravvui heiviittem Pänituoddâr meccikuávlu hoittám já kevttimvuávám rähtimist. Sämitige stivrâ lii nomâttâm pargojuávhu já tot lii tievâsmittum palgâsij ovdâsteijeiguin. Pargojuávhu saavâjođetteijen tuáimá Heikki Paltto já eres jesâneh láá Juhani Länsman, Bigga-Helena Magga, Nina Maarit West já Inga-Briitta Magga sehe puásui-išedeh: Jouni Lukkari (Pänituodâr), Harri Hirvasvuopio (Säämi paalgâs), Nils-Heikki Näkkäläjärvi (Sallâvääri).Pargojuávhu saavâjođetteijee Heikki Paltto osko, et taat lii šiev vyehi aašij vuáváámist.– Taat addel páihálijd ulmuid máhđulâšvuođâ toos, et sij šaddeh kuulluđ. Monâttâllâmvyehi puáhtá meiddei ávusvuođâ vuáváámân, pááhud Paltto. ¶ Čohčuv čäcisäplig sirdâšuvá koške enâmân, eres lasseen muorâkardijd. Tobbeen tot kuáivu raaigijd enâmân. Raaigijn tot oigá mulde eennâm oolâ leeijin. Jođáttuv jotteemräigi lii leje roobdâst. Čäcisäplig puáhtá tovâttiđ stuorrâ vahâgijd muorâkaardijn nurâmáin potákijd, porkkanijd já eres ruotâsšaddoid raigijdsis täälvi várás. Motomin vyerkkejum purrâmâš nohá koskân, já talle čäcisäplig porá muorâi já miestui viäddáid. Täälvi ääigi tot puáhtá pillediđ luvijmield heeđâlmmuorâid. ¶ Kooveest sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi já nuorttâlâšâi ovdâolmooš Veikko Feodoroff ¶ – Vuoi, taatpa lii piškeris myerji. Masa lii siämáá pišker ko juŋŋâ, iätá Hirškikkâ já nirvee. ¶ Luuvâ ubâ tiäđáttâs suomâkielân ¶ Passeekuobžah kävnih táválávt hiälpust purrâmâš, tegu muorjijd, hunaja já meiddei uccâ kuáláážijd. Mut forgâ Miiko huámášij, et ij lamaškin älkkee pivdeđ stuorrâ kyele, et niälgáás kuáskim uđâgâš puáđáččij kalas. Já ijba kuhháágin, ko tot oppeet poršoi čiäppât räi čääsist. ¶ Vaaljâpaajeest 2004-2007 almostittum materiaal ¶ Sämitigge ¶ uápped. Lasseen Aanaar kieldâ máttáátteijeeh adeleh viermimáttááttâs maŋgáid sämikuávlu ulguu ¶ Island I2 ¶ Ige Erkki tiättám tomgin, mon kuhháá sun lâš Šluŋkkijn tast čuážžum. Ige kihheen lam jottáám tast lappâdgin – ij kuittâg eidu togopeht, kost sun pennuinis lâi. ¶ Unna Junná aalgij ive 2007 ¶ Toollâp jaavrijd putesin ¶ váimusuonâ, válduváimusuonâ ¶ s. 97 ¶ 129 ¶ – Ááhust lii vielgis piivtâs pajalist. Tot lii ereslágán piivtâs ko ijjâpäiđi. ¶ Beaivváš-teatter Sajosist ¶ “Mun váldáččim kääni já riissuvrâmijd” , almai almottij já kavâstâlâi njálgáht naharijdis maŋa. Veik sun lâi kukkoduvvâs tááhust ucce, te sust lâi kyeddee jienâ, mii oroi tevdimin ubâ kirdemmaašin. ¶ Tágárij tiervuođâigijn halijdâm tuáivuttiđ pargeid pargomoovtâ já perruid ain šiev mielâ pyehtiđ párnáidis tiipšon. ¶ Pargokirje kevttei ¶ LODEUĐÂGÁÁ! ¶ jurgâlus anarâškielân ive 1992 maŋa. Uálgispelni láá merkkejum vuottumkeerdih sehe ¶ toimâttem: Ulla Kurho, ¶   ”On Čiđđâkääni piervâl lii koorilágán miehtâ. Ton siijđost lii távjá šalde, mon mield vaanhimeh kuárŋuv piervâlân. Niŋálâs mannee lovmat manneed, maid kuohtuuh vaanhimeh läälliv. Suámáliih čapis já ruopsisuáivásiih uđâgááh vyelgih piervâlist muádi peeivi ahasâžžân. ¶ Juvvá Lemeha sáhka Lars Leevi Laestadius semináras Durdnosis ¶ Harald Ruotâ ¶ puátukielâsâš jurgâlemvastuid. Jurgâlemvaastâ lii puátukielâ sääni tâi olgospyehtim, mii ¶  Porgâ 2. Chroogomphus rutilus – Rusakkonuljaska – Ruškenjuulčâh U ¶ Čuákkim ohtâvuođâst láá maaŋgah staatâi, aalmugornijdumij já totkei uárnejum miäldustábáhtusah. Suomâ lii fáárust orniimin kyehti miäldustábáhtus. ”Miäldustábáhtusah láá uáli teháliih, ko tain finnee tiäđu keevâtlii ”sinoruotâstääsi” tooimâst luándu maaŋgâhámásâšvuođâ tile pyeredem várás já šiev vuáttámušâid já vuáháduvâid. Eromâšávt ekosysteempalvâlusâi roolist kuávluikevttim vuáváámist lii ävkki sämitiigán já tuálvup taid šiev vuáháduvâid miäldán meid Suomân” Heikkuri já Tapiola tiäduttává. ” ¶  leijee Aanaar paješkovlâ: Gabriela Satokangas (tavesämikielâ) já Tytti Kuusisto (nuorttâsämikielâ) ¶ Kielah: ranskakielâ, saksakielâ, ¶ Skiärkku koolgâi leđe tondet amas läbži ij punnjuđ. Kossâ oorâst še algii rähtiđ laabžijd, mut tot lâi vala talle uđđâ läbžiaamnâs. ¶ Sämitigge lii uáli tutâmettum tom vuáhán maht POLURA-lahâasâttâs lii valmâštâllum. Ive 2007 vuáđulahâváljukodde lii vaattâm, et sämitige ovdâstem lahâvalmâštâlmist kalga visásmitteđ aalgâ rääjist já staatârääđi kalga riemmâđ olesuđâsmitmân, mast sämmilij kulttuurlâš já vuoigâdvuođâlâš sierânâssajattâh váldoo ääšimiäldásávt vuotân. Vuáđulahâváljukode raavâ ij lah olášum. Sämitigge uáiná-uv POLURA iävtuttâs lemin čielgâsávt säämi aalmug já säämi puásuituálukulttuus olgošteijee verdittijn máddáápiälááš puásuituálun. Sämitigge lii uáli tutâmettum lahâteekstân já ton sistetoollâm äššifeiluid já teevstâst spejâlistee munejuurdâlâšvuotân säämi puásuituálu kuáttá. ¶ ruánáátiäppu viherlevä ¶ Lávârdâh 21.5. ¶ Suomâkielâsâš ráámmátjurgâlusah láá tutkum mottoom verd, mutâ sämikielâsâš ¶ Inga Vahlqvist ¶ – Pisánittiđ! Huuihij Piäkká. – Mun halijdâm meddâl! Mutâ karusel juurâi ain korrâsubboht já korrâsubboht, ege áigumgin orostiđ. Kivkket kulluuškuođij peeškâs. Karusel cuovkkânij, já Piäkká kirdij hiäppuš seelgist kuhás kiedi oolâ uáivijorgâldâsâinis. Vuoi-vuoi ko puohâin lâi hittruu. ¶ säni- já morfeemtääsi räi – jieškote-uv veerstâ jurgâlusâst vuáttojii. Veerstâi mield ¶ Morgâmjävruáivi ~ Muorgamjävruáivi = Morgam-Viipus ¶ Bodø C2 ¶ Stivrâ ¶  lii 4. Savzâ mákkoo čurrust 13 ¶ Sun lei nelji viermi fievridâm evakkost já tobbeen maasâd. Käärbishân mist kale lei, ko evakkon vyelggeeh lijjii čiehâm kárbá, ege saksaliih lam tom kavnâm. No nuuvthân muái eijijn vuolggijn suáppuđ joddee. Taid nelji viermi muái suáppoim miäldáluvvâi nuorttiipel jäävri já ko muái iđedist eelijn kesimin, te tobbeen toh šaapšah kale pottii. Jiemhân mun nuuvt tárkká mušte tom lohomere, mut kalehân toh lijjii suullân neeljilov paaihijn. Tasthân mijjân lijjii-uv kyeleh algâiätán. Čollijm kyelisaallâs já piejâim stuorrâ kattilân potákkijd já kuolijd tuoldâđ, potákkijd mij leim Anarist uástâm Nykäsáá käävpist puáđidijn. ¶ 4. Puáttee oho Anaraš saavah puátih Heltuorâstuv keežild oovdâst Nuottâlâš savâigijn já láá tuše tijmepele kukkosiih. Vuosmuu keerdi saavah kullojeh koskoho 20.5. 14.35 - 15.00 já talle vástupeeivi 22.5. iđedist 9.00 - 9.30. Nubbe peeli taan tijmeest lii nuorttâkiellân. ¶ Oskotubdâstâs lii Immeel šiev tavoi alestem. Siämmást ko mij pivdep osko olssân, te kijttep Immeel suu mittedmettum rähisvuođâst. Oskoost väldip vuástá Immeel adalduvâid já turvâstep sunjin, anneep suu lopádâsâid tuottân já tuostâp leggistâttâđ toi viäštun. Kirho ohtsâš osko tuárju mii meid talle, ko jieččân osko suuibod. ¶ – Jiem kale hoksám keččâđ. Magarijd ostih? ¶ Puágui lii ucceeb riävskást, pajeláhháá 30 seentist já tovâččij mielâ ettâđ, et tot lii meid häppilub-uv. Te mai riävská-uv kirdel häppilávt, mutâ tot liijká ropâguot váháš nuuvt tegu čuhčá teikkâ kuáppil. Puágui ko kirdel, te tot njuolgist hurrâguot, tegu maašin, ijge ruosâ ovsij čoođâ, nuuvtgo tuáŋgibeh hyelkkis, jeđe fakkist sodâstist aaibâs jienâttáá já siämmást tot lii jävkittâm muorâi tuáhá. Ko puágui kirdel, tot seivittist olgomustaa pelnubčyet meetter kiäčán, mut jis tot seeivit aldeláá, te olmooš sáttá peessâđ joba uániđ-uv tom muorâ, moos tot seivittij, mut ij liijká kaavnâ tom kuittâg siämmáá uávsi alne, moos tot seivittij. Tot läävee taađeest karveđ muorâ nubebel, ko olmooš aldan, teikkâ nááđu ovsij siisâ, et tom ij huámmâš. ¶ Lahtoseh: Säämi kulttuurkuávdáá arkkitehtuurkišto ohjelm já kišto árvuštâllâmpevdikirje sehe majemuuh hammiittâskoveh já -sárguseh arkkitehtuurikišto vuáittám ađa (oođâ) -nommâsâš iävtuttâsâst. Lahtosáid puáhtá uápásmuđ Sämitige päikkisiijđoin tâi tige váldutoimâttuvâst Aanaar Rivdulist, čujottâs Angelintie 696. ¶ – Hei-hei, Eljis cullâguođij riipon. Talle sun šloođâi ááhu luusâ já siämmást suu lappâd. Sun lâi meridâm, et piäluštičij eres rippoid, ovdil ko ákku kiergâničij volliittiđ toi paihijd. Sun kuovlâdij kuobbârij kaperij vuálá já kuldâlâdâi taid suormâiguin. Motomin kuobbâr kappeer luovânij, mut motomin kavnui še rippo. ¶ Tábáhtus válduteeman lâi väldikodálii Nuorâ Kulttuur –tábáhtus miäldásávt tanssâ. Ucjuuhân al-mottettii 13 juávkkud sehe ohtâ soolotánssájeijee, já ohtsis läävdi alne tánssájii aldasáid čyeti nuorrâd. Šlaajâin pivnohumos lâi tááláštanssâ, mon lasseen lijji kátutaansah sehe etnisiih taansah. Tanssâkavalkaad ruámárin toimii Tiina Sanila-Aikio Anarist, Solgryn Bär Tiänust sekä Anna Näkkäläjärvi Ucjuuvâst. ¶ toollâđ čolmijdis áávus. Stormâ sujâttij ¶ Sämitigge 2015 ¶ Vilijonkâ kuusâ vuástá? ¶ njune aalgij šoddâđ kuhebin. ¶ Sjölunden 6.8.98 tuorâstâh ¶ šovâttem . Kyevti suhâseelâ sellâváimus ovtâstum. Kukkášadoi šovâttem tábáhtuvá tast maŋa, ko lieđikoovjâ čalme lii peessâm šovvoos noovdâst iämán já ovtâstum maneseelân. Ellein orráás šovâttemsellâ ovtâstuvá niŋálâs maneseelân. ¶ Ko Piäkká varrij maŋeláá kaavpugân, te eres kisáh algii tállân kivsediđ suu. “Piäkást ij lah seibi, Piäkást ij lah seibi” , toh njavguu já jurrii riggee Pieinis-Piäká pirrâ. ¶ Šlajâtubdâm ¶ – Mun oinim Kale, eeđâi Matjâs. – Tot nuáigádij munjin. Návt! Aaibâs ¶   Sämitigge 2011 ¶ Amoc ¶ karttâm kevttiđ innovistemnavcâidis jiegâin pisomân já perruinis huolâtmân. Täid ¶ Kaiku ¶ Paijeel čiččâm miljovn ässee stuorrâkaavpug Lontoo lii levânâm vijđes kuávlun Thamesjuuvâ rido miätá. Lontoo kulá vuovâs sajaduvâs keežild Euroop stuárráámussáid haammânkaavpugáid. Stuorrâ taampah-uv peessih Tavemeerâst aaibâs Lontoo kuávdážân Thamesjuuvâ mield. ¶ kove 21 B lieggâvorrâhiäppuš. ¶ Vyenesaasâ iätá: ¶ 3.3.9 Ärbivyehipirrâseh ¶ 13. Ranska uulât Atlantist ¶ Sämitigge uárnee Säämi aalmugpeeivi juhle Aanaar Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist vástuppeeivi 6.2.2015 tme 17.00 - 19.00. Parnijd láá Saijoos šiljoost puásuivyejim, tulâstâllâm já purâdem tme 15.30 - 17.00. Sämitigge fáálá käähvi já smavvâ purâdem tme 16.00 - 17.00 Saijoos aulast. ¶ 1. Maht Nuorttâmeerâ já väldimeerâ elleešlaajah ¶ 91 ¶ váid kolgâččij orniđ toimâsuorgij mield maaŋgâkulttuurlâšvuođâ-, oovtviärdásâšvuođâ- já ¶ Koveh: Martti Rikkonen ¶ b. Mii joođeet haapi kiäppáin orgâniismâ eres ossijd? ¶ Mustasukkaisuudessa on enemmän itserakkautta kuin rakkautta. ¶ Kaari pääihist Ánná tuubdâi, et sun lâi vaibâm já nuuhâm. Heeihâ säänih lijjii pááccám suu mielân, já taid sun smakkiistâlâi já jurâttij mielâstis veikâ maht kulij. Maggaarsun ličij Heeihâ nieidâskipárin orroom? Toos sun ij valagin tiättám vástádâs. Naharehkin iä vistig puáttám, ko sun keččâlij čielgiđ jurduidis. ¶ arve- kuáccee- ¶ Njuámmiläijih Kuhespelji moonâi tupán maaŋgâ piäiván já smietâi čuuvtij. Viijmâg sun poođij olgos já eeđâi, ete sust lii stuorrâ syeligâsvuotâ. ¶ S Aamen. ¶ – Nahan te, eeđâi eemeed já poođij keččâđ. ¶ Palvâlusah ¶ Meid toh 40 lasepuásuijid maid tolvuu elleikáárdán, jammii siämmáá náálá. Mut säminieidâ mušto kunnijâteh vala-uv Sababurg elleikäärdist. Sunjin rahtui siemin pääcis, mii lii távjá sämmilij juávhui kuáhtámsaijeen. Taah iävtuttii et tolluuččii muštotilálâšvuođah já tääl taid tuálih merikooskâi main oovdânpyehtih sämmilij elimân ja kulttuurân kullee fáádáid. ¶  šoddim Niŋálâs huksee piervâlis suáijáás sajan (124B), ovdâmerkkân rááđhá vuálá. Tot skoođâst piervâl timmâ uvjâiguin já láálá 4–6 mane suullân mánuppaje. Ton ääigi tot ij vyelgi piervâlist meddâl, ko vuorâččâsah ¶ ävđinenâmist ¶ kopijistem tâi rievdâdâllâm lii aainâs ¶ 1. Clitopilus prinulus – Jauhosieni – Jávvukuobâr U ¶ Siävŋánškuođij já tattum Iisi, teikkâ Haansâ cokkiittiđ mii hasaki, et peessâp täst tibi forgâbalij vyelgiđ tuohâstiđ. Hasakki eštus puállái, mut muu skipáreh orroov lemin nuuvt uáccááh, muidego savâstâllâv já leikkušává Ailâ-Vábboin, ige oro lemin kuussân huáppu. Nubbe kuás-ij jo lavlist-uv motomin. Sunnust lâi puttâl fáárust, mast suoi ain motomin väldistáin já vävjiškuottim-uv, et tiet táiđá leđe tot juhâmuš, mast uáiváduvá. Liijká vuárnuttim skipárijdân: ¶ Luokkahäämist: 15 ulmui ¶ Eres uáppeeh kuldâleh vistig kieđah peeljij tyehin já tastoo toi ovdeebeln. ¶ – Mii lii neelji ääigi? koijâdij mottoom nieidâškis, mon nobdim kandii uábbin. ¶ luosâsuhâliih kyeleh.....101 ¶ rááhtus. ¶ pargo ¶ täävtih já kuovđâšmmááláámeh muštâleh, ¶ Mooses jäämmim ¶ 161B, 161C, 162A, 162B, 162C, 164A, 164C, 164D, 165B, 165C, ¶  iä 7. Russula decolorans – Kangashapero – Kuolbâsmiäruh U ¶ pieivinaharid väldiđ. ¶ 2. Aleuria aurantia – Oranssimaljakas – Ooraansnäpihâš U ¶ Pessijâšijjâ .............................................................................. 85 Pessijâšpeivi ........................................................................... 85 2. pessijâšpeivi ....................................................................... 86 Okko pessijái maŋa (Pessijâšokko) ........................................ 88 Majebargâ pessijái maŋa .................................................. 88 Koskokko pessijái maŋa .................................................... 88 Tuorâstâh pessijái maŋa ................................................... 90 Vástuppeivi pessijái maŋa ................................................. 90 Lávárdâh pessijái maŋa ..................................................... 91 1. pasepeivi pessijáin (Quasimodogeniti) ............................... 91 2. pasepeivi pessijáin (Misericordia Domini) .......................... 92 3. pasepeivi pessijáin (Jubilate) .............................................. 93 4. pasepeivi pessijáin (Cantate) ............................................. 94 5. pasepeivi pessijáin (Rogate, ruhâdâllâmpasepeivi) ........... 94 Helltuorâstâh .......................................................................... 95 6. pasepeivi pessijáin (Exaudi) ............................................... 96 ¶ Sämitigge 2014 ¶ Lii stuorrâ ilo já kunnee uáslistiđ Säämi kulttuurkuávdáš Sajos lekkâmáid onne tääbbin ¶ Tegu piervâlstis vuálgám lodde ¶ - Lâi-uv älkkee kavnâđ teehin? ¶ Uđđâ oppâmateriaaleh anarâš- já nuorttâlâškielâ máttááttâsân ¶ – Kuovlâ tun vistig! Máárjá västidij. ¶ Päivi Okkonen-Sotka, Ann-Mari Sintonen já Tuula Uus-Leponiemi ¶ Algeria E8-E9 ¶ Luoihâttem ohtâvuođâst finniih kuuitâ, mast uáináh peivimere kuás luoikkâsijd kalga majemustáá macâttiđ. Ko te puávtáh luoikkâsijdâd maasâd kirjeráájun, kyeđe taid ain luoikkâm- tiiskân. Ama jieh tuálvu taid jieš ildei! ¶ - oppâmateriaalpargo vuávám, stivrim, kocceem já toimâttempargo, ¶ Siämmái aigij aasâi Maijuujäävrist Kävppi-Matti (Matti Sarre) perruinis, kote lâi kävppijâs. Sun kavpâšij tiäđust-uv vistig jo páihálij anarâšâigijn, Aanaarjäävri pirrâsijn, mutâ meid nuorttâlâšâigijn nuortâs. Sun ostâlij poccuid-uv já juuđij kävppimaađhijn nuuvt tavveen Taažâst ko mäddin Ruávinjaargâ rääjist-uv. Koŋkurssâ kuittâg poođij já Maijuujäävri táálun pottii vieres omâsteijeeh mäddin. Kävppi-Matti varrij perruinis Kessvuonâ Cuobbuunjaargân Eemeli Luukkosâžân tálutuállen. ¶ - Lii-uvsun mihheen eres, maid piehânjân puávtáččij adeliđ? ¶ 1 Jođettâs ¶ Keejâ uánihisvideo aanaarsämikielâ tiileest ¶ Nube peeivi iiđeed lâi mii perrust vuolgâ Avelist ovdâskulâi Ruávinjaargân. Tot lâi eres kyermiavdo moin tast vuolgijm, stuárrâb já preessust rahtum piegâ já arve syeji lava oolâ. Ovdiikeččin lâi tegu laasâ mast ooinij ovdâskulâi. Kyermiavdo lava tievâi káálvuin já ulmuin ko vuolgijm Avelist. Motomeh sikkuu konjâlijd čolmijnis, motomeh čierruu jiänusávt. ¶ PARGOPITÁH ¶  lohhei 96 ¶ - Sämikielâlii máttááttâs staatâuásih ¶ Ánná ij jiešalnees tiättám puohlágán siävuttâsâi noomâid, ige sun tom kehtidâm mieđettiđgin. Sun muuštij Haansâ faallâm peljitalhâsjuhâmuš já tiilái tom. Tot kuittâg váhá lieggij. ¶ – Suoi lává pilledâm mii juovlâid! ¶ Iđedist Jovnâ lâi váhá vaibâm. Määđhi valmâštâllâm lâi váldâm ennuv ääigi ehidist. Iiđeedpurrâmâš ääigi sun lâi kuittâg jo viehâ virkkuu. Jotelávt sun lâi purrâm já aalgij val majemuid pargoid porgâđ määđhi várás. Talle sun čuoigâlij jieŋâpuureehsajan. ¶ - Koolgah iskâđ piemmâđ tom veikkâ kuolijguin. ¶ haavvârliäđus = röyhy 29 ¶ IV. Samuel Hansson Paltto (Saammâl Haansâkandâ, 1670–1750) puáhtá nabdeđ táálái aanaarlij sehe uásild ucjuvlij já uássin Taažâ Paltoi madâreeččin. Páđárist sun šoddâdij kálguinis Valborg Thomasdotter Uddaisáin rävisin kulmâ nieidâ já vittâ kaandâ. Kaandâin kyehti jaamijn jo nuorrân iäváge suoi kiergânâm vuáđudiđ perruu. Nieidâ Valborg (Váábu Saijets) varrij perruinis Taažân já nieidâ Brita (Riijtá Laiti) Ucjuuhân. Nieidâ Margeta (Maarit Mattus) paasij aassâđ Páđárân. ¶ 2. Visásmit, et puávtáh rastaldittiđ vyeijimrađe. ¶ NUURRÂP ŠADDOID ¶ čuovjistiäppu sinilevä ¶ – Mondietsun tääbbin iä muštâl maiden sämikiel uápuin? Láán-uvsun muoi puástusaajeest? ¶ Tiäđust Čovčjäävri riddoin lijjii eres-uv luommimsajeh, tegu Kuhesnjargmaadâ, Čapisluohtpottâ, Kođojuvjeggi já Kyevtjuvkoskâ, maid še časkelijm koskâttuvâi, mut puoh pehtilumos lâi kale Kiesvärjeggi Kođojuuvâ ollâpolsâidiskuin. Tobbeen kávnojii puoh enâmustáá luámáneh. Ollâpoolsah lijjii nuuvt olluuh, et taid puovtij kiijkáráin uáiniđ masa love kilomeetter keččin Čovčjäävri máddáákeččin, mut tááláá ääigi tieh pegâlmâs poolsah láá suddâm já vuáijum jiägán et ij innig pyevti ubâ kočodiđgin taid “Kođojuuvâ ollâpolsân”, ko toh iä lah innig ubâ lemingin. Togo lii tááláá ääigi tuše täsivis jeggi, mast láá lyeiveeh tuogu táágu, iäge luámáneh lah nuuvt valjeest ko lijjii tovláá ääigi . Meid Čovčjäävri stuáráámusâin suolluin ađai Taavaakeijävrsuollust, Lijneläppimsuollust já Kieddsuollust še lijjii motomij keesij valjeest-uv luámáneh, mut suolluuh lijjii tagareh luommimsajeh, moh lijjii puoh čovčjávrálijd luommimnáál. Orom muštemin, et tiein suolluin luámáneh ladâdii masa jo oho maŋeláá, ko nannaampele jeegijn. ¶ Leena Ravantti ¶ Almosčuákkim tuhhiittem sämmilâšmiäruštâllâm: ¶ – Tääbbinhân taat lâi-uv, kandâ kivkked huihádij. – Muu luumâst kavnui! ¶ SISČÄÄSIH ¶ Suoma Sámi Nuorat rs. (ry.) vuáđudui 1991 tuárjuđ aktiivlâš säminuorâi tooimâ já lääččiđ säminuoráid máhđulâšvuođâ čokkâniđ vaikuttiđ nuorâi aššijd. ¶ Juovlâluámu nuuvâi ääigild já oppeet lâi mätki Kaamâsân. Lijjim taam kooskâ jo nuuvt maŋgii čokkám iäččán vyeijimkerrisist, et tubdâškuottim enâduvâid-uv. Algâmätki Čovčjäävrist Tuurunjaargân moonâi tááláá maađijkiäinu mield, mut tast ovdâskulij njeejáim Kaamâsjuv jieŋâ oolâ já Tuurukuoškâ táálu maŋa korŋiistáim enâmân já rastaldittáim Kärigâsnjaargâ maađij Tuurukuoškâ šalde viestârbeln. Tast kiäinu ovdánij Kaamâsjuv rido kidâ Njuámmil-Vuoli Maati (Matti Mujo) táálu räi, mon máddáábeln tot luáštádâđâi oppeet Kaamâsjuv jieŋâ oolâ já ovdánij kidâ Venneber Uuno (Uno Waenerberg) räi, já lappâd tast-uv. Eeči čonâstij eergis Sarre Aanti jävilluávân kiddâ já eelij vala saattâšmin muu škoovlân já asuntolan. Ko škovlâ ittinâš aalgij, te tolvum oppeet tuođâštussân máttáátteijee Elma Rantamäkin, já tuoivum, et sun ij täälgin vávjáččii uábbám Ailâ-Váábu čäällim noomâ, mast luuvâi “Olli Mattus” . Tuođâštusnummeer ij lamaš lopâ-loopâst nuuvtkin heeitug, lâihân tot pajanâm kiđđâluuhâmpaajeest pelnub lovvááduási. Koskâárvu lâi 7,75 ko kiđđuv 1953 tot lâi 7,6. Oskolduvâst lâi ain-uv muu hyenemus nummeer já tot lâi tuše 6. Huolâlâšvuotâ já lattim láin 10 já lávlum, mon mun nobdim pyeremussân já tuođâlumosin tuođâštusnumerin, lâi 9. Iiđeedrukkoosseremoniai maŋa máttáátteijee Rantamäki tuáivuttij mijjân vala ohtii pyereestpuáttim já kiđđâluuhâmpaje 1954 aalgij. ¶ Tušes tulkkum ¶ Säämi kulttuurkuávdážân, mii huksejuvvoo Aanaar markkânân Juvduu riidon, šaddeh toimâvisteh Sämitiigán, sämikulttuurân kullee maaŋgâpiälásii tooimân sehe säämi máttááttâs- já tutkâmtooimân. Tai lasseen viäsu kuávdášlâš visteh láá maaŋgâtoimâ- já palvâlemsyergi pirrâ čokijdeijee ohtsâšvisteh: lávdástâllâm-, škovlim- já maaŋgâtoimâvisteh sehe raavâdviäsu. Ohtsâšviistij kevttim lii tehálâš uási ubâ kulttuurkuávdáá tooimâ. ¶ Kuáskimsuolluuh YAS Kyeškirvuonâst. Šaškavyeppeenjälmi 0,5 km MN. ¶  et Ruošâkáránâs lii 35:st 37 seentin kukke já tiäddá pelnubčyet raammist aldasáid muádičyet raammân. Tom lii viehâ älkkee tubdâđ tast, et tot lii uáli ivnáá. Válduivne lii taggaar kolesiähá ruškâd, njune lii kildee já čappâd já čoolmij vuoluubeln láá čapis kuheldâlâš tiälhuh, tegu siämunjävileh já suájápuuzah láá kirkis čuovjâdeh. Pottuš vuoluupele ovdiibeln lii aaibâs vielgis stuorrâsiähá tiälkku já radde lii ennuu kuovgâdub, ko selgupeeli. Lam kuullâm, et puzzâvuoggâčanneeh liččii kiävttâm ruošâkáránâs puuzâid vuogâidis ivniimân. Lihâdemvyehi enâmist lii taggaar njuškiistellee já ramškâseddee, tege eres-us vuoâččâsluudijn. Tot lii viehâlágán mane- já lodeuđâgâšrosvo já vaarâ tondiet tot ij lah tuhhiittumgin rávhuidutludij juávkun, veikkâ lii-uv ivnijdis peeleest mestâba loddemaailm fávru. Kiihâmäigi lii kiđđuv cuáŋuimáánuust já talle ton jienâ lii-uv ennuv fijnásub já čyeijeb, ko tot táválâš rááhum, mii lii iänááš kulâmist. ¶ Sektorkuáhtásiih ovtâskâsčuággásiih ulmeh láá säämi iäláttâspolitiik, sämikielâ eellimvuáimál⚬vuođâ turvim, sämipárnái já -nuorâi sajattuv ovdedem, sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâ¬palvâlusâi ovdedem, sämmilij kulttuurpalvâlusâi já taaidâeellim ovdedem, sämimáttááttâs já ollâškovlim ovdedem já säämi parlamentaarlâš rääđi tooimâ ovdedem. ¶ 83. Suomâ kolgâččij pehtilittiđ tooimâidis vâi čielgiiččij já turviiččij sämmilij eennâmkuávluid já luánduvaarijd kyeskee vuoigâdvuođâid juridilávt. Suomâ kolgâččij eromâšávt visásmittiđ sämmilij hárjuttem puásuituálu sierânâssajâttuv turvim ko váldoo vuotân ton iäláttâs merhâšume sämmilij kulttuurân já áárbán. ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtus ¶ – Kuobâr lâi ton päikki, eeđâi Eljis já keejâi ááhu láitástâlân. ¶ gin. Kiäst lii purrâmuš, pargos siämmáánáál. ¶ Puohâin ilgâdumos kissáin lâi Monni. Tot irâttij ubâ ääigi filliđ Piäká já keksiđ toos puohlágánijd kiivsijd. ¶ 4 Čielgii jieijâd sanijguin, maid ceelhâ “pyevtittâs valmâštem lii muokkim pirrâs nuuvt uccáá ko máhđulâš” uáivild? ¶ Tot lâi siämmâš kiđđâ ko tábáhtui tot ahevis äšši. Lâi vuod tijmekoskâ já škovlâlih lijjii šiljoost. Kaandâh koškii "työntökuula" tast škoovlâ šiljoost, veikkâ tot lâi kieldum, mutâ ko máttáátteijee ij lam vahtiimin ain. Suoi láin Perunka Lasse já Jouni Valle kiäh láin koškâmin ton "työntökuula" . Eres škovlâliih kaččii tast, kačâttellii nubijdis já fäggidii já heibuu, niedâh njuškuu päädi já motomijn sist lâi kumipállu moin sij spellii "nelimaali" . Lijjim hiivsigist já ko poottim olgos, te oinim ko škovlâliih lijjii čokijdâm oovtsajan. Kaččim keččâđ ete mii tobbeen lii. Oinim ko viljâm Matti lâi viällud enâmist já čiehčâdij tast. Jurdelim, sun lii kiivšes tájumin. Sun lâi kolmâštum já ko iäláskij já jorgettij káávvud te oinim ko čunnuuh lijjii suu njäälmist, kállu sáppum vorrân já stuorrâ päkki pajanâm káálun. Valle Jovnâ lái leggistâm "työntökuula" mii lâi teivâšum eidu Maati káálu pajeuásân. Ton kuula tiäddu mii suu uáivân poođij lâi 3,6 kiilud. Mottoom eres kandâ kaačâi Mattijn raddaag, mutâ sunjin tuše siälgân kuoskâstij tot kuula. Post’avdon lâi kyermiavdo já ton lava alne tolvuu Maati vistig Anarân. Maađij lâi roggáá já stánžáá kiđđuv. Oovtâ iijâ suu tollii Aanaar tiervâsvuođâ táálust Anarist, ovdilgo tolvuu suu Avelân pyecceiviäsun. Kyermiavdo lava alne sun kaartâi tast Avelân-uv mađhâšiđ. ¶ 3. Henrik (Hendrih, š. 1704), kiän kaandâ Jöran (Irján, š. 1743) kaandâ Henrik (Hendrih, š. 1793) kaandâ Mårten (Marttin, š. 1816) kaandâst Mattsist (Matti, š. 1860) nommâ jotkui Anarist 1900-lohon. ¶ – Tot civkeškuođij, ko tun poottih, eeđâi Limppo. – Miisun luudijd tot riävtui lii? ¶ ČOOVDÂSÄÄNIH ¶ Maaŋgâ čokkešâš vijđes tuodâr alda Aanaar jâ Uccjuv kieldâi rääji, mon nommâ lii Skiečârâs . Maainâs muštâl, et Uccâ-Aantiš (*1838), kote lâi pegâlmâs stáálukoddee Stuorr-Aanti (1806 – 1875) kandâ ooinij mottoom kesi-iijâ stuorrâ tuulâ pyelimin tuoddârist. Aantiš suorgânij já kaččâlij patârâsân. Mut Káđá-Pierâ (Piera Siiri, 1863 – 1922) kote lâi ohtii teivâsâm uáiniđ tuulâ ovdláhháá juovlâi, lâi ruokkâdub. Sun vyeijilij ergijnis tuulâ kuávlun. Stuorrâ tullâ paaštij jyehikuávlun, mut mađe aldeláá Pierâ poođij, tađe ucebân tullâ muttui. Viiđâ soolâ keččin oroi, tegu riššâsäggi te ličij coohâm. Talle tot-uv tullâtáávááš čaaskâi. Saajeest, mast tullâ oinui, lâi puáris kuátisaje já nuuvtpa lâi Uccâ-Aantiš arvâlâm, et piru tot tobbeen lâi tulâstâlmin puáris kuátisajestis (EI.1933). Nommâperrui kuleh vala Skiečârâsjävri, Skiečârâsmiehtâ já Skiečârâsuáivi . ¶ Persovnlumos paddimmušto Elsaast lohtâs kiäsán 1975. Tom-uv muštâččáim oovtâst pyecceiviäsust. Ko munnust kálláinân lâi uccâ vavvaaš, finnejim máttáátteijee perruinis jieččân luusâ Kaustisâžân. Juo suu pääihist lijjim peessâm kuullâđ ton eromâš mučis vyevi, main anarâšah sarnuu párnáidis. Kaustis päädist Elsa sárnu algasân anarâškielâ. Vuáruvaikuttâs lii teetis: Elsa sárnuttâl linnáht já ilolávt, páárnâš västid jyehi celkkui moovtâ šuumpârsdmáin. Kuohtuuh iberdává kyeimis, sanijttáá. Ton puudân čokkânij Elsa tergâdumos ärbi: nube iberdem. ¶  6. Sämitigge almoot uuccâmnáál kulttuurčällee virgesajasâšvuođâ, mii álgá 26.8.2013 já nohá 7.8.2014. ¶ Kuácceevyevdi ¶ Sämitigge ¶ Kunâgâs Herodes ij lamaš vájáldittám, maid tietteeh lijjii ettâm Betlehem párnáást. Sun ij halijdâm maiden uđđâ kunâgâsâid jieijâs enâmân. Tondiet sun ááigui surmiđ párnáá. ¶ 59. Nuorttâmeerâst láá javrij já meerâ šlaajah 193 ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 183 ¶ JUHÂPIÄTU ¶ b) Ovtâstit rapu oosijd já toi pargoid čälimán ruuvdun uási nummeer. ¶ 21 ¶ kielâ = ansa ¶ Čovgâ stivrâ ¶ e. Mii lii Tanska máddáápiälááš räjiránnjá? ¶  saveheh. Must Kuáhtájim meiddei veerdim Jalve Veiko já munnuu kuáhtám lâi riämáskittee. Tääl muu opistoskippáár ađai škovlâskippáár ličij meiddei muu pargoskippáár. ¶ * Pivtâsheŋgiittâstile ¶ 2. Maren Elle Mäkitalo Käresavvoon škovlâ 2.37 1 ¶ Riehtiministeriö almoot uuccâmnáál säämi kielâlaavâ (1086/2003) 31 §:st uaivildum torjuid, moi várás lii taan ive kevttimnáálá ohtsis 130.000 eurod. Torjuu puáhtá mieđettiđ sämikuávlu kieldáid, servikuddijd já palgâsáid sehe laavâ 18 §:st uáivildum ovtâskâs ulmuid mainâšum laavâ heivitmist šaddee sierânâs lasekoloi luávdimân. ¶ b) Noomat taam šado uási kován ¶ Nuorâ já puáris kyeleest láá siämmáá ennuv čuomâseh. Kyeleh šaddeh ubâ eellimavvees, já siämmást šaddeh toi čuomâseh-uv. Šoddâm puáđusin jyehi čuomâsân šaddeh asettis rieggeeh. Keessiv kyeli šadda jotelávt já talle rieggeeh šaddeh olgoláá nubijnis. Tälviv šoddâm lii hiđes já talle šoddâm rieggeeh láá aldaluvâi. Hiđes šoddâm uáinoo čuomâsist assaabin tevkis riegisin. Toi lohomeereest puáhtá rekinistiđ kyele ave. Tevkis rieggei kooskâi vuáđuld puáhtá miäruštâllâđ še, mon jotelávt kyeli šadda. Čuomâsijd kevttih siergi-, vuásku- já luosâkuolij ave miäruštâlmist. ¶ Informant kii sárnu jyehi peeivi anarâškielâ, áigu kevttiđ kielâ puátteevuođâst-uv nuuvt, maht tááláá ääigi kiävttá tom. Sun sárnu kielâ enâmustáá perruujesânijguin já puásuipargoi ohtâvuođâst. Lasseen sun áigu sárnuđ sämikielâ puátteevuođâst suu párnáidis, já juátkiđ kielâsirden. Nube nuorâ kielâkevttim lii kiddâ tast, kuus sun vuálgá luvâttuv maŋa. Sun sárnu sämikielâ enâmustáá tuše máttáátteijeiguin, te Maadâ-Suomâst kielâkevttim uccáán vala eenâb maid tääl jo lii. Jis sun vuorâsolmožin áásá Säämist, te sun áigu meiddei sárnuđ suu párnáiguin sämikielâ. Nuorâi sämikielâ kevttim lii ulmust kiddâ, já tast mon kielâ lii hárjánám sárnuđ tiätu ulmuigijn. Tutkâmuš peht vuáttá, et nuorah iävá sáárnu suullân siämmáá ahasij skipárijguin sämikielâ. ¶ olášuu, koska sämmilij ¶ MARTTIN ČUÁRVIHIÄRRÁ ¶ – Kolgâččim tibi mun-uv elâččiđ lyemejiegist, Vuolli-äijih jurdâččij jiänusân eemeedsis mottoom iiđeed, ko lâi juuhâm iiđeedkäähvis. ¶  Tondiet 2. ANARŠKIEL / ANARŠÂI KURSSÂTÁÁRBUH 2010 ¶ Miätá Suomâ sämikielâlâš TV-uđđâseh vuolgâttuvvojeh jyehi argâpeeivi Yle TV1-kanavast maŋŋeed eehid já nube keerdi Yle TV2-kanavast puáttee iiđeedpeeivi tme 10.55. ¶ – Tarbâšah-uv tun vala iše? Heikkâ joođhij savâstâllâm. ¶ Lappajävri 59 ¶ Ovdâmerkkâ tast, maht Peeivih Vuáláppâš ij luhostumgin sieidi tuššâdmist: ¶ Mut tohon ij lamaškin meendu älkkee moonnâđ. Tego Belgiast mahtnii saatij-uv vyerdiđ, ruggâ 4 lâi nube peln sajattuv, já vistig koolgâi kaččâđ mätkilavhâigijn já repuigijn já párnáivávnuigijn oovtâid kuhes portháid vuálus jeđe kaččâđ kuhes káytává mield jeđe vala kaččâđ nuubijd kuhes portháid pajas! ¶ – Na kiisun taidgis lii kyeddilâm teehin já sáhhám vala – já näävt uánihis ääigist? Eunuk imâštâlâi. ¶ Kobđoolostâšadoi loostah ¶ Vuorâččâsah ruŋkestii já povvâstii já Timotei lâi aaibâs pevhištum. ¶ Sämikuávlu ulguubeln sämikielâ máttááttuvvoo vistig viehâ uccáá, mut uáppeimeeri lii lassaanmin. Uási máttááttâsâst adeluvvoo virtuaalmáttááttâssân. ¶ Mij tiäđustkin ep tiättám, maid toos kolgâi västidiđ, mut Korpela Reino huihádij: ¶ – Tuu puuvsâid mut nuhtán! Já kost váldâm? ¶ a) Kuldâlâd kyele näähki. Maggaar tot lii? ¶ Liisá povvâstij njálgáht, mut Ááná mielâst tot ij tubdum nuuvt suottâsin. ¶ Njuámmilâš paasij jäävri riidon kejâdiđ já imâštâllâđ vielgis tuurhâs. Vielgis turkkâ lâi ton mielâst nuuvt muččâd, ete tot ihastâlâi já vilpâstij ain uđđâsist já uđđâsist jieijâs čäsuáivist. Njuámmilâš lâi nuuvt rähistum uđđâ vielgis turkkâsis já čiävláá mučis turhâstist, ete tot jo vájálditij ollásávt tárkkuđ pirrâsis. Tot lâi oppeet eidu kávkkáámin jieijâs čäsuáivist, ko tot kuulâi uárree čuárvumin peesi uávsist. ¶  subjektsääni Äigee já Kaabi tast savâstâláin äigipuudâ já nuuvthân tast čielgâi et Kaabist lijjii maaŋgâláván koonstâh kyelipiivdon, maid sun lâi merâriddoost oppâm. Kaabi lâi meid uáinám tobbeen juo maŋgâ ryevdist rahtum tyejiniävu, moh sátáččii leđe tääbbin-uv anoliih. ¶ Näkkäläjärvi mield lii Sämitigge tuđâvâš tast, et staatârääđi lii olmoošvuoigâdvuođâpoolitlâš čielgiittâstis sonâsâm sämikielâ iäláskittemohjelm jotonpiejâmân. – Vuáđulahâváljukodde, olgoašijváljukodde já ubâ ovdâskodde láá huáputtâm ohjelm algâttem. Sämitigge lii toohâm ohjelm aalgâtmist alguu já mij lep huáputtâm ääši valmâštâllâm maaŋgâin peleväldimijn, muštâlij Näkkäläjärvi. – Majemustáá mij lep kiäsám riehtiministerin, kote lii-uv vuolgâttâm ääšist čáállus máttááttâsministeriön. ¶ Niso pargopáájást. Nisonieidâ kaačâi ¶ Eeden šaddokärdi 1 Moos 2:4-3:24 ¶ c. Mane A-suolluu šadolâšvuotâ lii šaddaa? ¶ 3. Aanaar kirkkohiärrá Lauri Itkonen toimâttij kiirjijd Katkismus 1902 já Ráámmát Historja 1906. Jis verdid ortografia ovdebáid, te tot muttum melgâd ennuv. Čäällim oro västidmin sárnum viehâ tárkká. Aanoost láá pustaveh č, š, đ, ŋ já á, moh uáinojeh tááláá čäällimvyevist-uv. Čäällimvyevih lii-uv masa siämmáš ko tot, mii kevttui ivij 1934-1990. Taa ovdâmerkkâ: ¶ Taat kirje heivee sänikirjen maaŋgâahasáid: kielâpiervâlist párnááh pyehtih keččâđ kuuvijd oovtâst tipšoin já tienuuvt oppâđ saanijd savâstâllâm peht. Škoovlâst kirje puáhtá kevttiđ vuosmuu luokast pajaskulij kiddâ luvâttuv já áámmátškoovlâ räi. Já kale taan kovesänikirje puáhtá puárásub-uv olmooš luuhâđ. Suotâshân tot lii keččâđ maht anarâškielân piergee uđđâääigi pirrâsist. Kirje puáhtá kevttiđ sehe eenikielâlâš párnái máttááttâsâst já meiddei uáppeiguin, kiäh loheh anarâškielâ vieres kiellân. ¶ – Na mut jis taid tuš kukkáravâdáin njuoskâd, te tothân kale lii liijkás viehuv já koddá puoh kukkáid, Ante tieđij muštâliđ, veik ij meendu čeppi lamaškin kukáigijn. ¶ sämikielân. ¶ Säämi kulttuurkuávdáá arkkitehtkišto raavhâi mielâkiddiivâšvuođâ - 58 iävtuttâsâst väljejuvvojii 6 kišto nube rieggei. ¶ — Jieh koolgâ leđe nuuvt vises, eeđâi Möö. — Muštám uáli pyereest, et sun poosâi ohtii. ¶ Já Ánná oppeet muštâlij arvesyejeest já tobbeen maccâmist. ¶ 5. Táválumos oppuušlaajâ lii ¶ piervâlistpisottellee uđâgâš . Lodeuđâgâš, mii pisottâl piervâlist vaanhimijdis piämust nuuvt kuhe, ko kirdel. Vrd. piervâlpaattârlâš. ¶ Tittamari Marttinen ¶ Tääl Matjâs-uv kuulâi, et tot páárgui eenis. ¶ liegâsvuođâtile ¶ ruškistiäppu.....112 ¶  ko Piergâseh: stuorrâsiähá lasâlitte, aluminfolio tâi ¶ b. Ivnii Ranska liipu. ¶ Avjus ~ Avjusuáivi ~ Avjustuodâr = Aviaispää ¶ 39. Olmooš lii vuálgus Afrikâst . . . . . . . . . . . . . . . .132 ¶ 5. Čäälliđ sierânâs pápárân loddád ¶ c. arvemeeri tobbeen lii? ¶ Ive 1989 seervi stivrâ čokkânij kulmii. Servi toovâi miärádâs ortografiačuákkim tolâmist já kulttuurmääđhi orniimist Vaarjâgân. Oholoopâ pištee mätki olášui keessiv Taažâ Uunjaargân já uásálisteeh lijjii 22. Meid ortografiačuákkim olášui já tot tollui Avelist. Siämmáá ive servi juovij vuossâmuu keerdi stipendijd kuávlu škovlâlijd já stipendij jyehim lii jotkâšum ihásávt onnáá peeivi räi. Vuossâmuš teddilum Anarâš almostui siämmáá ive Sápmelaš-loostâ lahtosin. Jesâneh lijjii ive aalgâst 30 já ive loopâst 62. ¶ – Na tothân ličij-uv hirmâd šiev juurdâ! Poolishovdâ ilosmij, ko váhá ääigi lâi smakkiistâllâm tien iävtuttâs. ¶ Páiháliih ohjelmpalvâlusirâtteijeeh já kulttuurtuáimeeh uárnejeh Saijoos kongres- já tábáhtusjuávhoid mielânpäccee ferimijd. ¶ Liähmus stielâs lii tehálâš ¶ – Toh kaandah kale láá mii Uárbis njobžâpárnái táálu kaandah! Kuáski párgádij. ¶  Muštâlemcelkkuuh 1) b) uđâgái huolâttem tááhust. ¶ Taat päikkinommâčuágáldâh lii nuurrum iänáážin Päikkieennâm kielâi tutkâmkuávdáá KOTUS “Kotimaisten kielten tutkimuskeskus” anarâš päikkinommâregisterist, Aanaar kieldâ orjâlâš- já suomâkielâ päikkinommâregisterist, moh siäiluttuvvojeh Helsigist já kopioh päikkinommâkoortâin sehe káártáin Päikkieennâm kielâi tutkâmkuávdáá Ucjuv toimâttuvâst Seitalist sehe nuorttâlâšnoomâin, maid lii čokkim Jouni Moshnikoff Čevetjäävrist. Čallust lii kevttum anarâškielâ puustavoornig, moos láá lasettum nuorttâlâš- já orjâlâšpustaveh. Oornig lii čuávuvâš: a, á, â, ä, b, c, č, d, đ, e, f, g, ǥ, ǧ, h, i, j, k, ǩ, l, m, n, ŋ, o, õ, p, r, s, š, t, ŧ, u, v, y, z, ž, ʒ, ǯ, å já ö. Päikkinoomâi moojiibel láá merkkejum käldeetiäđuh vâi lohhee uáiná et kotemuš nommâčuággee, ađai páihálâš äššitobdee lii adelâm päikkinommâtiäđu. Numeristum päikkinoomah láá 10748 já puohnâssân 17948 , moh láá juáhásâm čuávuvávt: ¶ 9. Thaieennâm 2 776 ¶ tipteđ torvoost ( save, keep ), moh juáháseh cuávuvávt: 1 ) ulmuin: piäluštiđ jämimist, ¶ Nuuvt suoi jottáin pááikán jieijâs enâmân. Mut ko Joovsep kuulâi, et kunâgâs Herodes kandâ lâi Juudea kunâgâssân, sun ij tuostâm aassâđ tobbeen. Nuuvtpa sun tuálvui Máárjá já Jeesus Nasaret kaavpugân, mii lii Galileast. Tobbeen Jeesus rávásmui. ¶ Olthuis Marja-Liisa (Kaabi Eljis Márjá-Liisá) ¶ Tii čuálččáás jukso – Sajos – lii čááitus tast, et Suomâ sämiaalmug kiäččá puátteevuotân ávus čolmijguin já čiävláás uássin maaŋgâkulttuurlâš eennâm. ¶ Liechtenstein ¶ Suomâ sämitigij saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi iätá, et Suomâ sämitiigán ráđádâlmeh tave-eennâmlii sämisopâmuš tuhhitmân láá eromâš teháliih, ko Suomâ kárttáá tave-eennâmlii sämisopâmuš pehti tähidiđ sämi-iäláttâsâi já -kulttuur syeje táálást pyerebeht, čuávdiđ sämmilij vuoigâdvuođâid enâmân já čáácá sehe turviđ sämitiigán tuárvi naavcâid toimâđ. Suomâ staatâ lii asâttâm maaŋgâ ihelovo ääigi ulmen uážžuđ aalmuglii čuávdus sämmilij eennâm- já čäcivuoigâdvuođâin, mut čuávdus uuccâm ij lah ubâ algâttumgin. Suomâ ij pyevti onnig peittâttâđ aalmuglii čuávdus uuccâm tuáhá. Suomâ staatâ kalga čuávdiđ sämmilij eennâm- já čäcivuoigâdvuođâid majemustáá uássin tave-eennâmlii sämisopâmuš, ađai viiđi ive siste. ¶ England kaanaal ¶ Irâttim ettâđ, et ij must mihheen neelgijd já eeđijd ubâ lamaškin, mut Niijlâs joođhij: ¶ – Pitää siihen olla melkonen looteri kun koko kenkäheinäviera soppii. ¶ Stivrâ nomâttij sämikuávlu enâdâhkuávlui árvuštâllâmjuávkun pirâsčällee já suu värijesânin lahâčällee. Laapi iäláttâs-, jotolâh- já pirâskuávdáš piäjá joton sämikuávlust mávsulij enâdâhkuávlui já enâdâhuáinálduvâi peivideminventistem. ¶ Aanaar Markkân taavaabeln lii Piälppáájävri ~ Piälbáájävri . Piälppáá-algâsijn saanijn lii vuáđđun pelbi , mii lii čuhâ njuolâ. Káártást ive 1899 nommâ lii jo čaallum miärušuásis peeleest mestâ tááláá suomâkiel vuovvijn Pielbajävri “Pielbajäyri” (SYK.1899). Jacob Fellman, (III, s. 112) mield tobbeen lii lamaš tuáru sämmilij já čuuđij kooskâst, sämmiliih pááččám vajalâšjuávhu jaamâs; nube traditio mield tuáru ličij tábáhtum pirkkallij já kantalahtilij kooskâ (II.1910, s. 142). Tovláá mainâs mield Piälppáájäävrist ličij käldei uigâdum mottoom läädist puáttám tuámmár, mon kale mainâs kullee (Ilmari Itkonen) eeppid. Siämmáá mainâs mield tuámmár sáttualmai lâi aassâm Kuuvakappeer (vääri Avveel máddáábeln) lunne. Piälppáájäävri aldasijn lii lamaš meiddei uhrekeđgi, mos tälviv lii uhredum (II.1910). Piälppáávuonpoođâst tááláá Piälppáájävrpálgá keejist tulâstâllâmsaje paaldâst lii táálu matsâš neeljičievvâg tuolbâ keđgi, suullân 7 x 7 m vijđosâš jâ 4 m alosâš, mon alne šadda vala stuorrâ peeci. Tot sátáččij leđe pyereest-uv palvoškeđgi, mast Itkonen maainâst. ¶ Aanaarsämikielâliih láá Suomâst áinoo sämmilâšjuávkku, mii lii ärbivuáválávt aassâm tuše oovtâ staatâ kuávlust. Inarinsämikielâ tile lâi uáli heeitug vala 20 ihheed tassaaš. Aktiivlâš Anarâškielâ seervi já maaŋgâlágán kielâ iäláskittemhaavâi puátusin kielâ lii finnim uđđâ sárnoid já iäláskittemhaavah juátkojeh ubâ ääigi. Aanaarsämikielâ iäláskittem lii pyevtittâm puátusijd. ¶ Toos Jovnâ ij puáhtâm ettâđ maiden. ¶ Lumilinna ¶ Sämitigge almoot uuccâmnáál stipend ¶ Ohtuunis paalijd já litijguin skaalijd. ¶ Amerikkaliih juovlah ¶ liivâst = makuulla (sorkkaeläimestä) 20 ¶ 24 NUORTTÂRIIJK ¶ – Keččâlâm mun, te uážuh kuullâđ et ruojijd tot. ¶ 67 ¶ Eeči vuojij luovâsvyeje ergijn já mun čokkájim suu juolgij kooskâst. Šolkkâsoojijn já miätáluvâin ko ergi njolgestij, te muáđui njeigâ kirdâččii muotâ- já jieŋâčuágih nuuvt, et tattuu povčâgittiđ já nubbijn kieđáin ferttejim-uv muáđuid já čoolmijd suoijiđ, veikkâ šerfâ lâi-uv kiessum nierâi räi já nubbijn kieđáin vuod viggâđ tolliđ kiddâ, et piso kerrisist. Na meddâl rovvâm vaarâhân kale ij lamaš tanen, ko čokkájim eeji juolgij kooskâst, mut liijkátte šluuvgij tommittáá, et tárbu tágárân lâi. Na ijhân taat tievstkin vuossâmuš kerdi lamaš, ko čokkájim vuájááneergi sáátust, mut vuossâmuš tohe kale taan táálván. Ovdil ko pyevtittáim pááikán, aalgij leđe veigi, mestâba sevŋâd já nuuvtpa tuve uáinusân ko poođijn, te laasâst eštus oinui-uv čuovâ šliäđgáámin. Jis jo talle čohčuv lâi suotâs puáttiđ maasâd já puurrâđ tállân vorâs meinikááhu já juuhâđ liegâdum mielhi sukkâráin, te tääl tot iäskán lâi-uv tuotâ suotâs. Eeči vuolgij tuálvuđ vuájánis Morâstâžân kuátumân já mun kaččâlim tupán. Uuvsâ ko lehâstim, te oovdeld šiälmádij lieggâ tupeáimu, täähist puolij tullâ já hella lâi paahâs. Must päänih skalijdii, ko liijká lijjim vissâ keppâ káárvuin lamaš joođoost já puolâš-uv lâi tegu skammân läävee leđe. Olgopihtâsijd ko finnejim pajalist meddâl, te lâiba suotâs čokániđ täkkituulâ paštui peeŋkâ oolâ, macâstiđ juolgijd poođâ vuálá, kuárdiđ kolmum seelgi tullâpaštust, já juuhâđ eeni adelem lieggâ juhâmuš. Pyereeb ij puáhtám innig ubâ jurdâččiđgin. ¶ Euroopâst lii aalmugijkoskâsâš kissálitto FIFE (Federation Internationale Feline), mii lii tuhhiittâm 12 kissánäällid já toh láá: ¶ riistânnävlejui, jaamij já hävdidui, ¶ – Mun puávtám lovniđ tunjin ruuđâ. Tuu enni puáhtá mäksiđ loovnâ maŋeláá munjin. ¶ 36A Pottáák ¶ Sáárá-Máárjá Salonen ¶ b. Ovtâstit piervâlijd já vuovdâid luddijd. ¶ 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶ Goddag God dag God dag Go´an dag Pyeri peivi Hyvää päivää ¶ Pyeri iiđeed, peeci, smietâi Ferránmoš. Peeci šoodâi tast kogo jo lâi ain šoddâm-uv. Kossâ, kuhes peeci voonâi aalman já tuávui poolvâid ovsijdiskuin. Palidem kullui. ¶  fiinaalrááhtus Ij b. Mon taah täävtih hämmejeh? ¶ Euroop rääđi uđâsvuárkká ¶ Ovdâsijđo ¶ 1a. Purâdijn poođâkeeči páácá čässuáivi paajaabel. ¶ OA almosčuákkim tuhhiittij ive 2007 kuhháá valmâštâllum j ulgáštuš algâaalmugij vuoigâdvuođâin . Suomâ tuhhiittij julgáštuš väridâsttáá. Julgáštuš čuákkee elementijd vyeimist leijee aalmugijkoskâsâš sopâmušâin. Julgáštuš olášuttem čuávvu já oovded OA olmoošvuoigâdvuoträäđi vuálásâžžân tuáimee algâaalmugraportistee. Raportistee addel almos avžuuttâsâid algâaalmugij vuoigâdvuođâi oovdedmân sehe čielgee algâaalmugij vuoigâdvuođâi olášum jieškote-uv staatâ kuávlust. Julgáštuš olášuttem čuávvuh meid algâaalmugij pisovâš foorum ihásijn čuákkimijn. ¶ Minna ij lah eenikielâlâš, mut suu vaanhimijn láá anarâšmadduuh já tondiet sun algâttij vuáđuškoovlâ II luokast anarâškielâ luuhâm. Suu mušto mield tot lâi máhđulâš iäskán talle, ko tađe ovdeláá ij lamaš anarâškielâ máttááttâs Aanaar vyelitääsist. Tááláá pargostis sämitige ekonomiatoimâttuvâst ij sämikielâ mättim lah nuuvtkin tárbulâš, ko pargo lii iänááš numerij jurâttâllâm. ¶ – Postauto kulloo puátimin! sun ilosmij já keejâi luoddâpellâs. ¶ PARLAMENTSALI SOLJU 60 ulmui. ¶ – Korrâ käähvi tun kal vuošših, mutâ mun lijkkuum eenâb korrâ kááhván. Ááigum vala koppâlahe juuhâđ, takkâ. Kalbâ kievkkânist puátá njaalgâ haajâ. Maid tun mälistâh onne? ¶ Lase koveh -čuákkimist 27.6.12. ¶ 7. ¶ Toi aaigij adelij Rooma kiäisár Augustus pákkum, et puoh ulmuuh suu stuorrâ väldikoddeest kolgii mäksiđ viäru. Sij ferttiiččii čälittiđ jieijâs viäruluvâttâlmân to n kaavpugist tâi siijdâst, kost sii suuhâ lâi vuálgám. Joovsep ferttij vyelgiđ Galilea Nasaretist kuhás Juudea Betlehemân čälittiđ jieijâs viäruluvâttâlmân ohtân Márjáin. ¶ Pirrâdâh 2. Uunjargâ 49 320 ¶ pehti puáhtá turvâstiđ sämikielâlâš palvâlusâid meiddei sämikuávlu ulguubel, jis palvâlusâi ¶ s. 169 ¶ 5. Muttá purrâmâš njapelâžžân njielâstiđ. ¶ Täst čaallum ääših kovvejeh tile, mii lâi ovdil moottorääigi já tiätuteknâlâš ääigi, ovdil ko ulmuuh juttii kuhes poojijd škoovlâid. Táálááh anarâšah láá integristum pyereest tááláá, teknolooglâš siärvádâhân. Sämmilâš eellimvyehi já áárvuh iä liijká lah lappum, kuittâg puohâin, pic toh vuáttojeh anarâšâin val tááláá ääigist-uv. ¶ Kielâpiervâl pargeeh čorgejeh jieš. Hiivsig jyehi peeivi já eres tiilijd kuittâg-uv ohtii ohhoost, táárbu mield táávjib. Čurgimamnâseh siäiluttuvvojeh čurgimskääpist pajeilddest. ¶ (ohtân šoddâm) ¶ Vuolli-äijih luámáneh ¶ 1. Mist lii avalâš keesi. ¶ Suullân oovtâ nuáiditiijme kirdem maŋa joskis nuáidiluvdá siäivui. Haajâ lâi tääl nuuvt viehuv, et Enni oopsij tom. Sii lappum juovlâpurrâmušah ferttejii leđe hirmâd alda. Puohah nuáidipárnááh njuškejii meddâl luuvdá seelgist. Enni vyeijilij vala luvdáin, ko sun koolgâi kyeđđiđ tom taggaar sajan, kost tot ij kuittâg tállân oinuuččii. ¶ Uula Morottaja: Na mahtkis toh kuovskâsah šaddeh já kost puátih? Puátih-uvks toh eres kulvlân ko ain tobbeen tavveen tääbbin? ¶ 1. Časkâdâm ovttuu čuovâid, ko vuálgám visteest. ¶ Vierccâkällee TII.1963 Sulgušjäävri riddoost (Uula Morottaja 1945), mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ Sämitigge kieđâvušâi säämi kielâlaavâ olášuttem rekrytistmijn já kielâtááiđu selvâttem rekrytistemtiilijn ko pálkkáátteh pargeid, kiäi pargon lii toimâđ sämikielâlijn äššigâspalvâlem-, tipšo- teikâ máttááttempargoin. Sämitiigán láá váldám ohtâvuođâ sämmiliih tast ete virgeoccei kielâtááiđu iä velttidhánnáá täärhist iäge puoh sämikielâlijd pargoid väljejum ulmuuh määti tuárvi sämikielâ, vâi sij puávtâččii palvâliđ sämikielân. Motomijn virgeomâháin occee jieijâs almottâs sämikielâ tááiđust lii lamaš tuárvi. Sämitige pargon lii čuávvuđ säämi kielâlaavâ mield säämi kielâlaavâ olášuttem já toohâđ iävtuttâsâid vänivuođâi tivomân. Hástusin lii, ete puoh sämikielâin ij lah máhđulâšvuotâ kielâtutkosáid. Sämitigge meridij iävtuttiđ sämikuávlu kieldáid já virgeomâháid ete toh selvâttiččii sahhiittâllâmtilálâšvuođâst occee njálmálii sämikielâ tááiđu tagarij occei uásild, kiäh ucáluveh sämikielâlijd pargoid. Sahhiittâllâmtilálâšvuođâst kolgâččij táárbu mield kevttiđ iššeen sämikielâ áámmátulmuid. ¶ c. Moh iäruh láá ilvâs já kuumpi luodâin? ¶ Taaidâtábáhtus lâi uáli pyereest luhostum. Tot lii siäiluttâm sajattuvâs sämipárnái já –nuorâi sehe sii máttáátteijei tehálâžžân teivâdensaijeen. Lasseen tot fáálá máhđulâšvuođâ pyehtiđ uáinusân škoovlâi mättim já kulttuurpuđâldâs. Puáttee ive lii väldikodálâš teeman muusik, já juurdân lii orniđ Säminuorâi taaidâtábáhtus stuárráábin ko kuássin uđđâ kulttuurkuávdáást Sajosist. ¶ puh. 050 567 2204 puh. 050 439 8557 ¶  tievâdâssân Toho, kirkis čuovâ kuuvl! Toho sun tääl Juhánáin ááigui! Ij sun innig Juhháán kieđâ luáštáččii! Ij, ij kuássin! ¶ ruvdán ruutana ¶ 12. Piäldust finnee oljo, sukkâr já potákkijd ¶  uálgiceelhân. ege kihheen tuostâ moonnâđ išediđ, ko virde lii nuuvt ¶ Raduga 1985. Suomâkielân Anita Mitrusin. ¶ Ilmari Mattus ¶ Kaijuusiärváduvâst jieškote-uv paarâst lii piervâlmievtâ pirrâ siemin reeviir, mon piäluštmân äštee jiennâdmeh já lihâstuvah táválávt kelijdeh. Kappeerpääiski kiihâm (76A) álgá távjá äštee já skuvgááttellee lihâstuvâiguin, ko lodeh iä vala tieđe kuoimijdis aiguin. Maŋeláá toh čuážžuv já komárdâllâv raddaag muštâlmáin návt kieresvuođâs kuáimásis tâi luáttámuš merkkân jurgâlává niehi kyeimis uáinimnáál. Tegu eres-uv luudij pehti, lii kaijui kiihâm uáivilin niŋálâs já orráás parâlum. Tot joođeet toos, et ohtsâškode kaijuuh algâtteh pessim suullân siämmáá ääigi. Talle meiddei uđâgááh láá siämmáá ääigi já vaanhimeh piälušteh taid ohtân juávkkun. Kaijuusiärváduv laarmâ siste vaanhimeh já uđâgááh tobdeh nubijdis aainâs jienâ vuáđuld. ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 79 ¶ Pictorius ääigi maŋa ive 1648 Aanaar finnij vuosmuu särnideijee, kii lâi pegâlmâs Esaias Mansveti Fellman. Majemustáá ive 1652 sun varrij Anarân aassâđ. Esaias Fellman lâi Aanaar pappân ive 1660 räi, kuás sun varrij Kiemâjáávrán já nomâttui kappallâžžân 1663. Aanaar lâi talle ain uási Kiemâ servikoddeest nuvt ko Kiemâjävri-uv, já nuvt Esaias Mansveti juuđij-uv tälviv meiddei Anarist paapâ pargoid tooimâtmin. Sunjin ulmuuh lijkkojii nuvt ennuu, et tattuu suu maccâđ Anarân, vissâ toin ko tot, kii suu maajeeld poođij, lâi uáli koorâs. ¶ – Herra majuri! Rajajääkäri Mattus; ilmoittaudun palvelukseen Ivalon Rajajääkärikomppaniaan! ¶ 139A, 139B, 178A ¶ Ohtâvuođâvirgeomâhâžžân tuáimee Laapi pirâskuávdáš pivdá árvuštâllâmohjelmist ciälkkámušâid eres lasseen Aanaar kieldâst já eres virgeomâháin. Eres virgeomâhááh, aalmugjesâneh, ornijdumeh, irâttâsah, vuáđudâsah já eres siärvádâhpeleh pyehtih kyeđđiđ uáivil árvuštâllâmohjelmist Laapi pirâskuávdážân. ¶ Mottoom peeivi kunâgâs Nebukadnessar kočoi rähtiđ stuorrâ páccá kolleest. Sun meridij, et puohah suu väldikoddeest kolgii luáštádâttâđ idduidis oolâ já ruhâdâllâđ páccá. Toh kiäh iä návt porgâččii, leggistuuččii pyellee uuvnân. Sadrak, Mesak já Abed-Neko iä halijdâm ruhâdâllâđ páccá, mut Israel Immeel. ¶ Ohtsâšpargo párnái vanhimij já párnáá tipšoo ulmui kooskâ lii ubâ tipšom- já šoddâdempargo vuáđu. Luáttámušlâšvuotâ já ávus koskâvuotâ pargojuávhu já vanhimij kooskâ helppee merhâšitteht tiäđu jotteem já ohtsâšpargo. Šiev ohtsâšpargo finnim áigá lii kuittâg äšši, mii váátá pargo kuábbáá-uv uásipeeleest. Tuáivup, et finnip macâttâs toimâstâm já viggâp ovdedeđ tom väldimáin vuotân macâttâsâid. Ko páárnáš aalgât peivitipšo, lii pyeri väridiđ tuárvi ennuu ääigi párnáá uápásmem várás. Tipšo älgidijn lii avžuuttettee, et vanhimeh lává párnáá mieldi uđđâ tipšosaajeest vuossâmui tipšopeivij ääigi, mast suáppoo muuneeld vanhimij já tipšosaje kooskâ. Peivitipšo ohtsâšpargopeleh já sierânâspeivitipšo Peivitipšoost tahhoo ohtsâšpargo merikoskâsávt el. jottee sierânâspárnáikärdimáttáátteijee, sárnumterapeut, fysioterapeut, tiervâsvuođâtipšoi, psykoloog já sosiaalpargei kooskâ. Aanaar kieldâst tuáimá sierânâspeivitipšo pargojuávkku, mon pargon lii párnái vajoiditmân lohtâseijee ohtsâšpargo lasseen vuáváđ já ovdediđ sierânâspeivitipšo palvâlusâid. Jis páárnáš taarbâš sierânâs tipšo tâi torjuu já vajoidittem, čielgejuvvoo hiäivulâš tipšohäämi já peivitipšo-orniistâllâm ohtsâšpargoost vanhimijguin já jottee sierânâspárnáikärdimáttáátteijein. Jottee sierânâspárnáikärdimáttáátteijei puáhtá leđe mudoi-uv ohtâvuođâst, jis lii miinii koijâdemnáál tâi lii mudoi huolâst párnáá ovdánmist. Ohtâvuođâtiäđuh: Jottee sierânâspárnáikärdimáttáátteijee Hannele Kärki puh. 040-5199785 Syeligâsâsttoollâmkenigâsvuotâ Peivitipšo pargojuávhust já peivitipšoin ohtsâšpargo pargein lii laavâ miäldásâš syeligâsâsttoollâmkenigâsvuotâ párnáá já perruu kyeskee aašijn (laahâ sosiaalhuolâttâs äššigâš sajattuvâst já vuoigâdvuođâin já 29 §). ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtusah láá uárnejum 1970-lovo rääjist já tábáhtus lii vuáháduttâm sajattuvâst uássin sämikuávlu škoovlâi pargo-ohjelm já sämitige tooimâ. Tábáhtus uárnejuvvoo vuáruiivij sämikuávlu kieldâin oovtâstpargoost páiháláin škovláin já páihálij sämiservijguin. Taan ive orniimân uásálisteh sämitige lasseen Aanaar škovlâ, Säämi máttááttâskuávdáš já páihálâš sämiservi Anára Sámi searvi. ¶ 6 194 m ¶ Ko Puppâ vuot tiäivá Iilvâs-eeni, te keesi lii jo jurgâluumin čoovcâ kulij. Iilvâs lii jo áigáá kuáđđám piäju já jotá tääl čivgâiguin. Tot máttát čiivgâid pivdeđ. Čiivgâi čalmeh pyellih, toh láá nuuvt moovtâ... ¶ Säämi kulttuurkuávdáá NOMMÂKIŠTO puátusij já kišto vyeitteeiävtuttâs almostittemtilálâšvuotâ läjiduvvoo koskoho vyesimáánu 12. peeivi 2010 tme 12.00 Siijdâ auditoriost Aanaar kirkkosiijdâst. Tilálâšvuotâ lii áávus puohháid. Pyereestpuáttim! ¶  tubdâldâh 5 Tuuđhâ oppâkirje kove 106B. ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtusâst palhâšuvvojii meid čuávvoo teatterčáitáldâsah: ¶  YM, TEM, MMM, Sämitigge ¶ Enâmist aalgij leđe ain eenâb já eenâb muotâ já muorah kiäppánii jotelávt. Viijmâg iä oinum ko muáddi muorâ ain tyelli tälli. Kivkked Jovnâ ooinij uccâ taaluu čižetpeln já monnii Haŋgal maccii masa ulmuu hámásii väzzimin ton kuuvl. Tast lâi ruánáá mááccuh já tot juuđij jotelávt, mut ij aldagin nuuvt jotelávt ko Haŋgal. Tondet tot ij kuittâg puáhtâm leđe häldee, tot lâi nuuvt faste já kieđah-uv lijjii tego syeinimievtah. ¶ 9. India 25 ¶ Ko presidentpaarâ poođij Sajosân ovdláhháá viiđâ, te oovdeld lijjii Senaatti-kiddoduvâi toimâttâshovdâ Aulis Kohvakka, Aanaar kieldâhovdâ Reijo Timperi, Säämi máttááttâskuávdáá rehtor Liisa Holmberg, sämitige haldâttâhhovdâ Juha Guttorm, sehe škovlâliih Sáárákáisá Seurujärvi já Henry Seipiharju, kiäh keigijn presidentpaarân räsikiästu. ¶ Seminaarist pajanij savâstâlmân Ruošâ sämmilij sajattuv já tile. Ruošâ sämmilij tiervuođâid seminaarân puovtij säämi parlâmentaarlii rääđi ovdâsteijen Valentina Sovkina. Sovkina puovtij savâstis oovdân Murmansk lääni virgeomâhái tooimâ já viggâmuš stivriđ sämmilijd. Sovkina pahudij, ete veikâ Murmansk kuávluhaldâttâh lii-uv nomâttâm uđđâ orgaan, Ruošâ sämmilij lito, te tot lii staatâlávt stivrejum. Ruošâ sämmilijd oovdâst Kuáláduv sämiparlament jođetteijen Sovkina já tot juátká tooimâs. Ruošâ staatâ já Murmansk virgeomâhái tooimâid tuommijn savâinis sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi já nuorttâlâšâi sijdâčuákkim ovdâsteijee Tauno Haltta. ¶ Váhá ääigi keejist vuod aalgij uksâ siijvost lekkâsiđ, koške ruástum sähireh škižijđii. Almai vuárdá ete mabdem kumâttus te eštus itá. Mutâ ij vuodgin puáttâm uáinusân mihheen ijge kihheen, uksâ piäškái kiddâ oppeet. Almai juurdâščkuođij: ¶ “Säämist šaddeh muáddlov luandumyerjid já čiččâm mirhâlâš myerjid. Tiäđust-uv ulmuuh láá ain keččâlâm sirdeđ uđđâ šaddoid mäddiláá teehin já nuuvt kuhháá ko olmooš lii Säämist aassâm, lii sun kiävttâm purrâmâššân meiddei muorjijd. Mut ko puáris čalluid lohá já kuldâl vuorâs ulmuid, te huámmáš et myerjih láá lamaš ovdil purrâmâšjotkâ, ijge mihheen váldupurrâmâšâid. Ko lii lamaš vääniht mielkki, lahcâ já jáávuh, teikkâ uccáá piärgu já kyeli finniimist, tađe eenâb lii purrâmâš jotkum muorjijgijn. Tääbbin láá ulmuuh vaarâ čoođâ aigij puurrâm muorjijd nuhtán, tállân vorâsin. Sämmiliih láá kuittâg máttâm rähtiđ myerjiheerskuid juo tovle. Tast ovdâmerkkân liävus lahcâčoolmâs, mast muorjij lasseen lii lahcâ, mii kobđeet poccuumielhist tom vuošâdijn. Muorjij já laavcâ siävuttâs siäiluttuvvoo poccuučolmâsijn. Taat hersku lâi stuorrâ iimâš šaddototkee Carl von Linnen, kote 1700-lovvoost juuđij Säämist. Sun čaalij kirje Flora Lapponica.” ¶ Omin sanoin © Kotimaisten kielten tutkimuskeskus 2009 vâš juurdâ, mut jispa olmooš liijká-uv haaliid tiäđuid pyerebeht-uv vuáruluvâi ko puoh ohtân. Mun nomâttâm tääl uápis aašijd realismin já omâs aašijd fantasian. Realism ovdâstit olmâ mailm já fantasia vist puoh tom, mii lii realism ulgguubeln. Ain ko čällee puáhtá almosáid jurduu, mii ij lah ovdil kullum, sun lii iäránâm realismist fantasia kuávlun. Ferttiim čielgâsvuođâ tiet huámášuttiđ, et taam myenster mield klassilâš fantasiakirjálâšvuotâ ij lah uáli fantastlâš: siämmááh persovn- já mailmráhtuseh kiärduttuveh jyehi kirjeest, já lohhein láá ennuv uápis ideah — veikkâba sáŋgármainâseh —, moid toppiđ. Siämmáánáál realism sátáččij siävuttuđ realismstiijlân: tomgin jiem uáivild. Fantasia ij lah tuše čaabâkirjálâšvuođâ jiešvuotâ. Äššiteevstâ fantasia lii siämmáá tehálâš. Reportaas-uv puáhtá čäälliđ maaŋgâ náál. Tot, maht tábáhtus kovvee, ij kuássin lah siämmâš äšši ko mii tuođâi tábáhtui. Säänih láá tuše symboleh, moh hämmejeh stuárráábijd symbolijd. Jis reportaas čälidijn kiävttá ’aavdo’ saajeest ’stuorrâ aavdo’, čällee jurduuh láá jo váldâm läävhi ovdâskulij. Čällee mielâst avdo ohtuunis ij lah tuárvi: tot taarbâš uđđâ uáinu. Já taat čällee máhđulâšvuotâ adeliđ mailm jiešvuođáid mon tulkkos ihenis lii maid mun kočom fantasian. Čälimist lii ain vuáđukoččâmuš tot, et čáálá-uv eenâb realistlávt vâi fantastlávt. Maŋgii valjim lii automaatlâš, tondet ko lii tárkká tiettum, mondet čäälliđ. Motomin vist teevstâ ulme ij lah siämmáá čielgâs. Motomeh mediah iä huolâ ko tiätulágán čalluid, veikkâba loostâ kolumniuásih. Kolumni ferttee leđe alda realism, tot ij uážu pajaniđ liijkás ollâgâsân ulmui vuoiŋâšij uulâtmettumân. Nube tááhust ton ulme lii pyehtiđ persovnlâš uáinu, ige tondet pyevti tuuttâđ neutraalijd eđâlduvâid. Kolumnist lii čielgâ ulme, já tondetpa kolumnisteh táválávt tietih, maggaar luámist realism já fantasia kooskâst pyehtih čäälliđ. Fiktiočälleeh láá maŋgii toh, kiäin láá eenâb máhđulâšvuođah já siämmást eenâb hundâruššâm. Mon ennuv tekstâ kolgâččij sulâstittiđ oovdeb kirjálâšvuođâ? Mon ennuv realism já uápis ideaid teekstân tuástá kyeđđiđ? Mon ennuv taid tuástá čuollâđ härvibân? Oovdeb kirjálâšvuotâ lii ain myenster puátteš kirjálâšvuotân. Tot lii maŋgii eidu tot realism, mon ij nuhtán uážu kopijistiđ, mut mii fáálá šiev vuáđu uđđâ jurduid. Tom jurdâččijdijn šadda meiddei smiettâđ, mii lii lamaš vuáđu aaibâs vuossâmuid teevstâid. Kirjálâšvuotâ lii ferttim leđe uáli oovtkiärdánis ideanurâldâh. Eidu mottoom sääni, mii sierâdâl koččâmuššáin ”maid jis”. ¶ Lajla Mattson Magga lii kuhes ääigi porgâm máttáátteijen já tentaattorân maadâsämikielâst. 1984 almostui suu vuossâmuš kirje, Maahke ryöknie, já tast maŋa sun lii čáállám maŋgâ oppâkirje já párnáikirje moh láá almostittum. Tääl sun lii mieldi juávhust mii kalga uđđâsist jurgâliđ ráámmát maadâsämikielân já siämmást sun meiddei parga maadâsämikielâ kielâoppâkirjijn. Suu stuárráámus pargo kielâsyergist lii porgân sänikirjijguin Åarjelsaemien-daaroen baakoegärjä/Sydsamisk-norsk ordbok (Knut Bergsland mielčállin) já Norsk-sydsamisk ordbok/ Daaroen-åarjelsamien baakogærja. ¶ lâi eidu passaam muuŋkijd. ¶ Kuvaliiteri 14A, 21C ¶ – Huraa! Njobžâkandiih ilodii já njuškuu Kuáski pirrâ. ¶ Matti lii muštâlâm Hirškiikân já Muárján, ete ulmuuh uástih käävpist tagarijd purrâmušâid já tävirijd, maid sij iä jieš pyevti ege määti teikâ kiergân šoddâdiđ, čuággiđ, pivdeđ teikâ mudoi rähtiđ. Toh láá uástupurrâmušah já -tävireh. ¶ Lävdikodeh kalgeh ovdâstiđ nuuvt pyereest ko máhđulâš Suomâ sämmilij kielâlâš já kuávlulâš juávhuid sehe šiev äššitubdâmuš toimâsyergistis. Lävdikudij pargoin lii meridum sämitige pargo-oornigist. Lävdikodeh hoittájeh jieijâs toimâsuárgán kullee tieđettem. ¶ – Na nuuvt kustoo šadda, šuáhkádij Muáđá-uv. Já Tálunjobžâ lii nuuvt korrâ pargo porgâm muottui kuáivumist onne! ¶ Škovliittâsproojeekt dokumentistem oppâmateriaal já tutkâmpargo várás ¶ – Oi, keejâba vain! imaštâl Saša. –Tuu tiervâsvuotân, Tamara Aleksandrovna! ¶ Aanaarlâš eidu valmâštum artesaan Sunna Valkeapää lii keesi 2013 sämikietâtuojij ¶  lieg´gâs Ohjelm ¶ Vuáđuškoovlâ lam jottáám Kaamâsist (1-3lk) já Anarist (4-9lk) sehe luvâttuv Avelist. Pajeuáppeekappeer finnim maŋa ive 2003, eellim jođettij muu sierâlágán pargosoojij maŋa luuhâđ peerâpeivitipšon säämi máttááttâskuávdážân Avelân, kost valmâštuvvim nomâttum ámáttân čohčuv 2008. Tääl poorgâm Anarist anarâškielâ kielâpiervâlist ađai peivikiäjust, mast párnáid sárnuh tuše anarâškielâ. ¶ Johanna 219-220 ¶  pyevti čeerrân = kirskutus 194 ¶ 45A Saiga tobdá kuhes turbeest. ¶ Njurgoiluohtjävri TII.1963 IP.2002 Lemmee Čuáđgijäävri já Sieptâgâšjäävri kooskâst. ¶   Kievkkân tullâpyelimeh šaddeh távjá vájálditmist. Ko kume vuoššâmtuálbusân pááccâm kiemnist lii čääci tuoldâm loopân, sáttá purrâmâš cokkâniđ. Tággáár pyellim časkâduvvoo avkkâdmáin. Siämmáá náálá časkâduvvoo meiddei pyellee šleđgâpiergâs. Ele kuássin leškii čääsi šleđgâpiergâs oolâ! Muštáh vaarâ, et čääci joođeet šleeđgâ já sáátáh finniđ šleđgâčaskem. Jis máhđulâš, potkii šleeđgâid pääihi váldupotkiittuvâst, amas šleđgâpiergâs finniđ šleeđgâ. ¶ merâtäsni ¶ Virgerijjâvuođâ mieđettij sämitige stivrâ čuákkimistis 30.4. Saavâjođetteijee sajasâžžân tuáimá sämitige vuossâmuš värisaavâjođetteijee Irja Seurujärvi-Kari. ¶ planktonelleid já sillee ¶ 5 Lah-uv lamaš rajâmin suoinijd? Sáárgu kove já čääli mainâs. Jis jieh lah lamaš rajâmin suoinijd te juurdâš, maggaar tot ličij. ¶ talkkâseh siäiluttuvvojeh lukkâskääpist ¶ poođâš = pyrstö 70 ¶  haalijd 18 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ Leu´dd ađai nuorttâlâšlaavlâ lii ärbivuáválâš nuorttâsämmilij lávlumvyehi. Leu´ddiđ puáhtá maid peri já kost peri. Fiilmâst uápásmup Eljisân sehe suu áijubân Heenan já sunnuu koskâvuotân leu´ddân. ¶ Seervist láá ¶ Jeesus Getsemane šaddokäärdist ¶ Keejâ kooveest 133B, kost pákkum juolgij ¶ Tyevlih láá mieskâdeijeekuobbâreh, moh kávnojeh lostâmuorâin, távjá soovijn. Ton čapis já čiiđâ hámásâš päähi lii älkkee tubdâđ já huámmášiđ muorâi ruŋgo alne. Kuobârtavdâ njuámu ko muorâ ruŋgo lii vahadum já kuobâr piäsá tast siisâ. Tyevli koddá muorâ 5–7 ivveest. ¶ 11-ihásâš nieidâ Nada áásá perruinis Kairo jáválij ruánáá já pyereest tipšum kaavpuguásist. Peerâ lii egyptiláid uáli tehálâš. Nada peerâ lii nuuvt styeres, et syemmiliih kočodiččii tom suuhân. Nada perruu oskoldâh lii islam, tegu masa puohâi egyptilij. Oskoldâh vaikut Nada elimist maaŋgânáál, ovdâmerkkân suu vuovvijd já kárvudâtmân. Egyptist sárnuh maaŋgâid eres-uv kielâid, mut váldukielâ lii arabia. Nada enni lii maaŋgâi jáválij egyptilâšnisonij náálá uáli pyereest škuávlejum já sun jotá pargoost ollâopâttuvâst. Perruu aargâst aneh huolâ palvâleijeeh. Nada obijdiskuin jotá ovtâskâsškoovlâ. Tááláá ääigi aainâs Egypti stuorrâ kaavpugijn šiev škovlim lii siämmáá tehálâš nuuvt nieidáid ko kandáid-uv. Nada lii rámmáá Kairo puáris kulttuurist. Sun lii iällám maŋgii arkeologâlijn museoin já Giza pyramidijn, moh láá Kairo alda. ¶ Nuuvt mun väzzilim ohtuunân tiäváá já kááđu kooskâ já Juhháánkyevtis Sirpain väzziláin tiäváá paijeel haammân kuávlun. Šlaarvâkyevtis iävá vuálgámgin muu maŋŋaal pic hiäđuštáin vala Sirpa já Juhháán tobbeen tiäváá alne. Haammân lâi kuittâg jo nuuvt alda, et almaakyevtis ferttijn kyeđđiđ “kavpâšem” toos já ko haammânuápis vala kuulâi ääšist, te sun huccâlij tállán milisijd sunnuu maŋŋaal. Haammânuáppá mield tágáreh siämmáásullâsiih ääših láá myesittuttám Viibur haammân pirrâs jo kuhheeb ääigi ja haammânpargeeh láá tiäđustuv viggâm čurgiđ tom skelmušeijee kävppijâsâin já eres-uv rikolijn ášástellein. ¶ Talle Elia rähtiškuođij álttár. Sun kuáivui raavi álttár pirrâ. Sun njuoskâdij muorâid, moh lijjii álttár alne. Raavi sun teevdij čassijn. ¶ Ulmuu luándun kulá uđđâs já oommâs uuccâm já tárbu čielgiđ aaššijd. Tággáár sahhiivuotâ lii ennuv ovdedâm tutkâmuš já toin naalijn pyeredâm ulmui eellimtile. Puoh stuorrâ kavnâmušah nuuvt tego om. šleđgâ, ruuvtah já aatoom láá eenâb já ucceeb puáđusin ulmuu vuáđuhaalust väldiđ čielgâs. Eres äšši lii tiäđust-uv tot, et mon ennuv taah kavnâmušah kiävttojeh ulmui ävkkin já mon ennuv vahâgin. Siämmáálágán sujâi tiet olmooš lii kavnâm merâkiäinu Afrik máddáákeeji pirrâ já kuárŋum Himalaja alemuu čohe oolâ. Jis olmooš ličij tuuttâm jyehipiäiválii eellimtilán, te maaŋgâ ääši ovdánem ličij pááccâm olášuuhánnáá teikâ kuittâg maŋanum ennuv. ¶ 3. Piehâin ađai piehânj – Piekana ( Buteo lagopus ) Njuhčâmáánu ¶ Mätki káávpán lii lamaš kukke, mutâ vijmâg ákku, Matti já stáálupárnááh puátih stuorrâ markkânân. Kävppi-uv lii jo alda. Stáálupárnááh huámmášává uđđâ jotolâhmeerhâid. Ovdil stuorrâ ratkuuttuv lii čuovjis-vielgis neljihâš mallisâš syejiluodâmerkkâ. Pyeráluodâ aalgâst lii čuovjis-vielgis, jurbâ pyerá-já väzzimluodâ merkkâ. Nissoon já nieidâ lává eidu väzzimin maađij rasta já ákku kuácá já ooroost. Sun vuárdá, ete väzzeeh peessâv torvolávt maađij nubepel. ¶ Jookeerpargopittá 8. Kove kolgâččij čäittiđ dinosaurusij ääigi eellim. Kooveest láá kuittâg elleeh, moh iä ton ääigi iällám. Sargii ruosâ toi oolâ. ¶ Kiđđuv silâkeh puátih äpimeerâst stuorrâ uáivádâhhân kuuđđâđ Suomâ riddočassijd. Toh kođeh merâponneest. Stuorrâ uási koođoost láppoo eres kuolij njáálmán tâi riävdá páárui fáárust meerâ áápán. ¶ pajekielâst anarâškielân jurgâlâm: Marja-Liisa Olthuis ¶ Säämi elleekove ¶ Čielgitävtittemeh elleeh spiekâsteh ráhtusis já eelimvuovijdis peeleest uáli čuuvtij nubijnis. Uáppásumoseh tain láá jieškote-uvlágáneh tiivreh já mááđuh. Čielgitävtittemes ellein ij lah tuuvdâriggee ollágin tâi tagarin tuáimá noonâ korrâ. Puoh čielgitävtittemeh láá rievdeeliegâs elleeh. ¶ finnejeijest kalga vaattâđ säämi kielâlaavâ nuávdittem já sämikielâlâš palvâlusâi ulmelâš vuávám. ¶ vâst (ovdâm. toimâsyergihovdáid). Hovdâ-vástádâsâi iähtun lâi västidem jieijâs noomáin, ko koččâ ¶ Maggaar ellee lii nuárju? ¶ 3. Jis lijkkuustuuččih kiäsnii, maht ravhâččih suu huámmášume? ¶ – Káigá, poođij tobbeen vástádâs. ¶ “Pyehtiđ tyeid almaid muu táálun” , eeđâi Joovsep, “sij purâdeh oovtâst muin.” ¶ – Mut maid te tot luándusuojâlemlaahâ eeđâigin kähtest? Išepoolis fakkist koijâdij. ¶ Lii čohčâ. Maatist já Maati eejist láá lamaš šapšâviermih piivdost. Suoi lává kuohâm viermijd já koddám ennuv šaapšâid. Viermij kuohâm maŋa eeči já Matti lává puáhtám kuolijd jotelávt riidon já čolliiškuáttám taid. Matti-uv máttá jo čolliđ čeepiht kuolijd já čuállee kal mielâstis taid. Sust lii pastelis nijbe ain fáárust kuolij čollim varas. ¶ vaanhimijgijn, párnáigijn já pargeigijn oovtâst sooppum miärádâsah ¶ Kolgolâš paaliidškuát maidnii, jieijâs tibi val čáittá já ain muuliid. ¶ opâttuvâst vuoigâdvuođânootaar tohálâžžânšoddâmškovliittâsân váldojeh 40 oppâiävtuid tevdee ¶ Oppâkiirjijd puátá tiiláđ sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuvâst: anni.nakkalajarvi(at)samediggi.fi tâi ritva.tammela(at)samediggi.fi. ¶ Táválâš čielgâ jiermi ij meendu táválâš. (Voltaire) ¶ Tiervâttâsâid celkkii vala Euroop komissio hovdâ Mr. Balthasar Huber , Laapi lääni eennâmhiärrá Hannele Pokka já Sämitige saavâjođetteijee Pekka Aikio . ¶ – Kenski tot lii oppuu, eeđâi Matjâs. – Tâi strutsi tâi miinii tagarijd. ¶ – Na joo-o, kale tääbbin láá kuittâg čällee já sahâjođetteijee puhelinnumereh adelum. ¶ SISKÁLDÂS ¶  já 8 Snuđenjune lii loddetarkkummääđhist. ¶ Seychelleh L6 ¶ toovâm kolmâs, te tun kolmuuh. ¶ - Na kale mun-uv váhá usâstâllim, já nuuvt maaŋgah iärráseh-uv, Ánná mieđettij. ¶ b) Mii aavhijd rapun lii tággáár ráhtusist? ¶ 1500 ¶ - Váivân čielgi! ¶ Kivkked Kasper orostij. Sun oskoi tállán čolmijdis, já tot, maid sun ooinij, lâi ¶ Uusâ meerân njuáidusávd njeijee källeerido. ¶ Agaricus bisporus ¶ Iärráseh miáđáttellii. Talle ubâ juávkku vuolgij njavâstâllâđ šiljo kuávlun, Monni ovdemustáá, Pilli já Pullá majemustáá. Kivkked Monni orostij já potoristij. ¶ EI: Já tot piištij tot tavdâ kyeht oho vâi? ¶ Ti-tiyy, magareh čalmeh? ¶ Skarfâ lii uápis lodde Säämi riddokuávluin. Tot pessee ain-uv valjeest Taažâ Finnmark vuonâriddoin já suolluin sehe loddepaavtijn. Tave-enâmij siseennâm jaavrijn tot ij lah táássáš pessim, veikkâ lii-uv lasanâm melgâd Nuorttâmeerâ riddokuávluin nuuvt Suomâst, Ruotâst ko meiddei Eestienâmist. Taat čapis čäcilodde lii kuittâg uápis meid Säämi jävri- já juhârido ulmuid. Aainâs Aanaarjäävrist já ton pirrâs čácáduvâin skarfâ tiättoo jyehi ive. Vyesimáánust ko skaarfah joteh tavas te toh siäivudeh Säämi jaavrijn. Šiev luhhoost puáhtá uáiniđ skarfâtuáki kirdemin ollâgâsâst tavas meerâ kulij. Motomijn keesijn pyehtih skarfâtuákih asâstâllâđ Aanaarjäävri lássáin. Toh láá pessiihánnáá nuorâ lodeh. Porgemáánust skaarfâid uáiná oppeet juuđâšmin já čohčâmáánust puáhtá čalme fattiđ skarfâtuáki kirdemin máádáskis. ¶   » kyehti meccituvváá teikâ tuvvááuđâgáá » . ¶ kuškâdiđ, kuškâdâm, kuškâd = kuivattaa ¶ Muu rumâškuáddu lii pyeri viehâ pyeri hyeni ¶ Já nubeh seehah lijjii kuoddum meiddei tyebbiláá, ko sun taid usâškuođij. Toh še lijjii aaibâs kuárusin já kiškum. ¶ Ucceeblohováldálâš já olgoštemlävdikodde lává páhudâm, ete sämikielâlij párnái peivitipšo ornim siähálâskielâjuávhust suomâkielâlâš párnáiguin joođeet älkkeht olgoštemkiäldu vástásâš tilán. ¶ Nähkisuájáh lasaneh hitásávt mut toh láá kuhesahasiih. Toh pyehtih eelliđ joba 20 ihheed. Tuše motomeh elleeh pivdeh nähkisuájáid. Kissá, mii vähtee luuptâst nähkisuájái kirdemkiäinu pellâst, puáhtá motomin toppiđ nähkisuájá. ¶ Niijlâs čokkiistâlâi piergâsijdis, kaavnâihân sun pissoos-uv, mutâ tast lâi moonnâm piijpo kuovdin, riemnjis ij oinum kosten. ¶ niŋálâs maneseelâid. ¶ masa 40 % já tääl tot lii pajelhháá 54 % sämmilij meereest Suomâst. ¶ – Naa, tasthân 1800-lovo ääigi kavpâšem aalgij, ulmuuh tolvuu salâsijd Ruávinjaargân já Taažân meiddei. Mut eskin taan ihečyeđe aalgâst, ko maađijeh ráhtojii, kavpâšem lasanij čuuvtij. Tiäđust-uv, ko tääbbin-uv ulmuuh uástiškuottii taid troolikárbáid, te forgâ ij lamaš tommit kyeli, et puohah liččii puáhtâm elettiđ jieijâs kuáláástmáin. Tääl kal lii taggaar rijjâäigikuálástem ennuv kiävtust... ¶ Ko tiäđuštelleeh muštâlii Kanaaneennâm jietânâsâin, aalgij ju á vkku piškođ já huikkeđ. Ubâ iijâ sij parguu. ¶ Ko sij njeijii väärist, Jeesus eeđâi sijjân: “Elleđ muštâl kiässán, maid ooinijd ovdil ko mun lam jáámmám já koccám jämimist.” ¶ Sämituojij pargopáájáid uárnejeh Sajosist jo nube keesi ¶ Talle Juhánâs kaastij suu. Jeesus pajanij čääsist. Sun ooinij, maht alme lekkâsij, já tuvvááš luáštádâđâi suu oolâ. Tot lâi Immeel Vuoiŋâ. ¶ Tälviv eeči kiäsáttâlâi ergijgijn hiirsâid já aalgij nube kiiđâ sälviđ ucánjáhháá stuárráábiššáá viste jotkân, mutâ tot ij nuuvt huápust valmâštumgen ko koolgâi veerrâđ ákšoin hiirsâid, sälviđ ij lamaš äigi ko keessiv, tälviv koolgâi leđe eenâb poccuigijn, já koolmâs-uv lâi. Neeđijd eeči meid tälviv piivdij, čuoigâi jyehekulân, já kost ain vuotij neđe vorrâsâst te kuorâstij, táválávt neeti ij kukken lamaš skaama äigin; juovâst, keeđgi vyelni teikâ vuovdâ muorâst. Viermi lâi ain reepust, já suápustij pirrâ já hiäŋgui pajereešmist nuuvt ete eidu piso paijeen, uccâ kiälluš vala lâi nubebeln et kulá kuás neeti ruottâst já čááŋá viärmân, te talle kiällu álgá skalidâđ, tiätá tohon kaččâlâđ já skolkkâlâđ sobbijn uáiván ovdilgo káská viärmân rääigi. Piäká Piättâr meiddee lâi virkkuus netipivddee. Pessisuováin neeti táválávt ruotâstij já čaaŋâi viärmân já surrui toos mahte kyeli. Talle lijjii puoh lasanâm, ko suáđe tet kihheen ij maiden pivdám, já kyeleh-uv pessii ráávhust lasanâđ. ¶ Eres muosah: ¶ peljimeduusa ¶ Nyerjikuoškâ Hukkanivat Paččveist luovâttum uásist (Tanner), mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ Ive 1996 almostui 204-sijđosâš Ilmari Mattus čáállim dokumentroomaan “ Čovčjäävrist Kaamâsân Syysjärveltä Kaamaseen ”, mii lii čaallum anarâškielân já suomâkielân. ¶ Sieđgâšadoi hiäimun kullojeijee supe lii taavaapiäláá eennâmpáálu kuulmâlov poppelšado áinoo šlaajâ Suomâst. Tot šadda tääbbin Säämist kuhemus muudon tiego love meetter kukkosâžžân, mut Maadâ-Suomâst joba 30-meettersâžžân. Supe väldid olssis šoddâmsoojijd, jis šoddâmpäikki lii pyeri já tot ovdán oles ahan tiego 50-60 ihásâžžân. ²iev ovdâmerkkâ tast lii Ameriika taavaapiälái uásivaldij šadostâh. Čuođijd iivijd tassaaš tobbeen lâi jyehi saajeest váldumuorrân vielgispeeci, mut ko toh čuáppojii meddâl, te toh iä uđâsmumgin luándulávt, pic supe väldidij puoh šoddâmsoojijd olssis. ¶ Pyevtittâs: Säämi máttááttâskuávdáš 2008 ¶ Ij lam innig nuuvt hirmâd pakkâ já lâi-uv vaarâ jo eehidpeivi, ovdil ko selvânijm viijmâg olgos já kaavpugân. Jo puáđidijn lijjim huámmášâm taggaar ääši, et kaavpugkooveest iä lam nuuvtkin ennuv uáinimist nisoneh já toh häärvih-uv maid ooinijm, lijjii omâsávt kárvudâttâm. Lijjim kale uáinám kuuvijd tagarijn nisonijn, main lijjii kuhes čapis hamitteh pajalist já muáđuh čiehhum nuuvt, et čalmeh tuše váháš oinuustellii lijneroobdâ tyehin, mut kuássin taid jiem lam vala olmâ elimist uáinám. Tääl peessim viijmâg tagarijd-uv imâšijd uáiniđ. Jis jo mij imâštâlâim taid ulmuid, te kal sij-uv aainâs siämmááverd imâštellii mii, veikkâ ep vaarâ lamaš vuossâmuuh viestâreennâm ulmuuh, kiäh kaavpugân lijjii puáttám. ¶ Säämi Parlamentaarlâš Rääđi váátá avžuuttâsâsâstis 23.9.2011 tállán tábáhtuvvee olášuttemkiäldu OA olmoošvuoigâdvuođârääđist Njeellim siijdâ poccui pággunjuovâmij estimân. Säämi Parlamentaarlâš Rääđi tuárjui avžuuttâsâsâstis Kalevi, Eero já Veijo Paadar sehe Kalevi Alatorvis perrui toohâm priivaatväidim olmoošvuoigâdvuođârááđán já vaađâi väidim jotelis kieđâvuššâm olmoošvuoigâdvuođârääđist. ¶ Euroop keččâlâd tääl ovdiltiettuumettum ekonomia- já ruttâdemkriisi, kote päggee mii ¶ d. Porvoo ¶ Anarâškielâ servi ana áárvust taam addalâsvuođâ já kijttá skeeŋkâin. ¶ NRK Sámi radio - párnái TV ¶ Kielâpiervâl seeinist, olgouuvsâ paaldâst lii tavlu, mast nieidâ já kandâ čuážžuv anârâšmááccuh pajalist já toollâv viermi kieđâst. Taavlu paaldâst hiäŋgájeh še olmâ viermih. Taavlu paajaabeln vuod lii hekki, mast kiđđâtäälvi koškeh koškepiärguh. ¶ Anarâškielâ servi áigu finniđ ááigán anarâškuávddáá. Juurdânhân lâi muáddi ive tassaaš, et annoo anarâš tutkâmkuávdáš. Tääl tutkâmkuávdášjuurdâ lii vijđánâm: kalga leđe anarâškuávdáš, mast lii eres-uv ko tutkâmuš. Tutkâm váráshân láá ollâopâttuvah, moigui puáhtá porgâđ oovtâst. Anarâškuávddáást liččii meiddei arkkâdâh, loostâ toimâttâs, nuorâi toimâ jna. Ruttâ ij lah vala tiäđust ige toimâsajegin, mut kalga kuittâg irâttiđ. Hitruuhân tot ličij, jis mij finniičijm taam jieččân kuávddáá ovdil ko sämitigge kulttuurkuávddáá! ¶ kamuvluodah ¶ Rahttâttâm: Halijdeh-uv ravvimjuávhu jesâneh mainâstiđ ravvimjuávhu pargoost? Láá-uv koččâmušah ravvimjuávhu jesânáid? ¶ vuástáväldei kognitiivlâš pirrâsist suu táárbui tááhust. (Gutt 1992: 30, 68–73; Vehmas ¶ Eenikielâ miäruštâllâm lâi väädis. Nube nuorâst láá čielgâsávt kyehti eenikielâ. Nubbe ij njuolgist ettâm, et sämikielâ lii suu eenikielâ. Eenikielâ já kyevtkielâlâšvuođâ miäruštâlmij mield, kuohtuid nuorâid puáhtá kuittâg anneeđ eeni- já kyevtkielâlâžžân. Čuákánkiässun puáhtá ettâđ, et peerâtuávááš já škovlâ vaikuttááv merhâšitteht kielâidentiteetân. Puásuipargoh oroh meid lemin nube nuorâ tábáhtusâst merhâsittee kielâkevttimpiirâs, kost puáhtá sárnuđ anarâškielâ. Jis perrust ij sárnuu sämikielâ, te vuáđuškoovlâ maŋa sämikielâ kevttim uccáán ennuv. ¶ – Pyeri peivi, rovvá Vilijonkka. Ihâstâl-uvks siäsá-uv Muumistáálu máálám muátukove? Lii-uv tot hámásâš? ¶ Iso-Belt = Stuorrâ-Belt ¶ – Ijhân tääbbin liččii pargogin nuuvt maŋgâsân! Iä puohah lah kuálásteijeeh já puásuialmaah! Máttáátteijeid já tekniikárijd-uv tarbâšeh taan maailmist! ¶ Lâi meiddei nubbe nieidâ, kiäm kejâstellim syele já sun lâi Juhháán Ant Haansâ Lea. Sun lâi oppeet must čuuvtij uánihub, mut sun lâi suullân siämmáá čapisvuoptâsâš ko lâi muu sierâdemskippáár Juntus Eila-uv já muáđuh sust lijjii siämmáá sulâstitteeh. Sun lâi Tuurunjaargâst meddâl já eidu toin siämmáin tááluin, main Uccpárnáá Maati Matti arvâlij talle pajeláhháá ihe tassaaš, ko lâim monâmin Kaamâsân, muu-uv kavnâđ tobbeen olssân myerssee. Kirsti já Lea láin veerdižeh já távjá oovtfááru nuuvt, et puohtim siämmáá-áigásávt sunnuid kuohtuid tarkkuustâllâđ. Lijjim nuuvt uine, et savâstâllâđ kal sunnuin jiem tuostâm riemmâđ eereeb talle, jis sunnust kuábâšnii maidnii koijâdij must. ¶ Táálván iänááš kaijuuh värrejeh Nuorttâmeerâ máddáákeš tâi Tavemeerân. ¶ – Vuoi mon muččâd, eeđâi Ulla. ¶ Heikki Väisänen já Uula Morottaja Tälvitupeluobbâl tuve lunne. Kovvejeijee Frans Äimä. ¶ b. pajoseh ¶  luu Materiaaleh ráhtojeh škovlim- já oppâmateriaallävdikode tuhhiittem puovtâdemvuávám mield, mut jis tust láá šiev iävtuttâsah já ideah te taid kannat aainâs pyehtiđ oovdân. ¶ Luiro E2 ¶ Pekka Aikio čielgij ohtsâš Säämi Parlamentaarâlâš rääđi resurssijd já máhđulâšvuođâid ovdediđ Tave-enâmij, Tave-enâmij rääđi já Sämitigij koskâsâš ohtsâšpargo. Sämmiliih keččâleh ain-uv servâđ olesjesânin Tave-enâmij Rááđán, lááhân sämmiliih puoh tavemuš aalmug puohâin Tave-enâmij aalmugijn. ¶ – Tietivetteđ-uv tij, maggaar lahcâjieŋâ mist lâi muu pärnivuođâst? Poccuid-uv puáhtá paččeeđ já mij finnijm motomin juovlâi ääigi kalmaattum poccuumielkkipitá já tot lâi kal párnái hersku, ákku čielgee vala já mana leibi-ildee luus. ¶ Škovlimvuáháduv kyeskee iävtuttâsah ¶ Jieggâ (Immeel) ¶ peljirástágâš čokkámsajan siäivui. ¶ Pase Jieggâ ¶ já keesi ¶ Sajos tánssámráánuh – falâldâhkišto lehâstum ¶ luosâjuuhâ.....46 ¶ Säämi muusikkuávdáá kuávdášlumoseh tooimah láá juoigâmmáttááttâs ornim sämikuávlu škovláid. Máttáátteijen tuáimih ärbivyevikyeddeeh, kiäh mättih juoigâmärbivyevi. Pargo lii áinoošlajâsâš já ton viggâmuš lii turviđ ärbivuáválij sämmilij vookaalmuusikstiijlâi siäilum já ovdánem. Lasseen säämi muusikkuávdáš tuárju meid uđđâ sämimuusik máttááttâs já uárnee máttáátteijei škovlim sämimusikkist. Ijattes ijjâ lii algâaalmugij muusiktábáhtus, mii uárnejuvvoo Anarist. Säämi muusikkuávdáš lii kuávdášlâš roolist tábáhtus orniimist. ¶ 110 ¶ Aalgij leđe nijttoäigi já nuuvtpa maahâm nijttemmaašin ij innig kiässámgin hiävuš, pic DT. Heeihâst lâi taggaar hiäppuš maŋŋaal kuálustemnáál nijttemmaašin, mon puovtij kuálustiđ še “Täystuho” maŋŋaal. Tot kale vaađâi vistig viehâlágán stelliistâllâm já heiviittâllâm, mut loopâst tot luhostui já syeinih kale potkânškuottii. Traktoráin kieddi lâi forgâ nijttum já ko viljâm tast kiergânij, te iän innig pááccán haasiđ suoinijd, iänge viešidiđ taid láátun, pic njuškijm postâauton já vyejestáim Čovčjáávrán, ko tobbeen liččii oppeet luommiimeh já nijttemeh vuordâšmin. ¶ Tun-uv uábbâm vuolgih 24.9. 1998 ton räje tuáhá, kost maassâd ij ohtkin jorggeet. ¶ d. Mii joođeet taam kaasu meddâl kođosijn? ¶ SUOJELE LUONTOA = SUOIJÂL LUÁNDU ¶ Nieidâ sárnu munjin jyehi peeivi. Kuáđáččij muu ráávhun. Jiem mun haalijd sunjin kielestiđ ijge must lah äigi škoovlâ ulguupeln kiässán, já sun halijdičij káhvástâllâđ muin. Ij must lah äigi. Koolgâm eelliđ pargoost já huolâttiđ eenist. Ij lah äigi. ¶ b. Luvâttâl kove enâduvâst taan enâmân kullee jiešvuođâid. ¶ Talle iä lam lyemeuásteeh, mutâ mij jiejâh puurâim mielhijn já enni vuošâi soppán. Mielkki lâi valjeest, veikkâ ij lam ko ohtâ kussâ. Kaavpijn ij finnim ennuu, tävireh lijjii koortist. ¶ jive 29 ¶ 10.00 – 10.50 Seminaar lekkâm ¶ Anarâškielâ vieres kielân ¶ láddupoolyyp ¶ toomaat ¶ Čääli vástádâsâd mučis kietâčálusáin já ivnii ivnepargoid huolâlávt. Návt pargokirje lii suotâs laađiistâllâđ maŋeláá-uv. ¶ Taan kirje uáivilin lii pieijâđ joton tuu anarâškielâ oopâid! Kirje fáádáh tuálih siste argâpiäiválijd tilálâšvuođâid ja toid kullee kuávdášlijd saanijd, mut meiddei kielâoopâ, vâi peesah aalgâ rääjist uápásmiđ kielâ ráhtusân. ¶ 14. Sämikuávlu virgeomâhááh já eres pargoadeleijeeh kalgeh sämikielâ sárnoo pargei tähidiđ ¶ 2 Šlajâtubdâm ¶ – Naa, ij lekken kale. Valdim tom meddâl, ko tom soittii ain lyeninjammei vyebdeeh já puohlágán ruttâkerjideijeeh. Ij muu kuvlân kihheen kuássin ele. ¶ 1. Ruotâ kulmâ váldukuávlu láá Götaeennâm, Sveaeennâm já Norland. ¶ Heikkâ himettistij: ¶ Ovdâsteijee demokratia toimâm vuáđuduvá puohâin taasijn ulmuu jiešráđálâš haalun uásálistiđ. Jienâstemaktiivlâšvuođâ kiäppánem já aalmug uccoo mielâkiddiivâšvuotâ politiikân lii almos huolâaamnâs. Suomâst láá ain-uv stuárráábeh jienâstemprosenteh, ko maaŋgâin eres enâmijn, mut áášán kannat kiddiđ huámášume. Saahâ ij lah tuše vaaljâin já vaaljâkampanjain, pic ohtsâškodálâš tooimâ áárvustánemist alnestis. Sämitiggeest mii tääl lehâstuvvoo lii sehe hárjánem já uđđâ mohtâ. Puohâin ovdâsteijein uđđâ jesâneh láá paijeel peeli já nisoneh láá eenâb ko kuássin ovdil. ¶ Viijmâg ko lijjii ääigis čuárvum já uuccâm muu, te mottoom kandâ kuárŋui luuptân já kaavnâi muu. Máttáátteijee já eres rivgooh koijâdii et mondet lijjih čiäháđâttâm. Mun jiem jienâdâm maiden, iäge siigen tutkâm tađe eenâb. ¶ Škovlim, mii kieđâvuš säämi kielâlávgum máttátmist, tuárju sehe eenikielâlij sämikielâlii máttááttâs ete sämikielâlii máttááttâs, mii adeluvvoo iärrásáid ko eenikielâláid. Kielâlávgummáttááttâs ulmen lii nanodiđ kielâlávt sierâ vuolgâsoojijn puáttee párnái sämikielâ já pyevtittiđ aktiivlii já toimâlii kyevtkielâlâšvuođâ. Sämimáttááttâs pedagooglii ovdedem meerhâš el. máttáátteijei áámmáttááiđu ovdedem nuuvt, ete sij uážžuh ovdiist pyerebijd kiärgusvuođâid väldiđ máttááttâsâst vuotân kielâlávt já kulttuurlávt epiohtâlii uáppeejuávhu. Jyehi uáppee kolgâččij finniđ škoovlâst šiev máhđulâšvuođâid sämikielâ táiđuidis oovdedmân já jieijâs kulttuurân šoddâmân. ¶ c) Mii ráhtus jiešnaalijd čoovdij valjiimâd? Agâstâl. ¶ – Taat lii vissâ tot čohčâtälvi, Obžâ šuáhkádij. ¶ P A S E K U L M  O H T  V U O Đ Â P E I V I ( 1 . P A S E P E I V I H E L L D U V  I N ) ¶ uksârääigán. ¶ Lah-uv pieijâm saaltijd kuolijd ? Lah-uv tääl koddám kuolijd ? ¶ Juhâpuoiduu (93A) luánduliih eellimpirrâseh láá tälviv sudesin pissoo juvviih sehe ¶ Malmö 94, 95 ¶ jurgâlâm: Marja-Liisa Olthuis ¶  roolih (Pekka Kođeđijnis vaacâ ákku muštâl Maatin já Eelan meid jieijâs pärnivuođâst. Kuldâldijnis ááhu muštâlusâid Ella já Matti lává kođđáám kuđâliijnijd jo vuossmuu ruánáá hervâsárgá räi já ákku lii kiergânâm kođđeeđ nube vaacâ-uv jo masa valmâšin. Vaacâ peelgi keeji taarbâš innig kezidiđ. ¶ Tieđettemčáluseh ¶ Junná uštus vaaldij-uv julástuv tievâ njäälmi já čyežžilij. Ijhân tast tarbâšâm mättiđ taid meridum tánssámlaavhijd, muide ko mahtnii kemppâsâdâi. Ij Junná lijjii taid mättiđgin. Anita lâi uáli muččâd já moijáá já ruokkâd. Nube muusikpitá ääigi sun jooskâi njuškiistâlmist já poođij aaibâs kiddâ Juná vuást. Tast suoi te lihâdáin hitásubbooht, já Junná vuoiŋâškuođij jotelubbooht, ko nieidâ njamah teddii suu raadan. Návt alda nieidâ sun ij lam kuássin ovdil lamaš. Sun ruttij nieidâ val čovgâdubbooht jiejâs vuást. Rock-pittá nuuvâi liijkás tooláá. Anita jooskâi já moonâi väldiđ lase julástuv. Junná čuávui nieidâ tego vuásâš ááldu, já ko tot fáálâi sunjin seksti , te Junná kal vaaldij. Suoi algijn oppeet tánssáđ. Junná halidij nieidâ ain eenâb, suu mielâst taat lâi maailm muččâdumos nieidâ, já sust oroi suođâmin seksi jyehi saajeest, ubâ roopâst. ¶ c. Palhâšumelävdikodde puáhtá pargostis kevttiđ táárbumield äššitobdeid. ¶ Weddelmeerâ G9 ¶ Sun mainâstij Muumin härvináš kuhes elimistis. Tääl sun lâi kärdin áinoo komme. ¶ Juuda västidij sunjin: ”Tot almai Egyptist eeđâi, et mij ep uážu maccâđ Benjaminttáá.” ¶ – Pyeri, uáineen! čuorvij Sáárá, kote meiddei tieđij, et Kuivee ij tubdâččii suu huolhijd ollágin já sun puávtáččij tuálvuđ Kuivee kuus peri jieš halijdij já ko ij maka kavnâččiigin huolhijdis luusâ, te tohâludâččij lemin lappum. Talle Kuiveegis uážuččij maka täiđiđ maasâd Sáárá pááikán. ¶ jurgâlâm: Matti Morottaja ¶ čujottem kuávlun. ¶ Já Ánná oppeet muštâlij arvesyejeest já tobbeen maccâmist. ¶ Ilmari Mattus já "Sáárámáárjá" . ¶ JUOVLÂMÁÁNU ¶ Juvduu taavaapiälááš päälgis tuálvu Ocomâžân (418 m), kuus Siijdâst lii mätki suullân 9 kiloettrid. Pálgá piällást láá kyehti tulâstâllâmsaje, pardalâsah jeggipáihái paijeel sehe puáris puáluvaavtâ tuuvááš, mii lii Ocomáá alaččist. Tot lii tiivvum peivituuváážin. ¶ Must lâi kale pyerá škoovlâst, mut ko lâi skammâ já puolâš, te toin ij puáhtám vyeijiđ muide ko uánihis mätkikooskâid. Maađij Čovčjäävri kulij tollii áávus tälviv-uv, lâihân Ucjuv maađijpargo ain joođoost já kyermiautoh vuojâččii ovdâsmaŋas Ucjuv já Avveel kooskâ. Toi fááru lâi peessâđ eelliđ pääihist mudoi, mut toi jotolâh juuđij ain ruáptukejij muu iähtun. Ko mun liččim lamaš monâmin pááikán, te autohpa pottii-uv taaveeld máádás, já ko mun liččim lamaš monâmin škoovlân ađai máádás, te autoi jotolâh lâi oppeet nubijkulij, ađai mäddin tavas. Maŋgii kale smietâstim, et liččim oholoopâ vyejestâm Čovčjáávrán, mut puolâšeh lijjii tommittáá korrâseh, te jiem liijká orvâm. Ij ton peeleest, et jiem liččii makkum tääl leđe Kaamâsist-uv. Lijjim paješkoovlâst, máttáátteijee lâi tohálâš já must lijjii ennuv škovlâskipáreh. Pääihist vaarâ ličij äigi šoddâm meendu kukken, ko tiettim et tobbeen iä lah munjin skipáreh já et eeči ličij ohtuunis pääihist. ¶ Sämitige haldâšem SaKaste-Sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ovdedemrááhtus-proojeekt uárnee kuálmád säämi puárásijpargo ovdedempeeivijd. Projektist ovdeduvvoo sämikielâlâš palvâlusfalâldâh já toimâvuáháduvah, moh váldojeh vuotân sämikielâ já kulttuur, sehe nanoduvvoo pargovievâ mättim. ¶ 4. 5. 6. ¶ – Auuu! Mun puálám! Mun puálám! Lam piäiváá alda! Tot lii liijgás kume! Ton alda olmooš ij pyevti leđe, teikkâ tot puálá aaibâs! Pyeri, et mun jiem lah nuuvt alda! Astronaut vuolgij olgoláá piäiváást. Astronaut smietâi: maid jis monâččim-uv mottoom planeetan já keččâliččim orroođ tobbeen love minuttid?! Astronaut vuolgij planeettan já eeđâi: h-hu-hu-hui mo-mo-moon ko-ko-ko-koolmâš v-v-v-voi m-m-m-mun la-la-lam p-p-p-plu-plu-atsih! Plu-plutoost. Váhá ääigi keččin astronaut iätá: tääl mun lam Jupiterist. Viuh! Tääbbin lii pyeri. Vau! Taat lii siide! Taat riggee mii lii Jupiter pirrâ jiem mušte mii ton nommâ lâi. Astronaut kaavnâi nube astronaut. Mut tot lâi-uv suu puárásumos pärni mii lâi hárjuttâllâm astronauttân. Suoi vuolgijn maasâd pääikán. Uccâ kandâš kaačâi sunnuu oovdeld já huuihij: eeči-eeči-eeči já jee stuorrâ-viljâ! Enni puáđi keččâđ já Sáárá meid! ¶ já lâi nuuvt árvulâš. ¶ 2. Kukáh ¶ Čuákkimvisteest juvâstâhvyebdimvuoigâdvuođah. ¶ Já nuuvt párnááh muštâlii Vuoddâs já Tuárgás tijdâseehâin já tast, et juovlâpurrâmušâi finnim tijdâkonstâigijn ij lam luhostum Vuoddâsist mut Tuárgis kale lâi máttám nuáidušiđ juovlâkáálvuid. ¶ Jeđe mij paasijm vuordâččiđ nube Brysselân mannee junágis, mii ij puáttámgin viiđâ miinut keččin mut esken vaartâ keččin. Já oppeet poođij kulluuttâs: ¶ Aune Musta, toimâttâsjođetteijee, Duodji Shop, Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. , puh. 0400-637178, www.samiduodji.com ¶ Ánná vaazij váhá ovdâskulij já hirmástâlân keejâi, maht bussi vuojij turâštij tast lappâd. ¶ lahna 173, 175 ¶ 6 mälipastem potásjáávuh ¶ – Koraalkirje ive 1993 almostum salmâkiirján. Kirho kuávdášruttârááju, Kirkkohaldâttâs, Helsig 1994. 100 s. ¶ 2 mälipastem säältih. ~ ¶ Algâkeesist 2001 mij morettijm puohah toos, et ep tääiđigin innig leđe meendu nuorah. Ohtâ mii škovlâskipárijn lâi kuáđđám taan maailm. Eelijm suu saattâšmin Aanaar kirkkoenâmân já tobbeen koccái taggaar juurdâ, et mij loopah-uv ferttiiččijm čokijdiđ, ovdilgo ličij liijgás maŋŋeed. Nuuvtpa ornijm uáli uánihis ääigi siste taggaar epivirgálii luokkakuáhtám, moos finnijm vala oovtâ máttáátteijee-uv fáárun. Lâim puohnâssân čiččâmâs, mut mii juávhust vailuu vala neeljis, kiäh iä lam peessâm puáttiđ kuáhtáámân. Juđâččijm škoovlâ já asuntola viistijn já muštâččijm tovláid fiäránijd. Veikkâ kuáhtám lâi suotâs já riämáskittee, te mielâ toovâi nube tááhust lussâdin tot, ko ooinijm, maht visteh lijjii álgám liäggásiđ. Maalâ lâi luovânâm páikku-pááihui já kuopâ hááisui nomâlâssân asuntola pelni. Jis tieid vistijd ij mihheen forgâbalij porguu, te kieldân ij pääsi eres ko raččom väivi, mut kalehân tot-uv máksá. ¶   Videostudio ¶ Säämimuseo Sijdâviäsust lii tääl toimâm ihepele. Viäsu lâi pieijâm taggaar mittomere olssis, et ive loopâ räi monâdijn kuosij lohomeeri kolgâččij olleeđ 40 000 räi. Taan čälidijn taat ihe lii vala kulmâ mánuppaje já kuosij meeri lii juo tääl 42 000 paaihijn nuuvt et mittomeeri lii tievvâm. Páiháliih ulmuuh láá jottáám čuođij mield tast ko Inari-koortah láá čallum še čuođij mield. Aanaar-korttâhân lii taggaar, mon páihálâš olmooš finnee kuulmâlov máárkán já sun uážžu toin eelliđ museost nuuvt maŋgii ko haalijd oovtâ ive ääigi. ¶ kuumpi luoddâ ¶   Maŋgâ čalluu Sápmelaš já Anarâš- loostâin. ¶ Lii 6 päikkinoomâst ¶ 2. Brasilia 53 000 ¶ jurgâlemvastuuh láá morfeemtääsist. Muáddi smavvâ iäru morfeem- já sänitääsi ¶ jieijâd mielâst tehálijn aašijn. ¶ Čielgejum váldu-uáivil lasseen fáálá kulttuurkuávdáš vijđes, uđđâáigásâš já ollâtásásâš ohtsâškevttimvistij (čuákkim-, auditorio-, maaŋgâtoimâ- já lavdastâllâmsajeh sehe studiovisteh) áánsust eromâš máhđulâšvuođâid orniđ áinoošlajâsâš pirrâsist maaŋgâmuđušijd čuákkimijd, konfereensâid já tábáhtusâid. ¶ Vuolgijm ovttáin Aanaar almain kyeli- já riävskápiivdon. Vuojijm Ijjäävri máddáákiäčán autoin já tast Ijjäävri mield moottorkárbáin ovdâskulâi jäävri taavaakeš. Jođhijn tast vääzin ovdâskulâi tohon kuus skipárist lijjii pááccám ovdebáá tove viermih, kumikäärbis, láávu já eres tiiŋgah. Munnust kuábbáást-uv lâi evvisreppu, lemnuuh, havlâpisoh já must pivoh tommit ete palâččim uáđđiđ ko ijâstelleen láávust, sust lijjii pivoh tobbeen. Juovdáim tohon suu láávu já tiŋgâi kuuvl nuuvt ete kiergânáim suáppuđ viermijd ton siämmáá peeivi. Lâi pievlâ já riävskáh vielgâdeh, mutâ iän muoi ostâm älgiđ taid pivdeđ veikkâ toh kullojii skeikkimin tast pirrâsijn. Iho lâi puolâštâm já iđedist ko čuovvândijn koccáim, te jävri lâi jiäŋŋum já munnust lijjii kulmâ joddee jäävrist. Jieŋâ lâi suulân pelnub seenti aso, mut ij munnust ávttâm muh ko vyelgiđ toin kumikárbáin cuovkkiđ jieŋâ já keessiđ taid joddeid meddâl jäävrist. Kal mun poollim ete killáá-uv tibi tot kumikäärbis, vâi ráigán-uv já hevvâneen ton jáávrán. Nuuvt muoi luhostuim finniđ taid viermijd jäävrist meddâl já kyeleh lijjii čaaŋŋâm viermijd, ete lâi jo koskâpeivi ko kiergânáim toi kuolijguin pargeeldmist. ¶ Maŋgâ tiijme seilum nuuvt ete ij ohtkin luođâ tiäivásâm, veikkâ maŋgii pottii luođâh toos aaibâs alda. Tom tieđij juáhâš ete patârâsân puáttim kuávlun ij äävti vyelgiđ, tot tiäđáččij vises jäämmim. ¶ Irmeli Moilanen ¶ syerikuobbâreh ¶ Salâsin finnejum kyele kalga kolkkâliđ jaamâs, jeđe čuopâstiđ suovđij ovdiibeln vorrâsuonâid rasta. Kyele kalga čuomâstiđ já čolliđ nuuvt jotelávt ko máhđulâš. Tom puáhtá passeeđ, vuoššâđ tâi suovâstiđ. Kyelipurrâmâš lii tiervâslâš ton cuopâ šiev vuojâi keežild. ¶ – Mun tiäđám. Tot lii kieŋâlis rogge. ¶ – Kuddih-uv jieš taan puško? koijâdává uccâ oobižeh, Saana já Márjá uuineht Heeihâst. ¶ Palhâšume kenigit uážžoo juátkiđ pargo sämikielâ sajattuv já sämikielâlij palvâlusâi pyereedmân. Palhâšume uážžost lii vuoigâdvuotâ ávhástâllâđ palhâšumijnis já toi vuáđustâsâiguin jieijâs viestâdmist. ¶ 4. Räähti šlajâluvâttâlmijd ¶ – Joo, mut liipuh láá ostum Hollandist, rivgoo ain joođhij. ¶ 12. Nk. sämikielâ kielâlase prooseentlâš mere kolgâččij luptiđ. Tááláš kielâlase ij movtijdit sä ¶  kozâdijnân c. Lii Irland suollust. ¶ Čäällimkuursâ tieđâlâš tekstâ ¶ EUROOP UÁSSIN MAAILM ¶ 330 ¶ Kaasirääsi, uássin su. katinlieko ¶ 128 ¶ Riddo-Áhusuálui = Akusaari ¶ Vuoiŋâlâš kirjálâšvuotâ ¶ – Mut kuittâg maŋgii ohhoost! Já tot ij lah lamaš juurdâ. ¶ 2. Ärbitiätu lii tehálâš uási sämikulttuur já -identiteet. Sämmilijn lii vuoigâdvuotâ siäiluttiđ, suojâliđ já ovdediđ jieijâs kulttuuräärbi, ärbitiäđu já kulttuurolgospyehtimhaamijd toid kullee rähteevuoigâdvuođâidiskuin. Staatah kalgeh oovtâst sämmilijguin olášuttiđ pehtilis tooimâid tai vuoigâdvuođâi tuubdâstmân já suoijiimân. Ärbivuáválâš säämi symbolij kevttim ij koolgâ leđe loválâš sämmilij mietâmâšâttáá, já taid kalga kevttiđ tuše sämmilij jieijâs tuhhiittem uáiviláid. ¶ Eidu nuuvt keevâi-uv. Kuáskim stuŋgiittij vuálus pastelis koozah valmâšin Pocahontas toppiimân. Tot teddilistij uáivis, et pesâččij skuvgâliđ nieidâ pastelis njuunijn, ooi nij ¶ — Mut kuus — kuus? ¶ P uttâlpostâ Loommum meeccist ¶ ruttâhuolâin. ¶ - Ij lah. Addâgâs et maŋanim, Heikkâ eeđâi. ¶ Teevstâ tärhistem: Matti Morottaja ¶ Staatah vuáđudeh já olášuteh oovtâst ääšánkullee algâaalmugijguin vuoigâlii, hiäŋgáámettum, pelettemes, ávus já čoođâuáinojeijee sehe algâaalmugij laavâid, ärbivuovijd, vuovijd já eennâmhaldâsemvuáháduvâid ääšimiäldásávt tubdâsteijee lattim vâi pyehtih tubdâstiđ já čuávdiđ algâaalmugij vuoigâdvuođâid, moh kyeskih toi enâmijd, kuávluid já luánduriggoduvâid, fáárun luhâmáin meiddei toi ärbivuáválávt omâstem tâi mudoi haaldust toollâm tâi kiävttám enâmijd, kuávluid já luánduriggoduvâid. Algâaalmugijn kalga leđe vuoigâdvuotâ uásálistiđ taan lattiimân. ¶ Šiljo iššeed ¶ torske luosâ säiđi silde ¶ Golfvirde lii Atlant lieggâ merâvirde, mon áánsust aassâm lii tavekuávlust máhđulâš. ¶ Čielgii, maht ráhtáččih olssâd kompostor. ¶ 2. Kaivaa suormâidâd čoođâ. Maid uáináh? ¶ Suávvil puáhtá šoddâđ 4 ivveest joba 40 cm kukkosâžžân, mut távjá kyeli ij šoodâ nuuvt jotelávt. Stuárráámus 2000-lovvoost kuddum suávvil Suomâst lii tiäddám 2,3 kg. ¶ Luvâttâllim puoh taid iššeedmijd maid mielâstân já nimmurušhánnáá porgâččim, mut enni västidij: ¶ šovâttemseelah = siittiöit 166 ¶ Ele ceelhi puástu tuođâštus ¶ 2. Phaeolepiota aurea – Kultasieni – Kollekuobâr U ¶ Heikkâ josijdui vuot. Tääl Ánná-uv jo iätádui: ¶ 5. Čääsi pH ¶ 206B Fiskisluobbâsk kukká lii fiskâd. ¶ A) ¶ Piisam huksee ollâ tälvikuáđi (105B), mon čääsivuálááš uási lii rahtum oovsijn já riissijn. Pajeuási lii rahtun ruávuin, suoinijn já hoošijn. Lavâdâssân láá siähtáleh já mote. Kuáđi siste lii vuovdâ, mast láá kyehti jođáttuv čáácán. ¶ Anarâš juovlâkoortah almostum ¶ dynaamisávt/funktionaallávt siämmáánáálá ko KR92. ¶ 127A Ucceeb pyellimaalgâid puáhtá iskâđ avkkâdiđ časkâdemlovduin. ¶ “Taat lii taggaar pegâlmâs saje, taashân pottii ain, Nomâlâssân Supekuoškâ Aantikeeđgi suhheeh. ¶ Juovlâmáánu 1992 (16 sijđod) numerist, mii lâi lokkekuvijdis peeleest neelji-iivnâg já mon válduteeman lâi Anarâšpäälgis , kieđâvuš saavâjođetteijee čallust Kielâpiervâl návt: ¶ Aanaarjävri D2 ¶ Ko poccuuh láá vyejettum miärkkumááiđán, puásuialmaah jo-uv väldih vuosijd kiddâ njuoccuin teikâ njuárustmáin teikâ kieđâiguin. Kiddâ väldim maŋa vyesi kalga numeristiđ ađâi vyesi čiäpáttân piäjoo kilgool. Tastmaŋa vyesi piäsá uuccâđ jieijâs eeni. Poccuu omâsteijeeh keččih, mon ááldu vyesi čuávu. Ááldu vittá já vyesi nummeer čállojeh pajas já oppeet vyesi váldoo kiddâ. Vyesi peljid čuáppojeh nijbijn siämmáá nijbesäänih ađâi vitá ko ááldust-uv lii já vittádem maŋa vyesi piäsá oppeet eenis luus. Návt poccui omâsteijeeh vittádeh puoh vuosijd. Vittádem maŋa áálduh já vyesih peesih maasâd miäcán já tuoddâráid kuáttuđ. ¶ Sämikielâlâš máttááttâs sämikuávlu ulguubeln ij adeluu ollágin, mut kielâ máttááttâsân uáslisteh ¶ d. Noomât pargopitá 4 káártá sárgá 2 oolâ Taažâ kuhemus merâluovtâ. ¶ voitatti ¶ Bodø ¶ silakka = siilâk ¶ Raporteh ¶ C Lepista – Rusomalikat – Ruáđimalikeh U ¶ ”Rijjâtátuliih ravvuuh artikkâl 8(j) olášuttem várás láá čaittâšum Suomâst tárbulâžžân. Toh čielgâsmiteh staatâ já algâaalmugij kenigâsvuođâid já lääččih kriteerijd tast, maht staatâ já algâaalmugij oovtâstpargo kalga tábáhtuđ” Nilla Tapiola já Pertti Heikkuri tiäduttává. ¶ Anarâšpäälgis = Inarinpolku ¶ Hirmástâlân keččim kyelikävppijâs säggifiindârpittáid, ko tiettim, et taat kyeli mudoi-uv maavsij kole. Filepitái hade jiem tuostâm ubâ kuvâttâllâđgin. ¶ Kurssâ ovdánij pyereest já puohah oopâim sähköttiđ mottoom muudon – kiäh eenâb, kiäh ucceeb. Tääl tot komálâš potkâneddee piškoo jienâ ij lamaškin innig nuuvt komálâš já iberdim iänááš, maid tot uáivildij. Kurssâ koolgâi jotkuđ vala aainâs jonsahpeeivi räi, kuás mist liččii kuursâ loppâjuhleh. Toos puáđáččij mii komppaniahovdâ maajur Pertti Veijo-uv, mut mij puárskudijm tom. Na ep mij puohah tiäđustkin puárskudâm tom, pic ohtâ mii kurssâlijn veerdijnis, kote lâi suátipenuvstivrejeijee. Ovdláhháá jonsahpeeivi mottoom lávurduv lâi uáli mučis já lieggâ peivi, te kaandâkyevtis keksijn, et suoihân vyelgiv pyecceiviäsu vuoddâsân kuárdittiđ piäiváá já viettiđ astoääigi. Tađe ovdeláá suoi kuittâg láin elâččâm vala vijnekäävpist uástimin evvisijd já moonáin vuojâdemriidon. Peivi moonâi mudoi suottâsávt, mut “evviseh” tovâttii viijmâg tom, et suoi kuohtuuh uáiváduin liijgás čuuvtij. Nuuvtpa suo meridáin vyelgiđ vuoddâsist meddâl. ¶ viinihapero ¶ Eellimpiirâs: ¶ Teddilhánnáá käldeeh ¶ Iävtut jeessân sämitige nuorâirááđán 2012-2013 ¶ Palvâlusah ¶ Jis puurah já lihâdâh mudágávt, te pisoh virkosin já tiervâsin. Mušte, et jis lihâdâh mottoomverd já puurah táválávt, te jieh puáidu. Tuše lijgepuurrâm puáidud, ko paijeelmiärásâš energia muttoo pyeidin já čokkân organiismân. Jis tust lii tääl lijgetiäddu, te aalgât lihâdem já puurâ tiervâslávt, talle tušes kiiluh kaččeh. Kyeđe meddâl oovtmanolii snuotârdem. Ele puurâ távjá vuoijiis koskâpittáid, tegu siipsijd, ranskalijd potásijd tâi njuvdosmuuŋkijd. ¶ 6. Lostâmuorâin šiärráá čoovčâ ruške . . . . . . . . . . 16 ¶ 1.1 Čuásáttâhjuávkku já tutkâmamnâstâh ¶ Meerâst kááisáh kuvijdis keččih ¶ Puppâ ij lah huámmášâm, et Kaalâ lii jävkittâm. Sust lii nuuvt ennuv hommá orniđ puoh čivgáid orroomsaje já purrâmuš. Mutâ ij tot oro miänástuumin. Čiivgah ryettih tuohun teehin, härdih nubijdis já loopâst rijdáskeh. Manesun toh láá nuuvt hurrááh? Veikkâ purrâmuš-uv lii tuárvi ennuv, te mihheen ij oro tuhhiimin toid. Puohah láá nuuvt tutâmettumeh. ¶ Goljat 103-105 ¶ Sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh uárnee koskoho 17.9.2014 tme 9.00 – 16.00 škovlim- já oppâmateriaallävdikode jesânij, värijesânij já oppâmateriaalpargei ohtsii ovdedempeeivi. ¶ Saul já Taavvid 1 Sam 15:10-16:23 ¶ g. ¶ Säämi kulttuurkuávdáá arkkitehtvuáváámist västideijee arkkitehttoimâttâttâh Halo Arkkitehdit Oy lii toohâm kulttuurkuávdáá vistekálvu- já tekstiilvuávám. Tekstiilvuávám vuáđuld säämi kulttuur-kuávdáš Sajos puáttei kevttei ovdâsteijein čuákkejum ohtsâštoimâorgaan lii meridâm orniđ ávus vuávámkišto paaneellasâliijne kovosijn. ¶ Sun ij kuittâg ettâm tast iärrásáid ¶ vuáháduvâst ij lah kuittâg lamaš máhđulâšvuotâ finniđ sierânistum tiäđu jieškote-uv sämikielâ eeni ¶ H. Jäävri jiešvuođah ¶ metyleenčuovjislaggâ metyleenisiniliuos ¶ Sun vaazij luodâ mield mottoom määđhi, ratkui luodâst já vaazij miäcán váhá määđhi já čokánij mievtâ oolâ mottoom suáhimaddui. ¶ Sämikielâ laavâ iävtuttâsâst meriduvvoo meiddei, et laavâ olášittemtoimâi várás kalga leđe säämi kielâ toimâttâh, mii kalga leđe säämikuávlust. Tááláš toimâttâh lii tääl Aanaar markkânist. Mut eidu tääl lii sämitigge smiettâmin saje säämi kulttuurkuávdážân ige lah mihheen visesvuođâid tast, et puátá-uv tot Anarân, vâi kuus. Jis kulttuurkuávdáš ličij veikkâba Ucjuuvâst, te talle anarâškiel palvâlusah láá anarâššáid liijkás kukken. Tohon ij finnii jurgâleijeid. Taggaar tiileest kalga aainâs ceggiđ anarâškielâ toimâttuv Anarân. ¶ Kiemnikáisá = Kebnekaise 92 ¶ čokkiđ amnâstuv -čáitálmâs várás, te muštâlij Helsig ollâopâttuv ¶ puunnjâđ, puunjâm, ponjá = kiertää ¶ Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtââsi VII/I mield, vuáđupälkki 1 639,98 eurod/mp. Vuáđupäälhi lasseen máksoo 24 % sämikuávlu lase já hárjánemlaseh miärášuveh pargohárjánem mield. Ucâmušâid oppâ- já pargotuođâštusâidiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 23.5.2012 tme 16.00 räi čujottâssáin Sajos, 99870 Aanaar. ¶ Matti Morottaja ¶ - Maht mun täälgis koolgâm, ko muu iäláttâh lii nuuvt ucce? Munhân tarbâšâm taid láiguruuđâid! Jiemhân mun mudoi piergii. Kalehân tun, pyeri nieidâ, teehin uážuh pääcciđ, ákku čielgiiškuođij. ¶ jiešvuođah = ominaisuudet 14 ¶ Mut taah káránâsah tuše puđâldii jieijâs pargoinis. Káránâsvuorrâseh päštittii ¶ » Mut Jeesus ¶ - Mondet tääbbin ij kihheen talle aasâ? ¶ Njuámmil ¶ 18 ¶ 1 patoŋkileibi ¶ Ilmari Mattus ¶ čielgilâš ellee . Ellee, mon tuuvdârieggen lii čielgi já eres täävtih. Njomâtteijeeh, lodeh, kašmârdeijeeh, cuábuielleeh já jurbânjalmâgeh. ¶ máccá cuáŋui-vyesimáánust ¶ Ruávinjaargâst majebaargâ 28.10 toollum säämi parlamenttârij konferens tuhhiittij loppâäššikirje, mast tot el. tiäddut staatâi ovdâsvástádâs algâaalmugijdis kyeskee aalmugijkoskâsâš vuoigâdvuođâlâš kenigâsvuođâi olášutmist. Konferens loppâäššikirje ollásávt čuávvost: ¶ Viiljâžeh Esau já 1 Moos 25:19-34 ¶ 3 Magarijn aašijn puávtáh muštâliđ tiervâsvuođâtipšoi? ¶ 2. a. Ivnii väättir, suávi já leeibi loostâid ruškeivnijguin. ¶ Čohčâvarriimân kuussâgkuálsih vyelgih maŋŋeed čohčuv, iäskán jaavrij jiäŋudijn. Iänááš uási tain tálvásteleh Nuorttâmeerâ maadâoosijn, mut ain enâbeh pääccih tááláá ääigi Åland čassijd. Tobbeen taid puáhtá uáiniđ kuáláástmin joba tuháttijmield. ¶ 42 ¶ Pinokkio kaačâi. Já Gepetto-uv kaačâi. ¶ Ko kyelialmai oppeet moonâi puáđus kuuvl, te korrâ pieggâspälli posolij kárbá kommood, já uccást äijih ij hevvânâm. Hirmástum kyelialmai njaavâi keeđgi kuuvl pivdeđ, et tot ij liččii innig vaijaa." ¶  rossii – Iän suigen muoi lah lovettušmin tääbbin, ko muoi tánávt iho láán joođoost? sun koijâd. ¶ Charlie vyeijilij Pengillyn já mii Idingtonin. Ehidist eelijm monnii smaavâ raavâdviäsust puurâdmin já tobbeen kuáhtáim Edvin Saari nommâsii almaa. Sun lâi nuuvt moovtâ, ko peesâi savâstâllâđ Suomâst puáttâm ulmuigijn já ko iäránijm, te mestâ čiärustudâi. Sun lâi jo rävis almai já ohtuu ässee. Eelijm macâdijn keččâmin suu aassâmsaje. Togo alda lâi meid oovdiš kirkko, mii lâi valdum maŋa raavâdviäsukiävtun. Ličij-uvsun Suomâst taggaar máhđulâš? ¶  koolgâ noomâ Paavvâl Apt 13-14 ¶ – siijđoin sehe selgiveepsist já peccihist tiälhuh ¶ 2.6 Koloruttâ eennâmkevttim raijiittâsâst ¶ Jiem kale osko, et sun mahten ličij lijkkum luudij piijnedmân, veikkâ lijkkui-uv piävuttiđ kähteid. ¶ 197 ¶ Puásuituálu heiviittui ¶ – Olmooš! párgádii kufittâreh, ko aiccii reeŋgâ miestui tyehin já oinii puuvko kirdemin. ¶ – Tij jiejah kolgâvetteđ kiddâgâsân! Assaaskuolgâ kiljoi. ¶ 23. Tansania mučis luándu ¶ * Ááiguh-uv škovliđ jieijâd vala? ¶ Silene acaulis ¶ Täsivääldi President saahâ Saijoos vihkjáin já Sämitige lekkâmijn 3.4.2012. ¶ Sajos vihkâmávutuáloid cuáŋuimáánu 3. peeivi 2012 Anarist ¶ et adelij áinoo algees, amas ohtâgin ¶ 4.3. Säämi muusik, tanssâ, mainâsärbivyehi, taaidâ já kirjálâšvuotâ ¶ 2. ¶ Jiegâ ¶ sisaaseest = sisäpinnalla 179 ¶ Anarist 25.9.2014 Sämitigge ¶ 27. Golfvirde lieggee Tavekuávlu ¶ sellâvááimus ¶ – Taahhân láá kustoo lastikkukáh! ¶ Sämitigge ¶ 3. a) Maid uáivild ekologâlâš luávkku? ¶ – Ijbâ lah meendugin ¶ káátui alne. ¶ 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶ Tääl, paijeel kyehtlov ihheed maŋeláá, láá ain-uv säämiseervih toimâmin já toh láá vala lasanâm-uv. Ko viärdádâl já árvuštâl Parlameentâ já servij tooimâid tááláá tiileest, te lii čielgâs, et kuohtuuh láá anoliih.” ¶ Filippiineh ¶ Simo Veistola ¶ 48A ¶ - Sinäkin Bruuttukseni! ¶ 1. Máddáápiälááš viljâlemkuávlu lii Maadâ- já Uárji-Suomâst. ¶ vajâldeijeekyeli . Kyelišlaajâ, mii ucâluvá kuhás táválii eellimpirrâsist. Om. luosâ vaajâld meerâst kuuđđâđ jieijâs šoddâmjuuhân. ¶ – Na tiäđust-uv, Haŋkkâ lopedij. ¶ Liisá-kiärppáást moonâi mottoom äigi ovdil ko suu suájáh kyediškuottii, mut Juhháán-kutkâ kal vuolgij tállân tutkâđ, mii pirrâsist oinui. Ige sun kuhháá lappum ko toomâi jo maassâd Liisá-kiärppáá kuuvl já lâi hirmástum: ¶ – panssar suoijim roppâ já jyelgih ¶ 37. Siäidáákeđgi ~ Sevžjäävri keđgi , Sevžjäävri siäidáásuollust. Koldeđ vyelgidijn ulmuuh suhhii ton lappâd já jis sieidi lihâstii, te ulmuu adelii toos kuolijd (Anttii Riijtá ađai Briitta Mujo 1968) ¶ – Joo, suotâs, ko ij taarbâš ohtuu jotteeđ! Mut siisâ tun jieh uážu puáttiđ, Ánná povvâstij. ¶ Tijdâr hattâ ¶ Njuámmil ¶ Toin lain hortte cielâttij máánu, mutâ máánu peri joođhij jotemis já paaštij kiämádávt. ¶ siskáldâsâid. Rijjâmielâliih jurgâlusah lijjii táváliih čaabâkirjálâšvuođâ jurgâlmist ¶  ton “Nelji euro? Mon ennuv tot taha olmâ valuutast?” ¶ Heikkâ oroi váháš áigáá joskâ já keejâi Áánán. ¶ - Na jis jieh killáá tobbeen, te kale tun mottoom eres sajan vissásávt-uv peesah! ¶   Uđđâ oppâmateriaaleh anarâš- já tavesämikielâlâš máttááttâsân ¶ puáláán ¶ – Stuorrâ kijttoseh! leejoon eeđâi. – Kii lii máttááttâm tuu jyehiđ saallâs návt vuoigâdvuođâlávt? ¶ Suotâstâllâmkäärdist lâi tuođâi-uv kyeliláddu meiddei, ij tiäđustkin aaibâs olmâ, pic láádu kovvejeijee lijne, mon tyehin lijjii sierah. Taid uážui stággoin uágguđ, jis maavsij vittâ seenti. Ulá vuogân tarvanij fiskis uccâ kääniuđâgâš. ¶ – Moonnâp huápust tohon, Simba eeđâi. ¶ 1. Stuárráámus uási syemmilijn pargeh palvâlemiäláttâsâin. ¶ Piäivááloddáást lii tievâslâš ¶ Kuovâmáánu majemuu ohhoost poođij koččom vyelgiđ Hyrylän OA-škovlim várás. Skippáár Eino ij finnim koččom já tast sun lâi-uv ucánjáhháá pettâšum. Tast ij lamaš innig ennuvgin äigi, ovdil ko puáđáččij vuolgâ já ferttejim orniistâlškyettiđ ašijdân ton náálá, et jiem innig macâččiigin paargon siämmáá sajan. Iššeed ij lijkkum ollágin, ko celkkim jieččân luovâs pargoost já tast mun váháš vávjástellim, et siämmáá pargosajan ij táiđáččii innig leđe äšši. ¶ Peeivih-Vuáláppâš lâi vievsâs almai, nuuvt et suste ij pittáám ohtkin olmooš, kiäh talle lijjii suu äigin táán maailmist elimin. Tondiet Peeivih-Vuáláppâš ko vuámmášij et sun lii puoh vievsâmos, oskeldâđâi heevâtškyettiđ sieidijd, maid talle ulmuuh palvâlii, tastko sunjin oroškuođij fasten, et ulmuuh nuuvt humoh já joolah láá, et väričuuhijd já keeđgijd immeelnis aneh. Peeivih-Vuáláppâš vuámmášij, et oht áinoo immeel lii almeest. Ulmuuh kale vaijeedškuottii suu tast maŋa, kuo nistettii imelijdis, moh lijjii toh omâsumoseh väričoheh ađai toh, maid jiejah lijjii viggâm rähtiđ keeđgijn nabdemááid paihijd, lijjii-uv toh páccáh tâi iärráseh tommuđušiih. Mut iä kuittâg suu puáhtám hevâttiđ, tastko sij palaskâm lijjii Peeivih-Vuáláppáá stuorrâ aapijn. Kuás Vuálááp vuámášij, et ulmuuh suu aapijd tiet paaloost láá, te ceelhij siijdâs ulmuiguim: ¶ Narvik C2 ¶  + 86 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ Elisa Suutala joođeet škovlimašij ohtsâšpargo-orgaan ¶ Sämitige čuákkim čokkânij ive majemuu čuákkimân 22.12.2014. ¶ – Tot lii olgon sierâdmin. Ij taat kumádâh kustoo suu ollágin hettii. Párnááhhân kale ain piergejeh. ¶ saanijn já nubikejij kielâ idiomaatlâšvuođâ tiet, já oovtâ saajeest lii kevttum veerbâ ¶ Nubbe uási ¶ 6. Maacâst maali skálžulágánin. ¶ Čohčâ ovdánij jieijâs vyevi mield: koolgâim jotteeđ škoovlâ, koolgâim luuhâđ liävsuid já koolgâim toohâđ “päikkipargoid” . Ááddám adelij taid viehâ ennuv vissâ toin jurduin, et tiein lain škovlâliih kenski kuáđáččii paijeelmiärásâš skilottuddâm ucebân, ko iä ostâččii. Muu päikkipargohomáh já liävsui luhâmeh paccii viehâ vänisin, ko kuođâttim taid ain jieččân pulbettân tâi asuntola skáápán já pääihist lâi ain miinii mielâkiddiivâš porgâmâš. Lijjim talle pisostâllâm jo kuhheeb ääigi, veikkâ pissokyeddimlope must ij lamaškin - čohčuv ko lijjii vala motomeh čäcilodeh-uv Säämist. Keččâlim taid pivdeđ, mut čohčâlodástem lâi ton tááhust väädis, et aainâs tuáršuh já vuonjâččeh, sehe snarttâleh-uv lijjii tommittáá irrâseh, et taid ij peessâm ubâ páčádâhângin. Mottoom čiivšâ liijká luhostuvvim pavkkâliđ. Maŋeláá, ko ruške lâi moonnâm lappâd, te eennâmluudijd puovtij pivdeđ Tessuin Piergiväärist. Tiäđust-uv čohčâmáánust peeivih láá jo tommittáá uánánâm, et miäcástemreeisuh še lijjii viehâ uánihááh, ko tyehin lâi vala škovlâpeivi. Piergiväärist kiergânij kuittâg motomin elâččiđ, veikkâ maiden ij finnimgin. Ruške maŋa riävská-uv kuuloold viälgudškuođij, et tom še puovtij pyereest aiccâđ. Riävskáid lâi hitruu kejâstâllâđ já perttuustâllâđ Morâstáást, ko olgoláágin ij lamaš äigi moonnâđ. Motomin riävská kavnui já motomin peessim tom pavkkâlistiđ-uv. ¶ Talle sun eeđâi T uá m á sân: ”Keigii suormâd já kuldâlâd kieđâidân nävliraaigijd. Ele eeppid, mut osko!” ¶ 76. Sierânâsraportistee avžuut, ete Tave-enâmeh já eromâšávt Ruotâ tovâččii tárbuliih uđâsmitmijd, main visásmiteh sämitiggij – sämiaalmugij alemus ovdâstemorgaanin – ovdiist stuárráb jiečânâsvuođâ staatâ lájádâsâi já virgeomâhái háárán. Ulmen lii sämitige jiečânâs miärádâstoohâmvääldi lasettem. ¶ Eastpress/Mauritius 54B, 62B, 122A ¶ Ige moonnâm kuhháágin, ko ohtuunis, joskis luvdá oinui kirdemin skaamâ čoođâ ollâ varij paajaabeln. Tuše pieggâ šuuđái noidij peeljijn. ¶ čääsi lijgešoddâm . Čácádâhân šaddee orgaanlâš pasâttâsâi já šaddoraavâdamnâsij tovâttem čäcišadolâšvuođâ já eres-uv iälánij loskâm. Vrd. čääsi pillâšum já nuáskum. ¶  válduverbâ Rooma F7 ¶ Northern Ireland = . . . . . . . . ¶ Tansania lii ovdedemriijkâ ¶ Ko kiirdijm Lake Superior já Michigan javrij koskâsii myeđhi alne, almostui čuovâtaavlun symbool, et kolgâččijm pieijâđ torvopuáhháid kiddâ. Jurdâččim, et tääl vaarâ älgip jo rahttâttâđ siäivumân, mut olluvuođâmittár ij vuállánškuáttâm ollágin. Ton sajan kaartâim tuántálágán tuárgástâsân. Maašin, veikkâ lâi-uv "Jumbo" , luptânâdâi já vuálánâdâi áimuvirdij mield, tegu puzzâ já tot tuárgástâs vaarâ piištij vittâ, ađai love miinut. Tast maŋa merkkâčuovâ čaaskâi já aalgij siämmáá täsivis mätki, ko táássâš-uv. Tuárgástâs lâi nuuvt koorâs, et kirdememedijn kománeddii já kočâdii puttâleh sehe liteh lättei. ¶ Čuárbpele pitáh láá tuolbâseh já ruávis sältti pišo pyereest tai alne. Ákku ripsát ruávis saaltijd toi oolâ já piäjá lastikseekân salttâšuđ. ¶ eŋgâlâškielâsâš já hollandkielâsâš jurgâlusah. Teologisâš tärhisteijen lii toimâm ¶ TEIK lasettuvojeh váhá čokkámsajeh já uceduvvoo čájáttâssaje: ¶ Poođij eehid, kárvudettiim lieggâsávt já valdim evvis fáárun. Máánu pooštij almeest kirkis pállun. Puolâš cáápcui nierâid, ko čuoigim ovdâskulij... Mittomeerin lai peessâđ tuoddâr nubebel, kost lii uápis tupe. Tobbeen láim ejijnâm ain motomin ijâstâllâm. Nohádim tállán ko poottim tuuváážân. ¶ 27 ¶ tooimâ älgim inkoatiivveerbâin. Ton lasseen verbâ hevvâniđ ij lah aaibâs sänitärhis ¶ ekosysteemist muálkkáás raavâdviärmáduv. ¶ mii jyehipiäiválâš leeibi. ¶ Kirdim Sydney pehti Singaporen, tast Londonân, já Londonist Helsigân. Mätki piištij oppeet tom 2 peeivi. Helsigist lâi –20 asted puolâš ko mun poottim toho, ege must tiäđustgin lamaš tuárvi pihtâseh teikkâ ijâstâllâmsaje. Vuossâmužžân (olmâ käähvi juuhâm maŋa) moonnim kuávdážân uástiđ kappeer já čevelijne. Já tego káijoo eŋgâl, Kaarret Anja sooitij munjin já koijâdij et lam-uvks mun Suomâst. Peessim suu hooteelviistán Hotelli Seurahuonen ijâstâllâđ, já tot kale lâi uáli luxus mánuppaje reppureissim já tuolvâ doormij maŋa! ¶ tuubdâst eromâšávt algâaalmugáid kullee perrui já siärvusij vuoigâdvuođâ siäiluttiđ párnáá vuoigâdvuođâi miäldásii juohum ovdâsvástádâs párnái šoddâdmist, škovliimist já pyereestvajemist, ¶ 27 cm ¶ Tiroli . . . . . . . . . . . . . . 58 ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 209 ¶ Stuorrâ Iilvâs jaskâ haarijdmist já škuurijdškuát tuđávâžžân. ¶ Kulttuurmeriruttâ 2013 tave-eennâmlij sämiseervij tuárjumân ¶ Kirjoitin tiätusyeiji ¶ Piisam (93B) puohtii čyeti ihheed tassaaš Tave-Amerikâst Suomân čevđiellen. Piisamijd ištâdii motomáid čuođijd javrijd, main toh láá levânâm pirrâ Suomâ. Tave šoŋŋâduvâst piisam tuurhâ kvaliteet ovdán eromâš pyerrin já pyeremus muddoost tot lii kiđđuv jieŋâi suddâm ääigi. Piisam lii meccivalje-ellee, maid pivdeh káskástuvâiguin. ¶ 1. 2. 3. ¶ Arabis alpina ¶ Jookeerpargopittá ¶ Talle puohah urruu joskâ. Oroi vuovâs jotteeđ kuuloold päikkihaammân kuávlun ävđin suolluu fiäránij maŋa. ¶ Ritva Kangasniemi enijnis šiljo jolgim maŋa toollum muorrimtalgoin 28.7.2007 ¶ 1. Tievâsmit ruossâháá. ¶ Zoja Nosova – nuorttâsämikielâ algâjalgejeijee ¶ Russula vinosa ¶ Almai västidij: “Tot, kote išedij suu.” ¶ Tavesämmilâš juáigus lii tobdosumos ärbivuáválijn säämi vookaalmuusikšlaajâin. Tot lii tavesämmilij ärbivuáválâš muusik já ton nabdeh lemin ohtâ Euroop puárásumosijn ain ellee muusikärbivuovijn. Juáigus ađai lyeti lii ohtuunis oovdâbpuohtum vookaalmuusik. Juáigus čuásáttuvah pyehtih leđe maaŋgah, táválumoseh juáiguseh láá olmoošjuáiguseh. Juáigusáin čujottuvvoo juáigus čuásáttâhân já puohân mii toos lohtâs. Tot kote juáigá, ij juoigâ juáigus, pic juáigá kiännii (juáigus čuásáttuv). Ovdâmerkkân tavesämikielân iättoo: ”Mun juoiggan Heikka Niillasa”, ”Mun juoigâm Heeihâ Nijlâs”. Juáigus čuásáttuvah pyehtih ulmui lasseen leđe sajeh, elleeh, luándu tâi mii peri fáádáid mon jyeigee haalijd juoigâđ. Tavesämmilâš juáigusist láá maaŋgah páihálâšstiijlah já nanosumosávt iäráneh nubijnis Iänuduv-Kuovdâkiäinu já Tiänuleve juoigâmärbivyevih. Juoigâmärbivyevi lasseen lii tavesämmilijn noonâ salmâveisidemärbivyehi, mast kale tast-uv lii kulluumist juoigâmärbivyevi vaikuttâs. ¶ oopah iä jotkuu, te álguoppáid kevttum äigi já resursseh maneh háská, ko álguoopâi oppâm ij täähid ¶  lii   puzzâkerdi.....64 ¶ - Na maggaar picca muoi rähteen? Ánná koijâdij käävpist. ¶ Liechtenstein ¶ Vâi taat ulme vuohâsumosávt ovdáničij, tuáivu servi jesânijdis väldiđ ruokkâdâdávt uási seervi toimáid já tađe mield ovdediđ mii puohâi ääši. Veikkâ Anarâškielâ seervi jesâneh uásálisteh-uv seervi toimáid viehâ pyereest, te servi taarbâš liijká ain lase vuoimijd já avžut jesânijdis uásálistiđ vala-uv eenâb seervi toimáid. Merhâšittee lii tot, et táássáš seervi toimáid uásálistám ulmuin maaŋgah láá lamas nuorâbeh ulmuuh. Kijttoseh nomâlâsân sijjân mut meiddei táássâžân-uv porgâm ulmuid. Kijttosijd ánšášeh meiddei anarâškielâ iäláskittemkurssâliih, ko maaŋgah sist láá meiddei seervi jesâneh. ¶ Saijoos čuákkimtileh ¶ SaKaste- proojeekt ääigi pyeredii sämikielâlij já kulttuurân vuáđuduvvee palvâlusâi kvaliteet, vai-kuttemvuođâ, finnim sehe kezidii kuávlulijd iäruid läčimáin sämikielâlijd já -kulttuurân vuáđuduvvee šiev pargovuovijd já toimâmaalijd. Ovdedempargoproosees ääigi sämmilij pargei jieijâs áámmátidentiteet nanodui já koskânâs äššitobdeeviärmádâh vijđánij já šoodâi čavosin. ¶ Säämi muusikkuávdáá tooimâ ruttâd Máttááttâsministeriö. ¶ * Toimâtilehuolâtteijee Pauli Vuolab ¶ Kökar A6 ¶ – Na nuuvthân tot lii-uv, Omar mieđettij. ¶ Loppuun >> ¶ jis äššigâš lii uáivist, ele huámášut tast ¶ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ¶ Kano D3 ¶ ukonsieni ¶ Tallinna G4 ¶  nuuvt, 117B Kaccuuh láá muádi senttimeetter ¶ 5 cm ¶ leegiš = nuorta koivua kasvava tiheikkö ¶ Huksejih ávus virdepirrâduv , mast šleđgâ ij peesâ jotteeđ patterist puálánân já puáláán ij cokkân. ¶ Puoidâ kiäimá eres netiellei náálá keessiv, mutâ puáhtá parâttâllâđ nuuvt čohčuv ko kiđđuv-uv. Tast lii nuuvtkočodum maŋanum manesellâkiddânem, mii uáivild tom, et šohânum maneseelah láá 9 – 11 mánuppaijeed rijjâ já luovâs, mut kiddâneh tiego njuhčâmáánu suulâin kuáhtusiäinán. Ores puoidâ ij uásálist mahten peerâelimân, pic niŋálâs ráhtá jieš peesi já tipšo šaddee čivgâidis ohtuunis. Čalmettes čiivgah, moh láá kuulmâst kááhcán, mut joba paijeel love-uv, šaddeh vyesi–kesimáánust. Jis lii lamaš šiev säpligihe, te čiivgah láá eenâb já hyenebin ucceeb. Kulmâ oho čiivgah njameh ennis mielhi já sirduuškyeteh tast maŋa ennis piäsán puáhtám piärgupurâmâšân, mut vala koskâkeesi-uv niŋálâs sáttá njomâttiđ čivgâidis. Pelnub mánupajasâžžân puoidâpeerâ kuáđá peesis já čohčuv tot pieđgân, mon maŋa čiivgah uážžuh piergiittâllâđ jiečânis. ¶   Eellimahe 6 – 10 ihheed ¶ – Na mut jo, suorgânij Hemulâš. – Jiem mun ááigu väldiđ tii šoŋŋâpismár. ¶ Pessijâsäigi ............................................................................. 85 ¶  aikaa valmâšteh luudijd parâluđ já pessiđ siämmáá ¶ Haaparanta C3 ¶ 8. a. Noomât jotolâhmeerhâ. ¶ 400 - 1000 ¶ 2. a. Čääli kuuvijd kuuloold tábáhtuvvee hämimolsom muddoid. ¶ Ryešiliih ožžuu rijjâ vuoigâdvuođâid siämmáá-áigásávt ko Taažâ olmoošloho já pyereestvaijeem lasanij. Meid syemmilih puohtii kavpâšiđ tulittáá Taažâst, mut ko täävvir lâi uccáá, te lâi táválâš, et syemmiliih karttii adeliđ ovdâsaje “jonost” tažžáid. Kaavpâšmist ryešilijgijn ij kuittâg lamaš uáinimist maggaargin olgoštem já nuuvtpa taažah vaidâlii ryešilijn siämmáánáál, ko sij lijjii vaidâlâm tuárnuslijn. Uánihávt eeđân: Stuorrâvuonâ (Karlebotn) markkânijn lijjii 1831-lovo aalgâst maŋgâ kištodeijee. ¶ s. 13 ¶ Peggee Juvduujuuvâ jotteid já fiskárijd lâi Akseli Veskoniemi (-2000), Juvduujuuvâ Vyelemuškuoškâ paajaakeččin šoddâm já tobbeen avvees aassâm. Akselist lâi avepeeivi navdâšemvuoigâdvuotâ juuhân. Loopâ räi Aksel juuđij mopoinis juhâriidon, maŋgii taan-uv pálgá mieldi. ¶ Euroop káátu alne ¶ kuvvim: Jorma Happonen ¶ Diakonia (palvâlus) 5, 7, 10, 29 ¶ Tave-Kaaloot = Pohjoiskalotti ¶ tuáimih kačâdijn? ¶  váldusanijnis. Lostâmediatiäđáttâsah: ¶ leivosâš ¶ meddâl pááppár alne já tipte tom kuškâđ. ¶  soojijn – 2 dl rusineh ¶ Alnetoollâm já pargojuávhu jieijâs siijđoh ¶ Nisonieidâin, Uccâ Myin já Nipsoin skáálžuid ¶ härvinâžžân, ko toi eellimpiirâs lii ¶ spiekâstem lii tábáhtum, páágust vâi sujâittáá. (Ingo 1990: 285–290.) Kielâ variaatioi ¶ Sämmilijn lii lamaš ive 1996 rääjist päikkikuávlustis kielâs já kulttuuris kyeskee vuáđulaavâ miäldásâš jiešhaldâšem. Sämmilij jiešhaaldâšmân kullee pargoid hoittáá sämmilij vaaljâiguin väljejum parlament, Sämitigge. Lasseen nuorttâsämmilij sijdâčuákkim oovdâst nuorttâlâšlaavâ mield nuorttâsämmilijd nuorttâlâškuávlust, mii lii uási sämikuávlu. ¶ nanodeijee särnumkielâst kevttum sääni te (spiekâstemjuávkku nr 1), veik tot ij liččiigin ¶ Matti lâi mestâ jo oles almai já ko sun moonâi taan kaandâ luus, te sun ruáiskulij kuhesverdikistuigijn suu muáđuid já toovâi čielgâsin, et mondiet tággáár “kuuri” lii tääl sajestis. Tot lâi tot puolustem, maid enni lâi uáivildâm. Tiebahân tot lâi-uv. Taat kandâ vuorkkiistij mielân taam Maati ripâttem já ko poođij nubbe čohčâ já Matti ij lamaš innig škoovlâst, já taat kandâ lâi kuuđâd teikkâ čiččâd luokast. Talle algii muu nuuvtkočodum vaigâdvuođah (maaŋgâ iärrás-uv). ¶ 1 a. Tievâsmit čuoškâ kove. ¶ vuoggâ, vuogâ = ongenkoukku ¶ – Na ij orroom Tálunjobžâgin tietimin, Poolishovdâ pahudij. Oinim suu eidu tyest šiljoost. Tálunjobžâ muštâlij, et sun lâi eidu lamaš riddoost, ige tobbeengin lam oinum mihheen epitáválijd. ¶ – Kuus muu luáváttuvah láá láppum? Jiem määti vuoiŋâstiđ toittââ. ¶ oppâm almaid, kiäh tubdii puáris čalluid. Sun koijâdij sist kost Messias, kunâgâs, koolgâi šoddâđ. ¶ Puohnâssân lam tuođâi čiävláá sämmilâšvuođâstân, jiemge hepânâš tom. Ij koolgâ leđe rámmáá, mut ij lah puástud leđe čiävláá tast, maid lii já moos kulá. Hepânâššâm lii majemuu ihečyeđe ääigi oinum aaibâs tuárvi. ¶ Na tomhân mun kale jo iberdim. Jiem riemmâm kuittâg tivodiđ ton plaakaat, ko tast lâi lamaš liijká viehâ stuorrâ pargo. Plaakaat kiddejui škoovlâ siäinán já ko tot “huveja” eehid poođij, te munnust Hirvelä Mattijn še lâi ohjelmnummeer tast, lijjimhân mun masa jo čaittâleijee, ko lijjim lamaš prinssâ Florestanin Kaamâs škoovlâ čáitálduvâst. ¶ – Suápá munjin. Láá-uv tust njadoh? ¶ Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ vu 22.6.2015 tme 16 räi Säämi kulttuurkuávdáš Sajosân čujottâsân Sajos, 99870 Aanaar teikâ sajos(at)samediggi.fi. Lasetiäđuid pargoost addel má. markkânistemhovdâ Johanna Alatorvinen, johanna.alatorvinen(at)samediggi.fi, puh. 010 839 3109. Saijoos tooimân puáhtá uápásmuđ čujottâsâst www.sajos.fi ¶ Čuákánkiäsu juávkkupargoost ¶ Motomin Piättár-viiljâ čaalman šoodâi loddááš. Siäsá pákku Piättár rähtiđ smákkupittáin lávo áálááškeeđgi oolâ já kalga pieijâđ lode puuzâ láávun, jeđe koolgâi moonnâđ olgos. Mun kolgim posoliđ tom puuzâ tuulân. Piättár puátá tupán já hundrâš: ¶ Piäkká jorgettij keččâđ. Luodâ mield poođij vielgis kissá, mast lijjii ruopsis tiepih jyehi kepilist. ¶  taid kielâlâš rijjâ čuovviittâspargo máttááttâsân. ¶ E. Čäciherttâ ¶ Turi čáálá sämmilij algâpuátimist el. návt: ¶ Muu mielâst kulttuurij koskâsii kommunikaatio stuorrâ merhâšume lii, et uáppá pyerebeht iberdiđ mii tábáhtuvá syemmilij já sämmilij koskâvuođâst. Ovdâmerkkân sämmilij já syemmilij ereslágán maailmkove já mentaliteet tovâtteh muu mielâst täid kelduid main täst lii lamaš saahâ. Ton keežild lam tom mielâst et vuáđukuursâ kolgâččij toollâđ jo škoovlâst, vâi mottoom ääigi keežild juáháš iberdičij vuáđutuáváduvâid já áppádičij taid heiviittiđ keevâtlâšvuotân. ¶ Säämi media ¶ Maaŋgâ nuorâ porgottâllâm lii álgám skippáárjuávhust. Mađe nuorâbin aalgât tubbáákpuáldim, tađe vissásubbooht puáccáá tubbáák tovâttâm puácuvuođáid. Eeđâ ruokkâdávt tubákkân ij. ¶ 5–10 milohánnáá njaddopippâr, ¶ Toos Festus mieđâi. Paavvâl vuolgij máátkán motomij eres faŋgâiguin já maaŋgâi suáldáttijguin kiäh vähtejii sii. ¶ Taveluohtâpootân? ¶ – Na mast tomgis talle tiätá? mun koijâdistim. ¶ Peessim huolhij sáátust maasâd Melbournen. Tot lâi-uv pyeri, ko čuásudum auto lâi áinoo saje kost puovtij leđe. Korrâsumos kuárdáttâh lâi puáttâm Australian. TV-uđđâseh muštâlii stuorrâ meccipuáluin viestâr-Australiast, já tiäđuid kalle ulmuu láá tuálvum liegâsvuotjámálgem tiet pyecceeviäsun. Ravvuuh še lijjii, ete kalga juuhâđ ennuv, ige mielâstis moonnâđ olgos ehidispeeivi ko piäiváš páštá puoh lieggâsumosávt. Eennâmpáálu stratosfääri otsoonkeerdist lii eidu Australia paajaabeln taggaar räigi, ete piäiváá UV-suonjârdem tiet 2/3 australialijn uážžu liškepurâstaavdâ. Uđđâsijn val ettii, ete párnáid já pennuid ij uážu kyeđđiđ auton. ¶ Petter Morottaja ¶ Jaakko Kyrö muuiku troolaamin kesi-iijâst Juhánâs Veiko (Veikko Aikio) fáárust. ¶ Room. ¶ 3. Škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh valmâštâl já olášut lävdikode kieđâvuššâm aašijd. Tot västid sämikielâlâš oppâmateriaal vuáváámist, valmâštâlmist já jyehimist, säminuorâi taaidâtábáhtus orniimijn, almostit sämimáttááttâs lovottuvâid já tuálá ohtâvuođâ sämimáttááttâs uárnejeijee kieldáid já škovláid sehe máttááttâs haaldâšmân. Toimâttâh valmâštâl já olášut meiddei säämi škovlimašij ohtsâšpargo-orgaan čuákkimij aašijd já uáslist säämi máttááttâshaldâšem tave-eennâmlâš ohtsâšpaargon. ¶ Jis pápárist lii čoođâuáinojeijee ¶ arve ollágin. ¶ Simba já Pumba luággoin mielâsajasis peivinaharij ¶ Pyreh kuldâleijeeh! ¶ Elias Lönnrot ¶ Taampâ škajâluođânáin puáhtá čielgiđ čääsi jieŋŋâlvuođâ. Škajâluođân vuolgâttempiergâs vuolgât jienâpááru, mii poonán teivâsem maŋa tavga maassâd vuástáväldimpiergâsân. Piergâs rekinist, mon kukken ponne lii tamppâvuáđust. Taam škajânân vuáđuduvvee jienâalmoon kevttih pyerrin meiddei motomeh sevŋâdist orroo elleeh. Jođedijnis toh sundedeh jiänáttâlmáin. Ko jienah spejâlisteh iästuin, pyehtih elleeh hammiđ pirrâsis. Tágáreh elleeh láá ovdâmerkkân válláh já nähkisuájáh. ¶ – Na nuuvt tot kale, Andârâs mieđettij já kuldâlij, maht Omar eemeed poođij kállás paaldân árvuštâllâđ taan luhâmušâid: ¶ vuoijâmcuozzâ . Maaŋgâi čäciludij já njomâtteijei suormâi koskâsâš nähki, mii pehtilit vuoijâm. Vrd. vuoijâmnähki. ¶ 9. Sämitigge já staatâ kolgâččáin toimâidiskuin já ruttâdmijguin adeliđ máhđulâšvuođâ ¶ 10. Lactarius torminosus – Karvarousku – Soovsâruávsku U ¶ 171A Luumu. ¶ Taažâst ¶ Almoot jieijâd iävtukkâs! ¶  rahtum. Komitatiivrektio: árvuttuššâđ: Saammâl - Virgeomâhááh iä lah lasettâm pargeidis sämikielâ tááiđu já sämikielâlâš palvâlem ¶ Lävdikode kieđâvuššâm aašijd valmâštâl já olášuttá škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh. Lävdikode oovdânpyehten tuáimih škovlimčällee (škovlimpoolitlâš ääših), oppâmateriaalčällee (oppâmateriaalääših) já oppâmateriaalvuávájeijee (Säminuorâi taaidâtábáhtus). ¶ Samudjäävri2 ~ Saammâdjäävri nuorttiipiäláá Nomâttesjäävri maadânuorttiibeln lii Viermimoorâst . Noomâs tot lii finnim tast, ko samudjávráliih viiljâžeh Kuobžâ-Saammâl Hanssâ (Hans Isak Morottaja, *1935) já Kuobzâ-Saammâl Matti (Matti Morottaja, *1942) láin 1960~-lovvoost kuáláástmin Reeppinjaavrijn já tobbeen Samudjáávrán macâdijn heŋgijn viermijdis kuškâđ morâstân ton suujâst, et kyeleh lijjii reepust nuuvt ennuu, et suoi iävá innig vaijaam kurppođ toi lasseen njuoskâ viermijd moorâst olgoláá. Maŋeláá suoi eelijn viežžâmin viermijdis meddâl. ¶ ● Mákkoo pecivuovdijn ● ¶ – Mun nievdim et vajalâš volliittij. ¶ já nisuleeibi njalččaattiđ. ¶ Juovlâi ääigân sij puohtii uccâ piässáá siisâ parakkin já čiŋâttii tom, heŋguu maaŋgâlá´án čiiŋâid toos, pieijii uccâ kinttâláid já poldii taid. Ránnjátáálu iššed lâi meid iällâm parakkist juovlâmuorâ keččâmin. Nube peeivi eehid ko sun poođij eelliđ mii peln, te sun maŋgii eeđâi: ¶ 78A Kuussâgkuálsi ¶ 9 . Čääli tiivtâ kuuđhâst. ¶ A – Maljakkaat – Näpihááh U ¶ 110 ¶ 5. Gyromitra ambiqua – Pohjanpiispanhiippa – Tavečiehâkappeer U ¶  ohtâgin oppâ- já pargotuođâštusâidiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 25.6.2012 tme 16.00 räi ¶ Ässeiloho : 9 200 000 ¶ Kesimáánu nube peeivi kiđđâluuhâmpaje nuuvâi já kuhháá vuordum kiđđâjuhle äigi poođij, sehe kesisalmâ lavliistui: ¶ 8. Euroop lii uási Euraasia nannaam . . . . . . . . 32 ¶ vuoggâ, vuogâ = onki ¶ – Nuuvt kale láid, mut toh-uv heerskuh láá pillâšum, Ákku joođhij. Kalehân kolgâččij pyerebeht-uv tast huolâ anneeđ, et ive jyehi piäiván ličij kuittâg nelgipittá, Ákku kullui etâmin. Mahtnii sun-uv muštottij tääl tast, maid Kuáski-uv esken lâi jurdâččâm: purrâmuš ij piisááččii ubâ ihán. ¶ - Mon kaavpugist? ¶ Tobdomeerhah: ¶ Tot halijdij hokâttâllâđ nissoon väldiđ heeđâlm šiev- já paatiäđu muorâst. ¶  museost. ¶ Victoria koržeh F6 ¶ (Luther Vähä katekismus) ¶ muttee = muuntaja 125 ¶ Iimâš kale, Aanaar aldanij. Mätki lâi suullân love kilomeetterid vala, já syele jo illoodškuottim, et tääl te peessim vädisvuođâittáá toho, kuus jo kolgim-uv. Vala mottoom čiččâm kilomeetterid kolgim vyeijiđ, jiem ollágin eenâb. Jieččân mielâst huáputtim auto ovdâskulij. Lamppu lâi lamaš kulmâlov kilomeetterid šliäđguhánnáá. Muu ilo ij kuittâg lam meendugin kuhesáigásâš. Tábáhtui eidu tot, mast lijjim poollâm-uv: lamppu koccáástâlâi uđđâsist šliäđguđ. Vistig tot šliäđgui tuš tyellittälli, mut ko mätki lâi tuše muáddi kilomeetter, tot pyeleškuođij aaibâs jo ruopsâdin. Must váimu njuškoi, mut tuolmâstim kaasu. Maht te munjin kevâččij? Ilmar kale lâi puátimin, mut láiguautostkin ij lam ruákki, moin keessiđ muu. Ko viijmâg jorgettim Linna Tahvo šiiljon, auto oroi vyeijimin-uv mahtnii suámálávt. Jurdâččim, et tot lâi tääl ohtâ já siämmáá. Lijjim peessâm toho, kuus jo kolgim-uv. Ko pajanim autost olgos, huámmášim, et tobbeen lâi siämmáá koolmâs ko autost-uv. Njuškum, et pissum kuittâg váhá liegâsin. ¶ 4. Källei já keeđgij murânem, mii šadda liegâsvuođâtile muttuustâlmist já piegâst. ¶ c. njomâtteijee ¶ – Tust láá ennuv lääigih. Uážžuh-uv puoh párnááh uđđâ vaacâid čohčuv? Mun aainâs halijdiččim mučiskirjáás vaacâid. ¶ Šlaajâ ¶ Lii eellim suotâs munnust. ¶ 4. Anarâškielâliih radiopargoh ¶ mottoom kuovđâsm luus. ¶ källeekäiski ¶ Ruotâdijnis miäcán jutteselgi kuulâi, maht párnááh tattuu äijih mainâstiđ sijjân mottoom hitruus mainâsijd. Äijih čooskij čalmees áijuváid já moijái syeligâs nálásâžžân. Talle sun riemâi čolliđ kuolijd já maainâstškuođij: ¶ Teatterhäämist: 20 ulmui ¶   Njollâääiti ovdebâš häämi lâi láávtáš . Tot rahtui nuuvt, et peeci sáhhájui muádi meetter aloduvâst rasta já uállejui jyelgin, mon kiäčán čuollui neeljičievâg nääpi já toos pieijui niskemuorâ. Ton kiäčán piäijojii tuárismuorah suullân soolâ kukkosiih já piälhuin ráhtojii muádi tuumá asosiih lyevdih lätten já seinin. Seeinih lijjii oovtâ teikkâ kyevti lyevdi asosiih. Tast maŋa piäijojii piärguh tohon, tuorgah vuálá já oolâ. Tast maŋa pieijui káttu sajasis, mii lâi kyehti lyevdikeerdi. Paajeeb lyevdikerdi vyelebij luovdij lomij oolâ. Lättee já seeinih ráhtojii härvin, nuuvt et piärguh seiluu pyerebeht, ko áimu peesâi pyereest čoođâ. Jis koddojii kodeh eenâb, te lávttááh ráhtojii meid eenâb. ¶ Fakkist kullui jienâ: ¶ Jienâvuoigâdvuođâlâš puáhtá kuullâđ tuše oovtâ väljejeijeesiärván, tâi mudoi suu nommâ sihâstuvvoo meddâl puoh väljejeijeeseervijn. Väljejeijeeseervi äššialmast lii máhđulâšvuotâ tievâsmittiđ tâi njuolgiđ ucâmuš tiäđuid vu 11.8. tme 16 räi. ¶ Oppeet kolliistâláim tain maađijpiällá tááluin já eehidbeln pyevtittáim Mierâšluobbâlân Luobbâl Uulá táálun, kuus orostáim iijân. Ittinâš jođhijm määđhi já láim nuuvt puorijn aaigijn joođoost, et jo ovdláhháá koskâpeeivi pyevtittáim Maađijpellâstjávráá puotâ, mii lii Čovčjäävri já Sevžjäävri pelimuddoost. Tobbeen lijjii maađijpargeeh tulâstâlmin já tolâmin puurrâmtiijme. Iäččám meid lâi sii juávhust já lâi pasemin eidu määrfi, ko muoi pyevtittáim sii luus. Ko lâim tast lonottâllâm saavâid, te iäččám iätá: ¶ Maid puávtáh porgâđ vâi opâččih tieid aašijd? ¶ 54B Lahna ollâ já tuolbâ roppâ heivee pyereest ¶ Room. 8:15a x - ¶ Haukiputaa paješkovlâ: Ola Mihkku Länsman (tavesämikielâ) ¶ Piättâr čyežžilij já eeđâi: ”Mun jiem kuássin kyeđe tuu, tom lopedâm!” ¶   Maid uáináh? ¶ rievdeeliegâs 164, 198 ¶ Partapuoli juátká já muštâl oovtâstpargo mittomere lemin jiešmeridemvuoigâdvuotâ, já et Ruoššâ, Suomâ, Ruotâ já Taažâ tuođâi tubdâstiččii sämmilij vuoigâdvuođâid. Jyehi staatâst láá jieijâs probleemeh já vuoigâdvuođâvuáháduvah, nuuvtpa lii tehálâš et pyehtip ovdániđ oovtâstpargo vievâst. Jis ep poorgâ oovtâstpargo, te lii vaarâst et Sämieennâm ”pieđgân”. ¶ Sulgušjäävri tuperiddo. Samuli Paulaharju 1914. ¶ Ortodoksâlâš kirkko ¶ Säämi kielâlaahâ kuáská meid kirho já eromâšávt Oulu pispekode. Ive 1994 vuáimán šoddâm kirkkolaahân čallui taam ääši kyeskee miärádâs. Ive 2006 uđâsmittum asâttâssáin sämikuávlu servikodeh miäruštâlluvvojii čielgâsávt kyevtkielâlâš servikodden. Taat kenigit sämikielâid oinuđ še ovdâmerkkân kirholâš almottâsâin. ¶ Marja-Liisa Olthuis ¶ – Komme heemâd mosijdijnis, Muumienni naggii. ¶ nubij ilolâš povvustem ¶ 1. ¶ 2. Pirâstit rievtis molsâiävtu puustav. ¶ Vatukkâš ~ vađukkâš ~ vaađâlm ( Rubus idaeus ) ¶ Sávnum ¶ syerijuolgâg ¶ Kaijuusiärváduvâst jieškote-uv paarâst lii piervâlmievtâ pirrâ siemin reeviir, mon piäluštmân äštee jiennâdmeh já lihâstuvah táválávt kelijdeh. Kappeerpääiski kiihâm (76A) álgá távjá äštee já skuvgááttellee lihâstuvâiguin, ko lodeh iä vala tieđe kuoimijdis aiguin. Maŋeláá toh čuážžuv já komárdâllâv raddaag muštâlmáin návt kieresvuođâs kuáimásis tâi luáttámuš merkkân jurgâlává niehi kyeimis uáinimnáál. Tegu eres-uv luudij pehti, lii kaijui kiihâm uáivilin niŋálâs já orraas parâlum. Tot joođeet toos, et otsâškode kaijuuh algâtteh pessim suullân siämmáá ääigi. Talle meiddei uđâgááh láá siämmáá ääigi já vaanhimeh piälušteh taid ohtân juávkkun. Kaijuusiärváduv laarmâ siste vaanhimeh já uđâgááh tobdeh nubijdis aainâs jienâ vuáđuld. ¶ - Mut mondet puoh taat čiehâm? Mondet kihheen ij uážu tiettiđ? ¶  sääni, 1,5 desilitter roovâ~ ruvâšjáávuh ¶ - Kuás muoi vyelgeen tiddepiivdon Čäršjuuhân? ¶ anarâškielâ kielâjurgâleijee virge ¶ Äššigâšrävvejeijee ¶ Kööbenhaammân lii Tavekuávlu stuárráámus kaavpug ¶   liegâsvuođâtile 129, 131, 133, 134 ¶ Koskâpeeivi pakkâsumos puddâ kärŋilui eehidpeeivi pel já nuuvt mij oppeet tolliittijm ovdâskulij. Vuojijm merârido nuortâs kidâ Larnaca räi, mast orostijm kejâdiđ kylá uáinámušâid. Oostijm váháš mätkimuštoid já tast maŋa joođhijm määđhi Famagusta kaavpugân, mii lâi suolluu nuorttiikeččin já suullân siämmáá styeres ko Limassol. Aalgij leđe eehidpeivi jo viehâ muudon já lâi-uv äigi maccâđ maasâd Nicosian, kost iđedist lâim vyeijilâm. ¶ Varjâvuonâ D1 ¶ 040-7705139 ¶ EELLIM OVDÁNEM ¶ cekki = aste 134 ¶  kođđáám. ¶ já fáárust uáđđimsekkâ sehe lavkkâ. ¶  celkkuin SaKaste ¶ Kuuva Petra (Vuáskujävr Heeihâ Petra) ¶ Tohálâšvuotvátámâššân lii pargo vaattâm škovlim. Pargo miänástuvvee tipšom išedeh šiev sämikielâ njálmálâš já kirjálâš táiđu sehe kelijdeijee hárjánem toimâttâh- já ruttâtuálupargoin. ¶ 8. Noomât já ivnii Ovdâ-India riijkâi liipuid. Keejâ oppâkirje s. 69. ¶ autotaampâ kapteen ¶ 82A Jieškote-uv loddâšlaajâst lii jieijâs ekologâlâš ¶ Teikâ jis nisonist láá love silbâruttâd já sun láppá oovtâ tain, te tiäđust–uv sun cokkit laampu, suopâlist loonjâ já ocá tárkká tassaaš ko kávná tom. Já ko sun kávná ruuđâ, sun koččo ustevijdis já naabur nisonijd já iätá: 'Ilodiđ muin! Mun kavnim ruuđâ, mon lijjim láppám.' Siämmáánáál, tom eeđâm tijjân, ilodeh Immeel eŋgâleh oovtâ–uv suddogâsâst, kote taha puárádâs. ¶ LASEMÁÁVSUST/SIERÂTIILÁÁMIST: ¶ Vuossâmužžân jieijâs liipu sämmiláid iävtuttij taaidâr Synnøve Persen, kote meiddei vuávái jieijâs lippuiävtuttâs. Persen kuulmâivnásâš liipu kiergânii kevttiđ el. Alta čäcivyeimiruustig já puáđu vuástálistem ohtâvuođâst 1970- já 1980-lovoi jorgalduvâst, mut tot ij pááccám kuhheebáigásâš kiävtun. ¶ – Hei, murr... vierâ peri, Puppâ! Pirrâ pirrâ... te tun-uv putásmuuh... ¶ PIÄIVÁÁ KOLLEUÁIVÁT ¶ 25. KIJTTOSRUKKOOS ¶ Sämitige já Sajos ávutuáluid lii máhđulâš čuávvuđ interneetist, mast njuálgu vuolgâttâs álgá tme 16.45. Sämitige ekumeelâš lekkâmimmeelpalvâlus vuolgâttuvvoo interneetist monnjâvuolgâttâssân tme 18.30 rääjist. Vuolgâttâs interneetist juátkoo njuálgu vuolgâttâssâm tme 20, kuás säämi kulttuureehid álgá. Vuolgâttâsâid puáhtá čuávvuđ čujottâsâst: http://yle.fi/livestream/saamevideo.asx . ¶ vuođâ nuuvtá. – Návt ¶ LOPPÂALESTEM ¶ nuávdid väridum vuástáväldimääigi (jis iästu puátá, maasâdkeesi vä ääigi) ¶ Zimbabwe F6 ¶ ”Ep lah kuássin iberdâm toimâđ oovtâst ohtân aalmugin. Onne viggâp vuossâmuu keerdi čoonnâđ - - - sämmilijd kuáimásis”, páhudij sämmilâš ovtâspargo ennin kočodum nissoonornijdume aktiiv Elsa Laula Renberg Truándim čuákkim lehâstemsavâstis. Tááláá ääigi sämmiliih ávudeh ohtsii aalmugpeeivi siämmáá ääigi. Juhletilálâšvuođâin ulmuuh sárnuh jieškote-uv kielâiguin já čiŋâdeteh páiháláid máccuháid, mut juhlepeivi, lippu já aalmuglâšlaavlâ láá jyehi saajeest siämmááh. ¶  kyevti s. 188 ¶ – Jeesus, sun cullâkyeđettij. – Tunhân lah Jeesus? ¶ Keevâtlâš ovdâmeerhah ärbivuáválâš tiä đ u sirdemist, taaidâlâš vuáttámušâi já esteetlâš fiätu naanoodmist aarâhšoddâdmist: ¶ Tast Antti viälláástâlâi nuuvt kuhháá ko kirdemmašineh monnii manoidis. Antti pulttâsâd muottuu siste pajas já sivnádâl: ¶ Kirjeest Javrij jieŋah parguu (2004) čalluuh: Eellim päälgis, Tälvipargoh, Perunämmir kumâttâs já Hanomag, Perunämmir komme, Koskâvuolâ juhhee, Laavah, Kuobžâkoddem, Hiävušalmajin, Jotolâh puárrán, Kälbinjuunááš, Ponttoonij fievridem, Komme, Kumppikoddem, Kyeddid, Oljopiijpo, Palgâssiijdâst, Savehij čiptem já pikkâdim. (Taan kirje nommâ lii luoihâttum Iisi čallust Kumppikoddem .) ¶ 2. Maht čááitáh vanhimijdâd, et anah áárvust sunnuu porgâmijd? ¶ Petra Kuuva ¶ Stuorrâvuonâ markkâneh láá tovlááid anarâššáid merhâšâm viehâ ennuv. Tääl lii aldasááid tieđâlâš čaalâ almostum tain pegâlmâs markkânijn, moh pištii čuođijd iivijd. Taat lii jurgâlus Taažâ pele ulmuu Björn Kværnrud 1979 čáállâm kirjeest KARLEBOTN MARKED (Stuorrâvuonâ markkâneh), mon lii tárukielâst suomâkielân jurgâlâm Liisa Jaskari já suomâkielâst anarâškielân Ilmari Mattus. Taat kirjááš lii čällee mield uáivildum ovdemustáá Uunjaargâ máttáátteijeid, mut vaarâhân mij-uv, kiäh tubdâp mielâkiddiivâšvuođâ Stuorrâvuonân já ton tovlááid markkânáid, uážžup ucánjáhháá ávhástâllâđ toin. ¶ Čuákkim puáhtá čuávvuđ meid čuákkimsalist. ¶ Tave-Korea = Pohjois-Korea ¶ 4. Noomât almaa suhâpeliorgaanâi oosijd ¶  celkkuu Filippiineh Q5 ¶ 81 ¶ Sun kiijtij Immeel já keigij kaalhâ máttááttâspárnáid já eeđâi: ¶ © 2006 Sámi musea Siida & Anarâškielâ servi ¶ Juhlemeesu särni: ¶ kuálásteijee ¶ b) Čääli njuoláid luosâ vajâldemmudoi noomâid. ¶ leeji mievtâ alne šoodâi, ¶ Tot lâi stuorrâ spellâkasino, mast iä oinum ullopusseer- teikkâ päiđipajalist ulmuuh ollágin. Iänááš uási ulmuin lijjii juhlepihtâsijguin, mii uáivildij tom, et sist lijjii smokki- já frakkipihtâseh pajalist já ruseteh čiäpáttist. Nisonijn lijjii kuhes hamitteh pajalist já ucemus vátámâš almaiulmuid lâi tot, et kalga leđe taggaar “lädipiivtâs” pajalist, mast lii kraavaat, teikkâ rusetti. Mist lijjii puohâin OA-suáldát luámupihtâseh pajalist, moos kuulâi meiddei kraavaat já pajaldâspusseer. Pivtâskerdi lâi mestâba liijkás-uv liegâs, mut liijkátte piergiittâlâim, ko ereskin rääđi ij lamaš. Tobbeen lijjii tiäđust-uv páihálij miljonäärij lasseen meid sii kolleegah pirrâ maailm já maŋeláá ehidist ko peesâim uápásmuđ meiddei jieš ton kasino spellâmuásádâhân, te tobbeen kullojii puoh maailm váldukielâh, meiddei suomâkielâ-uv, ko mij lâim tobbeen. Spelleeh kevttii spellâmeerhâid, ko sij stellejii monnii numerân jieijâs “piäijus” já toi áárvust must kale ij lam tiätu. Mii juávhust kihheen ij tuostâm riemmâđ spellâđ ovdâmerkkân veikkâba ruletti tanen, ko vissâ lâi taggaar ucemus ruttâmeeri, mii ličij lamaš makaš maaŋgâid luuvijd Libanon pundáid já mist lâi mätkibudjet rekinistum nuuvt tärkkilávt, et ij lamaš máhđulâšvuotâ ennuvgin moonnâđ tast paijeel. Spellâmerkkâuástimsaajeest ko fakšuustellim ulmui lonottem vuáituidis ruttân, teikkâ nubijkulij, te ruttâ kale oroi liihâdmin. ¶ Já ko váháš áigáá vuordâččijm, te pottii purrâmušah-uv: Sofian italialâš pasta, muu kállás possum kääni já munjin possum luosâ. Siämmást vala puohtii Ester suohâd-uv. Iššeed ij lijkkum kánásis ige Sofia pastasis, já nuuvt suoi lonottáin purrâmušâidis. Tastmaŋa kuábáš-uv láin tutâvááh. Ester kozâttem siämmáá ääigi ij lamaš munjin meendu vuovâs, ko ferttejim nubbijn kieđáin keččâliđ jieš purâdiđ ovdilgo muu luosâ čuáskui. Muu purrâmuš kale lâi aaibâs pyeri - nuuvt kuhháá ko jiem meendu tárkká keččâm laasâst olgos. Tasthân lijjii moonnâm ráiđuváávnuh jo maŋgâ-uv, mut ohtâ lâi orostâm toos kuhheeb ääigán. Já ko tot vyejilij, te must lappui puurrâmlusto: ton tyehin čurttái mottoom äijih, kote lâi paškemin aaibâs jo kuávdoo kááđu. Váhá olgoláá uáinojii motomeh almaah kužžâmin táálu vuástá. Mottoomnáálá lijjim kustoo teividâm čokániđ aaibâs jo almolii hiivsig oovdân. ¶  láá – Addâgâs, jis huáputtâm, mut maht tun lah joođoost? Heikkâ fakkist koijâdij. ¶ seevtil ¶ Suáđigil luvâttâh: Juho Yliriesto (tavesämikielâ) ¶ jietânâsčuáimáš jättiläiskorento ¶ Säminuorâi paneelist lijjii ovdâstittum säminuorah Suomâst, Ruotâst já Taažâst já paaneel jođettij Tuomas Aslak Juuso. ” Säminuorah láá jo váhá tulkkum vyerdiđ tooimâid mooid staatah láá čonâdâttâm. Resursseh láá heeitugeh. Sämmilij ärbivuáváliih iäláttâsah iä killáá eenâb toimâmáhđulâšvuođâi já kannattetteevuođâ kepidem. Euroop rääđi kolgâččij meid pehtilittiđ kocceemproosees já pyerediđ sämmilij uásálâšvuođâ ton paargon.” Juuso pahudij. Ruotâ säminuorâi saavâjođetteijee Per Jonas Partapuoli muštâlij säminuorâi tiileest Ruotâst. ”Puásuituálu tile lii vaigâd. Piemmâp piäđuid, ruukiráhtulâšvuotâ uhked mii iäláttâs, pieggâvuáimáttuvâin láá mii tuoddâreh tievâ, já luándutiilij muttum lii toohâm mii iäláttâs vaigâdin. Tiileest láá kulttuurliih, ekonomâliih já jiegâliih vaikuttâsah ubâ sämikulttuurân já ton puátteevuotân. Puásuituálu puátteevuođâ kalgeh turviđ”, Partapuoli tiäduttij. ¶ – Mut tast lii tunjin väivi... ¶ OHJELM ¶ 1 a. Noomât sárgáid 1-3 elleejuávhuid, moid kove elleeh kuleh. ¶ Drakečuálmi F8 ¶ Juhháán-Uulá vuojâččij siämmáá korrâsávt, tegu ovdil-uv já forgâ láim Kaamâsist já škoovlâ šiljoost. Toos mun paaccim já viljâm vyeijilij maasâd, tâi mast mun tiäđám, veikkâ lâš moonnâm toi vieres nieidâi luus, moid sun nuuvt hirmâd čuuvtij lijkkui. Koonjâl poođij kuittâg čaalman, ko paaccim toos škovlâšiiljon. Fiettejim, et oppeet aalgij škovlâokko. Toos must lâi tuuttâm, ige kihheen muu jurduid koijâdâm. Škovlâpeivi aalgij iiđeedrukosáin, maid jiem aaibâs iberdâm valagin. Manen kalga kijtteđ Immeel taggaar peeivist, mii vissásávt puátá já lii jo puáttâm já mii meiddei vissásávt puávtáččij munjin-uv lasemurrâšijd taađeest, ko škovlâpeivi jotkuuččij. Na jiem lam puástugist ollágin. ¶  joteh. Taah Naavitpargoh láá kiäppánâm mašinij áánsust. Uđđâáigásijn šiljostâhnavittiijn lii jyehi kuusâ čiäpáttist päggi. Päägist lii radiosignaaláin tuáimee vuolgâttempiergâs, mii almoot tiäturân, et kotemuš kussâ lii puáttâm puurrâđ. Tiättur miärástâl jyehi kuusân eidu olmâ mere fuoddâr. ¶ www.samediggi.fi. Anarist 25.2.2013 ¶ Ko tun ijâstâlâh telttaastâllâm várás vuáđudum soojijn, te šaddodâh já eennâmvuáđu koleh tuše uccáá, tondiet ko telttasajeh láá vuávájum killáđ kulâttem nuuvt pyereest ko máhđulâš. ¶ E-skuvla.no (tavesämikielâ) ¶ Raavâd ¶ Taa lii Willamo mokke, mii lii uážžum noomâs pegâlmâs já persovnlâš säämijottee eeveerst Willamo mieldi. Suu kámpá pasâttâsah láá taa juhâriddoost. ¶ vuáttoo-uvks teevstâst interferens, mii meerhâš tom, et vuolgâteevstâ myenster lii ¶ b. Mane jieh vaarâ kuássin peesâ uáiniđ kuumpi luándust. ¶ Turi čáálá sämmilij algâpuátimist el. návt: ¶ TSS-sopâmuš 1 artikla täähid almugáid jiešmeridemvuoigâdvuođâ. Sopâmuš artikla 15 täähid juáhážân vuoigâdvuođâ uásálistiđ kulttuurelimân, navdâšiđ ton hiäđuin sehe navdâšiđ tieđâlij, kirjálij teikâ taaiđâlij pyevtittâsâidis jiegâlij já aamnâslij hiäđuid adelum syejeest. ¶ Viijmâg Monni kaartâi patâriđ muorân. Mievripeenuv stiärgái muorâmaddust já umástij. Já taan mievripennust lijjii kyehti mušis peelji! Tot ij uáináh lamaš ollágin Matjâs mievripeenuv, pic tuárusáŋgár Jäppisâš Šletteemielist, ubâ lääni puáššáámus mievripeenuv. ¶ Palgâsâst lijjii kiämpáh, já räjikosáttâs loppeedij kevttiđ räje kiämppáid. Táválávt munnust moonâi kulmâ teikâ nelji peeivi reeisust. Talle juuđij vala postâauto Räji-Joovsep vahtâpääihist. Tast lâi rááján vala nelji kilometterâd nuuvt et munnust lijjii tuolmâmráttáh ton kooskân. Čohčuv ko poođijm vääzin Räji-Joovsepân, te láim iijâ mottoom pygálâspääihi kiämppáást, já iđedâst väzziláim maassâd Kiepšâjäävri (Kippisjävri) räjikiämpán iijân já nube peeivi tuše käävci kilometterâd Vuáskujávráá kiämpán, tot lii Sáiđáá já Vuodâsluovtâuáiváá kooskâst jáávrášriddoost. Tääl tot kiämppá lii meccihaldâttâs tyehin. Sulgušjäävri puotâ lâi ohtâ kiämppá, mutâ tast maŋa ko rahtii Čohčâvyesijávráá riidon uđđâ kiämpá te tom roččuu. ¶ – Saksaveepsis – Saksanampiainen ( Vespula germanica ). ¶ Saavâjođetteijee Jouko Lepistö ¶ cuávis čääsist tiäpuid, šaddoid já uccâelleežijd. ¶ Kááđu alne lâi sevŋâd. Tobbeen tálssájii Ááná lasseen tuš motomeh uáivistulmuuh. Ánná tuámittij ovdâskulij, mut sun ij valagin tiättám, kuus jiešalnees lâi monâmin. Vistig sun smietâi, et sun mana kuittâg oovtâ iijân hotellin já uáđá ráávhust tobbeen iijâs já keččâl itten orniđ mottoomlágán káátu uáivis oolâ muádi ookon. ¶ Avelist 1.10.2014 ¶ čuásáttuvâid, moh raajijn láá. ¶  kolgâđ. Attribuut Taat Ákku pelestis čuákkee suáhioovsijd kuámmirân mučis kiästun já karsa siämmást paijeelmiärásijd oovsijd toppiittuvâst meddâl. Maati puunnjâm čonâstuv sun uigâd toppiituv čoođâ já kiessâl moddii ton pirrâ já čuolmâst vala čonâstuv vyelni. Tastmaŋa sun uigâd oppeet čonâstuv toppiittuv siisâ, kiessâl váhá määđhi keejist uđđâsist toppiittuv pirrâ já čuolmâst. Čonâstuv keejist ákku čuolmâdist vala váárvu, mast vasta puáhtá heŋgâstiđ säävni naulakkon vyerdiđ sávnum. ¶ – Ele puáđi aldeláá, mun lam Stuorrâ Iilvâs! Jieh-uv tun tieđe, ete ilvâseh halijdeh leđe ráávhust já vuoiŋâstiđ peiviv? ¶ Pirkko Pieski ¶ 1. Cantharellus cibarius – Keltavahvero ađai kantarelli – Fiskisciärkuh U (~ fiskiskuobâr; kevttum oppâkirjeest) ¶ Nuorttâlâšlaavlâ ¶ Eennâmtuálu poođij sämikuávlun 1700-lovvoost já eromâšávt Ucjuv já Aanaar kuávlust kuálástem- já pivdokulttuur uássin. ¶  láá Subjekt Lii SPR tooimâ stivree tievâsčuákkim, mii uárnejuvvoo ihásávt ucemustáá ohtii. Čuákkim tuhhit SPR toimâvuávám, mii ráhtoo kyevti ihán häävild. SPR toolâi ovdebáá keerdi čuákkimis Uumeest čohčuv 2013. SPR lii vuáđudâm ohtâvuotâsis nuorâilävdikode, kuus puátih ovdâsteijeeh jieškote-uv eennâm sämitige nuorâiraađijn/-lävdikuudijn. Nuorâilävdikodde čokkân SPR almosčuákkim ohtâvuođâst. Suomâ sämitige ovdâsteijen lävdikoddeest lii nuorâirääđi saavâjođetteijee Nilla Rahko já jeessân Anne-Máret Labba. SPR lii vuáđudâm meid piätuaašij lävdikode. Lävdikoddeest Suomâ sämitige oovdâst II värisaavâjođetteijee Heikki Paltto. ¶ * Čuákkimfaalâdmeh. Luuvâ lase. ¶ Talle suátiäigin, ammaal ko almaah koddojii já háváđuddii, te toh vánuškuottii. Kočottettii puárâsuboh almaah-uv reservist. Vuoll Uulá še kočottâđâi. ¶ 19. Russula foetens – Haisuhapero – Háisoosmiäruh U ¶ Máárjá lâi mielâmield: ¶ Vuáčču, Ivalontie 8716 Juáhhást lii máhđulâšvuotâ tärhistiđ jieijâs kyeskee vaaljâluvâttâlmân merkkejum tiäđuid njuolgist vaaljâlävdikode toimâttuvâst puh. (016)665 038, (016)665 027, 050493 9018, fax (016)671 323 tâi vaalit@samediggi.fi teikkâ elimáin keččâmin vaaljâluvâttâlmist paajaapiäláin paaihijn nomâttum ääigi. Juáháš, kote uáiná, et sun lii vuoigâdvuođâttáá kuođđum meddâl vaaljâluvâttâlmist tâi suu kyeskee merkkim lii vaaljâluvâttâlmist puástud, puáhtá kirjálávt vaattâđ njuolgim vaaljâlävdikoddeest majemustáá cuáŋuimáánu 11. peeivi ovdil tijme 16.00. Njuolgimmonâttâllâmravvuid finnee vaaljâlävdikode toimâttuvâst tâi taid puáhtá printtiđ čujottâsâst www.samediggi.fi Anarist 28.2.2007 Vaaljâlävdikodde ¶ 8. a. Maid eres noomâid ulmuuh láá adelâm kuobžân? ¶ Aalmugijkoskâsâš artikkâl 8(j)-pargojuávkku lii valmâštâllâm toimâvuávám luándu maaŋgâhámásâšvuođâ táválii killeel kiävtust. Toimâvuáváámist kieđâvušeh sopâmuš artikkâlâi 8(j) já 10(c) ovtâstumesoojijd. Artikkâl 10(c) suoijâl kulttuurlij vuovij miäldásii luándukevttim. Čuákkim meridij oovdânpyehtiđ uásipeelijd, ete toh váldáččii aalmuglij biodiversiteetstrategiai uássin táválii luándukevttim suojâlem.” Miärádâsâst tiädutteh, ete ärbivuáválâš tiätu já táválâš luándukevttim lává ekosysteemaldânemtäävi fastâ uásih. Suomâst sopâmuš olášuttem algâaalmugij uásild lii vuájudâttâm artikkâl 8(j):n já lii-uv tehálâš vuáijuđ Suomâst eromâšávt artikkâlâi 8(j) já 10(c) ovtâstumesoojijd já pehtilittiđ táválii luándukevttim suojâlem” Pertti Heikkuri muštâl. ¶ muoi kuohtuuh kuldâláim. ¶ Siämáánáál maaŋgâlovvoost: ¶ 3.2.3 Säämi kulttuurpirrâs turvim ¶  genetiivist: vääri Otava äššigâšpalvâlem ¶ ryevdikuálmihâš ¶ Halidiččih-uv taggaar pargo mast puáhtá sämikielâ? ¶ Vuáđulahâváljukodde lii keččâm ciälkkámušâstis (PeVL 32/2010 vp) haldâttâs oovdânpyehtim tááhust, mast čuávui ruukilaavâ asâttem (HE 273/2009 vp), ete koččâmušâst leijee ruukilaavâ 50 § njuolgâdusah tähideh vuáđulaavâ 17 § 3 momentist já OA aalmugjeessânvuoigâdvuođáid já poolitlijd vuoigâdvuođáid kyeskee almossopâmuš (SopS 7-8/1976, KP-sopâmuš) 27 artiklast torvejum sämmilij vuoigâdvuođâid kielân já kulttuurân (el. puásuituálun). Ain ovdâskulij váljukode mield ruukilaavâ 50 § meridum merhâšitteevuođâkriiteerijd tulkkojeh já heiviitteh vuáđuvuoigâdvuođâmietimielâlâš vuovvijn já väldimáin vuotân OA olmoošvuoigâdvuotkomitea KP-sopâmuš 27 artiklan kyeskee tulkkumvuáháduv. ¶  V M uotâtääsni maainâs 103 ¶ kuábbáágin kielâst ij lah fuutuur, pic tom kalga karveđ já olgospyehtid eresnáálá, já ¶ Jovn Andi ááigui moonnâđ Lauttasaarist Helsig kavpug kuávdážân. Sun ko lâi eidu puáttâm Säämist, te ij tiättâm vala bussinumerijd. Ko bussi orostij, te Jovn Andi koijâdij: ¶ ergi, eergi = härkä (salvettu, koulutettu poro) ¶ kužžâpoccee ¶ Stuorrâ-Britannia ¶ Puohâin eres Tavekuávlu nuárjuin spiekâstmáin nuorttâmeerânuárju piergiittâl meerâst, mii jiäŋu. Nuárju lii oppâm jursseđ ruunijd viehâ assaas jieŋân já tot tuálá ubâ täälvi áávus vuoiŋâm- já jotteemruunijd. Tavekuávlu korrâ táálván lii nuárju vuáhádum še nuuvt, et tot lii Nuorttâmeerâ áinoo tälvipiäju rähtee nuárjušlaajâ. Piäju lii koivum ollâ vaskâmân jieŋâ oolâ. Ton áinoo jotteemkiäinu mana jieŋâ vyelni čáácán. Niŋálâs čivgá lieggâ já suáijáás piäjun oovtâ čiivgâ, mii lii laavcâivnásâš. Ko eeti šadda, puáhtá niŋálâs toppiđ čiivgâ já puohčâliđ väripiäijun. ¶   – Ko muu lode leppeđ puáldâm. ¶ Krouvi lâi aaibâs tievâ ko Ánná já Hanssâ tohon peesâin. ¶ Pyereh sämmilij ovdâsteijeeh, ¶ Tavesämikielâ kielâpargee ¶ vuáđuld tábáhtuvvee olgoštem já laavâst lii tađe várás sierânâs kuoddâlem- já sanktiovuáhádâh. ¶ . Kove: Inga-Briitta Magga. ¶ Toos lâi rahtum taggaar viiđâ-skiijpâsâš nuuvtkočodum basilika-kirkko (basilika = kreika kielâ já uáivild kunâgâslâš). Tot lâi rahtum suullân 300 ihheed maŋa Jeesus šoddâm. Kirkko lâi styeres já ušom kuávdoo kirho lâi seeinist vuovdâ, mii lâi skođâstum jyehilágán árvumetallijguin, tegu silbáin já kullijn, meiddei kässeekiäđgááh lijjii valjeest kevttum čiŋŋân. Tot lâi nuuvtkočodum “seimâ” ađai saje, kogo Jeesus lâi šoddâm suullân 2000 ihheed tassaaš. Vuod poođij váháš epituođâlâš tobdo, et nuuvt-uvsun makaš taa ličij saje, kogo “pestee” lii šoddâm, mut liijká ko juurdâš tom, et kirkko lii rahtum tuše 300 ihheed maŋeláá tien tábáhtus, te ij tot vaarâ meendugin čuuvtij endurân tot šoddâmsaje lah ton ääigist sirdâšum. Lasseen vala tiet siämmáš kirkko lâi muáddičyet ihheed maŋeláá uđâsmittum (550 maŋa Kristus šoddâm), mut liijká lâim puohah ton mielâst, et saje sátáččij pyereest-uv leđe originaal. Meid taat šoddâmsajegin ij sulâstittám ollágin muštokuuvijd ráámmáthistorjást, mut tothân tiäđust-uv lâi čielgâ äšši, et ráámmáthistorjá lijjii kuvvim vaarâ tagareh ulmuuh, kiäh iä lamaš avepeeivistkin iällám Beetlehemist. Siämmáá Beetlehemist eelijm vala taggaar eennâmvuáláá juuvâ riddoost, kuus porthááh luáštádettii suullân lovmat meetterid vuáluskulij. Eennâmvuáláá hoolvân, tâi vuovdân, lâi lätteetáásân muvrejum taggaar ráptukeđgilättee já paaldâ kuulgâi uccâ juuvâš, teikkâ aajâ. Hoolvi roobdah lijjii luándutiileest, teikkâ nuuvt, et olmooš ij lamaš vaarâ muádičyeđe ihán kuoskâm seinijd ađai kuođâttâm luodâidis toid. Seinirääjist lijjii tegu hiŋgáleh teikkâ ildeeh, moid lijjii stellejum čuođijmield ucessiähá uáiviskáálžuh. Tobbeen uáinojii meid eres-uv täävtih (ertpelsäärgih, jyelgitäävtih já lođđâseh). Jiem tieđe, maht tuođâlávt ležeh täävtih toho šoddâm, mut mii uápis kuittâg čielgij, et tieh tähtipasâttâsah liččii siämmái kandâpárnái täävtih, maid kunâgâs Herodes kodettij muáddi tuhháát ihheed tassaaš, ko usâškuođij tom juuvdálij uđđâ kunâgâs. Hoolvi aalgâkeččin, kogo porthááh pottii vuálus, lâi tegu mottoomlágán álttár já mii uápis čielgij, et tot lii saje, kogo kandâpárnááh koddojii já leggistuvvojii juuhân. Ko kejâdijm taid párnái tähtipasâttâsâid, te jurduuh mist vaarâ lijjii maaŋgâlágáneh. Ohtâ äšši mii lâi vises, lâi tot, et täävtih iä lamaš kale aaibâs luándulávt šoddâm toho. Iä ubâ tongin tááhust, et saje ličij mottoomlágán juávkkuhävdi. Illá oskoim uáppá čielgiittâsâid, veikkâ kale tain taavtijn ooinij, et toh lijjii olmâ ulmui täävtih já tuotâ puáráseh. ¶ Forgâ almerobdâ lâi čappâdin muursâin. ¶ aavâšthánnáá. – Lâihân tom mallin-uv kussâ... ¶ silleenjune siivilänokka ¶ Kulttuurčällee ¶ – Tun lah juuhâm jo maŋgâ vuolâ, Ánná eeđâi. ¶ Jiešárvuštâllâm ¶ Tuurhâs posâdijn Obžâ já Tobžâ keejáin kyeimi kuáimásis. ¶ Mietâmyerji šadda uáli vijđáht Säämist. Ton tieđâlâš nommâ lii Rubus arcticus já mun kočodâm tom-uv maaŋgâčoolmâg myerjin, nuuvtko luámmân-uv. ¶  jiem Jalŋesjävri = Kantojärvi ¶ Interrogatiivpronomineh:  kii,  mii,  kalle ¶ Puško lii ohtuunis iälusteijee piätukyeli ¶ Loopâst lâi škovlâlij Oppâkirjeráp. Tot luhostui hirmâd pyereest já párnááh vala adelii skeŋkkân aalmugairâsáid puáttee ive Anarâškalenderijd. Ovdilgo peesâim vyelgiđ čuávuvâš sajan, mij koolgâim molsođ buusi, ko vuossâmuš pieđgânij. Ubâ peeivi mij leim kaskoo tieđettemniävui sahhiittâllâm já kuvvim. Nuuvt meiddei Ovdâskoddetáálu porthái alne. ¶  lâi   Suoma Sámi Nuorat lii ubâ enâmist tuáimee nuorâiservi, mii uárnee tábáhtusâid, teeivâdmijd, konserttijd, kuursâid já ennuv eres. Tot váldá poolitlávt pele säminuorâid kyeskee aašijn, lii mieldi miärádâstohâmist sehe viggá vaikuttiđ algâaaalmugijd já eromâšávt toi nuorâid kyeskee aššijd. ¶ Juuŋâst ij lah C-vitamin nuuvt ennuu ko luámánist já saareest. Tehálâš ravâdâsamnâseh láá oovtâ juŋŋâkiilust siämmááverd ko kuulmâ toomaatkiilust. Juuŋâst lii meiddei B1-tiamiin já B2 -riboflaviin siämmááverd ko saareest, mut ij nuuvt ennuu ko luámánist. Väniamnâsijn lii mainâšemviärdásâš maŋŋaan valjevuotâ. Juŋŋâloostâin lii tutkâmij mield kavnum mottoomverd arbutiin -nommâsâš mirkkâ. ¶ – Na maidbâ mun jo toos arvâleem. Julesteen tääl vistig kähvikoopâ já smietâdeen, maid pargeen. Kale mun-uv vissâ liččim tohon vuolgâstuumin, mut jiem tieđe, maid kolgâččim siäidán tuálvuđ. Iähân must kievhis ulmust lah tagareh tivrâs tiiŋgah, moin sieidi huolâččij. ¶ Sämiaalmug mere árvušteleh lemin ohtsis 60.000-100.000 kooskâst. Taažâst láá áárvuld 40.000-60.000, Ruotâst 15.000-20.000, Suomâst 9300-10.000 já Ruošâst nyevt 2 000 sämmilâžžâd. ¶ Livkkáreh ( Muscicapidae ) ¶ Guinealuohtâ I5 ¶ suppilovahvero ¶ Tot uánihis junámätki piištij veik mon kuhháá, mut viijmâg te peesâim Bryssel maadâsajattâhân, kost almugijkoskâsâš juná koolgâi vyelgiđ. Lâim maŋanâm jo pajeláhháá kyehti tiijme. ¶ – Maid mij ton kiisán toohâp? ¶ Seine E6 ¶ Tieđettem säämi kielâlaavâst já sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođâin kalga lasettiđ. Jurdâččemvyehi ¶ – Pyeremus lii, ete tun jieh oinuu, sun eeđâi párnáážân. ¶ b. oovtâihásiih šadoh tálvásteleh? ¶  kirjoittamatta. Eidu talle lekkâsij polvârobdâ, já tobbeen kuovlâlij ohtâ áinoo šelis piäiváá suonjâr. Tot lâi tegu segis kolleläigi, mii juuđij polvâroobdâst njuolgist Uccâ Jakkuu njeigâ. Tot sporijdij já šliäđgui jáldus šooŋâst. ¶ Tieđettijm kiđđuv loostâin, et áigup cegâttiđ tággáár kielâpiervâl mii tuáimá anarâškielân. Šoodâim uáiniđ vala nube iimmâš: párnááh almottittii 28, veikâ mun kale uskum, et sátáččii lovmat párnážid kavnuđ. Mii toimâruttâ ij kuittâg lah nuuvt ennuu, et puávtáččijm pálkkááttiđ tuárvi pargeid návt stuorrâ juávkun. Mij ferttip čuávvuđ miärádâsâid, moh kyeskih párnáitipšom. Toi mield oovtâ pargee oolâ iä uážu leđe eenâb ko nelji párnáá. Kyehti párgee väldiv káhcás ton reekkig mield.” ¶ Uđđâivemáánu ¶   Vuáču škovlâ: Sunna Nikodemus (tavesämikielâ) ¶ Anarâš kalender 2003 (28 sijđod) almostui loppâivveest 2002, mon teeman lâi Säämi piäđuh . Saavâjođetteijee čaalij čalluustis Mecciellee, sämmilii eellimkyeimi návt: ¶ Mwanza ¶ ráhtusnubástus kyeddee vyeimi, ko tot fáálá Euroop 2020 -strategia olášutmân tárbulii ¶   skuáppu 182 ¶ Kyele stuárráámus tekki olá čielgi kuábbá-uv pelni uáivist peccihân. Taat tekki lihâttâl peeccih, mon vievâst lyeli liihâd. Puško kiäldá peccihis kievrâs ¶ Motomeh kielah láá luhostum uážžuđ mottoomlágán virgálii sajattuv, mut toi-uv koskâvuođâst pággusuddâluttem tábáhtuvá. Motomeh kielah sirdâšuveh vala motomijd suohâpuolvâid nuubán, mut iänááš algâaalmugij kielâi uásild lii uáli epivises, et sárnuh-uv párnááh innig täid kielâid mottoom love ive keččin. Távjá vaanhimeh iä ubâ ibbeerdgim tom, et kielâ ij forgâ innig ubâ lahkin, jis sij iä sáárnu tom párnáidis. Taat tile lii lamaš še maaŋgâ sämikielâst, kivkked ulmuuh tuágádeh, et kielâ sárnuh tuše sij já muáddilov ihheed nuorâbeh, mut iä innig párnááh. Já ko algâaalmugij kielâi iäláskittem mailmist álgá, tâi jis álgá, te toh šaddeh leđe siämmáá tiileest, mast anarâšah lijjii muáddilov ihheed tassaaš já tondiet kirje lii tehálâš já tondiet tot lii eŋgâlâskielân. Halijdiččim muštottiđ tii tast, magareh eromâš sáŋgáreh Ilmari Mattus já Matti Morottaja lává lamaš. Sunnuuttáá, kiäh voojijn oskođ anarâškielâ puátteevuotân já sárnuđ perrust anarâškielâ, lii uáli epivises, et anarâškielâ ličij innig lemin muádilov ive keččin eres ko kiirjijn já arkkâduvâin. Kijttoseh tunnui, tuoi leppee ubâ Anarâškielâ servijn čuálččááš ovdâkoveh puohháid. ¶ Sämimuusik ¶ Joh. 20:22 x x (x) ¶ Sämitigge 2009 ¶ 12a rasta já pittá oovdeld ¶  kárbá. ¶ Arvevuovdij elleeh piäittáásteleh peiviv šadostuv syejeest já maaŋgâin lii šiev syeji-ivne. Veikkâ elleid piäsá harvii uáiniđ, te jienah muštâleh arvevuovdij ässein. Puávtáh kuullâđ pápukááijái riäččoo já piškoo váruttemjienâid, čuárvinjunij mavresteijee párgumijd já suájái mooccân tâi simpansij savâstâllâm. Čuovviis ääigi kukkodâh lii 12 tijmed. Ehidist piäiváš luáštá jotelávt já kiämáduv äigi lii uánih. Peeivi jienah muttojeh iijâ jiennân. Iho kulloo maaŋgâlágán ruovgâm, viiccân, njurgom já huuihâs. Afrik arvevuovdij šaddo- já elleešlaajâi tubdâm lii ain-uv hyeni. ¶ 13. koddesäplig ¶ c. Viärdádâl Snuđenjune já cuobbuu juolgijd. Moi piergâsijguin Snuđenjune puávtáččij pyerediđ jieijâs cuábuivuoijâm? ¶ – Porá-uv tot monni ulmuid-uv? ¶ – Ele muurâšt uážuh kale purrâmuš, Muumistáálu ¶ 1. vuoidâ já korppujavvii täsivisrobdâsâš passeemlite. Suptâd moonijd já sukkâr. Lasseet suddâdum vuojâ, laavcâ já koskânis siävuttum koške amnâsijd, sehe lasseet muorjijd. ¶ – 2 tp kaneli ¶ Piälušteijee, Pase Jieggâ , kote muu noomâst vuolgât, uápist tijjân puoh já maaccât tii mielân puoh, maid lam tijjân sárnum. (KKK02/MLO) ¶ Meid ravviittuv pargon ¶ Eidusâš kulttuurtoorjân mieđettuvvojii ohtsis 81 780 €, seervij toimâtoorjân 60 000 € já almostittemtoorjân 20 380 €. ¶ a. kaavpugijd sárgái 1-4 oolâ ¶ Säämi vyehi? ¶ Simba lâi nievrismielâst. Jis tot ličij máttâm tulkkuđ poolvâid, ¶ 85 ¶ Nyyti lappum vaccâ. Maht tot teehin lii karttâm? ¶ Táálu saalaat 9,50 eurod ¶ 5. a. Noomât tiivrijd. ¶ – Itten lii njälgispeivi-uv, muštoot Matti ááhu. ¶ Muččâdvuođâ tot ibbeerd ¶ Antwerpen maŋa, kost ep jiešalnees lamaš ollágin orostâmgin, juná oppeet orostij Mechelen-nommâsâš pääihist. Ester lâi tutâvâžžân puurâdmin, ko fakkist kullui junást kuálmád kulluuttâs: ¶ Junná lâi jo nuuvt uáivádum, et ij innig tárkká muštám, mii tábáhtui ton eehid já iijâ. Mottoom sevŋis muštokove lâi tot, et sun peelhij taksialmai, ko ton taksi lii nuuvt piru njuáci. ¶ 5. Sämipárnáin já -nuorâin lii vuoigâdvuotâ sárnuđ já oppâđ jieijâs kielâ, ovdediđ jieijâs kulttuur já identiteet. Staatah já sämitigeh kalgeh oovtâst vuáđudiđ párnáid já nuoráid čokkânemsoojijd tegu ornijdâh- já nettičokkânemsoojijd meiddei väldikudijraajij paijeel. Sämipárnáin já -nuorâin lii vuoigâdvuotâ finniđ olesmiärásâš tiervâsvuođâ- já sosiaalpalvâlus, mii vuáđuduvá sii jieijâs kielân já kulttuurân, já toorjâ- já išetooimâid oovdeddijn kalga väldiđ vuotân sii etnisâš, kulttuurlâš, kielâlâš já uskoldâhlâš tuávááš. Sämitigeh áiguh oovtâst staatâiguin västidiđ Suomâ, Taažâ já Ruotâ pärniäššiváldálijguin ohtsâštave-eennâmlâš raapoort hástusáid. Staatah kalgeh olášuttiđ taid vuoigâdvuođâid, moh párnáin já nuorâin láá aalmuglâš vuoigâdvuođâ já aalmugijkoskâsâš riehtistandardij mield. ¶ Tavesämikiel â ¶ Vääri alne Immeel sáárnui Moosesân. Mooses uážui meid kyehti keđgitaavlu. Toid lijjii čaallum Immeel love pákkumid. Toh lijjii laavah, moh išediččii ulmuid eelliđ oovtâst. ¶ veerstâin vuottui tuše ohtâ saje, kost informaatio lâi heiviittum anarâš kulttuurân. ¶ Sämitige nuorâirääđi ¶ Mottoom evni mon nommâ lâi Tikke-Pikke aasâi meeccist suáhiloostâ alne. Tot laavij kođđeeđ viermi moos puoh uccâ tiivreh tarvânii, jis toh iä huámmášâm tom tuárvái tooláá. Já veik evni lâi jo viehâ pyeidi te tast lâi ain nelgi. Puoh elleeh pollii Tikke-Pikke eevnist. ¶ kuvvim: Jorma Happonen ¶ ua ( ua inojeh, b ua đi, d ua rvi), ¶ 20. Äävi eellimtile lii koorâs ¶ – Puáidu tuš, ko oovt saajeest čokkáá! Jis ličij lihâdeijeegin, te kalehân talle eenâb-uv purâččij. Sun keejâi čuávjásis, mii lâi suu mielâst rullâstoovli ääigi stuárrum. Hiäŋgái aaibâs. Ij sun taggaar lam kuássin ovdil lamaš! ¶ lahtâđ, laavtâm, láhtá = kostua ¶ s. 191 ¶ - Mut mun kuádám taid, Heikkâ lopedij. ¶ Kesimáánu 30. peeivi eelijm purjâstemkištosaajeest. Mätki toho piištij puohnissii 3,5 tijme, mut tot lâi taggaar tuše viežžâm, ko korrâ pieggâ eestij purjâstem. Mij kuittâg peesâim meerâst vuojâdâttâđ. Maasâd puáđidijn puovtijm jotteeđ metroin Sintagma peht, tääl lâi tommit rávhálâš. ¶ merâkuávžur.....48 ¶ KOLE JÁ PROONSI KEVTTIM SÄÄMI TYEJEEST Petteri já Sami Laiti Samekist muštâláin, ete suái kevttiv säämi tyejeest kole tuše tiiláámist. Kole puáhtá kuáivuđ meid sämikuávlu enâmist. Proonsi Laitih kevttiv el. niijbij heervâtmist, proonsi suái iävá keevti čiiŋâi vuáđuamnâsin. ¶ Pargoost váttoo meid tave-eennâmlii sämihaldâttuv já aalmugijkoskâsij olmoošvuoigâdvuođâsopâmušâi já –tuáimei äššitubdâm. Pargokován kuleh čällee- já čuákkimorniimij lasseen ohtâvuođâtoollâm sierâ enâmij sämitiggijd já Ruošâ sämiservijd sehe ääšioovdânpyehteepargoh. Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi IV/IV-II mield (vuáđupälkki 2 457,04 – 2 560,57 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. ¶ Ehidist vuolgijn eelliđ hirmâd stuorrâ käävpist, mon nommâ lâi "Itäkeskus" . Jiem avestân lam vala iällám nuuvt stuorrâ käävpist ovdil. Uusâim Aansin roolispeellâ já ton keežild kaartâim eelliđ kidâ Helsig kaavpugist. Viijmâg taggaar-uv kävppi kavnui. Ehidist vuollim vala poccuusteikkuu mii juávkun já nohádijm. ¶ Máátáh- uv čuávdiđ rijdoidâd? ¶ Áhu-Jovn Kuátimoorâst JIM Tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ Sämitigge lii almostittâm kirje ive 2009 anarâš-, nuorttâlâš- já tavesämikielân kulmâkielâlâš oppâmateriaalin noomáin ´Golbma skihpáračča/ Kulma skipárâš/ Kolmm na´zvaanaž. ¶ Proojeektpargee pargoid kuleh el. Skammâkoveh algâaalmugij elleekovefestivaal párnáipeeivi orniimeh já mediašoddâdemmateriaal nuurrâm. Pargo álgá tállân já pištá máhđulávt 28.2.2015 räi. Ucâmušâid kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 30.9.2014 räi. ¶ Sämitigge 2010 ¶   Maaŋgah tiivreh láá šadoi pilledeijeeh ¶ Suomalainen kansanruno. ¶ Säämi škovlim ¶ - Maid tääl? Sun koijâdij Haŋgalist. ¶ máhđulâšvuođah kyeskih puoh kuulmâ sämikielân: anarâš-, nuorttâlâš- já tavesämikielân. ¶ Räppäreh: Mikkâl Antti Morottaja, Jouni Petteri Morottaja ¶ sintaŋkij tyehin uáinusân já ooinij ¶ b . Tievâsmit jieijâd suohâmuorâ. ¶ Ele toovâ näimirikkoos. ¶ Lâi vuod mottoom lávurdâh. Škovlâ lâi nuuhâm já moonnim käävpist eelliđ. Käävpist láin Vuolli-eehi (Olli Mattus) já suu kandâ Jussi. Koijâdim lává-uv suoi monâmin pááikán Čovčjáávrân. Suoi láin monâmin tohon. Koijâdistim, pesâččim-uv fáárun, lâi ahheev pááikán. Vuolli arvâlij: – Munnust láá maŋgâ kievrâs eergi, kiälháin láá jävilkyermih, kal tun peesah, vuájáh mottoom jävilkyermi alne. ¶ – 2 känimane ¶ – Puohtim tuu pänikuustâ, Ánná eeđâi. ¶ njaamaan ¶ Käldeeamnâstâhân kuleh algâkielâsâš ađai kreikakielâsâš Uđđâ testament teevstah sehe ¶ b. Noomât viljâlemšaddoid já ovtâstit taid rievtis viljâlemkuávloid. ¶ viehâ sänitärhis jurgâlus sehe luándulâš já idiomaatlâš kielâ já västid GNT teevstâ ¶ kuohâđ, kuovâm, kuáhá viermi = kokea verkko ¶ Porgâmravvuuh: ¶  Koččâmušcelkkuuh Muštâlemcelkkuid Anarâškielâ servi ry. 10-ive juhleest Njellimist 30.11.1996 ¶ almostum Uđđâ testameentist. Ton lâi jurgâlâm Mikael Agricola jieijâs saanij mield ¶ Patric McHuges lâi lusismielâlâš almai Downty Cityst, kaavpugist, mii lâi maaŋgâid iivijd tassaaš lamaš čuovgiittâsvuođâ kiähtu tavveen. Sujâidet, moh láá kuhháá tassaaš juo vájáldum McHugesist lâi lamaš pággu rastaldittiđ rääji, kuus laavâ kuhes kietâ ulâttij. Ko sun šiev pivdoenâmijd usâdijn poođij Fijnesvuonâ liähán, juuđij Čuánjánjuáski čoođâ jeđe loopâst harttai Miss Molly maddust, lekkâsij luándu sunjin taggaar šeerrâdvuođâinis, maid sun ij áppádâm iberdiđ, mut maid sun tuubdâi siälus kieŋŋâlvuoiđâst, kieŋŋâlvuoiđâst, maid sun ovdil ij lamaš huámášâmgin. Sun čarviistij čolmijdis ucebin, vâi finniiččij puoh muččâdvuođâ oosijd siemin meripitážin. Peeivipaštust šiälgájeijee čääsi já tevkisčuovjis jieŋâaavijd, vođđâkiedijd nuorttân, párusteijee oijâgâsräsiráánuid, moh lovdii eennâm viiđâ jávráá já juuvâ pirrâ, mii kesivaibâsijgijn muhâttâlâi piäivááruškis toŋâskuolbân čoođâ. Patric McHuges huámášij, maht taat merettes muččâdvuotâ lehâstij lusis mielâ já luptij suu nuuvt čuovâdis já ustevlâš toobdon, tegu sun ličij juuhâm puttâllahe viiski. Ferttij leđe sivnedeijee tárkuttâs, et teehi asâttâttuuččij aassâđ. ¶ 50 cm ¶ - Tot lii cokis, moos lii siävuttum peljitaalhâs, Hanssâ čielgij. ¶ Tiivreh ¶ moi ääigi lodeh parâluveh. ¶ Ko aŋgerias lii iällám sisčaasijn 6–15 ihheed, te tot šadda suhâjuátkimahan. Talle tot ucâluvá meerân já vaajâldškuát jieijâs kuuđđâmsajan. Kuuđđâmsaje lii kukken Atlantist Bermudasuollui alda, kuus Suomâst lii mätki suullân 8~000 kilomeetterid. Aŋgerias lii-uv tuođâlâš vajâldeijeekyeli. Jođedijnis tot ij puurâ maiden, pic iälá puoidijn, mii lii čoggâšum ton tekkijd. Kuuđđâmsajan pyevtittijn aŋgeriaseh kođeh maaŋgâčyeđe meetter jieŋŋâlvuođâst já tastoo jäämmih. Korâidis kočâttâm suovsah kubđijdeh čässuáiván já rievdih Golfvirde mieldi Euroop kuávlun. Mätki Suomâ riddočassijd pištá suullân kulmâ ive. ¶   2. Staatah olášuteh oovtâst algâaalmugijguin tooimâid, moiguin visásmittoo, et algâaalmugij nisoneh já párnááh navdâšeh tievâsmiärálávt suojâlem já táhádâsâid jyehimuđušii viehâvääldi já olgoštem vuástá. ¶ - Uđđâseh + äigikyevdil ¶ Pargo álgá 7.1.2015 já pištá aalgâst 31.12.2015 räi. Tohálâšvuođâvátámâššân lii Sämitiggeest adelum asattâs (1727/1995) miäldásávt pargo vaattâm škovlim já sämikielâ táiđu. ¶ KÁRÁNÂS KUÁŠŠU CISSÁÁ ¶ já libžoi já čääsi stilčoi já tugo loostân kiesâstij ¶ Eres riiskah láá táválávt palvâlus pyevtitmân lohtâseijee ovdâsvástádâs- já kvaliteetriiskah. Kielâpiervâl toimâ kalga tevdiđ laavâst asâttum vátámusâid já kvaliteetkriteerijd tooimâ häämist sehe pyevtittem tâi haldâšemhäämist peerusthánnáá. ¶ Äššikirjepivdem ¶ Ko sämmilâš ášástâl sämikuávlu staatâ já kieldâi virgáduvâin, finnodâhlájádâsâin já toimâsoojijn, lii sust vuoigâdvuotâ sierânâs vátámušâttáá kevttiđ sämikielâ. Virgeomâhâš kalga anneeđ huolâ vuoigâdvuođâi vuáválâšvuođâlâš olášuumeest. Ucjuuvâst, mii lii Suomâ áinoo sämmilâšeenâblovo kieldâ, sämikielâ já suomâkielâ lává virgálávt masa siämmáá-árvusâš sajattuvâst. ¶ čalmeh ¶ 60 ¶ “Mutâ tun kale ferttiih leđe riges, ko jyehi peeivi vuájáh eres autoin!” ¶ sárnuđ. ¶ Ko Jeesus talle čokkái Oljovääri alne ege tobbeen lamaš iärráseh, máttááttâspárnááh pottii suu kuuvl já koijâdâllii: ¶ Sevžjävri = Säytsjärvi ¶ c. Tavemeerân. ¶  lii  táválávt: 1) Ustevlâš jienâ västidij: ¶ s. 136 ¶ – Mun juuvâm čääsi, eeči iätá já tuáppee čäcikáánu já leškee olssis čääsi. ¶ 125A Merâkuáskim čuolâst stuorrâ-uv salâskyele ¶ Kielârääđi jesâneh vaaljâpaajeest 2012-201:5 ¶ Passoot vuoiŋâstempeeivi. ¶ Taavvid psaalmah ¶ Ive 2010 teeman oohtânkulluuvâšvuotâ ¶ – Anar sämi kiela aapis kirje . Toimâttâm Aanaar oovdiš kirkkohiärrá Edvard Wilhelm Borg ive 1857. Siämmáá kirje lahtosin lii meiddei Doktor Martti Lutherus Ucca Katkismus . Teddilum Oulust ive 1859. Aanaar servikode uđđâsistteddilem 1983. Helsig ollâopâttuv maŋgimpalvâlem, Teddilemjuávus 1983. 94 s. ¶ – Must láá 2 uábi já 1 viljâ. ¶ Simba leikkušij já ¶ – Kost cijkko tääl lii, mast poođij iännâm? Mun koijâdim. ¶ -10 ¶ Porgemáánu pelimuddoost paddip luvâttuv oppâmateriaal pittáid já kuldâlemhárjuttâsâid. 1. kurssâ lii jo tärhistum, já aainâs-uv tom mij paddip. Tárbu ličij koorâs meiddei nube kuursâ paddiimân, mut tom sáttá ferttiđ kyeđđiđ puátteevuođâ pargon. ¶ “Anarâšâi ovdânoomah láá táássáš lamaš kiävtust tuše sämmilij jieijâs ohtâvuođâin já čaallum häämist ärbivuáválij noomâi uásild toh láá lamaš ive 1996 rääjist Anarâš-kalenderist já puáris noomâi uásil čuávvoo ivveest ovdâskulij. Taanáigásiih heiviittâsnoomah láá vuossâmuu keerdi ive 2001 kalenderist. ¶ 1. Sämitigge kalga algâttiđ čielgimpargo sämikielâlâš palvâlusâi tuurvâstmist já oov ¶  sajasâš Taan ohtâvuođâst továččij mielâ nomâttiđ ohtân virgeomâhâžžân Meccihaldâttâs , veikkâ tot ij lahkin njuolgist sujâlâs eennâmkavppijd. Tot lii kuittâg jieijâs ovdâsvástádâsvuođâidis keežild vuáđustâm tuárispele kuávlui ävđintittem. Vâi taat eellimtilálâšvuođâi pilledem ličij lamaš tievâslâš, tot "laikuuttij" pyeremus riävskápivdem eennâm Čiermihkoddemčielgi : stuorrâ mašináin nuurdâi viällud soovijd suullân 70 %:d já ištâdij sajan piässáid, moin ij onnáá peeivist ijge puátteevuođâstkin lah taggaar árvu, ko Meccihaldâttâs vuávái. Toh láá tagareh sajasis kuškâm säđgimpiässááh, moin iä kuássin šoodâ nuuvtkočodum tukkimuorah. Tain sättih kale motomin šoddâđ siämmáálágáneh kuáránâm peesih, tâi joba aaihah-uv, nuuvtko tääbbin láá lamaš jo ovdiist-uv, mut tot váátá ucemustáá 600 ihheed. Puáldimmuorrân toh sättih kale leđe motomin toháliih-uv, mut amahân Meccihaldâttâs taid jis ij njuolgist rávhuidut, te kuittâg-uv piärá tain oles tukkimuorâ hade. ¶ » ¶ Algâaalmugjulgáštuš lii valdum muáddi staatâ lahâaasâtmân, mutâ iänááš uássin staatah láá annaam julgáštuš tuše mooraallávt kenigitten. OA algâaalmugraportistee professor James Anaya lii árvuštâllâm suu raportist OA almosčuákkimân algâaalmugjulgáštuš olášuttem já merhâšume. OA almosčuákkim miärádâsâin láá lavâliih kenigâsvuođah. Anaya mield julgáštuš čáittá maailmvijđosâš ohtsâšibárdâs algâaalmugvuoigâdvuođâi siskáldâsâst ja kenigâsvuođâ ovdediđ olmoošvuoigâdvuođâid OA sopâmušâi miäldásávt. Motomeh julgáštuš uásisyergih tego olgooštmettumvuotâ, kulttuur koskâmettumvuotâ, omâdâh já jiešmeridemvuoigâdvuotâ láá šoddâmin uássin aalmugijkoskâsâš táválii vuoigâdvuođâ noormâ. Julgáštuš meid vuáđuduvá maaŋgáid staatâi ratifisitem olmoošvuoigâdvuotsopâmušáid, moh láá staatâid lavâlávt kenigitteeh. ¶ U Gomphidius já Chroogomphus – Nuljaskat – Njulčâheh U ¶ Uccâ uábáš ¶ – Puávtáh tun smakkiistâllâđ sanijdâd, te mun elâččâm ton puudâ käävpist, eeđâi suu eemeed. ¶ Petter Morottaja Virkkuuvääri lii anarâš uáppeid uáivildum nube luoka oppâmateriaal. Hitruus mainâseh já ivnáás koveh jođetteh lohheid maaŋgâlágánáid fiäránáid. Virkkuuvääri -ráidun kulá meiddei kiđđâuási já hárjuttâskirjeh čoovčâ já kiiđâ várás. ¶ Mun vuáiŋádim ¶ 2. Vuojâdijn poođâš lii čässuáivi paajaabeln. ¶ pyehčee ¶ Päikkikodde Juávkku Äigi ¶ jee uáppei lohomeeri lii ucánjáhháá paijaanmin. Nuorttâsämikielâ máttááttâstilálâšvuotâ lii huolâs ¶ 6.2. Säämi aalmugpeivi ¶ Tipšoääigih já tipšotáárbu nubástusah já meddâloromeh ¶ MYERJI JUŊŊÂREEISU ¶ 5. Cantharellus aurora – Kosteikkovahvero – Nješšiciärkuh U ¶ Čuákánkiäsu ¶ vuolgât ohjelm tavesämi-, anarâš- já nuorttâlâškielân. Yle Sápmi lii meid tergâdis kirjálâš media, ko tergâdumoseh uđđâseh láá čallum Yle Sápmi päikkisiijđoid. Yle Sápmi lii masa áinoo media, kost puáhtá kuullâđ sämmilâš juoigâmäärbi já uđđâ sämmilâš muusik. Yle Sápmi finnij sämitige säämi kielârääđi mieđettem säämi kielâtaho –palhâšume ive 2013. ¶  kyeskih paccâhâš lâi njäälmist. ¶ atâšteijee = ahdistelija 13 ¶ Vuojâdemriddoost maaŋgah ulmuuh hirmástuveh, ko äiccih riddočääsist čapis já masa love senttimeetter kukkosii mááđu, mon lihâdemvyehi lii párulágán. Ton liškeest uáinojeh tuáris kiärduh já ton kuábbáá-uv keččin lii njamokoppâ. Njamokoopâi vievâst máátu tarvan kiddâ kiäđgán tâi čäcišaadon. ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtus lii uárnejum 1970-lovo rääjist. Sajosist uárrnejum tábáhtusâst uážuim vuossâmuu keerdi uáiniđ, kuullâđ já tubdâđ láávdástmijd teknisávt ollâtásásii visteest, mast toh pessii olmânáál já ánsášem vuovvijn uáinusân. Láávdástmeh já keččeikoveh spejâlistojii stuorrâ šermáid maaŋgâkameratekniikkáin já tábáhtus puovtij čuávvuđ njuálgu vuolgâttâssân meid internet pehti. Párnái já nuorâi láávdástmij kooskâ suotâsmittii še tááidâtábáhtusplakaatist uápis häämih, moh tääl rokkajii já lávdástii animaatioin. ¶ Sij kessii kárbá vuoddâs oolâ, kuus stormâpááruh iä ole. Äijihšoŋŋâ lâi jo kiergânâm suolluu oolâ. Aldâkkâsah luodduu alme já tuossii rido. ¶ Mut lâi ohtâ almai, kote eelij soovâdvuođâst iärásijguin já luotij Imelân. Suu nommâ lâi Nooa. ¶ kuvvim: Inga Borg ¶ 2. Jurgâlus. Taan veerstâ anarâškielâsâš versio spiekâst KR92 morfeem- já ¶   Čohčâluuhâmpaje 1955 ¶ 21 Magga Petra Biret Šoddâdemtieđâ maister, kulttuurpargee Suáđigil ¶ Áinoo Kandâ lii máttááttâm mii ¶   sämikielâlâš máttááttâsâst. Anarist sehe aanaarsämikielâlâš já tavesämikielâlâš máttááttâs finnejei ¶ - ehidâsmäälis (kuobârmääli, poccuusteikkâ já laapi leibivuástá), ij siskeeld juhâmušâid ¶ – Na jis taid piäjá veik seehâ siisâ ton ááigán? Ante iävtuttâlâi. ¶ veikkâba uáđđiđ, jis ij muide keksii. ¶ – Taat lii tiätturlavkkâ. Taan laavhâst lii tiätumaašin, ákku muštâl äijihân já časka čalme sunjin. Sun leehâst laavhâ já tiälláá tiättur lovdduu oolâ äijih njune oovdân já addel tiättur säplig Maatin. Tastmaŋa sun uigâd mokkula tiäturân. ¶ Vuolli-äijih vaaldij iäbbáris já usâškuođij luámánijd. Litte tievâi jotelávt. Siämmáánáál keevâi nubbijn-uv iäbbáráin, já ovdilgo sun huámmášijgin, sust tievâškuottii meiddei lastikseehah. Luhhoost sun lâi váldám eenâb seehâid fáárun, te ij kuittâg tarbâšâm koskân luommim vyelgiđ pááikán lase liitijd viežžâđ. ¶ Skáálžu suovsah eellih parasiittân kyele ¶ - sosiaalsyergi piäiválâš pargo, škovlimvuáháduvâi ohsâšpargo sehe vuáđu-, jotkâ- já tievâs¬mittemškovliittâs, ¶ Pirâsministeriö iävtuttâs Natura 2000 -viärmádâhân iävtuttuvvee kuávluin lii uáinimnáálá Ucjuv, Aanaar, Iänuduv já Suáđigil kieldâin 15.7.1997 räi. ¶ Juoigâmärbivyehi, mii sämmilâšärbivyevist lii lamaš nanos, päsiškuođij meddâl Veiko ääigi. Ovdil juoigâm kuulâi argâpiäiván já masa juáhážân pieijui jieijâs juáigus. Sunjin ij lah innig pieijum jieijâs juáigus, veikkâ ovdâmerkkân suu eejist lâi jieijâs juáigus. ”Riävtui tovle pieijui juáigus juáhážân, mut taan ääigi ij innig. Tot juoigâmkulttuur tuše paasij meddâl.” Veikko muštâl, et čokkimpargoin juoigâm ij kuullâm ollágin, mut pygálusâin tađe-uv eenâb. Pygálussáid pottii ulmuuh jieškote-uv palgâsijn, já eromâšávt puoh čepimusah jyeigeeh juoigii. ¶ ČOOVDÂSÄÄNIH ¶ – Na uážžuvetteehân kale. Taat lii nuuvt lusis tiŋgâ, et almaah uážžuh-uv leđe eenâb sirdemhommáást, iätá mottoom sirdein. ¶ puohháid sämikieláid (tavesämikielâlâš luámáttuvah jurgâluvvojii raapoort tahhee já sämikielâ ¶ – Murr, murr... kavnim taam puáris kuobžâkuáđi... Tääbbin lii nuuvt moskohaajâ... mutâ kal täst šaddâ pyeri, ko váá váhá čorgee já skurbá... ¶ - Na ainhân tohon maidnii taarbâš. Lam kuittâg jurdâččâm väldiđ jieččân polgupyerá fáárun. Já meiddei savehijd. Forgâ tobbeen-uv puáhtá čuoigâđ. ¶ – Na mii juhle lii kiđđâtälviv, ko mij koccáp. Talle álgá uđđâ ihe mijjân. ¶ 2.4 Kielâpiervâl ¶ Peivitipšosoojijd puáhtá uuccâđ ohtânmaanoost. Peivitipšosaje kalga uuccâđ majemustáá 4 mánuppaje ovdil peivitipšotáárbu älgim. Jis peivitipšo tárbu kuittâg šadda paargonšoddâmist, oopâin tâi škovliittâsâst ige táárbu älgimääigi pyevti muuneeld tiettiđ, kalga peivitipšosaje uuccâđ nuuvt jotelávt ko máhđulâš, kuittâg majemustáá kyehti oho ovdil ko páárnáš taarbâš tipšosaje. Peivitipšo uuccâmluámáttuvah láá finniimist peivitipšotoimâttuvâst kieldâvirgáduvâst, váldukirjeráájust sehe kieldâ Internet-siijđoin ( www.inari.fi ) Ucâmuš lahtosin kalga leđe puátučielgiittâs peivitipšomáávsu meridem várás. Čujottâs, puhelinnummeer ye. nubástusah ucâmuštiäđuin almottuvvojeh sehe tipšosajan já stivrejeijei. Pargosaje, pargoääigi já päälhi muttum almottuvvoo stivrejeijei. Peivitipšotáárbu nuuhâm maŋa kalgeh vanhimeh celkkiđ luovâs tipšisaje, mon maŋa peivitipšomáávsuh noheh. Peivitipšosaje luovâscelkkim almottuvvoo stivrejeijei mielâstubboht kirjálávt. ¶ Tälviv mij čierâstâllâp! ¶ lápumáin = räpistelemällä 189 ¶ lätteekäniviäsu 16 ¶ kuha ¶ sukkârruotâs ¶ Raporteh ¶ 5. Čääli luvâttâllâm Tave-enâmijn já Baltia enâmijn ¶ Máttáátteijei materiaaleh ¶ lehtorousku ¶ – Marja-Liisa Olthuis: Inarinsaamen kielipesätarpeet 2010. Čaalâ. – Annika Pasanen: Kielipesä ja revitalisaatio. Pro gradu. 2003. ¶ – Gulamat Heaika. (Kuulâba Heikkâ). ¶ Antti Aarnio- Wihuri já saavâjođetteijee kielâpiervâlis t 23.3.2004 ¶ omâslágán huáđđoo ¶ jeessân Pia Nikula Ella Sarre ¶ Maađijvuávám raijim já ulmeh ¶ paijeel. ¶ b. kolmâoijâgâs ¶ Tave-eennâmlâš säämi kielâpalhaâšume juáhhoo viiđâd keerdi 2012 sämmilâšaašijn västideijee ministerij ja sämitigij saavâjođetteijei kuáhtáámist Oslost. Palhâšume mieđettuvvoo ovtâskâsulmuid tâi siärváduvváid Taažâst, Ruotâst, Suomâst tâi Ruošâst sämikielâ oovdedmân. ¶  eenâb   koveh Riitta Ahonen ¶ Zimbabwe ¶ tááttâs adelui 154 uáppei ađai 31,7 % puohâin sämikielâlâš máttááttâs finnim uáppein. Sämikuávlust ¶ Áámmátlávt puásuituálu hárjutteijei koskâahe lii eivi paijaanmin (tääl nyevt 47 ihheed) já siämmást puásuituállei olesmeeri vuállán. Puásuituálu puátteevuođâ uhkedeh hiäjus kannatteijeevuotâ, sämmilij meddâlvarrim sämikuávlust, šoŋŋâdâhnubástus sehe šaddee piätumeeri. ¶ Kuávdoo Rooma lii ollásávt jiečânâs uccâ Vatikaaniväldikodde , mon joođeet paavi . Paavi haaldâš ubâ maailm roomalâškatolilâš kirho. Maailm stuárráámus kirkko Piättâr kirkko já toos kullee haldâttâsrakânâsah tevdih masa pele Vatikaaniväldikode vijđoduvâst. ¶ “Kuhháá lam-uv tuu uuccâm.” ¶ - Jiem mun málástâl tääbbin jyehi peeivi, Ánná eeđâi. ¶ Loostâ siskáldâs kovvee puoh pyeremustáá uáivičaalâ, mii lii lamaš jyehi nummeer aalgâkeččin. Iänááš uáivičalluid lii čáállám Kuobžâ-Saammâl Matti (Matti Morottaja), mut láá lamaš eres-uv uáivičallui čälleeh, moh čielgih maŋeláá. Uáivičalluuh iä lah ubbân, mut algâ tâi čalluu tehálumos uási. ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 113 ¶ Poccuuh käärdist ¶ Stuárráámus já tehálumos äšši anarâškielâ anonväldimist náguskirje čäällimkiellân lii kuittâg tot, et tot loptee kielâ áárvu. Taat kielâ ovdedemlävkki suápá-uv pyerrin talhâsin toid, kiäh láá láittám anarâškielâ já ettâm, et tot lii nuuvt mitettes kielâ, ko toin ij ubâ käävpistkin piergii. Taat lii meiddei ohtâ tuođâštus tast, et mij anarâšah ep lah porgâm tušij tiet maaŋgâid iivijd jieččân kielâ oovdedmáin. ¶  toid Pargopitáh ¶ Koveh kalgeh leđe Sämitige toimâttuvvâst majemustáá ohhoost 12. ¶ Kielâ: serbokroatiakielâ ¶   – Ruánááenâmist, Taavvid västidij. ¶ “Párnái Anarâš lii almostum. Taan numerist láá Aanaar vyelitääsi škovlâlij čalluuh já koveh. Sijjân kijttoseh já meiddei sii máttáátteijeid, kiäh láá toohâm taam nummeer almostume máhđulâžžân. ¶ Eŋland D5 ¶ ollâškovlâtuđhos, hárjánem vátávâš haaldâtlâš pargoin, jođetmist já tave-eennâmlâš ohtsâšpargoost, šiev ¶ lattiimijguin = elein 15 ¶ a. Kuábbáá pelgi lii uánihub verdittijn ¶ – Maisemijd kale ij meendugin čuuvtij pyevti tääbbin rammuđ, pahudistim išedân, kote sun-uv kejâstij tohokulij já iberdij, maid uáivildim. ¶ Ko Pahakkâs lâi keččâlâddâm já viettâlâm Jeesus jyehináál, sun vuolgij meddâl. ¶ Mut Jeesus čuárvui oppeet korrâ jienáin já adelij jiegâs . (EM95) ¶ 2. Luvâttâl teevstâst mainâšum vaarijd já tuoddârijd alemusvuođâoornigist, alemus vistig. ¶ – Jieh suigen tun tuš heđâlmijgijn ááigu eelliđ? Kalehân olmooš taarbâš váhá pyerebijd-uv evvisijd! eemeed čielgij. Sun tieđij, et suu käälis ij lamaš mihheen kookâid. ¶ njivleskuáppu ¶ Uccâeŋgâlâš suorgânij. Tääl kale sun kulâččij kunnes! ¶  predikaat Pargojuávhu árvuštâllâm riäidun láá aicâdem, dokumentistem, jieijâs pargo árvuštâllâm, ovdedemsavâstâlmeh ovdâulmuin, ohtâdâhkuáhtásiih pargosaječuákkimeh já ubâ kieldâ säämi aarâhšoddâdem pargočuákkimeh. Säämi aarâhšoddâdemvuávám siskáldâsâst já toimâmvuođâst čuákkejuvvojeh vuávám vuáđđun macâttâsah Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdáá tooimâst. Säämi aarâhšoddâdem ovdedempargoost acâttâs pehti finnejum tiäđoin puáhtá ávhástâllâđ. ¶ Talle sij viežžii ááiruid já purjâs, já lästejii puoh mätkipiergâsijd kárbás. Hemulâš toolâi várugávt šaddočuágálduv askestis. ¶ Ton tovváá ko Kaari palijdij já peelhij ááhu oolâ, Ánná kuorrij kievkkân. Suu váimu juulhij nuuvt čuuvtij, et sun lâi aaibâs vises, et juáháš tom kuulâi. Sun keččâlij toommâđ, mut ko äigi lâi suu mielâst aaibâs orostâm. ¶ Toorjâucâmušâid kalga čujottiđ Sämitiigán majemustáá 30. skammâmáánu 2012 tme 16.15 räi čujottâssáin: Sämitigge, Sajos, 99870 Aanaar. Uuccâmluámáttuvâid já lasetiäđuid uážžu kulttuurčällest puh. 010 839 3103 já šleđgâpoostâ pehti Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. . Uuccâmluámáttuvâid puáhtá meid printtiđ Sämitige internetsiijđoin čujottâsâst www.samediggi.fi . Toorjâucâmušâid puáhtá toimâttiđ persovnlávt tâi äššialmaa pehti, teikkâ taid puáhtá vuolgâttiđ poostâst, äššialmaa mield, telekopion tâi šleđgâpoostâ pehti. Toorjâucâmušâi vuolgâttem tábáhtuvá vuolgâtteijee ovdâsvástádâssáin. ¶ Helsig ¶ 8. Kuulmâ eennâm sämitigeh páhudeh, et oovtâgin sämmilij aassâm enâmist iä lah vuáháduvah, moh váldáččii sämitige fáárun budjetistem- tâi ruttâdempaargon sämitárbui várás tâi olášuttiđ sämitige jieijâs ášij tehálâšvuođâoornig. Sämitigeh páhudeh, et jiešmeridemvuoigâdvuotâ, vuoigâdvuotâ asâttiđ aašijd jieijâs tehálâšvuođâoornigân já ráđádâllâmvuoigâdvuotâ aašijn, main lii njuálgu merhâšume sämmiláid algâaalmugin, láá merhâšittee aalmugijkoskâsâš vuoigâdvuođah. Táid prinsiipâid kalgeh staatah tubdâstiđ já olášuttiđ meiddei budjet rähtimist já sämičuásáttuvâi ruttâdmist. ¶ lovvoost mainâšum uccânjomâtteijeeh . ¶ uv jieŋŋâlvuođáid. ¶ čevđipoovij, -puáhháá = nahkavyö ¶ ruuđah ohtsis masa miljovn kyehtičyettuhháát eurod. Intensiivlâš valmâštâllâmpaje maŋa uážuim proojeekt investistimruttâdem oornâgân kiđđuv 2007 ko vistig Laapi eennâmkodde mieđettij projektân EU-torjuu vittâ miljovn eurod já talle ¶ s. 27 ¶ 4. Adde mááđoid váhá heđâlmij tâi ruonâsij koorâid já luávdi pasâttâsâid siävuttâsamnâsáin. Mááđuh poreh purrâmâšpasâttâsâid, já toi pooškâin šadda mulde. Ele piemâ mááđuid liijgás. Adde toid ucánjáhháá purrâmâš tuše ohtii ohhoost. ¶ KAT11, s. 53. ¶ 2. Tim. ¶ kanadačuánjá.....127 ¶ Uccpárnáá Vuoli Ilmar ¶ Heikkâ ij suttâm mut aalgij orniistâllâđ Ááná kaavpugân peessâm. ¶ Indiaanij pirâstittemriegis toppâlui. Kaandah fattiittettii já šoddii faŋgân. Juka vuávám lâi kale eriomaš, mut indiaaneh kiergânii kevttiđ tom vistig! ¶ Amnâseh: ¶  kuittâg Talle Jeesus eeđâi: ”Tipteđ suu leđe ráávhust! Mane povčâgitvetteđ suu mielâ? Sun lii toohâm taam muu keežild. Kievhih kale láá ovttuu tii lunne, mut mun jiem lah ovttuu tii lunne. Mun eeđâm tijjân, et jyehi saajeest kost muštâluvvoo Imelist muštâluvvoo meiddei maid Máárjá toovâi, já suu kale ulmuuh mušteh.” ¶ tievâslâš hämimolsom.....30 ¶ - Maid tot parga talle, jis tot ij tuubdâ tom, kii tom váldá? Jovnâ koijâdij Kivsist, já siämmást Wiesehist-uv, kii saatij västidiđ pyerebeht-uv ko Kivs. ¶ kommepuohčâlem haamusukellus ¶ Ruopsiskiärppáákuobâr ¶ tegu Suomâst láá porgâm. Ovdâmerkkân puáhtá mainâšiđ koijâldâh- já kevtteevuálgusijd ¶ Ohjelm 6.-7.11.2015 lii luođimnáál ¶ Säämi puustaveh ¶ Suái väzzilává sevŋis rido, tot lii Ááná tuoivâ. Sust lii nuuvt hitruu väzziđ päljis juolgijgijn iho čunoiriddoost já kälistiđ motomin lieggâ meerâst. Nuuvt ii pyevti pääihist porgâđ. Suái väzziv aldaluvâi, kuohtuuh vuáijum jiejâs jurduid. Máánu lii uccomin, mut tot lii nuuvt kukken já mahtnii kommood. Tääsnih meid, aaibâs omâs tääsnih, ij oinuu Stuorrâ Kuobžâ ige Táávgáš. Lii omâs täsniáimu já oomâs lii puoh eres-uv Áánán. Almai-uv lii oomâs, kii Ááná paaldâst vázzá. Suái lává aaibâs kuávttáá. Palo puátá Ááná mielân, sunjin puávtáččij tábáhtuđ peri mii vain. Almai puávtáččij porgâđ eidu maid vain, leggistiđ meerân, páguttiđ irgediđ suin, teikkâ veikkâ koddeđ. Vala ličij Áánnást äigi jurgâliđ já patâriđ. Mut sun ij jurgâlâđâ. Ko ohtii lii leeikân vuálgâm, te kalga loopân keččâđ. Láábahân talle muštoh maid párnái párnáid muštâliđ, jos ij jieggâ moonâ. ¶ – Jođádoh tääl kale lii. ¶ Máttááttâs- já kulttuurministeriö čuujoot 24. čohčâmáánu toohâm miärádâsâs Ovdâskode vuáđulahâváljukode smiettâmâšân (PeVM 1/2010 vp – K 1/2009 vp), mast váljukodde vaađâi, et haldâttâs riämá pehtilittum toimáid sämikielâ iäláskitmân. Váljukode mield eromâš huámášume kalga kiddiđ uhkevuálásij aanaarsämikielâ já nuorttâsämikielâ siäilum turviimân. Staatârääđi asâttij čielgiittâsâstis Suomâ olmoošvuoigâdvuođâpojitiijkâst (2009) ulmen sämikielâ iäláskittemohjelm rähtim. ¶  suháh, – Must kale ličij ohtâ iävtuttâs já juurdâ, iätá Marttin vijmâg. ¶ Matt. 26:41 πνεῦμα tahtoa táttu ¶ Narva D4 ¶  láá Aalmugregisterkuávdáá mield lâi Valle 14.4.2014 tááláá suhânommân 289 ulmust (156 almast já 133 nisonist). Sist 24 assii olgoenâmijn. Ovdii nommân tot lâi 127 ulmust (9 almast, 119 nisonist). Walle-suhânoomâ kevttih tááláá nommân 34 olmožid (14 almajid, 20 nisonid), já ovdii nommân 13 olmožid. Puoh ovdeláá mainâšum lovottuvâi Valeh iä lah vuálgus Aanaar Valle -suuvâst, pic meid Saksaast ive 1763 Suomân varrim Johan Joachim Wall-nommâsii hiävuškamâtteijest, kote loohtij suhânommâsis e-puustav. Uási suuvâ ulmuin čáálá noomâs häämist Valle. ¶ Sämiráp eeči Amoc ráppáá uhkevuálásâš anarâškieláin, mon sárnooh láá onnáá peeivi áárvu mield 350-450. Kielâ lii iäláskâm majemui kyevtlov ive äigin eromâšávt kielâpiervâltooimâ tiet. Mikkâl eeči Matti Morottaja lii lamaš piejâmin kielâpiervâl joton. Amoc lii kočodum anarâškielâ sänituálvoojin, mutâ sun jieš iätá, et sun tuše ohtâ olmooš iärrásij kielâ oovdân pargei juávhust. Amoc aalgij ráppáđ anarâškielân vistig keččâlemmieláin, mutâ tot lâi sunjin meiddei luándulâs, tondiet ko tot lii suu eenikielâ. Amoc tobdá muusik rähtim já čäällim terapiatoimân. Anarâškielâ kevttim já ovdevem tast siämmást lii fijnâ lase. ¶ Mottoom eehid ko eeči poođij pargoost, sun levâttij čuovâkuuvijd peevdi ¶ Kuuvijn Suomâ sämitige jesâneh Tuomas Aslak Juuso já Asko Länsman sehe värisaavâjođetteijee Erkki Lumisalmi. Koveh: Sára Márjá Magga. ¶ 14. Sämikuávlu virgeomâheh já eres pargoadeleijeeh kalgeh sämikielâ sárnoo pargei tähidiđ ¶   Taan Vijđodâh: 51 200 km 2 ¶ Sämitige nuorâirääđi ¶ 9. a) Maht luosâid lasetteh kyelišoddâdemlájádâsâin? ¶ Malmö ¶ Iisai västidij: ”Must lii vala ohtâ kandâ. Nuorâmus lii kuáđutmin saavzâid.” ¶ Ucceeblohováldálâš (Vähemmistövaltuutettu) ¶ Uásipeličuákkim meridij väldiđ puoh biodiversiteetsopâmuš miärádâsâin puátteevuođâst kiävtun teermâ algâaalmug já páihálâšsiärvuseh algâ- já páihálâšsiärvus saajeest. ¶ kostnii tääbbin, ¶ - Váiván! Koolgâi-uv taat sattuđ eidu taas já onnážân, sun smietâi já toovâi jo vuolguu. Hiivsigist sun kuittâg kuáivui speijâlis já sihostâlâi čolmijdis. Meikki lâi kulgâškuáttám čoolmijn čapis luksân. ¶ HANNELE HUOVI ¶ Čáácán kulgâm pasâttâsčääsih, humusamnâseh ¶ Sämitigge kullut uuccâmnáál proojeekthoovdâ meriáigásâš pargo, mii álgá 2.4.2013 já nohá 30.6.2014. Proojeekthovdâ joođeet ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát- já reesuurskuávdáá vuáđudemproojeekt, Säämi Kielâkäldee, sehe västid proojeekt olášumist já koordinistmist. ¶ Ensikki lâi olesruopsis stuorrâ já miälkkáás kussâ. Perunka Einar lâi viežžâm kuusâ vaarâ čohčâmáánu algâpeeivijn Kaamâsân já Ensikki-kussâ lâi jo vyelgidijn lamaš vyestimielâlâš. Kussâ lâi kuittâg mottoomnáálá laiđiittâm auton já ko toho juovdâi, te kale kaartâi meid Kaamâsân. Kussâ ij kuittâg lijkkum leđe tobbeen, jeđehânde mottoom peeivi iiđij miipele pooráá paijeel Ensikki-kussâ já ko te peesâi kyelikiällár puotâ, te njuolgist njolgekuođij já hirmâdávt párguškuođij já muávruškuođij. Äiđi lâi kuittâg oovdâst, ige kussâ peessâm kiädán. Tot lâi vázzám Kaamâsist 20 km määđhi já lâi hirmâdávt čarŋâm. Ailâ-uábbi ličij halijdâm tom paččeeđ, mut eeči ij suovvâm. Sun poolâi, et Perunka Einar kiäsá suu vala keriváid, jis addel paččeeđ kuusâ. Kussâriäpu muávrui uáli jo surgâdávt ahevis jienáin tobbeen ulguubeln ääiđi já konjâleh vala čoolmijn kulgii. ¶ Lönnrotist. Aapiskirje lâi vuossâmuš anarâškielâsâš kirje, mii lâi uáivildum táválâš ¶ 12. Kuobžâ já ááhu tuárrum ¶ skammâmáánu ¶ Sämmilâšpárnáid peerâ lii ubâ suuhâ. Sämmilâšpárnáid máttááttuvvoo eenâb luándun kullum jo pärnivuođâ rääjist. Sämmilâšpáárnáš lii árvuštâllâmnavcâlâs já áávus oppâđ jieš, porgâđ kieđâidiskuin. Sämmilâšpárnáá kulttuurân kulá nanosávt suuhâ, kielâlâš- já kulttuurlâš piirâs. Täin ääšijn sämmilâšpáárnáš huksee sämmilâš identiteettâs. ¶ Lâi tot äigi, ko lâim potâlâm evakkomääđhist, uássin nelgi-uv meiddái paggij ton ääigi pivdeđ, maid finnij. Nuuvtpahân muái-uv Juhháán Jovn Uvláin (Uula Högman) skippuuđáin loddepiivdon. ¶ Ko sun aalgij kuorâdiđ ete mii tot lii lamaš hirmosin mast tot eeji čuoivâg lii nuuvt eidu palaskâm ete potkij noonâ lääbži, talle sun vuotij taid kumpij luodâid. Kuumpih lijjii vuálgâm ton lääbži potkim čuoivâg maŋŋaal já uávuttâm, mutâ iä lam juksâm. Čuoivâg peesâi patârâsân, lâi ennuu muotâ ete iä kuumpih kostâm nuuvt pyereest ko ergi. Kuumpih uávuttii suulân kilomeetter ton läbžipotkim čuoivâgeergi, mutâ te hilguu ko oinii ete iä sij fattii tom. Talle toh jorgettii já paccii ton läbžipotkim čuoivâgeergi luodâ kyevtpel vahtiđ já ohtâ kuumpijn moonâi Kälbinjuunáá rohhááttâllâđ já paldattâllâđ. Mutâ Kälbinjuunááš ij poollâmgin kuumpist. Tot aalgij rohhááttâllâđ já čorvijguin skurbâđ kuumpi. Kälbinjuunáást lijjii uceh mutâ pastelis čuhâ čuárvááh. Amal lâi skurbâstâm čorvijguin kuumpi ko toos lâi šoddâm huáppu patârâsân, kumppi lâi čoođâ suohis suáhimiestuu moonnâm. Tot lâi iskâm vala nube kerd, mutâ siämmáánáál lâi keevvâm talle-uv. Soovsâtukoh lijjii pááccâm miestuu rissijd kuumpist. ¶ Já Sofia kustoo tuuđâi ton vástádâsân ko jo jooskâi koijâdâlmist já vuájui uđđâsist spellâsis. ¶ Muusikoovdânpyehtim Aila duo ¶ Ovddii ääigist anarâš eellimvyehi lâi táválávt tálutoollâm, mast puovtij toollâđ poccuid, käärji já eennâmtuálu, lâi miäcástem, kuálástem já muorjim. Taah eellimkiäinuh lijjii čovgâ ohtâvuođâst iveaigijd. Anarâšah läävejii maaŋgah varriistâllâđ , kiđđuv kesipááikán já čohčuv tälvipááikán. Anarâšâi eellim lâi čovgâ ohtâvuođâst luándun. Puoh pargoin lâi jieijâs äigi. Pargo koolgâi porguđ talle ko lâi rievtis äigi ivveest já vuovâs jergâ. Ovdâmerkkân jävildiđ puovtij tuše sovđâšoŋŋân teikâ miärkkán. Liijkás njuoskâ šoŋŋân teikâ koškádâhhân tot ij luhostum. Äigi lâi tehálâš joba kamuvsuoinij čuoppâmist. Meiddei iho koolgâi leđe vaalmâš vyelgiđ paargon. Ovdâmerkkân iiŋŋâm hooššijd puovtij raaijâđ tuše ijjâkääsi ääigi. Eres aigij kavnui meiddei ain pargo, muorrim, tuoijum jna. Puásuituálust kyeddid, pálgádâh, porge, roovvâd jna. lijjii ääigih, moh meridii pargoid. ¶ Jeesus eeđâi: ¶ šoddâdijn, tastko jurgâlemkomiteast vuoitij arkaaisâš kielâ kannatteijee sunde ¶ 22 EELLIM ŠOODÂI JÁ OVDÁNIJ MEERÂIN ¶ - Mut koolgah jieš talle huolâttiđ, et tot finnee purrâmâš, eeđâi vala eeči. ¶ čäcimittár ¶ Leivosiih ( Alaudidae ) já spálvááh ( Hirundinidae ) ¶ – Já, já maid immâšijd? ákku poođij hirmástâllâđ. ¶ Kiutavääri ¶ Nuuvtpa ko Sämitiggeest lekkâsij Holmberg Veiko maŋa pargopäikki áávus oppâmateriaalčällen, te sun uusâi já peesâi. Talle lâi čohčâ 1993. Oppâmateriaalčällee paargon kulá enâmustáá čokkáđ jieijâs loonjâst já soitâččiđ já koijâdâllâđ ovdâmerkkân materiaalrähtei já kirjeteddileijei já ton tagaráid. Paargon meiddei kulá materiaal luuhâm, terminologia tivodem, kuvij ornim já mottoom verd kalga jotteeđ čuákkimreeisuid ain Ruotâ já Taažâ peln. Motomin pargo joođeet meid maadâ-Suomân uápásmem várás ovdâmerkkân uđđâ teddilemmašináid já -piergâsáid. ¶ Kielestem 2, 8; 7 ¶ dynaamisávt/funktionaallávt siämmáánáálá ko KR92. ¶ – Mun lam jieht ráhtám tom steellig. Taas mij rähtip sáhhájum muorâin kyehti leje. Nube kiäčán pieijâp segis muorâid já nuubán vist kossâ muorâid. Já mušteđ, et steellig nube keejist lii pastelis sááhá, mon kalga váruttiđ! ¶ eellimvuovijd . ¶ 4. Piejâ jiäŋŋum jieŋâpittáid juhâmâšân. Jieŋâ sudâškuát maassâd kolgosin. Čääsi jiäŋŋum- já suddâmčuágástâh lii siämmâš ađai 0 ºC. ¶ Pyereh juhlekyesih ¶ Immeel addel tátuhánnáá-uv jyehipiäiválii leeibi puohháid, meid paas ulmuid, mut mij pivdep taan rukosist, et sun išedičij mii iberdiđ taam já vuástáväldiđ kijtolâžžân jyehipiäiválii liäibán. ¶ čallii tavesämikielâ já aanaarsämikielâ kuábbáá-uv ohtâ olmooš, vieres kiellân tavesämikielâ 15 ¶ Čuánjákačâttâllâmjáávráš SA.1964 Säkkiseljänlampi Kilomeetterpeeli Ruošâ rääjist. Káránâsjävri 2 km N. ¶ 01.00 Zulfija koččo muu já Aino sáávnán. Lievlâ lii koorâs já šiev já Aino haalijd vuojâdiđ. ¶ – jurgâlâm Ráámmát čalluu Piättár vuossamuž kirje ive 1976, ¶ SomBy ¶ Almottâtmijd säminuorâi taaiđâtábáhtusân kalga vuolgâttiđ majemuštáá vástuppeeivi 6.3.2015. ¶ Tonava ¶ Kooveest Sämitige värisaavâjođetteijee Irja Seurujärvi-Kari. ¶ ”Rähis usteveh, rähistup kuoimijdâm, tastko rähisvuotâ puátá Imelist. Juáháš kote räähist, lii šoddâm Imelist já tobdá Immeel. ¶ ruošânjuámmil 65 900 ¶ 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶ 2 Maggaar šoŋŋâdâh lii Taažâst? ¶   Šlivgomuštemist kiäsut kuolijn kámppádâllâm ¶ Talle sun eeđâi: ”Mušteđ, et mun jiem halijdâm surmiđ taam almaa. Tast uážžuvetteđ jiejah kyeddiđ ovdâsvástádâs.” ¶ 114B Helsig já Tallinna kooskâ joteh piäiválávt maaŋgah jotelis taampah. ¶ suiloh meerâin, suiloh jaavrijn. ¶ Pajekielâst jurgâlâm: ¶ L A I Đ I I T T  S S Ä Ä N I H ¶ Pispekodde-assistent Hannele Salmi sehe tábáhtus váldu-uárnejeijee sämipargo pispekoddečällee Erva Niittyvuopio Sämmiliih kirhoost -tábáhtusâst. ¶ Mun halijdâm muštâliđ tijjân taan tubdâmettum imelist. Taat Immeel lii sivnedâm alme já eennâm. Sun ij aasâ temppâlist, mon ulmuuh láá huksim. Immeel sivnedij ulmuid, ige sun lah kukken meddâl oovtâstkin mist. Imelist mij eellip já lihâdep já lep lemin. ¶ Kääni jyelgi lii _________. ¶ Maid  äijih   parga?  Kost   sun  lii? ¶ – Nuuvt tot kale lii, iätá Juhháán. Tego ettim, te nuáidikonstâigijn jiem uážu sieidi maassâd suollui, mut puávtám kale orniistiđ nuuvt, et toh ulmuuh, kiäh láá tuálvumin sieidi, iä vaje luptiđ sieidi já sij ferttejeh kyeđđiđ sieidi toos, kost tot tääl lii. Tobbeen tuoi tom kavnâvettee. ¶ – Viežâ pyeri olmooš kammuidâd, sun ain ravvij. Jiehhân tun toin naalijn pyevti kammuittáá olgon jotteeđ! ¶ 1. Albatrellus ovinus – Lampaankääpä – Saavzâčááná U ¶ Majebargâ 11.4. ¶  maaŋgâlovo Anarist tavas vyelgidijn Aŋŋel maađij ratkuuttuvâst lii Aŋŋel nommâ suomâkielân já orjâlâškielân, mut Rivdul nommâ lii suomâkielân já anarâškielân. Motomin ohtâ orjâlâš omâttâlâi-uv tom Rivdul-noomâ, ama lâi vissâ purâstuumin vala tom-uv. Tast puátteš anarâšnommâ kávnoo Nuárjuluovtâ kuábbáá-uv pelni, main noomah láá suomâkielân já anarâškielân. Tuáivunjaargâ maađijratkuuttuvâst lii suámálâš nommâ, mon algâuási lii čaallum anarâškielâ puáris čäällimvuovvijn já loppâuási orjâlâškielân. Sáttá leđe nuuvt-uv, et koolbâ ceggejeijee lii vissâ halijdâm noomâ leđe orjâlâskielân, mut ij lah muštámgin visásmittiđ čäällimvyevi. Siämmáá maađijratkuuttuvâst lii še Supeluovtâ nommâ suomâkielân já anarâškielân. Siämmáá ratkuuttuvâst lii meid Avveel nommâ anarâškielân siämmáá ko Čevetjäävri maađijratkuuttuvâst-uv. Taah kyehti koolbâ láá áinooh, main Avveel uáinoo. Čevetjäävri maađijratkuuttuv koolbâin lii Čevetjäävri nommâ anarâškielân, mut eres koolbâin tot ij innig tiettuu. ¶ sevŋâdâsâst puohčâldijn. ¶ Párnááh láá 0-6 ihásiih. Stuárráámus uási lii olespeivitipšoost, mutâ lii meiddei mottoom uásiáigásâš. ¶ tuáršu ¶ Uccpárnáá Vuoli Ilmar ¶ – Puohtih-uv vuoššâmkuolijd? koijâd Marttin vuossmustáá. ¶ muorâruŋgoid puárree ¶ Ánná vaazij bussiorostuv kuuvl. Ko bussi poođij, tääl sun tieđij jo seevviđ-uv toos, já nuuvt tot orostij. Ánná maavsij buusi já čokánij ovdâpeeŋkân. Sun vala-uv smietâi, ličij-uv Heeihâ kuuvl aaibâs jiärmálâš tienuuvt koijâdhánnáá, pelisuttoost moonnâđ. Mut ko sun lâi buusin pajanâm, te kale sun ááigui elâččiđ-uv tobbeen. ¶ Aarâhšoddâdem vuáváámist já olášutmist huolâttuvvoo suhâpeelij koskâsâš täsiáárvu olášutmist nuuvt, et páárnáš puáhtá ovdediđ jieijâs suhâpeliroolivuárdámušâi raijiittâsâittáá. ¶ Curnâuáivih ~ Čurnâuáiveh = Surnupäät ¶ Oppeet Hiärá eŋgâl almostui Joovsepân naharist já eeđâi: ”Koccáá pajas, vääldi párnáá já Máárjá fáárun já maacâ pááikán. Sij, kiäh aiguu surmiđ párnáá, láá jiejah jáámmám.” ¶ – Na maht taat aauto teehingis vuojij? Juhháán viijmâg koijâdij stivrejeijeeááhust, ko taat lâi váhá josijdum. ¶ Pessim: Viettuuniŋálâs huksee piervâlis mielâstis ruávustâhân alda kaijui. Kaijuuh piälušteh pessimsaajees ruokkâdávt, já tast hietih meiddei alda pessejeijee viettuuh. Viettuuniŋálâs mannee 6-10 manneed. Niŋálâs ohtuunis huolât uđâgáin, moh mättih kirdeđ suullân kyevti mánuppaje ahasâžžân. ¶ Kirjálâšvuotâ ¶ Suoi keijáin tom uáli tárkká. Ton čuárvih ulâttii maŋaskulij čuuvtij olgoláá ko tot jieš. ¶ Kooveest: Maarit Magga, Petra Biret Magga-Vars, Risten Elle Gaup-Juuso, Saara Näkkäläjärvi, Erkki Lumisalmi ¶ 4. Muštâl koverááiđu vuáđuld poldum čuopâttuv viljâlmist. ¶ - čuákkimišedejee/av-teknikkár palvâlusah 2 t ¶ njomâmin ¶ 127B Kiemnipyelimist tullâ avkkâduvvoo kiemni luhhijn. ¶ Taantov Pinokkio sáárnui tuođâ. ¶ persiljá ¶   6. Kiina 1 450 ¶ skierâs peesijd tâi kuosâid šaddee vyevdi ¶ – Mii tot lii? imaštalâi Muumistáálu. ¶ "Vuábdám omenaid, mučis, njaalgâ omenaid." ¶ 40. Iäláneh juáhhojeh viiđâ váldujuávkun . . . . . . . .134 ¶ Vuáđuškoovlâ maŋa vuolgim molsâuáppen Taažân Kárášjuuhân, vâi opâččim eenâb säämi já taažâ kulttuurist. Tast maŋa oppim hooteel- já mađhâšemsyergi Murmansk ollâopâttuvâst. Opâdijn porgim ennuv pargoid. ¶ 1. Russula paludosa – Isohapero – Stuorrâsmiäruh U ¶ Enni iätá: ¶ Suáldát salmâkirje lii jottáám pusseerluumâst fáárust taištâlmijn já varâlijn soojijn. Uápis saalmâ säänih luvâdijn já lávludijn láá adelâm lohđuttâs já torvo. Keevâi munjin maht peri, kuulâm Imelân. Sust mun uážum puoh. ¶ 4. Indonesia 4 759 ¶ » Mottoom almai ornij stuorrâ tuáluid já lâi povdim ennuu kuosijd. ¶ Antti-eehi lâi čeppi muštâliđ puohlágánijd mainâsijd, moid Uulá ij kalanâm. Uulá ij kuássin eevi táálun monâdijnis puáhtám ervidiđ, maggaar mainâs eehi ton tovvááges áiguččij muštâliđ. Uulást oroi tego ličij ain lehâstâm taggaar čuhe, mast lijjii jyehi peeivi ereslágáneh uđđâ tiiŋgah, moigijn lâi hitruu sierâdiđ . ¶ Niiles ¶ – Já mun máálájim kuusâ! Muumistáálu huihádij. ¶ – Mon tuántá Staatâ? Ferránmoš imâštâlâi. – Já maht tot enâmijd máttá omâstiđ? Muu tupe lii čokkám jolgâdâs roobdâst jo paijeel 70 000 sárgád oovtâgin Staatâ puáđihánnáá enâmijd omâstiđ. ¶  kote Kuolij čollim ¶ Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi IV/IV-II mield (vuáđupälkki 2 457,04 – 2 560,57 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 27.2.2015 tme 16.00 räi čujottâssáin Sajos, 99870 Aanaar. Lasetiäđuid pargoost addel má. haldâttâhhovdâ Pia Ruotsala puh. 010 839 3106. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi ¶ 134A Luáváttâhellee lii ¶  + Merâkuávžur ¶ 19. Afrik lii ivnáás eennâmuási . . . . . . . . . . . . . . 61 ¶ 3. Čääli saanijd kován rievtis soojijd. ¶ Čuákkimviste Násti (vuáđusárgusist Čuákkimviste 2, stuárráb viste) heivee juávkkupargotilen teikâ uccâ čuákkimij táárboid. Čuákkimviste Násti lii kuávdáá vuossâmuu keerdist, čuákkimaula ohtâvuođâst. Čuákkimviste Násti stuorrâ lasâseeini čoođâ lii fiijnâ uáinus Juvduujuuhân já Aanaarjáávrán. Čuákkimviste Násti puáhtá ovtâstittiđ ucceeb, 10 ulmuu čuákkimviste Silban, kuás finnee saje 25 ulmui (50 m2). Násti lii tavesämikielâ já tot meerhâš tääsni. ¶ – Siivost tobbeen, Konrad párgádij. – Tääl koijâdep Piäkást: Ennuu-uvks lii kulmalovčiččâm kertid kuttâlovkäävci? Piäkká njuáludij hiämáskâmläädist ruusuruopsis poksâmijdis. – Váhá vaigâdis lovoh, eeđâi Piäkká. – Iä tyegárijd määti iärráseh ko mátátteijee. ¶ Čievžuulássááh TII.1963 Tiuttasaaret Naŋŋâvuonâst.????? ¶ SÄÄMI MUUSIKKUÁVDÁŠ ¶ já jiellâháá ákkuveh seibi seeibi maajeeld, ¶ iätá Peivee. ¶ Tuon ovdâkove mield tii piälušt tääl kaastâ, ij tondiet et tij tast luovâččijd nyeskis elimist, mut ko Immeel toovâi tiigijn šiev uámitobdo lito. (KTK05/MLO) ¶ 150 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ Iimâš kale, Aanaar aldanij. Mätki lâi suullân love kilomeetterid vala, já syele jo illoodškuottim, et tääl te peessim vädisvuođâittáá toho, kuus jo kolgim-uv. Vala mottoom čiččâm kilomeetterid kolgim vyeijiđ, jiem ollágin eenâb. Jieččân mielâst huáputtim auto ovdâskulij. Lamppu lâi lamaš kulmâlov kilomeetterid šliäđguhánnáá. Muu ilo ij kuittâg lam meendugin kuhesáigásâš. Tábáhtui eidu tot, mast lijjim poollâm-uv: lamppu koccáástâlâi uđđâsist šliäđguđ. Vistig tot šliäđgui tuš tyellittälli, mut ko mätki lâi tuše muáddi kilomeetter, tot pyeleškuođij aaibâs jo ruopsâdin. Must váimu njuškoi, mut tuolmâstim kaasu. Maht te munjin kevâččij? Ilmar kale lâi puátimin, mut láiguautostkin ij lam ruákki, moin keessiđ muu. Ko viijmâg jorgettim Linna Tahvo šiiljon, auto oroi vyeijimin-uv mahtnii suámálávt. Jurdâččim, et tot lâi tääl ohtâ já siämmáá. Lijjim peessâm toho, kuus jo kolgim-uv. Ko pajanim autost olgos, huámmášim, et tobbeen lâi siämmáá koolmâs ko autost-uv. Njuškum, et pissum kuittâg váhá liegâsin. ¶ Kotemuš lii stuárráámus iäláttâsjuávkku? ¶ tooimâst peivitipšolaahâ já máttááttâslaahâ. Peivitipšoost já máttááttâstooimâst pargeeh taheh 36 % ¶ — Hahahahahahaha! Povvustáin kuohtuuh pänistááluh já tolâdáin čovjijdis. ¶ Jonsahpeivi. Puáhtá liputtiđ jieškote-uv enâmij jonsahpeeivi mield. ¶ Maht pasâttâsah sierrejuvvojeh? ¶ – Kuás muoi vyelgeen tohon? Ánná koijâdistij. ¶ 25a rastasiisâ já stuorrâpittá oovdeld ¶ Jeesus raccast Jerusalemân ¶ Olmoošvuoigâdvuođâorgaanij avžuuttâsah ¶ JÁ JUUŊÂI ČUÁGGIM ¶ Käškimčuáimááh láá kirdemmiäštáreh. Toh skuvgáátteleh, kirdeh maŋaskulij, tuárrást, pajas, vuálus tâi pisotteleh siämmáá saajeest ááimust tegu helikopter. Käškimčuáimááh poreh tuše jieijâs pivdem tiivrijd. Maaŋgah kiärppááh, čuoškah já porruuh láá šoddâm käškimčuáimáá njáálmán ulmuid kiivsedmist. Tállán ko piäiváš láppoo poolvâ tuáhá, láppojeh käškimčuáimááh-uv já stelliideteh vuovâs sajan vuordâččiđ piäiváápaštuu. Vâi kirdemteekih toimâččii pyereest, toh väätih lieggâs. Kirdemân rahttettee käškimčuáimáš tuárgástit tekijdis vâi toh pisoččii liegâsin. ¶ Siämmást Ánná jo muštâlij ton tilálâšvuođâst, mii lâi lamaš onnáá iiđeed tast, maht suomâkiel uáppeeh lijjii finnim puoh maailm ravvuid, mut sämikielâst ij muštâlum mihheen. ¶ koskâčääci välivesi ¶ – Muorâkerris , mii lii liähuttem já ucánjihhii kuhheeb sehe kobdeeb ko ráiđukerris. Jiervâs lii rahtum jieškaavvâl muorâst. ¶ c. Tobbeen lii šaddaa já tobbeen šaddeh jietânâsmuorah. ¶ Meeccist kuosâvyevdi. ¶ LUOKKAPARGOPITÁH ¶ © 2007 Sanna Jortikka, Outi Maijala, ¶ 2. skyelfi ¶ Nuorttâsämmiliih ¶ 2. ¶ - Mii tunjingis šoodâi? Ánná culijdij. ¶ šoodâi 2003 almostum juulevsämikielâsâš Uđđâ testament (Samiske oversettelser, ¶ LUUK. 18: 9 – 14 ¶ Olgosadalduvah ¶ – Liibâ kale väivi, ko Kaari ij lah pääihist, Ánná smietâi ohtuunis. Kaarist ličij lamaš auto, já toin ličij älkkeht puáhtám tuálvuliđ tävirijd. ¶ sraŋgâpuhelin = lankapuhelin 121 ¶ nommâsâš, västidij: ¶ konkreetlávt uáivildeh. Säämi kielâlaahâ váátá čielgâsávt, et virgeomâháin lii ovdâsvástádâs orniđ ¶   Lájádâshuolâtteijee pargon lii huolâttiđ Saijoos viistij piäiválii čurgiimist já vala táárbu mield išediđ čuákkimij já tábáhtusâi keevâtlijn orniistâlmijn, moh tobbeen uárnejuvvojeh. ¶ Lasseen sämitige čuákkim lii asâttâm čuávuváid uulmijd ärbivuáválâš tiäđu suoijâlmân: ¶ – Uážum-uv uáiniđ tii mätkiliipuid, nubbe sunnust koijâdij almain. ¶ – Kale tun-uv hárjánah tääbbin elimân aaibâs muádi mánuppaijeest, Heikkâ povvâstij já oroi addiimin. Nuuvt lam mun-uv hárjánâm taan elimân, veik aalgâst kale lâi vaigâdub. ¶ meerâ ¶ s. 47 ¶ Kooveest musijkkáreh Annukka Hirvasvuopio-Laiti já Anna Näkkäläjärvi, kiäin kuohtuin lii sämimááccuh tälvikárvoid kullee ullolijne. Kove Ulla Isotalo 2006. ¶ Äššin must lii rähisvuotâ, nuuvt tego vaarâ ervidâh-uv. Mun áiguččim tobdoidân mainâstiđ, mutâ tot lii vaigâd, ko jiem lah toos hárjánâm. Mutâ stuárráámus vaigâdvuotâ lii tot, ko sämikielân ij táátu kavnâđ tagarijd linnâ rähisvuođâ saanijd, moiguin tobdoidân halijdiččim čielgiđ.” ¶ – Tääl tuoi pesâvettee kirjeráájun. Kuábás tunnust leehâst uuvsâ? Matti koijâd stááluin. Stáálupárnááh kávkkáv uuvsâ. Kirjerááju uksâ lii olluv, kubduv já lussâd. ¶ alebij staatâorgaanij pargoi juáhu sehe vuoigâdvuođâstaatâ prinsiip: almolii vääldi kevttim kalga ain vuáđuduđ laahân. ¶ Keejâ oppâkirje s. 19. ¶ Lasetiäđuh Euroop rääđist ¶ Alisan asfalttikukka ¶ Säämist tiättojeh aainâs taah 12 peivikozzâloddešlaaijâd, main lii saahâ taan kalenderist. Aanaar-Ucjuv kuávluin láá kale tiettum motomeh peivikozzâlodeh, moh härvinâšvuođâs keežild iä lah peessâm taan kalenderân fáárun já toh láá: ¶  meccikuávlu Mattus naajâi Ánná Aikioin (4.10.1842 – 11.8.1910) já suái finnijn čiččâm pärnid, moin neeljis jammii já kuulmâst ohtâ lâi peljittem. Heikkâ eelij tuđâvâžžân perruinis Juvduujuuvâ lusmeest (Koskimies – Itkonen 1978: 373). ¶ Škoovlâ eennâmtiätu Amerik lii vuađuškoovla pajeluokkaid uaivildum eennamtiađu oppamateriaal. Oppâkirje kieđavuš čielgasavt kyehti eennamuasi, Maada- ja Tave-Amerik. Oppakirje jieškote-uv lovo loopast laa čuakankiasu ja pargopitah. ¶ Na miiba tast. Ko kerd lâi nuuvt, te ferttejim vuálániđ já vyelgiđ Ádámáin oovtfááru Kaamâsân. Muu pyerá lâi pääihist, mut Nuuvdipele já miipele koskâ lâi korrâ šoolhâst, et puohtim pyereest-uv vyeijiđ ton mieldi Nuuvdibel já Ááddám väzzilij muu maŋŋaal. Vala-uv smietâstim, et jispa kárgááččim já vuájáččim nuuvt jotelávt ko máhđulâš luovtâ rasta, jeđe vyeijiliččim Piergivääri paijeel tavas, mut kuus tallegis? Ááddám vissásávt vyeijiličij muu maŋŋal já juvsâččij. Nuuvtpa vuordâččim máttáátteijen Nuuvdipele šiljoost já ko sun pyevtittij toho, te vyeijiláim oovtfááru Kaamâsân. Vaarâ muoi maidnii savâstâláim-uv, mut tom kale jiem mušte mast. ¶ Nuorttâmeerâst šoddâdeh stuorrâ kobđoo áldáin (s.119) eromâšávt kirjeluosâ , mii lii algâaalgâst tave-ameriklâš šlaajâ. Kirjeluosâ mákkoo pyereest Nuorttâmeerâ čääsist já šadda fuoddâr vuoimijn jotelávt. Kuolij šoddâdmist ij taarbâš tivrâs kuálástustaampâid. Lájádâsah pyehtih markkânistiđ kuolijd jo muuneeld, ko áldáin puáhtá kuáivuđ sooppum ääigi tiätustuárusijd kuolijd puvdáid. Šoddâdum kirjeluosâ lii-uv Suomâ tehálumos ekonomiakyeli. ¶ Sivnedem 1, 3, 5-8, 10, 12, 13, 21, 24, 25, 33; 23, 27, 29 ¶ – Puáđi Puppâ, mun čááitám maht iilvâs kirdá... mun uáivildâm njuškim... ollâgâsân já kuhás. Keejâ, maht čelliim pajas ááimun... já siäivum... muččâdávt enâmân jieččân timmâ kepilijguin. ¶ maajeeld já huksij ridoi tievâ šooldijd já ¶ Siävvut vielgispippâr já saaltijd koskânâs. Lasseet caappum sipulijd, kavrasuvrâmijd já~laavcâ piärgu juávkun. Siävvut pyereest já lasseet majemustáá känemane. Piejâ puttâlvuojâ njeđes taldrikân. Vääldi pastemáin pullátääigist já puánjoost taldrikvuojâst pulláid já juurât kuámmirijnâd pulláid. Sudes puttâlvuojâ iästá tarvanmist tääigi kieđáid. Parde aldaluvâi reevni uvnâpeeldi oolâ. Piejâ uuvnân 250° lieggâs. Cäävi uuvnân já tipte 15–20 minuttâd tommit, et puláh ruškodeh.~ ¶ 106 ¶ Säämi kielâlävdikode jesânin pajan 2010-2011 nomâttuvvojii čuávvoo ulmuuh: ¶ Kárvudât peri návt ¶  puásuireŋgân Jeesus tieđij maid sij jurdâččii, já koijâdij mane sist lijjii nuuvt paas jurduuh. ¶ - Tuohu tot moonâi! ¶ tarkkuustâllâmčuásáttâhân já mittomiärán, maid láá sämikielâ kevttim, säämi kielâlaavâ olášume já ¶ Huksimlaavâst ij lah asâttum mäksiđ koloruuđâ taggaar ääšist, et huksiimân tarbâšittee lope ij lah mieđettum Natura 2000 -viärmáduv suojâlemmittomerij keežild. ¶ 7. Eennâmpáálu ase lii iänááš uásild čääsi vyelni . . . . . . . . 30 ¶ 2. Marasmius scorodonius – Laukkanahikas – Siipuulčevđâstâh U ¶ Kooveest Binna Bánnan toimâtteijee Irene Länsman pargostis. ¶ - Jieh-uv vyelgi muu kuuvl káhvástâllâđ? Maarit koijâdij. ¶ Suomâkielâ jurgâleijie já tuulhâi litto SKTL Uuccâmpalvâlus. (lekkâs uđđâ laasân) ¶ Lieggimvyeimilájádâs ¶  seelvât Piejâ saaltijd 1,5 mälipastem. ¶ – Sun ana mist huola – Párnái katkismus . Čáállám Vesa Junttila , anarâškielân jurgâlâm Marja-Liisa Mujo . Oulu pispekode tuámukapittâl 1991. Suomen pyhäkouluyhdistys, Lasten Keskus Oy. PunaMusta, Joensuu 1991. 34 s. ¶ Koveh Johanna Ruotsalainen ¶ 35–39 cm ¶ 24 ¶    piäiván, 64. Punjijdem ááimust já saaŋaaš liškeest ¶ SÄMIKUÁVLU: Iänuduv kieldâ : Tavesämikielâlâš juávkkupeerâpeivikiäčču Miessi, Hetta. ¶ Must  ličij  pääni  kiškottiđ.  (infinitiiv  oonnum  tuše  adverbiaalin)     Älkkeemus  lii  anneeđ  tágárijd  infinitiivijd  predikaat  (verbaal)  uássin: ¶ –~Iän lah lamaš já munnust láá pyerebeh pääihih kost leen ko hiivsigvuálááš, suoi eeđain. Tot äšši kuuškâi toos. ¶ Immeel nommâ almoot, kiäs mij oskop já kii lii mii Immeel. Ep osko tubdâmettum kolgâmuš vuoimijd, pic persovnlâš Imelân, kote almoot jieijâs já mon pyehtip kuáhtáđ oskoost. ¶ olášuu, koska sämmilij ¶ 11 ¶ – Tobžâ, koccáá! sun culijdij viljâsis – nuuvt siijvost ko maatij, amas ennikuobžâ koccáđ. ¶ Sovskammuuh ađai njuppâheh sehe sierâlágán olbehervâttâsah. ¶ c) Mii tuáršu jyelgi ráhtusist pehtilit vuoijâm? ¶ Ko kerd návt pyereest lijjii ääših, te juovlâstáálu adelij munjin kyehti timmâ pakettáá, maid tot rugâstij puoŋâst tade eenâb vuárnuthánnáá jeđe vuolgij juátkiđ määđhis. Tuáivuttij vala vyelgidijn: ¶ Leeibi addeldijn sun eeđâi: ”Väldiđ já purrâđ. Taat lii muu ruumâš.” ¶ Lasetiäđuh 6.7.2009 tme 16.00 räi proojeektpargee Marja-Riitta Lukkarist Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. ¶ 3. Rekinist vuoiŋâmkeerdijd minuttist. ¶ Čoovčâ 2015 sämitiggevaaljâi puáttus keežild lii meriääigist tohhum ohtsis vittâ njuolgimvátámuš. Njuolgimvátámušâin lii vaattum eereeb iärásij vaaljâi puáđus raččoom já uđđâ vaaljâi toimâttem. Njuolgimvátámušâi váldulâš vuáđusin lii kevttum alemus haldâttâhrievti miärádâsáin jienâstemvuoigâtvuođâ finnim ohtcelovkuulmâ uđđâ jienâstemvuoigâtvuođâlij peessâm jienâstiđ sämitige vaaljâin vuástá sämitige valjâlävdikode já stiivrâ miärádâsâid. ¶ čuárbbeltekki ¶ Pajekielâst jurgâlâm: Iisak Mattus ¶ paas šooŋâst. ¶ Napoli . . . . . . . . . . . . 62 ¶ Unna Juná ohjelmlaiđiisteijen algâttáin čohčuv 2007 Petra Magga já Sofia Jannok. Sunnuu lasseen Unna Juná láá tavesämikielân laiđiistâm tai iivij ääigi še Simon Issát Marainen, Maret Steinfjell, Per-Josef Idivuoma já Oula Guttorm. Tääl Unna Juná laiđiisteh tavesämikielân Irene Länsman, Niillas Holmberg já Anna Näkkäläjärvi, aanaarsämikielân Heli Huovinen já nuorttâsämikielân Anna-Katariina Feodoroff já Leena Fofonoff. ¶ – Enni, ko tun vááldáh uđđâ eeji, vääldi taggaar mast láá siämmáá ennuv koveh ko tuon almast. ¶ 38 ¶ Ton siämmást Stuorrâ Iilvâs čovváád pastilis kozâiguin Puupâ peeskân... fiuh... já luptist Puupâ pajas. ¶ 6 Pieski Pentti Ilmari Sämikielâlâš tieđetteijee Helsig ¶ Uáivikaavpug: Monaco-Ville ¶ 2. Jurgâlus. Taan veerstâ anarâškielâsâš versio spiekâst KR92 ráhtusist tuše oovtâ ¶ Maid? Jieh määti sárnuđ, vâi? Jis tun taan räi lahtaam čalluu luuhâm, te tunhân lah penttâ čeppi. Talle tun kal máátáh váhá sárnuđ-uv. ¶ Pargoskipárijnân lâi must rávásub räjialmai Pentti Kainulainen, kiäm kuáhtájim jo Kyprosist ive 1966, veikkâ iän šoddâm tobbeen ennust savâstâllâđgin. Tom tuše tiettim, et sun lii sähkötteijee ađai “titari” , kote kiävttá morse-pustavijd jieijâs pargoost já kiän pargon lâi toollâđ Kypros Suomâ pataljovn ohtâvuođâid Suomâ kulij hirmâd stuorrâ radioin. Radio toimâm suullân iärvádellim, mut tast kevttum kielâ jiem ollágin. Nuuvtpa tääl tääbbin Ucjuuvâst, ko Pentti jyehi peeivi ain vaaldij radio-ohtâvuođâid Avelân “Raili” radioin (Collins 51 – J4), te peljipiälástellim tom komálâš potkâneddee njurgâs já meridim, et mun-uv vala motomin máttááttâlâm taam komálâš kielâ, veikkâ ruotâkielâst jiem iberdâm huos ige ceh. ¶ Räjikuoškâ = Rajakoski ¶ b. ¶ 140 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ Iskâdâllâp oovtâst ¶ – Mun luoihâttiččim mielâstân mainâs- já elleekiirjijd, Hirškikkâ muštâl Maatin. ¶ ulmen. ¶  moonnâm Njuhčâluobâl LL.1978 Joukhaislompola Vällipesjuuvâ alne. ¶ Oovtâst sij monnii Jairos pááikán. Puoh ulmuuh lijjii monâttâm tuoivuidis. Sij čierruu já murâštii. ¶ – Naa, taggaar mun lam jurdâččâm uástiđ. ¶ Porgemáánu 2003 (24 sijđod) numerist ij lamaš sierânâs teema. Saavâjođetteijee čaalij uáivičalluustis Kielâ iälá mainâsijn návt: ¶ Haldâttâsneuvos Mirja Kurkinen Suomâ riehtiministeriöst muštâlij konfereensân, et sämikielâid kyeskee iäláskittemohjelm jotonpieijâm valmâštâlloo tääl ministeriöin já ääšist kolgâččij puáttiđ miärádâs vala taan kiiđâ ääigi. Čuovviittâstooimâtärhisteijee Kari Torikka Laapi kuávluhaldâttâsvirgáduvâst, kote ovdâstij konfereensâst Suomâ máttááttâsministeriö, páhudij, et sämikielâ máttááttâs meid sämikuávlu ulguubeln lii máhđulâš. – Máttááttâs ornim váátá kuittâg vaanhimijn eromâš aktiivlâšvuođâ já joba máttááttâs orniimân uásálistem. ¶   Numeraalattribuutih Jurgâlempargoost kalga leđe viggâmuššân, et jurgâleijee jurgâl jieijâs pyereest mättim ¶ já vuodâttimest. Kost sparkkem oro ¶ Čuoškâeenih – Vaaksiaiset ( Tipulidae ) láá puoh stuárráámusah čuoškah, moi kukkodâh lii joba 4 cm, suájákejij koskâ joba 6 cm já jyelgih-uv pyehtih leđe joba 5 cm kukkosiih. Čuoškâeeni jyelgih luovâneh uáli heerkiht já tot lii-uv toi piäluštâttâmvyehi jis toh šaddeh lode njune kooskân. ¶ Findâreh láá ponne-elimân vuáhádum merâkyeleh. Ton čiivgah láá táválii kyele hámásiih, mut stuárudijn ton siijđoh muttuuškyeteh paje- já vyelipeellin. Meid čalmeh já njunerääigih sirdâšuveh paajaapeellin muttâšuvvee siijđon. Vyelipeellin šaddee sijđo kuávgud. Siämmást fiindâr muttoo tuolbâsin já ton kooppânj kuárrán. Návt findârist šadda siijđo alne viällájáijee tuolbâ ponnekyeli. ¶ Ohhoh, láábâs tääbbin veikâ moh. ¶ Suomâ sämitigge algâttij tooimâs ive 1996 aalgâst. Ton alemus toimâorgaan lii vaaljâiguin väljejum 21-jeessânsâš sämitige čuákkim. Aašijd valmâšteleh stiivrâst já viiđâ äššitobdeelävdikoddeest já ive 2010 vuáđudum sämitige nuorâirääđist. Sämitige čäällimkode váldutoimâsaje on Aanaar (Aanaar/ Anár/ Aanar) markkânist. Čäällimkodde juáhás kuulmâ toimâttâhân. Almolâš toimâttâh tipšo ekonomia- já pargojuávkkuhaldâttuv. Lasseen tobbeen pargeh sosiaal- já tiervâsvuođâaašij, nuorâi- já kulttuuraašij já iäláttâs- já lahâaašij valmâštelleeh. Sämikielâ toimâttâh, mast uási láá sajostittum Ucjuv kirkkosiijdân, čuávu säämi kielâlaavâ olášume já vaalmâšt virgeomâháid laavâ vaattâm sämikielâlijd äššikirjejurgâlusâid. Škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh valmâštâl škovlimpoolitlâš aašijd, pyevtit sämikielâlâš oppâmateriaal já uárnee ihásávt Säminuorâi taaidâtábáhtus. ¶ selvâneh ¶ Sämitigge lii algâvuáváám mield čonâdâttâm laiguttiđ oovtâ pargoviste kuávdáást. ¶ - Mondiet tun jieh orostittám tom? Heikkâ koijâdistij imâštâlân. ¶ 040-7705139 (jis ij västid, iirât maŋeláá) ¶ – Ferttiim kale suáitistiđ avrammiäštárân já táttuđ sust iše, Tálunjobžâ meridij. ¶ 136B Peelji rááhtus. ¶ Sämikuávlust ässee já tobbeen škoovlâ jottee párnáin já nuorâin láá meiddei pyerebeh máhđulâšvuođah finniđ máttááttâs jieijâs kielâst já jieijâs kielân, ko sämikuávlu ulguubeln ässein. Sämikuávlu kieldah finnejeh sierânâs staatâtorjuu sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs orniimân. Lasseen vuáđumáttááttâslaahâ váátá, et sämikuávlust ässee sämikielâlâš uáppee máttááttâs adeluvvoo iänááš sämikielân. ¶ sino = nurminata 32 ¶ - Oovtâ ääši mun jiem taam táálust ibbeerd. Taat kolgâččij leđe stuorrâ táálu, mut siste jis kiäččá, te visteh láá hirmâd uceh. ¶ Rávásmuvvim sämikulttuur já –ärbivuovij siste. Ákkum eres lasseen tuoijui ennuv já mälistij masa ovttuu ärbivuáválijd sämimálásijd. Juuttim škoovlâ Murmanskist, mast lâim obijnân áinooh sämmiliih. Muštám, maht toollim maaŋgâid ovdâsaavâid jieččân luokkaskipáráid sämikulttuurist já sämmilijn. ¶ Sämitigge - Sämmilijd ovdâsteijee jiešhaldâšemorgaan ¶ – Tom kale lii kiinii tääbbin iällám viežžâmin. Nuuvt tot kalga leđe. ¶ I Boletus – Tatit – Taatih U ¶  iätá. Ijâttes iijâ pivnohumos tábáhtus lâi Ijâttes ijjâ -konsert, mon váldulávdástelleeh Sofia Jannok ja Nanook láin kuldâleijeid mielâsiih. Ijâttes ijjâ -konsert lâi máhđulâš čuávvuđ še YLE Sápmi live stream vuolgâttâssân interneetist. Vuolgâttâs lâi tuođâi piivnoh já ulmuuh pirrâ maailm uásálistii Ijâttes iijân vuolgâttâs pehti. ¶ Já nuuvt suoi tovvain-uv ko nieidâ enni ervidij ete kandâ kuánttu iho nieidâs paaldân. Ko čuovâ časkâdii, te kandâ vuordij nuuvt kuhe ko uáđđeeh škoorijdškuottii, talle sun kuánttulij nieidâ seeŋgâ kuuvl já suu paaldân viälánij. ¶ 7 a. Noomât kuuvij eennâmtuálupargoid (A-F) ¶ 1. a. Noomât sárgáid 1 - 3 kove elleid. ¶   nisujive ij koočâ enâmân já jäämi, tot páácá tuše ohtân jivveen, mut jis tot jáámá, tot ráhtá valjaas šado. ¶ – Adelus Rissekäskee talle maŋeláá noomâid, ko oostâš. ¶ 3. ¶ Sun vaaldij kihlijdis maasâd já eeđâi: ¶ » Kiäst láá peeljih, tot kulos! » ¶ Mut Immeel eeđâi Moosesân já Aaronân: ”Ko eppee oskom muu, eppee uážu tuálvuđ aalmug ton enâmân, mon lam sijjân lopedâm.” ¶  nubástusâi Kuhesáigásâš puácuvuođâ ciävzámâštipšo ¶ liäđu kesi - porgemáánust ¶ – Halijdah-uv, ete mááláp tuu piäju siäinán jyehi-ivnásijd kuuvijd? ¶ Tasmaŋa álgá šaapšâi salttim. Matti iššeed ááhu já sälttee kuolijd. Kuolij salttim sun máttá jo pyereest. Sun leevât peevdi oolâ vuojâpááppár, mon oolâ sun riipsât ruávis saaltijd. Saaltij oolâ sun stellee šaapšâi fileid čuomâ vuáluskulij. Sun riipsât ruávis saaltijd šaapšâi cuopâ oolâ já stellee tastmaŋa toi oolâ uđđâ šaapšâi fileid nuuvt, ete toi cuopah láá vuástáluvâi pááppár alne orroo šaapšâi cuopâiguin. Návt sun stellee šaapšâid pajaluvâi muáddi keerdi já riipsâd vala majemužžân saaltijd puoh šaapšâi oolâ. Matti kiäsá vuojâpááppár šaapšâi pirrâ já piäjá kyelipakkeet lastikseekân. Kuolij oolâ sun piäjá vala keeđgi tiäddun já tastmaŋâ jieŋâskáápán taldrik oolâ muádi piäiván salttâšuđ. ¶ tim váiváábân já keeppid ulmui makkuuvâšvuođâ. ¶ Já puohah vuolgii kiäinusis. Puohah eereeb Konrad já Monni já Pilli já Pullá. Konrad já Monni tuároin nuuvt ennuu ko ležžâv kiergânâm, rusoin já kazzoin nubijdis. – Škoovlâst lii kale hitruu, eeđâi Pilli. – Hirmâd hitruu, eeđâi Pullá. ¶ – Jurgâlâm anarâškielân párnái katkismus Sun ana mist huolâ ive 1991 ¶ – Ustevijdis uážžu jieš valjiđ, eeđâi sämmilâš. ¶ já IM versio vuod mielân (spiekâstemjuávkku nr 2), tastko anarâškielâst ij pyevti kevttiđ ¶ 2.6 Koloruttâ eennâmkevttim raijiimist 4 ¶ Mooses västidij: “Taa mun lam.” ¶ Juáigus lii finnim nuotâs luudij, juuvâi já piegâi jienâst ¶ Keejâ uánihisvideo sämimáccuhân kárvudâtmist. ¶ Muu käälis kaačâi luuhâđ šleđgâtavluid, kost lijjii junái vyelgim- já puáttimääigih. ¶ Vyesimáánu 2007 (36 sijđod) nummeer válduteeman lâi Anarâškielâ seervi 20 ive juhle, mut saavâjođetteijee čaalij kuittâg maŋeláá tábáhtum tuáhtárnâgustilálâšvuođâst uáivičalluustis Anarâškielâ lii tiettuu kielâ návt: ¶ * Tulkkumviistij stuáruduvah: 2 stk x 9,5 m2, 2 stk x 6 m2 já 1 stk x 8 m2 ¶ meriáigásâš já ubâpiäiválâš virgekoskâvuotân 27.6. – 31.8.2012 koskâsâš ááigán. Suu pargon lii valmâštâllâđ eromâšávt ruukilopeucâmuššáid lohtâseijee ciälkkámušâid. Asâttâsvuáđustâslâš tohálâšvuođâvátámâššân lii pargo vaattâm škovlim já lasevátámâššân sämikielâ táiđu. Pargo miänástuvvee tipšom išedeh naavcah jiečânâs porgâmân sehe eromâš suomâkielâ kirjálâš táiđu. Pálkkááttem miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi IV/IV mield (vuáđupälkki 2 391,60 eurod/mp) mahđulij sämikuávlu- já hárjánemlasattâsâidiskuin. Ucâmušâid ¶ Ige säpligijn kihheen lamaš nuuvt ruokkâd, et ličij moonnâm heŋgiđ kiälu kisá ¶ Must iä lah myersseeh, iäge ereskin ääših mielâst, lii tuše škoovlân moonnâm palo. Maht mun piergiiččim, jiemhân määti ubâ suomâkielâgin olmânáál, eidu mottoom sääni, tegu “kiitos” , “näkemiin” , “päivää” já motomijd uánihis celkkuid. Tiegáráin säniaittijn kale ij meendugin kuhás pesâččii. ¶ Mutâ tothân piegâškuođij korrâsubbooht já korrâsubbooht. Talleh Joovnâ mielân poođij, ete sunhân táiđá-uv tääl skelmušiđ, já ko pieggâ-uv lii suu pele aaibâs olmâ kuávlust meiddái. Talle äijih njaavâi penttâ iälu roobdân miäđáábel, já njuškij häikkilij já toolâi taggaar ruomččâs, ete jieš-uv hirmástui já iälu ko hirmástui-uv. Tot vaaldij juolgijd vuálásis, sehe aaibâs olmâ kuávlun kiällušaamáin kaaidâi, tohon kuus jo koolgâi-uv moonnâđ. Áhu-Jovnâ jieš meid väzzilij maŋŋaal sevŋâd čoođâ já vaazij Perunämmirân. Tast lâi iijâ já iiđeed ko lâš čuovânâm, vuolgij ain kejâdiđ, et uáinojeh-uv poccuuh kosten. Iä lamaš uáinusist, ij ohtâgin kozzâ, kurgâstuvah láá jyehi pálgá alne, peri máádás láá luodah. Jovnâ väzzilij ain maaŋeeld, ige juksâm ovdilgo Sevžjäävri máddáákeččin jieijâs kesipääihi uáinusist já kyehti čuoivâgeergihân sun čoonâi-uv alnees. Toos tot äijih kale lâi tuđâvâš. Iärráseh čonâdii meid ergijdis já paalgâs finnij kiäjuspeeljijd. Eli Saammâl (Samuel Laiti) muštâččij já himáttâlâi muádlov ihheed maŋa, ete maht Áhu-Jovnâ livkkâlij siste stuorrâ ergisiijdâ, arvâl vala, ete ij sun lam oskođ, et Jovnâ-uv mátáččij skelmušiđ, mutâ nuuvt lâi keevvâm talle. ¶ Mattim pyereest Mattim viehâ pyereest Tarbâšâm hárjuttâs ¶ 1b. Oceh raavvâd cuávis riddočääsist. ¶ Laavâst mainâšum sääni “kulttuur” puáhtá tulkkuđ maaŋgâ náál. Táválii kielâkiävtusthân tot iänááš uáivild tuše tagarijd aašijd tego kirjálâšvuotâ, kovetaaiđâ, muusik jna. Mut tom puáhtá addiđ meiddei vijđásubbooht, nuuvt et puoh maid olmooš lii finnim áigá, lii kulttuur.” ¶ liäđus . Maaŋgâ kukkáást šoddâm verso uási. Vrd. verso. ¶ topsenjunčuoskâ = surviaissääski 208 ¶ 2. Kielâsepti: Poccuu tuoljij nomâttâsah ¶ Muu hobby ¶ - Párnáipuddâ ¶ Spiekâstmeh vuáttojeh ¶ Sämikielâ toimâttuv palvâlemmáávsuh pajaneh 1.1.2011 ¶ 3. Nähkisuájáh kävnih kirdemkiäinu já saallâs jienâs škaajâ vievâst. ¶ SIERÂTIILÁÁMIST/LASEMÁÁVSUST : ¶ - nommâsiih oppâkirjeh láá jurgâlum WSOY ¶ * SomBy (sämikielâlâš rock-muusik čuojâtteijee juávkku) ¶ Ucceeblovoraamisopâmuš teemaatliih čielgiittâsah ¶ Hiärrá varjâl tuu puoh paast, sun suoijâl ubâ elimâd. Hiärrá varjâl puoh tuu laavhijd, tuu vyelgimijd já puátimijd tääl já ain. (Ps. 121:7-8) ¶ - sosiaalsyergi piäiválâš pargo, škovlimvuáháduvâi ohsâšpargo sehe vuáđu-, jotkâ- já tievâs¬mittemškovliittâs, ¶ Kivs já Jovnâ moonáin viistán, mii lâi ennuv ucceeb ko Kivs čäällimviste, mut tot lâi tuše táválâš viste mattsâš, mii soovâi Joovnân-uv pyerebeht. Tobbeen-uv lâi čäällimpevdi, mut tot lâi eenâb epivirgálâš viste mudoi-uv. Skaapih lijjii eenâb já tain lijjii puáris kirjeh já piergâseh seeinijn kal rijttájii. Toh lijjii tego jieijâs aarni jyehi häldest, jieijâs omâdâh, mii kovvee eellimtäävi. Mađe eenâb árvutiiŋgah, tađe pyereeb eellim. ¶ Ruškis kesikuuđhâin láá maŋgâ jyelgi. Santtu ij kuulâ Ellinoora, sun vájáldit ¶ s. 155 ¶ – Keččâlâm suáittiđ Kaarin! Ánná smietâi já jurâttij nummeer. ¶ 2 Merkkii ruossáin tavlustâhân, láá-uv kove ulmuuh äijihšooŋâst vaarâ s t vâi torvoost. Agâstâl jieijâd vástádâsâid. ¶ Kale toh lijjii-uv ennuv já muččâdeh še lijjii. Aaibâs šelis siijđoh, mut mottoomverd segibeh ko kuávžur. Ušom čollijm taid tiidijd tobbeen Čärsijuv riddoost já ko lâim kiärguseh, te väzzilijm Kiävunjáálmán, kost tideh sälttejuvvojii. Lijjim vaibâm já ko peessim siisâ, te nohádim tállân. ¶ - nääpi ¶ Sämikuávlust ässee sämikielâlâš uáppeeh kalgeh laavâ mield finniđ váldu-uási vuáđumáttááttâsâst sämikielân. Sämikielâ puáhtá leđe škoovlâ máttááttâskielâ, eenikielâ oppâaamnâs tâi väljejum vieres kielâ oppâaamnâs. Puoh sämikuávlu vuáđuškoovlah já luvâttuvah adeleh máttááttâs sämikielâst. Pajeuáppeetutkos tave- já aanaarsämikielâ iskos lii puáhtám čođâldittiđ 1990-lovo rääjist, nuorttâsämikielâ ive 2005 rääjist. ¶ – Vuoi sittágin, luistelâmtijme masa vájálduvá, Sanna-máttáátteijee kiljáád. Aino-riäpu... ¶ kááđuin já kuujijn lii kiäldulâš jotteeđ. Keessiv tobbeen lii viehâlágán pokkiittâs, ko turisteh joteh uccâpuvdiist nuubán. Kunâgâslane ovdiibeln lii hävski čuávvuđ mučis juhlepihtâsáid kárvuđâttâm vahtâsuáldáttij paaraat. Lanne ij lah innig kunâgâs päikki, ko haldâšeijeepeerâ áásá eres saajeest. ¶ 7. Ranska 13 100 ¶ Maggaar eellimpiirâs ellein lii? ¶ Tot lii vaijaa já piälkká Náánán: – Ij tot lah tuu ruttâ. Jien tun tom uážu. Tot lii Tieppiseeibi já muu. Muoi tom kavnáim. Nánná šadda váhá nievrismielân. Ain iše iä ibbeerd olmânáál. Puohah láá váhá ääigi joskâ já siivjost, veikkâ Nánná addel-uv šlaanti tállán uarrei. ¶ SaKaste – proojeekt ääigi nanodii sämikuávlust pargee sosiaal- já tiervâsvuođâsyergi pargovievâ sämikielâ já -kulttuur mättim sehe lasettii merideijei sämikielâ já -kulttuur vuotânväldee tooimâ tiäđulâšvuođâ merhâšume. Luuvâ lase ¶ * Inari Event Lapland , Inarintie 38, 99870 Inari, puh +358 (0)40 777 4339, šleđgâpostâ: Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. . Inari Event lii aanaarlâš oles palvâlem čuákkim- já kongresmäđhiuárnejeijee, mon palvâlusah láá finnodâhmaađhij vyebdim já ornim lasseen Anarist, Suáluičielgist, Tave-Laapist já Tave-Taažâst ijâstâllâm-, purâdem- já ohjelmpalvâlusah. Inari Event toimâsaje lii Aanaar markkânist Hotelli Inari paaldâst. * Saariselän Keskusvaraamo, Saariseläntie 1, 99830 Saariselkä, puh +358 (0)16 554 0500, šleđgâpostâ: Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. . Saariselän Keskusvaraamo uárnee säämi kulttuurkuávdáš Saijoos čuákkim- já kongresjuávhoid ijâstâlmijd, puurâdmijd, ohjelmpalvâlusâid, fievridemijd já čuákkimtiilijd. Saariselän Keskusvaraamo toimâsaje lii Suáluičielgist. ¶ Kivkked Jovnâ kuulâi jienâ tego kyehtilov almajid kiljoččii peljimaddust. Tot jienâ kullui aaibâs suu tyehin já sun jorgettij. Stuorrâ stáálu čuážui meetter keččin sist. Haŋgal já Belgo-uv keijáin stáálu. ¶ "Jakko Isola paasij ohtuu Miessejuuvâ riidon, ko kuáivumskipáreh lijjii lappum suu pirrâsist. Kollekuáivoi lito nubbe savâjođetteijee Jukka Pellinen surmâšui taištâlmist, Heikki Kokko kaartâi naaijâđ, Niilo Raumala nággárušâi Puškojuuvâ riddoost, Heikki Pihlajamäki huksij väldikoddees Miessejuuvâ riddoost, Veikko Nevalaonen šoddâdij saalaat já raparberjieijâs kolle váldádâsâst Jäviläävžist, Matti Kullervo Korhonen patârij kuáivummaašinveelgijd väldimeerâ tuáhá já Yrjö Korhonen vazâččij kuáivummaašin luodâi miätá Lemmee já sust šoodâi uđđâ legenda." ¶ Lijjim uánihis puáculuámust ađai “vup” :st, ko postâalmai puovtij munjin pakkeet. Lehâstim tom huápust, vâi uáináččim, mii tobbeen lii. Na tobbeen lijjii vaacah já suháh, mut purrâmâšverkkin lijjii tuše eergi čuožžâmâsah já njiecâkkâsah. Toh lijjii valmâšin vuoššum já piärguh voskum meddâl amas kuocâgiđ. Meridim, et täid kale jiem kehtid kandáid čäittiđ, ko iä toh tain kuittâg maiden iberdiččii. Jurdâččim, et ko must lii eehid lovveest kyehnubálohán kipinävuáru, te talle čieskâm taid já puurâm ođđâm. Viežžim liiderist jo eehid várás áákšu pivtâskuškimviistán. ¶ - Koolgâh toppiđ fáárun tuom pivtâspakettáá, tobbeen láá tunjin váháš tälvipihtâseh, vaacah, suháh já tien tiegáreh. Forgâ Uccpárnáá Maati Matti puátá já mun kuárŋum suu pyerá steellig oolâ já vyelgeen oppeet ohtii Kaamâsân. ¶ já nuorâi kerhotooimâ ruttâdmân. ¶ Jiem kale pyevti anneeđ tom, eeči šuáhkádij. ¶ stuorrâlodde = harmaalokki 72 ¶ - Na maht jis tiilááh talle taaksi? ¶ Eehidtánssájeijee njäävlih láá oráseh, moh hokâtteleh riddoost piättáástellee niŋálâsâid. Ko niŋálâs kirdá orásij tuákán, te ohtâ tain parâttâl kirdedijn. Parâttâllâm maŋa niŋálâs kirdá alda čässuáivi já tuvkkâl ain tyellittälli pottâkejijnis moonijd čáácán, moh vuáijuh poonán. Tain ovdáneh suovsah, moh eellih ive tâi muáddi já poreh jyehimuđušijd siemin elleežijd. Haapi toh uážžuh suovđijguin. Šodâdijn suoksâ loonoot näähkis joba muáddlov kerdid. Loopâst suoksâ kuárŋu čässuáivi paajaabel já lyeddee näähkis. Talle tobbeen itá masa rävis njäävli sulâstittee tivre. Tot lyeddee kuittâg vala ohtii näähkis, ovdil ko tot lii tuođâi räävis. Ko skuáppumuddo váilu ollásávt, te njäävlist lii vááijuvlâš hämimolsom. ¶ Staatâčällee Valle: juáhhást vuoigâdvuotâ oppâđ sämikielâ ¶ 3. a. Valjii loovást luddijd rievtis raavvâd. Čääli. ¶ – Na puáhtá-uvsun siisâ táálun moonnâđ?Poolishovdâ koijâdij. ¶ 112 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ Motomijn tábáhtusâin peiviruttâ sajanmaksâšuvá kieldâ mäksim áigápuáturoorjân , mii miärášuvá áigápuáturoorjânoormâi mield. ¶ mustatorvisieni ¶ 10 SAKSA ~ SÄKSI ¶ šohânâs.....66 ¶ lii Webropol-ohjelmist jieijâs luámáttâh, moid láá liiŋkah tiäđáttâs loopâst. ¶ – Keevâi-uv hyeneht? Sun koijâdij. ¶ Sääni lâi Immeel. ¶ – Já mainâstih-uv Pieinis-Piäkán-uv? Koijâdij Monni čalmeh šliäđgun. ¶ Suoi kyeddiv tävirijd já suoi kočâttâllâv taid. ¶ b) Maggaar puohčâlemvyehi keellijd raavvâd kavnâmân? ¶ Párnáisuojâlem ¶ » » Ij lah » , sij västidii. Jeesus eeđâi: » Suáp- ¶ Rähistâllâm kulá ulmuu luánduláid tárboid. Tast navdâšává čuuvtij nuuvt almai ko nissoon-uv. Tondiet suoi lává suhâpeliohtâvuođâst talle-uv, ko iävá tuáivu párnáá. Jyehi suhâpeliohtâvuotâ puáhtá kuittâg jođettiđ čuávjumân. Čuávjum puáhtá estiđ ovdâmerkkân nuuvt, et almai kiävttá kondom. Tot lii kumist rahtum syeji, mii rottejuvvoo šovâttemorgaan oolâ, amas šovâttemseelah peessâđ nissoon kuáhtun. Kondom syeijee meiddei varâlijn taavdâin, tegu aidsist. Suhâpeliohtâvuotâ váátá ovdâsvástádâs alnestis já kyeimist. Tot lii čááitus noonâ rähisvuođâst. ¶ Mij lijkkup siäsán. ¶  Matti. ¶ Juhháánpäikki = Vanha Supru ¶ 1. Algâaalmugijn lii olgooštmettum vuoigâdvuotâ ekonomâli i já sosiaal li i tiles pyereedmân eres lasseen škovlim , pargolâšvuođâ , áámmátlii škovlim já uđđâsist škovlim , aassâm , putesintoollâm , tiervâsvuođâ já sosiaaltorvo suorgijn . ¶ Kiehâ vuálgá táválávt muttemmáátkán jo syeinimáánu loopâst, et tondet-uv kukkâm jaskood. Ovdlist ulmuuh uskuu, et kiehâ ko lii puurrâm laddâm luámmân, te talle lyemečalme tarvan ton čuddui já tot jaska kukkâmist. Mäddiláá siämmáá lyemečalme saajeest lii haavvâr, teikkâ moonnii eres syeinišado siemmân, mii tarvan čuddui já čohčuv vala kiävá nuuvt, et kiehâ muttoo-uv loopâst vala vällin. Taan-uv ääšist tuotâvuotâ kievâst lii ennuv imâšub, ko jieš tot maainâs vällin muttuumist. Ruátálâš loddetotkee lii čáittâm tuotân, et kiehâ ij tuše sulâstit olgohäämis peelest vääli, tot lii jobá njuálgu kopio mottoom afriklâš uccloddáášväälist, tuše kievâ njune ij sulâstit ton vääli njune. ¶ 8.10.2010 Anarist ¶ Tanska ¶ – Puávtáččim-uv uážžuđ maasâd tom ¶ 75 ¶ Sopâmuš 30 artikla lii siämmáásiskáldâsâš ko KP-sopâmuš 27 artikla. Artikla mield algâaalmugân kullee párnáást ij uážu kieldiđ vuoigâdvuođâ navdâšiđ oovtâst juávhu eres jesânijguin jieijâs kulttuurist, tubdâstiđ já hárjuttiđ jieijâs oskolduv teikâ kevttiđ jieijâs kielâ. Sopâmuš 2 artikla kiäldá párnái olgoštem el. sii kielâ já suhâtuávááš vuáđuld. ¶ s. 206 ¶ Suáluikuávlu paajaabeln sodâstellee merâkuáskim lii hormišiš uáinámuš. Kuolijd pivdee merâkuáskim toovât paaniik čäciludij juávhust: čäsilodeh, kaijuuh já čerriheh kirdeleh piškon patârâsân. Merâkuáskim pivdá kuolijd sehe čäciluudijd já toi uđâgáid, mut meiddei rááđuh tohhejeh toos. Merâkuáskim lâi lappuumin Suomâst, mut tälvipiemmâm keežild tot lii maccâm ilosmittiđ suáluikuávlu ässeid. ¶ –~Ij maiden addâgâsânpivdemijd, eeđâi Ráávhu ustevláv. – Hittruu ko poottih. ¶ 34. ¶ – Vyelgeen-uv miäcán sierâdiđ peesist piäcán -sierâ? Myerji iävtut Hirškiikân moovtâ koške vuálppu já uccpuuvsah pajalist. Hirškikkâ moovtásk tállán já lii vaalmâš juátkiđ sierâid. Myerji já Hirškikkâ kuárŋuv olgos. Ákku povvâst, luvvá uáivis já huikká vala párnái maŋŋaal: ¶ tärhistuvvoo merikooskâi siste- já olgosojij torvolâšvuotâ ¶ osterivinokas ¶     2.  ferttee Säämi kulttuurkuávdášhaahâ, mii lii lamaš kuhháá joođoost, lii viijmâg-uv ovdánâm, ko ruttâdemčuávduseh láá toohum. Táálu lii tehálâš, liihân saahâ vistig juo sämmilij jieijâs parlamenttáálust, mut meid sämikulttuurist, tutkâmuš já škovlim ovtâsteijee táálust. Lii árvuštâllum, et Säämi kulttuurkuávdáš valmâštuuččij ive 2012. Tuáivum, et puátteid sämitige lekkâmijd puávtáččij viettiđ juo jieijâs táálust. ¶ Kaabiš Anttii jävri = Kapsantijärvi ¶  lah kiävtun, ovdâmerkkân immeelpalvâlusâin luhhum evaŋgelium- já epistolatekstân. ¶ O ¶ Anarist 29.9.2015 Sämitigge ¶ Puula D5 ¶ kesimiärkkumäiđi, -ääiđi = kesämerkintäaitaus ¶ 6. Ludij lassaanmân kullee lattimvyehi. ¶ 4. Čääli kován vuovijd, moiguin kyeleh viggeh piäluštâttâđ salâsteijein. ¶ Pyeri puáttim! ¶ – Trooppisâš kukáh tarbâšeh ennuv čääsi, sun kiärdui Elmer saanijd raavâpápárist. ¶ *** ¶  substantiivattribuut vyelgiđ - Predikatiiv Tágáreh b. Maht kuuđhah koddeh saallâs? ¶ Orásist lii uáivi pähkinivnásii ruškâd, njune stääli sulâstittee räänis já kuhes čeve aaibâs českâd, mon vielgis ivne jotkâšuvá kezis čuhâ stielâsin uáivi moojiibel aaibâs čolmij táásân já nohá toho. Čiäppát vielgâdâs jotkâšuvá raadan, tast čuávjivuáláážân já viijmâg vala juolgij lappâd aaibâs pođâšmaddui, mast ivne muttâšuvá čappâdin. Siijđoh láá fiijnâ stääli sulâstittee čuovjâdeh já suájáspeijâleh láá čapis-ránáseh. Poođâš-skuáčureh láá viehâ čuuvtij siämmáá iivnest já häämiist-uv, ko láá äskilist. Kuheh já čapis-vielgâdeh. ¶ Kove: Ilmari Mattus ¶ Sämikielâlii oppâmateriaalpargo ovdedempeivi ¶ Stivrâ meridij oovdânpyehtiđ almosčuákkimân, ete tot meerrid almosčuákkimij almolij čuákkimij live-stream- vuolgâtmist ađai almosčuákkim videovuolgâtmist interneetân. Stream-vuolgâttâs sodâččij mäksiđ almosčuákkimij pištem já meerij mield suulân 1000 eurod ivveest. ¶ Kieldâst lii laahân vuáđuduvvee kenigâsvuotâ orniđ ¶ - Moonâ tun-uv tiervân, Heikkâ eeđâi já livkkâlij uksârääigi. Mahtnii suu čalmeh lijjii murâšliih. ¶ Sämitige nuorâirääđi já Suomâ säminuorah ry ornijn Helsigist seminaar säminuorâi tááláá tiileest já puátteevuođâst Suomâst. ¶ Teekij haldâšem váátá hárjuttâllâm ¶ – Na lasseet päälhi tommit, et jiem innig puurâ eenâb ko tiänáám. ¶ 54 ¶ Tot, et poccuid kalga toollâđ navittist tego kuusâid, oro tuođâi-uv ommâsin. Vissâhân te čielgiittâs toos lii kavnâmist EU njuolgâdusâin, moi mield puásuituálu lii paldâlistum šiiveettuálun. Mut kii te muštâličij táid EU “kussâtipšoid” , mii puásui jiešalnees lii, kost tot iäluust já magareh vajaliih tast luándulávt láá? Täst te ličij vala ohtâ puásuituálukurssâ, mon puávtáččij kuásnii kostnii orniđ. ¶ Huáppust Siili-nieidâ ruttij mato meddâl já tast suu oovdâst stiärgái Kaninen. ¶ Já eidu talle palvâleijee puáránij. ¶   Sierâ Eeči masa jaamij mutâ kuittâg sun aalgij oppeet juuhâđ. ¶ Niijto šadoh fäällih tivrijd já uccânjomâtteijeid raavâd já syeje. Suoinâlmâsâst piärttojeh saallâs meiddei eevnih já evnielleid kullee puuŋkih ađai muorâtiheh . ¶ Merâšoŋŋâdâh Nannaamšoŋŋâdâh ¶ ******************** ¶ 9. Muštâliđ kuávlu tijpâlâš iäláttâsâin já ámáttijn. ¶ Lyevisuálui ~ Lyevisuáloi = Suovasaari ¶ sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ruttâdmist sämikuávlu kieldáid, säämi kielâlaavâ heiviittem lase ¶ Jeesus västidiđ: ”Olmooš ij ele tuše leeibist, mut eromâšávt Immeel säänist.” ¶ – Mut kuobžah uáđđih vala, sun siämmást muuštij. Tot oroi lemin hävski. Tot-uv, et toh lijjii: meeccist muotâkuovđâšmijn škoorijdmin. Sun muštâličij tom tállán iänán, ko pesâččij pááikán. Nuuvt et eenih iä tarbâšiččii jiärástuđ. Já et Kasperist lâi tääl skippáár, já maŋgâ pennuu, já jo itten suoi monâččáin oljomoontun tâi táluruátun, tâi autotaali luuptân jievjâmij siisâ. ¶ Kaandah láá ain koškâm keeđgijd. Kišton lâi tárkká leggistem, teikâ tot et kii leggist olgoláá. Lippoin finnij keeđgi kirdeđ val olgoláá. Tom finnij nuuvt, et luoddij njyejilis suábi keeji, já ton suárán pieijui keđgi. Toin ko soivâlij, te keđgi pesittij já kiirdij kuhás. Nubbe lippomalli lâi čevđimäcci, moos pieijui keđgi. Leggisttijn koolgâi lyeštiđ määci nube keeji. ¶ Ton siämmáá eehid muoi Ingvaráin vuojijm möŋgijáin merâsiijdâ vuást. Mun čokottillim fáárust pyerimielâst. Ingvar kal lâi šallišâm, ko stuorrâ kuávžur peesâi, mut mun jiem lam tast nievrismielâst. Kuávžur monâttem oroi lemin tegu máksu tast, et skippáár lâi peessâm vijnejuhâmist luovâs. Tot lâi muu mielâst aaibâs mudágis lonottâskävppi. ¶ b. Tuubdâ uhkevusásijd elleid. ¶ lu já sämikulttuur kyeskee strategiaäššikiirjijd. ¶ Nieidah satâččii Juhháán muorâ kuuvl, kost Juhháán já Liisá orodáin. Peivi lâi lam koorâs já lussâd Juhánân. Sun kiijtij nieidâid já ááigui moonnâđ nohádiđ, mut sunnust lâi kustoo kyessi. Teikkâ Kollepoođâst lâi kyessi – kiiba eres ko Don. Liisá lâi kustoo puáránâm, ko lâi nuuvt iiloost já moovtâ. Juhháán lâi nuuvt tulkkâm taan kumes enâmân, et lâi jo vaalmâš moonnâđ mätkilaavkân, vyerdiđ pááikán vyelgim. Taat ij liččii sunnuu aassâmsaje. Liisá lopedij puáttiđ mätkilaavkân pyereest ovdil vyelgimääigi, mut kal sun val halidičij kirdâččiđ, ko tot mätki teehi lâi lam nuuvt hirmâd kukke. Sun kartâččij leđe kirdehánnáá tieđe mon kuhe. Tääl sun kale kirdáččij ko puávtáččij. ¶ * Čuákkimfaalâdmeh. Luuvâ lase. ¶ Unna Junná video ¶   nuuvt, et tain liččii kuhes veerdih. Kiästu ¶  - l i:  vähällä’, Tuurku reeisu ¶ Säminuorâi taaiđâtábáhtus iälá jo viiđâd ihelovvees já tast lii iheluuvij mield šoddâm tergâdis aareen maŋgáid nuorâ taiđuu hárjutteijeid. Taaiđâtábáhtus, mii uárnejuvvoo ihásávt, addel tergâdis lávdástemvuáttámušâid já mii puoh tehálumos, jieijâskielâlijd kuldâleijeid já keččeid. Säminuorâi taaiđâtábáhtus kiellân Ucjuuvâst lijjii puoh kulmâ Suomâst sarnum sämikielâ. Tábáhtus laiđiisteijen lijjii nuorttâlâškielâlâš Anna-Katariina Feodoroff, anarâškielâlâš Martta Alajärvi já tavesämikielâlâš Tuomo Laiti. ¶ Sämmilâšvuotâ uáinoo muu elimist iänááš sämikielâlijn savâstâlmijn já juhlekárvudâtmist. Ij tot vaarâ mudoi oinuuččiigin. Tiäđust-uv tot meerhâš munjin eenâb ko tuše kielâ já pihtsijd. Munjin lii tiäđust-uv tehálâš meid sämmilâšvuotâ alnestis. Tot lii taggaar vuoigâdvuotâ já kenigâsvuotâ. Motomin kale aatâšt, ko tiätá et ulmuuh vyerdih muu pääcciđ Ucjuuhân sárnuđ sämikielâ, nááijâđ kiäinnii lijkkuustuttee sämialmain já šoddâdiđ sämipárnáid. Tastoo jis jiem poorgâgin nuuvt, te lam mahtnii hyenes olmooš. Jiemhân mun jieš ubâ tieđegin, maid elimist halijdâm. Kenski mun olášutám siijdâ tuoivuu. Puávtáččimhân mun jieččân teehi jurdâččiđ. ¶ – Na táválávt-uv nuorâ ulmuu elimist. ¶   TIERVÂS TÁÁIĐUH ¶ Lactarius flexuosus ¶ Suomâst ij tooimâ kuástideijee, mii kuástid sämikielâlâš kirjálâšvuođâ. Taažâst tuáimee Davvi Girji kuástid meid Suomâ sämmilij čáállám kiirjijd. Kirjálâšvuođâ ovdánem taheh vaigâdin uccâ markkâneh eromâšávt anarâš- já nuorttâlâškielâlâš čaabâkirjálâšvuođâst. Tááláá ääigi čaabâkirjálâšvuođâ jurgâleh väldikielâi já sämikielâi kooskâst. ¶ Y Coprinus – Mustesienet – Lekkâkuobbâreh U ¶ tooŋâs, toŋŋâs = varpu ¶ Maŋa kuullim, et taat ceelhâ uáivildij. “Tiervâ ustev, pyereest mana” . ¶ os: nanos: Stormâ lâi ložžim. Lâi tuše korrâ pieggâ. ¶ - Uáináh ko Kivs´s kesieennâm já nuáidihäldei eennâm kooskâst lii taat hyenes eennâm, Loppâčoovčâ enâmin kočodum, te tot lii stálui já eres pahas elleetiiŋgâi kolgoeennâm. Tain láá kyehti eennâm, moh láá ohtâvuođâst já puoh stááluh já eres komeh kevttih Loppâčoovčâ eennâm vâi sij pesâččii nube enâmist nube enâmân. Toh sättih puáttiđ tai enâmij alda. Tondet Belgo ráhtá syejimuuvrâ. ¶ kisiijđoin. Visásmitmân vuolgâttuvvojii mottoomverd paijeelmiärásiih koččâmâšluámáttuvah. Sä ¶ POŊK, POŊK, POŊK! KRRRLLLLL...., kulluuškuođij olgon. Ubâ lávguääldis njuškoi já tuárgistij. ¶ pargei já párnái olmâ koskâvuotâloho ¶ Tansania ¶ Mist lâi oppeet valastâllâmtijme já juurdâ lâi spellâđ neeljimoolâ. Valastâllâmtijmij ääigi ubâ pajeluokka poorgâi iänááš siämmáá ääši. Táválávt Räsänen juovij spelleid kyevti juávkun nuuvt, et juáhu lâi suu mielâst täsipiälásâš. Šiev spelleeh suullân siämmáá ennuv kuábbáá-uv juávhust. Neeljimoolâ šiev spelleeh lijjii maaŋgâs, tegu ovdâmerkkân Huutonjaargâ Kirsti ađai eeji nabdem “Tulipunaruusu” , sehe tiäđust-uv pajeluokast puárásuboh kaandah tegu Uccâ-Páđáráá Hanssâ, Viekonelo Esko já Mansikka-aho Tarmo, teikkâ tegu mij kočodijm suu “Rimu” . Meiddei jieččân luokast lijjii šiev já čepis spelleeh, tegu Mäenpää Kyösti já Kaabi Iŋgá Reino. Spellâ lâi jo jotkâšum mottoom ääigi já aainâs mun jieš nobdim, et lijjim taan-uv speelâst čeppi. Lijjim maŋgii vuođgâlâm páálu já tot lâi kirdám viehâ kuhás. Lijjim ušom “kunnár-uv” kaččâm. Nahande oppeet lâi muu vuáru vuođgâliđ páálu. Purâtteijee ađai “syöttäjä” leggistij páálu ááimun já ko čoskim, te jiem tiäđustkin teividâm. Orom muštemin, et “purâtteijee” lâi Poorti Matti já sungis kiivšás páálhui nuuvt ollâ pááluid, et toid lâi väädis teividiđ olmânáál. Ko sun oppeet “purâttij” , te lâi vuod nuuvt olluv, et oppeet soivâlim lappâd. Kuálmád keerdi ko “purâttij” , te miiba ereskin lâi tábáhtuđ - oppeet vuođgâlim lappâd. Muu haardij nuuvt čuuvtij tot lappâd časkem, et losâlim suttoin maila ton purâttemluávdán tagaráin vuoimijn, et tot ryeškittij kaskoo rasta... ¶   Aksel tuubdâi Juvduujuuvâ jyehi mohe, puoh keeđgijd, puoh keđgikuánilijd. Kuárus kieđâi Aksel ij távjágin maccâm pááikán. Ain sust lijjii puurrâmkyeleh, suávvileh, šaapšah tâi kuávžureh fáárust. Peegijba hirmos puško-uv uáinám, mut suorgânâm tast: ij tagarân haalijd kihheen muorâkyelees monâttiđ. Selgivepsi-uv lâi tegu almaa kietâkaavâ, já jieš kyeli tegu meettersâš hálgu. ¶ Lijjim kuullâm eres ulmuin, maht Piännâš-Jovnâ lâi váldám uási meid Ucjuv pálgá rähtimân, tâi tiivoodmân. Nahande lijjii lamaš vissâ-uv kostnii Peccikko aldasijn já pälgistivvoompargo miäštár lâi adelân Joovnân pargourko já ettâm: ¶ Olmooš šadda seelâin ¶ Sämitigge iävtut ciälkkámušâstis maaŋgâid tärkkilistmijd olmoošvuoigâdvuođâpoolitlâš čielgiittâsân. Sämitigge iävtut sämitiggelaavâ § 9 miäldásâš ráđádâlmijd olmoošvuoigâdvuođâpoolitlâš čielgiittâsâst. Ciälkkámušâstis sämitigge kiddij huámášume eromâšávt sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlussáid, säämi kielâlaavâ olášuumán, sämimáttááttâs finniimân, sämmilij eennâmvuoigâdvuotâkoččâmâššáid sehe Suomâ aalmugijkoskâsâš olmoošvuoigâdvuođâpolitiik ulmijd. ¶ Aanaar 1999 ¶ ciälháttâs = viesti 3 ¶ merhâšumeiäruid. Jurgâlus lii puustâvlâš jurgâlus sehe luándulâš já idiomaatlâš kielâ. ¶ faskođ, faskom, fasko = raaputtaa, raapia ¶ Stivrâ uápásmij Sämitige ruttâtuálu olášumraaportân ääigist 1.1.-30.4.2015 já merkkij olásumraaport tiättun. Lasseen stivrâ mieđettij iäránem Tauno Haaltan Nuorttâsämmilâškulttuurvuáđudâs stiivrâst já valjij Sämitige uđđâ ovdâsteijen vuáđudâs stiivrân Pertti Heikkuri. ¶ Já nuuvt tuođâi-uv lâi-uv: vistekáálvuh lijjii tyebbin tääbbin čápudâm já kuorbâm. ¶ njomâtteijeeh ¶ mast maaŋgah muččâdávt lieđđejeijee ¶ Lävdikoodán kuleh iivijn 2012- 2015 tah jesâneh já värijesâneh: ¶ Ive 1990 almostui anarâškielân tavesämikielâst jurgâlum Aabis 2-kiđđâaabis. ¶ Uáiváditteehuolâttâs ¶ Šiljomiärádâsah ¶ * Blueray-čuojânâs, DVD/VHS-kuálusčuojânâs ¶ Ložžâ vátámâšah eellimpirrâs háárán, raavvâd haahâm nuuvt čääsist ko enâmist-uv já pehtilvuotâ piätuellen čielgejeh miiŋki jotelis loskâm. Tááláá ääigi tom puáhtá kuáhtáđ kost peri Suomâst. Ton härvis vajalijn tuše riemnjis já stuorrâoppuu láá táváliih. Tááláá ääigi miiŋki nabdeh paas stäjideijen, mon nääli kolgâččij raijiđ. Veikkâ miäcásteijeeh láá ornim sierânâs kampanjaid miiŋki tuššâdmân, tast lii šoddâm pisovâš Suomâ luándu ässee. ¶ s. 139 ¶ Isänne Henki tii Eeji Jieggâ ¶ moiváá = samea 69 ¶  oinim Aŋgerias pivdeh vuoggâčielgijn, mon vuogâin láá septin uccâkuálááh já lapsemááđuh. Aŋgerias lii uáli vuoijiis kyeli, mon táválávt poreh suovâstum häämist. ¶ Mij kolgâp poollâđ já rähistiđ Immeel nuuvt, et ep suáláád jieččân aldemuu ruuđâ tâi omâduv epke skappuu tom olssân piätulijn kavppijn, pic išedep suu lasettiđ já suojâliđ omâduvâs já áigápuáđus. ¶ Ko lijjim nohádistám, te munnust Heiháin aalgij majemuš iskos, mii lâi Maadâkuoškân kuárŋum. Mun jiem tieđe, maid skippáár lâš jurdâččâm, mut muu mielâst kale oroi, et Aldell-riäpu ij vajaččii uigâđ lastâkárbá kuoškâ pajas já nuuvt eštus keevâi. Ko hilttijm vuossâmuu keerdi kuoškân, te ij toho kulijgin. Mätki nuuvâi tegu siäinán. Ij ávttám eres ko luáštádâttâđ kuoskâ vuálá, čoonnâđ kärbisnjunán päädi já älgiđ ridomield kincceđ kárbá kuoškâ pajas. Heikkâ moonâi päddikiäčán já mun tuostum čuoimijn kárbá virde vuást. Pargo lâi koorâs, mut mottoomnáálá tot oroi luhostuumin. Nevtiškuođij nuuvt, et selvâniččáim vala taan-uv kuoškâst, mut ko te poođij Pihtulmokke, mast virde teedij hirmâdávt kárbá nuorttiipiäláá rido vuástá, te mottoom stuorrâ pááru poođij já lávgustij čääsi kárbá tievâ. Iänááš uási munnuu kävppitävirijn kubđijdii, lávgásii juuhân já kulgidii juuvâ vuálus. Munnui šoodâi hirmâd eeti piäluštiđ aainâs jo mottoom uási tävirijn já Heikkâ čonâstij-uv kärbispäädi riddosuáhán já kaččâlitij taid kävppitävirijd. Mun meiddei kaččâlim pivtâspajalist kuoškân já háputtellim kähvipakettijd, sukkârpakettijd já jávvuseehâid já puoh maid ležžeem fattim já koškim riidon, mut viehâ stuorrâ uási káálvuin monnii vuálus Maadâkuoškâ. Lâi liijká mottoomnáálá lukko, et käärbis ij kománâm. Talle liččii vaarâ tuššâm puoh tävireh. Tagareh tävireh, tegu vuojah, margariineh já šlamburtävireh iä perustâm njuoškâmist maiden, mut kale käähvih, jáávuh já sukkâreh ucánjáhháá pillâšuvvii, ađai huonnuu kuittâg. ¶ Uccpárnáá Vuoli Ilmar ¶ Matt. 26:54 πληρωθῶσιν kävisivät toteen olášuuččii ¶ Táru- já ruotâkielâlâš nomâttâs Sämitiigán lii Sametinget . Eŋgâlâskielân Sämitiggeest kiävttoo nomâttâs The Sámi Parliament. ¶ Haldâttâs eehidškoovlâst uásiväldeeh soppii, ete pargo algáaalmugij kyeskee ILO-sopâmuš ratifisistemestui meddâlistem várás juátkoo riehtiministeriö jođettâsâst eres ovdâsvástádâsministeriöi já sämitige koskâsâs ohtsâspargon. Poliitlâš linjám vättee sämmilâšašijn meridem várás, já eromâšávt ko meridiđ sämmilâšsopâmušâst ráđádâlmáin pajaneijee koččâmušain, ráhtoo sierâ sämmilâšašij ministerjuávhu. ¶ Ivaloiset teatterčáitáldâh 2.2.2012 Saijoos váldusalist. ¶ – Karttâp-uv mij tääl kiddâgâsân? Puállunjune čiärui já kiškoi päädi luovâs keeppilstis. ¶ Na maŋeláá keessiv huámášim, et vaanhimijdân já ránjáidân koskâvuođah aldanškuottii oppeet ovdijd koskâvuođâid nuuvt, et jyehitov ko kavndettii, te iä innig solâstâllâm nubijdis iäge čiärustuddâm. Eromâš kunnijâttemvuotâ kale lâi uáinimist. ¶ – Ráávhu nálásâš skippáár, eeđâi Rikkovääri Riku. ¶ Vaarâ puárásumos kyelipivdopiergâs lii vissâ-uv vagge, mii lâi rahtum rááđhást. Tot ij lamaš vagge ollágin, mut rááđhást rahtum syerimuorâ, mon puoh kulmâ keeji lijjii čuuhum. Septin kevttui riäská, moos vagge uigâdui njälmikiäčán vojâstum rääigi pehti. Tain pivdii njaavijd vuoggâčielgijn čohčâsevŋâdin ja čohčâtäälvi asettis jieŋâ ääigi stávráin. Riätkávoggijn pivdii motomin meiddei kuávžurijd. Vuoggâčielgi lâi kyevti- tâi kulmâsáigusâš pecivediskievđâ, moos lijjii kiddejum love riätkávagged 60 seenti tuárguiguin. Njähistávrá lâi suullân muádimeettersâš, mon vyeliuásán kiddejui pajeláhháá meetterpele kukkosâš tuárgu já tuárgukiäčán riätkávagge sieptâsáin, mon maŋa tot uigâdui ucánjáhháá vinnood timmâ motepoonán nuuvt, et vagge uulij poonán. Assaas jieŋâ ääigi siämmáá runneest puohtii leđe kyehti-uv stáávrá uigâdum kuábáš-uv kuávlusis. Pyeremus njähipivdoäigi lâi ton kuuđđâmääigi ađai Maatipeeivist (24.2.) Máárjápiäiván. ¶ b. Vuáváá peiviohjelm hiäppušân. ¶ Ton mááccuhheelmist lâi tuše riŋgo pasâttâssân. Já mottoom peeivi kandâ rovgij uáli korrâsávt já mááccuh luovânij ollásávt čoovčâ ardei alne. Talle čohčâ jorgettij. ¶ Tonava G7 ¶ 7 Snuđenjune juuđij moonnâm keesi kárbáin Suáluimeerâst. Iänááš uási Snuđenjune kuáhtám kárbáin jottee ulmuin mattii jotteeđ suáluikuávlust olmânáál. Motomeh jotteeh iä muštám, et suáluikuávlu luándu lii uáli herkki. Snuđenjune spokkâlij kove taggaar ulmuin. Ravvii tun, maht suáluikuávlust kalga lattiđ. ¶ Ucâmušah 13.9.2002 räi čujottâsân: ¶ Kuálkkičääsi alne muhâtteleh távjá luvijmield čapiskildee uccâ koppákuorijááh, moh iä oro mättimin vuoijâđ njuolgist ollágin, pic joreh já skirviitteleh tuohu teehi. Toh láá silbârävdeeh (34A), main Suomâst iälusteh lovmat šlaaijâd. ¶ Säittikeđgsuálui ~ Säittikeđgsuáloi = Tuurakivensaari ¶ – kieggi (piŋâlist rahtum kerrisvuáđu, amas mielgâs nuuhâđ), ¶ Matti Morottaja ¶ g. Kalle riijkâ láá Nuorttâmeerâ riddoost? ¶ Jeesus almostuvá maŋgâsân ¶ AASIA MAAILM UÁSSIN ¶ 8. Hygrophorus erubescens – Rusotäplävahakas – Ruostâtiälkkukässih U ¶ 3. tirlihhááš ¶ ohtâvuođâst. Siämmáá olgospyehtimist lii meiddei kevttum kyevtloho porgâččáin ¶ 2. Australia 7 610 ¶ Kukkodâh: 1,52 ¶ mika.saijets(at) samediggi.no ¶ – Máárjá-muáđá, keejâ, kyessi puátá! huihádij Iŋgá. ¶ luámukuávlu, vuojâdemridoh já ráhtulâšvuođâkuávluh. ¶ – Mist láá aikkâkiällárist meid luámáneh, sareh, juuŋah, vuorâččâšmyerjih, pihlejâšmyerjih já kuobbâreh-uv, Hirškikkâ iätá uáđđiđ monâdijnis. ¶ Suáluičielgi: Lapland Hotel Riekonlinna , Saariseläntie 13 99830 Saariselkä, puh. +358 (0)16 559 4455, šleđgâpostâ: Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. . Suáluičielgist lii ollâtásásâš hooteel, kost láá 196 hooteelvistádâhhâd já 4 sieminsviitti. Hotellist lii 200-sajasâš válduraavâdviäsusali sehe 100-ulmuu raavâdviäsukabinetti. Jieijâs ohjelmpalvâlusohjelm. Anarist Suáluičiälgán lii 71 km (55 miinut) vyeijimmätki. ¶ Sämitigge palhâšij 11 nuorâ tivtâsteijed, kiäh uásálistii Säminuorâi taaiđâtábáhtus ohtâvuođâst uárnejum tihtâkiišton kiđđuv. Palhâšumeh juáhhojii škoovlâi kiđđâjuuhlijn. ¶ - vijđes já maaŋgâpiälásâš tooimâ sehe ton ¶ Oholoopah lijjii lamaš mudoi-uv kuheh já aheveh kaavpugist, já tággáár pärtti vala koolgâi Heiháin šoddâđ eidu ovdil oholoopâ! Ánná ahevušâi jieijâs ustevijd já meiddei pááikán eeni kuuvl. Taan oholoopâ já puáttee oho kale ferttij mahtnii piergiittâllâđ kaavpugist, mut čuávvuvâš oholoopân sun kale áiguččij vyelgiđ pääihist elâččiđ! ¶ Kielâ: saksakielâ ¶ Umejuuhâ D3 ¶ tavesämikielân ¶ Ilmari Mattus ¶ Stuárudâh: ¶ Täst Piilola päälgis lii juohum oosijd ijjâdemmáhđulâšvuođâi mield mäddin tavas, Suomâst Taažân. ¶ kuámuičuávji 8 ¶ Tuomas Juuso lii šoddâm Lahtist, mut nubálov ihásâžžân sun värree maasâd eejis päikkikuávlun kietâsuottâs Sáámán. Tyemes mana puásuiškoovlân já váldá tipšomnáál ečirohhees poccuid. Sun kuorâškuát äijihis, stuorrâ puásuiriggá, luodâid. ¶  predikatiiv, Matt. 10:1 πνευμάτων ἀκαθάρτων saastaisia henkiä epiputes jiegâid ¶ Äijihjävri = Ukonjärvi ¶ mii álgá ollâgâsâst.” ¶ Lehtola 1997:96,104. ¶ 37 ¶ Nuorttâmeerân láá almostum maaŋgah uđđâ ¶ Lijge viijnekevttim suollust puovtij mudoi-uv vädisvuođâid já nomâlâsân talle, jis sun lâi vuálgám Suomâst monnii tábáhtus, ääši, tâi veikkâba ovdii myerssee keežild patârâsân. Uáivildâm tom, et myerssee lâi hilgom almaa já sun lâi vuálgám Kyprosân eidu tien unohis ääši vájáldittem keežild. Jis sun jeđđiiškuođij jieijâs vala liijgás korrâ vijnekiävttoin, te kale siähánii loopah-uv ääših. Tággáár ovdâmerkkâ tábáhtui uáli-uv alda muu, mii penuvryhmáást. Maašinpistovl lavlij mottoom iijâ kyevti maŋa penuvryhmá táálu stuárráámus visteest. Tobbeen lijjii uáđimin kyehti jáágár já kuálmád lâi vahtâvuárus čođâlditmin. Puáhtá jurdâččiđ taan kyevti vahtâjáágár koccámtobdoid, ko suoi morettává maašinpistovl saarjan já sunnuu kuálmád paancârd vorrâláádust lättest. Kulmâ luođâ lijjii moonnâm almaa rade čoođâ vááimu paajaapele já vorrâ cirgoi riskáht. Luhhoost sun ij ruáppánâm ubâ voorâ kulgâmângin, ambulanssâ poođij nuuvt jotelávt, et sun peesâi ääigild tiipšon. Almai lâi kale jiehtinâš jo áštástâllâm ađai mestâ jo rammuustâllâm-uv: ¶ 5. Mii lii paaccâhčääšni raavvâd? ¶ Aamen. ¶ – valjeest tiälhuh sijđosárgá vuoluubeln ¶ Máttááttâspárnááh ettii: ¶ 1. Ruoššâ 656 ¶ Aanaarkielâ ¶ Iärráseh ettii: »Uáinip tääl, puátá–uv Elia suu iššen .» (EM95) ¶ Syemiliih cokkiittii puoh tááluid pyelliđ. Tot lâi viehâ puálu ko čyeđe verd tááluh pyeleškuottii. Iho sevŋâdin toh tuulâh uáinojii kuhás, penâkkullâmij tuáhá. Jeggijáágáreh iä tiättâm jieijâs juávhui hommáin, vahtâ-almaah imâštellii: ¶ – Ahevis äšši et tust Piäkká lâi nuuvt hyenes lukko, eeđâi Monni já jurâttâlâi vavettemeht čolmijdis. – Mutâ maid jis adeliččih tuon ennusteijeeááhu mainâstiđ, maid sun tiätá tuu puátteevuođâst, amahân tast vájálduveh uccâ kiivseh. Mun máávsâm! ¶ Ko tast puátteš lávurdâh poođij, te tállân škoovlâ maŋa vyejestim pyeráinân Čovčjáávrán já muštâlim iäččásân, et lijjim uážžum luámu Čivtjuv pygálus várás. Jiem lamaš kale uážžum maggaargin luámu, pic lijjim “linccaamin” . ¶ Išeruuđâ finnim ulmuin rahtum tievâslâš listo lii Sämitiggeest, tot ana sistees meid luándulii ulmuu nommâtiäđuid. Nommâtiäđuid luovâttep pivdem vuáđuld. ¶  láá – Na mun jiem kale tom tieđe. Tallehân kulá, mut kale mist kiinii iššeed tii, sun lopedij. ¶ – Mut mij lep máksám maŋgâčyet eurod táin liipuin já meiddei kolgâp peessâđ toin ruuđáin Raanskan! muu käälis kullui pelkkimin. ¶ Sämikielâ máttááttâs lii adelum vuáđuškoovlâ vuosmui iivij rääjist. Sämikielâlâš máttááttâs vuolgij joton Ucjuuvâst já Anarist 1970-lovo pelimuddoost. ¶ Jookeerpargopittá ¶ – Nuuvt lii, eeđâi Nisonieidâ luholâžžân. – Tuše máálájum muorâ. ¶ Suvi Kivelä 21.10.2010 ¶ b. Mane šleeđgâid kalga etitábáhtusâst potkiđ váldupotkiittuvâst? ¶ - Maht? ¶ Ive 2013 algâpelni tavekielâsâš Puáris testament jurgâlem lii vala koskân já ive 1998 ¶ – Mun čálám PAPPÂ-sääni eresnáál, sun čielgij. ¶  ibbeerd. – Muštáh-uv, ko mun iävtuttim talle tunjin mätkiskipárin ton kuhesjuolgâg Kuivee? ¶ Niiles ¶  puátá Já te uštuu, kuo sun puárránij, te sun vuolgij sieidi kuuvl já nuurâi muorâid sieidi keeđgi oolâ. Kuo sun puállátškuođij, te poođij arve já pieggâ nuuvt et ij tullâ puállámgin. Te sun ferttij nube keerdi puállátškyettiđ, já oppeet poođij arve já pieggâ, te tullâ vist čaaskâi. Te sun vala kuálmád keerdi puállááttij já te luuhâlij täid saanijd, maid sun lâi kuullâm já máttám: ¶ – Mun poolâm sevŋâdâsâst já ohtuu uáđimist. Mun jiärástuum távjá, ko mun moonâm ohtuu jieččân viistán uáđđiđ. Mun halijdâm ain, ete must lii ijjâčuovâ peevdi alne seeŋgâ paaldâst já muu viste uksâ lii áávus, vâi mun kulâččim já uáináččim eeni já eeji, Ella muštâl. ¶ – Muoi Riitáin sierâdáim onne toimâtteijee. Mun sahhiittâllim, sun västidij koččâmuššáid. ¶ a) Mii veerdist lii? ¶  pyeremus Ollâškoovlâst kuittâg huámášim, et munhân lam “šoddâdum” sämmilâžžân já säämi vuovvijn, muu huámmášhánnáá. Tiäđám tom tääl, et lam sämmilâš já tondiet luuvâm-uv máttáátteijen, vâi puávtám sirdeđ kielâ nuuvt maŋgâsân ko máhđulâš. ¶ – Mun niävrudâm jieččân mielâ, jis kiinii sárnu já korâstâl munjin fasteeht teikâ cyevkkee muu huksim toornâ teikâ eres sierâid, Piäkká muštâl sorolažžân. ¶ ruške tuodârkuávlu suáhivyevdi ¶ “Mondet tun jieh tääl tom pyevti mainâstiđ? Mondet taat mailm lii vildáskâm návt? Vâi lii-uvks taat tuše ohtâ muu jolâs naharijn?” Naver tot ij kal lamaš, tom sun tieđij. Veikkâ ašij keežild ličij sáttâm-uv leđe, naver ij liččii nuuvt čielgâs. ¶  subjekt Laapi ruáváástkodde ¶ viggâp tuárjuđ šoddâm já irâtteijeevuođâ jyehi kuávlust Euroopâst. ¶ nuuhâm = kulunut ¶ – Taat lii kovekirje já tuoh-uv láá kovekirjeh. Tuot lii mainâskirje já tuoh-uv láá mainâskirjeh, Matti västid jyehi koččâmušân kierdâvávt já tiptá stáálupárnáid ráávhust kiirjijd tutkâđ. Hirškikkâ já Myerji lává tuođâi kiddiistum kirjerájukiirjijn. ¶ 3. Tuálvu vijvám pävirpitážij alda. Maid huámášâh? ¶ 3. Tuuđhâ s. 47 kođotavlustuv. ¶ 1. a. Mii kooveest tábáhtuvá? ¶ ČYELDIM ¶ – Mut maht tun talle lah taid tovláid-uv taavijd puáhtâm kevttiđ? Iä-uvks taan áigásiih lah pyerebeh? ¶ Istanbul G7 ¶ – Tot lii auto moottor jienâ. Autost kalga leđe moottor, mudoi toin ij pyevti vyeijiđgin. Moottor lii auto maašinpeeldi vyelni já tot ij lah ellee tiŋgâ ige tast ¶ Kandâ čaaitij polisân fiskis peelgi mattsii sierâaavdo. Já uáli mučis avdo tot tiäđust-uv lâi. Kandâ njuškiistâlâi olgos poolishoovdâ visteest. Poolis paasij imâštâllâđ. Viijmâg sun ceelhij olssis: ¶ pyehčee.....29, 34, 105 ¶ Miäđušijneest ( Bombus lapponicus ) lii tuáŋgis, kuolgiis roppâ. Miäđušijneh vuáđudeh ohtsâškuudijd tegu mietâmiäđušijneh, mut ohtsâškodeh láá oovtâihásiih. Ohtsâškode vuáđđud ohtâ heđâlmittum niŋálâs ađai kunâgâtâr, mii lii tálvástâllâm siähtálij tâi keeđgi vyelni. Tot puáhtá tálvástâllâđ meiddei luuptâst tâi táálu siste, jis tot lii ovdil talvâm peessâm toho. Tiäđám tom tast, ko ohtâ kunâgâtâr oođij moonnâm täälvi muu orroomviste kirjeildee tyehin já algâkeesi huurijdškuođij tobbeen já iiđij uáinusân. Olgon lâi mučis peeivipaaštâ já nuuvtpa tuáppejim tiivre suájáást kiddâ já tolvum olgos. Tobbeen tot mottoom ääigi pihtlâdâi peeivipaštust, jeđe kirdelij. Oskom, et eidu siämmáš kunâgâtâr lii ráhtám kuáđi muu táálu koskâkáátun, ko jyehi peeivi tot kulloo tobbeen huurijdmin já maŋgii áinoo kiirdâšmin-uv. ¶ 2012 kulttuurkuávdáš toimâmin ¶ Lâi njuhčâmáánu algâpeeli. Pieinis-Piäkká lâi monâmin Risto já Ráávhu luus juhlijd. Tot jurgâlâđâi eidu Puolžâkujan, ko tot kivkked huámášij vyelligis pennuu, mii juuđij ärttigis kezzin seinipiällái mield. – Ij tom peeleest, ete mihheen pááguid ličij lamaš, mutâ ainhân puáhtá elâččiđ aldemuu keliruuvsâ siskiibeln, palijdij Piäkká jiečânis. Tääl toos njolgestij nubbe-uv peenuv, stuorrâ sääksipaimânpeenuv. Tot ruotâi njuolgist uccâ mievripennâgáá luus já suuvnâdškuođij tom. ¶ Uáivikaavpug: Rabat ¶ 2. Toolâ njunestâd kiddâ já vuoiŋâ tuše ¶ Saappâl; pajek. sáhpal ¶ – Tot ilbis suovâ lii pilledâm kievkkânist meiddei mii vistekáálvuid! Puállunjune čaittâlij. ¶ KARTTA!! ¶  kammuuh ääštin. ¶ muotâ ¶ – Tääl te lam suttâdâm sieidi! sun sááđá Heeikân riidon puáđidijnis. ¶ Lasetiäđuh: ¶ Juhánâs kirje 1 Juh 4:7-21 ¶ Ovdâskoddesäänih . Staatârääđi (lekkâs uđđâ laasân) ¶ Tooimâ ain párnáá pyerrin. Ko lah huolâstum párnáást, arvâlâd vistig pargoskipáráin teikkâ hovdáin. ¶  objekt. 9) VTT Kaisa Korpijaakko-Labba čielgiittâsâst tain virgeomâháin, kiäh láá páhudâm et säämi kielâlaahâ ij kuoskâ sii, lii pyereest já čielgâsávt puáttám uáinusân syemmilâš lahâasâttâs maŋŋaal ¶ » Taavvid Alge, äärmit muu! » Jeesus pisánij já ¶ pyevti kevttidđ oovtâst omâstempronominijn; teidän ilonne vuod lii jurgâlum illood ¶ máccá cuáŋuimáánust ¶ Mon uáivilân simpans jyelgi heivee pyerebeht ko ulmuu jyelgi? ¶ hijvápittá ¶ Juvvá Lemeha sáhka 6.2.2015 ¶ Suoijiidâttâm ¶ kubdânjunvuonjâš ¶ Poske sämiohtâduv vuávájeijee ¶ Lii suotâs uáiniđ návt árvuváldálâš juávhu uásálistmin sämitige lekkâmáid. Lii ilo já kunnee tuáivuttiđ Tijjân pyeripuáttim sämitige lekkâmáid já Ucjuuhân. Ucjuuhâ lii Suomâ áinoo kieldâ, mast lii sämmilâšeenâbloho. Tot lii eromâš ovdâmerkkâ maaŋgâpiälásâš sämikulttuurist, kieldâ lii kyelipivdee- já puásuisämmilâškulttuur kuávlu. Sämikielâ lii siäilum Ucjuuvâst eellimvuáimálâžžân já jiešlágánin. Tääbbin láá vuáđudum uđđâ säämi iäláttâsah, ovtâstum luándulávt mađhâšem já eres iäláttâsah uássin maaŋgâpiälásâš sämikulttuur. ¶ Sunna Valkeapää (tavesämikielâ) ¶   Sämitigge ovdeed päikkisiijđoidis ¶ – Mii heđâlmijd taat lii. Taat lii tego stuorrâ pihlejáámyerji? Myerji koijâd já čáittá appelsin. ¶ Toimâ stiivrâst Fastâjesâneh Värijesâneh ¶ – Joo, must lii tággáár vielgis marmorlättee, moos iä uážu pääcciđ luodah, Elmer čielgiistij. Jis sihoččih tom muu meddâlorodijn ohtii ohhoost. ¶ 56 ¶ Arkaŋŋel = Arkangeli (Ruošâst) ¶ – Na kale muu peeleest, Poolishovdâ västidij. Mut ellee moonâ meendu kuhás, ko kuittâg tun, Puállunjune, lah aaibâs tehálumos tuođâšteijee. ¶ Ane huolâ putesvuođâstâd. Posâdât meriáigásávt já mušte poossâđ meiddei vuoptâidâd. Kieđâid ferttee poossâđ ain hiivsigist eellim maŋa já ovdil purâdem. Kieđâin sirdâšuveh njáálmán taavdâtahheeh ađai jieškote-uvlágáneh viruseh já bakteereh . Nuuvtpa kieđâid kannat poossâđ meiddei talle, jis lii mađhâšâm bussijn tâi junáin tâi orostâllâm saajeest, mast láá ennuu ulmuuh. Maađhijn já eromâšávt olgoenâmijn kieđâid kannat poossâđ maŋgii peeivist. Tot lii šiev vyehi estiđ ovdâmerkkân čuávjitaavdâid. Pivâstittee lihâdem maŋa ferttee ain posâdâttâđ. Tot lii velttidmettum jieijâd tiet, mut meiddei nubij ulmui vuáhán väldim keežild. Paanijd kalga poossâđ iiđeed eehid. Máátáh-uv jieš čuoppâđ kozâidâd? ¶ Emmaus luodâ alne ¶ Tast tot aalgij muu faŋgâvuotâ. Ryešiliih valdii fárusis. Tom oinim ete ennuu lijjii rummâšeh pááccâm jäävri jieŋâ oolâ. Aaibâs mottoom lâi vala háváđuuhánnáá já irâttii patârâsân vyelgiđ, mut ruošâh paččii sii. Motomeh sist koddojii já ležeh-uv lam kuulmâs vâi neeljis, kiäh tuše háváđuvvii. Taid ruošâh paččii, kiäh lijjii čuuvtij háváđum." ¶ 3 Ovtâstit olmânáál. ¶ ”Miärádâs lii historjálâš. Algâaalmugeh láá vuárdám paijeel 20 ihheed ete biodiversiteetsopâmušâst tubdâsteh algâaalmugijd jieijâs aalmugin. Miärádâs symbollii merhâšume lii styeres. Ko biodiversiteetsopâmuš aigijnis valmâstâllii, ohtâ iävtuttâs lâi kevttiđ Ilo 169-sopâmuš miäldásii terminologia ađai algâ- já hiäimuaalmugijd, mutâ toos ij lamaš kyedittem. Sopâmuš valmâštâllâmmuddoost lâi kuittâg oovtčielgiitlávt čielgâs, ete artikkâl 8(j) kuáská algâ- já hiäimuaalmugáid, veikâ tekstâ ij tagarin šoddâmgin sopâmušân. Miärádâs lâi tergâd Suomân já čielgâsmit tile. Miärádâs meerhâš meid tom, ete biodiversiteetsopâmuš ovdán. Terminologia muttemist láá ráđádâllâm kuhháá EU siste já uásipeličuákkimist. Suomâ pirâsministeriö já sämitige oovtâstpargo lii lamaš ääšist šiev já Suomâ lii porgâm korrâsávt terminologia muttem várás. Tot puovtij šiev puáttus,” saavâjođetteijee Näkkäläjärvi ilodij. ¶ stávlákuátviežžee suoksâ ¶ Marta já Máárjá lunne lijjii ennuv usteveh, kiäh viggii lohđuttiđ sunnuu. Martta kuulâi, et Jeesus lâi puátimin. Sun moonâi Jeesus oovdeld. ¶ Saijoos lekkâmáid lohtâseijee Aalmugjuhle/Ávus uuvsah 4.4.2012. ¶ - Tyttönen Maija Valle, toivoo pukki! ¶ c) kirdelem já d) raavvâd peeleest? ¶ mostâđ = čage mostâm nube čaagan ¶ Kielâ: saksakielâ, ranskakielâ, ¶ Juávhu stuárudâh: 2-4 uáppee ¶ o Sämitige pargojuávkku- já ekonomiahaldâttâh ovdeduvvoo pehtilávt väldimáin vuotân lahâasâttâs já uđđâ pargojuávkku- já ekonomiahaldâttâhvuáháduvâi ovdánem. o Sämitigge sirdâšuvá šleđgâlâš pargojuávkkuhaldâttuv já äššikirjehaldâttuv palvâlussáid ive 2015 räi. o Sämitige pargo-oornig uđâsmittoo pehtilávt sämitiggelaavâ já -asâttâs uđâsmittem ohtâvuođâst demokraatlâžžân já parlamentaarlâžžân, väldimáin vuotân lahâasâttâs já haldâttuv vuáválâšvuođâi ovdánem. o Sämitige pálhášumevuáhádâh uđâsmittoo. Sämitige parlamentaarlâš stivrim já hiäđukocceem ovdeduvvojeh naanoodmáin värisaavâjođetteijei já sämitige stiivrâ sajattuv já läjiduvvojeh iävtuh poolitlâš tooimâ piähtumân pálhášumevuáháduv vievâst. o Sämitige pargojuávkkuresursseh nanoduvvojeh ekonomiavuávám mield. ¶ Juávkkupeerâpeivikiäčču Miessi lii ánsulávt olášuttâm jieijâs tooimâst sämmilij kielâlijd vuoigâdvuođâid já ovdedâm sämikielâ sajattuv já ton siäilum. Juávkkupeivikiäčču Miessi lii ovdâmerkkâ tast, maht uccâ resurssijguin já meritiätuláin pargoin puáhtá uážžuđ ááigán merhâšittee tavvoid sämikielâ siäilumân. Juávkkupeivikiäčču Miessi lii toimâm Iänuduvâst 10 ihheed já ton ääigi Miessi lii tipšom ivijmield aldasáid 40 sämipárnážid. Iänuduv kieldâ kulá sämikuávlun já kieldâ sämikielâlâš aalmug lii uccâ ucceeblohhoon. Miessi tipšokiellân lii tavesämikielâ já tipšoi eenikielâ lii tavesämikielâ. Sämikielâi puátteevuođâ turviimân lii tehálâš, et sämipárnááh uážžuh sämikielâlii peivitipšo. Lasseen peivitipšo vuáđuduvá sämikulttuur árvoid. Miessi lii ovdâmerhâlâš peivitipšosaje ton tááhust, et ton pargeeh láá eenikielâs peeleest sämikielâliih já ij lah lonâttâm kielâs suomâkielân, veikkâ uási párnáin láá máttâm sämikielâ hyeneeht. Lasseen pargeeh láá čonnâsâm paargon. Tain tipšoi čoonnâsmáin jieijâs paargon já noonâ sämikielâ- já kulttuur maaŋgâpiälásáin já njyebžilis mättimáin láá olášittum puohâi sämipárnái kielâliih vuoigâdvuođah, meid toi sämipárnái, kiäi sämikielâtáiđu lii lamaš hiäđub. Meritiätuláin pargoin lii lamaš merhâšume sämikielâ siäilumân mii oppeet uáinoo tast, et vuáđuškoovlân láá puáttám ihásávt sämikielâliih uáppeeh, kiäh loheh sämikielâ tâi sämikielân. Säämi kielâtaho -palhâšume uáivilin lii movtijdittiđ palhâšume uážžoo pyerediđ ovdiist-uv pargo, maid pargeh sämikielâ oovdân já movtijdittiđ puohâid Iänuduv kieldâ já eres virgeomâháid pyerediđ sämikielâ sajattuv. Säämi kielâtaho palhâšume mield Iänuduv kieldâ ovdâsvástádâs sämikielâlij palvâlusâi oovdedmist lassaan. ¶ Jeesus vuolgij Galileajäävri ađai Tiberiajäävri tovnbel. Suu servidij stuorrâ aalmugjuávkku, tastko ulmuuh lijjii uáinám merkkâtavoid, maid sun poorgâi pyereedmáin pyecceid. Jeesus pajanij väriviältán já čokánij máttááttâspárnáidisgijn tohon. Juudalij pessijâšjuhleh lijjii alda. ¶ Syeinimáánu loopâst maccáim Čovčjáávrán, ko tobbeen liččii vyerdimin nijttopargoh já luommiimeh. Mist lijjii vala kuusah Palko já Orvokki, moh tarbâšii suoinijd táálván. Iäččám poojij já tipšoi taid, mut tuše “Kesäkenttä” -kiedi syeinih iä lamaš aaibâs tuárvi kussáid já ferttijm vala-uv nijtteđ Čäcsuánju, mut Kuáđááčielgjäävri máddáákeeji niijto ep innig nijttám. Ailâ-uábbi še poođij lyeme- já nijttoááigán pááikán išediđ mii já sust lâi-uv korrâsiähá pargo, ko luommim já nijttem lasseen sun čurgij já skuvrij ubâ táálu sehe posâlij vala mii puohâi pihtâsijd. ¶ Ässeeloho: 78 900 000 ¶ ISBN: ¶ Jeesus sáárnui já máttááttij viärdádâsâigijn . Toh láá távjá uánihis mainâseh. Jeesus sárnu viärdádâsâstis tast, maht mij kolgâččijm eelliđ. Mist lii ovdâsvástádâs Imelân tast, maid mij lep porgâm já tast maid ep lah porgâm. Ohtii juáháš lii "njunáluvvâi" Imeláin. Talle Immeel váátá lovo tast, maht mij lep kiävttám mijjân uskum talenttâid. ¶ c) jamâ pirâstahheeh, d) ekosysteem. ¶ 17 ¶ Vancouver 15.4.2007 ¶ Fierttiiškuođij, já loopâst tuše ucánjáhháá riškáttâlâi. ¶ Oppâmateriaal ¶ Kielâkyeimi 1 ¶ Uástám S äärmit tääl mii–uv, oo läđis Immeel, mii Hiärrá. ¶ * Elektronlâš vielgiskággá stuárudâh: 5 m x 12,5 m * Ränis & vielgis tuávváškäägis 6 m x 18 m ¶ EELLIM AAVIJN, SAVANNIJN JÁ ARVEVUOVDIJN ¶ Njäävlih tánssájeh jäävri paajaabeln ¶ Veikkâ jiemhân mun ubâ tieđe, lii-uvks taat párnáikirje. Kirjeest iä lah uáli vaigâdis celkkuuh teikkâ säänihkin, já fonttâ-uv lii tuárvi styeres luuhâđ hárjánmettum-uv čolmijguin, mut višá-uv páárnáš luuhâđ tagarijn aašijn ko rekigij mäksimijn teikkâ tast, lii-uv elleituáhtár pargo ruđâlávt kannattettee? Veikkâ tekstâ lii luándulávt já maŋgii hiärváht-uv čaallum, tot ij liijká tääiđi leđe eidu taggaar stijlâ, mon párnáid uáivildum teevstâin kiävtáččij. Kirjeest oro lemin váhá lappum čuosâttâsjuávkku, ađai toi lohhei juávkku, kiäid kirje lii uáivildum. Lii-uv čuosâttâsjuávkku párnááh, nuorah vâi vuorâsulmuuh? Lii-uv tot škovlâliih teikkâ máttáátteijeeh? Mun jurdám, et tágáreh ääših iä lah nuuvt ennuv smiettum, ko kirjálâšvuotâ lii mudoi-uv lamaš nuuvt uccáá. ¶ 9.00 Kähvi ¶ OLMOOŠ ¶ šado noomâ, nuurrâmpeeivi já -päikkikode, ¶ Kárvudât peri návt ¶ Muu pargopäikki lii pääihist. Lam päikkiennin já puásuiemedin já ton lasseen vala čällen já ruttâtuállen Muddusjäävri palgâsist. ¶ Poccuu ihe koveráiđu ¶ sahe ¶ 5 artikla ¶   1. Marasmius oreades – Nurminahikas – Sinočevđâstâh U ¶ Siämmást Ánná jo vuájui pápárijdis siisâ. Sust lâi lamaš sämikielâ kuldâlem já čäällim já vala suomâkielâ kielâtáiđu, mast sun kale ij lam ollágin vises, kuulâi-uv tot sunjin-uv vâi tuše suomâkielâ uáppeid. Mut ij suu kihheen tobbeen olgoskin vuáijám, já ijhân tot jo häittidâmgin, jis váhá eenâb viijsoi. Sun keejâi, mii tobbeen lâi muštâlum. Sust lâi vala čälimist pargopittá porgâmnáál: sun čaalij sämikielân mainâs, mon nommân šoodâi Vuosmuš okko ollâopâttuvâst . Tot oroi lemin uáli jo mánálâš já moiváá, mut nuuvt lijjii suu jurduuh-uv uđđâ oppâmsaajeest. Macâttiđ sun kuittâg tom ááigui. Já nube tááhust lâi pyeri-uv, jis toin naalijn puovtij várugávt adeliđ macâttâs. ¶ Ko aassim Ááná lunne, poođij meid Issi motomin kolliđ. Sun lâi tallaa ääigi pargottem, poorgâi maid maid-uv. Sust lâi keessiv kioski já leirâsaje, mottoom kilomeetter Kaamâs taavaabeln. Tobbeen sun vuobdij purkkiherttâmääli, kuálástusluuvijd já riššâsaagijd. Issi lieggij säävni já faalâi jieijâs uccâ tuuváá ijjâsaijeen kuálásteijeid, pyerávyeijeid já vandârdeijeid. Sun lii must 21 ihheed puárásub, já aasâi ohtuunis, mut sust lâi kuittâg mottoommuđusâš koskâvuotâ motomáin nisonáin, ij naaijâm, iä párnááh. Issi lii uáli ávus olmooš, kote tobdá mielâkiddiivâšvuođâ eres ulmuid já tuubdâi leirâsaajees pehti meid ennuv olgoeennâmlijd. Já sun maatij mottoom sääni saksakielâ, lâi lamaš jo Saksaast-uv kyevti saksalii lunne, kiäid sun lâi uápásmum kioskistis. ¶ lahokat ¶ Garonne D7 ¶ Eeči ij kuittâg Liäiná náál lam siämmáá ilolâš. Ärgis pennâgâš ij puáhtám maggaargin pyeri mielâkove miäcásteijee čoolmijn. ¶ Oppâmateriaalpargo ¶ Ritva Koskipää, Markku Töllinen & Mervi Wäre ¶ ♦ Tave-Laapi nuorttâ-viestâr -sundásâš maađijviärmáduv já jotolâhohtâvuođâi pyeredem ¶ Kuittâg suu jurgâlempargopitáh tánávt ovdánii. ¶ Rähtip kompostor ¶ Ovdâsijđo ¶ rááhtus: raavâd: šlaajah: ruummâšliegâsvuotâ: ¶ Torino . . . . . . . . . . . . 62 ¶ Tievvii-uv ulmeh? ¶ Nuorttâ-Aanaar päikkinommâčielgiittâs luávdá masa kuálmádâs Aanaar kieldâst. Tast láá mieldi Vääččir já Čaarmâuáivái meccikuávluh, Aanaar vandârdemkuávlu viestâruási já Aanaarjävri ollásávt. Lasseen čielgiittâs pirrâgâhân kulá Čaarmâuáivái meccikuávlu máddáápiälááš uási, mii rájášuvá Suáđigil kieldâ rááján, mast ain Palkisoja–Kuutua mecciautomaađijjân já tast ain neeljišmaađij mield kidâ Äijihjäävri taveviestâr kiäčán. Kuávlu olesvijđodâh lii paijeel 3 000 km ¶ Säämi kielâlaahâ kuáská meid kirho já eromâšávt Oulu pispekode. Ive 1994 vuáimán šoddâm kirkkolaahân čallui taam ääši kyeskee miärádâs. Ive 2006 uđâsmittum asâttâssáin sämikuávlu servikodeh miäruštâlluvvojii čielgâsávt kyevtkielâlâš servikodden. Taat kenigit sämikielâid oinuđ še ovdâmerkkân kirholâš almottâsâin. ¶ Ko láim kolliistâllâm já toimâttâm ašijdân Ucjuvnjäälmist, te vyeijiláim pyeráinân Maadâjävrkiäčán, kost munnust lâi moottorkäärbis vyerdimin. Toin muoi vyejestáim Saarelân. ¶ já iätá: ¶ TOIMÂ Č IELGIITTÂS IVE 2010 LAHTOS 1 ¶ Akwe:Kon pargojuávhu saavâjođetteijee Heikki Paltto já Meccihaldâttâs spesiaalvuávájeijee Juha Sihvo. Kove: Pentti Pieski ¶ laddui já jávrái sahâdinšaddee ridoh, moh láá kukken ulmui aassâmsoojijn. Ravâdin tot pivdá jyehimuđušijd uccâ elleežijd: sâpligijd, kašmârdeijeid, luudijd, kuolijd já cuobbuid. Rapuh láá ton eromâš hersku. ¶ – Na te uážuh pihtlâttâđ. ¶ Jeesus, kote lâi pyeredâm maŋgâsijd puácuvuođâin já kiivsijn, västidij: ”Mannee muštâliđ Juhánâsân, maid leppee uáinám já kuullâm: Šohâdum ulmuuh uáinih, lämisulmuuh väzzih, peljittemeh kuleh já kievhih kuleh saavâ, mii piäjá sii ilodiđ.” ¶ - čuákkimviste väridum 8 tiijmán ¶ kávnoo: KR92 olgospyehtim kävi toteen lii jurgâlum olášui (spiekâstemjuávkku nr 1) ¶ jeektpargee oovtâst ulguupiäláin finnoduvváin, mii västidij analystem teknisâš olášutmist. Ko ¶ Šlajâtubdâmsijđo ¶ Bohccostallit ¶ – Mondiet tääbbin ij lah tot mii juná Raanskan? sun koijâdistij. ¶ 10. Indonesia 68 ¶ Juvduujuuhâ, juuvâijuuhâ lii räähis maŋgâsân ain suhâpuolvâst nuubán. ¶ SomByn muusik: ¶ Raavâmeerhah ¶ Sämitigge 2012 ¶ Sämikielâ ¶ sänitääsiráhtusist oovtâ saajeest. KR92 olgospyehtim täyttyi viisaudella lii jurgâlum ¶ Kuárdámjávráájuuvâš = Kortamo-oja ¶ Mottoom Juvduujuuvâ suollust láá toollâm keessiv saavzâid. Ihečyeđe aalgâst anarâš Yrjänä Morottaja saavzah kuottuu Solokuoškâ suollust. ¶ Amnâseh: ¶ mesisienet ¶ Čoovdânommâdâh: ¶  + Kuoskâttem uáivilin lii táválávt čäittiđ nuubán, et tun halijdâh leđe sunjin ustevlâš. Puohah iä kuittâg lijkkuu kuoskâttâlmân, já sii jurduid kalga kunnijâttiđ. Mist puohâin láá persovnliih sajeh, main uážžup jiejah meridiđ. Tot sajeh, moh pääccih vuojâdempihtâs vuálá, kuleh tuše tunjin já tuše tun uážuh tain meridiđ, kii taid uážžu kuoskâttiđ. Jis tuu kuoskâtteleh ahevis vuovvijn, ferttiih tun tuostâđ muštâliđ ääšist kiäsnii rävisulmui. Muštâl tast veikkâ škoovlâd tiervâsvuođâtipšoi. Sun iššeed tuu selvâniđ tilálâšvuođâst. ¶ “Säämi uccâ aalmugâš lii šoddâm killáđ moonnâm aaigij ennuv verivuođâ, mut tot lii liijká vaijaam siäiluttiđ onnáá peeivi räi madârvaanhimijdis kielâ já vuovijd, já tast sämmiliih ánsášeh stuorrâ kunnee. Taat äigi lii vissásávt vala varâlub ko oovdiš čuđeäigi. Tääl čuđe ij puáđi miekki kieđâst koddeđ já tuššâdiđ, tot puátá čuuvtij kävilubbooht. Tot ij innig haalijd sämmilii jiegâ tâi omâduv, mut tot haalijd tuššâdiđ sämmilii suhâkode eennâm alne já toohâđ sämmilijn syemmilijd, taažâid já veikkâ maid.” ¶ Kuáskim ¶ ko peivi meddâl nuuhâm lii já eehid šodâškuát, ¶ Talle Jeesus eeđâi: ”Vâi tij uáináččijd et must lii väldi” - já tääl sun jorgettij lämisulmuu kuávlun - “mun eeđâm tunjin: čyežžil, vääldi seŋgâd já moonâ pááikán!” ¶ Kielâpiervâl toimâvuávám ¶ Muonio C2 ¶ Njuškejim pajas já eštus laavŋeh cohhii já koške kuátiruottuid njuáludii tuulânjuohčâmeh. Čovádáim repuidân ja kavnijdân já raŋestáim olgos. Kuáti lâi pyelimin, iäge munnust lamaš tagareh liteh, moin čääsi lâi pyehtiđ viešidiđ tuulâ časkâdmân. Nuuvtpa tiptijm ton pyelliđ, mut ko lâi ubâ kuáđi koččâmvaarâ, te iän innig álgám káhvástâllâđ kuáđi siste, pic jurdâččáim väzistiđ Njuhčâjäävri kuátán. Lâi kuittâg juo tommittáá iiđeedkuávsui et oskeldâđáim vyelgiđ käälliđ Nikolâsjuuvâ rasta já kilomeetter kobdosii jeegi rasta moonnâm maŋa poođijm Mielgâsruávi máddáákeš, kogo álgáččii riävskáenâmeh. Iän kuittâg vist riemâččii olmânáál riävskápiivdon, ko iiđeedkäähvi-uv lâi juvâhánnáá. Vilšâstáim vala maŋŋaalsân já tobbeen pajanij čapis suovâ rođo siste. Jođhijm määđhi já päjistáim kale riävská, jis oovdân teivâsij, mut mudoi muoi vazzijm oovtmano Njuhčâjáávrán, kost lâi meiddei mii suuvâ rähtim kuáti. Tot lâi šiev oornigist, oommân, riicih, pevdi já puoh. Nuuvtpa ko kuáti lieggânij já finnijm lieggâ käähvi, te oroiba suotâs. Taiđijmba váháš nohádistám-uv ovdil ko liččijm lamaš kiärguseh vyelgiđ olmânáál riävskápiivdon. ¶ Sämitige nuorâirääđi já Suomâ säminuorah ry ornijn Helsigist seminaar säminuorâi tááláá tiileest já puátteevuođâst Suomâst. ¶ Poccuu ihe koveráiđu ¶ Jäävri stuorrâ čäcivuárkká luovât lieggâs kuhás čoohčân já tässee keessiv pirrâmpiäiválijd liegâsvuođâiäruid. ¶ Ko lijjim puáttâm talle kesiluámu aalgâst pááikán já tupán, te tuve nuorttiiuási laasâ oovdišpele lättee lâi aaibâs kuárus. Kesiluámu algâpeivij äägi siisâ kuáddojii maŋgâ stuorrâ vyelligis muorâkaasâ já keliruksâ lehâstui. Kiällárist pajeduvvojii masa puoh potákkeh pajas, piäijojii toi vyelligis kaasâi siisâ, moh vuárustis stellejuvvojii pajaluvvâi nuorttiimuu laasâ ovdiibel já peeivičuovân. Potákkeh lijjii pieijum itteeđ. Pottáákkaasah lijjii tuuveest kidâ jonsahpeeivi räi, mon maŋa toi siste ittáám siemmânpotákkeh čiähhojii kendum pottáákpiäldoid. Tot mii kiällár lâi taggaar kyevtkáttusâš já tot lâi kuávdoo tupelättee. Kiällárkáátui koskâsâš saje lâi váháš kolmâsub ko tupeáimu já jieš tot keellir ko lâi pyereest-uv kolmâsub. Suullân tiettim, tâi jurdim kuittâg-uv, maggaar tot kiällár vyeliuási siiskiš lii, mut liijkátte jiem tuostâm moonnâđ ton vyeleeb luŋká vuoluubel ovdil ko moodijd iivijd maŋeláá. Jiem njuolgist tubdâstâm ubâ olssângin, et poollim moonnâđ tohon já vaarâhân muu tááluviehâ tom jo avâštâlâi-uv, ko ij páguttâm muu toho ubâ potákkijdgin viežžâđ, nuuvt tegu maŋeláá kale maŋgii tápáhtui, ko tuostim viijmâg toho moonnâđ. ¶ - Ko lah čierâstâllâm tobbeen väärist nuuvt kuhháá, et lah kalanâm, te eelâš puáđidijn Nuuvdibeln já jis Heikkâ lii pääihist, te muštâl sunjin, et lijjii ennuv poccui luodah Piergiväärist. Mut mušte, jis Heikkâ ij lah tobbeen, te ele maainâst maiden. ¶ 64 ¶  leđe Mist  ij  lah  mihheen,  maid  puurrâđ. ¶ » Maht tij tuogárijd ¶ – Mun eellim jo vuossmužžân hiivsigist Muorjijn já Hirškihháin, Matti iätá. ¶ mâ sun táátui adeliđ páárnážân. Sakarias táátui čäällimtaavvâl já čaalij toos: ¶ Njuuvčâpiervâljáávráš 6: 4G 1 Joukhaisjärvi Lággujävrluobâl 0,5 km MN. ¶ Säämi párnáikulttuurkuávdáš tuárju jieijâs toimáin sämipárnái já nuorâi identiteet ovdánem. Ohtsâšpargopeellin tuáimih iänááš škoovlah, peivipääihih já kielâpiervâleh, moi pehti haavâ čuásáttâhjuávhu ađai sämikuávlu vuálá 18-ihásijd sämipárnáid já nuorâid fáttee älkkeemusâht. Keevâtlávt párnáikulttuurkuávdáš uárnee sämikulttuur tuárjoo tooimâ škovláid, peivipaihijd já kielâpiervâláid. Säämi párnáikulttuurkuávdáš uásálist máhđulâšvuođâi mield meid sämitábáhtusâi orniimáid ovdâmerkkân pyevtitmáin ohjelm párnáid já nuoráid. Säämi párnáikulttuurkuávdáá ovdedemsektoreh ivvijd 2009–2013 láá ¶ – Maasâd, tun hemelii skelmâ! huuihij eeči já vuolgij Háisoo maŋŋaal. ¶ – Tun tánssááh aaibâs pyereest, Hanssâ rammuustij. ¶ staatâ virgeomâháin ađai 2,9 % eenâb ko ive 2000. Sämikielâ mättimettumij meeri lii mottoom verd ¶ Vástuppeivi aalgij uáli tooláá. Miina Seurujärvi já Kaisu Nikula láin vuossâmuuh joođoost. Suoi láin Tv 1 Aamutelevisiost tijme 7.45 já muštâláin hirmâd pyereest uáiviaašijd oppâkirjevänivuođâst já mii määđhi uulmijn. Kale Aamutelevisio toimâtteijee lâi meiddei rahttâttâm áášán pyereest, ko maatij čielgiđ tuáváštiäđuid já koijâdiđ Miinakuáhtást vuohâsávt. Sahhiittâllâm ääigi hotellist lâi uáli huššâ, ko puoh párnááh já rävisulmuuh kolgii happiittiđ iiđeedtooimâi lasseen vala kárvudâttâđ máccuháid. ¶ Kuuvijn ruošâkielâlâš algâalgâlâš kirje já tääl almostittum nuorttâsämikielâkielâlâš kirje. Kirje lii finniimist sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuvâst, säämi kulttuurkuávdáš Sajosist Anarist. Kirje uđđâ kuvvim lii toohâm Merja Aletta Ranttila. ¶ Menišjávrálâš Eero juurdâš moottorkiälhástâlmist kaskoo keesi. ¶ Maassâd pajas ¶ - Kuuskis eeči paasij? ¶ 9. loho ¶ Loddešlaajâ ¶ Klemetti Näkkäläjärvi (väärrin Ulla Magga ) ¶ ”Raapoort sämmilij olmoošvuoigâdvuođâin lii áinoošlajâsâš” ¶ 106 ¶ škovlim tähidiđ párnáid pyereeb eellim. Maaŋgah párnááh, aainâs nieidah iä peesâ škoovlân, ko sij kalgeh išediđ vanhimijdis päikkipargoin. Maaŋgâi kievhimusâi párnái vanhimeh láá jáámmám aidsin já párnááh eellih tääl áhuidiskuin já äijihijdiskuin. Uáppeeh pyecih távjá, ko maŋgâsijn lii čuoškâi levâttâm kumestâstavdâ, malaria. Škovlâviäsu lii rahtum njaajâst, já tast láá lasârääigih, main viistán puátá čuovâ. Pulbeteh škoovlâst iä lah, pic párnááh čokkájeh eennâmlättest. Škovlâ lii eidu finnim liidutavlu. Máttáátteijee sárnu suahilkielâ já uáppeeh kuldâleh. Koskâpeeivi Rehema porá pääihist puáhtám evvisijdis. Rehema obijdiskuin kiergân pááikán ovdláhháá siävŋánem. Pääihist sun parga liävsuid kinttâl čuovâst já iššeed ennis päikkipargoin. Rehema tuáivu, et pesâččij juátkiđ opâidis, mut vyeliškoovlâ maŋa oopâin kalga mäksiđ. Tääl Rehema lii tuđâvâš jieijâs elimân. Sust lii peerâ já sun lii peessâm škoovlân. Maid muide sun puávtáččij tuáivuđ? ¶  sullâsâš Talle ko kielâ lii lappum pääihist, lii áinoo máhđulâšvuotâ sirdeđ tom pääihi ulguupeln. Mut taatkin ij luhostuu, jis kielâsárnoi juávhust iä lah sierâ pargosuorgij ovdâsteijeeh, kiäh mátáččii kielâ. Anarâškielâ tievâsmittemškovliittâs lii lamaš piiloothaahâ maailmist: tast láá škuávlejum uđđâ tuáimeeh monâttum kielâsuhâpuolvâ sajan taggaar pargosuorgijd, moh láá kriittisiih kielâsirdem tááhust: párnái, aarâhnuorâi já nuorâi pargosuorgijd. Škovlim lii mottoom verd pastam väldiđ vuotân meiddei puárásub kielâsárnoi aktivistem. Tehelumos valjimkriiteerin škovliittâsân pesâmân lii-uv lamaš kuullâm kielâsirdem uáinust koskâsâš pargosuárgán – tagarân, kote pargee piäiválávt parga sárnumámáttist, eromâšávt párnáigijn já nuorâigijn. UNESCO avžuumij mield lii lamaš koskâsâš äššin rävisulmui suhâpuolvâ pyevtittem. Näävt lii porgum anarâškielâst-uv. Eskin tággáár suhâpuolvâ peht puáhtá pyevtittiđ vijđásub párnáisuhâpuolvâ-uv já finniđ kielâ ohtsâškoddeest vijđásub anon. Taat avžum já ton toimâm lii tääl tuođâštum. ¶ Nuuvt mun kaččâlim uđđâsist morâstâčân, mut jiem kavnâm innig tom loppâmuáđi já poottim maasâd. Lohđuttim jieččân toin, et tääl must ličij maid mainâstiđ škovlâskipáráid. Kale sij láá peessâm keččâđ, maht Takkunen pááčá čuuvčáid, ko čepis loddepeenuv Taru taid uumáást, mut iäba sij lah jiejah peessâm pääččiđ lode, tegu mun. ¶ várvu, váárvu = silmukka ¶ Ko moonnim Einoin siisâ, tiäđust-uv hundâruššim, maht te kolgim autottáá jotteeđ. Moolsâiävtuh iä lam nuuvt hirmâd maŋgâ. Jiešalnees must lâi tuše ohtâ máhđulâšvuotâ: kartâččim laiguuttiđ auto – kuittâg tääl vuosâiätán. Moonnim Einoin siisâ já koivum lumostân kännyk: suáitáččim tállân autoláigufiirman. Maavsijhân tot tiäđust-uv, mut arvâlim, et smietâččim ruuđâ maŋeláá. Tääl kuittâg vistig kolgim šoddâđ vuod mobiilin. Táválávt mun valdim kirdemmääđhi já láiguauto ohtân pakettin mätkitoimâttuv pehti, já muu vuosmuš juurdâ lâi suáittiđ eidu taan siämmáá autolaiguuttemfiirman, kost mätkitoimâttâh-uv autoid tiilái. Smiettim, et iđedist puávtáččim kale suáittiđ jieččân mätkitoimâttâhân-uv Hollandin já vala táttuđ määđhi älgimist huolâhánnáá vala pakkeethade sist, mut tääl vuosmuu piäiván puávtáččim laiguuttiđ auto aaibâs jieš. Mun aštus uuccim láigufirma nummeer. Puhelin huuihij uáli kuhháá mut vijmâg te nube keččin västidij almaa jienâ. Čielgejim, maht munjin lâi keevvâm já et tarbâšim láiguauto tállân. Almai västidij, et láiguautoid koolgâi tiiláđ kyehti peeivi muuneeld. Mut jiemhân mun tiäđustkin puáhtám tiettiđ kyehti peeivi ovdil, et muu auto cuovkkâničij eidu talle. Almai vala eeđâi, et sii firmaast lâi šiev kesittempalvâlus já et sun suáitističij jieijâs pargoskipárân já tátuččij taam eelliđ tállân muu keesitmin meddâl luodâ alne. Mun aštus čielgejim, et jiem lam autoinân luodâ alne mut huolhij šiljoost jiemge tarbâšâm maiden kesittemautoid mut láiguauto. Almai kiärdui, et láiguautoid koolgâi muuneeld tiiláđ, já ain sun rammui firmaas šiev kesittempalvâlusâid. Kijttâlim suu já usâškuottim čuávuvâš láigufirma nummeer. ¶ Sämitige nuorâirääđi ¶ Ubâ kuávlu muččâdumos enâdâh haaldâš aalumglâšmeeci koskâuási: paijeel 70 km kukkosâš Lemmee, já ton pirâstittee Márástâh já Viibuštuoddâreh. Puáris pecivyevdih, magareh iä kavnuu kosten eres saajeest Suomâst, čiehih Lemmee juhâvyeme roobdâid. ¶ Uáivikaavpug: Libreville ¶ Peivee kalga uáđđiđ. ¶ Pevdikirjetärhisteijee Pevdikirjetärhisteijee ¶ 10. Kálguvääri Ákku , pähti Kálguvääri alne (Samuli Paulaharju: Seitoja ja seidan palvontaa 1932). ¶ 109 ¶   -‐ Ailâ-uábbi vaaldij hástus vuástá já Juhháán-Uulá ravviiškuođij suu, maht pissoin kalga lattiđ já eromâšávt tom, maht kalga skihtiđ nuuvt, et teivid: ¶  mielân sahe ¶ Sun kuárŋu uávsi oolâ. Rävnji tuálvu suu vuálus ijge Kaalâriäpu tieđe maid porgâđ. ¶ Petra Biret Magga parga sämitiggeest párnáikulttuurpargo. Koijâdijm Petraast sämmilâšpárnái kulttuurist: ¶ 15. Suillus luteus – Voitatti – Vuojâtatti U ¶  nuuhâm. – Vuorkkiim taam olgouuvsâ čovduu kale páikkásân kukkávaasin, amas oppeet tarbâšiđ porfiđ puoh maailm rakânusâid oovtâ áinoo čovduu tiet! ¶ Huámášiđ, ete ferttiivetteđ toohâđ kyehti (2) sierâ almottâttâm: ¶ – Ehkä saatte kuukauden päästä ilmoittautua Kemissä. ¶ Kongres- já tábáhtuspalvâlusah ¶ Kivkked poođij siisâ mottoom elleikäärdi vaavtâin. Sun lâi hirmâd suttâm. ¶ Tieđettem hemâdâstiileest ¶ b. Luvâttâl a. saje kaavpugijd tavveen máádás. ¶ Vääri lii ollâ pore, mon alne šaddeh muorah. ¶ njuškiistâlâi ¶ – Lođâsjuolgâgeh – niveljalkaiset ( Hemiptera ) 1~500, moh iä lah kieđâvuššum, ko stuorrâ uási tain láá suájáttemeh já kalender muštâl kirdee tiivrijn. ¶ Ráávhu 15, 19, 21, 29-31, 33, 38, 41-43 ¶  iä – Muoi juhheen pyereeb mielhi suohâdáin ain iđedist. Muoi lijkkojeen ennuv miälkán já Mielkkistáálu lunne lii ain hitruu eelliđ mielhi viežžâmin. Juŋŋâsääpi-uv muoi kal juhheen mielâstân, mutâ esken peiviv. Muoi lijkkojeen eenâb koidâ juŋŋâsáápán ko korrâ juŋŋâsáápán, stáálupárnááh muštâlává. ¶ 50 ¶ ohtâgâs ¶ täsivääldist láá ennuv luánduriggoduvah, ¶ 19 Merâsaivâčääsi tiäppustielâsist livkkáásteleh ¶ Ive 2009 poođij Ruotâst vuáimán meid uđđâ almolâš kielâlaahâ. Laahâ naanoot ruotâkielâ sajattuv eennâm váldukiellân. Laavâ mield lii virgeomâháin kenigâsvuotâ suojâliđ já ovdediđ meid sämikielâ, eres ucceeblovokielâid já seevvimkielâ. Laahâ tiäddud meid, et puohâin, kiäh kuleh aalmuglii ucceeblohon, kalga leđe máhđulâšvuotâ oppâđ, ovdediđ já kevttiđ ucceeblovokielâ. ¶ Laapi ollâopâttâh lii sämikuávlu aldemus ollâopâttâhškovliittâs adeleijee ohtâdâh. Laapi ollâopâttu ¶ Raporteh ¶  västid – piiŋušpeeli (nyeti uálgispeeli puohtâmist kejâdijn), ¶ 4. Sáárgu vihkosâd raavâdkuállus, mast lii ohtân ¶ Ohjelmnubástusah láá máhđuliih. ¶ Nipso movtáskij já kaačâi iärrásij ¶ kirjapaino Oy, 2009 ¶ symbioos, oovtâsteellim . Kyevti iäláánšlaajâ koskâvuotâ, mast lii ävkki kuábážâs-uv. Om. rapu já ton siälgán tarvanâm merâvuákku. ¶ Jyrki Uusi-Viitala ¶ Vaaljâi vuossâmuu rieggei uásálisteh piäláduvâi já jienâsteijeejuávhui asâttem iävtukkâsah. ¶ Eeči mii, kote lah oomijn. ¶ Almaah toh kal láá penttâ piruh, nisoneh vaidâleh, já tuáivuh et ohtâ taggaar puáđáččij já tuálvuččij sii. (Espanjalâš) ¶ Luen  lehtiä  huomenna.   Miärálâš=tiätumeeri,  ovdiist  soppum  äšši ¶ piäldupuágui ¶ 1 Moos 15:1-21 ¶ Eeči tuárgu faškâstij, kyeli tállán nivkkâlij. ¶ Rávdu lii tavekuávlui kyeli, mii váátá kolmâ šelis čääsi. Rávdu lii jävrikyeli, mut merârávdu jotá meerân já máccá oppeet tálvástâllâđ já kođđeeđ sáivâčáácán. ¶ 3. Jon-Erik Näkkäläjärvi Aanaar škovlâ 2.12 5 ¶ valmâšteh luudijd parâluđ já pessiđ siämmáá ¶ 4. Ennuv šadoh ¶ Imâšlâš Rääđipyehtee, ¶ a. b. c. d. ¶ Nuorttâlâšlaavlâ ¶ – Muu suhânommâ lii Alatorvinen. ¶ Jämijdijnis Poovij - vyö ¶ 4) Kiđđuv 1997 ornejuvvojii vuossmuu keerdi anarâškielâ várás pajeuáppeeiskoseh. Anarâškielâ puáhtá čäälliđ vieres kiellân teikkâ eenikiellân. Ovdil pajeuáppeeiskoseh ráhtojii tuše orjâlâškielâ várás. Uáli tehálaš olmooš anarâškielâ pajeuáppeeiskosij uážžumân lii lamaš Matti Morottaja, kote lii anarâškielâ máttáátteijee já Anarâškielâ Seervi saavâjođetteijee. Oro lemin nuuvt, et pajeuáppeeiskoseh láá adelâm anarâškielân eenâb status, já nuuvt láá vist ain eenâb ulmuuh, kiäin lii peruštume oppâđ kielâ. ¶ sivŋekeeči rasta njavkkekeeči rasta ¶ Almostittem lii uásild uáivildum meid faallâđ čaallum kielâ lohheid - táin kielâin čaallum materiaal ij lah ennuv. ¶ Sun paasij Wieseh kuuvl val muádi piäiván já vuoiŋâstij, puurâi häldei eennâm purâmâšâid já kejâstâlâi tärkkilubbooht häldei eennâm šaddoid já elleid. Sun tieđij, et häldeeh lijjii kijtoliih, veikkâ iä tom ettâmgin. ¶ **Guttorm seeini tuáhá lijjii varrim uđđâ naabureh. Naabur kálgu puátá kolliđ. Guttorm kálgu iätá: ¶  hirmâd Kreikâkielâsâš häämi ¶ Taan uđđâ palstaast muštâluvvoo, maht Säämi eellim, kielâ já kulttuur, uáinoo Sämikuávlu ulguupeln. Palsta álgá Hollandist, Hilversumist. ¶ 9. Venezuela 2 700 ¶ GNT teevstâ dynaamisávt/funktionaallávt siämmáánáálá ko KR92. ¶ c. eres mielâkiddiivâš ääših ¶ kašmârdeijeeh.....132 ¶ Kállá kaandâ lávgum já piemmâm ¶ Kietâhygienia ¶ Ákku keejâi hirmástâlân: ¶ Anarâšâi identiteet iärut sii eereeb syemmilijn meiddei eres sämmilijn, nuorttâlijn já orjâlâšâin, veikkâ nube tááhust sij aneh-uv jieijâs sämmilâžžân oovtâst eres sämmilijguin. Jieijâs juávhu meerhah láá vuossâmužžân kielâ, já te aassâmkuávlu, suuhâ já pihtâseh. ¶ Estâlii kal et lii varâlâš vyelgiđ, ko partisaanihälytysah-uv laa lamaš. Mutâ mun algim reepun pieijâđ kähviniävuid já evvis, te Uulá iätáduvá, ete: ¶ Loppuun >> ¶ vuáváámist nuávdittuvvoo säämi kielâlaavâ. ¶ – Na jieh tun liijgás alda hyelkki talle lah. Tääl tun uážuh-uv mainâstiđ maid tiäđáh. ¶ Gyllenberg (1994) sänikirjeest juávkku nr 1. ¶ Mut Kalle ij iberdâm, ij ollágin. Tot tuše ciivhij já ciivhij. ¶ VERSIO 2 ¶ » Talle Jeesus eeđâi sunjin: » Styeres lii oskod, kálgu! Tábáhtus tego táátuh. » Ton puudâ rääjist ¶ Juvduu rido jottee luándu- já kulttuurpálgátavluh muštâleh mainâsijd Juvduu ivnáás moonnâm ääigist. Amnâstâh lii nuurrumsahhiittâlmáin páihálijd ulmuid, Juvduu jotteid sehe kirjálâšvuođâst. Juvduu päälgis lii vuossâmuš já nubetohán áinoo luándupäälgis, mast teevstah láámeiddei anarâškielân. Kuvviittâsâst västid aanaarlâš taaidâr Merja AlettaRanttila . ¶ Pyevtittâs: Säämi máttááttâskuávdáš 2004 ¶ Tavlustâh 15. Sänitárkká jurgâlum veerstâi, puustâvlávt jurgâlum veerstâi já čielgâ feeilâ sistannee ¶ 2. Suomân puáttee patâreijee uážžu tállán ¶ Tuubdâ elleid oppâkirje kuuvij tâi miäruštâllâm- ¶ – Mut kale mielâstân tunjin maidnii mávsáččim-uv, puoh taan vääivi oovdâst. ¶ 2. ¶ Ohtâ äšši lii čokkiđ aldasáid puoh kuávlu noomâid sierâlágán arkkâduvâin já čálusijn já tievâsmittiđ taid jieijâs lasečuággimijguin. Nubben puátá toi faallâm lohheid älkkees já vuovâs häämist, ulmui jieijâs kielân. Tot lii olášittum tiätusänikirje puustavoornigmaali mield, siämmáá oornigist mii kiävttoo aanaarkielâ stuorrâ sänikirjeest Inarilappisches Wörterbuch 1–4 (1986–91). Toos láá taan tove karttâm vuálániđ ereskielâlâš amnâseh-uv, tegu suomakielâ noomâi ä -pustaveh moh láá šoddâm majemuš a -pustavan. Vala ain lohhee piäsá numeristum koodijguin uuccâđ jieškote-uv pääihi káártáin moh láá kirjeest paijeel kähcilov. Já veikkâ jieš nommâuásáduv čielgimkielâ lii-uv aanaarkielâ, te vuáđulâš algâčáluseh já ravvuuh láá puoh neelji kielân. ¶ 3. ¶ 35 ¶ Jieŋâ vyelni sevŋâdâsâst šadoh iä nahcii ohtiđ, et toi eellim lii šiäđust tábáhtuvvee rippâsem. Jäävri riddostiellâs áimuvesošaddoin ovdâmerkkân jävriruáhu siäilut tälviv-uv veerdis já lostâidis. Iäskán puáttee kiiđâ pieggâ já pááruh tojâleh vaddâsijd já toh rievdih riidon kuovgâdin kulnâm stuorrâ haŋkkân. Ton sajan ponnemoođeest eennâmverdi já ruottâseh pisotteleh sajestis. Tain šadoh uážžuh kiđđuv raavvâd ovdil ko ohtâdškyeteh. Luobbâsk tegu ¶ Tipšopárnáid čyeccee riiskah ¶ Täid pajeláámainâšum suujâid naanood tot tuotâäšši, et láá lamaš já láá ain-uv sämmiláid čyeccee jieŋâlâsân ruotâsmum munejurduuh já rasismâ. Sämmilâš šamaniismâ (mii lii tehálumos ovdâmerkkâ munejurduin) nabdeh táválávt ain-uv “tuše päähinoskon” , jurdâččemvyehi, mii lii kuittâg rievdâmin. Antropologi Dr. Gabriele Herzog-Schröder iätá ovdâmerkkân, et šamanismâ lii tieđâlávt tubdâstum tuođâlâšvuođâ kuvvim häämi. ¶ Já Tarzan iätá: äijiheh kuullâđ, ¶   kunnâpuákku čäcipuákku storgâčarviittâh ¶ Čohčuv šadda “stälijieŋâ” ¶ Kirje kuávdáást láá sämmilij käävci iveäigid, moi tooimâid já tábáhtumijd teevstah kovvejeh. Váldujuurdâ kirje rähtimist lii lamaš tot, et mij, Suomâ kulmâ sämihiäimu, eellip oovtâst já halijdep jyehiđ riges kulttuuräärbi já jieččân almugij muštâlusâid, tiäđuid já kielâid sehe meid kulttuurlâš jiešvuovijd, moh mist láá sierâlágáneh. ¶ räähis mááláá muu muátukove! ¶ Mut puoh taat lii tábáhtum, et profeetij čalluuh olášuučččii .” (EM95) ¶ 155A Kuoskâttem muštâl peerustmist. ¶ Vuossâmus KR92 teevstâ mainâšem paas jiegâin lii jurgâlum kreikâkielâsâs veerbâ ¶ – One whiskey for me? ¶  miinii – Nuuvt mun-uv kale poolâm, sun juurdâš. Sun jo váhá álgá kaattâđ-uv tom, et lii vuálgám tággáár reeisun. ¶ já vuoiŋâšeh. ¶ a. šaddâraavâd ¶   1. Kesimáánu aalgâ rääjist Avveel postâpalvâlusah sirdojeh s-market vaskoolin. Postâ palvâl argân tme 8-21 já lávurduv tme 8-18. Puáttee vuossaargâ fálloo käähvi tme 10-17. S-market jieš lii áávus jyehi peeivi tme 8-21. ¶ Juáhhást lii lamaš motomin nuárvui . Viruseh tovâtteh nuorvuu. Tot njuámu älkkeht kuorsâdijn já kašneettijn. Nuorvuu tavdâmeerhah láá njune toppâluddâm, vuoiŋâmvädisvuođah, kašnattâllâm já siemin kumestâs. Njuuneest kolgá snuolgâ, ko organismâ viggá vyejettiđ virusijd meddâl. Šiev almosiälšu, kieđâi poossâm já valjaas C-vitamin navdâšem pyehtih estiđ njuámmum. ¶   2. ¶ Kaareehjävri = Kirakkajärvi ¶ Palvâlusah ¶ Sämikielâ puáhtá tááláá njuolgâdusâi mield leđe vuáđumáttááttâs já luvâttuv máttááttâskielâ, eenikielâ já kirjálâšvuođâ aamnâs sehe rijjâtátulâš/valjimiävtulâš (=vieres kielâ) aamnâs. Eenikielâ máttááttâsân kulá lasseen suomâkielâ máttááttâs, mii meerhâš keevâtlávt eenikielâ oppâtiijmij jyehim sämi- já suomâkielâ koskân. Pajeuáppeetutkosist lii máhđulâš čođâldittiđ sämikielâst eenikielâ já vieres kielâ iskos. ¶   Vantaa 70 ¶ 1. Uálultävtittes kyeli ¶ Juvduujuuhâ lii lamaš čoođâ aigij kuáhtámpäikki. Elleeh já jotteeh láá lamaš anarâšâi kuátujuuvâst, Juvdust, ain. Eereeb jotteemkiäinu Juvduujuuhâ lii lamaš meid kyeliäitti. Pegâlmâs kuávžurjuuhân Juvduujuuhâ lii kiäsuttâm nuuvt páihálijd kyelipivdeid ko tuuristkuálásteijeid-uv. ¶ Almottâttâm konfereensân nohá vástuppeeivi 2. roovvâdmáánu. ¶ 11 ¶ Šadoh adeleh luándun iivne já haajâid. Luándu šaddoin uážuh meiddei puorijd máávuid já ennuu ávhálâš ravâdâsamnâsijd tegu C-vitaminijd . Juo tovlááh ulmuuh láá tiättâm, et luándu meiddei táálhud. Iskâmij mield olmooš lii oppâm, maggaar šaddo suápá mon-uv váádu pyereedmân. Tehálâš lii sirdeđ taam tááiđu maajeeldpuátteid já návt ärbivuáválâš tiätu siäilu. Jiem kieđâvuš täst tálhudemvuovijd, pic uápásmitám lohheid myerjišaddoid, moh láá mirhâliih. Tommittáá muštâlâm táálhudmist, et maaŋgâ myerjišado miirhâ áámmâttalhâsrähteeh kevttih talhâsin, ijge taid kannat jieš vuošâdiđ. ¶ Čermuáiváš TII.1963 Tuodâr. Suáđikylá TN-pelni, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ Vuossargiđedist koccáástillim Helsig kuávdáá hotellist. Taan tove muu lâi cuvnâm tijme. Hooteelijjân ijjâ ij lam lamaš hyeni, veik lijjim-uv iho koccám hirmos puŋkkâsân – aaibâs tego miinii laasâid ličij cuovkkânâm. Puŋkkâs maŋa lijjim karttâm kuldâliđ mottoom áigáá lasâpitái nuurrâm já suopâlistem. Ko tot jienâ lâi josijdum, lijjim vuod mottoom kooskâst nohádistâm, já luhhoost oođđim aaibâs iiđeed räi. Äigi-iäru kale ucánjihhii unohistij: muu peivirytmi lâi Holland ääigist, adai muu siskáldâs tijme čaaitij eskin kuuđâ. Lijjim peessâm hotellin váhá ovdil koskiijâ, nuuvt et nahareh lijjii pááccám uánihubbon ko táválávt. Suomâ tijme lâi kuittâg ármuttem: tot čaaitij čiččâm, nuuvt et unohistmist huolâhánnáá äigi viäluttâlmân ij lamaš. Muu čuákkim, kost kolgim toollâđ sahâvuáru, álgáččij pel oovce ääigi. Njuškejim tállân seeŋgâst já riemmim iiđeedtoimáid. ¶ Veli Mannermaa, 2001. Sahhiittâllâm . ¶ – Onks teil nakkei? (Láá-uv tist nakkimäärfih?) ¶ Junámätki stuorrâ maailmân ¶   Siämmást Peter Pan lendittij sii kuuvl. ¶ mii lii tiäváá alne. Sun ij lah innig vaibâm enni. Sun lii ilolâš. ¶  ij T ¶ – Puáđi, mučis nieidâ, munjin emedin. Teehi ¶ Annika Pasanen ¶ Sämitige ornim Helsig seminaar fáddán lii sämikielâ já maorikielâ iäláskittem já nanodem. Seminaar uáivilin lii leđe uási máttááttâs- já kulttuurministeriö jotonpieijâm sämikielâ iäláskittemohjelm já tuárjuđ ton vuávám já olášuttem. Jotonpieijum iäláskittemohjelm ulmen lii ovdediđ já paijeentoollâđ sämikielâ sehe macâttiđ sämikielâ ton monâttâm sámmiláid sehe toohâđ kielâst sämisiärváduv kyeddee kielâ. ¶ Jyehi lovo loopâst lii čuákánkiäsu já pargopitáh. ¶ pyevti kenigittiđ västidiđ (el. sämiseervih). Koččâmâšluámáttuvah toimâttuvvojii 169 jieškote-uv ¶ ”Munjin lâi puoh tehálumos, ete sämitigge toovâi čuávdusis stuorrâ jienâi eenâblovvoin já sämitigge čaaitij vyeimis já háálus ovdediđ sämmilij vuoigâdvuođâid. ILO 169-sopâmuš lii hirmâd tergâd meid nuorttâlâššáid já nuorttâlâšâi sijdâčuákkim lii lamaš fáárust sopâmuš ratifisistemprosessist já nuorttâlâšâi vuoigâdvuođah láá tubdâstum čielgiittâsâst. Oskom, ete sopâmuš ratifisistem naanood nuorttâlâšâi sijdâčuákkim sajattuv.” I värisaavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio paahud. ¶ 3. Maht päiski já tevkisselgkaijuu iäránává nubijnis ¶ sulâstitij ton ääigi katekismusijd. Suomâkielâsâš Ráámmát historjá álgá ive 1548 ¶ Mij Sämitigge palhâšij viššâlis sämikielâ uáppeid ¶ Piejâ~maarfijd tyeldee piärgupáátán. Ko toh laa tuoldâm mottoom miinut, te keejâ et jo-uv toh laa turbom. Puávtáh~čuolguin taid čuoggiistâllâđ mottoom keerdi. Tipte tuoldâđ 50 minuttâst tiijmán. Keejâ ain kooskâst já čuoggist.~ ¶ MII LII ÁLTTÁR SAKRAMENT? VÁSTÁDÂS: ¶ Putteest vuolâmáin koozâin meddâl soksâmijd sehe tooide pyereest. Piejâ saijaas kiemni siisâ koozâid já ođđâmijd tuoldâđ. Piejâ saaltijd tállán aalgâst. Ođđâmijd, jis láá puolâščuhheest valdum, tipte tuoldâđ 30 minuttâd. Sudes ođđâmijd ij taarbâš nuuvt kuhháá tyelttiđ. Jis ođđâmijd tuálttá meendu kuhháá, toh vuáččojeh. ¶   – Mut jieh tun pyevti vyejettiđ muu tánávt tääbbin! Ánná suutâi. ¶ Kaabi Eljis Márjá-Liisá ¶ U-häämist: 25 ulmui. ¶ Täsiárvuváldálâš Färsuolluuh ¶ – Mun iälám ain posâđâtmin ovdilgo uáđđáám. Lii-uv madârákku-uv posâđâttâm? ¶ “Aanaar kieldâ lii finnim staatâ ruuđâid sämitige já Laapi läänihaldâttâs peht tađe várás, et uárnee sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâ palvâlusâid. Sämitige kevttimvuávám mield Aanaar kieldâ finnee 1. orjâlâškielâlâš juávkkupeerâpeivikiäju orniimân Avelist já Anarist 40~000 eurod, 2. nuorttâkielâlâš aldatipšoo/päikkitipšoo pálkkátmân Nuorttâlâškuávlust 16~800 eurod já 3. Anarâškielâ servi ry anarâškielâlâš kielâpiervâl tooimâ jotkum torvodem várás 17~000 eurod. Eres kieldah finnejii meid uásis täin ruuđâin, Iänudâh 53~000 eurod, Ucjuuhâ 53~000 eurod já Suáđigil 20~000 eurod.” ¶ puh. 050 832 5179 ¶ 6. Čuávu čäciellei eellim. Toovâ pajasmiärkkumijd mottoom peeivi ääigi ellei lattiimist. ¶ Helander Jovnâ ¶ Ánná ij viiššâm selvâttiđ iänán eenâb: ij enni kuittâg liččii halijdâm iberdiđ ige kuldâliđ. ¶ » Mondiet ucâvetteđ ellee jämmei juáv- ¶ Artikla 8(j) olášuttem ¶ pyeremustáá jieijâd luoka vuoiŋâ. ¶   – Kalba tist lii onne koške peivi, ko koškepuško sehe koškepiärgumääli uážžuvetteđ puurrâđ. Mušteđ kozzâđ koškepiärgumääli taldrikijd kuárusin, Heikkâ muštoot párnáid. ¶ » Váimustân lam halijdâm puurrâđ taam pessijâšmáállás ¶ –Tot Stuorrâ Hiärrá puávtáččij lavkkiđ stevilijnis hiäppuš já krokodiil oolâ, ko toh iä ¶ Vist ryežettij já tegu tääsnih liččii mottoom ääigi šliäđgááttâllâm, jeđe lâi joskâd. Kuohtuuh njaŋgaim enâmist pyeráidân paaldâst, pulttâsâdškuođijm já kejâstâlškuođijm vuájánijdân, moh lijjii pelduvváid surrum oohtân. Skippáár must mestâba čiärustudâi. Luovvijm pyeráidân já muu pyerá oroi lemin paajeeld uáinin čavos, mut Maija pyerá ovdâräätis lâi tegu 8-nummeer. Suu tontovvááš pyerámätki nuuvâi toos, mut jiem innig mušte, maht Maija lâš pyerás tuálvum meddâl. Mun kale kostim pyeráinân mottoomnáálá vyejen škoovlâ šiiljon, veikkâ ovdâräätis lâi must-uv punnjâsâm. Monnii suujâst ij puáttám ubâ mielângin pivdeđ sust addâgâs, veikkâ tárbu kale ličij lamaš. Ton lasseen et lijjim poovčâgâm hirmâdávt - uccást täävtih iä lamaš toijuustâllâm, te must lâi njalanâm iidâ já käŋŋir, pusseer lâi kiškánâm já uáiván lâi šoddâmin päkki. Maija ij vaarâ nuuvtkin čuuvtij lammâšum, sust ko ij lamaš nuuvt korrâ liähtu já sun lâi must ennuv stuárráb já timásub, mut vaarâhân sun-uv poovčâgij siämmáánáál ko mun. ¶ Tavlustâh 9 tuálâ sistees anarâškielâsâš jurgâlusâst kevttum jurgâlemvastuid já ¶  teikâ » Jeesus västidij sijjân: » Jiejahhân tij nuuvt etâvetteđ. » Talle sij ¶ S U D O T U B D  S T  S ¶ 324. Väzzim sehe polgupyeráin já mopoin vyeijim kieldum ¶ Säämi kulttuurkuávdáš, mii huksejuvvoo Aanaar markkânân Juvduu riidon, šadda leđe Suomâ sämmilij haldâttâs já kulttuur kuávdáš. Säämi kulttuurkuávdáá uáivilin lii lääččiđ sämmiláid pyerebijd iävtuid alnetoollâđ já ovdediđ jiešiävtulávt jieijâs kielâ, kulttuur já iäláttâstooimâ sehe tipšođ já ovdediđ kulttuurjiešhaldâšem já tuárjuđ sämmilij almolâš eellimtile ovdánem. ¶   Matjâs puánjustij čelhišnáá čäciliitán já tiiptij kuáškánjâs kulgâđ suormâkiäčán. ¶ Säminuorah Suomâst -seminaar 10.10.2012 Ovdâskodde, Uccâparlament ¶ O Puoh puástuvuođâst já tijdâoskoost, ¶ – Na--, Ante navoi, mut eenâb sun ij kiergânâmgin ettâđ, ko Elmer jo laiđij suu orroomviistán. ¶ Talle ohtâ kandâ viežâi lavhâstis puttâl já eeđâi: ¶ – Ij tobbeen lah kihheen iällám, Haŋkkâ västidij. ¶ Sajos váldukevttee sämitigge ocá tääl Sajosân TOIMÂSAJEHUOLÂTTEIJEE meriáigásii já olespiäiválii virgekoskâvuotân 28.12.2011 rääjist. Sajos toimâsajehuolâtteijee huolât vahtâmiäštárpalvâlussáid, infosaje tipšomân, čuákkimij já tábáhtusâi orniistâlmáid kullee pargoin sehe táárbu mield čurgiimist. Asâttâsvuáđustâslâš tohálâšvuođâvátámâžžân lii pargo vaattâm škovlim. Pargo miänástuvvee tipšom išedeh toimâsajehuolâtteijee tuđhos tâi västideijee já kelijdeijee pargohárjánem syergi pargoin uđđâáigásijn almos viistijn, šiev vuáruvaikuttâstááiđuh, jiešalgâlâšvuotâ já njyebžilvuotâ sehe pargoi tááhust kelijdeijee sämi-, eŋglâlâs- já ruotâkielâ táiđu. Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi VI/II mield, vuáđupälkki 1 748,73 eurod/mp, mon lasseen máksoo 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem miäldásiih hárjánemlaseh. ¶ Saammâl, Immeel 1 Sam 1:1-3:21 ¶ Frederikshavn C4 ¶ Meccikuávlu já jeegijsuojâlemkuávlu hoittám já kevttim čuávumân iävtuttuvvoo pissoo miärádâsâi sajan pissoo proosees. Taat uáivild tom, et vuávám kalga tärhistiđ 10–15 ive kooskâi tâi tävjibeht-uv já taat tärhistem kalga tábáhtuđ uásálistee vuávám prinsiippáin. Kuittâg vuávám váldulinjááh – tegu ovdâmerkkân stielâsistem já toos vuáđuduvvee eennâmkevttim stivrim – lii uáivildum nuuvt pisovâš miärádâssân ko máhđulâš. ¶ 3. Muštâl aiccâmijnâd. ¶ Váldumaađij jotoluv njyebžilvuotâ já jotolâhtorvolâšvuotâ puáráneh, ko pyeredum vävli valmâštuvá. Rekinistmâslâš olmoošvahâgáid jođetteijee luhottesvuođah kiäppáneh 0,016 luhottesvuođáin ivveest. ¶ – Vuoi addâgâs! Lijjim vala rahttâtmin! ¶ uážžuh šoddâđ tobbeen kost šaddeh. ¶ Tavemeerâpottâ ¶ Pengilly 12.7.98 pasepeivi. ¶  tunnetta Nuorah aldakooveest ¶ Spellâmeh já lemnuuh ¶ čuumâi oolâ toorvon! ¶ muldesäpligeh mááđuh siemâneh tiivreh myerjih ¶ 4.2.5 Suhâpeelij koskâsâš täsiárvu já olmoošvuotâ ¶ Njuuvčâmanejáávráš SA.1964 Joutsenmunajärvi Kyerdisjävri N. ¶ veerdi rahtusij nubbijdsâs. ¶ 3. Čäcipuákun puáccáá tuše ohtii elimist. ¶   máhđuliih feeilah iä peesâ nuuvt älkkeht lopalii teekstân. Paratext-ohjelmáin jurgâldijn ¶ Taam čälijdijn (09.09.2011) koddesäplig- já muoldâgäigi álgá josijduđ, ko pivdusáid iä innig moonâ ko tuše motomeh “salâseh” . Luhhoost muu ráánjá čapis-vielgis kissá viggá jieijâs uásild toollâđ mii aassâmkuávlu säplignaalijd kurist – já kale tot lii-uv puáidáhis oornigist. ¶ – Moi, mun máávsám tom landečuámáttâs. ¶ » Moonnâđ maailm jyehi kuáv- ¶ sellâcuozzâ ¶ Komitea avžuut sopâmušstaatâid olášuttiđ puoh tárbulijd tooimâid, moiguin visásmiteh, ete meccičuoppâmeh já eres toimâ, maid ovtâskâs peleh tääl hárjutteh sämikuávlust, iä raijii sämmilij vuoigâdvuođâ paijeentoollâđ já ovdediđ sii ärbivuáválâš kulttuur já eellimtäävi, eromâšávt puásuituálu, iäge sii ekonomâlij, sosiaallij já čuovviittâslij vuoigâdvuođâi kevttim. ¶ vänisálttáás merâsaivâčääci. ¶ Muu hobby ¶  Peenuv? Peenuv-‐uv máccá cuáŋuimáánust ¶ Jurgâlâm: Kaisa Vuolukka ¶ čuávji ¶ - eennâmamnâslaahâ; ¶ já lam vuálgus Lemmest Aanaar kieldâst. Tääl mun aasâm Lemmest, vaanhimijdân lunne. Lam 25 ihásâš. ¶ (...) ¶ Káránâsjävri SA.1964 Korppijärvi Stuorrâ Árttáájävri 1,5 km MV. ¶ Ruškis kiirjâgloddáášniŋálâs iärut maaŋgâin eres ruškis uccâloddáin vielgis suájákovvoos vuáđuld. Orráás čapis suájást lii siämmálágán vielgis kovos. Kuohtuin lii tivreporree segis já čuhâlis njune. Kuhes varrimmätki Afrikân álgá čohčâmáánust . ¶ Purâdem oroi tain juuhlijn lemin uáli jo stuorrâ nummeer. Heerskuh lijjii veik mon ennuv. Ánná valjij olssis luosâ já potásijd já váhá ruonnâsijd. Tot lâi-uv njäälgis. Moos sämmilâš ij lamaš nuuvt čuuvtij hárjánâm, tot oroi kaavpugist lemin aaibâs táválâš: purrâmuššáin lâi njaalgâ vijni já vala pajaldâs. Ánná maašâi pyereest čokkáđ eres sämmilij kooskâst, já suu mielâst tot lâi-uv puoh pyeremus saje sunjin taan tovváá. Tast lâi älkkee leđe sämmilâš. ¶ Säämi kulttuurkuávdáš Sajos lii sehe Suomâ sämmilij jieijâs parlamenttáálu já säämi kulttuur, škovlim já mättim kuávdáš. Ton visteh amahân tevdâšuveh jotelávt maaŋgâpiälásii tooimâst já tavvoost sämmilij já säämi kulttuur pyerrin. ¶ – Lam lopedâttâm moonnâđ squash spellâđ ovttáin skipáráin. ¶ tun sáárnuh tuođâ já máttááttâh Immeel luodâ tuotâvuođâ mield. ¶ – Kale mun iälám, moonâm tohon apina sajasâžžân. ¶ Säminuorâi taaiđâtábáhtume 2013 uárnejuvvoo Hettast ¶ suu iššen. ¶ – Kale mun salttiistâm táid šaapšâid, te jis tun anah huolâ puškoin, Tálunjobžâ iävtuttij. ¶ Peivimäälis, jieškuástidlâš ¶ Mun lam 27-ihásâš nuorâalmai Avelist. Lam šoddâm já aassâm ubâ ave Avelist. Vuáđuškoovlâ maŋa lijjim uánihis ääigi pargoost Helsigist, mon maŋa maccim päikkikuávlusân. Huksimsuárgán moonnim paargon 18-ihásâžžân já aiccim, et lijkkuum paargon. Ko lijjim porgâm maŋgâ ive, te meridim škovliittâttâđ šnikkárin. Škovlim paaldâst huksejim jieččân perrui táálu Kiđđâjáávrán. Perrui kuleh ávuskyeimi Marika já suu nieidâ Milja. Astoäägi viätám iänááš luándust moottorkiälháin vyejimáin, kárbáin jotemáin já kuáláástmáin. ¶ - Hanssâ! Ánná hirmástui. Munhân ettim, et teehin iä uážu almaah puáttiđ! Tot ákku vala koddá muu, jis kulá tast. Luhhoost sun ij lah tääl pääihist! ¶ 2. Numerist voorâ jotteem vorrâsuonâin rievtis oornigân. ¶ 3.3.1 Säämi iäláttâspolitiik ¶ 1. Mii tábáhtuvá, ko luovviih iskos 1 šleđgâjottoos patter miinusnäävist (-näävist)? ¶ 4. ¶ 7.6 Lonnoomloveh 17 ¶ – Kuás mij lep merisaajeest? mottoom kaandâš koijâdij enistis. ¶ Ohtâ tain kukken tuárispeln pajasšoddâm ulmuin, kiäst tääl ááigum mainâstiđ, lâi Reedrik. Suu tubdii ennuv ulmuuh vijđáht Anarist já Ucjuuvâst. Sun ij lamaš mongen tááhust nuuvt ettum táválâš, normaali almai, kuittâg jo eres ulmui mitoi mield. Šaddoos-uv peeleest sun lâi epitáválii uánihâš - pajeláhháá meetter kuho. Sun ij lam kuássin finnim nuuvt ennuv oopâ, et ličij tubdâškuáttâm oovtâgen nummeer teikâ puustav. Sun lâi šoddâm 1904 já jaamij puárispärnin Avelist 1988. ¶ – museoviste huksejeijeeh (lájádâsah) 5, ¶ Jovnâ vaaldij uđđâsist suábi laavhâst. Suu jurduuh lijjii nuuvt siähánâm tast, et sun ij innig iberdâm pyereest maid Kivs eeđâi já váhá ääigi keččin Wieseh suu uáivi siste. Wieseh jienâgin ij kullum innig škajâmin, mut eenâb visteest. Veikkâ sun ooinij já kuulâi, vuossâmuš äšši mon sun muuštij tom maŋa, ko sun vaaldij suábi uđđâsist kieđâidis, lâi ko sun vaazij maasâd visteest iärâsij kuuvl. ¶ planktontiäppu planktonlevä ¶ Wales, Skotland já Tave-Irland. ¶ Kirječällee já musijkkár Isak Samuel Hætta Taažâ Masist valjij 10 pyeremus tavesämikielâlijn tiivtâin. Kirječällee já kielâmiäštár Ilmari Mattus valjij neelji anarâškielâlâš tiivtâst oovtâ pyeremussân. Sämitigge juáhá nuoráid palhâšumijd vâi nuorah movtijdittojeh juátkiđ sämikielân čäällim. ¶ Cuábui tálvástâl lááduin já eres lahtâ soojijn. ¶ nubástus ij toovât merhâšittee merhâšumeiäruid já lii jiešalneeš aldeláá GNT teevstâ, ¶ Marseille . . . . . . . . . . 51 ¶ Hajâluksâ ráhtoo, ¶ Kielâpalhâšume ulmen lii išediđ sämikielâ ovdedmist tâi siäilutmist Taažâst, Ruotâst, Suomâst já Ruošâst. ¶ Lesk-Ant Uulást puávtáččij ettâđ, et sun lâi 1900-lovo anarâškielâ čäällim já muštâlemärbivyevi pioneer ađai oovdâstjottee. Elimis tááhust sun lâi uáli táválâš já vyeligâš anarâš, mut sun lâi čeppi čäälliđ sämikielân já suomâkielân, já sun meiddei pyereest maatij muštâliđ puohlágán mainâsijd. ¶ – Ohtâ kyehti kulmâ. Mun máátám rekinistiđ ton ovdâjuolgijd já koskâjuolgijd já monnjâjuolgijd, eeđâi Mika. – Tot lii ohtâ, kyehti, kulmâ. ¶ lohhee = lukija ¶ 2. Piäivááloddááh mákkojeh niijtost . . . . . . . . 8 ¶ 3 0 ¶ 9A Väŋkis piärgušivetteh Talvâdâs navittist: oovtivnásâš charolâšvuáksákälbi tyehin ayshirevuáksákäälbih. ¶ 3. Tukholma lii mäddiláá ko Helsig. ¶ Regnaf mainâstij ain Haŋgalân maidnii, ige Jovnâ iberdâm maiden. Tondet sun kaartâi tuše vyerdiđ. Ain tyellittälli sun savâstâlâi Belgoin, mut Karimân sun ij viiššâm ige nuuvt tuostâmgin sárnuđ. Sun lâi nuuvt korrâláván häldee. ¶ – Lep tääl suullân tijmepele maŋanâm äigitavlust, mon áánnup addâgâs. Mut mist lii vala nubbe-uv huolâ: Belgia pelni lii tuše ohtâ rađe aanoost, mii tiätá tom, et taat lii áinoo juná, mii puáhtá tast vyeijiđ. Tondiet kolgâp juátkiđ ovdâskulij táválâš junán já orostiđ eenâb, mii vuod tiätá tom, et mij maŋanep ohtsis tiijme verd äigitavlust. ¶ almeest oinuu ubâ polvâpittááškin. ¶ Tuođâi, tuođâi: kote osko munjin, parga taggaar tavoid ko mun poorgâm, já vala stuárráábijd–uv. Mun moonâm Eeji kuuvl, já maid ihenis tij ánuvetteđ muu noomâst, tom mun poorgâm, et Eeji kirkesvuotâ puáđáččij julgâ Algeest. Maid tij muu noomân toorjâstmáin ánuvetteđ must, tom mun poorgâm. ¶ Váávnust lijjii luhhoost ennuv párnááh, kiäh sierâdii koskânis já kiäh lijjii iloliih. Sofia še peesâi siigijn sierâdiđ. Páárnážân mätki lii ain kukke, já ohtmottoom sist ain vuárustis toskádâlâi määđhi kukkoduv. ¶ Elli-Marja Hetta- värijeessân Laura-Maija Niittyvuopio ¶ ~~~~ Meccihaldâttâs uápist já movtijdit ulmuid luánduvuáttámušâi paaldân. Meccihaldâttâs Luándukuávdáá äššigâspalvâlemsaje Siijdâst lii vuovâs vyelgimsaje nuuvt luándun, kuálástiđ já olgoláá-uv vajâldiđ. Siijdâst uážžu ravvuid meccimaađhij vuáváámân, oonâid šiev kyelipivdemsoojijn, sehe tárbulijd luuvijd jyehimuđusâš luándust jotemân já toimâmân, tegu meccipivdo-, kyelipivdo-, meccijotolâh-, muorrim- já eennâmamnâsluuvijd. Ko arkkiteht Juhani Pallasmaa vuávám uđđâáigásâš museoviäsu Sijdâ lehâstui almolâš kiävtun cuáŋuimáánust 1998, te museo já luándukuávdáš ovtâstáin navcâidis huksiimáin oovtâst fiijnâ váldučáitálmâsâid. Sämimuseo puáris olgomuseo kuávlu kulá ain-uv uássin čáitálmâsoleslâšvuođâ. Lasseen luándukuávdáš tipšo Aanaar kieldâ mađhâšemravvim Siijdâst. ¶ - Mut maid jis mun smietâm puástud? ¶ Räähist jieččâd nuuvt tego tuu aldemuš-uv räähist jieijâs. (E. Paasilinna) ¶ Kongres- já tábáhtuspalvâlusah ¶ Ive 1995 macâttuvvii uáiviskáálžuh Puáris Hävdieennâmsuollui, mutâ ain-uv lii pááccám iäpádâs tast, et lijjii-uv toh anarâšâi uáiviskáálžuh, vâi iä? Nubben iäpádâssân lii meid pááccám tot, et veikkâ professor Lassila lâi-uv finnim love havdij lekkâmân tuše Puáris Hävdieennâmsuollui, te sun liijká saatij eelliđ Uđđâ Hävdieennâmsuollust, kuás juo tobbeen-uv láá čielgâsávt uáinimist rogeh, moh láá vissásávt koivum maŋa, ko ulmuuh toid láá hävdidum. Taah rogeh Uđđâ Hävdieennâmsuollust kuittâg niävtáččii tuođâstiđ tom, et miinii tobbeen-uv ličij koivum. Láá-uv kuáivooh lamaš saksaliih, vâi kiähnii iäráseh, ij vissâ kihheen vissásávt tieđe, mut tuáivuttuvvoo kuittâg-uv ráávhu uámikkâsâi siäloid. ¶ 3. Mii tábáhtuvá? ¶ ISBN ¶  peeivi. ettâđ : ¶ Njuámmiläijih läävee mainâstiđ uccâ njuámmiláid, kiäh láá ovttuu canccomin suu maajeeld, maht suoi Njuámmilákku Kuhespeljijn huksijn tuon tuve ko láin vala nuorah. Sijdâ šoodâi talle ton pirrâ. ¶ Sämitige Sämikielâ toimâttâh olášut webropol-koijâdâllâm säämi kielâlaavâ heiviitteemeest ivij 2012-2014 äigin. ¶  akkusatiivloođâs - sämmilâš jiešnálásâšvuođâ, ¶ 3. Noomât čuávvoo luudij válduraavvâd: a) havdâ ¶ Allagohcci Marjut Kokko t. 0400 304 745 ¶ Kirkko rahtui Anarân ive 1646. Puoh anarâšâid kastii ive 1661 räi, mutâ ive 1669 anarâšah tuođâštii, et sij kale láá hilgom päähinvuođâ juo talle, ko Pictorius korrâsávt aaštij sii avalijn karodâssáin já helvit tuuláin. Mudoi kuittâg uvástalloo, et Pictorius máttááttij ulmuid sovâlávt já olmoošvuotân. ¶ B) láddupoolyyp ¶ Nooveelmainâs (satu) juonâ (1886) kirjeest "Inarinlappalaista kansantietoutta." Meniš-Antti maainâst, maht sun maailmist jođedijn moonâi Raanskan. Pariisist sun hyenes pihtâsijguin moonâi mottoom táálun, mast lijjii juhleh. Suu viggii vistig vyejettiđ meddâl, mut maŋeláá sun kuulâi mottoom hiärá sopâmin kunâgâs nieidáin, et suoi moonnâv oovtâst uáđđáđ. Meniš-Antti kal maatij ranskakielâ. Sun tohâludâi irguustellen já peesâi niäljád kiärdán. Seeŋgâst Antti kuittâg kavnâttâđâi, ko ferttij ruokkâđ čuuvtij tiihijd. Nieidâ adelij sunjin kulmâtuhháát kolletalarid, ovdil ko finnij suu vyelgiđ. Kunâgâs nieidâ lii kulloo čuávjum... ¶ Kove: Ilmari Mattus ¶  inf.attr.) CUÁŊUIMÁÁNU ¶ Kuuriluándusâš tálhudem ¶ PREFAATIO LOPÂTTÂS HELLÂTURÂSTUVÂST HELDUVÁÁPTUN ¶ Keesi 1956 ¶ Mut ij tot maiden išedâm, veik Ákku vuoigâdist lâi-uv. ¶ Jieggâ (Tuotâvuođâ) ¶ – Na ko mun jiem kale tääiđi tubdâđ ubâ kähtee, Assaaskuolgâ čielgij tuođâlávt. ¶ Sämitige tehálumos pargon lii ovdediđ sämmilij sajattuv algâaalmugin. Virgeomâhááh kalgeh laavâ mield ráđádâllâđ sämitiggijn puohâin merhâšittee sämmilij kyeskee haavâin. Stuorrâ uási mii pargo lii ciälkkámušâi, iävtuttâsâi já algui adelem jieškote-uv virgeomâháid sehe sämitiggelaavâ miäldásij ráđádâlmij toollâm. Lasseen sämitigge uásálist jieškote-uvlágánij pargojuávhui já ráđádâllâmkudij paargon. Laavâ mield sämitigge oovdâst sämmilijd sii kyeskee aašijn. Sämitige päikkisiijđoin kávnojeh mii toohâm alguuh já ciälkkámušáh. ¶ 162A Bakteereh mikroskoopkooveest. ¶   – Tääl te mučis niijttoost uáinojeh tuš huksimsteligeh veik mon kuhás! Já masa jo jyehi steellig alne já káátui luámist láá huksejeijeeh pargoost! Teikâ maid tun peenuvriäpu tágárijn aašijn iberdâh! Kohân peri peesah olgos já finniih ääigild purrâmuškoopâ njuunáád oovdân! ¶ kuácceevyevdi 88 ¶ Kielâpalhâšume ulme Kielâpalhâšume ulmen lii išediđ sämikielâ ovdedmist tâi siäilutmist Taažâst, Ruotâst, Suomâst já Ruošâst. ¶ Oppâmateriaalčällee ¶ 17. Aasia uulât kolmâ tundraast ¶ 270 ¶ 43. njomâttempirrâmpeivi: 27.8. tme 22.29 poođij uđâgâš, mut canccolij mottoom miinut maŋeláá Saarineitamontie mield nuortâs. Tot poođij kuittâg uđđâsist vahtimsajasis tme 22.43 (Kontsas Maarku ratkuuttuv nuorttârobdâ) já pisottâlâi sajestis ton räi ko enni poođij tme 23.05 já miinut kukkosâš njomâttem tábáhtui Saarineitamontie já Kontsas Maarku luoddâratkuuttuv lohtâsemsaajeest. Njomâttem maŋa kuohtuuh vuolgijn Saarineitamovääri kuávlun. Kuvvim luhostui mottoomnáál auto sijđolaasâst aldâkkâspiergâs keevtin. Jalahâs, +14 °C. ¶ ‐informaatio Saimaanuárju ¶ b) b) ¶ Kivkked kyeli faškâstij peccihijnis čäsuáiván já luptiiškuođij uáivis. Jouko já Sami ložžijn tállán tuárgust já kaččâláin patârâsân. Suoi kuohtuuh kuittâg kaččâláin puástu kuávlun já poŋkkáin oohtân. ¶ 4.§ Pevdikirjetärhisteijen väljejuin Teija Linnanmäki já Anna Morottaja. ¶ Nommâmerháin: "Ij innig kuássin kuittâggin North West , teikkâ máhđulávt monnân ereskin kirdemfinnoduv mašinân" ¶ Nuorttâsämikielân almostittui CD, mast lijjii ohtsis 20 kirkkolavlud. Lavluid lávlu nuorttâsämikielâlâš kirkkolaavlâjuávkku (Erkki Lumisalmi, Aulikki Lumisalmi, Anna Lumisalmi, Katri Jefremoff, Seija Sivertsen ja Kirsti Näveri-Bogdanoff). Johannes evaŋgelium (Evvan Evaŋğe´lium) almostittui kulmân CD-skiärrun, maid luuvâi Erkki Lumisalmi. ¶ – Ánná, Heikkâ eeđâi joskâdávt já čarvij suu čovgâdávt jieijâs vuástá. ¶ ŠADDOKÄÄRDI KIĐĐ JÁ KEESI ¶ MARK. 16: 14 – 20 ¶ “Mijjân ličij lamaš pyereeb pääcciđ Egyptin. Tobbeen mij čokkáim piärgupaađij pellâst. Mut tuoi leppee puáhtám mii teehi ävđinenâmân niälguđ jaamâs.” ¶ Koveh: Liisa Helander ¶  Jurgâl Já ko viijmâg pessáim tohon sáátkun, te láim vaibâm já moonáim cuvnâđ almaid. Tääl láá kyeleh čollimnáál kárbást, eeđáim. Nubeh kuálásteijeeh še lijjii iällám pivdusijd kuohâmin, iäge lam finnim maiden. Kale toh ko oinii munnuu saallâs, imâštellii. Kote faaninist tunnuu pivduseh láá lamaš ko leppee finnim eidu nievt ennuu kuolijd sij koijâdii, ko lohhijd kárbá lijjii kyeleh. Iän sárnum munnuu pivdotäävi. Eeđáim tuše, et kalga mättiđ pieijâđ pivdusijd olmâ sajan. Mutâ iähân toh kyeleh piisám juáhâžâs, ko tot mii juávkku lâi masa muáddičyet almajid. Mun sälttejim mottoom lahna sältkyellin, munjin tast lâi sältkyeli maaŋgâ piäiván. ¶ 6. Muštâlee kyele koođoost. ¶  adverbiaalih Eres kuávluin ulmuuh patârii korrâ viäruid, mut anarâšah pissuu jieijâs enâmijn. Ive 1618 kuittâg anarâšâi mitto-uv tievâi já sij aštii varriđ meddâl jis viäruh iä kiäppán. Siämmáá čyeti-ive loopâst Aanaar lâi eennâmkirjij mield stuárráámus sijdâ tááláá Suomâ kuávlust. Anarist lijjii viärumäkseeh 50 já toos lasseen vala 7 tagareh, kiäh iä nahcim mäksiđ viäru. Nubben stuárráámus lâi talle Rounala (tááláš Karâsavo) kost lijjii 31 viärumäksed já kuálmád lâi Kyelijävri (tááláš Salla), kost lijjii 30 viärumäksed. Eres siijdâin lijjii vuálá kyehtilov viärumäksed. ¶ koori, hiämáskij já piškádij. ¶ Kukkodâh: 2,18 min. ¶ Ive 2005 valmâštum iävtuttâs mield tave-eennâmlâš sämisopâmuš uáivilin lii nanodiđ sämmilij vuoigâdvuođâid nuuvt, et sij pyehtih siäiluttiđ já ovdediđ jieijâs kielâ, kulttuur, iäláttâsâid já ohtsâškodde-eellim nuuvt, et staatâi rääjih hettiiččii tom nuuvt uccáá ko máhđulâš. ¶  paaldâst . C) Seminaar ohtân uáivilin lii tieđettiđ sämitige uulmijn já tooimâin siäiluttiđ já ovdediđ sämikielâ sehe paijeentoollâđ ton eellimvuáimálâšvuođâ. Ulmen lii meiddei pyehtiđ oovdân positiivlâš maali Uđđâ Seelandist ässee algâaalmug, maorikielâ iäláskittem- já nanodemtooimâin. Maorikielâ uážui virgálii sajattuv ovdil sämikielâ ive 1987. Maorij kielâpiervâl já eres iäláskittemhaavah láá nijttám jyehi kuávlust maailm stuorrâ mááinu šiev puátudijdiskuin. Tondiet lii viijmâg-uv äigi peessâđ kuullâđ maorij jieijâs muštâlem eres lasseen maorikielâ uđđâsumos haavâst taanáigásii teknologia kevttimist maorikielâ iäláskitmân. Seminaarist kuullâp meid sämikielâi tegu anarâškielâ iäláskittemhaavâin já toi puátusijn. ¶ Aanaar vuoigâdvuođâiše ? - Laapi ortodoksâlâš servikodde ? - Ucjuv vuoigâdvuođâiše ? - Suáđigil kihlekodevirgádâh 60 % Aanaar-Ucjuv kihlekodde 48 % Aanaar servikodde 35 % Ucjuv servikodde ? - Kietâruottâs kihlekodde 87 % Laapi etikuávdáš 71 % Kittâl vuoigâdvuođâišetoimâttâh, Iänuduv uálgitoimâttâh ¶ Já piergâseh šuuđááškuottii hirmâdávt. ¶ 2. Lepista nebularis – Härmämalikka – Picemaalik U ¶ áigá = toimeen 113 ¶  maid – manen anarâškielâ lii álgâm tááláá ääigist kuárániđ? ¶ 9. Vuáládâhenâmeh 685 ¶ orroo čuovâkopijistemlope. ¶  koččâmuššáid: ¶ Eehidrukkoos 42 ¶ * Siida Shop lii Sämimuseo Siijdâ válduviäskárist. Maaŋgâpiälásâš valjiittâs páiháliih kietâtyejeh já kirjálâšvuotâ. ¶ Vyelipuáđu , mon toimâmtekniik lâi suullân vyestikevvee kääri iähtun, huksejui táválávt šuuriš vuoluupiäláá kuoškân kuárŋoo kuolij várás. Vyelipuáđust-uv kevttui rogge, mut tot lâi čuuvtij jieŋâlub já vijđásub, ko käärist tâi šuuriist já tot lâi neeljičievvâg. Puáđu monnjâseeinist (pajevirde pelni) kiävttojii paldluvâi stellejum segis karsum piässááh já ovdâseeinist kuolij meddâlpeessâm iästun áárpust kuuđđum viermi. Tai puáđuiguin pivdii čohčuv kuávžurijd já šaapšâid, kiđđuv suávvilijd já keessiv iänááš puškoid já vuáskunijd. Táálván puáđuid roččuu já ko keesi poođij, toh cegâttuvvojii oppeet uđđâsist. Tággáár puáđu lâi eres lasseen Ijjäävrist, kost kevttii meiddei viäddáin rahtum veddilääni . Tot lâi rahtum kyevti láánjást, moh lijjii lahtosij pehti čoonnum piäsáduvâiguin oohtân já hämmejum neeljičievâg kehán. Tágáreh kolgii leđe kyehti já toh lijjii vuávájum neeljičievâg lääni lokke- já vuáđukehán. Taid ovtâstii nurkkestuálpuh. Monnjâsiäinán já sijđoseinijd kiddejuvvojii suormâ kobdosij koskâiguin láánjáh, moh lijjii kiddejum nubijdis kuovttijn tâi maŋgáin peesi tâi suávi viäddáin. Ovdâsiäinán kiddejui čievâin njiälu, mon kukkodâh lâi peeli lääni kukkoduvâst. ¶ kopijistemlope. ¶ Matti Morottaja ¶ 7 Räähti Snuđenjuunijn jieijâd liegâsvuođâmittár. ¶ – Mutâ maht tot poovčâs? koijâdij Piäkká muččâdávt. ¶ Joosua muštâlij taam aalmugân, já nuuvt porgui. Kuttâ peeivi aalmug vaazij kaavpug pirrâ. Čiččâd peeivi sij koccájii tooláá. Ko piäiváš pajanij, aalmug vaazij čiččâm kerdid kaavpug pirrâ. Paapah pussuu pasunáid, já ubâ aalmug piškoi já huuihij. Muuvrah virrii, já aalmug peesâi kaavpugân. ¶ maaŋgah šlaajah láá loskâm. ¶ Muu mielâst ton vuáđđun sátáččij leđe meiddei adjektiiv roohâd , ko togo pehthân lii rohâdâs, láá päävtih já källeeh, já togo lii vaigâd jotteeđ. Täst tuše -h- sajan ličij šoddâm ton hiäjus paarâ -v-. ¶ Juvduujuuhâ, lii lamaš čoođâ aigij kuáhtámpäikki. Elleeh já jotteeh láá lamaš anarâšâi kuátujuuvâst, Juvdust, ain. Eereeb jotteemkiäinu Juvduujuuhâ lii lamaš meid kyeliäitti. Pegâlmâs kuávžurjuuhân Juvduujuuhâ lii kiäsuttâm nuuvt páihálijd kyelipivdeid, ko tuuristkuálásteijeid-uv. ¶ jiejâs joton. Sun oroi lemin puáránâm pyereest. ¶ Veikkâ iänááš njomâtteijeeh láá eennâmelleeh, lii motomij eellimpiirâs kuittâg čääci. Pyeremustáá čáácán vuáhádum Suomâ luándu elleeh láá nuárjuh, moh láá kuolijd porree piäđuh. Saimaa čácáduvâst iälust saimaanuárju, Nuorttâmeerâst láá nuorttâmeerânuárju já ränisnuárju (s. 94–95). Čääsist pivdee eres piäđuh láá čeevris já miŋkki. Čääsist ellee jursseeh láá maaijuv, piisam já čäcisäplig. ¶ Teatterkištoost palhâšui lasseen stipendáin Ucjuvnjäälmi škoovlâ 0-3-luokkalij Eallu lea dál gárddis (Iälu lii tääl käärdist) –nommâsâš teatterčájáttâs, mon lâi stivrim Siv Carita Holm. Nubbe stipendáin palhâšum Silbasuonat –nommâsâš juávkku ovdâstij páihálii Heta škoovlâ. Giđa ijat čuovgadat (Kiiđâ iijah nuuvt čuávgádâheh)-nommâsâš čájáttâs lâi stivrim Iŋgá-Máret Gaup-Juuso. ¶ – Muštim-uv mun olmânáál puoh iivnijd? sun koijâd nieidâin. ¶ Lâi šiljoost muotâäijih, ¶ mááCCuh puoh enâmustáá. Tast lii šoddâm ¶ jee koččâmâšluámáttuvah, tutkâmušvyevih já mittomereh. Vuávám lii kevttum ävkkin taan čielgiit ¶ – Mon puurgâst? Tálunjobžâ imâštâlâi. Lii-uv tääbbin lamaš nuuvt korrâ muottalme? ¶ Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdáá sämiohtâdâh ¶ koveh: Cara Knuutinen ¶ Uccâ uábáš ¶ Pargojuávkkuovdâstem ¶ Puh. 050-5651130 ¶ Ohtâvuotâ lii almostittum päviraavisin iivijn 1993-1997 (kuvijguin). Tot almostittui talle ohtsâšpargoin opâttâshaldâttâssáin. Nettiaavis almostittem lii lamaš máhđulâš sisašijministeriö YES-proojeekt torjuin. Kijttep tast! ¶ IP: Jáá! ¶ Jáákup hiäibum 1 Moos 33:1-20 ¶ njuškomân cuggâm = tiuhtaan pistely ¶ Pođoi päärnih lijjii tovle ¶ Motomin njuuvčuálpášenni huttái piervâl roobdâst já visârdij uđâgâžân lavluu: ¶ - Maarit ij lah vala puáttámgin, Hanssâ kejâstâlâi. ¶ Majemuu jieŋâääigi nuuhâm maŋa paccii nuárjuh siseennâm stuorrâ javrijd, ko ohtâvuotâ meerân potkânij eennâm luptânem keežild. Taan tábáhtus puáđusin láá maailm uhkevuálásumosáid elleid kulleeh saimaanuárjuh. Tovle nuárjuid pivdii čevđiellen, mut meiddei tanen, et toh pilledii viermijd, ko kiškuu tain kuolijd. Saimaanuárju lii lamaš jo kuhháá rávhuidittum ellee. Ton puátteevuotâ lii Suomâ ovdâsvástádâsâst. Saimaa čácáduvâst eellih suullân 260 nuárjud, moh uážžuh ihásávt suullân 50 čivgâd. Pehtilumos suojâlem lii kieldiđ algâkeesi viermipivdo nuárjučaasijn. Talle kiđđuv šoddâm čiivgah iä surruu viermijd, mii lii toi táválumos jäämmimsuijâ. Uđđâ aaštâ lii šoŋŋâduv lieggânem, ko talle täälvih uánáneh, piäjuh suddeh liijgás tooláá já kaččeh čiivgâi oolâ. Čivgâ puáhtá še jäämmiđ kolmâsân, ko piäju ij lah suoijiimin. Saimaanuárjui puátteevuođâ tááhust lii-uv pyeri, et toh láá vuáhádum eelliđ ulmuiguin oovtâst siämmáá kuávluin. ¶ Peivee kávná kisá ¶ dijn? b) Kost šadoh finnejeh raavvâd, ko toh ¶ Jienâvuoigâdvuođâlâš, 15.8.2014 taan servikode mieldi orron merkkejum já 16 ihheed majemustáá 9.11.2014 tevdee servikode jeessân uážžu jienâstiđ Avveel kirhoost tme 20.00 räi. ¶  adverbiaalih 1) vaibâm lijkkuustum ¶ – Nuuvt tot kale, Ánná mieđettij. Váháš áigáá keččin sun kuldâlij Heeihâ täsivis vuoiŋâm já keejâi, mon muččâd Heikkâ lâi uáđidijnis. ¶ Korrâ piegah já riddoid vierree čäcihivvâduvah ¶ - Mut lamhân mun-uv vieres toos, Jovnâ muštottij. - Mun jiem lah kuássin ubâ uáinâmgin tom. ¶ Pargeeh: ¶  almottum 32 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ Juovlâ lii lamaš anarâššáid ive tehálumos juhle. Toos koolgâi rahttâttâđ juo čohčâkeesi. Talle sij väljejii pyeremusâid amnâsijd juovlâposij purrâmâšverkkin. Väridii ođđâmijd já čuárbpeelijd sehe stuorrâ vuástáid já ruvâšleeibijd. Juovlâkyeleh pivdojii iäskán juovlâmáánu aalgâst “juovlâkyelijäävrist” – tobbeen, kost lâi maŋedâs kođo. Stuárráámus já puáidáhumos kuávžur peesâi juovlâpiävdán. Juovlâááptu liegâdui oles poccuuvuástá täkkipellâst já viežžui kalmaattum poccuumielkkipittá ađai “párnái lahcâjieŋâ” . Ehidist sij purrii mučis vuoššum kyele. Juovlâpeeivi eehid lâi fálusist juhlepurrâmâššân kozzâmääli já ođđâmeh. Steikkuu rahtii toh, kiäin sattui leđe poccuu piärgu. Herskustâllii meiddei vuástákahvijn sehe lyeme- já sarekáhuiguin. ¶ - Lasettiđ almos tiäđulâšvuođâ artikla 8(j):st, ton kenigâsvuođâin já tooimânpiejâmist ¶ Känituákist lii tärhis árvuoornig . Árvuoornig alemuu sajan peessâm käänih uážžuh puurrâđ vistig. Taat oroččij lemin julmes oornig. Känituáki tááhust tot lii kuittâg jiärmáá, ko jis purrâmâš lii uccáá, te aainâs-uv kievrâmusah käänih siäiluh jiegâin. Kääni kuávzá já šnuákku purrâmâšâs mielâstubbooht enâmist. Tot porá jiivijd, mut kale toos suovsah já mááđuh-uv tohhejeh. Tot njiälá meiddei uccâ kiäđgáid, moh išedeh purrâmâš pieđgânem ton mááirást. Kääni kávná purrâmâšâs tärhis uáinu vievâst. Tast lii meiddei šiev kulo. ¶ 1.3 Tutkâmmetodeh já –amnâstâh ¶ 1 5 . P A S E P E I V I H E L L D U V  I N ¶ ARTISTVISTE (siemin kievkkân já maskimtile) ¶ Laavâst lii tot pyeri peeli, et ton mield puoh Suomâ sämikielah láá täsiárvusiih. Tääl ličij meiddei vuossâmuš kerdi, et anarâškielâ mainâšuvá laavâst. Lii kal jo äigi-uv, ko anarâškielâhân lii kuittâg tääbbin Aanaar kuávlust puárásumos sämikielâ.” ¶ Áŋálâh ( Clangula hyemalis ) ¶ jotelobboht ko kuássin ovdil eellimstis. ¶  kii,   Poccuuh kuárŋuh keessiv paalgâtääigi tuoddârân já čokkâneh stuorrâ iäloid. Toh vyejettuvvojeh káárdán, mast jieškote-uv puásui-iäigád njuárust vuosijdis kiddâ já vittád taid jieijâs meerkân. Vittádum iälu luáštoo sierâ kieđâvušmettum poccuin. Käärdist párnááh uáppih tubdâđ meerhâid já siämmást jieijâs poccuid olgohäämi vuáđuld, njuárustmáin vuássáid já vittádmáin taid. Vuássááh vittáduvvojeh iho, ko talle vuásáš čuávu pyeremustáá eenis. Puásuiulmuuh koceh keessiv iho já uáđđih peiviv. Miärkkumäigi pištá suullân mánuppaje. ¶ et olášuuuččij tot, mii lii ettum profeet Jesaja kirjeest: (EM95) ¶ Linnea rähistij vuoijâm. Čääsisthân puáhtá leđe joba maaŋgâruásmulâš páárnâš-uv aaibâs jieijâs iävtuigijn, jiečânâs, rijjâ. Hirmâd hävski lâi meid tot, ko puovtij čulgâđ njáálmán nutkum purâmuš laasâ, tâi purâtteijee njeigâ. Amahmis, já tot laasâ… rullâkardiin päddi lâi vuohâsávt Linnea kieđâ ooláádmuddoost já maŋgii sun luhostui suorgâttiđ iärâsijd ruttiimáin kardin pajas hirmât ratânáin. Motomin vaaldijm Linnea káávpán fáárun, uuigâim suu ráttáidis alne kezis ildeikooskâin. Nieidâ lebbij kieđâidis já sihâstij pennuupurâmuštöölkijd miätá lättee, oppeet hirmâd ratânáin. Juŋkká. Nánnáás juŋkká. ¶ Esken sarnum Anarâš -loostâst, já taan ohtâvuođâst maacâm toos vala ohtii. Kielâ pajastolâmân tarbâšuvvoo anarâš media: lostâ, radio, kirjeh já valaba TV-uv puátteevuođâst. Tiäđám, et ulmuuh luvâččii vala-uv eenâb anarâškielâ. Taam servi lii jo ucánjihhii pastam väldiđ vuotân. Taan ivehân servi uážui torjuu loostâ almostitmân máttááttâsministeriöst, já tain ruuđáin pasta almostittiđ~loostâ kyehti nummeer eenâb ko táválávt. Tot lii stuorrâ äšši táálái resursijgijn, ko pargo lii iänááš rijjâtátulâš, pälhittes pargo. Uccpárnáá Vuoli Ilmar (Ilmari Mattus) lii toimâttâm loostâ iänááš aaibâs ohtuu já kuáddám stuorrâ ovdâsvástádâs lostâčallui čälimist. Tääl ko lostâ lii almostuuškuáttám eenâb, sun lii finnim iše Kuobžâ-Saammâl Maati Petterist (Petter Morottaja). Jyehi tááhust lostâtoimâtteijei huolâ lii ain lamaš tot, et loostân lii väädis finniđ čalluid. Tego Petter Morottaja čaalij-uv kooluumnstis Anarâš -loostâ kesimáánu numerist 2005: “Maht finniđ kiämmán čäälliđ, ko lostâ almostuvá nuuvt harvii? Lostâ já čäällim máhđulâšvuotâ kiergân vájálduđ ive kuálmádâsâst, nuuvt tego lostâ ij ubâ liččiigin. Lostâ já čälleeh láá nuáidiriäggást: lostâ almostuvá harvii ko iä lah čälleeh, já čälleeh iä lah ko lostâ almostuvá harvii. Ličij pyeri, jis Anarâš -lostâ puávtáččij almostuđ veikkâba jyehi nube máánu, kuttâ nummeer ivveest, tast-uv huolâhánnáá veikkâ tot vađâččij-uv, et pálkkááttuuččij nubbe toimâtteijee.” Taah láá nuorâ ulmuu jurduuh já huolah jieijâs eenikielâ puátteevuođâst, já muu mielâst taid ferttee väldiđ tuođâst. Lam suin siämmáá uáivilist: anarâškiel luhâmuš ferttee puáttiđ eenâb! Tääl iävtuttâm-uv: Maht jis? Maht jis rahtuuččij vuávám, et Anarâš -lostâ almostuuččij ovdâmerkkân veik jyehi mánuppaje? Vuávám vuáđuld vuod uccuuččij ruttâ, moin pálkkááttuuččii lostârähteeh, veik kyevtis, nubbe čälimân já nubbe lostârähtim teknisâš piälán? Siämmást šodâččii pargosajeh, kielâ finniiččij status já jyehiahasâš ulmuid puávtáččij faallâđ eenâb luhâmuš. Tääl tarbâšuvvojeh meiddei tagareh ulmuuh, kiäh váimustis eteh: mun puávtám leđe eidu taat olmooš. Tarbâšuvvoo osko toos, et anarâšah pasteh porgâđ taam, veik ucebáin-uv juávhoin. Muu mielâst tot ij lah innig nuuvtkin reesuurskoččâmuš mut tot lii muttum ruttâkoččâmuššân. Anarâškielâ servi lii čáittám taam jo kielâpiervâtoimáin, et jis osko toos, maid áigu, te tom puáhtá olášuttiđ. Lii čielgâs, et stuorrâ lostâpargoid ij kihheen áppád porgâđ jieijâs aigijn já ruuđáin. Eres-uv lostâtoimâtteijei pargoost máksoo olmâ pälkki. Mun puávtám pelestân pieijâđ páálu juurrâđ já lopedâm išediđ ruttâucâmušâi rähtimist. Tääl tarbâšuvvojeh ulmuuh, kiäh vyelgih čäälliđ lostâartikkâlijd já rähtiđ loostâ teknisâš pele, jis ruuđâi kavnâm luhostuvá. Já ain puáhtá ettâđ tego Petter čáálá: “Teevstâid puávtáččij ain väldiđ vuástá “maallikkočällein” , mut mudoi toimâtteijeeh čáláččáin materiaal sehe nuoráid já puárásubboid, váldáččáin kuuvijd, já nuuvt ain.” Petter čáálá ain: “Kiinii kalga leđe vuosmuš jyehi ääšist. Mut tastmaa ko kiinii lii jo tom ohtii porgâm, iäráseh-uv tyestih keččâliđ.” Muu mielâst mist vuárdoo tääl tággáár tyestilvuotâ, moos mij kolgâp västidiđ. Ko šadda anarâškiel luhâmuš nuoráid, šaddeh meiddei nuorah, kiäh peerustškyeteh ain eenâb anarâškielâst já ton puátteevuođâst. Nuorah láá eidu tot juávkku, kiäi ärdei oolâ kielâ puátteevuotâ kuuloold sirdâšuvá. ¶ Säämi máttááttâskuávdáá (SMK) kiđđâjuhle já loppâjuhleh 1.6.2012 Saijoos Dolla-salist. ¶ Tääl aasâm Jokkmokkist (Juhâmokke), mast luuhim Sámij åhpadusguovdásjist (Säämi máttáátâskuávdáš), válduamnâsin nähki já tekstiileh. Säämi máttáátâskuávdážân moonnâm lii adelâm munjin ennuv, ko lam oppâm ennuv ärbivuáviljn tuojijn. Tääbbin uáppá še ennuv sämmilij historjást já eres sämikuávluin, sehe säämi ärbivuovijn. ¶ Puáris škovlâ valmâštui Avveelnjäälmi viestârpele riidon ive 1928 já máttááttâs peesâi älgiđ siämmáá ive. Tađe ovdil škovlâmáttááttâs Kuáppilist lâi toollum Matti Kiviniemi táálust. Suáti kuittâg potkij meiddei Kuáppil škoovlâ toimâm siämmáánáálá, ko eres-uv škoovlâi já škovlâviäsuh tuššii iänáážin. Kuáppil škovlâ kuittâg selvânij suátitooimâin viehâ pyereest, veikkâ ryešiliih, kiäh iäigáduššii vala ive 1945 Avveelnjäälmi nuorttiipele riddoid, lijjii makaš rođeldâm škoovlâst maid kost. Tuođâlávt ryešiliih iä lamaš váldâm tobbeen maiden merhâšitteid, pic páiháliih ulmuuh, kiäh algâttellii uđđâ viäsui huksiimijd, lijjii jieijâs luvijnis luovviistâllâm laasâid, uuvsâid já jobá tapetijd-uv. Já ko nuuvt vuohâsávt lâi vala keevvâm, et ryešiliih-uv lijjii lamaš tain aldasijn, te lâi-uv pyeri pieijâđ paatavvoid sii suijân. ¶ Talle sun eeđâi puohháid: “Nuurrâđ taas keeđgijd!” ¶ Mii tiäđust lii, et Pissojuuvâst láá kyevtih markkâneh ivveest, nuuvt et lovoh iä lah njuolgist verdidemtoháliih. Kuittâg-uv lovvoin uáiná, et Alattiäjust kävppilonottem pajanij siämmáá ääigi, ko tot Stuorrâvuonâst luoštij. Majemui ivij kävppilonottem luoštij njuolgist oskomettum ennuv: ¶ * Kähvi já teejâ teikâ pajalâš ¶ puásuisijdâ = puásuičuurâ, mast láá maaŋgâi omâsteijei poccuuh ¶ Ive 1945 kavnui Lemmest kolle já muáddi ive maŋeláá tiätu kole kavnuumist lâi levânâm miätá Aanaar já olgoláá-uv. Talle kollekuáivooh miätá Suomâ ruámustii toho. Meid Matti halijdij iskâđ kollekuáivum já nuuvtpa sun skippuudâđâi uábis kandáin Nijlâs Andijn (Niiles Antti Paadar) vyelgiđ Lemmei. Tobbeen lâi lamaš mottoom Fredrik Heikkiläst kolleväldidem, mut ko sun lâi skelmušâm tobbeen toin lain, et lâi suáládâm kolleputtâl kiästnii já lâi kavndâttâm tast, te kaartâi vyelgiđ tobbeen tagaráin huáppoin, et teltta já puoh tävireh-uv paccii toos. Vuolgâ lâi nuuvt lopâlâš, et sun innig luoštumgin toho maasâd já kolleväldidem paasij omâsteijeettáá. Nuuvtpa Maatikyevtis Nijlâs Andijn väldidáin tom nommâsis já kuáivuškuodijn kole. Iänááš kale tot aamnâs, maid suoi kuáivoin, lâi čievrâ, ko kolle lâi togo pehti nuuvt jieŋâlâsâst. Suoi kuáivoin suullân vittâ ive siämmáá saajeest já stuárráámusah kollečalmeh lijjii “säpligpooškâ” stuárusiih, nuuvtko Matti jieš taid nomâttij. Maati ránnjáväldidem omâstij Kangasniemi Jaska já susthân kale lâi juo talle mottoomlágán maašin moin sun kuáivui. Ko sun pyevtittij Maati väldidem roobdân, te Matti avžui suu koiviistiđ váhá jieijâs-uv väldidem pelni, maid Jaska poorgâi-uv. Vuosmuu roggeest ij kavnum mihheen, nube roggeest kavnui 10 raami čalme já kuálmádist penttâ 20 raami čalme. Tot lâi merkkâ tast, et kolle tobbeen ličij, mut tot lâi nuuvt jieŋâlâsâst, et táváláin kuáivoin toho ij ulâttâm. Nuuvt Matti já Nijlâs Andi kuođijn väldidmis, iäváge innig uđâdâm tom. Fredrik Heikkilä kuođij kuittâg noomâs Lemmee kollekuáivumkuávlun, ko juuvâš, mast Maatikyevtis Nijlâs Andijn kuáivoin kočoduuškuođij maŋeláá Heikkilänojan. ¶ eennâmverdi, lii / ij ¶ Ulmuu pelji ij kuulâ meendu ollâ jienâid, ovdâmerkkân nähkisuájá jienâ. Syeiniaččin jienâ-uv lii viehâ olluv. Párnááh kuleh tom, mut elilâm ulmuuh iä, ko peelji herkkivuotâ hiäjusmuvá ave mield. ¶ Teoriamáttááttâs ¶ “Kale taat lâi suotâs mokke” , eeđâi Miina. “Eelijm meecist já jäävrist, kuárŋoim ollâgâsân muorân já njeejáim vuálus eennâm vuálá!” ¶ 1. Noomât já ivnii liegâsvuođâstielâsijd 1 - 7. ¶ 50:jn 1990-lovo aalgâ rääjist. Vuáđuškoovlâ pajebuin luokain sämikielâlâš máttááttâs lii lassaanš ¶ Sij suládii toho, monnii enâmân. Peeivih-Vuáláppâš ceelhij: ¶ 1. Valdâl kaijuid vuoluupiälái jiešvuođâi uásild: ¶  teikâ c. Kotemuš kuávlu lii pyeremus eennâmtuálukuávlu? ¶ Lofooteh F2 ¶ » Tij uážžuvetteđ piälušteijee; mun vuolgâttâm suu Eeji kuvlân. ¶ Toimâtteijee Petter Morottaja ¶ Staatâ varijkevttim koceh ovdâskode tärhistemváljukodde já staatâekonomia tärhistemvirgádâh. ¶ – Na pyeri peivi tunjin-uv! Andârâs västidij. Maht tuu oppâm ovdán? ¶ Taaidâtábáhtus koveráiđu ¶ Mottoom Saul-nommâsaš nuorâ almai lâi ucâmin eejis lappum aasijd. Sun uusâi vijđáht, mut ij kavnâm taid. Talle sun kuulâi saavâid proofeet Samâlist. Saammâl vaarâ mátáččij muštâliđ, kote kuávlust kalga uuccâđ? ¶ Sämitige čäällimkode váldutoimâpäikki lii Anarist. Sämitiggeest láá uálgitoimâpääihih meiddei Iänuduv já Ucjuv kirkkosiijdâin. ¶ 18. tejârääsi ¶ – Joo, na čääitibâ munjin! sun ilosmij. ¶ Ánná ááigui elâččiđ käävpist uástimin purrâmuš, mut ko tooskin ij orroom lemin nuuvt hirmâd ennuv asto. Sun ferttij vistig elâččiđ tuálvumin muáddi jurgâlus já čalluu meddâl jieijâs máttáátteijei, já toh iä kale meendu čuuvtij uážžum maŋaniđ . Onnehân taid koolgâi macâttiđ. ¶  lieggâseh. Anne Seipiharju ¶   Muu Faasaan ¶ Tartto kulá Eestieennâm tobdosumosáid kaavpugáid. Ton ollâopâttâh kulá Euroop puárásumosáid, já tobbeen láá maaŋgah syemmiliih-uv uáppeeh. Eestieennâm ovdiibeln láá kyehti stuorrâ suolluu: Saarenmaa já Hiidenmaa . ¶ ERES VUOTÂNVÄLDIM ¶ 11. Lah vaibâm, ko lah jottáám čáccáás jeegij paijeel pardalâsâi mield. Vuoiŋâst oovtâ leggistemvuáru. ¶ 1. ¶ a. Vyeitteeiävtuttâs tahhee palhâšuvvoo 1 000 euroin. Nubbân puáttám iävtuttâs lonestuvvoo 200 euroin já kuálmádin puáttám 100 euroin. ¶  veerbân - Na mutâ Ánná! Tiervâ! ¶ Matt. 22:43 ἐν πνεύματι ¶ Merâpoođâluohtâ = Pohjanlahti ¶ Monâdijnis Ánná pisánij hävdieennâm paaldân keččâđ uárreid, moh kuodâččii kuátásis ulmui kyeđđim pähkinijd. Taid ličij lam hitruu keččâđ kuhheeb-uv ääigi, mut ko jyehi iiđeed oroi lemin huáppu: iiđeedtiijmeh ain kirdelii lappâd. Uđđâ uáppeiviste ličij luhhoost váhá aldeláá. Já täälhân sust lâi jiešalnees jo váhá huáppu-uv. Já hitruumus äšši lâi tot, et sust liččii vistig tagareh tiijmeh, et Heikkâ-uv ličij tobbeen. ¶ » Hiärrá, adde mii uáiniđ Eeji, muide ep ¶ Ikaalinen C5 ¶  pyerebeht Láim muáddi oho ovdeláá kuáhtám Avveel pyecceiviäsust. Elsa kejâstâh lâi kirkkâd já mielâ čuovvâd: sun lâi kiärgus vyelgiđ. Muštâččâim kietâ kieđâst ovdijd aašijd já ilodáim kuáhtáámist. Ožžum vala kijtteđ máttáátteijem puohâin tain, maid lijjim sust finnim. ¶ simpansist? ¶ Kielâ: moldovakielâ ¶ Julevsämikiel â ¶ peeivtäsideijee ¶  suátká   Nuorah aldakooveest ¶  Koččomcelkkuuh 7. Saksa 30 ¶ Toh šnikkáreh láin ráhtâm sieptâs, suoi valdijn motomijn paperoosijn tubákkijd meddâl koskâmuudon, piejain suovâruuvtâid váhá siisâ já piejáin tubákkijd sajasis paperossijd. ¶ – Lah-uv tun tuođâi-uv olmâ tonttu? ¶ Merâriddoost lâi muččâd. Keččim maht ulmuuh tollii häävski já lodeh kirdii. Čokkájim keeđgi alne já tuše keččim. Čääci moonâi ovdâsmaŋas já mun keččim. Já kuldâlim muusik. Lâi nuuvt pyeri tobdo ko ij lam mihheen maid kolgâččij porgâđ. ¶ Poolishovdâ tedâččij puhelin puáluid jeđe finnij Kuáski maassâd linjá oolâ: ¶ Taan uásist kaavnah vaaljâpaje 2012-2015 dokumentijd. ¶ Ko Jeesus lâi kastum, Immeel tuálvui suu ävđinenâmân. Jeesus paasij toho ohtuu n ee ljilov piäiván. Sunjin šoodâi hirmâd nelgi. ¶ Maalih ja tiervâttâsah ¶ Ärbivuáválâš sämmilâš siärvádâhrááhtus lii sijdâ, mii lii meid kočodum sämisijdân. Sijdâ lii táválávt hiäimuvuotân vuáđuduvvee ovtâstume, mii hárjut iäláttâsâid tiätu ärbivuáválâš suhâkuávluin. Sämmilijn láá lamaš siijdah kuálástem, pivdem já puásuituálu várás. Sijdâvuáhádâh lii lamaš ohtsâš jiešvuotâ puoh Suomâ kuulmâ sämikielâ- já kulttuurjuávkun. Puásuituálust siijdah, moh kočodeh suomâkiellân tääl ”tokkakunta”, láá ain palgâsij siste puásuituálu hárjuttem ohtâduvah. ¶ 19 ¶ oovdelmaajeeld tâhkeeči rasta ¶ - Olmânáál. Tot taarbâš nuuvt ennuv pargo, et tast lii pággu pääcciđ miinii uccâ tiŋgijd. Já talle, ko tom vájáldit, te ton koonstân šadda feilâ. Taan lappumkoonstâst feilâ lii tot, et jis tom kiäččá tuárvi kuhháá já tárkká, te seeini puáhtá uáiniđ. Lam mun tondet uáinâm ennuv stuárráábijd-uv feeilâid. ¶ 98B Riddokyevdi kiävttá elleeraavvâd. Tot lii-uv piätu. ¶   4. Nubben 9. Atlant vaikut Euroop šoŋŋâdâhân . . . . . . . . 31 ¶ Te lâi táássâš stuárráámus maašin, moin mađhâšeen. Amâhân stuárráábeh iä innig tääiđi leđegin. Keevâi vala nuuvt pyereest, et muu paaldân paasij kuárus peŋkkâ, mos ožžum pardeđ lijgetävirijd. ¶ Peipusjävri D4 ¶ - Jovnâ, mun vuálgám täst maasâd, Haŋgal eeđâi. Mun sáátám kuásnii eelliđ tuu keččâmin. Nuuvt et, ele tiervân, Jovnâ! ¶ kildee turkkâ, mut ton stuorrâ já tuolbâ áirulágán seibi lii pääljis. Maaijuv jotá čääsist lašmâdubbooht ko enâmist. Seibi tast tuáimá sehe peccihin já meellin Maijuu monnjâjyelgikozâi kooskâin láá vuoijâmnäähkih , moi vievâst tot vuájá já puáhčá čeepiht. Tast láá kubdâ luohčâmlágán jurssee päänih. Ton válduraavâd aainâs-uv tälviv lii lostâmuorâi, eromâšávt suve korrâ. Táálván maijuuh láá kiddim láddupoonán alda kuáđis raavâdpuárree, mast láá suve, suávi já poijuu uávsih. Keessiv maijuuh pyehčih ládduponneest fiskisluubbâsk eennâmveerdijd já eres čäcišaddoid. ¶ e. kietâpuhelinkamera kevttimist. ¶ - Mut tasthân porgestij suovâ-uv. ¶ huámášij, ete ¶ Cissáá (š) jävri SA.1964 Tiaisjärvi Cissáášnjaargâ maddust. ¶ ellee → kašmârdeijee → lodde já njomâtteijee. ¶ mikielâlâš peiviaavis. Aanaarsämikielân almostuvá okkosâš nettilostâ, tággáár kolgâččij finniđ ¶ b. Mane lijnesekkâ lii pyereeb moolsâiähtu ko lastiksekkâ? ¶ – Prrrrrrrr, kulluuškuođij fakkist čuoijâm Oobžâ já Toobžâ uáđđimloonjâ peevdi alne. ¶ Juh 20:19-23 ¶ – Heivee tiäđust-uv. Suoi kal livđuv pyereest oovtâst tego kesimáánust Porruu riddojuhleest kuulâim, Ela eeči iätá. ¶ Mut riemnjiskis ličij tom kuldâlâm, ij eissigin. Tot ¶ šoddâmriegis . Kyele čuomân šaddeh keessiv kuovgis, tälviv kezis rieggeeh, moi vievâst puáhtá miäruštâllâđ kyele ave. Meid skáálžu koorân šaddeh šoddâmrieggeeh. ¶ 7. ¶ Atlant ¶ Säämi kielâtaho -palhâšume juáhhoo vuossâmuu keerdi já Sämitige säämi kielârääđi lii mieđettâm kielâtaho -palhâšume Meccihaldâttâsân. ¶ sijđoh: 86 ¶ Ijahis Idja 2012 -muusikfestivaal čuovâkoveh láá Ijahis Idjan -päikkisiijđoin teikâ Saijoos päikkisiijđoin Ijahis Idja 2012 vuárhást. Sirdâšuđ. ¶ Tuáivup, et ulmuuh sárnuččii mist tuše pyere. Mij kolgâp sárnuđ aldemuidân siämmáá náálá ko halijdep sii sárnuđ mist. Jis ulmuuh muštâleh aldmuustân paa, te rähisvuotâ váátá mii tuárjuđ já išediđ suu. ¶ - Kyevti uđđâ kielâpiervâl vuáđđudmân 175 000 € mieđettui 90 000 € ¶ MOLSÂIÄHTU A ¶ Lostâvyevdi ¶ c) monnjâjyelgih, d) čalmeh, e) njunerääigih, ¶ 4.2.2 Siärvuslâšvuotâ ¶ jurgâlus sehe luándulâš já idiomaatlâš kielâ já ton lasseen västid GNT teevstâ ¶ Euroop Rääđi olmoošvuoigâdvuođâváldálâš Nils Muiznieks kolliistâlâi Suomâst 11.–13.6.2012. Olmoošvuoigâdvuođâváldálâš lii adelâm onne kolliistâllâm keežild ráhtám raportis Suomâ staatân avžuuttâsâidiskuin. Váldálâš kuáhtái kolliistâllâm ääigi Suomâ staatâ njunnoos, jieškote-uv ministeriöi ovdâsteijeid já Suomâ sämitige saavâjođetteijee, Klemetti Näkkäläjärvi. Váldálâš avžut Suomâ ratifisistiđ ILO 169-sopâmuš algâaalmugij vuoigâdvuođâin. ¶ nuurrâmčuágálduvâst = keräilykokoelmasta 158 ¶ Nyeti uásih láá: ¶ Riehtiministeriö kielâaašij ráđádâllâmkoodán nomâttum sämitige ovdâsteijee kielâaašij ráđádâllâm ¶ – Talle ulmuuh oroh ain eenâb siste. ¶  ij – Na jiem mun kale nuuvt epitáválâškin lah, piälušt Marttin jieijâs. ¶ mättim¬kuávdáá väldikodálâš sierânâspargo. Vuávájeijee pargoh láá miäruštâllum sämitige pargooornigist. Tohálâšvuođâvátámâššân lii virge vaattâm škovlim já lasevátámâššân sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95). Pargo miänástuvvee tipšom iššeed hiäivulâš ollâškovlâtuđhos já kelijdeijee sosiaalhuolâttâs tubdâmuš. Pälkki miärášuvá sämitige pälkkivuáháduv vátávâšvuođâtääsi IV/II ¶ 1. 2. 3. ¶ oppâkirje ¶ Tego moonnâm ive-uv, kielâpiervâltoimâ juátkoo kuulmâ kielâpiervâlist. Kielâpiervâlijn mist pargeh tääl käävci tipšod já ovcádin haldâttâhpargee. Tääl pargoost láá Piervâlist Ritva Kangasniemi, Heli Aikio já Minna Lampinen; Piäjust Outi Portti, Airi Portti já Raija Lehtola; Kuáđist Niina Siltala já Satu Aikio; haldâttâhpargee sajasâžžân tuáimá Mika Aleksandroff. Toos lasseen mist lii Suomâ kulttuurruttârááju ruttâdmáin materiaalpargen Riitta Vesala. Kielâpiervâlij kielâmáttááttâsmateriaal lii-uv kuhháá vuordum. Forgâpalij láá almostuumin Riitá čäällim já kuvvim fijnâ kirjeh Hirškiihâ já Myerji fiäránijn. Hirškiihâ já Myerji ollâ virgen lii šoddâm máttááttiđ aainâs-uv sämikielâ duaali kielâpiervâlpárnáid. ¶ Sardinia . . . . . . 34, 62 ¶ Omâstum ¶ Sämitigge 5.3.2015. ¶ Ánná nahettij pänikuustâ lavkkâsis, et puávtáččij adeliđ tom Heeikân maŋeláá. ¶ “Tunba eskân šiev kandâ lah!” eeđâi ¶ – Must lii hirmâd pyeri, mut taat puoh lii tábáhtum nuuvt fakkist. Tääl jiem tieđe, maid mun halijdâm. ¶ Já tääl tot eskin juhle aalgij, já maggaar juhle! Sij kuásuttii kandáid puhvelpiärgu já kordum maaisi já indiaansuávuttâs čummânaapijn. ¶ – Puáttee forgâ puurrâđ. Mun pasam kuolijd já rááhtám pottááknjuvdos. ¶ - Älkkest. Ovdâmerkkân nuáidipiergâsijguin, moh láá rahtum toos, mut sáttá leđe, et Cieh kiävttá monnii uđđâ koonstâ. ¶ Ilmari Mattus ¶ 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 mp ¶ Tijme lâi suullân ohtânubaloh, ko sun vuolgij. Sun lâi jieŋâpurehij kulen suullân koskâpeeivi ääigi. Haŋgal ij oinum kosten. ¶ Luistimeh ¶ Uási 1 ¶ 4. a) Čuopâ lostâsolgeest tuárrást uccâ pittáá já tarkkuustâl tom styeredemlassáin. Mii solgeest uáinoo? ¶ uáinám iärrás ko Jeesus ohtuu. ¶ – Já tiegáreh puuvsah toh láá tuste! Tääl kal täst maŋa tiäđám magareh puuvsah tuste láá. ¶ Poottim tom mielân, et ko munjin lonottuvvojii laasah já uuvsah čohčâmáánu 11. peeivi, ađai muáddi manuppaje tassaaš, te talle lâi roonnigveepsis peessâm siisâ je kiäsádâttâm kiirjij tuáhá vuordâččiđ kiiđâ. Kuittâg tálvástâllâmsaje lâi toos vissâ liijgás liegâs já nuuvtpa tot koccái-uv liijgás tooláá. Veepsis kulá luándun, ige tupán já ferttejim-uv tom mirhâttiđ. Jiem tuostâm väldiđ taggaar riiskâ, et liččim kuáđđám tom toho laasâ já kirjeildee kooskân juátkiđ tálvástâlmis. Tot ličij sáttám majemustáá kiđđâtäälvi koccáđ uđđâsist veikkâba iho já kirdeđ uáđđee paaldân já uáđáduvâi kooskân. Oho maŋeláá sirdim kirjeildee já kavnim čuuvtij konnâlum viäpsá, mast špokkâlim kove. ¶ snäldeetähti ¶ Ive 1749 Morottaja suuvâ vistekodeh lijjii 9, mast toh 50 ivveest stuorruu kulmáin. Ive 1850 toh lijjii 13 ige meeri muttum ive 1900 räi. Ive 1900 suuvâ olmoošmeeri lâi 125, mast tot love ivveest kiäppánij 73:n. ¶ SAIJAASVUOTÂ: ¶ Aalmugregisterkuávdáá mield Paltto lâi 14.4.2014 tááláá suhânommân 95 ulmust (52 almast já 43 nisonist). Sist 20 assii olgoenâmijn. Ovdii nommân tot lâi 67 ulmust (12 almajid, 55 nisonid, 18 olgoenâmijn). ¶  lii Nilla Tapiola ovdâsteijen puásuituálu- já luánduiäláttâsâi ráđádâllâmkoodán ¶ Na nuuvt škovlâ nuuvâi já jiečkii-uv kurppolâi páikkásis. Máttááttijjee já kandâinis Piäká Juhánâs Matti vuolgijn ovt´huáđo, Sulgušjävr Matti eelij sättimin mon kuhás lež iällâm. Oobiž Ailâ já Áábrâm väzziláin meid páikkásis. Tobbeen tiegâs máttááttáin nuorâbijdis Piättâr Piigi já Igá luuhâđ já čäälliđ. ¶ Mooses eeđâi: “Immeel lii koččom Besalel já Oholiab jođettiđ Immeel temppâltelta huksimpargoid. Suoi lává kuohtuuh uážžum adaldâhhân toohâđ puohlágán taaidâtuojijd. Suoi mättiv kieđâvuššâđ kole, siilbâ já veeški. Suoi mättiv snikkáruššâđ já kođđeeđ já haldâšává jyehilágán muorâtyeje. Immeel lii adelâm sunnui meid máátu máttááttiđ iärásijd. Ton keežild suoi jođettává temppâltelta huksim.” ¶ Taan ive láá almostuumin eenâb kirjeh ko ovdebái ivij. Tääl lovmat kirjed láá jo monâmin ovdâskulij, já muu persovnlâš tuoivâ ličij finniđ suullân 20 kirjed olgos taan ive. Ohtâ stuorrâ pargo taan kirjehivvâduvvâst lii: Vuoli Ilmar lii finnim päikkinommâkirjees valmâšin, mii lii lamaš sunjin maaŋgâlov ive pargo. Taan kirjeest lii eromâš stuorrâ árvu anarâššáid já tiäđust-uv meiddei siärván. Toimâtteijee Anja Kaaretist láá puátimin maaŋgah párnáikirjeh. Tääl kuástidempargo lii nuuvt čuuvtij lasanâm, et servi lii pálkkááttâm kuástidemtoimâtteijee lakkepeivipaargon. Eromâš lukko lii lamaš finniđ taan pargo Vuoli Ilmar, kote lii hárjánâm toimâtteijee. ¶ 126 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ Kalahar F7 ¶ Stuorrâvuonâ – “šoddâmpiirâs” : ¶ Já leija kirdetteijee lâi kiipâ eres ko suu jiejâs ¶ Sämmiliih pargeh aktiivlávt riijkarajij paijeel já uásálisteh algâaalmugijkoskâsâš ohtsâšpaargon oovtâst maailm eres algâaalmugijguin. Säämi parlameentah já parlamentaarlâš ohtsâšpargo hämmejeh uđđâ ääigi säämi politiik, mast aktiivlávt ráđádeleh staatâi haldâttâsâiguin já virgeomâháiguin. Sämikielâ lii škoovlâ kielâ siämmáá ääigi ko tot meiddei ovdeduvvoo tiettuu, almos palvâlusâi, haldâttâs já lahâasâttem kiellân. ¶ 86 ¶ Apenniinij njargâeennâm . . 34, 62 ¶ Mottoom aavisist kavnim almottâs kote lâi čaallum vieres kielân mast lijjii puustaveh moh muštottii eenâb slaavâlii kielâ ko tast lijjii ovdâmerkkân tágáreh puustaveh: č, ž, š, đ jna. Oonnim tom nuuvt mielâkiddiivâžžân já halijdim tiettiđ kost taat almottâs poođij. Ton kielâst jiem iberdâm maiden mutâ tast lâi čaallum čujottâs já päikki lâi Kuovdâkiäinu. Nuuvt puohtim ervidiđ ete tot kielâ lâi sämikielâ já almottâs poođij "Säämi Ollâškoovlâst" . ¶ Ko Säksi volliitij Puola čohčâmáánu vuossmuu peeivi 1939 te nubbe maailmsuáti lâi puállám. Ko Ruoššâ paajij maŋeláá nk. Mainila pavkkâlmijd 30.11.1939 Mainilast, te suáti (tälvisuáti) Ruošâ já Suomâ kooskâ lâi cokkânâm. Saammâl ij vala karttâm toos, pic moonâi armeijan iäskán koskâráávhu äigin já kaartâi maŋeláá tiäđust-uv piäluštiđ Suomâ, ađai uásálistiđ jotkâsuátán RJP 7:st (rajajääkäripataljoona 7), kost sun alanij korpraal áárvun. Sun taistâlij pegâlmâs soojijn tegu Kiestiŋgist, Syvärist já loopâst vala Pääjärvi kuáđhust. Siviilin sun peesâi 23.11.1944 já tothân merhâšij ton, et sämmiliih lijjii talle vala evakkost Ylivieskast. Nuuvtpa Saammâl-uv uusâi perrus tobbeen já maacâi eres almaiulmuigijn algâkeesist 1945 Sáámán. Nisoneh já párnááh pottii eskân kesiláá. ¶ Nube peeivi joođhijm tast, moos lâim pyevtittâm jiehtinâš, ijge tarbâšâm ovdániđ ko muáddičyet meetterid, ko oppeet Eija kaavnâi kyehti täävti, kode oođâtähtipitá já čevelođâstäävti. Merkkijm tom siämmáánáálá ko ovdebáá-uv kávnus pehti já joođhijm määđhi. Ovdebáá kávnusist suullân 50 meetterid tavas kavnim keđgiluámán stelliimáin stellejum, máhđulávt vuolâmáin hämmejum metterpele kukkosii muorâ, mast lâi kuábbáá-uv keejist syergi. Suullân 100 meetterid tast ovdâskulij kavnim tom pegâlmâs kuovđâšm, mast vaarâ lii vuálgus tot Itkosij-uv tiätu Äijih já Ááhu koskâsii kuovđâšmist. Tast lii hirmâd stuorrâ njälmi já tot uáinoo vaarâ kuhás jäävri oolâ-uv. Čaŋâlim kuuđâ meetter kukkosii kuovđâšmân, mut muu čaalman kale ij mihheen čuoccâm tobbeen. Kuovđâšm poođâst lâi vala viehâ sevŋâd. Ko Eija puáđistij já elâččij kuovđâšmist, te sun kaavnâi tállán kyeletähtipasâttâsâid já vala pittáid mottoom jursest. Toidgin ep vala kuoskâm, ko iä lamaš kesten suormâhâđah mieldi. Ko osteoarkeoloog Eeva-Kristiina kuulâi kännykkäst kávnusist, te sun halijdij tállán puáttiđ keččâđ taid já ko lâi ääigis tutkâm, te almottij kyele tähtipasâttâsâin já vala njuámmil tähtipasâttâsâin. Sun ij lamaš kuittâg meendugin moovtâ kávnusist, ko lâi vuárdám čuuvtij eenâb lemin tobbeen taavtijd. Veikkâ jiem lahkin äššitobdee, te muu mielâst lâi kuittâg aaibâs luándulâš, et eidu taan kuovđâšmist iä kavnuuččii täävtih tađe eenâb já toh-uv täävtih, moh tobbeen lijjii, lâi vaarâ neeti tâi riemnis tuálvum toho. Taat kuovđâšm lii uáináh alda aalaa já ko aalaaš lâi pase, te kihheen olmooš ij liččii tuostâm kuárŋuđ nuuvt ollâgâsân. ¶ 4.Miäcásteijeeh pyehtih tääl uástiđ miäčástemlove kietâpuhelimáin. Käniluudij, nuuvtko om. riävská, luuvijd ij val pyevti hommáđ puhelimijgijn, mut čäciluudij, njuámmil já meid uccâpiäđui pivdemluuvijd puáhtá. Love hommám lii älkkee: ko suáittá palvâlemnumerân te tot rävvee, maid kalga porgâđ já tekstâsaavâin puátá talle tiätu tast, lii-uv lope mieđettum vei ij. Päikkikode ulmuuh iä taarbâš sierâ pivdoluuvijd luudij já ellei pivdemân, muide ko soorvâ pivdemân. Lasetiäđuh láá meccihaldâttâs nettisiijđoin www.metsa.fi. ¶ Biologilii maaŋgâhámásâšvuotân kyeskee OA almossopâmuš (The United Nations Convention on Biological Diversity CBD) lehâstui vuáláčäällimnáál OA pirâs- já ovdedemkonfereensâst (UNCED) Rio de Janeirost ive 1992. Suomâ lii ratifisistám biodiversiteetsopâmuš ive 1994. Biodiversiteetsopâmuš ulmen lii eennâmpáálu ekosysteemij, ellee- já šaddošlaajâi sehe toi ärbitahhei maaŋgâhámásâšvuođâ suojâlem, luánduriggoduvâi pištee kevttim sehe luándu geenivaarij kiävtust finnejum aavhij vuoigâdvuođâlâš jyehim. ¶ Posterij teevstâid lii čáállám Tanja Kyrö . Posterij koveh láá čuovâkoveh já taid lii váldám Ulla Isotalo . ¶ Ucjuuhân ¶ Šiljopiirâs ¶ Sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs Suomâ škoovlâin 2003-2004 ¶ 8. Tom uážžu pivdeđ čoođâ ive, ¶ miätá Liisákááđu tot huurgij. ¶ T U Á M U P A S E P E I V I ( K R I S T U S K U N  G  S V U O Đ Â P A S E P E I V I ) ¶ rähtim aarâhšoddâdmân já vuáđumáttááttâsân išedičij macâttiđ sämikielâ ton monâttâm sämmiláid sehe toohâđ sämikielâin sämmilâšohtsâškode kyeddee vyeimivääri. Säämi aarâhšoddâdem hástusin lii eromâšávt nuorttâ- já aanaarsämikielâlâš aarâhšoddâdemmateriaal rähtim. Säämi materiaalpaaŋki ovdedem interneetin lii tehálâš sämikielâlâš aarâhšoddâdemmateriaal čokkiimân oohtân aarâhšoddâdempargojuávhu já vaanhimij kiävtun. Aarâhšoddâdem siskáldâs ovdedem lii vuáđupargo uássin porgum pargo. ¶ čäcisäplig.....93 ¶ – Jiem kale hoksám keččâđ. Magarijd ostih? ¶ ... mut eehidveigin kuohtuuh uccâ čuoškah maccáin páikkásis... ¶ OTT Kaisa Korpijaakko-Labba (tiivistelmä) ¶ 5. Leccinum versipelle – Koivunpunikkitatti – Suávirušmostatti U ¶ g) Magareh rapu čalmeh láá? ¶ – Tom mun kal muštám, et ij tot täst alda lamaš. Tovle, uáináh ko, sämmiliih ellii ain jyehi ive, kiđđuv táválávt, Jieŋâmeerâst kuáláástmin. Tobbeen finnij torske já eres merâkuolijd. Muáddi almaa perrust vuolgii, mut ain kuittâg ohtâ almai paasij pááikán anneeđ nisonijn huolâ. Puohâin, kiäh vuolgii toho, ij lamaš ubâ käärbiskin, mut tobbeen lâi masa ain kiinii, kiäst puovtij luoihâttiđ, já maŋgii lâi nuuvt-uv, et siämmâš käärbis lâi maŋgâsist aanoost, siämmáá ääigi tâi vuáruluvâi. ¶ Lasetiäđuh: ¶ Ovdâsijđo ¶ Heiviittâs 17, 22; 18 ¶ Aalmuglâš iävtuttâs Natura 2000 -viärmáduv uássin lii rahtum lahtos III ravvui mield. Ravvuuh láá viehânáál siämmáá sulâsiih ko toh prinsiipeh, moh láá nuávdittum talle ko väldikodáliih suojâlemohjelmeh láá rahtum. ¶ – Joo, mut tun máávsáh nuuvt uccáá! Já vuošah teejâ já málástâlâh-uv jyehi peeivi já iäláh ain riššoost. Mun iälám tuš ohtii ohhoost posâdâtmin. ¶ vájáldittám, mondiet kerhoost lâi šoddâm paas ¶ Piärgu mist kuittâg lâi, ko taggaar puolâš lâi já nuuvt stuorrâ sijdâ, te viehâ távjá mottoom čiermih já stuárrâb puásui-uv lammâšui tâi vuoččui já tagarijd ferttijm koddeđ já njuovvâđ. ¶ - peivimäälis stellejum peevdist ¶ - Mii talle? Jovnâ koijâdij. ¶  kuittâg noppânjavkke noppâskivŋe ¶ Säminuorâi uáinui lasseen seminaarin lijjii puávdejum puohâi ovdâskoddeest čokkájeijee piäláduvâi ovdâsteijeeh paaneelsavâstâlmân, mast piäláduvah ožžuu västidiđ jieijâs piäláduv linjá miäldásávt sämmilijd já aainâs säminuorâid kyeskee koččâmâššáid. ¶ Lyeme-raavâdviäsu stuorrâ laasâi čoođâ lii fiijnâ uáinus Juvduujuuhân já uásild meid Aanaarjáávrán. Saijoos raavâdviäsu Lyeme palvâl kongres- já tábáhtusäššigâsâid, Saijoos pargovievâ já kuávdáá äššigâsâid. Lyemest láá 60 äššigâssaijeed já maaŋgâtoimâsali Dollagáddi, mii lii raavâdviäsu paaldâst, puáhtá ovtâstittiđ raavâdviäsun, kuás čokkámsajeh láá 140. ¶ Tuomo Itkos puárásub viljâ Ilmari Itkonen muštâl čalluustis MUINAISJÄÄNNÖKSIÄ JA TARINOITA INARIJÄRVEN YMPÄRISTÖLTÄ, et Fellman ličij arvâlam noomâ ( Enar, Enare, Einara, Inari, Anar, Anara ) puáđulâžžân máhđulávt toovlášskandinaavlâš Einar-sääniist (II, 270): Meiddei Gustav von Düben kirjestis (Lappland och Lapparnes s. 1) kuorrâs siämmáá jurdui (mottoom luohtâ Aanaarjäävrist lii lamaš ovdil Einarluohtâ já vala-uv lii mottoom anarâštáálu nommâ Einari ). Ryešiliih kočodii aanaar paajeeb Imandran já Fellman mield taažâh láá kočodâm Aanaar Indjager- , tâi Indiager- noomáin. ¶ – Jiem mun ohtuunân sáárnu. Jäävrist áásá vielgis, mučis, uines já irâs njuámmil já mun irâttâm uápásmuđ toos. Jiem liijká kuulâ tom jienâ, ko tot tuše cuuljid munjin. Vissâ tot pala must, njuámmilâš muštâlij uárrei já lâi huolâstum. Uárree ruáhásistij já njuškij njuámmiláá paaldân jäävri riidon. ¶ 6. Ruoššâ 665 ¶ Oslo pivnohumoseh mađhâšemčuásáttâsah láá museoh, main láá uáinimnáálá tuhháát ihheed puáris viikiŋkárbáh já taažâ kávnusjuškei tutkâmuštaampah. Aaibâs Oslo paaldâst lii mailmkulluuvâš čuoigâmkuávdáš Holmenkollen. Čuoigâmkištoid taazah maneh mielâstis ubâ perruin. Peivi mana suottâsávt čuoigâmlättee pellâst kištodeijeid movtijditmáin, evvisijd purâmáin já uáppásijguin siärvuštâlmáin. Uccâ Taažâ lii stuorrâ jietânâs aainâs-uv tälvivalastâlmist. ¶ pi ollâopâttâh, Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut já šoddâdemtiettui tieđâkodde sehe Ruávinjaargâ áámmátollâškovlâ, SMK já poolisáámmátollâškovlâ) kalgeh kieđâvuššâđ säämi kielâlaavâ já ton kenigâsvuođâid. ¶   Hildá lii iällâm musiikkijn ton rääjist ko lâi pärni já sun lii šoddâm juáigumärbivuohân. Juoigâm lii Hiildán tehálâš kiäinu olgospyehtiđ tobdoid, pirrâs já jieijâs tuávváá. Vuossâmuu juáigusis sun rahtii 3-ahasâžžân já vuáđuškovlâäigin suu movtijditij muusik rähtimân muusikmáttáátteijee Niilo Rasmus. Táál Hildá uáppá Säämi Ollâškoovlâst Taažâ Kuovdâkiäinust luokamáttáátteijen. Sun jotá siämmáá ääigi meiddei ive pištee Sämmilâšmuusik rävisolmoošškovlittâs -linjâš Ucjuuvâst. ¬–Pággu piergiđ, västid Hildá ko sun smiättá, ete maht sun asta puđâldâsâi lasseen jotteeđ kyevti škoovlâ. Hildá haalijd uápásmuđ pyerebeht muusikân já älgiđ puátteevuođâst muusikmáttáátteijen. ¶ – Ij tust lah toos kävni, apina lii koorâs kaččâđ, ruottâđ já muorâin kuárŋuđ. ¶ rähisvuođâs piäiváážân. ¶ 24. Ålandist sárnoo ruotâkielâ ¶ . Pargokirje lii ráhtám Matti Morottaja, Kuobžâ-Saammâl Matti, já kuuvijd lii ráhtám Daniel Gelencsér. ¶ Ánná smietâi, mondiet jiešalnees lâi miettâm Heeihâ iävtuttâsân ton juolgij lieggiimist. Vissâ keččâlâddâm tiet? Vissâ tiätuäŋgirvuođâ tiet? Vâi lâi-uv tot liijká-uv tondiet, et Heikkâ lâi sunjin nuuvt aldaaš já tehálâš? Ánná ij máttám toos västidiđ. ¶ – Kal mun muštâlim sunnui muu fiäránist. Iävá suoi suttâm muu oolâ pic láin tuđâvááh, ete mun peessim jäävri alne meddâl. Kal mun vuáŋŋáá teivâdem maŋa piissum kuáláástmin rido alda. Kuhás jäävri oolâ mun vuolgim stáálupuiccen tuše eijijn já ennijn. ¶ Rovvá Dumbo muáráskij. Sun vaaldij kaandâ iddus oolâ já siälgádij tom njunijnis. Talle tot cirgottij čääsi eres kaandâi oolâ. Ulmuuh suorgânii já huikkii: “Váruttiđ! Išediđ! Vildâ elefant!” Já puohah ruámustii olgos sirgustelttaast. ¶ SÄMITIGGE ¶ Aamnâs muttá häämis ¶ 8. Tot olá olgomustáá nuortâs. ¶  predikatiiv) Must Jáákup vuolgij suu lunne já Esau poođij pááikán. Esau mälistij já tuálvui purrâmâš iäččásis. ¶ – Nuvt vissâ talle. ¶ Anarâškielâ algâkurssâ oovtâ tijmeest Petter Morottaja ¶ Haavio (toim.): Iloinen lorukirja. WSOY (1984. ¶ 7 LUOSAH LASANEH KOLGEE ČAASIJN ¶ Stuorrâkeđgnjunes = Isonkivennokka ¶ –~Tot lii áinoo mušto viljâstân, já tom jiem haalijd adeliđ. ¶ Vaaljâlävdikode tiäđáttâs ¶ Tave-eennâmlâš sämisopâmuš olášutmân sihtejeijee ráđádâlmijn já toi aalgâtmist meriduvvoo puáttee sämipresideentâi já -ministerij ohtsii čuákkimist vyesimáánust. Sämitige stivrâ lii moonnâm čoovčâ rääjist ráđádâllâm jieijâs ráđádâllâmsajattuv pyereedmist. – Stivrâ meridij vyelgiđ fáárrun jotkâráđádâlmáid uássin staatâ delegaatio já uážui robdâiävtuid, moi mield sopâmuš ij ratifisistuu Suomâst, jis sämitigge ij tom tuhhit, muštâlij Näkkäläjärvi. ¶ Oppâmateriaalpargo taha iävtuid sämikielâ, sämikulttuur já sämikielâlâš máttááttâsâsân jieškote-uv škovlâtaasijn. ¶ – Tom ij uážu viežžâđ ovdilgo tavdâ nohá. ¶ – Kaari ij lah kale pääihist, mut jiem osko, et tot hirmâdávt häittidgin, Ánná västidij. Já jis jiem kiässán tast muštâl, te ij kihheen tast kuássin maiden ubâ tieđegin. Ij kuittâg tot nuáidiákku lah tääl innig keččâmin. ¶ Seminaarist pajanij savâstâlmân Ruošâ sämmilij sajattuv já tile. Ruošâ sämmilij tiervuođâid seminaarân puovtij säämi parlâmentaarlii rääđi ovdâsteijen Valentina Sovkina. Sovkina puovtij savâstis oovdân Murmansk lääni virgeomâhái tooimâ já viggâmuš stivriđ sämmilijd. Sovkina pahudij, ete veikâ Murmansk kuávluhaldâttâh lii-uv nomâttâm uđđâ orgaan, Ruošâ sämmilij lito, te tot lii staatâlávt stivrejum. Ruošâ sämmilijd oovdâst Kuáláduv sämiparlament jođetteijen Sovkina já tot juátká tooimâs. Ruošâ staatâ já Murmansk virgeomâhái tooimâid tuommijn savâinis sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi já nuorttâlâšâi sijdâčuákkim ovdâsteijee Tauno Haltta. ¶ Já veik sun maht ličij roossâm, sun ij innig finnim heelmi mahten luovâs. Tot oroi já pisoi kiddâ! Sun ááigui roottâđ heelmi já kuárruđ tom uđđâsist, mut ij sun kavnâm ko skerreid peevdi alne. Tien roottâmpargoost ij puáttám ennustkin mihheen. ¶ Puávtáh miäruštâllâđ mon kukken äijih lii, jis rekinistáh, kalle seekunt kiergân moonnâđ aldâkkâs uáinim já jienâ kuullâm kooskâst. Jienâ jotá kilomeetter kuulmâ sekuntist. Mon kukken äijih lii, jis kiergânâh luuhâđ hitásávt kuulmâ räi? ¶ siisâ já olgos? ¶ Uđâsarkkâdâh ¶ Sun lehâstii oovtâ kirje, mon nommâ lâi Astrologia ovdil já tääl já luvâškuođij: ¶ Kasper stivree moottorkárbá ¶ Tast ulmuuh algii-uv tánssáđ, teikâ pyerebeht tot lâi taggaar njuškiistâllâm, uđđâ vyehi. Junná kal ij ooviittâm toos, mut Anita toppij suu kietân já eeđâi: ¶ Tot ko te njurgij, te käärih rovvii pirrâ kuáđi. Eelliž-ákku taas poordij taid kaarijd kommood já iätá: ¶ – Äijih lii máttááttâm muu-uv kárduđ já kuálástiđ, sun vala muštâl Heeikân. ¶ Tien vuáttámuš maŋa monnii-uv maaŋgah iveh, ovdil ko oppeet tuostim aldaniđ tien soortâ tuáhtárijd já oskom siämmáánáál keevvâm meiddei eres-uv uáppeeskipáráid. ¶ – Na lah tun kale viehâlágán aassâmviäsulohhejeijee, povvâstij ákku. ¶ Juáigus ana ulmuu nuorrân. ¶ Lavdâmkuávlu: ¶ Taan uásist kaavnah vaaljâpaje 2012-2015 dokumentijd. ¶ Ij nommâ lah tađe komálub, ¶ b. Ivnii India liipu. ¶ Jieš keččim konduktöörkuáhtás. ¶ Tuámmâr iätá: ¶ Astoääigi kuálásteijee ¶ Pengilly 09.06.98 majebargâ. ¶ **Mottoom avveellâš moonâi tuáhtár kuuvl ton suujâst ko ij áppád kálgoin roossâđ. Tuáhtár eeđâi, et ij tust lah mihheen taavdâid kale, mut tun koolgah jyehi peeivi kaččâđ love kilomeetterid oovtâ oho ääigi. Suáiti talle munjin, et ávttá-uv. Oho keččin avveellâš te sooitij. Tuáhtár koijâd, et na lii-uv tot kaččâm ávttâm. Avveellâš iätá, et jiem mun lah puáhtâm tom keččâliđ, ko mun lam jo tääbbin Kaamasist. ¶ b. Mane čääsi aldasijn kalga leđe eromâš várugâs ¶ Ko tááláš äigi aldanškuođij byrokratiainis, te tot puovtij mieldistis jieškote-uvlágánijd vátámušâid. Ovdâmerkkân ulmuid ferttij keksiđ “olmâ” ámáttijd. Anarâšah, kiäin ij lamaš mihheen eromâš eellimsuorgijd, puohtii valjiđ jieijâs ámáttân pargee tâi siähálâspargee . Jis ulmust lâi mottoom puásui, mast finnij áigápuátujoođhâ, valjij sun jieijâs ámáttin puásuialma i. Oppeet ucceeb puásuiomâsteijee, mut iänáážin kyelipivdoin piergejeijee valjiđ jieijâs ámáttân kuálásteijee . Sieivâ miäcásteijee noomâ kevtteeh iä táiđám leđe kaleskin. ¶ ______ ¶ Ohjelm uáivilin lii jieijâs uásild ovdediđ sämmilij kielâlâš já kulttuurlâš vuáđuvuoigâdvuođâi olášume jiešhaldâšem vuáđuld. Sämmiliih kalgeh pyehtiđ puátteevuođâstuv eelliđ já ovdániđ jieijâs aalmugin, jieijâs vuolgâsoojijn sudâhánnáá válduáaalmugân. Taat váátá jieijâs kielân já kulttuurân vuáđuduvvee palvâlusâi lasettem já toi siskáldâs ovdedem. ¶ koh. ¶   Seurujavrij kesipäikki Njihenjargâ. ¶ Meiddei proojeekt nubbe uási adai anarâškiel ehidij já nuorâitooimâ jotonpieijâm viggá aktiivlâš kielâ iäláskitmân. Taat vuálgá ton jurdust, et kielâ oppâm já kevttim lává ulmuu ubâ eellimááigán kyeskee prosesseh. Nuuvtpa olmooš taarbâš-uv kielâlâš torjuu sämikielâ kevttimân jyehi eellimavestis. Taat lii tuš máhđulâš talle, ko kielâst lii ulmuu ubâ eellimpajan luándulâš já aktiivlâš kevttimpiirâs. (Keejâ Olthuis 2003b: 568). Sárnumkielâ tááláš tile ij vala ole toos: anarâškielâhân kiävttoo iänááš kielâpiervâlist, vyelitääsi máttááttâsâst já tuš motomij perrui päikkikiellân. Ko párnááh vyelgih vyelitääsist pajetáásán, sii anarâš piirâs čielgâsávt káržu. Lii vyerdimist, et sii kielâtáiđu ij innig ovdán, já pyeremuu tááhust-uv tot siäilu tuš siämmáá tääsist. Jis kielâ ij kevttuu, hyenemuu tááhust aktiivlâš kielâtáiđu muttuuškuát jotelávt passijvâlâžžân, já passijvâlâš kielâtááiđu haldâšeijee ij innig áppád sirdeđ kielâ puáttee suhâpuolváid. Anarâškielâ seervi juurdân lii tääl vijđediđ sämikielâ kevttim kielâpiervâl já vyelitääsi ulguupel nuuvt, et kielâ šodâččij ain eenâb ulmui äigiájánâsâi já oovtâst pargeldem kiellân. Eromâšávt lii jurdâččum, et nuorah kolgâččii finniđ olssis sämikiel äigiájánâsâid. Anarâšah oskoh, et puoh taah tooimah oovtâst pasteh pyerebeht lasettiđ kielâ kevttim. ¶  kyehti, Skaarfah pessiiškuottii Suomâ riddokuávlust lovmat ihheed tassaaš. Toh láá luhostum pessiimist pyereest, tondiet skarfâsiärváduvah láá tááláá ääigi maaŋgâin soojijn Suomâ- já Taveluovtâ riddokuávlust. Purrâmâššân toháliih kyeleh láá riddokuávlust tuárvi, et skarfâ lasanâš täst oovdâs-uv. Skaarfâ láá sujâttâm árvukuolij kiäppánmist, mut tast ij lah tieđâlâš čáittu. ¶ Vuolgât macâttâskoovert kirjejum häämist 1. luoka postân (priority). ¶ ruvdán ¶ Niiles ¶ Sämmilij škovlimašij oovtâstpargo-orgaan ¶ čoođâ, veikkâ eeči lâi ¶ Jieijâs viistán, mon sun ij kale puáhtám ettâđ päikkin, vyelgidijnis Ánná toppij arvesyejees já nahettij lavkkâsis. Tot lâi jo kuškâm, já olgon lâi joskâm arvemist. Suu vuosmuš oholoppâ lâi älgimin uđđâ kaavpugist. Sun lâi vaibâm puoh uđđâ aašijn, moh fállojii sunjin aaibâs ohtân. ¶ 3. Maainâš muáddi ovdâmeerhâ tast, maht kesi- ¶ - Maaŋgâkameratarkkuuttâhvuáhádâh ¶ — Kuullih-uv tun? Koijâdij Möö. ¶ Minna Lehtola ¶ – Kal tun lah iššáá, eeđâi Piäkká. ¶ Penuvryhmá ráánjást lâi Suomâ pataljoon monnii vahtâjuávhu, ušom vuossâmuu komppania aassâmtáálu, mon šiljoost lâi syemmilij rähtim sävni. Tast savnuu iänááš alda ässee syemmiliih suáldátteh já sävnilieggimvuáruh lijjii juohum ton ránnjájuávhu já penuvryhmá kooskâ. Jiem tärkkilávt mušte, kollii ohhoost sävni lieggânij, mut ko mun-uv tom kiergânim motomijd keerdijd liegâdiđ já eelliđ sávnumin-uv viehâ maŋgii tobbeen, veikkâ nuuvt äŋgiris sávnoo jiem ubâ lamaškin, te amahân tot ucemustáá kulmii ohhoost lieggânij. Páiháliih ulmuuh iä iberdâm ollágin taggaar ääši, et jis olmooš lii ubâ peeivi lamaš 50 ceehi peeivipaštust, te kalga vala ehidist-uv moonnâđ 100 ceehi kumásân, ovdil ko lii pyeri. Ovdâmerkkân tobbeen ovdâskode “Reke” säävnist, mii lâi tiäđuštâllâmjuávháduv kiävtust, ellii motomin mii kreikkaliih almaikookah še sávnumin syemmilij uálguttâllâm maŋa, te lijjii kale hirmástum, ko karttii masa čyeđe ceehi kumevuotân. Korrâsávt imâštellii, et ko Suomâ lii nuuvt hirmâd kukken tavveen alda tavenäävi já tobbeen láá vala nuuvt korrâ puolâšeh-uv, et olmooš puáhtá kolmâsân jäämmiđ, te liijká sij pyehtih leđe nuuvt kume saajeest, et liške uccást ij pyele. Nissoonkookah iä lamaš tallaa ääigi Kyprosist, ko nisoneh kullii pááikán já kievkkânân. ¶ “Lyešti muu” , eeđâi tubdâmettum, “lyešti muu, forgâ piäiváš paijaan!” ¶ 4 leđe tievâ olla täynnä ¶ Nuorttâmeerâ kyeleh ¶ Sopâmuš uásipeleh kalgeh riemmâđ tárbulijd toimáid aamnâsttâs kulttuuräärbi suojâlmân jieijâs kuávlust já tubdâđ já miäruštâllâđ kuávlustis tiättoo aamnâsttâs kulttuuräärbi jieškote-uv elementeh oovtâstpargoost čanosjuávhuiguin (11 artikla). Uásipeleh kalgeh meid pieijâđ luvâttâlmân staatâ kuávlust tiättoo aamnâsttâs kulttuuräärbi (12 artikla). ¶ LIECHTENSTEIN ¶ Ánná keččâlij uáđđiđ. Sun lâi vaibâm – liijkás-uv vaibâm, mut sust iä liijkágin puáttám nahareh. Tágáreh peeivih iä luhhoost lam ovdil lamaš suu elimist. Itten sun suáitáččij uđđâsist iännásis já muštâličij puoh. ¶ Lok.  Käävci  /  love  pennust  [Habitiiv]  ij  lam  päikki. ¶ A) ¶ –~Hyi saatanan se peikon akan perkele hyi! Já čolgá. ¶ kärdi, käärdi = kaarre ¶ 122A Šleđgâlinjááh taheh väldikodálii šleđgâviermi. ¶ – Tiäđust-uv sulâstit, Muumistáálu páhudistij paa ¶ Juovlâmáánu 2004 (40 sijđod) nummeer, mii lâi Uáppei Anarâš, čáálá Minna Lehtola uáivičalluustis Tiälkkuloovdâ návt: ¶ Tááláá ääigist oppâmateriaalpargo kulá Sämitige pargoid, mii finnee ihásávt staatâtorjuu oppâmateriaal rähtim várás. Oppâmateriaalmeriruttâ kulá staatâ budjetist máttááttâsministeriö válduluákan já tobbeen máttááttâshaldâttâs toimâmanoid. Sämitigge taha ihásávt máttááttâshaldâttâsáin oppâmateriaalpargo kyeskee puáđussopâmuš já raportist toos materiaalpargo puátusijn. ¶  táálust, Mun lam forgâ kyevtlove ahasâš anarâšnuorâ, lam aassâm tääbbin ubâ ave já vala tuáistáážân aainâs puudâ, ij lah vala huáppu meddâl. Pajeuáppen čaallim kiđđuv 2010 já tääl lam toollâm koskâive reissim ja pargo várás. Škoovlân ličij uáivil moonnâđ puáttee ive, mađhâšem suárgán. ¶ Suomâst riehtiministeriö lii selvâttâm ive 2012 sopâmuš ratifisistemiästui meddâlistem vuolgâtmáin ääšist ciälkkámušpivdem ministeriöid já sämitiigán. Sämitigge páhudij ciälkkámušâstis ete Suomâst láá šiev iävtuh ratifisistiđ sopâmuš já huáputtij ratifisistemproosees algâttem. Sämitigge meid páhudij, ete eennâm- já čäcivuoigâdvuođah kyeskih sämikuávlun já staatâ haldâšem eennâm- já čäcikuávluid. Sopâmuš ratifisistem lii sämitige vaaljâpaje uáiviulme. Sopâmuš ratifisistem ij lah kuittâg vala ovdánâm. ¶ Ko Riävská-Vuolli jaamij já suu párnááh-uv lijjii vuálgâm mailmân, te Káájá Heikkâ paasij tuve išedin. Suu mielâst tupe ij lam olmâ saajeest já nuuvtpa sun račoi-uv tuve já siirdij tom 1950-lovo loopâkeččin, teikkâ 1960-lovo aalgâkeččin uđđâ sajan, mii lâi muádlov meetterid jävriláá. Sirdemohtâvuođâst sun siämmâst tivodij tom. Lonottij mieskâm hiirsâid pyeŋes hirsân, uđâdij laasâid já káátu, sehe raahtij vala viäskár. Káájá Heikkâ lâi kyelipivdee, puásuialmai já riävskápivdee, kote asâstâlâi Ijjäävri tuvestis ain 1990-lovo aalgân já majemuid iivijd nuuvt, et sun lâi keesijd Ijjäävrist já taalvijd Aanaar puárásij táálust. ¶ monnjâtaavdâ = jälkitaudin 148 ¶ Arvepeivi meeccist ¶   jieijâd Čiččâm peellid almottii, et säämi kielâlaahâ ij kuoskâ sii. Lasseen ohtâ peeli almottij, et säämi kie ¶ “Maid uážuččij leđe, ¶ 3.1. Sämitiggepaje váldu-ulmeh ¶ Posterij teevstâid lii čáállám Tanja Kyrö . Posterij koveh láá čuovâkoveh já taid lii váldám Ulla Isotalo . ¶ - Na tággáár saajeest táválávt nelji teikâ vittâ laasâ. ¶ Saijoos čuákkimtileh ¶ Sämitigge - Sämmilijd ovdâsteijee jiešhaldâšemorgaan ¶ – Hei, Ánná, ele nohháád! ¶ vine (oovdeld tâi maajeeld) = vita (päältä tai alta) ¶ sun eeđâi. Uážum-uv kyeddiđ ¶ jäävvil, jáhháál = jäkälä ¶ Sämitige nuorâirääđi uárnee 6-7.2 Sajosist kyehti peeivi pištee Säminuorâi konferens, mon fáddán lii soováášvuotâ já säminuorâi identiteet. Konfereensân vyerdip uásálisteid Suomâ lasseen aainâs-uv Taažâst. Almottâttâm konfereensân nohá 24.1.2014. ¶  et © Kopijistem aainâs kieldum 181 ¶ b) Noomât kárttásâd eennâmoosijd já väldimeerâid. ¶ – Maidsun toh kandâriävuh tobbeen láá talle porgâm? Kuáski iätádui. ¶ Silene dioica ¶ Ässeeloho: 11,7 milj. ¶ Sämikulttuurkuávdáš ¶ Anarâškielâ iäláskittem tutkâm lii kielâ siäilum tááhust tehelâš já äigikyevdil: kielâ puátteevuotâ lii kuuloold sirduumin tagarij suhâpuolvâi ärdei oolâ, kiäi sämikielâ eenikielâ táiđu ij lah siämmáá nanos ko puárrásub ulmuin. Nube tááhust nuorâb suhâpuolvâ kielâtáiđu lii ereslágán ko puárrásub ulmuin: táálááh suhâpuolvah láá jođeškuáttám škoovlâid sämikiellân, já sij haldâšeh anarâškielâ uđđâsub sänirááju, mii lii esken tai aigij puáttám kielân. (Keejâ meiddei Olthuis 2003b: 572.) Tai aspektij vuáđuld tutkâmist puáhtá kuorâttâllâđ, maht olmooš uáppá sämikielâ já maht já maggaar tiileest sun pasta sirdeđ tom jieijâs párnái já puáttee suhâpuolvâi kiellân. ¶ Uddâivemáánu 21. peeivi 1613 poođij Sörudist vuáimán ráávhusopâmuš Ruotâ já Tanska/Taažâ kooskâst. Kalmar suáti lâi nuuhâm já Ruotâ luovâi vuoigâdvuođâst viäruttiđ merâsämmilijd (tuodârsämmiliih, ađai pajeulmuuh lijjii eromâš tilálâšvuođâst ton suujâst, et sij lihâdii enâmist nuubán). Ovdil kyevtkiärdásii (meid kuulmâkiärdásii) sämmilij viäruttem lii loho jo ohtuunis, moos kuittâg ep taan čallust tarvan tađe eenâb. Eenâb äigikyevdilis äšši taan čalluu ohtâvuođâst lii tot, et kii lâi ruátálij viäruperree Finnmaarkist. ¶ Närpiö B4 ¶ 3. Syeiniaččin já stuorrâ syeiniaččin - niijto musijkkáreh ¶ 57 ¶ ČOOVDÂSÄÄNIH ¶ * * * ¶ Te almai moonâi keččâđ kost tot jienâ kullui já hoksái, et sun murdettij kisá ool. Kisá eemeed keejâi laasâst olgos eidu talle. Almai moonâi suu luus já vaidâlij tom tápáhdus já koijadij: ¶ - Mitä sinä nyt olet tekemässä? ¶ Liijgás ennuv kielâpiervâleh? ¶ Purâdem maŋa iššeed oppeet vyelgiškuođij. Sun suuvâi maassâd jeđe vaazij ton sajan, kuus lâi luámánijdis čiehâm. ¶ Kuovdugeh = Koutukit ¶ Matt. 8:16, 10:1, 12:43, 12:45, Luuk. 11:24, 11:26 ¶ ● Iŋádâh räijee viljâlem, tälviarvekuávlust puáhtá viljâliđ ¶ – Nahan te? ¶ – Peeci kulá táválumosáid muoráid Säämist, mut ton merhâšume tovláá ääigist lii lamaš ereslágán, ko eres muorâin, ohtuunis juo ton keežild, et tast lii finnim purrâmuš joođhâ. Tot čielgee, et peci-algâsiih päikkinoomah anarâškuávlust láá muádilov paaihijn. ¶ Noskemudágâš juuđij kukken iärásijn já kuldâlij párui šaavvân. Sun sooitij huiluin merâlavluu, já pááruh tánssájii suu suáitu mield. Sun lâi uáli luholâš. ¶ Meerâ eellim lii maaŋgâpiälásumos ¶  demonstratiivpronomin Kiđđâvarrim maŋa pisotteleh čiđđâkäänih távjá stuorrâ tuákkin. Pessim älgidijn tuákih pieđgâneh já jieškote-uv paarâ ucâluvá jieijâs uccâ revirân. Kuábáš-uv vaanhim piälušt jieijâs reeviir puáššáht eres čiđđâkaanij vuástá. Jienniis já äŋgiris čiđđâkaanij reeviirtaištâlmijd lii hitruu keččâđ. Távjá puálláá kijves tuáru. Talle čiđđâkäänih luptânává čääsist vuástáluvâi radeh vuástáluvâi já šnuákkuv, čiehčâv sehe huškov kuoimijdis suájáiguin. ¶ merhâšumeiäruid. Spiekâstmijn huolâhánnáá jurgâlus lii puustâvlâš jurgâlus sehe ¶ 5. Piejâ lastik peevdi oolâ lijmepeeli pajaskulij. Stellii ¶ Sämitigge ocá meriáigásii projektčällee ¶ - Jis kiinii tuu kiivsed, te lah-uv tun adelâm toos monnii suujâ? ¶ Uárjul puáđu ¶ – Ij-uvsun tuon njoobžâstkin liččii váhá puttásub sappe, moos kepilijdis sikkođ, Kuáski jurdâččij pelijiänusân, ko ooinij Tálunjoobžâ sikkomin kepilijdis oljosaapan, moin esken lâi putestâm kärbismoottor tulppáid. ¶ rastaldittem ¶ Aldasáid syeti kilomeetter tamppâmätki nuvâškuođij já majemuš-uv topâldâh ađai Mälkiä paasij tuáhá, lekkâsij Saimaa – jeđe Lappeenranta haammân iiđij uáinusân. Áimu lâi jo tommittáá čuáskum et ij tarbâšâm innig pivâstuddâđ nuuvt hirmâdávt, aalgijhân tijme-uv leđe jo love suulâin ehidist, mut uáivi lâi liegâs, njuolgisteeđân paahâs. Must ij lamaš maggaargin piäivášvuoidâs fáárust, moin lâi pyehtiđ suoijiđ uáivis. Lijjim ovdeláá parduristám olssân puálččiuáivi já ko vuoptah iä lamaš syeijin, te tääl uáivinähki já muáđuh-uv lijjii aaibâs ruopsâdeh, masa jo ilâštii. Tääl lijjim kuittâg toohâm Viibur määđhi já lijjim uáinám tom kaavpug, mast lâi sättiđ šoddâđ Suomâ nubben stuárráámus kaavpug, jis Suomâ ličij nahcim toollâđ Kärjil já tađemield Viibur-uv alnestis. Valaba tot Säkkijärvi-uv polkainis ličij tääl Suomâst, mut Ural kale pihlejáinis ličij ain-uv Ruošâ haaldust. ¶ Jo tobbeen Antilibanon váráduv alne lijjii puáttám motomeh váháš hyenebeh já puárrásuboh autoh oovdeld, mut tääl ko mij lâim Syyriast, te puáđiškuottii eenâb já eenâb tagareh vuájáneh oovdeld, moh iä vissásávt liččii moonnâm aainâs Suomâ kejâttâhkontrollist čoođâ. Nubbe äšši, mii čuosâi čaalman, lâi tot, et váráduv meerâbeln Libanonist lijjii enâduvah čuuvtij ruonâsuboh ko nuorttiibeln. Tääbbin toh lijjii tegu mahtnii kuorbâsuboh já koškásuboh. Rääji rastaldittem maŋa poođijm-uv forgâbalij Syyria uáivikaavpugân Damaskosân já tobbeen še lâi pyereest-uv uáinimist iäru Beirut háárán. Čielgâsumosávt tot oinui ulmui vuájánijn, maid syyrialiih kevttii, sehe sii káárvuin. Tääbbin iä lamaš innig uđđâ já fiijnâ “limuusineh” , iäge ulmuin viestâreennâmlâš káárvuh pajalist. Autoh lijjii puáráseh já eiduttâl te pissuu mottoomnáál čuákist. Kááđuin uáinojii fiävrun še aasih já muulih-uv melgâd eenâb, ko maid lijjii Kyprosist tâi Beirutist. Muu mielâst kaavpugist lâi meid komálâš haajâ, mii munjin lâi oomâs, ige toos kavnum maggaargin čielgiittâs. Damaskosân puáttim maŋa čälittijm jieččân taggaar hotellân, mon nommâ lâi Al Hamra, teikka Al Ahram. Orom muštemin, et hooteel lâi kuávdoo kaavpug já mii visteh lijjii nube teikkâ kuálmâd keerdist, kuus mij kuodijm mätkitävirijdân. Pajekiärdân mannee porthááh lijjii uáli keezih já ciägguseh já orom muštemin, et toh lijjii rahtum muorâst. Purâdem maŋa mist lâi aaigâ vyelgiđ uápásmuđ kaavpugân. ¶ – Anarâš -lostâ almostuuškuođij fastâ ive 1988 já ton rääjist tast láá lamaš mainâseh, jotkâmainâseh, muštâlusah, novelleh, párnái čäällim já kuvvim mainâseh, sehe runoh já reportaaših. Ive 1996 rääjist almostuuškuođij Anarâš-loostâ numerin meiddei Anarâš kalender . Loostâ almostit Anarâškielâ servi ry, mon päikkikieldâ lii Aanaar. ¶ Ko juátká määđhi Äijihsuollust nuortâs, te puátteš etappin lii Lyevisuolluu kárbáinjotteem-toorjâsaje. Toho lii mätki 7 kilomeetterid já kiäinuiävtuttâs mana maaŋgâi suollui kooskâ. ¶ Jorgom maŋa kammuid kalga suoiniđ. Ákku notká suoinijd kammui siisâ vâi kammuuh vonâččii olmâ háámán. Maati sovskammui vuodduid ákku lii jo čuáldám valmâšin já nuuvtpa Matti piäsá forgâ kevttiđ uđđâ sovskammuidis. ¶ manesellâ ¶ Muu pääihi alda Jormokuoškâst kieddirääjist já kiedist-uv láá maŋgâ ive lamaš pogguuh. Taan keesi viiđâ pogguu piäsádâh vazâččij kiedist masa uksânjäälmist. Vazzim toi kuávlun vinnoodstâh ain aldeláá já peessim soolâ kiäčán, ovdil ko pogguuh kirdelij. Mut iä toh kuhás kirdám, seivuu lovmat meetter kiäčán. ¶  iiđeed Hitruu! uápásmit uáppeid Ááná já Saammâl fáárust anarâškielân já kulttuurân. Ákku áásá Pakšvuonâ riddoost, já Ánná iälá távjá tobbeen. Ááhu muštâlusâi já Ááná já Saammâl savastâlmij pehti puáhtá máttááttâllâđ mielâkiddiivávt aanaar sämikielâ. ¶ liäđus . Maaŋgâ kukkáást šoddâm verso uási. Vrd. verso. ¶ – Eske teske... Pyeri ko ij taarbâš leđe purâhánnáá ubâ täälvi... ¶ Jeesus eeđâi sijjân: ”Eppeđ-uv tieđe, et párnái čuorvâs räämid Immeel?” ¶ 12 ¶ – Na jiem kale nuuvt hirmâd pyereest, mut keččâlâm mun kuittâg. ¶ 2. Keččâl potkiđ loostâ ruttiimáin kuábbáá-uv keejist siämmáá-áigásávt. ¶ – Pyeri peeivi! párnááh tuáivuttii. ¶ Lactarius repraesentaneus ¶ a. Tot lii vijđoduvâs peeleest stuárráámus. ¶ a. Čääli viihkon kove puustav moojiibel olmâ enâdâhkuávlu. ¶ nâšum sämitige muštâlussân. ¶ vááijuvlâš hämimolsom vaillinainen muodonvaihdos ¶ luosâ ¶ Eehidautost lâi puáttám Nuuvdibel mottoom läddlâš, kote halijdij sáátu Čivtjuuhân. Nuuvdikiäzzáh lijjii ravvim suu miibel, ko tiettii, et mun puávtáččim satâččiđ suu toho. Nuuvthân äijih vaazij ehidist miibel stuorrâ lavkkâ vala kieđâst, mon sun kuođij viäskárân já táátui must sáátu Čivtjuuhân. Lopedettim, ko soováim sáátu haddeest já vyeijiliččáim iđedist toho. Äijih paasij ijâstâllâđ miibel já nohádij tupeseeŋgân. Elâččim kuittâg maŋŋeed eehid vala olgon já luptiistim laavhâ, mii lâi uáli lussâd. Šluvgelistim vala já puttâlskiilâhân tobbeen kullui. Ervidim tállân, et sun lâš vissâ tot pegâlmâs vijnekävppijâs, maggaar mun-uv lijjim uáinám motomin Čivtjuuvâst. Mist lâi lamaš škoovlâst jo maaŋgâid iivijd taggaar “raittiuskampanja” , mast mii lâim čáállám čalluid viijne já alkohol vaarâin. Kampanja lâi toimâm kustoo uáli pyereest, ko muu-uv mielâst vijne lâi taggaar aamnâs, mii pilledičij já myesittutáččij ulmui eellim. Nuuvtpa iđedist ko koccáástâlâim, te ettim kuássásân, et mun jiem pyevtigin vyelgiđ sáttualmajin. Poollim uáináh tom, et jis kulostuuččij ovdâmerkkân mii máttáátteijeid, et mun liččim satâččâm vijnekävppijâs Čivtjuuhân, te maht tallegis!? Eeči še lâi luptiistâm tom laavhâ ehidist já šluvgelâm vala já lâi ton uáivilist, et vijnekävppijâs tot kale lii. ¶ » ¶ Näävt mij eelijm taalvijd ton räi ko iäččám kiđđuv luuddijd kodeškuođij, já talle kuo jäävrih suddii, te kuolijd-uv ucánjihhii kodeškuođij. Te peessâim ain eelliđ. Mut koskâttuvâi ij keessivkin lamaš eres purrâmâš kuo peciliemâ já vuorâčmyerjih, já pyeri lâi, kuo tohkin lijjii. – – Mut tee poođij oht pappâ, kiän nommâ lâi E. W. Borg, talle kuo mun lijjim kävcinubáloh ive puáris ege lamaš vala rippâškoovlâstkin iällám. Tot vaaldij muu luusâs, oonij muu ripškoovlâst já peestij já meiddei piemâi muu ripškovlääigi, kuo must ij lam evviskin. Tastmaŋa ovdemus keesi vaaldij muu luusâs já máttááttij muu suomâkielâ pyerebeht luuhâđ já čäälliđ já numerijd tubdâđ já tassaaš oonij muu lunnees kuo mun máttájim nuuvt, it majemustáá 1865 piejâi muu Anarân nubben škovl-almajin párnáid máttááttiđ. Tot siämmáš pappâ lâi muu piämmueeči nuuvt kuhháá kuo lâi tääbbin Säämist. Ege mun suu vááldát nuuvt kuhe kuo mun iälám. – –” ¶ Laavâ mield kieldah, main láá vuálá 20 000 ässed, kalgeh selvâttiđ ovtâstum vâi pyehtih turviđ palvâlusâid. Laavâ 4 § aasât kieldâjuávu muttem iävtuid. Laavâ mield talle ko muteh kieldâjuávu sämikuávlust, kalgeh väldiđ vuotân sämmilij kielâlijd vuoigâdvuođâid sehe sämmilij vuoigâdvuođâ algâaalmugin paijeentoollâđ já ovdediđ jieijâs kielâ já kultuur sehe sämmilij kielân já kulttuurân kyeskee jiešhaldâšem. Laahâ kenigit kieldâid selvâttiđ ovtâstummáhđulâšvuođâid. Laavâ 4g § mield selvâttemkuávlust puáhtá spiekâstiđ sämmilij kielân já kulttuurân kyeskee vuoigâdvuođâi turvim tiet. ¶ Njuolgâdusah ¶ Veikkâ Israelbeln lâi luándu já iänááš piirâs ennuv ruonâsub, ko maid lijjii kuávluh arabienâmijn, te aainâs must lâi ucánjáhháá ahevis mielâ, ko mii juávhu laiguuttem Volkswagen Kleinbus -auto vuolgij Jerusalem Israel pele kaavpuguásist viestârân Tel-Aviv kulij. Mielâ pyeredem tiet jurdâččim kuittâg taid uđđâ fiäránijd, moh mii liččii tobbeen vyerdimin já maht mij tain selvâniččijm. Mučis juuvdálâšnieidâ muáđuh lijjii kuittâg ain-uv muu mielâst, já ferttejim tubdâstiđ olssân, et lijjim mottoomnáálá jis jiem eidu rähistum, te lijkkuustum aainâs. Nube tááhust lijjim kale viehâ vises tast, et kuássin suu jiem innig puáđáččii kuáhtáđ (tâi mastpa tomgin kihheen tiätá, maailm ko lii nuuvt ucce). Skipárân Maarti jurduin jiem tieđe, pyereest suoi kal oroin toin nubbijn nieidáin puátimin oovtmielân. ¶ Love mieđetteijee tâi vuávám tuhhiitteijee virgâomahâš kalga keččâđ, et ovdilmainâšum árvuštâllâm lii toohum. Árvuštâlmist kalga pivdeđ kuávlulii pirâskuávdáá celkkuu. ¶ Poccuu määrfih ¶ Aailâluččkällee TII.1963 Källee Sulgušjäävrist, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ kyeli ¶ 32. Tanska lii meerâ já suollui eennâm 112 ¶ 2.1.5 Eres riiskah ¶ Skellefteå B3 ¶ Hortte já máánu ¶ – Na totpâ sattui! Ánná ilosmij. Nuuvt mun-uv. Mun lam Ánná. ¶ – Kulâ, tot ubâ tavluhommá lâi tuše puástud- ¶ Petra Kuuva , Bigga-Helena Magga , Tiina Sanila-Aikio, Petter Morottaja ¶ čeve, čiäppát = kengän paulan tyvipalmikko ¶ 176A Lapsemáátu iälust eennâm vyelni. ¶ Kollimmätkifiäráán ¶ Tiervâpuáttim sämitige päikkisijdoid. ¶ – I love you. ¶   Čällee Sanna-Kaisa Juvonen (Meccihaldâttâs) ¶ Matti tuálvu čuomâstum šaapšâid áákun kievkkânân. Sun lii puorijn mieláin. Puáđidijnis ááhu luus, sun lávlu: “Viermijd já seehâ riddoääitist viežâm…” ¶ sänitääsiráhtusist oovtâ saajeest. KR92 olgospyehtim ettette joutuisi lii jurgâlum amas ¶ sâsajasávt turvâstum. Peivitipšo já vuáđumáttááttâs mainâšuvvojii uáli tehálâš palvâlussân, já toh ¶ – Tohhân lijjii tuš Tálunjoobžâ pyehtim puáldimmuorah, Assaaskuolgâ-uv čielgij. ¶   -‐ Anarâš čaabâkirjálâšvuođâ moonnâmkuávlu ¶ Algâaalmug kielâ máttááttâs adeluvvoo sämikuávlu ulguubeln siämmái vuáđustâsâiguin ko el. enâmânvärrejeijei kielâi máttááttâs. Enâmânvärrejeijei kielah láá távjá stuorrâ maailmkielah, tegu espanja-, eŋgâlâs-, punjabi- tâi arabiakielâ. Máttááttâs lii máhđulâš finniđ enâmustáá 2,5 okkotiijme já tot lii vuáđumáttááttâs tievâsmittee jieijâs eenikielâ tâi päikkikielâ máttááttâs, mon tiijmeh tuállojeh táválávt eres škovlâpeeivi maŋa tâi škovlâpeeivi majemui tiijmij ääigi. Kielâ mattááttâs sajattâh škovlâpargoost lii hiäju já taam máttááttâs finnee tuše muálu-uási sämikuávlu ulguubeln ässee sämipárnáin já -nuorâin. Máttááttâs ááigánfinnim lii vaigâd, ko sämikielâ máttááttâs sämikuávlu ulguupiäláid škovláid, rehtoráid já máttááttâsvirgeomâháid lii uđđâ já omâs äšši. Sämivanhimeh já páihálâš škovlâvirgeomâhááh láá motomijn päikkikuudijn viggâm ovdediđ máttááttâstilálâšvuođâ, mut tot lii táálái njuolgâdusâi vuáđuld máhđuttem, páhuduvvoo raportist. ¶ Schirlitz (1893: 406–407, s. v. σῴζω) oovdânpuáhtá siämmáásullâsâš merhâšuumijd ¶ – Tondiet ko mun jiem oopâ luuhâđ. ¶ Manu-uv keččâlij purjâstiđ, mutâ ij peessâm ollágin ovdâskulij tondiet ko suu segis siäibán ij pieggâ njamasâm. ¶ Uánihis animaatioelleekove uccâ kandii ferimijn, elimist já jämimist. Taat lii stivrejeijee pärnivuotmušto kyelesalâsist já maht sun irâttij koddeđ kyele siämmáánáál ko lâi uáinám ete eejis koddá. Viiljâžeh lává Tiänu riddoost. Uccâviiljâš uáiná ko stuorrâviljâ kiäsá suu eellim vuossâmuu kyele riidon. Suái lává kuohtuuh uáli moovtah... ¶ Motomin almai moonâi ton niedâs luus, kote lâi naaijâm muorâkärdiráin. ¶ Čuoškâst lii tievâslâš hämimolsom ađai ton ovdánempajeh láá mane, suoksâ, skuáppu já räävis. Niŋálâsčuoškah mannejeh monijdis čáccáás soojijd. Čuoškah láá-uv enâmustáá jeegijn já čäcipiälláin. Eromâš ennuu čuoškah láá Tave-Suomâst mast láá täälvi kossâ muottuu suddâm keežild ennuu čäcilááduh. Toh koškeh hitásávt já čuoškah šaddeh ubâ keesi ääigi. ¶ Lávurdâh-eehid klubieehid uárnejuvvoo oppeet hooteel Kollehovist, kost musikkist västid DJ Oula. Tábáhtus lii máhđulâš čuávvuđ lávurduv uásild Säämi máttááttâskuávdáá olášuttem livestream-nettivuolgâttâs peht. ¶ Tuáivuttâm puoh anarâškielâ uđđâ já puáris uáppeid ennuv oppâmmoovtâ. ¶ juhâpuoidâ.....92 ¶ e. Muštâl kuobžâ viälppáin. ¶ Israel aalmug väldidij kaavpugijd oovtâi-oovtâi. Forgâ tot lâi väldidâm ubâ Kanaaneennâm. ¶ Sáárgu veerdi rastačuopâstuv ¶ – Jiem moonâ kááđun, eeđâi Marttin. ¶ Raapoort oovded jieijâs uásild aalmugijkoskâsii biodiversiteettisopâmuš artikla 8(j) olášuttem Suomâst. Artikla suoijâl algâaalmugij luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválii tiäđu, keevâtlâšvuođâid já innovaatioid. ¶ 2. Moonâ joskiis sajan já toopâ ¶ já mana paijeel muu ibárdâs. ¶ – Huámáših-uv, et mohnii pustaveh lijjii stuárráábeh ko eres pustaveh? ¶ Torske lii pone alda mákkojeijee piätukyeli. ¶ ~suomâkielâ ¶ Tot lii uáli suotâs tihtâ, ¶ Säämi liipu lii vuávám sämitaaidâr Astrid Båhl. Ton arttâ puátá nuáiduruumbust já maadâsämmilâš Anders Fjellner tiivtâst Páiven párneh (Piäiváá päärnih), mast Fjellner kovvee sämmilijd piäiváá nieidân já kandân. Liipu ruopsis riegis kovvee piäiváá já čuovjâd máánu. ¶  hei, Laapi läänihaldâttâs 1995 _____________________________________ ¶ Aanaar siijđoh ¶ Almosčuákkim tuhhiittij čielgiittâs, mii lahtoo ratifisistemäššikirjijd, mii kuáská eromâšávt almossopâmuš artikkâlân 14. Artikkâl 14 kieđâvuš enâmân já čáácán lohtâseijee vuoigâdvuođâid. Haldâttâspiäláduvah láá tuhhiittâm čielgiittâs já haldâttâs oovdânpyehtim vuáđđusijd. Haldâttâs oovdânpyehtim Ilo 169-sopâmuš ratifisistmist adeluš ovdâskoodán skammâmáánu aalgâst. ¶  pasepeivi. Meiddei d) Nuorttâmeerâ riddostaatâi sopâmuš, mii ¶ aalmugijkoskâsâš oovtâstpargo. Tääbbin Säämist oovtâstpargo lii muu mielâst vala-uv tehálub ko maaŋgâin eres kuávluin Euroopâst. Oovtâstpargo hiäđuin ij pyevti kištâliđ. ¶   2. Merkkii ruosâ, jis ceelhâ heivee loddejuávkun. ¶ Hadde ive 2013: xx eur/olmooš ¶ Anssi já Charlie vyeijiláin "trukkijn" (lava-auto) já mun Metroin. Lâim sooppâm, et iälám uástimin vala sruuvâid uuvsâ várás já kuáhtám lâi sooppum muorâkäävpi luus. Poottim toho já vuordâččim äigipuudâ, mut ko suái iävá álgâm kulluđ, te vyeijilim Ironworldin mittediđ uksâ-rääigi. Jiem peessâm kuittâg vyeijiđ kuáđi luus tanen, ko verejâš lâi pelduvváid kiddâ já muáddi poolis lijjii verejáá lunne, kullui vala tegu puálu-auto te ličij njurgom kostnii. Moonnim eres saje kuáđi luus já ko puáđám toho, te uáinâm, et stormâ lii njiäidám láávu viällud. Jiem kuittâg ostâm älgiđ tom ceggiistâllâđ, rajâstim tuše váháš čuákán, mittedistim uuvsâ já vyeijilim Oiva Hyvös luus. Charlie já Anssi láin tobbeen já nuuvt mij rähtistijm uuvsâ valmâšin. Charlie já Anssi vyeijiláin Pengillyn já mun elâččim vala mieskâmsyeje "lahosuoja" viežžâmin Ironworldist já valttajim vala uuvsâ. Ko poottim Pengillyn, te Cari já Anja vyeijiláin Fargo -nommâsâš kaavpugân, mii lii North-Dakodast . Lâi aaigâ, et mij-uv vyeijiliččijm ittinâš toho. ¶ Hilbes-bändi Ucjuuvâst já The Slap Anarist peessâv ovdâstiđ säminuorâid väldikodálâš Sounds –tábáhtusân vyesimáánust. Säminuorâi ovdâsteijeeh väljejuvvojii Sajosist tuorâstuv 29.3. toollum säminuorâi taaidâtábáhtusâst. Sajos paijeel 400 jiegâ auditorio lâi aaibâs tievâ ubâ tuorâstuvpeeivi já tobdoh tilálâšvuođâst pajanii čuuvtij loopâ kuávlun monâdijn. Meid tábáhtus vuossâmuš peivi oláttij uárnejeijeid pivnohisvuođâinis: njuárustem- já njuárustemviestâkoišton uásálistii suullân 100 párnážid já nuorrâd. ¶ Eŋgâl eeđâi: ”Koccáá pajas, vääldi párnáá já suu eeni fáárun já paattâr Egyptin. Oro tobbeen tassaaš ko mun kočom tuu maccâđ! Herodes ocá párnáá vâi pesâččij surmiđ suu.” ¶ Varsova G5 ¶ Te aalmugairâseh muštâlii jieijâs uáivilijd ääšist. Taa muáddi säne sist: Karvo eeđâi, et äšši lii tehálâš, mut ruttâ ij lah puáttee ihán väridum tađe várás staatâ budjetân. Tennilä eeđâi, et Suomâ staatâ ij kommáán mottoom čyetituhháát euron já tondiet koččâmuš lii-uv eenâb táátust ko ruuđâst. Seurujärvi eeđâi, et Laapi aalmugairâseh áiguh tuálvuđ ääši ovdâskulij juávkkun. Mustajärvi kočoi kiännii mii juávhust puáttiđ äššitobden Pargoeellim- já täsiárvuváljukode čuákkimân 27.11.09. Sij kieđâvušeh talle staatârääđi čielgiittâs Suomâ olmoošvuoigâdvuotâpolitiijkast. Toho vuálgá Annika Pasanen. ¶ – Viijmâg! Ánná toskádij já ruvvij kääibis kieđâidiskijn. Liibâ koolmâs! Tääl kale tarbâšâm lieggâ juhâmuš! ¶ Säämi kielâtaho -palhâšumáin adeluvvoo tubdâstâs sämikielâlij palvâlusâi já sämikielâ sajattuv oovdedmân toohum ánsuliist pargoost Suomâst. Säämi kielâtaho -palhâšume lii säämi tyeji já diploom. Palhâšume keigejuvvoo sämikulttuur suojâlem Suomâst -seminaar ohtâvuođâst Levist vástuppeeivi tme 12.00. ¶ já tutkoo sämikielâ já sämikulttuur. Ohtâduv oppâamnâseh láá sämikielâ já sämikulttuur, maid ¶ Pyellee tálui pellâst syemmiliih suátialmaah vuošâdii olsis purâmuš, purâdii já lâi liegâs leđe. ¶ Nuorâičällee västid ¶ Ko Immeel haalijd ulmuid pyere, te sun váátá iävtuttis rähisvuođâ. Pákkumeh iä lah tuše eellimraavâ. Toh čäittih, et kihheen mist ij nahcii tevdiđ Immeel vátámâš, veikkâ váimum tuubdâst-uv tom rievtisin. Miinii mist vuástálist Immeel rähisteijee táátu. Pyere porgâdijm-uv mij uuccâp jieččân hiäđu. Jis mist ij lah luáttámuš Imelân, pyerivuođâ käldei, te huolâttep vistig jieččân pyereestvajemist. Talle meiddei koskâvuođah eres ulmuid pillâšuveh. ¶ čielgee sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs olášume já iävtuid sämikuávlu ulguubeln. Raapoort kärttee vyeimistorroo máttááttâs kyeskee njuolgâdusâid já virgeomâhâšmiärádâsâid. Lasseen raportist tahhojeh iävtuttâsah máttááttâstile oovdedmân. ¶ Kivkked Pinokkio šlundoi. ¶ 17. Russula adusta – Savuhapero – Suovâsmiäruh U ¶ – Na oostah-uv puáttiđ siisâ váháš ááigán? Vyeššeen veik teejâ. ¶ KKK02, s. 97. ¶ Seenaat-kidânjâsâi mittomeerin lii huksiđ sämikulttuur čäittee arkkitehlávt ollâtásásâš táálu. Seenaat-kidânjâsâi tooimâ miäldásávt táálun láá asâttum čovgâ pirâs- já ahemittomereh já tot vuávájuvvoo tetis ohtsâšpargoin kevtteiguin ¶ SVT Sápmi - párnái TV ¶ Puátteš kirkkohiärrá Fellman maŋa Carl Fredrik Stenbäck ij jieš oppâm sämikielâ, mut piäluštij sämikielâ váimulávt. Sun keevtij särniddijn tuulhâ. Castrén pákkum vuástálistmáin, sun ij sáhuttâm taid vaanhimijd, kiäh iä máttááttâm párnáidis suomâkielâ. Sun čaalij visitaattorân, Suáđigil kirkkohiärá Olof Mellenius, tarkkumpevdikiirján: “Vuáláčáállám ij taam miärádâs kuássin nuávdit iäge tom ristâlâš servikoddeest nuávdit muu mietâmâššáin ollágin.” ¶ Sajos ocá säämi kietâtyejipáájá stivrejeijee ¶ e. nuorttiimus ¶ – Kei tääl! Tuođe te puátá tot tuu sieidi, Heikkâ iätá já povvâstškuát. ¶ Anarâškielâ servi ¶ Langeland B3 ¶ Uáivikaavpug: Mbabane ¶ 18. Russula consobrina – Polttiaishapero – Njävlismiäruh U ¶ Taažâ kunâgâs (1997) já Ruotâ haldâttâs (1998) lává lavkkim taam läävhi. Ive 2010 láá Suomâst-uv riemmâm suogârdâllâđ taam koččâmâš iänááš luterilii kirho pirrâduvâst, mut syemmiliih iä vala kikkán mieđettiđ et Suomâ ličij toohâm maidnii puástud sämmilij kuáttá já nuuvt Suomâ staatâ uáđá taam ääšist ain-uv Ruusus nahhaar, huámášit Aikio. ¶ puunnjâđ, puunjâm, ponjá = kiertää ¶ Säminuorâi taaiđâtábáhtus tuálloo Suáđigilist 27.3.2014 ¶ kuojâ = tähkä 29 ¶ c. Moin šadolâšvuođâkuávluin šaddeh vyevdih? ¶ 2 Tuuđhâ oppâkirje kove 72A. ¶ Säämi kielâlävdikode ¶ – ²iev juurdâ, Muumistáálu eeđâi. ¶ – Njobžâvääri poolisist. Poolishovdâ puhelimest, kullui puhelimest. ¶ Poorgâ pargoid aainâs luámui ääigi já vuorkkii ruđâidâd šeštim lájádâssáid. ¶ 7. ¶ 5. Moh nubástusah tábáhtuveh rávásmâmavveest ¶ Iđedist Jeesus tolvui Pilatus oovdân. Pilatus lâi roomalâš. Sun lâi eennâmhiärrá, já tuše sun puovtij adeliđ jäämmimtuámu. ¶ teekih < tekki = lihakset < lihas 141 ¶ Anarâškielân lii almostum čaabâ- já párnáikirjálâšvuotâ jurgâlussân vittânubáloh ihheed já anarâškielân čaallum nubáloh kirjed. Ohtâ majemustáámainâšum kiirjijn lii finnim aalmugijkoslâsâš IBBY-palhâšume (The International Board on Books for Young People). ¶ mannee suoinâlmâsân ¶ sämmilij kulttuur. Suu jođettem puásuikuáttumkomitea vijđes smiettâmuš já ton valmâštâlmist ¶ Tutkâmuš ¶ Vijđodâh: 582 000 km 2 ¶ Talle toh viijmâg moonáin kiäinusis. Matjâs mievripenuvriäpu čuážui liihâdhánnáá sajestis. ¶ 3 Mane pieggâvyeimi lii pirâsustevlâš? ¶ tum koolán já kásseekeđgijd já ¶ Kulttuurtorjui uuccâm ¶ Kuuđâ peeivi ääigi Hiärrá sivnedij alme já eennâm já meerâ já puoh, moh tain láá, mut čiččâd peeivi sun vuoiŋâstij. Tondiet Hiärrá sivnedij vuoiŋâstempeeivi já pasottij tom. (2. Moos. 20:11) ¶ Peivitipšo torvolâšvuođâvuáváámân kuleh sehe pargeid ete párnáid kyeskee laavâst meridum já eres torvolâšvuotân já tiervâsvuotân kyeskee vuáváámeh. Peivitipšolaahâ kenigit toimâohtâduv huolâttiđ peivitipšo torvolii orniimist. ¶ – Na vyerdiđ ton áigáá, ko puohah láá čokánâm, konduktöör oppeet ravvij. ¶ 1. Hypholoma capnoides – Kuusilahokka – Kuosâmieskâdâh U ¶ Sämitige nettisiijđoh kávnojeh čujottâsâst www.samediggi.fi ¶ Sämitigge lii piejâmin joton SaKaste - sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ovdedemrááhtus –haavâ. Haahâ pištá 31.10.2013 räi. Haavâ keevâtlâš olášuttem várás sämitigge ocá HAHÂKOORDINAATTOR ¶ Na kale mun máttááttâm tom tunjin, Máárjá lopedij. ¶  celkkust – Párnáigijn pargee ulmuu rikostuávváá čielgim ¶ Emmaus luodâ alne Luuk 24.13-32 ¶ – Te pottii luámáneh, kálgu! iššeed rammuustij ko luoštij kárbá riidon. ¶ niskeest já ruttij ¶ 3. 18–29-ihásiih ¶ Nuorâirääđi Facebookist ¶ tâi ulmui koskâsâš oovtâstpargoost. Sajos lii-uv eromâš ovdâmerkkâ maaŋgâpiälásâš ¶ Kielâiäláskittem algâaalmugij koskâvuođâst lii algâttum, mut oovtâstpargo lii iäskán älgimin. Mut masa ij kosten, ige kosten lahkin kovvejum oovtâ kielâ iäláskittem nuuvt vuáđulávt ko Márjá-Liisá já Suvi kirjeest. Tot šadda leđe hirmâdsâš inspiraatio puoh toid maailm algâaalmugáid, moh pasteh luuhâđ eŋgâlâskielâ. Márjá-Liisá eromâš pargottáá taat ij liččii tábáhtum. Šoodâm muštâliđ taam kirjeest puáttee oho stuorrâ konfereensâst Kaliforniast já čááitám še Suvi fiilmâ. Filmâ čaittui moonnâm keesi Australia algâaalmugân já ulmuuh čiäruškuottii. Motomeh ettii munjin, et ko sij lijjii kuullâm muu kuhes saavâ aalmugmorheest já talle ko sij oinii Suvi fiilmâ, te kivkked tuágádii já äddejii jieijâs aalmug já ton historjá, vaanhimij, sehe ááhui já äijihij vuáttámušâid. Sij ožžuu tast inspiraatio, taištâlemhaalu – já tääl tobbeen tábáhtuvá. Mun lam vises, et taat kirje já filmâ šoddâv luptiđ tágárijd reaktioid maaŋgâ saajeest pirrâ maailm. Jis algâaalmugeh liččii riggásuboh, et pastaččii mađhâšiđ, te Anarist šodâččij possijdvajâldemsaje. Maaŋgah ulmuuh puáđáččii keččâđ, et maht tij leppeđ áppádâm uážžuđ puoh taam áigá. Tuáivum še, et iäláskittem tehálâšvuotâ jieijâs uásild iššeed vyeittiđ taid oovtâstpargovädisvuođâid, moh viehâruš puátih nuuvt algâaalmugij koskâvuođâst, ko mii-uv koskâvuođâst. Puoh sämmiliih já sämikulttuur usteveh, possoođ siämmáá iilân uccâ sierâmielâlâšvuođâin peerusthánnáá. Toh láá liijká uceh, jist taid verdid eres algâaalmugij čuolmáid. Iänááš algâaalmugij puáris ärbivuáváliih vyevih väätih, et juáhháá kalga kuullâđ já čuákkim juátkoo nuuvt kuhe, et puohah láá aašijn oovtmielâliih, veikkâ toos monâččii maŋgâ peeivi. Viggâmuš oovtmielâlâšvuotân lii tuođâlâš demokratia. Ääših iä ovdán jis kievrâmusah päggejeh jiejâš uáinuid vuáitun. Tast-uv, tegu maaŋgâin eres-uv aašijn ličij ennuv oppâmâš algâaalmugijn. Ain eenâb ulmuuh pirrâ maailm ibbeerdškyeteh, mon ennuv algâaalmugijn já sii kulttuurist lii taggaar tiätu já hárjánem, maid maailm uáli čuuvtij taarbâš, jis olmooškoddeest kalga leđe maggaargin máhđulâšvuotâ piäluštiđ jieijâs vädisvuođâin, moid sij jiejah láá sujâliih. Tuáivu mield tolâvetteđ taid uáli puáris tiäđuid já tááiđuid ááimuin. Lii nuuvt älkkee moonnâđ fáárun kulâttemohtsâškode já materiaallâš šoddâmân oskoo ideologian já uárreeráttái. ¶ Suomâ lii ratifisistâm sopâmuš ive 1976. TSS-sopâmuš 1 artikkâl täähid almugáid jiešmeridemvuoigâdvuođâ. Sopâmuš artikkâl 15 täähid juáhážân vuoigâdvuođâ uásálistiđ kulttuurelimân, navdâšiđ ton hiäđuin sehe navdâšiđ tieđâlij, kirjálij teikâ taaiđâlij pyevtittâsâidis jiegâlij já aamnâslij hiäđoid adelum syejeest. ¶ Suogâčuoškah – Harsosääsket ( Sciaridae ) láá eidu toh uáli uccâ tivrááh (2–3 mm kukkosiih), moh kirdâččeh kukkápuurkijj aldasijn. Toh kávnojeh Suomâst paijeel 200 šlaaijâd. Toh láá kuittâg nuuvt siämmááhámásiih, et taid lii väädis iäruttiđ nubijnis. Toh mákkojeh jyehilágánijn kukkápeeŋkâin já kukkápuurkijn. ¶ “Keejâ, tovben puátá traktor!” Piia čuárvu moovtâ. ¶ 7 Uusâ säniruossâháást ucemustáá kuttâ savzâ- tâi kaiccâarttâsâš sääni. Säänih pyehtih leđe ciäggud, láskud tâi vinnood, já taid puáhtá luuhâđ meiddei vyelni pajas tâi uálgispeln čižetpel. Säänih láá puohnâssân 12. ¶ 1. Nijtto lii čuovviis šoddâmsaje . . . . . . . . 8 ¶ Jieŋâmeerâ riddoost lii kolmâ šoŋŋâdâh ¶  + Loopân čulliim: Amoc lijkkoo enâmustáá Spejâlist já Juan tuše Nortenos Legioonist siämmáá ennuv ko Spejâlist. Taa lii čielgâ vástádâs, mon pitá kannat kuldâliđ, jis huápu tiet ferttee valjiđ. ¶ - Mun eellim tobbeen mieli alne paškemin já toho tot muu pursâ vaarâ lii koččâm, kolgâččáim-uv vyelgiđ viežžâđ tom moottoráin? ¶ kerrisskaalâ maa ij mield. ¶ porgâččim, jis váldáččim tuu uáksán oolâ aassâđ. Tunhân purâččih puoh muu mučis siemânijd, maid lam šoddâdâm ubâ keesi. Moonâ kiäinusâd. ¶ s. 55 ¶ J U O V L  Á P T U , J U O V L  I J J  ¶ Sajadâh já väridem ¶ 5. Brasilia 35 ¶ Pajuranta Maarit ¶     Nuorttâlâšrääđi pargee mield vástádâsah lijjii postâdum sämitiigán, mut vástádâsah iä lamaš puáttám sämitiigán. Porgemáánust 2007 pivdui nuorttâlâšrääđi västidiđ koijâdâlmân vala nube keerdi. Tobbeen ij lah kuittâg puáttám vástádâs 29.9. räi. ¶ – Naa-ah, mun te skuálkuttim. Masa te jieh kuulâgin muu! ¶  siskáldâs Sämitige nuorâirääđi olášut Oahppoofelaš-haavâ ohtâvuođâst čielgiittâs Suomâ sämikuávlu puátteevuođâ pargolâšvuođâuáinuin. Čielgiittâs tahhoo šleđgâlâš koijâdâllâmluámátuv vástádâsâi já sahhiittâlmij vuáđuld já toi vuáđuld ráhtoo nuoráid uáivildum Oahppoofelaš-vihko. ¶ Suáládem lii nube omâduv väldim. ¶ TUNDRA ¶ Mii tuvdá ellee ruummâš? ¶ Mut eres tot lii tääbbin Suomâst. Ko leehâst telkkar, te puoh lii vieres kielân, eŋgâlâskielân. Te višá! Lii center, shop, supermarket já nuuvt ain. Já aainâs-uv jis nuoráid kalga toohâđ monnii ääši uápisin, te ton nommâ lii Next step. Jis kiähnii láá oppâm váhágin suáittiđ, te tot lii bändi , já tast kalga leđe eŋgâlâskielâlâš nommâ, mudoi ij kihheen vääldi tom tuođâst ige osko et tot máttá suáittiđ. Já val nubij kejij nuuvt, et jis tot bändi ij liččiigin meendu čeppi, te kal vááijuvvuođâ tuávŋá nommâ: The Cakewalk Noise Boys. Ige sanij etâmân tuhhii tot brittilâš eŋgâlâskielâ, mii škoovlâst máttáátuvvoo, ij tot lah tuárvi fiijnes, mut puoh kalga viggâđ ettâđ Amerik aksenttáin: ”lääst dääns”. Ij fal kolgâččii vävjittâttâđ meccikuávlu olmožin! Muusiktábáhtus vissâ finnee pele eenâb mäksee kuldâleijeid ko tast lii nommân ”Down by the Laituri.” Mut táválâš, lovmat ihheed škoovlâid jottáám syemmilâš ij määti vala suomâ kielâgin. Uáinoo lemin viehâ vaigâd mušteđ maht iättoo mitali , tondet ko lii sääni metalli , mast láá kyehti eelâ. Naa, já jurdám, et jis tovâččij koijâdâllâm maht siviili čálloo, te kuittâg peeli suátivievâ jottáám almain čáláččij sivili . ¶ 254 ¶ Tiina Aikio-Sanila já Merja Fofonoff, nuorttâlâškielâ ¶ Palhâšume lii Matleena Fofonoff tyeji ¶ Vuosmustáá sij väljejii stiivrâ, mon pargon poođij rähtiđ njuolgâdusâid valaštâllâmsiärván. Ánná ij halijdâm valaštâllâmsiärván, ko sun tuubdâi, et sun lâi toos liijkás táválâš. Kale sun jieijâs illoon saatij čuoigâđ já motomin kaččâđ-uv, mut tot kištoi valaštâllâm ij kale sunjin ollágin sooppâm. ¶  kyevti mikielâlâš peiviaavis. Aanaarsämikielân almostuvá okkosâš nettilostâ, tággáár kolgâččij finniđ ¶ Čäällimproosees ¶ Amnâseh: ¶ b. eellimvuovijd. ¶ - Kaipuun syömmein syksy toi mulle, jna... ¶ 3.3.7 Säämi parlamentaarlâš rääđi tooimâ ovdedem ¶ Riävská lii päikkioskolâš lodde pessimääigi, mut sáttá tot leđe meid kolgolodde-uv, nomâlâssân pessimääigi ulguubeln. Talle tot puáhtá kirdeđ maaŋgâid čuođijd kilomeetterijd já čokkâniđ stuorrâ moođijd. Ko tággáár kolgomuáti lii joođoost, te tast pyehtih leđe joba čyeđeh-uv lodeh oovtfááru já taggaar muáti meid uáinoo já kulloo. Táválávt tágáreh stuorrâ muáđih láá irrâseh, ijge toid aldan perttuumáin, ijge happitkin, mutâ jis teivâs toi jotteemkiäinu oolâ, te talle sáttá finniđ tain maaŋgâid pääččiđ-uv. Tággáár “supermuáti” ovdán nuuvt, et koskâttuvâi uási tain kirdelisteh já uási seivitteh, mutâ ubâ ääigi muáti lii joođoost já tot ovdán viehâ jotelávt. Harvii piäsá tággáár kolgomuáđi uáiniđ já taan ääigi sáttá leđe nuuvt, et tágáreh stuorrâ muáđih iä innig ubâ lahkin, mutâ tovláá ääigist kale lijjii. Vaarâ tááláá ääigist riävskáh-uv láá nuuvt uccáá, et tágáreh muáđih iä peesâ innig čokkâniđgin. Ličij-uvsun taan-uv muáđástâlmân lamaš suijân siämmâš, ko lii koddesäpligij vaajâldmán; purrâmuš kiäppán já lii pággu vyelgiđ joton? Majemuš tággáár “supermuáti” lii piäggám 1950-lovo aalgâkeččin Čovčjäävri já Sevžjäävri kuávluin. ¶ 1.3.3 Tuáváášamnâstâh já išeniävuh ¶ – Na maid tun vala poorgah eereeb suáitáh kitara? ¶ Sämitige eidusii tooimâ puáđus lâi 55 338,13 eurod. Eidusii tooimân kuleh riehtiministeriö almos staatâtorjuu kiävttu, säämi kielâoovtâstpargo, nuorâirääđi toimâ, säminuorâi taaiđâtábáhtus já tave-eennâmlâš sämisopâmuš. Säämi kulttuurkuávdáš Saijoos palvâlemohtâdâh, mii hoittáá Saijoos palvâlemvyebdim já kulttuurkuávdáá toorjâpalvâlusâid, toovâi táápu -8 448,68 eurod. ¶ MAADÂ-AMERIK ¶ – Kietâ! Nabai taat? ¶  ohtâ Vonâttâllâm keeppid vááduid ¶   – Ooo! Ohoh! njoobžah hirmástâllii, ko oinii stuorrâ vaskâmijd kirdelmin ááimun já lappuumin. ¶ 15 TŠEKKI ¶ Arvepaje lii ive čáccáámus äigi, ¶   - nissoon, nuorâ 4 ¶ -kirje lii almostittum algâaalgâst ive 1990 ruošâkielâlâš teddilâssân. Zoja Nosova luuvâi kirje mainâsijd nuorttâsämikielân páádán, mast pargojuávkku Katri Fofonoff, Eino Koponen, Jouni Moshnikoff, Tiina Sanila-Aikio já Seija Sivertsen huolâttii mainâsijd nuorttâsämikielâ tááláá čäällimvuáhán. Kirje uđđâ kuvvim lii toohâm Merja Aletta Ranttila. ¶  Lah-‐uv Kamerun E4 ¶ Virkkuuvääri Luuhâmkirje kiđđâ ¶ Ulmeh olášittojeh oovtâstpargoost säämi reesuursulmuiguin, kiäh västideh pargopáájái já teemapeeivij stivriimist. Reesuursulmuuh sirdeh mättimis já ärbivuáválâš tietimis nuorâb ulmuid. Kulttuur tubdâm iššeed párnái já nuorâi sämi-identiteet nanosmem, mii lii iähtu sämikulttuur siäilumân já jiešiävtulâš ovdánmân. ¶ Tutkâmuš luhostui muu mielâst pyereest. Sahhiittâllâmkoččâmušâid ličij puáhtám smiettâđ tärhibeht lasekoččâmušâi sehe eenikielâ já kyevtkielâlâšvuođâ miäruštâllâm várás. Lasseen nubbe sahhiittâllâmkerdi ličij puáhtám leđe ano taarbâšlâš, tastko maidnii koččâmušâid ličij puáhtám koijâdiđ eresnáálá já nuorâi adelem vástádâsâid ličij puáhtám tienávt čielgâdiđ. Sahhiittâlmijn ličij puáhtám koijâdiđ uđđâ mielân puáttám koččâmušâid. ¶ 2 a. Mane kääniores piško? ¶ Avelân poođij uđđâ tuáhtár já karttim ain eelliđ tuáhtár kuvlân. Ohtii vuod lijjim tuáhtár lun, tuáhtár koijâdij: ¶ 4. Rottá kuldâlâd pirrâsis herkis . ¶ » Mut virgealmai piivdij: » Hiärrá, puáđi, ¶ - Iän muoi lah vala maŋanâm. Eellim jo uástimin liipuid munnui valmâšin. ¶  ij Tovâsjuuhâ ~ Tovosjuuhâ = Tolosjoki ¶ Sämitigge almoot uuccâmnáál ¶ b) olespyehčei ohtâgâsmeerijd. ¶ – koskânyetti ađai ruoidâviermi (3,5 – 4,5 soolâ), čalme = 3 suormâkeeji, ¶ Savolanne E5 ¶ Puácutoppiittuvvâin kiävttoo talkkâsijd kalga siäiluttiđ torvolâvt nuvt, ete pargeeh tiettih toi sajaduv já toh láá vissâsávt kevttimnääl vuosâišetábáhtusâin. Puohhâin kalga leđe meiddei škovliittâs tast, kuás já maht talkkâsijd kalga toin tilâlâšvuođâin kevttiđ. Pargei tááiđuid vuosâišetiiliijn kalga visesmittiđ. ¶ šadolâš lasanem . Kj. suvâttes lasanem. ¶ Hiirenvirna ¶ – Jo- joo, kalehân mun puávtám tom porgâđ, Išepoolis lopedij. ¶ 22 ¶ d) Maid páhudâh njuuvčâ tááláá lavdâmist? ¶ Pyevtittâs: Säämi máttááttâskuávdáš 2008 ¶ Assaaskuolgâ keččâlij išediđ Puállunjune, mut ko sungin ij jiešalnees nuuvt pyereest tiättám, maid sun koolgâi porgâđ. ¶ 3. Rekinist čoolmij repčâlmijd minuttist, ¶ kuáđuttem = poccui kocceem ¶ AĐAI ¶ Kove: Ilmari Mattus ¶ Siilâk ¶   lii Andârâs kijttâlij já vuolgij. Huáppu-uv váhá teedij, ko sun lâi vyelgimin mađhâšiđ olgoenâmân já koolgâi vala rahttâttâđ. ¶ koččâmâšluámáttuvâiguin. ¶ Talle sun vaaldij viinikaalhâ. ¶ ISSN 0788-0561 ¶ Kunnijâttum Täsivääldi President, säminuorah, pyereh usteveh! ¶ Meccihaldâttâs Aanaar já Suáđigil oovtâstpargojuávkku ¶ Sij väzzilii Kivs kuuvl, kost te aasâš-uv. Tom Jovnâ tuše smietâi, et lâi hitruu, ko häldeeh iä kiävttâm magarijdgin sáátuid, ko ulmuuh láá keksim aavdoid já kirdemmašinijd. Váhá ko sun tom eenâb smietâi, te huámášij et tobbeen ij mihheen ruso patârkaasuid, tâi eres miirhâid. Tot saatij leđe-uv suijân. ¶ Pivdemäigi puásuitipšomkuávlust 20.8. – 31.10. ¶ puástud? ¶ – rukkoos ¶ Sanoissa on naisen voima. ¶ Masa juovlâmaainâs ¶ Almast lâi ruopsis, kuhes piivtâs pajalist, mii muu mielâst sulâstitij nissoon lávgumtaaki. Sust lâi čielgâsávt-uv koolmâs, ko sun ain pyerebeht kiesâdâđâi pihtâsis siisâ. Piivtâs lâi anolâš, ko tot oroi tuhhiimin loovdân-uv. Amahân te tot lâi eenâb-uv lam aanoost, ko ton suájáh lijjii nuuvt tuolviih, et toh lijjii aaibâs čápudâm. Mudoi kale oonnim suu pihtâs muččâdin. Fakkist almai lihâttij juolgijdis. Pihtâs vyelni ittii kamuvtuálpih – mottoomlágán tennareh, moh iä mahten sooppâm suu kárvudâtmân. Tennarij njuneh lijjii kohhum, já nube kammuu njune nirvái ilgâdávt. Almaa suháh tuođâštii, et sun ij taid tušij tiet lonottâllâm. Ränis tuolvâivne čoođâ illá oinui suhái vielgis vuáđuivne. ¶ Rááján rahtii teresviermiääiđi eenâb já eenâb, já puásui-iššeed arvâlij ete táán ive kale häärvideh tunnust äiđireeisuid, ko tot ij lah nuuvt cuovkkânijjee ko muorâäiđi, te jurdâskuottim, kale táán “virggeest” juovdâšim luoppâđ. Saammâl juovdâi kiđđuv Ruávinjaargân sairalân, já muu skipárân lâi Irján Reijo kii lâi värialmajân. Syeinimáánnud aalgâst ko poođijm äiđireeisust te oinim muu viljâpele Maati Saammâl Njellimist, te iätä muin: ¶   Forgâ išán vuoijii kulmâ poolisauto. Poolisij pargon paasij pieijâđ skeelmâkuáhtá vuárkán. Meiddei kollečeppi lâi kaččâlâm suáládeijei maŋŋaal já finnij puoh tävirijdis maassâd. Riävvárij laavhâ sun kuittâg ferttij luovâttiđ poolisij haaldun. ¶ Ijâttes iijâ uárnejeh oovtâstpargoost Anára Sámisearvi ry, Sämitigge, Säämi máttááttâskuávdáš, Yle Sápmi, Laapi taaiđâtoimâkodde, Hooteel Kollehovi sehe Saijoos raavvâdviäsu. ¶ Joh. 16:24 πεπληρωμένη on täydellinen lii oles ¶ Sämivuástá 7,50 eurod ¶ Anita Pesonen ¶ - Tääl kale luvâškuáđám tuše sämikielâ! Juáđhám suomâ luhâmijd talle motomin! Ánná meridij. ¶ 3. Kanada 177 ¶  Bartens – Heikkâ-uv uáiná Hirškiihâ já Myerji, párnááh hiämáskeh. Ailâ já Liäiná vilpâstává imâštâlân nubijdis. ¶ Njuvččáákuáccám TII.1963 Kj. Njuuvčâkuáccám . ¶ Säämi hammim pelestis lii pyeremuu muddoost muorâst rahtum anotiiŋgâin tegu kuuvsijn, naapijn, puttâlijn já čiŋŋâtiiŋgâin. Toh ráhtojeh suáhipaahijn tâi poijuu veedâpaahijn. Muorâst ráhtojeh meid saveheh, rievah, kárbáh, kerriseh já kiijsáh (čukke). ¶ 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶ Čiivleh iä lah varâliih ¶ Lávloo kirjerááju -ohtsâšlávlumtilálâšvuođâ ovdâlávlon Anneli Aikio Sämikirjeráájust. 27.7.12. ¶ Torino E7 ¶  čyeti  suuvâst. Juhháán 1. Uálultävtittes kyeli ¶ Lávdá keessiv vijđáht já iššeed šado cevziđ täälvi paijeel. ¶ Ante lovdâččij marmorlättee pahvijgijn togopeht, kost vaazij. ¶ Te Siggá šoodâi čuuvtij muurrâhlâžžân, et ij táttum mielâidis anneeđ. Te lâi ohtâ almai ton kárbást, kiän nommâ lâi Nestor, kote riemâi puohâi apij lohđuttiđ Sigá, já ko sij suhhii oovtâ suolluu luusâ, Siggá táátui viehârâš enâmân. Peic Nestor lopedij sunjin leđe išálâš jyehivuođâst, maid sun tarbâšâš. Já ton suolluu nommâ lii taan peeivi räi kuččum Nestorsuálujin já tot čuálmi Nestorčuálmin. ¶ Nähkisuájáh láá kuhesahasiih ¶ Mun lijjim jurdâččâm, et haammân lii taggaar oovtsaajest čuákist orroo rakânâshankkâ, mas láá tuše "kaaijah" ađai ruugah já vuárkkávisteh viehâ čuákist. Taat haammân lâi aainâs-uv 70 km:d kukke, jis ij jo kuhheeb-uv, mast lijjii vissâ tuhátteh sierânâs ruugah já hirmâd stuorrâ taampah purjâstii ohtânmaanoost ovdâsmaŋas. ¶ Siisâčäällim lii uáivildum Sämitige pargojuávkun. Čääli jieijâd siisâ vuoluupiäláin luámáttuvváin. ¶ 196A Cuobbuuh čokkâneh kođoláádun lasaniđ. ¶ vuálá 3-ihásijn iä lah sieminsierah ege sierah moin pyehtih luovâniđ uccá uásih, moid páárnáš puáhtá avkkâđ ¶ Otavan kirjapaino Oy ¶ Já nuuvt čuovânij. ¶ - siisâpeessâmlippu Siijdân ¶ lostâvyevdi ¶ Zoja Nosova – nuorttâsämikielâ algâjalgejeijee ¶ 1. Ruoššâ 237 ¶ Ko ij kihheen sattum leđe monâmin Kosseennâm kuávlun, te Reedrik ferttij pálkkááttiđ Tuurukuoškâ Nijlâs-Aandi tuálvuđ tom pyerá Kossenâmân. Ij lam mihheen aavhijd Reedrikân tom pyerá luoikkâmist. ¶ – Niske pirrâ, eeđâi Pullá. ¶ 15. Alppâenâmeh láá ¶ Anarâšân masa juo “pase kuulmâohtâvuođâ” láá toohâm kulmâ tehálumos ääši, kodde (maŋeláá puásui), kyeli já myerjih. Táin kyeli lii lamaš máhđulávt puoh tehálumos, ko tot lii lamaš eellim vuáđu, njuolgist juo eellimiähtu, mon kyehti eres “littolii” láá vuohâsávt tievâsmittám. ¶ 3. Tavepoođâeennâm ¶ iä lah ain jieijâs uásild kiävttám ävkkin säämi kielâlaavâ ruttâdemmáhđulâšvuođâid. Ovdâmerkkân ¶ – Adelâm kal addâgâs tunjin já tothân lâi vaahâg. Tergâdub lii, ete jieh lammim jieijâd. Addâgâs, ko mun suttim tuu oolâ já korâstillim tunjin. Mun čuopâm uđđâ lávumuorâ meeccist já juáđhám vuollâm itten. Tääl lii jo eehid já forgâ ciähhááškuát, veikkâ lii lađâsmáánu äigi. Muoi kalgeen vyelgiđ forgâ siisâ. Amahân te eeči lii jo cokkiittâm tuulâ táákán, Hirškikkâ iätá. ¶ Anders (Antti) já Anna (Ánná) puárásumos kaandâ Anders (Antti, 1746–) já kálgus Aili Andersdotter Morottaja kulmâ nieidâ lijjii najâhánnáá. Kyehti kaandâ jaamijn nuorrân. 1) Perruu puárásumos kaandâ, Anders (Antti, š. 1786) kuulmâ kaandâst suuhâ joođhij tuše Paččveejeest aassâm Jonas (Jovnâ, š. 1828). Suhânommâ jotkui Anarist 1900-lovvoost suu kaandâ Jonas (Jovnâ, š. 1872) já suu nieidâ Anna Lisa (Ánná Liisá, š. 1875) maajeeldpuáttein. 2) Nuorâb kaandâ, Jöran (Irján, š. 1793) nube kaandâ näimilittoost iä lamaš párnááh já nube kaandân šoddii tuše nieidah, et suhânommâ ij jotkum. ¶ - Nuuvt lii-uv. Lam tast aaibâs luholâš. ¶ virgeääigi maŋa 016-687510 ¶ Čuánjájävri EA Hanhijärvi Kuortahjäävri Čuájápottâ 3 km N. ¶ Uásipelij ulmeh pargotooimân láá miäruštâllum ohtsii sopâmušâst pargotooimâ aalgâttijn. Pargotooimâst finnee macâttâs koskâ- já loppâárvuštâlmijn, moid uásálisteh äššigâš, pargoadeleijee ovdâsteijee, pargovyeimirävvejeijee sehe vajoiditmân valdum ulmuu pargotooimâ stivrejeijee. ¶  lättei. Táálu SaKaste- Sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ovdedemrááhtus-proojeekt ¶ 3. Iälust stuorrâ juávhust, tast lii jieijâs pargo ¶ 2. Čuujoot kooveest, moh ulmuu tooimâid lasetteh ¶ – Oppâkirje (okto): čäällimhárjuttâsah ¶ Aili Mattus – anarâš nukkemiäštár ¶ jamâ amnâstuvâst mii lii oovsij alne. ¶ 1. Västid kirje kove 127A vievâst. a) Maht iäruttâh ¶ » Ko Jeesus ooinij almaid, sun eeđâi sijjân: » Moonnâđ ¶ KUOVÂMÁÁNU ¶ Eeči lâi lamaš tai juovlâi ääigi viehâ rávhálâš, jobá nuuvt rávhálâš, et mun-uv tom huámášim. Kale sun taid táválijd táluhommáid hoittái: čuolâi muorâid, kuodij čaasijd já sirdâččij eergijd, mut tävjittávjá sun vaidâlij ain seelgis. Tot lâi raššoom já motomin sun eeđâi-uv: ¶ Riehtâ Puástud ¶ Teija Linnanmäki 6.8.2010 ¶ Ilmari Itkonen arvâl, et suhânommâ lii kenski finnim aalgâ monnii sattumist. Suu mield paltto “uáivild huáđđoo, mii lii pálttum tâi páltuttum já lii nuuvt iirâs já várugâs, et ij moonâ pivdusân ige mudoigin adde filliđ jieijâs” . Kirhokiirjijn suhânommâ lii aalgâ rääjist lamaš tááláá häämist tâi Palto. ¶ Sillihaperot: Sildesmiäruheh (Nr. 8 – 10) ¶ Muu Aabis lii ivnáás algâ anarâškielâ algui oppâmân. Čohčâaabisist pustaveh uáppojeh tavekuávlu ellei, ulmui, pargoi já puđâldâsâi pehti. Matti Morottaja čáállám Muu Aabis čohčâ lii kuvvim uŋgarlâš Daniel Gelencsér, kote Anarist asâdijn uápásmui páihálii kulttuurân. ¶ 3 Maid nomâttâsâid Nuorttâmeerâ čääsist kevttih? ¶ sahe.....24, 98, 110 ¶ Heta paješkovlâ: Berit-Anne Juuso (tavesämikielâ), Mira Kärki (tavesämikielâ) já Emma Eira (tavesämikielâ) ¶ – Jieš máttááttâllâđ? Na moin naalijn tun tomgis ááiguh porgâđ? Kalehân ličij pyeri moonnâđ kuursâ čuávvuđ, te tobbeen uáináččij eres-uv ulmuid, kiäh eelih siämmáálágán tiileest ko tun jieš. ¶ Junast čokkájeijee ulmuin lâi hitruu. ¶ – Ko halijdâh tiettiđ, lii-uv olgon arve, te keigii kieđâd návt. ¶ luáđhus = ilmava 31 ¶ uhkevuálásâš lodde. ¶ – Na, jis must koijâdah, te puávtáččih kale porgâđ-uv. Jis viišah, te nuuđhâ tyeid koopâid já taldrikijd, moh láá kievkkânist peevdi alne, vala tuon kaasâ siis. Mun jiem lappuu kuhháá. ¶ Ä Tricholoma – Valmuskat – Šovkkâheh U (Sujâttem: šoovkâh: ol. gen. -akk. šovkkâh) ¶ Sämmilij vuoigâdvuođâid kieđâvuššee olmoošvuoigâdvuotorgaanij uđđâsumoseh avžuuttâsah ¶ já toos kullee pargokirje. Lasseen almostuvvii uđđâsisteddilâsah anarâškielâlâš kietâtyejikirjeest ¶ 51 ¶ Muččâdvuotâ lii tađe mield kii kiäččá. Evroopliih eteh, et kiinalijn láá čalmeh vinnood uáivist. Mut nuuvt eteh kiinaliih-uv evrooplij čoolmijn. Tovlái sämmilij mielâst nieidâ lâi muččâd talle ko sun lâi juurbâs já ruopsisnierâg. Puáidáh lâi ain muččâdub ko ruoinâs. Erinomâšávt tovle keččii maggaar njune ulmust lii. Jis lâi skuálminjune teikâ kovvâris njune, te tot ij lam muččâd. Ige totkin jis lâi meendu kuhes njune. Saatij finniđ noomâ-uv ton mield: Njuolgânjun-Piättâr. Muččâdumos lâi taggaar mudágis kukkosâš njuolgâ njune. Mut taan ääigi sämmiliih kale iä mittádâl njune, mutâ mučâšeh vissâ taggaar ulmuu kote lii kukke, seggi, šođbâd já kezismuáđug. Vâi maht tot ubâ lâškin? ¶ sijđoh: 55 ¶ 5. Piävuttem lii olgoštem. ¶ 1 Jäävrih láá tijpâlâš syemmilâš ¶ láá planktontiäpuh. ¶ tappee = sulku 65 ¶ Sämitigge 1998 ¶ Huápust mij lâim oppeet torvolávt 1500 meetter aloduvvâst já forgâ mii sáŋgárlâš kapteen adelij mijjân vuossâmuu realistlâš tiäđáttâs: ¶ –~Moi pavtij vuálus leppee vierrâm ko eidu nievt čuuvtij leppee sáppum, stuorrâ päähih káálust já muáđuh sargâsâddâm. ¶ Njuárui AVV Suálui Páđárist, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust, mut sáttá leđe siämmâš ko Pááđáár syeinisuálui Njuorâ . ¶ Timo Tolvi (eennâm- já meccituáluministeriö) ¶ Kristiinakaavpug B4 ¶ et tot šadda kován uáinusân. ¶ 1. Agrocybe praecox – Kesäpiennarsieni – Kesikuorâkuobâr U ¶ s. 74 ¶ » ¶ Varriistâllâm lâi anarâšâi eellimvyehi ¶ – jiešalnees jurgâlus ličij tovâttâm puástuibárdâs, jis kyevtloho ij liččii kevttum: talle ¶ keesi, tobbeen lii kuhes já kolmâ tälvi. ¶ Aleuteh A3 ¶ Tääl mij kuullâp anarâškielâ peivipaaihijn, škoovlâst, radiost, ucánjáhháá televisiost-uv. Mij luuhâp anarâškielâ kiirjijn, Anarâš-loostâst. Já mij lávluv anarâškielân. ¶ Sämikielâ toimâttuv palvâlemmáávsuh pajaneh 1.1.2011 ¶ Barabbas 213-214 ¶ 6 Räähti olssâd pävirnjurgonâs Snuđenjune ravvui mield. ¶ Rijdo Njellim kuávlu kiävtust lii vahâgittám Suomâ aalmugijkoskâsâš peggim já luptim savâstâllâm Ovtâstum Aalmugij jieškote-uv orgaanijn. Lii tehálâš et äšši soppui ráđádâlmijguin. Sämitigge kijttá sehe Pááđáár viljâžijd et Meccihaldâttâs kiärgusvuođâst ráđádâlmáid já haalust sooppâđ riijdost. Miärádâs čáittá et ráđádâlmijguin puáhtá heiviittiđ oohtân säämi puásuituálu já meccituálu intressijd siämmáá kuávlust. ¶ suvčâgit = kohmettaa 161 ¶ Maađij Ucjuvnjáálmán lâi tääl masa vaalmâš já viljâm iäránušâi-uv távjá tobbeen maavâs Saarel-Heeihâ lunne. Postauto ij vala vuáijám merikoskâsávt Ucjuuhân aainâs ton čoovčâ, mut ucebij fiävruiguin toho kale jo peesâi. Viljâm Juhháán-Uulá lâi lamaš ubâ elimis ääigi mottoomnáálá taggaar pioneervuoiŋâsâš olmooš já ko miinii uđđâ aašijd poođij, te sun kale skappui taggaar, jis peri suuitij. Kuullim ejistân, et tääl sun ličij uástám kiästnii mopedi. Jiem lamaš vala uáinám tom, mut tiettim, et magareh mopedeh láá já vuordâččim korrâsávt tom ääigi, et pesâččim uáiniđ tom já leđe vala sáátust-uv. Taggaar äigi kale vissásávt puáđáččij. Pioneervuoiŋâlâšvuođâst tuođâštij meiddei tot, et sun lâi ovdâmerkkân uástám siemin pianohaidaráá (keejâ kove juovlâmáánu 2009 Anarâš-nummeer siijđost 10) kostnii já lâi máttááttâllâm suáittiđ toin. Suu braavuurnummeer lâi “Kaipuun syömmein syksy toi mulle” já “Metsäkukkia” . Mun še lijjim máttááttâllâm suáittiđ eidu tieid siämmáid pittáid ađđiistâlmáin suu já mielâstân lijjim luhostum-uv uáli pyereest. Haidar lâi mudágávt ucce, et tot soovâi uáli pyereest muu soolân. Talle ko pääihist hárjuttellim tom suáittim eeji kullood, te vuottim čielgâsávt suu kejâstuvâin, et sun ij táiđám lijkkuđ toos. Iäččám lâi jo maŋgâ ive tassaaš riemmâm kuldâliđ immeelpalvâlusâid radiost já tast tiettim, et osko lâi sunjin uáli tehálâš. Nuuvtpa jo masa nabdastellim, et haidarsuáittim sátáččij leđe viehâ alda sudo já ko eeči ličij tuuveest, te talle jiem aainâs suáitáččii haidar. ¶ Mount McKinley ¶ - Jáá. ¶ Kuávžureh ¶ Myevvireh láá uceh, kiärppáá sulâstittee čuoškah. Nubenáál ko čuoškâniŋálâsah, myevvirniŋálâsah iä njoomâ uhrees voorâ, mut toh čyeppih liške kaibijdiskuin. Čuoppâmsajan šadda hävvi, mast sáttá kulgâđ vorrâ, ko myevvirniŋálâsâi voorâst láá voorâ káđáldum estee amnâseh. Myevvirij maajeeldšaddo ovdán kolgee čaasijn. Maadâ-Suomâst myevvireh kivsedeh ulmuid, šivettijd já jiellâhelleid juo loppâkiiđâ. Tave-Suomâst toh tiättojeh maŋeláá keessiv. ¶ Pyreneeh E7 ¶ – Kuulâba tun jutteselgi. Mun ááigum ušteđ váhá ääigi. Valdim uštuu-uv fáárun. Tääl ko čääci lii koolmâs, te kuávžureh vuojâdeh čäsuáivi alda já mun halijdiččim keččâliđ muu pyeremus muorâkyele. Moonnâm čoovčâ kuávžureh kal toppuu iäljárávt taan muorâkuálán. Maht tibi te taan čoovčâ kiävá? äijih sáárnui mojonjalmij juttesiälgán, pieijâi muorâkyele tuárgu kiäčán já luoštij tom čáácán. Tastmaŋa sun lehâstij kele luuhâ já luoštij uštuu tuárgu muorâkuolijn kuhás kárbást maŋas já oppeet lukkâdij kele. ¶ Säämist šaddeh muáddlov luandumyerjid já čiččâm mirhâlâš myerjid. Tiäđust-uv ulmuuh láá ain keččâlâm sirdeđ uđđâ šaddoid mäddiláá teehin já nuuvt kuhháá ko olmooš lii Säämist aassâm, lii sun kiävttâm purrâmâššân meiddei muorjijd. Mut ko puáris čalluid lohá já kuldâl vuorâs ulmuid, te huámmáš et myerjih láá lamaš ovdil purrâmâšjotkâ, ijge mihheen váldupurrâmâšâid. Ko lii lamaš vääniht mielkki, lahcâ já jáávuh, teikkâ uccáá piärgu já kyeli finniimist, tađe eenâb lii purrâmâš jotkum muorjijgijn. ¶ kuáttám iäskán ive 1999 vuáimán šoddâm uđđâ vuáđumáttááttâslaavâ já sämimáttááttâs kyeskee ¶  koolgâ 22.20 Puáđusruuvdu ¶ lohtui Suomân Tarto ráávhust ive 1920. Mađhijdis ääigi sun uápásmui nuorttâsämmilij elimân ¶ 7. ¶ Niäljâd pärtti lâi taggaar ko eeči lâi puáhtâm spääilih juolgijd lieggâniđ tupán, ááigui njuovvâđ taid. Sun piejâi kuheldâlâš peldilite siisâ taid peevdi oolâ. Kyeppir keejih juolgijn lijjii ennuu litteroobdâ paijeel. Jiäŋŋum jyelgih pissuu pyereest ton lite siste. Mutâ ko toh lieggânii já sudâskuottii, te suijii já heŋgâsii lite roobdâ paijeel. Lijjii cuápcuht innig lite siste. Kissá huámmâšij já apseškuođij taid. Moonâi eidu toi vuoluupel, aalgij oŋâttâllâđ já rááppuđ juolgij kyepirijd. Jyelgih ohtân littijn koččii kisá oolâ. Ij kiisán keevvâm. Mutâ tast maŋa kale ko poccui jyelgih puáhtojii tupán, te kissá poolâi tain já vigâškuođij olgos. ¶ Juo ive 1870 staatâväldi huksiittij Avveeljuhâriidon haldâsemsaje, Kruunun Stationi, kollekuáivum kocceem já haldâšem várás. Ruuvnâ haldâšemsaajeest tärhistuvvojii kollekuáivoi uuccâmloveh, viekkejui kavnum kolle já perrui tast viäru staatân. Haldâšemsaje toimâlumoseh iveh lijjii 1870-1900, kuás tobbeen asâstellii enâmus muddoost 38 almajid. ¶ Rakkarväärist piäjojii homáh joton. Tobbeen porgui ijâppeeivi, šnikkáruššui, máálájui, skuálhuttui já skilhettui nuuvt, et nubbeest ain nube-uv fijnásuboh tivolipiergâseh šoddii valmâšin. Mutâ ehidist njavâdij Monni rakânâsâi kooskâ culáiditmin já cuulijdmin puohháid Andârâs viljáid... ¶ 1. Piejâ saŋkkovuáđun siävuttâsamnâsijd, ovdâmerkkân loostâid já manekeno pittáid. ¶ 4 a. Maht nähkisuájáh tálvásteleh? ¶ Viestârpoođâeennâm = Länsipohja ¶ Levi C2 ¶ 9. Cortinarius collinitus – Kangaslimaseitikki – Kuolbânjivleseitik U ¶ 10. tyyraantažâlig ¶ Kolmâ stielâs lii häärviht aassum ¶ Lok.  Maŋgâsist  lam  uáinám  kove  kuobžâst. ¶ Čuáđgi puátá Sáámán tađe mield ko kiđđâ ovdán ađai cuáŋui-, vyesimáánu jorgálduvâst, korrâsub kiiđâ maŋeláhháá. Ko lodeh láá puáttám Sáámán te toh algâtteh tállán kiihâmhommáid já taid kale lii hitruu čuávvuđ. Kihâmân kuleh suámáliih uáivi nuáiguttâlmeh, škurijdeijee jiennâdmeh já nubijdis uávuttâlmeh. Čuáđgi ij rantustâl aassâmsaajees háárán. Tot mákkoo siämmáá pyereest tuodârjaavrijn, stuárrábijn já ucebijn jaavrijn, lááduin, vyeppein, joba juvviižijn. Tehálumos toos lii pessimvuovdâ, já nomâlâsân luánduvuovdâ puáhtá leđe kukken-uv aldemuu čääsist. Ulmuu stellim vuovdah láá čaasij riddoin. Kiđđuv nomâlâsân ruánučuáđgih usâsteleh vuovdâid váhá kost-uv já motomin láá lappum ovdâmerkkân suovâpoccei. Tovláá ääigi ko iä lamaš peeldih om. täkkipoccein, te čuáđgi saatij šyevittiđ siisâ suovâpoccee mield já siämmást ruottiđ ubâ poccee já kieptiđ vala kuáđi siskii-uv. ¶ s. 166 ¶ Puoh aaigij stuárráámus säminuorâi taaidâtábáhtus vuálgá joton Anarist ¶ herttâskálžu.....40 ¶ Enâmist enâmân Apostolij tavoh ¶ Talle nuorâbin must lâi kuhes, čapis päggisiämu já njune vyelni siämu še. Lijjim monâmin Helsigân já monâdijn elâččim uábbâm Siiri perruu táálust. Kandâ Aulis lâi neelji ihásâš já lâi sierâdmin nube visteest. Ettim, et lam monâmin Helsigân. Na Aulis ko kuulâi tom, te puáđistij já koijâdij: ¶ hammiittâsâst haldâttâs oovdânpyehtimân kieldâi vuáđupalvâlusâi staatâuásivuáháduv uđâsmitmân. Iävtuttâs mield sämikuávlu kieldâ laseuási meriduuččij njuolgist aalmugtiätuvuáháduv tiäđoid vuáđuduvvee sämikielâlâš aalmuguási vuáđuld. Laseuási kevttim ij oovdânpyehtimist lah vaattum kevttiđ tárguttâssáid, moh ovdedeh sämikielâlij palvâlusâi finnim turvim. ¶ Sun-uv koolgâi kiergâniđ ton siämmáá Raanskan vyelgee junán ko mij-uv. ¶ – Ruopsis ivne , čuovjis ivne , ruánáá ivne , ooraans ivne , ruskiš ivne , čapis ivne , vielgis ivne , ränis ivne, fiskis ivne . ¶ Saijoos taiđuuh ¶ b. Čapismeerân ¶ Äijih keejâi suábi mottoom ääigi. Sust vissâ váimu orostij siemin ááigán, ko čalmeh lijjii muáddi seekunt tego liččii kome uáinâm. Tot ij pištám kuittâg kuhháá, ige Jovnâgin maiden tast innig perustâm váhá ääigi keččin, tuše imâštâlâi, mon puáris äijih jo lâi, ko nyevt konstušij. ¶ Kaninen njunnij uáli kuhháá. “Njam-njam” , sun eeđâi jiečânis. “Onne ferttee leđe lávurdâh, Siili-nieidâ liäibumpeivi.” ¶ Já tast veerdižeh tiettii, et piäiváš ij lamaš ollásávt lappum, veikkâ tot ij purjâstâmgin almeroobdâ paijeel tegu keessiv. Piäiváš vuoiŋâstij kostnii, syeligâs čiävást. ¶ áldu, ááldu = vaadin (naaras poro) ¶ vuoijim čuoigim luistelim čierâstellim eres ¶  vuorkkiimân, 1. Algâaalmugijn lii vuoigâdvuotâ vuáđudiđ jieijâs já jieijâskielâlijd viestâdemriäiduid, sehe kevttiđ iärásij ko algâaalmugij viestâdemriäidui puoh haamijd olgoošthánnáá. ¶ raavâdviärmádâh . Iäláánsiärvus puohâi raavâdkuálusij hammim oleslâšvuotâ, mast jieškote-uv raavâdkuáluseh láá maaŋgânáál luámálâs nubijdiskuin. Raavâdkuállus jyehi mohheest lii miinii iäláánšlaajâid. Vrd. raavâdkuállus, iäláánsiärvus. ¶ – Jis tot luptiiččij nube-uv jyelgi, te tot rovâččij čokoppođâi. ¶ Pogguu piervâl lii táválávt kuáduipeelji, teikkâ monnii eres suáijáás koččâm muorâ vyelni já kesimáánu aalgâst tohon almostuveh käävcist ohtnubálohán manneed. Toh láá aaibâs eennâm ivnásiih já niŋálâs láálá taid nelji oho. Koorâi cuovkkânem maŋa uđâgááh vyelgih piervâlist mestâba tállán, já niŋálâs tipšo taid nuuvt, et toh uáđih ennis suájái vyelni já mudoi-uv tuámitteh ain toho toorvon, ko ovdâmerkkân veikkâba arvaa. Uđâgááh poreh jyehilágánijd tiivrijd, moh keessiv láá valjeest já maŋeláá čohčuv siemânijd. Toh máttájeh kirdeđ jo oho ahasâžžân. Ores lodde huolkijdis náálá ij vääldi uási monij lälimân, ijge uđâgái tipšomân. ¶ Säämi-suomâ-säämi sänikirje láá koijâdâm ennuv ovdebáá teddilâs nuuhâm maŋa. Kirje lii tääl finniimist Sámi duodji-käävpist Sajosist Anarist, seervi nettikäävpist teikâ sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuvvâst ritva.tammela(at)samediggi.fi. ¶ » Servid muu. » ¶ Kunnijâttum Täsivääldi President, rovvá Haukio, pyereh Sämitigeh poolitlâš jođetteijeeh, pyereh juhlekyesih! ¶ Kielâravviittâhtoimâ lohtâs Anarâškielâ seervi já Päikkieennâm kielâi tutkâmkuávdáá anarâškielâ kielâiäláskittemhaahân, mon ulmen lii lasettiđ kielâ sárnoi mere já turviđ kielâ sirdâšume suhâpuolvâst nuubán. Kielâravviittâhpalvâlusah láá uáivildum eromâšávt tagaráid páárnášperruid, main anarâškielâ lii párnái ohtân kiellân já main tot smiättoo perruu tâi párnái ohtân kiellân. Kielâravviittuvváin pyehtih ávhástâllâđ meid anarâškielâlâš šoddâdempargoost pargee ulmuuh. Párnááh láá anarâškielâ puátteevuotâ, já tanen sii kielâtááiđust kalga anneeđ eromâš šiev huolâ. ¶   Tuubda-uv kiännii, kote uásálist čohčuv sorvâpiivdon? ¶ – Kale must ij tääiđi kuobžâpivdee šoddâđ, ko kuobžâ pooškâst-uv poolâm. ¶ Juáiguseh láá uássin aargâ rutiinijd já sosiaallâš tilálâšvuođâid. Puásuituálust juáigusáin láá kovŋim piäđuid já lááččám koskâvuođâ ellee, mon paimândeh, já ulmuu kooskân. Juáigusijguin máttáátteh nuorâb suhâpuolvâ ulmuin já hiäimuvuotâvuáháduvvâst, luándust, paaihijn, puásuituálutaavijn já ellein. Juáigusij fáádáh šaddeh siärváduv merkkâulmuin, historjálâš tábáhtusâin, puásuituálust, luándupirrâsist já ellein. Juáiguseh čäittih sosiaallâš vuáháduv já kulttuurlâš jotkuuvâšvuođâ. Ovdâmerkkân párnái juáiguseh láá variaatioh vanhimij juáigusijn, moh láá pelestis variaatioh sii jieijâs vanhimij juáigusijn. Ko párnááh láá šoddâm, juáigus lii adelum tego ristânoomâ häämist vistig oovtkiärdánis nuottân maŋeláá riggodum olmoošjuáigusin. Taat ärbivyehi lii masa lappum Suomâ sämmilij juávhust. ¶ 1. Algâaalmugân kullee ohtâgâsâin lii vuoigâdvuotâ elimân sehe persovnlii rumâšlâš já jiegâlâš kuoskâmettumvuotân, rijjâvuotân já torvolâšvuotân. ¶ kiäid paas jiegah väividii (spiekâstemjuávkku nr 2), tastko taggaar rááhtus ij lah máhđulâš anarâškielâst. Ton lasseen KR92 olgospyehtim ajoi - - ulos lii jurgâlum ¶ lii pehtilis. ¶ MECCI FÁÁLÁ ELLEID SYEJE JÁ RAAVÂD ¶ Oovtmanoliih já merikoskâsiih piegah finnejeh merâčääsi joton. Návt láá šoddâm väldimeerâi kolmâ já lieggâ merâvirdeh, moh vaikutteh čuuvtij kuávlušoŋŋâdâhân. ¶ Suomâ tievâsmittem biodiversiteetsopâmuš olášume kieđâvuššee tiäđáttâsân (29.11.2001) ¶ máccá cuáŋuimáánust ¶  kaahvijd, Mon kuhes eennâm Suomâ lii? ¶ Tot lâi-uv hävskis uccâ muotâäijihâš. Tot lâi tuođâi čuuvtij ucceeb ko muotâäijiheh táválávt já mahtnii mudoi-uv ereslágán. Njune puotâ lâi kuhes rotáseibi. ¶ čuovjisskálžu ¶ Seitalahti *** TII.1963 Kj. Sieidiluohtâ . Kiäigunyere alda, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶   Uccpárnáá Vuoli Ilmar ¶ Jis tun njalmijnâd tubdâstâh, et Jeesus lii Hiärrá, já váimustâd oskoh, et Immeel lii ravkkâm suu jämimist, tun šoodah piäluštuđ. (Room. 10:9) ¶  putesin piärguporreešaddo.....18 ¶ Muáručääci lii vettâ jävri- já merâčääsi siävuttâs. Nuorttâmeerâ čääci lii muáručääci. ¶ - iiđeedkähvi já njálgá liäibustâh ¶ Weilin+Göös 1986. Suomâkielân Martti Anhava. ¶ Kavnih hirmâd šiev čierâstâllâmluáhá. Liähtu tuálvu tuu 3 läävhi ovdâskulij. ¶ Kiđđuv 2012 väljejui uđđâ nuorâirääđi. Spiekâstâhlávt tuše ive toimâm vuossâmuš nuorâirääđi toovâi iävtuttâs nuorâirääđi noomâtmist. Uđđâsist nomâttem suijân lâi, et nuorâirääđi toimâpajeh joteh kietluvâi sämitige já eres lävdikudij toimâpojijguin. ¶ pyehčee sukeltaja ¶ Assaas suovâ muttuuškuođij ränisin já váháš áigáá keččin nuuvâi. ¶ Peeivij algâttemsäänih, sj. Arto Pohjanrinne, Sosiaal- já tiervâsvuođâlävdikodde, Sämitigge. SaKaste- Sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ovdedemrááhtusproojeekt. Irmeli Moilanen, proojektkoordinaattor, SaKaste-proojekt tme 9.45 – 10.45 ¶ Pirrâs miäcásteijeeh hävdidii jaamišijd, juohhii táálu puttâlvuárhá, kuddii McHuges komálálijd pennuid já toppii luŋkáigijn huolâlávt laasâid já uuvsâid. Nuuvt táálu stiärgái já liäggásij ohtuunis, ko oppeet ive 1915 tast šoodâi aassum. ¶ – Na jis ij eidu nuuvt hirmâd ruokkâdgin, te skipárijdis ruokkâdub kuittâg-uv -já viehâ muččâd kale še lii. Nomâlâssân jyelgih láá kuheh, Sáárá hundârušâi, ko viärdádâlâi kyevti eres kaandâ luággijuolgijd Kuivee juolgijd. ¶ Talle, ko ton kuobžâsaajeest eelijm, te tobbeen lijjii áárvumield 50 kuobžâd já iävtutátuliih pargeeh, moh lijjii nubáloves, piemmii kuobžâid tagarijgijn pellettijgijn (koške evvis). Toho lâi huksejum viiđâ meetter alosâš várdám-, ađai šaldelyevi, mon alne ulmuuh ožžuu keččâđ vildâkuobžâi lattiimijd. Kuobžah vazâččii tobbeen nuuvt ko halijdii já pargeeh satâččii mii kuobžâvalve čoođâ toho šaldeluáván. Tergâdumos raavân, jis kuobžâ álgáččij aldaniđ ulmuu lâi tot, et kolgâččij luptiđ kuohtuid kieđâid pajas ávuskuámmiráin nuuvt, et toh uáinih kieđâid lemin kuárus (ij lah purâmuš faallâmnáálá). Meiddei kieđâ uigâdmist luummân kolgâi váruttiđ , amas kuobžâ jurdeđ tobbeen lemin maidnii heerskuid. Tobbeen lâi čielgâsávt oinuumist tegu párnáikáámmár, kost lijjii motomeh niŋálâs kuobžah já nubaloh čivgâd, moh lijjii siämmáá kiiđâ uđâgááh. Čiivgah lijjii iänáážin muorâin já niŋálâsah vähtejii muorâmadduin, amas oráseh peessâđ lammiđ, tâi jobá koddeđ taid. Tobbeen lâi meiddei taggaar nuorâ kuobžâi juávkku, mut puáris oráseh lijjii iänáážin ohtuunis já jis nubbe kuobžâ aldanškuođij, te tállân puárásub kuobžâ muávrádij. Puáris kuobžah meid čahhiistellii nubijdis eenâb ko nuorâbeh. Lam kale kuobžâid uáinám elleikaardijn já luándust-uv, mut jiem vala kuássin nievt alda já nievt ennuu ohtân. Tuđâvâžžân vyeijilijm Pengillyn, kuus lâi 80 maili mätki. Ko taan kuobžâmainâs lam tääbbin Suomâst muštâlam, te kihheen ij lah vala oskon, jisba tääl. Ko kuuvijd peessih uáiniđ. ¶ (d) luándun já maailmubâlâšvuotân lohtâseijee tiätu já vuáháduvah; ¶ Ko sun moonâi siisâ kerditáálun, tobbeen ij lam hissigin. Hanssâ ferttij kurppođ puoh pargoniävuidis niäljád kiärdán. Mut sun ij kale meendu čuuvtij váidám. Portháid kuárŋudijnis sun hoksái vala oovtâ hiärváás tábáhtus, moos sun vala-uv ferttij povvâstiđ. Ton táálu eemeed lâi nomâlâs suáittám, et posâluhčâmmaašin lâi cuovkkânâm. Eemeed kale noobdij cuovkkânem suijân maidnii muide, mii tot váddu jiešalnees lâi. Ton táálu išedist ko lâi utken luuhâđ hiivsigist. Iššeed tiäđust-uv lâi uđhijdis mield čokánistám hiivsigân ašijdis toimâttiđ já lâi luvâškuáttám kirje. Já sun ko lâi tast kiergânâm, te sun lâi lyeštilâm kirjees eidu hiivsigpoto paaldâst orroo posâluhčâmmaašin oolâ. Suu kirje tiäđust-uv lâi vájáldum toos. Iššeed lâi vaarâ lyeštilâm tom mahtnii hyeneeht toos, ko kirje lâi koččâm posâluhčâmmaašin siisâ. Eemeed lâi eidu ton iiđeed molsom puoh laganijd jeđe lâi šievšoŋŋân pieijâm vielgis laganijd mašinân ton tuoivust, et taid finniiččij forgâ olgos kuškâđ. Sun lâi taan tovváá vala valjim 90 aste posâluhčâmohjelm laganijd já jurdâččâm, et ansun ohtiigin olmânáál putásmeh. Ko maašin lâi orostâm, te laganeh lijjii lamaš aaibâs jo muttânâm pápárist, moh iä vuálgám laganijn meddâl iä mahten. Kirje lâi tiäđust-uv lâi aaibâs jo pieđgânâm tieggáár pakkâ ohjelm ääigi! Já viärráámus äšši lâi lamaš tot, et kirje lâi lamaš kirjerááju kirje. Lâi tast vissâ lamaš išedist čielgiimuš kirjeráájun monâdijnis! Hanssâ jieš kale ij kuássin luoihâttâmgin maiden kirjeráájust. Mast tom kuás tieđij, maggaar nyeskis saajeest kiinii lâi taid kiirjijd ovdil suu luuhâm. ¶ “Ton pellâst láá enâmist ain-uv ennuu kodečuárvih, ennuu láá juo mieskâm já vuáijum eennâm siisâ.” ¶ . Kove: Sämitigge ¶ SUÁLUI ¶ Mii Hiärrá já Pestee. Mij lep räđittemeh já vyeimittemeh, ko keččâlep eelliđ ristâlâžžân jieččân navcâigijn. Iššeed mii oskođ, et tun, pajaspajanâm já aalman lavkkim Hiärrám, ruhâdâlah ain mii peeleest. Kuulâ mii noomâd tiet. ¶ 22 ¶ Ohtii keevâi nuuvt ete Ucjuuvâst kulâi post'almai poođij ehidist toos Perunämmir tupán. Sust lâi aaigâ ijjâdiđ tast. Tuálvui ergijdis kuáttum oolâ, toos alda tuve, kuođij kerrisijd ergijdis kuuvl, vaaldij tuše evvislaavhâs já pivoidis fáárun tupán. Káhvástâlâi, purâdij tast já poldâččij tuulâ täähist. Šiev šooŋâh lijjii lamaš, máđháliih lijjii šolkkim tuve piirrâs. ¶ Heli Huovinen ¶ Já Piäkká uágui liijne tyehin čapis sierâpennuu. Já puohah pirrâ čuážudeijee kisáh njyeigejii peljijdis já rusoškuottii. Mut ilgâdis Monniba tiäđust-uv lâi toimâttâm tom pennuu Piäká vuogân. ¶ Kuuba D4 ¶ Kuávdáást láá vittâ sämikielâ: maadâ-, juulev-, tave-, aanaar- já nuorttâsämikielâ. Jieškote-uv kielâst láá kielâpargeeh já kielâjuáhuseh. Taah tuáimeeh čokkâneh savâstâllâđ sämikielâ koččâmušâin nuuvt, et sämikielâi koskâsâš ohtsâšpargo lassaan já nanosmuu. Proojeekt ääigi kielâkuávdáá tooimâ heiviittep já lahtep tááláás instituutioi ovdâsvástádâssuorgijd, tooimâ já ruttâdem tááhust. Lasseen proojeekt ääigi kuulmâ staatâ sämitigeh čuávdih maht kielâkuávdáš ruttâduu pisovávt já vuáđudeh pisovâš kielâkuávdáá ive 2014, ko proojeektäigi nohá. Kielâkäldee lekkâsij Anarist 20.2.2013 já tast láá algâttâm ohtsiš ovce kielâparged. ¶ palvâlemiäláttâs 77 ¶ tiälkku, lii purrâmâšveerkist vuojâ. ¶ Täärhist tiäđuidâd já táiđuidâd ¶ sahe tuárguiäláán ameba ¶ Haukipudas luvâttâh: Olá-Mihkku Länsman (tavesämikielâ) ¶ sijđoh: 158 ¶ V eikko Guttorm ja Aimo Guttom (čällee) ¶ Naa, tom kiälkkáreeisusthân mun kolgim čäälliđ. ¶ suomâkielâsâš KR92 teevstâin. Vijđâsub ulmen lii kevttiđ tutkâmpuátusijdân ävkkin ¶ ”Juuhâđ täst puohah. Taat lii muu vorrâ, mii kulgâttuvvoo puohâi oovdâst.” ¶ Binna Bánna párnái radio ¶ Maašin lâi uáináh jaannâm eeni. ¶ Juovlâmáánust puohah ilodeh juovlâiääigist. Pelle, Piia já Pepi juhloh juovlâid muččâdávt čiŋâttum kuosâ maddust. Ko sij lekkih skeŋkkâpakettijd, Pele, Piia já Pepi čalmeh čyevih. Pepi stulá pyerimielâst kirjáás skeŋkkâpápárij já padij leejeest. Pyereeb juovlâskeeŋkâ ij uccâ pennâgâš puávtáččii finniđ! ¶ Ráidu-čáitálmâsâst. Kove: Jouni Männistö ¶ “Áinoo čuolmâ lii tot” eeđâi puoidâ smietâdijnis, “ete must iä lah ollágin sipuleh ege ruotâsšadoh.” ¶ Tavesämikielân: ¶ Bryssel ¶ suursukeltaja = stuorrâpuohčâleijee ¶ – Koolgah-uv uástiđ tääl kyehti vuolâkoori! Tääbbin láá naabureh iššeedmin aavdo sirdemist. ¶ – Mudoi kale Kuivee sátáččim tuhhittiđ-uv mut ko tot lii nuuvt hirmâd rámmáá, lâi Sáárá maŋgii smietâstâm, ko Kuivee lâi miäđuštâllâm suu. ¶ [Mii Hiärá Jeesus] Kristus vorrâ, tuu oovdâst kulgâttum. ¶ s. 171 ¶ Aino šyehkit. ¶ - Staatârääđi olášut luándu maaŋgâhámásâšvuođâ suojâlem já pištee kevttim ohtâvuođâst almossopâmušâst já ton miärádâsâin kirjettum algâaalmugij ärbivuáválii tiätun kyeskee linjiimijd já tiädut Suomâ máhđulâšvuođâid toimâđ oovdâstjotten aalmugijkoskâsii siärváduvvâst artikla 8(j) olášutmist. ¶ Tirlihhááš lii čeppi čiehâđ piervâlis toŋâsij kooskân, táválávt vuávdán mottoom máđháá kiäčán riddoost. Jis tom heemmâd monnimmuddoost, te tot älkkeht hilgo piervâlis. Kuohtuuh vaanhimeh läälliv, já ko nubbe láálá te nubbe vähtee. Aalgâst toh tipšov oovtâst uđâgáid, mut távjá pargo páácá ohtuunis orásân. Jis olmooš teivâs sajan te toh lává uáli eeđeest já tohâluddâv lämisin hokâttâllâmtiet ulmuu meddâl uđâgái lunne. ¶ máttááttâspárnáid ¶ Arva. kuácceevyevdi ¶   Sämikielâi iäláskittemohjelm rähtim lii sämitige taan vaaljâpaje ohtâ tehálumosijn uulmijn, pahudij sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi sämikielâ já maorikielâ iäláskittem kieđâvuššee seminaarist Helsigist. - Lam iiloost, et iäláskittemohjelm rähtim ovdán, páhudij Näkkäläjärvi já kijttâlij meid tast, et staatârääđi lii čonâsâm haldâttâsohjelmist sämikielâi iäláskittemohjelm olášutmân já resurssistmân. ¶ Oho kuálmád peeivi viettii Galilea Kaanast heejâid. Jeesus enni lâi tobbeen, já meiddei Jeesus já suu máttááttâspárnááh lijjii kuččum heejáid. Vijni nuuvâi koskân, já enni eeđâi Jeesusân: ¶ Peivitipšolaahâ ¶ Aanaar Sämimuseo lii kidâ ton vuáđudem rääjist lámáš olgomuseo. Uási viäsuin láá álgâalgâliih já uási huolâlávt rahtum rekonstruktioh. Aanaar Sämimuseo čuágálduvâi stuárudâh lii suullân 1800 tiŋgâd já toh ovdâsteh jieškote-uv iäláttâssuorgijd, aassâm, lihâdem já fievridem, kárvudâttâm, tuoijum, sehe oskomuš-, osko- já vyehikulttuur. Tiiŋgah láá iänááš Aanaar, Ucjuv já Iänuduv sämmilijn, mut čuágálduvváid kuleh meid Suáđigil sämmilij tiiŋgah. Fáárust láá motomeh Ruotâ já Taažâ sämmilijn-uv. Puoh kulmâ sämmilâšjuávhu, pajesämmiliih, aanaarsämmiliih já nuorttâsämmiliih láá ovdâstum. ¶ Aanaar vuossâmuin rippâkiirjijn tiättojeijee 1600-lovo loopâbeln šoddâm Saijetsij ečinommâ lâi jo-uv Samuel (Matts, Per, Samuel, Anna), Nils (Samuel, Agne tâi Agal) tâi Matts (Matts). ¶ Mun kal kuorâm madâräijihâm ¶ Já talle sij monnii nuuvt ete rovvá Siiri Tuáršu-uv poođij tom immâš keččâđ. ¶ Ko väzziláim ovdâskulij já vilšâstáim maŋŋaalsân, te uággoo eštus oinui njuškiistâlmin riddoviemmâr alne. ¶ Siskáldâs ¶  juohhum Osko 11-16, 18-29, 31, 32, 34-36, 38, 39, 41; 1 ¶ mut mihheen ij ávttám. Ij kihheen ¶ EELLIM OVDÁNEM ¶ U Stropharia – Kaulussienet – Siäpulâskuobbâreh U ¶ Moh tiäppušlaajâid jieškote-uv stielâsijn šaddeh? ¶   Juávkku 1 ¶ ŠKOOVL ¶ Ij máttâm ettâđ "hyöty" . ¶ Iiđeedrukkoos 42 ¶ Keejâ Yle Säämi uđđâs já kuuvijd taan liiŋkâst! ¶ * Lávdástemlyevi ¶ Loppimmielhijn já suohâdáin puurrâm lasseen ákku vuášá soorijn távjá saremääli teikâ kiissel já liäibu meid sarepiirâk. Taan täälvigin Maati perruust ij šoodâ vänivuotâ soorijn. ¶ Sämikielâlâš äššikirjij uásild kuávdášlâš takkuustâllâmčuásáttuvah láá virgálâš äššikirjij, tegu laavâi já asâttâsâi, njuolgâdusâi, luámáttuvâi já tiäđáttâsâi finnim sämikielân. Kirjálâš sämikielâlâš palvâ ¶ Astoääigi kuálástem kulá pivnohumosáid hommáid. Aainâs keessiv kyelipivdo kulá astoääigielimân. Nuuvtpa masa jyehi nubbe olmooš Suomâst kuáláást. Taas láá šiev máhđulâšvuođah, ko jaavrijn já mäddiláá meerâst-uv kávnoo puohháid saje riddoost. Maŋgáid astoääigipivdeid jieš kuálástem lii tehálâš, ij nuuvtkin tot stuorrâ saalâs. ¶ 16 ¶ jiešhaldâšem = itsehallinto 75 ¶ - Nuáidihäldeeh toh sárnuh. ¶ nähkisuájá = lepakko 26 ¶ Čuávusin kávnojeh jyehi teermâ vyelni tutkâmvuálásâš veerstâi ubbâteevstah kuulmâ ¶ Muu vyeimih láá nuhâmin. ¶ purrâmâššân? ¶ Mut Kaamâs aldan. Must álgá leđe tilálâšvuotâ mestâ tegu kuuđhah te liččii pääiđi siste, ige tot kuumpâskin lah kuussân lappum čuddust, čalmeh-uv táttuh njuoskâđ tävjittávjá. Must lii ahheev eeni. Muštâččâm, ko sun jiehtinâs vala ravvij: ¶ Nuuvt maainâs maainâst. Mutâ kuussân ij lah čaallum, peesâi-uv kaiccâ meddâl kááivust. Suápá tom hundâruššâđ, jis pasta. ¶ 114 ¶ d. Mast kuobžâ finnee energia tälviv? ¶ piärguporreeh . Elleeh, moh poreh iänááš piärgupurrâmâš. Om. nuárju. Vrd. šaddoporreeh. ¶ Muái láim siijvost váhá ääigi. Tot lâi váhá väivi já tondet mun koijâdim äijihist koččâmuš, kuolijn tiäđust-uv, tothân lâi ubâ ääigi lamaš saahhân: ¶ - Mon ennuv tijme talle lii? Jovnâ koijâdij vuoiŋâšeh val uáđimin. - Tääbbin ep keejâ tiijmijn ääigi. Tom uáiná, jis višá olgos keččâđ. ¶ hannele.sieppi(at)samediggi.fi ¶ Niillas lii ráhtâm klassilâš muusik nuottârähtein, multi-instrumentalistâ Roope Mäenpäin kyehti skiärru. Duo vuosmuš skiärru ¶ Olesšaddosâš maaijuv lii masa meetter kukkosâš já tiäddá muádlov kiilud. Tot lii tevkisruškis, ¶ – 1 dl purâmušoljo ¶ Taat táálu lii keevâtlâš ovdâmerkkâ tast, maht Euroop aalmugjesâneh pyehtih hiettâđ Euroop union kuávlu- já ráhtuspolitiikâst. Ohtâ kuávlu- já ráhtuspolitiik tehálumosijn uulmijn lii ovdediđ oovtâstpargo eennâmtieđâlâš raajij paijeel, lâiba saahâ staatâi, kuávlui tâi ulmui koskâsâš oovtâstpargoost. Sajos lii-uv eromâš ovdâmerkkâ maaŋgâpiälásâš oovtâstpargoost puohâi täi uásipeelij kooskâst. ¶ vuáđulávt ¶ kalkkâkorrâ ¶ Piättâr šluvgelij uáivis. Sun ij kuássin luovâččii Jeesusist! ¶   3. Tuuđhâ oppâkirje kove siijđost 63. Moh láá puškolode pyeremusah tobdomeerhah? ¶ leibi.....14 ¶ kulttuurkuávdáš Sajosist taan ive aalgâst tooimâs algâttâm Sämiarkkâduvâst. Piivdám, et ¶ Lactarius scrobiculatus ¶ - Já tom vala imâštâlah! Kaari ruáŋgái. Kalehân olmooš kolgâččij jieijâs feeilâin oppâđ! ¶ Almoot oovtmielâlávt čuávvoo: ¶ Säämi tyeji koveráiđu ¶ Njuámmil ¶ 2 Viärdádâl Tave-enâmijd oppâkirje Tave-enâmij káártái 82-83 já 110 vuáđuld. ¶ Jyrävä ¶ SáFá -ovdâčielgiittâshaavâ má. proojeekthovdâ Hanna Mattila ¶ 36b vyelni (vyeleeld) peljipeeli já ceehis vyelni (maajeeld) ¶ 47. Vuáŋŋážiikeđgi , Njellim nuorttiipiäláá Keđgijäävrist (Samuli Aikio 1964). ¶ tuja. Valistus 1957. Miäđuštâlmáin suomâkielân Ilona ¶ Ruotâ, Suomâ já Taažâ sämitigij sehe Ruošâ sämmilij oovtâstpargo-orgaan, Säämi Parlamentaarlâš Rääđi (SPR) vuárdá, et tave-eennâmlâš sämisopâmuš oovded sämmilij raajijd rastaldittee oovtâstpargo ovdiist pyerebân lasseetmáin sämmilij oohtânkulluuvâšvuođâ já läčimáin SPR:st sämmilij ohtsii alemuu ovdâsteijee orgaan jieijâs haldâttâhráhtusijdiskuin. Veikkâ sämitigeh láá tave-eennâmlii sämisopâmuš tuhhiittemráđádâlmijn uássin staatâi delegaatioid, lii sämmilij jienâ ohtsâš. SPR ráđádâl ohtân juávkkun tave-eennâmlii sämisopâmuš tuhhitmân. SPR váátá, et tave-eennâmlâš sämisopâmuš ráđádâlloo oleslâžžân já puoh sopâmušhammiittâs tähidem vuoigâdvuođah olášuveh. ¶ kvaliteet = laatu 30 ¶  iälám  ‐‐ skuáppuluveh = koteloituvat 200 ¶ Silkkešnjirgooh pessejh távjá maaŋgâ paarâ siärvusin. Jieškote-uv paarâ huksee čäcišaddopittáin kobđoo puárree já kiddee tom jäävri šaddoid. Niŋálâs mannee 3–5 mane, maid vaanhimeh läälliv vuáruttuvâi. Vuorâččâsah távjá rievedeh silkkešnjirgoo piervâlijn moonijd já talle piervâl ferttee huksiđ uđđâsist. Vaanhimlodeh kyeddiv uđâgáid seelgis alne piäđuin torvoost. Nievris šoŋŋân vaanhimeh väldiv uđâgáid suájáidis vuálá já pyehtiv tuálvuđ taid čääsi vuálá-uv. Ko čohčâ puátá, te silkkešnjirgooh värrejeh Viestâr-Euroop já Koskâmeerâ riddokuávloid. ¶ Stuorrâ “kuobârpolvâ” ¶ Veikko smiättá puudâ já ciälkká tastoo jieijâs tiervuođâid nuorâ pajeulmuid: ”Kuuloold tom uáppá, ij tast lah ennuv ravvimnáál. Meeccist ko uáppá jotteeđ, já kiäinuid kogo poccuuh jođettuvvojeh. Toh puáris kiäinuh, main lii älkkee jođettiđ. Ij tast mihheen, šiev já rijjâ áámmát. Jieh kyehti siämmáálágán peeivi uáini.” ¶ Lam šoddâm Kaamâsist vuođâlovo 1924. Mii táálu tâi tupe lâi ton saajeest kogo tääl lii viljân Huugo táálu, tast lam šoddâm já viättám pärnivuođâ. Iä täst Kaamâsist lam ennuu ässeeh iäge tááluh talle 1920–30-lovvoost, mutâ jyehi táálust tâi tuuveest assii tievâ tuve ulmuuh. Venneber Uunost lâi táálu, reeŋgah já piijgáh. Lijjii sust kyehti moottorkárbá moiguin jođettij poostâ Sigávuonâst Kaamâsân. Lâi sust auto-uv talle ko automaađij šoodâi Kaamâs räi. Aalgij autoin jođettiđ poostâ Avelist teehen Kaamâsân. Maađijpargo jotkui tavaskulâi já valmâštui Čovčjäävri räi 1939 vuođâlovvoost. ¶ Heikkilä-Halttunen 2003. ¶   Interjektioh 28. Lihâdem lii taavtij já teekij oovtâstpargo . . . .116 ¶ Anarâškielâ kalga “vyebdiđ” toid ulmuid, kiäh pasteh vaikuttiđ riijkâ tääsist já kiäin láá čovduuh stuorrâ ruttâčuhhijd. Tondet mij kolgâp čäittiđ olgomailmân, et anarâškielâ lii jo ovdánâm, já et jis toos addel ruuđâid, te toh iä moonâ hukás. Kalga oppâđ lobbiđ kulttuurlájádâsâid ja -persovnijd siämmáánáál ko staatâ haldâttâs-uv. ¶ Säämi parlamentaarlâš rääđi (Suomâ, Taažâ já Ruotâ sämitigij oovtâstpargo-orgaan) lii algâttâm 1.1.2013 ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát-já reesuurskuávdáá vuáđudemproojeekt, Säämi ¶ Eellimpiirâs: Suálui-Suomâ suáluikuávlui já meerâ riddokuávluin. Meiddei stuorrâ juuvâi já javrij riddokuávluin. Kesi- já päikkilodde ¶ Sämitigge almoot uuccâmnáál kuttâ stipend ¶ b) Iävtuttâsâst kalga väldiđ vuotân noomâ čäällimhäämi já ettâm. Nommâ kalga leđe älkkeht ettâmnáál já sujâttemnáál jieškote-uv kielân. Lii tuáivuttettee et tot suápá meid aalmugijkoskâsâš já šleđgâlâš kiävtun. ¶ Valjii jieš njálgá kähvileeibi: vuojâčalmenisu, kaaneelnisu, wiener, myerjipiirakka, oomeenpiirakka teikâ toscapiirakka. ¶ Sämimáttááttâs pargoviehâškovlim oppâpajeh já tai siskáldâsah sehe almottâttâmravvuuh almostittojeh čohčâmáánust 2014. Škovliimân uásálisteeh finnejeh čođâldâsâinis 6 oppâčuággá. ¶ uccâčäciluttihâš pikkumalluainen ¶ – Káálvuh, rakânâsah já rustigeh ¶ kiäh láá mii vuástá rikkom. ¶ Lasetiäđuh: Saavâjođetteijee Näkkäläjärvi (050-5242109) ¶ Jormokuoškâ sieidi ¶ – Vistig sierâdep já tast maŋa purâdep jeđe loopâst ¶ Já ko nubbe almain paajij tom te hiävuš palaskij ton jienâst já ruotâstij. ¶ anarâškielân. ¶ Ko Jouko oppeet luptij juovâst uáivis, te ooinij et Tero lâi káállám čáácán já keigim kieđâs juhâpiäđu kulij. Jouko ááigui eidu čuorviđ, et puáđi huápust meddâl tobbeen ovdil ko purruuh toos. Mut siämmást Tero išedij piäđu ciäggud já tiervâttij tom: ¶ Kaamâsân škoovlân ¶ Čuákánkiäsu ¶ 9. Orroomhäämi, mast aamnâs vijđán ucemustáá ko ¶ Juhháán njuškij čuožâd lávguáldást. Suu váimu njuškoi tego ličij lamaš tobbeen olgos viggâmin. ¶ šado čurgâdávt lijmeasan kukká vuáluskulij. ¶ Aldatipšoolinjâš: Marjo Semenoff (nuorttâsämikielâ) ¶ 3. Pirâstit rievtis molsâiävtuid. ¶ 38 ¶ *** ¶ jurgâlus lii puustâvlâš já ton kielâ lii luándulâš já idiomaatlâš kielâ já ton lasseen tot ¶ Loppuun >> ¶ 2. Magarijn soojijn láá keessiv uccáá čuoškah. ¶ cuábuielleeh.....132 ¶ 20.05.96 . Lâi sooppum nuuvt, et kuáhtááččijm Tom Sersha oovce ääigi iđedist Ironworldist, kost sovâččijm talle kuátisaajeest já tärhibijn aašijn. Saje kavnui já eelijm Charles Mayo in taakotmin ton. Tom Sersha iävtuttij, et kuáđi stuárudâh ličij 4 x 5 meetter, mut ko aalgijm taakaid ceggiđ, te saje lâi toos liijkás kärži. Soovâim, et kuáđi stuárudâh puáđáččij leđe 3,5 x 4 meetter. Tom Sersha poođij meid maŋeláá toho já tuhhiittij munnuu iävtuttâs. Kuátitarbâšeh iä lam vala skáppojum, mut ittinâš viežâččijm taid. Tarbâšeh viežžuuččii Tom Makinen -nommâsâš almast, kiän pááikán lâi Ironworldist mätki 30 mailid (48 km). Tulkkân munnust láin ton peeivi ameriksyemmiliih Norma Ojala já Gadys Koski-Holmes päikkikoddeest, mon nommâ lâi Idington . Nomâlâssân Norma Ojala maatij pyereest suomâkielâ. Gadys Koski-Holmes povdij munnuu vala Idingtonin kuásán, mon falâlduv valdijn pyereest vuástá. ¶ Keevi ečiriijâd -tieđettemčáálus (tavesämi-,aanaarsämi- ja nuorttâsämikielân) ¶ “Kost láá iäččâd ¶ 13. Pieđgânâm raavâdamnâseh njommâseh toos láágást. ¶  persovn 1. Noomât já ivnii luudijd. Keejâ maali oppâkirje siijđost 188. ¶ – Taathân lâi-uv aldeláá ko jurdimgin, pahudistim iärrásáid. ¶ Kulttuurehidist lávdástellii lávlumjuávkku Koškepuško (Anna Morottaja, Maijukka Pyykkö, Suvi Kivelä, Anne-Marie Kalla já Éva Kelemen), Tiina Sanila-Aikio, Wimme Saari, Irene Länsman, sehe Houseband Ánnámáret Ensemble (Anna Näkkäläjärvi-Länsman, Heli Aikio, Ailu Valle já Annukka Hirvasvuopio-Laiti). Tilálâšvuođâst oovdânpuáhtojii še taidârij Marja Helander já Outi Pieski tyejeh, moh láá pisovávt sajaldittum Sajosân. Tobbeen ožžuu raasijd kulttuurkuávdáá nommâkišto vyeittee, lasâliijnij kovosij vuávájeijee, Sajos-postâmeerhâ vuávájeijee, sehe puoh lávdástelleeh. ¶ Maggaar vuoiŋâm lii astmatoppiittuv ääigi? ¶ UÁPPEI ¶ visseeh = marjanraakile ¶ Toh kijttâláin kijttâlmist peessâm maŋa-uv. ¶ kuussâgkuálsi ¶ – Čuhe siste vuot kaavnah siämmáálágán rasijáá, mast lii loddekuáđáá čoovdâ, Elmer joođhij. ¶ Jookeerpargopittá 7. Njuolah čujotteh jieškote-uv piäivááloddáá tobdomeerhâid. ¶  čeppi,  juuvâm; Pirâsčällee virge ¶ 3. Hypholoma sublateritium – Punalahokka – Ruopsismieskâdâh U ¶ Spálvááh ¶ pyereest čäsuáivist toolâ ¶ - Tiervâ, Ánná västidij já lâi váivášum. ¶ mut peesti mii paast. ¶ KKK02, s. 63. ¶ Viettuu lii 40–47 senttid kukke, suájákeejij koskâ lii 67–73 senttid já tiäddá suullân 680 rammid. Kuohtuuh suhâpeleh sulâstittev hyelkkis stuorrâviettuu, mut lává ucebeh já ucánjáhháá “jurbâsuboh” . Rävis ores viettuu lii mudoi čappâd eereeb vielgis siijđoid já čuovjisränis njune, sehe suájái vielgis sárgáid. Orráás vuoptâtieppi lii maaŋgâkerd kuhheeb ko niŋálâsâst já tondiet uáinoo čielgâsubbooht. Rävis niŋálâs lii ruškâd já tast láá kuovgâduboh siijđoh. Tom puáhtá älkkeht siävuttiđ eres olespyehčee čäciludij niŋálâssáid já eromâšávt storrâviettuu niŋálâsân. Niŋálâs jienâ lii škurijdeijee já orráás oppeet sijvub, mut čuovâdub njurgâsráiđu, mii ij kulluu meendugin kuhás. Nuuvt orráás ko niŋálâs-uv čalmeh láá šelis fiskâdeh. ¶ Na Heikkâ mojottâl hirmâdávt jeđe arvâl: ¶ Njuámmil váhás herkittij, ko tot aaicâi et kuobžâ lâi suttâm. Já oroiba tot lemin vala niälgáá-uv. ¶ 3. Amanita rubescens – Rusokärpässieni – Ruáđikiärppáákuobâr U ¶ – Mut jiem mun láittâmgin. ¶ plankton keijusto ¶ 17. Suillus granulatus – Jyvästatti – Jivestatti U ¶ saajeest. Anarâškielâst veerbâst leđe ij lah 2. persovn imperatiivhäämi, já ton saajeest ¶ – Keevâiba pyereest, rähis veerdi! Puáđiba siisâ pyeccee kunâgâs kolliistâllâđ. ¶ Värijesâneh: ¶ Nuorttâmeerâ pajaldâsčääci penttâ tuáldá eellim, ko tobbeen láá luhâmettumeh siemin tiäpuh. Planktontiäppoid kullee čuovjis -, ruánáá - já tinnotiäpuh lassaanškyeteh tállán kiđđuv, ko jieŋah suddeh já čuovâ lassaan. Tiäpuh pyehtih lasaniđ jotelávt, ko pajaldâsčääsist láá valjeest typpi- já fosforraavâdamnâseh, maid taarbâš šoddâmân. Nuorttâmeerâ äävi raavâdkuáluseh älgih planktontiäpuin. Taid poreh maaŋgah elleeh, tegu elleeplanktonân kullee saveh já ponneest ellee kaccuuh. Toh láá pelestis maaŋgâi kuolij raavâd. Raavâdkuáluseh noheh stuárráábáid pänikuolijd, luddijd, nuárjoid tâi ulmui. ¶ ko tááláá ääigi (200-60 miljovnid ihheed tassaaš). ¶ 155 ¶ 1. Matts (Matti, 1756–1816) lâi sämilensman já naaijâm Anna Pehrsdotter (Ánná Piäkánieidâ) Morottajain. Love párnáást peeli lijjii kaandah. Sist puohâin lijjii maajeeldpuátteeh. Pehr (Piäkká, š. 1789) áinoo kandâ hevvânij pärnin. Suu nieidâ Valborg (Váábu, š. 1852) kaandâ, Pááđáár siijdâst aassâm Maati (š. 1872) párnái kuáttá suhânommâ lii jotkum Anarist onnáá peeivi räi. ¶ Tuáhtâr Kaabi kočoi nieidâ nuollâđ puuvsâid, mutâ nieidâ hepânâdâi ijge lam kehtidiđ puvsâidis nuollâđ. ¶ Oppeet aldanškuođij čohčâ já taan tove muu Kaamâs škoovlân moonnâm ličij tuođâlávt já lopâlávt majemuš. Jiem lavkkiiččii innig kuássin kalleebgin ton “čuovviittâs rakânâsân” , mii lâi kivsedâm muu eenâb ko maid lâi adelâm sajan. Jiem lavkkiiččii ubâ škoovlâ šiiljongin, ko pesâččim viijmâg-uv tobbeen meddâl. ¶ – Tun kiälástâlah, kyehtiluššee korrimâš! leejoon ruáŋgái já käskistij apinast uáivi rasta. ¶ 20.-22.5. virkkuus čáittusijnis (njuovvâm). Tábáhtusân uásálistii paijeel 1100 nuorrâd já párnážid 126 juávhust, main Avveel vyeliškoovlâ kulmâ nieidâ já nelji kaandâ lijjii nuorâmusah. ¶ 4.2.1. Identiteet Identiteet hámášuvá vuáruvaikuttâsâst eres ulmuiguin. Párnáá identiteet asâtteijen tuáimih sunjin teháliih ulmuuh. Aldasiärvádâh já eenâblohokulttuur vaikutteh perruu vuáhán hammiđ párnáá identiteet. Perruu kiävttám kielâ vaikut meiddei identiteet ovdánmân. Identiteet hámášume vuáđuduvá čielgâ uáinun alnestis. Ko ulmust lii čielgâ uáinu alnestis, sun tiätá mon juávkun sun kulá já čoonnâs. Noonâ hyelkki- já peerâkoskâvuođah nanodeh siärvuslâšvuođâ já siärvusân čonâsume. Olmooš viekkiistâl jieijâs identiteet nuuvt jieijâs siärvusist ko ton ulguubeln- uv. Pyereest tuáimee identiteet váátá tom, et olmooš puáhtá tubdâđ sust lemin siämmáid madduid já algâpuáttim ko láá iärásijn siämmáá algâpuáttim omâsteijee ulmuin . Säminuorâid kyeskee tutkâmušâst páhuduvvoo, et säämi identiteet puáhtá tiettuđ maaŋgâ tääsist : 5. Olmooš tobdá sämmilâšvuođâ luándulâžžân. Sust lii täsitiäddusâš säämi identiteet já sun máttá jieijâs kielâ já tobdá kulttuur. 4. Olmooš máttá sämikielâ, mut ij tuubdâ kulttuuris eres uásisuorgijd. 3. Olmooš haaldâš oovtâ kulttuuris uásisyergi pyereest. 2. Olmooš tobdá säämi identiteettis tiiŋgâi pehti. 1. Olmooš tiäđuušt säämi tuávážis, mut ij haalijd pyehtiđ tom uáinusân. Aarâhšoddâdem tuárju paaihij šoddâdem já välmee uđđâ suhâpuolvâid toimâđ uđđâáigásâš sämisiärvusist. Kuávdášlâš pargon lii sirdeđ tiäđu sämmilijn aalmugin, kulttuurärbivyevi já eellimvyevi positiivlâš vuovvijn nuuvt, et páárnáš tarvan jieijâs kulttuurân já tobdá sämmilâšvuođâ luándulâžžân. Keevâtlâš ovdâmeerhah kulttuuridentiteet naanoodmân aarâhšoddâdmist: ¶ lii jamâstum já viälláá pääihist korrâ pohčâsijn. ¶ Ovdâmáttááttâsvuávám ¶ - Mun vâi? Naa, jiem tääl te tieđe. ¶ Njuámmil ¶ Tuhtuu já kähtee lava nuuvt siämmáá hámásiih, et taid lii väädis iäruttiđ nubijnis. Šiev tobdomerkkâ lii kuittâg kähtee ruopsis čevetiälkku, ko oppeet tuhtuu čevetiälkku lii čappâd. Meid luudij njuuneest puáhtá uáiniđ, kuábbáá šlaajâst lii saahâ. Kähtee njune lii ucánjáhháá pajaskulij kaavreln já tot tuálá-uv njuunees ucánjáhháá pajaskulij ko tuhtuu njune lii oppeet aaibâs njuolgâd já tot tuállee njuunees-uv njuolgist ovdâskulij. Kähtee tiättoo 48 päikkinoomâst. ¶  Adv. Uksâ Vänisálttáás merâsaivâčääci, stuorrâ liegâs- ¶ 36. ¶ almoot toi sajaduvâid ¶ Veikâ palvâliččih mon kalle hiärá, toh iä nuuvâ. (E. Paasilinna) ¶ Ohtii vuod lâim monâmin poostâ viežžâđ kárbáin suuvân. Hoksájim väldiđ tom stáágu já vuogâ moin muoi Mattijn laavijm uágguđ. Suuvâim alda rido, oggum toin vuoggain já finnejim maŋgâ stuorrâ suávvil. Mii peln Nuuvdi pel lii peli kilomeetter mätki. ¶ mááđuh (rapuelleeh) (tiivreh) (evnielleeh) ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 77 ¶ –~Mii piruid te šoodâi ko ovdiikeččin almai ij moonâ ovdâskulâi. ¶ Pargopeeivi maŋa eelijm anssijn vala poosâdmin já loonootmin pihtsijd Pengillyst já vyeijiláim uđđâsist Ironworldin, kost Gladys Koski-Holmes lâi vyerdimin munnuu. Teivâdem maŋa moonâim monnii raavâdviäsun Chissholmist purâdiđ. Anssi puurâi Hamburger já muái Gladysáin kyele. Ko čokánijm piävdán, te purrâmâšfällee leškij stuorrâ koopâ tievâ käähvi. Tállán, ko lijjim sehhim sukkâr já mielhi toos, sehe julestâm moddii, te siämmást nissoon poođij já leškij käähvi oppeet koopâ tievâ. Keevâi nuuvt, et jiem finnim kuássin tom koopâ kuárusin, ko tađemield ko julesistim moddii koopâst, te purrâmâšfällee puáđistij ain já teevdij koopâ. Peevdist vyelgidijn muu kähvikoppâ paasij siämmáá tievâsin, ko maid tot lâi aalgâst-uv. Vuojijm vaarâ muádlov mailid maŋaluvâi, ovdilgo pessáim Arden já Gladys pááikán Idingtonin . ¶ jávvunjaajâg ¶ 3) Kielâpiervâl ohtân puáđusin lii lamaš tot, et meid párnái vaanhimeh já eres-uv rävisulmuuh láá halijdâm oppâđ anarâškielâ. Taan kiiđa Säämi Máttááttâskuávdáš ornij-uv táid ulmuid vuossmuu keerdi vuáđukuursâ, mii piištij ubâ kiiđâ. Kyevtis toin uáppein valdijn-uv uási pajeuáppeeiskosáid. ¶  västid te nieidah päärnih väziškyeteh parâluuvâi täst. ¶ kalga aktiivlávt tieđettiđ pargeid. ¶ - Na ko toh läävejeh lyeštiđ tuš tiätumere ulmuid siisâ. ¶ 9. ¶  objekti”, Luuvâ Juvá Leemit saavâ ollásávt konfereensâst 10.11.2011: Ärbivuáválii tiäđu suojâlem hástuseh (suomâ- já tavesämikielân) ¶ – Na? ¶ Aanaar E1 ¶ Limi lâi ustevlâš peenuv. Ton päikki ij liččii lamaš ollágin taanmuđusâš “rähisvuođâ suollust” , mast rähisvuotâ lâi lappum viärjui já viehâvääldi vuálá. Limi ličij lamaš olmâ saajeest perrust, mast láá párnááh, teikkâ mudoi stäđis tile já eellim. Puoh pennuuh, Limi še, lijjii škuávlejum volliittiđ já toollâđ kiddâ talle ko tárbu lii. Limi kale meid orostitij ulmuu já joba käskistij-uv koččom maŋa, mut tađe ovdil tot vilšâstij vistig stivrejeijei, et lah-uvks aaibâs tuođâst? ¶ 2. Tutkâmpargo ¶ 1. Rekinist kollii skipárâd repčâl ¶ c. Moh vädisvuođah Maijaast já eres luoka párnáin sättih aalgâst leđe? ¶ O K K O H E L L D U V M A Ŋ A ( H E L L D U V O K K O ) ¶ Olgosuáluikuávlu tile lii eennâmšaddoid koorâs. Korrâ eennâmvuáđust láá uccáá raavâdamnâseh já masa oovtmanolâš pieggâ hettee šoddâm. Tanen ovdâmerkkân rááđháh šaddeh vyeligis miestân eennâmmield. Taveluovtâ olgosuáluikuávlust šaddeh turnâmiestuuh (113B), moi ooraans muorjijn lii ennuv C-vitamin. ¶ čassijn. Keesâš haavijn ovdâsmaŋas čäcišadoi já ¶ – Na ko tuom Roto-Piäká eeči ohtii viigâi irgediđ muu eeni, mut ijhân tast puáttâm mihheen. ¶ Sämitige mätkipuhelinnumeráid soittum suáitui hadde lii áššigâš kevttim operaattor mätkipuhelinhade miäldásâš. ¶  rektiotábáhtussân. Illatiivrektio: hárjániđ: Mun Almaah, pääččimčuoigâm Nisoneh, spinttâčuoigâm ¶ Rebekka kuulâi, maid Issáák eeđâi. Sun muuštij, maid Immeel lâi sunjin ettâm: Nuorâb šadda jođettiđ puárásub. Nuuvtpa sun halijdij, et Jáákup uážuččij Issáák sivnádâs. ¶ Ruopsislijne keejâi pirrâsis. Piäiváásuonjâreh sierâdii oovsij kooskâst, já eennâm lâi tievâ mučis raasijn. “Ákku šadda vissásávt ilolâžžân, jis tuálvum sunjin mučis räsikiästu” , smietâi Ruopsislijne. “Täälhân lii vala nuuvt aarrâd-uv, et pyereest kiergânâm ááhu luusâ.” ¶ Lostâkäärbis kobđo ¶ Kaabist já munnust Jussijn lijjii pyeráh moiguin mij taid tiiŋgâid uuigâim. Kirdee, Erkki já Urho fievriđii kyedin tiiŋgâid. ¶ šadolâšvuotâstielâs . Jäävri tâi meerâ riddoost šadoi hammim rido sundásiih šadolâšvuođâah, main jieškote-uv šaddošlaajah tiättojeh njuolgâduslâš oornigist. Om. áimuversolâš šadoi stielâs. Vrd. tiäppustielâs. ¶ – Na kalebâ puáhtá! Assaaskuolgâ čielgij. ¶ 11 KREIKKA ¶ Muu párnááh lává-uv lamâš muu iäljárumos máttáátteijeeh. Takkâ sunnui rehálâš macâttâsâst še. Takkâ meiddei sunnuu Ailâ-áákun, kii lii lamaš muu aldemuš kielâmiäštár já ustev. Sun lii tot šalde tovlái mainâsij já onnáá peeivi kooskâst. Takkâ muu rähis kuáimán, kii lii čoonnâm muu čovgâ anarâš kulttuurân já elimân. Tääl mun kaartâm kuálástiđ já kuldâliđ livđe ubâ paje, mii lii kal aaibâs hitruu. Takkâ meiddei muu iänán já iäčán, kiäh lává tääbbin onne. Sunnust mun lam finnim puoh máhulii torjuu maid pärni puáhtá jurdâččiđgin. Takkâ, ko tuoi kuohtuuh leppee ain tiptám mun leđe eidu taaggaar ko mun lam já leppee luáttám munjin já rähistâm muu, veik lam-uv motomin vázzám jieččân pálgái mield já ráhtâm valjiimijd maid puohah iä tuhhit. ¶ 102A Jäävri pillâšumán pyehtih vaikuttiđ maaŋgah ¶ O Pholiota – Helokat – Šiäráneh U ¶ Mount Kenya 5 199 m ¶ Tilálâšvuotâ ovdil talvâm puáránij nuuvt, et Juhháán-Uulá poođij Ucjuuvâst já sun kale oostâi ain eelliđ muu viežžâmin škoovlâst, sehe vala tuálvumin-uv muu vuossargiiđeed maasâd. Tälvi lâi kuittâg jo nuuvt alda, et maŋgii ovdil juovlâi jiem šoddâm eelliđgin pääihist. Ij ton peeleest, et äigi asuntolast-uv ij liččii oholoopâ ääigi moonnâm. Tot kale moonâi já pyereest vala moonâi-uv. Uásild toos vaikuttij tot, et muu skippáár Veikko viljâinis Paavoin já muu hyelkkikandâ Erkkii Uuno lijjii meid táválávt oholoopâid asuntolast. Jieš toh škovlâpeeivih kuittâg monnii kuuloold ige mihheen nuuvt hirmâd eromâšijd tábáhtum, mii ličij pááccám pyereest mielân. Tuše tot jyehipiäiválâš škovlâpeivilattim; čiččâm ääigi koccám, iiđeedteejâ juuhâm, iiđeedliäksuluuhâm ađai kiärdum, škoovlân moonnâm oovce ääigi, purâdem ohtnubaluv ääigi, škoovlâ nuuhâm oovtâ teikkâ kyevti ääigi, eehidpurâdem neelji ääigi, eehidliäksuluuhâm viiđâ suulâin, eehidteejâ juuhâm čiččâm ääigi já nohádem oovce ääigi. Toid koskáid šiettii vala tiäđust-uv rijjâpuudah, moi ääigi puovtij moonnâđ olgos jo-uv čierâstâllâđ “Uuno faddâr” , Uuno Waenerberg juhâmiälán, tâi olgoláá Kuáppilvááráážân. ¶ 28a kuvâstâhnjavkke ¶ c) kyeli, d) čeevris. ¶ Tukholmast skammâmáánu 22 p. 2010 ¶ Mudusjäävri paalgâs lâi talle vala styeres ađai Njiävđám paalgâs ij lamaš vala sierrejum Mudusjäävri palgâsist. Monnii suujâst Mudusjäävri paalgâs ornij Silesjuv pygálus eidu ive sevŋâdumos ääigi ađai ovdláhháá juovlâi. Ko návt kerd lâi, te miiba tast – toho ferttiiččij vyelgiđ. Nuuvtpa skippuudâđâim já rahttâđâim ristejijnân Nuuvdi Heiháin (Heikki Valle) Čovčjäävrist, Nuuvdi Samâláin (Sammeli Valle) já Kaabi Hanssáin (Hans Mujo) Kossenâmist já vuolgijm Silesjuuhân. Toos lii tääl masa peeiviool 50 ihheed, et jiem innig mušte taan kyevti ulmuu noomâ, kiäh vuolgijn mii fáárun – sattijn leđe Kaamâs tâi Tuurukuoškâ ulmuuh. Ton siämmáá peeivi vuojijm Ijjäävri Kođoluohtân, kost ijâstâlâim Eerkišrohe (Erkki Angeli) já kálgus Margit Pigá pääihist. ¶ Isak Mikal (Mikkel) šoodâi Per Sabbasen já Britha Aikio čiččâmpärnisâš perruu nubben nuorâmužžân. Suu eeči lâi kävppijâs, šiiveettuállee já kyelipivdee, já tane peerâ suuitij-uv aassâđ vuohâsubbooht ka maaŋgah eres perruuh. Tastoo Saba šoddâmpäikki lii tiivvum já tast lii rahtum uási Várjjat Sámi Musea (Vaarjâg Säämi museo) čáitálmâs. ¶ Roovvâdmáánu 2001 (28 sijđod) nummeer stuárráámus uuđâs lâi, ko Juvnjäälmist kavnui toovláš reivâ. Uáivičalluustis Tutkâđ lii tárbu čáálá Matti návt: ¶ Matt. 9:22b ἐσώθη oli terve lâi tiervâs ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtus 2011 Ucjuuvâst Säminuorâi taaidâtábáhtus uárnejuvvoo 31.3.2011 Ucjuvnjäälmi škoovlâst. Válduteeman lii tanssâ, já ton lasseen uárnejuvvojeh sierâlágán pargopáájáh. Taaidâtábáhtusâst väljejuvvojeh säminuorâi ovdâsteijeeh Nuorâ Kulttuur ¶   Vistig Vuodâs jurâttij tijdâseehâs: ¶ Dodoma G5 ¶ Sämmiliih kirhoost 4.2.2012. Servikode rijjâtátulâš Ritva Kangasniemi. ¶ – Mun-uv váhá jiärástuvvim já lijjim aalgâst uines kandâ. Mun-uv keččim muu ááhu já eeni já tastmaŋa lâi tuše hitruu livđuđ puoh ulmuid. Livđum maŋa ulmuuh tuoškuu kieđâid munnui iäljárávt. ¶ 8. Maadâ-Korea 240 ¶ – Putesintoollâm ¶ Ruukilaahâ (621/2011) já čäcilaahâ (587/2011) láá uđâsmittum. Lavváid lii valdum nk. sämikulttuur hiäjusmittem syeji. Vuáđulahâváljukodde lii linjim, et sämmilijd kyeskee sierânâslavváid kalga väldiđ nk. sämikulttuur hiäjusmittem syeje ruukilaavâ já čäcilaavâ ovdâmeerhâ mield. Ruukilaavâ mield kolletoidem-, malmâuuccâm- tâi ruukilove ij koolgâ mieđettiđ, jis love miäldásâš toimâ ohtuunis tâi oovtâst eres västideijee luvijguin tâi kuávlui eres kevttimhamijguin hiäjusmitáččij sämikuávlust merhâšittee iävtuid hárjuttiđ ärbivuáválijd sämiiäláttâsâid teikkâ mudoi paijeentoollâđ já ovdediđ sämikulttuur. ¶ – Tuot pävirpittá tuođee, Kuáski čujottij. ¶ Räjittes säminuorah ¶ silbân kolgeh Säämi juuvah, ¶ – Mun kal ááigom ääiđi paaldâ kiälháin. ¶ Vuávám šadda nuuvt, et ovdil eidusii oovdânpyehtim muštâluvvojeh uáinihávt arttâpirrâs tuávááš já vuolgâsajeh. Taah ääših láá muštâlum kuávlun rahtum vuáđučielgiittâsâst. Vuávám ulmeh já tooimah kyeskih nuuvt meccikuávlu ko jeegijsuojâlemkuávlu-uv, jis nubenáál ij sierâ mainâšuu. ¶ Iäláttâsah ¶ 9. Ranska 1 110 ¶ Kiinast ¶ taam njuálguliiŋkâst ¶ 99B Kyelipivdo lii Taažâ tergâdis iäláttâs. Luosâpiemmâmruustig Tave-Taažâst Varjâvuonâst. ¶ Kiđđâsijvottesmaađij mield pessáim viijmâg pááikán, mut toho puáđidijn jiem vala tiättám, et lijjim karttâm luoppâđ vala-uv oovtâ ääšist, mii munjin lâi lamaš uáli räähis. Šiiljon puáđidijn Tilkku ij ruottâmgin oovdeld seibifaskâšáin tegu táássáš. Tupán puáđidijn Tilkku ij lamaš tobbeengin. Ferttejim ovdemustáá koijâdiđ: ¶ – Puávtáččim puurrâđ veikkâ tonnikyele. Taavvid ¶ Lappajärvi C4 ¶ 3. Kišto lii áávus puohháid. Kišto palhâšumelävdikode jesâneh iä pyevti uásálistiđ kiišton. ¶ Akwé:Kon ravvuuh suomâkielân ¶ läjidij vuáđu eres eellim ovdánmân? ¶ kyelišlaajah. ¶ muldesäplig ¶ säyne ¶ 6. Ko värrejih Helsigist Anarân, te moh aašijd tuu kiäsuttii teehi? ¶ 139 ¶ Partapuoli looppât kommenttis: ”Mij sämmiliih lep toimâm kuhháá politiikâst jieččân vuoigâdvuođâi pyereedmân já mist lii ain-uv kuhes kiäinu jotteemnáál. Mii pargovyevih láá čuákkimeh já konfereensah, já taan räi toh láá lamaš šiev pargovyevih. Jyehi čuákkimist toollâp šiev savâstâlmijd já porgâp šiev miärádâsâid, mast puáhtá tastoo juátkiđ pargo OA, EU já sämitige kulij. Ohtâ uáli tehálâš uási taam pargo lii kavnâđ nuorâid, kiäh halijdeh toimâđ politiikâst, já tot lii háástus. Mun uáinám puátteevuođâ čuovâdin, veikkâ Sämienâmist láá eidu tääl ennuv hástuseh já čuolmah. Nuorâin láá sierâlágáneh uáinuh, epke lah vala áhásâm puáris pálgáid. Nuorah uáinih vuoigâdvuođâid eres náálá, rääjih ulmui já enâmij kooskâ iä lah siämmáá čielgâseh. Muu mielâst jyehi konferens, moos lam uásálistám, lii adelâm munjin vyeimi, ulmuuh väldih vuotân muu jurduid já siämmást peesâm kuldâliđ sii uáivilijd." ¶ Sämitige vaaljâlävdikodde muštoot, et sämitige vaaljâi 2015 iävtukkâsasâttâllâm nohá vá 7.8. tme 16. Väljejeijeeseervi vuáđudemäššikirje/iävtukkâsucâmuš kalga leđe vaaljâlävdikoddeest Anarist Sajos toimâsaajeest nomâttum äigirääji räi (čujottâs: Säämi kulttuurkuávdáš Sajos, Menesjärventie 2A, 99870 AANAAR). ¶ Vuossaargâ, kyehtnubalovváád peeivi čohčâmáánu 1966 tijme 10.00 pajanij Cyprus Airways 4-moottorsâš DC-6 maašin Nicosia kirdemkiedist ááimun já tolliittij Kyrenia váráduv paijeel nuortâs. Forgâ lâim Koskâmeerâ paajaabeln já siämmást ko Aasia aldanij, te Kyprossuolluu nuortiskeeči päsiškuođij tuáhá. Kuulmâlov kirdemmiinut maŋa čolmij oovdân almostui tuotâ stuorrâ kaavpug já forgâ šnoggiittijm-uv ton kirdemkiädán. Lijjim vuossâmuu keerdi eellimstân Aasia pelni já miänu lâi ton muđusâš-uv. ¶ – Huiih, išediđ muu! Kuáski huuihij, ko sun vuájuškuođij. ¶ Uccâ loddáá uccâ váimu sooroost snorânij. ¶ 58–70 cm ¶ Postâauto vuolgij linjâšasema peht já vuojij Valintatáálu lappâd. Huámášim äijih čuážžumin luoddâpiällást. Postâauto orostij já taat äijih poođij fáárun. Tondet ko postâauto lâi nuuvt tievâ, sun kaartâi čokániđ kiännii paaldân. Já tiäđust-uv sun čokánij muu paaldân. ¶ Anarâškielâ algâkurssâ oovtâ tijmeest ¶ Merâkuáskim lii stuorrâ kožžâlodde ¶ 12. Cortniarius gentilis – Keltavyöseitikki (Paldâlâsnommâ: Kangasmyrkkyseitikki) – Fiskispoovijseitik U; Suomâkielâst taan kuobbâr nommâ lii esken palij muttum: majemui tutkâmušâi mield kuobâr ij lah mirhâlâš tego taan räi lii nobdum. ¶ Ovdedemráhtus vievâst uccii puárásijpaargon, maid pargeh sämmilij juávhust, tagarijd pargomaalijd, moh ovdedeh sämmilii elilâmulmuu kielâlij já kult-tuurlij vuoigâdvuođâi olášume. ¶ Tot ij kuássin luápti ¶  (saje) ruánáá ¶ Lii piäivádâh, kuálkki já mučis šoŋŋâ. Lii puoh muččâdumos ruškeäigi luándust. Luándu lii ivnáá já návt kirkis ruškeiivnijd jiem lah uáinám ¶  motomijn  lii tinnotiäppu.....23, 110 ¶ Totkeesijđo ¶ täävi mield (spiekâstemjuávkku nr 1), tastko tot lii idiomaatlâs kielâ. KR92 ¶ Magareh valjeh Suomâst šoddâduvvojeh? ¶ Ucjuv sämiluvâttâh: Sunná Länsman (tavesämikielâ) ¶ puškosyevvi.....18 ¶ 2. Nuorttâlij ärbitiäđuid vuáđudum dokumenttifilmâ " Meeci čalme" tahhoo maaŋgâkulttuurlâš ruđâigijn já pargojuávhuigijn. Taidârij kuávdáštoimâkodde lii juáhám 10 000 eurod Leena Aikio pargojuávhu filmâproojeekt várás. Taat kulá uássin Sämirääđi jođettem viijđes tutkâmprojektin nuorttâlii tovláá já tááláá ääigi pirrâ. Sämirääđi váldučällee Leena Aikio muštâl, et Sämirááđán taat projekti poođij luándulávt já heivee sijjân pyereest. Meeci čalme -fiilmâst láá mainâseh, moh láá nuurrum Kuola kuávlu Čalmevääri nuorttâlij siijdâst. Filmâmateriaal čuággoo kyevti pargopáájást Čevetjäävrist já Čalmeväärist. Njunos stivrejeijee taan fiilmâst lii australialâš Viktor Steffessen. Meid nuorttâlâš filmârähtee Pauliina Feodoroff lii mieldi taan fiilmâ rähtimist. Suu mielâst nävt uccâ ruttâsummijn ij táválávt paste rähtiđ dokumenttifiilmâ, mut taan Steffessenist lii ereslágán vyehi: sun keččâl kuvviđ já vuorkkiđ ärbivuáválâš tiäđuid digitekniikkain pargopáájái ohtâvuođâst. ¶ 137 ¶ 3. Kišto lii puohháid áávus. ¶ Hiävuščurrust lii tärhis árvuoornig. Luándust čurrui kulá ohtâ ori já maaŋgah tamah já varsah . Ori piälušt čurrus, mut táválávt čurruu joođeet puáris tamma. Tamma meerrid, kuus kalga vyelgiđ kuáttuđ. ¶ – Jiem mun tieđe! ¶ Eres tiäđuh: ¶ * Inari Event Lapland , Inarintie 38, 99870 Inari, puh. +358 (0)40 777 4339, šleđgâpostâ: Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. . Inari Event lii oles palvâlem ohjelmpalvâlusirâttâs já mäđhiuárnejeijee, mast láá maaŋgâpiälásiih ohjelmeh čuákkim- já kongresjuávhoid já piergâslaiguuttem. Inari Event safaritáálu lii Saijoos paaldâst, Hooteel Kollehovi ohtâvuođâst. ¶ – Tunba lah piäiváás uccâ elleš! ¶ puátkuđ muorâid já koškâđ keeđgijd ¶ monsuunšoŋŋâdâh ¶ Täärhist tiäđuidâd já táiđuidâd ¶ 6. ¶ Maht tun uáináh puátteevuođâst jieijâd kevttimin anarâskielâ? ¶ – Tääl sun puátá! ilodij Kiđđâ já spiäžuttij kieđâidis oohtân. –~Mon hámásâš sun tibi te lii? ¶ Koskoho 28. peeivi lii olgotábáhtus Sajos pirrâsist. Ohjelmist lii om. njuárustâllâmviestâčuoigâm várvusavehijguin, sehe njuárustemkišto. Ehidist lii kulttuurohjelm Sajos auditoriost. ¶ säämi kielâlaavâ genigâsvuođah, čáittá palvâlmis sämikielân tâi sämikielâ kevttim ovdedem ¶ Lasetiäđuh: Vaaljâlävdikode pargo uásild vaaljâlävdikode saavâjođetteijee ¶ Viäru lii máksu, mii máksoo päälhist tâi omâduvâst staatân já kieldân. ¶ Palhâšume mieđettem ¶  máttáátteijen. ¶ Sij korŋuu vääri oolâ, mut piäiváš ij oinum. Sij kuáivudettii eennâm siisâ, mut piäiváš ij oinum. Sij vajâldii miäcán, mut piäiváš ij oinum. Sij juttii jävrrido, jieŋah tuše skilijdii suoinâlmâsâst já piäiváá kove lâi čääsist lappum. ¶ Kulttuurminister Wallin vuolgâttij kirjálii tiervâttâs seminaarân. Kirdeejasko eestij kulttuur- já va-lastâllâmminister määđhi Levin. Minister Wallin muštâlij tietimist Suomâst ellee ruotâkielâlâžžân, maggaar lii eelliđ kielâucceeblovvoost. Jieččân tuáváá keežild puávtám pyereest jurdâččiđ, maht tist oro ko piäluštvetteđ jieijâd vuoigâdvuođâid. Minister Wallin čaalij, et sun lii eromâš ilolâš tast, et säminuorah láá nuuvt aktiivliih sämikulttuur aaitârdmist já oovdedmist. “Haldâttâs puáttee ive bud-jetiävtuttâsân kulá meiddei sämikielâlii oppâmateriaalmeriruuđâ luptim. Lasattâsâin mainâšuvvoo, et sämikielâlij oppâmateriaalruuđâin kalga čuosâttiđ tuárvi ennuv ruuđâid meid nuorttâ- já aanaar-sämikielâlâš oppâkirjijd.” , Wallin čaalij ¶ – Vuoi surgâd sittágin! Eunuk pallâguođij muorâi kuvlân. ¶ 62 ¶ Maakotka ( Aquila chrysaetos ) ¶ Egypti lii Afrik já Aasia rääjist. Iänááš uási Egyptist kulá Afrikân, mut Siinai njargâeennâm ¶ kuássin lamaš kiännán uárjih. Maht puávtáh ettâđ, et mij šoddâp rijjân? ¶ Jormokuoškâ táálu lii Juvduujuuvâ uáivušist Aanaar markkânist penâkkullâm keččin. Tot lii lamaš vissâ veikkâ mon puáris assâmsaje, ko kuálláás juuhâ lii aaibâs paaldâst. Vivvâ-Mattii Saammâl -rokke mainâstij, et kuoškâ uáivuš teermi alne láá lamaš puáris kuátisajeh. ¶ » Tággáár mij ep lah kuássin uái- ¶ 37 ¶ – Mun –, Ánná algâttij mut ij máttám juátkiđ. ¶  luovâs   Hän Tave-eennâmlâš säämi kielâpalhâšume Kollekielâ juohhui koskoho 12. skammâmáánu Helsigist kuáhtásân sämikielâ oovdedmist ánsulum piälán. Sturuduvâs peeleest 12 500 euro árvusâš palhâšume juovvijn Ucjuv sämiservi Sámi Siida sehe uumajasämikielâ máttáátteijee já kielâpargee Henrik Barruk. ¶ Mut kihheen ij västidâm. Mut mašinij huurrân kale poođij ain aldeláá. ¶ pelettis = puolueeton 153 ¶ 1. Pluteus atricapillus – Koivulahorusokas – Suáhimieskâruáđih U ¶ värree roovvâd-juovlâmáánust ¶ tiivre maneh muldesäplig piäivááloddáásuoksâ piäivááloddáá skuáppu ¶ Astron keesij muorâin ¶ 7.9 Eres Natura 2000 -viärmáduv olášume tuárjoo virgeomâštooimah ¶ Tast ij lamaš maggaargin jiermi, tuše säänih pieijum sanij maŋŋaal. Tot lâi jo liijkás sunjin, kii lii kočodum Villen, já sun leggistij kirje nuuvt kuhás ko voojij. ¶ –~ Riistâh piisájus hävdienâmijn já upseerij roodijn! Piettâlid sotâmist já partiomaađhijn . ¶ Uáivikaavpug: Niamey ¶ Suhâmainâsijn láá 1) kovvejum suhânoomâ tuávváš, ton jieškote-uv häämih já vijđánem, 2) oovdânpuohtum suuvâ ekonomiai já suuvâ jesânij mere ovdánem ivveest 1749 ihán 1910, 3) oovdânpuohtum aalmugregisterkuávdáá nommâpalvâlem lovottuvâin ožžum tiäđuh, kalle ulmuu kevttii tâi lijjii kiävttám áášánkullee suhânoomâ/14.4.2014. ¶ Konfereensâ nubbe peivi lii uáivildum säminuoráid. Lavurduv 17. roovvâdmáánu säminuorâi konferenspiäiván pyehtih uásálistiđ 20 ovdemustáá almottâttâm säminuorrâd. Uásálisteeh kalgeh leđe 18–29-ihásiih. Tuáivumield uásálisteeh láá pirrâ Suomâ já sijjân kuástiduvvojeh ijâstâlmeh já puurâdmeh. Nuorah uásálisteh puohháid rijjâ tilálâšvuotân vástuppeeivi 16. roovvâdmáánu sehe pargopáájáid, moh uárnejuvvojeh lávurduv 17. roovvâdmáánu. ¶ Kuovâmáánu ¶ pase ohtsii servikode, ¶ » ¶ Kuulmâ česistân Gilbert lâi iävtuittáá herkimus olmooš. Sun lâi nievdee ja muutij nievdâmijdis musikkân já tihtân. Ko mun ovdâmerkkân lijjim ohtii koijâdâm sust jieččân šoddâmist, sun kejâškuođij pajas alme kuávlun já västidij korrâ jienáin: ¶ – Lâš-uv tuot nuuvt iimâškin, Ákku hundârušâi. Pieijih kiän peri čokkáđ siämmáá laasâ pellâs ubâ piäiván. Já jyehi peivi lâi mudoi-uv siämmáálágán. Purrâmuš tuš muttuustâlâi, já eidu purrâmušlistoost sun keejâi-uv, mii peeivijd lâi monâmin. Ko jieht lâi peivipurrâmuššân kääni, talle ferttij leđe majebargâ. Onne ličij koskokko. Onne lâi purrâmuššân pottáásnjuvdos já kastik. Ij sun toos nuuvt ennuv lijkkum, mut ko jo te puohtii, te kale sun puurâi. ¶ lyeneh šaddeh. ¶ máhđulâžžân sämikielâ luuhâm juo škovliittâsääigi. Videokáidusmáttááttâs pehti puáhtá ¶ Pargo miänástuvvee hoittám išedeh sämikielâ táiđu, sämikulttuur tubdâm já -škovlim, šiev vuáruvaikuttâs- já oovdânpyehtimtááiđuh, šiev atk-tááiđuh sehe nahčâ porgâđ jiešalgâlávt já oovtâst nubbijn ofelâššáin. ¶ Árvuštâllâmkomitea jesâneh kalgeh leđe jiešráđáliih já pelettemeh pargostis ¶ Sigá maainâs ¶ Säämi parlamenttârij konfereensân uásálistii Suomâ, Taažâ já Ruotâ sämitigij jesâneh, Ruošâ sämiseervij ovdâsteijeeh, tárkkojeijeeh já sämiaašijd kieđâvuššee virgeomâhááh já poliitijkkáreh. Konferens uárnejeijen tooimâi 2000-lovo aalgâst vuáđudum säämi parlamentaarlâš rääđi, mii lii Tave-enâmij sämitigij ohtsâšpargo-orgaan. ¶ Sämmilij ärbivuáválâš juhlepeivi. Máárjápeeivi äigimuddo kalenderist muttuustâl já peeivi puáhtá juhlođ jieškote-uv enâmij Máárjápeeivi mield. ¶ » Mij moonnâp tääl Jerusalemân. Tobbeen šadda tuottân ¶ – Joo, tobbeen kale lii saje, rivgoo eeđâi. ¶ – Tehân te šadda njuolgâ äiđi, sun smietâi tutâvâžžân. ¶ Kirje kuávdáást láá sämmilij käävci iveäigid, moi tooimâid já tábáhtumijd teevstah kovvejeh. Váldujuurdâ kirje rähtimist lii lamaš tot, et mij, Suomâ kulmâ sämihiäimu, eellip oovtâst já halijdep jyehiđ riges kulttuuräärbi já jieččân almugij muštâlusâid, tiäđuid já kielâid sehe meid kulttuurlâš jiešvuovijd, moh mist láá sierâlágáneh. ¶ Sämikirjerááju: vu-ma tme 13-19, ko-tu tme 10-17, vá 10-16 ¶ sino = ruoho ¶ Luvâttuv eenikielâ máttááttâsâst tiädutteh sämikielâ já –kulttuur lasseen kirjálâšvuođâ já ton tulkkum. Uáppeeh uáppih čäälliđ maaŋgâlágánijd teevstâid já kuuloold meid uđđâ vuovijd já uáinuid teevstâi analysistmân já tulkkuumân. ¶ Suomâst láá nuorttâsämmiliih suullân 600, kiäh äässih nuuvt sämikuávlust ko ton ulguubeln-uv. Stuorrâ uási nuorttâsämmilijn äässih sierânâs nuorttâlâškuávlust (Nuorttâlâšlaahâ 4.2.1995/253, 2 §), main láá Čevetjäävri já Njellim nuorttâlâšsiijdah sehe Kiđđâjäävri nuorttâlâšâi aassâmkuávlu. Čevetjävri lii nuorttâlâškuávlu vááimus, mast nuorttâsämikielâ já kulttuur láá luándulâš uási jyehipiäiválâš eellim. Iänááš uási nuorttâlâškuávlust ässee nuorttâsämmilijn äässih eidu Čevetjäävrist. ¶  mii Tuálvu taam siemâkoopâ loddáid . ¶ Juha Guttorm, haldâttâhhovdâ, Sämitigge, , puh 010 830 3102, www.samediggi.fi ¶ Jeesus pyereed Matt 8:5-13 ¶ nuorttâsämikielâ ¶ Sieđgâ lii nuuvt táválâš já arvâslohosâš šaddo Säämist, et ko kejâstâl keessiv kieddiroobdâid tâi roođoid, te hárjánmettum-uv čalme iärut aainâs-uv 5 - 6 šlaajâ já jis lii šiev šaddokirje, te toid puohháid kávnojeh meid noomah-uv. Motomeh šlaajah láá olgohäämis peeleest nuuvt siämmáálágáneh, et tuše áámmátolmooš puáhtá uáiniđ iäruid. ¶ – Rähis čiivgâkyevtis, ellee pokkii ohtân kuátán... ¶ merhâšumeiäruid. Mudoi jurgâlemvastuuh láá kavnum morfeemtääsist. Spiekâstmist ¶ kiäh assáin ráánjást, ¶ Per Oula Juuso, Tuomas Aslak ¶ lasaneh tuákástâlmáin ¶ Mii perrust lâim kuulmâs škovlâahasiih, Kaari 12, mun Issá 10 já Matti 8 ihásiih. Lâi skammâ uđđâivemáánu algâ ko koolgâim vyelgiđ škoovlân já asuntolast kartâččijm aassâđ. Mun kale lijjim mielâstubboht pääcciđ pááikán, lijjii hyenes muštoh pááccâm ton ääigist ko lijjim Rivdul škoovlâst čohčâpuudâ. Eeči eelij mii ergijguin tuálvumin Kaamâs škoovlân, muu mielâst oroi tegu uđđâsist evakkon liččijm karttâm. Uáppeeh kiäh assii asuntolast lijjii talle aalgâst 47, siämmáá visteest lijjii 8 tâi 10. Puohnis škoovlâst lijjii uáppeeh toiguin kiäh pääihist maacâi juttii paijeel 70 uápped. ¶ Táru- já ruotâkielâlâš nomâttâs Sämitiigán lii Sametinget . Eŋgâlâskielân Sämitiggeest kiävttoo nomâttâs The Sámi Parliament. ¶ ä. Saimaa ¶ b. Mane aassâm täin kuávluin lii saahâd? ¶ 5 TUTKÂMVUÁLÁSŠ TEERMÂI JÁ VEERSTÂI JURGÂLUSÂI ANALYYS ¶ Kui palju maksab pilet? ¶ – Jis oovtâ tiijme peeivist, te ohtsis tast šadda 2,8 ihheed. Nabai posâđâttâmvisteest já hiivsigist? ¶ Jutteselgi nuáiguttij uáivis já iberdij, ete ákku já äijih lává utkááh já sunnust láá maaŋgâlágáneh kuálástemvyevih. Äijih nivhoi ain tyellittälli uštuu stáágu, vâi muorâkyeli hokâttâllâččij kuávžurijd toppiđ tom. Kuhháá ij tarbâšâmgin vyerdiđ, ko äijih tuubdâi kuávžur rovgiimin tuárgust. ¶ – Lii-uv tust teejâ? Mun jiem nuuvt kollii laavii käähvi juuhâđ. ¶ Hirškikkâ keigee kieđâs Muárján já kiäsá suu maasâd keeđgi oolâ. ¶ já siemânij vievâst ¶ svenn-egil.knutsen(at)samediggi.no ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 75 ¶ čovgiđ, čovgiim, čavgee = kiertää, kiristää ¶ Juovlâmáánu 1994 Párnái Anarâš (8 sijđod) nummeer toimâttij Saammâl Morottaja já sun čáálá uáivičalluustis Toimâleirâ návt: ¶ Lahtos 2: substantiiv πνεῦμα já Lahtos 3: verbâ πληρόω ). Spiekâstmeh juáhhojii ¶ Keesi lâi nuhâmin, mii lâi lamaš uáli mielâkiddiivâš. Taan keesi jiem lamaškin Elli-uábbám perruu lunne luosâid pivdemin Ucjuv Saarelist, mut lijjim lamaš ubâ keesi Čovčjäävrist já uási meiddei Ijjäävrist. Ailâ-uábbi ij lamaš muide ko luommimääigi já nijttoääigi pääihist já nuuvtpa sun ij lamaš ubâ uáinámgin muu tuođâštus. Ij tom peeleest, et ličij eečigin tom uáinám, mut liijká tobbeen “Nähnyt” já “Huoltaja” pehti luuvâi iäččán nommâ. Lijjim jieš tom väärendâm ađai vierestâm kosmuspennáin já tääl tot lâi eidu taggaar, tegu iäččám te ličij tom čälistâm. Čaittim uábbásân tuođâštus já ettim, et tääl eeči-uv ličij tom uáinám já pieijâm vala noomâs-uv toos, mii ij tiäđustkin lamaš tuotâ ige Ailâ-uábbi tom ubâ oskomgin. Tuođâštus koskâárvu lâi ucánjáhháá pyereeb, maid lâi lamaš čohčâluuhâmpaje ääigi já tääl tot lâi 7,58. Čohčâluuhâmpajan verdiddijn koskâárvu lâi pajanâm penttâ 0,15 já meddâl lijjim lamaš 110 tijmed, mii poođij tiäđust-uv Čivtjuv pygálusmääđhist já motomijn jieččân luámuin, ko njuolgisteeđân pinnajim távjá škoovlâst. Jieččân mielâst mun jiem lamaš škoovlâ várás, ige škovlâ lamaš muu várás. ¶ Kesilaavlâ ¶ Anarâš kalender 1996 (26 sijđod) almostui loppâivveest 1995, mon teeman lâi Säämi iveääigih . Uáivičalluustis Säämi äigi čáálá Matti návt: ¶ Pasepeeivi iäruttem eres peeivijn muštoot meid tast, et mij tarbâšep ohtsii vuoiŋâstempeeivi. Immeel šiev táttu lii, et juáhážân adeluvvoo máhđulâšvuotâ viettiđ vuoiŋâstempeeivi. ¶ a) Maggaar lii čääsi kvaliteet káártá kuvvim čácáduvâst (oppâkirje s. 136)? ¶ – Mut Saammâl-čeeci, jurdáh-uv et sun ubâ ääigi ráhtá čiivgâid? ¶ A B ¶ mätkipuhelin lyeđejeijeeh iä lah párnái ooláádmuddoost ¶ – Amahmis. Jis muoi áhhoin toideen potákkijd já vyeššeen taid kuolijguin, te kiäh kuáivuh potákkijd enâmist? enni maka hundâruš mojonjalmijn. ¶ EELLIM MEECCIST ¶ já lam šoddâm masa 25 ihheed tassaaš anarâšperruu nuorâmužžân, moos jieččân lasseen kuleh eeči, enni sehe stuorrâuábbi já -viljâ. Pärnuvuottân já nuorâvuottân lam viättám Čevetjävrmaađij pellâst uccâ sijdiist, mon nommâ lii Vävli. Tobbeen muu vaanhimeh äässih ain-uv. Tááláá ääigi muu kiäinu lii tuálvum asâstâllâđ Avelân, kost muu viljâ já uábbi-uv aassâv. ¶ Ánná juuđij arve čoođâ uđđâ uáppei tilálâšvuotân. Sun lâi eidu uástám olssis arvesyeje, mii poođij-uv stuorrâ táárbun. Jiešalnees sun ij lam hárjánâm tagaráin ubâ jotteđgin, já tondiet tot váhá unohistij. Uáivi já ärdeeh kale pissuu koškesin, mut ko idduuh já jyelgih liijká-uv njuoskii. Suu päikkisiijdâst arvesuoijijn kale ij lijjii pyehtiđ ubâ jotteeđgin, ko puohah lijjii povvâstiđ: tothân ličij keččum tuš mottoomlágán fijnottâlmân. Arvepiivtâs Säämi maailmist ličij lamaš pyereeb, mon puovtij kárbást-uv pieijâđ paijaalsis, mut toin vuod ij kaavpugist kehtidâm jotteeđ. ¶ mittolinjá iššijn. ¶ – Liiba toot fiijnâ! Kost mii loonjâ laasâ lii? ¶ spiekâstâm tast. Vuolgâteevstâ ráhtus nuávdittem peht kalga kiddiđ huámášume toos, ¶ eđâččáin: “Kaleba tuu piäippáin lávlu-uv muččâdávt.” ¶ Pargopitáh ¶ Meccihaldâttâslaavâ § 4 mield luánduvaarij pištee hoittám já kevttim merhâšittee uássin Meccihaldâttâs kalga tuárvi väldiđ vuotân biologisâš maaŋgâhámásâšvuođâ suojâlem já ulmemiäldásâš lasettem já Meccihaldâttâs haldâšem luánduvaarij hoittám, kevttim já suojâlem kalga heiviittiđ oohtân sämikuávlust tienuuvt, ete sämmilij kulttuur hárjuttem iävtuid torvejeh. ¶ vátámuš teikkâ táttum, d) Immeel ennustâs tâi lopádâs; 3 ) toohâđ, šoddâđ, tâi leđe ¶ Talle sij keksejii maht porgâđ. Sii korŋuu káátu oolâ! ¶ Mij euroopliih lep aldasáid 800 miljovnid. Aassâm lii juáhásâm uáli epitäsivávt, ko Viestâr- ¶ Ilmari Mattus ¶ Adriameerâ . . . . . . . 62 ¶ Oro lemin nuuvt, et tääbbin tavveen iä lah ulmuuh vala iberdâm muorâ kevttimáárvu. Supe lii vorâsin kale times já viehâ lussâd, mut ko tot koškeet, te tast šadda keppis, nanos já koorâs. Supe lii njuálgus, vyeliuásist uávsittem já ollim lii älkkee. Tot siäilut kuhháá šelis iivnes, jis tom vala njuátá ivnettis valttijn, ađai moinnii eres mieskâsvuodâ estee amnâsáin. Jis tááláá ääigist kiinii ráhtáččij lavŋekuáđi, te valttajum supemuorâ ličij toos erinomâš amnâsmuorâ ton keppisvuođâ já mučis iivne keežild. Muorâid kolgâččij njeidiđ já olliđ algâkeesist njale ääigi já ko toh liččii koškettâm, te kolgâččij vala valttađ. Talle toh siälutteh iivnes ivijmield. Supe lii kale herkki luoddâniđ, mut taan ääigi puáhtá spiijkárij várás pooráđ raaigijd já nuuvt estiđ muorâ luoddânem. ¶ ohtii lane luus kištoi kaččâlii. ¶ 93 ¶ Kirjavälitys Oy ¶ 1.2. Sämmilij sajattâh ¶ C. Luobbâsk tâi fiskisluobbâsk ¶ 1. Stropharia hornemannii – Isokaulussieni – Stuorrâsiäpulâskuobâr U ¶ Dobro jutro = Pyeri iiđeed, Dobar dan = Pyeri peivi, Dobro veče = Pyeri eehidpeivi, Laku noć = Pyeri ijjâ, Zdravo = Tiervâ, Hvala = Takkâ, Finski = Syemmilâš. ¶ – Čirr, čirr... tääbbin lii pyeri, mij asâttâttâp teehin, Vildáá civkká. ¶ MAID TOT MEERHŠ? VÁSTÁDÂS: ¶ 4. Viigâ mutteđ njurgonâs jienâ olluvvuođâ. ¶ Mottoom táválii peeivi, ko kuábâš-uv lává pargoost val vyerdimin ravvuid, sunnuu hovdâ čuárvu, et Hytönen, Alanen, kost Nyman lii? Nyman lâi jieht iđedist tuálvum poostâ Anarân. Ante huikká, et Nyman ij puáttâm jieht maasâd . Kost sun tot oppeet lii? smiättá hovdâ. Ante já Ari laaviv spellâđ pokeri talle, ko iävá vyeje. ¶ Šadoi nuurrâm ¶ Ohtsis ¶ naar- já nuorttâsämikielân. Jieškote-uv haldâšemsuorgijn váiluh valmâš sämikielâlâš luámáttâhvuá ¶ Jeesus poođij Nasaretin, kost sun lâi pajasšoddâm. ¶ MAJEBARG ¶ Eres-uv anarâškielâsâš kirjálâšvuođâ almostittem lassaanškuođij kuuloold já anarâškielâ ¶  aktio šleđgâkaabel ¶ Sämitigge kyedittij ciälkkámušâstis sämikulttuur hiäjusmittemkiäldu já vuávámkenigâsvuođâ, moh váldojeh Meccihaldâttâslaahân. Meccituálutooimâ finnodâhhân rievdâdem já ohtuunisvuoigâdvuotâ kevttiđ meccituálukiävtust leijee meecijd, mon toos adeleh, pyehtih jođettiđ EU tääsist kištottâllâmlahâaasâtlijd čuolmáid. Sämitigge iävtut, ete sämikuávlu uásild meccituálukiävtust leijee kuávluid sirdeh nk. Luándupalvâlusâi tásusân. Sämitigge ana iävtuttum haldâttâhmaali čuolmâlâžžân já byrokraatlâžžân. Sämitige uáinu mield iävtuttum haldâttâhmalli ij lah tuáimee. Meccihaldâttâslaahâ ij uážžu hettiđ ILO 169-sopâmuš ratifisistemiävtuid. ¶ b) plankton meereest, c) čääsi kvaliteetâst, ¶ 2. Nuurâ oppâkirje kuuvijn s. 6 - 7 já 23 niijto elleid rievtis paječalluu vuálá tavlustâhân. ¶ Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtââsi VII/I mield, vuáđupälkki 1 639,98 eurod/mp. Vuáđupäälhi lasseen máksoo 24 % sämikuávlu lase já hárjánemlaseh miärášuveh pargohárjánem mield. Ucâmušâid oppâ- já pargotuođâštusâidiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 23.5.2012 tme 16.00 räi čujottâssáin Sajos, 99870 Aanaar. ¶ Pase Jiegâst ¶ sus västidij: ¶ Ucjuv kieldâ sämikielâlij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi já peivitipšo turviimân ohtsis 211 881,35 eurod: ¶ vajâldeijeekyeli.....45 ¶ b. Moi uáivilij várás suomâhiäppušijd šoddâdeh? ¶ 51 ¶ Roskilde C2 ¶ puállutäävtih ¶ Peeivih-Vuáláppâš lâi vievsâs almai, nuuvt et suste ij pittáám ohtkin olmooš, kiäh talle lijjii suu äigin táán maailmist elimin. Tondiet Peeivih-Vuáláppâš ko vuámmášij et sun lii puoh vievsâsumos, oskeldâđâi heevâtškyettiđ sieidijd, maid talle ulmuuh palvâlii, tastko sunjin oroškuođij fasten, et ulmuuh nuuvt humoh já joolah láá, et väričuuhijd já keeđgijd immeelnis aneh. Peeivih-Vuáláppâš vuámmášij, et oht áinoo immeel lii almeest. Ulmuuh kale vaijeedškuottii suu tast maŋa, kuo nistettii imelijdis, moh lijjii toh omâsumoseh väričoheh ađai toh, maid jiejah lijjii viggâm rähtiđ keeđgijn nabdemááid paihijd, lijjii-uv toh páccáh tâi iärráseh tommuđušiih. Mut iä kuittâg suu puáhtám hevâttiđ, tastko sij palaskâm lijjii Peeivih-Vuáláppáá stuorrâ aapijn. Kuás Vuálááp vuámášij, et ulmuuh suu aapijd tiet paaloost láá, te ceelhij siijdâs ulmuiguim: ¶  eeđâi, fiskisluobbâsk ulpukka ¶ ki ordeijee kuovsâkkâsah, ¶ Otsikko ¶ - Puhu suomea, että toisetkin ymmärtää! ¶ Toimâčielgiittâs: Anarâškielâ servi r.y. toimâčielgiittâs ive 2005. ! Anarâš 18. ihekerdi, kesimáánu. ¶ Tuuđhâ kove já suogârdâl. ¶ 9. Sämikulttuur já ärbivuáválij iäláttâsâi syeje olášume ¶ Mun vuálgám keččâđ syelipivdee. Sust lii tobbeen viermi, päddi já ellei näähkih. Tijme lii jo 13.04, ko mun tuostâm vyelgiđ viežžâđ tiiŋgâid. ¶ Kovetekstâ: ¶  puurrâđ Petter Morottaja, anarâškielâ ¶ Čuákkimviste Násti (stuárráb) ¶ Säminuorah eellih Niillas mield kyevti kulttuur kooskâst rottâsem vaarâst. Nube kieđâst kiško läddilâš- ja nube kieđâst sämmilâškulttuur. Lii lussâd já máhđuttem mâttiđ puoh já kiergâniđ jyehi kuávlun kompromisij já valjimij kooskâst. Nube tááhust lii tábáhtum meiddei šiev ääših. Nuorah láá koccám árvuštiđ tuáváážis já kavnâm raamijd sii etnisâšvuotân. Suddâlume hyenemuš peeli lii Niillas mieldi tot, ete algâaalmugij ärbivuáválâš áárvuh molsošuveh läddilijd áárvuid. Pääihi, moonnâmvuođâ ja puátteevuođâ lasseen sämmilâsvuotâ meerhâš Niillasân oovtâlágán tuárrum. ¶ 108 ¶ Tastoo poođij jurgâlempargo, mii lâi lahâtekstâ. Ko foontah tiäturist iä toimâm, te ferttejim čäälliđ rašes kieđáin. Rašes kieđáin tondet, ko jiävttáá peeivi mist sämitige pargein lâi lamaš keilakišto Levi heilahaalist já tot piištij kyehti tiijme. Keilapállu lii viehâ lussâd já tom lâi pálkkum muádi tiijme ääigi, te uálgiskieđâ ruotâs lâi nuuvt raše, et penttâ povčâstij. Lâiba hittruu čäälliđ lajopennáin iskos, moos lâi väridum äigi pelkuálmád tiijme. Ko tom lijjim finnim valmâšin, te smietâškuottim, et maht čuávdáččim taam fonttâääši. Tom ij pyeredâm eisigin tiätu tast, et mašinist lâi eŋgâlâskielâlâš Word já tiäđust-uv puoh miärádâsah já koččomeh lijjii eŋgâlâskielân. Viijmâg keksejim čuávdus áášán: lasettiččim äššikirje aalgân puoh sämipustavijd, čáláččim jurgâlempargo eidu toi puustavsojijguin tegu čáláččim sämikielân kuás-uv já tast maŋa kiävtáččim Windows ctrl c/ctrl v tooimâ, ko kopijistáččim čäällimohjelm etsi/korvaa (mii lâi tiäđust-uv eŋgâlâskielân) systeemân já hurgâliččim puoh sämipustavijd sajasis. Ko jurgâlškuottim pargo, moos lâi väridum äigi siämmáš pelkuálmád tiijme te, te amahân seelgi tyehin kyevlee kocceeh imâštellii taid komálijd meerhâid (q w > < x * ’), moh lijjii teevstâst. Ko tekstâ lâi vaalmâš, te hurgâlim puoh sämipustavijd sajasis já pargo lâi porgum. Jurgâlempargo aalgij pelkuulmâ ääigi já kuulmâ ääigi väzzilim hooteel Presideentân, mast ittinâš vuájáččim kirdemkiädán jeđe kirdáččim Avelân. ¶ Russula consobrina ¶ S varjâl tääl mii–uv, oo läđis Immeel, mii Hiärrá. ¶ äämi ¶ Rotterdam stuorrâ elleikärdi vuolgât jesânijdis maŋgii ivveest elleikäärdi loostâ. Párnáid tot lii ain hitruus luhâmuš. Já ko oppeet tot lostâ koočâi postâloovást siisâ, te hitruumus äššin oroi lemin tot, et elleikáárdán lijjii uđđâ ellen puohtum poccuuh, moigijn te ton loostâst ton tovváá čiävluttâllii. Já sämmilâš ko lam, te keččâđhân taid poccuid koolgâi talle vyelgiđ. ¶ et jurgâlus oskolâšvuotâ algâteekstân ij lah tiäduttum já et vuástáväldei reaktioid lii vaigâd tâi ubâ máhđuttem mittediđ (Vehmas-Lehto 2002: 58; Mojola & Wendland ¶ Arabia ¶ haapi áimuvuárhást ¶ Tavlustâh 5. Verbâ σῴζω . Anarâškielâsâš jurgâlusâst kevttum jurgâlemvastuuh já toi vuottumsajeh já –mereh. ¶ Mietâmiäđušijn lii áinoo tivre, mii tuálloo päikkiellen. Mietâmiäđušijnijn lii stuorrâ merhâšume mieđâ pyevtitteijen, mut vala-uv ávháluboh toh láá muorâkäärdi muorâi já miestui kukái kavjejeijen. Háisoo, ivnáás kukáh hokâtteleh mietâmiäđušijnijd viežžâđ mieđâ. Mietâmiäđušijneh fievrideh kukkáin nuurrâm amnâs väätist kuátán já valmâšteh tast mieđâ tälviravâdin. Tehálumoseh mietâšadoh láá vielgisristâ, vađukkâš, kievânjuolâs, hiävuštoonâs já rypsi. Mietâmiäđušijneh noreh kukkáin meiddei lieđikoovjâ suovsâi ravâdin. ¶ – Já tuot tiŋgâ kale lii ain tiättám lasepargo já huolâ munnui! Poolishovdâ šuáhkádij. ¶ vuástá viljâidis ¶ Sämitige kulttuurlävdikodde vaaldij vuástá ucâmušâid 80 pittád ohtsis 754 025,25 euro oovdâst. ¶ 75 ¶ - Na, munhân ettim tuš kandâskipárijn, ákku čielgiiškuođij. ¶ Uábi nieidân ¶ (a) toimâm, mon uáivilin tâi vaikuttâssân lii tot, et algâaalmugijn rieveduvvoo toi kuoskâmettumvuotâ sierânâs aalmugin tâi toi kulttuurliih áárvuh tâi etnisâš identiteet; ¶ ovdedem relevansteoria, mii vuáđuduvá viestâdem relevansteorian. Relevansteoriast ¶ – Vissâhân tot lâi eidu onne já taan ääigi, ko kolgim puáttiđ teehin? ¶ “Lam monâmin ¶ Suomâ jaavrij uáppásumos já táválumos kaijuu lii päiski. Tot lii vuáhádum eelliđ meid ulmuu ránnján. Kiđđuv jävrridoi movtijditteemussáid jienáid kulá pääiski čuhâlis piškom, ko tot korrâ škajânáin kullut jieijâs noomâ: ”Kaiiija-kaiija-kaija-kaja-kaja-kaja.” Piervâlsaijeen tot väljee mielâstubbooht rido stuorrâ keeđgijd já juovviis njargâkeejijd. Taggaar saajeest lällee päiski uáinoo kuhás jäävri kuávlun. Jis olmooš teivâs uđâgái aldasáid ko toh láá uceh, te vaanhimeh piškoh já iätáduteh ulmuu paajaabeln. ¶ Ko Ánná keejâi fiilmâ vyeimialmaa, sun ij puáhtám leđe juurdâšhánnáá ovdii láiguemedis: siämmáálágán pahakkâs tot-uv lâi ko vyeimialmai! Mottoomnáálá sun tuubdâi, et lâi jieš-uv váhá tego Gelsomina: sun lâi ain keččâlâm porgâđ ááhu mielâ mield, kuittâg tast luhostuuhánnáá. ¶ 1. kunâgâspyton ¶ KKK02, s. 109. ¶ Sun eeđâi: “Jeesus lii vuolgâttâm muu, vâi uážuččih uáinud maasâd já tevduuččih Pase Vuoiŋáin.” ¶ pánnukähvipakkeet ilddest. ¶ Stivrâ meridij, ete sämitigge ocá ruttâdem riehtiministeriöst, máttááttâs- já kulttuurministeriöst sehe Euroop sosiaalruttâráájust (ESR) säämi kielâlaavâ olášumán kyeskee selvâttempargo várás. Säämi kielâlaavâ mield sämitigge kalga adeliđ jyehi vaaljâpaje muštâlus säämi kielâlaavâ olášutmist sehe sämmilij kielâlij vuoigâdvuođâi olášuumeest já ovdánmist. Muštâlus kalga adeliđ majemustáá ive 2016 aalgâst. ¶ b. Kuus niŋálâsčuoškâ mannee? ¶  Kuvvimcelkkuuh N Anarâšah - Siijđoid lii pyevtittâm Sämimuseo Siida - Saamelaismuseosäätiö ohtsâšpargoin Anarâškielâ servi rs:in Máttááttâsministeriö uásiruttâdâssáin. ¶  / Jielâheh ¶ sukkârruáhu ¶ Oppâmateriaal ráhtoo aanaar-, nuorttâ- já tavesämikielân. Sämitigge tuárju meid ovtâskâs oppâmateriaal rähtim. Škovlim- já oppâmateriaallävdikoddeest puáhtá uuccâđ torjuu sämikielâlâš oppâmateriaalprojektij várás. Eidusâš uuccâmäigi ij lah, mut torjuuh occojeh táválávt skammâ-uđđâivemáánust, et puáttee ive pyevtittemvuávám lii pargo vyelni. Sämitigge puáhtá pálkkááttiđ meriáigásijd olespiäiválâš pargeid oppâmateriaal kietâčäällim- já eres pargoid. Merhâšitteemus oppâmateriaalpargo pargee juávkku lii sämikielâlâš máttáátteijeeh. ¶ Tuhhiittum laahâ adeluvvoo president nanodemnáál. Jis sun ij naanood tom kuulmâ mánuppaje siste, te laahâ máccá ovdâskoodán. Jis ovdâskodde piso uáivilistis, te laahâ šadda vuáimán president naanoodhánnáá-uv. ¶ – Puáđám, puáđám. Majemustáá skammâmáánust puáđám kolliistâllâđ, ko peeivih láá uánánâm ige uáini innig olgon nuuvt kuhháá pargeldid, Antti loppeed. ¶ koččâmâšâin. ¶ Uunjargâ = Uuniemi, Nesseby (t) (Tave-Taažâst) ¶ Baltia 85 ¶ 2. Mist láá liähmus tâi lieggâ täälvih já kume keesih. ¶ Syeinimáánu 21. peeivi teevdij tuotâ Säämi vuorâs Nuuvdi Saammâl (Sammeli Josef Valle) Čovčjäävrist 90 ihheed. Peivi juhliistui čuávvoo argâpeeivi (22.07.) Avveel palvâlemkuávdáást lahcâkákkukahvijn, mon ohtâvuođâst peeivisáŋgár vaaldij skeeŋkâid já luhotuáivuttâsâid vuástá. ¶ Ko Matjâs tuuđhâid peljičiiŋâid ääigis, te tuvkkâlij taid maasâd loován, ¶ Jookeerpargopittá ¶ 10. Palhâšumelävdikodde ¶ “Maasâd, tondee šlarvâ!” kullui muoldâg huuihâs maaŋaabeln. ¶ Iskos 3 ¶ Kirho piällâs havdij oolâ ulmuuh lijjii luččoom já poškâč-čâm. Iho sevŋâdin luččâsist ulmuuh iä ostâm hiivsigijd uuccâđ, ferttejii luándulijd tárbuidis toohâđ, iäge saje toos ostâm valjiđ, kohan váhá čiähusân pessii. ¶ ECRI saavâjođetteijee Christian Ahlund. Kove: Sandro Weltin © Euroop Rääđi ¶ spiekâstemtiijpâi mield kuuđâ juávkun, moh kávnojeh čuávuváá tavlustuvvâst 13. ¶ - tavesämikielâ ¶ Syennjil nuorttâlâšsiijdâ arkkâdâh lâi huolâlávt aitârdum aarni, nuorttâsämmilij vuoigâdvuođâi ¶  leijee  poođij. (uálgiceelhâ Almai keejâi tego kiinii ličij lamaš suu koddemin. ¶ Pete kuáhtái suu Allen tuolbâdâsâst. Eenâb ko kulmâlovvittâ ihheed lâi kuullâm tien ejijdân muštoi peeleest riges kuáhtáámist.. Tuolbâdâs paijeel jođetijn Jeobald jurdelij tábáhtus, mii lâi šoddâm, ko sun vala lâi peerâproomust. ¶ * Čuákkimkähvi já teejâ ¶ – Na tain mun kale jiem tieđe maiden. Sämikielâ lohheeh iä lam vissâ nuuvt ennuv ko iä ornim tagarijd iskosijd. ¶ tuáimih anarâš siärváduvvâst. ¶ Eennâmvuáđu sieminiäláneh já mááđuh láá luomuviljâlem pehtilis išeh: toh pieđgejeh suándi já šaddopasâttâsâid tohálâš raavâdamnâsin šaddoid. Jis luomupiäldust váiluh mohnii teháliih amnâseh, puáhtá piäldun lasettiđ luándust vuálgus amnâsijd, ovdâmerkkân kaalhâ. Luomuviljâleijeeh iä kuittâg keevti rahtum viehâkolvuid tâi tuástumamnâsijd. ¶ 2. ¶ Säämi puárásijpargo ovdedempeeivih III 22.5.2013 ¶ Tot lâi Limppo. ¶ – Tuu pápárân čäähih eenâb-uv puškoh. Sáárgu lase puškoid kaskoo pááppár já pajeroobdân-uv, Márjá iävtut Eelan. ¶ Mallorca E8 ¶ 1. Čarvii njuneraaigijd kiddâ já njielâst. ¶ 17 cm ¶ tubdâđ keesi, ko kiäsán lävkkee, ¶ Keejâ, et šado loostah tâi lieđikoostah iä toijuu ¶  predikaat  Juhháán. Sämitige Haavâ pedâgogisâš jođetteijen tuáimá FT Marja-Liisa Olthuis já äššitobdeemáttáátteijen totkee/ čuovviittâstooimâ jođetteijee Laura Arola. Škovlimhaavâ vuossâmuu aldamáttááttâspaje ohjelm . ¶ Miiba tast. Ollâ kyessi maajeeldčyeigeinis poođij Räji-Joovsepist čuoigân já ko virgálâš tiervâttâsseremoniah lijjii toollum, te sun asâidui pelikuomijnis Tellervoin Áádáár Räjikocceemsajattuv kieskâd valmâštum ráiđutáálun. Toos asâiduvvii iänááš maajeeldčyeigeeh-uv. Koivisto čuoigâmjuávhu ohjelm lâi taggaar, et iiđeedpitá maŋa sij čuoigâlii muuneeld valmâštâllum čuoigâmmáátkán, mii lâi suullân muádi penâkkuullâm kukkosâš. Mij ohjelm uárnejeijeeh lâim moonnâm toho jo tooláá iđedist já valmâštâllâm puoh purâdem- já káhvástâllâmsoojijd kärvisin já ko čyeigeeh pottii, te tuočâim sii. ¶ Sämitige škovlim- já oppâmateriaallävdikodde vuáváá já ruttâd sämikielâlâš oppâmateriaal. ¶ – Lam. Mun vuálgám Sáámán. ¶ – Vuoi peeccihtäsni sittágin, tieđee kirdee ¶ Mitähän eläimiä nuo ovat? Moh elleidsun tuoh láá? ¶ Sun västidij: “Sun, kiäst láá kyehti pääiđi, adelus nube toos, kiäst ij lah ohtâgin, já kiäst láá kyehti leeibi, tavos siämmáánáál.” ¶ Tääl Juudas peri vuordâččij vuovâs ääigi pettiđ Jeesus. ¶ 7. India 3 856 ¶  ovdil Gladys lâi čepis taaiđâr já táálust lijjii-uv tievâ suu máálám stuorrâ taavluh. Arden sáárnui viehâ pyereest suomâkielâ tanen ko suu eeči lâi puáttám Suomâst ive 1906. Ardenkyevtis lává vaarâ tiego 65 ive suulâin já sunnust láá kulmâ kaandâ já kyehti nieidâ. Kaandah äässih aaibâs täst alda, mut nieidah kostnii olgoláá. ¶ Mun kal kuorâm madâräijihâm ¶ – Nuuvthân toh puohah eteh, ákku joođhij. Jeđe nieidâriävuh šaddeh párnái vuástá ige toos lah innig mihheen porgâmist. Mun jiem suovâ tom tábáhtuđ kuittâg muu táálust! ¶ – Maid totkis meerhâš? ¶ 39A Maid ravâdijd poccuuh kävnih tundraast? ¶ Limppo stiärgái ain-uv muorâ vyelni já tollij lodeuđâgáá kieđâin. Tot ciivhij. ¶ Roovvâdmáánu ¶ – Mut maht tun talle lah taid tovláid-uv taavijd puáhtâm kevttiđ? Iä-uvks taan áigásiih lah pyerebeh? ¶ – Jáá, ete šaveh suáládeh luudij moonijd já já lodeh sutteh toi oolâ. Kal láá šaveh-uv muttum, ko luudij moonijd suáládeh, Heikkâ ruáhásist. ¶ Suomâst láá maaŋgah muldemátušlaajah. Stuárráámus lii joba 30 seenti kukkosâš lapsemáátu. Muldemááđuh láá eenâmtussim áámmátliih. Toh lihâdeh purâmáin muuldán rääigi já paškemáin tom jieijâs tuáhá. Muldemááđuh mákkojeh eennâm vyelni sevŋâdâsâst já lahtâsist. Toh vyeiŋih liškijnis, et iŋádâh lii toid uáli varâlâš. Jis rášuarve tiävdá čassijn mááđui jodáttuvâid, toh ferttejeh puáttiđ eennâm oolâ vuoiŋâđ. Lapsemáátu tálvástâl jieŋâlâsâst jiäŋŋum eennâm vyelni ađai tuálu vyelni. ¶ 15. Sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs sajattuv, juksâmvuođâ já sämmilâš siskáldâs ovdedem ¶ Kállá piivdus eštus luhostui. Kálgu poođij seeŋgâ luusâ já čokánij eidu ton lahcâkááhu oolâ. Kákku tepčâsij, levânij já turdedij poođâ já ubâ saje. Käälis tast paaldâst uáđá škoorijd. ¶   – Hiärrá sivned! Muumi- ¶ 2. Jieŋâkuobžâ ¶ << Alkuun ¶ — LOPP — ¶ Pasevuotâ 2, 3, 15, 16, 18-21, 24, 26, 27, 34, 35, 37, 40, 42 ¶ U ággummätki 56 ¶ - Na, tot lii Fellini kove La Strada. ¶ 3. Mon Euroop uásán kuleh taah ¶   Äijih peesâi navigaattor ravvui mield Mariankatu kuulmán, já toos munnuu mätki vuod orostij. Kááđu oolâ lâi orostâm lyeniauto, ige tot lihâdâm kuussân kulij. Äijih vuordij rávhálávt já njurgoškuođij. Mun vuod keččim tijmásân: vittâ miinut! Kuullim jieččân koijâdmin: “Jieh-uv tun vuájáččii ucánjihhii majaskulij já jorgettiččii čuávvuvâš kááđust uálgispel já vuod uálgispel? Muu mielâst muoi láán talle suullân tast, kuus mun ááigum-uv.” Äijih poorgâi tego mun tattum. Sun jorgeetškuođij unohávt. ¶ 1. Sämmilijn lii aalmugin OA ive 1966 jiešmeridemvuoigâdvuođâ kyeskee sopâmuš vuossâmuu artikla mield vuoigâdvuotâ meridiđ jieijâs poolitlâš tiileest, ovdediđ ekonoomlâš, sosiaallâš já kulttuurlâš ovdánemes sehe haldâšiđ jieijâs luánduvaarijd já -tiettuumijd, ige mongin tiileest uážu väldiđ meddâl sii áigápuátun kullee tehálâš resurssijd. Sämmilijd kalga kuullâđ já sii kalgeh peessâđ uásálistiđ aašij loppâprosessáid, moh vaikutteh njuolgist sämmiláid, já staatah kalgeh uuccâđ sämmilij rijjâ já muuneeld almottum miettâm puoh taggaar toimáid, moh kyeskih sämmilijd. ¶ Limpo čiähásaje lâi váhá olgoláá rátkámiestuu vyelni. ¶ – Te jurdám! eeđâi Kaari suttoost. Liččih jieht jo jurdâččâm váhá pyerebeht sanijdâd! Já jis must ravvuid koijâdah, te eeđâm, et tun koolgah vistig tavijdâd pyerediđ, et tuin puáhtá oovtâst eelliđ! Nuorâ olmooš taarbâš jieijâs rijjâvuođâ moonnâđ já puáttiđ tego haalijd! Já skipáreh kuleh meiddei áášán. ¶ Kuuvijd puávtáh väldiđ tuše šiev digitaalkamerain. ¶ kuávdášlâš sämikuávlu ulguupiäláá virgeomâháin, kiäid säämi kielâlaahâ kuáská. Ive 2004 šoodâi ¶ - Amahân lii kiinii kimekussáin joođoost. ¶ Luuhamkirje, eenikielâ sijđomateriaal ¶ SPR váldu-ulmeh láá tave-eennâmlii sämisopâmuš tuhhiittem, SPR tooimâ ovdedem já sämmilij vuoigâdvuođâsajattuv pyeredem. SPR lii meridâm, ete sämmiliih hämmejeh ohtsii uáivil SPR:st tave-eennâmlii sämisopâmuš jotkâráđádâlmijn. Ulmen lii ovdediđ SPR tooimâ tave-eennâmlii sämisopâmuš kenigâsvuođâi háárán sehe pyerediđ Ruošâ sämmilij máhđulâšvuođâ uásálistiđ oovtâstpaargon. ¶ dâovtâstumijn sehe staatâ tâi kieldâ omâstem siärvásijn já finnodâhlájádâsâin sämikuávlust. Tehálâš ¶ Sämitige čuákkim meridij nuorâirääđi já nuorâičällee virge vuáđđudmist čuákkimistis Hettaast tuorâstuv 11.3. Äšši lii valmâštâllum máttááttâsministeriö ruttâdem projektin suullân ive ääigi. Haavâ valmâštâllâm pargojuávhu lii jođettâm sämitige nuorâmus jeessân Tuomas Aslak Juuso. Ääši valmâštellen lii toimâm Anne Länsman. ¶ 1. Valjiđ olssâd paarâid. Ledâgiđ jävrriidon raddaag riddosárgá puotâ nuuvt, ¶ tuáršu 187 ¶ Suáđigil tábáhtus lii oovtpiäiválâš, mutâ viggâp orniđ ijâstâllâm škoovlâin kuhesmáđhálijd, jis sij halijdeh. Eres saajeest ko škoovlâst ijâstâlmist šaddee koloid juávkku máksá jieš. Tärhibeh uásálistemravvuuh vuolgâttuvvojeh maŋeláá. Sämitige päikkisiijđoin lii raapoort ive 2013 tábáhtusâst. ¶ (spiekâstemjuávkku nr 3), tuođânálásávt ton suujâst, et aldelub jurgâlemvaastâ ij lah kavnum. Taat iäru ij toovât merhâsittee merhâšumeiäruid. Tast huolâhánnáá jurgâlus lii ¶ - Tuáivup kolliimist ennuv. Tehálumos ulmen lii rähtiđ pisovijd ráđádâllâmmáhđulâšvuođâid Euroop Unionáin já finniđ sämikoččâmâšâid pyerebeht huámmášumán EU politiikâst. Eromâš ulmen lii turvâstiđ EU InterregSápmi -ruttâdemohjelm siäilum jiečânis ohjelmin, ton ruttâdem turvâstem já ohjelm haldâšem já virgeváldálâšvuođâ kepidem. Puoh pehtilumos ličij sirdeđ ohjelm haldâšem njuolgist sämitiigán. Tuáivup meid piätupolitiik ovdedem EU tääsist nuuvt, ete sehe piäđui suojâlem já sämipuásuituálu hárjuttem liččii täsitiädust já iäláttâs hárjuttem syeji lii turvâstum, saavâjođetteijee Näkkäläjärvi paahud. ¶ sárguseh Jorma Happonen, sämikielân Ilmari Mattus ¶ Váldukielah: ¶ – Valitettavasti Muonio on tällä kertaa täynnä, mutta miten olisi Ivalon rajajääkärikomppania? ¶ Maggaar piirâs škovlâ lâi anarâskielâkevttim tááhust vyelitääsist já pajetääsist? ¶ Piäkkáá Aavni (Aune Kuuva) čáitálmâs “Miileškin” lehâstui Säämi museo Siijdâst 4. njuhčâmáánu 2005. Čáitálmâsâst láá Aavni rähtim kuvvimlavastusah párnáikirjijd Riävskánieidâ já Suábi maainâs, maid kuohtuid lii čáállâm Petter Morottaja já kuvvim Martti Rikkonen. Čáitálmâsâst láá meiddei Aavni rähtim nukeh, moh láá kevttum “Urri Uulá” videofiilmâst. Lasseen čáitámâsâst láá Aavni rähtim fiijnâ seinitavluh já čiiŋah. ¶ 3 . P A S E P E I V I P E S S I J Á I N ( J U B I L A T E ) ¶ Na kuodij taat muu juovlâiáigásâš tuoivâ motomin maŋeláá heđâlmijd já ko poottim kiđđâtäälvi 1954 čuoigâmluámun, te jieškote-uv sierânâs olâttâsâi lasseen, main muštâlâm täst maŋeláá, lâi enistân-uv munjin olâttâs. Ko sun faalâi munjin táválâš purrâmâš, te siämmást sun faalâi munjin meid käävpi määrfi-uv, eidu siämmáálágán, ko lâi lamaš tobbeen asuntolast, já lijjim tiäđust-uv uáli moovtâ. ¶ 1. Čielgâsávt enâmustáá kuáhtáp sääni kuáti , penttâ 146 kerdid, 2. nubben lii tupe , 107 kerdid, 3. kuálmádin enâmustáá lii lyevi , 19 kerdid, 4. niäljádin láá koldemân lohtâseijee säänih koldem já nyetti , 18 kerdid, mut siämmáá lohomiärán olá meiddei puornâ , 5. viđâdin lii äiđi , 16 kerdid, 6. kuđâdin lii láávu , 14 kerdid, 7. čiččâdin lii ákšu , 11 kerdid, 8. kávcádin lává kerris já puárree , kuábáš-uv 10 kerdid, 9. ovcádin lává käärbis já piärtušm , kuábáš-uv 9 kerdid, 10. lovváád saajeest kávnoo viermi , 8 kerdid, 11. ohtnubálovádin lává lyevdi já káskástoh , 7 kerdid, 12. kyehtnubálovádin lii huonâs , kuttii, 13. kulmânubálovváád saje kulá piergâsáid nijbe , láávtáš , árdu , tävgi já pelbi , sehe pisso , juáháš vittii , 14. neljinubálovádin kávnojeh suárváš , saaveeh já puvre , juáháš neljii , 15. vittânubálovváád saje jyehih säitti , čyeimi já hirsâ , juáháš kulmii , 16. kuttânubálovváád saje jyehheeh láá čiččâm: veeččir , liššá , kaŋgâ , läbži , stávrá , naavit já láátu , juáháš kuohtii , 17. jumbosaje jyehheeh láá käävci: sivlá , háárááv , puuvko , suábbi , kiällár , kiämppá , syermi já tävgi , juáháš ohtii . ¶ A. Kuobârelleeh ¶ - Juuvâ taam, sun meridij. Tot kale iššeed. Mun vuálgám tunjin seeŋgâ rähtiđ. Uážuh puáttee iijâ uáđđiđ orroomvisteest mut ittážân váhá salkkiim jieččân pargoloonjâ, te finniih tävirijdâd tohon. Tobbeen lii sohvá-uv. ¶ MAID KAAST ADDEL JÁ MII AAVHIJD ¶ Tave-eennâmlâš sämisopâmuš ¶ – Ton puudâhân puávtáččij labdeđ jieijâs oppâmijd-uv, Ánná smietâi, ige mihheen tobbeen feerejum äšši mahten huukán monâččii. ¶ njunevorrâkulgâm 151 ¶ Kesilodeh mäccih já älgih rähtiđ piervâlijdis uđđâ piäsáduvâi várás. Rääsih liäđđuh, já ááimust láá ennuu toi oopsah. "Norreen iänán raasijd" , iävtut Piia, mut Pelle já Pepi iävá kuulâ maiden. Sunnust lii eres porgâmuš. ¶ Pilvi aalgât ollâopâttuvâst ¶   Suomâ sämmilij tiäđulâšvuotâ jieijâs kulttuurist já tađe mield meiddei kielâstis lii čuuvtij lasanâm ¶ 5. Juáđhi mittedem suullân viiđâ miinut ääigi ¶ sijđoh: 123 ¶ 5. Etna lii Euroop alemus tullâvääri. ¶  ‐ Almottâs jienâvuoigâdvuođâst ¶ – Vääldi Matti skaapist vuoijiiš mielhi-uv. Vuoijiis mielkki lii ruopsis mielkkipuurkist. Mun ááigum loppimmielhi rähtiđ. Ostum loppimmiälkán jiem lijkkuu ollágin. Mun puurâm pyereeb jieš rahtum loppimmielhi. Pääihist lii pááccám loppimmielkkiliitán uccâ loppimmielkkitiälkku ađai loppiittâs. Mun liäškum vuoijiiš mielhi loppimmielkkitiälhu oolâ já siävuttâm tom loppimmielkkitiälhoin já tastmaŋa luávdám lite lohhijn. Tiptám tom leđe pirrâmpeeivi sevŋâdâsâst lohe vyelni. Tastmaŋa loppimmielkki lii vaalmâš. Muu pärnivuođâst loppimmielhi-uv koolgâi jieš rähtiđ, ákku iätá já viäžžá vuástá já vuojâ. ¶ kalkkâkorrâ ¶ Bukarest ¶ – Tälvivalastâllâm ij aainâs taarbâš, eeđâi Pullá. ¶ Anarâšâi virgálâš noomah láá lamaš ain merkkejum váldukielân pajas, ko almos já virgálâš nommâluvâttâlmeh láá táássáš váilum. Kielâlaavâ puáttim ohtâvuođâst meid anarâšâi ovdânommâkerdi lii álgám iäláskâddâđ já tuáivumist lii, et tot pesâččij meid virgálâš anon siämmáá náálá ko päikkinoomâi pehti lii tääl kevâmin.” ¶ Áánán äšši ij lamaš aaibâs siämmáá: ubâ purâdemjuurdâ lâi epiluhostum! Konnjâleh iä lamaš kukken. ¶ Leejoon lâi puárásmâm ige vaijaam innig vyejettiđ saallâs. Tanen tot meridij turvâstiđ käävvilvuotân: tot kuárjui källeeluámán, tegu ličij maka illávaje. ¶ Lehtola, Teuvo.1998: Kolmen kuninkaan maa. Inarin historia 1500~-luvulta jälleenrakennusaikaan. Inari: Kustannus-Puntsi. Keejâ meid Ruonaniemi, Arvo. 1987: Juutuan vedet. Hämeenlinna: Karisto. ¶ Säämi máttáátâskuávdáá stiivrâ noomât Laapi läänihaldâttâs, mii lii pivdám sämitige iävtuttâsâid sämmilij ovdâsteijen stiivrâst. Sämitigge iävtut stiivrân kuttâ jeessân. Läänihaldâttâs noomât stiivrân ohtsis käävci jesânid. ¶ meiddei Timon-uv. Tot ij ¶ – Joo, takkâ! Jis puávtáh talle čäittiđ munjin, maid mun koolgâm porgâđ tuu meddâlorodijn, Ante koijâdij já ááigui lavkkiđ siisâ. ¶ SÄÄMI AARÂHŠODDÂDEM ÁÁRVUH JÁ ULMEH ¶  vyevsit 30 Kustula Kirsti Maarit Puásuialmai Aanaar ¶ Stuorrâvuonâ markkânlaavlâ ¶ 1. Teevdi laasâ pelimuudon kume čassijn. ¶ Eenikielâlijn tuše motomeh mättih luuhâđ já čäälliđ nuorttâsämikielâ. Čäällimtááiđu sij láá oppâm čäällimkuursâin. Ive 1991 álgám nuorttâsämikielâ máttááttâs keežild iänááš uási Čevetjäävri škoovlâ uáppein máttih luuhâđ já čäälliđ. Lii kuittâg huámášittee, et iänááš uási uáppein láá eenikielâs peeleest suomâkielâliih, já sij láá oppâm nuorttâsämikielâ vieres kiellân. Tanen kielâ mättim lii ucce. Nuuvtpa tile lii tot, et eenikielâliih iä määti čäälliđ já toh, kiäh mättih čäälliđ, mättih kielâ tuše uccáá. Nuorttâsämikielâlâš kielâpargeid ličij pargo fálusist valjeest ovdâmerkkân oppâmateriaal rähtimist. ¶ Maaŋgah sämmiliih láá váldukielâi tiädu vyelni monâttâm algâalgâlâš kielâs. 1960-lovvoost álgám etnisâš moránem lii jođettâm sämikielâ tiäđulâš varjâlmân já maaŋgâlágán kielâ iäláskittemtoimáid. Sämikielâ finnij virgálii sajattuv ive 1992 säämi kielâlaavâ mield. Säämi kielâlaahâ uđâsmittui ive 2004. ¶ šahečivgâčurruu = pahnueen 12 ¶ Suomâ sämmilij ohtsâškodálâš~já kulttuurlâš~tile~onne . Seminaar Kallioniemist Sipoost 28.05. – 01.06.2012 ¶ kisiijđoin. Visásmitmân vuolgâttuvvojii mottoomverd paijeelmiärásiih koččâmâšluámáttuvah. Sä ¶ puško.....41, 51, 55, 56, 58, 60 ¶ nuuvt, et poođâš já jyelgih pääccih uáinusân. ¶ b) stuorrâlođâsrapu, c) merâpuákku, ¶ A Vorrâsuonah ¶ Ko moonnâm ihečyeđe aalgâst lâi vala kierdoškovlâoornig já katekeetta Matti Lehtola máttááttij párnáid talle Anarist, ooinij Lauri Itkonen kuittâg pyerebin pálkkááttiđ päikkimáttáátteijee párnááidis Toivon já Tyynin, kiäh láin talle škovlâaavveest. Sunnuu päikkimáttáátteijee nommâ lâi Helmi Hirvonen. Perruu puárásumos pärni Lauri Ilmari, kote poođij lovmad ihheed maŋeláá kavnâđ Juvduunjäälmist keđgiáigásijd kuátisoojijd, lâi juo talle Oulust luhâmin. Aanaar markkânist algâttij kale kansaškovlâ ive 1902, mut Toivo Immanuel ij kiergânâm servâđ toos, ko sust lâi aaigâ algâttiđ Oulu lyseost luuhâđ čohčuv 1901. Oopâi algâttem lyseost siämmáá čoovčâ ij kuittâg olášum ton suujâst, et sun ij peessâm čoođâ lyseo kirjálâš siisâpeessâmiskosist. Iskoos ohtân uássin lâi uáináh kiärdutavlu mättim já sun lâi algâttâm kiärdutavlu numeristim čyeđeest vuáluskulij, ko lâi kolgâđ algâttiđ ovttiist pajakulij. Kaandâ ij kannattâm kuittâg innig vuolgâttiđ maasâd Anarân já kansaškoovlân, pic Oulu syemmilii valmâstellee škoovlâ rehtor Magnus Rosendal vaaldij suu oovtâ ihán škovlâsis, mon maŋa Toivo peesâ-uv Oulu lyseo uáppen. ¶ Ive 1980 rääjist lii puáhtám čäälliđ tavesämikielâ pajeuáppeečálusijn vieres kiellân já ive 1994 rää ¶ Saijoos čuákkimtileh ¶ kevttih puáđu já kuáđi huksiimân. ¶ juhâcimccâhskálžu.....36, 39 ¶ 5 Maht rapu syeijee jieijâs salâsteijein? ¶   Mii Mudusjäävri sieidi ¶ säggikuobbâreh ¶ rähteevuoigâdvuođâlavváin (404/61). Kirje ¶ - Puáđi peri eehidláá asuntola šiiljon, jis oskeldâh. Mij kale talle čäittip tunjin, kiäh toh tääbbin merideh! ¶ pargo: ¶ Sämitige mielâst Meccihaldâttâs lii ánsulávt olášittám säämi kielâlaavâ kenigâsvuođâid já ovdedâm sämikielâ sajattuv viärmádâhviestâdmistis, äššigâšpalvâlusâinis já tieđettemtoimâinis. Virgeomâhâšpalvâlusah láá almostittum távjá kirjálâžžân; Meccihaldâttâs fáálá tágárij äššigâšpalvâlusâi lasseen meiddei sämikielâlâš palvâlus. Tot lii pálkkááttâm sämikielâlii tieđetteijee. ¶ Kariniemi, Annikki. 1975: Oi Juutua. Keuruu: Otava. ¶ Vandârdem ääigi harvii kiävá maggaargin varâlub luhottesvuotâ tâi pärtti. Maŋgii vandârdeijeeh iä ubâ smietâ muuneeld, et sijjân sátáččij keevvâđ mahtnii, ko ovdilgin ij lah keevvâm. ¶ Tääbbin Kaamâsist lijjii puoh ääših omâseh. Ulmuuh, tááluh, täävih, joba pennuuh-uv umástii muu mielâst eresnáál ko mii Tilkku. Must ij lamaš ohtâgin torvo taan visteest, jiem tubdâm kiämmân iärrás ko Holber Veiko, ige sustkin lamaš ennuv iše, oroi, et sun-uv taaiđij ahevuššâđ. ¶ 43 % Suáđigil kieldâ ¶ Tyemes 155,224 ¶   104 ¶ Päiski, tevkisselgkaijuu já stuorrâlodde láá ¶ 1 Luvâttâl jienâid, moh oroh tuu mielâst ¶ b. Maid tobbeen puáhtá porgâđ? ¶ Kiehâ kokká ubâ algâkeesi, mutâ te jaska kukkâmist syeinimáánu loopâbeln. Na manengis tot nuuvt taha? Ohtâ suijâ lii tot, et eres-uv lodeh jaskodeh syeinimáánust viizârdmist, ko kiihâm já pessimhomáh láá lappâd. Nuuvt taha kiehâ-uv. Motomeh loddááh kale vizârdeh vala porgemáánu-uv pelni, mutâ toh láá-uv tagareh, moh rähtih muáddi-uv uđâgâšpiäsáduv keesist. ¶ Benjamin 34,43-44, 46-49, 51, 94 ¶ tuáppuđ muu ¶ Valve jesâneh tobdeh nubijdis. ¶ ruttâdem puáhtá meiddei suomâkielâlâš palvâlusâi pyevtitmân ruttâdem, ko harvii sämikieltáiđusâš ¶ Čáitálmâs uáinusânpieijâm lii táváliist spiekâsteijee; keččeid hiämáskitij aainâs 40 sämmilii potretist šaddee já ollâgâsân siäinán lebbâneijee čuovâkovemosaiik. Mosaiikist sämmiliih láá sehe ärbivuáválijn et argâkáárvuin. Meid čoođâuáinojeijee akryyltuálbusáid teddilum kyevti- já kuulmâkiärdásiih muottuu já poccuid kovvejeijee koveh lijkkuustuttii keččeid. Čáitálmâs majemuu ráhtus videolágán kuovsâkkâsprojektio já tyehin čyeijee juáigus movtijdittii keččeid. Ulmuuh kijttâlii Briceño taaidâlii čiäppuduv korrâsávt. Säämi luánduenâduvah já sämimuusik lijjii venezuelalijd eksootliih já maagisiih, “tagareh maid sij iä lamaš uáinám ige kuullâm kuássin ovdeláá” . Sämikielâ sierânâsjiešvuođah hiämáskittii maŋgâsijd: “Jiem pyevti oskođ, et sämikielâst láá poccui 520 jieškote-uv säännid, ko jieš jiem tuubdâ ko kyehti: puásui já Petter” , kullui keččei juávhust. ¶ c. Čapismeerâ riddoost ¶ Bergen 97, 98 ¶ 134 Jieškote-uvlágáneh liegâsvuođâmittáreh ¶ (jurgâlum Ilmari Mattus 2009) ¶ - Professor Márjá-Liisá Olthuis. Mii lii tääl sämmilij tile? ¶ 311. Fiävruiguin vyeijim kieldum ¶ Sämitige čuákkim 2/2015 äššilisto ¶ Tilálâšvuođâ pyereed tot, et aalgât eehidtooimâid ääigild. Toovâ liävsuid tállân škoovlâst puáttim maŋa tâi algâehidist. Jooskâ televisio keččâm majemustáá eehidoovce ääigi. Luuvâ seeŋgâst ovdil nohádem miellâsii kirje tâi kuldâl rávhálâš muusik. Tot muássud já sirdá jurduidâd meddâl čuávvoo peeivi aašijn. ¶ Mii kiäppáin tábáhtuvá? ¶ Puoh kulmâ kaandâ išedii máttáátteijee ¶   Lâi tot äigi ko avdomaađij ij lam vala rahtum Kaamâs räi. Tot lâi vuođâloho 1932, ijge tot maađij lamaš vala nuuvt áhtánâs Aanaar räi, mutâ avdoin já pyeráin puovtij vyeijiđ ton mield. Pyeráin kale peesâi vyeijiđ pálgái mield-uv. Kiđđuv já čohčuv tot avdomaađij lâi roggáá já stánžáá. Jyehi keesi ko tivodii, te tot puáránij ubâ ääigi. Sarre Antti lâi vuossâmuš pyerá omâsteijee Kaamâsist. Uno Waenerberg lâi postâhoittájeijen. Poostâ jođettii nuáđiseelgist Ucjuuhân já Kärigâsnjaargân. Ko pyeráh pottii, te toh lijjii šiev fiävruh ton ääigi. ¶ Säämi párnáikulttuurkuávdás nommâkišto ¶ tâi ohtâduvâst. Čielgiittâsâst halijduvvoo čielgiđ ráhtusij toimâmvuođâ säämi kielâlaavâ háárán, já ¶ – Maid-ah? Ij-uvgis tust lah kosten njuoskâdemkánnu, moin leškiistiđ čääsi? ¶ 2 Avaskari Anu Aino-Sisko Maarit Sosionomi, uáiváditteepargee Aanaar ¶ 73 ¶ Ucceest lah lamaš oskolâš, mun piejâm tuu ennuu hälden, iššeed iätá palvâleijeid, kiäh láin ruokkâdávt kiävttâm talentâidis. Pälkki lâi tot, ete iššeed adelij sunnui vala eenâb ovdâsvástádâs já pargo. Mutâ kuittâg sunnuu naavcâi mield. Anaraškielâ tááhust tot meerhâš, ete anarâškielâ iäláskittem já pargo anarâškielâ pyerrin juátkoo ovdâskulij. Uđđâ párnááh láá puátimin uđđâ kielâpiervâlijd, škoovlâst láá uđđâ anarâškielâ uáppeeh. Pargo lii ennuv, mutâ ilo já naavcah paargon puátih meiddei tast, ko uáiná ete anarâškielâst lii puátteevuotâ. ¶ Avveel: Hotelli Kultahippu . Avveel kuávdáást, Avveeljuv riddoost lii hooteel, kost láá 30 hooteelvisted. Hotelli Kultahipust lii raavâdviäsu. Koskâ Anarist Hotelli Kultahippun lii 39 km (35 minuttid). ¶ Suullân 30 kilomeetter keččin Njellimist lii kuulmâ väldikode räjiurrâ Myetkivääri. Suomâ, Taažâ já Ruošâ rääji ovtâstumsaje lii pivnohis vandârdemčuosâttâh eromâšávt tälviv. Myetkivääri lii räjistielâsist, já tobbeen jotemân taarbâš love . ¶ sijdâ, siijdâ = porotokka ¶ já šadolâšvuođâ kuávluin ¶ Luommim ¶ Small Johnson lâi vuossmuš, kote potkij joskisvuođâ. Masa jo epifijnáht sun koijâdij: –~Lii-uv tuu pargon Sam, uástiđ keđgielleid já ton taggaar? ¶ Meccihaldâttâs / meccitoimâ Nuorttâ-Lappi ¶ čielgiimân ige sanktiovuáhádâh lahârikkomušâi estimân. Oovtviärdásâšvuođâlaahâ kiäldá kielâ ¶ Sämitige kulttuurlävdikodde vaaldij ucâmušâid vuástá 86 pittád ohtsis 701 073,00 euro oovdâst. ¶ Porgemáánu 1995 (32 sijđod) nummeer válduteeman lâi anarâšâi uáiviskáálžui macâttem toho, kost toh lijjii valdum-uv ađai Aanaarjäävri Jaamišsuollui. Loostâ uáivičaalâ kieđâvušâi seervijd já čalluu nommâ lâi Anolâš säämiservi . ¶ K iärppáákuobâr 86 ¶ Uđđâ kišto njuolgâdusah sehe vuossâmuu nommâkiišton puáttám tuhhiittum iävtuttâsah kávnojeh Säämi kulttuurkuávdáá päikkisiijđoin www.samediggi.fi/skk 18.1.2010. ¶ Tyeji juáhhoo táválávt timmâ já korrâ materiaaláid. Nisoneh láá táválávt porgâm timmâ tuojijguin, moid lohhojeh poccuučeevđi, kuđâlmij já tekstiilij amnâstem. Almaah oppeet láá hammim tiiŋgâid korrâ täävtist, čuárvist, muorâst já metallist. Säämi tuáján lii tijpâlâš, et materiaalâi hammiimist tehálub lii lamaš materiaalâi jiešvuođáid vuáhádume. Ovdâmerkkân päähist rahtum kuuvseh já eres anoliteh láá kuovzum päähi jieijâs šoddâmsáigui mield. ¶ tegu jietânâspáccáh, ¶ láá čielgâsávt eenâb máhđulâšvuođah ko hástuseh. ¶  veerbâimperatiivhäämi: Vuálgoon Sämimáttááttâs tááláš tile muuneeld maccâm kansaškoovlâ ááigán, kuás sämikielâst ij lamaš sajattâh máttááttâsâst já sämmilij kielâmolsom ovdánij jotelávt. Sämikuávlu ulguubeln ässee sämipárnái já -nuorâi tilálâšvuotâ sulâstit sii äijihij já ááhui pärnivuođâ tilálâšvuođâ. Ko kielâ ij máttááttuu škoovlâst, te sárnooh pääccih luuhâm- já čäällimtáiđuttemmin jieijâs kielâst. Kielâ sárnoi meeri kiäppán iäge uđđâ kielâ kevtteeh lassaan. Hiäjumustáá kielâ mätteeh monâtteh kielâš jo-uv ollásávt tâi kielâ ij ovdán, ko revitalisaatiolâš kielâ kirjálâš haaldunväldim ij lah máhđulâš. ¶ a. ¶ meeccist oopsijd čohčâšooŋâst, ¶ Lahtos 6 Pargei ohtâvuođâtiäđuh ¶ – Na, pyehteenhân elâččiđ! ¶ a. ¶ SáFá2-proojeekt tavesämikielâ kielâjuávus ¶ 50A Kuha ¶ - Pyeri, et peessâp kuusnii. ¶ Värijesâneh: ¶ Atlant väldimeerâ alne šaddee arve- já muotâpoolvah rievdih viestâr- já uárjipiegâi mield Skandinavia njargâeennâm kuávlun. Ko meerâ alne šoddâm poolvah kuáhtájeh riddokuávlu, Skandij várádâh päggee taid pajaniđ ain aleláá. Ko ollâ váráduvâst lii koolmâs, poolvâi čäcilievlâ čuásku já lávvá arvečalmen. Tane Skandinavia njargâeennâm riddokuávlust já váráduvâst arva valjeest. ¶ Skálžu lii uáivittis ellee ¶ - Jáá, kuás? ¶ Teddilem: ???????????? 2006 ¶ Sarvesčuálmi = Hirvassalmi ¶ Tiänu-pargojuávkku ¶ Njuoskâd suptâlastikpittáid ¶ 2. ¶ Njurgoinjaargâš SA.1963 Ijjäävri Ruávinjaargâ taavaakeččin. ¶ kieldâi já staatâ pargojuávkku/haldâšemaašijn västideijeid. Vuolgâttum koččâmâšluámáttuvâi mereh ¶ Pilvi aalgât ollâopâttuvâst ¶ Uáivičalluuh: ¶ – Talle lii-uv muu vuáru, eeđâi Monni. ¶ Jovnâ váhá imâštâlâi Haŋgal, ko lâi miettâm toos nuuvt älkkest, mut talle sun kuittâg moonâi taggaar love meetter kiäčán nuubijn. ¶ L A S K I J  Š P A S E P E I V I , E S T O M I H I ¶  objekt? Epimiärálâš=meeri Talle mij kuldâlijm päädist pitá, mon sij lijjii jiävttáá peeivi ráhtám já mij čaalijm oovtâst taavlun assosiaatiokuállus teikkâ juurdâkáártá ton pittáást. Pentti ij peessâm mii fáárun ollágin ton peeivi, te mun adelim kandáid love soitâččiđ maid peri majemuu tiijmepele. Mij jooskâim viiđâ ääigi, ko kaandâin lâi huáppu nube bäändi sound checkin. ¶ Arrela, Lauri.1969: Vanhan kalakoukun taikaa. Lapin Kansa juovlânummeer. ¶ Lasetiäđuh: ¶ h. Åbo oovdiš uáivikaavpug Suomâ puárásumos ¶ kolliistâlmeh já ohtsiih meriáigásâš tábáhtusah ¶ Stuorrâ-Britannia = Iso-Britannia ¶ Sämitige škovlimraapoort nr 1 ¶ - Tääl muái láán muu enâmist, Haŋgal eeđâi. Sun oroi lemin pyeri mielâst. ¶ Petteri Laaiti juhlecájáttâs lii uáinusist Saijoos maaŋgâtooimâsalist 30.9.2015 räi. Tiervâpuáttim uápásmiđ cájáttâsân! ¶ Čohčuv 2005 vuolgim Kälviän kulttuuropâttâhân “Luova tauko” -linjâžân, já ko tot nuuvâi juovlâmáánust, te poottim maasâd pááikán. ¶ Uáivikaavpug: Ateena ¶ Suomâst lovottem etnisâš tuávváá vuáđuld lii olmooštiätulaavâ mield lavâttem jis tooimâin ij lah asâttum eromâšávt laavâst. Suomâ sämitiggelaavâ § 23 mield sämitigge paijeentuálá vaaljâluvâttâllâm sämmilijn. Vaaljâluvâttâlmist ij pyevti luovâttiđ tiäđuid eres ko sämitige haldâttâs luuvijn lovottem- já tutkâmtárguttâsân. Sämitige vaaljâi ohtâvuođâst noreh lovottuv sämmilij meereest sämikuávlu kieldâin, sämikuávlu ulguubeln já olgoenâmijn. Lovottâh lii tärkkilumos tiätu Suomâ sämmilij meereest. Aalmugregistertiätuvuáhádâhân puáhtá almottiđ eenikiellânis sämikielâ. Vuáhádâh ij vala sierree eres sämikielâid. Ive 2012 loopâ räi lijjii eenikiellânis sämikielâ aalmugtiätuvuáhádâhân almottâm 1900 olmožid. ¶ SAIJAASVUOTÂ: ¶ kielâttemesvuotâ ¶ MATT. 13: 24 – 30 ¶ stimulâsah tulkkojuvvojeh jiennân. ¶ – Tun kale lah tuođâi-uv taggaar keđgi, mon kalga maassâd tuálvuđ Äijihsuollui, sun sáárnud kiäđgán. Mun kale iälám puuzâ viežžâmin Heeihâst, te pyehteen tuálvuđ tuu oppeet páikkásâd. ¶   Kunnijât iäččád já iännád. ¶ b) Moh iäláneh áppádeh tom porgâđ? ¶ lástem láá kepidâm vajâldeijeekuolij mere. ¶   Sämitige čuákkim 20.6.2012 tuhhiittem sämitiggepaje toimâohjelm 2012–15 váldu-ulmeh láá: ¶ Maht šleđgâ puátá mii pááikán? ¶  ađai Puoh iäráseh povvâstii eereeb Monni. – Hemelii mulârdeijee, šuđettij Monni Ráávhun. Tothân lâi nubijkulij. Mun kolgim leđe muččâdumos já vijsásumos! Taat lii nuuvt hyenes škovlâ, ete jiem vaje innig puudâgin... ¶ b. šoŋŋâdâh ¶ SVT Sápmi - párnái TV ¶ Kirje finnee uástiđ Duodji -käävpist Sajosist já sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuvâst, info(at)samediggi.fi. Lasetiäđuid täst. ¶ Moonij já suovsâi tipšo meerrid, mon kaastin kutkâ šadda. Eromâšávt suovsâ finnim raavâd vaikut toos, et šadda-uv suovsâst kunâgâtâr vâi pargee. Kuhnureh šaddeh moonijn, moh iä lah heđâlmittum. ¶ – Na čovduidân mun uusâm. ¶ 27 ¶ Oobžâ já Toobžâ vuosmuš škovlâpeivi ¶ 18. Niŋálâsuálui , nisonij uhresuálui Skállujoorŋâ viestârroobdâst (Samuli Aikio 1963). ¶ 151 ¶ 117C Merâpuákku lii koorâ siste ¶ Illood elimist. ¶ västidij sijjân: ¶ čäcilievlâ = vesihöyry 87 ¶ kirječällee ¶ Pöllökuu ¶ Säämi arâšoddâdemvuávám ¶  uáppá. Peljipel Timotei ¶ Čuávuváá peeivi jutteselgi lâi masa jo vájáldittám kuurâh. Tääl ko tälvipiäju lâi vaalmâš, te lâi äigi nuurrâđ purrâmušâid vuárkán täälvi várás. Ubâ iiđeed tot lâi-uv kuárŋum já nuurrâm viššâlávt šadoi siemânijd já peesij jievjâmijd purrâmužžân tälvivuárkán. Jutteselgi orostij aaihâ viäddá oolâ vuoiŋâstiđ já putestiđ tuurhâs, ko tot huámmášij táálu ááhu vyelgimin jeegi kulij omâs piergâseh kieđâst já hurstâsekkâ käŋgirist. Toh piergâseh lijjii kamuvsyeinisirppi já kuurâh. Ákku lâi monâmin čuoppâđ kamuvsuoinijd, mutâ ijhân jutteselgi tom tiättám. Tot kiddiistui liijká ááhu tooimâin já halijdij tiettiđ, ete maid imâsijd ákku lâi monâmin porgâđ. Jutteselgi lâi kal iirâs, mutâ uáli tiätuäŋgiris ellee já nuuvtpa tot meridij ruokâsmittiđ jieijâs já čuávvuđ ááhu. Amahân te äšši talle čielgiččij. ¶ Stivrim: Päivi Magga, kuvvim/čuoppâm: Kauko Mustonen ¶ Sämitigge almoot uuccâmnáál škovlimčällee virgesajasâšvuođâ ¶ Aanaarsämikielâ sárnoo tuše Suomâst, nuorttâsämikielâ meiddei Ruošâst. Suomâst kuábbáá-uv kielâ sárnuh suullân 300 olmožid iänááš Aanaar kieldâst, mii lii Suomâ áinoo neeljikielâlâš kieldâ. Ton virgálâš kieláid kuleh suomâkielâ lasseen kulmâ sämikielâ. ¶ Na nuuvt mun tuámittim njeidiđ tom peesi já ko mun moonnim pecimaddui já njeidim peesi já peeci ko viirâi ennâmân, te tállán pävkittij – já tullâ šleđgittij viirrâm peesi paajaabeln. Lei uáksi- já muldepurgâ já sirpaleh vala juávhust, mut munjin kal ij teivâm ohtâgin uáksi, ige sirpale. Suorgânim mun kale, ko áimuvyeimi val leggistij muu viällud. ¶ Vâi mij iberdiččijm, kii Immeel lii, poođij mii luusâ Jeesus Kristus, Immeel jieijâs alge. Ulmuuh sormejii suu, mut Immeel cuuvnâi suu oppeet jämimist.” ¶ Maaŋgâtooimâsali Dollagáddi heivee eromâšávt čáitálmâssáid, meesuid, juhlepuurâdmáid já luvâldâhsalin. Peliriäggá hámásâš maaŋgâtooimâsali lii auditorio Dolla čájáttâssaje peln siirdâseeini tyehin, raavâdviäsu Galla paaldâst. Raavâdviäsukiävtust tile heivee pyereest stuorrâ juávhui káhvástâlmáid, puurâdmáid sehe cocktailtilálâšvuođáid. Dollagáddi lii tavesämikielâ já meerhâš tuulâ roobdâ. ¶ Sämitigge tuáivut luho já pyeri kesiluámu puohháid! ¶ Sárnuh-uv anarâškielâ tobbeen kost tiáđáh ete eres ulmuuh mättih eres sämikielâid? ¶ leibičaska < leibičaskes = leivänpala < leivänpala 29 ¶ SáFá2-proojeekt stivrimjuávkku ¶ Räjittes säminuorah ¶ Teuvo Nyberg, Matti Palosaari já ¶ Toimâtteijee Petter Morottaja ¶ PARGOPITÁH ¶ – Ittáázân. Moonnâđ tiervân! Ákku, Matti já stáálupárnááh tuáivutteh Ela perrui. ¶ – Amahân te mij tääl peessâp olgos, Liäiná iätá. Matti kiäččá vuárustis mojonjalmij Liäiná olgopusseer. Liäiná huámmáš, ete Matti kávkkáá suu mojonjalmij. ¶ 6. Sämikielâi iäláskittemohjelm olášuttem algâttem ¶ PARGOPITÁH ¶    iäruh Suomâ sämikuávlust vuossâmuš merhâšittee sämikielâlâš čaabâkirjálâš kirje lâi vuovdâkuoškâlii máttáátteijee Hans-Aslak Guttorm nurâldâh Koccam spalli (Koccám spälli 1941). Nurâlduvvâstis Guttorm ovdedij meid tavesämikielâ kirjálâš kielâ. ¶ Párnááh keččii Iänán koijâdâllee čolmijgijn: kuus kulij täälgis kolgâččij vyelgiđ? Enni sevilij párnáid, kuus kulij väzziliđ. Já tääl párnááh-uv jo oinii hajâluuvsâ tuálvumin táálu kuuvl. Kirdemmääđhi ääigi tuše Enni lâi čuávvum hajâluuvsâ, já párnááh lijjii čokkám luvdástoovlijn Eeni seelgi tyehin já kejâdâm maisemijd. Mut tääl sij kallii táálu kuuvl assaas vaskâmij čoođâ, ko ij tohon luoddâgin orroom monâmin. Teikâ táálu nube peln kale lâi-uv luoddâ, mut tobbeen čuožžuu motomeh huáđđooh sáárnudmin, já tohon kale ij lam tääl ollágin pyeri moonnâđ. Mast tom tieđij, jis toh huáđđooh veik mahtnii volliittii teikâ lijjii mudoi mahtnii varâliih. ¶ Ánná leehâi čovduidisgijn uuvsâ. ¶  celkkuu Tuáivu 1, 14, 21, 23, 26, 35, 36, 42 ¶ – Na lii-uv Postâ-Piäkká onne puáhtám maidnii? Nánná koijâd säpligist. ¶ Matti Morottaja ¶ Nuorâičällee västid ¶ Matti lii váldám Hirškiihâ já Myerji-uv fáárun tiervâttiđ äijih. Äijih-uv tobdá jo uccâ stááluid pyereest já iiloosm ain ko uáiná uccâ stáluskipárijd. Ááhust vuod láá kyehti laavhâ fáárust. Čapis, tuolbâ lavkkâ já ruánáá kägislavkkâ. Čapis, tuolbâ laavhâ siste lii illâttâs äijihân. Ruánáá laavhâst láá sareh, luámáneh já čapisjiereehmyerjisäppi. ¶ - Staatârääđi olášut luándu maaŋgâhámásâšvuođâ suojâlem já pištee kevttim ohtâvuođâst almossopâmušâst já ton miärádâsâin kirjettum algâaalmugij ärbivuáválii tiätun kyeskee linjiimijd já tiädut Suomâ máhđulâšvuođâid toimâđ oovdâstjotten aalmugijkoskâsii siärváduvvâst artikla 8(j) olášutmist. ¶ mist. Čielgiittâs čuásáttâhjuávkkun väljejuvvojii 1) sämikuávlu kieldah; 2) sämikuávlu kieldâi par ¶ Mutâ olgon muottuu vyelni lii huššâ. Jis puávtáččih uáiniđ muottuu vuálá, te uáináččih maht koddesäpligeh poreh suoinijd já siähtálijd. Toh roggeh kuhes jotteemkiäinuid ruássud tuárrást muottuu vuálá. ¶ Ko väzzilijm suolluu alaččân, lâi juo algâmääđhist čielgâs, et kuáivumurkko puáđáččij leđe koorâs, masa juo máhđuttem. Vistig juo vieltti lâi nuuvt ciägus já juovvii, et kihheen jiärmálâš olmooš ij vuálgáččii kuássin kuárŋuđ tom pajas. Keeđgih, moh oovdeld pottii, lijjii táálu matsiih já masa jyehi keeđgi vuálá moonâi mottoomlágán kuovđâšm, mon kiäčán ij uáinám, ko lamppugin ij lamaš fáárust. Kađâškuottim, ko lijjim tággáár sajan iävtuttâm arkeologâlijd tutkâmušâid já arkeoloognieidâkyevtis še eeđáin munjin, et kaleba tun uárnejih mijjân korrâ urko. Suoi láin viehâ skeptisiih ääši háárán. Kavnâččijm-uvsun mij tobbeen maiden, ko tutkâmnáálá liččii tuhátteh já ain tuhátteh keeđgih. Loppâkeesist mij tom uáináččijm. ¶ Merikoski & Liisa Leväluoma. ¶ – Vuoi ko jaamišeh volliitteh! Išediđ! ¶ Koškepuško lâi tovle tergâdis purrâmuš ulmuid já mun kal puurâm tom vala-uv masa jyehi peeivi. Ij taarbâš siipsijd uástiđ, Heikkâ ruáhásist. ¶ – Lii-uv tust huáppu? Ánná koijâdij. ¶ Mut ko palvâleijee moonâi olgos, sun teividij nube palvâleijee, kote lâi sunjin velgus čyeti denaarâd. Sun vaaldij almaa kiddâ, kähistij suu čuddust já eeđâi: 'Määvsi, maid lah velgus!' Almai leggistâđâi enâmân já eeđâi: 'Liččih kierdâvâš! Kale mun máávsám tunjin.' Mut nubbe ij miettâm toos. Sun moonâi já toimâttij pargoskipáris faŋgâlân, tassaaš ko taat mávsáččij veelgis. ¶ anarâškielâst. Taat iäru ij vaaigut meerhâšuumán eenâb ko máhđulávt ivnetääsist. Tast ¶ D. Merâvuákku ¶ - Na jieh lahkin, mut kalehân mun tom uáinám eđâhánnáá-uv! ¶ Juáigus lii uánidám kuhes sevŋis tälvi-iijâid, ¶ 2. ¶ kielâ já ton lasseen västid GNT teevstâ dynaamisávt/funktionaallávt siämmáánáálá ko ¶ Mašinân peessâm maŋa mätki kale ovdánškuođij. Peessim Helsigân, tobbeen hotellân já ijâstâllâđ. Muu piärgoid ij lam eres saje ko uccâ siemin jieŋâskappi, mut uigâdim taid toho. Naharijd ij tarbâšâm meendugin kuhháá vyerdiđ. ¶  (III Ive 1749 lâi ohtâ peerâkodde Sarre-suuvâst, Ive 1800 toh lijjii jo nelji. Peerâkudij meeri lasanij čuuvtij 1800-lovo algâihelovvoin nuuvt, et 1850 toi meeri lâi jo 13. Ive 1900 räi peerâkudij meeri lâi kiäppánâm 11:n. Korrâ lasanem poođiš tast, et 1700-lovo pelimudo rääjist suuvâst lijjii ennuv stuorrâ 6–13 -párnáá perruuh. Maaŋgâin perruin lijjii 2–3 kandâmaajeeldpuáttee, kiäh jotkii suuvâ. Kiäppánmân lâš vaikuttâm meid tot, et suuvâ ovdâsteijeeh värrejii 1800-lovvoost Taažân já Ruošân-uv. Ive 1900 suuvâ jesânij meeri lâi 83, mut jo 10 ihheed maŋeláá 122. ¶  tilaisuus...”: Elias Lönnrot ¶ Juná tuođâi-uv vuojij Antwerpen kuávdášsajattuv lappâd, já ko peesâim tast ovdâskulij, te keejâim, et mist koolgâi leđe suullân 20 minuttâd äigi Brysselist lonottiđ juná. ¶ IP: Jáá! ¶ uáli styeres já váldálâš. ¶ – Muoi keččeen maali Hirškiihâst já Myerjist. Suoihân lává kaskoo peevdi tuu njune oovdâst, Iinâ já Saana ettâv mojonjalmij. ¶ – Takkâ, mutâ elleđ puáđi eidu tääl. Luádudijn sättih tábáhtuđ vahageh. Uážžuvetteđ puáttiđ pardeđ muorâid talle ko mun lam kiergânâm. ¶ V áimu njuškoi já pivâstâh kuulgâi káálust. Máárjá uusâi maidnii: ¶ Mut ijhân enni kuittâg kiäldám. Uccâ Jáákuš lâi jo olgon já sust lijjii suu jieijâs jurduuh. ¶ Ässeeloho: 1,6 milj. ¶ nahkijâš nahkiainen ¶ – njune kuhheeb ko käibi ¶ Sárnumjiennâm puátá peljijdsân meiddei ¶ Heikki Paltto ¶ - Ulme 18. Luándu maaŋgâhámásâšvuođâ suojâlem já pištee kevttim tááhust merhâšittee sämmilij ärbivuáválii tiäđu já vuáháduvâid sehe biologilij resurssij ärbivuáválii kevttim kunnijâteh, iäláskiteh já suojâleh aalmuglii lahâasâttem já aalmugijkoskâsij kenigâsvuođâi miäldásávt nuuvt, ete ovdedeh ärbivuáválii tiäđu suojâlmân kyeskee haldâttuv já lahâasâttem. Almossopâmuš olášutmist väldih vuotân sämmilij tievâslii já pehtilis uásálistem puoh tárbulijn taasijn almossopâmuš já uásipeličuákkimij miärádâsâi miäldásávt. ¶ – Sorvâ tie čuážžu já nievt alda. ¶ – Čokkáá peri ráávhust!, eeđâi nubbe naabur. Forgâ puátá puálukodde já čuáppá uuvsâ. Mij ep finnii tom ávus. ¶ Piergâseh: kuhes spiijkár, kiintâl, riššâsäägih ¶ - Na iä must kale ennuv lekken vala tävireh! Mut iän koolgâ vájáldittiđ muu kievkkânpiergâsijd! ¶ piäldujolgâdâsah = lakeudet 59 ¶ Säämi parlamentaarlâš rääđi jeessân ¶  tiervân! 4) Lyeve alne páihálâš ärbipurrâmâšâi taaiđâr Aune Portti, pegâlmâs kookah Markus Maulavirta já Valentine Warner sehe ¶ Mudusjävri ~ Muddusjävri = Muddusjärvi ¶ Mielâstân tot ij lam nuuvt stuorrâ suddo, veikkâ puohtim-uv ton pyerá maid jieččân ruuđáin lijjim uástám. Pyerá lâi anolâš já šiev fiävru ton ääigi. ¶ sehe algâaalmugij vuoigâdvuođâi olášume koččee orgaanij uđđâsumos ¶ Nuorttâlâšsiijdâ arkkâduv luovâttem staatâarkkâdâhân ij lamaš Syennjilsiijdâ nuorttâlâšâi tiäđust já nuuvt ton tile vájáldui luuvij iivij ááigán. Ko ive 1996 sämimuseo Siijdâst riemmii čokkiđ amnâstuv “Kolttaelämää” -čáitálmâs várás, te muštâlij Helsig ollâopâttuv kulttuureennâtiettuu professor Kalevi Rikkinen , et nuorttâlâšsiijdâ arkkâdâh lii ááimuin Aalmuglâšarkkâduvâst. Sun lâi kiddim toos huámášume, ko lâi tutkâm Suomâ tiettuu historjá várás eennâmtiettee Väinö Tanner. Nuorttâlâšarkkâdâh lâi talle luptânâm uáinusân ton ohtâvuođâst. Kenski tondiet pyehtip jurdâččiđ, et arkkâduv uđđâsist kavnâm lâi koskâlávt še sämmilij pirrâduvâst čyeti ihheed tassaaš pargoos algâttâm já sii kulttuur já eellimhäämi čuuvtij áárvustannaam Väinö Tanner ánsu. ¶ – Na ij-uvsun tot luhostuu, Ante eeđâi. ¶ – Mii faaninijd vyeijei šoodâi, já ko suoi eelijn vala eidu maađij piällást já tast esken jorgettáin. ¶ Talle Piättâr lavkkij uáinusân já eeđâi: ”Kuldâliđ muu. Jeesus Nasaretlâš, kiäm Immeel lii vuolgâttâm, toovâi stuorrâ imâšijd já merkkâtavvoid tii kooskâst. Tij vaaldijd suu kiddâ já surmijd suu. Mut Immeel cuuvnâi suu jämimist. ¶ 1. ¶ EUROOP UÁSSIN MAAILM ¶ – Já vala koovjâid ličij kolgâm toi alne sikkođ! sun mulijdij ohtuunis. ¶ Mun vuálgám pááikán. Ááimust lii kirdemmaašin já tobbeen kiinii uáiná muu. Tot iätá: ¶ Jis sárnu anarâškielâ aavhijn já hááituin. ¶ Muumileeveest ij lamâš maangâ ihán nuuvt pakkâ keesi ko lâi tääl. Paahâ keežild muumipeerâ vietij ääigis eenâb čääsist ko enâmist. ¶ 16.00 Peivi nohá ¶ Á Hygrophoraceae – Vahakkaat – Kässiheh U ¶ tábáhtuva. ¶ Jyehi iiđeed vuossâmuš kielâ, maid sáárnum, lii sämikielâ. Pargoost radiost kiävtám iänááš uási ääigist sämikielâ. Mudoi sämmilâšvuotâ uáinoo muu argâpeeivist tast, et stuorrâ uási ääigist mana poccuiguin. Eromâšávt čohčâtäälvi, mii lii hoppuus pygálusäigi. Pasâttâssân pááccám astoääigi viätám päikkikuávlust sehe Ruotâst já Taažâst, säminuorâi tábáhtusah ko kelijdeh. Já ain ko tábáhtuvá miinii stuárráábijd,te pakkaam sämimááccuh laavkân, ko ijhân tom táválii tevkis lädimááccuh lah šoddâm kuássin skappuđ! ¶ Puohâin lâi jieijâs saje ¶ Säminuorâi paneelist lijjii ovdâstittum säminuorah Suomâst, Ruotâst já Taažâst já paaneel jođettij Tuomas Aslak Juuso. ” Säminuorah láá jo váhá tulkkum vyerdiđ tooimâid mooid staatah láá čonâdâttâm. Resursseh láá heeitugeh. Sämmilij ärbivuáváliih iäláttâsah iä killáá eenâb toimâmáhđulâšvuođâi já kannattetteevuođâ kepidem. Euroop rääđi kolgâččij meid pehtilittiđ kocceemproosees já pyerediđ sämmilij uásálâšvuođâ ton paargon.” Juuso pahudij. Ruotâ säminuorâi saavâjođetteijee Per Jonas Partapuoli muštâlij säminuorâi tiileest Ruotâst. ”Puásuituálu tile lii vaigâd. Piemmâp piäđuid, ruukiráhtulâšvuotâ uhked mii iäláttâs, pieggâvuáimáttuvâin láá mii tuoddâreh tievâ, já luándutiilij muttum lii toohâm mii iäláttâs vaigâdin. Tiileest láá kulttuurliih, ekonomâliih já jiegâliih vaikuttâsah ubâ sämikulttuurân já ton puátteevuotân. Puásuituálu puátteevuođâ kalgeh turviđ”, Partapuoli tiäduttij. ¶ Tälviv nuárjuh pisotteleh jiečânis, niŋálâs piäjus aldasijn. Keessiv nuárjuh iälusteleh uccâ čurruin, moh láá piäđgui äävist. Iänááš ääigi toh viettih še tobbeen já tot lii máhđulâš nuuvt, et nuárjuh pyehtih še uáđđiđ čääsist. Toppâlum čalme- já njuneraigijgijn toh luáštádeteh muádi meetter jieŋŋâlvuotân jeđe uáđidijn čievčâsteh jieijâs koskâttuvâi čässuáiván vuoiŋâđ. ¶ Tarbâšeh já amnâseh: skerreeh, pävicápcoo, lijme ¶ Kove nuorttâsämikielâ já kulttuur konfereensâst Anarist kesällä 2012. ¶ – Tiäđust miibeln, ko mun kavnim tom, eeđâi Matjâs. – Já iho tot uážžu uáđđiđ ¶ c. Muštâl, mii lii jieškote-uv organiismâ pargo. ¶ Ovdedempargo porgui prooseesluándulávt já sämikulttuur vuolgâsoojijn. Säämi arâšoddâdmist já puárásijpargoost pargee sämikielâlâš pargoviehâ toimâi juávkkupargo ääigi ovdedeijeeäššitobden. Sii oovdeb mättim sehe kulttuurlâš sämmilâš ärbitiätu lijjii merhâšittee uásist uđđâ toimâmaalij rähtimist. Äššigâsvuolgâvuotâ oinui tast, ete pargeeh tubdii äššigâsâi táárbuid já sii stivrejii ovdedempargo ääigi tubdâđ äššigâs sämikielân já kulttuurân vuáđuduvvee palvâlusâi táárbuid. ¶ © Anarâškielâ servi ry já čällee sehe kuuvij sárgoo ¶ STUORR ČALMEH? ¶ Jeesus halijdij išediđ máttááttâspárnáid iberdiđ, et sun lâi Messias. ¶  porgâđ 158 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ Lävdikodeh kalgeh ovdâstiđ nuuvt pyereest ko máhđulâš Suomâ sämmilij kielâlâš já kuávlulâš juávhuid sehe šiev äššitubdâmuš toimâsyergistis. Lävdikudij pargoin lii meridum sämitige pargo-oornigist. Lävdikodeh hoittájeh jieijâs toimâsuárgán kullee tieđettem. ¶ 88. Staatah já sämitigeh kolgâččii oovtâst ovdediđ já olášuttiđ tooimâid almos tiäđu lasseetmân sämiaalmugijn mediast já stuorrâ aalmug kooskâst. Tággáár tiäđu lasettem kolgâččii ovdediđ eres lasseen vuáđu- já koskâtääsi škoovlâi sehe ollâopâttuvâi škovlimohjelmijn. ¶ Tääl Se, joka pelaa pirun kanssa, saa aina huonot kortit. ¶ Säämi taaiđâ, tyeje, ikonij já kirkkotekstiilij čáitálâmâs lehâstuvvoo Anarân Säämi kirkkopeivij ááigán. Povdiittâsčáitálmâsân uásálisteh čuávvoo taaidâreh Ruotâst, Taažâst já Suomâst: Britta Marakatt-Labba, Rannveig Persen, Aune Kuuva, Merja Aletta Ranttila, Pekka Hermanni Kyrö já Outi Pieski. ¶ Sevŋ is vuođâlohán ¶ Hirškikkâ já Myerji kirjeráájust ¶ Muu uási Ironworldist aalgij nuuvt, et lavlum Säämi suuvâ lavluu já Teresa Amundson keesij Säämi liipu stáágun. Maŋeláhháá lavlum lovmat anarâškielâlâš lavlud já kuulmâ ääigi karttim amerikkalij teentin Säämi aašijn. Loptejim anarâšâi ääši pajemužžân. Tiijme keejist tast moonnim Säämi siijdân já lavliistim mottoom amerikkalâš nieidáin Tiänu rido nuorâi uápis juáiguslavluid. ¶ – Na lii-uv tot madârákku panijdis poossâm ovdilgo sun uáđđái kiiston? ¶ b. Noomât stuorrâ saavaanriijkâid (1 - 8). ¶ Ko sij lijjii murâštâm Aaron kulmâlov peivid, sij vuolgii ovdâskulij. ¶ – Ige tot lamaš oppuugin, eeđâi Limppo. – Ko tot lâi spáálváš. ¶ Tuomas Valle ¶ 54. Puško já vuásku - Suomâ táválumoseh kyeleh 168 ¶ sijđoh: 51 ¶ Ijâttes ijjâ lii áinoo sämimuusikfestivaal ubâ Suomâst já tast lii kuuloold šoddâm ohtâ puoh merhâšittee Tave-Laapi kesitábáhtus. Moonnâm ive loveivvááš juuhlijd toollâm festivaalân sehe ton miäldustábáhtussáid uásálistij kyevti peeivi ääigi ulâttâsmeeri, ohtsis 2800 olmožid. Ive 2014 Ijâttes iijâ ohjelmân kuleh nuuvt ärbivuáválii sämimuusik taiđârij lávdástmeh, pajaneijee sämiartistij konserteh, párnái ohjelm, algâaalmugkuosij muusik sehe sämimuusikân vuáijoo klubiehideh. Ohtâ festivaal konsertijn uárnejuvvoo Saijoos auditoriost, mutâ mudoi tábáhtus olášuttoo olgon, tego táválávt. Festivaal ohjelm visásmittoo algâkeesist já tot almostittoo tievâslâžžân kesimáánu ääigi el. tábáhtus jieijâs nettisiijđoin čujottâsâst www.ijahisidja.fi ¶ Vuáhádâhäššitobdee ¶ 26a njavkke já ohtâ (pittá) máájeeld ¶ Čohčâmáánu 2002 (28 sijđod) numerist ij lamaš sierânâs teema, mut lâi kuittâg Nuuvdi Saammâl 90-ive juuhlijn maainâs. Saavâjođetteijee čaalij čalluustis Anarâš kielâpiervâl kieldâ haaldun návt: ¶ Sáárá čuážui telttauuvsâst já noskáttij jiečânis. ¶ jiellâmuusikjuávhus = suosikkiyhtyeensä 136 ¶ EI: Markkânist? ¶ Stipendih mieđettuvvojii čuávvoo uáppeid: Inga Påve Idivuoma (Kiärun/ Sámi allaskuvla), Marjo Magga (Vuáčču/ Sámi allaskuvla), Berit Sonkamuotka (Iänudâh/ Oulu ollâopâttâh), Sierge Rasmus (Jyväskylä/ Oulu ollâopâttâh), Inger-Elle Suoninen (Aanaar/ Sámi allaskuvla), Joni Saijets (Kärigâsnjargâ/ Oulu ollâopâttâh). ¶   3. Suoijâl jävriluándu jieijâd toimâiguin. ¶ s. 22 ¶ Suomâkiel nommâ ¶   Almotteh, Peenuv já olmooš ¶ a. Kalle suormâ keeđhist láá? ¶  láá Pase Jieggâ lâi sunjin almottâm, et jäämmim ij kuáhtáá suu ovdilgo sun lii uáinám Hiärá Vuoidum. (KKK02) ¶ – Mutâ Ulá mielâst taat ij lamaš hittruu. Sun moonâi Piäká luus. ¶ 86 ¶ Vaaljâpaje lekkâmeh láá juhlálâš tilálâšvuođah jieškote-uv enâmist. Suomâ sämitige uđđâ vaaljâpaje (2008–2011) lekkâmeh tuállojii Ucjuuvâst njuhčâmáánust 2008. Vaaljâpaje lehâstij Täsivääldi President Tarja Halonen. Taažâ já Ruotâ sämitige uđđâ vaaljâpaje lává lekkâm Taažâ Kunâgâs Harald já Ruotâ Kunâgâs Kaarle XVI Kustaa. ¶ Tuávváš ¶ – Motomin tust vala puáta šiev puásuialmai. ¶   2 * Vielgiskággá stuárudâh: xx m x xx m ¶   Kumestâs pehtilit vielgisseelâi tooimâ ¶ –~Täälvi váldálâš furstâ čokkái tast já vuordâččij tuu. ¶ Taam:  objekt ¶ piälán, já toid finnejuvvojii 109 vástádâssâd jo-uv koččâmâšluámáttuvâin, ciälkkámušâin tâi ¶ liihâd veigin ¶ Sämikielah ¶ “Sämikielâ lii lamaš ain váhá vyeliláá ko eres kielah. Ponemustáá lii laavim pääcciđ anarâškielâ. Vuálus teddeeh láá tiäđust-uv lamaš läddliih, mon kale puáhtá addiđ-uv. Mut tot álgá leđe jo váhá iimâš, et huánnoi juávkun láá servâm meiddei motomeh anarâšah jiejah-uv.” ¶ – Ánna já Jovnâ poccui kuvlân . Luuhâmkirjááš. Matti Morottaja . Kuvvim Ilmari Mattus . Škovlâhaldâttâs 1987. 22 s. ¶ sierânistee = eristin 125 ¶ – Koittakaas pojat arvata, eeđâi nieidâ jeđe pajanij viällámstovlistis pajas já puohčâlij áldás. ¶ 10. Tricholoma fulvum – Täplähelttavalmuska – Tiälkkulivâršoovkâh U ¶ Sämimáttááttâs škovlimproojeekt algâttem sirdâšuvá kuovâmáánun 2015 ¶   Liisá lâi luhâmin mađhâšemuápisin, já suu oppâmeh iä kale pištáččii nuuvt hirmâd maŋgâ ive. Sust lâi mudoi-uv mielâ maccâđ Sáámán vala motomin. ¶ — Tunba kuánstáá! eeđâi Pöö. ¶ – Na tääl te puávtáh keessiđ meddâl tom-uv rikkoosalmottâsâd toin vaskâmijn, Poolishovdâ povvâstij Tálunjoobžân. ¶ * Maaŋgâtooimâsali Dollagáddi, mii lii auditorio tyehin, lii laiguuttemnáál ovdâmerkkân puurâdmij várás teikâ juávkkupargotilen. ¶ hirmâd liävtuiguin Helsigist ¶ 17C, 24A, 26A, 26B, 26D, 26E, 29A, 29B, 30B, 41A, 43C, 45A, ¶ salâsteijee.....37, 56 ¶ Kiđđuv kansaškoovlâst peessâm Erkkii Uuno lâi muu hyelkki, siämmáá ko Erkkii Iŋgá-uv, kote lâi še siämmáá škoovlâst muin. Mii eenih láin uárbimpeližeh já eenij eejih oppeet láin viljâžeh, kiäh láin Taavid Juhháán kaandah, Jovnâ já Juhháán, suhânommâ lâi Högman. Nuuvtpa lâi-uv aaibâs luándulâš äšši, et Erkkii juávkku pisánistij mii pááikán talle, ko lâi iäránušmin Kaamâs kuávlust eromâšávt tälviv. Muušton lii pááccám ohtâ peivi ive 1956, ko lijjim čuoigâmluámust. Talle Eerkiš ađai Juhan Erkki Angeli, tegu suu paapâkirjenommâ čallui, vyejestij ergijdiskuin mii pááikán, orosistij toos já čokuttâlâi njuálgujuolgij máddáápiäláá laasâ pevdipellâst. Mielân paasij tot, et sust lijjii jurbâsiähá moijájeijee já ucánjáhháá ruápsájeijee muáđuh, pajalist sämimááccuh, sehe kamâspidoh já sovskammuh jyelgist. Nabdam, et lijjim uáinám suu meiddei Čivtjuv pygálusâst talle, ko lijjim finnim škoovlâst luámu tađe várás. Sun savâstâlâi muu táluvievváin já mun kuldâlim. Eerkiš lâi uáli moovtâ já oroi lemin nuuvt, et suu ääših lijjii uáli šiev oornigist. Nommâ Eerkiš (deminutiivhäämi Erkki-noomâst) poođij tast, et sun lâi eččis käimi já tothân lâi tovláá nommâadelemvyevi miäldásâš nommâ. Erkkii eeči lâi puáttám Piälduvyemeest Anarân viljâinis Samâláin kuásnii 1800-lovo pelimuddoost. Saammâl asâidui Aŋŋelân já šoodâi orjâlâžžân, Eerkiš oppeet asâidui Rivdulân já sust šoodâi anarâš. ¶ čuovjisskálžu ¶ Poccuuvorrâ vyerkkejui tärkkilávt. Tállán njuovvâm maŋa vuoššui čielgi já njuovčâ, já taid vuordâštijn possui vuoivâs passeemkeejist. Siämmáá ohtâvuođâst puovtij márfuđ já kumpâstiđ. Poccuupiärgu kalmaattui, kuškâdui já sälttejui. Rivdul tálutuáluškoovlâst nieidah oppii taanáigasijd siäiluttemvuovijd já evakkoivij maŋa motomeh ulmuuh vuošâškuottii meiddei aladoob. Puásui kuškâdui aldasáid ollásávt, tuše stuárráámusah tähtiuásih kuáđđojii salgân. Čuárbpeelijd já čuámáttâsâid koolgâi luuppâđ. Kuškâđ piäijojeh eromâšávt čuárbpeleh, mut tullâpaštust poossum pyeidis spääilih koške-eertig lii pyeremus hersku. Šiev mätkievvis finnij, ko poccuu čuávji- já pottâpuoidijn ráhtojii pyeidičolmâseh. Märfičuálih vyerkkejuvvojii nuuvt, et siisâ posádui áimu. Vorrâ kalmaattui čolmâsáid, main táárbumield loigiistui pittá. Piärguääitih tiävdojii čohčuv. Soorvâ-, saavzâ- já kusâpiärgu kevttui siämmáá náálá ko poccuupiärgu. ¶ 109 ¶ Tiänu kuálástussopâmuš ráđádâllâmairâskodde ¶ Kiämpán ko peesâim te piegâ punjâlij tavas já čuáskidij, aalgij sinjârdâđ. Piättár iätá: ¶ 3. Skáálžust láá kyehti koorâ, moi kooskâst lii timmâ roppâ. ¶ Väldikodálâš tanssâtábáhtus SottiisiMoves tuálloo Tamperest 11.-15.6. Tábáhtusân väljejuvvojeh säminuorâi ovdâsteijeeh, jis juávkku stivrejeijein haalijd uásálistiđ tábáhtusân talle ko kesiluámuh láá jo álgám. Tábáhtus väldikodálii teemast tärhibeh tiäđuh láá siijđoin http://sottiisimoves.fi/sottiisi/ . ¶ Kirjestis ”Ex Topografia Ecclasiastica.....” ive 1717 meid Thomas von Westen muštâl markkânijn. Sun hundâruš ”Syemmilii Kirho” rähtimist já čáálá ereslasseen návt: ¶ Vijđodâh: 160 km 2 ¶ –~Must kale ličij parahfin, ete puávtáččim kiijlu rähtiđ, ko peri kavnâččim puttâl. ¶ Suu nommâ lâi Vyelli. Suste lâi tondiet tággáár nommâ. ko sun lâi nuuvt vyelligâš. Já sun lâi nissoonolmooš. Ton ääigi lâi taggaar tääpi, it pärni uážui ton mield noomâ manen sun neevtij. Teikâ ton mield, moh lijjii tábáhtusah suu šoddâm ääigi pirrâsijn. Motomeh pieijii taggaar noomâ, mii oroi mudoi vuovâsân.. Ege ton ääigi lam totken vises, muštii-uv ulmuu avveeskin nuuvt tárkká. Na te kuittig Vyelli lâi puáttâm ton ahan ko nissoonolmooš álgá párnáid rähtiđ. Talle lâi meiddei taggaar tääpi, it ko nieidâ puátá ton ahan, te sun kalga vuosâ keerdi moonnâđ ohtuunâs Sieidi palvâlâđ. Já tot äigi lâi talle ko peivi jaska lyeštimist. Tot lâi tergâdis toimâttâs. Motomin keevâi nuuvt, it táát nissoonolmooš lappui mietimái ton máátkán. Talle kaddii, it sieidi lâi mielâstum táán nieidân já tuálvum suu jieijâs väldikoodán. Motomen keevâi nuuvtkes, it Sieidi keevtij nieidâ nube maailmist, čaaitij sunjin puoh ommâsijd. Puohah iä čielgâm kuássin táán määđhist já paccii loppâahasis mielâváánán. Toh kiäh čielgii, lijjii uásáliih ko pessii tiervân maassâd. ¶ Tiervâpuáttim Säämi aalmugpeeivi juuhlán Anarân 6.2.2015! ¶ Leibi-ilddest láá ennuv maaŋgâlágáneh leeibih. Pajeilddest láá timmâ sämpyleh, kavra- já ohraleeibih. Koskâmuu ilddest láá váhá korrâsub ¶ Kirkko lii häämis peeleest masa täsiverdisâš ristâkirkko. Stuáruduvvâs peeleest tot lii tave-mäddisundeest 14 meetterid já nuorttâ- viestârsundeest 13,6 meetterid. Viestârriistâ jotkân huksejui 1760 - 1766 kiällustaappâl, mon vyeliuási tuáimá kirho viäskárin. Luuptah láá tave- já viestârriistâin. Juovviis kirkkoeennâm pirâstit čeepiht rahtum sibžesäiđi. Kirho aldasijn ij lah hävdieennâm, ko jaamižeh hävdiduvvojii piäđui keežild Äijihjoorŋâ Hävdieennâmsuolluid. ¶ – Kuussun táid kištoááiruid kolgâččij pieijâđ? Njorttâ koijâdij já kejâstâlâi pirrâsis. ¶ Luen  subjekt 11)   Kihheen ij uážu pääcciđ puástu uáivilân ovdâmerkkân tast, maggaar ohtâvuotâ ¶ arvemeeri mm ¶ Tot ákku, kote lâi stivriimin, iätádui já viigâi olgos aavdost. Suu uksâ ij innig lekkâsâm. ¶ 164A Njomâtteijeeh: kirahvi. ¶ njävli ¶ 1. 10–13-ihásiih ¶ - Mij lep muu siijdâst, Haŋgal eeđâi. Jovnâ muuštij häldeikaavpug Ednes čohčâenâmist, ige koijâdâm maiden. Jis kaavpug ij oinuu, mondet ucceeb sijdâ kolgâččij oinuđ? Kivkked sun ooinij, et lase häldeeh puáđiškuottii sii kuuvl. Motomeh pottii Regnaf já Haŋgal kuuvl, mut motomeh iä tuostâm puáttiđ monnii suujâ tienuuvt alda. Regnaf eeđâi maidnii motomân vissâ viehâ puáris häldei. Sun västidij siämmáánáál. Tot tääpi lâi vissâ miinii tiervâttemcelkkuid. ¶ Muáddi oho tast maŋa, ko Ovtâstum Aalmugij Syemmilâš Pataljoon 4 (YKSP 4) muttâšui YKSP 5:n (1.4.1966), te Pork Chop Hiillist, tábáhtui “konflikt” , mast páččojii paijeel 200 lemnud. Mist lâi peenuv tain aldasijn vaavtâst, mut luhhoost kihheen ulmuid ij jáámmâm, teikkâ hávádum – ige pennuigin keevvâm mahten. Tot lâi máhđulâš tanen, ko lâi sevŋâd, já kihheen ij puáhtâm tärkkilávt sihtiđ ige teividiđgin kuáimásis. Sij tuše cirgottii maašinpisoiguin toho kulij, kost makaš sii vajalâš ličij lamaš já luođârääigih tuše paccii táálui seinijd. ¶ Härjijuhleh 2011 ¶ – Jiem mun huolâ ruđâidâd, ¶ Na mun še vuolgim rová fáárun keččâđ ete mabdem piátu eštus vuogâst te lii. Na lâihan tot kal, puškooš leš-uv ubâ kilupiälásâškin lamaš. Ko almai finnij ton puškuu enâmân, talle kuvvim aalgij. Lii härvi kyeli mast láá nuuvt ennuu koveh valdum. Togo alda lâi taggar ollâgub čukkâ, mon alne lii uáinus viehâ kuhás. Turisti kyevtis eštus huávristškuođijn, et ton čuukâ alne aainâs kolgâččij eelliđ. Nuuvt mij vuolgijn kuárŋuđ tohon čukkâalaččân. Ko leim peessâm tohon kidâ oolâ, čuážžub já kejâđeb jyehi kuávlun. – Uvestâm: ¶ "Muotâvielgâd lam tääl valjiistâm." ¶ Sämikuávlu ulguubeln sämikielâ máttááttuvvoo vistig viehâ uccáá, mut uáppeimeeri lii lassaanmin. Uási máttááttâsâst adeluvvoo virtuaalmáttááttâssân. ¶ kuolemasta ); 2 ) pyerediđ tiervâsin ( parantaa taudista ); já 3 ) piäluštiđ tâi pestiđ ¶ 4. ¶ ištâdem . Ellee- já šaddošlaajâ sirdem uđđâ sajan tâi eromâšávt kyeli- já rapunaalij nanodem, pyehtimáin čácádâhân kyelišoddâdemlájádâsâst šoddâdum čiivgâid. ¶ pargomietâmiäđušijn huksee keno ¶ Puoh ruánzáámusah tuodârsuávih kávnojeh aaibâs suávi ordârääjist tuoddârist já laajišsuáhi lii-uv šiev čiŋŋâpargoaamnâs. Tot lii uáli nanos já koorâs já mast láá muálhih jyehi kuávlun nuuvt, et tast puáhtá rähtiđ mučis uksâtoppiittuvâid, ildeetuvduid tâi veikkâba muorâpuustuvâid já veikkâ magarijd čiŋŋârakkânusâid. ¶ Vises kuittâg lii, et käävpih tiänájeh hirmâd ennuu eidu juovlâiguin. Kävppijâsah láá finnim tom áigá, et ulmui mielâst lii aaibâs karvemettum äšši, et kalga uástiđ juovlâskeeŋkâid usteváid já uáppásáid. Jis ij skeeŋkâ uásti, te ferttee kuittâg juovlâkoorti vuolgâttiđ. Jiem mušte mon ennuu kavpij vuábdu lassaan, mut kal tot maaŋgâkiärdásâš lii táválii ääigi vuábdun. ¶ Käldee: Suomâ pirâskuávdáš ¶ 1. Sárguđ tâi lijmiđ kuállád kove pápárân. ¶ 80 ¶ c. Kotemuu čielgilij juávkun sorvâ kulá? ¶ Táálu källee alne ¶ - Hei, Ánná! Tun lah puáttám! ¶ – Amahân moovtijd, ko kulá tast, jurdâččij Ristin-riävská. ¶ Stivrâ meridij vuástáväldiđ säämi parlamentaarlii rääđi saavâjođetteijeevuođâ 1.6.2015 rääjist. Saavâjođetteijeevuotâ pištá 16 mánuppaijeed. ¶ “Kaasi” ¶ Juvva Lemehá sáhka Sámi allaskuvlla 25 jagi ávvosemináras ¶ 2. ¶ Anarâškielâ servi lii uážžum še vuoigâdvuođâid ovdediđ Itkos sänikirje vuáđuld tááláá táárbuid västideijee anarâškielâ–suomâkielâ-kevttimsänikirje, mii nube tááhust visásmit 1800-lovo rääjist nuurrum vijđes sänivuárhá sirdâšume kielâsiärvus uđđâ jesânáid. Nuuvtpa Erkki Itkos eellimpargo jieškote-uv peelijd puáhtá ain-uv uáiniđ, et tot tuárju maaŋgânáál anarâškielâ iäláskittem, paijeentoollâm já ovdedem. Liijká nabdam, et puoh stuárráámus merhâšume šadda leđe vala suu tutkâmpargoost, moos šaddeh anarâškielâlâš juátkeeh jieijâs kielâsiärvusist. ¶ 2. a) Mane tuáršu liške ij njuoskâ vuojâdijn já puov- ¶ Markku lâi meiddei tiätu suujâ keežild tot, kote eelij ain kievkkânist viežžâmin pennuid purrâmâš. Siämmást ko sun lâi tiävdám saŋko tievâ herttâmääli tâi maidnii eres maalijd,sun lâi valjim olgosmoonnâmkiäinun tom ildeekooskâ, mon pellâst lijjii märfistááguh. Ko sun libžái märfi-ildei kooskâ olgos, te siämmást sun livkkâlij ildest märfistáágu já tuvkkâlij mälisaaŋkon, ige kihheen ervidâm, et pennui purrâmâšsaŋkkoost ličij taggaar härvinâš hersku ko määrfi. Na ko märfistággu lâi penuvkäärdist, te tot tiäđust-uv juohhui ristâlávt puoh penuvryhmá ulmui kooskâ, kiäh sáttojii leđe eidu talle tobbeen. Meid kersant finnij uásis, jis teivâsij leđe tobbeen. ¶ 2. Staatah fäälih pehtilis vuáháduvâid, moiguin puáhtá estiđ já pyerettiđ: ¶  /  njuoskâd * Luonto-Loma Prosafaris , Suáluičielgi. Aldasáid 30 ive hárjánem ohjelmpalvâlusâi pyevtitmist Suáluičielgist. Aanaar Juvduujuuvâst kuoškâlyeštimmoheh kumipuárreiguin. Tälviv moottorkiälkkásafareh, čuoigâmmoheh, puásuisafareh, huskysafareh já muotâkamuvmoheh. Meid kuhes safareh Jieŋâmeerân já Ruošân. Keessiv kuoškâlyeštim kumikárbáiguin, kaanootmoheh já vandârdem. Fievridem 16-sajasii uccâbussáin. ¶ Onne Lemmest láá 25 kuáivuttâhrigged já suullân 30 kieđâikuáivoi váldádâssâd sehe kolletoidemloppeed. Maašinkuáivumist finnee ihálávt paijeel 20 kiillud kole, kieđâikuáivumist paijeel kiilu. Keessiv Lemmest orostâleh suullân čyeti olmožid kole kuáivumin. Tááláš kuáivumlaahâ poođij vuáimán ive 2011. Laahâ looppât maašinlâš kollekuáivum Lemmee aalmuglâšmeecist. Maašinkuáivoin lii oovce ihheed äigi juátkiđ kuáivum já ton lasseen ohtâ ihe äigi čurgiđ já macâttiđ kuáivumsaje ovdii maisemtilásis. Ive 2020 ohtâ muddo Lemmee kollehistorjást nohá, ko maašinkuáivum nohá. Kieđâikuáivooh juátkihain. ¶ Jiem viiššâm ettâđ toos maiden. ¶ Häldee D2 ¶ áimuvuovdâ ilmaontelo ¶ Sudan ¶ lusâin pyehtih pyerediđ čuuvtij sämikielâlâš palvâlusâi ornim já säämi kielâlaavâ olášume. Säämi ¶ Nuuvt Arttu piejui päddikiäčán suáhán kiddâ, alda nube pennuu, vâi pesâččáin siämmáá pennuučiehân. Nubbe peenuv, mon nommâ mudoi lâi Nubbe já mii lâi niŋálâs, vaaldij-uv Aartu kepilijdis suáján, tegu jieijâs viälppá. Nuuvt tot penuvkyevtis assáin siämmáá čievâst já rohhááttâláin lädikuávskáid, moh tyellittälli irâttii pennui purrâmušâin finniđ uásis. ¶   tehálâžžân, – Toh kale iä lah eres saajeest ko Sevesuolluu ääitist, tohon mun majemuid tävirijd já seehâid tolvum. ¶ Keessiv puoh saveh láá niŋálâsah. Tot šoddâdeh uđđâ saheniŋálâsâid šoovvâthánnáá. Saveh lasaneh lieggâ čääsist jotelávt. Iäskán čohčuv ko čääsih čuáskuh, te šaddeh oráseh. Ko orášeh šovâtteh niŋálâsâid, te šaddeh pištee maneh, moh tálvásteleh. ¶ kumimuorâ ¶ T Gomphidius ja Chroogomphus – Nuljaskat – Njulčâheh U ¶  siste suáluikuávlu ¶ Sun vilpâstij majaskulij já ooinij ain olmoošjuávhu, mii luhhoost jorgettij hävdieennâm nube kiäčán. Tot esken surgâd ličij-uv lamaš, jis tot ličij puáttám tohokulij, kost Ánná nuurâi vaskâmist tävirijdis. Mut tääl kustoo lâi taggaar äigi, et puoh moonâi puástud mii jo puástud puovtij moonnâđ ulmuu elimist! ¶ Anja Kaarret ¶ nuorttâmeerânuárju.....94 ¶  rähtih – Huu-huu-hu-hu-hu-huuuuuuu. ¶ Keevâi kale uáli komálâvt: kielâpiervâl šoodâi iivij mield viehâ vaigâdis fáddán Ruošâeennâm federaatiotääsi virgeomâhij čoolmijn. Mii ulmen lâi išediđ páihálâš ulmuid viggámusâin ucceeblovokielâi tile oovdedmân, ij finniđ ááigán vääldikomettem. Párnái tipšom já máttááttem jieijâs kielân kolgâččij leđe aaibâs luándulâš äšši, ko jo Ruošâeennâm vuáđulaavâst lohá, et staatâ aalmugjesânijn lii vuoigâdvuotâ valjiđ jieijâs já párnáidis škovliittâskielâ. Mut tuotâvuotâ lii nubbe ko vuáđulaahâ. Toh Ruošâeennâm kielah, moh tuáimih peivitipšom teikâ škovlâmáttááttâs kiellân, láá uáli uccáá, veikâ kielah Ruošâenâmist láá aainâs 150–200. Já kustoo tot, ete uccâ párnáid sárnuččii párnáikäärdist maidnii eres kielâid ko ruošâkielâ, lii Ruošâeennâm tááláá pooliitlâš tiileest masa jo vääldikománem. ¶  sárnuđ Leejoon uási ¶ Ko vuolgim olgos mašinist, jurdâččim syemmilâš almaa saanijd. Lâi-uvsun tot tuotâ, maid sun naggij? Čielgâsávtkin sun ij tuušijd huátistâm, pic sáárnui tuše talle ko lâi äšši. Smiettim tom-uv, kuussun muu indialâš mätkiskipáárkis lâi joođoost. New Delhin, páikkásis, sun čielgâsávt kullui. ¶ 48. Puohâin lii vuoigâdvuotâ torvolâš elimân 152 ¶ Juhle loopâkeččin mijjân keigejuvvojii tuođâštusah puorij kesiluámutuáivuttâsâiguin. Tuođâštus lâi hyeni. Koskâárvu čohčâluuhâmpaje iähtun lâi koččâm 8,08:st 7,42:n já vuossâmuu keerdi škovlâhistorján ääigi huolâlâšvuotâ já tarkkuuvâšvuotâ lâi koččâm lovveest oohcán. Jiem addim, manen návt lâi porgâm. Lijjim-uv tuođâi-uv lamaš tot Brutus, kote lâi stergâlâm niijbes Räsäs jieštoobdon, vâi lijjii-uv toh väldikodeh já toi liipuh sujâliih, maid lijjim máttáátteijei čáittám já maid jiem tast maŋa lamaš innig kuássin uáinám? Puoh eres-uv numereh lijjii koččâm ovttáin numeráin, eereeb lattim, sárgum, vuáimástâllâm, sierâdem já valastâllâm, sehe lávlum. Kirjálâš hárjuttâsah lâi koččâm penttâ kuovttijn numeráin (kávccáást kuutân) já meddâl lijjim lamaš 100 tijmed, mii taha ohtsis suullân 20 peivid ađai kulmâ oho. Uási tast tiäđust-uv šoodâi pygálusluámust, mut lijjim meiddei puoccâm kiđđâtäälvi viehâ ennuv já lamaš mottoom peeivi vala lovettáá-uv meddâl škoovlâst. Veikkâ tuođâštus lâi hyeni, te mielâ lâi liijká keppis. Álgáččijhân tääl kesiluámu, mii lâi muu mielâst ive pyeremus äigi. Tääl ij lamaš innig kihheen muu oovdeld škovlâšiljoost, tegu ovdebij iivij lâi lamaš, mut totkin ij häittidâm maiden. Must lâi uáináh alnaan Monark-merkkâsâš tuolmâmmaašin, mon satulan mun pajanistim já tuolmâstim Čovčjäävri kulij. ¶ Kopijistemiävtuh ¶ Anarâškielâsâš ráámmátteevstah puátih ovdemustáá Suomâ evaŋgelâš-luteerlâš kirho ¶ Vaikka palvelisit kuinka monta herraa, ne eivät lopu. ¶ – Mutâ aainâs Piäkká, eeđâi Monni njiäzunjalmij. ¶ loođâs, lođđâs = nivel ¶ Kuáđááeennâm Elijäävri máddáákeččin, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. 13 K8: ? ¶ Mottoom miinut keččin nubbe kirdemeemeedgis juuđij tast juhâmušâigijn lappâd. Já almai tiäđust-uv oppeet algâttij siämmáá New Delhi -mainâsis. Taat kirdemeemeed tuše koijâdij ustevlávt, ááigui-uv almai juuhâđ maiden. ¶ Kolliistellim uábbám ubâ pasepeeivi tobbeen Kärigâsnjaargâst. Sun aasâi Kitti Mairein já ušom Soombi Alettain siämmáá visteest, kiäh meiddei taiđijn leđe Välimäki Topi piijgáh. Pasepeeivi tobbeen libžáástij meiddei Maire uábbi Bertta, kote lâi suullân muu ahasâš, mutâ munnust iä ääših uálináál syŋkkam oohtân, ko mun ujostellim nieidâid. ¶ (Luther Vähä katekismus) ¶ Luoddii patoŋkileeibi. Ruugâ tast siskii meddâl já vuorkkii tom. Tarbâšah tom maŋeláá reseptân. ¶ – Tälvitupeluobbâl keimield lii moonnâm čeevris pajaskulâi, vuálgáččáim-uvsun keččâđ, kukken tot lii. Te muái čuoigâláim ehidist, poođijm Kaiccâmehistemluobbâlân, te ij lah vala moonnâm. Nuuvt muái algijn vahtiđ, te iđedist alda kuuđâ mun lijjim jo jotemin vahtimvuárun ko viljâ vuámmáš čiävrá ko puátá. Sun ruttij kievđâst mut tobbeen ij lamaš innâg kihheen. Te čeevris njuškoi já orostij viiljâ ovdiibel keččâđ, kii tobbeen meeccist skoovijd, te talle Heikkâ paajij já nuuvt kuddijm tom čiävrá. ¶  28  kyehti Iävtuttâs : Iävtuttuvvoo, et fastâtärhisteijen väljejuuččáin HTM-tilitärhisteijee Veikko Vaarala já värituámmár Tarja Vaarala Ruávinjaargâst. Väritärhisteijen Hans Enbuske já Tuomas Enbuske Ruávinjaargâst ¶ – Táágu kale sátáččij peessâđ rasta. ¶ Ilmari Tapiola ¶ - Auttaja-Aslak – toimâ, Ucjuuhâ 27 492,75 € ¶ 2. Keččâl finniđ pennâkeejijd oohtân. ¶  celkkuid palhâšumelävdikode saavâjođetteijee Aulis Kohvakka ¶ - Máátáh-uv tun pyereest tánssáđ? ¶ kiäm täälgis lah valjiistâm." ¶ Anarâšah ¶ Já ele joođeet mii kivsádâsân, ¶ Nieidâ lâi eštus toohâm nuuvt maht Kaapi-tuáhtâr lâi meridâm talkkâs kevttiđ. Pillereh lijjii suddâm já pumpuleh tarvanâm njuoskâuážân. Nieidâst lâi tippur, gonorrea já sun kaartâi pääcciđ pyecceiviäsun, tassaaš ko tavdâ puáránij. ¶ Koškejolgâdâs kuávlu ¶ iäruid) já savâstâllâđ tain ¶ Skandinavia ¶ – Na, kalehân mun tuoin uccâ kárbáin-uv tohon peesâm, sun arvâlij, veik tot kärbisruátu ij meendu styeres lamaškin. Tot lâi tuovŋum maaŋgâ saajeest, já taan keesi tom ličij mudoi-uv kolgâm vala pikkâdiđ, mut ko tot ij kuittâg lam šoddum pikkâduđ. ¶ šiljoost já eeči skáláiditij pargoniävuidis laasâ vyelni ¶  luándu Junná ij halidâm kevttiđ ruuđâ tääbbin ollágin, mut nieidâ čoolmijn oinui lopádâs mastnii ennuv njálgâsubboost. Te sun mieđâi. Juávkku vyeijilij vijne viežžâđ. ¶ - arkkitehtuurlâš hämikielâ. ¶ čovârkyeli rustokala ¶  essiiv Maŋeláá loppâkeesist älgih oppeed alghuvsááh lávluđ já mielân tievst puátá tállân, et áiguh-uv toh ráhtiđ máhđulávt vala uđđâ uđâgâšpiäsáduv. Alghuvsáást lii kuittâg nuuvt kukke tot pessimäigi, et tot ij kiergân innig siämmáá keesi äigin nube uđâgâštuáki šoddâdiđ já sajan páácá-uv máhđulâšvuotâ, et taankiässááh ores uđâgááh älgih hárjuttâllâđ puáttee kiiđâ várás jo valmâšin reeviirlavluu já máhđulávt irâtteh väldidiđ nuubijn siämmáá ahasijn oresuđâgáin meid reeviir-uv olssis. Na ko álgá tärkkilávt kuldâliđ toi loppâkeesi alghuvsái laavlâveerstâid, te tohhan láá-uv čielgâsávt simppâluboh, teikkâ oovtkiärdánuboh, ko maid láá algâ- já koskâkeesi lávlumeh. Nuottâ mana kale suullân siämmáá náálá, ko puárrâsub-uv luudijn, mutâ ubâ ton veerstâst váilu miinii taggaar spesiaalvuotâ. Ná váilu tievst, ko loddááhhan iäskân hárjutteleh lávluđ já iäskân vááijuv ive keejist toh láá siämmáálágáneh laavlâmiäštáreh, ko láá sii oppâmiäštáreh-uv. ¶ uđâgád syeje, pessimsaje já tuárvi raavvâd. ¶ - kirjetoollâm čoođâ ivij ¶ 84. Lahâaasâtliih já haldâtliih mekanismeh, moh taheh máhđulâžžân luánduvaarij ävkkinanneem sämikuávlust, kolgâččii leđe hiäivulij aalmugijkoskâsij noormâi miäldásiih, meid talle, ko toh kyeskih tai tooimâi vaikuttâsâi čuosâttâhhân leijee algâaalmugsiärváduvâi ääšimiäldásâš kuullâm sehe rijjâtátulâš já tiätun vuáđuduvvee munemietâmâs, vaikuttâsâi keeppidmân tárbulijd tooimâid, sajanmäksimijd já hiäđui jyehim. ¶ Taan ääigi stuárráámus uási aalmuglâšmeeccist jottee ulmuin láá vandârdeijeeh. Meccihaldâttâs huolât vandârdemráhtusijn, uápistmist já vakšuumist. Ulmen lii siäiludiđ Lemmee meccilágán luándusuojâlemkuávlun meiddei puátteevuođâst. Lemmee aalmuglâšmecci viettee 60 ive šoddâmpeivijuhlijdis siämmást kuuđáin eres aalmuglâšmeccijn ive 2016. Luuvâ lase aalmuglâšmeeci aalgâaaigijn . ¶ 3. Magarijd čuoškâpaldanâsâid tun lah kiävttám? ¶ Niijto šadoh láá piäivááloddái já toi suovsâi raavâdšadoh . Sukkâr sistetuállee mietâ lii rävis piäivááloddái raavâd, suovsah oppeet poreh šadoi loostâid. Piäivááloddááh kävnih ivnáás mietâšaddoid uáinimááicus vievâst. Toh njameh mieđâ kuhes njamonjuunijn , mii lii kirdedijn rullân. Ko piäivááloddááš eelâš kukkáást njomâmin mieđâ, te kuká li eđi kovjâ tarvan ton kuolgiis roopân. Piäivááloddááš kavjee kuká, ko tot joođeet lieđikoovjâ siämmáá šlaajâ nube kuukán . ¶ lâlâš koččâmâšluámáttuvâi jurgâlusah suullân 10 - 20 pittád/kieldâ. Koččâmâšluámáttâh 2 (lahtos 2) lii rahtum kieldâi pargei västidemnáál já toos pivdojuvvojii vástádâsah nomâttemmin. Kieldâi ¶ Amnâseh: ¶  jođedijnis koijâdij Aaslâk. ¶ MUU AABIS kiđđâ ¶ Algâalgâst mun lam vuálgus Avelist, mut majemuid kulmâ ive lam aassâm Maadâ-Suomâst, vistig ive Helsigist, já tääl pajeláhháá kyehti ive Imatrast. Luuvâm tääl nube ive mađhâšem áámmátollâškoovlâst já valmâštuum muádi ive keččin restonomân. Hárjuttâm eromâšávt lávlum já motomin meid tánssám, puzzâpáálu spellâm já čäällim, sehe mađhâšâdâm mielâstân – nuuvt ennuv ko uáppeebudjet suává. Viehâ stuorrâ uási astoääigist tuálvu meid tutortoimâ, mast lam lamaš mieldi taan ive, já ihejorgálduvâst must šadda viehâ tuođânálásávt mii škoovlâ mađhâšem ohtâduv uđđâ váldututor. ¶  predikaat Mun luhhoost muštim suu riävskámere, já Kárášjuv uápis kävppijâs luotij toos, ko arvâlim, et mun piejâm tom Heeihâ riävskáseehâ postâauto fáárust tohon. Mun valdim meiddei puoh káálvuid maid Heikkâ lâi tiilám. Muoi ko puátteen Čovčjáávrán te Heikkâ lii jo tobbeen, já Esa tiäđust-uv sáává pyere peeivi, te Heikkâ toos: ¶ Jeobald lâi oskovâš, mut nuuvt, et lâi čonnâsuuhánnáá mongin tiätu kiirkon. Sun lâi, tegu iänááš ulmuuh, siävuttâs šiev já paa, já sun lâi viggâm heiviittiđ oskoos toi ašij mieldi. Suu oskovâšvuotâ västid suullân inuitâi osko, kuittâg toin uccâ iäruttâssáin, et ko inuiiteh heiviitteh elimis manŋáid já jyehisaajeest orroo siäloid, Jeobald juurdâš tuše oovtâ siälu – jieijâs. Inuiitâi náálá sun addeel pyere pääcciđ huámášuuhánnáá. Tot peri lii, ijge tom pyevti mutteđ. Ton sajan suu čalme lii uáli pyeri huámášiđ siälu epiluhostum peelijd. Jis sun muštáá muálugin ovdij aigij čapis tavvoin, sun álgá tállân toskálâš kámppádâllâm, vâi putâestuuččij. Sun tuálá jieijâs stuorrâ suddolâžžân já putásmâmtooimah pyehtih leđe motomij áášánkulâmettumij mielâst ruáváseh, kenski povvâstitteeh-uv. ¶ 87 ¶ Sáárá Seipiharju ¶ Ciskeváálláš lii 25–30 cm kukke já tast láá uánihis, madduin kubdâ já keejijn čuhâlis suájáh. Poođâš še lii roopâ iähtun kuhheeb ko iänááš vaalijn já vaarâ tiei aašij keežild tot lii-uv nuuvt jotteel já lašmâd. Seelgipeeli lii čuovjisräänis já radepeeli viskissiähá ruškâd, mestâba ruostâ ivnásâš, mast láá kuheldâlâš sárgáh. Čalme paajaabeln lii uáinimist vielgis čalmekulmesäärgis já orásist lii uáinimist meid njune moojiibeln nuuvtkočodum njäävvilsäärgis, mon suomâkielnomâttâs lii viiksijuova. Ciskeváálláš lii Säämi kesiässee já nuuvtpa tot kávnoo kuáccee- já lostâvuovdijn, mut meid aaibâs päljis tuoddârijn-uv. Tobbeen kost iä lah muorah, tot ferttee pessiđ jo-uv pähti-ildei tâi veikkâba enâmân-uv. Ko uccâloddááš uáinist ciskeválláá, te tot viggá peittâttâđ já jis ij kiergân, te lii masa jo ervidmist maht toos talle kiävá. Tot lii kuittâg luándu jieijâs oornig já mij pyehtip lohđuttiđ jieččân toin, et ko ciskeváálláš časka kozâidis loddáážân kiddâ, te tast lii nuuvt korrâ liähtu, et loddááš oovtmano jáámá, ige pääsi pijnâšuđ, tegu motomin kiävá, ko kissá čovváád loddáá. Tot ij ovttuu raskii koddeđ tom tállán, pic sierâd toin vala äigipuudâ ovdil ko koddá já porá tom. Ciskeválláá purrâmâšliiston kuleh nomâlâsân tuodârkuávlust še páiháliih säpligeh, veikkâ uccâloddááh láá-uv ton váldupurrâmâš. ¶ Akateemikko Erkki Itkosii nuurrâm já Lea Laitisii toimâttem vijđes neeljiuásásâš sänikirje, “ Inarilappisches Wörterbuch ”. Kirje kulmâ uási láá sänikirjeuásih, main uuccâmsäänih láá anarâškielân já čielgiittâsah sääksi kielân. Niäljád uásist láá sujâttemovdâmeerhah. ¶ Ko poođij syeinimáánu pahâidiskuin, te munnust eijijn lâi ohtâ hitruus já mielâkiddiivâš hommá, maid muoi porgáim távjá, jis sattui leđe kuálkki, teikkâ mudoi loožâs. Koldemáinhân kale finnij vuoššâmkyele, mut motomin toovâi mielâ puurrâđ meid muide-uv ko šaapšâid, teikkâ sávjáid já nuuvtpa laavijm-uv eijijn suládiđ motomin taavaakeš jäävri vihálâhčâđ. Eejist lâi uccâ kárbâsâš, maid sun lâi motomin uástám Áhu-Joovnâst já tot lâi keppis suuhâđ. Ton saje lâi kale táválávt Suávviljávráást, mut táárbu mield meid Čovčjäävri pelni. Jis lâi nuorttiipele piegâjielâ, te talle muoi algâttáim vihelem táválávt Matjâs Andârâs kaavâst já moonáim nuorttiipele jävrrido kidâ Kođojuuvâ njáálmán nuuvt, et viheláim jyehi suoinâlmâs já syeinikaavâ. Majemuš lâi táválávt Kođojuvnjäälmi vyeppee, mon njáálmán muoi suáppoin puškoviermi já moonáim tast maŋa vuájálittiđ puškoid meddâl vyeppest. Vyeppee lâi viehâ kukke já páikkupááihui viehâ jieŋŋâl, nuuvt et puoh puškoh iä aainâs paittum tobbeen meddâl. Jis vuod piegâjielâ keevâi viestârbeln, te talle muoi algâttáim vihálâhčâm táválávt Seeibâgluovtâst já tobbeen lijjii-uv šiev syeinikaavah ennuv. Meid taavaakeččin jäävri lijjii vuovâs vihelemsajeh já Taavaakeijäävri suolluu viestârbeln lâi ohtâ suoinâlmâs, mii ij lam kaavâ ollágin já viehâ jieŋŋâl, čäcisyeinih-uv lijjii uccáá. Ton nommâ lâi Šarideijee já tast lâi táválávt ain ohtâ stuorrâ puško. Suoinâlmâs ferttij-uv aldaniđ várugávt já viermi koolgâi suoppiđ váháš olgoláá, amas paldettiđ tom puško liijkás tooláá meddâl. Suoinâlmâs puotâ njuárgui uccâ aijâgâš, mii toolâi taggaar smaavâ šaarrân já tast tot lâi finnim noomâs-uv. Motomin muoi luhostuim aldaniđ tom suoinâlmâs nuuvt jienâttáá, et puško ij pallam liijkás tooláá, mut keevâi nuuvt-uv, et puško lâi tommittáá iirâs já pallai jo ovdil ko láim kiergânâm ubâ viermigin suoppiđ čáácân. Jis tien suoinâlmâsâst luhostui finniđ motomin puško, te tot lâi táváliist kuármásub. Joba viiđâ kiilu puškoh koddojii tast. ¶ Mii tiäđust lii, et Pissojuuvâst láá kyevtih markkâneh ivveest, nuuvt et lovoh iä lah njuolgist verdidemtoháliih. Kuittâg-uv lovvoin uáiná, et Alattiäjust kävppilonottem pajanij siämmáá ääigi, ko tot Stuorrâvuonâst luoštij. Majemui iivij kävppilonottem luoštij njuolgist oskomettum ennuv: ¶ leibi.....14 ¶ 33 ¶ Lahâčällee virgesajasâšvuođâ 1.10.2013 – 31.7.2014 koskâsâš ááigán. Lahâčällee váldupargon lii toimâđ sämmilij vuoigâdvuođâid kyeskee aašij valmâštâllen já oovdânpyehten sämitige haldâttâsâst. ¶  a‐ii:  tuol´vii,  harvii,  ruttii    #  -‐s ¶ Sämitige saavâjođetteijee já má. haldâttâhhovdâ teivâdáin riehtiministeriöst riehtiminister Anna-Maja Henriksson sehe ministeriö virgeulmuid. Mieldi lijjii meid värisaavâjođetteijeeh Heikki Paltto já Ulla-Maarit Magga sehe saavâjođetteijee išedeijee Inka Saara Arttijeff. Teivâdmist savâstâllii Sämitige äigikyevdilis aašijn sehe lahâhaavâin, el. säämi kielâlaavâ täärhistmist. Saavâjođetteijeeh halijdii meid kijtteđ riehtiminister Henriksson suu mávsulii pargoost sämmilij pyerrin taan vaaljâpaje ääigi. ¶ já faallâm laavâst lii tot čuolmâ, et koijâdem váátá ain meiddei faallâm, ađai virgeomâhááh iä pyevti ¶ 1. Collybia dryophila – Kalpeajuurekas – Kuokšisruottâsâš U ¶ b. tullâvääri já jieŋâdâh sárgái 3 já 4 oolâ ¶ Kielâ ¶ Falâlduv valje, omâdâh já amnâsij älkkeb finnim tááláá ääigist anarâš-uv piivtâstmist. Ärbivuáváliih mááccuhamnâseh láá finnim paldâsis taanáigásâš uđđâ kággáid já eres-uv kuárrumtarbâšijd. Ihelovoi mield láá puáttám vaikuttâsah sämikuávlu jieškote-uv kuávlust. Aanaar kuávlun láá puáttám ässeeh sämikuávlu eres oosijn. Iänuduvliih, ucjuvliih já nuorttâlâšah láá puáhtám kuávlun jieijâs mááccuhkulttuuris. Meid siähálâsnäimilitoh vaikutteh jieijâs uásild mááccuhkulttuur ovdánmân Ella Sarre ¶ 2. Sáárgu Ranska káártá já noomât ¶ Iššeed teeivâi markkânijn uápis almaa já sahhiittâl: ¶ veerbâst šyehkiđ suorgiittum substantiiv šuáhkus , moin láá suullân siämmáá ¶ Päikkieennâm kielâi kuávdáš já uđâsmittem mieldi sämikielâ totkee virgeh sirdojii Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituutân. ¶ Kyevdi pinohist ¶ Tel / Puh: 016-675 7534 ¶ tuođânálásávt tavekielâsâš jurgâlus mield, tastko sänitärhib jurgâlus ij liččii lamaš ¶ Muu luokka, ađâi Aanaar ško o vlâ 9. luokka, ornij ustevpeivi konsert Siidast 14.2. Taat lâi jo nubbe kerdi ko konsert uárnejui, já sij kiäh lijjii lamâš moonnâm ive tiettii jo maid vyerdiđ. ¶ – Mast tun tom tiäđáh? Ánná joođhij. Jiem mun västid ovdilgo tun koijâdah. ¶ Maht mii tááhust lii keevvâm? Mij pyehtip smiettâđ tom, ete láá-uv tagareh ulmuuh, kiäh láá mii elimân kalvam Immeel sääni. Ja maggaar šaddo lii šoddâm? Muu mielân puátá muu enni, kote čokkái muu seeŋgá paaldâst já opâttij munjin uápis rukosijd: “Levolle laskeun Luojani, armias ole suojani, jos sijaltain en nousisi, niin taivaaseen ota tykösi” já meiddei Eeči mii. Must láá lieggâ muštoh tast, et mon torvolâš eehidpuddâ tot lâi, ko ennijn ruhâdâláim. ¶ sii toimii sämikuávlu ulguubeln. Sämikuávlu palgâsáid toimâttui västidemnáál koččâmâšluámáttâh ¶ Simba-uv oppeet ruáhásij. ¶ – Tääbbin toh civkkeh ubâ piäsádâh, tieđettij Limppo Matjâsân, kote lâi liijgás uánih ¶ suáppoo = verkko lasketaan 177 ¶  [ ei  čooskij UM: Na lii-uvks tain mihheen iäruttâsâid et toh maiden aavâstiččii, toh ruopsis já viskis. Leppeđ-uv kuullâm šooŋâid tâi? ¶ Uđâsmittum čäcilaahâ šoodâi vuáimán ive 2012. Laavâ 2 lovo 8 mield sämikuávlust leijee teikâ vaikuttâsâi peht toos ulâtteijee čäcituáluproojeekt kalga olášuttiđ tienuuvt, ete tot ij uccáá stuárráb meerijn hiäjusmit sämmilij máhđulâšvuođâid kevttiđ sijjân algâaalmugin kullee vuoigâdvuođâid paijeentoollâđ já ovdediđ kulttuuris sehe hárjuttiđ ärbivuáválijd iäláttâsâidis. Haldâttâs oovdânpyehtimist čäcilaahân (HE 277/2009 vp) taam ceehi uásild páhudeh, ete proojeekt puáhtá motomijn tábáhtusâin leđe säämi kulttuurhäämi já návt iävtuttum hiäjusmittemkiäldu tááhust merhâšittee talle-uv, ko tot vaaikut ovdâmerkkân tuše oovtâ sämiperruu eellimtiilijd. ¶ Riehtiminister Henriksson mield sämitiggelaavâ iä tuálvu ovdâskoodán, jis sämitigge ij tuhhit iävtuttum laavâ já ton vuáđustâsâid. Riehtiminister uáivil ääšist lii uáli ovdánemmielâlâš já merhâšittee, ige kuássin ovdil sämitiggeest lah lamaš máhđulâšvuotâ jo-uv tuhhiittiđ teikâ hilgođ lahâiävtuttâs. ”Sämitiggelaavâ uđâsmittem lii historjállâš maaŋgâ náál. Vuossâmuu keerdi sämitigge piäsá tuođâlávt čuávdiđ sämikulttuurist já sämmilii kulttuurjiešhaldâšem puátteevuođâst já mijjân adeleh ääšist tuođâlii meridemvääldi. Laavâ valmâštâllâm lii lamaš meid uáli ovdánemmielâlâš já riehtiministerijn toollum majemuuh ráđádâlmeh lahâiävtuttâsâst láá västidâm uáli kuhás oovtâsttoimâmkenigâsvuođâ. Sämitiggelaavâ olesuđâsmittem pyereed sämmilii kulttuurjiešhaldâšem sajattuv já turvâštiččij sämmilâš kulttuurhäämi tááláá pyerebeht.” saavâjođetteijee Näkkäläjärvi mainâstij. ¶ jieškote-uv šlaajân tijpâliih kametooimah, ¶ Kaamâsjuuhâ = Kaamasjoki ¶ - Lii-uvks taat tääl häldeieennâm? ¶ Chris táálust oinijm meid, maht hornet (hiärhulâš) vuájálitij ain huummânloddáá (kolibri) piemmâmautomaatist meddâl. Hornetijn lâi ulmuu uáivi stuárusâš kuáti äittiseeinist já hiärhuliih lijjii vaarâ maaŋgah čyeđeh, moh joreštii ton pirrâ. ¶ Luvâlduv maŋa Heikkâ pajanij já väzzilij. Ánná toppij suu ärdest já laiđij nuurkán, kost kihheen ij lam kulâmin: ¶ – Kuássun te aldakkâs leggist mii maašin enâmân? kullui nissoon muu tyehin fakkist etâmin. ¶ Rámáttán tivodii meid jurgâlemfeeilâid. Ive 1776 almostum Ráámmát pisoi virgálâš ¶ Juhháán keejâi aavdon. Tobbeen čokkáin kyehti ááhu. Nubbe lâi vyeijimin já nubbe čokkái paaldâst. ¶ Anna Morottaja ¶ 8. Täärhist, et uáinimkiedi puotâ lii čoođâuáinojeijee preparaat saje. ¶ – Na toin junáin, moin mij ááiguim-uv, iššeed eeđâi. ¶ Lijgešoddâmist sáttá leđe puáđusin happiláppu ¶ 43 ¶ Raavâdviäsu Galla ¶  adverbiaalttáá- Almaah Asenat 42 ¶ 61 čižetpelji skivŋe já skivŋe keeči rasta, säärgis já pittá oovdeld, uálgispelji njavkke já kyehti (pitá) maajeeld. ¶ 12.8.2015: Kulluttâs ¶ Taat lâi episodi vuossâmuš uási, mut ko älgee oho aalgâst poođij räjikomppania hoovdân tiätu tast, et pyecceiviäsu tipšooh lijjii kááijum oovtâ “ävđinenâmistvajâldeijee” já adelâm sunjin vuosâiše já ko vala čielgâi, et sun lii siämmáá “penuvalmaa” astoääigiskippáár pyecceiviäsu vuoddâsist, kiäm sun lâi kááijum Leiritie pellâst, te äšši aalgij leđe čielgâs. “Ävđinenâmistvajâldeijee” lâi mii kurssâlâš já ko äšši lâi návt, te morsettemkurssâ še nuuvâi toos. Ij puáttâm maggaargin loppâjuhle, iä stipendij jyehimeh, iäge magarehkin kunneemainâšumeh, maid mij syele lâim váháš vuordâččâm. Ferttijm vyelgiđ jieškote-uv kuávlusân jotelumos lääji mield – mun Ucjuuhân já loopah Ruošâ rääji sajattuvváid, main sij lijjii meddâl-uv. ¶ b. Mon šoŋŋâdâhkuávlun kuleh: ¶ – Čällee nommâ oroi lemin ton pápárist-uv, mon uárbis njobžâpárnái táálu ässeeh lijjii eidu finnim, sun joođhij numerijd teddildijnis. ¶ 51B Suávvil ¶ Nuorâičällee västid ¶ Ton lasseen, et Issi lii toimâm anarâškielâ máttáátteijen 11 ihheed, te sun lii ennuv porgâm meiddei kirjálâšvuođâ já oppâmateriaalâi pyerrin. ¶ – HAAARRRRRRR, iätá keđgi uđđâsist. ¶ – Kiäin ákku sárnu? sun koijâd Maatist já vilppo šiiljon vâi uáináččij ááhu savâstâllâmskippáár. ¶ Toorjâucâmušâid kalga čujottiđ Sämitiigán majemustáá 30. skammâmáánu 2012 tme 16.15 räi čujottâssáin: Sämitigge, Sajos, 99870 Aanaar. Uuccâmluámáttuvâid já lasetiäđuid uážžu kulttuurčällest puh. 010 839 3103 já šleđgâpoostâ pehti Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. . Uuccâmluámáttuvâid puáhtá meid printtiđ Sämitige internetsiijđoin čujottâsâst www.samediggi.fi . Toorjâucâmušâid puáhtá toimâttiđ persovnlávt tâi äššialmaa pehti, teikkâ taid puáhtá vuolgâttiđ poostâst, äššialmaa mield, telekopion tâi šleđgâpoostâ pehti. Toorjâucâmušâi vuolgâttem tábáhtuvá vuolgâtteijee ovdâsvástádâssáin. ¶ 6. Lactarius rufus – Kangasrousku – Kuolbâruávsku U ¶ Ákku ij puáttám tohon siisâ, veik Ánná tieđij, et tast ličij mielâ toohâm-uv, kuittâg-uv tääl ko ooinij kaasâid já laavhâid sunnuu kieđâst. ¶ Siämmást sun huámmášij oovtâ suu lyemeseehâin hiäŋgáámin peesist. Sekkâ lâi aaibâs kuárus já pieđgânâm. Tuš ucánjihhii lyemečääci tobbeen vala kuáškui. ¶ » Immeel lii rähistâm eennâm nuuvt čuuvtij, ¶ b. Ivnii šadolâšvuođâkuávluid. Keejâ oppâkirje káártá 102A. ¶ Álguálgulávt kiirjâgloddááš lii lamaš čuovis siähálâsmeecij ässee. Ko majemui aigij loddekuáđáážij falâldâh lii lasanâm, tot lii asâškuáttám meiddei kuácceevuovdijn já tuodârroođoin. Nuuvtpâ šiev kuáđáá kavnum lii-uv tääl toos tehálub pessimkriiteer ko tiätulágán mecci. Lode aassâmpirrâs muttuumáin lii čielgiimist, mondiet taan šlaajâst ij ovdil lah lamaš nommâ. Ränislivkkár vist lii häämis peeleest räänis, ige tot ennuv láávlugin, nuuvt et ij lah komme, jis tot lii pááccám nomâttáá. ¶ 3. Tutkâmpargo ¶  adai Madrid ¶ Hannu Kangasniemi, oppâmateriaalčällee ¶ enâduvah = maisemat 2 ¶ Paltoh assii 1600-lovo loopâst Páđárist, mut kuálástellii já pivdii jo Aanaarjuuvâ kuávluin. Aassâmsaijeen lii merkkejum meid Tiänu (Enbuske 2003, 155). Nuuvtpa suuvâst lâi luándulâš ohtâvuotâ nuuvt Ucjuuhân ko Taažân-uv, kuus Paltoh värrejii ennuv. ¶ - Na ferttiim leđe ärgi, ko tuot ákku lii tyeggáár. Lam kale uuccâm eres-uv viste, mut jiem tieđe, kuás tom uážum. Tuáivu mield forgâ. ¶ Muumistáálu máálám taavlu. ¶ 28. Australia luándu lii áinoošlajâsâš ¶ Tiänu mááccuhmalli lii rávhálávt hervejum, aainâs jis tom verdit Iänuduv-Kuovdâkiäinu máccuhân. Mááccuh kevttimkuávlu lii ruávásávt vääldin ubâ Tiänu čácádâshkuávlu. Mááccuh hervâiivneh láá ruopsâd já fiskâd. Eres maalijn spiekâstmáin nissoon mááccuh helmi tuárroo. Hiälmán mana olbepäddi masa love meetterid. Almaa mááccuh helmi ij hervejuu ollágin. ¶ Filippist orodijn Paavvâl ustevijdiskuin moonâi távjá ruhâdâllâmsajan muštâliđ ulmuid Jeesusist. Ohtii toho puáđidijn sij kuáhtájii uárjinieidâ. Nieidâ maatij ennustiđ ulmuid puátteevuođâ. ¶ Kollepottâ já kutkâ ¶ Jerusalemân maccâm maŋa uápásmuuškuođijm kaavpug historjálâš čuásáttuvváid já vuossmužžân orostijm Nieidâ Máárjá kirho puotâ, aaibâs Getsemane muorâkäärdi paaldân. Mii mätkihovdâ Leinonen tieđij muštâliđ, et muorâkäärdi oljomuorah láá muáddi tuhháát ihheed puáráseh já et Jeesus ličij eidu tiei muorâi syejeest ruhâdâllâm talle aaigij aalgâst. Oljomuorâ šadda kale puárisin, joba 2000 ihásâžžân, et máhđulávt toh láá lamaš talle jo tast, ko tiet ruhâdâllâm lii tábáhtum. ¶ Kiäinu pellâst iä lah ijjâdemsajeh, et jieijâs teltta lii velttidmettum. ¶ ● Vyeje maađij mield ton uálgispele roobdâ. ¶ – Nommâmerháin Mihkkal Marastat: Máhkanvári gumppet, Siidavuomi golli ja Darjeskáiddi čiehká, ¶ Macrolepiota rhacodes ¶ čalmettum koskâpuddâsávt = häikäistynyt 141 ¶ čikâlâsah láá kuttâ. ¶ Njuámmil ¶ – Kohân finnejeen tuu kievkkânpiergâsijd čuákán te vyeijileen. ¶ Uđđâ oppâmateriaalah škoovlâ aalgân ¶ puávtáh uáiniđ tobbeen suámálijd ¶ Paaneellasâliijneh šaddeh leđe kyevti stuárusiih, mitoidis peeleest 600 mm x 2 390 mm já 600 mm x 2 090 mm. Printtilasâlijne kalga leđe čapis-vielgis-čapis -ivnásâš. Vuáđukäägis lii lasâlijnekággá toimâtteijee valjiittuvâi suoggâmlágán, vielgisvuáđusâš printtaamâm heivejeijee käägis. ¶ 18 6 ¶ Kielâpirrâduvvah, ovdâmerkkân ettâmvyevih, olgospyehtimeh já kollokaatioh láá valdum vuotân anarâškielâsâš jurgâlusâin, mon uáiná toin soojijn, kost jurgâlus spiekâst ¶ – Kulâ, maggaar ton čuávji lii? koijâdij Mika. ¶ MAID TOT MEERHŠ? VÁSTÁ DÂS: ¶ – Na toh merhâšeh “juátkoo nube kirjeest” , ij tom eenâb, kirje västidij, ko sun tom koijâdij. ¶ tâi uálgispeln čižetpel. ¶ * Lostâdâhtavlu ¶ – Ijge lah. Mut kale muu mielâst lii lámáš suotâs suin jotteeđ oovtâst, mut tääl kale tast ij innig puáđi mihheen. Sun lii nomâlâs jieš ettâm, et suu mielâst ij lah šiev juurdâ jotteeđ nuuvt ennuv oovtâst. ¶ 40 Ráámmát - 41 Rippâ ¶ Matti Palosaari, Päivi Vehmas já Olavi Vestelin ¶ veh huámmášumeamnâstuv lovottuvlâš analystmân, el. valdâlmân prooseenttavlustuvâi vievâst já ¶ Lii muurâš lappum. ¶ Tot tuáimá ohtsâšpargoin sämikuávlu kieldâiguin, eres škovliittâs uárnejeijeiguin, tave-eennâmlâš uábbiorgaanijguin já staatâ máttááttâshaldâttâssáin. Sämitigge oovdâst sämmilij jienâ škovlimpolitiikâst. Sämikielâ já kulttuur sajattâh máttááttâsâst lii ohtâ tehálumosijn sämmilij puátteevuođâ koččâmâšâin. ¶  vuáđuhäämi:  kandiih Talle Immeel vuoiŋâstij. ¶ MAAĐIJVUÁVÁM ALMOSOOVDÂNPYEHTIM ¶ Enni-uv viilpâst jeegi nubebel, mutâ uáiná tuše puáris eergi livvâdmin tobbeen. ¶ – Lädikaandâid ij kuássin tuubdâ nuuvt pyereest ovdil, Ánná joođhij. Tot tast vissâ lii-uv nuuvt mielâkiddiivâš säminieidâi mielâst. ¶ - Vuávámpargee pálkkátmist uđđâ kielâpiervâlij vuávám várás, moos väljejui Ritva Kangasniemi. ¶ Kiihâmääigi kulá viettui čyejilis njurgoo jienâid. Niŋálâs huksee piervâl táválávt riddosuoinâlmâsân já mannee toos 6–15 manneed. Motomin jäävri čääci puáhtá kiđđuv tulvâđ tommittáá, et piervâl tuššá. Maaŋgah niŋálâsah pyehtih pessiđ aldaluvâi kuomijdis, já sahis siärvádâhhân kyehti – kulmâ niŋálâs sättih monniđ siämmáá piervâlân. Viettuu ucâluvá mielâstis pessiđ kappeerpääiskij já čerrihij ohtsâškuddijd, ko kaijuuh já čerriheh várutteh äštee vaarâst já ko toh piälušteh siärváduvâs, te siämmást toh syeijejeh meid viettuu piervâlijd. ¶ Suoksâterraario ¶ pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi IV/II mield (vuáđupälkki losijttáá 2540,57 eurod/mp). ¶ – Jáá. Na tot lii kustoo lovettes tábáhtus tot ubâ kähteesuvâttemkišto! Poolishovdâ pahudistij. ¶ Vuossâmuš uuccâmrieggee lii áávus uđđâivemáánu 15. peeivi – kuovâmáánu 28. peeivi 2015 koskâsii ääigi. ¶ – Äitti lii aaibâs tievâ! Kuáski imâštâlâi. Tobbeen láá jáávuh já leeibih já piärguh já kyeleh veik mon ennuv! Aaibâs ubâ täälvi várás! ¶ - Patârâsân? Jovnâ imâštâlâi. - Iän-uvks muái lamaš kaččâmin patârâsân? ¶ – Tun jieh lijkkuu taan piccan! ¶ arvaamus tâi myetteemus manuppaje? Mon ¶  táválávt  lii – Forgâ tot vist šadda já smarfo-uv vala, Muumienni eeđâi. ¶ Tornio = Tuárnus ¶ 9. Luvâttâl keeđhi raavvâd. ¶ 78) Stivrejeh tave meccikuávlui já suojâlemkuávlui eennâmkevttim sehe luándumaađhâšmân já luándu maaŋgâhámásâšvuotân vuáđuduvvee iäláttâstooimâ nuuvt, ete movtijditeh maaŋgâhámásâšvuođâ turvim já sierâ intressij oohtânheiviittem. Ovdedeh tuodârkuávlui eennâmkevttim olesváldálii suunnâttâllâm Akwé: Kon –ravvui vievâst nuuvt, ete puásuituálu já eres eennâmkevttim ruossâlâsvuođah kiäppáneh já háituliih vaikuttâsah tuodârluándun kiäppáneh. ¶ Vijđodâh: 93 000 km 2 ¶ čulgoom, čulgomeh = sivukappale ¶ Poolishovdâ kuáivui lavhâstis tiättur, piejâi tom peevdi oolâ já keččâlij finniđ tom joton. ¶ LATVIA = LATVIA ¶ Cissáá pyerrin iššeen lâi meiddei ränisrástágâšpaarâ, mii lâi ráhtám piervâl siämmáá muorân, ko mast lâi tot cissáá väldidem vuovdâ-uv já nuuvt sij oovtâst voijii vuástálistiđ kirjeloddáá. Rástágái toorjâ lâi kale iänááš taggaar mooraallâš toorjâ, ko tuše talle toh volliittáin kirjeloddáá, jis tot teivâsij seivittiđ eidu siämmáá uáksán, mast lâi rástágáá piervâl. Mudoi toh kale tiptijn kirjeloddáá miänudiđ cissáin maht halijdij. ¶ Nánná lii moovtâ, mutâ Nillá ij lijkkuu ubâ hoomán. ¶ värree kesi-porgemáánust ¶ časkâdemloovdâ ¶ Pieinis-Piäká ¶ 1. a. Tuuđhâ cissáášvääli já kuáskim ráhtus. Čuujoot njuolâiguin já čääli kován kozzâlode tobdomeerhâid. ¶ Havdâ mákkoo merâpáárui alne ¶ Täärhist tiäđuidâd já táiđuidâd ¶ 1801 90 olmožid 98 olmožid 51 olmožid 400 olmožid ¶ » Hiärrá lii alda taid, kiäin lii cuovkkânâm váimu, ¶ 7. ¶ sihoi pivâstuv káálust. ¶ Lahtos 4 Puálu- já piäluštemvuávám ¶ 87 36 ¶ Jeesus eeđâi: ¶ - Maidsun tohon kolgâččij pajalân pieijâđ? Ánná smietâi. Puoh muu pihtâseh-uv älgih leđe pakettist, ko lijjim maka onne varriistâlmin. ¶ Tobbeen Eennâmseelgi kuávlust lei-uv rávhálâš marrasmáánu já juovlâmáánu-uv loopâpel. Tie juovlâmáánu majemui peivij tot vajalâš eelij syemmilijd kiivsedmin Jolmajäävri máddáákeččin leijee kieddivartiost. Viehâ čuuvtij toh vajaliih kivsedii-uv, kuddii vartioalmmaa vistig já talle tast cokkânij suáti. Ton suáđist nelji virrii, čiččâm háváduvvii já čiččâm láppojii. Ryešiliih lijjii 250 almaa osasto já lijjii pirâstittám syemmilijd, mutâ syemmliih lijjii murdavdum riggest čoođâ, kiäh lijjii vala elimin, mutâ vajaliih kale meid monnii manoidis, kost lijjii puáttâm-uv. ¶ – Mondiet? koijâdij Tobžâ mut ij sungin muštám luptiđ~kepilis. ¶ táválumoseh muorâšlaajah. Kuácceevyevdikuávlust šaddeh meiddei lostâmuorah, main táválumos lii suáhi. Kuávlu tehálumos áigápuátu lii meccituálu. ¶ Piäluštuđ, oskoldâhlâš merhâšuumeest, Gyllenberg sänikirjeest juávkku nr 3. ¶ ovdâmáttááttâs. Ovdâmáttááttâs puáhtá orniđ jo-uv peivitipšoost tâi škoovlâst. Talle ko ¶ b. Noomât káártán meerâid sárgáid 1 - 4, jaavrijd sárgáid 5 já 6 ¶  - Suomâkielâst Rooma ¶ Almalâš Eeči. Kijtto ármustâd, mii lii viijđes tego alme, já vanhurskesvuođâstâd, mii lii aaleeb ko väärih. Kijtto suájáidâd syejeest, torvopääihist, kuus uážžup toommâđ. Piemâ mii servikodestâd arvâs adalduvâin, juuvât mii jieijâd ilo virdeest. Iššeed mii kulluuttiđ áármu já ilo saavâ, nuuvt et maaŋgâs, kiäh láá läpittâm čuovâ já tuáivu, kavnâččii tom uđđâsist tuu kuvlân, eellim käldee lunne. Kuulâ mii Jeesus noomâst. ¶ Nuorah aldakooveest ¶ ime = eeji viiljâ, tâi ennuu kálgu = isän veljen, taikka enon vaimo ¶  attribuuthäämist: puáris 49. Kuoskâttem lii ciälháttâs ¶ Loppâpuáđusin páácá, et anarâš aalmug lii historjá ääigi lavkkim viehâlágán läävhi viestârist nuortâs já uážžum siämmást haldusis ubâ Stuorrâ Aanaar, mast lii algâaalgâst uážžum noomâs-uv. Ruátálâš väldideijeeh já sii reeŋgah syemmiliih iä lah tađe komebeht imâštâllâm, veikkâ sij jiejah láá lamaš vaaikutmin aašij ovdánmân. Čovgâ čokijdem Aanaarjäävri pirrâ addel vuoigâdvuođâ mottoom muudon savváid jävri- tâi kuálásteijeesämmilijn, veikkâ iänáážin tiensullâsâš kielâ kevttim lii tuše etnograflâš nomâttâllâm. ¶ ”Uásipeličuákkim lii tergâdis tábáhtus, ko algâaalmugijn lii puigâ máhđulâšvuotâ vaikuttiđ. Tast-uv láá vaikuttâsâidis, ete sämmiliih uáinojeh čuákkimsoojijn. Lasseen čuákkimeh adeleh máhđulâšvuođâ viärmádâttâđ já jurduid puáhtá lonottiđ vijđásubboht-uv luándusuojâlmist já puohháid ohtsii luándu tiileest sehe algâaalmugij já sämmilij vuoigâdvuođâin”, Nilla Tapiola já Pertti Heikkuri tiäduttává. ¶ šiljopirrâs suiloi já kuárŋumstelligij merikoskâsâš täärhistmeh ¶ Vielgis-Ruoššâ? ¶ Kyeleh lijjii valjeest jaavrijn já juuvâin, mutâ iä talle ennuu tälviv kuálástâm. Keessiv kuálástii já sälttejii kuolijd sältkyellin já vuoššâmsältkyellin täälvi várás. Munnust viljâ-Mikkoin lâi tääpi keessiv ain motomin moonnâđ suuvân iijân tohon juhânjáálmán vuáskupiivdon viermijn. Iđedist suvváim pááikán vuáskusalâsáin. Tast lâi hirmâd pargo taid čolliđ já toideđ, maŋgâ ráigáá šoddii suormáid. ¶ 111 ¶ Kyele roopâ liegâsvuotâ čuávu eellimpirrâs ¶ Kuáskimvuonâš SA.1963 Kotkalahti Äijihjorŋâ TN, Kuáskimnjargâ V. ¶ Jookeerpargopittá ¶ 2. Muuttâš ucánjáhháá kieđâidâd stiälu já sáárnu. ¶ 32 ¶ - Ovdâmerkkân tággáár tego mun lam. Tiäđáh kuittâg, kiäm uážuh olssâd! ¶ 2 kähvikoopâ~ fiijnâ~sukkâreh ¶ Jo ovdil koskâpeeivi aalgij oovtâ almaa vastustiđ. Mottoom vuáččulâš, kiäm kočodii Rellun (Oula Hetta), vaaldij ohtâvuođâ já almottij jieijâs kiälhá cuovkkânmist. Jiem eidu mušte, maggaar váddu toos poođij, mut tontovváá sun ij kuittâg pastam tom tivvoođ já vuordâččij kiännii iššeen tohon. Já ko kijkkiistâláim ton kuávlun, maid sun valdâttâlâi, te eštus huámášáim suu tuodârvieltist. Finnijm tiäđu Reelu kiälhá cuovkkânmist mottoom eres puásuialmai já ravvijn suu tohon kost Rellu lâi vyerdimin. Orom muštemin, et kiälkká lâi nuuvt paast cuovkkânâm, et tot viežžui rievâ aln meddâl Suomâbel, kost sun lonottij uđđâ kiälhá já maacâi oppeet puásuipaargon. ¶ Taavvid čaalij maaŋgâid lavluid já rukosijd, ko lâi iiloost tâi murâšlâš, já meid talle, ko sun kaađâi maidnii. ¶ kuopsâ 166 ¶ Kaari ¶ – Mondiet näävt lusis peevdikis teehin koolgâi nuáidušiđ? Pikkâ vaaidij já keččâlij luptiistiđ peevdijyelgi. ¶ – Njiäv! Tääl kale jiem pyevti vyelgiđ patârâsân já kyeđđiđ piervâl ohtuunis. Mun ferttiim leđe täst tábáhtui tâlde mii peri. ¶ – Na ij pyevtigin, västidim. ¶ Rááđhá väldimân mieđettuvvojeh sierânâs, nuuvtá loveh já paahij väldimân sierânâs, mäksimnáál loveh. ¶  lohtâseijee s. 9 ¶ Puállunjunnuhčâ looskâi jotelávt ¶  + Pänituoddâr siijđoh ¶ Poccuu ihe koveráiđu ¶ Liisá povvâstij njálgáht, mut Ááná mielâst tot ij tubdum nuuvt suottâsin. ¶ Ristin lâi piervâlistis huttáámin monij alne, ko Rissekäskee oppeet siäivuttij suu luus já iätá: ¶ Saba kunâgâdâr lijkkuustâlâi čuuvtij: ”Puoh maid kuullim tust jieččân enâmist, lii tuotâ. Mun jiem oskom tom maid kuullim, ovdil ko mun poottim já oinim tom jieččân čolmijguin. Mut tääl uáinám, et tun lah ennuv vijsásub já riggásub ko munjin lii muštâlum. Kijttum liävus Hiärrá, tuu Immeel, kote lii pieijâm tuu israellij kunâgâssân!” ¶ – Jáá, Ante pahudij já keejâi cirgánijd. ¶ VALDÂTTÂLLÂMSIJĐO AlmostitteeMeccihaldâttâsAlmostittemäigi2007 TooimânadeleijeeMeccihaldâttâsTuhhiittempeivimeeri LuáttámušlâšvuotâAlmolâšDiaarinummeer Suojâlemkuálutijppâ/ SuojâlemohjelmMeccikuávlu, jeegijsuojâlemkuávlu Kuávlu nommâKaalduáivi meccikuávlu já Samudjeegi-Vaijuvjeegi jeegijsuojâlemkuávlu Natura 2000-kuávlu ¶ Lam sárnum tijjân taam, amas tii osko keččâlusâin viirrâđ. Tij iäruttuuvetteđ synagogast, já puátá vala tot–uv äigi, kuás juáháš, kote koddá kiännii tist, jurdá, et sun tooimât pase palvâlus Imelân. Näävt sij pargeh, tastko sij iä tuubdâ Eeji ege muu. Lam sárnum taam tijjân tondiet, et ko tot äigi puátá, tij muštáččijd, et mun lam ettâm taam tijjân. ¶ Tuáijim Miia Kovanen ¶ Kuuvijn Leammuid Biret Rávdná/ Čuovjis uárbimpeeli, Sarakka Gaup/ Ruopsis uárbimpeeli já Áilloš/ Kieddikeš ákku. Koveh: Beaivváš/ Stainnak/ Mienna. ¶ - Taat lii tijme, táin puáhtá keččâđ ääigi já täst uáiná mon ennuv tijme lii tääl. ¶ Taan čalluu ulmen lii išediđ huámmášiđ, et čaabâkirjálâš tekstâ ij ain valmâštuu tállân ovttáin čokkáámáin. Já ain šadda koijâdiđ tom-uv, valmâštuvá-uv tekstâ kuássin. Taas lam čáállám siämmáá novellist kyehti versio. Jiem lah peessâm toin naalijn čäällimproosees loopân, et liččim puáhtám valjiđ, kuábáš versio lâš pyereeb. Jiem lah meiddei keččâlâm ovtâstittiđ kyehti versio ohtân version. Sierâ versioin lii savâstâllum meiddei anarâškiel čäällimseminaarist syeinimáánust 2006. Kommentsoojijd lam merkkim teekstân numeráin ruákkitavgij siisâ. Taah kommenteh láá kuohtui versioi loopâst. Ton miäruštâllâm, kuábáš versio ličij pyereeb, kuáđám tääl lohhei ađai Tunjin. Puávtáh meiddei jurdâččiđ tom, maht Tun čáláččih taam siämmáá nooveel. Láá-uv tast tagareh sajeh, moh iä Tuu mielâst heivii? Moh láá tagareh sajeh, moos Tun lah tutâvâš? Mielâstân tom kulâččim. ¶ – Pääsi tiervân, Puppâ! Muoi ferttejeen juátkiđ määđhi. Kalga moonnâđ purâdiđ eeni luus. ¶ – Ijhân tuotâvuođâst ohtâgin njuámmil kale liččii kuássin iävtutátulávt pokkiidâtmin kiännân puvsâi siisâ - tâi mastpa kale tomgin kihheen tieđiš... Jispa toh motomeh liččii-uv tagareh? ¶ tilálâšvuođâ jođetteijee Heikki Nikula. Tilálâšvuođâ išedeijen lijjii SMK kokkâuáppeeh. ¶ – Jieh tungin. ¶  stuorrâ Tááláá ääigi säämi tyeji lii távjá taaidâtyeji já tast lii šoddâm maŋgâsáid iäláttâs tâi iäláttâs uási. Muččâdávt, hervejum niijbeh, nääpih (pccuu paččeemkukse), kuuvseh já čilbâliteh láá maŋgâsáid čiŋŋâtiiŋgah, maid iä raskii kevttiđ nuuvt tegu toi vuáđumaalih láá kevttum ihetuháttij ääigi. Säämi taaidâreh rähtih ubâ ääigi uđđâ maalijd, čiiŋâid, káárvuid já anotiiŋgâid, main heiviitteh ärbivuáválij materiaalâi, hämi- já hervimvuovijd. ¶ Erkki Esaias Itkonen šoodâi Anarist 26.6.1913 kirkkohiärrá Lauri Arvid Itkos perruu nuorâmussân. Anarist aassâm paasij kuittâg uánihâžžân: juo tast puáttee ive peerâ varrij Viihtin. Ko Itkonen čaalij pajeuáppen 17-ihásâžžân Lohjaast ive 1930, máttááttâlškuođij sun aalmugtivtâlâšvuođâtutkâm, suomâkielâ já syemmilâš-ugrilâš kielâtutkâm Helsig ollâopâttuvâst. Sun valmâštui filosofia kandidaattân ive 1933, mon maŋa sun poorgâi Suomen suku -nommâsâš tutkâmlájádâsâst Järvenpääst professor E.N. Setälä assistenttin. Ko Itkonen nágáttâlâi tuáhtárin ive 1939 tooimâi sun Helsig ollâopâttuvâst dosenttin. Iivij 1950 – 1956 koskâsâš ääigi sun lâi syemmilâš-ugrilâš kielâtutkâm paijeelmiärásâš professorin já iivij 1956 – 1963 koskâsâš ääigi eidusâš professor. Iivijd 1964 – 1983 Erkki Itkonen lâi Suomâ Akatemia jeessân. Erkki Itkonen tooimâi aktijvâlávt meiddei seervijn, el. Syemmilâš-ugrilâš Seervist (ovdâalmajin 1968 – 78) já Säämi Čuovviittâsseervist (saavâjođetteijen 1957 – 62). Sabmelaš-loostâ toimâtteijen sun lâi 1934 – 1950 koskâsâš ääigi. Totken Erkki Itkonen lâi ubâ 1900-lovo merhâšitteemus fennougrist. Sun olgosadelij stuorrâ mere uđđâ ovdedeijee tutkâmuš syemmilâš-ugrilâš kielâin, meiddei maaŋgâin jieškote-uv sämikielâin já sämikielâlâš kirjálâšvuođâst. Itkonen lâi tuše 26-ihásâš, ko sun nágáttâlâi ive 1939 – nuorttâsämikielâ (eromâšávt anarâš- já nuorttâlâškielâ) vokaalij šlajâlâš jiešvuovijn já olgosadelij ive 1946 jotkâuási, mii kieđâvušâi nuorttâkielâ muálkkáás pištemsysteem ráhtus já šoddâm. Tast maŋa sun vijđedij uáinu jienâduvâin kielâopâlâš haamijd já ceelhâoopân. Sun kieđâvušâi ovdâmerkkân duaali, verbâsujâttem já sajehamij historjá jieškote-uv syemmilâš-ugrilâš kielâin. Suu tobdosumoseh suomâkielâlâš kirjeh láá Kieli ja sen tutkimus (1966) sehe Suomen kielen etymologinen sanakirja I-VI (1955-1978) , mon toimâtteijeejuávkun sun kullui ubâ sänikirjepargo ääigi. Anarâškielâ lâi kuittâg Erkki Itkos kuhesáigásumos já rákkásumos tutkâmčuásáttâh, moin sun poorgâi 1930 -lovo rääjist kidâ 1990-lovo räi. Juo iivijn 1935 já 1936 sun nuurâi Anarist hämiopâlâš amnâstuv sehe sänivuárhá já algâttij ive 1950 systemaatlâš nuurrâm anarâškielâ sänikirje várás. Pargo puáđusin almostui 1986 – 1991 vijđes tieđâlâš sänikirje Inarilappisches Wörterbuch I-IV . Sänikirje várás Itkonen raahtij ortografia, mii lii ucánjáhháá täärhib ko tááláá ääigi kevttum čäällimvyehi já mii maainâst aainâs-uv moonnâm ihečyeđe algâpele kevttum kielâ já toi sierânâs suomânij jienâdâhjiešvuovijn. Kirje tuálá sistestis ohtsis aldasáid 6000 säniartikkelid. Tot vuáđuduvá 1880-lovvoost 1980-lovo räi nuurrum amnâstâhân, mast iánááš uási lii Erkki Itkos já suu muádilov anarâš kielâmiäštár pargo puáđus. Sist Aili Paadar išedij Itkosii sänikirjepargoost maŋeláá Helsigist vala 9 mánuppaje ääigi, siämmáá ko moodijd ohhoid meiddei Elsa Kuuva (tääl Valle) ive 1978, kuás amnâstâh majemuu keerdi tievâsmittui. Puohâin tergâdumos anarâš informant akateemikko Itkosâžân lâi eeppidhánnáá Lesk-Ant Uulá ađai Uula Morottaja (1892-1963), Sabmelaš-loostâ aktiijvâlâš čällee, kiäm Itkonen noobdij pyeremusâi sämmilâš kirječällei viärdásâžžân mainâsteijen. Uula Morottajain sun vaarâ peesâi-uv puoh aldemustáá anarâškulttuur puoh vuáđulumos jiešvuođâ. Keessiv 1952 Itkonen paddij Anarist kyehtnubáloh anarâššâd, kiäin maaŋgah lijjii mieldi meiddei sänikirjepargoost: Elsa Kuuva, Katri Lahdenmäki, Uula Morottaja, Jouni Musta, Maarit Musta, Iisakki Paadar, Inga Paadar, Pekka Paadar, Matti Saijets, Heikki Sare, Matti Vale já Juhan Matti Vale. Tai paddiittâsâi vuáđuld Itkonen valmâštij majemuu pargoos anarâškielâlâš kielâčáitusčuágálduv Aanaarkiela čájttuzeh (1992), mon savâstâlmijd sun meiddei jieš litteristij ađai miärhui pajas já jurgâlij suomâkielân. ¶ 1. Viärdádâl jieškote-uv liegâsvuođâstielâsij kaavpugij šoŋŋâdâhdiagraamâid siijđost 75 ¶ Torvolâšvuođâvuávám párnái, huolâtteijei já vaanhimij kyeskee tiäđuh siäluttuvvojeh luuhâi tyehin toimâttahvisteest. Vuoigâdvuotâ kieđâvuššâđ tiäđuid lii kielâpiervâl pargein, kieldâ pievitipšojođetteijest já piäluštem- já poolisvirgeulmuin. ¶ ”Sun lii Jeesus Nasaretlâš.” ¶ Säämi kielârääđi ¶ Puáttee kuávlu- já ráhtuspolitiik valmâštâllâm lii eidu joođoost. Taat kulttuurkuávdáš tääbbin Säämist puávtáččij toimâđ saijeen, mast uđđâ muddoost savâstâlluuččij. ¶ Kukkodâh: 2,12 ¶ Máárjá iärvádâlškuođij, ete maht äšši lii já čokkái kiälhást. Smietâi kale tom-uv, ete vierâlâđâččij rievâst meddâl, mut jurdâččij, ete puávtáččij lammiđ jieijâs já hilgoi tom tavo. Nuuvtpa sun ferttij tuuttâđ toos já čokkáđ rievâst. Cuáŋui ko lâi já šiev sijvo, te kiälkká ij ennuu tiäddâm "Motoski" maaŋeest. Juhánâs tolâttij oles sáttoin miätá Covčjäävri já jäävri taavaakeš ko juovdâi já algii suáhimorâsteh já polsâttuvvâh, te ferttij faartâ kepidiđ. Ko ložžij kaasu, te moottor aalgij puátkuđ, jeđe čaaskâi. Juhánâs ucâlij tulppačovduu já kaalgâdškuođij tulpa "Motoskist" , ijge valagin hoksám, ete riehâhân lii-uv fáárust. ¶ Čevetjäävrist šaddaaš nuorttâsämmilâš Tiina Sanila-Aikio já Heikki Paltto Aanaar Lemmest väljejuin oovtmielâlávt sämitige värisaavâjođetteijen vaaljâpajan 2012–2015. Sanila-Aikio, kote väljejui vuossâmužžân värisaavâjođetteijen, lii sämitiggeovdâsteijen vuossâmu paajees. Paltto, kote väljejui nubben värisaavâjođetteijen, čokkái sämitige stiivrâst jo ovdebáá vaaljâpaajeest. ¶ – Kale tot unohis tobdo tust lappâd mana, kohân peesah uđđâ vistásâd, Heikkâ eeđâi já njavhâdij vala Ááná vuoptâid. ¶ – Mun koccájim toos, ko tunnust lâi pááccám piäju olgouksâ áávus. Tot oonij taggaar ruojâ, et pajanim keččâđ. ¶ pyeri koskâkiärdásâš hyeni ¶ – Ij vissâ lah. Mut tast kale ij kuássin vissásávt tieđe. ¶ Keejâ, ete pargovisteest teikkâ eres taggaar visteest iä lah finnimnáál pastelis teikkâ časkemân hiäivuliih tiingah. ¶ . Kove: Sämitigge ¶ Oppâmateriaalijd puáhtá tiiláđ sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuvvâst ritva.tammela(at)samediggi.fi teikâ info(at)samediggi.fi. ¶ tot oro luándulubbon suu kevttim olgospyehtim tane ohtâvuođâst. Sehe MLO ete IM ¶ čunoiääpi ¶ Säämi Instituut mieđettij Márjá-Liisán Israel Ruong stipendi, mii mieđettuvvoo nuorâ sämikielâ totkei. Stipendi keigij sunjin roovvâdmáánu 26. peeivi 1999 Kuovdâkiäinust suu kuhesáigásâš máttáátteijee já ustev filosofia tuávtir Tuomas Magga. Ton lasseen, et sun lii nuorâ kielâtotkee, sun lii meiddei vuossâmuš anarâš, kote totká jieijâs kielâ. Veikkâ sun lii-uv servâm máinuhis olmoošjuávhun, mast láá tagareh kielâtotkeeh ko M.A. Castren, A.V. Koskimies, A. Andelin, Elias Lönnrot, A.J. Sjögren, Frans Äimä, T.I. Itkonen já Erkki Itkonen, spiekâst sun taan kielâtotkeejuávhust ton-uv tááhust, et sun lii jieš sämmilâš já anarâš. Nuuvtpa sust lii-uv ereslágán perspektijvâ já uáinu aššijd, ko mii lâi máinuhis kielâtotkeeuámikkâsâin. ¶ 16. Puásui lii Säämi tehálumos ellee 56 ¶ Liäkšá 57 ¶ Täsiárvuváldálâš ( tavesämikielân) ¶ oppâmvihko vástádâsah ¶ Kirkkohaldâttâsâst sämipargo kulá toimâlâš uásádâhân. Pargoost västiđ uásádâhhovdâ, kirkkoneuvos Pekka Huokuna. Lasseen toimâlâš uásáduv äššitobdee Heljä Petäjä toimâkován kuleh eres lasseen meid sämiääših. ¶ - Vuoi ko finniiččim jieččân polgupyerá teehin! Tááiđám talle pyehtiđ tom, ko iälám pääihist, Ánná smietâi jođedijnis. ¶ Koskâpeeivi puoh pakkâsumos ääigi čokottâlâi Áábráhám telttaas uksânjäälmist. Telttaast Áábráhám já Sáárá assáin. ¶ Suoi kaččáin sieđgâroton. Njuámmilâš lâi ain-uv saajeest. Mut vorâs muottust uáinojii siämmáálágán ellee luodah, maid stuorrâviljâ lâi sárgum. Nuuvtpa enni lâi annaam huolâ čivgâstis. ¶ Niiles ¶ Talle 2011 ko aalgij Säämi máttááttâskuávdáást Kuobžâ-Piäká Ááná (Anna Morottaja) toollâm anarâškielâ kurssâ, te sun halijdij máttááttâllâđ kielâ lase. Sun lii aassâm še olgoenâmijn já jiešalnees sun varrij maassâd Englandist eidu ovdláhháá, ko algâttij jieijâs anarâškielâ uápuid Anarist. ¶ 0,8 litter mielkki (uuvnân piejâdijn 1,5 mälipastem sältti), ¶ Sun muuštâč, et juuđij Alakorva Joukoin ennuv meeccist. Sun noskáttist ucánjáhháá, ko ovdil lijjii pusuičokkiimijn 5–6 almaa te tááláá ääigi tobbeen läävejeh leđe joba 16 almajid. ”Tot lii ohtâ äšši mii lii nubástum. Iähân toh tarbâšiččii leđe nuuvt ennuv. Uážuččij ton čage ááiđán ucebáin-uv almaijuávhoin. Mut ij tot kale häittidgin, tobbeenhân uážžu leđe já oppâđ. ”Veikko tuumáá, et tääl Säämi palgâs puásuituálu ij käibid tađe stuárráábijd nubástusâid. Kuáttumjuurrâmkuávlui áiđum luhostui pyereest já jäävvil lii peessâm šoddâđ. ”Miinii siemin ááššáš aainâs kávnoo, mon kolgâččij ovdediđ”, sun arvâl. ¶ tij šoddâđ (spiekâstemjuávkku nr 2), tastko anarâškielâst lii suupiinrááhtus tagarij ¶ – Mondet jieh luuvâ ovdâskulij? kirje avžuustij. ¶ MARJA-LEENA KORTE ¶ 9 . P A S E P E I V I H E L L D U V  I N ¶ ruopsissellâ ¶ Vuorâččâs kuldâlij riämnjá rammum já lâi uáli ¶ Talle Pergâlâh tuálvui Jeesus pase kaavpugân já piejâi suu temppâlhäärji oolâ. Sun eeđâi Jeesusân: ¶ – Kalehân mun pyereest taid loppâkeeji saanijd muštám, mut ko lam vájáldâttâm algâkeeji! Omar pahudistij já keejâi murâšlávt lyenikaasâ kuávlun, kuus lâi leggistâm pápárijdis. ¶ – Kalhân mun máátám ohtuunân-uv kirjerááju kiirjijd macâttiđ já uđđâ kiirjijd luoihâttiđ. Jiemge mun taarbâš ohtuunân kirjeráájun vyelgiđ. Mun vááldám Hirškiihâ já Myerji-uv fáárun, Matti moovtásk. ¶ Ilmari Itkos mield suhânommâ vuáđuduvá ulmuunoomân, mii lii lamaš viäruluvâttâlmijn tävjimusâht häämist Kuivia (Quiffuia), mut meid haamijn Kuiva, Kuive, Kuivi, Kuivio já Kuvia (I. Itkonen). Kirhokiirjijn suhânommâ tiättoo meid häämist Kufwa, Cuwa já Cua. ¶ b. Mane täi ellei eellimpirrâseh láá káržum uáli čuuvtij? ¶ Hitruus já mielâkiddiivâš algâkeesi Elli-uábbám perruu lunne Ucjuv Saarelist lâi oppeet lappâd já láim viljâinân vyejestâm Hopeasauma mopedáin Čovčjáávrán. Tobbeen liččii vyerdimin nijttemeh já luommiimeh, sehe eres-uv loppâkeesi pargoh, moid mun jiem tarbâšiččii uásálistiđ, ko liččim talle jo Kaamâsist škoovlâst kozzâmin oopâ. Loppâkeesi pargoh lijjii ereslasseen huášširokkâmeh, hoošij luávvádmeh, muorâčuoppâmeh, sehe jäävvildmeh moh iä liččii aainâs kandâpuice homáh, pic rävis ulmuu korrâ pargoh. Jäävvildmijd já huáššipargoid porgâččáin-uv iäččám já viljâm kuávttáá. Lasseen iäččám laavij čuoppâđ soovijd iänááš Čiermihkoddemvááráá nuorttâvieltist tâi Čovčjuvruávist ruške ääigi tâi váháš maŋeláhháá. Tain lijjii kyermis suávih, maid sun laavij suáttudiđ toho, jeđe kesittiđ kiđđâtäälvi ääigi ergijguin muorâluáddumsajan. Kesittemmätki kuohtuin soojijn lâi suullân kyehti kilomeetter - tuše Morâstáá paijeel keesittijn lâi vuástálâh. ¶ Vijđodâh: 33 800 km 2 ¶ 2. Vyelejotteemtunnelân kalga vyeijiđ várugávt. ¶ Ánná kaččâlij meddâl. Taan tovváá Heikkâ ij čuávvum suu mut paasij luuhâđ almottâstaavvâlijd. ¶ - Valpuri Karisaari ¶ Kooveest Ida Helander já Aletta Lakkala . ¶ Kii puáhtá finniđ pahlhášume? Kielâpalhâšume mieđettuvvoo ovtâskâsulmuid (meid juávkku) tâi siärváduvváid (meid servi, lájádâs) moh láá mávsulávt toimâm merhâšittee vuovvijn sämikielâ oovdedmân tâi siäilutmân. Palhâšume puáhtá mieđettiđ om. Kirjálâš, njálmálâš tâi eres áánsuin, moh sajaduveh vijđáhit jieškote-uv toimâsuorgijd. Palhâšume puáhtá jyehiđ maaŋgâi vyeittei kooskâ. ¶ Sämikuávlun vuolgâttuvvojii máttáátteijeeh mäddin, iäge sij máttám sämikielâ ollágin. Sämimáttáátteijeeh illá kávnojii. Soođij maŋa, ko mudoi-uv almugij identiteet paijaanškuođij, vuolgui tast, et ulmust lâi tuše ohtâ eenikielâ. Taat koijâdui siämmáá älkkeht já siämmáá ohtâvuođâst ko eres-uv persovntiäđuh – lâihân ulmust mudoi-uv tuše ohtâ nommâ, šoddâmäigi já persovntubdâldâh. Taan tyehin lâi juurdâ “ohtâ eennâm, ohtâ aalmug já ohtâ kielâ” . Virgálávt ääših iä lah valagin ovdánâm: taan ääigi tieđâlâš tutkâmuš tuhhit tom, et ulmust pyehtih leđe maŋgâ eenikielâ. Virgálijn registerijn lii ain toovláš vyehi: tuše ohtâ kielâ tuhhiittuvvoo. Taat lii saje, mon ferttiiččij jotelávt mutteđ. Já mii lii hirmâd murâšlâš, taan ääigi motomeh sämipolitiikkáreh láá váldám tehelumos pargonis “kocceeđ” tego pooliseh almolii oornig kuás-uv, kiäst lii vuoigâdvuotâ almottiđ jieijâs eenikielân sämikielâ já kiäst lii vuoigâdvuotâ kulluđ Sämitige vaaljâluvâttâlmân. Maaŋgah ulmuuh tobdeh jieijâs sämmilâžžân, mut sij iä tagarin tuhhiittuu. Jieš lam keččâlâm jeđđiđ táid ulmuid toin naalijn, et ulmuu identiteet já haalu sämikielâ oovdedmân ij pyevti leđe oovtâ vaaljâluvâttâlmist kiddâ. Juáhháást lii vuoigâdvuotâ kevttiđ sämikielâ já máttááttâllâđ tom já tuálvuđ tom ovdâskulij. Jieš lam majemui aaigij maŋgii smiettâm tom, lii-uv muu saje tuođâi-uv tyeggáár luvâttâlmist, mast šaddeh tuše sierâmielâlâšvuođah já riijđoh. Amahân te mun pastaččim ovdediđ sämikielâid siämmáánáál ko ovdil-uv, veik jiem kulâččiigin vaaljâluvâttâlmân? ¶ Ton puudâ ko Sami tuálvui vuáskun riidon já kaalgâi tom vuogâst, te Tero joođhij: ¶ - Ko päjiškuáđáh, te uigâd varmistin meddâl alne já čarvii liibasimist talle, ko piiččus tegu čokkáá ovdemuu skiivtâ alne. ¶ peljimedusa 182, 183 ¶ 3. Tarkkuustâl oppâkirje kove 115A. ¶ s. 161 ¶ – Na jiem tieđe. Jiem lah tom vala smiettâm. ¶  (nom.) Sämitigge 2011 ¶ Áŋálâh huksee šaddoin já uvjâiguin skođâstum piervâlis alda čäcirääji, mut motomin joba kilomeetter kiäčán aldemuu láádust. Pessim álgá kesi-syeinimáánust já niŋálâs mannee 5–11 kuovgis ruškisruánáá manneed, maid tot láálá 23–24 pirrâmpeivid. Läällim aalgâst ores pisottâl piervâl aldasijn, mut niŋálâs kuittâg aaitârd ohtuunis uđâgâšpiäsáduv tâi siärvá oohtân eres niŋálâsâiguin. Niŋálâsah tipšoh uđâgijdis suullân vittâ oho, mon maŋa toh kyeđđih uđâgijdis, veikkâ puoh tain iä mátáččii vala ubâ kirdeđgin. Áŋálâh porá skáálžuid, skuápuid, kaccuid já uccâkuáláid. Áŋáluvah šaddeh suhâjuátkimahan kyevti ihásâžžân. ¶   sevimin sunnuid. ¶ Koskâ-Nuorttâ = Keski-itä ¶ Kesi- já tälvipääihi sajan vaikuttii tiäđust-uv ärbivuáváliih suhâkuávlu h Anarist. Kesipäikki lâi Aanaarjäävri riddoost – jolgâ njaargâin tâi suolluin, mut meiddei eres javrij riddoin lijjii perrui kesipääihih. Tälvipäikki väljejui suáijáás vyevdikuávlust, alda poccui tälvikuátumijd. Kuolmâsmuorâi finnim-uv vaikuttij tälvipääihi valjiimân. Motomeh jurdâččii meiddei torvolâšvuođâ já halijdii, et tälvipäikki kolgâččij leđe pyereest čiävást pirrâs iähtun. ¶ – Tust lâi enni, kaandâžâm. ¶ 12. Russula claroflava – Keltahapero – Fiskissmiäruh U ¶ Sehâimield purrâmâš toho mij tuálvuim, ¶ aldatoopâ, mii västid sehe suomâkielâsâš ete kreikâkielâsâs vuolgâ- já algâteevstâi ¶ Ela eeči já enni-uv puáttiv tiervâttiđ ááhu já Maati. ¶ Saijoos kietâtyejipáájáid olášutteh 1.7. - 15.8.2014 koskâsii ääigi argâpeeivij tme 11-17. ¶ – Sooppum! Lam tuu kuvlân kyevti ääigi. ¶ - Na, jiem kale. Áhhoin mun ohtii keččâlim kammuid kuárruđ, mut ij tast puáttám mihheen. Toid šoddii nuuvt vastes njuneh-uv, moh lijjii mestâ jo njuolgâdeh. Njune kuoppâm lâi nuuvt merettes vädis pargo. ¶ – Nuuvt vâi? Ánná hirmástui. Nuuvt kuhháá-uv mun lam tääbbin jo čokkám? Na talle kale ferttee jo toommâđ. ¶ Sämmilij sämikielâ kevttim já uáinuid säämi kielâlaavâ olášuumeest tutkoo sämiseervij já sämior ¶ Čuákánkiäsu ¶ Laapi ollâopâttuv aalmugijkoskâsâš kesiškovlâ Sajosist 6.6.2012. Fáddán Kulttuurmuorâstâh. Kove: Sanna Konola/Laapi ollâopâttâh ¶ a) Maid oráseh pargeh? ¶  láá  tavekuávlu  miärrus, Filifiškáneh urruu ucâmin maidnii. Toh suvnâččii puoh koorijd. Äijihšoŋŋâ lâi toohâm taid šleđgen, já ain ko toh kuoskâttii moosnii, uáinojii čuođâlmeh. Skerčâhaajâ lasanij ain viehâvubbon. Kivkked filifiškáneh ruámustii ton soogán, kost Hemulâš oođij. ¶ Čääci viijses čääci puáris ¶ Sopâmuš artikla 1 lii siämmáálágán KP-sopâmuš 1 artikláin täähidmáin návt almugáid jiešmeridemvuoigâdvuođâ. ¶ 107A Šlubborääsi siemâneh luovâneh tälviv piegâ ¶ Toppum virdepirrâdâh lii šleeđgâ kiäinu, mon mield šleđgâ piäsá jotteeđ ovdâmerkkân patter näävist nuubán. ¶  hävski * Elektronlâš vielgiskággá stuárudâh: 4,88 m x 4,88 m ¶ Muumieeči västidij. ¶ 85 ¶ ♦ Ubâ Tave-Kaaloot nuorttâ-viestâr -sundásâš maađijviärmáduv já jotolâhohtâvuođâi pyeredem ¶ pyevti finniđ sämikuávlust tuárvi vijđáht sämikielâlâš palvâlem. ¶ "Pepi! Keejâ njuámmil!" Pelle huuihád já čuujoot njuámmil, mii cancco patârâsân. Njuámmil lii lonottâm vielgis tälvituurhâs ruškis kesiturkkân. Tääl lii vyesimáánu já mestâ keesi! ¶ Budapest ¶  piämmukandân Suhâjäämmim : Iäláánšlaajâ láppoo, ko ton majemuš ohtâgâs jáámá. ¶ * Paddim- já simultaantulkkmmáhđulâšvuotâ neelji kielân (nelji kiidâs tulkkumviste) ¶ Nikosia ¶  puávtáččij Petteri Morottaja ¶ σῴζω anarâškielâsâš vaastâ, mii lii jurgâlum ive 1992 maŋa. Liiston láá merkkejum ¶ Almolâš juhlepeivi. Puáhtá liputtiđ jieškote-uv enâmij jonsahpeeivi mield. ¶ 133 ¶ Kariniemi, Annikki. 1975: Oi Juutua. Keuruu: Otava. ¶  suomâkielâst Toimâ, Siemâšadoh ¶ sijđoh: 192 ¶ Meid sanijg uin puáhtá kuoskâttiđ ¶ – Tiervâ Kaari, tääbbin lii Ánná. Kulâ, addâgâs, et suáitám náávt mannjeed. Suáitám automaatist já must ij lah ennuv ruttâ. Uážum-uv puáttiđ tuu kuuvl já uáđđiđ tobbeen oovtâ iijâ? Čielgiim forgâ eenâb. ¶ raavâdamnâsijd = ravintoaineita 145 ¶ Šlajâtubdâm ¶ Čieski-Nijlâs muštâlusah ¶ idiomaatlâš kielâ, já ton lasseen tot västid GNT teevstâ dynaamisávt/funktionaallávt ¶ Mutâ tääl jieš ton Aaltola-noomân, mast aalgâst jo lâi saahâ. Jävri, mon riddoost táálu lii lamaš, lii tááláá ääigist Álttoojävri, mut puárásub nommâ lii lamaš Áldohjävri, mii Toivo Immanuel Itkos mield lii uánánâm häämi säänist áldudâh mii oppeet uáivild ááldu tyelji. Lii nabdemist, et suomâkiel nommâhammiittâs ličij lamaš tallaa ääigist Aaltojärvi, ko Aanaar markkân nuorttiipiäláá Almaanjaargâst lii Aaltoniemi, mon anarâšnommâ lii Áldunjargâ. Nuuvtpa Aaltojärvi-noomâst lâš viehâ vissásávt šoddâm suomâkielhammiittâs Aaltola. Tastoo maŋeláá láá syemmiliih koččoočkuáttám jäävri noomáin Alttojärvi, mast tot lii kuuloold njaahâm anarâškielân háámán Álttoojävri. Avveel kuávlu Passaašjäävri máddáápiälááš Álduvääri lii siäiluttâm häämis, veikkâ suomâkiel nommâhammiittâs lii-uv Alttovaara. ¶ Sämikieltáiđusij ulmui rekrytistmijn – aasâtmáin sämikielâ tááiđu virgehoittám iähtun tâi ánsun – puáhtá pyerediđ luánduláin vuovvijn jieijâskielâlijd palvâlusâid. Sämikielâi puátteevuođâ turviimân lii tehálâš, et sämikielâlijn palvâlusâin tahhoo luándulâš, uáinojeijee já čielgâ uási virgeomâhâštooimâ, palvâlusâid já rekryttistim. ¶ 1. Čääli kuuvijd koveteevstâid. ¶ PaKaste 2 – Tavekuávlu Kaste-proojeekt uásiproojeekt ¶ 11 0 ¶ – Tuáihân kaandah leppee ennuu jo pargeldâm, ko kyehti telta láá jo ceggust. ¶ Ruuben 36-37,44,47,94 ¶ Talle ko oroi lemin čielgâs, et anarâškielâ láppoo oovtâ suhâpuolvâ ääigi, kavnui tyestilvuotâ ovdediđ aaššijd uđđâ vuovijguin. Vuáđudui Anarâškielâ servi já Anarâš-lostâ. Seervi puátuseh láá vijđáht tiäđust. Orvišvuotâ koolgâi leđe tast-uv, et algâttui Kielâpiervâl.” ¶ ”Elleđ rijdâl määđhi alne”, Joovsep ravvij, ko viiljâžeh vuolgii máátkán. ¶ Nuorah aldakooveest ¶ Amnâseh: ¶ kvtilaus@kirjavalitys.fi ¶ 2 JAAVRIJ ŠADOH LÁÁ VUÁHÁDUM ¶ – Mut ákku, mondiet tust láá nuuvt stuorrâ čalmeh? ¶ Kiärtuh láá lamaš nuuvt huámmášmettum uccloddááh, et toid iä kuittâg muu tiäđui mield labdas magarehkin oskomušah. Nube tááhust tuše alkhuuvsâš lii Aanaar kuávlust táválâš loddešlaajâ, já eres šlaajah láá härvinâšah. ¶ — Maid sun eeđâi? ¶ Keejâ uánihisvideo citysämmilâš Helgaast kiän uábbi puátá kolliistâllâđ. ¶ - Maid? ¶ 75. Sierânâsraportistee avžuut, ete Tave-enâmeh juátkih já pehtilitteh viggâmušâidis vâi sämiaalmugij jiešmeridemvuoigâdvuotâ sehe tááláást pyereeb vaikuttemmáhđulâšvuođah olášuveh sii kyeskee miärádâsrähtim uásild. Taam ulme puáhtá mottoom muddoost juksâđ kevttimáin tááláást pehtilub kuullâmvuáháduvâid, main visásmiteh, ete sämmiláid njuolgist vaikutteijee miärádâsâid ij uážu porgâđ nuuvt, ete ij lah sii rijjâtátulâš já tiätun vuáđuduvvee munemietâmâš. Lasseen staatah kolgâččii oovtâst sämitigijguin kuorâttâllâđ tiätu kuávlui raijim nuuvt, ete sämitigge toimâččij tai raajij siste vuosâsajasâš teikâ áinoo miärádâsrähten aainâs sämmilijd kyeskee koččâmušâin, meid sämmilij eennâmkuávluid, kielâid, ärbivuáválâš iäláttâsâid já kulttuurijd lohtâseijee aašijn. ¶ – Na maht nuuvtkis keevâi? ¶ Virgeomâhái sämikielâ tááiđu stivree čuovviittâs- já máttááttâstooimâst já sosiaal- já tiervâsvuođâ ¶ ruškâdâspuursâš ¶ Joovsep já suu viiljah assii maaŋgâid iivijd Egyptist. Sij ožžuu ennuv párnáid. Äigi ovdánij, Joovsep já suu viiljah puárásmii já jammii. Sii párnááh rávásmii Egyptist já sij vuárustis ožžuu ennuv párnáid. Sist šoodâi stuorrâ já vuáimálâš aalmug, Israel aalmug. Sij lijjii puohah Joovsep eeji Jáákup maajeeldpuátteeh, kote lâi Imelist uážžum noomâ Israel. ¶ Áárvustoonnum sämitige saavâjođetteijee, pyereh sämmilij ovdâsteijeeh! ¶ Sämitige čuákkim nanodij ive 2013 ruttâtuálulopâttem. Ruttâtuálulopâttem lâi 43 176,06 eurod. ¶ KAT11, s. 41. ¶ Uáinus lii Skaandijn, Taažâst. Tave-enâmijn láá hormišiš enâduvah; väärih, suáluikuávluh, puigâmeeccih já laavakiedih. Nuorttâmeerâ lii ohtsâš suojâlemčuásáttâssâm. Ton riddoost láá meiddei Baltia enâmeh. ¶   226 ¶ Meccihaldâttâs Laapi ráđádâllâmkodde ¶ 10. Nigeria 70 ¶ škajâluođânáin = kaikuluotaimella 137 ¶ Jurgâlus lii viehâ sänitärhis jurgâlus já ton kielâ lii luándulâš já idiomaatlâš kielâ já ton ¶ Hauch, der Geist ) adeluvvojeh čuávuvááh tärhibeh merhâšumeh: 1 ) jielâ/hijmâ, pieggâ ¶ Sij vuoiŋâstii tast tuulâ paaldâst já kozzii maidnii liemâid, mon Jovnâ lâi-uv jo smakkim. Ton lasseen sij purrii kolmâ jieŋâpoccuu piärgu já juhhii pasekeeđgi čääsi. Sij monnii uáđđáđ ko siävŋánij. ¶ – Jiem mungin uáđi vala. Must jyelgih nuuvt kalmojeh. ¶ Puohváldálâš Immeel. Tun vuolgâttih mii máátkán ääigi párui čoođâ, tun adelah šuármuid já kuálhi, čááitáh väävli já sunde, maid osko já tuáivu várdáv. Paijeed párui paajaabel sáánád čuovâ, adde tom čuovvâđ sevŋâd čoođâ, nuuvt et riddonep ohtii tuu sáátkun. ¶ Nuorttâsämmiliih ¶ 100A Taažâ salâskyeleh ¶ – Jiem mun tieđe, Tobžâ eeđâi šlunden. ¶ 2. Lepista nebularis – Härmämalikka – Picemaalik U ¶ Kirjeluosâ šoddâdeh áldáin ¶ 1. Västid kove 110B já kirje teevstâ vievâst. ¶ – Na manengis vájálditij jieijâs arvesyeje! Ánná jurdâččij jieijâs piäluštâssân ko lavkkij taaksist olgos jieijâs viste oovdâst. ¶ Máárjá uáđđimviste lii vielgâd tego muotâ. Lättee tuše lii ruškâd tego potáspiäldu. Suu seŋgâ lii nuuvt styeres, et tot tiävdá melgâdáid ubbâ viste. Veikkâ Máárjá áásá ohtuunis, te sun lijkkoo uáđđiđ stuorrâ seeŋgâst, silkkelakanij kooskâst. Sun lii meiddei koorâs luuhâđ, já nuuvtpâ suu uáđđimviste seeinijn ohtâ lii tevdum kirjeilddeigijn. Ennuu Máárjá kal luoihât kiirjid kirjeráájust, mutâ kal sun uástá-uv kiirjijd – táválávt tiätukiirjijd. ¶ Maht luosâ pivdeh? ¶ Njuámmilâš vuod paasij asastâllâđ ubâ čohčâtáálván čiähusân sahis miäcán já vyerdiđ talvâm. Kuhháá ij moonnâmgin, ko vuossmuuh muotâčalmeh kooččâdškuottii enâmân já forgâ ubâ eennâm lâi-uv vielgâd já miäcán šoddii ollâ vaskâmeh. Ubbâsist, vielgis vaskâmij kooskâst cancodijn njuámmilâš tuubdâi oppeet tiles torvolâžžân, mutâ tuurhâs tot ij innig kuássin pááccám ihastâllâđ kuhes ááigán, ij keessiv ige tälvivgin. ¶ Tai tooimâi maŋa rugâstij Anastasia lavhâstis ruopsis já vielgis laaigijd, jeđe ponjeldij kulmâ ruopsis-vielgis ponjálduv mijjân jieškiäs-uv. Taid mij tarbâšiččijm uhredem loopâkeččin. Ko suullân 30 seenti kukkosiih ponjálduvah lijjii valmâšeh, aalgij jieš tot uhredem já muoi Markkuin passijm váhá olgoláá. Anastasia vaaldij lavhâstis siemin puttâláá, mast lâi nuárju vuojâ. Nuárjuvuojâputtâl kieđâst sun aldanij siedi várugávt, muádi meetter keejist komerdij siäidán moddii, jeđe notánij siedi paaldân, leškiistij kietân nuárjuvuojâ, jeđe vuoidâi sieidi uhreálttár toin. Tast maŋa sun vuoidâi nuárjuvuojáin meiddei sieidi uhreálttár paajaapiäláá fiskis uási, mast Samuli Paulaharju čáálá kirjestis “Seitoja ja seidanpalvontaa” ivveest 1932 návt “Nitshijäyrin seita. Nitshijäyrin rannalla Kuoshkuljoen suussa, Inarin pohjoisrannalla on hyvin ruma halkeillut kivi, ei kovin suuri. Sitä on palveltu ennen ja voideltu niin, että »se on keltaisena vieläkin.»” ¶ ohtâduvvah láá hierarkiast koskânis nuuvt, et paajeeb ohtâdâh ain tuálá sistees vyeleeb ¶   115B Eestieennâm 10. Nuorâi Lávlum- já tánssámfestivaalâ 2007 ¶ anarâškielâ iilvâs kissá lappâd ¶ Sáárá muušton poođij tot kerdi ko sun šoddâdij jaamâ kaandâ. Máárjá enni lâi sunjin maŋa sárnum et tast leijii še vielgis vuoptah já čuovjis čalmeh. ¶ 571. Čuákkipäikki ¶ stuárráámus väldikodde ¶ – Táá lii muu poođâ vyelni. ¶ mield. Spiekâstemjuávhuh nr 1–5 aneh sistees spiekâstmijd ucceeb iäruin stuárráábijd, ¶ 11. Tast lii maaŋgâsuáráág piäju muottuu vyelni. ¶ päiski.....74, 75, 84 ¶ – Te lii vala tälvinavermainâs äigi, ennikuobžâ eeđâi. ¶  huáppu,  kiđđâtäälvi – Jáá, tággáár te lii tuu viste. ¶ piätunjomâtteijee ● ● kumppi ● ● peivikozzâlodde ¶ tetis puzzâkerdi ¶ várádâh ¶ Merja Kuisma ¶ karttiim, toimâovdâsvástádâsâi čielgâsmittem já aktiivlâš já uásálistee tieđettem sämikielâlâš palvâ ¶ tihánnáá suullân 35 % já tuše ive 2005 ruttâdem kevttui masa ollásávt. Suomâ sämikielâlâš pal ¶ 130 ¶ – Kasper, hei! ¶ kustâ ¶ Nuorâirääđi algaprojeekt pargojuávkku ráhtá oovtâst nuorâičällein sämitige stiivrân iävtuttâš jesânijn, kiäh rááđán väljejuvvojeh já lopâlâš valjim taha sämitige cuákkim. Väljejum nuorâirääđi jesâneh väljejeh vittâ äššitobdeejeessân 15–17-ihásijn nuorâin. Taah äššitobdeejesâneh uásálisteh puohháid puáttee nuorâirääđi cuákkimáid. Jis haalijd, te puávtá iävtuttiđ meiddei äššitobdeejesânijd, mutâ iävtuttâš sämitige stiivrân sii valjiimist taha vuosâsajasávt väljejum nuorâirääđi. ¶ 22. Máddáápiälááš viljâlemkuávlu lii oovdiš merâponne ¶ -‐uu:  rijduu,  erduu,  šiet’  tuu  #  -‐s ¶ Konfereensâst láá kuullâmnáál äigikyevdilis sahâvuáruh ¶ Aŋŋel = Angeli ¶ Tävjittávjá mii-uv kontturân ain ruttiistui puásui, mut ij aldagin nuuvt távjá ko čáálkui kontturân, kuus monnii tieh ovdeláámainâšum Aand Uulá já Aandi Pierâ poccuuh. Lijjim máttááttâllâm jieččân perruu meerhâid já kejâstellim mii kontturân keessum poccuid tegu merkkâtobdee kuás-uv já eštus tobbeen urruu lemin tagareh-uv áálduh, maid liččim makaš ovdil-uv uáinám kiđđâkyeddid ääigi. Taid lijjii kontturân kiässám vissâ-uv Juhháán Jovn kaandah Aaslâk já Uulá, kiäh láin muu ennuuh. Ailâ-uábi áálduid lâi älkkee tubdâđ meerhân kejâhánnáá-uv, ko toh lijjii iänááš ruošâjievjah. Muu mielâst oroi, et enâmustáá kiässojii mii kontturân Nuuvdi Saammâl poccuuh, mut kale Kaabi Heeihâst, Nuuvdi Heeihâst já Maatikiäzzáin-uv urruu lemin poccuuh viehâ ennuu. Meid Áhu-Joovnâ puásui rottejui viehâ távjá. Čovčjávráliih njuárustellii tiäđust-uv ránjáidis-uv poccuid já oovtâst sij kessii omâduvâs kontturân. ¶ Saammâl-čeesi čielgiittâs ¶ Riävskávääli ivne puáhtá muttuustâllâđ kuovgisránásist ränisruškâd pehti joba ránásân tâi šelgâdân, nuorâ lodeh láá tevkkâduboh. Čuávjipeeli lii kuovgâdub, tegu eres-uv välliluudijn. Riävskávääli kukkodâh lii 53–63 cm, suájákeejij koskâ 109–134 cm já tot tiäddá 1–2 kiilu. Tast láá fiskis jyelgih já ränissiähá tâi fiskis njune. Riävskávälliniŋálâs lii stuárráb orásist, tegu eres-uv väälliluudij niŋálâsah. Riävskáväällist lii roovâ váruttâsjienâ “kra-kra-kra” . ¶ ovdâvepsi rintaevä ¶ Kyehti oho tassaaš eellim Joensuust já Ilomantsist Nuorttâ-Suomâst. Ton määđhi já taan ¶ Mučis nähkipihtâsijdiskijn Ánná ij halijdâm vyeijiđ pyeráin puurgâ čoođâ. Nuuvt sun moonâi buusi vuordâččiđ. Tot-uv lâi tiäđust-uv maŋanâm vissâ love minuttid. ¶ Já nuuvt te moonâim uuccâđ purâdemsaje. Olgon hooteel aldasijn ij oinum mihheen tagarijd, mii ličij sulâstittám purâdemsaje. Eelijm kale käävpist uástimin Esterân vala lasepurrâmuš čuávuvâš piäiván, mut purâdemsaje ij kavnum kosten. ¶ Anarâškielâ tutkâmjuávhu: Proojeekt 3: Anarâškielâlâš párnái já nuorâi Luovis-toimâ ¶ vááijuvlâš hämimolsom . Tiivre hämimolsomist váilu skuáppumuddo. Om. käškimčuáimáš. Vrd. tievâslâš já kuuloold tábáhtuvvee hämimolsom. ¶ – Mii eettin, párnááh? Muumienni koijâdij. ¶ Ive 1987 seervi stivrâ čokkânij ohtii já toovâi miärádâsâid ruttâucâmuš tohâmist Máttááttâsministeriön, laavlâ- já tekstâkasseet rähtimist, sehe Lea Laitis tuhhitmist seervi fastâjesânin. Ive loopâst lijjii jesâneh puohnâssân 13. ¶ Jis tooimân ij mieđettuu tuárvi staatâtoorjâ, pargo puáhtá olášuttiđ uásiáigásâžžân. Virge tevdimist lii kuuđâ mánuppaje keččâlemäigi. Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 15.10.2015 tme 16.00 räi čujottâssáin Sajos, 99870 Aanaar. Lasetiäđuid pargoost uážžu má. haldâttâhhovdâ Pia Ruotsast puh. 010 839 3106. ¶ 2-‐staavvâlsiih  adjektiiveh  já  toi  attribuut:  -‐â ¶ » Sij povvâstii suu. Mut ko olmoošjuávkku lâi ¶ et puáttee jurgâlus viggâ sirdeđ “siämmáá informaatio já tobdosiskáldâs ko algâtekstâ” . ¶ Jyehi čäcikuođhuust lii jieijâs revirân uccâ riddostielâsâš. Kiđđuv kimeääigi reeviirrääjih kuittâg láppojeh já oovtâ niŋálâs maajeeld sättih ruottâđ maŋgâ vizijdeijee orráás. Niŋálâs huksee kuáđi eennâmluámán já čivgá toho tuusinpele čiivgâid. Iänááš uási niŋálâsâin čivgeh tuše oovtâ čivgâčurruu keesi ääigi. Čiivgah pisotteleh kuáđist suullân nelji oho. ¶ Kietâruotâs, Tarvantovääri já Pöyrisjäävri meccikuávluh sehe uásild Pulju meccikuávlu ¶ e. Mon kuhháá tavdâ piištij? ¶ Kiässán kale täst iän eeđâ, ¶ Nebukadnessar 122-124 ¶ Ulmust já ellein láá ennuv ohtsiih jiešnäälih. Nube tááhust olmooš iärrán eres ellein ruummâšráhtusis já lattiimis peeleest. Nuuvtpa olmooš áppád čođâldittiđ maaŋgâlágánijd tooimâid. Tuše härvi ellee pasta sehe kaččâđ tâi ko ellein lii saahâ, ruottâđ maaŋgâid kilomeetterijd já vuoijâđ kuhes maađhijd sehe kurŋudiđ veikkâba muorâin. Tuše olmooš kiävttá teknisijd mašinijd. Simpans sulâstit enâmustáá ulmuu, ko tot lii ulmuu aldemus hyelkki. Mane simpans ij kuittâg tooimâ tegu olmooš? ¶ 12. Kolle-Ákku , suálui Čuolisjäävri taavaakeččin. Kolle-Ááhu uábbi Ââlgažjäu´rrpähtt lii Syenjil kuávlust, Kondosiist 10 km nuortâs (T.I.Itkonen 1963). Mottoom liivđest mainâšuvvoo, et Ââlgažjäu´rrpähtt, Aanaar Kolle-Ákku já mottoom pase vääri Avveerjäävrist Ruošâst lijjii tovle oobižeh, mut ko sij rijdáskii enijnis, te enni lâi suttoost taid muttám keđgin (Suomen lappalaiset II s. 320). Matti Sverloff mield kolle ij uáivild mineraal, pic tot puátá nuorttâlâš saanijn jo-uv kool ´kulo´ tâi koll'jet ´kulluđ´. Ko kuálkkee, te siijgâi tiškáástâllâm riidon kulloo mestâ ubâ jäävri pirrâ. ¶  jieht, LYEVDISEINI 1,7 m. ALOSŠ IÄSTU ¶ Jovnâ halidij ettâđ maidnii, mut ko Kivs lâi sust koijâdâm, sun ij puáhtâm ettâđ ij. Nuuvt vaikuttij Kivs jienâ. ¶ – Joo, iän-uv vyelgi tääl váhá vala kuálástiđ? Njorttâ iävtuttij. Lii nuuvt šiev šoŋŋâ-uv. ¶   5. Leccinum versipelle – Koivunpunikkitatti – Suávirušmostatti U ¶ Stuorrâvuonâ = Isovuono, Karlebotn (t) ¶  peenuv? Maatist-‐uv – Poođijhân, eeči, miinii! čuorvij Ville. ¶ kiäváid, kuoškâid, kuánilijd. ¶ – Moonâ peri sierâdiđ. Tust láá jo saŋko tievâ luámáneh. Muoi čuággeen vala muádi saŋko tievâ ovdil ko vyelgip pááikán, ákku já enni ettâv Maatin. ¶ Čuákánkiäsu ¶ 2. ¶ muttemáin hervâcuozzáin ¶ pikkâleibi ¶ c) kalâččeijee, d) čerrih, e) čievčâ piervâl? ¶ Toimâttâs ¶ Mun jiem čuuvtijgin perustâm urheilust ađai valastâlmist, ige tot meendu távjá Kaamâsist puáttámgin oovdân. Iä lamaš televisioh já radioh-uv lijjii uáli vääni. Lâi kuittâg mottoom valastâllâmtilálâšvuotâ kostnii “stuorrâ mailmist” , mast mun-uv kuullim maidnii, nomâlâsân Falun kištoh. Mun jiem tiättám, kost Falun lii, mut muu škovlâskipáreh Holber Veikko já Paavo láin tommittáá čuávvum taid kištoid, vaarâ loostâi pehti, tâi radiost já tieđijn mainâstiđ, maht Veikko Hakulinen lâi táppám mottoom ryešilâžân 30 km, tâi 50 km čuoigâmist. Čyeigee lâi Kuzin-nommâsâš almai já kuullim maŋa, maht Hakulinen lâi čielgim radiost fiäránis já jis tom jurgâličij sämikielân, te tot ličij suullân návt : ¶ Talle Jeesus puovtij sijjân oovdân viärdádâs: ¶ Jotkâ čohčâmáánu 1999 numerân ¶ Taan veerstâ nubbe jurgâlus ij valduu vuotân analyys čuákákiäsust, tastko tot lii jurgâlum KAT00 vuáđuld, mii lii heiviittum taan veerstâ peht ađai spiekâst KR92 teevstâst. ¶ Sun ruhâdâlâi Immeel já eeđâi: ”Västid munjin, Hiärrá, vâi taat aalmug opâččij, et tun lah Immeel! Jurgâl sii vááimuid oppeet piälásâd!” ¶ enni eeči ¶ Ollâtásásâš paddimstudio heivee vättee muusik paddiimân. Studiotiilijn kullojeh studio, lávlumvistááš, jienâtarkkuuttâh já live-editistemtile. Studiotiilijn västid Säämi máttááttâskuávdáš, mutâ kuávdáá olgopiälásiih väärridmeh puátih Saijoos kongres- já tábáhtuspalvâlusâi peht. ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtus lii uási Nuorâ Kulttuur -tábáhtus. Taaidâtábáhtus eres uárnejeijeeh láá: Johtti Sápmelaččat ry, Iänuduv kieldâ, Sämitige nuorâirääđi, Säämi muusikkuávdáš, Säämi párnáikulttuurkuávdáš já Skábma elleekovekuávdáš. ¶ Amazon F6 ¶ Mučis šoŋŋâ. Luážis maadânuorttiipieggâ já álgá viäiguđ. Keččeen vala Anssijn muáddi video, moh láá laiguuttum alda käävpist. Kävppituálleeh tobdeh jo munnuu, iänge taarbâš adeliđ innig “suhâčielgiittâs” fiilmâ luoikkâmân, nuuvtko Mr. Moviest. ¶ olgopuuvsâi alne já lávlu. Piäkká já Saana kikkárittev já fađđoov nubijdis puseráin. Myerji já Hirškikkâ keččâv tiätuäŋgirin párnáid. ¶ Guinea-Bissau ¶ – ij kolgâm ujostâllâđ kieđâi kevttim purâmân, ¶ b. Maid ličij kolgâm porgâđ nubenáál? ¶ Mut vääivih iä lam valagin nuuhâm: kirdemmaašin-uv maŋanij masa jo kuttâ tiijme. Tast lâi lamaš miinii mekanisâš vááduid, mon tivomân lâi moonnâm uáli jo kuhháá. Esken ehidist käävci maŋa peesâim mašinân. Tien kooskâst kiergânim puurrâđ vuosmuu keerdi ton piäiván. Muu mielâst nomâlâs oroškuođij, et kolgim tállân purâdiđ teikâ jo jámálgiččim neelgi tiet. Baari lâi tiäđust-uv moonnâm jo kiddâ, nuuvt et koivum lavhâstân oomeen, juguurti já koškeleeibijd. ¶ Älkkeemus konstâ piergiđ čuoškáin ličij tot, et ij peerust tain ollâgin. Konstâ ij kal tääiđi luhostuđ enâmuu uásist, tuše tain kiäh láá elimis aassâm čuoškâkuávlust, iäge peerust lonottiđ kesipihtâsijd ollágin, joteh keesijd taalvijd siämmáin pihtâsijn. ¶ * Čuákkimfaalâdmeh. Luuvâ lase. ¶ Ánná čokkái hiivisigist váháš áigáá ovdilgo vuot tuostâi moonnâđ tobbeen ulmui uáinusân. ¶ Hanssâhân kal muuštij tom ovddii savâstâllâm já huámášij säägi ton Aailâ arvâlusâst. Tast tot Hanssâ tommit njunádui, et ko kárvudâđâi já kamâdâđâi, te čuoigâlij Samudjáávrán nuhtán káhvástâlhánnáá, veikkâ mätki lâi masa muáddi penâkkullâm. ¶ Marttin uigâd vijneputtâl maassâd puoŋâsis. ¶ Vuosmustáá sij väljejii stiivrâ, mon pargon poođij rähtiđ njuolgâdusâid valaštâllâmsiärván. Ánná ij halijdâm valaštâllâmsiärván, ko sun tuubdâi, et sun lâi toos liijkás táválâš. Kale sun jieijâs illoon saatij čuoigâđ já motomin kaččâđ-uv, mut tot kištoi valaštâllâm ij kale sunjin ollágin sooppâm. ¶ - Adde munjin mielhi já sukkâr, eeđâm iännásân. ¶ – Ele čuoggii, párgádij Marttin. ¶ 6. aanaarsämikielâ 7. nuorttâsämikielâ 8. äkkilsämikielâ 9. kieldâsämikielâ 10. tarjesämikielâ ¶ Ive 2011 uđâsmittum luándusuojâlemlaavâ 16 § mield sämikuávlu aalmuglâš- já luándumeecijn kalga turviđ sämmilij kulttuur paijeentoollâm já ovdedem iävtuid. Kuávlu vuáđutdijn kalga ton suojâlem eromâš uulmijd já aalmuglâšmeecist meid kuávlust jottei hiäđuid väldiđ ääšimiäldásávt vuotân. ¶ 14.00–15.00 peivipittá, puđâldem, lavluuh, oovtâstsierâdem ¶ ááigán 1.8.2015 – 30.4.2018. Kielâpargee pargoid kuleh kielâtipšom, kielâovdedem, terminologiapargo, normâdem, sehe tieđettem- já ravvimpargo. Kielâpargei puáhtá meridiđ eres-uv tooimâid, moh ¶ Sämiääših ¶ Kuehneromyces mutabilis ¶ Kárvudât peri návt ¶ Nuorttâmeerâ lijgešadda ¶ pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi IV/II mield (vuáđupälkki losijttáá 2540,57 eurod/mp). ¶ Veikkâ sun lâi čoođâ vaibâm, mut ko sun viimâg peesâi autoluodân já tuubdâi pääihi kost sun lii, te vuod finniij vuoimijd ete voojij väzziđ vala vittâ kilomeetter Ucjuv maađijân, tieđij ete tobbeen kuittâg finnee jo autosáátu. ¶ iä ollágin. Lasseen motomeh virgeomâhááh láá almottâm, et tevdih säämi kielâlaavâ iävtuid ollá ¶ Nuorâirääđist láá ennuv ulmeh puátteid ivvijd main tehálumoseh láá jotteeđ sämikuávlu škoovlâin muštâlmin sämitiggeest já nuorâirääđist sehe algâttiđ Ofelaš-tooimâ. Ofelaš-tooimâst säminuorah joteh Suomâ škoovlâin muštâlmin sämmilijn, sii historjást, kulttuurist já kielâin. Ofelaš-toimâ kiäččoo uáli tehálâžžân, vâi punnjâsâm mielâkuuvijd já stereotypiaid uážžu meddâl válduaalmug mielâst. ¶ Jurgâlâm suobbâdsuomânist: Ilmari Mattus ¶ Birmingham D5 ¶ Sopâmuš artikla 8(j) kenigit Suomâ kunnijâttiđ, suojâliđ já paijeentoollâđ sämmilij biologilâš maaŋgâhámásâšvuođâ suojâlem já pištee kiävtu tááhust merhâšittee tiäđu sehe ruokâsmittiđ taan tiäđu, innovaatioi já vuáháduvâi kiävtust finnejum hiäđui täsipiälásâš jyehim. Artikla 10(c) váátá, ete Suomâ suoijâl já movtijdit biologilâš resurssij ärbivuáválâš kiävtu ärbivuáválij kulttuurlij taavij miäldásávt, moh heivejeh suojâlem já pištee kiävtu vátámâššáid. ¶ Vástádâssaanijd puáhtá ettâđ teikâ lávluđ. ¶ 12. Mii lii mielâstâd pyeremus elleekove? ¶ Vuosmuš anarâškielâ algâoppâkirje vyeliškovlâlijd ¶  proprih   6. a. Čääli hai ráhtusjiešvuođâid kován. ¶ Palhâšume stuárudâh lii 15 000 eurod, mii mieđettuvvoo ovtâskâsulmuid, juávhoid, siärváduvváid, organisaatioid teikâ lájádâssáid, kiäh láá ánsulávt porgâm toimâmáin merhâšitteht sämikielâ oovdedmân. Palhâšume juáhhoo jyehi nube ive vyeittei Suomâst, Ruotâst, Ruošâst já/teikâ Taažâst. Palhâšume juohhui vuossâmuu keerdi ive 2004. ¶ MATT. 8: 5 – 13 ¶ 1. Viärdádâl vállá já kyele. ¶ Na, ij toos moonnâm kuhháá, ko kullui ruulâ párgádem já stužettem já Antti poođij tobbeen kuájimáin.” ¶   merâsiili ¶ Sávnooh kiergâneddii, nuuvt meiddei Sietiö Matti, kote lâi talle Čovčjäävrist elimin. Sun lâi monâmin kuusnii já orostâm ijâstâllâđ Pavlus Nuuvdi táálun. Ko sun finnij pihtâsijdis pajalân já julesistij koopâ tievâ käähvi te tallet sun mieigâstij tupeseeŋgân káávvud vuoiŋâstiđ. Maht lâškin, te viäskárist kulluuškuođij juulâ, uksâ roovâi áávus já siisâ skalidij jieš juovlâstáálu sehâidiskijn já koijâdistij: ¶ 2. Kirholâšhaldâttâs kalga tuárjuđ já kenigittiđ tavekuávlu pargeid kielâ oppâmân, já tot kalga orniđ vuávájum máttááttâs nuuvt et pargeeh opâččii ucemustáá sárnuđ nuorttâsämikielâ iberdetteht, luuhâđ tom njyebžilávt sehe haldâšiđ kirholijd vuáđusaanijd já kielâ vuáđutááiđuid. ¶ Tooimâ vijđesvuotâ 4800 bruttom2 ¶ ...fiskis ivne lappui! ¶ b. Noomât veepsijd sárgái 1-5 oolâ. ¶ Lam keččâlâm uánihávt čielgiđ, maid muu náguskirjetutkâmuš lii tuállám sistees já maggaar proosees anarâš šlajânomâttâsâi normâdem já uđđâ noomâi já uđđâ saanij rähtim lii lamaš. Náguskirje lii vaalmâš, mut nommâsavâstâllâm já siämmáánáál uđđâ sanij rähtimpargo oroh tääl esken älgimin. Jieččân sänikirjeamnâstuv, anarâškielâ vijđes uđđâ sanij rähtimpargo já taan náguskirjetutkâmuš vuáđuld tuostâm naggiđ, et sänirááju aktiivlâš vijđánem lii čielgâ merkkâ kielâ kevttim lassaanmist já kielâ status puárránmist. Siämmást anarâškielâ kielâtipšom- já tutkâmtárbu lii lasanâm. Korrâ tuotâvuotâ lii kuittâg tot, et anarâškielâ kielâtipšom lii taan ive čuuvtij käržidum, já puáttee ive tot áštá nuuhâđ ollásávt. Anarâškielâ tutkâm ij valagin lah siskáldittum oovtâgin tutkâmlágádâssân. Kielâ siäilum já iäláskittem uáinust kielâtipšom já tutkâm pištevâšvuođâ kolgâččij pasteđ algâttiđ já siäiludiđ. Toos tarbâšuvvoo tääl ucánjihhii pyeritátulâšvuotâ já sierâ pooliitlâš orgaanij, tieđâlâš tutkâmlágádâsâi já ovtâskâs totkei ohtsâšpargo. ¶ Tot lâi tegu koččomuš sunnui. Piäđukyevtis algijn čokkiistâllâđ tävirijdis jeđe väzziláin jeegi rasta meddâl. Tallet Ristin tuámittij piervâlân já monniistij siämmáá peeivi äigin, ađai jiešalnees muádi tiijme siste čiččâm tiervâs manneed, maid sun aalgij siämmást läälliđ. ¶ b. Moos raavâd smavâdum čalmaah loopâst šaddeh? ¶ - Jieh lah iällámgin, Heikkâ joođhij. ¶ Kuálástem lii tergâdis sämikulttuur uási eromâšávt Ucjuuvâst já Anarist. Kuálástem ij lah ohtuunis kannatteijee iäláttâs, peic kuáláástmân kuleh maŋgii puásuituálu teikâ mađhâšempalvâlusah. Jyehi sämisuuvâst, mii háárjut kuálástem, láá sii ärbivuáváliih kyelisajeh, tiätu suuvâi naavdâšmist láá jieijâs jäävrih, luovtah teikâ juhâuásih. Puoh tobdeh jieijâs já iärásij kuávluid já pisoh jieijâs navdâšemkuávluin. Kyelipiivdon kulá sämmilâš árvumaailm, kuávlu iä lijgekuáláást já huolâtteh tast, ete meid puáttee iivijn láá tuárvi kyeleh kuálástemnáál. Kuálástemärbivyevist lii tergâdis siärvuslâsvuođâlâš olleemvuotâ sehe kuálástem jieijâs sämikielâlâš terminologia. ¶ Veiko kirjálâš pargoh: ¶ 10.00 Paaneelsavâstâllâm säminuorâi identiteetist ¶ WSOY 1998. Suomâkielân Tuula Korolainen. ¶ – Ááiguh-uv Heikkâ lase käähvi? Lâi-uv kähvi tuu mielâst lijkás koorâs teikâ kooidâs? sun koijâd Heeihâst. ¶ – Vuábdám mielhi kaavpug torist. ¶ Toimâpääihih ¶ – Kal viiđâihásáid-uv puáhtá kirjijd luoikkâđ. Luoihâm kale tunjin uđđâ kiirjijd, jis tust lii kirjerájukorttâ fáárust, Liisá iätá Maatin. ¶ Ehidist máttááttâspárnááh monnii riidon. Sij halijdii maccâđ Kapernaumân já lävkkejii kárbás. Siävŋánij, ige Jeesus lam vala puáttám. Puávtáččii-uv sij innig vyerdiđ? Jäävrist lijjii ollâ pááruh já piegâi korrâsávt. Iä, nuuvt sij suládii. ¶  abess. / Säminuorâi taaidâtábáhtus ¶ Sämitigge lii algâttâm tutkâmproojeekt, mon ulmen lii lääččiđ sämmilii ärbivuáválii iäláttâsâi tile mitteteijee indigaattor. Proojeekt válduruttâdeijee lii eennâm- já meccituáluministeriö, mii mieđettii proojeektân torjuu eennâmtálutuálu ovdedemruttâráájust, luánduiäláttâsâi já puásuituálu ovdedemtooimâ kyeskeid tutkâmušâid väridum meriruuđâst. Sämitigge olášut já uásiruttâd proojeekt. ¶ 9. Savo ¶ Kenišpähti = Kenespahta ¶ — Hui, mon čuovvâd tääbbin lii! Tegu ubâ piäiváš puáđáččij siisâ, eeđâi Möö. ¶ KAAST SKEŊKK ¶ 3. Päikkieennâmkielâi tutkâmkuávdáš lii jo muáddi ive tärhistâm já tivvoom sämikielâlâš paihijnoomâid já luoddâmeerhâid já tääl taat pargo lii vaalmâš. Vuossmuuh uđđâ káártáh láá valmâštum ja loopah almostuveh taan ive loopâst. Päikkieennâmkielâi tutkâmkuávddáá nommâpargoost mieldi lamaš Kaarina Vuolab-Lohi lii tuđâvâš taan paargon já muštâl, et tot nannee sämmilij jieštobdo já sämikielâ sajaduv kuávlukiellân. Nommâvuárhást láá sämikielâlâš noomah, nuuvt tave- anarâš- ko nuorttâkiellân, ohtsis suullân 11 000. ¶ Uccpárnáá Vuoli Jussi ¶ Ilmari Mattus ¶ Vijđodâh: 57 000 km 2 ¶ Taat kirje lii almostittum Sämitige oppâmateriaalruđâiguin. ¶ Toŧkee sijđo ¶ Sverige ¶ Ko Immeel sääni máttááttuvvoo puttáht já čielgâsávt, te mij Immeel pärnin meid eellip ton mieldi. Iššeed mii toos, rähis almalâš Eeči! Mut kote máttát já iälá nubenáál ko Immeel sääni máttát, tot hiäppáš Immeel noomâ mii koskâvuođâst. Varjâl mii tast, almalâš Eeči! ¶ Šleđgâpoostâ olgon-tile viestâ mallicelkkuuh el. tave-, aanaar- já nuorttâsämikielân ¶ juurdâšvetteđ? Kuábáš lii älkkeb, ettâđ jamâstum ulmui: 'Tuu sudoh adeluvvojeh addâgâs' vai ettâđ: 'Paijaan, vääldi saajaad já vääzi'? Mut et tij tiäđáččijd, et Ulmuu Algeest lii väldi adeliđ eennâm alne suddoid addâgâs ¶ 50 rammid vuojâ. ¶ Nihkolas Valkeapää ¶  (rektio). Riävskásuálui 3:4 A 50 Riekkosaari Sulgušjäävri taavaakeččin. ????? ¶ Liisá selvâttij, et sun lâi vuálgâm uuccâđ tom njaalgâ haajâ, maid lâi apsam, mut ij lam kavnâm. Tiäđáččij-uv taat uđđâ kiärpáš tast maiden? Já tieđijhân tot, já tieđij val maŋgâ eres-uv ääši. Liisá mielâst taat lâi puoh vijsásumos já stuárráámus já muččâdumos kiärpáš, maid sun lâi kuássin uáinâm. ¶ 5 dl nisujáávuh ¶ 4. Mii hemâdâsâid čääsivuálááššaddoid já planktonân lii čääsi siävŋusvuođâst? ¶ Kočâttemspeelah nuorttii- já viestârpiäláá konferens ¶ taarbâš poollâđ. Auto maašinpeeldi puáhtá lekkâđ já ákku puáhtá motomin veikkâ čäittiđ tom tunnui, Matti ráávhut stáálupárnáid. Myerji já Hirškikkâ šuáhkádává já rávhuduvvâv. ¶  kiäid Heikkâ luáštádâđâi idduidis oolâ Ááná oovdân já tollij Ááná kieđâid jieijâs kieđâst: ¶ Päikkikodde Juávkku Äigi ¶ Interreg Tave- ohjelm ¶ 2. Rekinist ¶ – Ij tot lah vierccâ. Tot lii miinii eres elleid. ¶ maailmsuáđist. ¶ Kobđooloostâ pajeasseest láá siemin ráigááh, áimuluámih . Toiguin šaddo váldá ááimust čiđđâdioksidi já váldá meddâl toho čoggâšum paijeelmiärálii čääsi lievlân sehe haapi. Lostâ lii kässipiäittusâš, et čääci kolgá meddâl kuáškánjâssân, ige toopâ áimuloomijd. ¶  + Timmee já Vimmee Filifiškáneh Komme ¶ Te tullâ kemmâguođij já te sieidi puolij. ¶ NUORTTÂRIIJK ¶ Luámáttuvâid puáhtá meiddei printtiđ Sämitige viermisiijđoin čujottâsâst www.samediggi.fi ¶  meiddei: Hoksájim tast puurâddijn, et kale muu veerdi tyeččih. Lijjii tast maaŋgâlágáneh tyeččeeh suu pirrâ. Ige tot kálgugin – tot Raakkelgin tuočâhánnáá pááccâm. Leevijn čuávoim aaibâs paaldâst tast siämmáá peevdi keejist. Puuráim steikkuu já valdijm oovtâ viiski. Nuuvt tot lâi pággu porgâđ, ko Leevi nomâlâsân halijdij faallâđ já miiba tast, ko maŋgâ tiijme tobbeen terassist moonâi purâdijn. Mut tuon steikkust ij lamaš olmâ mááhu. Tot lâi steikkejum vuojân já tom kale eeđâm, et tot lâi tuoi juuvdálij suijâ, ko iä toh hemeliih puurâ šavepiärgu! ¶ Tobžâ josijdui já váhá hepânâšâi-uv jieijâs tietimettumvuođâ. ¶ tâlem kalga kevttiđ ävkkin vijđásubbooht škovlimvuáháduvâst. Sämikielâlâš palvâlusâid ¶ Ko ráhtojeh stuorrâ mereh tiiŋgah já jieškote-uvlágáneh tárbâšeh, sárnoo ráhtulâšvuođâst . Suomâ vaalmâšt ráhtulâšvuođâpyevtittâsâid olgoenâmáid já finnee tain stuorrâ puáđuid. ¶ - Já mušte vala, et jieh moonâ toid elleekuuvijd, maid läävejeh Kaamâsist čäittiđ, váárut vala Ailâ-Váábu-uv muu. ¶ Anarâškielâ savastâllâm eenikielâlij várás ¶   Keittoa    toh Niiles ¶ Mun aštus väzzilim já kavnim-uv taam kirjerááju. Taat-uv táálu lâi styeres, mut olgouuvsah lijjii nuuvt kääržih, et mun uccâlágán olmooš masa jiem šiettâm tast repuinân siisâ. Taan kirjeráájust lâi pággu nuollâđ olgopihtâsijdis viäskárân. Taid puovtij kyeđđiđ lukkâdum skaapi siis. Pihtâsij keeppidmân lâi nubbe-uv suijâ: kirjerááju pelni lâi nuuvt paahâs, et ulmuuh čokkájii tobbeen T-pääiđist. Mottoom siämunjälmalmai lâi nuollâm tom-uv vala ige orroom tom anemin manengin. ¶ III. Ive 1702 viäruluvâttâlmist mainâšum Pär Hansson Palttu ađai Pehr Hansson (Piättâr Haansâkandâ) varrij perruinis Taažân jo 1700-lovo aalgâbeln. ¶ Čoheh čielgijn, čoroh čuumâin ¶ (Luther Vähä katekismus) ¶ Tyeggi já Muávru tulkkâv tutkâđ Puupâ kuáđi. ¶  kandâ   pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuodâtääsi III/II mield (vuáđupälkki 2 887,03 eurod/mp). Ucâmušâid lahtosijguin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 11.7.2014 tme 16.00 räi čujottâssáin Sajos, 99870 Aanaar. ¶ Meccikuobbârij nommâavžuuttâsah ¶ Kielâvuoigâdvuođah ¶ Anarâškielâ servi lâi huolâstum anarâškielâ puátteevuođâst já nuuvpâ tot vuáđudij anarâškielâ kielâpiervâl. Kielâpiervâl lâi aalgâst ovtâskâs vuálá škovlâahasij kielâoppâmsaje moos adelij ruđâlávt máhđulâšvuođâ Suomâ kulttuurruttârááju 5 ive stipendijn mii lâi ohtsis 1,5 mmk. Kielâpiervâl lekkâsij 1.9.1997 Aanaar markkânân. Tohon pálkkááttuvvojii 2 pargee já väljejuvvojii 8 pärnid. Tánávt toimâ jotkui kidâ čoovčâ 2002 räi. Tast maŋa kielâpiervâl lii toimâm Aanaar kieldâ uástupalvâlussáin; Suomâ staatâ mieđeed ruuđâid vistig sämitiigán sämmilij sosiaalâpalvâlusâi pyevtitmân, Aanaar kieldâ ocá ruuđâid sämitiggeest já anarâškielâ servi oppeet kieldâst. Tääl kielâpiervâl lii kielâlávgum juávkkupeerâpeivitipšosaje moos kieldâ väljee párnáid já piärá vaanhimijn aaibâs táválii tipšomáávsu. Pargeeh kuittâg iä lah kieldâ, pic seervi pargeeh. ¶ stuorrâpuohčâleijee = suursukeltaja 208 ¶ Leš-uv kálgu tuáivuttâm luho šoddâmpiäivân rähis kállásis, vaarâ sun mahtnii huámášutij tast. Vaarâ sunnui šoddii savâstâlmeh. ¶  yksilökvanttorit): – Jurgâlâm anarâškielân Evaŋgelium Matteus mield ive 1995. ¶ Taat kirje lii pargokirje. Taam kirje ij uážu rähtee- ¶ Korsika . . . . . . . . . . . 34 ¶ Kyeleh kištodeh eres šlaijâiguin ravâdist, mut ¶ – Eeh! Toin, manengis tot Harijdeiješ tom noobdijgin vala... lâi eh-heh... mottoomnáál nahciittâllâđ-uv vala, mestâ tegu olmooš... mutâ toh nubeh te lijjii kale... hoh-hoi! Nelgikuumpih... já viärráábeh-uv, et jiem jo pyerebeht eeđâ. Jis vala ohtii selvâniččim... jiem kale innig riemâččii... aainâskin lovettuššâđ... já ko vala uáivi possii... ¶ SomBy ¶ Eejist lijjii lamaš jo viermih čääsist já vuossâmuuh meiniskyeleh lijjii jo kuddum. Must lâi ohtâ herskupurrâmâš, mii lâi ennuu paijeel eres purâmâšâid já tot lâi meinikákku. Tot eidu poossum vorâs leeibi haajâ poođij eidu meinikááhust, mon enni lâi eidu passaam. Tiäđust-uv sun lâi passaam eres-uv leeibijd já máhđulávt vala niisuid-uv, mut tot meinikákku lâi tääl muu mielân. Meinikákku lâi táválii kááhu stuárusâš já asosâš-uv, iäru táválii káákun lâi tuše tot, et tááigán lijjii lasettum kyelemeeinih suullân ohtâ niäljádâs. ¶ Ráhtulâšvuotâ ráhtá stuorrâ meerijd tiiŋgâid já jieškote-uvlágánijd tarbâšijd. ¶ gâttum koččâmâšluámáttâh 5 (lahtos 5) oovce pittád já sämikielâlâš luámáttuvah 10 pittád. Luámát ¶ Poolisauto vuojij piilih njurgon Njobžâjäävri riidon. Tálunjobžâ tuolmâi puáris bussijn poolisauto maajeeld nuuvt korrâsávt ko suu kepilijn vuolgij. ¶ sijđoh: 143 ¶ ROKKÂM, NIJTTEM JÁ JÄVILDEM ¶ - taaidâtábáhtusvästideijee Anni Näkkäläjärvi, 040-511 1821 ¶ a. Maid uáivildeh, ko eteh, et visteest škáájá. ¶ ruánáátiäppu.....22, 110, 112 ¶ taavdâtovâtteijee 145 ¶ 14. Saksa - kuávdoo Euroop . . . . . . . . 52 ¶ Nom.  Maaŋgâs  láá  uáinám  tääbbin  meecist  kuobžâ. ¶ Uáivikaavpug: Harare ¶ 3. Jiem lah kuássin vises, ennuu-uv must lii ruttâ. Ostâččâm ennuu maid kost, tađe eenâb smietâhánnáá. ¶ b. Čuujoot njuoláin já čääli ¶ – Hei, mii tunjin šoodâi muu kuvlân? koijâdij Heikkâ. ¶ Sämmilâšvuotâ lii munjin tehálâš, ko kuohtuuh muu suuvah láá puásuituálleesuuvah já tađe mield must-uv lii šoddâm puásuialmai já návt ij liččii, jis jiem liččii sämmilâš. Sämmilâšvuotâ lii tehálâš meid kielâ tááhust. Lii uáináh älkkee kulâttâllâđ ovdâmerkkân Taažâ já Ruotâ puásuialmaiguin já mane ij eres-uv ulmuiguin. Ko kielah láá siämmáásullâsiih, te iä šoodâ kielâčuolmahkin. ¶ Eeči västidij toos: ¶ hiäimui eellim? ¶ 7 Vuáváá já sáárgu raavâdkuállus, moos čuoškâ kulá. ¶ 28. Ruotâ lii stuárráámus Tave-eennâm 99 ¶ MÁNNU- nommâ lii šiev utkos, uánidum merhâšume párnáin já nuorâin. Sääni lii tommittáá ¶ Cuábuikuovđâ AVV Pááđáár kuávlust, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ – Hei, tyebbin kustoo láá munjin uápisulmuuh, eeđâi Ánná ko kuulâi mottoom nurheest sämikielâ. Addâgâs, et tánávt pajanâm, mut ááigum moonnâđ koijâdâllâđ váhá sämikielâ luhâmijn tääbbin. Tego muštáh, te iđedist iä sänipeelijngin muštâlâm sämikielâ luhâmijn. ¶ Čäcilaahâ ¶ Vijđodâh: 2 382 000 km 2 ¶ sierâlágán soojijn. ¶ Lam huámmášâm tääbbin siämmáálágán ääši suomâkielâlij já amerikkalij kooskâst, ko anarâšâi já läddlij kooskâst. Jis juávhust lii ohtâgin "ummikko" amerikkalâš, te sárnumkielâ lii talle eŋgâlâskielâ. Sij uáináh halijdeh tiettiđ jyehi áinoo ääšist, mast kuás-uv lii saahâ já jis sij iä addii, te jurdâččeh et ulmuuh sárnuh vaarâ sist maidnii negatiivlijd. Vaarâ suomâkielâliih halijdeh leđe "kohteliaah" siämmáánáálá, ko anarâšah-uv, ko sij láá läddlijgijn ohtâvuođâst. Eidu tondiet moonáim kuávttáá Oivakuáhtá luus kuávttáá já oroi penttâ iimâš, et eŋgâlâskielâ ij kullum muidego TV:st, ko keejâim kolibrist, ađai huummânloddáást mainâsteijee fiilmâ. Luhostuvvim viijmâg-uv finniđ kove taan imâš loddáást, mii lii käškimčuáimáá stuárusâš já porá tuše rasij määihli, ađai čielgâ sukkâr. Jis olmooš kolgâččij jieijâs tiädun verdiddijn puurrâđ sukkâr siämmáá ennuu, ko huummânloddááš, te sun kolgâččij vuáppuđ sukkâr oovtâ peeivi äigin suullân 50 kiilud. Tot lii nuuvt oskomettum loddááš, et ovdâmerkkân suájáh tast časkeh joba 80 kerdid sekuntist já ton suájáosij tiäddu lii ohtâ kuálmáduási ubâ loddáá tiädust. Tot puáhtá murdettiđ maŋaskulij, tâi sirduustiđ tuáriskulij siämmáá häppilávt, ko kukkakiärpáš-uv (viäpsá hámásâš já ivnásâš) já tot tiättoo Maadâ-Amerikst kidâ Alaska räi, mut ij tiettuu Euroop, Afrik tâi Aasia kuávluin. ¶ a. sárgái 1-4 oolâ šaddoid ¶ páálupeeli ¶ Jännä ¶  maaŋgâhámásâšvuotân. – Tuoi leeppee kal viššâleh, enni-uv iätá tutâvâžžân. ¶ Jeesus eeđâi: ¶ Tovle ko iä lamaš nuuvt áhtánâs čuovah, ege lamaš televisioh maid keččâđ, te eehidpuudâid läävejii mainâstâllâđ tovláid mainâsijd. Muštám mottoom tälvieehid, täähist puolij suáhitullâ já mun vuorjim iäččâm nuuvt kuhháá ko sun viijmâg aalgij mainâstiđ. ¶ Talle ko ij lam vala ko päälgis Kaamâsist Kärigâsnjaargân, te 1930–40 lovvoin lâi Sietiö Juhháán fastâ post'almajin. Jođettii eres-uv Kaamâs almaah motomin ko lâi eenâb postâ, kolgii leđe maaŋgâs-uv ohtân joođeetmin poostâ. ¶ Palvâlusah ¶ Säämi párnáikulttuurkuávdáš ij lah fyysilâš raje ige rakânâs, pic toimâ mii viggá fattiđ sämikuávlust nuuvt maŋgâ párnáá já nuorâ ko máhđulâš. Čuásáttâhjuávkkun láá vuálá 18-ihásiih párnááh já nuorah já iänááš toimâ sundášuvá škovláid, peivikiäijoid já kielâpiervâláid. Säämi párnáikulttuurkuávdáá ulmen lii ovdediđ säämi párnáikulttuur, lasettiđ párnái já nuorâi tubdâmuš jiejâs kulttuur kuáttá sierâlágán tooimâi já pargopáájái pehti. ¶ Čääsi suvdemvyeimi já kooppânj áánsust lii kyeli čääsist keppis, masa tiäduttem. Čielgi vuoluubeln lii kooppânj, mii lii tievâ kaasust. Ton vievâst kyeli vuáhádut tiäddus jieškote-uv kieŋŋâlvuođáid. Kooppânj tuáimá kobđottâssân, mon kaasumere heiviittâlmáin kyeli liihâd älkkeht jieškote-uv kieŋŋâlvuođâin. ¶ čonâstâh, čonâstuv = vitsas, sidenaru ¶ Čuákkim puáhtá čuávvuđ meid čuákkimsalist. ¶ 24A 1. Save uáivist láá vuoijâmandeneh, moi vievâst tot ovdán čääsist niivhotmáin. ¶ TAAŽÂ ¶ Siämmást Pumba njuškij hiirsâ alne juuhân já puršâlij ¶ – Šiev juurdâ, Muumistáálu tuumái. ¶ OPPÂM ILO tuáivuh rähteeh ¶ Anarâškielâ jotkâkurssâ oovtâ tijmeest ¶ Arabiameerâ M4 ¶ kiinnâđ = takertua 27 ¶ monniittemkäniviäsu 16 ¶ Mark 14:22-25 ¶ c) Kost čääci lii siävŋus? ¶ Áánást lâi liijká-uv lamaš hitruus oholoppâ. Tääl sun jieš-uv lâi uážžum ääši, maid koolgâi váhá eenâb peessâđ suddâdâllâđ: tot Haansâ sämikandâ - lädikandâ-äšši. ¶ Árvuštâllâmkomitea kalga porgâđ jiešráđálávt. Árvuštâllâmkomitea huolât iävtukkâsâi noomâtmist, árvuštâllâm já palhâšumeuážžoo vaaljâ kyes ¶ Roonnig moonâi syeligâs kiällárlonnjâsis já vaaldij čapis tijdâpääđi. Sun sehhij toos puohlágánijd njaddošaddoid, já ko tijdâmääli lâi vaalmâš, sun njuoskâdij pääđist mučis, ruopsis omena. Talle sun keejâi kristalpáálun já ooinij páálu siste luágij tuve já luodâ tohon. Tääl roonnig tieđij, kost Muotâvielgâd lâi. Mut sun addij, et sun kolgâččij mutteđ jieijâs olgohäämi, amas Muotâvielgâd tubdâđ suu. ¶ – Na vyerdiđ ton áigáá, ko puohah láá čokánâm, konduktöör oppeet ravvij. ¶ omâstemkiäččus ij pyevti lohtâsid postposition alne ijge pyevti kevttid oovtâst ¶ 3. Noomât oomeen ¶ puolâš ¶ Kurssâ lâi pyeri já tehálâš, mutâ puohâi tuoivâ kuittâg lii, ete kuássin ij tarbâsiččii kevttiđ taid tááiđuid “rievtis elimist” . Hirmâd ennuv takkâ Anarâškielâ siärván! ¶ petter.morottaja@helsinki.fi ¶ c. Kooveest lii luosâkyeli, kiirjâgluosâ. Moin vuovvijn mälistum kiirjâgluosâ lah purrâm? ¶ – Tääl jiem vaijeed, ko lii olmâ äšši! Kuáski kullui já puunjâi poolis nummeer. ¶ pivdeđ, piivdám, pivdá = pyytää ¶ luobbâsk ¶ Matti Morottaja ¶ Poske tooimâst váldojeh vuotân Sämitige mittomereh sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâsâst. Sämitigge lii asâttâm mittomeerin sosiaal- já tiervâsvuođâsyergist et sämmiláid uáivildum sosiaalsyergi palvâlusah láá vuávájum siskáldâs peeleest sämmilij jieijâs kulttuur vuolgâsoojijn, väldimáin vuotân sämmilij ärbivuáválâš áárvuh já eellimvyehi já et palvâlusah pyevtittuvvojeh sämikielân já säämi jiešhaldâšem vuáđuld. ¶ Small Johnson keigij kieđâ peevdi paijeel já teddilistij suormáin Sam uálgátuáivi. – Kulâba Sam, tast mun tiäđám viehâ ennuv, sun eeđâi. – Tast lii miinii tohâmuš kálluigijn, ij-uv nuuvt? ¶ Aanaar servikodde já sämmiliih eromâšávt kielâ kevttim já siäilum tááhust tarkkuustâldijn ¶ 29 ¶  Nesessiivcelkkuuh N Luleå D2 ¶ Säämi kulttuurkuávdâš Sajosist liäkkojii čájáttâssajeh sämmilijd taidâráid já vuoššâmuu čájáttâs lekkâmjuhle lâi tuorâstuv 25.6.2015, ko Petteri Laiti juhlečájáttâs lekkui olmoošjuávkun. ¶ Sij čuákkejii tävirijdis nuuvt jotelávt ko máhđulâš já vuolgii Egyptist. ¶ 6. Säämi kielâlaavâ § 31 miäldásâš ruttâdempargoh sirdojeh sämitige haaldâšmân. 7. Kuávluhaldâšemvirgáduvváid ráhtoo sämikielâlâš palvâlemohtâdâh sämikuávlun. 8. Sämitigge iävtut, et sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ruttâdem-, koc ¶ čielgiđ magarijn pargoin sämikielâ mättim kiäččoo hiättun tâi pargo hoittám iähtun. Meid staatâ já ¶ Mutâ taan ääigi siijvost kiävttoo meiddei hitásávt jotteem kuvviimân: Auto áigu vissâ jorgettiđ teehi, ko nyevt siijvost vuájá . Siämmáá ääši puávtáččij ettâđ, et vuájá hitásávt t. suolgâi . ( Suolgâi -säänist vist lii nubbe-uv merhâšume: orroođ joskâ , veikâ tot kal härvibeht kiävttoo.) ¶  kuáđist. ¶ noomáin. Staatâ já staatâ sierânâsohtâduvâi pargei koččâmâšluámáttâh 6 (lahtos 6) vuolgâttuvvojii ¶ Piirakka oolâ~6 dl soorijd, vatukkáid ađai luámmánijd. Siävvut muorjij juávkun vala myerjihilo 1,5 dl verd já 1,5 mälipastem potásjáávuid. Siävvut koškeamnâsijd nääpi siste. Lasseet toos mielhi já puttâlvuojâ. Majemustáá känemane. ¶ Ánná jođeškuođij ain eenâb uđđâ naaburijdiskijn, mii lâi-uv sunjin pyeri. Suu mielâst Máárjá lâi puoh hitruumus suu aassâmskipárijn. Sun luuvâi laavâ já suin Ánná eelij maŋgii čuoigâmin, juhlomin, elleekuuvijn já moddii vala Säämist-uv. Máárjá lâi läddlâš, mut sun ij kuássin povvâstâm ige pilkkedâm sämmilijd. Máárjá lâi taggaar, kote ruokâsmitij Ááná-uv uuccâđ jieijâs pálgá já lâi ton uáivilist, et jis miinii aašijd lâi taan maailmist puástud, te olmoošhân puovtij toos jieš-uv vaiguttiđ. Maŋgii eidu taah säänih adelii-uv Áánán ruokkâdvuođâ lekkâđ njäälmis taggaar-uv saajeest, kost sun ovdil ličij čokkám jávuttáá, amas kihheen nabdeđ suu mahtnii tuávkkin. ¶ et piso-uv pállu seeinist kiddâ. ¶  lii Vijđodâh: 41 500 km 2 ¶ Peivee njááhá suolgâi ¶ sojelis poijuu kommeerd ¶ Liettua ¶ Kussâpijgá ¶ anarâškielân jurgâleijeeh láá lamaš vääniht. Anarâškielâsâš ráámmátjurgâlmeh iä lah ¶ b) Moh tahheeh vaikutteh päikkikuávlud čácáduvâi kvaliteetân? ¶ uáinust: kielâopâlii ráhtus, kielâ variaatio, merhâšume já pragmaatlii uáinust. (Ingo ¶ iveääigi. ¶ Calvatia excipuliformis ¶ Mutâ talle kivlu käškittij já mielkki maadijjân stircettij – peivinahareh kivkked pitážin cuovkkânii. ¶ 6. ¶ – Na mun jiem kale tom tieđe. Tallehân kulá, mut kale mist kiinii iššeed tii, sun lopedij. ¶ Savâstâllâm tme 18.30 – 21.00 ¶ 2. Kummood acâkkâslaampu acâkkâssraaŋgâ nuuvt, et tot álgá acâkkistiđ. ¶ 1–1,5 kg čuállejum, čuomâstum já tuidum šaapšah ¶ – Ij must lamaš pelji- ige čalmekuddum. Must lâi viiđâihásij tärhistem. Kal ¶ Kyeleest iä lah olgopeeljih, mut tot kulá kale pyereest vyeligis jienâid. Tanen ovdâmerkkân kárbást skalijdem sáttá paldeđ kuolij meddâl. Kuloáiccu lii kállutaavtij syejeest sispeeljist. Hajâáiccu lii kyele njune roggáážijn, moi čoođâ čääci kolgá kyele vuojâdijn. Ko haajah ovdáneh čääsist pyereest, te kyeli puáhtá apseđ čuásáttuv, mii lii kukken-uv. Hajâááicu kyeli kiävttá raavvâd ucâmân. Kyele njäälmist já njiälust lii máhuáiccu , moin kyeli totká raavvâd kevttimtohálâšvuođâ. ¶ Mist lii Njellimist anarâš savâstâllâmkerho. Te oppeet lii ohtâ meddâl mii kerhoost. Mij puohah pääccip käibidiđ tuu. Mun-uv liččim vala tuu tarbâšâm. Mun já muu sämikielâ. ¶ Säämi máttááttâskuávdáš 2008 ¶ 41 Säämi kielârääđist vuáđuduvvoo orgaan, mast lii jieijâs meriruttâ já mon puáhtá jiečânâs ¶ Tavlustuvvâst 14 spiekâstmeh já toi vuottummereh láá merkkejum teermâi já ¶ 2. ¶ Rapuh pivdojeh syeinimáánu loopâst roovvâdmáánu räi ¶ mááđuh.....27 ¶ A Tutkâp Euroop káártá (s. 190-191) ¶ Kunâgâs mielâst tot lâi jiärmáht ettum já sun eeđâi Joovsepân: “Ko Immeel lii muštâlâm puoh tom tunjin, te ij lah kihheen vijsásub olmooš ko tun. Uážuh jođettiđ pargo! Puohah kalgeh nuávdittiđ tuu miärádâsâid ubâ Egyptist.” ¶ Ánná ooinij ennuv uđđâ uáppeid já huámmášij, et juáháš lâi váhá ucâmin jieijâs saje uđđâ pirrâsist. Tuš Heikkâ oroi kuittâg mottoomnáál vuáhádum. Tiäđust-uv taah uápuh lijjii sunjin-uv uđđâseh, mut sun kuittâg tuubdâi kaavpug já mudoi-uv tieđij eenâb ollâopâttâhluhâmijn ko sun jieš. Ubâ eehid moonâi nuuvt huápust savâstâlmist. ¶ Säämi elleekove ¶ Kollepottâ já kutkâ ¶ spiekâsteh nubijnis a) ráhtus, b) čääsist lihâdem, ¶ 1727/95). Pargoost cevzim iššeed hiäivulâš ollâškovlâtuđhos, markkânistemsyergi já sämikulttuur ¶ No, poođij äigi, et luoštii vuosmuid evakkoid päikkikuávlun, te Matti já Piättâr-uv pessáin ton juávhust Anarân. Tot lei suullân 1945 aalgâkeččin, mánuppaje jiem mušte. Na nuuvt mij paasijm neeljis: eeči, enni já muái Uvlláin. Mut talle tápáhtui ton evakkoääigi ahevumos tápáhtum, Uulá puosâškuođij já ferttijm tuálvuđ suu Ylivieska tiervâsvuođâkuávdážân já tobbeen tuáhtáreh tutkii já valdii iskosijd. Na kiäppáinhân sij kavnnii váádu já talle lei Uulást-uv vuolgâ Muhos parantolan. Tot lei 12.01.1945 ko mun eellim suu saattâšmin majemuu máátkán. Muái iärrándijn eeđáim uáinimân, mut tot äigi ij puáttâm kuássin. Sun jaamij ton reeisun 10.11.1945. Sun hävdidui Muhos hävdienâmân. Muhos sairalist almottii, et sunjin poođij "kirddee kepistavdâ" já tot lei-uv lamaš nuuvt äŋgir, et ij pijnedâm kuhháá. Na, äššihân lii nuuvt, et juáhážân puátá vuolgâ äiginis, kiäs nuorrân, kiäs puárisin. Ij jäämmim iivvijd rekinâst. ¶ Curnâjävri = Surnujärvi ¶  kalmojim. Heikki Paltto ¶ 1. Vuolgâteevstâ ohtâ sääni lii olgospuohtum kuovttijn teikkâ eenâb-uv saanijn teikkâ kyehti tâi eenâb-uv sääni lááolgospuohtum ovttáin saanijn. Taan juávkun kuleh meid implisiittistmeh já eksplisiittistmeh. 2. Vuolgâteevstâ olgospyehtim lii jurgâlusâst olgospuohtum ovdâmerkkân eres lovvoost, sajehäämist, modusist, tempusist, rektiost, persovnist tâi ereslágán säniornigáin teikkâ ráhtusáin, vâi jurgâlus šodâččij luándulâš já idiomaatlâš kiellân. 3. Vuolgâteevstâ sääni jurgâlemvastun lii kevttum toi paje-, vyeli- tâi aldatoopâ teikkâ miinii eres saanijd, moi merhâšume lii alda vuolgâteevstâ sääni merhâšume. 4. Vuolgâteevstâ sääni lii kuođđum meddâl ađai lii pááccám jurgâlhánnáá, ige koččâmuš lah implisiittistmist. 5. Vuolgâteevstâ sääni teikkâ olgospyehtim lii jurgâlusâst olgospuohtum puástud, jo-uv printtimfeeilâ teikkâ puástujurgâlem tiet. ¶   kuopsâ . Oreskyele mielkkilágán šovâttemkolgos. Vrd. meeinih. ¶ lummorapu taskurapu ¶ Sämitige kulttuurtorjuid 2009 ¶ 4. OHTÂSŠ RIPP ¶ 2 mälipastem nisujáávuh suvrâsân, ¶ Kuálsivei UP Koskelojoki Kuálsiveijävri Kaamâsjuuhâ. ¶ – Terve ystävä! ¶ - kandâ (10-ihásâš) 1 ¶ Myllytulli škovlâ, Oulu: Roope Akujärvi (tavesämikielâ) ¶ Jokainen haluaisi elää kauan, mutta kukaan ei halua vanheta. ¶ Kivkked Monni orostij. – Keččâđ, tot saađâi. – Mievripeenuv! ¶ Vahtimsajan lijjii stellejum kulmâ teikkâ nelji čuovâstuálpu nuuvt, et ubâ muádi hehtaar vijđosâs saje lâi ollásávt tuossum. Kyprosânhân poođij sevŋâd mestâba tállán käävci maŋa ehidist já tot lâi tot ohtâ já siämmáš äšši, lâi-uv tälvi vâi keesi. Keessiv peivi lâi tiäđust-uv ucánjáhháá kuhheeb ko tälviv, já ko piäiváš pajanij vala nuuvt ciäggusávt tobbeen Kyrenia váráduv tyehin, tot njuolgist tegu njuškij uáinusân. Peeivi šiäránem aaibâs sevŋâdâsâst peeivipaštui ij pištám ko muáddlov minuttid. ¶ Muu pajalist lijjii eeni kuárrum pajâpuuvsah já -pusseer, jyelgist stuorrâsiähá kumikammuh. Stuárráh tanen, vâi ličij šoddâmvääri, ige taarbâš jyehi ive uástiđ uđđâ kammuid já uáivist lâi eeji adelem stuorrâlierisâš huopahattâ, mii munjin lâi liijkás styeres, mut sunjin oppeet liijkás ucce. Ferttejim ain tolliistâllâđ haatâst kiddâ, ko poođij miätálâh, amas tot kirdeliđ piegâ fáárun. Tánávthân mun kale lijjim čokuttâllâm ovdil-uv, kuás Ailâ-Váábu, kuás eeji, kuás Juhháán-Uulá sáátust. Táválávt lijkkojim hirmâd ennuv polgupyerá alne čokkáámân mudoi, mut tääl kale lijkkuumeh lijjii viehâ vääniht. Tyellittälli táátui koonjâl pačasiđ čaalman já tego kuumpâs te ličij tarvanâm čuddui kiddâ, ferttejim ucánjáhháá ain čiärustiđ-uv motomin, ko iäráseh iä teivâsâm uáiniđ. ¶ Muoi Vuoli Jussijn láim kuáđuttimvuárust. Poođij hirmâd muotâpurgâ. Ko poccui livvâäigi aldanškuođij te muoi Jussijn čokkiiškuođijn siijdâ kuávdoo jeegi enâmáá miäđáápel. Poccuuh livostii tállân ko láin finnim taid ton enâmáá suájân. Jiejah keččâláim muottust rähtiđ olssân piegâsyeje. Veikkâ sijdâ ij lamaš kukken munnust, te iän muide uáinâm poccuin ko motomin čuárvikeejijd tain. Ij tot purgâ kuhe pištám ko vuod fierttij. Poccuuh meid čuážžulâdškuottii já algii kuáttuđ. Muoi Jussijn tuvdâččáim siijdâ oovtâolán já poccuuh eštus kuottuu nuuvt rávhálávt. Ko sijdâ vuod livoi, te pessáim muoi-uv pieijâđ tuulâ jeggiriidon, káhvástâllâđ já purâdiđ. ¶ 3. suálui ¶ Junast čokkáá enni nieidâinis. Suái hälištává: – Must lii hiivsigist jieččân čokkámräigi. ¶ miirhâ riggom . Pirâsmiirhâ, om. elleesiilbâ, lasanem iälánij organiismâst, ko mirkkâ sirdâšuvá raavâdkuálusist ovdâskulij. Vrd. pirâsmirkkâ. ¶ puzzâvuoggâuággum 177 ¶ (sosiolekti, idiolekti, teknolekti, minilekti). Kielâ sáttá molsâšuđ meid ääigi mield ađai tekstâ sáttá leđe puáris teikkâ čaallum puárissiähá kiellân. (Ingo 1990: 290– ¶ Säämi Parlamentaarlâš Rääđi avžuuttâs (eŋgâlâskielân) ¶ Márástâh = Maarestatunturit ¶ njälmi ¶ Komitea pivdá Suomâ tieđettiđ sämmilij áámmátlâš škovliimist já maht tot lii ovdedâm sämmilij ärbivuáválij iäláttâsâi hárjuttem. Komitea meid pivdá Suomâ čäittiđ mon vijđáht tot lii váldám vuotân sämmilij enâmân vuáđuduvvee iäláttâsâid já eellimvyevi ko lii olášuttâm ereslágánijd projektijd já ereslágánijd tooimâid sämitiggijn vâi visásmit sämmilij peessâm ärbivuáválijd iäláttâssáid já moin vuovijguin taah ulmeh láá juksum. ¶ Sjölunden 25.7.98 lávurdâh ¶ Sun vaazij ain ovdâskulij, jurduuh liävsuin já maŋgâ eres-uv komálâš ääši paccii sust uáinihánnáá, tagareh uccâ áššááh, nuuvtko säplig muorâ uávsi alne já kuávská, mii jienâdij nuuvtko kiehâ. Taingin ij liččii kihheen ennuvgin perustâm, mut ij tagarijd immâšijd aaibâs jyehi peeivi uáini. ¶ Nuuvthân ehideh-uv čuovânii já munnust Elnain toh miellâsiih ehideh nuhhii, mut paccii kuittâg-uv mučis muštoh vuárkán… Iššeed lei Korvela Jalmari, eemeed lei Jenny, nieidâ Elna, kandâ Yrjö, sun lei nuorâb ko Elna. Sii táálu nommâ lei Korvela, táálu ässei suhânoomâ mield. Jalmari lei veturivyeijee. ¶ lumos iäláánjuávkku ¶ Njassajävri G6 ¶ – Tääl muoi halidiččijm tiettiđ, kuus sieidi lii lappum já kost tot kavnuuččij, pahudist Marttin. ¶ 3. ¶ (Kooveest Anna Piätárist čohčuv 2008) ¶ – Naa-a, ige tot pesâččii ruottâđ, jis ton čuávji kessuuččij enâmist. Ij olmooškin peesâ, ¶ happi happi ¶ a. Atlant suolluu ¶ anarâškielâ ¶ 12 ¶ 1. Merkkii riäggáid mikroskoop uási nummeer. ¶ Elmer joođhij čielgiimijdis, maid Ante illá kuldâlij. Já siämmást Elmer jo keigij Anten mottoomlágán listo: ¶ kuoimijdis. ¶ silbân kolgeh Säämi juuvah, ¶ 19. Boletus badius – Ruskotatti – Ruáđitatti U ¶ * Huám; visteest iä lah laasah. ¶ kuolâ ¶ Täst uáiná, et kirjáliih käldeeh láá siämmáálágáneh nubijdis verdiddijn já meid njálmálij ärbitiäđui háárán. Loopâst puáhtá mainâšiđ, et láá kavnum aassâmviäsui ravnioh, maid ulmuuh oskoh taid lemin motomin ”Kunâgâskammioh”. Tanen puáhtá viehâ stuorrâ visesvuođáin miäruštâllâđ, et markkâneh äigipaajeest 1688 - 1760 tuállojii Vesterelvfossen aldasijn, nuuvt ko meid ton luándu huámášum, lâi šiev valjim. ¶ – Nahân te? Išepoolis iärvádâlâi. ¶ Olgohäämi: Pyeremus tobdomerkkâ lii ruopsisfiskis njune. Káálust stuorrâ, čapis puállu. Kuovgis puzzâkerdi. ¶ olesjuurrâm . Kj. čääsi olesjuurrâm. ¶ Saammâl-čeeci vaaldij kieđâidis uálgâduáiván alne meddâl já putteestškuođij čalmelasâidis. Nottájim suu ovdiibeln já jotkim pyerimielâst. – Mut munba lam-uv ennuu čeepip, ko Aŋgut. Tot čuážžu tuše Qaqatak tyehin, ijge peesâ paijeel. Mun peesâm Uccâ Juhháán paijeel jyehi tov, talle-uv ko sun čuážžu njuálguiddui.. ¶ Sam stellij laasâid njune oolâ. – Uccâ kováduvviist, mon káártást kočodeh Nieidânjamman! ¶ Läđis Immeel, rähis almalâš Eeči, kote lah kierdâvâš já killeel já adelah ármustâd addâgâs paas tavoid, rikkomušâid já suddoid. Mij lep suddodâm, lamaš immeelmettumeh já lep rikkom tuu táátu vuástá. Mut ele muuštâč paas tavoidân elege ääjit ärmittâsâd, tastko mij lep karttâm iätán já pačarâsân. Iššeed mii, Immeel, noomâd kunnee tiet. Piälušt mii já adde puoh sudoidân addâgâs. Adde mijjân Pase Jiegâd áármu, et luovâččijm suddogâs eellimstân já uážuččijm tuu kuvlân avalâš eellim, Algaad Jeesus Kristus, mii Hiärá tiet. ¶ Aalmugijkoskâsâš pargoseervi ILO sopâmuš nr 169 algâaalmugij já hiäimuaalmugij vuoigâdvuođâin lii tuhhiittum ive 1989. Sopâmuš lává ratifisistâm tave-enâmijn Taažâ já Tanska. Sopâmuš ratifisistem lii lamaš Suomâ olmoošvuoigâd-vuođâpooliitlii ulmen kuhháá. Sopâmuš ratifisistem valdui vuossâmuu keerdi ulmen uáiviminister Jyrki Katais haldâttâsohjelmân. Sopâmuš tehálumoseh artiklah 14 já 15 kieđâvušeh algâaalmugij vuoigâdvuođâ enâmân, čáácán já luánduvaarijd. ¶ Imelân liävus kunnee oll uvvuođ âin ¶ Novaja Zemlja L2 ¶ pargei luámáttuvah vuolgâttuvvojii ohtsis 1530 pittád sehe lasseen sämikielâlâš jurgâlusah suullân ¶ Pargopitáh ¶ 1. Čuovjistiäppustielâs ¶ TIERVÂS VYEVIH ¶ 4 . Säämi kulttuur já identiteet ¶ ”Šlundevuođâ jieštipšo-ohjelm uáivilin lii oovdeeldestiđ šlundomsymptoomij viäránem amas kevttee tarbâšiđ ucâluđ nanodub tipšom vuálá. Kuittâg meiddei tiervâsvuođâsyergi áámmâtulmuuh pyehtih kevttiđ ohjelm sii pargo toorjân”, paahud Mielâtiervâsvuođâtáálu proojeekthovdâ Marko Muukka. ”Lii ain tehálub, et láá fáállun eresláváneh moderneh molsâiävtuh, puoh iä taarbâš tâi haalijd moonnâđ áámmâtiše pirrâdâhân. Jis šlundomvuotân taarbâš lävvidub toorjuu, te HUP:st láá fáállun meddei šlundomvuođâ nettiterapiaohjelm (suomâkielâlâš). Nettiterapian puáhtá stivrosuđ pirrâ Suomâ tuáhtár vuolgâttâsáin”. Muuka mield nettivuáđulâš išedemvyevvih lasaneh nanosávt: ”Maaŋgah kuátueennâmlâš já aalmugkoskâsâš tuáimeeh láá almostittám ereslávánijd ohjelmijd já puátteevuođâst liähtu tuše lassaan”. ¶   Njiävđám ađai Čevetjäävri kuávlu päikkinoomâin kiddee huámášume motomij stuorrâčuásáttuvâi noomâi jienâdâhlâš molsâšuddâm. Nuuvtpa jieš Njiävđám oovtâuásásâžžân siäilum nommâ lii anarâškielân Njiävđám já tavesämikielân Njeavdán tâi Njeavdi , Taažâbeln Njávdán já nuorttâsämikielân Njauddam . Täin Njeavdi siämmáá ko nuorttâkielâ Njavdjokk uáivild tuše juuvâ, eres noomah še sijdâkode sehe Suomâ et Taažâbeln. Tággáár molsâšuddâm tâi juárbulâšvuotâ lii tijpâlâš loovnânoomáid, já taan tábáhtusâst noomâ vuolgâsaje lii-uv nuorttâsämikielâst (tonttáá, et noomâ merhâšume puávtáččij toin čielgiđ). Njiävđám siijdâ já še Aanaar kieldâ tavemuš räjičuágástâh Kolmisuáivi (tavesämikielâst Golmmesoaivi ) táiđá leđe še árbášum nuorttâsämikielâst já čuujoot nabdemist kuulmâ siijdân, Ucjuv, Vaarjâg já Njiävđám, ohtsâš räjičuágástâhân. Nuorttâsämikielâvuálgusâžžân tâi aainâs ton sirdee säännin oroččij meid Njiävđám koskâmuddoid mäddin rääji aldasijn kolgee Njuottii , aainâs ko kuávlu uđđâsist asâttâm nuorttâlâšah láá máttám macâttiđ tom jieijâskielâlâš háámán Njuõtt , veikkâ tavesämmiliih láá nomâttâm tom ´Nuorttâjuuhân´ ( Nuortejohka ) já syemmiliih ton máddáápiäláá kääimi Suovâkuoškâst noomáin “Nuortijoki” . ¶ Charlie-kyevtis Carijn čaittijn munnuid uáđđimsoojijd já tääl mun-uv finnejim olssân jieččân viste já kunâgâsseeŋgâ. Anssi finnij ovdii kunâgâsseeŋgâs, mast sun lâi ovdebáá määđhi äigin uáđđâm muáddi mánuppaje. ¶ Škovlim ovdâsajasii čuosâttâhjuávkun láá vuáđumáttááttâs sämikielâ já sämikielâlii luokai máttáátteijeeh, mutâ fáárun peessih meid säämi arâšoddâdemsyergist tuáimeeh, luvâttuv sämikielâ máttáátteijeeh já sämikielâlii áámmátlii škovlim máttáátteijeeh. Sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh koordinist škovlim já tuáimá ornijdummeen, mii haaldâš staatâtorjuu. Oovtâstpargokyeimmin máttááttâsâst lává meid Vaasa ollâopâttuv kielâlávgum já maaŋgâkielâlâšvuođâ kuávdáš sehe Säämi ollâškovlâ (Sámi allaskuvla). ¶ eennâmtuárgástâs 111 ¶ Škoovlâin lii rahtum vuávám tast, maid tullâpuálu ohtâvuođâst kalga porgâđ. Tij-uv leppeđ sáttâm hárjuttâllâđ škoovlâ viistijn vyelgim já olgos čokijdem. Tággáár munevuávám já hárjuttâllâm kannat toohâđ meiddei pääihist. Tuotâtilálâšvuođâst smiettâmäigi ij innig lah. ¶ Suomâst kavnui Kerttu Vuolab ive 1979 čäällim já kuvvim kirje Kulmâ skipárâš (Kolme kaverusta), mii maainâst čällee pärnivuođâst. Kirje kieđâvuš meid soro, mon párnááh kuáhtádeh, ko ohtâ uábbi jáámá: "Verva já Kiärgáámus nuuvt čiärruv, sunnust lii väivi, tondet ko pyeremus skippáár Varva aalman lii moonnâm." Kuittâg uábbi ij lah mietimái meddâl. Ko "juusuh" – fiskis kiiđâ rääsih – luávdih kiedi, ohtâ rääsi álgá kivkked sárnuđ: "Jieh-uvks tuubdâ muu? Lijjim ohtii tuu uábbi." ¶ Mottoom peeivi almostui puáris, kavrečielgákku Muumiliähán. Sun tollij nanosávt uccâ nieidii kieđâst. – Tääl pesseen pááikán, Alisa, sun kákkáristij. Alisa moijái ilolâžžân Noskemudágážân, Myyn, Nisonieidân já Muumistáálun. ¶ Njuámmilâš lâi juurbâs já suámi tegu uccâ läigiuáivááttâš. Tot tiiptij vuástálisthánnáá Káájá luptiđ tom kuámmirijdis kooskân. – Huápust lavkkâ áávus! sun kivrij Ááná já ubâ ääigi pappatmáin luoštij tom laavhâ vuáđun. ¶ ´ Käräjät ´-nomâttâs puátá puáris ´ kansankäräjät ´-nomâttâsâst, mii uáivild monnii aalmugjuávhu ovtâspargo- tâi hiäđukocceemorgaan. Kansankäräjät lii ruotâkielân ´ folktinget ´, verdid ovdâmerkkân ´Svenska Finlands folkting – suomenruotsalaiset kansankäräjät´, mii lii Suomâst tuáimee, ruotâkielâlâš aalmug poolitlâš ovtâspargo-orgaan, www.folktinget.fi . ¶   -‐ – Tast kale kalga kove väldiđ. ¶ b. Moi áicuiguin käänih kävnih purrâmâš? ¶ Muštoot staatâid tast, moi kuávluin sämmiliih ääsih, et ain láá lemin ennuu aalmugijkoskâsâš vuoigâdvuođâlâš kenigâsvuođah, moh iä lah tuárvi pyereest olášuttum, já et staatah kalgeh pieijâđ ovdâsajan kenigâsvuođâi olášuttempargo, ¶ Jookeerpargopittá 5. Tievâsmit ruossâháá. ¶ ovdâmáttááttâs uárnejuvvoo peivitipšosaajeest, ovdâmáttááttâsân heiviittuvvoo tievâsmittee uássin meiddei peivitipšo lahâasâttâs. Sämikuávlust sämikielâlâš ovdâmáttááttâs uárnejuvvoo vuáđumáttááttâs ohtâvuođâst. Ovdâmáttááttâs olášittoo vuáđumáttáátâslaavâ mield. Ovdâmáttááttâs máttááttâsvuávám vuáđustâsah stivrejeh väldikodálávt ovdâmáttááttâs siskáldâs, kvaliteet já páihálij máttááttâsvuáváámij rähtim. Sämikielâiguin adelum ovdâmáttááttâs kielâlâš ulmeh láá siämmááh ko eres-uv ovdâmáttááttâsâst. Páárnážân kalga šoddâdem já máttááttâs iššijn adeliđ máhđulâšvuotâ oppâđ meiddei säämi kulttuuräärbi. Máttáátâs tiäduttâssyergih láá säämi kulttuur, eromâšávt juáigus já tyejeh, iäláttâsah, eellimvyehi já páihálâš luándu. Kielâlâš já kulttuurärbivyevi jotkum kalga ovdediđ ovtâspargoost páihálijn siärváduvváin . 7. OVTÂSPARGO JÁ OVDÂSVÁSTÁDÂS 7.1. Šoddâdemkyeimivuotâ vanhimijguin já suvváin Šoddâdemkyeimivuotâ lii koskâvuotâ, mast pargojuávkku, vaanhimeh já párnáá huolâtmân uásálistee ulmuuh tiäđulávt čonâseh párnáá šoddâm, ovdánem já oppâm tuárjumân. Kyeimivuođâst vaanhimeh, suuhâ já pargeeh láá täsiviärdásiih, mut jieškote-uvlágáneh párnáá tobdeeh. Párnáá pääihi já aarâhšoddâdempalvâlusâi noonâ ovtâspargo tuárju párnáá jienâ kullum. Párnáást lii vuoigâdvuotâ uásálistiđ, vaikuttiđ já šoddâđ kuulluđ jyehipiäiválijn puđâldâsâin já sierâdmijn. ¶ Lâi tot äigi ko tääbin iä lam vala hotelleh. Avelist lâi tuše hotelli tääbin kuávlust. Lâi kale Anarist-uv lamaš hotelli mutâ tot lâi tuššâm, saksaliih poldii tom talle nube maailmsuáđi äigin. Tom Avveel hotellist päikkikode ulmuuh iä uážžum viine, ijjâsaje já purrâmus kale finnejii. Tot lâi "Matkailijayhdistys hotelli." Aanaar kundá lii masa siámmáá viijđes ko uudenmaalääni, já páikkikode olmožin lohhojii puoh kieldâ ässeeh. Lâi meidei taggaar laahâ ete koolgâi puurrâđ ovdilgo finnij krogi (viijne). ¶ 2 F dl mielkki teikâ čääci ¶ Jotkâvuáváámeh láá uási pargovyeimihaldâttâs faallâm palvâlusâid tegu; pargoeellimvalmim, pargokeččâlmeh, pargovyeimiškovliittâs, pälkkitoorjâpargo tâi tienâspargo ávus pargomarkkânijn. ¶ roin ihásávt. ¶ Juovlâheerskuid mijjân adde! ¶ Rauni Äärelä (väärrin Petra Magga-Vars ) ¶ Mut Jeesus táátui sii kuldâliđ tärkkilávt, mii etâmâšaid sust lâi sijjân: ”Tij tietivetteđ, et kunâgâsah merideh aalmugis elimist. Mut návt ij lah tii juávhust. Sun, kote haalijd tii juávhust leđe styeres, lii iärásij palvâleijee, já sun, kote haalijd tist leđe vuossâmuš, lii puohâi uárji. Mun jiem lah puáttám teehi, vâi tij palvâliččijd muu. Mun lam puáttám palvâliđ já išediđ maaŋgâid. Naa, adeliđ jieččân jiegâ ulmui oovdâst.” ¶ Sun, kii lii kočodum Villen, kiergânij viijmâg käävpi kuuvl, mii lâi viehâ alda škoovlâ já mon noomâ ij tomgin kihheen mušte. Kävppi lâi áávus jyehi peeivi iiđeed-käävčist eehid-oovce räi, já nuuvt sun, kii lii kočodum Villen, puovtij ain kuásnii elâččiđ tobbeen ovdilgo tijmeh algii škoovlâst. Nuuvt sun ááigui talle-uv, veikkâ tijme lâi-uv jo vittâ miinut vááijuv, mut kävppi lâi muttum mahtnii. Uuvsâst luuvâi viehâ stuorrâ vielgis pustavijguin ruánáá pápárist, et “Elleeh ferttejeh mäksiđ tävirijn kyevtkiärdásii hade” . Tállân, ko sun, kii lii kočodum Villen, juurdij, et tot lâi tuše monniiláván máinumkonstâ, te ränis peenuv kaačâi suu lappâd siisâ. Naa, tot kaačâi , kuovttijn juolgijn! Sun, kii lii kočodum Villen, oroi val kulâmin, et peenuv eeđâi maidnii tast, mon huáppu tast lâi já koolgâi eelliđ val käävpi maŋa kirjeráájust, paaŋkist já poostâst. ¶ 7. Brasilia 102 ¶ Janne Näkkäläjärvi , sj. ¶ tuvvoo tii oovdâst. Mut taan siämmáá piävdán keigee oovtâst muin kieđâs meiddei muu kävildeijee. Ulmuu Alge vuálgá tääbbin eidu tienuuvt tego sust lii meeri vyelgiđ, mut vuoi tom, kiäst šadda suu kävildeijee! ¶ 4. Kiina 3 750 ¶ – Ij, sun lii nuuvt ohtuunis, Muumi muštâlij. Sun lii iälustâm ohtuunis jo paijeel kyehtičyet ihheed. ¶ jurgâlemtutkâmuš, mii vuáđuduvá kielâpaarâi viärdádâlmân. ¶ – Tääbbin mij talle uáđđip paijeel täälvi. Ep mij taarbâš maggaargin tälvievvisijd. Mij lep puurrâm ubâ keesi já tuurhâ vuálá lii šoddâm assaas oolâs. Tain mij piergip täälvi paijeel. Kiđđuv mij lep kal ruoinâseh – mutâ tääl lii uáđđimäigi! Pyeri ijjâ, Puppâ! Uáinip oppeet! ¶ Ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát-/reesuurskuávdáá pargokielah láá sämikielâ sehe suomâkielâ já ruotâ/tárukielâ. Kuávdáá pargon lii oovtâst sämitiggijn ohtsâštave-eennâmlâš kielâoovtâstpargo nanodem já ovdedem, sämikielâ nanodem já ovdedem nuuvt, et jieškote-uv kielâjuávhu ohtâgâslâš táárbuh, hástuseh já naavcah váldojeh vuotân, sehe sämikielâ virkosmittem já turvim puátteevuođâst. ¶ Láá meiddei kielah, moi kirjálâš kiävttu lii smiettum esken täi aigij. Tágáreh kielah láá syemmilâš já suomâ-ruátálâš seevvimkielâ, maid taan almostitmist kieđâvuš Leena Savolainen. Tego Kimmo Granqvist čielgee artikkâlstis, Suomâ roomaankielâ kirjálâš kevttim ij lah puáris ige vuáhádum; táárbust čäälliđ roomaankielân láá maaŋgâmuđusâš uáinuh. Čaallum häämi šoddâm tábáhtuvá meiddei ovtâskâs ulmuu tääsist. Škoovlâ ohtân vuosmuin pargoin lii máttááttiđ luuhâđ já čäälliđ, já iänááš ulmuuh uáppih-uv čaallum kielâ esken škoovlâst. Jis ulmuu eenikielâ ij lah eenâblovokielâ, čaallum häämi šoddâm tábáhtuvá távjá viereskiellân. Persovnlâš feeriimijd já tobdoid ucceeblovoeenikielâstis pyehtih uáinusân Henry Hedman, Mertsi Lindgren, Petter Morottaja, Jouni Moshnikoff já Tiina Sanila. Päivi Mäntylä já Pia Taalas savâstâllâv seevvimkielân. Pyehtip-uv smiettâđ, västid-uv taan almostittem várás päddejum seevvimkielâ savâstâllâm sarnum kielâi kirjálâš kevttim. Taan almostittem ucceeblovokielâi čälleeh láá valmâštâm artikkâlis vistig jieijâs eenikielân, mon maŋa sij láá hammim čallus suomâkiel lohhei várás. Almostittem rähtim láá ovdedâm njuálgulohhen Salli Kankaanpää, Eino Koponen já Marja Torikka. Seevvimkielâ jurgâlusâid lii ráhtám já siävvám Päivi Mäntylä. Almostittem noomâ lii hutkâm Kirsti Aapala. Sijjân já puoh čälleid čálám lieggâ kijttos. ¶ Bändipargopáájá 18.-19.8.2010 ¶ – Na maid te mun tobbeengis koolgâm uuccâđ? Ante imâštâlâi. ¶ Jovnâ keejâi kieđâidis. Suábbi ij oinum. Vissâ tondet, ko tot lâi suu laavhâst. Já lavkkâ kiddâ čoonnum. ¶ Juáháš puáhtá jeijâs uásild huolâttiđ sunjin tehá- ¶ – Cuovkkân-uv čuárvihiärá moottor, jis tom čyeggee maašinpeeldin nááloin? ¶ Varrejim teehi Avelan maassâd taam škovliittâs tiet. Lam muttâm tondiet meiddei ubâ muu perruu eellim. Luhhoost jiem tuušij tiet. Masa ubâ ive lijjim ohtuu muu kulmáin nágguahasâš párnáigijn, kiäh lijjii varriim teehi ko mun lijjim páguttâm. Muu käälis paasij máádás paargon. Ličij lamaš älkkeb máttááttâlláđ nuorân, ko iä liččii lamâs val perruu eeni pargoh ton lasseen. Luhhoost mij lep puohah vaijaam já lâm peessâm iskosijn čoođâ aaibâs pyereest. Já tot lii munjin uáli jo tehálâš äšši, et muu párnááh láá kuittâg makkum Avelist hirmâd pyereest. Mun sáárnum pääihist tyelli tälli anarâškielâ párnáigijn já meiddei muu käälis jo máttá kuldâliđ njyebžilávt. Sättá leđe, et uážum puátteevuođâst sárnuđ anarâškielâ pääihist ohtânmáánost-uv nuuvt, et kihheen ij suutâ muu oolâ, vala ko muu nuorâsub nieidâ-uv vajaččij kuldâliđ. Mun luptiim hattâ muu perrui tast. Taat ive lii vaatâm ennuv meiddei muu peerâjesânijn. Mun oskom, et maaŋgah mii kuursâst láá feerim taam siämmáá äšši. Mij lep lamaš uáli vättee juávkku mii máttáátteijei meiddei, rävisulmuuh, valmâs maistereh, tuáhtáreh, rehtor já pappâ. Lieggâsumoseh kijttoseh tijjân máttáátteijeeh, et tij leppeđ vaijaam! Pyeremus kijttoseh tijjân puohháid, kiäh leppeđ išedâm, et taat škovliittâs lii olášum. ¶  moos  fiiniitverbâhäämi, Sun kiergânij kuárruđ vala muu nieidâžân-uv anarâš laavhâ, ko sust lâi kastejuhle, muu ákku lâi tom tiilám sust. Mun lam maŋgii smiettâm tom, et jis liččii čuovâkoveh puoh kietâtuojijn, maid Aili Marja raahtij, te tot ličij stuorrâ čááitus. ¶ Mun ¶ Suái korvijn tälvieennâm nuuvt, et moonáin kiđđâeennâm čoođâ, mon miäštár Fragil lâi: Frei kiđđâeennâm. Suái oođijn táálust, mon Fragil palvâleijee adlij sunnui já jođhijn iđedist määđhi Ednes čohčâenâmân. Mätki jotkui aaibâs toho, kuus suái láin majemustáá almostum ulmuimaailmist já kost Jovnâ lâi vuossâmuu keerdi imâštâllâm tom pääihi. ¶ Puohváldálii, uálgispeln ¶ sun selvâttij sunnui kiddâ Mooses já puoh proffeetij rääjist, mii sust lâi puoh čalluin ettum. ¶ áiccutoimâ . Ellee árbáduv stivrim já šoddâmstis uážžum lattimvyehi, mii lii uáli myensterlâš. Lodeuđâgáin om. purrâmâš kerjidem. ¶ Vyevdikodde ¶ Nuortâ tietteeh ¶ Stuorrâväldi Saksa lii Euroop vááimust. Tuše ucánjáhháá Suomâst stuárráb Saksaast láá ässeeh paijeel 80 miljovnid, et tot lii ässeelovvoos peeleest Euroop nubben stuárráámus eennâm. Maaŋgâin Koskâ-Euroop väldikuudijn lii saksakielâ virgálâš kiellân. Taah enâmeh láá Saksa lasseen Luxemburg, Sveitsi, Nuorttâriijkâ já Liechtenstein . ¶ - Rääji kuávlust! ¶ viikiŋg 86, 112 ¶ b. Maht laaviih suoijiđ jieijâd čuoškâin? ¶ Táválumos šaddodâhtijppâ Njellim kuávlust lii koškessiähá pecikuolbâ. Meecijn joba 90 prosenttid láá oles piäsáduvvah. Lostâmuorâin táválumos lii suáhi. Vuálááššaddodâhhân láá iänááš tuše häärviht šaddee toŋŋâseh. Kievhis eennâmvuáđu keežild Njellim kuávlust iä šoodâ šadoh meendu maaŋgâ šlaajâst, já tuođâliih eromâš šlaajah váiluh ollásávt. Ráhtulâš ávhâstâllâm Njellim vijđes mecijguin aalgij 1920-lovvoost, mon čuávumužžân meecih láá maaŋgâahasiih. Kuávlu kulá ollásávt eidusâš tuálumeccipirrâdâhân iäge suojâlum meecih lah ollágin. ¶ Jeesus raccast Matt 21:1-11 ¶ Kukkodâh: 2,05 ¶ - Taatkin ij jiešalnees lah muu viste mut oovtâ muu skippáár viste, sun joođhij. ¶ Haŋgal majettudâi váhá. ¶ Lontoo ¶ Pase Immeel, almalâš Iäččám. Mij kijttep tuu sänistâd, mast uážžup kuullâđ jienâd. Skeŋkkii servikoddásâd osko já tuáivu, já adde mii tubdâđ rähisvuođâd liegâsvuođâ já koskâsâš ohtâvuođâ. Sivned mii pispekode pispe já mii servikode pargeid. Iššeed mii puohâid leđe oskostân puttáh já moovtigeh já iššeed mii eelliđ tuu sääni mield. ¶ LUOKKAPARGOPITÁH ¶ - ihejesâneh 242 - Suomâst 234 - Suomâst 53 - Suomâst 7 - ihejesâneh 18 ¶ Vaarij pajevielttijd muáttám muotâ muttoo jieŋân, mii nuárbá jieŋâvirden uáli hitásávt vuáluskulij. Šelis várádâhjuvviih kulgijdeh jieŋâviirdij suddâmčaasijn. Taah juvviih muttojeh vyeliláá šävvee kuoškân já stuorrâ juuhân. Maaŋgah stuorrâ juuvah, tegu Tonava já Rein kulgijdeh Aalpâin. ¶ Ilmari Mattus ¶ Sämitigge 2014 ¶ » Mottoom ääigi keččin eeđâi mottoom ¶ 208 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ Maht rido šadoh láá vuáhádum jieijâs pirrâsân? ¶ Laapi ollâopâttâh lii sämikuávlu aldemus ollâopâttâhškovliittâs adeleijee ohtâdâh. Laapi ollâopâttu ¶ sissuáluikuávlu.....109 ¶ 6. Suálui-Suomâ ¶ Maggaar lii talle anarâškielâ tutkâmuš tile? ¶ Skuápuh já skáálžuh láá koorâ syejeest ellee šlieddâelleeh . Skuápuh eellih ponnjáás kalkkâkoorâ siste. Iänááš uási maailm skuápuin eellih meerâin, mut motomeh šlaajah láá vuáhádum meid Nuorttâmeerâ vänisálttáás čáácán. Tuše senttimeetter kukkosiih tiäppuskuápuh eellih valjeest kupâlâstiäppustielâsist. Tot kuávzá roovâ njuohčâmáin tiäpust raavvâd. Ko tast láá syevđih, te tot ij taarbâš pajaniđ čässuáiván vuoiŋâđ. ¶ Ortodoksâlâš kirkko ¶ naavrâs ¶ Juuvâ, aijuu tâi kuoškâ kuullâm Natura 2000 -viärmádâhân ij raijii čäcikuávlu kyelipiivdo- tâi eres astoääigikiävtu, kohân tot tábáhtuvá vuovvijn, mii váldá vuotân luánduáárvuid. Uđđâ kyelišoddâdemlájádâsah pyehtih hiäjudiđ luánduhäämi luánduáárvid. Suojâlemmittomereh iä eesti piäđguiaassâmluándusâš huksim riddoid, jis toos mudoi láá huksimlavâliih iävtuh. ¶ b. kieđâin, ko madâriäččám ovdánii ¶ Tiervâttâsâs juuhlán pyehtih še Euroop komissio jođetteijee Charlina Vitcheva, Svenska kulturfonden Leif Jakobsson, Kuovdâkiäinu kieldâ, Senaatti-kiddoduvâi toimâttâsjođetteijee Aulis Kohvakka sehe Sajos huksimproojeekt jođetteijen toimâm haldâttâhhovdâ Juha Guttorm. ¶ 2. Luvâttâl kulmâ Tave-enâmij ollâ tuoddâr. ¶  (ill.) Lääbis - Kielâpiervâl pajepargorijjâpeivi-, kesiluámu-, pälhittesluámu-, puoccâmluámu-, sajasâšvuođâaašijn já kiddâorroomääigist. ¶   1992 suomâkielâsâš (KR92) jurgâlmist lâi prinsiipin dynaamisâš ekvivalens ađai ¶ Mii mätkihovdâ Leinonen lâi tiggum kyehti stuorrâsiähá taksi-auto, moh lijjii vyerdimin mii hooteel ulguubeln. Uáivilin lâi, et taaksih tuálvuččii mii kidâ Jordanian já toimâččii vala tobbeen-uv mii sáttulâžžân nuuvt kuhháá, ko pisottâlâččijm kunâgâs Hussein väldikode rajij siskiibeln. Israelân moonnâm maŋa juáđháččijm eres sátuigijn. Na miiba tast. Mijhân tiäđust-uv stellijm tävirijdân taksij monnjâluŋkkáid já pokkiidâđâim jiejah autoid. Nuuvt mii vuájánij njuneh jurgâluvvii nuortâs já meddâl kaavpugist. ¶ Khartum G3 ¶ Suomâ lii nuuvt tavveen, et keesi mist lii uánih. Tääbbin Säämist lii liegâs nuuvt uánihis ääigi, et mihheen valješaddoid ij kiergân laddâđ. Suomâ šooŋah láá viehâ epistáđásiih. Kiđđuv pyehtih leđe koškáseh tâi arveh, já talle siemâneh iä iđe tâi ruánááiđos šadda hyeneeht. Halla, mii uáivild šaddopaje ääigi tábáhtuvvee uánihis puolâššooŋâ, puáhtá pillediđ valješaddoid. Loppâkeesi rášuarveh laimâdeh valje älkkest viällud, já tot puáhtá pillâšuđ. Šaddovuorkkim ääigi arveh hiäjusmiteh jivij kvaliteet. Piälduh pyehtih leđe čáccááh, et lusis puimur ij pyevti kevttiđ, já talle šaddo páácá mottoom muudon vuorkkiihánnáá. ¶ Sämitigge tieđeet škovláid tärhibeht puorijn aaigijn. Väldikodálii tábáhtus njuolgâdusah, maid nuávdittep meid jieččan kuávlutábáhtusâst, kavnujeh tast http://nuorikulttuuri.fi/nuori-kulttuuri-moves-2011/ . ¶ Sämitigge 2015 ¶ Säminuorâi taaiđâtábáhtus aldan. Tábáhtus uárnejuvvoo tääl vuossâmuu keerdi Suáđigil markkânist kieldâ uđđâ lihâdemhaalâst. Almottâtmeh láá suulân 300 vittnubálov sämikuávlu škoovlâst. Suáđigil tábáhtusân vyerdip ovdebij iivij náál ohtsis 400 ulmuu. ¶ Jáákup kyehtnubáloh kandâd Ruuben, Simmáán, Leevi, Juuda, Dan, Naftali, Gad, Asser, Isaskar, Sebulon, Joovsep já Benjamin, lijjii uážžum ennuv párnáid, ájuvijd já sii párnáid. Puohah, kiäh lijjii Ruuben maajeeldpuátteeh, kullii Ruuben hiäimun, já Benjamin maajeeldpuátteeh kullii Benjamin hiäimun. Joovsep kaandah Manasse já Efraim uážžoin adeliđ noomâid jieijâs hiäimoid. Otsis hiäimuh lijjii kulmânubáloh. ¶ 1. Lepista nuda – Sinivalmuska – Čuovjisšoovkâh ¶ ohtim, fotosyntees . Ruánáá šadoh já eres ohtiimân navcâliih iäláneh valmâšteh čääsist já čiđđâdioksidist sukkâr, moos čoonnâs piäiváá čuovâenergia. Siämmást luovvân happi. Taam kočodeh ekosysteemist vuáđupyevtittâssân. ¶ – Ij toho kulijgin, eeđâi kyeliláádu hoittájeijee kissá. Já Piäkká adelij majemuu šlaantâs. ¶ Talle ko algii maađijpargoh Čovčjäävrist Ucjuuhân, te lijjii pargoost Ucjuvbele já Tiänurido almaah. Sij assii parakijn alda Čovčjäävri. Ohtâ tain Tiänurido ässein nuhhui ruuđâst, mutâ ko sun ij máttâm suomâkielâ nuuvt ennuu ete ličij puáhtám ääššis čielgiđ. Sun koijâdâlâi tain eres almain, et maht kolgâččij miäštárist kooti táttuđ já pälkkipeeivi koijâdiđ. Kaandâhhân kale lijjii vaarâ valmâšeh niävvuđ almaa. Mottoom sist kaandâin oivâdij almai. Moonah miäštár kuuvl já koijâdâh: ¶ Elleđ tondiet muurâšt: 'Maid mij tääl puurrâp?' teikâ: 'Maid mij juuhâp?' teikâ 'Kost mij uážžup pihtâsijd?'. Puoh taam pähineh viggeh juksâđ. Tii almalâš Eeči kale tiätá, et tij taarbâšvetteđ puoh taam. Uuccâđ vuossmustáá Immeel väldikode já suu vanhurskes táátu, te tijjân adeluvvoo puoh taat–uv. Elleđ tondiet muurâšt ittáá peeivist, tastko tot kale ana alnestis huolâ. Jyehi piäiván laa tuárvi murâšeh. ¶ uđđâ čuovjis laavhâs. Ellinoora lavkkâ lii ruopsâd. Kuohtuuh laavhah láá pokkâ ¶ Natura 2000 -viärmáduv kyeskee njuolgâdusah kyeskih praktiiklávt meid huksimluvij kieđâvuššâm Natura-kuávlu ulguubeln. Ulguupiäláá kuávlust ij kuittâg táválávt lah tárbu raijiđ piäđguiaassâmluándusâš huksim. Keelijd, ko suojâlemvuálásiih čuosâttâsah váldojeh vuotân vistij stelliimist. ¶ šiljo riskâsoojij já čiähusoojij karttim ¶ Kanisii mielâst oroškuođij tagarin, ete sun ij lamâš aaibâs tiervâpuáttám. ¶ Kuálhismeerâ ¶ Jyväskylä D4 ¶ SISKÁLDÂS ¶ 122A Čáácán šoddâm oljo leevvân čässuáivist cuožžân. ¶ joođhij Timon já ¶ Já nuuvthân toh tolliittii-uv meid já sevŋâd juuvsâi, kuođđii tom siijdâs Mierâšváárán já jiejah monnii táálun iijân. Lâi vala tommit čuovâtáávááš, ete ooinij vala tommittáá, ete kost sijdâ lii, ko Jovnâ-uv juuvsâi tom. Sevŋâd čoođâ viigâi kijkkiistâllâđ já tommit iäruttij, ete kyehti čuoivâg sust láá nävt paajeeldtobdo mield. Jovnâ moonâi siijdâ taavaabel Muálkkijuhâriidon, piejâi tuulâ já káhvástâlškuođij, sehe niästui meid. Lii taggaar pivvâlis šoŋŋâ, ete pállá kale iijâ leđe. Tast sun vuoiŋâstâl já sijdâ lii liivâst, máánu meid kuávváástâl poolvâ čoođâ. Tast sun viäluttâl tullâpiällást. Puunjâi piegâ-uv máádás já aalgij váháš arvastâllâđ. ¶ * Blueray-čuojânâs ¶ puáhtám pivdeđ ovdâmerkkân ministeriöin tuše ciälkkámuš säämi kielâlaavâ olášuumeest, mut ¶ – Njuámmiláást láá puoh ääših aaibâs oornigist. Tot lii kenski oho puáris já šoddâm-uv cuoŋŋuu oolâ. Ij enninjuámmil kuáđi räähti. ¶ » Maid mij talle kolgâp porgâđ? » Sun västidij ¶ Lahna ¶ Matt. 3:15 πληρῶσαι täyttäisimme tiävdáččáim ¶ – Naa-a, já ko pottii viijmâg taah uđđâ tiätureh-uv, moi kevttim kalga hárjuttâllâđ! ¶ Kirjeest Aleksis Kivi: Seitsemän veljestä. ¶ uđđâivemáánu kuovâmáánu njuhčâmáánu cuáŋuimáánu vyesimáánu kesimáánu ¶ irja.seurujarvi-kari@helsinki.fi marja-liisa.olthuis@oulu.fi ¶ kolgâččij juátkiđ sämitiggijn ráđádâlmáin meritiätulijd tooimâid, moiguin viggeh tuárvi ruttâdem já sämikielâi iäláskittemohjelm pehtilis olášuttem vievâst estiđ sämikielâi lappum almolâs elimist tááláást eenâb, já kolgâččij investistiđ ääšimiäldásâš škovlimtoimáid, moiguin visásmiteh, ete sämmiliih uážžuh tááláást pyerebeht sämikielâlijd almos palvâlusâid; ¶ Äijih lâi jo luptim kyelišaavâ kárbás já lâi uigâdmin kárbá čáácán, ko jutteselgi čellij majemuu puudâst kárbás. Tot lâi jutteseelgi kuhemus njuškim kuássin. Äijih aaibâs suorgânij já keejâi jurbâ čolmijdisguin, ko jutteselgi teškittij kárbá vuáđun. ¶ Stivrâ tuhhiittij ciälkkámuš haldâttâs oovdânpyehtimhammiittâsâst sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs ornimlaahân. Sämitigge kiddij ciälkkámušâstis huámmášume maŋgáid haldâttâs oovdânpyehtimhammiittâs čuolmâsoojijd. Sämitigge lii huolâstum tast, ete oovdânpyehtim vaikuttâsâid iä lah tuárvi tutkâm iäge selvâttâm. Oovdânpyehtim vaaikut merhâšitteht vuáđuvuoigâdvuođáid já oovdânpyehtim vaikuttâsah kolgâččii leđe pyereest já pelettemeht árvuštâllum. Sämitigge tiäduttij ciälkkámušâstis, ete palvâlusâi kuávdásmittem ij uážu hiäjusmittiđ vuáđuvuoigâdvuođâid ige jođettiđ merettemes kuhes koskáid vuáđupalvâlussáid. Stiivrâ oovdânpyehtimhammiittâsâst sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs ornimlaahân iävtutteh ucceeblovokielâ juáhus vuáđudem ornimkuávlun. Sämikuávlun iävtuttum sämikielâ lävdikode jesânij valjimmalli lii Suomâ lahâasâttem vuástásâš. Cekki-iävtuttâs (24 §) mield lävdikode jesânin väljejeh sämitiggeest adelum laavâ (974/1995) 3 §:st uáivildum sämmilijd. Sämitiggelaavâ 25 a § 2 mield sämitige vaaljâluvâttâllâm kalgeh toollâđ syeligâsâst. Sämitigge iävtut-uv, ete laavâ tärkkilisteh nuuvt, ete ovdâsteijeid sämikielâ lävdikoodán noomât sämitigge. Ovdâsteijein kalgeh leđe ovdâstum jieškote-uv säämi kielâjuávhuh já jieškote-uv sämikuávlu kieldâi äššitubdâm sehe nuorttâlâšâi sijdâčuákkim nomâttem ovdâsteijee. Sämitigge já sosiaal- já tiervâsvuođâministeriö ráđádâleh oovdânpyehtimist 22.9.2014. ¶ Kuhes kooskâi tiet sämimáttááttâs pargovievâ já arâšoddâdempargovievâ teivâdmijd lii lamaš vaigâd orniđ kieldâraajij rasta. Taan máttááttâstooimâ pargoviehâškovlimprojektist lii máhđulâšvuotâ sajanmäksiđ meriruuđâ raamij siste meid uásálistei mätkikoloid. Sämimáttááttâs pargoviehâškovliimân puáhtá almottâttâđ šleđgâpoostâ peht teikâ puhelimáin Moilas Irmelin (irmeli.moilanen(at)samediggi.fi / 050-5691255) vuossaargâ 24.11.2014 räi. Almottâttâm lii čannee. Škovlim ruttâd Máttááttâshaldâttâs. ¶ sijđoh: 224 ¶  ceelhâuási 162C Luáváttâhellee mikroskoopkooveest. ¶ aalman. ¶ 145 ¶ Já Saammâl vuoidâi kaandâ kunâgâssân. ¶ Lâi uážžuđ adeliđ eeči putes uámitobdoin pajettiđ Ensikki-kuusâ Ailâ-uábán. Sun ij tiättâm maggaar koonstâ Einar kaandah sunjin vala puáđáččii puátteevuođâst orniđ, ige sun stiämmám taid keriváidgin, veikkâ ličij lamaš suijâ. Motomijd iivijd maŋeláá ko eeči lâi muorrim Kärigâsnjaargâ maađijpellâst jieijâs meeccist viehâlágán koldâhivvâduv já kurppom tom vala maađij pellâs, te kussâuástee kaandah lijjii suáládâm taid já vuábdám Taažân. Sun ij finnim peenigin tiein kooldâin, veikkâ juáhháá tiäđust kale lâi, et kii teikkâ kiäh láá sujâliih. ¶ Maassâd pajas ¶ a. Kotemuu Tave-enâmân láá varrim enâmustáá patâreijeeh? ¶ Jieš juhle peesâi älgiđ iäskán pel kuulmâ ääigi já nahettim sämimáccuh pajalân. Iđedist vyelgidijn huámášim, et sämipuáhánjeh lijjii pááccám kuohtuin Pengillyn. Nuuvtpa Anssi ij pieijâmgin mááccuh pajalân já mun ferttejim kevttiđ jieččân puksâpuáhháá mááccuhpuáhánjin. Ij tom vaarâ kihheen ubâ huámášâmgin. Karttáim oppeet Anssijn kunneesajan, ađai mestâba čáittussajan čokániđ. Ohjelm aalgij munnuu numeráin, mast vistig tiervâttim juhlevievâ jeđe tast maŋa lonottáim Anssijn muáddi celkkuu anarâškielân, jeđe lavliistim Tiänurido nuorâi lavluu ”Boares muitu” . ¶ - Ko taalhâs adeluvvoo kalga väldiđ huámášumen: ¶ 12.§ Ive 2010 puátu- ja manoreekkig (lahtos 3) nanodui, mut kalga vala tärhistiđ kielâpiervâl seervi manoi ohtsâšsume. ¶ 8) Animaatioh. Elleekoveh anarâškielâluokka 0-1 ¶ Budjetive puáđuh já staatâtorjuuh láá miäruštâllum lemin ubâlâžžân 6,615 miljovn eurod. Sämitige budjetist puáđuh láá 9,36 % eenâb ko ive 2014 budjetist. Puáđui šoddâm čielgejeh válduášálávt sämitige vaaljah já tai sierânâsruttâdem. ¶ Kuussâgkuálsi lii olespyehčee, mii čeepiht tuápu ucebijd kuolijd kuhes já segis njunijnis, mast lii ruákki keejist. Njune sáhápäniroobdâi kooskâst njivláás kyeli piso pyereest kiddâ. Kuussâgkuálsih čokkâneh távjá stuorrâ tuákkin cuávis riidon ”nuáttuđ”. Kubdâ raddalâssân vuojân toh tuáškuh čääsi suájáidiskuin já vyejetteh kyeliuáiváduvâid cuávis rido kuávlun. Tobbeen toh riemih pivdeđ kuolijd. ¶ » Kiäst láá kyehti pääiđi, adelus nube toos, kiäst ij lah ohtâ- ¶ Anders Fjellner šoodâi olgon Ruotâ Härjedalenist čohčâmáánu 18. peeivi 1795 sämmilâš perrui. Suu äijih jaamij ko Anders lâi vala páárnáš, mut huolhijdis iššijn sun poostij škovliidâttâđ já čođâlditij 1800-lovo aalgâbeln paapâoopâid Uppsala ollâopâttuvâst. ¶ Návt keesi ääigi kal pargo rijttái, aaibâs pirrâmpeeivij pirrâ mááđuh tommii tobbeen. Nuuvtpa kuhheeb luámu lâi-uv taarbâšlâš. ¶ 2. Tricholoma virgatum – Sappivalmuska – Säppišoovkâh U ¶ 1. 3. ¶ Stivrâ adelij ciälkkámuš eennâm- já meccituáluministeriöst valmâštâllum ketkinaalij hoittámvuáváámist. Ciälkkámušâst lii valdum vuotân sämikuávlu palgâsij ohtsâš ciälkkámuš ketkinaalij hoittámvuáváámist. Sämitigge oovdânpuáhtá maaŋgâid tärkkilistmijd hoittámvuáváámân. Sämitigge oovdânpuáhtá ete naalij heiviittâlmist já hoittáámist rähtih oovtâstpargo Taažâ, Ruotâ já Ruošâ staatâiguin sehe sämitigijguin. Sämitigge ij kyeddit oovdânpyehtim reeviirvuáđulâš ketkivahâgij sajanmäksimvuáhádâhhân. Sämitigge oovdânpuáhtá lasseen, ete ketkinääli ij šoddâduu já háittuellei meddâlistem kolgâččij tábáhtuđ virgeomâhái tooimâst. ¶ – Ko peri liččim kulhijdâm! Ákku tuáivui. Mut tággáár tile, et koolgâi leđe puorijn jiegâ vuoimijn mut ruumâš ij innig mahten tottâlâm! ¶ Katekismus várás 1990- já 2000-lovvoost (Mark, Luuk., Joh., Room., 2. Kor., Gal, Ef., ¶ kulki melkein paljan navoin. ¶ Kittilä = Kittâl ¶ vievâst jieškote-uv staatâ virgeomâháin, tuámustoovlijn, sämikuávlu kieldâlâš virgeomâháin, kiel ¶ muu vyeimi luávdá tuu suoivuinis. Tondiet meiddei páárnáš, mii šadda, lii pase, já sun kočoduvvoo Immeel Algen. Já tieđe taam: Meiddei huálhád Elisabet vuárdá kandâpárnáá, veik lii jo puáris. Sun lii jo kuuđâd mánuppaijeest – sun, kiäm láá annaam heđâlmettumin! Imelân ij mihheen lah máhđuttem. ¶ - Halijdâm kuullâđ tom koččâmuš vala ohtii. Jiem lah valagin aaibâs vises, kuullim-uv tom olmânáál tobbeen korrâ laarmâst. ¶ peesâ oolmij väldikoodán. Tot, kote jieijâs vyeleed taam päärni muđusâžžân, lii stuárráámus oolmij väldikoddeest. Já kote muu noomâst váldá kuvlâsis oovtâgin tággáár päärni, tot váldá kuvlâsis muu. Mut jis kiinii viäránit oovtâgin táin hiäjumusâin, kiäh oskoh munjin, sunjin ličij pyereeb, et suu čiäpáttân heŋgâstuuččij millokeđgi já sun vuájuttuuččij meerâ jieŋŋâlvuotân. ¶ 12. Cortniarius gentilis – Keltavyöseitikki (Paldâlâsnommâ: Kangasmyrkkyseitikki) – Fiskispovijseitik U; Suomâkielâst taan kuobbâr nommâ lii esken palij muttum: majemui tutkâmušâi mield kuobâr ij lah mirhâlâš tego taan räi lii nobdum. ¶ Ulmen lii tievâsmittiđ anarâškielâsâš evaŋgeliumkirje jurgâlus. (Suomen evankelis ¶ Raavâdviäsust láá äššigâssajeh 60 äššigâsáid. Äššigâstilálâšvuođâin purâdemsaijeen puáhtá kevttiđ meid maaŋgâtoimâsali, mii lii raavâdviäsu paaldâst sehe kuávdáá čuákkimviistijd. Raavâdviäsu-Galla irâtteijen toimâv Jouko já Mari Lappalainen Erähotelli Nellimist. Galla kievkkânmiäštárin tuáimá Kimmo Palokangas. ¶ VUOIŊÂM eennâmverdi ruottâseh ¶ kielâlaavâ nuávdittem kalga uáiniđ virgeomâháin vuosâsajasávt prosessin ađai ij keelijd, jis laavâst ¶ – vaniljasukkâr jieijâd máávu mield ¶ Lensman eelij maŋeláá keččâmin, et tot tuođâi lâi tuotâ et kuobžâ tot lâi já maavsij mottoom verd. ¶ Maaijuv puohčâl jieijâs kuátán ¶ 6. a. Čääli kyehti nággus, moh suápih pyereest piäcán. ¶ Maid nuorah jurdâččeh jiejâs elimist já sämmilâšvuođâstis? Mii lii sämikielâ sajattâh škoovlâst, mediast, kirhoost, ohtsâškoddeest, paaihijn, ulmui mielâin? Moh láá já maid pargeh sämitigeh? Maht já kost sämmilij kielâlâš já kulttuurlâš vuoigâdvuođah láá torve-jum? Maid tuálá siste tuávádâh ´säämi muusik´? Kiäh láá säämi muusik tahheeh, kovetaaidâreh, kirječälleeh, elleekove rähteeh? Mane sämimááccuh kevttimist sárnoo nuuvt ennuu? Mii lii puigâ sämityeji? Vástádâsâid täid koččâmâššáid puáhtá uuccâđ Oktavuohta-siijđoin, mii kávnoo sämitige päikkisiijđoin www.samediggi.fi . ¶ säämi kielâtorvočällee Siiri Jomppanen siiri.jomppanen(at)samediggi.fi ¶ Eastpress/Alamy 9C, 21A, 21B, 39B, 40A, 40B, 44C, 48B, 52A, ¶ Londoo = Lontoo ¶  mielâmield. Kandâ šoo uánihávt sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs tilálâšvuođâ Suomâst. ¶ 3)  Numeraalattribuut  já  pronominattribuut  lává  pelikongrueensist ¶ Arâmeetaaläigi - metalleh almostuveh kavnâmamnâstâhân ¶ Jäävri alne uáiná távjá pääiski sulâstittee maavrestmáin škaŋkkee stuorrâ kaijuu, mii lii čielgâsávt tast stuárráb. Ton hormišis njune kääibibeln lii ruopsis tiälkku. Tot lii stuorrâlodde (75B). Vala 50 ihheed tassaaš stuorrâlodeh pessejii meerâ olgomuu suáluikuávlu källeelássáin já tuše tyebbin tääbbin siseennâm stuorrâ jaavrijn. Tááláá ääigi stuorrâlodde vaja uáli pyereest ubâ merâkuávlust, jyehi saajeest siseennâm jaavrijn já kaavpugáid-uv tot lii asâidum. Nääli loskâškuođij uáli jotelávt, ko stuorrâlodeh oppii uuccâđ raavvâd ruskâpaaihijn, kuus lâi pessimsaajeest mätki joba 10–20 kilomeetterid. Stuorrâluddijd tohhejii še kyeliviljâlemlájádâsâi, čevđikaardij já ovdâmerkkân kesiässei pasâttâsah. Luándust stuorrâlodeh pivdeh suájáttes čäcilode uđâgáid. Siseennâm stuorrâ jaavrijn stuorrâlodde pessee siämmáálágánijn soojijn já kiävttá siämmáá raavvâd, ko tast ucebeh päiski já tevkisselgkaijuu. Eellimsaajeest kištodmist stuorrâlodde piergee älkkeht ucebáid kaijuid. Stuorrâlodeh tovâtteh-uv nuuvt stuorrâ hemâdâs eres luddijd, et ulmuuh láá viggâm raijiđ toi mere. ¶ – Kal mun puáđám. Muoi vyelgeen jo viiđâ paaihijn. Pyeri iijâ! ¶ Sajos ¶ 3. Tavepoođâenâmist láá maaŋgah kyevtkielâliih kieldah. ¶ Ánná vuordâččij jo eehid. Onnáá eehid sun lâi lopedâttâm moonnâđ Heiháin elleekuuvijd. Ij sun lam tuostâm mieđettiđ Heeikân, et ij lam ovdil kuássin iällámgin elleekuuvijn, mut vissâhân tágárij feeriimij maŋa lâi aaibâs pyeri váhá suotâstâllâđ-uv. Ánná ij vala tiättám, mii sust lâi ko sun jurdâččij Heeihâ, mut tot lâi taggaar suotâs, lieggâ tobdo: Heikkâ oroi lemin liägus olmooš, kiäin lâi älkkee orroođ já savâstâllâđ jyehilágán aašijn taan maailmist. Nuuvt lâi kale meiddei Hanssáin, mut Hanssâ lâi ereslágán – mottoomnáálá tuođâi-uv liijkás uápis. Vissâhân Maarit lâi lamaš vuoigâdist eđâdijnis, et motomin kalga peessâđ luovâs Säämi maailmist, mii ij suugin mielâst kale lam ulmui puoh älkkeemus piirâs. Tot lâi mahtnii nuuvt ucce já suojâlum. ¶ Piergâseh: áimupállu ¶ » Toos sij iä puáhtám västidiđ. ¶ d. Källeeväärih ¶ Aanaar kieldâ/Sämikirjerááju ¶ Aanaarjäävri jotteid kulá motomin arvâlâdmin, et skarfâ pessee Aanaarjäävrist. Taat ij lah kuittâg mahten tuođâštum ihásâš loddekarttiimijn. Puástu juurdâ sáttá puáttiđ tast jis olmooš uáiná piäsáduv matsâš oovtâihásâš skaarfâtuáki oovtfááru. Motomij keesij skaarfah iä ubâ tiettuugin siseennâm jaavrijn já juuvâin, motomij iivij toh láá valjeest joođoost. Aanaarjäävrist já eres-uv jaavrijn skaarfah jutâlii valjeest iivijn 1979, 1994 – 1995, 2000, 2009 já 2011. ¶ rähtim aarâhšoddâdmân já vuáđumáttááttâsân išedičij macâttiđ sämikielâ ton monâttâm sämmiláid sehe toohâđ sämikielâin sämmilâšohtsâškode kyeddee vyeimivääri. Säämi aarâhšoddâdem hástusin lii eromâšávt nuorttâ- já aanaarsämikielâlâš aarâhšoddâdemmateriaal rähtim. Säämi materiaalpaaŋki ovdedem interneetin lii tehálâš sämikielâlâš aarâhšoddâdemmateriaal čokkiimân oohtân aarâhšoddâdempargojuávhu já vaanhimij kiävtun. Aarâhšoddâdem siskáldâs ovdedem lii vuáđupargo uássin porgum pargo. ¶ Anarâškielâ lii hirmâd uccáá lamaš virgálâš kiävtust, masa ij ollágin. Tuše škoovlâ peln tast lii lamaš saje jo 1970-lovo rääjist. Taan räi sämikielâ tile pyeredem lii merhâšâm iänááš orjâlâškielâ pyeredem. Taan suujâ tiet anarâškielâ mätteeh láá uáli uccáá virgeomâhijn. Ko tile lii tággáár, te uđđâ kielâlaavâ miärádusâi olášittem lii vaigâd, já váldá ennuv ääigi, ovdil ko laahâ tuođâlávt pasta pyerediđ anarâškielâ tile virgálâš aanoost. Tulkkum já äššikirjij jurgâlem kal lii älkkeb, mut tot lii ulmuid liijkás tuáŋgáás vyehi ášástâllâđ sämikielân. Tot ij kale tuhhii eres ko koskâpuddâsâš čuávdusin. ¶ TAVEMEER ¶ Ohjelmnubástusah láá máhđuliih. ¶ Meccihaldâttâs (tavesämikielân) ¶ lassaan vuoččin? ¶ Uđđâ juovlah ¶ miestuuh, toŋâseh sehe siähtáleh já jáháleh. ¶ Ko Ante lehâstij tom, te rasijáá siste lâi uccâ čovduš. ¶ Pottáák pyevtittâs 2005 (1 000 t) ¶ Jeriko muuvrah Joos 2:1-24 ¶ Siijdâst uáinojii kuittâg motomeh uápisulmuuh, mut juávkku lâi čuuvtij uccom tast, maid tot lâi lamaš vala muáddi mánuppaje tassaaš. Tot lâi kale iberdettee-uv, ko juáháš lâi kirdelâm keččâliđ jieijâs suájáid. ¶  teikâ rähis kuosâeeni raddeest: ¶ Oroi tegu čuomâseh te liččii koččâm Saul čoolmijn. Sun uáiniškuođij oppeet. Saul eeđâi Ananiasân, et suu kalga tállán kästiđ. Sun halijdij čäittiđ puohháid, et sun lii ohtâ Jeesus máttááttâspárnáin. Kästim maŋa sun puovtij oppeet purrâđ. Saul tuubdâi jieijâs tiervâsin já vieksân. ¶ 6. ¶ Loppâkeesi riddorääsi ivnee riidon tevkisruopsis tiälhuid. Ton kukáh hämmejeh kuhes ruopsis liäđđus, mii lii távjá maaŋgâsuorâg veerdi kierrust. Riddorääsi ij rantustâl šoddâmsaajees háárán, mut muččâdumosin tot šadda šaddaas riddoost, mast tot lii uásild čääsi vyelni. Tom puáhtá liijká kuáhtáđ še källeeriddoost aaibâs keeđgij kooskâst. ¶ Eljis koorist vierâdii jo muáddi uccâ kuobbâráá. Puálu hámásiih soovsâruávskuh lijjii lamaš ááhu šiljoost. ¶ 1. Albatrellus ovinus – Lampaankääpä – Saavzâčááná U ¶ Täärhist tiäđuidâd já táiđuidâd -uásist ferttee árvuštâllâđ jieijâs mättim já kiärduđ oppâpaje siskáldâs. ¶ 14. Lappi ¶ Na täin amnâsuápuin aainâs-uv kalga čäälliđ viehâ ennuv. Tääl čohčuv älgih tagareh kuursah ko anarâškielâ kirjekielâ mudoh, anarâškielâ kirjálâš kevttim já jienâdâh- já hämioppâ. Jiem vala tieđe tärhibeht, ete maggaar siskáldâs täin kuursâin lii. Oskoččim, ete maŋeláá puátih meid tagareh kuursah, ete pivâstâh kirdá luvâdijn. ¶ Oskomettum! Hirmâd stuorrâ, vielgâdin máálájum táálu, maalâ luovânâddâm seeinijn, šiljoost vierâdii jyehimuđušiih täävvirruáškuh, já ohtâ laasâ lâi cyevkkejum. Táálu lâi hirmástuttee. Tyebbin-uvks sun maka áásá? Tot lâi aheloppâ muorâtáálu, mast lijjii maaŋgah aassâmviäsuh sehe maaŋgah olgouuvsah já aainâs kyehti tâi kulmâ keerdi. Oovtâ aassâmviäsu uuvsâst lâi suu nommâ, já soittim uksâkiälu, mut kihheen ij puáttám lekkâđ uuvsâ. Mottoom ääigi keejist ránnjárovvá poođij olgos já iätá: ¶ c. Maid tukholmalij kesipuđâldâsâid uáináh kooveest? ¶ Stivrâ čonâdâtâi väridiđ toimâttâhtiilijd oovtâ pargee várás Nuorttâlâškulttuurkuávdáást, mii vuáđuduvvoo Čevetjáávrán. Nuorttâlâškulttuurkuávdáá ovdedem lii ohtâ sämitige taan vaaljâpaje njunošuulmijn. ¶ – Já nuuvt, vâi tääbbin tun piäittáástâlah? ¶ RUKKOOS OVDIL MÁÁLLÁS ¶ Tavemeerâpottâ = Pohjanlahti ¶ Peeci lâi áárvustoonnum já tiervâslâš purrâmâš ¶ Vuáđulaavâst láá torvejum ovtâskâs ulmuu vuáđuvuoigâdvuođâid: laahâ kalga leđe puohháid siämmáš, sääni lii rijjâ, puáhtá oskođ teikâ leđe oskohánnáá, puáhtá čokkâniđ lovettáá, puáhtá valjiđ aassâmsaajees já jotteeđ rijjâ. ¶ Pengilly 2.8.98 pasepeivi ¶ LUUK. 24: 36 – 49 ¶ TEKNIIK JÁ PIERGÂSEH: ¶ Biodiversiteet tile pyeredem várás láá Suomâst ráhtám aalmuglijd biodiversiteetstrategiaid. Biodiversiteetstrategia olášuttem stivree Suomâ luándu maaŋgâhámásâšvuođâ suojâlem já pištee kevttim aalmuglii strategia já toimâohjelm 2006-2016 olášuttem já čuávvum ovdedeijee pargojuávkku (nk. Biodiversiteetpargojuávkku ). Sämitige oovdâst pargojuávhust sämitige saavâjođetteijee. Oovdeb, ive 2006 rääjist ihán 2016 räi vyeimist lamaš strategia koolgâi uđâsmittiđ biodiversiteetsopâmuš uásipeličuákkimij já EU miärádâsâi tiet. Strategia uđâsmittem valmâštâllâm algâttii jo ive 2010. Sämitigge uásálistij strategia valmâštâlmân nuuvt, ete vaikuttij haldâttâsráđádâlmáid, artikla 8(j)-pargojuávhust, biodiversiteetpargojuávhust, adelij ciälkkámušâid já ráđádâlâi strategiast virgeomâháiguin. ¶ 1. Pholiota alnicola – Leppähelokka – Leibišiäráán U ¶ Tutkâmvuálasâš teologisâš teermah láá jurgâlum suomâkielâst nuuvt sänitárkká ko peri ¶ Ovdil evakko Peccikkost mádáskulij lijjii jieškote-uv jaavrijn nuuvtko Sevžjäävrist já Čovčjäävrist staatâ kárbáh, maid postâalmaah kevttii já meid Aanaar pelni iäránuššee ucjuvliih. Nuuvdi Ailâ (Aili Koskinen) já Kaab Iŋgá (Inga Kuuva) láin Sevžjäävrist kuávttáá tálutuállen, ko tohon puátá suhá staatâ kárbáin ucjuvlâš “Puutteen-Jussi” , ađai Uccâ Juhháán (Johan Petter Helander, 1898 – 1951). Uccâ Juhhâân lâi vaarâ väzzilâm tom peeivi Mierâšjäävri máddáákeččin já Sevžjäävri Päikkinjaargân puáđidijn lâi jo niälgustâm. Siisâ puáđidijn ”buorre beaivi” ravkkâlem maŋa koijâd nieidâkuáhtást: ¶  lii Sämitigge 2003 ¶ Čuovâkove čáittá tuu čuuvtij ucebin ko maid riävtui lah. Siämmáá náálá kárttá lii ucedum kove eennâmpáálust tâi ton uásist. Káártá roobdâ mittokaava almoot, mon čuuvtij koskâmääđhih láá uánidum káártást. Káártá mittokaava lii távjá merkkejum sehe numerijguin já mittolinján. Mittolinjáást rahtum mittopaddijn lii älkkeemus mittediđ koskâmaađhijd káártást. Kiärdu mittopäädi rähtim kovekuállus 48A vievâst. Räähti mittopäädi já mitted oppâkirje káártást 47B, mon kuheh Taažâ já Suomâ lává. ¶ 1. Tuuvááh ¶  págulâš –~‚almeh aainâs-uv aaibâs siämmáálágáneh, ko Ráávhust, muávrádij Meccičievâ Murre. ¶ Tavesämikielâ pustaveh spiekâsteh mottoomverd suomâkielâ puustavijn. Keejâ já máttááttâl jienâdiđ! ¶ potásijd ¶ roovvâdmáánu aalgâ räi. ¶ Tot västid GNT teevstâ dynaamisávt/funktionaallávt siämmáánáálá ko KR92. ¶ Matt. 3:16 πνεῦμα [τοῦ] θεοῦ ¶ plankton plankton plankton ¶ Tavesämikielâ já –kielâlii máttááttâsân lii almostum jieijâs kulttuurân vuáđuduvvee kovesänikirje Oahpa sániid , mon anarâš- já nuorttâlâškielân já kulttuurân vuáđuduvvee kirjeh Oopâ saanijd já Mattu saa´nid láá almostittum jo ovdil. Algâalgâlii kirje lii ráhtám Matti Morottaja. Tavesämikielâlii kirje sánáduv lii ráhtám Kaisa Tapiola-Länsman já kuuvijd Sirpa Mänty. Lasetiäđuh täst . ¶ Suomâ sämitigge uásálist čuákkimân uássin Suomâ staatâ delegaatio. ¶ eleškuottii eennâm alne. ¶ Toh kuoskâttellii ucánjáhháá liävuttemeht kuhes čapis máccuhijdis já keččâlii keksiđ vyevi toppiđ suu maasâd šiiljon. Toh lijjii suttâm já luptiistellii čalmekulmesoksâmijdis já šohhii korrâsávt. Mottom tain adelij liävtuid vuorâččâsân ovsijdis alne já mottoom kočâttij paccâháá. Mut Mäkelä Kasper ovdánij maađij mield ain olgoláá et olgoláá. ¶ VUOIGÂDVUOĐÂVAIKUTTÂSAH JÁ OLÁŠUTTEM ¶ Ige moonnâm kuhháágin, ko mašineh huurááškuottii. Hitásávt muotâkeerdih sirdojii tyebbiláá, já päälgis iđeškuođij vuot uáinusân. ¶ elleeplankton . Kj. plankton. ¶ Sämikulttuurkuávdáš Sajos valmâštuvá kiävtun uđđâivemáánust 2012 Aanaar markkânân, luán-dustis áinoošlajâsii Aanaarjäävri riidon. Sajos šadda leđe sämmilij ärbivuovvijd vuáđuduvvee kult-tuur-, haldâttâs-, škovlim- já mättimčokkânem sehe maaŋgâhámásâš tábáhtustáálu. Sämikulttuur-kuávdáš fáálá rievtis säämi kulttuur- já mättimpirrâsist ollâtásásijd čuákkim-, čáitálmâs- já škovlim-viistijd uđđâáigásij av-pyevtittâsriäiduiguin sehe uárnee tábáhtusâid kunnijâtmáin kulttuur oovtâst-pargoost jieškote-uv tuáimeiguin já viärmádâtmáin sehe aalmuglávt já aalmugijkoskâsávt. Sajosist lii čokkânemsaje joba 500 ulmuu tábáhtussáid. ¶ Muldesäplig lii ruškisräänis já uánihisseeibâg. Ton uccâ piäljááh láá parfaas tuurhâ siste. Eellimsaje valjiimân vaikut šadolâšvuotâ, mii fáálá muldesäpligân syeje já raavâd. Niijtoh, maajiroobdah, čuopâttâhjolgâdâsah já viljâlhánnáá piälduh láá vuovâs eellimpirrâseh . Ko muldesäpligeh já säpligeh láá valjeest, vajeh kozzâlodeh já riämnjáh pyereest, ko finnejeh ennuv säpligraavâd . ¶ – Mut tuulâ kale ij kustoo uážu puállááttiđ eres saajeest ko Njobžâjäävri riddoost, Kuáski joođhij. ¶  lii 1 = Virgálâš Anarâšpäälgis, mii taha muáddi stuorrâ mohe alda rääji. ¶ Talle Jeesus eeđâi: ”Moonâ já poorgâ tun-uv siämmáánáál!” ¶ Toivo Immanuel Itkosâžân já kálgus Iina Amanda Seppäsâžân šoddii kulmâ párnáá: Terho, Marja já Kerttu, kiäin Terhoost šoodâi professor. Iänááš ääigi elimistis T.I. Itkonen aasâi Helsigist já nuuvtko ovdeláá lii čielgâm, sun lái uáli čuuvtij áárvusoonnum kielâtieđâldeijee já kielâtotkee. Sun jaamij Helsigist 12.05.1968. Martti Linkola ive 1998 Siijdâst toollâm luvâlduv mield sun lii čáállâm tieđâlâš teevstâid paijeel 5000 sijđod, veikâ sust lâi tääppin ettâđ aašijd uánihávt. Terho Itkonen skeŋkkij stuorrâ uási eejis kiirjijn Siijdân. ¶ ) Kuovdâkiäinust já tanssâmáttáátteijee Merja Leinonen Suáđigilist. Tuámmáreh kijttii Eanodaga powerdancers –juávhu (kove vyelni) pyereest valmâštâllum taansâst, mii finnij keččeid fáárun. Koreografia lâi maaŋgâpiälálâš já eromâšávt sämilippu, mii šoodâi tánssájeijei pihtâsijn taansâ loopâst, finnij kijttosijd. Taansâ lâi stivrim Rosa Pietikäinen já tast tánssájii Britt-Inger Ruotsala, Susan Löf, Anni-Sofia Löf, Kristen Anne Ruotsala, Petra Ikonen já Sofia Kallionlähde. ¶ Vijđodâh: 20 300 km 2 ¶ Laapi sosiaalpargo já sosiaalsyergi máttááttâs- já tutkâmkuávdáá stivrimjuávkku ¶  ssä – I-ij mihheen. ¶ Tovle lyemeäigi lâi nuuvt tehálâš iveäigi, et ubâ peerâ čokijdij čuákán, lijjiibâ perruu jesâneh kost peri. Návt keevâi taan-uv keesi. Ailâ-uábbi lâi váldám jieijâs pargoost luámu já puáttâm pááikán luommim ááigán, mii lâi šiev äšši. ¶ –~Aainâs lam já maŋgâ-uv kiiđâ, västidij kierâš. ¶ Jieŋâpaje maŋasâš ääigi kuácceevuovdij jásuáhivuovdij vijđesvuođah láá čuuvtij molsâšuddâm Pänituoddâr kuávust. Tááláškuávlu lii tiijpâlâš Aanaar Säämi kuorbâ pajoseennâm, mast rantus šaddošlaajahláá čokkânâm stuorrâ juuvâi leevijd. Ohtâ fijnásumosijn juhâpiällái šlaajâinlii kaarleväldisuábbi, mon Linné äiginis nomâttij Ruotâ kunâgâs Kaarle XIIkunnen. Juhâpiälláin kuáhtáá meiddei piäivááčalme, puurrâmrääsi, kuorgâheertâ,riddoruostâ já sämiskaje. Tuoddârijd mučásmiteh káránâsmyerji, tuolbâtooŋâs jákuorgâtooŋâs. ¶ Mut kumppi sihottij njuolgist ááhu tuuváá luusâ já skuálhuttij uuksân. ¶ Ovdiipiäláást uáiná, et Stuorrâvuonâ aalmugloho lii stuárrum eenâb ko kuulmâkerd äigipaajeest 1801–1875, ko vuod Uunjaargâ kirkkosiijdâ já Syevvijuv siijdâ aalmuglovo stuárrum lii lámáš čuuvtij hitásub. Kieldâ viehâloho lâi 1801 enâmustáá čokijdâm Uunjargâ/Syevvijuuhâ kuávlun. Niävttá lemin nuuvt, et iänááš uási aalmugist sirdâšui kuuloold aassâd Vuonâpootân. Ive 1900 kieldâ lâi juohhum 4 rekinistemkuávlun. Viehâloho juáhásij čuávuvávt: ¶ Sopâmuš 17 artikla mield staatah kalgeh tähidiđ ete párnááh uážžuh tiäđu maaŋgâ sierâ käldein. Staatah kalgeh ruokâsmittiđ tieđettemniävvuid kiddiđ eromâš huámášume algâaalmugpárnái kielâlâš tárboid. ¶   Jooniameerâ ¶ d. Nuárju lii čielgitávtálâš ko ton rummâsliegâsvuotâ piso siämmáážin. ¶ 2. luostar ässee ¶  láá monnjâvepsi peräevä ¶ Anarâš saavah 14.5.2009 to 14.00-15.00 já vá 9.00-10.00 ¶ Ruopsislijne lâi ton kooskâ kačâdâm já nuurrâm raasijd, já ko sun lâi nuurrâm nuuvt stuorrâ räsikiästu, et stuárráb ij innig vajaččii kyeddiđ, te vuolgij ááhu luusâ. Sun imâštâlâi, ko uksâ lâi áávus, já mudoi-uv tuuveest oroi lemin miinii komálijd. “Vuoi hirmos, mon čuuvtij mun onne poolâm, sun jurdâččij. “Táválávthân ááhu lunne lii hitruu já uáli pyeri leđe.” ¶ puh. 010 839 3188, 050 363 7400 ¶ Kiro siijdâ uđâstáálui išedijn tiättoo rippâkiirjijn 1800-lovo aalgâbeln suhânoomâ paaldâst lasenommân táálu nommâ, mii maŋeláá vuáhádui suhânommân. Mudoi suhânoomah lijjii pisovááh iäge noomâid ennustkin rievdâdâm ovdil 1900-lovo. ¶ Canharellus cibarius ¶ – Kenski tom puáhtá vala tivvođ, Nisonieidâ ¶ Puállunjunnjuhčâ ¶ P A L M U P A S E P E I V I ¶ Pargokirjeest láá pargopitáh, moi vievâst ¶ tarfe = rahkasammal 63 ¶ kalvashaaparousku ¶ 99 ¶ Meccilaavâ 14 § mield kalga eennâmomâsteijee toohâh meccikuávdážân almottâs čuoppâmijn já uđâsčuoppâm uásild meid uđâsmittemvyevist sehe 10 § miäldásii eromâš tergâdis eellimpirrâsij eres kieđâvušmist ucemustáá 14 peivid ovdil tooimâi algâttem. Meiddei meeci tipšomist já kevttimist sättih puátiđ oovdân tolebuššáá saajeest 2.2 mainâšum njuolgâdusah árvuštâlmist heiviittâssân. ¶ ou ( ou vdil). ¶ 1. Räähti čuovjistarveest uccâ tuolbâdâs já ceggii ¶ Penuvryhmá almaah lijjii ennuv jottáám alda naaburenâmijn luámuidis viettimin já sij korrâsávt rammuustellii taid mađhijdis. Motomeh lijjii hurgám joba Keniast já eres-uv Afrik enâmijn. Algijm smietâdiđ Rajaniemi Marttijn, et maht sun jis muoi-uv vyelgeen veikkâba suáldátpappâ Leinos ornim luámumáátkân Libanonân, Syyrian, Jordanian já meid pase enâmân Israelân. Tobbeen kale monâččij ruttâ vaarâ ennuv já ferttiiččij-uv áánnuđ ruuđâ Suomâst. Na miiba tast, áánuim hovdâstân Paavo Pitkäsist luámu, Suomâ paaŋkist ruuđâ tommittáá et piergejeen, hommáim tárbulijd siiviilpihtâsijd Nicosia kaavpijn já tast maŋa vuálgáččáim máátkán. Munnust Rajaniemi Marttijn algii leđe luámu-, viisum- já ruttâääših oornigist. Suáldátpappâ Leinos hovdim luámumätki álgáččij ittinâš iiđeed Nicosia kirdemkiedist já vuossâmuš čuásáttâh ličij Libanon uáivikaavpug Beirut. Kyevtlovviiđâ ihásâš suáti puállái iäskân muáddi ive maŋeláá . Jáágár Pellervo Pesonen lâi meridum Maarti sajasâžžân ton puáttee oho ááigán já sun lâi-uv jo váldám ovdâsvástádâs tast. Ko nohádim, te čuávjivuáláá ucánjáhháá kuđáiditij juurdâ, et monâččimhân tääl tagaráid soojijd, main lijjim kuullâm ennuv saavâid já main lijjim luuhâm ráámmâthistorjá kirjeest kansaškoovlâst. ¶ Servâm ij tiäđustkin määvsi maiden. Mun adelâm mielâstân lasetiäđuid já ravvuid-uv. ¶ Natalian sämiääših láá teháliih, já sun uáiná taid tehálâžžân, moid sun haalijd jieijâs uásild leđe mieldi vaikutmin já tolâmin sämikulttuur paijeen. Sun tuubdâi jieijâs etnisâš morettem 16–17 ihásâžžân. Sun lâi kale ovttuu tiättám lemin sämmilâš já tieđij suhâmadduidis já et suu ákku sárnu nuorttâsämikielâ, mut talle vala sun ij annaam sämmilâšvuođâ olssis tehálâžžân. Sun tuubdâi váduhin tom, et ij máttám sämikielâ ige porgâm ärbivuáválij iäláttâsâiguin, pic aasâi kaavpugist já eelij tegu kii peri eres ryesilâš. Ađai ij iällám ärbivuáválâš tâi stereotijpâlâš sämmilii eellim. Sun kuittâg kuuloold ibbeerdškuođij sämmilâšvuođâ maaŋgâhámásâšvuođâ já ton häämi rievdâm tááláá ááigán. ¶ saajeest šaddeh säggimiestuuh. ¶ Anarâškielâ máttááttâs aalgij vuáđuškoovlâ pajetääsist tijmemáttááttâssân ive 1976. Aanaar kieldâ vuáđudij máttáátteijee virge anarâškielâ máttááttâs várás ive 1986. Jieškote-uv amnâsij sämikielâlâš máttááttâs aalgij ive 2000. Tááláá ääigi anarâškielâ lii máttááttâsvuávám mield sehe viereskielân et eenikielân vuáđumáttááttâsâst já luvâttuvâst. Pajeuáppetutkosijn lii anarâškielâ iskos puáhtám čođâldittiđ sehe eenikielâst et viereskielân ive 1998 rääjist. Säämi máttááttâskuávdáš, mii lii nube tääsi oppâlájádâs, uárnee uánihiskuursâid anarâškielâst. Ollâopâttâhmáttááttâsâst lii máhđulâš čođâldittiđ almosoopâid, já jotkâoopâid. Lasseen anarâškielâ kuursah uárnejuvvojeh šleđgâlâš ohtâvuođâigun kááidusmáttáttâssân. ¶ Nuorttâlâškielâ ¶ f. olá tavemužžân ¶ Laura, Lasse, Jovnâ Petter, Anni-Maarit já Sunna ¶ Taat čaalâ lii čaallum anarâ³kielâ vuáđukuursâst Anarist 1999 ¶ Uđđâ oordeleh lijjii: ¶  essiiv Lieggâ já kuálhis kesi-iijâi tuhátteh njäävlih (35A) tánssájeh ohtânmaanoost jaavrij já juuvâi riddoin. Kubdâ suájáiguin kirdemáin ubâ tuákki tegu šiätku pajas-vuálus monnii tiätu saje, tegu luubbâskšadolâšvuođâ paajaabeln. Tánssájeijee njäävlih pyehtih leđe nuuvt ennuv, et toh sulâstiteh syelni- tâi suovâpoolvâ. ¶ Ilmari Mattus ¶ Muu tiäđust ij lah kii lii huksim teikâ huksiittâm Jormokuoškâ tuuvijd. Sáttá leđe eidu taat Koniš-Matti. Meiddei tot lii epičielgâs, mon ive táálu valmâštui. Taan kuávlust kal juttii ovdil sođij mäddin puáttâm táluhuksejeijeeh, kiäh láá ráhtâm tuuvijd tääbbin kuávlust, nuuvt tego Multa-Antti (Antti Multarinne) já Mylly-Jussa nommâsiih. Lâž-uv sunnust nubbe lamaš huksiimin? Multa-Anttihân lâi jieš-uv finnim "torpa" Muddusjäävri siijdân. ¶ Sosiaal- já tiervâsvuođâ ¶  miäruštâl Ciskeválláást lii pastelis kejâstâh ¶ HEI UULÁ! ¶ o Läjiduvvojeh iävtuh toos, et säminuorah pyehtih pääcciđ sämikuávlun. o Säämi párnáikulttuurkuávdáást MÁNNU:st ráhtoo uási sämitige pissoo tooimâst já tooimân láá kelijdeijee resursseh. Toimâ lasettuvvoo já ovdeduvvoo sämikuávlust já vijđeduvvoo meid sämikuávlu ulguubel. ¶   SISKÁLDÁS MAID puáhtám tievâsmittiđ tooleeb tutkos já valmâštuđ sämikielâlâš amnâsmáttáátteijen. Kiiđâ 2004 räi ¶ vuálá kyevti seenti kukkosâš. ¶ Poottim Kaamâsist maasâd pááikân Čovčjáávrân, te oinim Ijjäävri luoddâiärust kyehti kuulmâ–neelji meetter kukkosii amnâs. Jiem tubdâm moh toh láin. Čovčjäävrist algim mainâstiđ tain maid lijjim uáinâm, ete toh sulâstittijn rumâškistoid. Mottoom tieđij ettâđ ete toh lává kirdemmaaššin ponttooneh. Tirkkos "vesitaso" lâi koččâm Ijjäävri taavaakeeji nuorttiipel Myeisijäävri riidon, sun tarbâšičij nelji almaa taid tohon tuálvuđ. ¶ Oholoopâ maŋa aalgij vuot argâ já Ánná maacâi ollâopâttâhân. Vuossaargâ sust lijjii tuše sämikielâ tiijmeh mut majebaargâ lijjii-uv tuš suomâkielâ tiijmeh, ige sun aaibâs pyereest tiättám, maid sun toigijn koolgâi porgâđ. Nuuvt ennuv Heeihâ suámálâš lattim väividij vala-uv, et ij sun Heeihâ tobbeen áigum uáiniđ. Sun vistig ájáttâlâi vyelgidijnis nuuvt kuhháá, et vissásávt-uv tieđij, et luvâldâh ličij jo álgám já puohah liččii jo siste. Várugávt Ánná lehâstij uuvsâ já moonâi nuurkán uksâpellâs čokkáđ. Heikkâ oinui čokkáámin táválii sajestis, mii luhhoost lâi hirmâd kukken sust. Ko tijme nuuvâi, Ánná livkkâlij olgorääigi nuuvt jotelávt ko kiergânij já moonâi kirjeráájun nutkâđ tävirijdis laavkân. ¶ Savâstâllâm: anarâškielâ škoovlâst já mediast ¶ čäcimittár.....29, 98, 105 ¶ » Mun lam tuotâ vijnimuorâ, já muu Eeči lii vijniämmirkeččee. Sun ¶ Siilâk ¶ Aaigij loopâst Kristus puátá maassâd. Puohah kärttih vuálániđ suu vääldi já vuoigâlii tuámu vuálá. Nuvâhánnáá káđuttâsâst mii piälust tuše Kristus ármu. Ristâlâš olmooš vuárdá rávhálávt puátteevuođâ já tom peeivi, ko Kristus väldikodde šadda uáinojeijen. ¶ Čiččâm peeivi keččin moonáin Mooses já Aaron oppeet kunâgâs luusâ. ¶ – juovlâstáálu , mii vuájá elleeráiđoin (puoh meecielleeh láá vuájánin), ¶ kyelišoddâdemlájádâs.....46, 122 ¶ 48 ¶ Must láá kyehti eenikielâ: tavesämikielâ já suomâkielâ. Puávtám sárnuđ sämikielâ piäiválávt pääihist já skipárijdânguin savâstâldijn. Sämmilâšvuotâ meerhâš luándust eellim, poccuiguin, kuálástem, kuullâm jieijâs juávkun. Maailmist jođedijnân puávtám muštâliđ jieččân lemin sämmilâš já ovdâstâm čiävlán neelji jieškote-uv eennâm ulmuid, oovtâ aalmug, veikkâ-uv uáli maaŋgâhámásii taggaar. ¶ Leena Kiviniemi lii algâttâm Säämi máttááttâskuávdáást máttáátteijen ive 2001, vistig tyellitälli já ive 2003 rääjist fastâpargoost. Tääl sun parga aldâtipšoo uáppeiguin, kiäin lii tääl álgám pargohárjuttâllâm peivitipšosoojijn. Aldatipšouáppei juávhust lii ohtâ uáppee kiän eenikielâ lii pajekielâ já ohtâ oovdiš anarâškielâ kielâpiervâl páárnáš. ¶ b. Mane säävni laasah sovđâluveh, ko tiškâlâh čääsi kume kivkkâháá oolâ? ¶ Lasetiäđuh ¶ idiomaatlâš kielâ já ton lasseen tot västid GNT teevstâ dynaamisávt/funktionaallávt ¶ – Terve ustava, mita kuluu? ¶ Savâstâllâm já koččâmušah ¶ Ko ulmuuh kullii taam, sij huikkii já toppii peljijdis kieđâiguin. Sij volliittii suu já kessii suu olgos já keđgejii suu. ¶ jálâš palvâlusâid sämikielân. Register kolgâččij leđe aktiivlâš kiävtust ain äššigâškuáhtáámij ¶ ” Sämitige peeleest lam ilolâš, ete sahâalmai já váljukudij saavâjođetteijeeh láá halijdâm uápásmuđ sämitige tooimân já äigikyevdilis sämiaššijd. Ovdâskodde lii sämitige tehálâš ohtsâšpargokyeimi já lii tehálâš, ete peessâp lonottiđ jurduid já mainâstiđ sämitige tooimâst já uulmijn” saavâjođetteijee Näkkäläjärvi mainâstij. Sämitige I värisaavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio já II värisaavâjođetteijee Heikki Paltto mainâstáin eromâšávt säämi puásuituálu tiileest já roolist sämikulttuurist. Tiina Sanila-Aikio mainâstij meid nuorttâlij sierânâskoččâmušâin. ¶ – Na a -puustuv vyelni láá appelsiin , ananas já aprikoosi , Omar kiärduttij. ¶ Purâhánnáá -Mihkâljäävri Áábrámáá Raaija Henna, nuorâ nissoon oovdânpuáhtá jieijâs já álgá muštâliđ suu elimist. Henna uáppá Ooulu pajeopâttuvvâst uáiviamnâsin anarâškielâ já valmâštuvá anarâškielâ amnâsmáttáátteijen. Sun lii tutkâm anarâšnuorâi, ovdij kielâpiervâlpárnái, kielâlâš identiteet. Henna tutkâmuš mield kielâ mättim lâi sijjân tegu skeŋkkâ. Lasseen sij halidiččij ovdániđ tast sehe sárnuđ eenâb. Gradun Henna juátká vissâ siämmáin fáddáin. ¶ 1. Muštâl mievri ivveest. ¶ luhhijn ¶ Já nuuvt iššeed moonâi lonottiđ liipuid, já mun paaccim nieidâkuáhtásáin já täävvirhivvâduvváin čokottâllâđ mottoom salin já vuordâččiđ. ¶ suámálâš, eeđâi Mika. ¶ Palvâleijee maacâi já muštâlij taam hiärrásis. Talle iššeed vajaskij já eeđâi palvâleijei: 'Moonâ huápust kaavpug kááđui oolâ já toripaihijd já pyevti teehin kievhijd já lámmásijd, čalmettemijd já jyelgittemijd.' Palvâleijee poođij ettâđ: 'Hiärrá, lam porgâm tego kuččuh mut vala lii saje.' Talle hiärrá eeđâi: 'Moonâ kiäinui oolâ já siijdâi kujij oolâ já vääđi ulmuid puáttiđ, et muu táálu tievâččij. Já tast uážžuvetteđ leđe vissáseh, et ohtâgin toin, kiäm mun kuččum, ij peesâ muu tuálupiävdán!' ¶ stuáruduv peeleest? ¶ Maasâd Jerusalemân Apt 20:13-21:26 ¶ Almai čuorvij: ”Koddoo-uv kyeli?” ¶ piisam kuáđih ¶ valjaasraavvâdlâš.....6 ¶ Matti Valle ¶ – Mii kiirjijd totkis lii? Andârâs koijâdij. Tothân lii siämmáá assaa ko Kooraan! ¶ Pargojuávhu saavâjođetteijen tooimâi sämitige jeessân Petra Magga já sesânin kielâašijčällee Ellen Näkkäläjärvi, virtuaalmáttááttâs koordinaattor Eeva-Liisa Rasmus já luokamáttáátteijee Rauna Rahko. Pargojuávhu raapoort lii čáállám sämitige škovlimčällee Ulla Aikio-Puoskari. ¶ siemin čielgitävttemijd . ¶ Raavâdviäsu Galla ¶ – Ferttejeh leđe, eeđâi Marttin. ¶ Sämmilij aalmuglâš tubdâlduvâin uáinoo Sämi ¶ 3. Kašmârdeijeeh láá hiđes eennâmelleeh. Tain láá nelji ryevji tâi toh iä lah ollágin, tegu kuovdijn. Maškârdeijei liškeest láá čuomah, moh estih čääsi lievlistem já tondiet toh cevzih koške já kume-uv kuávluin. Kašmârdeijeeh mannejeh timmâ nähkikorrâsijd moonijd, maid piäiváá liegâsvuotâ láálá čivgân. Maškârdeijeeh láá kyevdih, tažâligeh, kolbâcuobbuuh já krokodileh. ¶ – Joo, mun kal lam pivdám kuolijd ubâ ellimahhaan, jyehi koonstâ lam kiävttâm... ¶ – Kuttâlohlove aalgâst eeči vaaldij puohâid njellimlij poccuid tälvikiäčun, täälvi keijmeld puohtii Ruáhukuolbân pygálâsâin čurruid nuuvt ete njuhčâmánudâst lijjii alda tuhháát puásujâd. Piäká Piättâr tom ij rammum, maŋgii eijijn tigguin et lâi leđe pyereeb maht ovdil-uv kuávttáá jieijâs čurruu sirdeđ alda pääihi. ¶  nuo´ r â kiihâm 185, 193 ¶ lâš-uv sun jieškin lamaš ubâ lemingin. ¶ – Na kogopeht tot táálu täst lâigin? Tálunjobžâ smietâi jiänusân. ¶  vielä – Mon pyereest tun máátáh tääl kielâ? Andârâs koijâdistij. ¶ kupâlâstiäppustielâs.....118 ¶ - Máátáh-uv tun toohâđ nuuvt-uv? ¶ paateent- já registerhaldâttâs. Sämikuávlu máttááttâskuávdáá vástádâs mield säämi kielâlaahâ ij kuoskâ tom, mut tast peerusthánnáá SAKK västidij, et nuávdit säämi kielâlaavâ. ¶  västideh kote šohânij Pase Jiegâst, ¶ Kevtteeh ¶ Amanita phalloides ¶ 1. ¶ 6 Tievâsmit koortâ jieijâd tiäđuiguin. Pirâstit rievtis moolsâiävtu. ¶ 4 a. Čielgii, maid sijvottisvuotâ uáivild. ¶ Ateena G8 ¶ 25 ¶ spežžâlmáin = läpsäyttämällä 179 ¶ - Tánssámlättee alne kuittâg jieh innig kolmuu, Heikkâ eeđâi já kiškoi jo Ááná tohon. ¶ lijgešoddâm.....7, 100, 113 ¶ Kulttuurehidist Tiina Sanila-Aikio, Liisa Holmberg já Juha Guttorm adeleh kukáid kulttuurkuávdáá nommâkišto vyeittei Matti Morottajan sehe lasâlijnekišto vyeitteid Tytti Bräysyn sehe Anna-Leena Pyylampin. ¶ 19. Afrik lii ivnáás eennâmuási . . . . . . . . . . . . . . . 78 ¶ Iävtukkâs asâttem sämitige vaaljâin ¶ Čyeijee juuhâmlaasâ ¶ Čäällimvyevih ¶ Tavlustâh 13. Tutkâmvuálásâš veerstâi analyysist kevttum spiekâstemjuávhuh já toi vuottummereh veerstâi tâi soojij mield. ¶  lii – Luámánij maŋa tun nievdah soorijd, ko toh läddih, Myerji keksee. ¶ * Olgosmoonnâm tiileest sehe raavâdviäsun ete artistvistevázáttâhân ¶ nyettirääsi.....17 ¶ Márjá-Liisá áásá tááláá ääigist Hollaandist já suu perrui kuleh hollandlâš kállá Henkjan lasseen kyehti nieidii, Sofia (š. 1996) já Ester Anne (š. 2004), kiäid sun sárnu pääihist anarâškielâ. Kirjáliih pargoh já tutkâmušah: - Toimâttâm vijđes Anarâškielâ sänikirje , mast sun lii kiävttâm vuáđđun Erkki Itkos sänikirje Inarilappisches Wörterbuch, sehe Pekka Sammallahti já Matti Morottaja Säämi-Suomâ sänikirje. Kirje lii val kietâčaalân. - Ráhtâm kirje Anarâškielâ kielâoppâ , mii lii val kietâčaalân. - Jurgâlâm anarâškielân párnái katkismus Sun ana mist huolâ ive 1991 - Jurgâlâm anarâškielân Evaŋgelium Matteus mield ive 1995. - Jurgâlâm anarâškielân pirâsoppâkirje Luándukirje ive 2003. - Jurgâlâm já toimâttâm anarâškielân Kirkkokietâkirje , mii lii val kietâčaalân. - Jurgâlâm já toimâttâm Kirholij toimâttâsâi kirje , mii lii val kietâčaalân. - Čáállâm novellijd Anarâš-loostân. - Čáállám anarâškielâ kyeskee tieđâlijd artikkelijd jieškote-uvlágán olgosadalduvváid. ¶ 18 eurod/rävisolmooš ¶ 11. simpans ¶ Miŋkki ( Mustela vison ) ¶ JIEŊÂMEER ¶ - Tondiet ko must lâi tobdo, et vuolgih meddâl tobbeen luvâlduv čuávumist muu tiet. Tuálá-uv taat tiäivás? ¶ Mađhâšeijee puáhtá rähtiđ jieijâs äigitaavlu raamij siste tane- teikâ cimcâhkietleppriggee, puásuičuárvičevečiiŋâ, njuškompäädi, särgimuorâiguin kuuđđum čeveliijne já puásui näähkist seehâ ađai šišneseehâ já jieškote-uvlágánijd puásuitähti- ja -čuárvituojijd. Kietâtyejipáájáh olášuttojeh Saijoos čuovis válduaulast máávsu vuástá. Juávhuh kalgeh väridiđ jieijâs pargopáájáäigi, vâi sijjân puáhtá táárbu mield orniđ lasemáttáátteijeid. Saijoos kietâtyejipáájáh olášuttojeh ááigán 17.6. - 12.8.2013 argâpeeivij tme 11-17. ¶ –~Tääl jis lah olmooš, te paijaan čuožid já puáđi siisâ tupán, tâi jis lah kumâttus te finniiškuáđáh luođâid náhkásâd. ¶ main šadoh meiddei lasaneh. ¶ Nettisaje – Anarâš wiki ¶ Mooses máccá 2 Moos 4:18-31 ¶ Haŋgal smietâi váhá ääigi. Jovnâ saatij kuullâđ maidnii saanijd, mut tot saatij aaibâs pyereest leđe tuše Joovnâ jurduin-uv. ¶ ruotâshervâ = varsikoriste ¶ - Ááiguh-uv vala juuhâđ maidnii eres juhâmušâid? Heikkâ koskâldutij suu jurduid. ¶ 3. Kuáhtáámeh Solokuoškâ tánssámlavast ¶ merhâšuumijd, maht säänih kuálustuvvojeh celkkust/celkkui/ceelhân já maid lii pággu ¶ 10A Käskeepiäivááloddáá suájái vyeliase lii tevgâd . ¶ Vuáđumáttááttâs uđđâ matematiik oppâkirjerááiđun láá almostum nelji uđđâ tavesämikielâlâš oppâkirje. Uđđâ oppâkirjeh láá kiđđâluuhâmpaje uáppeekirjeh 1–4 luokkáid. ¶ Sollâsâd ko puohčâliččim ¶ luáváttâhellee.....23 ¶ Joovsep nievdâm ¶ - Tieđee lii tuu seŋgâ, uáđđááh ties talle ehidist, mut tääl vyelgeen tuohu škoovlâbel máttáátteijee luus. ¶ pirrâ maailm. Kriikeet spellâm Pakistanist. ¶ vuáhádum kolmâsân ¶ Jyehilágán nisonij olgoštem meddâlistem kieđâvuššee almossopâmuš ¶ já olmoošvuoigâdvuođâorgaanij ¶ Puškolode tobdos eellimpiirâs lii piäldu, jeggi tâi vođđâ. Piervâl lii tuše roggááš enâmist, moos njiŋálâs mannee 4 mane, moi lälimân meiddei oreslodde uásálist. Uđâgááh kirdeleh suullân mánuppaje puárisin. ¶ Lasseen Lilja Ljetoff Čevetjäävrist uážui sierânâsmainâšume nuorttâsämmilâš leu´dd mättimist já aanaarlâš Slap-juávhu soolist Elle Kokkonen sierânâsmainâšume muusiklâš pargoost. ¶ b. Moin tilálâšvuođâin uáivi suoijim lii tárbulâš? ¶ 3. a) Kotemuu jäävri uásist tuáršu ocá ravâdis? ¶ laavâ ¶ 6. Muorâ, mii ij kooččât lostâidis táálván ¶ 13. Aksel kyelipäälgis ¶ Čuolisvuonâ = Suolisvuono ¶ Uáivikaavpug: Kiova ¶ – Nuuvt láá, Siäsá eeðâi já moijái tuđâvâžžân. ¶ Čielgiistellim maŋa veerdi miäcástemtááiduid, main tot jieš ij lamaš sárnum kuássin. Ijhân tot olmâ meccialmai lamaškin. Tasthân čielgâi, et tot cirgálâhhân lâi miäcástâm ellee ulmuid, taid palestiinalijd. Toh kulân iä lamaš rávhuidittum ollágin ovdil ive 1948. Ige tuotkin rávhuidittemmiärádâs lah riävtui toollâm. Veerdi tot peri lâi miäcástâllâm vala maaŋgâid iivijd tuom miärádâs maŋa-uv. Talle ko Mošše meccireeisust paccâšui ive 1939, te tot lâi kijkkim palestiinalijd kiijkáráin ige maiden olmâ meccivalje tegu aalgâst jurdim, já kiinii tain lâi javgâlâm pissoin ton kiijkárân já lâihân tot almai lamaš korrâ kiärdumhárjuttâsâin vala maŋgii ton Syyria tábáhtus maŋa-uv. Toh lijjii toollum Suetsist, mast muu veerdi lâi juláidittám panssarvavnuin čunoimieli mield já kijkkiistâllâm oovdâst uinojeijee almeroobdâ. Já lâihân tot lamaš še kuttâ peeivi pištee suátihárjuttâsâin ránnjáriijkâiguin já vala ucebijn hárjuttâsâin lâi väldidâm Gasa kuávluid já eres-uv kuávluid. Muu mielâst tuon kuuđâ peeivi kiärdumhárjuttâsâin toos ličij kolgâm aainâs oovtâid naccaid adeliđ. Mut jiemba tieđe, et láá-uv toh innig finniimist, jis lii jo kenraal. ¶ vyesi = vasa ¶ – Itkonen, Tuomo 1970: Pippinä ja pappina. Werner Söderström Oy. Porvoo. ¶ 1. Muštâl, maht muoldâg lii vuáhádum ¶ Vuossâmuš Säämi kielâtaho -palhâšume Meccihaldâttâsân ¶ Na, veerdižeh tuáppejii nubijdis kepilijn, liegâdellii já koškejii njunelijnijdis. ¶ Eellim leibi Juh 6.22-33 ¶ 1. ¶ 26 artikla ¶ Sämitigge almoot uuccâmnáál markkânistemhoovdâ virge ¶ Mutâ tot iäskán lâi-uv imâšlâš hattâ, ko tot stuáruškuođij kiämmán huámmášhánnáá. Ko eeči poođij siisâ já huámmášij lättest manekoorâid, sun leggistij taid haatân, ko sun lâi motomin uáli skikâlâš muumi. Talle sun moonâi vistásis. Kivkked haatâst pođgájii vittâ siemin poolvâ já toh purjâstii uuvsâst olgos. ¶   “Haldâttâsohjelm ulme tuárju tave-eennâmlii sämisopâmuš jotkâráđádâlmijd” uáiná saavâjođettei ¶ 4. ¶ 1. Euroop šadolâšvuođâkárttá ¶ Jienâpááruh láá jienâ pyevtittem spoorrân, mii ovdán párulihâstussân. ¶ Toh, kiäh láá lamaš motomin kuhháá meddâl pääihist perruuttáá já maccâm tastoo pááikán, pyehtih identifisistuđ munjin, ko must koijâdeh, maid sämmilâšvuotâ munjin meerhâš. Tot lii tobdo, mon lii väädis valdâttâllâđ. Kieskâd valmâštum tihtâkirjestân taat lii kuittâg lamaš ohtâ muu viggâmuš. Kirje ličij uáivil almostittiđ puáttee ive pelni. Čálám tavesämikielân, mii lii muu eenikielâ. Ko lijjim Tamperest, te oroi ohtânmaanoost tagarin, tegu liččim vuálgus monnii eres ooláádmuddoost, kuus puávtám ain táárbu mield patâriđ, já miiba tađe pyereeb tobdo! Maŋgâsân muu vyelgim Tamperen, s. 1100 kilomeetter kiäčán pääihist, lii lamaš koččâmâšmerkkâ. Motomij mielâst lam tegu hilgom madduidân, patârâm meddâl. Äšši lii eidu nubijkejij. Sämmilâšvuotâ, Säämi já sämikielâ láá piäiválávt muu mielâst. Tuubdâm, et lam vuálgám meddâl, vâi puávtám puáttiđ maasâd styerebin, vâi muu išedeijee kietâ ličij stuárráb. ¶ 7. Solojärvi . Kirje mield taan jäävri nommâ lii ovdil lamaš Suáluijävri, já suomâkielân nommâ lii vaarâ rahtum orjâlâškiel noomâst, já te ton algâuási lii sirdum maasâd anarâškielân. ¶ Tärhis paddimpeeivih iä lah valagin čielgâm. Ääši kalga koijâdiđ vistig Säämi radiost, vâi čiälgá tot kuás sijjân heivee. Nubbe tehális tiätu lii tot, kuás jienâčaittâleijeid suápá! Tääl oro nuuvt, et šiev äigi ličij porgemáánu nube oho, 10.-14. peeivih. Tot lii-uv masa majemuš hiäivulâš äigi ton tááhust, et škoovlah já tievâsmittemškovliittâs láá talle jo nurhe tyehin vahtiimin. Halijdiččim kuullâđ, jis kiästnii jo lopeđâttâm ulmuin láá korrâ huápuh eidu taan ääigi! ¶ tiälkkukodde 89 ¶ - Nuuvt mun váhá jurdám, Ánná epidij. ¶ Palhâšumelävdikode mielâst nommâiävtuttâsâin Sajos tiävdá pyeremustáá kišto njuolgâdusâin noomân asâttum vátámâšâid. Sajos lii nommân uánih, pehtil já älkkeht mielânpäccee. Nommâ meiddei iáruttuvá, lii neutraal já vorâsnálásâš, mii ij šoddâd čájádittee assosiaatioid já mon iä muokkii liijgás maaŋgah kevttimohtâvuođah. Noomâ puáhtá älkkeht ettâđ jieškote-uv kieláin já tot lii vuohâsávt sujâttemnáál. Lasseen tot heivee pyereest aalmugijkoskâsâš já šleđgâlâš kiävtun. ¶   Taat Pieđgejeijee lii rátu- tâi suándiporree. ¶ viermijd huápust. Puurâ Myerji tun-uv váhá jotelubbooht, vâi suohâd ij čuásku. Kiergânâh tun-uv keččâđ, ko enni já eeči laddiv riidon. ¶ 5. Tuubdâ kove kašmârdeijeid. ¶ Eres puátteevuođâ vuáváámeh láá eres lasseen orniđ om. nuorttâlâšnuoráid kuáhtáámijd já aktivisistiđ sii ornijduđ. Nuorttâlâšnuorâin ij lah eidu tääl maggaargin ornijdume ige uárnejum toimâ. Nuorâirääđi uáiná-uv tehálâžžân iäláskittiđ nuorttâsämikielâ já kulttuur, uážžumáin nuorttâlâšnuorâid oohtân. ¶ njäähi ¶ čuožžâmeh = loimet ¶ säpligvälli = hiirihaukka 195 ¶ Avveel luvâttâh: Milla Moilanen (aanaarsämikielâ), Arla Magga (tavesämikielâ) já Essi Ranttila (tavesämikielâ) ¶ - Ednes čohčâeennâm. ¶ OPPÂMVIHKO ¶ Kiärppáákuobbârij suuvâst (Amanita) puoh tobdosumos šlaajâ lii ruopsiskiärppáákuobâr. Vuoli Ilmar šaddonommâlistoost (1991) tast lii kevttum nommâ mirkkâkuobâr , mii lii iberdettee, tastko tot lii Suomâst pyereest tubdum mirhâlâš kuobâr. Veik ulmuid taat kuobâr lii mirhâlâš, poccuuh liijká tom poreh. Kuobbârist láá maaŋgâlágán miirhah, moh vaikutteh ulmuu kuávdášniärvdádâhân. Miirhâin uási tuššâd seelâid ulmuu roopâst. Uási vuod toovât semitile, toske tobdoid já illáeellim. Vala 1950-lovvoost Suomâst motomeh onnii kuobbâr purâttetten rievtislágán kieđâvuššâm maŋa, mut tááláš tutkâmuš ij innig lah siämmáá uáivilist. Miirhah kale kásáneh čáácán já toin naalijn mirkkâmeeri ucco, mut miirhâid ij finnii ollásávt meddâl kieđâvušmáingin, já tondiet ruopsiskiärppáákuobbâr ij koolgâ kevttiđ puurrâmkuobârin . Eidu semitile tovâttem tiet Tave-Ameriikast, Tave-Euroopast já Aasiast ruopsiskiärppáákuobâr lii kevttum narkotijkkâamnâsin, mut ulmuuh láá jáámmám ton kevttimân. ¶ kielâlâš uđđâsijd jiärmálij tijmeaaigij. ¶ Arktâlâš kuávlu ráđádâllâmkodde ¶ Koskoho 28. peeivi lii olgotábáhtus Sajos pirrâsist. Ohjelmist lii om. njuárustâllâmviestâčuoigâm várvusavehijguin, sehe njuárustemkišto. Ehidist lii kulttuurohjelm Sajos auditoriost. ¶ 4. Hygrophorus hypothejus – Hallavahakas – Syelnikässih U ¶ Njuuvčâpääččimjáávráš SA.1964 Joutsenampumajärvi Luáštá Faadârjáávrán. ¶ Binna Bánna párnái radio ¶ a) Merâkuáskim lii lasanâm Nuorttâmeerâst. ¶ Tavesämikielâ: Juulienna Näkkäläjärvi ¶ 17 ¶ Algâaalmugáid kyeskee aalmugijkoskâsiih sopâmušah já julgáštušah ¶ Ovdláhháá juovlâi lâi lamaš radiost já Lapin Kansa -aavisist uuđâs, et Ruoššâ lâi pavkkâlâm sputnik aalman. Tot lâi taggaar “tekokuu” ađai rahtum máánu já máttáátteijee Erik Järvelä lâi finnim kostnii tärkkilis tijmeääigi-uv tiättun, et eidu kuás tot kirdáččij Kaamâs paijeel. Tot merhâšij tom, et mij puoh Kaamâs asuntolaliih-uv puávtáččijm uáiniđ tom. Tallet mij čokkânijm olgos várdáđ pajas aalman. Lâi sevŋâd já orom muštemin, et äigi ličij lamaš tiego kuuđâ maŋa. Vuordim, et “máánu” ličij aainâs máánu hámásâš já masaba jo siämmáá stuárusâš-uv. Nahande kiinii cuoigij, et tovl tibi te kirdá tot “tekokuu” . Pettâšuvvim čuuvtij ađai masa siämmáá čuuvtij, ko motomijd iivijd tassaaš, ko muu veerdi Veikko muštâlij munjin, et sun tiätá “kotka” peesi, mii lâi-uv tuše kuuđhâmiehtâ. Orjâlâškielâ sääni kotka, tâi tááláá čäällimvyevi mield gotka lii anarâškielân kutkâ. Sputnik pehti pettâšuvvim masa siämmáá čuuvtij, ko tothân lâi-uv tegu siemin táásnáš, mii juuđij uáli hitásávt eres taasnij kooskâst ušom máádás. Na tien sputnikân lohtâsij vala maŋeláá taggaar-uv äšši, et forgâbalij juovlâluámu maŋa Järvelä Erik oppeet almottij mijjân, et tääl tot ryešilâš rahtum máánu ađai sputnik lii koččâm enâmân já puállâm kunnân. Na ko lâi koččâm, te maidba mij toos, lâim kuittâg peessâm uáiniđ tom iimmâš, veikkâ mihheen máánuid ij lamaškin. ¶ Omppu-orava Otava 1990. ¶ 1950-lovvoost Erkki Itkonen tievâsmitij maaŋgâi mađhijdis ääigi sänikirjeamnâstuv, mon tolemusah muuštonmerkkiimeh lijjii toohum 1800-lovvoost. Merhâšittee norreid kuulâi 1900-lovo aalgâbeln še Itkos máttáátteijee, professor Frans Äimä Helsig ollâopâttuv fonetiik lájádâsâst. Itkos jieijâs nuurrâm säänih lijjii valmâš sänikirjeest suullân 25 000–26 000. Iänááš uási suu 1950-lovo maađhijn sundášuvvii Lesk-Ant Uulá (Uula Morottaja) luusâ, kiäst lijjii puáttám sänikiirján paijeel 10 000 säännid. Nubbe Itkos uáivikielâmiäštár lâi Aili Paadar: sun pelestis poorgâi 1950-lovvoost Itkosáin Helsigist oovce manuppaijeed já pargo pyevtittij ohtsis 9000 sänitiättud. ¶ 3. Tricholoma flavovirens – Lehtokeltavalmuska – Rotofiskisšoovkâh U ¶ Piegâ cäimim, ohtuunis laajišsuávvááh láá muu jiegâlâš päikkienâdâh. Toh láá cieggâm muu mielân jo pärnivuođâ čuoigâmmaađhijn, iäččán šoddâmkuávluin Ucjuuvâst. Laajišsuávváá sierânâsjiešvuotâ lii ton pyellim še vorâsin tâi jiäŋŋum häämist. Nuuvtpa tot lii tovle jieijâs uásild adelâm máhđulâšvuođâ säämi puásuituálu já aassâm vijđánmân tuodârpajosáid. ¶ Ohtim uáivild reaktio, mast ruánáá šaddo tâi tiäppu muttá čiđđâdioksidi já čääsi sukkârin piäivááčuovâ energia vievâst. ¶ - Ovdediđ biodiversiteetstrategia já –toimâohjelm 8j:n kyeskee uulmij olášume ¶ Munjin lâi šoddâm taggaar tobdo, et pikkâpuáldim ličij mahtnii lovettes hommá. Jiem addii manen, mut kuittâg tot oroi lemin siämmáánáálá syelimâs hommá ko lâi kiđđâlodástem-uv. Vâi toovâi-uv tom syelimâssân tot, ko muu skipárijn lâi kuábbáást-uv havlâpisso fáárust. Joovnâst jieijâs Iver Johnson oovtpiijpog já viljâstân eeji kyevtpiijpog Brevete. Lâi maht lâi, mut ko tullâ lâi pyelimin pikkâfarppâl pirrâ já ko lâi jo viäigumin, te muoi Jovnáin vuolgijm kejâstâllâđ jis maka vuoššâmlode kavnâččáim. Juhháán-Uulá pásáččij vistig tullâtuállen. Vazzijm Tarvoočielgi nuorttâroobdâ Tarvoojuuvâšnjáálmán Tarvoojäävri taavaakeš, ko tobbeen táválávt lijjii ain čäcilodeh. Na vaarâhân lijjii talle-uv, mut tontovváá muoi iän peessâm aldaniđ taid já ferttijm-uv maccâđ pikkâpuáldimsajan. Tarvoojuuvâšpiällá väzidijn ain oht mottoom pušksáágáš vuojâlij tulvesuánjust patârâsân. Muoi smietâstáim, et jispa muoi pivdáččáim-uv passeempuško já ton ooleest Jovnâ vaaldij-uv havlâpissoos pääččimkiärgusin. Nahande oppeet vuojâlij puško tegu torpeedo já tot oroi-uv lemin kuármásub. Tallet Jovnâ-veerdi pavkkâlij tom vuojâdijn siämmáánáál ko ličij pavkkâlâm kirdedijn. Pissoin kyelepivdemhân lii taggaar, et ij taarbâš ubâ teividiđgin kyele, kohan alda mana, te tot kolmâštuvá. Nuuvt keevâi ton puuškon-uv. Tot tállân káškáttij čuávjipeeli pajas já Jovnâ kälistij tom kiddâ. Nuuvt munnust lâi vuoššâmkyeli. Viljâm Juhháán-Uulá lâi kuullâm Joovnâ pääččim já jurdelâm tiäđust-uv, et amahân loddesalâsáin tibi lává tääl tobbeen puátimin, kii tiätá veikkâ čuánnjáin. Kuás ij jo lamaš pieijâm čääsi-uv lieggâniđ. Na miiba tast. Ko kulnâs iän lamaš finnim, te peesâim kuittâg puško pasestiđ. ¶ 2. India 74 900 ¶ Sämmilâš tanssâärbivyehist lii siäilum tuše nuorttâlâšâi katrilli, mii lii finnim vaikuttâsâid ruošâ tanssâärbivyevist. Katrilli máttáátteh Aanaar škoovlâin já Čevetjäävrist já Njellimist láá jieijâs katrillijuávhuh. Nabdemist lii, ete sämmilijn lii lamaš toovlâš nuáidioskon já pivdon lohtâseijee tanssâärbivyehi, mutâ tast ij lah pááccám tiäđuid sämmilij aalmugärbivuáhán ige kirjálâšvuotân. ¶ 9. Atlant vaikut Euroop šoŋŋâdâhân . . . . . . . . 35 ¶ räämid, šuármupieggâ, suu kočostâh! ¶  maaŋgâhámásâšvuotân SaKaste – Sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ¶ Lâi taggaar laavlâ, maid Juhháán-Uulá laavij lávluđ já maŋa ko sun skappui pianohaitar, te sun laavij lávluđ já čuojâttiđ siämmáá-áigásávt. Nuottâ lâi fiijnâ já säänih monnii návt: ¶ irâtteen peessâđ suollui. ¶ mađhâšeijeid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 74 ¶ – Naa, Nuáidienni eeđâi. Mut mijjân tot ij lah mihheen kuocâseehâid, sun joođhij. Säpligseeibijd-uv lam kuhháá já huoláin valmâštâm juovlâherskun! ¶ 3. ¶ Jotá vuoptâsuonâin. ¶ 3. Mane viikiŋgeh puávtáččii puáttiđ pyereest áigá táálái islandlijguin? ¶ Talle Piättâr eeđâi: ”Hiärrá, ele poosâ tuše muu juolgijd, mut meid muu kieđâid já uáivi.” ¶ Jáá toh? Ij Káijá tađe eenâb ko Ánnágin innig muštâm ubâ puájuikissáid. ¶ 6 . Maid ohtsijd lii ¶ gâ áámmátollâškovlâ, SMK já poolisáámmátollâškovlâ) kalgeh kieđâvuššâđ säämi kielâlaa ¶ 26 ROMANIA ¶ raavâd já ton haahâm, pessiimân já lassaanmân ¶ *Särnialmai* ¶ Puáđus tii puohâi uássin Hiärá Jeesus Kristus ármu, Immeel rähisvuotâ já Pase Jiegâ ohtâvuotâ! (2. Kor. 13:13) ¶  mii TIERVÂPUÁTTIM! ¶ 2. Laseuásán, mii máksoo sämikuávlu kieldáid sämikielâlii aalmuguási vuáđuld, siskálmittoo kenigâsvuotâ sämikielâlij palvâlusâi orniimân. ¶ moteskálžu ¶ – Lii-uv madârákku vala-uv tuon kistoost? ¶ Immeelpalvâlus 3, 37, 41, 42 ¶ Maađij ¶ Lostâ lii muorâst ¶ Kyelipivdo ¶ Saijoos Váldusali heivee kongresáid, konsertáid já teatterčájáttâsáid. Váldusali čuággán Auditorio Dollast já Maaŋgâtooimâsali Dollagáddist, mii lii ton tyehin já mon puáhtá iäruttiđ siirdâseinijn auditoriost. Váldusali lii Saijoos stuárráámus ohtâlâs čokkânemsaje. Váldusali puáhtá mutteđ MAKSI- já SHOW -háámáid táárbu mield. ¶  -‐-‐ Sjölunden 5.8.98 koskokko ¶  attribuuthäämist. Almottâtmeh_2009 ¶ 12. Syeijee mane siskii. ¶ Aanaar kundá torvolâšvuođâvuávám sistuálu sehe kursiivâin čallum tekstâ vuáđuduvvoo paijjeen mainâšum " Päivähoidon turvallisuussuunnittelu" - raavâkirján. Kursivistun tekstâ sistuálá kundá almolâš uasi já táváláš tekstâ sistuálá kielâpiervâl uási. ¶ 3. Kovetekstâ: Jormokuoškâ ulmuuh Jormo Marttin táálu oovdâst. Čižetpeln Lukkár Vivvâ-Maatiš, suu alge Marttin já Marttin kálgu Lusme Ailâ. Kooveest lii meiddei Máágá-Jovnâ kandân já suu enni Jovn-Nijlâs Mággá (Kitti). Kove lii valdum vaarâ 1950-lovvoost. ¶ suomâkielâ ¶ 3. ¶ Timon pozáttâlâi. – Heko heko, lâi-uvks tuot maka ¶ Nisonieidâ šuáhkádij. – Vuoi, ko liččim siämmáá muččâd ko muorâroonnig, sun jurdâččij. – Mut must iä lah innig kálluvuoptahkin. Sun jorgettij Muumistáálu kuávlun já koijâdij: ¶ s. 106 ¶ Tastmaŋa eđâškuottim, et mist iärrásijn-uv ličij jo purâdemäigi. Mist lijjii kale leeibih fáárust, mut ettim, et ko jo kerd lep orostâm, te jis monâččijm puurrâđ kuusnii váhá lieggâ purrâmuš. Já vissâ iärráseh-uv lijjii niälgum, ko jo ij kihheen tom vuástálistámgin. ¶ Vuossâmuu peeivi miällum kukkodâhhân šadda 22 kilomeetterid. Tyllylahti lasseen lii máhđulâšvuotâ ijâstâllâđ Ruopsis tuuvees, mii lii ton puotâ. Tot lii ävđintupe. Ruopsis tupe lii Aanaar čujottâs- já virkosmittemkáártást noomáin "Kaikunuora" ađai Kiäigunyeri. ¶ Langermannia gigantea ¶ Lah ráhtám šiev tuve. Uážuh ovdániđ 2 läävhi. ¶ Romania = Romania ¶ Iänuduv kyelituáluráđádâllâmkodde ¶   Čájálmâspitá maŋa tánssámmuusik čuojâškuođij. Ánná ooinij Heeihâ puátimin jieijâs kuuvl. Heikkâ komerdij muččâdávt Áánán: ¶ – Munhân tarbâšâm aaibâs oles kirjerááju taas, et tiäđám, mii lii mii kukkáid tääbbin, sun hirmástâlâi jiečânis. ¶ Sämitige nuorâirääđi ¶ kunnen. Sun lihâttui, ¶ Ilmari Itkos mield tobbeen lii “Ááhu temppâl” (II.1910) Nommâperrui kulá vala Sieidiváárááš ~ Sieidivääri . ¶ Syejiluoddâ lii tot uási maađijist, mon mieldi kalga vandârdeijee rastaldittiđ maađij. ¶ –~Tast tun cevzih pyereest, eeđâi Mats M. A. Matsson. ¶ Loopâst tot lâi nuuvt alda, että čäsuáivi vuoluubeln iäruttui muádimeettersâš čapis huáđđoo. Eidu talle tot lâi rávhálâš. ¶  vaikuttiđ Párnáá vuoigâdvuođâi komitea ¶ Aanaarkielâ ¶  adai Lokkekove Martti Rikkonen ¶ Juátkoo puáttee numerist..... ¶ - Addâgâsân, jis suorgânih, Jovnâ. Tun kuittâg cevzih tast pyereest. ¶ Sämmilij vuáđulavâlâš vuoigâdvuotâ jieijâs kielân já kulttuurân kuáská ubâ eennâm. Suomâst sarnum kuulmâ sämikielâst puoh láá viehâ uceh, mut eromâšávt aanaarsämikielâ já nuorttâsämikielâ vaattâv cevzimân huápulâš já kuháskyeddee toorjâtooimâid. ¶ Pivdo ađai miäcástem lii kuhháá lamaš eres sämmilij iäláttâsâi uássin. Miäcástem ij lah ohtuunis kannatteijee iäláttâs. Tááláá ääigi miäcásteh eromâšávt soorvâid sehe riävskáid. Sämmilii pivdokulttuurist riävskáh pivdojeh kielâiguin. Miäcásteijein láá kiävtust nk. riävskákäärdih, main miäcásteijeeh rähtih jieijâs navdâšemkuávloid jieijâs riävskákielâi kaardijd. Nuubij navdâšemkuávloid iä moonâ pivdeđ riävskáid. Ärbivuáválávt riävskáh pivdojii ton verd ko taid tarbâšii eres purrâmuš lasseen já meid vyebdimnáál huolâtmáin kuittâg tast, ete nääli piergejii. Riävskánääli heiviittâlmeh láá toohâm riävskái pivdem vaigâdubbon. ¶ Marttin kuáivuškuát puoŋâs já váldá tobbeen siemin puttâláá, mast ij lah vijne innig ko mottoom koppâlakke. ¶ salttâšuđ, salttâšuum, salttâšuvá = suolaantua ¶ plankton.....21, 56, 58 ¶ Tiettih-uv, et pääihi stuárráámusah ovtâskâs “šleđgâsnielâheh” láá jieŋâskappi já puolâščukke? Nuuvtpa ele toolâ tušijtiet jieŋâskaapi já puolâščuhe áávus. Televisio ličij meiddei pyeri časkâdiđ váldupotkiittuvâst ain, ko keččâm koskâlduvá kuhheeb ááigán. Meiddei tiättur já spellâmmašinijd kannat časkâdiđ tállân kevttim maŋa. Šeštimáin šleeđgâ šiäštáh čielgâ ruuđâ. ¶ Kove: Pertti Turunen ¶ Luvâttâhlaavâ 6 § mield máttááttâskiellân puáhtá leđe sämikielâ. Laavâ 8 § mield eenikiellân máttáátteh uáppee máttááttâskielâ mield suomâ-, ruotâ- teikâ sämikielâ. Máttááttâsvuávám tuhhiittem kulá luvâttâhlaavâ 11 § mield škovlim uárnejeijei. Máttááttâsvuávám kalga tuhhiittiđ sierâ el. sämikielâlâš máttááttâs várás. ¶ Egypti ässein. ¶ Sämmilâžžân uáivilduvvoo taan laavâst ulmuu, kote ana jieijâs sämmilâžžân, toin iävttoin: ¶ peeivitäsideijee ¶ pajekielâst jurgâlâm: Kaarina Mattus já Matti Morottaja ¶ Jenisei . . . . . . . . . . . . 66 ¶ Matti Morottaja saahâ kunneetuáhtárij peeleest ¶ – Iäba lah, tun jolâs kandâ! kirje ruáŋgái. ¶ - Pyeri. Ele koijâd, elege maainâst kiässân maiden. Mun č ielgiim tunjin taam maŋeláá , jienâ eeđâi. Jovnâ keejâi toos, kuus tiŋgâ lâi vierâlâm. Tot päikki suovâstij, ige suovâ čoođâ oinum tiiŋgâ ruumâš. Suovâ lâi nuuvt suohâd. Haŋgal oroi smiettâmin maidnii. ¶ Tego ovdebáá lovvoost muštâlui, Tave-enâmijguin siämmái kobdodâhpirrâduvâi kuávluin lii uáli koolmâs. Ovdâmerkkân Ruánááeennâm suálui, mii lii siämmáá tavveen, lii kilomeetterij asosii jieŋâ vyelni. Mane Tave-enâmijn lii kuittâg čuuvtij lieggâsub? ¶ – Naa, muu peeleest kale, ko peri máttá leđe várugâs tuuláin, Tálunjobžâ västidij. ¶ 11. Ton puátusin šadda heeđâlm. ¶ Ooppera ¶ syevđih kidukset ¶ Čuákkimân uásálistii sämmiliih meid Taažâst já Ruotâst. Suomâ sämitige ovdâsteijeeh lává savâstâllâm Taažâ já Ruotâ sämitige ovdâsteijeiguin sämmiláid tehálij aašij oovdedmist čuákkimmiärádâssáid. “Lii tehálâš, et aalmugijkoskâsijn čuákkimijn jieškote-uv enâmij sämmiláid kávnoo äigi ohtsâšpalaveráid já –suogârdâlmáid. Sämmilij ovdâstâslâš orgaanâi tááhust lii tehálâš leđe mieldi miärádâstoohâm kuávdážist, mudoi mij monâttep vaikuttemmáhđulâšvuođâ” , tiäduttává Näkkäläjärvi já Tapiola. ¶ - Tom tot ij tieđe, veikkâ Ilmar puáđáččij motomin Aila luusâ kuhheeb-uv ááigân. ¶ 155. Sorvâelleeh ¶ Ááhui já äijihij maailm lâi vátávub. Mudoi-uv tot suhâpuolvâ lâi sitkásub já nanosub šlaajâ. Puurgah já puolâšeh iä lah sierâid häittidâm já pargoid-uv sii uásálistii tegu liččii sierâdâm. Párnáin lâi eenâb mielâkuvviittâs sierâdiđ ko mihheen valmâšijd ij lamaš ige maiden uđđâgin puáhtám käibidiđ ovdâmerkkân sierâi háárán. Jieijâs mielâkuvviittâs já aašij čokkiistâllâmtáiđu lâi párnáin-uv čuuvtij riggásub ko tááláá ääigi. Ááhuh já äijiheh lijjii mieldi jyehi argâpeeivi elimist já ubâ suuhâ uásálistij párnái šoddâdmân. Nuuvtpa hyelhih šoddii uápisin já siärvuslâšvuođâ lâi kyeddee vyeimi. Tááláš maailm lii váduhub já mašinistum. Tááláá ääigi páárnážân máttááttuvvojeh tovlááh sierah, ko toh iä lah velttidhánnáá uáppáh sijjân. Sämmilâšpárnááh láá maaŋgâkulttuurliih, sij äässih meiddei kaavpugijn já tobbeen sämikulttuurân šoddâm ij lah jiešmeidlist čielgâs. Talle Unna Juná-uv merhâšume stuáru. ¶ Meccihaldâttâs (tavesämikielân) ¶ – Tot pargo, maid tun tääl ááiguh porgâđ, tot lii aaibâs máhđuttem ulmuuid. ¶ Ruošâ sämmiliih tievâslâš jesânin fáárun tooimân ¶ Uccâ uábáš ¶ ( saattaa päätökseen, päättää ); 5 ) tevdiđ tâi olášuttiđ, ovdâmerkkân miärádâs teikkâ ¶ Pottii tobbeen Ucjuv kuávlust kulmain hiäppušáin-uv, käärryin lâi tievâ kálvu. Toh hiäppušeh já käärryh paccii toos Čovčjáávrân ko almaah kiäh lijjii toiguin puáttâm vuolgii kyerm´avdo fáárust kálvuinis. Tast ij lah tiätu ete maht tooid hiäppušáid lâš keevvâm, käärryh kale kávnojii evakkost puáttim maŋa siämmáá saajeest kuus lijjii pááccâm. Motomeh monnii ovdâskulâi máádâs kusâidis- já savzâidiskuin. Vuobdii saksaliijd suáldáttáid taid. ¶ 9 Sahhiittâl Snuđenjune tast, maht sun máttái vuoijâđ. Čääli koččâmâšâid pápárân. Tuu paarâ smiättá vástádâsâid tuu koččâmâššáid já tun smietah vástádâsâid suu koččâmâššáid. ¶ Kihheen ij jienâdâm kuhes ááigán maiden, tot oroi váhá vääividmin Aailâ, ko sun eeđâi: ¶ šlubborääsi 205 ¶ Parâpargo: Čäcinjomâtteijeeh..... ¶ Mij jurdâččijm, et toh láá tuše juuhâm ulmuu saavah. Sun ko lâi ovdil-uv jo siämmáá náálá uvástâllâm já áštám. Ep mij váldám saavâid ollágin tuođâst, veikkâ njuolgisthân sun kale ääši mijjân almottij. Ko maašinpistovl sarja lâi iho škäjittâm visteest já ko päččee lâi vala huámášâm, et sun lii ain-uv elimin já ko mij vuolgijm kurppođ suu vuojâdemmatrâs alne ambulaansin, te sun šuáhkádij: ¶ Sámi Siida -servi ánsášij palhâšume kuhesáigásâš pargoost sämikielâ pyerrin Ucjuv kieldâst. Servi lii merhâšitteht vaikuttâm sämikielâ sajattuv pyereedmân Ucjuuvâst. Servi lii meiddei ovttuu prioristám sämikielâ jieijâs tooimâin. Ovdâmerkkân párnáid já nuoráid čujottum tooimâst sämikielâ lii áinoo kevttum kielâ. Sámi Siida saavâjođetteijee Kati Eriksen vaaldij vuástá palhâšume. ¶ Nuorttâ-Aanaar kuávlust kiävttoo ain-uv tuše anarâšmallisâš mááccuh. Ton hervâttem lii jo-uv kevttee suuvâ tâi tuoivuu mield hervâttum, tegu Aanaarjäävri eres-uv kuávlui pirrâsijn lii lamaš vyehin. Máccuhijn tiättojeh páiháliih jiešvyevih já mááccuhkulttuur mield jieškote-uv kuávloid lii ovdánâm jieijâs hárvâttemvyehi. ¶ Mij kuoskâttâllâp meid jieččân. Taat kuoskâttâllâm muštâl ulmuu mielâtiileest. Niärvástum olmooš sáttá čárvudiđ ohtânmaanoost suormâidis. Murâšlâš olmooš koovrâg jieijâs pirrâ. Maid uáivi ruokkâm puávtáččij uáivildiđ. ¶ Talle kuobžâ rovgij jalŋa enâmist já leggistij tom kuhás. ¶ Kirdemmaašin lâi Melbournest eidu mudâgávt iđedist. Lijjim kuullâm hirmos mainâsijd, mon tärhis torvotärhistem Australiast lii. Avelist ohtâ almai váruttij, ete toho ij uážu tuálvuđ ellee broilergin, te tiettim leđe pakkiihánnáá muu jiellâhbroilerijd fáárun. Ige toho uážu tuálvuđ ovdâmerkkân maggaargin purrâmuš, teikkâ tiiŋgâid, main lii muorâ teikkâ tähti. Kuittâg torvotärhisteijeeh iä lamaš ollágin kiddiistum mii must lâi fáárust, te nuuvtpa tolvum toho purukumi syele riŋkkaast. Broiler še ličij moonnâm. ¶ Oovtâ poccuu koozah sehe ođđâmeh ¶ Oulu pispekodde ¶ - Ilmar várra sáhtašii vuolgit munnje skihpárin gávpemátkái Sirbmái. Son livčče dárbašii geahpas. ¶ *** ¶ puh. 010 839 3188, 050 363 7400 ¶ Muštâlâm 5-ihásâš Henri Seipiharju ¶ – Äš, puáttiđ juo! Muumi pááhui. ¶ “ Kirholij toimâttâsâi kirje ”, mon jurgâlij anarâškielân Marja-Liisa Olthuis. Almostittemjuhle tollui porgemáánust 2005. ¶ implisiitlávt sistannee merhâšume. Meddâlkyeđimeh vuod láá jo-uv semantliih, kuás ¶ Veikko muštâl, et puásuituálu lii vuáttám nubástusâid majemui ihelovoi ääigi já maainâš tain ohtân stuárráámussân moottorfiävrui puáttim. Toh vaikuttii čuuvtij puásuituálun já ton ovdánmân tááláá háámán. Moottorkiälháh šoddii kiävtun täälvi ááigán já moottoripyeráid kevttii kesičage ucâmân sehe čohčâčokkiimân . Lasseen sun maainâš sijdâkudij koskâsvuođâst tábáhtuvvee kuáđuttem meddâl pääccim ohtân stuárráámusâin nubástusâin Säämi palgâs kuávlust. Tááláá ääigi Säämi palgâs puoh poccuuh láá siämmáin kuátumijn eereeb oovdâ sijdâkode. ¶ Onne nuuvâi nubbe tave ooláádmudo parlamentaarlâš foorum, mast säämi parlamentaarlâš rääđi (SPR) ovdâstij Suomâ sämitige já SPR saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi. “Foorum vuolgâttij noonâ saavâ tave ooláádmudo oovtâstpaargon uásálistee stattáid. Almosciälkkámušâst foorum váátá staatâid oovtâstpargoost algâaalmugijguin rähtiđ maali, maht algâaalmugij uásális¬tem- já vaikuttemmáhđulâšvuođah torvejuvvojeh tave ooláádmudo oovtâstpargoost” muštâl Näkkäläjärvi, kote lâi SPR já algâaalmugij áinoo ovdâsteijen valmâštâlmin foorum almosciälkkámuš. ¶ išeniävvun láá kevttum puáris ive 1895 tavekielâsâš Ráámmát sehe motomeh ¶ Sämitigge almoot uuccâmnáál kuttâ stipend ¶ Iänuduv já Suáđigil nuorah vyelgih väldikodálâš tanssâtábáhtusân ¶ 13. čerrih ¶ 1. 2. ¶ Tast kejâdij suormâsis, jeđe hoksái ete sunba keččâl návlásis pieijâđ ete maht toos heivee. Na toos tot kale heivij mudoi mut masa kalje lâi vala toos-uv. Mutâ te piergâs kasoškuođij já suormâs čovgâsij nuuvt ete sun ij finnim tom meddâl. Sunjin šoodâi eeti ete maht tääl. Luhhoost lâi tot kolmâ aajâ paaldâst. Sun nuolâstij puvsâidis já njuškij ton kolmâ aijui. Piergâs eštus ucoškuođij já sun finnij tom suormâs meddâl tast. Tuše čapis riegis nävlimaddui paasij muštottiđ kuhes ááigân suormâs heiviittâlmist. ¶ (Amas oomâs omâsuđ). Rááhtus lii Tave-enâmij rääđi kirjálâšvuođâpalhâšume iävtukkâssân ivveest 2015. ¶ Ovdâskodde tuhhiittij ive 2002 vuosmuu keerdi staatâ budjetân sierânâs staatâtorjuu sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi pyevtittem várás. Sierânâsmeriruttâ lii tehálâš uási sämmilij vuáđulavâlâš jiešhaldâšem sämikuávlust, mon pehti sämmiliih pyehtih merhâšitteht vaikuttiđ sijjân čujottum palvâlusâi pyevtitmân. ¶ kuvvim: Inga Borg ¶ c. Palhâšumelävdikodde puáhtá pargostis kevttiđ táárbumield äššitobdeid. ¶ Äigikyevdilis ¶  kuárrum. Mist Má háliist láá mánutteveh, ¶ kode, mon pargon lii tábáhtuskuáhtásávt tuođâštiđ ulmuu kielâtááiđu aanaar- já nuorttâsä ¶ Evaŋgellâš-luterilâš kirkko ¶ Puzzâvuoggâpivdeeh Čaneh vuogâidis távjá jieš. Mottoom Suomâ peggeemusâin puzzâvuogâin lii Juvduu ijjâ, mon lii ráhtám Heimo Lehtola (1892 – 1985) ive 1926. ¶ Talle ko uccâ uábbi šoodâi, mun liijká lijjim aalgâst váhá murâšlâš já kaađâš. Mun kađâštim uábi já lijjim váhá noccesekkâ-uv. Mun jurdim, ete enni ij innig räähist muu ige lijkkuu munjin tondiet, ko sun hoittái vává ubâ paje. Uccâ uábbi čiärui ennuv já enni njomâttij suu askeest. Mun lijjim hirmâd tutâmettum, tondiet ete jiem čaahâm masa kuássin eeni aaskan. ¶ – Na, tast kale puátá-uv tunjin vala tivrâs reekkig! Tot lâi muu ärbitiŋgâ! ¶ Maadâvuonâ = Maattivuono ¶ Šiev peellin muu hyenes luhhoost lâi tot, et tääl must lâi härvinâš rijjâ eehidpeivi kaavpugist. Moonnim keččâđ olssân uđđâ pihtâsijd. Mahtnii muu hyenes lukko vala-uv jotkui, tastko toh pihtâseh, maid sovâttim, lijjii ain jo-uv liijkás juolâdeh teikâ liijkás uceh. Maaŋgâ tiijme kejâdem maŋa ferttejim tubdâstiđ, et jiem lam uástám maiden. Tánávt munjin ij kale távjá laavii keevvâđ, Meridim, et taam peeivi ferttiiččij jotelávt vájáldittiđ já jurdâččiđ pargoidis ovdâskulij. ¶ Peivitipšo ¶ čuážžumâs ¶ – Kalehân tun tohon koolgah! ¶ Amnâseh: ¶ Jyehi huihádem maŋa ¶ Myerji já Hirškikkâ keččâlává vistig várugávt suormâiguin hammimkääsi. ¶ - Pyeri iiđeed, Ánná eeđâi já moijái. Sun tuubdâi jieijâs nuuvt luholâžžân. ¶  taah – Láppojii tego tiijmáš muotâ! Šlubbopelji imâštâlâi. ¶ Lâiba ohtii puásui mon nommâ lâi Tuukka. Ko tot lâi vala vuásáš te meeccist šoodâi Ville- nommâsâš riemnjis. Peiviv Tuukka-puásui njolgestij miäcán já talle sun ooinij riämnjá já juurdij tom poccun já eeđâi sunjin ete puáđi sierâdiđ muin. Ville poođij já huámmášij ete tothân lii-uv puásui já käskistij Tuukka-poccuu já tast vorrâ kulgâškuođij. Tuukka čiäruškuođij já Ville tuše povvâstij. Peivi muttui ijjân. Ohtâ taasnijn muttui ivnetäsnin já talle muttui aaibâs čappâdin. Eres tääsnih já máánu muttojii čuovjâdin. Talle Tuukka já Ville polâškuođijn. Peivi oppeet iiđij uáinusân já kuškij voorâ já tast maŋa Tuukka já Ville láin skipárušah. ¶ Tyejipiergâskaasâ vievâst ¶ Ááhu kuuvl ¶ Sämitigge ¶ Päärni nommâ_______________________ soddâmäigi_____________ ¶ Luvâldâhviste lâi tievâ. Ánná čokánistij uksâpellâs mottoom nieidâ paaldân, ko togopeht oroi lemin nuuvt vuovâs saje. ¶ Eres náálá ko ulmuuh já meiddei oppâkirjeh nabdeh, njuámmil njoomât uđâgijdis paijeel kuttâ oho. Tot lii kulmii kuhheeb äigi, ko maid vuáđuškoovlâ oppâkirjeh já luándust muštâleijee almostiätukirje (ovdâm. Suomen eläimet 1 , s. 177) adeleh iberdiđ. Siämmái tiätukirjij mield uđâgááh šaddeh turkkâ pajalist, ávus čolmij já pasteh tállán lihâdiđ, mii vaarâ tuálá-uv tiäivás. Šaddehhân eres-uv piäju ađai kuáđi ráhtihánnáá ellei uđâgááh siämmái kiärgusijgijn (puásui já sorvâ). Muu tarkkuumij mield njuámmil uđâgááh iä pisottâl ohtân uđâgâšjuávkkun tiätu saajeest, pic toh láá piäđgui jieškote-uv saajeest. Ličij mielâkiddiivâš tiettiđ kuáddá-uv njuámmil uđâgijdis jieškote-uv sajan, vâi fievrid-uv tot uđâgijdis čivgâm maŋa jieškote-uv soojiijd, vâi huolâtteh-uv uđâgááh jiejah pieđgânmistis tegu geeneetlâš ärbivyevi mield? Jyehi tááhust toh pisotteleh peivijmield jiečânis já piäđgui. Na ko te pirrâmpeivi molsâšuuškuát, ucâluveh nuuvt uđâgááh ko enni-uv ohtsávt šietâdum sajan tergâdis tooimâ várás. Maht sopâmuš lii toohum, ij lah tiäđust. ¶ 2 Tuuđhâ oppâkirje káártást s. 82-83, kost Nuorttâmeerâ čääci puátá. ¶ Ravgâmoorâstjeggi SA.1963 Koškisjävri T, Ravgâmoorâst MV. ¶ Väinälinn D4 ¶ Muu hobby ¶ Pijgá leggistij pihtâsijd enâmân jeđe nivsettij: ¶ d) tevkisselgkaijuu, e) čerrih? ¶ Jookeerpargopittá ¶  puáhtá  [kiäs 1.1 Tutkâmuš tuávááš ¶ Sajosist parga meid: ¶ 47 ¶ Čokkeväärih 101 ¶ – Mun-uv halijdâm leđe utkáá, Myerji iätá já kiškoškuát Hirškihháin ruánáá pááppár pittái pittái. Tastmaŋa Hirškikkâ já Myerji lijmiv ruánáá pááppárpittáid čuovjis pááppár oolâ já hitruus kyelitaavluh láá forgâ valmâšeh. ¶ 3. Maggaar šoŋŋân lii jävriruáhun ävkki ton loostâ já veerdi ráhtusist? ¶   Totkee sijđo Iskoseh jienáin 138 ¶ – Kale must lii teejâ-uv. ¶ Já ko váháš áigáá vuordâččijm, te pottii purrâmušah-uv: Sofian italialâš pasta, muu kállás possum kääni já munjin possum luosâ. Siämmást vala puohtii Ester suohâd-uv. Iššeed ij lijkkum kánásis ige Sofia pastasis, já nuuvt suoi lonottáin purrâmušâidis. Tastmaŋa kuábáš-uv láin tutâvááh. Ester kozâttem siämmáá ääigi ij lamaš munjin meendu vuovâs, ko ferttejim nubbijn kieđáin keččâliđ jieš purâdiđ ovdilgo muu luosâ čuáskui. Muu purrâmuš kale lâi aaibâs pyeri - nuuvt kuhháá ko jiem meendu tárkká keččâm laasâst olgos. Tasthân lijjii moonnâm ráiđuváávnuh jo maŋgâ-uv, mut ohtâ lâi orostâm toos kuhheeb ääigán. Já ko tot vyejilij, te must lappui puurrâmlusto: ton tyehin čurttái mottoom äijih, kote lâi paškemin aaibâs jo kuávdoo kááđu. Váhá olgoláá uáinojii motomeh almaah kužžâmin táálu vuástá. Mottoomnáálá lijjim kustoo teividâm čokániđ aaibâs jo almolii hiivsig oovdân. ¶ Ko maašin siäivui, muu syemmilâš naabur-uv lehâstij vuosmuu keerdi njäälmis ubâ määđhi ääigi: ¶ riddosuoinâlmist = rantaheinikosta 168 ¶ Kumâttusmainâseh paccii ulmui mielân já motomeh uskuu ete Perunämmir tuuveest láá kumâttusâh. Tääl tot tupe ij lah innig ciäggáámin tom saajeest, tot lii pieđgejum já tolvum meddâl kumâttusâiđiskuin. ¶ Ive 1747 Aanaar já Ucjuuhâ šoddáin ohtsii servikodden já uđđâ servikoodán meridui jieijâs kappallâš pappân, mutâ eskân 1881 Aanaar peesâi sierâ kirkkohiärrákodden. Vuosmuu kirkkohiärá Aanaar finnij esken ivveest 1888, ko servikodde räähtitškuođij uđđâ kirho já pappâl Aanaar markkânpááikán. Paapâi paargon kuulâi kuhháá meiddei škovlim. Gabriel Tuderus eeči ruávást J. Tuderus luuvâi Aanaar kerivijn ive 1664 kirje, mast eennâmhiärrá kočoi sämmilijd rähtiđ paapân škovlâtuve. Anarâšah aštii patâriđ Ruošân, mut päikkirähisvuotâ vuoitij já kyehti ive maŋa škovlâtupe lâi jo ceggust. Tađe ovdil lijjii kale paapah juo máttááttâm sämmilijd. Juo Esaias Mansveti lâi haahâm nuoráid kiirjijd, adelâm pargopittáid já toollâm tupeluhâmijd. ¶ Elleeh iä áppád pyevtittiđ jieijâs raavvâd. Toh uážžuh raavvâd purâmáin eres elleid já láá tondiet kulâtteijeeh . Taid puáhtá jyehiđ šaddoporreid já piäđoid . Šaddoporreeh láá ovdâmerkkân skuápuh já piisameh já planktontiäpuid poreh uccâ rapuelleeh. Piäđuh láá maaŋgah kyeleh, tegu ¶ Ep kuáhtám Tom Sersha, epke vuálgám toho kuhás skappuđ kuátimuorâid. Tom Makinen lâi kolgâđ leđe eehidpeeivi päihistis, teikkâ kiddâfattimnáál, mut ep vuálgám Towerân, kost sun aasâi já toolâi muorâfirmaas. Charles Mayo sooitij Oiva Hyvösâžân já ko mij moonâim toho, te čielgâi, et sust lijgoh suveh tommittáá, ko kuátirähtimân maneh. ¶  kunnanhallitukseen?   Párnáá vuoigâdvuođâi komitea ¶ Taažâ Sämitige president já Säämi parlamentaarlâš ¶ Suomâ enâdâhkuávluh 50 ¶ 6. ¶ ”Suomâ täsivääldi já Taažâ kunâgâskode kooskâst lii smaavâ tubdâmettum Ucjuv väldikodde, kost äässih 800 olmožid piäđgui 5000 nelhihâškilomeetter kuávlust, mast láá tuodâralaččeh, juhâleveh, suáhivyevdih já ohtuunis pecivyevditelhuuh. ¶ anarâškielâst lii oovtâ- ja maaŋgâlovo lassseen meiddei kyevtloho, já omâstemkiäjus ij ¶ Vaazijm barrikaadist vaarâ aldasáid kilomeetterpele, ko poođijm uáli jo kezis kuján, mast autoh eiduttâlde šiettii vyeijiđ já lavkkijm mottoom uuvsâst siisâ. Viste lâi vaarâ 4 x 5 meetter stuárusâš, teikkâ tain suulâin já raapah vala monnii pajekiärdân. Viste puoh stuárráámus mieigâmsohváást čokkái uáli jo stuorrâ, pyeidis ákku. Jurdelim tállán, et tie-uvsun lii tot rähisvuođâ vyebdee. ¶ 94 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ keejâ ton pargeldem já vääldi oopâ. ¶ 16. Puásui lii Säämi pehtilumos ellee ¶ Manasse 42,94 ¶ ovdâvepsi 165 ¶ – Na maht totkis kišto talle monâččij? Njorttâ smietâi. ¶ – toimâttâm já luuhâm jienâkirje já kirje Sigá maainâs ive 1992, mast láá kyehti kasseet, ¶ Suáđigil kieldâ škoovlâin uáivitiäddu lii sämikielâ amnâsmáttááttâsâst, mon finnejeh ohtsis 99 uápped. Uáppeemeeri lii lasanâm oovdeb škovlâivveest 10. Sämikielâlâš vuáđumáttááttâs adeleh kuulmâ uáppei. Ennusteh, ete sämikielâlii máttááttâs uáppeemeeri lassaan puáttee iivij ääigi. ¶  sun 104 “ Värijeessân: Pekkala Pekka Tapani 66 “ Suáđigil : Äärelä Rauni Irja Anneli ¶ Taa láá enâmus tergâdumos eellim tooimah. Muh lii lámáš ucceeb tâi eenâb tušesvuotâ. Ete näävt tot äigi lii moonnâm. Juáhâš viiđâlov ihásâš uážžu jieš smiettâđ lase, maid jieš kii-uv lii porgâm já maid kulâttâm. ¶ ovdâsteh jieijâs kuávlu nuorâ teatter. Valjim taha kuávlutábáhtus áámmáátlâšlävdikodde. ¶  objekteh, čielgioođâ ¶ 2. Mii siämmáálágánijd lii tundra já koškejolgâdâs ¶ Maassâd pajas ¶ ½ tejâpastem vielgispippâr ¶ Vuáđumáttááttâs já luvâttuv Máttááttâsvuávám vuáđustâsah-äššikiirjijn lii anarâškielâst eenikielâ já viereskielâ sajattâh. ¶ Mäntylä-Snellmann peivikiäčču, sämikielâlâš kerho, Mäntylä. Lahtos 4. SÄÄMI AARÂHŠODDÂDEMVUÁVÁM RÄHTIMÂN UÁSÁLISTÁM ULMUUH ¶ Anarâšpäälgis lii toovláš kesijotteemkiäinu Anarist Taažâ Stuorrâvuonân. Tot lâi lappâsist aldasáid 100 ihheed, mut kavnui já valdui uđđâsist kiävtun ive 1993, ko Uunjaargâ kieldâ merkkij pálgá Taažâpele uási. Suomâbeln päälgis merkkejui ive 1994 Meccihaldâttâs tooimâst já ton rääjist láá lamaš jyehi keesi juávkkuväzzimeh, moos láá uásálistám aldasáid 100 uásivälded viiđâ väldikoddeest. Ive 2003 juávkkuväzzim epiluhostui, ko ij Taažâ ijge Suomâgin pelni kavnum uápis. ¶ 27 artikla ¶ Anarâškielâ linjáá škovliittâs nohá vyesimáánu loopâst. Anarâš-lostâ tuáivut uáppeid šiev joođhâ anarâškielâ uápuiguin já pargoiguin, já tuáivut sii siämmást tiervâpuáttám anarâškielâ siärvádâhân! ¶ ucánjihhii säältih ¶ 49 ¶ Immeel profeteh Jer 1:4-10 ¶ Tehân te Šlubbopeljigis huuihij nuuvt korrâsávt ko voojij já čuorvij: ¶ – Puppâ já kiđđâtulve. Párnáikirje. Inga Borg . Jurgâlâm Matti Morottaja . Sämitigge. ¶  lah – Na vuossaargâ jis puáđáh, te talle. Ehidispeeivi čovduuh vissásávt-uv láá jo macâttum. ¶ kuáhtáá äššigâš máhđulâšvuođâi mield saajeest mast lii patâremuksâ já/teikkâ piso huikkemkoskâvuođâst eres pargein. Ele toppâs äššigâššáin ohtuunâd viistán, kyeđe kuittâg uuvsâ áávus. ¶ čuđđâ rakkula ¶ hárjuttâlškyettiđ = alkaa harjoitella 20 ¶  poođij 11. Komitea avžuut, ete talle ko sopâmušstaatâ uđâsmit sämitiggeest adelum laavâ, tot lasseet sämitige meridemvääldi sämmilij kulttuurjiešhaaldâšmân lohtâseijee aašijn, mieldiluhâmáin vuoigâdvuođâid, moh kyeskih eennâm já luánduvaarij kiävtun sämmilij ärbivuáválávt asâttem kuávluin. ¶ Almottâttâm Säminuorâi taaidâtábátusân lii álgám ¶ Lahtos 10 Párnái päärtih ¶ Puávtáh meiddei nuurrâđ olssâd rido táválumosijd šaddoid. ¶ Kieldâ váduhâšornijdumeh AIL Kynnys ry. ¶ Sämimáttááttâs škovlimproojeekt algâttem sirdâšuvá kuovâmáánun 2015 ¶ 6.1. Aarâhšoddâdemtooimâ vuávám ¶ – Mun jiem vaje toos innig maiden, iätá museohovdâ. Must lii lope já miärádâs fievridiđ sieidi, já mun ferttiim porgâđ nuuvt ko lii meridum. ¶ 19. Lactarius mitissimus – Oranssirousku – Ruáđiruávsku U ¶ Ton puudâ, ko vuáččuliih lijjii Ruošâbeln poccuid čokkiimin, lijjii Áádár räjikocceemsajattuv almaah lekkâm räjiááiđán tarbâšân stuorrâ rääigi, kogo čurruu puávtáččij vyejettiđ Suomân. Nuuvtpa ehidistpeeivi iiđij stuárráb čuurâ Ruošâpele tuodârviältán, mon kiälkkáalmaah cogâdii Suomâ kuávlun. Almottáim radioin, et čuurâ ličij puátimin já muádi tiijme maŋeláá finnijm-uv tiäđu, et čuurâ lii jo vuáččulij ráhtám ääiđist. Puoh puásuialmaah lijjii maccâm Ruošâst já munnust-uv lâi asto puáttiđ vuálus. ¶ Koskiijâ käniores piškoi – tast lâi taggaar vyehi. ¶ Uces herskupitáh~ ¶ 4. Čielgii kirje iššijn kyehti jävriluándu tehálâš ääši. ¶ Sämitige lehâstemjuhle ¶ Kielâ: tšeekikielâ ¶ Siilâk pivdeh lanijguin, viermijguin já pehtilumosávt troolijguin. Trooli lii ovttáin tâi kuovttijn tamppáin kesittittee stuorrâ sekkâlágán viermi. Siilâk já tom sulâstittee kilohaili kuálásteh Nuorttâmeerâst suullân 500 miljovn kiilud ivveest. Veikkâ kilohaili tiättoo Koskâmeerâ raajijn, te Nuorttâmeerâst kuálásteh iänááš uási maailm kilohailisalâsist. Siilâk já kilohaili uási áámmátkuálsteijei salâsist lii suullâm 90 prosenttid. Siilâk já kilohaili kevttih iänááš čevđiellei fuoddârin, mut toh láá meiddei pivnohis purrâmâškyeleh siäiluttâhhân já suovâstum häämist. ¶ 2 Noomât káártán ¶ – Puárree čáácán! Simbá huihádij. – Muoi Astronáin ¶ Jeesus temppâlist ¶ Huikkemnjargâ = Huutoniemi ¶ pasâttâsčääci . Aassâmkuávdái já ráhtulâšvuođâ kiävttám čääci, mii táválávt jođettuvvoo pasâttâsčaasij putestemrakânâsân já tobbeen putestum häämist aldačácádâhân. ¶  TOOIMAH Celkkuuh Čokkeväärih ¶ * Seeinijd ij pyevti kiddiđ maiden; čáitálmâsseermâid kalga laiguuttiđ Sajosist teikkâ taid kalga pyehtiđ jieš ¶ Leevi suuhâ ij uážžum jieijâs kuávlu, pic ferttij aassâđ neeljilovkäävcist jieškote-uv kaavpugist. ¶ Tot lâi huksejum stuorrâ ráptukeđgijolgâdâs oolâ já ko peesâim moskeija alda, te iäskân čielgii olmânáál toh mittokoskâvuođah, maid olgoláá keejân puovtij tuše iärvádâllâđ. Meid mii páihálâš uápis čielgij mielâttes stuorrâ fiskis kuupool lemin kolleest rahtum já kale tot lâi aldeláá uáinin meid oskottettee. Moskeija paaldâ moonâi tot hirmâd ollâ Jerusalem muvrâ já ton oolâ lijjii rahtum meiddei raapah, nuuvt et peesâim eelliđ kuovlâlistmin vuálus Kidron liähán. Imâštâlâim nuuvt Källeemoskeija, já el-Aksa moskeija-uv, sehe pooldijm hirmâdávt fiilmâ. Tast maŋa moonâim oovtâ muvrâpoortâst vuálus Kidronân (porttânjáálmán lijjii juuvdáliih muáddituhháát ihheed tassaaš keđgim mottoom suddogâs nissoon jaamâs) já moonâim ton ráptukeđgijolgâdâs vuoluubel. Tobbeen lâi hirmâd stuorrâ šivettáid já hiäppusáid huksejum talli teikkâ syeji, mon siskiipiälááš alodâh lâi aainâs vittâ meetter. Tot lâi viehâ sevŋâd já aaibâs kuárus, iäge tobbeen lam uáinimist magarehkin anokäävnih teikkâ piergâseh. Šiiveethaajâ-uv lâi joskâm opsuumist. ¶ Uganda G4 ¶  (nom. Mut Piättâr västidij: ”Mun jiem lah kuássin ovdil uáinám tuom almaa.” ¶ aneh sistees kuuvijd já noomâid argâpihtâsijn já káárvuloosijn, heŋkselijn sävnitakkijd. Posterih láá uáivildum máttááttâs toorjân kielâpiervâláid, peivikiäččusoojijd já sämikielâlijd luokkaid. ¶ 2. Inocybe geophylla – Valkorisakas – Vielgisloccâkuobâr U ¶ Jieškote-uv loddešlaajâst lii jieijâs ekologâlâš ¶ šadolâšvuotâ. ¶ Paijeel 2000 ¶ 2. USA 4 740 ¶ Suomâst ravvuuh kyeskih sämikuávlust tagarijd haavâid, moi olášuttem puáhtá vaikuttiđ sämmilij kulttuurân já iäláttâssáid. Pargojuávkku iävtut, et ko pirrâs kevttim já ärbivuáválijd sämi-iäláttâsâid stivrejeijee lahâasâttâs ovdeduvvoo, te kalga väldiđ vuotân biodiversiteettisopâmuš kenigâsvuođâid já heivejeijee oosijn Akwé: Kon -ravvuid. Pargojuávkku iävtut, et pirâsministeriö addel ravvuid Akwé: Kon -ravvui heivitmist pirâsvaikuttâsâi árvuštâllâmprosessist sehe eennâmkevttim- já huksimlaavâ olášutmist. ¶ erfüllen ) já čielgee taid čuávuvávt: 1 ) relatiivlávt: tevdiđ maidnii moinnii tâi tievvâđ ¶ EDITA, HELSIG ¶ STIPENDEH: ¶ b. Ivnii luudijd šlajâtubdâmsiijđo 48 vuáđuld. ¶ - Já mušte, et mun lam tääbbin oppeet , Wieseh jienâ kullui kivkked. ¶   Veikkâ čällee ij ain uáinigin njuolgist, maid lii čáállâm já mondet, čalmettes čäällim ij tuhhii. Maid lii čáállâm já mondet. Taah kyehti koččâmuš láá teháliih čäällimteknisiih metodikoččâmušah. Ko ääši kieđâvuššâm lii álgâm, čällee ferttee ain tyelli tälli luvâstâllâđ, maid lii čáállâm. Stijlâ kalga siäiluđ siämmáálágánin, já ferttee anneeđ huolâ, et koheesio tuáimá. Čäällimpargo hormišumos äšši puátá oovdeld, jis huámmáš, et jo čallum tekstâ ij orogin kulâmin áášán. Tom ferttee sikkođ puoh meddâl já algâttiđ uđđâsist. Kuássin ij tieđe, lii-uv ovdánâm pargoost vâi ij. Tom uáiná eskin loopâst, jis toho räi piäsá. ¶ - Naa, jiemba vissâ maiden. ¶ Puđâldâsteatter Ivaloiset čájáttâlâi Votkaturistit-čáitálduv Saijoos váldusalist 2.2.2012. ¶ Veikko muštâl, et sun finnij jieijâs vitá tállán šoddâmis maŋa, tegu vyehin lii lamaš. Vittá poođij ärbivuáválâš vyevi mield suuvâst jottáám vittáást. Veiko vittá poođij suu eeji vitá ucánjáhháá rievdâdmáin. Sun ij mušte, kuás vittádij vuossâmuu keerdi, mut muštâl, et tot tábáhtui jo uáli tooláá. Vittádiđ sun oopâi čuávumáin, maht iäráseh vittádii já eeji ravvuiguin. ”Porgâmáin uáppá.” ¶ jurgâlus veerbân vajota pic toi aldatoopâ (spiekâstemjuávkku nr 3). Anarâškielâsâš ¶   – Na čieskâsvuárhá uksâpellâst lii čukke. Puávtáh lekkâđ táin čovduin tom čuhe. ¶ * Čájáttâssaje: 84 m2 (kobdodâh 17 m x jieŋŋâlvuotâ 4,5 m). ¶  Sämitigge Kuáskimkuolbâ LL.1978 Into Paadar táálu. ¶ 3c ceehis maajeeld (vyeleeld) ¶ vuolgâtekstâvuálgusâš teikkâ jurgâlusvuálgusâš. Vuolgâtekstâvuálgusâš tutkâmušâst ¶ Sam šluvgelij uáivis. – Uáli ustevlávt tii peeleest, mut tast puáđáččij aaibâs liijgás ennuv väivi tijjân. Tij vaibâččijd huápust toos, et táálust ličij puárásmâm navcâttes humo. Munhân jiem määti miäcástiđ jiemge timediđ näähki. ¶ L Tuođâi lii riehtâ, et mij kijttep tuu ain já jyehi sajeest, ¶ ♦ Jotolâhtorvâlâšvuođâ pyeredem. ¶ reškijn nuuvt, ete penttâ ¶ Jeesus pasa máttááttâspárnái juolgijd ¶ Aaron keigij kieđâs já cuobbuuh lovdii ubâ Egypti eennâm. ¶ Tuubdâ šlaajâid loddetaavlu s. 86–87 vievâst. ¶ Vijđodâh: 945 000 km 2 ¶ Cortinarius armillatus ¶ Vuoidim  puáris  savehijd. ¶ 1. Kiina 17 092 ¶ Čohčâehideh siävŋáneh jotelávt. Ko lii tárbu jotteeđ sevŋâdin, arveest tâi njalahis sijvon, pärttidem vaarâ lassaan maaŋgâkiärdásâžžân. Autoinvyeijee uáiná hyeneest eres maađij alne jotteid. ¶  syntaavsâlâš lâi taam ettâm, sun šyehkittij majemuu kerd. ¶ b. Tivo puástu nággusijd. ¶ Tieđettem säämi kielâlaavâst já sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođâin kalga lasettiđ. Jurdâččemvyehi ¶ koveh Sunna Kitti ¶ Motomijn asâttâsâin anarâšah mainâšuvvojeh sierâ. Tágáreh láá Säämi kielâlaahâ (2004) já Laahâ Päikkieennâm kielâi tutkâmkuávdáást . ¶ Nuuvthân sun táválávt ain kiesâi huurstâ siisâ puoh lišáidis já kaarâi taid polgupyerá steellig oolâ já vyeijilij Avelân (mätki suullân 90 km). Sun ájánij määđhist táválávt kulmâ, joba nelji-uv peeivi. Tot lâi tot äigi, ko Taažâ “roondâlišáh” iä lamaš vala finniimist. ¶ piälduiämááš ¶   b. Mane kuuđhah huksejeh mievtâs ¶ Tyevli – trendijuhâmuš vâi ärbivuáválâš taalhâs? ¶ Jiersseejävri TII.1963 Jiersijärvi Äijihjoorŋâ Jaamišsuálui 4 km TV. ¶ sáhháđ, sáhháám, sáhháá = sahata ¶ Ive 2008 seervi stivrâ čokkânij kahcii já kielâpiervâlaašijn tehálumoseh miärádâsah lijjii skäppiseeŋgâi haahâm Kuobžâ-Saammâl Saammâl (Sammeli Morottaja) skeŋkkim puttâlčuággimruđâiguin já kuálmád pargee pálkkááttem kielâpiervâlân (Heli Aikio pálkkááttui juávkkuišedeijen čohčâmáánun, mon maŋa Satu Aikio joođhij pargo), sehe parkkisaje vijđedem já ääiđi sirdem. Stipendij mieđettem lasseen stivrâ toovâi miärádâsâid eres lasseen tutkâmjuávhu vuáđđudmist, Aune Kuuva laavlâproojeekt paalhij mäksimist, Irmeli Moilas paalhâšmist stipendáin maister totkos čođâlditmist, káhvástâllâmtarbâšij uástimist anarâšpuđâldemehidáid, Párnáikirjij almostitmist já Ruošâ hyelkkikielâi kielâpiervâlproojeekt ruttâjotoluv joođeetmist (Annika Pasanen jođettij tom). Jeessânlostâ Anarâš almostui neljii, main ohtâ lâi 20-ive juhlenummeer já ohtâ kalendernummeer. Kalender teeman lâi “Aanaar pase pääihih” já teevstâid čaalij Ilmari Mattus. Puohâi jesânij meeri lâi ive aalgâst 269 já ive loopâst 264, main ihejesâneh lijjii 207, toorjâjesâneh 47, ovtâstusjesâneh 7 já kunneejesâneh 3. Ton ive jammii kulmâ jeessân. ¶ Sämmiliih kirhoost 4.2.2012. Anu Avaskari já Klemetti Näkkäläjärvi. ¶ Puohâin sämikielâsárnoin suullân 75-90% sárnuh tavesämikielâ ađai orjâlâškielâ (dávvisámegiella). Tot lii Tave-enâmijn enâmustáá kevttum já meid Suomâ stuárráámus sämikielâ. Ton árbivuáváliih sárnumkuávluh Suomâst láá Ucjuuhâ, Aanaar, Iänudâh já Suáđigil taveuási. Iänááš uási sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâsâst, tiäđusirdemist, kirjálâšvuođâst, musikist já puohâin almostittum sämikielâlâš materiaalist lii tavesämikielâlâš. Suomâst, Taažâst já Ruotâst kuhháá pištám lädijduttempaje maŋa aalgij tavesämikielâ iäláskem jo 1960- já 1970-lovvoin já tááláá ääigi kielâ kulloo já uáinoo miätá sämikuávlu. ¶ Perrui šoodâi nieidâ. Eeči čaittâl nieidâs naabur emedân kii rámmoo: ¶ IVE 2010 ääigi stivrâ č okkânij ohcii já toovâi č uávvoo miärádâsâid: ¶ 2. Hárjuttâl parâinâd puáluhälyttâs toohâm etinumerân. Nubbe tunnust lii hälyttâs tahhee já nubbe hälyttâskuávdáá pargee. ¶ www.otava.fi ¶ Tiŋgâ lâi taggaar vittânubaloh meetter keččin sunnust já ko tot ooinij, et suái láin peessâm olgos viermist, tot orostij. Jovnâ ij lamaš vises, mut tot vissâ sárnuškuođij maidnii saanijd, maid ¶ Ko rahttâđah biologia iskosân, te puávtáh kiärduđ maid lah oppâm. ¶ Pia Ruotsala puh. 010 839 3106. ¶   Aanaar kuávlu kiärtuin puáris kielâst lii lamaš nommâ tuše oovtâ šlaajâst: alkhuvssiist, mon čäällimhäämi lii váhá molsom aigij mield (alghuuvsâš ~ alkkuuvsâš). Norling loddenommâlistoost taan loddeest lii kevttum nommâ sieđgâloddááš , mii ij kavnuu ollágin eres käldein. Nube loodán še lii kavnum nommâ: puájuilode nomâttâs oro lemin puárrásub-uv nommâ, mut tot lii kevttum esken Sammallahti & Morottaja škovlâsänikirjeest. ¶ Nuuvt pisoh taah kulmâ: osko, tuáivu, rähisvuotâ. Mut puoh stuárráámus tain lii rähisvuotâ.” ¶ ovdâmerkkâšlaajâ ¶ Čepis riävskápivdee tiätá kuás já kost riävská lii puoh pyeremus pivdeđ já kalga tiäđust-uv mättiđ šiev riävskákielâid-uv rähtiđ. Tovle ulmuuh pivdii riävskáid árppukielâiguin, maid sij čonnii pessikorvijn keviduvváid. Tááláá ääigi messigsraŋgâ kiävttoo riävskákielân. ¶  Avveel, Eennâmomâsteijest lii máhđulâšvuotâ finniđ toorjâruuđâ mecciluándu tipšomân já vuovdij biologilâš maaŋgâmuđusâšvuođâ tolâmân (19-21 §). ¶ Gyllenberg (1994: 215–216, s. v. πληρόω) Uđđâ testament kreika-suomâ sänikirje addel ¶ – Takkâ, takkâ. Vissásávt puáđám smakkiđ já puurrâđ-uv sarepiirak. Tuubdâm ton smaaka-uv jo njäälmist, Heikká njápcát njäälmi. ¶ taampâ. ¶ Juŋŋâ šadda koške kuolbânijn, pyremusâht tobbeen kost eennâm lii lihâttâllum, puálámijn já ovdiiääigi vyeyvdičuopâttuvâin. Juŋŋâ šadda meiddei tuodârvieltijn já jävilkuolbânijn. Juŋŋâ lii uáli suvráá: tot lii juo ton tovláá rääjist kevttum oovtâst piärgupurrâmâššáin. Kumppâsáid tot suápá pyereest lasattâssân já vorrâkááhuid ko illá puáhtá puurrâđgin juŋâittáá – na toh láá smakkâääših. Meiddei steeikâkáhhoid juŋŋâ suápá já oovtâst jieškote-uvlágán jávuigijn. Juŋŋâloostâin láá sämmiliih vuoššâm teejâ. Loostâin láá párkkuamnâseh já lostâteejâ oovded iäránistim, jis ulmust láá kužžâvädisvuođah. Loostâid kalga čuággiđ maŋeščoovčâ teikkâ kiđđuv já pieijâđ kuškâđ. ¶  celkkuuh: Mun  lahtâs – Tääl muu pargon páácá tuše sino čuoppâm ohtii ohhoost, sun smietâi já meridij, et monâččij tääl váhá jieijâs šiljopargoid porgâđ. ¶ ollâškovlâtohálâšvuotâ já pargohárjánem ko iärásijn-uv. Laapi ollâopâttuv šoddâdemtiettui tieđâ ¶ porgemáánu 48 + 18 ¶ vyevdiroobdâ tuáhá. Jáákuš lehâstij ¶ rähteevuoigâdvuođâlavváin (404/61). ¶ Interreg Tave- ohjelm ¶ Nuorttâsämmiliih ¶ Lasseen Lilja Ljetoff Čevetjäävrist uážui sierânâsmainâšume nuorttâsämmilâš leu´dd mättimist já aanaarlâš Slap-juávhu soolist Elle Kokkonen sierânâsmainâšume muusiklâš pargoost. ¶ fiindâr.....118, 122 ¶ Artikla kuáská Suomâst sämmilijd. Sopâmuš artikla 10 (c) kenigit sopâmušuásipeelijd suojâliđ já movtijdittiđ biologilij resurssij vuáválii kevttim ärbivuáválij kulttuurlij vuovij miäldásávt, moh heivejeh suojâlem já pištee kevttim vátámâššáid. ¶ 2. Árpputiäppustielâs ¶ Säämi puustaveh ¶ eennâmtiäđu kirjijn! ¶ já häldeeh tánssájii, jurrii, tánssájii, jurrii, ¶ Tägäreh jotteemniävuh láá ovdlist lámáš. Huáppu ij lámáš, mutâ pargoidis talle-uv kiergânii porgâđ. Mottoom sämeäijih lei ohtii smietâdâm: ¶  náál? Ánná čokánij kuldâliđ luvâlduv. Heikkâ poođij siisâ váhá maŋeláhháá: ¶ Kärigâsnjaargâ škovlâ: Pinja Pieski (tavesämikielâ) ¶ b. Kotemuš täin tiivrijn toovât pile šaddokäärdist? ¶ 2. Máddáápiälááš viljâlemkuávlu lii Suomâ pehtilumos eennâmtuálukuávlu. ¶ Oona Länsman, orjâlâškielâ ¶ 83. Suomâ kolgâččij pehtilittiđ tooimâidis vâi čielgiiččij já turviiččij sämmilij eennâmkuávluid já luánduvaarijd kyeskee vuoigâdvuođâid juridilávt. Suomâ kolgâččij eromâšávt visásmittiđ sämmilij hárjuttem puásuituálu sierânâssajâttuv turvim ko váldoo vuotân ton iäláttâs merhâšume sämmilij kulttuurân já áárbán. ¶ et nivkkâlij kale ¶   - Na ij-uvsun tot tast vala čielgâ, Heikkâ eeđâi. ¶ –~Moonijd vuábdám tiu-merijgijn, já kaanijn uážžuh ulmuuh stiäkkusijd. Talle uástám šavečiivgâ puáiduđ, já ton oppeet lonottâm káálbán. Já hiärvááš káálbâš čuáskud já illood. ¶ Jurgâlâm Matti Morottaja ¶ Äijih huámmáš ááhu laavhâid já imâštâl čapis laavhâ: ¶ 237 ¶ 4. Merkkii ruossáin taid nággusijd, moh kovvejeh kumppivalve lattim. ¶ Euroopâst? ¶  [ lope puáttiđ]. 1. Čielgii, maht kieđâ kuákkiluttem ¶ 2. Jurgâlus. Taat verstâ lii jurgâlum nuuvt säänist sáánán ko peri máhđulâš nuuvt, et ¶ Viälppáid ko pessáim keččâmist, te aalgij korrâ smiettâm uđđâsist. Maht orniđ pääihi? Kost ličij pennuu viste? Kost sun purâččij? Moh láá lättein tâi alda lättei moh liččii hitruuh jurseđ? Munnuu pääihist koolgâi rähtiđ vielpisustevlii. ¶ Parâpargoh ¶ Sun mainâšij taan vaigâdis ääšist motomin ennuidis Reškee-Reedrikân já Kavnâs-Kaabin, kiäin lâi tállân čuávdus áášán. Suái láin uáinâm moonnâm kiđđâtäälvi, ko mottoom stuorrâ já fastes äijih lâi turâštâm hurideijeemašinijnis ubâ kiđđâtäälvi Čovčjäävri Seeibâgluovtâ já Kärbisjuv Suáluijäävri kooskâ, ceggim láávu tohon já čummiittâm hirmâd stuorrâ leejijd maidnii tävirijd tohon. Reškee-Reedrik arvâlij: ¶ Ruopsisrääsi; pajek. ruksesrássi ¶ Säämi vyehi? ¶ Hämeenlinna D3 ¶ Kielâpalhâšume várás asâttuvvoo árvuštâllâmkomitea, mii väljee palhâšumeuážžoid. Árvuštâllâm ¶ 3. Šahe lii čurgâdis ellee ¶ 17. Suillus granulatus – Jyvästatti – Jivestatti U ¶ 5. a. Merkkii kován hurečuuvčá orráás merháin (♂) já hurekuáppil niŋálâs merháin (♀). ¶ – Ij tuoigijn kehtid vyelgiđ kuussân. Jis väldivettee puoh tuoid ¶ kuhes čeve, kuhes jyelgih ¶ Reykjavík ¶ Pargopittáid kalga porgâđ oovtâst tâi uáppeejuávhuh joteh kyevti sierânâs pargočuágástuvâst. ¶ Vädiđ já juuhâđ täst puohah. ¶ Puohah keččii kuáimásis. ¶ Uccpárnáá Vuoli Ilmar ¶ b. Maht 16-ihásâš já 13-ihásâš karttâv västidiđ tavoinis? ¶ sämikielâ ¶ Sämitigge adelij stiipeend kuuđâ iäljáris sämikielâ uáppei, kiäh valmâštuvvii Säämi máttááttâskuávdáást. Kuulmâs sist čođâldittii nuorttâlâškielâ pajeuáppeeiskos kiiđâ pajeuáppeečälimijn. Säämi máttááttâskuávdáá kiđđâjuhleh onnii koskoho kesimáánu niäljád peeivi. ¶ Tot lâi jo eehid ko šoddâmpeivisáŋgár poođij pááikán. Sust lâi vuolâmielâ já moonâi tállân kolmâskääpist keččâđ ete ličij-uv tobbeen mihheen. Säppi tuoldiistâlâi, ko kolmâskääpist ij kavnum ohtkin vuolâputtâl. Kaavnâi sun kuittâg tom lahcâkááhu. ¶ täst Anarist. Mij tuáivup et Suomâ sämitigge tääl lii uážžum uáinojeijee já ¶ - Mut mondet sun nuuvt porgâččij? Jovnâ culidij. - Kivs, uáivildâm. ¶ – Taah láá čapisjiereehmyerjih. Čapisjiereehmyerjih iä šoodâ jiečânis meeccist, pic ulmuuh ferttejeh šoddâdiđ taid šiljoost teikâ muorâkäärdist. Taan keesi kal láá šoddâm ennuv čapišjiereehmyerjih, ákku sárnu já addel Hirškiihâ já Myerji smakkiđ muorjijd. ¶ Ive 1948 tuhhiittum OA olmoošvuoigâdvuođâi almosmaailmlâš julgáštu š lii aalmugijkoskâsij olmoošvuoigâdvuođâi vuáđu. Puoh maailm staatah láá keevâtlávt tuhhiittâm tom. Veikâ julgáštuš ij lah staatâsopâmuš, tast lii riehtiopâlâš kenigitteevuotâ ko ton vuáđuld láá ovdedum aalmugijkoskâsiih sopâmušah olmoošvuoigâdvuođâi pyereedmân. Julgáštuš ij kieđâvuš sierâ algâaalmugij já ucceeblovoi vuoigâdvuođâid, mutâ täähid puoh aalmugjuávhoid siämmáá vuoigâdvuođâid já kenigâsvuođâid sehe täsiárvusijd máhđulâšvuođâid eelliđ jieijâs kulttuur miäldásávt olgoštemttáá já mielâväldittáá. ¶ Lasaneijee šadolâšvuotâ muštâl raavâdamnâsij ¶ Ovdedemráhtus vievâst uccii puárásijpaargon, maid pargeh sämmilij juávhust, tagarijd pargomaalijd, moh ovdedeh sämmilii elilâmulmuu kielâlij já kult-tuurlij vuoigâdvuođâi olášume. ¶ 113 ¶ Luosâ pivdoo meerâst já juuvâst ¶ Uccânjiivlâh kobđo luovâs ađai tot ij lah ruotâsmum ruottâsijguin poonán. Tot lii mii ucemus siemâšaddo, já ton lostâ lii tuše muádi miili kukkosâš. Ovtâskâs versoh tarvaneh nubbijdis kiddâ já hämmejeh tetis lovduu jäävri tâi juvvii čässuáiván. Uccânjivlâheh lasaneh táválávt šoddâdmáin uálgiversoid. Njivlâheh láá eromâšávt vuonjâšludij raavvâd. ¶ Šave sissavotekki 17,40 eurod ¶ 3 Sáárgu piisam koođijd já tievâsmit tiäđuid. ¶ Ive 1976 Matti moonâi paargon Laapi läänihaldâttâsân paijeelmiärásii vuávájeijen. Pargon sust lijjii sämikielâ máttááttâsân kullee ääših já oppâmateriaalpargo jođettem. Maŋeláá virgenommâ muttâšui škovlâtooimâtärhisteijen já maŋeláá vala čuovviittâstooimâtärhisteijen. Sun lâi vuossâmuš anarâškielâ máttáátteijee vuáđuškoovlâst já sun tooimâi tijmemáttáátteijen luuhâmive 1976–77 rääjist. Olesáigásâš anarâškielâ máttáátteijen sun tooimâi 1997 rääjist kidâ iäláttâhave 2003 räi. Anarâškielâ lehtor tohálâšvuođâ sun finnij 1998. ¶ Puásuituálun moottorkiälhá puáttim vaikuttij čuuvtij. Vistig jo uástuhadde lâi viehâ styeres, mut vala-uv stuárráb kolo tovâttij tom kevttim bensin haddeest já aainâs-uv väriosij hahâmist. Ko moottorkiälkká lâi puáttám mietimái, tovâttij tot ääigimield ucebij puásuiomâsteijei kuáránem. Iänááš anarâšâin lijjii poccuuh enâmus muddoost vaarâ viđâlovveest čuátán, mut tagaráin puásuilovvoin ij puáhtám toollâđ mottorkiälhá, ko puurrâđ-uv koolgâi. Moottorkiälháttes olmooš ij pastam uásálistiđ puásuipargoid, ko sun ij liččii pissoom čuoigân juávhu mieldi. Áinoo čuávdus áášán lâi puásuilovo lasettem aainâs-uv peelijn, teikkâ ollásávt luoppâm puásuihommáin. Stuárráámus uási anarâšâin kärŋiluvvii taan maajeeb čuávdusân. Sij šoddii ucâluđ uđđâ ámáttáid. ¶  + Vala ohtii kaartâi Ristin-riävská suorgâniđ já sun joba lâi vises, et tääl Margit-majemužân poođij majemuš mätki. Ko čiivgah lijjii puohah peessâm piervâlist meddâl já ko lâi vala piäggám, et Riggeečalme, kote lâi kuávlu kävilumos riemnjis, lâi oinuustâllâm toin aldasijn, te Ristin-riävská uápistij piäsáduvvâs alda ulmui láávu. Tobbeen opsuuččij ulmuu haajâ nuuvt vuáimálávt, et Riggeečalme ij oskeldâđâččii puáttiđ tohon. Puoh moonâi-uv pyereest ton räi ko sun hoksái, et ulmuukyevtis lává-uv oppeet puátimin. Sun ij innig kiergânâm komendiđ čivgâidis meddâl ulmui väzzimpálgá alne já lâi njuolgist iimâš, et olmošpiäđuh iävá tuolmâm taid. Čiivgah kuittâg oovittii kaččâliđ patârâsân, eereeb Margit-majemuu, kote ij lam vala nuuvt häppil. Nubbe tain olmošpiäđuin čovádij Margit kiddâ já vaarâ ááigui puurrâđ tom. Ristin-riävská njáávgui, okâttij já irâttij hokâttâllâđ olmošpiäđuid maŋŋaalsis puohâin konstâigijn, maid sun maatij, mut ij tot ávttám. Margit riäpu ciivkij nuuvt ennuu ko lâš vaijaam já Ristin lâi vises, et tääl tot purruuččij... Oppeet tábáhtui iimâš. Piäđukyevtis luoštijn Margit enâmân já talle tot tuámittij huápu-huápu risij kooskân čiähusân. ¶ maid kevttih távjá hiivsigist tâi lávgumvisteest. ¶ Já mahtnii tot äšši paasij Sofia väividiđ, ko sun seeŋgâst-uv ehidist vala koijâdij tom já nuuvt čuuvtij imâštâlâi. ¶ juáluhijguin < juáluh = suurisilmäisillä verkoilla 177 ¶ Rapu jorgáldâskiärdu B2 ¶ Jeesus keččâlâddoo Matt 4:1-11 ¶ Suálui-Suomâ taheh Tuurku já Åland suáluikuávluh. Taat Uárji-Suomâ kuávlu, mast láá aldasáid 20 000 suollud, lii ohtâ Suomâ muččâdumosijn suáluikuávluin. Riddosuáluikuávlust ađai rido aldasijn suolluin lii aassâm, piälduh já mecci. Tavesuáluikuávlu suolluuh láá ucebeh já korrâsuboh. Täin pieggiis suolluin šaddeh vyelligis ruáŋkkipeesih já rááđháh. Siemin piegâ já páárui cäimim källeelássááh láá masa šadottemeh. Taampâ kapteen kalga tárkká tubdâđ suáluikuávluvlu čäcikiäinuid, ko karguus čuálmih láá pááihui keezih já cuáháseh. ¶ 27. Golfvirde lieggee Tavekuávlu 87 ¶ Tirkkonen lâi kirdemmaaššin omâsteijee, ij sun jieš kirdám, sust lâi kirdee pálkkááttum. Kirdemmaaššin lâi Aanaar markkânist, ulmuuh ožžuu pálkkááttiđ sáátu ko tarbâšii. Já távjá ulmuuh tarbâšii tom sáátun. Talle iä lam vala automaađijeh jyehi kuávlun nuuvt tegu taan ääigi láá. ¶ Ohtâvuotâ ¶ eennâmverdi.....15, 16, 104 ¶ Poolishovdâ pajanij stovlistis já moonâi arkkâdâhân keččâđ: ¶ Ruoššâ = Venäjä ¶ oli buinen epäjumala.” ¶ käškimčuáimáš.....29 ¶ Kaggâdis haarniskist peerusthánnáá rapu liihâd njyebžilávt. Rapu lii čielgitävtittemes ellee, mon teekih láá kiddâ koorâ siskiibeln. Rapu piäluštât, kuáivu ruugijd já tuálá ravâdist kiddâ stuorrâ skerreejuolgijguin. Skerrei maajaapiälái väzzimjuolgijguin rapu jotá rávhálávt pone mield. Siämmást tot kuldâlâd pone kuhes tobdočorvijguin. Tain láá rapu tehálumoseh ááicuh: tobdo, haajâ já mááhu. Verdikeejist, jieškote-uv kuávlun jorgáttellee viermičolmijguin rapu áiccá älkkeht saallâs tâi salâsteijee lihâstuvâid. Vaarâ äštidijn peeccih tuolbâ ráptuiguin časkemáin rapu paattâr jotelávt maŋaskulij. Peeccih vuoluupiälái uccâ juálgáiguin tot hiäiluttâl čääsi suovđijd. Käibijuolgijguin tot sirdá purrâmâš njálmásis. ¶ Poccuu ihe koveráiđu ¶ Päikkieennâm kielâi tutkâmkuávdáš ¶ Puáttee kuávlu- já ráhtuspolitiik valmâštâllâm lii eidu joođoost. Taat kulttuurkuávdáš ¶  mušte, Kaninen lâi vala nuuvt hiämáskâm ovdebáá läittimkeerdist, ko sun kivkked finnij taggaar čäcitiškâs niskásis, ete koočâi čokuppođâi enâmân. Pajaskejâdijn sun ooinij Uárree-hiärá čuázzumin portháidis alne kuárus čäcieebir kieđâst. ¶ Puuđâldmeh ¶ Sämitigge palhâšij nuorâ tivtâsteijeid ¶ b. Kalle tijmed táválávt uáđáh iijâst? ¶ – Amahmis, tothân lii šoddâmpeivi sust-uv. ¶ Mij vaattâp politiik, mon vuolgâsaijeen láá sämmilij vuoigâdvuođah algâaalmugin já mii spiekâst tááláá olgošteijee ráhtusijn. Nuuvt staatâ puáhtá turviđ sämmilij kielâi, kulttuurij já iäláttâsâi siäilum já ovdánem aalmugvuoigâdvuođâ mield. Mij uáinip, et tave-eennâmlâš sämisopâmuš ratifisistem puáhtá ovdediđ uđđâ oornig, mast sämmilijn lii máhđulâšvuotâ uásálistiđ já vaikuttiđ miärádâstohâmân sii kyeskee aašijn puohâin taasijn Tave-enâmijn. ¶ Lahtos 1. ¶ Lostâ lii nuuvtá, mut tiilájeijee ferttee mättiđ anarâškielâ. ¶ 89 ¶ já jieŋâlmittojeh oppum ääših. ¶ 1. Hetta: Heaika Näkkäläjärvi, Juhan-Tuomma Mäkitalo já Jouna Näkkälä, 11.24 ¶ MV: Na tuođâi-uv te mun vuolgim toho čuoigâđ poccui pirrâ, toi luodâi pirrâ. Nahan kal pieđgisteh, tomhan tiätá ko ciävvu, et tohhan kal iä mahten lah tolliimist. Te joteh viiđâi kuuđâi kilomeetterij iijâst, pieđgâneh jyehi kuvl toho já. ¶ Pariisi lii Ranska váimu ¶ ruopsissieđgâ ¶ Kyelipivdemniävuh ađai koonstah láá lamaš anarâšâin maaŋgah aaibâs lääni , vuoggâpivdo já kääri rääjist. Kääri lâi juvvii kuávdoo koivum rogge, mon roobdah lijjii liäjádum keđgijgijn nuuvt, et kyeli čájádij. Keđgilomij čoođâ čääci peesâi kulgâđ rijjâ, mut ko kyeli viigâi kuárŋuđ virde pajas, te tot šoodâi toi sivlái tiet taggaar viirdán, mii uigâdij tom tohon koivum roogán. Virde teedij kuolijd tohon já ko olmooš poođij kuohâđ pivdusis, te sun puovtij kyelikuáivoin ađai haavijn kuáivuđ kuolijd pajas. Tággáár kyelipiivdus lâi ovdâmerkkân Ijjäävrist. Vyeliviirdán vyeijee kyeleh pivdojii oppeet šuuriš-puáđoin, mii meid lâi keeđgijn rahtum. ¶ 400 - 1000 ¶ * Ailu Vall e (Ucjuv Kaamâsmohheest meddâl; räp-artist, kote ráppá tavesämikielân) ¶ PÁRNÁIKIRJEH: ¶  amas, Perm J4 ¶ Oppâmateriaal ráhtoo aanaar-, nuorttâ- já tavesämikielân. Sämitigge tuárju meid ovtâskâs oppâmateriaal rähtim. Škovlim- já oppâmateriaallävdikoddeest puáhtá uuccâđ torjuu sämikielâlâš oppâmateriaalprojektij várás. Eidusâš uuccâmäigi ij lah, mut torjuuh occojeh táválávt skammâ-uđđâivemáánust, et puáttee ive pyevtittemvuávám lii pargo vyelni. Sämitigge puáhtá pálkkááttiđ meriáigásijd olespiäiválâš pargeid oppâmateriaal kietâčäällim- já eres pargoid. Merhâšitteemus oppâmateriaalpargo pargee juávkku lii sämikielâlâš máttáátteijeeh. ¶ Haldâttâs oovdânpyehtim kalga tuhhiittiđ äššisiskáldâs peeleest tagarin sehe jieš lahâteevstâ ete tai sierânâsvuáđustâsâi uásild. Sämitige iävtuttem uáivil lii tot, ete sämitiggelaavâst kalga leđe sämmilij tiätun vuáđuduvvee munemietâmâš. ¶ – Lah-uv lijkkum toos? ¶ b. Mii lii taan lode váldupurrâmâš? ¶ Mii kiävtust lei ohtâ stuorrâ käämmir, tast lâi vala täkki kost uážui vuoššâđ já passeeđ-uv. Talle ko mii ubâ peerâ leim čuákist tom kámmárist, te mij leim kuuđâs: eeči, enni, Matti, Piättâr, Uulá já mun. ¶ – Sáátâm puátteeääigist máttááttiđ anarâškielâ, mut jiem lah vala meridâm maid poorgâm. Mottoomlágán uápu mun kuittâg kaartâm luuhâđ. ¶ Immeel Alge 12, 14, 16-18, 23, 28, 34, 36, 38, 42, 43 ¶ Assimilaatio – sämmilij kulttuur stuárráámus aaštâ ¶  (táválumos Säämi kulttuurkuávdáá budjet lii 12 miljovnid eurod (alv 0 %). Kulttuurkuávdáá vijđodâh lii suullân 4 800 brm2 já saijaavuotâ 27 400 brm³. Kuávdáá huksimpargoh láá vuálgám joton taan ohhoost já tot kolgâččij valmâštuđ ive 2011 loopâ räi. Táálu juhlelâš vihkâmijd lii meeri ávudiđ algâivveest 2012. ¶ Riddo lii eennâm já čääsi rääji, mut lii meiddei jeggiriddo , mii lii jeegi já koške eennâm rääji. Jispa jeggimokke-uv lii motomin nomâttum luohtân. Luovtâsmáá siisâ cááhá sehe máddáábeln já viestârbeln ”jeggiluohtâ”. ¶ 6. Luosah pivdeh meerâst silâkkijd. ¶ Oulu ollâopâttuv talhâstiettuu tieđâkoddeest lii ohtâ sämmilâštiätumerisaje, mii lii väridum sämi ¶ © 2006 Sámi musea Siida & Anarâškielâ servi ¶ Kollekuávluh labdojii Lemmee aalmuglâšmiäcán ton vijđedem ohtâvuođâst ive 1971. Siämmáá ihelove ääigi maašinlâš kollekuáivum peesâi oppeet joton, veikka tot tábáhtui aalmuglâšmeeci kuávlust. Stuorrâ kollekuáivoi juávhuh lijjii vuálgám Lemmest 1950-lovvoost. Sävrimuuh kuáivooh, nuuvt koččodum sitkásumos vuorrâseh, lijjii kuittâg pááccám. ¶ VUÁRULAAVL ¶  aassâmvisteh Ryevdi vááijuvvuođâst šadda anemia. Anemiast killájeijee lii vaibâm já purrâmlustottem, koozah pyehtih loigiistâllâđ já vuoptah láá hyenes oornigist. Tiervâsvuođâtipšoo puáhtá uáiniđ ryevdi vááijuvvuođâ älkkeht vorrâiskosáin. Ryevdi finnee ovdâmerkkân piärgust já ruonâsšaddoin. ¶ uccâ jávráin. ¶   Pááđáár = Paatari ¶  muutettua Kilomeetterpele keččin uáinojeh Pirttijäävri tááluh. Suovâh pajaneh tálui poccein. Tääbbin kale láá ässeeh, láá kocemin-uv já kii tiätá sättih leđe jo vyerdimin kuossijd, lijjii vaarâ uáinâm Vitsataipale pyellim, ko vala-uv alme ruápsái tobbeen kuávlust. ¶ Suáđigil kieldâ (tavesämikielân) ¶ b. Mii finnee kumestâs vuálániđ? ¶ Čuávvoo peeivi snjogâstij ¶ Pinokkio ličij šiev kandâ. “Čuávum suu, tallehân uáinám” , sun smietâdij jiečânis. ¶ Aanaarčuágáldâh ¶  táválávt 124 ¶ Tääl suu käälis já kaandah lijjii jáámmám. Elimin lâi tuše Ruut. ¶ Piäluštiđ (konkreetlâš merhâšuumeest), Gyllenberg sänikirjeest juávkku nr 1: Matt. ¶ Muusik: ”Meecist kavnim njuámmil” (trad.) Ilmari já Tauno, Hannikainen, Radio-ork., HELSIG ¶ 11. ¶ Kielâpiervâlist láá lamaš meiddei eenâb vaiguttâsah. ielgâsávt tot lii toimâinis luhostum luptiđ kielâ status Säämi ohtsâškoddeest. Vistig-uv tääl láá jo párnááh, kiäh sárnuh päikkikiellân anarâškielâ. Eidu taah vanhimeh, kiäh láá valjim anarâškielâ päikkikiellân, láá finnim ennuu kielâlâš torjuu kielâpiervâlist. Kuittâg mun lam jieččân peerâelimist näävt jurdâččâm, veik muu tááhust mätki Sáámán lii-uv ucánjihhii kuhheeb ko Avveel já Aanaar koskâ. Kuittâg-uv mun jiem kuássin liččii tuostâm ohtuu sárnuškyettiđ párnáidân sämikielâ. Oovtâst lii lam älkkeb anneeđ huolâ párnái sämikielâ tááiđust. ¶ 7. Uusâ sänilabyriintâst kooraalkáárgu elimân lohtâseijee love säännid. ¶ 5. Mii aavhild ivnáávuođâst lii kooraalkuolijd ¶   Ella Sarre ¶ Juuda lopedij, et Benjamin macâččij pááikán. Talle Jáákup mieđâi. ¶ a. Kišto čuávdá 10-jeessânsâš palhâšumelävdikodde, moos kulá ohtâ ovdâsteijee jyehi kulttuurkuávdáá kevtteeorganisaatiost (ohtsis 8 ovdâsteijed) sehe ovdâsteijee Seenaat-kiddoduvâin já kulttuurkuávdáá arkkitehtuurkišto vuáittám vuávájeijee¬juávhust. ¶ lasettičij ibárdâs säämi kielâlaavâ iävtui kuáttá. Jyehi sämikuávlu kieldân já staatâ ohtâduv ¶ Kierâš kulluuškuát - anarâš okkolostâ ¶ II loho ¶  – Jeesus já párnááh ¶ Sun suutâi já toskádâlâi: ¶  kuárrum. ¶ Piergâseh: vijvám ¶ – Na mij kolgâp puurrâđ kuohtii kyehti vuojâleeibi, suu enni čielgij kierdâvávt. ¶ Ijjâlodeh já oppuuh láá iänááš uáppáh sämmiláid já jis olmooš uáiná veikkâba mottoom čiäppâttes stuorrâuáivilode lääškiht luátkumin ovdâskulij, te uážžu jo ervidiđ, et saahâ lii viehâ vissásávt monnii oppuuloddeest. Nubbe äšši oppeet lii tot, jis tiet lodde lii-uv viälguh, teikkâ aaibâs českâd, tegu tälviriävská. Talle mestâ ferttee ruvviisistiđ čolmijdis já kejâsistiđ vala uđđâsist, et lâi-uvks tot ubâ tuotâgin – jis ij lah vala kuássin uáinâm skyelfi. ¶ Piisam kevttim elleeravâdin láá skáálžuh, skuápuh já rapuh. Riemnjis já miŋkki sehe stuorrâ väälih pivdeh piisamijd. Piäđui majemui aaigij loskâm lii tovâttâm piisam jotelis kiäppánem. ¶ tullâvääri 110, 113 ¶ - Tobbeen lii ain tälvi. Mist tobbeen häldeienâmist iveääigih iä moonâgin ääigi mield. ¶ merâkässičiŋŋâ 115 ¶ Tuuđhâ nággusijd já merkkii ruosâ rievtis moolsâiävtu puotâ. Rekinist loopâst ruosâid. Kuábáš eennâm vuoitij “enâmijkoskâsâš kišto” ? ¶ – Ruŋk, ruŋk káránâs. Kost kulij kyessi puátá? Talle sun leggist puško täävti lättei já kuus kulij täävti čiehâ čáittá, te tobbeen kyessi puátá. Sun muštâl meid, ete puáhtá koijâdiđ veikkâ kost kumppi teikâ mottoom eres elleid ¶ Kaamâs = Kaamanen ¶  vuobdij Naŋŋâvuonâ = Nanguvuono ¶ Aasi toppij kirje, cuovkkij siineet já lebbâlij kirje áávus. ¶  já TUORÂSTÂH ¶ b. ulmust B? ¶ Ocomâš = Otsamo ¶ Tave-eennâmlii sämisopâmuš ráđádâllâmairâskodde ¶ Ijjâpiäivááloddááh iä lah siämmáá ivnááh ko peivipiäivááloddááh . Tain lii šiev syeji-ivne , já táválávt toh lihâdeh iho. Ijjâpiäivááloddááh láá stuárráámus piäivááloddáášjuávkku, main lii kossâ já kuolgiis roppâ já kezis suájáh . ¶ Kuuma jäähtyy, kylmä lämpenee. ¶ livârist < liivâr = heltasta < heltta 15 ¶ Lajla Mattson Magga lii ubâ eellimääigis porgâm korrâsávt maadâsämikielâ oovdedmân já tot pargo toovvât suu tehálâš kielâmovtijditten já árvulâš vuástávälden Kollekielâ palhâšume vuástávälden, čáálá árvuštâllâmkomitea agâstâlmijnis. ¶ Mii Hiärrá Jeesus Kristus. Iššeed mii lekkâđ jieččân vááimu tunjin já väldiđ vuástá evaŋgelium pestee saavâ. Adde tuu pajaspajanem vyeimi uđâsmittiđ mii, nanodiđ mii siskáldâs häämi já rähtiđ mii rummâš tiervâsin. Kuulâ mii, tun, kote Eejijn já Pase Jieggáin iäláh já haldâšah avalávt. ¶ gâđ? ¶ Issáák já Rebekka ¶ 10.3.2009 ciälkkám kuávluhaldâšem uđâsmittemhaavâst (ALKU-haahâ). Sämitige tievâsčuákkim mield kuávluhaldâšem ovdedemhaahâ mana ollásávt lappâd sämmiláid vuáđulaavâst já sämitiggelaavâst torvejum jieijâs kielâ já kulttuur kyeskee jiešhaldâšem. ALKU-haavâst kalga toohâđ vuáđulâš árvuštâllâm säämi jiešhaldâšem tiileest já koskâvuođâst uđâsmitmân. ALKU-haavâst kalga toohâđ iävtuttâsâid säämi jiešhaldâšem oovdedmist já čielgâsávt säämi jiešhaldâšem pirrâdâhân kullee pargoi sirdemist sämitiigán haldâttâsohjelm já vuáđulaavâ miäldásávt. Vuáđulaavâ já sämitiggelaavâ valmâštâlmist já asâttum laavâi almosvuáđustâsâin lii vuolgum tast, et sämmilij kielâs já kulttuuris kyeskee jiešhaldâšem lii ovdáneijee, ige maŋasmannee. Vuáđulaavâ njuolgâdusah ovtâstittum säämi jiešhaldâšemorgaan, sämitige, vuáđđudmân merhâšii aalgâ já pooliitlâš-haaldâtlâš raamij toohâm puátteevuođâst tábáhtuvvee säämi jiešhaldâšem siskáldâslâš oovdedmân. Joton vuálgám kuávluhaldâšem uđâsmittem, lehâdijn maaŋgâid staatâ haldâšempargoid kyeskee njuolgâdusâid já sirdedijn pargoid virgeomâháást nuubán, addel máhđulâšvuođâ säämi jiešhaldâšem turviimân já ain oovdedmân iivij 1993-1995 lahâvalmâštâlmist páhudum prinsiipâi já ulmij miäldásávt. Kuávluhaldâšem uđâsmittemhaavâst láá kuittâg valmâštâllum sämikielâ, sämimáttááttâs já sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi staatâtorjuid kyeskee haaldâšlâš nubástusah, moh šaddeh olášumes maŋa merhâšitteht jo-uv hiäjusmitteđ jo ááigán finnejum sämmilij jiešhaldâšem tâi estiđ säämi jiešhaldâšem ovdánem. Sämmilij sajattâh já vuoigâdvuođah jieijâs kielâ já kulttuur kyeskee jiešhaaldâšmân šaddeh hiäjusmuđ já sämmilij jiejiâs jiešhaldâšem ovdánem orostiđ, joba maŋasmoonnâđ ALKU-haavâ olášume ohtâvuođâst. Sämmilij jiešhaldâšem hiäjusmittee já ton ovdánem estee kulmâ uđâsmitmân kullee iävtuttâs láá: ¶ ovtâstusân já ministeriöid toimâttui koččâmâšluámáttâh 3, mut ij pargei koččâmâšluámáttâh 6, ko ¶ 110 ¶ Västidim sunjin, et muu mielâst tot kale lii aaibâs kuáhtulâš. ¶ Vuonâmarkkâneh láá tagareh puáris ääigi markkâneh, main ij čuojâ korrâjienâsâš muusik iäge tobbeen lah vyebdimnáál muovist rahtum toprigeh ađai “rihkameh” . Markkânij uáivilin lii iäláskittiđ tovláid markkânärbivuovijd já muu mielâst sij láá uáli pyereest tast luhostum-uv. Tiäđustkin tobbeen ij lamaš vijne, ige mihheen ereskin uáivádittee vyebdimnáálá, tegu tain 1800-lovo markkânijn, mut tobbeen lijjii fálusist Vaarjâg kuávlust ärbivuáválávt tuáijojum anotiiŋgah já käävnih, tegu sovskammuuh, kamâspidoh, vaacah, suháh, laavhah, luáváttuvah jna. Tobbeen lijjii še jieškote-uv luándupyevtittâsâin valmâštum purrâmâšah, tegu ovdâmerkkâm saavzâ- já poccuu piärgu maaŋgâlágán häämist, myerjih já muorjijn rahtum sääpih, siráppeh, koške kuobbâreh jna. Áinooh tovlááh njaalgâ heerskuh, maid uuccim markkân vyebdimsoojijn kuittâg váiluu: kosten jiem kavnâm reedleeibi jiemge kottáid. Koijâdim páihálijn verdijnân, et tobdeh-uv sij tagarijd heerskuid, mut iä tubdâm. Tiet lii mahtnii imâšlâš äšši, ko ij tiein kottáin já reedleeibijn kolgâččii leđe äigi ko pajeláhháá 50 ihheed. Tobbeen lijjii še saavzah já hiäppušeh. Hiäppušijgijn puohtii párnááh eelliđ raccastmin siemin mohháá, ko iäigádeh laiđijn hiäppušijd. ¶ salâsteijein ¶ – Na nuuvt toh lopádâllii. ¶ Kuopio D3 ¶ Sämikielâlâš muusik škáájá já suopânjeh njurgoh ko puoh aaigij stuárráámus Säminuorâi taaidâtábáhtus vuálgá joton Anarist koskoho 28.3. Tábáhtus álgá njuárustem- já njuárustemviestâkištoin Aanaar čuoigâmstadionist tme 13.30. Ehidist čokkânep taaidâtábáhtus lekkâmáid, uđđâ säminuorâi muusikjuávhu Irdon konserttân já palhâšumij jyehimtilálâšvuotân Sajosân tme 18. Uárnejeijeeh vyerdih Anarân pyereest-uv paijeel 400 uásálisted. 29.03. tme 9.55-17: http://yle.fi/livestream/saamevideo.asx . ¶ Válduolmooš: Eero Mattus ¶ c. allergisii jiegâatâštâs? ¶ Sämiparlamiänttárij vuossâmuš ohtsâš konferens uárnejui Juhâmohheest 24.2.2005. Konfereensân uásálistii Taažâ, Ruotâ já Suomâ sämitigij sehe Ruošâ sämmilij ovdâsteijeeh. Ovdil konferens jieškote-uv eennâm sämitigeh tollii jieijâs tievâsčuákkim Juhâmohheest . Sämiparlamiänttárij konferens lâi historjállâš tábáhtus. Konferens tuhhiittij Juhâmohe julgáštus, mon mield ohtsâš konferens lâi historjállâš merkkâstuálppu sämipoolitlii pargoost. Konferens muštottij tast, ete sämmiliih láá ohtâ aalmug, mon ohtâlâšvuođâ staatâi rääjih iä uážu rikkođ. Julgáštus tiäddut eres lasseen sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuođâ já pargo tave-eennâmlii sämisopâmuš ááigán finniimân. Juhâmohheest meridui, ete sämiparlamiänttárij ohtsâš konferens uárnejuvvoo kuulmâ ive kooskâi. Nubbe sämiparlamiänttárij konferens uárnejui Ruávinjaargâst 28.10.2008. ¶ - Peljitaalhâs? Tun kale lah ubâ skelmâ ko tienuuvtkis roosah! Maid ááiguh, et mun uáiváduum vâi? ¶ Berkel en Rodenrijs 07.06.98 pasepeeivi. ¶ – Ijhân tot maiden taavdâid kavnâm. Mun eellim tobbeem tuše toin, ko fertteehân tuáhtár-uv eelliđ. ¶ Kumpâstäigiamnâseh: ¶ Avveel = Ivalo ¶ Taan oho Psaalmâst (Ps 86) Immeel occee čuárvu suu: ”Hiärrá, kuulâ muu rukkoos, västid munjin, mun lam kievhi já kehnittem. Hiärrá äärmit muu! Ubâ peeivi mun čuárvum tuu išán. ” – loopâst sun uážžu vuáttámuš kulâmist: ”Tun, Hiärrá lah pyeri, tun adelâh addâgâs, valjaht juáváh áármud puohháid, kiäh tuu čuárvuh išán.” Immeel tobdá kale juáhháá vááimu já ibbeerd juáhháá eenikielâ. ¶ Mii ohtiimist tábáhtuvá? ¶ miätá. ¶ Taat kirje lii vuossâmuu saajeest päikkinommâluvâttâllâm, taggaar kunneeárvusâš oovdâstväzzei juátkee tegu Qvigstad, Tanner, Nickul já T. I. Itkos tobdos čuágálduvah 1920–50 -lovvoin, mut mon ennuu täärhib já tievâslub! Toos lii čällee uážžum máhđulâšvuođâid toi arkkâduvâi já čálusij vievâst moi vuolgâtteijen lijjii Suomâbeln el. mainâšum T. I. Itkonen. Puáris totkei ärbi lii nanosávt fáárust, aainâs ko maaŋgâi noomâi ohtâvuođâst kiärduttum tâi čujottum mainâseh láá rokkâsâm fáárun siämmái totkei muuštonmerkkiimijn. Mut čällee lii jieš kuorâttâllâm já luptim uáinusân ain eenâb ärbitiäđuid já huámášuumijd kuásij jo jyehi nommâperruu puotâ já huolâlávt merkkim kiäst kote-uv tiätu lii finnejum. Taat ovtâskâsčyegis ij lah aainâs tušše mut tehálâš käldeetiätu totkeid kiäh návt uážžuh tilálâšvuođâ árvuštâllâđ tiäđu ávhálâšvuođâ. Lii uáináh vises, et taah muáddi totkee kiäh láá perustum säämi nommâtutkâmist, šaddeh iäljárávt suogârdiđ Ilmar kirje! ¶ Linnunpoikanen ¶ Eejist ij lamaš eenâb maid västidiđ já lâi-uv joskâ. Meiddei muoi-uv Ailâ-obbijn láim joskâ, ko lâi aainâs munjin vuossâmuš kerdi, et oinim viljâstân tieggáár pele. Monnii-uv motomeh peeivih, ovdil ko ráávhu já rähisvuotâ oppeet maacâi mii táálun. ¶ Puásuituálu ¶ purjâskárbáážiih. Oovtâ kárbást seevih já Aino siävá maasâd. ¶ Viehâvälditiileest (fyysilâš kieđâguin toppim) almottep ain poolisân. ¶ mun lam ráhtám listo soojijn, moin kreikakielâsâš teermah vuáttojeh kreikâkielâsâš ¶ puázzi, puázi = viilto ansavarvussa ¶ 2. ¶ 13. Kišto uárnejeijee uážžu puoh vuoigâdvuođâid lonestum iävtuttâssáid. Uárnejeijest lii še vuoigâdvuotâ rievdâdiđ iävtuttâs vuávájeijee luuvijn tâi leđe kevtihánnáá kovvoos. ¶ čovârkyeleh.....132 ¶ Sun vaazij ain ovdâskulij, jurduuh liävsuin já maŋgâ eres-uv komálâš ääši paccii sust uáinihánnáá, tagareh uccâ äššááh, nuuvtko säplig muorâ uávsi alne já kuávská, mii jienâdij nuuvtko kiehâ. Taingin ij liččii kihheen ennuvgin perustâm, mut ij tagarijd immâšijd aaibâs jyehi peeivi uáini. ¶ -‐áá:  vuáv´dáá;  kiäđ´gáá;  kirjáá  #  -‐s ¶ Sämitige vuáđustâsah ¶   – Enni! Obžâ já Tobžâ čuárvoin oovtâ jienân já ruotâstáin čuovâ kuuvl. ¶   tiäđu, Pargopitái tohâmân tárbulii internetsiijđo kaavnah návt: ¶ Áŋálâhjävri Angalajärvi Gazzačuohppanoaivvit 3 km M. ¶ 1. Kiina 252 ¶ Syemmilâš škoovlâid já eres-uv tiäđuhalulijd palvâleijee uđđâ internet-siijđoh lehâstuvvii juovlâmáánu aalgâst. Nettiloostâ pargon lii adeliđ äigikyevdilis tiäđu säämi siärváduvâst já sämiaalmugist onnáá peeivi syemmilâš já tave-eennâmlâš ohtsâškoddeest. Siijđoi pehti kávnoo meiddei tiätu sämmilij sajattuvâst já tooimâst maailm algâaalmugij siärváduvâst já aalmugijkoskâsâš ohtâvuođâin tegu OA:st. Nettilostâ tievâsmittoo já uđâsmittoo taađeest – jo tääl ton pehti kávnojeh ennuu tiäđuh já liiŋkah maaŋgâi sämisiärváduvâi sijđoid. ¶ – Inarinsaame-suomi-inarinsaame sanakirja (pargonommâ). Toimâttâm Marja-Liisa Olthuis . Sänikirjeest láá suullân 30~000 uuccâmsäännid. Iskâdempittá almostui ive 2006. Sämitigge, Oppâmateriaalkuávdáš. ¶ 179B Čäcisäplig lii šaddoporree. ¶   Sääni maŋgâ sojá 49A Helsig kovekárttá ¶ Ihe moonâi. Arttu rávásmij já tast soodâi-uv mučis, kuhesjuálgásâš peenuv. Luándu tast lâi siämmáá loje já nánnáá ko ain ovdil-uv. Amahân te luándus tiet lâi uážžum pääcciđ-uv táálun, veikkâ ton algâalgâlâš eemeed Liäiná lâi jo áigáá vájáldittâm lopádâsâs anneeđ huolâ pennust já piemmâđ tom. No, siämmásthân tot Arttu-uv piemmui ko Nubbe-uv. ¶ Puškokuolij lahkoost já -hiäimust tot lii áinoo ovdâsteijee Suomâst. Alda hyelkkin tast láá kulmâ šlaajâ Tave-Amerikâst sehe tiälkkupuško Nuorttâ-Aasiast, Amur já Sahalin kuávluin. Puškoost ij lah pyeidivepsi ijge ubbâlággá ”umpilisäke” čuálist eidusâš luosâkuolij náálá. Puoh puškoh láá snielâhis pänikyeleh, stuorrâoivâgeh já stuorrânjálmágeh. ¶ puurki kooskâi luhhijn, amas kirdee tiivreh kárgáđ. ¶ 25 ¶ Ääigild MD-11 maašin peesâi hurgemrađe paijeel, račoi laastâs já vaaldij uđđâ sajan. Tulli- já enâmistvyelgimtarkkuumeh iä lam aldagin nuuvt täärhih, ko toi västideijeeh lijjjii puáđidijn. Tijme lâi kuuđâ suulâin ehidist, ko maašin rullái rađe kiäčán, posádij liävtu já luptânij ááimun. ¶ – Na, poođij-uv tobbeen mihheen reeivâid? Kuáski koijâdij Tálunjoobžâst, ko ooinij taam puátimin maassâd postáin. ¶ peeleest. Veikkâ sämikielâs peeleest eenikielâlâš olmooš puáhtá sárnuđ suomâkielâ pyereest, lii ¶ Kamessuolluu ferttee karveđ kezis čoolmij mield. Ij lah máhđuttem, et merâkuáskim sodâstâlâččij ááimust, ko taat lodde tiättoo merikoskâi jäävrist. Mätki juátkoo Korrâsuolluu já Kamessuolluu koskâsâš čuálmán, mon maŋa itá vijđes Čyetpecjorŋâ. Tääbbin kalga tutkâđ piegâ sunde, ko joorŋâ kannat karveđ syejebeln. ¶   Já Möö punccârušâi kiällárist. ¶ tälviv siemânijd. ¶   5. Siemin skáálžuh ¶ 1. Tievâsmit kuuvijd symmetrisâžžân já ivnii piäivááloddáid kuuvij 11D já 12A maali mield. ¶ Tavepoođâeennâm riddokuávlust láá maaŋgah puáris kaavpugeh. Oulujuhânjäälmist čuážžoo Oulu lii Tave-Suomâ tergâdumos já stuárráámus kaavpug. Ton ässeiloho stuáru jotelávt, ko ollâopâttâh já maaŋgah tiätutekniikfinnoduvah kiäsutteh ulmuid toho jyehi kuávlust Suomâst. ¶ – Maa eälu kuvlan . Luuhâmkirjááš, mon lii čáállám Inger Seierstad. Tom lii orjâlâškielâst anarâškielân jurgâlâm Veijo Paltto. Škovlâhaldâttâs 1983, 24 s. ¶ Stivrâ tuhhiittij alguu pajeuáppeetuđhoslävdikoodán já máttááttâs- já kulttuurministeriön. Algust oovdânpyehtih sämikielâ finnim ubâ pajeuáppeetutkos kiellân sehe sämikielâ sajattuv pyeredem eenikielâ já vieres kielâ iskosijn. ¶ Mii mielkkikuusâi lohon lii ¶ Mut forgâ Pöö oppeet vuoiŋâstij já smietâdij. ¶ Pluterus atricapillus ¶ Kertomuksia isieni talosta 1 ¶ 2. Merkkii čoovdânommâduv päikkinoomâid ¶ NATURA 2000 -VIÄRMÁDUV MITTOMEREH, ¶ 600 000 euro staatâtoorjâ juáhásij sämikuávlu kieldâi kooskân čuávuvávt: ¶ Vuásku uccáá ¶ Čaasijn livkkáástillii kyeleh, ¶ 6. Syyria 4 ¶ 9. Niŋalâs oppuuh läällih monijdis ¶  vuálgá. Saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi uásálistij OA pisovâš ¶ uággumin. Sun iberdij tállân mast ¶ Na ko pasepeeivi iiđeedgis poođij já ličij lamaš äigi vyelgiđ Tessuin čuhčápiivdon, te arvai - arvai jo iho. Lâi puáttám hirmâd rášuarve korrâ tavepieggáin, et iäččám ij pissim vyelgiđ joddeidgin kuohâđ, veikkâ uáli ruástil lâi-uv šooŋâi háárán. Tavepieggâ lâi ton peeleest hyeni, et vuoddâsist lâi väädis tavaniđ olâppiegân, mut joddei peeleest oppeet pyeri, ko toh lijjii syejirido pelni ađai taavaakeččin jäävri. Njivloččii kale, et viermij kuškâdem ličij tiäđust, mut iä nuuvt čuuvtij, ko njivloččii olâppiegâ pelni. ¶ Nubenáálá ko nuárju, lii ränisnuárju uáli sosiaallâš ellee. Sudesčääsi ääigi aainâs olgomuu suáluikuávlu tiätu källeelássáid čokkâneh ränisnuárjuh luvijmield, joba čuođijmield paštettiđ piäiváá. Sijđoluvâi pokkiidâttâm ränisnuárjuid uáiná koskâttuvâi rijdâlmin já nurdâmin kuoimijdis, ko toh kištodeh lássáá šolbâdumosijn livvâdemsoojijn. Kuálkkin sáttá lássáin kulluđ kilomeetterij kiäčán ränisnuárjui paargâs, mon muččâdávt puávtáččij nabdeđ ahevin. ¶ päiski ¶ 7 Tuuđhâ käänimane ráhtus. ¶ Luuk. 18:42 x ¶ maaŋgânáálá, ovdâmerkkân eksplisistmáin ađai teevstâ implisiitlii merhâšume ¶ E. Skálžu ¶ Euroop Rääđi ministerkomitea ¶ Ori lii oreshiävuš. ¶ Pargojuávkkuovdâstem ¶ Ohtâvuođâväldimeh ¶ Sämitige tievâsčuákkim ceelhij ALKU-haavâst ¶ 154. Čuoigâmlättee ¶  piäiván, 4. Viärdádâl iđosšaddoid já kukkášaddoid. Sáárgu sárgáid šadoi oosijd nurâmáin taid loováin. ¶ Ive 1830 staatâ lehâstij markkânijd Alattiäjust já Stuorrâvuonâst. Puáhtá tiäđust-uv koijâdiđ, manen Taažâ virgeomâhááh oinii Finnmarken markkânijd nuvt tergâdin. Čielgâ ohtâvuotâ tast lii toos, maid lep täst kieđâvuššâm, nomâlâssân tot, et virgeomâhááh asâiduvvii ain eenâb rijjâkävppiustevlâš liinján. Ko Taažâ finnij “vaigâdis rijjâvuođâs” ive 1814, lâi ekonoomlâš politiik luándulávt kuávdâšäšši. Staatâ koolgâi finniđ uđđâsist juolgij oolâ. Mist láá kiävtust eennâmhiärái viiđâivvááščielgiittâsah ivveest 1829. Viiđâivvááščielgiittâsâi uáivilin lâi olgosadeliđ virgeomâhái uáinu eennâm ekonoomlâš tiileest. Tondiet täin viiđâivvááščielgiittâsâin šoodâi vuáđumateriaal ton kavpâšempolijtiikán, maid hárjuttii 1830-lovvoost. Markkâneh kolgii toimâđ organisistum täävvirlonottem kuávdážin. Nubenáál eeđân toh kolgii luávdiđ aalmug täävviruážžum táárbuid. Taat lâi ive 1830 stuorrâ já tergâdis pargo, eromâšávt Finnmarkist, kost ulmuuh assii piäđgui já sijdâkävppijâsah-uv lijjii moodij. Tállân ive 1842 maŋa pottii laavah, moh adelii máhđulâšvuođâ vijđásub kaavpâšmân kaavpugij já sijdâi ulguubeln. Täst puáhtá loopâst vala miäruštâllâđ, et puáránâm ohtâvuođâh já lasanâm sijdâkävppi tolvuu vuáđu markkânij tolâmijn. ¶ 7. Satakunta ¶ uáivádâhkyeli ¶ 2 Sáárgu kuuvijd lippustáágui suoivânijd. ¶ – K tego káigá! pahudistij eemeed já toppij kähvipakkeet išedis kieđâst. Tom sääni sun lâi kale maŋgii täin äijiháin karttâm oppâđ. Sun aalgij jo jiänusân lyeštiđ, kuás iššeed ličij ovdánâm k -puustuvân, nuuvt et vuot finniiččij kähvikoopâ já kákkupittáá. Teejâ kale lâi vala mestâ jo uulâtmáttumist. ¶ – Keejâ mon suámálâš čuárvihiärrá tot lii, sun eeđâi. ¶ - Kale tust miinii lii. Eeđâ peri! ¶ 1. Tuubdâ šlaajâid. ¶ 1. nanodeh ain sämikielâlâš škovlim, eromâšávt nuuvt, ete ovdedeh systemaatlâš politiik já kuhes áigáduv ruttâdemvuávám, ¶ Puállám-Äijih = Palo-Ukko ¶ Munnust lâi moojiibeln adalduvvâidis peeleest uáli riges já mielâkiddiivâš mätki, mon muái puáđáččáim mušteđ ubâ loppâelimân. Jiem eeđâ, et olmooš kalga hurgeđ miätá maailm nuuvt ennuu ko kiergân, mut joba jo ohtii eellimstis kalga olmooš eelliđ uápâsmuumin ereslágán-uv elimân já kulttuurân, ko moos lii tuáddum. Liävus taat eellimvyehi aldeláá, ađai olgoláá, kohân tot peri lii ereslágán. Tast láá peri positiivliih čuosâttâsah. ¶ MAAINÂS ¶ » Ovdilgo käniores ¶ – Vuoi, mon njobžâd! suoi šuáhkádáin oovtâ jienân. ¶ Ellee nommâ njuhčâ ¶  kyehti 3. Čääli vihkosâd čalluu amnâsist Ko finnejim jieččân hiäppuš. ¶ Lasetiäđuh: ¶ – Tääbbin iä piijgáh kale piso meendu kuhháá, Elmer smietâdij joskâdávt. Taat lâi jo kuálmád pijgá, mii tánávtkis vuálgá! ¶ ”...Kesi-Kunâgâs Kuáti lii hyenes meecist, mii jiäŋu tälviv já lii pääljis (muorâittáá). Jis saje lii toollum hiäivulâžžân, lii tot stuorrâ tuhhitmettum suijâ markkânij toollâm háárân”. Hyenes ”mecci”, mii jiäŋu tälviv já kost láá uccáá muorah, ferttee leđe Karlebotn. Thomas von Westen addel kuittâg jyehi tááhust mijjân vuoigâdvuođâ jurdâččiđ, et markkâneh láá lamaš Karlebotn (Stuorrâvuonâ) aldasijn. ¶ Čevetjäävri vyelitääsi uáppeeh lávdásteleh lekkâmjuhleviehân. ¶ Täärhist tiäđuidâd já táiđuidâd ¶ Nuuvt suái Rissekäskein tuámittáin keččâđ jieijâs uđđâ aassâm- já piervâlsaje. ¶ Tääl aasâm Jokkmokkist (Juhâmokke), mast luuhim Sámij åhpadusguovdásjist (Säämi máttáátâskuávdáš), válduamnâsin nähki já tekstiileh. Säämi máttáátâskuávdážân moonnâm lii adelâm munjin ennuv, ko lam oppâm ennuv ärbivuáviljn tuojijn. Tääbbin uáppá še ennuv sämmilij historjást já eres sämikuávluin, sehe säämi ärbivuovijn. ¶ Válduceelhâ  lii  tievâslâš  attribuuttáá-‐subj. stuorrânjivleskuáppu isolimakotilo ¶ Kalvem já čuoppâm. Tagareh pargoh láá eennâmtuálust, já eennâmtuálust mun jiem ibbeerd maiden. Mutâ siemmânpotákkijd mun lam kuittâg kalvam. Must lii viste tyehin uccâ pottáákpiälduš. Moonnâm kesimáánu algamuddoost kolvim potásijd já potáskaalih šodâškuottii muu mielâst uáli jo jotelávt. Moonnâm keesi lâi arvekeesi já čohčâmáánust kiškum piäldust stuorrâ, mučis potásijd. Šaddo lâi pyeri. ¶ - Valmâštâllâđ Suomâ uáivilijd aalmugijkoskâsijd biodiversiteetsopâmuš čuákkimáid, moh lahtojeh artikla 8(j):n ¶ 24.05.96 . Lâi mučis šoŋŋâ, ko vyeijilijm savottasajan. Pengillyst vala piegâstâlâi, mut mii pargosaajeest lâi orroo kuálkki já myevvireh vittâ miljovn. Oiva lâi fievridâm monnjâkäärys, moos lâim čummiittâm kuátimuorâid, jieijâs láátun iijân já ovdilgo poođijm, te kärry lâi mii vyerdimin. Elâččijm oovtâ suulâin Oiva kuáhtá lunne puurâdmin já joođhijm tast maŋa pargo. Finnijm hivvâduv njeidiđ já korriđ, mut liijká muu mielâst oro, et lase vala tarbâšiččijm. Soováim Charliein, et elleen itten vala korriimin muádlov muorrâd. Aansist toovâi hirmâdávt mielâ uástiđ áimukiiveer oovtâ ryevdikäävpist, mut ko iän tieđe, lii-uv lope ollágin tuálvuđ piso Suomân já kalga-uv tast máhđulávt mäksiđ tuuli, te kuođijn tontovváá uástihánnáá. Kulâskuddeen ittinâš, maht lii äšši. Kietâruottâseh láá ain-uv rašeh. ¶ Sämitigge lii ornim linjâšautosáátuid, puurâdmijd já ijjâsoojijd puohháid Avveel Tiärmáást olgoláá puáttee uásálisteid. Tábáhtus graafisii kejâstuv (plaakaat, uásálistemtuođâštusah, logo já tábáhtus postâkorttâ) lii vuávám Tanja Sanila. Tábáhtus orniimân lep uážžum staatâtorjuu máttááttâs- já kulttuurministeriöst. ¶ a. Mon tiiŋgâst puátá ollâ jienâ? ¶ Jo kyele häämi muštâl, et maggaar pirrâsist kyeli mákkoo. Ponneest ellee kyeleh láá táválávt tuolbâseh, tegu njäähi, tâi kyevdilágáneh, tegu aŋgerias. Čäcišadolâšvuođâ siste ellee kyeleh láá olluuh já tuolbâseh, tegu lahna, mii livkkáástâl njyebžilávt ruávustuv čääsivuálááš mailmist. Joorŋâi kyeleh, ovdâmerkkân luosâkyeleh, láá uáli virdevijvesiih. ¶ Sämikielâg palvâlusah interneetist ¶ Párnái puddâ: Kielâpiervâl ijjâ ¶ Australia B7 ¶ Na ko vuálgá Čevetjäävri kulij, te tállán ratkuuttuv maŋa lii stuorrâ kolbâ Njiävđám tuulist, mon tekstâ lii suomâ-, táru- já orjâlâškielân. Ko juátká ovdâskulij, te poottâlškyeteh koolbah suullân love kilomeetter kooskâi, main láá Taažâ já Čevetjäävri noomah suomâ- já nuorttâsâmikielân. Väävli kuábbáá-uv pelni lii Väävli nommâ suomâ- já anarâškielân, mut ovdláhháá Päärtih puátá maađijkolbâ, mast lii Aanaarjävri suomâ- já nuorttâlâškielân. Ličij kale vuovâs jis Aanaarjäävri nommâ-uv oinuuččii monnii koolbâst algâkielâlâžžân. Päärtih kuábbáá-uv pelni láá päikkinommâkoolbah suomâ- já anarâškielân, mut Njižžjäävri nommâkoolbah láá suomâ- já nuorttâlâškielân, mii lii tuhhiittettee, ko tááláá ääigi Njižžjäävrist láá nuorttâliih eenâb ko anarâšah. Päärtih kuávdáást lii Njihenjaargâ maađijkolbâ suomâ- já anarâškielân. Meid Čevetjäävri kuábbáá-uv pelni láá nommâkoolbah suomâ- já nuorttâlâškielân. ¶ 2. Jurgâlus. Taat verstâ lii jurgâlum nuuvt säänist sáánán ko peri máhđulâš nuuvt, et ¶ o Sämitigge tuáimá alda oovtâstpargoost nuorttâlâšâi sijdâčuákkimáin, ärbivuáválij sämiiäláttâsâi hárjutteijeiguin, sämi-iäláttâsservijguin já säämi aalmuglâšohtsâškuddijn sämmilij sajattuv pyereedmân já kulá čanosjuávhuid jieijâs tooimâ oovdedmân. o Sämitigge uárnee pirrâ sämikuávlu já ton ulguubeln kuávlu sämmilij kuullâmtilálâšvuođâid já kulá kuávlu sämmilij táárbuid, vâi puáhtá ovdediđ jieijâs tooimâ. Sämitige ornim tábáhtusah já tagareh tábáhtusah, main sämitigge lii uásiuárnejeijen, uárnejuvvojeh sämikulttuur já sämmilij aarvui mield tuárjumáin sämmilij siärvuslâšvuođâ já läčimáin sämmiláid luándulijd kuáhtámsoojijd. ¶ Pilvi aalgât ollâopâttuvâst ¶ - Naa, vyeššeen-uv veik tejâkoopâ? ¶ , tálvástâl. Täid šaddoid šaddeh ennuv , ¶ cuábui ¶ c) Noomât já sáárgu monnii save raavâdiäláán. váimu maneh ¶ Åland A5 ¶ Sáárá lâi juo tubdâm, maht Kuivee lâi liegistâm, ko lâi kinccom suu meddâl tobbeen juuvâst já mon suottâsin tot oroigin. ¶ 124A Mikroskoopkooveest uáinojeh voorâ ruopsisseelah, ¶ 5 Mane saimaanuárju suojâleh? ¶ Čääci šeellâd. Uccáá loddešlaajah. ¶ Ovdeláá mainâšum čielgiittâs lahtosijdiskuin lii luuhâmnáálá čujottâsâst www.samediggi.fi Sämitige majemuu lovottuv (statistiik) mield láá sämmiliih 9350, kiäin Suomâst äässih 8706. Paijeel peeli sist (54.9 %) äässih sämikuávlu ulguubeln. Sämikuávlu ulguubeln ässee sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođâi olášuttem váátá tállân sierânâs tooimâid staatâvääldist já Sämitiggeest. Uáli huolâstuttee lii tot, et sämikuávlu ulguubeln ässee párnááh pääccih ollásávt jieijâs kielâ já jieijâskielâlâš vuáđumáttááttâs ulguubel (vuálá love ihásijn párnáin paijeel 70 % äässih sämikuávlu ulguubeln eres kuávluin Suomâst). Sämikulttuur já sämikielâ/-kielâi siäilum váátá, et sämikielâlâš vuáđumáttááttâs já peivitipšo láá sierânâssajanmäksimnáál kieldáid staatâ ruuđâin meiddei sämikuávlu ulguupiäláá kuávlust. Ive 2004 vuáimán puáttám uđâsmittum säämi kielâlaavâ válduášálâš ulmen lâi pyerediđ sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođâi olášume já nanodiđ sämmiláid algâaalmugin turvâstum vuáđulavâlâš (731/1999, 17.3 §) vuoigâdvuođâ toollâđ já ovdediđ jieijâs kielâ já kulttuur. Uđđâ kielâlaavâ mield kolgii sämmiliih pyehtiđ ášástâllâđ sämikielân jieijâs tâi jieijâs hiäđu kyeskee aašijn sämikuávlu kieldâi já staatâ virgeomâhijn. Čielgiittâs säämi kielâlaavâ olášumest vuáđuduvá vijđes luámáttâhkoijâdâlmân, mast 169 vuástáväldest koijâduvvojii el. tiäđuh sämikielâlâš palvâluisâi vijđesvuođâst, sämikielâ tááiđust já kiävtust sehe sämikielâ iävtuin pargopirrâsist. Čielgiittâs čuásáttâsjuávkkun lijjii säämi kielâlaavâ 2 §:st mainâšum virgeomâheh, kiäid säämi kielâlaahâ heiviittuvvoo. Stuárráámus čuásáttâhjuávkku lâi sämikuávlu kieldâi pargeeh. Puohnâssân koččâmâšluámáttuvah vuolgâttuvvojii 169 vuástáväldei já vástâdâsah pottii 109 vuolgâtteijest. Kuávdášlâš virgeomâhijn kuođđii koijâdâlmân västidhánnáá el. Laapi pirâskuávdáš, alemus haldâšemriehti, pirâsministeriö, Suáđigil kieldâ ovdâalmaah já sämiradio. Väldikodeášáskutteevirgádâh, Tiervâsvuođâhuolâttâs vuoigâdvuođâtorvokuávdáš (TEO), Paateent- já registerhaldâttâs (PRH), Aalmugregisterkuávdáš, Itella, Sämikuávlu máttááttâskuávdáš, Seenaatkidânjâsah sehe Šoŋŋâtiettuu lájádâs almottii, et säämi kielâlaahâ ij kuoskâ sii toimâsyergi. Čielgiittâsâst lii miäruštâllum säämi kielâlaavâ čonnâsemvuotâ ovdeláá mainâšum virgeomâhij já almos palvâlusâid pyevtitteijee siärváduvâi já ovtâskâsâi háárán, kiäh lijjii almottâm, et säämi kielâlaahâ ij kuoskâ sii syergi. Áárvu mield laahâ kuáská aainâs-uv mottoom uásild meid ovdeláá mainâšum vuástáväldeid. Lasseen čielgiittâsâst čiälgá, et säämi kielâlaavâ 2 § virgeomâhâšluvâttâllâm lii mottoom uásild rahtum puárissiähá háámán já ton suujâst sáttá adeliđ puástu tâi aainâs-uv čájádittee tiäđu laavâ heiviittemkenigâsvuođâst syemmilâš ohtsâškoddeest. ¶ – Lah-uv kuullâm, et tääbbin lii váhá sämiohjelm-uv? ¶ Aanaar paješkovlâ: Anne Seipiharju (anâraškielâ), Rauna Saijets (tavesämikielâ) já Elle-Maari Kokkonen (tavesämikielâ) ¶  / Eestieennâm, Latvia, Liettua, Riikaluohtâ, Saarenmaa, Hiidenmaa, Peipsijävri, Tallinna, Tartto, Riika, Vilna, Kaunas ¶ Liegâsvuotâ sirdâšuvá suonjârdmáin ¶ 11. Šivetteh tarbâšeh fuoddâr 39 ¶  kvanttoreh : » Maid halijdah, et poorgâm tunjin? » Almai västidij: » Hiärrá, ¶ Čuánjákälleeh MP.2002 Čäcikälleeh Kuávdoo Páádáár Menišvuonâ. ¶ Ante kaavnâi stuorrâ peesi vyelni toijum rise, mii lâi luhhoost viehâ kukke. Sun vaaldij tom kietâsis já várugávt faškâstij toin laasân, mon sun mottoom suujâ tiet noobdij kievkkânlaassân. Sun faškâstij ohtii, mut ij kihheen orroom tom kulâmin. Tastmaŋa sun faškâstij nube kerd já taan tovváá nuuvt korrâsávt, et poolâi jo laasâ cuovkkânmist. Vistig kihheen ij orroom lemin pääihist, mut váháš áigáá keččin kardineh laasâ oovdâst liihâdškuottii, já naaburiššeed uáivi iđestij uáinusân. Ante šuáhkádij já sevilij naabursis. Ij Ante tiäđustkin taam naaburis nuuvt hirmâd pyereest ubâ tubdâmgin ige jiešalnees kuássin lamaš vala naaburis kuvlân sistegin iällám, mut kááđu alne suoi láin kuáhtám, já toin naalijn uápisvuotâ sunnuu kooskâst lâi šoddâm. ¶ Sámi Duodji, Suomâ sämityejiseervi omâstem Duodji Shop ožžui uđđâ kävppi- já toimâttâhtiilijd sämikulttuurkuávdáá Sajosist. Sámi Duodji lii kuávdáá vuossâmuu keerdist, váldu-uuvsâ paaldâst, nuuvt et káávpán lii älkkee puáttiđ. Sämmilâš tyeji lii mudoi-uv áárvust uđđâ kulttuurkuávdáást, tastko Sámi Duodji lii pieijâm ennuv sämituojijd aula lasâskappijd uáinusân. ¶  lii São Tomé já Príncipe ¶ Kuoškkärigááh ( Cinclidae ) já peljirástágááh ( Bombycillidae ) ¶ 51 % ; + meriáigásâš 38 % Ucjuv kieldâ suullân 130 ¶ Vuolgâttâsâst kuullâp čuákkimsalist sarnum kielâ. Sämitige čuákkimist puáhtá kevttiđ anarâš-, nuorttâlâš- já orjâlâškielâ sehe suomâkielâ. Internetvuolgâttâsân ij taan tovváá finnii tulkkum jieškote-uv kielâi kooskân. ¶ 34 ¶ Lasseet čääsi nuuvt ennuu, et piärguh pyereest láppojeh. ¶ Lii-uv purrâmâšveerkist vuojâ tâi tärkkelys? ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtus 2010 uárnejuvvoo Ruávinjaargâst njuhčâmáánust kyevtipiäivásâš tábáhtussân. Sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh lii porgâškyetmin taaidâtábáhtus orniimijn ovtâspargoost Ruávinjaargâ kaavpugáin. Puátimin lii ivnáás säminuorâi kulttuur- já taaidâjuhle! Čuávu nettiuđđâsijd ¶ 51 ¶ Ovdâskode sahâalmai kollij sämitige ¶ pargo ¶ 4. Argentiina 40 ¶ Euroop lii vyeligâs eennâmuási ¶ Mooses sivnedij aalmug já tuáivuttij toos jyehilágán pyere. ¶ Kirje teevstah já pargopitáh vuáđuduveh aabisrááiđu čällee Inga Guttorm ovdil almostum siämmáánommâsâš aabbis tevstáid. Kirje kuvvim lii toohâm Salli Parikka Wahlberg. Kirje lii finniimist sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuvâst Sajosist Anarist. Sämitige almostittem oppâmateriaaleh kávnojeh täst. ¶ – Mun lam Nuáidienni. Pyeri peeivi! Já tuoh kuulmâs láá muu nuáidipárnááh. Já tuoh kyevtis lává muu hyelkkipárnááh. ¶ Sämmilâš siärvádâhvuáhádâh ¶ Anarâšâin láá lamaš kuálástem, miäcástem já maŋeláá meid šiiveettuálu várás oovtâst kuulmán pajasávt aassum sajeh. Anarâšah láá meid toollâm já tuálih ain-uv poccuid. Anarâšâi varriistâllâm kuávdásmittui Aanaarjäävri čácáduv alda. Anarâšâi tälvipäikki lâi távjá siseennâm meecijn, moh lijjii suáijááh já kuávlust lijjii puáldimmuorah já puásuikuáttumeh. Kesipääihih lijjii luándulávt jaavrij ađai šiev kyeličaasij paaldâst. Varriistâllâm siäilui motomijn anarâšperruin ain 1950-lovo räi. ¶ Sämmilij ärbivuáválâš luándukevttim vuáđuduvá säämi árvumailmân, sosiaallâš vuáhádâhân já utkevuoigâdvuotân. Luándukevttim lii ereslágán sierâ sämi-iäláttâsâin. Luándukevttim lii kiddâ še eennâmtieđâlijn aašijn já luándu tiileest. ¶ ohtâ oovdeld kyehti oovdeld ¶ Tobbeen lijjii motomeh uáli ilbis kaandah. Ohtii vuod lijjii porgâm maidnii pahatavvoid já máttáátteijee koijâdâlâi, uusâi sujâlii, mutâ ohtâgin ij tubdâstâm. Vuoli-Maati kandâ lâi še škoovlâst tobbeen, sun lâi taggaar ohtâkiärdân "kehitysvammainen" . Kaandâh oovträäđist sujâttii suu, veikkâ sun ij lam sujâlâš. Nube peeivi máttáátteijee aalgij tom kaandâ vuárnuttiđ, mutâ ko kandâ ij lam sujâlâš, te ij sun tubdâstâm tavvoid maid ij lah porgâm. Máttáátteijee ij oskom kaandâ sujâttisvuotân, veikkâ kandâ ličij maht keččâlâm šišteđ. Já nuuvt tast keevâi ete kandâ kaartâi sujâlâžžân. ¶ Jookeerpargopittá 10. Muáđuin láá ennuv uccâ tiäkkááh, moiguin finnee áigá kejâstuvâid ¶ Kirdemjyelgi lii nähkisuájá suormâi koskâsâš asettis skinnáás liškejuármi, mon vievâst nähkisuájá kirdá. ¶ monivyöseitikki ¶ KAT11 = Katekismus 2011: Suomâ evaŋgellâš-luterilii kirho ristâoppâ. Tuhhiittum ¶ Mätki Kyprosân moonâi pyereest, iäge oovdân puáttám magarehkin ääših, moh iä jo liččii lamaš ovdiist uáppáh. Ihepeeli tassaaš, ko lijjim siämmáá tilálâšvuođâst jugoslavialâš suihkumašinist, te lijjim kale viehânáálá jiärástum. Tääl AERO Oy DC-6b -maašin kiirdij iänááš täsivávt já mätki ovdánij rávhálávt. Kirdememedeh kulluuttii ašijdis eŋgâlâskielâ lasseen tiäđust suomâkielân já tot lâi šiev äšši. Tegu puáđidijn, te meid monâdijn-uv siäivuim Jugoslavia Belgradân taŋkkađ já siämmáánáálá urruu DC 6 -mašinij moottoreh oppeet puálláámin siäivum ohtâvuođâst, lâi uáináh jo sevŋâd, ko šnjoggiittijm kiädán já tuulânjuohčâmeh uáinojii pyereest kessuumin moottorij moojiipeln. Seivittem piištij vaarâ tiego tijmepele suulâin já mášinist iä vuálgám, iäge toho puáttám ulmuuh ollágin. Maašin lâi väridum alfáárug OA-suáldáttij rotaatio kiävtun já tot-uv lâi šiev äšši. Lâim halijdiđ eelliđ meiddei terminaalist, mut maašin uuvsah mađhâšeijeid pissuu kiddâ. Tuše kieddivirgealmai eelij pápárijdiskuin mašinist. ¶ Porgim nuorâ kielâtotken motomijn akateemikko Erkki Itkos anarâškielâ haavâin, kuhemustáá neeljiuásásâš Inarilappisches Wörterbuch _sänikirje toimâtteijen iivijn 1979–91. Ko tot valmâštui te Itkonen litteristij já jurgâlij loopâ räi majemuu pargoos anarâškielân ađai kielâčáitusčuágálduv Aanaarkielâ čájttuzeh . Ceelhijm iärutiervuođâid sunjin kyehti oho ovdil suu jäämmim vyesimáánust 1992. Erkki Itkonen kiergânij toimâđ anarâškielâ pyerrin masa kuttâlov ihheed. Tarkkuustâlâm taan čallust suu koskâvuođâ anarâškielân kyevti uáinimčievâst. Maid anarâškielâ merhâšij Erkki Itkosâžân? Maid Erkki Itkonen merhâšij anarâškielân? ¶ – Pyeri, uáineen talle ehidist taan siämmáá saajeest! Kuivee čuorvij. ¶ Sälttáás eellimpirrâsân vuáhádum väldimeerâi ellein lii vaigâd eelliđ Nuorttâmeerâ merâsaivâčääsist. Lasseen Nuorttâmeerâ stuorrâ liegâsvuođâ muttuustâlmeh já kuhes tälvi hemâdeh ellei eellim. Nuorttâmeerâ spiekâstâhlâš tile keežild tobbeen láá ucceeb šlaajah ko väldimeerâin. Nuorttâmeerâ elleeh šaddeh hitásubbooht já pääccih ucebin, ko väldimeerâ šlajâkyeimih. ¶ raavvâdlâš jáávrán: riddouáinuseh, čääsi šeellâd- ¶ čäciluddijd? b) Moh tahheeh čielgejeh tuáršu ¶ Hygrophoraceae ¶ Brazzaville . . . . . . 101 ¶ Puurâm 2 h ¶ – Na, elehân vala! Ko tom loddekuáđáá lehâstah, te tobbeen – puáris loddáápiervâl vyelni - lii čoovdâ. Toin čovduin tun peesah talle siisâ kievkkânuuvsâst. ¶ ittuumân < ittum = ihottumana < ihottuma 148 ¶ 1. Algâaalmugij enâmijn tâi kuávluin ij uážu hárjuttiđ suáldátlâš tooimâ, jis tot ij lah agâstâllum áášán lohtâseijee almolii hiäđu keežild, jis tast ij lah mudoi rijjâ sooppum áášánkullee algâaalmugijguin tâi jis toh iä lah tom táttum. ¶ Staatâčällee Raimo Valle saahâ lii luuhâmnáálá ollásávt täst Stáhtačálli Raimo Valle Helssegis 13.11.2008 já Statssekretær Raimo Valle 13.11.2008 Helsingfors . ¶  (duratiivlâš 1896 1897 1898 1899 ¶ Virge miänástuvvee tipšom išedeh šiev sämikielâ njálmálâš já kirjálâš táiđu sehe kelijdeijee hárjánem toimâttâhpargoin. Virge tevdimist lii kuuđâ mánuppaje keččâlemäigi. Toimâttâhčällee toimâsaje lii säämi kulttuurkuávđáá Sajosist. Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi VI já tast II juávhu mield (vuáđupälkki 1822,14 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. Ucâmušâid oppâ- já pargotuođâštusâidiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 20.12.2013 tme 16.00 räi čujottâssáin : Sajos, 99870 Aanaar. Lasetiäđuid virgeest addel ekonomiačällee Hilkka Kukkonen, puh. 010 839 3104. ¶ Vuossâmuš ehidâs Matt 26:26-29 ¶ Säämi taaidâ ¶   hämmee 115 ¶ - Ij tot lahkin, tiäđustkin. Mist lii jieččân kielâ, mast ij lah taggaar sääni, ko “iveäigi“. Mottoom saajeest puáhtá leđe ain keesi, nube saajeest talle lii-uv ain kiđđâ tâi čohčâ. ¶ Tiäđáh-uv, moh láá pänikääpijâš, tiälkkuháisoo , šiälgukaunijâš tâi ähčin njuškoo? Toh láá koppákuorijááh , moh kuleh šlajâmeerees peeleest stuárráámuu tivrejuávkun. Maaŋgah kuorijâššlaajah muttojeh kuittâg härvinâžžân, ko niijtoh já luánduvyevdih kiäppáneh . ¶ Silkkešnjirroo mákkoo ruáhujaavrijn já merâluovtâin Maadâ- já Koskâ-Suomâst. ¶ 53 ¶ Iänááš čäcielimân vuáhádum ellein lii sahis já šolbis soovsâkerdi, amas čääci peessâđ liške räi. Soksâmij vyelni lii sahâdis ullokerdi, mii syeijee kolmâs vuástá. Jis tot njuáská, te kolmâ čääci piäsá liške räi, ellee kolmuuškuát já puáccáá älkkeht. Čäcinjomâtteijein lii liške vyelni assaas pyeidikerdi, mii meiddei syeijee kolmâs vuástá. Pyeidi nubben pargon lii šolbiđ já jurbiđ ellee roopâ. Ton áánsust ¶ – Vuoi, Tálunjobžâ! Tun jieh lahkin čájádâm tom korrâ puurgâst! Kuáski ilosmij. ¶ 44C Vildâšave šaveuđâgáin láá sárgáh. ¶ 2. peivirääsi ¶ Nuuvt-uv stuorrâ sijdâ ko lii oovtâ čuákist, te tast lii jo viehâ ennuu tiäddu. Jieŋâ ruojiđij hirmâđávt já čääci poođij jieŋâ oolâ ko iälu lâi juurrâm čuákkist. Toos kalga leđe viehâ noonâ jieŋâ ko nuuvt-uv stuorrâ iälu jorá čuákist, ete killáá. ¶ ● Pargopitáh: pargopitáh oppâtijmijd já pááikán ¶ adde munjin muu uáinu. ¶ Talle Jovnâ ooinij čalmečievváin monnii puátimin. Sun kejâstij toho já ooinij tom fastes tiiŋgâ puátimin sunnuu kuuvl. Tot lâi val viehâ kukken, ige Jovnâ uáinâm tom val nuuvt pyereest, mut tot lâi viehâ vises, et Haŋgal siijdâ häldeeh iä kiergâniččii toho ovdilgo lâi liijkás maŋŋeed. Sun ij vaijaam maiden muide, ko keččâđ, maht tiŋgâ vaazij hitásávt viermimuorâ kulij. ¶ 3. ¶ Ko sun aalgij tärhistiđ tom, suu oovdân puohtui palvâleijee, kote lâi sunjin velgus lovetuhháát talenttâd. Almast ij lamaš moin mäksiđ, já nuuvt kunâgâs meridij, et suu, suu káálgu já párnáid já suu ubâ omâduv koolgâi vyebdiđ já mäksiđ veelgi. Talle palvâleijee leggistâđâi enâmân suu oovdân já áánui: 'Liččih kierdâvâš! Mun máávsám tunjin kale puoh.' Kunâgâs šallišij palvâleijes, já sun luoštij almaa já adelij veelgi addâgâs. ¶  aalmugijkoskâsii Mut Immeel oonij huolâ Joovsepist vala faŋgâlist-uv já išedij suu. Forgâ faŋgâlhovdâ huámášij Joovsep. Sun ooinij, et Joovsepân puovtij lyettiđ, já adelij sunjin eromâš pargoid. Hovdâ ij tarbâšâm innig huolâttiđ tain pargoin, maid Joovsep poorgâi. Sun tieđij, et Joovsep tipšoi pargoidis pyereest. ¶ suábbikiäčán já aluminpáánu hiäŋgáđ ton vuálá. Sun toolâi taid tuulâ páštust, já čääci kuulgâi páánun tegu uccâ juuvâš. Kuášk, kuášk, kuášk. Reepust sust lijjii käähvih, teejah já miinii purrâmâšâid. Čokkáim puolâšist kume tuulâ paštust, jiemge máttám muide ko imâštâllâđ. Must lâi nuuvt pyeri já torvolâš leđe, tegu monnii párnáimainâsist tâi Liisá Imâšenâmist -mainâsist. Kivkked olmooš áiccá lemin kuávdoo taggaar kulttuur já puoh tábáhtuvá puigâ, moonnân mätkiohjelm väärridhánnáá já pirrâppirrâ láigusafarijn maađhâšhánnáá. Ton peeivi jurdâččim, et jis peri Issi ličij 20 ihheed nuorâb, te puávtáččim veikkâ rähistuđ sunjin. Aiccim, et suu luándust lii miinii, mii kiäsut muu čuuvtij sunjin. Ko láim jo naaijâm, te muštâlij Issi, et sun lâi jo keessiv merkkim muu pajas. ¶ a. ruonnâs já ruotâsšado nommâ ¶ »Avdâgâsah laa jiegâstis kievhih, tastko sii lii oolmij väldikodde. (EM95) ¶ SIERÂTIILÁÁMIST/LASEMÁÁVSUST: ¶ Čoovdâsäänih ¶ Mielhi (kusâmielhi) pyevtittâs 2007 (1 000 t) ¶ Sämikulttuurkuávdáš ¶ Charlie lieggij vala pyereestpuáttimsäävni ehidist já ko lâim sávnudâm, te lâiba oppeet suotâs kuánttuđ linnâ seeŋgân muádilov seenti asosii uvjâmadrâs oolâ já ruttiđ siämmáá assaas uvjâtääki vala oolâ. ¶ jáámmám, sun uáđá. ¶ Sämitigge ocá meriáigásii ¶ - Jovnâ, Kivs lii nuáidihäldee. Sun tiätá tállân, et tuu suábbi lii nuáidisuábbi. Sun tiätá tom-uv, et tun máátáh kevtti đ tom. Tom mun tuše ee đ âm, et ij kannat viggâ đ kiälástâllâ đ . ¶ Lâihân Liisá Maati moonnâm keesi uáinâm-uv oovtâin taansijn, ko naabur eemeed lâi hokâttâllâm Liisá vyelgiđ sijjân avdovyeijen. Já mielâstishân Liisá lâi vuálgâm-uv. Tobbeen uáináččij tovláid uáppáid. Liisá lâi Mattijn-uv tánssám mottoom pitá, ij kal tuše mottoom, melgâdáid ubbâ ääigi. Manesun lâi nuuvt vaigâd tubdâstiđ taid tobdoid. Liisá muuštij vala maaŋgâ lavluu saanijd-uv moh ton eehid čuoijii. Já suoi Mattijn láin nuuvt aldaluvâi tánssám. Ige Matti talle lam uáivist, ennuu kuittâggin. Mutâ talle lâi Maati eemeed kostnii almostum toos já tuálvum Maati ige ton maŋa lam innig oinum. Iävá suoi ennuu lam sárnum. Oroi et saanijd ij innig tarbâšâm. Lâi nuuvt hirmâd pyeri leđe. ¶ Na miiba tast, Rajaniemi Martti meridij munnuu Pesos Pellervoin leŋgiđ pennuidân já väldiđ tárbulijd piergâsijd já kaavnijd fáárun já nuuvt mij njuškijm lantikkân, ko Martti jieš še vuolgij fáárun. Autost lâi mottoom ovdâskoddeupseer já sun čielgij vyeijimmääđhi ääigi, maggaar operaatio lii vyerdimist. Mottoom uccâ kreikkalâš kylážiist Nicosia kaavpug nuorttiibeln lijjii iho iällâm lovettes kyesih mottoom navittist já suáládâm muáddi kuusâ. ¶ SHOW-häämi 190 - 254 ulmui Konsertáid, show-čájáttâssáid, teatterčájáttâssáid teikâ tilálâšvuođáid, main tarbâšuvvoo eromâšávt stuorrâ čájáttâssaje. * Kejâttâh: kiidâs čokkámsajeh alaneijee kejâttuvvâst 190 ulmui (9 čokkámráiđud), kuás finnee nuuvt stuorrâ čájáttâssaje ko máhđulâš ¶   http://www.norden.org/fi/pohjoismaiden-neuvosto/pohjoismaiden-neuvoston-palkinnot/nordisk-raads-litteraturpris/lehdistoe/ehdokkaat-2015 ¶ -10 ¶ - vijđes já maaŋgâpiälásâš tooimâ sehe ton ¶ aaibâs šuálái! ¶  mááccuh, – Hoi tun tobbeen! sun ¶ parasiit . Iäláán, mii monnii eellimmuddoost uážžu aainâs uási jieijâs ravâdist ellee iälánist. Om. skaalžu suovsah. ¶   tom. Jurgâlus lii puustâvlâš jurgâlus sehe luándulâš já idiomaatlâš kielâ já ton lasseen ¶ Ánná šuáhkádij. ¶ Möö palaskij já vilšâstij viljâs. ¶ Ollâtásásâš já uđđâáigásâš sämimuusik. Akustilâš čuákánpiejâmist čyeijih haidar, busuk, kontrabasso, piano ja klarinet já lávlon lii aanaarlâš Anna Näkkäläjärvi. Ohjelm pistá viiđâ minutist tiijmán, tilálâšvuođâ luándu meerrid ohjelm kukkoduv. Anna Näkkäläjärvi lii almostittâm kiđđuv 2011 cd-skiäru, mon nommâ lii "Bealljecinat/Earrings" . ¶ Mikkâlist láá vaarâ ma¹gâ máhđulâšvuođâ.Veikkâ ij lah ko 19 ihheed, te lii porgâm juo journalistân Sämi Radiost kost lii toimâttâm anarâškielâ vuolgâttâsâid. Mut veikkâ anarâškielâ tááiđuh lekkih ma¹gâ kiäinu sunjin, te ij lah ain suámi leđe anarâš. ¶ Muu mielâst Luovis-leeirâ ulmeh tievvii. Mun kal imâstillim tyelli tälli, mon hiäjus anarâškielâ táiđu mottoom párnáin lii. Tot ij lamaš olâttâs, et ohtânmaanoost koolgâi muštottiđ, mon kielân leirâ tuáimá. Olâttâs lâi tot, mon vaigâd sárnum oroi lemin. Talle ko muoi muštottáim anarâškielâ kevttimist, nubeh iä sárnum innig maiden, nubeh lijjii tego iä liččii kuullâmgin muštottâs. Maŋgii keevâi nuuvt, et ko stivrejum sierâ nuuvâi, kielâ muttui tállân suomâkiellân. Nuuvthân tot mana meiddei talle, ko radiotoimâtteijee lii sahhiittâllâm párnáid: kielâ muttoo tállân, ko mikrofon mana kiddâ. ¶ Sämitigge pivdá staatârääđist ohtsâščuákkim algâaalmugvuoigâdvuođâi oovdedmân. Sämitigge lii tutâmettum sämmilijd vuáđulaavâst torvejum algâaalmugvuoigâdvuođâi ovdánmân Suomâst. ¶ viermiääldis.....47 ¶ Suáldát salmâkirjeest teddilui ruotâkielâlâš teddilâs, “Soldats psalmboken” , ive 2010. Suáldátpäikkiseervih adelii uáli arvâsávt vaarijd taan haahân, mii árvuidân mield adelij täsiviärdásijd máhđulâšvuođâid salmâkirje kiävtun meid eenikielâs peeleest ruotâkielâlâš viärjukenigâssáid. ¶ – Na ij tot kale kustoo lekken Tálunjobžâ, Šlubbopelji-uv nonnij. ¶ Internetsiijđoin kávnojeh tääl vuáđutiäđuh Sämitiggeest já ton tooimâst. Siskáldâs lasettuvvoo sijđoid ubâ äägi, uđđâ materiaal lasseen sijđoid lii uáivilin pieijâđ meiddei ovdebij ivij raportijd, ciälkkámušâid jna. ¶ MATT. 10: 16 – 22 ¶ siijđoh: 404 ¶ Lyemeliteh iä puoh šiettâm uccâ kárbá siis, já nuuvt Vuolli-äijih koolgâi lonottiđ stuorrâ šaavâid, main lijjii loheh já väldiđ toi sajan tuše stuorrâ lastikseehâid, moh kale mudoi-uv lijjii älkkeebeh kyeddiđ. ¶ Aanaarsämikielâ lii lamaš ovttuu ucceeblohosajattuvâst: ton sárnoimeeri lâš lamaš alemustáá suullân tuhháát sárnod . Ive 1997 Anarâškielâ servi vuáđudij kielâpiervâl, ko nuorâmus kielâsárnoo lâi talle nubálovihásâš. Kielâpiervâl áánsust kielâ lappum lii orostâm já álgám iäláskiđ. Aanaarsämikielâ sárnoi meeri lii Sämitige lovottuv mield suullân 300. Nuorttâsämmiliih Nuorttâsämmiliih láá Kuáláduvnjaargâ algâaalmug, kiäh láá nube maailmsuáđi keežild monâttâm ärbivuáválijd suhâkuávluidis Piäcámist. Nuorttâsämmiliih láá oskolduvâs peeleest ortodooksah . Nuorttâkuávlu jiešvuođah láá uáinimist el. nuorttâsämmilij kárvudâtmist, juhle- já utkeärbivyevist sehe purrâmâšärbivyevist. Teháliih siärvuslâšvuođâ lasetteijee tahheeh nuorttâsämmilijn láá el. tejâkulttuur, ärbivuáváliih sierah, nuorttâlâškatriltanssâ, kässeekeđgihervim, veddipargoh já ráánu kođđeem. ¶ Ááhu havdajái maŋa jiem lamaš murâšlâš. Lijjim kijttevâš, ko ákku uážui eelliđ nuuvt puárisin. Sun lâi uáinám puoh piegâid já puurgâid, maid sun tarbâšij-uv uáiniđ, já tääl sun peesâi vuoiŋâstiđ. Must lâi meiddei šiev mielâ ko tubdim, et lijjim muštâlâm jieččân páárnážân tom, maid sun koolgâi-uv tiettiđ jämimist. ¶ Lyeme- já nijttoäigi kuittâg aldanškuođij já talle muoi viljâinân ferttiiččáim vyelgiđ Čovčjáávrán. Eejist lijjii vala kyehti kuusâ, Palko já Orvokki, sehe savzâčurrâgâš, et toid koolgâi nijtteđ suoinijd - já luommiđ še kolgâččij. Liččijm kuittâg vala mottoom ääigi Saarelist já pivdáččáim tiidijd. Toos lohtâsij taggaar äšši, et Heikkâ-maavâst lijjii kulmâ luosâpivdemjoddee, main tavemuš lâi Suáluijävrpovveest ađai aaibâs Saarel tuve uáinusist, koskâmuš Suáluijäävri pelimudo viestârpele njargâkeejist já mädimus Kesisaipove vuoluukeeji nuorttiibeln. Táválávt tiein joddein pottii iänááš tideh, mut motomin še luosjyelgih já lâiba Heikkâ viljâinân Juhháán-Uvláin koddâm vittâ ive ovdeláá ađai ive 1953 eidu tien koskâmuu joddest penttâ love kiilu luosâ, mon tábáhtus suoi kale uáli mielâstis muštâččáin-uv. Ušom ääših ovdánii nuuvt, et ko viljâm lâi lamaš suhhen já maavâs Heikkâ lâi lamaš kyehhen já lâi tiäđust-uv tubdâm, et tääl viermist lii stuorrâ kyeli, jeđe lâi aiccâm-uv tom stuorrâ luosâ, mii lâi masa jo pesâmin viermist luovâs ađai ličij eidu lamaš čaaŋŋâlmin kárbá vuálá. Viljâm lâi kuittâg tuámittâm ááiruin Heeihâ iššeen, lâi čovádâm rohâstâmvage já uigâdâm tom šlumppâ kárbá nubebel já tooshân tot love kiilu luosâ lâi-uv rokkâsâm. Lâi kulân lamaš viehâ kievrâ, ko lâi aaibâs vyeŋes ađai vaibâhánnáá kyeli, mut láin liijká finnim tom kárbás já huškom jaamâs. ¶  aktiohäämist – Mun jiem pyevti adeliđ tijjân sajeliipuid, rivgoo čielgij. ¶ 10. Leccinum holopus – Valkolehmäntatti – Vielgiskusâkuobâr U ¶ Olthuis, Marja-Liisa, Kivelä, Suvi & Skutnabb-Kangas, Tove 2013: Revitalising ¶ 45. Suomâst lii šiev tiervâsvuođâhuolâttâs 153 ¶ - Västid tuše koččâmusân. ¶ čääci njuoskâs čääci čappâd ¶ Annika Pasanen ¶ Sämikielâ sárnoo ulmui meereest iä lah tärkkilis tiäđuh. Sämikielâi sajattâh lii lamaš kuhháá hiäju já tom lii puáhtám almottiđ jieggâčällei eenikielânis (Suomâst) iäskán vuossâmuu säämi kielâlaavâ vuáimán puáttim maŋa ive 1992. Sämikielâ sárnooh láá tááláá ääigi masa puoh kyevti- tâi joba kuulmâkielâliih, ige aalmugkirjijd pyevti almottiđ eenikielân ko oovtâ kielâ. Jurdemist lii, et sämikielâi sárnoi meeri ličij ubânâssân 30.000-50.000 kooskâst. ¶ eres Säämi káidus lomo 2 ¶ Palhâšumelävdikodde meridij siämmást avžuuttiđ, et kovosiävtuttâs kevttuuččij Sajos 1. keerdi laasâin já iävtuttâs 2. já 3. keerdi laasâin. ¶ Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdáá pargon lii ovdediđ: ¶ Vijđodâh: 450 300 km 2 ¶ Áimuversoliih šadoh šaddeh pelduvváid čääsi vyelni. Toi kuhes verdi lii stoorgâs já távjá vuovdân. Áimuversoliih láá ovdâmerkkân jävriruáhu já jävrihuášši. ¶ Párnáikulttuurkuávdáš ¶ Vááimu sárnum Imeláin ¶ – Tääl lep kale nuuvt čuuvtij jo maŋanâm, et mun oskom, et ep ooroost ollágin Antwerpen kuávdášsajattuvâst. Toin naalijn šeštip ohtsis 20 minuttâd. ¶ Ilmari Mattus ¶ Toimâohjelm olášuttem váátá uđđâ ekonomâlijd resurssijd já sämitige jieijâs tooimâ ovdedem já pehtilittem. ¶  koskâsâš Surtsey C3 ¶ Peivitipšolaavâ 11 § 2 moomeent mield kieldâ kalga huolâttiđ tast, ete párnái peivitipšo puáhtá adeliđ párnáá eenikiellân leijee suomâ-, ruotâ- teikâ sämikielân. Haldâttâs oovdânpyehtimist (HE 196/1981) tuálih párnáá ovdedem já oppâmmáhđulâšvuođâi vuáđuld eromâš tergâdin, ete párnái peivitipšo adeluvvoo párnáá jieijâs eenikielân. ¶ Lahâaasâtmist ¶ elleeh já luosâkyeleh-uv mákkojeh tobbeen. ¶  suomâkielâ – Njež-žež-žež!!! Olmooš tot kale lii viehâ tuávkki, veikkâ vijsesin maka jieijâs ana. Hemelii jurbâčoolmâg kommelodde, et jiem juo pyerebeht eeđâ. Tot ij kuássin pyevti leđe njuámmil ijge kuássin pyevti jienâdiđ nuuvt muččâdávt tegu njuámmil. Tom tiettip tuše mij jiejah, já motomeh uáli häärvih. Olmooš uážžu toollâđ jurduidis eidu tagarin ko haalijd, nuuvtko tom-uv et mii ep maka huolâttiččii uđâgijnân ko aaibâs muáddi peeivi. Tot ij toolâ tiäivás. Tääl-uv mun lam njomâttâm täid kuuđižijd juo kulmâ oho já vala ferttiiččij porgâđ ton nuubijd kulmâ oho, tassaaš ko toh cevziškyeteh meeccist jiečânis. Tast-uv maŋa taid ferttee vala keččâđ piärán siämmáánáálá ko ennis-uv lâi porgâm suu kuáttá. Mutâ tääl tibi te ferttee toommâđ Sammu-Njuási já Ruossânjune luusâ. Amahân sunnust álgá leđe juo nelgi. ¶ b. sárgás B, mii návt aalgâst ovdán? ¶ uáli = kanava 65 ¶ piäldupuágui = peltopyy 195 ¶ Já nuuvt keevâi-uv. Ärgis já vyelligis pennâgáást lâi šoddâm ruokkâdis, polâmettum pivdopeenuv, mon saallâsáid iä kullum tuše mecilodeh, mut stuárráábeh-uv huáđđooh. Kuáppilist kuobžân lijjii sunnuu saallâseh, maid suoi Aartu eellimäigin pivdijn. Jiärâskittee tábáhtumeh, sävŋittes ohtsâšpargo já kuohtui ruokkâdis luándu tähidii pivdokuáhtá mielâkiddiivâš reeisuid. Maht toh talle monnii, láá jo aaibâs eres mainâseh. ¶ 5. Kost äijihtäävgi iivneh kávnojeh? ¶ – Sámi Siidda saavâjođetteijee, ¶ Tohon lijjii čokkânâm siijdâ ulmuuh já lijjii tulâstâlmin. Moonâim tohon tuulâ kuuvl, luoštâlijm vuájánijđân já piejâim kuáttum oolâ. Sijdâ lâi tast čuákist pirrâsijn já mottoom áldu lâi jo vedduumin, iänááš siijdâst lâi vala liivvâdmin. ¶ Iiđeedpitá maŋa Áánákyevtis Kaarijn vyeijiláin Kaari autoin. Ko Kaari orostitij autos Ááná viste oovdân, Áánást oroi, et sun ij innig áppádâm maiden. Sun tuš šuáhkádij. ¶ vuođâ. Vástádâs luáttámušlâšvuođâ tááhust tággáár vástádâsâi nuurrâmvyehi ij lah čuolmâttem, mut ¶ tuvnemááđuh = tunkiomadot 34 ¶ ohtâvuođâst. Taah nubástusah iä toovât magarijdgin merhâšumeiäruid. Jurgâlus lii ¶ Nuorttâmeerâ nuárjui meeri lii korrâsávt muttuustâllâm ihelovoi ääigi. Tááláá nääli stuárudâhhân láá árvuštâllâm jo 6~000 ohtâgâssâd já nääli stuáru ubâ ääigi. ¶ Matjâs luptij Kale enâmist. ¶ Aili Mattus – anarâš nukkemiäštár ¶ Aanaarsämikielâ sárnoo tuše Suomâst, nuorttâsämikielâ meiddei Ruošâst. Suomâst kuábbáá- uv kielâ sárnuh suullân 300 olmožid iänááš Aanaar kieldâst, mii lii Suomâ áinoo neeljikielâlâš kieldâ. Ton virgálâš kieláid kuleh suomâkielâ lasseen kulmâ sämikielâ. ¶ – Vääldi kuohtuin kieđâin olgopuuvsâi leggânjäälmist kiddâ já ruttii leegâ ¶ Čuánjájeggi SA.1963 Hanhijänkä Tuurunjargâ 2 km TV. ¶ Jurgâlâm Matti Morottaja ¶ Sun finnij koccááttâs mottoom arvee tälvipeeivi uccâ kappelist Juumeet čiđđâruukist. Kappel lâi vyelligávt tuárispeln, já lâi čahhim maŋaskulij kezis kááđust, kyevti mučis puárvártáálu kooskâst. Jeobald hokâttâlâi hiäjus fiskis čuovâ, mii kuávvái uksâlaasâ čoođâ olgos, já sun moonâi siisâ, amas liččii njuoskâm čoođâ. ¶ Apina sajasâžžân ¶ koveh: Jukka Lemmetty ¶ – Jieš tun kolgâččih jurdâččiđ maid poorgah, kuáđáh uccâ Iŋgáá ohtuu sierâdiđ juhâriidon. Jis mun jiem lijjii sattuđ puáttiđ, te Iŋgá ličij tääl puško čuálist. Lah tun kustoo mottoomlágán pärnihovdâ, já vala muu sujâttâh! ¶ Mut konduktöör poođij-uv jo toos, nuuvt et ij taat almai meendu kuhás tarbâšâmgin vyelgiđ peŋkâstis. Já konduktöörist lijjii mijjân šiev uđđâseh: ¶ Oovtâmielâlâšvuotâ lâi olášum, já pevdipellâst čokkájeijee almai oolâ luáštádâđâi suotâs mielâtile. Gill vuošâi njuárjupiärgu já Small Johnson faalâi Sam-Su. Samin fallui purrâmâš, nuut et suu njuovčâ, tegu sun jieš ääši puovtij oovdân, čuážui. Ko sij purrâmâš maŋa čokkájii eehidjuhâmuš paaldâst, Gill koijâdij: ¶ – Uccâ priinsâš . Párnáikirje, mon lii čáállám já kuvvim Antoine de Saint-Exupéry. Algânommâ Le petit prince. Suomâkielâst anarâškielân jurgâlâm Iisak Mattus . Sämitigge 1995. 95 s. Nubbe tiädus 2004. ¶ vááijuvlâš hämimolsom vaillinainen muodonvaihdos ¶ – Mondiet esken vuossaargâ? Mondiet ij jo onne teikâ majemustáá itten? Itten-uv lâi vala oholoppâ. ¶ Mäihlikiärppááh – Mahlakärpäset ( Drosophilidae ) láá maaŋgâi ärbivyehitotkei tehálumoseh iskostiivreh, main puoh tobdosumos lii baanaankiärpáš – banaanikärpänen ( Drosophila melanogaster ). Mäihlikiärppááh láá uceh já tain láá táválávt ruopsis čalmeh. Suomâst mäihlikiärppááh tiättojeh 30 šlaajâ suulâin já taid kuáhtáá pyeremustáá kevvee tâi kuocâgeijee heđâlmijn já muorjijn. ¶ sopâmušâin ¶ d. Kotemuu mánuppaje lii Mumbaist puoh kumemus? ¶ Leku lâi aaibâs eres luándusâš peenuv ko maid lâi Limi. Tot lâi ruokkâd, viijses já uáli jo tottâlvâs peenuv stivrejeijes, moin lâi älkkee čođâldittiđ tom pargo, mii mijjân lâi meridum. Ij Lekugin lamaš vaijaa, mut táárbumield kale tot-uv halkkâlij kiddâ já uážui kale talle še oskođ, et tot meiddei pisoi kiddâ. Leku lâi áinoo peenuv, mii maatij já puovtij ohtuunis jotteeđ ton vahtâmohe pirrâ já tot ij tarbâšâm eres komendoid, ko “mars” . Tot tieđij, maid kalga porgâđ já nuuvt tot njolgeguođij. Tast lâi vala tot-uv šiev peli, et peenuv ko ohtuunis njolgestij tobbeen sevŋis iijâst, te tot lâi aaibâs jienâttem já nuuvt turkkiliih ko kreikkaliih-uv lijjii tuáddum toos, et peenuv puovtij kuás kost-uv almostuđ oovdân, jis sij lijjii lovettes reeisuin ruánáá linjáá alne já talle tot lâi tiäđust-uv eenâb ervidmettum, ko táválávt. Teikkâ nuuvt toh lovettáá lihâdeijeeh vaarâ jurdâččii. Riehtâgist eeđân Leku lâi taggaar peenuv, et tot ij lovettáá halkkâlâm kiämmân já muu mielâst oroi, et tot ij ubâ lijkkumgin kiämmân käskimân, eereeb talle, ko tot finnij toos pákkum. Maaŋgâi eres táiđui lasseen Lekust lâi vala ohtâ táiđu, mii vááilui eres pennuin já mon lâi vissâ Korpela Reino toos máttááttâm. Veikkâ Leku ličij lamaš ovdâmerkkân veikkâba viđâlov meetter keččin išedistis, mut jis iššeed kávukuámmir čujohis rohâstij muálkán, teikkâ nubenáál eeđân “viŋkkai” čujohijnis pennuu luusâs, te siämmást peenuv lendittij suu luus. ¶ - Čoonâ. ¶ b. uáiniđ tullâvääri ¶ b. pajosijd kuovgisruškâdin ¶ Toivas (1985: 37–38) mield tehálumosin tain lâi ruotâkielâsâš jurgâlus, mon Uđđâ ¶ Meid 2000-lovo pelni luommimäigi lii tehálâš äigi, mut tááláá ääigi tot lii monâttâm merhâšuumees aainâs nuuvt, et perruu ärbivuáválijd luommim-, miäcástem- já jodottâllâmsoojijd ulguubeln puáttâm ulmuuh iä innig kunnijât já tot puátá tast, et ennuv láá lamaš siisâvärrejeijee kesiässeeh jaavrij riddoid já sij iä peerust ollágin ärbivuáválijn vuovijn. Ovdâmerkkân Čovčjäävrist láá tááláá ääigi nuuvt ennuv kesiässeeh, et olmooš ij viišâ tobbeen muide ko tuše huápu-huápu elâččiđ. Taan ääšist kale pyehtip sujâttiđ tuše kuávlu ässeid, kiäh láá vuábdám ruttâvänivuođâs keežild enâmijdis riggáid já tiein lain kuáridâm jieijâs eellimtile ubâ kuávlust . ¶ Säämi tyeje škovlim Juhâmohheest ¶ Hannu Kangasniemi, oppâmateriaalčällee ¶ PeivimeeriTijmeäigiTaalhas nommâMeripittáTaalhas adeleijjee vuáláčáálus ~~~~~ ~~~~~ ~~~~~ ~~~~~ ~~~~~ ~~~~~ ~~~~~ ~~~~~ ~~~~~ ~~~~~ ~~~~~ ~~~~~ ~~~~~ ~~~~~ ~~~~~ ~~~~~ ~~~~~ ~~~~~ ~~~~~ ~~~~~ ~~~~~ ~~~~~ ~~~~~ ~~~~~ ~~~~~ ~~~~~ ~~~~~ ~~~~~ ~~~~~ ~~~~~ ~~~~~ ~~~~~ ¶ Halijdâh-uv tiiláđ kirje? Vääldi ohtâvuođâ: petter.morottaja@gmail.com, puh. 045-2355395. Kirje hadde 20 eurod + vuolgâttemkoloh. ¶ Rozites caperatus ¶ 57B Sotkamo Vuokatti lii stuorrâ valastâllâmkuávdáš. ¶ puávtáh muštâlid olssâd sevŋâdâsâst ovdmerkkân, ete tothân lii tuše stovli teikâ pivtâsleeji lättest teikâ miinii muorâid meecist. Jiem mun stoovlist jiemge pihtâsijn teikâ muorâst poolâ. Nuuvt mun ain porgim pärnivuođâst jiemge tiptám innig mielâkuvviittâs kirdeđ, Heikkâ lohđut Ela. ¶ – Manneen vistig táágu taan jeggirido, jispa kävneen tovben pajeláá vuovâs saje, kogo pesseen rasta. ¶ já indiaaneh ¶ 8. Russula erythropoda – Kangassillihapero – Kuolbâsildesmiäruh U ¶  totkoo 9. Taažâ uáivikaavpug ¶ kyeleh.....41 ¶ Pargopitáh ¶ šohânâs ¶   + Toimistosihteeri Ritva Tammela ¶ laampu oppeet. ¶ orgaanlâš aamnâs . Čiiđâ sistetuállee ovtâstuvah, moh láá šoddâm iälánist. ¶ Vyejedijnân šoddim smiettâđ jieččân čovgis äigitaavvâl. Veik lijjim eidu puáttám, jurdâččim jo ucánjihhii maassâdvuolguu Hollandin já tom, et halijdim väldiđ poccuupiärgu fáárun. Nuuvt te meridim, et suáitáččim tállân Tolosâžân Kustula Oulan já koijâdiččim, lâi-uv sun pääihist. Uástám távjá sust poccuupiärgu. Oula västidij-uv, já soováim, et puáđáččim tállân suu kuuvl ko peri juovdâččim Avelân. Iimâš kale, muu mielâst fiärttuautoin lâi taan tove aaibâs pyeri vyeijiđ, já tot oroi tottâlmin muu. Smiettim vala, mon jiärmálâš lijjim ko hoksájim tääl jo moonnâđ piärguid viežžâđ, ko täälhân mun vala pyereest ostâččim tom porgâđ. ¶ Moonnâm iivijn syemmiliih láá varrim Anarân já álgám luuhâđ sämikielâ: ¶ maht lii máhđulâš, et Australiast ¶ - Taalhâs addelmist suáppoo vaanhimijgijn. ¶ Apenniinij njargâeennâm ¶ 26. Maggaar ellee olmooš lii? ¶ Mane tobbeen lii valjeest čäcivyeimi? ¶ ige liegâsvuođâ ¶ Iä lah innig purrâmâšah. ¶ Oppâsaje kaavpugist (2005) fiktiivlâš ¶ Dublin Moskova ¶ Heikki Paltto ¶ Ko sij kavnii Jeesus, sij koijâdii tállán: ”Kuás tun poottih teehi?” ¶ Sivnádâs 3, 35, 37, 42, 43 ¶ – Tuon kuobbârân mun rááhtám olssân pääihi, tot meridij já kuárŋui herskukuobbâr jyelgi miätá pajas kuobbâr kaperân. Máátu puurâi kaperân olssis vuovâs luámi já viälánij toho. Lâihân tot maigârdâm ubâ peeivi já tast lijjii jo vaibâseh. Viälláádijnis kuobbârist nahâreh liijká rottejii tom. Máátu oođij luholâžžân já nievdâi hitruus mátunahârijdis, ko kivkked kuobâr stávruškuođij já pajanij ááimun. Olmooš lâi puáttám vuávdám kuobârdiđ já lâi rovgim mááđu kuobârpääihi enâmist. ¶ Seervi algâtteijeejesâneh: ¶ čalme, čalme = silmukka ¶ Čuuvtij poolâm, ete Kollevuoptâ ij puáhtâm raasijd iännásis pááikán puáđidijnis. ¶ 0 10 20 30 40 50 60 70 80 90~ 100~ 110 120 ¶ ruonâsšaddo = vihannes 38 ¶ Suomâkielâst lii táválâš ettâmvyehi mennä pilalle . Tom lii liijkás-uv älkkee jurgâlistiđ nuhtán sämikielân: moonnâđ pilán . Mut tot ij lah vuovâs, veikkâ tot kale kustoo viggá njaahâđ korrâsávt kielân. Táválávthân iättoo, et tot pillâšui, taathân lii pillâšum jna. ¶ uážžum maiden njálmásis: ¶ eres-uv kobđoolostâšadoi verdi já loostah jäämmih čohčuv, njiecih já vuájuh poonán, kost bakteereh pieđgejeh taid. Eennâmverdi já ruottâseh kuittâg siäiluh. Čääsivuálááššaddoin ovdâmerkkân nyettirääsi ( Lobelia dortmanna ) tálvástâl tagarin ko lii. ¶ Kielâpiervâl vuáđudem maŋa ive 2000 aalgij Aanaar kieldâst anarâškielâlâš vuáđumáttááttâs vyelitääsist. Ive 1998 pottii pajeuáppeečálusáid anarâškielâ iskoseh, já kielâst lii šoddâm meiddei ollâopâttuv máttááttâskielâ: vuáđuoopah láá uárnejum ohtii, já tääl piäijojeh joton anarâškielâ ollâopâttâhmáttááttâs vuáđu- já amnâsoopah uđđâ tutkâmvátámâšâi miäldásávt. Tot addel máhđulâšvuođâ maisteroppáid anarâškielân. Puoh taah muštâleh ton peeleest, et anarâškielâ kevttim ohtsâškoddeest lii iälááskmin. ¶ – Vuoi ármugâs piäivâš, máánu já täsnikodde, mahte ležehkin ääših šoddâm! ¶  tunjin Juha Magga, Saara Ketola ja Tuomas Aslak Juuso ¶ jesânij pargoh? ¶ – Ep-uv mij tääl peesâgin Ranska ááhu já äijih kuuvl? Sofia huolâtškuođij. ¶ ete puátá rášuarve já tulve, tot eeđâi šlundáht. ¶ Ko viijmâg sij láá autost, te Aino mielâst oro tegu sun tolvuuččij ¶ Forgâ Nipso já Jenni poođijn ¶ 0 2 000 4 000 6000 8 000 10 000 12 000 km ¶ Tovláá ääigist ko teknologia ij lamas ennust maggaargin muddoost, lijjii stälppi-iveh já kumppi lâi jyehi-ivvááš kikse puásuikeččei miätá Säämi. Nuuvtpa kumppi lii vajedum čoođâ aigij joba staatâ tooimâst nuuvt, et tast lii maksum koddemruttâ. Tot pivdui tovláá ääigi káskástuvâigijn, ruovdijgijn, huánusijgijn, mirkkâsieptâsijgijn já jobá čuoigâtmáin. Korrâ vaje keežild kumppinääli ucoi já lâi 1920-lovvoost puoh ucemus muddoost. Tot lappuuškuođij Suomâ luándust, mii lâi tiäđust-uv puásuiulmuid já šiiveettuálleid šiev äšši. Kuumpi piälušteijeeh lijjii uáli uccáá, mut tađe-uv ruástiluboh. Nuuvtpa luándusuojâlemseervih já eres-uv luándust perusteijee ulmuuh finnejii ááigán tom, et kumppi ollásávt rávhuiduttui puásuitipšomkuávlu ulguubeln ive 1973, mut puásuitipšomkuávlust tom kale uážui pivdeđ. Algâalgâlâš kumppinääli kuáhtái suhâjäämmim Säämist já ubâ Suomást-uv 1970-lovo suulâin, kuás kumppi vala tiettui Säämi tuodârkuávluin. ¶ Ucceeblovoraamisopâmuš teemaatliih čielgiittâsah ¶ 4. Mane kyeleh ferttejeh pyevtittiđ ennuv čiivgâid? ¶ Mun ilodâm čuuvtij uásálistiđ tii uđđâ säämi kulttuurkuávdáá vihkâmávutuáloid. Ij lah väädis leđe oovtuáivilist toiguin kiäh eteh et taat lii hirmástuttee mučis táálu. Arkkitehteh já iäráseh kiäh láá lamaš fáárust táálu hammiimist, láá tuođâi porgâm šiev pargo. Sämmiliih Suomâst láá tääl uážžum eromâš mučis táálu. Tääl lii tij tyehin tevdiđ taan táálun siskáldâs. ¶ Jis servi roččâs, te ton ruuđah já omâdâh adeluvvojeh Anára Sámisearvi ry:n anarâškielâ ovdedem pyerrin. ¶ b. Mon valjeest tâi vooljijn puáhtá valmâštiđ pyevtittâs? ¶ – Muu mielâst oro, et mun lam peenuv. ¶ 1. ¶ Sämitigge almoot uuccâmnáál ton ohtâvuođâst tuáimee Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdáá sämiohtâduv vuávájeijee virgesajasâšvuođâ. ¶ äššitubdâm. Pargokován kuleh čällee- já čuákkimorniimij lasseen ohtâvuođâtoollâm sierâ enâmij sämitiggijd já Ruošâ sämiservijd sehe ääšioovdânpyehteepargoh. Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi IV/IV-II mield (vuáđupälkki 2 457,04 – 2 560,57 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 15.5.2015 tme 16.00 räi čujottâssáin Sajos, 99870 Aanaar teikâ ¶ 5. Uusâ káártást Himalaja alemui vaarij aloduvâid. ¶ "Taat lii Eunuk, Kuáskimvääri miäcástemseervi sahâjođetteijee automaatlâš puhelinvästideijee. Lam eidu orniimin kähteesuvâttemkištoid, já jiem lah puhelin paaldâst ovdil onnáá eehid. Keččâl talle uđđâsist teikâ kyeđe merkkâjienâ maŋa sääni, te suáitám tunjin maassâd. Piiip---." ¶ já Pase Jiegân, ¶ Taaiđâtábáhtus ¶ nominatiijvâ maaŋgâloho: väärih/väreh máánuh/mánoh ¶ Tiigereh lijkkuin hirmâdávt lanjâstâhân.Tot sulâstitij sunnuu šoddâmkuávlu. ¶ Sämitigge almoot uuccâmnáál ¶  čálám; Lasetiäđuh: tooimâstivrejeijee Petra B. Magga-Vars puh. 040-732 55 03 ¶ Giehtaruohttasa mánát : Buot jagiáiggit ¶ fiskisčalme ranta-alpi ¶ vuáđututkâmuš rähtim sämikielâi tááláá tiileest. Sämitige miäruštâllâm mield tággáár vuáđučiel ¶ Hirvasvuopio-Laiti, Aslak Paltto, Veikko Feodoroff, Berit-Ellen Juuso ja Jouko Hetta ¶ Matti tuámá tállán rähis äijihis luus já salo suu kuhháá. Ákku puátá Maati maajeeld, mutâ sun mana tiervâttiđ Aanti-uv. ¶ 45 ¶   Vällisierâdem lâi taggaar, et párnáin ohtâ lâi kaskoo viste, nubeh pirrâ. Välli keččâl čuolâstiđ nuubijd. Jis luhostuvá, te saalâs kalga älgiđ váálán reŋgân väldiđ nuubijd kiddâ. Tast puáhtá sooppâđ meiddei torvopääihist, kuus peessâm sierâdeijee välli ij uážu čuolâstiđ. ¶ Ele anestuu jieijâd aldemuu omâduv. ¶  pyehtiđ,  käähvih, Kyeli vuáiŋá čáácán kásánâm haapi suovđijguin. ¶ - Lijjiiba ennuu poccui luodah Piergiväärist, illá puovtij ubâ čierâstâllâđgin. ¶ » Uážžuvetteđ vahtimvievâ. Moonnâđ já orniđ häävdi vahtim ¶ 3. Maht kuolij ráhtusist uáinojeh taah pirâstahheeh? ¶ kašmârdeijeeh.....132 ¶ Cissáášvääli seelgipeeli lii ränisruškâd já čuávjippeln tast láá tuárissárgáh sahâdávt. Ores muttoo 3–5 ihásâžžân seelgipeln kuovgis čuovjisränisin já čuávjippel itá ruostâruopsis ivne. Rävis niŋálâsâin taggaar ivne váilu, mut seelgipeeli tain-uv muttoo ränisin. Nuorâ cissáášvälli lii seelgippeln uáli ruostâruopsâd já čuávji tuárissárgái kooskâst láá ruostâruškis kuheldâlâš tiälhuh. Cissáášvääli jyelgih láá ruánáásiähá fiskâdeh, njune čuovjisräänis, njunemaadâ ruánááfiskâd já čalmeh vistig kuovgisfiskâdâh já maŋeláá českisfiskâdeh tâi ooraansruopsâdeh. ¶ Lii pyeremus lyemeäigi já ulmuuh-uv láá puáttám jeegi nubebel luámánijd čuággiđ. Tuoh ulmuuh láá Matti, Maati enni já ákku. Taan jeegist Maati ákku-uv lii iällám pärnivuođâ rääjist já tovle suu enni já ákku lává čuággám luámánijd siämmáá jeegist. ¶ – Já munhân kale tohon jiem lah vyelgimin! Škoovlah já kielâkuursah láá tuše tuávhis ulmui várás! Taat almaš kale lii jiešoppâm jyehi pargoost, já nuuvt mun ááigum taan-uv kielâ vala jieš máttááttâllâđ! ¶  liččih o njadosliemâst njadostum meccikuobâreh, mietâruonâseh, čapisjiereehpuánjumuš, pihtemčuárbpeeli ¶ Oopah já tuđhoseh ¶ Puálmág = Pulmanki ( Tave-Taažâst) ¶ Sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuvvâst pargeh kuttâ kesihárjuttâllee. Škovlim- já oppâmateriaallävdikodde meridij lekkâđ eenâb nuoráid uáivildum kesipargosoojijd ko ovdebijn iivijn. Kesihárjuttâlleeh rähtih sämikielâlâš oppâmateriaal nuorttâlâš-, anarâš- já tavesämikieláid. Lasseen Oktavuohta-nettilostâ finnee uđđâ siskáldâs. ¶ – Ij lah tuotâ! Tálunjobžâ párgádij. ¶   – Taahhân láá kustoo lastikkukáh! ¶ tävirijd auton. ¶  oinim iäčán. Já eeči eeđâi, et tot lii šiev ¶ Evaŋgellâš-luterilâš kirkko ¶ - Tiervâ, eeđâi Ánná. Sun ááigui sollâlistiđ, mut Heikkâ oroi kiäsádâtmin. ¶ Mut ko sun ááigui väldiđ haatâ uáivistis, te tot ij luovânâmgin. Muumienni keččâlij kincceđ tom meddâl já viijmâg luhostui. ¶ 2 a. Noomât valješaddoid. ¶ Kolga Fiskismeerân ● Masa 5 000 km kukkosâš ¶ – Keččee. Uuvsâ čižetpeln lii puállu, mast teddilmáin uksâ lekkâs jiečânis. Siskiibeln še piäsá siämmáá naalijn olgos. ¶ – Vuoi, must kale koonstah láá, maht oppâđ. Já tobbeen kielâkuursâ čuávumin láá kuittâg tuše patâreijeeh. ¶ Siähtáleh ¶ páálupeeli ¶ Randers B2 ¶ äämi ¶ Sämitigge ¶ Sun kaččâlistij olgos lummâlamppu kieđâst já ooinij monnii hiäŋgáámin viermist, mii lâi muorâst kiddâ. Jovnâ tuosâi toho já tuubdâi tállân tom. Tot lâi siämmâš tiŋgâ, mii lâi kivsedâm suu. ¶ IP: Kalhan tot tiäđust-uv nuuvt lii, et iän muoi kuittâg, jos muoi mudoi liččijn nuuvt kievhih, mut pargoost muoi iän lah kievhih. ¶ Verdiddijn ovdii já tááláá puásuituálu sun muštâl, et sijdâkudij mield kuáđuttem lâi ton tááhust pyereeb, et jieijâs čage puovtij haldâšiđ tärhibeht iäge piäđuh peessâm älkkeht koddeđ poccuid. Sun iätá, et tááláá ääigi sijdâkudij mield kuáđuttem ij kuittâg lah Säämi palgâs kuávlust máhđulâš eres lasseen jäävviltile keežild. ”Ovdil lijjii šiev jävilenâmeh. Talle ellii čaggeest masa jyehi peeivi já poccuuh lijjii lojebeh. Suopânjáin ulâttij älkkeht njuárustiđ poccuid. Poccuid sirdii čuávuvâs sajan ubbâsân kuáivuđ”, Veikko Muuštâč já juátká: ”Pusuihân lâi hárjánâm leđe tiätu kuávlust, ige tot tobbeen uápis kuávlust halijdâm vyelgiđ kuussân. Čage kuittâg ain čuoigii pirrâ, já jis oroi lemin nuuvt, et mottoom lii kárgáámin, te talle tom ellii čuoigâ jurgâlmin maasâd čaagan. ”Onnáá peeivi puásuituálust porgâdijn lii riävtui pággu porgâđ maidnii eres pargoid puásuituálu lasseen. Kiälháid já pehheid kalga kooskâi lonottiđ já tot šadda tivrâsin. Puásuituálu ohtuunis iä keelijd toi tolâmân.” ¶ 2. ¶ nâm alne. Moonnâđ tääl já rähtiđ puoh almugijd muu máttááttâspärnin: kästiđ sii Eeji já Alge já Pase Jiegâ noomân já máttááttiđ sii nuávdittiđ puoh, maid mun lam koččom tii nuávdittiđ. Já keejâ, mun lam tiigijn jyehi peeivi maailm loopâ räi. ¶ putesin já estih taavdâi vijđánem. ¶ “Ruttâ” , västidij Pinokkio. ¶ vuolgât ohjelm tavesämi-, anarâš- já nuorttâlâškielân. Yle Sápmi lii meid tergâdis kirjálâš media, ko tergâdumoseh uđđâseh láá čallum Yle Sápmi päikkisiijđoid. Yle Sápmi lii masa áinoo media, kost puáhtá kuullâđ sämmilâš juoigâmäärbi já uđđâ sämmilâš muusik. Yle Sápmi finnij sämitige säämi kielârääđi mieđettem säämi kielâtaho –palhâšume ive 2013. ¶ Sämitigge/ škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh ¶ Niäljád uási ¶ Gyllenberg (1994) sänikirjeest juávkku nr 6. ¶ Sämitigge meridij adeliđ peleväldim ovdâskode išeriehtiäššialmai sehe peivitipšo uárnejeijeid eenikielâs peeleest sämikielâlij sämipárnái kielâlijn vuoigâdvuođâin peivitipšoost. Sämitigge oovdânpuovtij peleväldimistis čuávdusmaalijd, ete maht kielâlijd vuoigâdvuođâid puáhtá turviđ. ¶ – Šššt! Oro joskâ! Assaaskuolgâ váruttij. Toh vala kuullâv, et mij lep tääbbin! ¶ vorâs nijtto kieddi ¶ Vuojijm USA já Kanada koskâsii rääji paijeel já Kanada virgenissoon koppurstis koijâdij pasâi tarkkum maŋa, et manen leen monâmin Kanadan já lii-uv kävppitäävvir, teikkâ alkohol fáárust. Ko sun kuulâi, et mäcceen vala siämmáá peeivi äigin USA:n, iänge lah monâmin kavpâšiđ, te luoštij munnuu moonnâđ. ¶ Pengilly 8.7.98 koskokko. ¶ - Puohtim tuu pänikuustâ, Ánná eeđâi. ¶ Njuolgâdusah ¶ 1. Pača šaddošiirâ. ¶ lii kevttum tâi puávtáččij kevttuđ tiätuteevstâst vaastân vuolgâkielâ sáánán tâi ¶ já raavâd . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 183 ¶ "Mikkâl" kandâ (sl. 3-ihásâš) 6 ¶ Kulttuurlävdikodde - eidusiih jesâneh (topâlduvâi siste värijesâneh): ¶ Táál lii Vuoli-Ilmar, Ilmari Mattus čuággám Suomâ eennâmmittedâmlágádâs tárbui já meccihaldattâs kártái várás táid päikkinoomâid, mutâ kárttá-uv lii taggaar et toos iä meendu valjeest soovâ taah noomah, tuše tagareh váldupaaihij noomah. Tiäđust-uv Ilmarân láá čoggum taah noomah viehâ valjeest já taat lii-uv pyeri et kuittâg mottoom uási tain noomâin siäloh mii maaŋeest puáttei. ¶ Vijđodâh: 30 m2 (n. 5,5 m x 5,5 m) ¶ Suhânommâ puátá ulmuunoomâst, mii tiettui Moije-häämist Anarist iivijn 1620 já 1694. Mujo-häämist tot tiettui Anarist já Suáđigilist 1695–1724. Tuođânálásávt tot puátá säänist “mojo” mii meerhâš še moje tâi leikkušem. Suhânommân Mujo tiättoo Kyelijäävrist (Salla), Suáđigilist já Anarist 1700-lovo aalgâ rääjist. (T. I. Itkonen II 1945, 494–495). Aanaar kirhokiirjijn tiättojeh Mujo paaldâst še häämih Mojo, Måjo já Moijo. ¶ orgaan. Nuuvt ij lah Taažâ ige Suomâbeln. Sämitigeh iä še väljejuu ¶ kašmârdeijeeh ¶ Atacam ääpi F7 ¶ Toutain ¶ päddi, päädi = naru ¶   spiekâsteh kaijuuh tain: toid tohhee masa mii peri. Kaijuuh láá sodâskirdeeh (74A), moh raavvâd usâdijn kirdâččeh távjá viehâ vijđáht. ¶ kullee ääših. ¶ 66B Tuáršu uđâgááh láá kočâttâm korâidis. ¶ 2 110,20 – 2 457,04 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ 10.6.2015 tme 16.00 räi čujottâssáin: Saamelaiskulttuurikeskus Sajos, 99870 Aanaar. Lasetiäđuid addel säämi kielâtorvočällee Siiri Jomppanen puh. 010 839 3111. Sämitige tooimân puáhtá ¶ Anarâšâi eellimvyehi lii muttuustâllâm iveaigij mield. Varrim kesi- já tälvipääihi kooskâ toovâi máhđulâžžân anneeđ pyerebeht äävhi luándust já meiddei šeštiđ luándu vaarijd. Keessiv assii kyeličasij riddoost já tälviv vist vyevdi alda kost lâi uubâs poccuid já jävilenâmeh. Tobbeen lijjii meiddei puáldimmuorah aldeláá. Tágáreh tälvisiijdah tego nuorttâlijn lâi Suonnjel, iä lah vaarâ lamaš kuittâg majemui aigij, ko anarâšah assii pirrâ stuorrâ Aanaar. Puárásub ääigist kal tälvisiijdah láá lamaš, om. Aanaar Uáđđivei riddoost, kost lii kuávumijn kavnum toovláš tälvisiijdâ saje. ¶ puh. 010 8393 109 tai 050 3641 378 ¶ – Kieldibâ ruovdijd toho keeđgi paaldân, ij-uvsun talle luhostuuččii riemnjispivdo. ¶ Nuáidihäldei eennâm lâi viehâ muččâd, mut ko almeest lâi ubâ ääigi taggaar suovâ hámásâš, te peivigin ij oinum pyereest. Enâmist lâi mudoi-uv miinii váhá hormišijd. Toos vaikuttij tot, et uccâloddááh iä lávlum, mut Jovnâ lâi ubâ ääigi kulâmin siemin sárnum tâi lávlum kostnii. Ij puáhtâm ettâđ, kost tot kullui. Tot lâi tego ij liččii kosten já jyehi saajeest. ¶  mii Oih! Maggaar olvom! Kálgu lebbij kieđâidis já káškáttij maŋaskulij. Eskân ko čääci loovdij suu uáivi, jaskodui hirmástuttee párgum. ¶ Jieš ráávhu Immeel pasottus tii ollásávt já varjâlus ubâ oromâd, tii jiegâ , siälu já rummâš, nuuvt et leppeđ vavettemeh mii Hiärá Jeesus Kristus puáđidijn. (KTK05) ¶ Mondet haammân ij jo oinuu? ¶ » Jeesus västidij: » Tuođâi, tuođâi: juáháš, kote suddod, lii sudo ¶ 1900-lovo algâ lâi lädijduttem äigi. Maaŋgah päärnih monâttii sämikielâ tááiđu škovlâpaaihijn. Päärnih pessii eelliđ päihistis tuše harvii já ohtâvuotâ sämikielâlâš pirrâdâhân hiäjusmij. Sämikielâ sárnum kieldui maaŋgâin ohtâvuođâin. Sämikielâ já -kulttuur lijjii uáli uhkevuálásiih 1900-lovo pelimuddoost. Sämisiärváduv ornijdem já sämioovtâstpargo jođettii sämikulttuur sajattuv puárránmân, sämikielâ sajattuv ovdánmân já lahâasâttem ovdánmân. Sämikielâlâš máttááttâs algâttui vuáđuškoovlâin já vuossâmuš säämi kielâlaahâ tuhhiittui ive 1992. Lädijduttemproosees kuođij jieŋâlis luodâ sämisiärvádâhân já jođettij sämikielâi uhkevuálásâžžân šoddâdmân. Tuše suulân vááijuv peeli Suomâ sämmilijn sárnu sämikielâ eenikiellân. ¶ Ko luosah láá viättâm kulmâ ive Nuorttâmeerâ máddááoosijn, toh vyelgih vajâldiđ tavaskulij. Toi mittomeerrin lii maccâđ šoddâmjuhâsis kuuđđâđ. Mätki Nuorttâmeerâ máddááuásist taveuásán lii suullân 1 500 kilomeetterid. Maht luosah pyehtih kavnâđ šoddâmjuuvâs? Toh vyeijih riddokuávlu miätá já puátih loopâst hajâááicus vievâst olmâ juuvâ njáálmán. Tain lii šiev muštokove tast, magarin šoddâmjuuhâ hááisui talle, ko toh iälustii vejehin juuvâst. Luosah kuárŋuh juvváid keessiv. Šoddâmjuuvâs kierruin vuojâdijnis luosâ kárttá njuškođ stuorrâ-uv kooržij pajas. Kuárŋum luhostuvá, ko luosâ lii kievrâs kyeli. ¶ Kukkodâh: 2,42 ¶ 204A Tuomâst láá stuorrâ vielgis liäđuseh. ¶ Kolmâ stielâs ● ¶ Nuuvthân toh algii leđe viijmâg šivettij tälvisyeinih nijttum, luávádum, hääsejum já kuoddum láátun. Ko syeinih lijjii vistig kuškâm haasijn já luovijn, te talle taid puovtij fievridiđ láátun. Aldemuu ránnjátáálust tot tábáhtui hiäppušáin, mut mist ko ij lamaš hiävuš, te syeinih kuáddojii sapilâsâiguin láátun já tot lâi muu mielâst hitruus hommá. Lyeveest kuškâm syeinih uáináh lijjii nuuvt keppiseh, et finnejim motomin syeinikyermi alne rijjâsáátu jis jiem eidu lááđu luus, te kuittâg-uv nube lyeve luus. Suoinij tuolmâm tobbeen lááđust lâi tot-uv hitruus hommá, veikkâ toh syeinih iä nuuvtkin čuuvtij táiđám teddâšuđ muu tiädu vyelni. ¶ uáivátkaalâ = keräkaali 39 ¶ sämikielâ tutkâmuštooimâ ovdedem; sämikielâ olestilálâšvuođâ kyeskee tiäđu lasettem já sämmilij ¶ 6. Nuorttâsämmiliih kalgeh jiejah suogârdâllâđ, mii lii ortodoksâlâšvuođâ merhâšume nuorttâlâšaalmugân já ton identiteetân. Jis ortodoksâlâšvuođâst lii merhâšume, te kalgeh nuorttâsämmilih jiejah virkosmuđ aalmug siste. Mihheen ulguupiälááš peeli ij pyevti paggiđ nuorttâsämmilijd čuávvuđ jieijâs ihečuođijd puáris kirholâš ärbivyevi, ige mihheen ulguubeln puáttee ruttâsumme pyevti pyerettiđ jieijâs moovtâ já táátu servâđ já toimâđ jieijâs kirho peeleest. ¶ Mij kolgâp poollâđ já rähistiđ Immeel nuuvt, et toollâp sanijdân já tavoidân putesin já oornigist sehe rähistep já kunnijâttep jieškii-uv näimipelikuáimán. ¶ Ohtii sunnuu viljâ, Lasarus, puosâškuođij čuuvtij. Oobižeh vuolgâttáin sääni Jeesusân. Suoi táttoin suu puáttiđ Lasarus luusâ. ¶ Ruvdán lii uáli siđhesjieggâsâš kyeli. Tot cevzih siemin já uccááhappisijn lááduin, mast eres kyeleh iä rippâs. ¶   (Toimâ – Monni pivdá čäsuáivist tâi riddočaasijn kuolijd, rapuid, skuápuid, cuobbuid já čäcisäpligijd, Tero joođhij. ¶ 4. Maid tooimâid mii vuoiŋâšeh stivrejeh? ¶  teikâ 3. Muštâl jeegij ävkkikevttimist. ¶ Siemâšadoh lasaneh kukkáid šaddee siemânij vievâst. Iđosšadoh lasaneh itosij vievâst, moh ovdáneh iđoskoođijn. ¶  puátimin. Aktio Mun lam forgâ kyevtlove ahasâš anarâšnuorâ, lam aassâm tääbbin ubâ ave já vala tuáistáážân aainâs puudâ, ij lah vala huáppu meddâl. Pajeuáppen čaallim kiđđuv 2010 já tääl lam toollâm koskâive reissim ja pargo várás. Škoovlân ličij uáivil moonnâđ puáttee ive, mađhâšem suárgán. ¶ Hups! Lodde-enni šuvettij sunnuu paijeel. ¶ d. Tuuđhâ oppâkirje šadolâšvuođâkáártást 72A, maggaar šadolâšvuotâ šadda Nuorttâ-Intia suáluikuávlust? ¶ kielâlávgummáttááttâsân keevâtlii škovlâpargoost. Nubbe tehálâš ulme lii ráhtádâttâm ovdâ- já ¶ – Kyelisieidi maccâm já eres novelleh . Nooveelčuágáldâh. Toimâttâm Matti Morottaja já Ilmari Mattus . Čälleeh láá ohtsis 14 já äigikoskâ, mast kirje maainâst, lii suullân 500 ihheed. Anarâškielâ servi ry. 2005. 305 s. ¶ Olgon lâi joskâm myettimist, ko Ánná já Heikkâ moonáin olgos. Mánudâš oroi čuovâmin čuuvtij kirkkádubbooht ko táválávt. ¶ »Birgit, koccáá tuulâ pieijâđ!» ¶ Ovdâskodde aasât laavâid ¶ Olmoošvuoigâdvuođâpoolitlâš čielgiittâsâst ulmen lii, et Suomâ ratifisistáččij ILO 169-sopâmuš algâ- já hiäimuaalmugij vuoigâdvuođâin. Sämitigge iävtut, et olmoošvuoigâdvuođâpoolitlâš čielgiittâsâst váldoo čielgâ peeli toos, maht ILO 169-sopâmuš ratifisistmist kalga ovdániđ já maggaar äigitavluin, ko jo ovdebáá olmoošvuoigâdvuođâpoolitlâš čielgiittâsâst ivveest 2004 asâttui ulmen ratifisisteđ ILO 169-sopâmuš já ulme paasij olášuuhánnáá. Sämitige uáinu mield sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuotâ ij olášuu vuáđulaavâ vaattâm vuovvijn. Sämitigge meiddei váátá, et čielgiittâsâst váldoo ulmen sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuođâ ovdedem. Sämitigge iävtut, et Suomâ ratifisistá UNESCO sopâmuš matriaalâttâs kulttuuräärbi suoijâlmist jotelávt já kieđâvuš ääši olmoošvuoigâdvuođâpoolitlâš čielgiittâsâst. ¶ Iänáážin škovlâargâ lâi kukke, mon kuittâg vuohâsávt potkij oholoppâ ovttáin rijjâpeivijn. Ko jäävrih lijjii jo jiäŋŋum já ko Veikokuáhtást Paavoin lâi vala kuáski Tuáivunjaargâ puárásijviäsust, te motomij pasepeeivij mij laavijm eelliđ suu kolliimin. Tállân ko Moškisjäävri (Vastusjävri) jieŋâ kyediškuođij olmânáál já muotij, te tuáivunjargâliih juuttâlškuottii hiäppušáin Kaamâsist, mut kaaljâjieŋâ ääigi mij laavijm moonnâđ tom kuulmâ kilomeetter jävrimääđhi vääzin, tâi luistelmáin. Njeejâim Poorti Alarik táálu pehti Moškisjäävri jieŋâ oolâ já Tuáivunjaargân monâdijn tâi tobbeen macâdijn kolliistâlâim motomin še Miko Juhháán-uv (Juhani Tepsell) táálust, mii lâi suullân pelimuddoost Tuáivunjaargâ. Miko Juhháán lâi oovdiš Ucjuv postâalmai, kiäm mun-uv tubdim já sun še muu, veikkâ lijjim-uv kaandâš. Sun ko lâi motomin ijâstâllâm mii tuuveest. ¶ Muštâlus espanjataavdâst ¶ Tavlustâh 7 tuálá sistees puoh veerstâid, moin vuáttoo kreikakielâsâš algâteevstâ teermâ ¶ Čuovâkove Aanaar pappâl viäskár uksâpiällást. Lukkár Jormo-Hendrih (Heikki Mattus) ja kirkkoveerdi Santeri Valle ive 1918. ¶ 10. Puáttee säämi kielâlahâčielgiittâs várás kolgâččij tutkâđ adeliđ máhđulâšvuođâ ov ¶ - Mondet jiem kulâ čč ii? ¶ 2 (2) Lasetiäđuh : Kaisa Tapiola kaisa.tapiola(at)samediggi.fi puh. 010 839 3132, 050 435 0177 www.samediggi.fi http://www.samiteahter.org/ www.tuuparecords.fi http://www.myspace.com/sombyfinland http://www.rovaniemi.fi/suomeksi/Palveluhakemisto/Nuoret/Nuorisotilat.iw3 ¶ Škovlim já oppâmateriaallävdikodde ¶ Konsert ornij Aanaar škovlâlij vaanhimij servi ruuđâ čuággim tiet Helsig määđhi várás. Sist lii aaigâ kuáhtáđ väldikode alemuid merideijeid, ereslasseen täsivääldi president já ucceeblohováldálii, kiäs sij kyeđđih kuoddâlem Aanaar škoovlâ oppâmateriaaltiileest tâi materiaal váilumvuođâst. Servihân vuáđudui tađe varás, ko škovlâlij vaanhimeh tulkkii anarâškielâlâš oppâmateriaal vänivuotân Aanaar škoovlâst. ¶ Ij, kaandâ leeibih já kyeleh iä mahten kelijdiččii nuuvt maŋgâsân niälgum ulmui! Mut Jeesus povdij sii puohâid čokániđ syeinikiädán. Talle sun vaaldij leeibi, kiijtij Immeel já juovij tom. Juáháš uážui leeibi já kyele nuuvt ennuv ko halijdij. Puohah purâdii kalas. ¶ - Mun čuoppim meddâl, muáihân láán kesienâmist tääl. Elege keejâ muu nievt. ¶ Tääl škoovlâstkis lâi olâttâs vyerdimin. Tobbeen ij innig lamaškin Eino Takkunen máttáátteijen, pic muu syelimâs hirmos Toivo Räsänen. Must ko lâi oppeet tot jyehi-ihásâš palo, et vávjá-uv tibi máttáátteijee maiden noomâ puigâvuođâst, mii lâi čaallum toos, kogo kalga leđe huolâtteijee nommâ. Tegu táválávt, lâi Ailâ-uábbi tääl-uv čälistâm eeji peeleest iäččán noomâ kosmuspennáin toos já tegu táválávt, ij máttáátteijee oppeetkin huámášâm maiden já lijjim ton peeleest pyeri mielâst. Tot lâi-uv áinoo äšši mast lijjim pyeri mielâst. Jiem lamaš táássáš vala lamaš Toivo Räsäs máttááttâsâst, mut mun tiettim maggaar lii máttáátteijei máttááttemvyehi iänááš já eromâšávt muu uđđâ máttáátteijee, veikkâ tiijmegin jiem suu njune oovdâst lamaš vala čokkám. Lijjim kuullâm hirmosmainâsijd puárásub kaandâin, maht Räsänen läävee toppiđ vuoptâin kiddâ já leggistiđ luokast olgos, teikkâ časkeđ kárttásobbijn suormáid nuuvt et suábbi tuáijoo. Lijjim jieš-uv motomin uáinám puurrâmsalist, maht sun adelij liävtuid kiännii kiälbuttes kaandân koskân purâdem. Veikkâ tiegáreh mainâseh peggii-uv, toh iä paldam muu ton suujâst ko mun lijjim tottâlvâš uáppee, pic enâmustáá hirmástutij tiätu tast et Räsänen vissásávt piejâččij muu jiänusân luuhâđ, tegu piejâi-uv. Juáháš luuvâi liävsust monnii tiätu celkkuu teikkâ pitá já puoh iäráseh lijjii čeepih luuhâđ, pic mun. Oovtkiärdánávt mun jiem áppádâm luuhâđ, ko “ramppikumestâs” lâi nuuvt koorâs. Muáddi vuossâmuu sääni nuuvt-uv luhostuvvii, mut toos luuhâm nuuvâi ige Räsäsistkin lamaš eres rääđđin, ko tipteđ muu čokániđ já koččođ kiännii eres uáppee luuhâđ. ¶ čielgitävtittemeh.....27, 37, 82, 115 ¶   Suomâkielâ Škoovlâ tiivoodmân já orniimân moonâi kuittâg pyereest-uv ohtâ ihe jâ viijmâg uđđâivemáánust 1946 škovlâ peesâi oppeet algâttiđ toimâidis. Máttááttâs Kuáppil vuossâmuu škoovlâst soođij maŋa piištij tuše pelniäljâd ive ađai nuuvt kuhháá, ko uđđâ kansaškovlâ valmâštui Kuáppilân. ¶ – Mondiet tun tuárgistah, Ánná? Ij-uv tust lah pyeri? ¶ Ton eehid nissoon ij táiđám ennuv tánssáđ, veikkâ sun lijkkui tánssáámist já amahân te lâi tääl-uv tánssáđ, mut vaigâd lâi peessâđ tobbeen seiniroobdâst meddâl. Aalgâst sun halidij-uv vyelgđ kejâdđ pirrâsis, mut ij tállán kehtidâm vyelgiđ meddâl. Mottoom ääigi ko lâi savâstâllâm, te nisonist ain eenâb já eenâb tubdui, et sun lijkkui almast. Já ton paaldâst-uv lâi suotâs čokkáđ. Suái eelijn tánssáámin mottoom hiđes pitá já ain nisonist tubdui suottâsubbon et suottâsubbon leđe almaa alda. Eehid moonâi hirmâd jotelávt. Čuovâmerkkâ poođij já lâi meddâl vyelgim äigi. Almaa skipáreh lijjii lappum, siämmáá nissoon. Nissoon skipáreh tuođâi lijjii iällám val táttumin skipáris fáárun, ko lijjii vaibâm já vuolgii meddâl, mut val ij lam lamaš pááikán vyelgim äigi oovtâ mielâst já sun lâi pááccâm. Skipáreh lijjii ettâm, et ohtuu-uvkâs ááiguh väzziđ puollâšist já sevŋâdist, mut almai lopedij sättiđ. ¶ Säämi tyeji koveráiđu ¶ SaKaste ¶ 125A Puástu luovvimvyehi pilled šleđgâjottoos. ¶ Nuorttâlâškulttuurkuávdáš taarbâš ruttâdem kuávdáá huksiimân, tooimâ oovdedmân já paijeentolâmân. Nuorttâlâškulttuurkuávdáá ulmen lii iäláskittiđ, paijeentoollâđ já ovdediđ nuorttâlâškielâ Suomâst. ”Nuorttâlâškulttuurkuávdáá ulmen lii lääččiđ luándulâš nuorttâlâškielâlâš ášástâllâm- já porgâmpirrâduv nuorttâlâškulttuur vááimuskuávlun. Kuávdáá suunnâttâllâm lii jo kuhás ovdánâm. Kuávdážân lii tárguttâs soijiđ nuorttâlâšâi sijdâčuákkim pargoid, sämitige nuorttâlâškielâ kyeskee tooimâid, nuorttâlâškulttuurvuáđudâs toimâtiilijd, čuákkimtiilijd, nuorttâlâškielâlijd palvâlusâid já nuorttâlâškielâ kielâkuávdáá”, nuorttâlâšâi ovdâolmooš Veikko Feodoroff muštâlij. ¶   3. Mane lapsemáátun puáhtá leđe varâlâš ¶  celkkuuh Tain Meccitáálu peenuv ¶ – Na, kuáđám luámánijd teehin já elâččâm vistig tuálvumin täid pááikán, sun smietâi. Ijhân tääl kuittâg vala siävŋángin. Sun elâččij čiehâmin loopâid luámánijdis miäcán. ¶ Škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh ¶ Ella Sare anarâškielâlâš Anarâš pivtâstem -kirjeest almostittui nubbe teddilâs. Kirje siskeeld uápistem anarâš pivtâstem vaalmâštmân. Vuossâmuu teddilâs, mii almostui ive 2012, vuobdui rotoi loopân. ¶ mijd tiettuu almos logiika miäldásávt oovdedmáin nuuvt tärhis mettedemvuovijd, ko máhđulâš, ¶ Rymättylä 5 ¶ Helsinggör C4 ¶ B. Káártá uuccâmruvdustâh almoot ¶ Raavvâd väldim meddâl Purrâmâš smakkiistâllâm ¶ Ässeeloho: 44,2 milj. ¶ Kuuđhah vuolgii nohádiđ, nievdii keesist iäge kuullâm, mii muottuu alne tábáhtui. koskâttuvvâi tuše ucánjáhháá čáránistii ko eennâm tuárgiguođij. Talle toh ettii: ¶ Kiđđuv niijtost tâi laajišvyevdist luptân ollâgâsân loddááš, mii kirdildijn civkká ettiis já pastelis jienáin "ist-ist .." . Taan loddáást lii ruškis selgi já kuovgis radde, mast láá čapis sárgáh. Tot lii nuuvt táválâš "cisááš" , et olmooš ij ubâ aaicâgin tom, ovdilgo oresloddááš kirdel pajas ááimun tieđettiđ jieijâs pessimreviirist. Talle kulloo šeris jienâ kostnii ááimust: "čiv-čiv-čiv-cicicicici -fii-fii ....” ¶ Cuáŋuimáánu ¶ 11B Mote lii pehtilis piäiváávuoidâs. ¶ Äijih lii stuorrâsiähá suálui (suullân 2 km 2 ) Avveel taavaapiäláá Äijihjäävri nuorttiikeččin. Äijihjäävri taavaabeln lii vääri Ákku já muštâlusâi mield Äijihist moonâi eennâmvuálááš kuovđâšm njuolgist Ákku _váárân, vâi immeelkyeimipeeliš puovttijn savâstâllâđ koskânis. Nube tiäđu mield kuovđâšm ličij moonnâm Äijihjoorŋâ Äijihsuollust Áákun, mutâ tiätu ij tääiđi toollâđ tiäivás eidu ton keežild, ko Äijihjoorŋâ suolluu nommâ lii Äijihsuálui (hierarkiast ucceeb) já taat lii jieš tot Äijih (alemus immeel). Liihân Äijihjäävri puárásub nommâ-uv lamaš ovdil Pasemusjävri , mii lii uáinimist Georg Wahlenberg káártást ivveest 1802 noomáin “Pasmusjärvi” . Äijihist kilomeetter nuortâs lii pegâlmâs Pajalâskeđgi , mon maka Peeivih Vuáláppâš ličij toho leggistâm, mut tot kale lii čielgâsávt lamaš sieidi. Tovlááh kuáppilliih läävejii lappâd suvâdijn leggistiđ šlaantâ jáávrán, et tot-uv juo muštâl ton sieidivuođâst. ¶ J Amanita – Kärpässienet – Kiärppáákuobbâreh U ¶ Säämi kirjálâšvuotâ ¶   ärbivuáválii Tot tuáimá ohtsâšpargoin sämikuávlu kieldâiguin, eres škovliittâs uárnejeijeiguin, tave-eennâmlâš uábbiorgaanijguin já staatâ máttááttâshaldâttâssáin. Sämitigge oovdâst sämmilij jienâ škovlimpolitiikâst. Sämikielâ já kulttuur sajattâh máttááttâsâst lii ohtâ tehálumosijn sämmilij puátteevuođâ koččâmâšâin. ¶ Akwé:Kon ravvuuh suomâkielân ¶ Uáinimáiccu já sijđosärgisáiccu láá kyele tehá- ¶ näävist náápán. ¶ jurgâlussân sääni riehtâ MLO kevttim olmânáál saajeest. Stuárráb iäru lii nube ¶ - Tuot lâi iše, mon lopedim! Tääl álgá tuu nubbe irâttâs! Wieseh ¶ c) Lävdikode iššeen tuáimá 4-jeessânsâš pargováljukodde. Lävdikodde já ton pargováljukodde pyehtiv táárbu mield kevttiđ pargostis äššitobdeid. ¶   — Iän innig kuássin kivsed tuu, vuárnum! ¶ láá kavnum morfeemtääsist. Ohtâ smavvâ iäru kávnoo: KR92 sistanneem olgospyehtim ¶ b. Merkkii káártán Väri-Suomâ já čoovdânommâduv paaihijd. ¶ 28. Ruotâ lii stuárráámus Tave-eennâm 90 ¶ Must lii uáivipoovčâs távjá motomin harvii ¶ pikkâleibi ¶ Iäččâm já Issá-čeeci veddijn ton täälvi maŋgâ spääilih, já ko koolgâi kiäsáttâllâđ ennuu, te toh luijuu huápust já tain šoddii lojes eergih. ¶ Kesimáánu ¶ a) visásmit, ete suhâpeleuáinu lii väldivirdásmittum puoh sämmilijd kyeskee politijkkáráid já ohjelmáid, ¶ 1.2 Natura 2000 -viärmáduv suojâlem mittomereh ¶ 6. Jurgâl objektiivskiäru nuuvt, et uážuh ¶ Sijđosärgisáiccu lii kyele tergâdumos áiccu Meid kuolij ááicuh láá vuáhádum čäcielimân. Kyele čalmeh láá stuárráh, ko čääsist lii táválávt uccáá čuovâ já stuorrâ čalmeh pyehtih väldiđ vuástá eenâb čuovâ ko ucebeh čalmeh. Sevŋâdin kyeli puáhtá lihâdiđ sijđosärgisááicus vievâst. Tot uáinoo kyele siijđost uáivist peccih räi tevkis särgisin, sijđosärgisin. Kyeli áiccá sijđosárgás vievâst čääsi spoorijdmijd já toin lain áiccá iästuid já ovdâmerkkân salâskyele. Kuolijn lii šiev kulo . Kyele čoolmij ovdiibeln láá njunerääigih, main lii hajâáiccu . ¶ čuásáttâhjuávhuh, párnááh sehe nuorah. MÁNNU kávnoo meiddei ärbivuáválijn mainâsijn. ¶ 2 - Ucjuv vuoigâdvuođâiše ? ¶ Čoovdâsään ih ¶ Taan ohtâvuođâst Suomâ Sämitigge ocá ¶ 20a maajeeldvine já kuohtii siisâ (vyeleeldvine já kuohtii siisâ) ¶ Suomâ Nuorâioovtâstpargo - Allianssi ry mieđettij nuorâipargo ohhoost 29.9. - 5.10. čiččâmnubâlov Nuorâ tuáimee -tubdâstâssâd tuáimeid já projektáid pirrâ Suomâ. Ohtâ tubdâstâs uážžoo lii sämitige nuorâirääđi. ¶ Jieškote-uv ahasijn čokkânâm juávhuh: ¶ kođo . Kuolij já cuábuiellei lasanemlattim, mon ääigi niŋálâs luáštá meeinijd ađai maneseelâid čáácán, maid ores šoovvât kuopsáin ađai šovâttemšelâiguin. ¶  ooroost   puátih 1. Tim. ¶ luhostuumeest. ¶ Naa, tuođâi-uv lijjim oppeet Ucjuuvâst já Räjikocceemlájádâsâst. Tallaa vyevi mield mii hoovdah tollii ain tagarijd škovlimpeeivijd tävjittávjá ton suujâst, ko almaah muttâšuvvii távjá já juáháš uđđâ almai koolgâi oppâđ ucemustáá taid vuáđuaašijd. Ton čoovčâ škovlimtilálâšvuođâin munjin čielgâi, et ihe tassaaš lijjim lovettuššâm já lussâdávt, penttâ toohâm jieččân rikolâžžân, ko lijjim Suomâ armeija suáldátpihtâsijguin iällám Taažâst. Jis liččim kavndâttâm virgeulmuid Taažâbeln, te liččim karttâm kiddâgâsân já kuullâm várás. Jis Taažâ poolis lâi väldiđ muu kiddâ, te liččim karttâm ucemustáá Čäcsuollui kuullâm várás já tobbeen jiem liččii innig kiergânâm rotaatiomašinân, mii vuálgáččij forgâbalij Seutulast. Liččim karttâm vala suáldátkárgulâžžân OA-juávhui háárán. Jis räjialmaah liččii váldám muu kiddâ, te liččim karttâm Ucjuv vartion kuullâm várás, jiemge tallaa ääigi tubdâm tobbeen kiämmân. Tággáár fiäráán lâi talle tábáhtum munjin já ušom jiem tuostâm mainâšiđ tast iärásân ko Jalve Veeikon, sun ko lâi muu Säämi ristâlâš nuorâiškoovlâ skippáár Aanaar aaigijn. Taan sulâsiih rikoseh puárásmuveh love ivveest, mut talle tot lâi vala nuuvt vorâs äšši, já poollim, et jis kiinii hovdâidân puáđáččij tiettiđ tast maidnii, te sátáččij veikkâ puáldiđ muu pargoost meddâl já ton tiäđust-uv jiem halijdâm. Talle meid šoddim tiettiđ, mon távjá räjialmaah ellii časkelmin väri- ađai lossijotteemsaje Karnjaargâst já lâi masa jo iimâš, et sij iä talle muu uáinám. ¶ 2) Anarâškielâ seervi ánsun ferttee luuhâđ meid anarâškielâ kielâpiervâlij älgim: kielâpiervâlist suomâkielâg párnáid máttááttuvvoo anarâškielâ nuuvt et toh párnááh piäiválâš elimist opâččii kevttiđ anarâškielâ nubben kiellân suomâkielâ lasseen. Kielâpiervâl rooli lii-uv uáli tehálaš: toh párnááh láá anarâškielâ puátteevuotâ. ¶   Mun šohânuvvojim aaibâs táválâš arktâlâš tilálâšvuođâst. Iännâm lâi keppâmielâsâš nieidâpáárnáš tununerkiut-hiäimust, tâi nuuvtko Saammâl-čeeci maŋeláá munjin eeđâi: sust lâi vijđes já uáli liägus váimu, mii nuuvt ollásávt lâi luávdám pirrâsis ubbâ perruu. ¶ 2. Stropharia aeruginosa – Viherkaulussieni – Ruánáásiäpulâskuobâr U ¶ Säämi Kielâkäldee Facebookist ¶ Ko rapuh mälistuvvojeh purrâmâššân, toh kočâttuvvojeh ellen tyeldee čáácán, mast toh jäämmih siämmást. Kopšâdijn toh finnejeh kirkis ruopsis iivne. ¶ Čuákkimij nuuhâm maŋa sämitige ovdâsteijeeh uápásmuvvii biodiversiteetmuseon (Biodome), mii kovvee Kanada jieškote-uv luándutijpâid já tai elleid. ¶ Tuodârvieltist tâi jävrriddoost puávtáh kavnâđ njaalgâhaajâg syeini, njaalgâhajâsyeini . Tot šadda táválávt vuálá meetterpele alosâžžân. Tot liäđu syeini-porgemáánust. Riessâmliäđus lii ruškisviolet ivnásâš. Hajâsyeinih šaddeh kiästui mield. Njaalgâ haajâ keežild hajâsyeinist ráhtojeh syeinikiärduh, main liävá njaalgâ haajâ. ¶ Haukipudas paješkovlâ: Máren-Elle Länsman (tavesämikielâ) ¶ 2. Ruotâ 431 ¶ – Ele poolâ, liihân tot peenuv váhá vaijaa, mut ij tot toovâ maiden, ko eeđah toos ton noomâ te kal tot lojo. Kyessi eeđâi: ¶ – Mut kale munnust lii jo äigi uáđđááškyettiđ! Puáđibâ Šluuŋkiš! Vuálgoon! ¶ Virgeomâhái sämikielâ tááiđu stivree čuovviittâs- já máttááttâstooimâst já sosiaal- já tiervâsvuođâ ¶ –~Hei, muštâl tom kievâst, kote kiirdij kištoi áimupálloin! táátui Mats M. A. Matsson. ¶ heiviittâl lihâdeemees jieškote-uv jieŋŋâlvuođâin. ¶ Sämitigge almoot uuccâmnáál škovlimčällee virgesajasâšvuođâ ¶ addel jiegâs saavzâi oovdâst. Pálkkááttum kuáđutteijee ij lah rievtis kuáđutteijee ege saavzah suu uámih, já nuuvtpâ ko sun uáiná kuumpi puátimin, sun kuáđá iälu já paattâr. Kumppi uážžu saavzâid saalâsin já pieđgee iälu, tastko pálkkááttum kuáđutteijee ij peerust saavzâin. ¶ sämikielâlâš palvâlusâi vijđesvuođâst, sämikielâ tááiđu já kevttim sehe sämikielâ iävtu pargomail ¶ tutkum ovdil. Jurgâleijei, eromâšávt eenikielâlij jurgâleijei, uccáávuođâ tiet, taan fáádá ¶ silbârävdee ¶ soodâst ¶ Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ Suomâ sämitige čäällimkoodán 10.7.2015 tme 16.00 räi čujottâssáin: Sajos, 99870 Aanaar. Lasetiäđuid pargoost adelává kielâtorvočällee Siiri ¶ www.tuuparecords.fi ¶ Vuodâs čielgiistij čuddus já algâttij várugávt: ¶ Kaamâs škovlâlij tijmekoskâ lii nuuhâm tälviv 1959.. ¶ Kuárus hävdi Matt 28.1-15 ¶ - Poolah-uv, et jaamišeh vala kummâttâlškyetih vâi maid? Heikkâ povvâstij. ¶ Luosâ apsa šoddâmjuuvâs ¶ Tegu muu tuoivuu ličij kiinii kuldâlâm, te keevâi-uv nuuvt vuohâsávt, et ive 1969 aalgâkeččin álgáččij masa ihepiälásâš sähköttemkurssâ Avelist, mon uásálistmân koijâdim love vahtâhovdâstân Nuutis Urhoost. Muu vahtâhovdâ, puáris savolâš vääbel páhudij toos: ¶ Säämi Parlamentaarlâš Rääđi avžuuttâs (eŋgâlâskielân) ¶ Mecci-Lappi Metsä-Lappi = ¶ » Jyehi väldikodde, kote juáháđât já taištâl jieijâs vuástá, tuššá, já ¶ já ¶ Kielâ: läättinkielâ, italiakielâ ¶ pessimsaje.....83 ¶ Riehtikansler virgádâh (tavesämikielân) ¶ tuopânjistem 157 ¶ Njammijävri = Nammijärvi ¶ Juh 11:45-57 ¶  tiäđust Daniel leijonij piäjust Dan 6:1-28 ¶ Obžâ keejâi surgâdávt tuolvâ mááccuhis já njuáluškuođij tom putesin. ¶  kistuuh – Na kale mij tommit jiejah-uv áppádep jurdâččiđ jieččân jiermijn, Šlubbopelji pahudistij jeđe viežâi sááhá. ¶ uhkevuálásâš iäláánšlaajâ . Šlaajâ, mii lii vaarâst lappuđ ulmuu tovâttem pirâsnubástusâi keežild. Om saimaanuárju. ¶ Juávkkupargo čokkim ¶ uážuččii puurrâđ? ¶ Vagattem = Vouvatusjärvi, Vaggatem (t) ¶ Nuorttâlâškielâ pajeuáppeeiskos kiiđâ čälimijn čođâldittâm uáppeeh: ¶ sun jalahâs aalman já eeđâi: ¶ 11 Pákkumeh - rähisvuođâ laahâ ¶ 73 ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtus ¶ Sämikielâ lii kuullâm škoovlâ máttááttâsohjelmân vuáđuškoovlâ vuosmuu ihelovo rääjist. Sämikielâlâš máttááttâs vuolgij joton Ucjuuvâst já Anarist 1970-lovo pelimuddoost. Puoh sämikuávlu vuáđuškoovlah já luvâttuvah adeleh sämikielâ máttááttâs. Sämikielâlâš máttááttâs adeluvvoo enâmustáá vuáđumáttááttâs iheluokain 1-6. Sämikuávlu ulguubeln máttááttuvvoo sämikielâ tuše váhá, mut uáppeemeeri lii lassaanmin. Uási máttááttâsâst adeluvvoo virtuaallávt, viermimáttááttâssân. Sämikuávlu ulguubeln ij lah vala adelum sämikielâlâš máttááttâs. ¶ 64A Sisâčäcitaampah jođetteh mađhâšeijeid Jävri-Suomâ čäcikiäinuin. ¶ F. Sägginahkáliih ¶   Iiđeedčuovvânmist viiljâžeh vuolgii máátkán aasijdiskuin. ¶  teikâ – Jiem, ko mun nuurrim tuše rippoid, mulijdij Eljis. Talle sun čielgij, maht lâi uuccâm rippoid paaihijd já toimâm toi varrimalmajin. ¶ Säämist láá maŋgâ-uv taggaar huáđđoo, maid ij jienâ kuullâm vuáđuld tuubdâ, jis ij lah ovdil ton kuullâm. Ohtâ tággáár lodde lii puágui: puoh ucemus pecilodde, vâi kolgâččij-uv ettâđ kuosâlodde, mon ij uáligin távjá peesâ uáiniđ. Vaarâ ton suujâst, et tot lii pyerebeht-uv kuosâvyevdilodde, mii ij távjágin lappuu sieivâ pecivuávdán. ¶ Liverpool D5 ¶ – Na mut jis postâ lii mahtnii kuáđđám tom reeivâ puástu sajan, Kuáski ain smietâi já keččâlij kavnâđ toos jiärmálii čielgiittâs, mondiet eidu Uárbis njobžâpárnái táálu lâi finnim tággáár suámálii povdiittâs. ¶ suovâstiđ, suovâstâm, suovâst = savustaa ¶ Joovsep aaicâi tääl Benjamin já sun koijâdij: “Lii-uv taat tii nuorâmus viljâ?” ¶ Sämitige 16.–17. roovvâdmáánu ornim säminuorâi konfereensâst láá kuullâmnáál äigikyevdilis sahâvuáruh. Konferens puátá lehâstiđ kulttuur- já valastâllâmminister Stefan Wallin. ¶  leđe JMV: No tot… ¶ 9 artikla ¶ Ko Ranska lii stuorrâ väldikodde, spiekâsteh eennâm jieškote-uv oosij luándutileh čuuvtij nubijnis. Atlant riddoost lii merâšoŋŋâdâh, ko oppeet Koskâmeerâ rido uási lii tälviarvekuávlu. Tai kooskân päccee Koskâpajosijn täälvih láá kolmâsuboh já keesih lieggâsuboh ko riddoost. ¶ Ulvila B5 ¶  (= Moonnâm ohhoost Kierâš ij pessijái keežild almostum, mut taan ohhoost juátká ain vorâsubbon. Kiiđâ ääigi láá lamaš maaŋgâlágán jurduuh, maid Kierâččist puávtáččij almostittiđ. Mun kiärdum váhá, moos Kierrâš puáhtá kevttiđ, já moos vala kannat-uv. ¶ suomâkielâ ¶ Sun aldanij rasijáá hitásávt. Viijmâg sun lâi nuuvt alda, et puovtij toppiđ rasijáá. Suu kietâ aldanij rasijáá siämmáánáál, ko sun lâi aldanâm Kivs, hitásávt. Hitásávt já várugávt. ¶ käälbi < kälbi = vasikan < vasikka 9 ¶ Jyevdilâsroto ¶ – Mij kolgâp viežžâđ iše, Kuáski eeđâi. Tääl mun kale vuálgám suáittiđ Njobžâvääri poolisân, ko esken jiem kiergânân, sun meridij. ¶ Nuuvt Immeel sivnedij piäiváá čuovvâđ peiviv ¶ Máttááttâs- já kulttuurministeriö ive 2010 asâtem pargojuávkku luovâttij iävtuttâsâs sämikielâ iäláskittemohjelmân máttááttâsminister Jukka Gustafssonin já kulttuur- já valastâllâmminister Paavo Arhinmäkin vástuppeeivi 2.3. Iävtuttâs toimâohjelmân vuálgá tastoo ciälkkámušrieggei. Lopâlâš iävtuttâs staatârááđán ráhtá máttááttâs- já kulttuurministeriö ko lii vistig ráđádâllâm ääšist sämitiggijn. ¶ Vuáđulaavâ 1 7 § 3 moomeent mield sämmilijn aalgâaalmugin lii vuoigâdvuotâ paijeentoollâđ já ovdediđ jieijâs kielâ já kulttuur. Vuáđulaavâ 17 § 3 moomeent uáivildem sämmilij kulttuurin já ärbivuáválâš sämmilâš iäláttâssân tuálih puásuituálu, kuálástem, miäcástem (HE 248/1994 vp já PeVM 17/1994 vp) sehe sämitige mield meid nuurrâm já sämityeje. Sämikulttuurân loheh sämmilij ärbivuáválijd iäláttâsâid já toi táálááš hárjuttem haamijd. Laavâ 121 § 4 moomeent mield sämmilijn lii sämikuávlust sii kielân já kulttuurân kyeskee jiešhaldâšem tađe mield ko laavâst asâtteh. Haldâttâs oovdânpyehtimist vuáđulaavâ rievdâdmân páhudeh, ete njuolgâdusáin viggeh toos, ete puáttee lahâaasâtmist meridiččii sämmilij jieijâs kielân já kulttuurân kyeskee aašijn toimâorgaanijd, toimâväldiraajijd já pargoid sämihaldâttâhân, kieldâlii jiešhaldâttâhân já staatâ haldâttâhân. Sämmilij kulttuurjiešhaldâšem ličij vuáimálâš já sämmiliih puávtâččii jiejah ovdediđ tom (HE248/1994). ¶ – Tarbâšah-uv tun tohon maidnii? enni koijâdij. ¶  tááhust KULLUUTTÂS SERVIKODDEVAALJÂIN ¶ Vihti C5 ¶ – Ige must lah valagin tuu čoovdâ, Ante eeđâi. ¶ -čällein, mut mudoi toimâtteijeeh čáláččáin materiaal sehe nuoráid já puárásubboid, váldáččáin kuuvijd, já nuuvt ain. ¶ Muu kyelikävppi lii Rotterdamist, aaibâs Euroop já ubâ maailm stuárráámuu haammân riddoost. Tobbeen finnee hirmâd šiev kuolijd, já tondiet vuájám-uv ain tohon, veik kuolijd kale puávtáččij aldeláá-uv uástiđ. Taan kyelikäävpist puáhtá leđe ain vises tast, et vyebdimkyeleh láá vorâs kyeleh ege tagareh, moh vyerdih uásteidis maŋgâ peeivi käävpi tiiskâst. Taat kyelikävppi lii pegâlmâs ubâ enâmist, mut tast lii tuše ohtâ hirmâd stuorrâ váddu: hadde! Taat lii-uv kale šievnáál čielgiimist, jis váháš ááigán máášá pisániđ keččâđ tom, magareh ulmuuh tobbeen já eres kaavpijn ton aldasijn joreh; liihân taat aassâmkuávlu mestâ jo puoh tivrâsumos kuávlu ubâ kaavpugist. Tobbeen uáiná ennuu fiijnâ rivgoid, mon paaldâst eres ulmuuh láá aaibâs táváliih rimškeh, ko iä lah pieijâm pasepeivpihtâsijd paijaalsis. Rivgoin láá ollâšušmekammuuh jyelgist, tivrâs turkkâ pajalist já kuhes, ruopsis koozah, moi kooskân ij vahâgistkin uážu ohtâgin kyelečuomâ moonnâđ. Já jis kiäččá kavpij oovdân parkkeerajum aavdoid, te majemustáá talle lii aaibâs vises tast, et tai ulmui puursâst joreh stuorrâ eurohivvâduvah. ¶ Kii lii stuárráámus Matt 18:1-5 ¶ – Mijhân tom uáinip, iätá Heikkâ. Sun tiätá, et sieidi kale ij vyelgi innig eres sajan ko Äijihsuollui. ¶ čääsi jotteem ¶ Povdiittâs sämikulttuur suojâlem suomâst –seminaarân 3.12.20 ¶   In Salah ¶ Tittamari Marttinen ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 145 ¶ — Uáináh-uv maiden? ¶ Suomâ delegaatio artikla 8(j)-pargojuávhu čuákkimist: Klemetti Näkkäläjärvi, pirâsneuvos Aulikki Alanen já Nilla Tapiola ¶ vâi tast orroo elleeh luovâneh. ¶ Pleurotus ostreatus ¶ Kaari visteest purâdempevdi lâi stuorrâ laasâ pellâst, mast ooinij pyereest olgos muorâstâhân. Ánná já Heikkâ keejáin laasâst olgos. Skammâ lâi tuođâi-uv puáttám, ko jo ovdil viiđâ lâi aaibâs sevŋâd. Mut kaavpug tälvi lâi kuittâg nuuvt ereslágán ko Säämi tälvi. Aaibâs olmâ tälvi kale ij kaavpugân Ááná mielâst puáttámgin. ¶ – Munnuu päikkikuávlust kale ij tággáár tábáhtume puáđáččii ubâ mielângin, Eunuk povvâstij. ¶ Ketkileemnâ (Sápmelaš, 1986) tuotâtuávâš ¶ Riemnjis västidij: –~Uážuh adeliđ munjin addâgâs, mut onne sattuum leđe nuuvt čuuvtij suuvčâgâm já nuorvust, et jiem paste apseđ maiden. Já kielestiđ jiem haalijd. ¶ 1. Škoovlâ uásiväldim tábáhtusân ¶ – Joo, nuuvt lah kale, Assaaskuolgâ-uv nonnij. ¶ Käävci kuloáiccu ¶ Čohčâtäälvi poccuuh čuákkejuvvojeh moottorkiälháiguin pygálusááiđán. Tast maŋa álgá pygálus: uási poccuin tuálvojeh njuovvâmnáál. Piärgu lii pehtilumos pyevtittâs, mii poccust finnejuvvoo, mut meiddei tyelji já čuárvih vyerkkejuvvojeh. Puásuituálu lii lamaš algâaalgâst sämmilij iäláttâs. Tááláá ääigist-uv kuálmádâs Suomâ suullân 200 000 poccust kuleh sämmiláid. Kuhes já korrâ taalvij, ko lii assaas muotâ já korrâ cuáŋui, jamâdeh ennuu poccuuh niälgán já tavdáid. Mottoomverd taid koddeh meiddei piäđuh, tego ketki, kumppi já kuobžâ. Enâmustáá poccuuh jäämmih kuittâg puásuikolarijn. ¶ – Pyelih? kullui Andârâs hiämáskâm vástádâs. ¶ Hiärrá, mij ilodep sáánád imâšlâš lopádâsâin. Uáinip tain ton uđđâ maailm hiärváávuođâ, maid tun rááhtáh. Mij kijttep tuu, et lah adelâm mijjân taan ávudem jo eennâm alne, kuávdoo puoh murrâšijdân. Taan tuáivun tun lah mii koččom, taan almalâš uulmán táttup pissoođ oskolâžžân. Varjâl mii, et pissoop tuu uámmin. Taam ruhâdâllâp Algaad Jeesus Kristus noomâst. ¶ 5. Keejâ poccei já tarkkuu roovâstellimsruuváin ¶ 97A Riddokuávlukaavpug Bergen ¶ Nuorâiváldustivrâ Aanaar ¶ 120 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ Syyria pelni rääji lijjii tuše muáddi, enâmustáá vittâ räjipoolis, teikkâ suáldát. Sij tuše kuovlâlistii auton, loptejii puomi já sevestii mii juátkiđ määđhi nubebel rääji. Jordania pelni lijjii aainâs lovmat räjisuáldáttid, moh lijjii viehâ lussâdávt riäidudum viärjuiguin já ton lasseen sist lijjii vala arabiliijneh uáivist. Eidu siämmáálágáneh, maid mij oostijm Beirutist mätkimušton olssân. Kove ličij lamaš tievâslâš, jis sist liččii lamaš vala niijbeh panij kooskâst tuárrâst. ¶ Immeel lunne Alm 7:9-17 ¶ Jalasjärvi B4 ¶ Aikio Aimo, äššitobdee Guttorm Helena Kuuva Petra Magga-Vars Petra ¶ Maht šleđgâ puátá mii paihijd? ¶ piervâl.....65, 69, 71, 74, 83, 124 ¶ 1 litter mielkki ¶ b. Mane tot lii šiev fiävru miätá Tanska? ¶   – rähtiđ iävtuttâs olesváldálii já kuhesáigásii sämikielâ iäláskittemohjelmân. ¶ Ovdil ko ákku piäsá čyeldiđ njuškomáin já kiävoin, te sun ferttee porgâđ eres-uv tooimâid laigijguin. Vistig laaigijd kalga čovgiđ torttijn. Ááhust lii puáris tortti, moin sun táválávt pana saavzâin peskidum ulo ulloläigin, mutâ tääl sun čavgee torttijn Ela puáhháá laaigijd. ¶ - Joo, na suáppeen talle nuuvt! Jiešalnees talle pelnub oho keččin lii vástuppeivi-uv rijjâ peivi, te talle ij taarbâš kyeđđiđ luvâlduvâid kooskâst. ¶ Taan čielgiittâsân ij lah keččum máhđulâžžân lasettiđ nomâttum tiäđuid. ¶ Kielâjurgâleijeeh išedeh táárbumield virgeomâhijguin ášástâldijn tárbulij sämikielâlâš äššikirjij jurgâlmist. ¶ Joovnân poođij tobdo, et sun kolgâččij väldiđ suábi. Aalgâst sun juurdij, et Kivs poorgâi tom, mut talle sun muuštij et tot lâi ovdil-uv tábáhtum. Tast tom tieđij Wiesehin. ¶ Siämmáá ive 1991 keessiv vuolgim tuođâi Säämienâmân kyevti ookon. Lâi nubbe kerdi, ko eellim Säämienâmist já nubbe kerdi Kuovdâkiäinust-uv. Mutâ tääl, kuttâ ive maŋa, lijjii must váhá pyerebeh kielâmáátuh ko vuosmuu keerdi 1985. Aaibâs ilolâžžân vazzim Kuovdâkiäinu markkânist já puohtim sárnudiđ ulmuiguim sämikielân. Eellim Kárášjuuvâst-uv ovdil ko ferttejim vyelgiđ oppeet maassâd Sääksi-enâmân. ¶ 7. Ranska 23 705 ¶  miäruštâl Matti kiäččá kirjerááju tijme já huámmáš, ete tot lii jo pel čiččâm. Kirjerááju toppâs čiččâm ääigi. ¶  merhâšume, Säämi ustev ¶ Kesälaulu ¶ Säksi ~ Sääksieennâm ~ Saksa = Saksa ¶ Njuuvčâjáávráš SA.1964 Joukhaisjärvi Naŋŋâjävri 4 km N. ¶ - Na mun kale tuostâm, eeđâi Kaari já lehâstij uuvsâ. Eeđâbâ, kogopeht láá tuu tävireh! ¶ Ucâmušah 13.9.2002 räi čujottâsân: ¶ Kovemateriaal čujottâsâst: ¶ 4. S I M P P U ¶ Ucemus olmoošmeeri: 10 olmožid ¶ I Laccaria – Lohisienet – Luosâkuobbâreh U ¶ Purrâmâšvaljiimeh, purâdemtilálâšvuotâ, purrâmâšsaavah já munejurdâččemvyevih stivrejeh párnái purrâmâšhárjánmij ovdánem. Sierâdemavveest lii tehálâš purrâmâšváálju maaŋgâpiälásâšvuotâ, šadoi, heđâlmij já muorjij valjaas kevttim, timmâ vuojah raavâdvuoijân, vuojâttis mielkki, koskâpitái kvaliteet, juhâmušâi jiärmáás valjim já snuotârdâllâmuđhij velttim . Párnáá šoddâmpiirâs kalga leđe fyysilâš, psyykkilâš já sosiaallâš tahhei peeleest taggaar, et tot oovded párnáá pyereestvaijeem, tiervâsvuođâ, šoddâm, ovdánem já oppâm. Eromâš huámášume kiddejuvvoo ohtâduv šlamâtáásán. Liävuttisvuotâ, šlaamâ já liijkás ennuv sosiaallâš ohtâvuođah loptejeh párnáá stressiherkkivuođâ liijgás ollâgân, mii uásild puáhtá vaikuttiđ párnáá fiätulâš já kielâlâš ovdánmân, muušton, uáinun alnestis sehe sosiaallâš táiđoid . Šoddâmpirrâsist kiddejuvvoo huámášume torvolâšvuođâ já pääihinálásâšvuođâ lasseen toimâviistij toimâmvuotân, luándualdavuotân já toos, maht toh adeleh máhđulâšvuođâ säämi ärbivyevi sirdâšem luándulávt. Toimâviistijn lii máhđulâšvuotâ meid jieškote-uvlágánij säämi tuojij tuoijuunân. Toimâviistij aldasijn lii máhđulâšvuotâ láávu já eres sämmilij ärbivuáválij šiljorakânâsâi ceggiimân. Rievdâdmáin šiljopirrâs sämišiljopirrâsin puáhtá uásild nanodiđ párnáá kulttuuridentiteet já lääččiđ maaŋgâpiälásubboid kielâkevttimmáhđulâšvuođâid. 6. SÄÄMI AARÂHŠODDÂDEM VUÁVÁM, OLÁŠUTTEM, STIVRIM JÁ ÁRVUŠTÂLLÂM 6.1. Aarâhšoddâdemtooimâ vuávám Aarâhšoddâdemohtâduvâin ráhtoo ohtâdâhkuáhtásâš toimâvuávám, mii vuáđuduvá säämi aarâhšoddâdemvuáváámân já säämi iveaigijd. Vuávám ruŋgon láá sämmilij käävci iveäigid, moh kovvejeh sämmilij maailmkove. Säämi maailmkove hámášuvá já iälá argâpeeivi pargoi siste . Sämmilij käävci iheäigid láá tälvi, kiđđâtälvi, kiđđâ, kiđđâkeesi, keesi, čohčâkeesi, čohčâ já ¶ – Joo, šaapšâ kočodii kyellin, vissâ val-uv maaŋgâs ibbeerd, et ko kiinii iätá kyeli, te tot sárnu šaapšâst. ¶ Sajos váldusali läävdi sehe studio tánssámráánui já toi fievridemvavnui haahâm kyeskee falâldâhpivdem lehâstui Hilma-almottâspalvâlmist 18.8.2011. Falâldâhkišto nohá 12.9.2011 tme 16.00. ¶ Sij lijjii lovmat almajid puohnis tain kyevti parakkist. Sist lijjii čuovvân karbiidi-, petromaks já hasaklaampuh. Toh lijjii ennuu čuovâđuboh ko táváliih oljolaampuh tääbbin ulmuin. Pisoh sist še lijjii maaŋgâlá´áneh já eres-uv piergâseh. ¶ 2. Čuávjitaavdâst lii tergâd juuhâđ ennuu. ¶ Almottâttâm Säminuorâi taaidâtábátusân, mii uárnejuvvoo Vuáčust njuhčâmáánu 26. peeivi, lii álgám. Tábáhtus teeman lii teatter já uánihiselleekove. Almottâttâm teatterkištodmân nohá 2.3. já elleekovefestivaalân 13.3. Tärhibeh tiäđuh almottâtmist täst: ¶ 98 ¶ Täävtih tuárjuh já syeijejeh sisorgaanâid ¶ Ko Paavvâl viijmâg peesâi Rooman, sun finnij jieijâs aassâmviäsu, kost uážui aassâđ oovtâst vavtâinis. Paavvâl lâi faŋgâ, mut uážui väldiđ vuástá kuosijd, já ain sun muštâlij Jeesusist. ¶ 40. Orroomhäämih muttuusteleh 136 ¶ ARTISTVISTE (siemin kievkkân já maskimtile) ¶ – Mut ko--, Assaaskuolgâ algâttij. ¶ Tábáhtus álgá Vuáču škoovlâst tuorâstuv tme 11. Taaidâtábáhtus teeman taan ive láá teatter já uánihiselleekove. Teatterčáittuseh láá uáinimnáálá tme 11.30 rääjist. Mini-filmifestivaalâ nuorâi jieijâs rähtim uánihiselleekuuvijn álgá teatterčáittusij maŋa. Tábáhtusân láá almottâttâm suullân 300 uásálisted. Lasseen tábáhtusân láá vyerdimist ovdii vyevi mield ennuu páihálâš ulmuuh. ¶ Aanaar Naŋŋânjaargâ silbârieggeeh ääigist 1160-1280 AD. ¶ d) Mii ohtiimist šadda? e) Mii šoddâm amnâsáid ¶ risse, rise = risu ¶ stuorrâlodde.....74, 75, 79, 84 ¶ Kustannusosakeyhtiö Otava ¶ ~~~~ Mari-Anne puátteevuođâ vuáváámeh láá tagareh, et sun viggá siäiluttiđ anarâškielâ tááiđu já tuáivu mield sun piäsá sárnuđ puátteevuođâst še jieijâs ákkuvijguin ađai párnáipárnáidiskuin anarâškielâ. Mari-Anne čaalij pajeuáppen Sala luvâttuvâst ive 1987 já merkonomin mađhâšemmarkkânistemsyergist ive 1990 Laapi mađhâšem já irâttâsekonomia instituut, Avveel uálgitoimâsaajeest. Astoääigi sun lijkkoo tuoijuđ, luuhâđ já vuojâdiđ käldest tälviv. ¶ – čuávjiläiđi ađai vyeličuávji lii vuáđumuorâ aldemuš lyevdi, ¶ JÄÄMERI = JIEŊÂMEER ¶ Nabai taah kyehti eres tuhtuulode, moh iä aasâ Säämist: Toh lává Amerikjieŋâtuhtuu já jieŋâtuhtuu, main maajeeb lii stuárráb. Jieŋâtuhtuu lii 80 seentist 90 seentin kukke já aassâmsajeh láá Kuáláduvâst Novaja Zemlja pehti Tave-Aasian, kidâ Alaska räi. Amerikjieŋâtuhtuu lii tot-uv styeres, 70 seentist 82 seentin já ton aassâmsajeh láá Tave-Amerik já Island. Suomân taat lodde lii vissásávt lappum tuše kulmii. ¶ 2. ¶ b. Čääli sárgáid A - C, maid šaddo taarbâš ¶ 1. Riegis kovvee pirrâmpeeivi. ¶ 4. Nigeria 500 ¶ Jotkâškoovlâ hovdâ lâi elilâm nissoonolmooš Elin Auer, kote oroi lemin uáli tärkki puoh aašijn. Mii jieččân máttáátteijen já luoka koccen oppeet lâi movtigis Pentti Mäenpää, kote lâi motomin kolliistâllâm Kaamâs škoovlâst-uv. Orom muštemin, et sun eelij čäittimin mijjân elleekuuvijd. Jotkâškoovlâ eres máttáátteijein lii pááččâm mielân tuše Pentti Mäenpää kálgu, kiäst še lâi vuovâs máttááttemvyehi. Kaamâs škoovlâ uáppei lasseen Avelist paccii mielân aainâs Näkkäläjärvi Paulus, kote lâi uáli häppil já tyestil puoh aašijn, ige poollâm Avveel “lättähaatuin” ollágin, hitruus já kuáimáás Hirvelä Matti Áhujäävrist, Nyyssölä Kauko, kiäst luoihâttim savehijd, ko vuolgijm Suáluičiälgán čuoigâđ (nubbe saaveeh kale toijui, mut ij omâsteijee tast suttâm), sijvuus nieidâ Tanhua Marjatta Tiärmáást, huálššáás Harju Matti vissâ-uv Kuáppilist tâi Viäskoonjaargâst já kote aasâi muin siämmáá visteest, Kokkos Taisto Avelist, kiäin ostijm litter pakkeet suklaalahcâjieŋâ já puuráim kuávttáá tom, ko eelijm väzzimin Leiritie ratkuuttuvâst (Taistost lâi maŋeláá autotivottâh Avelist), Könönen (ušom Seppo), kiäst lâi 250 cm 3 Pannonia moottorpyerá (sun kale taaiđij leđe oppâškoovlâst ađai tääl ettuuččij luvâttuvâst), jienniis Palokangas Reino (lâi Mäenpää Kyösti oovdiš ránnjá, ige lamaš škoovlâst. Sust ucánjáhháá kale polâstellim suu jienniisvuođâ keežild. Maŋeláá sun vuojij postâauto já áásá tááláá ääigi Espanja Fuengirolast), sehe nuorttâlâš Fedotoff Leo Kiđđâjäävrist ađai Kiäváájäävrist, kote oroi lemin Nyyssölä Kauko puoh pyeremus veerdi. ¶ 2. Maid mielâstubbooht poorgah olgon. ¶ tâlem kalga kevttiđ ävkkin vijđásubbooht škovlimvuáháduvâst. Sämikielâlâš palvâlusâid ¶ Laulu Kruununhaan Tarzanista ¶ 58–70 cm ¶ 179B, 184B, 185A ¶ 2 . P A S E P E I V I P E S S I J Á I N ( M I S E R I C O R D I A D O M I N I ) ¶ – Prrr---! Prrrrr! ¶ kooskâ. ¶ Mun lam maŋgii jurdâččâm, et ulmuu elimist láá ennuv tagareh tápáhtusah, maid ij maŋeláá mušte ollágin.Toh pyehtih leđe stuorrâ tápáhtusah-uv, moh iä kuittâg pääsi ollágin muušton monnii suujâst maid mij ep tieđe. Mut láá meiddei tagareh, moh pääcih mielân já pisoh tobbeen ubâ ave. Toh iä ain taarbâš leđe makken imâš fiäránijd, iäge taggaar tápáhtusah, moh mutáččii ulmuu eellim moingen naalijn. Nuuvtpa olmooš sáttá mušteđ veikâ uáli mučis raasijd, maid uccâ párnážin lii uáinâm, teikâ vaijaas vuávsá, teikâ monnii náál suámálii ulmuu. Motomeh ääših pääcih mielân pisovávt. Nuuvt tego taat-uv, mast tääl ááigum mainâstiđ. ¶ Oovtâstpargo raajij rasta naanood sämikielâ já oohtânkulluuv ¶  kuárus. 5. Mađe lieggâsub keesi, tađe eenâb lii sukkârruottâsijn sukkâr. ¶ Muu Säämi ive 2030 -kirje almostum ¶ – Takkâ tiäđust, Myerji kiijtij suávi já vuolgij tiävá kulij. ¶ Matti Palosaari, Jyrki Uusi-Viitala já ¶ – ovdâškovlâliih láá kyehti, mut suoi algâttává eskin uđđâivemáánust 2014. Ton räi suoi lává kielâpiervâl Piäjust. ¶ – Luuhamkirje 1 . Luuhâmkirje, mon lává čáállám Johan Jernsletten já Sverre Hatle já tom lii anarâškielân jurgâlâm Kaarina Mattus. Škovlâhaldâttâs, Staatâ teddilemkuávdáš 1987, 76 s. ¶ Peljituodâr = Korvatunturi ¶ Ässeeloho: 19,7 milj. ¶ Oppâkiirjijd puáhtá tiiláđ sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuvâst: anni.nakkalajarvi(at)samediggi.fi tâi ritva.tammela(at)samediggi.fi. ¶ Artistij vistádâh ¶ – Kal mun-uv ain pärnivuođâst poollim váhá sevŋâdâsâst. Sevŋâdâsâst ij uáini pyereest já táválâš tävireh, muorah já keeđgih-uv nevttih aaibâs ereslágánin ko peeivi čuovâst. Toh muttojeh tego suoivâ já láá čappâdeh. Talle álgá mielâkuvviittâs kirdeđ já keksiđ veikkâ magarijd jolâs aašijd já olmooš polâškuát aaibâs tušij tiet. ¶  suábi – Ličij tehálâš macâttiđ sieidi tohon, kost tot taan räi-uv lii lamaš. Tääl ij lah saahâ tuše munnuu piergiimist mut maaŋgâ perâkode piergiimist já kyelipivdemluhhoost, seelvât Heikkâ. ¶ Kyelimainâseh ¶ - Kuulâm, et tiä đ áh jo Kivs´s uáivikaavpug noomâ. Tot lii nommâ, mon kevttih tuše kaavpugliih. Ives lii stuorrâ kaavpug, vissâ stuárráámuš häldeekaavpug ubâ maailmpirrâsist. Tot lii še viehâ ennuv ulmui kaavpugij mu đ usâš. Tondet kaavpugliih halidii adli đ toos noomâ, nuuvtko ulmuuh-uv pargeh. Eres siijdâin já kaavpugijn häldeeh iä haaliid kevtti đ noomâid. Naa, já tun jieh taarbâš ain mainâsti đ munjin, kost tun lah. Mun tiä đ ám tom mudoi-uv. ¶ 53 ¶ Tuše niŋálâsčuoškâ njama voorâ ¶ Tiiláá Kierrâš: vuolgât šleđgâpoostâ tâi suáiti puhelimáin toimâtteijei. Almoot: 1) noomâd 2) puhelinnumerâd 3) šleđgâpostâ- tâi aldačujottâsâd já 4) halidâh-uv šleđgâ- vâi pävirloostâ. ¶ – Kuás tust lii juhle? ¶ Na nuuvthân tot kale lâi já heivij aainâs munjin. Uábistân Eelist jiem tieđe. Epidâm kale, et sun ij táiđám čuuvtijgin lijkkuđ toos, ko távjá tuikkodij: ¶ Mun lam kävppijáš. ¶ Ehidispeivi kuulâi tävirij pakkaamist já čurgiimist. ¶ c. Aalpah ¶ Uárree määđhi loppâ ¶ Viettuu pessee kaijui siärváduvâin ¶ 7. Kiišton puáhtá uásálistiđ enâbáin-uv ko ovttáin iävtuttâssáin já taid puáhtá vuolgâttiđ siämmáá kirjekooverttâst. ¶ Sämitigge almoot uuccâmnáál PIRÂSČÄLLEE ¶ ) Kuovdâkiäinust já tanssâmáttáátteijee Merja Leinonen Suáđigilist. Tuámmáreh kijttii Eanodaga powerdancers –juávhu (kove vyelni) pyereest valmâštâllum taansâst, mii finnij keččeid fáárun. Koreografia lâi maaŋgâpiälálâš já eromâšávt sämilippu, mii šoodâi tánssájeijei pihtâsijn taansâ loopâst, finnij kijttosijd. Taansâ lâi stivrim Rosa Pietikäinen já tast tánssájii Britt-Inger Ruotsala, Susan Löf, Anni-Sofia Löf, Kristen Anne Ruotsala, Petra Ikonen já Sofia Kallionlähde. ¶ – Mutâ maht muoi kalgeen täst ovdâskulij? koijâd Marttin já cyevkkee joskâdvuođâ. ¶ – Muu nommâ lii Taavvid, muršâ mainâstij. ¶ Tšad E3 ¶ karriih = rämeet (harvapuiset suot) 62 ¶ 78 ¶ Taat tápáhtui jotkâsuáđi ääigi Perunämmir tuuveest ko ohtâ Ucjuvpele kandâ lâi finnim luámu suátihommáást já lâi jotemin pääihist eelliđ. Hanomag, toin noomain suu tubdii. ¶ suáppuđ suápum, suáppu viermi = laskea verkko ¶  luádduđ] Kamessuolluu Saammâl lâi lamaš mottoom ive räjiäiđivahtân Avveel palgâsâst, mutâ poođij tyejitorvolaahâ, ete ij uážu innâg ohtuu jotteeđ, kalga skippáár väldiđ. Kiđđâpuásuisobârâst muu väljejii nubben. Kesimáánnud aalgâst 1970 mun algim. Talle lâi muorâäiđi. Virddáánjaargâ já Räji-Joovsep koskâ lii kuttâlove kilomeetter, távjá koolgâi jotteeđ, alda kulmaloh kerdid ivveest. Čohčâ- já roovvâdmáánu soorvâ roohâm äigin koolgâi jotteeđ jyehe oho. Ij talle ostâm ko käävpist eelliđ evvisijd uástimen já vyelgiđ ääiđi paaldâ uđđâsest. Räjiäiđi lii Ruošâ rääji paaldâst tađe várás, ete poccuuh iä moonâ Ruošân. Kal tot lii lamaš korrâ tyeji rähtiđ aaiđijd ko láá ákšuigijn uulgâid čuollâm. Pirrâ tave-Suomâ lii Ruošâ já Taažâ raajij vuástá äiđi. Čohčuv lâi váiváá jotteeđ, ko muotij tommât et ij tiättâm kalga-uv čuoigâđ vuoi väzziđ. Vuodâsluohtâuáiváást já Čuássáást saatij leđe muotâ muáddilove senttid ko eres paaihijn lâi mottoom seenti muotâ. Oppeet kiđđuv muotâ lâi nuuhâm, mutâ ko poođij tuoddârân te iä jyelgeh juuvsâ käälliđ. Muái hommáin savehijd kuábbáá-uv tuoddârân moh lijji ain tobbeen muottuu várás. ¶ Sämimuusik ¶ Immeel eeđâi: “Sino, kukáh já muorah!” ¶   Ton liäđus ucce já smiäru, ¶ Vuoli Ilmar lâi ustevlávt lopedâm puáttiđ muu oovdeld Avveel kirdemkiädán. Suu sáátust pesâččim Anarân viežžâđ jieččân auto. Keesi rääjist mii perrust tuođâi-uv lâi lamaš jieččân auto Säämist. Muoi išedáin láin uástám tom, amas jyehi tove tarbâšiđ kevttiđ Säämist láiguautoid. Taat auto lâi kale eenâb-uv almaiulmuu auto, mut jiem ain halijdâm väidiđ já arvâlim, et amahân te nissoon-uv tain piergiiččij motomijd peeivijd. Keessiv lijjim uápásmâm taan auton tommittáá pyereest, et tääl uskum Kuobžâ-Saammâl Maati saanijd, ko sun motomin muštâlij, et autoin läävee leđe siälu. Já tiettim tom-uv, et jis taat auto iädui, toos ij tekniikčyerbis nissoonolmooš vaijaam maiden. Iššeed kale piergiittâlâi autoin, mut sun ruotâi-uv luámu ääigi masa jo piäiválávt ton vyelni maid kuásnii tiivoodmin. Mun vuod jiem ennustkin lah hárjánâm tivvoođ autoid, jiemge eissigin killáá, jis auto vyejimân kalgeh leđe táválâš vyeijimkoortâ lasseen vala eres-uv kevttimravvuuh. Eidu tággáár kevttimravvuigijn jottee auto taat-uv vuájáán lâi, ige must lam keessiv šoddâm nuuvt lieggâ koskâvuotâ tain. Muštim, maht auto lâi fakkist álgám nimmâruššâđ Avveel markkânist: vaik maht keččâlim, jiem innig luhostum finniđ olmâ molsân oolâ, et liččim peessâm autoin majaskulij. Iššeed kale tom kulâdijnis povvâstâlâi, mut käävpi šiljoost muu ij ollágin povvâstuttâm: tubdim puoh lappâdjottei čoolmijd tarvanmin siälgásân. Motomeh almaah čielgâsávt uáinojii himettistmin, et tie te vuod lâi mottoom nissoonolmooš autovyeijen. Lijjim vala Sofiain joođoost. Ko käävpi šiljo oroi lemin kuárus, kuččum suu pajaniđ autost já uigâđ. Nieidâš-riäpu poorgâi tego kuččum-uv. Jiem tuostâm innig keččâđ, kales tast juttii lappâd já ihástâllii muu vyeijimtááiđuid. Lijjim kuittâg oppâm oovtâ liävsu: parkkeeraaččim taam auto tuše taggaar sajan, et pesâččim njuolgist vyeijiliđ ovdâskulij já vädisvuođâittáá. Talle ko vala iätádui autoin, mihheen ij innig orroom luhostuumin. Vala pyereeb liäksu munjin lâi tot, et tuđâččim čokániđ vyeijee paaldân. Nubbe kesiluámu automaainâs lâi tot, et auto lâi finnim lasenommânis fiärttuauto. Tot nommâ poođij tast, et eidu talle ko tot lâi ostum, iššeed vuojij tom Maadâ-Suomâst Parkanost Avelân. Mätki sust kale lâi moonnâm pyereest, mut majemuid kyehti já peli tiijme sun lâi karttâm vyeijiđ arve čoođâ. Ko sun viijmâg peesâi Avelân ehidist mannjeed já račoškuođij tävirijdis autost, toh lijjii-uv čoođâ njuoskâm: auto vuáđu avedij! Tobbeen kavnui räigi, mon koolgâi hiccaattiđ. Mut tääl tiäđust-uv puoh toh vááduh lijjii tivvum jiemge innig kolgâm tain huolâttiđ. ¶ palgâsij ovtâstus. ¶ Rapu já kavrâs jorgáldâskiärdui kooskâst lii eennâmpáálu kumemus kuávlu. Piäiváá paaštâ taha kumevuođâst masa tarjâmettum. Kume stiellâs šadolâšvuotâ lii ääpi, saavaan tâi arvevyevdi kuávlu arvemere mield. Aassâm lii viehâ saahâd, mut puoh kumemusâin kuávluin eellim lii váiváá. Arvevuovdijn eellih-uv tuše uccáá ulmuuh. ¶ LII VÄÄDIS ¶ Morottaja Matti (Kuobžâ-Saammâl Matti) ¶ Čällee lii kielâtotkee Helsig ollâopâttuv syemmilâš-ugrâlâš kielâi lájádâsâst já totkeeškovlâ Langnetist. ¶ Apenniineh F7 ¶ Na tothân merhâšij tom, et mij puávtáččijm peiviv vyelgiđ kuus peri, kohân almoštuuččijm oppeet ehidist pargosajan, teikkâ talle ko vahtâvuáru álgá. Lasseen taan ornim mield lâi vala tot, et kiän peenuv lii tobbeen Work Chopist eidu ton iijâ, sust ličij tot pirrâmpeivi alfáárug rijjâ, kohân huolâttičij pennuu toho tuálvumist já maasâd viežžâmist. Tom ääši kulloo puovtij sooppâđ eres-uv penuvalmain, kii lâi pargovuárust já kiäs tot heivij. Táválávt sun lâi taggaar pargoskippáár, kiäst vahtâvuáru nuuvâi kuuđâ ääigi iđedist. Lijjii meid hyenes peleh taan pargo-oornigist. Pargo lâi ijjâpargo já ko iho ulmuuh jorešteh visteest teikkâ táálust, te uáđimist ij ain táátu puáttiđ mihheen. Mijjân poođij-uv persovnlâš äššin anneeđ huolâ tast, et tárbuliih ijjâ- já peivinahareh liččii oođđum jyehi pirrâmpeeivi, ovdil vahtâpaargon vyelgim. Vahtâsaajeest ij liččii lope uáđđiđ, veikkâ mii te ličij. ¶ 66A Saimaanuárju já kuutti. ¶ 151B Jis njuuneest kolgá vorrâ, čokkáá kumârâsoivij. ¶ – Pärni riäpu, lah-uv tun aaibâs niälgum? Oroh lemin nuuvt ruoinâs-uv! ¶ Váldu-ulmuuh: Ingá já Ánne Koivisto, Niiles Holmberg, Kirsti Paadar ¶ a. Mii lii táválâš fiävru Kööbenhamânist? ¶ – Párnááh, veik kii koijâdičij tist maid, te eppeđ uážu sárnuđ maiden ovdilgo juovlâpurrâmušah kávnojeh. Eppeđ koskânis eppeđge eres huáđđoigijn. Mudoi hajâluksâ ij kyedi mii já karttâp maassâd pááikán. Mun-uv koolgâm orroođ aaibâs joskâ tast ovdâskulij, ko lam luuhâm tijdâveerstâ. Tunnust, Vuodâs já Tuárgis, lii tuše ohtâ nuáidikonstâ piäiván, já must kyehti. Nuuvt ep ep uážu tijjdâid tuhlediđ. ¶ 1. jietânâskáránâskuáskim ¶ Muoi Kaari-obbijn láim talle ton avveest ete kolgaim škoovlân moonnâđ. Togo mij kortteertáálu alda lâi ävđin pááccâm stuorrâ táálu já tot lâi škovlâtáállun. Tot lâi kiđđâ ko Iännâm tuálvui munnuu Kaarijn mottoom iiđeed ton škoovlân. Ton škoovlâst lijjii iänááš päikkikode párnááh. ¶ 69 ¶ – Na jurdáh-uv, et mun lam miljonáár vâi maid? Mielâstubbooht jo váázám talle! ¶ Sosiaal- já tiervâsvuođâlävdikodde ¶ Pargopeivikirje anarâškielâ sänikirje teknisij saanij rähtimist ¶ sääni lii jurgâlum kuovttijn saanijn já nubij kejij kielâ idiomaatlâšvuođâ tiet, pic oovtâ ¶ Iskosist 2 vijvám spoorijdškuát já kulloo jienâ. Ko vijvám lii olgoláá pulbet roobdâ ulguubeln, tot spoorijd hitásubbooht. Talle jienâ lii vyeligâš. Ko vijvám spoorijd jotelávt, lii jienâ olluv. Täst pyehtip uáiniđ, et mađe jotelub sporijdem lii, tađe ollâgub jienâ šadda. Čuoškâ rámšku suájáidis jotelubbooht ko kiärpáš. Tane čuoškâ suájái jienâ lii ollâ punjijdem já kiärppáá kirdemjienâ vyelligis hurijdem. ¶ 2. ¶ 1. Tricholoma portentosum – Viiruvalmuska – Särgisšoovkâh U ¶ Suomâst Pirâsministeriö asâttij 18.6.2009 vuossâmuu biologilii maaŋgâhámásâšvuotân kyeskee almossopâmuš algâaalmugij ärbitiäđu kieđâvuššee artikla 8j aalmuglii äššitobdeejuávhu sämitige saavâjođetteijee iävtuttâsâst. Pargojuávkku koolgâi valmâštâllâđ tooimâid, moh vuáđuduveh biologilii maaŋgâhámásâšvuotân kyeskee almossopâmuš algâaalmugij ärbivuáválii tiäđu siäilutmân lohtâseijee artikla 8j-pargo-ohjelmân. Pargojuávkku tooimâi Suomâ luándu maaŋgâhámásâšvuođâ suojâlem já pištee kevttim aalmuglii strategia já toimâohjelm 2006–2016 olášuttem já čuávvum ovdedeijee pargojuávhu vuálásâžžân. ¶ 21 ¶ Lasetiäđuid haldâttâshovdâ Juha Guttormist . ¶   -‐ vuolgâteevstâ hámálávt ađai lii sänitärhis jurgâlus, mii nuávdit iärásij lasseen ¶   celkkuu riijkâ ¶ Na äšši ovdánij tast ovdâskulij nuuvt, et Juhháán-Uulá toppij peevdi alne čäcisaŋko já tiškâlij tuulân, mii puolij täähi ovdiibeln lättest. Tullâ čaaskâi toos, mut Tilkku ulviistij vala tullâčaskâdemlyeđe, et muštám tom vala onnáá peeivi-uv. Tot čokánij täähist keejân olgomuu nuurkán, njuolgiistij čiäppát pajaskulij já ulvij nuuvt ahevis lyeđe, et vala-uv táttuh moonnâđ kolmâ čuođâlmâsâh seelgi miätá Tuuveest lâi tiäđust-uv suohis suovâ, et kaartâi lekkâđ uuvsâid kidâ olgo räi áávus já tothân lii čielgâs, et ko uksâ lii áávus tälviv, te koolmâshân tobbeen puátá siisâ. Veikkâ lâi vala ijjâ, te uáđimist ij innig puáttâm mihheen. Tuuveest lâi nuuvt ennuv suovâ, et uuvsâ kaartâi tolâdiđ kuhheeb ääigi áávus já ko tupe kolmui, te kaartâi vuod pieijâđ tuulâ sehe heellan et táákán já vala kaartâi káárvuid-uv keessiđ pajalân. Mist moonâi tot loppâijjâ sivnádâlmist já muu sukkârmielkkihaaluid kijttâlmist já ko te iiđeed viijmâg poođij, te mun vaibim já nohádim. ¶ Tilálâšvuotâ liihistorjállâš. Säämi kielâtaho-palhâšume lii áinoošlajâsâš palhâšume mailmist. Sämitiggelii vuáđudâm säämi kielâtaho-palhâšume, mon uáivilin lii adeliđ tubdâstâssämikielâlij palvâlusâi já sämikielâ sajattuv oovdedmân toohum ánsuliist pargoostSuomâst. Sämikieláin uáilduvvoo tave-, aanaar- já nuorttâsämikielâ. Palhâšume uáivilinlii movtijdittiđ palhâšume uážžoo pyerediđ ovdiist-uv sämikielâ pyerrin toohum pargojá movtijdittiđ puohâid virgeomâháid pyerediđ sämikielâ sajattuv. Säämikielâtaho-palhâšume uážžoo lii valjim säämi kielârääđi. Säämi kielâtaho palhâšumelii taaidâpalhâšume, mii kalga spejâlistiđ sämikielâ já kulttuur riggoduv jámaaŋgânálásâšvuođâ. ¶ Don I6 ¶ Eenâbloho sämmilijn áásá tááláá ääigi sämikuávlu ulguubeln. Sämikielâ já kulttuur puátteevuotâ lii-uv vuosâsajasávt nuorâi ärdei alne. Pärniäššiváldálii toimâttuv čielgiittâs ive 2008 muštâl, et säminuorah láá čiävlááh sämmilâšvuođâstis já rähisteh päikkikuávlus uáli čuuvtij. Taat lii muu mielâst movtijdittee sehe sämikulttuur aitârdem já ton ovdánem tááhust. Ij kuittâg koolgâ vájáldittiđ, et nuorah taheh elimis stuorrâ miärádâsâid škovlim já pargosoojij finnim vuáđuld. ¶ Suomâ- já sämikielâ olespiäiválâš luuhâm keevâi lussâdin. Sämikielâ árvusaanijd Ánná kale lâi tutâvâš. Sämikielâ uápui tiethân sun lâi teehin puáttám-uv, mut suomâ uápuh kale lijjii moonnâm váhá eresnáál. Jiešalnees Ánná ij majemui aaigij lamaš nuuvt äŋgirávt čuávvumgin suomâkielâ luvâlduvâid. Taid-uv motomijd keerdijd, ko sun lâi iällám tobbeen, sun lâi annaam huolâ tast, et ij čokkám Heeihâ aldagin. ¶ lam hammim listo jo jurgâlum luuhâmpittáin já veerstâin, tastko Uđđâ testament ¶ kreikakielâst (Kjølaas 1995: 114–115). Suomâst almostui anarâškiellân Evaŋgelium ¶ Muštâlusah, mainâseh, tiivtah, koveh, ¶ Čohčâ lii puátimin... ¶ – Naa-a, mun, nuáidi tubdâstij. – Já mun cuuvnâm sii tuše, jis tun lopedâh leđe kuáhtááhánnáá sii. ¶ Pajekievŋis = Yläköngäs ¶ - Kierâš ij lah ihepiälán almostum, mut tääl lii juurdâ juátkiđ Kierrâš toimâttem. Suvi Kivelä čuákkee materiaal já Petter Morottaja täärhist teevstâid já piäjá neetin. Toimâttem- já čäällimpäälhih tärhistuvvojeh täst maŋeláá. ¶ ● jäävvil ¶ – Naggih-uv tun, ete tot kove ij maka sulâstiđ kuusâ? ¶ Mast taat katastrofaallâš kävppilonottem uccom kuulmâ majemuu ive ääigi šoodâi, iä käldeetiäđuhkin tieđe muštâliđ maiden. (Käldeetiätu: Eennâmhiärái viiđâivvááščielgiittâs)” ¶ Čuákkim aalgâst sämitige saavâjođetteijeeh tollii äigikyevdilis kejâstuvvâid. Saavâjođetteijee Näkkäläjärvi muštâlij, ete sättih kolgâđ koččođ almosčuákkim čuákán uáli forgâ, jis ovdâskodde tuhhit haldâttâs oovdânpyehtim sämitiggelaahân tienuuvt, ete valjáid kyeskee njuolgâdusah heiviittuuččii čoovčâ sämitiggevaaljâin. ”Säämi Parlamentaarlii Rääđi saavâjođetteijeevuotâ sirdášuvá Suomâ sämitiigán njuhčâmáánust já saavâjođetteijeevuotâ pištá 16 mánuppaijeed”, Näkkäläjärvi muštâlij puáttee hástusijn. ¶ Ässeeloho: 487 000 ¶ uccâ suájáläämis ruopsisraadan. ¶ Jämimettumvuotâ 23, 38 ¶  peri, sämiorganisaatioh; 7) sämiorganisaatioi pargeeh sehe 8) sämiseervih. ¶ Nuorâi taaidâtábáhtus ¶ Tobbeen Kaamasist lijjii ton ááigán motomeh šlaarvah já suolluuh, moid tággáár kävppi tuhhij uáli pyereest. Tohhân kal tuoppuu käävpist maid ihenis halidii, ko mäksiđ ij tarbâšâm. Ilddeeh kal sálkkánškuottii! Tot jotkui nuuvt kuhe, et oppeet mottoom kaamaslâš sooitij Avveel Taka-Laapi hoovdân, et tääl kal lii kävppi áávus, mut liijkás ennuvgis, ko tobbeen uážžu nuuvtá väldiđ káálvu veikâ mon ennuv. ¶ Kuittâg sun joođhij váháš uáccáábeht: ¶ Marasmius oreades ¶ Säämi kulttuurkuávdáá Sajos huksimurko olášutten lii Senaatti-kiddoduavh valjim Keski-Suomen Betonirakenne Oy (KSBR). KSBR urkkod meiddei kulttuurkuávdáá vuáđupargoid. Huksimurkko álgá roovvâdmáánu aalgâst 2010 já pištá skammâmáánu 2011 räi. ¶ almostum kielâlávt pyeredum tâi uddâsist jurgâlum ráámmátteevstâid. ( ¶ puh. 050 300 1780, tiina.sanila-aikio(at)samediggi.fi ¶ Ovdârukkoos 42; 18, 27, 29, 33 ¶ * Lostâdâhtavlu ¶ Jookeerpargopittá 5. Tuubdâ Pariisi káártá. a. Noomât kaavpug čoođâ kolgee juuvâ. ¶ Ari Hytönen já Ante Alanen lává pyeremus skipáreh. Toh lává tääl kuohtuuh postâalmaah. Ante lâi lamaš jo kuhháá postâalmai, mut Arist šoodâi postâalmai muáddi mánuppaje tassaaš. Ari lii nuorâb ko Ante, mut sun lii mudoi-uv váhá tuávkki. Suoi aassâv Avelist. ¶ x ¶ – Já tääl uáinám meiddei miäcásteijee pisso kieđâst. ¶ – Naa, kale mun oskom, et taan tovváá puáhtá salttiđ veik puoh šaapšâid, Kuáski smietâdij. Misthân kale maneh sälttikyeleh. Já majemuu kuálástemkeerdi kyelehhân piäijojii-uv puolâščuukán. ¶ Sämitige kulttuurtorjui uuccâm 2013 ¶ - Naa, mut tun lah-uv olmooš já Kivs lii ollâ áárvust. Maid, jis tii presidentti asâ čč ij monnii hirsâtáálust? Taan kaavpugist láá ennuv häldeeh, moh jurdeh taam kaavpug häldee-eennâm pyeremus päikkin. Jis Kivs asâ čč ij hyenes táálust, tot mainâsti č ij kaavpug “kievhivuo đ âst“ já motomeh häldeeh sutâ čč ii. Tom Kivs ij haaliid. ¶ Sämimáttááttâs škovlimproojeekt algâttem sirdâšuvá kuovâmáánun 2015 ¶ 1. ¶ Pakkap já pakkap. ¶ Ij 175A Mietâmiäđušijn. ¶ – Mulla yksi lehmä, Juhanin Petterillä kaksi lehmä. Jes puoli litraa annan, apu ko se on, vai hetu hetu hetu. ¶ – Já tästmaŋa ij innig säänigin! Enni váruttij. ¶ humussuvrâ humushappo ¶   Kirsti Länsman, toimâtteijee ¶ (Amoc: Šaali) ¶ Päikki lii Samudjävri. Moonnim škoovlân 1949. Vazzim 1. peeivi Tuurunjaargân korrâ stoormâ čoođâ. Tast itten Kaamasân 7 km. Maađij ij lam ko Kaamasist Čovčjáávrán. ¶ Návt maŋ eláá juurdâštijn ferttee imâštâllâđ, et mist ij kihheen monâttâm jiegâs tain leemnâhommáin, veikkâ Paavost tot kale lâi eenâb ko alda. ¶ d) Uđâgái tipšo ¶ Sämitige čuákkim lâi budjetistâm ihán 2013 71 000 euro vuálápáácu budjet. Eidusii tooimâ puátuseh lijjii 5 886 066,90 eurod já manoh -5 842 487,75 eurod. Sämitige manoin fasta (pargoviehâ- já toimâtilekoloh) lijjii 85 %. ¶ Polgupyeráluhottesvuotâ ¶ Tuorâstâh 26.5. ¶ Sämmiliih láá Euroop union kuávlu áinoo algâaalmug. Sämmilij algâaalmugsajattâh lii nanodum Suomâ vuáđulaavâst. Algâaalmug kriteereh vuáđudeh aalmugijkoskâsâš pargoseervi, ILO, sopâmušân nummeer 169. Sopâmuš mield jiecânâs enâmijn ässee aalmugeh annojeh algâaalmugin, ko sij láá šaddaaš aalmugist, mii eennâm väldidem teikâ asâiduttem teikâ táálái staatâraajij šoddâm ääigi aasâi enâmist teikâ ton eennâmtieđâlâš kuávlust, kuus eennâm kulá. Algâaalmug ij meid lah merideijee sajattuvvâst jieijâs aassâmkuávlust. Algâaalmug kalga jieš anneeđ jieijâs tagarin. Algâaalmug lii kolgâm siäiluttiđ vuoigâdvuođâlâš sajattuvvâst peerusthánnáá ollâsávt teikâ uásild jieijâs sosiaallijd, ekonomâlijd, kulttuurlijd já poolitlijd instituutioid. ¶ hervâ, heervâ = koriste ¶ já njuohčâmáin. Valjii taid, maid máátáh porgâđ. ¶ Jesâneh: ¶ 12. Meddâlvarrim kepidem já maasâdvarrim lasettem sämikuávlun ¶ o Ovdeduvvoo oovtâstpargoost jieškote-uv oppâlájádâsâiguin kielâ iäláskittee tooimâ máttááttâs já sierânâspedagogiik. o Ovdeduvvoo SPR sämiollâopâttâhproojeekt, vâi säminuorah pyehtih uážžuđ ollâškovlim sämikuávlust. o Sämitiigán vuáđuduvvoo sämimáttááttâs ovdedem- já reesuurskuávdáš, mii palvâl já iššeed škovlim uárnejeijeid sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs oovdedmist. Sämitiigán čujottuvvojeh ruuđah máttááttâs tuárjoo tieđettem já pedagogâlâš ravvim tipšomân já sämimáttááttâs väldikodálâš ovdedeijen já koordinaattorin toimâmân. o Sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs sierânâsruttâdem (L 29.12.2009/1705, 45 § 1 mom.) vijđeduvvoo kuoskâđ še taid sämikuávlu ulguupiäláid kieldâid, main lii merhâšittee sämiaalmug. Tahhoo máhđulâžžân olesáigásâš sämikielâ máttáátteijee viirgij vuáđudem še sämikuávlu ulguubel. ¶  uuvsâ. Habitiivcelkkuuh Stiivrâ čuákkim miärádâsah ¶ skainiđ = haavoitta (viiltämällä) 205 ¶ Kulnâsvääri LL.1978 Korrivaara Konišjävri TN. ¶ – Mut taat tiäđust-uv ferttij leđe váhá ereslágán päikki, Ánná čielgij olssis já keččâlij njuškođ jieijâs liegâsin. ¶ Maassâd pajas ¶ 1. a. Mon ääigi moonah uáđđáđ? ¶ palhâšumelävdikode saavâjođetteijee Aulis Kohvakka já palhâšumelävdikode jeessân Juha Guttorm ¶ Psykoterapia vuáđujuurdâ Toh suujah, moi keežild algâaalmugijd, tegu sämmilijd já indiaanijd láá jyehi kuávlust maailm kohtâlâm hyeneeht – já et eenâblovoässeeh láá ain-uv jurdâččâm täin aašijn návt – lii kieldum saahâ. Media muštâl, et tiätu staatâin láá algâaalmugijd oppeet kohtâlâm epivuoigâdvuođâlávt, mut tärhibijd suujâid toos iä táválávt maainâš iäge suogârdâl. ¶  kumppi 3. Kumekäldei čassijn liegâduvvojeh šaddovisteh, aassâmviäsuh já vuojâdemáldáh. ¶ turnâmiestâ.....113 ¶ – Na, moonâ peri. Uáineen talle itten! ¶ Elleekovetaiđust já dokumentijn lii šoddâm vyehi mainâstiđ sämikulttuurist já ton ärbivuovijn sehe kuvviđ väldikulttuurij tooimâi vaikuttâsâin sämikulttuurân já ovtâskâs sämisuvváid. Ohtsâškodálâš olgospyehtim lii noonâ uási sämmilâš elleekove- já dokumenttaiđuu. ¶ Kavnih šiev čäciláádu, njuškoh nuuvt moovtâ ete uážuh ovdániđ 3 läävhi. ¶ ponnjáástuárgutiäppu kierteisrihmalevä ¶ – Maht te jis pääccip hotellin kuittâg oovtâ iijân? muu käälis iävtuttij. ¶ Sämitige vyeligis reesuurstääsi lii ohtâ stuorrâ iästu säämi kulttuurjiešhaldâšem ovdánmân já ulmen lii-uv sämitige ruttâdem pissoo täsiluptim tááláást. Vyeligis reesuurstääsi váátá sämitiggeest voonnâm já kalga-uv suogârdâllâđ, maht tááláid resurssijd oovdedmáin já prioristmáin pyehtip pehtilittiđ jieččân tooimâ. ¶ – Vyelgi Solojáávrán tuáján, tobbeen tarbâšiččii mottoom lasealmaa. ¶ 22 Eellim šoodâi já ovdánij meerâin 128 ¶ Kiđđâ puátá taan ive tooláá. Šaddâ lieggâ keesi já lii valjeest purrâmuš. Tääl kal lii tuoddârist-uv pyeri ovdâspiergim. ¶ – Mattuksen pittee männä sille kurssille... ¶ fiindâr.....118, 122 ¶ meerâ táválumoseh skáálžuh. ¶ Te tallan eeči iätá: ¶ Suomâ adelij ¶ plankton. ¶ 12. puájuivuávláš ¶ Tori pellâst lâi syemmilij huksim kävppihallâ, kuus mij tallegis moonâim. Pesâččijmhân aainâs suoivui, jis maiden ep uástáččiigin. Kävppihallâ lâi siäilum jotkâsuáđi vollitmist ko ryešiliih lijjii väldidâm Viibur. Siäilum lâi meiddei Viiburlanne, eennâmkoddearkkâdâh, Jurbâtornâ já Sorval kasarmeh, sehe vala motomeh eres-uv tááluh, main jiem šoddâm väldiđ čielgâs. Sorval kasarmeh láá tivodum aassâmviässun, mut ryešilâš museovirgádâh lii annaam huolâ tast, et olgohäämi lii siäilum siämmáálágánin, ko tot lâi lamaš ovdil soođij-uv. Kävppihaalâst lijjii jyehilágáneh tävireh já anokäävnih vyebdimnáál, mut puoh enâmustáá paasij mielân vorâspiärgutiskâ. Piärguh já ryevjipitáh lijjii nuhtán tiiskâ alne, moiguin kiärpášarmeija ávhástâlâi, ige kävppijâs perustâm ubâ ääijiđgin taid meddâl. Opsâgin ij lamaš meendu kiäsutteijee já paahâs oroi lemin aainâs siämmáá koorâs ko olgon-uv. Nuuvtpa vuolgijm uuccâđ čuásásub saje já tot kavnui Jurbâ toornâst. Tobbeen lâi raavâdviäsu, mon pyereeb nommâ sátáččij leđe juuhâmviäsu, ko tobbeen ij kihheen lamaš puurâdmin. Jurbâ tornâ ađai tykkitornâ lii huksejum Kustaa Vaasa pákkumist iivijn 1547–50 kaavpugmuuvrâ ulguubel suoijiđ nuortâs lekkâseijee válduverejáá ađai Šiiveetpoortâ. Ko viemâsdâsâid já muuvrâid roččuu 1860-lovvoost Kävppitori já Esplanaad oovdâst, paasij tornâ ohtuunis toovlášmušton sajasis. Ive 1923 toos uárnejii suámálii já hitruus kähvi- já raavâdviäsuoornig. ¶ Párnáá talhâštipšoost suáppoo oovtâst párnáá huolâtteijjeigijn. Talkkâs adeleijee kielâpiervâlist västid tast, ete sun tuáimá rahtum vuávám vuáđuld já sirdá táárbumield tiäđu ovdâskulij nube pargei. Taalhâs adeleijee kalga visesmittiđ tááiđuidis ovdil talhâstipšo algâttem om. nuuvt ete tiervâsvuođâhoittájeijee škovlid/rävvee suu. ¶ S Kuulâ mii rukkoos. ¶ Tuárnus C3 ¶ MECCI FÁÁLÁ ELLEID SYEJE JÁ RAAVÂD ¶  + haammân ¶ Škovlâ nuuvâi! Tuođâštâs koskâárvu 6,9! Vuordim ennuv hyeneeb. Muu nieidâ koskâárvu lâi maidnii 9. ¶ suočâläbži = liukuhihna 16 ¶ Jis nommâ ličij Sitteekällee , te talle tot sátáččij puáttiđ veerbâst siittâđ tâi nuorttâkielâ säänist sitt (kuheskuolgâg), mut maht källee puávtáččij siittâđ, ko iä tast lah ubâ njuorruuhkin. Källee lii kale räänis já Matti Morottaja arvâl-uv, et toin nuorttâkielnommâ puávtáččij leđe Sitt´ka´lli , ko nuorttâliih láá še aassâm Ijjäävri kuávlust. Juhánâs Veikko (Veikko Aikio, *1951) ko lâi lamaš vala kaandâš, lâi koijâdâm česistis Káájá Heeihâst (Heikki Aikio, 1910–1994) masa 50 ihheed tassaaš, et mast källee lii finnim noomâs. Heikkâ lâi muštâlâm et uáli kuhháá tassaaš lâi lamaš mottoom äijih suhâmin tulvečääsi ääigi Tyerbeevuonâst, jeđe lâi suuhâm källee oolâ já tarvanâm toos. Tälle lâi äijih makaš ettâm: “Hei-hei sitte ko källee” . Veikko lâi kale juo talle nabdastâllâm, et tiet taaiđiš leđe keksejum maainâs, moin Heikkâ tájuttij kandii. ¶ 2 dl čääci ¶ Liške vyelni lii assaas pyeidikerdi. ¶ Sämitigge lii ráđádâllâm čohčâmáánu loopâ rääjist haldâttâs oovdânpyehtimhammiittâsâst algâ- já hiäimuaalmugáid kyeskee Ilo 169-sopâmuš ratifisistmist riehti- já eennâm- já meccituáluministeriöin. Ráđádâlmeh juátkojii 28.10.2014 räi. Sämitige ráđádâllen lijjii sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi, I värisaavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio já II värisaavâjođetteijee Heikki Paltto. ¶ Toollim vástádâs tievâslâžžân, kuás jo lijjim maŋgii uáinám ciijkkopennuid čivgâmin. ¶ sivlá, siivlá = johdeaita, siula ¶ TIERVÂPUÁTTIM! ¶ Jis viežžee lii uáivist já lättee agressiivlávt ko viggâp estiđ párnáá luovâttem sunjin, suáittip išán poolisijd nuuvt huápust ko máhđulâš. Rähtip meid tállân párnáisuojâlemalmottâs. ¶ kielâst sijjân sáttá šoddâđ epivisesvuotâ, et iberdii-uv sii ääši olmânáál. Veikkâ sämikielâlâš palvâlusah virgeomâháin iä lah vijđáht vaattum, ij tot meerhâš tom et sämikielâlâš palvâlussáid ij liččii ¶ c) Magareh čalmeh ellest láá? Jis ellest láá ¶ Škoovlâs lijjii moonnâm kiiđâ lopâttâm viljâpiällám Matti, Veiko viljâ Alfred, Huutonjaargâ Ivváár já vala motomeh nieidah, kiäin ohtâ lâi Musta Haanu nieidâ já iärásij noomâid jiem innig mušte. Sajan lijjii taan čoovčâ puáttám vuossâmuu luokan Juhánâs Ánná Ijjäävrist, ušom Tuurunjaargâ nieidah Maat' Uulá Aila, Juhháán Ant Haansâ Laila, sehe aainâs Säderinne Aslak já vala vissâ Nuárjuluovtâst muáddi nieidâ. Lijjim kale jo nube luokast, mut stuáruduv peeleest lijjim siämmáá ucce ko vuosâluokkaliih. ¶ Taažâ meerâ J2 ¶ mieli pajas, šyevvit kievkkânân já kincoškuát ¶ kuopsâkyeli, oreskyeli maitikala, uroskala ¶   Jaavrij, juuvâi já meerâ lijgešoddâm sehe eres pillâšume puáhtá estiđ maaŋgânáál. Aassâmkuávdái já ráhtulâšvuođâlájádâsâi pasâttâsčaasijd putesteh tááláá ääigi viehâ pyereest. Iänááš uási pasâttâsčaasij orgaanlâš pasâttâsâin já fosvor sistetuállee ovtâstuvâin väldih meddâl pasâttâsčaasij putestemlájádâsâin. Táálunkuávlust čácáduv já tom pirâstittee viljâlmij tâi vuovdij kooskân viggeh kyeđđiđ luánduviđá suojâlemstielâsijd. Eennâmvuáđđu já šadolâšvuotâ čaneh pehtilávt humusamnâsijd já raavâdamnâsijd, et toh iä kuulgâ aldemuu jáávrán tâi juuhân. Raavijd ij uážu jođettiđ njuolgist čácádâhân. Paast ¶ s. 131 ¶ Taat muštâlus lii pärnivuotâ, nuorâvuotâ, almajin šoddâm, suáđist leđe já tobbeen maccâm. ¶  verd 15) Romania G6 ¶ Siinai G2 ¶ 61 ¶ ponjes, ponnjáás = kierre ¶ Pärnivuođâst Anarist já tääl Väävlist 21 ihheed. ¶ b. Mon korrâ kumeštâs tust lii lamaš? ¶ Njuámmil ¶   siste. Infinitiiv Aalmuglâšmeeci vijđes vyevdi-, tuodâr- já jeggikuávluh, maid stuorrâ juuvah luádduh, fäälih eellimiävtuid stuorrâ šaddo- ja elleešlajâi miärán, main uási láá uhkevuálásiih já uccáá. Aalmuglâšmeecist lii stuorrâ merhâšume meid sämmilij kulttuuvrärbivyevi siälutmân. Ärbivuáválâš iäláttâsah tego puásuituálu, miäcástem já kuálástem kuleh aalmuglâšmeeci aargâpiäiván. Puoh tehálumos suojâlum kulttuurärbivuáválâš sajeh aalmuglâšmeeci kuávlust láá Sallivääri pygálysäiđi já tivvum rakânâsah ton aldasijn sehe puáris aassâmsaje, Gáppe Jon kieddi, Lemmeejuuvâ riddoost. ¶ Puátteevuođâst tuáivuččim et puđâlmijnân šodâččij munjin áámmát veikkâ jieččân irâttâs pehti. ¶  máttáátteijee . Sun   (kočodum) ¶ Kirjeluosâ šoddâdeh áldáin ¶  Talle H Armillaria – Mesisienet – Mietâkuobbâreh U ¶ 5 a. Čääli sárgái oolâ, moos kuuvij mittárijd kevttih. ¶ Návt sii eeči Jáákup peesâi kuullâđ, et Joovsep ij lamaškin jáámmám. Sun eelij já lâi ubâ Egypti eennâm hovdâ. Vistig Jáákup ij oskom tom tuottân. Talle sun ooinij vaavnuid já puoh tom, maid Joovsep lâi vuolgâttâm. Talle Jáákup halijdij tállán vyelgiđ Egyptin. ¶ 26.11.2012, Säämi kulttuurkuávdáš Sajos, Aanaar ¶ 32 ¶ Tievâsmittemškovliittâs ääigi Ailâ-Maarit lunne ellii ennuv uáppeeh, já juáháš, kote suu lunne eelij, lijkkui sunjin čuuvtij. Uáppeid Ailâ-Maarit eellimpiirâs lâi taggaar, mii muštâlij anarâš kulttuurist já elimist. Nuuvtpa oroi luándulâžžân väldiđ tievâsmittemškovliittâsâst muštâleijee kiirján lokkekuuvijd eidu Ailâ-Maarit lunne já Ailâ-Marittáin. Ij ohtâgin mist talle vala tiättám, mon mávsuliih taah koveh já kuvvimpeeivih lijjii porgemáánu aalgâst: vala siämmáá oho ääigi Ailâ-Maarit puosâškuođij toin naalijn, et tast ij lam innig puáránem. ¶ – Tuálu faŋgâ . Párnáikirje. Aune Kuuva. Kuvvim Martti Rikkonen . Girjegiisá Oy 1994. 38 s. ¶ Nooveelčuágáldâh maainâst ulmuu elimist 1500-lovo uáccáávuođâst ain onnáápeeivi uáppee kaavpugeellim huušân. Tot maainâst tekniikâst já ton ovdánmist tááláá-áigásijd fijnesvuođáid. Tegu vyestitiäddun toos tot maainâst meiddei ellei peerâelimist já ton pirâstittee luándust. Nooveelčuágáldâh lii puohčâlem táálááanarâškielâ kirjálâšvuotân, mast ličij juurdân puátteevuođâst finniđ suomâkieljurgâlus. Kuás jurgâlus tahhoo já kiän tooimâst, ij lah vala tiäđust. ¶ Oppeet Čivtjuuhân ¶  muu. 3) Eidu vuáđudum Queer Sápmi seervi ovdâstáin seminaarist seervi saavâjođetteijee Tobias Poggats Ruotâst já värisaavâjođetteijee Stina Roos Suomâst. Stina Roos avžuuttij sämitige pyerediđ tooimâs seksuaalucceeblovoi vuoigâdvuođâi oovdedmân. Poggats muštâlij jieijâs savâstis Queer Sápmi seervist já ton pargoost. Poggats skeŋkkij Suomâ sämitiigán sämmilij seksuaalucceeblovoin muštâleijee ráhtusijd. ¶ – Tobžâ! Koccáá tääl! ¶ Must tot hávádum jyelgi lâi pááccâm uánihubbon ko tot tiervâs jyelgi. Tiällájim tom eenâb miätákavre saaveeh ton juálgán mii lâi uánihub. Mottoom tast uvástâlâi: Anarist puátá Kuobžâ-Piäkká še já sun lii korrâ čyeigee. Vuárbádii čyigei vyelgimnumerijd já mun peessim Piäká maŋŋaal. Jurdelim, na tääl keejâm ete mon korrâ čyeigee sun eštus lii. Lijjim čuoigâm suulân muáddi kilomeetter, ko juksim Piäká, moonnim suu lappâd já juksim vala maŋgâs. Jeggipaaihijn vilpâstellim maŋŋaalsân, ij lam uáinusist Piäkká iäge iärásehkin kištoskipáreh. Mun jurdelim: ahaa, tááiđám finniđ šiev savehijd olsân já toh lijjii-uv pyeri tarbâšân. Vuoittim tom kišto maŋgáin minuttáin. ¶ STÁÁLUIN ¶  jaamij. ¶ Káránâs viigâi mušteđ maidnii vala-uv mielâkiddiivubboid. ¶ b. Kotka ¶ čivgâidis ¶ oovtâ jyelgipaarâ lase koskârummâšân ¶ Sämitigge lii almostittâm ohtsis käävci uđđâ materiaalid ive 2014 vuossâmuu ohoi ääigi. Čuávuvâžžân teddilmist vyerdip uđđâsisteddilâs Girjegiisá Oy algâaalgâlávt ive 1993 almostittem Pekka Sammallahti Säämi-suomâ-säämi tavesämikielâ sänikirjeest (Sámi-suoma-sámi sátnegirji). ¶   – Na maid tun tääl ááiguh? Teehin pääcciđ tuušijd huávristiđ, Marttin iätá jo tagaráin jienáin, et ličij pyeremus vyelgiđ. ¶ Vástadâsah sämikuávlu kieldâin/kieldâovstumijn maccii ohtsis 606 pittád. Sämikuávlu staatâ ¶   10. Palhâšumelävdikodde ¶ Almostittum kirjálâšvuotâ ¶ Čivtjuuvâst tienâspargoost ¶ Petra Kuuva ¶ Ijâttes ijjâ 2013 ¶ e. Maid pasâttâssáid kalga porgâđ? ¶ Aalmugijkoskâsâš pargoseervi ILO sopâmuš nr 169 algâaalmugij já hiäimuaalmugij vuoigâdvuođâin lii tuhhiittum ive 1989. Sopâmuš lává ratifisistâm tave-enâmijn Taažâ já Tanska. Sopâmuš ratifisistem lii lamaš Suomâ olmoošvuoigâd-vuođâpooliitlii ulmen kuhháá. Sopâmuš ratifisistem valdui vuossâmuu keerdi ulmen uáiviminister Jyrki Katais haldâttâsohjelmân. Sopâmuš tehálumoseh artiklah 14 já 15 kieđâvušeh algâaalmugij vuoigâdvuođâ enâmân, čáácán já luánduvaarijd. ¶ – Kii faaninijd, kii tom räsipuurki piejâi eidu nuuvt cobciht? Äijih tievst. “Šahe, šahe, šahe” , jurduin jorá, já suttá kállás oolâ vala eenâb já kiljáád ete: ¶ 172 ¶  pasepeivi? Lâi-‐uv vuáđumerhâšume toohâđ tievâsin tâi tievâslâžžân ( to make full ) já toos čuávuvâš ¶ Stuárudâh: kukkodâh 110-165 cm, ¶ amnâseh ¶ Curnâvuonâ = Surnuvuono ¶ © Anarâškielâ servi r.y. ¶ Nirppi ( Mustela nivalis ) ¶ 5. a) Noomât kuuvijd čuoškâ já käškimčuáimáá hämimolsom muddoid. ¶ 4. Jis lah vuojâdmin tâi kárbáin jotemin, puáđi jotelávt riidon suáján. ¶ Lyydia 240-244 ¶ Aanaar kieldâst uáiváditteid lohtâseijee tipšo, torjuu, stivrim já ravvim puáhtá uuccâđ tiervâsvuođâkuávdáá tuáhtárist, mielâtiervâsvuođâ- já peerâravviittuvâst, sosiaaltoimâttuvâst já servikoddeest. Sosiaaltoimâttuvâst sosiaalpargein uáiváditteeääših kieđâvuššojeh távjá áigápuátutoorjâ-, rävisolmoošsosiaalpargo já parnáisuojâlem ohtâvuođâst. ¶ - Mon käävpist tun laaviih eelliđ, et ij taarbâš meendu ennuv kyeddiđ tävvirijd? ¶ – Vyelgivettee-uv tuoi-uv itten krouvin? Maarit iävtuttij Haansân já Áánán. ¶  peeleest – Lah-uv jo finnim njälgisseehâid vaalmâšin? Kuáski koijâdij Puállunjuuneest, kote lâi ubâ njobžâtáálu vildáámus páárnáš. ¶ +47 78 47 41 48 ¶ 5.2. Oovtâst toimâm já huolâttem Aarâhšoddâdem aargâst tipšo, šoddâdem já oppâm ij pyevti sierriđ nubijnis, pic toh teddâšuveh párnáá táárbui mield. Aarâhšoddâdmist peivi lii tilálâšvuođâid tievâ, main páárnáš uáppá tooimâ pehti. Piäiválâš aargâ pargoin páárnáš uáppá ovdâsvástádâsvuotân já ulmemiäldásâšvuotân. Nuuvt tipšo, šoddâdem ko oppâm-uv ulmen lii išediđ párnáá porgâđ já jurdâččiđ jieš sehe väldiđ ovdâsvástádâs. Iärásij kunnijâttem já vuotânväldim sehe sosiaallâš tááiđuh já sierâdem láá kuávdášlâš saajeest aarâhšoddâdmist. Páárnáš uáppá heiviittâllâđ, jyehiđ já toimâđ oovtâst. Rääjih suáppojeh oovtâst ubâ šoddâdemsiärvus kooskâ. Ruossâlâstilálâšvuođah stivrejuvvojeh savâstâlmáin párnái já rávisulmui kooskâ sovâdávt. Oovtâst toimâm lii ilo páárnážân já luhostume vuáttámušâid lii máhđulâš finniđ sierâdemen já uđđâ aašij oppâm pehti. 5.3. Piäiválâš tooimah, purâdem já šoddâmpiirâs Páárnážân jiešvuođâlâš toimâmvyevih láá sierâdem, lihâdem, taaidâlâš vyettim já tutkâm, moi pehti páárnáš puáhtá nanodiđ pyereestvajemis já ibárdâs alnestis. Párnáá jiešvuođâlâš toimâmvyevih váldojeh vuotân piäiválâš tooimâin. Piäiválâš tooimâin olášittojeh taam vuáváámist mainâšum kulttuursiskáldâsah já áárvuh nuuvt, et páárnáš puáhtá tubdâđ jieijâs kielâ já kulttuur luándulâžžân uássin jieijâs eellim. Piäiválâš tooimâid olášittijn kiävttojeh iššeen sämisiärvus tiäđuh já tááiđuh. Purâdem lii uási párnái vuáđutipšo, šoddâdem já máttááttâs. Páárnáš movtijdittoo uápásmuđ uđđâ purrâmâšamnâsáid já smakkiđ jieškote-uvlágánijd purrâmâšâid. Purâdem lii sosiaallâš tááiđui hárjuttâllâm, mast páárnáš uáppá puorijd lattimvuovijd, eres ulmui vuotân väldim já anneeđ áárvust purrâmâš. Páárnáš movtijdittoo jieštoimâlâš purâmân huáputtis, torvolâš já máttááttâlmân mietimielâlâš pirrâsist. ¶ LOPP ¶ b. Maht osteoporoos puáhtá estiđ? ¶ Mut Áánást oroi, et taan moiveest ij kuássin mihheen čielgâm. Škoovlâst lâi lamaš nuuvt älkkee, ko máttáátteijee lâi ain hiäŋgám seeibist já páguttâm liävsuigijn mut tääl sun koolgâi jieš väldiđ jyehi ääšist čielgâs, ige kihheen orroom masten tietimin ige peerustmin. Liävsuh iä lamaš ige jiešalnees tiätu tastkin, moh kuursah sunjin kullii. Professorijd já eres stuorrâ hiäráid sun ij vala tuostâm aldaniđgin koččâmušâidiskijn. ¶ skeikkiđ, skiäikám, skiäikká = räkättää (riekosta) ¶ meeri ađai 52 peellid 169:st iä västidâm ollágin koijâdâlmân. Puohháid meiddei muštottui koijâ ¶ Ko te skammâ ložžij já vuossâmuuh puurgah lijjii njeđgâstâm, te kárdoim Anteroin riävskákielâid. Munnust lijjii kyehti riävskákielâlättee. Nubbe lâi viiđâ kilomeetter keččin Kođojuuvâ alne Čovčjäävri taavaakeččin já nubbe lâi päikkimorâstáást ađai Morâstáást sehe Čevrisjuvvii alne. Káránâsah já riämnjáh še oppii munnuu kielâid, et ferttijm viehâ tooláá iđedist ain čuoigâliđ riävskákielâid oppâđ. Oppáim vuáruttuvâi taid lätteid já tot kuábáš oopâi aldebáá lättee ađai morâstáá lättee, te kiergânij elâččiđ vala riävskáid saloŋgáin paaččâlmin Čiermihkoddemčielgist. Veikkâ riävská lii-uv vielgâd já muotâ še lii vielgâd, te kiđđâtäälvi peeivipaštust českis riävská kuittâg njuolgâsteeđân ruápsáá muottuu alne já tom lii älkkee aiccâđ. Tot, kote eelij Kođojuv kaardijd oppâmin, te sun ij innig kiergânâm eelliđ saloŋgáin čuoigâdmin Čiermihkoddemčielgist. Lättee kukkodâhhân ovdâsmaŋas uáináh šoodâi pyereest-uv 15 kilomeetterid já ko kielâid vala kaartâi tivodiđ, te toos moonâi-uv masa ubâ peivi. Motomin munnust Anteroin lâi kuittâg asto čuoigâdiđ oovtâst-uv pirrâs vuovdij já Kiesvärjeegi morâstái-uv mield já pavkkâliđ riävská, ko peri teivâsij siivtâi oolâ. Must lâi ovttuu reppu vijlâsijn já tobbeen veerrâmáákšuš, et jis teivâsij suáhipäkki tâi šiev leŋgiaamnâs, te čuollim tom luovâs já tuvkkâlim reepun. Čiermihkoddemčielgi lâi eromâš amnâsmuorâsaje. ¶ čuovjis alme eennâm paajaabel. ¶ 6 MAHT KYELEH LÁÁ VUÁHÁDUM ¶ puásui ¶ Holland = Hollanti ¶ – Paijeelittáá, kyevti iijâ maŋa, tuávtir lii lopedâm muu-uv pááikán. Kal mun-uv jo käibidâm pááikán já jäävri oolâ, Antti-uv šuáhkád. ¶ suu miäcán? ¶ a. b. c. ¶ kaskoo iijâ. ¶ Sämitigge uárnee oovtâstpargoost Aanaar servikuddijn bussisáátuid Hettaast, Ucjuuvâst, Vuáčust, Čevetjäävrist já Aŋŋelist Anarân sehe maasâd. Hettaast já Ucjuuvâst sáátun almottâttâm Riitan: riitta.orti-berg(at)samediggi.fi teikâ puh. 040 840 0383. Ohjelm Saijoos auditoriost tme 17.00 - 19.00 ¶ J yehi syemmilâš lii kenigâs piäluštiđ Suomâ etitiileest. ¶ Šados tuu táttu, ¶ ČOOVDÂSÄÄNIH ¶ “Sun ij ubâ huámmáškin, ete mottoom váilu” , hundârušâi Kaninen já nuurâi stuorrâ kiästu nubbeest et nubbeest muččâdubboid raasijd. ¶ – Na nuuvt tot oro lemin kale, Poolishovdâ nonnij. ¶ 11. njomâttempirrâmpeivi: 26.7. tme 22.40 poođijn uđâgááh vahtimsajasis Saarineitamontie roobdân vuáláčällee luoddâratkuuttuv nuorttiibel já suullân 2 miinut kukkosâš njomâttem tábáhtui tme 23.30. Uđâgááh suullân 20 seenti kukkosiih. Loojeeb uđâgáá kuvvim luhostui, mut njomâttemtilálâšvuođâ kuvvim ij, ko tot tábáhtui auto tyehin vahtimsektor ulguubeln. Tarkkum tohhui ratkuuttâhân orostittum autost. Polvâšoŋŋâ. ¶ Love tävjimustáá toohum koččâmâššâd ¶ Keesi maŋa, čohčuv ¶ 130 ¶  távjá A B C D ¶ Ässeeloho: 7 500 000 ¶ Dnepr H6 ¶ Pyhäjärvi B5 ¶ pajaskulij vinnood ¶ - Já ko taat Ánná lii veik kallaad láigulâš, kote tánávtkis vuálgá almoothánnáá, ákku čielgiiškuođij. ¶ MUU AABIS kiđđâ ¶ Tot siämmâš Martti lâi ohtii puárrâsub viljâinis lonottâm pyeráin Mauser-pistovl já ennuv lemnuid. Ko pisso lii, te fertteehân toin peessâđ pääččiđ-uv. Markkânpääihi alda meccirääjist lâi luoddâpargei parakki. Martti hoksái, et ton siäinánhân lii somá pačâliđ. Parakkist sáttojii leđe talle pargeeh siste, ko kandâ aalgij pääččiđ siäinán. Ohtâ pargein, Perunka Einar, mainâstij maht sii kal talle leggistittii viällud lättei, ko luođah já muorâsmááhuh algii kirdâččiđ peljimaddust. Pyerrin luhhoost luođah iä teividâm oohtângen, tuše suorgâttii čuuvtij. Äššihân tiäđust-uv almottui poolisân. Martti čiäruškuođij hirmâdávt, ko Matti Kosonen, kii talle lâi poolisin, vaaldij meddâl kaandâst Ukko-Mauser. ¶ Motomeh Aanaar rido pele puásuiulmuuh lijjii potâlam še, ko sist lâi aaigâ keessiđ poccuiđis, kuittâg áldupoccuid čovčjávrálij siijdâst. Toi aaigij finnij uástiđ Taažâbeln sraŋgâäiđiruullâid, ruullâst lâi 50 m äiđiviermi, 1 m 80 cm alo. Toh äiđiruullah lijjii viehâ lussâđeh lihâttâllâđ. Tagarijn amnâsijn raahtijm ääiđi Piergivärjiägân. Nube peeivi ko piejâim siijdâ ääiđân já ko poccuuh iä uáinâm viermiääiđi te maŋgâ poccuu ruottii ääiđi njeigâ já lammâšuvvii, oovtâ ááldust moonâi jyelgi aaibâs rasta. Pahamusâht lammâšum poccuid ferttejii koddeđ já njuovvâđ. Aanaar rido puásuiulmuuh finnejii poccuiđis já vuolgii. ¶ Puoh ruuđah moonnii mij leirâškovlâ pyerrin. Konsert aalgij kuuđâ ääigi já lippu maavsij vittâ euro rävisulmuin já párnááh pessii nuuvtâ. Konsert piištij suullân pelnub tijme. Ohjelmân kull i i muusikčáittuseh já ullosuhái huikkemkävppi. ¶ Loppâ-loopâst sun ii taarbâšâm leđe tobbeen ko kulmâ mánuppje, te peesâi meddâl aaibâs tiervâsin. Puáđidijn oostij oppeet uđđâ moottorkiälhá já toin vyejestij maasâd Ijjáávrán njuhčâmáánu loopâst. Sun ko ij lamaš meendu uápis toin kiälháinis, te maŋgâ fiäráán toin meiddei sáttojii. Ohtii lâi puatimen kävppireeisust maasâd, já nuuvthân tot vuájáán orostij togo masa uáinusân, já sun te vääzin pođij tuve luus, já ko lâi tuulâ cokkiittâm te puátá mii pel já maainâst et tot suu vuájáán tot kale cuovkkânij tuos Njurgoijávráá oolâ. Mun tiäđust koijâdâm: ¶ Ko Tavekuávlu šoŋŋâdâh lii lieggâsub já čáccáb ko eres kuávlust siämmáá tavveen, meid kuávlu luándu lii ereslágán. Stuárráámus uási Tavekuávlust lii mecij eennâm. Suomâst, Ruotâst já Taažâst láá vijđes kuácceevyevdih , main šaddeh peesih já kuosah. Kuácceevuovdij kuávlust láá meiddei valjeest jeegih. Tavekuávlu máddááoosijn, eromâšávt Tanskaast, lii juo nuuvt liegâs, et kuácceevuovdij lasseen tobbeen láá lostâvyevdih . Tobbeen šaddeh maaŋgah härvinâš muorah, ovdâmerkkân haaikah. ¶ c. Kuábáš šoŋŋâdâhdiagram kovvee Ruánááeennâm já kuábáš Sudan šoŋŋâduv? ¶ Cuábuinjargâ TII.1963 Lemmee koskâmuddoin, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ liččii kesten nuuvt mučis uđâgâš. ¶ 12.8.2015: SÄMETIGGE IÄVTUKKÂSLUVÂTÂLLÂM 2015 lii čujottâsast www.samediggi.fi --> Dokumentah --> Vaaljâh 2015 ¶ Puh. 0800 17117 ¶ Haŋgal vuolgij kyessivisteest já Jovnâ keejâdškuođij viste. Sun keejâi magareh peenah Haŋgalist láá, maggaar pááppâr loovást lâi já sun kejâstij meiddei tävirijd seeinijn, mut toh iä iäránâm ennuvgin aassâmviste tävirijn. ¶  vyelgiđ s. 86). Taat iäru ij toovât mehâšumeiäruid veerstân. Spiekâstmist huolâhánnáá jurgâlus ¶ Matti hurgâlij Cailleinis jotelávt Keniškuoškâ vuoluubel. Maađijpargeeh iä lamaš čuuvtijgin ovdánâm ton ääigi ko láim lamaš Ucjuuvâst, sij lijjii puuđâldmin Keniškuoškâ šoldijn. Keniškuoškâ vuoluukeččin lâi ušom mottoomlágán “TVH-tukikohta” , kost viljâm soovâi almaiguin moottor fievridmist Čovčjáávrán, jeđe kuođij Perfect-moottor toho. Tallet muoi tolliittáim máádás já Matti vyeijilij tavas. Maađij ij lamaš uáli šiev oornigist valagin, ko tot lâi uáli čuuvtij rähtimkooskâst já kolgáim-uv tävjittávjá väzziđ hyenebijd soojijd, mut liijká ovdánáim. ¶ Čevđimuosâ purrâmâšvalje lii čuuvtij maaŋgâpiälásub ko pivtâsmuosâ. Tot pilled čeevđijd já ullokággáid luuptâin já museoi kolmâ vuárháin, mut sáttá tot kale puáttiđ siisâ-uv. Čevđimuocâ puáhtá cevziđ kuhháá-uv pivtâsleejeest. Tálvástâllâm kolmâsin kuođđum tuuváást luhostuvá pyereest, jis syeji já raavâd lii tuárvi. Ko haalijd tuššâdiđ muosâid, te čeevđijd já kággáid kalga cirgottiđ mirkkâaerosoláin, tâi taid puáhtá tuálvuđ tälviv olgos, jis puolâš lii ucemustáá –30º C já toollâđ taid tobbeen oho ääigi, motomin joba kuhheeb-uv ääigi. Čevđimuocâ lii uáli raše čuovân, nuuvt et koolgah kustiđ já piegguuttiđ tekstiilijd mädigávt. ¶ suu váimu-uv jooskâi ¶ Koveh Saijoos vihkjáin já Sämitige lekkâmijn sehe kulttuurehidist 3.4.2012. Lasseen taan vuárhást láá koveh Saijoos lekkâmáid lohtâseijee Aalmugjuhleest/Ávus uuvsâin, mii tollui 4.4.2012. ¶ Immeel, tun lohđuttah mii tego enni päärnis, ¶ – Te muččâd! Mun lam kustoo páinám olssân tiälkkupuuvsâid, sun ruáhásist. ¶ vuoptâmáátu jouhimato ¶  lii Aleksanteri Kenan škovlâ: Riinamari Mustonen (tavesämikielâ) ¶ Jeesus eeđâi sijjân: ¶ Luándu 7, 13 ¶ 47. Tääl hárjuttâllâp vuosâiše 158 ¶ 21. Kiina lii jietânâsriijkâ ¶ KOLLEKIEL – Tave-eennâmlâš säämi kielâpalhâšume juáhhoo čohčuv 2014 KOLLEKIEL – Tave-eennâmlâš säämi kielâpalhaâšume juáhhoo kuuđâd keerdi 2014 ¶ Saavâjođetteijee Jouko Lepistö ¶ 14. Suillus piperatus – Äikätatti – Pippârtatti U ¶ 15.8. Säämi liipu tuhhiittempeivi ¶ Sämitige škovlim- já oppâmateriaallävdikodde vuáváá já ruttâd sämikielâlâš oppâmateriaal. ¶ Piirâs ¶ Koccáim iđedist viehâ vyeŋesin, veikkâ lâim “tuohâstâllâm” masa ubâ iijâ miätá kaavpug já iällâm puoh máhđulijn soojijn, magareh tieggáár uccá kaavpugáást láá kavnâmist. Iiđeedpurrâmâš maŋa kuulâim puohtiettee mätkihovdâstân Leinosist, et Tiberias kaavpug lâi vuáđudâm mottoom Herodes Antipas -nommâsâš almai, kote lâi vaarâ tovláá-áigásâš juuvdálij eennâmhiärrá, teikkâ kunâgâs. Kaavpug lâi stonccâlum Genesaretjäävri viestârbel já noomâs tot lâi finnim Rooma kiäisár Tiberius mield vuođâluuvijn 16 – 22 maŋa Kristus šoddâm. Siämmást kuulâim onnáá peeivi ohjelmist já tállán purâdem maŋa pokkiidâđâim Kleinbuusin já vyeijilijm Genesaretjäävri rido tavas. ¶ TIERVÂS TÁÁIĐUH ¶ Oppâmateriaal ¶ – Puáttiđ puohah muu mield! ¶ Mane? ¶     tom tijjân eeđâm, tij eppeđ osko. Já jis maidnii koijâdâm, tij eppeđ västid. Mut täst ovdâskulij Ulmuu Alge kalga čokkáđ Puohváldálii uálgispeln. ¶ – Ai, mon suotâs! Juhháán eeđâi já puohčâlij vala já poosâi vuoptâidis. ¶ 177 ¶ Aanaarsämmiliih ađai anarâšah láá áinoo sämmilâšjuávkku, mii áásá ärbivuáválávt tuše oovtâ enâmist já oovtâ kieldâ kuávlust. Ko eres sämmiliih láá jieškote-uv suujâi keežild molsom aassâmsaajees, láá anarâšah aainâs-uv ubâ historjállâš ääigi aassâm siämmáá saajeest, Aanaarjäävri pirrâsijn. Sijjân suápá nomâlâssân säämi kirječällee Johan Turin ceelhâ: "Mist ij lah kullum, et mij liččijm puáttám teehi kosten." ¶ Eerkiš ¶ päiski kalalokki ¶  eeči – Jiem tieđe, Heikkâ šyehkittij. ¶ koččomhuikkem = kutsuhuuto ¶ Ässeeloho: 131,9 milj. ¶ (A ucebijd čäcielleid, ¶ Andârâs-nommâsâš kissá lâi lekkâm partur- já čohhoomfinnoduv päikkikiällársis Roggekuja pellâst. ¶ Ko säämi kulttuurkuávdáást kalga šoddâđ päikkilágán, makkuutteijee já mon puáhtá älkkeht aldaniđ já mii lii kiäsutteijee sämmilij já eres-uv juávhui kuáhtám- já teivâdemsaje já ko kuávdáš vala huksejuvvoo aanaarsämmilij ärbivuáválii já tááláá-uv aassâmkuávlu kuávdoo, áánsáš säämi kulttuurkuávdáš nommânis Sajos uáli pyereest. Nommâ symbolisist säämi kulttuurkuávdáá merhâšume sämmiláid aldažin já áárvustoonnum saijeen. ¶ 2. Maid puoh kalga iššeedviehâ porgâđ, et kuusah vajeh pyereest? Čääli naavit peivioornig. ¶ Kirkkopeeivij váldutoimâkodde čokkânij 6.-7. porgemáánust Anarist. Toimâkodde hammiistâlâi peeivij seminaarij arttân eres lasseen sämmilij kirholâš eellim suogârdâllâm tääl já puátteevuođâst, säämi kontekstuaallâš teologia sehe Ruošâ sämmilij historján já tilán uápásmem. Kirkkopeeivij valmâštâlmân kullen finnij prinsiiptoimâkodde valmâšin ”Aanaar sopâmuššân” nomâttum äššikirje, mast miäruštâlluvvojeh kirkkopeeivij ornim prinsiipah. Äššikirje mield uárnejuvvojeh kirkkopeeivih noonâ ohtsâšpargoin Suomâ, Ruotâ já Taažâ sämmilijguin. ¶ 4. a) Mane maijuid tovli pivdii? ¶   “Iärásijd sun kale lii išedâm , (EM95) ¶ Persovnlâš sämikielâ máttu já tom sirdem páárnán addel jieijâs sämmilâš identiteetân jotkuuvâšvuođâ já šoddâd optimiismâ kulttuur puátteevuođâ háárán. Identiteet jotkuuvâšvuotâ puáhtá šoddâđ meiddei eres kulttuurjiešvuovij pehti, ovdâmerkkân talle, ko ärbivuáválâš áigápuátu sirdâšuvá suhâpuolvâst nuubán. ¶  käydäkseni PARGOPITÁH ¶ tääsi: ovdâmáttááttâs - 3 lk ¶ uccâčäciluttihâš.....35 ¶ 2. a) Mane saimaanuárju láá tovle pivdám? ¶ Sämitige sosiaal- já tiervâsvuođâlävdikodde norá ive 2014 loopâst macâttâs Säämi puárásijpargo tyejipiergâskaasâ já Säämi arâšoddâdem aargâ tooimâi ravvui siskáldâsâst já toimâmist, mon vuáđuld ravvuuh tievâsmittojeh já peividuvvojeh pyerebeht tuáimen. ¶ Mut talle ko olgon eennâm tuárgiguođij, miähkái enâmân stuorrâ peeci, talle ko korrâsávt ulvij, ulvij sirkkelteeri muorâst kuhes lyevdi. Ko sááhá lâi puohtum miäcán Stuorrâpeesi maddui luádduđ muorâin huksimtarbâšijd, paarruid, luovdijd já rimaid. ¶ toh šaddeh vielgâdin tego muotâ. Veik toh láá ruusivnásiih, toh šaddeh českâdin tego putes ullo. ¶ iänááš orgaaneh láá jo ovdánâm. ¶ mietâ, mieđâ = mesi ¶ njajâduvah = savikot 69 ¶ 14A Suomâsaavzâst láá lábbáh kyehti tâi eenâb-uv. Tah lábbáh láá kovvejum Vuáčust. ¶ Mottoom peeivi kuorgâ povdij ráánjást ¶  lii Gaup, Ailo: Taažâ sämmilâš nuáidi já kirječällee. Sahhiittâlmeh 2004 já 2010 ¶ Kyevdi lâi käävvil. ¶ Bakteereh láá siemin oovtsellâsiih iäláneh, maid uáiná tuše mikroskooppáin. Bakteereh eellih enâmist, čääsist já eres iälánijn. ¶ Taan kirjeest láá kyehti tivremainâs. Vuossâmuš maainâs muštâl veerdižijn Liisá-kiärppáást (kollepottâ) já Juhháán-kuuđhâst , kiäh aassâv Säämist. Suoi lává šoddâm máátkán já fiävrun sunnust lii mätkilavkkâ. Sunnuu määđhi puávtáččij nabdeđ luámumätkin, veikkâ ij lahkin tiäđust, et lává-uv suoi šoddâm mätkilaavkân tátulis vâi vahâgist. Ko suoi viijmâg peessâv meripááikán, te iävá ollágin tieđe, magareh fiäráneh tobbeen láá sunnuu vyerdimin. ¶ Ässeeloho: 10 700 000 ¶ Njuolgâdusah ¶ – Tääbbin lii tuođâi koolmâs, eeđâi čuárvinjune. Elleikäärdist mist lâi lieggâjođos. ¶ 42B Kesikurpic ¶ ulloskerreerapu.....116 ¶ Ko tuuđhah maailmkáártá, te huámášâh, et eennâmpáálust lii tuogu táágu čääci meiddei jieŋŋân. Uusâ eennâmpáálu vijđásumosijd jieŋâduvâid maailmkáártást s. 192. Toh láá merkkejum káártán vielgis ivnijn. ¶  ravvuuh – Mun aasâm juovlâäijiháin Peljituoddârist. ¶ Syemmilâš škoovlâid já eres-uv tiäđuhalulijd palvâleijee uđđâ internet-siijđoh lehâstuvvii juovlâmáánu aalgâst. Nettiloostâ pargon lii adeliđ äigikyevdilis tiäđu säämi siärváduvâst já sämiaalmugist onnáá peeivi syemmilâš já tave-eennâmlâš ohtsâškoddeest. Siijđoi pehti kávnoo meiddei tiätu sämmilij sajattuvâst já tooimâst maailm algâaalmugij siärváduvâst já aalmugijkoskâsâš ohtâvuođâin tegu OA:st. Nettilostâ tievâsmittoo já uđâsmittoo taađeest – jo tääl ton pehti kávnojeh ennuu tiäđuh já liiŋkah maaŋgâi sämisiärváduvâi sijđoid. ¶ piäju = pesäkolo (luola) 23 ¶ - Na, maht tot tuu varrim ovdán? ¶ Nuorah aldakooveest ¶  vuotân Tivtâstellee, sehe škovlâ- já tieđâalmai Aukusti Valdemar Koskimieš šoodâi Pihlajavesist uđđâivemáánu 7. peeivi 1828. Suu vaanhimeh láin kirkkohiärrá Oskar Wilhelm Forsman já Maria Gustafva Ahlholm. Aukusti Valdemar vaaldij suomâkielân jurgâlum suhânoomâs Koskimies virgálávt kiävtun ive 1906 já nuuvtpa sun lâi-uv Anarist porgâdijn vala Forsman. Sun valmâštui filosofia kanditaattân ive 1882 já filosofia lisensiaattân ive 1891. A.V. Koskimies almostitij maaŋgâid olgosdalduvâid já čuágálduvâid já finnij professor árvunoomâ ive 1926. Sun jaamij Helsigist kesimáánu 5. peeivi 1929. ¶  vyelgiđ. Mun – Na miisun talle tábáhtuvá, jis ton seehâ juurât puástusuundán? Pikkâ koijâdij. ¶ OLMOOŠ ¶ Sierâlágán ámátteh ¶ Piejâ~päđe siisâ piärguid já~liäšku oolâ~čääsi tommit et piärguh láppojeh. Piejâ~saaltijd já~tipte tuoldiđ. Kolde suuptâ~alne já~lasseet pippârijd. Tipte lohe vyelni piärguid kopšâđ suolgâi. Ko piärguh láá tuoldâm 1,5 –2 tiijmán (liegâsvuođâ tääsist 2) te jis vala lii liemâ, te puávtáh vala tipteđ leđe lohettáá. Talle kalga vahtiđ tárkká, et ij čääci kuuškâ já piärguh iä pyele. Majemustáá piejâ páátán vuojâ já margarin. Ko toh láá suddâm, te steikkâ lii vaalmâš. Faalâ lasseen pottáásnjuvdos já juŋŋâhilo. ¶ Sämmilâšvuotâ ij oinuu tááláá ääigi meendugin ennuv muu argâelimist, mut lam uáli čiävláá jieččân madduin. Lam huámášâm, et ovttuu ko ulmuid maainâš lemin sämmilâš, te sij láá tuođâi-uv positiivlávt hiämáskâm, tobdeh áášán mielâkiddiivâšvuođâ, já halijdeh kuullâđ ääšist lase. Maaŋgah láá ettâm, et niävtám sämmilâžžân, motomin joba ovdil ko ubâ láá tiättámgin muu lemin sämmilâš. Veikkâ lam-uv čiävláá jieččân sämmilâš madduin já tast, kost lam vuálgus, te jiem kuittâg osko, et varriiččim kuássin maasâd Sáámán, jiem kuittâg ovdil iäláttâhave. Säämist lii hitruu eelliđ ain kooskâi, mut monnii suujâst lam ovttuu tubdâm lemin eenâb koođijn stuárráábijn kaavpugijn. ¶ KUHES TÄLVI ¶  váilu 3. Fasko akvaariolaasâ asseest tiäpu já vaalmâšt tast preparaat siämmáánáál ko planktonist. ¶ Kaabi Joovnâ tile stivrâ ¶  celkkuin 107A Šlubborääsi siemâneh luovâneh tälviv piegâ ¶ Ko Suomâ tiävdá 100 ihheed mij feerip, smakkip, aiccâp já juhlop oovdâst Suomâ čuálččáámus luándu neelji Luándu peeivi ääigi! Maggaar lii tuu Luándu peivi? ¶ olmijd, čokkáá Immeel, Eeji, ¶ kääni tiäddu 1,5-2,5 kg ¶ Aanaar ive 2050 ¶ 3.1. Sämikielâ vuossâmužžân tâi nubben kielân ¶ 1. Russula paludosa – Isohapero – Stuorrâsmiäruh U ¶ 1 dl Oivarin puttâlvuojâ ¶  ohtâvuođâin Andorra ¶ Sämikuávlu virgeomâháid kyeskee koččâmâšluámáttuvah vuolgâttuvvojii čuákist sämikuávlust ¶ keepis ¶  puáhtá Ovtâstum Aalmugij vuáháduv orgaaneh já sierânâsornijdumeh sehe eres staatâikoskâsiih ornijdumeh kalgeh jieijâs uásild ovdediđ taam julgáštus olesmiärásii olášume eres lasseen orniimáin ruttâdemoovtâstpargo já teknisii iše. Kalga väldiđ kiävtun vuovijd, moiguin visásmittoo algâaalmugij uásálistem toid vaikutteijee aššijd. ¶ syevđi . Maaŋgâi čäciellei, om. kuolij, vuoiŋâmorgaan, mon vievâst ellee váldá čääsist haapi. ¶ – Jáhá. Itten. Kuullih-uv Matti, oovtâ iijâ maŋa mun peesâm pááikán. Liibâ suotâs. Máátám-uv mun innig väzziđgin, ko lam jo nuuvt kuhháá tuše viällám seeŋgâst, äijih maka hundâruš. ¶ Uáivikaavpug: Gaborone ¶ italiakielâ, retoromaanikielâ ¶ Uccâ uábáš ¶ - arkkitehtuurlâš hämikielâ. ¶ 162 ¶   Iäláttâsân Tet-te kal te iätá, et “pahakkâs te tiätá!” ¶ Čuákánkiäsu ¶ Taaidâr Marja Helander tuojijd kieđâvuššee lostâmediatiäđáttâs täst. ¶ Sämikielâlâš, sämikielâ já kulttuur máttááttâs ¶ Saammâl orostâl tááláá ääigist Avveel palvâlemkuávdáást, mut tađe ovdil sun lii lamaš ruástilis já vitmâdis pajeolmooš, kote lâi uáli pegâlmâs merkkâtobdee. Ko Čivtjuv pygálusääiđist čyervejii merkkâtobdeeh sajan kuldâlâddâđ poccuu peeljijd, te Saammâl lâi iänáážin tot, kote ain tuubdâi meerhâ já tieđij še omâsteijee. Maaŋgah láá ovdiih já táálááh-uv puásuialmaah, kiäh láá finnim oopâ Samâlist – ereslasseen vuáláčällee. ¶ 1 siipuul ¶ meeri ađai 52 peellid 169:st iä västidâm ollágin koijâdâlmân. Puohháid meiddei muštottui koijâ ¶ 6. Kale riijkâ čoođâ Niili váldusyergi kolgá? ¶ luterilainen kirkko 2012: 65–66.) Taat jurgâlemproojeekt lii pieijum joton ive 2013 ¶ Irjánnjargâ TII.1963 Pááđáárjäävrist, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶  päsidijn – Tággáár taat muu tupe lii. Tie peevdi alne láá porkkaneh muu jieččân piäldust. Smakkistpa taid! Tääbbin mun aasâm ohtuunân. Ij kiihheen peerust must. Vissâ muu kulo-uv lii huánánâm, ko oro, ete puohah tuše mulijdeh. Sáárnu korrâsub jienâin vâi kuulâm! Muu šoddâmpeivi-uv lâi kieskâd, mutâ ohtâgin kyeisi ij puáttám. ¶ Säämi tyeje škovlim Juhâmohheest ¶ Ålborg B4 ¶ – Nuuvt láá-uv, Obžâ mieđettij. ¶ – Tuávkki, tot lâi vuovâs sääni, eeđâi paaldâst čokkájijee Pullá. ¶ Jis mana oppuustâllâđ, ¶ Tállân išánkoččâm maŋa lappuumist almottuvvoo vanhimáid já tast ¶ suilođ keijua ¶ Nauru R6 ¶ keppâ jotoluv vävli 4 ¶ kyedittem = vuássááh šaddeh ulmuu kocceemvuálážin ¶ Kooveest Ucjuv luvâttuv pajeuáppeeh kiđđuv 2008. Eereeb vielgis mááccuh puoh eres máccuheh ovdâsteh tiänulâš sämimááccuh maali. Kove Ulla Aikio-Puoskari. ¶ 2. Moi sierâlágán vuovijguin kove elleeh väldih ¶ vuossâmuu kuálmâdâs Puáris testameentist, mii koolgâi valmâštuđ ive 2015. Taan ¶ Kyelipivdo lii lamaš čuođijd iivijd sämmilij ärbivuáválâš iäláttâs. Aanaarsämmiliih láá kyelipivdeeh Aanaarjäävrist já ton pirrâsijn. Merârido nuorttâlâšsiijdâi perruin lijjii omâstemvuoigâdvuođah luosâpiivdon meerâst já Paččveist. Luosâpivdo lii ain-uv Tiänu leve säämi kulttuur kuávdášlâš tahhee. ¶ Gyromitra asculenta ¶ Immeel vaje 5, 11, 17 ¶ Taan kaavpugist Pieinis-Piäkká já eres kisáh ääsih. ¶ c) bakteereh láá teháliih jäävri eres iälánáid? ¶ – Na puáđi, jis halijdah. Mut mun jiem lah čurgim. ¶  tuom – Mij kolgâp kiergâniđ Raanskan mannee TGV-junán, muu käälis čielgij konduktöörân. ¶ Pase Jieggâ lii noomâs mield Pasotteijee, kote taha suddogâs ulmuin poosijd. Sun leehâst váimum kuullâđ Immeel sääni, tubdâđ Kristus já turvâstiđ Immeel lopádâssáid. Pase Jiegâ vaikuttâsâst olmooš puátá Immeel ármuadalduvâin uásálâžžân, räähistškuát Immeel já aldemuidis. ¶ Kauniainen C5 ¶ - Teehin lii puátimin Jussa juoigâđ. Tast lijjii motomeh puáris juoiguuh. ¶ 15. Kieldah kalgeh säämi kielâlaavâ 18 § miäldásávt kocceeđ uástupalvâlusâin já kieldâovtâs ¶ Sahtispaanjâ ¶ enni eeči čeeci ime ime ime ¶ kaulussienet ¶ 500-1 000 ¶ – Na mondiet totkis siisâpuáttim kalga leđe nuuvt váiváá? Ante koijâdistij. ¶ Ko peesâim Belgia pel, te juná tuođâi-uv joođhij “mielkkijunán” ovdâskulij já orostij jyehi “mielkkiruugâ” puotâ aaibâs jo merettes kuhháá. Loopâst muu käälis-uv iätáduuškuođij já kejâstâlâi tijmásis: ¶ TÄÄL TIŊGÂSTÂLLOO ¶ KP-sopâmuš 27 artikla mield tain staatâin, main láá aalmugliih, oskoldâhliih teikâ kielâliih ucceeblovoh, tágáráid ucceeblovoid kullee ulmuid ij uážu kieldiđ vuoigâdvuođâ oovtâst eres juávhu jesânijguin navdâšiđ jieijâs kulttuurist, tubdâstiđ já hárjuttiđ jieijâs oskolduv teikâ kevttiđ jieijâs kielâ. Artikla tuurvâst sämmilij vuoigâdvuođâ navdâšiđ oovtâst juávhoinis jieijâs kulttuurist. ¶ Porgâmravvuuh: ¶ – Mun puávtám kiškođ pottáákkaalijd enâmist, jis tun luovviih potákkijd ruottâsijn já nuurah taid muldeest. Pottáákkaalij kiškomân taarbâš muu kievrâs kietâveerdijd , Hirškikkâ rammust leikkusem tiet já čáittá maka kietâveerdis Muárján. Myerji povvâst. ¶ láá Internet-ášástâlmist vala uáli vääniht, já taid kalga turvâstiđ. Sämikielâlâš Internet-ášástâllâm ¶ Sáárá muušton poođij tot kerdi ko sun šoddâdij jaamâ kaandâ. Máárjá enni lâi sunjin maŋa sárnum et tast leijii še vielgis vuoptah já čuovjis čalmeh. ¶ Kaabi-Eljis Márjá-Liisá ¶ Sämitigge ¶ Oppâkenigâslaahâ ij lamaš vala olláám Lusmenjaargân, mut oopâ Matti kuittâg finnij. Sun vaazij Agneta Wale toollâm kierdoškoovlâ, mii piištij kulmâ oho. Agneta lâi uáli väimil čäcilode piärgun já nuuvtpa sun lâi-uv stellim majemuu máttááttâspäikkin Lusmenjaargâ, ko tieđij vissásávt tobbeen finniđ jyehi eehid vorâs čäcilode piärgu. Matti lâi tiego love ive suulâin, ko juuđij kierdoškoovlâ päihistis Lusmenjaargâst. Maati perrui kullii eeni já eeji lasseen viiljah Saammâl já Issá sehe uábih Elli Máárjá, Anni Bigá, Ailâ, Káijá já Maarit. Lusme-Piäká ovdebáá näimilittoost lijji vittâ párnáá: Ánná, Maarit, Juhháán, Iŋgá já Vuolli, kiäh lijjii juo rävisulmuuh, iäge aassâm innig Lusmenjaargâst. Nuuvtpa Lusme-Piäkást lijjii párnááh puohnis kulmânubáloh, kiäin Vuolli varrij Suáđigilin já toolâi suhânommânis Lusmaniemi. ¶ Motomin mätki monâškuát puástud ovdilgo tot lii álgámgin. Munjin keevâi tánávt roovvâdmáánust 2006 Sáámán vyelgidijnân. Suullân kulmâ oho ovdil vuolguu kirdemliipu tiiláádijnân must lâi uáli jo unohis tobdo: eidu ton peeivi ij liččii pyeri vyelgiđ, kuás lijjim áigumin máátkán. Miinii jienâid culijdij muu piälján, et kolgim mađhâšiđ esken oho maŋeláá. Faškâstim taam tobdo meddâl tego kiärppáá já jurdâččim jieččân vuopâ saanijd. Sun läävee ettâđ, et olmooš ij koolgâ huolâttiđ aašijn muuneeld, ko viärráámuu tááhust kárttá huolâttiđ kuohtii: vistig muuneeld já vala nube kerd talle, ko huolâ äigi tuođâi-uv puátá. Já nube tááhust jis huolân ij lekken mihheen aagâid, lii-uv huolâttâm tušij tiet. Mut liijkágin tot unohis tobdo ij kuáđđám muu, já viärráámus lâi, et jiem jieškin iberdâm, maid tuušijd mun smiettim. ¶ Taan sahâvuárust keččâlâm ucánjihhii čielgiđ anarâškielâ tile. Taah ääših, moh puátih oovdân, kyeskih Suomâ sämmilij já anarâšâi tilán, mut lii čielgâs, et meiddei eres sämmilij tile lii suullân siämmáálágán. ¶ Kaija Pakkas maainâs. Kirjeest Kaija Pakkanen & ¶ Saijoos váldusalist tuállojii Sämitige lekkâmeh já Saijoos vihkjááh 3.4.12. Kulttuur-ehidist Irene Länsman já Anna Näkkäläjärvi-Länsman čájáttâláin teatterčájáttâs. ¶ ovdâmerkkân laavâ, táárbu, ennustâs, 7 ) tevdiđ tievâsin, ovdâmerkkân leškiđ liitán ¶ Meid syemmiliih šaddeh sujâlâžžân olgooštmân. Smietâba ovdâmerkkân kivsedem: kiinii uáppeid kivseduvvoo, ko sun lii ucánjáhháá ereslágán ko iäráseh. Kivsedem lii olgoštem. ¶ Virgeomâháin ličij-uv luándulâš ovtâstiđ säämi kielâlaavâ olášume čuávvum já palvâlusâi karttim ¶ - Taat lii historjálâš tilálâšvuotâ. Vuossâmuu keerdi säämi parlamentaarlâs orgaan tuálá čuákkim Euroop parlamentist. Siämmást kollim addel sämmilijd máhđulâšvuođâ vaikuttiđ EU tääsist. Halijdep taan tääsist EU áinoo algâaalmugin oovdânpyehtiđ mii já eres väldikulttuurij čárvumist ellei aalmugij já juávhui táárbuid, Sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi maainâst. ¶ JOH. 21: 19 – 24 ¶  láá Muu mielâst tot lâi unohis juurdâ, já jiem tiättámgin, mon unohis äšši tot lâi määđhi ääigi: jyehi áinoo sajattuv puotâ mii váávnust šoodâi savâstâllâm tast, et mij čokkáim kiännii peeŋkâst já et kiinii eres čokkái kiännii iärrás peeŋkâst já nuuvt ain. ¶ d) Skáálžu suovsah skuáppuluveh. ¶ 16-20-ihásiih: ¶ Ko lah uážžum materiaal haavi poonán, te kuorrii tom koovlin. ¶ Kyelimainâseh (Anarâš, 1999) fiktiivlâš ¶ – Purrâmušâst ij šoodâ liijká vänivuotâ. Mist láá sehe koške- já sälttikyeleh-uv tommittáá, ete mij ep niälgu tállán, veikkâ ep jäävri oolâ váhá ááigán peesâgin, ákku muštoot. ¶ Muu lasseen perrui kuleh enni, eeči sehe stuorrâviljâ já uccâviiljâš. Puásuituálu lii tehálâš iäláttâs mii perrust já lam-uv viljâinân lamaš uccevuođâ rääjist mieldi puásuipargoin. ¶ Motomin sun lii paijeel oho-uv meddâl, eeči vala eenâb. Suoi lává ain juhâmin. Aainâs-uv ihepele taat lii jo jotkum. Kuábbástkin ij lah pargo innig. Nuuvtpa mun iälám jyehi peeivi škoovlâ lasseen kyevti pargoost ete finniiččim maidnii purrâmušâid pááikán já ete mist ij vuálgáččii taat táálu. ¶  Impersonaalcelkkuuh N 10. Rummuttem lii čaašnij laavlâ . . . . . . . . . . . . . . 29 ¶ b. kaandâin? ¶ Säämi muusikkuávdáš tuárju ärbivuáválii sämmilij vookaalmuusikstiijlâi (juáigus, leudd´ já livđe) siäilum já ovdánem, uárnee ellee já ovdáneijee sämimuusik máttááttâs, fáálá raamijd säämi muusik pyevtitmân, oovded säämi muusikmättim, loptee sämimuusik imago já tađemield lasseet mielâkiddiivâšvuođâ säämi musikkân. ¶ 3. Lycoperdon excipuliformis – Nuijakuukunen – Šluubbuksuovâkuobâr U ¶ 3. Sveitsi 852 ¶ Kuškástâh lii Suomâ stuárráámus kalâččeijee ¶ Kiedist šoddii luhâmettumeh mučis vildârääsih, mutâ Kanisii mielâst toh lijjih liijgás táváliih. “Mun tarbâšâm maidnii ereslágánijd” , sun eeđâi smietân, já siämmást sun muštái, kost lâi uáinám tuođâi-uv mučis raasijd.”Nuuvtpâ tiäđust-uv”, sun njezâgij. “Mondiet jiem hoksám tom tolebiššáá?” ¶ 30° ¶ Äijih ¶ – Na tothân lii suámálâš. Ep mijgin lah tobbeen tääl onne iällám avraamin, ko ij toos lah lamaš tárbu. ¶ Vuolgâteevstâ olgospyehtim lii jurgâlusâst olgospuohtum ovdâmerkkân eres lovvoost, sajehäämist, modusist, tempusist, rektiost, persovnist tâi ereslágán säniornigáin teikkâ ráhtusáin, vâi jurgâlus šodâččij luándulii já idiomaatlii kiellân. ¶ 2 . A D V E N T P A S E P E I V I ¶ Saamelaiskäräjät – Sametinget – The Sámi Parliament FI-99870 Inari | www.samediggi.fi ¶ Kuáski mielâst Ákku lâi kale hitruus ákku, mut motomijn aašijn taat kale aaibâs liijkás toovláš. Mahtnii Ákku eelij-uv ain taggaar ääigist, mast párnááh mielâstis kullii mainâsijd, mut tááláá elimân Ááhu jurdâččemvyevih kale iä ain Kuáski mielâst heivim. ¶ Koveh Saijoos vihkjáin já Sämitige lekkâmijn sehe kulttuurehidist 3.4.2012. Lasseen taan vuárhást láá koveh Saijoos lekkâmáid lohtâseijee Aalmugjuhleest/Ávus uuvsâin, mii tollui 4.4.2012. ¶ 172B Muikku ¶ Säminisonij paaneel saavâjođetteijen lâi ucceeblohováldálâš Eva Biaudet. Paneelist sárnojii eromâšávt säminisonij máhđulâšvuođâin peessâđ ärbivuáválij sämi-iäláttâsâi pirrâdâhân já säminisonij uásálistmist politiikân. Säämi nissoonfoorum ovdâsteijee Gudrun E. Lindi árvuštâlâi savâstis, ete täsiárvuääših iä lah sämitige tooimâst ovdâsaajeest já säminisonij täsiáárvust lii ennuv maid pyerediđ. Taažâ sämitige stiivrâ jeessân Silje Katerine Muotka muštâlij Taažâ sämitige täsiárvupolitiikâst já nisonij máhđulâšvuođâst peessâđ politiikân. ”Taažâ sämitiggeest lii tuhhiittum täsiárvu-pooliitlâš ohjelm já taan ääigi säminisoneh peessih fáárun politiikân. Taažâ sämitiggeest lii lamaš eromâš kampanja, ete finniiččii säminisonijd uásálistiđ politiikân. Taan vaaljâpaajeest sämitige 39 ovdâsteijest 20 láá nisoneh, ovdil kampanja algâttem tuše 18 % politijkkárijn lijjii nisoneh”, Muotka muštâlij. ¶ kuákkáámin = kököttämässä (istumassa) 190 ¶ iglu 109 ¶   Säämi parlamentaarlâš rääđi - eidusiih jesâneh (topâlduvâi siste värijesâneh): ¶ 9. Sämitigeh tiädutteh, et tave-eennâmlâš sämisopâmušâst lii stuorrâ merhâšume säämi ohtsâškoddeovdánmân, já siämmást páhudeh huolâst, et toimâ tave-eennâmlâš sämisopâmuš pyerrin ij láh ovdánâm sämiministerij já sämitige saavâjođetteijei koskâsâš sopâmuš miäldásávt, vrd. roovvâdmáánu 14. peeivi 2007 peividum pevdikirje. Siämmást Sämitigeh čujotteh ton positiivlâš paargon, maid puoh staatah porgii OA algâaalmugjulgáštâs finniimân áigá. Sämitigeh avžuutteh sämiministerijd já sämitige saavâjođetteijeid jotelumos vyevi mield juátkiđ tave-eennâmlâš sopâmušproosees čuávumáin ive 2007 roovvâdmáánu sopâmuš. ¶ “Addâgâs, mut mist ij lah fáárust eres purrâmuš” , kirdemeemeed čielgij kierdâvávt já ain moijái ustevlávt. ¶ Hovdâ Anni-Siiri Länsman ¶ 106A Tälviv jieŋâ vyelni lii sevŋâd já koolmâs ¶ Kumppiláddu Ocomáást viestârân, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ Luuvâ ubâ tiäđáttâs suomâkielâlâžžân ¶ Säämi elleekove ¶ Ivnii čääsi čuovjâdáin já eennâm ruškâdáin. ¶ Mänttä C4 ¶   Já kaandah oinii, maht Njorttâ-uv poođij steellig kuuvl. ¶ Uásipeličuákkimist láá savâstâllâm vijđáht meid biodiversiteet já tiervâsvuođâ koskâsii ohtâvuođâst. Afrikast šoddâm ebola-kriisâ lii toohâm ääšist uáli äigikyevdil. ”Lii pyeri, ete biodiversiteetsopâmuš ohtâvuođâst láá kiddim huámmášume tiervâsvuođâ já luándu koskâsii ohtâvuotân. Algâaalmugeh, kiäh eellih luándust, láá vuossâmuuh indikaattoreh luándu tiileest tastko luándumoivášmeh, tego šoŋŋâdâhnubástus, čyecih enâmustáá eidu tooid já aalmugij pyereestvaijeem lii čonnâsâm luándu maaŋgâhámásâšvuotân já putesvuotân”, Klemetti Näkkäläjärvi tiädut. ¶ “ Mii tot kulttuur lii? Táválâš kielâkevttimist kulttuur meerhâš tagarijd aašijd main ij oro lemin njuolgist ävkki ige áigápuátu ulmui. Tagareh láá om. muusik, kovetaaiđâ, kirjálâšvuotâ, tánssám, museostim jna. Jis ovddii ääigi ulmui čielgiiškuođij tágárijd aašijd, te kuulâi vástádâs: Tallekkal mälisalgâ! Tot lâi jyevdlistem toi ulmui mielâst, kiäh lijjii hárjánâm puoh ääigi kevttiđ toos, maht finniiččij purrâmâš, káárvuid já orroomsaje. Vijđásumos merhâšuumeest kulttuur meerhâš puoh maid ulmuuh pargeh eellim siäiludem tiet. Toos kuleh pivdo, eennâmtuálu, huksim, teknologia, oskoldâh, siärvudâhtooimah, ärbitiätu já veikâ mii. Fáárun kuleh tiäđust-uv meiddei aalgâst mainâšum “fijnásuboh” ääših.” ¶ Säämi liipu lii vuávám sämitaaidâr Astrid Båhl. Ton arttâ puátá nuáiduruumbust já maadâsämmilâš Anders Fjellner tiivtâst Páiven párneh (Piäiváá päärnih), mast Fjellner kovvee sämmilijd piäiváá nieidân já kandân. Liipu ruopsis riegis kovvee piäiváá já čuovjâd máánu. ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtus uđđâ Sajosist 28.-29.03.2012 ¶ Savzâ lii niŋálâssavzâ. ¶ 3.3.1 Puáris vyevdih ¶ Suomâst, Taažâst já Ruošâst. (Kjølaas 1995: 42; Kakkuri 2012: 300.) Aainâs-uv Suomâ ¶ Vijđodâh : 228 000 km 2 ¶ iiđeed sun lâi čuággimin Muumistááloin, ¶ © 2006 Sámi musea Siida & Anarâškielâ servi ¶ Kaukasus ¶ – Na muoihân pyehteen jo tääl tast siämmást keččâliđ taid spesiaalááiruid! Jis muoi vala teiveen čääsi alne mottoom kähtee-uv, mon puávtáččij faškâstiđ jaamâs toi kähteekoddemáiruigijn. ¶ Jovnâ lâi tubdâm maidnii, et toh iä lah táváliih. Kolgâččij-uv tom lahteđ mahtnii Wiesehân? Äšši čielgâškuođij Joovnân. ¶ 3. Kiärdu jotolâhmeerhâid oppâkirje siijđoin 4-5. ¶ Vaaljâluvâttâllâm lii uáinimnáálá vaaljâive njuhčâmáánust 10 maŋalâs argâpeeivi, ij kuittâg argâlávurduv. Vaaljâluvâttâllâm täärhib uáinimnááláorroomääigist já -saajeest almottuvvoo almolâš kulluuttâssáin. ¶ Kove: Ulla Isotalo ¶ Tubdim tuše oovtâ Sáárá-nommâsâš ulmuu já jurdâččim, et laavlâ lii rahtum eidu sust. Taat olmooš lâi Haanu Sáárá já sust lijjii motomin muáđuh čappâdeh, tegu neegerist já nuuvtpa tot “musta” -sääni pyereest heivij sunjin. Sun aasâi Kossenâmist já jurdâččim-uv, et “taivahassa” -sääni uáivildičij-uv eidu Kosseennâm. Muu tallaa mušto ääigi ij lamaš kihheen vala jáámmám Kossenâmist já nuuvtpa “kuolonvaaraa” -sääni-uv heivij toos pyereest. Kuássin jiem lamaš uáinám Sáárá čiärumin já kesi-ijjâ lâi čuovvâd, et “kyyneleitä, yötäkään” säänih-uv olášuvvii. ¶ Mottoom ääigi keejist eeči moonâi nube nieidâs luus, ton kote lâi naaijâm ruukurähtein. Oppeet sun koijâdij: – pyereest-uv ruukurähtim kannat? ¶ Uccpárnáá Vuoli Ilmar ¶ Tiina Sanila-Aikio lávdástâlmin Nuorttâlâšâi asâttem 60-ive juhleest. ¶ havdâ ¶ b. Čääli sárgás b mast tuubdah jeggitiijpâ. ¶ ALIAS -spellâ lii vuorâsulmui spellâ, maid párnááh-uv pyehtih spellâđ. ¶ tekstâ kávnoo Sämimuseum Siida viermisijđoin: ¶ 3 Mane Island puáhtá nomâttiđ tuulâ já jieŋâ enâmin? ¶ 1.3. Sämmilijd kyeskee kuávdášlâš aalmugijkoskâsiih sopâmušah já eres aalmugijkoskâsiih olmoošvuoigâdvuotkenigâsvuođah ¶ – Vuod jis várugávt rekinistin 15 litterid peeivist, te loppâsumme lii 5475 litterid ivveest já 50 ivveest 273750 litterid. ¶ Tien vástádâsân Immeel lijkkui: ”Ko ánuttâh taam jiehke riggoduv tâi kuhes eellim, toovâm nuuvt ko tuáivuh. Tun šoodah nuuvt vijsesin, et ij ohtâgin kunâgâs ovdil tuu tâi tuu maŋa lah tuu viärdásâš. Ton lasseen adelâm tunjin riggoduv já kunnee veikkâ jieh lah taid ánuttâmgin.” ¶ No nuuvt muái tuámittáim vyelgiđ hiäppuš paargon, já kale muái tagareh hiäppušeh lâim, et ehidistpeeivi lijjii oovtâ telta levyh tobbeen, kuus láin taid fievridmin-uv. ¶ veerstâin já 1 %:st toin soojijn, kost vuáttoo spiekâstem sänitärhisvuođâst. Puoh ¶ luodâ kukkodâh. ¶ Säminuorâi taaiđâtábáhtus jođetteijeeh Heli Huovinen já Aslak Paltto. 28.3.2012. ¶ Taas puáhtá vala lasettiđ, et Pááđáár pele viestâruási ađai Aanaarjuuvâ leehi lii šoddâm tavesämikielâlâš kuávlun viehâ maŋŋeed, nuuvt et toho láá pelestis pááccám valjeest anarâšvuálgusâš noomah. Tuođânálásávt taamgin kielâmolsomproosees iä tuubdâ meendu tárkká. Prinsiiplávt tot-uv puáhtá leđe puárásub ärbi, nomâlâs jis tot lohtâs viestârpele puásuituáluaalmug ekspansion ađai vijđánmân nanosubbooht ko ovdâmerkkân tiänulâš näimikavppijd 1800-lovo rääjist. Majemus uásus jyehi tábáhtusâst lii 1850-lovo räjitoppâm tovâttem “pajesämmilij” varrim Viestâr-Anarân. ¶ 174A Mietâmiäđušijntipšoo lii luptim kuáđist kennotuálbus, mast láá mietâmiäđušijneh já mietâ. ¶ västidij oovtâ luámáttâhân. Oleslávt puáhtá árvuštâllâđ, et västidemprooseent puáhtá toollâđ ¶ - Tovl lii eehid, tásnáážijd mun láávlum. ¶ 7 Čielgii cuobbui kullee tuáváduvâid. ¶ Ohtii nubbe Vilhelm puásuireeŋgâin vuolgij poccui kuuvl tego táválávt-uv. Ko sun juuđij meecist, sun fakkist kuulâi monnii suámálii jienâ: aaibâs tego ličij kuullâm poccui kiäluid - maaŋgâid kiäluid - aaibâs kostnii aldasijn. ¶ b. Mon nommâsii merâvirdeest lii saahâ? ¶ Keejâ uánihisvideo Tiänu luosâpuáđust ¶ Molsâiähtu 0: Riemâšjuuhâ-Kuttoor -maađijhaahâ ij olášittuu. Molsâiähtu kovvee tááláá tile uđđâ ohtâvuođâittáá tâi eres merhâšittee puárádâsâittáá, moh tohhuuččii maađijviärmáduvâst jotoluv vaikuttâskuávlu siste. ¶ Sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs Suomâ škoovlâin 2010-2011 ¶ pakkâ já kolmâ čääci ¶ 11A Šavveest láá koozah já pieinis. ¶ Nuorttâmeerân láá šoddâm ennuv tiäpui já šadoi ¶ Kove 150A lii čuovâkove keđgilum dinosaurusist. ¶ Sämitigge ¶ – Jonsahpeeivi mij juo tieđijm, eeđâi Pullá. ¶ Malla luándumecci ¶ Sämitige stivrâ lii meiddei vástádâsâtis ministeriöid tuommim algâaalmugvuoigâdvuođâi ovdánem hiđesvuođâ já pivdám staatârääđist ohtsâščuákkim sämitige stivráin, uáiviministeráin já taan ääši čoovdâministerijguin. Saavâjođetteijee Juvá Leemit, Klemetti Näkkäläjärvi, muštâlij sämitige tievâsčuákkimân äigikyevdilis aašijn. Sun páhudij Vanhas nube haldâttâs toimâáigáduvâst kuullâm jo paijeel pele, ige haldâttâs lah ovdedâm algâaalmugvuoigâdvuođâid nuuvt ko haldâttâsohjelmân lii čaallum. ¶ Sareváárááš 5:1 B50? Pááđáár taavaakeeji já Solojäävri kooskâst, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ Katais haldâttâs toimâpaje ääigi lii uáivilin uđâsmitteđ kuálástuslaavâ, Tiänu kuálástus stivrejeijee staatâsopâmuš, laavâ Meccihaldâttâsâst, meccijotolâh-, luándusuojâlem-, meccikuávlu- pirâssuojâlem-, eennâmkevttim já huksim-, já pirâsvaikuttâsâi árvuštâlmist adelum laavâ. Lasseen haldâttâs valmâštâl kieldâhaldâttuv já sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ráhtusuđâsmittem. ¶ tuáhtár päärni jieijjâs kuávlu tuáhtár puh_______________ ¶ – Mij pyehtip älkkeht kuorrâđ hajâluodâid, kuus kulij purrâmušah láá šoddâm, Enni västidij. Säpligseeibijn lii luhhoost nuuvt viehâvis opsâ, et purrâmušâi kavnâm kolgâččij leđe uáli älkkee! ¶ Lasetiäđuh já almottâtmeh: ¶ – Missä, missä? En minä näe mitään. Já kale vaarrâ passijn ton ooskon ete ij koolgâ lyettiđ puoh aššiijd, maid tot uápis uvástâl. ¶ Matti kiäččá tárkká, ko äijih čuállee puškoid. Äijih čuopâst vistig puško čudduu rasta. Talle sun fasko puško niehist čuomâsijd meddâl já čuomâsij vyelni iteh kyehti vielgis sárgá. Tasmaŋa puško kalga roottâđ ađâi luoddiđ puško seelgibeln nuuvt, ete nijbeteeri jotá čielgitäävti mield. Puško ij liijká uážu luoddiđ aaibâs kejimield. ¶ Sämitiggeest lii hirmâd ereslágán lahâaasâtlâš sajattâh jieškote-uv staatâst. Taažâst staatâ já sämitige koskâsii oovtâstpargo stivree konsultistemsopâmuš, Suomâst oovtâstpargoost virgeomâhái já sämitige kooskâst asâtteh lavváin. Ruotâst iä lah magarehgin siäđuseh teikâ sopâmušah staatâ já sämitige kooskâst konsultistem- teikâ ráđádâllâmlattiimijn. Čuákkimist savâstâllii vijđásubboht-uv sämmilij sajattuvvâst já luándu maaŋgâhámásâšvuođâ vuotânväldimist oovtâstpargoost staatáin. Suomâ sämitigge oovdânpuovtij, ete sämitigge lii porgâm oovtâstpargoost nuorttâlâšâi sijdâčuákkimáin sopâmuš Meccihaldâttâsáin staatâ haldâšem kuávlui hoittáámist já kiävtust. Sopâmuš láá tuhhiittâm meid palgâseh. Suomâst lii pissoo malli Akwé: Kon -ravvui olášuttem várás Meccihaldâttâs tooimâst. ”Suomâ oovtâstpargosopâmušah já Akwé: Kon -ravvui olášuttem raavhâi stuorrâ perustume Taažâ já Ruotâ sämitige ovdâsteijein. Ruotâ sämitigge oonij hirmâd väivin, ete sist ij lah sopâmuš iäge oovtâst soppum standardeh mecikiävtust sämikuávlust” Näkkäläjärvi muštâlij. ¶ “Jurdâččim peri, ete tun vaarâ liijkkuuččih táid” , eeđâi Kaninen já keigij räsikiästu. ¶ Ilmari Mattus ¶ Márjápeeivi ovdiibeln ¶ peljimeduusa.....116 ¶ – Jieh lah viekkim leeibi, mielhi já pime, Myerji muštoot Maati. ¶ Suomâ sämmilij servitoimâ aalgij nube maailmsuáđi maŋa, ive 1945, kun Samii Litto–Saamelaisten yhdistys vuáđudui evakkomääđhi ääigi Alavieskast. Tađe ovdil lijjii syemmiliih Lapin ystävät vuáđudâm Lapin Sivistysseura (Säämi Čuovviittâsservi) ive 1932 Helsigist. Servi almostitškuođij ive 1934 sämikielâlâš Sabmelaš–loostâ já vaikuttij oovtâst Samii Littoin vuossâmuu sämiašij komitea aasâtmân Suomâst ive 1949. Samii Litto ááigánfinniimáid puáhtá vala rekinistiđ Säämi kristâlâš nuorâiškoovlâ vuáđudem Anarân ive 1952 (-1993) já Sämimuseo lekkâm jotteid Anarist ive 1962. Sämimuseo tuáimá ain-uv já tot lii ohtâ Suomâ pivnohumosijn museoin, kj. www.siida.fi . ¶ “Ele huolât, kandâm” , Gepetto eeđâi ¶ Aldâkkâs lii poolvâst šaddee šleđgâvárádâs purgánem. ¶  Russula – Haperot – Smiäruheh U ¶ Valle-Iŋgá sahhiittâllâm ¶ – Voihan nenä! Uusiksi meni. ¶ Já Puállunjunegis ravviiškuođij: ¶ jurgâlusah sehe luándulâš já idiomaatlâš kielâ já ton lasseen toh västideh GNT teevstâ ¶ fiskisluobbâsk 206 ¶ Moh ääših vaikutteh kuávlu šoŋŋâdâhân? ¶ 1. Čääli já sáárgu Mansik purrâmâšlisto, ko tot lii kälbi já räävis. Maid tot porá já juhá? ¶ Kirjeest Hannele Huovi. Jos olet yksin ja salaa. ¶ Kaandah tuárgistškuottii. ¶ –~Njähheen siijvost, Piälkku culâiditij. – Aaibâs tuotâ. Tobbeenhân láá aainâs lovmat kissád. ¶ Heikki Mattus ¶ pyeri koskâkiärdásâš hyeni ¶  maid sijđoh: 28 ¶  Sárnumáin Ucjuv sämiluvâttâh: Tommi Länsman (tavesämikielâ) ¶ Maid aaicah? ¶ Jierssee lii päikkilodde, mii iälust reviristis pirrâ iivij, mut kuittâg tälviv puáhtá iälustiđ aldeláá-uv ulmui aassâmviäsui, ko tobbeen kávnojeh vuorâččâsah já tuváh. Uási nuorâ luudijn värrejeh čohčâ-roovvâdmáánust Ruotân já Baltia enâmáid, motomin joba Puola já Saksa räi. ¶ Jurgâlâm suomâkielân TERTTU LIUKKO ¶ Naharist sun čuážžu Niili riddoost. Talle Niilist iteh čiččâm kussâd. Toh láá stuárráh já muččâdeh, já toh kuátuh čäciruávui kooskâst. Te puátih vala čiččâm kussâd, mut toh láá raavžah já fasteh. ¶ 5. Kymileehi ¶ Na tuáivum tiäđust-uv, ete anarâškielâ uápuh ollâopâttuvvâst ovdáneh pyereest. Tuáivu mield meid pargoelimist peesâm porgâđ puátteevuođâst-uv maidnii anarâškielân. Tääl lii uáli mielâkiddiivâš vala keččâliđ sierâlágán pargoid, mut kalhân motomin vala sátáččij leđe pyeri uuccâđ monniilágán fasta pargo. Jiem kuittâg višâččii kerditáálust aassâđ innig hirmâd kuhháá. Must láá váhá tagareh puđâldâsah, ete jieččân táálust ličij ennuv iše. Vistig kuittâg koolgâm váhá keččâđ, ete maht taah uápuh maneh. Tast lii čuuvtij kiddâ tot, ete magareh molsâiävtuh láá talle puátteevuođâst. ¶ << Alkuun ¶ 232 ¶ – Kalehân tuon kuocâseehâst ferttee mahtnii iärun peessâđ! Kuáski meridij. ¶ Meccikárvoid kuleh vala piegâst já puurgâst syeijejeijee lukkâ já kamâspidoh. Nähkipuuvsah kiävttojeh sehe juhlekárvun et lieggâ syeijin kolmâ šooŋâin. Lasseen jyehi sämimááccuhmaalin kuleh tiätulágáneh, eres pivtâskerdijn siämmáánáál hervejum kistuuh já jieijâs kuávlu vaacah. Vaacâin já vuoddun kiärduh jieškote-uv maalin kullee hervâiivneh. Almai vuoddui vuáđuivne lii iänááš vielgâd já nisonij ruopsâd. Párnái vuodduuh čuáldojeh kezibân ko rävisulmui vuodduuh. ¶ Ij-táválâš peivi ¶ Euroop komissio hoovdâ ¶ c. jiäŋu? ¶ ij must mihheen vááilu, sun tuálvu ¶ 7. Mii meerhâid taat lii? ¶ SIPULEH ¶ Toh lijjii uđđâ noomah munnui, iäŋge lamaš aaibâs vissáh, maid toh uáivildii. Kesälä Heikkâ čielgiiškuođij tai noomâi merhâšume já tállán addijm, et muoihân leen vielgâdeh tegu muotâčalmeh, ko verdidáim jieččân liške sii liiškán. Juáháš lâi ruškâd tegu kähvičalme já muoi láim vielgâdeh tegu muotâčalmeh. Ton noomân lâi vala nubbe-uv merhâsume já tot lâi tot, et muoi láim še mottoomlágáneh noviiseh, teikkâ alogâsah. Muoi láim tagareh hárjuttelleeh, kiäh iän tiättám ráávhuturvimaašijn vala maiden, mut sátáččáim taid vala oppâđ-uv. ¶ Já nuuvt te tipšoo roosâi ääigis Ááhu suháigijn. Sun kosostij taid seŋgâroobdân jeđe išedij Ááhu seeŋgân. ¶ Sierâlágán ámátteh ¶ Museum für Völkerkunde zu Leipzig lii luoihâttâm oovtâ ruumbu čuágálduvvâstis Aanaar sämimuseo vuáđučáittusân oovtâ ihán. ¶ – kietâčälleeh 1, ¶ Nijttokiällurääsi; pajek. niitobiellorássi ¶ 4. Mievri áásá piäjustis ohtuunis. ¶ Saarenmaa = Suáluieennâm ¶ %-uási puoh veerstâin/soojijn ¶ 25 ¶ . Pargo álgá tállân já pištá 31.5.2014 räi. Säämi parlamentaarlâš rääđi (Suomâ, Taažâ já Ruotâ sämitigij oovtâstpargo-orgaan)lii algâttâm 1.1.2013 ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát-/reesuurskuávdáá vuáđudemproojeekt, mii nohá 30.6.2014. Proojeekt válduruttâdeijee lii EU Interreg IV A Nord Sápmi. Kielâpargee pargoid kuleh kielâtipšom, kielâovdedem, terminologiapargo, normâdem, sehe tieđettem- já ravvimpargo. Kielâpargei puáhtá meridiđ eres-uv tooimâid, moh kuleh ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát-/reesuurskuávdáá vuáđudemprojektân. Asâttâsvuáđustâslâš tohálâšvuođâvátámâššân lii pargo vaattâm škovlim já lasseen váttoo sämikielâ táiđu. Projektân occoo vuosâsajasávt taggaar olmooš, kiäst sämikielâ lii eenikielân tâi västideijee kielâtáiđu. Tuáivup occest hiäivulâš sämikielâ škovlim (ollâškovlâ/ollâopâttâh), hárjánem västideijee pargoost já sämiohtsâškode já -kielâi tubdâm. Lasseen tuáivup áámmátlâš mättim, oovtâstpargonaavcâ, sämikielâ kirjálâš tááiđu sehe naavcâ jiečânâs já ulmemiäldásâš porgâmân. Ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát-/reesuurskuávdáá pargokielah láá sämikielâ sehe suomâkielâ já ruotâ/tárukielâ. Kuávdáá pargon lii oovtâst sämitiggijn ohtsâštave-eennâmlâš kielâoovtâstpargo nanodem já ovdedem, sämikielâ nanodem já ovdedem nuuvt, et jieškote-uv kielâjuávhu ohtâgâslâš táárbuh, hástuseh já naavcah váldojeh vuotân, sehe sämikielâ virkosmittem já turvim puátteevuođâst. Kielâpargee lii palvâluskoskâvuođâst Suomâ sämitiigán já pälkki miärášuvá Suomâ sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuodâtaasij V/II – IV/IV mield (vuáđupälkki 2079,95-2425,08 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. Toimâsaje lii sämitige monnii toimâsaajeest tâi sopâmuš mield eres saajeest. Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ Suomâ sämitige čäällimkoodán 17.5.2013 tme 16.00 räi čujottâssáin: Sajos, 99870 Aanaar. Lasetiäđuid pargoost addeleh proojeekthovdâ Marko Marjomaa 050 438 2484 já kielâtorvočällee Siiri Jomppanen 050 493 9018. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi. Anarist ¶ já skuáčuráin liškeeš njavhâdiđ. ¶ Tuárispele tálui párnáin lijjii njuppâheh tälviv kamâgin já kamuvsyeinih tievst še lijjii. Iđedist suoinijm kammuidân, ehidist koolgâim huolâttiđ pieijâđ kammuiđân kuškâđ. Motomin kale keevâi nuuvt-uv ete sovs'kammuuh kuškii já korrii liijkás čuuvtij, taid lâi vaigâd suoiniđ já pieijâđ juálgân iđedist. Toh lijjii mist čuoigâm kamâgin-uv, iä lam monoh ko eidu mottoom häärvist, tain läddlij párnâin kiäin lijjii lukkâsaveheh, te sij tarbâšii monoid. ¶ Mut uccâ kaandâš čuážui riddoost já seevij ruopsis pipoinis. Já toontutivgâ skilijdij ilolávt ko sun seevij. ¶ šušme = kantapää ¶ – Kuáđám koškepiärgumääli helá oolâ tuoldâđ já kopšâđ vyeligâs liegâsvuođâst. Vaarâ tot ij abbâs ton puudâ ko lam tiiguin olgon, Liäiná muštâl Aailân. Párnáin sun koijâd: ¶  maaŋgâlovvoost. Paikkakunnalla Aalmug lâi vuoiŋâstmin Ruáhumeerâ riddoost. Fakkist kulluuškuođij hiäppušij já vaavnui juulâ. Ko sij čyežžilij várdáđ, te oinii et Egypti kunâgâs lâi suátijuávhuinis puátimin eidu oolâ. ¶ Uđđâ-Siberia suolluuh Q1 ¶ kilohaili.....46, 121 ¶ 70 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ lasaniđ Nuorttâmeerâ vänisálttáás čääsist. ¶  uáivisánásis, Talle Pahakkâs tuálvui Jeesus mottoom ollâ váárán já čaaitij sunjin puoh maailm enâmijd. ¶ 2. Inocybe geophylla – Valkorisakas – Vielgisloccâkuobâr U ¶ Porgemáánust 2007 pivdui nuorttâlâšrääđi västidiđ koijâdâlmân vala nube keerdi. Tobbeen ij lah kuittâg puáttám vástádâs 29.9. räi. ¶ Suhâkuávluh ¶ oolmij väldi- Mark 9:33-37 ¶ moljođ = tonkia 22 ¶ 30C Ruuvâš ¶ Škovlimpeeivih šaddeh teorialuvâldâlmijn já stivrejum pargopáájáporgâmpeeivijn. Pargopáájáporgâmpeeivij ääigi pyevtitteh kirjálii materiaal, mon vuáđuld almostiteh proojeekt loppâpuátusin sämimáttááttâs idea- já raavâkirje. Raavâkirje almostiteh sämi- já suomâkieláid. ¶ 195 ¶ Pholiota alnicola ¶ * Paddim- já simultaantulkkummáhđulâšvuotâ viiđâ kielân (vittâ kiidâs tulkkumviste); ¶ – paješkoovlâst 4 uáppee, ¶ Immeel eeđâi: “Piäiváš, máánu já tääsnih!” ¶ Sämitige kulttuurlävdikodde juovij čuákkimistis 8.1.2010 taan ive (2010) kulttuurtorjuid. Kulttuurlävdikodde meridij čuákkimistis, et šiäštá ovdeláámainâšum meriruuđâst maŋeláá jyehimnáál 74 500,00 eurod. Taam čuákkimist jyevihánnáá paccii el. ovtâskâš taaidârij já pargojuávhui uuccâm pargoišeruuđah já proojeekttorjuuh sehe motomeh seervij uuccâm proojeekttorjuuh. Jyevihánnáá pááccám torjuuh juáhhojeh njuhčâmáánu ääigi já talle toohum miärádâsâst tieđettuvvoo čuákkim maŋa. ¶ Na nuuvt. Tääl mun iäloostâm ohtuu. Uccáá joteh kyeseh. Ohtsis 3 mánoppaje lam lamač, iä lah kales iällâm. Táálááh ulmuuhhân iä innâg kolliistâl, nuuvtko ovdlist. Te kojo kuusniikin lii äšši, te tuáppejeh kännykkä, te tie puoh. Tovláid äijiháid já áhhoid lâi tagarijn älgiđ uvástâllâđ, lijjii kal ettâđ, et tagarijd kale iä pyevtigin ubâ rähtiđ. ¶ Mon www.otava.fi ¶ Enistân ij lam kuássin saahâ Pete táálust, jiemge mun, kote jiem avâštâmgin taggaar eeleed velttitmettumvuođâ, käibidâmgin suu. Lijjim tuđâvâš piämmuiännásân Aviajan, liägus puáris inuitnisonân, kiän almaah lijjii váldám táálun mestâ tállán muu šoddâm maŋa. Iäskán ko lijjim suullân love ihásâš já lijjim jo kuhes ääigi tubdâm maidnuu uđđâ já suottsâš puáhháásoolgi máddáábeln, algim jurdâččiđ šohânum mysteerijd. Mottoom eehid moonnim Sam-čeesi luus, et finniiččim sahhiisvuottân tutâniđ. ¶ váldám. Sun stellij haatâs fijnottâlân ¶ Niŋálâs kuobžâ čivgá tälvipiäjun já čiivgah láá tuotâ uceh, jos verdid taid jieijâs kuobžâ stuárudâhân. Toh láá tuše 230 raammâst 280 raammân já toh láá pietittemeh, čalmettemeh já pänittemeh, nuuvt tegu eres-uv eskân šoddâm ellee čiivgah. Čiivgah kale šaddeh tast maŋa viehâ jotelávt nuuvt, et toh vuossâmuu eellimkeesis ääigi teddih jo 25 kiilud já nube keesi tiäddu lii lasanam jo 50 kiilun. Niŋálâs kuobžâ vuolgâdâl piäjustis uáli-uv jo rávhálávt já táválávt kiävá-uv nuuvt, et tot kocá tobbeen já njoomât čivgâidis nuuvt kuhháá, et toh cevziškyeteh kolmâ kiđđâšooŋâst enittáá-uv, teikkâ čääci puáđiškuát tälvipiäjun já vuájálit ässeid meddâl. ¶ Taan pääihist láá lamaš visteh já ässeeh veikâ mon kuhháá, mut tast ij lah tärhis tiätu. Siempárnáá Haanu kálgu lâi Sáárá Sáárá Ijjäävrist. Sunnust lijjii käävci párnážid: Ánná, kote lâi Kuobžâ-Saammâl kálgu š. 1899, Sáárá š. 1901, Elli Káijá š. 1903, Avni š. 1916, Máárjá, š.1911, Eeva š. 1914, Hanssâ š. 1905 já Iŋgá š. 1923. Sist ij lah ohtâgin innig elimin. ¶ - Kielâmiinut: Matti Morottaja ¶ PARGOPITÁH ¶   + Sämitige tooimâ áárvuh ¶ ele keččâl kuoskâttiđ ¶ Ko mun lam sämmilâš, te tot lii stuorrâ uási muu identiteet. Šoddim toos, jiemge puávtáččii jurdâččiđ jieččân eellim sämmilâšvuođâttáá. Ko algâttim oopâid Juhâmohheest, te tot lii nanodâm čuuvtij muu sämmilâšvuođâ, ko kuulâm sämikielâ piäiválávt já lam peessâm siisâ sämituojijd. ¶ Jiellâh ¶ 3 Mane rapu molso koorâs? ¶ – Mut tego uáináh já tiäđáh-uv, te tyebbin vissásávt-uv lii uárbis njobžâpárnái táálu! Já jis pyereest keejah, te poccee kale ain-uv uáináh. Já tääl kale ferttiih oskođ muu, et pelnub tiijme lijjim meddâl juovlâmuorâ viežžâmin, já eidu tyest moonâi päälgis, mon mield čuoigim táálu kuvlân meddâl! ¶ Helsig reissu ¶ Piergâseh: tevkis saŋkko, siävuttâsamnâsin ruškodâm já pieđgânâm muorâloostah tâi manekeno pitáh, njaajâ tâi čunnuuh, tuvnemááđuh, pahvi lokken. ¶ 100 ¶ Nuuvt ubâ kuobžâluokka ruotâstij juhâriidon. Tast lâi mottoom virdesaje, mast lijjii vala keeđgih. Keđgij kooskâst uáinojii kyeleh-uv paŋâmin. ¶ Luosâ ennuv raavâdamnâseh ¶ Ko Jeesus mottoom peeivi čuážui Gennesaretjäävri riddoost já stuorrâ olmoošjuávkku pokkiittâlâi suu pirrâ kulâmin Immeel sääni, sun ooinij riddoost kyehti kárbá. Kuálásteijeeh lijjii vuálgám tain meddâl já tuidii viermijdis. Sun lavkkij nube kárbás já kočoi Simmoon, kiän käärbis tot lâi, suuhâđ riddoost taveláhháá. Talle sun máttááttij aalmug kárbást čokkáádin. ¶   Hän Pyevtittáim West Faargon oovce suulâin ehidist já algijm usâstâllâđ motelli, kost munnui ličij väridum viste. Tot koolgâi leđe 3:d avenue 3:d streetist já nommâ kolgâi leđe Super 8 . Vuojâččáim äigipuudâ ovdâsmaŋas, iänge kavnâm maiden já aalgij siävŋániđ-uv. Mottoom baari lunne kuáhtáim ustevlâš amerikkalii páárnâš soolâst, kiäst koijâdáim motelli orroomsaje. Ko sun kuulâi, et leen Suomâst, te sun vistig ravvij munnuu, mutâ te faladâđâi tuálvuđ munnuu tohon motellin. Vuojijm maŋaluvvâi já ko poođijm motellân, te kijttâláim kieđâst ustevlâš amerikkalii já roškáim motellân puorijn tuoivuin siisâ. Forgâ pesâččáim nohádiđ, mut maid tuušijd! Iän lam olmâ motellist. Super 8 -motelleh lijjii Fargoost aainâs kulmâ, jis iä jo nelji-uv. Ferttijm suáittiđ Charlie puhelimijn Pengillyn já tobbeen kuávlust aalgij Cari Mayo čielgiđ ääši. Selvânij, et motelli lii eres saajeest já finnijm vala káártá-uv, mon vuáđuld kavnáim olmâ motelli. Ton ucâmân Fargo kaavpugist moonâi kuittâg vala muáddi tiijme já ko Metro-riäpu lâi olmâ Superkávccáá šiljoost, te ton mittarân lijjii onnáá peeivi noomâst čoggâšum mailih 629, mii lii kilomeetterijn 1013. Láim lamaš aldasáid 16 tijmed joođoost, mii lii kale viehâ kuhes äigi ubâ paje raati tyehin čokkáđ pakkâ peeivipaštust. Kosk´iijâ suulâin pessáim viijmâg seeŋgân já nohádiđ. Seeŋgah láá kustoo tääbbin Amerikst siämmáálágáneh trampoliinseeŋgah jyehi motellist. ¶ OTAVA ¶ Kaandah tuállejii peljijdis, ko Eunuk čuážui nuuvt alda já huuihij aaibâs jo sii piälján. ¶  kursiiváin. Säämi kulttuurkuávdáš Sajos lep onne juhlelávt vihkâmin kiävttusis, já jo ive 2000 jotonvuálgám kulttuurkuávdášproojeekt lep uážžum virgálávt loopân. Sajos-táálu vuávám vuolgij joton 2-muddosáin arkkitehtuurkištoin, mon vuoittijn nuorah, já jis tuostâm ettâđ meid hárjánmettumeh, Janne Laukka já Tuomas Niemelä Halo-Arkkitehdit Oy:st. ¶ s. 35 ¶ Valjii käävpist pyevtittâsâid, maid puáhtá uđđâsistanneeđ já main iä pääsi ennuu pasâttâsah. Keevti kággást koorrum kävppiseehâ, te jieh taarbâš jyehi tove uástiđ uđđâ lastikseehâ. Ko tarkkuuh paakâid, te huámášâh, et maaŋgah tävireh láá “paijeelpakkajum” . Mane ovdâmerkkân jyehi njälgisseehâ njäälgis lii kiessum vala sierânâs pápárân? ¶ Sámi Duodji ry uárnee oovtâstpargoost sämitige nuorâiraddijn já Säämi kulttuurkuávdáš Sajosáin tyejisuámsurtori já –markkânijd Anarist Sajosist 12.12–13.12.2014. ¶ TÄÄBBIN LII HITRUU ¶ 2. Staatah ráđádeleh rehálâš mieláin já tuáimih oovtâstpargoost áášánkullee algâaalmugijguin toi jieijâs ovdâstemorgaanâi pehti vâi finnejeh toi rijjâ já tiätun vuáđuduvvee munemietâmâš ovdilgo staatah tuhhiitteh haavâid, moh vaikutteh algâaalmugij enâmáid tâi kuávloid já eres luánduriggoduvváid, eromâšávt oovdeddijn tâi kevtidijn mineraal- tâi čäciriggoduvâid tâi eres luánduriggoduvâid. ¶  om. Must Säminuorâi taaiđâtábáhtus 2014 tuálloo Suáđigil uđđâ lihâdemhaalâst njuhčâmáánu 27. peeivi. Ive teeman lii tanssâ já säämi teeman lii kove ellest. 0-4 luokkaliih uásálisteh kovetaaiđâkiišton, puárásuboh čuovâkovekiišton. Juáháš puáhtá uásálistiđ ovttáin kuvvijn. ¶ “Ij” , eeđâi Jáákup, “jis sunjin miinii tábáhtuvá, te mun murâštâm jieččân jaamâs.” ¶ pyevtitteijee eres finnoduvah já kieldâovtâstumeh main sämikuávlu kieldâ tâi uási tast lii mieldi, váldojeh meiddei säämi kielâlaavâ miäldásâš staatâtorjuu pirrâdâhân (31 §). ¶ muu jieggâ áávvud Imelist, muu Pestest, (KAT11/IM) ¶ Arkkitehtkišto Säämi kulttuurkuávdáá vuáváámist ¶ rommâseh ¶ a. Mii uáivipohčâs tovâttij? ¶ Merkkii ruossáin jieijâd ennustem tavlustâhân. ¶ Eennâmasehammiittâsâs peeleest Götaeennâm lii vuáládâh, mii lii masa ollásávt tievâ piäduin já niijtoin. Kuávlu piälduin šaddeh valje lasseen maaŋgâlágáneh ruonâsšadoh, ryypsih já sukkârruottâseh. Eennâmtááluh láá stuárráh já šadoh pyereh. Götaennâm lii-uv Ruotâ pehtilumos já jáválumos eennâmtuálukuávlu. ¶ Aldapurrâmâš poccust -tábáhtus aanaarlâš ärbipurrâmâšâi taaiđâr Aune Portti, syemmilâš pegâlmâs kokkâ Markus Maulavirta já eŋgâlâš pegâlmâs kokkâ Valentine Warner sehe Heikki Nikula Hooteel Kollehovist.5.4.2012. ¶ Kove: Pertti Turunen ¶ ERES VUOTÂNVÄLDIM: ¶ Ko suovâkyeleh láá puurrum, enni loptee stuorrâ vuojâpitá já kyelikiemni ¶ Suojâlemtooimânpiejâmeh kalgeh raijiđ tuše tagarijd tooimâid, moh hiäjudiččii Natura 2000 -viärmádâhân iävtuttum já tuhhiittum kuávluin (maŋeláá Natura-kuávlu) orroo já ovtâstus tergâdin toollâm luánduhaamijd, tâi šlaajâi eellimpirrâsijd. Ko návt lii, te Natura-kuávlui suojâlemmittomerij olášuttem ij ain vaađâ luándusuojâlemkuávlu vuáđudem, ijge mudoigin ubâ kuávlu luávdee suojâlem. ¶ Jeesus vuolgij ohtii nubebel Galileajäävri, já maaŋgah čuovvuu suu. Ulmuuh halijdii kuullâđ Jeesus sárnum. Sij lijjii meid uáinám, et Jeesus maatij pyerediđ pyecceid. Jeesus kuárŋui máttááttâspárnáidiskuin váárán. Toho čokkânii uáli ennuv ulmuuh. ¶ Mutâ tääl, áárvust oonnum kyesih, lii äigi ávudiđ Suomâ sämmilijd já lii äigi čäittiđ olssân já iärásáid, maid sämikulttuur meerhâš sämmiláid já mon ennuu toollâp áárvust sämmilâšvuođâ. Juátkup oovtâst pargo sämmilijguin já sämmilij peeleest. Pyereh povdejum kyesih, usteveh, lii ilo já kunnee tuáivuttiđ tii váimulávt pyeripuátimân sämitige kyessin sämitige lekkâmân. ¶ Akk.  Ostih-‐uv  tun   pyere  táálu? ¶ miäcástem. ¶ – Naa pup pup, mun lam tuše Puppâ. Ama jiem heemmâd tuu? Mun eidu putestim jieččân tälvipihtâsijd já hengum taid piegguđ. ¶ Tavesämikielâlâš aabis Min meahci máidnasat čällee lii Inga Guttorm/ Oahptii Iŋgá já kovvejeijee Salli Parikka. Rááidun kullojeh aabis lasseen sierâ pargokirjeh čohčâ- já kiđđâluuhâmpaajij várás. ¶ – Tiervâ še, já siämmást Ánná čiäruškuođij, ko ij muidegin puáhtám. ¶ KROATIA ¶   Taaidâtábáhtus koveráiđu ¶ Juáiguseh láá uássin aargâ rutiinijd já sosiaallâš tilálâšvuođâid. Puásuituálust juáigusáin láá kovŋim piäđuid já lááččám koskâvuođâ ellee, mon paimândeh, já ulmuu kooskân. Juáigusijguin máttáátteh nuorâb suhâpuolvâ ulmuin já hiäimuvuotâvuáháduvvâst, luándust, paaihijn, puásuituálutaavijn já ellein. Juáigusij fáádáh šaddeh siärváduv merkkâulmuin, historjálâš tábáhtusâin, puásuituálust, luándupirrâsist já ellein. Juáiguseh čäittih sosiaallâš vuáháduv já kulttuurlâš jotkuuvâšvuođâ. Ovdâmerkkân párnái juáiguseh láá variaatioh vanhimij juáigusijn, moh láá pelestis variaatioh sii jieijâs vanhimij juáigusijn. Ko párnááh láá šoddâm, juáigus lii adelum tego ristânoomâ häämist vistig oovtkiärdánis nuottân maŋeláá riggodum olmoošjuáigusin. Taat ärbivyehi lii masa lappum Suomâ sämmilij juávhust. ¶  vala 1 Tuuđhâ oppâkirje káártá 93A. ¶ Ryevdirađe ¶ 2 - Tave-Laapi viärutoimâttâh (Muonio, Suáđigil já Avveel toimâpääihih) ¶ Sämitiggeest adelum laahâ lii eidu uđâsmittemnáál. Uđâsmittem valmâštâllâm pargojuávkku luovâttij oovtmielâlâš oovdânpyehtim ive 2013 loopâst. Oovdânpyehtimist iävtutteh, ete rievdâdeh sämmilâšmiäruštâllâm, sämitige pargoid, lasetteh sämitige ovdâsteijei mere, iävtutteh, ete asâtteh ohtsâštoimâkenigâsvuođâst tááláá ráđádâllâmkenigâsvuođâ sajan sehe ete uđâsmiteh sämitige vaaljâvuáháduv. Lii tárguttâs, ete laahâ šadda vuáimán ceehij uásild, moh kyeskih vaaljâvuáhádâhân já sämmilâšmiäruštâlmân, ive 2015 já mudoi ive 2016 aalgâst talle ko uđđâ sämitigge lii algâttâm tooimâs. Sämitige čuákkim tuhhiittij čuákkimistis 18.12.2013 ciälkkámuš pargojuávhu oovdânpyehtimist. Oovdânpyehtim kyedittui motomij rievdâdemiävtuttâsâiguin. ¶ 1. Luuhâmive aalgâst ¶ Sämitige čuákkim tuhhiittij čuákkimistis 18.12.2013 pargoviehâpoolitlii ohjelm sehe täsiárvu- já oovtviärdásâšvuođâvuáváámijd, moi tooimânpieijâm lii álgám. Siämmáá čuákkim tuhhiittem budjet ihán 2014 váátá sämitige ekonomiahaldâttuv ovdedem västidiđ uđđâ budjetistemvuáháduv. Meid čuávvoo sämitige čuákkim 19.2.2014 valmâštâllâm kalga algâttiđ haldâttâhhoovdâ joođeettijn. ¶ vuonâ ¶ koskâvepsi vatsaevä ¶  jesândiđ Totkein, sämmilâš orgaanijn já ruttâmieđetteijein lii kennigâsvuotâ kocceeđ kielâpiervâltooimâ pehtilvuođâ. ¶ - Na Ilmar, hárávisthân oppeet váháš! ¶ oovdânpuohtum. Tiäduid kaavnah siijđoin 106-107 sehe ¶ Ánná keččâlij josijduđ. ¶ Soorvâ maainas ¶ Ruškâdâspursiist kyeleuđâgâš finnee raavvâd ovdánmis algâmuddoost. ¶  totuttanut vaaldij saajees já vaazij meddâl puohâi uáinidijn. Puohah lijjii täst hiämáskâm, alestii Immeel já ettii: ¶ muldesäplig ¶ Ucjuuhâ, Kieldâtáálu Vuáču škovlâ ¶ Euroop Rääđi historjálâš seminaar lâi miänástus ¶ Talle máttááttâspárnááh cuvnii suu já ettii: “Hiärrá, piälušt mii! Mii hevvânep.” (EM95) ¶ Rijjâhámásijd ucâmušâid kalga toimâttiđ riehtiministeriön majemustáá 20.4.2012 tme 16.15 . Riehtiministeriö postâčujottâs lii PL 25, 00023 Valtioneuvosto, já jotteemčujottâs Eteläesplanadi 10. ¶ Anarâškielân ¶ Markkânij ääigi Raavâdviäsu Lyemeest lii faallâmnáál markkânpurâdem ucceeb já stuárráb niälgán. Vala kiergân almottâttâđ vyebden suámsurtorin teikâ markkânáid! Lasetiäđuh já almottâtmeh: šleđgâpoostâ peht Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. teikâ puhelimáin +358 50 382 5179. ¶ suámsurtorist = kirpputorilla 158 ¶ 1. Coprinus comatus – Suomumustesieni – Čuomâlekkâkuobâr U ¶   karrii = räme ¶ Poccuuh láá tagareh elleeh, moh iälusteh tääbbin kost lii muotâ já puolâš. Must meiddei láá poccuuh tegu muu uábist Hennaast já viiljâst Lasseest-uv. Talle ko mun lijjim ucce, vissâ nube teikkâ kuálmád luokast vyelitääsist, te mun eellim eijijn sirdemin poccuid, ko toh lijjii pieijum muorân kiddâ. Mun halidim rähtiđ poccuučuolmâ, mutâ tääl mun jiem innig määti tom. Muu mielâst lâi hävski leđe poccui lunne. ¶ kieldum vyejimsunde ¶ eennâmhurgee ¶ stááluh, čáháligeh já häldeeh. ¶ Aili Mattus – anarâš nukkemiäštár ¶ Vala nelji miljard ihheed tassaaš eennâmpáálust ij lamaš maggaargin eellim. Meerâ loovdij ubâ plaaneet, ige algâeennâmpáálu áimukeerdist lamaš happi. Toovláš merâčääci lâi eellim kiähtu, ko čuođij miljovnij iivij ääigi šoddii puárásumos eellim ovdâsteijee bakteerijd sulâstittee iäláneh. Kuuloold ovdánii vuossâmuuh čuovjistiäpui nálásiih iäláneh. Toh áppádii ohtiđ ađai čoonnâđ piäiváá čuovâenergia sukkârân, maid toh valmâštii čiđđâdioksidist já čääsist. Iäláánkode ovdánmist taat lâi hirmâdsâš ovdánemlävkki. Čáácán já kuuloold meid ááimun luovvânškuođij happi. Miljovnij iivij ääigi ovdánii ain uđđâlágán iäláneh, eres lasseen vuossâmuuh ohtâsellâsiih kulâtteijeeh, moh purrii siemin bakteerijd já tiäpuid. ¶ Säämi párnáikulttuurkuávdáš -haahâ algâttij uđđâ viiđâivepaje ive 2009. Haahâ lii uási Tijdâlamppu Laapi párnáikulttuurviärmáduv , mon ulmen lii toimâđ párnáikulttuur tuárjon, uárnejeijen já máhđulâšvuođâi läččen. Iivijn 2009–2013 Laapi párnáikulttuurviärmáduv jesâneh lijjii Kiemâ, Kiemâjäävsi, Ruávinjaargâ já Tuárnus kaavpugeh, Ranua kieldâ sehe Sämitigge. Säämi párnáikulttuurkuávdáš tuáimá ubâ sämikuávlust: Iänuduv, Aanaar, Suáđigil já Ucjuv kieldâin. Säämi párnáikulttuurkuávdáá tooimâ ruttâdeh máttááttâsministeriö, sämikuávlu kieldah já sämitigge. Tijdâlamppu- párnáikulttuurviärmáduv toimâ lii vijđánâm iivij ääigi ärbivuáválii kulttuursektorist vijđásub taaidâ- já kulttuuršoddâdem sehe tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem kyeskee pargo kuávlun. ¶ kesijiellâhin = kesälemmikeiksi 13 ¶ Ko sun lâi kuhháá suogârdâllâm, ruhâdâllâm Immeel já lâi lamaš eeđeest, sun meridij. Sun vuolgâttičij stuorrâ, fiijnâ skeeŋkâ Esaun muuneeld. Sun valjij kyehtičyeđe kaiccâd, kyehtičyeđe savzâd, kulmâlov kamelid já neljilov aasid, já kaiccâviercâid já viercâid sehe vuávsáid meid. Puoh täid elleid Esau uážuččij! ¶ aitârdává uđâgáid. ¶ b) Moh jiešvuođah ton ráhtusist išedeh kobđođ keppâsávt? ¶ Jis tuu jienâ suápá monnii luámán listoost, te luoihâ tom mijjân! Pargo lii älkkee, kalga tuše luuhâđ pápárist vuárusaanijd páádán. Feeilâingin ij taarbâš poollâđ, taid lii uáli älkkee čuoppâđ meddâl. Mij meiddei rävvejep já stivrejep epičielgâ aašijn. Pälkkiäšši lii áávus, mut maŋgâ tijme taat hommá ij kale kolgâččii äjittiđ. ¶ Matjâs aarni lâi koivum enâmân niäljád kastanjamuorâ maddui. Sun kaavnâi ¶ Enni pulttâs uáđđimsaajeest (lättest lâi uáđđimsaje), leehâst tupán mannee uuvsâ já páárgâd: ¶ lunne, moi oovdâst autoh kevvii. Juuvâ mield hurgottij ¶ Vuolgim tohon markkânpááikân já ij must moonnâm kuhháá, ko lijjim tobbeen markkânpääihist. Tast lijjii kyehti pennuu tuárumin, mun valdim suábi já uálgádistim taid toin sobbijn, toh joskáin tuárumist já vuolgijn kuábáš-uv kuávlusis. Kale tot oroi iimâš muu mielâst ko nuuvt ennuu lijjii kámpáh já eergih lijjii jyehi peesist kiddâ, já motomijn eergijn lijjii čuárvih nallum. Ko lijjim puáttâm tohon markkânpááikân, te ulmuuh tievâ tobbeen peeskâh pajalist. Kulmâ peskâpajalist almaa puátih mottoom uccâ kámppáážist olgos sollâluvâi já lávluh hirmad korrâ jienáin: ¶ Skagerak ¶ Anni Sarre - Postâ Maati Ánná, koveh já tiivtah ¶ vyesimáánu 68 + 10 ¶ Tun adelah eellim já asâttah mii peivijd mere. Tun lah koččom mii koskâvuođâst meddâl – – (noomah / nommâ). Mij kijttep tuu ármustâd já rähisvuođâstâd, maid lah čáittám sijjân/sunnui/sunjin. Mij oskop sii/sunnuu/suu tuu haaldun. Oro alda murâšteijee uámáhâšâid já pyevti lohđuttâs sii elimân. ¶ 9 0 ¶ – Munnuu táálust ij taarbâš kaahvijd ovdilgo lam peessâm sänikirjestân k -puustuv räi! čielgiistij Omar já siämmást jo čievâi kähvipakkeet. ¶ Tšad ¶ – Na maht taid talle finniičij tobbeen meddâl? koijâdij uággoo. ¶ Juvduujuuhâ lii puzzâvuoggâkuálásteijee paradiis. Olg´eennâmliih kuálásteijeeh pottii Juvdui jo 1930 -lovvoost. Sij lijjii iänááš Englandist, mut meid Australiast já Kanadast. Páiháliih lijjii suhhen já ožžuu maŋgii päälhi lasseen kyelisaallâs-uv olssis, ko olg´eennâmliih kyesih lijjii távjá tuše kyelipivdem tiet Juvdust. Suhhen lijjii iänáážin Kijá Antti (Valle), Ranta-Antti (Morottaja) já Heimo Lehtola. Majemustáá mainâšum ulmui otânâššâm puzzâvuogah tobdojeh vala-uv noomâin: Morottaja já Juvduu ijjâ. ¶ - Na, váhá vissâ. ¶ 5 . Luvâttâl a. rievdeeliegâs elleid ¶ Klemetti Näkkäläjärvi juátká Sämitige saavâjođetteijen ¶ Lijjim tast škoovlâ šiljoost iärâsij juávhust, ige must lam innig tot stuorrâlierisâš hattâ uáivist já tast lâi muu mielâ ucánjáhháá pyereeb. Tääl must lâi jieččân puáris koibâkaperâš uáivist, ige tot iäránam nubij kaandâi kaperijn ollágin. Lâi ton pahalâš haatâst vala ohtâ nuáđi, veikkâ tot ij lamaškin innig muu uáivist. ¶ Aalmugijkoskâsâš artikla 8(j)-pargojuávkku (Open-Ended Ad-Hoc Working Group on Article 8(j) and related provisions) valmâštâl biodiversiteetsopâmuš puáttee uásipelisopâmuš, mii tuálloo ive 2012 Intiast já taha iävtuttâsâid uásipeličuákkim artikla 8(j) kyeskee miärádâssân. Sopâmuš artikla 8(j) suoijâl algâaalmugij luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválâš tiäđu. Suomâ sämitige ovdâsteijeeh uásálistáin čuákkimân Suomâ staatâ delegaatiost. “Euroop Union ohtsâš uáivil suáppoo ohtsijn koordinaatiočuákkimijn. Lam uáli tuđâvâš toos, et Suomâ sämitiggeest lâi rievtis vaikuttemmáhđulâšvuotâ EU iävtuttâssáid já EU meid tuálvui mii iävtuttâsâid ovdâskulij” , muštâlij Nilla Tapiola. ¶ – Na leggist tuohu lyenikaasân taid! ¶ Taaidâtábáhtus koveráiđu ¶ kuávlučaasij puáđulâš. Tot lii vuálgus Maadâ- ¶ Lasetiäđuid uážžuvetteđ nuuvt haalijddijn nuorâičällest, +358 50 382 51 79. ¶ Viime  kesänä  ei  ollut  paljon  hilloja.    Moonnâm  keesi  iä  lamaš  ennuv  luámáneh. ¶ vuáksákälbi 9 ¶ 1 a. Noomât já ivnii káártán lieggâ merâvirde. ¶ merâkuávžur ¶ 34 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ Astoäigi? Mahtnii uápis sääni kal? Naa, ij tääiđi kuullâđ muu säniráájun innig. ¶ 105 ¶ Anarâš kalender 2006 (30 sijđod) almostui loppâivveest 2005, mon teeman lâi uccloddááh. Ovdâčalluustis Uccloddái nommâpargo čáálá Marja-Liisa Olthuis návt: ¶ Vuáđupargopitái lasseen pargokirjeest láá pargopitáh, moi toohâm váátá jiešráđálii kuorâttâllâm, juurdâpuátusij toohâm já oppum aašij heiviittem. ¶ Koijâdâlmân uásálistii ohtsis 817 parged. Sist 600 ađai 73,4 prosenttid iä iberdâm sämikielâ. 97 ¶ 2. Tuše häärvih loddešlaajah pessejeh piälduin, ko tobbeen iä lah suáijáás pessimsajeh. ¶ riddorääsi rantakukka ¶ Selgimeerâ A5 ¶ Ässeeloho: 29 000 ¶ 2. ANARŠKIEL SEERVI IHEČUÁKKIM ÄÄŠIH ¶ Nuorâi taaidâtábáhtus ¶ 1. Luuhâđ oppâkirjeest sämikuávlust muštâleijee teevstâ. ¶ Ánná kejâstâlâi pirrâsis: ¶ päiski ¶ Ko sij pyevtittii Kadesân, mii lâi Sini ävđinenâmist, jaamij Mooses uábbi Mirjam. Sun hävdidui toho. ¶ sämikielân: Ilmari Mattus ¶ Savâstis minister Andersson kijttâlij vala sierâ sämmilâš äššitobdeid Samuli Aikio , Tarmo Jomppas já Klemetti Näkkäläjärvi , sehe puohâid iärrásijd-uv kiäi áánsust taat táálu lii finnâšum. Loopâst minister Andersson eeđâi lemin vises, et tiätu Siijdâst vijđán já viäsun šadda potkânhánnáá olmošvirde. Sun tuáivui vala, et viäsust šodâččij ereslasseen uáinálmâs, te meid maaŋgâmuđusâš sämikulttuurân já Säämi luándun čyeccee tooimâ kuávdáš. Tast maŋa minister čuopâi päädi rasta, vâi ulmuuh pesâččii keččâđ jieš tom čáittus. ¶ ● Ele moonâ šleđgâlinjái já mutáttuvâi alda. ¶ 165D Lođâsjuálgásiih: koppákuorijâš, kieddihurgee. ¶ – Ij kuittâg muu kammuin já suhháin taat lättee tääl tuolvâ! sun pahudistij ohtuunis. ¶ s. 108-109 ¶ ráámmátjurgâlmân kyeskee oovdeb tutkâmuš já historjá. ¶ Ellen Pautamo, Kaarina Vuolab-Lohi ¶ 0,6% ¶   guin säämi kielâlaavâ olášume puáhtá mittediđ já čuávvuđ, já ciälkkámušâin tágárijd mittárijd lii ¶ 27 Juo áámmátškoliittâsâst kalga väldiđ vuotân sämikieltáiđusii pargojuávhu tášrbu já toohâđ ¶ Maht tiivreh ovdáneh? ¶   Aalmugijkoskâsâš äššitobdeepargojuávkku luovâttij iävtuttâsis tave-eennâmlâš sämisopâmušân ive 2005. Staatâsopâmušráđádâlmijd Suomâ, Taažâ já Ruotâ staatâiguin sopâmuš sessiistem já tuhhiittem várás algâttii ive 2011. Lii tárguttâs, ete taid finnejeh loopân ive 2015 loopâ räi. Äššitobdeepargojuávhu iävtuttem sopâmušhammiittâs ulmen lii oohtânheiviittiđ sämmiláid kyeskee lahâasâttem, lääččiđ iävtuid sämikielâ, kulttuur já sämi-iäláttâsâi ovdánem várás nuuvt, ete staatâ rääjih estih sämmilij ohtsâšpargo nuuvt uccáá ko máhđulâš. Sopâmušhammiittâs čuákkee tergâdis kenigâsvuođâid eres aalmugijkoskâsâš sopâmušâin já julgáštušâin tego ILO 169-sopâmušâst já algâaalmugjulgáštušâst. ¶ olášutmân. Pyeremus vyehi toos lii finniđ puoh uđđâ viirgij já tooimâi iähtun tâi aainâs-uv sierânâs ¶ Ránnjátáálu párnááh lijjii kale pevhištum já uccást iä čiäruškyeđe. Mun-uv lijjim váháš várugâs, ko jiem olmânáál tiättâm, et lii-uv sun tot siämmâš äijih, kote eelij Kaamâs škoovlâst já asuntolast tondiet, et sun lâi taantovváá lonottâm viŋkkelstevilijd soovskammuid já tuurhâs spáálčán, mut kamâspiddoid sun lâi taantovváá vájáldittám keessiđ juálgán. Huámâšim, et sun lijkkoo jorgo pihtâsáid, ko sust lijjii jorgo kappeer já jorgo spálččá pajalist. Muáđui já siämmun peeleest sun kale sátáččij leđe-uv siämmâš. Na miiba tast, pukki jyeviškuođij pakettijd já tegu ervidiđ puovtij, te iänááš skeeŋkâin finnejii ton táálu párnááh já rävis ulmuuh iä finnim maiden. Táálu uccânieidii enni tooimâi juovlâstáálu “assistenttin” , ko stáálu jieš lâi nuuvt puáris, et lâi jo čalmettum. Nieidii enni lohá pakettáá čalluu: ¶ Škaajâ lii mastnii iästust maasâd spejâlistám jienâpááruh. ¶ – Uážžu te jurdeđ, et taat lii muu mielâjuhâmuš, Ánná smietâi. ¶ Anarâš kielâtipšomseminaar olášuvá vyesimáánu 21.–22. peeivi 2011 Säämi máttááttâskuávdáá Laasikuáđist. Pyeripuáttim! ¶ Sämitige vuáđustâsah ¶ – Tääl lii äigi piäjun nááđđuđ, enni čielgij. ¶ Dublin ¶ Vorâidis vuáčudâm oohtân ¶ – Na talle ko lii juhle. ¶   Čuákkimviste Sisti ¶ Návet 1´14 ¶ Jylland fabrikist ráhtojeh lego-pitáh, moh láá šoddâm tobdosin ubâ mailmist. Fabrik aldasijn lii uáli pivnohis mađhâšemčuásáttâh: pittáin huksejum oles minikaavpug. ¶ 7. ¶ c. Eennâm uáivikaavpug lii Manila. ¶ Syeligâsvuotâ 9, 12, 37 ¶ Kirje puáhtá kevttiđ nuuvt eenikielâlij párnái máttááttâsâst ko nuorttâlâškielâ viereskielâ uáppei máttááttâsâst-uv. Stephen Cartwright kuuvij vievâst párnáid puáhtá máttááttiđ uđđâ saanijd. Máttáátteijee puáhtá savâstâllâđ uáppeiguin kirje hitruus kuuvij vuáđuld teikâ párnááh pyehtih jiejah čäälliđ mainâs lehâstuv kooveest. ¶ » Jeesus eeđâi sunjin: » Tun oskoh, ko ožžuh uái- ¶ Åland olgoštemäššialmai ¶ ekologâlâš pyramiid . Myenster, mii kovvee ekosysteem pyevtitteijei já kulâtteijeij mere. Pyramiid vuáđu lii kubduv, ko pyevtitteijeeh láá enâmustáá. Pajebijn taasijn pyramiid kiäzzán, ko kulâtteijeeh láá ucceeb. ¶ 130C Pennuu liškeest luovâneijee konnâ ¶ – Já mun meiddei! Assaaskuolgâ-uv čuorvij. ¶   Eellimkuávlu ¶ koovjâst, piegâst já patârkaasust šoodâi ¶ Tiätumašineh 2004 (pittád/1 000 äs.) ¶ Mut Njuámmil-Juhháán cancoi já cancoi, tot njuškoi meeccist ¶ 20 o S ¶ kuoimijdis raavâdkuálusin, ¶ e. Mane kumppi lii ain-uv rávhuidittum, veikkâ kuumpij meeri lii lasanâm čuuvtij? ¶ – Hui! mun kuullim jieččân etâmin. ¶ – valjeest tiälhuh sijđosárgá vuoluubeln ¶ Uđâgái ovdánem suájáidis oolâ váldá suullân muáddi mánuppaje já talle lii-uv jo porgemáánu loppâpeeli monâmin. Siämmái aaigij álgá še čohčâvarrim, mii lii kijvásumos muddoost roovvâdmáánu aalgâst já pištá tassaaš, ko jäävrih jiäŋuškyeteh. Tuhtuu värree Koskâmeerâ nuorttâossijd já Čapismeerân viettiđ täälvis, jeđe oppeet máccá kiđđuv mii illoon teehi Sáámán. Tuhtust lii mitâskâs čyeijee jienâ, mon lii älkkee še ađđiistâllâđ. ¶ Moh sisorgaaneh kyeleest láá? ¶ AINO ¶ – Tot kale munjin suápá, eeđâi Sáárá já punjâstij Kuivee vuálásis. ¶ E R E S S I E R  N  S P A S E H ¶ 2. Čielgii, mane eennâmtuálu lii Tanskaast miänástuvvee iäláttâs. ¶ Ton kuávlust puohah pollii, já tain tábáhtusâin sarnuu ubâ Juudea värikuávlust. Toh, kiäh tain kullii, pieijii puoh mielâsis já ettii: ¶ 0,5 % ¶ KOSKÂMEER ¶ GRÖNLANTI = KALAALLIT NUNAAT ¶  & - Tiä đ ust-uv puohah vyerdih, et iveäigieennâm miäštárist lii stuorrâ táálu. Kivs jieš ij kuittâg lijkkuu tast, et lii liijkás ennuv saje, mon ij taarbâs. Tondet sun lii kiävttâm taam koonstâ. ¶   Á imusundeh 41 ¶ LUUK. 23: 32 – 46 ¶ Paddim: Yle Sámi Radio 3.9.2003 ¶ 5. Laiđii pyerá maađij rasta. ¶ Posterij lasseen cuáŋuimáánust almostui meid uđâsmittum teddilâs Elna Magga já Päivikki Nillukka-Rauhala čáállám já Merja Aletta Ranttila kuvvim 2. luoka tavesämikielâ eenikielâ oppâkirjeest Giellaleaika. ¶ 33. Kuobžâ lii Suomâ aalmuglâšellee ¶ Uáivikaavpug : Reykjavik ¶ Aarâkuáti kesipäikkin ¶ mušte, et kuáđáh loostâid já ¶ 6. hyeena ¶ Sisašijministeriö, olgoašijministeriö, Itella, kävppi- já ráhtulâšvuođâministeriö já staatârääđi kanslia iä västidâm koijâdâlmân, pic toimâttii ciälkkámuš. ¶ Talle taah–uv koijâdeh: 'Hiärrá, kuás mij ooinijm tuu niälgumin teikâ kuškâluumin, päihittemmin teikâ piättáá, teikâ pyeccen teikâ faŋgâlist epke išedâm tuu?' Talle sun västid sijjân: 'Tuođâi: puoh, maid leppeđ kuáđđám porgâhánnáá oohtân táin hiäjumuin, tom tij leppeđ kuáđđám porgâhánnáá munjin.' ¶ 50 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ Čuákkimist kieđâvuššui OA algâaalmugij pissoo foorum avžuuttâs väldiđ kiävtun biodiversiteetsopâmuš tooimânpieijâmist teermâ algâaalmug já páihálâšsiärvus tááláá algâaalmug- já páihálâšsiärvus saajeest. Suomâ tuárjui terminologia nubástittem pissoo foorum iävtuttâs mield uđđâ biodiversiteetsopâmuš miärádâssâin. EU-jeessânstaatah iä lamaš ääšist oovtmielâliih. Čuákkim ij pastam rähtiđ ääšist ¶ O Juvduu! –luándupäälgis lii suullân 4,5 kilomeetter kukke. Päälgis jotá Juvâ máddáápele šaldeest Supekuoškâ peivituve räi. Pálgá jeggipáihái rasta láá rahtum pardalâsah. Pálgá piällást láá kyehti tulâstâllâmsaje já Supekuoškâ peivitupe. Päälgis lii merkkejum čuovjis paaccâhmerhâigijn. ¶ Helsigist almugijkoskâsâš eenikielâ peeivi 2009 ¶ (Luther Vähä katekismus) ¶ Tuon ovdâkove mield tii piälust tääl kaastâ, ij tane et tast tij luovâid nyeskis elimist, pic ko Immeel toovâi tiijguin pyeri uámitobdo lito. (KAT11/IM) ¶ Mahtsun teividiččim pääččiđ, jurdâččim. Matti suhá kárbáin já lii masa puotluvâi kulnâsijguin. Jiem pyevti pääččiđ, veikkâ toh láá páčáduvvâst. Lijjim jiärástum, tuárgistim já vuordim ko Matti monâččij eenâb tuárispel. Vuordim tom-uv ete monâččii maŋgâ lode luámáđâs, te eskân pájáččim. Ubâ ääigi keččim skierriloomij. Jiem tarbâšâm kuhe vyerdiđ ko monnii maŋgâ kulnâs luámáđâs. Talle mun skihtiistim já paaččim kuohtuid piijpoid maŋaluvâi. Pulttâsim riddoviemmâr oolâ čuožid. Oinim ete pyereest lijjim teividâm, nelji lijjii kobđomin liihâdhánnáá, ohtâ tuše ripálitij já vuojâi riggee. Mutâ ij tomgin tarbâšâm pääččiđ innig, jooskâi ripálitmist já lâi jáámmâm tot-uv. ¶ Ko Iilvâs-enni lii puurrâm kalas, te sun koččo Puupâ fáárun váhá tyebbiláá Stuorrâvuovdân. Tot lii lusis mätki. Puppâ kárttá jotteeđ suáhis rođo čoođâ já njalahâs juovâi paijeel. ¶ Kollii stuárráb Afrik lii ¶ Kobđoolostâšadoh šaddeh jieŋâlubboost ko áimuversolâš šadoh. Kobđooloostâi távjá korâdis liäđuseh sehe uási loostâin uáinojeh čässuáivi paajaabeln. Ko verdi lii ollásávt čääsi vyelni, tot ij taarbâš leđe stoorgâs vâi pisoččij ciäggust, čääcihân tom tuállee ciäggust. Lasseen áimuvuovdâi áánsust taah šadoh láá viehâ keppiseh. Čääsi lihâstuvah hiäilutteh sojelis já siđhes veerdijd. Kobđoolostâšaddoin lii vala-uv munnáb eennâmverdi ko áimuversolâš šaddoin. ¶ käsittiđ, käsittâm, kääsit = liottaa ¶ Sirmá kävppimätki ¶ Raavâmeerhah ¶ sijđoh: 171 ¶ Tyejisuámsurtori uárnejuvvoo vástuppeeivi 12.12. tme 12–17 ¶ 2. Lasseet jáávuid, sehhii taid pyereest. ¶  riidon tááttâs adelui 154 uáppei ađai 31,7 % puohâin sämikielâlâš máttááttâs finnim uáppein. Sämikuávlust ¶ tuttee, ko uáppeimeeri já nuorttâsämikielâ kevttim máttááttâskiellân orroov lemin kiäppánmin. ¶ Te eres-uv njoobžah tuámittii kievkkânân keččâđ, mii eeđijd te Puállunjuuneest lâi. ¶ Tooide pyereest riissuvrâmijd. Piejâ mielhi já suvrâmijd kiemni siisâ. Tipte šleđgâlevy leđe 4 tääsist já tipte tuoldiđ. Muivii ubâ ääigi tassaaš ko tot tyeldee. Piejâ 1 táásán šleđgâlevy já tipte kopšâđ tie 30 miinut ääigi. Jis halijdâh, te puávtáh pieijâđ suohâdkiemni stuárráb tyeldee čäcikiemni siisâ havduđ, te talle tot ij vääldi vuáđun. Ko suohâd lii vaalmâš, te lasseet saaltijd já jis piejah vala lasseen vuojâ, te tot lii vala njálgâsub. Suohâd puávtáh faallâđ mielhijn ađai myerjisappijn. Tot lii juovlâsuohâd, mon puáhtá faallâđ pajalâssân uáivipurrâmuš maŋa. Jis lii sälttikyeli leibijn ađai miinii piärguid, tot lii meiddei njaalgâ uáivipurrâmuš (ovdâpurrâmuš). ¶ JUÁVKKUPARGO ¶ s. 199 ¶ Säämi suuvâ laavlâ ¶ ruopsâd já fiskâd já ruškâd paasij paijeel, já čohčâ uážui taid aaibâs olssis. Já tot uážui toollâđ meid ivnáás kuobbârijd, main lijjii aaibâs uđđâ fiijnâ haatah, já ruopsis juuŋâid já pihlejâšmuorjijd še uážui já puoh uccâ loddáid, main lâi ruokkâdis mielâ. Čoovčâst lâi riggodâh valjeest. ¶  substantiiveh: Ruotâ ¶   suovâstiđ, suovâstâm, suovâst = savustaa ¶ Čuákánkiäsu ¶ Ko kuhes automätki nuuvâi, šoodâi mestâ jo huáppu. Ulmuuh čokkájii jo sivnedemkappelist já lâim aaibâs majemuuh, kiäh tohon pottii. Muoi moonáim vala keččâđ ááhu. Ko moonâim tohon siisâ, te vistig ooinijm tuše kisto jyelgikeeji já koolgâi moonnâđ aaibâs kisto paaldân, et ooinij vala muáđuid-uv. Ákku lâi vaibâm, nuuhâm. Sun kale tarbâšij vuoiŋâstâsâs. ¶ Uárjul puáđu ¶ 7. härjitažâlig ¶ – Kissánääli ruošâčuovjâd lii meiddei nuuvtkočodum jáludem puáđus já tot kávnoo iänááš Ruošâst. Tast lii njarbis suohis soovsâ, mii lii čuovjâd, njune ucánjáhháá skuálmiln, stuorrâ peeljih já ruánáá čalmeh, moh láá mandel, ađai masa oovaal hámásiih já viehâ kukken nubijnis. ¶ kevttih sierâlágán raavvâd. Meid piervâleh láá ¶ Pohjoista muotoilua -kietâtyejimeesuh tuállojii Sajosist 4.-5.4.12 ¶ Markkânáid láá meid majemui iivij ääigi almostum motomeh stuárráábeh ”čuoškâkoddemmašineh”, moh tuáimih kolgoskaasuin. Toh hokattâleh čuoškâid já talle koddeh taid. Mašineh láá tuše viehâ tivrâseh. Maašin, mii kodáččij puohlágán vorrânjammee tiivrijd 2000 m 2 kuávlust, máksá suullân 500 eurod. ¶ Sämituojijn láá kuheh ärbivyevih já almolávt sämityejjin iberdeh anotiiŋgâid, tego pihtâsijd, pargopiergâsijd, tálutuálutävirijd, pivdoniävuid já čiiŋâid, moh láá kieđâiguin rahtum. Meid tááláá ääigi kietâtuojij ärbivyevih láá luánduamnâsijn, kietâtuojijd rähtih puáris ärbivyevi mield heiviitmáin uđđâ pargovuovvijd já uđđâ kiävtun kuávlui mield. ¶ SUOMI = SUOM ¶ Sämikielân lohtâseijee aašijn Sämitiggeest västid säämi kielârääđi . Säämi kielârääđi koskâvuođâst väljee sämitigge ovdâsteijes meid säämi parlamentaarlâš rääđi vuálásâžžân tuáimee säämi kielâlävdikoodán . Lasseen sämitiggeest lii sämikielâ toimâttâh , mii västid ereslasseen säämi kielâlaahân lohtâseijee jurgâlusâi tooimâtmist virgeomâháid, parga sämikielâ sajattuv pyereedmân sehe uásálist sierâlágán terminologia projektáid. ¶ puohâin kuosâinis. ¶ – Liävtust vissâ nievdâdáin ¶ SÄMITIGGE TUÁIVUT LUHO JÁ ČÄÄLLIMMOOVT PUOHHÁID NUOR KIRJEČÄLLEID JÁ HÁSTÁ SII AINUV OVDEDIĐ ČÄÄLLIMTÁIDUIDIS! SÄMITIGGE KIJTTÁ SÄMIMÁTTÁÁTTEIJEID ŠIEV STIVRIIMIST JÁ PÁRNÁI JÁ NUORÂI MOOVDITMIST! ¶ Sämmilâšvuotâ uáinoo muu elimist iänááš sämikielâlijn savâstâlmijn já juhlekárvudâtmist. Ij tot vaarâ mudoi oinuuččiigin. Tiäđust-uv tot meerhâš munjin eenâb ko tuše kielâ já pihtsijd. Munjin lii tiäđust-uv tehálâš meid sämmilâšvuotâ alnestis. Tot lii taggaar vuoigâdvuotâ já kenigâsvuotâ. Motomin kale aatâšt, ko tiätá et ulmuuh vyerdih muu pääcciđ Ucjuuhân sárnuđ sämikielâ, nááijâđ kiäinnii lijkkuustuttee sämialmain já šoddâdiđ sämipárnáid. Tastoo jis jiem poorgâgin nuuvt, te lam mahtnii hyenes olmooš. Jiemhân mun jieš ubâ tieđegin, maid elimist halijdâm. Kenski mun olášutám siijdâ tuoivuu. Puávtáččimhân mun jieččân teehi jurdâččiđ. ¶ kuobžâpoccest. ¶ haavvârliäđus 29 ¶ Lii ohtâ äšši, mon kalga mušteđ já mon kuulâim nube ráámmátpittáást. “Kalvee ij lah mihheen, ige njuoskâdeijee, mutâ tuše Immeel, kote šoddâd.” Osko šoddâm lii Immeel kieđâst. Ulmuuh iä pyevti tom porgâđ veikâ liččii-uv mon pyereh máttáátteijeeh já sárnooh. Äšši lii siämmáánáál siemmânpotásij tááhust. Puáhtá kale kalveđ já vala njuoskâdiđ-uv pyereest, mutâ šaddo lii kale Immeel kiedâst. ¶ – Lii-uv kiästán puhelin fáárust? ¶ 2. Toškâ amnâsijn šaddee pittáin lii čielgâsávt taggaar. ¶ – Pieggalmai , ¶ » Tast siämmást almai uážui uáinus, já sun ¶ Talle Jáákup halijdij toohâđ lonottâskäävpi. Jis Esau uážuččij máállás, te Jáákup uážuččij puárásumos kaandâ vuoigâdvuođâid. ¶ päiski ¶ Muu Säämi ive 2030 / Muu Sápmi ee´jjest 2030 / Mu Sápmi jagis 2030 / Minun Sápmi vuonna 2030 - kiirján láá čuákkejum siämmáánommâsii čäällimkiišton uásálistám párnái já nuorâi teevstah. Čalluin párnááh já nuorah oovdânpyehtih uáinuidis tâi tuoivuidis puátteevuodâst, tast maggaar maailmist sämmiliih eellih 20 ive keččin. Kirjeest puoh teevstah láá oovtâ Suomâst sarnum sämikielâin (aanaar-, nuorttâ-, já tavesämikielâ) já suomâkielân. ¶ Onnela saje lii stuorrâ Cuobbuunjaargâst, Aanaarjäävri Cuobbuujoorŋâ piällást. Táálu lii vuáđudum nuuvt kočodum uđâstáállun paijeel čyeti ihheed tassaaš. Mut tot lii lamaš aassâmsaijeen vissásávt juo kuhheeb ääigi. Onnelast lii aassâm Sarre Irján perruinis. ¶ 360 ¶ (Jurgâlum suomâkielâlâš kirjeest " Koulun ¶ Masa 60 ihheed tassaaš juuđijm veerdijnân Holber Jovnáin (Jouni Holmberg) ennuu oovtfááru aainâs riävskápiivdost, mut mudoi-uv. Joovnâst lijjii ennuu jieijâs heivitmeh moh-moh-uv lavluuh já ohtâ tain lâi mottoom párnáilavluu heiviittâs, mast säänih monnii oovtâ veerstâst: “hän oli oikea hottentotti.” . Lavluu Huagotti-noomâ saajeest saatij leđe miinii eres riimin heivejeijee noomâid, mut tot ij lah pááccâm mielân. Joovnâ heiviittâs lâi: ¶ Kooveest SomBy Anarist kiđđuv 2008 skiäru almostittem maŋa. Milla kuálmád čižetpeln. ¶  tot ij jođe sevŋâdâsâst, ¶ Sämipargo (tavesämikielân) ¶ - on monen hauta meri viimeinen. ¶   Ko iššeed poođij pááikán, aasi njolgestij suu oovdeld. Tot njuálui almaa muáđuid nuuvt ete suálsi kuulgâi miätä pihtâsijd. Já tot njuškiistâlâi almaa vuást tegu peenuv. ¶ Kuástideijee: Anarâškielâ servi ry. ¶ Sämitigge varrij uđđâ toimâsoojijd ive 2011 loopâst, kuás kuhháá vuávájum já vuordum Säämi kulttuurkuávdáš SAJOS valmâštui Aanaar markkânân Juvduu tiärmán, Sämimuseo Siijdâ já Meccihaldâttâs Paje-Laapi luándukuávdáá aldasáid. Säämi kulttuurkuávdáš SAJOS tuáimá še sämmilij parlamenttáállun. Kuávdáást tuáimih sämitige čäällimkode lasseen maaŋgah sämisiärvuseh – nuuvtpa SAJOS lii tuođâlâš säämi kulttuur já haldâttuv kuávdáš! ¶ Immeel väldi lii robdâttem já avalâš. Meid historjá lusis aaigij já olmoošeellim váduhis kolgâmušâin puoh tábáhtuvá suu táátu tâi sallimâš mield. Talle-uv, ko ep ibbeerd tâi tuhhit killáámušâid, te pyehtip turvâstiđ puohváldálâš Iäččásân. ¶ Heeihâ suámálâš lattim väividij Ááná. Heikkâ ij lam lamaš suttâmgin mut lâi hirmâd jo jávuttáá. ¶ toi vyelni toi analysistem. Veerstah kieđâvuššojeh siämmáá oornigist, ko toh láá ¶ Jutteselgi jorgettij keččâđ äijih. Maidsun äijih pargeldij, ko ij vyeijilâmgin kárbáin pááikán korrâ liävttoin. Jutteselgi ooinij, ete äijihist lâi nube kieđâst kuhes stággu, mast lâi tuárgu, mon kiäčán äijih lâi pieijâmin uccâ muorâkyele. Äijih huámášij, ete jutteselgi kejâdij suu imâštâlân. ¶ niärvádâh ¶ Vuoiŋâstempeivi 3 ¶ Sämikulttuur lii siäilum jiešnálásâš já áinoošlajâsâš algâaalmugkulttuurin suddâlumviggâmušâin peerusthánnáá. Sämikulttuur kárttá ain kuáhtáđ stuorrâ hástusijd. Sämmilij meddâlvarrim sämikuávlust toovvât stuorrâ hástus sämikielâlijd palvâlussáid já máttááttâsân, sämikielâ já ¶ 1. Maid vorâs niijto já koške räsikiedi ¶ 531. Páihálášjotoluv bussiorostâh ¶ Jis kiinii tiätá mottoom šaadon noomâ, te ličij-uv pyeri já váldáččij munjin ohtâvuođâ veik Anarâš -loostâ toimâttuv peht? ¶ 118 ¶ ränisnuárju.....95 ¶  korrekt Čaabâkirjálâšvuotâ ¶ ele tuušijd muurâšt. Puáđi muu uávsi ¶ meerâst Nuorttâmeerân ennuv sálttáás čääci. ¶ Rapu lii puohporree ellee. ¶ Sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusah ¶ Taat lâi kal iimâš ko Issá ij lam suu huškom já čiehčâm nuuvt ko táválávt. Lâi-uv stuorrâ häldee kuullâm suu ruhâdâs vâi leijii-uv Máárjá eeni talkkâseh ávttâm, et Issáást lâi moonnâm täälvi ääigi šoddâm taggaar ko lâi. Ij tot innig ennuu vahtim Sáárá monâmijd já hommáid. Sáárá lâi uážžum leđe ráávhust. Issáást leijii lamaš jieijâs manoh já sun eelij aaibâs eres enâmijn ko eres ulmuuh. Ij Issá iärásáid lamaš vaijaa ko Sáárán. Ij tot volliittâllâm iärásijd ige lam ovdil Sáárágin čievčâdâm, ko ton keesi maŋa ko tot maadâ almai lâi keesi sii kesisiijdâst. Kal tot lâi-uv imâšlâš keesi, mutâ tast lâi jo äigi. Sáárá ij kuittâg kuássin vájálditáččii tom keesi. Sii siijdâst harvii ellii omâs kyesih, ige Sáárá lam kuássin uáinâm nuuvt vielgisvuoptâ já vielgissiämu almaa ko taat lâi lamaš, já ton čalmeh talle, nuuvt leijii čuovjâdeh, já hirmâd styeres lâi še taat läddlâš. Ubâ keesi taat almai lâi aassâm sii siijdâst já lâi sárnum mottoom almast kii lâi šoddâm ive sevŋâdumos ääigi kostnii kukken já puáđáččii horgâ uđđâsist teehin eennâm oolâ. Ij Sáárá tast Jeesusist, vai mii ton almaa nommâ lâš lamaškin, halidâm tiettiđ, ige muštám maid taat omâs kyessi täst sáárnui. Sun keejâi tuše taan čuovjis čoolmijd, já čohčâ ko poođij já iijah siävŋánii, te Sáárá njaavâi ain taan almaa láávun ko Issá lâi nohádâm. Já maht taat almai rähistijgin! Iä Sáárást kavnum tagareh säänih, moiguin lâi pyehtiđ kuvviđ taan rähisvuođâ. ¶ Kaandâst lâi čuovjis syejipiivtâs já ruopsis pipo já kieđâst päddipittá. Kandâ juđâččij markkânist ohtuunis, päddi kieđâst, já pačâlij suormâinis puoh lappâd vyeijee autoid. Sun lâi ovttuu päljis kieđâi. Soovsâkistuuh pullájii lummoin. ¶ šaddodâh . Šlajâidis já ráhtusis peeleest ohtâlâs šaddopiäittusâš uási, mon puáhtá páihálávt raijiđ. Om. monnii jäävri riddošaddodâh. ¶ Egyptist kunâgâs kaađâi miärádâsâs. ¶ Aanaarkielâ ¶ Inarin Ilves toollâm toimâ nuuvâi ive 1989, lava roČČui ive 2001. ¶ Siämmáánáál Tuárgis-uv kuáivui lummoostis siämmáálágán uccâ sehhii. ¶ a. Kost lii lieggâsumos? Mii lii kuávlu ¶ 6.5. Sierânâs toorjâ aarâhšoddâdmist Jyehi párnáá šoddâm, ovdánem já oppâm lii ohtâgâslâš. Páárnáš puáhtá tarbâšiđ torjuu fyysilâš, tiäđulâš, táiđulâš, tobdoeellim tâi sosiaallâš ovdánmis uásisuorgijn. Torjuu tárbu puáhtá šoddâđ talle, ko párnáá šoddâmtileh aštâšuveh tâi toh iä turvii suu tiervâsvuođâ já ovdánem . Eromâšávt aarâhšoddâdem já ravviittâh kolgâv toimâđ čovgâ ovtâspargoost párnái oppâmvädisvuođâi já arâhis torjuu táárbu tubdâmist. Ko vaanhimeh tâi aarâhšoddâdempargojuávkku äiccih párnáá ovdánmist ájánem tâi spiekâstem, kalga savâstâllâđ oovtâst, mii párnáá ovdánmist lii ohtâgâslâš tâi persovnlâšvuođâ jiešnaalijd já mast lii torjuu tárbu. Tooimâ vuolgâsajeh láá párnáá ohtâgâslâšvuođâ vuotânväldim já jieštobdo nanodem. Ávusvuotâ já luáttámušlâš tile párnáá vaanhimij já pargojuávhu kooskâst lääččih vuáđu tuáimee ovtâspaargon párnáá pyerrin. Táárbu mield puáhtá árvuštâllâm toorjân haahâđ äššitobdee ciälkkámuš vaanhimijguin sooppum vuovvijn. Tárbulijd toorjâtooimâid puáhtá algâttiđ tállán ko torjuu tárbu lii aiccum. 6.6. Ovdâmáttááttâs Ovdâmáttááttâs lii uási aarâhšoddâdem . ¶ Aalmugijkoskâsiih sopâmušah ¶ Mikael kuovlâi páátán, ij ettâm maiden, mut kálluliške sust kal tuorâsij. ¶ Kaandah pottii peivipalvâlusâst já eehid moonâi jotelávt tupetarkkuumijn já läittimijn, maid tallaa ääigi mattii kale adeliđ. Ovdláhháá love moonnim pivtâskuškimviistán já lijjim moovtâ, et tääl peesâm puurrâđ poccuu njaalgâ ođđâm. ¶ Čuávvá-Piättâr varrij maŋeláá Mierâšjáávrán, mut vaarâ tobbeenläddin-uv sun eelij vala uhredmin siäidásis, ko Ruávičielgjävri lii suullân pelimuddoost Sevžjäävri já Mierâšjäävri. Ruávičielgjävri lii tovlái Ucjuv siijdâ já Aanaar siijdâ räjikuávlust. ¶ Säämi Kielâkäldee pargoh ¶ - Mun halidiččim leđe uánihissii ráávhust, te mun moonâm váhá määđhi kiäčán jurdâččiđ, maid lam jo onne porgâm, sun eeđâi häldeid. ¶ Kostnii álgá oppeet kiällu čuoijâđ, tegu poccuu tivgâ já tot lii merkkân “välituunti” nuhâmist. Muoi Veikkoin meid tuámitteen jono jotkân, stergâgeen toos, nuuvt tegu iäráseh-uv. Mij ucebeh moonnâp aaibâs seeini paaldân jonon já stuárráábeh mii uálgisbel. Vyeliluokkaliih rähtih kyehti jono já pajeluokkaliih meiddei kyehti. Ucemusah vyelgih vistig siisâ já tast maŋa stuárráábeh. Muoi Veikkoin meid njommâseen fáárun. Innig ij šât nuuvt čuuvtij čiärustut, mut ahheev lii ain. Oppâtijme álgá. Taan tiijme äššin lâi vaarâ pustavij máttááttâllâm, aaibâs aakkosij rääjist. Munjin aakkoseh lijjii mottoomnáálá uáppáseh, tubdim puoh pustavijd, mut ko poođij muu vuáru ettâđ maidnii pustavijd, te ain čiäruškuottim. Tot oroi lemin iimâš, et iäráseh párnááh puohtii ettâđ já luuhâđ veikkâ maid čiärusthánnáá. Must lasanij tot tobdo, et lam mahtnii ereslágán ko eres párnááh. Sáátám leđe hyeneeb já vissásávt vaarâ lam-uv, mudoihân muu ij tarbâšiččii čiäruškyettiđ jyehi ääšist. Algim tuođâst smiettâđ, mii must lii váddun. Manen jiem pyevti leđe siämmáálágán ko iäráseh? Tom mun lijjim huámášâm, et must täiđih leđe liijkás jurbâ muáđuh, liijkás stuorrâ čalmeh já liijkás kubdâ njälmi. Lasettii-uv sun toh-uv ereslágánvuođah muu surgâdis tile? Máttáátteijee Rantamäki huámášij muu vaigâdvuođâid, ige innig koijâdâm must maiden eres uáppei kulâdijn já tast mun finnejim-uv vala oovtâ lasenuáđi. Uáppeeskipáreh koččoodškuottii muu “lellikkin” já tot-tot iäskán lâi-uv heeppâd. Veiko vaigâdvuođâin jiem tieđe, moh ležeh lamaš. Kuittâg sun ij lamaš nuuvt herkki já ärgi ko mun lijjim. ¶ Sij monnii Aaron luusâ já ettii: “Mij ep tieđe, mii Moosesân lii tábáhtum. Vaarâ sun ij innig maacâ. Kii mii tääl joođeet? Mij tarbâšep uđđâ Immeel laiđiistiđ mii. Räähti mijjân uđđâ Immeel! Mij halijdep Immeel, mon mij pyehtip uáiniđ.” ¶ Iänááš uási Suomâ jaavrijn já juuvâin láá kuáhtulâš ¶ Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ Suomâ sämitige čäällimkoodán 3.1.2014 tme 16.00 räi čujottâssáin: Sajos, 99870 Aanaar. Pargo ovdil jo uuccâm váldojeh vuotân uđđâ ucâmušttáá. Lasetiäđuid pargoost addel projekthovdâ Marko Marjomaa puh. 050 438 2484. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi . ¶ 2. Jurgâlus. Taat verstâ lii jurgâlum nuuvt säänist sáánán ko peri máhđulâš, já ¶ Teivâdep Sajosist 28.–29.03! ¶  mahtaa, AASIA MAAILM UÁSSIN ¶ Já motomeh čokkájii já vuordii, kuás piäivááloddááh kuántuččii skuápuinis. Sij uáináh kolgii mááláđ piäivááloddái suájáid. ¶ njuškottiđ, njuškottâm, njuškoot = kutoa suoraa paulaa ¶ Aanaar vandârdemkuávlu, kote ana sistees ennuv čácáduvvâid, lii naverčuosâttâh sehe uštei já uággoi. Kuávlu tobdosumoseh kuálástemčuosâttuvvah láá legendarlâš kuávžurjuuhâ Juvduu aaibâs markkân aldasijn já tiäđust-uv Aanaarjävri. Uštem kuálhis Aanaarjäävrist kesi-iijâ piäiváá čuovâst lii feerim, mon ij kuássin vájáldit – já mii puávtáččij leđe njálgásub ko jieš koddem vorâs šapšâ tâi suávvil. Šiev ubâ perruu uággumčuosâttâh lii Pieggâjävri suullân 8 kilomeetter keččin Aanaar markkânist. Ráávdui uággum ooleest puáhtá tulâstâllâđ Pieggâjäävri láávu kulen já puurrâđ evvisijd. ¶ viljâpeeli viljâpeeli viljâpeeli viljâpeeli ¶ pajeolmooš ¶ Sämikielâst taah säänih kiävttojeh tađe mield, mii teikâ kii tom lii tohâmin. ¶ c. Maht suoijiih jieijâd täin vááduin? ¶  lii Sämitige stiivrâ čuákkim miärádâsah ¶ Eeči lâi nijttám kiedi já mij párnááh išedijm suu táđe mield ko naavcâh lijjii. Lâim eidu rajâmin koške suoinijd ko ránnjátáálu iššeed poođij mii pel tieđettiđ ete ferttip vyelgiđ evakkon. Lensman miäráđus lâi taggaar. Lasemiäráđus lâi, ete ij uážu väldiđ fáárun ko eidu tergâdumos tiiŋgâid. Kuittâg mij raajâim taid koške suoinijd, eeči luávádij stuorrâ lyevvin taid. ¶ SUOJELE ELÄIMIÄ = SUOIJÂL ELLEID ¶ 3 Čielgii kove vuáđuld, maht mij finnip šleeđgâ pááikán. ¶ –~Täst šoddii-uv rievtis jonsahpeivtuáluh! culáiditij Tiälkku. – Tääl vähtejeen tuon miestuu tyehin, jeđe volliitteen taid – pam! Tun uálgispeln já mun čižetpeln. ¶ a. Noomât pajosijd, juhâvuáláduv já váráduv sárgáid 1 - 3. ¶ KOLE JÁ PROONSI KEVTTIM SÄÄMI TYEJEEST Petteri já Sami Laiti Samekist muštâláin, ete suái kevttiv säämi tyejeest kole tuše tiiláámist. Kole puáhtá kuáivuđ meid sämikuávlu enâmist. Proonsi Laitih kevttiv el. niijbij heervâtmist, proonsi suái iävá keevti čiiŋâi vuáđuamnâsin. ¶ Tullâuvnâ ¶ Čuákkimpaketteh ¶ – Huu-huu-hu-hu-hu-huuuuuuu, ¶ – Tuohu riddoláá kale lii kustoo ittáám muorâleeji. Mut iähân tohkin kale lah toh munnuu kyeđđim ááiruh kale. ¶ Jiem čuuvtijgin kielestâm tanen, ko sun tuođâi-uv eelij vala Nuuvdibeln säävnist, ovdil ko poođij maasâd. Puáđidijn imâštâlâi tuše: ¶ - Lävdikode nuorttâsämikielâ juávus algâttij-uv jurgâlemproojeekt já ruttâdij še mainâskirje almostittem, muštâl Zoja. Kirje toimâttij já loopâst almostitij Suomâ sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh. -nommâsâš puáris nuorttâsämmilijd mainâsijd sistetuállee kirje almostui nuorttâsämikielâlâš teddilâssân ive 2012 aalgâst. ¶ Pilvi aalgât ollâopâttuvâst ¶ – Orostittám? Mii kuávlust kale lii čielgâ äšši, et bussi ooroost, jis kiinii čuážžu orostuv puotâ. Taat äšši ij kustoo lahkin nuuvt čielgâs kaavpugist. ¶ Kirjálâsvuodâ luvâttâllâm ¶ luosâkyeli.....53, 60 ¶ vuojâttemlyevdi = uittolauta ¶ – Kaanoot lii kustoo kománâm. Koočâi-uvks tust meeli já viggih oŋâttuššâđ tom? Vâi šoddih-uv tun tuárrást moottorkárbá páároid? ¶ 4. Mane jeegijd kalga siäiluttiđ ovdižin? ¶ Sämitigge 2012 ¶ Raavvâd: kyeleh ¶ palvâlusâi pyereedmân juo luuvijd iivijd tassaaš. Kalga meid huámášiđ, et sämikielâlâš palvâlusâi ¶ Kooveest Natalia Vaskova áhuinis Zoja Nosovain. ¶   Käldee: Holland poolisuđđâseh 7.5.2009 ¶ čielgitävtittemes elleeh 37 ¶ Anna Näkkäläjärvist vs. kulttuurčällee ¶ Juovlâkorttâjurduu enni lii käävci-ihásâš Sofia Olthuis. Sun koijâdij jo tijmá enistis, mondiet ulmuuh iä vuolgât anarâš juovlâkoortâid kyeimi kuáimásis. Ko sun kuulâi, et anarâš juovlâkoortah iä lamaš, te sun eeđâi, et “taidhân kalga talle rähtiđ” . Juovlâkorttâjuurdâ vuolgij Sofia perrust Anarâškielâ siärván, já servi olášutij jurduu. Sämipárnááh sarguu, já Sofia eeči Henkjan Olthuis raahtij párnái sárgusijn lay-out já raahtij koortâid lopâlâš háámán. ¶ Lasseen komitea avžuut, ete sopâmušstaatâ kávná ääšimiäldásâš čuávdus koččâmâšân eennâmoommâstmist já –kiävtust sämikuávlust nuuvt, ete ráđádâl ääšist puoh uásipelijguin, sämitige mieldiluhâmáin sehe ratifisist jotelávt jiecânâs enâmij algâaalmugijd já hiäimuaalmugijd kyeskee ILO almossopâmuš Nr 169. ¶ * Heikki ja Kaija Paltto , 99885 Lemmenjoki, puh. +358 (0)16 673 413 tai +358 (0)40 7569 075, šleđgâpostâ: Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. . Heikki já Kaija Paltto fääliv juávhoid máhđulâšvuođâ feeriđ Laapi luándu el. kole toidemáin. Kollim pegâlmâs tuáijár, Kaija Palto ateljei addel muušton päccee ferimijd kuossijd. Palto kollimsaje lii Njurgoiluovtâst, Lemmest, 45 km Anarist Kittâl kuávlun. ¶ Šovâttemsellâ ● ● Vaalmâšt maneráávsáid. ¶ – Uáináh-uv . Runokirje, mon lii čáállám Aune Vesa já jurgâlâm orjâlâškielân Ilmari Laiti . Kirjeest lii Martti Rikkosii čapis-vielgis kuvvim. Girjegiisá 1992, Ucjuuhâ, Vaasa Oy. 32 s. ¶ meerâ ¶ Säämi puárásijpargo tyejipiergâskassâ ¶ Nuvvus = Nuvvus ¶ Tast ij liččii maggaargin jiermi, jis tot mailm ličij rievtis mailm, mut tot ij lamaš. Tot lâi häldeemailm, mon Jovnâ ij tubdâm aldagin, te tondet sun tiiptij tom leđe. ¶ Syksysatu ¶ Säminuorâi taaiđâtábáhtus uárnejui vuossâmuu keerdi Suáđigil markkânist. Tábáhtus kulá väldikodálâš ¶ Jieijâs kielâ lii uási olmožin šoddâm já olmožin orroom. Eenikielâ lii uási mii olmoošvuođâ, mon sajan ij pyeti puáttiđ mihheen. Eenikielâ lii puoh oppâm vuáđu já siämmást vuáđulumosij tobdoi já jurdâččem kielâ. ¶ Tiy tiy, magareh koozah? ¶ Njižžjävri ~ Njižžejävri = Nitsijärvi ¶   Lâi kiđđâtälvi ko njaabij, lâi uáli muottiis tälvi. Autoluodâin olgoláá ässeid lâi viehâ vaigâd sieblân kossâmuottust peessâđ kuussân. Moottorkiälháh-uv jo lijjii ulmuin. Tääbbin Tave-Säämist iä lam innig fiävrun eergih. Maaŋgâlá-án fiäráneh toh kale sáttojii toi aaigij, ko algii kevttiđ moottorkiälháid. Taat lii še somas fiäráán, maid čálám. ¶ syeinimáánu porgemáánu čohčâmáánu roovvâdmáánu skammâmáánu juovlâmáánu ¶ – Tot lii nuorâ muršâ. ¶ – Hei, tast lii rippo! Eljis aaicâi já čujottij kappeer vuálá. ¶ – Tovle poccuuh njuávvojii eres-uv saajeest ko steriilijn njuovvâmlájádâsâin, ereslasseen meeccist, sehe pygáluaiđij njuovvâmkontturijn já njaalâ puovtij ávhástâllâđ njuovvâmpasâttâsâigijn. ¶ ij lah olmâ tälvi ¶ b. Sáárgu sárgáiguin káártán Egypti sahâdumosávt ¶ Piälbáávuonâst vuálgá merkkejum päälgis Piälbáájäävri kirho luusâ. Puávtáh luuhâđ lase kirho historjást já palvâlusâin. Piälbáávuonâ pottâ lii vuovâs saje pääcciđ iijân. Huámášiđ kalga, et vuonâ viestârrobdâ tállán luohtâpoođâ rääjist lii priivaateennâm. ¶ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ¶ Auktorisistum kielâjurkâleijeeh, Máttááttâshaldâttâs (lekkâs uđđâ laasân) ¶ 89B Elefanttičuurâ juuhâmsaajeest. ¶ Sun vaazij olgos sunnuu visteest. ¶ MLO rähtim já IM rähtim jurgâlusâi koskâsâš iäruh láá ohtis käävci: ovdeláá mainâšum ¶ – kuáti - já vistehäldee , ¶ Riävskápivdest láá čoođâ aigij lamaš kulmâ “veerdi” , moh iä lah lamaš sunjin meendugin mielâsiih. Ohtâ lâi riemnjis, nubbe lâi ketki já kuálmâd lâi káránâs, kote lâi mestâba puoh viärráámus. Jis halidij pierâllâđ riävskáporree káránâssân, te kolgâi kale leđe tooláá joođoost mestâba iiđeedkuovsuu ääigi já táátui talle-uv riävskákiel´lättee loopâkeččin nistettiđ mottoom riävská kirdee veerdin. Jis riävskápivdest sattui pääcciđ veikkâba havlâpisso meddâl fááruust, ko sun čuoigâlij riävskákielâid oppâđ, te tallekkal káránâs saatij sodâstâllâđ aaibâs paaldâ já paijel, mutâ jos pisso lâi fáárust, te talle tot kale koorvij kuk, ijge ubâ jurdeđgin, et ličij ulâttâm pääččiđ. Káránâs kočodii meiddei nuáidilodden já vaarâ tie lâi ohtâ suijâ, manen taggaar noomâ finnij. ¶ Tiäđuštâlmeh Ritva Kangasniemi ¶ Peter Pan ¶ ** Tulkkumviistij stuáruduvah: 3 stk x 5 m2 já 1 stk x 7,5m2 ¶ OSKOTUBDÂSTÂS, sijđo 32 ¶ Varriistâllâm ¶ Talle sun čyežžilij já šigoi korrâ piegâ já hirmâdsâš pááruid. Já šuármu lojoi, pááruh tásánii, já šoodâi orroo kuálkki. ¶ Puurâdmin mij eelijm olgoláá, kost lâi váhá rávhálub. Luhhoost almosjasko ij kuoskâm raavâdviäsuid. Iänááš mij juuđijm puurâdmin já kaavpijn Plakast, kost láá paldpaldluvvâi käävpih veikâ magareh já káturavintolah ennuv. Purrâmâš ij lam hirmâd tiivrâs, jis ij ain nuuvt hälbigin. Mut kišto turistij ruuđâin toolâi liijká hooddijd vyelligâžžân. ¶ 3.4 Argâpeeivi ovdâmeerhah kielâ oppâm oovdedmân ¶ Kongo ääldis . . . . 101 ¶ Almaah suorgânii, ko huámmášii, et sarnum-uv hollandkielâ já et jiem lamaškin toin naalijn aaibâs olmâ tuuriist, veik lijjim-uv čielgâsávt kirdemkiädán jotemin. Konduktöörkyevtis luhhoost iberdáin, mast lâi saahâ: ¶ » Lâi riges almai. Suu pihtâseh lijjii purppurast já fijnásumos pielli- ¶ – Manesun myerssein láá ain vielgis pihtâseh? ¶ – Na amahan te lah čuuvtij iätádum! Puáđi teehin, te savâstâlleen eenâb! Koolgâm-uv viežžâđ tuu kostnii? ¶ – Ááhupiämmu . Párnáikirje. Marjatta Palismaa. Almostum suomâkielân noomáin Ahkupiebmu. Kuvvim Erkki Tanttu . Orjâlâškielâst anarâškielân jurgâlâm Matti Morottaja . Laapi läänihaldâttâs. 1995. 31 s. ¶   CIIV CIIV CIIV CIIV. ¶ (Luther Vähä katekismus) ¶ - Toh láá ennuv, Belgo eeđâi váhá poollâmjienáin. ¶ (...) ¶ ožžum joba povvâstiđ jiänusân. ¶ TV Nuorttâsämmilâš nuorâi jieijâs blogi täst ¶ kukkosiih tuolbâ rapuelleeh. ¶ Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 30.9.2014 tme 16.00 räi čujottâsân Sajos, 99870 Aanaar. Lasetiäđuid pargoost addel elleekovekuávdáá vuávájeijee Tarja Porsanger puh. 050 569 6065, tarja.porsanger(at)samediggi.fi. ¶ 7. preparaatpevdi ¶ Tuvalalâš čuudâlávloo Igor Koshkendei lávdástâlâi sämipárnáid porgemáánust 2011 Anarist. ¶ Lahtos 6: Elina Helander-Renvall já Inkeri Markkula (2011): Luándu maaŋgâhámásâšvuotâ já sämmiliih ¶ - Meid sämisiärváduvah jiejah kalgeh rooččâđ korrâsávt sämikielâi naanoodmân, páhudij Seurujärvi-Kari. Eenâb ko peeli maailm 7000 kielâst láá algâaalmugij kielah. Eenâbloho maailm uhkevuálásâš kielâin láá algâaalmugij kielah. ¶ Palhâšume keigij riehtiminister Tuija Brax sämiaaššijn västideijee ministerij já sämitigij saavâjođetteijei čuákkim ohtâvuođâst. Riehtiminister Brax lasseen tilálâšvuođâst lijjii Ruotâ eennâmtuáluminister Eskil Erlandsson sehe sämitigij saavâjođetteijeeh Egil Olli Taažâst, Lars-Anders Baer Ruotâst já Klemetti Näkkäläjärvi Suomâst. ¶ Jyväskylä D3 ¶ – Vuoi vuoi ko poovčâst, eeđâi Pullá lihon. ¶ pänistááluužiih já porgáin jieijâs mielâst pyeremus lääji mield. Mut lâi kiinii, kote puovtij tuše ilodiđ tast et keevâi nuuvt ko keevâi, já sun lii panij iššeed. Jussi ¶ vollâsâš ¶ Tuám 6:1-8:35 ¶ AISOPOS ¶ – Na mahtsun täälgis kalga? ¶ 4. Muorah taheh meeccist vyevdi ¶ Raavvâd: keessiv luhteeh, syeinih, huáših, kievânjuolâs, sare, tälviv jáháleh ¶ Pänituoddâr meccikuávlu hoittám- já kevttimvuávám rähtimist láá heiviittâm vuossâmuu keerdi Akwé: Kon –ravvuid sehe Suomâst ete ubânâssân mailmist. Ravvui heiviitmist lii valmâštum loppâraapoort . Meccihaldâttâs lii oovtâst sämitiggijn lááččám pissoo maali Akwé: Kon –ravvui heiviitmist Meccihaldâttâs haldâšem eennâm- já čäcikuávlui eennâmkevttim vuáváámist. ¶  kevttuu Tarbâšeh: šaddočáittusin: riddorääsi, jävriruáhu, fiskisluobbâsk já puškosyevvi, styeredemlaasâ, čäcilitte. ¶ 1. a) Mii ovtâstit siilâk já silde? ¶ Nuuvdi Ailâ ( Aili Koskinen-Aikio ) muštâččij, maht sij lijjii motomin tuuveest, ko Irjánâš poođij siisâ já iätá: ¶ Kielâpiervâlist tálhudem lii enâmustáá njuolgâdušlâš teikkâ kuuriluándusâš tálhudem sehe puácutoppiittuvvâin já vuosâišetilálâšvuođâin ??????? tálhudem. ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 103 ¶ KAIJA PAKKANEN ¶ njuolgist algâkielâst anarâškielân. Kielâ uccevuođâ tiet meiddei suomâkielâst ¶  kulmâ 37. Dinosauruseh lijjii ¶ a) puuzâi iivnij, b) jienâi, c) pessimsaje, ¶ 56. Mii č asij kyeleh ¶ Lismájuuhâ = Lismajoki ¶ lâi nuuvt kiäsutteijee, ete Muuimistáálu čegâttij ¶ ovdilgo muu alge jáámá. ¶ äiti ¶ Lasetiäđuh: ¶ - Kielâkappeer-leeirâ ornim várás 2 000 € mieđettui 2 000 € ¶ - Halijdiččim puurrâđ siämmáálágán “makkara” , ko lii asuntolast-uv! ¶ tejârääsi mesiangervo ¶ sijđoh: 60 ¶ Kukkodâh: 2,37 ¶ Tilálâšvuođâst, mii uárnejuvvoo Aanaar Sajosist, lii mieldi Itella Posti Oy ohtâvuođâhovdâ Pirjo Kumpula. Mieldi lahtosin Itella Posti Oy tiäđáttâsah täst . ¶ 2 kg caappum poccuupiärgu ¶ kiiski 174 ¶ Must lii šoddâmpeivi. ¶ Riddošadoh láá eennâmšadoh ¶   Tot ...loopâst čuovjis-uv ivne lappui! ¶ Stuorrâ kaavpugeh: ¶ Pete já Pete táálu ¶ Maŋeláá, ko Nánná cancco pálgá mield, tot kulá surgâdis civkkâs. Aaibâs tego kiinii čiäruččij alda. Nánná ooroost uuccâđ. Paifakkist tot huámmáš siemin lodeuđâgáá suoinij já raasij kooskâst. Luhhoost njuámmilâš ij tuolmâstâm tom oolâ! ¶ 6. Raavâdamnâseh, main finnee energia jotelávt. ¶ 5. Puško halkkâl ¶ gij pálkkááttiđ pargeid vijnikárdásis. Sun soovâi almaigijn oovtâ denaar peivipäälhist já vuolgâttij sii vijnikáárdán. Peeivi kuálmád tiijme jođedijn sun vuolgij oppeet olgos já ooinij, et markkânsaajeest čuožžuu vala almaah jyevdilâssân. 'Moonnâđ tij–uv vijnikáárdán', sun eeđâi sijjân, 'mun máávsám tijjân tom, mii kulloo mäksiđ'. Almaah vuolgii. Kuuđâd já oovcád tiijme ääigi iššeed oppeet vuolgij olgos já poorgâi siämmáánáál. Ko sun moonâi olgos ohtânubálovváád tiijme jođedijn, sun ooinij vala–uv motomijd jyevdilâsâid já koijâdij sist: 'Mondiet tij čuážžuvetteđ tääbbin peivipoojijd jyevdilâssân?' 'Kihheen ij lah pálkkááttâm mii', sij västidii. Sun eeđâi almaid: 'Moonnâđ tij–uv muu vijnikáárdán.' ¶ Pase Jiegâ ¶ – Heivee, heivee. Pastemijd lopedâm poossâđ veikkâ jyehi peeivi. Tot ij lah lusis pargo, ákku povvâst. Matti já Antti-uv povvâstává äijih ohopeivitiihtân. ¶ – Hi-hi-hi, Puállunjune kiheštij miestui tyehin. ¶ Láim tast tullâpiällâst viälláámin ko Högman Aaslâk poođij sijdâkuáđutteijen, te muoi Jussijn pessáim vyelgiđ pááikân vuoiŋâstiđ. Láim lamaš nube pirrâmpiäivân kuáđutmin siijdâ, te kale lâi suotâs peessâđ nohádiđ. Ton puudâ ko oođđim te lâi njábbâm já timmim muottuu. Ijjâpuolâšeh lijjii já vuod cuáŋuiditij nuuvt ete ij ubâ peivivkin vuáittâm lieggiđ. ¶ 1. Valjeest raavâdamnâseh ¶ e-mail: anja.kaarret@yle.fi ¶ 5. a. Noomât jävil- já sevtilšlaajâ šlajâtubdâmsiijđo 24 vievâst. ¶ AHR (KHO) linjij ruukilaavâ heivitmist sämikuávlust ¶ Áigápuátutoorjâ ¶ Návt hälyttâh iše: ¶ A B C D ¶ Ovdil vyelgim lâi lamaš viehâ pargo rahttâttâđ, mut tehân te viijmâg ubâ mii peerâ čokkái junást, mii koolgâi tuálvuđ mii Brysselân, Euroop uáivikaavpugân. Brysselist ovdâskulij mätki jotkuuččij nubbijn jotelis junáin Maadâ-Raanskan, Aix en Provence -kaavpugân. ¶ 2. Mon elleejuávkun kuleh čuávvooh tovlái meerâi ¶ Sämitige delegaatio kolliistâlâi čuákkimpuudâ ääigi Kanien:keha'ka (mohawk) – Aalmug kielâ- já kulttuurkuávdáást Kahnawakest, Montreal maadâbeln. “ Lii tehálâš uápásmuđ meid eres algâaalmugij kielâ já kulttuur tuárjoo tooimân. Uápásmuim kielâ- já kulttuurkuávdáá tooimân já peesâim čuávvuđ máttááttâs. Veikâ mii kulttuureh láá ereslágáneh, hástuseh jieijâs kielâ já kulttuur siäilutmân láá siämmáálágáneh.” Petra Magga-Vars muštâlij. ¶ Tanja Sanila ¶ – Mun suttim suu oolâ, ko sun ij uástám munjin njälgisseehâ tondiet, ete ij lamaš njälgispeivi. Mun lijkkuum njálgáid já mun lijjim hirmâd, hirmâd pettâšum já tutâmettum. Must lii njälgispeivi ain lávurduv já talle lâi esken koskokko. ¶ Lasseen konfereensâst savâstâlloo säminuorâi kuáhtám hástusijn já máhđulâšvuođâin sämisiärváduvâst já onnáá peeivi Suomâst. Konfereensâ ääigi kuullâp-uv jurduid rävkkee sahâvuáruid. Konfereensâ teeman lii Nuorâ! – Kii tuu aašijn meerrid? Uáivilin lii hokâttâllâđ säminuorâid uásálistiđ jieijâs kyeskee aašij oovdedmân. ¶ » ¶ Cuonjáeatni hoahkamat –kirje ¶   kiihâm . Eromâšávt luudijn tiättojeijee lattim, mon ääigi ores hokâttâl niŋálâs jieijâs paarrân lihâstuvâiguin já jienâiguin, moh láá šlaajân tijpâliih. ¶ Pajekielâst jurgâlâm: Iisak Mattus ¶  ákšoin mááccuh uđđâsist paijaalsis. ¶ Táálu kuávdášlâš sajeh šaddeh leđe maaŋgâtooimâ- já palvâlemuási pirâstittee sajeh ulmuid: lávtástâllâm- já maaŋgâtooimâsajeh, kirjerááju já raavâdviäsu. Lávtástâllâm- já maaŋgâtooimâsajeh kiävttojeh Sämitige ornim kulttuurtooimân já tábáhtussáid, Säämi máttááttâskuávdáá máttááttâssaijeen sehe čuákkimáid, kongressáid já juhlijd. Soojijd puáhtá laiguuttiđ meid táálu ulguupiälááš tuáimeid. ¶ Motomin 1950-lovo loopâst ko lijjii šiev lyemeiveh, te Káájá Heikkâ še lâi iällám Kárášjuuvâst já poođij Ijjävr pálgá mieldi Pardalâsäävži taavaabeln Kuobžâ-Saammâl kaandâi oovdeld, já sij huámášeh et tääl ij lah naabur uáli pyeri mielâst. Heikkâ tuikkodij já karodij tom lyemekavpâšemmääđhi. Sun lâi Čovčjäävrist vuálgám kyermiauto fáárust luámánijd tuálvuđ, ko fáárun njuámádii Uccpárnáá Maati nieidah já monnii koopin. Heikkâ já iäráseh, kiäh ležeh lamaš, karttii čokkáđ lava alne. Ko lijjii kaavpâšâm, te pottii maasâd Čovčjáávrán. Nieidah iävá máksám maiden ton määđhist. Tast lâi Heikkâ iäddum nuuvt čuuvtij, et moonâi jeggipoolsâ oolâ iddui oolâ já vuárnui kyehti suormâ paijeen, et sun ij kuássin avepeeivi ááigu moonnâđ kuussân čovčjávrálijguin oovtfááru. Taam lii mainâstâm Kuobžâ-Saammâl Matti (Matti Morottaja). ¶ tábáhtum? ¶ 2. Mane viäđŋásii puáhtá uáiniđ täävjib ko meccisäplig? ¶ Čuákánkiäsu ¶ Na te muoi te algijn nuáđásâddâđ, te skippáár kulloo etâmin: ¶ 2. Singapore 913 ¶ Täärhist tiäđuidâd já táiđuidâd ! ¶ Siämmáá ääigi kollečeepi lappâd juuđij rollaattorákku, kote ooinij puuvdâ tábáhtusâid. Sun addij, et joođoost leijee skootter lâi uáivildum rievedeijei patâremvuájáánin. Ákku jorgettij rollaattoris toin naalijn, et uulâi väldiđ čovduu meddâl virdeluuhâst, jeđe skootter moottor čaaskâi. Ákku joođhij määđhis nurhe tuáhá, toppij puhelin lumostis já sooitij poolisân. ¶ Aanaar kieldâ sämikielâlij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi já peivitipšo turviimân ohtsis 247 859,25 eurod: ¶ - Jiem mun uáinâm taggaar rääji ton čohčâeennâm... ¶ Sämitige vaaljâi 2011 iävtukkâsasâttâllâm lii nuuhâm ¶ 1. Stuorrâ jäävrih já miäccáás puolžah kuleh Jävri-Suomâ enâdâhân. ¶ 2. Paxillus atrotomentosus – Samettijalka – Saameetjyelgi U ¶ - Na jiemhân mun maiden tagarijd lah ettâm! ¶ Purrâmâšvaljiimeh, purâdemtilálâšvuotâ, purrâmâšsaavah já munejurdâččemvyevih stivrejeh párnái purrâmâšhárjánmij ovdánem. Sierâdemavveest lii tehálâš purrâmâšváálju maaŋgâpiälásâšvuotâ, šadoi, heđâlmij já muorjij valjaas kevttim, timmâ vuojah ¶ 4. Merâkuáskim lii maccâm Suomâ luándun tälvipiemmâm keežild. ¶ - Vyelgi! ¶ Sämitigge 2015 ¶ Stivrâ tuhhiittij oovdânpyehtim piäláduvváid, moh uásálisteh ovdâskoddevaljáid, ovdâskoddevaaljâi teeman sämmilij uáivilist. Sämitigge taha maŋeláá tärhibijd oovdânpyehtimijd haldâttâsohjelm sämmiláid kyeskee ulmen já puáhtá tuávváštiäđu haldâttâsráđádâlleid. ”Stivrâ toovâi oovdânpyehtim váhá uđđâ vuovijn. Halijdijm pyehtiđ piäláduvváid tiäđu sämmilijn positiivlii čuovâst. Sämmiliih láá Suomân riggodâh, iä čuolmâ. Mist láá sämipárnááh já nuorah kiäh halijdeh oppâđ jieijâs kielâ já iäláttâsâid já staatâ kalga adeliđ sijjân toos máhđulâšvuođâ.” sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi muštâlij. ¶ - Maid? Regnaf imâštâlâi. - Mondet tun nuuvt ettih? Kiäs? ¶   Taaidâtábáhtus koveráiđu ¶ 1. Luuhâmive aalgâst. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 ¶ – Tiervâ vielgis njuámmil. Mun lam ränis njuámmilâš. Tust lii kal mučis, vielgis turkkâ. Aasah-uv tun tobbeen jäävrist? Mun lam jurdám, ete jäävrist äässih tuše kyeleh. ¶  adjektiivijd čäciherttâ vesiherne ¶ Viiđâlov ihásâš olmooš lii iällâm 1576800000 sekunttid tâi 2628000 minuttid tâi 438000 tijmed tâi 18250 pirrâmpeivid tâi 2600 okkod tâi 600 mánuppaijeed tâi 50 ihheed. Toos lasseen kalga lasettiđ vala "karkaus iivijd" , moh taheh 12 tâi 13 peivid lase. Maht tot äigi lii moonnâm? ¶ Ucjuuvâst 64 (+1) uápped. Ucjuv kirkkosiijdâ já Kärigâsnjaargâ škoovlâin iänááš uási uáppein láá ¶ Tuolbâs tegu fiindâr ¶ muikku.....49, 54, 98 ¶ Kolláás njuolgâdus Matt 6:33 ¶ Nubbe Amerik mätki ¶ Taksialmai kejâstij munjin já rammuustij: “Joo-oh, must lii navigaattor! Tot tuáimá uáli pyereest!” ¶ Love tävjimustáá toohum koččâmâššâd ¶ 55 cm ¶ Kielâ : latviakielâ ¶ Tälvimaailm pivoh ¶ Iđedist sij monnii Mooses já Aaron luusâ vaidâliđ: ”Vuoi, ko liččijm uážžum jäämmiđ Egyptist tâi tääbbin ävđinenâmist! Mane Immeel haalijd tuálvuđ mii enâmân, kost mij puohah kudduuččijm?” ¶ Misthân iä lamaš sáhájáávuh ollágin ege kosten. Te Hanssâ tuágádij toos koonstâ. Jiešalnees tot lâi puáris konstâ, mon tarbâšij väldiđ tuše uđđâsist anon: lavŋe. Hanssâ moonâi jiägán já čuopâi liššáteerijn lavŋepittáid, moh lijjii suulân 10 cm assaah, metteerpele teikâ paijeel kuheh já kobdodâh lâi tađemield mon assaa lavŋe lâi togo peht, suulân 30–40 cm. Toh kolgii tiäđust-uv čoođâ kuškâđ. ¶ Sorvânyeri = Hirvinuora ¶ d. Maggaar purrâmâš ellee porá? Kuás tom kalga piemmâđ? ¶ Iäláttâs- já vuoigâdvuođâlävdikodde - eidusiih jesâneh (topâlduvâi siste värijesâneh): ¶  aavhijd. Tijdâlamppu lii taikalamppu – mut mii lii Skuáppu? ¶ vuonjâslodde.....64, 83 ¶ – Mist láá váhá äijihuávtih Saksa almetiileest. Puohah kalgeh čokkáđ sajestis já čoonnâđ torvopuáhháá, kapteen jienâ kulluuttij škájánij peht. ¶ peeivist / mánuppaajeest / ivveest . ¶ Vyelli tobdá, it toh láá nuorttâlâšah. Kulmâ nuorttânissoon, já kuus sij láá fáárrudmin? Vuossâmuš nissoon lii mahte olssâs suttâm. Nuorttâliih maneh. ¶ Penuvvuorrâseh ¶ plankton. ¶ Kišto lii uáivildun vuosâsajasávt tekstiil- tâi graafisâš vuáváámân uápásmâm ulmuid, mut meid iäráseh pyehtih uásálistiđ rijjâ kiišton. Uáslistee kalga kuittâg tärkkilávt väldiđ vuotân kiišto¬paargon asâttum teknisijd vátámâšâid, ko ulmen lii lasâliijnij olášuttem njuolgist lonestum pargoi vuáđuld. ¶ plankton plankton plankton ¶ kaavpugân meid faallum purrâmâš. ¶ Soisalo E4 ¶ Pete ihastâlâi kossâ uccâ almaažii. – Tun tiäđáh vissásávt viehâ ennuv, Sam, já lah vaarâ mađhâšâm-uv ennuv. Mun jiem kuássin ubâ naharijngin vuálgáččii nuuvt kuhás tavas návt kiđđuv. Ij-uv lah váháš räigioivâgis äšši mađhâšiđ ohtuu tien kuávluin tuu reiskäpijgijn? ¶ Ruotâ koskâuásih láá Sveaeennâm . Toho monâdijn piäldui meeri kiäppán já toi vijđododuvah uccoh.. Enâduvâst láá eenâb já eenâb kuácceevyevdih, mut ennuu meiddei eres lasseen haaikâid já väđirijd šaddee lostâvyevdih. Káártá kejâdijn čolmijd čyecih motomeh jäävrih, eromâšávt Vänern já Vättern . Toh láá čuuvtij stuárráábeh ko Suomâ jäävrih. Sveaenâmist láá eenâb ässeeh, kaavpugeh já ráhtulâšvuotâ ko eres kuávluin Ruotâst. Kolmården elleikärdi kulá Sveáeennâm pivnohumosáid mađhâšemčuásáttâssáid. ¶ Jieŋŋâlvuotâ merâtääsist meetterid ¶ Tuáváášamnâstâhhân mun kiävtám jurgâlem já jurgâlemteoriaid kieđâvuššee ¶ Sam kejâdij iššeedvievâs tuođâst. – Jiem naggiiččii jieččân lemin čuuvtijgin vaibâm, ijge talle pieggâmgin, ko ceggejim telta. Ibbeerdvetteđ-uv, suijân toos manen ceggejim leeirâ toos lâi tot, et kavnim kováduvviist härvinâš fossiilijd. Ceggejim telta toi paajaabel já aigum iijâ äigin terppâđ taid luovâs. ¶ Niili lii maailm kuhemus juuhâ (30B). Ton váldusyergi kuulgijd kukken peeivitäsideijee rääjist Victoriajäävrist já kolgá äävi čoođâ Koskâmeerân. Vyeliuásist juuhâ kolgá kuuloold já juuvâ jođettem njeeššist lii šoddâm vijđes njálmádâh Koskâmeerân. Niili riddo lii jiešealnees kuhes juhâkuovđâ, mast iälá 99 prosenttid Egypti aalmugist. Egyptist ulmuuh viljâlškuottii eennâm jo tuháttijd iivijd tassaaš. Niilist jođettui čääci vijđes njuoskâdemuáliviärmádâhân. Ko juuhâ tuulvâi, te tolmišis nješši levânij piäldoid. 1960-lovvoost Niilin huksejui Assuan puáđu. Ton iššijn puovtij finniđ lase viljâlemeennâm, haldâšiđ tuulvijd já pyevtittiđ čäcivuoimijn šleđgâenergia. Puáđu huksim maŋa uđđâ nješši ij lah innig puáttám piäldoid, já tane Niili leeveest ferttee tááláá ääigi kevttiđ viehâkolvuu ađai suuvle. Vuovâs šoŋŋâduv já njuoškâdem áánsust finnee enâmist kyehti šado ivveest. Piälduin ¶ Sajos finnodâshtoimâ-, markkânistem- já pyevtittâsovdedemhaahâ aalgij ¶ Vijđodâh: 30 500 km 2 ¶ Määđhi älgidijn Sofia kuáivui lavhâstis korttâspeelâ já sierâdškuođij toin ääigis kolloon. Ester-umogâš ruvvij njálgáht čolmijdis já lâi čielgâsávt-uv uáđistuumin. Luoštim suu várugávt mätkikietkâm siis, moos sun jotelávt nohádistij-uv, já junáin vyeijim suvâttij suu vala mudágávt naharân. Lijjim poollâm jo muáddi peeivi tast, et ep pesâččiigin vyelgiđ, tastko Ester lâi puoccâm peljijdis, já sust lâi lamaš kumeštâs muáddi peeivi. Mut ko sun viijmâg-uv maaŋgâi vátámušâi maŋa finnij talhâskuuri tuáhtárist, te kumeštâs-uv luoštij eidu mudágávt ovdil määđhi. Ko Sofiast-uv lijjii uccen lamaš ennuv peljipohčâseh, lijjim jo oppâm, et Hollandist ij älkkeht finnim talkkâsijd peljipohčâsân: koolgâi vistig roossâđ maŋgâ peeivi njunekuáškánjâsâigijn já povčâstalkkâsijgijn já toin naalijn pijnediđ párnáá pohčâsijgijn ton tuoivust, et peljitavdâ mahtnii jiešalnees lappuuččij. ¶ kulâtteijee 156 ¶ Vuolab-Lohi Kaarina ¶  vielä Säämi Parlamentaarlâš Rääđi já Taažâ sämitige saavâjođetteijee Egil Olli tiäduttij saavâstis ete haavâ puoh tehálumos pargo lii siäiluttiđ já ovdediđ ohtsâš kielâ. – Porgâp ton oovdân, ete iberdep nubijdân staatâ raajij rasta meid puátteevuođâst, pahudij Olli. ¶ 3. Tarkkuustâl oppâkirje kove 96A. ¶ kristalsâš = kiteinen 35 ¶ tälvikyevdilist = keskellä talvea 161 ¶ 5. Hygrophorus agathosmus – Tuoksuvahakas – Opsâkässih U ¶ Mast puátá, et sparkkem ¶ Mii lii livđe? Sämmilâš muusikärbivyevist kovvejuvvoo muusiklâš já tevstâlâš vuovijguin jieškote-uv kuávlu jieijâs eellimpiirâs já ulmuuh. Kuávdáš äšši ärbivyevist lii tot, et lavluu čuásáttâh oomâst lavlus. Eurooplâš já skandinaavâlâš laavlâärbivyevist lii saahâ muštâleijee lavluin. Muštâleijee lavluin oppeet kovvejuvvojeh ulmuuh, tábáhtusah já tobdoh nuuvt et čuásáttâsân ij lohtâs omâstemkoskâvuotâ. Orjâlâškuávlust omâstum lavluin kiävttoo nomâttâs luohti , veikkâ suomâkielân lii vuáhádum termâ joiku. Anarâškielâlâš nomâttâs lii livđe já nuorttâlâškielâst leu’d . ¶ Hapro ¶  láá: ¶ Kaakaopáávui pyevtittem 2007 (1 000 t) ¶ PREFAATIO LOPÂTTÂS KIÄRDÁMUŠÄÄIGI (5. VÁSTUÄÄIGI PASEPEEIVI RÄÄJIST) ¶ Lyon E6 ¶ Säämi kultturkuávdáš Sajos härjijuhletilálâšvuotâ tuálloo pargoenâmist (Aanaar) tuorâstuv 14. cuáŋuimáánu 2011. Tilálâšvuotâ álgá pargoenâmân uápásmem häämist tijme 13.30 já eidusiih härjijuhleh tme 14.00. TIÄĐÁTTÂS ¶ koivunkantosieni ¶ –~Jiem lam jiehti tääbbin, ijge tääbbin lam jiehti kihheen eres tuáhtárijd. ¶ “Tovle lâi Njuámmil-Sammlii Kaabist puásuikeččeenieidâ, tot lâi Máárjá Paadar _nommâsâš nieidâ (Jovnii Isá Máárjá). Te lâi taggaar puárislágán almai, maid kočodii Kaab Irjánâžžân. Tot lâi taggaar tuápánjâs äijih. Te maid paahusijd, te lamaš livkkâlâm ton Máárjá puuvsâid já cááhá juálgásis já puátá teehin Čovčjáávrán. Tot laavij ulmuid reŋguustâllâđ, aalgij mijjân-uv muorâid čuoppâđ miäcán. Na miste lâi puásuikeččeereŋgâ, maid te kočodii Uccpárnáá Vuollin ( Olli Mattus ). Tot lâi meiddei kandâalmai talle toi aaigij, siämmáá ko Máárjá-uv lâi nieidân. ¶ 4. ¶ Táálááš anarâš sierah. ¶ Aldapurrâmâš poccust -tábáhtus lávdástellee, aanaarlâš Aune Portti mälistij tábáhtusâst kumppâsijd. 5.4.2012. ¶ ráámmátteevstah láá jurgâlemteoria uáinust, jis taid verdid vuolgâtekstâsis ađai ¶ Aaibâs älkkee, Jukká eeđâi. – Čuovjis já ruopsis siävuttâs li čuovjisruopsâd. Jis liččih toidelâm tiepi te iivneh iä liččii siähánâm koskânis. ¶ Almâi punjâstij puttâl kiddâ, nahettij puoŋâsis já eeđâi: ¶ Oppâkirje pargopitáiguin ¶ Kooveest anar âšah Heli Huovinen ja Heikki Nikula. Heli tooim âi säminuor âi taaid âtábáhtus jođetteijen já musijkkár Heikki Nikula tábáhtus tuámárin. Taaid âtábáhtus uárnejui Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist kuov âmáánust 2012. ¶ Mutâ vyerdiba! Mii imâšijd tyebbin sodâstâlâi? ¶ Fyn 103 ¶ 65 ¶ 06.30 Aino, Oku, mun já Ečan čokkáp iiđeedpittápeevdist. Povvâstep. Ečan hoksáá vodkaputtâl, mon Aino já Oku lává puáhtâm Iževsk kuávlust. Liäkká tom mist koijâdhánnáá. Iäráseh láá nuvt vaibâm, et ep määti ko povvâstiđ, já forgâ povvâstep vala eenâb. ¶ Timoteihân virkosmui tast eenâb-uv ko lijjim vuárdám. Sun kaččâlij moovtâ toho kulij – mut kivkked ravva čáácán vuálusoivij. Mun tuámittim išán. Kale sun jieš tobbeen punjâgij riidon, ige lamaš ubâ nuuvt nievris mielâstkin. ¶ b. Mane tuše häärvih lodeh pessejeh piälduin? ¶ – Oi-joi, mon uáinusâš tun lah! sun tuikkodij. – Lah-uv ivnim iho vuoptâidâd? ¶ Čäcilaahâ ¶ Tansanian tehálumos áigápuátu lii kuittâg vala eennâmtuálu. Saavaankuávluin ton hárjuttem puáhtá leđe epivises. Jis arvepaje álgá maŋŋeed, ubâ šaddo puáhtá epiluhostuđ. Ucebijn viljâlmijn šoddâduvvojeh hirssâ, durra, maissâ sehe ruonâseh já heđâlmeh päikkennâm tárboid. Stuorrâ táálui eennâmtuálupyevtittâsah tegu kähvi, teejâ, pumbul já eennâmpähkineh tuálvojeh olgoenâmáid. Šiiveettuálu häittid tsetsekiärpáš. Tot leevât varâlii šiiveettaavdâ já ulmuid hiäjusmittee navertaavdâ. Kyelipivdo Tansania stuorrâ jaavrijn já India väldinmeerâst puáhtá maŋgáid perruid áigápuáđu. Stuorrâ kaavpugijn lii meiddi mottoomverd ráhtulâšvuotâ. ¶ Uáivitoimâtteijee ¶ Ive 1949 Laapi kollekuáivoi litto vuáđudui Pellis kámppáást ovdediđ kollekuávoi aašij. Tárbu ohtsâspaargon kollekuáivoi koskâvuođâst lâi koorâs, já oornig tarbâšui juávkun, mon čuolmah já ulmui koskâsiih riijđoh väividii. Liiton siärvámmáksun lijjii kyehti gramâ kole já ihejeessânmáksu maksui kollen. Lito vuoimijgijn pottii pyerebeh jotolâhohtâvuođah Lemmei: kuávlun ovdâmerkkân ráivájii kirdemkiedi tävirij jođettem várás já pisovááh kärbisjođettem aalgij. Litto lii vala onne merhâšittee Laapi kollekuáivoi hiäđuvákšoo. ¶ Ánná paasij viäskárân jávuttáá kuldâliđ. Sun ij tääl tiättám, maid sun ličij kolgâm jurdâččiđ: ¶ Staatârääđi kielâlahâmuštâlus 2009 ¶ Kinttâlpeivi ............................................................................ 119 Máárjá almostumpeivi ........................................................... 120 Jonsahpeivi (Johannes Kästee peivi) ................................... 121 ¶ Uŋgar ¶ Puáđus tii puohâi uássin Hiärá Jeesus Kristus ármu, Immeel rähisvuotâ já Pase Jiegâ ohtâvuotâ! (KAT11/IM) ¶ Nuurrâmpargo ornijn Samii Litto r.y. tooimâjođetteijee Johan Nuorgam, kote tooimâi maŋeláá museotipšon, já Tuurku ollâopâttuv professor Paavo Kallio. Nuurrâmpargo porgii iänaažin Tuurku ollâopâttuv uáppeeh. Museo ovdedem já paijeentoollâm kullui Samii Lito toimâohjelmân ive 1986 räi. Samii Litto vuáđudij talle Sámi Museum – Saamelaismuseosäätiö . Säätiö vuáđudem uáivilin lâi museo tooimâ uážžum jiečânâssân já meiddei ton jotkâšum já ovdánem turvâstem. Sämimuseosäätiön kullii sämmilij lasseen ovdâsteijee máttááttâsministeriöst já Aanaar kieldâst. ¶ Pargokirje lii šiev išeniävvu, ko luuvah pirâs- já luándutiäđu. Oopah pyerebeht, ko tust lii pargokirje. Pargokirjeest láá pargopitáh, moiguin hárjuttâlah ovdâmerkkân muuštonmerkkiimij toohâm, tiäđui uuccâm já aašij árvuštâllâm. Peesah porgâđ meiddei smaavâ tutkâmpargoid. Puávtáh porgâđ taid pääihist, jis jieh kiergân porgâđ taid škoovlâst. ¶ 8. Kiävttojeh šivettij koškádâssân ¶ toid halijdii tärhistiđ uđđâ tárukielâlij Ráámmát (1873) vuáđuld. (Kjølaas 1995: 61–62, ¶ +358 40 574 9150 ¶ 50 ¶  + Ikkervuonâ = Ikkerinvuono ¶ GOLLI (kolle) "Stuorrâ miärádâssáid" ¶ Aalmugijkoskâsâš olmoošvuoigâdvuođâpolitiikâst Sämitigge halijdičij, et Suomâ tiäduttičij olmoošvuoigâdvuođâpolitiikâstis eromâšávt algâaalmugij jiešmeridemvuoigâdvuođâ já –sajattuv ovdánem. Suomâ kolgâččij tuárjuđ sämmilij vaikuttemmáhđulâšvuođâid meid Euroop Unionist.Sämitige uáinu mield aalmugijkoskâsâš olmoošvuoigâdvuođâpolitiikâst já ovdedemohtsâšpargoost kolgâččij vuáijuđ meiddei arktâsâš algâaalmugáid, ko Suomâ lii čonnâsâm Arktâsâš Rääđi paargon. Suomâ aalmugijkoskâsâš olmoošvuoigâdvuođâpolitiik tiäddučuágástuvâin kalga algâaalmugij uasild vuáijuđ jiešmeridemvuoigâdvuođâ lasettem lasseen meiddei vuovij kavnâmân šoŋŋâdâhnubástusân vuáháduumán já viggâđ siäiluttiđ algâaalmugkielâid já -kulttuurijd. Sämitige uáinu mield Suomâ olmoošvuoigâdvuođâpoolitlâš tiäddučuágástuvah kalgeh leđe čoođâmanneeh puohâin Suomâ tooimâin, iäge ovdâmerkkân energiapoolitlâš koččâmâšah uážu moonnâđ Suomâ olmoošvuoigâdvuođâi tiäddučuágástuvâi paijeel. ¶ Tooláá iđedist Eskelis linjâšauto poođij Ruávinjaargân já tot lâi-uv tääl munjin uápis kaavpug. Lijjimhân aassâm tobbeen masa ive ovdil Kyprosân vyelgim já tiettim tärkkilávt, kogo Etelärinne 10 ličij. Tääl jiem innig tarbâšâm taaksi, tegu talle kulmâ ive tassaaš, ko lijjim monâmin Johannes Lauri čuárvipááján paargon. Mätki lâi suullân siämmáš ko toho Laurin-uv ađai pajeláhháá kilomeetterpeeleest já nuuvt mun väzzilim Asemieskatu mield Räjikosáttâhân. ¶ 3. 4. ¶ Viijmâg sun kulâškuođij omâs povvâstem. Sun suorgânij. Kii te povvâstij sunjin? Lâi aaibâs sevŋâd, já paaloost Liisá kirdeškuođij čuovâ vuást. Povvâsteijee kirdelij meid Liisá maajeeld já jotelávt juuvsâi-uv suu. Sun kiirdij val Liisá ovdiipiälán já kivsedij, et ijhân tääl liččii kuussân huáppu. Vuoi, mon mučis kiärpáš, jurdâččij Liisá. Taat lâi ennuu muččâdub ko toh kiärppááh, maid sun lâi peiviv teivâm. Vâi neevtij-uv taat tuše muččâdin sevŋâdist? ¶ Sämikielâst láá maŋgâ taggaar sääni moi ohtâvuotân kalga pieijâđ eres sajehäämi ko suomâkielâst. Mii -pronomin lii taggaar. Suomâkielâ malli táájut motomin ettâđ om: Mii elleesun tuo jotá? Suomâkielâst mikä -pronomin ohtâvuotân kulá nominatiiv, sämikielâst mii finnee maaŋgâlovo akkusatiiv. ¶ jurgâlâm: Marja-Liisa Olthuis ¶ Vaikuttâsâid sämikulttuurân puáhtá árvuštâllâđ ubâ vuávámproosees ääigi ¶ – Na jieš muštâlih munjin, kost aassih. ¶ Sämitigge ¶ b. kaandâin ¶ Ive 2011 uđâsmittum luándusuojâlemlaavâ 16 § mield sämikuávlu aalmuglâš- já luándumeecijn kalga turviđ sämmilij kulttuur paijeentoollâm já ovdedem iävtuid. Kuávlu vuáđutdijn kalga ton suojâlem eromâš uulmijd já aalmuglâšmeecist meid kuávlust jottei hiäđuid väldiđ ääšimiäldásávt vuotân. ¶ – Lii-uv ááhust talle ijjâpäiđi pajalist? sun koijâdij oppeet. ¶ 30 ¶ rähtiđ terminologia máhđulâš nubástutmist lavâlâš analyys já uásipeličuákkim toohâđ ääšist miärádâsâid.”Čuákkim navcâttemvuotâ toohâđ ääšist miärádâs lâi algâaalmugijd stuorrâ pettâšume. Terminologia nubástittem västidiččij vyeimist orroo olmoošvuoigâdvuotâvuáháduv. Eromâš lâi, ete terminologia nubástittem vuástálistij meid muáddi taggaar staatâ, moh lijjii tuhhiittâm OA algâaalmugjulgáštuš”, sämitige stiivrâ jeessân Petra Magga-Vars muštâlij. ¶ Uáiviäšši viehâváldálâš ulmuu kuáhtáámist lii, ete kuássin jieh pyevti tiettiđ mii tápáhtuvvoo čuávuvâžžân. ¶  oolâ. Eeči Tuámittáim 11 ááigán Ironworldin ton suujâst, ko onne ličij tobbeen Skandinaavij peivi já muái ovdâstiččijm sämmilijd ton juhleest. Vaazijm lippuráiđun Ironworld čoođâ paviljooŋgin; USA, Kanada, Island, Tanska, Taažâ, Ruotâ já Säämi liipuh maŋaluvâi. Ko poođij Säämi liipu vuáru, te lavlum Säämi suuvâ lavlust kyehti veerstâ anarâškielân já Anssi kuodij liipu siisâ, sehe ceggij ton tađe várás uárnejum sajan. Pel kyehnubálov ääigi toollim paviljooŋgist 10 miinut kukkosii anarâškielâlii laavlâkonsert. Aanaarjäävri pehti keevâi nuuvt suámiht, et oovtâ saajeest vájáldittim saanijd. Kolgim lávluđ "láá poccuuh riddoin njolgeestmin já lodeh jäävrist vuojâdmin" , mut lavlum-uv "láá poccuuh riddoin njolgeestmin já čuoškah jäävrist vuojâdmin" . Tom feiluu iä huámmášâm iäráseh ko Anssi. ¶ šaddoid tuubdah? ¶ – Liegâdem, kevttimčääci já šleđgâjyehim ¶ – Pyeri! Ilodij Topse, kote lâi ohtâ Lappum kaandâin. – Mijhân kuorrâp luodâid! ¶ Suáđigil luvâttâh: Salla Rouvinen (tavesämikielâ) ¶ sodâskirdee . Lodde, mii kirdá távjá sooddâstmáin. Om. kaijuuh. ¶ vierâ, vierâ = kenkäheinäkerä ¶ Sopâmuš artikla 1 lii siämmáálágán KP-sopâmuš 1 artikláin täähidmáin návt almugáid jiešmeridemvuoigâdvuođâ. ¶ © 2006 Sámi musea Siida & Anarâškielâ servi ¶ 7 Ivnii kopšâm rapu, mon puáhtá purrâđ. ¶ Kärigâsnjargâ = Karigasniemi ¶ 80 ¶ Maaŋgâlágán sorme kal poccui-uv puáhtá sattuđ. Mottoom peeivi ko mij leim vuod čokkiimin siijdâ, te huámášim: tobbeen olgoláá uáinoo omâs ellee. Čuoigim aldeláá uáiniđ, ete mii tot eštus lii. Toh láin kyehti sarva, moh láin tarvanâm oohtân čoorvijn. Toh láin lamaš vaarâ jo kuhheeb kiddâluvâi, kuittâg maaŋgâid peeivijd. Tommit toh stinžoin patârâsân, ete jiem fattim, iäváge suovvâm toppiđ jieijâs kiddâ. Ferttejim čuoigâđ skipárijdân kuuvl sárnuđ já táttuđ iše. Mij kuulmâs moonâim já pirâstitijm ton sarvakuáhtá, já njuárustijm kiddâ. Mutâ toh faanineh láin nuuvt nanosân tarvanâm, ete ep finnim luovâs nubijnis mudoi ko kaartâim čuollâđ čoorvijd. Ko viijmâg pessain luovâs, te aalgâst iävá máttâm olmânáál ubâ väzziđgin. Toh moonain kuábâš-uv kuávlusis váhá määđhi keš, já čuážžuv kärŋi ooivijn, sijđo oovtâst väzziv uáivi tuárgistin. Kuumpih ko lijjii sattuđ kavnâđ taid, te ličij lamaš älkkees saalâs toid. ¶ iänááš uási eennâm ässein. ¶ nuuvt ennuv ko peri máhđulâš. (Kjølaas 1995: 101–112; Suomen Pipliaseura 2008: 12; ¶ – Joo. Muoi kalgeen laddiistiđ kárbá nube pel suollud. Tobbeen lii uánihub väzziđ päävti kuuvl, čyervee Heikkâ sunjin maassâd. ¶ Taah uđđâässeeh väldidškuottii Čovčjäävri kuávlu kale jo 1970-lovo aalgâkeččin, mut tot tápáhtui nuuvt suolgâi, et kihheen ij fiettim älgiđ tom vuástálistiđ, ovdilgo lâi jo liijkás maŋŋeed. Vistig sirdui Áhu-Jovnâ -rohe tupepuáráán tavebáást Kossenâmist Pyeidispuškojávráá taavaakeš, mii lâi jiešalnees vuossmuš astoääigi tupe tien kuávlust. Tast maŋa puáđiškuottii kámpáh oovt mottoom sajan, jotteelvuođáin kámppá já ihe, já ko muádlov ihheed lâi kuullâm, te uđđâässei kámpáh lijjii še siämmáá ennuu, ko väsittum iveh. Čovčjäävri kuávlu kolgâččij leđe huksimkiäldust, mut ain-uv mestâba ivijmield tohon huksejuvvojeh kuittâg ain uđđâ kámpáh, kesiässeeh lasaneh já veikkâ algâässei eellimtileh káržuh, te kenigâsvuođah sii iähtun kuittâg lasaneh taađeest. ¶ Skálžumalli..... ¶   idiomaatlii kielâ vátámusâi tiet kuovttijn saanijn: kálgun olssâd (spiekâstemjuávkku nr ¶ * Čuákkimfaalâdmeh. Kalga tiilááđ muuneeld. ¶  päivässä. Suomâkielâst Lokkekove: Cisca Castelijn/Foto Natura/Minden ¶ 7 Kaavnah puursâ. Maid poorgah? ¶ (Vrd.  Lyhennän  juhlamekkoni.) ¶ Suullân čyeti ihheed tassaaš anarâšah algii kevttiđ tááláá-áigásijd leeŋgijd, moh lijjii rahtum jieškaavvâl suohimuorâst. Leeŋgih lijjii kyevtlágáneh; markkânleeŋgih já argâleeŋgih. Juhleleeŋgih lijjii máálájum muččâdin já uávuttâh (selgipoovij) lâi skodâstum ruopsis läđđein já roobdah lijjii jo-uv vielgâdeh tâi fiskâdeh. Meid niskepäddi lâi čiŋâttum läđđein. ¶  sun vuáđudui 15.6.2014 Helsigist ¶ Lapsekuáškánjâs sparkettij já ton šiälgum neevtij tuhháátkiärdásâžžân. ¶ Ruáhumeerâ 2 Moos 14:1-15:21 ¶ lii lamaš táválâš ovdil, mutâ uđđâsub tábáhtusah-uv láá. Čaabâkirjálâšvuođâ peht ¶ 85B Tave-enâmij liipuin lii ristâkovos. ¶ mi kielâlaahâ ij lah lasettâm merhâšitteht virgeomâhái sämikielâ tááiđu. Nuuvtpa taas iä lah toohum ¶ Sämitigge iävtut Säämi máttáátâskuávdáá stiivrân puáttee neelji ihán čuávvoo jesânijd já väri-jesânijd (tavgij siste): Petra Magga (Pekka Aikio), Erkki Lumisalmi (Tiina Sanila-Aikio), Berit-Ellen Juuso (Maarit Magga), Veikko Guttorm (Sisko Länsman), Heli Aikio (Aslak Paltto), Antti Katekeetta (Kati Eriksen). ¶ Uccpárnáá Vuoli Ilmar ¶ Iisak Mattus ¶ Kevtteeh ¶ b. Smietâ, mane mielkki lii ¶ Staatah já sämitigeh kiärguseh sämisopâmušráđádâlmáid ¶ Pissojuuhâ = Pyssyjoki, Børselv (Taažâbeln) ¶ - Mondiet? Mun poottim bussijn. ¶ Ofelaš pargon lii vuáváđ já valmâštâllâđ sämmilijn muštâleijee Ofelaš-materiaalijd škoovlâin eellim várás sehe kolliđ Laapi kuávlu škovláid já muštâliđ sämmilijn valmâštum materiaalij mield. ¶ 4. Tylopilus felleus – Sappitatti – Säppitatti U ¶ čiđđâkääni 189 ¶ – Tääl mun-uv tuostâm mainâstiđ tunjin, et lijjim syele tuáivum-uv tunnui keevvâđ eidu nuuvt, ko keevâi. Tondet mun iävtuttim-uv Kuivee tuu skipárin, sun ko lii nuuvt šiev já viššâlis kandâ. ¶ Jotkâucâmuš starttâruuđâst (tavesämikielân) ¶ Uksâkozzâs tyehin pulttâsij algânubálov ihásâš kaandâš. Muáđuiđis sun lâi kiäptâm aaibâs čappâđin já lâi tuođâi tegu kumâttus. Almai aalgij skulduđ kaandâ já eeđâi: ¶ Nuorah aldakooveest ¶   Akkusatiivloođâs Kielâkyeimi 1 ¶ 4. Jieggâ (Eeji) ¶ kuhes ááigán purrâmušâid puáhtá: ¶ Ovdebijn vaaljâin vaaljâluvâttâlmân merkkejum ulmui párnááh, kiäh láá šoddâm jienâvuoigâdvuotâahan ađai tevdih 18 ihheed majemustáá vaaljâi majemuš peeivi, merkkejuvvojeh vaaljâluvâttâlmân tast maŋa, ko sij láá almottâm ete aneh jieijâs sämmilâžžân. Taat almottâs kalga toohâđ vaaljâive ovdiipiäláá juovlâmáánu majemuu peeivi räi. Tađe várás jienâvuoigâdvuotâahan šaddee ulmuid postâduvvoo macâttâskooverttáin ucâmušluámáttâh, mon sii kalgeh tevdiđ, vuáláčäälliđ já macâttiđ poostâ peht vaaljâlävdikoodán. Vaaljâluvâttâlmân merkkejuvvojeh meiddei toh ulmuuh, kiäh jiejah ucâluveh kirjálávt vaaljâluvâttâlmân já kiäid vaaljâlävdikodde pááhud jienâvuoigâdvuođâlâš sämmilâžžân. Vaaljâluvâttâlmân puáhtá ucâluđ sämitiggelaavâ 3 § 1 moomeent 1, 2 já 3 saje já 21 § vuáđuld. ¶ meerâin, merâriddoin, ¶ ive 1995 maŋa. Talle sämmilij vuáđuvuoigâdvuođah turvâstuvvojii haldâttâshäämist já sämmiláid ¶ Junná lâi uáivádum vuossâmuu keerdi eellimstis. Mut ko seksti nuuvâi, te Junná juvâškuođij vuolâ. Skipáreh kulluuškuottii: ¶ Kielâpiervâl lii 8+2-sajasâš kielâlávgumjuávkkuperâpeivtipšosaje. Áávusorroomäigi lii 7.30-16.30, mutâ kuittâg täärbu mield meiddei 7.00-17.00. Fastâpargeeh láá kyevtis já sunnuu pargoääigih láá heiviittum táárbumield. Toi lasseen táálust sättih porgâđ meiddei uáppeehárjuttelleeh, sierânâspárnáikärdimáttáátteijee, fysioterapeut já sárnumterapeut. Kielâpiervâl viistijn pyehtih leđe meiddei siämmást lovmat párnái viežžed já pyehted. Enâmustáá kielâpiervâl pirrâsist láá huolâtteijeeh 8.30-9.30 já 16.00-16.30. Sierâlágán juuhlij já tábáhtusâi ääigi kielâpiervâl viistijn pyehtih leđe puohnâssân s. 30 olmožid, jis puoh kielâpiervâlperruuh, pargeeh já stivrâ láá čokkânâm. ¶ 1. Miäruštâl jieijâd sanijguin Suálui-Suomâ sajaduv. ¶  válducelkkuu Taat 32 ¶ MALAWI ¶ 5. Amanita regalis – Ruskokärpässieni – Ruškiskiärppáákuobâr U ¶ Iđedist vyejestim vala ohtii Saabijn Ironworldin, Anssi paasij uáđđiđ. Teresa lâi kuátiorron já lijjim suu seervist kulmâ tiijme – uánihâžžân keevâi äigi. Koskâpeeivi maŋa vyejestim Pengillyn já nutkâlim majemuid tävirijd laavkân. Pel kuulmâ suulâin poođij Teresa, sun ko lâi lopedâttâm tuálvuđ munnuu Duluth kirdemkiädán. Pelnub čyeđe kilomeetter mätki hurgettij liijkás jotelávt já forgâ lâi oovdâst ahevis puddâ; muái sirdâšuim terminaal vyelgimuásán já Teresa paasij konjâlčolmij laasâ nubebel… ¶ a. tuše enâmist ellee elleejuávhuid ¶ liškepuáimu = ihopoimu 186 ¶ – Mut talle mun monâttiččim muččâdvuottân. Tot lappuuččij, ko mun sudâččim já talle liččim monâttâm puoh, šuáhkádij muotâtäsni. ¶ - Munhân ettim tunjin, et mun lam häldee. Häldeeh eellih kuhheeb ko ulmuuh. ¶ Ohtsis ¶  čonnâsâm Kannat adeliđ vááimu jođettiđ, talle ko siste tobdoo suotâsin já pyerrin. Ij ain lah pyeri leđe nuuvt hirmâd jiärmáá já viijses. ¶ - Na, kale taat tast mana! lohđuttij Kaari. Jiehhân tun lah ohtuu! ¶ 11. Sämikuávlu kieldâlâš já staatâlâš palvâlusâid fällee ohtâduvah kalgeh vuáđudiđ äššigâšregis ¶ Antwerpen maŋa Ester-uv koccáástâlâi já sust lâi nelgi. Mun koivum reepust suu purrâmušâid, maid lijjim vuoššâm fáárun já keččim tijmestân, et suullân kuulmâ vaartâ keččin liččijm Brysselist, nuuvt et tääl lâi šievnáál äigi purâttiđ suu. Lieggâ mielkki must ij lamaš kale, mut uskum, et sun totá kolmâ miälkán-uv já luškâ purrâmušân. Já nuuvt luhhoost keevâi-uv. ¶ Pargopitáh ¶ tâm koijâdiđ: ¶ Taggaar purrâmušhivvâduv njoobžah iä lam kuássin uáinám. ¶ - tave-eennâmlâš ohtsâšpargo. ¶ Ruotâ ¶ - nuorttâsämikielâ ¶ Loddejävri LL.1978 Lintujärvi Mahladnyere já Äijihjäävri kooskâst. ¶ 58A Jäävri jieškote-uv kyelišlaajâi koddemsajeh láá ¶ ellee luándu.....96 ¶ Piättâr loppeet pis- Matt 26:30-35 ¶  kuvvim): Iävtuittáá stuárráámus äšši lii tot, et tääl säminuorah pyehtih jieijah vaikuttiđ vuoigâdvuođáidsis já toi olášumán. Lasseen säminuorâin lii tääl kanava, mon pehti sij pyehtih adeliđ virgálijd ciälkkámušâid já toohâđ alguid. Nuorâirääđi taha máhđulâžžân meid tom, et säminuorah pyehtih leđe čuuvtij aktiivlubbooht mieldi sämitige tooimâst já miärádâstohâmist nuorâid kyeskee aašijn. ¶ - ečivuođâ čielgim - párnáá aitârdâsvuotâ - párnáá aassâm - párnáá kuáhtámvuoigâdvuođah - párnáá elettem (elettemiše já elettemtoorjâ) ¶ Sämitige čuákkim tuhhiittij čielgiittâs säämi kulttuurmeriruuđâ kiävtust ivveest 2013. Máttááttâs- ja kulttuurministeriö lii ive 2013 mieđettâm Sämitiigán staatâtoorjân 182 000 eurod (säämi kulttuurmeriruttâ) já 23 000 eurod tave-eennâmlij sämiseervij tuárjumân, ohtsis 205 000. Sämitige kulttuurlävdikodde västidij torjui mieđeetmist. Torjuid kulttuurlävdikoddeest uccii ohtsis 648 478 euroin. Ucâmušah sämitiigán pottii 108. Kulttuurmeriruuđâst mieđettii 24 % torjuid sämiseervij tooimân, 22 % pargoišeruuđáid já projektáid, 10 % kulttuurtábáhtussáid já 15 % almostitmijd. Lasseen torjuu Máttááttâs- já kulttuurministeriö staatâtoorjâmiärádâs miäldásávt Ucjuv kirkkotuuvij paijeentoollâm 10 650 euroin já tave-eennâmlij sämiseervij tooimâ 23 000 euroin. Ihán 2014 sirdii išeruuđâid 22 076,23 euroin. Almottâs- já haldâttâhkoloh lijjii 3900 eurod. Ohtsis sämitigge torjui 64 sierâ haahâd/servid teikâ taidârid. ¶   Nuorttâmeerâ raavâdkuáluseh ¶ – Ijhân teehi kihheen maađijijd taarbâš. ¶ Häldee = Halti ¶ uásán kieldâi já staatâ pargeid, kiäin ij lah virgekenigâsvuotâ västidiđ koččâmâššáid, munnáás ¶ kihheen ij lamaš vala kuássin rammum tom korâdin. ¶ 1.2.4 Tutkâmuš ulmeh ¶ Erkki Itkonen : Inarinsaamelaisia kielennäytteitä – Aanaarkiela čájttuzeh (1992). Tekstâčuágáldâh, toimâttâm Lea Laitinen. ¶ Rekinist kaava vuáđuld, ennuv-uv tust lii vorrâ. ¶ Säpligväälist poođâš lii vuoluubeln masa vielgâd, já tast láá ruškis tuárissárgáh. Säpligvälli lii ucánjáhháá ucceeb ko hyelkkis piehâin ađai 51 seentist 57 seentin já suájákejij koskâ lii 113 seentist 128 seentin. Säpligvälli tálvástâl Viestâr-Euroopâst já Afrikâst, mut motomin pivvâlis taalvij še Ålandâst. ¶ lii vises tast , et stivriimáin olssis sehe jieijâs enâmáid, kuávloid já luánduriggoduvváid vaikutteijee ovdánem pyehtih algâaalmugeh paijeentoollâđ já nanodiđ instituutioidis, kulttuurijdis já ärbivuovijdis sehe pyerediđ ovdánmis jieijâs viggâmušâi já tárbuidis miäldásávt, ¶ – Já mii kištoid tot taggaargis lii? ¶ 3. marabuhaigar ¶  suotâs, Keejâ Saijoos sajaduv. ¶ Sämikielah ¶  ärbivuáválii - Kost eres saajeest mun li čč im? ¶ 3. Tuuđhâ Euroop káártá oppâkirje siijđoin ¶ 3. Sparassis crispa – Kurttusieni – Ružžekuobâr U ¶   Ko kálgu poođij pargoost lâi jo maŋŋeed eehid. Sun keččâlij lihâđiđ siivost já váruvávd, ete ij cuvnâččii uáđđeid. Sun moonâi posâdâttâmviistán, posâdâđâi já kárvudâđâi putes ijjâpihtsijd. Ij sun pieijâm čuovâ ko moonâi uáđđimviistán, ete ij cuvnâččii uáđđeid. ¶ DOLLAGADDI-SALI 70-140 ulmui, 117 m2. ¶ s. 37 ¶ Jeesus šoddâm ¶  maajeeld: Tággáár šuáhkád < šuáhkádiđ = hönkäise < hönkäistä 131 ¶ Itten iđedist Jovnâ vuolgij oppeet jieŋâpurehij kuuvl. Tääl sust lâi-uv kiälkká já rievtis sááhá fáárust. Veikkâ tot kiälkká lâi-uv styeres, stuárráámus maid sun kaavnâi, tot saatij leđe liijkás ucce stuárráámus jieŋâpureháid. ¶ vuoidâđ, vuoidâm, vuáidá = voidella ¶ Ávus uuvsâi uápástum Sajos-rieggeeh kiäsuttii páihálijd já mađhâšeijeid. 4.4.2012. ¶ 177A Muoldâg ovdâjyelgih heivejeh pyereest kuáivumân. ¶ sämimááccuh = saamenpuku ¶ 2 Tuuđhâ kove. ¶ 9. Papua Uđđâ-Guinea 50 ¶ vuojâráksá rasvarauhanen ¶ 600–700 rammid poccuu vuoivâs ¶ 119 ¶ » Ehidist tij etâvetteđ: 'Šiev šooŋâ taha, ko alme ruáđđid', já ¶ “Veitâlâs pennuuh” ¶ Ele kode. ¶ Säämi kirjálâšvuotâ ¶ Obžâ vala jurdâččij täälvi já ulmui skaamâ ovdilgo nohádij. Já Tobžâ vala jurdâččij keesi já čuoškâid, moh nuuvt maŋgii lijjii jo čuoggim suu njunán. ¶ Japanist rummâšeh táválávt kunnâduvvojeh, mut ko jáámmám ulmuuh láá tääl nuuvt ennuv, te sii lii ferttim hävdidiđ. Ustevâm, hävdidemtoimâttuv omâsteijee, moonâi iävtutátulâžžân njuhčâmáánu loopâst Sendain rähtiđ kistoid. Rummâšeh lijjii seehâi siste, moh ubbân, moh pitážin. Sun muštâlij, et lâi vaigâd kejâdiđ taid, veikkâ lâi-uv tuáddum taggaar paargon. ¶ Picca lâi koorâs tego keđgi, já toin ličij älkkeht puáhtám leggistiđ veik rääigi siäinán. ¶ 5. a) Mii lii kooppânj pargo? ¶ 2. a) Mane kuolijd šoddâdeh viermiáldáin? ¶ oolâ korppujáávuh já 50 rammid vuojâ. ¶ šiev oornigist? ¶ Matti Morottaja 60 ihheed ¶ - Ij häittid maiden, Ánná västidij. ¶ rääđist. ¶ –~Tie tot lii. Ääpi oovdâst já nubebeln vissásávt viärjuh já maaŋgâlá´án pisoh... Maid porgâp? Jis karvep te ep uáinittâđâ, mutâ čuoigâmmätki šadda 3–5 km. eenâb. Peivi juávdá já vaibâseh lasaneh. ¶ Čeevris (89A) lii netiellee, mii mákkoo jyehimuđušij čaasij piälláin ubâ Suomâst. Maaŋgah ton jiešnäälih muštâleh, et tot lii vuáhádum eromâš pyereest čäcielimân. Roppâ lii seggi já virdevijvesâš, jyelgisuormâi kooskâst lii vuoijâmcuozzâ já kuhes seibi tuáimá stivrimmeellin. Čalmeh, peeljih já njunerääigih láá tuolbâ uáivi pajeuásist, et pirrâsis tarkkuustellee čiävrást ij oinuu ennust mihheen čässuáivi paajaabeln. Puohčâldijn čeevris tappa njune- já peljiraaigijd. Tot kuldâlâd pone sahis njävil- já njunesoksâmijdiskuin. ¶ Steve Bennet kesittij tom koldâhivvâduv kuáđi luus já mij-uv moonâim vala mottoom ááigán paargon. Finnijm oles koldâkeerdi sajasis já tääl mist láá čiččâm koldâkerdid seeinist já uksâseini lii vaalmâš. Kuuđâ ääigi vyeijiláim Anssijn Bengillyn, ađai mun vuolgim suu tuálvuđ. Sun ko haalijd čuávvuđ Suomâ-peeivijd Ironworldist. Bengillyn puáttim maŋa lâi suotâs elâččiđ riššoost já lonottiđ putes pihtsijd pajalân. ¶  sämikielâ Anne Seipiharju 6. lk ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 35 ¶ Stivrâ nomâttij ovdâsteijen eennâmkode oovtâstpargojuávkun (MYR) Anna Morottaja já suu värijesânin Heikki Paltto. MYR:n láá asâttum lahâaasâtliih pargoh já tot čokkân Laapi lito ohtâvuođâst. MYR olášut ráhtusruttârájuohjelmijd já heiviit oohtân kuávluovdedem. ¶ P suoiviis soojijd. ¶ salttâšuđ, salttâsuum, salttâsuvá = suolaantua ¶ koškeeh = kuivakala ¶  sämikielâst Puppâ lii nuuvt nánnáá, ete ij määti kuássin ettâđ “ij” . Nuuvtpa sun loppeed: – Pup, pup... kal tot heivee. Pyevti peri párnáidâd teehin! Já koddesäplig-enni puáhtá čiivgâid siisâ – vistig puoh ucemusâid, talle váhá stuárrábijd já loopâst stuorrâ, Vildáás nuorâid. Puupâ kuáti lii aaibâs tievâ. ¶ 3 a. Noomât kooveest šleđgáin tuáimee piergâsijd, ¶ Nuorttâsämmiliih ¶ Ko ittinâš lâi vyerdimist kuhes mätki, te moonáim nohádiđ jo love suulâin. ¶ Sämitige čuákkim lá 28.3.2015 tme 12 ¶ 1.2 Tutkâmušmateriaal ¶ b. uáivikaavpugijd sárgáid 6 - 10. ¶ - vuáđuohtâduvâd hoovdân, škuávlejeijei ¶ Jis sun ličij lamaš olmânáál suttâm, te Ánná ličij iberdâm tom-uv pyereest, mut oles joskâdvuotâ já suu kiäsádâttâm oroi nuuvt väivin. ¶ Tábáhtus ääigi puáhtá meiddei uápásmuđ säämi muusikkân, kirjálâšvuotân já tuojijd. Säämi tuájárij servi Sámi Duodji ry uásálist tábáhtusan oovdânpyehtimáin já vyebdimáin pyevtittâsâidis. ¶ – Tun kale ferttiih luoihâttiđ uábád argâmááccuh. Tot lii váhá uđđâsub ko tuu jieijâd argâmááccuh. ¶ Tupe – Eeči. Mun nievdim moonnâm iijâ vuáŋŋáá. Mun heibum naharist vuáŋŋáin. Lah-uv tun kuássin nievdâm vuáŋŋáá teikâ uáinám jäävri alne olmâ vuáŋŋáá, Hirškikkâ koijâd eejist. ¶ 3. Mii šadda bakteerij tooimâi puátusin kossâčuálán? ¶ Teatris-tábáhtusâst juáhhojii stipendih já kunneekirjeh ohtsiš 38 juávkun já tábáhtusân uásálistii paijeel 1 000 nuorâd pirrâ Suomâ. ¶ Mut ko mainâstááin tom kuullâmsis te talle kullui kuáđist kivkked luoimâm: ¶ tavlustuv vihkosâd . ¶ – Kost Jussa lii? sun koijâdistij. Ij-uv sun puáđigin muu tiervâttiđ? ¶  muin, COP 12 čuákkim juátkoo 15.-16.10 ollâ tääsi oosijn. ¶ 10. Cortinarius rubellus – Suippumyrkkyseitikki – Čuhâmirkkâseitik U ¶ Nuuvt poođij iiđeed já mun vuolgim oppeed savottan, pargeldim ehidân já vuolgim oppeet pááikán ijjânohárijd kesâččiđ. Talle mun iđedist vuolgim lopâttiđ palstan, poottim ton moontun, kuođđim pyerá toos , kuárŋulim monttupooráá oolâ. Tobbeen must lijjii sááhá já ákšu, já tast aalgij muu čuopâttuv rääji-uv. Na mun valdim tyejiniävuid, vazzim pecimaddui já algim sáhháđ tom maddust rasta. Nuuvt mun njeidim nuuvt kuhháá, et iä liččii lamaš innig ko kulmâ peesi njeidihánnáá. Mun tast smietâdim: ¶ kiellân vuáláluvvâi já toi vyelni toi analysistem. Analyysi tuálá sistees kyehti uási: 1) ¶ Pilatus keejâi Jeesusân já eeđâi: ”Tun kustoo lah juuvdálij kunâgâs?” ¶ Sämikulttuurkuávdáš ¶ 30. Taažâ - váráduvâi já meerâ eennâm ¶ Iäččâm lâi ohtii monâmin Ucjuv kuávlun já lâi eehid ko sun juovdâi Perunämmirân. Sunjin še keevâi nuuvt ete ooinij tegu tullâ te ličij pyelimin tuve täähist. Ko sun juovdâi aldeláá já taaveeld lâi piegâ jielâ, te imâštâlâi ko ij suova haajâ puáđi njunán. Já eštus ko čaŋâlij tupán, te kolmâ tupe, kolmâ täkki já kolmâ kuunâh täähist. Sun aalgij smiettâđ: ¶ a. Kuábáš luudijn tipšo piervâl já uđâgáid? ¶ Suhâkuáhtám pehtilisvuođâ loptejii kunnee-elimeh suuvâ uámikkâsâi muušton Avveel hävdienâmist, Aanaarjäävri Uđđâ Hävdieennâmsuollust já Aanaar hävdienâmist. Jaskoodmeh, ruhâdâspuudah já veisidmeh räsikiästui lyeštim ohtâvuođâst tohhii kunnee tai ulmui paargon, maid sij karttii porgađ tagarijn tilálâšvuođâin, moh tááláá ulmui láá omâseh. ¶ Vuáksákäälbih šoddâduvvojeh piärgušivettin. Niŋálâskaalbijn šaddeh nuorâ kuusah ađai nuorukkááh , já vuossâmuu käälbi kyeddim maŋa tain šaddeh paččeemšivetteh. Kussâ pača häävild suullân kyehtlov kiilud ađai kyevti saŋko tievâ mielhi. ¶ suoksâdiđ, suoksâdâm, suoksâđ = toukata (suoksâ = kärpäsen toukka) ¶ “Puáris aaigijn, kuás lâi lope pivdeđ puoh meccihuáđđoid, te nurâdittii oovtsai anarâšah já nuorttâlâšah Karvamjäävri oolâ, kost lâi toovláš stuorrâ kuáti. Ruošâ rääji alne Karvamjäävri keejist lâi stuorrâ kurrâ. Te paarah vuolgii čuoigâđ já kyevtis láin čuoigâmin ehidâspeeivi ton kuurâ alda. Nubbe arvâlij: ¶ Já Monni čellij suttoost luokaviste rasta já njuškij siämmáin liävttoin olgos. Já talle kullui-uv tuše puuršas já kiljom, tondiet ko Monni čellij njuolgist čäsišaavân, mon sun sutostis lâi aaibâs vájáldittám. ¶ Kirjálâsvuodâ luvâttâllâm ¶ - kulmâ desilitter lahcâ ¶ meerah já jäävrih. ¶ Aldemus säämi aarâhšoddâdemmáttááttâs fällee ollâškovlâ lii Tave-Taažâst. Suomâpele sämikielâlijn lii vuoigâdvuotâ ucâluđ Taažân luuhâđ párnáikärdimáttáátteijen . Säämi máttááttâskuávdáást Anarist lii uárnejum sosiaal- já tiervâsvuođâsyergi vuáđututkosân jođetteijee aldatipšooškovlim ive 1997 rääjist. Škovlim lii helppim eenikielâlâs škuávlejum pargojuávhu finnim. Máttááttâsvuáváámân kuleh puohháid ohtsâžžân tuše 2 oppâoho sämikielâ máttááttâs já 2 (oo) maaŋgâkulttuurlâšvuotâ oopah. Rijjâ väljejum oppáid (10 oo) puáhtá siskáldittiđ sämikielâ já kulttuur oopâid. Sämikuávlust uárnejum škovliimáid kolgâččij siskáldittiđ čuuvtij eenâb sämikielâ já kulttuur oopâid. Aarâhšoddâdempargojuávhu pargoh láá pedagogâlávt, sosiaallávt já ohtsâškodálávt muttum vätteebin. Párnái kielâtááiđu sierâlágán tääsi já ohtâgâslâš táárbuh asâtteh pargeid jieijâs lasehástusijd. Aarâhšoddâdmist rävisulmui koskâsâš koskâvuođah já pargoost vaijeem spejâlisteh párnáid já tipšosaje tilán já pirrâdâhân. Lii tehálâš lemniđ pargojuávhu pargoost vajemân, pargostivriimân já škovliidâtmân. Lii pyeri, et šoddâdeijee suogârdâl jieijâs toimâmvuovijd já savâstâl jieškote-uvlágán tilálâšvuođâi tovâttem tobdoin já reagistemvuovijn. Aarâhšoddâdempargojuávkku taarbâš torjuu já mättim nanodem ¶ 6. skorpion ¶ pastemáin já sorttâd taid lasâpurkkijd. Toopâ ¶ Skarfâ lii loddenalijdân uđđâ puáđulâš ¶ värree porge-roovvâdmáánust ¶  maŋgâseh, Tääl lii mielâ nuuvt liävuttem, et halijdiččim olgoenâmáid nuuvt ennuv ko máhđulâš, vissâ mottoom ááigán aassâđ-uv, mut halijdiččim kuittâg vala motomin varriđ maassâd päikkikuávloid Anarân. ¶ Nisonieidâ kieđâst. ¶ PELIPYEHČEEH ¶ Piäkká riäpu njuáludij hepânâmläädist poksâmijdis. Mutâ lahcâjieŋâkoppuráá tyehin oinuustii Mooni kubdâgávt njiäzzájeijee nirve. Monni tiäđust-uv lâi ornim Piäká já Ulá tötteröid sálttáás lahcâjieŋâ. ¶ silbârävdee ¶ Arkkitehtkišto Säämi kulttuurkuávdáá vuáváámist ¶ Tepa-termâpaŋkki , Sänivuárkkákuávdáš TSK sänivuárhá (lekkâs uđđâ laasân) ¶ Gibraltarčuálmi ¶ Norrland ¶ Sämitigge tuáimá nuuvt, et toimâohjelm olášuvá tievâsmiärálávt já ubâ sämitige tooimâ stivrejeh sämitige áárvuh já sämikulttuur miäldásâš vyehi toimâđ. Toimâpaje váldu-uulmij olášume tuárju nanosávt toimâpaje ovtâskâčuággásij uulmij olášume. ¶ Sudotubdâstâsah s. 27. ¶ - Ele jo pyeri olmooš! Moonâi-uv tust tentti hyeneeht vâi? ¶ hiller hilleri ¶ Laapi lito luosâpargojuávkku ¶ 10. nijttosaappâl ¶ almolâš eenâb ain skiijpâ oovdâst kuávsui Taažâ vazzijn roosâi ¶ Ličij tuođâi fiijnâ mättiđ kielâ pyerebeht-uv já muu váhá vääivid, et kielâ iä sárnum mii pääihist, ko lijjim ucce. Lam motomijd keerdijd algâttâm škovlâääigi sämikielâ tiijmijd, mut kielâ oppâm ij lah luhostum vuárdámušâi mield. Ovdâmerkkân luvâttuvâst máttááttâs uárnejui káidusmáttááttâssân televisio pehti, já tom lâi väädis čuávvuđ, ko ohtâvuotâ potkânâdâi ubâ ääigi. Nuorttâsämikielâ tiijmijn lii kuittâg lamaš tommittáá ävkki, et oskomield uássin toi keežild must lii lamaš älkkep oppâđ ruošâkielâ, mii lii mii škoovlâst págulâš kielâoppâ aainâs motomij kuursâi verd. Nuorttâsämikielâst já ruošâkielâst ko láá mottoom verd tuođâi siämmáásullâsiih säänih, já motomeh pustaveh. Ryešilijd pustávijd oppim-uv tuše muádi tiijmest. ¶ já suolluid sárgáid 1 - 3. ¶ Majemui aaigij enâmustáá miänástum kaijuu lii stuorrâlodde , mii sulâstit pääiski, mut lii čuuvtij vääŋkib. Majemui ihelovoi ääigi lii stuorrâlodde loskâm nuuvt čuuvtij, et tot lii pááihui väldidâm pääiski já tevkisselgkaijuu aassâmsoojijd. Stuorrâlodde pessee stuorrâ ¶ * Čuákkimfaalâdmeh. Luuvâ lase. ¶ 203B Pikkâleibi šadda távjá čääsi paaldâst. ¶ b) ¶ T ¶ 7. Luvâttâl puoh Euroop väldikuudijd, moh láá ¶ 8. ¶ Matti Morottaja ¶ Kesjävri = Kessijärvi ¶ Lyememielkki já~saremielkki lii meiddei hersku. Toos ij taarbâš ubâ~sukkârgin pieijâđ. Jis haalijd piškerub smakkiđ, te juuŋah miälkán. Jieškote-uvlágán muorjijd puáhtá~piirakkan pieijâđ. Sarepiirakka lii tiäđust-uv vuovâs, et ko vuášá~saresopá~já~ko sillist muorjijd meddâl, te taid puáhtá~pieijâđ marmelaad lasseen piirakkan. Talle puátih muorjijn hiettân, maid muorjijn puáhtá~olmooš finniđ. ¶ Párnáid šaddeh älkkest čiivleh kieđáid já juolgijd. Toh-uv láá virusij toovvâtmeh. ¶ - Maid? ¶ – Takkâ tunjin! ¶ Mälkiä topâlduv maŋa vuojijm suullân kilomeetter määđhi ko pyevtittijm Mustola topâldâhân. Ton kočâttâh lâi tuše 7,2 meetterid. Tast 5 km vyeijim maŋa pyevtittijm Soskua topâldâhân, mon kočâttâh lâi še tuše 8,3 meetterid. Tot lii majemuš Suomâpele topâldâh ovdil Ruošâ rääji já tast vuojâččijm pyereest-uv lovmat kilomeetterid ovdilgo pyevtittijm Vaalimaajáávrán. Lijjim keččâm káártást já tiettim, et rääji monâččij jäävri rasta. Nuuvtpa fakšuustellim jäävri nuorttârido já eštus pelnub kilomeetter keččin aiccim räjikarsâttuv, mast spokkâlim muáddi kove. Ton karsâttuvâst lâi miinii suámálijd: karsâttâh vaarâ lâi ton lovmat meetterid kubduv, tegu eres-uv saajeest, mut Ruošâpiäláá uási muorah urruu lemin masa pele kuhebeh, ko Suomâpele muorah. Ličij-uv makaš nuuvt, et Suomâbeln liččii motomin čuoppâm muorâid kidâ rääji räi, mii totkin ij orroom lemin oskottettee. Tiet äšši paasij iärvádâssân. ¶ Koškeluohtâ AVV Pááđáár kuávlust, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶   Kööbenhaammân ¶ Kieldâi ovdâjuurdâtile säämi kielâlaavâ olášutmân ij lah mietimielâlâš. Kieldah uáinih ääši nahcâ ¶ Ko lâim finnim kirdemmaaššin jävr'riidon já stellim ton náál ete kirdee, Erkki já Urho kulmâsist piergejeh, te kirdee eeđâi miijân Kaabin, Juusin já munjin et uážžup vyelgiđ maasâd pááikân. Erkki já Urho vala arvâláin nuuvt tegu räämist: ¶ Mun  lam  hárjánâm  jotteeđ. ¶ Säämi Kielâkäldee (Sámi Giellagáldu) čuákkee sämikielâ äššitobdeid já pivdá kielâkevtteid seminaarân Sajosân, Anarân roovvâdmáánu 6. peeivi savâstâllâđ, magareh háástuh láá neelji sämikielâ kielâtipšomist, normimist já termâpargoost. Siämmást lii eromâš máhđulâšvuotâ peessâđ kuullâđ nelji sierâ sämikielâ. ¶ Sahhiittâllâm maŋa lonottistijm pargopihtsijd pajalân já áigoim algâttiđ pargo. Oiva luhhoost vilšâstij tom seehâ já puástu sementtihân tot lâi. Sust lâi tommittáá äigi, et vuolgij munnuid tulkkân vala ton káávpán-uv, et finnejeen lonottiđ olmâ sementi. Lonottem luhostui já vyejestáim maasâd Ironworldin juátkiđ pargo. Muvrájim loppâuasi poccest valmâšin já luptijm vala haatâ-uv sajasis, mon maŋa tivostellim vala täähi, ađai mučásmittim, jeđe vaaldijm suovâid täähist. Suovâ porgestij eidu togo, ko kolgâi-uv, veikkâ ucánjihhii kale šiälmáttâlâi, ko laasâ já uksâ láin ohtân áávus já pieggâ posoi toi čoođâ. ¶ Tarbâšeh: noonâ čäcielleehaavi tâi sillee, ¶ Nyettulgânjargâ TII.1963 Ruáptujäävrist, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ Maadâ-Amerik = Etelä-Amerikka ¶ 67. Ele vahâgit čácáduvâid 216 ¶ – Maid, ohtâ tuše! Tohhân puátih kustoo veikâ mon ennuv! ¶ Ciskeváálláš ¶ Lahhân tun tiäđust-uv kuullâm mainâsijd Pieinis-Piäkást. Pieinis-Piäkást ij lah seibi ollágin, tuše uccâ piäinásâš. Ton seeibi käskistij rasta rottá talle ko Piäkká lâi tuše táválâš Piäkká já čivgâ vala, ijge aassâm talle vala kaavpugist. ¶ F iskiskuobbârij tanssâ 77 ¶ lii kieđâvušsum ubâ veerstâ tekstâ já iärásij peht tuše uási veerstâst, iänááš ton suujâst, ¶ Muádi peeivi maŋa poođij tot Máárjá Čovčjáávrán, koijâdâl: ¶ Sanna Jortikka, Pirkko Lehtiö, Matti Leinonen, Teuvo Nyberg, Simo Veistola ¶ Vielgishaigar piervâl táálu káátu alne lii táválâš uáináttâs Euroop lostâvyevdikuávlust. Ulmuuh oskoh, et káátu alne pessejeijee haigareh pyehtih luho táálun já tondiet toh láá pivnohis vyeliláiguliih. Sij láá huksim keevlijd táluidis káátui oolâ já tuáivuh, et haigareh huksiiččii toid rissepiervâlijdis. Piervâleh láá meiddei puhelinstuálppukeejijn já joba kirkkotoornâin-uv. Vielgishaigareh tálvásteleh trooppisii Afrikâst, mut mäccih kiđđuv pessiđ Euroopân. Ivveest nuubán toh ucâluveh siämmáid piervâlsoojijd. Niŋálâs mannee piervâlân nelji - vittâ mane, moi läällim pištá suullân mánuppaje. Ko uđâgááh láá cuovkkim korâidis, te kuohtuuh vanhimeh anneev huolâ tain. ¶ Tuu luokast láá vissásávt uáppeeh, kiäh láá allergisiih elleid, ovdâmerkkân pennui tâi šaddoid, tegu maarunân já suoinijd. Allergilii uáppee kašnattitškuát, já suu njune já kepispoccei šlijvecuozzâ puáhtá puttâniđ. Talle vuoiŋâm lii váádduh. Astma lii allergiapuácuvuotâ, mii toovvât jiegâatâštâs, ko kepispoccei siemin syereh toppâluveh. ¶  piäggá) Oinim Säämi kulttuurkuávdáá NOMMÂKIŠTO puátusij já kišto vyeitteeiävtuttâs almostittemtilálâšvuotâ läjiduvvoo koskoho vyesimáánu 12. peeivi 2010 tme 12.00 Siijdâ auditoriost Aanaar kirkkosiijdâst. Tilálâšvuotâ lii áávus puohháid. Pyereestpuáttim! ¶ (Flammulina velutipes , suomâkielân talvijuurekas) ¶ – Maid mun poorgâm tain riävskáin? Ritva koijâdij: ¶ juovlâmáánu ¶ styeredem ¶ Škovliittâs álgá vuálá mánuppaje keččin, 17. peeivi porgemáánust. Oovcenubáloh uápped algâtteh kielâ oppâm aaibâs aalgâ rääjist. Oovtâ ive ääigi sii pargo lii máttááttâllâđ anarâškielâ olespiäivásávt iđedist eehidpiäiván. Ko vuáđuh láá jo čielgâseh, te älgih kielâtieđâliih já kulttuur-uápuh, já majemustáá válá pargohárjuttâllâm anarâškielân. Ennuv lukko já iäljárvuotâ sijjân! ¶ šadolâšvuotâ. Vyevdih láá tuššâdum já toi ¶ Puávtáččij mainâšij vala, et ovdâmerkkân eejis käimivuođâst lâi še taggaar vyehi, et kaandâ iä kočodâmgin siämmáin noomáin ko lâi eččis pic sun puovtij leđe Uccpáárnáš tâi Siempáárnáš . ¶  ceelhâ, – Tomhân ferttee-uv talle äššin väldiđ, Išepoolis eeđâi. ¶ b) Mii lii tehálumos šodâttettee kyeli? ¶ – Na pyeri peeivi. ¶ – Naa, mut pyeri äijih, ceelhij nubbe almain. – Keiba taam. ¶ mp = mälipastem ¶ Poccuin lii hitruu vyeijiđ, mutâ moottorkiälkká lii jotelub ko puásui. Puásui lii ucceeb ko sorvâ já stuárráb ko säplig. ¶ Mun livkettâm luámist stáálui stáálu njune oovdâst já kaččâlâm oppeet patarâsân. Tot hápárâš kieđâiguin muu kulij já iirât väldiđ muu kiddâ. Mun muštâm, ete eeči lii muštâlâm meid, ete stáálui stáálu lii váhá tuávkki já lii älkkee filliđ suu. Lii jo sevŋâd já nuuvtpa mun keksiim kuárŋuđ piäcán, mast láá ennuv paccâheh. Stáálui stáálu lii jo viehâ alda, ko mun koškâškuáđám paccahijd nuuvt kuhás, ko vajam koškâđ. Stáálui stáálu ooroost já kuldâl váhá ääigi kogobeht paccâheh kaččeh enâmân. Tastmaŋa tot hárru paccâhij jienâ kulij já usâškuát muu čiävá aaibâs puástu saajeest. ¶  ij – Taat kale ij lah ollágin šiev lostâ tunjin, maid lah luhâmin! sun kullui etâmin. ¶ Páárnáš stuárui já enni iberdij, et sun ij puávtáččii innig čievâdiđ kaandâ. Sun ferttiiččij adeliđ suu meddâl. ¶ Enni kullui puátimin siisâ: ¶ Ucemus olmoošmeeri: 10 olmožid ¶ Taid siämmáá kandaid keevâi vuod fiäráán. Ton ääigi ko sukkâr lâi koortist já kandâi mielâ toovâi eenâb sukkâr maid finnij tobbeen asuntolast. Suoi tieđijn ete kievkânist pajekomerost lii stuorrâ sukkârlitte. Nuuvtpa suoi soovain ete nubbe sunnust páácá vahtân já nubbe váldá sukkârijd litteest. Matti paasij vahtân já Hansâ moonâi väldiđ sukkârijd. ¶ nuuvt, et västideijee persovnvuođâ ij pyevti tubdâđ. Hovdáid čujottum luámáttuvâi ávus tiäđoid ¶  tuššâdii Ittinâš pygálus jotkui siämmáánáálá. Vist čuážuttemääiđist vazâččem já tast maŋa puoh loppâpoccuuh vyejettuvvojii raddaag vääzin pygálusááiđán já keessim aalgij. Jiem mušte, nuuvâi-uv pygálus ollásávt toos, vâi vala-uv puohtuuččii poccuuh lase ááiđán, mut munnust viljâinân lâi kuittâg juurdân vyelgiđ tonnân peeivi noomâst Čovčjáávrán. Poccuuh nuvâškuottii ääiđist já konttureh tievvii, já siämmáánáál ko jiehti, čurruuh oppeet luáštojii kontturijn hirmâd juusáin. Moonáim viljâinân kortteerkuáđi luusâ, já viljâm viežâi munnuu vuájánijd, vâi pesâččâim vuájáluššâđ. Rahttâđáim já kiergânáim, ige lamaš vala ubâ viäigumingin, ko viijmâg čokânâim kerrisijdân já vyeijiláim pááikán já mätki kale te aalgij... Ton ovdeláámainâšum jiäggáá mield lijjii kuittâg čurruuh luoštâlum ubâ eehidpeeivi já ama eidu lijjii ijjávráliih, tâi ucjuvliih luáštám čurruu jâ jodettâm ton jiäggáá viestârkeejist tavas, ko munnuu viljâinân jođáttâh lâi oppeet jiäggáá viestârkeejist maadâviestârân. Jiäggáá jođâttâh lâi aaibâs šolkkân já mun jiem nahcim uáiváás vuájáánsân porgâđ maiden, tot ruotâi siämmáánáálá ko viljâm muuzzig, vyeŋes eergih ko láin. Já ko poođij jiäggáá viestârkeeji jođáttâhratkuuttâh, te viljâm tiäđust-uv čovgij lääbžis tommittáá, et muuzzig vuolgij olmâ jođáttuv mield, mut ko mungis viggim porgâđ siämmáá, te tot lâi nolpposân tegu kihtâlem vyelgiđ eidu nube kulij, ađai ratkuuttuv taavaapele syergimield já toho ko tot spiekâstij. Ama togo pehti lâi moonnâm kieskâd čuurâ já nolppom halidij ton maŋŋaal. Čavgejim lääbži nuuvt ennuu ko vooijim, mut ko kerris njuškiistij mottoom mievtâst, te rovvim kerrisist meddâl. Toollim kuittâg lääbžist vala mottoom ääigi já kiässojim kerris paaldâst, mut ko puáđiškuottii peesih te ferttejim ložžiđ já tipteđ vuájánân moonnâđ. Kerris kullui piäškáástâlmin pessijd, ko “šlarvâ” nolppom jävkittij pecivyevdi siisâ já mun paaccim jeggiriidon čokoppoođâi šoolhâ ool. ¶ T. I. Itkonen SUOMEN LAPPALAISET I JÁ II ¶ Niijtijm ubâ peeivi já mun vuoššim val käähvi já čuorviistim skipárijd käähvi juuhâđ. Reŋgâ lâi halijdiđ Ailláin väzziđ kietluvâi. Togo lâi juhâskurčče, mast lijjii jieŋâles rääigeh. Aillâ aalgij togo kaččâđ já ain njuškij tom juuvâ rasta. Reŋgâ ij ostâmgen uáiniđ taid raaigijd já nuuvt purššááttij toho. Ko tobbeen pajas kiäsádâđâi, lâi puáhhááttuv räje njettin. Ij lamaš reeŋgâst šiev mielâ ko poođij käähvi juuhâđ, mutâ muoi Ailláin puovvustáim nuuvt čuuvtij, et reŋgâ lieggânij. Eelijm vala tyeje looppâtmin já väzzilijm maasâd. Kyehti kilomeetter vaazijm skuŋkâttijm pálgá mield miäldáluvâi. Ij lamaš haalu innig kietluvâi väzziđ. Lâim vaibâm já njuoskâm puohah. ¶ já toi vuottummeerijd jieškote-uv Uđđâ testament kiirjijn. Anarâš jurgâlemvastui maŋa láá merkkejum suomâkielâsâš vastuuh. Substantiiv πνεῦμα jurgâlemvaastah vuáttojeh ¶ Vesijärvi D5 ¶ njuuvččuálpáš 51 ¶  saksaa.;  akkusatiiv 1. ovdáneijee mane ¶ 3. Tuuđhâ oppâkirje kove 118A já luuvâ pitá Kooraalkáárgu iäláneh láá maaŋgâhámásiih. ¶ Muštáh vissâ, maht Hirškikkâ já Myerji uápásmuin Maatin lyemejeegist já Maatist já uccâ stááluin šoddii pyeri skipárâšah. Maati teivâdem maŋa Hirškiihâ já Myerji elimist láá tábáhtum ennuv uđđâ já mielâkiddiivâš ääših. Taan kirjeest Hirškikkâ já Myerji peessâv Mattijn ulmui káávpán, kirjeráájun já pyecceiviäsun. Jo-uv lah uáinám sunnuu kostnii? ¶ 4. Táátu skipárâd suoijiđ nube čalmees lummolaampu ¶ Miärádâs ij mute uásipeelij kenigâsvuođâid ige eres sopâmušteevstâ. Tiilijn, main ovdâmerkkân čujotteh njuolgist sopâmušteekstân, pyehtih kevttiđ ain teermâ algâ- já páihálâšsiärvus. Miärádâs finnij meid toi algâaalmugij torjuu, moh lijjii ovdâstum čuákkimist. Suomâ staatârääđi lii jo ovdil linjim, ete biodiversiteetsopâmuš arikkâl 8(j) kuáská Suomâst tuše algâaalmug sämmilijd.” Algâaalmugeh iä lah meid halijdâm, ete terminologia muttem jođettičij biodiversiteetsopâmuš lekkâmân, ko tot ličij kuhes proosees já puávtâččij jođettiđ algâaalmugij tuođâlij sajattuv hiäjusmitmijd-uv. Miärádâs meerhâš meid tom, ete biodiversiteetsopâmuš pevdikiirjij uásipeleh kieđâvušeh meid ääši já merideh, väldih-uv terminologia kiävtun. Biodiversiteetsopâmušâst lává kyehti pevdikirje: Cartagena biotorvolâšvuođâpevdikirje já Nagoya pevdikirje geenivaarijn. Ko sopâmuš uásipeleh láá oovtmielâliih terminologia muttemist, te oskom, ete terminologia muttem lii tai pevdikiirjij uásipeličuákkimist tuše teknisâš miärádâs. ” Näkkäläjärvi juátká. ¶ Mietiviirdán vyeijee kyeleh pivdojii oppeet šuuriš - ađai šurrápuáđoin , mii meiddei lâi keeđgijn rahtum já lâi kääri sulâstittee piivdus. Mietiviirdán vyeijee kyeleh ferttejii puáđui keežild vuoijâđ taan áldás, mast toh iä innig peessâm meddâl. Tágárij puáđuiguin riemmii kuálástiđ tállán kiđđâtulve maŋa já pivdo pištij syeinimáánu aalgâst kuhás čoohčân. Aalgâst pivdusijn finnij suávvilijd, maŋeláá puškoid sehe vuáskunijd já loopâst šaapšâid. Siämmáá juuvâst puohtii leđe sehe kääri já šuuriš, moh lijjii táválávt oovtâ perruu haaldust, teikkâ ohtsâškiävtust eres perruiguin. Táálván puáđukeeđgih loptejuvvojii enâmân, amas tulve liččii lihâttâllâm taid. Vyelipuáđu , mon toimâmtekniik lâi suullân vyestikevvee kääri iähtun, huksejui táválávt šuuriš vuoluupiäláá kuoškân kuárŋoo kuolij várás. Vyelipuáđust-uv kevttui rogge, mut tot lâi čuuvtij jieŋâlub já vijđásub, ko käärist tâi šuuriist já tot lâi neeljičievvâg. Puáđu monnjâseeinist (pajevirde pelni) kiävttojii paldluvâi stellejum segis karsum piässááh já ovdâseeinist kuolij meddâlpeessâm iästun áárpust kuuđđum viermi. Tai puáđuiguin pivdii čohčuv kuávžurijd já šaapšâid, kiđđuv suávvilijd já keessiv iänááš puškoid já vuáskunijd. Táálván puáđuid roččuu já ko keesi poođij, toh cegâttuvvojii oppeet uđđâsist. Tággáár puáđu lâi eres lasseen Ijjäävrist, kost kevttii meiddei viäddáin rahtum veddilääni . Tot lâi rahtum kyevti láánjást, moh lijjii lahtosij pehti čoonnum piäsáduvâiguin oohtân já hämmejum neeljičievvâg kehán. Tágáreh kolgii leđe kyehti já toh lijjii vuávájum neeljičievvâg lääni lokke- já vuáđukehán. Taid ovtâstii nurkkestuálpuh. Monnjâsiäinán já sijđoseinijd kiddejuvvojii suormâ kobdosij koskâiguin láánjáh, moh lijjii kiddejum nubijdis kuovttijn tâi maŋgáin peesi tâi suávi viäddáin. Ovdâsiäinán kiddejui čievâin njiälu, mon kukkodâh lâi peeli lääni kukkoduvâst. ¶ Mut Piättâr piettâlij já eeđâi: ”Jiem, jiem mun tuubdâ suu.” ¶ Tooimah ¶ Laapi keerrivriehti (tavesämikielân) ¶ – Tušše viggâđ tivvođ tom. Čääsi vyemi lii ¶ Kárvudât peri návt ¶ Lijjim jieččân mielâst tääl rijjâ kandâalmai tanen, ko ovdil luámun vyelgim lijjim finnim Suomâst reeivâ nieidâskippáárstân, mast sun ceelhij munnuu koskâvuođâ luovâs. Tađe ovdil-uv lijjim vávjástâllâm maidnii, ko reeivâi puátimeh harvuu, kukkoduvah uánánii já toi siskáldâs-uv láivuškuođij. Lâi mestâ jo ervidmist, et tieggáár reivâ motomin puáđáččij já lijjim toos jo váháš rahttâttâm-uv. Kesimáánu rotaatiost lâi uáináh ohtâ muu oovdiš suáldátveerdi vuálgám lopâlávt Suomân já sun lâi kuáhtám taam muu myerssee tobbeen. Nieidâ lâi tiäđust-uv koijâdâlškuáttám Kypros elimist, sehe vaarâ must-uv. Jurdám, et viehâ távjá kuáhtái vala suu, te lâi viijmâg rähistum já suoi naajáin vala siämmáá ive čoovčâ. Vaarâ taat tábáhtus ovdil luámu älgim lâi čuoccâm munjin nuuvt čuuvtij, nomâlâsân jieččân jieštoobdon, et lijjim mestâ jo käärvis uđđâ olmoošohtâvuotân nieidâulmuin, lekkuspa sun veikkâ juuvdálâš. Saatijba tast leđe mottoom soortâ mavsâttim mentaliteet-uv mieldi. ¶ Tot lii lam peeivi äigi, taggaar et iä lah lamaš käärdist poccuuh. Tot kullui tast kuáđist, mut jieš kal ij oinum kosten. Talle tot jooskâi, ko ij táttum innig njurgiđ. Käärih leijii maŋgâ, viiđâi-kuuđâi. Enni kale eeđâi et tot lii tuotâ.”. ¶ Jyehi amnâsist lii toos jiešvuođâlâš suddâmliegâsvuotâ ađai suddâmčuágástâh já tuoldâmliegâsvuotâ ađai tuoldâmčuágástâh . Vâi finniiččij toškâ uđđâivetane optuđ, ferttiih toollâđ tom tanekuuvsest oommân alne tâi täkkituulâst. Ko tane muttoo liegâsvuođâ vaikuttâsâst kolgoslágánin, te tot lii vaalmâš leškimnáál kolmâ čáácán. Šuuđeetmáin tot muttoo oppeet kolgosist toškâ tanečuággin. Liegâsvuođâtile muttum vaaikut amnâs orroomháámán. ¶ ki ordeijee kuovsâkkâsah, ¶ Tavlustuvvâst 16 láá oovdânpuohtum sänitärhis veerstâi mereh já prooseentuásih ¶ Täin kuuvijn finnee váhá lasečielgiittâs taan pääihi ässein: ¶ Hemoglobin lii voorâ ruopsisseelâi ryevdinallii ¶ Sämitige 3.12. ornim seminaarâst Levist savâstâllui säämi kulttuuräärbi syeje táárbuin. Seminaarâst čielgâi, et sämikulttuur syeje pyeredem váátá lase naavcâid já ravvuid. Seminaar lehâstâm sämitige iäláttâs- já vuoigâdvuođâlävdikode värisaavâjođetteijee Heikki Paltto muštâlij sämikielâ já iäláttâsâi koskâvuođâst. “Sämikielâ já sämi-iäláttâsâi puátteevuotâ lohtâsává oohtân. Eellimvuáimálij sämi-iäláttâsâittáá sämikielâ hiäjusmuvá” . ¶ Planktontiäpuin ruánáá- já čuovjistiäpuh pyevtitteh ohtiidijnis haapi. Puoh planktontiäpuh láá jäävri raavâdkuállus algâ. ¶ – Saanko minä ampua? ¶ cuábuielleeh.....132 ¶ Kiängis jurdâh uáđđiđ tyeggáár laarmâst. Myy vástidij. ¶ Lasetiäđuh: Saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi, Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. , +358505242109 ¶ Tot vuossâmuš oholoppâ pääihist hurgettij nuuvt jotelávt, et ijba tast kiergânâm eres ko taid tehálumosijd pargoid porgâđ, tegu polgupyeráin vyeijiđ máttááttâllâm já säpligpivdo Tilkkuin. Škoovlâst lâi maaŋgâ stuorrâ kaandâst já nieidâst pyerá, moin sij vuojâččii já mun še halijdim oppâđ vyeijiđ pyeráin. Tot ij lamaš tiäđustkin älkkee, jiemge vaarâ ubâ ton čoovčâgin vala oppâm vyeijiđ pyeráin, mut rovvâđ kale oppim tađe-uv pyerebeht. Tallaa ääigi iä lamaš nissoon pyeráh aainâs Čovčjäävrist já ferttejim-uv máttááttâllâđ almai pyeráin ruŋgo vyele, ige tot lamaš älkkee, veikkâ Ailâ-uv viigâi toollâđ muu ciäggust. Na vaarâhân puoh tehálumos táiđu, maid talle máttájim uábbám Ailâ-Váábu oopâst, lâi kuittâg potákkij korrim táiđu. Tääl ij innig tarbâšiččii hepânâššâđ tien tááiđu váilumist. Mut tääl oppeet lijjim pyerá steellig alne já Kaamâsân lâi mätki. Taantove vyeijen lâi viljâm Juhháán-Uulá já liävtuh lijjii ennuv korrâsuboh ko Ailâ-Váábu sáátust. Lâim jo koccám tooláá, teikkâ enni lâi koccám já máhđulávt viljâm-uv. Enni lâi vuoššâm käähvi já ornim maidnii purrâmâšpittáid válmâšin. Pihtâseh lijjii stellejum valmâšin seŋgâroobdân, ij lam eres, ko njuškiđ pajas já älgiđ tovhustiđ. ¶ – Na leppeđ-uv tij faallâm kuossijd jo juhâmuš? enni koijâdij. ¶ Ko lii saahâ ´ sämikielâst ´ čujottuvvoo táválávt puohháid sämikielâ haamijd. Ovdâmerkkân ive 2003 vuáimán šoddâm Säämi kielâlaavâ njuolgâdusah kyeskih puohâid kuulmâ Suomâst sarnum sämikielâid, aanaar-, nuorttâ- já tavesämikielâ . Laavâ 3 §:st páhuduvvoo, et laavâst uáivilduvvoo ” kevttum kielâ tâi válduášálâš čuásáttâhjuávhu vuáđuld sämikielah láá aanaarsämikielâ, nuorttâsämikielâ tâi tavesämikielâ”. ¶ Kaarina Mattus já Matti Morottaja ¶ Levi, Hotelli Levitunturi, Levintie 1590 Sirkka. Čuákkimsali 1. Sämitigge puávdee lieggâsávt sämikulttuurân mielâkiddiivâšvuođâ tobdee sämmilijd já sämiseervijd sämikulttuur suojâlem Suomâst kieđâvuššee seminaarân Levin. Seminaar uáivilin lii adeliđ kove sämikulttuur jieškote-uv uásisuorgijn já ohtsâškodálijn hástusijn. ¶ Sij pivdii kuolijd ubâ iijâ, mut sij iä koddám oovtâgin kyele. Ko iiđeedpiäiváš iiđij, sij oinii riddoost mottoom almaa. ¶ 1. Tekstâ čuágálduvah 1. 1. Inarinlappalaista kansantietoutta ¶ 166 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ ELLEEH JÁ BAKTEEREH ¶ Juáigusijd puáhtá jyehiđ olmoošjuáigusáid já eres juáigusáid. Olmoošjuáigusijn kovvejuvvojeh tiätu ulmuu jiešvuođah ero mâšávt melodia já juoigâm vievâst. Säänih iä lah siämmáá teháliih. Juáiguseh ráhtojeh meiddei soojijn já ellein, mut tááláá ääigist meiddei veikkâbâ muávlost tâi moottorkiälhást. Suomâ sämmilij eres ärbivuáválâš muusikšlaajah láá aanaarsämmilâš livđe já nuorttâsämmilâš leu´dd , main kuábáš-uv lii vaarâst lappuđ. ¶ Nuorâirääđi taha sämitige stiivrân iävtuttâs jesânijn, kiäh väljejuvvojeh, já lopâlii miärádâs taha sämitige čuákkim. ¶ Mooses koijâdij Aaronist: ”Maht puohtih tipteđ ulmuid vuástálistiđ Immeel táátu?” ¶ saalak salakka ¶ Sajos/Čuákkim- já tábáhtuspalvâlusah ¶ Uáiviulmen jurgâlmist lii kavnâđ vuolgâkielâsâš teekstân rievtis já hiäivulijd ¶ naanood , et algâaalmugeh kolgâččii pyehtiđ kevttiđ vuoigâdvuođâidis rijjâ puohlágán olgooštmist, ¶ Sajosist äššigâs puáhtá rähtiđ keesi ääigi jieijâs äigitaavlu raamij siste tane- teikâ cimcâhkietleppriggee, njuškompäädi, leđđest rahtum seehâ teikâ laavhâ já puásuinähkiseehâ ađai šišneseehâ. Kietâtyejipáájáid olášutteh Saijoos čuovis válduaulast máávsu vuástá. Juávhuh kalgeh väridiđ jieijâs pargopájáääigi, vâi sijjân puáhtá táárbu mield orniđ lasestivrejeijeid . ¶ Kieldâin lii jiešhaldâšem ¶ Lekkâmpeivi aalgij povdejum kuossijd uáivildum tilálâšvuođáin. Tilálâsvuođâ lekkâmsaavâst Sämitige saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio muštâlij, ete sämmiliih kietâtyejirähteeh já taidâreh láá oovdânpuáhtâm čájáttâsmáhđulâsvuođâ finnim Sajosân, ko Sajos lii laasâ meddei materiaallâš sämikulttuurân: “Mij oskop, ete čájáttâstoimâ lii šiev já mudágis lase Saijoos tooimân sehe tot lááčá fiijnâ raamijd sämitaidâráid já kietâtyejirähteid finniđ tuojijdâs uáinusân.” ¶ – Huh, mun jiem vaje innig! Assaaskuolgâ vaaidij. ¶ 10.00 Algâsäänih Säämi Parlamentaarlâš Rääđi jođetteijeee/ Suomâ Sämitige saavâjođetteijee Tiina Sanila Aikio ¶ – Pargoääigih láá 8–16, mut motomin taarbâš leđe veikkâ viiđâ räi. Pargoost poorgâm párnáitipšompargoid já jyehi nube oho rááhtám purrâmuš, puđâldâm párnáiguin já ko peivinaharij äigi álgá, te luuvâm párnáikiirjijd já motomin čurgiim-uv. ¶ Solojäävri tyeji nuuvâi čohčuv já miäštár muu tátuškuođij vyelgiđ mäddiláá Suomân tuáján. Sun eeđâi vala loopâst: ¶ ko riemnjis oppeet čuovâi määli taldrikkeest stuorrâ njuohčâmijnis. ¶ Njammivääri = Nammivaara ¶ Tälviv kyeleh orosteleh ponneest, ko čääci lii talle tobbeen lieggâsumos. Talle taid puáhtá narriđ runneuággumáin. ¶ 2. Jurgâlus. Taat verstâ lii jurgâlum nuuvt säänist sáánán ko peri máhđulâš nuuvt, et ¶ Sundsvall 93 ¶ — Sun eeđâi: Njälmi áávus! Njälmi áávus, sun eeđâi. ¶ Säämi muusik – já muštâlemärbivyevi pehti finnee páárnáš tiäđu säämi eellimvuáhán já kulttuurân kullee aašijn. Kovetaaidâ lii ohtâ olgosadelemhäämi, mii oovded párnáá mielâkuvviittâs já ruokkâdvuođâ jiešolgosaddelmist. Taaidâšoddâdem viggâmužžân lii párnáá persovnlâšvuođâ maaŋgâpiälásii oovdedmân. Párnáiguin kolgâččij kevttiđ nuuvt ennuv rijjâ koválâš olgosadelem, ko máhđulâš. Ivnijd já haamijd uápásmem konkreetlâš tiiŋgâi pehti lii jo aarâh muddoost jiärmálâš. Taiduu vuovijguin puáhtá sämmilâšvuođâ kieđâvuššâđ maaŋgâpiälásávt. Uccâ párnáiguin lii tehálumos vuáttámušlâšvuotâ já aašij kieđâvuššâm kuuvij já porgâmij pehti. Säämi sänikevttim ärbivyehi lii nanos. Párnáimainâs- já mainâsärbivyehi sirdâšuvá iänááš párnáikirjálâšvuođâst. Maaŋgâ säämi párnáikirje vuáđđun lii ohtâvuotâ argâmaailm já uáinimettum maailman kooskâst. Kiirjijn luptân uáinusân sämikielâ riggodâh, mii lii tehálâš ubâ kulttuurärbivyevi ibbeerdmân . ¶ Muoi Veikkoin láim siämmáávuoiŋâliih já lijkkuim maŋgáid siämmáid aššijd, tegu ovdâmerkkân veikkâ pennáin sárgumân. Mun oskom-uv, et muoi láin jieččân luoka kaandâin puoh pyeremus sárgooh nuuvt lajo- ko ivnepennáin-uv. Vaarâ nieidah-uv motomeh mattii sárguđ, mut sij rahtii tagarijd kildeekove “prinses” kuuvijd já jyehilágán räsi-, já pivtâskuuvijd, main vailuu kaandah ollásávt, iäge toh lamaš mielâkiddiiveh ollágin já nuuvtpa taid ij puáhtám ubâ verdidiđgin munnuu sárgum kuuvijd. Veikko lâi čeppi sárguđ valastâllâm kuuvijd, tegu käččeid, njuškoid já leggisteijeid já mun vuod mattim sárguđ puohlágánijd luudijd já elleid, sehe vala karikatyyr Ranska tallast suátihoovdâst já maŋa presideentist de Gaullest. Veikkâ mun jieš eeđâm, te láim kale paijeelviärdásiih pennâkevtteeh aainâs munnuu luokast já finnijm tast motomin rammuumijd-uv. Ucánjáhháá láin ääšist čiävlááh-uv já jurdám, et kađâšteijeeh-uv munnust lijjii. ¶ Sun toopâi puhelin. ¶ Nabai eres sämikielâi puátteevuotâ? ¶ čuávján vaaldij. ¶ já Matjâs mieđâi toos. ¶ oppâm tehálumos išeniävvu ¶ Kerris uásih láá: ¶ Skandij várádâh ¶ – Mun vuájám njuolgist já siijvoost luodâ alne. Orostâm luodâ roobdân ovdil ko moonâm luodâ rasta já keejâm ratkuuttuvâst uálgispel já čižetpel, ete puátih-uv autoh, Matti loppeed iänán já tuámá olgos. ¶ Kuás kannattičij vyelgiđ pivdeđ täid kuolijd? ¶ Tallaa ääigist leijii kyehti perruu kiäh assáin Kamessuollust. Te tom nube perruu ákku suládij šiev kesišoŋŋân keččâđ taid Avveeljuuvâ ässeid, et magareh ässeehgis toh láá. Arvâlij, et kalgahân toi ässeiguin-uv uápásmuđ. ¶ läällimtiälkku.....66 ¶ Jienâvuoigâdvuođâlâš, kiän naavcah lihâdiđ tâi toimâđ láá tommittáá kiäppánâm, et sun ij peesâ jienâstem- tâi munejienâstemsajan merettes vaigâdvuođâittáá, uážžu jienâstiđ muuneeld jieijâs pääihist. Sun tâi suu valjim olmooš kalga almottiđ päikkijienâstempivdem vaaljâlävdikoodán kirjálávt tâi puhelimáin kirkkohiärávirgádâhân majemustáá 24.10.2014 ovdil tijme 16.00. Päikkijienâstem ohtâvuođâst puáhtá jienâstiđ meid omâhâštipšo torjust adelum laavâst (937/2005) uáivildum omâhâštipšoo. Päikkijienâstmân almottâttâmluámáttuvah láá finniimist kirkkohiärávirgáduvâst. Táválij áávusorroomaaigij lasseen lii kirkkohiärávirgádâh áávus 24.10.2014 tijme 16.00 räi. Kirkkohiärávirgáduv puhelinnummeer lii 0407604202. ¶ Čohčuv čässuáivist jiäŋŋoo čääci lii keppisub ko jieŋâlâs +4-ciäkkásâš čääci. Eidu taan keežild jäävrih iä jiäŋu pone räi, mii lii eromâš tehálâš jäävri iälánij tááhust. Jyehi-ihásii olesjuurrâm áánsust raavâdamnâseh já happi siäháneh čáácán. ¶ Sudotubdâstâs puáhtá luuhâđ oovtâ jienân. Ton puudân puáhtá luáštádâttâđ iddui oolâ. Sudotubdâstâs lii máhđulâš jyehiđ puddâid rukkooscelkkuin, –lavluin teikâ joskâdvuođáin. Sudotubdâstâs uássin puáhtá leđe joskis rukkoos, moos puáhtá avžuđ ovdâmerkkân: Kuulâ meiddei muu / mii joskis addâgâsânáánnum. ¶ Julgáštuš laiđiittâsuásist aainâs páhudeh, ete algâaalmugeh láá kuáhtám historjá ääigi epivuoigâdvuođâlâšvuođâ, mii lii iästám sii turviimist já oovdedmist jieijâs kulttuur já hiäjusmittám sii vuoigâdvuođâid. Anaya meid tiädut, ete algâaalmugjulgáštuš čuákkee taid olmoošvuoigâdvuođâid, moh algâaalmugijn liččii koolgâm leđe uássin olmooškode. Algâaalmugjulgáštuš ulmen lii tivvoođ taid historjálijd puástuvuođâid. ¶ Möö já Pöö tääl lává suttâm, ¶  peenuv, veikkâ olsis-uv. ¶  mä – Kale tun kuullih olmânáál. ¶ Sämitigge já Oulu ollâopâttuv Giellagas - instituut piejâv joton sämimáttááttâs pargoviehân čuosâttum kuuđâ oppâčuágástuv škovlimproojeekt. Škovlim vuálgá joton Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist Anarist kuovâmáánust 2015. Škovlim válduteeman lii kielâlávgumvuáháduv heiviittem sämimáttááttâsân. ¶ 2. Maht oro? ¶ polvâ paijaan ¶ Seminaar vuolgâttij noomâ viestâ máttááttâs- já kulttuurministeriön, sämitiigán já säämi máttááttâskuávdážân säämi tyeje máttááttâs ovdedemtáárbuin. Säämi máttááttâskuávdáá säämi tyeje máttááttâs ij palvâl sämikulttuur táárbuid, ko máttááttâs tábáhtuvá syemmilâš kulttuur vuolgâsoo-jijn. Seminaar páhudij, et škoovlâ máttááttâs kalga nubástutteđ nuuvt, et máttááttâs hokâttâl meid säminuorâid. ¶ Maaisâ pyevtittâs 2007 (1 000 t) ¶ Talle Immeel suutâi já eeđâi: “Viljâd Aaron uážžu išediđ tuu. Sun lii čeppi sárnuđ. Maacâ tääl Egyptin já muštâl puoh viljâsâd Aaronân.” ¶ Ruhr . . . . . . . . . . . . . . 54 ¶ Staatâčällee Valle: juáhhást vuoigâdvuotâ oppâđ sämikielâ ¶ tehálumos Nuorttâmeerâ kyeli. ¶ Mottoom ääigi keejist muusikjuávkku láávhui lava ool já konsert aalgij. Bassojienah julijdii. Toh tovâttii viehâlágán tuárgástâsâid Táármu rummâšist. Suu jyelgih spuákuttii taahtâ oovtâst rumbal kesâččâm rumburáiđuiguin. Lávloo ollâ já vyelligis lávlumjienah finnejii ááigán kolmâ sporânijd vuojâdem Táármu seelgi miätá. Konsert nuuhâm maŋa Tármu meridij uástiđ suáittimjuávhu skiäru já navdâšiđ ton kuldâlmist pääihist-uv. ¶ Kärigâsnjaargâ já Avveel juávhuh väljejuvvojii ovdâstiđ säminuorâid väldikodálâš Teatris-tábáhtusân ¶ Näkkäläjärvi Klemetti, sj ¶ 1. Noomât kove teekijd. ¶ Jeerialgadjävri TII.1963 Kostnii Čuolisjäävri aldasijn, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ – Kale mij peessâp, muu käälis jeđđij. ¶ – Sun čáálá koomán, eeđâi Muumi. ¶ kähtee ¶ – Naa mut olgokammuuh juálgán, eeđâi Mika enni. ¶ o Sämitiggelaavâ já -asâttâs uđâsmittem ohtâvuođâst vaaljâvuáhádâh uđâsmittoo parlamentaarlâžžân sämitige toohâm iävtuttâsâi vuáđuld. o Sämitige vaaljâi äigimuddo rievdâduvvoo nuuvt, että vaaljah tuállojeh siämmáá ääigi Taažâ já Ruotâ sämitiggevaaljâiguin. o Puáttee sämitiggevaaljâin váldoo sämikuávlust kiävtun šleđgâlâš jienâstem, jottee jienâstemauto sehe ubâ enâmist munejienâstem poostâ iššijn. o Sämitigge rahttât ive 2015 sämitiggevaaljâi orniimân. ¶ Sämmiliih Suomâst ¶ – Eeči kale tiätá kii. ¶ 1. Hetta: Heaika Näkkäläjärvi, Juhan-Tuomma Mäkitalo já Jouna Näkkälä, 11.24 ¶ Ko Piäkká varrij maŋeláá kaavbugân, te eres kisáh algii tállân kivsediđ suu. “Piäkást ij lah seibi, Piäkást ij lah seibi” , toh njavguu já jurrii riggee Pieinis-Piäká pirrâ. ¶ Nahande oppeet lijjim skipárijdânguin vuojâšmin Osuuskäävpi puotâ, ko Maija puátá tuálmá Kuáppilvááráá kuávlust já lii aldanmin Osuuskäävpi. Munjin poođij mielân, et paldattâlâm suu já skirviittim poostâ kuávlust väldimáin váháš korrâsub liävtu pyeráinân já tuolmâlim suu oovdeld, jeđe tolliittim njuolgist suu vuástá toin jurduin, et ovdláhháá oohtân peškittem skirviittâm uálgispel. Tothân keevâi-uv nuuvt et ko mun skirviittim uálgispel, te Maija še skirviittij siämmáá kulij já nuuvt muoi peškittáim hirmâd liävttoin oohtân... Lii ervidmist, maht tallegis keevâi. ¶ Aimo Guttorm väljejui Sämitige lahâčällee viirgán ¶ b) Maainâš jieškote-uv stielâsân ovdâmerkkâtiäpu. ¶ Eres kyelipivdemvyevih ¶ c) Havdâ puáhčá čuovjisskáálžuid purrâmâžžân. ¶ puoh tot, maid proffeeteh láá Ulmuu Algeest čáállám. Sun adeluvvoo pähinij kieđáid, sun pilkkeduvvoo já hepâšuvvoo já suu oolâ čulgoo, já sij ruáiskuh já koddeh suu. Mut kuálmád peeivi sun paijaan jämimist. ¶ PIERVÂLIST LÁÁ MAŊG ¶ 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶ Sämitige vaaljah ¶ Jeesus vuolgij suu fáárun. ¶ naavrâs 92 ¶ Meiddei lam hárjánâm vuoijâđ! ¶ — Mut muoi pyehteen njuškiđ suu njäälmán já tuárgástittiđ suu paanijd, huuihij Pöö. Sun lâi nuuvt suttâm. ¶ Mun lam Elina Juopperi, Pariisist ässee kovečeppi já lam rähtimin čuovâkove- já jienâinstallaatio aanaarsämikielâst. Ulmen lii finniđ kove puohâin kielâ sárnoin já čokkiđ kuuvijd čáitáldâssân oovtâ viistán, nuuvt et puoh aanaarsämikielâ sárnooh láá čuákist. Uási mun lam jo moonnâm čoovčâ kiergânâm teivâđ, takkâ puohháid uásiväldeid. ¶ – Ji-huu! njobžâkaandah ilosmii já njuškuu Tálunjoobžâ pirrâ. ¶ 23A Čuovjistiäpuh miänástuveh lijgešoddâm jaavrijn. Aainâs lieggâ keesij toh laskeh čässuáivist kobđoo puárren. ¶ Čaarmâvuonâ = Sarmivuono ¶ – Naa, tot lii tuotâ, máttáátteijee čielgij. ¶ - Naa, mii tunjin kulloo? sun talle koijâdij. ¶ Myevvir ( Simuliidae ) lii 2–5 mm kukkosâš tivre, mii sulâstit olgohäämis peeleest kiärppáá. Niŋálâsmyevvir voojâst pastelis panijdiskuin häävi liiškán, moos tot luáštá voorâ kálálgem estee amnâs. Taat aamnâs lii njomâtteijeid mirhâlâš já toovvât käskimsajan ruápsájeijee, kujesteijee já saŋedeijee čikâlâs, mii sáttá pišteđ maaŋgâid ohhoid. Myevvir mákkoo kolgee čääsi aldasijn já aatâšt Maadâ-Suomâ ulmuid já elleid peiviv, mut Säämi ässeid iho-uv. Suovsah iälusteh kolgee čääsist, mast toh láá poođâkeččin kiddâ keeđgijn já šaddoin. Siisâ myevvireh iä viigâ ollágin já jis toh toho mahtnii šaddeh, te tobbeen toh iä hiäđušt ulmuid ollágin. Toh tuše viggeh olgos ađai láá laasâst. Siämmáá náálá lättee puárui-uv siste. Myevvir iälust ubâ Suomâst~– aainâs lieggâ keesij. Myevviräigi pištá kesimáánu rääjist čohčâmáánu räi. Loppâkeesi lii Säämist paalgâdäigi, kuás porruuh, čuoškah, myevvireh já polttijááh kivsedeh poccuid já ulmuid uáli čuuvtij. Käskimsaje ij kolgâččii ruokkâđ, ko tot irdâšuvá älkkeht. Motomin käskimijn sáttá šoddâđ nuuvt kočodum myevvirkumeštâs, mii tiättoo uáivipovčâsin, kumeštâssân já illávajemin. ¶ – Itten kal ferttee uástiđ maidnii uáđđáduvâid, sun smietâi. Parakki kuittâg váhá lieggânij, ko skipáreh puohtii olgon kassáin keđgičiiđâid, já puállááttii taid kaminast. ¶ 6. ¶ Sämitigge uuccâmnáál toimâstivrejeijee sajasâšvuođâ 20.1. – 29.11.2010 koskâsâš ááigán. ¶ Pajaspajanem 15, 18, 19, 23, 24, 34, 36 ¶ šivettijd ¶   Ella Näkkäläjärvi (2011) ¶ Kállápaarnij maddârmaddui. ¶ Konkreetlâš já puoh viärjukenigâsâid kyeskee suáldátpäikkiseervij vuoiŋâlâš pargo uássin lii šoddâm Suáldát salmâkirje. ¶ Mii peerâ peesâi ton siämmáá peeivi kidâ Anarân. Aanaar še lâi poldum. Stuorrâ teltah lijjii kirho ravnioi puotâ nube peln maađij já mottoom telttaast uážuim orroođ muáddi pirrâmpeeivi. Lieggâ keesi ko lâi, te Aanaarjäävrist-uv lâi lieggâ čääci kuittâg togo kirho puotâ kogo lâi cuávis riddo, uážui kuhás käälliđ ovdilgo poođij kieŋâlub. Mij párnái mielâst lâi somá ko peesâim putes čääsist vuojâdâttâđ. Já távjá mij kale eelijm-uv vuojâdâtmin. ¶ Själland C4 ¶ Koskâmušuáivi AVV Máhđulávt Pááđáár kuávlust, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ Äigi kolá jotelávt uággumáin. Maati peerâ viättá ubâ peeivi jäävri alne já máášá esken ehidist vyelgiđ pááikán. Maid arvâlah, kalle kyele já maid kuolijd sij kuddii onne? ¶ Mutâ kirdee oskoi munnuu fievriđimvuáhân já eeđâi: ¶ b . b . b . ¶ Räähti kove miäldásii nommâkoolbâ, mast uáinoo tuu nommâ, kuvvimsaje já škoovlâ nommâ. Stellii koolbâ šado paaldân. Vääldi siämmáá šaddoost táárbu mield maŋgâ kove, vâi puoh tárbuliih ovtâskâssajeh uáinojeh. Vuorkkii kuuvijd skiärun tâi usb-muštosáágán. Valjii vuorkkimhäämmin ovdâmerkkân jpg tâi gif. Räähti šaddovuárkkásâd siskáldâsluvâttâllâm, moos čáláh še puoh šadoi šoddâmsajetiäđuid. Puávtáh meiddei rähtiđ kuuvijn Power Point –tiätuvuárhá. ¶ Ain ko kiinii eelij muu lunne asuntolast, te vuorjâttim peessâđ fáárun eelliđ pääihist. Iänáážin muu perruu jesâneh lijjii kuittâg joođoost ain argâpeivij já jiem peessâm sii fáárun kuássin, ko ittinâš ličij kuittâg lamaš škovlâpeivi. Jiem tieđe jiemge lah vises, mut mun jurdám, et sij heiviittii ain kävppimađhijdis kaskoo oho tanen, et iä tarbâšiččii väldiđ muu fáárun pááikán. Ennigin ij liččii lamaš tobbeen já lijjii pygálusah já moh moh-uv päikkipargoh, ovdâmerkkân suoinij já sovij keesitmeh meeccist, maid eeči poorgâi táválávt ohtuu. Pasepeeivi ličij lamaš vala škoovlân tuálvum-uv já tot lâi tiäđust-uv meid ostâmäšši. Šivettehhân kale lijjii, et ain pääihist vaarâ kiini lâi tipšomin taid, mut ij liččii lamaš astoi alne kuittâg tuálvuđ muu škoovlân já ton peeleest addiim taam astottesvuođâ. Jiem pivdám máttáátteijest lávurduv rijjâvuođâid, iäge táiđám skipárehkin pivdeđ já nuuvtpa pisottellim-uv puoh argâpeeivijd já oholoopâid asuntolast eres kuhesmáđhálijguin oovtâst. Ij tábáhtum mihheen nuuvt hirmâd eromâš aašijd, mii ličij pááccám pyereest mielân. Čokkáim škoovlâst, poorgâim liävsuid, čierâstâlâim já eelijm meid motomin säävnist. ¶ 8 eurod/párnááh ¶ Mane kietâ vaaibâi? ¶ Uáivikaavpug: Pretoria ¶ Mun kuulâm toid luholijd kiäh láá peessâm čuávvuđ pargo masa ubâ ääigi já savâstâllâđ ton ovdánmist já vijđánmist. Noonâ kyeddimjuurdân lamaš aalgâ rääjist vuáijum nommâkeerdi anarâš vuáđun, mut luhhoost čällee perustume lii olláám meid eres-uv sämikieláid já joba suomâkielân. Návt lii šoddâm ain tievâslub kove Aanaar kuávlust mii lii tutkâmuš nubbe mittomeeri: paaihij pehti ulmuuh já sii eellimpiirâs. Algâsanij rääjist, penttâ vuossâmužžân, čiälgá et anarâškielâ lii ain onne-uv Aanaar vijđes kieldâ eenâblovo kielâ, ko váldá vuolgâsaijeen paaihij já toi nomâttem almolâš äärbi. Taat lii Ilmar pargo vuossâmuš hiämáskittee puáđus já tot čáittá et ij onnáá peeivi kielâtile spejâlist ärbitiäđu vyeimi ige heivii kielâpolitiik keevâtlâš čođâldittem vuáđđun. Virgeomâhááh kolgâččii uđâdiđ uáinuidis, nuuvt et anarâš noomah oinuuškyeteh almolávt vijđásubbooht já päštih čaalman maađijkoolbâin kuávdoo Aanaar já mudoi-uv kieldâst. ¶ Kesjäävri Kesseekiäđgáá Teija ađâi ¶ Puohah algii povvâstiđ. ¶ * Kejâttâh: kiidâs čokkámsajeh alaneijee kejâttuvvâst 254 ulmui (12 čokkámráiđud) já 6 saje luvâldelleid. ¶ – Muu kepileh algii eidu onne povčâstiđ nuuvt čuuvtij, eeđâi Monni já kivkked lihoškuođij. Mudoi mun tiäđust-uv liččim mielâstân čuoigâdâm. Tääl adelep Piäká čierâstiđ! ¶ Tergâdumos laijimniävvu lii liššá , mii lâi kiddejum piäsáduvváin liššánoovdân já maŋeláá tapsijn. Lišáh lijjii vala 1950-lovo loopâkeš segis já kuhestiärásiih kalliittum lišáh, moh tuáijojii várumettum kiävtust älkkest, mut tast maŋa aalgij finniđ Taažâbeln kubdâgubboid rondâ liššáid, moh iä innig nuuvt älkkest toijum. Roondâst lâi teeri siämmáá sulâsâš, ko lâi Taažâ mora-puuvkost-uv (tere pehti korrâsub ryevdi) já tom lâi älkkee pastalmittiđ. Kieddsyeini puovtij nijtteđ suájáttáá, mut härvis jeggiluhtee várás koolgâi liišán kiddiđ suájá, mii ain nurâstij rasta moonnâm suoinijd siämmáá luokon . Syeinih hárávistojii vistig laphâžžân já tast maŋa kuáddojii sabilâsâigijn , teikkâ nuáđásin syeinilyeve luus, kost toh luáváduvvojii. Jegginijtoi syeinih já huáših kesittuvvojii tälvisijvoi ääigi pááikán já purâttuvvojii kiđđâtäälvi äigin šivettáid já huáših poccuid. Huášširokkâmliššá lii še kukke já tot lii kiddejum kuhes noovdân. ¶ Russula delica ¶ – Časkemáin? Maid tot meerhâš? ¶ Hanssâ lâi must ive puárásub já sun lâi kuálmád luokast. Láim veerdižeh mudoi-uv já nuuvt Hanssâ motomin luovvij luistimijdis já adelij muu iskâstiđ. Tađe ovdil sun ravvij, maht taid kalga kaarrâđ juálgán kiddâ nuuvt, et toh pisoh olmânáál. Taaiđijba sun jieš čoonnâđ-uv luistimijd muu juálgán. Sun jieš keevtij luisteldijn viŋkkeltoosuid, maid eres kaandah iä kiävttám, mut liijká luistimeh pissuu siämmáá pyereest viŋkkeltoosust ko kumikammust-uv. ¶ Talle Máárjá kiijtij Immeel, kote lâi adelâm sunjin taam stuorrâ pargo. Sun koolgâi šoddâdiđ Immeel kaandâ. ¶ Tarkkuustâláim oovdân puáttee puolžijd já kavnáim ennuv-uv riämnjápiäjuid, mut puoh lijjii kuárus. Mottoom saajeest kaalijm Kaamâsjuuvâ rasta, jiemge tieđe tomgin, eidu kogo muoi kaalijm. Enâmeh lijjii munjin omâseh já orom muštemin, et káláttuv pehti lâi Kaamâsjuuvâst suálui já kuoškâ lâi nuuvt koškes, et juolgij njuoskâhánnáá pessáim juuvâ rasta. Kaamâsjuv máddáábeln algii tuotâ ennuv puolžah já jurdeláim, et amahân te tääl kale kavnâžeem aassum piäju, mut ij. Piäjuh lijjii kale ennuv, mut oovtâstkin iä lamaš riämnjá viälppáh. ¶ sänitääsiráhtusist muádi saajeest. KR92 olgospyehtim lähtee ulos lii jurgâlum ¶ Pyreneeh ¶ stivrejuvvoo olmooš sämikieltáiđusâš virgejaldâšeijee luusâ. Virgeomâhái almos tiäđáttâsâin já ¶ 6. ¶ Ihečuákkim väljee ihásávt stiivrâ, mast láá vittâ (5) jeessân, moi kooskâst ihečuákkim väljee stiivrâ jođetteijee já värijođetteijee já jyehi jesânân värijeessân. Ihečuákkim väljee meiddei čällee já táárbu mield ruttâtuállee. Stiivrâ koččo čuákán jođetteijee teikâ suu estuu tet värijođetteijee. ¶ – Na, puávtámhân porgâđ-uv, te huápubeht pesseen kyeddiđ tävirijd. ¶ VAPPU LIIPOLA ¶  sun Laapi räjikosáttâh - ¶ 2.4 Staatârääđi miärádâs pargo merhâšuumeest almos oovdâ tááhust juurdâštijn 4 ¶ Mun njaavâm sijvoost maasâd. Káhvástâlâm já puurâm koškepiärgu ráávhust. Fakkist muu tyehin kulloo hirmâd ruočâ. Mun njuškiim čuožâd nuuvt jotelávt, ete kähvi tuš tiškáá polloost enâmân. Mun jorgettâm keččâđ. ¶ 2. Ovdil ko kiävtáh pääihi šleđgâpiergâsijd, uáppásm vahimijdâdguin toi ravvuid. ¶ Otava 1980. ¶ 71 ¶ 186 ¶ silkkešnjirgoo.....70 ¶ a) Pessimsaje ¶ 52. Váárut rašes jieŋâid 172 ¶ Škovlimpeivi lii uáivildum sämikielâ pargostis kevttee šoddâdem- já máttááttâspargo áámmátulmuid. Škuávlejeijen tuáimiv musijkkár já muusikrähtee FM Annukka Hirvasvuopio-Laiti sehe muusikpedagog Jessika Lampi. ¶ - Maid tun tääbbin luuvah? ¶ Tääbbin tavveen Távgái vyelni mist lii stuorrâ Säämieennâm: Tuodâr liäbbáá tuoddâr tyehin, jävri šiärráá jäävri alda, čoheh čielgijn, čoroh čuumâin alanedeh alme vuástá; ¶ - Pyereest keevâi, poccuu luodah kuárrojeh tääl ubâ ääigi. Tom tuše jiem muštâlâm, kii taid kuorâdij. Ton čuoigâmluámu ääigi jiem innig tuostâm eelliđ kolliistâlmin ránnjátáálust. Kaabi lâi áštám rissiđ muu, ko fättee kiddâ. Tast lâi uccâ kaandâžân smiettâmuš. Jiem tieđe, njuolgijn-uv muu uábbi, teikkâ viljâ kuássin tom ääši Kaabin já ko must kesiluámu aalgij, te muštám, et mun kuhháá korvim nomâlâsân Nuuvdi táálu, jiemge halijdâm nuuvt távjá eelliđ tobbeen ko ovdil. Já toi-uv tuvij ko elâččim tobbeen kiäinnii rävis ulmuin, te valdim vistig čielgâs lii-uv Kaabi pääihist vâi ij. Kaabi lâi muu mielâst uáli korrâluándusâš olmooš, et sun lâi pyereest sättiđ rissiđ muu, jis ličij fattim kiddâ. ¶ 2. Tukholma, Göteborg já Malmö láá Ruotâ sturráámusah kaavpugeh. ¶ humusaamnâs.....6, 105 ¶ Jeesus pyeredij maaŋgâid pyecceid. Sij puáránii já kijttii Immeel. ¶   tollâškoovlâst puáhtá luuhâđ luándutiettui syergist; luánduväri- já pirâssyergist; mađhâšem-, piem ¶ Rämidiđ Hiärá, tij kiäh leppeđ almeest, ¶ Kooveest láá Säämi Kielâkäldee pargeeh, stivrimjuávhu jesâneh já Suomâ já Taažâ sämitiigij njunnošeh. Uđđâ kielâpargeeh teivâdii vuossâmuu keerdi Sajos parlamentsali Soljust uárnejum haavâ lekkâmtilálâšvuođâst. ¶ Tekstâ: ¶ Liäkšá = Lieksa 57 ¶ Seenaat-kidânjâsah ornij kyevtimuddosâš arkkitehtkišto säämi kulttuurkuávdáást, mii huksejuvvoo Aanaar markkânân Juvduu piällás. Kišto1. muddo, mii čođâldittui ideahámásâžžân kišton kulttuurkuávdáá arkkitehtoonsâš já toimâlâš konsept kavnâmân, nuuvâi 30.6. 2008, já toos pottii puohnâssân 58 iävtuttâssâd. ¶ vuojâ, oljo ¶ Härjijuhleh 2011 ¶ 1 tp roseepippâreh ¶ Sosiaal- já tiervâsvuođâlävdikode saavâjođetteijee, ¶ Moškisjävri = Vastusjärvi ¶ Tastmaŋa koivum puhelin já soittim Hollandin. Čielgejim kállásân, et sun ij kolgâm meendu vädis koččâmušâid must koijâdiđ, mut puáđáččim liijká-uv muáddi tiijme maŋeláá, jiem KLM mašinist mut kirdáččim algâalgâlâš vuávám mield Finnairijn já et jis sun ustevlávt puáđáččij muu viežžâđ esken eehidmašinist, mii siäivuččij love paijeel kuttâ. ¶ d. Kuábbáá jienâ oro lemin aaleeb? ¶ d. Maailm kuhemus juuhâ? Eennâmuási: ¶ b. Mii suolluid lii ruuvdust C3? ¶ 15 Elleisiärvus já jamâ luándu hammiv oovtâst ekosysteem..... ¶ veikkâ maid, Muumistáálu eeđâi. ¶ Čielgiittâs árvuštâl mommit sämikielâlâš palvâlusah láá finniimist sämikuávlu kieldâin, sämikuávlu staatâ virgeomâháin, sämikuávlu ulguupiäláin staatâ já almossiärváduvâi virgeomâháin sehe sämiorganisaatioin já sämiseervijn. Čielgiittâs tuálá siste meiddei vijđes toimâiävtuttâsâid laavâ pyereeb olášutmân. ¶ elleid, maid kuáhtájii ruotâdijnis. – Patâriđ ¶ a. Kalle suormâ ilvâs luodâst uáinojeh? ¶ Arvevuovdij elleeh asâtteh meecci puoh keerdijd. Jieškote-uv šlaajâ lii vuáhádum eelliđ tiätu pirrâsist kevttimáin tiätulágán raavâd. Kuhemusah muorah láá luudij väldikodde. Kierâdâhkeerdi elleeh lihâdeh häppilávt oovsij kooskâst iäge velttidhánnáá ele kuássin meccivuáđust ubâ elimis ääigi. Motomeh šlaajah, tegu seibiapinah, kevttih kuárŋudijn iššeen kuhes seeibis. Maaŋgah kierâduv elleeh poreh heđâlmijd. Stuorrâ heeđâlmnähkisuájáh vuoiŋâsteh peiviv já vyelgih iho joton purrâđ arvevuovdij heđâlmijd já raasijd. Kierâduv tijpâlâš piäđuh láá jieškote-uvlágáneh kyevdih. Meiddei leopardi njááhá saallâs meecci vyeliuási oovsij siste. Šerisivnásiih piäivááloddááh sodâsteleh šiäđust meecci vyelioosijn. Meeccist lihâdeh meiddei motomeh stuorrâ njomâtteijeeh, ovdâmerkkân saavaanhyelhistis ucceep meccielefantti já irâs okapi. Jyehi kuávlust meccivuáđust já muorâruŋgoin lihâdeh kuuđhah já termiiteh. Julmes juávkkun lihâdeijee vajâldeijeekuuđhah láá piärguporreeh. Meccivuáđu tuhháátjuolgâgeh kuleh pieđgejeijei tehálii juávkun. ¶ Saavâjođetteijee paargon kulá meiddei oovtâstpargo sämmilij puásuituálleiguin já sämiservijguin. Anam táid kuáhtáámijd uáli tehálâžžân. Lii tehálâš kuullâđ sinoruotâstääsi táárbuid, já mielâstân kulâččâm taid tävjibeht-uv. Äigi tuše ij lah tuárvi. Saavâjođetteijee ovdâsvástádâsân kulá meiddei tieđettem sämitige poolitlâš tooimâst já lam viggâm-uv lasettiđ avusvuođâ já čoođâoinumvuođâ sehe savâstâllâm sämipolitiijkâst jieččân blogi pehti. Viigâm huolâttiđ meiddei tast, et puoh mii iävtuttâsah kávnojeh sämitige päikkisiijđoin. Tieđettemtooimâst ličij pyeredem vääri, mut karttâp toimâđ uccâ resurssijdân ooleest já ääigi vänivuotâ lii styeres. ¶ laajišvyevdi ¶ Nom.  Taat  lii   pyeri   táálu. ¶ Tarkkup čäciluudijd 85 ¶ Talle kuobžâ koijâdij uđđâsist: “Lonotteen-uv tääl suájáid já piäiná?” “Lonotteen vain” , västidij lodde. Ko suoi láin lonottâm piäiná já suájáid, suoi moonáin oppeet väžžiđ. Suoi koijadáin soorvâst lii-uv sunnust mihheen omâsijd tääl? “Ij lah” , sorvâ västidij. Talle suoi láin iloliih. ¶ Lajo pyevtittâs 2006 (1 000 t) ¶ Maggaar merhâšume anarâškielâ iäláskitmist lii lamâš tunjin? ¶ Kierâš, anarâš okkolostâ ¶ Merâkuáskim suájákeejij koskâ lii joba 2,4 meetter. Tast láá mučis ruákkinjune já vievsâs koozah já ruškis puuzah. Rävis loddeest lii vielgis poođâš já kuovgisruškis uáivi. Kirdedijn merâkuáskim lii älkkee tubdâđ, ko kubdâ, kuhes já keejijn hárrájeijee suájáh pyehtih mielân haškânâm kirdee ráánu. ¶  adveerbâi b) Liäšku ollâ mittolaasân jävričääsi nuuvt kuhháá, et ruossâ láppoo paijeen keejân. ¶ b) visásmit, ete romani- já sämipárnáin, meid sämikuávlu ulguubeln ässee sämipárnáin, lii vuoigâdvuotâ kulttuursensitiivlâš škovlim- já tiervâsvuođâhuolâttâspalvâlusâin jieijâs kieláin; ¶ 30 ¶ Taan páccás kolgâččij vala adeliđ noomâ, jis peri kiinii tom keksiiččij? Taat pääcis piäijoo kielâpiervâlân, kost tom puáhtá eelliđ keččâmin. ¶ Nuorâ tuáijáráid ađai säämi kietâtyejerähteid čááitu tile ¶ Kaabi Eljis Márjá-Liisá ¶ Toollâp verejáid kiddâ ¶ Ráidu-čáitálmâsâst. Tyeji: Ritva Tammela. Kove: Jouni Männistö ¶ Lävdikode pargon lii ovdediđ sämiuáppei vuoigâdvuođâid jieijâs kielâ já jieijâskielâlâš máttááttâsân sehe sämimáttááttâs sajaduv Suomâ škovlâvuáháduvâst. Tot parga sämimáttááttâsân lohtâseijee kuávlulâš, aalmuglâš já tave-eennâmlâš ohtsâšpargo. Lävdikodde meerrid staatâ budjetist (váldu¬luokka 29, máttááttâsministeriö) sämikielâlâš oppâmateriaal já sämimáttááttâs oovdedmân čujottum staatâtorjuu kevttimist. Tot valmâštâl sämitige čuákkimân oppâmateriaalpyevtittâs ihásâš já kuhheeb aigipaje vuáváámijd já addel ihásávt sämitige čuákkimân já máttááttâshaldâttâsân čielgiittâs oppâmateriaaltilálâšvuođâst já staatâtorjuu kevttimist. ¶ c. Mast kirdemjyelgi lii šoddâm? ¶ 11. Mast puávtáh miäruštâllâđ, et ränisrástágâš lii ¶ 5. Thaieennâm 8 033 ¶ Eennâmoosijd pirâstittee já iärutteijee stuorrâ meerah kočoduvvojeh väldimeerrân. Tegu tiäđáh, lii Kuálhismeerâ tain puoh jieŋâlumos já puoh stuárráámus. Kuálhismeerâ luávdá kuálmádâs eennâmpáálu asseest. Atlant lii nubben stuárráámus väldimeerâ já India väldimeerâ lii ucemus. Eennâmpáálu ase lii uáli ruáttáá. Meid väldimeerâi ponneest láá jieŋâlis äävžih sehe kuhes värirááiđuh. Meerâi jieŋâlumoseh sajeh, jieŋâlismeerâ häävdih , pyehtih leđe paijeel 10 kilomeetter jieŋŋâlsiih. Tuuđhâ káártást siijđoin 192-193, kost láá maailm jieŋâlumoseh häävdih já mon jieŋâleh toh láá. ¶ Räjittes säminuorah ¶ Mut ehidist koccái pieggâ, posádij polvâvuáđust muotâčalme, vistig oovtâ , talle nube já forgâ jo sahis purgâ loovdij meeci. Pálgáh čiähhojii, vaskâmeh alanij keeđgij táásá, ige čapis eennâm oinum innig kosten. Tälvi lâi puáttám. ¶  puáhtá Adeleijee addel já riggo ain, ¶ – Ko tiäđáččim-uv! Jiem haalijd tääl pillediđ taan eehid toi jurduigijn! ¶ rasta kyveer ¶ rotonijtto 75 ¶ Kässikubbeelvuorkkiittâs ive 1946 ( ¶ Tälvijotteemniävuin saaveeh lii nubben puárásumos. Tot lii lamaš kiävtust čuođijd iivijd, kuás juo jeegijn já lyeivein láá kavnum saveheh pirrâ Säämi lääni, mut láá toh kavnum Maadâ-Suomâst-uv, ereslasseen Lappajäävrist já jiešalnees Lappajävri lii läddlij adelâm nommâ ton suujâst, et tobbeen láá uáli tovle aassâm sämmiliih, ađai lappalaiset, nuuvtko läddlâš tom eđâččij. Saveheh, moh suánjuin láá kavnum, láá lamaš kuulmâlágáneh já toh lijjii rahtum piŋâlmuorâst: ¶ havdâ.....118, 124 ¶ Njuámmil ¶ – Na čuožžum njune tuon laasâ kuávlun. Juovlâheerskuid halijdim tuon peevdi oolâ, Tuárgis eeđâi já čaaitij kievkkân kuárus peevdi oolâ. ¶ Jutteselgi lâi tarkkum ubâ paje äijih viermij kuohâm já lâi tutâvâš olssis, ko lâi šoddâm tiettiđ, moin naalijn ákku já äijih koddev kuolijd. Äijih ij kal lamaš tarbâšâm ton iše, mutâ ij jutteselgi lamaš tast ollágin pettâšum. Tergâdumos äšši lâi, ete tot lâi lamaš fáárust visesvuođâ tiet. ¶ – Taiđim mun koccáđ toos, ko sun čiärun kaačâi ¶ Sämmilij vuoigâdvuođah lahâaasâtmist ¶ koččâmâšluámáttuvâiguin. ¶ Sämitige oppâmateriaalpargo, keevâtliih fiäráneh materiaalpargoost ¶   Must Britij suolluuh, Stuorrâ-Britannia, Irland, England, ¶ Čyeiminsuálui = Iso-Söimi ¶ Puáris Testament ¶ Sämitige almos toimâttâh lii varrim eres vistijd Aanaar Rivdulân (Vasatokka kiddodâh). Uđđâ čujottâs lii Angelintie 696, 99870 Aanaar. Kielâ- já škovlim- sehe oppâmateriaaltoimâttuvah láá Aanaar markkân kuávdážist, čujottâsâst Lehtolantie 1. ¶ b. kuobârtaavdâid. ¶  ákku – Ij mihheen. ¶ Kom.  Maid  tun  kulmáin  pennuin  ááiguh?   maŋgáin  pennuin ¶ - Huveja on monikkomuoto sanasta huvi. ¶ 4. Škovlâkirjeh (oppâ- já sijđokirjeh) ¶ Kove: Ilmari Mattus ¶ Ristâlâžžân mii lep kuččum čuávvuđ Hiärá já luovâttiđ puoh ašijdân Immeel haaldun. Sun lii koččom mii pargosis eennâm alne. Sun jieš naanood já varjâl mii taan pargoost. ¶ Kähteenjargâ TII.1963 Juullâmjäävrist. ????? ¶ Ráámmátteevstâi já eres kirholij teevstâi jurgâlem já almostittem aalmug jieijâs kiellân ¶ b. Ivnii vorrâsuonáid voorâ ruopsâdáin, mii vuálgá vááimust ¶ Motomin Piättár-viiljâ čaalman šoodâi loddááš. Siäsá pákku Piättár rähtiđ smákkupittáin lávo áálááškeeđgi oolâ já kalga pieijâđ lode puuzâ láávun, jeđe koolgâi moonnâđ olgos. Mun kolgim posoliđ tom puuzâ tuulân. Piättár puátá tupán já hundrâš: ¶ 10.~Seisekifwi 1672 uáivild maŋeláá távjá mainâšum Raisikivi (el. 1740 / FI 3: 145: Raisikifwi fiäll) , mii ij lah kuássin kavnum. Sárnuh peri “Raisiuáivist” = Reisa-Oive ađai ruošâkielân Reisa Gora (tááláš Rádjoaivi , anarâškielân Räjiuáivi suomâkielân Rajapää ), mii punjâsui háámán Reisa Guorra já vala-uv káártáin uáinojeijee häämmin Reisagurra , ađai “Raisikuru” (Johnsen 1923: 243 já čuáv.). Puárásub käldei Raisinkivi ličij maka lamaš taam fiktiivlâš kuurâst, mut jurdemist lii et vääri nommâ lii tuše uánánâm Raisinkivipääst ( Raisikifwi fiäll ) Raisinkivi-nommâsâžžân ( Raisikifwi ) já nube tááhust Raisinpää-nommâsâžžân ( Reisa-Oive ). – Jieš Raisi táiđá leđe lamaš taam tábáhtusâst Reaisa ađai siämmáš maadâ ko Reisivuono , orjâlâškielân Reaisavuotna , anarâškielân Reisvuonâ tegu Reisa -häämist-uv puáhtá miäruštâllâđ. ¶ ANARŠKIEL SERVI RY. ¶ Loddesuálui SA.1963 Lintusaaret Njuámmilkárgusuolluuh 0,4 km M. ¶ IISAKKI MATTUS ¶ Alodâh merâtääsist ¶ – IŠEDIĐ!! ¶ Lyseonpuisto luvâttâh, Ruávinjargâ: Laura Pieski (tavesämikielâ) ¶   2. Jurgâlus. Taan veerstâ anarâškielâsâš versio spiekâst KR92 ráhtusist muádi saajeest. ¶ Kirjeloddááš lii uáli puáššáá já pitá táválávt pyeidicissáást, mut cissááš lâi tääl pieijâm nuuvt ennuu kiddâ vuovdân, et tuostâi vuástálistiđ šiljo ovdii iššeed, ijge adelâm seentigin piärán. Kirjeloddááš viigâi maŋgii moonnâđ vuovdân, mut oovdeld poođij ain cissáá pastelis njune. Meiddei vuovdâ ulguubeln kirdâččeijee pyeidicissáá pelikyeimi volliittâlâi kirjeloddáá já nubij kejij. Ruttâmailmisthân láá taan ääigi uáli táváliih toh nurheväldidmeh, moi lopâlâš uáivilin lii finniđ ubâ firma haldusis já kirjeloddááš lâi tääl eidu taggaar vuovnâlâš “fiinaanshai” . Muáddi peeivi pištám vuovdâ nurheväldidem kuittâg nuuvâi toos, ko cissáášpaarâ ij vuálánâm. Kirjeloddááš ferttij luoppâđ vuovdâ väldidmist já tuuttâđ ovdâšiljo uárree jursám já čääšni čuággum vuovdâráátun. Já ko vala ääigis tast vizârdij, te finnij pelikyeimi-uv olssis, mii monnij tom puáris vuovdâráátun. Amahân kuittâg láitástâlâi kyeimis, ko fijnásub aassâmviäsu ij lam nahcim skappuđ, mut lâi kuittâg tuuttâm toos. Ores kirjeloddáásthân sättih leđe kyehti-uv pelikyeimi já ama taat vuovdâráátu lii ton hyeneeb päikki (kakkoskoti, tegu syemmilâš tom eđâččij) já tot fijnásub ađai pyereeb päikki (ykköskoti) ličij kostnii eres saajeest. Kii tieđiš. ¶ –~Tääl-uvks jo nuuvâi škovlâ? ¶ Suomâ, Taažâ já Ruotâ staatah ráđádeleh eidu párásist tave-eennâmlâš sämisopâmuš ratifisistmân. Kuulmâ eennâm sämitiigijn láá ovdâsteijeeh aalmuglijn ráđádâllâmairâskuudijn. Ráđádâlmijd lii uáivil uážžuđ valmâšin majemustáá ive 2015. Säämi parlamentaarlâš rääđi lii čuákkimistis 14.4.2010 meridâm, et sämmiliih hämmejeh ohtsii uáivil taveeennâmlâš sämisopâmuš jotkâráđádâlmijn. ¶ Eres kielâtotkeeh, kiäh ellii anarâšâi kulân kielâ tutkâmin lijjii Anders Johan Sjögren, Elias Lönnrot, A.V. Koskimies, Frans Äimä, Toivo I. Itkonen já Erkki Itkonen. Sii pargoin puávtáččij sárnuđ kuhháá, mutâ täst mainâšâm tom kirje, mast anarâškielâ vuosmuu keerdi poođij teddilum háámán. Kirje nommâ lâi Ueber den Enare-Lappischen Dialekt já tot almostui 1854. Uáli täävvirvuárkká lii vist uđđâsumos kirje, mii meiddei lii saksakielân, nomâlávt Erkki Itkos toimâttim Inarilappisches Wörterbuch , mast láá nelji uási. Tot almostui iivij 1986 – 91. ¶ Jeesus kuulâi maid sij ettii, já västidij: ”Iä tiervâseh taarbâš pyeredeijee, mut pyecceeh. Mun jiem lah puáttám koččođ taid, kiäh ovttuu pargeh riehtâ, mut taid, kiäh rikkoh Immeel táátu vuástá.” ¶ tääl čiäru meiddei Ville. ¶ 2. Iina-Marja Juuso 2. vsk. Heta škovlâ 1.20 4 ¶ Almostitmist láá sehe äššitobdei já táválâš kielâkevttei čalluuh. Kotus totkee Pirkko Nuolijärvi lii čáállám almolâš uáinust kielâi kirjálâšvuođâ šoddâmist. Sophie Capdeville já Satu Moshnikoff lává čáállám vist sämikielâin, já sunnuu lasseen sämikielâin tärkkilubbooht láá čáállám Petter Morottaja, Marja-Liisa Olthuis, Jouni Moshnikoff, Tiina Sanila já Kaarina Vuolab-Lohi. Romanikielâst láá čáállám Kimmo Granqvist, Henry Hedman já Mertsi Lindgren já seevvimkielâst Leena Savolainen, Päivi Mäntylä já Pia Taalas. Seevvimkielâ uásild neetist puáhtá keččâđ meid videoid (wmv), moin seevvimkielâ puáhtá čuávvuđ. ¶ Tääl lijjii pajepaapah tuđâvááh. Sij čoskii ruuđâid suu kietân, kulmâlov silbâruttâd. ¶ 17 ¶ - Jääkäriprikaati (JPR) Suáđigil (váldu-uási) ¶ tälvioijâgâs . Maaŋgâi ellei vuáijum táálván liihâdmettum já tiäđuttis tilán raavâdvaarij šeštimân. Om. ponnemotán táálván kuáivudettee cuábui. ¶ Rievdeelieggâseh jieškote-uv liegâsvuođâin ¶ Ruotâ viestârriddokuávlu Göteborg lii eennâm stuárráámus rahtâhaammân. Kaavpugist lii eromâš sajadâh suáijáás riddokuávlust Götajuuvâ njäälmist, kost tast lii njuálgu ohtâvuotâ Atlaantân. Maadâ-Ruotâ hamâneh iä jiäŋu kuássin, et stuorrâ rahtâtaampah já oljotaŋkkereh pyehtih jotteeđ tälviv-uv. Hamânist láá hirmâd stuorrâ oljoseilâttuvah, moid tampâi pyehtim oljo vyerkkejuvvoo. Tobbeen oljo jođettuvvoo poccei mield ovdâmerkkân bensin rähtee ovdedemlájádâssáid. Göteborg lii Ruotâ merhâšitteemus ráhtulâšvuođâkaavpug já ässeidis peeleest nubben stuárráámus kaavpug. ¶ Vuossâmuš artikla 8(j)-pargojuávkku lii ton maŋa ko kuulâi ärbivuáválii tiäđu haldâšeijeid toohâm almolijd miäruštâlmijd sämmilij luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválii tiäđust, utkevuoigâdvuođâst já vuáválii luándukevttimist. ¶ Menišjävri = Menesjärvi ¶ 24. Lactarius pargamenus – Maitorousku – Mielkkiruávsku U ¶ Ko lâi taggaar tuápánjâs almai ubâ avvees. Tot laavij livkkâliđ kiäst maid. Ennuu tot kal ij váldâm kiästen maiden, mut kuittâg et tot ko lâi voorân tarvanâm tot, et koolgâi ain maidnii finniđ. Ruuđâ tot almai ij tubdâm. Pááppârruttâ veikkâ tyeđe eenâb lišij lamaš, te tom kal ij liččii väldiđ, mut kalhân nuuvtko taggaar korrâ ruttâ, märkki, taid kal lâi sättiđ väldiđ. Mut muide mun jiem kal tieđe maid lišij... Na tubbáákrullâ kal laavij ain... Tom lun kal illá maašâi. Tot puáldám ij tubbáák mut laavij suoskâđ, tugo piejâi njáálmán. Tot aasâi Kossenâmist já váhá kost-uv, toin tááluin te juuttâlij já reŋguustâlâi ulmuid. Tot lâi Yrjö Morottaja_nommâsâš. Tot lâi Áánnáž-ááhu viljâ, Kaabi-äijih-rohe kandâ. Áánnáš-ákku lâi Sammlii Kaabi enni já Kaabi-äijih lâi Kaabi Irjánkandâ Morottaja.”. ¶ 1. Sáárgu já čääli, maggaar raavvâd lodeh kävnih piälduin. ¶ omâstemkiäččus. KR92 olgospyehtim niin kuin lii jurgâlum tego (spiekâstemjuávkku nr ¶  já Muoldâg lâi čuuvtij suttâm já karbâškuođij Kanisii meddâl tálustis. Kivkked Kaninen livkkâi mottoom vuágun já muoldâg ruámustij suu maŋŋaal. ¶ Uccâeŋgâlâš iätádui já čiäruškuođij. Mut tobbeen ij lam kihheen, kote ličij tom kuullâm. ¶ Säminuorâi taaiđâtábáhtume 2013 uárnejuvvoo Hettast ¶ Pase Jieggâ 12, 16, 18-21, 24, 25, 27, 33-36, 40-43 ¶ Unna Junná aalgij ive 2007 ¶ Keesi kärŋilui kuuloold čoovčâbel. Mist algii leđe luámáneh čoggum já kieddi nijttum. Nijtehánnáá lijjii innig mecciniijtoh Čäcsuánju já Kuáđááčielgjäävri máádáškeeči, moi nijttemân mij aalgijm rahttâttâđ. Čäcsuánju lâi aldemuš meccinijtto, kost mij laavijm nijtteđ váháš lasesuoinijd kussáid já savzáid täälvi várás. Ain nijttopeeivi iiđeed laavij eeči muuneeld moonnâđ tohon orniistâllâđ lyevitarbâšijd valmâšin. Motomin meid Juhháán-Uulá-uv laavij moonnâđ suin oovtfááru tohon já suoi kiergânáin mottoom tiijme nijtástâllâđ-uv, ovdil ko hárávisteeh pottii. Na toh hárávisteeh lâim tievst mij - enni, Ailâ-Váábu já mun. Suánju lâi nuuvt alda, et enni-uv oostâi motomin eelliđ váháš išedistmin mii tobbeen, veikkâ lijjii-uv kuusah, saavzah já eres-uv päikkielleeh tipsomnáál. Talle, ko enni kuođij pääihi uánihis ááigángin, te sun ferttij pieijâđ čuánnjáá heeki siisâ, amas “stávruliđ” maŋŋaal. Mudoihân tot čuánjá ij tom heeki innig tarbâšâm ollágin. Na vaarâhân tot tobbeen suánjust mudoi lâi pyereest piergiđ-uv, mut tast liččii lamaš liijká tagareh vaarah, et nijtteeh lijjii kuittâg karttâđ váruttiđ tom ubâ ääigi, et ij kaačâ lišá oovdân, teikkâ tiärán. ¶ Värijesâneh: ¶ 6. Tavesämikielâ kielâpiervâl, Vuáčču 71 669,45 € ¶ b. ruttâpursâd ¶ Mut máttááttâspárnááh pevhištuvvii já lijjii hirmástum. Sii ettii nubijdis: ”Kii sun riävtui lii? Suuhân tottâleh nuuvt pieggâ ko pááruh-uv.” ¶ Palvâleijee ruhâdâlâi Immeel, et puoh monâččij pyereest já sun kavnâččij rievtis nieidâ. ¶ Iiđeed ¶ velčittâm = nyrjähtänyt 151 ¶ Jyehilágán nisonij olgoštem meddâlistem kieđâvuššee almossopâmuš ¶ – Vuoi, ennuv kijttoseh tijjân! puohah njoobžah ettii. Já takkâ ko eelijd! ¶ Tiervuođâguin ¶ Ubâ kieldâ 191 1058 ¶ Kiddodâh: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ¶ Käldee: Sämitiggevaaljâin já säämi parlament vaaljâin nuurrum lovottuvah ¶ maaŋgah šlaajah láá loskâm. ¶ (kj. s. 77) ja Matt. 12:43 (kj. s. 78) peht meddâlkyeđđim toovât mottoomlágán iäru ¶ ČOOVDÂSÄÄNI H ¶ Tuhannen kilometrin matka alkaa yhdellä askeleella. ¶ b. Čääli kuácceemuoráid ohtsijd jiešvuođâid. ¶ Ohtâgâssân mij ep uážu väldiđ vuoigâdvuođâ olssân. Ton sajan mij kolgâp adeliđ addâgâs já luoppâđ maavsâtmist. Jis vahâgittep ulmuu já eellim, te mij riemmâp vuástálistiđ Immeel já suu sivnedempargo. ¶ - Na, jis tun keerdi jieš tiäđáh, maid tääl halijdah, te muu vástádâs lii, et kale halijdâm. Mielâstân halijdâm-uv. ¶ a. Göteborgist Fredrikshaavnân ¶ Siijvost suoi njavváin uáđđimlonjâstis viäskárân. Suoi toopáin ennikuobžâ uáđđimloonjâ uuvsâ, amas enni kuullâđ sunnuu skuápádâttâm. ¶ Suomâ sämitige saavâjođetteijee Juvá Leemit, Klemetti Näkkäläjärvi tuáimá Säämi parlamentaarlâš rääđi saavâjođetteijen puáttee kyehti ive ääigi. Saavâjođettem sirdâšui Suomâ sämitiigán Ruotâ sämitiggeest. ¶ kuojâ ¶ uággoo = onkija ¶ – Ij must lah mihheen raše. Lii tuš nuuvd nievris mielâ. Tuoh iärráseh, kiäid mun jurdim lemin muu usteveh, ettii, ete mun lam liijgás kossuv já ete muu turkkâ lii puástu ivnásáš. Kihheen ij haalijd sierâdiđ muin! ¶ – Joo, tot lâi Kuáski. Uárbis njobžâpárnái táálu kiällârân kolgá čääci. Mun ferttiim vyelgiđ tállân keččâđ, mii tobbeen avveed. Mut kalhân tij stuorrâ kaandah muorâmeecist ohtuu-uv piergiivetteđ váhá ääigi. ¶ – Pyereh tälvinahareh, puáris kyeimi. Uáđi ráávhust jis maacah juátkiđ tälvinaharijd. Addâgâs ko hettejim tuu. Vilpâstâm vala jäävri-uv já hundârušâm ain, ete lii-uvsun tot puškuus jävri? ¶ a. šaddošlaajah ¶ SÄÄMI AARÂHŠODDÂDEM OVDEDEM ¶ purgâđ, porgá = pyryttää ¶ 11. Tuuđhâ keeđhi luodâ. ¶ Oona Länsman já Elen Anne Sara, orjâlâškielâ ¶ Ilmari Mattus ¶ 15. Eennâmpáálust äässih paijeel 6,7 miljard olmožid ¶ – Kalle peeivi muu kalga tääbben leđe? ¶ hááhá = hankkii 180 ¶ 3. ¶ Šuármu Matt 8:23-27 ¶ s. 127 ¶ Iänááš nijttošadoh láá maaŋgâihásiih . Toh tálvásteleh já lasaneh ivveest nuubán eennâmveerdi vievâst. Eennâmverdi lii eennâm vyelni šaddee veerdi uási, mast šaddo itá täälvi maŋa. Maaŋgâihásáid šaddoid šaddeh meiddei ennuv siemâneh. ¶ áŋálâh alli ¶ Ákku ij lam peessâm pyecceiviäsust ennustkin juolgijdis oolâ, mut ij sun puáhtám uásis meendu čuuvtij väidiđgin. Vala hyenebeh ko sun lijjii tarbâšâm vala eenâm tipšo. Ko sun ij tuostâm väzziđ já ko sust ij lam iše, sun lâi karttâm rullâstoovlin. Tienuuvt lâi kuittâg mahtnii máhđulâš lihâdiđ. Lippârijgijn já kaateerdáin-uv sun ain juuđij. Iä annaam tom puárrásijviäsustkin máhđulâžžân, et kaateedr liččii meddâl váldám. Kiibâ suu ličij talle hiivsig poto oolâ kačâttâm ko sun tohon koolgâi. Já lippâreh-uv ain lijjii eidu ton siämmáá suujâ tiet, et mottoom rivgoo lâi pyecceiviäsust čälistâm pápárân, et sun lâi nággár. ¶ Nuorttâlâšsiärváduv siärvádâh- já iäláttâsvuáháduvvâst láá pyeremustáá siäilum tiäđuh Syennjilsiijdâ nuorttâlâšsiärváduvvâst. Syennjilsiijdâ nuorttâlâšâin lâi ohtsâš tälvisijdâ, mast jieškote-uv suuvah pieđgânii ärbivuáválijd suhâkuávloid kuálástem já pivdem várás. Tälvisiijdâst perruuh hárjuttii oovtâst pivdem já kuálástem. Tälvisiijdâst čokkânij nuorttâlâšâi sijdâčuákkim, mii meridij kuávlui kiävtust já siärvuslijn aašijn. Nuorttâlâšah láá lasseen hárjuttâm uceslágán puásuituálu. ¶ Kollekielâ – árvuštâllâmkomitea ¶ Ruonáá pihtâseh láá pajalistân, puoh muu pajalist toh ruánááh láá ¶ Já vala kesi-iijâ naaveer -nommâsâš lyemehersku: ¶ 3. Brasilia 19 900 ¶ šoddâm maaŋgâsuorâg kuávlu. ¶ Máret Sárá lii olmooš kote lii tuostâm kuorrâđ jieijâs kiäinuid. Sun lii ubâ eellimääigis lamaš njunosist sehe aktiivlâš pedagoogân, journalistân já čällen mut meiddei kielâpoolitlávt. Máret Sárá vijđes toimâ sämikieláin toovvât suu árvulâš Kollekielâ palhâšume vuástávälden, uáivild árvuštâllâmkomitea. ¶    informaatio njuhčâ ¶ Säämi parlamentaarlâš rääđi jođettem sirdâšui Suomân ¶ 75 ¶ Jesâneh: ¶ Näkkäläjärvi tiäduttij meid ärbivuáválii tiäđu, ärbivuáválij iäláttâsâi já tave-eennâmlâš sämisopâmuš merhâšume, mii lii ráđádâllâmmuddoost. Sopâmušráđádâlmeh juátkojeh vala álgám vaaljâpaje ääigi. ¶ – Jiem lamaš vuosmuu keerdi Čaarmâjäävri suhâmin! ¶ muorâuáksán . Pääsi tarkk uđ , ¶ Muu mielâaamnâs škoovlâst lâi sárgum aaibâs vuossâmuu luoka rääjist, já mielâtijme sárgumtijme. Tiettim et mun lam čeppi sárguđ, já tiettim meid tom, et lam jieččân luoka čepimus sárgoo aainâs jieččân mielâst, mut ubâ škoovlâ čepimus sárgoo lâi kale Lehtola Tuulikki. Jurdâččim et jispa mun-uv motomin mátáččim siämmáá pyereest sárguđ ko sun. Sárgum ko lâi mielâstân aamnâs, mast mun pyeremustáá piergejim, mut tuođâštusnummeer ij lamaš liijká tađe stuárráb ko 8. Suijân kale saatij leđe tot, et mun jiem máttám toi čäci-ivnijguin mááláđ, pic peri turgedim toiguin, ivnepenâiguin kale šoodâi fiijnâ luoddâ. Meid sikkomkumi kevttim máttáátteijeeh še láitástellii, ko prinsiiplávt mun jieš jiem tuhhiittâm máttáátteijei já nomâlâsân Räsäs uáivil tast, et ko lajopennáin sárgu mielâstis puástud, te ij uážu sikkođ tom meddâl, pic kalga paaldân sárguđ uđđâ sárgáid tassaaš, ko kooveest šadda pyeri. Irâttim kale nuuvt-uv porgâđ, mut kove tuše fastoi taađeest ko sárgáh lasanii. ¶ palhâšumelävdikode saavâjođetteijee Aulis Kohvakka já palhâšumelävdikode jeessân Juha Guttorm ¶ Pyetittâm: YLE Sámi Radio & Sämitigge 2008 ¶ - Jovnâ! Haŋgal huihádij. - Puáđi jo! ¶ Kielâpiervâltoimâ lii lamaš tieđâlijn ohtâvuođâin čielgâs jo kuhháá: kielâpiervâlist adeluvvoo peivitipšo ucceeblovokielân nuuvt, et ubâpiäiválii tipšoost peivitipšooh sárnuh párnáid tuše ucceeblovokielâ. Majemui aaigij kielâpiervâl-sääni lii kuittâg-uv eleškuáttám aalmug njäämist jieijâs eellim, vissâ tondiet ko kielâpiervâltoimâ lii pehtilis kielâiäláskittemvyehi. Maaŋgâ-uv saajeest ulmuuh oroh haalijdmin jieijâs “kielâpiervâl: kerhoh, leeirah já puohlágáneh párnáitábáhtuseh láá kočodum “kielâpiervâlin” . Kielâpiervâlin lii oonnum meiddei taggaar toimâ, mast áinoo ubâpiäiválâš olmooš lii lamaš peivitipšoo jieš, já párnááh láá elâččâm “piervâlist” kuás peri. Puohlágán aalmugvariaatioh uáinojii Säämist-uv vala muáddi ive. Tággáár toimâvyehi fillee ulmuid nabdeđ, et kielâhân kale iälláá “piervâlist” , mut tot, et tágárij “piervâlij” iäláskittemvyevih iä lah meendugin áhtánâsâh, ij tieđettuu kosten. Kielâpiervâltooimâ vyeimi lii tast, et toimâ pištá párnáá kielâoppâm tááhust maaŋgâid iivijd já tast, et párnááh viettih piervâlist tuárvi ääigi. Tot, mii lii tuárvi, lii kielâpiervâlij ruttâmieđeetmij ohtâvuođâst miäruštâllum ucemustáá 26 tiijmen ohhoost. ¶ nuurrâđ objektiivlâš tiäđu, mii lii vuálgus njuálgu áiccuhuámmášuumeest já loogilâš juurdâšmist, ¶ Juuvâi juuhâ ¶ lehtokorvasieni ¶ 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶ MAID TOT KAND FÁŠKU? ¶ - Puoh mailm aašijn ij lah ain jiermi, ij tääbbin ige ulmui maailmist. ¶ - Lijjim oovtâ skippáár kuvlân arvesyeje tuálvumin maassâd. Ige tääbbin vyelgidijn lamaškin kihheen, kiäs tast ettâđ. ¶ Lasetiäđuid pargoost addel má. haldâttâhhovdâ Pia Ruotsala puh. 010 839 3106. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi . ¶ Oinim konduktöör puátimin. Sun koijâdij must mätkiliipuid, já siämmást ko keigejim taid, koijâdim sust, orostičij-uv juná tuođâi-uv Amsterdam kirdemkiedist. Sun nonnij, et eidu taat juná orostičij togobeht mut muštâlij siämmáá vuoiŋâstmân, et kieskâd vuáijám juná lâi karttâm vyeijiđ Amsterdam kirdemkiedi lappâd. Smiettim tuše, et ij lam kale vuosmuš kerdi, ko eidu muu jođedijn ryevdiraađeest lâi miinii cuovkkânâm. Taan tove tot ij tuše lam tot áinoo almeest kaččee muotâčalme, mii jo siävuttij ubâ jotoluv. ¶ – Tothân lii hitruu. Luhhoost äijih lii siäštám puáris viermijdis. Tovlehân koolgâi puoh viermijd jieš pumbuláárpust kođđeeđ. Talle ij puáhtâm tállán viermisaaŋâid hilgođ já uástiđ uđđâ viermijd sajan. Puoh ráigánâddâm viermijđ-uv ferttij meid huolâlávt čihtâđ. Äijih kal oonij já ana vala-uv pyereest huolâ viermijn, ákku muštâl. ¶ Mun lam lamaš tavesämikielâlii peivikiäjust Anarist já jottáám sämikielâlii vuáđuškoovlâ vyelitääsi Menišjäävrist já pajetääsi Anarist. Tääl lam luhâmin Säämi máttááttâskuávdáást, Tuáivunjaargâst puásuituáluirâtteijen já vuárupoojijn Avveel luvâttuvâst. Muu ulmen lii čođâldittiđ tutkosijd täin oppâlájádâsâin. ¶ – Mut ephân mij táin naalijn avepiäiván finnii taid muorâid teehin meecist! Tálunjobžâ toskádâlâi. Tääl te mij tuođâi-uv kolgâp toommâđ! ¶ Sämikuávlu kieldâi ulguubeln uáppeemeeri lii stuárráámus Oulu kuávlust, kost kielâ amnâsmáttááttâs adeleh ohtsis 15 vuáđumáttááttâs uáppei já 13 luvâttuv uáppei. Ruávinjaargâ kaavpug kuávlust sämikielâ máttááttâs finnejeh ohtsis 12 vuáđumáttááttâs uápped já kuttâ luvâttuv uáppee. Helsig kuávlust sämikielâ máttááttâsâst láá ohtsis 10 vuáđumáttááttâs uápped. ¶ Sun poođij Jeesus oovdân já eeđâi: ”Jieh-uv peerust tast, et muu uábbi kuáđá puoh pargoid munjin? Kočo suu puáttiđ munjin iššeen.” ¶ (postâkorttâ) ¶ Mij lep algâttâm Anarâškielâ servi~_nommâsâš seervi, álgâm toos jesânin já tuhhiittâm toos täid njuolgâdusâid. ¶ Taažâst já Ruotâst sämimááccuh kevttih tuše sämmiliih. Suomâst meid válduaalmug lii kiävttám sämimáccuhijd tâi taid sulâstittee máccuhijd el. tuurismrekvisiittan, mii lii mottoom muudon toohâm epičielgâsin mááccuh ohtâvuođâ sämmilâš identiteettân. ¶ Šaveniŋálâs lii niŋálâs, já tast pyehtih leđe paijeel love savečivgâd. ¶  ma – La, – lah-uv tun... vyelgimin? ¶ Huámmáš: Toimâ Staatârääđi kalga valmâštâllâđ ovdâskoodán iävtuttâs čuávvoo ive budjetin. Ovdâskode staatâvarijváljukodde kieđâvuš ovtâskâsčuággásávt budjet já aalmugovdâsteijei budjetân toohâm alguid. ¶ 2. a. Naanood Kongojuuvâ čuovjâdáin. ¶ IM ¶ » Eŋgâl västidij: » Pase Jieggâ puátá tuu oolâ, Ale- ¶ Nuuvt šivetteh já kašmârdeijeeh ¶ Škovlim ¶ c. Mane kiđđâ lii puoh pyeremus iveäigi ludij tarkkuumân? ¶ 7. Ruoššâ 5 000 ¶  + nuárju čivgâ.....90 ¶  adai Stivrâ tuhhiittij haldâttâhhoovdâ rähtim čielgiittâs sämitige tilipaje áigásii tärhistem čuákánkiäsuraportist. Stivrâ lii kieđâvuššâm raapoort čuákkimistis 17.2.2015 já meridij talle adeliđ čuákánkiäsuraportist adelum huámmášuumijn čielgiittâs tilitärhisteijeid. ¶ Matti lii peiviv tipšoost Poorâ-nommâsâš anarâškielâ kielâpiervâlist ton puudâ ko enni já eeči lává pargoost. Onne lii majebargâ já kielâpievâlist lii sierâpeivi. Matti já suu tipšoskipáreh uážžuh väldiđ pääihist jieijâs sierâ kielâpiervâlân fáárun. Taan majebaargâ Matti ij váldámgin fáárun sierâ pic suu stááluskipárijd, Hirškiihâ já Myerji. Matti lii maŋgii muštâlâm stááluskipáráid kielâpiervâlist. Hirškikkâ já Myerji vuod lává vuárdám jo kuhháá, ete pesâččáin Mattijn kielâpiervâlân. Matti áásá kielâpiervâl alda já nuuvtpâ Maati enni tuálvu Maati tiipšon vääzin. Maatist lii ruánáá reppu seelgist já Myerji já Hirškikkâ čuppâpusseer luumâst, ko sun vázzá ennijn kielâpiervâlân. ¶ Uđđâ kielâlävdikodde tuáimá ive 2011 loopâ räi já tot oovdâst ohtsis čiččâm sämikiellâd. Parlamentaarlâš rääđi čokkânij Ruávinjaargâst 14.4. ¶ Iisak Mattus ¶ 2. ¶ Heikkâ vuošâi teejâ. ¶ Toin ko tot, mii puoh aigij lii čaallum, tot lii čaallum jo-uv imelij tiet tâi ulmui tiet. Halidâm uáináh faaraoid-uv luuhâđ olmožin, toin ko mii muđušiih sij láá, vaajeest já paaloost, haalust já pettuumist. Ige siste lah mihheen iäruid mii itoi, veikâ sij tuhháát kerdid čalluuččii imelij juávkun. Veikâ tuhháát kerd tuhháát kerdid sij čalluuččii imelij juávkun, sij láá ulmuuh, eres ulmui láváneh. Sist lii väldi tutâdiđ vaajees já patâriđ paaloos, mutâ hiimoost já pettuumist ij väldi sii šeešti. Mut mii lii čaallum, tot lii čaallum kunâgâsâi miärádâsâst teikâ imelij rammum tiet teikâ ulmui fillim tiet oskođ taggaar, mii ij lah tábáhtum. Teikâ et puoh lii tábáhtum nubenáál, ko tuođâi lii tábáhtum. Teikâ et oovtâ tâi nube uási tast, mii lii tábáhtum, lii stuárráb teikâ ucceeb ko lii tuotâ. Taam mun uáivildâm eđâdijnân, et ton tovláá rääjist onnáá peeivi räi puoh mii lii čaallum, lii čaallum imelij tiet teikâ ulmui tiet. ¶ Lasetiäđuh: ¶ Äigikyevdilis ¶ Ässeeloho: 8 040 000 ¶   Haanu Hanssâ, muu iänui, kote aasâi Samudjäävrist, lâi še tast já kuldâlij taam kuorâttâllâm já suogârdâllâm. Viijmâg Hanssâ tuulhâi toos, ko saavah iä muttum kuássin já te pahudistij: ¶ 6. Tarkkuustâl, moh purrâmâšpasâttâsâid hokâtteleh enâmustáá mááđuid puurrâđ. ¶ tuárrást = poikittain ¶ Pulskaneilikka ¶ 4. Tylopilus felleus – Sappitatti – Säppitatti U ¶ 1 Noomât káártán ¶ Poođij anarâškielâ piervâl äigi. Piervâl algâttui ive 1997. Piervâlist škoovlân pottii uáppeeh, kiäh mattii anarâškielâ nuuvt pyereest, et toid koolgâi finniđ máttááttâs. Anarâškielâ táiđusiih máttáátteijeeh iä lamaš kalle, nuuvt tego iä lah täälgin. Nuuvtpa mun valdim virgestân virgeriijâ já algim máttáátteijen. Virge lâi škovlâi ohtâsâš lehtor virge. Vuossâmuu ive juuttim Aanaar vyelitääsist, Aanaar pajetääsist, Avveel vyelitääsist, Avveel pajetääsist, Njellim vyelitääsist, Áhujäävri vyelitääsist já Avveel luvâttuvâst. Avdoin ferttejim vyeijiđ s. 500 km ohhoost. Tot lâi nuuvt lusis pargo, et nube ive jiem innig vuálgâm Njellimân. Lehtor virgeest mun lijjim tastoo 5 ive. Majemuu ive mun lijjim tuše 2 škoovlâst, Aanaar vyelitääsist já luvâttuvâst. Vittâ ive tassaaš pessii motomeh máttáátteijeeh valjiđ, mon ahasâžžân sij älgih iäláttâhân. Mun väljejim 60 ive ave. Jis mun liččim pááccâm staatâ pel, te mun liččim lamaš pargoost vala 3 ive 4 mánuppaje. Mut pälkkihân kal ličij lamaš pyereeb. Tagareh kiäh iä lah jiejah máttááttempargoost, jurdeh, et tieba älkkees pargo lii, ko ij taarbâš muide, ko párnáiguin sierâdiđ, já luámuh láá kuheh. Mut kal tot lii lusis pargo. Máttáátteijee lii kal luámus ánsášâm ollásávt. ¶   1 siipuul ¶ Luhhoost motomeh láá kuittâg luhostum siäiluttiđ kielâs. Fiijnes uási mii škovliittâsâst lii lamaš kolliistâllâđ kielâmiäštárij kulen, kost mij lep uážum särnuđ eenikielâsâš anarâšâin. Lam ain halijdâm eres kielâmiäštár kuuvl, et mun finniiččim oppâđ tubdâđ nuuvt maŋgâ ko máhđulâš. Maŋeláá talle markkânist lii suotâs molsodiđ muáddi anarâšsääni ain ko teivâdep. Mun lâm masa jyehi saajeest huámmášâm, et lâm mottoomnáál hyelkki kielâmiäštáráid. Vissâ masa puohah anarâšah láá hyelhih koskânâš. Lâm oppâm meiddei lase muu sämisuuvâst. ¶ Jormoruávih = Jurmurovat ¶ Säminuorâi koskâsâš oovtâstpargo lii ohtâ čááitus tast mon aktiivliih säminuorah láá jieijâs kulttuur aaitârdmist. Onnáá peeivi oovtâstpargo lii älkkep porgâđ, ko ohtâvuođâ uážžum já aašijn tieđettem lii viehâ älkkee sosiaallâš media pehti. Tast peerusthánnáá oovtâstpargo ij lah jiešmeidlist čielgâs pic tot váátá sierâlágán naavcâid, tegu ruuđâ já haalu toimâđ, sehe tiätulágán njyebžilvuođâ staatâi tááhust. Laura-Maija Niittyvuopio ana sierâlágán konfereensijd já seminaarijd šiev koŋkreetlâš ovdâmerkkân raajijd rastaldittee oovtâstpargoost. Toh čuákkejeh oohtân valjeest säminuorâid pirrâ sämieennâm. Konfereensij fáádáh molsâšudeh sämipolitiikâst sämikulttuur aaitârdmân. ¶  predikaatverbâ. Juh 18:12-18, 25-27 ¶ Markkân = Inari ¶ 4 a. Čääli hiäppuš piemmâmravvuid. ¶ - Mii tääbbingis tábáhtuvá? Maarit koijâdij. ¶ a. Mon šadolâšvuođâkuávlun masa ubâ Suomâ kulá? ¶   Sämmilij s. 112 ¶ Hirmâdsâš piätutažâligeh ¶ matsâš eennâmuási, mast láá 43 ¶ siärvádâh . Motomij luudij, om. kappeerpaaiskij hammim pessimpiirâs. ¶ Säminuorâi taaiđâtábáhtusah láá uárnejum 1970-lovo algârääjist já maaŋgah taan peeivi sämitaaiđâreh láá finnim vuossâmuid lávdástemferimijd taaiđâtábáhtusâst. Säminuorâi taaiđâtábáhtus lii áinoo sämikielâlâš nuorâitábáhtus, mii uárnejuvvoo ihásávt, Ijahis Idja – muusikfestivaalân lohtâseijee párnái- já nuorâipeeivi lasseen. ¶ "Sämitige nuorâirääđi saavâjođetteijen lam ilolâš já luholâš palhâšuumeest. Sämitige nuorâirääđi lii vala uáli nuorâ nuorâiorgaan, mon toimâkuávlu lii viijđes. Mij toimâ ij liččii mahđulâš jis mist ij liččii sämitige toorjâ tááláá vijđoduvvâst. Halijdâm-uv kijtteđ sämitige sii kuhes pargoost säminuorâi sajattuv pyeredem várás. Halijdâm meid kijtteđ oovdeb nuorâ tuáimeid kiäh láá lamaš oovdedmin mii nuorâirääđi já rähtimin tile mast lii suotâs toimâđ. ¶ Lasetiäđuh: ¶ d. Keksii eres vuovijd rotái tuššâdmân. ¶ Sun čokánij loová oolâ já čiäruškuođij. ¶ 11B Riitaarpiäivááloddááš lii stuorrâ piäivááloddááš. ¶ Oobižeh Ánná já Káijá tuálppádáin säävni tyehin piäldu mield, laavhah vala kietâkaavâst. Suoi vazzijn mecciroobdâ kulij. ¶ Spiekâstmeh sänitärhisvuođâst juávhui mield (juávhuh nr 1–5) ¶ Kipri já Sandra láin kámpástis uáđimin ko mij poođijm rávhuttutteđ sunnuu maŋa kosk'iijâ. Kirdee koijâđij ete uážuččijm-uv leđe iijâ kámppáást? Suoi lopeđáin já kámppááš tievettij ko mij kuuđâs šyevittijm siisâ. Ij tot kámppá meendu styeres lam, suulân kuulmâ kerd kulmâ meetter. Mij leim vaibâm já niälgum, purâstijm váháš já aalgijm uáđđástâllâđ. Kirdee luptij kamuvsyeinvierâ adelij Saandran, eeđâi vala "tämä ehkä menee pilalle jos litistyy" . Sandra eeđâi: "joo pilluun se kyllä mennee" . Puohah algii majettuddâđ. Suoi iävá máttâm pyereest suomâkielâ. Karppis Urho eeđâi: ¶ išedij Antero Niva ¶ Pretoria F7 ¶ Unna Junná aalgij ive 2007 ¶ šaddoid, nuuvt juuvâst ko enâmist-uv. ¶  sun Uđđâ oppâmateriaaleh anarâš- já nuorttâlâškielâ máttááttâsân ¶ Kale Ij ¶ Enni lâi uáli hoppuu já harvii sun oostâi Sááráin olmânáál ubâ savâstâllâđgin. Ko návt viijmâg tábáhtui, te váruvávt Sáárá iävtuttij sunjin: ¶  ij Slovenia F6 ¶ Aalmugijkoskâsâš artikla 8(j) pargojuávkku iävtut algâaalmugij ärbivuáválii tiäđu syeje ovdedem ¶ Hilbes-bändi Ucjuuvâst já The Slap Anarist peessâv ovdâstiđ säminuorâid väldikodálâš Sounds –tábáhtusân vyesimáánust. Säminuorâi ovdâsteijeeh väljejuvvojii Sajosist tuorâstuv 29.3. toollum säminuorâi taaidâtábáhtusâst. Sajos paijeel 400 jiegâ auditorio lâi aaibâs tievâ ubâ tuorâstuvpeeivi já tobdoh tilálâšvuođâst pajanii čuuvtij loopâ kuávlun monâdijn. Meid tábáhtus vuossâmuš peivi oláttij uárnejeijeid pivnohisvuođâinis: njuárustem- já njuárustemviestâkoišton uásálistii suullân 100 párnážid já nuorrâd. ¶ Anarâškielâst sun čođâlditij approbatur tutkos 2000-lovo pelni. Sämikielâittáá sun ij ubâ puávtáččii olášuttiđgin tááláá pargoos já nabdaččij pyerrin jis vala mátáččij nuorttâlâškielâ-uv. Motomin sunjin paijaan taggaar juurdâ ääigis ooleest, et sun luvâččij anarâškielâlijd kiirjijd já kuldâličij puoh vuárkkápaadijd já máttááttâlâččij sárnuđ anarâškielâ nuuvt tievâslávt, et Matti, Issi já Ilmar hirmástuuččii, mon pyereest sun sárnu sämikielâ. ¶ Lâi Peccikko tuuveest-uv kumâttâllâm, mutâ teeivâi leđe nuuvt ruokis almai ete ij pallam mutâ vaaldij čielgâs kumâttellest. ¶ pargo: ¶ – čoođâuáinojeijeeh ¶ Vielgisnierâčuánjá lâi tobdos Suomâst tuše kesilodden. 1980-lovvoost Tuurkust pessiiškuottii čuánnjááh, moh lijjii vuálgus Ruotâ Skansen elleikäärdist. Toh lasanii jotelávt já ožžuu tievâsmittem meid eres saajeest šoddâm čuánnjáin. Kuuloold vielgisnierâčuánjá lasanij nuuvt, et tot lâi ovdâmerkkân Helsig riddokuávlui já muorâstuvâi enâmustáá uáinojeijee lodde. Tot lii vijđánâm jo pááihui siseennâm hiäivulijd pessimkuávloid-uv. Ko kaavpugij sinokiedih sulâstiteh vielgisnierâčuánnjái eidusij aassâmkuávlui, Jieŋâmeerâ ridoi jolgâ tundra, te sirdâšem kaavpugij jolgâ sinokieddijd já golfkieddijd lâi älkkee. Suomâst pessejeh tááláá ääigi muáddi tuhháát vielgisnierâčuánnjád. ¶ Piäkká lii nánnáás kissá, mutâ ij sun mihheen njuámmilkepilijd lah. Já távjá kiävá-uv nuuvt ete Monni jieš finnee kuhes njune. ¶ 106B Kööbenhaammân väzzimkááđust lii torvolâš jotteeđ pyeráin já vääzin. ¶ * Hotelli Inari , Inarintie, 99870 Inari, puh. +358 (0)16 671 026, šleđgâpostâ: Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. . Aanaar markkânist, Aanaarjäävri riddoost lii hooteel-raavâdviäsu, kost láá 37 stk kyevti ulmuu hooteelvisteh já vistáduvah. Hotelli Inarist lii ijâstâllâmsaje ohtsis 100 ulmui. Hotelli Inari lii 500 meetter keejist Sajosist. Hotelli Inarist lii raavâdviäsu. Puoh hooteel visteh já raavâdviäsu láá tivvojum eidu. ¶ Törmävaara *** TN.1995 Toovlâš ruuvnâmeccitorppa Avveeljuuvâ riddoost Tiärmáást, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. Tom lii vuáđudâm Petteri Vilhelmi Törmänen ive 1898. ¶ 3 a. Noomât pivdopiergâsijd ¶ - eennâmkodálâš sosiaallâš vaikuttâsâi miäruštâllâm já pyereestvaijeemstrategilâš pargo sehe ¶ 4 Taan kooveest tun lah ¶ Sämitigge/ säämi muusikkuávdáš ¶ * Kejâttâh: Kiidâs čokkámsajeh alaneijee kejâttuvvâst 190 ulmui + täsilättest pođoistoovlih 234 ulmui + 6 saje luvâldelleid. Sajeh ohtsis 430 ulmui. ¶ Joosua joođeet Joos 1:1-18 ¶   Omâstemráhtusijn lope já kammuuh lává tom iärásáid. ¶ - Muu kočodeh Haŋgalân, mut noomah iä meerhâš häldeid ennuv. ¶ 3. a. Piejâ kieđâd pulbet vuálá já luptii ucánjáhháá. ¶ 4. ¶ c. Nommâiävtuttâsâid kalga agâstâllâđ. ¶ 1 100 km.) ¶ Ep lam kuhe mađhâšâm ko oinuuškuođij ollâ tuodâr, jiem lam kuássin uáinâm nuuvt ollâ tuoddâr. Jurdelim: ¶ Peivi moonâi kuittâg jotelávt, veikkâ iänááš ääigi Juhháán njaŋgâi. Koskâpeeivi maŋa almostui Liisá-uv. Taat lâi vaibâm, mut nuuvt luholâš. Juhháán koijâdij, et kost tot Don lâi. Liisá čielgij, et tot lâi pááccâm suándiliäján. Tot viätáččii tobbeen taan peeivi kumásumos ääigi. Já Liisá-uv monâččij tohon maassâd, kohân piäivâš álgáččij lyeštiđ já áimu váhá čuáskuččij. Tääl sun ferttij puáttiđ kuuđhâ kuuvl, et tot ij liččii sust huolâst. Juhháán ij lam huolâst kollepoođâst. Suu jurduin lâi tot eehidteivâdem. Sun lâi ubâ peeivi smiettâm tom ääši, jiešalnees sun ij ubâ lamaš muštámgin Liisá. ¶ Matti-uv puikkárist putestum viermis já tuálvu tom kárbás. Riddoost láá vala pudoh já kobđttâsah, moin láá viermimeerhah já merkkâliipuh. Taid-uv kalga vala väldiđfáárun. Puddo já kobđttâs láá čonnum paddijn oohtân. Puddoid já kobđttâsâid kalga pieijâđjoddee kuohtuid keijijd. Tävirij kárbás kyeddim maŋ Matti já eeč pieijâv vala kááijumliijvâid pajalân. ¶ Angola ¶ Talle sun viežâi purrâmâškomerost leibičaska, motomijd sukkârpittáid jâ ¶   aŋgerias.....48, 49, 55 ¶ Piergâseh: oppâkirje, tiätukirjeh já Internet ¶  mield. ¶ Riävská piervâl lii táválávt jeggiriddoost skierrâs siste já tot mannee 7 – 14 manneed, moi vuáđuivne lii viskissiähá já tain láá čapis-ruškis tiälhuh. Uážžu ettâđ, et maneh láá eidu siämmáá ivnásiih, ko kesiriävská jieš-uv já taid lii uáli jo vaigâd aiccâđ enâmist. Táválávt riävská piervâl kávnoo-uv vahâgist, ko olmooš vázzá ton njeigâ já riävská paattâr. Läällim pištá kulmâ oho já kuohtuuh riävskáh väldiv toos uási. Iänááš kale lii niŋálâs tot, mii huttáá piervâlist monijdis alne já ores riävská pisottâl mudoi tain aldasijn. Maneh korrâduveh toi aigij, ko älgih vuossâmuuh myerjih mottoomnáál purâttiđ, teikkâ lii jo olmânáál čuoškim. Maneh ko láá korrâdum já uđâgááh koškettâm, te toh vyelgih mestâ tállân joton já uuccâđ purrâmuš. Evvisliiston kuleh myerjih, rissečuolmah já tiivreh še, moh láá-uv uđâgái purrâmâššân vuossâmuu eellimoho äigin. Uđâgááh kirdeleh jo pelnub oho ahasâžžân já távjá lyemeääigi toh kuástih kirdeđ maaŋgâid čuođijd meetterijd oovtmano, veikkâ iä lah vala uccâloddáást ennuv stuárráábeh. Maaŋgah meccihuáđđooh lojoh, jis olmooš váldá taid piämmuhâssân, mut riävská ij kuássin, iäge ereskin meccikänilodeh. Toh siäilutteh vildâvuođâs, veikkâ olmooš iskâččij-uv tom rievdâdiđ. ¶ Ánná já Maarit ruáhásáin. ¶   Já Ante oppeet viežâi kammuidis, kuodij taid aaibâs šiiljon já tobbeengis piejâškuođij taid juálgásis. ¶ Lättee oroi tievâmin. Ánná kejâstâlâi pirrâsis. Sun ááigui kale libžádiđ olgorääigi – oovtâgin huámmášhánnáá. Sun tuámittij olmoošhivvâduv čoođâ viäskárân, usâstâlâi taakis já keččâlij leđe nuuvt huámmášmettum ko máhđulâš nurheest. ¶ Tuodâriilâsk; pajek. duottarhilsku ¶ Tot lâi helduvâiäigi ive 1978 já tärhibeht eeđân 14. peivi vyesimáánu, já tot lâi pasepeivi. Tallaa ääigi lâi vala valjeest muotâ. Peeivist nuubán jotkum piäiváápaaštâ tuše lâi njuoskâdâm tom šuávlin. ¶ Lii čohčâ. Peivi uánnán já iho lii jo sevŋâd. Peiviv piäiváš paijaan innig eiduttâl te vääri tyehin uáinusân. Forgâ tot ij oinuu ollâgin. ¶ Suáđigil luvâttâh: Riinamari Mustonen (tavesämikielâ) ja Anni-Saara Aikio (tavesämikielâ) ¶ Jeesus iätá: ¶ Frederikshavn B1 ¶ Kove: Ulla Isotalo ¶ - Na vuoi panjig! Musthân ij lah televisiolope, ko tot lâi nuuvt merettes tiivrâs! Tääl kale ferttiim vistig čiehâđ ubâ piergâs kuusnii! Puáđi išán, Ánná! ¶ Luuvâ Falâldâhpivdem ¶   uánánem: Ääiđi tyehin lii Meccivalje- já kyelitutkâmlájádâs Aanaar kyelitutkâm já čäciviljâlemohtâdâh. Tot olášut jieijâs uásist Aanaarjäävri čäcitääsi heiviittâlmist čuoccâm kyelituálukenigâsvuođâ ištâdmijd, siäilut kuávlulijd árvukyelinaalijd viljâlmáin sehe pyevtit meeinijd já kyelečiivgâid jotkâšoddâdem várás. Lájádâsâst totkeh meid kyelinaalijd já ištâdâsâi puáđuslâšvuođâ. ¶ Sáŋgáraalmug valastâllâmvuoiŋâlâš škovlâlijd iä heivii julgâlâš , iäge syelimâs šlarvâvuođah, moh vahâgiteh siälu já ruummâš. Stuorrâ valastelleeh, kiäh iä juuvâ, iäge puáldi tubbáák, láá ovdâmerhâliih já oŋâttuššâm árvusiih. Šiev kiirjijn uážuh tárbulâš já jálus cuvnâttâsâid. ¶ Juuvâi juuhâ (Anarâš, 1992) fiktiivlâš ¶ Osmo Seurujärvi ¶ já maainâš, maid kove aašijd toiguin áiccá. ¶ Sämitige stivrâ čokkân valmâštâllâđ ääši. Sämitige čuákkim puávdejuvvoo čuákán nuuvt jotelávt ko máhđulâš. Saavâjođetteijee pargoid hoittáv taan ääigi I värisaavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio já II värisaavâjođetteijee Heikki Paltto. Klemetti Näkkäläjärvi lii pááccám iheluámun. ¶ a. Maailm jieŋâlumos jävri? Eennâmuási: ¶ 3. ¶ Kähteejävri (-jáávráš) Kj. Sevžjäävri Kiäinuluohtâ viestârpiälááš Kähteelááduš . ¶ Puálmágjävri = Pulmankijärvi ¶ eellimpiirâs, lihâdem čääsist, vijđánem Suomâst, ¶ taarbâšlâš tâi velttidmettum puátukielâ idiomaatlâš- já luándulâšvuođâ tiet. ¶ 2. Jurgâlus. Taan veerstâ anarâškielâsâš versio spiekâst KR92 morfeem- já ¶  tot 164 ¶ Mučis muorâst rahtum Njellim ortodokskirkko lii huksejum ive 1988. Kirkko lii palvâluskiävtust já tot lii áávus máđhálijd pirrâ ive. Trifon Piäccámlii possijdvajâldem porgemáánu loopâst jotá Njellimist Čevetjáávrán. Njellimist viättoo jyehi ive meid vástuááigán luáštádâttâm juhle, maslenitsa. ¶ 91 ¶ Peivi koordij pakkâsávt, ko oppeet njuškijm Meetron (Charlie lâi vuálgâm jo muáddi tiijme tassaaš Pengillyn). Vuojijm Gladys auto maajeeld vistig viestârân já tast maŋa máádâs já oppeet viestârân. Neeljirađasâš maađij njielâi autoid kuábbáá-uv kuávlun tuháttij mield tiijmest. Eelijm mottoom smaavâ kaavpugáást keččâmin páihálii iimmâš Corn Palace , mii lâi skođâstum ubânâssân maissijn. Amahân toh maissih vissâ lijjii mahtnii lakkajum, teikkâ mudoi nanodum, et toh killájeh taid máhđuttemijd äijihstoormâid, moh tobbeen lijjii mestâba jyehipiäiváliih. ¶ Olgon lihâdem lii kal suotâs. Moonnâm keesi algâttim (oppeet) uđđâsist kaččâm. Täälvi várás ááigum kal uástiđ uđđâ savehijd-uv. ¶ Raportti Sodankylän tapahtumasta - Raapoort Suáđigil taaiđâtábáhtusâst 2014 ¶ riddošaddo . Riddoost čäcirääji paajaabeln šaddee eennâmšaddo, vyeliuásih pyehtih tulve ääigi šoddâđ čääsi vuálá. Om. pikkâleibi já kollerääsi. ¶ Koskâttuvvâi ferttejim ¶ 2. uđâđum tiädus ¶ Kirkkohaldâttâs ¶ värree čohčâ-roovvâdmáánust ¶ 2. ¶ – Kale taat kustoo lii tot vuordâččum tullâpuállááttemlope, Kuáski ilosmij reeivâ luvâdijnis. ¶ Ive 2014 algâaalmugij muusiktábáhtus Ijâttes ijjâ uárnejuvvoo toos vuáhádum ääigi porgemáánu pelimuddoost Anarist, Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist. Festivaal tábáhtuspeeivih láá 15–17.8.2014 já tábáhtus taanivvááš teema lii . ¶ ruvvim ¶ Lâi čohčâmáánu lovváád peeivi suulâin 1944, ko ucjuvliih algii puáttiđ teehin Čovčjáávrân avdomaađij kiäčân. Sist iä lam ennuu tävireh fáárust muh ko kärji, kuusâh saavzâh já pennuuh. Čovčjáávrân avdomaađij kiäčân čokkânii ulmuuh karjijnis. Utsjuvliih kuddii kuusâid, saavzâid já njuovvii taid. Piärgu lâi valjeest maid vuoššii. Ránnjátáálust lâi stuorrâ pääti, moin läävejii kussaid rähtiđ liemmâs. Putestii tom já toin vuoššii olmoošjuávkun piärgumáállâs saavzâ já käälbi piärgust. Kärji lâi valjeest Nuuvdi keezi kiedist. Lijjim talle čiččâm ihásâš, jiemge kuássin ovdil lam uáinâm nuuvt ennuu ulmuid já šivettijd oovtsaajeest. ¶ “Toi aaigij kuo ristosko vuoččin kulluuškuođij já poođij táid Sämienâmáid, lâi tääbbin oht almai, kiän nommâ lâi Peeivih-Vuálááp. Sun lâi meiddei puáttám kuullâđ ristoskoost já kulmohtsii Imelist, mut ton ääigi palvâlii ulmuuh ain sieidijd. Mut Peeivih-Vuáláppâš lâi iäpádâsâst, et ij sieidi lah aainâskin rievtis immeel. Tondiet sun pajeluv kejâškuođij sieidijd já arvâlškuođij taid hevâttiđ. Mut sieidist lâi vyeimi nuuvt ennuv, ko sun toovâi Peeivih-Vuáláppáá pyeccen, et ij sun vaijaam koldeđgin. Sun ferttij orroođ kuáttun, ko iärráseh ellii koldemin. ¶ vuorâččâsmyerji = variksenmarja 51 ¶ Láigufirma almai povvâstâlâi munnuin já kočoi muu puáttiđ siisâ. Mun aštus hoksájim, et muu tävireh lijjii vala Eino autost. Mij pajedijm taid terminaal oovdân. Mun kijttâlim Eino já lopedim, et iäláččim ittinâs ráđádâlmin, maht autoin kolgâččij rosâškyettiđ. Mut vistig mun kolgim čäälliđ vuálá auto láigusopâmuš. Láigufirma almai lâi jo kiergânâm libžádiđ uuvsâst siisâ. Uksâ lâi kale áávus, mut muu čalmeh iä valagin lam hárjánâm nuuvt sevŋâdân, jiemge vissásávt tiättám, kuus kulij mun vuoigist kolgim. Ko jiem uáinám maiden, keččâlim skuápálittiđ uuvsâi já seeinij mield siisâ. ¶ Iä tallaa ääigi máttám väldiđ magarijdgin vuosâišetarbâsijd máátkán fáárun. Nuuvtpa faallim jieččân snuolgâliijne Mooshen já tot kiesâi ton suormâidis pirrâ já äšši lâi čielgâs. Iä ton riävust lamaš tain räjikosáttuv paajâpuuvsâi lummoingin makken, iäge ereskin juávhust. Pyereest tuhhij veerdin syemmilâš snuolgiis nuávlu – veikkâbahan tuberkelibasillijttáá. Napoleon tot tast kale viigâi váháš estâliđ, mut ij tot ávttám. Vaarâ Mošše jurdâččij, et kalehân veerdin kalga tommittáá lyettiđ, et paas basillijd ij njuámmud. ¶ Ucce já styeres ¶ c. energia ¶ Njuámmil ¶ eennâmtuálueennâm. ¶ 112 ¶ Kielâ kalgâ kevttiđ, vâi tot siäilu. Já kalga leđe tárbu kevttiđ tom. Pyeremus ličij, jis tállân pesâččij anarâškielâsâš pargosajan. Mun jiem osko, et käibidâm škovlâpeeŋgâst čokkáámist, mut mun käibidâm čuuvtij anârâškielâsâš pirrâduv muu argâpiäiván. Muu kielâtáiđu lii vala nuuvt hiäjus, já eskin šoddâm, et pággu ličij tállân kávnâđ jyehi peeivi tilalâšvuođâ kevttiđ anarâškielâ. Tuáivum, et tot lii máhđulâš mijjân puohháid já ličij taggaar pirradâh, kost ain puávtáččij sárnuđ anaráškielâ. Mun lâm huámmášâm, et siämmáálágán tuoivâ lii meiddei puáris ulmuin pyecceiviäsust já puárásijpääihist. Ko dementia ovdân, te mielâ máccá pärnivuođân já eenikielâst šaddâ nanosub. Sijjân tuáivum meiddei ennuv anârâškielâsâš tábáhtusâid. ¶ 28. LOPPÂMUUSIK ¶ – Na manengis sun ij iällám mii lunne tääbbin? Enni koijâdij. – Já ij-uvks eidu lamaš-uv nuuvt saahâ, et tääl ličij suu vuáru eelliđ mii kolliimin. Ko must láá vala tah nuorâmusah-uv nuuvt uceh, te mun jiem peesâ kuussân vyelgiđ, tuikkodij enni. – Moonâ tun ohtuunâd, táátu veikkâ tuon kuhesjuolgâg Kuivee mätkiskipárin. Sust kale lii tommittáá asto, jyevdilâs kandâ. ¶ sijđoh: 48 ¶ dynaamisávt/funktionaallávt siämmáánáálá ko KR92. ¶ Taggaar lâi masa puohâin ton siijdâst, ko Jovnâ tom tääl smietâi. Häldee, mon nommâ lâi Karim, lâi kuhesláván já peeljih lijjii tego iärâsijn-uv, kuheh. ¶ 0,8–1 kiilun ruvâšjáávuid. ~ ¶ 5. Känituákist lii árvuoornig 18 ¶ 43A Kuolijn láá maŋgâ ááicu. Mii lii tehálumos čääsist? ¶ 3. Ivnii lattimkukkáást taid lieđiloostâid, moi aašijd poorgah masa ovttuu. ¶ Nuorttâsämikielâ ärbivuáválâš kuávlu olá Taažâ Njiävđámist (Neiden) Ruošâ Piäcámân já Toollâmjuuvâ Sáámán. Kuávlu lii tááláá ääigi kuulmâ väldikode raajij luádudem. Suomâbeln nuorttâsämmilij aassâmkuávdááh láá Čevetjäävri, Njellim já Kiđđâjäävri siijdah. Nuorttâsämikielâ sárnooh láá árvuštâllum lemin ovdil maailmsoođij motomeh tuhátteh. Tááláá ääigi nuorttâsämikielâ eenikielânis sárnooh nabdojeh lemin suullân 300. Suáđih cyevkkejii buorttâlâšâi ärbivuáválâš sijdâaassâm, sosiaallâš- já suhâráhtusijd já siämmást hiäjusmittii meid kielâ sajattuv. ¶ Kielâmiinut: Matti Morottaja ¶ 3. Räähti luvâttâllâm Kairo stuorrâkaavpug čuolmâin. ¶ Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ Suomâ sämitige čäällimkoodán 10.7.2015 tme 16.00 räi čujottâssáin: Sajos, 99870 Aanaar. ¶ Anja Kaarret ¶ Mottoom náálá puáhtá ettâđ, et Sam-čeeci lâi ollásávt nálášum tiettuusis já tutkâmčuásáttuvváidis. Sun haaldâš iänááš inuitâi kielâ já eellimvyevi já inuitâi náálá uáli čuuvtij peerust näpienâmij mainâs já myyttimailmist. Suu suomânân tarvaneh motomin inuitâi ettâmvyevih, nuuvt et argâkielâ sáttá tubduđ motomin tegu ličij rahtum. ¶ – Ive 1996 seervi stivrâ čokkânij kulmii já toovâi miärádâsâid seervi 10-ive juhle orniimist Njellimist, kuástidemtooimâin, kultturpalhâšume keigiimist já anarâškielâlii Immeelpalvâlus orniimist. Immeelpalvâlus olášui roovvâdmáánu loopâst Anarist já tom toimâttij ruáváást Antero Niva. Iššeen sust lâi kirkkohiärrá Jouko Lepistö. Jeessânlostâ Anarâš almostui kulmii, main ohtâ lâi Anarâš-Kalender. Puohâi jesânij meeri lâi ive aalgâst 157 já ive loopâst 181. ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtus lii jyehi-ihásâš tábáhtus, mii uárnejuvvoo vuáruiivij sämikuávlu kieldâin. Ton váldu-uárnejeijen tuáimá sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh, mon lasseen páihálijn škoovlâin já sämiseervijn lii merhâšittee rooli orniimijn. ¶ kobđottâs = koho ¶ – Mondet tun jieh cuvnâm muu?! Muoi kolgâččáim leđe jo škoovlâst! ¶ 128 ¶ PARGOKIRJE ¶ – Toh täiđih pieđgâniđ! Tot lii vissâ varâlâš! Já nuuvt eštus keevâi. Poolvah pieđgânii já puohah tiäškájii enâmân. ¶ – Máttááttâsministeriö luuhâmtáiđupargojuávhust 1992–93. ¶ Jiegâ (IM) ¶ Muu luokast puohah nuávditteh luoka jieijâs njuolgâdusâid ¶ Malli juávkkupargoost ¶ b) Mane merâpuákuh eellih aldaluvâi nubijnis? ¶ “Taankiärdáá Anarâškalender teema lii “anarâškáárvuh” já meid mottoom uásild anokäävnih-uv. Iänááš taan kalender pihtsijd lii kuárrum Kävppi-Mat Saammâl Ella já kuuvijd lii váldám Juhani Honkola. Taat sämipihtsij koveráiđu lii vááldus diakovečuágálduvâst, mon Ella Sarre lii čokkim 1980-lovvoost. Meiddei puoh pivtâsčielgiittâsah láá suu peennâst vuálgus. Čapis-vielgis kuuvijd lii váldám Museovirasto pálkkááttem kovvejeijee eereeb ovdâlokkekove, mast Suomâ kuálmád president Pehr Evind Svinhufvud lii váldám vuástá 35 sämmilii president lane valtiosalist.” ¶ máhđulâžžân jieškote-uv kuávluin já jieškote-uv ahasij párnáiguin pargee máttáátteijei tiäđu já vuáttámušâi jyehim. ¶ s. 162 ¶  Ovtâstittum ohtâ maajeeld kyehti maajeeld ¶ Sajadâh já väridem ¶ Marja-Liisa Olthuis lii ráhtâm anarâškielâ sänikirje já kielâoopâ, moh láá keččâlâddâmmáŋgusin. Nágustutkâmuš anarâškielâ ludij já kuobbârij noomâin lii kuođđum tieđâkoodán. ¶ Ohtâ puđâldâsâin lii lávlum, mon ooleest toovâm tyellittälli meid lávlummaađhijd anarâškielân sierâlágán tilálâšvuođâin nuuvt ohtuu ko oovtâst obijnân-uv. ¶ Sämitigge meridij, ete puátteevuođâst sämitige čuákkim stream-vuolgâtteh interneetist. Vuolgâttâsâid almolijn sämitige čuákkimijn puáhtá čuávvuđ interneetist njuolgân. ¶   Lasetiäđuh: ¶ kulttuur ovdâsteijeiguin ¶ Tälvioijâgâsâst nähkisuájá ruummâšliegâsvuotâ luáštá alda nolá já vuoiŋâm já vááimučaskemeh hitoh. ¶ Joh. 15:11 x ¶ Taat lâi koččâmuš, moos jiem aaibâs tállân máttám västidiđ, veikkâ muu mielâst oroi-uv, et “Tukkolma” sátáččij leđe pyerebeht-uv kaavpug nommâ. Nube tááhust iän kale riävtui tiättâm tomgin, mii tot kaavpug uálináálá lii, mut amahân lii vissâ stuárráb ko kylá. Taan sulâsijd aašijd muoi viekkiistâláim já hundâruššáim pyecceivisteest já ko tavdâ ložžiiškuođij, te tađemield finnijm viistán meid lasečuovâ. Ko čalmeh kierdâškuottii čuovâ, te tovváim váháš liäksupargoid-uv, moh lijjii taavdâ keežild pááccám porgâhánnáá. Viälláim Reinoin vissâ-uv muáddi oho tobbeen, ovdil ko pessáim eres uáppei já skipárijdân uáinusân já ko tot peivi poođij, te skammâ lâi lappâd já piäiváš paaštij. Ij kale vala kuhes ääigi peeivist, mut paaštij kuittâg-uv. ¶ 14. Suomâ lii Nuorttâmeerâ riddoost 47 ¶ 1. pase juuhâ ¶ – Jiem äälgi innig leđe skipárin Höylä Maatin, ko sun álgá ton kooskâst sätkä rähtiđ, ko lii cokkiittâlmin lyeđejum dynämiitlemnuid. ¶ – Eeči, mátáh-uv čielgiđ ete mondiet šadda nuuvt pyeri mielâ, ko lii išedâm iärrásijd veikkâ ucceeb-uv ääšist? ¶  uáđih. ¶ Šiljopiirâs ¶ PIÄIVÁŠ JÁ PIEGG ¶ Seibi tuáimá vuojâdijn stivrimmeellin. ¶ Heikkâ huámmášij, et Ánná ij lam mielâmield. ¶ pajoseh ¶ luándumecci . Mávsulâš luándukuávlu, mii lii rávhuidittum tieđâlâš tutkâmuš várás. Tain lii táválávt päälgis, mon mield väzzimáin puáhtá uápásmuđ kuávlun. Vrd. aalmuglâšmecci. ¶ Kooppânj kobđoot kyele, já ton vievâst kyeli ¶ Taan täälvi lii-uv ennuv muotâ. Ko lii kossâ muotâ, te Iilvâs-enni tuálmá ovdiipeln luodâ já čiivgah čuávvuv suu. ¶ 2. Magarin posádum áimu oroi? ¶ Verstâ ¶ 3 Mii lii kyele čuomâ alne taggaar, mii iššeed vuoijâm? ¶ Čiđđâkääni lii táválâš lodde Suomâst eereeb tavemuu Suomâ. Tot mákkoo Koskâ- já Maadâ-Suomâ lijgešoddâm já ruávváás čácáduvâi piälláin. ¶ mooš, kote ij tieđe, mii tobbeen lii tai peeivij tábáhtum. ¶ pieggâmillomuorâstâh 105 ¶ – Joo, must lii tággáár vielgis marmorlättee, moos iä uážu pääcciđ luodah, Elmer čielgiistij. Jis sihoččih tom muu meddâlorodijn ohtii ohhoost. ¶ Anarâš saavah 20.5.2009 tme 14.35 - 15.00 já 22.5. tme 9.00 - 9.30 ¶  koiraa – Kunâgâs šaddâ čuuvtij ilolâžžân, ko tuálvoon iivnijd sunjin, Matti eeđâi. – Iän lääppit ääigi, Jukká eeđâi, vuálgoon tállán máátkán. ¶ oovtviärdásâšvuáváámijd já täsiárvupargo kalgeh kieldah já staatâ ohtâduvah lasettiđ pargeidis tiäđu sämmilijn, sii kulttuurist, ohtsâškodálâš sajaduvâstis já historjást. Taat tiätu lasettičij ibárdâs säämi kielâlaavâ iävtui kuáttá. Jyehi sämikuávlu kieldân já staatâ ohtâduvváid kolgâččij orniđ toimâsuorgij mield maaŋgâkulttuurlâšvuođâ-, oovtviärdásâšvuođâ- já täsiárvuškovliittâs, mast kieđâvuššuuččii eres lasseen sämmilâšvuotân já säämi kielâlaahân kullee ääših. ¶ Sämitige peeleest uárnijumijn västid vuávájeijee Anni Näkkäläjärvi. Čuávu nettisijđoid - tuáimáttep lasetiäđuid taaiđâtábáhtumest nuuvt vorgâ ko peri máhđulâš. Taaiđâtábáhtume toollâmpääihist meridij škovlim- já oppâmateriaallävdikodde čuákkimistis 17.12. 2012. ¶ 76A Liähmus stielâsist láá vijđes viljâlemenâmeh. ¶ vielgisseelah já vorrâčalmeh. ¶ Sij vyejettii párnáid meddâl já ettii: ”Tääbbin eppeđ uážu leđe!” ¶ 51A Tuoddâr elleeh já šadoh ¶ Sopâmuš artiklast 7 staatah čonâdâteh lääččiđ tiilijd, moh taheh máhđulâžžân ucceeblovokielâ siäilum já čonâdâteh meddâlistiđ raijiittâsâid, moh estih ucceeblovokielâid miänástuđ. Kuávlulijd kieláid teikâ ucceeblovokieláid kyeskee sierânâstooimah iä onnuu, ete toh láá vijđásubbooht kiävttum kielâi sárnoo aalmug olgoštem, jis tâi tooimâi ulmen lii ovdediđ täsiáárvu tom kielâ kevttei já eres aalmug kooskâst teikâ ääšimiäldásávt väldiđ vuotân tai kielâi sierânâssajattuv. Artikla váátá, ete staatah huolâtteh tast, ete jo lemin teikâ uđđâ haaldâtliih rääjih iä räähti estuu ucceeblovokielâ oovdedmân. ¶ 6. Hiävuš lii jotelis ellee ¶ 2½ dl ruvâšjáávuh ¶ Mika luoštij čuárvijááku enâmân. Tot jooskâi tállán kicâmist. Tot hiäilutškuođij ¶ – Na maidba tyest, ijhân tot panssarvaavnu viärdásâš lah. ¶ Vyejestijm oovce maŋa Ironworldin já aalgijm paargon. Sáhháim vistig lättei täkkisaje, mon maŋa kuorrijm tom muldeest tassaaš ko poođij ryevdieennâm oovdeld. Skođâstijm roge lastikkáin já kuurpoim sajan keeđgijd nuuvt ennuv, et rogge tievâi. Tast maŋa vuojijm Oiva luus já sun vuolgij mijjân iššeen skappuđ váháš ryevditäävvir, mon mij finnijm-uv fárusân. Ko poođijm Pengillyn , te Peggy Lee lâi puáhtâm muu saalku. ¶ - Mun jiem tieđe, kost mij lep, Jovnâ eeđâi Haŋgalân. ¶  syödessäni – Joo, šiev juurdâ! Njorttâ västidij. ¶ 8. ¶ a. vijđoduv miäldásii stuárudâhoornigist ¶ Sosiaal- já tiervâsvuođâlävdikodde ¶ Ucceeblohoašij ráđádâllâmkodde ¶ 5. Šivettij purrâmâš ¶ MAALMAH JÁ METALLEH ¶ 2.3. Suomâ sämitige vuáđudempeivi (virgálâš lekkâmeh 2.3.1996) ¶ Beetlehemist puáttim maŋa mist lâi aaigâ vala eelliđ Jerusalem puáris kaavpug muvrâi siskiibeln, ovdil ko vuálgáččijm väldikoddeest meddâl já sirduuččijm Israelbel. Munnust Rajaniemi Marttijn lâi taan tuuristmääđhi ääigi puáttám kiävtun taggaar humoristâlâš vyehi, et ain ko vuolgijm iđedist uđđâ fiäránijd kuáhtáđ, te vuossâmuuh läävhih, maid valdijm tállán hotellist vyelgim maŋa, lijjii paldluvâi täsijuolgij já taahtist njuškomeh nuuvt, et jyelgikeejih lijjii čielgâsávt sisâkulij já kieđah ucánjáhháá ruáhild, pelduvváid čuurmâst nuuvt, et kuámmirpeleh lijjii maŋaskulij já čuurmâpeleh ovdâskulij. Nuuvtpa oppeet valdijm lovmat njuškomlävkkid já vuolgijm uđđâ fiäránijd kuáhtáđ, tâi nuuvtko muoi já ubâ mii juávkku lâi tom nomâttâm: “kohti uusia seikkailuja” . ¶ Táálááh Sareh láá perruu puárásumos párnáá Anders (Antti, 1759–1840) maajeeldpuátteeh. Suu perrui šoddii penttâ 9 párnážid. Viiđâ kaandâst kuulmâs jotkii suuvâ . 1. Anders (Antti, š. 1787) áinoo kandâ Anders (Antti, š. 1827) varrij Maadâ-Vaarjâgân, kost suuhâ jotkui. 2 . Johan (Juhháán, š. 1790) kaandâ Jöran (Irján, š. 1819) kyevti näimilittoost šoddii penttâ 13 párnážid, main rävisulmuu ave juksii 5. Suhânommâ jotkui eellimvuáimálâžžân Anarist Jöran (Irján) kaandâ Anders (Antti, š. 1852) kaandâi Y rjö (Irján, š. 1880), Maati (š. 1883) já Heeihâ (š. 1896) maajeeldpuáttei vievâst. 3 . Henrik (Hendrih, š. 1793) kandâ Anders (Antti, š. 1826) varrij Taažân, mut jaamij Čuálmijäävrist. Suu kandâ Anders (Antti, š. 1856) aasâi perruinis Lállájäävri ruuvnâtorppáást já Matts (Matti, š. 1858) Paččveist. Maati kandâ Matti Uula (Ola) (š. 1891) varrij Maadâ-Vaarjâgân. Nuorâmus kandâ, Mårten (Marttin, š. 1862) já kálgus Anna-Kaisa Rautiola assáin Čuálmijäävrist. Perruu kolgâmušah kiesâseh maaŋgâ náálá 1900-lovo Suomâ já Sovjetlito historján. ¶ MERÂPOTT ¶ giittâs rähtim pištá ucemustáá kyehti ive já tom puávtáččij ruttâdiđ vittádum staatâtorjuin ¶   Kongres- já tábáhtuspalvâlusah ¶ Lieggâ leeibih fállojeh salatáin. Ucemustáá 10 olmožid/juávkku. Purrâmušâid puáhtá finniđ laktoosttáá já gluteenttáá. ¶ L appum piäiváš 88 ¶ Ličijba jo čohčâ! ¶ joskâvuotâ hiljaisuus ¶ Čäällimkiišton pyehtih uáslistiđ 10–29-ihásiih säminuorah, kiäh iä lah almostittám čaabâkirjálâš kirje tâi jieškuástádâs. Kiišton puáhtá uásálistiđ enâmustáá 4 siijđo tevstáin, mut kištodemteevstah pyehtih leđe uánihuboh-uv. Čallui stijlâšlaajâ lii rijjâ já kiellân pyehtih leđe sämikielah já suomâkielâ. ¶ - Na? ¶ ruškâdâs algâčuolmâ ¶ Taaiđâtábáhtus ¶ Säämi kulttuurkuávdáá uáivilin lii lääččiđ sämmiláid pyerebijd iävtuid jiešiävtulávt paijeentoollâđ já ovdediđ kielâs, kulttuurâs já iäláttâstooimâs, tipšođ já ovdediđ kulttuurjiešhaldâšemes sehe tuárjuđ sämmilij almolii eellimtile ovdánem. Lasseen kuávdáá uáivilin lii pyeridiđ máhđulâšvuo¬đâid levâttiđ já uážžuđ tiäđu sämmilijn algâaalmugin. ¶ Iänááš uási syemmilijn hárjutteh palvâlemiäláttâs ¶ ilolâš smiettee ¶ Joovsep addel addâgâs viljâidis ¶ 3. Vuáváá párnáid uáivildum ravvuu uđđâsistaanoost. ¶ njävli ¶ Lâi oppeet tot kuohtii ivveest tábáhtuvvee tilálâšvuotâ, mast kolgâččij adeliđ tuođâštus máttáátteijei. Siämmást lâi meiddei tot uápis polâstâllâm tast, et vávjá-uv tibi máttáátteijee viijmâg-uv “Huoltaja” nommâčalluu puigâvuođâ. Ij vávjám já pyeri nuuvt. Tääl škovlâargâ oppeet álgáččij, mast mun jiem nuuvtkin perustâm. Taan surgâdvuođâ tiileest mielâ ucánjáhháá kuittâg movtijditij tot, et pesâččim oppeet pygálusân Čivtjuuhân aaibâs forgâbalij - já maŋeláá vala čuoigâmluámun. Jiem lah aaibâs vises, et lâi-uv iäččám koijâdâm máttáátteijest love munjin eelliđ pygálusâst, mut lijjim kuittâg jieš meridâm, et moonâm toho veikkâ mii te ličij. Muu skipáreh Erkkii Uuno, Holber Aasluv Paavo já Kuobžâ-Saammâl Matti lijjii jo peessâm meddâl taan myesittes saajeest já kale mun-uv vala motomin pesâččim tääbbin meddâl. ¶ pu. 050 300 1780 ¶ Tääl suoi iävá innig uážžum pääcciđ Eedenân. Sunnuu eellim š odâččij leđe koorâs já lussâd. Ulmuuh iävá peessâm innig šaddokáárdán, já Immeel piejâi vaavtâid ton kiäinu oolâ, mii tuálvui eellim muorâ luusâ. ¶ – Tom toovâm mielâstân, riemnjis eeđâi. ¶ Eelijm meid indiaanleeirâ lunne já tohon lâi Ironworld čokkim njollâäittitarbâšijd; seetrikooldâid, moh lijjii luoddum 5 seenti asosâžžân laaštân. Jiem viiššâm tállân ettâđ, et toh iä kuittâggin seinin tuhhii, mutâ vaarâhân tain maidnii finniiččij. Lätteetarbâšijd, ađai káttutarbâšijd, ko tot äigi puáđáččij. ¶ Lappum šlanttâ ¶ Vyesimáánu siämmáá ive vuolgim Ooslon muádi piäiván já eellim tobbeen mottoom ustev kulen. Ko sun kuulâi ete lijjim oppâm váhá sämikielâ, sun mainâstij munjin, ete Osloost lii Säämi párnáipäikki. ¶ Almosvuávám valmâštuvá ive 2010 aalgâbeln. Almosvuávám miäldásij čuávdusij olášuttem puáhtá vuávámkiärgusvuođâ peeleest vyelgiđ joton tolemustáá ive 2011. ¶ Jyehi saajeest kuárusvuođâst posodij pieggâ, ¶ Kyele koddemmáhđulâšvuođah láá tađe pyerebeh, mađe eenâb riddosäärgis muttuustâl. Kyeli tuáppee tâi mana pivdusân vissásumosávt njargâkeejist, luohtâpoođâst, čuálmist, suoinâlm roobdâst tâi káárgu pellâst. ¶ tievâslâžžân; tevdiđ táárbuid; 4 ) finniđ maidnii pargoid valmâšin tâi loopân. ¶ Ovdâskoddeest lahâiävtuttâs teikâ aalgâ mana vuolgâttâssavâstâllâm ma ŋa váljukode kieđâvuššâmnáál. Váljukoddeest ääši suogârdâleh vuáđulávt já kuleh äššitobdeid. ¶ 250 ¶ Aalmug čuážui keččâmin. Háldáttâsalmaah–uv lijjii tobbeen pilkkedmin Jeesus. Sij ettii: »Iärásijd sun kale lii išedâm (KKK02) ¶ Puoh tieid aašijd Sáárá smietâdij, ko čokuttâlâi asfaltase alne. Čuávjibeln tubduustellii váháš siämmáálágáneh tobdoh, ko talle Kuhesruoidáin hiäibudijn. Tobdoh lijjii kuittâg ereslágáneh. Tääl tobbeen láin kyehti uđâgáá, Liisá-Luággi já Áábrâm-Ärgi, kiäh nurdáin suu čuávjivuáláá já njoomáin. Mielâsii hiäibum puátusin lijjii šoddâm kuttâ uđâgáá algâkeesist. Liisá-Luági já Áábrâm-Äärgi Sáárá lâi kuođâttâm uđâgái šoddâmsajan ađai Sááránieidâmvääri taavaabel, Sammu-Njuási já Ruossânjune siämmáá vääri taavaapele viältán, sehe Käimi-Sáárá já Jolináá vala toho väričuukâ taavaabel. Taan jyehim sun lâi ferttim porgâđ tondet, ko Reedrik-riemnijs ađai Kuivee jiešpiäiválâš ránnjá laavij kuorâdiđ já uávuttâllâđ sii. Meiddei Kuivee aldemuu táálu rengâ, mottoom čapis peenuv, mon noomâ sun ij innig muštám, laavij stuŋgiittâllâđ já tuárádâllâđ sii. Sáárá ferttij ohtii pirrâmpeeivist jotteeđ puohâi párnáidis lunne njoomâtmin taid já vala eenis-uv keččâmin, maht sun piergee toi ucemusâigijn. ¶ * Auditoriost juvâstâhvyebdimvuoigâdvuođah. Čuákkimfaalâdmijd kalga tiiláđ muuneeld. ¶ - Nuorttâlâškielâlâš sijdâpargee Čevetjävri-Njiävđám kuávlun 23 500,50 € ¶ - kuoškâisuojâlemlaahâ; ¶ “Mondiet?” koijâdij Siili-nieidâ. ¶   huolâhánnáá jurgâlus sáttá lijká leđe viehâ sänitärhis jurgâlus teikkâ puustávlâš jurgâlus, ¶ E E H I D R U K O S E H ¶ Täst lii nuuvt hitruu vazâččiđ, kost ennuv čuáhist láá. ¶ tiiŋgâid. Mottoom peeivi sun raahtij nuke, ¶ 40. Iäláneh juáhhojeh viiđâ váldujuávkun . . . . . . . .160 ¶ 185A Čuáđgi almaaštâl kivâdijnis. ¶  kaačâi, Sämitige nuorâirääđi lâi vuossâmuš čuákkim tuállee Parlamentsali Soljust 4.1.2012. ¶ Ko sun pajanij stuorrâ kassáin, te kaasârobdâ nurdâstij ááhu kukkávaasi, mii lâi peevdi roobdâst. ¶ Lohosierâ ¶ 4. Uusâ já noomât Euroop kulmâ stuorrâ ¶ Párnááh huámášeh Maati já suu uccâ stááluskipárijd já tuámih tállán Maati luus. ¶ **Mottoom uccâ nieidâš laavij ain tárkká kuldâliđ vuorâsulmui saavâid já vuorâsulmui ohjelmijd televisiost. Já tothân kale párnái vyehi lii-uv. Motomin te koččâlist ejistis, et miikâs tot penis lii. Eeči ij kehtidâm tom čielgiđ, mutâ eeđâi et tot lii kietâruotâs. Te ohtii lijjii ennuu ulmuuh kolliimin sii pääihist. Enni eeđâi nieidân, et tun tot kale uážuh vyelgiđ olgos sierâdiđ, ko viigah stuullâđ. Nieidâš áigui väldiđ kappeer ilddest, mut ij olláámgin. Te eeđâi: Jiem mun ole ko must lii nuuvt uánihâš penis. ¶ čääsivuálááššaddo uposkasvi ¶ šaddoporree pyevtitteijee kulâtteijee šlieđâellee kolmâoijâgâs ¶ 95 ¶ 1992. ¶   Heikkâ keejâi Áánán: ¶ – Lah-uv aaibâs vises, et kalgeen moonnâđ tuon váárán? Tyebbin-uv lii vääri – já tyebbin. ¶ Amnâstâhkäldeeh já toi uánádâsah ¶ Jesaja 130-131, 148, 153 ¶ 36 ¶ – Kula, munjin taha oovtâ, koccáám-uv viiđâ ääigi vâi pel kuuđâ ääigi. Tot lii kuittâg hirmâd tooláá. Mun halijdâm leđe tobbeen kirdemkieldist ääigild! ¶ 150 % AIL Iänuduv uálgivuástáväldim ¶ Direktiiv ravvuuh kenigiteh, et Natura 2000 -viärmáduv uássin arvâlum kuávluh váljejuvvojeh luándutieđâlâšvuođâlij aagâi vuáđuld. Aggân láá luándudirektiiv já loddedirektiiv lahtosijn luvâttâllum luánduhäämih já šlaajah. Täin luánduhaamijn já šlaajâin lii eromâš árvu Euroop union vijđosâš luándu maaŋgâmuđusâšvuođâ suoijâlmist. Ko iävtuttâs lii rahtum, te lii kiddejum sierânâshuámášume ovdemustáá toid luánduhaamijd já šlaajáid, moh luándudirektiivâst láá luvâttâllum. Ton lasseen ornimaggân lii kevttum Suomâ já Ruotâ rähtim direktiivilahtosij tievâsmittemiävtuttâs. Lii juurdâ, et toh tuhhiittuuččii ovdil Suomâ Natura 2000 -iävtuttâs kieđâvuššâm EU:st ¶ humus, humusamnâseh . Tuše pelduvváid pieđgânâm orgaanlâš amnâseh. Om. jäävri ponnemote já jeggilavŋe. Vrd. orgaanlâš amnâseh. ¶ Täi pargoi nanosávt ovtâstittee tahhee lii oovtâst porgâm! Máttááttep pargoviehân ohtsii ovdâsvástádâs já ohtsâštoimâm – hárjuttâllâp oovtâst sehe suáldát- et siiviilvirgeomâháiguin já ulâttep tom meid eennâm raajij ulguubel oovdânpyehtimáin ohtsii ovdâsvástádâs aalmugijkoskâsâš siärvus uássin. Piäluštâsvyeimih haalijd meid puáttei iivij leđe fastâ uási syemmilâš ohtsâškode. Tääbbin Säämist pyeremustáá uáinojeijee tuái šaddeh ain-uv leđe Suáđigilán já Ruávinjaargân saja “Jääkäriprikaati” sehe Ruávinjaargâst operistee “Lapin lennosto” . Taah já eres-uv juávhuh šaddeh aainâs puátteeđâst hárjuttâllâđ já oinuđ jyehi saajeest Säämist. Luánduávt meid Räjikocceemlájádâsâst siäilu merhâšittee suáldátlâš eennâmpiäluštem rooli. ¶ Pyeremus piivtâs ¶ Nube peeivi poođijn nissoon kyevtis vuod pyecceiviäsun nuuvt maht Kaapi-tuáhtâr lâi koččom-uv. Rievtis tuáhtâr lâi tallegis väldimin vuástá. Nissoon kyevtis koijâdáin: ¶ SPR uáiná, et aalmugijkoskâsii algâaalmugpolitiijkâst kalga vuáijuđ eromâšávt šoŋŋâdâhnubástusân, hemâdâsâi keeppidmân algâaalmugáid já algâaalmugij vaikuttemvääldi turviimân šoŋŋâdâhnubástusân lohtâseijee miärádâstohâmist. Šoŋŋâdâhnubástus keeppidmân viggee tooimâid kalga porgâđ nuuvt, et tain iä lah negatiivlâš vaikuttâsah algâaalmugij tiervâsvuotân já eellimmáhđulâšvuođáid. ¶ ekologâlâš luávkku . Iäláánšlaajâ ekologâlâš sajadâh ekosysteemist. Om. jieškote-uv loddešlaajah eellih siämmáá jäävrist ucánjáhháá ereslágán pirrâsist, kevttih jieškote-uvlágán raavvâd já pessejeh jieškote-uv soojijn. Jieškote-uv šlaajâ lii talle jieijâs ekologâlâš luávhust. ¶ – Mun mááláám ores-kuobžâ, Matti muštâl. ¶ 49 ¶ šleđgâváldukuávdáš 122 ¶ Marja-Liisa Olthuis saahâ ¶ A. Riddošadoh ¶ Eurooppa = Euroop ¶ saaš ko puáđám? Servid tun muu. ¶ lii piätu. ¶ Teddilum čielgiittâs lii finniimist Sämitige sämikielâ toimâttuvâst . Sämikielâlâš uánádâs lii luuhâmnáálá sämitige internet-siijđoin (Dokumentah > Sämitige čielgiittâsah já muštâlusah), main Selvitys Saamen kielilain toteutumisesta lii finniimist pdf-vuárkkán. ¶ Sämitigge ¶ Jieš maainâs lii muu mielâst váhá oomâs. Mainâsist lii väälis kii máttá sárnuđ, mut tot ij oro eissigin lemin mainâs uáiviäšši. Tehálumos fáddá lii tiäđust-uv tivgâ já tom miäcástem siijdâ käävpist, mut viehâ ennuv meiddei mainâstuvvoo Sergio eejist, kii lii elimin Chilest já tuáivu mield puátá tiervâsin maasâd. Puávtáččij ettâđ, et mainâs teema lii ustevvuotâ: motomeh usteveh láppojeh já nubeh puátih sajan. Mut mahtkis tot väälis? Muu mielâst ubâ Čummâ vájáldui aalgâ maŋa (vâi lâi-uvks sun-uv tuše taggaar ustev, kii láppoo tego tot Maarit-nieidâ). Puávtáččij aaibâs älkkest čäälliđ Čummâ Čuovjâd sajan Pekka Peltonen, nuuvt uccáá mainâsist lii kieđâvuššum taat spektaaklâš sárnoo väälis. ¶ c. tekstâviestâin ¶ Kyevti oho keččin: Javrij jieŋah parguu. ¶ Saaveehkiälkká lii rahtum, nuuvtko juo noomâst-uv uáiná, savehijn. Tot lâi keppis, mut liijká-uv toin puovtij keessiđ viehâlágánijd kuormijd. Tot lâi riävskápivdee išeniävvu talle ko sun juuđij ovdâmerkkân kielâid oppâmin. Toin puovtij meid ruttiistiđ suáhikooldâid meeccist kuáđi luus já tot juuđij čyeigee maajeeld mestâba timmâ muottust viehâ keppisávt, mut cuoŋŋuu alne ko juuđij-uv pyereest. Saaveehkiälkká lâi uáivildum tagarij keppisuboi tiŋgâi fievridmân saajeest nuubán. ¶ Nuorttâmeerâ suoijâlmân láá vuáláčaallum maaŋgah sopâmušah. Tehálumos tain lii Helsig sopâmuš , mast Nuorttâmeerâ riddostaatah čonnâseh kepidiđ Nuorttâmeerâ nuáskum já lijgešoddâm. Sopâmuš kuáská tom kuávlu, kost čääsih kolgeh Nuorttâmeerân. Sopâmušâst peerusthánnáá Nuorttâmeerâ äštih ain-uv maaŋgah vaarah. Nuorttâmeerân peessih ain-uv liijgás ennuv raavâdamnâseh piälduin, vuovdijn, aassâmkuávdážijn já ruossâlistemtaampâin. Raavâdamnâsij lasanem puáđusin pyehtih tiäpuh lasaniđ paijeelmiärálávt já talle mirhâliih tiäppunäälih pyehtih äštiđ maaŋgâi elleešlaajâi eellim já Nuorttâmeerâ astoääigikevttim. Merâpoonán láá lijgešoddâm puáđusin šoddân vijđes hapittes kuávluh, main ponne-ellei eellim lii váádduh tâi máhđuttem. ¶ Jävrikeeči = Järvenpää ¶ Stuárráámus uási ulmuin láá luuhâm monnii vieres kielâ já sij tietih, mon korrâ pargo lii oppâđ aaibâs uđđâ vyevi jurdâččiđ – taggaar vyevi, mii ij lah jieijâs eenikielâ miäldásâš. Taan škovliittâs algâkuursâ ääigi lâi jyehi peeivi kuttâ tijme kontaktmáttááttâs, já toos lasseen tijme verd jiečânâs pargo. Tot iärrán uáli ennuv taggaar myensterist, et čokánuvvoo ohtii teikkâ kuohtii ohhoost muádi tiijmán kuldâliđ, ko máttáátteijee sárnu. Ij: taan škoovlâst šoodâi mijjân eellimtääpi. Mij luuvâim pittáid oppâkirjeest já raahtijm hárjuttâsâid. Luuvâim teevstâid já hárjuttâlâim jienâdem. Mij keččâlijm jo aalgâ rääjist savâstâllâđ anarâškielân. Na ij tot luhostum, ko säänih iä kavnum, ležeh-uv ubâ rahtumgin. Korrâ, kolmâ kielâoopâ aldanijm jyehi peeivi, já ko vaaibâim, te toolâim kähvipuudâ. Sujâttijm saanijd toos räi ko kiinii čujottij tijme. Ittáážân! ¶ Säämi elleekove äigi aalgij ive 1987, ko ¶ Säämi stuárráámus kaavpug lii Ruávinjargâ ¶ 5. Kiišton kalga uásálistiđ poostâ pehti vuolgâtmáin nommâiävtuttâs já uásálistee ohtâvuođâtiäđuid čujottâsân Saamelaiskäräjät, Angelintie 696, 99870 Inari. Kirjekooverttân merkkejuvvoo tubdâldâh . Pelettisvuođâ turviimân uásálistee ohtâvuođâtiäđuh ađai nommâ, čujottâs, puhelinnummeer já šleđgâpostâčujottâs lahtojeh iävtuttâsân sierânâs, toppum kirjekooverttâst, mii liäkkoo árvuštâllâm nuuhâm maŋa já kišto loppâpuáttus čielgâm maŋa. Eres vuovvijn toimâttum iävtuttâsah hilgojuvvojeh. ¶ Kirje puáhtá tiiláđ Sämitige Aanaar toimâsaajeest . ¶ Jis viehâvälditile lii muuneeld tietimist, ele moonâ toos ohtuu. ¶ Kárvudâđâm šooŋâ mield. ¶ * Kulmâ sohvájuávhu já sohvápeevdih ¶ Já nuuvt rivgoo čäliškuođij mottoom páppár, mon sun vijmâloopâst keigij mijjân. ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 9 ¶ Meid nijttohomáh monnii ovdii vyevi mield, mut toi-uv luhostume lâi iänááš šooŋâin kiddâ. Jis oorvij čuuvtij te talle ij kannattâm aainâs kiedi nijteškyettiđ, mut suánjuid kale nuuvt-uv. Kilomeetter keččin lâi Čäcsuánju, kuus lâi älkkee väzistiđ liššáin já háráváin. Luhtee lii taggaar imâšlágán syeini. Tot lii tegu čäcilode selgi, mast ij čääci piso ollágin. Ejistân lijjii vala kyehti kuusâ, sehe savzâčurrâgâš, mii lâi kale jo uccom čuuvtij, ko iäččám lâi tain maŋgâ njuovvâm já vuábdám-uv motomijd, et toid suoinij skappum ij lamaš nuuvt srevâlâš hommá. Tiäđust-uv ääigis tot-uv vaaldij. Savzâčurrâgáá keeppidmân vaikuttij še taggaar-uv äšši, et mii perrust ij lamaš innig ohtâgin taggaar olmooš, kote ličij máttâm ávhástâllâđ saavzâ uloiguin; peskidiđ saavzâid, kárttudiđ ulloid já panneeđ taid läigin, sehe kuárruđ naahkijn ruávuid. Iäččám kale maatij peskidiđ saavzâid, sehe njuovvâđ taid, mut ij eres. Iännám-rokke lâi lamaš áinoo olmooš mii perrust, kote lâi máttâm saavzâ uloiguin já čevđijguin ávhástâllâđ, mut sun lâi jáámmâm jo pajeláhháá kulmâ ive tassaaš, ige Ailâ-uábbi riemmâm juátkiđ ennis ärbivyevi ovdâskulij - já aalgijhân sust-uv leđe jo jieijâs eellim. ¶ 0,5 kg kuškâdum poccuupiärgu ¶ Källeeriddoin, čäcitääsi vuoluubeln šaddee tiäpuin muččâdumos lii ruškis kupâlâstiäppu . Tot lii finnim noomâs suorijdis kejij ááimu tevdim kupâlâsâid sulâstittee puljârijn. Toi vievâst tot piso ciäggud, ijge šoodâ páárui luptim mođe vuálá. Kupâlâstiäppu lii Nuorttâmeerâ stuárráámus tiäppu: tot šadda joba meetterpele alosâžžân. Merâponneest kupâlâstiäpuh suvâdeh páárui mield, tego čääsivuálááš mecci. Kupâlâstiäppušaddoduvâst libžáásteleh jieškote-uvlágáneh čielgitävtittis elleeh já tot fáálá šiev syeje já raavvâd meiddei kyeleuđâgáid. Tane šaddodâh kočoduvvoo-uv merâellei párnáikärdin. Tobbeen salâsteh meiddei vuáskuneh já puškoh. Aaibâs čäcirääjist, källein já keeđgijn šadda šerisruánáá siämutiäppu . ¶ Päldistuodâr C1 ¶ Puávtáččáin, lopedij Immeel. Ive keččin sunnust ličij jieijâs uccâ páárnáš. ¶ Čácáduvâid kalga toollâđ putesin ¶ 20 NUORTTÂMEERÂST LÁÁ VALJEEST KYELINÄÄLIH ¶ Suomâst sämmiliih láá suullân 9 000. Sist paijeel 60 prosenttid äässih juo päikkikuávlus ulguubeln, mii aasât sämikielâlâš máttááttâsân, palvâlussáid já tiäđujyehimân uđđâ vátámušâid. Árvuštâlloo, et puohnâssân sämmiliih láá jieškote-uv enâmijn ohtsis paijeel 75 000. Enâmustáá sämmiliih láá Taažâst. ¶ Pajaldâsčääsi liegâsvuođâtile lii lieggâsumos muddoost syeinimáánu loopâst. Jorŋâčaasijn tot lii suullân 14–15 cekkid já cuávis luovtâin joba paijeel 20 cekkid. Porgemáánu pelimudo maŋa čääsi liegâsvuođâtile čuáskuškuát jotelávt. Čaasijn lihâdeijee kalga-uv váruttiđ Aanaarjäävrist čáácán karttâmist. Veikkâ kááijumliivih tolâččii-uv čässuáivist, te kolmum áštá jotelávt. Čäcijehhee pihtâs kevttim lii-uv avžuuttettee ain, ko čääsi liegâsvuođâtile lii vyellin. ¶ – Na, jis te tääl peessâp máátkán, te ij lah vala mihheen eeđijd. Mijjân páácá vala tijmepeeli lonottiđ juná, já tot lii kale aaibâs tuárvi. ¶ Huuihâs huksimsaajeest jotkui, ko eres pargeeh keččâlii tuámittiđ išán: ¶ Nuuvt Mooses eeđâi aalmugân: ”Mušteđ, maid lam ettâm tijjân, já toollâđ Immeel pákkumijd. Toh iä lah kuárus säänih. Tii ubâ eellim lii kiddâ tain njuolgâdusâin.” ¶ Puoh vuonjâšlodeh láá jieijâsnáálá muččâdeh, mut nomâlâssân taan šlaajâ ores lii eromâš muččâd. Taat lodde lii snaartâl já veikkâ tot kulá-uv vuonjâšludij juávkun, te tot spiekâst tain aainâs oovtâ ääšist eres vuonjâšluddijd verdittijn. Stuáruduv peeleest tot lii koskâstuárusâš čäcilodde, aldasáid meetterpele kukkosâš já tiäddá pajeláhháá kilupeeleest. Nuuvtpa jurdáččij-uv, et tast lii meid koskâstuárusâš njune eres ludij njune iähtun. Tot lii kuittâg puoh uánihumos, uánihub, ko ovdâmerkkân veikkâ čiivšâst. Njune lii siilbâ ivnásâš, mon keeči lii čappâd. Puoh vuonjâšludij niŋálâsâh láá suullân siämmáá ivnásiih, nubenáál eeđân ránáseh, mut ores lode ij kal pyevti sehhiđ moossân eres šlaajân. Tast lii uáivi já čeve lieggâsiähá ruškis iivnest já káálust, njunemaddust kidâ uáivipaajaažân lii laavcâ ivnásâš kezis stielâs. Jis vala piäsá kuullâđ jienâ, mii sulâstit viehâ čuuvtij spižá ruáikástem jienâ, te kal uážžu oskođ, et lodde lii ores snaartâl. ¶ Aaron västidij: “Jiem lah, mij patârijm tondiet ko mij ep tubdâm tuu. Tuu muáđuh suonjârdeh tegu piäiváš.” ¶ táttum ( täyttää määräys tai pyyntö ); 6 ) olášuđ, olášuttiđ, tevdiđ, ovdâmerkkan čalluu tâi ¶ liihan tot styeres ko Jerigo muvrâ. ¶ Anarâškielân ¶ Toimâ ¶ – Äštimtile ¶   KOŠKEJOLGÂDÂS ¶ 96 ¶ kielâlaahâ uálináál váátá. Kieldáid já virgeomâháid kalga vuáđudiđ äššigâšregisterijd, moid tiäđust ¶ Leivosiih ¶ Nuorttâsämmiliih lii majemuš säämi hiäimuin, kiäi toovláš já jiešvuođâlâš haldâttâs lii ain-uv kiävtust, veikkâ lii-uv uáli čuuvtij monâttâm toimâvääldis. ¶ Forgâ Maati eeč-uv puátá riidon. Eejist lii illâttâs Maatin. Sun lii kavnâm äijih viermiääitist puáris ibles bumbulviermi, mast láá pajereešmist pessikuárvih já vyelireešmist keđisehhiih kiptân. ¶ – Puáhtá leđe kirdám veikkâ Amerikâst teehi, eeđâi Marttin. ¶ Vaaljâlävdikodde tieđeet ¶ Puálmágjuuhâ = Pulmankijoki ¶ syeligâsvuođâin kalga leđe joskâ. ¶ Zoja algâttij nuorttâsämikielâ máttááttâs päikkisijdâstis Paje-Tolâmist ive 1999. – Máttááttâs ornijm priivaat viistijn ohtii ohhoost, motomin tävjibeht-uv. Máttááttâs adelijm maaŋgâin čuákkipaaihijn, meid Murmanskist, já keevtijm máttááttâsâst argâeellim teemaid, muštâl Zoja. ¶  tááhust b. Mane moonij lälimân kevttih maašin? ¶ Čohčâ ¶ Oppeet tot cievâškuođij olssis päikkiluámi. Máátu lâi liijká jo hirmâđ niälgum. Stuárráámus herskukuobâr lâi-uv nuuvt njäälgis, ete huámmášhánnáá máátu puurâi ton kappeer ollásávt. Máátu stáávrui váhá ääigi kuobbâr jyelgi keejist já koočâi vijmâg káávvud enâmân. Tot lâi kal kalas, mutâ oppeet päihittáá. ¶ – Ij tot lah njäälgis, Matti rävvee. Matti lâi adelâm kävppireeisu maŋa Muárján já Hirškiikân jieškote-uv ivnásijd heeđâlmnjálgáid já Myerji mielâst hammimkässipittá sulástit heeđâlmnjálgáid. ¶ Kuálástus lii tergâdis iäláttâs eromâšávt Suomâ jävri- já merâkuávlust. ¶ ČUÁKÁNKIÄSU ¶ Kähteeluohtâ TII.1963 Ruáptujäävri nubben nuorttiimus luohtâ. ¶ – Čääitiba munjin taggaar sämikiel sääni, mast lii P-puustuv tego OPA-säänist! sun kočoi. ¶ Uine kale lijjim, mut motomin makaš ruokâsmittim jieččân ko oovdân tiäivásij taggaar škovlâskippáár, mon tuostim veikkâ härdistiđ. Tággáár uáppeeskippáár lâi Myllär Maija, mottoom ive must puárásub nieidâ, mut muu mielâst tuáŋgissorttâsâš já eidu mudágâš kiivsedmân. Maija päikki lâi Kuáppilvááráá taavaapele vieltist já sun laavij jotteeđ tien kilomeetter kukkosâš škovlâmääđhi polgupyeráin. Lijjim jo motomin ovdil-uv váháš skelmušâm suin, mun ko lijjim lašmâd já sun tuáŋgi já toos tot vuáđudui-uv muu kivsedem. Kiergânim ain patârâsân. ¶ 94 ¶ Stuorrâviettuu värree Sáámán vyesimáánust, kihá rávhálávt já niŋálâs huksee piervâlis syeini- tâi toŋâsmievtâ oolâ alda čäcirääji. Piervâl lii vaalmâš kesimáánust já talle tot mannee 6–13 ruánááruškis manneed toho, sehe láálá taid ohtuunis 24–25 pirrâmpeivid. Jis tulvâškuát, te tot áppád mottoom muudon pajediđ piervâlis roobdâid, amas čääci puáttiđ siisâ. Ko uđâgááh láá cuovkkim korâidis, te niŋálâs še huolât tain vala nuuvt kuhe, et toh peessih suájáidis oolâ suullân 2 mánuppajasâžžân – talle lii-uv jo čohčâ puátimin. Varrim Nuorttâmeerâ, Tavemeerâ já joba Koskâmeerâ kuávloid álgá čohčâmáánust já pištá šooŋâi mield kidâ juovlâmáánu räi. ¶ - Pyeripeeivi! tuáivuttáin almaakyevtis. Ličij-uv tust mielâ váhá savâstâllâđ munnuin? ¶ suomuorakas ¶ 2. Kussâ lii Suomâ táválumos šiiveet 8 ¶ Tomâlâs Pluto ¶ čiehčâ.....68, 82, 83, 98 ¶ Huámášitteemus mittomeeri lâi kuittâg säämi kielâlaavâ finnim ive 1992, sehe sämmilij kulttuurjiešhaldâšem kyeskee lahâasâttâs, mii adelij ive 1996 máhđulâšvuođâ vuáđudiđ sämitige šoddâm já ton sajattuv nanodem. Sämitigge kaartâi kuittâg jo ton algâmeetterijn piäluštâsfággádâlmân nk. “lappalaistiggeest” já uásild tast sáttá puáttiđ-uv, et kulttuurjiešhaldâšem ij lah ovdánâmgin tuoivuu mield. Vuáđučuolmân Lehtola ana ton, et sämmiliih Suomâst láá oonnum kielâlâš ucceeblohhoon, iäge algâaalmugin. ¶ – Amahande lam, fanttinâs ko lam-uv, mutâ toos láá kale melgâd ennuv iveh. ¶ Tohálâšvuođâvátámâššân lii hiäivulâš aaleeb ollâškovlâtuđhos sehe uápásmem sämiaašijd já haldâttâhpargoid. Pargo miänástuvvee tipšom váátá šiev jođettemtááiđu, hárjánem pargojuávkkuhaldâttuvvâst, naavcâ vättee já ovdâsvástádâslâš porgâmân já šiev sämi- já suomâkielâ tááiđu. Ruotâ-/tárukielâ já eŋgâlâskielâ táiđu kiäččoo hiättun. Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi II mield (vuáđupälkki 3233,46 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. Virge toimâsaje lii säämi kulttuurkuávdáá Sajosist. ¶ riddorääsi rantakukka ¶ - sosiaalsyergi piäiválâš pargo, škovlimvuáháduvâi ohsâšpargo sehe vuáđu-, jotkâ- já tievâs¬mittemškovliittâs, ¶ Kaijuuh pessejeh maaŋgâlágánijn soojijn: stuorrâ jaavrij já meerâi riddoin já källeelássáin, siemin jávráin, joba jeegijn-uv. Maaŋgah šlaajah láá oppâm eelliđ ulmuu läjidem eellimpirrâsist. Ko toh iä innig poolâ ulmuin nuuvt čuuvtij já ko toid tohhee purrâmâššân masa mii peri, te kaijuuh láá luhostum haahâđ uđđâ eellimsaje já maaŋgah šlaajah láá peessâm loskâđ. ¶ Elisabet ¶ kielâlaavâ olášume iästun lii tohálâš sämikieltáiđusâš pargojuávhu váilum máttááttâsâst, palvâlem ¶ Suomâ finnij avžuuttâsâid pyerediđ sämmilij vuoigâdvuođâid ¶ 7. njuhčâ ¶ Anja Kaarret kaalgâdmin kuávžurviermi ¶  leđe Pyevtittâs: Säämi máttááttâskuávdáš 2008 ¶ Áile-Risten Holmberg lii šoddâm Ucjuuvâst já lii uáppâm nuorâi- já astoäigistivrejeijen Ruávinjaargâst. Astoäigin Áile valastâl sehe puuđââld muusik. Sun lávlu já juáigá jyehi peeivi meiddei pargostis párnáitipšon sämikielâlâš peivikiäčust Ruávinjaargâst. Muusikvästideijen sun suáittá párnáiguim ennuv já máttát siämmáid lavluid, moh láá pááccâm mielân suu jieijâs pärnivuođâst. -Párnááh lijkkojeh hirmâdávt lávlumân já láá nuuvt čeepih, Áile rámmoo. ¶ läällimtiälkku hautomalaikku ¶ Tanska = Tanska ¶ 1 200 ¶ Sajosist parga meid: ¶ Monaco ¶ Pori 70 ¶  agentráhtusist.   – Kohân te ij tovâččii puáttee iijâ puurgâ, sun smietâi siisâ monâdijnis já kejâstij Pasevááráá kuávlun, kost jo uáinojii mučis juovlâčuovah. ¶ Aanaar siijđoh ¶ mân. Raportist rahtui vuáđukarttim säämi kielâlaavâ kyeskee virgeomâháin sehe ráhtojii vuáđustei ¶ Kosovo ¶ 16. nijttokiällurääsi ¶ "Sämmiliih palvâlii keeđgijd, pieijii taid imelin já vuoidii kyele já poccuu puoidijn, tanen ko ulmuu suuhâ lii taggaar, et kalga palvâliđ maidnii, veikkâ ij Imelist tieđe maiden." - Puáris sämmilâš almai S. Paulaharju mield Sieidi ađai palvâlemsaje lâi tehálii uásist sämmilij rituaalijn. Palvâlemsajeh lijjii távjá pirrâsist spiehâsteijee luánduhámmášumeh, moh lijjii älkkeeh iäruttiđ – ollâ källeeh, stuorrâ keeđgih, kuodduuh, muorâstuálpuh, suolluuh, käldeeh tâi tuoddârij aalaah. Keđgisiedih lijjii táváluboh ko muorâsieidih já ulmuuh onnii taid pasebin. Siijdâin lijjii jieijâs sieidih, mut siämmáánáál sieidih lijjii meid suuvâin, perruin já ovtâskâs ulmuin. Kuálásteijein, miäcásteijein já puásuiulmuin lijjii jieijâs palvâlemsajeh: kyelisieidih, koddesieidih já puásuisieidih. Kyelisieidih lijjii čaasij paaldâst, mecci- já puásuiulmui sieidih távjá vaarijn tâi tuoddârijn. Lijjii meiddei sieidih, main puovtij pivdeđ iše maaŋgâlágán táárbu várás iäláttâsâst hiäŋgááhánnáá. Sieidij merhâšume saatij muttuđ ereslágánin ko äigi kuulâi já iäláttâsah muttojii. Ulmuuh ellii táválávt palvâlmin sieidijd paihijdis alda, mut ovdâmerkkân Kittâl váldálii Taatsi sieidi ulmuuh pottii palvâliđ kuhes maađhij keččin-uv. Ulmuuh uhredij sieidijd, ko lâi tiäđust, et luánduvyeimih vaikutteh ulmui pivdoluukon. Vuáđunjuolgâdus mield tuše almaah ožžuu uhrediđ, mut láá tiäđust uhresajeh meid nisonij várás, nuuvtko Aanaarjäävri Niŋálâssuolluuh. Stuorrâ pasevuođâ tiet olmooš koolgâi aldaniđ sieidi kunnijâtteht. Ovdil piivdon vyelgim miäcásteijeeh monnii sieidi kuuvl áánnuđ läđisvuođâ já iše. Sij sattii meid koijâdiđ sieidist ravvuid ovdâmerkkân tast, kuus kulij kolgâččij moonnâđ. Sij luvâttillii toos paihijnoomâid, já mon noomâ eđâdijn sieidi lihâstij, te toho kulij lâi vuolgâ. Sieidi vuoidui kuolij vuojáin já ellei puoidijn já vooráin já te pivdui iše. Jis miäcásteijeeh finniiččii saallâs, te lopedui, et sij puávtáččii tast uási siäidán kijttosin. Kyelisieidi kijttii nuuvt, et puohtii toos skeŋkkân kuolij ooivijd tâi oles kuolijd. Sieidih vuáidojii kuolij vuojáin, čolijguin já njuovváin. Koddesiäidán puohtii kode čoorvijd, uáivi teikkâ motomin joba ubâ ellee já tom vuoidii kode puoidijn já vooráin. Puásuisiäidán puohtii pyeremui vuájánij kočâttâm čoorvijd, poccui taavtijd já tuoljijd. Maŋeláá sieidijd lii uhredum meid vijne, tubbáák, vuojâ, ruttâ já eres árvutiiŋgah. Ulmuuh jurdâččii, et sieidi finnee vuoimijd uuhrijn já hämmee toos uhredum ellein uđđâ elleid. ¶ Biodiversiteetsopâmuš uásipeličuákkim meridij juátkiđ aalmugijkoskâsii artikkâl 8(j)-pargojuávhu mandaat já asâttij pargojuávkun uđđâ pargoid. Čuávuváá aalmugijkoskâsii artikkâl 8(j)-pargojuávhu čuákkim tuálloo 2015. ” Uásipeličuákkim miärádâsah uáivildeh tom, ete aalmugijkoskâsii artikkâl 8(j)-pargojuávhust láá puátteevuođâst ennuv pargoh. Veikâ pargojuávkku lii vuáđudum koskâpuddâsâžžân, te tot lii keevâtlávt ubâ sopâmuš fastâ uási. Suomâst uásipeličuákkim miärádâsah uáivildeh lase pargo biodiversiteetpargojuávkun sehe aalmuglii artikkâl (8j)-pargojuávkun, mon puátteevuotâ já jotkâ kieđâvuššojeh taan čoovčâ” Näkkäläjärvi tiädut. ¶ jotemáin = johtumalla 132 ¶ já juurdâšmist ¶ Anarâškielân lii almostum čaabâ- já párnáikirjálâšvuotâ jurgâlussân vittânubáloh ihheed já anarâškielân čaallum nubáloh kirjed. Ohtâ majemustáámainâšum kiirjijn lii finnim aalmugijkoslâsâš IBBY-palhâšume (The International Board on Books for Young People). ¶ Oroi nuuvt unohâssân. Vistig Máárjá snuđgoi joskâdávt, mut sun suorgânij jieijâs čiärumist tommit, et párguškuođij. ¶ patter ¶ Mottoom peeivi ¶   Jieŋâdâh ¶  aaibâs Oo tun puoh ármulumos, riistânnävlejum Hiärrá Jeesus Kristus. Ärmit muu, váiváás suddogâs, já keejâst muu piälán läđisvuođâd čolmijgijn, tego tun keččih Piätárân, ko sun lâi kiäldám tuu, já tego tun keččih suddogâs nisonân fariseus visteest já riävárân riistâmuorâst. Adde munjin pase áármud, et mun tego Piättár čiäruččim sudoidân, tego suddogâs nissoon tuu váimustân rähističčim já riäváráin uážuččáim kejâdiđ pase muáđuidâd almeest nuvâhánnáá. ¶ Forgâ Nánná jo puáhtá luáváttuvâid äijihân. ¶ 17. Miäccáás väärih, Väri-Suomâ enâduvah 59 ¶ Sämitige ovdâstij paldâlâstábáhtusâst lahâčällee Aimo Guttorm. Guttorm puovtij jieijâs saavât oovdân, et "Suomâ sämitigge ana Pänituoddâr hoittám- já kevttimvuávám valmâštâllâm ohtâvuođâst olášittum Akwé: Kon -proosees tehálâžžân sämmilij vuoigâdvuođâsajattuv olášume tááhust." ¶ Lâi mottoom laavlâ, mast säänih monnii: ¶ Ergij kulân lâi meiddee uámi pivtâssote, moos lâi njuottum soorvâčuárvioljo, mii lâi uáli opsijdijjee, paldattâssân kuumpi várás. Ohtii ehidist sevŋâdân eergih ruottii šiiljon uksnjáálmán, já tothân kal kullui siisâ ko kiällu skalidij já kávkkájeh miäcán, te eeči iätá, ete mahtsun álddoid lii keevvâm, vissâ-uv lii kumppi puáttâm. Muái ennijn adeláim hoošijd ergijd já eeči vaaldij havlâpiso já čuoigâlij áldui luusâ, mutâ ij mahten álddoid lamaš keevvâm ko kumppi vuámášij skiivŋá, te jieijâs luodâi meld moonâi majaskulâi já jurgâlâđâi maassâd já vuolgij. Tot lâi ohtuunâs stuorrâ kumppi. Ohtii eeči lâi mäccimin Njellimist vyejen já te Kuátimyeđhist ergi rooččâlij tuárispel. Te sun vuámmášij ko kumppi stiärgáá kuávddoo luodâ, ratkui tuárispel miäcán já moonâi, mutâ ijhân Njellim reeisust kuássin pisso lamaš kerrisist. ¶ – Já tääl, hip, hop---, keeppil nube oovdân! Anneeđba huápu! Mij kolgâp tääl toommâđ toi muorâigijn! ¶ Ohtim ovdánem läjidij vuáđu tááláá iäláánkoodán. ¶ Sun táátui sii jurdâččiđ saavzâid. Saavzah tobdeh torvolâšvuođâ, jis tain lii pyeri paaimân, kiäm toh tobdeh. Paaimân, kote ij moonâ savzâkáárdán verejáást, mut eres saajeest, lii suolâ. Mut sun, kote mana siisâ verejáást, lii saavzâi paaimân. Sunjin verejâšvahtâ liäkká uuvsâ, já saavzah kuleh suu jienâ. Paaimân tobdá savzâidis noomâld. Sun čuárvu taid já luáštá taid olgos. Sun jotá toi oovdâst já saavzah tobdeh suu jienâ já čuávuh suu. ¶ já Heli Aikio, suu väärrin Ella Sarre. ¶ Kaandâh oht´mottoom pulttâseddii seeŋgâin já algii kárvudâttâđ. Mun še pulttâsim seeŋgâst. Must lâi vala tot harso uáivi pirrâ kiessum, ko ij tot häävi lam vala ollásávt savvaam kiddâ. ¶ täst. ¶ Nuuvâihân tot pargopeivi viijmâg, já Máárjá peesâi vyelgiđ pááikán. Tääl puávtáččij älgiđ smiettâđ, maht kesiluámu viätáččij. Sust lâi juurdâ vyelgiđ kesipááikán. Tot kesipäikki lâi mučis uccâ juvvii riddoost. Tobbeen lâi riddosävni já mučis čunoiriddo já riddoost vala sátku. ¶ 2. a. Noomât já ivnii kuácceevuávdán tijpâlijd šlaajâid. ¶ 42A Jieŋâkuobžâ lii piätu. ¶ Na, tobbeen sino alne lâi vala ohtâ kissá – Piäkká, kote ij tubdâm taan jieijâs päikkin, ege hoksám tállán ete kuus kolgâččiđ patâriđ. Tot čokkâi aaibâs ohtuunis jonsahpeivstáágu maddust. ¶ 4. ¶ Tääl Jeesus jođáččij kaavpug čoođâ, já tom Sakkeus halijdij uáiniđ. Mut tot ij lamaš älkkee, tastko Sakkeus lâi nuuvt uánihâš. Jyehi pelni čuožžuu ulmuuh oovdâst. Talle Sakkeus huámášij kaččâđ ovdiibel já kuárŋuđ viigunmuorân. Tääl sun uáináččij Jeesus. ¶ Artistij vistádâh ¶ 28 Sämikuávlu kieldâi vuáđumáttááttâsâst já nube tääsi máttááttâsâst kalga kieđâvuššâđ säämi ¶ – Keejâbâ! Tot fáálá täid kuolijd! ¶ Tievâsčuákkimeh láá almoliih. Taid puáhtá čuávvuđ čuákkimsali luptâstuvâin já tieđettemniävuin. Meid ovdâskode čuákkimij pevdikirjeh láá almoliih. ¶ 77. Tave-enâmeh kolgâččii orniđ sämitiggijd kelijdeijee ruttâdem, mon vievâst toh pyehtih pehtilávt olášuttiđ jiešhaaldâtlijd pargoidis. Eromâšávt kolgâččii orniđ ovdiist eenâb ruttâdem sämitiggij jieš sierrim, ovdedem já olášuttem projektáid já alguid. Staatah kolgâččii ovdediđ heivejeijee monâttâllâmtaavijd ohtâvuođâtolâmân sämitigijguin vâi taat ulme olášuvá. ¶ Maŋesčoovčâ, roovvâd-skammâmáánust muuikuh pajaneh jieŋâlâsâin kuuđđâđ. Talle tain šaddeh jietânâsuáiváduvah, moh kođeh jieŋâlâsâi korrâponnásijn vieltijn. ¶ tastko suomâkielâ -pa lahtospartikkâl västideijee anarâškielâst -ba ij soovâ taan ¶ Juuŋâ siäilutmist iä kolgâččii leđe vädisvuođah. Peliladdâm juŋŋâ, mii ain viälgáá, siäilu hyenebeht, mut eidu laddâm juuŋah siäiluh pyereest ko taid njuvdá já tiptá leđe jieijâs sääpist. Piäjá veikkâba faaneerliitán já kiällárân teikkâ ááitán. Juuŋâst láá alnees luándulâš siäiluttemamnâseh, nuuvtko sitruunsuvre. Taan ääigi tiäđust-uv lii vyehin meiddei juuŋâi kalmaattem já siäiluhhân toh kale nuuvt-uv, jis peri puolâščuhheest lii saje. Juuŋâ siäilutmist ij taarbâš sukkâr. Ohtâ vyehi lii meiddei rähtiđ čäcijuuŋâid: putes juuŋah puttâlân, puttâl tiävdoo tuoldiittum já čuáskudum čassijn, korkkâ oolâ já kolmâ kiällárân. ¶ 10. Toh iävá ole merâriidon. ¶ Tavekuávlu enâmeh káártást ¶ Elleđ časkâd Jiegâ , (KTK05) ¶  vyevi  hárjuttâm – Heikkâ já Marttin toh lává. Iävá lahkin kuhes ááigán tääbbin iällám, pahudist Uulá-Juhháán eemeed. ¶ čuásis, čuássás = viileä ¶ Máttááttâsneuvos Leena Nissilä puovtij tiervuođâid mattááttâshaldâttâsâst já muštâlij el. cuáŋuimáánust asâttum vuáđumáttááttâs tijmejuáhupargojuávhu pargoost. Máttááttâsministeriö lii adelâm pargojuávkun ääigi keesi 2010 räi, mon maŋa lii meerrin pieijâđ joton väldikodálâš máttááttâsvuávám vuáđustâsâi uđâsmittem. Ovdebâš máttááttâsvuávámuđâsmittem valmâštui ive 2004. ¶ kuha 174, 175 ¶ vuoiŋâstemsaje , mii tärhis jurgâlemvaastâ (vrd. veerstân Matt. 12:43, kost tot lii ¶ Muuikuh láá masa puoh stuorrâ jaavrijn já meiddei Tavemeerâpoođâ vettâ oosijn. Muikku pivdoo viermijn já nuottijn. Tot kiävttoo kyelikukkoin sehe passoo já suovâstuvvoo. Muikku lii Savo eennâmkoddekyeli. ¶ já muorâst mist lii tuuvááš já kievđâ. ¶ Muumieeči jurgâlij kárbá suolluu vuást, já mottoom ääigi keččin käärbis poođij vuoddâsân. Puohah njuškejii enâmân. Sij riemmii purrâmâš rähtiđ. Muumieeči raahtij tullâsaje, já Muumistáálu já Noskemudágâš čoggijn rievdâm muorâid riddoost. Muumienni lebbij pevdilijne vuoddâs oolâ. Ko tullâ cokkânij, sun vuošâi käähvi já poosij pánnukááhuid. Kuhes merâmääđhi maŋa puohah lijjii niälgum já illá maššii vyerdiđ, et Muumienni finniiččij njaalgâhai pánnukááhuid valmâšin. ¶ Ill.  Kuás  tun  varriih   pyere  táálun? ¶ Jormo Hendrih kočodii meiddei Lukkár-äijihin, tondiet ko sun lâi Anarist lukkárin já meid katekeettan. Toin áánsuin sun finnij silbâkunneemeerhâ, mast luuvâi "Isänmaan hyväksi" . Jormo Hendrih lâi naaijâm Anna Aikioin. Sunnust lijjii párnááh puárásumosist nuorâmusân: Henrik (Hendrihhááš), Samuel (Lukkár Saammâl), Anna Priitta, Aili, Eeva Maria, Iisakki já Juhan Eerik . ¶ luáđhuttiđ = möyhentää 31 ¶ Keesi 1958 ¶ Stuárráámus uási Norlandist lii piäđgui aassum, vijđes kuácceevuovdij eennâm. Táálunkuávluaassâm lii čokijdâm juhâriddoid. Kaavpugeh láá iänááš juhânjaalmijn Tavemeerâpoođâ riddokuávlust. Toi pävirfabrikeh já sááháh finnejeh amnâsijdis Norland stuorrâ meeccijn. ¶ suu nuollâđ máccuhis, mut mun ožžum suu ¶ káálvui pastelis nurheh láá syeijejum ¶ Oslonvuonâ C4 ¶ TEIK ¶ lii tieđettum pargosiärvusáid tâi säämi kielâlaavâ vaikuttâsah toimâsuárgán láá smiettum tuše ohtii. ¶ Algâmääđhi vaazijm munjin-uv uápis enâmijd. Vistig uápis pálgá mield Morâstáá paijeel Čäcsuánjun, kost mist lâi nijtto, jeđe ton rasta Čevrisluobbâlenâmân, mon maŋa pottii-uv Čevrisluobbâlááh. Moonâim Čevrisluobbâljeegi rasta Maađijluobbâláá taavaabele, njuškijm juvvii rasta, jeđe korŋiisistijm Tarvoočiälgán, mon viestârroobdâ tolliittijm tavas. Muádi kilomeetter väzzim maŋa poođijm täsivis kuolbânân já Paje-Tarvoojävri kuávváástâlâi peesij tyehin. Must ij lamaš maggaargin avâštâs, eidu maggaar rakânâs tot pikkâpuáldimpiergâs ličij já hiämáskim-uv viehânáál, ko poođijm ton luusâ. Tobbeen kale lâi syebdeeleeji, mii lâi tiäđust-uv luándulâš äšši, mut jieš tot pikkâpuáldimpiergâs lâi tuše taggaar kiepâ 200 litter muáiđoofaarpâl, mii lâi lamaš jo-uv bensin- teikkâ oljolitte. Tot lâi ciäggust čunnuin rahtum aladâs alne já ko tot valdui tobbeen meddâl te čielgâi, et farppâlist lâi lokkeuási čuoppum meddâl já tot lâi terppum movgáráin teikkâ pájávečiráin kooveeld já stellejum ton čunoialadâs oolâ rattin. Ton alne lâi ušom vala mottoomlágán ryevdisillee. Lohe kuávdoo lâi korkkâräigi, mast vuolgij ryevdipoccee. Iänááš uási poccest lâi čunnui vyelni, mut keeči tirrái uáinusist. Ton mieldi pikkâ kulgâččij olgos pikkâliitán. Aladâsâst lijjii kuunah já čiiđah mast tieđij, et tullâ lâi poldum ton alne. Lâi meiddei vyettimist, et taat siämmáš pikkâpuáldimsaje lâi lamaš jo kuhheeb ääigi kiävtust, ko tullâsaje lâi puáris já paaldâst lijjii vala lávupeliruottuuh-uv ciäggust. ¶ Matti lii čuoppâm luuvdá čonâstuv segis suáhivesast. Čonâstuv kalga vistig puunnjâđ já meidiđ. Matti fasko čonâstuvâst koorâ meddâl já ponjá tom nuuvt, ete tuálá čonâstuv madduu jyelgi vyelni. Äijih pelestis čuákkee riisijn kiästu, mon maadâuási pirrâ sun kiäsá čonâstuv. Maadâuásist sun váldá vistig paijeelmiärásijd riisijd meddâl. Tastmaŋa äijih uigâd Maati puunnjâm čonâstuv riisij maadâuasi čoođâ já kiäsá kyevti saajeest nanosávt maadâuási pirrâ já kiesâst vala čuolmâ čonâstuv pirrâ-uv. Loopâst sun uigâd noovdâ riisij maadâuásist siisâ. Tääl lii luuvdá vaalmâš. ¶ ŠADOH ¶ Tääl kielâpiervâlpargen láá jođetteijen Ritva Kangasniemi, párnáitipšon Raija Lehtola já peivikiäččuišedeijen Heli Huovinen. Ovdiih pargeeh láá: Ilmar Mattus, Lahja Paltto, Saammâl Morottaja, Heikki Morottaja, Petra Kuuva, Miina Seurujärvi já Satu Aikio. Sajasâžžân láá toimâm: Kerttu Paltto, Anja Kaarret, Kirsti Ranta, Annika Pasanen já Arja Knuuti (Porsanger). ¶ Meccikuávlulaavâ 1 § mield meccikuávluid vuáđudeh kuávlui meccikuávluluándu siäiluttem tiet, sämikulttuur já luánduiäláttâsâi turvim tiet sehe luándu maaŋgâpiälásâš kevttim já ton iävtui ovdedem tiet. ¶ Sämikielâlâš oppâmateriaalij valmâštem algâttui sämikielâlâš algâmáttááttâs jotonpieijâm ohtâvuođâst 1970 –lovo pelimuddoost. Aalgâst materiaalpargoost västidij Laapi läänihaldâttâs, mast poorgâi ive 1976 rääjist sierânâs sämiškovlim vuávájeijee. ¶ – Vuoi tuántá sittágin, moos lam tääl lopedâttâm, Ante jurdâččij, mut ij tuostâm jiendâđ maiden. Sun tuš keejâi listo, moos lijjii tievâ čaallum kukái läättinkiel nomâttâsah já čäcimereh millilitterijgijn já tot, mon kollii kukkáid koolgâi njuoskâdiđ. ¶ Mij tarbâšep lieggâs ¶   Sudotubdâstâssân puáhtá kevttiđ meiddei saalmâ (omt. Anarâš salmâkirje salmâ 48). ¶ A Šaddo čuágáldâh sárgumpápárist ¶ 102 ¶ Sämitigge lii mieđettâm Säämi kielâtaho- palhâšume Yle Sápmin. Palhâšume mieđettuvvoo jyehi nubbe ive sämikielâ sajattuv já sämikielâlij palvâlusâi oovdedmân porgum ánsulâš pargoost. ¶ Muu eejist lâi taan pááikán eres nommmâ: Spijnvuonâš . ¶ – Tie lii vissâ hoovdâ avdo, jurdâččij Junná. ¶ Ánná vonâttâlâi lääškiht já moonâi riišon. Ijjâ lâi pááccám liijkás uánihâžžân. Sun puunjâi čääsi nuuvt kummeen ko suu liške killái já adelij čääsi kulgâđ kuhháá jieijâs oolâ. Mahtnii sun tarbâšij tääl kume čääsi, mii putestij suu jurduid já adelij sunjin taggaar tobdo, et tot, mii eidu lâi tábáhtum, lâi tuođâi-uv putes já fiijnâ äšši. Čolmijdis oovdâst sun kuittâg ooinij eenis váárutmin paas maailmist já ton viettâlusâin já killáámušâin. ¶ Kiärdu keččâlâddâm, mut lyešti kieđâ ain kooskâi vuálus. ¶ Jiem lah áinoo kote peerust riävskápottušijn. Pice, tot neelji juolgâg perrui kullee čokkáá ain paaldâst, ko tiätá ete páácá tast uccâ piärgupittáš, kohan tâl puuzâh láá vist pohhum já tot kirdá maŋgii njuolgist njáálmán. ¶  ravvuid – Mii lii neelji ääigi? koijâdij mottoom nieidâškis, mon nobdim kandii uábbin. ¶ 1. Häävih putestuvvojeh já luávdojeh nuávloin. ¶ d. Mii tábáhtuvá, ko luovviih jieijâd ¶ – Na mun jurdám, et pieijâp taan pel, Tálunjobžâ västidij. ¶ Säämi kirjálâšvuotâ ¶ Keejâ uánihisvideo Anni-Saarast já sämimáccuhist ¶ 10b rasta já luoddiistâh siisâ (kuávdoo luoddiistâh) ¶ Paahâ merkkân ain muáđuinân ¶ Já Uccâeŋgâlâš kuáruškuođij. Sun uigâdij kuárrummaašin náálu vuálá eidu ton stiellâs, mii lâi rottâsâm. Suu mielâst kuárrum oroi-uv lemin maailm älkkeemus pargo! ¶ haasi = haasio (kortteen ja heinän kuivatukseen tarkoitettu teline) ¶ 5. Kirje luhhum: Tivgâ ¶ – Uážžuh-uv taah kaandah-uv väldiđ ton loddekeččâmkiišton uási? Kuáski koijâdij Eunukist. ¶ 14. Russula lutea – Munahapero – Manesmiäruh U ¶ Clitocybe gibba ¶ Itten tast koccám maŋa eelijm uštemin Kiävunjäälmist já oinim vuossâmuu keerdi, maht tidde lättee, ko tot tuáppee uštui. Kiävu já Čärsijuuhâ luoštijn časijdis siämmáá jáávrán já juhânjalmij koskâ ij lamaš vissâ ko vitlov meetterid. Juuvâi njalmij puotâ jäävrist lâi vuovâs ušteđ já ij tarbâšâm kolliigin kevliđ, ko tidde toppij. Tiäđust-uv tot rovgij vistig tuárgu jeđe njuškij uuštânjäälmist ááimun moddii, mut tast maŋa tot laiđiittij-uv viehâ älkkeht kärbispellâs já peesâi luptiđ tom tuárgu vievâst kárbás. Jiem lamaš ovdil jiävttáá uáinám kuássin tide, ađai luosâ já tot lâi-uv muu mielâst muččâd, siämmáá ivnásâš ko šapšâ. Tast lijjii meid päänih siämmáánáál ko láá kuávžurist. Lijjim meiddei jiävttáá eehid peessâm smakkiđ sälttiluosâ já kale tot lâi-uv njaalgâ. Must lâi kale taggaar mielâkove, et liččim motomin ovdil-uv smakkim luosâ pääihist Čovčjäävrist, mut tast jiem lamaš aaibâs vises. ¶   - Webhooteel molsomist. ¶ Vielpis haalijd ¶ – Halijdâm kuullâđ tom koččâmuš vala ohtii. Jiem lah valagin aaibâs vises, kuullim-uv tom olmânáál tobbeen korrâ laarmâst. ¶ Lasetiäđuid addel I värisaavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio 040-7252585, ¶ Finniimist lii meiddei oppâmvihko oppâm toorjân. ¶ 3. Kirdeldijn käččih vistig mottoom máđháá čäs- ¶ MONDIET TUST LÁÁ NUUVT ¶ Niŋálâskaiccâ ađai kaiccâ kuáddá kiđđuv 1-3 lábbá. Kaiccâ paččoo táválávt kieđâiguin. Kaaicâmielkki suápá pyereest vuástá rähtimân, já tom pyehtih juuhâđ maaŋgah, kiäh láá kuusâ miälkán allergisiih. Kaaicân tohhee ravâdin masa mii peri ruánáid. Saavzâ náál tot-uv lii smieretteijee . Kaiccâ lii vuáhádum pyereest meiddei kolmâsân. Tot lii vuálgus pähtivaarijn já njuško häppilávt keeđgist nuubán. Tot lii tiätuäŋgiris huáđđoo, mii mielâstis kuárŋu ollâgâsân já várdáástâl tobbeen šiljopirrâs. Kaaicâin láá čuárvih, já aainâs-uv kaiccâvierccâ ađai oreskaiccâ tuohkâl älkkeht hemâdeijee. ¶ Čäcisäplig ciävžá tavekuávlu täälvist väriraavvâd vievâst. Loppâkeesi tot kuárŋee koške enâmân já kuávzá toho joba muádilov meetter kukkosijd raaigijd ađai jođáttuvâid, main šadda vijđes viärmádâh. Toid tot vyerkkee hirmâd ennuv jyehimuđušijd šadoi eennâmvuálážijd oosijd niestin puáttee täälvi várás. Ton stuorrâ herskun láá vuojârääsi ruottâseh já vielgiruottâs eennâmveerdih. Čäcisäplig vuárkkáid láppojeh maŋgâsij šaddokäärdist porkkaneh, potáseh já sipuleh. ¶ tuše lovottemuáivilist, ige tiätu vaikut virgeomâhái palvâlemkielân. ¶ siämmáánáálá ko KR92. ¶ Kielâpiervâlhaavâ uáivičuásáttâh lâi ain ive 2010 Kärjil täsiväldi. Petroskoist jođhijn kyehti kielâpiervâl, nuuvt ko toh láin toimâm čoovčâ rääjist. Annika uápásmij juávhui tooimân uđđâivemáánust, ko sun eelij Petroskoist Janne Saarikivijn já uđđâsist vyesimáánust, ko talle lijjii kielâpiervâlhaavâ škovlimseminaar já stivrimjuávhu čuákkim. ¶ päddi ¶ 2 Moh ulmeh láá rapu panssarist? ¶ – lasaneh siemânijn ¶ Mätki kaavpugân oroi nuuvt kukken. Enni tuálvui suu siijdân, kost bussi vuolgij. Taan tovváá Ruávinjaargâ bussi lâi viehâ kuárus, veik táválávt ton fáárust juttii eenâb-uv ulmuuh. Ááná mielâst lâi aaibâs suotâs, et uážui olssis ubâ kuárus peeŋkâ já puovtij lebbiđ tävirijdis váhá pyerebeht. Bussimáátkán Ánná ij nuuvt hirmâd ennuv lijkkum, mut čuuvtij valjimvääri ij kale lamaš. ¶ máttááttâllum kielân, tastko tot lii sáttám leđe áinoo máhđulâšvuotâ finniđ ¶ kee laavâid já kuávdášlâš aalmug vuoigâdvuođâid já kenigâsvuođâid kyeskee tieđettempá ¶ Talle emedáid já sajattuv hoovdân šoodâi hirmâd eeti. Ij kihheen lamaš rahttâttâm toos, et kyessi tátuččij nakkimaarfijd. Sajattuv puolâščukke tärhistui, mut tobbeen ij lamaš ohtâgin nakki. Talle hovdâ tärhistij vala jieijâs puolâščuhe já luhhoost ton vuáđust vierâdii muáddi naaki, maid emedeh tuoldiittáin já kyessi finnij nakijdis. Puoh lâi oppeet oornigist já čuogâmohjelm jotkui muuneeld vuávájum oornig mield. ¶ 0 500 1 000 1 500 2 000 2 500 km ¶ Sämitigge juáhá staatâtorjuid sämikielâlij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi já arâšoddâdempalvâlusâi pyevtitmân sehe sämikielâlii oppâmateriaalpyevtittâsân já sämmilijd kulttuurpalvâlussáid 2,234 miljovn eurod. Sämitige sierânâsprojektij puáđuh já manoh lijjii 391 000 eurod. Saijoos palvâlemohtâduv budjet lii 1,267 miljovn eurod. ¶ Matti lii iäljáris uággoo já sun pakkaa ain jo ovdebáá eehid uággumreepu huolâlávt valmâšin. Sun lii čáállám olssis listo puoh uággumân tárbulijn tävirijn. Listoost lohá: jieŋânááváár, reppu, vuoggâ, suovsah, šuávlikukse, poovij já puuvko. Matti täärhist vala, ete vuogâ tuárgu já keeli láá oornigist. Sun juurât kele já visásmit, ete tuárgu jotá pyereest vuálus já pajas iäge tuárgust lah čuolmah. Sun kuovlâl meid suoksâpuurkin já täärhist, ete suovsah láá elimin já tuárvi. Suoksâpuurki sun siäilut jieŋâskaapist. Maatist láá meid puolâščuhheest septikyeleh, uccâ kuálááh, maid sun lii uággum keessiv uággum já njähipivdo várás. Taid-uv sun váldá fáárun. ¶  Taah 3. Moi enâmij párnái tiervâttâsah sulâstiteh nubijdis? ¶ » Tevdiđ ¶     Oovtâstpargo raajij rasta naanood sämikielâ já oohtânkulluuv ¶ Ko keesi kärŋiluuškuát čoohčân, te čabivávlááh-uv älgih rahttâttâđ varrimmáátkán máádás. Toh älgih tievst talle tuákástâllâđ, jeđe čohčâmáánust toh táválávt tolliitteh tälviorroomsojijdis Maadâ-Ruošân já Ovdâ-Aasian. Jos lii pivvâlis tälvi, te mottoom uási luudijn ájátteleh Suomâst roovvâdmáánu räi-uv já motomeh sättih viettiđ talvijdis meid Tavemeerâ riddoost já láába motomeh loddááh piergiittâllâm täälvis joba Suomâst-uv. Meendu táválâš tot kale ij vissâ vala tääiđi leđe. ¶ Tave-enâmeh = Pohjoismaat ¶ Pargopitáh ¶ Uđđâivemáánu ¶ Sämitige lasseen nuorttâlâšâin lii jieijâs, sierâ oovtâstpargo-orgaan, nuorttâlâšâi sijdâčuákkim nuorttâlâškuávlust. Nuorttâlâškuávlun kuleh uásih Aanaar kieldâst. Nuorttâlâšlaahâ lii sämitiggelaavâst spiekâstmáin eennâm- já meccituáluministeriö vuálásâžžân. Nuorttâlâšlaavâst asâtteh el. nuorttâlâšâi iäláttâslijn vuoigâdvuođâin. ¶ - Mun ee đ âm, kuás lii äigi. ¶ Tot anarâškielâ siärvádâh aansáš stuárráámusâid kijttosijd. Kielâiäláskittem ličij čuuvtij vaigâdub, jis váiluččii ruottâseh. Mun oskom, ete veik maailmist ličij puoh ruttâ já resursseh kielâiäláskittem várás, tot ij liččii mihheen, jis ulmuin ij liččii haalu, mohtâ máttáđ já máttááttâllâđ oovtâst. Kihheen ij pyevti iäláskittiđ kielâ ohtuu. ¶ Säämi parlamentaarlâš rääđi (SPR) lii Suomâ, Taažâ já Ruotâ sämitigij koskâsâš parlamentaarlâš oovtâstpargo-orgaan. Ruošâ sämiseervih uásálisteh oovtâstpaargon tárkkojeijen SPR:st. Murmansk kuávlu sämiparlament lii uuccâm pisováá jeessânvuođâ SPR:st. SPR vuáđudui njuhčâmáánu 2. peeivi ive 2000. Ruotâ Sämitigge seervâi rááđán cuáŋuimáánust 2002. Taažâ, Ruotâ já Suomâ sämitigeh jođetteh rääđi 16 mánuppaje poojijn. Čäällimkodden tuáimá tot sämitigge, kiäst lii jođettemovdâsvástádâs kuás-uv. SPR tooimâ stivrejeh ive 1997 soppum oovtâstpargosopâmuš já ive 2003 tuhhiittum pargo-oornig. Saavâjođettemvuotâ lii párásist Ruotâ sämitiggeest. Ive 2015 saavâjođettemvuotâvuárust lii Suomâ sämitigge. ¶ Piejâ čuopâdum piärgu tie kiilu verd. ¶ Ko láin äigipuudâ juvâdâm teejâ, te Olavi koččâlist uáli siijvost: ¶ Koddesäplig-enni já -eeči kavnáin vuovâs aassâmsaje. Tot lâi jiešalneest pyereeb ko koddesäpligijn táválávt lii. Mutâ Koddesäplig-enni čiivgâi maaŋgâid čiivgâid. Koddesäplig-eeči koolgâi leđe ohtânmaanoost kuáivumin uđđâ pesivuáguid čivgáid. Rávásmum čiivgah kal tiäđust-uv värrejeh meddâl já ráhtásteleh olssis orroomsaje. Mutâ ij tast lamâš ennuv ävkki, tastko čiivgah šaddeh ain lase ja lase. Koddesäplig viste lii vuot pokkâ. ¶ EI: No, tot Njellim puáris iššeed, tallehan tot jaamij? ¶ – Jo-uvks forgâ tálvá, jutteselgi smietâdij jiečânis, ko ooinij äijih já ááhu puátimin olgos. Jutteselgi tieđij jo, ete iđedist äijih já ákku vuolgijn ain moottorkárbáin kuusnii jäävri oolâ já maccáin kylisallâsáin. Tom jutteselgi ij liijká tiättám, ete moin naalijn ákku já äijih kuddijn kuolijd čääsist. Tot-uv lâi stuorrâ iärvádâs uccâ, umáttum juttesiälgán. ¶ BULGARIA ¶ – Já maka ij sieidi munnust paijaan! Marttin pahudist. ¶ 4. Muštâl oppâkirje kuuvij 127B já 128B iššijn Uđđâ-Seeland luándust. ¶  toos – Tot lii šiev juurdâ. Tunhân lah utkáás kandâ. Mun išedâm tuu lijmiimist, Ella iätá já viäžžá čuovjis kartoŋgijd ildest. ¶ – Mij ferttip toommâđ, Hemulâš eeđâi. – Forgâ arvaa. ¶ 10. Hejâjuhleh ¶ kamuvvuodduidgin pestiđ (spiekâstemjuávkku nr 3), mii lii nube tááhust teevstâ ¶ – Joo, na ko váhá vyerdilvetteđ, te teehin puátá viiđâ miinut siste nubbe juná. Ij vaje maiden, taat kale lii tievâ! Mij suáittip tohon Brysselân, et tot TGV-juná vuárdá váháš áigáá. ¶ Pyerrin onnii, ko muái tállân almottáin. ¶ Tälviv eeči piivdij riävskáid já lâi puásuipargoin, palgâssiijdâ kuáđutteijen, juuđij pygálusâin já piivdij Issá-čessijn juoŋâsijguin kuolijd. Talle jis eeči sattui leđe riävskápiivdost já pygálusâh lijjii, te enni kaartâi moonnâđ pygálussáid. Mij párnááh lâim maŋgii jiečânân. Ánná, puárásumos uábbi, lâi mist ucebijn hovdân. Kuusâh já saavzâh lijjii já sun tipšoi taid já poojij kuusâid. ¶ – Maht talle, jis lodde suorgân maidnii teikâ pala mastnii. Mon hámásâš ličij suorgânâm, palolâš já ärgis lodde? Heikkâ haalijd tiettiđ. ¶ pyereest sehe oovtâloho ete maaŋgâloho, tastko toin ij lah iäru merhâšume tááhust taan ¶ – Kuávttáá tyesteen liftađ. Puáđi fáárun muu pargosajan. Tobbeen puávtáh ijâstâllâđ tuođâi háálbán. ¶ Já nuuvt eehi muštâlškuođij: ¶ a . a . a . ¶ VUOLGÂ: Tot, kote finnee stuárráámuu čalmelovo, uážžu algâttiđ. ¶ - Lii-uv tot nuuvt iimâš talle? Tun lah nuuvt suámálâš! Jis halijdah tuođâi-uv tiettiđ suujâ, te muštâlâm kale mielâstân: Mun poolâm tast, maid mun koolgâm tust jurdâččiđ! Jiem tuostâ innig čokkáđ siämmáá luvâldâhloonjâst tuin! Motomin lah alda, já puáđáh aaibâs liijkás-uv alda tego elleekuuvijn, já motomin vuot halijdah, et lappuuččim tuu aldasijn - aaibâs tego liččim tuu vajalâš. Kuábbáá tun jiešalnees halijdah? ¶ kooppânj ¶ – Tääl kale lam vissâ jo almeest! Iä tyegáreh pihtâseh kale lah táválijn ulmuin! ¶ – Naa-ah, kale taat lii jo ubâ suámálâš äšši taat ubâ tábáhtus, Išepoolis smietâdij. ¶ Säminuorâid ovdâstâm Bohccostallit –juávkku uážui kijttosijd já kunneemainâšume Oulust väldikodálii ¶ Sämitige ive majemuš čuákkim tuálloo 22.12.2014 Anarist, Sajosist tijme 9.00. Njuolgâ internetvuolgâttâs čuákkimist puáhtá čuávvuđ čujottâsâst ¶ – Na ko muoi puátteen riidon, te väzzeen pálgá mield ton ollâ päävti luusâ, kost sieidi lii. Tyelji muoi kyeđđeen tohon sieidi oovdân já pardeen puáldimmuorâid toos oolâ. Talle muoi kalgeen mušteđ komárdâllâđ siäidán já čielgâsávt ettâđ tom, maid láán ánumin. Te puálláátteen muorâid já manneen suolluu čoođâ keđgikuovđâšmân vyerdiđ sieidi vástádâs. Olmooš kalga leđe talle kierdâvâš já vyerdiđ tassaaš ko kulluuškuát suáittu já huškom sieidi kuvlân. Jis tobbeen kulloo sijvuus huškom, te talle sieidi-immeel kijttá läähjist já sun lii mielâstum toos. Jis vest kulloo korrâ huškom já čuollâm, te talle kale munnust lii pyeremus vyelgiđ viežžâđ uđđâ läähji siäidân, tastko talle tot lii annaam tom hälbin já talle toin lahjijn kyelipivdemlukko ij puárrán. ¶ Sämitigge almoot uuccâmnáál ohtsis kuttâ stipend, moh láá uáivildum sämikielâ já/teikâ sämikulttuur válduaamnâs- já uálgiaamnâsuáppeid ollâtääsi škovliimist. ¶ Almos tiätu ¶ ”Stuorrâ puásui-iälustis hurskes Pänni-käällis (Aaslâk Aaslâkkandâ Panne, 1758 – 1816) kale juovâččij poccuid, kisuráid-uv adelij puohháid kievhijd, kii peri poođij kerjidiđ. Mut ákku-Panne kale ij adelâm. Sun tuikkodij peri, ko äijih tuhledij, et sunnui olsis loopâst ij pásáččii vuájáánergigin, vâi puávtáččij joba jo láávu sirdeđ. Mut äijih-Panne peri arvâlâdâi: ¶ SaKaste –projektist rahtui Säämi puárásijpargo tyejipiergâskassâ , mii ana sistees ravvuid já avžuuttâsâid tipšo- já huolâttâspargoost, mii váldá vuotân sämikielâ já -kulttuur. Taah pargomaalih ruotâsmuveh säämi puárásijpaargon, ko kulttuur já kielâ vuotânväldee pargomaalih váldojeh aktiivlávt kiävtun pargosoojijn já škovlimohjelmijn. ¶ ”Liihân must toos suijâ-uv. Puávtáččim jäämmiđ suttoost!” ¶ – Tuot herskukuobâr lii kal kuobbârij kuobâr. Ovdil kuobbârân kuárŋum máátu kejâdij pirrâsis já visásmitij, ete ohtâgin olmoos teikâ puásui ij liččii aldâgin hettiimin tom. ¶   olgosuáluikuávlu.....112 ¶ Maht čuovâ jotá? ¶ vuoiŋâstemitoseh.....105 ¶ s. 91 ¶ Maasâd (Anarâš, 1992) fiktiivlâš ¶ 2. Hygrophoropsis aurantiaca – Valevahvero – Kielesciärkuh U ¶ Totkee sijđo ¶  vyelgiđ » Mut suoi iävá iberdâm, maid ¶ Kuobžâ tälvinaver pištá Säämist suullân ihepele já ton puáhtá koskâldittiđ tuše olmooš iälustmijnis, teikkâ aarâh kiđđâ já ton fáárust piäjun kolgee čääci. Lieggâsub kuávluin, tegu ovdâmerkkân Maadâ-Euroop váráduvâin kuobžah uáđđih tuše muáddi máánu, mutâ must ij lah tiätu, maht tuotâ lieggâ enâmij kuobžah lättejeh, já uáđđih-uv toh ollágin tälviv, vâi maid toh pargeh. Čalmelasâkuobžâ, mii iälust Maadâ-Amerikâst, ij uáđi tälvinahhaar, ko tobbeen ij lah tälvi ollágin. ¶ Šadoh pyevtitteh sukkâr já haapi ohtiimáin ¶ toimâohtâduv oleslâšvuottân. Návt finnee čielgâs maht säämi kielâlaahâ tuáimá tiätu toimâsyergist ¶ 3. Uáinimjieŋŋâlvuođâ miäruštâllâm vielgistuálbusáin. ¶ pyehčee suoksâ ¶ » Tipteđ párnáid puáttiđ muu kuuvl, elleđ eesti ¶ Mahladnyeri = Mahlattinuora ¶  lii OSEANIA JÁ AUSTRALIA ¶ 10. Amanita pantherina – Pantterikärpässieni – Pantterkiärppáákuobâr U ¶ tavesämikielâ ¶ Uccâjeggijuŋŋâ ( Vaccinium microcarpum ) ¶ D. Puškosyevvi ¶ - Seervi toimâi várás 2 000 € mieđettui 2 000 € ¶ 14 ¶ alemist, ¶ Tot lâi ollásávt nuuvt čoođâkildee ¶ – Ilpo Rossi – Niiles-Jouni Aikio, taaidâr já puásuituállee ¶ piehânj ¶ Kost rävisulmuuh finnejeh ruuđâ? ¶ kieldâi torjuu já ton tääsi pargei sämikielâ oppáid kalga čielgiđ. ¶ vuosâmadduu já näpičuáli pehti. ¶ tergâd lii paijjeentoollâđ tááiđuid katastrofij várás: vuosâišetááiđuh, kiärdup toimâravvuid, ¶  kvaliteet Já tain šoodâi masa tegu riegis ton pirrâ. ¶ Mervi Skopets ¶ Lijgečuákkim koččoo čuákán, jis stivrâ nuuvt meerrid, teikâ ucemustáá ohtâ lovádâs (1/10) seervi jesânijn tom váátá kirjálávt stiivrâst monnii tiätu ääši kieđâvuššâm várás. Lijgečuákkim kalga kuččuđ čuákán ucemustáá čiččâm (7) peivid ovdil čuákkim nuuvt maht ihečuákkim lii meridâm, kirjijn teikâ loostâst. ¶ mân sehe toohâđ máhđulâžžân puohâi sämmilij täsiárvulâš máhđulâšvuođâid čuávvuđ sämi ¶ 4. a) Mane havdâ ij pessii Taveluohtâpoođâst? ¶ olgospuáhtoo anarâškielâst ovttáin saanijn. Taah nubástusah iä toovât merhâšumeiäruid ¶ Nooveel juonâ lii rahtum nuuvt, et tot kovvee Káijá-ááhu jieijâs jurduid já tom, mon aheveh suu peeivih láá. Jorgáldâh lii nooveel loopâst tot, ko ákku čielgâsávt álgá sirdâšuđ tuonâ väldikoodán. Tábáhtumepiirâs lii puárrásijviäsu, mut jurduinis ákku lii meiddei vala pyecceiviäsust. Tondiet ko ááhu tááláš eellim lii uáli jo ahheev já peeivist piäiván siämmáálágán, nooveel kielâ keččâl leđe ohtâkiärdánis smietâdem. Tondiet celkkuuh láá uánihááh já kuittâg keččâleh leđe dynamisiih adai tagareh, moh pehtilávt tuálvuh juonâ ovdâskulij. Lam keččâlâm renskiđ vuosmuu čäällim ääigi teekstân šoddâm tuššesaanijd meddâl, moh iä mahten oovded juonâ teikâ mudoi kuleh tušij šlaadârdmân. Luvâdijnâd puávtáh árvuštâllâđ, lii-uv taat luhostum. ¶ - Pyereest. Maailm lâi vala ceggust tobbeen-uv. ¶ - Kogopeht tun talle aasah? Ánná koijâdistij. ¶ – Mun lam puáris miäcásteijee, mutâ kal muu váimu váhá julheškuođij, ko mun njunáluvâi kuobžâin lijjim, Heikkâ-uv mieđeet párnáid. ¶ ”Juáháš kote kulá täid muu saanijd já taha toi mieldi, lii tegu jiärmáás almai, kote huksij táálus källee oolâ. Poođij rášuarve já tulve, já piegah caimii já šluvgii táálu. Mut táálu ij viirrâm, ko tot lâi huksejum källee oolâ. ¶ Ovdiist kielâpalhâšume vyeitteeh: ¶ Kuumpimyerji ( Paris quadrifolia ) lii ennuu mirhâlub liljášaddo já lii mirhâlâš myerjišaddoin vissâ-uv puoh uáppásumos Säämist. Kuumpimyerji šadda roođoin já siähálâs vuovdijn. Ton alodâh lii 10 – 35 senttid. Veerdi kierrust suáráneh nelji stuorrâ loostâ puotluvâi já lostâi tievâ láá suonah, tegu viermikovveen. Liäđus lii fiskisruánáá já keessiv toos šadda ohtâ čapis teikkâ čuovjisčapis myerji. Kuumpimyerjist láá härvinâšah já viehâ korrâ mirhâlâš amnâseh, moh vyevsitteh. Muorij purâmist šadda luččâsân já finnee kraampi, teikkâ kiäsáttuv. Oles šaddo lii mirhâlâš, ruottâsijn láá ovdâmerkkân alkaloideh . Nuuvtko mainâšim, te taam myerji kalga váruttiđ tääbbin Säämist, ko tot lii viehâ táválâš tääbbin. ¶ sijđosäärgis.....59 ¶ Hävdieennâmsuálui = Hautuumaasaari ¶ – Ij taat lah mihheen stááluid, Uccâ Myy arvâlij. ¶ – Mii tuu nommâ lii, mučis nieidâ? kulá Vyelli. Sun iirât västidâđ, mut njuovčâ lii kaŋgâd, já almai kulá tuše Eelli. Já nuuvt Vyelli muttui Ellin. Almai lävkkee aldeláá. Šišne vyelni libžáá päljis jyelgi verdi. Vyelli lii liävuttem. Almai njavvaa sunjin. Almaa mielâst nieidâ lii mahte nube maailmist puáttâm já hirmâd muččâd. Ege Vyelligin lámáš kuássin uáinâm tággáár almaa. Sun moskottâst čolmijdâs já oppeet leehâst. ¶ Kulluuttâs lii lamaš uáinimnáál Aanaar servikode almottâstaavlust 29.10.–.9.11.2014 ¶ já aabis čohčâluuhâmpaje pargokirjeest ¶ – Käŋŋir! Moh muorâid tovben čuážžuh? ¶ » Mottoom almast lâi vijnikärdistis ¶ Tubbáákalmaah ¶ 240 ¶ b. Mane? ¶ Veiko luáttámuštooimah: ¶ litte, mii kiäsá ennuv ¶ Stuorrâvuonâ markkânsaje uuccâm ¶ Malta ¶ Nuorah aldakooveest ¶ – Siamilâš kissá lii vyestikeevâd persialâš kiisán. Tot lii njarbissoovsâg, kuhesjuolgâg, seggi já kukke. Tot lii vuálgus Nuorttâ-Indiast, mut jieš tot jáludempargo lii algâttum kuittâg Amerikâst. Tast láá oovce ivnesiävuttâssâd, moh kovvejeh kisá muáđuid já roopâ iivnijd. ¶ 3 desilitter vorrâ ¶ Immeel rähisvuotâ 1, 2, 5, 12-15, 24, 27, 30, 40, 41, 43 ¶ manejođetteijee ¶ * Pivtâsheŋgiittâspalvâlus ¶ 4. Tievâsmit ruossâháá ¶ Sämitige almosčuákkim puddâ 15.2.2012. Klemetti Näkkäjärvi, Janne Näkkäläjärvi já Juha Guttorm. ¶ Muusik: Pentti Kusmin, jurgâlus: Birit Vuolab ¶ 76 ¶ 26. Maggaar ellee lii olmooš? . . . . . . . . . . . . . . . 110 ¶ Lumiukko ¶ a) Jieškote-uv paarâ tobdá jieijâs saajeest šaddošlaajâid suullân kyevti meetter suonjârkiärdust. ¶ Mainâstemärbivyehi ¶ Repro: Offset-Kopio Oy ¶ 4. Ruoššâ 69 310 ¶  sirdeđ (anfüllen, voll machen) čuávuvávt: a) miinii soojijd tiävdoo spatiaallávt, b) kiinii ¶ Máccum: Anssi Mattus ¶ – Ennusteijeeákku – tot lii aaibâs rievtis nommâ Piilin, eeđâi Pullá. ¶ peerâtáálu = omakotitalo 105 ¶ Proojeekt ulmen lii selvâttiđ sämmilij ärbivuáválii iäláttâsâi tile já ovdánem sehe väldiđ kiävtun taid kovvejeijee indigaattor. Indigaattor lääččim lii uási biodiversiteetsopâmâš 8 (j)-artikla tooimânpieijâm. Artikla kenigit sopâmâšuásipeelijd suojâliđ algâaalmugij biodiversiteetin kyeskee ärbivuáválâš tiäđu. Suomâst artikla 8 (j) kuáská sämmilijd, já návt artikla kalga suojâliđ sämmilij ärbivuáválâš luándun kyeskee tiäđu, mii uáinoo sämmilâš luándukevttimist já ärbivuáválijn sämi-iäláttâsâin. Indigaattor ulmen lii kuvviđ luándu maaŋgâhámásâšvuotân kyeskee ärbivuáválâš tiäđu tile, mon biodiversiteetsopâmâš artikla 8 (j) suoijâl. ¶ Sosiaal- já tiervâsvuođâlävdikodde - eidusiih jesâneh (topâlduvâi siste värijesâneh): ¶ – Tuu uccâ uábbi-uv lii luholâš já ilolâš, ko tun hoittááh suu. Tagareh toh váváh láá, ko iä määti vala maiden jieš porgâđ ige muštâliđ, jis lii nelgi teikâ rašes čuávji. Tondiet sii kalga hoittáđ ennuv. Juáhás lii lamaš šoddâm maŋa vávvá. Mun-uv, veikkâ lam jo návt puáris. ¶ b. Maid puávtáh jurdâččiđ rotá ravâdist? ¶ 200 gr pitážin čuoppum suovâpiärgu teikâ suovâkiŋkku ¶ ränisnuárju.....95 ¶ U K N C V K S P Č R S J ¶ puoligkuobâr ¶   Kiäst – Kii tun lah já kost tun aasah? Muštâl jieijâd perrust. ¶ Poccuu määrfih ¶ 111 ¶ 78B Čiđđâkääni ¶ Ko mun moonnim maasâd pááikán, te vanhimeh imâštâláin já tuikkodáin tom kiälbuttes pennuu. Ij tot stuorrâ häävi lam vuáittâm snelkkiđ, mut liške lâi kuittâg ráigánâm. ¶ Kielâpargee pargoid kuleh kielâtipšom, kielâovdedem, terminologia¬pargo, normâdem, sehe tieđettem- já ravvimpargo. Kielâpargei puáhtá meridiđ eres-uv tooimâid, moh kuleh ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát-/reesuurskuávdáá vuáđudemprojektân. Asâttâsvuáđustâslâš tohálâšvuođâvátámâššân lii pargo vaattâm škovlim já lasseen váttoo sämikielâ táiđu. ¶ Lasetiäđuid addel Sämitige haldâttâshovdâ já palhâšumelävdikode čällee Juha Guttorm p. 0400–142 518, palhâšumelävdikode saavâjođetteijee Janne Näkkäläjärvi p. 040-7599 427 sehe palhâšumelävdikode värisaavâjođetteijee Eija Leivo p. 040–8304 886 ¶ Lahhân tun tiäđust kuullâm mainâsijd Pieinis-Piäkást. Pieinis-Piäkást ij lah seibi ollágin, tuše uccâ piäinásâš. Ton seeibi käskistij rasta rottá talle ko Piäkká lâi tuše táválâš Piäkká já čivgâ vala, ige aassâm talle vala kaavpugist. ¶ Kost Ruánááeennâm lii? ¶ Mut Möö ij lam siämmáá mielâst. ¶   Turisti kyeli (Anarâš, 2004) tuotâtuávâš ¶ Ruut lâi ovttuu aassâm Moab enâmist. Sun lâi šoddâm tobbeen já lâi lamaš näimilittoost Noomi nubbijn kandáin. ¶ – Naa, Máárjá mieđettij já teedij uáivis čovgâdubbooht eeji ärdee vuástá. ¶ Lieksi, oljolamppu já šleđgâčuovâ ¶ 88 ¶ Säämi kielâtaho -palhâšume 2010 ¶ 55 ¶ puškolodde = kuovi 62 ¶ sierâlágán soojijn. ¶ toppâmteekij ¶ Ässeeloho: 9,7 milj. ¶ 2. Kiddii lääigi áimupáálun ¶  Valmistelin 100 ¶ Áárvuh ¶ kuldâl! ” huihádij ¶ Kuuivest ij lam eres rääđđin ko njuškiđ kyeimis maajeeld tohon kiđđâčáácán já kájuškyettiđ suu, amas hevvâniđ. Sáárá vist tohâludâi čuuvtij-uv navcâttubon maid ubâ lâigin já tiptij Kuivee kiškođ suu meddâl tobbeen kolmâ čääsist. ¶ 300 ¶ Elâččim vala käävpist uástimin purrâmâšpitá já tobbeen lâi tot vyebdeenieidâ, kote adelij munjin 75 senttid (Suomâ ruuđâst 2,5 määrhi). Faallim sunjin loovnâ maasâd, mut sun ij váldâm vuástá. Jiem tiättâm muide ko kijttâliđ suu nuuvt muččâdávt, ko peri áppádim. ¶ šâid. Tooimâ proojeektpargee lii vala sierâ váldám ohtâvuođâ kieldâ ovdâsvástádâsulmui já adelâm ¶ 2. India 1 420 ¶ 2. a. Noomât tovláá já tááláá kissáellee. ¶ 17 Jieŋâ vyelni lii koolmâs já sevŋâd..... ¶ 40 ¶ 4. Ovdebáást täärhib lii Erkki Itkos rähtim čäällimvyehi, mii lâi aanoost ivij 1934-1990. Toin čállojii iänááš Sabmelaš (Sápmelaš) -loostâ anarâškielâliih čalluuh, moh almostuuškuottii loostâst loppâive 1934 rääjist. 5. Tááláá čäällimvyevist motomeh jienâduvah merkkejuvvojeh ovdebáást tärhibeht nuuvt, et toh västideh pyerebeht sarnum kielâ. Muttoseh lijjii tágáreh: - eä čálloo iä , om. eänui - iänui - oa čálloo uá , om. koati - kuáti - tyehi- a -jienâdâh čalluuškuođij pustaváin â ; om. kulma - kulmâ - j :jn čállojeijee pelivookaal já i ton ovdiibeln čállojeh loogilubbooht: ij:iij , om. nijbe: niijbán - siämmáánáál v :in čállojeijee pelivookaal já u ton ovddiibeln čállojeh: uv:uuv , om. puvdâ : puuvdâst . ¶ Laapi ortodoksâlâš servikodde vuáđudui ive 1950. Tom ovdedij Piäccám servikodde, mii lopâttui soođij maŋa. Ortodoksâlâš kirhoh láá Čevetjäävrist, Njellimist já Avelist. Čevetjäävrist já Njellimist lii meid hävdieennâm. Avveel Kiđđâjäävrist lii vala ortodoksâlâš rukkoosviste ađai tsasouna. ¶ – Mun lam tunjin hyeneeb ko tot Heikkâ! Hanssâ kiärduttij. ¶ Máárjá, Jeesus enni, lâi kihlum Joosefân. Ovdilgo sunnuu litto lâi nanosmittum, huámášui, et Máárjá, Pase Jiegâ váiguttâsâst, lâi párnái vuástá. Joosef lâi laavâ kunnijâttee almai ige halidâm hepâšuttiđ myersses julgâlávt. Sun ááigui syele rikkođ näimisopâmâš. ¶ Talle Immeel eeđâi Elian: ”Moonâ eelliđ kunâgâs lunne, te adelâm arve puáttiđ eennâm oolâ.” ¶ lääni rysä ¶ Láá ennuv ääših, maid kolgâččij porgâđ, já jyehi peeivi iteh lase pargoh. Te šadda smiettâđ, et maid kolgâččij ovdemustáá väldiđ pargo vuál. Ohtâ šiev raavâ lii taggaar, et tehálâš pargo mana huápulâš pargo ovddiibel. Távjáhân lii nuuvt, et ko olmooš lii maidnii porgâmin, te itá-uv huápulâš pargo, já toin kalga kiergâniđ tiätu ääigi siisâ. Talle ferttee kuorâdiđ tom, et veikâ lii-uv huápulâš, te lii-uv tot siämmást meiddei tehálâš. ¶ 7. Arvevyevdi kuárŋoošaddo. ¶ Sämitige tilitärhisteijee já värialmai: Risto Hyvönen já Tiina Mikkonen-Bränkärr ¶ 47B Uuccâmruvdustâh ¶ Koccáim Charliein tiego pel käävci suulâin, valdijm niestipitá fáárun já moonáim Jyrinki táálun káhvástâllâđ. Salolampist láá tääl kulmâ suomákiel mättee pargee, veikkâ ruátáliih láá-uv tääl tobbeen (ruotâkielâlâš kielâškovlâ). Pirjo, kote lii Helsigist, sehe Hannele já Aku, kiäh lává amerikkaliih, mut mättiv suomákielâ viehâ pyereest. Hannele lii lamaš moonnâm täälvi Tuurgu ollâopâttuv uáppen já iällám juovlâmáánust 1997 Avelist, Anarist já Ucjuuvâst. Lijkkoo hirmâdávt Suomân já áigu tállân puáttiđ tohon, ko finnee ruuđâ tarbâšân čuákán. Hannele Nicholsson eelij keessiv 1999 Avelist já mun tuálvuttellim suu Tavenjaargâst (Nordkap). ¶ Golgata riistâst Jeesus čuárvui julgâ epituoivus tast, et Immeel lâi suu hilgom. Sun šoodâi hiäpášuđ já jaamij ohtuunis. Aldasiih luoštii suu háávdán. Oroi, et jäämmim ličij finnim lopâlii vuáitu. ¶ – Na tiäđust-uv puáhtá, Kuáski eeđâi. ¶ Rauna Kuokkasii toimâttem orjâlâškielâlâš antologia “ Juoga mii geasuha ”, mast láá anarâškielâlâš tevstâi lasseen čalluuh orjâlâškielân, nuorttâlâškielân já tárukielân. Davvi Girji OS, 2001. ¶ Sämitige vaaljâlävdikodde tieđeet sämmilijd sämitige päikkisiijđoin já tieđettemniävuin sämitige vaaljâluvâttâlmân ucáluumeest já máhđulijn nubástusâin, maid sämitiggelaavâ uđâsmittem puáhtá. ” Vaaljâlävdikodde huolât tast, ete sämmiliih finnejeh ääigild tiäđu já vaaljâluvâttâlmân ucâluumeest, vaaljâi orniimist já iävtukkâsasâttemist sämikielân já suomâkielân. Vaaljâlävdikodde huolât meid sämmilij vuoigâdvuođâtorvoost vaaljâi ornim ohtâvuođâst. Jienâstemautoh puátih meid valjáid já pyehtip palvâliđ jienâsteijeid ovdiist pyerebeht, ” vaaljâlävdikode saavâjođetteijee maainâst. ¶ 14. ¶ - kulttuurlâš uáivil já merhâšume, ¶ Sämitige I värisaavâjođetteijee Irja-Seurujärvi-Kari irja.seurujarvi-kari(at)helsinki.fi tâi ¶ Suomâst sárnoo kulmâ sämikielâ: tavesämikielâ, aanaarsämikielâ já nuorttâsämikielâ. Tavesämikielâ lii kielâjuávhuin stuárráámus. Tom sárnuh suullân 20 000 olmožid Suomâst, Taažâst já Ruotâst. Suomâst tavesämikielâ sárnooh láá suullân 2000. ¶ “Nyrkki kokoon!” lâi ceelhâ, mii poođij jo-uv kieddipuhelimáin teikkâ sänituálvoo fáárust. Ko kaččâlijm Neapolisân, te pajalist koolgâi leđe indialâš kieddikárvu, ruánáá linjáá poovij, čuovjis syejikappeer uáivist já OA-suáldát oles viärjuarsenaal vijlâsijn. Penuvkompootân passijn tuše koccee (päivystäjä) já juávhu hovdâ kuávttáá. Jis hárjuttâs lâi taggaar kooskânmoonnâm hárjuttâs, te mist penuvalmain kolgii leđe talle vala pennuuh-uv fáárust. Jis tot vuod lâi stuimetuástumhárjuttâs, te talle pennuuh paccii meddâl. Táválávt tieh hárjuttâsah pištii ucemustáá tiijme, mut puohtii toh pišteđ kuhheeb-uv ääigi, joba ubâ peeivi-uv. Talle ton áinoo keerdi, ko karttim tien hárjuttâsân fáárun, te tot piištij aainâs muáddi tiijme já teema lâi stuuime tuástum. Tast maŋa, ko mijjân puohháid lijjii juohum tagareh stuorrâ aluminkoolbah (paampuid iä juáhâm), mij njuškolijm Petter-kyermiautoi lavai oolâ já vuolgijm tuántálágán sáttoin já moonâim kuhás toho päljis aron, jeđe aalgijm hárjuttâllâđ tom “hii-op” -maarsâ, tegu mij kočodijm tom. ¶ uccânjiivlâh.....17 ¶ Ko leija aldânij, Nisonieidâ ooinij mii tast ¶ Ko ravvuuh lijjii ožžum, leemnâ pissoost já varmistum, tallet Ailâ-Váábu toppij Juhháán-Uulá adelem hávlár já perttuuškuođij saallâs, mii kiškoi mááđuid tuve nuorttiipeln pottáákpiäldu já jiäggáá kooskâst. Piiččus adelij suu pyereest aldaniđ já ko sun lâš peessâm mielâstis páčádâhân, talle sun stellij pissoos mievtâ oolâ, pissopeeccih vala käŋŋir vuálá já piso viehâ ciäggusávt mievtâ oolâ. Pisso lâi kuittâg nuuvt ciäggusávt, et sun ferttij vonâttiđ čiäpáttis ovdil ko piiččus tegu čokkái skiivtâ alne já tallet sun javgâlij... ¶ Luholâš iivijd sun vietij näpikuávlust. Sun rähistij pennuidis, jieijâs rähtim táálus já juhâmušâs, mii ijâppeeivi tärkkilávt tegu tiijme spuákkááttâs kuáškui liitán. Suu nissoon lâi kievrâ, ruškâd já indohimolâš. ¶ – Maht tibi täälgis. ¶ Rávhálâš Vagattem, mii puátá koltákielâ säänist vâggâtted = stelliđ spavaid kädiseergi siälgán (T. I. Itkonen: Suomen Lappalaiset II s. 524), lii ruonâs Paččvei leeveest mučis Vagattemjäävri maadâviestârriddoost, mast nuorttiimus uási kulá Ruošân. Vagattem siijdâ ässein láá noonâ hyelkkiohtâvuođah Aanaar kuávlun já nubijkejij. Vagattemjävri lii 15 kilomeettersâš Paččvei juhâjävri Taažâ Kirkkonjaargâ já Suomâ Njeellim pelimuddoost. Päikkinoomah tobbeen láá anarâšvuáđusiih tegu Kalkusaari < Kálgusuálui já Kalkupää < Kálguáivi (kuohtuuh tááláá Ruošâ pelni), Rutsaniemi < máhđulávt Ružženjargâ já Vouvatusjärvi ~ Vaggatemjärvi < Vagattemjävri . ¶ Jyelgipálluhárjuttâsâin 2 h ¶ “Taat ij lah siisâpeessâm- ¶ F Koddee mirhâlâš, rievtislágán kieđâvuššâm maŋa herskulâš puurrâmkuobâr ¶ *** ¶ – Vuálgoon tääl piäjun, Obžâ iävtuttij. ¶ Tiivreh ¶ Mark 15:21-32 ¶ Anna-Briita Mattus: Kuobžâ livđe ¶ - Maid? ¶ Kiäiguttim piso já keččâlim skihtiđ, mutâ tot pisso lâi nuuvt styeres já lussâd, piso peeccih-uv liijgás kukke, iä olláám suormâh liipasimáid. Na ij lam eres rääđi ko usâškyettiđ taggaar mievtâ tâi njihe suávi, mon oolâ piejâččim piso, ete puávtáččim pääččiđ. Lijjim ovdil-uv pááččâm havlâpissoin, mutâ tääl lâi vuossmuš tohe, ko lijjim aaibâs ohtuu meecist. Kuittâg mun poollim ete maht täst kiävá ¶ Tave-enâmij sämitigeh láá vuáđudâm jieijâs oovtâstpargo-orgaanân Säämi parlamentaarlâš rääđi, mast láá mieldi še Ruošâ sämmiliih. Ruošâ sämmilijn ij lah vala jieijâs ovdâstâslâš orgaan, mut ton vuáđudem lii eennâm sämiaalmug vuáváámin. Säämi parlamentaarlâš rääđi västid eres lasseen tave-eennâmlâš säämi kielâoovtâstpargoost já ohtsijn aalmuglijn säämi symboolijn tegu Säämi liipust já liputtempeeivijn. Kaavnah lase tiäđuid parlamentaarlâš rääđi tooimâst Suomâ, Ruotâ já Taažâ sämitigij päikkisiijđoin. Sämitigeh vuárutteleh rääđi saavâjoođeetmân já čäällimkode pargoi tipšomân lohtâseijee aašijn. ¶ nube šleđgâjottoos? ¶ Näimi-iäránem 6 ¶ Andârâs já Omar eemeed keejáin kyeimi kuáimásis. Eemeed tuše levâttâlâi kieđâidis já adelij iberdiđ, et ij sun äijihân maiden vaijaam. ¶ Motomijn lii ereslágán uáivil tyevli vaikuttâsâin. Sii mielâst tutkâmusah iä lah tuárvi oskottetteeh, ige tyevli vaikuttâsâid pyevti vuáđustâllâđ mahten. Sii mielâst ton vyeimi lii tuše oskotáálhudmist. ¶ Keđgijävri = Kivijärvi ¶ 9.8. OA aalmugijkoskâsâš algâaalmugij peivi ¶ Appelsin já Haanu Hanssâ ¶ Arkkitehtkišto iävtuttâsâst väljejuvvojii nube rieggei ¶ Almai keejâi munjin tego liččim lamaš jollâ. ¶ Enbuske (2003, 155) nabda Mattus-suuvâ madâreeččin äššikiirjijn 1600-lovo pelimuddoost mainâšum Pehr Mattsson (Piättâr Maatikandâ), kote asâstâlâi Páđárist. Pehr eelij aainâs ihán 1693. Ilmari Mattus (Uccpárnáá Vuoli Ilmar) mield suuvâ madâreeččin puáhtá nabdeđ Rasmus Eriksson, kote lâi viäruttâsâst 1620-lovvoost já kiän suullân 1630 šoddâm maajeeldpuáttee nommâ lâi Peder. ¶ skammâmáánu 235 26 ¶ 0,5 kg vorâs caappum kyeli (kuávžur, rávdu, šapšâ), ¶ 1. Tricholoma portentosum – Viiruvalmuska – Särgisšoovkâh U ¶ – Äigiba tom čáittá... ¶ täsiárvuškovliittâs, mast kieđâvuššuuččii eres lasseen sämmilâšvuotân já säämi kielâlaahân ¶ sehe luándulâš já idiomaatlâš kielâ já västid GNT teevstâ dynaamisávt/funktionaallávt ¶ torvosoojijd. Ucemus uážui olssis ráigáás soovsâruávsku, ¶ Uccpárnáá Vuoli Ilmar ¶ Kuárdámjáávráš ~ Kuárdámjävri = Kortamojärvi ¶ 62A ¶ d) Mon eennâmkoddeest láá enâmustáá jäävrih? ¶ Töttöi pukkai talialalei ¶ 23. Suál ui-Suomâ, tuháttij suollui muččâ dvuotâ ¶ A Čalmeriäpčuttem ¶ Nuorttâsämmilij máccuheh iäráneh eres sämimáccuhijn eres lasseen nuuvt, et tain lii valjeest kässeekeđgikirjim. Jiešvuođâliih tyejeh kässeekeđgikirjim lasseen jáá veddi- já pessipargoh sehe snäldein poonnum, saavzâulloost rahtum ráánuh, vaacah já suháh. Kyelenahkij kevttim lii majemui ihelovoi ääigi maccâm tyejimiäštárij táiđoid. Almai ärbivuáváliih pargoh láá sanirievah, kerriseh, kárbáh já jieškote-uvlágáneh anotiiŋgah. ¶ d) Puállunjunnuhčâ pessee eres lasseen Säämist. ¶   PARGOPITÁH ¶ Sij ettii Moosesân: ”Mane leppee tuálvum mii meddâl Egyptist já puáhtám taam kavhâdis sajan? Tääbbin iä šoodâ muorah ige tääbbin kavnuu juuhâmčääci.” ¶ Ču ákánkiäsu ¶ jeggiluátkun = suopöllöön 61 ¶ (spiekâstemjuávkku nr 2), tastko anarâškielâst passiiv rektio váátá tom. Anarâškielâst ¶ Suoi lijkkuustâláin vala seeŋgâst-uv vielgis peevdis. Ko uáli tárkká keejâi, te tot oroi lemin rievtis cuáŋui. ¶ 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶ 2. Muáddi oho tassaaš Anarist eelij kolliistâlmin eurovaljâ iävtukkâs Sirpa Pietikäinen. Suu vááimu alda láá aldaulmuitipšooh, mut meid Säämi kuávlu já sämmilâšvuotâ. Sun adelij sahhiittâllâm Säämi radion. ¶ čuomâstiđ, čuomâstâm, čuomâst = suomustaa ¶  tehálâš 86 ¶ - Sämikielâlii peivitipšo turvim Ruotâ Käresavonist uástupalvâlussân 8 520,71 € ¶ Agâstâl jieijâd vástádâs. ¶ Sämmilij immateriaallii kulttuuräärbi suojâlem Suomâst ¶ Henrik Henriksson (Hendrih Hendrihkandâ) Kuuva puárásub jaamij ive 1799. Forgâ tast maŋa suu áinoo alge Henrik (Hendrih, š. 1756) varrij perruinis Taažân. ¶ Käldeeh ¶ Eres njoobžah kiškuu, mon voijii, et finnejii Kuáski vuot siisâ. ¶   UM: Mun lijjim Njellimist talle. Já mun ko teddiluvvim talle, te mun lijjim pelnub pirrâmpeeivi nuuvt, et mun jiem tiättâm jieškin, kost ležžeem. Já mun oinim puohrekkân tagarijd eledijd, moh iä puáđi taan maailmist oinuđ. Mij kiirdijm, mij kaačâim, mij lâim veikkâ kost. Mutâ tot lâi talle, ko mun lijjim puoh losemusâst puocâmin, te taan Juhan Saijetsist jammii talle kyehti päärni. Te mun vuolgim maka toi párnáiguim. Na mun vuolgim mieldi já toh párnááh monnii mahte kirden te já mun moonnim maajeeld. Te mun juurdâškuottim, et mun kal jiem vala vyelgi, te mun maacâm já mun maccim. Já mun poottim ton seeŋgân, ko keččâđ maka, vala-uv mun lam tast já mun lijjim nuuvt jo uccen nuuhâm, et ij lamaš ko mahte suormâ te. Te mun algim ruvviđ et ij-uvsun täst vala olmooš puáđáččii. Mun ruvvejim, ruvvejim tassaaš ko mun jieš-uv čaranim taan maailmân. Te mun lijjim paiđijdân puoh kiškodam paijaalstân, ko mun lijjim nuuvt nanosávt ruvvim já tast maŋa algim kiäpásmiđ. Já toh párnááh, kiäh moonáin, kiäi fáárust mun lijjim vuálgám, te toh iävá jurgâlâttâm, toh moonáin. Mut mun ko jurgâlittiim, te mun paaccim val taan maailmân. Mut jos mij leim oovt fááru moonnâđ, et mun jiem lijjii jurgâlâttâđ, te talle lijjim moonnâđ mun-uv. ¶ – Maidsun kolgâččij porgâđ? Ij uálináálá kehtidiččii moonnâđ Sáámángin čapis čolmijn. ¶ Ánná vyeijilij pyeráin aassâmtoimâttâhân. Hävdieennâm čoođâ puovtij njuolgiđ, mut tobbeen ij uážžum pyeráin vyeijiđ. Nuuvtpâ Ánná pajanij já laiđij pyerás tassaaš ko peesâi hävdieennâm nube äiđiuuvsâst olgos. Tast ij innig lamaškin kuhes mätki. ¶ Säminuorâi taaiđâtábáhtusčáitáldâh sirdui Sämimuseo Siidast Anarist Uccjuuvâ Ailigas táálun. Säminuorâi taaiđâtábáhtus uápisin! -čáitálduv lekkâmtilálâšvuotâ lâi Uccjuuvâst 11.6. Čáitáldâh maainâst áinoošlajâsâš tábáhtus historjást kuuvij, videoi, jienâi já teevstâi vievâst majemui 20 ive ääigist. Jieš taaiđâtábáhtus lii uárnejum jo paijeel neljilove ihheed. ¶ Antti Heikkuri (2011) ¶ 6.§ Čuákkim meridemváldálâšvuotâ tuhhiittui. Almottâs lii lamaš Inarilainen-aavisist 16.2.2011. ¶ – Pyeri peivi, kumppi, västidij Ruopsislijne. ¶  ađai Uáivikaavpug: Ljubljana ¶ Tij eppeđ lah uážžum uárjivuođâ jiegâ , mii jođettičij tii oppeet palo vááldán. (KAT11/IM) ¶ Miinut, ¶ Taaiđâtábáhtus lekkâmjuhleh tuállojeh koskohoeehid 25.3. tme 18.30 rääjist. Muusikkejâlmâs Ucjuvnjäälmi škoovlâst álgá tuorâstuv 26.3. tme 10.00. Tiervâpuáttim mieldi säminuorâi ilolii tábáhtusân! OHJELM! ¶ – Na tot jorá kaavpugist elleekoveteatterist. Liipuhkin iä lam meendu tivrâseh. ¶ Eres uáiváámusah kaađâštškuottii. Sij tiettii, et Daniel halijdij ruhâdâllâđ tuše Hiärá. ¶ Pyeri jonsahpeivi já pyeri keesi - tave-, aanaar- já nuorttâsâmikielân ¶ Kähvičääci tuáldá já mun lasettâm kaahvijd čááčán. Kuádám liijká käähvi tuulâ paaldân vala valmâštuđ já tuuđhâm ton puudâ váhá tulâstâllâmsaje pirrâs. Huámášâm enâmist mieskâ stohe já moonâm aldeláá tom keččâđ. Uáinám stohheest stuorrâ, pastelis koozâi luodâid. Kuobžâ lii vaarâ ruokkâm stohe já uuccâm suovsâid purrâmuššân stohheest. Váhá olgoláá, stuorrâ ¶ Sämitige stivrâ čokkânij 5.3.2014 Anarist. Čuákkim äššilistoost lijjii virgevaljiimeh sehe ciälkkámušah ¶ Hanssâ-cuábui já pargoskippáár Saammâl pooláin jo pahamuust. Jis veikkâ pešnirihhááh lijjii purrâm Máárjá? Nubbe palo lâi tot, et Jovnâ lâi hokâttâllâm Máárjá fárusis. ¶ Navittist lii ennuu pargo ¶ GNT:st verbâ lii fuutuurhäämist. Nubástus lii tuše ráhtuskoččâmus, tasko kuohtuin ¶ Ruotâ ¶ Sämitige nuorâirääđi saavâjođetteijee Laura-Maija Niittyvuopio muštâlij jieijâs sänivuárust nuorâi máhđulâšvuođâin já hástusijn vaikuttiđ jieijâs aššijd. ”Säminuoráid lii ovdánmin máhđulâšvuotâ vaikuttiđ säminuorâi sajattâhân. Väldikodálávt taan máhđulâšvuođâ ovdánem kalga turviđ ekonoomlávt pisovâš čuávdusijguin já resurssijguin.” ¶ Ailâ já nukeh -čáitálmâsâst láá uánimnáál nukeh Sämimuseo Siijdâ čuágálduvâin, mut čáitálmâsân láá finnejum nukeh luoihâsin já kietâtuojijd še ovtâskâs ulmuin. Páihálâš anarâš siärvus lii-uv lamaš čoovdâ čáitálmâs luhostumán. ¶ – Ij-uv Háŋŋá-uárbimpeeli puáđigin? ¶ Tavepoođâeennâm(Pohjanmaa) ¶ kopšâđ, koopšâm, kapsa = kypsyä ¶ meidiđ, miäidám, miäidá = pehmittää ¶ b. Tot pessee ovddii vuorâččâspiervâlân. Lodde: ¶ Peccikko ~ Peesih = Petsikko ¶ Janakkala luvâttâh: Heini Kaartokallio (tavesämikielâ) ¶ syerijuolgâg hankajalkainen ¶ s. 178 ¶ – Ohtâ lávumuorâ toijui, ko Myerji tuolmâstij tom oolâ, Hirškikkâ čielgee. ¶ * Blueray-čuojânâs ¶ pyeidivepsi 1 m čielgâ ceehis ¶ Ko pissopeeccih ij lamaš riävtui mongin vuástá, eereeb uálgispele kiedâ já liipasinsuormâ, te tothân kale čievčâstij. Aailâst sáápui uálgispele kieđâ koskâsuormâ maadâ, uccást ij moonâ sajestis já piiččus tot kale še kirdelij. Amahân imâštâlâi, et mii eidu lâi tiet elleid, mii nievt korrâsávt ruáŋgái??? ¶ Sevžjäävri alne poođij mottoom ergivyeijee oovdeld. Suoi tollijn vuájánijdis já algijn koijâdâllâđ saavâid kyeimistis. Mutâ almai kote lâi mäddin kuávlust puátimin, aalgij imâštâllâđ ko Eetust lii revolver kieđâst. Eetu čielgij almai ete mii lâi tábáhtum Perunämmir tuve kuvlân já lâi vala-uv váháš pevhištum. ¶ Tuuđhâ siijđoi 6-7 kove . ¶ Almai iätá: ¶ Eromâšávt kieldáid västidemäigi eidu ovdláhháá kesiluámuid lâi uáli hástulâš já toledum ¶ Alge (kj. Immeel Alge) ¶ Essiivhäämi skipárin lii talle, jis tot lii nominatiivhäämi ohtâvuoðâst: Tot šoodâi skipárin . Taan celkkustkis subjekt lii tot . ¶ Mun kuáivum laavhâstân maidnii já talle ákku huámmâš muu talhâskaasâ. ¶ KKK02, s. 82. ¶  láá c) Tábáhtus, mast stoormâ ääigi puátá Tave- ¶ – Pyereh juovlah! nuáidih čuorvuu, ko stuorrâ luvdá kirdelij. ¶ Tovle leijii jyehi táálust kuusah, nuuvt mist-uv. Vuáksá ij lamaš aldagen puoh tááluin, já nuuvt motomin ferttij kuusâ tuálvuđ vuávsá kuuvl kuhebijd-uv maađhijd, mii saatij pišteđ muáddi-uv peeivi. ¶ Vuáđuškoovlâ lam jottáám Kaamâsist (1-3lk) já Anarist (4-9lk) sehe luvâttuv Avelist. Pajeuáppeekappeer finnim maŋa ive 2003, eellim jođettij muu sierâlágán pargosoojij maŋa luuhâđ peerâpeivitipšon säämi máttááttâskuávdážân Avelân, kost valmâštuvvim nomâttum ámáttân čohčuv 2008. Tääl poorgâm Anarist anarâškielâ kielâpiervâlist ađai peivikiäjust, mast párnáid sárnuh tuše anarâškielâ. ¶ laavâst lamaš vaikuttâsah virgeomâhái sämikielâ kevttimân já sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođâi ¶   kieldâ ässeelohomere vuáđuld, já koijâdâlmân västidhánnáá kyeđđim loptee táin oosijn koččâmâ ¶ Ucjuv škovlâ: Minna Länsman (tavesämikielâ) ¶ Aalmugijkoskâsiih olmoošvuoigâdvuotsopâmušah láá staatâsopâmušah. Taid ratifisisteh Suomâst aasâtmáin asâttâs, mii ana sistees sopâmuš miärádâsâid. Olmoošvuoigâdvuotsopâmušâid kalga Suomâst väldiđ vuotân talle ko uđâsmiteh lahâasâttem, riehtivuáháduvvâst sehe eromâšávt vuáđulahâváljukode peleväldimijn. Sämmilij tuođâlâš syeji šadda vuoigâdvuođâin, maid aalmugijkoskâsiih sopâmušah já aalmuglâš lahâasâttem tähideh. ¶ b. Ivnii ruopsâdin taavtijd, moh syeijejeh sisorgaanâid já čuovjâdin taavtijd, moh tuáimih liihâddijn. ¶ Kenia ¶ Kielâpiervâl pargeeh västideh vuosâišetooimâin etitábáhtusâst. ¶ Sust láá kuhes, ruánáá-ränis, tuággáás vuoptah, moh čiehih suu čoolmijd. Tuše stuorrâ, ruábbáás njune já fastes, stuorrâ njälmi láá uáinusist. Njäälmist láá nelji hyenes, ráigáás pääni. Sust láá kavraas suormah já suormâin láá kuhes, kavraas koozah tego kuáskimist. Suu jyelgisuormah-uv láá meendu stuárráh já jyelgisuormâi koozah-uv láá kavraah. Pajalist stáálust lii stuorrâ, juolis, siähtálijn já jievjâmijn rahtum piivtâs. Stáálu lii še nuuvt haijii, ete jiem pyevti masa vuoiŋâđgin ton alda. ¶ Čuáđgimnjargâ = Sotkaniemi ¶ jiešvuođâlâš = omaperäinen 112 ¶ Juovlah 1958 ¶ Meccihaldâttâs ¶   Aalmugovdâsteijee Pekka Haavisto já sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi ¶ Island ¶ Suvi Kivelä ¶ Korrâ jaavrijn já juuvâin lii táválávt vááijuvvuotâ raavâdamnâsijn, eromâšávt fosvor sistetuállee mineraalâin. Tondiet eidu toi meeri heiviittâl riddo- já čäcišadoi šoddâm. Raavâdamnâseh lasaneh, ko raavijeegijn tâi vuovdijn kolgeh javrijd pieđgânâm orgaanliih amnâseh ađai humus. Eennâmtuálust já kesituuváážijn sättih kulgâđ javrijd já juvváid pasâttâsčääsih. Pieđgejeijeeiäláneh, eromâšávt bakteereh, kevttih täid orgaanlâš amnâsaijd ravâdin já siämmást toh lyevvejeh tain raavâdamnâsijd. Njuálgu raavâdamnâseh kolgeh šassijd ovdâmerkkân viehâkolvum piälduin já vuovdijn. ¶ Ko sij lijjii purâdâm, te vuolgii suolluu tutkâđ. Muumistáálu, Nisonieidâ já Nipso vuolgii jotteeđ rido mield suolluu pirrâ já uccii skálžukoorâid já imâštellii merâšaddoid. Hemulâš poissij tállân meccirääigi styeredemlaasâ já ruánáá šaddolavkkâ fáárust. ¶ Juovlâluámu moonâi lappâd já lâi váháš unohis mielâ ubâ ääigi tast, ko enni lâi illávaje. Sun kale lâi tot siämmâš enni ko ovdil-uv, mut sun lâi vaaibâs. Sun kale vuárnui, et puárâničij mottoom ääigi keččin já mij puohah halidijm oskođ toos, ko ep muidegin vaijaam. Muu oppâkenigâsvuođâlâš ääših kuittâg kuččuu muu já forgâ oppeet mieigâdim škovlâpeeŋkâst Elma Rantamäki njune oovdâst. Pirrâ čokkájii uápis uáppeeskipáreh, main motomeh lijjii šoddâm munjin uáli-uv šiev skipárin. Kiđđâluuhâmpaje lâi álgám. ¶ 1. Tuubdâ čääsivuálááššáddoid. ¶ - Takkâ olssâd ko paaccih. Mut Heikkâ, mun tuođâi-uv poolâm, et mun lam vala-uv nievdâmin. Tot lâi nuuvt mučis naver, mast lijjim aaibâs liijkás luholâš. Poolâm, et miinii vala tábáhtuvá já et kiinii vala tuálvu meddâl puoh taam, mon esken láán feerim. ¶ Oovtah 2. Vääldi fáárun kievđâ, suábi, ááiru tâi mááccuh. ¶ 3. Syeini aččin já stuorrâ syeini aččin - niijto musijkkáreh ¶ Paavvâl já Silas caimuin maŋgii. Faŋgâvahtâ kočottâđâi toollâđ sunnuu tärkkilis kiäju vyelni. Tondiet sun tuálvui sunnuu faŋgâl puoh majemuu viistán já kiddij sunnuu vala jyelgimuorân. ¶ vyesimáánu ¶ Kirkkoive äigimudo mield nubástuvvojeh prefaatio lopâttâsah s. 45. ¶ vielgisnierâčuánjá.....126 ¶ Siskáldâs ¶ b. Tobbeen láá enâmustáá ässeeh. ¶ lappuumin vyevdičuoppâmij já ¶ Nelji uđđâ tavesämikielâlâš matematiik kirje almostuvvii ¶ – Mun lijjiim ain-uv kárbást pargoost já mun keččim, ko kaijuv kirdâčij kárbá pirrâ já tot pahálâs luččij muu čaalmân. Mun vájáldittim tom, et muu nube kieđâst lii koukku. ¶ Nuorttâlâšsiijdâ arkkâduv luovâttem staatâarkkâdâhân ij lamaš Syennjilsiijdâ nuorttâlâšâi ¶ Sajadâh já väridem ¶ – Mijjân šadda forgâ uđđâ vavva, Astron mainâstij. ¶ – Nabai postâmeerhah, enni muštáá kivkked. ¶ Tärggilávt 60 ihheed tassaaš, 28 juovlâmáánu 1942 Samudjäävrist šoodái kandâ-pärni, já sun finnij nommân Matti. Mut álkkest ij suu eellim álgám. Vuossámuš olmooš kiän sun ooinij lâi suátituávtir, saksalâš val. Muáddi ive sun kal kiergânij aassâđ Samudjäävrist, ovdil ko säämisuáti aalgij ja ubâ Säämi kaartâi evakkon. Ive kukkosâš evakkoäigi nuuvâi keessiv 1945 já Matti peesâi perruinis pááikân. ¶ Ruotâ sämitige stiivrâ saavâjođetteijee ¶ . Kove: sämitigge. ¶   Luuk. 2:27 ἐν τῷ πνεύματι ¶ 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶ - Váiván, Heikkâ! Jieh tun kuittâg maiden sämmilij elimist peerust! ¶   – koskâveepsih kukken ovdâveepsij tyehin ¶  kielâtiettee 11.00 SDP värisaavâjođetteijee Eero Vainio: Soováášvuotâ já soováášmettumvuotâ Suomâst ¶ – Peljitaalhâs? Tun kale lah ubâ skelmâ ko tienuuvtkis roosah! Maid ááiguh, et mun uáiváduum vâi? ¶ 93 ¶ – Naa-a! Nuuvt muoi kale pargeen! Tahheen ubâ ohtsâškoodán šiev palvâlus! ¶ talgoovuoimijguin = talkoovoimin 33 ¶ Kirsti Palto vuossâmuš roomaan Guhtoset dearvan min bohccot (Kuáđuttus tiervân mii poccuuh) lâi Finlandia-iävtukkâssân ive 1986. Nils-Aslak Valkeapää tihtârááhtus Beaivi, áhčážan (Piäiváš, iäččám), 1988 vuoitij Tave-enâmij rääđi kirjálâšvuođâpalhâšume ive 1991. ¶ 12.00 – 12.50 Savâstâllâm: anarâškielâ ¶ 9. Moonâ čujottâsân www.otava.fi já čielgii, kiäh tarbâšeh kuálástuslove šlivgomuštemân. ¶ Almaa šoddâmpeivi (Anarâš, 1994) fiktiivlâš ¶ Kuálsisuálui SA.1964 Koskelosaari Naŋŋâjäävri Jyevdilâsluohtnjäälmist. ¶ kehnäsieni ¶ Muumistáálu kaačâi jotelávt keččâđ. – Tot lii stämnikove, sun eeđâi imâštâlân. – Juurdâš, et eidu tun sáttojih kavnâđ tom. ¶ 2. meerâ ¶ Vuossâmuš pygálus ¶ f. Jis tággáár käänimane láláččij, te čolgâččij-uv tast kääniuđâgâš? ¶ d. Kotemuš känituáki kaanijn porá vuossâmužžân. Mane? ¶ Jesmiluovtsavo Jesmiluovtâi puotâ. ¶ Portugali ¶ vádulâšvuotâ ¶ máccá cuáŋui-vyesimáánust ¶ “Uáinimin skipárijd” sun ain västid jis koijâdâm et kost sun lii lamaš. ¶ NJUHČÂMÁÁNU ¶ Sämitigge ocá arâšoddâdemmateriaal vuávájeijeid ¶ Plantaasi lii stuorrâ eennâmtáálu, mast viljâluvvojeh tuálvumšadoh. ¶ 5 5 ¶ Luosâ muvrâponnepáánust 19,80 eurod ¶ Uáivikaavpug: Nouakchott ¶ 3. Marielle Labba 9lk. Heta škovlâ 1.35 4 ¶ – Nuolah-uv kammuidâd taas ulguupel? Elmer koijâdij. ¶ Tot lii viehâ tuáivuttem. Riehtâgist eeđân ferttee šallišiđ Pöö já Möö. Suoi láin kuohtuuh viššâlis uccâ ¶ sänisánásâš ađai säänist sáánán jurgâlusâst. Iäruid lam juáhám kuttâ spiekâstemjuávkun: ¶ c) Mane tuáršu ij kolmuu, veikkâ čääci lii koolmâs? ¶ (spiekástemjuávkku nr 2), tastko anarâškielâst omâstemkiäččus ij pyevti lohtâsid ¶ Jeesus kirkesvuotâ Matt 17:1-9 ¶ – Ijhân tot purgâ toi riävskái uáinimist pyevti puáttiđ, Muáđá eeđâi. Mahtnii sun ij ain vaijaam oskođ puoh tom, maid puáris njoobžah näggejii. Toin lijjii aaibâs jieijâs vijsesvuođah, moin kihheen eres ij maiden addim. ¶ Onnáš peivi lâi lamaš hittruu já kiäldulâš. Tast lijjii ¶ Messias vyerdim ¶ Sämitige almos toimâttuvâst uuccâmnáálá lamaš kulttuurčällee virgesajasâžžân lii valdum muusik maister Anna Näkkäläjärvi. Näkkäläjärvi aalgât pargostis 18. vyesimáánu 2009. Suu toimâsaje lii Sämitige almos toimâttuvâst Aanaar Rivdulist. Virgesajasâšvuođâ meriááigán uccii Anna Näkkäläjärvi lasseen nelji eres ulmuu. ¶ – Na maht totkis lii máhđulâš? iärráseh imâštâllii. ¶ Sämimáttááttâs škovlimproojeekt algâttem sirdâšuvá kuovâmáánun 2015 ¶ kehnäsieni ¶  Lea sittijâš ¶ Sämitige stivrâ meridij uásálistiđ Kielâkäldee-haahân já vuolgâttiđ ruttâdemucâmuš Laapi Liton já Euroop kuávluovdedemruttârááju Interreg Nord ohjelmân. ¶ MV: Já tobbeen lâi mottoom viäruipuásui-uv val… Lass-Uulá Nijlâsist lijjii muáddi tobbeen já mun lijjim tobbeen čuoigâmin. Moonnâm täälvihan kal lâi-uv hirmâd hyeni kuáttum kal, korrâ muotâ já assaa nuuvt et tegu, mut čiermiheh kal lijjii ennuu. ¶ Golfvirta = Golfvirde ¶ Oppâsaje kaavpugist ¶ Suomâ, Ruotâ já Taažâ Sämitigeh movtijditeh staatâid ohtsâšpargoost sämitigijguin ovdediđ tave-eennâmlâš sämisopâmuš vuáimánšoddâm. Sämitigeh movtijditeh staatâid aalmuglâš čuávdusáid ILO 169 sopâmuš vuoiŋâst já avžuutteh Suomâ ja Ruotâ ratifistiđ sopâmuš. ¶ Vuodâsluovttiinjargâ 3:4 A 74 Sulgušjäävrist, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ Lesk-Ant Uulá vuossâmuš čáálus almostui Sápmelaš -loostâ juovlânumerist 4/1935 Anar kiela _palstaast. Sehe čáállus fáddá et ubâ palsta čuákánpieijâm-uv čáittá Erkki Itkos lemin tiäđulâš tast, et jieijâskielâlij vuoigâdvuođâi uážžum já toi toollâm váátá almostittemtooimâst nuuvt kirjekielâ ovdedem ko meid äigikyevdilis teemai kieđâvuššâm já maaŋgâi tekstâšlaajâi haldâšem. Palsta lâi maaŋgâpiälásâš já äigikyevdil. Uula Morottaja kommentistij vist kieskâd almostum Tuomo Itkos tavesämikielâlâš aabis imâštâlmáin, et kolgâččii-uv anarâšah adeliđ tom párnáidis kietân, veikkâ tast šodâččij-uv vaahâg eenikielân. Erkki Itkonen avžuuttij vástádâsâstis aanaar- já nuorttâsämmiláid mielâstubbooht aabis suomâkielâlâš teevstâi luuhâm. Kuálmádin čálusin palstaast lâi pittá Lauri Itkos jurgâlem rukkooskirjeest Oađáhuv tun . Nuuvtpa palstaast lijjii Uula Morottaja já Erkki Itkos lasseen še Itkos eeči já viljâ, kyehti Aanaar kirkkohiärá já anarâšâi kielâlâš vuoigâdvuođâi piälušteijee. ¶ Tiervâpuáttim Čevetjáávrán uápásmuđ luándun, kulttuurân já elleekoverähtimân! ¶ 1. MAHT NUORAH KEVTTIH ANARŠKIEL ŠKOOVL MAŊA? ¶ Kejâstâllâp tääl motomijd peelijd markkânkävppituálust taan äigipaajeest. Puárásumos käldein čiälgá, et markkâneh tuállojii algâaalgâst 22.- 23. Uđđâivemáánust. Sehe matrikkelistis, ete eenâkirjestis Knag maainâš peivimeerijd ton verd, et toh láá lamaš meridum. Oskottettee lii, et vovdi lâi meridâm peivimeerijn. Niävttá kuittig lemin nuuvt, et uážžuđ ????????? rievdâm markkânij toollâmääigi háárán. ¶ Kirje tábáhtusah vuáđuduveh iänááš uásild čällee jieijâs muštotiäđoid, sehe viljâs, uábis, uáppásijdis já ránjáidis sahhiittâlmáid. Taat ij lah historjáčaalâ ton náálá, ko tot iberduvvoo, veikkâ puoh kirjeest mainâšum ääših láá-uv tábáhtum. Čällee lii täst kiävttám kirječällee vuoigâdvuođâ já váháš herviistâllâm tábáhtusâid já nuuvtpa jis lohhee kávná jieijâs taam kirjeest já muštá monnii ääši eresnáál, te ij koolgâ jurdeliđ, et tot ličij čáállám tátulâs puástud. Kirje lii čaallum eidu nuuvt, ko čällee jieš lii tábáhtusâid muštám já muštohân sáttá motomin feiliđ-uv. ¶ – Na suomâkiel uáppein mun kale jiem tieđe maiden, mut jurdám, et taat lii sämikielâ uáppei várás. ¶ Luuk. 23:46 τὸ πνεῦμά μου henkeni jieggân ¶ uuvsâ Peivee ¶ Tábáhtus välkikodálii teemast, tanssâst, láá tärhibeh tiäđuh siijđoin http://sottiisimoves.fi/saannot_sa/ . Tábáhtusân ärbivuáválávt kullee sämikulttuurân lohtâseijee šlaajâst iä lah vala rahtum miärádâsah. Škvolim- já oppâmateriaaltoimâttâh váldá vuástá iävtuttâsâid, maid puáhtá toohâđ sleđgâpostáin roovvâdmáánu 25. peeivi räi. ¶   Kähteeláddu EA Kuáskimnjaargâst. Kuáskimvuonâ N. ¶ c. Mane etinummeer kalga toollâđ uáinusist puhelin alda? ¶ Kommunikatiivlâš jurgâlemteoriai juávkun kulá meid Ernst-August Gutt (1992) ¶ – Forgâ peesah vuoiŋâstiđ, Ákku lohđuttij. Tust lii lamaš viehâ pargo puoh taam orniimist. ¶ Hygrocybe punicea – Punikkivahakas – Ruostâkässih ¶ 5. Anarâškielâ kielâpiervâl III, Aanaar 105 701,42 € ¶ Snv 27:8 ¶ – Jis jieh adde puorijn mieláin, te vááldám tom viehâruš! ¶ 4. Maid tot tuođâšt rottáást? ¶ b. Mane? ¶ Pákkumij siskáldâs puáhtá čäittiđ etâmáin, et mij kolgâp rähistiđ Immeel paijeel puoh já jieččân aldemuu nuuvt tegu jieččân. Mij kolgâp kohtâliđ iärásijd siämmáánáál ko tuáivuččijm jieččân-uv kohtâliđ. ¶ Ko Joosef koccái nahhaarstis, sun poorgâi tego Hiärá eŋgâl lâi koččom já vaaldij Máárjá olssis kálgun. ¶ Keevti pyerrin oppâkirje tavlustuv s. 134. ¶ – Sun ij ciäládâm ohtiigin ubâ ääigi. ¶ Mij Sietiö viiljâžeh leim 4 tobbeen suátihommáin, Juhháán já Oskár láin Lottoost, Mikko já mun Eino láim Kärjilist. Taan Kaamâs kylást lijjii puohnis niäljádlohán almaah suáđist, maid mun muštám. ¶ hárávistemmaašin ¶ – Jáá, na mun lam meiddei tohon jotemin. Manneen-uv ovtfááru? ¶ Tom kale iäččám še arvâlij: ¶ Kuvvim: Juha Isak Koivisto, Anneli Lappalainen, Nils Johan Porsanger ¶ Čuákkimviste Silbanásti (ovtâstittum) ¶ Ko nannaamjieŋâ äiginis loovdij ubâ Euroop, te jieŋâroobdâ aldasijn vuojâdii valjeest nuárjuh. Jieŋâääigi nuvâdijn nuárjuh sirdâšuvvii Jieŋâmeerân, mut uási tain paccii Nuorttâmeerân. Návt šoodâi Nuorttâmeerâ nuárjupopulaatio, nuorttâmeerânuárju . Tast oppeet láá äiginis sierânâm táálááh saimaanuárjuh (s. 89). Puohâi nuárjui šiev tobdomerkkâ eres kuávlu nuárjoid verdiddijn lii uánihis turbe já ollâ kállu. Stuorrâ oresnuárju tiäddá pajeláhháá čyeti kiilud. ¶ Maatist já ááhust láá saŋkoh tievâ vuorâččâsmuorjijn, ko enni-uv puátá sunnuu luus jieijâs saŋkoh tievâ juuŋâin já iävtut vala etimâsâi já soorij čuággim. Nuuvtpa Matti, ákku já enni čuággih vala taid-uv. Tastmaŋa puáhtá-uv vyelgiđ puorijn mieláin pááikán. Lááhân puoh saŋkoh tievâ maaŋgâlágán muorjijn. ¶ Fiskisciärkuh lii njálgásumos talle ko tom ráhtá purrâmuššân vorâs kuobârin. Tom puáhtá siäiludiđ kuškâdmáin teikâ puolâšskaapist, ko tom vistig čuáppá uccâ pittáid. Tom puáhtá meiddei siäiludiđ njaddoliemân. ¶ pessijâšmálásijd Luuk 22:7-13 ¶ Cuoŋŋui levânâm já cieggâm keeppilluodah lijjii kyevtilágáneh, vist kyehti maŋaluvâi, tastoo kyehti raddaag, já nuuvt luoddâkovoseh juátkojii kuhes ráiđun. ¶ – Ii pyevti kieldiđ tom, et usvstât láá lamaš tiätulágáneh antropologâlâš puđâldâsah, Sam mieđettij ustevlávt, – mut amal lii jurdemist, et suu mielâkiddiivâšvuotâ oivij kuáttá lâi kávpálâš. ¶ Sämitige almostittem oppâmateriaaleh láá finniimist Sámi duodji-käävpist Sajosist Anarist, seervi nettikäävpist teikâ sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuvvâst ritva.tammela(at)samediggi.fi. ¶  ihán, Muusikoovdânpyehtim Aila duo ¶ L U O M A K O D E P A S E P E I V I ¶ kaamâs, kaammâs = koipinahka ¶ Kesimáánu 2005 (36 sijđod) numerist lâi Annika Pasas čaalâ maailm uhkevuálásâš kielâin já saavâjođetteijee čaalij uáiovičalluustis Kielâravvim návt: ¶ Jämimis maŋa puoh iäláneh šaddeh pieđgejeijei ravâdin. Pieđgejeijeeh uážžuh raavvâd pieđgiimáin pooškâid já jamâ iälánijd oovtkiärdánub amnâsin. Bakteereh láá čácáduvâi tehálumoseh pieđgejeijeeh . Meid rapu já skálžu lává pieđgejeijeeh, puurrâvhân toh iänááš jamâ iälánijd. Pieđgimpargo keežild šaddeh amnâseh uđđâsistanon ekosysteemist já šadoh uážžuh kiävttusis tárbulijd raavâdamnâsijd. Ton sajan energia ij šoodâ uđđâsistanon. Pieđgejeijeeh lyevvejeh loopâ-uv jamâ iäláán sistetoollâm energia liegâsvuottân pirrâsis. Tane šadoh tarbâšeh ain uđđâ piäiváá energia ohtiimân. ¶ Inga-Briitta Magga , Jouni Alakorva ¶ staatâ ohtâduvâin finnejum vástádâsâi mereh já sunde čäittee västidemprosenteh toi oosijn, ko taid ¶ Tuáivuttâm puoh anarâššáid ennuu luho! ¶ 2. Calocera viscosa – Keltasarvikka – Fiskisčuárvihâš U ¶ TEKNIIK JÁ PIERGÂSEH ¶ Máttááttâspárnááh suorgânii. ¶ » Tuoh kyevtis vest muštâláin, mii määđhist lâi ¶ Oopâi maŋa sun tiäđust-uv ucâlui tienâsmailmân já tooimâi om. kävppi-išedeijen Avveel K-marketist pajeláhháá ive. Keesi já kiiđâ 2009 sun tooimâi Suáluičielgi Neste-huolâttâssajattuvâst já iivij 2007 – 2009 koskâsâš ääigi sun kiergânij leđe vala RAY:st spellâtipšon, mon maŋa sun vuolgij muádi ihán Ruávinjaargân áámmátškoovlân. Tobbeen sun valmâštui merkonomin. ¶ TEKNIIK JÁ PIERGÂSEH: ¶ ele uccááš vaidâlem ¶ Rahttâttâm: Magareh feeriimeh tust láá lamaš jurgâlmist? Lah-uv uáinám omâs jurgâlusâid? ¶ – Mulla yksi lehmä, Juhanin Petterillä kaksi lehmä. Jes puoli litraa annan, apu ko se on, vai hetu hetu hetu. ¶ 4. a. Čääli ravvuid tast, maht kalga toimâđ ko uáiná piävuttem. ¶ Maaŋgâs ¶ siergi.....56, 59 ¶ — Maid tääl pargeen? Išán! Tot puátá teehi. ¶ Sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs Suomâ škoovlâin 2012-2013 ¶ Tirppa lii sierâdem, mast sierrân lii miinii muorâpittáid, maid kalga časkeđ sobbijn já nuuvt finniđ moonnâđ monnii tiätu sajan. ¶ Puáttee biodiversiteetsopâmuš uásipeličuákkim uárnejuvvoo roovvâdmáánust 2014 Maadâ-Koreast. Sämitigge uásálist uásipeličuákkimáid Suomâ staatâ delegaatiost. ¶ Keesi 1953 ¶ Rein ¶ Meccilaavâ (1093/1996) 2 §:st asâttuvvoo, et meeci tipšomist já kevttimist kalga meccilaavâ njuogâdusâi lasseen nuávdittiđ, maid luándusuojâlemlaavâ 10 lovvoost asâttuvvoo. ¶ Sämitigge kieđâvuš ucâmušâid sämmilij väldimist vaaljâluvâttâlmân já almottâsâid vaaljâluvâttâlmist meddâlväldimist. ¶ Ulla Aikio-Puoskari, škovlimčällee ¶ Siämmáá iijâ lijjii savzâkeččeeh kuáđutmin savzâidis Betlehem ulguubeln. Fakkist alme čuovânij tegu ličij koskâpeivi, já eŋgâl čuážui sii oovdâst. Savzâkeččeeh hirmástuvvii. ¶ – Kii haalijd algâttiđ? máttáátteijee čuorvij. ¶ ráámmátjurgâlusah, moh lijjii väljejum eres lasseen toi jurgâlemteoreetlii tuávváá mield. ¶ Amnâseh: ¶ 1. Čoovdâsäänih ¶ pirâsprobleem.....113 ¶ – Na kalgeen-uv muoi tärhistiđ tuu seeŋgâvuáláá, et tobbeen ij lah mihheen krokodiilijd? ¶ 7.~Sulistjaurff 1672/1732 lii meid viehâ čielgâsávt Suolisjärvi (Čuolisjävri) Aanaar Čuolisvuonâ poođâst. Ton sajan lii epičielgâs, kogo pehti jäävri rääji koolgâi teivâsiđ. Ibárdâs räjičuágástuv sajaduvâst jäävri paajaakeččin vuáđuduvá vissâ toos, et ruátálâš esiväldi noobdij jäävri anarâšâi omâdâhhân. Jieš alnees tot lii vissâ kuullâm algâalgâlávt Nuorttâ-Aanaar ađai Paččveiuáivuš kuávloid, mon keežild majebij-uv anarâšâi jurduuh ton omâstemkoskâvuođâin sattii leđe epičielgâseh. ¶ Sämimáttááttâs pargoviehâškovliimân puáhtá almottâttâđ šleđgâpoostâ peht teikâ puhelimáin Moilas Irmelin (irmeli.moilanen(at)samediggi.fi / 050-5691255) vuossaargâ 24.11.2014 räi. Almottâttâm lii čannee. Škovlim ruttâd Máttááttâshaldâttâs. ¶ 7. Staatah kalgeh tubdâstiđ já tuhhiittiđ sämmilij omâstem- já kevttimvuoigâdvuođâid jiejâs enâmáid. Tooimâid sämikuávluin ij ei koolgâ olášuttiđ kuávlu sämmilij muuneeld almottem mietâmâšâttáá. Sämmiliih kalgeh finniđ oles sajanmáávsu jo-uv enâmin tâi eres ášálâš sajanmávsoin. Sajanmáávsun kalgeh kuullâđ meiddei puáttei suhâpuolvâi vuoigâdvuođâmoonâtmeh. Staatah kalgeh macâttiđ enâmijd, moiguin toh láá ávhástâllâm, tast maŋa ko toi kevttim lii nuuhâm. Staatah kalgeh tubdâstiđ sämmilij vuoigâdvuođâ uásán ávhástâllâmáárvust mineraaláid tâi eres riggoduvváid, maid väldih eennâm vyelni tâi vuoigâdvuođâ eres resurssáid, maid staatah iäigádušeh sämmilij aassâm tâi mudoi kevttim kuávluin. Páiháliih sämisiärváduvah ferttejeh rahttâttâđ kuáhtáđ hástušijd, moh šaddeđ sii kuávlui luánduvarijguin ávhástâlmist. ¶ Já mij paasijm vuordâččiđ jieččân vuáru, mii ij puáttámgin ovdilgo kuulmâ vaartâ vuordâččem maŋa. Ester lâi nohádistâm ige lam valagin uážžum puurrâmuš. ¶ Juáháš, kote kulá täid muu saanijd, ige poorgâ nuuvt ko lam máttááttâm, lii káigá, kote huksij táálu čunnuu oolâ. Poođij rášuarve já tulve, já piegah caimii já šluvgii suu táálu. Talle táálu viirâi já koočâi enâmân.” ¶ Slovakia F6 ¶ 6. Maht skálžu lassaan? Čielgii muodoimield. ¶ Huámášuttem kuáská čuávuvâš čuosâttuu: ¶ RÁÁMMÁT ¶ – Ij tot nuuvt vaijaagin lah, mut tot haarijd já rohhát talle, jis tot uáiná maidnii epitáválijd. ¶ kaanijd ¶ kuhes skuálminjune já kuhes jyelgih. ¶ - Tot lii tondet, ko häldeeh iä jođe nuuvtko ulmuuh, kaavpijn, pargoin, já nuuvt ovdâskulij. Sij láá jieijâs tuuveest já kulâtteh tuše ääigi tobbeen. Jis sij maneh kuusnii, te sij maneh nuuvt siijvost já várugávt, et sii ij huámmâš nuuvt älkkest. ¶ Sämitige viđâdijd lekkâmijd viettip tääl táváliist juhlelubbooht. Onne juksâp viijmâg majemuu mittomere ive 1973 asâttum ulme tevdimist, ko ávudep sämikulttuurkuávdášproojeekt olášume já viettip eidu valmâštum Säämi kulttuurkuávdáš Sajos vihkijáid. (Muu oovdâstmannee president Halos ive 2008 sämitige lekkâmijn celkkim tuoivâ puáttee lekkâmij viettimist jieijâs táálust lii tääl olášum.) ¶ 3. a) sujâttâl já vonâttâl lostâsolge. Mon nanos tot lii? ¶ Uđâsmit mii jiegâinâd. ¶ 5 a . Uusâ rootán vuovâs jođáttuv purrâmâš luusâ. ¶ máhđulâš kavnâđ jurgâlemvastuid meiddei morfeemtääsist. Tot meerhâš tom, et ¶ Täsivääldi President Niinistö já Sämitige saavâjođetteijee Näkkäläjärvi adelává kieđâid. ¶ 10. Viärdádâl Dublin já Moskova šoŋŋâdâhdiagraamâid. ¶  Näkkäläjärvi. sile, sile, siles = pehmennyt, laiha (kalasta) ¶ uccâčäciluttihâš ¶ Čuákkimviste Silbanásti (ovtâstittum) ¶ lii jurgâlum preesensist sehe ereslágán ráhtusáin kalgâ porgâđ (spiekâstemjuávkku nr ¶ Konduktöör lâi vuoigâdist: kirdemkiedi aldasijn leijee tunnelist juná kepidij liävtu, já váháš áigáá keččin tot tuođâi-uv orostij. Must peesâi taggaar šuáhkádâs, et tot vissásávt-uv kullui aaibâs juná nube kiäčán. Mut tiettim, et lijjim ájánâm algâmäđhistân nuuvt kuhháá, et kirdemmaašin vuolgui lâi tuše pajeláhháá tijme. Avžum lii, et mađhâšeijee kolgâččij čälittiđ jieijâs siisâ kyehti tiijme ovdil kirdemmaašin vuolguu. ¶ 3. ¶ Pieđgejeijeeh pieđgejeh jamâ iälánijd já ¶ 92A Norlandist láá vijđes meccikuávluh já hormišiš enâduvah. Uusi kuva: 92A_rajattu.jpg ¶  nohá Taan ohtâvuođâst Suomâ Sämitigge ocá meriáigásii proojeektčällee. ¶ Kuurkah já kurpic ¶ Keeđgijd kaška já juuhân paška. ¶ – Maht talle kuolijd kielâst? Iä-uvks nuuvt pivde riävskáid? ¶ Mätki meridui čuávuváá iđedân. Muumieeči ¶ Já juhle aalgij. ¶ Vitamineh, väniamnâseh, miirhah ¶ Taat kirje lii almostittum Suomâ kulttuurruttârááju torjuin ¶ Táválâš rukoseh ................................................................... 128 Iiđeedrukoseh ....................................................................... 133 Ráávhu rukkoos .................................................................... 134 Eehidrukoseh ........................................................................ 134 Ohopeeivij rukoseh ............................................................... 137 Pasepeivi ........................................................................ 137 Vuossargâ ...................................................................... 139 Majebargâ ...................................................................... 141 Koskokko ........................................................................ 143 Tuorâstâh ....................................................................... 144 Vástuppeivi ..................................................................... 146 Lávárdâh ........................................................................ 148 ¶ Koskâttuvvâi taavdâmeerhâi álkkeedâđâm ¶ Seervi nommâ lii Anarâškielâ servi já ton orroomsaje lii Aanaar kieldâ Laapi läänist. ¶ čuomâ = kalan nahka ¶ Anarâškiel toimâleirâ tollui 10.9.–11.9. Njižžjäävrist. Toimâleeirâst leijii 9 olmožid, 3 vuorâsulmuu já 6 párnáá: Matti Morottaja, Ilmari Mattus, Kerttu Paltto, Saammâl Morottaja, Petter Morottaja, Mikkâl Antti Morottaja, Anssi Mattus, Jari Sarre já Sari Sarre. ¶ lâšvuođâ viehân, áštá sämmilij vuáđulavâlâš vuoigâdvuođâ jieijâs kielân. Nuuvtpa Suomâ staatâst ¶ Monnii maŋgâ peeivi, pärtti lâi jo álgâm vájálduđ. Ko mottoom peeivi lâim koldemin, Matti, Kaari já Ánná lijjii piiŋuupele kárbâst, muoi Issá-čessijn láim tuárbumpele kárbâst. Mij lâim puohtâmist, kárbáh lijjii paldluvâi. Matti čiäru, teedâs čalme paajaapele já iätá: ¶ Maŋgii oinim tom-uv ko ores peenuv niävzuškuođij ciijko, te tarvanáin kiddâluvâi, já láin maŋgâ tiijme kiddâluvâi ovdilgo luovânáin. Ko cijkko lâi čivgâm, te viälppáh lijjii mielâsiih sierâđimskipáreh párnáid. Peenuv ton ääigi lâi stuorrâ iše puásuipargoost. Šiev puásuipeenuv västidij maŋgâ almaa poccuid čokkiidijn já kuáđuttijn. ¶ Suomâ čácáduvâi kevttimtohálâšvuotâ ¶ Kielâravviittuv toimâhäämih láá kyevti- já maaŋgâkielâlâš párnái ohtsâškuáhtáámeh, peerâkuáhtásâš kielâravvim nettiravviittâhân Learn-Lincist. Vanhimeh pyehtih leđe ohtâvuođâst kielâravviittâhân meiddei puhelimáin tâi šleđgâpostáin. Kielâravviittâhtoimâ lii perruid nuuvtá. ¶ 113 ¶  turvâstiđ]. Adverbiaal Almai Graafisâš vuávám: Mari Leppänen/ ¶ Avveel paješkovlâ: Janrik Magga (tavesämikielâ) ¶   Säämi kulttuurkuávdážân, mii huksejuvvoo Aanaar markkânân Juvduu riidon, šaddeh toimâvisteh Sämitiigán, sämikulttuurân kullee maaŋgâpiälásâš tooimân sehe säämi máttááttâs- já tutkâmuštooimân. Tai lasseen viäsu kuávdášlâš visteh láá maaŋgâtoimâ- já palvâlemsyergi pirrâ čokijdeijee ohtsâšvisteh: lávdástâllâm-, škovlim- já maaŋgâtoimâvisteh sehe raavâdviäsu. Ohtsâšvistij kevttim lii tehálâš uási ubâ kulttuurkuávdáá tooimâ. ¶ Čuákkimviste Násti (stuárráb) ¶ Historjá 12-14, 16, 21 ¶ Tobbeen uccâ meccituuváást assáin Njuámmiläijih já Njuámmilákku Kuhespelji puoh párnáigijn. ¶ veerstân. Spiekâstmijn huolâhánnáá jurgâlus lii puustâvlâš jurgâlus sehe luándulâš já ¶ Kiihâmääigi oráseh čokkâneh távjá sahis tuákkin. Talle kivkked ohtâ teddil uáivis čääsi vuálá, luptân ciäggud čääsi tuolmâmáin já faaškâst čiäpáttis maŋaskulij nuuvt et čääci vala stirccáá ááimun. Siämmást tot ráávvád já njurgee. Luptiimáin harâgâm pottâšis pajas já sujâlitmáin čiäpáttis ollâ tävgin tot viggá nevttiđ nuuvt styeresin ko máhđulâš. Nuuvt tot viggá finniđ niŋálâs parâluđ toin. ¶ mieskâm . Haapi sistetuállee pirrâsist tábáhtuvvee jamâ iälánij pieđgim, mon uážžuh áigá om. bakteereh já kuobbâreh. Vrd. kuocâgem. ¶ Kreeta G8 ¶ 3. Valdâttâllâm ellee olgohäämist ¶  infitiiv, kielâmiäštárijnis Aanaar tallaš kappallâš Edvard Wilhelm Borg, kii čođâlditij ¶  leđe Valmâštem: ¶ toimâttâsâi kirjeest , moos siskálduveh sierâlágán pitáh sehe Uđđâ ete Puáris ¶ - Stááluh, Haŋgal še masa culidij. ¶ Poccuuh čokkânškyeteh ärbivuáváláid kyeddidkuávloidis vyesimáánu aalgâbeln. Puáris áálduh mättih jotteeđ jiečânis, mut puásuiulmuuh ferttejeh uásild jurgâliđ iälu roobdâid. Luovâsiälu ađai sarvah pisotteleh kyeddidääigi erinis já toi kuáđuttem lii korrâ pargo. Váldukyeddid lii vyesimáánu 18. peeivi. Vyesimáánu loopâ räi iänááš uási vuássáin láá šoddâm. Motomijn kuávluin kyeddid tábáhtuvá kaardijn já vyesih šaddeh siämmást vittáduđ. Talle puásuialmai páácá ubâ keesi astoäigin, mut vijđes kaardijn eennâm nohá korrâsávt já kááržut mudoi-uv poccui väni kuáttumenâmijd. ¶ G Åland/Jomala ¶ 4. Oppuuh mákkojeh pyereest ¶ Vuáđumáttááttâs já luvâttuv Máttááttâsvuávám vuáđustâsah-äššikiirjijn lii anarâškielâst eenikielâ já viereskielâ sajattâh. ¶ Aanaar puásuifarmi lii pyereest mennestum Into já Maarit Paadar jieijâs irâttâs. Puásuifarmi lii Aanaar Solojäävrist. Mätki aldemuu kirdemkiädán Avelân lii 64 km já Ruávinjaargâ ryevdirađesajattahan lii 384 km. ¶ – Tanen tot kale niävttá, käniores västidij. ¶ Aanaar Vyeppee. ¶  MMM, YM, Sämitigge ¶ – Jáhá. Maggaar lii tii mielâst tiätuäŋgiris lodde? Heikkâ koijâd vala maka tiätuäŋgirin. Párnááh mutteh tállán tärhis kejâstuv čolmijd já kuovlâdeh jyehi kulij. Motomeh maneh leikkušem tiet tutkâđ, keččâliđ, suvnâđ, mávustâllâđ já kuldâliđ tävirijd. ¶ –~Kyeđe tom muu huollân, riemnjis eeđâi. – Čyežžil monnjâjuolgijdâd oolâ já mieigâ ovdâjuolgijnâd káivuseeini vuástá nuuvt pajas ko ulâttâh. Mun kuárŋum tuu seelgimield kááivust já išedâm tuu pajas. ¶ – Sun-uvks lii Myerji. Ruskiš-ruánáá vuoptah ciäggud já vuoptâin lii ruopsis hervâčuolmâ. Kyehti čalme, uccâ njune, njälmi já njäälmist láá kulmâ pääni. Čuhâlis muđusiih, stuorrâ peeljih, kyehti kieđâ, kyehti jyelgi, seibi já ruopsis vuálppu pajalist. Sun sulâstit kal ennuv táválii uccâ nieidii, pic peeljih já seibi láá tego stááluin. Sun lii kal suámi já ilolâš hámásâš stáálu. ¶ Valje, ruotâsšadoh já puurrâmšadoh! Tiervâslâš purrâmâš Suomâ piälduin. ¶ 3. Maht ellei toohâm vahâgijd puáhtá estiđ ¶ Sämitige eidusii tooimâ manoin 47 % láá pargoviehâkoloh. Poolitlii tooimân já čuákkimáid láá väridum 11 % eidusii tooimâ budjetist. Láigukoloh láá 21 % budjetist. Eres koloh láá 21 %, toh aneh sistees om. haldâttâhkoloh. Sämitige eidusii tooimâ ruttâdmist 78 % puátih riehtiministeriöst, 4,8 % máttááttâs- já kulttuurministeriöst, 15 % láá riehtiministeriö láiguiše já 2,2 % láá jieijâs tooimâ puáđuh. ¶ ohtâdâhovdâsteijei ¶ tavesuáluikuávlu 71 ¶ - Tust lii suábbi, Jovnâ. ¶ Matt. 9:22a σέσωκέν on parantanut lii pyeredâm ¶ Oppâmateriaaleh interneetist ¶ Jookeerpargopittá ¶  Raija Lehtola tuálá nuorttâlâškielâlii sämmilâš suhâspellâ -pargopääji. Pargopääjist peessâp uđđâ lyevdispelláin hárjuttâllâđ sämmilij valjaas suhâsänivuárhá. Pargopääji lahtoo Kuáti-nommâsâš sämikielâlâš arâšoddâdeme oppâmateriaalpaŋkkiproojeektân. ¶ Meccihaldâttâs Iänuduv oovtâstpargojuávkku ¶ Ko juovlâáptu poođij, te elâččim luovtâ nubebeln ađai ránnjátáálust keččâmin, maht táálu nuorâmusah pollii juovlâstáálust, veikkâ tot lâi-uv Nuuvdi Vuolli. Puárásumos, ađai Nuuvdi Aailâ Maija vissásávt vaavjij stáálu lemin čeccis Vuolli, lâihân sun jo kuálmád luokast, mut visesvuođâ keežild kuittâg pisottâlâi ennis aldasijn. Nuorâmusah párnááh ađai Lea, Antti já Heikkâ lijjii aaibâs vissáseh, et tot lii juovlâstáálu, mast kalga-uv poollâđ. Heikkâ máttááttâlâi talle eidu väzziđ, mut čokottâlâi kuittâg ennis askeest. Mii táálust juovlâstáálu ij lamaš kolliistâllâm innig masa love ihán, mii ij kale lamaš nuuvtkin stuorrâ vaahâg. Vaahâg mottoom muudon lâi tot, et jiem lamaš innig oskom juovlâstáálun aainâs kuuđâ ihán. Lijjim kale makaš tohâluddâm motomin, et oskoččim - tyehijuurdân vaarâ kuittâg tot, et uážuččim pyerebijd juovlâskeeŋkâid. ¶ mii koolgâi tábáhtuđ, sij ettii: ¶ Vuáđumáttááttâs uđđâ matematiik oppâkirjerááiđun láá almostum kyehti uđđâ tavesämikielâlâš oppâkirje. Uđđâ oppâkirjeh láá čohčâluuhâmpaje oppâkirjeh 5-6 luokkáid. Lohkoleaika- nommâsiih oppâkirjeh láá jurgâlum WSOY Matikka-nommâsâš rááiđust. Uđđâ ráiđu kalga valmâštuđ tavesämikielân puáttee kiđđâluuhâmpaje räi. Oppâkirjeráiđu almostittoo še anarâškielân. ¶ Jis Immeel ij liččii lamaš muin, te must ij liččii onne mihheen. Immeel tiätá, et lam porgâm korrâsávt.” ¶ Lasetiäđuh: saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi ¶ c. ¶ Puásuituálu lii sämmiláid tehálâš iäláttâs maaŋgâ-uv suujâst: tot lii áigápuáđu já raavâd käldee já tast lii meiddei stuorrâ kulttuurlâš merhâšume. Poccust finnejum amnâseh láá teháliih säämi tyeje materiaaleh. Lasseen puásuituálu pirrâduvâst ovdánâm sämikielâ tuálá siste ovdâmerkkân poccuu jieškote-uv jiešvuođâid kovvejeijee saanijd, main lii tááláá ääigi meiddei tieđâlâš merhâšume. Puásuituálust lii meiddei stuorrâ sosiaallâš merhâšume perruid, suvváid já sijdâsiärvusáid. Maaŋgâin kuávluin, main sämikielâ lii lamaš lappuumin tâi rievdâmin eennâm váldukielân, lii puásuituálu eromâš riges puásui-iäláttâsân kullee olgospyehtimhaamij keežild siäilum puásuituállei pargokielân. Tagarin tot lii meiddei siäiluttâm kielâ, mii mudoi ličij lamaš vaarâst časkâđ. ¶ säämi kielâlaahâ kuáská, lii epičielgâs já kuáđá saje tulkkuumáid. Ciälkkámušâstis Korpijaakko ¶ teikka sanijguin čielgejum kárttá: ¶ Puáđidijn eelijn Anssijn Pengilly käävpist uástimin váháš purrâmâšveerki já ko mäksimäigi poođij, te munnust vááilui ruttâ 75 senttid. Áigoin kuodâttiđ uástámušâin maidnii, mut kävppijâsnieidâ koiviistij jieijâs ruttâpuursâst kulmâ 25 seenti šlaantâ já piejâi munnuu ruđâi jotkân. Lopedim ittinâš mäksiđ sunjin maasâd loovnâ, mut sun tuše sevestij já eeđâi ¶ Samudjäävr máddáákeeji päikki ij lah meendu puáris. Togo ij ovdil sođij lamaš maggaargin päikkisaje ovdil, lâi tuse sieivâ mecci. Vistig ivveest 1940 Kuobžâ-Saammâl ađai Sammeli Morottaja raahtij lavŋekuáđi, lavŋenaavit já káttus jävrriidon. Maŋeláá šoodâi vala liemâskuáti naavit paaldân. Sođij maŋa Kuobžâ-Saammâl oostij puáris pygályskámpá, mii lâi Čivtjuuhân rahtum ovdil sođij, račoi tom já kesittij hiirsâid Samudjáávrán já raahtij tuppeen. Tot tábáhtui kiđđuv 1947. Káttu lâi aalgâst luovdijn rahtum nuuvt, et lijjii vistig paldluvâi nävlejum lyevdih já vala jyehi säävŋi alne lyevdi. Uđđâáigásâš káttuloovdâ ađai “semptalin” pieijui 1950-lovvoost. Tupe lâi viehâ ucce viiđâ ulmui, kulmâ já peli meetter ain seini. Mutâ čaahâđ ferttij. Seeŋgah iä lamaš, ko toh iä liččii čaahâm uccâ tuvážân. Tuve áinoo lieggim- já vuoššâmsaje lâi täkki. Veeskir rahtui ive 1949. Taat tupe paasij ävđin, ko ive 1960 valmâštui uđđâ luovdijn rahtum táálu puáris tuve paajaabel. ¶ o kääni peeđi, persik, vuástá, bearnaisepuánjumuš ¶ Algâaalmugijn lii vuoigâdvuotâ paijeentoollâđ já nanodiđ sierânâs poolitlijd, vuogâdvuođâlijd, ekonomâlijd, sosiaallijd já čuovviitâslijd instituutioidis, siäilutmáin siämmást vuoigâdvuođâs uásálistiđ tievâsmiärálávt staatâ poolitlâš já sosiaallâš elimân sehe ekonomia- já čuovviittâselimân. ¶ Uđđâ já juo ovdeláá almostittum oppâmateriaalâid puáhtá tiiláđ sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuvâst . Materiaalah láá škovláid nuuvtá. ¶ ekologâlâš luávkku ekologinen lokero ¶ Maht kuullâp? Huullân vahadut peeljijd ¶ Iskoseh jienáin ¶ 5. Nuorttâmeerâ stuárráámus tiäppu ¶ 1. Algâaalmugijn lii vuoigâdvuotâ paijeentoollâđ, haldâšiđ, suojâliđ já ovdediđ kulttuuräärbis, ärbitiäđus já ärbivuáválijd kulttuurolgospyehtimijdis sehe tiettuus, teknologias já kulttuurijdis jieškote-uv tiettumhaamijd, fáárun luhâmáin meid olmoošlijd já geneettisijd naavcâid, siemânijd, talkkâsijd, tiäđu ellei já šadoi jiešvuođâin, njálmálii ärbivyevi, kirjálâšvuođâ, hammiimijd, valastâllâm sehe ärbivuáválijd speelâid já sierâid sehe kovetaiduid já oovdânpyehtee taiduid. Tain lii meiddei vuoigâdvuotâ paijeentoollâđ, haldâšiđ, suojâliđ já ovdediđ taan kulttuuráárbán, ärbitiätun já ärbivuáválij kulttuurolgospyehtimáid lohâseijee jiegâlâš omâduvâs. ¶ - Naa, mut táin puáhtá mittediđ ääigi tärkkilubbooht já táin puáhtá mittediđ, et mon kuhháá tust mana veikkâ ko tun kaačah... na veikkâ tom määđhi, mon muái karttáim väzziđ teehi ton saajeest, kost tun fattiittittih. ¶ – Jiem tieđe. ¶ 1. USA 85 500 ¶ Lasetiäđuh konsertist: ¶ Nube peeivi mij moonâim Finnairijn Budapeestin já vuordijm tobbeen vittâ tijme. Tobbeen lâi taggaar formularađe, ete koolgâi teddiliđ puálu já koolgâi porgâđ, ete ij šoodâ liijkás korrâ liähtu, tâi tot ravva meddâl ton raađeest. Talle ehidist mij moonâim Malev-nommâsâš kirdemyhtiöin. Mij leim oovtâ-kyevti ääigi Montenegro uáivikaavpugist Podgoricast, kost mii Risto-äijih viežâi mii autoin Bar-nommâsâš kaavpugân kost Risto táálu lâi. Iđedist lâi hirmâd kume já ubâ peivi lâi kume. Merâčääci lâi ennuu lieggâsub ko Aanaarjäävrist. Mij eelijm jyehi peeivi vuojâdmin. Kuálmád peeivi mij eelijm riddoost, mii lâi väljejum motomin Euroop fijnásumos riddon, já lâi tot uáli fiijnes. Ain ko mun kaallim, te mun suorgânim ko taggaar uccâ rapu oolâ ain tuolmim. Motomeh ulmuuh jurdii mii čekkilâžžân já motomeh ryešilâžžân. Mottoom peeivi mij eelijm taggaar kaavpugist ko Budva já tast joođhijm Kotorin. Mij eelijm vain Kotor puáris kaavpugist. Tot lâi lanne, mon siste lijjii puohlágáneh käävpih, ravintolah já kyehti kirho-uv. Tobbeen puáris kaavpugist lâi hirmâd kume, ko tohon ij peessâm pieggâ. Mottoom vääri alne lâi meid lanne, mut ep vuálgám tohon ko lâi nuuvt kume já tohon lijjii 3000 läävhi porthááh. Mij eelijm ravintolast mon nommâ lâi Pizzeria Sara. Tobbeen meddâl puáđidijn mij moonâim autolauttain vuonâ paijeel. Mij fiinnijm ustevijd kiäi noomah lijjii Andrei, Maria, Ranko, Tatjana, Dimitri já Lena. Ko mij eelijm oppeet tobbeen fiijnâ riddoost, já ton maŋa mij moonâim meddâl taggaar värivielti mield ete tobbeen ij puáhtám vyeijiđ lappâd, ete jos oovdeld poođij auto, te nubbe koolgâi murdettiđ. Vääri vyelni oinui jo Albania. Barist lijjii ennuv paldluvvâi pivtâsputikkeh, kuus iä čaahâm vissâ ko 5-6 ulmuu siämmáá ääigi siisâ. Mun oinim kolbâcuobbuid Risto táálu šiljoost, tažâligijd já kuovdijd oinim miestuin, kuusah já aasih vazzii kost sáttojii, uccâ kuolijd já rapuid oinim meerâst. Ko mij vuolgijm, te enni poođij cuvnâđ muu 1:30, ko maašin vuolgij 5:15. Budapeestist lijjii meid vyelgimin Helsigân syemmilâš párnááh, já mun já muu uábih sierâdijm toiguin. Helsigist mij moonâim Timo-ennuu kuuvl. Tobbeen Timo tuálvui muu vyeijiđ suu Harley-Davidsonijn. Avelist mij leim nube peeivi 20:15. Já toos tot kyevti oho mätki nuuvâi. ¶ Ko lâim peessâm Ruošâbel, te topâlduvah puáđiškuottii tävjittávjá. Vuossâmuš lâi Pälli (ruošâk. Пялли), mon kočâttâh lâi kanava nubben stuárráámus ađai 11,7 metterid. Nubbe lâi Iljistoje , oovdiš Lietjärvi (ruošâk. Илистое), mon kočâttâh lâi 10,2 meetterid, kuálmád Svetotšnoje , oovdiš Rättijärvi (ruošâk. Цветочное), mon kočâttâh lâi tuše 5,5 meetter, niäljád lâi Iskrovka , oovdiš Särkijärvi (ruošâk. Искровка), mon kočâttâh lâi 11,4 meetterid já majemuš lâi Brusnitšnoje , oovdiš Juustila (ruošâk. Брусничное), mon kočâttâh lâi 10 meettrid. Tast maŋa lâim-uv jo Suomâluovtâst. Mottoom Ruošâpiäláá topâlduv pehti lâi taggaar komálâš äšši, et mudoi kale uážui kuvviđ maid peri, mut topâlduvvaavtâ siemin tuuváá ij uážžum kuvviđ. Kuvviđ ij uážžum meiddei ryešilii passâtärhisteijee, mii poođij časkelâddâđ taampân. Taat passâtärhisteijee ij tärhistâm puohâi paassâid já leš-uv kale tärhistâm kiämmán paasâ. Tot lâi vissâ-uv kejâstâlmin tobbeen ulmuid, kiäid ličij máhđulávt tárbu tutkâđ ucánjáhháá tärkkilubbooht tobbeen Viibur passâtärhistemsaajeest. Taah Ruošâpele ovdiih noomahkis puátih tast, et ovdil soođij ubâ Saimaa kanava kuulâi Suomân siämmáá ko Viibur še. ¶ Šiev aigui paasij ubâ iveaaigij čuákkim. Kiđđâ, Keesi, Čohčâ já Tälvi iä kuássin kuáhtáá nubijdis. Nuuvtpa sevŋis Čoovčâ já äŋgiris Täälvi väldi tääbbin Tavveen lii kukke já čuovâdis Kiiđâ já nánnáás Keesi paje oppeet nuuvt uánihâš. ¶ Anarâškielâ uápuid puáhtá linjáá maŋa juátkiđ Giellagas-instituutist, kost päälgis jotá kidâ maister pápárij kuuvl, jis nuuvt haalijd. Taan ive uáppein motomeh láá-uv kiddiistum Giellagas fááluin, veikkâ vissásávt ij pyevtigin vala tiettiđ. Eres-uv máhđulâšvuođah kevttiđ kielâ láá: puáhtáhân anarâškielân tiiláđ veikkâ purrâmâš Kultahovist. Uáppein maaŋgâs almotteh, et halijdiččii kevttiđ kielâ almolâš elimist já verdijdiskuin, joba molsođ sämikielâ perruu kiellân. Täi aaigij láá meid anarâškielâsiih pargoh lamaš valjeest: škoovlah tarbâšeh máttáátteijeid, Sämitigge jurgâleijeid já oppâmateriaalrähteid já kielâpiervâleh párnáitipšoid. Anarâškielâ servi lii-uv laavim pálkkááttiđ párnáitipšoid tállân, ko iävtukkâsah lävkkejeh škoovlâ uuvsâst olgos. Airi Leppäjärvi, kote lii ámáttis peeleest peerâpeivitipšoo, sátáččij finniđ kielâpiervâlist jieijâs syergi pargoid anarâškielân. Post-Ooni Ááimu Neeta vist lii jo lamaš pargoost YLE:st rähtimin anarâškielâlijd mainâsijd, já mohtâ sust lii juátkiđ uđâsmainâsijguin. Máhđulâš lii, et sun piärá Kierrâš toimâtteijee rooli, mii lii váhá vájáldum já hiäŋgám oolmijn jo muáddi ive. ¶ cm (seibi 25-40 cm), tiäddu ¶ Sämitige sämikielâ toimâttâh ocá kielâpargee ¶ MECCI FÁÁLÁ ELLEID SYEJE JÁ RAAVÂD ¶ Stivrâ tuhhiittij iävtuttemnáál almosčuákkimân oovdânpyehtimijd staatâ ive 2016 budjetân. Almosčuákkim kieđâvuš oovdânpyehtimijd säämi kulttuurmeriruttân, oppâmateriaalmeriruttân, sämimáttááttâs ovdedem várás sehe sämikielâlij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi kielâpiervâltooimâ já arâšoddâdempalvâlusâi turvim várás. Stivrâ kieđâvušâi já tuhhiittij almosčuákkimân oovdânpyehtimnáál cielgiittâs säämi oppâmateriaalmeriruuđâ kiävtust ive 2013. Oppâmateriaalmeriruđâiguin lijjii valmâštum ive 2013 vittâ tavesämikielâ, kulmâ anarâškielâ já ohtâ nuorttâlâškielâ uđđâ oppâmateriaal. Lasseen valdii uđđâsisteddilâsâid já algâttii uđđâ oppâmateriaalij rähtim. ¶ – Käibidâm ma¹gii ulmuid kiäigijn savâstâlâm anarâškielâ, eromášávt nuorâid muu avveest. Tot kale lii ahheev, uáivild Mikkâl. ¶ Mut kote killáá loopâ räi, piäluštuvvoo . (EM95) ¶ orgaanlâš aamnâs . Čiiđâ sistetuállee ovtâstuvah, moh láá šoddâm iälánist. ¶ Volga, Moskova, Piättâr, Kaspiameerâ, Neva ¶  koččâmuššáid: ¶ Osko almalâš Iäčán addel ruokkâdvuođâ ruhâdâllâđ rijjâ já torvolávt. Mij mieđettep, et lep tievâsliih kieđâkeččeeh puohváldálii Imelist, mut aldanep siämmást rähis Iäččám. Pyehtip lyettiđ toos, et sun kulá mii já huolât mii ubâ elimist. ¶ – Kuábbááh-uv kárgáin. Kustoo muoi kalgeen väzziđ täst ovdâskulij. ¶ 78A Kilimanjaro lii Afrik alemus vääri. ¶ Omâstum ¶ – Addâgâs, mut ko jiem finnii uuvsâ tánávt áávus. Jieh-uv luáštáččii muu kieđâ váháš ááigán? ¶ Almosčuákkim čokkân 27.6.2014 Anarist. Stivrâ páácá tääl kesipuudân já čokkân čuávuváá keerdi porge-čohčâmáánust. ¶ Siämmást oinim, maht nieidâš hiäiluttâlâi kieđâidis já juolgijdis já suormâidis já keččâlij tuođâštiđ munjin, et lâi vala elimin. ¶ Suomâ Kulttuurruttârááju mieđettij išeruuđâ tutkâmjuávkun škovlim vuáváámân 75 000 € (2008-2009) já olášutmân 76 000 € (2009-2010). Kielâmiäštáruási olášui išeruuđáin, mon mieđettij Jenny já Antti Wihuri ruttârááju, 20 000 €. Pargo- já iäláttâshaldâttâs adelij škovliittâs vuáváámân já olášutmân 23 096 € (tilittem Oulu ollâopâttuv peht). Sämitigge adelij dokumentistem várás oppâmateriaal rähtimân kuvvimtorjuu 2 500 € já 1 900 € pyevtittâstorjuu. Jenny já Antti Wihuri ruttârááju išeruuđah 24 000 €, moh lijjii mieđettum Marja-Liisa Olthuis persovnlâš tutkâmuštooimân, sirdojii ruttârááju luvvijn tutkâmjuávhu kiävtun škovliittâs dokumentistem várás. Tain ruuđâin ruttârááju lâi vistig máksám 12 000€ Marja-Liisa Olthuis tilin, kost summe lii sirdum Anarâškielâ seervi tutkâmtilin. Loopah 12 000 € máksojeh ive 2011 njuolgist Jenny já Antti Wihuri ruttâráájust Anarâškielâ seervi tutkâmtilin. ¶ Vihelem ¶ Aalmugovdâsteijee Pekka Haavisto já sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi ¶ neelgieeđeest já taavdâin, suáđist já viehâvääldist, riijdoin já lavâttesvuođâin ¶ Valveest lii čielgâ árvuoornig. ¶ – Oinih-uv muu mučis kukkáid puáđidijnâd ovdâšiljoost? koijâdij eemeed. ¶ lâahasáid já nube tääsi uáppeid. Kun peivitipšo já máttááttâstooimâ ulmuuh kepiduvvojeh oles ¶  tagareh Almai vuoddui vuáđuivnen lii vielgâd teikâ fiskâd já kovosläigin ruopsâd, ruánáá, čuovjâd já fiskâd. Sehe almai ete nisonij puáhánjij vuáđuivne lii vielgâd já kuohtui kovoslääigih pyehtih leđe ruopsâdeh, ruánááh teikâ čuovjâdeh. ¶ Kirje tâi ton uási digitaallâš kopijistem tâi ¶ Vijđodâh: 1 284 000 km 2 ¶  Äigimere: kejimield = loppuun, pitkin, päästä päähän ¶    láá Muštâlusive sämitiggeest lijjii joođoost 7 sierâ projektijd, main sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ovdedemrááhtus- haahâ nuuvâi ive 2013. ¶ s. 158 ¶ kupâlâstiäppu 182 ¶ “Kussâ lii pase ellee! Tom piärgu ij uážu puurrâđ! Jis ij lah eres purrâmuš, te talle ij uážu puurrâđ maiden!” ¶ Mut taan savâstâlmist munnust lâi čielgâsávt siämmáálágán uáinu: sämipárnáid ferttee ain pajasšoddâdiđ toin naalijn, et sij hárjáneh maaŋgâkielâgvuotân já maaŋgâ kulttuurân. Maaŋgâkulttuurlâšvuotâ tiätá maaŋgâmuđusâš uáppei tuhhiittem Säämi pirrâsân já meiddei maaŋgâmuđusâš kulttuurvaiguttâsâi vuástáväldim. Taat lii sämmilij tááláš tile já meiddei puátteevuotâ. Taat lii stuorrâ máhđulâšvuotâ mut meiddei hástu: kalga pasteđ siäluttiđ jieijâs kielâ já kulttuur váldukulttuur vuáimálâš čáárváin. ¶ – Vuoi mon muccâd! Nisonieidâ lijkkuustâlâi. Jurdâcciđ mon roomaantlâš lii aassâđ lanjâstuvâst! ¶ Juávhu stivrejeijeeh, mattáátteijeeh Bigga-Helena Magga já Rauna Mätäsaho láin ilolávt oláttum jieijâs juávhu miänástume keežild. Taansâ juurdâ vuolgij jakutialii Sykkys –tanssâjuávhu čáittusist Ijâttis Ijjâ –tábáhtusâst Anarist 2010. ¶ – Mii tunjingis šoodâi? ¶ mikielâ tááiđu iävtuid pargoin. Koččâmâšluámáttuvah láá rahtum suomâkielân já toh jurgâluvvojii ¶ Lohosierâ 1, čohčâ ¶ – Tast tot esken pivdopeenuv šaddâ! Piättár rammui. ¶ Tuupa Records Oy lii ubâ Suomâst tuáimee maaŋgâpiälásâš AV-syergi irâttâs. Tuupa Records fáálá áámmáttáiđulâš já ollâtásásâš palvâlem nuuvt paddim- ko videopyevtittembeln. Sij suunnâttâleh já olášutteh ovdâmerkkân:* Paddim- já miksempalvâlus,* Tábáhtustekniik,* Live-jienâtävistempalvâlusah,* Oovdânpyehtimvideoh / pyevtittâsoovdânpyehtimeh,* TV-já radiomáinuseh, * Muusikvideoh já * Formaatij muttim. ¶ kiepâkääni ¶ a. Sáárgu väldikode káártá, moos nomâttâh: ¶ P R E F A A T I O L O P  T T  S ¶ – Tiäđám kale, et tot lii hirmâd jo njaalgâ kyeli, ettim. Já várugávt koijâdistim, ennuu-uvkis tast kiilu máksá. ¶ Piisam kevttim elleeravâdin láá skáálžuh, skuápuh já rapuh. Riemnjis já miŋkki sehe stuorrâ väälih pivdeh piisamijd. Piäđui majemui aaigij loskâm lii tovâttâm piisam jotelis kiäppánem. ¶ 1. Coprinus comatus – Suomumustesieni – Čuomâlekkâkuobâr U ¶ ko puohah lijjii uáđimin. ¶ Koddesäplig ađai kozzâsäplig pelkkim ij lah kullum innig maaŋgâlov ihán, aainâskin valjebeht, tuše motomeh häärvih já ärgis kozzâsäpligeh láá oinuustâllâm suullân muádlov ihheed tassaaš, mutâ taggaar stuárráb vajâldem ij lah lámáš 1970-lovo maŋa. Tallaš vajâldemhan piištij suullân muáddi ive já talle lijjii nuuvt ennuv kozzâsäpligeh jyehi saajeest, et koolgâi pálgái alne mestâba váruttiđ, et ij vahâgist liččii tuolmâstâm toi oolâ. Iäge toh talle kale čahhimgin, veikkâ ličij gaterbillár puáttâm oovdeld. Na ijhan toi ruokkâdvuotâ tiäđustkin lah taggaar, nuuvtgo ulmuuh láá nabdam já oskom-uv, et eidu tontovváá ko toh vyelgih jotteeđ, te toh oceh uđđâ aassâm- já puurrâmsoojijd. Totkei mielâst kozzâsäpligeh oovtkiärdánávt vyelgih joton purrâmâš- já aassâmsojij nuuhâm keežild já tot jotteemkuávlu puátá tást, maggaar saajeest toh láá loskâm já kuus kulij lii puoh älkkeemus vyelgiđ joton. Na návthân lii mii ulmui-uv kooskâ. Suáđih, koškáduvah, ulmui lijgeloskâm sehe vuovdij já enâmij kuorbâmeh, teikkâ nyeskidmeh pieijih ulmuid joton uuccâđ pyerbijd soojijd eellim iähtun, já toi puátuseh láá onnáá peeivi čiileliih, somaleh, groaateh, kuurdih, vietnamliih, albaaneh já moh puoh sij ubâ ležehgin. Mij-uv pelkkip, čiärrup karođep já miänuđep siämmást, ko moonnâp uuccâđ torvolijd soojijd olssân já maaŋgâs tuššeh-uv ton kooskâst. ¶ EHIDÂS MERHŠUME ¶ 1 uccâ siipuul ¶ - Tääbbin kale láá vissâ lamaš veik magareh tuáluh já juvâlmeh, sun hirmástâlâi ohtuunis. ¶ Latvia já Liettua kiäsutteh mađhâšeijeid ¶ – Já tot tálutoollâm tábáhtuvá tääl kale eidu toin naalijn tego mun jieš ááigum porgâđ, Ante meridij já hiävrásâdâi tävirijdiskijn Elmer táálun tastmaŋa ko lâi vuot liäkkum rasijáá čovduin čieskâsvuárhá já čieskâsvuárhá čovduin ain loddáákuáđáá já loddáákuáđáá čovduin vala táálu kievkkânuuvsâ. Kievkkânuuvsâ čovduu sun uigâdij lummosis já meridij ohtuunis: ¶ Saijoos taiđuuh ¶ – Mun puávtám kale suin lonottiđ, ettim kirdememedân. ¶ Sanila-Aikio Tiina ¶ 1896 1897 1898 1899 ¶ puájuiloddááš ¶ b. Mane Tave-enâmeh piergejeh pyereest tälvivalastâlmist? ¶ 190B Tobdomeerhah: Čiehčâ lii vuoluubeln kejâdijn kuovgâd. Meid uáivipaajaaš lii vielgâd, mut čalme pehti jotá niiskán čapis säärgis. Paajeeld keejân čiehčâ lii tevkisruškâd. ¶ Anarâškielâ ij oinuu, ij kulluu, ij luhhuu ¶ Moonâ čujottâsân www.otava.fi/oppimateriaalit ¶  huksij Love suulâin vyeijilijm ubâ juávkku kuovttijn autoin Charlie nuorâb kaandâ Andrew luus purâdiđ. Sun meid lii tuáhtár, tegu suu eeči, äijih já madâräijih-uv. Meid suu puárrâsub viljâ lii tuáhtár. Purâdem maŋa Andrew čaaitij videofiilmâ, mon sun lâi kuvvim ovdebáá peeivi. Fiilmâst suullân ihásâš čapiskuobžâ eelij tutkâmin suu monnjâšiljo, aldemustáá táálu tot lâi 30 meetter keejist. ¶ Unna Junná video ¶   Piättár jurgâlâđâi já ooinij, et sii maajeeld poođij Jeesus rákká-sumos máttááttâspärni, tot, kote purâdijn lâi mieigâm suu rade vuástá já koijâdâm: ¶ Váárááškeeči 5:1 B39 Pááđáárjäävri njargâ, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ VUÁĐUHÄÄMI 260 ulmui ¶ ● Kiärdá pyereest iŋáduv ● ¶ Laapi läänihaldâttâs 1994 ¶ Normiimist láá majemui iivij puoh enâmustáá oinum uđđâ säänih, moh puátih kielân kieleesthánnáá jyehi jurgâlusâst já teevstâst. Jieččân tutkâmušâi mield anarâškielân láá jo rahtum suulân 10 000 uđđâ säännid (Olthuis 2007a). Saanij vááijuvvuotâ šadda tast, et sämikielâ lii kevttum kuhháá tuše päikkikiellân, já nuuvtpâ tast váilu tááláá uđđâáigásâš ohtsâškode sänirááju. Puáhtá-uv jurdâččiđ, et mađe uđđâáigásub já spesifub kielâkevttimohtâvuođâst sämikielâ kiävttoo, tađe vissásubbooht iteh rääigih säniráájun. Tágáreh rääigih láá harvii valmâšin kielâtipšoo peevdi alne teikâ sänikirje rähtest uáinimnáál. Saanij rähtimtárbu vuálgá-uv maŋgii ovtâskâs kielâkevttee táárbust. Tondiet kielâpargeeh tarbâšeh kielâkevttei iše, et puohah säänih, moh motomin láá kevttum, puáđáččii meiddei sänikiirján. Ovdilgo toh puátih sänikiirján, taid kalga kuittâg normiđ. Mudoi kiävá älkkeht nuuvt, et siämmáá čuosâttuv várás ráhtojeh eenâb-uv säni-iävtuttâsah, ige mihheen tain pääsi olmânáál anon. Näävt keevâi om. pajekielâ oppâkiirjijn, moin sierâ jurgâleijeeh lijjii rähtistâm jieijâs säni-iävtuttâsâid peelji oosij várás. Nuuvtpâ kielâtipšomist ohtân peellin lii anneeđ huolâ säni-iävtuttâsâi valjiimist virgálâš anon já nubben peellin aaibâs uđđâ saanij rähtim toin čolmijn, et ulmuuh tuhhiitteh taid omâs säännin-uv. Jis säänih ráhtojeh olmânáál, toh ráhtojeh talle kielâkevttei vuárdámušâi mield. Šiev sääni lii taggaar, et tast tállân ibbeerd, mast lii saahâ, veik ij liččii tom ¶ juhâpuoidâ vesikko ¶ Sämitigge ocá tääl Sajosân lájádâshuolâtteijee ¶ oskolâžžân muu sáánán, tij leppeđ tuođâi muu máttááttâspárnááh. Tij oppâvetteđ tubdâđ tuotâvuođâ, já tuotâvuotâ taha tii rijjân. ¶ Ortografia šoddâm ¶ – Terve ustava, mita kuluu? ¶ tuubdâst huápulii táárbu kunnijâttiđ já ovdediđ algâaalmugáid luándulávt kullee vuoigâdvuođâid, moh vuáđuduveh toi poolitlijd, ekonomâlijd já sosiaallijd ráhtusáid sehe kulttuuráid, jiegâlâš ärbivuovvijd, historjáid já filosofiáid, já eromâšávt algâaalmugij vuoigâdvuođâid jieijâs enâmáid, kuávloid já luánduriggoduvváid, ¶  mutteđ Taažâst joteh jyehi ive čyeđehtuhátteh mađhâšeijeeh. Sij navdâšeh hormišiš enâduvâin, pyereest uárnejum palvâlusâin já torvolâš pirrâsist. Autovyeijei pivnohistám kiäinu jotá Taažâ čoođâ mäddin tavas, Euroop tavemuu njargâkiäčán, Tavenjaargân . Taat “saje, moos Euroop nohá” lii 300 meetterid olluv, Jieŋâmeerâ hiäŋgupähtisâš riddokällee. Tobbeen lii fiijnes ihastâllâđ koskâiijâ piäiváá. Pivnohis mađhâšemčuásáttâs lii Euroop tavemus kaavpug Hammerfest . Fálusist láá meiddei tamppâmääđhih Taažân kullee Jieŋâmeerâ suolluid Čokke vaarijd . ¶ sarves = ores puásui ¶ – Ij. ¶ Pieinis Piäkká ¶ čielgiittâs. ¶ Stuárudâh: Orráás kukkodâh 70-85 cm, tiäddu 1-1,5 kg, niŋálâs kukkodâh 53-60 cm, tiäddu 0,7-1,2 kg. ¶ - Naa, mut ko häldeeh iä lah, te tungin jieh lah häldee. ¶ Moonnim kiirkon siisâ, te eskân olgon puáttim viđá njunán poođij haajâ, mii kirhoost siste lâi. Jurdelim, maht ulmuuh pyehtih tieggáár haajâst leđe, amal motomeh lijjii luččim puvsâidis-uv. Jiem halijdâm orroođ siste, moonnim olgos, vazâččim tobbeen, kejâdim kirho pirrâs já imâštellim muorâi styeresvuođâ. ¶ ČUÁKÁNKIÄSU ¶ Nuuvt te paccii mii-uv piävdán pasâttâsah roonnig faallâm hejâmálásijn. Tivrâseh toh kyeleh kale vala-uv lijjii, mut jiem tuođâigin lamaš avepeivistân nuuvt njaalgâ possum merâkuolijd puurrâm. Paaccim tuše smiettâđ tom, mon ennuusun roonnig kaartâi ton kyelikiilust mäksiđ. Jiem ilgânâm koijâdiđ. ¶ Säämi kielâtaho-palhâšume lii säämi tyeji, mon tuáijojeijee lii valjim Sámi Duodji ry. Palhâšume lii veedâtyeji: veedâkoori (nuorttâsämikielân vuä´ddču´ǩǩ), leibilitte (nuorttâsämikielân lei´bbtiskk) já sukkârlitte (nuorttâsämikielân säähharne´cc), já toi rähtee lii tuáijár Matleena Fofonoff Njižžjäävrist, Anarist. ¶ – Maid tun nievdah, Hirškikkâ? Myerji koijâd tiätuäŋgirin, mutâ váhá paloisiähá jienáin. Hirškikkâ niävdá maŋgii jiereskittee já váhá polâtittee-uv nahârijd. ¶ Ristâlâš olmooš eđâččij, et taathân lii päähinoskoldâh. Nuuvt sáttá leđe, mut mii lii tot päähinoskoldâh? Lii-uv päähinoskoldâh taggaar, et olmooš osko moosnii tagarân, mon immeel sun ij lah kuássin uáinám, mut mii maka kolgâččij leđe tot áinoo olmâ oskoldâh? Lii-uv päähinoskoldâh taggaar, et olmooš kenigittoo oskolduv noomâst koddeđ puástuoskolduv ulmuid? Lii-uv päähinoskoldâh taggaar, et olmooš jođettuvvoo nuuvt stuorrâ uámitobdo tuskijd, et sun ferttee surmiđ jieijâs. Lii-uv päähinoskoldâh taggaar, et kalga suárdiđ ráánnjás ton keežild, et sun spiekâst kuávlu ađai siärváduv válduoskolduvâst? Puáris sänivaajâs kuittâg iätá: “Juáháš šadda avdâgâssân jieijâs oskolduváin” . Návthân tot ferttee leđe. Mist ij lah kiästán vuoigâdvuotâ riemmâđ árvuštâllâđ tâi aainâskin tuommiđ kiämmán ovtâskâs ulmuu oskolduv vuáđuld, lâi tot mii peri. ¶ – Na ij, sust lii jieijâs hitruus vyehi posâdâttâđ. Munba moonâm keččâđ... ¶ Piäiváš lâi tuođâi-uv jo lyeštimin muorâkierrui tuáhá, já juuvâst aalgij leđe siävŋus. Koskâttuvâi lappâd turâštij moottorkäärbis já luptij pááruid já koskâttuvâi kiinii miälloid nuorbâi kuuloold kanottáin lappâd. Algâeehid kaandâi máttáátteijee-uv lâi moonnâm lappâd čapis kumikárvu pajalist, koibâkappeer jieŋâlâsâst čoolmij alne, já lâi luptiistâm kieđâs nuuvt et masa ubâ kaanoot kommáán. Kandáid sun lâi čuorvim, et elleđ peri koočâ juuhân. ¶ Keesi 1955 ¶ Piäldunjargâ SA.1963 Álttoojäävri máddáábele riddoost, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ 48 ¶ peltoherkkusieni ¶ kielâašijčällee ¶ – juávulâš roppâ ¶ 71 ¶ – Raportistem várás uárnejum tilálâšvuođâi maŋa puátih táválávt lase koččâmâšah, moid halijdep vástádâsâid. ¶ – Na laaviim eelliđ čuoigâmin já meecist väzzimin. Já lijkkuum čäälliđ reeivâid já mainâsijd já ton tagarijd. Já lijkkuum meiddei luhâmân já tuoijuumân já purrâmuš rähtimân. Já motomin iälám skipárijdânkijn kostnii, mut muu skipáreh iä lah tääbbin já lam uáli jo ohtuu. Vissâhân forgâpalij kolgâččim vyelgiđ pááikán oholoopân, et uáináččim uápisulmuid. ¶ Tavenuorttiieennâm ¶ Finnair bussiorostâh lâi alda, já bussi lâi eidu mudagávt vyelgimin. Tot vuolgij kale ääigild, mut kavpugist lâi miinii tábáhtumijd, ko jotolâh nuorbâškuođij tállân. Bussi vuájá táválávt tijmepeeleest kirdemkiädán, mut tääl tot-uv ájánij masa jo tiijme! Mun smiettim, et jis Finnair maašin kiergân vyelgiđ, te talle tot vuálgá. Smiettim tom-uv moolsâiävtu, et talle keččâliččim peessâđ pááikán KLM mašináin, mii vuolgij tiijme maŋeláá. Tađe eenâb jiem viiššâm innig poollâđgin teikâ smiettâđ. Määđhi alne kalga oskođ toos, et jis lii miinii vädisvuođâid, toos kávnoo čuávdus-uv. ¶ kerdi, keerdi = kerros ¶ raavâdvaljaa = ravinteikas 35 ¶ Pargopitáh ¶  = 124 ¶ koddeest luokamáttáátteijeeškovliittâsâst láá väridum vittâ oppâsaje sämikieltáiđusâš oppâvátámu ¶ 51. Uđđâsistaanoin šiäštáh luánduriggoduvâid 169 ¶ Sam västidij. – Antropologia kieđâvuš, nuuvtko tiäđáh, ulmuu nálášume já jieškote-uvlágánijd suhâhaamijd. ¶ – Na, tot tuše poođij fáárust, Tuárgis piäluštâlâi. Jiem mun taid juovlâkáálvuid nuuvt tárkká šoddâm valjiđ. ¶ Puoh máttááttâspárnááh iberdii, et almai lâi Jeesus. Sun vaaldij leeibi já juovij tom sijjân. Siämmáánáál sun toovâi kuálán. ¶ raavâdamnâsijn. ¶ Ko eeči tarbâšij piihâ kárbái, kerrisij, savehij já rievâi pikkâdmân, te eelijm viljâinân vala nube-uv keerdi puáldimin piihâ Tarvoočielgist. Tot tábáhtui jonsahpeeivi maŋa, ko ulmuuh lijjii potâlâm markkânijn. Lâi kiässum tuođâi já algii leđe jo iŋáduvah-uv, ko oppeet väzziláim viljâinân Tarvoočiälgán. Lâi eidu taggaar šoŋŋâ, kuás ij liččii pase cokkiittiđ maggaargin sajostuulâ ij kuussân. Muštám, et ovdil tuulâ cokkiittem muoi rahttâđáim nuuvt, et tevdijm puoh kuárus liitijd já kiemnijd čassijn já viešidáim taid pikkâpuáldimsajan, ko togo alda ij lamaš maggaargin čäcipäikki. Aldemuš čäcipäikki lâi maangâčyeđe meetter keččin jeggiriddoost, kost láim tiävdám taid liitijd já kiemnijd. Ton peeleest tot pikkâpuáldim lâi kale kuittâg jo ton tove lovettes hommá, ko meccipuáluváruttâs ääigi ij liččii lamaš lope cokkiittiđ maggaargin tuulâ miäcán. Muoihân kuittâg poldijm viehâ stuorrâ tuulâ masa pirrânpeivij mield. Ko tontovvááš pikkâmeeri lâi poldum, te muoi oppeet kuoddijm kähvipánnoin já pessiportijguin čääsi pikkâpuáldimaladâsân já ton náálá časkâdáim pikkâpuáldimtullân nuuvt huolâlávt ko máhđulâš. Fakšuustâláim tullâsaijaan vala mottoom ääigi ovdil ko tuostáim kyeđđiđ tom ohtuunis, jeđe väzziláim pááikán. ¶  váldusääni MAID TOT MEERHŠ? VÁSTÁDÂS: ¶  kiävtun – Liävus nuuvt, kuobžâ eeđâi. – Ko peri uážum tom šlaarvâ kozâidân kooskân, kote muu cuuvnâi. Talle puávtám maccâđ uáđđiđ jieččân kuátán. ¶ Meiddei njäähi pivdui tađe várás rahtum njähipuáđoin , mii lâi huksejum juuvâi já jaavrij riddocuáhásáid paldluvâi ceggejum stáávráin. Puáđui kukkodâh lâi suullân 10 meetterid já toi olgokeijijd pieijui lääni njälmi rido kuávlun. Puáđuiguin pivdii njuhčâmáánust njaavijd já kiđđuv vuáskunijd já kenski puškoid-uv. Puáđuh kuáhhojii tälviv ohtii ohhoost já kiđđuv täävjib. ¶ – Na nuuvthân jurdáččij, et toh ohtâvuođah láá pyereh, jurdâččim kyynisávt. ¶ Ucánjáhháá C-vitamin já karotiin mii vaaikut tegu A-vitamin . Väniamnâsijn kannat mainâšiđ maŋŋaan , mii lii táválâš luánduviđá šaddoin. ¶ Kuovâmáánu nubbe peivi 2002 oroi lemin uáli jo táválâš lávvárdâh muu elimist, mut Holland aalmug mielâst tot lâi hirmâd jo eromâš já mieláidpäccee lávvárdâh: kruvnâpriinsâ hejâpeivi. Jyehi saajeest ooinij oranssi-ivnásijd viirijd, ko oranssi lii taan eennâm aalmuglâšivne, já liipuh livârdii stááguin. Nuuvtpâ mii-uv perrust ubâ iiđeed kuulâi televisio paaldâst, ko ihástâlâim myerssee muččâdvuođâ já keejâim, maht táválii argentijnálii nieidâst šoodâi Holland prinsessa. Motomijn soojijn liijká-uv juhle čoođâ ulmuuh onnii mielâčáittusijd: sii mielâst pyeremus vyehi finniđ pisovâš orroomlove vieres enâmist lâi-uv eidu prinssáin naaijâm, jis enâmist taggaar sáttoo leđe. ¶ 2 Čääli kuuvijd, maid puškoh poreh elimis jieškote-uv muddoin. ¶ – Tot lii kal šiev juurdâ. Ij taarbâš tušij tiet rijdâliđ já niävrudiđ mielâ, Heikkâ-uv vala oskoot párnáid. Tastmaŋa sun čáittá Márjáin, maht jieijâs sierâ puáhtá ustevlávt luoikkâđ nuubán. Heikkâ addel Máárján sierâriävská já Márjá addel Heeikân jieijâs njoobžâ. ¶ Sämitige čuákkim tuhhiittem ekonomiavuávám stivree sämitige vaaljâpaje ruttâdem uuccâm já ruttâdem kevttim. Vaaljâpaajeest sämitigge viggá lääččiđ uđđâ viirgijd sämitiigán sämikielâlâš palvâlussáid, sämikuávlu ulguubeln ässee sämmilij vuoigâdvuođâi oovdedmân, pirâs- já ruukilahâaašij oovdânpyehtimân sämitiggeest sehe vuáđudiđ säämi iäláttâsruttârááju, moin puáhtá tuárjuđ sämi-iäláttâsâid já ärbivuáválii tiäđu siäilum ärbivuáválâš sämi-iäláttâsâst. ¶ Taan tááhust lii mielâkiddiivâš aiccâđ, et Erkki Itkonen keevtij Pertti Virtaranta sahhiittâlmijn sehe puárásmâm, et tááláid teermâid. Ko sun vuáhádui savâstâllâmkyeimis Pertti Virtaranta kielâháámân ađai puáris nomâttâsâi systemaatlâš kiävtun, te sun sáárnui “lapin” kielâst já “lappalaiset” ulmuin . Sun keevtij kuittâg siämmáá sahhiittâlmist systemaatlávt saanijd “saamelainen” tâi “saamelaisuus” , ko sun muštâlij jieijâs čuuvtij kunnijâttâm ulmui (ovdâmerkkân Karl Nickul já Juhani Nuorgam) ohtsâškodálâš já juurdâlâš tooimâst sämmilij siärvusijn já oovtâstpargo-orgaanijn. ¶ 2. Possáád pápárân. ¶  Monâdijnâd “Uážuh tiettiđ äiginis.” ¶ lohisienet ¶ * Kálvudâh: čuákkimpeevdih já čuákkimstoovlih 15 ulmui, sieminkievkkân (keraamisâš hellá, čääci, tiskámmaašin, jieŋâskäppi). ¶ – Mut ij tot lavkkii. Hiävuš já krokodiil lává ton Stuorrâ Hiärá uccâ viljiih, ige tot ¶ Maati perruust láá poccuuh. Lii vala keesi, porgemáánu algâ, mutâ Matti, Maati äijih já eeči rahttâteh jo poccui tälvipiemmâmân. ¶ Ravvuuh väättih, et haavâi já vuáváámij rähtim kolgâččij vuáđuduđ algâaalmugij tárboid já uáinoid. Algâaalmugeh kolgâččii uásálistiđ haavâ puohháid muddoid vuáváámist olášutmân. Uásipeličuákkim lii iävtuttâm, et staatah váldáččii ravvuid uássin pirâs- já sosiaalvaikuttâsâi árvuštâllâm kyeskee lahâasâttâs já ravvuid. Staatah já algâaalmugeh kolgâččii Akwé:Kon -ravvuid olášutmáin lääččiđ pissoo algâaalmug tuhhiittem oorniglâš lattim sosiaallâš, pirâs- já kulttuurlâš uáinui lasseetmân vuáváámân já miärádâstohâmân. Ravvuid olášutmáin puáhtá ovdediđ algâaalmugij toimâmkiärgusvuođâid. ¶ – Evaŋgelium Matteus mield . Anarâškielân jurgâlâm Marja Liisa Olthuis . Suomâ Pipliaservi, Raamattutalo, Pieksämäki 1995. 73 s. ¶ Tast lii jo kuhes äigi, melgâdáid ulmuu ahe. Iänááš tallain ulmuin ij leeh innih taan maailmist. Mutâ muštoh paccii eelliđ. Muštám vala-uv čielgâsávt tom iiđeed kesialme já jäävri iivnijd nuuvt tegu šiljo raasij-uv. Já ain ko kuulâm tom lavluu, te muštám tom kesi-iiđeed. Nieidah vaarâ iävá tieđegen, mon tárkká sunnuu lávlum paasij muu mielân, jiemge leeh sunnui tom mainâstâmgen kuássin. Láá ennuv ääših já tápáhtusah, moh láá ollásávt vájáldum, mut tom lavluu já iiđeed jiem vájáldit kuássin. ¶ Elleeh: meccisäplig, ravgâ, cuábui, kyevdi, tažâlig, sorvâ, njuhčâ ¶ Jovnâ huámášij, et ko sij lijjii puáttâm viestârist, te tääl sij vuolgii tavaskulij. Tot merhâšij, et sij iä sirdum meddâl Kivas kesienâmist, vâi miks tot lâigin, mut iä moonnâm eennâm siisâgin, kost lâi kume já väivi leđe. ¶ Puáttee biodiversiteetsopâmuš uásipeličuákkim uárnejuvvoo roovvâdmáánust 2014 Maadâ-Koreast. Sämitigge uásálist uásipeličuákkimáid Suomâ staatâ delegaatiost. ¶ Porgemáánu 2007 (36 sijđod) nummeer válduteeman lâi Marja-Liisa Olthuis tuáhtárnugustilálâšvuotâ. Saavâjođetteijee kieđâvušâi kuittâg vaaljâääši uaivičalluustis Sämitige vaaljah návt: ¶ Staatârääđi suápá kulâmijn já ciälkkámušâin maŋa luándusuojâlemlaavâ 64 § 2 moomeent mield Suomâ iävtuttâs Natura 2000-viärmádâhân arvâlum vijđoduvâin. ¶ Angola E6 ¶  kauheasti. Tave-eennâmlii sämisopâmuš tuhhiittem lii sooppum olášittuđ viiđâ ivveest. Sämitigeh láá tuáivum, et ráđádâlmijd puávtáččij toollâđ jotelub äigitavluin, mut tehálumos lii ääši ovdánem. Lii vyerdimist, et ráđádâlmeh láá vaigâdeh. Sopmuš ličij historjállâš já ton tuhhiittem uáivildičij maailm vuossâmuu staatâsopâmuš šoddâm, mon uáivilin lii pyerediđ maaŋgâ staatâ kuávluin ässee algâaalmug, sämmilij, sajattuv. ¶ — Maid jis muoi iskâččáim uáđđiđ puáttee iijâ taan nurhe tyehin? ¶ Na Uulá vyeijilij "taistelulähetti" pargoid porgâđ já mun paaccim vartion. ¶ Sämitigge 2009 ¶ Raavâdviärmádâh já ekologâlâš pyramiid kovvejeh ¶ Tekstâkirje “ Sigá maainâs ” almostui Matti Morottaja toimâttâssân ive 1995. ¶ Kašmârdeijeeh ¶ Na loopâst poođij eres-uv juávkku. Kuullim, et komserjâs kiälkká lâi pááccám moottorkiälkkákiäinu paaldân šuávlán, ij lamaš uážžum tom meddâl já almai lâi tastoo njuškim eres juávhu sáátun. Ij máttám vyeijiđ kiälhá šuávlist, veikkâ lâi Hämeenlinnaast škuávlejum panssarvavnujuávháduv hovdân ađai telavuájáán ličij kolgâm haldâšiđ. ¶ 11. Čuhčá já hurečuhčá lává kuácceevuovdij ¶ 1 Ivnii Suomâ káártán Väri-Suomâ. ¶ - Lii-uv muu nuorâmus alda? ¶ kieđâvuššâm: kj. Matt. 1:22, s. 86). Taat iäru ij toovât maggaargin mehâšumeiäruid ¶ OA ekonomâlij, sosiaallij já čuovviittâslij vuoigâdvuođâi komitea adelij 28.11. 2014 Suomân avžuuttâsâid pehtilittiđ ekonomâlijd, sosiaallijd já čuovviittâslijd vuoigâdvuođáid kyeskee almossopâmuš (TSS-sopâmuš) olášuttem. ¶   kuávdásmittem, iävtulâšvuotâ, puáđuslâšvuotâ já pyerebeh čuávvumriäiduh) lii ¶ Iänážeh sundedeh määđhis Pecsuolluu kárbáinjotteemtoorjâsajan . Toho šadda mätki jieŋâkuovđâšmist uánihumosávt 13 kilomeetterid, já vyelgimhamânist Naŋŋânjaargâ keejist 21 kilomeetterid. Kárbáinjotteemtoorjâsaje lii vuovâs ijjâdemsaje. Tast láá kyehti kuhes ruugâ kárbái várás, ävđintupe, tulâstâllâmkuáti, vuoššâmkáttus (kaasu), 2 tulâstâllâmsaje, koškehiivsig já muorâliider. Teltastellei várás lii teltastâllâmsaje já muorâst ráhtum telttavuálááh. Toh tuálih telttavuáđu koškesin já putesin já adeleh täsivis vuáláá uáđimân kiäggáás meeccist. ¶ – AUUUUUH kullui fakkist korrâ kiljádem sáhhámsaajeest. ¶ Merâkuáskimijd ij ääšti lappum, ko toh láá ¶ vyevdi ¶ 9. ¶ * Elektronlâš vielgiskággá stuárudâh: 5 m x 12,5 m * Lostâdâhtavlu ¶ Mut muldesäplig eeđâi: – Miiba tust lii herskustâllâđ tääbbin, ko tiäđáh puoh čiähusoojijd. Mun ton sajan masa jámám paaloost. Kuulâbá tääl, maid mun eeđâm tunjin. Pääsi tun teehin vuástáidâd já marfijdâd já puohâi herskuidâd paaldân. Mun halijdâm maccâđ pááikán kievhib elimân já puurrâđ koške jiivijd já timánâm navrâšijd. Tääbbin njäähih ain vaarah, mut päikkivuágustân puávtâm jurseđ jiivijd aaibâs ráávhust. ¶ Ruttâ: euro ¶ nissoon lavkkij enâmân. ¶ Te poođij oovdeld mottoom uccâ häldeelágán nisonâš. ¶ Erkki ooinij, maht pargoalmaah čokkâšuvvii tego kuuđhah káttustoovli kuuvl. Sij keččâlii tolliđ tom paijeen. ¶ Pariisi pegâlmus uáinámuš 300 meetter alosâš Eiffel tornâ uáinoo kuhás kaavpug káátui paajaabeln. Tornâkeejist uáiná, maht Ávukeevlist vuálgá Pariisi váldukáátu Champs-Élysées sehe eres-uv kubdâ kááđuh radiaallávt jyehi kuávlun kaavpug. Aaibâs Eiffel toornâ maddust kolgee Seine-juuvâst joteh ennuv rahtitaampah já mađhâšeijeid jođetteijee juhâtaampah. Ton suollust lii pegâlmâs Notre-Dame kirkko. Juuvâ taveriddoost lii Louvre taaidâmuseo, mon čuágálduvâi pegâlmus tavlu lii Leonardo da Vinci máálám Mona Lisa. ¶ – Tom toh kale uážžuh-uv, sun mulijdij já tuálvui šaddoviistán stuárráámus kovlijdis, maid lâi tálustis kavnâm: ¶ pävir-tâi selluráhtulâšvuođâ ¶ Vantaajuuhâ C5 ¶ Sun luuvâi vala pápárijn, mondiet suu lijjii toho suáittám. ¶ má haldâttâhhovdâ Pia Ruotsala 010 839 3106, pia.ruotsala(at)samediggi.fi  ¶ Ráidu-čáitálmâsâst. Kove: Jouni Männistö ¶ 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶ d. Noomât kaavpugijd (10 - 11). ¶ Mottoom Juvduujuuvâ suollust láá toollum keessiv caavzah. Ihečyeđe aalgâst anarâš Yrjänä Morottaja saavzah kuottuu Solokuoškâ suollust. ¶ tiälkkurapu.....39 ¶ Laapi kuávluhaldâttâhvirgáduvvâst sämikielâlijd já sämikielâ máttááttâs kyeskee aašijd hoittá máttááttâstooimâ pajetärhisteijee Kari Torikka, puh. 0400-188 472. ¶ – Mut taldrikeh kale láá jo pápárij siisâ kiessum, Heikkâ rammuustij. ¶ - Heikki Paltto täst ¶ Ruukilaavâ 1 § laavâst uáivildum tooimâ heiviitteh oohtân sämikuávlust tienuuvt, ete sämmilij vuoigâdvuođâid algâaalmugin torvejeh. Laavâ 38 § mield Tukes kalga oovtâstpargoost sämitiggijn já eres pelijguin čielgiđ sämikuávlun teikâ toos vaikutteijee malmâuuccâmlove, ruukilove teikâ kolletoidemlove miäldásâš tooimâst šaddee vaikuttâsâid sämmilij vuoigâdvuotân algâaalmugin paijeentoollâđ já ovdediđ jieijâs kielâ já kulttuur sehe kuorâttâllâđ hááitui keeppidmân já estimân tárbulijd tooimâid. Talle kalga väldiđ vuotân: ¶ eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee ¶ Rievdeeliegâslâš ellee roopâliegâsvuotâ muttuustâl pirrâs liegâsvuođâ mield. ¶ Uásálistee Škovlâ Äigi Fattiimeh ¶ Puoh tuoddârijn Čuovjisjäävri pirrâsist láá jotemin. Já toh joteh njuolgist ovdâskulij já rávhuttutteh eres koddesäpligijd. Já toh-uv jutâleh... ¶ Lappum pÁRNÁÁ uuccâmravvuuh ¶ 6. Uzbekistan 1 170 ¶ Seminaar ohtâvuođâst keigejuvvoo vuossâmuš Säämi kielâtaho-palhâšume. Tilálâšvuotâ lii historjállâš. Säämi kielâtaho-palhâšume lii áinoošlajâsâš palhâšume mailmist. Sämitigge lii vuáđudâm säämi kielâtaho-palhâšume, mon uáivilin lii adeliđ tubdâstâs sämikielâlij palvâlusâi já sämikielâ sajattuv oovdedmân toohum ánsuliist pargoost Suomâst. Sämikieláin uáilduvvoo tave-, aanaar- já nuorttâsämikielâ. Palhâšume uáivilin lii movtijdittiđ palhâšume uážžoo pyerediđ ovdiist-uv sämikielâ pyerrin toohum pargo já movtijdittiđ puohâid virgeomâháid pyerediđ sämikielâ sajattuv. Säämi kielâtaho-palhâšume uážžoo lii valjim säämi kielârääđi. Säämi kielâtaho palhâšume lii taaidâpalhâšume, mii kalga spejâlistiđ sämikielâ já kulttuur riggoduv já maaŋgânálásâšvuođâ. Palhâšume muttâšuvá ihásávt já ton rähtimist västid Sámi Duodji ry valjim sämitaaidâr tâi -tuáijár. Palhâšume kenigit uážžoo juátkiđ pargo sämikielâ sajattuv já sämikielâlij palvâlusâi pyereedmân. Palhâšume luovât kulttuur- já valastâllâmminister Stefan Wallin. ¶  peenuv. ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 31 ¶ c) Mon eennâmkoddeest láá ucemustáá jäävrih? ¶ – Mii? ¶ 9. Amanita citrina – Keltakärpässieni – Fiskiskiärppáákuobâr U ¶ mield (vuáđupälkki 2 570,81 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase já ¶ toimâttâhpargoh, čuákkimij ornim sehe proojeekt ruttâtuálupargoh. Pargei puáhtá meridiđ eres-uv tooimâid, moh kuleh ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát- já reesuurskuávdáá jotkâprojektân. ¶ – Puáđi Antti kolliistâllâđ mii-uv, ko lah peessâm pááikán, ákku iätá já piäjá Mattijn tiättur laavkân. ¶ 1. Maht lattiiččih čuávvoo tilálâšvuođâin? ¶ Viijmâg oinuuškuottii ulmuuh, kiäh iä kuittâg lam aaibâs táváliih ulmuuh: sist lâi mučis, vielgis mááccuh pajalist já jyelgist lijjii vielgis sovskammuuh. ¶  (imperatiiv) ¶ 3. Sarcodon imbricatus – Suomuorakas – Čuomâsäggikuobâr U ¶ Niso piejâi stelligis Taavvid uáiván. Tääl sust ¶  celkkuu 10° 30° ¶ Säminuorâi taaiđâtábáhtus lekkâmij lávdástelleeh. 28.3.2012 ¶ – Na jiešalnees mun-uv kale puávtáččim váhá sáhháástiđ, Šlubbopelji miäđuštij. ¶ Juhháán-Uulást lâi tast oovtpiijpog “Savage” -merkkâsâš havlâpisso, moin sun lâi rahttâtmin vyelgiđ miäcán. Talle sun keigij piso Aailân já eeđâi: ¶   Ti-tiyy, maggaar uccâ uáiváš? ¶ – Na jieh oro lemin nuuvt hirmâd moovtâ! ¶ 4. ¶ Rauna Guttorm, Olavi Aikio ja Urpo Vuolab ¶ Taantovváá čuákkimist meridui, et suhâseervi saavâjođetteijen juátká Jouko Aslak Sarre Vantaast, 1. Värisaavâjođetteijen Eino Sarre Ruotâ Katrineholmist ja 2. Värisaavâjođetteijen Pekka Pekkala Avelist. Čällen Erkki Kukkala sajan väljejui Eija Kumpula Melliläst já suu sajasâžžân Anja Marjatta Sarre Avelist. Eres čuákkimašij lasseen čuákkim ohtân uáivifaddân pajanij stuorrâ čuhâčuákkim ornim ihán 2003, mađe várás vuáđudui toimâkodde. Toos väljejuvvojii: Antero Sarre (sj), Pekka Pekkala (vsj), Lyyli Vehmasaho (čällen), Elsa Ursin (suu sajasâžžân), Veikko Matti Sarre, Aili Kumpula, Anja Marjatta Sarre já Ellen Järvensivu Suomâst , Martha Malmstrøm, Hilly Sarre, já Asbjørn Rolsstad Taažâst , Ari ja Siiri Peltonen, sehe Vuokko já Eino Sarre Ruotâst . Kavnâttui, et Sare suuvâst ij tiäđui mield liččii jieijâs suhâmerkkâ, ađai tobdosmerkkâ, te meridui orniđ kišto taggaar vaalmâštmân. Meridui, et ive 2003 čuákkimist väljejuvvoo kišto vyeittee vuolgâttum iävtuttâsâi vuáđuld. Kištoiävtuttâsâid puáhtá vuolgâttiđ čujottâssáin Antero Sarre, 99860 NELLIM, tâi Pekka Pekkala, Henrikintie, 99800 IVALO, tâi jieškote-uv kiišton uásálistee puáhtá pyehtiđ iävtuttâsâs njuolgist suhâčuákkimân ive 2003. Suhâčuákkim äigi já päikki almottuvvoo maŋeláá. ¶ Šalloomjävri ~ Šolloomjävri ~ Šollomušjävri ~ Sollomušjävri = Sollomusjärvi ¶ Nirppi lii ucce já lašmâd, tuše 24 raammist 80 raammin teddee, 11 seentist 20 seentin kukke, uáli seggi já seibi tuše muádi seentist neelji seentin kukke. Ores lii masa pele stuárráb ko niŋálâs. Ive 1795 turkulâš professor Johan Leche tutkâmušâi mield “Iijoki” kuávlust iälust puoiduu hyelkki, mon suomâkielnommâ lii “nirpa” . Ko tiätu lii nuuvt-uv puáris, te lii máhđulâš et nommâ lii lamaš suomâkielheiviittâs nirppi-noomâst. Tááláá ääigisthân ton suomâkielnommâ lii “lumikko” . ¶ 26. Suomâ kulá Tave-enâmáid ¶ Lijjim lamaš Ruávinjaargâst Johannes Lauri čuárvipáájást pargoost pajeláhháá ihepele. Ton ääigist jiem lamaš ohtiigin iällám päihistân Čovčjäävrist, ko tohon ličij lamaš 400 kilomeetterid mätki já linjâšautoliipuh lijjii tivrâseh. Tallaa ääigist meid lávurduvah lijjii pargopeeivih, et uálináálá ij lamaš ubâ äigigin vyelgiđ pááikán, ko ij tobbeen liččii kuittâg kiergânâm muide ko jorgettistiđ. ¶ Säämi kulttuurkuávdáá válduláigulâžžân tuáimá Sämitigge, mii tastoo laigut viistijd eres kevtteid. Säämi máttáátâskuávdáš lii Sämitige lasseen táálu nubbe váldukevttee. Eres táálu kevtteeh láá Aanaar kieldâ kirjerájutoimâ, Sámi Duodji ry (säämi tuájárij servi), SámiSoster ry (sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâsyergi servi), Laapi kuávluhaldâttâsvirgádâh, Säämi arkkâdâh já raavâdvuäsu. Lasetiäđuid säämi kulttuurkuávdáš Sajos toimâjurdust lii taan kištoreeivâ loopâst sehe kuávdáá päikkisiijđoin, čujottâsâst www.sajos.fi . ¶ – Te tääl te lei šieu sijvo. ¶ Na tothân kal tiäđust rannilâš-ákku aalgij koijâdâllâđ uđđâ ässei saavâid. Avelâst iällám ákku mainâstij, et toh leijii läddiliih já tot eemeed kuásuttij vala suu. Tain leijii tagareh stuorrâ elleeh, main lei kuhes seibi já čuoškah ko kivsedii, te toin kuhes seibijnâs fááškui taid čuoškâid meddâl. Eeđâihân kal eemeed, manen taid elleid koččoh, mut jiem mušte, ijge muu muušton pááccâm toi ellei nommâ, mut mun nomâttim taid seibifáškon. Toi ellei mielkki tot kale lei te njäälgis, ko eemeed suu kuásuttij já addelij munjin-uv juuhâđ ton mielhi. Rannilii ákku aalgij verdidiđ tom mielhi jieijâs njaalgâ purâmâššáid: ¶ Na miiba tast, munhân kale lijjim tiäđust-uv vaalmâš vyelgiđ. Kesälä Heikkâ meridij tuše káárvuid, maid mun piejâččim pajalân, sehe viärju fáárun, mii lâi tot peldiheikkâ tievâ magasináin. Magasin ij uážžum leđe sajestis, mut luumâst, amas provosistiđ kuábbáágin rijdopele suáldáttijd. Kárvun ličij indialâš kieddipiivtâs, ruánáálinjâš-puáhánjijnis, čuovjis OA-syejikappeer, mast lâi ovtâstum almugij merkkâ, sehe jyelgist enâmânkorŋimkammuuh “maihinnousukengät” . ¶ iä tuu vyeiti vajaliihkin, ¶ 30-60 cm ¶ Meccikurssâ ¶ Sämikielâlâš oppâmateriaalij valmâštem algâttui sämikielâlâš algâmáttááttâs jotonpieijâm ohtâvuođâst 1970 –lovo pelimuddoost. Aalgâst materiaalpargoost västidij Laapi läänihaldâttâs, mast poorgâi ive 1976 rääjist sierânâs sämiškovlim vuávájeijee. ¶ SáFá- ovdâčielgiittâshaavâ ¶ Sun lasettij muorâid táákân, já viälánij oppeet riicin. Ij sun kuhe pissim viällâđ ko vuod siijvost uksâ lekkâsij. ¶ Jeesus viärdádâs uáivil lii ruokâsmittiđ mii eelliđ jieččân eellimuásist já lyettiđ já turvâstiđ Imelân. Ko ubâ eellim já mii talentah láá suu adalduvâh, te uážžup ruhâdâllâđ Imelist iše mii elimân já puátteevuotân. Immeel sääni iätá näävt: "Ele poolâ. Mun lam lonestâm tuu. Mun lam tuu noomâ mield koččom, tun lah muu. Veik väärih virâččii já čuumah suáibuččii te muu rähisvuotâ tunjin ij viirâ ige muu ráávhulitto suáibu." Tondet lii nuuvt, ete meiddei taggaar olmooš, kote lii čiehâm talentâs, uážžu ruokkâdávt väldiđ tom kiävtun, tastko elimist ij taarbâš poollâđ. Immeel lii ármugâs já sun addel mijjân puátteevuođâ já tuáivu. ¶ Sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs Suomâst ¶  + Jeesus iätá: ¶ Uáivilčaalâ: Suomâ, Ruotâ já Taažâ kalgeh turviđ sämmilij vuoigâdvuođâid ¶ Eenikielâ kuálmád luoka oppâkirje Gollegiellan 3 lii ráhtám Kaaren Kitti. Rähtee lii uđâsmittâm kirje iänááš teevstâi uásild. Kirje vuáđuduvá sämmilâš mainâstemärbivuáhán já sämikielâlâš kirjálâšvuotân. ¶ Ä Ramaria – Haarakkaat – Syerikuobbâreh U ¶ Laccaria ¶ – Mun tiäđám. Tot lii kieŋâlis rogge. ¶ čáitálmâs maŋa Aalmuglâšarkkâdâh skeŋkkij nuorttâsämmilij arkkâduv sistetoollâm ¶ teevstâ ceelhâvaastâ ollessani lii jurgâlum anarâskielân olgospyehtimáin lijjim - - já ¶ Talle Immeel sivnedij ulmuu. ¶ Ilmari Tapiola ¶ Helsig ollâopâttuv säämi tutkâmuš ¶ Tom ääigist lii kiergânâm puđâldiđ maid maid-uv: ¶ Lasetiäđuh: ¶ Jovnâ ij oskom čolmijdis. ¶ Nommâkišto njuolgâdusah: ¶  piištij – Ahaa, eeđâi Limppo. – Kiinii lii čiehâm teehi aarni. Kuáivoon tom pajas! ¶   Rááhtus: Smiettim talle ijâppeeivi, maht puávtáččim olášuttiđ jieččân niävdus. Jiem tuubdâ tobbeen kiämmán, jiem lah valmâštum moonnân ámáttist, ige must lah ruttâ. Maht tot puávtáččij luhostuđ? Já jyehi eehid ovdil nohádem suogârdellim, et lopâttiččim uápuidân já kuođâttiččim puoh ašijdân nuhtán. Mut iđedist ko koccájim te jiermi jienâ sárnuttâlâi, et škovliittâsttáá ij puáđi mihheen, puávtáh vájáldittiđ tom. Suullân mánuppaje siämmáš skiärru juurâi uáivist jyehi iijâ. Uđđâivemáánu aalgâst poođij tastoo taggaar iiđeed, et koccáádijn puoh lâi aaibâs nubenáál. Lijjim merettes luholâš já vises ääšist. – Tiäđust-uv luhostuuh! Mut mun lam kuittâg taggaar olmooš, kote čuážžu juolgijdis alne nanosávt enâmist, kiävttá še jiermi já smiättá ovttuu, maht mii-uv aašijd lii olášuttemnáál. Jiem lah mihheen humos ulmuid. Nuuvtpa suogârdellim, et toovâm jiejâinân sopâmuš. Jis ittáá iiđeed koccáádijn must lii ain-uv siämmáš tobdo, te kalga tállán tomâškyettiđ. Já lijjim ubâ peeivi nuuvt luholâš ko máhđulâš. Aiccim, et äšši ij mahten rievdâ, pic koccáám ittinâš oppeet siämmáá toobdon, lijjim ääšist čyetiprosseentlávt vises. Já nuuvthân tast tiäđust keevâi-uv. ¶ kume já laavtâs. ¶ Trondeimvuonâ B3 ¶ šadolâšvuođâstielâs . Jäävri tâi meerâ riddoost šadoi hammim rido sundásiih šaddoduvah, main jieškote-uv šaddošlaajah tiättojeh njuolgâduslâš oornigist. Om. áimuversolâš šadoi stielâs. Vrd. tiäppustielâs. ¶ – Na nuuvthân jurdáččij, et toh ohtâvuođah láá pyereh, jurdâččim kyynisávt. ¶ Hygienia ja INFEKTIORIISK KEPIDEM KIELÂPIERVÂLIST ¶ 7a rasta (rastapelji) ¶ – Ruošâčuovjâd, ¶ Váldu-uáivil lasseen fáálá kulttuurkuávdáš vijđes, uđđâáigásâš já ollâtásásâš ohtsâškevttimvistij (čuákkim-, auditorio-, maaŋgâtoimâ- já lavdastâllâmsajeh sehe studiovisteh) áánsust eromâš máhđulâšvuođâid orniđ áinoošlajâsâš pirrâsist maaŋgâmuđušijd čuákkimijd, konfereensâid já tábáhtusâid. ¶ – Tiethân kale ličij mudoi Stuorrâluohtâ, mutâ ko lii puástupeln. Tommit must lâi uáivi jorbodâm, mutâ äigipuudâ ko tast čokkájim já keččim tärhibeht jäävri, te lijjim vises ete tot lii Stuorrâluohtâ. Na talle mun kale tiettim ete kost lam. ¶ Vuoi taid, kiäh hundârušeh pillepargoid, vala seeŋgâst-uv sij smiettih paas tavvoid! Iđedist te olášuteh aiguidis, toos sist lii väldi. Sij anestuveh piälduid já rievedeh taid, väldih haldusis iärásij tááluid. Sij vyejetteh ulmuid káđuttâsân, tuálvuh enâmijd kiäst halijdeh. (Miika 2:1-2) ¶ – Na koolgâm-uv väldiđ kuittâg kyeletaavtijd meddâl? sun vala irâttij. Já kyeleuáivihân almaš tiäđust-uv leggist meddâl, sun joođhij. ¶ Nuuvt hitruus pargopeivi sust ij lamgin kuhes ááigán lamaš. Taam sun kale muštáččij já kuhháá! ¶ Sämikielâlâš kulttuur já sämiseervij tooimâ tuárjumâ ¶ 3-12 m ¶ d. ässeesaahâdvuotâ ¶ Šohâdeh uážžuh uáinus já jamâstum ulmuuh väzzih, spiitaalliih putásmeh já peljittemeh kuleh, jämmeeh iällááttuvvojeh, já kievhijd särniduvvoo ilosaahâ. Avdâgâs tot, kote ij muu tuástu. ¶ Sämitigge lii Suomâ sämmilij alemus poolitlâš orgaan, mii puáhtá toohâđ virgeomâháid alguid já iävtuttâsâid sehe adeliđ ciälkkámušâid. Sämitigge lii áinoo orgaan Suomâst, mii puáhta oovdânpyehtiđ sämmilij virgálâš uáinu sii kyeskee aašijn. Sämitigge meerriđ kulttuur-, oppâmateriaal- sehe sosiaal- já tiervâsvuođâmeriruuđâin suullân miljovn euro oovdâst. Sämitiggeest láá 21 jesânid já nelji värijeessân, moh väljejuvvojeh vaaljâiguin jyehi niäljád ive. Sämitige saavâjođetteijee joođeet tige poolitlâš tooimâ já oovdâst Suomâ sämmilijd aalmuglâš já aalmugijkoskâsâš ohtâvuođâin. Vuossâmuš saavâjođetteijen tooimâi Pekka Aikio 1996 – 2008 já ive 2008 rääjist saavâjođetteijen lii toimâm kulttuuriantropologia totkee Juvá Leemit (Klemetti Näkkäläjärvi). Majemuuh vaaljah tuállojii ive 2011. ¶ Nuorttâmeerâ kalga suojâliđ ¶ Čovčjäävrist 5 kilomeetter viestârân, Ijjáávrán mannee pálgá pellâst, lii Koss´eennâm táálu. Tom lii rähtittâm Samlii Kaabi (Gabriel Mujo) vuođâluuvijn 1928–29, já šnikkárin lává lamaš Siempárnáá Hannu (Hannu Saijets) já Lemit Nijlâs Andi (Antti Kitti). Huksimpaargon vaaldij uási táálu iššeed tađemield, ko pargoinis oostâi. Tađe ovdil Samlii Kaabi peerâ aasâi eejis Samlii puáris tuuveest, mii lâi kulmâlov meetterid pajeláhháá. ¶ – Na jiem tieđe maggaar päninjuođâs. Ááhust iä lamaš jieijâs päänih. ¶ e-mail: anja.kaarret@yle.fi ¶  Sammallahti – toimâttâm oovtâst Ilmari Mattusáin antologia Kyelisieidi maccâm já eres novelleh ive 2005, ¶ Taat keigij haarpu já nuáidi posâdij nuáidilohhoos. Ko peesâi maasâd Muumitáálun Noskemudágâš čuojâttij ilolâš kiđđâlavluu uáđđee perrui. ¶ Anarâš -lostâ almostuuškuođij ive 1988 ađai tot teevdij 20 ihheed porgemáánu 11. peeivi 2008. Vuossâmuš nummeer lâi A5-stuárusâš mááŋgus, mast lijjii seervi pevdikirjeh, muáddi säniruossâháá, muáddi sargum kove, saavâjođetteijee sänivuáru já toimâttâs postâpalsta, mast pieijui joton loostâ nommâkišto. Numerist lâi meiddei siemin uđđâsâš vuossâmuu anarâškielâ kuursâst, mii tollui Avelist kesimáánust 1988. Kuursâ ornij Laapi ollâopâttâh já máttáátteijen láin Kuobžâ-Saammâl Matti (Matti Morottaja) já Sevtil-Piäkká (Pekka Sammallahti). Kurssâliih lijjii neljinubáloh já maaŋgâs tááláin čällein čallii talle vuossâmuu keerdi jieijâs eenikielân. ¶ piäđuh já kärji, ¶ England = Enlanti ¶  lii algust. Teema keevâtlii koordinistmist västid Säämi máttááttâskuávdáš, mii čuákkee teema olášitteid já ohtsâšpargokuoimijd. Sämienâmist já Kustavist láá messuin jieijâs uásáduvah. Sämieennâm uásáduvâst čaitâččih sämmilii kirjálâšvuođâ já siämmást meiddei maaŋgâmuáđusávt sämikulttuur. Uásáduvâi ohtâvuođâst lii Sämieennâm já Kustavi ohtsâš ohjelm-/teemalyevi, mon ohjelmpyevtitmist toh västideh puoh kulmâ messupeeivi. ¶ Puppâ já kuobžâčiivgah ¶ 163 ¶ – Já talle sinočuoppâm maŋa lii tehálâš, et čovoh vala sino. ¶ Sämitigge tuhhiittij čuákkimistis 27.10.2008 Sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs ovdedemohjelm ivvijd 2008-2011. ¶ várás. ¶ ääpi ¶ LODEUĐÂGŠ ¶ s. 160 ¶ Muusikpargopáájái maŋa paarnij- já nuorâipeivi juátkoo Ijâttes Iijâ Tásnáážiih -konsertijn, mii uárnejuvvoo Saijoos oovdâst . Pärnijuávhui lávdástemij lasseen konsertist kuullâp algâaalugkuosij muusik sehe pargopáájái puátusijd. Ijâttes Iijâ Tásnáážiih -konsert uárnejuvvoo Saijoos oovdân rahtum festivaalkuávlust tme: 13.00-15.15 já tot lii puohháid áávus nuuvtá konsert. Uárnejeijeeh tuáivuh sajan stuorrâ kuldâleijeejuávhu. ¶ Čäällimhárjuttâsah ¶ Ohtâ suijâ, manen meiddei lijjim váldám piämmuhâs olssân lâi tot, et must ij lamaš skippáár Čovčjäävrist já halijdim taggaar. Piehâinkyevtis Tilkkuin toimáin muu korvikeskipárin, iäváge hyenes skipáreh ubâ lamaškin. Ailâ-uábbi já Juhháán-Uulágin iävá lamaš algâkeesi pääihist, lâim enijnân já ejijnân kuulmâs pääihist, Tilkku niäljádin já piehâin vala viđâdin. Uábbi lâi moonnâm Ucjuv maađijpaargon vaarâ purrâmâšvyeššen, vâi manen kal lâš lamaš tobbeen já viljâ lâi moonnâm Ucjuuhân maavâs Saarel Heeihâ reŋguustâllâđ já mudoi-uv išádâllâđ. Heikkâ lâi nuorâ peerâolmooš já sust lijjii ennuu huksim- já jolgimpargoh Saarelist. Ailâ-uábbi ušom elâččij kale motomijn oholoopâin pääihist, mut orom muštemin, et ohhoid sun kale mudoi lâi tobbeen pargosajestis. ¶ Säämi kulttuurkuávdáš on vuosâsajasávt uáivildun sämmilij jieijâs kiävtu várás. Tast lii meeri šoddâđ Suomâ sämmilij jiešhaldâšem sehe ellee já ovdáneijee sämikulttuur symbool, mon kuáv¬dášlâš toimâlâš uáivilin lii sehe aitârdiđ ärbivuáválii kulttuur et ovdediđ já uđâsmittiđ säämi ohtsâškodde-eellim. ¶ Äigikyevdilis ¶ HIÄRRÁ, ÄÄRMIT ¶ Taatpâ lâi-uv mielâkiddiivâš fáddá, Ánná eeđâi. Jiem lah kuássin šoddâmgin jurdâččiđ ääši näävt vuáđulávt, et kuábbáálágán irgeiävtukkâs ličij pyereeb. ¶ Myerjist já Hirškiihâst lii ain iđedist korrâ nelgi já suoi iävá kuássin ájáttâl kuhháá koccám maŋa. Suoi nuollâv jotelávt ijjâpihtâsijd, kárvudâttâv peivipihtâsijd, poossâv muáđuid, cissâv já čohhoov – teikâ vaarâ pyereeb ličij ettâđ, ete suoi siävuttává stááluvuoptâidis muorâsäägist rahtum čohomáin. Tastmaŋa Hirškikkâ já Myerji moonâv kievkkânân já čokánává peevdi pellâs iiđeedpitá vyerdiđ. ¶ Máttááttâsministeriö lii nomâttâm jieijâs ovdâsteijen pajetärhisteijee Anna Mikander (väriovdâsteijen pajetärhisteijee Seija Rasku). Máttááttâshaldâttâs ovdâsteijen lii ovdedemhovdâ Jorma Kauppinen (väriovdâsteijen Leena Nissilä) já Laapi läänihaldâttâs čuovviittâstooimâtärhisteijee Elisa Suutala (väriovdâsteijen čuovviittâstooimâtärhisteijee Kari Torikka). ¶ Nuáidipárnááh keččii pirrâsis. Sij lijjii kustoo siäivum mottoom šiiljon, mottoom ääiti tuáhá. Tot lâi kustoo stuorrâ, muottiis šiljo, kost nuáidipárnái mielâst urruu asâmin mottoomlágán huáđđooh. Magareh, tast sist ij lam maggaargin tiätu. Luhhoost lâi sevŋâd, et ij kihheen lam uáinám sii siäivum, veik turboluvdá kale lâi annaam viehâ korrâ jienâ siäivudijn. Ááimust tot kale liijká-uv lâi lamaš viehâ joskis já mudágis vuájáán. ¶ Säämi Parlamentaarlâš Rääđi Váátá Njeellim pággunjuovâmij orostitten ¶ * Kyehti koddepivdee savâstâláin koddepiivdost. Nubbe sunnuin iävdut nuubán: ¶ 3. Jieggâ (Immeel) ¶ sierânâs ruttâdemnjuolgâdus mield, veikkâ iheluokain 7 - 9 adeluvvoo ain-uv váhá sämikielâlâš ¶ Sämitigge lii Suomâ sämmilij alemus poolitlâš orgaan já tot väljejuvvoo vaaljâiguin jyehi niäljád ive. ¶     uási. "Adeliđ muu tuálvuđ Muotâvielgâd kisto laanan. Lopedâm varjâliđ suu kisto nuuvt kuhháá ko iälám." ¶ vyelgih Egyptin ¶ M uáručääci lii vettâ jävri- já merâčääsi siävuttâs. Nuorttâmeerâ čääci lii muáručääci. ¶    (subjekt) Konfirmaatio 39 ¶ c. Mast tiettih, et lijjih puáccám? ¶ Tapani Bagge 2003. ¶ elleekuuvijn. ¶ Akk.     oovtâ  saaveeh     oovtâid  savehijd ¶ Ruške aalgij leđe jo lappâd já lijjii moonnâm jo motomeh škovlâohoh, ko lijjim oppeet pääihist. Eeči já Juhháán-Uulá láin viärmástâllâm Čovčjäävrist já finnim kuolijd-uv, kuás jo jyehitov ko lijjim pääihist, te vorâs kyeli še lâi ain peevdist. Lijjim makaš jo váhá vuáhádum asuntola purâmâššáid já távjá nimmâruššim-uv: ¶ – Na tot kale lii pyeri. Mun vissâ talle uážum taid piärguid. ¶ turkkâlâšsiijdâ. Sijdâ lii Tuurki uáivikaavpug Ankara ¶ rähteevuoigâdvuođâlavváin (404/61). ¶   Mottoom äijih oostij ubâ kaasâ tom koskâvuolâ. Sun lâi kale jo navdâšam muide-uv ko aalmuglâš luáttámuš. Ko sun moonâi páikkásis, te tievst sun juuvâi tom vuolâ. Já ko ovtiist lâi jo uáivist te uáiváđui lase. Ohtuu ko lâi te sun hoksái vyelgiđ kolliistâllâđ. Na ko sun ij pissoom innig olmânáál čuožitkin, suipođij já vierâlâdâi. Poolis lâi vyejimin ton siämmáá luodâ mield já ooinij almaa, kiäst automaađij oroi kevâmin liijgás keccin. Sun vaaldij almaa já tuálvui puutkán. Aalmai imâštâlâi já lâi suttâm ko sujâttis almaa poolis piájá puutkán. ¶ Čsookh jienâ lâi koolmâs já jiegâttem. Sun sáárnui hyeneeht sämikielâ, aaibâs tego kiinii ličij ruttim suu njuohčâm meddâl. ¶ viiljâin vorrâ vardehánnáá. ¶ Juhan Uula Mattus ¶  uáinám Lasetiäđuh: tooimâstivrejeijee Petra B. Magga-Vars puh. 040-732 55 03 ¶ 3. Ucjuv kirhokiirjijn tiättojeijee suullân ive 1680 šoddâm já 1763 Ucjuuvâst jáámmám kirkkoveerdi Olof Olofsson (Vuolli Vuolikandâ) saatij leđe Enbuske (2003,153) mainâšem lukkárin Ucjuuhân 1700-lovo aalgâst varrim Per Olofsson (Piäkká Vuolikandâ) viljâ tâi viiljâkandâ. Olof (Vuolli) kaandâi Mårten (Marttin) já Anders (Antti) suhânommân lii merkkejum Aikio. Mårten varrij perruinis Taažân 1760. Anders jaamij Ucjuuvâst. Anders kandâ Anders (Antti) varrij Uunjaargân já vaaldij suhânommân Eikjok , mii lii Aikio toovláštááru häämi. Iänááš uási suu maajeeldpuáttein šoddii tuoddârist Vaarjâg kuávlust. ¶ Kertomuksia isieni talosta 1 ¶ sierâlágán ääitih ¶ SIEMŠADOH ¶ » Veik tii sudoh láá voorâruopsâdeh, ¶ Tiina Aikio: juáigus já laavlá Čevetjäävri škovlâliih: katril Juha Tornensis : juáigus já laavlá ¶ Enni poođij pááikán. Eeđâi ete kolgâččim škoovlân moonnâđ. ¶ Máttááttâspárnááh koskâldittii purrâm já keččii Jeesusân. Maid sun uáivildij? Kuáđáččij-uv sun sii? ¶ ”Eeči heiviittij luámus ain kuávžurááigán. Vietijm oho juuvâ aln ubâ peerâ, mun-uv lijjim talle vuálá škovlâahasâš. Lijjim talle fáárust eeji suuhâmmaađhijn. Oođđim kärbisnjuuneest já morettim ain toos, et ko eeči suuvâi, te kuoškâ šaavvân aalgij kulluđ. Tot lâi Ryettikuoškâ, mii lii togo paajaabeln, já ton šaavvân kullui, ko eeči suuvâi savonist. Ko tom ij iberdâm, et mon räi eeči suhá já talle ko kuoškâ šaavvân aalgij kulluđ, te paldettij-uv ucánjáhháá. Nahhaar čoođâ kullojii kuoškâi šavâneh. Nube tááhust ááŋui jienah, já ko ááiruh teivâsii čáácán rávhuiduttii, lâi pyeri uáđđiđ.” ¶ kuohâđ kuovâm, kuáhá = kokea verkkoa ¶ 10 § ¶ – Ep mij tieđe. ¶ 3 = Merkkiihánnáá uási. ¶ ucâmuš säämi kielâlaavâ olášume čuávumist. Vuávájeijee pargo stivrij säämi kielârääđi. Pargo puá ¶ Tälvimaailm pivoh ¶ kalâččeijee.....82, 83 ¶ tuvah vuolgâttuvvojii ohtsis 84 suomâkielâlâš pittád já lasseen jyehi kieldân toimâttuvvojii sämikie ¶ Kárvudât peri návt ¶ Joosua 74, 79, 90-91, 94 ¶ - Lah-uvks maka šnjoggiittâm táágu aaibâs njuolgist vuálus, koijâdâm illáoskon Maatist já kuulâm vástádâs: ¶ 2. Šlajâtubdâm ¶ 6 Stivrii čäcikulgâm ¶ - Tovt maađij lii alda ton Huutonjaargâ, kost áásá tot nieidâ, kote lii šoddâm muin siämmáá peeivi tobbeen Ylivieska evakkost. ¶ lâlâš máttááttâsâst lijjii 135 uápped, nuorttâsämikielâlâš máttááttâsâst vittâ já aanaarsämikielâlâš ¶ Tááláá ááigán heiviittum häämist säämi kulttuurkuávdáš áánsáš palhâšumelävdikode mielâst sajos – noomâ ollâtásásii arkkitehtuuris sehe kvaliteetlâš ja maaŋgâpiälásâš tooimâs siskáldâs keežild. Viärdádâskoválávt eeđân kulttuurkuávdáá arkkitehtuur hämmee Sajos pirâstittee enâduv ko oppeet kuávdáá tuáimeeh já toi pargoh kovvejeh ulmuid já sii tooimâ, mii Sajosist pargoo. ¶ Igehân tággáár šuámbistem lam ollágin iimâš, ko tiätá et ij lam kuheskin äigi tast, ko kaahvijd ij ubâ finnimgin, mut ferttij juuhâđ korvik. Já ko totkin ij lam innig finniimist, te lâi kuittâg vastik, mast kal ij lam käähvi ollágin, ko tot lâi šaddoruottâsijn rahtum. Veikâ vuossâmuš kähvilaiva poođij Suomân 1953, te liijká kaahvijd finnij algâaigij tuše korttijn. Te ij lam mihheen imâšijd, et nisoneh tárkká viärdádillii kaahvijd. Taat kähviraŋkkim tábáhtui ušom Jovnnii pääihist, mast Kati Jovnnii Ailâ lâi emedin. Mut saatij tot tábáhtuđ meiddei Sammlii Kaabi pääihist, mii lâi tast alda. Já tom jiem tieđe kiäh eres rovváid ležeh lamaš tast kähvituámárin. ¶ Juhánâs Piättár Iŋgá ¶ demäigi adelui suullân mánuppaje. Majemuuh vástádâsah pottii tooimâ proojeektpargei 29.9.2007 ¶ kevttim) ¶  iävtut Historjá ¶ suomâkielâsâš substantiiv πνεῦμα vuáđuld jurgâlum teermâid, moin anarâškielâsâš ¶ – Mun kale vuálgám tállân viežžâđ Tálunjoobžâ! Kuáski meridij já tuámittij olgokiällárân. Tääl kale uážžu leđe veik maggaar avedem kiällárist, mut njobžâkaandâid kale ferttee vistig kááijuđ tobbeen! ¶ Kielâpiervâl ornim ärbipurrâmâšeehid purrâmâšâid kokkij Aune Portti ¶ - Muái kalgeen kaččâđ! Haŋgal huuihij. ¶ Čappi lâi kuittâg šievluándulâš peenuv já nomâlâsân šiev puásuipeenuv, ige moonnâmgin kuhháá, ko láim oppeet pyeremusah veerdižeh. Tot poođij vaarâ tast, et muoi Heiháin šoddáim leđe ennuu puásuipargoin oovtâst já Čappi lâi tiäđust-uv munnuu pehtilumos iše, ko lâi ovttuu munnuu fáárust. ¶ pargo: ¶ 210 ¶ –~Puáttee juovlâi kale mist-uv kalga leđe juovlâkuosâ tuuveest juovlâi ääigi. ¶ Veerdi kuántui autost olgos räjikosáttuv paajâpihtâsijn já suátialmaa árvumerhâiguin. Veerdiriäpu lâi luoihâspihtâsijguin. Juávhust mottoom halijdij leđe toos olmoošlâš, ko lehâstij autouuvsâ. Na Dayan Moššehân tot tobbeen puátá – vuoi liebbuu veerdi. Liiba suotâs oppeet uáiniđ kuhes ááigán, tast ohtuunân jurdâččim já eres-uv ulmuuh pottii autost olgos. Lâi mieldi še mottoom vielgisvuoptâsâš nissoon. Lii-uvsun tuot tot Moše kálgu – Raakkel, smietâdim ohtuunân já mottoom čapisvuoptâsâš almai-uv tállán tuoi iärrásij maajeeld uálgis kietâ vala čižetpele puoŋâst já masa Moše pusseerheelmist kiddâ. Arvâlim, et ličij-uv tuot Napoleon, mut talle hoksájim, et tothân lii-uv jáámmám jo áigáá. Majemustáá mainâšum ulmust lâi murrišis kejâstâh já mudoi-uv neevtij lemin niärvášum. Mahtsun mun tuom Moše tiervâttâm? Heiviiččij-uv kuáimáht: tiervâ juuvdálâš, miiba kulloo määdi almai? tâi kalebâ lah puárásmâm ko majemustáá oinâláim, čalmepeeli, tâi lii-uv majemui peeivij ääigi lamaš čunoipurgâ? Pyereeb liijká-uv, et puárásub olmožin Mošše uážuččij jieš meridiđ tiervâttemrituaalijn. ¶ - Na, kii tobbeengis lii? ákku suorgânij já luágui keččâđ. ¶ Maaŋgâ perrui šoddii tuše nieidah ige suhânommâ jotkum. Táálááh Aanaar Kuuvah láá Per Henriksson (Piättâr Hendrihkandâ, š. 1665) kaandâ Påhl (Paavvâl, š. 1691) kaandâ Matts (Matti) š. 1727 kaandâ Pehr (Piättâr, š. 1762) kaandâ Påhl (Paavvâl, š. 1801) kaandâi Matts (Paavvâl Maatiš, š. 1835) já Petter (Paavvâl Piättâr, š. 1838) maajeeldpuátteeh. ¶ 50 cm ¶ Kongo ¶ maailm stuárráámus suálui ¶ * Mii tuu nommâ lii? ¶ Kattegat C4 ¶ Rämidiđ tullâ já čuormâseh, muotâ já miärkká, ¶  váldusääni vyehi . 3. Kiina 8 882 ¶  válducelkkust? Puh: 040-7437954 ¶ Njurgoi nuuvtko jo noomâst-uv puáhtá vyettiđ, njurgiistâl já nomâlâsân ton taha ores. Tom njurgiistâllâm lii kyevtuásásâš já masa jo njuorâssiähá, mast tom lii älkkee tubdâđ. Niŋálâs lii tast-uv sijvub, mut jiänáttâl kale tot-uv aainâs kiihâmääigi. Njurguu nommâ sátáččij kale puáttiđ tast-uv, et ko stuorrâ njurgoituákki kiđđuv puátá Sáámán já siäivuškuát veikkâba kilomeetterpele aloduvâst monnii jáávrán, te ton vuálus šnoggiittem toovvât viehâ korrâ njurgâs, mon kale kulá jis lii jäävri aldasijn. Njurgoi lâi tovle tot nubbe miellâsâš merâloddesaalâs kulnâs lasseen, mon puovtij še kárbáin cogâdiđ. Cooggâdmist koolgâi kuittâg leđe várugub, ko njurgoi lâi čuuvtij irrâsub ko kuulnâs. ¶ Suovsah sulâstiteh rávásijd ¶ - ravvim já mättim kuávlulâš palvâlemsoojijd ¶ » Máárjá koijâdij eŋgâlist: » Maht tot lii máhđulâš? Munhân ¶ Immeel sáárnui Moosesân já eeđâi: ”Vuolgât tiäđuštelleid Kanaanenâmân. Tom eennâm mun adelâm Israel aalmugân.” ¶ - Vuárkká: Eero Pekka Aikio muštâl puásuihommáin tovle. Päddejum 1984, toimâtteijen Lahja Paltto. ¶ mield uássin ohtsâškodálâš palvâlemtooimâ pyevtittiđ palvâlusâid sämikielân. Ohtsâštave-eennâmliih sämikielâliih tv-uđđâseh, Ođđasat, algii ive 2002 aalgâst. Taid pyevtitteh ohtsâšpargon Suomâ Yle Säämi Radioin, Taažâ NRK Säämi Radioin já Ruotâ SVT Sápmijn. Čohčuv 2013 Yleisradio algâttij jieijâs sämikielâlij tv-uđđâsij vuolgâttem väldikode viermist. Yle Sápmi pyevtit Suomâ áinoo sämikielâlâš párnáiohjelm, Unna Junná. ¶ 2 a. Ivnii njuoláin merkkejum merâvirde ruopsâdin. ¶ Na ko poođijm Kuáđááčielgjáávrán, te eeči lâi kiergânâm masa jo puoh nijtteđ, mii nijttemárvusâš lâi. Hárávistmân já luovviimân moonâi tot loppâpeivi já nuuvt lijjii puátteetálvááh syeinih-uv jo skáppojum. Täälvi já siijvoi puáttim maŋa taah-uv syeinih kesittuuččii láátun kuusâi já saavzâi várás. Nuuvt aalgij uánihis keesi nuuhâđ já taađeest ko tot uánánij, te muu mielâ meid luoštij. Áimu čuáskui já jáávrángin ij lam innig maggaargin äšši iärásijn ko čuánnjást. Ulmuuh kočodii ton ääši vuojâdmân, veikkâ vuojâdmist ij nuuvtkin čuuvtij lamaš, aainâs muu pehti lamaš koččâmuš, čuánnjáá pehti kale. Lâibahân vain jäävrist poršom já kalâččem, mut hitruu tot lâi nuuvt kuhe ko piištij. ¶ kitkerälahokka ¶ merâšoŋŋâdâh 98, 103, 111 ¶ Anarâškielân ¶ Ijattes ijjâ – algâaalmugij muusiktábáhtus: www.ijahisidja.fi ¶ väldimdet. ¶ 15.11.2010 POVDIITTÂS SÄMIKULTTUUR SUOJÂLEM SUOMÂST –SEMINAARÂN Äigi: ¶ Koškâmjävri = Kuivajärvi ¶ e. Manen kočodeh taam virdepirrâduv? ¶   Pahtal = Pahtala ¶ ČOOVDÂSÄÄNIH ¶ c) 1–9 sekunttid d) paijeel 10 sekunttid. ¶ OA spesiaalraportistee S. James Anaya: Sämmiliih ovdâmerkkâ ¶ Kávnoohân Máárjást tiäđust-uv olgosävni, mii lii tuve tyehin. Máárjá ij lah koorâs sávnuđ, mutâ kal sun motomin – pargoost ko puátá, te liegâdist tom, tälviv häärvib ko kesiääigi. Keessiv uážžu rähtiđ suáhiloostâst vasta já toin fađđoođ jieijâs. Tast šaddâ nuuvt ruonâs opsâ sáávnán, já liške-uv háisu ruonâsin. Šadda nuuvt putes tobdo. Máárjá lii hirmâd luholâš, ko sust lii tággáár päikki. ¶ Šalloomsuálui SA.1963 Njižžjäävrist, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ Iđedist finnijm sááhá mottoomnáál toimâđ já finnijm-uv vissâ muáddi koldâkeerdi. Mij lâim kuulmâs pargosaajeest, Charlie, Gary Zeh já mun, ko poođij Sjölunden (Salolampi) pargee Ralf Bontgare, kote aalgij máttááttâllâđ sáhháđ koldâkeejijd nuuvt, et toh heivejeh sajasis. Rävvejim sunjin vala, maht kuáđi eres oosijd kalga rähtiđ já vyeijilim Pengillyn. Salolampin paasij vala Charlie, kote oovtâst skipárijdiskijn ááigui porgâđ vala muáddi peeivi, jeđe juátkiđ maŋeláá kuáđi rähtim kidâ valmâšin. ¶ Happonen ¶ Čuákkimviistán finnimnáál purâdempalvâlusâid muuneeld tiiláámáin. ¶ - Vyerdiba váhá. Tääl mun jiem kiergân västidi đ puoh maailm ko čč âmuššáid. Tun puá đ áh nuáidihäldei enâmân Haŋgal fáárust. Sun lii monâmin toho kuittâg kuásnii já mun lam tobbeen já tot lii suijâ, mondet tun-uv toho puá đ áh. ¶ Jeesus joođhij sárnumis: ¶ Ijâttes ijjâ-tábáhtusân staatâtorjuu ¶ Šlivgomuštemist vuoggân lii uuštâ, mon kalga šlivgiđ stággoin olgoláá, jeđe keelliđ maasâd. Uštuu kalga šlivgim maŋa tipteđ vuáijuđ, vâi tot pisoččij pone aldasijn, kost kyeleh-uv láá. Ko kyeli tuáppee uštui, te uággoo ravgee vuástá, vâi kyeli tarvan voggijd. Uštuuh sulâstiteh uccâkuáláá tâi tovâtteh spoorrân. Pastemuštuuh rävkkih šelis ivnijguin kyele mielâkiddiivâšvuođâ. Taid kevttih puško já luosâkuolij pivdemân. Lippauštuu jorree uási toovvât spoorrân, maid jämmee kyeli-uv toovvât. Lippa kiäsut eromâšávt vuáskun. Muorâvuogah sulâstiteh enâmustáá luándulii kyele. Taid ko kiäsá čääsist, toh suáibudeh tuohutteehi, tegu jämmee kyeli. Muorâkyeleh heivejeh vuáskun, puško já luosâkuolij piivdon. Jigi lii távjá kyele tâi suovsâ hámásâš timmâ vuoggâ, mon pajeuásist lii vagge. Jigi keessih čääsist stággoin alda pone. ¶ liist! Mun eeđâm tijjân, et nuorttân já viestârist puátih maaŋgah, kiäh oolmij väldikoddeest čokkájeh piävdán Áábráhamijn já Issáákáin já Jáákkubáin. Mut toh, kiäh kolgii arbiđ väldikode, leggistuvvojeh olgos sevŋâdvuotân. Tobbeen lii čiärrum já paanij kiccâ. ¶ ”Maid halijdâh muu porgâđ?” Jeesus koijâdij. ¶ – Hui, mii tuotkis lii, Obžâ eeđâi fakkist viljâsis já čaaitij imâšlii ivnáás čuovâ, mii lihâdij já tánssái almeest. Oobžâ mielâst tot čuovâ mestâ jo volliittij sunnuu. ¶ päivää, ennilodeh šladârdii koskânis já uđâgááh sierâdii... Ige kihheen lávlum ¶ unionân. ¶ Káávpán lii kuhes mätki já toho kalga mađhâšiđ autoin. Maati ááhust lii uccâ, ruopsis auto. Ákku čokkáá ovdâpeeŋkâst já vuájá auto. Matti čokkáá tyehipeeŋkâst Hirškiihâ já Myerji kooskâst. Sun čokkáá kaskoo tyehipeeŋkâ já stáálupárnááh čokkáv Maati paaldâst Maati puáris torvostoovlijn. Puohâin láá meid torvopuáhhááh. ¶ Eellimkuávlu ¶  tuulâ. Tij Jookeerpargopittá 5. Mane Piättâr kočoduvvoo Tavekuávlu Venetsian? ¶ Suomâst lovottem etnisâš tuávváá vuáđuld lii olmooštiätulaavâ mield lavâttem jis tooimâin ij lah asâttum eromâšávt laavâst. Suomâ sämitiggelaavâ § 23 mield sämitigge paijeentuálá vaaljâluvâttâllâm sämmilijn. Vaaljâluvâttâlmist ij pyevti luovâttiđ tiäđuid eres ko sämitige haldâttâs luuvijn lovottem- já tutkâmtárguttâsân. Sämitige vaaljâi ohtâvuođâst noreh lovottuv sämmilij meereest sämikuávlu kieldâin, sämikuávlu ulguubeln já olgoenâmijn. Lovottâh lii tärkkilumos tiätu Suomâ sämmilij meereest. Aalmugregistertiätuvuáhádâhân puáhtá almottiđ eenikiellânis sämikielâ. Vuáhádâh ij vala sierree eres sämikielâid. Ive 2012 loopâ räi lijjii eenikiellânis sämikielâ aalmugtiätuvuáhádâhân almottâm 1900 olmožid. ¶ uusi kuva: 55A_heikki.jpg uusi kuva: 55Á_Sauva-Aslak.jpg ¶ SomBy lii sämikielâlâš rock-muusik suáittee juávkku, mii lii vuálgus Suomâ sämikuávlust. Muusik spiekâst ärbivuáválâš säämi musikkist juoigâmist, ko tot lii rock-sundásâš. Bändi lii vuáđudum maŋgâ ive tassaaš Suomâ mädimuu sämisiijdâst Vuáčust. Tááláš čuákánpieijâm lii hámášum iivij mield. Aalgâst juávkku lâi vuáččulâš nieidâbändi, mii šoodâi, ko siijdâst ij lamaš eres porgâmuš. Mottoom čoovčâ toimâškuođij Vuáčust bändikerho, mast bändi kuuloold šoodâi. Aalgâst bäändist lijjii čiččâm nieidâd, mut kuuloold motomij mielâkiddiivâšvuotâ čaaskâi já uási lopâttij. Tááláá čuákánpiejâmist láá mieldi kulmâ algâalgâlii jeessân; kulmâ vuáččulâš nieidâ, moi fáárun vuolgijn maŋeláá kyehti kaandâ ránnjákieldâst Anarist. Tááláá ääigi bäändin kuleh Miira Suomi (lávlum), Milla Pulska (syntetisaattor), Unna-Maari Pulska (ruumbuh), Oula Guttorm (kitaar) já Juho Kiviniemi (basso). Tááláš čuákánpieijâm lii toimâm oovtâst ive 2007 rääjist. ¶ kielâ já ton lasseen västid GNT teevstâ dynaamisávt/funktionaallávt siämmáánáálá ko ¶ Myeisijävri = Myössäjärvi ¶ máhufeeriimáid = makuelämyksiin 36 ¶ Jieččân pääihi já perruu mun-uv jurdâččim Helsigân puáđidijnân. Must lâi kuittâg lamaš tommittáá makkuutteijee mätki, et päikkihuolah lijjii váháš ááigán vájáldum. Soittim pááikán já kuullim, et Ester kumeštâs ij lam valagin luáštám. Kuullim meiddei, et sun lâi vala luččâtaavdâst-uv. Muu uámitobdo ij valagin kuáđđám muu ráávhun. Jiem lijjii kolgâđ ollágin vyelgiđ! ¶ oovdedmist Säämi máttááttâskuávdáá Säämi virtuaalškovlâ-tooimâst lii merhâšittee rooli. ¶ Stivrim/kuvvim/čuoppâm: Jouni West ¶ 1 STUORRÂ-BRITANNIA ¶ Čielgiittâsâi, ruttâtuálu hoittám já haldâšemkoloi tärhistem kalga tábáhtuđ šiev ruttâtuáluvyevi miel ¶ 136 ¶ Aalmanlavkkim 18 ¶ Limppo ij vaijaam tolliđ Matjâs kuhháá paijeen. Sun luovvij kieđâidis, ¶  celkkuid. ¶ Kuobbâr kappeer lii koovvâr teikâ tuolbâs já tot lii ruškisfiskâd. Ko tot košká, tot šadda kuovgâdubbon. Iđoskovjâ ivnee livvârijd ränissullâsâžžân. Ko itoseh läddih, livvâreh čápudeh. Kuobbârist lii kuhes, segis jyelgi, mii lii ruškisfiskâd já silhekildosâš. Máldu lii kuovgisräänis já šievsmakkâsâš. ¶ - Mij moonnâp taan pálgá mield nuuvt kuhháá, ko puátá stuárrâb luoddâ, Haŋgal čielgij. - Tast kalga talle vyelgiđ uálgispel já ij-uvsun sun-uv kavnuu tobbeen kostnii. ¶ Anarâškielâ servi ¶ Piervâl já pessim ¶ Ko sun lâi kuáhtám Iisai kaandâin čiččâmâs, sun koijâdij: ”Láá-uv puoh tuu kaandah täst?” ¶  lii Suu lyemesaje ij lamaškin maŋgâs tiäđust. Lyemesaijeen tot lâi mudoi-uv uáli jo suámálâš: motomij ivij tobbeen ij kavnum ij ohtâgin lyeme mut motomij ivij vuot tot lâi nuuvt tievâ luámánijn, et ij juálgásis táttum lavkkimsaje kavnâđ lyemepoovnâi kooskâst. ¶ Uđđâ testament algâteevstâst. Teermâi vuottumsoojij juávhust mun lam valjim ¶ Joh. 15:11 πληρωθῇ tulisi täydelliseksi šodâččij tievâslâžžân ¶ Tricholoma columbetta ¶ Ohtii Sáárá lâi puátimin Juvnjäälmist já poođij Samudjáávrán. Tast orodijn kal oonij čalmeest, et ijhân kihheen piejii oppeet suu reepun tom njuámmil uáivi. Enâmus tiäđust-uv vahtij eeji, ko tieđij, et sun tot kal sáttá tom toohâđ. Mut eeni ij ervidâm vahtiđ. Enni vuolgij čääsi viežžâđ riidon já Sáárá reppu ko lâi kärbiskeejist, te talle nahettij njuámmil uáivi tohon reepun. Sáárá ko maŋeláá motomin poođij Kossenâmân, te aalgij purrâđ evvisijdis repustis. Tast poltto reepus já parda tävirijd peevdi oolâ. Te kávná monnii kiesâlduv, miinii lii pááppâr siisâ kiessum. Keejâd já arvâl, et miisun sust taan kiesâlduvâst lii. Já ko leehâi, te njuámmil uáivi! Te Sáárá kal tom omâttâlâi, et joba lii kommeeb uáivi, ko ain itá suu reepun. Já maht tot tohon lii šoddâm, ko sun lii tárkká váhtim, et ij kihheen peesâ pieijâđ. Mut kal liijká lâi ittáám tot uáivi suu reepun. Ige sunjin vissâ kuássin čielgâm tot, et kii tom talle lâi suu reepun pieijâm. ¶ Jotkâsuáđi já evakkoäigi ¶  táálu Mut kuuđhah meridii, et iä innig kuássin osko täälvi kukkodâhân kuldâlâdmáin kuovlâmrääigist, pic asâtteh tállán koccám maŋa fastâ vaavtâ, kote kammuuh jyelgist já turkkâ pajalist vähtee mievtâ káátu alne já tállán almoot, ko maadâpieggâ álgá ruápsuditteđ puájuikierruid. Amas innig nube kerd uáđđiđ tegu tääl ođđii. ¶ Sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs Suomâ škoovlâin 2003-2004 ¶ – Manenbat jiem. ¶ Luosâ čiivgah láá ohtuuniselleeh. Toh tiälláádeteh cuávis čáácán suáijáás keđgiloomijd, kost toh väldideh olssis siemin reeviir raavvâdhaahâm várás. Toh tuápuh lappâdkolgee čääsist planktonelleid já siemin tivráid. Čiivgah kävnih ravâdin meid keđgiloomijn já siävŋulmievtâin maaŋgâlágánijd čielgitävtittemes iälánijd. Toh láá tuolbâseh já láá tarvanâm vuáláážân ruákkijuolgijdiskuin. Revireh láá aalgâst uceh, mut ko čiivgah stuáruh, te tot vijđedeh suáijáás eellimpirrâsijdis. Tain toh tuálih korrâ taištâlmijd já syejisajettáá pááccám čiivgah tuššeh. Čiivgah pisotteleh juuvâst 2–3 ive. Tast maŋa algâkeesi, ko čääci lii maizâm, luosâčiivgah vyelgih juuvâst meerân. Tain šadda uáivádâh já toh vájálditeh reeviirlattim, ko vajâldeh juhânjäälmi kuávlun. ¶ Oovtâstpargo viggâp čoođâg pyerediđ já ovdediđ, já tast viggâp toohâđ vuáhádum já jiešmeidlist čielgâ ääši säminuoráid. Fáárun viggâp uážžuđ lase uđđâ muáđuid já tooimâ viggâp šoddâdiđ vijđásubbon. Tábáhtusâid viggâp orniđ maaŋgâpiälásubbon já tävjibeht, ko tääl ohtsiih tábáhtusah láá oovtâstpargo aktiivlâšvuođâ keežild tuše motomeh ivveest. Lasseen oovtâstpargo eromâšávt Ruoššáin viggâp lasettiđ, ko tot lii ucceeb ko Suomâ, Ruotâ já Taažâ koskâsâš oovtâstpargo. ¶ – Vâi puávtám puurrâđ tuu. ¶ Neeta Jääskö ¶ Kunnijâttum täsivääldi president, áárvust oonnum minister, Taažâ já Ruotâ sämitige saavâjođetteijeeh, pyereh árvukyesih ¶ – Muštáh-uv ákku mii peeivijd itten lii? ¶ Mattii Issá Iisak Kuuva ¶ Ákku lâi ubâ eellimääigis porgâm korrâ pargo. Šivetteh, párnááh já poccuuh lijjii tuálvum puoh suu ääigi. Nuuvtpa algâäigi čuopâdâs maŋa lâi-uv lamaš sunjin šiev äigi, mast lijjii lamaš maŋgâ-uv šiev pele. Purrâmuš puohtui sunjin seeŋgân njune oovdân. Ij tarbâšâm jieš mälistiđ. Pyecceiviäsust siämmáá visteest viällájii sárnudemskipáreh-uv. Ij tarbâšâm sárnumskipárij tiet vyelgiđ korttâspellâeehidân. Aheveh toh spellâehideh mudoi-uv lijjii lamaš majemui ivij. Já pyecceiviäsust kyesih-uv ellii täävjib ko táválávt. Já lâi asto luuhâđ hitruus kiirjijd já spellâđ váhá seeŋgâst, ige kihheen huáputtâm teikâ toskádâllâm, et eidu tääl koolgâi lihâdiđ teikâ porgâđ maidnii. ¶ uápped. Lasseen Aanaar kieldâ máttáátteijeeh adeleh viermimáttááttâs maŋgáid sämikuávlu ulguu ¶ – Na ijhân tááláá maailmist kuássin tieđe! Suolâ sáttá volliittiđ, te ijhân tot siisâpeessâm koolgâ leđe kuássin liijkás älkkee! Elmer pahudij. ¶ Ubâ enâmist sämikielâ teikâ sämikielâlâš vuáđumáttááttâs finnejeh ohstis 542 uápped. Luvâttuvâi oohtânrekinistum sämikielâ uáppeemeeri 71. ¶ Iänááš uási eurooplijn ääsih kaavpugijn. Euroopâst láá-uv paijeel 30 kaavpugid, main äässih paijeel miljovn olmožid. Täin miljovnkaavpugijn stuárráámusah láá Moskova , Pariisi já Lontoo . ¶ – Pihlejâš lii nuuvt táválâš muorâ Säämist, et pihlejâš-algâsiih päikkinoomah váiluh ollásávt anarâškuávlust. ¶ Keesi poođij kuávlun ruánáá haamit pajalist já liäđđoo tuomâuáksikiästu kieđâst. ¶ Sämitige nuorâirääđi saavâjođetteijee Laura-Maija Niittyvuopio muštâlij jieijâs sänivuárust nuorâi máhđulâšvuođâin já hástusijn vaikuttiđ jieijâs aššijd. ” Säminuoráid lii ovdánmin máhđulâšvuotâ vaikuttiđ säminuorâi sajattâhân. Väldikodálávt taan máhđulâšvuođâ ovdánem kalga turviđ ekonoomlávt pisovâš čuávdusijguin já resurssijguin.” ¶ **Ohtâ kandâ keččâlij mottoom äijih narriđ já koijâdij: Kuábâš lii lussâdub, puzzâkiilu vâi lajokiilu? Äijih västidij: Kooččât jyelgisuormâi oolâ, te puáđáh tiettiđ. ¶ Ittinâš algijm Rajaniemi Marttijn inventistiđ parselijd já eres-uv kaavnijd, moh lijjii penuvryhmá kiävtust já ko puoh lijjii rekinistum já pieijum pápárân pajas, te elâččáim vala rekinistmin pennuid, et láá-uv puoh vala lovvoost fáárust. Ko inventistempargo lâi toohum, te tast maŋa moonáim Marttijn Ovdâskoddekomppania hoovdâ kapteen Pitkäs savváid. Tobbeen tábáhtui virgálâš pargoi lonottem kapteen čolmij oovdâst aaibâs suáldátlâš paragraafij mield. Kuuláim vala kapteenist, et mijjân ličij vala ohtâ penuvalmai puátimin lase. Na sunhân saatij leđe tien siämmáá mašinist, mast muái-uv Pellervoin-uv poođijm. ¶ – Joo, já táid kukkáid tun koolgah talle njuoskâdiđ. ¶ » Puáttiđ muu kuuvl, ¶ kevttih sierâlágán raavvâd. Meid piervâleh láá ¶ 105A Čäcišadoh mieskih čohčuv. ¶ 3. Eennâmtuálu lii eennâmviljâlem já šiiveettuálu. ¶ – Taat tábáhtui talle ko mun lijjim váhá puárásub ko tun, Hirškikkâ. Vaarâ oovceihásâš. Lii čohčâeehid já veigi, ko mun váázám ohtuu meeccist. Fakkist mun uáinâm maidnii tuáŋgis já komâláš huáđđoid puátimin muu oovdeld. Tot jotá kaavren já vistig mun jurdám, ete tot lii kuobžâ. Mun orostâm já keejâm tärhibeht, ko tot puátá aldeláá. Ij tot kuobžâ kal lah, mun huámášâm. Mii imâšijd tot puáhtá leđe, mun hundârušâm. ¶ Peivitipšoost lii kiävtust 3 já 5-ihásij párnái olesovdánem aicâdemluámáttâh, mii ráhtoo ohtsâšpargoost párnái vanhimijguin já tiervâsvuođâtipšoiguin. Aicâdemluámáttâh tievâsmit párnáá aarâhšoddâdemvuávám já ton ulmen lii párnáá olesovdánem árvuštâllâm sehe ovdánem torjuu táárbui čielgim. ¶ tääl arva? Pumba čuorvij juuvâst. Pulláás päkkišahe ¶ 143A Liihâd ennuu, te váimu, teekih já täävtih nanosmuveh. ¶ Vuoi itám mon kiässáá, nuuvt kiässáá, ¶ Valjim, toimâttâm já suomakielân jurgâlâm: ¶ Tot tuáimá ohtsâšpargoin sämikuávlu kieldâiguin, eres škovliittâs uárnejeijeiguin, tave-eennâmlâš uábbiorgaanijguin já staatâ máttááttâshaldâttâssáin. Sämitigge oovdâst sämmilij jienâ škovlimpolitiikâst. Sämikielâ já kulttuur sajattâh máttááttâsâst lii ohtâ tehálumosijn sämmilij puátteevuođâ koččâmâšâin. ¶ Máttááttâstooimâ pargoviehâškovlim uárnejuvvoo neelji kyevtpiäivásii aldamáttááttâspaje ääigi Anarist Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist. Vuossâmuš čokkânem lii kuovâmáánust 2015, nubbe kiđđuv 2015 sehe kuálmâd já niäljâd čokkânem čohčuv 2015. ¶ ČUÁKÁNKIÄSU ¶ Nuuvt Heikkâ já Marttin pajedává sieidi já vyelgiv jotteeđ siedijn kárbá kuuvl. ¶ 162 ¶ Motomijd iivijd täst ovdil lâi historjállâš tábáhtus Suomâ sämmiláid ko vuossâmuš sämitigge lehâstui. ¶ Ohtiimist šadda meiddei happi , maid tun-uv vuoiŋah. Tuše ruánáá šadoh áppádeh ohtiđ. ¶ Petra Kuuva , Bigga-Helena Magga , Tiina Sanila-Aikio, Petter Morottaja ¶ Já talle poođij kiđđâ. Puoh eres ¶ kaavpug ¶ Aldapurrâmâš poccust -tábáhtus Sajosist 3.4.13. Kove: Jan Erik Paadar ¶  ääigi. Semantlávt Tääbbin Peivee lii, ¶ Iđedist poliseh vyelgih keččâđ, ko Avelist áiguh pavkkâliđ stuorrâ táálu, mii lii liijkás alda juhârido já tot vuáju rido vuást hitásávt. ¶  puátá. ¶ d. Jyrki vist suáittá Tavepoođâenâmist, kost láá vijđes piälduh. Sun koijâd: ”Tääbbin mist láá kappeerpääiskih veikkâ mon ennuv, ko kiđđuv porgâškyettip piäldupargoiguin. Mahtsun tobbeen Säämist. Kávnoo-uv taat lodde já mon valjeest?” ¶ Lii kuittâg máhđulâš, et sierâ šlaajâi ohtâgâsah kištodeh koskânis. Ovdâmerkkân stuorrâlode nääli stuáru jotelávt, já kievrâs lodden tot lii väldidâm eellimsaje ucceeb tevkisselgkaijust já pääiskist. Njuhčâ já puállunjunnjuhčâ pelestis pyehtiv rijdâliđ äŋgirávt reviris raajijn. ¶ 3. Nube ulmust perustem puáhtá čäittiđ meid lieggâ sanijguin já rammuumáin. ¶ 7. Äššigâššáid kalga aktiivlávt tieđettiđ sii vuoigâdvuođâin já säämi kielâlaavâ adelem vuoi ¶ Äijih ¶ Toin puáhtá leggistiđ tuárgu kuoškân Puzzâvuoggâstággu ¶ sojopoccee = letku ¶ Päikkieennâm kielâi kuávdáš já uđâsmittem mieldi sämikielâ totkee virgeh sirdojii Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituutân. ¶  juáhhojeh Aasi Pontus paasij kaavpugân. Já nukeseŋgâ, mast lii fiskis loovdâ. ¶  já korrâ ¶ Ovdâskodde tuhhiittij vyesimáánust ruukilaavâ 169 § miäldásii nubástus, mon mield Tukes puáhtá agâstâllum suujâ tiet occee pivdemist malmâuuccâmlove teikâ kolletoidemlove vyeimistorroom juátkimân teikâ ruukilopán teikâ ruukitorvolâšvuođâlopán kyeskee miärádâsâst meridiđ, ete looveest ohtâlistum toimáid pyehtih väidimist peerusthánnáá riemmâđ lopemiärádâs nuávditmáin. ”Ovdâskode toohâm nubástus lâi ovdiláigásâš já sämitigge oovdânpuovtij vala haldâttâhváljukode kuullâm ohtâvuođâst-uv, ete ovdilko riemih nubástuttiđ ruukilaavâ, vyerdih AHR linjim ruukilaavâ olášutmist. Muu mielâst ovdâskode miärádâs lâi ovdiláigásâš, ko váldá vuotân AHR miärádâs”, iätá saavâjođetteijee Näkkäläjärvi. ¶  Tot 4. ¶ Sämiaalmug ovdâsteijei lasseen stiivrâst kalga leđe ucemustáá ohtâ kieldâi ovdâsteijee. Lasseen stiivrâst lii škoovlâ pargojuávhu, máttáátteijei já uáppei ovdâstâs. sämmilijd ovdâsteijee jesâneh nomâttuvvojeh sämitige iävtuttâsâst já kieldâi ovdâsteijeeh kieldâi iävtuttâsâi vuáđuld. ¶ Tááláá ääigist oppâmateriaalpargo kulá Sämitige pargoid, mii finnee ihásávt staatâtorjuu oppâmateriaal rähtim várás. Oppâmateriaalmeriruttâ kulá staatâ budjetist máttááttâsministeriö válduluákan já tobbeen máttááttâshaldâttâs toimâmanoid. Sämitigge taha ihásávt máttááttâshaldâttâsáin oppâmateriaalpargo kyeskee puáđussopâmuš já raportist toos materiaalpargo puátusijn. ¶ Heikkâ moijái Áánán já čooskij čalme. Ááná mielâst oroi, et peivi oppeet váhá paaštij polvâi luámist. Ääših kustoo urruu kuittâg mahtnii ornášuumin. ¶ syevđilokke kiduskansi ¶   muštâlemcelkkuuh. arvemeeri mm ¶ – Luándukirje 2. Pargokirje . Pargokirje, mon lii anarâškielân jurgâlâm Marja-Liisa Olthuis. Almostui ive 2003. ¶ - Lah-uv tun tääbbin ohtuu? sun talle koijâdij. - Láá-uv tääbbin lase “häldeeh“? ¶ G. Lođâsjuolgâgeh ¶ vátávâšvuodâtaasij V/II – IV/IV mield (vuáđupälkki 2 051,23 – 2 391,60 eurod/mp). Vuáđupäälhi ¶ Sämiarkkâdâh ¶ suojâlem.....90, 103, 123, 125 ¶ päggi ¶ Suikerohanhikki ¶ Lehtikuva Oy: 124D ¶ Nuorâiváldustiivrân kuleh love jesânid plus juáhážân värijesâneh, kiäh talle oovtâst vuávájeh já uárnejeho tábáhtusâid nuoráid já tarvaneh kieldâ aššijd, moh merhâšitteht lohtâseh nuorâi aššijd já pyereestvajemân. ¶ Rähis almalâš Eeči, tun adelih Algaad uhren mii peeleest. Mij kijttep tuu ehidâs adalduvâst, mast uážžup sudoi addâgâsadelem, eellim já avdâgâsvuođâ. Ane mii Kristus uámmin elimist já jämimist. Taam ruhâdâllâp suu killám, jäämmim já pajaspajanem tiet. ¶ – kietâčallui tärhisteijeeh 2, ¶ jurgâlemvastuuh láá morfeemtääsist. Ohtâ smavvâ iäru ráhtusijn kávnoo. KR92 ¶ Pengilly 10.8.98 vuossargâ ¶ ● kossâ roppâ ● ¶ Jieš vuoijum párnái peljitavdâjurdui siisâ. Ige moonnâm ko varttâ, ko juná vuosmuu keerdi orostij čuávuvâš sajattâhân tego koolgâi-uv. Tot koolgâi čuážžuđ tast muáddi miinut já juátkiđ tastmaŋa määđhis. Mut juná orostij-uv vittâ miinut já love minuttâd, ige tot äigi orroom nuhâmingin. Viijmâg te poođij kulluuttâs: ¶ Kordâm tábáhtuvá ovttáin saggijn. Vistig lääigist ráhtojeh kyehti váárvu, moi čoođâ kođđeemsäggi piäijoo. Tasmaŋa läigi váldoo nube peelgi já čuijooh pirrâ. Čuijooh pirrâ orroo läigi kiässoo kođđeemsaggijn peelgist orroo lääigi čoođâ. Návt šaddâ ain uđđâ čalme. Ko Matti já Ella lává kordâm ruopsis laigijn kuđâlijnijdis tuárvi ennuv čoolmijd, suoi algâttává kođđeem. ¶ 20. ¶ e . Mon Tave-enâmist iä šoodâ kuáccee- já lostâvyevdih? ¶ lahâaasâtlâš oovtviärdásâšvuođâvuávám rähtimân. ¶ Tieđettemčaalâ kieldâ peivitipšomáávsuin/2008 ( Huám. 2 oho muuneeld čaallum kirjálâš almottâs ucemustáá 7 pv. pištee koskâpuddâsâš meddâloromist/máksupuáráttâs) ¶ Jieččân puátteevuotâ lii ucánjáhháá epičielgâs, jiemge tieđe vala mii tobbeen lii. Kenski toos kuleh peerâ já párnááh, sehe pargo. Tast kuittâg lam vises, et šoodâm porgâđ vala talle-uv sämikulttuur pyerrin ovdâmerkkân sierâlágán projektijn. Almolávt juurdâštijn uáinám sämmilij puátteevuođâ čuovâdin, ko jis mij rooččâp ton oovdân tääl, te turvip ton siäilum. ¶ 12 ¶ Ááná peeljih hárjánškuottii korrâsub jienân ige tot innig lamaš nuuvt ilgâd kuldâliđ: ¶ levânâm pirrâ maailm. ¶ – Tunhân aaibâs tájáskih! Mun ferttiim čielgiđ tunjin váhá täid aaššijd. Munhân jiem vuálgâmgin toho tii lustâtuuvrân Alta kuávlun, mut mun paaccim teehin Fiskernesân oovtâ táálun. Talle lávârduv ton alemus juhle ääigi taan parakin lijjii puáttâm tievâ veikâ magareh šlaarvah, já tohhân koivuu jyehi saje, laavhâid já puoh, et kavnuuččij-uv vijne. Tun ko lijjih aaibâs Beetlehemist, te mun kaaijum tuu laavhâst puoh ruuđâid haldusân, ovdilgo kiinii táid suáláád. Taa uážuh maasâd taid. Koolgahpa luuhâd taid. ¶ Talle ko vuosmust moonnim Avelân tuáhtár kuuvl, lâi Ollilainen tuáhtárin. Sun lâi adelâm celkkuu, et tot váddu ij lah suáđi keežild šoddâm. Poođij sairal tipšomist reekkig munjin. Pieijim uuvnân já poldim tom jiemge máksâm. Ij puáttâm vátámuš reekkig mäksimist. Tothân kale lâi čielgâs ete suáđist hávádum keežild mun karttim tom jyelgi puoccâđ. Nube kerd siäjuškuođij tot jyelgi nelji ive maŋa, talle lâi Kurki-Suonio tuáhtárin Avelist. Lijjii vuod korrâ toskeh. Tuáhtár eeđâi: tom ferttee lekkâđ. Já nuuvt algii eetteráin noháđittiđ muu, pieijii tom kopa munjin uáiván, mutâ jiem mun nohádâm. Must lâi vaarâ talle jo astma. Algim saađđâđ já masa aavhâm, ko jiem puáhtâm vuoiŋâđ. Tipšooh já tuáhtár imâštellii. Lijjim kuittâg mottoomverd narkoosist, mutâ tubdim kale pyereest poovčâgeme ko tuáhtár čuoggij tom kossâ säägi juálgán. Tot poovčâgij hirmâdávt. Lijjim kuittâg tommittáá tobdottem, et jiem tállán addim maid tohhii munjin. Tast ko vuod finnejii muu iäláskiđ, tuáhtár čuážui tast já siejâ lâi tievâ peevdi, tot jyelgi lâi lam vuod siäijum. Čielgâškuottim ton narkoosist já puohtii rulâiguinseeŋgâ, moin tuálvuh muu viistán. Mutâ iä kiergânâm pieijâđ muu ton seengân, ko kočâttim jieččân peevdi alne meddâl lättei já vazzim viistán seŋgâsân. ¶ já eeči luptij kieđâs váruttemdiet. ¶ párnááh iä peesâ škoovlân. ¶ Jeobald kejâstâlâi suu já smietâi. Sun ooinij roovâ, maaŋčievvâg faardâ, kote lâi kárvudâttâm purjâskägispuvsáid já nähkianoraakin. Sun čokánij aaibâs máŋásnjuáidui já ruvvij stuorrâ njunes. Tot ij lamaš kopio eidu tom Jeesusist, mii lâi lamaš nävlejum muorâriistân pärnivuođâ proomu ätis kajuttast. Ij sun meid puáhtám, tääl ko čalmeh oppeet toimii, jurdâččiđ, et tuot fardâ ličij kuássin lamaš uccâ fiijnâoopsâš Jeesus-pärni madonna soolâst. ¶ 2), máhđulávt ovdebáá konditionaal keežild. Kreikâkielâsâš GNT olgospyehtim tááhust ¶ +6 cm. Santtu +7 cm. WSOY 1978. Suomâkielân ¶ - Tääl te muu mielâst oro, et puávtáččim uđđâsist koijâdiđ tom siämmáá koččâmuš, maid jieht-uv koijâdim. Jiem finnim talle čielgâ vástádâs. ¶ Mušte puoh pyecceid já taid, kiäh killájeh ohtuuvuođâst já torvottesvuođâst. Ruhâdâllâp toi peeleest, kiäid teddih ruttâväänivuotâ teikâ eellim ulmettesvuotâ, lusis pargonuáđih teikâ pargottesvuođâ nuáđđi. Mušte taid, kiäh láá alda jäämmim. Ruhâdâllâp jáámmám aldemuidân peeleest. Adde mii taan eellim maŋa oovtâst siigijn já puoh posijdâdgijn uáiniđ tuu muáđui čuovâ. ¶ – Amahân tot lii jo puurrâm suu, Myy njezâgij. ¶ Ko ton sajan pottii ennuu ulmuuh já puoh kaavpugijn ulmuuh tulvii Jeesus kuuvl, sun sáárnui sijjân viärdádâs: ¶ verdi, veerdi = varsi ¶ d) Mane iänááš kyeleh kođeh kiđđuv? ¶ Siätutáálu (Säätytalo) ¶ Pup, pup, taid luodâid mun koolgâm uáiniđ! Puátivettee-uv fáárun keččâđ taid? Mutâ njuámmil já puoidâ lává lappum – vâi iävá-uvks suoi oinuu? ¶ Vittâ olmâ purrâmâšpuudâ lii tuárvi ¶ Kärbismáátkán Aanaarjäävri oolâ, mos kullii elimeh Hävdieennâmsuollust já Äijihsuollust, uásálistii 33 olmožid. Ko čäcibussi ij puáhtám laddiđ Hävdieennâmsuollui, te suvdemeh tahhojii ucebáin kárbáin já čäcibussi vuordâččij togo aldasijn. Hävdieennâmsuálui lii lamaš kiävtust iänááš 1800-lovo pelni, mut vala 1900-lovo aalgâkeččin tohon láá ulmuuh hävdidum. Viirrâm muorâriistâin ij innig paste luuhâđ noomâid, mut betonin optum ryevdiriistah láá šiev oornigist. ¶ Stivrâ ¶ Uđđâ 2 momentân: ¶ skerreejyelgih ¶ Säämi kielâtaho -palhâšume uáivilin lii adeliđ tubdâstâs sämikielâlij palvâlusâi já sämikielâ sajattuv oovdedmân porgum ansulii pargoost Suomâst. ¶ Ton ääigi adelij kiäisár Augustus miärádâs, et ubâ väldikoddeest juáháš koolgâi čälittuđ olmoošlohon. Taat čälittem lâi vuossmuš já tábáhtui, ko Quirinius lâi Syyria koččomhälden. Puohah monnii čälittiđ jieijâs viäruluvâttâlmân, juáháš jieijâs kaavpugân. ¶ Uccpárnáá Vuoli Ilmar ¶ Káránâsvääri TII.1963 SA.1964 Korppivaara Kolmâsjävri T. ¶ Säämi parlamentaarlâš rääđi stiivrâst Suomâ sämitige ovdâsteh Klemetti Näkkäläjärvi já Tiina Sanila-Aikio. SPR oovtâstpargosopâmuš mield sämitige poolitlâš njunoš kalga uásálistiđ jesânin SPR stiivrâ tooimân. ¶ Tääl puáhtá jo vyeijiđ polgupyeráin. Mutâ tun vájáldittih torvokappeer. Vyerdi oovtâ ¶  ceelhâ ko šoŋŋâdâh čuáskui. ¶ - Taat-uvks? Kost muái talle láán? ¶ Moshnikoff Satu Näkkäläjärvi Riitta, proojeektpargee, sämmilij sosiaalpalvâlusâi ovdedemohtâdâh –haahâ Sanila Tarja Wesslin Heini ¶ Tiervâpuáttim Sämitige nuorâirääđi uárnim säminuorâi konfereensân säämi kulttuurkuávdáš Sajosân Anarân 6.-7.2.2014. ¶ 190-191 tâi kárttávuárhást. ¶ – Joo, nubenáálá ko taah mii pyehtim ruánzih, Šlubbopelji eeđâi šlunden. ¶ Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 30.12.2014 tme 16.00 räi čujottâssáin ¶ 86). Taat iäru ij toovât maggaargin mehâšumeiäruid veerstân. Spiekâstmist huolâhánnáá ¶ heđâlmittem. ¶ Irmeli toolâi oovdânpyehtim anarâškielâ tievâsmittemškovliittâsâst Sämitutkâmušseminaarist, mon Giellagas-instituut ornij Levist 30.9.2010 já meiddei Laapi ollâopâttuv orniimist Šoddâdemtiettuu peeivijn 25.-26.11.2010. Tain maađhijn sun finnij sajanmáávsu jieijâs aauto kevttim mield. ¶ Čuákánkiäsu ¶ – Hei, keččeeba! Tálunjobžâ lii kustoo meiddei nuurrâm muorâid, Assaaskuolgâ pahudij já čujottij muorâliäján, mii lâi ittáám sii meddâlorodijn Tálunjoobžâ steellig oolâ. ¶ čuurâellee = laumaeläin 11 ¶ – Vuoi takkâ, Ánná eeđâi já maavsij Heeikân jieijâs uási liipust. ¶ uáinimsajos ¶ a. Kesiraavâd ¶ - čohčâčuákkim ¶ Anja Saijets ¶ Keisiluohtâ = Keisilahti ¶ Ohtâ muu pargoskipárijn lâi monâmin stuorrâ täävvirtáálun – eidu toho, kost muu-uv hooteel lâi. Sun koolgâi tuálvuđ čovduid nieidâsis, já nuuvt te muoi vaazijm oovtfááru já savâstâláim vala čuákkimist já eres-uv pargoaašijn. Mätki moonâi toin naalijn uáli jotelávt. Ko peessim hotellân, keččim vuod tijmásân. Tot lâi tommittáá, et mudágávt kiergâniččim elâččiđ rajâmin hooteelloonjâ já tastmaŋa vuájáččim Finnair bussijn kirdemkiädán. ¶ Kandâ eeđâi: ”Iäččám, mun lam toohâm puástud Immeel já tuu kuáttá. Jiem lah innig tohálâš kočoduđ tuu kandân.” ¶ ässeeh? ¶ Mut tehálumos kuittâg lii lanjâsmuorâ ¶ uálgitähti ¶ 2. Luvâttâl Euroop suáluiväldikuudijd. ¶ siitake ¶ Tááláá sämitiggeest ij lah ohtâgin anarâškielâlâš jeessân. Jis ličij, te ij taam čalluugin tarbâšiččii čäälliđ. Puáttee vaaljâin mij kolgâp anneeđ huolâ tast, et tiggeest já ton lävdikuudijn liččii anarâškielâliih jesâneh. Te ličij tuulhâi paalhijn-uv rievtis ano já tuulhâin-uv pyereeb motivaatio. Anarâšah láá taan paje mudoi-uv sämitiggeest motomijn aašijn kopsettâttâm. Om. eidu väljejum vaaljâlävdikoddeest ij lah ohtâgin anarâš, ij värijesâningin. ¶   - Mut munhân adlâm suábi kiäsnii tist já sun vuálgá vuástálistiđ Čsookh já suu juávhu! ¶ haapi. ¶ Totkee sijđo ¶ Ohtâ sist maacâi Jeesus luusâ. Sun čuárvui korrâ jienáin já kiijtij Immeel. Sun leggistâđâi enâmân Jeesus oovdân já kiijtij. Sun lâi tiervâs! ¶ Sunhân lâi lamaš jo oovtâ luuhâmpaje mist hovdâmáttáátteijen, ko lijjim lamaš kuálmád luokast, mut te lâi lappum kuusnii. Jiem šoddâm leđe talle suin ennust maggaargin ohtâvuođâin já jiemge tubdâm suu olmânáál já jurdâččim-uv suu moonnâm máttáátteijen kuusnii eres škoovlân. Kaandah, kiäh pyerebeht tubdii suu já tiettii aašijn eenâb, uvástellii: ¶ 13. Russula cyanoxantha – Kyyhkyhapero – Tuvvásmiäruh U ¶ O ¶ Jis paddim olášuvá, tot tábáhtuvá kesimáánu nube oho Anarist . Jis tun lah ton kuávlust, vääldi ohtâvuođâ já koijâd lasetiäđuid! Suáiti numerân 040-7705139 teikkâ vuolgât šleđgâpoostâ čujottâsân petter.morottaja@helsinki.fi. ¶ Šaapšâ siijđo čuomah láá siilbâivnáseh já selgi lii čappâdub. Šapšâ kulá luosâkuolijd já tast lii-uv čapis pyeidivepsi selgiveepsi já peeccih kooskâst. Šaapšah láá maaŋgâlágáneh já toh láá nomâttum stuáruduv, pivdemaigij já eellimvuovij mield jieškote-uvnáál, veikkâ tááláá ääigi totkeeh nabdeh šaapšâid ohtân šlaajân. Šaapšah láá juohum sierânâs juávhoid toi sillimpanij lovo mield. ¶ Veeški pyevtittâs 2003 (1 000 t) ¶ Lasarus Juh 11:1-44 ¶ váldá vuoimijd, aainâs návt pakka peeivi. ¶ [3]: Ákku kulá hyeneeht, já táágupeht tiätulágán tautonomia vala lasettičij tom tobdo. ¶ orásij tubdâm kiđđuv lii viehâ älkkee. Vuonjâšlodeh ¶ 35 Sämitigge kolgâččij vuáđudiđ ive kielâtaho - palhâšume, mii mieđettuuččij pyeremustáá ¶ jävriskálžu ¶ Tiäđust-uv lam perustâm meiddei anarâškielâst jo uáli kuhes ääigi. Jyehi keerdi ko orom Säämist, laaviim kuldâliđ Säämi Radio já nuuvt lam ain kuldâlâm anarâškielâg vuolgâttâsâid-uv. Toos lasseen lam luuhâm muáddi kirje já kuldâlâm anarâškielâg muusik. ¶ Suomâ sämitiggeest láá kulmâ ovdâsteijee staatârääđi nomâttem ráđádâllâmairâskoddeest. Sämitige ovdâsteijein lii sárnumvuoigâdvuotâ sopâmušráđádâlmijn sehe vuoigâdvuotâ kyeđđiđ uáivilis pevdikiirján. Sämitige já Ruošâ sämmilij ohtsâšpargo-orgaan säämi parlamentaarlâš rääđi lii sooppâm, ete sämmiliih ráđádâleh ohtân aalmugin ráđádâlmijn já ete sämmilij ohtsiih uáivileh suáppojeh SPR:st. ¶ Kooveest sämitige saavâjođetteijee säämi aalmugpeeivi juuhlijn kuosijd vuástáváldám Pekka Aikio, kiäst lii pajalist Suáđigil Vuáču mááccuh. Tiervâttemvuárust kirječällee Ima Aikio-Arianaick fiskis tiänulii máccuhist. Kove Ulla Isotalo. ¶ 1. Mon kubduv lii áimuversolâs šadoi stielâs taan jäävri riddoost? ¶ Wihuri-konsern uáivikonttor ¶  [äijih] 9. Kanada 2 578 ¶ ” Sämmilij tááhust čuávuváá jieŋŋâlis savâstâllâm fáddá lii uáli šiev, ko sämmiliih láá ohtâ aalmug neelji staatâ kuávlust. Oskom, ete sämmilijn láá ennuv, maid adeliđ savâstâlmân. Jieŋŋâlis savâstâllâm ulme lii selvâttiđ sierâ staatâi já algâaalmugij šiev vuáháduvâid ääšist já valmâštâllâđ miärádâsâid tile máhđulii pyeredem várás” Nilla Tapiola čielgee. ¶ 31B Valje kyerrejuvvoo čuoppâmpuimurist monnjâskiärun. ¶ 3. a. Noomât káártán Aasia vittâ stuorrâkuávlu. ¶ Luándukuávdáš lii orniistâlmin meiddei tälviluándupeeivi Rivdul Vasatokkast 4.2.2017. ¶ Ákku, Myerji já Hirškikkâ keččih porruu kirdem. Vistig puárui kirdá siäinán já seeinist piävdán. Peevdist tot kirdá liäibán já leeibist kiämnán. Kiemnist puárui juátká kirdem loppimmiälkán. Loppimmielhist puárui juátká kirdem viäskárán já viäskárist olgos. ¶ Mark 1:9-11 ¶ peljimedusa = korvameduusa 182 ¶ Já esken kyelikävppijâs keejâi-uv muu tego ličij kumâttâs uáinám. ¶ Taaidâr Marja Helander tuojijd kieđâvuššee lostâmediatiäđáttâs täst. ¶ - Onko kilttejä lapsia? ¶ Suuvâ vistekudij meeri ive 1749 lâi 5, mut ive 1800 tuše 3. Uccom poođij suuvâ perrui já nuorâ almai valjaas varriimist Taažân 1750-lovo rääjist, sehe maaŋgâ nuorâ já párnáá ruáppánmist ive 1751 väividem vihurirookon. Ive 1850 räi meeri lâi stuárrum 7:n já pisoi siämmáážin ive 1900 räi. Ive 1900 suuvâ olmoošmeeri lâi 68 já 1910 jo 86. ¶ 7. Maht lapsemááđuh tussejeh eennâm? ¶ Monâttim nube pargo. Algim oppeet škoovlân moonnâđ já nube paargon. Tobbeen sij iberdii muu já ete lam nuorâ já tarbâšim eenâb luámu pargoost. Mutâ ovttáin pargoin must ij lah ruttâ purrâmâšân. ¶ pargo ¶ riehtiministeriö haldâšemsyergist 130 000 eurod, mast lii pááccám iivij 2004 já 2006 ääigi kev ¶ vuoiŋâstemsaje , mii lii tärhis jurgâlemvaastâ. Taah spiekâstmeh ráhtusist iä kuittâg ¶ Smith & Wessonis já piäluštân kandâs ¶ Kielâpiervâlist kalga valmâstâddâđ toos ete tipšopärni, pargee teikkâ ubâ kielâpiervâljuávkku kuáhtájeh kivkked jiereskittee tábáhtus. Párnááh já vuorâsulmuuh tarbâseh torjuu ete toh selvâneh tast. Kielâpiervâlist kalga leđe mahđulâsvuotâ torjâstiđ kriisijuávhu išán. ¶ silleenjune . Vuonjâšluddijd tijpâlâš kubdâ já tuolbâ njune, mon roobdâin láá siemin sibžááh. Toiguin toh sillejeh čääsist siemin elleid já šaddoid ravâdin. ¶ đâid, mut iärásáid toh sárnojeh viärdádâsâigijn, et sij iä uáinidijniskin uáináččii ege kulâdijniskin iberdiččii. Viärdádâs meerhâš taam: Siemâ lii Immeel sääni. Luoddâpellâs koččâm siemâ meerhâš ulmuid, kiäh kuleh sääni mut kiäi vááimust Pahakkâs tallân puátá väldiđ tom meddâl, et sij iä oskoččii já piäluštuuččii. Källee oolâ koččâm siemâ meerhâš taid, kiäh sääni kulâdijnis väldih tom iloin vuástá mut oskoh tuše uánihis áigáá. Sist ij lah ruotâs, já nuuvt sij, ko kärttih keččâlusân, lyepih. Čuovjispuállurassijd koččâm uási meerhâš taid, kiäh kuleh sääni mut te loppâseh eellim huoláid, rigesvuotân já naavdâšmáid. Sij iä räähti umolum valješado. Mut šiev enâmân koččâm siemâ meerhâš taid, kiäh, ko láá kuullâm sääni, pisoh tast putes já čapo váimoin já nanosin rähtih šado. ¶ Leejoon puášáskij. Tot kiškodij saavzâ pitážin já puurâi njálmásis. ¶ 2. ¶ Päälgis pirâshâltâttâs siijđoin: www.ymparisto.fi > Alueelliset ympäristökeskukset > Lappi > Ympäristönsuojelu > Ympäristövaikutusten arviointi PVÁ ja SOVA > Vireillä olevat YVA-hankkeet > Repojoki-Kuttura maantie. ¶ Gyllenberg (1994) sänikirjeest juávkku nr 6. ¶ Ovtâstit raavvâd sárgáin rievtis šahan. ¶ Kolgee čääsih ¶ Anarâškielâ tievâsmittemškovliittâs lii Anarâškielâ seervi, Oulu Ollâopâttuv Giellagas-instituut já Säämi máttááttâskuávdáá proojeekt, mon ulmen lii škovliđ áámmátulmuid anarâškielâtáiđusâžžân. Proojeekt lii uáli viijđes já ton valmâstâllâm-uv lii vaattâm uáli kuhes ääigi. ¶  lii Loddešlaajâ ¶ 6. muorâi čuoppâm já oovsij väldim ¶ 3. ¶ Lippu tuhhiittui sämmilij virgálâš symboolân sämmilij 13. tave-eennâmlâš konfereensâst Årest 15. porgemáánu 1986. Siämmást tuhhiittui meiddei nubbe aalmuglâš symbool: Sámi soga lávlla/ Säämi suuvâ laavlâ. ¶ – Muoi, västidij Ánná ige jiendâm tađe eenâb. Sun tuš sevilij Kaari jieijâs loonjân jeđe suoi toopáin uuvsâ. ¶ 22A Motomin jiellâh sáttá tulkkâđ luccátmân. ¶ Kirjeest lii materiaal suáldátsiärváduv Immeelpalvâlussáid já rukkoospuddáid mut meiddei ovtâskâs rukkoospuddáid. Návt tot čáittá sunde puáttee suomâkielâlâš suáldát salmâkirjijd, main meiddei puátteevuođâst puávtáččij leđe ekumeenlâš já ovtâskâs rukkoospuudân hiäivulâš materiaal. ¶ VERSIO 1 ¶ jurgâlâm: Marja-Liisa Olthuis ¶  peenuv. Uáivisäännin RUOPSISLIJNE ¶ – Konsert lii Adjágas vuossâmuš Suomâst. Ijâttis ijjâ -festivaalorganisaatio lii ilolâš, ko uážžu vuástáväldiđ tábáhtusân návt merhâšittee sämmilâšmuusikjuávhu já et sii muusik kuullâp viijmâg-uv Suomâ sämikuávlust, rámmoo festivaaljođetteijee Anna Näkkäläjärvi. ¶ 101 jiennâd Tapiola Nilla Samuli 95 “ Länsman Asko Tapani 90 “ Värijeessân: Porsanger Veikko Antero 68 “ ¶ eeposijn arâkoskâääigi čallui räi. Liddel & Scott (1996: 1748, s. v. σῴζω) sänikirjeest ¶ Motomeh njuámmilááh máálájii tuše koppakuorijáid. Uási talle máálájii tuše suovsâid. ¶ Mikkel Näkkäläjärvi ¶ Láá ennuu ulmuuh, moh olgoštuvvojeh ovdâmerkkân sii liškeiivne, oskolduv tâi arvâlusâidis keežild. Tággáár olgoštem kočoduvvoo rasismân . Maaŋgah ulmuuh láá ferttim vyelgiđ kuátueennâmstis, ko sij láá vajedum. Sist láá šoddâm patâreijeeh . Suomân-uv láá puáttâm patâreijeeh. Sij tuáivuh, et finniiččii Suomâst torvopääihi já maŋeláá máhđulávt aalmuglâšvuođâ. ¶ škajâluođiimáin = kaikuluotaamalla 26 ¶ Videostudio ¶ Já ko lijjim tiilám uđđâ määđhi, soittim vala Hollandin išedân já kuččum suu almottiđ muu päärti jieččân mätkitáhádâsân. Sun lopedij porgâđ tom tállân. Forgâ sun sooitij-uv munjin maassâd já almottij, et äšši lâi oornigist já et finniiččim monâttum ruuđâin 75 %:d maassâd tobbeen. Tot lâi tego muusik muu peljijd. Mut taam-uv suáitust lâi fastes jienâ: mun kolgim tuálvuđ vala fiärttuauto Anarân já jieččân kaasâ Avni-siäsá kuuvl Tiärmásân. Ilmar lii ovdil-uv išedâm muu ennuv, já sun lopedij ustevlávt vyelgiđ muin iđedist Anarân. Mun vuájáččim jieččân fiärttuauto jeđe Ilmar vuájáččij muu láiguauto, moin puáđáččáim maassâd Avelân. Mun kijttâlim suu iššeest. Soováim, et liččim tállân čiččâm ääigi Avelist iđedist, ko autotivottâh lekkâsičij. Luhhoost taah ulmuuh koccájii tooláá paargon. Tastmaŋa vuolgim maassâd Äijihjáávrán. ¶  INFINITIIV anarâškielâ já nuorttâlâškielâ. Ruošâst stuárráámus uási sämikielâ sárnoin sárnu kieldâsämikielâ já viehâ häärvih nuorttâlâškielâ, äkkil- já tarjesämikielâ. Puoh sämikielah láá uhkevuálásiih. ¶ Natalian sämiääših láá teháliih, já sun uáiná taid tehálâžžân, moid sun haalijd jieijâs uásild leđe mieldi vaikutmin já tolâmin sämikulttuur paijeen. Sun tuubdâi jieijâs etnisâš morettem 16–17 ihásâžžân. Sun lâi kale ovttuu tiättám lemin sämmilâš já tieđij suhâmadduidis já et suu ákku sárnu nuorttâsämikielâ, mut talle vala sun ij annaam sämmilâšvuođâ olssis tehálâžžân. Sun tuubdâi váduhin tom, et ij máttám sämikielâ ige porgâm ärbivuáválij iäláttâsâiguin, pic aasâi kaavpugist já eelij tegu kii peri eres ryesilâš. Ađai ij iällám ärbivuáválâš tâi stereotijpâlâš sämmilii eellim. Sun kuittâg kuuloold ibbeerdškuođij sämmilâšvuođâ maaŋgâhámásâšvuođâ já ton häämi rievdâm tááláá ááigán. ¶ 6 ulmuu jieggâ ¶ vuásku ¶ b. leeibij ruŋgoin ¶ Saahâ lii piäggám: ¶ 1 0 . P A S E P E I V I H E L L D U V  I N ¶ – Joo, njobžâkaandah ettii šlunden. ¶ Täärhist vástádâsâidâd oppâkirjeest. Rievtis vástádâsâst finniih ain oovtâ čuággá. ¶  kuvata ] Muu oovdâstmanneeh lijjii toohâm čielgâsin mii hovdáid ain pataljovn komendeijee räi, mon tehálâš lii máttááttiđ pennuid kuorrâđ ulmuu já meid mon mon-uv ellee luodâid, já puátuseh-uv jo lijjii čäittimnáál; lâimhân kavnâm talle loppâkeesist kussâ- já känisuolluu, kote lâi iällám aldasâš kylást roođeeldmin tieid elleid já tuálvum taid jieijâs kylán. Toin aggáin mij uážuim vyelgiđ “čurmâ čuákán” -peeivi hárjuttâllâđ jieččân stuimetuárjumoornigijd, ige toos lam kiästán mihheen etâmušâid. Stuimehárjuttâsah ađai toh mii luoddâkuorrâmhárjuttâsah lijjii, uážžu ettâđ penttâ juhlepeeivih mijjân. Vistig jo finnijm Ovdâskoddekomppania lantikka vyeijeinis jieččân kiävtun ubâ piäiván já nubben; mist lâi rijjâvuotâ moonnâđ kuus peri halijdijm já kiergânijm ton peeivi ääigi. Puáttimäigi ij lam meridum, mut táválávt mij kuittâg maacâim eehidpurrâmâšááigán aaibâs keevâtlâš suujâi keežild. ¶ Palvâlus sirdem: ¶ Porsanger puh. 050-343 1299. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsât www.samediggi.fi Anarist 7.11.2012 ¶ Kaabi Eljis Márjá-Liisá ¶ – Na kalehân mun tom muštám já tääl vaarâ juo tuostâm mainâstiđ-uv tunjin, et lijjim kale juo sooppâm suin muuneeld ton huálhástâllâmmääđhist. ¶ Lijjim stellim riehân poccuutuoljijd valmâšin poođâ vuálá, ko iä lamaš finniimist ävđineennâm lieggâ čunnuuh tâi kaameel soksâmeh. Lasseen lijjim čovgim karâstuvâid tuárrást kyevti sajan, et Mošše já Raakkel uážžuv toollâđ tain kiddâ, ko vyeijilep. ¶ Teuvo Nyberg, Matti Palosaari já ¶ Säämi parlameentah já sämiseervih, säämi kirjálâšvuotâ, muusik, teatter, filmâ já maaŋgah eres syergih hämmejeh uđđâ sämivuođâ já kieđâvušeh jieškote-uv vuovijguin nubástuvvee kulttuur povčâgittee já ärgis aašijd: kielâ nubástusâid já aštuuvuálásâš saje, ulmui meddâl varrim ärbivuáválâš kuávluin, ärbivuáválâš iäláttâsâi vádis tile, vááijuvvuođâ sämikielmátulâš áámmátulmuin jna. Säämi media kieđâvuš jieijâs siärváduv tábáhtusâid já nubástusâid piäiválávt – já pajashuksee siämmást meiddei sämmilij ohtsâš argâpeeivi riijkârajij rasta. ¶ kildeemáátu ¶ Tšad ¶ Kiäsásâm  adjektiiveh  já  toi  attribuut ¶ Mika Saijets, haldâttâspargee ¶ Máhđulâšvuođâin sämikielâ já sämikielâlii máttááttâsân asâtteh vuáđumáttááttâs- já luvâttâhlaavâin, ¶ – kulmâ jyelgipaarâ ¶ – Kii juhá mielhi, kii juhá juŋŋâsääpi já kii juhá čääsi? enni koijâdâl stááluperruust. ¶ Jouko já Tero leggistáin uággumstáguidis riddojuovân já tuámittáin Sami išán. ¶ – Ličij kale vijsásumos puáldiđ ubâ lanjâstuv, Muumieeči eeđâi. ¶ Biologilii maaŋgâhámásâšvuotân kyeskee OA almossopâmuš (The United Nations Convention on Biological Diversity CBD) lehâstui vuáláčäällimnáál OA pirâs- já ovdedemkonfereensâst (UNCED) Rio de Janeirost ive 1992. Suomâ lii ratifisistám biodiversiteetsopâmuš ive 1994. Biodiversiteetsopâmuš ulmen lii eennâmpáálu ekosysteemij, ellee- já šaddošlaajâi sehe toi ärbitahhei maaŋgâhámásâšvuođâ suojâlem, luánduriggoduvâi pištee kevttim sehe luándu geenivaarij kiävtust finnejum aavhij vuoigâdvuođâlâš jyehim. ¶ – Ááigum varriđ kaavpugist meddâl. Vuálgám máádás. Taat kaavpug lii munjin nuuvt kärži. ¶  tun – Na tääl! Te pyehtiđ taid säpligijd taas, te kal mun taid kodám puoh. ¶   - Ličij tibi suámi uáiniđ, mon jotteel tot te lii? ¶ vâlusah nomâttuvvojii uáli tehálâš sämikielâlâš palvâlussân. Lii vaidâlittee, et táin toimâsuorgijn ij ¶ – Na joo, kale mun kuittâg täst lam, Ánná västidij. Mut muu mielâst taat ij mihheen hitruus soojijd lah. ¶ 2. Láá-uv tust jieijâd piäivášlaasah? Kuás kiävtáh taid? ¶ 5. 6 . 7 . 8 . ¶ Já puohah purrii kalas já monnii uáđđiđ Puupâ kuátán. ¶ 82A Jieškote-uv loddâšlaajâst lii jieijâs ekologâlâš ¶ Tamara Aleksandrovna mielâst suoi iävá määti. Sun tooimât sunnuu tállân pajeseŋgáid uáđđáđ. Suoi uáđđáv-uv, mut ákku lii tutâmettum já rávhuttem. Fakkâ nube kaandâ kietâ kačča seŋgâroobdâ paijeel já páácá hiäŋgáđ ááhu njune oovdân. Tot lii liijgás, tääl ákku kiävvul. ¶ Kyeleh tarbâšeh eellimtoimâidis várás haapi tegu eres-uv elleeh. Vuoiŋâdijn kyeli váldá čääsi njáálmán, moos happi lii kásánâm. Ko tot tappa njäälmis, te čääci paččaas olgos suovđij pehti. Talle čääsist lamaš happi njommâs syevđiloostâi pehti vorrâsuonáid. Tobbeen happituálusâš vorrâ jotá vááimu pumppám keežild vorrâsuonâi mield jyehi sajan roopâ. ¶ Tast mij aalgijm smiettâđ ete moin konstain mij taid ponttoonijd fievriđep. Erkki já Urho áigoin kyedin tuálvuđ já muoi Jussijn smiettaim pyeráiguin uigâđ. Erkki já Urho álgijn epidiđ munnuu fievriđimvyevi já eeđain munnui: ¶ Tunisia E8 ¶ Tastoo Mošše halijdij kuusnii miäcán Suáluičielgist, toho paaŋki kámpá suuláid. Na tiäđust-uv kurvarij tooimâst lâi huksejum 4 kilomeetter kiäčán miäcán taggaar stuorrâ purâdemterassi. Tom pirâstittii mučis tuodârenâduvah já ij ko oppeet máátkán. Winha rievâinis jotelávt auton já paaŋki kámpá šiiljon vuordâččiđ Moše, kote lâi jo siste kiergânâm navdâšiđ tiäđust-uv viini já vissâ maidnii evvis-uv saatij purâstâm. Forgâ tot puáđáččij olgos siämmáin juávhoin, mii tast lâi jo tobbeen puásuikäärdist eledijn. Smiettim tast, et puátá-uvsun tot innig muu sáátun, jis vala vardeškyeteh nube-uv kieđâ suormah? ¶  objekt 13) Eelijm ehidist tuálvumin Arden Johnsson L&M-käävpi luus, kost suu lâi vyerdimin suu ustev, já nuuvt suái-uv vyeijiláin Minneapolisân. ¶ Ovdedep njálmálâš ärbitiäđu já kielâ sirdâšem suhâpuolvâst nuubán ¶ – Na tottá vissâ jieijâs meecist tom uážžu sáhháđ! Tálunjobžâ eeđâi. ¶ Algâaalmug ¶ a. Maht algâulmuuh iäránii ráhtusis peeleest maadâapinain? ¶ LASEMÁÁVSUST/SIERÂTIILÁÁMIST: ¶ suomâkielâsâš teermah, moin toh láá jurgâlum. Uálgisbeln jurgâlemvastui vuottumveerstah já ¶ Ohtii vuod láin postâreeisust lamaš já sunnuu lasseen lâi vala ohtâ Kaamâslâš nuorâalmai. Sun lâi ovdil-uv jottáám tobbeen kuávlust já lâi lijkkuustâm oovtâ Kärigâsnjargâlii nieidân. Sun halijdij moonnâđ ton táálun iijân kost tot nieidâ-uv lâi. Sij monnii puohâh ton siämmáá táálun iijân. Nieidâ aasâi ennis lunne, muččâd já nuorâ, mutâ suu enni lâi jo elilâm olmooš ijge meendu fávrugin innig lamaš. Tot lâi čohčâ já iijâh lijjii sevŋâdeh. Kandâ paldâhástâlâi nieidâ já vahtiistâlâi ete kost tot nieidâ uáđá, sust toovâi mielâ nieidâ paaldân kohan čuovâh čäskih. Nieidâ eeni mielâst ij lam mielâsâš vivvâsaasâ. Já nuuvtpa sun iävtuttij nieidâsis ete lonottava uáđđimsoojijd. ¶ Kieláid kyeskee nummeertiäđuh láá kirjeest Sharing a world of difference: The Earth's linguistic, cultural and biological diversity . ¶ kiškom jieččân ¶ Ohtii ko Kasper lâi joddootmin mottoom jäävrist, te huámášij et sorvâ lii ittáám jävrriidon. Talle Kasper tuámittij hirmâd huáppoin viežžâđ piso. Ko uáli siijvost suuvâi kárbáin, te peesâi-uv uánihâš páčádâhân já nuuvthân tot paajij tom soorvâ. Mut keevâi-uv nuuvt, et tot sorvâ vierâlij jáávrán, čäcirääjist ko lâi. Te Kasper čoonâi kievđâ soorvâ čiäpáttân já suuvân keesij tom soorvâ káárgu luus, mii lâi kuávdoo jäävri. Amal vissâ piejâi vala muorâid teikâ maidnii muide kobđottâssân, et tot sorvâ ij vuáijum poonán. Ton káárgu alne Kasper njuovâi já ruovjiistâlâi tom soorvâ já piejâi vala kobđottâs toos, et ulmuuh jurdeh, et tie lii joddee Kasperist. Sun ain tyelli tälli viežâi soorvâ ryevji tobbeen káárgust, ige ohtâgin olmooš ervidâm, et Kasperist lii sorvâ kuávdoo jäävri. Puohah jurdii et Kasperist lii tom káárgust joddee, jis kiinii sattui uáiniđ kobđottâs. Kolmâčääsi äigi ko lâi, te piärguh seiluu viehâ pyereest tobbeen káárgu alne. Pooliseh lijjii kal meddei tietimin, et toin suulâin lii sorvâ kuddum já toh uccii tuođâst tom njuovâsaje já päččee. Mast ležeh kal álgâm epidiđ, vuoi ličij-uv kiinii kuoddâlâm, mut nuuvt moonâi, et virgekodde ij kuássin puáttâm tiettiđ, et kii lâi sujâlâš. ¶ Eemeed lâi kuolijd čolliimin, ko Vuolli-äijih peesâi päikkiriidon. ¶ 3. Puásuituálu lii sämmilij tergâdumos iäláttâs. ¶ Suomâ Euroop Unionân servâmsopâmuš lasepevdikirje nr 3 säämi aalmugist addel virgeomâháid máhđulâšvuođâ mieđettiđ sämikuávlust sämmilij puásuituálun sierânâs vuoigâdvuođâid uássin algâaalmugkulttuur. Lasepevdikirje lii merhâšittee sämmilij vuoigâdvuođâi tááhust, mut sämmilâšpuásuituálu sierânâsvuoigâdvuođah iä lah heiviittum Suomâ lahâaasâtmist. ¶ 1 . V Á S T U Ä Ä I G I P A S E P E I V I ( I N V O C A V I T ) ¶  orroo Lohja C5 ¶ Vuossâmuu sääni majemuš puustav lâi muu versiost koččâm meddâl, mut ijba tot skaađim maiden. Čuuvtij maŋa škovlâääigi munjin viijmâg valgânij, maid tieh säänih uáivildii já siämmást selvânij tot-uv tuotâäšši, et veikkâbahan saanij algâalgâlâš merhâšume jiem lamaš tiättámgin, te liijká pyereest lijjim piergim. Muusik ij tubdâm raajijd tiengin lavluu pehti. ¶ Čerrihjeggi SA.1963 Kaamâs Jievjâjävri N. ¶ 6. Aantikeeđgi suhhei kortteerpäikki ¶ 6) sämiorganisaatioh já -peleh; 7) sämipeelij pargeeh sehe 8) sämiseervih. Čuásáttâhjuávhuin ¶ Maht raavâdamnâseh joreh luándust ¶  Jurgâl Elleđ ruhâdâldijn kuuhâ tuše kuárus saanijd. Ruhâdâllâđ návt: ¶ – Na nuuvthân jurdáččij, et toh ohtâvuođah láá pyereh, jurdâččim kyynisávt. ¶ já morčessuonah pyehtih voorâ vááimun. ¶ 14. England, Scotland, Wales and ¶ 40° ¶ – Jáá, Ante pahudistij. ¶ Koskâpajoseh . . . . . . . 51 ¶ 3. ¶ Fjellner tooimâi pappânvihkâm maŋa vistig jottee särnideijen Jukkasjäävrist já Kärisavonist. Muštâluvvoo, et sun lâi nuuvt ucce, et särnistoovlist-uv ferttij čuážžuđ peeŋkâ alne. Pargoos lasseen Fjellner vuájui aalmuglâšromanttisâš jurdui vaikuttâsâst meiddei säämi aalmugärbivuáhán, tegu juáigusij, myytij, legendai já lavlui muušton merkkiimân. Sun jurgâlij jieijâs nuurrâm já kirjim sämikielâlâš teevstâid nuuvt, et iärásijn-uv ko sämikielâlijn lâi máhđulâšvuotâ uápásmuđ toid. ¶ Love suulâin poođijn Tom Scheib já Liisa Mayo poccuidiskijn, maid mij piejâim kuátumân. Tom sehhij jieškote-uvlágánijd kornešaddosiemânijd oohtân já adelij poccuid. Poccuuh lijjii kyehti sarva, moh čannojii kiädán ryevdikagânáid kiddâ. ¶ Anarâš kalender 2000 (13 sijđod) almostui loppâivveest 1999, mon teeman lâi tovláá riäiduh: Kerris , Riehâ , Lääbžih já leeŋgih , Čäcijotteemniävuh , Njollâäitti já jyelgiäitti , Liššá , Nyetti , Nuáidirumbu , Lieksi , Oljolamppu já šleđgâčuovâ , Hirsâtupe , sehe Täkki já ryevdikamina . Kalender lâi A3-stuárusâš já čapis-vielgâd, moos kuuvijd lâi sárgum Petra Kuuva já teevstâid lâi čáállám Ilmari Mattus. ¶ Suomâ lii ratifisistâm aalmugjeessân- já poolitlâš vuoigâdvuođáid kyeskee almossopâmuš ( KP-sopimus) ive 197 6. KP-sopâmuš lii uási Suomâ riehtivuáháduv, já lii vyeimist laavâtääsist já návt njuolgist heiviittettee já čannee riehtikäldee. KP-sopâmuš olášuttem kocá OA olmoošvuoigâdvuotkomitea. Sopâmuš mield meid ovtâskâsulmuuh pyehtih väidiđ olmoošvuoigâdvuotkomitean KP-sopâmuš rikkomušâin. ¶ – Puáđi tun-uv, tusthân enâmus lii suijâ tánssáđ. Vääldi täst julástuv, vâi tuostah tánssáđ. ¶ lamaš meiddei “rijjâ” ađai semantlávt västideijee jurgâlus, mii meerhâš tom, et ¶ c. Kuábbáá kaavpugist arva keessiv ucceeb? ¶ – Terve Mami! ¶ Virge mon toimâsaje lii sämitige säällimkoddeest säämi kulttuurkuávdáš Sajosist Aanaar markkânist. Virge tohálâšvuođâvátámâšah láá sämitiggeest adelum asâttâs 5 § (1727/1995) miäldásiih. ¶ – Jieh tun taarbâškin mättiđ. Muoi Mattijn mätteen kal taam kevttiđ, ákku iätá já leehâst tiättur puálu teddilmáin. ¶ P uttâlpostâ Loommum meeccist 5 ¶ pojalle pronominijn suu (spiekâstemjuávkku nr 3). GNT kreikâkielâsâš algâteevstâ ¶ anarâškielâ ¶ ● Geneve ● ● Liechtenstein ● ¶ Piergâseh: asettis pááppár, skerreeh ¶ meerâ ¶ ČOOVDÂSÄÄNIH ¶ sijđoh: 128 ¶ MIKROSKOOPPÁIN ¶ Sámi duodji Taažâst ¶ jaavrijd já Victoriajäävri ¶ Kaandâ enni maacâi pááikán, mut Mirjam paasij keččâđ, mii tábáhtuuččij. ¶ --- ¶ Veikko Paltto ¶ “ Pärnikeččen” ¶ Tiervâpuáttim sämitige päikkisijdoid. ¶ tiidijnis toh čaneh piäivááčuovâ energia ¶ Kirdee, Erkki já Urho lijjii puđâldâm peivilahe toi ponttoonij kiddim hommáást. Já keevâi nuuvt ete ponttoonij kiddimstelligist puoh pultij rääigih iä sooppâm, muáddi puulti iä finnim sajasis, kirdee piejâi spijkkárijd toi kyevti puulti sajan. Ijge kirdee puáhtâm väldiđ Eerki já Urho fárusis mašinân, sun kiirdij ohtuu Anarân. Almaa kyevtis ferttijn vyelgiđ vääzin Čovčjáávrân. ¶ 17.05.96 . Ijjâ moonâi jo pyerebeht já oođđim mestâ nuuvtko kalga-uv, iäge taampahkin innig cuvnâm. Iä-uv ližžii tuuttaastâllâm ollágin, vâi oođđim-uv mun nuuvt lussâdávt. Peivi lâi kuittâg siämmáá sovđâd, ko jiävtáš-uv, mut liijká vuolgijm väzziđ (Rudy, Arden, Anssi já mun). Eelijm Duluth paajaabeln. Vaazijm hirmâd čieŋâlis juhâkuurâ miätá pajas já tast maŋa váháš eres saje vuálus. Macâdijn eelijm vala kaavpug keeijâdmin, mut ko lâi syelni, te ijba tobbeen lam ennuv uáinámuš. Ehidist poođij kuásán ohtâ Amerik syemmilâš parâkodde, Rudy já Aini Lindquist, kiäh toimáin tulkkân iššeedkuáhtá já munnuu kooskâst. Maŋeláá ellii vala ohtâ honolululâš já jaapaanlâš nuuvtkočodum syttende mai, 17.5. (Taažâ jiečânâsvuođâ peivi) viettimin (Rudy já Sally madduuh láá Tave-Taažâst) já ko kyesih lijjii moonnâm, te aalgijm keččâđ Miss Universum kištoid, mast kuálmádin selvânij Suomâ ovdâsteijee Lola Odusoga. Ubâ kištoi ääigi oinui televisiost stormâváruttâs, mii lâi viehâ alda Duluth. Stormâ ij kuittâg pyevtittâm toho, mut Minneapolisist tot lâi riggeerim viehâ čuuvtij. ¶ Maggaar čääci lii sárgus 1–4 numerijguin merkkejum jaavrijn? Tievâsmit tavlustuv. ¶ LÁVÁRDÂH ¶ Russula emetica ¶ Te poođij nubbe suálui, mast lâi njargâ, já toos Siggá táátui ain-uv enâmân já sun moonâi enâmân já čiärui čuuvtij. Tast sun ij táttum kárbás puáttiđ, peic Nestor lopedâđâi sunjin läjidiđ almaa já nuuvt toovâi-uv. Ko sun vuolgij Stuorrâvuonân, kote meerâst lii, sun vaaldij Sigá mieldis, já tobbeen lâi sijvo almai, kote naajâi Sigá. ¶ 2. Čarvii kieđâ čuurmân. Kuldâlâd kietâruottâs ¶ Kiddoduv eres kevttei riiskah ¶ Säminuorâi taaiđâtábáhtus uárnejuvvoo taan ive Suáđigilist 27.3.2014. Teemân lii Nuorâ kulttuur teemâ mield tanssâ já sämmilâš teemâ lii kove ellest. Taaiđâtábáhtusân kalga vuolgâttiđ almottâtmijd ¶ Siämmáásullâsâš tábáhtus ko tääl sust lâi lamaš eidu onnáá iiđeed. Ässee lâi lamaš ohtuunis nissoonolmooš, kiän mašinist lâi kulluuškuáttám kizijdeijee jienâ. Tien táálust nissoon njammaliijvâin lâi luovânâm mottoom ryevdiuási, mii oonij laarmâ. Uási kale kavnui-uv, já nuuvt te maašin vuod toimâškuođij tego ovdil-uv. Amahan te nissoon tivoi liijvâidis. Tom sun kale ij kehtidâm koijâdiđ. ¶ Soorij vuorkkim várás ákku já Matti lává váldám peevdi oolâ njuvdem, puttâlijd, kiemni, säppimaija, paskos, fiijnâsukkârpakkeet já puolâštemrasijáid. Säppimaijaast láá kulmâ uási já tom kalga čokkiđ ovdil sääpi vuoššâm. Ákku piäjá vyelemuu uási helá oolâ já liäšku toos čääsi. Talle sun stellee koskâmuu uási, mast lii segis sojopoccee, vyelemuu uási oolâ. Sojopoccest säppi kolgá puttâláid, mutâ muorjij vuoššâm ääigi tot lii čärvejum kiddâ tappein. Pajemuu silleeuásán sun piäjá soorijd já fiijnâ sukkârijd já vala lohe tom oolâ. Vyelemuu uásist čääci tuáldá já tast paijaan kume lievlâ, mii tiimeed kuuloold soorijd. Návt soorijn kulgâškuát säppi, mii pelestis kolgá säppimaija koskâmuu uásán. Koskâmuu uásist tot kulgâttuvvoo sojopoccee já paskos pehti säppiputtâláid. Matti haalijd leđe ain ”säppivahtân” já kulgâttiđ sääpi paskos čoođâ puttâláid já molsođ uđđâ kuárus puttâl tievâ puttâl sajan. Matti tiätá, ete säppi lii kume já tondiet puttâlijd kalga kietâdâllâđ várugávt. Kal sääpi rähtim-uv lii hitruu já jiereskittee. ¶ čiehčâmluávdástellee = potkulautailija 4 ¶ 1 Räähti tiätukoortâ luvâttâlmist mainâšum monnii šaddoost já ellest. ¶ Eres palvâleijeeh oinii, mii tábáhtui, já šoddii nievris mielân. Sij monnii kunâgâs kuuvl já muštâlii sunjin puoh. Talle kunâgâs kočottij palvâleijee kuvlâsis já eeđâi: 'Tun kiälbuttem! Mun adelim tunjin addâgâs ubâ veelgi, ko tom must tattuh. Jieh–uv tun–uv liččii kolgâm ärmittiđ pargoskipárâd, tego mun ärmittim tuu?' Vajestis kunâgâs piejâi palvâleijes äŋgiris kiddâgâsân, tassaaš ko taat mávsáččij ubâ veelgi. ¶ elleeh já bakteereh 21 ¶ Piäkká-uv iirât pieijâd kammuid juálgán. Sun kiäsá já kiäsá kammuid juálgán, mutâ toh iä maatâ suu juálgán. ¶ Matt. 16:25 σῶσαι pelastaa piäluštiđ ¶ 1. 2. ¶ ko aaicâi kuovđâsm kuáru- ¶ mâsuorgij pargeid kalga tähidiđ siämmáá-árvusijd máhđulâšvuođâid oppâđ sämikielâ ¶  säästää porgemáánu 3 23 ¶ – Keččâl ravgođ stáágu ovdâsmaŋas, Noskemudágâš ravvij. Filifiškáneh iä kuulâ maiden, mut sist lii tärhis tobdo. Toh iä killáá spoorrân. ¶ lasaneh? ¶ Viärdádâl jieijâd škoovlâ já Tansania táálunkuávlu škoovlâ. ¶ Säämi Čuovviittâsservi ¶ Tsunamikuávlu kaavpugeh älgih kuuloold tuoibâđ. Kuávluh, moh iä killám eennâmtuárgástusâst, viggeh išediđ taid väldimáin vuástá evakkoid, ruttâskeŋkâiguin, iävtutátulâštoimáin jna. Tsunamikuávlu ulmuuh láá sárnuttemeh mut nággáreh, já vissâ-uv sij aaigij mield finnejeh elimis oovdižin. ¶ Pyeráluoddâ já vázáttâh paldluvâi ¶ 206 ¶ Jo tääl mottoom mánuppaje kevttimvuáttámušâi vuáđuld puáhtá pyereest ettâđ, et jieččân mainâšem ulmeh láá olášuumin. Sajosist láá algâivveest uárnejum maaŋgâlágáneh tábáhtusah já čuákkimeh. Táálu lii luptim vijđásubbooht-uv mielâkiddiivâšvuođâ nuuvt ennuv, et táálust joteh piäiválávt valjeest kolliistelleeh olgoenâmij mield. Sämitiigán já eromâšávt ton čäällimkoodán Sajos valmâštume lii puáhtám stuorrâ helppim, ko maaŋgâid iivijd pištám kolgolâšeellim maŋa peessâp viijmâg porgâđ rievtis loonjâin siämmáá káátu vyelni, valaba siämmáá keerdist já siämmáá vázáttuvâst. Siämmáš äšši kuáská tiäđust eres-uv táálu kevtteid. ¶ Maaŋgah piälduh iä kenduu ollágin, mut viljâleijee tussee mulde pajekeerdi ucánjáhháá iäskân kiđđuv. Talle mááđuh uážžuh ráávhust luáđhuttiđ eennâm já enâmist šadda luáđhus. Keesi ääigi valjepiäldust puáhtá tuššâdiđ pilletiivrijd já iilâskšaddoid tuástumamnâsijguin . Valje šadda jotelávt já muttuuškuát loppâkeesist fiskissiähán. Laddâm valje miäidoo čuoppâmpuimuráin. Puimur nijttá valje, renskee jiivijd já vyerkkee taid tassaaš, ko tot kyerrejuvvoo traktor monnjâskiärun. Oolgah ađai valje vaddâseh kočâdeh enâmân. Toh kuáđđojeh toos suvlen tâi norrojeh meddâl šivettij kuškâdâssân. Meidim maŋa jiveh kuškâduvvojeh . Talle šaddovuorkkim lii vaalmâš ovdâskulij vyebdimnáál. ¶ asiakaspalvelu@otava.fi ¶ – Na lii kale, ko ubâ táálu paasij muottuu vuálá. Tađe paab puurgâ jiem kale lah kuhes eellimstân uáinámgin! Kuáski čielgij. ¶ Aldapurrâmâš poccust -tábáhtus Aanaar Puásuiohhoost Saijoos Dolla-salist 5.4.2012. ¶ tot lii tom ain. ¶ Kierâš seivittij suu luusâ já Tälvi koijâdij: ¶ Äijih já Antti-uv tuáivuttává Maatin, áákun já stáálupárnáid: ¶ 5. Taat muorâ puáhtá eelliđ maaŋgâid čuođijd ¶ – Maid mij pyehtip porgâđ? Hoksáávetteđ-uv maiden ¶ vuáđu = pohja ¶ Kyehti nissoon uážžuv kielâpalhâšume Kollekielâ 2010 ¶ Taaidâtábáhtus koveráiđu ¶ jurgâlemteoriah, moh sulâstiteh tom já láá meiddei kommunikatiivliih. Nida še ¶ JMV: No toh laa motomin viskâdeh, motomin ruopsâdeh. ¶ 93A Ruotâ luánduväärih já ráhtulâšvuotâ. ¶ – Piäiváš? Ettih-uv piäiváš? ¶ Immeel aptam vuáđudâs piso nanosin, já tast láá merkkân taah säänih: “Hiärrá tobdá uámis” já “Luávus puástuvuođâst juáháš, kote ciälkká Hiärá noomâ” . (2. Tim. 2:19) ¶ 1. Västid kove 110B já kirje teevstâ vievâst. ¶ olgospyehtimáin vuálgá (spiekâstemjuávkku nr 1) ađai sääni ulos lii implisiittistum. ¶ Uccâ uábáš ¶ Illá tuostim mieđettiđ. Jiem áigum meendu tivrâs kuolijgijn vyelgiđ kyelikäävpist. ¶ Vajoidittee pargotoimâ álgá 3 mp algâttemáigáduvváin. Vuávám tärkkilistoo já sopâmuš juátkoo äššigâš táárbui já uulmij mield. Pargotooimân puáhtá uásálisteđ oovtmano enâmustáá 11 mp já áigáduvah pyehtih leđe maaŋgah. ¶  lii 3. mammut ¶ Läddlâš vivvâsaasâ (Nooveelčäällimkurssâ 2005) fiktiivlâš ¶ Säämi muusikkuávdáš ¶ » Jieh–uv ubâ tungin poolâ Imelist, veik kil- ¶ Sämitigge vuáđđud nuorâirääđi ¶ 6. Leotia lubrica – Rustonupikka – Čovârriävnuáivi U ¶ Sämitige nuorâirääđi já Suomâ säminuorah ry ornijn Helsigist seminaar säminuorâi tááláá tiileest já puátteevuođâst Suomâst. ¶ Taat lii alghuuvsáš, nubenáál eeđân puájuiloddááš, mii lii aainâs jo Suomâ táválumos uccloddááš, mutâ sáttá tot siämmâš äšši toollâđ tiäivás, meid aldemuin ránnjáväldikuudijn-uv, veikkâ tast must ij lah kale tiätu. Alghuuvsáš kulá Suomâ ucemussaaid loddáážijd, tiäddá suullân lovmad rammid já lii 12 senttid kukke. Olgohäämis peeleest ton lii kale viehâ väädis tubdâđ tanen, ko tot lii nuuvt táválii ivnásâš. Seelgipeeli lii ucánjihhii ruánáiivnán čyeccee ränislágán siävuttâs já čuávjivuálááš, aaibâs njunemaddust pottušân, čielgâsávt fiskâdub já njune lii seggi já čuuhâl, tegu eres-uv tivreporree luudijn. Čoovčâpele nuorâ loddááh láá fiskâduboh, ko rávásuboh. Mutâ talle, ko tot rottee reeviirlavluu, te ij kal innig pyeti ton moossân sehhiđ. Naa liihân kale ohtâ loddááš, mon jienâ ucánjihhii sulâstit alghuvsáá jienâ já tot lii muorâkuárŋoo, mutâ teehi tot láppoo kale viehâ harvii. Na jos kiđđâtäälvi, teikkâ čielgâsávt ovdil keesi älgim kulá alghuvsáá sulâstittee jienâ meecist, te kal uážžu leđe vises, et tot lii tiet ovdilmainâšum muorâkuárŋoo, mon tuođâliih aassâmsajeh láá Siberiast, mutâ motomin tot te liiká láppoo teehi Sáámân-uv. ¶ Čuhčájuuvâš TII.1963 Kuulgijd Čuhčájäävrist (Ruošâbeln) tavas. ¶ Nuorah aldakooveest ¶ anarâškielân. Ton lasseen suomâkielâ já anarâškielâ láá hyelkkikielâh, mii lii-uv toohâm ¶ ränis rakânâs. Tot lii kävppi. Käävpi káátu alne lii käävpi nommâ já käävpi seeinist lii kolbâ, mast lii käävpi áávusorroomäigi. Käävpi uuvsâst lohá kuulmâ sämikielân: Pyeri puáttim! Bures boahtin! Puä’đ tiõrvân? ¶ Párnáikulttuurkuávdáš ¶ Postâalmai ¶ 5. Lactarius uvidus – Korpirousku – Mecciruávsku U ¶ Káijá luptij njuámmiláá peevi oolâ. ¶ Ele suáláád. ¶ 4. Pieggâvälli – Tuulihaukka ( Falco tinnunculus ) Cuáŋuimáánu ¶ Oppâmateriaalpaargon kuleh el. kietâčallui čäällim, jurgâlem, kielâ tärhistem, kuvvimpargo, tuáijim, ohjelmistem jna. Tilálâšvuođâst oovdânpuáhtoo sämitige oppâmateriaalpargo, suunnâttâllâp já savâstâllâp. Kustan-nusosakeyhtiö Otava oppâmateriaalpyevtittâsâst muštâl kuástidemhovdâ Mervi Korhonen Helsigist. Lasetiäiđuid tábáhtumest addel Hannu Kangasniemi (hannu.kangasniemi(at)samediggi.fi/ 050-3641 385). ¶ Olmoošvuoigâdvuotsopâmušâi olášuttem koceh aalmugijkoskâsiih äššitobdeeorgaaneh. Suomâ kalga raportistiđ orgaanáid merikoskâsávt sopâmuš olášutmist Suomâst já tast, maht tot lii váldám vuotân aalmugijkoskâsij sopâmušâi olášuttem koccee orgaanij avžuuttâsâid. Merikoskâsâš rapotistmist västid Suomâst olgoašijministeriö, mii kulá sierâ ministeriöid, virgeomâhâid, sämitige já aalmuglâšseervijd raapoort rähtim várás. Sopâmušâi olášuttem koccee orgaaneh pyehtih meid kolliđ Suomâ já kuullâđ sierâ čonâsjuávhuid raportij várás. Staatâi merikoskâsâš raportij lasseen orgaaneh väldih vuástá algâaalmugijn já aalmuglâšseervijn ciälkkámušâid já uáinuid sopâmušâi olášutmist. ¶ Jurgâlem suomâkielâst sämikielân: ¶ Tun lah oppeet ive puárásub ko moonnâm čoovčâ. Šoodah huámášiđ, et tust vuárdoo maaŋgâ ääšist eenâb ko nuorâbijn párnáin. Tuu vanhimeh nabdeh, et piergiittâlah pääihi já škoovlâ pargoin ovddiist jiešráđálubbooht já meiddei liävsuid hoittááh kočohánnáá. Vistád pastah vissásávt toollâđ oornigist. Jyehilágán suotâs-uv sáttá leđe tiäđust: kenski uážuh tyellittälli kocceeđ váháš kuhebuššáá-uv ko ovdil tâi kenski finniih motomin ruttâpitá-uv motomijn paijeelmiärálijn päikkipargoin. ¶ šaheniŋálâs 12 ¶ 157 ¶ Sämmilij parlament ¶ - Identiteet - Siärvuslâšvuotâ - Luánduohtâvuotâ - Ärbivuáváliih iäláttâsah já áigápuátu - Suhâpeelij koskâsâš täsiárvu já olmoošvuotâ - Ráávhu já soovâdvuotâ - Maaŋgâkulttuurlâšvuotâ ¶ 15b kyeveer já kyeveer siisâ ¶ Iho tábáhtui nuuvt ko Mooses lâi ettâm. Jyehi kuávlust enâmist jammii perrui puárásumoseh kaandah. ¶ – Mun jurdám, ete tuoi leppee ubâ meeci jotelumos já vijsásumos stáálupárnááh. Tuoi kal piergiivettee stááloin, jis teividvettee tom, eeči oskoot Muárján. ¶ Loppuun >> ¶ — Vuoi Möö. Mun poolâm! ¶ c. suáluijuávhu sárgás 9. ¶ Uáivikaavpug: Rooma ¶ Saarel Heikkâ lâi tiilám Ruotâst oovtsylindersâš moottor, mon sun lâi finnim jo tälviv. Moottor nommâ lâi Perfect (tievâslâš). Tot lâi ollásávt optum ryevdist já hirmâd lussâd (suullân 50 kiilud). Pajemužžân tast lâi lusis liähturäätis, mast kiäigái pajaskulij veivipuncce. Tot lâi moottor starttim várás. Ovdâskulij oppeet kiäigái sylinder, mast tirrái kiintâl siämmáánáál ovdâskulij já sylinder ohtân kinttâláin láin masa siämmáá kuheh, ko lâi moottor stivrimstággu-uv. Moottor oroi lemin paajeeld keejân aaibâs tohálâš, pic Heikkâ ij lamaš tom finnim vala joton, ige lamaš finnim ubâ jorgettiđgin. Nuuvtpa Heikkâ lopedij viljâsân Juhháán-Uulán, et jis sun finnee tom moottor joton, te sun uážžu tom olssis já vala 20 litter bensin. Viljâm lâi maašinčeppi já nuuvt sun vaaldij háástu vuástá. Vuosmužžân sun pieđgiiškuođij moottor já ko lâi peessâm sylinder räi, te čielgâi-uv manen moottor ij lamaš ubâ jorgettâmgin. Sylinderân lâi pieijum pikkâ já tot lâi kuškâm toho. Viljâm kaartâi pieijâđ ubâ moottor kásániđ lamppuooljon já tot šoodâi-uv leđe tobbeen viehâ kuhháá, ovdil ko mendi luovânij já viljâm peesâi juátkiđ purgedem ovdâskulij. Sun pieđgij ubâ moottor oovtâi pitái já ko tom lâš porgâm, te čielgâi vala tot-uv, et tast vááilui kondensaattor ollásávt. Uábistân Eelist lijjii puáris kovenegatiiveh já Heeihâst kávnojii alumiinlevypittááh, main viljâm raahtij uđđâ moottorsis kondensaattor. ¶ Peivee ocá lummâlaampu ¶ Kove nuorttâsämikielâ já kulttuur konfereensâst Anarist kesällä 2012. ¶ – Jáá... Táiđá leđe pyeremus adeliđ ulmui purrâmuš leđe ráávhust. Meeccisthan kal láá valjeest lodeh, njuámmileh, säpligeh já eres elleeh. Mutâ taid ij lah kal nuuvt älkkee pivdeđ. ¶ máhđulâš. Veerbâ σῴζω peht tuše oovtâ veerstâst lii jurgâlussân kevttum veerbâ ¶   Agentattribuut Värisärni Matt 5-7 ¶ oovded jieijâs kielâlâš tiäđulâšvuođâ ¶ - Ij mihheen. ¶ meeccist oopsijd čohčâšooŋâst, ¶  ij Ijâttis iijâ váldutábáhtus lii Ijâttis iijâ –konsert, mii uárnejuvvoo lávurduv 23.8. Tast kuullâp Adjágas muusik lasseen algâaalmugkuosij muusik, ärbivuáválij säämi vookaalmusikšlaajâi lávdástelleid sehe säämi räp Amocist já Ailu Valleest já ennuv eres-uv sämimuusik. ¶ – Ánná! Mun áiguččim váhá savâstâllâđ tuin! ¶ Kii puáhtá finniđ pahlhášume? Kielâpalhâšume mieđettuvvoo ovtâskâsulmuid (meid juávkku) tâi siärváduvváid (meid servi, lájádâs) moh láá mávsulávt toimâm merhâšittee vuovvijn sämikielâ oovdedmân tâi siäilutmân. Palhâšume puáhtá mieđettiđ om. Kirjálâš, njálmálâš tâi eres áánsuin, moh sajaduveh vijđáhit jieškote-uv toimâsuorgijd. Palhâšume puáhtá jyehiđ maaŋgâi vyeittei kooskâ. ¶ Kyermiavdo liähtu aalgij njuáccuđ, eidu te juuđij nuorbâi innig ovdâskulâi. Ij tot kuittâg orostâm, peesâi vuástáluv oolâ já liähtu vuod puárrânškuođij. Mottoom almai tieđij já eeđâi: ¶ Mark1:1-8 ¶ Sämitigge juovij stipendijd ollâtääsi uáppeid ¶ já jäämmim. Mut talle ¶ TSS-komitea lii adelâm ovdebijd avžuuttâsâid Suomân ¶ Suomâst kavnui Kerttu Vuolab ive 1979 čäällim já kuvvim kirje Kulmâ skipárâš (Kolme kaverusta), mii maainâst čällee pärnivuođâst. Kirje kieđâvuš meid soro, mon párnááh kuáhtádeh, ko ohtâ uábbi jáámá: "Verva já Kiärgáámus nuuvt čiärruv, sunnust lii väivi, tondet ko pyeremus skippáár Varva aalman lii moonnâm." Kuittâg uábbi ij lah mietimái meddâl. Ko "juusuh" – fiskis kiiđâ rääsih – luávdih kiedi, ohtâ rääsi álgá kivkked sárnuđ: "Jieh-uvks tuubdâ muu? Lijjim ohtii tuu uábbi." ¶ Já tast tiäđust-uv šoodâi suáti, ko enni toin naalijn kočoi kyeđđiđ páárnážân rähis sierâid. Sofia čiäruškuođij já nággárvuođáinis ruotâtškuođij juná lättest spellâkortâidis maajeeld. Pieijim Ester huápust mätkikietkâmân, já iššeed lâi mahtnii já kostnii ton ääigi nuurrâm čuákán mii stuárráábijd laavhâid já Ester vuájáán. ¶ Ucjuv pappâ J. Fellman kovvee ovdâmerkkân, et hirmâd ráiđu Kárášjuv ulmuid monnii Ucjuv kirho lappâd njuhčâmáánust 1826 mäđhistis Mortensnessin kavpâšiđ. Rááiđun kullii máhđulávt 52 ergid. Tiettip meiddei, et lonottâskäävpi puáris häämi merâsämmilij já tuodârsämmilij kooskâst jotkâšui. Fellman muštâl, et taggaar lonottâskävppi tábáhtui meiddei Ucjuv kirkkosiijdâst. Vaarâ pyehtip toollâđ viehâ vises äššin, et taggaar lonottâskavpâšem jotkui puáris markkânsoojijn. Ubbâlohán juurdâštijn kavpâšemkove lâi viehâ kirjáá, ovdilgo tot uđâsmui ive 1831. Ive 1787 Finnmark kävppi luovânij (staatâhaldâttâs lonottem 1784 maŋa). Talle kaavpâšmân pottii tuše härvis raijiittâsah. Kävppijâsah ereslasseen ruokâsmittojii asâiduđ smaavâ kylážiid – já sij finnejii viärurijjâvuođâ 20 ihán! Kaavpugeh vuáđuduvvojii – Várgáheh ive 1789 já Čäc´suálui iäskán ive 1833. ¶ 6. Moh njomâtteijeeh pyehtih toohâđ piilijd muorâkäärdist? ¶ meccivalje-ellee . Njomâtteijee tâi lodde, maid miäcásteh om. piärgu tâi čeevđi keežild. ¶  koirasi Čerrihladduuh JUM 4-maađij V, Puornâluohtpottâ 1 – 2 km M. ¶ Riitu Paadar mušton ¶ Pajekielâst jurgâlâm: ¶ láá táválávt cuáháseh. ¶ kuolijd já čääsi uđđâelleid. Lijgešoddâm ¶ a. Moh kyeleh kooveest láá? ¶ Sämitigge väljee koskâvuođâstis váldutoimâlâš saavâjođetteijee ubâ vaaljâpajan. Saavâjođetteijee pargon lii jođettiđ tige poolitlâš tooimâ já ovdâstiđ Suomâ sämmilijd aalmuglâš já aalmugijkoskâsâš ohtâvuođâin. ¶ Proojeektčällee lii palvâluskoskâvuođâst Suomâ sämitiigán já pälkki miärášuvá Suomâ sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuodâtääsi VI/II mield (vuáđupälkki 1 842,14 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. Toimâsaje lii sämitiggeest Sajosist. ¶ Ij heivi vuálá 3-ihásiih. Speellâst láá uccâ tiiŋgah. ¶ Kijttâláin suu já irâttim vala hyenes engâlâskieláin čielgiđ sunjin, et ässeen Charles Mayo lunne, mut sun tuše eeđâi: ¶ tállán steellig sajasis já ángirávt vuorkkiiškuođij ¶ 4. Kiesâ čarvumkááhu rullân já kiddii saavŋijd pyereest. ¶ Säämi kulttuurkuávdáš Sajos: www.sajos.fi ¶ ”Lii velttidmettum, ete kavnâp kuávdáá huksiimân já tooimâ paijeentolâmân jotelávt pisovâš ruttâdem. Nuorttâlâškulttuur turvim váátá jotelis tooimâid”, Haltta tiäduttij. ¶ s. 187 ¶ Muáddi tijmo vala, te ličij pääihist. Ánná lâi oppeet nohádâm. Liisa mielân poođij Matti. Matti lâi muáddi ive puárásub ko sun. Tai aigij Matti lâi lamaš Liisa mielâst lovettes ennuu. Tom Liisa-uv imâštâlâi. Enni lâi ettâm čohčuv, ko Liisa ohtii lâi suáittâm sunjin, et Maati kálgu lâi vuálgâm mottoom läddláá fáárun, juhhee vala lâi, veikkâ nuuvthân kal lâi Matti-uv. Maidsun tot ooinij ton läddláást, teikkâ nuuvthân Liisa-uv lâi vuálgâm läddláá fáárun, enni lâi jo kaattâm ko tágárijd sáárnui Liisan. Liisa lâi motomin uáinâm Maati káálgu, mučis nissoon. Já nuuvt hirmâd tärkki aašijn kulloo lâi. Ij Liisa tast ennuu tiättâm ige halidâmgin, ij tot sunjin kulâččii. Matti lâi puásuialmaa kandâ, áinoo kandâ. Mutâ ij Matti puásuihommáin ennuu lam. Talle tovle kuittâg, amahân tai ivij lâi eenâb tain hommáin ko ohtii puásuitáálu lâi finnim. Maatist iä lam párnááh, tot rivgoo ij lam halidâm, liijkás ennuu turgedeh já korrâ pargo, já maid taid teehin kievhis Sáámán ráhtá. Juhhees šlaarvah tain kuittâg šaddeh, enni lâi motomin Liisan selvâttâm taid Maati eemeed jurduid já talle taah leijii nube peeljist moonnâm olgos. Maht toh tääl pottiigin nuuvt pyereest mielân. ¶ * Hotelli-Ravintola Kultahovi , lii Saijoos paaldâst, Juvduujuv riddoost. ¶ Lii porgemáánu loppâ já lii korrâ arvešoŋŋâ. Mun lam oovtâ puáris táálu šiljoost Čovčjäävrist. ¶ 47B Lontoost lii älkkee ¶ Koveh: Uccjuuhâ 11.6.2015, Anni Näkkäläjärvi. Čáitáldâh pajedij škovlâmuštoid puárásub ulmui mieláid. Kooveest: Kaarina Morottaja, Kirsti Paadar já Uula Paadar. ¶ jiem tunnui muštâl, eeči iätá mojonjalmijn. ¶ 5. Oljoráhtulâšvuođâ kuávdáš ¶ Koččâmâšluámáttuvâin ij lah iävtutátulávt koijâdum västideijee ave tâi suhâpele. Ahe- já suhâpe ¶ Ko Saammâl lâi puárásmân, sun uážui Imelist uđđâ pargo. Sun koolgâi valjiđ aalmugân uđđâ kunâgâs. ¶ * Huolâttâssiisâmoonnâm (uuvsâ kobdodâh 2,2 m) njuolgist váldusali čájáttâssajan. ¶ Suomâ lii tubdâstâm sämmilijd algâaalmugin vuossâmuu keerdi vuáđulaavâst ive 1995 já siskáldittám västideijee miärádâs ive 2000 vuáimánšoddâm uđđâ vuáđulaahân. Sämmilij sajattuvâst algâaalmugin asâttuvvoo meiddei laavâst Sämitiggeest (Laahâ sämitiggeest 1995, 1§). Vuáđulaavâ 17§ 3 moomeent mield lii sämmilijn algâaalmugin vuoigâdvuotâ toollâđ já ovdediđ jieijâs kielâ já kulttuur. Vuáđulaavâ 121§ 4 momentist asâttuvvoo sämmiláid sämikuávlust jieijâs kielâ já kulttuur kyeskee jiešhaaldâšmist. Vuáđulaahân ive 1995 toohum nubástussáid kullen asâttui meiddei siämmáá ive, et sämmilij kulttuurjiešhaldâšem olášittee lii Sämitigge. ¶ kaijuin ¶ Ko Filippus kuáhtái ustevis Natanael, sun muštâlij sunjin: ”Mij lep kavnâm suu kiäst profeteh láá čáállám, Jeesus Nasaretlii!” ¶ Ellaast ij lah onne siämmáá šiev kyelilukko. Ella ij lah vala koddám oovtâgin kyele. Sun uágui já kyeli toppij vuogân, mutâ eidu ko Ella lâi rovgiimin kyele pajas, tot peesâi luovâs já vaaldiđ mááđu fárusis. Ij Ella tom liijká muurâšt. Sun tiätá, ete motomin kyeli piäsá luovâs já váldá tuše seepti. Ella piäjá uđđâ mááđu vuogân já juátká uággum. Sust lii kale asto vyerdiđ uđđâ saallâs. Lii mučis kesipeivi ige lah huáppu kuussân. ¶ Sämmilij aassâmvisteh, nuuvt tego eres-uv anotiiŋgah, láá šoddâm kuhes ääigi siisâ ton háámán mii tain lii lamaš ovdil uđđâáigásijd viistijd, puásuitááluid, luánduiäláttâstááluid jna. Uđđâ tááluin lii kale vuovâs aassâđ, mut tain váilu miinii, ohtâvuotâ luándun já säämikuttuurân. Puáris aassâmviste lâi muččâd já soovâi luándun já ulmui eellimtilán. Ko kuáti mieskâi já koočâi, tot muttui enâmin ege tast pááccâm pasâttâsah luándu fastodiđ. Muu mielâst kolgâččij lávŋekuáđi iäláskittiđ, máttááttâllâđ rähtiđ tom já väldiđ uđđâsist anon. ¶ Munjin lâi šoddâm jo ärbivyehin Elli-uábbám kolliistâllâm Ucjuv Saarelist. Návt porgâččim taan-uv keesi já liččim tobbeen aainâs algâkeesi, mut nijttoááigán ferttiiččim puáttiđ iäčán iššeen Čovčjáávrán já lyemeääigi ij puáhtám viettiđ kosten eres saajeest ko tobbeen. ¶ 1. Tave-enâmáid kullojeh Suomâ, Ruotâ, Taažâ, Tanska já Island. ¶ Eeči kavâstâlâi já keejâi nieidâsis: ¶ Maacâm vala taan mainâsist ton suátiááigán. Lam karttâm porgâđ veikkâ maid. Oovtâ čoovčâ kuálástim Haanu Hansáin (Hans Saijets) Saammudjäävri. Viešidim tiiŋgâid pyeráin tohon kulmâ penâkkullâm, saaltijd, viermijd, liitijd, evvisijd já pivoid. Lâi tast pargo, ko tot päälgis juuđij iänáás kiäđgáás enâmij já jegij rasta. Päälgis lâi taggaar, et lijjii tuše vääzin jutâlâm. Tobbeen kuálástáim ton čoovčâ, ko karttim vyelgiđ suátiviehân. Lijjim pääihist vala mottoom peeivi. Nuuvt tegu itten iđedist lâi vuolgâ tohon Oulun. Juuhâ lâi jiäŋŋum eidu tommit ete kuodij ulmuu, togo Sarre Aanti táálu puotâ jutâlii jieŋâ mield rasta juuvâ. Iäččám viežâi poccuu kiälhá nubepeln juuvâ, poođij já eeđâi: ¶  leđe 8. Peru 230 ¶ já nomâttij vááimusjuávkun saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi já väärrin Heikki Paltto. Pištee ruukitooimâ viärmádâh lii Sitra proojeekt. Pištee ruukitooimâ viärmáduv váldu-ulmen lii ovdediđ pištevub ruukitooimâ iävtuid Suomâst, ij pyerediđ ruukij almos toimâiävtuid. Pištee ruukitooimâ viärmáduv vááimusjuávhu pargon lii el. ovdediđ Suomân heivejeijee pargopiergâsijd eenâb ovdâsvástádâslâš já pištee ruukitooimâ máhđulâžžân tohâmân. Oovtâstpargočonâdâttâm vuáđuduvá laavâi nuávditmân já jesâneh, kiäh láá tom vuáláčáállám, čonâdâteh sämmilij sierânâsvuoigâdvuođâi kunnijâtmân. ¶ piäittáástâllâm ¶ mun nohádâm. ¶ Ristin-Riävská lâi kijtolâš jieijâs ennuidis oonân já skeikittij kijttosân ennuidis: ¶ – Jiem mun pyevti puurrâđ taam. Taat ij lah nuuvt njäälgis, sun eeđâi iännásis. ¶ – Uđđâ, uccâ piässááh šoddii ton pirrâ, Matti muštá. ¶ Ertpeltaavtij já mielgâ hammim raddevuovdâ syeijee vááimu já kiäppáid. Ertpeltäävtih láá mielgâst kiddâ sojelis čohâráin. Tane raddevuovdâ puáhtá juálániđ, ko áimu puátá kiäppáid. ¶ Kielâpiervâl lii kerditáálu nube keerdist já ton vijđodah lii 79 m2 já ton oomâst Ivalon vuokra-asunnot Oy. Visteest láá veeskir, orroomviste, kievkkân, 2 káámmár já hiivsig. Kielâpiervâl sistetiilijn olgospeessâmsajeh láá merkkejum. ¶ Kuobâr paasij toho, muoi vuolgijn Timotei keš. Tobbeen suu uábbi jo vuordij-uv. Timotei maainâst ilolâžžân, maht sunjin lâi keevvâm. “Kal te lâi pakkâ jotteeđ meeccist,” sun páhudij, “masa jo iätáduum. Mut talle taat verdižâm keksij já avžui munjin: ‘Koppárist láádun, vâi lááivuh!’” ¶ luudijd 7–16. ¶ Jáákup vuálgá syele 1 Moos 31:1-55 ¶ Škoovlâ alda lâi puárásijtáálu, kost muu eeji enni aasâi. Sun eelij ain motomin muu keččâmin já puovtii munjin nisupittáá já kamuvsuoiniid. Tot oroi somán, kihheen ereshân ij iällâm muu keččâmin. ¶ Aalmugovdâsteijeeiävtukkâssân tohhee jyehi jienâvuoigâdvuođâlâš. Tuše president, ollâ riehtivirgeomâhâš já suáldátvirgeest palvâleijee iä uážu leđe iävtukkâssân. Ovdâskoddevaaljâin väljejuvvojeh 200 aalmugovdâsteijed toi iävtukkâsâi juávhust, maid piäláduvah já jienâsteijeejuávhuh láá asâttâm jienâstemnáál. ¶   Stivrâ tuhhiittij vástádâs OA olmoošvuoigâdvuođâváldálii toimâttâhân OA algâaalmugjulgáštuš olášutmist. Meridui, ete vástádâs vuolgâttuvvoo tiättun meid SPR:n, oovtviärdásâšvuođâváldálâžân ja el. sierâ ministeriöid. OA olmoošvuoigâdvuođârääđi lii pivdám miärádâsciälkkámušâstis 27/13 (Human Rights and indigenous people) OA algâaalmugaašij äššitobdeemekanism (EMRIP) OA olmoošvuoigâdvuođâváldálii (OHCHR) torjuin rähtiđ čielgiittâs, mast selvâtteh staatâi já algâaalmugij uáinuid pyeremus vuovijn olášuttiđ OA algâaalmugjulgáštuš kenigâsvuođâid. EMRIP oovdânpuáhtá raapoort OA olmoošvuoigâdvuođârääđi 13 čuákkimist čohčâmáánu 30. peeivi 2015. Sämitigge kieđâvušâi vástádâsâstis algâaalmugjulgáštuš olášuttem Suomâst já meid Euroop Unionist. ¶ Toŋâstiälhust čyeti meetter juhâriddoost vääri vyelni, mii kočodui Miss Mollyn, ko kihheen ij lamaš kuássin viiššâm kuárŋuđ ton oolâ, lâi táálu. ¶ 100 rammid Keiju-margarin ¶ Lahna – ponnepolttoo ¶ Uápásmup Tukholman ¶ šadolâšvuođâst? ¶ Päikkieennâm kielâi tutkâmkuávdáš taha meid sämikielâ huolâttâspargo ¶ Áábráhám 19-22, 27, 59, 90 ¶ Nuorâirääđi - pissoo äššitobdeeh: Ella Näkkäläjärvi, Jouna Näkkälä, Mira Rauhala, Anna-Katariina Feodoroff, Niila-Matti Aikio. ¶ 1. Petter Morottaja : Maht nuorah kevttih anarâškielâ škoovlâ maŋa? ¶ 22 cm ¶ Sämitigge ¶ Lahtos 2: Tuávvášmateriaal: utkevuoigâdvuotâčielgiittâs ¶ ielgiđ ovdâsvástádâs- já torvolâšvuođâkoččâmâšâid vaanhimijguin muuneeld. Aarâhšoddâdemohtâduvâin ráhtojeh párnái jođettemravvuuh sehe suáppojeh táárbu mield oovtâst párnái vaanhimijguin kirjálávt párnái uásálistmist el. moottorkiälkká-, kärbis- ye. mađhijd já tain vaattum torvopiergâsijn (torvokapereh, kááijumliivih). ¶ 3. Teevdi lite čassijn várugávt nuuvt, et čääci ij muivâšuu. ¶ Eidu ovdil jämimis Stefanos čuorvij: ”Hiärrá Jeesus, vuástávääldi muu vuoiŋâ. Adde addâgâs sijjân, kiäh tohhii taam.” ¶ – Já eeni ij uážu ollágin lyeštiđ ááitán onne! Hunttá eeđâi. ¶ 3. Hypholoma sublateritium – Punalahokka – Ruopsismieskâdâh U ¶ – Lii-uv tot tuu mielâst nuuvt unohis äšši? ¶ Taan pargo tehálâšvuotâ kriisitiileest lii almolávt tobdos, mut lii pyeri mušteđ, et ain eenâb jiegâlâš torjuu já iše taarbâš meid viärjukenigâsvuođâ čođâldittee aalmugjesânij já pargovievâ koskâvuođâst. Kiijves já hoppuus eellimrytmâ váátá viärus! ¶ Mun jurdám, et tot lâi puátteš tälvi tast, ko Ailâ viigâi muu paldattâllâđ ruávvoin jeegist meddâl. Makaš sun lâi kuobžâ, kote porá uccâ kandijd, mut ij luhostum tast. Lâi ušom kiđđâtälvi máhđulávt 1949, tâi -50, ko mii pääihist lâi mielân päccee tábáhtus. Pappâ Niilo Mattila, kote lâi muu kástám, sehe ušom kanttor Aarne Ilmarinen (saatij kale leđe kiinii eres-uv) poođijn Čovčjáávrán toollâđ seuraid. Tađe ovdil lâi mii tupe čorgejum nuuvt putesin, ko tallaid muorâlätteetuuvijd lâš puáhtám čurgiđ. Kunneekyesi várás láin enni já Ailâ-Váábu liäibum pullaid já nisuleeibijd já táálu viehâ lâi tiäđust-uv kárvudâttâm puoh párásumos pihtâsáid. Siämmáánáál lijjii ránnjátálui ulmuuh-uv čiŋâdâttâm já čokkânâm mii táálun paapâ mainâsijd kuldâliđ. ¶  mielân. (spiekâstemjuávkku nr 1) ađai anarâškielâsâš jurgâlemvaastâ lii ohtâ sääni (teermâ ¶ » ¶ leest. Sämikielâ mattii čäälliđ 44 parged ađai suullân 5,4 prooseent. Nuuvtpa säämi kielâlaahâ ij ¶ Riävská-ämmir MM.1972 Puárásub nommâ Matjâs - Andârâs ämmir . Kuobžâ-Saammâl táálu 150 m MV. ¶ Avelist lâi parakkist pyecceiviäsu. Ton ääigi posâlii harsoid, maid lijjii kiävttâm nuávlun, kiessii rullân já kevttii uđđâsist taid siämmáid harsoid. Kaabist lâi vielgis kuhes piivtâs pajalist, siämmáálá´án tegu tuáhtárist-uv, ko sun pargeldij já kiesâi harsoid rullân pyecceetipšoi iššeen. Tuáhtâr lâi távjá meddâlist já ulmuuh ellii tušij tiet pyecceiviäsust iše vaiviijdis uážudmin. ¶ TANSKA = TANSKA ¶ Miisu puáhtá čivgáidis ¶ pieijâđ pajemužžân loostâid, sino já purrâmâšveerkijd. ¶ Lasetiäđuh Säämi kulttuurkuávdáást: ¶ » Munjin lii adelum puoh väldi almeest já een- ¶ – Lah-uv tun vieggâsâm? huolâstui ákku ¶ – jienah 1, ¶ Tikke lii eiduttâl te čolmijguin uáinojeijee tivre, mii njama voorâ ulmuu uáivinäähkist já mannee niskevuoptáid. Njuámmum huámmâš iäskân mottoom peeivi keččin, ko tikkepurâttuvah saŋŋeedškyeteh. Tiervâsvuođâtipšoo täärhist saŋedeijee uáivinäähki. ¶ » Mondiet tij leppeđ nuuvt palas- ¶ Ko čuovâ jotá čoođâuáinojeijee amnâsist nube čoođâuáinojeijee amnâsân, ovdâmerkkân ááimust čáácán, ton jotteemsunde tuáijoo . Tane čääsist orroo säppipilli oro tego toijuumin. Ko čuovâsuonjâreh teivâseh čáácán, toh mutteh sunde já finnejeh ááigán tobdo, et pilli sojá kaskoo. Ko luptiih piili čääsist, huámášâh, et tot lii ain-uv njuolgist. Vuojâdemáldáh já lááduh iä neevti kuássin lemin nuuvt jieŋâleh, ko toh tuođâlávt láá, ko ponneest puáttee čuovâ tuáijoo ovdil ko tot teivâs tuu čaalman. ¶ Sämitige čuákkim tuhhiittij čielgiittâs säämi oppâmateriaalmeriruuđâ kiävtust ivveest 2014. Oppâmateriaalmeriruuđâ stuárudâh lâi 400 000 eurod já lasseen oppâmateriaalij vyebdimpuáđuid 25 000 eurod kevttii oppâmateriaalpyevtitmân. Sämitiggeest lâi ive 2014 ääigi valmâštemnáál 50 oppâmateriaalid. Uđđâ oppâmateriaaleh valmâštuvvii ohtsis 28: tavesämikielâ 8, anarâškielâ 12 já nuorttâlâškielâ materiaaleh 6. Uđđâsistteddilâsâid valdii ohtsis 7 oppâmateriaalist. Sämitigge oostij sämikielâ já sämikielâlij luokai máttáátteijeid Suomâst kevttimvuoigâdvuođâid Toivo West e-girji almostem tavesämikielâ eenikielâ viermimateriaaláid. Sämitigge mieđettij Čálliid lágádus os:n 5000 euro torjuu anarâš- já nuorttâlâškielâlii miäldusluhâmuš rähtimân. ¶ “Sämmilij juávhust iä lah meendugin ennuv oopâ jottáám ulmuuh. Mun uáivildâm täst iänááš anarâšâid, veikâ äšši lii siämmáánáál eres-uv sämmilij peht. Návt eđâdijn tiäđust-uv onnuuččii lovoh, main puávtáččij verdidiđ syemmilijd já sämmilijd, mon stuorrâ uási kuábbáá-uv juávhust láá oppâáárvu räi luuhâm ulmuuh. Mut ij taam ääši vaarâ taarbâš eidu lovoiguin tuođâštiđ. Tothân kale oro lemin mudoi-uv čielgâs.” ¶ 5. Sämipárnáin já -nuorâin lii vuoigâdvuotâ sárnuđ já oppâđ jieijâs kielâ, ovdediđ jieijâs kulttuur já identiteet. Staatah já sämitigeh kalgeh oovtâst vuáđudiđ párnáid já nuoráid čokkânemsoojijd tegu ornijdâh- já nettičokkânemsoojijd meiddei väldikudijraajij paijeel. Sämipárnáin já -nuorâin lii vuoigâdvuotâ finniđ olesmiärásâš tiervâsvuođâ- já sosiaalpalvâlus, mii vuáđuduvá sii jieijâs kielân já kulttuurân, já toorjâ- já išetooimâid oovdeddijn kalga väldiđ vuotân sii etnisâš, kulttuurlâš, kielâlâš já uskoldâhlâš tuávááš. Sämitigeh áiguh oovtâst staatâiguin västidiđ Suomâ, Taažâ já Ruotâ pärniäššiváldálijguin ohtsâštave-eennâmlâš raapoort hástusáid. Staatah kalgeh olášuttiđ taid vuoigâdvuođâid, moh párnáin já nuorâin láá aalmuglâš vuoigâdvuođâ já aalmugijkoskâsâš riehtistandardij mield. ¶ – Sämmilij olmoošvuoigâdvuođâid kieđâvuššee raapoort rähtim lii áinoošlajâsâš pargo. – Ovdebááh algâaalmugij olmoošvuoigâdvuođâraporteh láá lamaš staatâkuáhtásiih, main maaŋgâin láá maaŋgah algâaalmugeh. Sämmilij olmoošvuoigâdvuođâid kieđâvuššee raapoort lii vuossâmuš, mii šadda kieđâvuššâđ oovtâ aalmug neelji väldikoddeest, páhudij OA algâaalmugraportistee James Anaya Ruávinjaargâst. ¶ Konferens lii mávsuttem já tot lii áávus puohháid kiäh láá perustum. ¶  jis 08.00–09.00 párnááh puáttih, iiđeedpittá ¶ syeini aččin ¶ Niillas Holmberg & Roope Mäenpää ¶ - Na jiem kale, mut kuittâg! Mielâstân liččim tohon keeđhipiäjun monâhánnáá! ¶ – Na, ij tot maiden häittid. Tehelumos äšši, et lijjih pääihist. Finniim čovduu ovdilgo vuálgáh. ¶ Na maid Pinokkio poorgâi vuossmužžâm? ¶ Taažâ lii pivnohis mađhâšemeennâm ¶ Kost mielkki puátá? ¶ Sáttá vuosmužžân puáttiđ juurdâ, et NuVá ij valduuččii tuođâst alebijn portháin, mut tuotâääšist tom kuldâluvvoo. Nuorah láá kuittâg tehálâš aheluokka Aanaar puátteevuođâ tááhust. Nuorah kale váldojeh vuotân. Vâi nuoráid finniiččuuččij maidnii muide-uv ko tuše jienâ kulosân finnim, lii NuVást jieijâs meriruttâ, mast tastoo meriduvvoo moos ruuđah kiävttojeh. ¶ 93 ¶ Kooveest Ucjuv škovlâliih monâmin Sirmá škoovlân máttáátteijeinis Nilla Tapiolain. ¶ *** ¶ Aavasaksa C2 ¶ Aanaar já sämikulttuur ¶ Kuávdášlâs almostitmeh ¶ 2 Čääli kuuvij vuálá, maid šaddokärdipargoid tain láá porgâmin. ¶ 2 . Čoovdâsäänih ¶ kepispoccee ¶ Kuulâ iäččád, kiäst lah uážžum eellim, ele háálbáš iännád, ko sun lii puáris. (Sänivaj. 23:22) ¶  tááhust Proojeekt jotkâvuávám ohtâvuođâst vuottim hástulâžžân oohtânheiviittiđ kevttei jieškote-uvlágánijd vátámâšâid. Ovdâmerkkân taan Dolla-sali, ko tot kalga heiviđ čuákkimij já konfereensâi tolâmân, máttááttâsuáivilân sehe muusik, elleekove já teatter oovdânpyehtimân. Oskom liijká, et luhostuim vuávámpargoost uáli pyereest. Eromâškijttos šiev oovtâstpargoost ánsášává arkkitehtuurkišto vuáittám Halo Arkkitehtij nuorâ vuávájeijeeh. ¶ Sun čaalij sämikielân távjá Sabmelaš -loostân já suomâkielân Rovaniemi -loostân. Majemuid ivijdis sun vala kiergânij toimâđ Rovaniemi -loostâ äššialmajin. Toh ulmuuh, kiäh suu vala mušteh, eteh-uv, et tobbeen ij lamaš kuássin ahheev, kost Lesk-Ant Uulá lâi: suu mainâsijd lâi suotâs kuullâđ. Ko sun lâi čuuvtij kirjálâš olmooš já čeppi muštâliđ, te sun maŋgii tooimâi kielâtotkei kielâmiäštárin já anarâškielâ máttáátteijen sijjân – kuittâg jo T.I. Itkosâžân nuorâ almajin 1900-lovo aalgâst já maŋeláá Erkki Itkosâžân 1900-lovo pelimuddoost. ¶ Sárnudijn Jeesus luptij kieđâidis já sivnedij sii. Siämmást sun iäránij sist já sun valdui pajas aalman. ¶ Gardajävri, Pojuuhâ, Adriameerâ, Rooma, ¶ tärhistemmuddoost. Taat lii merhâšittee, tastko sehe olmoošresurseh ete ekonoomliih ¶ Vuosmuid peeivijd lijjim vyeksimtaavdâst. Uđđâiveááptu ehidist koccájim ko kuullim rakkeet pávkkáámin. Kuovllistim hostel laasâst olgos já oinim-uv kirdemmaašin. Pieijim peljitulppaid peljijd já oođđim ubâ juhleiijâ nanosávt. Ulmuuh jurdii ete lam uáli korrâsávt juhlom, ko lâi nuuvt hyenes tile. Ko vyeksimtaavdâst puáránim, te jyelgi rašoi nuuvt, ete masa jiem puáhtám väzziđ. Lijjim maŋgâ oho pääihist vázzám sovskammuigijn (ovdilgo tot arve pilledij puolâšijd), te iähân muu jyelgih killám sandaalijgijn väzzim korrâ asfalt alne. Nube tááhust lâi pyeri ete jiem puáhtám maiden sundáttâllâđ, te ij šoddâm luámustressi. ¶ – Jiem mun tieđe, västidim sunjin. ¶ Sämikielâlâš palvâlusah uárnejuvvojeh enâmustáá čuovviittâstooimâst ađai vuáđumáttááttâsâst, párnái peivitipšoost já ovdâmáttááttâsâst. Masa puoh eres sämikielâlâš palvâlem tábáhtuvá ain-uv tulkkâpalvâlusâi já äššikirjejurgâlusâi pehti. Eromâš váduhin lii tubdum sämikielâ kevttim puhe-limáin tábáhtuvvee ášástâlmist. Virgeomâhâš ij iänááš paste orniđ sämikielâlâš puhelinpalvâlem. ¶ 112B Kirjeluosâid šoddâdeh purrâmâškyellin. Taid ¶ Suhâpeeli ¶ Ellinoora nurâččii taid já tojâliččii raasijd várugávt ¶ d. aatoomvyeimilájádâs- Suomâluovtâ riddoost Porvoo já Kotka ¶ jieijâs maŋgâsân Mark 16:9-18 ¶ a. olgohäämi. ¶ máccá cuáŋuimáánust ¶ Leccinum – Punikkitatti – Rušmostatti ¶ Mut mii hyenes lukko lâi tot, et taat-uv juná lâi tot pegâlmâs belgialâš “boemmeltrein” , mielkkijuná, mii ooroost aaibâs jyehi áinoo mielkkiruugâ puotâ. Já sajattuvah lijjii lovmat - aaibâs jo uánihis määđhist, veik Brysselân ij kuhes mätki lamaškin. ¶ Škovlim já oppâmateriaallävdikoodán kuleh iivijn 2008-2011 tah jesâneh já värijesâneh: ¶ 29.06 . Starttaim pel čiččâm ääigi oppeet pargosajan já ko poođijm toho, te káátu majemuš uási, maid koskoho finnijm sajasis, lâi alfáárug kuáppum. Ep uáináh lam äijihšooŋâst pallim suoijiđ tom mieskâmist, ađai kiergânâm valttađ tom. Ferttijm kiškođ tom uási káátust meddâl. Tađe ovdil raajâim lávuruáđu meddâl enâmist já piejâim kuškâđ. Vaaldijm meid lávumuorâid-uv kiävtun já finnijm-uv toigijn káttu-uási, sehe laasâ vuáláá ubbân valmâšin. Algâttijm poccee pirrâs rähtim, mut forgâ poođij USA poolis, kiän suhânommâ lâi Lappi já eeđâi, et Grand Rabitsist lii tornaado jotemin eidu Ironworld kuávlun. Tobbeen lijjii ulmuuh viehâ ennuv polkkafestivaalij keežild, mut tast maŋa toh algii huápust kiäppániđ, vaarâ ton tornaado paaloost. Nuuvt mij-uv čokkiistijm tyejiniävuidân já vyeijilijm Pengillyn. Tornaado moonâi kuittâg máddáápele lappâd Lake Superior kuávlun já tuše robdâpieggâspäälih váháš tuárgástittii miestuid. ¶ Milla Moilanen 100,00 € Avveel luvâttuv pajeuáppen čáállám uáppee. ¶ Säämi Kielâkäldee almostit sämikielâi uđđâ terminologia já noormâid čujottâsâst giella.org ¶ ● Šleđgâpiergâsij kevttim čääsi alda lii varâlâš. ¶ SiijdâSt tuáimih Säämi Museo já Tave- ¶ Tuorâstâh 6.2.2014, Parlamentsali Solju ¶ 2. Agaricus sylvicola – Kuusiherkkusieni – Kuosâherskukuobâr U ¶ Koijâd falâlduv jieijâd juávkun! ¶   meerâ ¶ 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶ kamuvsyeinih = syeinih, moh kiävttojeh sovskammuin ¶ Jyehi leirâpeeivi lâi meiddei rijjâ sierâdempuddâ, kuás juáháš uážui toohâđ tiijmepele maid halijdij. Taat oroi lemin tehálâš puddâ párnáid. Maaŋgah ruggii tállân sählymaailaid já spelâškuottii, kiinii luuvâi kirje, nubbe sáárgui já kiinii vaaldij lumostis jieijâs sierâ já sierâdij toin. Muoi huámášáim, et nelji tiijme peeivist lii viehâ kuhes äigi párnáid já jieijâs rijjâ sierâdem merhâšume šoodâi čielgâsávt stuárráábin tađe mield, ko oholoppâ aldanij. ¶ Reedrik uksâkyeddim ¶ Nuorttâsämikielâ já kulttuur konferens čuákkee nuorttâsämmilijd, merideijeid já äššitobdeid kuulmâ enâmist Säämi kulttuurkuávdáš Sajosân kesimáánu 14.– 15. peeivi. Konferens teeman lii kielâ já kulttuur iäláskittem kuulmâ staatâst, Suomâst, Taažâst já Ruošâst já viggâmuššân lii nanodiđ nuorttâsämmilâš siärváduv. ¶ MAID TOT MEERHŠ? VÁSTÁDÂS: ¶ 2. Jurgâlus. Taan veerstâ anarâškielâsâš versio spiekâst KR92 morfeem- já ¶ Laila Aikio ¶ Tijdâlamppu lii taikalamppu – mut mii lii Skuáppu? ¶ SISKÁLDÂS ¶ - Lädikaandâid ij kuássin tuubdâ nuuvt pyereest ovdil, Ánná joođhij. Tot tast vissâ lii-uv nuuvt mielâkiddiivâš säminieidâi mielâst. ¶ 3. Cortinarius traganus – Haisuseitikki – Háisooseitik U ¶ Kooveest Kokkos Elle-Maari kovetaaiđâkiišton uásálistum taaiđârááhtus, mii palhâšui ohtân pyeremusâin. ¶  aasâi   Kiđđâiiđeed lii puoh pyeremus äigi loddemáátkán. ¶ Jookeerpargopittá ¶  kooskâst ¶ SámiSoster toimâjurdân lii kocceeđ, paijeentoollâđ já ovdediđ sämmilij sajâttuv já vuoigâdvuođâid algâaalmugin sosiaal- já tiervâsvuođâsyergist aalmuglii já aalmugijkoskâsii ohtâvuođâin. Servi olášut Sämitige viggâmušâid sämmilij kielâlij já kulttuurlij vuoigâdvuođâi olášutmân sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâsâst. Servi viggá aktiivlávt ovdediđ oovtâstpargo eres servijguin. Servi viggá toimáinis vaikuttiđ säminuoráid vâi sij ucâluveh syergi škovliittâsân sehe vaikuttiđ sii máhđulâšvuođáid porgâđ sämikuávlust el. läčimáin pargosoojijd sierâ ovdedemprojektijguin. ¶ Tobdomeerhah Piervâl já pessim Lasetiäđuh ¶ räi ađai jurgâlusân lii lasettum eksplisiittistum nanodeijee sääni kiddâ ¶ Rapust ij lah čielgi, mut ton teekih já siskálâšah láá kiddâ ton korrâ koorâ sisâaaseest. Rapu lii stuorrâ čielgitävtittis ellee. Tot lii šiev syejeest panssaris siste. Ton uáivi já koskâroopâ piäittá ohtâlâš kalkkâkorrâ , já meiddei ton monnjâroppâ já puoh jyelgih láá koorâ syejeest. Mut maht rapu puáhtá šoddâđ, ko tast lii korrâ korrâ. Tot ferttee jyehi keesi lonottiđ koorâs stuárráábân. Puáris koorâ vuálá šadda uđđâ timmâ korrâ. Rapu kuánttu puáris koorâst meddâl já šadda ucánjáhháá, ovdil ko uđđâ korrâ kara. Ton ääigi rapu lii čiähusist luámistis. ¶ 3. Smietâ, mane saavzâin lii pyeri leđe čurrust. ¶ » ¶ c. Magarijd vädisvuođâid rotái mirhâttem puáhtá tovâttiđ? ¶ Ive 1970 ratifisistem jyehilágán näliolgoštem meddâlistmân kyeskee aalmugijkoskâsâš almossopâmuš suoijâl ovtâskâs ulmuid etnisâš tuávvážân vuáđuduvvee olgooštmist. Sopâmuš olášuttem kocá näliolgoštemkomitea. ¶ Lonjospálččáäijih čuáigá muávlá luátkumuottust kuuloold ovdâskulij. Čiehâkappeertáávááš lâi juo áigáá njuoškâm pivâstuvvâst já šletteesiähá myettest. Šišneviettârpuuvsah-uv algii leđe viehânáál njordâm, iäge koške pääihih innig kavnum muidego kálluhij njunesuoinijn já tinnokeđgisehhiižist, mii lâi laavhâst. Äijih lâi vaibâm já reštâlum nuuvt čuuvtij, et mestâba semmuustâlâi. Liijkátte uápis tälviluoddârääigi mield mottoomnáál taaiđij vandârdiđ ovdâskulij já palijdij: ¶ Luuk 19:45-48 ¶ TAAŽÂ ¶ já ¶ Uccâ kaandâš čielgee iännásis: ¶  lijkkoo Muu nubbe eenikielâ ¶ Serengeti luándusuojâlemkuávlu ¶ taid, te čääsist kolá happi já šadda happiláppu. ¶ Porruuh ¶ – Ahevis äšši et tust Piäkká lâi nuuvt hyenes lukko, eeđâi Monni já jurâttâlâi vavettemeht čolmijdis. – Mutâ maid jis adeliččih tuon ennusteijeeááhu mainâstiđ, maid sun tiätá tuu puátteevuođâst, amahân tast vájálduveh uccâ kiivseh. Mun máávsâm! ¶ Tälviv tääbbin puolâšpiegah, ¶ Nuorâirääđi čokkânij vuossâmuu keerdi cuáŋuimáánust 2011. Vuossâmuu čuákkim tehálumos äšši lâi uulmij, linjiimij já pargoi vuávám. Valmâš toimâmmalli ij lamaš, et hástusin, mut še positiivlâš äššin lâi tot, et nuorâirääđi uážui jieš miäruštâllâđ toimâmvuovijd, uulmijd, pargoid já linjiimijd. Myenster valdui nuuvt Suomâ kieldâi nuorâilävdikuudijn, ko meid Taažâ já Ruotâ sämitigij nuorâiorgaanâin. Kuittâg Suomâ sämitige nuorâirääđi lii aaibâs ereslágán, ko ovdeláá mainâšum nuorâiorgaaneh. Tot spiekâst kieldâi nuorâilävdikuudijn nuuvt, et toimâmkuávlun lii ubâ Suomâ. Nuuvtpa tot ij rájášuu kieldâi raajijd. Taažâ já Ruotâ sämitigij nuorâiorgaanâin tot spiekâst nuuvt, et nuorâirääđist lii jieijâs sierânâs ruttâdem já váldutoimâlâš nuorâičällee. Verdittijn ránnjáenâmij nuorâiorgaanáid láá Suomâ sämitige nuorâirääđist pyerebeh vaikuttemmáhđulâšvuođah, ko tast lii sárnum- já mieldiorroomvuoigâdvuotâ sämitige tievâsčuákkimist. ¶ skuáppu . Tiivrij tievâslâš hämimolsom muddo, ko suovsâst lii šoddâm liihâdhánnáá skuáppu. Ton siste ovdán rävis tivre. ¶  palelin   agentattribuut Talle kalga luuhâđ Eeči mii já čuávvoo rukkoos: ¶ Evankellâš-luterilâš kirho kirholâščuákkim - sämmilij ovdâsteijee (topâlduvâi siste väriovdâsteijeeh): Veikko Guttorm (Pentti Valle, Anu Avaskari) ¶ Ilmari Itkos mield suhânommâ lâš vuálgus 1500-lovvoost ubâ Kiemâsäämist almolâš ulmuunoomâst Udijoutsi, mii äššikiirjijn tiättoo maaŋgâlágán häämist, el. Aanaar viäruluvâttâlmijn haamijn Wdijoss já Wddios. Kielâlaavâi mield noomâ algâpuáttim ij pyevti miäruštâllâđ. Noomâ rievdâmist kirhokiirjijn tiättojeijee háámán, Uddais, nommâmiäštárin lijjii iänááš viärusundeeh, kiäh kirjejii noomâ viäruluvâttâlmáid 1615 – 1731. ¶ Pivdopeenuv Arttu (Nooveelčäällimkurssâ 2005) tuotâtuávâš ¶ väniraavvâdlâš korrâ jävri . Jävri, mon čääsist láá vääni šaddoraavâdamnâseh já ton keežild šadolâšvuotâ lii uccáá, távjá jäävrist lii meid šelis čääci. Vrd. valjaasraavvâdlâš jävri. ¶ 17A Juo siemin uvjâuđâgááh mättih uuccâđ purrâmâš. ¶  relatiivceelhâ. 8) Já eres-uv saajeest ulmuuh ettii tagarijd saanijd, moh iä lamaš nuuvt hirmâd positijvâliih. ¶ toos čoovdânommâduv paaihijd. ¶ Näkkäläjärvi almottij kijttosavâstis, et ij ááigu viggâđ sämitige saavâjođetteijen innig puáttee vaaljâpaajeest. – Viigâm taan vaaljâpaajeest ovdediđ sämiaašijd nuuvt pyereest ko máhđulâš, mon maŋa kuáđám pargo nuorâbáid. Stuárráámus taan vaaljâpajan asâttum uulmijn lii aalmugijkoskâsii pargo-ornijdume ILO algâaalmugsopâmuš ratifisistem já tárbulij lahânumástusâi finnám ááigán, páhudij Näkkäläjärvi. – Tuáivu mield mij sämitiggeest pastep oovdânpyehtiđ jieččân uáinu täin aašijn nuuvt čielgâsávt já agâstâllum häämist, et Suomâ viijmâg ratifisist sopâmuš. ¶ já ruvvij njuunees. ¶ Jookeerpargopittá ¶ jurgâlemvastuuh láá kavnum morfeemtääsist. Ráhtusijn kuittâg kávnoo čuávuvâš iäru: ¶ mikielâlâš palvâlusâi pyevtitmân finnejum ruttâdem já toi kevttim kalga sierânistiđ budjetijn. ¶ Matti viežâi njuuvčâ tobbeen sudderoobdâst, viekkij tom, piejâi seehâ siisâ, jeđe tuvkkâlij puolâščuukán vyerdiđ tevdimlove. Njuhčâ lâi niŋálâs já tot teedij 14 kiilud. Tast maŋa Matti vuolgâttij tevdimlopeucâmuš tiätu instanssân, jeđe ko tobbeen ij taggaar lope puáttám, te talle sun ferttij vuolgâttâlškyettiđ tevdimlopeucâmušâid váhá kuus-uv. Juáhhást kuittâg poođij almottâs, et sij iä pyevti mieđettiđ tevdimlove ovtâskâs ulmui. Majemuš instans, kost kieldee miärádâs poođij almottij, et tast ij lah väldi mieđettiđ love ovtâskâs ulmui rávhuiduttum lode tevdimân. Tast kuittâg almottui, et aaibâs majemuš saje, mii love puávtáččij mieđettiđ, ličij staatârääđi. Tast ličij vuoigâdvuotâ tagarân. Nuuvtpa Matti vuolgâttij ucâmuš staatârááđán, ijge moonnâmgin kuhháá, ko lope njuuvčâ tevdimân puáđistij. Talle Matti toimâttij ive puolâščuhheest orroom njuuvčâ Olli Osmosâžân Avelân, kote teevdij njuuvčâ ive 1988 já ton rääjist tot lii kuákkám Maati tupenurheest. ¶ Hirmâd stuorrâ virdehiävuš ruotâi oovdeld. Tot seevij ¶  te 16. OSKOTUBDÂSTÂS (CREDO) ¶ Tánávt lijjim mun-uv kuoskâttâsâst Säämisuátán, kyehti ive maŋa ko suáti nuuvâi. Mun-uv eellim Etualast pargostân tili viežžâmin, et puursâst laa ruuđah-uv, iä tuše jyevdlâs páppáreh. ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtus čokkij njuhčâmáánu majemuu peeivi Ucjuv kirkkosiijdâ škoovlân paijeel 350 párnážid já nuorrâd stivrejeijeidiskuin sämikuávlu škoovlâin. Ucjuvlâš Titta Rasmus, kote jođettij tábáhtus aanaarlâš Mikke Näkkäläjärvijn, algâttij Säämi suuvâ lavluu moos keččeeh uásálistii. Ucjuv kieskâd väljejum kieldâhovdâ Matti Korkala puovtij tilálâšvuotân kieldâ tiervâttâs. Tanssâčáittuseh pessii joton ko páihálij nuorâi bändi Moivvas lâi suáittám. ¶ Njuámmil ¶ Nuuvt mun algim leŋgiistâllâđ. Mutâ ko lii nuuvt koolmâs, ete jiem paalâ mahten, ko eidu oovtâ eergi leŋgiim, te ferttiim ain pieijâđ kistuid já njuškođ já ruámččuđ kieđâid oohtân. Tommit ain lieggânistim ete vuod paallâm oovtâ eergi leŋgiđ. ¶ – Jiem mun lah maiden porgâm. Tego tiäđáh, te esken mun-uv teehin poottim. ¶ Korrâ kiäldu lâi miinavaarâ keežild, mutâ ep mij párnááh maaššâm orroođ já leđe telttaast tuše. Jutâlijm toi poldum tálui ravnioid tutkâmin. Pyeri luhhoin siäiluim ete ep pacâttâm miinaid, moh lijjii val ennuu kavnuuhánnáá, veikkâ pioneerih lijjii jo kiiđâ rääjist uuccâm já hárávistám taid. Algim jurdâččiđ pennuu mii paasij evakkon vyelgidijn olvođ. Vala-uv tot tubdâččij mii nuuvt kuhes ääigi keejist? Anarist peesâim vyelgiđ njuárgâmlii hiävušalmaa Hilmar Holmberg fáárun. ¶ 5. Čääci viehâ šeellâd ¶ kaaicâlääbis 14 ¶ Immeel nommâ lii kale jo tagarin pase, mut mij pivdep taan rukosist, et tot pasottuuččij mii-uv koskâvuođâst. ¶   Oppeet lâi keesi puátimin. Sáárá njaŋgai soorvâ tyelji alne. Sij leijii eidu, ij kukkegin äigi, te varrim kesipááikán juhâriidon. Juuhâ lâi jo áávus, mutâ vala muotâtielhuuh-uv leijii motomijn soojijn. ¶ skääpist. Talkkâseh maid kalga siäiluttiđ kolmâsist siäiluttuvvojeh jieŋâskääpist lukkâdum litteest. ¶ Sosiaal- já tiervâsvuođâlävdikode saavâjođetteijen väljejui Nihkolas Valkeapää (persovnlâš värijeessân Ulla-Maarit Magga), värisaavâjođetteijen Veikko Feodoroff (Sinikka Mäkinen) sehe eres jesânin Heidi Eriksen (Pentti Morottaja), Leena Niittyvuopio-Jämsä (Antti Katekeetta), Mira Hirvasvuopio (Jouni Ilmari Jomppanen), Pekka Pekkala (Joanna Tervonen) já Varpu Falck (Airi Portti). ¶ Sämitigge 2014 ¶ Unna Junná aalgij ive 2007 ¶  lii Syemmilâš-ugrâlâš kielâpiervâlhaahâ sirdášui keessiv 2009 Suomâ-Ruoššâ-seervi haldâttâsân peic proojeektkoordinaattor Annika Pasasii pälkki, mätkikoloh já toimâttâhkoloh. Pasanen sirdášui Suomâ-Ruoššâ-seervi pargen kesimáánust 2010. Taat toimâčielgiittâs kuáská ive 2010 algâpiälán, kuás Pasanen lâi Anarâškielâ servi ry pargee. ¶ Vuávámkuávlu šadda Avveeljuuvâ taavaapiäláá Guovžurbuollán-Littmuorvääri väriuásist já ton taavaapiäláá aldakuávlust mii olá Kuttoor kulttuurhistorjálávt merhâšittee kylá puotâ Avveeljuuvâ nuorttiibel. Avveeljuuvâ lasseen kuávlu tergâdumosáid kullee čácáduvah láá Kuávžurjuuhâ já Sovsjuuhâ. Kuávlust iä lah I-luoka vuáđučäcikuávluh. Vuávámkuávlu linjimmolsâiävtuidiskuin lii iänááš uásild Pännituoddâr meccikuávlust já Pännituoddâr meccikuávlu Natura 2000 –kuávlust. Vuávámkuávlust láá toohum ive 2008 čielgiittâsah, main láá tutkum molsâiävtulâš meccijođáttuvâi kulttuur-, suojâlem- já luánduáárvuh. ¶ 60 cm ¶ Junnáás ¶ Heikki Mattus ¶ Tot lâi tuotâäšši, tääl tuođâi uážui čuávji tievâ puurrâđ riisinsuuvrâmsuohâd, mii ij lamaš aaibâs jyehipiäiválâš hersku, mut iä kale toh juovlahkin lamaš kollii ivveest. Suohâd ko lâi puurrum, te tallet siisâ juulâi juovlâstáálu sobijnis já skeŋkkâsehâinis. Algim ohtuunân viärdádâllâđ suu moonnâmivvááš juovlâstáálun já iäruh eštus kávnojii. Vuossâmuš já puoh enâmustáá čolmijd čyeccee iäru kavnui juovlâäijih muáđuin. Tot ij lamaš nuuvt čuuvtij repčum, ko tot lâi ihe tassaaš. Siämu-uv lâi ennuu kuhheeb já vielgâdub já nierah še ennuv eenâb ruopsâduboh. Muáđuh lijjii kustoo puáránâm. Kappeer kale lâi jorgod, tegu ihe tassaaš-uv, mut jorgospáálčá sun lâi lonottistám jorgo tuurkân. Soovskammuid já kamâspiddoid sun vuod lâi lonottistám huopasteviláid. Taan ive oroi juovlâstáálu lemin ennuv sárnáb-uv ko ihe tassaaš. Lijjim kale kulâstâllâm, et tot juovlâpukki, tegu škovlâskipáreh tom kočodii, ličij makaš kiinii táválâš olmooš, já et tot ij liččii tuotâ ollágin. Kiinii kárvudât juovlâstáálu pihtâsáid, ovdâmerkkân táálualmai já makaš muttá vala jienâ nuuvt et kihheen suu ij tuubdâ. Jiem lamaš ääšist ollásávt vises já lâi-uv vijsásumos eelliđ aaibâs ton náálá, et maainâs veikkâ ličij-uv tuotâ. ¶ – Mun aigum kyeđđiđ sääni Čoohčân, čielgij Keesi. – Mij iveääigih kolgâp toollâđ čuákkim. Tot lii uáli tehálâš, ko mun ááigum tigguđ Täälvist kuhheeb väldipaje. ¶ 38–44 cm ¶ Totkee sijđo ¶ kuati.fi oovdânpyehtimvideo ¶ EUROOP UÁSSIN MAAILM ¶ – Te mun-uv vuálgám eelliđ lyemejiegist. Puáđám ehidist maassâd, sun huikkái vala eemeedsis uksâkooskâst ovdilgo toopâi uuvsâ já väzzilij riidon kárbá kuuvl. ¶ KM Irmeli Moilanen / Škovliittâsvuávájeijee / Tutkâmušassistent (100% pälkki tievâsmittemškovliittâšprojektist 1.4.2008-31.10.2010 já 50% 1.11.-31.12.2010) ¶    saajeest. – Mut jispa kiinii tom kávná, sun palijdij ohtuunis, ko koolvij fiijnâ sukkârijd loppimmielhi oolâ. ¶ Ehidist ko Sáárá lâi vuolgâtmin máátkán, iätá enni: ¶ – Lah-uv tun olmâ vuáŋŋáá teivâdâm? Hirškikkâ já Myerji hiämáškává. ¶ Heli Aikio lávlum “Käskimčuáimáš” já “Naverlaavlâ” -lavlui maŋa Sämitige saavâjođetteijee Pekka Aikio puovtij tiervâttâs Sämitiggeest, mon maŋa Sämirääđi ovdâsteijee Sergei K. P. Fofanoff toolâi uánihis tiervâttâssänivuáru nuorttâlâškielân. Täst ferttee mainâšiđ, et Sámi Siida ovdâsteijee Veikko Holmberg toolâi seervis tiervâttâssänivuáru anarâškielân. Aanaar kieldâ ovdâstáin kulttuurčällee Anita Kumpulainen já škovlâtooimâhovdâ Katriina Morottaja, kiäh puovttijn kieldâ kulttuur- já čuovviittâstooimâ tiervâttâs siärván. ¶ Sämitigge mieđettij ohtsis kuttâ 500 euro stiipeend sämikielâ já sämikulttuur ollâtääsi uáppeid. Stipendih juáhhojii Säämi kulttuurkuávdáš Saijoos váldu-urkkodeijen tuáimám Keski-Suomen Betonirakenne Oy skeŋkkim já sämitige ruuđâin. Stiipeend uusâi ohtsis 18 uápped. ¶ a. Toh láá kozzâlodeh. ¶ Must lâi ucánjáhháá hyenes uámitobdo, ko ittinâš moonnim Nuuvdibel toin jurduin, et muštâliččim jieččân veerdin Nuuvdi Heeikân moonnâmijjâsâš fiäráán. Ko poottim siisâ, te Čappi tállán haarijdškuođij munjin, päänih ittii já soksâmeh ceggânii. Láim lamaš šiev veerdižeh ovdil moonnâmijjâsâš tábáhtus. Čappi ucánjáhháá lihoi nube ovdâjyelgi já ferttejim-uv ránjáidân čielgiđ, mast likkom lâi šoddâm. ¶ 1. Piivde planktonhaavijn pajaldâsčääsist plankton ¶ koorpuid, keeksijd, kiiŋku še puovtijm. ¶ 1. Hydnum repandum – Vaaleaorakas – Kuovgissäggikuobâr U ¶ Nieidah kuáivoin vuot televisio maassâd skääpist já čieváin tom pevdiliijnij vuál. Televisiost lâi esken älgimin Clint Eastwood filmâ, já tom suoi kale áigoin vistig keččâđ, rávhálávt tejâkoopâ já keeksij paaldâst. Ollâopâttâhân tarbâšij esken iđedist moonnâđ ige ittáá várás lamaš pargogin. ¶ Ánná lâi rahttâtmin krouvin, ko uksâkiällu čuojâi. Sun moonâi lekkâđ uuvsâ: ¶ Kaab Irjánâš ađai ( Irján Kaabikandâ Morottaja 1859 – 1941 ) lâi ääigis pegâlmâs. Tááláá ääigi eđâččii, et sun lâi tallaa ääigi “julkkis” . Kaab Irjánâš lâi Irján Kaabi kandâ já lii nabdemist, et sun lii eidu siämmáš olmooš ko Irján Kaavraž ( 1822 – 1901 ), kiäst lii muštâlus A. V. Koskimies já T. I. Itkos kirjeest “Inarinlappalaista kansantietoutta” noomáin “Nieidân uáđđái já kálgun koccái” . Mainâs lii muštâlâm Aanaar Čuárvinjaargâst aassâm Paulus Valle , (*1859) kote lâi Pavlus Nuuvdi ( Paul Knut Valle, 1885 – 1953 ) eeči já jis Irján Kaabi lii siämmáš olmooš ko Irján Kaavraž, te talle ko Pavlus muštâlij taan mainâs kirje čälleid kuásnii 1800-lovo loopâkeččin, te sun ij vissâ tiättám, et suu kandâ Pavlus Nuuvdi šodâččij vala motomin naaijâđ Irján Kavraa nieidâ nieidáin. Pavlus Nuuvdi kálgu Sammlii Máárjá ~( Maria Mujo, 1889 –1969 ) lâi uáináh Irján Kaabi puárásumos nieidâ Kaabi Ááná ( Anna Morottaja, 1854 – 1944 ) nieidâ, kiän käällis lâi Njuámmil Sammlâš ( Sammeli Mujo, 1851 – 1930 ). Pavlus Nuuvdi já Sammlii Máárjá perruinis assáin Čovčjäävrist, Palomaa nommâsâš táálust. Nuuvdikiäzzáh ađai Pavlus Nuuvdi viehâ kočodij Kaabi Ááná Áánnáš-ákkun , kote jaamij Ylivieska evakkomáátkán. Áánnáš-ááhu eeji ađai Irján Kaabi sij oppeet kočodii Kaabi-äijihin . Áánnáš-ááhu viljâ lâi Kaab Irjánâš, kote juuđij viehâ vijđáht Tave-Aanaar já Ucjuv tááluin reŋguustâlmin aainâs Cieskul rääjist, veikkâ lâi-uv lämissiähá olmooš. ¶ Hei já hoi, lii hitruu mii? ¶   soojijd já tutkâđ, kost láá lođđâseh. ¶ snippođ = napata onkeen ¶  celkkust 9. a) Mii čielgee save jotelis lasanem keessiv? ¶ d. Tonava pellâst. ¶ 3. piehânj ¶ Pallas 54 ¶ peljikuddum = korvatulehdus 148 ¶ – Väldiđ vala lase ryevdikaaŋgâid já oorâ tyebbin ääitist, niävvu pappâ. ¶ “Mun koolgâm tuše laavhâ ¶ 193 ¶ Máárjá njaŋgai handuk alne peeivipaštust, já Iŋgá huksij čunoituuvijd já koođijd. ¶ väristáálu = vuorenpeikko 117 ¶ b. Maht uccâ hááváá kalga tipšođ? ¶ tusin lâi 174-sijđosâš raapoort: Suomâst sarnum sämikielâi tááláš tile: ovdâčielgiittâs tutkâmuštoi ¶ säämi kielâtorvočällee Siiri Jomppanen siiri.jomppanen(at)samediggi.fi, 010 839 3111 vs. säämi kielâašijčällee Outi Paadar outi.paadar(at)samediggi.fi, 010 839 31119 ¶ Sämmiliih láá EU-vijđoduv áinoo algâ-aalmug já lii velttidmettum, et EU álgá tavekuávlu politiijkâ uássin olášuttiđ jieijâs algâ-aalmugpolitiijkâ sämmilij, algâ-aalmug, kulttuur turvâstem já ovdedem tiet, amas sij tuššâđ 50 miljoon olmoošmeerân. Pekka Aikio avžuuttij Suomâ staatâvääldi, et tast liččii čielgâ já ulmetiätulâš viggâmušah uáiniđ toi tušes paloi paijeel nuuvt, et ulmetiätulâš sämipolitijkkâlâš ovdedempargo mist jotkâšuvá. Sämmilijn lii vuoigâdvuotâ vyerdiđ Suomâst aalmuglâš lahâ-asâttem ovdedem tagaráin vuovvijn, mii olášit sämmiláid turvâstum vuáđuvuoigâdvuođâid já olmoošvuoigâdvuođâid. ¶ Tiervâ tunjin, ráávhu ruotâs! ¶ oovtsellâsiih já algâliih, iänááš bakteer nálásiih. ¶ 2. Kuálástus já mađhâšem lává suáluikuávlulii tergâdumoseh iäláttâsah. ¶ A–H porgâmin pargopittáid. ¶ KALGA RIPÂTTÂTTÂĐ? ¶ EVAŊGELLŠ-LUTERLII ¶ Sämikuávlu eennâm- já čäcikuávlui vijđodâh lii ohtsis paijeel kulmâ miljovn hehtaar. Tot lii suulân lovádâs ubâ Suomâ vijđoduvvâst. Sämikuávlust 91 % lii staatâ haldâšem já suulân 80 % lii eresnáál suojâlum. ¶ Čäšni ij laavii nuuvt távjá ratâgyeđettiđ suárvân, nuuvt ko eres čääšnih táválávt pargeh ja ton liihâdmeh láá meid ennuu rávháluboh. Tot läävee kuuloold puđâldiđ jo-uv šuušnâin, hálgupinoin, tâi stokkeluvvee soovijn já tain tot ocá muorâmááđuid já eres-uv tiivrijd, moh tobbeen láá kavnuumist. Ko tot lii pargeeldmin, te tot lii siämmást meid viehâ loje já olmooš aldan-uv ton melgâdávt paaldân rávhálávt vääzin. Na tie ovdláhháá mainâstim čääšni iäruid ivnij peeleest eres čašnij iähtun, mutâ jiem muštám mainâstiđ ton puoh koŋkreetlumos iäru, mii ij lah kale njuolgist oinuumist. Taat iäru kávnoo čääšni koozâin. Eres čaašnijn ko láá juolgijn nelji koozâ, kyehti oovdâs já kyehti maŋas, te čääšnist láá tuše kulmâ koozâ, kyehti ovdâskulij já ohtâ maŋaskulij. ¶ Uási 4) ¶   Jesâneh: ¶ Avnaasvääri D2 ¶ Škovlimvuávám ¶ g. Tuuđhâ ellee ááicuid. Maht ellee peeljih lihâdeh? Maggaar kuloáiccu tast lii? ¶ 10. ALKU-haavâst váldoo vuotân haldâttâsohjelm ulme säämi kulttuurjiešhaldâšem tur-viimist, ILO 169-sopâmuš ratifistem máhđulâžžântohâmist sehe tave-eennâmlâš sä-misopâmuš ratifistem máhđulâžžântohâmist. ¶ Talle tijjân puátih atâštusah, maaŋgâs tist sormeduvvoo já puoh almugeh vajedeh tii muu noomâ tiet. Maaŋgâs lyepih talle, sij kävildih kyeimis já vajedeh kyeimi kyeimis. Maaŋgah puástuproffeeteh iteh, já sij čájáditteh maaŋgâid. Já ko lavâttesvuotâ lassaan, maaŋ- gâi rähisvuotâ čuásku. Mot kote killáá loopâ räi, piäluštuvvoo. Taat väldikode evaŋgelium julâstuvvoo jyehi sajan maailmist, puoh almugáid tuođâštâssân, já talle puátá loppâ. ¶ a. iännád tâi iäččád ¶ Ijjâ kuulâi pyereest já aalgij jo peivi-uv čuovâniđ. Jovnâ meid vuolgij kiijkáruššâđ, ete uáinoo-uv čuurâ kosten já viijmâg huámmášij-uv Perunämmirjeegi taavaakeeji alda poccuid, já čorvâgeh iänáážin. Tohonhân Jovnâ tolliittij já ain kooskâi kijkkiistâl já tobdá, ete suohisčuárvi čuoivâg lii kale sust ton čurrust. Mutâ siämmâst sun uáiná kyehti almaa meiddei já tohhân vyejettava taid poccuid kustoo tavas: ¶ Per Jonas Partapuoli saahâ tavesämikielân ¶ Kaninen skuálhuttij maŋgii, mutâ Säplig-nieidâ láávlui nuuvt korrâ jienáin, ete ij kuullâm maiden. ¶ Alttá D1 ¶ aaibâs nuuvt ko lâi tábáhtum. ¶ – 3 dl fiijnâsukkâr ¶ Helsigist munjin lâi väridum loonjâ Kaampist mottoom šiev hotellist. Väridem ohtâvuođâst munjin almottui, et seŋgâ ličij kunâgâslâš. Tot kale lopedij pyere. Ko lijjim lamaš taan hotellist oovtâ iijâ, meridim, et jiem monâččii innig siämmáá hotellin. Suijân lâi tot, et taat hooteel lâi aaibâs liijkás muálkkáá táválâš mađhâšeijei. (Amahan te taam uáinu ferttiim pyerebeht čielgiđ. Váimustân tuáivum, et čielgim ij šodâččii siämmáá muálkkáás pargon ko hotellist aassâm.) ¶ Mätki juátkoo čuálmi miätá tavenuortâs já hirmâd vijđes Skálluhoorŋâ roobdâst nuortâs Čuormâssuolluid. Riddosárgá čuávumáin juksâp vistig Čuormâssuolluid já tastoo Piehâinsuolluid. Mooššinjoorŋâ maŋa vyelgimhaammân lii-uv jo alda. Mätki Pecsuolluu kárbáinjotteemtoorjâsaajeest maasâd hamânân šadda 16 kilomeetterid. ¶   IĐOSŠADOH ¶ TAAŽÂ ¶ - Tuu siijdâ torvoost? Jovnâ koijâdij. ¶ Kaastâ taha mist Kristus máttááttâspárnáid já ristâlii kirho jesânijd. Veikkâ lep jieččân šoddâm rääjist olmooškode ohtsii sujâlâšvuođâ vuálásiih, te kaastâst mijjân adeluvvojeh puoh sudoh addâgâs já mij šoddâp kárvuttuđ Kristus putesvuotân. Pase Jieggâ šoddâd mii uđđâsist já skeŋkkee mijjân osko, moin pyehtip toppiđ kaastâ lopádâssáid. ¶  njurguu muorâvuoggâ vaappu ¶ Sämmilii elleekove äigi aalgij ive 1987, kuás Nils Gaup stivrij elleekove Tiennäyttäjä (Ofelaš). Elleekove lâi Oscar-iävtukkâssân. Sämmilâš elleekove ”uđđâ pááru” 2000-lovo aalgâst lii pajedâm oovdân uđđâ stivrejeijeesuhâpuolvâ. Elleekovesyergi škovlim lasanem tavveen lii išedâm pajedem. Ihásávt uđđâivemáánust Anarist uárnejum algâaalmugij ellekovefestivaal Skábmagovat (”Skammâkoveh”) lii sämmilii elleekove merhâšittee foorum. ¶ Ránnjátáálui ulmuuh iä vissâ tubdâm suu nuuvtkin pyereest, tâi iä kuittâg luáttám sunjin. Motomeh iäpádillii suu lemin mottoomlágán fákšojeijee, kote piäránkejâččij čovčjávrálij feeriimijd já porgâmijd nomâlâsân syelipivdem háárán. Kiđđâlodásten lâi kale jo viehâ muudon kiäppánâm, iäge ulmuuh innig pačâlâm čäciluudijd tâi kihhee čuuvčáid kiđđuv meendugin. Maađij moonâi tääl Čovčjäävri lappâd Ucjuuhân já meccivaljevaavtah pessii tääl älkkeht jotteeđ. Nuuvtpa Vuoll Uulá iäpádâlâi-uv motomin: ¶ Ässeeloho: 33,2 milj. ¶ 5. Luhostuvvih-uv? Maht? ¶ Ovdâsijđo ¶ Rijjâvuotâ 8, 14, 15, 17, 18, 30, 32, 35 ¶ Raporteh ¶ – Sämitiigán torvejuvvojeh äššitobdeeresursseh sopâmuš olášuttempargoost já máhđulâšvuođah almottiđ uáivilijdis já oovdânpyehtiđ ohtsijd uáinuid kuulmâ eennâm sämitigij kooskâ, muštâlij Näkkäläjärvi. – Säämi parlamentaarlâš rääđi stivrâ lii meridâm, et sopâmuš jotkâráđádâlmijn suáppoo oovtâst ráđádâllâmuáinuin. – Mij lep sooppâm meiddei, et puohâi kuulmâ sämitige kyeskee aašijn ráđádâlloo parlamentaarlâš rääđist ovdil miärádâstoohâm. ¶ Lasanem: ¶ Mooses já Aaron moonáin kunâgâs luusâ já eeđáin: “Israellij Immeel haalijd, et luáštáh suu aalmug ävđinenâmân uhrediđ.” ¶ b. kulâtteijee já ¶ – Na, pyehtih-uv tuoh vaskâmeh šoddâđ ton tijdâpäärtist? Tálunjobžâ tiäđuštâlâi várugávt. ¶ suáhikusâkuobâr ¶ Cuáhásist vaazzâš kuhesjuolgâg já kuhesnjuunáág, masa meetter alosâš lodde, mon uáivi čiŋŋân lii kuhes vuoptâtieppi. Tot čuážžu riddoruávustuvâst liihâdhánnáá tegu pääcis, kivkked tot uigâd čuhâlis njuunees čääsivuál já stergâl kyele, mon tot siämmást njielâst. Taat ridoi kuálásteijee lii ränishaigar , Suomâ luándu uđđâ puáđulâš, mii vijđán enâmân mäddinkulij. Ränishaigareh pessejeh Maadâ-Suomâst, já taid uáiná ain tävjibeht Suomâ koskâoosijn kidâ Oulu räi, mut Aanaar-Ucjuv kuávluin lii ränishaigar oinum tuše 21 kerdid. Vissásumosávt ränishaigar puáhtá čuávvuđ tooláá iđedist tâi maŋŋeed ehidist, ko veigi lii ton pyeremus pivdoäigi. Kirdee ränishaigar tobdá muálkkičiäpáttist já čuumâld nevttee suájáin. ¶ Mij, Kaabi, Jussi já mun vuolgijm kárbáin suuvân toin moin lâim puáttâm-uv miätá Ijjäävri. Lâi kuálkki piäiváđâh já šieu lieggâ šoŋŋâ. Kuovtij áiruigijn suuvân mätki ovdánij. Ij mist moonnâm ko kulmâ tiijme jäävri máddáákeš, veikkâ káhvástâlâim kooskâst. Lâim ton siämmáá peeivi pääihist Čovčjäävrist. ¶ Stuorrâ Antilleh E4 ¶ – Iä-uv västid tobbeengin? Išepoolis koijâdij. ¶ Nuorttâsämikielâ já kulttuur konferens Sajosist ¶ Tiäđust-uv, pyeri ustev. Kaavnah riämnjáid já kuobžâid já maaŋgâid eres-uv eennânjomâtteijeid . Tot lii uáli mielâkiddiivâš, já tast puáhtá ovdâmerkkân uáiniđ, et maaŋgah elleeh láá lamaš ohtâsiih sierâ nannaamijn. Nuuvtpa láá kavnum myskivuáksá fossiilin Euroop diluviaallâš keerdijn, já láá kavnum jietânâstažâlig fossiileh, moh láá čuuvtij stuárráábeh ko stuárráámusah válláh, maid mij tubdâb. ¶ 21. Sämikuávlu ulguupiälááh staatâ ohtâduvah já ministeriöh kolgâččii jurgâliđ sämmilijd kyes ¶ Čuovviittâspalvâlusah ¶ - Maidgis mun lijjimgin porgâmin, Ánná mulijdij jiešalnees. Amahmis, tuoh posâlduvah vala kolgii mašinist! ¶ Immeel, mii almalâš Eeči. Mij kijttep tuu tast, et anah mist huolâ, tuálvuh käldei luusâ, ko pakkâ já koškes pieggâ possool mii paijeel. Tun pajedah eejiaskasâd, ko uhkekoveh pajaneh mii mielân. Tun nanodah, et lah stuárráb ko mii palo puátteevuođâ kozzâšist. Toolâ mii jyehi peeivi torvopäihistân, tuu aldasijn, já teevdi váimuidân iiloin já rávhoin. Kuulâ mii rukkoos Jeesus noomâst. ¶ Aibuđuuvuonâ = Aibutvuono ¶ Mij kijttep tuu perrust já puoh mii aldemuin. Tun, kote tuubdah mii iloid já huolâid, sivned mii. ¶ kirdemjyelgi 26 ¶ L U Á P P I J  S Ä I G I ¶ Muldesäplig lii čäcisäplig hyelkki já muorâkárdár hirmos. Tot liihâd tälviv muottui kuáivum tunnelijdis mield já porá muorâi já miestui koorâ muottuu vyelni. Ko muotâ suddá, te oomeenmuorâi já miestui päljisin jursum ruŋgoh já uávsih iteh. Täid vahâgijd puáhtá velttiđ suoijiimáin ruŋgoid lastiksuojijn. ¶ Petra Biret Magga parga sämitiggeest párnáikulttuurpargo. Koijâdijm Petraast sämmilâšpárnái kulttuurist: ¶ 117 ¶ Daniel 122,124-125 ¶ –~Tot poovčâg nuuvt čuuvtij. ¶ raccastemvaajâldmân = ratsastusvaellukselle 20 ¶ – Vuálgup mij suuhâđ puoh siijdâ ulmuuh miäldáluvâi Konišnjaargân. Tobbeen mun čááitám tijjân puohâid apijdân. ¶   Riissuvrâmsuohâd ¶ 3. Mun já iäráseh, spellâmnjuolgâdusah sierâlágán tilálâšvuođáid ¶ ovdâsvástádâs äššigâššáid. Taat uáivild tuođâlávt tom, et sämikielâlâš palvâlusâin ij tieđettuu tuárvi ¶ Čuákkim ohtâvuođâst láá maaŋgah staatâi, aalmugornijdumij já totkei uárnejum miäldustábáhtusah. Suomâ lii fáárust orniimin kyehti miäldustábáhtus. ”Miäldustábáhtusah láá uáli teháliih, ko tain finnee tiäđu keevâtlii ”sinoruotâstääsi” tooimâst luándu maaŋgâhámásâšvuođâ tile pyeredem várás já šiev vuáttámušâid já vuáháduvâid. Eromâšávt ekosysteempalvâlusâi roolist kuávluikevttim vuáváámist lii ävkki sämitiigán já tuálvup taid šiev vuáháduvâid miäldán meid Suomân” Heikkuri já Tapiola tiäduttává. ” ¶ kukkosiih tuolbâ rapuelleeh. ¶ Kuuvijn 1) Ailu Valle räppäi movtigis kuldâleijeid tábáhtus loopâbeln, ko tobdoh lijjii čovgâsumos muddoost ovdláhháá puáđusij almottem. 2) Hilbes-bäändi Erke-Ovllá Eriksen mieldieelij kitarist virgees uáli vuáđulávt. ¶ koivuhapero ¶ Malta ¶ Suáđigil Vuáčust Petra Magga-Vars. ¶ s. 138 ¶   Timon njuškij juuvâst ¶ Sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi, kote uásálistij pargojuávhu čuákkimân jo kuálmád keerdi, oonij čuákkim tehálâžžân. ” Aalmugijkoskâsiih artikla 8(j)-pargojuávhu čuákkimeh láá teháliih aalmuglávt já almugijkoskâsávt. Čuákkimijn piäsá pyehtiđ oovdân Suomâ sämmilij uáinuid, vaikuttiđ miärádâstohâmân, finniđ uđđâ jurduid ärbivuáválii tiäđu syeje pyereedmân sehe lonottiđ jurduid maailm eres algâaalmugij koskân,” saavâjođetteijee Näkkäläjärvi muštâlij. Čuákkimân uásálistii puoh sämitige aalmuglii 8(j)-pargojuávhu jesâneh. ”Aalmuglii tooimânpieijâm já puátteevuođâ jurdâččin lii eromâš tehálâš, ete nuuvt maŋgâ sämitige ovdâsteijee aalmuglâš 8(j)-pargojuávhust, ko máhđulâš, uápásmuvá artikla 8(j):n já toos lohtâseijee aalmugijkoskâsii miärádâstohâmân”, Näkkäläjärvi tiäddut. ¶ Iäččâm iätá: ¶ Mooses västidij: “Tot lii leibi, maid Immeel lopedij. Čuággiđ tom, mut tuše onnáá peeivi tuárvi. Iđedist uážžuvetteđ lase.” ¶ Avveel luvâttâh: Anna-Katariina Feodoroff (nuorttâsämikielâ), Aaro-Juhana Fofonoff (nuorttâsämikielâ), Petteri Feodoroff (nuorttâsämikielâ), Mira Rauhala (tavesämikielâ), Nora Pieski (tavesämikielâ), Janrik Magga (tavesämikielâ) já Rauna Saijets (tavesämikielâ) ¶ Kuuđđâm lii kuolij já cuobbui vyehi lasaniđ. Koođoost niŋálâs luáštá čáácán meeinijd, moi oolâ ores kuulgât kuopsâ. ¶ Illeestjuuhâ = Illestijoki ¶ Iskos kalga kiärduđ kulmii. ¶ Jussá Seurujärvi ¶ Suomâ ornij kyehti miäldustábáhtus uásipeličuákkim ohtâvuođâst, main pottii oovdân meid algâaalmugij vuoigâdvuođâh. Vuossâmuš miäldustábáhtus kieđâvušâi Euroop Ruánáá stiellâs oovtâstpargo já pirâssuojâlem merhâšume ráávhust. Ruánáá stielâs jotá Euroop rasta Jieŋâmeerâst Koskâmeerân. Ubâ Suomâ nuorttârääji kulá Ruánáá stielâsân já sämitigge uásálist meid Ruánáá stiellâs oovtâstpaargon. Tábáhtus saavâjođetteijen lâi aalmugovdâsteijee Pekka Haavisto. ¶ Njirrooh = Nirrola ¶ Avveel luvâttâh: Milla Moilanen (aanaarsämikielâ), Arla Magga (tavesämikielâ) já Essi Ranttila (tavesämikielâ) ¶ Rähteeh ¶ puárreid = lauttoja 212 ¶  vuossâmužžân Ko luágih pottii pááikán, sij kavnii Muotâvielgâd viälláámin lättest tego sun ličij lamaš jáámmám. Sij lijjii murâšliih já čiäruškuottii. Ko sij iä halijdâm pieijâđ Muotâvielgâd háávdán, sij rahtii sunjin lasâkisto, mon sij kuoddii ollâ vääri oolâ. Ohtâ luágijn čokkái ain vahtiimin kisto, ko iärráseh lijjii ruukipargoost. ¶ Teatterhäämist: 140 ulmui ¶ – Tast te lii Uárbis njobžâtáálu kandáid pargo! Táátuh sii fárusâd muorâid nuurrâđ, Kuáski iävtuttij. ¶ 2. OPPÂMATERIAALPARGOOST JÁ PADDIIMIST ¶ Puáttee biodiversiteetsopâmuš uásipeličuákkim uárnejuvvoo roovvâdmáánust 2014 Maadâ-Koreast. Sämitigge uásálist uásipeličuákkimáid Suomâ staatâ delegaatiost. ¶ — Sun ij haalijd kuullâđ, eeđâi Möö. ¶ Sämitigge adelij stipendijd Säämi máttááttâskuávdáást valmâštum uáppeid ¶ 3. Hervâcuozâ tyehin lii linssâ ađai mykiö, mii tuájá kove čalme tyehiuásán. Liinsâ áánsust kove lii tärkki viermicuozâst. ¶ Niisu váátá kuhes šaddopaje já šiev eennâmvuáđu. Suomâst tom puáhtá šoddâdiđ tuše Maadâ-Suomâst. Nisujáávuin puáhtá liäibuđ leeibi, pulá tâi eres liäibustuvâid. Meiddei makaroon já mannasuvrâmeh ráhtojeh niisust. Niisu lii maailm tergâdumos leibivalje. ¶ punavyöseitikki ¶ – Na ete muoi kalgeen suhháid nuollâđ já posâdâttâđ! ¶   Onko  luovâttum “Jieh” čuorvij Siili-nieidâ maasâd. ¶ Tuomâ lii uáli čuutij kovvejum já áárvust toollum muorâ indoevrooplijn kulttuurijn já maaŋgah láá-uv lavluuh, tiivtah, čalluuh já elleekoveh, moh tuomâst láá rahtum. Áárvust toollâm lii-uv puáttâm máhđulávt muorâ raasij já toi njaalgâ haajâ keežild. Tuomâ ličij mučis šiljomuorâ, mut tot lii mirhâlâš já tast še láá vajaliih. Nomâlâssân tiätulágáneh tiivreh, moh mannejeh já suovsah pilledeh muorâid. Ohtâ taggaar lii tuomâpanneemuosâ (tuomenkehrääjäkoi) suoksâ , mii távjá pana já porá muorâ kierruu pilás. ¶ Čohčuv peeivih uánnánškyeteh já šooŋah čuáskuškyeteh. Siämmást šadoi šoddâm hito. Muorah vyerkkejeh lostâruánáá ruuŋgon. Talle puátih uáinusân jieškote-uvlágáneh ivneamnâseh moh láá loostâin, tegu suávi fiskis, vaahtera ruopsisfiskis já pihlejáá ruopsis iivneh. Taat tile luándust lii ruške. Loopâst lostâväldimpiegah šluvgeh loostâid alfáárug meddâl. Ko puátih puolâšeh te muorah kiäsádeteh kolmâs oijâgâsân. Talle toi eellimtooimah orosteh, mutâ toh iä jäämi. ¶ đettiđ já kuorâttâllâđ tom, maht säämi kielâlaahâ vaikut pargosiärváduv tooimân. ¶  Kačâdijnis – Kulâ, munnust láá kyehti uccâ párnáá fáárust. Mun jiem toin naalijn kale ááigu kuussân vyelgiđ, et ij lah tiätu, piäsá-uv ehidist mannjeed junán vâi ij. Já ko mun jiem sáárnu ranskakielâgin já ko tom-uv tiätá, et Ranskaast iä sáárnu eres kielâid ko ranskakielâ. ¶ –~Almast uážžu leđe vijne-, tubbáák- já poškâhaajâ. ¶ ruskokärpässieni ¶ Šahečivgâčuurâ šadda siämmáá ääigi šoddâm šavečiivgâin. ¶ Tukholma 94, 95 ¶ Koccáám toos, ko enni nordá muu. Lii iiđeed já ličij äigi koccáđ já vyelgiđ škoovlân. Pajanâm illáviišân seeŋgâst já áálgám kuuloold keessiđ káárvuid pajalân. Enni iätá: ¶ 1. Piejâ littevuáđun mottoom seenti asosii putes čunoikeerdi. ¶ njavkke = päältähanka ¶ Čääsi ivne ¶ Jieijâs viistán, mon sun ij kale puáhtám ettâđ päikkin, vyelgidijnis Ánná toppij arvesyejees já nahettij lavkkâsis. Tot lâi jo kuškâm, já olgon lâi joskâm arvemist. Suu vuosmuš oholoppâ lâi älgimin uđđâ kaavpugist. Sun lâi vaibâm puoh uđđâ aašijn, moh fállojii sunjin aaibâs ohtân. ¶ kárgu, káárgu = kari ¶ Puásuituálu ¶ Kasper já vijnekassâ ¶ Áimuversolâš šadoh loptejeh storgâ versoidis ađai verdijdis, lostâidis já liäđusijdis ollâgâsân čässuáivi paajaabel. Ko šadoi verdi lii kukke, te čässuáivi aloduv mulsâšudmeh iä häittid taid. Áimuversolâš šadoh ruotâsmuveh poonán láskud eennâmveerdi já tast suáráneijee ruottâsij vievâst. ¶ Sämitigge lii toohâm vijđes čielgiittâs säämi kielâlaavâ olášuumeest iivvijn 2004-2006. Ton mield sämikuávlu kieldâin ij lah tábáhtum tuođâlâš nubástus sämikielâlâš pargojuávhu já palvâlem meereest. Sämikuávlu kieldâin tuše Ucjuuvâ kieldâst sämikielâ kiäččoo virgehoittám iähtun tâi sierânâs ánsun. Sämikuávlust pargee kieldâi já staatâ pargein 9,5 % pasta adeliđ äššigâšpalvâlem sämikielân. ¶ Matti Morottaja já Pekka Sammallahti toimâttem sänikirje “ Suoma-säämi-suoma škovlasänikirje ” almostui ive 1983. ¶ Sajos fáálá máhđulâšvuođâid oovtâstpaargon. Kulttuurkuávdáá kalenderân láá jo merkkejum maaŋgah tábáhtusah, mii muu mielâst čáittá kuávdáá tárbulâšvuođâ. ¶ Kandâ irgástâlâi sevŋis ijjâlahe já vaibâm ko lâi, te uáđđái toos já oođij iiđeed räi. Iđedist ko koccái te lâi jo čuovvâd já kandâ ooinij kiän paaldâst sun lâi uáđđâm já cummâlâddâm vala suu. Talle iirgán šoodâi huáppu meddâl myersses paaldâst ovdilgo iäráseh koccájeh. Sun moonâi olgos, iäččâm já Issá-čeeci meid koccáin já moonain olgos. Kandâ olgon vaazzâš, karrood já čulgâdât já iätá: ¶ Eidu talle jiem tiättâm maid tiet “ouki-douki” uáivildij, mut maŋa kuullim mii táálu vievâst, et tot uáivild siämmáá ko “ok” . ¶ Ton nieidâ luándu lâi taistâlemtáátust, eellimhaalust já -iiloost tievâ. Sun voojij movtáskiđ uđđâ aašijn, oopâi mielâstis tagarijd já levâttij peeivipaštuu jyehi sajan. Elimis vuossmuid 11 ihheed sun aasâi iänááš pääihist. Ko mist naavcah nuhhii, te sun ferttij "pieijuđ laitosân" , Kolpene palvâlemkuávdážân Ruávinjaargân. Tobbeen monnii majemuuh nelji já peli ive. Juurdijm puohah et iveh iä nuvâččii kuássin… tâi kuittâggin kuhes ááigán. ¶ e) Maid rapu parga peccihijnis? ¶ čáállám oppâkiirjijd sehe nuurrâm el. sierâid já sänivaaijâsijd kirjen. Mattson Magga lii pargoidis peht tipšom, máttááttâm já ovdedâm maadâsämikielâ. Sun lii čáállám maadâsämikielâ sänikiirjijd, čaabâ- já áámmátkirjálâšvuođâ sehe ton lasseen ráhtám jurgâlempargoid já čokkim kielâiskosijd. ¶ Mirjam kaačâi pááikán viežžâđ eenis. Enni uážui huolâttiđ uccâ kandiist, tassaaš ko sun šodâččij váhá stuárráábin. Talle kandâ varriiččij kunâgâs nieidâ luusâ. Tobbeen sun uážui noomâ Mooses. ¶ Maid lodeh taheh? ¶ Tuulihaukka ( Falco tinnunculus ) ¶ Pyreneeh . . . . . . . . . . 34 ¶ Tááláš maađij lii kezis já tiärmáás čievrâasasâš maađij, mast láá suvdemvááijuvvuođah. Maađij ciägu- já laskugeometria láá meiddei vááijuvliih. ¶ opsidij já piäippáin visârdij ¶ Sämitige 16.–17. roovvâdmáánu Sáuluičielgist ornim konferens säminuorâin čuákkee oohtân nuorâid, merideijeid já jieškote-uv syergi tuáimeid savâstâllâđ säminuorâi tiileest. ¶ Olmoošvuoigâdvuođâorgaanij avžuuttâsah ¶ já kiärdu iskos motomijd keerdijd. ¶ Táválávt tast ain čielgâi, et kandâi porgâmeh iä lamaškin aaibâs sujâittáá já nieidah lijjii jieijâs porgâmijguin já tavoiguin adelâm kandáid suujâ porgâđ nuuvtko sij lijjii porgâm. Nuuvt poođij täsiárvu meiddei Kaamâs kansaškoovlâ asuntolan-uv. Leväs Ailâ távjá ciähuttij-uv juáhážân ton tergâdis ääši: ¶ Lasanem: ohtâ vyesi ivveest ¶ 115A Mađhâšeijeeh mákkojeh Tallinna puáris kaavpugist. ¶ Puáhtálâs eennâmtuálu taha vuáđustâs Tanska kenski tobdosumos ráhtulâšvuođâsuárgán, purrâmâšverkkiráhtulâšvuotân. Tanska merhâšittee ráhtulâšvuođâkaavpugeh láá Århus já Ålborg . Tanskalijn kaavpugijn ulmuuh äässih mielâstis peerâtááluin, moi pirrâ láá siemin muorâkäärdih sehe ruonâsšaddo- já myerjikäärdih. Čurgâdvuođâ já ässei pyereestpiergim puáhtá uáiniđ jyehi kuávlust Tanska. ¶ Nuorâičällee västid ¶ čuánjá = hanhi 18 ¶ Vandârdemkáálvui valjiimist já kevttimist lii merhâšume, tondiet ko anokáálvu ubâ eellimtäävgi ääigi koleh luánduriggoduvvah. MIPS :jn puáhtá rekinistiđ, mon ennuv jieškote-uv anokáálvuh kulâtteh luánduriggoduvvâid ubâ eellimtäävgi ääigi kevttimkeerdij mield rekinistum. Mađe kuhheeb miinii anokáálvuid killáá, tađe ucceeb lii ton MIPS-árvu. Eres pyevtittâsâi já palvâlusâi pirrâdâhvaikuttâsâi mittáreh láá ovdâmerkkân čiđđâluoddâ, ekologisâš luoddâ já ekologisâš selgireppu. ¶ Hämelanne C5 ¶ Mainâseh iä lah tiäđust ennuu. Kavnum láá kuttâ mainâs, main kyehti láá elleemainâseh, kulmâ sämmilii elimist já ohtâ mainâsijn lii jieijâs elimist. ¶ 2. Muštâl ränisrástágáást kove vuáđuld. ¶ Jotkâ kesimáánu 2009 numerân ¶ Kunâgâs Salomo 1 Kun 2:20-12 ¶ Jyehi minister huolât jieijâs syergi iävtuttâsâi valmâštâlmist já västid meid ovdâskode toohâm miärádâsâi olášutmist. ¶ Kielâpalhâšume ulme ¶ - Ij-uvks tot lamaš taat? Mii tot talle lii? ¶ Suomâ Sámi Grand Prix uásikišto vyeittee 2014, jyeigee Petra Magga-Vars ¶  predikaatverbâ, Toorjâucâmušâid kalga čujottiđ Sämitiigán majemustáá 31. roovvâdmáánu 2013 tme 16.15 räi čujottâssáin: Sämitigge, Sajos, 99870 Aanaar. Uuccâmluámáttuvâid já lasetiäđuid uážžu kulttuurčällest puh. 010 839 3103 já šleđgâpoostâ pehti marjukka.helander(at)samediggi.fi. ¶ Onne puáđáččij leđe lakkepeivi, tast ko Ironworldist liččii onne heejah viiđâ ääigi já kolgâččijm puorijn aaigijn čurgiđ smákkuhivvâduv meddâl hejâvievâ čolmij oovdâst. Onne finnijm ovdâseeini já uksârääigi valmâšin, vááilui innig káttumuorâ, káttu já uksâ. Pááikán puáđidijn eelijm vala Art-festival čáittusist puáris Hibbingist. Ko lâim Pengillyst, te nohádim tállân. Moonnâm iijâ oođđim váháš hyeneeht, ko veerrâmkietâ unohistij, tondet lijjim nuuvt čuuvtij vaibâm onne. Ubâ eehidpeeivi lâi tornaadováruttâs Tave-Minnesotast já veikkâ leen lámáš ohtsis kulmâ mánuppaje USA:st, te oovtâgin tornaado iän lah uáinám já pyeri nuuvt. Ij toovâ mielâ uápásmuđ aldeláá. ¶ Sämitigge ocá meriáigásii vuávájeijee ¶ Adelist Kale teehi, te mun luptiim ton siisâ. ¶ Nuuvt tot virgealmai ferttij adeliđ piärân iännâsân já mii peerâ peesâi juna faaru oovtmano Ylivieskan. Junamääđhist jiem mušte muide ko tom "härkävaunu" , lâi tievâ ulmuin. Juhâmuš ij lam, lâi hirmâd koško, lâim puurrâm koškepurâmušâid. Oođđim mestâ ubâ määđhi. ¶ lii adelâm vyeimi ko mielâ lii šlunde já pargo lussâd. ¶ Sämikielâlâš kirjálâšvuotâärbivyehi lii nuorâ. Mainâsij mainâstem já njálmálâš mainâstemärbivyehi láá lamaš sämmilâš kulttuur já tiäđusirdem tergâdiih uásih suhâpuolvâst nuubán já lááččám vuáđu sämikielâlii kirjálâšvuođâ šoddâmân. Vuossâmuuh sämikielâliih almostitmeh lijjii Ruotâst ive 1619 teddilum kyehti oskoldâhlii kirjáá. Vuossâmuš tavesämikielâlâš čaabâkirjálâš kirje lâi ruotâsämmilii Johan Turi čáállám já kuvvim kirje ivveest 1910 Muitalus sámiid birra, mii lii muštâlus puásuisämmilij elimist. Turi halijdij jieijâs saanij mield muštâliđ virgeomâháid ete maggaar lii sämmilij eellim já tile, vâi virgeomâhááh šaddeh tiettiđ tain. Turi kovvee kirjestis uáli tárkká sämmilij eellim, historjá já sämmilij aalmugärbivyevi. Meid čällee, taaiđâr já puásuituállee, Ruotâ Vääččirist meddâl leijee Nils Nilsson Skum kuvvij sämmilâš luándupirrâs já puásuituálu. Lii ettum, ete sun piejâi hade suu kiirjijd tain kovvejum puásuilovo vuáđuld. Aalmug tiäđulâšvuotân Skum poođij vuosâsajasávt kiirjijn Same sita - samebyn (1938). ¶ Viisas haluaa tietää, tyhmä haluaa pohua. ¶ UÁPPEI. ¶ Kárvudât peri návt ¶ vuoijâmnähki.....70 ¶ uccâ, pastelis puuvko. Ákku rävvee Myerji: ¶ Aaron já suu kaandah šaddeh pappân ¶  kumppi kaccuuh.....110 ¶ – Tobbeen vissâ piegâ taha, Hunttá eeđâi. ¶ Unna Junná video ¶ - Tot taaiđij leđe muáddi ive tassaaš, talle ko lijjih vala luvâttuvâst. Talle mun esken algâttâllim tobbeen já tun lijjih jo kiergânmin, Ánná smietâi. ¶  Substantiivattribuut Substantiivattribuut suippumyrkky-seitikki ¶ Tirlihhááš lii virkkuus lodde. Riddokeeđgi alne tot jorgáttâl liävuttemeht tuohu teehi, vuáttu pottâšis já nuáiguttâl uáivis. Tot káččá uáli häppilávt cuávis riddočääsist já tuápu lašmâdávt tiivrijd čääsist. Vyevdiroobdâi kiäđgáás čievrâridoh láá ton mielâsumoseh eellimpirrâseh. Tirlihhááš lii stuorrâ já kuorbâ jaavrij áinoo kalâččeijeelodde já ubâ eennâm táválumosáid kullee kalâččeijee. Tast lii kesiviäsu ruugâ alne vuovâs várdámsaje jieijâs revirân. Ulmuu ránnjávuođâst peerusthánnáá tirlihhááš ij kuássin tuádu ulmui pic piso ain irâsin. Ko miinii peri skuávit, tot tállán kirdel já kiirdâš eeđeest piškon rido piälláin. ¶ Muu majemuš kesiluámu oppâkenigâsvuođâsysteem vuálásâžžân viijmâg aalgij já vyejestim pááikán. Keesi še poođij ääigild, tegu ovdil-uv. Tääl postâauto vuojâččij moddii pirrâmpeeivist Ucjuuhân já toho peesâi kuás peri. Tääl iän viljâinân innig tarbâšâm viettiđ ubâ keesi tâi kesilahe Ucjuv Saarelist, pic pessáim Ucjuuhân já pááikán kuás peri. Nuuvtpa iän lamaškin taan keesi joođoost oovtfááru. Muoi monâččáim Ucjuuhân jieččân äigitaavlu mield. Nuuvtpa ko postâauto orostij Saarel puotâ, te maađijpellâst lâi hirmâd stuorrâ čapis ameriklâš persovnauto, mon nommâ lâi Chrysler. Tot lâi steelligij alne já imâštellim mondiet? Koijâdim ääši mavâstân Saarel Heeihâst já sun eeđâi: ¶ c. Noomât tullâvaarijd já juuvâ sárgáid 9 - 11. ¶ 1. ¶ 1. “Jietânâsâi päikki” ¶ Kööbenhaammân F4 ¶ 53. Kyeleh láá vuáhádum eelliđ čääsist ¶ tiäddu s. 5 kg ¶ pygálysäiđi, -ääiđi = erotusaita ¶ 2.3. Suomâ sämitige vuáđudempeivi (virgálâš lekkâmeh 2.3.1996) ¶ Njellim meccirijdoi sooppâm ¶ b. Maht šaddee vaše kalga tipšođ? ¶ Miiko šluvgelij uáivis já kejâstâlâi pirrâsis – já maid tot ooinij? Enâmist eidu ton oovdâst kuákkái kuáskim uđâgâš! Miiko já Flit láin hiämáskâm já kaiváin uđđâ puáđulii. ¶ 2. Moh ááicuh šavveest láá pyereest ovdánâm? ¶ Snv 17:1 ¶ Čuđevääri TII.1963 Pááđáárjäävri aldasijn, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ Mecciniijtoh ¶ 11. Árvuštâllâm Kištoiävtuttâsah arvuštâlluvvojeh nomâttemmin. Palhâšumelävdikodde väljee kyehti (2) kovosân asâttum vátámâšâid pyeremustáá tevdee kovosiävtuttâs lonestemnáál. Palhâšu-melävdikoddeest lii vuoigâdvuotâ hilgođ puoh iävtuttâsâid tâi lonestiđ tuše oovtâ pargo. ¶ Paaccâhčäšni porá ¶ Ijâstâllâm Kallioniemen kesäkotist~tábáhtuvá 2–4 jiegâ viistijn. Puurâdmân kulá iiđeedpittá, peivipurrâmâš já eehidpittá. Haadan~200 € kulá~ohtâ ovdâsmaŋas sáttu suollui~já~maasâd. ~ ¶ tieppi, tiepi = tupsu ¶ Säämi tyeje aaleeb škovlim Säämi ollâškoovlâst ¶ haperot ¶ ČUÁKÁNKIÄSU ¶ Ánná lehâstij jieijâs uđđâ viste uuvsâ. Tot lâi mahtnii hirmâd jo eromâš luho tobdo – kuhes ááigán! Mutâ tot uáinus, mii tobbeen vuordij, hirmástutij suu: viste lâi aaibâs tievâ kuárus puttâlijn, moh lijjii leggistâllum tuohu teehi. Ááná kattilkassâgin ij šiettâm kuussân siisâ puttâlij kooskân. Sun ferttij kyeđđiđ tom viäskárân, já mudoi-uv muottuuloopah, maid Ánná ij ton huápun lam kiergânâm sikkođ meddâl kattilijn, sudâškuottii já kulgii láddun viäskár lättei. ¶ Maaijuv hämmee jieijâs eellimpirrâs ¶ Sun lâi luhhoost siämmáá uáivilist. ¶ Sämikuávlu kieldâin Iänuduvâst, Anarist, Suáđigilist já Ucjuuvâst lii olášittum Sämitige iävtuttâsâst sämmilij/sämikielâlâš sosiaalpalvâlusâi ovdedemohtâdâhhaahâ ááigán 1.9.2007-31.12.2009. Haahâ lii lamaš uási Tave-Suomâ sosiaalsyergi ovdedemohjelm. Kieldah pieijii joton haavâ rähtimáin ovtâspargosopâmuš. Sosiaal- já tiervâsvuođâministeriö lii ruttâdâm haavâ kielâlâš já kulttuurlâš ucceeblovvoid sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ovdedem -tiäduttâsyergist. ¶ ternimielkki 9 ¶ Paapah já rääđi jesâneh lijjii hokâttâllâm ulmuid čuárvuđ návt. Pilatus iberdij, et sun ij finniiččii rievdâdiđ sii uáinuid. ¶  Moin Askja E2 ¶ – 1 tp sältti ¶ e. Mii lii toorjâmáttááttâs? ¶ 130–152 cm ¶ - Mun tiäđám tom, Haŋgal västidij já vuordij joođhâ. ¶ 2. a. Raijii já ivnii maailm olmoošlohostuálpust Kiina uási. ¶ Paavvâl halijdij muštâliđ sijjân ellee Imelist já Jeesusist, Immeel algeest. Sun moonâi kävppišiiljon já sárnuškuođij ulmuid. ¶  leđe kyedittem = vuássááh šaddeh ulmuu kocceemvuálážin ¶ siirdâlâš 94 ¶ Aalmugjuhle/Ávus uuvsâi peeivi tábáhtusvästideijen lâi Sämitige Siiri Jomppanen (čiž.). ¶  persoon Arkkitehtuurkišto puátuseh ¶ Mun moonnim poolistáálu toimâttâhân, mut ij tobbeem lam kihheen. Te mun moonnim pajekiärdán komserjâs toimâttâhân. Tobbeen kal čokkái ohtâ rivggoo. Toos mun ettim, mii lii äššin. Rivggoo eeđâi, et “moonâ vyelikiärdán polisist koijâdiđ. Tobbeen lii taggaar puállu, mon koolgah teddiliđ.” Mun uštus moonnim oppeet vyelikiärdán já poolis toimâttâhân. Tobbeen ko teddilim mottoom puálust, te kostnii cävittij-uv poolis. Toos mun čielgejim, et “mun lam puáttâm kavnum kamera viežžâđ” . Poolis eeđâi, et “uážuh tun tom kale, mut koolgah mäksiđ vittânubaloh prosenttid ton áárvust” . Mun toos, et “jiem mun määvsi maiden, ko tasthân ij lah moossân kävni, ko tot läppee olmooš ij láppâm siämmást meiddei luođimpiergâs” . Na poolis eeđâi, et “moonâ pajekiärdán komserjâs toimâttâhân čielgiđ ääši” . Mun te moonim oppeet pajekiärdán já čielgejim kameraääši. Rivggoo eeđâi, et jiem mun taarbâškin mäksiđ tom sume, muidego nelji euro vuárhásttoollâmmáávsu. Te tot kaavnâi tom Saammâl vuáláčäällim pááppâr, keejâi tom váhá ääigi já koijâdij, et “moin pustaváinsun tuot nommâ álgá?” ko tasthân ij lam muu nommâ. Mun te čielgejim, et “essáin tot álgá, uáináh ko tot lii muu kandâ, kote puovtij tom kamera” . Na kanslist eeđâi, et “jáá, jiehhân tun tom finnii, tomhân kalga viežžâđ tot, kote lii tom puáhtâm-uv já noomâs čáállâm pápárân” . Koijâdij val, et mon puáris tot Saammâl lii. Ij tastkin lam ävkki, ko sun lâi liijkás puáris. Mun ettim, et “váhá vaigâd tot sust lii viežžâđ, ko Saammâl lii oopâ jotemin Tuurkust. Keessivhân tot kal puávtáččij viežžâđ, ko peri poolis ij kiergânižžii čuorvâkäävpist vyebdiđ tom kamera.” ¶ Kuosâmieskâdâh ¶ Mut jis kalga keččâđ mon ennuu peruštume Mikkâl lii finnim, te ij lah máhđuttem et sun forgâ čuážžu stuorrâ lávttái alne já rappaa. Keessiv raahtij YLE 1 nuorâiuásádâh dokumeentâ Mikkâl rappaamist. Meiddei rapparij internetsiijđoin rámmojeh hirmâdávt Mikkâl rappam ereslasseen tot siämmâš piäggâm Suomâ rappar Pale Face. ¶ Kähteejuuvâšnjälmi TII.1963 Juttjäävri taavaakeččin. ¶ “Olmoošvuoigâdvuođâváldálii raapoort lii tehálâš viestâ Suomân pyerediđ sämmilij vuoigâdvuođâid. Must lâi ilo kuáhtáđ olmoošvuoigâdvuođâváldálii já savâstâllâđ suin ávusmieláin uáli liägus tilálâšvuođâst Suomâ sämmilij sajattuvâst já sämmilij sajattuv sehe lahâasâttâs ovdedemtáárbuin. Váldálâš lâi pyereest tietimin Suomâ sämmilij tiileest já sun halijdij rehelávt ovdediđ sämmilij sajattuv Suomâst” , saavâjođetteijee Näkkäläjärvi muštâlij. ¶ OSKOSAJE ¶ juhâskálžu.....36 ¶ »Iä taah lah muštâlem veerâ,» västidij pijgá. ¶ Luuhâmäšši ij sunnui čielgâm kuittâg tääbbin. ¶ Sun-uv koolgâi kiergâniđ ton siämmáá Raanskan vyelgee junán ko mij-uv. ¶ – Tie te uáinip, et lii čuuvtij älkkeb áánnuđ tállân addâgâs já čielgiđ, mii lii tábáhtum. Tego uáináh, pärtti šadda ain viärráábin já viärráábin. Mudoi jieš-uv aaibâs jo ávkká jieijás kiälásáid. ¶ Ovdiipiäláást uáiná, et Stuorrâvuonâ aalmugloho lii stuárrum eenâb ko kuulmâkerd äigipaajeest 1801–1875, ko vuod Uunjaargâ kirkkosiijdâ já Syevvijuv siijdâ aalmuglovo stuárrum lii lámáš ennuv hiäjub. Kieldâ viehâloho lâi 1801 enâmustáá čokijdâm Uunjargâ/Syevvijuuhâ kuávlun. Niävttá lemin nuuvt, et iänááš uási aalmugist sirdâšui kuuloold aassâd vuonâ pootân. Ivveest 1900 kieldâ lâi juohhum 4 rekinistimkuávlun. Viehâloho juáhásij čuávuvávt: ¶ » Barabbas lâi kaavpugist cokkânâm stuuime já morhe tiet ¶ 5 Viiđâd pákkum - 6 Kuuđâd pákkum ¶ sierâlágán jurgâleijee rähtim ovtâškâs čuávdusijd: semantlâš lasattâsâid já ¶ - Tun oinih uási táálu seeinist, mon Cieh lii čiehâm. Tot lii siämmâš táálu, ko taat täst. ¶ Polâttekesvuođâst lii eenâb jiešrähisvuotâ ko rähisvuotâ. (François de La Rochefoucauld) ¶ Ko muoi Jussijn láim uáđđâm já vuoiŋâstâm, te vuod vuolgâdškuođijm siijdân. Viežžim vuájánân, karâstim evvislaavhâ já pivoid vyeijimkerrisnjunán, leŋgiistim vuájánân já vyejestim skipárân kuuvl. Lâi korrâ cuáŋui, te kerris eergi maaŋeest ij orroom ennuu teddimin. Skippáár lâi meid jo valmâsân rahttâttâm, sust lâi vuájáán-uv jo šiljoost. Sun še karâstij evvislaavhâ, pivoid já savehijd kerrisân já talle muoi láim valmâšeh vyeijiliđ siijdân. ¶ Pumba láin väldimin tom vuástá. ¶   pyeidivepsi ¶  hämmejeh verbâsalvân - Nuorttâsämikielâ jurgâleijeeh lijjii vihkuudâttâm kielâ siäilutmân já movtijdâm jurdust, et kirhoost-uv puáhtá toimâttiđ palvâlusâid jieijâs eenikielân – täid ulmuid kirkko lâi tehálâš uási sii eellim já identiteet, muštâl Skopets. 1980-lovvoost tábáhtui ortodoksâlâš kirhoost nubbe nuorttâsämikielâ tááhust merhâšittee äšši, ko ive 1983 algâttij nuorttâsämikielâlâš kanttor Erkki Lumisalmi mätkikanttor pargoid Avelist. Ton rääjist lii nuorttâsämikielâ kullum ovttuu Tave-Laapi ortodoksâlâš kirhoin, muštâl Skopets. ¶ ERES VUOTÂNVÄLDIM : ¶ 7. Maadâ-Afrik 1 050 ¶  pyeri – 1 dl fiijnâ sukkâr ¶ Lävdikodeh tuáimih stiivrâ vuálásâžžân, valmâšteleh toimâsuárgásis kullee aašijd já taheh miärádâsâid suárgásis kullee vaarij jyehimist já kevttimist. ¶ Uáivikaavpug: Wien ¶ Ákku väljee heeđâlmilddest bananijd já appelsinijd. Myerji já Hirškikkâ lává kiergânâm heeđâlmildei-uv heđâlmijd imâštâllâđ. ¶ Saanij šoddâm: Párnáá tiäđulâšvuođâ saanij haamijn já saanij šoddâmist puáhtá ovdediđ sierâlágán hárjuttâsâiguin; ¶   [Läđis Immeel.] ¶ Meid ravviittuv pargon ¶ 10. Kanada 4 550 ¶ – Mondiet tuoh čeesih iä moonâ hiivsigân? Sofia koijâdistij. ¶   Mun kavnâđ almoonmij tâi aašij koskâsâš merikoskâmiäldásâš ohtâvuođâid. Miärálâš tutkâm viggá ¶ roovvâdmáánu ¶ Tiäđáttâs má. haldâttâhhoovdâ valjiimist ¶ 33 Loppâalestem ¶ Suomâ káártá nommâusâttâh 219 ¶ Iänááš kyeleh lihâdeh já poreh tälviv uccáá. ¶ 2. Albatrellus confluens – Typäskääpä – Haŋkkâčááná U ¶ vääivid < väividiđ = harmittaa 156 ¶ x ¶ adelii sunjin pitá possum kyeleest já oinii, maht sun vaaldij tom kietâsis já puurâi. ¶ KR92 olgospyehtim älä pelkää ottaa Mariaa vaimoksesi lii jurgâlum ele poolâ Máárjá ¶ Iskos 1 ¶   3 . Koskâpittá škoovlâ maŋa kolgâččij leđe maaŋgâpiälásâš. Puurâ valjepyevtittâsâid, mielkkipyevtittâsâid já toi lasseen heđâlmijd, muorjijd tâi ruonâsijd. Tain finniih vitaminijd já mineraalamnâsijd. ¶ 2. Jurgâlus. Verstâ lii jurgâlum nuuvt sänitárkká ko máhđulâš. Jurgâlemvastuuh láá ¶ 4. Cantharellus tubaeformis – Suppilovahvero – Paskosciärkuh U ¶ “Sun, kote suáládij muu silbâlite, šadda muu uárjin” , eeđâi Joovsep. “Tij iäráseh uážžuvetteđ maccâđ pááikán iäččád luusâ.” ¶ Mottoom iiđeed kiinii skuálkut Puupâ uuksân. Tothan lii Koddesäplig-enni. ¶ Adde mijjân onnáá peeivi mii ¶ Avaskari Anu ¶  ‐veerbâi  mun pargopáájái stivrejeijee. Täst Sunna kuáru kietâtyejimallijd. (7.6.13) ¶ – Huu-huu-hu-hu-hu-huuuuuuu, ¶ Kiäldu love mieđeetmân, teikkâ naanoodmân tooimân, mii árvuštâllâm vuáđuld hiäjusmit Natura-kuávlu luánduáárvuid, ij lah iävtuttem. Staatârääđi puáhtá meridiđ, et toimâ teikkâ vuávám kalga olásuttuđ eromâš tergâdis almos oovdâ tááhust págutteijee suujâ keežild, ijge valjimiähtusâš čuávdus lah (luándusuojâlemlaahâ 66 §). Taan ohtâvuođâst váldojeh vuotân luándudirektiiv miäldásiih ekonoomlâš já sosiaallâš uáinuh sehe kuávlulâš já páihálâš sierânâs jiešvyevih. ¶ haalijd jieijâs palvâluđ. Registerist kolgâččij čielgâđ, et haalijd-uv äššigâš njálmálâš já kir ¶ - Já mun lam Ánná. ¶ Paseh 19, 21, 24, 33, 38 ¶ 1. 2. 3. 4. 5. 6. ¶ Suomâst kávnojeh 29 rástágâššlaaijâd, main 13 šlaaijâd láá tobdoseh Aanaar kuávlust: kuávsuilodde (punarinta), kielâviälgu (sinirinta), čuovjispoođâš (sinipyrstö), leibiloddááš (leppälintu), miestârástágâš (pensastasku), čapisuáivrástágâš (mustapäätasku), keđgirástágâš (kivitasku), kiärdurástágâš (sepelrastas), čapisrástágâš (mustarastas), ränisrástágâš (räkättirastas), laavlârástágâš (laulurastas), veigilodde (punakylkirastas) já vyevdirástágâš (kulorastas). Puáris aalmugkielâst rástágâš lii lamaš vuovâs almosnomâttâs puoh tagarijd luddijd, moh láá lamaš stuárráábeh ko cissááh. Tondiet - rástágâš -nommâ oinuustâl motomijn loddenomâttâsâin talle-uv, veik miinii luudijd ij kuulâgin rástágái suuhân (omt. peljirástágâš). ¶ ISBN 951-35-6671-4 ¶ - Sämikielâlii peivitipšo turvim Ucjuv markkânist 35 502,96 € ¶ Taažâ E3 ¶ IM lii pieijâm persovnpronomin mij eres sajan ko MLO já lii kiävttám sääni oikein ¶ Staatârääđi tuhhiittem luándusuojâlemohjelmeh olášuteh iänááš vuáđđudmáin luándusuojâlemvijđoduvâid. Tegu ovdiibeln lii mainâšum, ij kuávlu heiviittem Natura 2000 -viärmádâhân rievdâd luándusuojâlemohjelmijd kullee kuávlui vuávájum suojâlem olášuttem. ¶ Já kost lii kuáhtájum, láá meid lonottum saavah já mainâseh. Pálgá raavâtavluid láá čuákkejum Juvduujuuvâ mainâseh, moin kyelipivdo lii tergâdis uássin. ¶ Mottoom ääigi keččin Jukka orostij kivkked. – Keččâđ! Sun čuorvij. – Taa láá indiaanij luodah! ¶ – Naa, kalehân muoi pyehteen. Ruttâ kustoo mana mudoi-uv liijkás ennuv, mut manos te taan tovváá. Forgâhân mun peesâm eeni piävdán. Talle ij taarbâš jieijâs ruuđâid kulâttiđ. ¶ kaavpug kooskâst ¶ 4. Gyromitra infula – Piispanhiippa – Čiehâkappeer U ¶ 70 rammid nisujáávuh ¶ luámáttuvah láá vuolgâttum paijeelmiärásâžžân. Uási vuástáväldeepeelijn láá tagareh, kiäi virgeke ¶ Nube tááhust ravviittâsâi mield elleikäärdi poccuuh lijjii pieijum kiädán. Tot koolgâi leđe ruonijdeijee kieddi – aaibâs siämmáálágán kieddi, kost kuusah-uv kuáttuh. Mut maht te lâi keevvâm: jo muádi oho siste poccui pyehtim maŋa mučis sinokiedist lâi-uv šoddâm potáspiäldu, mon poccuuh lijjii kyepirijdiskijn kiändám. Ko lâi vala arvam já ko poccuuh lijjii jottáám tast kendim maŋa-uv, te potáspiäldust lâi šoddâm mottoomlágán nješšikieddi. Kihheen ij lam vissâ šoddâm jurdâččiđgin tom, et puásui lii hárjánâm kuáivuđ purrâmušâidis muottuu vyelni já tom, et tot kuáivu kuittâg, veik muotâ ij kosten oinuuččiigin. ¶ energiašiäštulaampuh = energiasäästölamput 126 ¶ Sun ponoi koori čäciruávuin já piejâi párnáá toos. Talle sun loovdij koori luhhijn, amas kihheen uáiniđ suu. ¶ nyettirääsi.....17 ¶ Veikkâ Euroop lii-uv vijđoduvâs peeleest uccâ eennâmuási, te lii tast lamas stuorrâ merhâšume ubâ eennâmpáálu historjást. Eurooplâš kulttuur, tegu kielah já eellimvyevih, levânii eromâšávt kolonialismääigi eres eennâmoosijd. Kolonialismäigin kočoduvvoo čuođijd iivijd pištám äigipaje, kuás maaŋgah euroopliih enâmeh omâstii meerâi tyehin kuávluid Afrikâst, Aasiast já Amerikâst. Taan äigipaajeest ovdâmerkkân eŋgâlâs já espanja kielah levânii já tain šoddii maailmkielah. ¶ – Na muu äijihrokke eeđâi, et tot täävvir, mon siäidán tuálvu, ii taarbâš leđe hirmâd tiivrâskin mut tot kalga leđe olssis vááimuvuálááš, te talle sieidi pyerebeht váldá läähji vuástá já iššeed ulmuu. ¶ tieđij, et ulmuuh aiguu viehârâs toohâđ sust kunâgâs, já tondiet sun kiäsádâđâi oppeet váárán. Sun moonâi tohon ohtuu. ¶  (Jiešnoomah): Must lâi vuod puátimin hoppuus peivi. Váiváámus lâi tot, et muu čuávji ij lam valagin olmânáál puáránâm, já ain tyellittälli ferttejim kaččâliđ hiivsigân. Tääl te must ličij nubbegis čuákkim, mii lâi Päikkieennâm kielâi tutkâmkuávdáá sämikielâ lävdikode čuákkim. Lijjim vala sahâjođetteijee, nuuvt et jiem puáhtám ubâ čuákkimpaje čokkáđ hiivsigistkin. Mut miibâ tast, ko mihheen ij siisâ moonnâm, ij tobbeen mihheen puáhtám olgoskin puáttiđ. Meridim, et tolâččim vala oovtâ peeivi váástu. ¶ d. Maid eres aainâs kolgâččij máátkán väldiđ? ¶ Suvi Kivelä ¶ ”Veikâ haldâttâspiäláduvah láá sopâmuš ratifisistmist oovtmielâliih, sämitige pargo sopâmuš ratifisistem várás ij nuuvâ taas. Sämitigge kalga ráhtádâttâđ maŋgáid váljukoddekulâmáid já toohâđ pehtilis hiäđukocceem, vâi sopâmuš ratifisistmân ličij ovdâskode vijđes toorjâ” värisaavâjođetteijeeh Sanila-Aikio já Paltto suogârdává jo puáttee hástusijd. ¶ Komoreh ¶ Eromâš ¶ ”Tipte munnuu čokkáđ tuu paaldâst väldikodestâd, nube uálgis já nube čižetpeln.” ¶  (nom.) – Já tun tuođâi-uv oskoh toos, et taggaar stuorrâ almugijkoskâsâš juná páácá ubâ kuhes tiijmán vuordâččiđ muádi mađhâšeijee, kiäh láá puátimin näävt jotelis mielkkijuná fáárust, sutettim sunjin. ¶  Infinitiiv: Lii s. 85 ¶ b. Ivnii Saksa liipu. ¶ Stuorrâkyelkoddeeváárááš TII. Suomen lappalaiset II s. 525. Tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ - Lii-uv toos miinii suujâid-uv? Heikkâ koijâdij. ¶ Säämi kulttuurkuávdáá ruttâdmân lii Laapi läänihaldâttâs mieđettâm 5 miljovn eurod Euroop union kuávluovdedemruttârááju ruuđâid. ¶ jollâ: - Tot čurgim uážžu taan tovváá leđe táálu reekkigân! västidij Kaari áákun. Já siämmáánáál tuon loonjâ loppâčurgim-uv! ¶ Anne Nuorgam (väärrin Ilmari Tapiola) ¶ Anarâšah lovdii myerjiliitijd, navrâsijd já potásijd táálván puornân, mii lehâstui iäskán kiđđuv. Luámáneh, sareh, juuŋah, čyemenjâsah já etimâsah kullii purrâmâšpiävdán keessiv. Loppimmielhi já suohâd salgân ulmuuh purrii taid valjeest. Muorjijd vyerkkejii meiddei täälvi várás: Soorijd kuškâdii čuávjilekittâssân, kalmaattum čyemenjâsah šiäštojii kiiđân. Ulmuuh kočâttellii taid jieŋâmuorjijd málásáid. Luámánijd vyerkkejii muorâlittijd: luámánij oolâ pieijii fiijnâsukkârijd nuuvt ennuu, et toh vuoijuu mááihlán ollásávt. Soorijd njuvdii já vuoššii puttâláid. Meid juuŋâid njuvdii. Lyemeliitijd já sareputtâlijd vyerkkejii eennâmkiällárân tâi kolmâkäldee oolâ huksejum kiällárân. ¶ Anarâšah láá áinoo sämmilâšjuávkku, mii ärbivuáválávt áásá tuše oovtâ riijkâ já oovtâ kieldâ siste. Ko Aanaar kieldân láá sierâlágán suujâi keežild puáttám eres sämmilâšjuávhuh já syemmiliih, láá anarâšah aainâs-uv ubâ historjálii ääigi aassâm ovttuu siämmáá saajeest, Aanaarjäävri pirrâsijn. Sijjân suápá nomâlâsân säämi kirječällee Johan Turin ceelhâ čyeti ihheed tassaaš: “Mist ij lah kuullum et mij liččijm puáttám teehi kosten.” Nuuvtpa anarâšâi tááhust puoh eres aalmugeh láá enâmânvärrejeijeeh. ¶ Ive 1917 historjállii čuákkim čuákánkoččon lâi nissoonjornijdume ´Brurskanken samisk kvindeforening´, mon njunosist tooimâi aktiivlâš vaikuttutteijeenissoon Elsa Laula (1877-1931). Elsa Laula lâi algâaalgâst Ruotâ sämmilâš, já ko te naajâi Tomas Renbergijn Taažân, tubdui suhânoomáin Laula Renberg. Suu säänih čuákkim lehâstemsahâvuárust loptejii pyereest uáinusân ive 1917 čuákkim uáivil: ”Ep lah kuássin iberdâm toimâđ oovtâst ohtân aalmugin. Onne viggâp vuossâmuu keerdi čoonnâđ - - - sämmilijd kuáimásis”. Čuákkim ohtân čuávumuššân uárnejui Ruotâ Östersundist jo puáttee ive (1918) väldikodálâš sämičuákkim, mon kuávdášlâš äššin luptânii škovlâkoččâmâšah. Taažâst siämmáá västideijee väldikodálâš sämičuákkim uárnejui Tiänu kieldâst ive 1919. ¶ 2 Moi aašij vuáđuld puáhtá tiettiđ, et Máddáápiälááš viljâlemkuávlu lii oovdiš merâponne? ¶ 15.10. 08.00 – 15.00 8 h ¶ Eellimvyehi 29 ¶ Väldikodde (kj. Immeel väldikodde) ¶ 1. Mon ivnásâš čääci lii? ¶ Kuorgâ ¶ käsittiđ, käsittâm, kääsit = liottaa ¶ Muumi ¶ 12-30 cm ¶ 19. ¶ Tolebáást luándusuojâlemkuávluid kyeskee jurdâččemvyevist spiekâstmáin Natura 2000 -viärmáduv suojâlemmittomerij olášuttem sáttá vaattâđ raijiittâsâid meid jieš viärmádâhân lohtum kuávlui ulguubeln. Taan suujâst ovdil oovdânpuohtum eennâmkevttim rievdâdâs árvuštâllâm já lopekuorâttâllâm kuáská meid viärmáduv ulguupiäláid tooimâid já vuávámijd, jis toh viehâ vissásávt hiäjudeh merhâšittee verd taid luánduáárvuid, moi tiet kuávlu lii valdum Natura 2000 -viärmádâhân. ¶ Jo kukken puáhtá iäruttiđ jävrienâduvâst stuáruduvâs já häämis peeleest maaŋgâlágánijd šaddoid. Ko kiäččá tärhibeht, te iäruh kávnojeh šadoi puoh oosijn: kukkáást, veerdist, loostâin sehe eennâmvuáláin oosijn ađai eennâmveerdist já ruottâsijn. Tot puátá tast, et jieškote-uv šadoh láá vuáhádum šoddâđ sierâlágán tiileest. Šaddoin šaddeh-uv riddosárgá sundásiih šadolâšvuođâstielâseh . Ollásávt čääsi vyelni šaddee šadoh iä uážu čiđđâdioksidi já haapi siämmáá älkkeht ko riddošadoh, tegu paajaapiäláá kove riddorääsi já fiskisčalme. Nube tááhust čääsist ellee šaddoid čääci lii tuárvi, ko oppeet riddošadoh kärttih šoddâdiđ ruottâsijdis vijđáht vâi uážžuh tuárvi čääsi. ¶ Ärbivuáváliih iäláttâsah ¶ Mottoom oho vuordâččem maŋa ožžum tiäđu jieččân mätkitáhádâsâst, et tot mávsáččij munjin 75 prosenttâd ubâ määđhist maassâd. Sij iä rekinistâm toos fáárun puhelinkoloid, iä paijeelmiärálâš hooteelkoloid iäge maiden. Väidimäigi must lâi neljinubáloh peivid. Meridim tállân, et tiäđust-uv váidáččim. Pargohuápuidân keežild jiem kuittâg aaibâs tállân kiergânâm väidiškyettiđ. Muádi peeivi keččin poođij Finnairist-uv šleđgâpostâ. Sist poođij tiätu, et finniiččim paijeelmiärálâš kirdemliipuin šoddâm koloid maassâd. Táid ko rekinistim oohtân já kepidim tast jieččân koloid, huámmášim, et tággáár maađhâšmijn lijjim kustoo vuáittám suullân 60 eurod. Muu mielâst tot lâi kuittâg mottoomlágán summe muu monâttem ääigist já vääivist. Lijjim kuittâg vuod pääihist. ¶ 3. Sáárgu monnii koppákuorijáá vihkosâd já merkkii ¶ 6. Sämikielâlâš äššigâšpalvâlusâin já toi toimâmvuođâst kalga nuurrâđ merikooskâi äššigâšma ¶ čappâd ¶ – Koovjâid vâi? Ante imâštâlâi. ¶ tiäppuskuáppu leväkotilo ¶ M uotâäijih 104 ¶ Tuuđhâ oppâkirje siijđoi 68 - 69 lovottuvâid. Kuábáš riijkâ lii stuárráb, Ranska vâi Suomâ ¶  Avelân, Talle Ellinoora mana aaibâs kaitháá alda. ¶ 3. Maht puávtáh čielgiđ kyele ave? ¶ Vuorâččâsmyrji ( Empetrum nigrum ) ¶ Ovdâmerkkân lummolamppu já peljisyejistereoh finnejeh šleđgâvirde patterijn. Patterijn puáttee virde ij lah jiegâvarâlâš. Ton sajan viermivirde, mon finnee pääihi jyehi čuoggiistâhskuápust, lii uáli vuáimálâš. Šleđgâlinjáin, mutáttuvâin já ryevdirođij šleđgâroođijn jottee šleđgâvirde lii jiegâvarâlâš. Tágárijn vaarâsoojijn láá váruttâskoolbah, já varâlumoseh sajeh láá aiđum. Ele kuássin moonâ sierâdiđ tággáár soojijd! ¶ 3. a) Maggaar vijđoduv luosâčiivgah väldideh olssis juhâponneest? ¶ Oulujuuhâ, Lappajävri, Oulu, Vaasa, Kokkola, Seinäjoki ¶ Škoovlán Matti moonâi 1949, škovlâ lâi Kaamas škovlâ. Vuossâmuu peeivi mätkin šoodâi suullân 25 km korrâ stoormâst ja tállán čuávuváá peeivi val 7 km Tuurunjaargâst Kaamâsân. Kaamasist Matti juuđij škoovlâst 7 luokkad ja tast maŋa val Avveel jotkâškoovlâst ihepele. Mut škoovlâ algâttem ij lamaš meendu älkkee, sun koolgâi máttááttâllâđ uđđâ kielâ – suomâkielâ. Škoovlâst ko lâi peessâm, te lopedij et ij kuássim monâččii moonnân škoovlân maiden luuhâđ. Mut kuittag ive 1962 sun moonâi-uv Säämi ristâlâš nuorâiškoovlân. ¶ Ánná kuođij pyerás aassâmtoimâttuv oovdân jeđe moonâi siisâ. Tobbeen čokkái tot siämmáš almai, kiäin Ánná lâi ovdil-uv jo savâstâllâm. ¶ b) Palhâšumelävdikoddeest lii saavâjođetteijee já värisaavâjođetteijee sehe čällee já išedeijee. ¶ Sämitigge uárnee ávus nommâkišto, mon uáivilin lii kavnâđ Aanaar markkânân ive 2012 valmâštuvvee Säämi kulttuurkuávdážân ton uáivil já tooimâ kovvejeijee noomâ. Kištoäigi lii 8.10.– 9.11.2009. ¶ Puálu- já sleđgâpäärtih ¶ 2. Omeneh šoddâduvvojeh miätá Suomâ. ¶   Almostittum kirjálâšvuotâ ¶ Kuuvijn 1) Ailu Valle räppäi movtigis kuldâleijeid tábáhtus loopâbeln, ko tobdoh lijjii čovgâsumos muddoost ovdláhháá puáđusij almottem. 2) Hilbes-bäändi Erke-Ovllá Eriksen mieldieelij kitarist virgees uáli vuáđulávt. ¶ Kielâpiervâlist porgâv tääl Ritva Kangasniemi já Heikki Morottaja . Párnááh láá 5 ubbâpiävásii já 5 uásiáigásii. Kielâpiervâl lii Lietoff Kauko táálust já čujottâs lii Siulatie 10. Puoh kiäh sárnuh anarâškielâ, pyereestpuáttim kielâpiervâlân! Pyeremus äigi kolliđ lii iđedist 09.00–10.00 já ehidispeeivi 13.00–15.00 räi. ¶ Ele riko näimilito. ¶ Nuorah aldakooveest ¶ Saudarkrokur D2 ¶ Animaatiofilmâráiđu Pelgi-Nijlâs määđhih (2007) ¶ – Tun lah kuullâm tuše tom, maid jieš lah čuárvum. Siämmáánáál tegu kuálkkičääsist uáináh jieijâd muáđuid, siämmáánáál škaajâi tuu jieijâd jienâ muorâstuvâst. Jis liččih čuárvum ustevlâš saanijd, te liččih uážžum ustevlâš vástádâsâid-uv. ¶ K yehti kolgolii 55 ¶ Henna Lehtola lii uáppen Oulu ollâopâttuvvâst anarâškielâ amnâsmáttáátteijen já lii ohtâ vuosmuin anarâškielâ uáppein, kote lohá anarâškielâ válduamnâsin. Henna pargoid kesihárjuttâlmist kuleh vuáđumáttááttâs kuálmád luoka matematiik kirje jurgâlem já eenikielâ materiaalij ovdedem vuáđumáttááttâsân. Henna stivrejijjen oppâmateriaalpargoost tuáimá oppâmateriaal proojeektpargee Miina Seurujärvi. ¶ c. Kuábáš luptimvyehi lii čiälgán tiervâslub? ¶ Mut huáppu mii huáppu. Ij sun lam áinoo iše tarbâšeijee. Siämmáš hoittájeijee ferttij kaččâđ ubâ uásáduvvâst, pajadâllâđ, cisâttiđ, purâttiđ já keččâđ pyecceid piärán tego párnáid. ¶ – Na, Kuáski tääbbin uárbis njobžâpárnái táálust suáittá, pyeri peeivi! ¶ Sämimuusik lii onnáá peeivi siävuttâs puárrás já uđđâ. Sämimuusik madduuh láá jieŋâlâsâst ärbivuáválii sämimusikkist juáigusist, leu’ddist já liivđest, moh láá ärbivuáválii sämimuusik šlaajah Suomâ pele sämikuávlust. Eres sämimuusik ärbivuáválij vookaalmuusikšlaajâi lassen kávnojeh puohâin máhđulijn muusikgenrein rääpist huumpan. ¶ — Kaavhâd. Tot lii pänituávtir! ¶ Maarianhamina 75 ¶ ... Peic eskin talle ko tijmepele keččin Timotei koijâdij must: “Na vala-uv kuámmireh láá kolmâseh?” ¶ – Vuoi sittágin, Uccâeŋgâlâš suorgânij. ¶ Ánná smietâi ovdebijd krouviehidijdis. Tobbeen ij kuássin lamaš oinum jono. ¶ Hyeneeht oođđum iijâ maŋa morettim tiäđust-uv ovdil ko iärráseh já lijjim tiäđust-uv vaibâsub ko sij. Veikkâ mätkilavkkâ lâi-uv jo jiehti pakkajum, te liijká iiđeedpurrâmâš maŋa tarkkuustim, et puoh teháliih liččii fáárust. Mist lâi tain aldaväldikuudijn vuoigâdvuotâ kevttiđ YK suáldátpihtâsijd já Kyprosist mii lâim kenigittum-uv toos, siiviilpihtâsijd ep uážžum Kypros suollust kevttiđ ollágin. Nuuvtpa mist lâi juáhhást luámupivtâskerdi pajalist, ko maŋeláhháá käävcist pajanijm vielgis Volvoid ovdâskoddekomppania šiljoost já tolliittijm Nicosia kirdemkiädán, mii lâi tobbeen Kykko Camp viestârbeln. Mij lâim käävcis. Suáldátpappâ Leinonen kálguinis, Malvela já Lautanen nommâsiih jáágáreh, muoi Rajaniemi Marttijn já vala kyehti jáágár, kiäi noomâid jiem mušte. Leinonen lâi mii mätkihovdâ já sun čielgiistâlâi mii mätkivuávám já äigitaavlu-uv. Pyevtittijm kirdemkiädán pyereest-uv ovdil kirdemmaašin vyelgim já tast mist lâi šiev äigi váháš savâstâllâđ. Leinonen čielgij taggaar-uv ääši, et ko moonnâp arabienâmáid, te kolgâp kiškođ puoh mätkimuštotarraid meddâl, moh kävildeh ovdâmerkkân tom, et lii iällám veikkâba Israelist. Taat äšši ij lam nuuvtkin äigikyevdil Libanonân monâdijn, mut tast ko vuálgáččijm ovdâskulij, te talle kal. Libanonist lâi tallaa ääigi, uážžu ettâđ viestâreennâmlâš eellimvyehi já tot lâi puoh pivnohumos luámuviettimsaje Koskâmeerâ nuorttâuásist. Tot moonâi lappâd Israel-uv. ¶ – Miiba tast! eeđâi piäiváš. – Tun uážuh algâttiđ. ¶ Nuorttâsämmiliih láá tááláá ääigi iänááš ortodoksâlii kirho jesâneh. Trifon Piäccámlii pákkumist nuorttâsämmiliih kástojii ortodoksâlâš oskoldâhân jo 1500-lovo pelimuddoost. Onnáá peeivi-uv ortodoksâlâš oskoldâh iälá nanosin nuorttâsämmilij kulttuurâst. Ortodoksâliih kirhoh láá Čevetjäävrist, Avelist já Njellimist sehe kappel Kiđđâjäävrist. Ortodoksâlâšvuotâ iärut nuorttâsämmilijd Suomâ eres sämmilijn, kiäh kuleh iänááš luterilâš kiirkon. ¶ 130 ¶ 10° ¶ Ive 1918 almostui sääksikielâlâš Frans Äimä toimâttem jienâdâhoppâkirje “ Phonetik und lautlehre des Inarilappischen ” ¶ asecuozzâ pintakalvo ¶ - Mittee tiällä tapahtuu! ¶ ČUÁKÁNKIÄSU ¶ Puáđus tuu väldikodde. ¶ P E R R U U P A S E P E I V I ¶ Kiihâm lii ludij lassaanmân kullee lattim, moos kuleh maaŋgâlágáneh lihâstuvah já jienah. ¶ – Jáá, himettist Marttin. ¶ tääsi: ovdâmáttááttâs - 3 lk ¶ Säämi máttááttâskuávdáá Saijoos ovdâsvástádâsolmooš lii rehtor Liisa Holmberg. ¶ Keessiv kannat vyelgiđ kyelipiivdon tooláá iđedist tâi ehidist. Maadâ-Suomâst kuha já njäähi lává eehidveigin joođoost. Suávvilijd, kuávžurijd já puškoid finnee šlivgomvuoggáin pyeremustáá iđedist já ehidist. ¶ Saimaanuárju lii ollásávt rávhuiđuttum, ko toh láá tááláá ääigist tuše muáddičyeđe. Pehtilis suojâlemtoimâittáá tot jámáččij suhâjämimân. ¶ kaasu ¶ 5 Tijdâpállu ¶ Ulmen lii meiddei uápásmittiđ nuorttâsämikielâlâš rävisaalmug jieijâs eenikielâ čaallum háámán sehe adeliđ išeriäidu toid nuorttâlâššáid, kiäh láá vájál dâttám eenikielâs já halijdeh algâttiđ tom oppâm. ¶ Immeel koččom mield Mooses keigij suábis paijeel Ruáhumeerâ. Te poođij korrâ nuorttâpieggâ já posádij čääsi tuárispel. Israelliih vuolgii meerâ rasta. Sij vazzii koške eennâm mieldi, já meerâ ceggânij muvrân sii kuábbáá-uv pelni. ¶ 4.2.3. Luánduohtâvuotâ Sämmiliih láá ovttuu iällám alda luándu já eellim lii čonâsâm luándu ihejurâmân já iveaigijd. Sij láá kiävttám luánduriggoduvâid pišteht, lamaš toi kevttimist kuáhtuliih já láá kunnijâttâm sehe tipšom luándu. Sämmilij ärbivuáválâš tiettim lohtâs merhâšitteht ulmuu já luándu koskâvuotân. Luándu, ¶ 6. Kárttá lii eennâmtiäđu oppâm ¶ 532. Káiđusjotoluv bussiorostâh ¶ oppâkirje ¶ Tastmaŋa mun lijjim Magga Seurujärvi, os. Högman hävdidmist. Sun lai sämmilaž já lai iällám nuuvtko aanaarsämmiliih laa iällám, korrâ já lusis eellim, tast maid mecci já jävri addel. Suu nieidah muštottâláin, maht suoi jo aaibâs uccen kessijn muorâid meeccist já láin šuármust kuáláástmist. Puohâi kooskâst enni kuittâg turvâstij Hiärán. ¶  predikaatveerbâst. Magaráid vuosâišetarbâšáid lii tárbu? ¶ Uáivikaavpug: Bryssel ¶ – Na tallehân munjin lii pyeri, jis tij tuálvuvetteđ muu hiivsigân, Ákku lâi irâttâm. ¶  subjekt  kyevtináál: tälviarvešoŋŋâdâh. ¶ Mutâ Puupâ mielâst lii tuše suotâs, ko kyessi puátá. Já Kaalâ muštâl sunjin puoh jieijâs huolâid. ¶ c. Mast škaajâ spejâlistij maasâd tuu peljijd? ¶ Taaiđâr Outi Pieski taiđârááhtus Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist ¶ Jävri-Suomâst láá ennuu kesituuvááh ¶ sehe sämikuávlu ulguupiäláid staatâ virgeomâháid, kiäi toimâkuávlun sämikuávlu kulá. Puoh ¶ Sämitigge juovij stipendijd tanssâpuđâldâs juátkim movtijditmân. Stipendijd ožžuu Kärigâsnjaargâ Sápmi salmiak –juávkku sehe 8-ihásâš soolotánssájeijee Biret-Inga Pieski , Iänuduv luvâttuv Oarjánnieiddat , Vuáču škoovlâ Vuohču Ritmajoavkku , Avveel luvâttuv juávkku Villasat sehe Avveel vyeliškoovlâ juávkku Bohccostallit . Mainâšum juávhui lasseen kavalkadist lávdástellii Muzehat já The Kids Kärigâsnjaargâst, Geishat , Nauhattaret já Systema Ucjuuvâst sehe Skä´mm Čevetjäävrist. Vaidâlittee, et Njuárgám kyehti juávhu Njuorggán sehe Áron ja Juuso iä puáhtámgin lávdástâllâđ, veikkâ lijjii almottâttâm. ¶ jurgâlemvastuuh láá kavnum morfeemtääsist. Smavvâ iäru ráhtusijn kuittâg kávnoo: ¶ Reseptijn kevttum mitoh: ¶ SaKaste lii sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ovdedemhaahâ, mii vuálgá joton sämikuávlust. Tot lii uási Tave-Suomâ maaŋgâsuárgásiih sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusah (PaKaste 2) –haavâ, mon ruttâd STM haldâšem Sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs aalmuglâš ovdedemohjelm (KASTE). SaKaste -haavâ ulmen lii pyerediđ sämmilij jieijâs kielân já kulttuurân vuáđuduvvee palvâlusâi finnim, kvaliteet sehe vaikuttemvuođâ, oovdedmáin sämmilij vuáđuvuoigâdvuođâi já oovtviärdásâšvuođâ olášume sehe uásálâšvuođâ. Sämmilij táárbuin vyelgee palvâlusah ovdedeh sämmilâš ohtâgâsâi já siärvusij tiervâsvuođâ sehe pyereestvaijeem, kepideh helbâm já kezideh tiervâsvuođâiäruid. SaKaste-haavâst ovdeduvvojeh já ruotâsmittojeh toimâmvyevih päikkitipšopaargon mii pargoo sämmilâšpuárásij kooskâst, läjiduvvoo já váldoo kiävtun aanaar-, nuorttâ- já tavesämikielâlâš arâšoddâdem materiaalpaŋkki sehe lasettuvvoo sämikuávlu sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs pargojuávhu mättim sämikielâst já kulttuurist. Haahâ pištá 31.10.2013 räi. ¶ 6. ¶ SomBy ¶ täst. ¶ muumiotavdâ ¶ 6. Heli Aikio já Heikki Nikula ¶ Saijoos klubi-eehid lávdástellen Heli Huovinen já Heikki Nikula. 14.12.12. ¶  ige Saijoos kietâtyejipáájást korrâ tuojij stivrejeijee lii Ville Rasmus. ¶ – Na, munhân lam čielgim tunnui. Tääl puátá tälvi, já mij njoobžah uáđđip ain tälviv. Já talle, ko mij lep vaibâm, te talle kale lii hirmâd jo njobžis äšši uáđđáđ njaalgâ naharân! ¶ Tommittáá iberdim. Vuolgim tastoo váhá vazâččiđ toid aldasáid já muádi tiijme keččin moonnim uđđâsist uuvsâ tuáhá, já rovvá lâi pääihist. Sun tiervâttij muu tuođâi lieggâsávt, váimulávt, kärjillâš luándu mield. Já mun adelim sunjin pävirpittáá, mast lâi suu škovlâskippáár nommâ. Sunhân lâi jo puáris rovvá já sáárnui tuše suomâkielâ, já jieš jiem máttám ennust maiden. Aassâmviäsu lâi hirmâd styeres, jyehi saajeest saameet já daamaast tegu palaccist! Suu seŋgâ lâi káttusseŋgâ, mii lâi skođâstum silhijn, tegu kunâgâs lanneest, já mun kolgim uáđđiđ tast. Sun jieš uáđđái soohván. Já toh rová pevdifalâmeh! Ton love sorttâd! Já mun kievhis saksalâšnieidâ, reepust ovttuu hälbimus evviseh, vâi puávtáččim reissiđ nuuvt kuhás ko máhđulâš... Tot lâi tegu paradiis. Purrâmâšpeevdist lijjii lieggâ já kolmâ falâmušah, hiärrá tieđis moh puoh – já puoh muu várás, ko sun jieš lâi jo purâdâm. Talle sun sooitij kandâsis, já mun muštâlim sunjin, kost lam vuálgus já maid tääbbin poorgâm, já rovvá muštâlij kandâsis, maid sun koolgâi ettâđ munjin. Suoi viehâruš vaađáin pääcciđ muu ijjâdiđ. – Puávtám-uv mun riävtui lyettiđ sunnui? Jispa nissoon lii-uv nuáidi. Maidsun tot ubâ juonnuškin? Aaibâs tegu párnáimainâsist, mast párnááh vistig hokâttâllojeh pippârkáhuiguin já tuáččojeh, mut mii tast maŋagis tábáhtuvá? Puoh imâšlâš aašijn peerusthánnáá čuožžum kuittâg jyelgih nanosávt enâmist! Tastoo sun sooitij kuulmâ skippáársis, leskârovváid. Ohtâ sist lâi pyecceetipšoo, kote maatij váhá saksakielâ. Nisoneh juttii oovtâst kuohtii ohhoost vuojâdmin. Eemeed, Katri nommâsâš, lâi kossuv tegu nuárju, mut eelij vuojâdmin vâi porgâččij maidnii tiervâslijd. Viehâ hitruus leeskah! Lijjim sii lunne vaarâ kulmâ peeivi, ko sij iä mahten liččii raskim lyeštiđ muu vyelgiđ. Já tastoo sij vuolgâttii muu Lieksan kiännii pyecceetipšoo hyelhi luusâ, kiäst lâi hävdidemtoimâttâh, já tobbeen viettim meid oovtâ peeivi. Nuuvt tot mana, návt uápásmuvvim enâmân já ulmuid. ¶ Vijđodâh: 83 900 km 2 ¶ Kiđđuv vuáskuneh puátih cuávis riddočassijd kuuđđâđ. Vuovâs kuuđđâmsaje lii šadolâš riddo, mast láá šadoh, riseh já keeđgih. Niŋálâs kođá meinijdis päddin. Meeinijd eellih šoovvâtmin maŋgâ kuopsâsvuáskun. Ko meinipäädi šlijve lii poočâs, te eres kyeleh iä puurâ vuáskun meeinijd. ¶ Naftali 94 ¶ 23.05.96 . Love tiijme uáđđim maŋa koccájim tiego čiččâm suulâin. Lâi vuossâmuš ijjâ Amerikâst, et oođđim olmânáál já kuhháá. Love suulâin lâim savottasaajeest já aalgijm njeidiđ já korriđ suuvijd. Ijjâ lâi lámáš koškes já jiehti kyerejum muorah lijjii jo mottoomverd koškettâm. Meid peivi lâi liegâs, piäivâš paaštij ubâ peeivi já finnijm tarbâšijd pyereest skappuđ. Oiva Hyvös kálgu Aune faalâi mijjân purrâmâš já Oiva Hyvönen eelij tyehimeeccist ucâmin syerisuuvijd, moin kale lâi siiskiš ucánjihhii mieskâm. Uáiná täst maŋeláá, lii-uv tain amnâsin kävni. ¶ Ovdil ko Jormokuoškâ táálu rahtui, te jormoliih assii vistig "Jurmu" -nommâsâš táálust, mii lâi Kerrisnjaargâst Solojäävri máddáákeččin. Tom táálu lâi vuáđudâm Saammâl Hendrihkandâ Mattus, kote šoodâi 1817 já jaamij 1887. Suu kálgu lâi Aile Isánieidâ Padar, š. 1809, j. 1871. Sunnuu kandâ lâi Henrik Saammâlkandâ Mattus (Jormo Hendrih), š. 26.10.1838, j. 06.05.1926. ¶ Uđđâ-Guinea ¶ 3. a. Noomât elleid 1 - 10. ¶ 3. a. Noomât já ivnii kuosâvuávdán tijpâlijd šaddoid. ¶ Sämitigge 2014 ¶ Juudas Iskariot 155,195, 201,206, 210, 215 ¶ Sämikulttuur turvim váátá lase resurssijd. Resurssij turvim lii-uv toimâpaje ohtâ stuárráámusâin hástusijn aalmugijkoskâsâš ekonomiakriisi keežild. Laseresurssijttáá sämitige tooimân, sämikielâ já kulttuur suáján, ärbivuáválii tiäđu já sämi-iäláttâsâi turviimân, sämitige toimâohjelm uulmijd ij pyevti tuárvi pyereest olášuttiđ ige lääččiđ sämmiláid pyereeb sajattuv puátteevuođâ háárán. ¶ Sareh Njellimist ¶ Rajaniemi Martti tuáivuttij munnuid Pesos Pellervoin pyeripuáttim “Saiprosân” já veikkâ lâi mestâba jo oles ijjâ, te mist algii kuittâg leŋkkimärfi- já ruuvâšleibijuhleh, moh pištii masa iđedân. Leŋkkimäärfi possui griilist, passeempáánust, vuoššui čääsist, possui vuojâst, nuhtán sinappáin, teikkâ tonttáá, vuolâstui ruuvâšleeibi oolâ. Uáiviäšši lâi tot, et leŋkkimäärfi purrui monnii häämist. Leŋkkimärfijuhleh sulâstittii vaarâ viehâ čuuvtij tovlái roomalij leiccidmijd joba ton-uv tááhust, et mist-uv lâi vyevsittemtaalhâs, maid keevtijm – Bacardi-nommâsâš. Tovlááh roomaliihhân ferttejii ain tyelittälli vyevsistiđ, ko čuávji ij meerees eenâb kiässám. Sii talkkâs noomâ jiem tieđe. Toh, kiäh monnii iiđeediijâ vaahtân, iä tiätu suujâst puáhtám väldiđ leiccidmân uási muidego leŋkkimäärfi já ruuvâšleeibi uásild, mut pyeri nuuvt-uv. ¶ Cari lâi uástám Charlien uđđâ auto, ive 1995-mallisii Chevrolet Blazer, mast moottor lii 4,3 littersâš V6:š. Eelijm ehidist tohâmin iskosvyeijim Nashwaug hamburgerbaarin. ¶ Stuárráámus huolâ lii tääl Fukushima vááimusreaktorij tile. Tuáivumield Fukushimast ij šoodâ uđđâ Tshernobyl. ¶ 36 Sämitigge kalga toimâinis faallâđ kielâpalvâlusâid meid sämikieltáiđusáid já išediđ sämmi ¶   * Čuákkimfaalâdmeh. Kalga tiilááđ muuneeld. ¶ Váldusali (ovtâstittum) ¶ Spiekâstmijn huolâhánnáá jurgâlus lii viehâ sänitärkki, ton kielâ lii luándulâš já ¶ Sämitigge ¶ Ässeeloho: 38 500 000 ¶ luávdiđ, luávdám, luávdá = peittää ¶ 1. Algâaalmugijn já toid kullee ohtâgâsâin lii vuoigâdvuotâ navdâšiđ tievâsmiärálávt puohâin heiviittum aalmugijkoskâsâš já aalmuglâš pargovuoigâdvuođâst nanodum vuoigâdvuođâin. ¶ Taaidâtábáhtus halijdui orniđ Ruávinjaargâst, ko kaavpugist äässih viehâ ennuv säminuorah, kiäh iä lah ovdil uásálistám taaidâtábáhtusân já tuše häärvih láá finnim sämikielâ máttáátâs škoovlâst. Säminuorâi taaidâtábáhtusah láá uárnejum 1970-lovo rääjist. ¶ asâttâs avisij torjust toovâi máhđulâžžân vuossâmuu keerdi ohtsâškodálâš torjuu mieđettem sämikielâlâš aavisamnâstuv pyevtitmân. Toorjâ lii mieđettum asâttâs vuáimánšoddâm maŋa ¶ (spiekâstemjuávkku nr 2), mii lâi tuođânálásávt luándulub olgospyehtim ko sänitärhib ¶  uálgicelkkuu Puhelin: (016) 181 5063, faksi: (016) 181 5079, ¶ Maiju Saijets ¶ - Maht tun tobbeen munjin sáárnuh? ¶  rähtiđ vielgâdâsamnâseh. ¶ 5. ¶ Tyevli kalga nuurrâđ tuše ellee muorâin, vâi ton pehtilis amnâseh vaikutteh. Tom ferttee njizzeđ muorâst várugávt já vahâgittiđ muorâ nuuvt uccáá ko máhđulâš. Sämmilij päikkikuávlust tyevli nurâmân jieijâs kiävtun staatâ enâmijn ij taarbâš love, peic aalmugmeeccist teikkâ luándumeeccist. Maadâ-Suomâst ferttee ain leđe eennâm omâsteijee lope. ¶ Čiehčâ lii peivikozzâlodde ¶ sare = mustikka ¶ Taa láá motomeh ovdâmeerhah jieškote-uv sämikielâi saanijn, moh sulâsteteh kyeimis. ¶ 1. Ramaria flava – Keltahaarakas – Fiskissyerikuobâr U ¶ Pyeremusah kyelisajeh láá njargâkeejih, luohtâpoođah, kárgupiälláh já suoinâlmâsroobdah. Puškoh lomâdeh suohis čäcišadolâšvuođâ siste já vuáskuneh mákkojeh ruugâi vyelni. Luosah láá kuoškâpaaihijn. ¶ Sämitige stiipeend ožžuu čuávvoo nuorah: ¶ Muu aabis, čohčâ ¶ riävááš = syvän veden siikalaji 172 ¶  kaačâi m ¶ - Lonotteen vain. ¶ Oahppoofelaš-haavâ koijâdâllâmluámáttâh ¶ 160E Seevtil. ¶ Suávvil porá aalgâst planktonelleid, maŋeláá tiivrijd, ponne-elleid já kyelečiivgâid. ¶ Kyelipivdempiergâseh já -vyevih láá lamaš maaŋgah ain lääni , vaggepivdo já kääri aaigijn onnáápeeivi troolipiivdon . Kääri lâi juvvii kuávdoo koivum rogge, mon roobdah lijjii liäjádum keđgijguin nuuvt, et kyeli čájádij tohon ijge peessâm meddâl. Keđgilomij čoođâ čääci kuulgâi rijjâ já ko kyeli kuárŋudijn aldanškuođij kääri pajeroobdâ, tot šoodâi sivlái tiet taggaar viirdán, mii teddilij kyele toho koivum roogán. Virde teedij kuolijd toho já ko olmooš poođij kuohâđ pivdusis, sun puovtij kyelikuáivoin ađai haavijn kuáivuđ kuolijd pajas. Tággáár piivdus lâi ovdâmerkkân Ijjäävrist. Kyelikuáivoin ađai haavijn pivdojii meiddei ucebijn juuvâin ovdâmerkkân čohčuv riäskáh kođo ääigi. Talle riäská kođá já kuárŋ stuorrâ uáiváduvâin uccâ juvviijd. Aanaar kuávlust láá kuttâ ucessiähá juvvii, moh láá finnim noomâs tain tábáhtuvvee kođo keežild. ¶ Säämi párnáikulttuurkuávdáš ¶ Avžuum jieškote-uv uásipeelijd ohtsii čuávdus kavnâmân. ¶ 1. LAIĐIITTÂS 1 ¶ EELLIM MEECCIST ¶ Ige moonnâm kuhháágin, ko Oobžâ já Toobžâ piäjuloonjâst kullui täsivis já njaalgâ, njobžis škorijdem. ¶ Raavâd: Čiđđâkääni lii olespyehčee. Tot puohčâl ollásávt čääsi vuálá, mut tavga masa siämmâst čäsuáiván. Tot porá čäcišaddoid, siemânijd, tiivrijd, skáálžuid já uccâkuáláid. ¶ b. Mii tábáhtuvá jis jieh poorgâ nuuvt? ¶ SAAH SÄÄMI KULTTUURKUÁVDÁŠ SAJOS VIHKIJÁIN 3.4.2012 ¶ Sierânâsraportistee Anaya muštâlij, et suu ulmen lii tarkkuustâllâđ sämmilij olmoošvuoigâdvuođâi olášume algâaalmug uáinimčievâst. Ruávinjaargâst 15.-16.4. uárnejum tilálâšvuođah lijjii uási sämmilij, staatâi já sierânâsraportistee koskâsâš savâstâllâm, mii šadda jotkuđ tilálâšvuođâi maŋa. ¶ planktontiäpuh čuovâ typpi- já fosforraavâdamnâseh elleeplankton koskâvuođâlâš valje ¶ Syennjilsiijdân. ¶ Mon ennuv lâigin paavuotâ, rijdo já viehâväldi! Ulmuuh lijjii vájáldittám Immeel já lijjii ilgâdeh kuoimijdis kuáttá. Puoh tot paa, maid ulmuuh lijjii utkâm, koolgâi tuššâduđ stuorrâ čäcitulvijn, Immeel meridij. ¶ vâ já ton kenigâsvuođâid. ¶ Ko tälvi lâi kuullâm mottoom muudon, te nohhojii puoh piärguin, vuástáin já ođđâmijn; ij sist šât lam eres purrâmâššân ko kuškâdum smaavâ jävrikuálááh, maid sij onnii mälisalgân. Taat nissoon, kote ij lam hárjánâm puurrâđ tággáár purrâmâšâid suu jieijâs táálust, ij puáhtám puurrâđ täid; tastko sun šoodâi meiddei illávaijeen. Te iätá taat nissoon: ¶ Hilbes –juávkku (kooveest) lávdástij tábáhtusâst pitá, ”Bunce luohti” mon nuotâst já stivriimist västidij Niilo Rasmus já saanijn Niilo Rasmus, Nilla-Ánte Länsman já Hansa Korpi. ¶ Sofia G7 ¶ – Na tohonhân kale kulloo, aalgât Marttin tallan. ¶ ton vijđánem raajijd. ¶ – Mun lijjim ilolâš já luholâš, ko kuddim nuuvt stuorrâ njäävi, ete tot ij masa čaahâm runneest meddâl. Mun lijkkuum njááhán. Eeči vuošâi tast njähimáállás já tot-uv lâi njäälgis tego kuulmákiärdâš vuáskuliemâ, Lavri muštâl. ¶ ”Mooses! Mooses!” ¶ Máddáápiälááh Cooksuolluuh A7 ¶ 114B Čielgist láá čielgitäävtih. ¶ 4. Espanja 1 070 ¶ Munnust viljâinân lâi kuittâg vala uáli šiev muštoost riämnjápiäjui uuccâm já ko Kođoluohtân puáđidijn oinijm pálgá piälláin hirmâd mučis čunoipuolžijd já čunoipáiháid, te iävtuttáim kandáid vyelgiđ vistig uuccâđ riämnjápiäjuid, ovdil ko álgáččijm ciäkkumhommáid. Kaandah lijjii máátkán kiärguseh já nuuvt mij ehidist väzzilijm ubâ “koŋkkaroŋkka” , Aaslâk, Vilho, Uuno, viljâm Juhháán-Uulá já mun Kođoluovtâst máádás kuáivuh vala uálgátoivij alne já motomijn vala pisoh-uv vijlâsijn kuávlun, kost Aaslâk tieđij lemin riämnjápiäjuid. Puolžiih já tiävááh, sehe toi koskâsâš jávrááh já ladduuh lijjii nuuvt muččâdeh, et avestân taid jiem kale vájálditáččii. Vaazijm ubâ iijâ já káhvástâlâim-uv mottoom jávráá riddoost, mut oovtâgin aassum piäju ep kavnâm. Nuuvt maacâim iđedist saallâsttáá maasâd Kođoluohtân, kost kuáđi ulmuuh lijjii eidu koccáástâlmin. Hyenes pivdosavváid iä siigin lamaš tuđâvááh, mut maidba voijii. Aaslâk tieđij vala motomijd puolžijd, maid kannattičij eelliđ časkelmin, mut toho mij ferttiiččijm moonnâđ kárbáin já tot tábahtuuččij iäskán ehidist, ko liččijm vistig váhá nohádistám. ¶ 1/4 tp čapispippâreh ¶ 8. Čuopâ kyele čuávji áávus pottârääigist suovđij räi. Luovvii nube siijđo čielgitäävti rääji. Uusâ kyeleest kován nomâttum siskálâsâid. ¶ cuábui ¶ Kiävujävri = Kevojärvi ¶ 4. ¶ c. Kost láá tuu pääihi puáluvárutteijeeh? ¶ mottoom kooskâst mainâstiđ Nisonieidân, ete ¶ láá tiätu raavâdšadoh . ¶ Pekka Sammallahti, Matti Morottaja SÄÄMI-SUOM SÄNIKIRJE ¶ — Uáináh-uv maiden? Koijâdij Möö. ¶ – Na mon kalle mohe mij kolgâp táin junáin vala vyeijiđ? nieidâš joođhij koijâdâlmijd. ¶ Láin tast jamâ kuobžâ kuvlân, huámášim ko riemnjis čokkái piäjunjäälmist kováduv tyehin. Čokánim jamâ kuobžâ paaldân, pieijim piso ton jamâ kuobžâ oolâ, skihtiistim riämnjá já paaččim. Seibi tuše fäškittij ko tot livkkái piäjun. Eellim keččâmin piäjunjäälmist já tom oinim, ete teividâm lijjim. Já tot lii aaibâs tuotâ. Vala munjin paasij ohtâ leemnâ, jiem tarbâšâm kuárus piso kyeddiđ. Njuováim tom kuobžâ, valdijm näähki fárusân já vuolgijm väzziđ maađij piällás. ¶ Ko Ánná lâi nuurrâm puttâlijd lättest já peevdij alne, sun kaartâi tuálvuđ vittâ lastikseehâ tievâ taid meddâl olgos. Uásist finnij kale váhá ruuđâ-uv ko toh tohhejii káávpán lonottâssân, já ruttâ sust ij lam mudoigin meendu valjeest, et jis ton ääšist šiev peelijd koolgâi uuccâđ, te tot lâi eidu tot smaavâ ruttâpittá. ¶  saje Ucjuv kieldâ škoovlâin sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs adeleh ohtsis 124 uáppei, mast lasanem oovdeb ihán 16. Sämikielâlâš máttááttâs koskâvuođâlâs uási lii stuárráámus Ucjuuvâst. Sämikielâlii máttááttâs uási lii šoddâm iivij mield čielgâsávt. Taan luuhâmive meid sämikielâ amnâsmáttááttâs uáppei meeri lii lasanâm 18. ¶ Čoođâluuhâm: Matti Morottaja ¶ - kyehti tiäpu ¶ Pilatus poođij aalmug oovdân já koijâdij: ”Kuábbáá mun koolgâm lyeštiđ luovâs, Jeesus vâi Barabbas?” ¶ – Jiem osko taam kale šoddâđ tuottân, mut puáđám avepeeivi rappađ. Kiävtâm oles astoáigám rappađ astoääigist. Lam ereslasseen lamaš “Pipe – festivaalist” Maadâ-Suomâst, kost peessim tiervâttiđ pegâlmâs Suomâ rappar Pale Face, muštâl Mikkâl vyelligávt. ¶ Ucjuv sämiluvâttâh: Sunná Länsman (tavesämikielâ) ¶ 1. Mitted káártást siijđost 191 čuávvoo ¶ Mut iimâš kale, mij uážuim liijká-uv čokkáđ ubâ määđhi siämmáá váávnust, veik jo maŋgii poollim-uv tast, et tot vaijaas konduktöör leggist mii olgos junást. Maŋgii sun kale määđhi ääigi eelij-uv muštootmin, et mist ij lam vuoigâdvuotâ tieđee čokkáđ, kost čokkáim. Must lâi taggaar tobdo, et mij ep lamaškin siämmáánáálá máksám mađhâšeijeeh tego iärráseh já et mij lâim mottoomlágán “njuámmileh” , kiäh tuš lijjii kiksen iärrásáid, kiäin lijjii väridum sajeliipuh. ¶ Koccáim tooláá, ko onne ličij vaarâ puoh kuhemus vyeijimkoskâ ubâ määđhist. Kuođijm Newcastle kaavpugáá já tolliittáim čiččâm ääigi váldumaađij 16 mield taveviestârân. Moorcroft kaavpugáá čoođâvyeijim maŋa hilttejii puáttiđ vuástálâh- já miätálâhtáávááh enâbuššáá já tubdim, et Metro-riävu čižetpele kosânist tubdui jienâ. Algim polâstâllâđ, et jis tast jarru mana alfáárug já kevtiškyettim liävtu kocâmân ain moottor jieijâs. Koosân lâi vaarâ nuuhâm Black Hills hirmâd ciägu vieltijn vyejedijn. Tuoivum, et koosân killááččij kuittâg-uv Fargo räi, kuus lâi mätki 1000 km suulâin. ¶ – Lopedâm, čiärui Alisa. ¶ sämmilij kielâlâš tile pyeredâm staatâ tâi kieldâi ohtâdâhân tâi eres uážžoi já návt toovân ¶ – Lah-uv tun kuássin kuárrum sämipihtâsijd? Ánná koijâdistij. ¶ mii lâi aaibâs uccâ kandii nálásâš. Sun kočodij ¶ –~Tääl kale kielestâh, ij vuásku kirde, iä tast lah suájáh. ¶ čäcisijrá ¶ Pariisi . . . . . . . . . . . . . 51 ¶ 2 mälipastem nisujáávuh suvrâsân, ¶ Nuorâirääđi ¶ **Koorist lijjii kulmâ navrâs. Kulmâ kaandâ juohhii taid nuuvt et juáhâš finnij oovtâ navrâs. Kuittâg koorin paasij vala ohtâ naavrâs. Maht nuuvt? ¶ Iävtukkâs asâttem ¶ a) Vyeitteeiävtuttâs tahhee palhâšuvvoo 1 000 euroin. ¶ -toimâttuv hovdâ ¶ haavâ tuávááš já kišto njuolgâdusah ¶ vuáhádâh, mast sämikielâ máttááttâs ornim sämikuávlu ulguubeln páácá sämmilâšvanhimij aktiiv ¶ anarâškielâst lii maaŋgâin soojijn luándulub kevttiđ omâstempronomin ko ¶ Lâi vuod kiđđâ, muotâ lâi sudâškuáttâm. Máttáátteijen lâi talle paješkoovlâst Eino Lukkari já vyeliškoovlâst Elma Rantamäki. ¶  Suoi Pennuujuŋŋâ lii vyelligis rääsi, mon uážžu ettâđ maaŋgâihásâš toŋâsin. Tot lii ohtâ táválumosijn šaddoin kiedijn já juhâriddoin Säämist. Nuuvtpa tom puáhtá-uv kočodiđ Säämi šaddon, nuuvt uccáá tot kávnoo eres kuávluin mailmist. Orjâlâškielân ton nommâ lii beatnatmuorji já nuorttâkielân pie´n'nemue´rjj . Taam šado tobdá uccâ liäđáážij stuorrâ já vielgis syejiloostâin, moh láá nelji. Jieš lieđi lii čappâd ruškisfiskis hervâigijn. Pennuujuuŋâ loostah šaddeh vuástáluvâi, nuuvtkočodum täsnihäämist, nelji loostâ ain oovtâ saajeest. ¶ Kähteeluohtâ 7:4 A21 Juullâmjäävrist. ????? ¶ Oskoldâh 11; 1, 14 ¶ 6. Säämi kielâlaavâ § 31 miäldásâš ruttâdempargoh sirdojeh sämitige haaldâšmân. ¶ Talle Mooses eeđâi Aaronân: “Keigii suábbád paijeel juvvij, kanavai já láádui. Adde cuobbuid itteeđ ubâ Egypti kiksen.” ¶ jieŋâdâh 111, 113 ¶ vuálgá pääihist ¶ Sämitige čuákkim ¶ Aaslâk kaačâi korrâsávt Gepetto pááikán. ¶ Lii kuittâg huámášittee, et luándusuojâlemlaavâ mield puáhtá táárbumield adeliđ tooimânpieijâmkiäldu kuávluin, moh kuleh luándusuojâlemohjelmij siskiibel, tâi moin láá eres luándusuojâlemlaavâst uáivildum luánduáárvuh. ¶ 12 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ 2.3 Lopekuorâttâllâm ¶ vuáváámist nuávdittuvvoo säämi kielâlaavâ. ¶ “Immeel lii kunnee olluvvuođâst, eennâm alne ráávhu ulmuin, kiäid sun räähist.” (Luuk. 2:14) ¶ Sämitige kulttuurlävdikodde vaaldij ucâmušâid vuástá 86 pittád ohtsis 701 073,00 euro oovdâst. ¶ C Ramaria – Keltahaarakkaat – Fiskissyerikuobbâreh U ¶ Kielâpiervâl purâdemaaigijd orniijdijn lii ulmen meiddei tot, ete päärnist ličij máhđulâšvuotâ purâdij meiddei vaanhimijdisgijn. Párnái máhđulijd allergiaid kalga almottiđ pargeid já sooppâđ oovtâst maht kalga toimâđ. ¶ Enni moonâi káávpán já monâdijn ooinij čájádâm pennuu. Enni vaaldij pennuu páikkásis. Pennuu olmâ omâsteijee lâi ucâmin pennuu já teeivâi eeni táálun. Omâsteijee mainâstij, ete pennuu nommâ lii Kurre. Sun kiijtij eeni já adelij iänán ruuđâ. Enni vuolgij káávpán já oostij toin ruuđâin kyelimáállás tarbâšijd. Pääihist sun vuošâi tom já puurâi. Ruuđâst pijsái vala nuuvt, ete enni peesâi mađhâšiđ. Sun eelij Ruávinjaargâst já poođij maasâd. ¶ Liijká spellâ lii rahtum jo taan muudon. Veikkâ oskom-uv, et ep taarbâš 300 pittád "Kuobbâristeeh" -lyevdispeelâ, te mottoom pittá kale tuhhiiččij - taat lii hitruus spellâ. ¶ J O S K I S O H O M A J E B A R G  ¶ Lasetiäđuh Säämi kulttuurkuávdáást: ¶ Pajepaapah já aalmug vuorâseh, juuvdálij alemus tuámustovli, lijjii čokkânâm pajepappâ Kaifas palaccist. Sii lijjii rávhuttemeh já huolâstum. ¶ Muorâkäädist sun kuáhtái Myy já Nipso. ¶   kiävttáá siämmáá ¶ ALMOLŠ ETINUMMEER ¶ peeivitäsideijee já nollá-ceehi kukkodâhpirrâduv. ¶  olâttij  + - Kale tun kuullih olmânáál. ¶ – Mut jis tust ličij tuše uánihis puudâš. Iän muoi väivid tuu kuhháá. Muoi láán sárnumin avalii väldikoddeest. ¶ Piälppáájävri ~ Piälbáájävri = Pielpajärvi ¶ Távjá mij cokkiittep viistán čuovâid tâi kyeđđip taid oolâ tađe eenâb juurdâšhánnáá, et tarbâšuvvojeh-uv toh vâi iä. Talle mij tuhledep šleeđgâ. Laampuid ij kannat kyeđđiđ pyelliđ, jis visteest ij lah kihheen. Meid šiärulaampuid ličij pyeri časkâdiđ, jis lii meddâlist paijeel tijmepele. Energiašiäštulaampuh šeštih šleeđgâ. ¶ Erkki Itkos mield om. uccevuođâ haamijn ađai deminutiijvâin maaŋgâlovo illatiijvâst ij lekken kuhes vookaal, mut uánihub ko ml. akkusatiijvâst. ¶ Sänivajâseh ¶ Árttáásuolluuh ~ Ärtteesuolluuh = Arttasaaret ¶ – Já, talle tot lii taggaar ryevdist rahtum! ¶ **Almai lâi puáttâm Amerikâst kolliđ pááikán. Pääihi ulmuuh koijâdii: – Lii-uv tust kuhes pargomätki tobbeen Amerikâst? ¶ 1 Moos 24:1-67 ¶ šolbim silittäminen ¶ – Jáá. Vaibâseh kal láá, mutâ kal mun čiivtâm ráigánâddâm viermijd onne. Amahân te mun virkosmuum viermijd čihtâmáin. Peesâm suáppuđ čihtum ¶ koskâčääci.....58 ¶ máccá cuáŋuimáánust ¶ sijđosärgisáiccu = kylkiviiva-aisti 165 ¶  LII * Čuákkimfaalâdmeh: Luuvâ lase. ¶ - Lapin Ilmatorjuntarykmentti (LAPITR) Ruávinjargâ ¶ F Purâttettee tuoldiittem teikâ vuoššâm maŋa ¶ 4. Sáárgu lyeddejum omenáid ¶ Luuk 9:46-48 ¶ Mut ko sun ooinij, maht piegâi korrâsávt, sun pallai já hevvânškuođij. “Hiärrá, piälušt muu!”, sun čuárvui. (EM95) ¶ Amerik Oppamvihko stivree vuavalašvuođa eennantieđalaš taaiđui, kaarta kevttim, lovottuvai, diagraamai ja aigikyevdilis amnasij ibbeerdman ja heivitman. Oppamvihkoost laa para- ja juavkkupargopitah sehe vihkopargopitah, moh vaattih sieralagan tiatukaldei kevttim. Lasseen laa arvuštallampargopitah ja internetpargopitah. ¶ 187B Tobdomeerhah: Silkkešnjirroo uáivist láá kyevtsuáráág vuoptah já kääibist nierâsiämu. Ores já niŋálâs lává siämmáánálásiih. ¶ SIEMŠADOH ¶ Amnâseh: ¶ Ränisrávdu lii vuálgus Tave-Amerik taveoosijn. Šlaajâ pyevtittui Suomân ive 1955, ko konsul Alex Kyyhkynen vuolgâttij teehi meeinijd. Čiivgah ištâduvvojii 1950- já 1960~-lovvoost miätá Suomâ, meid Tavemeerâpootân já Suomâluohtân, mut puátuseh eereeb Pallasjäävri iä lamaš lopedeijeeh. Tááláá ääigist šlaajâ ištâduvvoo mestâba iänááš Aanaarjáávrán. ¶ Luuk 24:33-49 ¶ Ko nisonijn nuhhii kooritarbâšeh, Pocahontas vuolgij järvrriidon viežžâđ lase ruávuid. Tot lâi sunjin mielâsub pargo ko šnirriittâm tondet ko suu suormah roššuu storgâ ruávui sujâttâlmist. ¶ Ohjelmist tiädutteh neelji toimâsuárgán: Tutkâm já innovaatioh, Irâtteijeevuotâ, Kulttuur já piirâs sehe Ohtsiih pargomarkkâneh. ¶ – Siijvost, eeđâi Monni. – Tääbbin kalga porgâđ nuuvt ko mun meridâm. ¶ 7. Uzbekistan 2 270 ¶ merkkejum maaŋgah tábáhtusah, mii muu mielâst čáittá kuávdáá tárbulâšvuođâ. ¶   Konrad väzistij siisâ. Sun lâi stuorrâ ruopsis kissá, mast lijjii hirmâd kuhes siämuneh. – Vistig toollâp nommâčuárvum, eeđâi Konrad. – Lii-uv Monni tääbbin? – Tääbbin lam, máttátteijee, eeđâi Monni. – Tunbâ lah mučis já nálláás kissá, eeđâi Konrad. – Já ko västidâh-uv nuuvt virkkuht já pyereest, te tun uázuh riemmâđ išedeijen. Čuávvooh: Pullá já Pilli. – Iän lah, eeđáin Pilli já Pullá. – Maid? Iävá-uks Pullá já Pilli lekken tääbbin? Konrad koijâdij. – Iävá, eeđâin Pilli já Pullá. Muoi leen Pilli já Pullá. Konrad joođhij nomâčuárvum: Piäkká! – Tääbbin máttáátteijee! eeđâi Piäkká čielgâsávt. – Västid olmanáál! ruángái Monni. – Liibâ tie tuávhis kissá! – Vissásávt! eeđâi Monni njeežžâgmáin. Sun lâi eidu koččom Konrad porgâđ návt vâi nubeh povvâstiččii Piäká. ¶ Ucjuv kyelituáluráđádâllâmkodde ¶ njävli päiväkorento ¶ Isaac (Issá) viljâ Pehr Isaacsson (Piäkká Isákandâ, 1735–1784) uážui nubbijn kálguinis Anna Johansdotter Wallein nelji kaandâ: ¶ 7. Turkki 900 ¶ << Alkuun ¶ Talle Jieggâ tuálvui Jeesus ävđinenâmân, vâi Pergâlâh piäsá suu kivsediđ. (EM95) ¶ Espanja = Espanja ¶ 13. Lactarius repraesentaneus – Keltarousku – Fiskisruávsku U ¶ 3 Čielgii, maid kuuvijn láá porgâmin. ¶ Arkeologa Eija Ojanlatva t. 040 167 6145 ¶ – Sämikielâ vieres kiellân vuáđuškoovlâst . Oosijd 1 – 3 lii Iisak Mattus jurgâlâm. 1988. ¶ – Pyeri, ete mun tuše nievdâm vuáŋŋáá. Jiem mungin haalijd toin teivâdiđ, Hirškikkâ šuáhkát já porá majemuid suovâkyelipittáid taldrikkeest. ¶  lah temhäämih siäiluh ellen ubâ täälvi. ¶   – Na pyeri peivi tunjin-uv! Andârâs västidij. Maht tuu oppâm ovdán? ¶ Sämmilij toovláš oskoldâh vuáđudui eres tave oskolduvâi náál luándupalvâlmân já oskoldâh lâi šamanistlâš. Sämmiliih palvâlii luánduhäldeid, tego almaid pieggâalmaa, (Biegga-almmái, Bieggagállis), äijihšooŋâimmeel (Dierpmis – Äijjih- Àddja) sehe nisonijd ennivuođâ immeel Sáráhká já miäcástem immeel Juoksáhkká. Puoh enâmustáá uáinojeijee mušto sämmilâš šamanistlâš oskolduvvâst lii nuáidirumbu, maid láá kuvvim el. immeelsymbolijguin. Tergâdis oskolduv uási lâi uhrelaahjij adelem sieidáid, sieidih, main uskuu, ete imeleh ääsih. Sieidih lijjii eromâš luándučuosâttuvah. Tobdosumos sieidi lii Aanaar kieldâ Äijihsuálui. Sieidáid uhredii kyele, piärgu, čoorvijd sehe maŋeláá meid ruuđâ já eres árvutiiŋgâid. Sieidih láá máhđulávt lamaš meid siijdâi koskâsiih räjiuurah. ¶ ruottâseh, uániheh / kuheh ¶ Giellagas uáppee Katariina Musta ¶ Lahtos 1 čuákánkiäsutavlustâh ¶ Kielâpiervâl sajadâh ¶ LUUK. 22: 63 – 23: 12 ¶  já Proofeet Elia ¶ –~Na tot lii-uv muččâd, eeđâi Päikká. – Mutâ mii tot tyebbim kierrust lii, aaibas tegu stuorrâ kyeletäävtih ruossâlâs? ¶ Kulttuurenâdâh ¶ teekij iälšu lasseen toi haapi- já ¶ f) vaanhimij uási uđâgái tipšoost. ¶   omâstempronominijn. Spiekâstmist huolâhánnáá jurgâlus lii viehâ sänitärhis jurgâlus ¶ Ovtâstum aalmugeh lii nomâttâm 9.8. aalmugijkoskâsâš algâaalmugij peivin. ¶ Sun kaačâi porthái vuálus. Šiljoost iä lamaš vala eres párnááh. Mersugin ij lamaš ¶ Ánná ruáhásij: ¶ Innovaatio ij uáivild tuše tutkâm- já ovdedemtooimâ, pic tom kalga iberdiđ vijđásubbooht, ¶ Myerji poođij uápis suávi luus. Suávi loostah lijjii fiskâdeh. Myerji keejâi imâštâlân suávi. Suáhi hiäluttij ovsijdis já kiheštij. ¶ Uđđâ nommâkištoost palhâšumelävdikodde tuhhiittij árvuštâllâmnáál 142 nommâiävtuttâssâd (iävtuttâsah tiäđáttâs lahtosin), moh lijjii toohum já toimâttum toos kišto njuolgâdusâi miäldásávt. Huolâlii já tärhis árvuštâllâm puátusin kišto 10-jeessânsâš, kulttuurkuávdáá kevtteeorganisaatioi, Senaatti-kiddoduvâi já arkkitehtitoimâttuv ovdâsteijein čuákkejum palhâšumelävdikodde meridij oovtmielâlávt kulluuttiđ aanaarsämikielâlâš nommâiävtuttâs Sajos kišto vyeitten já valjiđ tom siämmást säämi kulttuurkuávdáá nommân. (palhâšumelävdikode čuákánpieijâm tiäđáttâs lahtosin) ¶ 134A Maaŋgâin valastâllâmšlaajâin lii syejikappeer tehálâš vuoiŋâšij syeji. ¶ 19. liaani ¶ Gaup nabda sämmilâš šamaniismâ sämikulttuur ruottâsin ige tuše oskoldâhhân! Sun lii meid siämmáá mielâ muin et sämmilâš šamaniismâ kolgâččij vajoidittiđ. Suu mielâst taat proosees lii jo álgám – muu mielâst vissâ-uv Taažâst já Ruošâst, mut ij Ruotâst ige nuuvtkin Suomâst! Taam ohtâvuođâst halijdâm tiäduttiđ, et sämmilijn láá tuššâdâm sii šamanismâ, mii lii sii kulttuur tovláá-áigásâš šoddâmvuáđu. ¶ Sämitigge 2000 ¶ Säämi suuvâ laavlâ ¶ Veikkâ mun jiem nuuvt čuuvtij aašijd iberdâmgin, te kuittâg tääl oinim, et majemuuh ääigih láá eenist monâmin. Táálu viehâ tieđij tom uáli pyereest já meid enni jieš tieđij tom. Sun koijâdij uáli hiäjus jienáin: ¶ anarâškielâ ráámmátjurgâlempargoost, mii lii eidu tääl álgám. ¶ Siberia = Siperia ¶ Pleurotus ¶ uáinoo ellee ráhtusist ¶ Anarist láá ain rahtum säämi kietâtyejeh já oonnum toh ävkkin mađhâšem koskâvuođâst, mast ovdâmerkkân láá maaŋgah kietâtyejigalleriah já –käävpih sehe pargopáájáh. Iärun kietâtyejikaavpij já Saijoos pargopáájái koskân lii, ete Sajosist mađhâšeijee piäsá jieš uásálistiđ tyeje vaalmâštmân já máttáá iberdiđ ton áárvu. ¶ VUOSSARG ¶ – 3 dl sareh ¶ Uápásmuu ovttuu huolâlávt jieškote-uv káártá kárttámerháid, ko káártá luuhâm luhostuvá tuše toi vievâst. ¶ Čevetjäävri škovlâ: Petteri Feodoroff (nuorttâsämikielâ), Leena Fofonoff (nuorttâsämikielâ) ja Aaro Juhana Fofonoff (nuorttâsämikielâ) ¶ Luuvâ ubâ tiäđáttâs eŋgâlâskielân ¶ – Maid tast kuovlâdah, helvit nuáidiákku! piälkká kálgu ohtuunis já puáđist siisâ tupán tegu pieggâspälli, kost käälis liimaastâl oohtân taid räsipuurki pittáid já keččâl leđe siijvost já oinuuhánnáá. Kálgu mana lappâd já cuulijd, ete: ¶ jurgâlus sehe luándulâš já idiomaatlâš kielâ. Jurgâlus västid GNT teevstâ ¶   147B, 147C, 147D, 147E, 147F, 147G, 147H, 161A, 165A, 172C ¶ - Sämikielâlâš aldatipšoo, Männikkö palvâlempäikki, uásádâh Hilla-Puolukka 31 887,00 € ¶ 4.1. Säämi páárnášvuotâ já šoddâdem ¶ Sämikulttuurist ärbivuáválâš kulttuurolgospyehtimeh uáivildeh juoigâm, sämityeje, sämitaiđuu, mainâstemäärbi já oskomušâid, kirjálâšvuođâ, sämikielâlijd päikkinoomâid sehe sämmilâš huksimäärbi (el. kuáđih, lavŋekuáđih, ereslágán ääitih). Lasseen sämmilâš toovlášoskoldâhân kullee uhredem sieidijd lii kulttuurolgospyehtim. Uđđâsumoseh kulttuurolgospyehtimeh uáivildeh modern sämimuusik, teatter já elleekovetaiđuu. ¶ 3 . ¶ 55. Luosâ šadda juuvâst já stuáru meerâst ¶ Stivrejeijeeákku čiärustâlâi vala korrâsubbooht. ¶ – Madârákku viälláá kistoost. Kisto lii kale váhá tego seŋgâ. ¶ – Aaibâs kaavhâd, västidij ennilodde. – Stuorrâ káránâs siäivui taas já tuálvui mist lavluu. ¶ Taam čuovjis kiđđâiijâ piäsá Puppâ nohádiđ Kuobžâeeni soolâst oovtâst kuobžâčivgâiguin. Sust ij lah kuássin ovdil lamâš nuuvt timmâ já lieggâ seŋgâ ko tääl. ¶ – Taa lii vuossâmuš kove. Vuossâmuu kooveest tun suápuh viermijd iđedist. ¶ Láskud ¶ Kulttuurlävdikodde ¶ Juávhust láá 2-4 uáppee. ¶ 2. Hetta: Ellen-Maarit Juuso, Iina-Maria Juuso já Marielle Labba, 13.48 ¶ Sämikielâ ¶ Šlajâtubdâmsijđo 43 ¶ Kukken nube enâmist Saba kunâgâdâr peesâi kuullâđ kunâgâs Salomo riggoduvâst já vijsoduvâst. Talle sun poođij Jerusalemân keččâlâddâm tiet suu vädis koččâmâšâiguin. Sust lijjii kaameelnoođijn kolle, njaalgâhajâsâš oortah já tivrâs čiŋŋâkeeđgih. ¶ Lâi mučis čohčâtäälvi iiđeed. Tego ain iđedist, jutteselgi lâi čaaŋŋâm piäjustist aaihâ viäddá oolâ suvnâččiđ ááimu, peljipiälástâllâđ meeci jienâid já kejâstâllâđ luándu meerhâid. Meeccist lijjii-uv ain eenâb já eenâb talvâm meerhah. Iho lâi jo čuáskim já enâmist já muorâi oovsijn lâi jo váhá vielgis pice-uv. ¶ Tegu Miiko uáiván – ege korrâ enâmân. ¶ 4. Mii toovât jienâ šoddâm? ¶ E Muorâšlaajâ F Muorâšlaajâ ¶ Elleeohtâgâsâi meeri ¶ Ko bussi poođij, tot lâi aaibâs tievâ iäge tobbeen oinum kosten rijjâ čokkámsajeh. Tot lâi kale uáli jo iimâš, ko bussi lâi näävt mannjeed aaibâs tievâ. Ánná paasij čuážžuđ. Buusistkin iä lamaš uápisulmuuh. Ánná tollij lavhâstis kiddâ ko poolâi, et kiinii tom vala suáládičij. ¶ 32C Sino ¶ Te tullâ kemmâguođij já te sieidi puolij. ¶ Jieŋâääigi maŋa ubâ máddáápiälááš Suomâ lâi čääsi vyelni. Ko eennâm pajanij, te merâriddoluovtah muttojii kuuloold jävrin. Talle ovdâmerkkân Salpausselkä taavaapiälái javrij ohtâvuotâ Nuorttâmeerân potkânij. Javrijd paccii maaŋgah merâelleeh, mut stuárráámus uási tain tuššii. Saimaan paccii kuittâg nuárjuh, moh vuáháduvvii eelliđ jäävrist. Taah nuárjuh kočoduvvojeh eellimkuávlus Stuorrâ-Saimaa mield saimaanuárjun. ¶ s. 195 ¶ Luándulâš vuosmuš ohtâvuođâväldim kuoddâlemaašijn ličij sämitige kielâtorvočällee, kote anaččij ¶ Säämi luándust láá maŋgâ lode, moi merhâšume sämmiláid lii lamaš já lii vala-uv styeres. Ohtâ tággáár lodde já erinomášávt Čovčjäävri kuávlu ulmuid lii lamaš kähtee. Taan ääigi ulmui kähtee ij lah nuuvtkin tehálâš muidego tieđâlâš mielâst, ige tot lamaš vaarâ tovláá ulmuigin, muide ko rituaallávt, mut eidu ton keežild tađe-uv tehálub. Jis juurdâš tom tovláá ulmuu rituaalääši, te jonsahpiäiván sun eidu tarbâšij-uv tom kähtee. Jiem tieđe, mon puáris já mon vijđásân levânâm lâi tovlái äijihij kähteesuvâttemvyehi, mut oskoččim, et puáris tot lâi. Puátusijttáá lam viggâm kejâstâllâđ kirjálâšvuođâst-uv čielgiittâsâid toos, mane eidu kähtee lâi tot mon koolgâi fattiđ kiddâ suuvâtmáin, ige ovdâmerkkân päčimáin, tegu eres luudijd. Nabdemist lii-uv, et taat vyehi lâi eenâb páihálâš já nomâlâsân čovčjávrálij, kosseennâmlij já máhulávt sevžjávrálij vyehin. Sáttába leđe joba nuuvt-uv, et taat vyehi lâi tuše oovtâ tovláá äijihist já eeči tuše muštâččij suu. Lâi maht lâi, mut taan ääši kuullim ejistân Uccpárnáá Vuolist (Olli Mattus) paijeel vittâlov ihheed tassaaš já ko ibbeerdmettum lijjim, te jiem tađe eenâb fiettim koijâdâllâđ suu taan ääšist. Tom iberdim, et tast lâi miinii eromâš uáivilijd, jis teivâsij fattiđ kähtee suuvvâtmáin kiddâ ovdil jonsahpeeivi, jeđe vala vuoššâđ tom. ¶ – Manneen vistig táágu taan jeggirido, jispa kävneen tovben pajeláá vuovâs saje, kogo pesseen rasta. ¶ Värijeessân: ¶ Tinnotiäpu sellâ sulâstit rasijáá, mon lokke já vuáđu lává ucánjáhháá siskáluvâi. Tinnotiäpui sellâseeinih láá šoddâm tinnoamnâsist, mii lii uáli nanos. Tinnotiäpui tärhis šlajâmiäruštâllâm váátá äššitobdee, ko tinnotiäppušlaajah láá loveh tuhátteh! Uási tinnotiäpuin suilodeh rijjâ čääsist, mut uási eellih šadoi já keeđgij asseest. Tinnotiäpuh sättih njivlodiđ viermijd nuuvt paast, et kyelipivdo lii máhđuttem. Tinnotiäpuh iälusteh valjaht masa puohâin luándučaasijn. ¶ − čällee Petter Morottaja Ilmari Mattus ¶ - Moin naalijn mun koolgâm tust koijâdiđ? Halijdiččih-uv leđe muu nieidâskippáár? ¶ Ton pargo maŋa jo váhá siävŋánškuođij já Jovnâ cokkiittij tuulâ já poosij poccuu koškepiärgu purâmâššân. Purrâm maŋa Jovnâ moonâi teeltan. Sun ij kuittâg uáđđám, mut vuordij. Sun kuldâlij tárkká, mii olgon kullui já tábáhtui. Kivkked Jovnâ kuulâi taggaar jienâ tego kiinii toppiiččij segis muorâst, hiäŋgááččij tast já te luáštáččij kivkked kieđâidis. ¶ Aanaar kieldâ: ¶ Kiđđuv čerriheh kuálásteh jäävri alne já eellih tuše ehidist já iđedist pessimsuolluinis. Kuulold toh pisottâlškyeteh ain kuhebijd aaigijd tain, jeđe väldideh olssis siemin reeviir. Mottoom peeivi kyeimittes čerrih tuáppee siemin kuáláá já kirdá hiđes suájáčaskosijguin suájáh ollâgâsâst V-häämist pessimlássáá pirrâ korrâsávt šnjirgomáin. Mottoom äägi keejist niŋálâs tiälláádât kuáláá fievrideijee orráás ovdiibel. Čerriheh kirdeh maŋaluvâi šnjirgon já muhâttâlân. Kivkked toh lonottává kuáláá. Kuáláálonottâllâm juátkoo vala enâmist. Tágárij kihlejái maŋa niŋálâs mannee eennâmkuápán kulmâ mane. Kuohtuuh vaanhimeh läälliv moonijd já piemmâv uđâgáid. Syeinimáánust älgee varrim tuálvu kyeličerrihijd Afrik viestâr- já maadâriddokuávloid já Säämi čerrih penttâ Antarktis räi. ¶ 5. ¶ Mun tuubdâm äijih, kiäst láá nuuvt šiev peelijh, et sun táttu kuullâđ tagarijd-uv, maid kihheen ij lah ettâm. Sunjin ko sárnu, te sun kal tom kulá pyereest já olmânáál. Já ton lasseen – eresnáál ko eres ulmuuh – sun kulá ain mottoom puustav vala ekstran. Ko sunjin iätá taggaar sääni ko “aske” , te sun kulá ete “časkeđ” . Ko sunjin iätá, et “äimi” , te sun kulá ete “cäimiđ” . Ko sunjin iätá, et “oskođ” , te sun kulá ete “kuoskâđ” . Tom äijih nommâ lii Kuhesjäävri Timotei. ¶ Árvusiih sämmiliih, pyeri aalmug. Pyeri aalmugpeivi! Šiõǥǥ meersažpeeiʹv! ¶ sun tain uáivildij. ¶ – Munjin lii puáttâm taggaar tiätu, ete lii lovettáá kuddum sorvâ, kale ličij pyeremus tubdâstiđ tállân. Naa, maht tot tábáhtui já kost toh piärguh láá? Iššeed aalgij mainâstiđ: ¶ Gotland C4 ¶  + Vuolli-äijih vaaldij iäbbáris já usâškuođij luámánijd. Litte tievâi jotelávt. Siämmáánáál keevâi nubbijn-uv iäbbáráin, já ovdilgo sun huámmášijgin, sust tievâškuottii meiddei lastikseehah. Luhhoost sun lâi váldám eenâb seehâid fáárun, te ij kuittâg tarbâšâm koskân luommim vyelgiđ pááikán lase liitijd viežžâđ. ¶ Kaari lâi vuálgám, já Ánná paasij ohtuu orniistâllâđ koskâpuddâsii loonjâs Kaari táálust. Sun ij halijdâm pieijâđ maiden piergâsijd sajasis, mut vaaldij tuše tagarijd tiiŋgâid meddâl laavhâin, maid sun tääbbin orodijnis tarbâšij. Toh iä lamaškin nuuvt hirmâd ennuv. ¶ Eeči mii, kote lah oolmijn. ¶  pastemáin. joskâd. ¶ Ässeeloho: 8 200 000 ¶ 2. Mii iäruid lii hekki- já lätteekäniviäsust? ¶  suujâ toi vyelni toi analysistem. Veerstah kieđâvuššojeh siämmáá oornigist, ko toh láá ¶ – Orroođ tij talle sivvâdávt ton puudâ, ko mun lam käävpist, enni kullui etâmin ovdilgo lappui olgouuvsâst. Pyehtivetteđ puđâldiđ veik juovlâheervâid ton puudâ! ¶ Purrâmâškulttuur: ¶ Simba važottâlâi já kavâstâlâi: Tááiđám uápásmuđ poolvâi ¶ Veikkâ ij vissâ lah mihheen nuuvt hyenes aašijd, et ij miinii hitruus-uv peelijd tast liččii. Ejistân lâi uccâ večirâš, moin tuoijui tagarijd fijnásub pargoid. Läävejim tom sust luoihâttiđ já huškoškyettiđ seeinist ryettee luttiháid, veikkâ toh peiviv iänááš peittuustellii-uv hirsâloomijn. Toh pottii tobbeen kuittâg ain uáinusân, ko purgâlij “täystuho” (DDT) luámán já muu mielâst lâi hitruu taid večiráin hirsâseeinist huškođ. Na veeččirluodahhân kale paccii siäinán já vorrâtiälhuh še, mut tot ij lamaš tallaa ääigi nuuvtkin varâlâš äšši. Vala onnáá peeivi-uv láá uáinimist toh masa 60 ihheed tassaaš siäinán vuoidâstum veeččirluodah Čovčjäävri tuve seinihiirsâin. ¶ lâi joskâd tegu naharijn. ¶ Škovlâ aalgij, ige tast tađe eenâb. Eeči tuálvui muu Kaamâsân ergijguin, tegu lâi porgâm maŋgii ovdil-uv, veikkâ automaađij lâi vaalmâš masa jo Ucjuuvâ räi. Postauto ij kuittâg vala jottáám toho, mut maađijpargo kyermautoh kale vuojâččii ovdâs-maŋas: lávurduv máádás já vuossaargâ tavas. Muu jotemeh lijjii eidu nubijkulij. Ko eeči tuálvui muu Kaamâsân, te pyerá tiäđust-uv paasij Čovčjáávrán. Viežâččim tom maŋeláá. ¶ syeje já raavvâd ¶ Čuopâstâm  váhá  taan  piärgust. ¶ Saammâl hoittái Máárjá maŋgâ oho, já iäláskijhân tot Máárjá – hitásávt mutâ vissásávt. Saammâl lâi suu kuvlân vistig maŋgâ peeivi. Tastmaŋa ko Máárjá mahtnii piergiiškuođij, Saammâl eelij maŋgii peeivist suu keččâmin já iššeedmin. Taam lâi älkkee porgâđ pääihist läddin, tastko Máárjá päikki lâi alda. Siämmáá vázáttuvâst iäránij cáváttâs, mon mieldi peesâi Saammâl pááikán. Samâlist lâi hiälppu fievridiđ evvisijd Máárján. Já tastmaŋa tälvievvisij jyehim monâškuođij-uv nubenáál: Saammâl suolgâi kuodij puoh evvisijdis Máárjá táálun. Suu mielâst lâi älkkeemus aassâđ Máárjá kuvlân siämmást ko sun tipšoi taam. Kuuloold Máárján čielgâi, et tääl suoi Samâláin láin paarâ. Tot lieggij mielâ. ¶ e. Ton piervâl lii tuše uccâ kuápáš piäldust. Lodde: ¶ uástiđ purrâmuš.” ¶ Mii Hiärrá já Pestee. Tun lekkih šoohâd čoolmijd já peljittem peelijid, nuuvt et tot, mii lâi lamaš syelimâs, lekkâsij sijjân uđđâ tuođâlâšvuottân. Adde mijjân herkkivuođâ uáiniđ já kuldâliđ uđđâ čolmijgijn já peljijgijn mii aldemuu ilo já murrâš. Tuálvu mii jotteeđ suin uánihis máđháá. Iššeed mii uáiniđ, et ko mij adelep, te meiddei uážžup. Puáđi tun fáárun, sivned taam määđhi já toijâl jieš mijjân eellim leeibi. ¶  eres c. Noomât káártán kaavpugijd sárgáid 11 - 12. ¶ 5. a) Leškii čääsi lostâleeđmi oolâ. Maht čáácán kiävá? ¶ jeijeeh čuávvuh säämi kielâlaavâ olášume já nuávditteh säämi kielâlaavâ jieijâs toimâinis. ¶ stevilijnân tuu oolâ. Ige kihheen uážu lavkkiđ tuu oolâ, ige hiäppuš oolâ, ige ¶ Imâštâlškuottim čuuvtij, ko eres uáppeeh ruáhásii hirmâdávt. Varsi sääni iberdim já vahingossa meiddei, mut jiem addim mii tast ličij lamaš nuuvt hirmâd hitruu. Moonâi-uv kuhháá tien tábáhtusâst, ovdil ko poottim tiettiđ, et máttáátteijem ličij halijdâm tiettiđ tom, et toohim-uv ton tátulâs vâi vahâgist. Varsin-sääni ij talle vala kuullâm muu sänivuárkán. ¶ ”Nuorttâlâšâi sijdâčuákkim, nuorttâlâškulttuurvuáđudâs já sämitige ohtâsâš ulmen lii finniđ nuorttâlâškulttuurkuávdáš Čevetjáávrán. Kuávdáš tuárjuččij nuorttâlâškuávlu eellimvyeimi sehe pyerediččij nuorttâlâškielâlijd palvâlusâid já máhđulâšvuođâid paijeentoollâđ nuorttâlâškulttuur. Tuáivup ete staatârääđi čujottiččij ruuđâid nuorttâlâškulttuurkuávdážân nuuvt jotelávt ko máhđulâš. Nuorttâlâškielâ já nuorttâlâškulttuur puátteevuođâ turvim váátá staatâst sierânâstooimâid. Meid almugijkoskâsiih olmoošvuoigâdvuotorgaaneh láá vaattâm Suomâ turviđ nuorttâlâškielâ siäilum. Kielâ já kulttuur puátteevuođâ turvim ij uážu leđe ruuđâst kiddâ”, nuorttâlâšâi ovdâolmooš Veikko Feodoroff muštâlij. ¶ Tunisia ¶ Sämitige kulttuurlävdikodde vaaldij vuástá ucâmušâid 13 pittád ohtsis 93 059 euro oovdâst. ¶ EELLIM NIIJTOST ¶ tarbâšem raavâdamnâseh. Tondiet Nuorttâmeerâ ¶ Jovnâ ij tääl innig iberdâm Haŋgal já Regnaf sárnum aašijn, tâi iärâsistkin maiden. Viijmâg sij kuittâg vuolgii maasâd siämmáá kuávlun, kost häldeejuávkku lâi puáttâm. Haŋgalân já Joovnân lâi puohtum taggaar kiälhá láván, kost suái uážžoin čokkáđ. Kiälhá keesij ellee, mon Jovnâ ij tubdâm, ij vissâ liččii tubdâm čielgâsingin, já ellee stivrij viehâ kuhes já ruoinâ häldee, kii oroi lemin ustevlâš Joovnân. Sun eiduttal te kuulâi “naharijdis“ čoođâ häldee noomâ. ¶ Saammâl 1´40 ¶ » Ráávhu tijjân! » Ko sun ¶ - Mun jiem halijdiččii vyelgiđ tääl škoovlân, ko pääihist-uv liččii nuuvt ennuv pargoh. ¶ AASIA MAAILM UÁSSIN ¶ – njunepuájui , mii lii sujâttum mielgâskejij pirrâ, ¶ Kooveest Aslak Holmberg já Unna-Maari Pulska. ¶ uccâkaandâš, já tuálvu ¶ Själland 103 ¶ - Naa, masa . Naa, iäruh iä lah ennuv , Jovnâ, häldei čalmeh láá pyerebeh ko ulmui, munhân ettim jo tom. ¶ Ep määti čielgiđ, mane Immeel lii suovvâm paa šoddâđ já mane sun suává ton vääldi. Ristâlâš-uv vuáttá riččâsávt paa vääldi jieijâs elimist. Ubâ oskogin ij oro luovviimin mii ton hevâtteijee vuoimijn. Ruhâdâllâp kuittâg, et Immeel jieš taištâličij mii peeleest. Sun addel mijjân ohtii lopâlii vuáitu já pestim puoh paast. Immeel väldi lii stuárráb ko Sáttán väldi. ¶ Sali jurbâ pevdijuávhu ij pyevti mutteđ eres háámán ton styeresvuođâ tiet. Virgeulmui já keččei pevdi- já stovlijuávhuid puáhtá mutteđ. ¶ Äššigâšâst lii máhđulâšvuotâ meiddei tiäđuštâllâđ miärádâs vuáđustâsâid njuolgist hiäđukieđâvuššest tâi sosiaalpargest ovdil eidusâš nubástusuuccâm já táttuđ miärádâs tivvoom. ¶ Čapis leibi lâi njäälgis, aaibâs tego ruisleibi mast lâi sukkâr. Leeibi smakkâ toos lâi kuittâg pááccâm. Ruonâseh čaittii siämmáálávánin ko sun lâi hárjánâm uáiniđ, mut ko sun smakkij taid, te sun huámášij, et smakkâ ij lamaš aldagin siämmâš. Oroi tego toh liččii lamaš tiervâsluboh ko táválâš ruonâseh já toh lijjii mahtnii njálgâsuboh. Čääsist, mii lâi puáttâm pasekeeđgist, ij lamaš nuuvtkin smakkâ, mut jis tárkká keejâi, te puovtij uáiniđ, et tot porgestij váhá. Tast poođij mielân čuávjihappotaalhâs, ovdâmerkkân samarin. ¶ Aldapurrâmâš poccust -tábáhtus 3.4.2013. Kove: Jan Erik Paadar ¶ Čuágáldâh Javrij jieŋah parguu tiäđust-uv lii, nuuvt et jis loostâid já nuubijd čuágálduvvâid lii luuhâm, te iä taan kirjeest innig ennuv uđđâ teevstah sääti oinuđ. Smietâmba taa, et ličij-uv čuávuvâžžân árvuštâllâmvuárust Matti Morottaja čokkim Tovlááh mainâseh vâi Iisakki Mattus mainâsijn čokkejum Eellimpäälgis. ¶ Jieččan eergi ucâmin ¶ – Puáđi peri maajeeld! Sun čuorvij kuáimásis. ¶ Vijđodâh: 1,5 km 2 ¶ Viljâd Ilmar ¶  än merâkuávžur.....48 ¶ šleđgâvirde 123 ¶ vu-vá tijme 14.00 – 17.00 čuávvoo soojijn: Skierri - Hetta, Tuodâr-Laapi luándukuávdáš, Peuratie 15 Kulttuurkuávdáš Sajos - Aanaar markkân, Menesjärventie 2A Sämitige toimâttâh - Ucjuv markkân, Kieldâtáálu, Luossatie 1 Vuáču škovlâ - Vuáčču, Ivalontie 8716 ¶ EELLIM NIIJTOST ¶ – Mun kal ilodâm munnuu kyelisalâsist, mutâ meid tast, ete eeči kaavnâi viermiääitist äijih puáris, ibles pumbulviermi. Tot ij lamaš valagin mihheen viermisaaŋâid, veikkâ puáris lâi-uv. Munnust lâi kyevti viermi joddee. Joddest lâi uđđâ viermi já äijih puáris viermi. Puáris viermijn muoi kuddijm eenâb šaapšâid ko uđđâ viermijn. Muoi áigoon onne ehidist-uv suáppuđ tom, Matti muštâl moovtâ áákun. ¶ Piirakka oolâ~6 dl soorijd, vatukkáid ađai luámmánijd. Siävvut muorjij juávkun vala myerjihilo 1,5 dl verd já 1,5 mälipastem potásjáávuid. Siävvut koškeamnâsijd nääpi siste. Lasseet toos mielhi já puttâlvuojâ. Majemustáá känemane. ¶ b. Ivnii šaddoid. ¶  mut ruánááiđosin = oraana 29 ¶   - iiđeedkähvi já sálttáá liäibustâh ¶ Suomâst láá ohtsis čiččâm signjeršlaaijâd, main kyehti láá Aanaar kuávlu šlaajah: uccâsignjer (pikkulepinkäinen) já signjer (isolepinkäinen). Ubâ loddesuuvâ nommâ lii valdum šlajânoomâst signjer . ¶ Aŋgerias (48A) ij sulâstit olgohäämis peeleest eres kuolijd ollágin. Tot lii kyevdilágán já vuájá kaašmârdmáin. Rävis aŋgeriaseh láá meetterpeeleest meetter kukkosiih. Aŋgerias liške lii njivláá já čuomâseh láá uáli uceh. ¶ Mijjân lâi “Louis Tourist Agency” -nommâsâš nicosialâš mätkitoimâttâh ornim kirdemliipuid, ijâstâlmijd hotellijn Libanonist, Syyriast, Jordaniast já Israelist nuuvt, et toh lijjii jo puoh maksum-uv. Mij lâim tiäđust-uv jiejah máksám ubâ tom luámumääđhi suullân okko tassaaš ton mätkitoimâttâhân, mut jiem kale innig mušte, mon tiivrâs tot lâi. Ruttâucâmuš, maid toohim Suomân, lâi 400 märkkid já uási tast tiäđust-uv kevttui mätkiruttân. Kirdemliipuh lijjii kyehti, Nicosia – Beirut – Nicosia já Nicosia – Tel Aviv – Nicosia já suijâ lâi tot, et tallaa ääigi ij puáhtám puáttiđ virgálávt Israelân moonnân arabienâmist já nuuvtpa mij kaartâim-uv mäksiđ ovdâs-maŋas liipu, veikkâ juuđijm-uv tuše nube kulij. Tom jiem addim, mane Beirutân-uv koolgâi leđe ovdâs-maŋas lippu. Na poođijmhân mij tiäđust-uv Israelin Jordaniast já tot lâi-uv tärhissiähá hommá, mut tast maŋeláá. ¶ Oovtviärdásâšvuotâ já täsiárvu ¶ KR92 ive 1992 almostum suomâkielâsâš kirkkoráámmát tekstâ ¶ avžuuttâsâin ¶ čuovvuu suu. ¶ Euroop Rääđi uđđâseh seminaarist ¶ - Ostim tunjin jieijâd vuájáán. Tot lii Pirit Uulá Toivo meerhâst já uáli jo kievrâ já sijvuu. ¶ Kielâ nanosmuvá kiävtust – talle, ko tot kiävttoo nuuvt ennuv ko máhđulâš já nuuvt maaŋgâ saajeest já tiileest ko máhđulâš. Kielâtááiđu kalga kevttiđ eidu tagarin ko tot lii. Jis já ko vuárdá tassaaš ko máttáá kielâ “tievâslávt” , tien tááhust kielâ uážžu njuolgist hävdidiđ. Tievâslâš kielâsárnoo ij taan maailmist ubâ kavnuugin. Anarâškielâst lii lamaš tuše ohtâ máhđulâšvuotâ pajaniđ: toos lii tarbâšum čuosâttâhkielâ nubben kielân –visio – adai taggaar, et ij-eenikielâliih pargoahasiih älgih stuárráábijn ovdâsvástádâssáin sirdeđ kielâ, já toos lii tarbâšum meiddei ennuv rekrytistempargo, moin mij lep finnim uđđâ kielâsirden aaibâs uđđâ tuáimeid já njunošulmuid. Taat lii luhostum tievâsmittemškovliittâssáin 2009-2010. ¶ Guinea-Bissau ¶ Aune Kuuva lii rähtimin párnái já nuorâi lavluid, maid servi kuástid. Lavlui paddim- já mätkikoloi tärkkilis summe čiälgá lopâlávt, ko pargo lii toohum. Tääl lii vaalmâš taggaar CD, mast láá motomeh lavluuh já toi siämmái lavlui soittum versioh, vâi puáhtá karaoke rähtiđ. Aune Kuuva áigu jieijâs uási pargoost skeŋkkiđ siärván, já avžut, et kieldâ uástáččij seervist skiäruid. ¶ Juha Guttorm saahâ ¶ Stivrâ meridij, ete Sämitigge uásálist Suomâ airâskode fáárust algâaalmugaašij pisovâš foorum 14. čuákkimân New Yorkist toin iävttoin, ete Sämitige ovdâsteijest lii máhđulâšvuotâ sahâvuárun, mast puáhtoo oovdân sämiaašij tile Suomâst. Stivrâ nomâttij ovdâsteijen sämitige saavâjođetteijee. ¶ Inarinsaamen kielipesä, Siulatie 14, 99870 Aanaar/Inari ¶ Puásuituálu ¶ c. mast iäruh šaddeh? ¶ 1.3. Tovlááh mainâseh -čuágálduvâst láá i. 1968-70 čoggum paddiimijn, Anarâš - já Sabmelaš -loostâin já Aanaarkiela čájttuzeh -čuágálduvâst väljejum čalluuh. Tom lii toimâttâm Matti Morottaja i. 1996. ¶ 38B Rapuelleid kullee rapust láá ennuv jyelgih. ¶ Mušte ovttuu kevttiđ syejilaasâid, ko pargeldâh mašinijguin, main pyehtih kirdâččiđ vuolttâsah tâi meetaalpitáh. Elege keejâ njuolgist piäiváážân, ko piäiváá kirkes čuovâ puáhtá vahaduttiđ čoolmijd. Kiđđâcuoŋŋuin lii arttâ kevttiđ piäivášlaasâid, amas čalmeh kudduđ. ¶ almoot, mon eennâmnuásist tot lii. ¶ Sämmilâšparlamiänttárij konferens ohjelm skammâmáánu 10. peeivi 2011 Kirkkonjaargâst (suomâkielân, tavesämikielân) ¶ Sämitigge kijttá YLE Sámi radio toimâttâs já puohâid iärásijd jieškote-uv vuovvijn nettiaavis rähtimân uásálistám já sijđoid materiaal já almostittemvuoigâdvuođâid adelem ulmuid. ¶ MATT. 15: 21 – 28 ¶ Staatâ budjetist ive 2009 lii iävtuttum 205 000 eurod sämikielâlâš kulttuur oovdedmân jâ sämiseervij tooimân. Sämitigge almoot taan meriruuđâst torjuid uuccâmnáál. ¶ Ruávinjaargâ kaavpug nuorâisaje Mondest nuorah lávluh, jyeigih já suáittih tave-, aanaar- já nuorttâsämikielân pessijái maŋa. Säminuorâi taaidâtábáhtus čuákkee paijeel 300 säminuorrâd Ruávinjaargân 7.-8. cuáŋuimáánu. Taaidâtábáhtus uárnejuvvoo tääl vuossâmuu keerdi sämikuávlu ulguubeln. ¶ Čiärrumpoorááš TII.1963 Alda Solojäävri, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ – Jassu jassu, keŋŋät kuluu, iätá Kuko Asto. ¶ 2. Tuuđhâ kirje káártá s. 83. Moh láá toh čuálmih, moi paijeel moonah mađhâštijnâd. ¶ listodâm tehálumosijd kieldâi já staatâ palvâlusâid, main sämikielâlâš palvâlusah kalgeh leđe vuo ¶ Matt. 12:32 τοῦ πνεύματος τοῦ ἁγίου ¶ Veerstah ohtsis ¶ Sierâpeeivi sierah ¶ Raavâd: čielgitävtittes elleeh já myerjih ¶ 2 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ Na ij tast ávttám mihheen ko puoh puddopäädih moh lijjii fáárust, te toh lijjii tääl ton Jordaanist. Suoi suvváin maasâd kámpá luus já algijn vuoššâđ teejâ. Olavi ain keččâl arvâliđ maidnii te Heikkâ páárgád: ¶ čielgâ suijân tot, et KAT00 teevstâst kiävttoo taan ohtâvuođâst pronomin mitä , mii lii ¶ et häldeehân tot uccâ ¶ Koškepuško lii merhâšittees uási anarâš kulttuurist. ¶ 8. Togo 70 ¶ 0,7% ¶ 2. Šlajâtubdâm ¶ Pieđgejeijeeh ¶ Já almaah pajanii, kii maht-uv, jeđe siämmást tot tánssám já pancârdem já larmâdem aalgij uđđâsist. Ubâ juávkku vaazij konduktöörkuáhtásáin čuávuvâš viäskárân eidu ton uuvsâst, mii lâi muu tyehin. ¶ 4. Saksa 6 213 ¶ merâtokko = meritokko 182 ¶ Čaarâšváárááš TII.1963 Uccâ váárááš Viermijäävri alda, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ 1 a. Čääli sárgái oolâ uággumstáágu oosijd. ¶ purjâsluávdástellee = purjelautailija 102 ¶ Sienimetsän kodittomat ¶  juuvsâi – Muoi sierâdeen kárbást kuálástemsierâ, huihádává Iinâ já Ella. ¶ EELLIM NIIJTOST ¶  = 7. Čääsi kaasuhäämi. ¶ – Munbâ orniim sijjân motomijd tuotâ piäđuid, sun palijdij jiečânis. ¶ Ko oppeet lâim uđđâsist torvolávt Minneapolis paajaabeln, te tiettim, et taat mii mokke pištáččij suullân 10–15 minuttid. Vuod ohtii kejâdijm Minneapolis mučis poolvâsárgoid, mut taantovváá toh iä vaijaam innig kiäsuttiđ muu ollágin. Tubdim, et iälám tääl táássâš elimân kuhemusâid minuttijd. Tiettim meiddei tom, et jis siäivumsteelligeh iä lah lekkâsâm, ijge muotâ lah ollágin enâmist, te maašin viehâ vissásávt puálláá, nuuvt et tilálâšvuotâ aalgij leđe tuođâlâš. ¶ 195 ¶ Maadâ-Amerik F6 ¶ Čálám šleägâpoostâ. ¶ meriáigásâš já olespiäiválâš virgekoskâvuotân 4.6. – 31.8.2012 koskâsâš ááigán säämi kulttuurkuávdáš Sajosân Anarân. ¶  áásá Mut vieres ulmuu toh iä čuávvul! Toh kárgájeh sust, ko iä tuubdâ vieres jienâ. ¶ – ruotâs, verdi, loostah ¶   ”Munjin lâi puoh tehálumos, ete sämitigge toovâi čuávdusis stuorrâ jienâi eenâblovvoin já sämitigge čaaitij vyeimis já háálus ovdediđ sämmilij vuoigâdvuođâid. ILO 169-sopâmuš lii hirmâd tergâd meid nuorttâlâššáid já nuorttâlâšâi sijdâčuákkim lii lamaš fáárust sopâmuš ratifisistemprosessist já nuorttâlâšâi vuoigâdvuođah láá tubdâstum čielgiittâsâst. Oskom, ete sopâmuš ratifisistem naanood nuorttâlâšâi sijdâčuákkim sajattuv.” I värisaavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio paahud. ¶ Lasetiäđuh já almottâttâmravvuuh. ¶ kiddimsaje ¶ » ¶ Sämmilâš puásuituálu vuáđuduvá kuáttumjuurrâmvuáhádâhân, mii vuáđuduvá poccui biologian já puásuituállei kulttuurlijd taavijd. Poccuid kuáđutteh sierâ kesi- já tälvikuávluin, lasseen kiđđuv lii jieijâs kuáttumkuávlu kyeddim várás já čohčuv poccui roohâmkuávlu. Puásuituálust lii velttidmettum, ete sierâ kuávluh pijssájeh. Sämmilâš puásuituálu hárjutteh nk. tälvisiijdâin, moh láá muáddi puásuiperrust šoddâm hiäimuvuotân vuáđuduvvee paimândemohtâduvah. Sijdâ stivree puásuituálu hárjuttem jieijâs navdâšemkuávlust. Palgâs kuávlust paimândeh maaŋgah siijdah. Siijdâi navdâšemkuávlui rääjih iä lah pisoviih, peic toh pyehtih muttuđ kuáttumtiilij mield já eres siijdah pyehtih meid ovtâstuđ nubijdis. ¶ Kuáládâhnjargâ = Kuolan niemimaa ¶ – Ele tuušijd muurâšt, Hemulâš eeđâi. – Kei, mun lam lamaš šoddâm rääjist puálččiuáivi jiemge peerust ollágin. ¶ – Ánná, vyerdi! Tun láppojih luvâlduvâin. ¶ 4-1. Virge uccii oovce olmožid. Pirâsčällee pargon láá el. ruukilaavâ olášutmân já biodiversiteetsopâmuš olášutmân lohtâseijee pargoh. Pirâsčällee tuáimá oovdânpyehten iäláttâs- já vuoigâdvuođâlävdikoddeest. ¶ Juovlâmáánu ¶ Uccpárnáá Vuoli Ilmar ¶ Kaabi Eljis Márjá-Liisá ¶ h. Tarkkuustâl ellee uáinimááicu. Oro-uv tot čuávumin aašijd čolmijguin? ¶ 3. Eereeb Island já Tanska Tave-enâmijn láá valjeest meeccih. ¶ b. Toh pivdeh iho. ¶  työ – Na mun kale puávtáččim. Maid mun koolgâm porgâđ? ¶ Must lâi kállu ráigánâm já muáđuh puoh vorâttum. Mottoom tain almain laiđij muu já čokánitij suáhimaddui. Tast mun čokkájim, uáivi povčâstij já vyevsistutij. Toos paccii purgeđ tom hirsâkyermi ko muoi Mattijn vuolgijm pááikán. Ko poođijm pááikân já enni ooinij muu, te sun hirmástui aaibâs, must lâi kállu puttânâm já muáđuh puoh vorâttum. ¶ Sämitigge ¶ Juŋŋâ ( Vaccinium vitis-idaeae ) ¶ – Na, magareh tiäđuh te kávnojeh? Poolishovdâ koijâdij. ¶ 12. Kuáskim – Maakotka ( Aquila chrysaetos ) Juovlâmáánu ¶ Já eskenhân lijjim kuullâm tom-uv jieččân peljijgijn, et eidu tot siämmáš almai lâi annaam muu turistin! ¶ kyeli- já meccipiivdon. Tááláá ääigi ärbivuáválijn iäláttâsâin merhâšittee áigápuátu aainâs-uv Čevetjäävri kuávlust lii puásuituálu. Nuorttâsämmiliih láá oovtâst ihečuođij ääigi meridâm jieijâs aašijn sijdâčuákkimist (sijddsååbbar). Toovláš äššitipšomvyehi tuáimá tááláá ääigi-uv; nuorttâlâšâi aašijd tipšov nuorttâlâšâi ovdâolmooš já nuorttâlâšrääđi. Nuorttâlâšâi já nuorttâlâškuávlu eellimtile, áigápuátumáhđulâšvuođâi já kulttuur tolâmân já oovdedmân lii vyeimist nuorttâlâšlaahâ, mast asâttuvvoo lovnâ- já toorjâvuovijn eres lasseen pyelipivdo já puásuituálu sehe nuorttâlâškuávlu palvâlusâi oovdedmân. Árvušteleh, et nuorttâsämmiliih láá tááláá ääigi Suomâst suullân 700 olmožid. Nuorttâsämmiliih äässih Aanaar kieldâ nuorttâoosijn, Aanaarjäävri maadâ-, maadânuorttâ- já tavenuorttâčievâst, nk. nuorttâlâškuávlust. Suullân kuálmádâs sist äässih sämikuávlu ulguubeln. Nuorttâsämikielâ sárnooh láá paijeel 350. Nuorttâsämikielâ iäláskitmân láá olášittám uánihisáigásijd kielâiäláskittemtooimâid ive 1993 rääjist. Nuorttâsämikielâ lii Suomâst sarnum sämikielâin uhkevuálásumos. Ive 2008 lii algâttum Avelist kielâpiervâltoimâ kielâ iäláskitmân. ¶ Bartolomeus 155 ¶ Čääci 34-36 ¶ Jeesus hävdiduvvoo ¶ fax: (09) 199 19364 ¶ Maŋeláá ko must lâi äigi kejâstâllâđ uđđâ ruttâpursân tärkkilubbooht, te kale kađâškuottim. Tot ij lamaš uuđâs, tast ij lamaš ko ohtâ luámi pävirruđâi várás já ohtâ sihahus-lummo šlaantâi várás. Tot lâi vaarâ viiđâ kerd simppâlub já meid häälbib, ko maid lâi muu uđđâ ruttâpursâ lamaš, mut jiem liijká innig iävtuttâlškuáttám käävpi raččom. Äšši paasij ton tohán toos já irâttim piergiittâllâđ “uđđâ” ruttâpursáinân, veikkâ jiem innig meendu mielâstân tom ruttimgin skipárij uáinusân. ¶ Lonnjâ, mii vistig oroi lemin kuáimáá, lii kivkket äätis já paahâs. ¶ UM: Tot iiđij jyehi sajan ohtân. Mahte pissonjäälmist te paaijij. ¶ Ko Piäkká varrij maŋeláá kaavpugân, te eres kisáh algii tállân kivsediđ suu. “Piäkást ij lah seibi, Piäkást ij lah seibi” , toh njavguu já jurrii riggee Pieinis-Piäká pirrâ. ¶ Äijih = Ukko (Äijihjäävrist) ¶ - Tot lii liijkás tiivrâs já taggaar määrfi finnee tuše Kaamâs kaavpijn. ¶ 8:d peivi, vuolgim Varanger markkânáid Österbottenân, kost ájánim kulmâ peeivi já Tuárnus kävppialmaah pottii 20:jn ”vovnáin”, fárustis jáávuh, näähkih, paajâ, mielkki, vuojâ já vijne, ucánjáhháá jyehi šlaajâ; Tai vuástá sij ostii säiđikyele já jieŋâkyele. Markkâneh pištii 2 peeivi. 11:d peeivi, juuttim Markkânijn Peder Säämisiijdân”. ¶ Uuccâmluámáttuvâid já lasetiäđuid finnee vs. kulttuurčällest puh. 010 839 3134 sehe šleđgâpoostâst anne.lansman(a)samediggi.fi . ¶ palterohapero ¶ PARGOKIRJE ¶ karveđ meiddei tanen, et västidum luámáttuvâid nuurâi pargo-ohtâduv hovdâ. ¶ Lah-hân tun tiäđust-uv Muumistáálu! Puáđi muu aaskan. Siämmást Muumistáálu muttuuškuo-đij já lâi forgâ oovdiš. ¶ Vástuppeivi 7.2.2014 Parlamentsali Solju , tulkkum puoh sämikieláid ¶ päikkinoomâid. ¶ Nabai Myeis -algâsiih noomah? Láá-uv toh myesi -sáánán hyelhih? ¶  celkkuu  riges? 2) d. Oppim väzziđ ihásâžžân. ¶ Mudoi sämitige saavâjođetteijee ¶  láávu. Raija   Täst uáiná, maht Vuonâpoođâ kuávlust lii šoddâm ässei peeleest riggásumos kuávlu - ovdánem, mii juátkoo vala. Uásild Stuorrâvuonâ stuárránmân 1800-lovo loopâst vaikuttij tot, et Suomâbeln värrejii ulmuuh toho. Ive 1875 Stuorrâvuonâ/Sirdagoppe-kuávlu ässein lijjii šoddâm Suomâst. Iänááš ässeeh lijjii Aanaar-Ucjuuvâ sämmiliih. Pyehtip mestâ ettâđ, et Sirdagoppe sijdâ lâi ”suomâváldásâš” tallaa ääigist. Tobbeen lâi rijjâ eenâ, já kii tiätá, jospa markkânkävppi lii miäđuštâm taggaar ääši, et sij láá finnim tiäđu máhđulâšvuođâst asâiduđ toho lopâlávt. ¶ - Vuoi, ennuv lukko tunjin! ¶ Kuobbârij aalmugnoomah láá uccáá. Kuobâramnâstuvâst nuorâbijd aalmugnomâttâssáid kuleh tuše 15 nommâd. Maaŋgah tain noomâin láá anarâšâi adelem noomah, moh láá rahtum šlaajâi tobdomeerhâi vuáđuld. Ovdâmerkkân nomâttâsah arvekuobâr já arbespappâ láá rahtum kuobbâr almonemääigi vuáđuld: kuobbâreh läävejeh itteeđ ain arve maŋa. Ovdâmerkkân suovâkuobâr lii rahtum kuobbâr olgoldâs tobdomeerhâ vuáđuld: kuobbârist ton oolâ tuolmâdijn porgeest iđoskovjâpolvâ, mon ulmuuh láá kočodâm suovvân. Nomâttâsâin suáhikuobâr já muorâkuobâr lii saahâ kuobbâr iššeedšaddoost. Noomah stáálupurssâ, stálukuobâr, stáálu jávvusekkâ já stálukáálgu kunnâsekkâ vuod čujotteh säämi oskomušmailmân já stáálun. Noomâin kulmâ láá njuolgâ jurgâlusloovnah suomâkielâst: kiärppáákuobâr (< su kärpässieni), kusâkuobâr (< su lehmänsieni) já mirkkâkuobâr (< su myrkkysieni). ¶ 38. Mammuteh lijjii vuáhádum kolmâsân . . . . . . . .129 ¶ – Na ijhân tááláá maailmist kuássin tieđe! Suolâ sáttá volliittiđ, te ijhân tot siisâpeessâm koolgâ leđe kuássin liijkás älkkee! Elmer pahudij. ¶  ain Viettuu pessee kaijui siärváduvâin ¶ Já ko eehid šoodâi, puáhtojii Jeesus kuuvl maaŋgâs, kiäid paas jiegah väividii. Sun vyejettij sanijnis jiegâid já pyeredij puoh pyecceid, (EM95) ¶ 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶ Heikkâ moijái. ¶ Lactarius volemus ¶ Iä moonnâm maŋgâgin peeivi, ko vyejestáim viljâinân Sestjuv räi, kuođijm pyeráidân maađijpellâs miestui tuáhá já väzziláim viestârân. Viljâstân še lâi saloŋgâs vijlâsijn já kuáivu vala já mustkis lâi iäččán siemin suátiáigásâš saksalâš “kenttälapio” , mon sun lâi kavnâm vissâ-uv Álttoonjaargâst. Tast finnij kuáivu-uási macâstiđ tuárrást já nuuvtpa toin puovtij-uv kuáivuđ čievrâ roggeest njuolgist pajas tegu saŋkkoin čääsi. Tessu-pennâgâš ij lamaš tääl fáárust, ko viljâm lâi ton mielâst, et tot ij išediččii munnuu riämnjápiäjui ucâmist. Suu mielâst äšši lâi masaba jo nubijkejij, ko Tessu lâi ucce já ton luodah sulâstittii čuuvtij riämnjá luodâid já toh tuše sehhiiččii riämnjá luodâi tulkkuumist. Teesust, tegu eres-uv pennuin lâi taggaar vyehi, et tot laavij ruottâđ já njolgestiđ ain ulmuu ovdiibeln já tiäđust-uv luodâstiđ čunoipáiháid. Nuuvtpa tot lâi-uv pááccám pááikán eeji skipárin. Ailâ-uábbi lâi talle pargoost Kärigâsnjaargâst. ¶ Tavlustâh 4 tuálá sistees puoh veerstâid, moin vuáttoo kreikakielâsâš algâteevsta teermâ ¶ mieldi, váldojeh meiddei säämi kielâlaavâ miäldásâš staatâtorjuu pirrâdâhân (31 §). ¶ 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶ stuorrâ vuoiŋâšeh já sárnum. ¶ 2. Piejá kuábbáá-uv luumân liegâsvuođâmittárijd. ¶ kooppânj uimarakko ¶ – Na kijte jieijâd luho tast, et tot jieh lamaš tun! ¶ 60B Oulu lii Oulujuuvâ njäälmist Merâpoođâ riddoost. ¶ – 4 dl fiijnâsukkâr ¶ - Jáá, lah-uv tun varriimin tuon neeljištáálun? ¶ Nuorttâmeerâ lii cuávis sismeerâ, mon čääci lii ¶ Láá-uvsun maailmkirjeh lopâlávt siähánâm, ko Piäkkáá Aavni (Aune Kuuva) šiljoost Anarist ruusu lieđđee, ijge peerust puolâšist já muottust maiden. Kove väldidijn lijjii lamaš juo muáddi puolâšiijâ já ruusu lâi lamaš muottuu vyelni masa siämmáá ääigi. Aavni šiljo vyelni jotá tuolvâčäcipoccee, mii lieggee mottoomverd eennâm mut tot ij lah eidu togo pehti, kogo ruusu lieđđee. Tuolvâčäcipoccee alne šaddee šadoh uáinojeh nube kooveest olgoláá mottoomlágánin miehtân. ¶ lijkkuučij toos, Muumieeči eeđâi. ¶ – Joo, tyebbin kievkkânist lii tađe várás silkkekukkásappe. Eres sape kale ij lah lope kevttiđ toos! ¶ Piäivááloddái ( Lepidoptera ) lahkoost láá maailmist ohtsis paijeel 180~000 šlaaijâd, moh juáháseh 127 hiäimun. Suomâst láá pajeláhháá 2~500 šlaaijâd, moh láá ärbivuáválávt juohum kyevti juávkun: uccâpiäivááloddáid (s. 1~530 šlaaijâd) já stuorrâpiäivááloddáid (s. 970 šlaaijâd). Ko šlaajah láá mááilmist nuuvt valjeest, et taid puohâid ij pyevti kieđâvuššâđ ohtân, te täst láá tuše Suomâ piäivááloddái šlajâkuvviimeh: ¶  almoot 11 ¶ Evangelium luuhâm oovdeld já/teikâ ton maŋa puáhtá lávluđ halleluja. ¶ Náánán puoh muččâ- ¶ Juoigâmärbivyehi lii kuittâg ain-uv uhkevuálásâš. Pargoeellim, meddâlvarrim sämikuávlust já kielâmolsom láá vaikuttâm sämmilij juávhust juoigâm kulluumân já kiävtun. ¶ Saamelaismuseo – Anarâšah http://www.samimuseum.fi/anaras/ (20.3.2014) ¶ 70 ¶   Adveerbain – Addâgâs, šiev rovvá, mut tuoi ferttiivettee tääl lyeštiđ ulmuid siisâ, iätá vávnueemed já liäkká uuvsâ čovduin. –Váávnust ij lah innig saje. ¶ 35. Rávásmâmahe - olesolmožin šoddâm . . . . . .140 ¶ Säämi parlamenteh tuáimih Suomâst, Ruotâst já Taažâst ¶ Sämimáttááttâs pargoviehâškovliimân puáhtá almottâttâđ šleđgâpoostâ peht teikâ puhelimáin Moilas Irmelin (irmeli.moilanen(at)samediggi.fi / 050-5691255) vuossaargâ 24.11.2014 räi. Almottâttâm lii čannee. Škovlim ruttâd Máttááttâshaldâttâs. ¶ – Huápust sáátun! muu käälis huáputtij. ¶ 27 ¶ - Naa, mut mast? ¶ Jeesus já Piättâr Juh 12:15-23 ¶ Šovâtteijeestis noonâ suonâid ¶ 3. Anarâškielâ tievâsmittemškovliittâs álgá mánuppaje keččin ¶ šlivgomuštemist = heittouistelussa 176 ¶ Sun smietâi tom jotelávt valmâšin, mut tot ij rijttám já stááluh kaččii njuolgist Joovnâ valmâštuuhánnáá seeini čoođâ. Sun hirmástui, mut kivkked stááluh sirdojii maasâd taggaar čyeti tâi vittâlov meetterid. Jovnâ ij áigum oskođ čolmijdis. ¶ 1. Leotia lubrica – Rustonupikka – Čovârriävnuáivi U ¶ – Nahan te, avrammiäštár iärvádâlâi. ¶ Tušij tiet ääših siäháneh, sun karodij já kaččâlij ruojâ kuávlun. ¶ 107 ¶ 49A Muikku. ¶ 16.00 Peivi nohá ¶ – Na kuus savehijdâd lah kuáđđám? Suábih tuš láá. ¶ Pajeuáppeeh: ¶ TS-kielâlâš 135 ¶ Loviisa D5 ¶ ličij sehe anarâškielâ ete kreika- teikkâ hepreakielâtáiđu. ¶ Cuáŋuimáánu 19. peivi 2007 mun šoddim. Muu nommân adelui Fanny. Uccen jiem vala tiättám jieččân noomâ mutâ tääl lam jo tom oppâm. Ko mun šoddim, lijkkojim muu eeni mielhist. Must lijjii ohtsis vittâ uábi já viiljâ. Aassim Oulust. Viljâigijn já obijgijn lâi hirmâd hitruu sierâdiđ já eemeed lâi nánnáá. Peeivih moonnii hitruht já pyereest. Mutâ talle kesimáánu aalgâst munjin tábáhtui ohtâ äšši, mii rievdâdij muu ubâ eellim. Kiinii vaaldij muu meddâl muu perruu lunne. Aaibâs fakkist puoh hitruus sierâi kooskâst almai já nissoon valdijn muu meddâl. Mun lijjim aaibâs sorolâš. Mij vuolgijm kuusnii, mon nissoon já almai koččoin Iin. Tobbeen mun tuše oođđim, ko poollim. Tobbeen lijjii nuuvt ennuu ulmuuh. Talle tohon poođijn vala nieidâ já kandâ. Maŋeláá mun huámmášim et nieidâ já kandâ láin toi nissoon já almaa párnááh kiäh láin muu váldám. Iist mij vuolgijm Kemin – aainâs-uv ulmuuh ettii nuuvt. Tobbeen muu uđđâ peerâ (nieidâ, kandâ, nissoon já almai) irâttii sierâdiđ muin, mutâ mun poollim vala-uv. Maŋeláá (jiem mušte mon ennuv) mij vuolgijm Anarân. Tobbeen mun ucánjáhháá hárjánim muu uđđâ perrui. Algim sierâdiđ hirmâdávt já lijkkuđ uđđâ perrust. Uđđâ pááikán mun meid hárjánim. Motomin mun kaačâm pirrâ táálu ko lam njuoskâm teikkâ mudoi-uv motomin. Sierâdem lii hirmâd hitruu. Olgon lijkkuum hirmâdávt leđe. Muštám ko oinim muottuu vuosmuu kerd. Mun imâštillim et mii tot lii já ko tot lâi vala nuuvt koolmâs-uv. ¶   Predikatiiv Keesi 1953 ¶ Koijâdâllâmluámátuv vástádâsah kieđâvuššojeh luáttámušlávt. Koijâdâllâmluámáttâh toppâs vástuppeeivi 26.2.2016, ađai västid koijâdâllâmân ovdil tom. Takkâ tuu ääigist já iššeest čielgiittâs olášuttem várás. ¶ 24. Arvevyevdi syelimâs ruánáá maailm . . . . . . . 78 ¶ – Kalga vissâ keessiđ vala kárbá ollâsávt riidon já komettiđ tom, vâi tot ij jiäŋuččii jáávrán, jis iho puolâšt, eeči vala hundâruš já vuálgá olgos. ¶ –~Takkâ povdiimist, riemnjis eeđâi. – Mutâ taantovváá tááiđâm pisottâllâđ ulguubeln. ¶ 5.Laapi lito haldâttâs saavâjođetteijee já staatâpeeivijeessân Janne Seurujärvi lii ton mielâst, et Säämikuávlu meecijd ij tarbâšiččii lase suojâliđ. Tääl Laapi kuávlu meecijn láá jo suojâlum kuálmádâs. Suojâlem lii teháláš äšši, mut kostnii mana rääji, muštâl Seurujärvi. Sun muštâl meid, et vuovdijd čyeppih tuše meccituálu kiävtun ja nuuvt, et čuoppâmijn puátih tuše uccáá vahâgeh. Seurujävri tuáivu-uv, et mecci-irâtteijeeh iä vuállán áášán, mut juáđháččii meccičuoppâmijd siämmáánáál ko ovdil-uv. ¶ – Párnái tálhudem ¶ Rastačuoppâmsárgusist 48B huámášâh, et Taažâ riddokuávlust eennâm paijaan ciäggud Atlant väldimeerâst. Ton sajan Ruotâbeln Skaandih njuáidusmuveh taađeest ko sirdâšuvvoo Tavemeerâpoođâ kuávlun. Tavemeerâpoođâ riddokuávlu lii ivnejum káártán ruánáán sehe Ruotâ já Suomâ pelni. Ruánáá ivne muštâl, et kuávlu lii vuálá 200 meetterid merâtääsi paajaabeln ađai vuáládâh . Iäskân Nuorttâ-Suomâst eennâm muttoo vyeligis pajosân. Tuuđhâ káártást 47B, kotemuš Tave-enâmijn lii ivnejum ollásávt ruánáán. Tanska alemus saje lii suullân 170 meetterid merâtääsi paajaabeln. Eennâmase ij lah vuáláduvâstkin aaibâs täässiv, pic siemin poreh já tiävááh láá ovdâmerkkân Tanskaast táváliih. ¶ Mun lam ain annaam áárvust pyeri máttáátteijeid, mut iäskán tääl tuođâi iberdâm, ete magareh vaigâdvuođah ton pargoost láá. Kolgâččij meid ain mušteđ smiettâđ jyehi ääši loopâ räi, ovdil ko irâttâm taid máttááttiđ. ¶ ko nijttopiälláin ¶ čäcimittár.....29, 98, 105 ¶ Partapuoli juátká já muštâl oovtâstpargo mittomere lemin jiešmeridemvuoigâdvuotâ, já et Ruoššâ, Suomâ, Ruotâ já Taažâ tuođâi tubdâstiččii sämmilij vuoigâdvuođâid. Jyehi staatâst láá jieijâs probleemeh já vuoigâdvuođâvuáháduvah, nuuvtpa lii tehálâš et pyehtip ovdániđ oovtâstpargo vievâst. Jis ep poorgâ oovtâstpargo, te lii vaarâst et Sämieennâm ”pieđgân”. ¶ värree porge-roovvâdmáánust ¶ Addâgâsadelem sääni mijjân ¶ Tot lâi šiev táálu. Táálu, mast lâi mučis jienâ já uápis oopsâ. Tot lâi liegâs já koškes, ráávhu táálu, rähisvuođâ já ustevvuođâ temppâl, ovtâstum aalmugij táálu, teikâ pyerebeht-uv aalmugij ohtâvuođâ táálu. Baccus táálu, keerrivtáálu, haldâttâhrakânâs, tieđâ já puohâi taaidâsuorgij táálu, pivdemtáálu, Hiärá viste, Pete já skipárij táálu. Mut enâmustáá tot lâi Patric McHuges-uámikkâs táálu. ¶ Sämimááccuh kevttim ij lah kuássin potkânâm. Maaccuh lii lamaš ovdeláá argâpiivtâs, mut ton kevttimulme lii tááláá ääigist rievdâm. Anarâš aalmugmáccuhist lii šoddâm maaŋgâkiävttusâš juhle- já ovdâstempiivtâs, mon puáhtá ain-uv kevttiđ meiddei pargopivtâsin. Mááccuh lii aalmugpiivtâs, mii ärbivuáválávt kunnijât puárrás, mut ovdán uđđâ suhâpuolvâi mield. Sämimááccih lii kielâ lasseen tergâdis uási anarâš identiteet. ¶ Vástádâsah finnejuvvojii 109 jieškote-uv peeleest. Čiččâm peellid almottii, et säämi kielâlaahâ ij ¶ Já kiinii eeđâi Taavvid Tažâligán: ¶  lii peeivitäsideijee ¶ 3. Tälviv jäävri čääci lii kiärdášum. ¶   Kielâkappeer-leirâ čokkij sämikielâlijd perruid Čevetjáávrán ¶ Aasia kuhemus juuhâ ● ● Fiskisjuuhâ ● ● Kuulgijd Tiibet pajosijn ¶ Pengilly 17.7.98 vástuppeivi. ¶ Maid mievri porá? ¶ b. Noomât sárgáid a - c oomeenmuorâ uási, maid ellee lii purrâm. ¶ – Harr, haaarrrr, hhhaaaarrrrrr, haarijdškuát keđgi fakkist. ¶ “Manneen siisâ” , Juuli iätá. ¶ Passoot vuoiŋâstempeeivi. ¶ 5. Tuuđhâ oppâkirje kuuvijd 158A já 159A. Moh iäruh algâulmust já táálááulmust láá ¶ 1900-lovvoost sämmilij lohomeeri lii tutkum aalmugtieđâlávt sämikomitea, sämirääđi, sämitige já ¶ – Kale tiäđám, nuorâ almai, nissoon västidij. Já taa lii nuáidi jieijâs persovnist. ¶ – Čáállám anarâškielâ kyeskee tieđâlijd artikkelijd jieškote-uvlágán olgosadalduvváid. ¶ – Na tom mun jiem tieđe, mut jurdám et tot taksivyeijee lâi nuuvt olmoošlâš, et ij kehtidâm peerrâđ oles máávsu aaibâs muštottum ulmust, mut čovgâttij eres máđhâšeijein jieijâs uási. Tot kal lii taggaar almai tot Svein, et kal tot finnee máávsu snielâhijn-uv. ¶ Sämitigge ocá anarâškielâ kielâpargee, nuorttâsämikielâ kielâpargee já tavesämikielâ kielâpargee ¶ 1. Noomât šlaajâid. ¶ Mooses njeejâi väärist vuálus. Sun kuodij kyehti keđgitaavlu, maid Immeel lâi sunjin adelâm. ¶ – Iä mist lah mätkiliipuh, ohtâ almain västidij. ¶ Pehtilvuođâ pyeredem (ruttâráájui koskâsâš koordinistem, fáddákuávlui miäldásâš ¶ Lasetiäđuh: hannu.kangasniemi(at)samediggi.fi, 050-3641 385. Tiervâ puáttim! ¶ Hypholoma ¶ - Kulá-uv tot äšši mahten tunjin? ¶ Olmooškodde 7, 14, 16, 17, 35 ¶ Haldâšemhovdâ ¶ Uulguššaddo lii šaddo, mii šadda nube šado ¶  tuhhát Pronomineh Pronomineh Tast toh talle ájáttâláin ¶ Taan uccâ jávráá riddoost áásá Puppâ – uccâ “uáinimettum” huáđđoo, mon lii nuuvt väädis huámmášiđ. Sun máttá sárnuđ tuše oovtâ sääni: pup. Mutâ puoh elleiguin sun kal sáárnud! Taan uccâ jávráá riddoost, mon sun jieš koččo Čuovjisjävrin, Puupâst lii uccâ lavŋekuáti. Sun lii uáinám maht ulmuuh rähtih lavŋekoođijd – já nuuvtpa sun-uv huksee olssis siämmáálágán kuáđi ko ulmuin líi. Eidu tääl Puppâ lii čurgiimin. Sun läävee ain čurgiđ kiđđuv. Váhá tyebbiláá kyehti koddesäplig ruottâv tuohu teehi. ¶ Mätki kaavpugân oroi nuuvt kukken. Enni tuálvui suu siijdân, kost bussi vuolgij. Taan tovváá Ruávinjaargâ bussi lâi viehâ kuárus, veik táválávt ton fáárust juttii eenâb-uv ulmuuh. Ááná mielâst lâi aaibâs suotâs, et uážui olssis ubâ kuárus peeŋkâ já puovtij lebbiđ tävirijdis váhá pyerebeht. Bussimáátkán Ánná ij nuuvt hirmâd ennuv lijkkum, mut čuuvtij valjimvääri ij kale lamaš. ¶ Virpi Talvitie s. 5, 12–15. 34, 37. 46–52, 56, 61–67. 70–71. 82–85, 90–91, 95, 102–103, 106–110, 117–123 ¶ Tuuđhâ já čääli tâi sáárgu vihkosâd, maht ¶ (Cantharellus cibarius , suomâkielân keltavahvero adai kant(t)arelli) ¶ šiervibeh < siervi = hennommat < hento 165 ¶ – Tun-uv muu puuvsâid lah váldâm? Irján aalgij ettâđ: ¶ vuáháduvâid, moh láá juo lemin. ¶ ruugâid já pááruh paccii hepânâššâđ toi vuálá. ¶ Surgâdin, niälgum já njorttân Kanisâš loopâst šloođâi maasâd vuággusis, ege kihheen innig uáinâm suu ton peeivi. ¶ Sämiuáppei teivâdem lâi oovtâ ravintolast, kost Ánná ij lam ovdil iällámgin. Tobbeen iä lamaš nuuvt hirmâd ennuv sämmiliih: tuše loves ohtsis. Ááná mielâst tot lâi hitruus uccâ juávhuš, já tai ulmui kooskâst sun tuubdâi jieijâs vuot olmožin, aaibâs tego sun ličij lamaš päähist. Juáháš iberdij suu ahhev Sáámán já pááikán já tom, et kaavpugeellim ij lamaškin taggaar tego Säämist, kost juáháš tuubdâi kyeimi kyeimis. Kaavpugeellim lâi kale čuuvtij riijâb: kihheen ij perustâm nuuvt ennuv kyeimi kuáimásis, já mottoomlágán liägusvuotâ tast vááilui. ¶ Šoddim masa lyemejiägán, lii enistân vyehin leikkušiđ huolhijd must. Lam šaddaaš Avelist, kost aassim 17 kuhes ihheed. Kalehân Avveel lii mučis já hitruus saje, mut lii tuođâi suotâs peessâđ piegguuttâttâđ kaavpug uđđâ pieggáid. Luuvâm tääl Oulust luvâttuv nube ive já must šadda vala mottoom peeivi psykolog, ton lam meridâm. Halijdiččim varriđ olgoenâmáid tállán ko lam kiergânâm oopâin. Já halijdâm iävtuittáá peessâđ vaikuttij aššijd, tane meid tuubdâm tuođâi-uv mielâkiddiivâšvuođâ politiijkân. Lijkkuum cáiccudiđ já toolâm ain hävskivuođâ, lâi tile mii peri. Puđâldâm jyehilágánijd máhđulijd kreatiivlâš aašijd tegu ovdâmerkkân máálám, tivtâstâllâm já čuovâkuvvim. Touijuum meid sämituojijd ain ko toid kávnoo äigi. Tääl lam kuárumin olssân šišnelaavhâ škovlâkiävtun. Iännám lii rievtis miäštár sämituojijn já lam čiävláá et must lii pääihist máhđulâšvuotâ oppâđ toi tuoijum. ¶ – Maid äšši kuáská? ¶   čujottum koččâmâšluámáttuvâiguin sehe sämiorganisaatioid, sii pargeid já sämiservijd čujottum ¶ 94 ¶ Čuákánkiäsu ¶ Kielâ: ranskakielâ ¶ Jeggikope já kolmâkäldee láá lamaš já láá ain-uv luámmân vuossâmuuh siäiluttemsajeh já tieggáár siäiluttem ij kale tuššâd luámmân tivrâs ravâdâsamnâsijd. A-vitamineh retinol já beta-karotiin lává luámánist eenâb ko eres luándumuorjijn, pihlejâšmyerji lii ton tááhust riggásub. B-vitamineh tiamiin já riboflaviin lává luámánist eenâb ko Säämi eres muorjijn já C-vitamin lovemat kerdid eenâb ko saareest já juuŋâst. Eres šiev amnâseh, moh erinomášávt luámánist kávnojeh, láá magnesium , siŋkki já kromi . Áinoo mirkkâ, mii čokkân stuárrâb meereest luámánân, lii kadmium . Lyeme lii ovdemustáá purrâmâš, mut mottoomverd lii lyemelostâhaavdâ kevttum meiddei táálhudmân. Veikkâ luámmân vitamineh kiäppáneh paahâdmist, jiem maašâ leđe máinuhánnáá oovtâ heersku, moos jieš lijkkuum. Laaviim liegâdiđ uuvnâst kusâvuástá já luámánijd, sehe leškiistiđ ucánjáhháá laavcâ oolâ. Tot lii valmâš hersku talle ko lahcâ váháš snoránist já vuástá ucánjáhháá ruškodist. ¶ pyereest aalgân, ko Muumienni táátui kaandâs ¶ * Čuojânâsah ¶ tuáppee kyehi noovdâ já kuákká vala toin mulde. Sun visásmit, ete ohtâgin pottáák ij pääsi mulde vuálá čiähusân. ¶ V Hypholoma – Lahokat – Mieskâduvâh U ¶ – Puáđáh-uv váháš ááigán siisâ vâi halijdah-uv jo jieijâd viistán? Ánná koijâdij, ko suoi poođijn Kaari táálu šiiljon. ¶ viljelyherkkusieni ¶ Mij alestep tuu, Imelâm, puoh puorij adalduvâi adeleijee. Mij kyeddip ovdâsâd, maid lep lähjin uážžum. Sivned taam uhreläähji já adde tom puáttiđ – – pyerrin. ¶ - tábáhtusčällee Heli Huovinen, 050-401 8009 ¶ Aldaivij uáli tehálâš pargon uáinám sämikuávlu ulguubeln ässee sämmilij vuoigâdvuođâi ovdedem. Sämikulttuur puátteevuotân lii tehálâš sämikuávlu ulguubeln ässee sämmilij kielâ já kulttuur siäilum já ovdánem. Lahâasâttâs kalga tähidiđ sämmilij vuoigâdvuođâid jieijâs kielân já kulttuurân aassâmsaajeest peerusthánnáá. ¶ Uccâ Dumbo čalmeh konjâlistii, ko sun ooinij stuorrâ peljijdis. Lâi aaibâs tuotâ, maid iäráseh ettii – suu peeljih lijjii hirmâd stuárráh. Mutâ rovvá Jumbo ij perustâm tast maiden. Sun suvâttij uccâ Dumbo ovdâjuolgijdis alne já suilottij suu tassaaš, ko Dumbo nohádij. ¶ KAPASITEET: ¶ Lasetiäđuid finnee Rauna Rahkos ¶ Suáldátpäikkilitto já páiháliih Suáldátpäikkiseervih láá skeŋkkim ruuđâid kirje kuástidmân. Iänááš uási salmâkirje materiaalâst lii lamaš kärvisin jurgâlum. Kiirján tárbulii jurgâlempargo láá toohâm jieškote-uv sämikielâ äššitobdeeh. Salmâkirjepargojuávhust láá lamaš váldučällee Karoliina Hofmann Suáldátpäikkilittoost, sämipargo čällee, pastor Erva Niittyvuopio Oulu pispekoddeest já kieddiruávást Jouni Parviainen. ¶ käŋŋirtähti ¶ - Joo, nuuvt lâi-uv! Tastmaŋa lijjim Suáđikylást armeijast, já tobbeen äigi moonâi nuuvt huápust. ¶ đâin kieldáid meiddei sämikuávlu ulguupiäláá kuávlust. ¶ – Addâgâs, jis koskâldutám tii, pyereh mieldiorrooh, mut ličij tääbbin onnáá eehid virgálâš peeli-uv! Ephân lah puáttám teehin tuš suotâstâllâm tiet, veik tot-uv uási lii uáli jo tehálâš! Lep puáttám vuáđudiđ teehin sämiuáppei valaštâllâmseervi! Mii juávhust láá ennuv pyereh atleetih, já oovtâst puávtáččijm talle hárjuttâllâđ já sárnuđ sämikielâ-uv. ¶ Äijih já ákku assáin kuálláás jäävri riddoost. Čohčuv ovdil jäävri jiäŋŋum, suoi laavijn suáppuđ ibles šapšâviermijd jäävri káárgu oolâ. Talle lâi šaapšâi kođoäigi já šaapšah vuoijii stuorrâ uáiváduvváin káárgu oolâ kuuđđâđ. Stuorrâ uáiváduvâst lâi älkkee koddeđ viermijguin šaapšâid. Táválávt äijih já ákku vuolgijn ain iđedist kuávttáá viermijd kuohâđ, mutâ onnáá iiđeed jutteselgi kuulâi ááhu etâmin äijihân: ¶ Já ain ko Ákku tubdâškuođij pyecceiviäsust táárbu Stuorrâ Áášán, sun aštus sooitij kiälu já kočoi tipšoid kuvlâsis. Aalgâst tot luhostui-uv uáli pyereest, ko lijjii eenâb hoittájeijeeh. Mut tiet-uv hiivsigäšši lâi finnim pyecceiviäsust ereslágán čuávdus ko Ákku lâi tuáivum. Eidu Ááhu orroomääigi pyecceiviäsust lâi kavnum pyecceiviäsubakteer, já tobbeen lijjii karttâm kiddiđ oovtâ uásáduv. Siämmáá ääigi pyecceiviäsust saneerajii vala pargeid-uv, já nuuvt ucebáin pargovuoimijn karttii hoittáđ lašmâdubbooht já pehtilubbooht. Já tot tiäđust-uv vaiguttij Ááhu Stuorrâ Ašij tooimâtmân-uv. Veik Ákku täävis mield sooitij-uv seŋgâkuorâ kiälus já almottij, et tääl ličij Stuorrâ Äšši hiivsigân, sun kaartâi hiämástâlân keččâđ, maht hoittájeijeeh kaččii tast lappâd já huikkii, et sij puátih forgâ suu išediđ. ¶ Kielâpiervâlist láá meiddei ohtâvuotâtiäđuh, main sosiaalpargee fättee kiddâ meid pargoääigi ulguupeln. Numerijd finnee meiddei kieldâ peivitipšojođetteijest teikkâ peerâpeivitipšo jođetteijest 016-687416 teikkâ 016-687277. Ohtâvuotâtiäđuh láá meiddei poolisist já tiervâsvuođâkuávdáást. ¶   Mottoom kilomeetter väzzim maŋa luáštádâđáim juhâliähán, mii lâi muu mielâst uáli muččâd. Juuvâš kuulgâi lehiponneest já kuábbáá-uv pelni lijjii mučis tiävááh já kuolbânááh. Vazzijm juvvii pajas kuábáš-uv jieijâs pelni juvvii já pačâláim riävskáid taađeest ko kuáhtáim. Mun jiem uálináálá luáttám jieččân lemnim lemnuid já pavkkâlim-uv ain fabriglemnuin, ko riävská teivâsij oovdân, veikkâ fabriglemnuuh lijjii-uv uccáá. Korvâččáim jiäggáid já kiävloim taid mučis enâmáid, jeđe eehidpeeivi iiđij uáinusân stuorrâ jävri, mon tiettim lemin Juullâmjävri. Jäävri taavaakeččin Vuodâsluovtâ riddoost lâi iäččám ráhtám korsu, kost eelijm káhvástâlmin já oppeet jođhijm tavenuortâs. Veigin pyevtittáim Nikolâsjuuvâ riidon, kost Jovnâ tieđij lemin kuáđi. Toos pásáččáim iijân, jis tot ličij vala ciäggust já ko äigupuudâ vazzijm juhârođo tavas, te iiđij-uv láávu mallisâš lavŋekuáti uáinusân. Paajeeld uáinin tot oroi lemin čavos, mut ko kuovlâláim uuvsâst siisâ, te tast lâi taavaapiälááš uási alda reeppinrääigi koččâm. Smietâdáim, maid porgâččáim. Neelji kilomeetter keejist ličij Njuhčâjäävri kuáti, mut ko lâi juo siävŋánmin, te iän innig tuostâm vyelgiđ tohon. Kolgáččij vala käälliđ suossiis Nikolâsjuuvâ rasta, mii sátáččij leđe sevŋâdin varâlâš. Nuuvt muoi meridáim pääcciđ kuátiráátun iijân já algijm skappuđ puáldimmuorâid. Ákšu tobbeen ij lamaš, mut muoi tojâláim stuuhijd já oovsijd. Iän-uvsun muoi piergiiččii mahtniigin. ¶ Tavlustâh 6 tuálâ sistees anarâškiel jurgâlusâst kevttum jurgâlemvastuid já suomâkiel ¶ III Gasteromycetes – Kupusienet – Vättikuobbâreh U ¶ Čielgii tivrekirjeest, mon piäivááloddáá ¶ PARGOPITÁH ¶ Kaijuuh láá jaavrij já merâridoi enâmustáá ¶ - Na amahan te lah čuuvtij iätádum! Puáđi teehin, te savâstâlleen eenâb! Koolgâm-uv viežžâđ tuu kostnii? ¶   čuolmâi estimân já haaldâšmân ¶ 199B Čuoškâi suovsah já skuáppu. ¶ EELLIM AAVIJN, SAVANNIJN JÁ ARVEVUOVDIJN ¶ PASE KAAST ¶ R uopsislijne 72 ¶ Mut taat lávvárdâhpeivi, ko taan tovváá tohon moonnim, lâi lamaš tehálâš peivi taan kyelikáávpán-uv. Ko tääl poottim siisâ, te kävppijâs čuorvij munjin kuhes jono lappâd: ¶ Čuovâkoveh Saijoos tábáhtusâin ive 2012. Uđđâsumos kove pajemužžân. ¶ Valentina Sovkina saahâ suomâkielân ¶ 1. Boletus edulis – Herkkutatti – Herskutatti U ¶ Sosiaalsyergi mättimkuávdáš ¶ – Na ij. ¶ Vuosmuš anarâškielâ algâoppâkirje vyeliškovlâlijd lii almostum ¶ Maŋeláá ehidist eelijm Anssijn Hibbing-kaavpugist Mr. Moviest , kost finnee láiguvideofiilmâid. Ko láim valjim fiilmâid já moonáim mäksiđ, te čielgâi et lâi kolgâđ leđe puhelinnummeer já čujottâs tiäđust. Munnust ij lam kuábáškin fáárust já soováim puvdânieidáin, et elleen ittinâš uđđâsist. ¶  uccii šleđgâskuápuh láá syeijejum ¶ Ain ko enni luáštá tolliimist, Aino-riäpu stuppáá korrâ jieŋâ oolâ. ¶ kaavpug ¶ Mut pargo Matti kuittág vaaldij já moonái nuuvt-uv kuhás ko Tuurgun. Tobbeen sun orniistâlâi já čaalij siskáldâsâid sämikielâlijn jienâpaadijn já siämmást sun juuđij ollâopâttuv. Mut ennuv ij Matti kiergânâm luuháđ. Pargo keežild sun kaartâi távjá vyelgiđ Tiänuriidon nuuvtkočodum kieddipaargon čuággiđ tovláid mainâsijd. Taan tiet sun ij ain kiergânâm uásálistiđ tenttijd já nuuvtpa sun ij ovdánâmgin kuhás ollâopâttuv oopâin. Ive 1971 Elias Kytömäki sooitij Maatin já táátui suu uuccâđ Säämi ristâlâš nuorâiškoovlân máttáátteijen, ko oovdiš máttáátteijee Volmar Holmberg lâi hevvânâm. Nuuvtpa Matti algâttij máttáátteijee pargo čohčuv 1971 nuorâiškoovlâst já máttááttâs piištij 5 ive. Ive 1973 vuáđudui Säämi parlamenttâ, moos sun uásálistij aaibas aalgâ rääjist já lâi meid saavâjođetteijen kuttâ ive. Sämitiggeest, mii šoodâi Säämi parlameentâ jotkân, lii Matti lamaš mieldi aaibas aalgâ rääjist. Ive 1974 Matti seervâi meid Sämirááđán, Tave-enâmij ohtâsâš orgaanân, mast sun tooimâi meid saavâjođetteijen. 1970 lovo rääjist sun lii kiergânâm porgâđ maaŋgâin jieškote-uvlágánijn kielâorgaanâin, ovdâmerkkân Säämi parlameentâ kielâlävdikoddeest já Evroop ucceeb kevttum kielâi EBLUL Suomâ sämikielâ lävdikoddeest. Ive 1976 Matti moonâi paargon Laapi läänihaldâttâsân paijeelmiärásâš vuávájeijen. Pargon sust lái sämikielâ máttááttâsân kyeskee ääših já oppâmateriaalpargo jođettem. Maŋeláá virgenommâ muttâšui škovlâtooimâtärhisteijen já maŋeláá vala čuovviittâstooimâtärhisteijen. Sun lâi vuossâmuš anarâškielâ máttáátteijee škoovlâst já sun tooimâi tijmemáttáátteijen luuhâmive 1976-77 rääjist. Olesáigásâš anarâškielâ máttáátteijen sun tooimâi 1997 rääjist kidâ iäláttâhave räi. Anarâškielâ lehtor tohálâšvuođâ sun finnij 1998. ¶  táválávt 125 % Tave-Laapi pargovyeimitoimâttâh, Suáđigil toimâpäikki ¶ 3 Tievâsmit celkkuid čuávvoo orroomhäämi kovvejeijee sanijguin: ¶ Kaamâsmokke = Kaamasmukka ¶ Ounasvaara luvâttâh, Ruávinjargâ: Martta Alajärvi (tavesämikielâ) ¶ Tavekuávlu = Pohjola 3 ¶ 98C Jäävri ekosysteemân kuleh šadoh, elleeh já ¶ Must iä lamaš pyerebehkin iävtuttâsah. ¶ – Must lii, mottoom almai kullui etâmin já siämmást jo oinui sárnumin puhelimen. ¶ 4.2 Luánduhaamij suojâlem 11 ¶ ränishaigar.....77, 82, 83 ¶ 1. Megacollybia platyphylla – Isojuurekas – Stuorrâruottâsâš U ¶   1 Maht táválumosávt finniih ruuđâ? ¶  merhâšume Sämmilij arkkâdâhärbivyevi symbool lii masa legendaarsâš sajattuv uážžum Piäccám Syennjilsiijdâ nuorttâsämmilij toovláš arkkâdâh. Ton puárásumos äššikirje lii ive 1601 já vorrâsumos ive 1775. Mávsulumoseh láá Ruošâ kiäisárij vuáláčäällim äššikirjeh. Toh kieđâvušeh eres lasseen Syennjilsiijdâ já Piäccám nuorttâsämmilij sajattuv já vuoigâdvuođâid. Äššikirjeh láá huolâlávt lijmejum maŋaluvâi nubbijdsis kiddâ já kiessum rullân. Rullâ lii toppum muorâst rahtum skuápu siisâ. Skuápuh láá ivijmield uđâsmittum já tááláá pecimuorâst kuuppum skuápun lii skuážurdum vuođâloho 1865, mii lii eeppidhánnáá ton rähtimihe. ¶ Toiguim   Maadâ-Kiina meerâ O5 ¶ Jookeerpargopittá 4. a. Räähti Budapest šoŋŋâdâhdiagraamâ lovottuvâi vievâst. ¶ Piehâin kulá säpligvalij suuhân, mon aldemuuh hyelhih láá-uv eidu säpligväälih. Säpligvälli lii taggaar loddešlaaâ, mon aassâmsaje lii iänááš kuosârääji máddáábeln mut tiättoo tot motomin tääbbin tavemuu Säämist-uv. Piehâin kukkodâh lii 50 seentist 60 seentin já suájákejij koskâ lii 120 seentist 150 seentin. Ko piehâin kirdedijn piähu, te ton jienâ čielgâávt tuárgist, tegu monnii oopperalávlost. Jis piäsá uáiniđ piehâin kirdemskovvoos, te ton suájái vuoluubeln eidu suájámuhij puotâ láá stuorrâ ruškis tiälhuh, ko suájáh mudoi vuoluubeln keejân láá masa vielgâdeh. ¶ Lari Kotilaisist já Kati Pajost jyehi mánuppaje 7 € 84 € ¶ kulâtteijee.....97 ¶ mottoom määđhi kiäčán, stellij njuolâ suonân, kieldij täävgi já vyerdiškuođij. ¶ - Maht tot nuuvt puáhtá leđe? Mist kuittâg lii kiđđâ, keesi, čohčâ já tälvi vuáruluvâi. ¶ Sämitigge já Iänuduv kieldâ kärttejeh tavesämikielâ kielâpiervâl táárbu ¶ Oovtâstpargo raajij rasta naanood sämikielâ já oohtânkulluuv ¶ Ko suái maccáin pááikán, tuđhâškuođij Muumieeči syelimâs kaasâ. ¶  ráhtusân? Suomâkielâ   Olášuttemvyehi: ¶ 1. 2. 3. ¶ Rakânâs kuopâprobleemeh puátih uáinusân hyenes sisáimun já tast sáttá šoddâđ pargeid tiervâsvuođâhemâdâs. Sisáimu probleemeh sättih šoddâđ meiddei om. hyenes teikkâ puástuđ mittodum áimumolsomist, sopâmettumin huksim- teikkâ asemateriaalijn teikkâ hyenes rakânâs pajastolâmist. Kiddâdâh omâsteijee ovdâsvástádâsâst lii tarbâšlii tivomij porgâm laavtâsvuođâ teikkâ kuopâprobleemtábáhtusáin. ¶ – Viljâm Niso lii utkee, Nisonieidâ mainâstij ¶ 6. Nuorttâsämmiliih kalgeh jiejah suogârdâllâđ, mii lii ortodoksâlâšvuođâ merhâšume nuorttâlâšaalmugân já ton identiteetân. Jis ortodoksâlâšvuođâst lii merhâšume, te kalgeh nuorttâsämmilih jiejah virkosmuđ aalmug siste. Mihheen ulguupiälááš peeli ij pyevti paggiđ nuorttâsämmilijd čuávvuđ jieijâs ihečuođijd puáris kirholâš ärbivyevi, ige mihheen ulguubeln puáttee ruttâsumme pyevti pyerettiđ jieijâs moovtâ já táátu servâđ já toimâđ jieijâs kirho peeleest. ¶ Italia taverääji jotá Aalpâin, moi vieltijn já leevijn láá pivnohis tälvivalastâllâmkuávdááh. Kuávlu máddáápele roobdâst láá maaŋgah uáli mučis alppâjäävrih, main tobdosumos lii Gardajävri. Jävrikuávlu máddáábeln lekkâs heeđâlmlâš ¶ Anarâš saavah 28.5.2009 ¶ – Tiäđáh-uv maid Holland roonnig onne fáálá ollâárvusâš kuosijdis priinsâ hejâmälisijn? sun koijâdij. ¶ piätukyeli petokala ¶ -kulttuur puátteevuotân sehe sämi-iäláttâsâi háárjutmân. Šoŋŋâdâhnubástus, globalisaatio já ekonomâlâš perustem arktâsâš kuávlu kuáttá pyehtih meid stuorrâ hástusijd. Sämmilij vuoigâdvuođah iä olášuu vala aalmugijkoskâsij sopâmušâi vááttám vuovijn, tego aalmugijkoskâsij olmoošvuoigâdvuođâi olášume koccee orgaaneh láá huámášuttâm. Suomâst láá meid sierâlágán seervih já juávhuh, moh vuástálisteh sämmilij vuoigâdvuođâid já sierâlágán mediain láá ennuv sämmilâšvuástásiih čälimeh. ¶ – Tuámmâr koorâi: ¶ Uksâ lekkâsičij – já puoh, aaibâs puoh taah tävireh purjâstiččii siisâ. Pyehtivettee-uv ¶ - Istukaa! ¶ Iäččásân tiet iävtuttâs heivij uáli pyereest. Veikkâ šivetteh iä munnuu táálust innig lamaškin, te kal pargoh liijká liččii aaibâs tuárvi. Ovdil juovlâi álgáččii pygálusah miätá Mudusjäävri palgâs já ton ulguubeln-uv, já mun perruu epivirgálâžžân räiđen ferttiiččim leđe puohâin tain mieldi. Tiäđust-uv viljâm Juhháán-Uulá še ličij pygálusâin mieldi tađemield ko ostâččij. Antero, poccuuttis olmožin, puávtáččij leđe iäččán iššeen já skipárin tääbbin Čovčjäävrist ton paje, ko mun liččim pygálusâin. Iäččám tuhhiittij tállán Antero iävtuttâs já mun meiddei tuhhiittim tom. Láim ejijnân ucánjáhháá masa jo kalanâm nubijdân siärván já ličij mestâ jo pyereeb, et munnuu argâpeeivijd juáváččij kiinii kuálmád-uv olmooš. Nuuvt Antero asâidui munnuu táálun já valjij uáđđimsaijeen seeŋgâ, mii lâi tuve kuhemuu seeini pellâst. ¶ 4. Tuupa Records Oy - sämikielâlâš muusik love ive hárjánmáin ¶ Caavâ~koškepiärgu uccâ pitážin. Piejâ~kiemni siisâ~čääsi já~tipte piärguid kásánâđ ijjâpaje. Jis piärguh láá sälttejum, te piejâ lase säälti eskân talle jis lii tárbu, ko piejah potásijd tuoldâđ piärguigijn kiämnán. Koškepiärguid kale uážžu tipteđ tuoldâđ maŋgâ~tiijme. Suuvrâmijd puávtáh lasettiđ~potásijgijn ohtân. Suvrâsâst šadda njálgásub, ko toh suvrâmeh tyeldih nuuvt kuhháá et muttâneh. Faalâ~lasseen vuojâleeibi já~vuástá sehe mielhi. ¶ 3. Syeiniaččin já stuorrâ syeiniaččin - niijto ¶ - Tot lii pággu! Mun čálám kirje já tun koolgah tuálvuđ tom jieijâd kävppiskipárân huápumus lääji mield. ¶ Pirrâdâh 4. Gandvik-Reeppin 31 164 ¶ Nebukadnessar, Babylonia kunâgâs, poođij suátijuávhuinis já vaaldij Jerusalem kaavpug haldusis. Sun kočoi tuálvuđ motomijd nuorâ kaandâid jieijâs hovin šoddâdemnáál. Tobbeen sijjân máttááttuuččij uđđâ eennâm kielâ. Ko sii lijjii pyereest oppâm, sij pessii kunâgâs palvâlusân. ¶ Sämimááccuh kovvee onnáá peeivi ¶ Párnáikirjeh ¶ 5. Magareh tavdâmeerhah pyehtih almostuđ, jis vuojâd čuovjistiäpu pilledem čääsist? ¶ Kaavpuglâšsäplig kuáhtái muldesäplig jursemin kiedist jiivijd. ¶ – Tobbeen-uvks tuoi leppee! Taarbâsvettee-uv iše? Jo-uvks uážum väldiđ vorâs kaalâ? Njuámmil-ákku huuihâš. ¶  ’olla 2-‐staavvâlsiih  adjektiiveh  já  toi  attribuut:  -‐o  já  -‐u ¶ – Jáá, et maid eeđah? Ete maggaar kiišton? ¶ luobbâsk = lumme 206 ¶ Seminaarist čielgâi, et Uáđđivei riddoost lii lamaš tälvisijdâ, mii lii lamaš kiävtust 1500 – 1600-lovvoost. Tobbeen láá lamaš maŋgâlov tälvikuáttid raddaag, moh láá lamaš suullân 6 x 6 meetter stuárusiih já uuvsah tain láá lamaš puohâin meecibel ađai viestârân já puohâin tain lii lamaš stuorrâ aarrân. Tälvisiijdâ kevttim nuuvâi siämmái aigij ko ristâlâš osko puáđiškuođij Anarân já tie sáttá leđe suijâ toos, et tälvisijdâ sirdâšui meddâl. Eidu manen tot tohon Piälppáájäävri riidon sirdâšui, ij seminaarist čielgâm tärkkilávt. Ohtân teorian arvâlui, et kirkko halijdij visásmittiđ eidu ristâlâš ooskon kastum anarâšâi oskoost cuápcánem já huksij kirho Piälppáájäävri riidon, kuus tälvisiijdâ ässeeh-uv páguttuvvojii varriđ. Piälppáájävri lâi nuuvt vyevdi siste já varij kooskâst, et anarâšah iä uáináččii ubâ vahâgistkin Äijihsuolluu, mii lâi lamaš tassaa¿in tergâdumos uhredempäikki tallaid anarâššáid. Ton sajan jis kirkko lâi huksejuđ veikkâba tááláá Aanaar markkânân, te tobbeen ličij lamaš njuálgu uáinus Äijihsuollui já tot lâi sättiđ vaikuttiđ ulmui oskoost pisomân. Äššitobdeeh kale tiäduttii, et kirhoost lâi tallaa ääigist taggaar vyehi, et tot huksij immeelpalvâlemviäsuidis ađai kirhoidis eidu taggaar sajan ađai taggaar saje paaldân, mast lijjii hárjuttum nk. päähinmiänuh, mut seminaar äššitobdei mield Piälppáájäävri kuávlust iä lamaš tagareh uhredemsajeh. Ilmari Itkonen kuittâg maainâst kietâčalluustis ive 1910 Muinaisjäännöksiä ja tarinoita Inarijärven ympäristöltä , et Piälppáájäävri aldasijn lii lamaš uhrekeđgi, mos lii uhredum tälviv. Itkonen ij čielgii tärhibeht eidu kogo pehti keđgi lii lamaš, mut Piälppáávuonpoođâst tááláá Piälppáájävrpálgá aalgâkeččin Meccihaldâttâs ornim tulâstâllâmkáttus já Piälppáávuonâ kooskâst lii táálu matsâš neeljičievâg tuolbâ keđgi, suullân 5 x 5 m vijđosâš jâ 4 m alosâš, mon alne šadda vala stuorrâ peeci. Tot lii taggaar saajeest, et tälviv toho lâi älkkee peessâđ já tot sátáččij leđe pyereest-uv palvoskeđgi, mast Itkonen maainâst. Taan ääšist ij lamaš seminaarist saahâ, mut tälvisiijdâ sirdem Uáđđiveist Piälppáájáávrán tuárjuččij tom jurduu, et kirkko liijká-uv huksij viäsus uhrekeeđgi aldasáid. ¶ viljâlmij vijđánem keežild. ¶ Uárree ¶ – koskâveepsih šoddâm oohtân ¶ - La-, lah-uv tun ... vyelgimin? ¶   - Mut... maht muái leen tääbbin? Maid tun porgih? Maht... ¶ anarâškielâ - suomâkielâ ¶ stuorrâ~siipuul ¶ – Na jurdáh-uv talle, et mun tiäđám nuuvt huápust adeliđ tunjin vástádâs? Jis tun jieh lah vises tast, maid halijdah, te maht tibi te mun talle puávtám tiettiđ, maid tun tuođâi-uv muin halijdah? ¶ Teddilemsaje: Otavan Kirjapaino Oy, ¶ – Nuuvt, já pivtâsviste uksâ skiižijd. Tom kulá aaibâs pyereest. ¶ Luáváttâhellee lii oovtseellâg algâellee ¶ Kielâ ¶ 1 känemane ¶ Kielâpiervâlist kevttip kielâlávgumvyevi. Tot meerhâš, ete sárnup tuše anarâškielâ. Mist kielâ lii riäidu ij čuosâttah. Kielâ ij eromâsávt máttááttuvvoo párnáid, pic sii jieijah uáppih kielâ kulâmáin já sárnumáin. Kielâ lasseen uápásmup sämikulttuurân. ¶ Uđđâ sijđo Kaamâs škoovlâ historján ¶ Kameli: Hevonen, jonka komitea on rakentanut. ¶ 15. ränispápukáijá ¶ Njurgoiluohtâ; Lemmenjoen Lomamajat ; Lemmenjoentie 1030, 99885 Lemmenjoki, puh. +358 40 7554306, šleđgâpostâ: Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. Lemmenjoen Lomamajat fáálá kámppáijâstâllâm-, raavâdviäsu- já ohjelmpalvâlusâid Lemmest. Finnimnáál meid uápástem reeisuid. Lemmenjoen Lomamajat lii Njurgoiluovtâst, Lemmest, 45 km Anarist Kittâl kuávlun. ¶ Taan siämmáá peeivi ehidist lâi olympialij lekkâmjuhle. Tot ij lam meendu kukken hotellist, oovtâ kilomeetter kale koostâi väzziđ ige ehidist lam innig nuuvt paahâs. Juhle lâi puáris pegâlmâs Panathinaikos-stadionist, mon vuossâmuš häämi lii rahtum 2300 ihheed tassaaš. Tääl puoh ubâ stadion lii rahtum marmorrááptuin. Vuossâmuuh uđđâ ääigi olympiakištoh tuállojii täst 1896. Talle taan stadionist lâi meiddei maratonkaččâm mollâ. Kaččâm moonâi ton siämmáá kiäinu mon toovláš käččee Feidippides kaačâi ko puovtij vuáittusaavâ Marathon tuárust persialij vuástá. Tom kišto vuoitij kreikkalâš savzâkeččee Spiros Louis. Maratonkaččâm pelimuddoost Spiros Louis huámášij maađijpiällást raavâdviäsu já mukkâsij toho. Tobbeen tot puurâi vuástáleeibi já juuvâi viinilaasâ já te oppeet kaččâlij. Sun juuvsâi ovddibeln käččeid já vuoitij val čiččâmáin minuttáin nubben juovdâm käččee. Spiroshân kal lâi hárjánâm savzâčurrui fáárust kaččâđ jyehi peeivi pakkâ piäváduvvâst. ¶ puh: +358505242109 ¶  substantiiveh. 2. Kuuđhah levâtteh motomij šadoi siemânijd. ¶ Jyehi lovo loopâst lii čuákánkiäsu já pargopitáh. ¶ – Hämmejeen peri. Myerji já Hirškikkâ-uv pyehtiv hammiđ maidnii. Mun adelâm uccâ hämmimkääsi pittáid sunnui-uv. ¶ kost lii piäiváá uáđđimviste. ¶ 58–70 cm ¶ dynaamisávt/funktionaallávt siämmáánáálá ko KR92. ¶ algâlâš alkeellinen ¶ mane-, suoksâ-, skuáppu- já rävismuddo. ¶ Puáris testament äigi ¶ (1995: 43) lii ton mielâst, et Taažâ sämmilijn vaigâdvuottân lâi tot, et tuše häärvis ¶ 2. Lactarius utilis – Kalvashaaparousku – Kuovgissuperuávsku U ¶ I I Đ E E D R U K O S E H ¶ Hilla & Ulpu Mattus ¶ Kárvudât peri návt ¶ Kulttuurtorjui uuccâm 2009 ¶ Čuánjákuoškâ MM.1972 Ruáptujuuvâ kuoškâ. Ruáptujuhnjälmi 0,3 km TV. ¶ kesikurpic ¶ 25. Pieggalmaa uhredemsaje , Piegguáiváin vaarâ tááláá YLE radiomasto aldasijn (Ilmari Itkonen: Muinaisjäännöksiä ja tarinoita Inarijärven ympäristöltä 1910). ¶ Saulist lâi Jonatan-nommâsaš kandâ. Sust já Taavvidist šoddáin pyeremusah veerdižeh. Suoi lopedáin leđe ovttuu piäláluvâi. ¶ Kuovâmáánu nubbe peivi 2002 oroi lemin uáli jo táválâš lávvárdâh muu elimist, mut Holland aalmug mielâst tot lâi hirmâd jo eromâš já mieláidpäccee lávvárdâh: kruvnâpriinsâ hejâpeivi. Jyehi saajeest ooinij oranssi-ivnásijd viirijd, ko oranssi lii taan eennâm aalmuglâšivne, já liipuh livârdii stááguin. Nuuvtpâ mii-uv perrust ubâ iiđeed kuulâi televisio paaldâst, ko ihástâlâim myerssee muččâdvuođâ já keejâim, maht táválii argentijnálii nieidâst šoodâi Holland prinsessa. Motomijn soojijn liijká-uv juhle čoođâ ulmuuh onnii mielâčáittusijd: sii mielâst pyeremus vyehi finniđ pisovâš orroomlove vieres enâmist lâi-uv eidu prinssáin naaijâm, jis enâmist taggaar sáttoo leđe. ¶ Lâi puolâš já vašo. Matti-Uula Paadar lâi ohtâ sist kiäh lijjii viälláámin jäävri jieŋâ alne. Sun mainâstij tábáhtusâst: ¶ Njuhčâvääri LL.1978 Nuutsasenvaara Mahlad taveroobdâst. ¶ ellee kumppi lii, ige máttám poollâđ ollágin. ¶ KÁRDUM ¶ – Tipte tääl orroođ tom reepu! Šlubbopelji eeđâi. Jieh tun kuittâg innig pyevti tom viežžâđ! ¶ – Ohtâ kuávžur, nelji vuáskun já vittâ šaapšâ, jurdá Myerji. ¶ Ohtii sunnust lâi tuotâ suijâ vyelgiđ já ájáttâllâđ meecist eehid räi. Suoi láin ráhtâm riccaid pyerá siskáldâskumist já ilbâđuššain, moonain hiivsig tuáhá já uksâ lâi áávus kogo valdii pooškâid hiivsig vyelni meddâl. ¶ Säämi muusikkuávdáš ¶  pikkâdij 60° ¶ - Kierrâš toimâttemaašijn já tooimâtmijn. ¶ 2. Maht puávtáh keččâliđ estiđ vuoiŋâmorgaanâi ¶ c. Uusâ tiäđuid, kuus Tiänust šoddâm luosâvejehááh já stuárráb luosah vajâldeh merâáigáduvâst. ¶ – Piätukuorijááh – Petokuoriaiset ( Adephaga ) láá eennâmpáálust 40~000 šlaaijâd já Suomâst-uv nelji šlaajâ. Toh láá jotelis piäđuh. ¶ 14.550 kr 11.498 kr 4.183 kr 1.270 kr ¶ Juátkojeijee ¶ – Kale tobbeen lijjii viehâ hävskis homáh já tuávkis almaah. Tooláá iđedist pottii siisâ tupán kost mij oođijm já algii korâstâllâđ já ruáŋguđ: ¶ 16 UŊGAR ¶  kođđáám, Pargeeh: ¶ 1. a) Noomât kuolijd sárgáid. ¶ – Matti poođij já sust láá Myerji já Hirškikkâ fáárust! Párnááh huikkeh ilolâžžân. Matti lii motomin muštâlâm eres párnáid Hirškiihâst já Myerjist. Juáhás haalijd peessâđ tiervâttiđ uccâ stááluid já čäittiđ jieijâs sierâpeeivi sierâ sunnui. Uccâ stááluin já kielâpiervâl párnáin šaddeh tállán skipárâšah. Ailâ muštoot ustevlávt mainâspuudâst já párnááh mäccih mojonjalmij jieijâs soojijd. Taan peeivist šaddâ hitruus peivi, ko Hirškikkâ já Myerji lává ubâ peeivi kielâpiervâlist já ton lasseen lii Heeihâ mielâkiddiivâš, jiereskittee já motomin váhá polâttittee-uv mainâspuddâ. ¶ Duodji shop: vu-vá tme 10-17 ¶ Táálášolmooš vajâldij Afrikâst ¶ KIELÂPIERVÂL FINNIJ SKEŊKKÂN IVE 2010: ¶ Lemmee vyemeest rääsih šaddeh pyerebeht ko aldakuávluin almolávt, ja ulmui mielâst vyemi lii lamaš lieggâsub kuávlu. Lemmee lii finnim suomâkielâlii noomâs (Lemmenjoki) sämikielâst, mii meerhâs suomâkielân lieggâs. Saje nommâ lii punjâgâm ääigi mield já suomâkielân tot lii taan ääigi Lemmenjoki. ¶ – Ai ai ko poovčâst, eeđâi Pilli lihon. ¶ Vuossaargâ Ánná finnij uđđâ viste čovduid. Hävdieennâm čoođâ lâi puoh uánihumos mätki varriđ, já Ánná meridij, et ij vázáččii oovtâgin paijeelmiärálii meetter. Sun nuuđhâi pahvikaasâid pyerás oolâ jeđe laiđij pyerás hävdieennâm čoođâ. Vyeijiđ tobbeen kale ij viiššâm ige uážžumgin. Ánná ferttij tääl varriistâllâđ ohtuu. Heikkâ ij lamaškin puáttám sunjin išán tego lâi lopedâm, já puoh taan maŋa Ánná ličij vuolgâttâm suu maassâd, jis sun ličij-uv puáttám. ¶  et Eidu ko Nánná lii korŋiimin keeđgi oolâ, ete uáináččii postâloován, te pajeluŋkká lekkâs, já njuámmilâš uccást ij roovâ káávvud. ¶ – Moin naalijn mun koolgâm tust koijâdiđ? Halijdiččih-uv leđe muu nieidâskippáár? ¶ Jeessân: ¶ 1970-lovvoost nuorttâsämikielâ tile puárránškuođij, ortografia vuáhádui já vuossâmuš aabis almostui. Siämmái aaigij jurgâluvvojii nuorttâsämikielân vuossâmuuh kirholiih teevstah já rukoseh sehe maŋeláá Johannes evaŋgelium. Tai jurgâlusâi šoddâm tyehin lii lamaš Suomâ ortodoksâlâš kirkkokode jyehim kuulmâ pispekoodán ive 1980, mast Tave-Suomâ uážui jieijâs pispe. Skopets muštâl, et Oulu pispekode metropoliitta Leo lii lamaš rađejalgejeijee nuorttâsämikielâ kirholâš teevstâi jurgâlusâi ááigánfinniimist, ko sun tuárjui rukkooskirjij, vajâldeijee lavlui sehe liturgia kiirjij jurgâlem. ¶ Tutkâmpargo ¶ Heikkâ lehâstij uuvsâ já oroi lemin hiämáskâm: ¶ Omin sanoin © Kotimaisten kielten tutkimuskeskus 2009 ¶ Ton lasseen komitea meridij viggâđ jurgâliđ teologisâš sierânâssaanijd nuuvt ¶ Viehâ pyereest jieččân mielâst. Talle ko Säämi máttááttâskuávdáá kielâuápuh algii moonnâm ive, lijjim vistig uáli vaibâm. Lâi-uv muu mielâst čielgâs, ete jiem lamaš tarbâšâm kevttiđ vuoiŋâšijdân kuhes ááigán – aainâskin taid oosijd, maid taarbâš kevttiđ kielâuápuin. Talle ko uáivi aalgij oppeet toimâđ, oppâm-uv aalgij luhostuđ pyerebeht. ¶ Annukka Hirvasvuopio-Laiti já Heikki Nikula lávdástâláin Sajosist 23.1.2012. ¶ 1. Tuuđhâ kuuvijd s. 37 já 38B já muštâl rapu juolgijn. ¶ – 1 tp iŋkivääri ¶ asiakaspalvelu@otava.fi ¶ Ohtâ aalmug neelji enâmist ¶ 12 Kaijuuh kuleh jäävri enâdâhân 73 ¶ ”Lam ilolâš, ete almosčuákkim tuárjui Ilo 169-sopâmuš ratifisistem. Sopâmuš ratifisistem iävtuh iä lamaš sämmilij tááhust tagareh, ko liččijm tuáivum, mutâ taat lii áinoošlajâsâš máhđulâšvuotâ. Jiem osko, ete liččijm puáhtám peessâđ pyereeb ráđádâllâmpuáttusân. Jis sämitigge ličij hilgom ratifisistem, sáttá leđe ete mahđulâšvuotâ ličij monâttum suhâpuolvái ááigán. Lii hirmâd tergâd, ete čielgiittâsâst Suomâ staatâ čonâdât olášuttiđ Ilo 169-sopâmuš kenigâsvuođâid ollásávt” II värisaavâjođetteijee Heikki Paltto muštâlij. ¶ njävli = päiväkorento 208 ¶ a. Himalaja ¶ Kárášjuuhâ = Kaarasjoki ¶  teikkâ – Mut kost tot lii puáttám mii šiiljon? koijâdij Mika. ¶ Uuraanmaalmâ pyevtittâs 2006 (t) ¶ Lijjim eidu nuollâm taaki, ko lâi nuuvt paahâs, mut siämmást tuáppejim tom já pieijim tom uđđâsist paijaalsân já vala rottejim ruttimkettig kiddâ. Eidu ko lijjim tom porgâm jiemge lam kiergânâm vala čokániđgin, te almaah puáđiškuottii mii junáváávnun já eidu toos uksâpellâs, kost mun lijjim čokkáámin. Ohtâ moonâi čuážžuđ uuvsâ oovdân muu tuáhá, neeljis čokánii nube pel káytává, kost lijjii kuárus peeŋkah, kyevtis čokánáin eidu muu njune oovdân já ohtâ vala paasij čuážžuđ nube pel káytává muu oovdân, nuuvt et jiem peessâm innig kuussân kulij. ¶ Montenegro ¶ Unna Junná vuolgâttuvvoo Suomâst TV-2:st pasepeeivij tme 7.45 já uđđâsist FST5-kanavast tme 08.15. Ohjelmeh láá rahtum ihásávt 30; 15 kiđđâ- já 15 čohčâpaajeest. Ive 2011 aalgâ rääjist YLE Sámi radio já SVT Sápmi lává ráhtám sierânâs párnáiohjelm. Unna Junná paasij YLE Sámi Radio pyevtittem párnáiohjelmân já tom rähtih ivveest 15 ohjelmâd, moh vuogâttuvvojeh kiđđâpaje ääigi. ¶ s. 20 ¶ Markkânsoojij sajaduvah ¶ – Ijhân táán jyelgist lah mihheen váddun, tunhân lah A1 almai. ¶ - Mut mun lam masa tego häldee. Iäruh iä lah ennuv. ¶ 18b oovdelvine (paajeeldvine) ¶ b. Mon kaavpugist lii stuárráámus liegâsvuođâtileiäru ¶ Ceelhâoppâ – Taat-uv vala koolgâi šoddâđ! mun smiettim já ain pyerebeht apseškuottim mätkiskipárân. ¶ Iđedist enni raavhâi Joovnâ já imâštâlâi, ko Jovnâ lâi nuuvt ereslágán ko ovdil. Enni juurdij, et Jovnâ lii illávaje. Enni koijâd: ¶ Unna-Maari Pulska ¶  haavâid,   Ánná ij vaijaam toos maiden, mut luvâlduv ääigi sunjin poođij oppeet siämmáálágán ilgâdis tobdo tego piccapasseem ääigi-uv, já toos sun ij lijkkum. Luvâldâh piištij merettes kuhháá ige sun viiššâm koskângin pajaniđ. Nube tááhust sun tieđij, et Heikkâ kaččâličij suu maŋŋaal já oppeet ánuččij addâgâs tego ovdebáá tovváá-uv. Mihheen draamaid täst kale ij kolgâm tääl šoddâđ! ¶ 143 ¶ Mut Jeesus västidij: ”Eppeđ-uv lah luuhâm maid kunâgâs Taavvid poorgâi, ko sun já suu almaah lijjii niälgumin, ige sist lamaš mihheen purrâmâšâid? ¶ verdi varsi ¶ Kyeht oho pappân Aanaar servikoddeest ¶ - Staatârääđi kiddee eromâš huámmášume tave luándu háváduvâšvuotân, čuávvumtárboid já uhketahhei muuneedmân sehe suojâlmân já pištee kevttimân aalmuglávt nuuvt, ete čielgâsmit eennâmkevttimân lohtâseijee lahâasâttem já haldâttuv sehe oovtâstpargoost arktâlâš kuávluin já Baareents euroarktâlâš kuávlu staatâiguin ovdedeh sämmilij vuoigâdvuođâid algâaalmugin el. nuuvt, ete čielgâsmiteh eennâmkevttimân lohtâseijee lahâasâttem já uásálisteh aktiivlávt aalmugijkoskâsii oovtâstpaargon algâaalmugij vuoigâdvuođâlii já tuođâlii suojâlem nanodem tiet. ¶ Äijihsuolluu rooli Aanaar sämmilij pase päikkin muttui kivkked 1600-lovvoost tađe mield, ko ristâlâš kirkko jurgâlitij sämmilijd. Jurgâlittempargo čokkelui, ko Anarân huksejui vuossâmuš kirkko Piälppáájáávrán ive 1646. Ristâosko puáttim sämmilij koskâvuotân lâi stuárráámus suijâ toos, et siijdâi siskiibiälááš oornig nubástui já sämmilij tovlái rituaalij toimâttem lappui. Uási anarâšâin kuittâg siäiluttii puáris oskomâšmailmis, tâi oosijd tast, ristâosko paaldâst. Äijihsuollui láá uhredâm ovtâskâs ulmuuh já suuvah ain 1800-lovo räi, já lii tiäđust, et uhresajan láá puohtum poccuu čuárvih vala 1870-lovvoost. Páihálii mainâsärbivyevi mield kuálásteijeeh läävejii leggistiđ Äijihsuolluu aldasijn Aanaarjáávrán šlaanti já tuáivuđ mietimield piegâid. Maađhâšmân lohtâseijee uđđâ täpikulttuurist muštâleh turistij suolluu juovân leggistem šlaantih. ¶   2. Uđđâ  vuáváámist – Nuuvt tuođâi toovâm! tot tähidij, já luáguškuođij miätá meeci. ¶  lok.)   –~Tun tuáivuh piäiváduvvâid, já uábbád tuáivu oorvijd. Eeđâbâ tääl, kuábbáá peeleest mun koolgâm ruhâdâllâđ? Kuohtui pyerrin muu lii máhđuttem toimâđ olmânáál. ¶ Lii vaigâd jurdâččiđ, et ruŋkesteijee lodde ličij ovdâmerkkân veikkâ sávjáduvvâžân hyelkki, mutâ nuuvt vain loddekirjeh näggejeh. Na ijhân tot tievstkin hyelkki lah ton náálá, ko tot sääni iberduvvoo, mutâ lii uáináh taggaar loddelahko, mon nommâ lii varbuslodeh já káránâs rekinistoo ton siämmáá laahkon kullen, siämmáá náálá ko sávjáduvvâš-uv. Káránâs lii-uv tien lahko puoh stuáráámus lodde. ¶ – Ep lah kale. Mij lep tääbbin puđâldâm, já Vuodâs já Tuárgis lává čaittâlâm nuáiditáiđuidis, Pikkâ rammuustij mut jooskâi sárnumist, ko Haŋkkâ uuigâi suu toin naalijn, et lâi pyeremus orroođ joskâ. ¶  avžuuttâssâd. Falâlduv valje, omâdâh já amnâsij älkkep finnim láá tiettuumist tááláá ääigist anarâš-uv piivtâstmist. Ärbivuáváliih mááccuhamnâseh láá finnim paldâsis taanáigásâš uđđâ kággáid já eres-uv kuárrumtarbâšijd. ¶  # Vyelejotteemtunnel lii maađij vyele jottee keppâ jotoluv vävli. ¶ Maazi = Maasi (Tave-Taažâst) ¶ 2)  Akkusatiivattribuut  váilu  suomâkielâst ¶ Revontulisäätiö ceggij uđđâ ääiđi kielâpiervâl pirrâ syeinimáánust 2007 ¶ Nipso kaartâi vistig occen. Muumistáálu peevij haatâ siisâ. Suu mielâst tot lâi hirmâd šiev čiähá-saje. Nipso ij kuássin ervidiččij kuovlâliđ haatâ siisâ. ¶ Muštâlusah ¶ b. Toppii penaalistâd peenâ, kumi já pastalmittee ¶ - Jáá häldei eennâm? Ij tot lah täst ko tijmepele mätki. ¶ šoŋŋâdâhdiagram ¶ mut mättih meid kirdeđ. ¶ äijihtäävgist = sateenkaaressa 141 ¶ náálu, náálu = neula ¶ voohâd. ¶ kuuđđ kuuđm, kođ = kutea ¶ Vaacah - lapaset ¶ Logokišto vuoitij Petra Kuuva täin kiäpukuuvijn ¶ Eljisnjargâ TII.1963 Lemmee koskâmuddoin, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. Nommâpeerâ: kj. Eljisčuálmi . ¶ 12. Cortniarius gentilis – Keltavyöseitikki (Paldâlâsnommâ: Kangasmyrkkyseitikki) – Fiskispoovijseitik U; Suomâkielâst taan kuobbâr nommâ lii esken palij muttum: majemui tutkâmušâi mield kuobâr ij lah mirhâlâš tego taan räi lii nobdum. ¶  yllätti © 2006 Sámi musea Siida & Anarâškielâ servi ¶ Nuuvt sun vaaldij kogonii aldasijn monnii skovideijee já ko adelij munjin, te oinim, et tot lâi pävirskođâs njäälgis. Sun lâi majemuu pyecceiviäsumääđhist Avelist uástám njälgisseehâ, moin sun kale lâi adelâm jo mottoom talle muu čuoigâmluámu ääigi-uv munjin, mut sun lâi tain-uv vala šiäštám oovtâ já halijdij návt tegu majemuš skeŋkkân adeliđ munjin taggaar. Jiem tiättám, maid kolgim ettâđ. Vaarâ kijttim, veikka tast kale jiem lah uáli vises. Tot tábáhtuskuálus toolâi sistees nuuvt maaŋgâlágánijd já nuuvt vuáimálâš tubdâmušâid, et taid ij olmooš áppád čielgiđ. ¶ 152 ¶ Lijjim ovdláhháá Penuvkompootist vyelgim vala vilšâstâm uđđâsist spejâlân já eštus čalme lâi puttânâm ovdiist-uv. Toos lijjii iđeškuáttám še äijihtäävgi iivneh. Luhhoost lijjim uástâm čohčuv stuorrâlinssâsâš fiijnâ piäivâšlaasâid já tääl toid lâi ano. Laasah lijjii nuuvt stuárráh, et ko taid toolâi uáivist te čapis čalme ij oinum ollágin. Maaŋgâin almain lâi vyehin joba veigin-uv toollâđ piäivâšlaasâid. Nuuvtpa kihheen ij imâštâllâm ollágin, mane must lijjii tagareh uáivist, veikkâ ij lamaškin šeerrâd. Meid motomijn iärrásijn-uv lijjii tieh “muotilaasah” uáivist. Ležeh-uv sij še lamaš majemuu eehidluámu viettimin Nicosia suotâstâllâmkááđust. ¶ várugávt lasâpuurkin. ¶ västid sehe KR92 ete GNT sistanneem teermâi merhâšuumijd. ¶ 5. Vuoiŋâ laasân tâi spejâlân. Mii kiäâpáin vuálgá meddâl čiđđâoksidi lasseen? ¶ Ironworldist vizârdij uáli viššâlávt loddááš, moos adeláim noomâ "Amerik alkhuuvsáš" . Keččim loddekirjeest já nabdam, et tot lii Yellov-throated Vereo , läättinkielân Vireo flavifrons . Tot lii tegu Säämi puájuiloddááš já viizârd-uv siämmáá sulâsávt veerstâ aalgâ, mutâ te paifakkist potkist tom, tegu mastnii suorgâničij. ¶ Ive 2015 algâaalmugij muusiktábáhtus Ijâttes ijjâ uárnejuvvoo toos vuáhádum ääigi porgemáánu pelimuddoost Aanaar markkânist. Festivaal tábáhtuspeeivih láá 14–16.8.2015 já tábáhtus, mii uárnejuvvoo kyevtnubálovváád keerdi, teema lii Vildáás tuoddâreh. ¶ vuojâráksá rasvarauhanen ¶ Čoovdâsäänih ¶ ( komissio lii Euroop Rääđi vuálásâš orgaan, mon pargon lii toimâđ rasism, etnisâš olgoštem já soováášmettumvuođâ vuástá olmoošvuoigâdvuođâi oovdedmân.) ¶ Anders Andersson (Antti Aantikandâ, 1727–1802) já suu káálgu Ingri Henriksdotter (Iŋgá Hendrihnieidâ) Wale 9 párnáást nieidah monnii mannjeen Morottaja, Kuuva, Aikio já Wale suvváid. Kyehti kaandâ jođhijn suuvâ. Nuorâb, Matts (Matti, 1778–1842) kuuđâ párnáá perruu ainoo naaijâm kaandâ Matts (Matti, š. 1822) áinoo páárnáš lâi nieidâ ige suhânommâ jotkum. ¶ i. Tain lii tärhis uáinu. ¶ McHuges maacâi Downtyn, kost sun jienâjávuttáá muutij tuávváážis purrâmâšverkkin, pargoniävvun já muččâdin valmâštum tislampiergâsân. Sun hyvástâlâi puorijd skipárijdis já vuolgij stuorrâ vuárdámušâigijn maasâd Miss Molly já Fijnesvuonâ kuávlun. Eereeb keessimráttáid já reiskääpijd sun puovtij fárustis nelji mielâkiddiivâš pennuv (sierâ näälih, ko toh lijjii korrâ huáppoin rievedum Downty kaađâin), tyehinlemnim Remington sehe nissoon. ¶ - Tot tiŋgâhân lii kukken tyehin, Jovnâ eeđâi. - Mun jiem uáini maiden suujâid kaččâđ, ko patârâsân kiergân väzzimáin-uv. ¶ kolbâ = viitta 5 ¶ - Iäskán 1800-lovo loopâbeln Ruošâ ortodoksâlâš kirkko jurgâlitij evaŋgelium já rukkooskirje kieldâsämikielân, mii lii ohtâ ain ellee Kuáládâhnjaargâ sämikielâin. Nuuvtpa ortodoksâlâš usko lii šoddâm nuorttâsämmiláid uápisin jo masa 500 ihheed tassaaš Trifon Piäccámlii ääigi. Siämmái aaigij sij ožžuu kuullâđ še ortodoksâlâš rukosijd sijjân iberdettee sämikielân. Moovtâ Feodorit vuolgij já toovâi tom máhđulâžžân. ¶ Puohâin ilgâdumos kissáin lâi Monni. Tot irâttij ubâ ääigi filliđ Piäká já keksiđ toos puohlágánijd kiivsijd. ¶  Maŋgii Tot lâi Heikkâ. ¶ kuopâkuobâr ¶ – Na mun luuvâm sämikielâ, taat västidij. ¶ Totkee Päivi Magga p. 040 180 1501 ¶ Jis jo šodâdijn tuu vaanhimeh muštâleh tunjin, et lah sämmilâš, lassaan sämmilâšvuođâ merhâšume tunjin ave mield já ko puárásmuuh, te toolah tom áárvust tađe-uv eenâb. Ton sajan jis kuulah 20-ihásâžžân lemin sämmilâš, jiehke lah tom kuássin ovdeláá kuullâm jiehke tiättám, lii tuu čuuvtij váigâdup oppâđ iberdiđ já peessâđ siisâ, maid lii leđe sämmilâš. Jieš lam oppâm kyehti kielâ já kyehti kulttuur paldluvâi, virgálii sämmilâšmiäruštâllâm mield mun lam peellin syemmilâš já peellin sämmilâš. Must lii Suomâ passâ, mii lii šiev vaaluut maailmist jođedijn, ko syemmiliih tuállojeh áárvust. Mut ko moonâm OA čuákkimân New Yorkân já ko must koijâdeh kii lam, te muštâlâm lemin sämmilâš – jis muu iä jo tuubdâš pihtsijn. ¶ – Ij lah mihheen eeđijd! kirdemeemeed lohđuttâlâi. ¶ Seenaat-kiddoduvâi ohtâvuođâolmooš Säämi kulttuurkuávdášprojektist lâi proojeektjođetteijee Kati Jokelainen. Kove: Halo-Arkkitehdit/Tuomas Niemelä 2010. ¶ 33 ¶ Ittinâš jođhijm määđhi ovdâskulij, mut orostistáim vala Luobbâl Saammâl táálust, mii lâi aaibâs tastan. Nuuvt tobbeen-uv finnijm vala käähvi, jeđe jođhijm oppeet ovdâskulij. Maađij muttuuškuođij eenâb et eenâb hyenebin. Távjá pottii kuhes-uv kooskah, et kolgáim väzziđ, ko lâi nuuvt times já kiäđgáá. Korretojast eelijm siste, ko tot lâi kulân hyelkkitáálu. Tobbeen meid kuásuttii munnui käähvi já oppeet jođhijm määđhi. Viljâstân urruu lemin tääbbin Ucjuvbeln uáli ennuu uápis ulmuuh já tááluh, kuás jo eelijm jyehi áinoo táálust, mii lâi maađijpellâst. Čuávuvâš táálu, moos orostáim, lâi Leibijuuhâ. Mun jiem tubdâm tieid ulmuid ollágin, mut viljâm oroi lemin miellâsâš kyessi sijjân. Ko vuolgijm Leibijuvvâst ovdâskulij, te Juhháán-Uulá ij lamaš aaibâs vises, et kuábbáá pele Kenišjäävri kärtteen moonnâđ. Jis maađij lii rahtum jäävri viestârbel, te talle manneen ton mieldi, mut jis tot ij lah vala rahtum, te talle monâččáim Kenišjäävri nuorttiipele Kenišpäävti paijeel. Ko poođijm Keništupán, te tobbeen-uv lijjii motomeh maađijpargeeh, kiäh tiettii mainâstiđ, et maađij lii pelduvváid vaalmâš Keniškuoškâ vuoluukeš. Tot lâi šiev tiätu já oppeet jođhijm määđhi. ¶ Pengilly 26.7.98 pasepeivi ¶ Jeesus sáárnui taam viärdádâs: ¶ ohtâduvâin maccii 214 vástádâssâd. Sämikuávlu ulguupiäláá peelijn maccii 51 vástádâssâd/almot ¶ Vuáruvaikuttâs já tieđettem ¶ Mottoom hitruus mušto aaibâs algâkeesist lâi talle, ko muotâ lâi jo iänááš suddâm já kieddi-uv álgám tommittáá ruonijdiđ, et puovtij šivettijd já saavzâid-uv lyeštiđ olgos. Toh lijjii veddâšum navittist sehe savzâpuuvrest ubâ kuhes täälvi já valâdii tievst hirmâdávt olgos. Vaarâ opsii kesiááimu. Na ko tot kuhháávuordum stuorrâ peivi viijmâg poođij já kuusah sehe vuáksá Uljas-uv luáštojii olgos, te kalba tain lâi hävski já suotâs. Kuusah viggii njuškodiđ tuáŋgiht já ruottii ryevsih ráámškun tuohu teehi monnjâjuolgijguin ááimu čievčân já Uljas še viigâi njuškiistâllâđ já njolgástâllâđ-uv, já masa jo vájálditij, et sunhân lii vaijaa. Uljas lâi kuittâg vaijaas vuáksá já tast lâi-uv uáivist pahvinavlijguin “hervâttum” päggi, mast hiäŋgái tommittáá kuhes läbžipittá, mast fattij pyereest kiddâ. Tast ko čovgiistij, te vuáksá-uv tieđij, kii kuás-uv lii iššeed já talle tot lâi kulâvâš nuuvt kuhháá sunjin, ko olmooš toolâi čovgâsist tom päägi. Meiddei saavzah já viercah lijjii moovtâ, ko pessii kuhes já sevŋis täälvi maŋa olgos čuáskudâttâđ. ¶   jolgâdâsah. Niŋálâsah vyelgih čohčâvarrimmáátkán ¶ Melanoleuca cognata ¶ Sämitigge kištoot Säämi kulttuurkuávdážân šaddee raavâdviäsu láigusopâmuš. Säämi kulttuur-kuávdás kalga algâttiđ tooimâs ive 2012. Láigulâžžáin tahhoo vyeimist orroo láigusopâmuš tuáistáážân já láiguäigi álgá 1. uđđâivemáánu 2012. ¶ Anarist 25.9.2014 Sämitigge ¶ — Maid sun eeđâi? ¶ – Na maht toh talle olgos pessii? párnááh koijâdii. ¶ Njuhčâjuuhâ Joukkasjoki Njuhčâjävri Nikolâsjuuhâ. ¶ 11. Ketkipase , tuodâr Aanaar já Ucjuv kieldâi rääji alne (Uula Paadar 2005). ¶ – Jieh uážu tuolmâstiđ, ko tot lii kerd muu čuárvihiärrá, eeđâi Marttin. ¶ – Tuu uuvsâst ij lekken kustoo uksâkiällu, Ante joođhij, ko ij hoksám muidegin ettâđ. ¶ Sämimááccuh muštâl maŋgâ ääši ¶ Tuorâstâh 23.2. ¶ – Tiäđust-uv lädikandâ! Ánná posádij. Jiem kuássin huolâ kale olssân lädikaandâ! Ánná lopedij olssis. ¶ Tuáivuttâm tijjân puohháid miänástus jieijâd tooimâin já čuovâdis puátteevuođâ Säämi kulttuurkuávdážân! ¶ kääniores = kukko 15 ¶ “Uážum-uv väldiđ tuu päikkiellen?” ¶ — Vuoi, mon ävđinin niävttá, eeđâi Pöö. ¶ Algâaalmugij muusikfestivaalâ Ijâttis Ijjâ uárnejuvvoo puáttee ive porgemáánu 21.-23. peeivij. ¶ Artiklai 9 já 10 mield ucceeblovokielâ kalga pyehtiđ kevttiđ riehti-, haldâttâh- já virgeomâhâšášástâlmist. Staatah kalgeh meid visásmittiđ, ete staatâst láá ucceeblovokielâliih juávkkuviestâdemniävuh (artikla 11). ¶ olgospuohtum merhâšume vuáttoo jurgâlusâst jiešmeidlist sanijttáá. Merhâšumeivneh já ¶ Speellâ lii hitruus lyevdispellâ. Spellâluávdán lii kovvejum ohtâ kalenderihe. Spellaluávdán ij lah merkkejum vyelgimsaje ige mollâ. Uáivilin lii, ete jyehi spellee aalgât speelâ jieijâs šoddâmpeeivi pehti já jaska speelás siämmáá sajan. ¶ Stivrâ čokkân čuávuváá keerdi puhelinčuákkimân kyevti oho keččin. Sämitige almosčuákkim ääigi merideh maŋeláá čohčuv. ¶ Sopâmuš jotkâvalmâštâlmân čujotteijee pargo lii voonnâm, ko Suomâ lii karttâm pieijâđ ovdâsajan sämikuávlu staatâenâmij kevttimân kullee aalmuglâš haavâ valmâštâllâm. Tave-eennâmlâš sämisopâmuš kyeskee proosees meridui kuittâg juátkiđ Taažâ saavâjođettempaajeest 2009 čielgiimáin, moin vuovvijn máhđulijd sopâmušráđádâlmijd kolgâččij keevâtlávt olášittiđ. ¶ Kiäinu, mon mield šleđgâ piäsá jotteeđ ovdâmerkkân patter näävist nuubán. ¶ 10. Russula xerampelina – Sillihapero – Sildesmiäruh U ¶ Maaŋgah sämmiliih láá váldukielâi tiädu vyelni monâttâm algâalgâlâš kielâs. 1960-lovvoost álgám etnisâš moránem lii jođettâm sämikielâ tiäđulâš varjâlmân já maaŋgâlágán kielâ iäláskittemtoimáid. Sämikielâ finnij virgálii sajattuv ive 1992 säämi kielâlaavâ mield. Säämi kielâlaahâ uđâsmittui ive 2004. ¶ Naa, kalehân mij sämistááluh mättip tuulâ cokkiittiđ. ¶  teikâ 8. Sämitigge iävtut, et sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ruttâdem-, kocceem- já staatâtoorjâpargoh sirdojeh sämitiigán sämitige iävtuttâs miäldásávt. ¶ Tánávt puávtáččij kuvviđ anarâš kirjálâšvuođâ uđđâsumos lasattâs, Muštottes uárree. Muštottes uárree almostui taan ive čohčâmáánust. Almostittemtilálâšvuotâ lâi Aanaar Kultahovist 12.9., kost ulmuuh pessii teivâđ kirje čällein Lee Rodgersáin já uástiđ kiirjijd Lee vuáláčalluin. Lee lii čäällimpargo lasseen meid sárgum kirje kuuvijd já tuáijám kirje oovtâst suu kálgoin Kaisu Nikulain. Kirje kuástideijee lii Anarâškielâ servi, já kirje puáhtá-uv uástiđ Sámi Duodji já Sämimuseo lasseen njuolgist seervi čällest (kii sáttoo leđe siämmáá ko taan teevstâ čällee). Válduruttâdeijee taan kirjeprojektist lâi Säämi kielâlävdikodde, kote mieđettij toss ohtsis sl. 7000 eurod. Uási teddilemkuástádâsâin servi lii máksám jieijâs ruuđâin. ¶  / Čielgiittâs ulmen lii pyehtiđ uáinusân, mon pyereest ive 2004 aalgâst vuáimán šoddâm uđâsmittum ¶ – Tääl lep kale nuuvt čuuvtij jo maŋanâm, et mun oskom, et ep ooroost ollágin Antwerpen kuávdášsajattuvâst. Toin naalijn šeštip ohtsis 20 minuttâd. ¶ Urpo Vuolab väriovdâsteijen meccihaldâttâs Ucjuuvâ ohtâsâšpargojuávkun ¶ Sun eeđâi suttoost: ”Kyehtilov ihheed mun lam tuu palvâlâm. Mun lam kuáđuttâm tuu elleid pyereest. Peivipakkân lam roččoom já iho lam kolmum. ¶ Niiles ¶ 7. a. Maggaar šoŋŋâdâh lâi eennâmpáálust dinosaurusij ääigi? ¶ Taah muorâkierruid masa eennâm räi. ¶ Loire D6 ¶ čuárvui lippučuággimkoppuráást ¶ – Na mut mii ááiruh kale láá tääl tuššâm! Eunuk paalijdškuođij oppeet. Ep pyevti orniđ ubâ kišto! ¶ 4. Hygrophorus hypothejus – Hallavahakas – Syelnikässih U ¶ – Mun koolgâm tunjin mäksiđ lááigu taan oromist, Ánná eeđâi. ¶ – Maggaargis tot korttileibi talle lii? ¶ Ánná hutâgij valjiđ hiäivulijd. – Hei, mii TUOT lii? sun kiljádij. Káijá jorgettij. – Kost? ¶ Speelâm ennuv tiätturspeelâid. ¶ Suomâst sopâmuš algâaalmug- já páihálâš siärváduvvâid kieđâvuššee artiklah kyeskih sämmilijd. ¶ Stipendeh juáhhojeh škovláid kiđđâjuuhlijn sehe eenikielâlijd já sämikielâ viereskiellân lohheid. Stipendeh adeluvvojeh 6 uđđâ pajeuáppei Ucjuv, Aanaar, Iänuduv já Suáđigil luvâttuvâin. Sii láá puohah čođâldittám tavesämikielâ iskoos pajeuáppetutkosist. 11 stipendit juáhhojuvvii vuáđumáttááttâs čođâldittám, oovcád luokast kiergânâm uáppeid. Vuáđáumáttááttâs stiipeend ožžuu 10 tavesämikielâ uápped já 1 nuorttâkielâ uáppee. ¶ Fidži R6 ¶ 63. Komitea avžuut, ete sopâmušstaatâ: ¶ Motomin čummâluveh unohis ääših pajaluvâi. Jis nuuvt kiävá, te amal vissâ lii vyerdimist, et ton sajan vuovâs ääšihkis čokkâneh oovtčuákán muu kuuvl. Taan keesi ko Ateenast lijjii tuše hyenes vuáttámušah tievâ, te jispa te šiev tilegis tom tässee maŋa. ¶ Säämi kulttuurkuávdáš Sajos lii Sämieennâm vááimust, Aanaar markkânist. Páihálij ulmui kyeliráájjun kočodum Juvduujuuhâ, meccikuávlulâš Aanaarjävri, pegâlmâs Ocomâštuodâr sehe maaŋgâpiälásâš Aanaar vandârdemkuávlu adeleh raamih Suomâ sämikulttuur kuávdážin tubdum Anarân. ¶ 8 Kääni läävee väzziđ tâi kaččâđ. Tot kirdá tuše talle, ko kalga peessâđ huápust patârâsân. Iššeed Snuđenjune valjiđ kuuvijn kääni jyelgi. ¶ VYESIMIÄRKKUM ¶ 2. a. Kuldâlâd vááimu sparkkem kietâruottâs ¶  # 1. peerâ: Anders naajâi ive 1745 ečipeelees uárbimpeelijn Anna Andersdotter Vallein . Kálgu jaamij vihuripuákun ive 1751. Perrui kiergânii šoddâđ kyehti kaandâ, main nuorâb Thomas (Tyemes, 1748–1799) varrij Ucjuuhân, kost suu leskâ Christina Larsdotter vuolgij kulmáin párnáinis nabdemist Taažân. Puárásumos páárnáš Anders (Antti. š. 1780) aasâi 85-ihásâžžân Kárášjuuvâst. ¶  Kon tuolbâtooŋâs = sielikkö 51 ¶ Vyejestijm vistig L&M-káávpân, kost oostijm spiijkárijd já tast maŋa Oiva luus, sun ko lâi lopedâm jurgâliđ muu saavâ eŋgâlâskielân, maid tolâččim Pipestonest indiaanij ráávhuseremoniajuhleest puáttee vuossaargâ. ¶  koččom? Tái Kišto lâi aalgâst uáivildum vuálá 18-ihásáid, mut uáccáá uásálistem keežild valjimčuákkim meridij ¶ Áinoo tuođâlâš torvo lii Immeel, kote lii sivnedâm puoh já almottâm, et sun lii puohâi Hiärrá. Suu skeeŋkah láá eellim já puoh pyeri, mii mist lii. ¶ Sämikielâ já tárukielâ lává täsiviärdásiih kielah Taažâst. Vuoigâdvuotâ sämikielâ oppâmân škoovlâst kulá máttááttâslaavâ mield jyehi sämiuáppei aassâmsaajeest peerusthánnáá. Sämikielâ haldâšemkuávlust jieijâs kielân já kulttuurân lohtâseijee máttááttâsân kullee vuogâdvuođah láá vijđásuboh ko eres kuávluin. ¶ ŠADDOKÄÄRDI KIĐĐ JÁ KEESI ¶ Muu hobby ¶ 6 cm ¶ Lasetiäđuh já almottâtmeh: ¶ ”Lam tuđâvâš sämitige čuákkim tuhhiittem toimâohjelmân. Ohtsávt tuhhiittum toimâohjelm vuáju sämmiláid tehálumos aašij ovdâskulij tuálvumân já oovdedmân, já šadda stivriđ sämitige tooimâ taan vaaljâpaje ääigi ive 2015 räi”, iätá sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi. ¶ “Tondee tuávkki” , Siili-nieidâ eeđâi já saloi suu lieggâsávt. Kaninen lâi aaibâs hiämáskám. ¶ – Mutâ muu mielâst Muumileehi lii pyeremus tagarin ko tot luándulávt lii. ¶ Imâštellim váhá taid ryešilijd máđhálijd. Kuus sij lijjii monâmin? Vaarâhân sij lijjii puátimin jieijâs päikkienâmist Ruošâst, mut ij jurdáččii, et sij liččii monâmin Kyprosân. Mottoom náálá čielgâi tiet-uv mysteer maŋeláá, ko mij siäivuim Nicosia kirdemkiädán. Ryešiliih paccii čokkáđ peŋkâidis, ko mij iäráseh vuolgijm meddâl. Sij lijjii monâmin mottoom arabienâmân, vaarâ paargon teikkâ äššitobden. ¶ eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase já ¶ alodâh alodâh alodâh ¶ kállu ¶ Mun máttááttillim kuárruđ sovskammuid já tun vuobdih munjin kamâsijd. Mij eelijm njellimlijguin Mielgânjaargâst, Sulgušjäävrist, Keđgijäävrist já Anarist kolliistâlmin, já tun lijjih vyeijen moottorkiälháin já autoin. Tun lijjih vala tego nuorâ almai. Tust lâi pastelis uáivi já šiev oornig. Luhhoost ožžuh aassâđ päihistâd loopâ räi. ¶ 1 meriáigásâš anarâškielâ kielâpargee ¶ Saalmâ saajeest puáhtá leđe eres muusik. ¶ TEIK ¶ Ko suoi poođijn Maarit viste kuuvl, tobbeen lâi hirmâd huáppu já huššâ já mottoom Maarit aassâmskippáár kaačâi siisâ. ¶ Šiljostâhnavittijn kuusah uážžuh jutâliđ rijjâ. Táválávt tain lii kuittâg jieijâs saje, mast toh piämmojeh. Mielhist tievâ ryevsih teddih čuuvtij, já kuusân šadda unohis tile. Nuuvtpa kuusah uáppih jonottiđ nánnáht paččeemsajattâhân. Toh navdâšeh pačemist. Mielkki jotá paččeemmaašin poccei mield seilâttâhân, mast mielkki čuáskuduvvoo. Mielkkiauto puátá kuorriđ seilâttuv jyehi nube peeivi. ¶ s. 120 ¶ s. 28 Uusi kuva: 28_pottumaa0002.tif ¶ » Puohah fäälih vistig šiev viijni já talle, ko kyesih ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 41 ¶ - Olin Neptunus-laivalla jungmannina, heijallerii, hei tuijalleraa. ¶ – Táigijn tun puávtáh njuoskâdiđ kukkáid, Elmer ravvij já čaaitij kieđâstis mottoom loová, mast luuvâi “kukkáraavvâd” . ¶ Anarâš Matti Morottaja toohâm nommâiävtuttâs Sajos lii väljejum säämi kulttuurkuávdáá nommâkišto vyeitten. Sajosist šadda siämmást säämi kulttuurkuávdáá nommâ. Sajos lii aanaarsämikielâ já tot uáivild taggaar toorjâsaje tâi orroomsaje, mast puáhtá tulâstâllâđ kuhebijd-uv aaigijd. Morottaja uážžu vuáittuiävtuttâsâst 1 000 euro stuárusii palhâšume. ¶ 150 ¶ *** ¶ 4. njargâeennâm ¶ Kielâ : tárukielâ ¶ 6 Snuđenjune vuolgât tunjin postâkoortâ jieijâs vandârdemmääđhist. ¶ Burundi F5 ¶ Oulu tábáhtusân uásálistij meid Avveel luvâttuv Villasat -juávkku tanssáin Doaivut ja vuoimmehuvvat (Tuáivuđ já navcâttuđ). Juávhu vittâ nieidâ lijjii jieijah ráhtám koreografia tanssâ- ja draamamáttáátteijee Teija Sonkkila iššijn, kote tooimâi še juávhu stivrejeijen. Taansâ juurdâ vuáđuduvá elleekován Kuovdâkiäinu stuime, mast meiddei čáittus tyehin čuoijâm Mari Boinen muusil lâi luoihâttum. Nieidâi máttáátteijee Marjaana Aikio lâi kuárrum fiijnâ já ivnáás lávdástâllâmkaarvuid. ¶ Suomâ kyelišlaajah ¶ Tot ij lamaš tuotâ. Siämmâst Pinokkio ¶ Hilbes Ucjuuvâst já The Slap Anarist ovdâstává säminuorâid Tuurkust ¶ Samuli Mansikka 89A, 92A ¶ A Niärvástuv toimâm ¶ Uwe Ellies ¶ Muštâlâm Hendâ Seipiharju ¶ Kirjerááju lâi luhhoost škoovlâ alda, mätki piištij tuše vittâ miinut. Sun moonâi siisâ, irâttij leđe juurdâšhánnáá kirjerááju huolâtteijee, mast lâi hiäppuš uáivi já vaazij njuolgist kirjeilddei kuuvl. ¶ Niili tulvá, árvukeđgin pajaneh kavpugeh ruánáá čääsist, spálvááh mäccih, kuorgah käällih njeetist, mut mun lam meddâlist. Mondet jiem lah spáálvâš, mondet jiem lah kuorgâ kievrâs suájáiguin vâi pesâččim kirdeđ vavtâi lappâd maasâd Kemi enâmân? ¶ Nihkolas Valkeapää ¶ Cuábuišlaajah maailmist láá tuotâ ennuu já toh kuleh cuábuiellei laahkon. Iänááš uási šlaajâin láá trooppisijn arvevuovdijn, mut kávnojeh toh liijká tääbbin taveláá-uv. Ubâ Euroopâst láá 21 cuábuišlaaijâd já Suomâst-uv kávnojeh joba nelji cuábuišlaajâ. Puoh stuárráámus cuábui Suomâst lii larmâcuábui suomakielân “mölysammakko” . Tot lii Maadâ-Suomâst joba vittânubálov seenti kukkosâš, mut mäddiláá Euroopast aldasáid muádilov senttisâš. Taat šlaajâ ij tiäđui mield kavnuuččii tääbbin Säämist. Nubbe šlaajâ, mii meiddei ij kavnuuččii tääbbin Säämist lii rotocuábui , suomâkielân “viitasammakko” , jeđe lii vala ryebbicuábui suomâkielân “rupikonna” , mon jiem lah kuássin uáinâm muidego kuuvijn. ¶ – Pyehtivettee-uv macâttiđ kálgun oovdižin? Muumieeči koijâdij. ¶ kavnâđ almoonmij tâi aašij koskâsâš merikoskâmiäldásâš ohtâvuođâid. Miärálâš tutkâm viggá ¶ Pessim: Kuussâgkuálsi piervâl lii čääsi alda vuovdâst tâi keeđgi tâi rakânâs vyelni. Maneh láá táválávt 7-13. Niŋálâs huolât ohtuunis uđâgijnis. ¶ – Talle olmooš lii tego uáđimin ige innig kuássin koccáá. Talle tuše viälláá. ¶ sämikielâlâš rijjâ čuovviittâspargo máttááttâsân. ¶ 4. fiijnâstellimsruuvâ ¶ ganiismâ, mast láá ¶ Säämi lippu ¶ Sämmilij vuoigâdvuođah lahâaasâtmist ¶ –~Jiem, must ij lah äigi tyeggáár jollâvuotân. Muštâl, cuvnih-uv tun muu koskân njálgásumos naharij? ¶ 3. Mii iäruid lii puško já vuáskun eellimvuovijn. ¶  + Aalmug vuordij kuhháá, mut Mooses ájánij. Puohah oskoškuottii, et Mooses lâi jáámmám. ¶ pyevtittii = tuottivat 158 ¶ Maassâd pajas ¶ Eeči lâi pääihist olgon maidnii pargeeldmin já ooinij ko kossâ čapis suovâ paijaan tobbeen šalde kuávlust. Na sun tállân ervidij kiäh tobbeen lává tulâstâlmin. Mii peln lii pelnub kilomeetter Čovčjuv šalde kuuvl já ij eejist moonnâm kuhe ko sun vyejestij pyeráin ton määđhi. Ko huámášáim ete eeči lii puátimin munnuu luusâ, te talle kal šoodâi "pioneerijd" huáppu. Muoi kuábâš-uv kaččâláim kuávlusân. Na ij eeči álgâm munnuu kačâttiđ, sun tieđij ete kal kaandâh puáttiv pááikân. ¶ Sáárá já Kuhesruoidâ-Kuivee ¶ pänikyeli petokala ¶ – Nisonieidâ ij tääiđi leđe taiđuu ustev, Muumistáálu ¶ Nuorttâsämikielâ škovlâkielâoopâ ¶ Säämi kirkkopeeivih Anarist ive 2009 ¶ Sämitige čuákkim lâi budjetistâm ihán 2013 71 000 euro vuálápáácu budjet. Eidusii tooimâ puátuseh lijjii 5 886 066,90 eurod já manoh -5 842 487,75 eurod. Sämitige manoin fasta (pargoviehâ- já toimâtilekoloh) lijjii 85 %. ¶ » Jeesus, máttáátteijee, ¶ Abstraktlávt:  Mun  smietâm  ko...;  Mun  epidâm  tom.;  Mun  hepânâšâm.;  Mun  ilodâm.;   Mun  čiärum  /  čiärustuum  /  čiärustellim.;  Mun  kaađâm.;  Mun  smietâm.;  Mun   povvâstâm;  Hiärván  oro  ko...;      Mun  omâttâlâm  /  Mun  suutâm  (mastnii).  /  Mun   tuárgistâm. ¶ paartij estimist paijaan pargee murrišvuotâ já tooimâ merhâšume ¶ Saarel-Maatist lâi jotelis kärbismoottor. Tot lâi Caille-merkkâsâš kyevtsylindersâš já kuuđâ hiävušvuáimásâš čäcipiätu, mii lâi nk. boksermallisâš moottor, mast sylindereh kiäigájii kuábáš-uv kuávlusis. Tot lâi pele jotelub ko mii lâi mavâstân Heeihâst, kiäst lâi kuulmâ hiävušvuáimásâš Aldell já kale toin-uv kiergânij. Čiiski-Joovsep Nijlâsist, kote lâi muu-uv hyelkki, oppeet lâi love hiävušvuáimásâš Johnson-merkkâsâš moottor, mii lâi hirmâd jiennii já vala-uv jotelub ko Maati moottor. Ko Joovsep Niijlâs vyeijilij Jaakkolist, te čuhâ njurgoo jienâ kullui kuálkkin kidâ Saarel räi. Mut lijjii vala-uv stuárráábeh moottoreh já toh lijjii nomâlâsân Ucjuvnjäälmist ereslasseen Jáágár Haanust (Haanu enni lâi anarâš Njuámmil-Vuol´ Pirgit) já Uccâ-Juhháán Joovnâst, kiäh láin kuohtuuh suhânomâstis Helandereh. Toh lijjii 12 hv. Archimedes-nommâsiih já kale pááru luoddánškuođij, ko taah almaah vyeijiláin. Motomijn ucjuvlijn lijjii meid siämmáá stuárusiih Penta- já Evinrude-merkkâsâsiih moottoreh. Peessim uáiniđ täid stuorrâ kärbismoottorijd Ucjuv pappâlist immeelpalvâlusâi ääigi, ko ucjuvliih pottii moottorkárbáidiskuin kirkkopááikán. Meid sii kárbáh lijjii čuuvtij-uv stuárráábeh ko saarellij já iänááš ucjuvlij kárbáh. ¶ Rottániŋálâs čivgá ivveest táválávt 2-7 čivgâčurrud, main juáhhást láá 4-10 čivgâd. Rotáh lasaneh uáli pehtilávt mut láá uánihisahasiih. Rotá čiivgah šaddeh čalmettemmin já pietittemmin. Enni njoomât čivgâidis nelji oho. Toh šaddeh lasanemahasâžžân juo muádi mánuppajasâžžân. ¶ a. Aasiast ¶ Luođii Saijoos säämi-suomâ -tieđettemlostii, 2,8 Mt ¶ Keejâ uánihisvideo muotâteatterist ¶ 5. Ciskeváálláš – Ampuhaukka ( Falco columbarius ) Vyesimáánu ¶ i) Moid elleejuávhoid rapu kulá? Agâstâl ráhtus vievâst. ¶ káiru merilokki ¶ vuáđupyevtittâs . Orgaanlâš amnâs meeri tiätu ääigi, maid šadoh já eres ohtiimân pastee iäláneh pyevtitteh. Vrd. ohtim. ¶ ko mielâ šlundoškuát ¶ čikšâ ¶ – Na tot ij luhostuu, rivgoo čielgij. ¶ lii viehâ sänitärhis jurgâlus sehe luándulâš já idiomaatlâš kielâ já västid GNT teevstâ ¶ Säämi kielâlávgummáttááttâssáin uáivildeh tom sämikielâlii máttááttâs, mast sämikielâ ij lah párnái ¶ Taažâ já Suomâ škoovlâin láá iäruh. Párnáin lijjii aalgâst munekááduh ohtsij škovlâpeeivij háárán, mut toh láá jo lappum. Haahâ lii-uv uáli eromâš, ko tot keččâl väldiđ kiävtun kuábbáá-uv eennâm škoovlâ puorijd peelijd. Škoovlâi kiävtust láá puoh Taažâbeln já Suomâbeln rahtum sämikielâliih oppâmateriaaleh já puoh eres-uv pyeremusah resursseh láá valdum anon. Ucjuuvâst lii vuoijâmhallâ já ollâtásásâš muusikluokka. Sirmá párnááh peessih vuoijâđ Ucjuv vuoijâmhaalâst, maggaar ij lah Sirmáást. Sirmáást oppeet lii eromâš šiev škovlâ- já pállučiehčâmšiljo. Ucebij škoovlâi vádisvuottân lii távjá, et tain váiluh amnâsmáttááteijeeh. Škoovlâi oovtâstpargoost lii lamaš ävkki taam-uv ääšist. Ucjuuvâst lii eres lasseen muusik máttáátteijee já Sirmáást oppeet tárukielâ máttáátteijee. ¶  sárnum Maatist, Lavrist já Ellaast lii korrâ koško já sij juheh säppilaasâid jotelávt kuárusin. Heikkâ-uv lii julestâm sääpis. Saana já Iinâ pelestis juuhâv sääpi hitásávt. Suoi halijdává navdâšiđ sääpi njaalgâ smaakâst. Sunnuu laasah láá vala loohijn sääpist. Piäkká já Márjá-uv mávustâllâv hitásávt sääpi njäälmist já sunnust lii vala laasâ tievâ sääpist. ¶ 105 ¶ Kiärun ¶ Sämitigge 2004 ¶ Puátteevuođâst tuáivuččim et puđâlmijnân šodâččij munjin áámmát veikkâ jieččân irâttâs pehti. ¶ Valentina Sovkina saahâ suomâkielân ¶ ● arvevyevdi ● ¶ sänitääsiráhtusist já oovtâ saajeest sääni merhâšume tááhust. Vuossâmuš spiekâstem lii ¶ viettuu ¶ Ákku-uv kuovlâl kyelifarppâlân já iätá: ¶ - Lam jurdâččâm puáttiđ tuu išediđ. ¶ Ákku ij puáttám tohon siisâ, veik Ánná tieđij, et tast ličij mielâ toohâm-uv, kuittâg-uv tääl ko ooinij kaasâid já laavhâid sunnuu kieđâst. ¶ nukkosiđ, nukkosâm, nukkos = juuttua ¶ Arkkitehtkišto Säämi kulttuurkuávdáá vuáváámist ¶ Já ko moonâim hotellin, mii lâi kááđu nube peln, te tobbeen luhhoost lâi saje niäljásân. Váháš áigáá keččin peesâim hooteelloonjân, já tobbeen Ester-uv koccáástâlâi já čiäruškuođij uđđâsist neelgis. Sunhân ij valagin lamaš olmânáál purâdâm. Viehâ jotelávt sun koozâi-uv purrâmuštaldrikkees kuárusin, mut tast ij innig nuuvt ennuv lamaškin purrâmuš. Esterân puohtui loonjân meiddei umogái seŋgâ, mii lâi nuuvt kieŋŋâl, et jiem jieš olláám ollágin lyeštiđ suu tohon. Luhhoost iššeed lâi váhá kuhheeb ko mun. ¶ Matti-uv čokkáá peevdi piällást Lavrijn. Lavri já Matti smiettâv, ete puđâldiččáin-uv suoi maidnii vâi mááláččáin-uv suoi maidnii. ¶ 2. Čalmekolláá pirâstit hervâcuozzâ , mast puátá čoolmij ruškis tâi čuovjis ivne. Hervâcuozzâ heiviittâl čaalman puáttee čuovâ mere. Tot paskood čalmekolláá kirkes čuovâst já jyeleed tom siävŋusist. ¶ – Naa, váhá vissâ. Tego tiäđáh-uv, te lam uuccâm love jonsahpeivtuulâ puállááttem várás. Jiem lah kuullâm vala maiden tast, já forgâ tot-uv äšši kolgâččij čielgâđ. ¶ ko jeggiriddoost ¶ – Mun lam motomin uáinám tast kove, Jouko eeđâi Teron. – Iä-uvks tast lah njävileh? ¶ * Lemmenjoen Lomamajat ; Ahkuntupa, Lemmenjoentie 1030, 99885 Lemmenjoki, puh. +358 40 7554306, šleđgâpostâ: Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. Lemmenjoen Lomamajat fáálá káámpást aassâm, purâdem- já ohjelmpalvâlusâid Lemmest. Uápástum reeisuid Rovâdâs-koržán, kolletoidemohjelmijd já kuálástemreeisuid. Ahkuntupa lii Njurgoiluovtâst, Lemmest, 45 km Anarist Kittâl kuávlun. ¶ – Mut jiem mun kielestâm, Uccâeŋgâlâš piäluštij jieijâs. ¶ Mottoom iiđeed käniores kirdij muorâuáksán já hutâgij kanijdis paaldân. Talle riemnjis njaavâi muorâmaddui. Tot vilšâstij pajas čalmekeijijn, njuálustij njälmpiälláidis já eeđâi: – Eppeđ tij muu tiet taarbâš čokkáđ tobbeen paijeen. Leppeđ vissâ jo kuullâm-uv, ete ellei kooskân lii kulluuttum ráávhu – kuumpi já saavzâ, pennuu já njuámmil, mii puohâi kooskâ. Puáttiđ vuálus, vâi peessâp navdâšiđ ráávhust koskânân! ¶ Škovlimvuávám ¶ Pohjankartano škovlâ, Oulu: Inka Ryhänen (tavesämikielâ) ¶ Sämitigge almoot uuccâmnáál HALDÂTTÂHHOOVD VIRGE Haldâttâhhoovdâ váldupargon lii jođettiđ sämitige stiivrâ vuálásâžžân sämitige haldâttuv, ekonomia já pargojuávhu, tooimânpieijâđ sämitige miärádâsâid sehe suunnâttâllâđ já ovdediđ tige tooimâ. Tohálâšvuođâvátámâššân lii hiäivulâš aaleeb ollâškovlâtuđhos sehe uápásmem sämiaašijd já haldâttâhpargoid. Lasseen váttoo sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95 ¶ Eestilâš aalmugmaainâs. Kirjeest Meripihkameren ¶ rottá čäcisäplig ¶ – Na nuuvt kale lii. Vissâhân lii äijihšoŋŋâ puátimin, ko tiäddá nuuvt čuuvtij. Ko ij sattum leđe ááimučuáskuttâskin aautost. Ijhân tagarijd aašijd ubâ juurdâškin, ko tälvipuolâšist aauto vuálgá uástiđ. Talle tuš haalijd tiettiđ, mon pyereest tot lieggân. ¶ – Na tiäđust-uv, loppeed museohovdâ já povvâstškuát. - Eppeehân tuoi kuávttáá tagarijd áppád porgâđ, ko mij lep jo kuuđâs ige sieidi valagin liihâ! ¶ Raavâdviäsu laiguuttemnáál ¶ Äijihjorŋâ = Ukonselkä ¶ 2. a. Naanood káártán Kuálhismeerâ robdâstittee eennâmoosij värikuálusijd ruškis ivniijn. ¶ Tavemeerâ E4 ¶ Ko Laampuváimu ooinij Pinokkio, sun eeđâi: ¶ SISKÁLDÂS ¶ – Já tot ruojijd, jis ton oolâ tuolmâst, eeđâi Mika. ¶ Elias Lönnrot ¶ nube kuávlukielâst kevttum häämi tiijguin , mut saajeest pic já šiev saajeest pyeri já toi ¶ Maaŋgâin tiivrijn, tegu piäivááloddáin, lii tievâslâš hämimolsom. Ton sajan syeini aččinijn já stuorrâ syeiniaččinijn lii kuulood tábáhtuvvee hämimolsom . Ko niŋálâs lii šiirrân áánsust kavnâm jieijâs šlaajâ orráás ¶ Tilálâšvuođâ lopâttem ¶ Aanaar já ärbivuáválâš tábáhtusah ¶ jis jieh lah oopâ jotemin, tiiláá ääigi njuolgist aassâmkieldâd tiervâsđâávdáást ¶ » Jieh–uv tun Filippus, tuubdâ muu, veik lam jo näävt kuhháá lamaš ¶ Fastâpargeeh láá kyehti. Ohtâ pärnitipšoo já ohtâ jođetteijjee. Jođetteijee tuáimá párnáigijn, hoittáá ohtâvuođâid táálu ulguubel já västid haldâttâspargoin. Toimâttahvisteest kávnojeh pargei ohtâvuođâtiđuh. ¶ Avaskari Anu Aino-Sisko Maarit ¶ - sämikielâlâš já sämikielâ máttááttâsân čujottum staatâtorjui sirdem máttááttâsministeriöst kuávluhaldâšemvirgádâhân (ige sämmilij jieijâs jiešhaldâšem pargon) (kieldâi staatâuásusvuá¬háduv uđâsmitmist), ¶ - Huomenta, huomenta, kuulâm Aailâ västidmin já uáinám uáli jo puáris ááhu Aailâ tiervâtmin kieđâst. Tállân ervidâm, et tie te lâš tot puáššáás Rantamäki. Jurdelim tállân, et puáhtá-uv sun nievt puáris ákku leđe nuuvt koorâs, paa já äŋgir, maid lijjim kuullâm. Suormah-uv lijjii punjâgâm, vissâ leesmi keežild, ijhân toiguin fattiiččii ubâ vuoptâingin kiddâ. Kieđah tuárgistii, vuoptah lijjii čuárgudâm já muáđuh nuuvt keezih, kooveeld já ruoinâseh. Liijká mun paloisiähá tobdoigijn suu fakšuustellim, jiemge ettâm maiden, veikkâ sun sárnuttâlâi-uv muu já noomâ cuáigudij. Ulguubeln škoovlâ kullui stuulâ, ruojâ já larmâ. ¶ äštih vahtiihánnáá haavdâmoonijd. Suáluikuávlu källeelássáid korŋim olmooš-uv puáhtá tovâttiđ stuorrâ vaahâg paldemáin lällee niŋálâsâsâid meddâl piervâlist. ¶ Kuobbâreh ¶ – algâkuursâst 18 uápped, ¶ Roppâ lii virdevijvesâš ¶ Mikko já Jukka kuovláin polvâi kooskâ. Mii-mii-eennâm lâi muččâd. ¶   elleid já jämmeid, ¶ – Mut mun tuolmâstâm váháš ton oolâ, et ruojijd-uv tibi, eeđâi Mika. ¶ čallii tavesämikielâ já aanaarsämikielâ kuábbáá-uv ohtâ olmooš, vieres kiellân tavesämikielâ 15 ¶ Kristus sovâttempargo keežild Immeel addel puoh suddoid addâgâs juáhážân, kote tom sust pivdá. Immeel ij muuštâ š mii paavuođâ, pic räähist mii pärninis. ¶ PARGOPITÁH ¶ – Na ko tun aldanâh juuvâ, te koolgâh jo puáđidijn tancâstâllâđ já njuškiistâllâđ, talle toh vejehááh puátih uáinusân já uážuh leggistiđ vuogâ toi njune oovdân. ¶ Kuátijävri = Kotajärvi ¶ Jeesus västidij: ”Ko tuoi puátivettee kaavpugân, tuoi uáinivettee almaa, kote kuáddá čäciruho. Čuávvoo suu. Ko sun mana mottoom táálun, čuávvoo suu siisâ. Pivdeđ peessâđ táálu iššeed savváid. Celkkee tiervuođâid must, já ettee et Miäštár ij tieđe kost sun pesâččij purrâđ pessijâšmálásijd ustevijdiskuin. Talle almai čáittá pajekeerdist stuorrâ viste.” ¶ stuorrânjaamaan hevosjuotikas ¶ Bering meerâ A3 ¶ Tapiola Eila Magga ¶ siärvuš = yhteisö 86 ¶ - Finniim-uv čovduu esken vuossaargâ. Tobbeen áásá mottoom ruátálâš, kote vuálgá-uv itten esken ton visteest. ¶ – Moonâ peri, avžum suu. Tiettim kale, et tot juná lâi 15 % tivrâsub ko tot táválâš juná, mut tääl kale jiem párnáigijn innig halijdâm tom siämmáá hirmos määđhi puáđidijn. ¶ Spiekâstmeh vuáttojeh ¶ Nuorttâmeerâst Suomâ já Ruotâ pelimudo Åland suáluikuávlu šadda suullân 6 500 suollust. Stuárráámus suálui lii Åland nannaam , mast lii suáluikuávlu áinoo kaavpug Maarianhamina . Maaŋgah siemin suolluuh láá asâhánnáá. ¶ Immeel sivnedem mailmân kulá eres-uv ko materiaallâš omâdâh. Mii eellim tehálâš uássin láá toh ulmuuh, kiäiguin eellip já porgâp. ¶ Säämi kulttuurmeriruttâ uuccâmnáál toimâihán 2014 ¶ sehe ollâtásásâš škovlim. ¶ - čuákkimišedeijee/av-teknikkár palvâlusah 2 t ¶ sijđoh: 92 ¶ Nuorâičällee västid ¶ Puátteevuođâst tuáivum, et mist liččii täst oovdâs-uv šiev eellim iävtuh tääbbin tavveen. Kolgâččii leđe tagareh škovlimsajeh ámáttáid, moid tääbbin lii tárbu já moiguin tääbbin piergee. Mist kolgâččii kavnuđ tääbbin pargosajeh, vâi oopâi maŋŋaal vuálgám nuorah puávtáččii maccâđ oopâi maŋa päikkikuávlun. ¶ – Keejâ tääl jotelávt já muštâl munnuid-uv veikkâ ijhân tot munnui kuulâ, moovtásk Nestor-uv já kooččât siämmást lättei muorâid maid lai viežžâm áákun. ¶ Muusik: ”Meecist kavnim njuámmil” (trad.) Ilmari já Tauno, Hannikainen, Radio-ork., HELSIG ¶ 1. Chile 4 500 ¶ vaaigut mahten veerstâ merhâšuumán. Spiekâstmijn huolâhánnáá jurgâlus lii puustâvlâš ¶ markkânistemhovdâ Johanna Alatorvinen 010 839 3109, johanna.alatorvinen(at)samediggi.fi ¶ Riihimäki C5 ¶ 3. Noomât tuáváduvâid čielgiittâsâi vuáđuld. ¶ Nommâ ij uážu leđe kiävtust siämmáá västideijee säämi viäsust. ¶ Demokratia lii taggaar oornig, mast tun uážuh ettâđ, maid halidah já poorgah tom, maid iäráseh eteh. (Gerald Barry) ¶ Kanahaukka ( Accipiter gentilis ) ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtus lii väldikodálâš Nuorâ kulttuur-tábáhtuskuálusân kullee sämikielâlâš kuávlutábáhtus, mon váldu-uárnejeijen lii sämitigge. Aanaar tábáhtus láá orniimin meid Aanaar škovlâ, Säämi máttááttâskuávdáš já páihálâš sämiservi Anára Sámi searvi. ¶ Taan kaavpugist Pieinis-Piäkká já eres kisáh ääsih. ¶ b. Mii ohtsijd liipuin lii? ¶ liävuttemesvuođah ¶ sun ooinij (spiekâstemjuávkku nr 2) tuođânálásávt ton suujâst, et gerundi kevttim ij ¶ – Eske teske... Mijhân pyehtip keččâliđ! Ama mist-uv ličij assaas oolâs. ¶ Na iäuvba tuo lah muu puuvsah? Kaabi, tuosâ tun tulitikuiguin. ¶ Sämitige nuorâirääđi ocá meriáigásâš proojeektpargee ¶ 2. Ovtâstit kaavpugijd rievtis rijkkáid. ¶ Vuáču škovlâ: Salla Rouvinen (tavesämikielâ) ¶ – Jieh-uv puávtáččij puáttiđ teehin váhá keččâđ, kii taam lii porgâm? Ferttiiččijm meiddei finniđ iše puoh luámáttuvâi tevdimist, et finnip kostnii uđđâ njobžâkiiŋku juovláid já eres-uv juovlâpurrâmušâid. Mist ij lah innig ij mihheen, maid njáálmán pieijâđ, já itten kolgâččii leðe juovlâjuhleh. ¶ sun masa tuostâi já lâi jo ittáám ben- ¶ 1. Lycoperdon perlatum – Känsätuhkelo – Mäinisuovâkuobâr U ¶ - luvâttâllâm luándudirektiiv lahtosij I já II Suomâ luánduhaamijn já šlaajâin, sehe Suomâ já Ruotâ toohâm boreaallâš stiellâs kyeskee luándudirektiiv lahtosij tievâsmittemiävtuttâs, ¶ Filosofia tuáhtár Marja-Liisa Olthuis ¶ Kaameel: Hiävuš, mon komitea lii ráhtâm. (Vogue) ¶ 3. Leškii čääsi liitán já táátu jiejâd paarâ muštâliđ, mii šlaantân tábáhtuvá. ¶ Ele poolâ, mun lam lonestâm tuu. Mun lam tuu noomáin koččom, tun lah muu. (Jes. 43:1) ¶ Eenikielâlijn tuše motomeh mättih luuhâđ já čäälliđ nuorttâsämikielâ. Čäällimtááiđu sij láá oppâm čäällimkuursâin. Ive 1991 álgám nuorttâsämikielâ máttááttâs keežild iänááš uási Čevetjäävri škoovlâ uáppein máttih luuhâđ já čäälliđ. Lii kuittâg huámášittee, et iänááš uási uáppein láá eenikielâs peeleest suomâkielâliih, já sij láá oppâm nuorttâsämikielâ vieres kiellân. Tanen kielâ mättim lii ucce. Nuuvtpa tile lii tot, et eenikielâliih iä määti čäälliđ já toh, kiäh mättih čäälliđ, mättih kielâ tuše uccáá. Nuorttâsämikielâlâš kielâpargeid ličij pargo fálusist valjeest ovdâmerkkân oppâmateriaal rähtimist. ¶ Nuorttâmeerâst eellih suullân čyeti kyelišlaaijâd. Masa puoh sisčaasij kyeleh mákkojeh meid Nuorttâmeerâst, mut tuše mottoom merâkyelišlaajâ lii vuáhádum Nuorttâmeerâ merisaivâčáácán. ¶  et Markkânij ääigi Raavâdviäsu Lyemeest lii faallâmnáál markkânpurâdem ucceeb já stuárráb niälgán. ¶ sierânâs hástuseh já máhđulâšvuođah, moi vuotânväldimân láá iävtuttum já väridum ¶ sismeerâ.....109 ¶ - Tot lii čielgâs. ¶ Ranska ¶ 199 ¶  ive Miiba tast. Ollâ kyessi maajeeldčyeigeinis poođij Räji-Joovsepist čuoigân já ko virgálâš tiervâttâsseremoniah lijjii toollum, te sun asâidui pelikuomijnis Tellervoin Áádáár Räjikocceemsajattuv kieskâd valmâštum ráiđutáálun. Toos asâiduvvii iänááš maajeeldčyeigeeh-uv. Koivisto čuoigâmjuávhu ohjelm lâi taggaar, et iiđeedpitá maŋa sij čuoigâlii muuneeld valmâštâllum čuoigâmmáátkán, mii lâi suullân muádi penâkkuullâm kukkosâš. Mij ohjelm uárnejeijeeh lâim moonnâm toho jo tooláá iđedist já valmâštâllâm puoh purâdem- já káhvástâllâmsoojijd kärvisin já ko čyeigeeh pottii, te tuočâim sii. ¶  ij Juhháánnjeeri TII.1963 Lemmee vuoluukeččin, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ Miäcásteijeeh pivdeh neđe ton mučis tuurhâ keežild. Luándust neeđeest láá uccáá vajaliih. Kuáskim já riemnjis pyehtiv motomin fattiđ taam jotelis ellee. ¶ Riemnjis já kaiccâ ¶ – Na kiiges taggaarges olmooš lii, kote tágárijd sieidilappumaašijd tiätá eereeb suolâ jieš? eeppid Heikkâ. ¶ čeevris ¶ Tiettim jo ovdiist, et Tessu uumáást mielâstis uárreid já lijjim jo oppâm viljâinân jođedijn tubdâđ, et kuás tot lii uárree uumáástmin. Umástem lâi čuuvtij lääivib já häärvib. Jis oppeet umástem lâi uáli koorâs, mestâ jo olvom já talle uážui tiettiđ, et lâi pecilodde, tâi puásui - jis tot umástem kaidânij. Ko poccuid tot laavij meiddei rohhááttiđ. Ij kale kuhás taid ruotâttâm, mut tommittáá kuittâg, et olgoláá vuájálitij taid. Ij must lamaš pissokyeddimlope tađe eenâb ko miäcástemlopegin, mut liijká vuovlâttim Savage vijlâsáid já väzzilim Tessuin Piergiváárán. Pisso lâi masa jo siämmáá kukke ko ton kyeddee-uv, et masa jo peeccihkeeči eennâm kuoskâttâlâi. Vazzim pálgámield Čovčjuv šaaldan, jeđe šaldemield juuvâ rasta Njááikun, mast vuolgij tot linjâš paijeel Piergivääri. Peenuv tiäđust-uv ruotâi kukken ovdiibeln já pyevtittij čuuvtij ovdeláá koške eennâm roobdân ko mun. Nahande ko mungis pyevtitškuottim Njáikkukiäčán, te Tessu višâškuođij hirmâdávt tobbeen väärist. Aalgâst jurdelim tiäđust-uv, et čuuvčá kale lâš tääl te paldettâm muorân já kiergânim piso-uv jo háputtâllâđ, mut ko jienâ oroi kaidânmin, te tast tiettim, et monnii ryettee huáđđoo maajeeld te lâš tääl sihhootmin. Pennuu jienâ kaidânij ain eenâb já eenâb, já ko te mun-uv viijmâg pyevtittim linjâškiäčán, te väzzilim ton mield viestârân. Jiem luáttám jieččân täiđimân vala nuuvt hirmâd ennuv, et liččim vuálgám šlumppâ väzziđ váárán, tegu viljâinân láim porgâm, pic tállân jis ucánjáhháágin sirdâšuvvim linjáást meddâl, te ucâluvvim maasâd. Pisottellim viehâ tärkkilávt ton linjáá alne. ¶ Sämitige vaaljah toimâttuvvojeh 5.9. - 3.10.2011. Vaaljâlävdikodde lii ráhtám vaaljâtohálijn iävtukkâsâin iävtukkâsluvâttâllâm. Iävtukkâsah láá ohtsis 40 . Iävttukâsluvâtâllâm 2011 ¶ – Tuoh ooraans, jurbâ heđâlmeh láá appelsineh já taid mun ááigum uástiđ- uv. Tuoh ruánáá, kuheldâlâšjurbâ heđâlmeh láá ruánáá vijnemyerjih, ákku muštâl já väljee bananijd, appelsinijd sehe seehâid já viekkee taid. ¶ Uáivikaavpug: Chişinău ¶ meetaalráhtulâšvuođâ ¶ 1) ađai anarâškielâsâš jurgâlemvaastâ lii ohtâ sääni (teermâ kieđâvuššâm: kj. Matt. 1:22, ¶ Nuorttâmeerâst eellih suullân čyeti kyelišlaaijâd. Masa puoh sisčaasij kyeleh mákkojeh meid Nuorttâmeerâst, mut tuše mottoom merâkyelišlaajâ lii vuáhádum Nuorttâmeerâ merisaivâčáácán. ¶ - Leago leamašan hávskkes beaivi? ¶ Jovnâ smietâi monnii ääigi. ¶ eennâmverdi ¶ –~Vijsáht toohum, aainas taan tovváá, Piälkku eeđâi. – Ko tääl mun tuubdâm aaibâs čielgâsávt kisáoopsâ. ¶ sämikielâ tutkâmuštooimâ ovdedem; sämikielâ olestilálâšvuođâ kyeskee tiäđu lasettem já sämmilij ¶ Sam-čeesi čielgiittâs ¶ Juhâpuoiduu lappuumân láá maŋgâ suujâ. Tain tehálumoseh láá vyevdičuoppâmij já juuvâi keđgirenskiimij tovâttem eellimpirrâsij nubástusah. Juhâpuoiduu paamus kištodeijee lii siämmáálágán eellimpirrâsist mákkojeijee miŋkki, mii taan kyevti šlaajâ koskâsijn fággádâlmijn lii táválávt tot kievrâb uásipeeli. Pirrâ Euroop viggeh macâttiđ juhâpuoiduu luándun šoddâdmáin taid kaardijn jeđe lyeštimáin elleid tastoo luándun. ¶ viermičalme.....30 ¶ e) Maid já maht ellee porá? ¶ 4. ANARŠ SAAVÂI UĐĐÂSEH JÁ PUÁTTEŠ OHJELM ¶ Jyeigee: Nils Heikki Paltto ¶ lokatiijvâst väärist/vääreest máánust/máánoost ¶ Astron ilodij. ¶ » Ij–uv munnuu váimu puállám, ko sun jođedijnân sáár- ¶ - Kulâ, maht taatkis lii máhđulâš? ¶ Rönne C2 ¶ main páárnáš uážžu iskâdiđ já ovdediđ jieijâs tááiđuid, mättim, tobdoid ¶ Čuákkimviste Sisti ¶ Čovčjáávrán maccâm maŋa lijjim vala pessijâšluámu loopâ räi pääihist, mut mielâ lâi kuárus já lussâd. Enni lâi lopâlávt moonnâm mii lunne meddâl. Iäskán tääl huámášim, mon stuorrâ pittá mii uásálâšvuođâst lâi moonnâm suu mieldi meddâl. Lâim innig neeljis; kulmâ rävis ulmuu já mun. Tuše eenist lâi lamaš taggaar kierdâvâšvuotâ muu kuáttá, et sust lâi lijgom ain munjin äigi, teikkâ kuittâg jo mottoom jeđđejeijee já ruokâsmittee sääni. Tiäđust-uv tääl Ailâgis puáđáččij väldiđ eeni rooli já lijjim tiäđust-uv kijtolaš jo tast-uv, maid sun lâi jo táássáš-uv muu oovdân porgâm, mut liijká muu puátteevuođâ tobdoh lijjii viehâ epituoivâliih. ¶ Säämi Parlamentaarlâš Rääđi, mii lii Tave-enâmij sämitiigij ohtsâšpargo-orgaan, meridij kielâohtsâšpargo uđđâsist orniimist já vijđes kielâohtsâšpargohaavâ jotonpieijâmist ive 2008. Suomâ sämitige värisaavâjođetteijee Heikki Paltto pahudij kielâohtsâšpargo algâttemseminaarist, ete sun lii ilolâš tast, ete Suomâ sämitigge lii finnim pargonis jođettiđ taam stuárráámus, staatâi raajijd rastaldittee kielâhaavâ, mii kuássin lii algâttum. ¶ Jieškote-uv haldâšemsuorgij kooskâ kalga lasettiđ ohtsâšpargo, vâi sämmilij kielâlâš vuoigâdvuo ¶ ráámmátteevstâid sistees toollâm kirje lâi salmâ- já messukirje, mii almostui ive 1619 ¶ Saul muštâl Jeesusist ¶ 2. Tot almai šoodâi jollâ vâi Tot almai šoodâi jollân . ¶ Täärhist tiäđuidâd já táiđuidâd ¶ – Na jis mun tuon nube uuvsâst puáđáččim olgos, ákku iävtuttâlâi vala. ¶ Pyeremus piivtâs ¶ Taat lii máhđulâš ton suujâst, et suomâ- já anarâškielâ lává hyelkkikielah. Hypotees ¶ Čäšni ¶ – Nuuvt mun jurdám, Tobžâ eeđâi. ¶ 16. Sämmilij pyereestvaijeem já ¶ Fossiileh muštâleh tovlái meerâi ¶ Ovtâstum aalmugeh lii nomâttâm 9.8. aalmugijkoskâsâš algâaalmugij peivin. ¶ ♦ ♦ ♦ ♦ ♦ ♦ ♦ ♦ ♦ ♦ ♦ ♦ ♦ ♦ ♦ ¶ Potákkij kuáivum ¶ Jakola táálust láá lamaš stuorrâ tuve lasseen kyehti káámmâr, moin nubbeest lii lamaš sierânâs uksâ olgos. Tuuveest lii ain-uv ciäggud stuorrâ ráptukeđgitäkki já toh ráptukeeđgih kale sulâstiteh viehâ čuuvtij merâriddokeeđgijd. Lii vaarrâ máhđulâš, et keeđgih liččii motomin kiđđâtäälvi kesittum ergiráiđuigijn Varjâvuonâ riddoost. Tááláá ääigist ij lah “pase” moonnâđ táálun siisâ ton suujâst, et lii viirrâm vaarâ. Uási čäcikáátust lii jo mieskâm já koččâm vuálus já nubbe keeči kačča forgâbalij. Koskâkáátu tuve piäláš uási lii koččâm, tuše täähi pehti lii koskâkáttu sajestis. Jakola táálu šiljoost láá naavit, stuorrâ hiävuštalli, láátu já äitti, moin äitti lii puoh pyeremusávt siäilum. ¶ Nihkolas Valkeapää (väärrin Veikko Porsanger) ¶ – Lii, lii! Te taa, aaibâs olmâ reivâ. Tuálvu tom tääl muččâdávt áákun! ¶ Matt. 10:22 σωθήσεται pelastuu piäluštuvvoo ¶ Aanaarjävri E1 ¶ Mist lâi ain-uv tot lusissiähá Siemens-radio, mii tarbâšij stuorrâsiähá “kuiva- já anodiparistoid” , moh lijjii kuittâg čuuvtij keppisuboh ko Siemens ovdedeijee kuávŋáás Fenno-radio lusis aakuh. Siemens-radio pattereh iä táiđám leđe häälbihkin já eeči lâi uáli tärkki tast, et kihheen ij kuldâliččii radio tušijdiet. Mun jiem riävtui tiättám, et lijjii-uv pattereh finniimist Kaamâs kaavpijn ađai Taka-Laapist tâi Osuuskäävpist, vâi koolgâi-uv taid tiiláđ ovdâmerkkân olgoláá Avelist. Iivij mield ránnjátááluh še lijjii skappum radioid olssis, iäge innig tarbâšâm puáttiđ kuldâliđ uđđâsijd miibel, mii lâi mottoom muudon hyenes äšši. Lijkkojim uáináh toos, et ránjáh kolliistellii mii pääihist. Tääl sij kuittâg kuldâlii uđđâsijd pääihist já kolliistellii ráánjái lunne mudoi vain. ¶ a. viestârbeln ¶ Ko lijjii tuođâi-uv cuoŋŋuuh já sijdâulmuuh polâstellii, et sijdâ sátáččij kurgâliđ tavas, te muoi Mattijn vuolgijm oppeet mottoom peeivi časkelâddâđ taid. Táválávt taggaar sijdâ, mii lâi Piergiväärist – já kurgâličij tavas, te tot tábáhtuuččij ovttuu Kärbisjuuvâ mield, ko tot lâi taggaar tavas kessee “jođáttâh” já jis muoi uáináččáim, et nuuvt lii tábáhtuumin, te muoi čuoigâččáim huápust siijdâ njunosán já cogâččáim tom maasâd Piergiváárán. Sijdâulmuuh lijjii ravvim šiev várdámsaje já tot ličij Várdámváárááš, mii lii ollâ váárááš Čovčjäävri viestârbeln. Ama tobbeen ležeh ulmuuh ovdil-uv várdáástâllâm poccuidis, ko lâi taggaar nommâ-uv. Čuoigâdáim vistig Piergivääri taveuásist, jeđe Kärbisjuuvâ riddoin, mut iän vuáttám poccuid, mii lâi tiäđust-uv šiev äšši. Eehidláá te kuárŋoin Várdámvááráá alaččân, cokkiittáim kuodduu pyelliđ, jeđe káhvástâláim. Várdááččáim täst vala nuuvt kuhe ko ličij peeivi čuovâ, jeđe vala ijjâdiččáim vááráá alne, ko lâi nuuvt šiev šoŋŋâ. ¶ 3. Maajuv päänih šaddeh liijgás, jis toh iä jurse muorâ. ¶ Kirje lii kuástidâm Anarâškielâ servi. ¶ liegâsvuođâ rievdâm 132, 134 ¶  lah sierânâs   tekki. ¶ Säämi kulttuurkuávdáá oovdânpyehtim ¶ Tanssimatsi-baletčájáttâs. Aalmuglâšbalet 28.8.2012. ¶ Taat oovdeld mainâšum lii uánihis kuvvim tast, maht puáhtá ohtuu oppâđ. Mut kielâ oppâmist lii tehálâš meiddei vuáruváiguttâs eres ulmuigijn, já talle kolgâččij haahâđ olssis sárnumskippáár. Ij lah pyeri pääcciđ vyerdiđ, et kiinii uárnee maidnii, tastko kihheen ij tom poorgâ, mut tast ferttee jieš leđe aktiivlâš . Maid jis tátuččih sämikiel ustevijdâd sárnuđ tunjin sämikielâ? Maid jis keččâliččih orniđ savâstâllâmriggee sämikielân taggaar ulmuigijn, kiäh meiddei láá siämmáá tiileest ko tun jieš? Taas pyerrin saijeen puávtáččij leđe veik Kulttuursijdâ Avelist teikâ kiännii päikki. Savâstâllâmfáddán puávtáččii leđe oho pargoh, šoŋŋâ, puuđâldmeh teikâ mii ihenis, mast haalijd sárnuđ sämikielân. Sárnumriggee orniimân ij taarbâš leđe máttáátteijee ige kielâčeppi mut tom máttá porgâđ kii peri, kote lii oppâmin kielâ. Jis tánávt kevtiškuát kielâ, te lii vises, et ij kielâtáiđu tast kuittâg huánnán. ¶ (d) jyehimuđusii pággusuddâluttem tâi -lahtem; ¶ E-girji (tavesämikielâ) ¶ Äddejim nuuvt, et liččii aainâs kyehti Golgata já liččii meid kyehti oppâsyergi, main ovdeláámainâšum oppâsyergi mield olmâ Golgata lâi eidu tot Muorâkärdihäävdi aldasâš räpis tiävá já nube oppâsyergi mield kuávdoo tááláá Jerusalem puáriskaavpug, kuus Via Dolorosa nohá já mon aldasijn lâi meiddei tot paalaac, mast Rooma kiäisár ovdâsteijee Pontius Pilatus poosâi kieđâidis já nuuvt toovân adelij juuvdálijd mottoomlágán love koddeđ Jeesus. Jiem tuubdâ ráámmât masa ollágin, jiemge lah ton tulkkojeijeid sahhiittâllâm pyerebeht, et puávtáččim nabdeđ taam ääši aaibâs tuottân já tot lii-uv nomâlâsân muu jieččân tulkkum ääšist. ¶ Áigápuátutoorjâ occoo jo-uv kirjálávt tâi äššigâšjotteen ohtâvuođâst sosiaaltoimâttuvâst. Uuccâmluámáttuvâid finnee sosiaaltoimâttuv vyerdimvisteest já kansliast. Jis jieh lah ovdeláá ášástâllâm sosiaaltoimâttuvâst tâi tust lii eellimitle keežild miinii sierânâs tárbu torjuu ucâmân áigápuátutoorjâaašijn, ličij pyeri väridiđ ääigi sosiaalpargei. Suin puávtáh savâstâllâđ já uuccâđ čuávdusijd eellimtiileed pyereedmân. ¶   – Moonâ peri, avžum suu. Tiettim kale, et tot juná lâi 15 % tivrâsub ko tot táválâš juná, mut tääl kale jiem párnáigijn innig halijdâm tom siämmáá hirmos määđhi puáđidijn. ¶  leibi. 5) ge? ¶ 55B Alppâtoorvist vuálgá kuháskyeddee já jumijdeijee jienâ. ¶ Sämitige stipendâ ožžuu čuávvoo nuorah: ¶ Immeel viäsu huksiimân tarbâšuvvojii ennuv ulmuuh. Čiččâm ive keejist tot valmâštui. Salomo aalmugijnis puovtij čokkâniđ immeelpalvâlusân mučis temppâlân. ¶ Sämiarkkâdâh ¶ *=jienâstemsaje siste, ij autost ¶ Tááláš sämikirkko, mii ceggejui Amerik luterilij kirhoi išeruđâigijn, lii valmâštum kiđđuv 1952. Jiem eeđâ, et tááláš kirkko ličij mahtnii faste, teikkâ epikiälvulâš, ij eisigin, sulâstithân tot oovtâ kuávlust keejân viehâ čuuvtij láávu, mii lii sämmilij symboolijn ohtâ. Oovdiš tapuli-, ađai tornâkirkko lâi ciäggust tuše 48 ihheed, mii lii viehâ uánihis äigi kirhoi koskâmiärálâš ahan verdittijn, ko ovdâmerkkân Piälppáájäävri kirkko-uv lii jo 238 ihheed puáris já ain ciäggust. Tovâččij mielâ iävtuttiđ Aanaar servikoodán, et jos puátteevuođâst tast lii tárbu rähtiđ kuusnii kirho, ađai rukkoosviste, te kiävtáččii tom rähtimân tälvisuáđiist puállâm Aanaar kirho sárgusijd. Jiem osko, et lam ohtuu tuoivuinân taam ääšist. ¶ vuáttámušâid = kokemuksia 121 ¶ Säämi kirjálâšvuotâ ¶ ČUÁKÁNKIÄSU ¶ tiäppuliäđđum leväkukinta ¶ Rijjâ savâstâllâm oppâmateriaalpargoost ¶ Eemeed já Jussa moonáin. Juhháán paasij ohtuu pááikán já teevdij lávguáldá nuuvt kolmâ čassijn ko hanast poođij. Suu mielâst tot kale vala-uv lâi meendu luuškâs, mut toos ij vaijaam maiden. Tot ferttij tääl tienuuvt tuhhiđ. ¶ organismâ. ¶ Máhđulâš vyelgimsaje Päärtihist lii eres lasseen kieldâ toollâm Njihenjaargâ kärbislyeštimsaje. Määđhi loppâkeeččin lii Njižžjäävri kärbislyeštimnjuáidus. Määđhi puáhtá tiäđust toohâđ še nubijkulij. Vyelgim- já loppâkeeji koskâ lii maađij mield suullân 14 kilomeetterid. Tot lii tommittáá uánihis mätki, et jieijâs auto viežžâm vyelgimsaajeest lii máhđulâš veikkâ tuomâmmašináin – ko tuálvu tom ovdil vyelgim määđhi loppâkiäčán. ¶  meiddei miäruseh: almaah? ¶ Kaukasus I7 ¶ Sämitige čuákkim oovdâst Sämitige alemus meridemvääldi. Tot čokkân 4-5 keerdi ivveest. Sämitige čuákkim meerrid váldunjuolgâduslávt sämitige adelem ciälkkámušâin, iävtuttâsâin já eres peleväldimijn. Staatârääđi meerrid sämitige jesânin (21) já värijesânin (4) sämitiggevaaljâin enâmustáá jienâid finnim olmožid, kuittâg nuuvt, et jyehi sämikuávlu kieldâst (Iänudâh, Aanaar, Suáđigil ja Ucjuuhâ) šaddeh ucemustáá kulmâ jeessân já jieškote-uv kieldâst ohtâ värijeessân. ¶ Sämiradio ¶ 3. a) Sáárgu vihkosâd maailm káártá. Keejâ ¶  uáinám. Ilmari Mattus ¶ Ko kiäinuiävtuttâs lii herkki korrâ pieggáid nuuvt Njižžjäävrist ko Aanaarjäävrist-uv, mätki váátá miällost tááiđu já hárjánem selvâniđ ollâ-uv páárui kooskâst. ¶ 4 a. Sáárgu kuálán veepsijd. Keevti mallin oppâkirje kove 165A. ¶  ääigi dynaamisávt/funktionaallávt siämmáánáálá ko KR92. ¶ — Išán išán — kustâ váldá muu! páárgui Pöö. ¶  meendu Meiddei kietâpivdo kuulâš toid puárásumosáid pivdovuovvijd. Juuhân kuuđđâđ kuárŋoo suávvil tâi kuávžur mana nuuvt cuáhásân, et olmooš f'ättee tom kaaččâtmáin kiddâ, teikkâ uulât časkeđ tom sobbijn. Masa kietâpiivdon puávtáččij verdidiđ kuálástemvyevi, mii lii lamaš piäsáduvváin keessim . Suullân 2,5 meettersâš láánjá čuopâstuvvoo rasta, karsâstuvvoo já punjâstuvvoo kierruustis suullân 20 seenti piäsádâhkiellân. Kielâ jođettuvvoo pajevirde pelni várugávt kyele kuávlun nuuvt, et ko kyele uáivi lii kielâ siskiibeln, ravgejuvvoo stáágust korrâsávt já kyeli kirdá koške enâmân. Meiddei meessigsraaŋgâst rahtum kielâ lii kevttum puorijn miännástussáin. Samudjávráliih kevttii puškopiivdost stággukeejist hiäŋgájeijee stuorrâ vage. Vagge jođettui puško kääibi vuálá, mon maŋa ravgejui puško koške enâmân. ¶ – Poreh-uvsun kisáh kissákuolijd? Sami imâštâlâi. ¶ Seminaar loppâpuátusin pahudui, ete lii tárbu vuáđudiđ pargojuávkku, mii puávtáččij valmâštâllâđ oovdânpyehtim Suomâ, Taažâ já Ruotâ sämitiggijd já tuálvuđ ääši tast ain ovdâskulij säämi parlamentaarlii rääđi peht säämi ministerpargojuávkun já staatân. ¶ Kiemâeennâm = Keminmaa ¶ 4. Kost puáhtá kavnâđ a) tuáršu, b) šnjirgoo, ¶ pessimvyehi.....83 ¶ Ucjuv sämiluvâttâh: Anni Kaisa Koivisto (tavesämikielâ) ¶   Siidast Suomâ 100 – Luándupeeivij 2017 algâttem oovtâst Sämmilij aalmuglâšpeeivijn ¶ fiindâr = kampela 182 ¶ 5 Jienâ ovdánemliähtu lii čääsist 1 500 m/s. Taampâ škajâluođân vuolgâttij jienâ merâpoonán. Jienâ maacâi škajânin ponneest kuuđâ seekund keejist. Rekinist čääsi jieŋŋâlvuođâ. ¶ - Jovnâ, tot lâi Čsookh, tot ij vissásávt jáámmâm toin uccâ aldâgâssáin. ¶ Jis puáđáh koččomáid eres sajan ko päikkikoddásâd: ¶ Jyehi čäcieevnist lii jieijâs puohčâlemkiällu, mut algâkeesist ores ucâluvá aldemuu niŋálâs kiälu siisâ já parâttâl tobbeen niŋálâssáin. Niŋálâs mannee joba čyeti manneed skuápun, maid tot lii pannaam viermist. Moonijn šaddee čiivgah láá ráávvás nálásiih, ko eevnijn ij lah hämimolsom. Čiivgah viettih puohčâlemkiälust ääigi mottoom oho, jeđe vyelgih kiäinusis. ¶ Anarâškielâ tievâsmittemškovliittâs vuávám lâi álgám jo ihe tassaaš ovdilgo jieš škovliittâs aalgij, já tot pargo porgâttij kulmâ ulmuu olespiäivásávt. Nuuvtpa ko mun algâttim jieččân pargo, keevâtliih čuolmah lijjii iänááš selvâttum. Jeera sali oroi uáli vuovâs máttááttâmsaijeen: tot lâi tuárvi styeres já čuovvâd. Smavvâ ääših lijjii huolâttum: kirjeh ilddein, käähvih já teejah luoka tyehin. Sänikirjeh lijjii puátimin. Videotykki vuordij peevdi alne – já tot ij lah mihheen siemin hiäđuid. Jis mun lijjim ferttiđ kevttiđ táválii taavlu čälimân, liččim kale vissâ vala-uv čälimin veerbâi sujâttemhaamijd. ¶ Lase suu váldám kuuvijd kaavnah tääbbi . ¶  Koččâmušcelkkuuh moh puoh pyehtih leđe ¶ b. Kiävtám saanid pyeri iiđeed, pyeri peivi, ¶ Majemuu sänivuáru keevtij Ruotâ Sämitige saavâjođetteijee Ingwar Åhrén, mast sun tubdâstij alnees lemin vyelligis luándu, mut siämmâst meid tuubdâi stuorrâ kunnee, et lâi peessâm ovdâstiđ Ruotâ sämiaalmug taan stuorrâ peeivi. Sii mielâst ij lah nuuvtkin merhâšittee, et nommâ lii rievdâm Säämi Parlamentist Sämitiggen. Eenâb meerhâšume lii tast, et parlament uážžu status, tegu tuođâlâš sämiaalmugväljejum orgaan. Tääl láá sämiaalmugväljejum orgaaneh Taažâst, Suomâst já Ruotâst. Tuáivumist já vyerdimist lii, et iä monâččii kuheskin ääigih, ovdilgo Ruošâ sämmiliih uážžuh meid aalmugväljejum orgaan. Ko Sämitigge vihkui porgemáánust 1993 Ruotâst, te kunâgâs já kunâgâdâr láin fáárust. Tot lâi stuorrâ peivi sijjân já tääl sij-uv älgih iberdiđ tom ilo, maid mii tubdâp, ko täsivääldi president kunnijât lekkâm uásiväldimáin. Inwar Åhrén tieđij sämmilij vuástálistmijn Suomâ pelni, mut oskoi, et jiermi vala loopâst vuáittá. Loopâst sun tuáivuttij Ruotâ Sämitige peeleest mijjân ”viljâidis já obbijdis” luho siämmâst ko tuáivui et šodâččij Sämitigij koskâsâš laahâ já ávhálâš ohtâsâšpargo. ¶ pargo ¶ Ailâ-siäsá västid: ¶ 62. Viljâlemenâmij loheh ¶ Šlajâtubdâm ¶ c) kalâččeijee, d) čerrih, e) čievčâ piervâl? ¶ » ¶ – Tun cyevkkejih muu päikkikuobbâr. Jiem-uvks mun uážu mongin kuobbârist aassâđ ráávhust? Puásui ij liijká poollâm uccâ mááđust tego olmooš. Tot joođhij kuobbâr puurrâm peerusthánnáá mááđu kiljomist. Ij tot vissâ huámmášâmgin ubâ mááđu. Máátu njuškij kuobbârist enâmân eiduttâl ko puásui lâi tom-uv njuálustmin njálmásis. ¶ 7. Magareh čuávumušah láá alkohol lijgekevttimist? ¶ Paijeel kulmâlov ihheed tassaaš ohtâ olmooš mainâstij munjin, ete sun uáiná ko suu eenikielâ jáámá. ¶ Pariisi ¶ Staatârääđi kielâlahâmuštâlus 2009 ¶ Maati eennâmpiäluštemreisu piištij 5 ive, mon sun šoodâi palvâliđ Pennas juávhuin já loopâst vala uásálistiđ säksilij vuájálitmân Kiemâst meddâl. Tađe ovdil säksiliih lijjii “viärjuviiljah” , mut ko Suomâ toovâi ráávhusopâmuš Ruoššáin, te talle tain šoddii vajaliih já vajalijdhân koolgâi tiäđust-uv pääččiđ. Suátireeisust sun maacâi Lusmenjaargân já ko lâi vala puáris äigi, te lâi-uv uáli väädis fattiđ kiddâ ráávhuääigi elimist. Vittâ ive epivises já myesittis tiileest tovâttii puohlágánijd vädisvuođâid. Nuuvtpa päikkipargoid, tegu puásuituálu já kyelipivdo ferttij masa uđđâsist máttááttâllâđ. Huápust tááiđuh kuittâg maccii mielân já eellim Lusmenjaargâst jotkuuškuođij já stáđásmuuškuođij. Eččis Lusme-Piäkká lâi jáámmám evakkost puáđidijn Oulust roovvâdmáánu vuosmuu peeivi 1945 já suu puárásub viljâ Saammâl še lâi jáámmám siämmáá ive, et Matti lâi tääl perruu puárásumos almaiolmooš já kenigâsvuođah lijjii ton mield. Nuuvtpa Maati pargon suáđist puáttim maŋa maaŋgâi ivij ääigi lijjii-uv perruu poccui pygálustmeh, sarvai kaldiimeh, njuovvâmpoccui njuovâmeh já vyebdimeh, ááldui čoonâdmeh, kyedditmeh já vuássái miärkkumeh. ¶ 4. Mane Australia luándu lii ereslágán, ko eres eennâmoosij luándu? ¶ ulâštooŋâs suopursu ¶ Kirje čallee lii oppam tuoijum enistis saami arbivuavalaš oppamvyevi mield. Sun lii tuoijum puohlagan samituojijd, já tooimai meiddei tavja kuursai mattaatteijen. Taal Ella Sarre lii čokkim eellimaigistis čoggašum ja haaham maalijd, taaiđuid ja pargovuovijd anaraškielalaš kirjen. Suu eenist puoh maalih ja mitoh lijjii uaivist, sun ij kiavttam paappar maalij sargumangin. Taal puaris maalih, pargovyevih ja tyeijikiela raaijoo kirjalaš haaman. ¶ koškepasâttâs ¶ kaijuu.....73, 83 ¶ šoovijd ¶ Turisti kiäččá kilomeetterstuálpu mast lii nummeer love, já koijâd tast orroo puáris äijihist, et kuus täst lii love kilomeetterid. Äijih: Eidu tien stuálppumaddust lii love kilomeetterid jyehi kuávlun. ¶ Vala 20 ihheed tassaaš kielâtotkeeh kevttii ucceeblovokielâin taggaar saanijd ko `jämmee` já `jäämmâm`. Tot saatij luávkkáđ taid kielâsárnoid, kiäh lijjii vala elimin já oles vuoimijgijn. Táálááh totkeeh kevttih-uv mielâstubbooht biologiast uápis sääni `uhkevuálásâš`. Kielâ lii jáámmám esken talle, ko ij ohtâgin olmooš sáárnu tom – já talle-uv lii vala tot máhđulâšvuotâ, ete tot vala motomin váldoo uđđâsist anon, nuuvt ko lii tábáhtum ovdâm. heprean. Tääl pirrâ maailm uáinoo, ete ucceeblovokielâin lii tuáivu. Ohtâ ovdamerkkâ tast lii mii čolmij oovdâst: anarâškielâ. Kii ličij oskom veikâ ive 1989, ete 15 ive keččin párnááh láá anarâškielâ peivitipšoost já finnejeh škovlâmáttááttâs anarâškielân puoh amnâsijn? Veikâ anarâškielâ lii vala-uv uhkevuálásâš kielâ, tot lii ruokâsmittee ovdâmerkkâ maŋgáid maailm siemin uceeblovokieláid. Anarâškielâ iäláskittem čáittá, ete 300 sárnoo kielâ lii siämmáá tiivrâs ko 30 miljovn sárnoo kielâ, jis ulmuuh jiejah aneh tom áárvust já pargeh ton oovdân vâi kielâ siäiluččij. ¶ Ciäggud ¶ 4. Škovlâkirjeh ¶ Já jis tiätumyensterist ij šoodâ nube kielân uđđâ sääni, noomâ adeleijee puáhtá usâškyettiđ pyereeb myenster, mon hiäivulâšvuođâ ferttee siämmáánáál testađ. Ubâ testamproosees kiärduttuvvoo nuuvt kuhháá ko tuhhiittettee vaastâ kávnoo. Hiäivulâš vastuu uuccâm lii muálkkáás proosees, mon ij pyevti meendu vuáđulávt kieđâvuššâđ näävt uánihis ääigist. Jyehi tááhust anarâškiel sänirähtimist älkkeemus lii lamaš keččâliđ piergiittâllâđ kielâ jieijâs säniráájuin nuuvt kuhás ko máhđulâš. ¶ – Jis ep tiäđáččii, et lep jiejah porgâm tääbbin juovlâi oovdân, te ijhân ohtâgin taam kale oskoččii, Siäsá eeđâi. ¶ koskâvepsi ¶ Esbjerg B4 ¶ 4. ¶ Lijjim finnim tien puáris markkânkove Museovirastost šleđgâhäämist, mut tast lijjii nuuvt ennuv roskeh, et vuolgâttim tom Turus Peertin, vâi sun fiksiiččij taid ruuskijd meddâl. Siämmást mainâšim sunjin, et iäláččim vala ohtii ucâmin tom markkânsaje já algâttiččim uuccâm nuuvt, et monâččim vistig Øisten Nilsen savváid. Pertti še movtijdij vyelgiđ fáárun, ko sun še tuubdâi mielâkiddiivâšvuođâ áášán já tothân munjin heivij uáli pyereest: sust liččii tagareh kuvvimpiergâseh, moh must vailuu. Nuuvt muoi vyeijiláim Avelist pasepeeivi 18.9. Varjâvuonân toin jurduin, et tääl tot markkânšiljo kalga viijmâg-uv kavnuđ já toho puáđidijn vyejestáim vistig Uunjaargân Øisten Nilsen šiiljon. Sun ij lamaš pääihist, mut suu pijgá (latvialâš nissoon) lâi naavit lunne já viggáim addiittâllâđ suin. Pijgá ij máttám ennustkin eŋgâlâskielâ, mut tommit kuittâg addiittâláim suin, et Øisten ij lamaš pääihist, mut puhelinnummeer kale sust ličij tiäđust. Sun koivij kännykkäs lummoost, čaaitij tom nummeer já mun suáitistim Øistenân. Sun lâi kostnii Koskâ-Taažâst vyejimin autoinis kuusnii, ige sun puáhtám tääl munnuu išediđ markkânsaje ucâmist muide ko čielgiimáin puhelimest, kogo tot Markkântiävá já Markkânkieddi liččii já váhá ton markkânsaajeest-uv, mut talle ohtâvuotâ potkânij. ¶ Jovnâ lâi še suorgânâm. Máárjá ij lam muštám váruttiđ Joovnâ pešnirihháin. Tääl toh uđâgááh-uv lijjii jo kirdelâm. Mii luhhoid, et tot sattui leđe oppâmettum uđâgâš! Jos ličij lam eči- teikkâ ennipešnirihhááš, te tääl Máárjá já Jovnâ liččijn jo lode čuávjist! ¶ Rijjâhámásiih ucâmušah pivdojeh toimâttiđ vástuppeeivi 20.11.2015 tme 16 räi čujottâsân Sämitigge/ škovlim- já oppâmateriaallävdikodde, SAJOS, 99870 Aanaar. Ucâmušân kalga lahteđ kopio oppâre-gisterváldusist. Ucâmuš puáhtá vuolgâttiđ meid šleđgâlávt čujottâsân ¶  peeivi, Čohčâmáánu ¶ Rahttâttâmkooskâst uksâkiällu čuojâi. ¶ Vannjiikeessimuáivi = Vainospää ¶ Stivrâ tuhhiittij kyehti ciälkkámuš Iänuduv kieldân. Kieldâ lâi pivdám sämitiggeest ciälkkámuš kyehti proojeektvuáváámist: sämivaikuttâsâi miäruštâllâm kieldâlâš miärádâstoohâmprosessist já sämikielâ já -kulttuur iäláskittemprojektist. Sämitigge miäruštâlâi vuáđulávt vuáváámijd kieldâlij lahâasâttem háárán, aalmugijkoskâsij kenigâsvuođâi háárán sehe uđâsmitmij háárán, maid valmâštâleh staatâhaldâttuvvâst. Miäruštâllâm mield vuáváámijn láá mieldi tagareh oovdânpyehtimeh, moh iä kulloo kieldâlâš jiešhaaldâšmân já luávkkájeh sämmilâš kulttuurjiešhaldâšem. Sämitigge oonij vuávámijd uáli vááijuvlâžžân já lahâasâttem vuástásâžžân. Sämitigge almottij, ete vuástálist kuohtuid projektijd. Sämitigge kiddij huámášume meid toos, ete Iänuduv kieldâ ij lah tiävdám lahâaasâtlâš kenigâsvuođâs rähtiđ oovtviärdásâšvuotâvuávám já oovdânpuáhtá, ete kieldâ pehtilit säämi kielâlaavâ olášuttem. Sämitigge almottij, ete lii vaalmâš oovtâstpaargon kieldáin oovtviärdásâšvuotâvuávám rähtimist já sämmilij kielâlij já kulttuurlij vuoigâdvuođâi turviimân Iänuduv kieldâst. ¶ Násti 5 ¶ tuomâ 204 ¶  + Vitamineh já kevttim ¶ toos já eeči Ambrosius sivnedij arkkâduv juhleliturgia maŋa Čevetjäävri kirhoost Pasotteijee ¶ Laapi lito stivrâ ¶ Tovláá häävdi kavnâm Egyptist ¶ Puáris kielâ ij lah laavim iäruttâllâđ midáttes uccloddáid: toh láá nomâttum tuše “uccâloddáážin” , “cissáážin” teikâ “sávjáduvvâžin” ubâ juávkku, já tađe stuárráábeh lodeh láá lamaš “rástágááh” . Ko škoovlâst ive 2000 aalgij biologia máttááttâs anarâškielân, mij huámmášijm, et lijjii ennuv loddááh, moid ij lamaškin sämikiel nommâ. Nomâttes juávhu lasseen puárrásub loddenoomâin lâi moive: motomin siämmáš sämikiel nommâ čujottij maaŋgâ loddešlaajân teikâ oovtâ šlaajâst sattii leđe maŋgâ-uv noomâ. Tovláin ulmuin kale iä lamaš vädisvuođah ludij tubdâmist, tastko lodde maŋgii oinui já kullui nomâttem ohtâvuođâst. Vädisvuođah láá šodâškuáttám esken tastmaŋa, ko sämikielâ lii valdum čuovviittâs kiellân: tááláá ääigi škovlâ já loddetieđâ tarbâšává čielgâ standardijd, moi mield oovtâ šlaajâst kiävttoo tuše ohtâ nommâ. Taas mij-uv lep viggâm jieččân nommâpargoost. Taat kalender paajeed uucijd já midáttemijd ton árvusâžžân, et Suomâ jyehi uccloddáážân lii tääl anarâš nommâ. Kalender loopâst lii listo Suomâ puoh varbusluudijn já toi noomâin. ¶ Suolui-Suomâst láá maaŋgah kyeliviljâlemlájádâsah , main šoddâduvvojeh kiirjâgluosah . Toh piämmojeh viermiáldáin koškefuoddâráin. Paijeelmiärásâš fuodâr já kyele pooškah tyelvideh áldá aldačaasijd. ¶ Diplomaathäämist: 44 ulmui ¶  – Mut ko Ahab aaicâi Elia, sun eeđâi: ”Tie-uv tun tääl lah, kote lah tuálvum Israel aalmug várnuttisvuotân?” ¶ Čääsi haajâ lii a) hajâttem b) läivis kyelihaajâ c) motehaajâ d) kuocâhaajâ e) oljohaajâ. ¶ Kielâtaho-palhâšume rähtee sahâvuáru 11.15-11.20 Kielâtaho -palhâšume keigim ¶ – Maht tot maka luhostuvá? Timon koijâdij. – Ijhân ¶ : tutkâmvuálásâš jurgâlusâin vuottum ¶ denaar leeibijn ij suittuuččii sijjân ij siemin pittáášgin nuuvt et juáháš uážuččij ucánjii. ¶ Maati vasta ij liijká kiergân naulakkon. Matti haalijd tállán sávnuđ uđđâ vastain. Sun piäjá vasta kolmâ čááčán vyerdiđ sávnum já lieggiiškuát säävni. Sun kuáddá háálguid sáávnán já cokkit tuulâ kivkkáháá tullâpiäsán. Amahân te sun jo forgâ čokkáá säävni liegâsvuođâst vastain fađodâtmin. ¶ KUHES TÄLVI ¶ - Manen pappâ nirvoi? ¶ Vástádâssân puáhtá leđe psalmi, salmâ, laavlâ, čuojânâsmuusik teikâ joskis smietâdem. ¶ Maht čuoškah lasaneh? ¶ Raavvâd: Siemâneh, myerjih já tiivreh. Ciävzá Maadâ-Suomâ täälvist tälvipiemmâm vievâst. ¶ värree čohčâ-roovvâdmáánust ¶  oolâ. ¶ Stivrim/čuoppâm: Kirsti Länsman, kuvvim: Heli Ahola Pyevtittâs: ¶ Lijjim mun-uv suu jurdâččâm, mut ko sun lâi tobbeen juávhu nuorâmuu keejist, te jiem lamaš aaibâs vises. Mut tääl ko kuullim Pellervo jurduu ääšist já vala lijjim koijâdâm Suáđigil kaandâst alnestis kiärgusvuođâst älgiđ hoomán, lâi äšši čielgâs. Nuuvtpa jo puáttee pákkumjyehim ohtâvuođâst iävtuttim hovdâsân, et pyeremus penuvstivrejeijeejuávhu hovdâ ive 1967 aalgâst ličij jáágár Veikko Seipäjärvi. Pitkänen njavhâdij vuoptâidis, tegu suu vyehin lâi, jeđe koijâdij: ¶ Nuárjuh láá čäcielimân vuáhádum, kuolijd ¶ jiärmááš, pištee já uásálistee šoddâm. ¶ eennâm alemus tuodâr tuoddâr alodâh ¶ Kirdemjyelgi lii nähkisuájá suormâi koskâsâš asettis skinnáás liškejuármi, mon vievâst nähkisuájá kirdá. ¶ - Leagoson Sujala jo geargan fidnat goržži vuolde? ¶ Ortodoksâlâš kirkko ¶ Juáigus lii uánidám kuhes sevŋis tälvi-iijâid, ¶ já mun peesâm aassâđ Hiärá visteest ¶ Pasottem 19, 22, 24; 12 ¶ 3. Mon liegâsvuođâtiileest čääci ¶ – Mun hoksájim, eeđâi Simba. Tot čoonâi liaani nube keeji puárrei kiddâ, vaaldij nube keeji panijdis kooskân já njuškij puohâin apijnis rido kuávlun. ¶ 1. ¶ Vuossâmuuh luvâttâllâmmerkkuumeh ruumbust láá nk. "Klemmi luvâttâlmist" ive 1869. Rumbu lii puáttâm Klemmi čuágáldâhân ivij 1844 já 1867 kooskâst. Ruumbu tärkkilis algâpuáttimsaje lii tubdâmettum. Häämis peeleest tot lii maadâsämmilâš já čiŋâttâsâidis peeleest Åsele häämi já Rane häämi siävuttâs. ¶ Ruošâst innig uáli härvi sárnu sämikielâ. Puáris ulmuuh mättih, mut siigin iä lah innig kales. Natalia kulá ton suhâpuolvân, mii lii monâttâm kielâs. Sun ij sáárnu sämikielâ, mut sust lii mohtâ oppâđ kielâid já eromâšávt nuorttâsämikielâ. Sun lii luuhâm eres lasseen suomâkielâ já saksakielâ. Suu vuáváámijn lii še puáttiđ mottoom kooskâst Suomân, máhđulávt Anarân luuhâđ. Tobbeen sun puávtáččij olášuttiđ jieijâs kuhesáigásâš tuoivuu oppâđ nuorttâsämikielâ. Ohtâ suu puátteevuođâ peivinaharijn lii-uv valmâštuđ mottoom peeivi nuorttâsämikielâ máttáátteijen. Tađe mield sun puávtáččij jieijâs navcâiguin leđe fáárust siäilutmin já paijeentolâmin sämikulttuur. ¶ Kiđđuv áimu lieggân já jieŋâ rašoškuát vyelnikulij. Jieŋân šaddeh ciägu päänih. Tággáár aimâsjieŋâ lii uáli raše. Joba 30-50 seenti asosii aimâsjieŋâ čoođâ sáttá väzzee čolgâđ. Torvolâš kiđđâjieŋâ ij ubâ lahk in . ¶ Uáiviminister Jyrki Katais haldâttâsohjelmist láá čonâdâttâm uđâsmittiđ aalmuglii biodiversiteetstrategia, killeel ovdánem ohjelm já olášuttiđ uhkevuálásij luándutiijpâi toimâvuávám. Biodiversiteetstrategia olášutmist čonâdâteh turviđ sämmilii kulttuurlii täävi já ärbivyevi kevttiđ luándu. Staatârääđi tuhhiittij prinsiipmiärádâs ”Suomâ luándu maaŋgâhámásâšvuođâ suojâlem já pištee kevttim strategiast ivvijd 2013-2020, luándu peeleest – ulmuu pyerrin” ( nk. Biodiversiteetstrategia ). Prinsiipmiärádâs stivree biodiversiteetstrategia olášuttem Suomâst. Prinsiipmiärádâsâst láá váldám vuotân biodiversiteetsopâmuš uásipeličuákkim miärádâsâid sopâmuš olášuttem oovdedmân sehe EU miärádâsâid biodiversiteet suojâlmân. ¶ 125B Merâkuáskimij lohomeeri lii stuárrum suojâlem ¶ – Kale tot munjin heivvee, ijhân toos pääsi ko suullân kyevti peeivi pargo. Tuoh, moh láá montturoobdâst mádáskulâi. ¶ Sämitigge tieđeet ¶ - Mij vyelgip forgâ tuohâstiđ. ¶ Veijo poođij-uv forgâ. Sust lâi ullopusseer alne ruánáá pargomááccuh já kuhes tuopâstevileh. Sun elâččij maidnii etâmin tivottuvâst, já Nillá čuávui suu auton. ¶ meerâin, merâriddoin, ¶ Uáiviminister Jyrki Katainen lâi povdám sämitige stiivrâ eehidškoovlân kuldâlem várás , fáádán lâi haldâttâsohjelm sämmilâškirjimij olášuttem. Sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi já II värisaavâjođetteijee Heikki Paltto láin 12.12.2012 staatârääđist kuldâlemnáál. ¶ Kesikyessi ¶   vááijuvlâš hämimolsom.....30 ¶ - Mii tot lii? Jovnâ koijâdij. ¶ Jeesus eeđâi: “Immeel leibi lii tot, mii puátá almeest já addel mailmân eellim.” (Joh. 6:33) ¶ ”Lii velttidmettum, ete kavnâp kuávdáá huksiimân já tooimâ paijeentolâmân jotelávt pisovâš ruttâdem. Nuorttâlâškulttuur turvim váátá jotelis tooimâid”, Haltta tiäduttij. ¶ Säminuorâi taaiđâtábáhtus ornij sämitigge oovtâstpargoost Ucjuvnjäälmi škovláin. Tábáhtus ruttâd máttááttâs- já kulttuurministeriö. Säminuorâi taaiđâtábáhtus lii uási väldikodálii Nuorâ kulttuur- tábáhtus. Tábáhtus tekniikâst västidij Tuupa Records jođetteijen Jussi Isokoski. ¶ Ko niäljád peeivi osteoarkeloog Eeva-Kristiina riemâi luovviistâllâđ taavtijd, te toh kavnuuškuottii lase et lase – luvijmield. Majemustáá tääl lâi čielgâs, et lâim kavnâm ovdil tubdâhánnáá já ovdil tuđhâhánnáá sieidi, mon nomâttijm Äijih sieidin. Eehid räi täävtih lijjii kavnum pyereest-uv nube čuátán, moh váldojii pajas analystem já ave miäruštâllâm várás. Veikkâ tääl toijui oppeet ááiru meetaalpunccegis já oppeet kaartâim miälluđ rasta, te lâim vala-uv eenâb moovtâ ko jiehtinâš. Ko piegâstâlâi riskáht määddild, et miällum ovdâs-maŋas ij liččii luhostum meendugin pyereest, te muáddi uáppee elâččáin mottoom kámppáriddoost “luoihâtmin” áirupaarâ já meetaalááŋuid, vâi puohah peessih rasta. Taan räi lâi Äijih ráŋgášâm mii nuuvt, et Eeva-Kristiinast lâi lappum silbâčiŋŋâ, kyehti ááiru lijjii toijum já must lâi kännykkäst lappum nuuvtkočodum “näyttö” , mast uáiná, kiäs kalga suáittiđ. Kännykkän kale puovtij västidiđ, mut toin ij puáhtám suáittiđ kuussân. Mahtsun Äijih vala mii rááŋgáš? ¶  Čäälliđ: Zoja Nosova – nuorttâsämikielâ algâjalgejeijee ¶ 8 Tuuđhâ Taažâ rido Tave-enâmij káártást siijđost 82-83. ¶ Tiettim, et Kaamâsist lii Eetu Onni já nobdim, et tiet laavlâ lii sustkis rahtum. Sun ko lâi postâalmai, te sun tiäđust-uv lonottâlâi poostâ. ¶ Säämi kulttuur ij lah ovdil meendugin čielgâsávt oinum Hollandist. Taat lii muu tääbbin orroomääigi vuosmuš kerdi, ko sämmiliih já sii eellimvyehi puáhtojeh näävt pyereest uáinusân. Taat vuolgâttâs puátá TV:st olgos kesimáánust. ¶ - Jovnâ, Haŋgal eeđâi val suu tyehin. Jovnâ orostij já jorgettij Haŋgal kuávlun. - Takkâ. ¶ Mun eeđâm tijjân: sun vuolgij páikkásis vanhurskesin, tuot nubbe ij. Juáháš, kote jieijâs aaleed, vyeleduvvoo, mut kote jieijâs vyeleed, tot aleduvvoo. ¶ 150 ¶ Luuk. 23:35b ¶ - Heikkâ, ááiguh vissâ ettâđ maidnii? ¶ Puđâldempuddâ ¶ 8. Indonesia 12 380 ¶ Ko Saul lâi lamaš kunâgâssân kuhháá, jooskâi sun čuávumist Immeel táátu. ¶ — Ij sun kuulâ, eeđâi Pöö já lâi pettâšum. ¶ Porruuh láá käskee kiärppááh ¶ - Na, tot lii pyeri ko lah jieš-uv tom huámmášâm. ¶ Lasetiäđuh: ¶ Lappum šlanttâ Luuk 15.8-10 ¶ Veeččirjävri TII.1963 Paččvei aldasijn, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. Togo aldasijn lii vääri, mon alda ij sooppâm karodiđ ijge larmâdiđ. Ličij-uv koččâmuš nuáidiruumbu večirist? (Uula Morottaja 1945). Jis návt lii, te jävri sátáččij leđe Pasejaavrijn, tâi Paseluobbâlijn miinii. ¶ – Puáttiđ tääl huápust! Puállunjune čuorvij uđđâsist já oroi lemin tuođâi. ¶ – Minun takia ei tarvitse puhua suomea, puhukaa omaa kieltänne. ¶ – Kale tun lah jo pyeidi! Obžâ eeđâi viljâsis já kiheštij. ¶ Suezuáli ¶ 1871 – 71 1876 – 80 1881 – 85 1886 – 90 1891 – 95 ¶ Pákkumeh väätih porgâđ riehtâ talle-uv, ko mihheen ohtsâškodálâš laavâid ij toos kenigit. Toh punjâsteh kejâstuvâidân jieččân siisâ já jieččân lattim vuáđulumosáid suujáid. ¶ Lâi ive 1947 algâ ko moonnim Anarân škoovlân. Tot lâi nubbe škovlâ muu eellimavveest, vuossâmušhân lâi Tuáivunjargâ 1944. Sođij maŋa jiem innig lam nuuvt tietimettum maailm aašijn ko ovdil. Lijjimhân mun lamaš evakkost já uáinâm tobbeen omâs paaihijd já ulmuid viehâ ennuv. Tondet škovlâ ij orroomgen munjin siämmáá oomâs ko vuossâmuš, veikâ tobbeen lijjii eenâb munjin omâs uáppeeh já meid máttáátteijeeh ko Tuáivunjaargâst. Máttáátteijen lâi Pentti Lahtinen, kiäst mun lijkkojim, ko tot ij laavim kuássin pieijâđ muu nuurkán ige pelhittiđ. Tot meridij aalgâst muu nube luokan, mut mottoom peeivi piejâi muu luuhâđ kirje. Ko lijjim luuhâm, eeđâi et sun sirdá muu tállân kuálmâd luokan, ko luuhim nuuvt pyereest. ¶ Tot tuođâštus ij riävtui ubá lamaškin nuuvt heeitug, ko lâi jurdeliđ. Lattim, huolâlâšvuotâ já tarkkuuvâšvuotâ lâi kijtettettee 10, oskoldâh 6, pirâsoppâ já puđâldem 7, eenikielâst luuhâm 7, kirjáliih hárjuttâsâh 7, rekinistem já mittedemoppâ 7, kietâtyeji 7, vuáimástâllâm, sierâdem já valastâllâm 7, sehe lávlum penttâ 8. Koskâárvu lâi 7 já meddâl lijjim čohčâluuhâmpaajeest lamaš tuše nelji tiijme. Tien opâttâhkirjeest, mon škovlâhaldâttâs lâi 18.6.1943 nanodâm, kansaškoovlâ máttáátteijee Vihtori Latvamäki ráhtám já KOULUAITTA OY Helsigist teddilâm, lâi nube siijđost avžuutteijee čaalâ, mii lâi čujottum uáppei. Tot lâi čaallum návt: ¶ Ko poottim pááikán, tehân te ulmuuh rohhááttii koijâdiđ, maggaar olmooš Paul Rosenmöller lâi. Muu mielâst sun lâi hitruus, viijses, lieggâ olmooš, kiäst lâi viijđes uáinu puohlágán aššijd. Suin lâi uáli älkkee savâstâllâđ. Nuuvt te savâstâllim suin anarâškielâst-uv já anarâškielâ iäláskitmist. Sun koijâdij uáli vuáđulávt, moin naalijn nyevt stuorrâ proojeekt finnee pajaniđ enâmist. Toos mun västidim, et korrâ pargoin já noonâ oskoin já čepis pargoskipárijgijn já tagarij ruttâdeijeigijn, kiäh oskoh mii navccáid. Taas tehelumos čuávdus lii faallâm Suomâ Kulttuurruttârááju, monttáá anarâškielâ iäláskittem ij liččii luhostum näävt pyereest. ¶ Njiävđám Kiärdooluobbâl máddáábeln lii Smuggâjävri . Maainâs muštâl, et mottoom Taažâpele nuáidi Smuggâ-äijih lii jáámmám taan jäävri riidon. Smuggâ-äijih toolâi poccuidis Panne-äijih noomâst, kote kuáđuttij poccuidis Suomâbeln. Suomâst lijjii pyerebeh kuáttumenâmeh, ko Taažâst. Smuggâ jaamij, ko sun lâi keččâmin iälus, mii lâi Panne-äijih kiäijust. Taavvid-äijih (David Högman, *1872, čällee las.), kote lâi talle nuorâ almai, lâi ohtâ toin haarvijn, kiäh teivâsii leđe pääihialn, ko nuáidi jaamij. Smuggâ-äijih jämimist lii tááláá ääigist kuullâm paijeel 100 ihheed, ko Taavvid-äijih ađai David Högman lii šoddâm 1872, et nommâ-uv lii talle siämmáá puáris. Miärušuási puátá Taažâpele suhânoomâ Smuk mieldi, mii lii Maarrušij suhânommâ já lii ain tááláá ääigist-uv kiävtust Taažâst. Nommâperrui kuleh vala Smuggâjuuhâ já Smuggâluobâl . ¶ – Kal sun-uv uáiniškuát stááluid, ko váhá puáráásm. Sun-uv lii sierâdâm pärnivuođâstis stáálui ennijn taan siämmáá jeegist, mutâ sun lii tuše vajâldittâm tom, ákku lohđut Maati. ¶ Mainâstemärbivyehi ¶ Lena . . . . . . . . . . . . . . 66 ¶ Meccihaldâttâs, Kilbisjäävri luándutáálu ¶ Aarrânkeeđgih aajâriddoin ¶ K Macrolepiota – Ukonsienet – Äijihkuobbâreh U ¶ 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶  suháh = – Vuoi tun rähis ustevân. Kalhân tun lah ubâ čiŋŋâ. Keejâba jieijâd tuurhâ. Tuu ränis turkkâ lii muttum vielgis tälviturkkân. Muu ruškis kesiturkkâ vuod lii muttum ränis tälviturkkân. Tun oinih kuálhis čäsuáivist jieijâd kove. Tunhân lah tääl aaibâs vielgâd, pic peljikeejih láá čappâdeh, uárree muštâlij mojonjalmij njuámmilâžân. Njuámmilâš kejâdij kepilijdis já tuurhâs. Talle tot keejâi jieijâs čäsuáivist já povvâstškuođij jieš-uv. ¶ 5. Jaapaan 280 ¶ - Jiem mun kale aaibâs koddeđgin suu tääiđi, Hanssâ ruáhásij. ¶ 26.11.2012, tme 9.45 rääjist, Säämi kulttuurkuávdáš Sajos, Aanaar ¶ Säämi škovlim ¶ Táálhudmân škovlejum nomâttâssyeijjejumtiervâsvuođâtipso áámmátolmooš ¶ Pijnedem vuástásâš komitea (CAT) ¶ – Kal lâi njaalgâ purrâmuš. Tot lâi kal njäälgis tego kuulmâkiärdâsâš vuáskuliemâ, iätá ákku, njiäpčut njäälmis já sikko njälmipiälláid. Puohah nuáigutteh uáivis tutâvâžžân. ¶ Kuáskim lii 80–93~cm kukke já suájákejij koskâ lii 190–225~cm. Ko kuáskim sooddâst, te ton suájáh láá ucánjáhháá V-häämist já vyelni keejân suájákeejih láá jurbâseh. Suájáh kiäzzáneh ucánjáhháá roopâ kuávlun já käŋŋirsuájá sisuásist. Tanen suájá monnjârobdâ lii-uv ucánjáhháá S-puustav hámásâš. Rävis loddeest lii kuovgis uáivi, ruškiskirjáás roppâ já suájáh. Nuorâ lode uáivi lii lieggâ ruškâd, roppâ já suájáh láá lieggâ ruškiskirjááh já pođâškeejih kuohtuin láá ruškâdeh. Nuorâ kirdee lode suájái vuoluubeln päštih vielgis tiälhuh. Niŋálâsah láá stuárráábeh ko oráseh, ko ores tiäddá koskâmiärálávt 3,5~kg, te niŋálâs koskâmiärálávt 5,2~kg. Puárásumos Suomâst riegistum kuáskim lii lamaš suullân 25-ihásâš, mut tuođâlávt toh eellih čuuvtij kuhheeb. ¶ täähid meid , et puoh aalmugeh vaikutteh jieijâs uásild olmooškode ohtsii ärbivyevi tahhee sivilisaatioi já kulttuurij maaŋgânálásâšvuotân já riggodâhân, ¶ 3. Moin šahe oopsâš? ¶ Nubben vävlin máttááttâs oovdedmân iävtuttuvvoo Säämi máttááttâskuávdáást Anarist ovdedum viermimáttááttâs fastân toohâm já kielâ viermimáttááttâs toohâm máhđulâžžân taid puohháid vuáđuškovláid sämikuávlust já ton ulguubeln, main láá vädisvuođah kavnâđ sämikieltáiđusijd máttáátteijeid. Máttááttâskuávdáást lii jo maaŋgâi iivij ääigi ovdedum viermipedagogiik já teknisâš kiärgusvuođâid já tot pastaččij adeliđ sämikielâ viermimáttááttâs meid sämikuávlu ulguubel, jis tast ličij ääši kyeskee škovlim ornimlope já väärih viermimáttáátteijei pálkkátmân. Viermimáttáátteeh tarbâšuuččii puohháid Suomâst sarnum já máttááttum kuulmâ sämikielân, aanaar-, nuorttâ- já tavesämikielân. ¶  ko Nuorâilävdikodde-haahâ/Sämitigge ¶ Suomâluohtâ D3-4 ¶ Ehidispeiviv Ánná jo lavkkij olgos junást. Oppeet sun suvnâččij kaavpug ááimu, mast onnáá peeivi oroi lemin mestâ jo kuocâhaajâ. ¶ Pärni oroi jávuttáá, tastko tot lâi heeppâd, et kyessi kalga purâmušâid läittiđ, tondiet ferttij ain tom korrâ njáárčá käskiđ. Ko sun ij uážžum tast maiden purrâđ já luoštij káárán – ¶ a. Tuosâ lamppuin käänimane čoođâ. ¶ vaarâst raššoođ. ¶ 3. Sehhii kovjâsukkârân suuvrâlaavcâ (smetana). Vääldi sierânâs 1/6 uási skávuttâsâst já ivnii tom motomáin saresäppikuáškánjâssáin. Njuođâ kááhu oolâ vielgis skávuttâs já kuulgât vielgis skávuttâs oolâ roođijd saresappijn ivnejum skávuttâssáin. Ruttii nijbijn rođij paijeel tuárissárgáid nuuvt, et oolâ šadda marmoristem. ¶ pyehčee suoksâ ¶ Sun stellij párnáá máttááttâspárnái oovdân já eeđâi sijjân: ”Jis eppeđ šoodâ párnái nálásâžžân, eppeđ peesâ kuássin oolmij väldikoodán. Tot, kote vyeleed jieijâs já šadda taan párnáá nálásâžžân, lii stuárráámus oolmij väldikoddeest. Já tot, kote váldá vuástá oovtâgin tággáár párnáá muu noomâst, váldá vuástá muu.” ¶ Škovlim- já oppâmateriaallävdikodde - eidusiih jesâneh (topâlduvâi siste värijesâneh): ¶ Suogârdem ¶ - Mast tun tiä đ áh? ¶ hopeaseppä = silbârävdee ¶ b. Maid vaarâid sáttá autovyeijee kuáhtáđ maađijij alne? ¶ Golfvirde ¶ PaKaste 2 – Tavekuávlu Kaste-proojeekt uásiproojeekt ¶ 127B Merâkuávlust eellih maaŋgah jieškote-uv čäciloddešlaajah já eres lasseen ruokah. ¶ siämmáá puorij tâi pyerebij puádusij finniimân ááigán puátteevuođâst. Uulmijd já ¶ Alavus C4 ¶ Seenaat-kiddoduvah västid Saijoos huksiimist sehe haaldâš kiddoduv ton valmâštum maŋa. ¶ Sittekällee ~ Källee ¶ Jäävri iäláánsiärvusân kuleh puoh tast ellee ¶ Taažâmeerâ 85, 96 ¶ – Tiäđust-uv, eeđâi cissááš. – Mahtpa mudoi? ¶ Pääihist jieŋâskappi lâi kuárus. Mun aštus tuámittim ehidist vala káávpán. Tot-uv mahtnii moonâi hyeneeht: ko peessim nurhe tuáhá, vissâ čoovčâ majemuš veepsis kirdelij muu čaalman, já ovdilgo kiergânim maiden porgâđgin, tot čuoggij muu čalmelaasâi vuálá čalme alda. Ubâ ellee tarvanij pottânálustis kiddâ muu čaalman. Čalme kujestij tego tot ličij lam pyelimin. Já veik maht keččâlim, jiem finnim viäpsá luovâs. Tehân te leggistim jieččân čalmelaasâid, já toh koččii kaskoo kááđu. Siämmást tuáppejim viäpsá-uv já leggistim tom enâmân. Tuolmim tom juolgijnân jaamâs. Tehân te keččâlim kievkkânân čalmaan tipšođ. Ruvvejim toos mottoom vuoidâs, mii lii pyeri eidu tivrij čuoggiimân. ¶ Risten Mustonen jurgâl já soovât tavesämikielân suomâkielâlâs ¶ Vuottummereh ¶ Uuccâmluámáttuvah täst ¶ b. Kost kuvvimsaje lii? ¶ Sämikomitea smiettâmâšâst ive 1973 páhuduvvoo: ”Sämikulttuur viggâmušâi tááhust ličij mávsulâš, et sämikuávlun uážuččij toimâmkuávdáá, moos puávtáččij soijiđ sierâlágán tooimâid tegu ovdâmerkkân čáitálmâsviistijd, museoviistijd sehe čokkânem- já puđâldemviistijd. Komitea iävtut tággáár huksim staatâ varijguin Anarân, kuus iävtuttuvvoo soijimnáálá še sämihaldâttuv toimâttâh já mii ličij še vuáđudemnáálá šaddee sämihaldâttuv päikkisaje.” ¶ 30 ¶  stuorrâ čapispocceekuobâr ¶ Kulŋâsjáávráš LL.1977 Korrijärvi Ailâšvááráá já Jieŋânyettijávráá kooskâst. ¶ DAVVI Maaŋgâtieđâlâš ollâooppâtlâš škovlimhaahâ 2010-2013 Laapi ollâopâttâh uárnee DAVVI oopâid (190 op) oovtâst Säämi máttááttâskuávdáin. ¶ – Ij. Must lii tuš tiätturlavkkâ, čielgejim. ¶ Saveheh ¶ 2. Mane rottáid kalga tuššâdiđ aassâmviäsu aldasijn? ¶ 45–50 cm ¶ Cieh vaazij Joovnâ kuuvl já eeđâi: ¶ Koskâšoŋŋâdâh ¶ Váldu-uásálâš käldeeh láá sämitige máttááttâslovottâh 2007 – 2008 ( www.samediggi.fi) já Aikio-Puoskari 2006. ¶  lii Fiindâr lii ponne-elimân vuáhádum tuolbâ kyeli. ¶ * Vielgiskággá stuárudâh: xx m x xx m ¶ Paavvâl lâi Rooma aalmugjeessân. Sust lâi vuoigâdvuotâ peessâđ ubâ Rooma väldikode haldâšeijee, kiäisár tuommim vuálá. Nuuvtpa Paavvâl loopâst táátui peessâđ mađhâšiđ Rooman tuođâštiđ kiäisárân jieijâs vavettisvuođâ. ¶ Pyhätunturi E2 ¶   aalgâst. Návt: ¶ kilgool = tunnistusmerkki, nimilappu 10 ¶ 2 a. Mane lii tehálâš mättiđ ucánjáhháá “ellei kielâ” ? ¶ – Joo, já vuolâst lii kyelismakkâ. Kuálmâd eeđâi val: ¶ jis lah oopâ jotemin jieijâd päikkikoddeest, tiiláá ääigi škovlâtiervâsđâtipšoost ¶  täävi Jeđe sun ruttij tiiskâst säggifiindârfileid (su. piikkikampela). ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 143 ¶ Tavesämikielâlâš aabbis ´Áppes - Min meahci máidnasat´ kiđđâpaje pargokirje lii almostum. Pargokirjeest láá puohnâssân 126 sijđod já tuálá siste hitruus já ivnáás eenikielâ tááiđu ovdedeijee pargopittáid. ¶ - Kale tot munjin suápá. Muu kuuvl ij kale pyevti moonnâđ. ¶ - Lam. Jiem pissii uáđđiđ. ¶ mii Hiärán, ¶ – Jieh-uv tun hepânâš ko ákku suhá já jieš čokkááh moonjiikeččin? ¶ Guttorm lii hoittám áávusorroo virge ton rääjist, ko Heikki J. Hyvärinen paasij iäláttâsân. Guttorm vuoitij jienâstmist vuoigâdvuođâtiettuu kandidaat Siiri Jomppas jienâiguin 11-9. Viirgán uccii puohnâssân nelji ulmuu, main ohtâ kiäsádâdâi kištoost ovdil valjim. ¶ Muádi peeivi keččin Máárjá juuđij kuhes määđhi ton kaavpugân kost Elisabet aasâi. Sun poođij Sakarias táálun já koijâdij Elisabet. Ko Elisabet kuulâi Máárjá jienâ, sun tuubdâi, maht páárnáš čievčâstij suu kuáhtust. ¶ Enni teddilij já hups, poolis lâi oppeet oovdiš. ¶ Sij vuordii stuorrâ haaikâ tyehin tassaaš, ko Alisa poođij olgos spaannjâ kieđâst. Viijmâg Muumistáálu ruokâsmij, lavkkij uáinusân jeđe aalgij mainâstiđ nieidáin. ¶     1. Teevdi oovtâ lite lieggâ, oovtâ kolmâ já oovtâ luškâ čassijn. ¶ Puáris nuorttâlâšmainâsijd sistetuállee kirje lii almostum nuorttâsâmikielâlâš teddilâssân. Sämitigge almostitij kirje tave-eennâmlâš säämi kielâläđvdikode mieđettem sierânâsruttâdâssáin. Kirje lii šiev lase nuorttâsämikielâ máttááttâsân, mii adeluvvoo škoovlâin já rävisolmoošoppâlájádâsâin. ¶ Kijttem 2, 12, 13, 26, 29, 37, 38, 42 ¶ – Amahân te muoi-uv čuállejeen vistig šaapšâ, ákku iätá já addel Muárján-uv ¶ Matt. 1:18, 1:20, 3:11, 12:32, 28:19, Luuk. 1:35, 2:25, 2:26, Joh. 14:26, 20:22, 2. Kor. 13:13, Tit. 3:5, 2. Piät. 1:21 3 ¶ jurgâlus dynaamisâš vaastâvuotâ lii luhostum já maggaar tieđâlâš teikkâ esteetlâš ¶ Nuorâirääđi blogi ¶ 4. Moh Tave-enâmijd láá masa ollásávt pajos? ¶ 69 ¶ Lahtos 14 Ravvuuh sierâpeivi sierâin ¶ čääsist. ¶ Säminuorâi taaiđâtábáhtus 2014 uárnejuvvoo Suáđigil markkânist. Tábáhtussaijeen lii Suáđigil uđđâ lihâdemhallâ markkân kuávdáást. Taaiđâtábáhtus väldikodálâš teema lii tanssâ. Tábáhtus uárnejuvvoo sämitige já Suáđigil kieldâ oovtâstpargon. ¶ Aanaar taavaapiälááš sajadâh tiättoo pelnub manuppaje kukkosâš skammân, mii álgá roovvâdmáánu loopâst ađai siämmái aigij ko stuorrâ joorŋah-uv táválávt jiäŋŋuh. Siämmáánáál potkânhánnáá kesipeivi pištá muáddi mánuppaje vyesimáánust syeinimáánu loopâbel. Lieggâ keesi já čoovčâ maŋa jorŋâčasij jiäŋŋum puáhtá maŋanuđ viehâ ennuv. Lasseen Aanaarjäävrist láá motomeh kezis čuálmih, moh iä jiäŋu ollágin. Jieŋâi suddâm tábáhtuvá táválávt vyesi-kesimáánu muddoost, mut stuorrâ joorŋah suddeh iäskán jonsahpiäiván ja korrâ talvij maŋa vala-uv maŋeláá. ¶ Videostudio ¶ Ráidu-čáitálmâsâst. Kove: Jouni Männistö ¶ Anneli Parviainen (toim.): Aapiskirjan lukemisto. ¶ – Nuorâbin njuškodim tiegárij juvvij rasta maht peri. Ij talle tarbâšâm maiden luovdijd, Nestor rammust. – Mutâ tuoh-uvks tyebbin nubebeln juvvii láá toh Kissá-ááhu hyelkkipárnááh? Seevviv ton náálá. Čuorvii sunnuid, ete iävá tuušijd iätádut. Viežžeen taid kale taanbel ko kiergâneen. ¶ Lävdikoodán toimâpaajeest 2012 - 2015 kuleh jesâneh já värijesâneh: ¶ Čeevris lii neđe härvinâš hyelkki, mii lii ridoi ässee. Čiävrá tobdomeerhah láá jurbâ peeljih já segis kuheldâlâš roppâ. Čiävrást lii tevkisruškis já uánihiskuolgâg turkkâ. Uánihis, mut kievrâs jyelgih heivejeh sehe enâmist et čääsist liihâdmân. Čiävrá monnjâjyelgih láá nk. vuoijâmjyelgih, moh helppejeh vuoijâm. Lašmâdis já häppilis čeevris vuálgá piivdon ehidist. Tot puáhtá jotteeđ kuhes-uv maađhijd juvviist nuubán. Tälviv puáhtá uáiniđ čiävrá čierâstâllâmluodâid juhâmielâst. Leikkušis čeevris puáhtá kuárŋuđ mieli oolâ ain uđđâsist já čierâstiđ oppeet vuálus. Čeevris ucâluvá tälviv virdepaihijd, moh pisoh sudesin, ko tot pivdá čääsist. Kyeleh, cuobbuuh, rapuh, skuápuh, čäcilodeh já maneh sehe piisameh já šadoh še tohhejeh čiävrái. ¶ Mäkilä já Eija Pimiä ¶ Keejâ uánihisvideo nuorttâsämmilâš kaperist ¶ – Tot lii nuuvt ucce, et ij määti ubâ poollâđgin, jurdâččij Káijá. – Kostsun enni lii piäittáástâlmin? ¶ – Puávtáččih-uv joskâđ sierâdmist muin? ¶ Tilálâšvuođâ lekkâm já káhvástâllâm ¶ Ilolâš kiljom kulloo ain tyellittälli ain ko stáálupárnááh kavnâv hitruus hámásâš teikâ nálásâš pottáák. ¶ Já adde mijjân addâgâs velgijdân nuuvtko mij-uv adelep addâgâs jieččân viälgulijd. ¶ Mij sämmiliih lep škovliiđâttâm vijđes ohtsâškote jieškote-uv suorgijd, mii nuorah láá ollâškuávlejum já kielâtáiđuliih. Mii juávhust láá pajanâm čepis totkeeh já ohtsâškodáliih vaigutteijeeh. Puásuisämmilâšperruu pärnin já sämmilâšpuásuituálu já -kulttuur totken tiäđám, et ulguupiälásiih totkeeh iä lah finnim tutkâmušâinis ain tuotâvuođâ västideijee kove sämikulttuur vijđes kulttuurlâš tiätuvuáháduvâst já puásuituálukulttuurist – sij iä lah iberdâm mii kulttuurlâš koodijd olmânáál. Mii láá tutkâm čuođijd iivijd kulttuur ulguupiälááš totkeeh já miäruštâllâm mii já mist šoddâm kove. Mist ij lah lamaš máhđulâšvuotâ vaiguttiđ ovdil ko tääl, magareh áárvuh mijjân piäijojeh tutkâmušâin já almolâšvuođâst. Mij tiettip pyeremustáá sämikulttuur, ton luándu já áárvuid, mij tiettip maid sämikulttuurist kalga tutkâđ já mij porgâp tom pyeremustáá. Mij kolgâp väldiđ vuoiŋâlâš já aamnâslâš kulttuur jieččân haaldun. ¶ säärgis kyehti sárgá ¶ Q Inocybe – Risakkaat – Loccâkuobbâreh U ¶ – Joo, tääbbin eteh, et kähtee koddemist finnee sááhuid. ¶ Máttááttâs vääivid puohâin máttááttâs suorgijn stuorrâ vááijuvvuotâ oppâmateriaalâin já máttáátteijein. Materiaalâi rähteeh láá meendu uccáá . ¶ Nubbe vädisvuotâ aalgâst lâi iberdiđ Australia eŋgâlâškielâ aksent. Muu mielâst tot lii váhá tego britti- já amerik eŋgâlâškielâ siävuttâs, já talle tast láá vala omâs säänih já ettâmvyevih. Vuosmui peeivij ääigi lijjim hiämáskâm ko jyehi olmooš koijâdij ain “How are you?” . Mane tuotkis omâs olmooš haalijd tiettiđ mii munjin kulloo? Viehâ jotelávt oppim tággáár kepis savâstâllâm, jiemge innig selvâttâm käävpi kassaast puoh muu vaaivijd. Australialiih láá uáli ustevliih já ain halijdeh išediđ iärásijd. Já maid peri kiinii koijâd, te puáhtá västidiđ “No worries!” . Tot oro-uv lemin sii motto, ete ij kannât tuušij tiet huolâttiđ. ¶ - Ma-maid liebbuid jo ááiguh kale tiein kozzâtivrijn? ¶ – Kii tobbeen lii ton vyelni? ¶ 9. čaalaankissá ¶ Jørn Riel ¶ a) ponneest, b) čässuáivist, c) čäcišadolâšvuođâ ¶ Äššikirjeh láá huolâlávt lijmejum maŋaluvâi nubbijdsis kiddâ já kiessum rullân. Rullâ lii ¶ – Kal mist láá šoddâm skipárâšah, Hirškikkâ já Myerji nonniv ilolâžžân Maatin já toommâv jieijâs eeni já ááhu luus. ¶ Nuorrân algâttum merikoskâsâš lihâdem naanood já oovded taavtijd, lođđâsijd já teekijd sehe tuálá pajalist tiervâsvuođâ. Teekih väättih hárjuttâllâm, mudoi toh iä ovdán pic surgástuveh. Hárjuttâlmáin puáhtá lasettiđ toi vyemi já sävrivuođâ. Hárjuttâllâm aalgâst kalga vistig lášmuttâllâđ ađai toohâđ keppâ lihâstâsâid, vâi teekih lieggâneh. Návt iästojeh tekkivááduh. Ko mij toollâp uáivi ciäggust já seelgi njuolgist, te rumâškuáddu lii pyeri. Jis mii uálgáduáivih teddâšuveh ovdâskulij, te mii kavraas rumâškuáddu muštâl hyenes teekij iälšust tâi vaibâmist. ¶ * Markkânistimhovdâ Johanna Alatorvinen ¶ Muumi rekinistij hitásávt čuátán, jeđe vuolgij uuccâđ piäittáástelleid. ¶ 107 ¶ letzeburgischkielâ ¶ Sookoost E1 ¶ 9 § Njuolgâdusâi nubástuttem Täid njuolgâdusâid já palhâšemsume pyehtih nubástuttiđ Taažâ, Ruotâ já Suomâ sämiaašijn västideijee ministereh já täi enâmij sämitigij saavâjođetteijeeh. --- Täi njuolgâdusâi sajan, maid sämiaašijn västideijee ministereh já sämitigij saavâjođetteijeeh láá nanodâm kirjálávt skammâmáánust 2011, puátih 22 peeivi skammâmáánu 2010 nanodum njuolgâdusah. ¶ Já nuuvt kullui eeni uđđâ turbomoottorluvdá kirdelmin. ¶ – Jis tot čuovâ veik iššeed munnuu, Tobžâ eeđâi. ¶ Eestieennâm = Viro ¶ b. Ruossâdist luvâttâlmân, maht lihâdih kuulmâ majemuu peeivi ääigi. ¶ hormiš = henkeäsalpaava, jylhä 74 ¶  mii IV Kielâjurgâleijee – Kirsti Guttom , toimâpäikki Ucjuuhâ ¶ - Nyt sitä saa, nyt sitä saa, vatsansa täyteen puuroo... ¶ Nuuvt poođij vuolgâ pááikán. Máárjá uábbi poođij viežžâđ Iŋgá. Talle uábbi-uv ooinij Joovnâ. Uábbi ij lam oskođ čolmijdis: siämmáš máátu, mon sun lâi markkânijn uáinám maŋgâ ive tassaaš! Iŋgá mainâstij iännásis puoh, mii lâi luámu ääigi tábáhtum – meiddei tom, et sun lâi masa šoddâm puško njáálmán já et Jovnâ áigu vyelgiđ aassâđ Máárjá tälvipááikán táálván. ¶  museost. Taah Jeesushân lavkkij kuálmâd peeivi aalman, tegu säänist čuážžu, eidu tien siämmáá Oljotiäváá alne já nuuvtpa mij-uv reisijm tiäváá oolâ. Tobbeen alemuu saajeest lâi keeđgijn muvrejum kuupooltornâ, mon siisâ monnii ušom kyehti uuvsâ. Tornâ ij lamaš vissâ ko viiđâ meetter alo, mut tobbeen kuávdoo lättee lâi räijejum källeeuási, mast lâi čielgâsávt uáinimist tegu ulmuu jyelgi luoddâ, suullân 41-nummeersâš já tot lâi kolgâđ leđe Jeesus jyelgisaje, ko sun lavkkij aalman. Kejâdim tom viehâ tärkkilávt já kal oroi, et aainâskin tot ij lah toos moinnângin čuhâ tiŋgáin terppum já kal tot čuuvtij sulâstitij njuoskâ čunnui teddâšum ulmuu jyelgiluodâ toin iäruttâssáin, et taat luoddâ lâi källest. Mii juávhust oskoi, kii oskoi. Jiem lam aaibâs vises, et kuábbáá kolgâččij porgâđ, jiemge lah vala onnáá peeivigin vises. ¶ Aalgij nommâčuárvum. Pesos Pellervo já muu viežžee lâi pajekersant Heikki Kesälä já nuuvthân mij kavndâđâim. Tallet mij lavkkijm vielgis Voolvon, mast lijjii OA-tubdâlduvah já nuuvt mij vyeijilijm. Tállán huámášim, et tasthân lii ratti kustoo puástubeln. Na Volvohân lii ruátálâš auto, ige lah kuheskin äigi toos, ko Ruotâst lâi vala čižetkieđâlâš jotolâh, vaarâ ratti-uv lii tallai aaigij ärbi. Na autohân tiäđust-uv skirviittij kirdemkiedist maađij oolâ já vyeijilij ovdâskulij. Herkittim ucánjáhháá, ko šaaföör vyeješkuođij-uv čižetpele maađijroobdâ já oovdeld puátih hirmâd sáttoin autoh. Liijká toh oovdeldpuáttee autoh iä vyeje mii njeigâ já huámášim, et tääbbinhân lii-uv kustoo čižetpiälásâš jotolâh. ¶ Máret Sárá lii šoddâm 1947 já sun lii šaddaaš Pissojuuvâst Leevnjâ kieldâst, Taažâst. Sun lii oles ääigi porgâm äŋgirávt tavesämikielâ oovdedmân já naanoodmân. Sun lii porgâm máttáátteijen, kirječällen, journalistân, puásuituáluhaldâttuv raavâadeleijen já kirjelájádâs jođetteijen já sust lii lamaš njunoštoimâ maaŋgâin seervijn já politiiklâš tooimâst. Sämikielâ ovdedem lii lamaš ovttuu kuávdážist suu pargoelimist já eres peruštuumijn já sun lii lamaš šiev já noonâ uápisteijee nuuvt áámmátolmožin ko nissoonpiälušteijen-uv. ¶ Uáivikaavpug: Vaduz ¶ källee ¶ tiätu finnejum 13.3.2013). ¶ Luuvâ ubâ tiäđáttâs eŋgâlâskielân ¶ Káálluhjuuvâš = Kallokasoja ¶ Piihâšvuonâ ~ Pihâšvuonâ = Tervavuono ¶ – Tot ličij kal hitruu. Ij taarbâš ohtuu livđuđ, Ella-uv moovtásk. ¶ 6.3. Aarâhšoddâdem stivrim ¶ Juudas káátá Matt 27:3-8 ¶ sin. Eidu tääbbinhân Muumi- ¶ 421. Vázáttâh ¶ Pargopitáh ¶ Ruotâst láá paijeel oovce miljovn ässed, eenâb ko oovtâgin eres Tave-enâmist. Tot lii meiddei vijđoduvâs peeleest stuárráámus Tave-eennâm. Káártást siijđoin 82-83 uáináh, et tot lii uási Skandinavia njargâenâmist. Viestârist Taažâ vuástásâš rääji jotá Skandij váráduv alemui čoroi miätá. Viestârist Ruotâ olá Tavemeerâpootân. Tavveen Muoniojuuhâ já Tuárnusjuuhâ lává Suomâ já Ruotâ rääijin. Mäddin tuše kezis Juutirauma čuálmi sierree Ruotâ Tanskaast. Nuorttâmeerâ kyehti stuorrâ suolluu; Ööland já Gotland kulluv Ruotân. ¶ Sämitigge nanodij ive 2013 ruttâtuálulopâttem ¶ Säminuorâi muusikjuávhuh miänástuvvii Tuurku tábáhtusâst ¶ Čierâstâllâm ¶ uccâpiähtuliih = pieneitehoiset 126 ¶ EHIDÂSRUKKOOS (EUKARISTÂLŠ RUKKOOS) ¶ pirrâsijd. Mieldi lii meid Nuorttâmeerâ-uási, mast puáhtá ¶ 10.30 Ij vajesaahân –lihâstâs aktivisteh Veeti Nevala já Seida Sohrabi ¶ Petteri Morottaja 4 lk. ¶ 8. Säämi kielâlaavâ iävtui tevdim sämikuávlust lii meiddei jurdâččemkoččâmâš. Uássin kieldâi ¶ Sahara ¶ Já nuuvt luvâldâh jotkui. ¶ 12. Palhâšumeh ¶ Lahtos 7 ¶ Taah pivduseh lijjii mottoomláván liestih, maid sun lâi poijust ráhtám já stellim viirrâm pecimaddui luus, ko lâi huámášâm, et lodeh ellii tobbeen uáli távjá luodâstmin. Piivdus tooimâi nuuvt, et ko lodde moonâi toho siisâ já tuolmâstij mottoomláván njuohčâm oolâ, te taat piivdus kománij tienievt, et siisâpuáttimräigi šoodâi eennâm vuást ige lodde peessâm innig meddâl tobbeen. Äigee lâi muđoi-uv piäggâm pivdoalmai já sust lijjii maaŋgâláván koonstah sehe mecciellei et kuolij pivdemân. Taam aassâmsaje-uv sun lâi valjim eidu ton tiet ko togo aldasijn lijjii uáli šieu lodde-enâmeh já meiddei kodeh jutâlii višâlávt tain enâmijn. Ige ucemus suijân lamaš aassâmpääihi valjiimân kyelivaljegin mii lâi aaibâs kuátiuksânjäälmist. ¶ Vuáččulâš pajeolmooš ¶ P iäiváá kolleuáivát 21 ¶  / Myeiđikurrâ = Moitakuru ¶ 3. Viärdádâl Euroop já Afrik šadolâšvuođâkuávluid ¶ Jovnâ čaranij já ooinij, et nubeh lijjii moonnâm viehâ stuorrâ keeđgi tuáhá. Regnaf, Karim já Belgo lijjii val ráhtâm monnii muđušii lasesyeje muorâin toos, mut ij tot hirmâd noonâ lanneest keevvâm. ¶ klemetti.nakkalajarvi(at)samediggi.fi ¶ Mut nubbe laaitij suu: ¶ Tot lâi nubbe tälvi Kaamâs škoovlâst. Lijjim távjá puáttâm lávurduv pááikán čuoigân, ijge čuoigâmsijvogin jyehitov lam pyeri, já vuossaargâ iiđeed čuoigim maasâd škoovlân. Maŋgii keevâi nuuvt ete maasâd škoovlân vyelgim lâi nuuvt vaigâd, iännâm koolgâi ráskuttiđ já tot lâi sunjin uáli väivi. Sun lâi kiäldâm muu pááikân puátimist nuuvt távjá toin ko tot škoovlân maccâm lâi ain nuuvt vaigâd. ¶ Čoheh čielgijn, čoroh čuumâin ¶ Päikkinoomah ¶  ij riessâmliäđus = kukinto 205 ¶ Sun piejâi tom maasâd já vaaldij nube. Tast lâi lokkekovveen stuorrâ panssarvávnu já ton alne almai pačâlij maašinkiveráin. Mut nommâ lâi ton-uv kirjeest Astrologia ovdil já tääl. Lâiba komme, sun eeđâi olssis. Sun kejâstij kuálmâd kirje, nommâ Astrologia ovdil já tääl, já talle val huumoruásist oovtâ, nommâ Astrologia ovdil já tääl. Jyehi áinoo kirjeest, mon sun kejâstij, lâi tot siämmâš nommâ. ¶ Maadâsämikielâ ¶ sijđoh: 180 ¶ Iisi máttáátteijeepargo išedij munnuu ekonomâlávt. Ostijm styrokstuálbusijd já luovdijd, vâi pesseen skođâstiđ kesituuváá tälviaassâmoornigân. Munnust ij lamaš šleđgâ, čääsi uážžoim tuše paldâsâš juuvâst. Tälviv juuhâ jiäŋui, já rune koolgâi čuollâđ ákšoin ain uđđâsist áávus. Kuoddijm čaasijd mälistem já posâdâttâm várás. Láim uástám kaasučuovâ já uccâ kamina, mast puovtij puáldiđ tuulâ. Iho koolgâi koccáđ já lasettiđ muorâid, amas tullâ časkâđ. Lättee lâi liijká koolmâs, mast kolmuuttij juolgijdis, mut kállu lâi pivâstuvâst. Liegâsvuotâ ij juáhásâm täsivávt, ko tuuvááš lâi nuuvt oovtkiärdán. Porthái alne puoh tävireh jieŋŋuu, tobbeen puovtij stergâliđ niijbe jiäŋŋum vuojâčuággás. Já ko mälistáim, te lavtâsvuotâ kuulgâi seeinij miätá, jáávuh já puoh njuoskii. Säävnist posâlâddim kinttâlčuovâst – rievtis Säämi eksotiik. Kooskâi kale lâi jieš-uv aaibâs suvčâgâm. Ko lâi vuáijám káávpán Avelân, te maasâd puáđidijn lâi ovttuu tuotâ koolmâs, ko tullâ lâi časkâm. Mut oođijm soorvâtyelji alne já láim moovtâ, ko uážžoim leđe oovtâst. ¶ Muštâlâm Saammâl Rodgers ¶ Kiđđâluuhâmpaje 1954 ¶ Maassâd pajas ¶ - Na... ij vissâ. ¶ mii lii pááccám lättei. ¶ – Na joo, kale mun talle tuolmâm, Išepoolis povvâstij. ¶  siäinán.) 8) 49 ¶ Säämi kulttuurkuávdáá nommâkišto uárnejuvvoo uđđâsist ¶ sänitääsiráhtusist kyevti saajeest. KR92 olgospyehtim tuli täyteen voiteen tuoksua lii ¶ Uárree hadde ¶ Sämitigge almoot uuccâmnáál MERIÁIGÁSII OOVDÂNPYEHTEE tooimâ. Oovdânpyehtee váldupargon lii toimâđ sosiaal- já tiervâsvuođâlävdikode oovdânpyehten já čällen. Pargo álgá tállân já nohá 19.6.2015. Pargee toimâsaje lii čäällimkode váldutoimâsaajeest sämikulttuurkuávdáš Sajosist, Anarist. Siäđusvuáđuslâžžân tohálâšvuođâvátámâššân lii virge vaattâm škovlim já lasseen váttoo sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95). Tooimâ miänástuvvee hoittám išedeh hiäivulâš ollâškovlâtuđhos, šiev sämmilii sosiaal-, tiervâsvuođâ- já arâšoddâdemsyergi tubdâm. Šiev haaldâtlij pargoi já ekonomiahaldâttuv tubdâm keččih hiättun. Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi IV/IV-II mield (vuáđupälkki 2 457,04 – 2 560,57 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 27.2.2015 tme 16.00 räi čujottâssáin Sajos, 99870 Aanaar. Lasetiäđuid pargoost addel má. haldâttâhhovdâ ¶ Luuvâ Irja Seurujärvi-Kari oles saavâ täst: Statement by Irja Seurujärvi-Kari on Saami language, Culture and Youth 15.4.2010 ¶  kammuuh. – Tálunjobžâ taha –, rikkoosalmottâs –, vaskâmijn, Poolishovdâ čalâččij tiättursis. ¶ Mijnejeijeekiärppááh – Miinaajakärpäset ( Agromyzidae ) láá finnim noomâs tast, ko toi suovsah iälusteh šado loostâin mijnejeijen ađai kyevzen já toh poreh šado lostáid muhâttellee pocceid, moh kasoh taađeest ko suoksâ-uv stuáru. Suomâst láá kuáhtájum paijeel 200 mijnejeijeekiärpáššlaajâ já jyehi šlaajâ suoksá kuáđá maŋŋaalsis toos tijpâlii kovvoos ađai miijne. Veikkâ kiärppááh já toi suovsah láá uceh, te suovsâ purrâm poccee kuittâg kuárid loostâ uásild tâi ollásávt. ¶ 1. Tuubdâ kobđoolostâšaddoid. ¶  luádui 6. Noomât já ivnii kooraalkáárgu kuolijd. ¶ Täst čoovčâbeln stelliim uđđâ já vyeŋes vuovdâ siämmáá sajan, kogo tot oovdiš-uv lâi. Uáiniđ lâš puáttee keesi, mahta tallegis kiävá. ¶ – Lamek . Párnáikirje. Inger Haldis Halvari . Orjâlâškielâst anarâškielân jurgâlâm Iisak Mattus . Almostui 1994. ¶ Amahân egâlâskielâlijn lii väivi ko puoh anotävirij noomah láá aaibâs sii eenikielân. Ij pyevti kieláin fijnottâllâđ. Lâi tal saibâ, avdo teikâ taalhâs, te ain lii peri e±gâlâskielân. Mahtsun sij finniiččii áášán eksootlâš škaaijân? Ranska kieláin vâi? Lááhân kuittâg amerikkalijn uásistaatâi noomâin maŋgâ indiaanâi kielân. Naa, já läättin kielâsthân kal liijká finnee maŋgâ fiijnâ sääni. ¶ pargoin já sierânâsäššitobdeepargoin. Sämiseervij tááhust váádduh lii sämikieltáiđusâš ¶ 10. 11. 12. ¶ lii arvevyevdi. ¶ - Muu kandâ sirdui ulmuimailmân uuccâđ taggaar ulmuu. Viijmâg, čyeti ihheed tassaaš, sun kaavnâi olmoošperruu, kiän mielâ lâi koorâs. Sun vuordij já taggaar love ihheed tassaaš šoodâi kandâ, mon mielâ lâi nuuvt koorâs, et tot rijttááččij vissásávt suábi kevttimân. Já tääl taat kandâ lii tuođâštum tommit korâsin kevttiđ suábi já tolvum häldeemailmân, et sun šlooviiččij Čsookh suátijuávhu já čonâččij Čsookh Čednuu tälvienâmân kiddâ mailm loopâ räi. ¶ pieggâkovjimlâš 204 ¶ – Joo, lii kale váhá liijkás-uv joskâd, Išepoolis pahudij tiäturis tyehin já joođhij: ¶ Säämi muusikkuávdáš ¶ kalkkâ.....117, 121 ¶ – Puáttiđ, Muumieeči avžui. Halijdâm uáiniđ uđđâ páikkám. ¶ EELLIĐ ČÄÄSIST? ¶ President lii piäluštâsvuoimij pajehovdâ já noomât upseerijd. President meerrid haldâttâs oovdânpyehtimist piäluštâsvuoimij mobilistmist. S uáđist já ráávhust president meerrid ovdâskode mietâmâššáin. ¶ Säämi tyeji koveráiđu ¶ Moh tiäppušlaajah jieškote-uv stielâsijn šaddeh? ¶  Nominatiivloođâs Maarit povvâstij Haansâ: ¶ Filosofilâš tieđâkode ánsutekstâ lii tággáár: Matti Morottaja lii lamaš primus motorin almugijkoskâsávt merhâšittee revitalistemhaavâst, mon puáđusin Suomâ algâalgâlâš kieláid kullee anarâškielâ lii piäluštum. Morottaja lii lamaš piejâmin joton puoh anarâškielâ iäláskem tuárjoo vuáháduvâid, aalgâtmáin anarâškielâ máttááttâs vuáđuškoovlâst, oovdedmáin anarâškielâlii máttááttâs sierâ oppâamnâsijn, čälimáin já jurgâlmáin oppâkiirjijd, rähtimáin já leevâtmáin anarâškielâlâš kirjálâšvuođâ já muusik, toimâmáin luáttámušpargoin sämmilâšorgaanâin já toi kielâorgaanâin sehe piejâmáin joton Anarâškielâ seervi já ton toollâm loostâ, kirjekuástidem já kielâpiervâl tooimâ. Ive 1997 vuáđudum kielâpiervâlist lii šoddâm uhkevuálásâš kielâi iäláskittem ovdâkove maaŋgâ syemmilâš-ugrilâš kielâ koskâvuođâst. ¶ Sämitigge almoot uuccâmnáál kuttâ stipend ¶ Kuástideijee: Anarâškielâ servi ry. ¶ Kilbisjävri A1 ¶   ______ ¶ Eljis uusâi ripo enâmist já vaaldij tom kietân. Tääl koolgâi tuše kavnâđ toos ¶ ässeiloho = asukasluku 47 ¶ 7 lk – luvâttâh ¶ Suoi kevtiškuodijn suhânoomâ Balto. Ive 1888 Juhháán kandâ Samuel (Saammâl, š. 1861) uásálistij Fridtjof Nansen juávkun, mii čuoigâi Ruánááeennâm paijeel. Tast maŋa sun já suu viljâ Anders (Antti, š. 1865 ), kote lâi jo naaijâm, pálkkááttâttuin Ovtâstumstaatâi palvâlusân máttááttiđ Alaska inuiittáid puásuituálu. Maŋeláá suoi pargeldáin kollekuáivon. Antti jaamij ive 1904 tábáhtum luhottesvuođâst. Suu maajeeldpuátteeh äässih USA:st. Saammâl maacâi Taažân. ¶ merâpuákku ¶ a. kaavpugijd sárgái 1-5 oolâ ¶ suolluid já kaavpugij muorâstuvváid, ko toh ¶ Ko čuoigâmluámu lâi nuuhâm já eeči tuálvum muu oppeet luovâsvyeje Kaamâsân te keevâi aaibâs siämmáánáál ko lâi keevvâm juovlâluámust macâdijn. Jiem tieđe, lijjim-uv kolmuuttâttâm Čovčjäävrist, vâi finnim maidnii “basillijd” tobbeen, kuittâg-uv toppiittettim oppeet nuárvuikumeštâsân, mii lâi masa jo viärráb ko maŋa juovlâi puoccum tavdâ. Oppeet karttim pyecceeviistán asuntolahoittájeijee aassâmviste paaldân já viällájim tobbeen aldasáid kulmâ oho, ovdil ko cevziškuottim juolgij oolâ. Taantovváá puoccim tobbeen ohtuunân já maŋgii šoodâi-uv äigi kukken, ko ij lamaš kihheen, kiäin savâstâllâđ, ige puáhtám maiden luuhâđgin. Ko čalmeh kierdâškuottii peeivičuovâ, te asuntola hoittájeijee puovtij munjin oppeet kiirjijd luuhâm várás já eres-uv liävsuid, moh lijjii pááccám porgâhánnáá. Talle äigi-uv jođeškuođij pyerebeht já ko peessim viijmâg meddâl tobbeen, te aalgij-uv leđe mestâ kiđđâ. Tavdâ, maid puoccim, lâi koorâs, jiemge onnáá peeivigin vala tieđe, mii tot lâi. Ijhân kale vissâ táválâš nuárvuikumeštâs lamaš. ¶ Luuk 23:1-25 ¶ Säämi parlamentaarlâš rääđi jođettem Suomâ sämitiigán ¶  lättee. 3) Puoh eellim läähjih puátih Imelist. Sun addel piä i váážis päštiđ sehe puorijd já paaid. Meid ulmui pargo já tooimâ puáđusin šaddee pyeri vuáđuduvá toos, et Immeel tuálá maailm eellim joođoost. ¶ Kielâpiervâl jođetteijjee ________________________________ ¶ – Mun kale jiem lah vala áigumin naaijâđ kuhes ááigán, Ánná eeđâi. Vistig ááigum váhá eellim uáiniđ já luuhâđ-uv. Já et kolgâččij leđe vala sämikandâ! ¶ Ohjelmist tiädutteh neelji toimâsuárgán: Tutkâm já innovaatioh, Irâtteijeevuotâ, Kulttuur já piirâs sehe Ohtsiih pargomarkkâneh. ¶ Onnáá eehid, Kristus, čääiti mijjân, mon alda tun puáđáh mii, ko adelah jieijâd leeibist já viijnist. Távjá vyejettep tuu argâpeivistân, pase ohtuuvuotân, alme olluvvuodáid, et uážžup jotteeđ jieččiis pálgáidân. ¶ 70 ¶ – ‚okkáá peri ráávhust!, eeđâi nubbe naabur. Forgâ puátá puálukodde já čuáppá uuvsâ. Mij ep finnii tom ávus. ¶ Uđâsmit mii Jiegâinâd. ¶ sajan mast sparkkem tobdoo. ¶ já GNT merhâšuumijd. ¶ TIERV. MUUMIS. ¶  määlis:  já Anarâškielâ máttááttâs ¶ Kielâvuoigâdvuođah ¶   KUITTÂG: 7) Čäšni lii sijvub meiddei njuunijn ráđáidittemis peeleest. Ovdâmerkkân paaccâhčääšnist lii ratâkyettim uáli juo vuáimálâš, mutâ čääšnist tot lii sijvub, veikkâ lii-uv ucánjihhii kuhheeb ja hito loopâkeš monâdijn. ¶ 22 Holmberg Aslak Niilonpoika Máttáátteijee Ucjuuhâ ¶ Huksimlaavâ (370/1958) 1 § uđđâ 4 moomeent mield kaava tuhhiittem já nanodem ohtâvuođâst kalga nuávdittiđ luándusuojâlemlaavâ 10 lovo njuolgâdusâid Natura 2000 -viärmáduvvâst. ¶ 9. Tobbeen láá enâmustáá kaavpugeh. ¶ sierâdiđ ustevâm luus. ¶ riitaarpiäivááloddáá suoksâ ¶ AUDITORIO DOLLA TEKNIIK JÁ PIERGÂSEH: ¶ – Violaid. Taid kale ličij puáhtám ištâdiđ jo čuuvtij tooleeb, mut tääl ko lep teehin esken varrim, te kalehân miinii kalga šiljoost leđe. Ištâdim taid jiešalnees jo jieht ehidist. ¶ Eenikiellâm sämikielâ ¶ * Kálvudâh: čuákkimpeevdih já čuákkimstoovlih 10 ulmui. ¶ Aanaar paješkovlâ: Gabriela Satokangas (tavesämikielâ) já Tytti Kuusisto (nuorttâsämikielâ) ¶  kiävttojeh: 1) Nuorâi konfereensâst pottii ohtsis 18 nommâiävtuttâssâd. Puoh lijjii čaallum tavesämikielân. ¶ juolgijdis vievâst. ¶ 9. Camarophyllus pratensis – Niittyvahakas – Nijttokässih U ¶ 1. Vandârdeijee kiävttá maađij čižetpele roobdâ já pyeráinvyeijee maađij uálgispele roobdâ. ¶ 1. Oppâkirje kooveest 152A lii taidâr uáinu tovláin kašmârdeijein. ¶ stuorrâlođâsrapu ¶ sreevâ puátusin. ¶ Jookeerpargopittá 8. Noomât já ivnii Nuorttâ-Euroop enâmij liipuid. ¶ » Paijaan, vääldi päärni já suu eeni miäldásâd já ¶ sárgái 1 já 2 oolâ. ¶ » Ko máttááttâspárnááh kullii jienâ, sij leggistittii enâmân ¶ b. Kuás kuulmâ Č ravvuu taarbâš? ¶ Tot lâi saksalâš kyermiavdo mon fáárun vuolgijm. Šoŋŋâ lâi liegâs já piäivádâh, veikkâ lâi jo masa čohčâmáánu koskâmuddo. Avdo lava tievâ lijjii ulmuuh já tävireh. Ton avdo fáárust moonâim Avelân, tot lâi saksalâš avdo. Avelist lâim iijâ mottoom parakkist, já tot lâi tievâ evakkon mannein. Tast oođijm iijâ já nube peeivi ovdilgo vuolgijm lâi herttâmääli maid juohhii ulmuid. ¶ Maid mun talle lávluččim? ¶ Jeesus almostui oppeet máttááttâspárnáidis, tääl Tiberiajäävri riddoost. Tot tábáhtui näävt: ¶ 3. Lahna njama pocceelágán njalmijnis ¶ Ááhu havdajái maŋa jiem lamaš murâšlâš. Lijjim kijttevâš, ko ákku uážui eelliđ nuuvt puárisin. Sun lâi uáinám puoh piegâid já puurgâid, maid sun tarbâšij-uv uáiniđ, já tääl sun peesâi vuoiŋâstiđ. Must lâi meiddei šiev mielâ ko tubdim, et lijjim muštâlâm jieččân páárnážân tom, maid sun koolgâi-uv tiettiđ jämimist. ¶ » ¶ 29. ¶ Oro lemin nuuvt, et koskân pargo páácá, mut uážžuh amerikkaliih kale jieijâs-uv sujâttiđ; mane iä lamaš ornim valmâšân uállejum já karsum muorâid, et mij lâim peessâđ njuolgist älgiđ ceggimpaargon. ¶ Savâstâllâm ääigi kuldâleijei juávhust pajanii jurduuh vanhimij motiivijn pieijâđ párnáid kielâlávgumân kielâpiervâlân. Kommentijn pottii uáinusân kyevtikielâlâšvuođâ hiäđuh: párnái kielâtiäđulâšvuotâ, ruokkâdvuotâ kuldâliđ eres kielâid, ruokkâdvuotâ viggâđ addiđ eres kielâid, maaŋgâkielâlâšvuotâ lii táválâš tile sehe tot, et kielah láá rigesvuotâ. Annika Pasanen páhudij, et “tievâslâš kyevtkielâlâšvuotâ” lii puárásmâm juurdâ kyevtkielâlâšvuođâst. Ton sajan lii tááláá ääigist saahâ “toimâlâš kyevtkielâlâšvuođâst” . Taat meerhâš tom, et páárnáš selvân anarâškielâlâš škoovlâst já kielâtilálâšvuođâin iänááš, main sun taarbâš kuohtuid mättimis kielâid. ¶ - Eppee koolgâ koččâđ, jis kuárŋuvettee piäcán! ¶ joskâvuotâ hiljaisuus ¶ Jotolâh šuváttâlâi maađijšalde alne. Tero, Sami já Jouko lijjii uággumin šalde vyelni. Juuhâ spejâlistij eehidpiäiváá já kuulgâi rávhálávt lappâd, et vuogâ kobđottâs koolgâi koskâttuvâi sirdâččij maasâd rievtis sajan. Lâi vástuppeivieehid, et kaandâin ij lamaš huáppu kuussân. Čuoškahkin iä lamaš liijgás. ¶ roobdâin láá kaithááh. Já tobbeen – ¶ – Mun poottim pyehtiđ taam arvesyeje, Ánná čielgij. ¶ 111 ¶  pargoost Muu hobby ¶ – Puolašpeivi . Luuhâmkirjááš. Dagny Skals Orjâlâškielâst anarâškielân jurgâlâm Kaarina Mattus . Kirjááš almostui ive 1983. ¶ aavijn, ¶ KB Sisčääsih ¶ Jovnâ keejâi taldrik. Tast lâi ennuv siämmááláván purâmâš, ko tast, maid sun puurâi ulmuimaailmist, Haŋgal kulen. Miinii piärguid, ruonâsijd, leibi já juhâmâš. Tom ko sun ooinij, te sun huámášij, mon nelgi sust tuođâi lâi. Ijhân sun lamaš purrâm maaŋgâ tiijmán maiden, já purâmâš väzzimkooskâst lâi lamaš njäälgis, mut viehâ uccáá. ¶ Savioja *** TN.1995 Toovláš ruuvnâmeccitorppa Kiro ~_kylást, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust, lii vuáđudâm Kustu Tanhua ive 1895. ¶ Tavesämikielâlâš oppâmateriaaleh ¶ pargeidis tiäđu sämmilijn, sii kulttuurist, ohtsâškodálâš sajaduvâst já historjást. Taat tiätu ¶ čuovjisbakteereh.....23 ¶ 14. Saksa - kuávdoo Euroop ¶ Kärbiskyeddimmoorâst = Karppiskantama ¶ Varriistâllâm ¶ Tuárbumuáiváš = Tuorpumapää ¶  vyejen. Kuusah  moin 0 - 200 ¶  tile 4. ¶ *** ¶ 30 ¶ Suomâ čácáduvâid kalga kevttiđ nuuvt, et toi čääci, šadolâšvuotâ já elleeh siäiluh nuuvt luándulâžžân ko máhđulâš já ulmui eellimpiirâs siäilu asâmân mielâsâžžân. Suojâlem tehálumos ulmen lii toollâđ čaasijd putesin. Taam merhâšume tiäddut vala tot, et masa peeli syemmilijn kevttih jyehipiäiválâš juuhâmčääccin putestum jävričääsi. Čácáduvâi tile puáhtá árvuštâllâđ nuuvt, et tarkkuustâl taid šadoi já ellei eellimpirrâsin. Nubbe vyehi lii árvuštâllâđ toi kevttimtohálâšvuođâ ulmui táárbui vuáđuld. Kuábáš-uv árvu pyevtit siämmáá puáttus: iänááš uási Suomâ jaavrijn láá kvaliteet tááhust pyereh tâi eromâšeh. Juuvâi tile lii pááihui hyeneeb. ¶ tobdá jieijâs ¶ Kiđđuv piärguh sälttejuvvojeh keesi várás já heŋgejuvvojeh olgos piegâ já piäiváápaštuu kuškâdemnáál. Poccui kuáđuttem pištá vyesimáánu räi. Tälviv šooŋah vaikutteh puásuialmaa pargomiärán. Jis lii hyenes kuáttumtile, te poccuuh lihâdeh táváliist eenâb. Ucceeb-uv poccui hemâdem toovvât talle stuorrâ vaahâg já lasepargo. ¶ bigga-helena.magga(at)samediggi.fi ¶ – Reepu lumoh! sun jurdâččij já kuáivuškuođij reepu lummoid, moh toh-uv urruu lemin nuuvt merettes ennuv. ¶ Seminaarist nuorâ sämmiliih puohtii oovdân sämikulttuurân lohtâseijee hástusijd, mut kuittâg jyehi nuorâ saavâst lâi tuáivu puátteevuođâst! ¶ Suoma Sámi Nuorat lii ornim maaŋgâlágánijd tooimâid já ennuv láá še puátimin. Majemui iivij enâmustáá oinum tábáhtussáid kuulâi roovvâdmáánust 2008 TV-uđđâsijn-uv oinum mááccuhmielâčááitus sehe ennuv säminuorâid čuákkejeijee salibandy sämimiäštárvuođâkištoid uásálistem. ¶ Jiella-juávhu jesâneh kárvudeteh peeskân já luukân vâi sist puáhtá väldiđ kuuvijd uđđâ CD-skiäru lookán. ¶ Andârâs já Omar eemeed keejáin kyeimi kuáimásis. Eemeed tuše levâttâlâi kieđâidis já adelij iberdiđ, et ij sun äijihân maiden vaijaam. ¶ Keččâlim jurdâččiđ, et kirdemmašinân láá maŋgii-uv časkam aldâkkâsah, iäge toh lah mahten vahâgittám maašin. Tast lijjim maŋgii uáinám čalluid kirdemmaašin loostâin. ¶ 29A Čäcimittáreh luisteleh čässuáivist kuhes ¶ Kooveest vuossâmuš Nuorâirääđi. Tyehiraddalâsâst čižetpeln Lasse Lehtola, Antti Heikkuri, Anna-Katariina Feodoroff, Elli-Marja Hetta, Nils-Heikki Paltto, Ella Näkkäläjärvi, Aleksi Syrjä já Saara-Maria Salonen. Ovdâraddalâsât Inga Helander, Heli Huovinen já Aslak Satokangas. ¶ Nils-Aslak Valkeapää –Juhlekonsert Sajosist 9.11 ¶ ekvivalens, relevansteoria, funktionaallâš skoposteoria sehe skoposteorian kullee ¶  láá kieldah já kuávlust tuáimee staatâ ohtâduvah láá pargeidis peeleest uceh. Tiäddučuágástâhhân lâi ¶ Ohtâvuotâtiäđuh moh tarbâšuvvojeh hemâdâstiileest ¶ Piilola pálgá jiešnálásâšvuođâ lasseet vala kiäinu aalmugijkoskâsâšvuotâ. Piilola päälgis lii šoddâm Taažâ, Ruošâ já Suomâ koskâsâš luándusuojâlem- já luándumađhâšemoovtâstpargo puáđusin. Vandârdemkiäinu jotá ohtâlâs Pasvik-Aanaar -räjimuorâstuvâst, mii lii taam kuulmâ staatâ kuávlust (www.pasvik-inari.net). ¶ Suomâ laavâ mield puohâin láá si ämmáálágáneh vuoigâdvuođah ¶ d. kaavpugijd sárgáid 8 - 10. ¶ 152. Párnááh ¶ kodde = vittádhánnáá puásui ¶   Puásuituálu tâi ¶ Paaccâhčäšni ¶ kuškâdiđ, kuškâdâm, kuškâd = kuivattaa ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 131 ¶ toimâttuv tooimâst, nuorttâsämi- já aanaarsämikielâlâš jurgâlusah skáppojuvvojii uástupalvâlussân). ¶ – Maid-ah? Ij-uvgis tust lah kosten njuoskâdemkánnu, moin leškiistiđ čääsi? ¶ Nooa huksiiškuođij kárbá. Immeel čielgij Nooan, maggaar tot kolgâččij leđe, já tagarin Nooa tom huksij. Ton kuulmâ keerdist lâi saje nuuvt ulmuid ko elleid-uv. ¶ – Maailm hiälpumus, eeđâi Risto. – Monâččim kale, mutâ ko tunhân kuittâg vissâ lah kaavpug ruokkâdumos kissá, te jurdâččim ete... ¶ – Ááiguh-uv maidnii talkkâsijd vala? ¶ Lieggâ stielâs ¶ muikku 172, 175 ¶ pirâsmirkkâ . Iälánáid jo siemin meripittán mirhâliih amnâseh, main maaŋgah riggoh raavâdkuálusijn. Om. elleesilbâovtâstuvah. Vrd. miirhâ riggom. ¶ Kevtteeh ¶ * Studio 44 m2; s. 7 m x 6,3 m, ollâ tile ¶ 3. Kirje ij vala luhhum ¶ 198 ¶ Tuorâstâh-iđedist mun pieijim mááccuh pajalân já vuolgim škoovlân. Bussi poođij škoovlân já mij ááiguim vyelgiđ, mutâ bussi lâi tievâ, iäge puoh čaahâm čokkáđ. Elle Maarit sooitij Elli Sáárán, kote vaaldij Simon, Ole, Jon-Erik já Jusá aavdon já talle mij vuolgijm Ucjuuhân Sämmilâšnuorâi taaiđâtábáhtusân. Ko mij lâim Ucjuuvâst, te mij puurâim piärgumääli. Talle 12 ääigi aalgij vuosmuš čááitus. Mii čááitus lâi čiččâd. Tast lijjii teknisiih vááduh, mudoi tot moonâi kal pyereest. Talle tast lijjii muáddi čáittus já puddâ. Puudâ maŋâ mij uážuim lávluđ mii čáittus uđđâsist. Taan keerdi iä lamaš teknisiih vááduh. Must aalgij uáivi povčâstiđ. Talle mij oroim tobbeen muáddi tijme, ko lijjii vala čáittuseh. Mij kaartâim lonottiđ viste, ko tohon lijjii puátimin kaandah ton viistán, kost mij lâim. Toh aiguu moonnâđ vuoijâđ. ¶ Aulatiileest láá stuorrâ lasâskaapih (s. 12,5 m), main láá fiijnâ sämityejeh uáinimnáál. Aulast piäsá Duodji Shop káávpán, čuákkimviistáid, raavâdviäsu Gallan, sämikirjeráájun sehe Säämi máttááttâskuávdáá máttááttâstiilijd. ¶  sárnumkielâst Já nuuvt rivgoo čäliškuođij mottoom páppár, mon sun vijmâloopâst keigij mijjân. ¶ ČUÁKÁNKIÄSU ¶ Oulu ollâopattâh ¶ Latvia = Latvia ¶ Sam-čeeci vaaldij kieđâidis uálgâtuáiván alne meddâl já aalgij putestiđ čalmelasâidis. Nottájim suu ovdiibeln já jotkim pyerimielâst. – Mut munba lam-uv ennuv čeepib ko Aŋgut. Tot čuážžu tuše Qaqatak tyehin, ijge peesâ paijeel. Mun peesâm Uccâ Juhháán paijeel jyehi tov, talle-uv ko sun čuážžu njuálguiddui.. ¶ Kirje lii almostittum WSOY Kirjálâšvuođâsäätiö mieđettem išeruuđáin ¶ 1. ¶  pyevti Meccikuursâ ääigi lijjii pääihist tábáhtum tagareh ääših, main mun jiem lamaš tiäđulâš ollágin. Iäččán tiervâsvuotâ já naavcah lijjii tommittáá hiäjusmum, et sun lâi karttâm luoppâđ kuusâin já savzâčurrâgáást-uv. Tast jiem tieđe, et kiäs sun taid lâš vuábdám, mut nuuvt lâi kuittâg tábáhtum. Tot merhâšij tom, et mielkki táálust nuuvâi já suoinijd, moh lááđust lijjii, koolgâi adeliđ meddâl. Nuuvdikiäzzáin já Maatikiäzzáin lijjii vala kuusah já oskom-uv, et iäččám vuobdij tâi skeŋkkij taid sijjân. Čäcsuánjust lâi vala aiđum syeinilyevi. Huáššimohheest lâi še aiđum lyevi, mut tast lijjii huáših já ko vuájááneergih ejistân vala lijjii, te taid sun piemâi hošijguin. Iä huáših vaarâ nuuvt pyereest toollâm poccuu neelgi, mut lijjii mottoomlágáneh heerskuh, moid eergih lijjii uáli väimileh. Jis ergi lâi luovâs, te hošijguin tom fattij uáli pyereest kiddâ. ¶ Dokumenteh ¶ Ive 2015 algâaalmugij muusiktábáhtus Ijâttes ijjâ uárnejuvvoo toos vuáhádum ääigi porgemáánu pelimuddoost Aanaar markkânist. Festivaal tábáhtuspeeivih láá 14–16.8.2015 já tábáhtus, mii uárnejuvvoo kyevtnubálovváád keerdi, teema lii Vildáás tuoddâreh. ¶ Tehânde te poođij viijmâg tot kuhháá vuordum kansaškoovlâ “päästöjuhla” , mii tollui tagarin ohtsâš juhlen pajeluokkain já finnijm tuođâštusâid kietân. Finnijm še puoh kietâtuojijd, rekinistemvihkoid, čálusijd já sárgusijd fáárun, maid lâim tuoijum já pargeldâm ubâ täälvi. Puoh tergâdumos kuittâg lâi jieš tot tuođâštuš já tast vala tot saje, mast ettui, et “siirretään II luokalle” . Kiđđâluuhâmpaje ääigi lijjim lamaš meddâl ohtsis 44 tijmed, moh pottii talle, ko viälláim Veikkoin leencust. ¶  puohlágán Lii vyesimáánu já kyeddid. Motomijn palgâsijn puásuialmaah kyediddeh álduidis ääiđist, mutâ motomijn palgâsijn áálduh kyeddih veitâlâs miäcán. ¶ b. Noomât šadolâšvuođâkuávlu, mast elleeh äässih. ¶ 3 Muštâl Ruánááeennâm ¶ Pargo addel máhđulâšvuođâ uápásmuđ sämmiláid pirrâ sämikuávlu. Raajijkoskâsiih oovtâstpargokovoseh vijđedeh párnái já nuorâi maailmkove já oohtânkuulluuvâšvuođâ tobdo. Koskâmääđhih láá kuheh mut pyereeb lii jotteeđ ovdâskulij ko pisottâllâđ sajestis. Pyeremus lii tot, et ulmuuh movtijdeh já halijdeh leđe mieldi párnái já nuorâi kulttuur tuárjumist já tooimâi pyevtitmist. Ideaallumos ličij tot, et toimâ šodâččij mottoom muudon oinuumettumin já návt párnáikulttuur pajaničij jieijâs áárvun já kulâččij jo puohâi tuáimei rutiináid. ¶ Seminaar puáhtá čuávvuđ meid neetist stream peht. Streamčujottâs almottuvvoo Kielâkäldee päikkisiijđost www.giella.org seminaarpeeivi. Siämmáá čujottâsâst puáhtá meid uápásmuđ seminaar tärkkilub ohjelmân. ¶ Petra Kuuva ¶ Vuásku – Suomâ aalmuglâškyeli ¶ – Mut enni kale talle kiđđuv huámmáš, et purrâmušah láá kiäppánâm, Obžâ huolâttij. ¶ Arve čikâlâsvuoidâs; ¶ 11.10 Johanna Ijäs: Tavesämikielâ kuálussäänih já toi čäällim ¶ Taan tove puhelimân västidij ustevlâš jienâ. Sun kuldâlij muu mainâs já koijâdij, kost mun lijjim. Ko čielgejim, et lijjim kirdemkiedi aldasijn, sun lopedij tállân puáttiđ já eeđâi, et sun ličij kirdemkiedist vaartâ keččin. Mun te keččim Einon, já sun lopedij tuálvuđ muu jieijâs autoin toho. Muoi aštus kuorriistáin muu tävirijd fiärttuautost, piejáim taid Eino auton jeđe vuolgijm kirdemkiädán. Tien määđhist ij kuhháá ájánâm, já nuuvtpa munnuu puáđidijn tobbeen ij lam vala kihheen. Ton ääigi Avelân iä innig puáttám mašinehkin, já ubâ kirdemkieddi lâi pikkâsevŋâd. Eino orostitij autos aaibâs terminaal oovdân jeđe kuođij autos moottor huuráđ já čuovâid pyelliđ. Iä kuullâm maŋgâgin miinut, ko muoi ooinijm mottoom auto puátimin terminaal kuuvl, piilih vala njurgon. Muoi imâštâláim, kuus totkis auto tagaráin sáttoin lâi joođoost. Uáli forgâ äšši čielgâi munnui: auto orostij Eino auto paaldân. Tast lavkkij olgos kuhessiähá äijih já vaazij njuolgist munnuu kuuvl. Eino lehâstij laasâ já koijâdij, mii almast lâi äššin. Sun lâi kirdemkiedi torvovahtâ, kote lâi ton uáivilist, et taan ääigi ij kirdemkiädán kolgâččii leđe äšši. Mun te čielgiiškuottim, et must kale lâi äšši, ko lijjim puáttám laiguuttiđ auto. Almai keejâi muu iäpádâlân. Sun ij jiendâm maiden, mut suu muáđuin ooinij, et sun illá oskoi muu. ¶ substantiiv πνεῦμα (vuáđumerhâšume: jieggâ, pieggâ ), moh vuáttojeh távjá Uđđâ ¶ Vuojijm mottoom ääigi, ko vyeijee oppeet čuujoot uálgispel maađij já orostitij vuájánis. Tobbeen lâi nubalov vildâkaameel čuurâ, maid mij peesâim kuvviđ. Čuurâ lâi aaibâs maađijpellâst já finnijm šiev kuuvijd. Tast maŋa vuojâččijm vala maaŋgâid luuvijd kilomeetterijd ävđin eennâm, ovdil ko poođijm Syyria já Jordania koskâsii rááján. ¶ Kuva Kuobbâreh 017 : ¶ – 2 känimane ¶ njomâtteijeeh ¶ Ijâttes ijjâ-tábáhtusân staatâtorjuu ¶ Saijoos čuákkimtileh ¶ reekkigtuállei vááijuvvuotâ, mon keežild seervij reekkigtuálu ferttee toohâđ suomâkielân. ¶ Mij ubâ peerâ aasâim ton kyevtiloonjâg kuáđáást, Ánná, puárásumos uábbi, lâi pijgán ááhust já äijihist Ákšjäävrist já Uccâ-Pádáráá perrust Kuobžâjäävrist. ¶ Skotland D4 ¶  anneeđ Taažâ lii Tave-enâmij stuárráámus kuálástuseennâm. Jyehi ive miljovneh sildeh vajâldeh kuuđđâđ Lofotij suáluikuávlu cuáhásáid, já torskeuáiváduvah čuávuh taid. ¶ F dl mälisoljo teikâ suddâdum vuojâ ~ margarin ¶ 3. ¶ 7 Merkkii ruossáin, kuábbáá kuálán náágus suápá. vuásku puško ¶ hiller 500 ¶ Porvoo D5 ¶ Tuálvup sämikuávlu aalmugijkoskâsij kongresäššigâšâi tiäđulâšvuotân maaŋgâpiälásâžžân já siskáldâsâs peeleest ereslágánin čuákkimčuásáttâhhân. ”Anarân puátih toh finnoduvah já organi-saatioh, kiäh halijdeh tilálâšvuođâstis eeneb ko massatuurismčuásáttuv ađai rievtis sämikulttuur já áinošlajâsii luándu tuáimee palvâlušâiguin” , iätá haavâ kessen väljejum aanaarlâš, kote lii nuorttâsämmilâš Marja Männistö. ¶ Almaah, kiäi kieđâin Jeesus lâi, pilkkedii já čoskii suu. Sij lovdii suu čoolmijd já ettii: ¶ Jovnâ vaazij ain ovdâskulij puohâi maajeeld. Tääl sun kuittâg viigâi peessâđ maasâd Haŋgal kuuvl, kost sun lâi lamaš ovdil-uv. Sun sirdui ain váhá ohtânmaanoost já viijmâg sun lâi-uv táválâš sajestis Haŋgal paaldâst. ¶ Tállán muáddi lätteeráánu vyelgih olgos masa tegu kirden. Puštedijnis Nánná kašnattál: ¶ - Tääl te ferttiim pyerá seelgist tuálvuđ tävirijdân, Ánná smietâi. Luhhoost Heikkâ lâi lopedâttâm puáttiđ išán! ¶ »Adde munjin keččâđ,» iätá almai oppeet. ¶ Kaari lâi lam ovdil-uv škoovlâst, sunjin lâi tot jo uápis hommá. Lijjimhân kale mun-uv oovtâ peeivi škoovlâst tobbeen evakkoreeisust, mutâ karttim joskâđ škovlâjotteem já suijâ lâi tot ko fäggidim toi päikkikode kandâiguin škoovlâst. Evakko já sämmilâš ko lijjim te ohtuu mun karttim sujâlâžžân. ¶ Veeččâh = Vetsikko ¶ Ellee nommâ: ¶ Värijesâneh: ¶ Crazy Horse lâi Sioux -indiaanij hovdâ, kote šoodâi Rapid Creek :ist 1842 suulâin já jaamij 1877. Muštomeerhâ aalgij rähtiđ Korzak Ziolkovski vuođâlovveest 1948 päljis päävtist já sun lâi šoddâm Bostonist 1908. Pargo lii ton rääjist jotkum 50 ihheed, ijge taat peerâ, kote muštomeerhâ ráhtá, lah finnim Maadâ-Dakota staatâ torjuu pargo ovdâskulij tuálvumân ollágin. ¶ Čuákánkiäsu ¶ Konišnjaargâ riddoost lii stuárráb keeđgi alne stuorrâ keđgi, mii lii tegu stellejum kuulmâ ucceeb keeđgi oolâ. Tot lii lamaš viehâ vissásávt sieidi, kuás juo mainâs mield Peeivih Vuáláppâš lii pajedâm tom tohon já sunhân lâi pegâlmâs sieidij hevâtteijee. Ärbivuáválâš tiäđu mield ulmuuh läävejii leggistiđ šlaantâ jáávrán ton lappâd suvâdijn já tot-uv piälušt sieidiääši. Kirjeest “Inarinlappalaista kansantietoutta” , s. 321–323 maainâst Iisakki Mannermaa (1830–1908) mainâs Pajalâskeđgi (pajasčáállâm A.V. Koskimies) návt: ¶ Taan ive láá tavesämikielâ já maadâsämikielâ moh loptejuvvojeh uáinusân. Tavesämikielâ sárnoo Ruotâst, Taažâst já Suomâst já maadâsämikielâ Ruotâst já Taažâst. Taa uánihávt árvuštâllâmkomitea agâstâllâm mane eidu Máret Sárá já Lajla Mattsson Magga uážžuv palhâšume ive 2010: ¶ puško ¶  lii b. Noomât ránnjáriijkâid sárgáid 1 - 6. ¶ Máttááttâshaldâttâs lii mieđettâm sämitiigán staatâtorjuu máttááttâstooimâ pargoviehâškovlim várás ivvijd 2014–2015. Sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh koordinist škovlim já tuáimá ornijdummeen, mii haaldâš staatâtorjuu. Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut västid máttááttâsâst. Oovtâstpargokyeimmin máttááttâsâst tuáimih meid Vaasa ollâopâttuv Kielâlávgum já maaŋgâkielâlâšvuođâ kuávdáá sehe Taažâ Kuovdâkiäinust tuáimee Säämi ollâškoovlâ äššitobdeeh. ¶  N  et rapu ¶ testament teevstâin spiekâstuvvee jurgâlus tuođânálásávt spiekâstuuččij meiddei KR92 ¶ – Dimka, poorgâ maidnii, jieš uáináh mon iätádum rovvá lii. Vala-uv munnust kavnuuččij 50 grammâd sunjin? Mii mudoi lii tuu nommâ? savâstâl nubbe kandâ, Saša-nommâsâš. Dimka kuáivu laavhâs já kávná puttâl. ¶ Piergâseh: Ivnáás sárgumpááppár A3, skerreeh, lijme. ¶   et, Čájáttelleeh: Beaivváš-teatter fastâ čájáttelleeh Egil Keskitalo, Áilloš já Svein B. Olsen, eres čájáttellen lává Sarakka Gaup já Leammuid Biret Ravdna. ¶  luámu 8. Ááhu kieđâ pyereed! ¶ Suávvil kávnoo ubâ Tave-Euroopâst. Suomâst tot lii tobdos Tave-já Nuorttâ-Suomâ kyeli, veikkâ suávvileh láá sirdum meiddei Maadâ-Suomâ čázáduvváid. Merâpoođâluovtâst tot kávnoo kuávluin, kost čääsi ij lah meendu sálttáá. ¶   6 vijđodâh km 2 ¶ ANARŠKIEL JURGÂLEIJEE virgesajasâšvuođâ ááigán 15.6. -30.6.2015 já 1.8.2015-18.5.2016. Anarâškielâ jurgâleijee toimâsaje lii Sämitige sämikielâ toimâttuvvâst Anarist. Virge tohálâšvuođâvátámâšah láá sämitiggeest adelum asâttâs 5 § (1727/1995) miäldásiih. Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuodâtaasij V/II – IV/IV mield (vuáđupälkki ¶ Aččinijn lii šiev syeji-ivne. Toh peittâteh šadolâšvuođâ siisâ, tast ko maaŋgah lodeh, uccânjomâtteijeeh , kyevdih já eevnih piärttojeh taid niijtost . Syeiniaččin eh láá ruánááruškis njuškommiäštáreh , já kirdemsuájái lebbim lasseet čelliimân sodâstem . Stuárráábij stuorrâ syeini aččin ij ivne lii táválávt ruánáá . Toh kuánttuh hitásávt enâmist já láá uáli čeepih kuárŋuđ , mut kevttih suájáidis soodâstmân viehâ harvii . ¶ 1. Lábbá enni ¶ 67 ¶ Klemetti Näkkäläjärvi saahâ ¶ Ovdil jurgâlemteoriai šoddâm jurgâlusah juáhhojii kuulmâ juávkun jurgâlemtäävi ¶ keltakärpässieni ¶ 57A Siijdah láá varij alne. ¶ HS: Jiem lamaš mun. ¶ Ko maccim Saaksan, te valdim vuástá jyehi máhđulii pargo šeštimnáál keesi várás. Tave naver vuoitih puoh aašijd. Jyehi áinoo penni puovtij ton olášume aldeláá. Lijjim sooppâm ruátálâš tuáhtáráin, et vyelgeen oovtâst vandârdiđ. ¶ Muosah ađai muocâpiäivááloddááh ( Tineidae ) lii viehâ stuorrâ uccâpiäivááloddái hiäimu. Toos kuleh suullân 3~000 tobdos šlaaijâd. Iänááš šlaajah láá stuáruduvâs peeleest viehâ uceh. Hiäimu tobdosumoseh šlaajah láá pivtâsmuocâ – vaatekoi ( Tineola bisselliella ) já čevđimuocâ – turkiskoi ( Tinea pellionella ), moh láá spesiaalâšum ávhástâllâđ ulmuu rähtim pivtâs- já tekstiilsáiguiguin purâmáin taid. Ohtâ muosâi hiäimu suámálumosijn suuvâin lii Ceratophaga , moos kullee šlaajah kevttih ravdâdin tuše putes keratiin ađai čuárviamnâs, maid toh jursseh jamâ njomâtteijei čoorvijn já mäddiláá meiddei kolbâcuobbui koolbâin. Muocâpiäivááloddááh láá kezissuájásiih piäivááloddááh, moi suájákeejih láá čuhâleh já raamâsrobdâsiih. ¶ 2 . P E S S I J  Š P E I V I ¶ Siisâčäällim lii uáivildum Sämitige pargojuávkun. Čääli jieijâd siisâ vuoluupiäláin luámáttuvváin. ¶ 255 ¶ Ko kielâpiervâl lii vala nuorâ já te tast, mon ahasâžžân ličij pyeremus pyehtiđ párnáá kielâpiervâlân, ij lah vala tutkum tiätu. Kielâpiervâl pargei tááhust lii kielâlávt tađe älkkeb porgâđ anarâškielân, mađe nuorâbin párnááh puátih kielâpiervâlân. Tegu škoovlâst, meid kielâpiervâlist stuorrâ čuolmân lii tot, et ij lah valmâš anarâškielâlâš materiaal. ¶ čuoppâđ, čuopâm, čuáppá = leikata ¶ Ante iätáduuškuođij já smietâi ohtuunis: ¶ Čääli áášán kullee njuolgâdusâid vuoluupiäláid kuuvijd. ¶ Ko poottim tohon, te Charliest lâi mottoom ustev skipárin. Suái láin putestâm kooldâid oovsijn já mudoi-uv orniistâllâm hommáid. Rottejim pargopihtsijd pajalân já sáhhááškuottim koldâkeejijd, mut moottorsááhá ij olmânáál toimâm, puáhčánâdâi. Ferttejim lopâttiđ pargo já vyelgiđ telta luus já uáđđáđ. ¶ Afrik historjá lii murâšlâš. Jo 1500-lovvoost ávhástâlškuottii euroopliih snielâhávt Afrikkáin. Viestâr-Afrikâst rievvejuvvojii ulmuuh uárjipaargon Tave-Amerikân já Euroopân. Ko Euroop ráhtulâštui, te Afrik mávsuliih mineraaleh já eennâmtuálupyevtittâsah fievriduuškuottii Euroop ráhtulâšvuođâ amnâsin. 1800-lovvoost Euroop väldikodeh juohhii Afrik kuávluid koskânis jieijâs siirdâenâmin. Väldikudij rääjih kiässojii njuolgist peerusthánnáá aalmugij ärbivuáválijn aassâmkuávluin. Taam suujâst láá stuuimeh já suáđih jotkum Afrikâst onnáá peeivi räi. Euroop stuorrâvääldih ávhástelškuottii tállán siirdâenâmijdiskuin, mut iä ovdedâm toi ohtsâškuudijd ennust ollágin. ¶ Mun huámášim et lam álgám puáldiđ eenâb tubbáák. Mut kale mun piergiim. Kale must lii vyeimi. Enni lii ain ettâm ete mun lam vuáimálub ko ulmuuh táválávt. Aainâs-uv mielâ siste lam vuáimálub. ¶ sänioornig oroččij luándulubbon. Tast huolâhánnáá jurgâlus lii puustâvlâš jurgâlus sehe ¶ KOŠKEPUŠKO ¶ Saammâl toovâi nuuvt ko Immeel lâi ettâm já poođij Betlehemân. Iisaist lijjii maŋgâ kaandâ. Saammâl kejâdij sii oovtâi-oovtâi, mut ij ohtâgin tuhhim kunâgâssân. ¶   – Kaleba šoŋŋâ tääl muttuustâl! eeđâi almai já lehâstij mááccuh puáluid. ¶ Kyelipurrâmuš vaibâd stáálu. ¶ kielâlaavâ olášume iästun lii tohálâš sämikieltáiđusâš pargojuávhu váilum máttááttâsâst, palvâlem ¶ Kielâpalhâšume ulme Kielâpalhâšume ulmen lii išediđ sämikielâ oovdedmist tâi siäilutmist Taažâst, Ruotâst, Suomâst já Ruošâst. ¶ 3. Magareh čuolmah patâreijein láá aalgâst Suomâst. ¶ – Taat ij kustoo tääiđigin leđe mihheen šiev kuávluid, pahudistim kállásân já siämmást kieldim Sofia vyelgimist ohtuu kááđu oolâ sierâdiđ, kuus sun nuuvt mielâstis lâi viggâmin. ¶ Muusikoovdânpyehtim Jaakko Gauriloff ¶ čovgâdvuotâ = kireys 147 ¶ Mun imâštellim ko ohtâ tain almain lâi muu máttáátteijee já ij ubâ piso čuožâdgin rievtisnáál. Mun kuás jiem pallaa já vyelgi siämmást maasâd. Mottoom peskâpajalist almai še ráivudât já keččâl lávluđ tievâ čuddust, "niskasta kiini ja puukolla selkään" . Toh kuulmâs vist rovvii muottui siisâ pajaluvâi já sii laavlâ potkânij toos. Tast moonâi äigipuddâ ovdil ko sij pessii tom luáđhu muottust meddâl, motomist lappui kappeer tohon muottui siisâ já jieš tot almai lâi uáli uáináttâs, ko puoh te muottân, peskâsiäpulâs tievâ muottust, sehe ubâ uáivi, lievlâ tuše porgestij suu uáivist. Togo alda lâi stuárráb hirsâkámppá, moonnim ton kámpá kuuvl, lehâstim uuvsâ: ¶   b. Viestâr-Euroop väldikuudijd. ¶ Pete luoštij stuorrâ kieđâidis peevdi oolâ. Sun jurgâlij kuámmirpele káátu kulij. –~Nuuvtpa mist juáhhást lii uccâ puđâldâs, sun eeđâi. –~Skipárušah já mun tubdâb mielâkiddiivâšvuođâ eenâb-uv tagarân mii lii elimin. Miäcásteb merâ- já eennâmelleid, iberdâh-uv. Mutâ ulmuinhân láá, kijttoseh sivnedeijei, jieškote-uvlágáneh mielâkiddiivâšvuođâčuásáttâsah. Tuostâččij-uvsun Small Johnson tiätuäŋgirvuođâ tuuđâtmân koijâdiđ, mii lii puáhtám tuu taan kuávlun? ¶ suávvil.....51 ¶ Sämitigge oovded säämi parlamiänttárij julgáštusâi olášume tave-eennâmlâš sämisopâmuš jotkâráđádâlmijn ¶ – Uccâ loddááš, uccâ loddááš, muu muorjijd uážuh puurrâđ ¶ Jeesus eeđâi: ”Joođeet täid iärásijd!” ¶ Ep vahâgit ellee muorâid ¶ TV Nuorttâsämmilâš nuorâi jieijâs blogi täst ¶ Aanaarsämikielâliih láá Suomâst áinoo sämmilâšjuávkku, mii lii ärbivuáválávt aassâm tuše oovtâ staatâ kuávlust. Inarinsämikielâ tile lâi uáli heeitug vala 20 ihheed tassaaš. Aktiivlâš Anarâškielâ seervi já maaŋgâlágán kielâ iäláskittemhaavâi puátusin kielâ lii finnim uđđâ sárnoid já iäláskittemhaavah juátkojeh ubâ ääigi. Aanaarsämikielâ iäláskittem lii pyevtittâm puátusijd. ¶ 8. Maainâš ovdâmeerhâid jaavrij lijgešoddâm tovâtteijee tahhein ¶ – Tuonâ väldikode já eellim rääjih lává nuuvt aldaluvâi! Tot lii aaibâs luándulâš. ¶ 4. ¶ Siämmáá iloliih láá Immeel eŋgâleh, ko olmooš kote lii lappum, máccá Suu luusâ.” ¶ 11 Nube omâdâhân ij uážu lovettáá kuoskâđ. ¶ Kirje ij kirdám kuhás tondet, ko tot orostij ááimust. ¶ pittá. Moonâ meddâl ¶ III Gasteromycetes – Kupusienet – Vättikuobbâreh U ¶ Akwé: Kon -pargojuávkku ¶ Säpligvällihân lii iänááš kuosâvyevdirääji máddáápele ässee, mon tavemuš pessimrääji lii tiego Loka tulvâdemáldá suulâin já uáli häärvih láá toh ááicuh, moh láá veikkâbâ tääbbin Aanaar já Ucjuv aloduvâin lamaš. Mut jis áimu tuođâi-uv lieggân ton šaddovistealmoon keežild nuuvt čuutij já jis kiinii puátteevuođâst uáiná piehâin sulâstittee vääli, teikkâ kulá piehâin sullâstittee piähum, mast váilu oopperalávloo “vibrato” , te kale lii saahâ säpligväälist. ¶ Já ko mij tohongis ton ruugâ oolâ peesâim, te Bryssel juná, mii lâi tego suáđi maŋa rahtum, kale ain čuážui tast, mut tot lâi nuuvt tievâ, et konduktööreh uigâdii majemuid ulmuid siisâ jeđe pieijii uuvsâid huápust kiddâ, amas kihheen koččâđ tobbeen olgos. Tomhân jo saatij vyerdiđ-uv, et tievâhân tot lâi, ko koolgâi kuhes almugijkoskâsâš juná ulmuid cäähiđ uccâ páihálâš junážân, mast lijjii tuš muáddi váávnu. ¶ Taam Jeesus muštâlij máttááttâspárnáid, mut sij iä iberdâm, maid sun uáivildij. ¶ Lasetiäđuid adelává saavâjođetteijee já čällee: ¶ koddoor = oovtâ poccuu kamâseh, nelji kaammâs = kuntura ¶ Jiem mun tom tieđe, lâš-uv Kuhesjäävri Timotei kuássin taid ämmirijd huámášâmgin. ¶ Kirjeest Tuula Korolainen: Tammen kultainen lu- ¶ et adelij áinoo Algees, amas ohtâgin, kote sunjin osko, šoddâđ káđuttâsân, mut uážuččij avalâš eellim. ¶ –~Liävus pyerrin já vääldi, maid mielâd toovâš. Purrâmuš lii veikkâ mon valjeest, kaavpuglâšsäplig eeđâi. ¶   6. ¶ Mun lam Niillas Holmberg (2008) ¶ KKK02, s. 70. ¶ 5. Peeci já kuosâ lává kuácceevuovdij uáiváámusah ¶ Mut maht keevâigin? Ko kuobbâristeeh ¶ Nigá iäduškuođij, mut čielgij sivâdávt: ¶ Škovlim-já oppâmateriaaltoimâttah ¶ Kyehti uđđâ tavesämikielâlâš matematiik kirje almostuvvii ¶ Säämi kielâlaahâ ¶ Tiina Sanila-Aikio já Heikki Paltto sämitige värisaavâjođetteijen ¶ Muu hobby ¶ juuhâ lâi jiäŋŋum, já puoh lojestuáršuh já kesiluámu- ¶ Ko puáldimmuorâid ij taarbâš jođettiđ nuuvt távjá, te larmâ- já luoštâhááituh já máhđulâš eennâmvuáđu kuullâm kiäppáneh. Ko tun kiävtáh mätkivyeššee já puáldimmuorâid nuuvt šiäštulávt ko máhđulâš, te tun kepidâh puáldimmuorâi joođeetmist šaddee mirhâlâš kaasui já šoŋŋâdâhnubástus ovdedeijee čiđđâdioksidiluoštui mere. Pyellee muorâst já tuolvâ evvispápárijn luovâneh mirhâliih suovâkaasuh, nuuvtko čiđđâvety, PAH-ovtâstuvvah, hágá já tyypi oksideh. ¶ Haŋgal vuolgij kuusnii. Sun čielgij mondet, mut Jovnâ ij kuldâlâm meendu tárkká, ige sun liččii ennuv čielgâs vissâ uážžumgin. Sun tuše puurâi. Ton maŋa Jovnâ viälánij timmâ seeŋgâ oolâ. Sun ij lamaš val vaibâm, mut tuše purrâm nuuvt ennuv. ¶ 1. Leškii kuábbáá-uv puurkin desilitter čääsi. ¶ Sávnum ¶ Suhânommâ puátá ulmuunoomâst Vallia já ton variaantâin Walli(j)a, Walje, Walli, Walleja já Walla, moh láá lamaš kiävtust Aanaar viäruluvâttâlmijn 1556–1580 já 1616–1695. Suhânommân Wallie tiättoo keerrivpevdikirjeest ive 1723. Aanaar kirhokiirjijn suhânommâ oinui meid haamijn Walli já Wallio, jeđe vuáhádui Wallen já maŋeláá táválubbon Vallen (Itkonen I, s. 23 já Erik Schytte Blix 1967, 157). ¶ Mondiet tot ij luhostum, tom jiem uážžum onnáá peeivigin tiettiđ. Mut tom iberdim, et sun lâi porgâm puoh tom mii oovdân, maid jo lâi puáhtám-uv. ¶ Kielâvuoigâdvuođah ¶ sämikielâlâš palvâlusâi toimâmvuođâst. Sämiorganisaatioid já säämi ovdâsteijee orgaanáid lii vuol ¶ Puoh kiäinuh jođetteh Rooman ¶ – Mut kiän kaandâš tun lah, ko tääbbin juđâččâh; Kost tuu päikki lii? almai čuorvij ko lasettij šlaamâ mašinân. ¶ d) Manen väzzimjuolgijn láá maaŋgah lođđâseh? ¶ taam, sun čuárvui: ¶ almottij. Niso já Niso- ¶ taam ravvuu, mast čielgih puoh tehálumosiih ääših ¶  lává Tiäđust-uv ruttâdemoornigân čyeccee iävtuttâsah láá tergâdis saajest, mut ij pyevti huánnuđ ereskin iävtuttâsâid. Talle iävtuttâsâi miäruštâlmân puávtáččij vuáđudiđ komitea. Iävtuttiččim miäruštâllâmkomitea stuárudâhân 15 – 20 olmožid. Aanaarlijd almaid já nisonijd. ¶ Mut uárbis njobžâpárnái táálu áinoo puhelin lâi toimâttâhtuuveest, mii lâi eres rakânusâst nube keččin šiljo. ¶ - Tego tiäđáh, te mun jiem lah ovdil tágárijn soojijn jottáám. Markkân baarist joreh tuš uáivistulmuuh, ige tobbeen viišâ kuássin čokkáđ. ¶ Ohtsâštave-eennâmlâš kielâohtsâšpargo uđâsmittoo Interreg-ruttâdlâš havváin 1.1.2013–30.6.2014.SÁFÁ2 – Yhteispohjoismaisen saamen kielen ammatti- ja resurssikeskuksen perustamishanke ¶ Kirjálâšvuođâ luvâttâllâm ¶ Ko Lauri Arvid Itkonen lâi algâttâm pargoos Aanaar kirkkohiärrán, te sun jurgâlškuođij kielâmiäštárijdiskijn Iisakki Mannermaain já Heikki Mattusáin pispe J.L. Ryle čáállim vuoiŋâlii kirjáá Oađáh-uv tun? Kirjááš almostui ive 1902 Uno Knorring ruttârááju kuástádâssáin. Siämmáá áigásávt sun jurgâlij kielâmiäštárijdiskijn meiddei Katkismus , mii almostui siämmáá ive já vala seminaar ovdâalmaa F.W. Sundwall heiviittâm Ráámmat historja , mii almostui Syemmilii kirjálâšvuođâ seervi teddilâssân ive 1906. Taan kirje loopâst láá ereslasseen káártáh Koskâmeerâ nuorttâuási pirrâsist já Kaanaast, moin noomah láá heiviittum anarâškielân. ¶ Maaŋgâ piäiván Kasper ij lamaš uáinám kaandâ, ¶ Assaasloostâg šadolâšvuotâ ¶ Säämi kulttuurkuávdáá huksimpargo aalgij 12.4. Anarist puári ¶ mai jáámá aalmug oovdâst, tot lii tijjân pyereeb ko et ubâ aalmug kárttá tuššâđ? ¶ Tääl puoh säpligeh čokkânii ääiti nuurkán ¶ 300 ¶  eelij * Čuákkimtilán finnimnáál purâdempalvâlusâid ko tiiláá muuneeld ¶ 2 ¶ Staatâ – lâi vistig Ruotâ já tastoo Suomâ stuorrâfurstâkodde (Suomen suuriruhtinaskunta) – keevtij servikuudijd já ruuvnâkomserjâsâid páihálâšhaldâttuv olášutten, ko viigâi kuuloold käržidiđ já kuáržudiđ sämisiijdâi haldâttâhvääldi já vijđes jiešhaldâttuv. Autonomia viggii komettiđ eromâšávt 1673 já 1695 adelum asâttemplakaatijguin: toiguin rievedui siijdâi väldi meridiđ jieijâs ässein já moivejui meid toi siskáldâs aassâm-, eennâmomâstem- já iäláttâstile, ko sämmilij kiddoduvah iä registeristum ige sii iäláttâssyeji lamaš vákšojum. Strömstad ráávhu ohtâvuođâst 1751 Ruotâ já Tanska kesâččáin rajijdis siijdâi čoođâ peerusthánnáá toi suhâkuávluin já čaittii návt vuossâmuu keerdi koŋkreetlávt, et siijdâ väldi ij ole staatâmaavtâ táásán. Sämisiijdah tollii liijká ain-uv jieijâs ihásijd siärvusčuákkimijd 1900-lovo räi, maid syemmiliih kočodii noomáin kotakäräjät . Nomâttâssáin čujottui siijdâ čuákkim ärbivuáválâš sajattâhân ruuvnâ tuhhiittem vyeliriehtin, mon Moskova tsaari lâi olgospuáhtám vuossâmuu keerdi ive 1517. ¶ Tiervâpuáttim! ¶ Säämi suuvâ laavlâ lii sämmilij virgálâš aalmuglâšlaavlâ. Säämi suuvâ lavlui lii čáállám saanijd vuosmuš sämmilâš riijkâpeivialmai Isak Saba já nuotâ pieijâm taažâ nyettejeijee Arne Sørlie. ¶ Muu eenikielâ lii suomâkielâ, já máátám-uv nuorttâsämikielâ tuše motomijd celkkuid, mut iberdâm kale kielâ ucánjáhháá eenâb ko maid sáárnum. Ettâm luhostuvá viehâ pyereest, jis luuvâm sämikielâ jiänusin pápárist. Lam-uv majemuid vittâ ive ráhtám tyelittälli nuorttâsämikielâlijd ortodoksâlijd rukkoosohjelmijd YLE Sämiradion ejijnân kanttor já Sämitige jeessân Erkki Lumisalmijn. Tain lam selvânâm, ko iäččám lii čáállám munjin valmâšin puoh, maid lii kolgâm luuhâđ. Lam lamaš meiddei mieldi lávlumin lávlumjuávhust kulmii Helsigist uárnejum nuorttâsämikielâlii immeelpalvâlusâst. ¶ SÄMITIGGE TUÁIVUT LUHO JÁ ČÄÄLLIMMOOVT PUOHHÁID NUOR KIRJEČÄLLEID JÁ HÁSTÁ SII AINUV OVDEDIĐ ČÄÄLLIMTÁIDUIDIS! SÄMITIGGE KIJTTÁ SÄMIMÁTTÁÁTTEIJEID ŠIEV STIVRIIMIST JÁ PÁRNÁI JÁ NUORÂI MOOVDITMIST! ¶  celkkuid. ¶ a. Moin enâdâhkuávluin fasaneh eellih? ¶ Návt meid tábáhtui, ko Piäccám lâi lopâlávt monâttum. ¶  lii Oppeet kieles! ¶ – Jis lii vázzâm 5 km peeivist ton rääjist ko lii väziškuáttâm lii vazzum suulân 90000 km. Tot lii suulân kuohtii eennâmpáálu pirrâ. ¶ sraŋgâviermi ¶ Kooveest: Tavesämikielâ kielâpiervâl stivrejeijee Katja Magga, Mitro Hetta já Johanna Kumpula Vuáču tavesämikielâ kielâpiervâlkerhoost. ¶ juátkoo . . . . . ¶ Lasetiäđuh Euroop rääđist ¶ - Maht nuuvt? ¶ Lasetiäđuh Juha Guttorm, haldâttâshovdâ, p. 010 839 3102 ¶ * párnáá identifiointi talle ko addel talkkâs ¶ Juhânnälmi ¶ vuástá. ¶ iäláánsiärvus.....96, 100 ¶ Juáigusoovdânpyehtim Inger Marie Nilut ¶ 1. Termâ. MLO lii valjim veerbâ σῴζω jurgâlussân veerbâ aldatoppuu pestiđ ( päästää, ¶ Váhá áigáá keččin Tálunjobžâ-uv kaačâi siisâ: ¶ Almos tiätu ¶ Talle kale Nigást kolgejii saavah tego juuvast te ličij puáđu lekkum. ¶ Škovlimvuávám ¶ 11. Mannee. ¶ — Várugávt, várugávt, eeđâi Möö, já nuuvt suoi pevvijn várugávt uuvsâ luus. ¶ Säämi kirjálâšvuotâ ¶ tundra sajasâžžân ¶ Säämi muusikkuávdáš ¶ 5. Lihâtteleh uálgitaavtij ¶ » ¶ Kielâ: ruošâkielâ ¶ Sanna Jortikka ¶ paalgâdäigi = räkkäaika 53 ¶ 43 artikla ¶ 100 ¶ – Tom ferttee kale almottiđ poolisân, Njorttâ meridij. ¶ - toorjâjesâneh 60 - Hollandist 4 - Ruotâst 1 ¶ 1. Noomât čoovdânommâduv päikkinoomâid, meerâid (1 - 4), riijkâid (5 - 7), vääri já váráduv (8 já 9), juuvâid (10 já 11), jäävri (12) já suolluu 813). ¶   Lii- ¶ jienâ tävistij suu uáivist. ¶ Maadâ-Suomâ = Etelä-Suomi ¶ ...já máálái čuovjâdáin piäju seeinijd. ¶ vuolgât ohjelm tavesämi-, anarâš- já nuorttâlâškielân. Yle Sápmi lii meid tergâdis kirjálâš media, ko tergâdumoseh uđđâseh láá čallum Yle Sápmi päikkisiijđoid. Yle Sápmi lii masa áinoo media, kost puáhtá kuullâđ sämmilâš juoigâmäärbi já uđđâ sämmilâš muusik. Yle Sápmi finnij sämitige säämi kielârääđi mieđettem säämi kielâtaho –palhâšume ive 2013. ¶ algâskiärru ¶ Kuvvim, tuáijim já lokke: ¶ s. 103 ¶ kuhes leegâid? ¶ Enni himettistij pyeritátulávt, jeđe västidij: ¶ já njäälmi kuđáiditij, ¶ 1. Mane rottáid lii uáli väädis tuššâdiđ? ¶ Jovnâ kuáivuškuođij laavhâs. Forgâ suu kieđâin lâi väritijme, mon sun lâi váldâm, veikkâ ij oskom et tast ličij mihheen aavhijd. Mut sun adlij tom kuittâg Haŋgalân, ij sun kievhi lamaš. ¶ 1 0 ¶ eennâmtuálu, ráhtulâšvuotâ, mađhâšem ¶ Käävpi uksâ lekkâs jiečânis automaatlávt, ko Matti vázzá jotelávt káávpán siisâ. Hirškikkâ já Myerji kaččâv Maati maajeeld, mutâ ákku vázzá hitásávt sunnuu maajeeld. Matti váldá purrâmuškääryid, moid sun áigu áhhoin nuurrâđ puoh uástusijd. Viijmâg ákku-uv juksá Maati já tuáppee uástuskääryin kiddâ. ¶ – Tothân kal moonâi miäcán muorâid čuoppâđ. ¶ lust lii sämikielâlâš palvâlusâi luándulâžžân toohâm. Tááláin palvâlemráhtusáin taat ij lah vala máh ¶ Täärhist tiäđuidâd já táiđuidâd ¶ Rumbui eennâmtieđâlâš juáhásem lii njihásâm, kuás jo uási puáris čuágálduvvâin lii tuššâm historjá stuuimij ohtâvuođâst. Ovdâmerkkân Kööbenhaammân pyelimist 1795 tuušâi tallaa Taanskan kullee Taažâ sämikuávlust nuurrum čäittim viärásâš rumbučuágáldâh. ¶ Njuhčâmáánu piäiváš paaštij jalahâs almeest já mottoom váldálâš hiärrá stuorrâ kuumpičevđiturhâinis já pahâinis lâi sluáncittâm čuoldâkiäčán čokkod. Váldálâš hiärá nommâ lâi Tälvi. Tast sun tääl čokkái kuhes siämunijnis, mast jieŋâpureheh šiälgájii, já huhkáástâlâi jiečânis: ¶ – Tij leppeđ ašta pietittemes čáháligeh.” ¶ - Streaming-vuáhádâh ¶ - Jurdám, et lii äigi mainâsti đ tunjin, miinii jienâid eeđâi suu uáivi siste. Jovnâ tuubdâi jienâ siämmáážin, mii lâi ravvim suu Čsookh viermi kulen. Viijmâg Jovnâ ij lamaš kuldâlâm jienâ nuuvt tárkká, mut tääl, ko kuldâlij, te tot lâi tego kiinii sárnuččij stuorrâ visteest, mii škáájá kuárusin. ¶ puoh piätuelleid já lâi ilolâš, ko aldanškuođij ulmui ¶ luteerlii immeelpalvâlusâin KR92 teevstâi náálá, moh láá toos tuhhiittum. ¶ Siämmást kumppi lâi njuovvum já jiegâs monâttâm. Talle riemnjis palijdij ohtuunis: ¶ Válduášálávt sämitige kyeskee iävtuttâsah: ¶ – Kulâvettee-uv, maid tuoh kyevtis täälgis áiguv toi áiruigijn? Puállunjune culijdij. ¶ – Ele vistig, Nisonieidâ eeđâi. – Kost Hemulâš lii? Sun kalga peessâđ fáárun. ¶ Anarâš pivtâstem, ¶ 7. Tricholoma columbetta – Silkkivalmuska – Silkkešoovkâh U ¶ sämikuávlu kieldâi já staatâ virgeomâháin. Säämi kielâlaahâ váátá oovtâst sämikielâ toimâttuvváin ¶ Vyesimáánu 20. peeivi 2007 vietij mii puohâi tubdâm Sevtil-Piäkká ađai Pekka Sammallahti 60 ive šoddâmpeivijdis Koržámláádu kámppáást Ucjuuvâst. Šoddâmpeivkyesih lijjii puáttám pirrâ Suomâ já tiäđust-uv kuábbáá-uv pelni Tiänu. Pekka Sammallahti ađai Lásse Beahkká, nuuvtko sun koččood jieijâs, áásá Veččâhist, kost sun vietij 50 ive juhlijdis love ihheed ovdeláá. Professor Pekka Sammallahti kirjálâš ánsulisto lii uáli kukke; olgosadalduvah láá paijeel čyeđe, main anarâškielâliih láá: ¶   Sämimuusik ¶ Sosiaalsyergi mättimkuávdáš ¶   Peeli syemmilijn äässih Máddáápiäláá viljâlemkuávlust ¶  karttâđ. supe = haapa ¶ - Kale tot kulá. Lah ain talle meddâl, jis lah suttâm muu oolâ. ¶ Vuolgâteevstâ já puátuteevstâ vuástáväldei kognitiivliih pirrâseh sättih spiekâstiđ viehâ ¶  riddoost. -‐ Tälviv ruvdán náđđáá sajestis pone aldasijn. Jis láddu jiäŋu pone räi, te ruvdán kuáivudât ponnemootán já rippás. Keessiv ruvdán porá ennuv ponne-elleid já hááhá jieijâs vuoivâsân väriraavvâd. Tälviv tot ij puurâ maiden pic kiävttá taam vuárhá energiakäldeenis. Ko energia luovvân láádu hapittes tiileest, šadda alkohol já čiđđâdioksidi. Tondiet ruvdán voorâst lii viehâ ennuv alkohol já tot lii vissâ-uv ucánjáhháá uáivist. Ruvdán kođá miätá keesi, iänááš iho. ¶  lâi Aanaarjäävri pirrâs láá juo ton tovláá rääjist asâttâm anarâšah. Anarâšâi tehálumoseh iäláttâsah lijjii kyelipivdo já meccipivdo. Puásuituálu lâi uceslágán, já poccuuh kiävttojii iänááš kädisergin já fiävrun. ¶ Já iđedist lâi vuolgâ ovdâskulij. Eelijm oppeet purâmin iiđeedpitá jeđe uánihis rahttâttâm maŋa vuolgijm puorijn aigijn maassâd sajattâhân. ¶ 144 ¶ Oholiab 83 ¶ Tittamari Marttinen ¶ Nagoya pevdikirje kuáská geenivaarij finnimvuotân já hiäđui jyehimân. Pevdikirjeest láá jiejah artikkâleh moh kyeskih algâaalmugij haaldust leijee geenivaarijd já tooid lohtâseijee ärbivuáválii tiätun. Pevdikirjeest lii meid artikkâl, mii kuáská raajijd rastâldittee tiätun. Čuákkimist soppii, ete kuulmâ staatâ sämitigeh rähtih ohtsii uáinu Nagoya pevdikirje ratifisistmist já ton olášutmist. ¶ – Munba tiäđám: uccâ nieidijn šaddeh nisoneh. ¶ Sämitige stivrâ lii meridâm tuhhiittiđ väidimijd já paahud, ete tollum vaaljâi puáttus ij lah máhđulâš njuolgim. Nuuvt sämitige stivrâ meerrid ive 2015 vaaljâid uđđâsist toimâttemnáál 20.8.2015 laavâvuáimálâžžân meridum vaaljâluvâttâllâmáin. ¶ já ¶ — Mun ucánjihhii juláididám kiällárist, tiäđám mon korrâsávt tot povčâgit. Kuldâl peri! ¶ tom kirje kove 113A vievâst. ¶ – Jieh innig juurdâš, maid eres ulmuuh jurdâččeh tust. ¶   Noominjeessân Eurooplâš enâdâhalmossopâmuš šoodâi Suomâst vuáimán ive 2006. Sopâmuš enâmustáá uáinojeijee vaikuttâs lii lamaš Eurooplâš enâdâhpalhâšume mieđettem. Sopâmuš olášuttem koceh äššitobdeekomitea já ministerkomitea. Suomâst sopâmuš lii olášuttum el. luándusuojâlemlaavâst. Enâdâhalmossopâmuš 5 artiklast jieškote-uv sopâmušpeeli čonâdât el. tubdâstiđ lahâaasâtmistis, ete enâduvah láá ulmui pirrâduv merhâšittee uási, ohtâsâš kulttuur- já luánduäärbi maaŋgâhámásâšvuođâ olgospyehtim já identiteetis vuáđu, lääččiđ já olášuttiđ sierânâstooimâi vievâst enâduvsuojâlmân, -tiipšon já –vuáváámân čyeccee enâdâhpolitiik sehe siskálmittiđ enâdâhvuotânväldimijd kuávlu- já kaavpugvuávámpolitiikân sehe kulttuur-, pirrâdâh-, eennâmtuálu-, sosiaal- já ekonomiapolitiikân já eres toimâohjelmáid. Sopâmušuásipeleh pyehtih väldiđ kiävtun monâttâlmijd, moi miäldásávt aalmug, páihálâš já kuávluvirgeomâhááh já eres äššiomâhááh pyehtih uásálistiđ taam enâdâhpolitiik miäruštâlmân já olášutmân. Artiklast 9 sopâmušuásipeleh movtijditeh staatâi raajijd rastâldittee páihálâš- já kuávluoovtâstpargo já táárbu mield valmâštâleh já olášuteh ohtsijd enâdâhohjelmijd. ¶ Ässeeloho: 12,0 milj. ¶ tanekuuvsest < -kukse = tinakauhalla < -kauha 129 ¶   b. pargopaajijd almottâttâm ¶ Sämikielâlâš oppâmateriaalpargo ¶ S varjâl tääl mii–uv, oo läđis Immeel, mii Hiärrá. ¶ 9. Čääli tiivtâ kuobžâst. Jyehi raddalâs algâpuustav lii adelum. ¶ Vielgismeerâ = Vienanmeri (Ruošâst) ¶ Sämmilij kulttuuräärbi suoijâlmân taarbâš ohtsijd prinsiipâid ¶ Lasetiäđuid pargoost addel muusikkuávdáá vuávájeijee Anna Näkkäläläjärvi-Länsman, puh. 010 839 3148. Sämitiigán já Säämi muusikkuávdážân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi ¶ RUOT ¶ – Maid-ah? Ante imâštâlâi. ¶ Ohtâ uággoo lâi uástâm ubâ ookon uággumlove. Vuossâmuu peeivi ko lâi uággum, te ij koddám maiden. Te vaidâlij, et šadda tivrâsin aassâđ hotellist já uástiđ pivdolove ige kode maiden. Te iätá kyelilove vyebdee hotellist et: – Ele tun lääiti, tunhân lah oovtâ peeivist koddám siämmáá ennuu kuolijd ko tuoh eres pivdeeh ubâ ohhoost. ¶ 1 2 7 ¶ – Na mist lii tääl tuođâi-uv tábáhtum miinii suámálijd, jiemge mun tieđe, mii. ¶ Tuáivumield nuorâirääđi lii vuáháduttám sajattuvâs nuuvt säminuorâi koskâvuođâst ko väldikodálávt-uv tagarin tuáimen, mon piälán lii älkkee jurgâluđ säminuorâid kyeskee áášijn. Tuáivum, et love ive keččin puohâin säminuorâin láá aassâmsaajeest já kielâjuávhust peerusthánnáá siämmáálágneh máhđulâšvuođah oppâđ kielâ škoovlâst. Tuáivum meid, et säminuorah ain-uv anaččii áárvust jieijâs kulttuur já liččii čiävlááh sämmilâšvuođâstis. ¶ meddâlkyeđđimijd sehe nubástusâid teikkâ tom, maht omâs noomâi, mitoi, lágádâsâi jna ¶ Saksa lii ráhtulâšvuođâ stuorrâväldi ¶ Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávtdáá sämiohtâduv vuávájeijee ¶ MERIÁIGÁSII OOVDÂNPYEHTEE Pargo álgá 1.6.2015 já pištá vistig 31.12.2015 räi. Tohálâšvuođâiähtun lii pargo vaattâm škovlim já sämikielâ ¶ Tovle ettii, et jis kubiláá njiälá, te tot puttân čuávjist. Hendârohe Ailâ lâi vuálá kyevtlov ihásâš. Kuáivustij kuvssijn čääsi, juuhâlij, jeđe čiäroskuođij. Iäráseh koijâdeh: ¶ Tai sanijguin leehâm sämitige já tuáivuttâm tijjân miänástume tehálâš já vátávâš pargoost. ¶ – Kale taat kesikyeli lii jo times, Kuáski toskádâlâi já čollij riddoost majemuid šaapšâid. ¶ 1. Äpiroobdâ probleem, maid olmooš oovded tolâmáin käärji. ¶ niärvá ¶ Kielâpalhâšume ulme ¶  sun hiinâid < hinnâ = edellytyksiä < edellytys 115 ¶ Čällee Sanna-Kaisa Juvonen (Meccihaldâttâs) ¶ Šoddâdemáldáin tuidâšum fuoddâreh já kuolij pooškah lijgešoddâdeh Nuorttâmeerâ. Majemui aagij láá kuittâg ovdedâm ain pehtilubboid vuovijd, moiguin lijgešoddâdeijee amnâseh vyerkkejuvvojeh ton sajan, et toh šodâččii merâčáácán. ¶  (genetiiv) nominatiiv ¶  –is Toimâohtâdâh já aldapiirâs ¶ Muu peerâ lii varrim tavas jo ive 1988. Mun lijjim tiäđust-uv talle vala uccâ kaandâš. Stuorrâ uási eellimstân lam aassâm tääbbin já teehin meid kuulâm. Mäddin lâi hävski eelliđ, mut ij tot kuittâg taggaar saje lah, kuus halijdiččim pääcciđ. Tággáár siijdâst lii muu mielâst pyereeb aassâđ ko kaavpugist. ¶ kuáttá. ¶ Onne nuuvâi nubbe tave ooláádmudo parlamentaarlâš foorum, mast säämi parlamentaarlâš rääđi (SPR) ovdâstij Suomâ sämitige já SPR saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi. “Foorum vuolgâttij noonâ saavâ tave ooláádmudo oovtâstpaargon uásálistee stattáid. Almosciälkkámušâst foorum váátá staatâid oovtâstpargoost algâaalmugijguin rähtiđ maali, maht algâaalmugij uásális¬tem- já vaikuttemmáhđulâšvuođah torvejuvvojeh tave ooláádmudo oovtâstpargoost” muštâl Näkkäläjärvi, kote lâi SPR já algâaalmugij áinoo ovdâsteijen valmâštâlmin foorum almosciälkkámuš. ¶ Jis ličij taggaar lyevdispellâ, mast kalga meeccist uuccâđ kuobbârijd anarâškielân, uástáččih-uv tom? ¶ Pyei´di:  pyeidi  #  pye´idis ¶ 1. ¶ – Na lii, lii, mut lah-uv tun sirdám tom ruástum skido ääiti tuáhá? ¶ 3. ANARŠKIEL TIEVÂSMITTEMŠKOVLIITTÂS ÁLGÁ MÁNUPPAJE KEČČIN ¶   UĐĐ PAJEUÁPPEI STIPENDEH: 1. Ucjuuhâ Jani Guttorm 2. Ucjuuhâ Milla Pulska 3. Iänudâh Nils-Juhan Juuso 4. Avveel Leena Niittyvuopio 5. Avveel Marjinga Sara 6. Suáđigil Reeta Pyhäjärvi ¶ suhâjäämmim 68 ¶ – selgivepsi koskâveepsi ovdiibeln ¶ tuotâvuođâst vástádâsâi nurâmân já tooimâtmân iä lah eres molsâiävtuh, ko mudoi kieldâi pargeid ¶ Matti Leinonen, Teuvo Nyberg, Simo Veistola já Sanna Jortikka, sämikielân: Ilmari Mattus, sárguseh: Jorma Happonen ¶ oppeet láá manekorâidis cuovkkim maŋa pietittemeh já čalmettemeh. Tágáreh piervâlistpisottellee uđâgááh viettih piervâlist muáddi oho já láá ubâ ton ääigi vanhimijdis kieđâkeččeeh. Meid čievčâ já ränishaigar uđâgááh láá piervâlistpisottelleeh. ¶ Palgâsij ovtâstus (tavesämikielân) ¶ Tobdos sieidih Suomâst láá il. Äijih Aanaarjäävrist, Taatsi sieidi Kittâlist, kirkkopähti Muoniost, Outakoski koddesieidi Ucjuuvâst já Näkkäl sieidikeđgi Iänuduvvâst. Stuorrâ uási sieidijn lii tuššâdum, ko ristâlâš kirkko jurgâlitij sämmilijd ristâooskon. ¶ d) váldá vuotân komitea almos huámášume nr. 11 (2009) algâaalmugij párnáin já sii almossopâmuš miäldásâš vuoigâdvuođâin (CRC/C/GC/11); já e)ratifisist ILO almossopâmuš nr. 169 jiečânâs enâmij algâ- já hiäimuaalmugijn. ¶ – Uáivipeeli sáttá leđe eejis nääl, mut vuoluškeeči lii eenis nääl. ¶ 4 % Virdáánjaargâ räjikocceemsajattâh ¶ 2. Maaŋgah Euroop enâmeh lijjii ovdil Afrik siirdâenâmeh. ¶ Juovdâim puorijn aaigijn Helsig kirdemkiädán nuuvt et kirdee vyelgimân lâi vala aldasáid muáddi tiijme äigi. Finnijm-uv lasâsoojijd olssân. Kirdemšoŋŋâ algâmääđhist lâi pyeri. Oinijm pegâlmâs Haŋgonjaargâ, še Suomâluovtâ máddáápiäláid oosijd. Aldeláá Amsterdam puáttim šoŋŋâ muttui polvâsubbon, mutâ Amsterdam kiedist oppeet piäiváditij. ¶ Näkkäläjärvi muštâlij, et sämitigge uárnee kiđđuv ohtsii čuákkim sämikuávlu palgâsij puásuišedijguin. Äššilistoost lii eromâšávt stuárráámusâi puásuilovoi meridem. ¶ ”Tuálvu đ meddâl puoh täid”, Jeesus eeđâi, ”Meddâl peri puoh! Elleđ räähti Immeel táálu markkânšiljon!” ¶ Spiekâstmijn huolâhánnáá jurgâlus lii puustâvlâš jurgâlus sehe luándulâš já idiomaatlâš ¶ Škoovlâi já čaitâlmij almottâttâm tábáhtuvá taan ive neeti peht Webropol -riäidoin. Almottâttâmäigi lii 1.-15.3 . Mij adelep tärkkilub tiäđuid aldeláá almottâttâmääigi älgim. Almottâttâmääigi ulguubeln puáttâm almottâtmijd ep pyevti väldiđ vuotân. ¶   + Ij  kavnuu  suomâkielâst  tágárin ¶ Mii kirdemeemeed lâi almottâm mijjân, et ko megafoonijn álgá kulluđ taggaar movtáskittee komentojienâ, te talle kalga väldiđ pággusiäivumstiälu já tom kalga toollâđ nuuvt kuhháá, ko komento megafoonijn jotkâšuvá, tâi stiälu purgemân adeluvvoo sierânâs lope. Rottejim olgopusseer pajalân, veikkâ mašinist lâi ain-uv pakkâ. Ijhân lamaš ollágin vises, maggaar pággusiäivum puáđáččij leđe. Jispa toppapusseer suoijiiččij motomijn korrâsumosijn piäškáámijn. Muu ovdâmeerhâ mield tohhii motomeh iäráseh-uv mađhâšeijeeh. ¶ ká, palvâliđ sämikielâlâš aalmug. Čielgiittâs čuásáttâhjuávkkun láá taam ohtâvuođâst sämikuávlu ¶ rapuelleeh.....27 ¶ Immeel pasevuotâ 1-3, 15, 19, 26 ¶ Lycoperdon perlatum ¶ Sirmá = Sirma (Tave-Taažâst) ¶ Mij vuolgijm Helsigân 42 ulmuu juávhoin tuorâstuv peiviv. Kirdemmaašinjasko lâi eidu nuuhâm já mij peesâim máátkán algâohjelm mield. Šiev lukko lâi mii mield meiddei tast, et šahenuárvui ij lamaš komettâm ko oovtâ vyelgee. Tobdo kirdemkiedist lâi sijvuu, puohah vyerdimin, et maht määđhist kiävá. Ehidist mij purâdijm oovtâst já ton maŋa párnáin lijjii vala ráp-hárjuttâsah. Ráápán saanijd lâi ráhtám máttáátteijee Heli Aikio já biiti lâi uuccâm Amoc. Tuorâstuv hárjuttâsâid lâi meiddei kuldâlmin Amoc, kii rammui já movtáskitij ubâ juávhu. Eromâšávt párnáid lâi hirmâd tehálâš já meid váhá jiäráskittee, et Amoc lâi tobbeen. Ráp-juávkun kullii Jussa Seurujärvi, Pekka Moilanen, Saara Seipiharju, Hendâ Seipiharju, Maiju-Sigga Seurujärvi, Saammâl Rodgers, Olivia Paadar, Sáárákáisá Seurujärvi, Pessi Koskinen já Saammâl Suominen. ¶ Vástuppeeivi 16.4. piäsá meiddei säämi aalmuglâšohtsâškodde ađai säämi seervih já ornijdumeh oovdânpyehtiđ uáinuidis sierânâsraportistei. Sierânâsraportistee kolliimân lohtâseijee aalmugijkoskâsii konferens teeman láá sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuotâ algâaalmugin, eennâm-, čäci- já luánduriggodâhvuoigâdvuođah, párnááh já nuorah eromâšávt kielâ já máttááttâs uáinimčievâst sehe olmoošvuoigâdvuođâsopâmušâi kocceem já meriáigásâšraportistem jieškote-uv riijkâin. ¶ 23 ¶ Talle uccâ táálui uuvsah lekkâsii já puoh uccâ njuámmilááh tommii olgos. ¶ toi vyelni toi analysistem. Veerstah kieđâvuššojeh siämmáá oornigist, ko toh láá ¶  ceelhâopâlâš - Maid tun toin tiä đ oin poorgah? ¶ Ton puttâl etikeetist luuvâi: Seksti, já numerijguin lâi pieijum, et 60 %. ¶ Forgâ nukkem uážžu ¶ Pevdiloovástis Uulá-Juhháán rottee mottoomlágán seehâ, mast láá čuuvčá puuzah. Sehháin sun álgá ruvviđ vijnelaasâ já oppeet muulijd maidnii. Ko sun kiergân laasâ ruvviimist, te sun iätá: ¶ b. Vuálásargii piärguporreid ruopsâdáin já šaddoporreid ruánáán. ¶ acâtteijee = hitsaaja 78 ¶ Säämi kulttuurmeriruuđâst mieđettum kulttuurtorjuuh ive 2014 ¶ TIERV KEESI! ¶ Ohtâ jottee poođij mottoom afrikkalâš enâmân, mast lâi islamosko. Tobbeen ij uážžum vijne juuhâđ. Almai koijâdij hotellireeŋgâst et ij-uv kosten finniiččii julástuv. Reŋgâ eeđâi, et taan enâmist finnee vijne tuše talhâsin jis mirkkâkyevdi kääskist. Mut onnáá piäiván tun kal tááiđáh leđe maŋanum. Tääbbin ko lii uáináh tuše ohtâ kyevdi, já návt ehidist tot lii jo vaibâm já läävee joskâđ ulmuid käskimist. ¶ – Mij kuobžahhân ferttip puáidudiđ jieččân tondiet, ko mij uáđđip kuhes täälvi. Já tälviv uáđidijn mij ep pyevti puurrâđ, já nahhaar ääigi mij ain ruáinup. Tondiet lii tehelâš, et mist lii tuárvás raavvâd jieččân roopâ siste ubâ kuhes tälvinaverpuudân. ¶ Väzzilim iđedispeeivi pääihist ergij kuuvl. Láim skippuuđâttâm ennuinân, et kavnâdeen Ákšjäävri taavaakeččin. Vazâččim Manemušvääri miätá já vääri oolâ kuárŋudijn huámášim, tegu eennâm ličij tuárgistâm. Na – tot tuođâi~tuárgistij. Mahtsun návt lâi? ¶ Tuárnus D2 ¶ Stivrâ oovdânpuovtij almosčuákkimân, ete tot mieđeet iäru Veikko Porsangerân suu pivdemist sosiaal- já tiervâsvuođâlävdikode, kulttuurlävdikode sehe iäláttâs- já vuoigâdvuođâlävdikode jeessânvuođâst já ete almosčuákkim väljee Porsanger sajan sosiaal- já tiervâsvuođâlävdikoodán uđđâ saavâjođetteijee, kulttuurlävdikoodán uđđâ värisaavâjođetteijee sehe iäláttâs- já vuoigâdvuođâlävdikoodán uđđâ värijeessân. ¶ 42 ¶ Nuorah aldakooveest ¶ Ruotâ sämmilij ovdâstâslâš orgaan, sämitigge (Sámediggi/ Sametinget) vuáđudui ive 1992 (laahâ 1992:1433) já tot algâttij tooimâs ive 1993 aalgâst. Sämitige kuávdášhaldâttâh tuáimá Kiärun kaavpug kuávdáást. Kaavnah lase tiäđuid ton päikkisiijđoin www.sametinget.se já ton ohtâvuođâst tuáimee säämi tieđettemkuávdáá päikkisiijđoin www.samer.se . ¶ čunoiskálžu ¶ palhâšume ive 2004. Ella Holm Bull (1929-2006) poorgâi ubâ suu eellim pargo maadâsämikielâ ¶ 5. ¶ salttiđ, salttiim, sälttee = suolata ¶ Haldâttâhhoovdâ meriäigásii virge uuccâmnáál ¶ Siämmáá täälvi viljâ Heikkâ čuoigâi mii pááikán já iätá: ¶  kunnee Šiljopiirâs ¶ Nahande muu veerdi Seppäs Lasse suáitist, kiäst lii kesiviäsu Aanaarjäävri riddoost Miinanjaargâ taavaabeln, já munnust šoodâi saahâ tain čokkámkeeđgijn. Muštâlim, et eidu kost toh liččii já mađe várás, te sun še halijdij uáiniđ taid. Nuuvtpa litodáim Littovääri vuálá “Ukonjärven lomakylä” šiiljon já väzziliččáim uuccâđ taid keeđgijd. Pekkala Piäkká ij uáináh čielgim tärhibeht eidu kogo toh keeđgih liččii, mut munjin kuittâg paasij taggaar juurdâ, et toh liččii suullân vääri pelimuddoost. ¶ Kuusâst finnip mielhi já piärgu ¶   5. Maid kyeli porá já maht tot hááhá raavvâd? ¶ Laavâmáttáátteijee västidij: Jeesus eeđâi: ¶ Č ohčâmaainâs 92 ¶ Heikkâ keigij sunjin njuneliijne, moos Ánná sihostâlâi čolmijdis. ¶ 111 ¶ Aino mielâst tot oro lemin fiijnâ äšši. – Taađee lii rehtorân mááccuh. ¶  ko Inari Event Lapland, Inarintie 38, 99870 INARI, Puh. +358 (0)40 179 6069 Skype: inari.event, šleđgâpostâ: Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. , www.visitinari.fi Ijâstâllâmväärridmeh, ohjelmpalvâlusah, fievridemeh, uápistemeh, čuákkimtileh, piergâslaiguuttem. ¶ káránâsmuorjij = riekonmarjojen 50 ¶ Jotteemčujottâs: Hallituskatu 3, 96100 ROVANIEMI ¶ aaibâs eromâš saresaje já nurâškuođijn movttáin. ¶ silkkivalmuska ¶ já nuorâi kerhotooimâ ruttâdmân. ¶ Avveel pajetääsi: Áilu Arianaick (tavesämikielâ) ¶ 045~127 5283 ¶ - Tom mun tuše imâštâlâm, et maht tun puávtáh kevttiđ suábi vuoimijd, veikkâ karottâs ij lah lappum kuussân, Jovnâ pahudistij aaibâs čielgâ jienáin. Täälhân ij tarbâšâm innig poollâđ, jis kiinii kulâččij. Sun lâi čiehâm sunnuu savâstâlmijd ubâ määđhi ääigi, aaibâs tušijdet. ¶ juovlâmáánu 168 26 ¶ d. šaddoid (2) ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtus aldan ¶ Säämi kirjálâšvuotâ ¶ Talhâstipšovuávám ¶ Tuođâlávt mij uáinip vuoiŋâšijguin ¶ Anarâškielâ sárnooh Anarâškielâ sárnoi meeri lii lamaš ain ucce, tuše mottoom čyeti. Tärhis lovoh váiluh, mut sämitige lovottâs mield sárnooh láá s. 300. Sämitige vaaljâin 2003 jienâváldáliih anarâškielâ vuosâkiellân oppâm ulmuuh lijjii 269. Mut ko fáárun lohhojeh toh sämmilâšmiäruštâllâm miäldásiih anarâšah, kiäi vaanhim teikâ ohtâ ááhuin já äijihijn lâi vuosâkiellân sárnum anarâškielâ, te jienâváldálij meeri lii tiäđust-uv stuárráb. ¶ Mun lam 19-ihásâš Iisko-Jouni Hetta ađai Iisko já aasâm Vuáčust (2008) ¶ Muu hobby ¶ Sierâdmeh ¶ Piättâr Miko tupe (Pekkala) ¶ pištee ovdánem = kestävä kehitys 159, 213 ¶ – Ele huávrist Nestor. Tyebbinhan tot ákku jo ilolâžžân siävá-uv. ¶ Stuorrâ koválâš pyevtittâs lasseen Ranttilalii olgosadelâm 1990 -lovvoost sämikielâlâš Ánde -párnáikiirjijd. Ive 1999olgosadelum pargo Jieijâs kove Merja Aletta Ranttilast tuálá sistestis meiddeitaaidâr jieijâs tiivtâid já kuuvijd. Ranttila lii taaidâvuođâstis kuorâttâllâmjieijâs pärnivuođâ tubdâmušâidis já reagistim meiddei äigikyevdilis aššiijd,tegu soođiijd já pirâskatastroofiijd. Soromielâlâš ivnij vyestitiäddun lii majemuiivij äigin puáttán uđđâlágán jalahâsvuotâ já čuovvâdvuotâ, mii uáinoo meiddeiJuvduu luándu já kulttuurpálgá kuvviimist. ¶ Niiles ¶ Kielâ: puolakielâ ¶ Peivitipšolaahâ ¶ 8 jieggâ; nyeskis, epiputes, paas ¶ Kiirján puáhtá meiddei kiddiđ tâi sárguđ ellee kove. ¶ * Blueray-čuojânâs, DVD/VHS-kuálusčuojânâs ¶ Pasottiđ Hiärrá Kristus váimustâd já kolgâvetteđ leđe ovttuu kiärguseh adeliđ vástádâs juáhážân, kote koijâd, moos tii tuoivâ vuáđuduvá. (1. Piät. 3:15) ¶ viäđŋásâš muldesäplig meccisäplig ¶ verdi ruotâs jyelgi kappeer lostâ kuobârtuárgudâh siemâ iđos ¶ Vierccâ, paas áldu já Kuáđááčielgjävri ¶ – Naa, motomáid kalga leđe vorâs purrâmuš já mijjân vuot ij, enni čielgij. ¶ Luuk 8:22-25 ¶ – Vuorkkii taam. Rikos lii čielgâm. ¶ – Taat ij lah kale mihheen njobžis elleid, Obžâ snuđgái. Lii nuuvt styeres-uv. ¶ Sämiseervih ¶ www.samediggi.fi ¶ 12 cm ¶  tábáhtusâin, b. Moh čuávumušah stuorrâ ¶ Njäähi ¶ Bluppe-rááiđust almostittum uđđâ tavesämikielâliih kirjeh Bluppe mállásat, Bluppe ja albbas, Bluppe ja ealga, Bluppe ja guovžžačivggat já Bluppe ja goddesáhpánat heivejeh miäldusluhâmužžân sehe sämikielâlii ete eenikielâ já vieres kielâ máttááttâsân. Tai lasseen almostui uđđâsisteddilâs ovdil loopân vuobdum Bluppe ja miessi -kirjeest. Uđđâ kirjeh lii ruotâkielâst jurgâlâm Hannu Kangasniemi. Kielâ tärhistem lii toohâm Jovnna Ánde Vest. Bluppe –kirjeh lii algâalgâlávt čáállám Inga Borg. Lasetiäđuh täst. ¶ Pivdopeenuv Arttu ¶ seervi logo já kielâpiervâl logo. Olgologo raahtij Jari Kangasniemi. ¶ Immeel väldikodde puátá kale jiešmeidlist-uv, tii rukosijttáá, mut mij pivdep taan rukosist, et tot puáđáččij mii-uv luusâ. ¶ Säämi kielâlávgum škoovlâst ¶ já nuvâhánnáá eellim. ¶ – Tovle ulmuuh kal läävejii päiniđ laaigijd já kággáid luándumateriaalijguin. Ulmuuh vuoššii pääđist kume čääsist ullolaaigijd já kággáid muorjiguin, muorâi lostâiguin já párhuiguin, šadoi lostâiguin, verdijguin já ruottâsijguin, kuobbârijguin, jáhálijguin já maaŋgâ eres-uv luándumateriaalijguin. Tienuuvt šaddoin luovânij ivne já ivne tarvânij kággáid já laigijd. Mudoi iä liččii lamaš ivneh pihtâsijn já laaigijn masa ollágin. Täiđih motomeh ulmuuh vala-uv päiniđ laaigijd já kággáid, Heikkâ muštâl vala. ¶ Salmâlávlumjuávkku ¶ Talle mottoom nissoon aldanij Jeesus. Suu lâi väividâm vorrâkulgâttâs kyehtinubáloh ihheed. Sun poođij Jeesus tuáhá já kuoskâttij suu piivtâsheelmi tiepi. Sun uáináh jurdâččij: ¶ 3. Keejâ piili čäciase pehti. ¶ – Jieh-uv tungin tieđe, kost munnuu piäju lii? Obžâ suorgânij. ¶ (Luther Vähä katekismus) ¶ pajekielâst anarâškielân jurgâlâm: Matti Morottaja ¶ Binna Bánna párnái radio ¶ áánsust. Merâkuáskim ihásâš uđâgâšpyevtittâs. ¶ 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶ Tanja Kyrö lii algâttâm sämitiggeest anarâškielâ jurgâleijen kuovâmáánu aalgâst 2013. Sungin ij lah eenikielâlâš, mut vuossâmustáá suu mielân poođij anarâškielâ jo uccânieidâžin, ko sun ibeerdškuođij, et tot lii suu ááhu Vuollii Marttin Iŋgá (Inga Passi, js. Sarre) eenikielâ. Anarâškielâ uápuh vuolgii olmânáál joton talle, ko Kaabi Eljis Márjá-Liisá (Marja-Liisa Olthuis) toolâi ive 2009 – 2010 ubâ ive pištee tievâsmittemškovliittâs Anarist oovtâst Säämi máttááttâskuávdáin já Oulu ollâopâttuv Giellagas instituuttáin. Kuursâ maŋa onnáá peeivi räi sun lii porgâm ubâ ääigi anarâškieláin. Vistig sun algâttiđ Avelân vuáđudum kielâpiervâlist išepargen, mii lâi suu mielâst uáli šiev hárjuttâs kielâ tááhust. Avveel kielâpiervâlist sun lâi oovtmano kyehti ive, mon maŋa lâi muádi mánuppaje purdo Sámi Duodji -käävpist já siämmáá-áigásávt Giellagas instituut proojeektpargo. Pargoh lijjii uásipeivipargoh. Škovlâmáttáátteijen sun še kiergânij leđe nelji mánuppaje Avveel vyeli- já pajetääsist Teija Linnanmäki sajasâžžân. ¶ 61B Kiärppáálostâ pivdá tiivrijd. ¶ 41. Skäiđivääri sieidi , stuorrâ keđgi Njellim já Čaarmâjäävri kooskâst, mon vuálá lijjii tovle puohtum poccuu čuárvih (Ilmari Itkonen 1910). Keeđgi sajattâh ij lah tiäđust. ¶ 3. Staatah olášuteh oovtâst algâaalmugijguin pehtilis tooimâid, vâi algâaalmugáid kullee ohtâgâsah, eromâšávt párnááh, meid toi siärvusij ulguubeln ellee párnááh, pyehtih finniđ jieijâs kulttuur máttááttâs já jiejâskielâlâš máttááttâs máhđulâšvuođâi mield. ¶ Huu-huu-hu-hu-hu-huuuuuuu. ¶   31 Kuuđâd táttum - 32 Čiččâd táttum ¶ Kuobžâkoddem ¶ Sämitigge ¶ – Tääl juáháš kalga sárguđ prinsessa, meerrid máttáátteijee sárgumtiijmest. ¶ – Lâiba hitruu keččâđ kuuvijd, äijih iätá tutâvâžžân. Kal lii jo mielâ peessâđ jäävri oolâ. Oho keejist muoi Mattijn manneen kal vissásávt kuálástiđ, sun vala šuáhkád. ¶ Mij kolgâp paijeel puoh poollâđ já rähistiđ Immeel já turvâstiđ sunjin. ¶ Puddâ ¶ Pajasčáállám Ritva Kangasniemi ¶ kuuloold tábáhtuvvee hämimolsom . ¶ Kongo lii luánduriggoduvâidis peeleest riges väldikodde. Tast láá hirmâd stuorrâ mecciriggoduvah já maaŋgah mávsuliih ruukipyevtittâsah, ovdâmerkkân kolle, timanteh, veški, lajo, oljo já uraani. ¶ 6 PORTUGALI ¶ Nahande kesimáánu aalgâst tábáhtui mielâkiddiivâš äšši šiljopirrâsistân, ko kesiloddááh poottâlškuottii. Kirjeloddááš vyevis mield tiäđust-uv moonâi tom moonnâmkiässáá vuovdâsis, mut tobbeenba lâi-uv juo uđđâ iššeed. Pyeidicissááš, mast lâi lamaš šievlágán ovdâmune vuovdâ väridem háárán eromâšávt moonnâm kiiđâ, lâi kiergânâm juo monniđ toho já tot ij halijdâm luoppâđ vuovdâstis. Pyeidicissááš lâi tegu virgeolmooš: juo finnejum hiäđuin tot toolâi uáli nanosávt kiddâ, ijge halijdâm luoppâđ tain. Ko návt čuuvtij lijjii ääših moonnâm ruossâlâs, te rijdohân tast tiäđust-uv šoodâi. ¶ Timo Tolvi (eennâm- já meccituáluministeriö) ¶ – Lam, kálgu räähis! Kale tot lam mun! ¶ - Hei, must-uv lii tyeggáár arvesyeji tego tust, Ánná huámmášutij Heeikân. ¶ - Maht nuuvt “jis ličij tuotâ“? ¶ – Ij ruojijd, eeđâi Marttin. ¶ Já nuuvtpâ sun ruámustij maassâd olgos já kuođij vala nuubijd-uv turdeluodâid lättei. ¶ – Luhhoost eeči keesij onne puoh viermijd-uv čääsist já puovtij taid riidon. Tuáivu mield jävri jiäŋu jotelávt, vâi mij peessâp forgâ juoŋâstiđ já uágguđ-uv, enni iätá. ¶ 9. ¶ Anarâšâi jieijâs päikkijuuhâ, Juvduu, norá časijdis vijđes tuodârkuávlust. Ton pehti kolgeh Menišjuuvâ, Lemmee, Fáášku já Kaamâsjuuvâ čääsih Aanaarjáávrán já tast ain Paččvei pehti Jieŋâmeerân. Juvduu Ryettikuoškâ já Supekuoškâ lává pegâlmâs puzzuvuoggâkuálásteijee paratiijsah. Njuámmilcooskâs oppeet lii mááinuh tast, et kihheen ij lah selvânâm tast kárbá kommáánhánnáá. Táválâš jottei Juvduu paaldâ mannee luándupäälgis muštâl mainâsijd já tubdâmušâid tien Juuvâijuuvâst já kulluuvâš Juvduu kuávžurist. ¶ Eennâmpáálu puáhtá liegâsvuođâtile vuáđuld jyehiđ neelji liegâsvuođâstielâsân : kolmâ, liähmus , lieggâ já kume stielâs . Jis kuávlu liegâsvuođâtile puáđáččij tuše piäiváá suonjârdmist, jođáččii liegâsvuođâstielâsij rääjih aaibâs njuolgist. Ko keejah káártá 75B, huámášâh kuittâg, et liegâsvuođâstielâsij rääjih muhâtteleh ucánjáhháá. Muštáh-uv moh eres ääših vaikutteh kuávlu liegâsvuođâtilán ko piäiváá suonjârdem? ¶ 8.3 Agressiivlâš äššigâš ¶ tedâččiđ, tedâččâm, teeddâš = painella ¶ SaKaste ¶ väzzimjyelgih kävelyjalat ¶ Addâgâsadelem 5, 6, 22, 24, 30, 35, 37-39, 41, 42 ¶ Vijđodâh: 72 000 km 2 ¶ Káártást ij lah kal iše munnuid, ¶ 4. Anarâš saavâi uđđâseh já puátteš ohjelm ¶  väzziđ . d) Puáimu elleid luokast pinsetijguin petrimaljaid. ¶ kolletoidem 55 ¶ Anarâšah ¶ Sämitige nuorâirääđi ¶ Oppâmateriaal ¶ 2000 mm ¶  váldusäänis Tastko tutkâmuš lii esken älgimin, magarehkin puátuseh tast iä lah vala čáittimist. Tääl proojeekt ocá ruuđâ já pargeid. Taam čälijdijn Anarâškielâ servi lii finnim siemin ruttâdem Sämi kielâlävdiloddeest, moin pasta rähtiškyettiđ mottoomlágán tutkâmpiergâsijd párnái kielâtile karttiimân. Lam valjim kielâtile karttiimân nk. peivikirjetutkâm. Peivikirjijd ráhtojeh teevstah já hárjuttâsah, moigijn páárnáš puáhtá kuvviđ sämikielâ kevttim piäiválâš eellimstis: škoovlâst, pääihist, huolhijdiskijn já skipárijdiskijn. Juurdân lii čuávvuđ kielâpeivikirjijgijn kulmii teikâ neljii ivveest, maht párnáá kielâtile ovdán já muttoo. Kielâpeivikirjijd puátih vistig-uv maaŋgâvaljimpargopitáh, moin páárnáš puáhtá valjiđ jieijâs kielâtile pyeremustáá kovvejeijee moolsâiävtuid. Nubben peivikirjijd ráhtojeh aktiivlâš kielâtááiđu mittedeijee pargopitáh, moin uáppee kárttá sánálávt kuvviđ sämikiellân monnii tábáhtus. Peivikirjetutkâmuš olášuvá škoovlâst sämikiel eenikielâ máttááttâs uássin. ¶ isovoirousku ¶ – Koskimies, A.V – Itkonen, T.I. 1978: Inarinlappalaista kansantietoutta. Suomalais-ugrilainen seura. Vammalan kirjapaino Oy. Vammala. ¶ Pilvi aalgât ollâopâttuvâst ¶ Nomineh: sojeh Paavvâl ij vájáldittám ustevijdis. Sun čaalij reeivâid toi kaavpugij servikuddijd, main sun lâi kolliistâllâm. Návt Paavvâl puovtij ain lohđuttiđ, movtijdittiđ já máttááttiđ ristâlijd. ¶ IP: Ij tot talle, kal tot lâi nuuvt, et ij tot lam mihheen já kosten já tobbeen jos markkânpääihist lâi apteek já tuáhtáreh, mut iähan toh viiššâm tom adeliđ. ¶ Paijeel 45-ihásijn sämmilijn 64 % äässih sämikuávlust já vuálá 45-ihásijn 67 % äässih sämikuávlu ulguubeln. Vuálá love ihásijn párnáin paijeel 70 % äässih sämikuávlu ulguubeln já oppeet paijeel 75-ihásijn 85 % ääsih sämikuávlust. Nuuvtpa čielgâsávt eenâbloho párnáin, nuorâin já rävisulmuin, kiäh láá pyeremus pargoavveest, äässih sämikuávlu ulguubeln. ¶ njuneräigi sierain ¶ Suillus variegatus ¶ – kielâjurgâleijen Sämitiggeest 2002 rääjist. Pargo juátkoo. Pargosaje Ucjuuvâst. ¶ Pikkâsevŋâdist ep uáini maiden. Juurdâšpa, maggaar mailm ličij, jis ličij ubâ ääigi sevŋâd. Čuovâ lii uáli tergâdis uási mailm, já mii pirâstittám ellee luándu taarbâš tom. ¶ b. Mii lâi čuávumâš taam piivdost? ¶ –Luuhâmpittá ¶ 1. Maht tun šiäštáh ruuđâ? ¶ Eellim ¶ Solinum Oy/ Janne Mikkola: siijđoi teknisâš olášuttem ¶ 2. Russula intermedia – Koivunlehtohapero – Suávirotosmiäruh, muu iävtuttâs ¶ Lasetiäđuh: ¶ – Na tiervâ! Mii te tohon kulloo? ¶ Maid vorrâsuonah jođetteh ? ¶  kieldâstiivrân? 162B Kupâlâstiäppu. ¶ Ko sun peesâi uárbis njobžâpárnái táálu aldasáid, sun huámmášij, et puoh ääših iä lamaškin oornigist: ¶ – Mun vááldám pennuid kiddâ já tuálvum mii pááikán, Nillá eeđâi. ¶ Jovnâ imâštâlâi váhá, et mon puáris Wieseh ubâ lâigin. ¶ väriraavâd . Raavâd, maid šaddo tâi ellee vyerkkee jieijâs organiismân puáttee kevttim várás. ¶ 3. Keejâ kove 116A. Moh jyelgiteekih ¶ – Uážum-uv koijâdiđ kii ¶ 12.00 – 12.50 (juátkoo) ¶ 8. ¶ 9.10. Taažâ Sämitige vuáđudempeivi (virgálâš lekkâmeh 9.10.1989) ¶  Aanaarjäävri vuossâmužžân oppâm eenikielâ já mon ulmen lii nanodiđ kielâlávt hiäjub vuolgâsoojijn puáttee ¶ Váháš áigáá keččin Ánná keejâi Heeikân já njavhâdij linnásávt suu vuoptâid: ¶ äššigâšpalvâlem já koijâdmin ravvuid já tiäđuid el. säämi kielâlaavâst já sämmilij kielâlâš ¶ O V D  R U K K O O S F Á Á D Á H ¶ c. Matti suáittá Avelist já koijâd: ”Čuánnjááh puátih teehi tavas uáli tooláá, ko muotâ lii vala enâmist. Kuus tain lii nuuvt huáppu já maht toh piergejeh kiđđâčuáskimij ääigi?” ¶ kaavpug ¶ Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ Suomâ sämitige čäällimkoodán 12.3.2013 tme 16.00 räi čujottâssáin: Sajos, 99870 Aanaar. ¶ Nuorah aldakooveest ¶ Ylä-Lapin päiväpetolinnut ( Accipitriformes ) ¶ Säämi kielâohtsâšpargo uđđâ vuáđu oolâ - tave-eennâmlâš haavâ uđđâ pargeeh teivâdii Sajosist ¶ Mondiet tot ij luhostum, tom jiem uážžum onnáá peeivigin tiettiđ. Mut tom iberdim, et sun lâi porgâm puoh tom mii oovdân, maid jo lâi puáhtám-uv. ¶ Litterid/kussâ ivveest Mielhipyevtittem ¶ » Jeesus västidij sijjân: » Mainâstiđ ¶ Ovdebij säminuorâi taaidâtábáhtusâi raporteh láá uáinimnáál täst . ¶ 122A Čáácán šoddâm oljo leevvân čässuáivist cuožžân. ¶ EUROOP UÁSSIN MAAILM ¶ – Kulâba Kuhesruoidâ-Kuivee! Sáárá čuorvij, ko Kuivee lâi skipárijdiskijn maccâmin jeggipáiháá rasta máásâd. ¶ Ohtâ laavlâ lâi “Musta Saara” , mast meid lâi fiijnâ nuottâ: ¶ Čáitáldâh lii draamaatlâš – mii sehe palaskit et makkut, iätá Marry Ailonieidâ Somby. – Čáitálduv uáivilin lii čäittiđ vyestimielâlâšvuođâ luándu pilledem vuástá. Staainâh-čáitálduvâst láá mieldi kufittáreh já stááluh sehe kufittárij jievjâ lukkopuásui Staainâh. ¶ Kierâš, anarâš okkolostâ ¶ Kaari vuošâi vala teejâ já faalâi Áánán konjaklaasâ. ¶ Čapismeerâ K3 ¶ – Mun tiäđám, mondiet mun nievdim nuuvt fasteeht krokodiilist. ¶ – Ettâđ nieidâ Siionân: Keejâ, kunâgâsâd puátá! Sun puátá tuu kuuvl liägusin, raccastmáin aasijn, pargofiävru vársáin. ¶ kääväkkäät ¶ » Effata. » Tot ¶ Tijdâlamppu lii taikalamppu – mut mii lii Skuáppu? ¶ – Iänhân muoi mudoi liččii tom piäluštâm. Tot lii aaibâs loje. ¶ 30° ¶ soovsâuáivi = huopaohdake 37 ¶ 65A Tampere lii puáris fabrikkaavpug. ¶  puáhtá 74 ¶ Tot lâi kaskoo oho mottoom argâpeeivi, jiemge mun ubâ tiättâmgin, et liččii čovčjávráliih, teikkâ kiähhán iärâsehkin ton kuávlu ulmuuh lamaš joođost Kaamâs kuávlust. Lijjim lamaš talle suullân muáddi mánuppaje jo škoovlâst, ige talle lamaš vala talvâm. Nahande mottoom peeivi vuod moonâim škoovlâ nuuhâm maŋa iärâsij kandâiguin toho Osuuskäävpi aldasáid kejâstâllâđ, jispa kiinii ličij suittám uástiđ njálgáid, limonaadi, tâi veikkâpa lenkkimäärfi já vala faallâđ smakkiđ-uv. Lâim lamaš tast äigipuudâ, ko huámášâm uápis ulmuid puátimin poostâ kuávlust pyeráiguin. Sij lijjii uábbám Ailâ-Váábu, Maati nieidâin jo-uv Siiri teikkâ Kaari já vala mottoom Kosseennâm kaandâin, máhđulávt Eljis, teikkâ Hanssâ. Tom jiem tieđe, kost sij lijjii puátimin já kuus monâmin, mut ko sij pottii kulâttâttâmkiäčán, te mun huihâdim Aailân: ¶ 3. Sáárgu kove jursseid luohčâmlágánijd, fiskájeijee ovdâpaanijd. ¶ 4. Clitocybe dealbata – Myrkkymalikka – Mirkkâmaalik U ¶ ihásávt Norrbotten läänihaldâttâs pehti. Lasseen sämitigge oovded sämikielâ tooimâid 216 000 eu ¶ 4. Tavemuu Piergivääri nuorttâvieltist Ucjuv maađij viestârbeln alda Nuuvdi-rohe táálu lii puáris aikkâ, mon maddust Kaab Irjánâš tovle laavij muorriđ. Tast tot finnij noomâs Kaab Irjánáá peeci . ¶  porgâđ Jeesus eeđâi máttááttâspárnáidis: ¶ Saalak planktontiäpuh ¶ Avžuum vuosâsajasávt áánnuđ, ruhâdâllâđ, toollâđ ovdârukosijd já kijtteđ puohâi ulmui peeleest, kunâgâsâi já puohâi vääldituállei peeleest, vâi uážuččijm viettiđ muásálâš já rávhálâš eellim, jyehináál hurskáht já árvulávt. Tággáár rukkoos lii rievtis já mielâsâš Imelân, mii piälušteijei, kote haalijd, et puoh ulmuuh piälustuuččii já šodâččii tubdâđ tuotâvuođâ. (1. Tim. 2:1-4) ¶ 9. Suomâ 413 ¶ jamâ šadoh já elleeh. Ko bakteereh pieđgejeh ¶ Nuorâičällee västid ¶ rämidiđ suu, tij suu eŋgâleh, ¶ - Sämikielâlâš päikki-išedeijee Veahkki uástupalvâlussân SámiSoster ry:st 19 209,00 € ¶ Olgohääni: Uánihisturbásâš, ¶ Eres várutooimah ¶ Kangasala C5 ¶ _______________________________________ ¶ Eellim maaŋgâ keerdist ¶ d) visásmit, ete päikkiviehâvääldi uhren leijee säminisonijn lii peessâm torvopaaihijd já palvâlussáid, moh västideh sii táárbuid ¶ Äijihšooŋâst muštemnáál ¶ Veepsis ¶   + Mij oođijm pyereest iijâid. Kiiprist lijjii tyeljih maid piejâim vuálá, reepuš uáiv'vyelesin já pusereh loovdân. Tagareh lijjii uáđđimniävuh, mutâ kámppáást lâi liegâs iäge lam čuoškah iäge polttijááh kiksen. ¶ “Oppeet láá nelji ive kuullâm majemuin sämitige vaaljâin, já taan čoovčâ lii uđđâ valjâi äigi. Jis mij anarâšah áigup anneeđ huolâ ašijdân ovdánmist sämitiggeest, te mij kolgâp roossâđ nuuvt, et lep ain fáárust vaaikutmin ton paargon siskiipeln. ¶ aalgij eskin 1970-lovo loppâpelni, veik vuossâmuuh pittááh láá-uv jurgâlum 1800-lovo ¶ Muotâ oinui jyehi saajeest já veik mon kuhás. ¶  Omâstemráhtus   Sämitigge 1997 ¶  N Joovsep čielgee 1 Moos 40: 1-23 ¶ Uáivikaavpug: Mogadishu ¶ – Tääl jiem oostâ sierâdiđ. Mun ferttiim oppâđ, ¶ 4. Noomât tááláá ääigi ellee kašmârdeijeid. ¶  táálun,   Määđhi älgidijn Sofia kuáivui lavhâstis korttâspeelâ já sierâdškuođij toin ääigis kolloon. Ester-umogâš ruvvij njálgáht čolmijdis já lâi čielgâsávt-uv uáđistuumin. Luoštim suu várugávt mätkikietkâm siis, moos sun jotelávt nohádistij-uv, já junáin vyeijim suvâttij suu vala mudágávt naharân. Lijjim poollâm jo muáddi peeivi tast, et ep pesâččiigin vyelgiđ, tastko Ester lâi puoccâm peljijdis, já sust lâi lamaš kumeštâs muáddi peeivi. Mut ko sun viijmâg-uv maaŋgâi vátámušâi maŋa finnij talhâskuuri tuáhtárist, te kumeštâs-uv luoštij eidu mudágávt ovdil määđhi. Ko Sofiast-uv lijjii uccen lamaš ennuv peljipohčâseh, lijjim jo oppâm, et Hollandist ij älkkeht finnim talkkâsijd peljipohčâsân: koolgâi vistig roossâđ maŋgâ peeivi njunekuáškánjâsâigijn já povčâstalkkâsijgijn já toin naalijn pijnediđ párnáá pohčâsijgijn ton tuoivust, et peljitavdâ mahtnii jiešalnees lappuuččij. ¶ siergi 172, 175 ¶ madâräijih = äijih, tâi ááhu eeči = isoisän tai isoäidin isä ¶ – Mun aasâm Njellimist já Avelist. ¶ » ¶ b. Naanood ruopsâdáin kárttápáálun peeivitäsideijee já čuovjâdáin nollákukkodâhpirrâdâh . ¶ a. Maht toh sulâstiteh nubijdis? ¶ Heikki Mattus ¶ Miäcástemlaavâ (615/1993) 1 § mield kalga ton lasseen, maid miäcástemlaavâst asâttuvvoo, nuávdittiđ, maid luándusuojâlemlaavâst asâttuvvoo. ¶ Sun eeđâi: ”Jis tun liččih lamaš tääbbin, te muu viljâ ij liččii jáámmám.” ¶ Kooveest čižetbeln sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi, ráđádâllee virgeolmooš Eija Lumme, ráđádâllee virgeolmooš Marina von Weissenberg já luándusuojâlemhovdâ Ilkka Heikkinen Cop-12 čuákkim salist tuhhitmin artikkâl 8(j):n kyeskee miärádâsâid. Sali lâi teeltan rahtum já algâčoovčâ puolâšij tiet čuákkimtile lâi melgâd koolmâs já arktâsiih čuákkimpihtâseh lijjii tárbuliih ¶ kulm almaa ¶ Šleđgâpostâ: ylapaltsto@mil.fi ¶ Peiviv čäcievni vuoiŋâst puohčâlemkiällus siste. Lääškiht tot pivdá alda teivâsâm čäcitiivrijd, moh viermipaddijd vuojâdijn kävildeh jieijâs. Iho taat čepis já jotelis vyeijee vuálgá tuođâi piivdon já atâštâl puohâid jieijâs ucebijd huáđđoid. Tot tármuttit saallâs paanijn vuáččoo mirháin. Tot lii Suomâ mirhâlumos evni. Ton käskistem ulmuu kietân västid viäpsá pääččim. Čäcievni máccá salâsijnis áimukiälu suáján, ko čääsist tot ij pyevti purrâđ. ¶ 1. 2. 3. 4. 5. ¶ vuottumsoojijd, moin kávnoo anarâškielâsâš KR92 vuáđuld jurgâlum tekstâ. Taan várás ¶ Säämi kulttuurmeriruttâ uuccâmnáál toimâihán 2014 ¶ Loopân halijdâm tuáivuttiđ tijjân puohháid pyeri čoovčâ já Hiärá Sivnádâs! ¶ –~Puoh muide maid pargeeh, mutâ pyeccei vuástáväldim kale uážuh joskâđ, kale mun tom pele tipšom. ¶ Ko sii lijjii lávlum kijtoslavluu, sij monnii olgos. Lâi ijjâ. ¶ lii Suomâ, Taažâ já Ruotâ sämitigij ohtsâš pargo-orgaan, mast láá 21 jesânid. Tot algâttij tooimâs ive 2000. ¶ Viggâmuššân lii toollâđ Suomâ čaasijd putesin ¶ b. Maggaar šoŋŋâdâh lâi talle? ¶ Čuákánkiäsu ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 187 ¶  Čuosâttuv Áigápuátutoorjâ šadda vuáđu-, tievâsmittee- já estee áigápuátutorjust. ¶ Mane? ¶ Ryettikuoškâ viistijn lii válduviste tivodum vandârdeijei kiävtun. Mope visten kočodum tupe tuáimá Meccihaldâttâs huolâttâstuppeen. Moppe lâi italialâš-ruátálâš sirkussuuvâ nieidâ, kote fiäránistmis ohtâvuođâst šoodâi Sáámán já paasij teehi loppâahasis. ¶ 12 KAIJUUH KULEH JÄÄVRI ENÂDÂHÂN ¶ meriáigásii proojeektčällee Pargo álgá 1.8.2015 já pištá kiddâ 31.5.2018 räi. Proojeektčällee pargoid kuleh proojeekt piäiválâš ¶ – selgivepsi koskâveepsi ovdiibeln ¶ juátkoo . . . ¶ Säämi arâšoddâdem aargâ tooimâi ravvuuh ¶ Ko lii nuuvt liegâs, váldá eeči Pele, Piia já Pepi fárusis jävrriidon. Tobbeen párnááh peessih cuávis čääsist stužidiđ. Pepi máttá vuoijâđ jo kuhás já viežžâđ suábi, mon eeči lii leggistâm jáávrán. Pelle já Piia káđâštává Pepi. Eeči iätá: “Pennuuh mättih vuoijâđ jo vielpisin. Forgâ tuoi-uv oppâvettee vuoijâđ. Kal mun mátááttâm, vâi maid?” ¶ ISBN: 978-952-67439-4-3 ¶ Ááhust vuod lii jieijâs putestemvyehi. Sust lii muorjij renskimsillee. Ákku piäjá soorijd sillei já jurâttâl soorijd sillest. Ucemus roskeh kaččeh sillee čoođâ enâmân já stuárráb ruuskijd ákku renskee suormâiguin meddâl. Forgâ sareh láá-uv putestum já Matti já ákku peessâv vuorkkiđ taid. ¶ Talle ko poliseh uáinih tom, ko Ari puátá táálust polisij kuuvl, te sij hirmástuveh já piälkkáátteh Ari, et mondet sun puátá tobbeen. Ari iätá jotelávt, et Ante jaamij ton fabrikist, já čuđeh láá vala meeccist tovnpeln juuvâ . Poliseh tuálvuh Ari Mikael luusâ. Mikael koijâd, mii tábáhtui ton fabrikist. Ari västid nuuvt pyereest ko máttá. Sun lii hirmástum já mudoi-uv viehâ tuávkki. Moonâ pááikán, iätá Mikael Arin. ¶ b. Kalle mäddin tavas mannee ryevdimaađij láá huksejum Taažân? ¶ kuáđi, pic niŋálâs čivgá kyevtist niälján čiivgâ šadolâšvuođâ syejeest. Čiivgâin lii lieggâ soovsâturkkâ, já toh áppádeh lihâdiđ tállán šoddâm maŋa. Toh canccoh jieškote-uv sajasis, amas piäđuh kavnâđ ubâ čivgâčurruu ohtân. Piäđuh iä älkkeht huámmáš sajestis huttájeijee čiivgâ. Niŋálâs iälá jyehi čiivgâ lunne ohtii peeivist njoomâtmin. Jis kaavnah ruošânjuámmil čiivgâ suoinâlmâsâst, tot ij lah uárbis. Ruošânjuámmil lassaan jotelávt. Táválávt ruošânjuámmilist láá kyehti čivgâčurruu ivveest, mut motomin joba nelji-uv. ¶ Sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs Suomâ škoovlâin 2007-2008 ¶ s. 72 ¶ Munjin uápis pappâ sáárnui. Sun tiäduttij tom, et ákku lâi sämmilâš já tom, et ij tubdâm taan ulmuu eellim Säämist. Tot lâi kuittâg tot piirâs, kost sun majemuid aigijdis eelij, veik lâi-uv karttâm Säämist kuhás. Tot lâi meiddei tot piirâs, mast jieš ááhu mielâstân muštám: jieijâs tuuveest keessiv já tälviv uđđâ tuuveest. ¶ Kevtteeh ¶ - Oovtâ ive. Tääl aalgij muu nubbe kaavpugihe. ¶ – Naa, maht tot tuu nommâ lâigin? ¶  ennuv, Porgâmravvuuh: ¶ Sämiseervij já -peelij uáinui mield pyeremus vyehi sämikielâlâš palvâlusâi tuurvâstmân sämikuáv ¶ Kirkkohaldâttâsâst sämipargo kulá toimâlâš uásádâhân. Pargoost västiđ uásádâhhovdâ, kirkkoneuvos Pekka Huokuna. Lasseen toimâlâš uásáduv äššitobdee Heljä Petäjä toimâkován kuleh eres lasseen meid sämiääših. ¶ – čäcivahâgeh já kuopâ ¶ Hettaast koskoho já tuorâstuv 13.-14.3. toollum taaiđâtábáhtus válduteeman lâi teatter, mii nuávdit välkikodálâš Nuorâ Kulttuur- tábáhtus njuolgâdusâid. Sämitábáhtusâst lii lasseen ihásávt eromâš sämiteema. Taan ive tot lohtui Nils-Aslak Valkeapää (Áillohaš) šoddâm 70-ivváášmerkkâihán. Nuorâ taaidâreh uásálistii Áillohaš jiegâst uárnejum kovetaaiđâkiišton ohtsis 165 taaiđâráhtusáin já tiivtâčäällimkiišton ohtsis 46 tave- já aanaarsämikielâlâš tivtáin. ¶  tuorâstuv. 6) Nuorttâlâšâi toovláš jiešhaldâšemvuáhádâh, nuorttâlâšâi sijdâčuákkim, lii alemus merideijee orgaan, ko meriduvvoo nuorttâlâšâid kyeskee aašijn. Sijdâčuákkimeh tuállojeh kuohtuin nuorttâlâšsiijdâin Njellim-Kiđđijäävrist já Čevetjäävrist. ¶ d. Mon mureena pâuáhtá toppiđ salâsin? ¶ – Toh láá hirmâd älkkeeh tipšođ. Jis tun muu meddâlorodijn puávtáččih sikkođ toi alne koovjâid meiddei ohtii ohhoost tego tuom-uv viäskárlättee? ¶ Kukkodâh: mm ¶ 9 Haččii? Snuđenjune lii puáccám leencun. Čääli sunjin tipšoravvuid. ¶ – Tego toh iä – kuássin – liččii lamaškin tääbbin, Tálunjobžâ omâttâlâi. ¶ Meccihaldâttâslaavâ § 4 mield luánduvaarij pištee hoittám já kevttim merhâšittee uássin Meccihaldâttâs kalga tuárvi väldiđ vuotân biologisâš maaŋgâhámásâšvuođâ suojâlem já ulmemiäldásâš lasettem já Meccihaldâttâs haldâšem luánduvaarij hoittám, kevttim já suojâlem kalga heiviittiđ oohtân sämikuávlust tienuuvt, ete sämmilij kulttuur hárjuttem iävtuid torvejeh. ¶ Jo tääl mottoom mánuppaje kevttimvuáttámušâi vuáđuld puáhtá pyereest ettâđ, et jieččân mainâšem ulmeh láá olášuumin. Sajosist láá algâivveest uárnejum maaŋgâlágáneh tábáhtusah já čuákkimeh. Táálu lii luptim vijđásubbooht-uv mielâkiddiivâšvuođâ nuuvt ennuv, et táálust joteh piäiválávt valjeest kolliistelleeh olgoenâmij mield. Sämitiigán já eromâšávt ton čäällimkoodán Sajos valmâštume lii puáhtám stuorrâ helppim, ko maaŋgâid iivijd pištám kolgolâšeellim maŋa peessâp viijmâg porgâđ rievtis loonjâin siämmáá káátu vyelni, valaba siämmáá keerdist já siämmáá vázáttuvâst. Siämmáš äšši kuáská tiäđust eresuv táálu kevtteid. Hiärrá President, rovvá Haukio, pyeri juhleviehâ! Tiäđám, et sämmilij koskâvuođâst já ¶ – Lii-uvsun tääbbin lamaš miinii páihálijd puurgâid, ko tánávtkis tyegárijd vaskâmijd lii ráhtám? sun smietâi. Aaibâs tego tääbbin ij liččii kihheen ubâ táálván jottáám! ¶ Taggaar tuoivuu ¶ kuálkki, kuálhi, kuálhis = tyyni ¶ Magareh seelah voorâst láá? ¶  jeessân. TEKNIIK JÁ PIERGÂSEH: ¶ Goljatist lâi uáivist veškisyejikappeer já pajalist veškipäiđi. Já suu kolbâ lâi nuuvt lussâd, et ton kyeddimân suu ovdiibeln tarbâšuvvojii maŋgâ almaa. ¶ šiljomuorâ ¶ - Pyeri. Já tondet, ko tun jieh lah häldee, mun halidâm sárnuđ tuin. Puáđi. ¶ Kukken tâi ollâgâsâst kirdee skarfâ tâi skarfâtuákki sulâstit čuánnjáá. Hárjánâm čalme kuittâg iärut skaarfâ já čuánnjáá häämist, veikkâ iivnijd ij uáináččiigin. Skaarfâi poođâš já čeve láá kuhebuššááh ko čuánnjáin. Skarfâ lii suullân 90 seenti kukkosâš, suájákeejij koskâ áárvuld 140 senttid. Rävis lode válduivne lii kildee čiđđâčappâd, njunemaadâ fiskáá, čuudâ čiäskáá, pessimääigi meid jyelgimadduin lii vielgis tiälkku kuábbáá-uv pelni. Vuálá kyevti-ihásâš nuorâ luudijn selgi ruškáá já čuávji viälgáá, ige kuulmâ ihásâškin lah vala aaibâs čappâd. Skarfâ tiättoo oovtâ päikkinoomâst. ¶ Tiäđuh párnáá vuoigâdvuođâin aanaar- já nuorttâsämikielân ¶ Joovsep 136-137, 141-142, 145-147,180 ¶ puuzah-uv. Muččâd tust lâi tuše vuástá, ¶ Pallas-Yllästuoddâr aalmuglâšmecci (uásild) ¶ Reginastreet lâi Nicosia áinoo suotâstâllâmkáátu kost puoh OA-suáldátteh tain aldasijn juttii eehidluámus viettimin. Kááđu pellâst kávnojii maaŋgâlágán baarih já eres-uv palvâlemkuávdááh, main almai puovtij uástiđ olssis jieškote-uvlágánijd palvâlusâid. Tobbeen lijjii maŋgâ ijjâkerho, moi noomah lijjii valdum njuolgist stuorrâ maailm stuárráábijn ijjâkerhoin. Tobbeen lâi Copa-Cabana, Moulinrouge já motomeh eres-uv kerhoh, moi noomâid jiem innig mušte. Jyehi ijjâkerhoost lâi ohjelmlâš eehid, moos kullii lávlum-, tánssám- já stripteasečáittuseh. Nomâlâsân Copa-Cabanast lâi viehâ ollâtásásâš ohjelm já tobbeen čokkájim-uv maaŋgâid ehidijd. Ijjâkerhoin lijjii meid nuuvtkočodum ´whiskeyväälih´, moi pargon lâi toollâđ almaiäššigâšâid ijjâkerhoost, ko toh lijjii toho ohtii čaŋâlâm. Viskiväälih lijjii keppâpihtâsijguin mučissiähá nisoneh, kiäh nuorâbeh, kiäh rávásuboh já sij pokkiidettii almai piävdán, ruvviidettii sii vuástá, njavhâdii já kuoskâttellii kost kost-uv já tattuu uáli muččâdávt: ¶ Jo Amnâsmuorrođo puotâ kirdedijn kulluuškuođij huurrân mäddin já Suáluijäävri luus puáđidijn suái oinijn, maht äijih tobbeen račoi kyermi jeggiriidon, jeđe vyeijilij hurijdeijeinis nuortâs. Ristinkyevtis Rissekäskein vuordâččáin vala iägipuudâ já äijih lappui-uv lopâlávt Čevrisjávráá tuáhá, ijge innig almostum uđđâsist. Suái orostâláin vala oho verd siämmáin soojijn, mut fastes äijih lâi lappum lopâlávt, ijge vaarâ innig almostuuččii. ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 85 ¶ b. Helsig-Moskova ¶ – Na kogopeht tot sieidi lâigin? koijâd Marttin, ko lii ääigis imâštâllâm puoh eres aašijd pirrâsist. ¶  já Liiŋkah: ¶ Njuottii ~ Njuottiihâ = Nuortijoki ¶ Mikkel - Nuorâ optimist Anarist ¶ KKK02, s. 119. ¶ pajoseh ¶ “Pärnikecččen” ¶ topsenjunčuoškâ.....105 ¶ Lyemejiägán ij lah kuhes mätki, mutâ stááluh tarbâšeh iše lyemelitij kyeddimân. Stáálui pyeri ergiskippáár puátá mielâstis išediđ stááluid já kyeddiđ selgistis stuorrâ, lusis lyemeliitijd. Tot lii šiev kädisergi. Myerji já Hirškikkâ-uv peessâv eergi seelgist jiägán. Hirškikkâ raccast ergijn já Myerji čuážžu lyemelitteest. Ergi uáhu rávhálávt, vâi stáálupárnááh iävá kočâččii enâmân. Pälkkin tot finnee stááluin hoošijd já jáhálijd. Eečistáálu lii rokkâm iärgán jeggiláádust šaddee hoošijd já pieijâm taid haasin kuškâđ. ¶ Sämitige almostitmeh 2009. Kalevaprint 2009. Graafâlâš vuávám Studio Borga. Ovdâsiijđo koveh Harri Nurminen, Martti Rikkonen. ¶  pargo KKK02, s. 74. ¶ 71A Silkkešnjirgooh taištâleh korrâsávt revirij raajijn. ¶ Tot lâi vissâ-uv jottáám suátivievâ, ko lâi čeppi pääččiđ já taaiđij tot leđe miinii suátialmaid vâi lâš-uv lamaš kenraal. Na tothân lii masa siämmáš äšši – juábbáš kuábbáš. Ij tot toingin kuássin ramâččâttâm, mut motomijn ohtâvuođâin láá ettâm, et tast ličij kenraal árvu. Tot lâi palvâlâm panssarjuávhuin já lamaš vissâ viehâ maŋgii kiärdumhárjuttâsâin, ko lâi nuuvt ollâ suáldátáárvun pajanâm já liihân toos ferttim jotteeđ upseerškoovlâ-uv. ¶ 3. Maht tuubdah miäđušijn, mietâmiäđušijn ¶ Aalmuglii lahâasâttem lasseen sämitige tooimâ stivree sämitige čuákkim tuhhiittem pargo-oornig , mast aasât el. viirgijn, sierâ orgaanijn já tai pargoin sehe haldâttâhlattiimist sämitiggeest. Vaaljâpaje aalgâst sämitige čuákkim tuhhit toimâvuávám ubâ vaaljâpajan. Toimâvuáváámist aasât uulmijd sämitige tooimân. Tärhibijd ihásijd uulmijd asâtteh jieškote-uv ive budjetist . Sämitige pargoviehâpolitiik stivrejeh pargoviehâpoolitlijn äššikiirjijn , moid kuleh pargoviehâpoolitlâš ohjelm sehe täsiárvu- já oovtviärdásâšvuotâvuáváámeh. Sämitige váldutoimâsaje lii Anarist säämi kulttuurkuávdáš Sajosist. Sämitiggeest láá lasseen uálgitoimâsajeh Iänuduvvâst já Ucjuuvâst. ¶ Steeihâ~puáhtá~ valmâštiđ~nubenáál-uv. Jis lii hyenes čuávji, te lii čuávján ustevlub ko piäjá kopšâđ njuolgist čáácán. ¶  magareh lievlâ = höyry ¶ Ivaloiset teatterčáitáldâh 2.2.2012. ¶ 6. a. Mane kuobžâ ferttee uáđđiđ täälvi paijeel? ¶  predikaat 1. Maid šahe porá? ¶ đettiđ já kuorâttâllâđ tom, maht säämi kielâlaahâ vaikut pargosiärváduv tooimân. ¶ Potapovo kylá čuážžu Jenisei-juuvâ nuorttâriddoost, riddomieli alne, 80 kilometrid Taimyr haldâttâhkuávlu áinoo kaavpugist, Dudinkast. Kiäinuh iä lah aldâsijngin, mut Jenisei mield piäsá kuhás: suullân 500 km tavas ovdil ko Jieŋâmeerâ álgá, teikâ 3500 km máádás ain Sajan-váráduv räi Mongolia já Ruošâeennâm räjikuávlun. Jenisei lii jotteemkiäinu já eellimiähtu. Eveŋki kielân Jenisei lii Jonessi , mii meerhâš “stuorrâ čääci” . já styeres tot lii, ooinijba tom kirdemmaašin lasârääigist teikâ kárbást kaskoo juuvâ. ¶  suomâkielâst Koskân – čuovâkoveh 185, ¶ Tot kii mainâstâlâi tom, saatij lasettâstâđ. ¶ Joosua lâi hiäimui jođetteijee. Ko sun jaamij, finnij aalmug uđđâ jođetteijeid. Sij kočoduvvojii tuámárin. Sij huolâttii tast, et puoh enâmist moonâi riehtâ. Vuossâmuu tuámmár nommâ lâi Otniel. Mottoom ääigi eennâm jođettij nissoon, kiän nommâ lâi Debora. Maŋeláá pottii Gideon já Simson. Majemuu tuámmár nommâ lâi Saammâl, já sun lâi meid Immeel proofeet. Sun muštâlij aalmugân, mii lâi Immeel táttu. ¶ muáručääci = murtovesi 86 ¶ 5. veigilodde ¶ Kielâ: ukrainakielâ ¶ 13BB Turnâmiestâ šadda kiäđgáás riddoin. ¶ kesimáánu ¶   Juávkku 1. Alda-nuortâ kárttá ¶ Ko Jeesus tastoo purâdij siiguin, sun vaaldij leeibi, kiijtij Immeel, tojâlij leeibi já adelij tom sijjân. Talle sii čalmeh lekkâsii já sij tubdii suu. (Luuk. 24:30-31) ¶ Ko lyemečuággimeh, nijttohomáh já lyemevyebdimmätki lijjii lappâd te aalgij leđe masa jo čohčâ, mii lii áálug tovâttâm muu murâšlâžžân. Vistig jo tot, et šooŋah čuáskuh, jeđe kalga vyelgiđ vala škoovlân, já forgâ puáđáččij tot ruške-uv. Ruške lâi talle - já lii ain-uv puoh niävráámus já ahevumos äigi munjin. Jiem mahten ibbeerd movtáskiđ tain ruške iivnijn, veikkâ toh liččii mon muččâdeh já ivnááh peri. Ruške lii luándu jieijâs systeem vuorkkiđ tagarijd aašijd, moh toos láá teháliih já ton tááhust uáli iberdittee, mut tot lii merkkâ še syeinišadoi já loostâi jämimist, kesiludij varriimist meddâl sehe luándu jaskoodmist, mii ij lah tavveen ässee ulmuu mielâst (om. muu mielâst) ávudemvi ärdásâš äšši ollágin muide ko ekologâlávt. Tot puátá tast, et ruške ääigi eennâmlodeh (čuhčá já kuáppil), sehe riävskáh-uv láá čiähusist jeegijn já jeggiriddoin puáimumin čoovčâ majemuid muorjijd. Peenuv ij kaavnâ eennâmluudijd pecivyevdist, ko toh iä lah tobbeen. Ruške ääigi muorâloostah kočâdeh enâmân, kuocâgeh já opsijdeh nuuvt čuuvtij pennuu njunán, et tot ij apse luudijd ollágin. Taan äägi jiem tiäđustkin innig loddáást, ko toos ij lah tárbu, mut tovláá ääigi toos lâi tárbu ko lâi saahâ áigápuáđust . ¶ Šluŋkki tiämbui päddikeejist já oroi viggâmin niijton. Tobbeenhân tot lâi maaŋgâid iivijd ruottâm já motomin vuáttám säpligijd-uv. ¶ 50° ¶ Ákšuvuonâ = Øksfjord (Tave-Taažâst) ¶ Laiba ohtii juovlâäijih.~Juovlâäijihist lâi riemnjis mii lihâdij ennuv meeccist. Riemnjis kuáhtái meeccist ohtii uárree. Uárrest lâi paaccâh. Uárree suorgânij ko ooinij riämnjá já kuárŋui muorân. Riemnjis eeđâi: ¶ Anarâškielâsâš jurgâlemvaastâ ¶ Njuhčâjävrmoorâst Tave-Aanaar: Njuhčâjävri M. ¶ Mane pyehtip kuákkiluttiđ juolgijdâ n? ¶ Forgâ Euroop union ráhtusruttâráájust tiätu meiddei sämikiel ¶ Luuk. 19:10 ¶ Kolliistâlmeh ¶ 33. Vuoiŋâšeh - supertiätumaašin ¶ Haavâ olášuttem vuáváá Sämitige nomâttem 6-jieggâsâš nuorâin čuákkejum pargojuávkku. Lasseen pargojuávhu tooimâst lii mieldi máttááttâsministeriö nomâttem äššitobdeejeessân. Haavâst tuáimá vala proojeektpargee. Pargojuávkku valmâštâl sämitiigán iävtuttâs muorâilävdikode ráhtusist, valjiimist sehe tooimâ siskáldâsâst. Nuorâilävdikode vuáđudem naanood säminuorâi máhđulâšvuođâid vaikuttiđ jieijâs kyeskee aššijd já tađe mield vuoigâdvuođâi oovdedmân, moiguin puáhtá suojâliđ já ovdediđ jieijâs kulttuuräärbi. ¶ limkoddepargoin. ¶ ekologâlâš pyramiid.....98 ¶ Mist ko ij lam peenuv, te mun váhá omâšim pennuid, ko taid motomin oinim puásuiulmui fáárust. Tom mun kal lijjim kuullâm, et ko peenuv lii pyerimielâst, te tot liivjât seeibi já ton peeljih láá uáivi miätá. Aaibâs nubijkejij lii kissáást. Ko tot lii suttâm, te tast seibi hiäilu já peeljih láá maŋaskulij. Tondet pennust já kissáást láá kielâvaigâdvuođah, iävá tot addiittâl. Meiddei jis peenuv čáittá paanijd, te tot lii vaijaa, mut olmooš lii talle pyerimielâst. Tommittáá mun pennuid tubdim. ¶ 4. ¶ Ánná leehâi čovduidisgijn uuvsâ. ¶ Sämitige ohtâvuotân lii vuáđuduumin nuorâirääđi. Puáttee rääđi vuáldutoimân lii ovdediđ säminuorâi kielâlâš já kulttuurlâš vuoigâdvuođâid já nanodiđ säminuorâi identiteet nuorâipargo vievâst. Lasseen rääđi šadda valmâštâllâđ taid sämitige iävtuttâsâid, alguid, ciälkkámušâid já eres peleväldimijd, moh kyeskih säminuorâid. ¶ – Kale mun muáddi peeivi piergiim toi oppâtijmijttáá-uv! sun meridij. Sun lâi maŋgii šoddâm smiettâđ tom, et ko tovlááh ulmuuh iä ollágin luáštám párnáidis škoovlân, já sun jo smietâi, et lâi suddo leđe muáddi kuhes peeivi meddâl. Já kalehân tovlááh ulmuuh-uv lijjii piergim taan maailmist, kiäh pyerebeht, kiäh hyenebeht. Ohtân pyerrin peellin lâi meiddei tot, et sun puovtij tääl muáddi peeivi leđe uáinihánnáá Heeihâ. Ij sun innig puáhtám jurdâččiđgin ton ulmuu! ¶ ČUÁKÁNKIÄSU ¶ Ko lâim sirdám supeleje nubebel kuáđi (liäjá lâi váháš juhleoornig oovdâst), láávu ciäggud já paaihijd mudoi-uv mottoomnáálá oornigân, te rittijm Anssijn sämimáccuhijd pajalân já juhle peesâi älgiđ. Ulmuuh lijjii čokijdâm viehâ ennuv já maŋgâsist lijjii sämimáccuheh pajalist. Lehâstem já ovdâsárnum toolâi Ironworld hovdâ Tom Sersha . Ko tot lâi toohum, te ulmuuh halijdii kuullâđ meid sämikielâ sárnum. Savâstâláim Anssijn mottoom ääigi anarâškielân já tast maŋa luovâttim Anarâškielâ seervi viiri nummeer 1 Cari Mayon . Juhle lâi pyereest luhostum, mon maŋa mij sirduim Mesabi Park´in juátkiđ jonsahpeeivi juhle. Tom Scheib já suu eemeed Elli Finland-kaavpugist láin puáhtâm muáddi muuzzigááldu toho smaavâ áiđáá siisâ já ulmuuh imâštellii taid. Poccuin lâi kesisoovsâ iäge toh tiäđustkin lámáš meendugin muččâdeh. ¶ Ele leevât kielessaavâid já ele riemâ išediđ puástudtahhee tuođâštmáin epirehálávt suu pyerrin. Ele feilii juávhu mieldi porgâđ paa já ele rijdoääšist tuođâštijn puunjâ tuotâvuođâ eenâblovo mielâ miäldásâžžân. (2. Moos. 23:1-2) ¶ – Kal täst šadda šiev määli, maailm pyeremus purrâmâš. Mun val suvrâmijguin suvrâstâm, eeđâi Nigá já vaaldij ilddest kavrasuvrâmseehâ. ¶ pottâräigi peräaukko ¶ b. täsivääldih ¶ 10. táttu ¶ ääigi. ¶ Juávkkupargo Tave-enâmijn já Baltia enâmijn ¶ Eeči – kamuvruáđu riidon ruttij. ¶ Lactarius bertillonii ¶ 58–67 cm ¶ Jyehi ááldust lii peeljist poccuu omâsteijee vittá. Jyehi omâsteijest lii ereslágán vittá. Vittáást puásuialmaah uáinih, kiän meerhâst poccuuh láá. Vittáást láá maaŋgâlágáneh nijbesäänih já nijbesaanijn láá jieijâs noomah. Nijbesäänih láá: särgi, tijlâ, pittá, njavkke, njavkke já njavhesiisâ, rappânjavkke, rasta, rastasiisâ, kuohtii rastasiisâ, kyeveer, lyeddejum (luoddiistâh), vine, čuuhum, riämnjájalŋes, skivŋe, skivŋe já skiivŋesiisâ, vyestinjavkke, vyestinjavkke já njavhesiisâ, räigi räägist lyeddejum já lodekozzâ. ¶   Ij Kuobžâjävri = Bjørnevatten (Tave-Taažâst) ¶ Huámášâm, et kale Veikko-uv tobdá muu, ko kiäččá ton náálá. Muoi čalmaastelleen kuáimán, iänge tuostâ kuábáškin jienâdiđ maiden. ¶ c) Mitted čääsi aloduv já verdid tavlustuv árvoid. ¶ 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶ – Nit miná olen sienit,saisinko konjag? Rivgoo puovtij almai cocnag já almai lâi tuđâvâš. ¶ 48B Paaraat Buckingham ¶ já puoh uccâ kuáláid ¶ Malediiveh M5 ¶   Puáimu elleid luokast pinsetijguin petrimaljaid. ¶ Pirâstiäđu kirjeh láá almostum aanaarsämikielân ¶ 5. Tuuđhâ oppâkirje kove 174A. ¶ Tijdâlamppu lii taikalamppu – mut mii lii Skuáppu? ¶ 2. Luokkad čuávvoo noomâid olmâ ráhtulâšvuođâsuorgij vuálá: sááhá, teelaak, pävirfabrik, meijer, njuovâttâh, mätkipuhelinfabrik. ¶ Pođoikobđooh kobđodeh čässuáivist luovâsin, ovdâmerkkân njiivlâh já čäciherttâ. ¶ - sosiaalkuraattorân ¶ – Viermi lâi almostum ehidist riddokeeđgi oolâ. Vissâ toh puškoh láin puáhtám tom riidon, eeči arvâlij. ¶ Ko vuolgim čohčâmáánu aalgâst kansaškoovlâ kuálmâd luokan, te piehâin paasij vala talle pááikán, mut jo muáddi oho maŋeláá ko poottim maasâd, tot lâi lappum. Enni já eeči kale vuárnoin, et tot ličij vuálgám varrimmáátkán máádâs, mut mahtnii munjin paasij taggaar epivisesvuotâ, mon jiem máttâm čielgiđ. Jiem peessâm lopâlâš čielgâsvuotân ton ääšist ollágin, mut kuittâg halijdim oskođ, et piehâin ličij moonnâm máádâs já puáđáččij puáttee kiiđâ uđđâsist maasâd mii njaargân. ¶ – Tarbâšeh kal laa puolžâ alne, mut piestâh kale váhá kolgá, ovdilgo puoh láá keessum teehin. ¶ ko oppeet Koskâmeerâ riddoost lii ¶ 15.1.2008 ¶ - Mun puohtim tunjin váhá purâmâš. ¶ Ollâškoovlâst kuittâg huámášim, et munhân lam “šoddâdum” sämmilâžžân já säämi vuovvijn, muu huámmášhánnáá. Tiäđám tom tääl, et lam sämmilâš já tondiet luuvâm-uv máttáátteijen, vâi puávtám sirdeđ kielâ nuuvt maŋgâsân ko máhđulâš. ¶ Toomaat lii pottáák hyelkki. Tomatteh láá tááláá ääigi maaŋgâ ivnásiih: ruopsâdeh, fiskâdeh, ruopsisfiskâdeh já joba kuovgisruopsâdeh. Toomaat lijkkoo lieggâsân, et šaddoviste lii toos pyeremus šoddâmsaje. Šoddâdem puáhtá luhostuđ seinikuorâ piäiváápaštust-uv. Minitomatteh šaddeh pyereest rukkoin lasâluovdij alne tâi luptâstuvâst já láá tuotâ njálgáh. ¶ O Hiärrá, Immeel, puohváldálâš, kote kuulah kättei šyehkittâsâid ¶ Keejâ uánihisvideo vuovdâkuoškâlii Nijlâsist ¶ Luuvâ Juvá Leemit, Klemetti Näkkäläjärvi saavâ ollásávt Saami People´s right to self-determination in Finland K Näkkäläjärvi 150410 . ¶ Motomijn asâttâsâin anarâšah mainâšuvvojeh sierâ. Tágáreh láá Säämi kielâlaahâ (2004) já Laahâ Päikkieennâm kielâi tutkâmkuávdáást . ¶ ”Virge kullutmân uđđâsist áávus ij lamaš tárbu návt uánihis meriáigásâšvuođâst, ko pargo lâi uuccâm virge iävtuid tevdee occee. Sämitige pargoviehâ- já ekonomiahaldâttuv ovdedem almosčuákkim miärádâsâi mield já algâive hástuseh väättih, ete mist lii sämitige pargoid, haldâttuv já virge tohálâšvuođâvátámâšâid tevdee haldâttâhhovdâ tooimânpieijâmin sämitige miärádâsâid já oovdedmin sämitige tooimâ. Ruotsala lii hoittám miänástuvveht haldâttâhhoovdâ meriáigásâšvuođâ”, Näkkäläjärvi mainâstij. ¶ ij västidâm nisonân maiden. ¶ Unna Junná video ¶  kuobžâ. Enni Helsig ¶ ij leegoid ¶ Naa, čohčâ ovdánij já láá pivâleh, lii jo tot-uv äigi, ete kalga älgiđ jo eergijd-uv pivdástâllâđ. Nuuvtpahan Jovnâ-uv vuolgij časkattâllâđ taavaapiäl já vuossâmuu ohtâvuođâ finnij poccuuid Pyeidiskyeljäävri taavaapeln. Togo lâi čuátásâš čuurâ, mutâ tast iä lamaš ko muáddi ergipoccuu. Ko sun tast kiijkárušâi, te ooinij Perunämmir jeegist stuárráb iälu, tobbeen láá čorvâgeh-uv iänáážin, moh láá suu uáinusist-uv. Mutâ ko te aalgij siävŋániđ-uv, ij šât jo innig uáinigin, te ferttee orostiđ iijân peeivi vyerdiđ. Nuuvtpahan sun ijjâđui-uv tullâpiällás, ko teeivâi leđe nuuvt pivvâlis šoŋŋâ-uv. ¶ – Na totpâ lâi vaahâg! Maarit povvâstij. Ain jis stááloin hiäibust já koddá tom, te finnee suu omâduv. Piäluštah vala Ááná stáálu koozâin. ¶ Ilmari Tapiola ¶ Natalia lii 19-ihásâš nuorttâsämmilâš nieidâ, kote lii vuálgus Ruošâ Murmanskist. Tobbeen sun lii aassâm ubâ avvees já áásá ain-uv. Tääl Natalia lohá englandlâš filologia ollâopâttuvâst, mast sust láá tyehin jo kyehti ive, ađai sun lii čođâldittám bachelor. Tađe ovdil sun čođâlditij vuáđuškoovlâ, mii Ruošâst pištá ohtsis 11 ihheed, ko tobbeen syemmilâštijppâsâš luvâttâh kulá vuáđuškovliimân. Jis haalijd, te tobbeen puáhtá juátkiđ njuolgist ollâopâttâhân. ¶ Pyereestpuáttim almostittemtilálâšvuotân ¶ Čyežžildijn iđedist seeŋgâst sivned jieijâd pase riistâmerháin já ceelhi: ¶ Kapteen cuuvnâi suu já koijâdij: ”Maht tun puávtáh uáđđiđ? Paijaan ruhâdâllâđ Imelâd. Talle mij pyehtip vala piäluštuđ.” ¶ – Tun lah kukken päihistâd, Noskemudâgâs eeđâi. ¶  turvâstiđ . Mottoom ihe tassaaš lijjii sämikuávlust muáddi taggaar ive, et iä lamâš ennuvgin čuoškah, já ulmuuh kiergânii jo hárjániđ toos, et olgon puáhtá puohađ ráávhust keessiv, ijge tarbâšâm ubâ paje kieđáin fađđoođ čuoškâid. Mut tot ráávhu ij pištám ko 2–3 ive, já oppeet kirdelii čuoškah ulmui kiksen. ¶ Koccájim kosk´iijâ suulâin já smiettim, vuálgáččim-uv vyeijiđ moottoráin jäävri máddáákeš, mutâ smiettim ete jis tobbeen ij lahkin sáttu já puhelin ij tooimâ, te jiem peesâ tast ovdâskulâi. Vijsásumos lii orroođ iiđeed räi já vuálgám esken talle. ¶ – Kijttep tuu ucâmušâst já peruštuumeest tuulin, mut siämmást vaidâlep, et ep pyevti pálkkááttiđ tuu, ko tust váilu ruotâkielâ táiđu. ¶ Aanaar kuávlust lihâdii 1900-lovo aalgâkeččin eenâb kuumpih ko tááláá ääigist, já puásui-iälu rohhááttellee kuumpih pivdojii. Matti já Heendâ Pavâlâš láin tuoddârist puásui-iälu kuáđutmin. Lâi kossâ hablâmuotâ já vala kuumpih-uv lijjii aldasijn. Ko almaah huámášáin kyevti kuumpi luodâid, te talle suoi meridáin vyelgiđ čuoigân pivdeđ taid. Matti čuoigâi oovdâst njäälmildlemnim pisso vijlâsijn. ¶ oovtsellâsiih já algâliih, iänááš bakteer nálásiih. ¶ Lijjim vaarâ tiego viiđâ, teikkâ kuuđâ ive suulâin, ko ránnjátáálust lâi miinii merkkâtábáhtusâid. Lâš-uv Pavlus Nuuvdi perrust kiinii tiävdâm iivijd, vâi mii kal lâš lamaš. Mottoom tergâdis tábáhtus tot kuittâg lâi, tâi nuuvt mun kuittâg jurdám. Na miiba tast, muoi ennijn meid vuolgijm kunnijâttiđ ránnjátáálu juhle já suvâstáim luovtâ rasta. Kähvipeevdi sij lijjii ornim valmâšin ige tarbâšâm muide ko čokánistiđ pevdipellâs. Lijjii nisuleeibih, puláh, táválâš leeibih-uv já kusâvuástá meid taaiđij leđe. Koopah lijjii muu mielâst fijnáseh, lijjiihân toh vissâ porsliinist. Lijjii še uccâ pastemááh já kähvikoppâvuálááh-uv. Nuuvt kyesih já táálu viehâ-uv kočottettii piävdán, já mun še čokánistim kuhes peeŋkâ oolâ iännán paaldân já tallet mij aalgijm káhvástâllâđ. Ulmuuh juvâdii käähvis kii maht-uv. Motomeh iä pieijâm mielhi kááhván ollágin, tuše kusâvuástá cappii koopân já navdâšii käähvis nuuvt. Motomeh leškuu käähvis koppâvuáláážân čuáskudem várás já juhhii tast, motomeh juhhii käähvis šloggâmán já motomeh oppeet navdâšii já smakkiistellii käähvis ráávhust. Mestâ juáhhást lâi suu jieijâs juuhâmvyehi, joba must-uv. Käähvi ko lâi paahâs, jiemge mun lam ton ahan vala meendugin ennuv kiergânâm tom juuhâđ, te ferttejim heiviittiđ olssân tohálii juuhâmvyevi. Nuuvtpa mun liäškuttim koppâsân käähvi suullân pelimuudon já tast maŋa mielhi nuuvt ennuv, ko toho lâš šiettâm, jeđe valdim kuovttijn kieđáin nanosávt koopâ kuábbáá-uv roobdâst kiddâ já šlogâškuottim. Maht ležeh suormah koppâroobdâin njalahistám tommittáá, et koppâ pahalâš koočâi vistig muu aaskan já njuoskâdij tom, mon maŋa tot koočâi lättei já cuovkkânij. ¶ Saavzah láá kárgám ráánjá kiädán. Ohtâ savzâ oro lemin lappum vala-uv olgoláá já jotá juo maađij kuávlun. Luhhoost iššeedviehâ lii uáinám kárgám. Sist lii šiev keččeepeenuv, mii ruáttá jotelávt kárgulii ovdiibel. Njuolgist saavzâ čolmijd keččâmáin peenuv tego finnee tom hypnoosân, já savzâ jorgeet jotelávt čurruusis. ¶ Kulluuttâs on almostittum 29.11.2014 Inarilainen-aavisist. ¶ Ohtii tot suoinijdâs lâi nijttám tot Jáák´ Irján já vittâ soorvâ algii purâdiđ taid suioinijd já lyeveh ohtâ nubbe skuorrân ko toh soorvah eellih ain purâmin. Jáák´ Irján ko moonâi tohon, ooinij et maht toh soorvah láá purrâm suu suoinijd, te smietâi tom et maht kolgâččij taid koddeđ. Tast lâi njäälmildlemnim pisso, rikkopisso mast lâi jurbâ lajoluođâ. Te vaaldij suoppâin já ráiđukerris já keesij tohon lyeve vuál já pissoos val vaaldij ton kerrisân já njaamâi suoppâin já nuuvt moonâi vahtiđ. Soorvah ko pottii pirrâ lyeve te njuárostij mottoom kiddâ tast já jieš njuškij kerrisân. Na soorvah tiäđost-uv ruotâstii ton stuorrâ jeegi rasta já Jáák´ Irján suoppâinpaje keččin kiässoo ton kerrisist, hirmâdávt kale vuájá, tiäđost ko soorvâ čiäpáttist lâi suoppâin. Jáđe paajij mottoom soorvâ já tot paasij toos já leemnij já paajij nuuvt kuhháá ko viijmâg paajij val tom vuájánis-uv. Te kuudij puoh taid vittâ soorvâ. Te eeđâi et tast sust nijbe onnui já njuovâmâš še rijttái já piärgu ij nuuhâm ton täälvi já sunkkal adlij iärásáid-uv tom piärgu et vyeših, tothân ij lam suu vuošâmist, vittâ soorvâ. Já amahân sun piejâi kuškâđ-uv mottoom uási tain piärguin. Talle tot Aailâ Marittân eeđâi et keej-al maggaar käällis tust lii, et piärguvänivuot ij lah. Veikâ tust tortti moonâi-uv te määli já piärgu kal rijttáá. ¶  pyevti Limppo lâi tom mielâst, et tot kolgâččij aassâđ suu-uv lunne, aainâs pasepeeivij, ¶ niekki, niehi = niska ¶ Värisaavâjođetteijee pargoid tipšo pelestis Anne-Maria Magga. Eres stiivrâ jesâneh láá Aletta Lakkala, Unna-Maari Pulska já Sara Wesslin. Värijesânin tuáimih Mikkel Näkkäläjärvi, Rosa-Máren Magga, Aslak Holmberg, Leena-Maaret Niittyvuopio sehe Ida-Maria Helander. ¶ OA olmoošvuoigâdvuođâváldálii toimâttâh lii lekkâm uđđâ internet-tiätuvuáđu čujottâsâst: ¶ Njyerreeh AVV Máhđulávt Páđárist, moi tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ Riämnjápiäjuh ¶ Sajos lii tääl ceggânâm já vihkoo Suomâ sämmilij kuávdášsaijeen eidu táágu kogo olmoošjotoluvah Iänuduvâst, Suáđigilist já Ucjuuvâst čonâseh oohtân täst Anarist. Mij tuáivup et Suomâ sämitigge tääl lii uážžum uáinojeijee já vuovâs saje jieijâs toimáid já čuákkimáid. Ruotâ sämitige peeleest vuárdám peessâđ puáttiđ teehi távjá puátteeääigist uážžuđ šiev ravvuid, šietâdâllâđ já toohâđ oovtâstpargoost ohtsijd miärádâsâid. ¶ Meccimaainâs ¶ Kaavpuglâšsäplig eeđâi: ¶ 2. Räähti nube čuávvoo pargopittáin: ¶ 27. njomâttempirrâmpeivi: 11.8. tme 23.25 poođij uđâgâš já enni poođij tme 23.50. Kontsas Maarku aiccâm kyevti miinut kukkosâš njomâttem tábáhtui suu jieijâs šiljoost. ¶   vyeijiđ sáŋgár, Simba. ¶ Sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs Suomâ škoovlâin 2006-2007 ¶ Ruttâ : lati ¶ – PUÁĐI JOTELÁVT IŠÁN, MUN JIEM CUÁPCÁN TAAN MUOR ALNE!!! ¶ Kumppikoddem ¶ – Naa, vissâ enni puátá? Lii vájálduttâm maidnii, Hunttá iärvádâlâi. ¶ 42b lodekozzâ já oovdel-maajeeld kieškâ ¶ Sáhájáávui alne lâi kuárus tegu koolgâi-uv leđe já kuárrus alne čuovjis alme aaibâs ovdii saajeest. ¶ Sämitigge lii asâttâm vaaljâpajasis 2008-2011 ohtsâšpargo-orgaan ovdediđ sämimáttááttâs ja tiäđujotteem sämitige já máttááttâsvirgeomâhái kooskâ. Ohtsâšpargo-orgaanâst láá sämitige lasseen ovdâsteijeeh máttááttâsministeriöst, máttááttâshaldâttâsâst, Laapi läänihaldâttâsâst já sämikuávlu kieldâin. ¶ Áálduid lääbžist vuossiittâm ij lah hiälppu. Vistâg kalga tälviv veddiđ ete lii läbžipuásui, já puáhtá tom laiđiđ, já loijoođ ááldoh kalgeh ete taid puáhtá kuálustâllâđ miäldluvâi kuállusân. Kuálustâm tábáhtuvá nuuvt et čana kuállus ááldu čiäpáttân nuuvt uánihávt ete uáivi lii čuárbbele puotâ já uđđâ ááldu čiäpáttân čana nubepel nuuvt, ete ááldoh láá vuáruttuvâi kuálustum kuábbáá-uv pele miäldluvâi. Enni mainâstij et ko sist ohtii lijjii Piäká-Juhánâs ááldoh-uv melgâd kiäjust ovdil soođij, te sust táválávt lijjii oovtâ kuállusâst kyehtiloh áldud-uv ko koolgâi kulmii peeivist taid sirdeđ. Tággáár vuossiittâm lii hirmâd váiváá jes ááldoh iä lah lojeh. Poccuuh lijjii talle ennuv mii palgâsâst já alggii kulluđ saavah maht Čarmtuoddârâst laa keessiv ennuv poccuuh čuoškâ já porrui äigin tuoddârâst. Te tohon alggii smiettâđ rähtiđ ääiđi sraŋgâviermijn. Njolâsjäävri puotâ tuodârviältán raahtijm ääidi já siivláid tuoddâr oolâ. Aalgâst tot lukkui pyereest já arvâlii ete kiämpá-uv kolgâččij rähtiđ. Paalgâs oostij Keđgijäävri kuárus saavootkiämpá mii lai čiččâm kerdid čiččâm meetterid styeres, já nuuvt Irján Aanti Antero vuojij uces Nuffield traktoráin taid hiirsâid vistâg Čarmjäävri Moottorluohtân, já keesi ko aalgij te Keđgijäävri luodâ meld kirkkosajan, já tast ratkui Pálččávááráá kejimeld Čohhoomjäävri keeji viestârpele pajebáá Njolâsjäävri keeji luovttii rasta. Ponne lâi nuuvt koorâs ete traktoráin puovtij vyeijiđ luovtâ rasta já looppâst tuodârvielti pajas oovtâ uces ladduu riidon, kuus arvâlii kiämpá čokkiđ talle ko iä lah lieggâ šooŋah, iäge poccuuh paijaan tuoddârân já almain lii jyevdlâs äigi. ¶  koolmâs. Nikkelmaalmâ pyevtittâs 2002 (1 000 t) ¶ Johan Turi lii kirjeest i. 1910 Muštâlušah sämmilijn (Muitalus sámiid birra) kuvvim sämmilij aalmugärbivyevi já eromâšávt puásuisämmilij aalmugärbivyevi. Aalmugärbivyevi mield sämmiliih algii pivdeđ kuudijd já paimândiđ taid tom maŋa puásujin. Talle ko lijjii finnim puoh lojesumos kuudijd kiddâ te taid kevttii hokâttâsellen já návt šoddâdii puásuisiijdâid já algii eelliđ toiguin pirrâ ive já jotteeđ siämmáánáál ko sämmiliih tááláá ääigi taheh. Talle sämmiliih asâiduttii sii kuávluid ohtuunis. ¶ 3. Aldan jieŋáid koččâm ulmuu noonâ jieŋâ kuávlust. Kuántu já peevi majemuid meetterijd. ¶  uási – Jiem halijdâm tuu sämivuotân povvâstiđ. Jiešalnees jiem tuubdâ sämieellim. Addâgâs, Heikkâ áánui já keejâi Áánán. Jiem halijdâm tuu luávkkáđ mahten. ¶ Lappi D2 ¶ Otsikko ¶ Váimu njuškoi já nuuvt meid äigi. Iiđeed čuovvânškuođij já lâi äigi vyelgiđ. Ijjâ nuuvâi nissoon mielâst liijgás huáppust. Ličij vyelgim äigi. Mihheen ij lam tábáhtum. Ij mihheen muh ko, et nissoon lâi rähistum. Sun tuubdâi, et taat almai lâi ereslágán ko eres almaah, moh suu luodâ oolâ lijjii teivâm. Mut amahân návt ličij pyeri, vájáldittiđ puoh. Nissoon väzzilij skipárijdis luus. Skipáreh tállán koijâdii, et maggaar lâi tot almai? Lâi-uv pyeri rähistiđ. Nissoon ij tiättâm muide ko kielestiđ, et lâihân tot mottoomlágán. Sun ij kehtidâm tubdâstiä, et ij lam iškâm almaa rähistemtááiđu. Tuođâi sun jieš-uv kal lâi halidiđ tom tiettiđ. ¶ Riehtiministeriö- tiätu riehti-iššeest (tavesämikielân) ¶ Pivâstâhkálloin vazzim ildei kooskâst já keččâlim kavnâđ maidnii tagarijd, mast ličij muu tutkâmist ävkki. Suullân tiijme tuđhâdem maŋa ferttejim luoppâđ tuoivuustân: taan kirjeráájust ij kavnum munjin ennustkin mihheen. Tääl te keččâlim čaŋâlâhčâđ čaabâkirjálâšvuotildei kooskâst, já luuhim runokiirjijd. Jiem tiäđustkin hoksám keččâđ, kogobeht mun lijjim taid toppim. Jiem viiššâm kyeđestiđ taid sätisajangin, ko talle čuávuvâš tarbâšeijee ij taid kavnâččii. Nuuvtpa vyelgidijnân tolvum taid kirjerááju tipšoi já aannum addâgâs jieččân huolâmettumvuođâ. Ko must ij lam kihheen ereskin savâstâllâmskipárijd, vaidim sunjin jieččân hyenes luhhoost kirjerájuigijn. Kirjerááju tipšoo lohđuttij muu, et ij taat puáhtám leđe nuuvt stuorrâ eeti, tastko tot nubbe kirjerááju ličij vuod vuossaargâ áávus. Mastpa sun puovtij tom tiettiđ, et must lâi pasepeiviiđeed kirdem Sáámán já et mun aassim uáli kukken taan kirjeráájust. Áinoo máhđulâšvuotâ lâi tääl tot, et tiilááččim kopioid artikkâlijn já motomijn kiirjijn esken jieččân määđhi maŋa. Ohtâ kiirjijn lâi engâlâskielân čaallum, nuuvt et must oroi, et tom kavnâččim älkkeht Hollandist-uv. Taat luhostui-uv maŋeláá Leiden ollâopâttuv stuorrâ kirjeráájust. ¶ 6. ¶ haldâttâshäämi ¶ – Joo-oh, amas käärbis ráigániđ! Njorttâ pahudij. ¶ “Ive 1830 staatâ lehâstij markkânijd Alattiäjust já Stuorrâvuonâst. Puáhtá tiäđust-uv koijâdiđ, manen Taažâ virgeomâhááh oinii Finnmark markkânijd nuuvt tehálâžžân. Čielgâ ohtâvuotâ tast lii toos, maid lep täst kieđâvuššâm, nomâlâssân tot, et virgeomâhááh asâiduvvii ain eenâb rijjâkävppiustevlâš linjâžân. Ko Taažâ finnij “vaigâdis rijjâvuođâs” ive 1814, lâi ekonoomlâš politiik luándulávt kuávdâšäšši. Staatâ koolgâi finniđ uđđâsist juolgij oolâ. Mist láá kiävtust eennâmhiärái viiđâivvááščielgiittâsah ivveest 1829. Toi uáivilin lâi olgosadeliđ virgeomâhái uáinu eennâm ekonoomlâš tiileest. Tondiet täin viiđâivvááščielgiittâsâin šoodâi vuáđumateriaal ton kavpâšempolijtiikán, maid hárjuttii 1830-lovvoost. Markkâneh kolgii toimâđ uárnejum täävvirlonottem kuávdážin. Nubenáál eeđân toh kolgii luávdiđ aalmug täävviruážžum táárbuid. Taat lâi ive 1830 stuorrâ já tehálâš pargo, eromâšávt Finnmarkist, kost ulmuuh assii piäđgui já sijdâkävppijâsah-uv lijjii tuše moodij. Tállân ive 1842 maŋa pottii laavah, moh adelii máhđulâšvuođâ vijđásub kaavpâšmân kaavpugij já sijdâi ulguubeln. Täst puáhtá loopâst vala miäruštâllâđ, et puáránâm ohtâvuođah já lasanâm sijdâkävppi tolvuu vuáđu markkânij tolâmijn.” ¶ Toho pesâdjn sun vistig huihádij jeđe sikeskuođij nuuvt ete Uárree-hiärrá já Säplig-nieidâ poođijn keččâđ, mii lâi eettin. ¶ 24. Vuáskuenâmist sárnoo ruotâkielâ 75 ¶   Must ij lamaš kuhes väzzimmätki maađijpellâs, ij lamaš luhhoost vala tälvigin, ige puolâš. Lâi lávurdâhpeivi, mučis šoŋŋâ já mii pyeremus, lijjim vuod monâmin maasâd Čovčjáávrán viljâm Juhháán-Uulá sáátust. Munnust Mattijn, teikkâ riävtui Maatist já eenist lâi kale lamaš motomin saahâ, et mun puáđáččim kuásnii Maati sáátust Čovčjáávrán, mut ko munnuu škovlânuuhâmääigih lijjii nuuvt ereslágáneh, et tot ij lamaš ubâ mahđulâškin. Ko mun peessim škoovlâst, te Maatist sattii leđe vala muáddi-uv oppâtiijme tast maŋa. Nuuvtpa viljâm Juhháán-Uulá lâi-uv puáttâm taantovváá viežžâđ muu. Sun vuojâččij riskásávt já láim-uv suullân pelimuddoost Kaamâs já Čovčjäävri kooskâst Hästimruáváást, ko oovdeld hárru mottoom olmooš. Mun tiäđustkin jiem suu huámášâm, ko čokkájim Juhháán-Uulá seelgi tyehin steellig alne, mut ko tot olmooš poođij aldeláá, te viljâm tuubdâi suu já nuuvt tubdim mun-uv. Sun lâi pappâ Yrjö Aittokallio já vissâ siämmááh pihtâseh pajalist, ko talle-uv ko suu vuossâmuu keerdi oinim. ¶   –~Tiäđust-uv munnust keejân, harijdij Tiälkku. – Puoh tun-uv vala koijâdâh! ¶ luuvdá = luuta ¶ Suomâ aalmuglâškyeli lii vuásku. ¶ Sij juovdii viijmâg kaavpugân. Táválávt häldeekaavpugijn iä lah noomah, mut sun kuulâi taggaar noomâ, ko Ives, mon sun uáivildij Kivs´s uáivikaavpug nommân. Tot lâi vissâ mahtnii puunnjum “Kivs“- tâi “Kivs´s“ noomâst. ¶ b) Maid elleešlaajâid tuubdah kooveest? ¶  äijih Pase Immeel haalijd västidiđ mijjân. Säänis pehti sun puátá mii mailmân já sárnu mii kieláin. Jis mij ep haalijd kuldâliđ Immeel, te mij coggâp suu meddâl jieččân elimist. ¶ Suhâkuávluh ¶ 3. Luvâttâl vuovijd, moiguin äävi šadoh já ¶ - Täst kale ij puáđi mihheen, sun smietâi. ¶ Ucjuv kieldâ SÄÄMI AARÂHŠODDÂDEM OVDEDEMTIIMI Guttorm Sari ¶ c. Maht šadda jienâ, mii kočoduvvoo kuobžâ njurgiimân? ¶ Taat kyele uáivi sulâstittee kuovgâdis sieidikeđgi lii Sevžjäävri Päikkinjaargâst Sammlii Kaabi (Gabriel Mujo, 1890–1947) kesipääihist maadâviestârân, lovmât meetterid riddoost. Sevžjäävri kyelisieidi alodâh lii suullân 70 senttid já tot lii tegu jietânâskyele uáivi, mii lii itemin eennâm siste tiäváá nuorttâvieltist. Keeđgi alne ton máddáápele roobdâst láá ruámših já tast lii tegu kyele njune já čalmerääigih. Sammlii Kaabi kiedi lasseen kyelisieidi viestârbeln lii toovláš kieddi, mast paijeel pelnubčyet ihheed tassaaš lii aassâm mottoom Juhani Aikio. Sun puávtáččij leđe veikkâ Kirkverd-Juhánâs (*1845), kote orostâlâi Čovčjäävri – Sevžjäävri kuávluin tuoi aaigij. Siämmái aaigij aasâi meiddei Sevžjäävri Kieddsuollust Čuávvá-Piättâr (Pehr AndersSaua, 1789–1851), kote lâi anarâš já varrij maŋeláá Mierâšjävrriidon. ¶ čääsi olesjuurrâm.....106 ¶ mieldi, váldojeh meiddei säämi kielâlaavâ miäldásâš staatâtorjuu pirrâdâhân (31 §). ¶ Áinoo, kote lâi hooteeliijâst mahtnii mielâmield, lâi Sofia: sun mottoom suujâ tiet lijkkui ijâstâllâđ hotellijn. Já taan tovváá sunjin lâi hävski tot, et Ester-uábbi oođij suin siämmáá loonjâst. Já lâihân taat sunjin vuosmuš kerdi Ester šoddâm maŋa, et peesâim ijâstâllâđ hotellist. ¶ Ehidist Arden eelij čäittimin jieijâs miäcástemmaja, mii lâi tastan aldasijn. Tot ij lam taggaar meccipivdemviste, maid mij addip. Ovdâmerkkân tot lâi aainâs viiđâlonnjâsâš, mast lii TV, aggregaat, jieŋâskäppi, puolâšskäppi já tien tiegáreh. Arden mainâstij, maht mottoom ihe tassaš čapiskuobžâ lâi puáttám táálun siisâ monnjâuuvsâst, riggeerim já puurrâm puoh purâmâšâid, moh peevdi alne ležeh lámáš, jeđe lâi moonnâm kiäinusis. Iä lamaš talle ulmuuh siste. Ulguubeln vist uáinojii kuobžâ koozâi luodâh seeinist, ko tot lâi iskâdâllâm siisâpuáttim kiänu. ¶   – Ij, kale mun lam jieš uáinám sieidi táágu, näggee Heikkâ. Lii-uvsun kiinii suáládâm tom? ¶ Juávhui fáádáh: siergi, muikku, njäähi, lahna, kiiski, kuha, puško, vuásku, luosâ ¶  lii 35 Tapiola Nilla Samuli Máttáátteijee Ucjuuhâ ¶ Kove: Petra Kuuva ¶ 6. Muorâin pasemus lii pihlejâš. ¶   Tuodâr-Laapi pargovyeimitoimâttâh, Iänuduv toimâpäikki ¶ fäŋgejum almai. Pilatus torjâstij uđđâsist sijjân, tastko sun halijdij lyeštiđ Jeesus. Mut sij čuorvuu maassâd: ¶ UĐĐÂIVEMÁÁNU ¶   βλέπων δὲ τὸν ἄνεμον [ἰσχυρὸν] ἐφοβήθη, καὶ ἀρξάμενος καταποντίζεσθαι ἔκραξεν λέγων, Κύριε, σῶσόν με. ¶ algâttuvvoo pargo mast láá sehe máhđulâšvuođah já hástuseh. ¶ Tuotâhân tot lâi: puohah oinii mievripennuu jotemin aaibâs seinipiällá Puolžâkuja aalgâkeččin. ¶ Aalmugijkoskâsiih olmoošvuoigâdvuotsopâmušah láá staatâsopâmušah. Taid ratifisisteh Suomâst aasâtmáin asâttâs, mii ana sistees sopâmuš miärádâsâid. Olmoošvuoigâdvuotsopâmušâid kalga Suomâst väldiđ vuotân talle ko uđâsmiteh lahâasâttem, riehtivuáháduvvâst sehe eromâšávt vuáđulahâváljukode peleväldimijn. Sämmilij tuođâlâš syeji šadda vuoigâdvuođâin, maid aalmugijkoskâsiih sopâmušah já aalmuglâš lahâasâttem tähideh. ¶ » ¶ a. Mii ohtsijd lii simpans, gorilla já maadâapina olgohäämist? ¶ –~Mii te? Mii tunnust lii? njuuvčuálpášeeči koijâdij. – Mii hirmosijd lii ¶ - Na mun luuvâm sämikielâ, taat västidij. ¶ aassum kuávlu (Keejâ maali oppâkirje káártást 102A) ¶ 13 artikla ¶   Eres JIEIJÂD PUÁTUSEH ¶ Usâttâh 138 ¶ Sämitigge finnee staatârääđi 21.10. sooppâm kuálmád lasebudjetist 50.000 euro laseruttâdem toimâsis. Sämitige ekonomia lii lamaš čovgâsin jo maaŋgâ mánuppaje ääigi já manoid lii ferttim kepidiđ minimin. ¶ 129A Haih láá čovârkyeleh. Tain ij lah táhtáás tuuvdârieg- ¶ b) Maht täid aštuid puáhtá tuástuđ? ¶  valmâštâllum   Čuorvimcelkkuuh 2. ¶ Proojeektpargee ¶ Säämi kirholij aašij stivrâ asâttui 1739 já tot viigâi vist ovdediđ sämikiel máttááttâs, mutâ loopâst meridij joskâttiđ sämikiel máttááttâs ive 1751 já 1752. Tast maŋa kielâpolitiik koorâi-uv, nuvt lääniruávást H. Zimmerman, kote poorgâi Kiemâ kirkkohiärrán 1757 – 71, saatij toppiđ háálgu-uv, jis kuulâi kiännii sárnumin sämikielâ. ¶ Puohâin ilgâdumos kissáin lâi Monni. Tot irâttij ubâ ääigi filliđ Piäká já keksiđ toos puohlágánijd kiivsijd. ¶ Ucjuuhâ: ¶  puátá Luhhoost sist ij lam muorâigijn nuuvt hirmâd kuhes mätki steellig kuuvl. Nággárvuođáin sij kinccii já kiškuu, já viijmâg sij te finnejii muorâhivvâduv Tálunjoobžâ steellig kuuvl. ¶ veeppâđ = vyöttää ¶  persovnist: – algâlâš kyelilágán ellee ¶ Já nuuvt pooliskyevtis vyejiláin. ¶ teevstâ dynaamisávt/funktionaallávt siämmáánáálá ko KR92. ¶ Matti Morottaja ¶ Ive 2009 Sämitigge ornij nommâkišto Anarân šaddee Säämi kulttuurkuávdáá varas, mut ko ton kištoost ij lamaš ohtâgin taggaar nommâ, mii ličij tuhhim kulttuurkuávdáá nommân, te algâivveest 2010 Sämitigge ornij uđđâ nommâkišto, moos pottii iävtuttâsah nube čuátán. Iävtuttâsah vuossâmuu já nube nommâkiišton potti ohtsis paijeel 200, mut áinoo nommâ, mon nommâkišto palhâšumelävdikodde tuhhiittij, lâi SAJOS . Taan nommâiävtuttâs lâi toohâm Kuobžâ-Saammâl Matti, mast sun finnij 1~000 euro palhâšume. Forgâ palhâšume finnim maŋa sun vuolgij-uv tuáhtárpromootion Helsig ollâopâttâhân. ¶ c) luosâi nálášuttem, ¶ 1. Singapore 431 ¶ Kristiina Aikio lii vuáčulâš sämiartist. Kristiina lii lávlum 25 ihheed, main juáigus 8 ihheed. Tiina Aikio lii almostittâm maaŋgâid skiärruid, el. Ále Mana já Sapmi Vaimmus. Tiina Aikio láávdást Sajosist oovtâst suu čuojâldittein teikâ stuárráábijn juávhuin sopâmuš mield. ¶ Iälus Kandâ pulttâsij já moonâi Eeli luusâ já eeđâi tegu ovdeláá-uv: ”Taa mun lam. Tun čuorvuh muu.” ¶ Šieu ovdâmerkkâ uđđâ maallijn lii enâmij haldâttâsâi já kuulmâ väldikode sämitigij ohtâšpargon valmâštâllâm iävtuttâs tave-eennâmlâš sämisopâmuššân. OA:st algâaamugij olmoošvuoigâdvuođâi já vuáđuvuoigâdvuođâi spesiaalraportisten tuáimee professor S. James Anaya puovtij tiervâttâsâs säämi parlamenttârij konfereensân Ruávinjaargâst majebaargâ 28.10. ¶ Jieijâs huolâin kolgâččij ain pasteđ sárnuđ kiäsnii. Smietâ talle, lii-uv tuu alda kiinii rävisulmuid, kiäs puávtáh sárnuđ. Taat rävisolmooš puáhtá leđe vanhimijdâd lasseen veikkâ jieijâd máttáátteijee tâi tiervâsvuođâtipšoo. Sunnust lii ennuu tiätu tast, maht váduhis aašijn lii pyeri lattiđ. Oovtâst kávnojeh čuávduseh čuolmáid já tuu tile puárrán. Škoovlâst láá eres-uv pargeeh, ovdâmerkkân škovlâpsykoloog já škovlâkuraattor, kiäi pargon lii išediđ uáppeid sii vaigâdvuođâin. ¶ Njuámmil: Pup-pup! Liisá-kyeimi! Liisá-kyeimi! Ervid, maid mun kavnim. Tääbbin lii kuobžâ kyelivuárkká. Puáđi teehin toin sehâinâd já nuuđhâ taid kuolijd tohon. ¶ LAPPI ¶ Tanska lii asehäämis peelees täsivis vuáládâh. Eennâm täässivvuođâ keežild Taanskan lii älkkee uápásmuđ tuolmâmmašináin. Tanskaast lii šievoornigsâš já sahâdis pyerákiäinuviärmádâh. Tavekuávlu lii kuácceevuovdij kuávlu, mut Tanskaast láá kuácceevuovdij lasseen lostâvyevdih, main šaddeh haaikah já pyekih. Iänááš uási meeccijn láá kuittâg ihečuođij ääigi čuoppum eennâmtuálu já aassâm oovdâst. ¶     –~Mii faaninijd tie uáinoo pálgá mield vaandârdmin, ij tot kale olmooš lah! ¶ Lapua B4 ¶ Tiervâpuáttim kielâiâláskittemehidân ! ¶ Amahân taat lii tuše algâ... Škovliittâs ij lah vala kiergânâm nuuhâđ já nuuvt ennuv lii jo olášuttum. Mut pargoh kale meiddei láá, iä toh lah eidu nuhâmin. Anarâškielâ lii taggaar tiileest, et ennuv lii tábáhtuumin siämmáá ääigi. Kyehti uđđâ kielâpiervâl lává lekkâsmin, já toi jurâttem – já pápárij jurâttem – váátá ennuv pargonaavcâid. Oulu ollâopâttâhân láá tuođânálásávt šoddâmin anarâškielâ maisteruápuh, mii fáálá pyereeb máhđulâšvuođâid sehe anarâškielâ luhâmân já tutkâmân. Já oppâmateriaalpargo tiäđustkin ij nuuvâ kuássin, veikkâ ruuđah sättih-uv nuuhâđ. Mun tuáivum meid, et uáppein láá jurduin jieijâs projekteh, nuuvtko veikkâ anarâš sci-fi –kirje čäällim tâi ráiđukove sárgum. Anarâš kirjálâšvuotâ lii uccáá, já ohtâgin kirje lii stuorrâ lase. Kuhes elleekoveh láá masa ohtâ. Muu mielâst tot genre ij lah vala ollásávt suuppum. ¶ 2. ¶ rapurotto . Parasiitkuobbâr tovâttem älkkeht njuámmoo puácuvuotâ. Tot lii tuššâdâm ubâ rapunääli čuođijn jaavrijn. ¶ (Suddâluttem blues) ivveest 2014. Ohtsâspargo kuávtásist mana Niillas mield njyebžilávt. Suái lávástâllâv motomin meiddei kvartettin, moos kuulâv Niillas já Roope lasseen Teho Majanmäki já Linda Fredriksson. ¶ 3. Stellii šaddoid čurgâdávt aavisij kooskân. ¶ Maht miäđušijn já puájui ávhástâllâv kyeimistis? ¶ teevstâ dynaamisávt/funktionaallávt siämmáánáálá ko KR92. ¶ Lam šoddâm kuuđâ ulmuu perrui nubben puárásumos pärnin. Mij kulmâ párnáá juuđijm aanaarsämikielâlii peivikiäju já oopâim tobbeen kielâ, ko iäččám ij lah oppâm sämikielâ. Tääl tááiđuh láá jo ucánjáhháá ruástum, mut haalu toollâđ kielâtááiđu lii nanos. ¶ Nuorttâlâšsiärváduv siärvádâh- já iäláttâsvuáháduvvâst láá pyeremustáá siäilum tiäđuh Syennjilsiijdâ nuorttâlâšsiärváduvvâst. Syennjilsiijdâ nuorttâlâšâin lâi ohtsâš tälvisijdâ, mast jieškote-uv suuvah pieđgânii ärbivuáválijd suhâkuávloid kuálástem já pivdem várás. Tälvisiijdâst perruuh hárjuttii oovtâst pivdem já kuálástem. Tälvisiijdâst čokkânij nuorttâlâšâi sijdâčuákkim, mii meridij kuávlui kiävtust já siärvuslijn aašijn. Nuorttâlâšah láá lasseen hárjuttâm uceslágán puásuituálu. ¶ 6. Luvâttâl taid káártán nomâttum Euroop ¶ 16 Maht lijgešoddâm rievdâd ¶ Tot ij ávttám. Teehi karttâččim pääcciđ vieres párnái já omâs ulmui kooskân, halijdimba tom tâi jiem. ¶ SÄÄMI ARŠODDÂDEM AARG TOOIMÂI RAVVUUH ¶ Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi Anarist 12.2.2015 ¶ SUDOPESTIM ¶ - Na mun-uv talle liččim kolgâm tohon viggâđ, Heikkâ povvâstij. ¶ Anarist 27.1.2016 ¶ Anarâš kalender 2004 (28 sijđod) almostui loppâivveest 2003, mon teeman lâi Säämi myerjih . Luobbâl-Joovsep Jovnâ (Jouni Aikio) čáálá ovdâčalluustis Säämi myerjih návt: ¶ Tábáhtus álgá vástuppeeivi 15.8 Säämi kulttuurkuávdáá Sajosist jo ärbivuáválâžžân šoddâm párnái- já nuorâipeivijn. Peeivi ääigi láá sämiuáppeid uáivildum muusikpargopáájáh sehe puohháid áávus já nuuvtá Ijahis ija násttážat-konsert. Párnáikonsertist kuullâp párnái jieijâs lávdástemij lasseen algâaalmugkuosij muusik. Vástuppeeivi klubieehid lii hooteel Kollehovist, kost musikkist västidává DJ Oula sehe anarâš ráppájeijee Amoc. ¶ Tarkkuu loppâščoovčâ kuuđhâmievtâ pieđgiihánnáá ton. Maid huámášâh kuŋhâi liihâdmist já lattiimist ¶ kyevti juávkun: siemâšaddoid ¶ Škovlaháldáttas, Staata teddilemkuávdaš 1990 ¶ Eestieennâm ¶  (om. kuás , kalle , kuus , kost , maid , kii jna.), Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdáš (Poske) ¶ Čuákkim nomâttij jesânijd sämitige jieijâs toimâorgaanijd já ovdâsteijeidis eres toimâorgaanijd. Stiivrâ jesânin väljejuvvii Nilla Tapiola Ucjuuvvâst, Pentti Pieski Helsigist, Petra Magga-Vars Vuáčust já Magreta Sara Anarist. ¶ Sajadâh já väridem ¶ Nube kammust lâi tot puoh miellâsumos skeŋkkâ, maid jiem lam ubâ vuárdámgin. Tobbeen lâi smaavâ ruttâpuursâš (taggaar lekkâseijee káibásâš), sehe ruttâ siste, mon mere jiem mušte. Jiem ostâm iskâđ ubâ uđđâ kammuidgin juálgán, ko kaččâláim Veikkoin Osuuskáávpán njálgáid, sehe eres-uv heerskuid uástiđ. Tađe ovdil elâččáim “tätist” love koijâdmin: ¶ "Vuálgubba pajekiärdán!" iävtuttij Enni-Kuobžâ, "vaarâ tobbeen lii kiinii" . Pajekeerdist sij huámmášii, ete kiinii lâi jurmâlâm Eči-Kuobžâ já Enni-Kuobžâ uáđáduvvâid. "Kiinii lii viällám MUU seeŋgâst" , haridij Eči-Kuobžâ. "Kiinii lii viällám MUU seeŋgâst" , haridij Enni-Kuobžâ. "Kiinii lii viällám meid MUU seeŋgâst!" huihádij Vávvá-Kuobžâš, "Já tiebbeen SUN LII VALA-UV!" "Vuoi hirmos sittágin!" eeđâi Enni-Kuobžâ, "tothân lii uccâ nieidâš!" Puohah čokkânii seeŋgâ pirrâ. Kollevuoptâ hiämáškij čuuvtij, ko lehâstij čolmijdis já ooinij kulmâ kuobžâ nuuvt alda. ¶ – Mun kale jiem tieđe, Poolishovdâ eeđâi já ruohâi uáivis. Jiešalnees jiem lah kuássin pargostân tarbâšâmgin taggaar tiäđu. ¶ kuulmâ miinut, ¶ uvjâuđâgâš 16 ¶ EELLIM MEECCIST ¶ Mun lam maailm Juh 8:12 ¶ Otsikko ¶ Ceelhâoppâ  683630A ¶ Njaalâ ( Alopex lagopus ) ¶ 52 čižetpelji ubbân já ohtâ (pittá) maajeeld, uálgispelji rasta (Afanasjeff suuvâ merkkâ). ¶ Veikko Aikio ¶ 6. Kárttá lii eennâmtiäđu ¶ Koskâääigi rääjist sierâ staatah algii šoddâđ sämmilij asâiduttem aassâmkuávluin já staatâi perustem čuosâi kuuloold meid tavas já tave resurssij peht. 1500-lovo loppâbeln räi sämmiliih ellii masa áinon jieijâs kuávluin. Syemmilii já sämmilii aassâm rääjjin lâi nk. ”Laapi já Läädi rääji”, mii juuđij tááláá sämikuávlust mäddiláá. Historjáčällee Kyösti Julku lii miäruštâllâm laapi já läädi rääji räjiuurâid. Rääji vuáđudui sämisiijdâi já syemmilâš pitejái raajijd. Rääji ij uážžum rastaldittiđ. Rääji ij kuittâg siäilum vyeimist uáli kuhháá, peic Kustaa Vaasa 1600-lovvoost (1673 já 1695) adelem aassâmplakateh lopâttii rääji já algâttii uđâsaassâm sämmilij aassâmkuávluid. Varrim tuorjuu sosiaallâš já ekonomâlâš helppimijn. ¶ Kuávlu čääsih kolgeh iänááš Aanaarjáávrán, miikulá Paččvei čácádâhân. Avveeljuuhâ uálgisuorgijnis lii meccikuávlu tergâdumosjuuhâ. Jaavrijn merhâšitteemusoh láá Pännijävri, Kaareehjävri já Rávdujävri.Eennâm luptânem lii toohâm ton, et majemuu jieŋâpaje maŋasiih merâpojij meerhahláá tááláá ääigist joba 152 m paajaabeln meerâ. Avveeljuuvâ Ryettikuoškâriddostelligeh láá šoddâm merâpojij ääigi. ¶ – Mut ko mun lam jo neeljilov ihásâš te ij-uvkâs tääl lah jo liijkás maŋŋeed joskâđ? ¶ Suomâ lii ratifisistâm ekonomâlijd, sosiaallijd já čuovviittâslijd vuoigâdvuođáid kyeskee almossopâmuš ¶ Uđđâ-Seeland R7 ¶ tot juáhhoo jyehi nube ive. Palhâšume stuárudâh lii 15 000 eurod. ¶ – Ij-uv šavegin oolâ? Muu ááhu naavit hiŋgâlist lii šahe. ¶ c. Aandih ¶ Peeivih kukkuu já poođij kiđđâ cuoŋŋuidiskuin. Kalehân mun tiettim, mii cuáŋui lâi, lijjimhân mun pääihist-uv kačâdâm cuoŋŋuu alne talle ucebin, mut mun jiem tiättâm, et tot puáhtá leđe nuuvt koorâs já nanos, et suvdáččij pyerávyeijee-uv. Must alnaanhân tievst ij lam pyerá, lijjimhân nuuvt ucce-uv vala, mut mun kejâdim stuárráábijd kaandâid váháš kađâš čolmijguin, ko sij hurgottii kuás kost-uv pyeráidiskuin já nuuvtpa mun meridim-uv, et lâi maht peri, mut puáttee keesi koolgâm máttáđ pyeráin vyeijiđ veikkâ ruŋgo vyele. ¶ Motomin puásuisiijdân láá puáttám meid viäruipoccuuh ađai monnii eres palgâs poccuuh. Viäruipoccuid puásuialmaah pieijih jieijâs kontturân já tuálvuh jieijâs kuávlun. ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtus já filmâfestivaalâ Vuáčust 26.3. ¶ Totkeesijđo ¶ Javrij jieŋah parguu lii viehâ uđđâ kirje, tast lâi jo maŋgâ ihekeerdi Anarâš-loostah mast valjiđ mainâsijd. Tagareh uđđâsub teevstah iä kuittâg lah meendu ennuv: ohtâ 2000-lovvoost almostum tekstâ kirjeest kávnoo. Lâš-uv loostâi stijlâ mahtnii muttum, nuuvt et mainâseh iä innig mainâstiččii nuuvtkin anarâš elimist, mut eenâb taggaar moderni maailmist. Mut sáttáhân kale leđe tuše vahâgist sattum návt. Liijká oro, et mainâsij teema lii eenâb tot moonnâmvuotâ ko puátteevuotâ. Ton keežild taat kirje ij lah tađe komálub ko anarâš kirjálâšvuotâ mudoigin, mast moonnâmvuotâ lii vala-uv stuárráámus mainâsij käldee. Jiem kale lääiti, muu mielâst mainâseh lijjii hiärváh. Já pottii ennuv munjin uđđâ säänih: jiemhân mun puásuisaanijd tuubdâ aldagin. ¶ Libya ¶ čalme uáiná jieijâs kove. ¶ – uálgi (3 - 4 soolâ), čalme = pelgi, ¶  västid Maailm kuhemus juuhâ Niili kuulgijd Victoriajäävrist. Maailm čáccáámus juuhâ Amazon kuulgât časijdis Maadâ-Amerikâst. Aasia kuhemus juuhâ Jangtse lii Kiinast. Tave-Amerik kuhemus juuhâ Mississippi kolgá Meksikoluovtân. Uusâ káártást Euroop kuhemus juuvâ Volga . Mon jáávrán tot kolgá? ¶ Kálbáiääpi ~ Kálbáájorŋâ = Vasikkaselkä ¶ d. ¶ Noskemudágâš vazâččij vuoddâs mield já lavliistâlâi ilolávt lavluidis. Muumienni vanettij váhá vuoiŋâstiđ, já Muumieeči čokánij keeđgi oolâ uágguđ. Sun keččâlij finniđ mottom kyele peivimälisin. Puohah lijjii uáli luholiih. Sij iä avâštâmgin et sij lijjii puáttâm filifiškánij suollui. ¶ Taažâ 96, 99 ¶ Pargopitáh ¶ 2 – 4 pirrâmpeeivi Viehâ ennuv ¶ Sämikielâlâš oppâmateriaalij ¶  ađai  peevdi . ¶ Sämitige čuákkim tuhhiittij váldu-uulmijd oovtmielâlávt, eereeb saje 3., mii tuhhiittui jienâiguin 11-3. ¶   subjekt Eestieennâm ráánjáh Latvia já Liettua ¶ Talle sun eeđâi Jeesusân: ”Mušte muu, ko puáđáh väldikoddásâd.” ¶ c) Stuárráámus stuárádâs ¶ » Paijaan, vääldi päärni já suu eeni miäldásâd já paattâr Egyp- ¶ Siärvulâšvuotâ ¶ Sämitige ovdâsteijeeh uásálistii aalmugijkoskâsii artikla 8(j)-pargojuávhu káávcád čuákkimân Montrealist. Pargojuávhu lii vuáđudâm biodiversiteetsopâmuš vuáláčälleestaatâi uásipeličuákkim (COP). Pargojuávhu pargo stivree COP tuhhiittem maaŋgâihásâš pargo-ohjelm artikla 8(j) tooimânpieijâmân. Pargojuávhu pargon lii pargo-ohjelm olášuttem sehe čuávvoo biodiversiteetsopâmuš uásipeličuákkim artikla 8(j) kyeskee miärádâsâi valmâštâllâm. Čuávvoo uásipeličuákkim tolluu puáttee čoovčâ Maadâ-Koreast. ¶ Na škoovlâbeln iä lamaš ääših ennust rievdâm. Elma Rantamäki já Saarilehto Olli láin ain-uv máttáátteijen, Säderinne Aarre táálualmajin já suu kálgu Kirsti škoovlâ čorgejeijen. Asuntolabeln Juntus Maarit lâi ain-uv vyeššen já čorgejeijen, mut siäsá lâi muttum. Tääl lâi uđđâ siäsá Aili Levänen, kote lâi rávásub nissoonolmooš. Ij moonnâmgin kuhháá, ko stuárráábeh kaandah nomâttâlškuottii suu jieijâs seelgi tyehin “lottan” . Veikkâ sun vaarâ tien nomâttâs kuulâi, te jiem osko, et sun tast meendugin čuuvtij paa lijkkui tondiet, ko sun lâi lamaš tuođâi-uv suáđi äägi lottan kostnii suátirintamast. Na munhân jiem addim talle ton lotta-nomâttâs merhâšume já jurdâččim-uv, et tot lii mottoom soortâ hávkkumsääni, maid tot ij tievst lamaš. Sust lâi taggaar vyelligis roovâsiähá sárnumjienâ já sun toolâi meid čuuvtij čovgâsub oornig, ko maid toolâi moonnâmtáálvâš asuntolatäti já muu mielâst oro, et skilottes kaandah-uv tottâlii suu pyerebeht. Nieidâin lâi táválávt vyehin ain kuoddâliđ kaandâi porgâmijn asuntola siäsán, mut Leväs Ailâ lâi ton mielâst, et nieidah jiejah-uv kolgâččii porgâđ ääši oovdân maidnii, iäge ain kuoddâliđ sunjin. Tien oornigân mij kaandah lijkkuim. ¶ kuácceevyevdi siste tâi Säämi tuoddârijn. Jiäráskittee ¶ 6. tuáršu ¶ Keesi 1958 ¶ - Te lam kiärgus, Ánná eeđâi viijmâg Kaarin. ¶ Kollekielâ – Tave-eennâmlâš sämikielâ kielâpalhâšume ¶ – Na, elâččâm ehidist tom tuálvumin sunjin. Mast tom tiätá, jis tot veik usâstâl tom. Täälhân tiäđám, kost sun áásá, ko jo kerd jieš muštâlij munjin. ¶ Eehidpeeivi ruuhka ij lam vala álgám, ko hurgim taksijn kaavpugân. Taksialmai kuođij muu Rotterdam junásajattuv oovdân. Mävsidijnân vala-uv epidim, lijjim-uv toohâm olmânáál ko lijjim vuálgám. Jis mun liijká-uv kočoččim almaa tuálvuđ muu maassâd pááikán? Tego naharij siste lävkkejim taaksist, já mahtnii lijjim peessâm lippuautomaati kuuvl. Ovdilgo jieškin olmânáál hoksájim, lijjim uástám junáliipu Amsterdam kirdemkiädán jeđe uuccâm olmâ ruugâ, kost juná vuolgij. ¶ HABITIIV Habitiiv Ko sun lâi pieijâm kirje maasâd ilddei, sun vuolgij olgos kirjeráájust, mon lättest šoddii tääl monnii suujâ tet rääsih. Sun vuolgij pääihis kuávlun, kaačâi ain ko voojij já mudoi vaazij jotelávt. Tääl sun ooinij, maht muorâin lijjii vaahtera loostah, mut tääl tot ij innig orroom ollágin omâsin, puoh ton maŋa mii lâi jo tábáhtum. ¶ 2 . Peivimáállás puurah távjá škoovlâst. Škovlâpurrâmâšâst finniih puoh tárbulijd amnâsijd, ko peri puurah puoh, mii lii fálusist. ¶ mut laiđiistillâđ já tuálvudiđ njaalgâ vijne puuvdâi mield. ¶ – Jáhá. Tunnust oppeet mielâkuvviittâs kirdá, enni ruáhásist. Matti já ákku laaviv motomin hitruus mainâsijd já saavâid keksiđ já enni jurdá, ete suoi lává keksim jeegist stáálumainâs. Maatist ličij liijká mielâ moonnâđ uápásmiđ já sierâdiđ stáálupárnáiguin. ¶ C jamâ amnâstuv) ¶ – Na keesi tom kárbá riidon já puáđi tun-uv teehin! Eunuk ain čuorvij. ¶ 4. Mii pieđgee raavvâd purrâmâšsuddâdemuálist? ¶ jienâpááru 136, 137 ¶ Kielâlávgumân kyeskee škovlimhaahâ addel säämi máttááttâspargoviehân máhđulâšvuođâid ovdediđ já jyehiđ jieijâs mättim kielâlávgum olášutmist meid máttááttâsâst. Kielâlávgummáttááttâs vijdánem vuáđumáttááttâsân taha máhđulâžžân arâšoddâdmist ááigán finnejum sämikielâi iäláskittem jotkum oppâkenigâsvuođâškoovlâst. ¶ pahheeđ, pavam, paha = nyppiä ¶ – Ijhân tot lah máhđulâš. Kuáskâs tun talle huámáših et tot lii-uv čuhčá? ¶ Tot lâi Heikkâ, kote eidu lavkkij siisâ. ¶  sun Mon  räi  -‐  >  Äigi ¶ Sukkâr já vuojâ sehhejuvvojeh suptân. Toos sehhejuvvoo pime. Sooda já jáávuh sehhejuvvojeh koskânis já lasettuvvojeh siävuttâsân. Pase ###-astesâš uuvnâst ## miinut. ¶ 2. Maid ravâdijd luosâ kiävttá elimis jieškote-uv ¶ Čäcišadolâšvuođâ lasanem muštâl jäävri tâi ¶ – Säämi parlamentaarlâš rääđi lii čovgim oovtâstpargoos šoŋŋâdâhpoolitlijn koččâmâšâin, muštâlij Näkkäläjärvi. – Säämi šoŋŋâdâhpoolitlâš strategia valmâtâllâm lii algâttum já parlamentaarlâš rääđi stivrâ iävtut rääđi čuákkimân strategiast meridem. Kööbenhaammân šoŋŋâdâhráđádâlmijn ij šoddâm čannee sopâmuš luáštukeeppijdmijn já äšši sirdâšuvá Meksiko puáttee juovlâmáánu šoŋŋâdâhčuákkimân. Kööbenhamânist lijjii ovdâstum puoh kulmâ sämitige. ¶ – Ete maggaar kišto toh láá orniimin? ¶ – Joo, njobžis juurdâ, Tobžâ kullui. ¶ – Nuolâstâh-uv Myerji njuoskâ pihtâsijd, te mun viežâm tunjin koške pihtâsijd skaapist. Myerji nuolâst njuoskâ pihtâsijdis já kárvudât uđđâ, ruopsis, koške vuálpu já fiskis uccpuvssijd. Hirškiihâst ákku koijâd: ¶ stuorrâpiätu ● ● välli ● ● ijjâkozzâlodde ¶ Jeesus eeđâi: ¶ páárhust aaihâ pajeuáksán hiäŋgusuilo, kost stáálupárnááh laaviv peivinahârijd uáđđiđ. Hirškikkâ já Myerji kuárŋuv neppirávt hiäŋgusuuilon. Suoi teddilává uáivis timmâ uvjâkuáddáid já kovrâsává uáđđiđ. Sämicissááš já pyeidicissááš visârdává sunnui naverlavluu já lieggâ kesipieggâ vuáttu kiärrásávt stáálupárnáid naharân. Puáris aaihâ oovsij syejeest uccâ stááluin lii torvolâš já suotâs uáđđiđ. ¶  lii - oppâmateriaal lii jurgâlum WSOY kirjerááiđust Matikka . ¶ Lijjim peessâm suullân kulmâ kilomeetter Avveel kuávlun, ko muu vuájáán maašinpeevdist šliäđkuškuođij ruopsis čuovâ. Vistig tot šliäđgui tuše tyellittälli já arvâlim, et orostiččim Avelist keččâđ, mii čuovâid tot jiešalnees lâi. Lâi jo siävŋánmin-uv. Mut ko vuoijim ucánjihhii ovdâskulij, lamppu puolij jo ubâ ääigi. Poottim mudágávt bensinsajattuv šiiljon já orostim toos. Koivum auto raavâkirje kiistâloová siste já uuccim čielgiittâsâid. Huámmášim, et šliäđgoo čuovâ lâi čuáskudemkolgos čuovâ. Taat tot tuše vááilui-uv muu hyeneeht álgám määđhist, et auto-uv vala cuovkkâničij! ¶ Itkonen æænab ajn skīipa ooudast kuáysuj Taaa vaīin roozaj ¶ – Lii ilo adeliđ saavâjođettem tiileest, mast sämiääših láá puátimin eromâš tarkkum čuásáttâhhân OA:st, páhudij Ruotâ sämitige saavâjođetteijee Sara Larsson parlamentaarlâš rääđi čuákkimist Ruávinjaargâst 14.4. ¶ Säpligeh poreh muorâi já ¶ Taat mii prooteest ijjâkerhoi vuástá lâi mottoomlágán algâ já vala uccâ taggaar. Ive teikkâ muádi maŋeláá syemmiliih já vissâ-uv ruátáliih já taiđii tast leđe eres-uv kontingentij suáldátteh, čuákkejii taggaar čuátásâš suáldátjuávhu Reginastreet kolliistâlmân já talle monnii remontin puoh Reginastreet ijjâkerhoh já iänááš baarijn-uv vala. Tot lâi nuuvt stuorrâ uuđâs, et joba Suomâ aaviseh-uv čallii tast já taaiđij televisiouđđâsijn-uv leđe pittá tast. Taat mii prooteest saatij leđe kuittâg tot, mii piejâi joton tom stuárrâb-uv prooteest. ¶ Soojijn kiävttojeh čuákkimpiergâsij lasseen táárbu mield meddei läigittes mikrofonih já eres-uv jienâkäldeeh, nuuvtgo tiätumašinij Skype-ohtâvuotâ já videoráđádâllâmpiergâseh. Tái jienâ lii máhđulâš vuolgâttiđ meddei tulkkáid ađai ubâ siskáldâs tulkkum luhostuvá. Jis mikrofonih iä kevttuu soojijn, tuulkah iä kuulâ maiden, ijge tulkkum luhostuu. ¶ Myeđhikievŋis ¶ Jeesus posádij sii kuávlun já eeđâi: “Väldiđ Pase Jiegâ. Kiäs tij addelvetteđ suddoid addâgâs, sunjin toh láá addâgâs adelum. Kiäst tij kieldivetteđ addâgâsadelem, sun ij uážu sudoidis addâgâs.” (Joh. 20:22-23) ¶ - Sämikielâlâš tiervâsvuođâtipšoo 22 963,50 € ¶ 30. Sieidegeađgi , táálu stuárusâš uhrekeđgi Lemmee nuorttiipiäláá Nihasanoaivi máddáápele vieltist, mon ohtâ robdâ lii ciägus tegu veer, maddust vuovdâ, moos šiettih kyehti almaa já tobbeen láá ennuu mieskâ čuárvih (Juhani Jomppanen ive 1947). ¶ 96 ¶ Ill.  Pieijim  vuoidâs   puorijd  saveháid. ¶ Iänááš uási Suomâ jaavrijn láá väniraavâdliih, ¶ Immeel táttu lii, et jyehi párnáást lii eeči já enni. Sunnui kulá eromâš árvu já kunnijâttem, ko suoi lává mii vaanhimeh. ¶ Sämitigge lii ráđádâllâm čohčâmáánu loopâ rääjist haldâttâs oovdânpyehtimhammiittâsâst algâ- já hiäimuaalmugáid kyeskee Ilo 169-sopâmuš ratifisistmist riehti- já eennâm- já meccituáluministeriöin. Ráđádâlmeh juátkojii 28.10.2014 räi. Sämitige ráđádâllen lijjii sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi, I värisaavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio já II värisaavâjođetteijee Heikki Paltto. ¶ 7) Nonniđ kyevti- já maaŋgâkielâgvuođâ toin naalijn, et sämikielân piergee riijkâraajij rasta já ain eenâb maaŋgâkielâlii ohtsâškoddeest-uv; ¶ 25 SLOVAKIA ¶ Viijmâg te poođij mii vuáru. Rivgoo peevdi tyehin tedâččij tiäturis puáluid jeđe ravviiškuođij: ¶ - Mun luáštám Ilmar talle lasârääigist siisâ. ¶ suájákejij koskâ 145-170 cm ¶ - Maid mun tääl poorgâm? sun koijâdij Wiesehist. ¶ suomâkielân ¶ Ko sij kiergânii puurâdmist, te raahtij eemeed kuásán saje puáššuluáidun jieijâs pel, nieidâkyevtis oođijn nube pele luáidust. Kuásán čonnii raggâs, mon siisâ sun uáđđái. Iđedist raavhâi enni: ¶ LOPP ¶ Kaana heejah Juh 2:1-12 ¶ 7. lopâlâš ráávhu ¶ 4. Amanita muscaria – Punakärpässieni – Ruopsiskiärppáákuobâr U ¶  parantaakseen Urpo Vuolab nomâttui sämitige väriovdâsteijen meccihaldâttâs Ucjuuvâ ohtâsâšpargojuávkun. Sämitige väriovdâsteijen juávhust lii ovdeláá toimâm Pentti Pieski, kote lii pivdám uđđâ väriovdâsteijee nomâttem tast maŋa ko sun lii sirdâšum meccihaldâttâs pargen. ¶ Tovle sämikuávlust oovtkielâlâš olmooš lei härvinâš. Puoh sämmiliih addiittillii kyeimi kuoimijnis mahtnii. Eromâšávt anarâšah láá iberdâm já maŋgii meiddei sárnum eres sämikielâid. Taam luándulii maaŋgâkielâlâšvuođâ macâttem lei ohtâ leeirâ stuorrâ vuáđu-ulme. ¶ 6. Brasilia 9 200 ¶ Petra Kuuva lii heiviittem teevstâi uđđâ čäällimvuáhán. ¶ (almostittum lávloi luuvijn) ¶ Nuorâirääđi lii šiev tovgâmlyevdi sämipolitiikân já mane ij še kieldâpolitiikân. Nuorâirääđist uápásmuvá sämitige tooimân, ráhtusân já ulmijd sehe uáppá čuákkimvuáválâšvuođâid já algâaamugij – aainâs sämmilij vuoigâdvuođâin já aalmugijkoskâsijn vaikuttemmáhđulâšvuođâin algâaalmugsyergist. Nuorâirääđi uápásmuvá jieškote-uv organisaatioid Suomâst, mut še maailm vijđosávt. ¶ 120 ¶ Muusik ovtâstit säminuorâid Helsigist Njuárgámân – säminuorâi taaiđâtábáhtus aldan! ¶ Liŋkki Sämitige pargoviehâpoolitlijd äššikirjijd, mooid kuleh täsiárvu- já oovtviärdásâšvuođâvuáváámeh sehe pargoviehâpoolitlâš ohjelm. ¶ “Meid mottoom kollealmai lii arvâlusâi mield karttâm mecciriävárij uhren. Sun lâi vuolgâdmin páikkásis máádás, mut ovdil vyelgimis jurdâččij vala elâččiđ tipšomin ašijdis markkânist. Suu lijjii uáinám monâmin Avveeljuuvâ rasta já vuálgám Pänijäävri já Solojäävri pehti vuálus Juvduurido markkânân mannee pálgá mieldi. Anarân sun ij kuássin puáttám. Ive 1951 kyeliviljâlemlájádâs vuáđudâs kuáivum ohtâvuođâst kavnui puáris tullâsaje, mon vyelni lijjii almaa täävtih. Lii arvâlum, et sun ličij lamaš tot lappum kollekuáivoo, mon riäváreh lijjii togo fattim kiddâ.” ¶  uáivisäänis Pääihist Matti já ákku vala putestává já vuorkkiv luámánijd. Uási luámánijn ákku já Matti vuorkkiv sukkâráin lasâpurkkijd. Matti haalijd vuorkkiđ luámánijd meid ááhu puáris muorâliitán, moos ákku-uv lii jo pärnin vuorkkim luámánijd sukkâráin. Maati perruust lii šiljoost puáris, kolmâ eennâmkiällár, kuus sij vala-uv vyerkkejeh muorjijd täälvi várás. Matti tuálvu keesi vuossmuid lyemepuurkijd já muorâlite kiällárán. Uási luámánijn suoi liijká pieijâv puolâštemrasijáin puolâščuukán. Návt lává Matti já ákku čuággám já vuorkkim keesi vuossmuid luámánijd. ¶ s. 167 ¶ Já talle Monni moonâi culáidittiđ maidnii karusel hoittájeijei. Piäkká kuárŋui karuselhiäppuš siälgán, ege kihheen eres uážžum moonnâđ tontovváá fáárun. Karusel aalgij juurrâđ. Piäkkâ seevij ilolâžžân kepilijnis. ¶ Liisá lâi čielgâsávt-uv ilosmâm Ááná uáinidijnis. ¶ Amnâseh: ¶ 1. Almos toimâttâh hoittáá ekonomia-, pargojuávkku- já eres almoshaaldâšmân kullee aašijd. ¶ nissoon (sl. 70-ihásâš) 9 ¶ Sun, kii lii kočodum Villen, keejâi kirje váhá ääigi, já talle ruttij nube kirje ilddest. Tot aalgij siämmáin saanijn ko tot-uv, mii tääl sáárnui sunjin, nuuvtko sun lâi epidâm-uv. Joo, tobbeenhân uštus lijjii mohnii pustavijd čallum styeresin. ¶ Jiem innig kiergân porgâđ maiden, ko uksâ lii peškittâm kiddâ já muoi leen kuávttáá toin máttáátteijein. Čiärustudâm ain, mut viijmâg áálgám ucánjáhháá uáccuđ, ko máttáátteijee sárnuttâlškuát já läiđee luokkaviistán, mottoom pulbetân čokkáđ. Addiim, et tie ličij muu peŋkkâ, mii lii siämmást tegu pevdi já räigi vala roobdâst. Kuulâm, tegu poccuukiällu te čuojâškuát já larmâ-uv sijvoduuškuát. Forgâ kulluuškuát skoopâ raapâin já viäskárist, ko maaŋgah kammuuh tuámih siisâ. Váhá ääigi keejist šyevvit ubâ vyeliškoovlâ páárnáščuurâ ton luokkaviistán, kost mun-uv lijjim čokkáámin. Máttáátteijee Rantamäki jyeviškuođij pulbetijd škovlâlijd, já ko juáhâš lâi finnim saajees, te máttáátteijee iätá: ¶ a. Kotemuu Aasia stuorrâkuávlust arva enâmustáá? ¶ Anarâškielâ seervi 20-ive tuálui juhleviehâ ¶ 7. Aanaar kieldâ lii meridâm, et ij kuássut viijne kuosijdis kieldâ tilálâšvuođâin já tuáivu, et kieldâ irattâsah čuávuččii meid siämmáá ovdâmeerhâ. Kieldâhovdâ Reijo Timperi já haldâttâshovdâ Pentti Tarvainen almottáin, et suoi iävá innig täst ovdâskulij tuhhit viijnerekigijd já taid ij lah lope pieijâđ kieldâ mäksimân. Uđđâ kieldâ haldâttâs saavâjođetteijee Anu Pietikäinen vaaldij taam vijneääši oovdân. Taan ääšist láá kieldâst savâstâllâm ovdil-uv. ¶ almostuvvii kielâlávt tivodum teddilmeh iivij 1685, 1758 já 1776. Ive 1758 almostum ¶ Ässeeloho: 930 ¶ – Maht te jis pääccip hotellin kuittâg oovtâ iijân? muu käälis iävtuttij. ¶ – Njäälgis lii, njäälgis lii. Mut ¶ Maasai vázzá Aanaar maađij mield tavas. Sun lii uástâm jieht lieggâ pihtsijd Avveel siijdâst váhá tast maŋa ko poođij teehin. Pihtsijn láá ennuv jyehiláván ivneh, eresnáál ko päikki-Tansaniast kost puohâin láá ruopsis pihtseh. Maađijpiälláin lii masa meetter muotâ. Muotâ lii vielgis, kolmâ aamnâs, mii lii kulloo tuše kolmun čääci. Suámálâš, veikkâ čääsist ij lah mihheen iivnijd te kuittâg muotâ lii vielgâd. Já váhá olgoláá maađijst šaddeh muorah. Taah-uv láá eresláván muorah ko pääihist; toi loostah láá ucebeh já korrâsuboh. Eteh taid peeccin. Motomin maasai uáiná ennuv kuusâ mattsijd elleid main láá muálkkáás čuárvih já kuhes soksâmeh. Tiäđust-uv tain láá nuuvt kuhes soksâmeh návt kolmâ pääihist, ko teehi viggá kolmuđ veikkâ liččii mon ennuv pihtseh. Forgâ šadda jo sevŋâd veikkâ peivi pajanij eskin muáddi tijme tassaaš. Mutâ keessiv iä lah uánihis peeivih mutâ kuheh. Nuuvt kuheh ete peivi ij lappuu kuulmâ mánuppajan, lii maasai kuullâm. Sun vuáttá muottust riämnjá luodâid já kiergân uáiniđ-uv oovtâ ovdilgo tot láppoo miäcán. Tot lâi mudoi masa siämmááláván ko pääihi riämnjáh mut tast lijjii ucebeh peeljih já kuhheeb seibi. ¶ Vissásumos kirjálâš käldee, ko lii koččâmuš markkânij toollâmsaajeest, lii mielâstâm maajuur Peter Schnitler räjikoijâdâllâmpevdikirje (rajakuulustelupöytäkirja). Ko Schnitler máđhâšij kuávlust já koijâdâlâi ulmuin räjirastalditmijn 1744 – 45, lijjii sust kyehti čuákkim tobbeen. Vuossâmuš čuákkim tollui Veinesbotnist. Schnitler ij lam kuittâggin tuđâvâš puátusân já kuovâmáánu 12. peeivi 1745 sun toolâi uđđâ čuákkim ”Varanger Österbottenist Varjâvuonâ Markkânpääihi aldasijn taažâ sämmilii Peter Larsen Tälviaassâmviäsust, ađai Tälvikuádist...”. Taat lii noonâ tuođâštus markkânpääihi sajaduvvâst. Mij tiettip, et ”Österbotn” ässeeh lijjii varrim taan kuávlun tälviv. ¶ * Kálvudâh: čuákkimpeevdih já -stoovlih 25 ulmui, luvâldellee pevdi, ilddee já sieminkievkkân (čääci, jieŋâskäppi, tiskámmaašin, kähvivuoššâmpiergâs). ¶ Uáđidijn šoodah! ¶   Ánná tuáivui jiečânis, et Heikkâ motomin kavnâččij olssis tom, maid jo lâš lamaš ucâmin-uv, mottoomlágán ráávhu já rijjâvuođâ. Ánná ličij halijdâm mahtnii išediđ Heeihâ, mut toos ij vissâ lamaš maggaargin tárbugin, ko jo kerd puoh lâi moonnâm tánávt. Oovtâ ääši Ánná kuittâg tieđij: sun ij kuássin puávtáččii vájáldittiđ Heeihâ. ¶ Pieinis-Piäkká väzistij muotâäijih luusâ já käskistij rotáseeibi keejist. Muotâäijih aalgij siämmást lihâdiđ, tääl tot aaibâs čielgâsávt pozáttâlâi. Tot lâi ellee! ¶ Tiilámravvuuh: ¶ Prinsiipmiärádâsâst nanodeh, ete biodiversiteetsopâmuš artikla 8(j) kenigâsvuođah kyeskih Suomâst sämmilijd. Prinsiipmiärádâsâst kieđâvušeh sämikuávlu luándu maaŋgâhámásâšvuođâ já sämmilij ärbivuáválii tiäđu tile já puátteevuođâ. Staatârääđi prinsiipmiärádâsâst láá artikla 8(j):n já sämmilijd kyeskee merhâšittee tooimah já ulmeh: ¶ c. Mii tááláá ääigi njomâtteijeid kirdá siämmáánáál ko ellee 1? ¶ b. Aandih ¶ Hirškikkâ já Myerji pyecceiviäsust ¶ Island källeevuáđu tullâvuáđulâšvuođâst muštâleh meiddei čyeđeh kumekäldeeh , moi kume čääci puuljârd já tuáldá. Geysir lii kumekäldee, mii koskâttuvâi ruso kumečäcicirgâsijd. ¶ ERES VUOTÂNVÄLDIM: ¶ 1. Luvâttâl muorâkäärdi muorâid já miestuid. ¶ Jussá Seurujärvi ¶ 67. Ele vahâgit čácáduvâid 211 ¶ – Kost lah kollaažâm? Muumieeči koijâdij. ¶ Staatâčällee Raimo Valle čielgij Taažâ haldâttâs sämipoolitlâš linjáámijd já ILO-sopâmuš vaikuttâsâid sämimáttááttâsân Helsigist uárnejum seminaarist 13.11. ¶ a. Nommâkištoin occoo säämi kulttuurkuávdážân uánihis, pehtilis, mielânpäccee já iäruttuvvee sämikielâlâš noomâ, mii kovvee kulttuurkuávdáá ¶ Ores käskimčuáimáá elimân kulá reeviir piäluštem já parâttâllâmkyeimi uuccâm. Ko parâttâllâmkyeimi lii kavnum stellee ores poođâkeeji postâlâgánijd orgaanâid niŋálâs niäkán, kost toid lii tađe várás vuovâs luámi já nuuvt toh tarvanává oohtân. Tain šadda talle mottoomlágán tandem. Jis niŋálâs tuhhit kuáššos, te tot tarvan jieijâs poođâkeijijn orráás parâttâllâmorgaanân já siemâkolgos sirdâšuvá niŋálâsân. Tast maŋa toh iäránává já niŋálâs rahttât monniđ. Monnim tábáhtuvá njuolgist čáácán tâi monnii čäcišaadon. ¶ 76A Maarianhamina hamânist joteh ennuu taampah. Stivleeh kuleh museotamppâ Pommernân. ¶ -Nomâlâssân jyelgih láá kuheh, Sáárá hundârušâi, ko viärdádâlâi kyevti eres kaandâ luággijuolgijd Kuivee juolgijd. ¶ Iššeed, amas mij siähániđ aššijd, moh iä mijjân kuulâ. Adde mijjân herkkivuođâ kuldâliđ tuu jienâ. Adde mijjân haalu rähisvuođâ tavvoid. Kuulâ mii rukkoos Jeesus Kristus tiet. ¶ Jis pärni puáccáá tipšopeeivi ääigi, almottuvvoo tast vaanhimáid. Jis pärtti sáttoo, adelep páárnân vuosâiše já toimâttep suu tiervâsvuođâkuávdážân já tast almottuvvoo vaanhimáid máhđuláv tállân. Jis tist ij lah máhđulâš pääcciđ pááikán pyeccee päärni tipšođ, pyehtivetteđ tiäđustâllâđ päikkitipšoo palvâlemjođetteijest puh.040-7792861. Päikkitipšokoloruttâ ij perruu, jis siämmáá ääigist piärroo peivitipšomáksu. ¶ Puđâldâsteatter Ivaloiset Sajosist ¶ Maati eeči máccá putestiđ viermijd já äijih páácá salttiđ já suovâstiđ šaapšâid. Matti vuálgá siisâ tuálvuđ čuomâstum šaapšâid áákun sälttikyele rähtim várás. ¶ Käibid savâstâllâmkuoimijd ¶ 6. Persovntiäđuh kieđâvuššojeh tuše nommâkišto ohtâvuođâst, iäge toh luovâttuu ovdâskulij. Nommâiävtuttâs vuolgâttâm ulmui puoh persovntiäđuh tuššâduvvojeh kišto nuuhâm maŋa. ¶ Kirjáá uáivilin ij lah leđe náguskirje. Tast lii viggum adeliđ maidnii tiäđuid taggaar ääšist, mast ovdil ij lah čaallum mihheen erinomašijd. Tuođâlávt ij lah lamaš älkkee kavnâđ tiäđuid tallain markkânijn, mut muu mielâst lii kuittâg jiärmálâš äšši pieijâđ naavcâid taan áášân. ¶ Hemulâš-uv lâi tobbeen: ¶ Ánná vuordâččij jo eehid. Onnáá eehid sun lâi lopedâttâm moonnâđ Heiháin elleekuuvijd. Ij sun lam tuostâm mieđettiđ Heeikân, et ij lam ovdil kuássin iällámgin elleekuuvijn, mut vissâhân tágárij feeriimij maŋa lâi aaibâs pyeri váhá suotâstâllâđ-uv. Ánná ij vala tiättám, mii sust lâi ko sun jurdâččij Heeihâ, mut tot lâi taggaar suotâs, lieggâ tobdo: Heikkâ oroi lemin liägus olmooš, kiäin lâi älkkee orroođ já savâstâllâđ jyehilágán aašijn taan maailmist. Nuuvt lâi kale meiddei Hanssáin, mut Hanssâ lâi ereslágán - mottoomnáálá tuođâi-uv liijkás uápis. Vissâhân Maarit lâi lamaš vuoigâdist eđâdijnis, et motomin kalga peessâđ luovâs Säämi maailmist, mii ij suugin mielâst kale lam ulmui puoh älkkeemus piirâs. Tot lâi mahtnii nuuvt ucce já suojâlum. ¶ – Tun kale kolgâččih moonnâđ mottoom mánuppajan Kuovdâkiäinun teikâ Kárášjuuhân, lâi Kaari ravvim. Tohon uccii sämikiel hárjuttâlleid. ¶  kočom – Iälám tuálvumin kooritarbâšijd siijdân, mut puáđám forgâ maasâd. Kuškiidât tun ton puudâ tuurhâd Miiko, eeđâi Pocahontas mojonjalmij. ¶ Puohah, kiäid Immeel Jieggâ joođeet, láá Immeel párnááh. (KAT/IM) ¶ mus vyehi taas lii tot, et sämitige virgeomâhááh já toimâulmuuh kevttih merikoskâsávt uási ¶ Kielâpalhâšume ulme Kielâpalhâšume ulmen lii išediđ sämikielâ ovdedmist tâi siäilutmist Taažâst, Ruotâst, Suomâst já Ruošâst. ¶  máttáátteijei. 30b skivŋe já skiivŋesiisâ ¶ Ravintola oovdâst lâi kuhes jono, mon majekiäčán Ánná já Heikkâ passijn čuážžuđ. Vistig tot ij ovdánâm ollágin, já Ááná mielâst sun kolmui toos. Sun smietâi, et ličij liijká-uv kolgâm nutkâđ vala nuubijd lieggâ sukkápuuvsâid juálgásis. ¶ – Taat lii uccâ puškooš, vuojâleijee, Ella čielgee. ¶ – Jáá, na tallehân mun puáldám vala mottoom ive. ¶ – Kulâ Ánná, maid jis manneen oovtâst purâdiđ onne kuusnii? Heikkâ koijâdij tiijme maŋa. ¶    ohtâvuotâ: čepis – Mana-uv taat Eskelâš kuávdážân? ¶ Nuorâbij kirječällei kiirjijn palhâšuvvoo Avveel vyeiliškoovlâ 0-2 luokkalâš Máidnasat mánuid mielde. “Uáli fiijnâ kirje, mon kolgâččij teddiliđ. Fiijnâ koveh já onomatopoeetlâš tekstâ taheh kirjeest uáli kiäldulii. Kirje vievâst lii älkkee oppâđ mánuppoojij sämikielâlâš noomâid” . Nubben taan juávhust palhâšuvvoo Aanaar vyeliškoovlâ 3-4 luokkalij Manin nu lea? “Hitruus já kiäldulâš muštâlusah ucebáid párnáid. Fiijnâ koveh muštâleh fiäránijn” . ¶ Sanne Jortikka, Outi Maijala, Teuvo Nyberg já Matti Palosaari, ¶ sälttičäcipulssâ suolavesipulssi ¶ eellimpiirâs, lihâdem čääsist, raavvâdhaahâm, ¶ – Na tot ij luhostuu, rivgoo čielgij. ¶ Váldusali (ovtâstittum) ¶ Jeesus nuolâi olgoldâspihtâs já čoonâi siholduv aaleemsis. Talle sun leškij ruhhoost čääsi posâdâttâmliitán já eeđâi Juhánâsân: ”Puáđi, Juhánâs, mun poosâm tuu juolgijd.” ¶ Palhâšum kovetaaidâreh lijjii Kalle Tarsa já Arttu Poikela Suáđigil Aleksanteri Kena škoovlâst, Berit Juliánná Hetta, Sara-Elina Valkeapää já Elen-Anne Juuso Käresavvoon škoovlâst, Jenni-Kaisa Miettunen Vuáču škoovlâst, Saku Harju já Riikka Oilio Peltovuoma škoovlâst, Aapo Valle Kärigâsnjaargâ škoovlâst, Marielle Näkkäläjärvi Heta škoovlâst, Jaakko Huru Tiärmáá škoovlâst, Diana Kangasniemi já Rufina Kangasniemi Aanaar škoovlâst sehe Launa Kuukasjärvi já Per-Jona Labba Kilbisjäävri škoovlâst. ¶  kođđeem sijđoh: 22 ¶  láá   92 ¶ Iilvâs-enni iššeed vala taan täälvi Lynx já Uccâ Albin purrâmuš hahâmist. Mutâ kiiđâpeln sun ij ááigu innig porgâđ nuuvt. ¶ lahna.....54 ¶ Vijđodâh: 357 000 km 2 ¶ 188 ¶ *** ¶ - Mun ááigum onne elâččiđ Liisá kuvlân keččâmin, Ánná čielgij. ¶ Viljâinân peessim meid eelliđ Ucjuvnjäälmist-uv já munjin tot lâi vuossâmuš kerdi. Viljâm luptiistij kárbás jieijâs tuolmâmmaašin já vyejestáim Perfect-moottoráin vistig Suáluijavrij já Námmáájäävri pehti Maadâjáávrán já ton keejimiel taavaakeš, mon vuoddâsân laddijm kárbá. Iän moonnâm Maadâkuoškân ton suujâst, et munnuu moottoráin iän innig liččii peessâm pajas ton vohâdis kuoškâ. Maadâjäävri taavaakeččin jođhijm määđhi pálgá mield, viljâm vuojij já mun čokkájim steellig alne. Ucjuvnjäälmist iä lamaš kallegin táálu já eelijm-uv vissâ kolliistâlmin mestâ tain puohâin. Vuosmužžân eelijm Syrjálist, kost lijjii uáli ennuv ulmuuh. Nuuvt párnááh, nuorah, ko rávásuboh-uv ulmuuh. Jiem tubdâm tain kiämmân. Tobbeen moonáim Hagelin Uulá káávpán, kost kavpâšáim váháš já tast maŋa moonáim Äimijuuhân. Tot lâi Tiänurido mieli alne já tobbeen še lijjii ennuv ulmuuh, kiäin ij lamaš ohtâgin munjin uápis. Meid Puárispääihist elâččáim ton suujâst, ko tot lâi munnui mottoomlágán hyelkkitáálu. Tobbeen lijjii ušom Puárispääihi Máágá lasseen motomeh párnááh, ađai nuorah, kiäid jiem lamaš kuássin uáinám. Lijjim uáli uine omâs ulmui juávhust já vaarâ jiem ettâm säänigin tien kolliistâllâmmääđhi ääigi, veikkâ munjin-uv vaarâ käähvi kuásuttii jyehi táálust. Uinevuotân vaikuttij tot-uv, et puoh ulmuuh sarnuu peri orjâlâškielâ, mon mun kale iberdim, mut jiem máttâm kuittâg vala sárnuđ. ¶ ruškâdâs ruskuainen ¶ Tavallinen selvä järki ei kovin tavallista. ¶ Čuákánkiäsu ¶ meattá ¶ paalgâdäigi 53 ¶ Pisánijm tyelittälli, kuás monnii kromi- ađai veškiruuki puotâ, kuás mudoi peri kuvviđ fiijnâ enâduvâid. Peesih tobbeen sulâstittii viehâ čuuvtij Säämi peesijd ordârääji alda. Toh lijjii siämmáá ruánzááh já uáksááh, mut tain lijjii kuhebeh já timásuboh kuácceeh, ko maid ovdâmerkkân Säämi peesijn láá. Váráduv alne, kost lâi váháš täsivub eennâm, peesih já enâduvah sulâstittii huolhijdis, moh láá ovdâmerkkân veikkâba Avveel já Aanaar kooskâst já jis tuše čuovâkove vuáđuld kartâččij miäruštâllâđ, kost kove lii valdum, te ij kale tiäđáččii. Taat Troodos lâi nuuvt olluv, et teehi muotij tälviv já motomeh slalomčierâstâlmân lijkkuustum ulmuuh ellii tääbbin joba čierâstâlmin. Mun jiem ubâ suollust orroomáigánân uáinám tobbeen muottuu, mut nuuvt vain tobbeen kuhheeb ääigi aassâm ulmuuh uvástellii. ¶ Gyllenberg (1994: 216–217; s. v. πνεῦμα) Uđđâ testament kreika-suomâ sänikirje addel ¶ – Viiđas . Luuhâmkirje. Ellen Marit Guttorm. Orjâlâškielâst anarâškielân jurgâlâm Kaarina Mattus . Škovlâhaldâttâs 1985. 81 s. ¶ Nieidâkyevtis macâttáin njuámmiláá miestuu vuálá. Sunnuu mielâst oroi tegu suoi liččijn porgâm tuše šiev tavo, iäváge tuávkkivuođâ ollágin. ¶ Säämi aalmugpeivi 6.2. ¶ (vasen laita!!) ¶ Suoi kaččâv mieli vuálus. Lii huáppu. ¶ Njuámmilcooskâs. Pyessinjâsâi häärjih láá tegu sevŋâdist canccoo njuámmileh. Suuhâmkárbáin lyeštimettum kuoškâ. ¶ 2. Kuhes já jieŋâlis merâluohtâ ¶ soovâdvuođâst luándoin ¶ Nuorttâsämmiliih ¶ Tanska káártá nommâusâttâh (sijđo 103) ¶ Tiäđám kal, et tevstâi lasettem anarâškielân já nuorttâlâškielân puáđáččij mottoomverd mäksiđ, mutâ kuittâg-uv iävtuttâm museo ovdâulmuid, et taah tekstâlasattâsah tohhuuččii – aaibâs jo kielâi status luptim tiet. Ijhân pyevti jurdâččiđ kuittâg nuuvt, et anarâškielâ já nuorttâlâškielâ lává láppojeijee kielah, ijge toin kielâin kannat čäälliđ ubâ čielgiittâsâidgin museon, mii máhđulávt tuáimá vala maaŋgâid čuođijd iivijd täst ovdâskulij. Jis kielah láppojeh, te čielgiittâsčalluuh pääccih liijká tegu merkkân lappum kielâin já olg´eennâmliih-uv peessih uáiniđ, et lâi motomin taggaar-uv kielâ ko anarâškielâ. Taat lâi tiäđust-uv paldanâsvisio já mestâ viccin uáivildum-uv, mutâ ucánjihhii tast kale še tuotâvuođâ muálu-uv lâi oinuumist. ¶  ij Tiäđust-uv čäittimdiet hárávistim-uv, mut maŋgii meid kárgájim Tilkkuin roton säpligpiivdon, lâihân munnust piämmuhâs pääihist, kiäst vaarâ ličij nelgi. Nuuvtpa lâi-uv tiet keesi taggaar, et puohtim nijttomaađhijn motomin säpligijd puksâlummoost pááikân já adelim piehânjân. Ohtii ko lâim tulâstâlmin morâstâšriddoost, te rottejim lumostân muáddi säplig já čaittim iärásáid munnuu Tilkkuin onnáá piäiváá saallâs. Ailâ-uábbi, kote ij lijkkum säpligáid ollágin, uccást ij kiljáád, ko ooinij taid muu kieđâst. Čielgejim sunjin: ¶ 4. Pakistan 2 190 ¶ Olgohäämi: ¶ 11. Komitea avžuut, ete talle ko sopâmušstaatâ uđâsmit sämitiggeest adelum laavâ, tot lasseet sämitige meridemvääldi sämmilij kulttuurjiešhaaldâšmân lohtâseijee aašijn, mieldiluhâmáin vuoigâdvuođâid, moh kyeskih eennâm já luánduvaarij kiävtun sämmilij ärbivuáválávt asâttem kuávluin. ¶ 37. Dinosauruseh lijjii jieijâs ääigi uáiváámusah . . . 150 ¶ Pirrâdâh 4. Gandvik–Reeppin 31 164 ¶ uárree 89 ¶ Tobbeen sun kuáhtái elimis rähisvuođâ. Sun lâi kerdičorgejeijen peiviv já iho sun palvâlij eellim naavdâšmijd. Lâi vaidâlittee et nieidâ puáccái, mast maaŋgah suu ustevijn iä halijdâm kuullâđ säänigin. Tavdâ maavsij Small Johnsonân já viđâlohán eres áárvust oonnum almai viehâ povčâgittee tálhudem já kumestâs viällám seeŋgâst. ¶ Sämitige almosčuákkim 15.2.2012. Tuulhah pargoost. ¶ Sun suutâi já toskádâlâi: ¶ Ive 2015 Ijâttes iijâst kuullâp nuotâid vildáás tuoddârijn ¶ Siämmáánáál ko ulmuin lii vuoigâdvuotâ – já masaba jo eđâččim kenigâsvuotâ – máttááttâllâđ maailm kielâid, sist lii vuoigâvuotâ já kenigâsvuotâ máttááttâllâđ jieijâs kuávlu ucceeblovokielâid. Kielâ kiävru, ko tom kiävttá eenâb. Tego Kuobžâ-Saammâl Matti lii motomin ettâm: mii aavhijd lii putes kielâst, mii ij kosten kulluu? ¶  vyebdiđ] ihekirjemiärádâs ¶ – Muu aarnist láá timanteh, sun eeđâi já luptij roggeest seehâ tievâ ¶ ” Lam uáli ilolâš ete ministerist lâi asto teivâdiđ sämitige já puigâ perustem savâstâllâđ sämitiggijn sämiaašijn. Minister poođij Anarân njuolgist Tromssast ”Arctic Frontiers” - konfereensist. Mist lâi uáli lieggâ já šiev savâstâllâm sämmilij vuoigâdvuođâsajâttuvvâst já arktâlâš koččâmušâin. Minister muštâlij mijjân meid Arctic Frontiers - konfereens tubdâmušâin. Saavâstis minister lâi váldám oovdân algâaalmugkoččâmušâid, mast lam uáli ilolâš” sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi muštâlij. ¶ puurki kooskâi luhhijn, amas kirdee tiivreh kárgáđ. ¶ 2. Halvard Hanevold, Taažâ 2. Kristina Smigun, Eesti ¶  čuoigân. Sierâlágán Čišetpeln láá uáinimnáálá tääl jo mieskâm steelligeh, moi mieldi kárbáid puovtij keessiđ. Juvduujuuhâ lii lamaš meid suátiääigi vuojâttemuáli já Njuámmilcoskâsist-uv láá keeđgih pačâlum uáli pyereedmân. ¶ - säämi škovlimašij otsâšpargo-orgaan čällee já oovdânpyehtee, ¶  vuovâs, Säminuorâi ovdâsteijeid ožžuu kijttosâid väldikodálâš Teatris-tábáhtusâst Helsigist. Kuohtuuh säminuorâi taaiđâtábáhtusâst njuhčâmáánust Hettaast väljejum juáhvhuh, kärigâšnjargâlâš Spektrolihtat já avveellâs Bohccostallit, ožžuu 500 euro stipendijd. ¶ – Tij leppeđ nánnááh, Ellinoora cullâguát. – Tij ¶ váimuskálžu ¶ ČUÁKÁNKIÄSU ¶ SPR tuárju eromâšávt piäivášenergiain ávhástâllâm lasettem. Pieggâvyeimi lasseetmist sämmilij ärbivuáválavt aassâm kuávloid kalga sooppâđ ääšiuásilii sämitiggijn, sehe meiddei ääšiuásálij kuávlui páihálij ärbivuáválij iäláttâsâi ovdâsteijeiguin, eromâšávt puásuituáloin (palgâsijguin). Pieggâvyeimi ij uážu tovâttiđ smávvást stuárráb hemâdâs sämmilij ärbivuáváláid iäláttâssáid tegu sämmilâš puásuituálun. Uđâsmuvvee energiahaamij lasettem váátá meiddei bioenergia kiävtu lasettem, mii puáhtá ääšimiäldásij silleittáá lasettiđ sieminčalmaašluáštuid. Motomijn kuávluin bioenergia nuurrâm áštá algâaalmugij eellimtile. Bioenergia nuurrâm kalga tábáhtuđ pištee vuovvijn já prosessist kalga kunnijâttiđ algâaalmugij vuoigâdvuođâid. SPR váátá, et bioenergia kiävtu lasettem ij uážu lasettiđ sieminčalmaašluáštuid já váátá, et sieminčalmaašluáštuid kalga haldâšiđ pehtilis silleiguin. Čäcivyeimi lasettem ij uážu äštiđ luánduáárvuid ige tovâttiđ smávvást stuárráb hemâdâs sämikulttuurân. SPR tiäddud meid, et lavŋe ij lah uđâsmuvvee energiahäämi. ¶ NJOBŽÂVÄÄRI JONSAHPEIVKÄHTEEH ¶ Ilmar ¶ – Toh sierâdává tuše, mun ettim. – Nuuvt Pete iätá. Aviaja iätá, et toh povvustává oovtâst. Siämmáánáál vaarâ, tegu mun sierâdiččim riäŋkkunjuškon Uccâ Juhánáin. ¶ Tuáivuttep puohâid tiervâpuáttám Säminuorâi taaidâtábáhtusan tuorâstuv 31.3.2011! ¶ Stoormâ vyelni ¶ Irjánâš lâi čuoppâm TYÖKANSA -nommâsâš neeljičievvâg korrâleibipakettist lokkeuási luovâs, máccum tom já tuvkkâlâm puoŋân. Tot lâi suullân 30 x 30 cm stuárusâš päävir, mon sun lâi čáittám Ábrámâžân já talle lâi Ábrámâš-uv ferttim mieđettiđ, et Irjánáást še lii “leibikortti” . ¶ Pivdemäigi 1.11. – 31.3. ¶  alda / alda vääri ; Talle mottoom olmooš eeđâi: Na ij, já tääl-uv suu ferttij teehin kyedin pyehtiđ. ¶ – Kuhháá Nestor vuástálist, muta loopâst kuittâg vuálgá. ¶   – Kutkâ! ¶ 5. Mane Australian puohtum kanih lasanii jotelávt? ¶ 8. Hygrophorus erubescens – Rusotäplävahakas – Ruostâtiälkkukässih U ¶ Proojeekt puátusin šoddii Säämi arâšoddâdem aargâ tooimâi ravvuuh já anarâš-, nuorttâlâš- já tavesämikielâlii arâšoddâdempargovievâ kuati.fi –materiaalpaŋkkisiijđoi raamih já válduprinsiipeh. Materiaalpaŋkki lii tääl kiävtust tuše sämikielâlij kielâpiervâlij já peivitipšo-ohtâduvâi pargoviehân. Siijđoi loopân rähtim várás vyerdih jotkâproojeekt. ¶ Nube keesi evakkost puáttim maŋa algii ulmuuh tupehiirsâid já lyevditävirijd fievridiđ kyermiavdoiguin. Ton ääigi iä lamaš vala toh avdomaađijjehkin nuuvt meendu pyereh. Ko arveh lijjii, te luodâh stanžuu aaibâs. Mii pel puáhtojii toh táluhiirsâh já lyevditävireh keesi äigin ko luoddâ lâi vala koškes. ¶ ILO almossopâmuš nr 111 olgooštmist, mii tábáhtuvá pargomarkkânijn já áámmát hárjuttem ohtâvuođâst ¶ – Na vissásávt-uv lii. Jiävttáá peeivi šiev uuđâs lâi kuittâg tot, et lam finnim uáppeiviste mut hyenes uuđâs lii tot, et finniim tom esken máánu aalgâst. ¶ Peeivi pärni ¶ ČUÁKÁNKIÄSU ¶ KESIMÁÁNU ¶ Kiihâm maŋa láá orásijn čuosah . Mučisivnásâš kiihâmpuzâi sajan šaddeh niŋálâštuársu sulâstittee ruškiskirjáás puuzah. Porgemáánust orásijn láá uđđâ čuosah já ton puuzah muttojeh oppeet muččâdin. ¶ – Saammâl-čeeci, mun cullâgyeđettim, – maatij-uv iännám čulgâđ kukkodvuođâ? ¶ Tijdâlamppu lii taikalamppu – mut mii lii Skuáppu? ¶ Juuhâ tulvá! Juuhâ tulvá! Toh huikkii puohhâid ¶ Koccájim toos, ko uškes šoodâi, tievst ko peivi lâi vääri tuáhá lappum te áimu lâi čuáskum. Muu kammuuh já kamuvsyeinih lijjii pyereest kuškâm. Suoiniistim čässihijdân, kamâdettim já vuolgim oppeet máátkân. Jiem kiergânâm kuhâs ko kulâškuottim káránâsâid larmâdmin. Halijdim tiettiđ ete mii tobbeen lii ko eidu nuuvt ruŋkesteh já larmâdeh. Ko puáđám aldeláá tom saje kost káránâsâh láá illoodmin, te uáinâm ete togo lii jáámmâm já kiškodum puásui. Togo alda lâi aajâ já vuolgim čääsi juuhâđ, ko lâi nuuvt hirmâd koško. Alda aijuu lâi kuuđhâmiehtâ mii lâi puoh puárvejum. Talle must kale čuálih čoskuu, ko huámášim vorâs kuobžâ luodâid já hirmâd poškâliäjá, ko kuobžâ lâi paškam toos. Jiem halidâm ton tove moonnâđ tom kiškodum poccuu rááđu tutkâđ. Vuolgim vuod väzziđ. ¶ laajišvyevdi = tunturikoivikko 50 ¶ Sardinia E7 ¶ Ucjuv sämmilâš Helga lijkkoo aasâđ Helsigist. Suu stuorrâuábbi Suvi oppeet ij ibbeerd mii kaavpugist kiäsut. Oobižeh viettiv uáivikaavpugist huolâttis peeivi. ¶  om. Must MUU AABIS čohčâ ¶ Kallavesi E4 ¶ Juhánâs eeđâi, et sij kalgeh vistig muttuđ já eelliđ Immeel táátu mieldi. Talle sun kástáččij sii. ¶ – Na, jis tun jieh haalijd puáttiđ išán, te kale mun sáhháám taid muorâid veikâ puoh. Kyedi tun, Šlubbopelji, sáhhájum pittáid riddoláá, te tohon talle puáhtá rähtiđ jo tullâsaje-uv valmâšin. ¶ Noskemudâgâš čokkái keeđgi alne ¶ ohtis 30, tastko oovtâ veerstâ (Matt. 1:21) kyevti anarâš jurgâlusâin iä lah kevttum ¶ Rochesterin puáttim maŋa Charlie čaaitij munnuid Mayo Medical Center , mast lijjii nelji stuorrâ táálu, moin kyehti lijjii pyecceiviäsuh. Center lii vuáđudâm Charlie madâräijih Charles William Mayo 1800-lovo pelni. Sii suuhâ lii Rochester stuárráámus eennâmomâsteijee, ohtsis enâmeh láá 5000 ha:d. Maŋeláá vuojijm suu uábi Maria kuásán, kote lâi tuotâ farmer. Sust lijjii 7 pennâgid, 30 kissád, lovmat lieggâvorrâsâš hiäppušid já suájákärji, main kyehti lijjii riikičuuvčáh. ¶ porkkan 38, 39 ¶ Själland ¶ Kárvudât peri návt ¶ P E S S I J  Š I J J  ¶ Muu ij tarbâšâm kuohtii koččođ: pajanim huápust já moonnim čokkáđ nube pel váávnu tohon, kost lijjii eres-uv ulmuuh. Mätkilavkkâ kale paasij siämmáá sajan váávnu, mut tast jiem kuáddám nuuvt stuorrâ huolâ – iähân tobbeen lamaš ko motomeh pihtâseh já loddenommâlistoh, moin älkkeht finniiččij uđđâ priinti. ¶ Puálutorvolâšvuođâst huolâttem lii tergâdis uási kiddâdâhhân rahtum piäluštemvuávámist, moos meiddei uđđâ pargeeh, uáppeeh, hárjuttâlleeh já sajasiih uápásmuvvojeh. Jis tullâpuálu cokkân, rakânâsâst orroin lii mirhâlii puálukaasui já paahâ tiet tuše mottoom miinut äigi irâttiđ lopâstuttiđ puálu teikkâ raijjiđ tom já kyeđđiđ rakânâs. Tondiet pargeeh kalgeh mättiđ toimâđ oovdâkietân soppum já hárjuttâllum vuovij mield. Kielâpiervâlân lii rahtum puálu- já piäluštemvuávám, mii lii uáinusist. Kielâpiervâl piäluštemvuávám kávnoo toimâttâh/kárvudâttâm-viiste seeinis. Olgospeessâmsajeh láá merkkejum. ¶ – Jiemba osko, eeđâi kandâ. ¶ – Kolgâvetteđ vájálduttiđ ubâ ääši nuuvt huápust ko máhđulâš já uuccâđ olssâd ijjâsaje, sun ravvij já vala čielgij, kost kavnuuččij aldemus hooteel sajattuv paaldâst. ¶ - Já mii tot pasekeeđgi čääci lii? Lii-uvks tot miinii vyeimijuhâmâšâid? ¶ Čuánjájáávráš SA.1963 Hanhijärvi Terstujuuvâ já Mieskuáivi kooskâst. ¶ – Taat kale lii suámálâš! iätá museohovdâ. ¶ lieđikovjâkenoh ¶ Kálbááh ~ Kálbáásuolluuh = Vasikkasaaret ¶ Ässeeloho: 82 400 000 ¶ Kyehti saŋko soorijd ákku já Matti vuoššâv säppin já kyehti saŋko suoi vuorkkiv ubbân puolâštemrasijáin puolâščuukán. Tovle ulmuuh láá meid kuškâdâm soorijd čuávjitavdâtalkkâsin já vala-uv sare lii šiev čuávjitaalhâs. Ákku lii oppâm jo pärnin vuoššâđ sääpi sarenjuvdosist já vuorkkiđ puttâlijn eennâmkiällárân. Nuuvtpâ sun haalijd ain vuoššâđ ärbivuáválávt njuvdosist sääpi kiemnist sehe ubbâ soorijn váhá uđđâäigásubbooht ´säppimaijaast´ ađai säppidemkiemnist. ¶  vuálálistum –tanssâjuávhust, mii lávdástâlâi Anarist Ijâttis ijjâ –muusiktábáhtusâst porgemáánust 2010. ¶ Silbâlitte 1 Moos 44:1-34 ¶ – Vuoi hirmad! Amahân tun lah vaibâm. ¶ 7. Costa Rica 2 240 ¶ Suomâ, Ruotâ, Taažâ já Ruošâ sämmilij ovtâspargoservi Sämirääđi (Sámiráddi/ Samerådet/ Saami council) meridij pieijâđ joton liipu vuávámkišto 1980-lovvoost. Vuáittám liipu vuávái Taažâ sämmilâš Astrid Båhl. Suu vuávám liipust šliäđguh šelis ruopsâd, čuovjâd, fiskâd já ruánáá. Siämmáid iivnijd láá ärbivuáválávt kiävttám sämmilij aalmug- já aalmuglâšpihtâsist, máccuhist. ¶ Monni mieđâi, tondiet ko sun teđet lâi šoddâm tiätuängirin. Mutâ Pilli já Pullá halijdáin pääcciđ pááikán. ¶ 212A Putes čääsist lii hitruu vuojâdiđ ¶ Sämitigge já Oulu ollâopâttuv Giellagas - instituut piejâv joton sämimáttááttâs pargoviehân čuosâttum kuuđâ oppâčuágástuv škovlimproojeekt. Škovlim vuálgá joton Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist Anarist kuovâmáánust 2015. Škovlim válduteeman lii kielâlávgumvuáháduv heiviittem sämimáttááttâsân. ¶ Vuorâččâsah ( Corvidae ) ¶ tum ive 2000 vuáimánšoddâm vuáđulaahân. Nuuvtko páhudui, sämmilâš identiteet lii nanosmum ¶ P E S S I J  Š Á I G O D  H ¶ juhâskálžu raakku ¶ – Muu mielâst muoi kale kalgeen veik maht selvâttiđ, kote váivánân tot keđgi lii lappum. Mudoihân taat luhottesvuotâ pištá vala veik mon kuhháá, já talle kale munnui ij innig kavnuu eres purrâmuš ko pecimääli! ¶ Ákku lâi sirdâšum orroomviste pel kuldâliđ iiđeeduđđâsijd. Áánákyevtis Kaarijn ooinijn, maht tast koočâi njälmi áávus. ¶ Ränisrástágááh pessejeh ohtsâškodden, ko piervâlijd, moh láá aldaluvâi, lii älkkee piäluštiđ oovtâst. Ko vuorâččâs, lädikuávskâ tâi välli aldanškuát, álgá korrâ já jienniis áimutaištâlem. Korrâsávt pelkkee ränisrástágâštuákki skuvgááttâlškuát vajalii já kočâttâl poškâpoomijd ko vuájálit pokkiidettee kiäinusis. ¶ Namibi ääpi E7 ¶ 3. Mii tehálâš pargoid lii piäđuin raavâdkuálusist? ¶ Ovdâskodde tuhhit tehálumosijd aalmugijkoskâsijd sopâmušâid. Suomâ seervâi Euroop union jesânin ive 1995. ¶ Ella lii čokánâm kirjerááju muusik- já jienâkirjij kuldâlemnuurkán mainâs kuldâliđ já keččâđ mainâsân kullee kirje. ¶ 18 ¶ Taažâst vuod almostui 1993 maadâsämikiellân evaŋgelium Markus mield, mii jurgâlui ¶ Ovdebáá luuhâmpaje máttáátteijen lâi lamaš Järvelä Erkki, kote lâi nuorâ almai, mut sust lijjii korrâsiähá stivrimvyevih, lâihân sun máttáátteijen puáđidijn suáldátpihtâsijguin já vyelikersant nacaiguin, já heiviittij suátivievâ oopâid škoovlâst-uv veikkâ ep lamaš suátivievâst. Kiđđâluuhâmpaje ääigi sun kale ložžij viehâ ennuv taid armeija äksiishommáid. Ááddám lâi movtigis nuorâ almai, kiäst lijjii šiev uđđâ jurduuh já iänááš uáppeeh lijkkuustuvvii tállán suu jođettemvuáhán. Na vissâ toh škoovlâ “korrâooivâgeh-uv” suu tuodduu, ko iä nuuvt čuuvtij hárdám, tegu lijjii hárdám ovdebáid máttáátteijeid. Veikkâ lijjim ovdil čohčâluuhâmpaje älgim lamaš uáli nievris mielâst škoovlân vyelgim háárán, te Ááddám mahtnii finnij mii movtáskiđ tagaráid-uv amnâsáid, moh iä lamaš ollágin kiäsutteijeeh. ´Eenikielâ já luuhâm´ lijjii ain-uv muu puoh niävráámus amnâseh, ige Ááddám finnim muu movtidiđ toid ollágin, mut ovdâmerkkân ´kirjálâš hárjuttâsah´ já nomâlâsân essei (ainekirjoitus) čäällim, oroi váhá kiäsutmin. Mielâamnâseh lijjii kuittâg sárgum, tuoijum, vuáimástâllâm já lávlum. Ááddám oroi lijkkuumin taaiđâlâš amnâsáid, moid mun-uv ucánjáhháá lijkkojim. ¶ e. Mon máánust arva enâmustáá? ¶ Maassâd pajas ¶ Love koččâmâššâd Sämitige saavâjođetteijei ¶ 1b. Oceh raavvâd cuávis riddočääsist. ¶ Ko Joovsep ooinij et Benjamin lâi mieldi, sun kočoi hovimiäštáris mälistiđ šiev purrâmâš. ¶ Muu čalmeh láá uáinám tuu piäluštâs, mon lah puoh almugáid valmâštâm: čuovâ, mii itá päähinalmugáid, kirkesvuođâ, mii páštá jieijâd aalmugân Israelân. ¶ te ovttuu koddá ¶ Kodesaappâl; pajek. gottesáhpal + su. ¶ nannaamšoŋŋâduv jiešnäälih. ¶ Já poolis čaalij siämmáá peht meiddei, et avdo lii ryevdist rahtum. ¶ Sajos/Čuákkim- já tábáhtuspalvâlusah ¶ 4. Mii hemâdâsâid stuorrâloddeest lii eres kaijuid? ¶ siärgáš pieni särki ¶ 3. Iran 2 660 ¶ Kielâ ¶ Kielâpiervâlviistij eres kevtteeh ¶ Sieidiluohtâ TII.1963 Kiäigunyere (já ton pehti Kamessuolluu) aldasijn lii luohtâ, mon poođâst lii neeljičievvâg ääiti hámásâš keđgi, mii palvâlui sieidin. Jis sieidi lihâstij, ko miinii päikki mainâšui, te tobbeen lijjii talle kodeh pivdemnáálá. Čuárvih adeluvvojii siäidán (Frans Äimä, Virittäjä 1903, s. 113, 115.). Luovtâ tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ läällimtiälkku hautomalaikku ¶   - Jiem lam áigumingin šoddâđ párnái vuástá! Ánná peškâlij já moonâi suttoost jieijâs loonjân. ¶ - Tääl te taaiđij puáttiđ tot kyessi, kiäm láim esken jo vuordâšmin! Ánná eeđâi. ¶ 1. ¶ Uálgisbeln Sämitige Anni Näkkäläjärvi fiijnâ mááccuh. 4.4.2012. ¶ Kiđđâluuhâmpaje 1957 ¶ Staatâ, sämitigge já kieldah kalgeh riemmâđ jotelis toimáid sämikielâlâš kerhoi tohâmân já rut ¶ 80 ¶ käškimčuáimáš = sudenkorento 208 ¶ tamppâhuksejeijee ¶  ei já ruohâi uáivis. – Väri vain finniiččim čielgâs, maid toh ¶ c. Maht tuulvijd já tulvevahâgijd keččâleh tuástuđ? ¶ 52A Proomu vuájá Köln tuámukirho lappâd. ¶  ij Aanaar sämikirhoost tme 15 älgee ekumeenlâš lekkâmimmeelpalvâlus lii pispemessu. Tuáivup, et kirhomiänoid uásálisteeh liččii sajestis majemustáá 14.45. Tieđettep tilálâšvuođâ täärhib ohjelmist maŋeláá mii nettisiijđoin. ¶ Ilmari Mattus ¶ 18. Juuvah luádduh Poođâeennâm tuolbâjolgâdâsâid ¶ Posâlâddâm kinttâlčuovâst já ¶ Siämmást ákku kuovlâl aaihâ uksâluámist já koijâd: ¶ Luuk. 24:39 x ¶ – Na talle ko must lii vijne. ¶ Suomâ jävrienâduv tijpâliih lodeh. ¶ Ánná hiämáskij: ¶ - Mun koolgâm tunjin mäksiđ lááigu taan oromist, Ánná eeđâi. ¶ kooraalkárgu . Meerâin siärvádâhhân ellee kooraalellei cuávis čáácán hammim suolluuh tâi káárguh. ¶ Ruškisuáivág kappeerpäiski lii kaijui suhâkoddeest puoh pyeremustáá vuáhádum eelliđ ulmuu huksin pirrâsist. Tot hommáástâl-uv ruokkâdávt torijn já ruskâpááihijn. Kappeerpäiski lii häppilis já uáli siärvulâš lodde, mon algâalgâliih aassâmpirrâseh láá ruáhujäävrih já merâluovtah. Majemui aaigij láá kappeerpääiskih kiäppánškuáttám, mut kiäppánem suujâst ij lah vises tiätu. Motomijn pessimlááduin toh láá ollásávt lappum. ¶ Iskâdâllâp oovtâst ¶ Syemmilâš aalmugtihtâ. ¶ Euroop rääđi, sämitigeh já olgoašijministeriö uárnejeh seminaar ”Sämmiliih – aalmug, kulttuur já kielah já Euroop rääđi” säämi kulttuurkuávdáš Sajosist 28.11.2014. ¶ Kyehti jurgâlus ¶ – Táátum, táátum, táátumtáátum! stáálu kiljoi moovtâ. ¶ fabrik = tehdas 78 ¶ Säämi párnáikulttuurkuávdášhaahâ algâttij uđđâ viiđâive paje (2009-2013) uássin Laapi párnáikulttuurkuávdáá viärmáduv. Väldikodálâš viärmáduv nommâ lii Tijdâlamppu. Sämitige jođettem säämi párnáikulttuurkuávdáá lasseen Laapi viärmádâhân kuleh Kiemâ, Kiemâjäävri, Ruávinjaargâ já Tuárnus kaavpugeh já Ranua kieldâ. Säämi párnáikulttuurkuávdáá Toimâjođetteijen tuáimá Petra Biret Magga. Luuvâ ubâ tiäđáttâs täst: ¶ Kyevdist lii čapis já kuovgis ivnehäämi. ¶ D a) ¶ Aanaar siijđoh ¶  tuáimá Nuuvt muoi iđedisiijâ vuolgijm kuálástiđ. ¶ Lope lii vyeimist sooppum ääigi. Lope lii pargosajekuáhtásâš. ¶ Čäcimittáreh luisteleh čässuáivist ¶ Pelipyehčeeh mannejeh táválávt 6–11 manneed, kalâččeijeeh táválávt nelji já kaijuuh kulmâ mane. Puohâin tai luudij uđâgáin láá jo puuzah , ko toh cyevkkejeh korâidis. Toh láá piervâlpaattârliih uđâgááh, moh kyeđđih piervâl tállán, ko puuzah láá koškettâm. Piervâlist toh liččii älkkees saalâs ovdâmerkkân riämnjáid já vuorâččâssáid, mut enâmist keđgiluámih tâi šadolâšvuotâ fäällih toid syeje. Meid šnjirgoi já tuhtui uđâgááh láá piervâlpaattârliih. Ridoi uccâloddái uđâgááh ¶ a. Maid iäláttâsâid kaavnah kooveest? ¶ Munjin ohtii keevâi hyeneeht ko algim saavehpikkâdim hoomán. Pieijim tuulâ muorâluáddumsajan, valdim pääđi mon siste lâi pikkâ já pieijim pääđi tuulâ oolâ, jieš tast kuordim saaveeh tuulâst valmâšin liegâsin ko pikkâ kumo. ¶ 36 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ čapisčudâšnjirgoo ¶ PARGOPITÁH ¶ Já veikkâ mun tuubdâm, et sun táiđá kale kosâstâllâđ, te liijká liähtu lii muu-uv mielâst viehâlágán. Lii vuod penttâ hitruv čokuttâllâđ, ko pyerá hurgá nuuvt, et pihtâseh livârdeh já pieggâ njurgo peeljijn. ¶ 1900-lovo aalgâ sämmilij káárvui ovdánmân kuulâi kuávlulij iärui lasanem já mááccuhmaalih ovdánškuottii eenâb já eenâb jieijâs kuávlun. Rääjih mááccuhkuávlui kooskâ lijjii kuittâg vala epičielgâseh já uđđâ ääših váldojii siämmáá náálá puohháid mááccuhmallijd ko meid njuolgist ránnjáaalmugijn já eres sämmilâšjuávhuin. Sämimááccuh ovdánmân já nubástussáid vaikuttii maaŋgâlágáneh ääših. Mááccuh materiaal valjiimân vaikuttij eenâb tot, maggaar kággá kuávlust finnij, ko veikkâba kuárroo mielâstume. Ovdâmerkkân nissoon argâmááccuh materiaalân puovtij leđe käägis, mast láá sárgáh. Materiaal háárán ulmuuh šeštii já puáris máccuhjn korruu távjá uđđâ pihtâsijd ovdâmerkkân párnáid. ¶  Sij – Rovvâdmáánust 2002 mun moonnim, ko Seurujärvi Miina paasij eeniluámun já paasij meddâl pargoost. Tast ovdil lijjim lamaš motomin sajasâžžân. ¶ 70 ¶ läpittâm piäiváá. ¶  ij táválávt kulluu ovdil h kyevti- ige neeljistaavvâlsâš sanij maaŋgâlovvoost. Veikâ lii kussâ , te kuittâg: kuus a h ; kandâ - kaand a h ; tuppâ - tuup a h; karâstuv a h , vuástáluv a h . Mut lii kuittâg kuurâh (tot moin kamuvsyeinih cáimojeh). Suorriittum saanijn kale kulloo -âh : karâstâh, spiekâstâh, falâldâh, kiesâldâh, párgáldâh, savadâh já meiddei: áŋálâh , iärgádâh, lávârdâh, tuorâstâh . Mut táin saanijnhân ij â ubâ kolgâččiigin leđe, toin ko tai sanij suujâtmist tot láppoo: karâst u v, spiekâst u v, falâld u v tuorâst u v. Taat â lii sárnumist puáttâm majemui aigij, tom muttum lii išedâm tot-uv, ko ton stavâlist ij lah váldutiäddu. Motomeh eteh liijká ain-uv: tuorâst u h/tuorâst o h. ¶ 2008 arkkitehtkišto ¶ 8. Tricholoma album – Retikkavalmuska – Reetikšoovkâh U ¶ Ko čuovâmerkkâ oinui, te ubâ juávkku vyelgiškuođij kii kuus-uv. ¶ biodiversiteetsopâmuš ¶ Kuus já maht talle Njiävđám sijdâ lappui? Tábáhtuskuállus puávtáččij kočodiđ masa jo luándulâžžân, já nuuvt staatâvaldij ovdâsteijeeh láá ton mielâstis čielgim-uv, mudágávt jieijâs uási vájálditmáin. Schnitler keesij jieijâs káártást 1744 Njiävđám siijdâ taverääji suullân Ijjäävri uáivušist Ođđajohka ´Uđđâjuuvâ´ ¶ 1. Morchella conica – Kartiohuhtasieni – Lávulâhviermikuobâr U ¶ syeinimáánu 1 22 ¶ Lasetiäđuh: Ucceeblohováldálâš Johanna Suurpää, p. 1604 3445, 050-396 0140 ¶  än 1. Maht čäcilodeh láá vuáhádum eelliđ čääsist? ¶ Ennuv raavâdamnâseh. siävŋus čääci. ¶ c. Mast tot puáhtá puáttiđ? ¶ “Čaarmânjaargst lii ohtâ luohtâ, mon nommâ lii šoddâm Čuđeluohtâ, mon luohtâpoođâst lâi kesikyelipivdemsaje. Te ulmuuh oinii, et suolâčuđeh láá puátimin já eidu tohon kuávlui, kost tot päikki lâi. Te sij tolvuu kárbá meddâl olgoláá njaargâ tuáhán já nyetti ij lam riddoost, tot lâi suollust taveláá. ¶ 26 . Maggaar ellee lii olmooš? . . . . . . . . . . . . . . . 88 ¶ Ehidist, ko čuđeh uáđđih, Ante cuulijd Arin, et puáđi. Vyelgeen tääl olgos. Suoi njaahâv olgos ton fabrikist. Suoi uáiniv, et Ante avdo-uv lii poldum. Fabrik káátu alne ohtâ čuđe pááčá Ante juálgán. Suoi láin jurdám, et puoh čuđeh láá uáđimin, mut tobbeen lii-uv lamaš vahtâalmai. Ari suorgân já káččá miäcán. Sun lii jo vises, et Ante jaamij. ¶ 10. Bahrain 870 ¶ Muu nommâ lii Haanu Heeihâ Aaslâk Antti, Aslak Antti Paltto ¶ suáđáseh = sälöt 186 ¶ Kiäsádum kyeleh potásijgijn ¶ Ässeeloho: 9 000 000 ¶ Mašinijd já piergâsijd kalgâ kiddiđ/stelliđ pyereest ete toh iä kommáán ige koočâ. Mašinijd já piergâsijd kalgâ kevttiđ já huolâttiđ valmâšteijee ravvui mield. Kielâpiervâl ráttááh siäiluttuvvojeh olgoráájust. ¶ Sämiseervih ¶ Marja-Liisa Olthuis oovdânpuovtij anarâškielâ kyevti- já maaŋgâkielâlâšvuođâravviittuv tooimâ, mon lii vuávám FM Taarna Valtonen. Juurdâ šoodâi anarâškielâ iäláskittemkuursâ ohtâvuođâst čohčuv 2007. Kyevti- já maaŋgâkielâlâšvuođâravviittâh tuárju párnái vanhimijd anarâškielâlâš šoddâdmân kullee koččâmâšâin. Tágáreh láá eres lasseen párnái kielâvaljiimeh, kyevti- já maaŋgâkielâlâš párnáá ovdánmân kullee koččâmâšah sehe maaŋgâkielâlâš párnái perrui kielâlâš aargân kullee koččâmâšah. ¶   Uccâ kaandâš kiäččá vuojâdemriddoost almaa, mast láá ennuv tatuointih pirrâ roopâ. Já te iätá iännásis, kote lii iäránâm kállástis: ¶ Kielâlávt saje puáhtá agâstâllâđ čuávuvát: anarâškielân Vaijävri – orjâlâškielân Vaddjávri lii lamaš jo 1600- já 1700-lovvoost vaigâdávt čielgimnáál. Nommâhaamij iäru čuujoot nuorttâlâšvuálgulâšvuotân já tast šoddâm puástuibárdâssáid. Täid lii puáhtám kuullâđ tulkkum, mon mield lii saahâ säänist vei – veadji ađai 'juuhâ'. Návt ličij šoddâm etijurgâlussân “jokijärvi” . (Anarâškielâ Vai - ličij puáhtám tuálvuđ “rievtis” etymologian, ááldu uáivildeijee sáánán, mut orjâlâškielâ oro lemin jo talle lamaš räđđejeijee sajattuvâst.) ¶ Mii aptem täkkivuáđu ij lam koorrâm vala nuuvt čuuvtij, et puohtim ton ucánjihhii tassiistâllâđ, ovdilgo muvráim tullâtiijlâid sajasis vuáđun. Tast maŋa raahtijm myenster täkkisaajeest sáhhájum lätteelaaŋkuin já aalgijm muvráđ tullâtiijlâid sajasis. Laasti, ađai sementti lâi valmâš siävuttâs já tom lâi älkkee njuottâđ tijláid. Finnijm kulmâ tiijlâkeerdi valmâšin já poođijm ton mielân, et onnáá peeivi pargoh láá porgum. ¶ 34. Island - piegâ já jieŋâ eennâm ¶ 36. Maht ulmuu eellim álgá? ¶ Juáhhoo škovláid já kirjeráájoid. Ij lah vyebdimnáál! ¶ oovtâsteellim . Kj. symbioos. ¶ – Bravoo! Tääl tot nevtiškuát jo ilolâžžân, huihádij Limppo. ¶ Na mun porgim nuuvt ko rävvejii, já Ylivieskan ko poottim já must ko lei kyehti tiijme äigi, te mun vuolgim Osuuskáávpân evvis uástiđ. Já mun ko káávpân siisâ čaŋâlâm, te maid? Tobbeenhân láá uápis ulmuuh! Tobbeen lei Venneber Uuno já viljâm Uulá lei meid. Mun tiervâttim Uuno já talle muái Uvláin sárnoin já mun Uulást kuullim, et sij láá-uv tobbeen evakkost, Katajaperäst ääsih. Uulást lâi polgupyerá, te muái vyeijiláim kortteer pááikân. ¶ fiskisvuoivâssyeini 181 ¶ Čokkáám oppeet laasâ piällást. Čokkáám tast jyehi peeivi smiettâmin já porgootmin ovdilgo keejâm váhá liävsuid já moonâm uáđđáđ. ¶ Uccpárnáá Issá, nuuvt tegu eres ulmuuh-uv, ervidij jo eđâhánnáá kii lâi tot pyerá läiđejeijee. Ulmuid oroi hervin tot Reedrik vástádâs. ¶ muotâpuurgah merettemeh. ¶ Juáháš riddoässee kolgâččij jieijâs uásild huolâttiđ sunjin nuuvt tehálii jäävri tâi juuvâ pyereestvajemist. Toos láá maaŋgah vyevih, moh tuođâi išedeh toollâđ čácáduv oornigist já pirrâs makkuuvâžžân. Pihtâsijd já liitijd ij koolgâ poossâđ njuolgist riddočääsist já kalga kevttiđ pirâsustevlijd poossâmamnâsijd. Kesiviäsui várás láá čovgâ ravvuuh pasâttâsčaasij kieđâvušmist nuuvt, et toh iä peesâ pillediđ čácáduv. Koškehiivsig lii riddoin avžuuttettee molsâiähtu, ko tobbeen ij kuulgâ čääci jáávrán já pasâttâsâid puáhtá kompostistiđ. Puoh ¶   – Iän-uvsun muái väzzil kiämpân, ijhân tom tieđe mon korrâsávt iho vala čuáskid ko návt oorvij. ¶ čuuhâđ, čuuvâm, čohá = terottaa ¶ 1. Puško kođá tooláá kiđđuv riddosuoinâlmist. ¶ - oppâmateriaalčáitálmâs já -vuárhá hoittám. ¶  mijjân. Lah-‐uv a. ryevdi ¶ - Vyerdim ij taam tilálâšvuođâst lah čuávdus, pááhud ucceeblohováldálâš. Suomân tarbâšuuččij huápust sämikielâ iäláskittemohjelm, tegu sämitigge lii iävtuttâm. Ucceeblohováldálii mield sämikielân lohtâseijee tooimah iä tááláá tiileest ole kuhás iäge keellijd kielâi puátteevuođâ turviimân. - Suomâst lii stuorrâ ovdâsvástádâs algâaalmug kielâ siäilumist puáttee suhâpuolváid, ucceeblohováldálâš tiäddut. ¶ Luomupurrâmâš puáhtá tááláá ääigist uástiđ maaŋgâin kaavpijn. Luomumielkki tâi -piärgu lii távjá váhá tivrâsub ko táválâš. ¶ já pargo, ađai jyehi šlaajâst lii toos tijpâlâš ¶ Koskâpajoseh E6 ¶ 79 ¶ uási lii kieldâi já staatâ pargojuávhust. Nube tááhust sämikielâ pargoost kevttei uási lii lasanâm ¶ Ässeeloho: 2,0 milj. ¶ 7. uđâgái fievridem ¶ Planktoniäláneh suiloh čääsist. Suilom helppejeh ovdâmerkkân tuolbâ já kubdâ häämi, kaasupuljâreh tâi oljokuáškánjâsah. ¶ “Kaačâ, Pinokkio!” Gepetto huihádij. ¶ Amnâseh: ¶ Small Johnson čarvij kieđâs čurmân já tollij tom Sam njune oovdâst. – Toh lijjii suullân návt stuárráh, sun čielgij, – já hirmâd fijnáht lijjii čalmeh já poksâmeh koorrum oohtân. Ij lah iäpádâskin, et tot lâi siämmáš tieđâlâšvuotâ ko tuu, Sam. Tubdim almaa uáli pyereest, eđâččim, tanen ko kavpâšáim viehânáál oovtâst. Já, sun lasettij tegu koomeetmettum tuođâštussân, – sust lijjii eidu siämmáálágáneh čalmelaasah ko tust. ¶ 6 a. Maht äijihtävgi šadda? ¶ Puolâšvoccâ skičijdij ¶ Tot lâi jo eehid ko tuáhtár já tipšooh pottii viistán, tuáhtárist lâi taggaar 25 cm kukkosâš suormâ kasosâš ruisku já viehâ kossâ čuhâ säggi. Ruttij lovduu alne, puuvsâidân meddâl já čuoggij ton hávádum juálgán. Poovčâgij hirmâdávt, mutâ tuállejim seŋgâroobdâin kiddâ já nirvottellim. Teedij talkkâs siijvost tohon juálgán, leggistij lovduu oolâ, vuolgij meddâl ige jiendâm maiden, jiem mungin koijâdâm maiden ton tove. Ij lam poovčâs ko adelii vuáimálijd talkkâsijd, oođđim ton iijâ pyereest. Ko iđedist koccájim, stuuččân kullui muu seeŋgâst, siejâ lâi kulgâm tievâ seeŋgâ. Ton maŋa lijjim muáddi pirrâmpeeivi sairalist ko aalgij helppađ já kuume še luoštij. ¶ Kyelipivdo lii kullum nanosávt anarâš elimân nuuvt tälvi- ko kesiorottuvâst-uv. Tyejeh láá čuávvum varriistâllâm mieldi. Ucessiähá eennâmtuálu já šiiveettuálu, kuusah já caavzah, láá puáhtám lasattâs perrui purrâmâšvááljun. Kusânähki tarbâšui ovdâmerkkân kamuvvuáđučevđin já läbžiamnâsin já saavzâulloost pannojii lääigih. Saavzâ tuoljin ráhtojii ruávuh, já piärgu kevttui ravâdin. Taažâ kävppimaađhijn puáhtojii perrâmâšveerki lasseen meid nuárjunähki kamuvvuáđui, laabžij já laavhâi várás, sehe eres-uv tyejitarbâšeh tegu leđđee já paajâ sämimáccuhij várás. ¶ Keejâ uánihisvideo nuorâ sämmilâšnisonijn láávust ¶ Kuálsiveinjäälmi máddáábeln Kaamâsjuuvâst lii Piittuš Maarit kuoškâ . Piittuš-Maarit (Maarit Porsanger, *1800-lovo pelni) lâi pegâlmâs orjâlâš ákku, mast Samuli Paulaharju čáálá kirjestis “Taka-Lappia” s. 32 návt: ¶ Ko suoi peesáin olgos, te ij tobbeen kustoo innig lamaškin nuuvt sevŋâd. Olgon lâi mánuttep já kirkes täsnialme. ¶ Kišto lii áávus puohháid Suomâ, Euroop Union já ton haahâmlahâasâttâs pirrâdâhân kullee enâmij aalmugjesânáid, jieškuás-uv vyeimist orroo sopâmušâi já laavâi miäldásávt. Aainâs-uv oovtâst iävtuttâs tohâmân uásálistám pargojuávhu jesânist kalga leđe vuoigâdvuotâ porgâđ arkkiteht ámáttist jieijâs enâmist. ¶ Ilmari Mattus, jođetteijee ¶ Säämi kulttuurkuávdáá váldukevtten já -tuáimen lává sämitigge já Säämi máttááttâskuávdáš. Toi lasseen eres tuáimeeh láá Säämi kirjerááju (Aanaar kieldâ kirjerájutoimâ), Säämi arkkâdâh (Arkkâdâhlájádâs), Sámi Duodji ry, SámiSoster ry já Laapi kuávluhaldâšemvirgádâh. Lasseen kuávdážân šaddeh ohtsâšvisteh tegu auditorio, ucebeh čuákkimvisteh, maaŋgâtoimâ- já palvâlemsajeh sehâ suullân 60-sajasâš raavâdviäsu. Sämitigge lii kulttuurkuávdáá válduláiguláš, mii tastoo laigut viistijd eres tuáimeid. ¶ » Tun–uv lah ton juávhust. » Mut Piättár västi- ¶ 1 litter čääci ¶ Taan taavdâ ohtâvuođâst čaaitij Lusme-Piäká niäljádin nuorâmus páárnáš Matti jieijâs nuáidivuođâ, veikkâ lâi-uv iäskán 3-ihásâš. Ovdil taavdâ puáttim lâi Matti kačâdâm eeđeest ovdâs-maŋas tupelättest já paimâm: ¶ Sämmilâš juoigâmärbivyehi lâi vaarâst lappuđ. Ristâosko oonij juoigâm viehâ kuhháá pahhaan já tot lii meid hálbášum väldikulttuur peeleest. Suomâst juáigus áárvust anneem aalgij šoddâđ meid syemmilij juávhust sämmilij stuorrâ taaiđâr Nils Aslak Valkeapää (Áillohaš) taiđuu mield. Áillohaš puovtij juoigâm ohtsâškodálávt tuhhiittum já áárvust oonnum taaiđâhäämmin já čaaitij juoigâmärbivyevi njyebžilvuođâ já ovdánem. Áillohaš puovtij juoigâmärbivuáhán vaikuttâsâid jazzist já eres muusikstiijlâin. ¶ kiännii västidmin aaibâs siämmáánáál: ¶  seeilâčij. leivosâš = kiuru 192 ¶ LASETIÄĐUH: Sämipappâ Tuomo Huusko, tuomo.huusko(at)evl.fi, p. 040 7338153; Pispekoddedeekaan Niilo Pesonen, niilo.pesonen(at)evl.fi, p. (08) 5358 556, 044 755 5556; Váldutoimâkode saavâjođetteijee Jouni Ilmari Jomppanen, p. 0400 295588. ¶ tähtikyeli . Iänááš uási kuolij láá tähtikyeleh, moi tuuvdârieggee lii täävtist. Vrd. čovârkyeli. ¶ Ludij tarkkuustâllâm lii hitruus hommá. Tom lii älkkee algâttiđ kiđđuv, ko kiđđâvarrim lii loddemailmist livkkáás äigi. Čäcilodeh pisotteleh kuhebijd aaigijd sajestis já tane taid kiergân tubdâđ. Kiijkár lii ludij tarkkuustâlmist tergâdis piergâs. Ko uáináh lode, mon jieh tuubdâ, te tarkkuustâl tom huolâlávt. Kiddii huámášume nomâlâsân ton ivnijd, stuárudâhân, jiänáttâlmân já kirdemvuáhân. Ko loddetarkkummääđhist lii siijvost já várugâs, te ij paldeet luudijd meddâl. ¶ Vuárukárbáh joteh keessiv Njurgoiluovtâ já Kollehaammân kooskâst. Jotoluv algâ- já loppâpeeivih muttojeh iválávt ucánjáhháá, ađai taid kannat selvâttiđ muuneeld. Tiiláámáin kárbáh joteh paijeelmiärálijd vuáruid. Páiháliih irâtteijeeh västideh vuárukärbisjotoluvvâst, já kárbái vyelgimsaje lii Njurgoiluovtâ siijdâst kähviviistij riddoost. ¶ Čuákánkiäsu ¶ Lasetiätu: ¶ – pivtâsäitti , ¶ Piehâin aalgât pessimhommáid jo tállán varrimmääđhi maŋa ađai cuáŋuimáánu loopâst, mut maneh almostuuškyeteh tiego vyesimáánu pelimuddoost ovdâskulij já maŋelišpaarah mannejeh joba mánuppaje maŋeláá. Kuácceevyevdist piehâin piervâl lii pecikierrust tâi kuosâkierrust, tâi alda kierruu kuittâg-uv. Taveláá tuodârávluin tot puáhtá leđe källeeildee alne, stuorrâ keeđgi alne, tâi motomin joba enâmist. Maneh láá kyevtist kuuđâ räi já toh láá ránáseh, main láá ruškis tiälhuh. Niŋálâs láálá taid suullân mánuppaje já uđâgááh pisotteleh pierâlist vala vittâ oho. Kirdelem maŋa toh láá piervâl aldasijn kidâ porgemáánu räi ja vaanhimeh piemmâv taid talle. ¶ YLE Sámi radio (keejâ Unna Junná ja Binna bánna) ¶ Toimâtteijee Petter Morottaja ¶  Pelikongrueensist Raavâdviäsu Galla ¶ 2 . Maid poorgah vuossâmužžân, ko puáđáh škoovlâst? ¶ - Täst vuálgáh uálgispel . ¶ 132A Jieŋâlismeerâ ponneest eellih sevŋâdân, ¶ miliih lijjii kolgâđ pyehtiđ taan maŋa el. ášástâllâđ sämikielân jieijâs tâi suu hiäđu kyeskee ääšist ¶ d. magareh vädisvuođah pyehtih leđe šado šoddâdmist. ¶ Kaastâpákkum ¶ Nuurâ liäđđoo čájánâsâid. Ele kuittâg vääldi šaddoid ruottâsijdiskuin. Valjii tuše táválumosijd šaddoid. Noomât taid oppâkirje siijđoi 11–18 já miäruštâllâmuáppái vievâst. ¶ - Na maht tust láá toh tijmeh? ¶  LII - Gal moai farga vulge. ¶ Ruvâšjávvusuohâdmnâseh: ¶ PIERVÂLVUOVD ¶ 67B Maaijuv puurâdmin. ¶ meiddei heŋgiđ vielgis laakaan čuovâ tu áhá. ¶ Máttáátteijee Rantamäki ij čielgim tađe eenâb munjin luámu suujâ já tast munjin cokkânii-uv ucánjáhháá pahas avâštâsah. Enni lâi lamaš čuoigâmluámu ääigi pääihist, illávaje kal, mut ainhân olmooš motomin puácá já puárrán meid. Mahtnii must tubdui tanen, ko taat muu luámu ij lamaš aaibâs táválâš, et tot čuosâččij mahtnii sunjin. ¶ luámáttuvâi viärdádâllâm macâttum koččâmâšluámáttuvâi miärán ij pyevti toollâđ lyetittitten, ko ¶ Matti já ákku väzziv njälgisildee lappâd. Matti kiäččá njálgáid já koijâd ááhust: ¶ Sämiparlamenttârij nubbe konferens, moos uásálistii Suomâ, Taažâ já Ruotâ sämitigij ovdâsteijeeh já Ruošâ sämmilij ovdâsteijeeh, čokkânij Ruávinjaargân roovvâdmáánu 28 peeivi 2008: ¶ – Uáineen. Moonâ tiervân! Amahmis, tuon tiävá tyehin láá šiev juŋŋâmievtah, suáhi ravvij vala Myerji. ¶ ripoh ● ¶ ”Lâi iiđeed 13.3.1942, puolâš já uáli vašo ko čuoigâlijm jávráá rasta kylá vuást raddaag nuuvt maht komentaja meridij. Masa te kiergânep čuoigâđ rasta jäävri, ij liččii lamaš innig ko suulân vittâlov meetterid nubepele jäävri riidon. Huámášijm tááluin ruošâid kaččâmin riidon asemáid. Mii juávhust ij lam muh raađijd ko leggistâttâđ muottui viällud já älgiđ pääččiđ. Ruoššaid lâi meid šoddâm huáppu ko motomijn ruošâin lijjii olgoldâspihtseh käŋŋirvyeln, iä lam kiergânâm kárvudâttâđ. Aalgâst ryešiliih paččii paijeel, ko asemah lijjii ollâ riddoviemmâr alne. Mutâ forgâ luođâsuihkuh puáđiškuottii aldeláá. Puolâšvoccâmuotâ puurgâi ko luođâsuihkuh pottii toos aaibâs alda. Maŋgii oinim ko luođâsuihku porgástit muottuu já aldan muu vuást, mutâ ain potkânij, motomin ij lam innig ko seentij tyehin. Suáldátteh kuáivudettii muottui kidâ jieŋâ räi. Motomeh sist lijjii must ovdiibeln já motomeh vist mooŋiibeln. ¶ Koskân sunnuu savâstâllâm pooliskonttor puhelin čuojâškuođij: ¶ Matt. 4:14 πληρωθῇ toteutuisi olášuuččij ¶ – Jieh innig iiskâ jiehke haalijdgin mutteđ káálgud/kállád pahatavvoid, jieh ubâ huámmâškin taid. ¶ Jursest láá luohčâmlágáneh ovdâpäänih. ¶ Laahâ Meccihaldâttâsâst ¶ d. Mane luudijn lii kiihâmäigi? ¶ 15. Suillus luteus – Voitatti – Vuojâtatti U ¶ - Na, mun moonâm elâččiđ vistestân já puáđám talle njuolgist tohon teivâdmân, Ánná eeđâi. ¶   Näpikiärdust álgá Ruotâ Säämi. Tot lii vandârdeijei já astoääigikuálásteijei pivnuuttem kuávlu. Ruotâ alemus tuodâr Kiemnikáisá paijaan paijeel kyevti kilomeetter alodâhân. ¶ Simo Veistola ¶ 2. Säämi juáhás Tuodâr-Sáámán já Mecci-Sáámán. ¶ "Ristenni liäibui ristpárnásis juovlâskeŋkkân nisuleeibi tâi ruvâšleeibi" ¶ - Tun puávtáh-uv joskâđ kiesâmist taid liitijd pápárân, Ánná eeđâi ko peesâi uuvsâst siisâ. ¶ Helssig D3 ¶ Ehidâspeeivi luvâlduv Ánná kuođij kooskân. Sun vuolgij maassâd Kaari táálun, ko luuhâm oroi mahtnii nuuvt vyestimielâlâžžân – vissâ tuš tondiet, et Heikkâ čokkái tobbeen. ¶ kuuđđâmjuuhâ.....46 ¶ taid, kiäid maaŋgah vaarah uhkájeh, taid, kiäin ij lah päikki teikâ purrâmuš teikâ taid kiäh láá suáđi juolgij vyeln. Adde mijjân išedeijee kieđâid já ávus čoolmijd, et mij huámmášep taid, kiäh tarbâšeh iše. Kuulâ mii rukkoos. ¶ – Toidelâm taam talle aijuuriddoost monâdijnân, sun čielgij. ¶  njurgoid – Kattokaapa tuota saksalaismiestä. Se on menossa naistenvessaan! ¶ * Sálttáá teikâ njálgá kähvileibi ¶ Čuákkimpaketteh ¶  juávhust kuuloold tábáhtuvvee hämimolsom.....30 ¶  čällest Vašenjune TII.1963 Värinjune Ruošâbeln. Aanaar Syennjil já Paččvei räjipäikki, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ SMK rehtor, Liisa Holmberg juhlesaahâ škoovlâ loppâjuuhlijn 1.6.2012. ¶ Iänuduv luvâttâh: Juhán-Tuommá Magga (tavesämikielâ) ja Kiia Näkkälä (tavesämikielâ) ¶ Nuuvt muoi moonáim rasta juhâuáivuš. Mun algim tuulâ pieijâđ já siämmást keččâlim jeđđiđ pevhištum skipárân. Mun kale jo ervidim, et tot lii tuše vijnepiru, ađai taan tábáhtusâst vijnekuobžâ, mii lii suu aattâštmin. Ingvar kal paloisiähá kejâstâlâi rasta juuvâ, mut kuittâg josijdui kuuloold. ¶ Ehidispeeivi Ánná jo lavkkij olgos junást. Oppeet sun suvnâččij kaavpug ááimu, mast onnáá peeivi oroi lemin mestâ jo kuocâhaajâ. ¶ Ákku lii váhá olgoláá meeccist nurâmin puáldimriisijd täälvi várás. Sun kulá Myerji já Hirškiihâ rijdâlem já puátá riseh käŋŋirist párnái luus. Riisijd sun lii čonâstâm paddijn ohtân kiästun. Myerji čuážžu luhottes nálásážžân Hirškiihâ paaldâst já konjâleh kolgeh suu čoolmijn. ¶ Mont Blanc ¶ oođâ ¶ Šoddim Ucjuuvâst olesave räi. Párnážin juuttim eeji fáárust nuuvt puásuipargoin ko sämitige čuákkimijn-uv. Monnii suujâst jiem kuittâg kuássin sárnum iäčán sämikielâ, jiemge riävtui iärásáidgin. Pajetääsist lopâttim jotemist pygálusääiđist-uv. Ko värrejim Oulun, te jiem sárnum oles ihán kiässán sämikielâ. Ko poottim Ucjuuhân maassâd, te pargo sämikielâlii peivikiäjust iäláskitij kuittâg jotelávt sämikielâ. Maŋeláá macâdim kuuloold meid puásuituálun. ¶ Te Immeel koijâdij: ”Mii tust lii kieđâst?” ¶ PARGOPITÁH ¶ Määli já saalaat 8,50 eur/olmooš ¶ – Lam kale, västidij Puállunjune. Sun lâi kiävttám ubâ iiđeed njälgisseehâi siskáldâs rähtimân. ¶ Te sun huámmâš ko uksâkožžâs tyehin iđeškuát kuhes vuoptâiguin čapis uáivi, čapis muáđuin čalmeh šliäđgátteleh tuulâ čuovâst. Talle almai toppij viärjus já eeđâi: ¶ o Valjim mield; vuojâčalmenisu, kaaneelnisu teikâ myerjipiirakka ¶ Meeinijn “lállojeh” tastoo čiivgah ištâdmij ¶ Mecci lâi suullân kyehti tâi kulmâ kilomeetter viijđes. Ton tyehin lâi kieddi, kost šoddii suávih häärviht. Kiedi pirrâ lâi sahâdub mecci jyehi kuávlust. Kiedi nube keččin lâi omâsláván hirsâtááluš. Tot ličij puáhtâm leđe aaibâs táválâš hirsâtááluš, mut Jovnâ tieđij, et tot ij lamaš. Kämis čuovjis čuovâ paaštij táálust já ubâ kieddi já mecci oroi lemin pase eennâm. ¶ Siämmást oinim, maht nieidâš hiäiluttâlâi kieđâidis já juolgijdis já suormâidis já keččâlij tuođâštiđ munjin, et lâi vala elimin. ¶  Nominatiiv, Eesti G4 ¶ – Na jis tun tääl moonah, te mun peesâm vala juátkiđ rahhtâtmijdân? Elmer táátui jámestâ jo leggistij Ante olgos tálustis. ¶ Erkki Lumisalmi ovdâsteijen Nuorttâlâškulttuursiättusân ¶ – Takkâ. Mut lam tääl aaibâs ohtuu, ko must iä lah aassâmskipáreh, já Kaari-uv vuolgij máátkán pelnub ookon. Finniim aassâmskipárijd esken máánu aalgâst, ko oppeet varriim. Mut näävt kale lii čuuvtij pyereeb: tuástá oppeet ijâidis-uv uáđđiđ ráávhust, masten polâhánnáá. ¶ silde 99, 100 ¶ sellânjälmi ¶ – Mun lam čiččâmnubáloh iásâš. ¶ 4A Vandârdeijeeh kevttih maađij čižetpele roobdâ. ¶ Čääci lii enâmist ponnečääccin. Ponnečääci finnee tievâsmittem arvečääsist. Jieškote-uv eennâmšlaajah tolâtteh čääsi já raavvâd jieškote-uv náálá. Čievrâ já čunnuu čoođâ čääci kolgá jotelávt. Tondet čunoieennâm lii šoddâmpäikkin koškes já kuorbâs. Njaajâ, moreeni já mulde tuálih pehtilávt čääsi já raavvâdamnâsijd. Toh láá šiev šoddâmvuálááh šaddoid. ¶ herskustâlmis já paccii ilolâžžân vyerdiđ ustevis. ¶ Rávásmâmavveest kukkodâhšoddâm lii jotteel, joba lovmat senttid ivveest. Kieđâi já juolgij kuhes täävtih šaddeh jotelubbooht, ko ruummâš eres uásih, já lihâstuvat muttojeh tondiet tuáŋgin. Viehâvis pivâstâhhaajâ já čikâlâsâi itteem láá nuuvt kaandâi ko nieidâi-uv rávásmâmave meerhah. ¶ meid eennâm alne nuuvtko almeest. ¶ 2. USA 4 240 ¶ City-sämmilâš Ruávinjaargâst ¶ Puáttip-uv itten-uv luisteliđ, enni povvust. ¶ Čuákánkiäsu ¶ – Keččâđ! huihádij uccâ Myy. Oles vuárkká NÖRF AKSIPOORTâid! ¶ 4. ¶ Totkee siijđo 32 ravvui mield. ¶ čuárvijááku kicá, ko tom váldá kietân. Tot lii čuárvijááku utke. ¶ Kaasu ¶ – Peinijâš, eeči tivoi. Tot lii unohis naaveer, mon olmooš motomin niävdá. ¶ Palhâšumelävdikode mielâst nommâiävtuttâsâin Sajos tiävdá pyeremustáá kišto njuolgâdusâin noomân asâttum vátámâšâid. Sajos lii nommân uánih, pehtil já älkkeht mielânpäccee. Nommâ meiddei iáruttuvá, lii neutraal já vorâsnálásâš, mii ij šoddâd čájádittee assosiaatioid já mon iä muokkii liijgás maaŋgah kevttimohtâvuođah. Noomâ puáhtá älkkeht ettâđ jieškote-uv kieláin já tot lii vuohâsávt sujâttemnáál. Lasseen tot heivee pyereest aalmugijkoskâsâš já šleđgâlâš kiävtun. ¶ Cuáhásist vaazzâš kuhesjuolgâg já kuhesnjuunáág, masa meetter alosâš lodde, mon uáivi čiŋŋân lii kuhes vuoptâtieppi. Tot čuážžu riddoruávustuvâst liihâdhánnáá tegu pääcis, kivkked tot uigâd čuhâlis njuunees čääsivuál já stergâl kyele, mon tot siämmást njielâst. Taat ridoi kuálásteijee lii ränishaigar , Suomâ luándu uđđâ puáđulâš, mii vijđán enâmân mäddinkulij. Ränishaigareh pessejeh Maadâ-Suomâst, já taid uáiná ain tävjibeht Suomâ koskâoosijn kidâ Oulu räi, mut Aanaar-Ucjuv kuávluin lii ränishaigar oinum tuše 21 kerdid. Vissásumosávt ränishaigar puáhtá čuávvuđ tooláá iđedist tâi maŋŋeed ehidist, ko veigi lii ton pyeremus pivdoäigi. Kirdee ränishaigar tobdá muálkkičiäpáttist já čuumâld nevttee suájáin. ¶ Mun lam tääl lamaš meiddei Kuobžâ-Piäká Ááná sajasâžžân suu anarâškielâ kuursâst. Máttááttâspargo lii kal uáli mielâkiddiivâš, mut meiddei vaigâdis pargo. Musthân ij lah maggaargin máttáátteijee škovliittâs. Tiäđust-uv motomeh ääših anarâškielâst láá jo munjin suullân uáppáseh, mut tääl kolgâččij vala keksiđ, ete maht taid aašijd kalga máttááttiđ. ¶ Sämitige värisaavâjođetteijee Irja Seurujärvi-Kari tiäduttij sänivuárustis kielâiäláskittemseminaarist 13.9.2011 tom, et sämmilij kielâliih vuoigâdvuođah iä olášuu Suomâst vuáđulaavâ uáivildem vuovvijn. ¶ Kielâ: makedoniakielâ ¶ maali oppâkirje káártást 31A. ¶ vuosâmaadâ ¶ - Tiäđust-uv mun máátám. Puávtáččih-uv tääl lyeštiđ muu? ¶  moonâi Nubbe äšši Kaampist lâi tot, ko kiinii poođij munnuu kuuvl já eeđâi ‘Haluaisitteko ostaa na..’ já Marjut koskâlditij suu já eedâi ‘Maid’ já tot persovn keejâi váhá omâslávt já eeđâi ‘Sorry’ já muoi jođhijm määđhi jorreeportháid. Koolgâi kale povvâstem tolliđ. ¶ 190-191. ¶   toppiđ, toppiim, tuáppee = napata onkeen ¶ 1. Č = ¶ Kampala 0 o N 35 o E ¶ a) toh jiečânâč enâmijn ässee hiäimuaalmugeh, moh spiekâsteh čielgâsávt eennâm eres aalmugjuávhuin sosiaallâš, kulttuurlâš já ekonomâlâš tile peeleest já moi sajattâh miärášuvá ollásávt tâi uásild sii jieijâs vuovij tâi ärbivuovij tâi sierânâslahâasâttâs mield; já ¶ – Maht talle kuolijd kielâst? Iä-uvks nuuvt pivde riävskáid? ¶ Šadoh lasaneh eennâmveerdi ¶ Porgâđ tom muu mušton. Siämmáánáál sun vaaldij kaalhâ, kiijtij (+) já eeđâi: Väldiđ já juuhâđ täst, tij puohah. Taat kalkkâ lii uđđâ litto muu voorâst, kote kulgâttuvvoo tii oovdâst sudoi addâgâsadelem tiet. Nuuvt távjá ko tij tast juhâvetteđ, porgâđ tom muu mušton. ¶ Kielâ iäláskittem tutkâm ¶ Puško – tuođâlâš piätukyeli ¶ Almosčuákkim meridij jienâiguin17-3 tuhhiittiđ sämitiggelaahân iävtuttum nubástusâid. Anu Avaskari já Pentti Valle kuođijn miärádâsân spiekâsteijee uáivil. Čuákkimist lâi meddâl ohtâ ovdâsteijee. ¶ Immeel eeđâi: “šivetteh, kašmârdeijeeh ¶ 5. Uusâ já noomât kyehti ¶ Muu luokast nuávdittuvvojeh škoovlâ já luoka njuolgâdusah. ¶  Maarit. Objektin Ko maŋeláá Lusmenjaargâ šiljo rasta kesittui kuhes rumâšráiđu, lâi Matti lamaš uáli moovtâ já ilodâm: ¶ Äigi moonâi já vyelgimpeivi poođij. Talle-uv vala puoh ääših lijjii oornigist. Vyelgimpeeivi iđedist Sofia vuolgij tego táválávt-uv škoovlân, já Ester mun tolvum esken koskâpeeivi maŋa tipšomsajan, nuuvt et munjin paccii vala muáddi tiijme rahttâtmân. Munhân kirdim esken eehidmašináin, já tondiet vala siämmáá peeivi-uv kiergânij pyereest rahttâttâđ. Jiem lam jiendâm kiässán, et eidu tom unohis tobdo tiet muu mätkivalmâštâlmeh lijjii ain porgâhánnáá. Tääl ko maŋeláá jurdâččâm jieččân mätkifeeriimijd, jurdám, et motomeh čuuvtij oskovâš ulmuuh liččii vaarâ kočodâm taam tobdo mottoomlágán suojâluseŋgâlin. Jieš kočodiččim tom maggaarnii kuuđâd áiccun teikâ jieijâssuojâlemkammoon. Já jis kiinii haalijd koččođ tom tijdâoskon, tom-uv uážžu muu peeleest porgâđ. Liävus tot jienâ mii peri jienâid, tääl tiäđám, et čuávuvâš kerd jiem vyelgi kuussân taam jienâst ravvuu koijâdhánnáá. Tot jienâ lâi vuoigâdist! ¶ Šiev juhleviehâ! ¶ Almaah keijáin suu tárkká já ruohháin uáivis. Talle suái cuulijdškuođijn. Siemin puddii maŋa tot almai, kii lâi vuossâmustáá lamaš jienâst, eeđâi: ¶    škovliimist. já metroin. ¶ - Kost tun ááiguh purâdiđ? Ánná koijâdistij. ¶ – Na mij kolgâp puurrâđ kuohtii kyehti vuojâleeibi, suu enni čielgij kierdâvávt. ¶ Tavlustâh 3. Veerbâ πληρόω vuottumsajeh Uđđâ testament kreikakielâsâš algâteevstâst (käldee: ParaText ráammátjurgâlemohjelm) já ive 1992 maŋa anarâškielân rahtum jurgâlusâin. Anarâškielâsâš vuottumsajeh láá vuálásargum. ¶  sajan Olgohäämi: stuorrâsiähá, ruškiškirjáás kalâččeijee. ¶ Gomphidius glutinosus ¶ Taan kaavpugist Pieinis-Piäkká já eres kisáh ääsih. ¶ - Vissâ lii pyeremus, et muoi iän jođe innig nuuvt ennuv oovtfááru. ¶ Nuorttâsämmiliih ¶ 222 ¶ Pyehčeeh já čäciluttihááh vyejih jotelávt, ¶ 5. Almoshaldâttuv teevstah ¶ – Naa-a, ijhân taggaar kale kuássin mihheen hitruus uáinusijd lah párnáidgin, Tálunjobžâ-uv mieđettij. ¶ skuáppu (ellee).....29, 105, 118 ¶  [ kammuuh kuárruđ]. - Aaibâs nuuvt, Jovnâ. Tii maailmist láá val stááluh. Tain tun jieh taarbâš kuittâg poollâ đ , toh láá pyereest peittâttâm. ¶ 49C Šoŋŋâkárttá ¶ pähkinmiestâ ¶ Ko lâim maccâm terminaalin, te sajan finnijm siämmáálágán Saab, moin peesâim viijmâg ááimun já meid Duluth kirdemkiädán. Tobbeen lâi vyerdimin munnuu veerdi jo muádi ive tyehin Charles Mayo. Vuojijm Duluth kaavpugân Rudolph já Sally Johnsson keš, kuus lijjii čokkânâm ennuu uápis já vieres-uv ulmuuh. Lâi suotâs kuáhtáđ uápis ulmuid, mut pyeremusávt paasij mielân uáli mučis vielgisvuopâsâš nissoonolmooš, kiän nommâ lâi Teresa. Suhânommâ lâi miinii ruátálâš, mii eidu tontovváá ij pááccâm mielân. Sun lâi reisim Angora rääjist munnuu vuástáväldiđ. Lâi mottoomlágán puáttimjuhle munnuid, mii piištij vaarâ muáddi tiijme. Munnuu čoolmijd kuittâg teedij äigi-iäru nuuvt čuuvtij, et ferttijm kijttâliđ išedijd já vyelgiđ Pengillyn, kost lâim suullân 10 ääigi ehidist. Uápis viäsun puáđidijn ustevlâš Huye-peenuv ij lamgin mii vuástáväldimin. Tot lâi ovdebáá täälvi pááccâm auto vuálá. ¶ Lahtos 1 čuákánkiäsutavlustâh ¶ Kielâpalhâšume Sámi Siida-siärván já uumajasämikielâ máttáát ¶ Anarâšah ¶ LUUK. 11: 14 – 23 (24 – 26) ¶ Sämikielâlâš kulttuur já sämiseervij tooimâ tuárjumâ ¶ - Talle taa lii taat leibi... tot lii aaibâs siämmááláván, ko tii ruškis leibi, tuše váhá eresivnásâš. Taah ruonâseh láá siämmááláváneh ko tist-uv. ¶ MOVES – tábáhtusân, mii uárnejuvvoo Oulust 20.–22.5.2011. Sämitigge tieđeet škovláid tärhibeht puorijn aaigijn. Mieldi lahtosin väldikodálii tábáhtus njuolgâdusah, maid nuávdittep meid jieččan kuávlutábáhtusâst. http://nuorikulttuuri.fi/nuori-kulttuuri-moves-2011/ Taaidâtábáhtus valmâštellen sämitiggeest tuáimá oppâmateriaalvuávájeijee Anni Näkkäläjärvi (anni.nakkalajarvi(at)samediggi.fi) oovtâst nuorâčällee Niina Siltalain (niina.siltala(at)samediggi.fi). Ruávinjaargâst uárnejum taaidâtábáhtus raapoort 2010 lii uánimnáálá sämitige päikkisiijđoin: www.samediggi.fi/ Toimâ / Nuorâi taaidâtábáhtus. ¶ Kunneemainâšume já stiipeend finnim Giehtaruohttasa mánát (Kietâruotâs párnááh) –juávhu (kove vyelni) lâi stivrim Käresavvoon škoovlâ máttáátteijee Taina Syväjärvi. Taansâst lâi liähtu já tast oinui sämmilâš kulttuur. Lasseen juávhust lâi šiev ohtâvuotâ keččeid já lávdástem lâi makkuutteijee. ¶ f. Rauma ¶ ČIELGITÄVTITTEMES ELLEID ¶ Säämi kielâlávgum škoovlâst ¶ Taan čäällimvyehiääšist kal lohheeh-uv uážuččii arvâliđ maidnii já čäälliđ jurduidis tast taan loostân. ¶ - pedagogâlâš vuáválâšvuođâi já vuovij árvuštâlmist já oovdedmist - oovtnálásittemproosees vaikuttâsâi já vuáháduvâi tubdâmist; maht toh stivrejeh jurdâččem já ¶ – Mij halijdep išediđ tuu, eeči, njuámmilááh huihâččeh. ¶ Čäcisäplig puávtáččij jurdeđ rottán, ko tot lii masa rotá matsâš. Rottáást tom iärut siemin piäljái, moh láá soovsâkeerdi siste já uánihissiähá seeibi vuáđuld. Čäcisäplig lii ruškisräänis, motomin masa čappâd. Tot iälust lahtâ niijtoin, ¶ Suomâkielâ loddenomâttâsâi vuáhádum lii pištám suullân ihečyeđe. Uáiniđ lâš, mon jotelávt taah anarâš loddenomâttâsah kävnih saajees loddeboŋŋajeijei lummoost. Pištá-uv tibi tai-uv noomâi lopâlâš tuhhiittem siämmáá kuhháá? ¶ Kunâgâs eeđâi: “Mun lam nievdâm ige ohtâgin määti čielgiđ, maid tot meerhâš. Mut lam kuullâm, et tun máátáh čielgiđ nievdâmijd.” ¶ – Na, häittidiš-uv tuot innig maiden. Liävus te ubâ äšši! ¶ Raili Mikkanen ¶ Käkisalmi F5 ¶  + njunekyeli ¶ © 2006 Sámi musea Siida & Anarâškielâ servi ¶ Ässeeloho: 18,6 milj. ¶ Já talle eeči huihádij: ¶ 89A Čeevris lii vuáhádum eelliđ čääsist maaŋgânáál. ¶ Säämi kulttuurkuávdáš Sajos lii Tave-Suomâ stuárráámus kongres- já tábáhtustáálu. Uđđâáigásâš čuákkimtekniikáin já tiätujotolâhohtâvuođáin riäidudum tileh heivejeh joba 430 ulmuu tábáhtussáid. Saijoos sajattâh kaskoo Säämi, maaŋgâpiälásâš sämikulttuur já áinoošlâjâsâš luándu lääččih fiijnâ raamih maaŋgâlágán tábáhtussáid. ¶ Vuossâmuuh eidusâš jurgâlemteoriah lijjii lingvistliih já šoddii 1950-lovvoost almolâš ¶ ČOHČ ¶ läjidij vuáđu eres eellim ovdánmân? ¶ – monnjâroppâ seggi ¶ eŋgâlâskielân tâi sämikielân. ¶ a. Mon meerâ riddoost kove lii? ¶ Vaaljâluvâttâllâm lii uáinimnáálá vaaljâive njuhčâmáánust 10 maŋalâs argâpeeivi, ij kuittâg argâlávurduv. Vaaljâluvâttâllâm täärhib uáinimnááláorroomääigist já -saajeest almottuvvoo almolâš kulluuttâssáin. ¶ * Čáitálmâssermâ; Oovtâuáság sermâ:10 eurod/pv, 3-uáság sermâ: 30 eurod/pv ¶ - Mondet jieh västidâm? Jovnâ šuáhkádij. ¶ härvi, häärvi, härvis = harva ¶ – Takkâ, ij must lah nelgi. Eidu purâdim pääihist, Uulá västidij. ¶ Valjeh šoddâduvvojeh siemânijn, moh kočoduvvojeh jivveen . Čohčâniisu já ruuvâš kalvojeh čohčuv, já toh tálvásteleh ruánááiđosin . Návt toh algâtteh šoddâmis kiđđuv nuuvt tooláá ko máhđulâš. Ohrá, haavvâr já kiđđâniisu kalvojeh iäskân kiđđuv. ¶   Piättâr västidij: ”Kale rähistâm, Hiärrá, tun tiäđáh, et lah munjin räähis.” ¶ riddostielâs . Čäcistielâs, mon ponneest šaddeh čäcišadoh. Riddostielâsân kulá še tot uási čäcirääji paajaapiäláá riddoost, mii šadda tulve vuálá já maid šuármuh njuoskâdeh. ¶  čäittiđ 1 mälipastem säältih ¶ 4. ¶ VALJEVUÁRKKÁ ¶ b. mielkkilitter ¶ Suomâst sämmilij parlamentaarlâš pargo algâttui ive 1973. Ton olášutij Säämi parlamenttâ . Pargo joođhij sämitigge ive 1996 rääjist. Taažâ finnij sämitige ive 1989 já Ruotâ 1993. ¶ 6. Aanaar kieldâhaldâttâs halidičij staatâst ožžum sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuotân uáivildum ruuđâid njuolgist kieldâ kiävtun. Táássáš ruuđah láá mieđettum Sämitiigán já kieldâ lii tast maŋa finnim Sämitiggeest taid ruuđâid, moin om. kieldâ lii uástám Anarâškielâ seervist kielâpiervâl palvâlusâid. Kieldâhaldâttâs váátá meid staatâ Paras-nommâsii irattâsâst lase ruuđâ sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâ palvâlussáid. ¶ 4. a) Nuurâ čuávvoo amnâsijn taid, maid taarbâš ohtiimân: sältti, sukkâr, čääci, raavâdamnâseh, happi, čiđđâdioksidi, piäiváá čuovâ, siemâneh. ¶ Sämitigge 2013 ¶ Váldá ponneest čääsi já raavâdamnâsijd. ¶ 5. Agaricus silvaticus – Tapionherkkusieni – Mecciherskukuobâr U ¶ Sun jorgettij nieidâ kuávlun já eeđâi: ”Tietteevuoiŋâ, mun kočom tuu Jeesus Kristus noomân: kyeđe taam nieidâ ráávhun.” ¶ Puško pivdoo tiäđuimield aldasáid puoh pivdusijgijn, moh láá kiävtust. Tááláá ääigist stuárráámus uási koddoo vaarâ viermijn. Meid stággupivdusijgijn, katiskaigijn já lanijgijn sehe vuoggâpivdoin (sieptâs- sehe časkemvoggijn) puško pivdoo já koddoo. Ovdil čäcitääsi heiviittâllâm kođopuško pivdem lâi pehtilub sajattuvâst anarâššáid, ko tááláá ääigist. Vuojâttes kyellin puško puovtij pieijâđ kuškâđ já tot siäilui, eresnáálá ko vuoijiis luosâkyeleh. ¶ Jangtse O4 ¶ Tiervâpuáttim kielâiâláskittemehidân ! ¶ Ijâttis ijjâ – algâaalmugij muusiktábáhtus uárnejuvvoo Aanaar markkânist káávcád keerdi 19.–21.8.2010. Festivaal lii vuáháiduttám sajattuvâs tehálumosin sämimuusig oovdânpyehtee tábáhtussân Suomâst. Festivaal teeman lii taan ive Eatnama jienat – Eennâm jienah, mii juátká Ijâttis ijjâ tábáhtus algâaalmugteema. Teema spejâlist algâaalmugij eromâš ohtâvuođâ enâmân já tom, maht sii muusig paijaan pirâstittee luándust. ¶ Iđdist Matti já eeč njuškiv oppeet kárbás já moonnâv kuohâđviermijd. Eeč aalgât viermij kuohâm maajeeb viermist. Taan keerdi Matti ferttee vuáppáđađi jođttiđkárbá áiruiguin maŋskulij. Kuovâđjnis viermijd eeč tuše kálgá tain šaapšâid já ige kyeđ viermijd inniđčácán, mut kiäsá taid pajas. Sehe uđ viermist ete puáris viermist láá-uv ennuv šaapšah já Matti já eeč koddev šiev kyelisaallâs. Viermij keessim maŋ Matti suhá riidon. Eeč já Matti toommâv tállán člliđšaapšâid amas kyeleh pillâšuđ Čállejum kuolijd suoi áiguv salttiđjá suovâstiđ ¶ – Na jiem kullumgin, ko esken jieš-uv tiäđám já iberdâm, et lam tuođâi-uv varrim já tom, et mondiet já kuus lam varrim. ¶ Sämikieláin uáivildeh säämi kielâlaavâst orjâlâš-, anarâš- já nuorttâlâškielâ (3 §). Säämi kielâlaavâ ulmen lii turviđ sämmilij vuáđulavâlâš vuoigâdvuođâ jieijâs kielân. Laavâ heiviitteh sämikuávlu virgeomâháin já tain virgeomâháin, moi toimâkuávlun sämikuávlu kulá (2 §). Laavâ mield sämmilijn lii vuoigâdvuotâ kevttiđ sämikielâ ášástâldijn virgeomâhâin (4 §) sehe finniđ tulkkum- já jurgâlempalvâlusâid (4 loho). Sämitigge čuávu säämi kielâlaavâ olášum já ráhtá muštâlus säämi kielâlaavâ olášuumeest (28 § já 29 §). ¶ 7.§ Äššilisto tuhhiittui pargoliston. ¶  + Säämi šelis tuodârjuvviih já vohâdis luosâjuuvah láá pivnohis kyelipivdemsajeh. Eromâšávt Tiänu lii pegâlmâs stuorrâ merâluosâinis, moh kuárŋuh toho Jieŋâmeerâst kuuđđâđ. ¶ ellee luándu.....96 ¶ Jesaja västidij: ”Mun lam taa, vuolgât muu.” ¶ Viäđŋásiih , säpligeh já muldesäpligeh livkkáásteleh niijtost, ko oceh raavâd . Taah siemin njomâtteijeeh láá ennuv, mut uánihisahasiih. Toh eellih enâmustáá kyehti ive. Toh čivgeh ivveest maŋgâ čivgâčurruu , main pyehtih leđe čiivgah häävild kyevtist lohán . ¶ (Pum, pum!) ¶ - Na vuálgáččih-uv muin sämiuáppei teivâdmân ehidist? Jieš kale aigum tobbeen elâččiđ. Já itteen pyehteen moonnâđ elâččiđ veik krouvist. Tobbeen kuittâg láá eres-uv uáppeeh já ain oholoopâ ääigi tuáluh. ¶ Pargopitáh ¶ 2. Velčittâm jyelgi tâi kietâ taarbâš čollestiälu, čárvum já čuási. ¶ Unna Junná aalgij ive 2007 ¶ Riävskápivdemäigi nuuvâi já munnuu riävskápivdo še já ferttijm eelliđ lappemin kielâidân. Riävskáid, maid láim koddám, eelijm masa taađeest vyebdimin Anarân Poro ja Riista -káávpán vâi finniiččijm váhá ruttâpitá. Antero orostâlâi vala mii pääihist tassaaš ko kiäsui, jeđe vuolgij. Kuus sun vuolgij, jiem tiättám. Vuordâččim suu puáttiđ oppeet čohčuv 1962, ko munnust lâi moonnâm nuuvt hirmâd pyereest tot moonnâmtáálváš riävskápivdem, mut sun ij puáttám. Vuolgim Säämi ristâlii nuorâiškoovlân Anarân čohčuv 1963, jiemge innig kuássin maccâm aassâđ Čovčjáávrán, et jis Antero lâš lamaš tast maŋa eeji skipárin, jiem tieđe. Eeči aasâi Čovčjäävrist ohtuunis vala algâihán 1965, jeđe kaartâi Muurola kepistavdâparantolân ige sungin innig maccâm kuássin Čovčjáávrán. Iäččám jaamij keessiv 1965, ko mun lijjim suátivievâst. ¶ Ingvar juuvâi ohtuu muu tulijâšputtâl. Tastoo sun vaaldij laavhâst kyehti pelnub litter limsaputtâl, mut tain ij lamaš kal limsa, mut vijne. Landim várás sust lâi val mehuputtâl. Ingvar noskáttâlâi, ko mun omâšim suu evvisijd, eeđâi, et “Mun ferttejim pieijâđ vijne limsaputtâláid amas kálgu epidiđ maiden. Kálgu lii uáináh uáli vaijaa viijnán. Pääihist mun jiem laaviigin juuhâđ ollágin.” ¶ 1-5 m ¶ Kielâvuoigâdvuođah tarbâšuvvojeh turviđ kielâ oppâm-, kevttim- já ovdedemmáhđulâšvuođâid já táválii argâeellim iävtuid. Máhđulâšvuođâttáá ovdâmerkkân jieijâs kielâ škovlâmáttááttâsân kielâ ij ovdán já ton sárnoo páácá jieijâs kielâst luuhâm- já čäällimtáiđuttemmin. Návt lii keevvâm ovdil vuáđuškoovlâ toimân kansaškoovlâ áigáduvâst škoovâ jottáám sämmilâšsuhâpuolváid. Luuhâm- já čäällimtáiđu láá iävtuh ovdâmerkkân kirjálâšvuođâ šoddâmân. Kielâvuoigâdvuođah tarbâšuvvojeh meiddei iähtun táválii argâelimân, mast jieijâs kielâ ij taarbâš hepâniđ, čiehâđ ige molsođ nuubán. ¶   Jookeerpargopittá 5. Valjii oppâkirje 90A kooveest oovtâ ellee, uusâ tast tiäđu já teevdi tiätukoortâ. ¶ 6. Kanta-Häme ¶ – Kunneenjávgum, eeđâi Pieinis-Piäkká. ¶ sämikielâ amnâsmáttááttâsâst lijjii 293 uápped, aanaarsämikielâ amnâsmáttááttâsâst 16 olmožid já ¶ Aalmuglâšarkkâduv uáivihovdâ, staatâarkkâdâhtipšoo Jussi Nuorteva luovât tilálâšvuođâst Sajos sämiarkkâdâhân Syennjil nuorttâsämmilij tovláá arkkâduv. ¶ Jookeerpargopittá 7 . Tievâsmit ruossâháá. Saanijd kaavnah oppâkirje lovvoin 29 já 30. ¶ - Tun västidâh ain nievt. ¶ – Mun lijjim tääbbin ollâgâsâst, peesi uávsist tuu paajaabeln aaibâs uáinusist, jiehke tun huámmášâm muu, Hirškikkâ povvâst. Talle Matti kiäččá vuáluskulij já uáiná Myerji kuovlâmin peesi viäddá vyelni. Myerjigin ij maašâ pissoođ kuhháá čiähusist. ¶ Puurâdmáid pivdep almottâttâđ maj 31.1.2012 räi anneli.sillanpaa(at)evl.fi tâi 08 535 8550. Pasepeeivi 5.2. tme 11 rääjist Pispemessu Aanaar kirhoost. Uárnejeijeeh: Oulu Pispekodde, Kirkkohaldâttâs, Aanaar servikodde, Sämitigge, Giellagas-Instituut já SámiSoster ry. ¶ Pirâstiäđu kirjeh láá almostum aanaarsämikielân ¶ Tippaleibi ij lah mihheen sämmilâš purâmušâid. Puurât kuittâg. ¶ – Päivää se kyllä, mutta o-o perkeleen riekkokauppiaat. ¶ Sämitige ive vuossâmuu čuákkim puáhtá čuávvuđ interneetist čujottâsâst: ¶ b. Čääli jieškote-uv valjeest oovtâ tâi maŋgâ tobdomeerhâ. ¶ RUOT ¶ Sämitige stiipeend ožžuu čuávvoo nuorah: ¶ Lijgešoddâm puáđusin meerân já javrijd sáttá šoddâđ čuovjistiäppu . Lieggâ keesij čuovjistiäppu lii eenâb ko čuáskis keesij. Čuovjistiäppu lii čuovjisruánáá šaddodâh, mii kobđo čääsist siemin čuággin. Jis čuovjistiäppu lii ennuu, tot sáttá rähtiđ vijđes-uv puárreid. Uási čuovjistiäpuin láá ulmuid já elleid mirhâliih. Ele vuojâ čääsist, mast lii čuovjistiäppu, ko tot toovvât čolmij riäggum já ittum. Čuovjistiäppučääsi ij uážu juuhâđ ijge adeliđ elleidgin. Tom ij meiddei uážu kevttiđ lievlâčääccin, litij posâmân tâi šaddoeennâm njuoskâdmân. ¶ Aalmuglâšlaavlâ lávloo jyehi saajeest, kost tuálloo sämmilij juhle. Táválávt tot lávloo čuožžâd. ¶  Hannele Pargojuávkkuovdâstus ¶ C/O Aaro ¶ » » Tun tom ettih » , Jeesus västidij. Pilatus eeđâi ¶ Maŋeláá ehidist Charlie kaavnâi mottoom haidarsuáittee já nuuvt muái algijm hárjuttâllâđ puáttee vuoiŋâstempuudâ várás. Ko tot poođij, te muoi pelimannijn moonáim lava oolâ já muoi ruttiistáim kyehti anarâškielâlii, sehe kyehti suomâkielâlii pitá já juhleviehâ tánssái. Taat pelimanni, kiäm noomâ jiem innig mušte, lâi meddâlist Kanada Thunderbayst já sun lâi meid šoddâm tobbeen. Ko muoi hárjuttâláin tobbeen ulguubeln, te ulmuuh čokijdii munnuu pirrâ viehâlágán čuurâ já sij halijdii ain eenâb já eenâb kuullâđ munnuu lávlum já suáittim, iäge addim ollágin, et muoi leen eskân hárjuttâlmin. ¶ kievrah. Tun jieijâd vuovvijn, mun jieččân ¶ Kaandah keččii miestui tyehin kuáimásis: ¶ 4.1. Säämi páárnášvuotâ já šoddâdem Ärbivuáválávt sämiperrui vaanhimáid já párnáid šoodâi kieres koskâvuotâ ohtsijd piäiválâš pargoid porgâdijn. Vanhimeh stivrejii párnáid siämmást, ko sist lijjii jieijâs pargoh. Sierâdmáin páárnáš oopâi sosiaallâš tááiđuid, porgâđ pargo, kevttiđ luándu riggoduvâid já piergiittâllâđ korrâ luándust. Säämi šoddâdmist tiäduttui sosiaallâš aiccâmnahcâ, eres ulmui vuotânväldim sehe pargo já sierâdem pehti oppâm. Säämi šoddâdem kuvvij eromâšávt epinjuálgu šoddâdem. Párnááh oppii huámmášhánnáá väldiđ ovdâsvástádâs porgâmijnis já oromijnis oovtâst perruin já pirrâsáin. ¶ syevđih 166 ¶ aatoomvyeimilájádâs = ydinvoimala 93 ¶ 38 ¶ seitikeh ¶ – Mun lam lamaš stoormâst ovdil-uv, ¶ Ghana ¶ – Olmânáál. Sam stellij čalmelasâidis njune vyeleeb uásán. – Uáiviskálžu lii muu ámáttist ervidmettum tiivrâs. ¶ harvii távjá masa ohtânmaanoost ¶ Raija  Bartens  1972:  Inarinlapin,  merilapin  ja  luulajanlapin  kaasussyntaksi.  SUST  (= ¶  Mon 48 ¶ româštivgâ ripsikello ¶ Anja Akujärvi : Morottajan suku (1998) ¶ 6 Noomât káártán jäävri já meerâ sárgái 1-2 oolâ. ¶ 3 . V Á S T U Ä Ä I G I P A S E P E I V I ( O C U L I ) ¶ o poccuučuárbpeelipihvi, kuobârnjuvdos ¶ Eennâmhurgeeh – Maakiitäjät ( Carabus ) láá mučis meetaalivnásiih kildee čapis tiivreh, moh láá joteleh ruottâđ. Toh láá piäđuh já Suomâst-uv šlaajah láá kavnum aldasáid 300. Tobdosumos lii äijihtikke – ukontäi ađai metsäsysikiitäjäinen ( Pterostichus strenuus ), mast láá kale suájáh koolbâ vyelni, mut mielâstubbooht tot ruáttá ko kirdá. ¶   11 Luándu ¶ 14 ¶ Lok.  Kuulmâ  pennust  ij  lam  päikki.       maaŋgâ  pennust ¶ Säämi kulttuurkuávdáá arkkitehtkišto kištopargoh ¶ Poccuin lii čohčuv roovvâd ¶ – Na iähân toh kovjâttuugin, ko tääbbin ij lah kihheen asâmin! Ante smietâdij. ¶ Veikko Magga lii vuáččulâš pajeolmooš, Vuáču kuávlust iällám pegâlmâs ”Itäpuolen Keisarinna” ađai Ponku Iŋgá maajeeldpuáttee. Veiko oppeet láá kočodâm ”Itäpuolen Keisarin”. Veikko muštâl, et puásuipargoh lijjii sust voorâin, já et sunjin lâi jo uccâkaandâžin čielgâs, et sust šadda pajeolmooš. Eeji čage kuáđutmân tarbâšij juátkee, iäge eres ámáttâh elâččâm ubâ mielâstkin. ¶ s. 163 ¶ Kiehâ lii vissâ puoh uáppásumos lodde aainâs-uv jienâs peeleest já jis koijâdičij veikkâba ovdâmerkkân viiđâ ihásâš párnáást, et maht kiehâ jiennâd, te vástádâs ličij kale vaalmâš. Eres äšši lii vuod tot, et kales kievâ láá uáinâm. ¶ Totkee sijđo Kiärdumpargopitáh Tave-enâmijn já Baltiast 117 ¶ Torske lii joba kuulmâlovkilusâžžân šaddee piätukyeli. Niŋálâs torske kođá miljovn meiničalmed 50–150 meetter jieŋŋâlvuotân. Meeinih suiloh vuohâsávt sálttáás čääsist vuájuhánnáá poonán. Meeinijn ovdáneh čiivgah tuše talle, jis sälttinalliisvuotâ lii eenâb ko ohtâ prooseent. Tondiet torske lassaan Nuorttâmeerâst tuše ton máddááuási jieŋâlâsâin. Korrâ čohčâstoormâi ääigi puáhtá Tanska čoolmij pehti kulgâđ Nuorttâmeerân táváliist eenâb sálttáás čääci. Tággáár sälttiupuulsâ maŋa torske lassaan Suomâ-uv riddočaasijn, torskenääli nanosmuvá já salâseh stuáruh motomij iivij ááigán. Ko Nuorttâmeerân iä lah majemui iivij ääigi puáttám stuárráábeh sälttipuulsah, te~sälttinalliisvuotâ já siämmást meiddei Suomâ riddokuávlu torskeh láá kiäppánâm. ¶ tiervâsvuođâkuávdáš vuolgât pápárijdâd kuávlutoimâttâhân keáá loopâst ¶ Kesipáárnáš ¶ 13 ¶ << Alkuun ¶ Oovtâstpargo raajij rasta naanood sämikielâ já oohtânkulluuv ¶   - Mun Tuápánjistem uáivild tom, et suáládum täävvir árvu ij lah meendu styeres. ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtus 2011 Ucjuuvâst ¶ Rahtim taid jieččân usteváid, uáppásáid já puohah lijkkojii et tot lâi pyeri liäibudijn. Tääl lam vuábdám-uv taid ulmuuid. Toh láá kuövti stuárusih, nubbe lii ucceb malli tot lii keecib, Akvarelli pensselin pyeri. ¶ Mun kal kuorâm madâräijihâm ¶ Veerstah ohtsis ¶ Tavlustâh 12. Verba πληρόω . Anarâškielâsâš jurgâlusâst kevttum jurgâlemvastuuh já ¶ Sämitigge ¶ miänástuvvee tipšom išedeh šiev sämikielâ njálmálâš já kirjálâš táiđu sehe kelijdeijee hárjánem ¶ Unna Junnáást uáinip ärbivuáválii tuoijum. Avveel nuorttâsämikielâ kielâpiervâlist Tiina Sanila-Aikio, Janna Marja Semenoff Iina Tarkiainen já Masi Valtonen. Kove: Yle Sámi radio.Unna Junnáást uáinip ärbivuáválii tuoijum. Avveel nuorttâsämikielâ kielâpiervâlist Tiina Sanila-Aikio, Janna Marja Semenoff Iina Tarkiainen já Masi Valtonen. Kove: Yle Sámi radio. ¶ Šiljo iššeed ¶ Stivrim/čuoppâm: Eeva Nykänen, kuvvim: Anneli Lappalainen Pyevtittâs: ¶ Henna ráhtá oppâmateriaal anarâškielân ¶ Pocahontas mielást lâi hävski kuáhtáđ Miiko já Flit. ¶ limtááiđu hahâmân já čäittiđ tahheid, kiäh uárnejeh sämikielâ škovlim. ¶ 190 ¶ Viijmâg ožžum njäälmi áávus já ettim, et puurâm siviilisattumijd, hiärrá luutnant. Luutnant eeđâi et “jatkakaa” já lavkkij kozzâháá nubebel, ijhân fanttinâs tiet lah ko miinii jyelgitaavtijd. Čielgejim, et täävtist ij lah mihheen puurrâmnáál, mut täävti siste lii oođâ, mii lii njäälgis. Luutnant avžui čäittiđ tom heersku. Lyeddejim täävti, čaittim tom luutnantân já tattum smakkiđ. Luutnant lijkkuustui mááhun já kuččum suu puurrâđ ubâ ođđâm, jieš puurrim nube. Tiäđust-uv kolmâ ođđâm lii älkkee puurrâđ, mut ko tot tobbeen čuávjist suudâi, te hárjánhánnáá ulmuu čuávji čuuvtij moiváskij. Tast ko muoi savâstâláim, te luutnant eeđâi et ij lah kuássin iällám Säämist. Vyelgidijn sun adelij vala iäččáás ravvuid, et kipinäalmai-uv lii vahtâalmai talle ko porá sattumijd. Talle sun vala tubdâstij, et kaleba sun suorgânij, ko ooinij muu ákšu já jyelgitähti kieđâst. Sun juurdij, et komppaniast lii olmoošporree. ¶ - 2000 eurod Kierâš-loostâ almostitmân. ¶ Tastko sun lâi nuuvt juuhâm, et ij ubâ tubdâmgin, et tot lâi korrâ njárččá, mut sun juurdij, et tot lâi olâspittá. Tot pärni aalgij tom njáárčá käskiđ, mut ko sun ooinij, et ij sun tast uážžum puurrâđ, te luoštij tom kääri siisâ já vaaldij eres pitá já riemâi tom purrâđ. Iššeed ooinij tom já toppij tom pitá meddâl suu kieđâst já iätá: ¶ silkkešnjirgoo ¶ jyelgi ¶ ko umogâš lâi puáttám, te enni ij vuálgám suin ¶ 1. ¶ 161 ¶ škovliittâsân lijjii ucâlum 48 uápped, main 39 väljejuvvojii škovliittâsân. Ive 2004 räi amnâs ¶ Sämitige kulttuurlävdikodde juovij čuákkimistis 28.10.2013 ive 2013 Máttááttâs- já kulttuurministeriö mieđettem staatâtorjuu säämi taiđuu já kulttuur oovdedmân, mast ohtsis 23 000 eurod čujottui Tave-eennâmlij sämiseervij tuárjumân. ¶ já siemin kuálááh. Olespyehčeeh piergiitteleh korrâ-uv čaasijn, moi čääci lii šelâdub ko lijgešoddâm jaavrijn. Čäciludij pelipyehčeeh já olespyehčeeh spiekâsteh nubijnis meid vuoijâmhäämis peeleest já kirdelem vuovijdiskuin (s.~85). Pelipyehčei čuuvtij joteluboh já sävribeh olespyehčeeh láá korrâ jaavrij tuhtuuh já lijgešoddâm jaavrij šnjirgooh. ¶  Eeđâ Saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi ¶ LOSTÂVYEVDI ¶  lijjii 1. Gomphidius glutinosus – Limanuljaska – Njivlenjuulčâh U ¶ – Manneen vistig táágu taan jeggirido, jispa kävneen tovben pajeláá vuovâs saje, kogo pesseen rasta. ¶ Kulttuur- já valastâllâmminister Paavo Arhinmäki muštottij tast, et mailmist jáámá ohtâ kielâ kyevti oho kooskâi. – Maailm suullân 6000 kielâst joba 90 % lii vaarâst lappuđ. Tot meerhâš maailm kiävhum já oovtâpiälásâžžân šoddâm já maailm algâaalmugij kieláid čoggâšum tivrâs kulttuurtiäđu lappum, páhudij Arhinmäki. Sun tähidij, et haldâttâs tuárju jieijâs kulttuurpolitiikâst meid sämmilij kulttuur siäilum. – Sämikielah já kulttuureh láá majemui iivij ääigi čielgâsávt nanosmum, páhudij Arhinmäki. ¶ Huksimlaavâ 1 § 4:d moomeent mield huksim- tâi eres love raađhâštijn kalga nuávdittiđ huksimlaavâst asâttum iävtui lasseen, maid luándusuojâlemlaavâ 10 lovvoost Natura 2000 -viärmáduvvâst lii asâttum. ¶  tuáhtárân Tanska lii vijđoduvâs peeleest nuuvt uccâ enâmâš, et Suomâ vijđodâhân šietâččii masa käävci Tanska. Tanskaast láá kuittâg eenâb ässeeh ko Suomâst. Siemin Tanska lii-uv sahâdumosávt aassum Tave-eennâm. ¶ omâstemkiäjus iä pyevti leđe siämmáá olgospyehtimist. Ton lasseen KR92 ¶ – Tun lah ornim tääbbin tuše vaigâdvuođâid, eeđâi Andârâs puárásumos viljâ. – Tun lah siävuttâm saaltijd lahcâjieŋân já tun cyevkkejih mii fiijnâ karusel já tun njavâdâh tääbbin ubâ ääigi poorgân paatavvoid. Mutâ tääl šoodâi vuolgâ! ¶ Káránâsvääri = Korppivaara ¶ 2. Makreta Pyhäjärvi Suáđigil škovlâ 1.31 5 ¶ Must lâi taggaar tobdo, et nieidâš váhá ibbeerdškuođij, mii jäämmim jiešalnees lâi. Ko lâim valmâšeh, te hävdidemtoimâttuv almai koijâdij must, et uážžu-uv lohe pieijâđ kiddâ. Ko lopedim, te sun vistig piejâi liijne ááhu muáđui oolâ já piejâi lohe kiddâ. Nuuvt lâim uáinám ááhu majemuu keerdi. ¶ – Já mun vááldám kááijumliivijd fáárun, Nipso eeđâi. – Taid sáttá tarbâšiđ, jis kiinii kačča roobdâ paijeel. ¶ Paxillus involutus ¶ a. Tot pessee vuovdân tâi muorâvuágun. Lodde: ¶ Sun killái ráŋgáštâs, vâi mist ličij ráávhu, suu haavij hoddijn mij lep puáránâm. (Jes. 53:5) ¶ – Urrhumm... Muoi leen kalanâm já vaibâm. Tääl muoi vyerdeen et enni kiergâničij tiein koođijn. Talle pesâččáim uáđđáđ. ¶ Oppeet movtáskim hirmâdávt. Lijjim jurdâččâm, et vaarâ pieijih muu vistig mottoom Ruošâ rääji vartion, kenski Käyräjáávrân (Loppookjävri) tâi Anterin, moh lijjii meccivartioh já moid uđđâ almaah ain táválávt piäijojii hárjániđ räjialmaa hommáid, mut et Ucjuuhân. Imâštellim tom hirmâdávt. Tohonhân mun poottim OA-juávhuin puáttim maŋa já tobbeenhân muu paargonucâlum aalgij já tobbeenhân asâččáin muu kuohtuuh uábih já tobbeenhân ličij meiddei... ¶ – Teejâ? Heikkâ hiämáskij. Ij tääbbin lah teejâ. ¶ Persovnpronomineh:  mun,  muoi,  mij ¶ koškehiivsig.....102 ¶ Säämi luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválâš tiätu ¶ 13. Iäláánšlaajâ lii tággáár, ko tot lii vaarâst lappuđ ¶  ij vihkosâd. ¶ – Moh muorjijd tuoh láá? Hirškikkâ já Myerji koijâdává ááhust ääiđi alne čokkáádijnis. Stáálupárnááhkin iävá lah kuássin ovdil uáinám ege smakkim čapisjiereehmuorjijd. ¶ – Na, jis te tääl peessâp máátkán, te ij lah vala mihheen eeđijd. Mijjân páácá vala tijmepeeli lonottiđ juná, já tot lii kale aaibâs tuárvi. ¶ Klemetti Näkkäläjärvi sáhka Sámi Parlamentarihkáriid konferánsas 29.10.2008 ¶ b. Maggaar jienâ šadda ko kiärpáš kirdá? ¶ Pyevtittâs: Sámi Siida Ucjuuhâ 2005 ¶ pelipyehčein ¶ Tast ovdâskulâi jiem viiššâm innig keččâđ ovdâskulâi ko mosko vyevdih algii leđe, ij lam taggaar uáinámuš, muorâh kale lijjii kasebeh já kuhebeh maid lijjim hárjánâm uáiniđ. Lijjim jo masa uáđimin ko mottoom uvestij: ¶  šerrâdvuotâ Adjektiiveh: koorâs, – Tot lii tuotâ, Siäsá eeđâi. ¶ -säämi kielârääđi oovdânpyehtee já čällee sehe ¶  tuálvui Victoriajävri, Tanganjikajävri, Niili, Kongo, ¶ 1. Uusâ vááimu sparkkem kietâruottâsist, čiäpáttist ¶ SMK stivrâ ¶ uánihávt mainâšum, et jurgâlus kulá spiekâstemjuávkun nr 0. Spiekâstmijn (nr 1–4) ¶ 11. Ruotâ 67 ¶ Vyesimáánu ¶ Pariisi E6 ¶ 7. Avveel postâpalvâlusah sirdojeh kesimáánu aalgâst S-market loonjáid. Itella mieldi postâpalvâlusah láá uážžumist siämmáánáál ko táássáš-uv, mut postâ lii kuhheeb áávus, siämmáá kuhháá ko kävppi-uv, já lii áávus meid lávurduv. ¶ Máárjápeivi ¶ Muu usteveh puátih tuáivuttiđ ¶  ai, puzzâvuoggâ perho ¶ 74 ¶ Koveh: Daniel Gelencsér ¶ Olgohäämi: Orráás puzzâkerdi lii meetaalšiälgusâš ruopsisruškišfiskisnalliis- já čapiskirjáá. Ruánáá uáivist láá ruopsis livâreh. Poođâš lii kukke já kezzi. Niŋálâs lii ucceeb já uánihispottâšáin. ¶ avžuuttum kukkodâh: 5-20 minuttid ¶ Pihlajavesi E5 ¶ Lijjim kuullâm taan pääihist, ko Čovčjäävrist-uv lâi Keđginjargâ já tast tot lâi-uv nuuvt pyereest mielân cieggâm. Ličij tibi suámi uáiniđ Tiänurido huolhijdgis. Táálust lâi rávásub nissoonolmooš já mestâ muu ahasâš kandâ já nieidâ, kiäh láin Elvi já Nijlâs-Andi. Meid sunnust lijjim kuullâm ovdil. Jiem tiättâm, maht táálu ulmuuh lijjii munjin hyelhih, mut eeji pehti vissâ-uv. Oppeet kuásuttui käähvi já mii vala pyereeb, stuorrâ luosâ, mon časkes-uv lâi maaŋgâ kerd kobdeeb ko tide. Ko lâi hyelkkitáálu, te mun-uv tuostim mottoom sääni ettâđ ulmui koijâdâllâm maŋa. Mudoi kale lijjim jávuttáá, mut tääl ferttejim ruokâsmittiđ jieččân já koijâdiđ: ¶ Kove: Ilmari Mattus ¶ - anarâškielâ ¶ Heikkâ keejâi Áánán, já Ááná mielâst suu čalmeh lijjii murâšliih. ¶ Saalâs ive 2000 Aanaarjäävrist lâi 9,5 tonnid; ovdil čäcitääsi heiviittâllâm kyevtkiärdáš ¶ – Kost toh kávnojii? Ainhân mun taid taas paaldân kuáđám. ¶ 2. Tanska finnee Tavemeerâst eennâmoljo já eennâmkaasu. ¶ Kääni, mii monnij kollemoonijd ¶ Jeesus já riävvár Matt 27:32-44 ¶ Algâulmuuh lijjii čeepih räht iđ tyejipiergâsijd ¶ iiđeedpittán peivipittán ¶ kulgâđ, kuulgâm, kolgá = valua ¶ kooskâ. ¶ rouskut ¶ Jeesus lâi historjálâš olmooš, kote lâi vuálgus Nasaret kaavpugist. Sun šoodâi já jaamij, ilodij já čiärui nuuvt tegu kii peri mist. Jeesus lâi eromâšávt toi ustev, kiäid iäráseh ucášii já hálbášii. Návt sun tuođâštij Immeel rähisvuođâst puohâi ulmui kuáttá. Elimijnis Jeesus čaaitij, maid kulâjâšvuotâ Eeji táátun meerhâš. ¶ kupâlâstiäppu.....112 ¶ Sämitige lekkâmjuhleest Ucjuuvâst ¶ – Mun lam jurdâččâm koijâdiđ, et halijdiččih-uv tun... ¶ ovdâmerkkân ¶ pakkânâm Pumba, kote halijdij peessâđ ¶ tiäđust. Lahtosist 8 láá sierrejum häämist toh peleh, kiäid koččâmâšluámáttuvah láá toimâttum já ¶ Vuosmuid fiskissmiäruhijd puáhtá kavnâđ jo koskâkeesi. Tot lii táválâš ubâ enâmist mut oro liijká-uv lemin váhá härvinub Tave-Suomâst ko mäddin. Tot šadda soovij skipárin lahtâ siähálâsmeecijn. ¶ čielgi ¶ - čuákkimišedeijee/av-teknikkár palvâlusah 4 t ¶ Puásuituálu ¶ a. hajâáiccu b. uáinimáiccu c. kuullâmáiccu d. máhuáiccu ¶ Suomâst sárnuh kulmâ sämikielâ: tavesämikielâ, aanaarsämikielâ já nuorttâsämikielâ. Sämmilijn ucceeb ko peeli sárnuh sämikielâ. Tavesämikielâ sárnuh 70–80 % sekä aanaarsämikielâ já nuorttâsämikielâ kuábbáá-uv vuálá 15 % sämikielâlijn sämmilijn. Säämi kielâlaavâ mield sämikieláin uávilduvvoo puoh Suomâst sarnum sämikielâid. ¶ Ijâttis Ijjâ muusikfestivaalâ porgemáánust 2009 ¶ – Maid, uáináh paapâ? hirmástuvá Heikkâ. ¶ 110 ¶ Ko lâim čokkânâm pajeluokan já toollâm iiđeedrukkoos, te Räsänen eštus nuurâi tuođâštusâidân meddâl. Monnii suujâst sun ij ubâ vilšâstâmgin tuođâštusâi siisâ já tot lâi muu mielâst eromâš äšši. Nuuvtpa muu jieččân neuroos ton tovváá ložžij, nomâlâsân tot “iäččán vuáláčáálus” tuođâštusâst. Tot lâi tiäđust nuuvt, et ijhân Räsänen lamaš kuássin ubâ uáinámgin iäččán nommâčalluu, ige liččii puáhtám mahten verdidiđ tom moossân suu uáinim nommâčallui. Ailâ-uábbi ko lâi čáállâm iäččán noomâ aaibâs vuossâmuu luoka rääjist. Totkis tibi muu lâš uásuttâm. Uskum, et ko sun peri vilšâstâš tom vuáláčáállus, te tállân vávjá ton visesvuođâ. Nobdim ain-uv et ko sun tuđhâškuát tuođâštusâid, te vissásávt tom áiccá já koččâmuš ličij tuše tast, et mon kuhháá toos peri monâččij. Nuuvtpa puáđáččim iälustiđ taan-uv čoovčâ paloinân ađai neuroosijnân já tuáivuđ, et sun ij porgâččii tom aainâs vala taan čoovčâ. ¶ olgokáárdán = ulkotarhaan 22 ¶ Lyon . . . . . . . . . . . . . . 51 ¶ oovtâsteellim . Kj. symbioos. ¶ piälduviola = pelto-orvokki 37 ¶ Nuorttâsämikielâ já kulttuur konferens Sajosist ¶ Iisakki Mattus ¶ Sun eeđâi Jáákuppân: “Maid tun lah porgâmin? Vuálgáh-uv syele muu nieidâiguin? Mun jiem peessâm kyeđđiđ ubâ iärutiervuođâidgin ájuvijdân? Vuoi, mun puávtáččim...” ¶ Tego esken lâi-uv saahâ, nube tááhust uđđâ noomah láá motomin rahtum puáris já hyeneeb aalmugnomâttâs sajan. Rahtuibâ nommâ kuábbáá uulmán peri, lii tehelâš tiettiđ, maht uđđâ noomah ráhtojeh, nuuvt et kielân šadda šiev já pištevâš nommâ. Jieččân pargoost lii lamaš tehelâš kuvviđ noomâ šoddâmproosees adai tom, maht noomân já ton rähtimân kávnoo myenster, já moin naalijn myensternoomâ heiviitmáin šadda anarâškielân uđđâ šlajânommâ. Tutkâmpargo tuáváážin lii lamaš jieččân sänikirjeamnâstâh. Jiešalnees biologia sänirááju já siämmáánáál šlajânoomah-uv, láá uási muu 30 000 uuccâmsäännid sisannee sänikirjemateriaalist. Tain saanijn suulân kuálmádâs láá kielân esken puáttám uđđâ säänih. Sänikirje uđđâ sanij puotâ huámmášim, et uđđâ sanij, siämmáánáál ko uđđâ šlajânomâttâsâi-uv rähtimist lii čielgâ meetood, mon muu mielâst puovtij já koolgâi finniđ uáinusân. Muu mielâst taat anarâšâi kevttim meetood lii ávhálâš iärrásáid-uv, kiäh smiettih uđđâ šlajânomâttâsâi já vijđásubbooht-uv uđđâ sanij rähtimstrategiaid. Taam anarâšâi kevttim meetood kuvvim anam-uv jieččân tutkâmpargo tehelumos puáđusin. Maasâm taas maŋeláá pyerebeht. ¶ 4. Muštâl alnestâd umogâžžân já uccâpárnážin. ¶ ađai fossiilijn. ¶  väldim - orkeste reh - čuoja ttâm juávhuh - kuorolá vlum juá vhuh - e res lá vlum juá vhuh ¶ - Jurdáh-uv et tággáár lode puávtáččij väldiđ “aljun” ? ¶ Helsigist 28.10. toollum čuákkimist oovdânpuohtui sämitige toimâ škovlimpolitiik syergist já oppâmateriaal rähten. Škovlimčällee Ulla Aikio-Puoskari mainâstij el., ete sämitigge čuávu máttááttâs rähtimáin ihásávt sämimáttááttâs lovottuvâid, almoost máhđulâšvuođâi mield máttááttâsraportijd, uárnee ihásávt Nuorâ Kulttuur -tábáhtusân lohtâseijee säminuorâi taaiđâtábáhtus já almostit sämikulttuurist tieđetteijee materiaal škoovlâi várás ( Oktavuohta -nettilostâ ). Lasseen sämitigge iššeed máhđulâšvuođâi mield vanhimijd, virgeomâhâid já škovlim uárnejeijeid sämimáttááttâsân lohtâseijee aašijn já juáhá ihásávt stipendijd sämikielâ uáppeid. ¶ Planktontiäpui itoseh já planktonellei vuoiŋâs- ¶ Aaltola lii toovláš uđâstáálu, mii lii Tarja Nahkiaisoja tutkâmuš lahtoskáártá mield lamaš Álttoojäävri nuorttâriddoost, mut káártást “Suomen yleiskartta 1899” Ruáhujäävri máddáábeln já káártást “Suomen yleiskartta 1909” Ruáhujäävri já Taaveeb Kosseennâm (Törmänen) pelimuddoost. Lii kuittâg nabdemist, et táálu lii lamas Álttoojäävri nuorttiikeččin, nuuvtko Tarja Nahkiaisoja tutkâmuš čáittá. Ton lii vuáđudâm ive 1855 Matti Hendrihkandâ Mattus, kote lii šoddâm 1820 já jáámmám 1865. Iivij 1865 já 1874 koskâsâš ääigi išedin tooimâi Matti Hendrihkandâ Mattus leskâ Mortten Máárjá ađai Máárjá Marttinnieidâ Mattus, js. Paadar, kote lii šoddâm 1816. Iivij 1875 já 1907 koskâsâš ääigi toimáin išedin Hendrih-äijih , kote tađe ovdeláá kočodui noomáin Máárjá Hendrih ennis Mortten-Máárjá mield (eeči lâi Aaltolá -táálu vuáđudeijee Hendrih Maatikandâ Mattus), sehe Mortten Issá ađai Issá Marttinkandâ Paadar, kote lâi šoddâm ive 1825. Ive 1908 táálu omâstus sirdâšui Kirkverd-Juhánâsân ađai katekeetta Juhani Aikion, kote lâi šoddâm ive 1880 já sun lâi išedin ive 1917 räi, mon maŋa táálu omâstus lii sirdâšum Sammlii Kaabin ađai Gabriel Mujon, sehe suu ärbikoodán. Sammlii Kaabi šoodâi ive 1890 já jaamij 1947. ¶ Ehidist Marttinist iä puáđi nahareh. Sun tobdá, et sun lii jo tiervâsub, mut tot kyelilukkoäšši tiäddá eivi suu mielâ. Ubâ peeivi sun lii jurdâččâm sieidi já ton imâšlijd vuoimijd. Sun lii smiettâm tom, maht sieidi puávtáččij sunnuu išediđ já maid toos puávtáččij uhrediđ. Puoh stuárráámus huollân sust lii kuittâg tot, et kihheen ij kolgâččii uáiniđ sunnuu monâmin sieidi kuuvl. ¶ 3. Mane rottá mana harvii pivdusân? ¶ Sämmilij peessâm ärbivuáválijd iäláttâssáid. ¶ Toomâjođetteijee, Säämi párnáikulttuurkuávdáš ¶ Iäláttâs- já vuoigâdvuođâlävdikodde valmâštâl iävtuttâsâid, alguid já ciälkkámušâid sehe eres peleväldimijd, moh kyeskih sämmilij iäláttâsâid, sämikuávlu pirrâs já sämmilij vuoigâdvuođâid. Lävdikodde ráhtá ihásávt čielgiittâs Sämitige čuákkimân sämmilij sierânâsvuoigâdvuođâi olášuumeest já sii kyeskee lahâasâttâstooimâi ovdánmist. ¶ 7. Valjii oovtâ kove ¶ Siemâšadoh láá šaddojuávhuin valjaamusah. Puohâin siemâšaddoin láá kukáh já tondiet toh kočoduvvojeh meiddei kukkášaddon. Kukkašaddo kovjâttuvá, ko tiivreh tâi pieggâ jođetteh lieđikoovjâ kukkáást kuukán. Kovjiittem maŋa lii kukká heđâlmittum. Ton puátusin kuukán šaddeh siemâneh, moi vievâst šaddo lassaan. Kukkášadoh láá meiddei ovdâmerkkân syeinih já kuácceemuorah, main láá uáli uccâ kukáh. ¶ Salomo sänivajâseh ¶ Appelsin já Haanu Hanssâ ¶ Talle sun kuáivui seehâ maasâd enâmân. ¶ – Postibussi näkyy tulevan pohjosesta. ¶ Sämmilâš parlamentaarlâš rááđán väljejuvvii Anne Nuorgam (persovnlâš värijeessân Antti Sujala), Tuomas Aslak Juuso (Magreta Sara), Aslak Holmberg (Petra Magga-Vars), Pentti Pieski (Janne Saijets) já Neeta Jääskö (Veikko Feodoroff). ¶ adelep toid, kiäh láá mii ¶ Almottâtmeh: Ida Ikonen, ida.ikonen(at)metsa.fi, 040 557 45 16 ¶ Sämitige škovlim- já oppâmaterialtoimâttâh/ vs. škovlimčällee irmeli.moilanen(at)samediggi.fi ¶ Tilálâšvuođâin toollum saavah láá finniimist tme 18.30 maŋa sämitige päikkisiijđoin čujottâsâst www.samediggi.fi > dokumenttipankki > Avajaiset já vihkiäiset. Njuálgu liŋkkâ täst. ¶   74 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ PARGOPITÁH ¶ Ruukilaavâ miäldásijd tooimâid, moid luándusuojâlemlaavâ Natura 2000 -viärmáduv kyeskee miärádâsâi heiviittem olá, láá ruukilaavâ 2 lovvoost uáivildum väldidem (valtaus) sehe 4 lovvoost uáivildum ruukipirrâduv (kaivospiiri) meridem. Lasseen njuolgâdusah sättih šoddâđ heivviitâsân meid ruukilaavâ 3 §:st uáivildum uuccâmpargoost. Uuccampargo uásild malmâuuccâm já geologâlâš tutkâm lává tagareh tooimah, moh tuše motomin pyhtih merhâšittee verd hiäjudiđ Natura-kuávlu luánduáárvuid. Tondiet tast ij táválávt taarbâš toohâđ luándusuojâlemlaavâ 65 §:st uáivildum vaikuttâsâi árvuštâllâm. ¶ Stivrim/čuoppâm: Anne Kirste Aikio, kuvvim: Tero Titoff, Anne Kirste Aikio ¶ 5 § Kunneekirje/plaakaat Tave-eennâmlâš sämiaašij virgealmaiorgaan västid kunneekirje/plaakaat rähtimist. 6 § Haldâšem ¶ Aanaar škoovlâ nubeluokkalâš (mana čohčuv 2007 kuálmád luokan) Frans-Joona Veskoniemist lii uáli persovnlâš ääigiájánâs, mon sun lii algâttâm ive 2006. Hommá vuolgij joton nuuvt, et ihe tassaaš kielâpiervâl jođetteijee Ritva Kangasniemi máttááttij Frans-Joonan kuorgâ máccum. Kielâpiervâlist lâi taggaar kirje, mast lijjii koveh origamijn já tast suoi keijáin maali. Frans-Joona lâi tađe ovdil-uv juo algâttâllâm origamij máccum, mut sun viežâi tiäđu vala lase kirjeráájust já riemâi máccuđ taid eenâb. Tääl suu pääihist láá veikâ mon ennuu kuorgah, kárbáh, kapereh já piäivááloddááh. Frans-Joona lii lamaš juo muáddi ive škoovlâst já sun lâi tiäđust-uv eehidpeeivijd kielâpiervâlist, ko tobbeen poođij saahâ kuorgâ máccumist. Ritva Kangasniemi lâi juo vájáldittám, maht kuorgâ kalga máccuđ, mut Frans-Joonaba muuštij-uv tom, jeđe máttááttij tääl Riitvangis kuorgâ máccum tááiđu. ¶ 3 Maija peerâ varrij mottoom ihe tassaaš Ruotân. ¶ 74 ¶ Kyevdi lii täälvi ¶ Keessiv kannat vyelgiđ kyelipiivdon tooláá iđedist, algâehidist tâi ehidist. Puško puáhtá vyelgiđ ušteđ koskâpeeivi-uv. Eehidpeeivi toh láškuh, mut virkosmuveh oppeet ehidist. Polvâ- já arvešoŋŋâ kihtâl táválávt siävŋusist salâsteijee kuolijd joton jo peiviv, tegu kuha já njäävi. Čuovâdis kesi-iijâi toh pivdeh iho-uv. Pyeremus vuáskuäigi lii loppâkeesi Jáákuppeeivi suulâin (25.7.), kuás vuáskuneh čokkâneh stuorrâ uáivádâhhân räjivuojâmân. ¶ - Jovnâ, Kivs eeđâi jienáin, mii lâi nanos, mut ij äštee. Jienâ koolgâi tottâliđ, mut tot ij liččii ollágin väivi. Nuuvt tom jienâ puovtij kuvviđ. ¶ Jeđe siämmást čuojâi Maarit uksâkiällu. Nieidâkyevtis keejáin kyeimi kuáimásis. ¶ 3. Noomât šaddoid já čääli, mon šadolâšvuođâstielâsist toh šaddeh ¶ EEHIDRUKKOOS ¶ Mun lam servâm čohčuv 2003 fáárun rijjapuálukode tooimân, ko tot lii vuovâs ja uážžu išediđ ulmuid. Mist láá kuohtii ohhoost hárjuttâsah, main mij hárjuttâllâp puálualmaa tááiđuid. Puálualmai taarbâš maaŋgâlágánijd tááiduid já tiäduid, ovdâmerkkân vuosâiše já časkâdemtááiduid. ¶ 4 Maid aavhijd Tanska finnee Tavemeerâst? ¶ – Hui, masa jo pyelih taah-uv evviseh, sun hirmástui ko lehâstij uuvnâ uuvsâ. ¶ Táválumos meccivaljesaalâs Suomâst 2007 ¶ – Tot lii njuolgist eeđân tuođâlub ko ovdâkoovees! ¶ ČAASIJ ČIELGITÄVTITTEMES ELLEEH ¶  puáhtá  tiätuoornigist Ko sevŋâd lâi pištám kulmâ peeivi, kunâgâs viežâttij Mooses jieijâs luusâ já eeđâi: ”Moonnâđ kiäinusâd já palvâliđ Imelâd! Ulmuid uážuh väldiđ fáárun, mut elleid ferttiih kyeđđiđ.” ¶ Piäivášviiljâsuálui TII.1963 Aanaarjäävrist. Piäivâš-nuáidi viljâ Peeivih mieldi. “En i Enare träsk befintlig holme, der han (Peivas-noidan veli Peiveg) överträffade Piru i att lyfta sten, kallas än efter honom “Peivas vielja suolo” , Peivas` brors holme”. (Jacob Fellman, II, s. 139.). Tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ Lasetiäđuh festivaaljođetteijee Anna Näkkäläjärvist, Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. , puh. +358108393148 já tábáhtus viärmádâhsiijđoin čujottâsâst www.ijahisidja.fi. ¶ Irland ¶ 1 a. Ivnii Åland liipu. ¶ O Hiärrá, mii Immeel, tun almalâš Eeči, ¶  st Veikkâ lâi masa sevŋâd, te tommittáá lâi kuittâg kuávsui, et muoi čuoigâstáim vala alebáá čuumâ oolâ, mii lâi suullân kilomeetterpele keččin já ko pesseen ton oolâ, te tullâba lâi-uv lappum, Ij oinum innig mihheen ige kosten. Kijkkiistâláim vala ton kuávlun jeđe maccáim tullâsajasân, kost munnust puolij vala kuáduitullâ. Smiettáim já hundâruššáim tiem ääši já poođijm ton mielân, et tot puávtáččij tuođâi-uv leđe auto pyellim tâi táálu pyellim. Kaamâsmokke kale ličij eidu tien kuávlust. ¶ 1. 3. ¶ viermi.....60 ¶ - oppâmateriaalpargo vuávám, stivrim, kocceem já toimâttempargo, ¶ – Kun herra mua paimentaa, ei multa mitään puutu... ¶ 2 Tuuđhâ oppâkirje kuuvijd 8A já 9A. Maht mielkkišivetteh já piärgušivetteh láá ereslágáneh uáiniđ? ¶ jurgâlemvastuuh láá morfeemtääsist. Muáddi smavvâ iäru ráhtusijn kuittâg kávnojeh: ¶ Almos toimâttuvâst láá haldâšemhoovdâ, kulttuurčällee, lahâčällee, sosiaal- já tiervâsvuođâčällee, pirâsčällee, nuorâičällee, ekonomiačällee, haldâšemčällee já toimâttâhčällee virgeh sehe sämiohtâduv vuávájeijee virge. Viirgij toimâkoveh láá miäruštâllum Sämitige pargo-oornigist . Sämitige čuákkim puáhtá vuáđudiđ táárbumiled eres-uv viirgijd. ¶ » ) ¶ Iäččám salttij puško vuoššâmsááltán, jeđe vuošâdij tom ubâ čoovčâ, mun meiddei puurrim tast. Tot ij lamaš sieivâ Čovčjäävri puško, pic lâi vaarâ kuárŋum kostnii vyeliláá Kaamâsjuv já Čovčjuv pajas Čovčjáávrán. Čovčjäävri jieijâs puškoin lâi uáináh čuálist taggaar kasseeb saje, tegu lapsemááđust (kastemato), mii váilu eres jaavrij puškoin. Puškonoovkâ kuškâdum uáivi lâi mii tuuveest maaŋgâid iivijd pivtâskuškâdemulgâi čiŋŋân, mut te lappui, jiemge tieđe kuus. Vaarâ Ailâ-uábbi, kote eelij motomin čurgiimin táálu, tuulhâi toos já leggistij meddâl. ¶ Muštim fakkist tego jiävttáá peeivi taid aaigijd, ko jieš lijjim Brysselist pargoost, já talle kolgim ain vyelgiđ ovttáin junáin tolebiššáá eidu tondiet, et kiergânim paargon, veik juná ličij-uv ucánjihhii maŋanâm. Já talle ij tarbâšâm leđe mihheen tađe komálub aašijd ko lappâdjottee äijihuáhti, ko tot jo potkij šleeđgâid kuittâg-uv tijmepiälán, já toin naalijn šleđgâjuná orostij eidu toos, kost ton tovváá lâi. ¶ – muáđuinlaaštâ (pajemuš laaštâ), ¶ nubbe publikaani. Fariseus asâttâđâi sajasis čuážžuđ já ruhâdâlâi jiečânis: 'Immeel, mun kiijtám tuu, et jiem lah taggaar nuuvtko eres ulmuuh, riäváreh, fillejeijeeh, huárásteijeeh teikâ veik tuot publikaani. Mun anam váástu kuohtii ohhoost já máávsám lovádâsâid puoh aašijn, tast–uv maid uástám.' Publikaani čuážui tyebbiláá. Sun ij ubâ tuostâm pajediđ kejâstuvâskin aalman mut čooskij raddees já eeđâi: 'Immeel, liččih munjin suddogâsân ármugâs!' ¶ Jookeerpargopittá 7. Valjii oovtâ ellee oppâkirje 82B kooveest, uusâ tast tiäđu já teevdi tiätukoortâ. ¶ Staatârääđi tiedâttâs ¶ Saba jaamij algâkeesit ive 1921 tuše 46-ihásâžžân. Säämi aavis Nuorttanáste almostitij forgâ Saba jäämmim maŋa muštočalluu, mon mield sämmiliih lijjii monâttâm tehálii ovdâsteijes, kote kuođâttij maŋŋaalsis suhâpuolvâi ááigán ellee äärbi. ¶ njamokoppâ imukuppi ¶ Sämitigge almoot uuccâmnáál ¶ Anu Avaskari ¶ Heikkâ kuáivu lummoostis puuzâ, mon sun addel Marttinân. Marttin iälá tuálvumin puuzâ sieidi vuál. ¶ Helsigist Kustannusosakeyhtiö Otava ¶ Kollekuáivum historjá já tááláš äigi lii uáinimist aalmuglâšmeeci váimusist Kollehaammân já Jäviluáivi koskâsii kuávlust. Motomeh taan ääigi kollekuáivoin väldih kuosijd vuástá, nubeh halijdeh kuáivuđ ráávhust. Kuávlu čoođâ jotá merkkejum vandârdempäälgis , Kollehamânist Rovâdâsjáávrán šadda 20 km kukkosâš mätki. ¶ Silhešiälgusâš puájukisái itteem poijuid lii vises merkkâ kiiđâ puátimist. Puájuikissá lii poijuu liäđus, já poijuuh láá-uv kiiđâ vuossâmuuh lieđđejeijee šadoh. Liäđusijn láá valjeest kukáh. Jyehi kuká syeijee kuolgiis syejilostâ. Täin syejiloostâin šadda puájuikissá, timmâ turkkâ kukái syeijin. ¶ peskidem 14 ¶ Já tain lâi nelgi, ko ¶ Jookeerpargopittá 10. Mii lii tuu juurdâ tubákkistmist? Čääli sárnumpuljâráid, maid västidiččih täin tilálâšvuođâin. ¶ – Na, vuoi ko pyeri, Siäsá eeđâi. ¶ – Kale páácá, västidim. ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 177 ¶  Äigimudo: Ánná pieijâi taaki paijaalsis fiäskárist jeđe lappui uuvsâst olgos. ¶ Kiškodum mááccuh sij čaittii pääihist. Ko Jáákup ooinij tom, sun tuubdâi tom tállán. Piätu lâi tuálvum Joovsep... Vuoi, maht Jáákup murâštij! Suu eres párnááh keččâlii lohđuttiđ suu, mut Jáákup ij oskom jieijâs innig kuássin pyehtiđ ilodiđ. ¶ Keeđgi ohtâ uási eidu “álttár” paajaabeln lii fiskâd, mut äššitobdei mield tot ij liččii šoddâm fiskâdin eidu vuoidâm keežild, pic keeđgist šadda mottoom fiskis jäävvil, mon kuáhtáá kost peri taggaar saajeest, mii lii mudoi laavtâs mut njuálgu arveest syejeest. ¶ Klaipesa D4 ¶ Artikla 8(j) ¶ Vyejilim pááikán. Lâi puolâš, Kaamâsjuuvâst-uv lâi jieŋâ jo viehâ assaa. Vuoijim juhâriidon já togo lâi viehâ ciägu mielli kogo vuoijim jieŋâ oolâ. Tiettim já tubdim kale saje, mutâ nuuvt tast keevâi ete vuoijim ton sajan, kogo laavij leđe kuhe sudes. Lijjim vaibâm já toin lijjim nuuvt várumettum, vuoijim eidu ton suudán. Sude peht lâi asettis jieŋâ já myetistâm oolâ, já ko njihe suáhi vala lâi togo sude alda, te karttim faartâ kepidiđ já tondet koččim. Moottorkiälkká vuájui maaŋgâ meetter kieŋâlâsân. Moonnim ton kiälhá fáárust suudán, njuoskâ kistâkieđâiguin fättejim jieŋâkolmâ luhtein kiddâ já tuápuđettim toi mield riddotiärmán. Lijjim aaibâs njuoskâm, já puolâs lâi. Vazzim muáddi kilomeetter pááikán. Pihtâseh jieŋŋuu, já alda pääihi kyehti piikkisraaŋgâ vyeligis äiđin moi paijeel lâi väädis peessâđ, ko pihtâseh lijjii jiäŋŋum storgâsin pajalân. Jurdelim: iše kal jiem vuállân čuárvuđ, veikkâ toos kolmuužeem. Nuuvthân mun luhostuvvim peessâđ ääiđi paijeel já lieggâ tupán. Nuollim pihtâsijd meddâl pajalist, ko vistig tommit suddii. Ij munjin šoddâm nuárvui ige kuumegin. Tot lâi kieŋâlis virdepäikki kuus tot kiälkká vuájui. ¶ Ohtii mottoom almai lâi puáhtâm Ruávinjaargâst stuorrâ kaasâ tievâ viijne, mii ij lam loválâš. Talle lâi aldemuš vijnekävppi Ruávinjaargâst. Pooliseh läävejii toollâđ ratsiaid, uccii viijnijd ulmui autoin, jis kiinii sattui pyehtiđ liijkás ennuu vijne-nommâsii heersku. Tot ovdil mainâšum almai kavnttâđâi vijnekasâinis Avveel markkânist. Pooliseh pajedáin stuorrâ vijnekaasâ auto paaldân enâmân já algijn tutkâđ tom almaa, iäváge ostâm keččâđ maiden muide, mii pirrâsist tábáhtui. Talle Kasper vaazij toos, ko ooinij, et ulmuuh láá čokkânâm keččâđ maid pooliseh pargeh toin vijnelastáin. Kasper ko kuulâi, et almai lii moonâtmin vijnijdis, te tállân vaazij vijnekaasâ luus, toppij tom sollâsis já kuodij tom juhâriidon, teškâlij kárbásis já suládij rasta juuvâ páikkásis. Pooliseh ko kiergânáin sahhiittâlmist tom vijnefiävrár, te eeđáin toos, et äšši juátkoo tääl puáttee kerivijn. Talle pooliseh algijn keččâđ, kost vijnekassâ lii – tot lâi-uv lappum. Aldasijn lijjii tievâ almaah čuážžumin já keččâmin tom tábáhtus, mut kihheen ij lam uáinâm, kuus lappui tot vijnekassâ. Juáhâš kal vissâ ooinij tom kaasâ väldee, mut kihheen ij halijdâm mainâstiđ. Tot lâi kuittâg vises, et Kasper kal uážui valjeest kuosijd ton peeivi, ko tiettii et Kasperist lii valjeest šiev juhâmâš já sun mielâstis juáhá tom maid nuuvtá lâi finnim. Kales kal ij liččii ooviittâm väldiđ stuorrâ vijnekaasâ nuuvt maaŋgâ ulmuu já poolisij njune oovdâst, mut Kasper kal poostij vala toos-uv. ¶ Sämikulttuur lii siäilum jiešnálásâš já áinoošlajâsâš algâaalmugkulttuurin suddâlumviggâmušâin peerusthánnáá. Sämikulttuur kárttá ain kuáhtáđ stuorrâ hástusijd. Sämmilij meddâlvarrim sämikuávlust toovvât stuorrâ hástus sämikielâlijd palvâlussáid já máttááttâsân, sämikielâ já ¶ 9. Mii máávsuid piärroo päälhist? ¶ Raavâd: Päiski lii puohporree. Toos tohhejeh ovdâmerkkân jamâ kyeleh já toi čollimpasâttâsah, mááđuh, tiivreh já maaŋgah eres-uv uccâelleežiih. Kiđđuv päiskituáki puáhtá uáiniđ kirdemin piäldu kendee traktor maajeeld purâmin piäldust mááđuid já tiivrijd. ¶ kuolijd joba luuvij meetterij jieŋŋâlvuođâst. ¶ tuárguiguin = siimoilla 108 ¶ Tyejisuámsurtori já tyejimarkkâneh Sajosist 12.–13. juovlâmáánu 2014 ¶ Čääli muštâlus Fiäránistem dinosaurisij ¶ Máárjá jorgostij Irjánáá mááccuhheelmijd já iätá Uccpárnáá Vuolin: ¶ –~Veikkâ ličij "tesantti" , sun jurdelij. ¶ Ässeeloho: 400 000 ¶ Mutâ... Ij tot oro luhostuumin. Mottoom peevi keejist Puupâst šoodâi hirmâd puurrâmmielâ. Já Puoidâ já Koddesäplig meid lává niälgum. ¶ Piirâs ¶ Haukipudas D3 ¶ 10 TUÁRŠU LII SUOM TÁVÁLUMÂS ČÄCILODDE ¶ 5 . P A S E P E I V I H E L L D U V  I N ¶ Mietâmiäđušijn mannee kuádis kässikennoid, maid tot lii jieš huksim. Kuáđi miäđušijn huksee távjá eennâm vuálá, táválávt säplig ovdii kuátán. Moonijn šaddeh suovsah, moh eellih mieđâ já lieđikoovjâ siävuttâssáin. Ko suovsah láá čođâldittám skuáppumudo, te tain šaddeh pargeeh , moh išedeh ohtsâškode huksiimist. Maŋeláá šaddeh meiddei kuhnureh já niŋálâsah . Tuše uđđâ, heđâlmittum niŋálâsah eellih täälvi paijeel, tegu muu táálust tálvástâllâm tivre-uv. Miäđušijneh láá tehálumoseh šadoi kavjejeijeeh. Suomâst láá paijeel 20 miäđušijnšlaaijâd. ¶ Sämitigge 1996 ¶ Kuuvijn ruošâkielâlâš algâalgâlâš kirje já tääl almostittum nuorttâsämikielâlâš kirje. Kirje lii finniimist sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuvâst, säämi kulttuurkuávdáš Sajosist Anarist. ¶ Suu eemeed, kote lâi Sarje nieidâ Stuorrâjäävri riddoost já juŋkáh, kiäh lijjii viiđâs, lijjii ain uáđimin. Pihâšmuorah pyeleškuottii uáli pyereest já Äigee kuovlâlij kuátiuuvsâst olgos. Tobbeen lâi vala sevŋâd já puolâš oroi lemin uáli koorâs. Sun viälánij vala jieš-uv kode tyelji oolâ já smietâstij, et lii-uvsun tääl ohtâgin lodde moonnâm suu pivdusáid. ¶ Suomâ sämitige lahâčällee Aimo Guttorm, Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. p. +358 50 3211 265 ¶ 43. Mietâmiäđušijn lii päikkiellee ¶ – Taah láá pasâttâspitáh, moh paccii vala roonnig kyelitiiláámist. Täid lam vuábdám tuše jieččân šiev ášásteijeid. ¶ Luistelmeh ¶ ryevdikuálmihâš kolmipiikki ¶   Poccuu ihe álgá vuássáá šoddâmist ¶ ko skipárušah hundâruššii, te keksejii koonstâ. Pumba ¶ 6. Säämi kielâlaavâ § 31 miäldásâš ruttâdempargoh sirdojeh sämitige haaldâšmân. ¶  mieđettem MATT. 11: 2 – 10 ¶ Nuorâičällee tuáimá nuorâirääđi váldutoimâlâš čällen, ađai valmâštâlâm puoh nuorâirääđi alguid, ciälkkámušâid já eres peleväldimijd, povdiim čuákán já valmâštâlâm nuorâirääđi čuákkimijd já olášutám nuorâirääđi miärádâsâid. Tie toh váldupargoh riävtui láá. Lasseen lam lamaš iššeen orniimin Säminuorâi taaidâtábáhtus já viggâm viärmádâttâđ eres nuorâisyergi tuáimeiguin (el. sämikuávlu já Laapi kieldâi nuorâituáimeiguin). ¶ – Tággáár kuocâhaajâ ij lah ij tuŋgijáá alnegin, Muáđá eeđâi já viežâi jo čurgimpiergâsijd valmâšin. ¶ Tego táválávt, tot lâi majemuš äšši Haŋgal njäälmist. ¶ puigâmecci = ikimetsä 84 ¶ 3. Saksa lii ässeidis peeleest Euroop stuárráámus eennâm. ¶ – Tääl mun čááitám jieččân aarni, sun eeđâi. ¶ ALGÂTTÂS ¶ 98B Taažâst láá tuhátteh kuoškah já koržeh. ¶ - Ij táválávt, mut ko sárnooh láá ennuv, te alme šuuđiid. ¶ 6. a. Noomât elleid. ¶ Sämikulttuurkuávdáš ¶ Amundsenmeerâ B9 ¶ Vijđodâh: 92 100 km 2 ¶ 3. Boletus reticulatus – Tammenherkkutatti – Haaikâherskutatti U ¶ Elias Lönnrot šoodâi Paikkar torppaast Sammatist 9.4.1802 pivtâskuárroo Fredrik Johan Lönnrot já kálgus Ulrika Wahlberg páárnášjuávhu niäljádin kandân ađai koskâmužžân pärnin. Tallaa ääigist ij lamaš älkkee finniđ škovliittâs, mutâ äŋgiris luuhâmhalui keežild já suu piälušteijei áánsust tot Lönnrotist luhostui. Sun vaazij puárásumos viljâs Henrik Johan torjuin Tammisaari pedagogio 1814 - 1815 já Tuurgu katedraalškoovlâ 1816 - 1818. Oopah kuittâg koskâlduvvojii koskâpuddâsávt ruttâvänivuotân. Opâidis ruttâdmân uáppeeh ađai teinih juttii kerjidmin já čoggii purrâmâšveerkijd, valje já ruuđâ meiddei lávlumáin. Ääigis pivtâskuárron-uv siijdâid jottáám Lönnrot peesâi uáppen Porvoo luvâttâhhân 20.3.1820, mutâ juo cuáŋuimáánu aalgâst sun iäránij škoovlâst já vuolgij Hämeláánnan, ko finnij tobbeen apteekuáppeesaje. ¶ 3. Noomât korrâ jäävri luudijd. Keejâ oppâkirje s. 86–87. ¶ siämmáálágán liegâsvuođâtile. ¶ VII ¶ jäävilpuvre, -puuvre = jäkäläpuura ¶ (Taažâ Sämitiggeest): ¶ tâi eres “pegâlmâsah” ¶ Ellee nommâ: ¶ pyehtih leđe láskud, ¶ - Tie uáináh. ¶ Riitta Vesala ¶ 11. Suomâ 282 ¶ Aanti kaandâkaandâi ive 1852 šoddâm Puálmágist Ucjuuhân varrim Anders Henriksen Sauva já Per Andersson Sauva (š. 1789) maajeeldpuátteeh asâsteleh ain-uv Finnmarkist; Aainâs Uunjaargâ, Tiänu já Puálmág kuávluin. Ucjuuvâst Sauvai maajeeldpuátteid puáhtá kavnâđ maaŋgâin suuvâin, aainâs Aikio, Laiti, Lukkari já Guttorm -suuvâin. ¶ piäiváš jerdust já naavij alda ¶ – Já já, tot lii taggaar, et kulloo korrâ jienâ, ko toin vuájá! Taggaar, et vrummvruuummm! ¶ - Sämikielâlâš aldatipšoo, Männikkö palvâlempäikki, uásádâh Mustikka 30 672,00€ ¶ EESTILŠ AALMUGMAAINÂS ¶ Ovdâskodde tuhhiittij vyesimáánust ruukilaavâ 169 § miäldásii nubástus, mon mield Tukes puáhtá agâstâllum suujâ tiet occee pivdemist malmâuuccâmlove teikâ kolletoidemlove vyeimistorroom juátkimân teikâ ruukilopán teikâ ruukitorvolâšvuođâlopán kyeskee miärádâsâst meridiđ, ete looveest ohtâlistum toimáid pyehtih väidimist peerusthánnáá riemmâđ lopemiärádâs nuávditmáin. ”Ovdâskode toohâm nubástus lâi ovdiláigásâš já sämitigge oovdânpuovtij vala haldâttâhváljukode kuullâm ohtâvuođâst-uv, ete ovdilko riemih nubástuttiđ ruukilaavâ, vyerdih AHR linjim ruukilaavâ olášutmist. Muu mielâst ovdâskode miärádâs lâi ovdiláigásâš, ko váldá vuotân AHR miärádâs”, iätá saavâjođetteijee Näkkäläjärvi. ¶ c. Mii lii mielâstâd kuáhtulâš televisio keččâmmeeri oovtâ ehidân? ¶ jävriluándu ¶  veikâ Enni lâi jo monâmin tiäváá pajas, maasâd kievkkânân. ¶ ääpi ¶ Suga suga su –kirje ¶ Sämmilii etnisâš já aalmuglâš moránem aalgij 1800-lovo loopâst Taažâst já Ruotâst, kuás šoddii vuossâmuuh sämiseervih já aaviseh. Vuossâmuš ohtsâš sämičuákkim tollui 1917 Taažâ Trondheimist. Ohtsâšpargo lasânij suáđij maŋa kuás Ruotâ Jokkmokist tollui 1953 vuossâmuš kuulmâ staatâ sämmilij konferens. Tot tiäduttij sämmilij vuoigâdvuođâid luánduvaarijd já kielân já meridij ohtsâšsämmilâš Sämirääđi vuáđđudmist. Sämisiärvádâh aalgij ornijdiđ já 1900-lovo pelimudo räi Suomâst toimmii sämiseervih. Sämisiärváduv aktiivlâš toimâ jođettij säämi parlament vuáđđudmân 1970-lovvoost. ¶ - Jáá, tääbbin tuoi leppee-uv, eeđâi Maarit ko keččâlij čaŋâlâhčâđ tánssájeijei čoođâ. Leppee jo puáttám. ¶ suvâdeijee kiähtulanneest! ¶ uđđâ, šiev máálámčuásáttuv. Piäiváš paaštij já ¶ já almoot, mon eennâmnuásist tot lii. ¶ Ijâttis iijâ váldutábáhtus lii Ijâttis ijjâ! –konsert, mii uárnejuvvoo lávurduv 20.8. Tast kuullâp Igor Koshkendei lasseen säämi jienâčeepi Wimme Saari, sämikielâlâš räppäjeijee SlinCraze Maasist, SomBy, Niillas Holmberg, aanaarlâš The Slap já ärbivuáválijd jyeigeid ohtsâštave-eennâmlii Jyeigei seervist sehe ennuv eres sämimuusik. ¶ Kiđđâ aldanškuođij já ko lijjim eidu tääl jyevdilâs, te paargonkoččom vuordâštijn falâdettim uábbásân táálu máálájeijen. Sunnuu tuuvááš vađâččij aainâs-uv valttam, mut pyereeb ličij máálám. Reiska-maahâm lâi kuittâg ton mielâst, et valttam kelijdičij já nuuvtpa sun pyevtistij-uv mottoom peeivi love litter kanister ruškis vaalti, mon mun tállân njuođâškuottim seinijd. Urkko pištij tuše moodijd peeivijd já oppeet lijjim pargottem. Ij ton peeleest, et liččim čuuvtijgin halijdâm rooččâđ, mut uábbám oovdân kale halijdim porgâđ maidnii. Uábistân Ailâ-Váábust já mavâstân Reidarist lâi viiđâ ihásâš kaandâš Rainer , kote lâi uáli vilduu. Suin mun viettim maaŋgâid sierâdempuudâid olgon ton puudâ, ko Ailâ-uábbi mälistij tâi čurgij. ¶ EUROOP UÁSSIN MAAILM ¶ Luándust láá ennuv mahdulâsvuođah tálhudem já tiervâsvuođâ ovdedem várás, mutâ maaŋgah láá vala kavnâhánnáá. Tovle luándu talkkâseh lijjii ulmuid uáppáseh já argâpiäiváliih. Tot lii pyeri, et ulmuuh láá oppeet kiddiistum tain. Veikkâ tyevli lii trendijuhâmuš, te tast láá vissásávt meid pyereh vaikuttâsah tiervâsvuotân. ¶ Kuurkah láá kyevtilágáneh: uánihis kah miänástuveh meiddei olgon. Kuurkâ vesah ovdâšoddâduvvojeh siste. Toh ištâduvvojeh iäskân talle, ko keesi lii álgâm olmânáál, ko kurkkâ lii tuotâ herkki haalan. Kuurkah lijkkojeh šoddâđ piäiváápaaštâsaajeest já väätih njuoskâdem jyehi peeivi. Kuurkah norrojeh ruánáán, ko fiskâdin toh láá juo paijeelladdâm. Jolgâeennâmkuurkâin ráhtojeh távjá siäiluttâhkuurkah. jolgâeennâmkuurkah já kuhes šaddovistekuurkah . Jolgâeennâmkuur ¶ láá roopâ kukkosiih. ¶ hän oli oikea Hoohem Jonne . ¶ Osmo Seurujärvi ¶ c. Noomât juuvâid, merâluovtâ, meerâ já čoolmijd sárgái 4-10 oolâ. ¶ Luodah muottust ¶  čonnâseh Kennel omâsteijeeh lijjii hirmâd ustevliih, káávpán kullui ohtâ puurrâmlitte, pilli, nuuvtkočodum "dami" , viežžeelaiđimpäddi já 2.5 kg evvis. Ton lasseen suái adeláin munnui 2.5 kg lase evvis, tukkurâsâid, jursemtaavtijd, nube puurrâmlite já muáddi vuorâččâssuájá. Vyejiláim maasâd Lappeenranta kuávlun já sijvo lâi ain-uv hyeneeb. Váhá lijjim polâstâllâm et maht vielpis piergee paijeel kulmâ tijme avdost. Kennelist láin finnim puáris siholduv, mii lâi toollum vielpislaatikost - lâiba Tarust fáárust miinii, mast lii uápis haajâ jis álgá ahevuššâđ. Taru čaaŋâi jieijâs seeŋgân já oođij ubâ määđhi pááikán; ain taađeest kejâstij mii tábáhtuvá já nohádij uđđâsist. ¶ sundedemkárttá ¶ LASEMÁÁVSUST/SIERÂTIILÁÁMIST: ¶ – Ij tohon nuuvt tooláá taarbâš vyelgiđ! Uážuh vyelgiđ kale esken tijmepele maŋeláá. Pyereest kiergânah. ¶ luosâ ¶ Tom kale jiem mušte ete mon kuhháá piištij tot junamätki Kärjilist Vaasan. Must lijjii korrâ toskeh ubâ ääigi, ton äigááh junah lijjii nuuvt hitáseh já orostellii távjá. Ko viijmâg juovdâi juna Vaasan, imâštellim, et lam-uv jo Taveluovtâ viestârpeln ko peri ruotâkielâ sárnuh. Talle sij kuoddii muu tohon sairalân siisâ kost lijjii tuše ruotâkielâliih. Jurdâččim, et kote faanin kievkânistsun täälgis lam, ko iä sáárnu ubâ suomâkielâgin. Toh lijjii kuáddâm muu puástu uásudâhân. Koijâdim tipšost: mii paaihijd taat lii ko iä ollágin sáárnu suomâkielâ. Tääl láá feilim, eeđâi tipšoo já te tolvuu muu taggaar uásudâhân kost lijjii suomâkielâliih. Addiiškuottim kielâ, te tot-uv oroi jo pyerebin. ¶ Talle Heipparalla čaaitij nukeidis ¶ Kačâdijn tâi peeđeečtijn sáttá vuodâttim tâi kietâruotâs punjâsiđ nuuvt, et tot veelčit. Velčittâm saje puttân, já tot poovčâst čuuvtij. Mušte talle kuulmâ Č ravvuu: čollestiällu, čárvum ađai kompressio já čuássid . Lammâšum kietâ tâi jyelgi loptejuvvoo pajaskulij. Puttânâm saje čárvoo kieđáin tâi ton pirrâ kiässoo njyebžilis čoonâs. Váddu tiäddoo jieŋâčovâsáin tâi muottuin. Koolmâs paskosmit vorrâsuonâid já luážžee pohčâs. Taam tipšo ij uážu adeliđ tijmepele kuhheeb, mut kannat uđâsmittiđ maŋgii. Lammâšum uási ij uážu muokkiđ, ovdil ko váddu lii puáránâm. ¶ 2. Tricholomopsis decora – Lahovalmuska – Mieskâšoovkâh U ¶ 2. Maht nooveel lii čaallum? ¶ Taan numerist Kaabi Eljis Márjá-Liisá čáálá máttáátteijei táárbust. Ko anarâškielâliih párnááh maneh piervâl maŋa škoovlân, te sij kalgeh finniđ máttááttâs anarâškielân. Mut ko máttáátteijeeh láá uáli uccáá, te škoovlâst lii vyerdimin njuolgâ eeti. Talle ko škovlâliih sirdojeh ain aaleeb luokkaid, te ij innig pyevti orniđ máttááttâs, ko ij lah kii máttát.” ¶ Riipâst láá kyehti uási: vistig tubdâstuvvojeh sudoh, já nubben váldoo ripâtteijest vuástá sudopestim ađai addâgâsadelem, tego tom ciälháččij Immeel jieš. Tom ij uážu ollágin epidiđ, pic kalga nanosávt oskođ, et sudoh láá nuuvt adelum addâgâs almeest, Immeel oovdâst. ¶ 95 ¶ Euroop káártá usâttâh ¶ Piättâr vuolgij meddâl šiljoost. Sun čiärui. ¶ Ko auditorio lâi tievâ ulmuin, lâi äigi vuossâmuu pitá várás. Tot lâi “Joutsenlampi” , kost Nina Välitalo čuojâttij poikkihuilu já mun piano. Munnui keevâi nuuvt, ete Nina siähánij nuotâinis, mutâ mun tuš jotkim. Forgâ Nina koijâdij: “Sáárá, kost muoi leen monâmin?” Na te puohah ruáhásii, meid mun já Nina. Tast ko mottoom ääigi lijjii povvâstâm, te kiinii huuihii: “Algâttee aalgâst!” Talle muoi algâttáim aalgâst já taan keerdi moonâi váhá pyerebeht. ¶ Já sun muštâlij jieijâs patârâm Immeel pákkum. ¶ Resepteh ¶ Vääččir já Čaarmâuáivái meccikuávluh já uásild Pänituoddâr meccikuávlu. ¶ Maassâd pajas ¶ – Jáá, čáláh runoid? Magarijd runoid? ¶ – Eppee uážu, pic tuálvuvettee tom huápust maasâd. Mudoi toos šadda tuotâ eeti. ¶ – Tuállee nanosávt koori roobdâin kiddâ, Matti rävvee já tuolmâst pyerá joton. Matti tuálmá pyeráin rávhálávt ige muhâttâl. Luodâst kirjeráájun lii liijká vuástálâh já Matti vyeijil tom pajaskulij. Vuástálâhân tuolmâm lii lussâd já váátá vuoimijd. Matti čyežžil tuolmâmij oolâ já tuálmá hitásávt ovdâskulij. Vuástáluv maŋa lii luhhoost miätálâh já Matti piäsá hurgottiđ miätáluv vuáluskulij korrâ liävttoin. Hirškikkâ já Myerji kiljov iiloost. Sunnuu mielâst tuolmâmpyerá sáátust lii hitruu já jiereskittee mađhâšiđ kirjeráájun. ¶ Olesbudjetist suullân 39 MEUR puátih EU-Komissiost . ¶ b. Riemnijs ¶  rááhtus Jieijâs teoria naanoodmân Frette noomât tom tuotâääši, et puárásumoseh kirjáliih tiäđuh kevttih nommâtiättun Österbotn (Karlebotn saajeest) já Vesterbotn (Varangerbotn saajeest). Nils Knag čáálá ´Nuorttâ-Finnmark valdâlmist´, et Österbotn ulguubeln lii luohtâ, mon kočodeh Karlebugten-noomáin. Taan luohtân kolgá juuhâ, mast puáhtá pivdeđ luosâ tuše juhânjäälmist tanen, ko luosâ ij pyevti kuárŋuđ juuvâ pajas. Taat ferttee leđe Reeppinjuuhâ. Frette maainâst ain, et táruidum häämi ”Kaarin päikki” lii lamaš vuáđđun noomân Karlebugt. ¶ 11. Sämikuávlu já ärbivuáválij iäláttâsâi eellimvuáimálâšvuođâ turvim ¶ Máárjá kolliistâl Luuk 1:39-56 ¶ ristemmikroskoop. ¶ – Puoh lii vaalmâš, uážuh vyelgiđ pááikán. ¶ Toos puáđistij vala ohtâ peenuv, Ulbu ullopeenuv, já tot-uv moonâi njuolgist suvnâččiđ Matjâs mievripennuu. ¶ 5. Cantharellus aurora – Kosteikkovahvero – Nješšiciärkuh U ¶ 65. Lostâmuorah liäđđuh kiđđuv ¶ e) Čuopâ skerreiguin kyele čuávji áávus pottârääigist suovđijd. Luovvii nube siijđo čielgi rääji. ¶  – 3. ¶ – Mun išedâm já ravviim párnáid kuolij čolliimist. Mannee tuoi ráávhust käähvi juuhâđ já sälttikyelileeibi-uv puurrâđ. Amahân te käähvigin ij lah kiergânâm vala täähi roobdâst čuáskuđ, ákku arvâl. ¶ Maati ákku-uv kuáru sovskammuid já čässihijd já sun-uv taarbâš kamuvsuoinijd kammui voonâtmân. Nuuvtpa sun vuálgá ain porgemáánust Mattijn kamuvsuoinijd čuoppâđ. Puoh pyeremus kamuvsyeinih láá kuhes, noonâ já njyebžilis kamuvsyeinih, moh šaddeh aijui riddoost teikâ eres njeeššijn. Ákku tiätá oovtâ aijuu riddoost šiev kamuvsyeinisaje já toho sun mana Mattijn taid čuoppâđ. ¶ punakärpässieni ¶ čuággiđ, čuágám, čuággá = poimia, kerätä ¶ Tálhudemvuávám já -toimâ árvustâlloo eivi, peividuvvoo táárbumield já ubâ vuávám tärhistuvoo ihásávt. ¶ – Mun-uv lijkkuum njááhán já lam ain tutâvâš já luholâš, jis kodám stuorrâ njäävi já peesâm puurrâđ njähimáállás, Heikkâ-uv ruáhásist. ¶ Ko Saammâl ooinij Saul puátimin, Immeel sáárnui sunjin já eeđâi: Keejâ, toovl lii almai, kiäst šadda muu aalmug jođetteijee.” ¶ Jis osko puátteevuođâ ennusteijeid, te áimu Säämist-uv lieggân nuuvtkočodum šaddovistealmoon keežild tommittáá, et máddáápele loddešlaajah vietiškyeteh kesijdis ain taveláá já taveláá. Na návthân kale lii jo keevvâm-uv. Leš-uv suijâ taalvij lieggânmist, vâi mast, mut tääbbin láá oinuustâlškuáttám tagareh loddešlaajah, moh vissásávt iä tovle tiettum já oskomist lii, et taat piehâin hyelkki-uv puátteevuođâst pessiiškuát tääbbin tavemuu Säämist. Ko návt vaarâ motomin kiävá, te lii pyeri váháš kuorâttâllâđ taid iäruid, moh taan kyevti säpligporree väälist láá. ¶ Munejienâstem Aanaar servikoddeest uárnejuvvoo čuávuváin munejienâstemsoojijn: ¶ Anne-Marte Labba- värijeessân Sammeli Salonen ¶ cuábui sammakko ¶ Kevtteeh ¶ 37. Dinosauruseh lijjii jieijâs ääigi uáiváámusah . . 126 ¶ Uđâsmittum ruukilaahâ šoodâi vuáimán ive 2011 syeinimáánust. Ruukilaavâ mield torvolâšvuođâ- já kemikaalvirgádâh Tukesist šoodâi ruukivirgeomâhâš, mii mieđeet ruukilaavâ miäldásijd luuvijd. Ruukilaahâ looppât sirdumääigi maŋa maašinlâš kollekuáivum Lemmee aalmuglâšmeecist. Maašinlâš kollekuáivum hárjutteh Aanaar kieldâst já Säämi palgâs kuávlust Suáđigil kieldâst. ¶ Juovlâluámu oppeet návt skammân-uv hurgettij masa jo liijkás-uv jotelávt já forgâ ličij oppeet vuolgâ škoovlân, moos jiem kale lijkkum ollágin. Ránnjátáálu nieidiih Nuuvdi Aailâ Maija já Uccâ Kaariš láin čohčuv 1956 puáttám Kaamâs škoovlâ vuossâmuu luokan já tot lâi tiäđust-uv mottoom muudon hitruus-uv äšši. Suoi láin tääl kale muu škovlâskipáreh, mut iävá eissigin tagareh škovlâskipáreh, tegu láin Holber Aasluv Veikko já Kaabi Iŋgá Reino, tâi veikkâba Mäenpää Kyösti já muu tuárrumskippáár Poorti Pentti-uv. Mottoomlágáneh škovlâskipáreh kuittâg láin, veikkâ sunnust ij lamaš ovdâmerkkân čierâstâllâmskipárin, teikkâ ereskin skipárin, tegu sátáččij leđe Uccâ Kaarii viiljâst Heeihâst, kote lâi talle kuuđâ ihásâš. Suin puávtáččáim puátteevuođâst čierâstâllâđ Piergiväärist já Čiermihkoddemvááráást nuuvt ennuv ko peri halijdiččáim. Nuuvtpa merikooskâi ferttejim-uv ain elâččiđ keččâmin suu, mon jotelávt tibi te šadda, mut hitásávt oroi šoddâmin. Sust lâi še uccâviiljâš Unto, kote lâi eidu oppâm väzziđ, ige sust liččii moossân vala maaŋgâ ihán. Vuossâmuu keerdi eellim keččâmin “čierâstâllâmskipárân” kiđđâtäälvi 1952, ko lijjim eidu tiävdám čiččâm ihheed, jiemge lamaš vala kansaškoovlâst. Talle sun lâi eskânšoddâm vavvaaš, kiäst ij lamaš moossân. ¶ Ličij tuođâi fiijnâ mättiđ kielâ pyerebeht-uv já muu váhá vääivid, et kielâ iä sárnum mii pääihist, ko lijjim ucce. Lam motomijd keerdijd algâttâm škovlâääigi sämikielâ tiijmijd, mut kielâ oppâm ij lah luhostum vuárdámušâi mield. Ovdâmerkkân luvâttuvâst máttááttâs uárnejui káidusmáttááttâssân televisio pehti, já tom lâi väädis čuávvuđ, ko ohtâvuotâ potkânâdâi ubâ ääigi. Nuorttâsämikielâ tiijmijn lii kuittâg lamaš tommittáá ävkki, et oskomield uássin toi keežild must lii lamaš älkkep oppâđ ruošâkielâ, mii lii mii škoovlâst págulâš kielâoppâ aainâs motomij kuursâi verd. Nuorttâsämikielâst já ruošâkielâst ko láá mottoom verd tuođâi siämmáásullâsiih säänih, já motomeh pustaveh. Ryešilijd pustávijd oppim-uv tuše muádi tiijmest. ¶ KISÁKIÄLLU ¶ Ko sämiseervih paijaanškuottii já sämmiliih mudoi-uv riemmii aitârdiđ eenâb ašijdis já toimâidis jiešvuođâ pajanem ohtâvuođâst, kiäppánškuottii Säämi Čuovviittâsseervi tooimah-uv kuuloold. Servi ooinij, et tääl ton toimâ lii aldanmin loopâ já moonnâm kiiđâ 24.04.2007 Säämi Čuovviittâsseervi ihečuákkim toovâi miärádâs, et toimâ nohá kesimáánust 2007. ¶  kyevti ) ive 1976. Sopâmuš olášuttem kocá ekonomâlij, sosiaallij já čuovviittâslij vuoigâdvuođâi komitea (TSS-komitea). Suomâ lii ratifisistâm sopâmuš valjimiävtulii pevdikirje ohtâgâsväidimijn já tot š ¶ 2. Čuáđgiluddijd ( Bucephala ), moh mailmist láá aainâs kulmâ šlaajâ, mut Anaar kuávlust tuše ohtâ: čuáđgi. ¶ 1 dl Oivarin puttâlvuojâ ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtus ¶ luándulâš já idiomaatlâš kielâ já västid GNT teevstâ dynaamisávt/funktionaallávt ¶ Eljis paasij smiettâđ uccâ ripo. Tot lâi tääl päihittem, ige tast lamaš ubâ arve syejigin. Maht tot kavnâččij uđđâ pääihi, ko tot lâi nuuvt hiđes-uv... ¶ suomâkielân haammân ¶   Suomâst. ukonsienet ¶ Siergikyeleh ¶ Vuáču škovlâ: Jouni Hetta (tavesämikielâ) ¶ Vyevdikodde lii poccuu hyelkki ¶ mielâstuttee saje, mast vissásávt mákkoo veikkâ kuhheeb-uv ääigi. ¶ Káđá Pierâ jäämmim maŋa (1922) táálu omâstemvuoigâdvuotâ sirdâšui Holmberg Juhánâsân (Reetrig Juhánâs) já suu jäämmim maŋa Juhánâs ärbikoodán. Onnáá peeivist Varbunjaargâ táálu lii ävđin, ijge lah innig ubâ aassâmoornigistkin, mutâ táálu lii olgoold keejân siämmáá muččâd, ko lâi vaarâ talle-uv, ko tobbeen lijjii ässeeh. Varbunjaargâ puotâ Marttinnjaargâ pehti mana jäävri rasta káláttâh, kogo piäsá käälin Čevetjäävri rasta. Togo pehti kalâččii Varjâvuonâst ášástellee ulmuuh jäävri rasta. Jieŋâlumos saajeest, mii lii suullân viđâlov meetter kobdosâš já nuorttiipele riddoost, lii čääci suullân näpičuáli räi já ponne lii täsivis čunoiponne, mast iä lah timmâ vuájuttuvah ollágin. ¶ rokkâsâdškuát, lihâstâsah muttojeh epivisesin, juurdâmaailm sovđâluvá já kuorâttâllâmnahcâ ¶ Paaihij noomah láá meiddei vaarâ rievdâm aaigij mieldi ko toh láá muštotiättun jottáám suhâpuolvâst nuubán, já vaarâ láá meiddei tagareh noomah moi meerhâšume ij lah innig tiäđust. Tággáár ovdâmerkkân puávtáččii mainâšiđ veikkâba tágárijd: Hacâstâmjuuhâ, Loossâmjävri, Jullâmâšjuuhâ, Coppârâsláássáš. ¶ kuárŋur muorrân ¶ – Joo-o, na kale mun moonâm keččâđ, Išepoolis eeđâi já pajanij stovlistis. ¶ kulttuur alnetuállee. Rikkomušâi čielgiimân já estimân lii uáli tehálâš, et säämi kielâlaavâ olášut ¶ Suullân kyehti kuálmádâs Ruotâ vijđoduvâst lii Norland, mii olá tavemuu Säämi räi. Ubâ viestârpiälááš Norland lii Skandij várádâh, mon väärih já tuoddâreh láá čuuvtij ollâguboh ko Suomâ Säämist. Káártást uáiná, maht várádâh kärŋiluvá Taažâ rääjist Nuorttâmeerâ kuávlun. Tuodârjaavrijn kulgijdeijee vohâdis juuvah šaddeh loopâst stuorrâ virden Tavemeerâpootân. ¶ 68 ¶ saŋkko, saŋko = sanko ¶ - Ánná, jieh tun taarbâš viežžâđ nube lovduu! ¶ 322. Polgupyeráin já mopoin vyeijim kieldum ¶ * Los Selibatos (juávkku nuhtán kompromissijd) ¶ Mårten (Marttin, 1749–1846) aasâi Mudusjäävri siijdâ Kossenâmist. Suu já kálgus Maria Olofsdotter (Máárjá Vuolinieidâ) Vale kuuđâ párnáást áinoo suuvâ juátkám nuorâmuu kaandâ Iisaak (Issá, 1825–1897) já Aile Jonasdotter (Ailâ Juhháánnieidâ) Morottaja littoost šoddâm kaandah Jonas (Jovnâ ~ Joovnâš-äijih, š. 1851 já Mårten (Marttin ~ Martnâš, š. 1857) assáin Mudusjäävri siijdâ Aktshujärvi (Ákšujävri) táálust. Paadar nommâ jotkui sii maajeeldpuáttein 1900-lovobel. ¶ Jiem innig mušte, finnejim-uv kuássin tom tunnel valmâšin, vâi keevâi-uv nuuvt, et poođij purgâ já teevdij puoh ruugijd já kováduvvijd. Tallaa ääigi lijjii puurgah viehâ táváliih já nomâlâsân mii tupenjargâ lâi eidu taggaar päikki, moos pieggâ já eromâšávt tavepieggâ vaaldij uáli-uv jo nanosavt. Munjin láá pááccám tagareh muštoh mielân, et puoh korrâsumos purgâi äägi olgos ij lam ubâ äššigin já luhottem lâi taggaar, kote kaartâi vyelgiđ ovdâmerkkân veikkâba hiivsigân tieggáár šoŋŋân. Assaas vaskâm naavit já tuve kooskâst, alda puáris muorâluáddumsaje, čielgij tot äšši, et eidu ton täälvi lijjii lamaš vissâ puoh korrâsumos puurgah iänááš tavveenkulij. Tupe lâi eidu taavaabeln tien vaskâmist. Ohtâ pärnivuođâ mušto tain hirmâdsâš puurgâin lii taggaar, et mii pááikán lijjii orostâm pygálusân mannee ulmuuh jo jiehtinâš já lijjii ijjâdâm mii tuuveest. Uáivilin lâi, et sij liččii juátkâm määđhis ittinâš toho, kuus jo lijjiigin monâmin. Pygálustoollâmsaje jiem innig mušte, lâš-uv lamaš Paištuodâr, Čuhâvääri, vâi miinii eres pygálusaaiđijd. Pygálusân manneeh lijjii neeljis teikkâ viiđâs, iänááš Päärtihpele ulmuuh, kiäin muštám aainâs Juhháán Maat' Joovnâ (Jouni Paadar), viljâpiällám Juhani Saijets já vala jo-uv Hirvelä Haansâ, teikkâ Hirvelä Einar. Loopâid jiem innig mušte, teikkâ jiem tubdâm ollágin. Na miiba tast, iiđeed ko poođij, te kuosijn lâi tievst aaigâ juátkiđ määđhis ovdâskulij tohon, kuus sij lijjii monâmin-uv. Lâi kale jo iho kulluustâllâm, et pieggâ lii viehâ čoovgâs, ko mestâ seeinih lijjii tuárgistâm, mut iäskán iđedist čielgâi, mon koorâs šoŋŋâ tuođâi-uv lâi. Jiem lah tievstkin aaibâs vises, kii lâi tot, kote “uhredij” jiejâs já tiervâsvuođâs nuuvt, et vuolgij sirdeđ eergijd, mut orom muštemin, et sun lâi viljâpiällám Juhháán. Korrâ šoŋŋâ piištij ubâ peeivi já iäskán ehidist tot ucánjáhháá ložžiiškuođij. Lâi kuittâg jo eehid já kyesih karttii leđe vala nube-uv iijâ mii tuuveest, ovdil ko pessii juátkiđ määđhis. ¶ Paimâneh maccii kiijten já alestin Immeel tast, maid lijjii kuullâm já uáinám. Puoh lâi eidu nuuvt tego sijjân lâi almottum. ¶ 55 čižetpelji luoddiistum já kyehti (pitá) maajeeld, uálgispelji rasta (Afanasjeff suuvâ merkkâ). ¶ Váárut cuovkkânâm šleđgâpiergâsijd! Šleđgâjotoseh láá rahtum veškisraaŋgâst, mii lii uáli pyereest šleeđgâ jođetteijee aamnâs. Sraaŋgâ pirrâ lii sierânisten kumi tâi lastik, amas šleđgâ peessâđ sirdâšuđ ulmui. Jis šleđgâjođos lii nuuhâm tâi morrum, tom ferttee uđâsmittiđ. Ele kuássih lahte morrum šleđgâjottoos tâi cuovkkânâm šleđgâpiergâs, ko tast sáttá finniđ šleđgâčaskem. ¶ Tavekuávlu kuácceevuovdij tijpâlâš elleeh láá sorvâ, njuámmil já uárree. Stuorrâ piäđuh láá kuobžâ, kumppi já iilvâs. Jeggilááduin já jävriluovtâin pessejeh njuuvčah. Säämi tobdosumoseh elleeh láá puásui, taid pivdee ketki já koskâttuvâi stuorrâ iällun vajâldeijee koddesäpligeh. ¶ - Mut tot lii tuotâ, ij-uv lah-uv? ¶ - sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi turviimân čujottum staatâtorjuu sirdem meddâl sämmilij jiešhaaldâšmist njuolgist kieldáid. Mainâšum haldâšempargoh kuleh čielgâsávt sämmilij jieijâs kielâ já kulttuur kyeskee jiešhaldâšem pirrâdâhân já taid kalga jo-uv sirdeđ väldikodálâš virgeomâháást njuolgist sämmi-lij jiešhaldâšemorgaanân, sämitiigán, tâi siäiluttiđ (sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi staatâ¬toorjâ) sämitige pargon. ¶ 21. Egypti lii äpiriijkâ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 67 ¶ cäähih ciägu stälinjaargah ¶ vuáksálodde ¶ ´ Käräjät ´-nomâttâs puátá puáris ´ kansankäräjät ´-nomâttâsâst, mii uáivild monnii aalmugjuávhu ovtâspargo- tâi hiäđukocceemorgaan. Kansankäräjät lii ruotâkielân ´ folktinget ´, verdid ovdâmerkkân ´Svenska Finlands folkting – suomenruotsalaiset kansankäräjät´, mii lii Suomâst tuáimee, ruotâkielâlâš aalmug poolitlâš ovtâspargo-orgaan, www.folktinget.fi . ¶  jäi  Kardinaallâš - Mun lam lonottâm tom puursâ čuuvtij pyereeb puursân. ¶ Säämi kulttuurkuávdáá huksimpargo aalgij 12.4. Anarist puári ¶ Talle Juuda lavkkij uáinusân já eeđâi: ¶ Oppâmateriaalpargeeh ¶ “Vuávsápiärgu?” almai suorgânij. “Mun jiem puurâ vuávsápiärgu!” ¶ anarâškielâst lii maaŋgâin soojijn luándulub kevttiđ omâstempronomin ko ¶ Koddesäpligeh joteh olgoláá já olgoláá suohis vuovdij čoođâ merârido räi. Maaŋgah koddesäpligeh láá puáccám iäge innig vaje ruottâđ. Toh orosteh já jäämmih. Tiet lii surgâdis loppâ! ¶ kuácceevyevdi jeggi tâi eennâm, mast šaddeh uánihis muorah ¶ Iskâdâllâp oovtâst ¶ 3. Lasseet kompostorân tuvnemááđuid. Kaavnah taid puáris kompostist tâi suándiliäjást. Toh láá lapsemááđust segibeh já tevkkâduboh. Toh piergejeh meiddei lieggâ tupeááimust. ¶ Roppâ lii virdevijvesâš. ¶ Lovmat kilomeetter keččin poođij Niilo pyeredeijee kuuvl, ko ton siälgán šoodâi puávui. Siäsá siävuttij saaiâ já fiijnâ sukkâr, čuoggij aimijn tom puohhuu, piejâi tom sukkâr-saibâsiävuttâs puohhuu oolâ já vala pesávtarvettij já paalijd puohhui: ¶ Pengilly 15.7.98 koskokko. ¶ 1 táválâš~ siipuul (caappum) (kooveest kiirjâgluosâst), ¶ 25. ¶ Peivitipšoasâttâs mield párnái peivitipšo šoddâdemuulmijd kulá sämipárnái jieijâs kielâ já kulttuur tuárjum oovtâstpargoost koččâmâšâst leijee kulttuur ovdâsteijeiguin. ¶ – Čovčjäävrist Kaamâsân – Syysjärveltä Kaamaseen . Dokumentroomaan. Ilmari Mattus . Kirje lii čaallum anarâš- já suomâkielân. Jieškuástádâs, Tornion Kirjapaino Ky. 1996. 204 s. ¶   2 desilitter kavrasuvrâmeh ¶ Leu´ddejeijeeh: Elias Moshnikoff, Henna Mäki ¶ Sämitigge juovij stipendijd sämikielâ uáppeid ¶ 58. Rapu já skálžu iälustává jäävri ponneest ¶ čuurâ = parttio ¶ **Kyelijäävri siijdâst lâi ohtâ čalmepel kandâ, Oske. Skipáreh läävejii suu ton keežild hattiđ, já ain arvâlii, et jiehhân tun maiden uáini ko ij lah ko ohtâ čalme. ¶ Lasetiäđuh: ¶  njulččel – Na tiiláá peri, mun ettim sunjin. ¶ merâpuákku.....117 ¶  Ivaloon suolluid já kaavpugij muorâstuvváid, ko toh ¶ lemin vuáimálumos? ¶ Kuobbârij uásih láá esken palij finnim noomâs. Kuobbârist láá kappeer já jyelgi, moid lii uápis já čielgâ vaastâ sämikielâst. Kuobbârist láá livvâreh, suomâkielân heltat (ol. liivâr: livvâr ), moh uáinojeh kappeer vuoluupeln teikâ taatijn láá piilih. Máldu -sääni lii kuobârtutkâmist esken anon valdum sääni, já tot meerhâš kuobbâr “piärgu” , suomâkielân malto. Ruávskuin vuod kolgá tuáijimsaajeest mielhi sullâsâš kolgos, mon lep kočodâm miälhusčääccin. ¶ Muusik: Matti Kurkela miäđuštij urguigijn ¶ Näkkäläjärvi, K. 2007. Piirteitä Suomen saamelaisten vuotuiskierrosta já asumisesta 1900-luvulla. Kirjeest: Magga, P – T. Elo (toim.). Eletty, koettu maisema – näkökulmia saamelaiseen kulttuurimaisemaan. Suomen Ympäristö 34/2007, s. 35-64. Laapi Pirâskuávdáš, Ruávinjargâ. Meid viärmádâhalmostitmân. ¶ veepsi ulme. ¶ Ella Sarre (värisaavâjođetteijen), ¶ 1 mane ¶ Ko tot tievâi , te kuálásteijeeh kessii tom riidon, čokánii já nurrii šieu kuolijd littijd mut leggistii kiälbuttes kuolijd meddâl. (EM95) ¶ Kaabi Joovnâ kieddi lii puáris puásuitáálu Lemmee nuorttâriddoost Njurgoiluovtâst. ¶ Ko sun lâi čođâldittám ive pištám Kuálástusškoovlâ tutkos Virojuuvâst, mast sun valmâštui kyelituáluteknijkkárin, te talle sun pargeldij vittâ ive RKTL:st ađai Meccivalje- já kyelitutkâmlájádâsâst Anarist – tast maŋa vala Čaarmâjäävri kyelišoddâdemlájádâsâst. Tast maŋa sun lâi vala muáddi ive Aanaar kieldâ kuálástusmiäštárin jeđe riemâi tááláá paargon Säämi Radion, mast sun lii päcimin taan ive loopâst iäláttâhân. ¶ 67 ¶ Uánihávt ¶ T.I. Itkonen, Suomen lappalaiset vuoteen 1945. Osat I ja II, Porvoo 1948 ¶ Sopâmuš kiäldá nisonij olgoštem já kenigit ovdediđ nisonij täsiáárvu olášum. ¶ Čuávuvâš peeivi muu kirjerájumokke jotkui. Koccájim jo tooláá. Vorâs muštoost lâi jiävttáá peeivi kyevti kirje patârittem eidu jieččân njune oovdâst, ige tot uážžum tábáhtuđ innig nube keerdi. Monâččim tállân kirjeráájun ko tot lekkâsičij. Purâdim hotellist iiđeedpitá, viežžim tävirijdân lonjâstân jeđe väzzilim. Tääl karttim väzziđ váhá olgoláá. Jiem lam taan kirjeráájust kuássin ovdil iällám, mut liijká-uv taiđim tohon uáli älkkeht kárttáin. Stuorrâ rakânusah taah-uv kustoo lijjii. ¶ 64 ¶ Säämi aalmug ávudij ¶ Paaccim palosiähá tobdoigijn vyerdiđ iiđeed. Tađe eenâb ko kuohtii jiem kuittâg tarbâšâm iho eelliđ hiivsigist. Iđedist must lâi tooláá vuolgâ Anarân, ko mist lâi ravvimjuávhu čuákkim. Jiem puurrâm muide ko koškeleibpitá, já tom-uv esken Anarist. Jiemge tuostâm puurrâđ maiden vuoijiis purrâmušâid. Iimâš kale, veik lijjim-uv luččâtaavdâst, jiem tubdâm jieččân mahten pyeccen. Luhhoost čuákkimviste-uv lâi aaibâs hiivsig paaldâst, nuuvt et toho lâi vuovâs kaččâliđ savâstâlmij kooskâst. Tom čuákkim kuittâg kustoo cevzim. ¶ s. 96 ¶ Pissoniävvuin lâi haavlâin vááijuvvuotâ meiddái já mun lijjim-uv tiilám mäddin Seegerstedist haavlâid, ko Taažâst skáppojum haavlah lijjii nuuhâm, ađai tuššâm evakko äigin. Taah tiilájum haavlah-uv lijjii tagareh čiehâhaavlah, veikkâ ležeh lámáš viermi reešmi lajoh. Toi havlâigijn ij kale finnim ij fal ij maiden. ¶  Objekt Iäláneh šaddeh seelâin ¶ Enni piäjá Maati reepu já olgopihtâsijd Maati naulakkon já vuálgá paargon. Monâdijnis olgos sun iätá Mattijn já Ailáin: – Hitruus tipšo- já pargopeivi. Päccee tiervân! ¶ – Suámálâš ettâmvyehi kale tiet-uv lii, niävááš hundârušâi. ¶ Nuorttâlâšlaavlâ ¶ Ilomantsi F4 ¶ – Tij pyehtivetteđ moonnâđ čuávuvâš junáin Pariisân. Tobbeen kolgâvetteđ moonnâđ metroin sajattuvâst nuubán. Tot lii suullân tiijme mätki. Tastmaŋa Pariisist pyehtivetteđ moonnâđ taggaar junán, mii ooroost Aix en Provencest. Leppeđ pel kyehtnubálov ääigi ehidist tobbeen. Tast lii tuš ohtâ hyenes peeli: mun jiem pyevti tähidiđ tom, luáštá-uv ranskalâš konduktöör tii junán vâi ij. Sáttá keevvâđ nuuvt, et karttâvetteđ uástiđ uđđâ liipuid. ¶ Kähtee lii tijpâlâš Aanaarjäävri čäcilodde já pivnohumos loddenommâ päikkinoomâin. ¶ 128A Puáluvárutteijee puáhtá piäluštiđ jiegâ. ¶ – Kalhân tááh láá lussâdoboh, ko love kiilu kaasah. ¶ Nuorttâsämmilijn suullân peeli sárnuh eenikielânis nuorttâsämikielâ. Lohomeerrin tot lii suullân 300 olmožid. Ko tarkkuustâl eenikielâlij ahejuáhásem, te puáhtá uániđ, et ovdil ive 1970 šoddâm nuorttâsämmiliih láá oppâm eenikielânis nuorttâsämikielâ. Tast maŋa šoddâm nuorttâsämmilijn láá iänááš eenikielânis suomâkielâliih. Positiivlâš ovdánmân tiättoo, et oppeet ivveest 1990 ovdâskulij láá šoddâm motomeh kyevtkielâliih párnááh (nuorttâsämikielâ–suomâkielâ). Potkâ kielâ sirdâšuumeest suhâpuolvâst nuubán lii tovâttâm tom, et kielâ ij lah ovdánâm syemmilii ohtsâškode stuorrâ nubástus mield luándulâžžân, tiervâs já ellee kiellân ( ) uássin noonâ nuorttâsämmilâš siärváduv. ¶ Tullâvääri lii saje, mast eennâm vyelni paijaan sudes keđgiamnâstâh. Eennâm alne tot čuásku laavan. ¶ Mon ennuv? ¶ Čuákánkiäsu ¶ Viiljah orostii vuoiŋâstiđ. Ohtâ sist lehâstij seehâs, ko koolgâi piemmâđ aasis. Talle sun ooinij ruđâidis seehâst. Taam sij iä iberdâm! ¶ Sämitigge 2015 ¶ — Vuoi, mon čuutij mun lam suttâm! ¶ Vs. škovlimčällee Irmeli Moilanen (30.11.2014 räi) ¶ – Na jiem lam kale tietimingin, et taggaar-uv šlaajâ lii tääbbin vuottum, Poolishovdâ imâštâlâi. ¶   8.2. Aarâhšoddâdempalvâlusâi maa ŋ gâhámásâšvuotâ Sämmilij peerâ- já pargoeellim oohtânheivitmân kolgâččij ovdediđ sämikielâlâš aarâhšoddâdempalvâlusâi maaŋgâhámásâšvuođâ orniimáin ávus kerho- já sierâdemtooimâ sehe uásiáigásijd aarâhšoddâdempalvâlusâid. ¶ Mun arvâlim talle toos, et ijhân olmooš lah kuássin faste. Tot lii tuše tie et moos lii hárjánâm, magárijd ulmuid piäiválávt uáiná. ¶ 168A, 171B, 180A, 182A, 182B ¶ Immeel väldikodde lii Immeel mieldiorroom já vaikuttâs taam mailmist já nuvâhánnáávuođâst. Puohváldálâžžân sun haaldâš ubâ luomâkode, veikkâ mij ep ovttuu pyevtigin uáiniđ suu vääldi. Immeel lii lopedâm toollâđ puoh kieđâinis talle-uv, ko uáinip paa vääldi tuše stuárumin. ¶ EK: Eteh et jis máádás maneh kuovskâsah te puátá njäbbi. ¶ 3.2.7 Sämitige hiäđukocceem ovdedem ¶ - Lii kale. Heikkâ, tunjin poođij kyessi! ¶ ¡uárvinjune: – Sun lii komme! ¶ Lasetiäđuh: ¶ Algâaalmugijn lii jiešmeridemvuoigâdvuotâ. Taan vuoigâdvuođâ vuáđuld toh merideh rijjâ poolitlii sajattuvâs já ovdedeh rijjâ ekonomâlâš, sosiaallâš já čuovviitâslâš tiilees. ¶ Ive 2013 Ijâttes ijjâst lijjii enâmus ulmuuh ubâ love ihán, suullân 2800 jieggâd. ¶ syereh ¶ c. Mane lii tehálâš muldiđ? ¶ Kuoškkärigái já peljirástágái suuvah lává jiešalnees kyehti sierâ suuvâ. Täst toh lává valdum ohtân juávkkun, tastko kuábbáágin suuhân iä kuulâ eenâb šlaajah ko ohtâ. Taksonomisâš oornigist taah suuvah lává maŋaluvâi. ¶ Loođâs lii kyevti täävti koskâsâš lahtos, mii addel taavtij kooskân máhđulâšvuođâ lihâdiđ. ¶ 1. Luvâttâl voorâ oosijd já toi pargoid. ¶ ulloskerreerapu villasaksirapu ¶ Čapismeerâ ¶ Siälu 1, 13, 16, 22, 23, 32, 42 ¶ syejistielâs.....101 ¶ Studio lii váldu-uuvsâ čižetbeln Säämi máttááttâskuávdáá media- ja kielâmáttááttâstiilij ohtâvuođâst. Studio vuáđusárgus lii uáinimnáál vuáđusárgusist vyelemuu suájást. ¶ Láávu já kárbá lasseen šiljoost láá kyehti muorâpoccuu. Muorâpoccuu čoorvijn hiäŋgáá suoppâin, moin párnááh hárjutteleh njuárustem. Iđedist kielâpiervâlân puáđidijnis Matti-uv maŋgii njuárust muorâpoccuu teikâ suáppu viermijd. ¶ – Te lam kiärgus, Ánná eeđâi viijmâg Kaarin. ¶ 86 ¶ Kööbenhaammân, Esbjerg, Århus, Ålborg ¶ Čuákánkiäsu ¶ – Ele koijâd, kálgužâm! Puáđi peri! Puáđi tääl! ¶ tälviuággum = pilkkiminen ¶ Marja-Liisa Olthuis tuáhtárnágustilálâšvuotâ tollui Siijdâ auditoriost ¶ Paaneelsavâstâlmist lijjii mieldi Suomâ Kuávdáá Simo Rundgren, Suomâ Sosiaaldemokraatlâš Piäláduv Johanna Ojala-Niemelä, Suomâ Ruátálâš aalmugpiäláduv Astrid Thors, Aalmuglâš Kokoomus Heikki Autto já Ruánáá Lito Outi Alanko-Kahiluoto. Paneelist eromâšávt äigikyevdilis äššin pajanij ILO 169-sopâmuš, já toos oovdân puáttám kyehti sierâlágán uáinu säminuorâi jieijâs koččâmâššáid. RAP já Ruánáá lito ovdâsteijeeh ettii piäláduvâi linjâžân tuárjuđ nanosávt ILO 169-sopâmuš ratifisistem. Kuávdáá, Kokoomus já SDP ovdâsteijeeh ettii piäláduvâi uáinun, et ILO-169-sopâmuš ij eidu tääl lah máhđulâš ratifisistiđ, ko piäláduvah väätih ovtâskâssoojij täärhib keččâm, el. sämmilâšmiäruštâlmist já eennâmvuoigâdvuođâkoččâmâšâin. RKP ovdâsteijee Thors lâi hiämáskâm eres pääihi alne lamaš haldâttâspiäláduvâi (Kok já SDP) negatiivlâš uáinust, ko taan haldâttâspaje haldâttâsohjelmist lii uáivilin ratifisistiđ áášánkullee sopâmuš. ¶ sämiohtâduv ¶  nuhhui Pargopitáh ¶ A rvepeivi meeccist ¶ Elkana 98 ¶ Kuva Kuobbâreh 021 : ¶ 1. Manen kočodeh šoŋŋâkáártá? ¶ putestiđ muorjijd = perkata marjoja ¶ Pirâskuávdáš uárnee ääšist čuávuvâš almos oovdânpyehtimtilálâšvuođâid: ¶ Talle ovdil evakkoääigi läävejii särnialmaah jotteeđ tálui mield já tollii čogâlmâsâid. Vuol Uulá teeivâi še táálun kost tollii čogâlmâs. Mottoom särnialmai vuárnutškuođij Vuoll Uulá já koijâd: ¶   Tiijpah Tiänu kuálástussopâmuš ráđádâllâmairâskodde ¶ Vijđodâh: 312 700 km 2 ¶ Párnáá puáccám já hygienia ¶ pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuodâtääsi IV/IV ¶ 5. ¶   Kuhesvuodâs AVV Páđárist, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ – Na vuoi p –!, Heikkâ pallâguođij. Tušij tiet lah tággáár pargo porgâm! ¶ Ko mottoom ellee eelij kolliimin tom, tot kiškodij kolliistellee pitážin já puurâi. Toin lain leejoon iälustij valjevuođâst kuhes aaigijd. ¶ Talle emedáid já sajattuv hoovdân šoodâi hirmâd eeti. Ij kihheen lamaš rahttâttâm toos, et kyessi tátuččij nakkimaarfijd. Sajattuv puolâščukke tärhistui, mut tobbeen ij lamaš ohtâgin nakki. Talle hovdâ tärhistij vala jieijâs puolâščuhe já luhhoost ton vuáđust vierâdii muáddi naaki, maid emedeh putestáin, tuoldiittáin, faláin kuássásist já kyessi lâi tuđâvâš. Puoh lâi oppeet oornigist já čuogâmohjelm jotkui muuneeld vuávájum oornig mield. ¶ – Mun jiem kuulâ lädimaailmân, Ánná eeđâi já nuuđhâi kirjijdis laavkân. ¶  Ääigi Jeesus keejâi Juudas já västidij: ”Jiešpa tun tom ettih.” ¶ Áámmát- já reesuurskuávdáá pargoh láá eereeb iärrás kielâtipšom, kielâ ovdedem, termipargo, normim já sajenommâpalvâlus. Kielâpargeeh adelih ravvuid ja iše sämikielâi kevttimân kyeskee koččâmâšâin já valmâštâlleh jieijâs kielâi aašijd kielâjuáhusáid meridemnáál. Kielâjuáhuseh adelih avžuuttâsâid sämikielâi kevttimân kyeskee aašijn, tegu normimist já teermijn. ¶   A. Riddorääsi ¶ Saija tâi Saije lâi táválâš aanaarlâš ulmuunommâ viäruluvâttâlmijn. T.I. Itkos (Suomen lappalaiset II, 1948, 496) mield Saija sämikielâlâš häämi “lâš lamaš 'Tsaj'jâ' (Caija), mon nommâsâš “päähináigásâš” almai lii muštotiäđu mield iällám Anarist. – Taan mainâsulmuu noomâst lii deminutiivhäämi “Tsajjâdš” (Caijaaž), mii västid äššikirjij Saijainen iivij 1583 – 94 Anarist. Täst poođij suhânommâ Saijets (meid Saijats)”. Kirhokiirjijn noomâ kuáhtáá še haamijn Sajatz, Saijats, Saiets já Sajets. ¶ Jookeerpargopittá 9. Čääli jieijâd ustevân postâkoortâ Kairost. Maid uáinámušâid oinih? ¶ Tiervâ tunjin, si hes suuhâ! ¶ Ánná rähtiškuođij piccapone já piejâi tađe várás nääpi siis jáávuid, saaltijd já čääsi jeđe soođhâi taid täigin. Tääigi sun tiäpčui peeldi oolâ jeđe poordij toos oolâ piärgu, tomattijd, vuástá já njaddoid. ¶ Mun  tiäđám,  maht  sun  moonâi  Avelân. ¶ Helsig ¶ Jeesus sáárnui kuhháá máttááttâspárnáidis. ¶ – Muu nommâ lii Matjâs, västidij mievripeenuv. ¶ čuáli 167 ¶ Ánná ij puáhtám pieijâđ vala čolmijdis kiddâ. Sunjin taat lâi lamaš nuuvt eromâš peivi. Sun keejâi syele Heeihâ. Taat olmooš ferttij leđe Immeel iimâš suu elimist! Sun tuubdâi jieijâs nuuvt luholâžžân, mut nube tááhust sun ain tarbâšij ääigi toos-uv, et piäsá uápásmuđ Heeikân eenâb. Tađe várás suu mielâst ulmuid lâi-uv servuustâllâmäigi adelum. ¶ teevstâ dynaamisávt/funtionaallávt mudoi pic printtimfeeilâ uásild. ¶ 114B Helsig já Tallinna kooskâ joteh piäiválávt maaŋgah jotelis taampah. ¶ © Riitta Vesala já Anarâškielâ servi ry. ¶ Tain seminaarijn haalijd sämitigge meid hästiđ já movtijdittiđ jieškote-uv peelijd porgâđ sämikielâ naanoodmân. Siämmást lii máhđulâšvuotâ savâstâllâđ sämikielâ já kulttuur puátteevuođâ ovdedemmáhđulâšvuođâin. Sämitigge haalijd turviđ sämikielâ puátteevuođâ nuuvt sämikuávlust ko ton ulguubeln-uv. ¶ Stivrâ tuhhiittij ciälkkámuš Meccihaldâttâslaavâ uđâsmitmist. Sämitigge lii ääši tehálâšvuođâ tiet viggâm finniđ ciälkkámušân laseääigi vâi sämitige čuákkim kiergâniččij kieđâvuššâđ ääši. Ääši valmâštâlmist västideijee eennâm- já meccituáluministeriö ij mieđettâm laseääigi. ¶ Mun nutâgâm jotelávt já čahhiim stáálui stáálu kieđâid. Tastmaŋa mun jorgettâm já kaččâlâm patârâsân. Luhhoost mun lam häppilis kandâ já puávtám kaččâđ häppilávt tego aldâgâs. Stáálui stáálu kaččâl muu maŋŋaal kuhes, tuáŋgis lavhijguin. Must láá nuorâ, neppiris, jotelis jyelgih, mutâ ennuv uánihub läävhih ko stáálui stáálust. Mun vilpâstâm tyellitälli maŋŋaalsân já polâškuáđâm jo, ete stáálui stáálu juksá muu forgâ. Mun kaačâm čikkááttâm, muhâttâlâm já karvâm muorâid já keeđgijd neppirávt, amas stáálui stáálu juksâđ muu. ¶ - Jiem mun tieđe. ¶ Jovnâ ij aldagin lijkkum ton meeccist, mut kuittâg sij juttii ain toho kulij. Toho väzzim ij pištám kuhháá. Haŋgal já Belgo muáđuh muttojii várugâssân. Jovnâ vaaldij hitásávt suábi kietâsis, jis miinii tábáhtuuččij. Sij vazzii hyenes pálgá mield sahis meeccist. ¶ toppum virdepirrâdâh 123, 124 ¶ Aleksandria . . . . . . . 87 ¶ Sämimáttááttâs pargoviehâ finnee tiäđu já tááiđuid máttááttâsvuovijn, maid kevttih kielâlávgummáttááttâsâst já tast, maht vuovijd puáhtá heiviittiđ sämimáttááttâsân. ¶ vielgâdâsaamnâs.....97 ¶ 2. Magareh varâliih sajeh jieŋâasseest láá jieijâd pääihi alda. ¶ Šaddaaš lááduh já luohtâkaaviih láá piisam tijpâliih eellimpirrâseh. Piisam monnjâjuolgijn láá vuoijâmcuozah. Vuojâdijn ton kuhes já kezis seibi kiäigáá maŋaskulij, mut puohčâldijn tot cáimá liävtu lase seibijnis. Piisam lii jurssee, mon ravâdin láá luobâskij, čäciruávui já luhtei máihláás uásih. Kuorbâ jaavrij riddoin tot taha vaahâg tuššâdmáin kuolij kođo syeijejeijee čäcišadolâšvuođâ. Lijgešoddâm jaavrijn piisam jolgim sajeh oppeet fäälih šiev eellimpirrâs čäciluddijd. ¶ Nubbe meid lâi skalkkâ olmooš já addij tállân, mast lii saahâ: ¶ - Ij tot häittid. Väldeen skääpist Kaari taldrikijd. Kale taid tommittáá puáhtá luoihâttistiđ. Jiem mungin kale lah ostâm purâdiđ, ko lii maka lamaš nuuvt huáppu, Ánná pahudistij. ¶ Bändi lii jottáám čuojâttemmaađhijn aktiivlávt sämieennâm lasseen še Maadâ-Suomâst já olgoenâmijn-uv . Veikkâ kuldâleijeeh iä ovttuu ibbeerd sämikielâlâš sanniimijd, te musikkân láá kuittâg almolávt lijkkum, já juávhu muusik lii soittum koskâttuvâi še Suomâ väldikodálijn radiokanavijn. Maaŋgâihásâš aktiivlâš čuojâttemmađhâšem maŋa bändi meridij toollâđ ive 2010 pajeláhháá ive kukkosii poođhâ. Poođhâ maŋa bändi maacâi maasâd ellee ulmui kirjijd ovttáin ruáškáámáin já eelij muádi oho kukkosâš Euroop turneest. Tääl (ive 2012) bändi valmâštâl čuojâttemmaađhij lasseen nube oleskukkosâš albumis, mii kolgâččij puáttiđ olgos ive 2013 aalgâbeln. ¶ a. vijđoduvâs peeleest ¶ Tuu tobdoh láá mieldi puoh aašijn, maid poorgah. Mielâtile muttoo viehâ hitásávt. Jis lah iđedist nievris mielâst, ij peivi táátu jurgâluđ pyerebin, veikkâ maid porgâččih. Nievris mielâ spejâlist meiddei pargoidâd, ijge mihheen oro luhostuumin. Motomin oro nuuvt, et kihheen ij ane áárvust tom, maid tun poorgah. Talle sáátáh jurdâččiđ, et jieh pyevti porgâđ tuššeeb pargo. Mut jis tuubdah, et ulmuuh čuávuh tuu pargo, aneh tom áárvust já láá tuđâvááh toos, te pargo tobdoo miellâsâžžân. Nuuvtpa addel iberdiđ perrud jesânáid já usteváid, et čuávuh já anah áárvust sii pargo. Kiijte eeni, ko sun lii mälistâm šiev purrâmâš. Rammuu uccâuábi, ko sun lii oppâm maidnii uđđâ aašijd. Jis ustevâd oro lemin nievris mielâst, keksii maidnii, mii movtáskit suu. Hävskis ivnásâš piivtâs, hitruus čovottâh, luhostum purâttem jyelgipáálust - puoh tohhejeh rammum arttân! Uážuh huámášiđ, et ucceeb-uv mietimielâlâš äšši movtáskit ustevâd peeivi. Meid tunjin šadda pyeri mielâ. ¶ räigi muldeleje kuávdoo ¶ 9. várádâh ¶ 4. Tuubdâ oonâi vuáđuld maailm kuhemusâid juuvâid. ¶ Puárásumosáid pivdovuovvijd kulluš meiddei njäävi huškom , mii ij vaattâm tađe komebijd pivdopiergâsijd ko áákšu. Meiddei keđgi vuojij siämmáá ääši, jis ákšu ij teivâsâm leđe fáárust. Kaaljâ- já asettisjieŋâ ääigi vuolgii uuccâđ njaavijd jo-uv čunoi- tâi moteponnásâš javrij tâi ládui riddocuáhásijn já ko njäävi huámášii jieŋâ čoođâ, te vuođgâlii ákšušomeráin tâi keđgijn njäävi uáivi puotâ já njäähi kolmâštui. Tast maŋa ferttij raigâđ jieŋâ ákšoin tâi nijbijn já ruttiđ njäävi jieŋâ ool. Luhostum huškompivdo vaađâi asettis jieŋâ lasseen taggaar cuáhás, mast njäävi uáivi kuoskâi jieŋân. ¶ oppâđ riävskákielâid, oopâm, uáppá = kokea riekonansoja ¶ 4. Jaapaan 614 ¶ Ele himmuš aldemuu pelikyeimi eenâb ko jieččâd pelikyeimi. (E. Paasilinna) ¶ Čääsist eellih siemin tiäpuh já iäláneh, moi uáinimân taarbâš mikroskoop. Taid kočodeh planktonân , ko toh suiloh čääsist. Suilodijn toh iä kobđo, pic láá tállán čässuáivi vuoluubeln. Mij tutkâp taan lovvoost, mane veikkâba kyeleh tâi skáálžuh iä rippâsiččii planktonttáá. Vaarâ muštáh meiddei kiässáid čuovjistiäppu-uđđâsijd; čuovjistiäpuh láá plankton. Čielgip, magareh siemin čuággá stuárusiih, päljis čolmijguin uáinimettum planktoniäláneh láá. ¶ Liiŋkih: ¶ Ehidâs skeŋkkâ, sudoi addâgâsuážžum, adeluvvoo mijjân tain saanijn, moh mijjân sakrament uážudijn ciälkkojeh: “tuu peeleest adelum” . Ko oskop täid saanijd já väldip vuástá leeibi já viini, te navdâšep vuoiŋâlii piämu, mii uđâsmit mii eellim já lasseet mist rähisvuođâ aldemuidân kuáttá. Ehidâs ovtâstit mii Kristusân já kuoimijdân. Tom viettip oovtâst alme juávhoin já puohâi posijguin. ¶ 21 ¶ Nijttocivkkee ráhtá piervâlis enâmân ige tom lah älkkee kavnâđ. Njiŋálas láálá moonijd muáddi oho ja kuohtuuh vaanhimloddááh piemmâv uđâgáid. Nijttocivkkee porá tiivrijd já čohčuv meiddei siemânijd. Tot värree táálván Viestâr- tâi Maadâ-Euroopân čohčâ-roovvâdmáánust. ¶ Amsterdam = 1 tijme maajeeld ¶ KO MUN PUÁLDÁM, ¶ Sämitigge 2010 ¶ omâstemkiäččus ij pyevti kevttid oovtâst omâstempronominijn já nube tááhust ¶ NJUOLGÂDUSAH : TEATTER : Vuáču teattertábáhtusâst iä lah aherääjih, pic 4 rááiđu šlaajâimield väldikodálâš tábáhtus njuolgâdusâiguin: 1. sárnumteatter 2. muusikteatter 3. improvisaatio 4. eres (nukke- ja olgoteattereh, performance-čáittuseh, stand up já non-verbaallâš čáittuseh). Vuáču tábáhtusâst čáittusij avžuuttum kukkodâh: 5-20 minuttid. Lappeenraantan väljejum čáittus puáhtá vala pyerediđ já kuhediđ. Nuorâ Kulttuur –tábáhtus sämmilâštiätumeeri lii taan ive 1 čááitus, mon kukkodâh puáhtá leđe 15-60 min. ( www.nuorikulttuuri.fi ). Almottâtmijd kalga toimâttiđ majemustáá 2.3.2009 . Ucebijn škoovlâin enâmustáá 2 čáittus, stuárráábijn enâmustáá 3 čáittus. ELLEEKOVE : Tábáhtusân puáhtá vuolgâttâđ iivijn 2006-2009 rahtum uánihiselleekuuvijd, main stuárráámus uási rähtein láá nuorah tâi párnááh. Elleekuuvijn kalga kevttiđ sämikielâ. Elleekuuvijn mieldiorroo párnái já muorâi vanhimijn kalga táttuđ kirjálijd luuvijd elleekove čäittim várás almoslávt Vuáčust. Čááitus lii máttááttâspargo já tábáhtuvá škovlâääigi. Lope kuáská tuše taam tábáhtus 26.3.2009. Elleekoveh iä kištoduu, pic Vuáčust tuálloo MINIFESTIVAALÂ. Elleekoveh kalgeh leđe majemustáá vástuppeeivi 13.3.2009 Sämitige toimâttuvâst Lehtolantie 1, 99870 Inari. Tábáhtus uárnejeijee kiäččá puoh elleekuuvijd já toolât vuoigâdvuođâ meridiđ moh fiilmah čáittojeh Vuáčust. Motomáid puáhtá adeliđ meiddei movtáskittempalhâšuumijd! ¶ – Puárree , mii lii puoh oovtkiärdánumos. Tot lii rahtum suárvikooldâin, moh láá pieijum paldlâs já čoonnum piäsáduvâigijn oohtân neljijn tuárismuoráin, moh láá koldâkejij vuoluu- já paajaabeln. Talle taarbâš čoonnâđ piäsáduvvâigijn tuše robdâmuid kooldâid kiddâ. Jis lii uáivilist rähtiđ pyereeb puárree, ovdâmerkkân veikkâba jodottâllâm várás, te talle ráhtojeh koldâkeijijd sálvuseh já toid piäijoo nuárvi toollâđ taid oovtâst. Jis puárree lii rahtum jodottâllâm várás, te talle robdáid ráhtojeh ááŋuh já suhhee čokkáá piälhu alne, ko nubbe kuáhá joddee. Jis puárree lii rahtum tuše juuvâ rastajotteem várás, te talle tast kalga leđe še čyeimi. Tááláá ääigist puárree lii härvinâš já rahtum-uv tuše juuvâ rastaldittim várás. ¶ Terhi Rantanen lii algâttâm Säämi máttááttâskuávdáást máttáátteijen čohčuv 2004. Sun ij lah eenikielâlâš já ko Säämi máttááttâskuávdáást máttáátteijee ferttee mättiđ sämikielâ vâi sun uážžu virge, te tie lâi ohtâ suijâ kielâ máttááttâlmân.~Nuuvtpa ko sun kuulâi tievâsmittemškovliittâsâst, te jurdelij tállân et taan škovliittâsân sun haalijd, ko tot lii páihálâš kielâ já sust lâi persovnlâš motiivi luuhâđ anarâškielâ eenâb ko pajekielâ, mon sun lâi jo váhá algâttâm luuhâđ-uv. Já liihân tot suotâs et lii máhđulâš savâstâllâđ sämikielân. ¶   Egyptist peerâ lii tehálâš ¶ – Já talle seeŋgân, lovdui vuálá! ¶ 57 ¶ Parlamentsali Solju Säämi kulttuurkuávdáš Sajos, Aanaar ¶ – Muu mielâst ettim tunjin onne nuuvt vasteeht. Lam itten vyelgimin pááikán kuhes oholoopân, jiemge višâččii mahten tipteđ taan unohis tobdo ubâ oholoopâ. Vistig vissâ kolgâččim áánnuđ tust addâgâs. ¶ Nissoon kieldij já kieldij jieijâs tobdoid, veikkâ nuuvt hirmâdávt halidij. Almaa kieđah njuolgist poldii nissoon liške, ko tot kuoskâttij suu. Váimu njuškoi já ruumâš teddilâđâi almaa vuástá. Tast lâi pyeri orroođ. Tubdâđ almaa njaalgâ haajâ já kuullâđ ko sun vuoiŋâi rávhálávt já tubdâđ maht váimu njuško ton raddeest. Nissoon ij lam kuhes, kuhes ááigán tubdâm maiden tágárijd tobdoid. ¶ Jyehilágán nisonij olgoštem meddâlistem kieđâvuššee almossopâmuš ¶ já muotâäijih suddâdij. ¶ Jouni West, 9 375 € ¶ ~ Tábáhtus lii jotkâ ´Rávásmâm~vajâldeijei´ moonnâmihásii~kuáhtáámân~ “Kuopio tanssii ja~soi” tábáhtus~ohtâvuođâst. Taanihásâš tábáhtus lii čujottum meid~nuoráid já mij tuáivup-uv eromâšávt, et meiddei~nuorah tubdâččii taan koččâmâš äigikyevdilâšvuođâ já tubdâččii mielâkiddiivâšvuođâ vuáijuđ sämmilij tilán Suomâst onne~sehe historjallávt. Vuáđusteijen já teeman laiđiisteijen tuáimih ~– Pekka Aikio ¶ havdâ 182 ¶ pinokkio táátui. ¶ 44 - 54 . Tah artiklah láá miärádâsah sopâmušân servâmist, nubástutmist, tast raportistmist já sopâmuš eres vyeimistoromist . ¶ Lasetiäđuh konsertist: ¶ 3. Kolumbia 710 ¶ Päähinjuuhâ = Pakanaoja ¶ vuojâráksá.....65, 126 ¶ Olthuis jurgâlem. Toh láá almostittum Evaŋgeliumist Matteus mield (1995), ¶  (leđe) sâin lii ruškiskirjáás syeji-ivne. ¶ Ässeeloho: 4 500 000 ¶ Maid kuulah? ¶ stuárráámus lâi sämikuávlu kieldâi pargeeh, kiäid vuolgâttuvvojii vááijuv 1400 koččâmâšluámáttuv ¶ – Sir Gaylord Gobble lâi čiččâd eenipele viljâpiällád, almai eeđâi. ¶ OLMOOŠ ¶ - Tun jieh pyevti tapčestiđ muu siäinán tondet ko tääbbin iä lah seeinih! ¶ – Jis tain lii reppu, te toh puátih škoovlâst. Jis ij lah reppu, te toh puátih peivikiäjust. ¶ Konfereensij já seminaarij pehti lep juksâm ovdánemlaavhijd já toi vievâst lep uážžum ááigán koŋkreetlâš puáđusijd. Ovdâmerkkân čohčuv 2011 Suomâ sämitige vuálásâš nuorâirääđi ornij Suáluičielgist ohtsâštave-eennâmlâš säminuorâi konferens, mii čokkij oohtân suullân 100 säminuorrâd. Konfereensist kieđâvuššojii äigikyevdiliih sämiääših eres lasseen paneelij já pargopáájái pehti. Siämmáá konfereensist uážui aalgâ säminuorâi ohtsâš nuorâilävdikodde, mast láá ovdâsteijeeh jyehi neelji enâmist. Laura-Maija muštâl, et sun vuárdá uđđâ nuorâilävdikode tooimâ algâttem já tađe mield oovtâstpargo. Vuossâmuš čuákkim lii čohčuv 2012. ¶ Omâs symbolijn ij kuássin pyevti tiettiđ, maid toh merhâšeh. Toi addim váátá eres symbolijd, uápis symbolijd, maid ferttee ovtâstâllâđ mon moos-uv. Te viijmâg arvâl, et tot omâs symbol merhâšume lii čielgâm, ko tom lii puáhtâm lahteđ uápis symbolij merhâšuumijd. Puoh ulmui kielâi säänih láá eidu tágáreh: olmooš tobdá pustavijd, já viijmâg máttá luuhâđ sääni; olmooš lohá saanijd, já forgâ sust lii ceelhâ. Uápis symboleh láá tego ulmuu mušto, ruámusteh šuáláđ puáris uđđâsijd já tovláid ravvuid. Tagareh symboleh vist, maid ep lah kuássin ovdil uáinâm, iä muštoot, mut mainâsteh. Toh sättih mainâstiđ kuhheeht veikkâba historjást, teikkâ tuše uánihávt mainâšiđ kiäm sun lii oovdâstmin. Toi mainâseh láá ain vorâseh. Muálkkáás peeli lii tot, et jis toh láá omâs symboleh, mainâseh láá kryptilâš kielâ. Tulkkojeijee ferttee jiešalnees jieš meridiđ, maid omâs symbol meerhâš. Já taat lii teema, mast ááigum čäälliđ. Uápis symboleh já omâs symboleh, taah kyehti keeji kuleh akselân, mii kovvee luovvimproosees. Ij tarbâšiččii ubâ sárnuđ symbolijn ollágin: mohnii ääših láá mijjân uápiseh, já mohnii vist omâseh. Jis luovvimpargoost, veikkâba čälidijn, ciäggá teevstâs tuše uápis aššijd, teevstâst šadda mailm replikaatio. Tast šadda tuše ohtâ styeres uápis symbol, mon merhâšume lii jo čielgâs luvâhánnáá-uv. Nube tááhust aksel nubbe keeči, omâs keeči, lii siämmáánáál máhđuttem: omâsvuotâ piso omâsvuotân, jis tom ij pyevti lahteđ uápsis aššijd. Teevstâ ij puávtáččii tulkkuđ eresnáál ko jyehináál. Tekstâ, mii meerhâš puoh mailm aašijd siämmáá ääigi? Mielâkiddii ¶ 5. Muštâl jieijâd uáipohčâsij vuáttámušâin. ¶ 19b oovdeldvine já siisâ (paajeeldvine já siisâ) ¶ * Lostâdâhtavlu ¶ - Na kaavpug kuávdáážân. Aasâm viehâ alda ton fabrik. ¶ * Niillas Holmberg já Roope Mäenpää ( tavesämikielâlâš folk-muusik) ¶ Dodoma . . . . . . . . . . 94 ¶ Tullâuvnâ Dan 3:1-30 ¶ Sämitigge almoot uuccâmnáál NUORÂIČÄLLEE VIRGE Nuorâičällee toimâsaje lii čäällimkode almos toimâttuvvâst sämikulttuurkuávdâš Sajosist. Nuorâičällee pargoin lii meridum sämitige pargo-oornig 26 a §:st. Asâttâsvuáđustâslâš tohálâšvuođâvátámâššân lii virge vaattâm škovlim já lasseen váttoo sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95). Virge miänástuvvee tipšom išedeh hiäivulâš ollâškovlâtuđhos sehe šiev nuorâiaašij já haldâttâstooimâ tubdâm. Virgetevdimist lii kuuđâ mánuppaje keččâlemäigi. Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuodâtääsi IV já tast III-II juávhu mield (vuáđupälkki 2448,54 – 2505,49 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase sehe pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh.Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 2.4.2013 tme 16.00 räi čujottâssáin Sajos, 99870 Aanaar. Lasetiäđuid pargoost addel haldâttâshovdâ Juha Guttorm, puh. 010 839 3102. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi. Anarist 1.3.2013 Sämitigge ¶ MYEĐHITUODDÂR MECCIKUÁVLU Muotkatunturin erämaa ¶  eelih čalmažin, vâi toh pyehtih ¶ Sämikielâ oopâin kalga pargosiärvusijn movtáskittiđ sämikielâ álguoopâid jottáám ulmuid juátkiđ ¶ 3. a) Maid ekologâlâš pyramidijn puáhtá kuvviđ? ¶ Lönnrot tutkâmuš vuáđuld máttááttâlâi anarâškielâ meid puáttee Aanaar kirkkohiärrá ¶ b. Mane arvâlâh taid lemin eidu tobbeen? ¶ Käldee: Aikio-Puoskari, U. 2006. ¶ 8. Sämitigge kalga haahâđ pisovâš ruttâdem sämmilâš rävisulmuid sämikielâ luuhâm- ¶ Ässeeloho: 4,3 milj. ¶ Viärdádâs tehálumos äšši lii kuittâg tot, ete iššeed adelij talentâid "jieškiäs-uv suu naavcâi mield." Palvâleijest, kiäst lâi ohtâ talenttâ, lijjii kale naavcah porgâđ vijsásávt sunjin uskum talenttáin. Mutâ sun ij viiššâm ijge perustâm porgâđ maiden. Puoh älkkeemus čuávdus lâi tot, ete sun kuáivui siilbâ enâmân. Tondet iššeed eeđâi: "Tun kiälbuttes já läškis palvâleijee!" Jis palvâleijest ličij lamaš liijgás ennuv teikâ liijgás vaigâdis pargo já tondet sun ij liččii luhostum, te iššeed ličij västidâm sunjin eresnáál. Tallehân sun ličij kuittâg irâttâm. Mutâ viärdádâsâst juáháš kuittâg uážui talentâid naavcâidis mield. ¶  lii Násti 5 ¶ Ko taah puoh lijjii skáppojum, lâi innig oovdâst ruovdij sruuviistâllâm loomij oovdân já tot pargo piištij suullân käävci tijmed. Jis makaš rekinistáččij vala jieijâs-uv paargon maidnii, veikkâba 10 eurod tiijmán, te puohnâssân čuávjiuárree hadden šoodâi suullân 400 eurod, mii ličij puáris ruuđâst 2400 märkkid já inflaatio vala oolâ. Ko toh taan ääigi miärušteleh rávhuiduttum ellei hoodijd, te kolgâččij mestâ Eennâm- já meccituáluministeriön iävtuttiđ uárree hadden 400 eurod já ovdeláá luvâttâllum vuáđustâsâid vala fáárun. Uárreenähkihân kale lâi tovle uáli tiivrâs, ko tot kevttui ruttân-uv já kiitieđiš veikkâ lâš lamaš-uv tááláá ruuđâst eidu tien 400 eurod. ¶ sukkârin. ¶ » Maid? Uáđivetteđ–uv tij? » , sun eeđâi. » Pajaniđ já ruhâdâllâđ, ¶ – Te talle Lavri lii vissásávt pieijâm vahâgist tuu kammuid juálgán, Ailâ iätá já koččo Lavri siisâ molsođ kammuid. Lavri já Piäkká molsov kammuidis já viijmâg majemuuh-uh párnááh láá forgâ olgon. Márjá puátá olgos majemužžân já Ailâ iätá suin: ¶ Ulmuuh, kiäh sulâstiteh muu!” ¶ — Sárnuđ sárnuđ! Eeđâi Möö. Ij sun innig kuldâl munnuu. ¶ Tiervuođah taas ennuu Maijust ja Hinkul rohe rovvääst. Hinkul rohe rovvä ääsä meit Helsikist. Hiarrä li käyppiaalmai. Ton nomma li Fapritius. Ličij hitruu tiste taas uäččuđ kiirjee, et maht ain elivetteđ. Immel rauhun.! ¶ Sanna Jortikka ¶ Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdáá (Poske) väldikodálâš sierânâspargon lii meridum sämikielâlâš aalmug palvâlemtáárbui vuotânväldim tárbulijn pargoin. Sämmilij pyereestvai¬jeempalvâlusâi ovdedem, toos kullee tutkâm, škovlim já árvuštâllâm láá sierânâsuássin Poske pargokiedist. Haldâšem peeleest Sämitige ohtâvuođâst tuáimee Sämiohtâdâh ana huolâ täin pargoin. ¶ Sudo pälkki lii jäämmim, mut Immeel ármuskeŋkkâ lii nuvâhánnáá eellim Kristusist Jeesusist, mii Hiärást. (Room. 6:23) ¶ mun tiäđám tom. ¶ Korea = Korea ¶ milâš-ugrilâš tiettui lájádâsâst. Oppâaamnâs sämitutkâm kieđâvuš sämmilij, sämikielâ, kulttuur já ¶ Kielârääđi addel oovtâst sämikielâ toimâttuvváin vaaljâpojijmield muštâlus sämikielâ kielâlâš vuoigâdvuođâi olášuumeest já ovdánmist. Sämitigge raahtij laavâ olášuumeest ive 2007 vuáđučielgiittâs Säämi kielâlaavâ olášume iivijn 2004-2007 . Kielârääđi já sämikielâ toimâttuv pargon lii säämi kielâlaavâ ovdedem já kocceem lasseen pyerediđ sämikielâ sajattuv já luptiđ sämikielâ status ohtsâškoddeest. Kielâ kommunikaatioáárvu táálášoht¬sâš-koddeest lii pyeredum muáddilov ihheed tassaaš jotonpieijum kielâhuolâttâs- já terminologia¬pargoin, main viggoo ereslasseen tarvettiđ uđâssaanijd kielân ton jieijâs ráhtus miäldásâžžân. Sämikielâ kielâhuolâttâs- já ravvimpargoid lii Suomâst tipšom Päikkieennâm kielâi tutkâmkuávdáš ive 2011 loopâ räi. Ive 2012 aalgâst Päikkieennâm kielâi tutkâmkuávdáá organisaatio muttui já nommân šoodâi Päikkieennâm kielâi tutkâmkuávdáiš. ¶ Tuoddârist -čuovâtuáiján lam halijdâm sirdeđ laajišsuávvái häämi, pyehtiđ pitá meccikuávlust Aanaar sijdáid. Ko čuovâ páštá tyejeest, te tot lááčá assosiaatioid meid kolgee juuhân já kenski joba kuovsâkkâssáid-uv. “Nuuvt puoh šiärrájeh” ¶ Sun, kii lii kočodum Villen, juurdij jo, et lâi maŋanum, mut talle huámášij, et jieš tiätumaašin lâi val alne. Jispa päikkisijđo Interneetist muttuuččij, jis sun tääl teddiličij ENTER. Já jotelávt sun teddilij tom. Mihheen ij tábáhtum. ¶ AĐAI ¶ Lieggâ stielâs ● ¶ KIĐĐ ¶ ennuv vielgâd, tuávážán ruánáá... ¶ Uštemist stáágu tuárgu já uuštâ kiässojeh kárbá maajeeld. Suuhâđ kalga rávhálávt; moottor-uv puáhtá kevttiđ. Uštemân uáivildum moottorkárbáin láá táválávt maaŋgah stááguh já uštuuh. Uštemáin pivdojeh puško, kuha já luosâkyeleh. ¶ Sämityeji juáhhoo nk. timmâ já korrâ tuojijd. Tyeje amnâsijd noreh luándust pištee vuovvijn. Tyeji iälá luándujuurrâm mield já materiaalijd noreh já kieđâvušeh tiätuááigán ivveest. Tai vaalmâštmist ávhástâleh amnâsij puoh osijguin. Leeibi, suávi já poijuu kevttih näähki ostodmist. Viäddáid kevttih eromâšávt anarâš já nuorttâlâš tyejiäärbist anotiiŋgâi vaalmâštmân já heervâtmân. Poccust kevttih naahkijd, čoorvijd, taavtijd já suonâid. Šadoid kevttih kággái ivniimân já kamuvsuoinijd noreh vâi jyelgih pisoh lieggâsin sovskammuin. Čuomâ, lode näähki já smaavâmeccivalje näähki kevttih smaavâtuojij rähtimist. Muorâtyeje rähtih rááđhást já paahijn. Lassen kevttih tane, kole já siilbâ. Tuojij hervâttem já iivneh čäittih luándu já sierâ iveaaigijd, eromâšávt ruške jieškote-uv iivneh uáinojeh maaŋgâin sämituojijn. ¶ muoi kaivaim kuoimijdân. ¶ Sämikuávlu kieldâin Iänuduvâst, Anarist, Suáđigilist já Ucjuuvâst lii olášittum Sämitige iävtuttâsâst sämmilij/sämikielâlâš sosiaalpalvâlusâi ovdedemohtâdâhhaahâ ááigán 1.9.2007-31.12.2009. Haahâ lii lamaš uási Tave-Suomâ sosiaalsyergi ovdedemohjelm. Kieldah pieijii joton haavâ rähtimáin ovtâspargosopâmuš. Sosiaal- já tiervâsvuođâministeriö lii ruttâdâm haavâ kielâlâš já kulttuurlâš ucceeblovvoid sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ovdedem -tiäduttâsyergist. ¶ – Naa, jiem mun lah kuássin laavim maiden väldiđ. Kalgahân tääbbin meecist ain kyeimis išediđ, jis olmâ ääšist lii saahâ. Mut mannee tääl paapâ kuuvl, te kale tuoi tobbeen kavnâvettee ravvuid. ¶ Pyeidis savzâ ¶ uápped já aanaarsämikielâ kyehti uáppee. Ive 2004 rääjist lii puáhtám čäälliđ nuorttâsämikielâ ¶ 23.00 Zulfija iššeed lii koccám juhâriddoost já táiđâm pááikán. Mun ááigum čielgiđ syemmilâš-ugrâlâš homá sunjin vala ohtii. ¶ 1. Tuuđhâ oppâkirje kove 58A. Räähti luvâttâlmijd ¶ – Taggaar et mana syeinimáánust päiđittáá čokkáđ jeggiriidon. ¶ Jo kukken kuobžâ oopsij, et riemnis ličij tobbeen. Mottoom pievlâpáiháást tot eštus kuárjidij, seibi vala kaavreln. Ko mun fattiim riämnjá kozâidân kooskân, te kiškodâm tom nuuvt maaŋgâ pitážin, et kihheen ij innig tuubdâ tom, kuobžâ hundârušâi. ¶ Lohosierâ 2, čohčâ ¶ Já talle sun raseldij nuuvt et peeškij. ¶ Sämimááccuh koveráiđu ¶ koh tiäđulávt säämi kielâlaavâ ko sii almotteh, et toh tevdih säämi kielâlaavâ iävtuid velttittitteht tâi ¶ Já ko váháš áigáá vuordâččijm, te pottii purrâmušah-uv: Sofian italialâš pasta, muu kállás possum kääni já munjin possum luosâ. Siämmást vala puohtii Ester suohâd-uv. Iššeed ij lijkkum kánásis ige Sofia pastasis, já nuuvt suoi lonottáin purrâmušâidis. Tastmaŋa kuábáš-uv láin tutâvááh. Ester kozâttem siämmáá ääigi ij lamaš munjin meendu vuovâs, ko ferttejim nubbijn kieđáin keččâliđ jieš purâdiđ ovdilgo muu luosâ čuáskui. Muu purrâmuš kale lâi aaibâs pyeri - nuuvt kuhháá ko jiem meendu tárkká keččâm laasâst olgos. Tasthân lijjii moonnâm ráiđuváávnuh jo maŋgâ-uv, mut ohtâ lâi orostâm toos kuhheeb ääigán. Já ko tot vyejilij, te must lappui puurrâmlusto: ton tyehin čurttái mottoom äijih, kote lâi paškemin aaibâs jo kuávdoo kááđu. Váhá kukkeláá uáinojii motomeh almaah kužžâmin táálu vuástá. Mottoomnáálá lijjim kustoo teividâm čokániđ aaibâs jo almolii hiivsig oovdân. ¶ Siämmást ko sun lii porgâm máttáátteijen lii sun meiddei lamaš mieldi rievdâdmin sehe máttááttâsvuovijd et máttááttâsvuáháduv. Sun lii oovtâst Kirsten Popein čáállám oppâkirjerááiđu Eatnigiella já son lii meiddei almostittám kiirjijd main láá sänisierâdmeh, idiomeh já oppâmsierâdmeh. Sun lii meiddei čáállán muáddi sänivajâskirje moid sin lii čokkim tiäđuid sehe puárásijn et tááláá ääigist. Puohnâssân sun lii lamaš mieldi čälimin paijeel 40 kirjed. ¶ Sämitige almos toimâttuvâst uuccâmnáálá lamaš oovdânpyehtee (Kati Eriksen) sajasâžžân lii valdum riehtitieđâ kandidaat Sanna Guttorm. Oovdânpyehtee pargon lii hoittáđ haldâttâshoovdân kullee piäiválâš haaldâtlâš pargoid, tegu huolâttiđ sämitige stiivrâ já almosčuákkim valmâštâlmist, ko haldâttâshovdâ tipšo uásiáigásávt Säämi kulttuurkuávdáá proojeekthoovdâ pargoid. ¶ 1. Poijuu kavjejeh tiivreh já pieggâ. ¶ Almostittum kirjálâšvuotâ ¶ Biodiversiteetsopâmuš ¶ c) Maht šadoh finnejeh ohtiimân tárbulijd amnâsijd? ¶ Raporteh ¶ Uđđâ hovdâmáttáátteijee ¶ kielâlâš rijjâ čuovviittâspargo máttááttâsân. ¶ Karri puáhtá suámálii puttâl, mut mun tuše jotelávt julestâm tom. Karri iätá, et maid tun ettih munjin? Já mondet tun julestih muu kirdemkaakao. Mun imâštâlâm já eeđâm, et mii kirdem kaakaoid? Fakkist mun máátám kirdeđ. Siste lij laasâ áávus já pieggâ poso muu olgos. Mun kirdám já kirdám kuittâg tijme ääigi, já mun uáinám čuárvinjuunjid já jurdám, et mun lam Afrikast. Puoh elleeh suorgâneh já sárnuh ulmui kielâ. ¶ Taaidâtábáhtus koveráiđu ¶ Tuotâvuođâ Jieggâ ¶ - Jáá, na moonâ talle tiervân, Ánná eeđâi já keejâi toin naalijn, et Heeihâst ličij pyeremus vyelgiđ. ¶ Já puohah pottii olgos já huihádii: – Lii-uv kihheen kuássin uáinám návt merettes fiijnâ piäiváályeštim? ¶ Čuánnjáámanejáávráš SA.1964 Uccâ lááduš Kerripohjeegist. ¶ OSEANIA JÁ AUSTRALIA ¶ Čäcilaavâ koloruttânjuolgâdusah kyeskih äävhi uážžoo já vaahâg kierdee koskâvuođâ, ij tilálâšvuođâ, mast lope ij mieđettuu. ¶ Anarâškielâ máttááttâs šadda maaŋgâpiälásubbon – occeemeeri stuárráb ko kuássin ovdil. Anarâškielâ rävisulmui máttááttâs uárnejuvvoo kuulmâ saajeest: Säämi máttááttâskuávdáš uárnee kielâpirrâs ävkkinkevttee intensiivškovliittâs; Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut aalgât ärbivuáválii ollâopâttâhmáttááttâs lasseen eromâšávt pargoulmuid heivejeijee hitásubbooht ovdáneijee viermiuápuid: Oulu ollâopâttuv ávus ollâopâttâh oovtâst Laapi kesiollâopâttuvváin já Säämi máttááttâskuávdáin orniv puohháid áávus uánihub kielâkuursâid. ¶  láá 52 ¶ Cuáŋuimáánu viiđâd peeivi 2004 Antti Aarnio-Wihuri adelij kielâpiervâlist nomâttum sheeki já vyestilähjin sun finnij ereslasseen luuhâ, mon lâi kuárrum Miina Seurujärvi. Lukkâ adelui sunjin muáddi oho maŋeláá. ¶ Poosâm kieđâid ovdil purâdem. ¶ –~Humoht porgim, leejoon harijdij jiečânis. ¶  75-‐ihásâš 107A Stuorrâ suotâstâllâmmuorâstâh Tivoli hookkât suotâstâllâđ. ¶ Árvuštâllâmkomitea ¶ Kuuvakanava = Kuuvankanava ¶ Ilmari Mattus ¶ – Kale tääbbin reivâ lii kustoo, Tálunjobžâ mieđettij já keigij tom Kuáskán. ¶ Kielâ : tanskakielâ ¶ 49 ¶ - Na, jiembâ tääl lah ostâm. Tääbbin kaavpugist mätki Sáámán lii ain nuuvt kukke já tiivrâs. Jiem raskii nuuvt hirmâd távjá tohon vyelgiđ, veik mielâ tovâččij-uv. ¶ Vale já kolgolâš ¶ 91 ¶ b. Ovtâstit kuuvijd sárgáin rievtis kuávloid. ¶ Ässeeh/km 2 ¶  láá  meccipivdo, Potifar meridij, et Joovsep koolgâi huolâttiđ puohâin tehálâš aašijn já tipšođ Potifar ubâ omâduv. Mottoom ääigi keččin Potifar ij tarbâšâm innig jieš huolâttiđ masten. Sun luotij toos, et Joovsep čielgij puoh aašijd. Já nuuvt tábáhtui-uv. Immeel sivnedij Potifar pääihi Joovsep keežild. Kuittâg keevâi nuuvt, et Joovsep šoodâi faŋgâlân! ¶ Jookeerpargopittá 6. Čääli postâkoortâ Tansaniast já muštâl maid oinih. ¶ juurdâpuátusij toohâm já oppum aašij ¶ – Maid mij talle puurrâp juovlâpurrâmuššân? Hunttá koijâdij. ¶ Tuuđhâ oppâkirje Suomâ káártást 44-45, mon juuvâ njäälmist láá čuávvoo kaavpugeh: ¶   Nuorâi taaidâtábáhtus ¶ Taavvid pyevtittij suátijuávhu luusâ já peesâi sárnuđ viljâidiskuin. Talle Goljat lavkkij uáinusân já aalgij oppeet čiärguđ. Já puoh Israel almaah patârii, ko sij oinii suu. Sij pollii hirmâdávt. ¶ Leen Issijn siämmáá mielâst tast, et muoi leen uáivildum kuáimásân já et miinii stuárráábijd jođettij munnuu oohtân. Puoh taah “sattumeh” oovtâst láá visásmittám munnuu ääšist. Jyehi ulmust láá suu jieijâs uáivileh, já aalgâst Iisist lâi vaigâd iberdiđ, maid poorgâm já mii lii munjin tehálâš. Kuuloold sun lii oppâm iberdiđ muu pyerebeht. ¶ áimuluámi . Siemin ráigááh, moh láá šado loostâ asseest. Toi pehti čiđđâdioksidi puátá šaadon. Áimuloomij pehti happi já lievlisteijee čääci vuálgá meddâl šaddoost. ¶ Anarâškielâlâš rappar Amoc ¶ Njaalgâ käähvi ¶ piergâseh. ¶ Poolis čaalij luámáttâhân registernummeer peht, et aavdo omâsteijee ij tieđe. ¶  + ráámmátteevstâi jurgâlem já jurgâlmijd aanaarsämikielân ađâi anarâškielân. Tutkâmuš ¶ – Hy-hy-hy, eeđâi Njuámmil ¶ Peljikuddum lii maaŋgâi uccâpárnái já škovlâahasij-uv táválâš já távjá uđâsmuvvee puácuvuotâ. Tom tovâtteh bakteereh já viruseh, moh peessih njiälust peljipoccee mield koskâpiälján. Toho čoggâšuvá siejâ, mii toovvât tedduu peljicuozân. Tondiet pelji poovčâštkuát korrâsávt. Tot jaska poovčâštmist, ko kuddum tipšojuvvoo talkkâsijguin. ¶  + LUUK. 2: 41 – 52 ¶ 6. Tääl puávtáh viärdádâllâđ liegâsvuođâtiilijd siste já olgon sehe ovdâmerkkân viärdádâllâđ sierâliegâsvuođâlâš kolgosij liegâsvuođâtiilijd. ¶ b. Uusâ šaddoin siemânijd já itosijd. ¶ kielâ ¶  adverbiaalin: Pälkki ij lam áhtánâs, mut iä kal aassâmkolohkin lamaš stuárráh. Ožžum nuuvtá aassâđ Johannes Lauri táálu kulmevisteest oovtâst Juntus Einoin já mottoom märkki paasij-uv vuárkán. Nuuvtpa lijjim uástám olssân patterijgijn tuáimee Philips-merkkâsâš rahhimmaašin, mii lâi muu mielâst hirmâd pyeri. Siämu kale finnij liävtu, ko tom teddilistij kááibán... ¶ Niiles ¶ Räähti luvâttâllâm kuolijn, moh eellih ¶ E.W. Borg vihkui vuossâmuu keerdi 20.4.1856 Hilma Johanna Malmbergijn, paasij leskân 10.4.1877 já naajâi uđđâsist 13.1.1878 kálgu-uámikkâsâs obbijn Wilhelmina Malmbergijn. Párnááh sust lijjii oovce, main kulmâ láá šoddâm Anarist, kulmâ Uccjuuvâst já loopah Raahest já Vaasast. Siämmáá ive ko sun varrij Uccjuuhân ađai 1860, jaamij suu Matti-kaandâš, kote hävdidui Aanaar Hävdieennâmsuollui. ¶ L/O Vyelgiđ ráávhust já palvâliđ Hiärá ilodin. ¶ Erkki-uv tuápudâlâi lummoos mut hoksái siämmást, et sust lâi-uv puhelin pááccám pargotaaki luumon. ¶ Sämikulttuurkuávdáš ¶ – Tuáivim, et palhâšume movtijdit Meccihaldâttâs juátkiđ sämikielâ sajattuv ovdedem siärvaduvâst já movtijdit uásild meiddei eres-uv virgeomâháid pyerediđ jieijâs sämikielâlijd palvâlusâid, iätá säämi kielârääđi saavâjođetteijee Erkki Lumisalmi . ¶ kiđđâlodečalme, kuámmiršaddo, ¶ 1 2 3 ¶ Jeesus vanhimeh moonáin jyehi ive Jerusalemân pessijášjuhlijd. Ko Jeesus lâi kyehtnubálov ihásâš, sij oppeet juhle ääigi mađhâšii tohon tego utke lâi. Ko juhlepeeivih nuhhii, sij vuolgii maassâd, mut kandâ paasij vanhimij huámmášhánnáá Jerusalemân. Taah jurdâččáin, et sun lii mätkisiärváduvâst já juuđijn peeivi määđhi ovdilgo usâškuođijn suu huolhij já uápisulmui juávhust. Ko suoi iävá kavnâm suu, suoi maccáin Jerusalemân já jođhijn uuccâm. ¶ Čuđeh Avelist (Anarâš, 1999) fiktiivlâš ¶ Seija Juva: Hassu noita ja muita saturunoja. ¶ Matt. 27:42a ἔσωσεν on auttanut lii išedâm ¶ Poođij nijttoäigi. Heeihâst lijjii maŋgâ kuusâ já saavzâ, sehe hiävuš, mut sust lâi meid stuorrâ kieddi, moos sun lâi kalvam timotei syeini, ađai maid lâš kalvamgin. Sun lâi ääigi kyevdilist iälusteijee tálulâš já nuuvtpa sust lâi ovdâmerkkân nijttem- já velttammaašin, moh išedij nijttopargo. Nijttemmaašin kuálustui hiäppuš maŋŋaal já syeini kale potkânškuođij. Heeihâ iššeen lijjii táálu vievâ lasseen meid Vile kaandah: Aaslâk, Hanssâ, Tauno já Niijlâs. Jotelávt návt stuorrâ juávhoin kieddi lâi nijttum, já syeinih hiäppušáin kesittum láátun. Muu pargo lâi siämmáá keppis ko táválávt-uv nijttopargoin; ucánjáhháá hárávistim já tuolmin tuše suoinijd lááđust. Muu ánsulâš iššeen láin Uulá já Eila, veikkâ sunnuu naavcah tágárijn pargoin iä lamaškin áhtánâsah. ¶ 4. Kale ääigi poorgah liävsuid? ¶ raavâdviärmáduv. ¶ Jiešr áđáliih tuámustoovlih visásmiteh, ete laavah nuávdittuvvojeh. ¶ ● Totkee siijđoh: ravvuuh ucebij keččâlâdmij tohâmân tâi čáittusij nurâmân. Tutkâmušâid puáhtá toohâđ meiddei pääihist, jis taid ij kiergân toohâđ škoovlâst. ¶ Miste lâi talle Raiku-nommâsâš ciägupelji, jyelgeh tast lijjii uáli jo kuheh. Čohčuv tot uumáástij luudijd mutâ vuosmuu keerdi ko paajij lappâd, te tot vuolgij tállân maassâd pááikán. Pyeri iše tot lâi čaggeest-uv, ko koolgâi luovâsijd čokkiđ. Raiku mahte ličij muu jurduid luuhâm, ete maht kalga čage reevnimeld jotteeđ. Jiem tieđe maid eeči juurdâšij ko Raaiku nube täälvi vuobdij mottoomân Vuáču puásuialmajân, mutâ kiđđâcuáŋui ko šoodâi te enni maainâst maht sun iđedâst vuálgá olgos, te peenuv lâi porttái alne kuárjidmen já lâi nuuvt šievmielâst. Tallan sun kuáivustij piärgumáállâs, ko arvâlij ete sáttá leđe niälgum. Vuáčust lii Keđgijáávrân njuolgist lode kiäinu aainâs-uv čyetilove kilomeetterâd, eeči ko sooitij Vuáčun, te peenuv lâi lappum oho maŋaskulâi. Talle eeči eeđâi ete liävus peenuv talle tääbben ko maassâd poođij. ¶ väldimist kálgun olssâd (spiekâstemjuávkku nr 2) ađai rektio lii ereslágán, tastko ¶ – Mast tun Ella jieš poolah? Heikkâ koijâd. ¶ Ko siijvost -säänist láá kuittâg kyehti merhâšume, te tot sättih kyeimis sehhiđ. Toin lii vaarâ pyeri kevttiđ joskâ -sääni kuvviđ jienâttesvuođâ. Konseertist kalga čokkáđ joskâ . Oro joskâ! Saammâl čokkâi joskâ ubâ kollimpaje. ¶ Cortinarius orellanoides ¶ Siämmást ko sun lii porgâm máttáátteijen lii sun meiddei lamaš mieldi rievdâdmin sehe máttááttâsvuovijd et máttááttâsvuáháduv. Sun lii oovtâst Kirsten Popein čáállám oppâkirjerááiđu Eatnigiella já son lii meiddei almostittám kiirjijd main láá sänisierâdmeh, idiomeh já oppâmsierâdmeh. Sun lii meiddei čáállán muáddi sänivajâskirje moid sin lii čokkim tiäđuid sehe puárásijn et tááláá ääigist. Puohnâssân sun lii lamaš mieldi čälimin paijeel 40 kirjed. ¶ – Maht, Saammâl-čeeci? ¶ miestui viäddáid já koorâ ¶ stuorrâ juhle Jenni-siäsá ¶ še eennâmvuáđu pajanâm já paijaan ain-uv. Almoon kočodeh eennâmpaijaanmân . Ton puáđusin merâluovtah snorâneh kuuloold luovâs meerâst. Luovtâi čääci muttoo saivâčääccin já luovtah muttojeh valjaasraavâdlâš jävrin. Loopâst luovtah ubbojeh kiddâ. Täin ubbum kuávluin láá valjeest šadoh já elleeh. ¶ MV: Joo tot lii tuotâ, must še lii ain-uv kuittâg nuuvt et ko must ij lah pelgi kaskoo kuámmir, te kal ij pargo nuuvâ já jiem lah tarbâšân vyelgiđ uuccâđ vala. ¶ 18. Lactarius volemus – Kultarousku – Kolleruávsku U ¶ Kiävu hoittám- já kevttimvuávám ¶ Njuámmilcooskâs. Pyessinjâsâi häärjih láá tegu sevŋâdist canccoo njuámmileh. Suuhâmkárbáin lyeštimettum kuoškâ. ¶ c) jamâ pirâstahheeh, d) ekosysteem. ¶ Galápagossuolluuh E6 ¶ Pitážin pilledum kuávlu ¶ Sämmilijn ij lah luándulâš kanava finniđ sämikielâlâš uđâstermâduv, ko Suomâst ij almostuu sä ¶ 3. Ko vuošah čääsi kiemnist, mast huámášâh, et čääsi liegâsvuođâtile paijaan 100 ºC:n? ¶ Tricholoma ¶ - Maht toimâp aargâ vuáháduvvâin? ¶ Kirje čielgee maht kalga láávu já peljikuáđi ceggiđ, maht kalga aarrân já sajostuulâ toohâđ, maht puáhtá luándu amnâsijd anneeđ ävkkin. ¶ virkosmittiđ kuávlu iäláttâstooimâ já nanodiđ mudoi-uv ton eellimvuáimálâšvuođâ. ¶ Uccâ uábáš ¶ Riehtâ Puástud ¶ Škovlim- já oppâmateriaallävdikodde saavâjođetteijen väljejui Jan Saijets (persovnlâš värijeessân Outi Länsman) já värisaavâjođetteijen Ulla-Maarit Magga (Berit-Ellen Juuso) sehe eres jesânin Tauno Lietoff (Seija Sivertsen), Iiris Mäenpää (Teija Linnanmäki), Eila Tapiola (Ara Aikio), Elli-Marja Hetta (Ailu Näkkäläjärvi) já Samuel Valkeapää (Maarit Pajuranta). ¶   Pargojuávkku – Mondiet smietah kalleebgin tom ääši? Koijâdij Timon. ¶ Tiy tiy tiy. ¶ Aassâmviäsuh Ässeeh ¶ Nuorâ tuáimee -tubdâstâs lii uáivildum kiijtosin já movdijtitten nuorâ tuáimeid já sii projektáid sehe rävisulmuid, kiäh láá jieijâs toimâiguin ovdedâm nuorâi sajattuv já tooimâ. Nuorâ tuáimee -tubdâstâsâid jyehih Nuorâipargo puátteevuođâfoorumist Helsigist 22.10.2014. ¶ Kooveest čižetbeln má. haldâttâhhovdâ Pia Ruotsala, stiivrâ jeessân Anna Morottaja, II värisaavâjođetteijee Heikki Paltto, I värisaavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio, saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi, eennâm- já meccituáluminister Jari Koskinen, stiivrâ jeessân Ilmari Tapiola já má. lahâčällee Kalle Vari ¶ Pengilly 18.6.98 tuorâstâh ¶ Vijđodâh: 118 500 km 2 ¶ 1. Juo áámmátškoliittâsâst kalga väldiđ vuotân sämikieltáiđusii pargojuávhu tárbu já ¶ Ko váldoo vuotân haldâttâs áigumuš ratifisistiđ ILO almossopâmuš nr 169 kolgâččij riemmâđ jotelis toimáid, moiguin piejih joton orostâm ráđádâlmijd sämikuávlu eennâmvuoigâdvuođâin já algâtteh uđđâsist konstruktiivlâš vuárusavâstâllâm sämitiggijn, vâi áášán kullee vuoigâdvuođâlâš epivisesvuotâ šadda čuávduđ; ¶ 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶ – Lii, lii. Sarepiirâk-uv lii tuođâi tego kuulmâkiärdâš vuáskuliemâ. ¶ Mottoom almai jurdâččij naaijâđ, mut halijdij naaijâđ taggaar nieidáin, kote párnáid ij koolgâ uážžuđ. Sun smietâi nisonist párnááuážžumave já naaijâi toin, kote lâi alda viđâlov ive puáris, mut sun ij tuostâm káálgus paaldân uáđđáđ ovdil ko čiččâm ive keččin, mut ko sun uáđiškuođij suu káálgu lunne, te šoodâi tot äpittemmin já šoddâdij čiččâm párnážid, mut párnááh lijjii nuuvt uceh tegu säpligeh já toh lijjii puoh elimin. Almai kočoi taid párnáid juuhân kyeddiđ já vuárnuttij piijgás, et ij sun koolgâ tom oohtângin muštâliđ, já iätá: ¶ algasis. Sun vuolgâttij palvâleijeidis koččođ hejâkuosijd, mut kiäh koččojii, iä halidâm puáttiđ. Talle sun vuolgâttij eres palvâleijeid já kočoi sii ettâđ kuččum kuossijd: 'Lam ráhtám málásijd, vuávsáh já käälbih laa njuovvum, puoh lii vaalmâšin. Puáttiđ heejáid!' Mut motomeh kiäh koččojii, iä perustâm tast, mut monnii eres sajan, kote piäldusis, kote kaavpijdis, motomeh vest valdii kunâgâs palvâleijeid kiddâ, caimii sii já kuddii. Talle kunâgâs iädui. Sun vuolgâttij suátivievâs, tuššâdij sormedeijeid já pooldij sii kaavpug. Talle kunâgâs eeđâi palvâleijeidis: 'Puoh lii vaalmâšin hejâjuhle várás, mut kiäh koččojii, iä lamaš juhle árvusiih. Moonnâđ tääl luodâi oolâ já markkânsoojijd já koččođ heejáid kiäid tuše teividvetteđ.' Palvâleijeeh monnii já nurrii puohâid, kiäid sij teividii, nuuvt paaid ko puorijd–uv, já hejâviste tievâi sist, kiäh čokkájii piävdán. ¶ 4 4 ¶ 7 Ivnáás saibâpuljâreh ¶ 47 ¶ Nuuvtpa kielâoopâ kevttimkiellân lii väljejum suomâkielâ. Vuovâs soojijn ton paaldâst lii nuorttâsämikielâ, vâi nuorttâsämikielâlâš-uv kielâoppâterminologia ¶  Sämikielâst: 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶ – Lah-uv tun tuođâi-uv Maarsist? Muumistáálu koijâdij. ¶   tundra ¶ - Mut ko kerd máávsám lááigu taan visteest, te vissâhân mun uážum tääbbin aassâđ-uv! ¶ Aikio 2007:42-56. ¶ 1. 2. ¶ Taaidâtábáhtus koveráiđu ¶ Päivi Okkonen-Sotka, Ann-Mari Sintonen já Tuula Uus-Leponiemi ¶ 8. Espanja 2 890 ¶ tävgi, täävgi = jousi ¶ Siilâk lii uáivádâhkyeli, mii porá iänáážin ellee- ¶ – Jieh-uvks tun muu tuubdâ? Mun lam ubâ meeci hormišumos stáálu, stáálui stáálu, stáálui stáálu pahaduvá, paajeed kieđâidis, keigee taid muu kulij já iirât toppiđ must kiddâ. ¶ arva tâi muáttá? ¶ 66 ¶ www ¶ – Uážuvettee tállán tuáivuđ kulmâ tuoivuu já toh tiävdojeh tegu lopedim, kunâgâs kulluuttij. Puohah vuordii siijvost, maid kaandah tuáivuččáin. Puudâ Jukkáin culidijnis Matti eeđâi kullojeijee jienáin: ¶  távjá Ulmuuh keččâleh vyejettiđ meddâl koddesäpligijd. Ohtâ kandâ, kiän nommâ lii Niillas, keččâl väldiđ kiddâ motomijd koddesäpligijd – ereslasseen Hire, Väri já Vildáá. Niillas já suu uábbi, Risten, čiehâv koddesäpligijd tassaaš ko päikki ráávhud já jottee koddesäpligeh láá moonnâm. Talle suoi väldiv koddesäpligijd já sierâdává toiguin, rähtiv toid peesijd já purâttává taid. ¶   Uáivikaavpug: Berliin ¶ 4 ESPANJA ¶  nuuvt b. Maid nuorah pargeldeh? ¶ Njammeemááđust já vuoptâmááđust ij taarbâš poollâđ ¶ Nisonij olgoštem meddâlistem kieđâvuššee komitea ¶ Kuuva ¶ – Hirškikkâ já Myerji, kyeleh láá suovâstum. Mij pyehtip vyelgiđ purâdiđ. Amahân te kyeleh já potákkeh-uv láá jo kopšâm, eeči muštâl párnáid já loptee suovâkuolijd kääri oolâ. Hirškikkâ já Myerji njuškiv tállán keeđgi alne čuožžâd já toommâv siisâ. Sunnuu ij taarbâš kuohtii koččođ purrâmušpiävdán vuoššum kuolijd, potákkijd já suovâkuolijd puurrâđ. ¶  muštalemcelkkuuh, * Čuákkimtiileest juvâstâhvyebdimvuoigâdvuođah ¶ Maailm kuhemusah juuvah ¶ maht sämmilij kielâlâš palvâlusâid já vuoigâdvuođâid puáhtá turvâstiđ sämikuávlu ulguubeln. Suo ¶ b. Mii lii ton pyeremus tobdomerkkâ? ¶ Puáttee täälvi ákku áigu kuárruđ maaŋgâid sovskamuvpaarâid já nuuvtpa sun taarbâš ennuv tallâsijd. Oovtâ kammui syeinih lii taalâs já kamuvpaarân taarbâš tiäđust-uv kyehti tallâs. ¶ e. Maid nomâttâsâid Island šoŋŋâduvâst kevttih? ¶ povvâstij nuuvt, et čuávji vala tuáskistij – siämmáá Simba. ¶ huolâhánnáá jurgâlus lii puustâvlâš jurgâlus sehe luándulâš já idiomaatlâš kielâ já ton ¶ Čielgiittâs árvuštâl mommit sämikielâlâš palvâlusah láá finniimist sämikuávlu kieldâin, sämikuávlu staatâ virgeomâháin, sämikuávlu ulguupiäláin staatâ já almossiärváduvâi virgeomâháin sehe sämiorganisaatioin já sämiseervijn. Čielgiittâs tuálá siste meiddei vijđes toimâiävtuttâsâid laavâ pyereeb olášutmân. ¶ juovlâmáánu ¶ Sämitigge 2003 ¶ Kiävu = Kevojoki ¶  purrâmuš! 6) Tijdâlamppu lii taikalamppu – mut mii lii Skuáppu? ¶ – Kale lii, čivgâ naggij. Tothân lii čäciellee. ¶ Mark 14:66-72 ¶ Sämitige kulttuurlävdikodde juovij čuákkimistis 13.2. – 14.2.2009 taan ive (2009) kulttuurtorjuid. Eidusâš kulttuurtoorjân juohhui ohtsis 79 100,00 eurod já sämiseervij kulttuurtoorjân 63 000,00 eurod. Sämikielâlâš almostittemtoimâ tuárjoo 23 000 euroin já väldikudij raajijd rastaldittee säämi kulttuurohtsâšpargo puohnâssân 35 000,00 euroin. ¶ Puásuialmaileibi 15,00 eurod ¶ Uđ Ku Nj Cu Vy Ke Sy Po Čo Ro Sk Ju JIEŊ JIEŊ ¶ tulveest. Toh čokkânii tom kuovđâšm luus, kost kirahvienni ¶  vyeijiđ Verbâhaamijd 13 Snuđenjune allergisâš nuárvui álgá jo cuáŋuimáánust já pištá vyesimáánu loopân. Moid muoráid sun puáhtá leđe allergisâš? Tuuđhâ tavlustuv. ¶ Toi tobdos sitkásij lasseen Lemmee kollejuvvii riddoin juttii ovtâskâs kolleocceeh, mutâ rávháliih iveh juátkojii vala kuhháá. Sitkásumosij äigi Lemmest nuuvâi 1980-lovvoost, ko puáris suhâpuolvâ kuáivooh vuolgii vuárustis kolle-enâmijn, kii iäláttâhân, kii Aanaar kirkkoeennâm Viggee ulmui páálstán avalijd naharijd uáđđiđ. ¶  ubâ Taavvid já Jonatan ¶   loovdâlostâ, -loostâ = verholehti ¶ Ryešiliih ožžuu rijjâ vuoigâdvuođâid siämmáá-áigásávt ko Taažâ olmoošloho já pyereestvaijeem lasanij. Meid syemmilih puohtii kavpâšiđ tulittáá Taažâst, mut ko täävvir lâi uccáá, te lâi táválâš, et syemmiliih karttii adeliđ ovdâsaje “jonost” tažžáid. Kaavpâšmist ryešilijgijn ij kuittâg lamaš uáinimist maggaargin olgoštem já nuuvtpa taažah vaidâlii ryešilijn siämmáánáál, ko sij lijjii vaidâlâm tuárnuslijn. Uánihávt eeđân: Stuorrâvuonâ (Karlebotn) markkânijn lijjii 1831-lovo aalgâst maŋgâ kištodeijee.” ¶ 6. a. Muštâl kove vuáđuld, maid rävis simpanseh taheh peiviv. ¶ – Na jieh-uv tun jieš áppád tom sirdeđ? koijâdij eemeed. ¶ Uccáákávnusâš koskâryevdiääigist maŋesryevdiááigán ¶ 4. Ruoššâ 49 400 ¶ 8 . Suovâkuoškâ Sokli ovtâstuvvoo ruokkâdávt orjâlâškielâ sáánán cohkolat, mii meerhâš cuávis saje, keessiv koškee láádu. Sallaast já Suáđigiileest láá meiddei ton sullâsiih pääihih já päikkinoomah, main lii Sokolma- já Soklo-. ¶ 3. Kyeli vuáiŋá suovđijguin čáácán kásánâm haapi. ¶ - Beanta duskanhiki de badjánii oaivái... ¶  celkkuu  adverbiaalih – Čuovvânij mahte peiviv te já oppeet siävŋánij, mihheen jienâid ij kullum, mii leš lamaš. ¶ . ¶ Ensi Aikio šišneest kuárrum nitrosehhiih čižetpeln, sehe kähvi- já sukkârseehah uálgispeln. ¶ Olmoošvuoigâdvuođâpoolitlâš čielgiittâs adeluvvoo ohtii vaaljâpaajeest ovdâskoodán, mast kieđâvuššoo olmoošvuoigâdvuođâi tááláš tile Suomâst já mast miäruštâlluvvojeh tiäddučuágástuvah staatâ aalmuglâš já aalmugijkoskâsâš olmoošvuoigâdvuođâpolitiikân. Staatârääđi addel čielgiittâs Ovdâskoodán čohčâčuákkimistempaajeest 2009. ¶ luándulâš já idiomaatlâš kielâ já ton lasseen tot västid GNT teevstâ ¶ Milano . . . . . . . . . . . . 62 ¶ Tintti-tonttu aasâi Peljituoddârist. Sun halidij tuálvuđ motomijd skeŋkkâpakettijd lovettáá. Sun vyeijilij poccuin riehâ vala maajeeld já ááigui tuálvuđ pakettijd ulmui tááluid. Vyejedijn skeŋkkâsekkâ koočâi já paketteh paccii tohon. Talle Tintti-tonttu smietâstij, ete sun ferttee vyelgiđ uuccâđ pakettijd. Sun kaavnâi-uv pakettijd meeccist, mutâ maacâi toigijn jieijâs pááikán tontiet ko ij tuostâm innig ohtuu vyelgiđ vyeijiđ já tuálvuđ pakettijd. Paketteh paccii vyerdiđ čuávuvâš juovlâid. ¶ Já nuuvt te eeči nottái vistig já kuovlâi seeŋgâ vuál. Ij sun uáinám tobbeen krokodiilijd. Tastoo Máárjá-uv kuovlâi. Tobbeen lâi tuše paddimpiergâslavkkâ. ¶ tuálurääji ¶ et Ruotâ kunâgâs kandâ-uv mieđâi puđâldiđ ¶ “Mottoom almast lijjii čyeti savzâd. Ko sun rekinist taid ehidist, te ohtâ váilu. Veikkâ sun lii vaibâm, kuáđá sun ohcelovoovce savzâd ävđinenâmân já vuálgá uuccâđ tom lappum saavzâ. Sun ocá jyehi saajeest, miestui siste já ajâruugijn, keeđgij tyehin já juhâriddoin. Sun ocá tassaaš ko kulá ohtuunis saavzâ hiäjus mehistem já kávná saavzâ. Talle sun illood já tuáppee saavzâ sollâsis. Sun loptee tom ärdeidis oolâ já kuáddá tom iärásij luusâ. ¶ Ton paaštâ oroi teivâsmin ¶ Algâčuolmân kočoduvvoo vuálá käävci ¶ šaddovuorkkim = sadonkorjuu 30 ¶ Sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusah ovdániččii puoh pyeremustáá räjioovtâstpargon ¶ Palhâšum čuovâkovvejeijeeh lijjii Tuomas Vest (6. lk.), Sara Keränen, Eemeli Kokkonen já Harri-Aslak Jomppanen (8. lk.) Aanaar škoovlâst sehe Áile Keskitalo (6. lk) Vuáču škoovlâst. ¶ saaŋaaš = kutina 3 ¶ Jieijâs kielâ lii uási olmožin šoddâm já olmožin orroom. Eenikielâ lii uási mii olmoošvuođâ, mon sajan ij pyeti puáttiđ mihheen. Eenikielâ lii puoh oppâm vuáđu já siämmást vuáđulumosij tobdoi já jurdâččem kielâ. ¶  luándu Miiko já Flit njiäzzáin tuđâvâžžân, ko suái kejâdáin vuoluubeln kuáskim perruu loho. Mutâ ko skipáru- ¶ Säničielgimspellâ. Hitruus spellâ, mast kalga mättid čielgid nubenáál, ađai finniđ spellmaskiippáár ettâd nuuvt maŋgâ sääni ko máhđulâš jotelis čielgiittâsâid addelmáin. ¶ Avveel paješkovlâ: Ante Taskinen (aanaarsämikielâ) já Anne Olli (tavesämikielâ) ¶  Maaŋgah Puoh sipulijn láá viehâvis oljoh, moh finnejeh čoolmijd konjâldiđ. ¶ tirlihhááš rantasipi ¶ kamuvsyeinih = syeinih, moh kiävttojeh sovskammuin ¶ Vandârdeijee muštolisto ¶ Muusiktoimâ sämikielâlii máttááttâs- já šoddâdempargoost– škovlimpeeivih Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist 4-5.10.2013 ¶ nubbe muddo. Sij mattii ¶ čuáli ¶ Paištuodâr = Paistunturi ¶ VUORÂČČÂS, RIEMNJIS JÁ VUÁSTÁ ¶ 35. Sieidinjargâ , Telŋipeevŋi~~ Tiljápuuvnâ já Šigástohnjaargâ kooskâst, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust (T.I.Itkonen 1963). ¶ Maht laampu čuovâ cokk ân? ¶ – iä kukáh ¶ OA:st lii meiddei sierânâs algâaalmugij tile já olmoošvuoigâdvuođâid čuávvoo sierânâsraportistee. Taam pargoost ive 2008 algâttâm James S. Anaya kolliistâlâi roovvâdmáánust 2008 meiddei Ruávinjaargâst, kost uárnejii el. Tave-enâmij sämiparlamiänttárij konferens já säämi aalmuglâšseervijd ovdâteijee Säämi konferens. ¶ Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ Suomâ sämitige čäällimkoodán 9.12.2013 tme 16.00 räi čujottâssáin: Sajos, 99870 Aanaar. Lasetiäđuid pargoost addel projekthovdâ Marko Marjomaa puh. 050 438 2484. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi . ¶ - Luhhoost toh láá ucedâstâm tuon muusik. Lâibâ väivi! ¶ toimâttuv tooimâst, nuorttâsämi- já aanaarsämikielâlâš jurgâlusah skáppojuvvojii uástupalvâlussân). ¶ njunulâs enâmân. ¶ Pilvi aalgât ollâopâttuvâst ¶ – Na mutâ ko--, Ante keččâlij čielgiđ. ¶ siäilum Paavvâl kiirjijn. Toivanen muštâl meid Reiss já Vermeer ovdedem ¶ Jieš tot lâi taid tuuváid-uv ráhtâm, tom tälvituve já Viermijäävrist tobbeen kesipääihist lâi tupe já naavit já jyelgiááitáš. Jieš tot lâi ráhtám, tuoddârân poccuiguim kesittâm. Iä kal muččâdeh lamaš toh tuuvááh, mut... já toh láá val tääl-uv ton tälvipääihist toh tupelugoh já kieddi. Kieddi kal ij lam uáli viijđes, mut luánduniijtoh kuittâg lijjii tast aldasijn veik mon pyereh, jeegih já juhâterminiijtoh, Viästoo niijtoh já Päreskyeluobbâláá já Agâsjäävri já Tiävdoojäävri luhtáh, tobbeen lijjii veikâ mon ennuu. ¶  / – Mun kal uáinám tuu Tyeggi, mutâ jiem peesâ siisâ táágu... Räigi lii liijkás poskâd... ¶ Säplig-nieidâ lâi eidu finnim kievkkánis čurgâdin, ko Kaninen almostui suu paaldân. Kanisiist kuulgâi ain-uv čääsi já suu kepileh lijjii aaibâs turdom. ¶ Na muoihân kale tiäđust-uv maccáim siämmáá kiäinu, ko láin moonnâm-uv. Tuállejim uđâgáá kuovttijn kieđáin uáivi moonnâmkuávlun já aalgâst tot pancârdij já čiehčâdij korrâsávt-uv, mut amakkis te viijmâg vaaibâi, vâi maid kal lâš porgâm. Kuittâg tot uásui mottoom náálá. Nuuvdibel puáttim maŋa Matti eelij muu vala suvdemin luovtâ rasta ohtân “salâsijnân” já ko poottim pááikán, já muu viehâ ooinij, maid lam fievridmin, te iä kale čuuvtij movtáskâm. Iäččám koijâdistij tállân: ¶ Biologia já eennâmtiätu ¶ A Peziza - já Aleuria -suuvah – Maljakkaat – Näpihááh U ¶ Rhône . . . . . . . . . . . . 51 ¶ Silbâ-kolle juovah, päävtih ¶ Almottâs 1, 11, 12, 26 ¶ Oppâmateriaal ¶  predikatiivadverbiaal) Sun – Uážum-uv mun sáhháđ? Šlubbopelji vuárustis koijâdij. ¶ tääsi: ovdâmáttááttâs - 3 lk ¶ evaŋgelium puoh sivnedummeid. Kote tom osko já uážžu kaastâ, kalga piäluštuđ. Kote ij osko, tot tuommiittât káđuttâsân. Já taid, kiäh oskoh, čuávvuh taah tobdomeerhah: Muu noomâst sij vyejetteh paas jiegâid. Sij sárnuh vieres kielâigijn. Sij tuáppuh kieđâi kuovdijd, já veik sij juheh koddee miirhâ, tot ij vahâgit sii. Sij piejih kieđâidis pyeccei oolâ, já taah puáráneh. ¶ Sämitige ohtâvuođâst tuáimá säämi párnáikulttuurkuávdáš MÁNNU , mii lii uási Laapi párnáikulttuurkuávdášviärmáduv já tađe mield še Väldikodálâš Tijdâlamppu –viärmáduv jeessân. Säämi párnáikulttuurkuávdáá ulmen lii eres lasseen lasettiđ sämipárnái já –nuorâi tobdo jieijâs kulttuur kuáttá já adeliđ sijjân máhđulâšvuođâid omâstiđ jieijâs kulttuur ärbitiäđuid já –tááiđuid sehe nanodiđ sii kulttuuridentiteet. Párnáikulttuurkuávdáá tooimâ vuáváá, joođeet já praktiiklávt olášut váldutoimâlâš tooimâstivrejeijee, kote lii palvâluskoskâvuođâst sämitiigán. Sämitigge almoot uuccâmnáál párnáikulttuurkuávdáá ¶ Palvâlussääigi kukkodâh já škovliittâs, mon finniih, čuávdoo palvâ (ij koččomijn) jieijâd haalu, motivaatio já miännástume vuáđuld. ¶ – Paljonko kello on piri-paa-raa-piri ? Tiet “piri-paa-raa-piri” sulâstit fooneetlávt koččâmâšmeerhâ morsemeerhâid ( ·· – – ·· ). Na tot tiäđust-uv lâi mii mielâst hitruus äšši, ko iberdijm mast lii saahâ, mut taat olmooš, kiäs koččâmuš toohui, ij iberdâm tast maiden. Maŋgii tiet koččâmâš kullui vala tien siämmáá iijâ. ¶   kuhnur ¶ tassaaš ko olgos kuáivudâttâp. ¶ Juovlah monnii tađe komebeht áávvudhánnáá. Uábbám Ailâ-Váábu já viljâm Juhháán-Uulá še láin pääihist - Ailâ čurgiimin já viljâm keččâlâdmin “uđđâ” moottorsááhás. Puáris sááháhân tot lâi, mut viljâsân uuđâs. Sun lâi uáináh toohâm čohčâtäälvi moottorij lonottâskaavpijd viljâpelijnis Pelsa Juhánáin toin lain, et lâi adelâm Caille-moottor Juhánân já lâi uážžum sajan Stihl-moottorsááhá. Supru-Juhháán lâi Pelsa Juhháán eeči, kote oppeet lâi mii iänuipeeli. Aalgâst jurdelim, et puáttee keesi táiđáččijm leđe kärbismoottorttáá, mut totpa lâi-uv taggaar sááhá, mast laipa sajan puovtij kiddiđ tađe várás rahtum kärbismoottor jyelgi, mon oppeet puovtij puunnjâđ kárbá moojiikeš kiddâ. Tot lâi šiev tiätu. Jispa mun-uv tuostâččim toin vyeijiđ puáttee keesi, veikkâ Caillein jiem lamaš vuáijám meettergin. Sáhháástâláim viljâinân soovijd muorâluáddumsaajeest já mun-uv iskâstim, et maht moottorsáhháin sáhhám luhostuuččij - já luhostuihân tot mottoomnáál. ¶ čäcikuáđhuš.....94 ¶ uággumin. Äŋgiris nálásâš ¶ 26. ¶ Sämitigge uárnee ihásávt oovtâstpargoost kieldâiguin já páihálij sämiservijguin säminuorâi taaiđâtábáhtus ( Sámenuoraid dáiddadáhpáhus ). ¶ – Mondiet? ¶ Pääihist ässee ekonomâlâš tuárjum ¶ kollerääsi ¶ lavluu meddâl ton ¶ Suomâst sämikielâlâš palvâlusah tuárjojeh ihásávt vááijuv 800 000 euroin. Taat šadda sämikielâlâš ¶ - Joo, takkâ. Kyeđe tuos peevdi oolâ tom. ¶ Uáivikaavpug: Kairo ¶ - Na, tot sáttá puáttiđ tast ko ... mun ..., vájáldittim pieijâđ toos hiijvá, Ánná tubdâstij. ¶ 4. Säämi kielâlaavâ olášume kalga čuávvuđ budjetekonomia já palvâlusâi kvaliteet mield. Sä ¶ Mii peerâ, lâim iijâ mottoom telttaast já nube peeivi peesâim juátkiđ määđhi. ¶ ”Čohčâ lii lamaš uáli čoovgâs já ráđádâlmeh láá lamaš hástuliih já ráđádâlmeh láá toollum nuuvt sämitige já staatâ kooskâst ko staatârääđi siste-uv. Saavâjođetteijeeh ráđádâllii loopâ räi vâi sij finniiččii sämmilijd nuuvt šiev ráđádâllâmpuáttus ko máhđulâš. Sopâmuš ratifisistmist lii koččâmuš áárvuin, sämmilij historjást, sämikulttuur ärbivuovijn já puoh enâmustáá sämikulttuur puátteevuođâst. Miärádâs lii vissâsávt lamaš maŋgáid sämitiggejesânáid vaigâd já meid munjin-uv. Muu jieččân uáivil toos, ete meridim várugávt iävtuttiđ almosčuákkimân sopâmuš ratifisistem vuáđudui majemuu muddoost finnejum lasattâssáid, čielgiittâsân já haldâttâs oovdânpyehtim vuáđđusijd, moh adeleh šiev vuáđu sopâmuš olášutmân. Oskom, ete ILO-sopâmus ratifisistem lááčá iävtuid toos, ete sämipárnááh já nuorah uážuh šoddâđ ráávhust vajesavâittáá já olgoštemttáá, sárnuđ sämikielâ já hárjuttiđ sämi-iäláttásâid tááláást pyereeb maailmist” saavâjođetteijee Näkkäläjärvi čiälgá. ¶ Suomâ lii Euroop union jeessân. ¶  + 61 “ Värijeessân: Aikio Antti Uula Sammeli ¶ Almalâš Iäččám. Sáánád ávžoo mii kyeddiđ nubijdân noođijd. Iššeed mii leđe toi torvon, kiäi eellim tiävdá soro, puácuvuotâ teikâ ohtuuvuotâ. Coogâ já lohđut taid aldemuid, kiäi peeleest lii koijâdum ovdârukkoos: – –. Kuulâ meiddei joskis ruhâdâsâidân. ¶ Jis teekih myekkejuvvojeh liijgás, pyehtih šoddâđ muokkimvááduh. Talle suonâ puáhtá kudduđ tâi šoddâđ tekkičarviittâh. Čarviittuvâst teeki snorânem pištá kuhháá já tot toovvât pohčâs. Tot kočoduvvoo suonâkiäsáttâhhân. Čarviittuv finnee ložžiđ, ko ruvvee povčâssaje. Hárjuttâs loopâst tahhojeh jieškote-uv tekkijd vuávájum vonâttâllâmlihâstâsah. Talle teekih muásuh iäge rašo. Lihâdem ohtâvuođâst luovvân organiismâst liegâsvuotâ táváliist eenâb pivâstuddâm häämist. Tondiet hárjuttâsâi maŋa kannat elliđ riššoost. ¶ Tuuđhâ luhtee loostâ roobdâ já veerdi styeredemlassáin tâi preparistemmikroskooppáin. ¶ moovtâ. Tuđâvâžžân tot porfiistâlâi puzâidis, ko ¶ Ko mottoom peeivi elâččim Nuuvdibeln, te kuullim táálu vievâst, et máttáátteijem Ááddám lâi suáittám já koijâdâllâm muu. Kihheen ij lamaš vuálgám viežžâđ muu puhelimân, ko mii táálui koskâ lâi masa kilomeetterpeeli já liijkás kukke puhelimân viežžâmmätkin. Tast tiettim, et sátáččij tábáhtuđ mii peri. Nahande mottoom eehidpeeivi uáinám, ko pyerávyeijee vuájá Njááiku taavaapiäláá jeggipáiháá rastá tavas já rátkoo Nuuvdipele šiiljon. Kijkkiistim pyerávyeijee já vaardâst jo tubdim, et Ááddámhân tot lii. Sun cegâttij pyerás táálu seeini vuást já väzzilij teermi vuálus já luovtâ rasta. Paloisiähá tobdoiguin vuordâččim, et maid tibi te iätá. Páiháliih ulmuuh iä laavim skuálhuttiđ uuksân, ko monnii vieres táálun, mut Ááddám skolkkâlij moddii já lavkkij siisâ. Tiervâttâsâi maŋa Ááddám iätá: ¶ Saijoos čuákkimtileh ¶ Stivrâ adelij ¶ 31a skivŋe já skivŋe keeči luoddiistum, cekki oovdeld ¶ Čuákkimist tohhui iävtuttâs uđđâ artikla 8(j) olášuttem maaŋgâihásâžžân pargo-ohjelmân. Maaŋgâihásâš pargo-ohjelm stivree biodiversiteetsopâmuš čäällimkode já sopâmušuásipeelij tooimâ. Čuákkimist valmâštâllui strategia biodiversiteetsopâmuš artikla 10(c) lahtemân artikla 8(j)-pargojuávhu paargon. Artikla 10(c) suoijâl táválii luándukevttim, maid hárjutteh kulttuurlâš vuovij miäldásávt pištee vuovvijn. Čáukkim iävtut, et artikla 10(c) olášutmân ráhtojeh ravvuuh já et aalmugliih biodversiteetstrategiah tuárjuh pištee táválii luándukevttim. Puoh tooimâid artikla 8(j) olášutmân kalga valmâštâllâđ já olášuttiđ oovtâstpargoost algâaalmugijguin. “Táválii luándukevttim suojâlem lii tehálâš meid ärbivuáválii tiäđu suoijâlmân. Suomâst artikla 10(c) suojâlem luándukevttim lii sämmilij ärbivuáválij iäláttâsâi pištee luándukevttim. Suomâst artikla 10(c) olášuttem lii pááccám huámmášhánnáá já mij šoddâp iävtuttiđ, et uđâsmittum Suomâ biodiversiteetstrategiast kieđâvuššoo sämmilij pištee luándukevttim turvim” , Näkkäläjärvi muštâl. ¶ Amoc ¶ Poccuu ihe álgá vuássáá šoddâmist ¶  láá vuoptâlaahul.....84 ¶ Mun kiergânim kolliistâllâđ maŋgii tuu kulen, Antti. Já tääl mun lam pááccám käibidiđ taid munnuu savâstâllâmpuudâid. Tun povvâstih njálgáht távjá ko mun sarnum puástud. Já ettih muččâdávt, maht olmânáál koolgâi sárnuđ. Tun máttááttih munjin ennuv saanijd já ennuv aašijd. Já tun muštih taid pyereest. Tun keksejih munjin muu sämmilâš noomâ-uv: Kesjäävri Kesseekiäđgáá Teija. Ko muu olmâ sämmilâš nommâ lii liijkás kukke, mun lam Nyere Piäká Piättâr Aailâ Heelmi Teija. ¶ Suu eeni vástádâs ličij kullum, et “kale mist lii tuárvi purrâmuš, et tohon ij taarbâš ruđâidis kyeddiđ” . Já ruttâ Ááná vanhimijn mudoi-uv lâi vääniht, veik pihtâseh lijjii-uv já purrâmuš. ¶ 9. Tuu pargon lii cokkiittiđ tuulâ. Vyerdi oovtâ leggistemvuáru. ¶ Laavlâ Kronohagen Tarzanist ¶ Tijdâlamppu lii taikalamppu – mut mii lii Skuáppu? ¶ Nuorttâsämmiliih kevttih nuorttâsämikielâ enâmustáá Čevetjäävri kuávlust. Tobbeen kielâ lii jyehipiäiválii kiävtust päikki-, škovlâ- já pargokiellân, eenâb kuittâg puárásuboi ulmui koskâvuođâst. Eres kuávluin kielâ lii masa lappum. Motomijn soojijn, tegu Avveel nuorttâkielâpiervâlist, ortodoksâlâš kirhoost já puárásij palvâlempääihist puáhtá kielâ kuittâg kevttiđ. Säämi radio lii meiddei tehálâš areena kevttiđ já kuullâđ kielâ. Säämi radio lii-uv lamaš pehtilumos riäidu eromâšávt nuorttâsämikielâ ovdedem- já siäiluttempargoost falâmáin nuorttâsämikielâlâš ohjelm ohoi mield jo luuvij iivij ääigi. ¶ Toimâiävtuttâsah láá rahtum amnâstuvâst oovdânpuáttám áášij vuáđuld. Iävtuttâsâi motomijn oosijn ¶ Jenni västidij. – Uázuh vaivijnâd ¶ kyeli ¶ Ánná keejâi taid: ¶  noominuási Ráidu-čáitálmâsâst. Kove: Jouni Männistö ¶ Näliolgoštemkomitea ¶ Pete lâi toi aaigij finnim fastâ ustevijd aassâđ jieijâs lunne. Oskolâš veerdijd, kiäigijn sun puovtij jyehiđ árgâpeevi puohlágánijd iloid. Pete lâi puárásumos, mii tollui áárvust, já sun lâi kievrâmus mon juávkku kunnijâtij vala-uv eenâb. ¶  +  kirje]. — Maid imâšijd, mon kuhháá sun lehâstâl njäälmi, ijge mihheen tábáhtuu. ¶ mainâšuu GNT teevstâst. Mudoi jurgâlemvastuuh láá kavnum aaibâs morfeemtääsist. ¶ 20 ¶ Ympäristöministeriö, Aluedenkäytön osasto ¶ Nuorttâlâšâi toovláš jiešhaldâšemvuáhádâh, nuorttâlâšâi sijdâčuákkim, lii alemus merideijee orgaan, ko meriduvvoo nuorttâlâšâid kyeskee aašijn. Sijdâčuákkimeh tuállojeh kuohtuin nuorttâlâšsiijdâin Njellim-Kiđđijäävrist já Čevetjäävrist. ¶ – saresäppi rođij ivnen. ¶ pänikyeli..... 56, 58 ¶ Käldee: Torvolâš tálhudem. Väldikodálâš uápis talhâstipšo olášutmist sosiaalâ- já tiervâsvuođâtipšoost. Sosiaalâ- já tiervâsvuođâministeriö, uáppáh 2005:32. ¶ rasta päikkišiiljon, jeđe hurgottij jotelávt ¶ e. Nuárju lii täsiliegâs ko tast lii tähtiriggee. ¶ vaibâmläädist = väsyneenä 141 ¶ 6 - Laapi maistraat, Kittâl ohtâdâh ¶ Sáárán iä puáttâm nahareh. Taat lâi jo kuálmâd ijjâ ko sun kuusij. Taat lii keesi suijâ. Sáárá lâi nuuvt liävuttem ain čuovis ive ääigi, talle ko piäivâš paaštij ijâhpiäiváá, te Sáárá mielâ-uv kačâdij kost sattui. ¶ Maadânannaam ¶ Sämimááccuh historjá spiekâst syemmilij aalmugmáccuhij historjásta nuuvt, et tom kevttim ij lah moonnân historjá muddoost potkânâm. Sämimááccuh vuáđumaalih láá näähkist já kággást rahtum aalmugmáccuheh. Sämimááccuh iälá tääl oovtâ ilolâš já aktiivlâš ääigis siämmáá ko ubâ sämikulttuur-uv. Máccuheh kuárrojeh tááláá ääigi maaŋgâlágán materiaalâin (läđđest, pumbul- já rahtumsáigukággáin, silheest já joba piicist) já jieškote-uv iivnijn. Tehálâš lii kuittâg ovttuu jieijâs sämmilâšjuávhu, kuávlu tâi joba suuvâ maali siäiluttem – já tast sämmiliih láá täärhih. ¶ Talle ko Piäccám maađij rähteeh pottii Juhánâs Piättár tuve alda, mottoom läddlâš puátá mielhi koijâdiđ tob, veikkâ litterpele. Ko Juhánâs Ailâ lâi olgon, tot koijâd Aailâst. Ailâ iätá: ¶ PYEVTITTÂSAH ¶ Niillas speejâld suu taiđáin säminuorâi já sämmilij tile. Motomin sun kieđâvuš persovnlâš tobdoid já fiäránijd. Nillas uáiná taaiđâ ulmen tobdoi já jurdui koccáátteijen sehe uáinui pyehten. -Ko ulmuuh feerejeh taaiđâ, sijjân lii tehálâš kavnâđ jieijâs tobbeen lavluu tâi tiivtâ sist. Politiikka kulá távjá taaiđân já meiddei Niillas iirât vaiguttiđ ohtsâskoodán suu taiđáin. ¶ Vijđodâh: ¶ kiđđâiiđeed iimmâš. ¶ Suoi purâdáin já juvváin, já myrssee kuhástuuškuođij. Kuhástui nuuvt čuuvtij, et penttâ ¶ - Kaaresuvanto škoovlâ Buoidagat –juávku čáitáldâs Gos boagán, gos liidni ?, mast tehálâš koččâmâšah lijjii ulmui koskâvuođah, rehálâšvuotâ já addâgâsânadelem. Čáitáldâs stivrij Anna-Reetta Niemelä. ¶ 11. ¶ jurgâlus sehe luándulâš já idiomaatlâš kielâ. Jurgâlus västid GNT teevstâ ¶   __________, alme kuávlun já smietâi. ¶ Lah-uv perustum oppâmateriaalpargoin? ¶ Siämmást miinii teividij Haŋgalân, tego aldâgâs tâi taggaar. Haŋgal roovâi enâmân já kivkked Jovnâ tuubdâi, et suái luptânáin já sirduuškuođijn oovtâ viehâ stuorrâ muorâ kuuvl. Ko suái láin ton muorâ maddust, te kivkked suái koččáin enâmân. Siämmást sun já Haŋgal láin viermist, mii hiäŋgái muorâst. Sun vaaldij jotelávt niijbes já irâttij potkiđ paadijd, main viermi lâi rahtum. Haŋgal lâi koccáástâlmin. ¶ Djibouti ¶ Ränisluhtee; pajek. ráneslukti ¶ Uáivikaavpug: Moskova ¶ Kirjavälitys Oy ¶ “Uáđi tääl Peivee” , ¶ Njiđgojuuhâ = Vesterelv (t) (Tave-Taažâst) ¶ Puoh Tave-enâmeh rájášuveh meerân. Viestârist lii stuorrâ Atlant väldimeerâ. Tavekuávlust láá kulmâ Atlantân kullojeijee meerâ: Jieŋâmeerâ, Taažâmeerâ já Tavemeerâ. Island lii suálui kukken viestârist, kuávdoo Atlant. Suomâ já Ruotâ lává Nuorttâmeerâ riddoost. ¶ Joođeet čääsi pajaskulij já ááimu vuáluskulij. ¶ já šlivgomuuštâ. Maaŋgah uštuuh jievžâdeh ¶ President taha iänááš miä rádâsâinis staatârääđi iävtuttâsâst. ¶ Talle almai eeđâi palvâleijeesis: Moonâ kiäinui já maađijij oolâ já čokkii táálu tievâ ulmuid. Mut vissásávt ij kihheen tain, kiäh aalgâst lijjii puávdejum, uážu leđe mieldi muu juuhlijn.” ¶ Tolvum oovdeld mainâšum veerbâi lijkkuđ , poollâđ já huollâđ rektioid anarâš- kielâ kielâravvimjuávkun arvâlâddâm várás. Kielâravvimjuávkku tuuđhâi ääši já kommentistij: Lijkkuđ -veerbâ puárrásumos rektio lii illatiiv (lijkkuđ moosnii), mut viehâ puáris lii meiddei lokatiiv, mii lii lamaš ennuu aanoost. Nuuvtpâ táágubeht kielâ ovdánmist ferttee adeliđ piärán já tuhhiittiđ meiddei táválâš lokatiivrektio: anarâškielân lii loválâš ettâđ jo-uv Mun lijkkuum tunjin teikâ Mun lijkkuum tust . Poollâđ -veerbâ kiävtust vuod kielâravvimjuávhu uáinu lâi čielgâs já oovtâmielâlâš: ton áinoo tuhhiittettee rektio lii lokatiiv. Akkusatiivrektio lii ittáám esken majemui ivij kielân. Tot kiävttoo iänááš kielâpiervâlpárnái kielâst, já tot lii ain vieres rektio anarâškielâst. Tego lijkkuđ -veerbâst uáiná, lii maŋgii ääigi koččâmuš, kuás tágáreh kielân vieres rektioh šaddeh nuuvt kievrân, et toh viggeh loválâš paldâlâshäämmin. ¶ Ruukitooimâ algâttem sáttá leđe eromâš tergâdis almos oovdâ tááhust págutteijee suijâ, mii lii čielgejum ovdiibeln saajeest 2.4. Meid meccikuávlulaavâst uáivildum meccikuávlust, mii kulá Natura 2000 -viärmádâhân, lii staatârääđi luuvijn máhđulâšvuotâ algâttiđ ruukitooimâ saajeest mainâšum aagâi vuáđuld. ¶ 1–1,5 kg čuállejum, čuomâstum já tuidum šaapšah ¶ Oppeet vyejestijm Oiva pehti Ironworldin já mun algim muuvráđ täähi pajeuási. Anssi já Charlie vuolgijn viežžâđ sementi lase. ¶ Hydnum – Orakas – Säggikuobâr ¶ Ive 2007 SSN lâi orniimin stuárráb Kavnâdem-čokkânem. Talle ennuv säminuorah Suomâst, Ruotâst, Taažâst já Ruošâst čokkânii savâstâllâđ säminuorâi puátteevuođâst sämipolitiikâst já -oovtâstpargoost. Servi lii uásálistám maŋgáid eres-uv aalmugijkoskâsáid seminaaráid, meid sämisiärváduv ulguubeln. Ovdâmerkkân ive 2012 SSN ornij oovtâst Sämitige nuorâiraađijn já Suomâ olgoministeriöin New York UNPFII:n (United Nations Permanent Forum for Indigenous Issues) ohtâvuođâst uálgitábáhtus nuorâi vaikuttemmáhđulâšvuođâin. ¶ Taam bussimääđhist munjin paasij mielân tuše ohtâ tábáhtus: muu tuáhá čokánij mottoom nuorâpaarâ. Suoi láin lamaš Kaunispääst vaajâldmin. Nissoon sooitij kuusnii já kiljoi jieijâs kietâpuhelimân, et sunnuu vajâldem lâi nuuhâm. Tot oroi mudoi-uv lemin dramaattisâš tábáhtus. Almast lijjii kammuuh ráigánâm já jyelgih lijjii kupâlistâm. Já et sunnust lâi purssâ koččâm kuusnii, mut luhhoost sunnuu bussiliipuh lijjii pááccám hooteelloonjân. Evvis-uv sunnust lâi kuittâg mottoom verd fáárust. Muu tyehin kullui koškeleeibi suoskâm, já njunán šliämádij vielgissipuli viehâvis haajâ. Tot ij orroom nuhâmingin. Maid jo tuáhásân oinim, almai hurtoi njuolgist pakettist salamimaarfijd. Iimâš kale, muu čuávji oroi josijduumin ige tot vaivâšum tágárijngin haajâin, moh paccii ááimun ubâ loppâmáátkán. ¶ Mun aštus vazzim Finnair tiiskân já koivum lavhâstân jieččân algâalgâlâš kirdemliipu, mii lâi Finnair mašinân. Lijjim puáđidijnân orostâm Helsigist já tondiet lijjim karttâm uástiđ kyehti sierâ liipu, nube Amsterdâm-Helsig-kooskân já nube Helsig-Avveel-kooskân. Tääl te čaittim tiiskâ tyehin čokkájeijee rivgoi jieččân Finnair liipu já koijâdim, kirdáččij-uv Finnair maašin Amsterdamin muádi tiijme keččin. Nissoon sooitij muádi-uv sajan já almottij, et kirdemmaašin vuálgáččij. Tastmaŋa mun tiäđust-uv koijâdim, pesâččim-uv mun fáárun. Tot-uv luhostuuččij vala. Taat lâi kuhes ááigán tego muusik muu peljijd. ¶ Valdii must ton jođettemááigán pieijum kiipsi meddâl jyelgist. Pieijii säägi idduu vuoluupel, jyelgi piejui steellig oolâ já tast risai čoođâ päddi, 14 kiilud tiäddu päddikiäčán. Tast viällájim 12 okkod, ervidiđba, lâi-uv suotâs tast viälláđ? Kietâ lâi še pakettist. Tot siämmáš luođâ, mii teeivâi juálgán, tiäivásij piälgán já čujohân še. Jiem talle aalgâst ko háváduvvim já koččim enâmâm ollágin tubdâm, ete kietân ličij sattum. Talle eskân ko valdim kistuu kieđâst, oinim kiettân, maht tot lâi puoh vorrân já suonâkeejih vielgâdin uáinojii. Lâi hirmâd meeri vorrâ, mii must kuulgâi. Koijâdim almain, kiäh algii čoonnâđ nuávluid: ¶ Matt. 5:3, Mark. 2:8, Luuk. 1:47, 1. Tess. 5:23 ¶ Máhđulávt vala-uv mielâkiddiivub tai käldeetiäđui vuáđuld lii tot, et tiei tiäđui mield markkânkaavpâšen ive 1745 lâi viehâ vätimettum. Tain mainâšuvvoo 3 kävppialmaa já 20 riehâd. Viärdádem tiet mainâšuvvoo, et Knag matrikkelist ive 1695 Tuárnus kävppialmain lijjii ”motomeh čyeđeh poccuuh, moiguin sij jiejâh vuoijii...”. Lâi-uv markkânkävppi monâttâm nuuvt ennuv tai ivij ääigi? Vâi lâi-uv ihe 1745 ”čapis ihe” kavpâšem háárán? Schnitler ij meiddei maainâst maađhâšmijn eres päikkikuudijn, nuuvt et lii čielgâs, et Tuárnus kävppijâsah lijjii tuše 3. Jurdáččim, et torniolij kavpâšem kiäppánem lii álgám jo ive 1745. Já manen? Pehtilis suijâ toos viehâ vissásávt lii tot, et pomorkävppi (lonottâskävppi) lâi talle jo ollásávt joođoost. Vuossâmuš kirjálâš čielgiittâs Tave-Taažâ pomorkäävpist lii ive 1725, nuuvt et äigi heivee pyereest tággáár hundârušmân. ¶ Poođij ittáš peivi já tábáhtui eidu nuuvt, ko lâim vuávám-uv. Iiđeedpitá maŋa mii vuájánij njuneh čuoggâsii oppeet mádáskulij Oljotiäváá já Jerusalem muuvrâ kooskâ, miätá Kidron leve siämmáá maađijân, mon lâim jo jiävttáá peeivi-uv vuáijâm. Suullân kuulmâ kilomeetter vyeijim maŋa mii kiäinu iäránij Ammanân mannee váldumaađijist njuolgist máádás smaavâ tiäváážij já uccâ kylážij kooskâ já jo pyereest-uv ovdil koskâpeeivi čolmij oovdân iiđij uccâ kaavpugâš, mon nommâ lâi Beetlehem. Tot ij kal västidâm taid mielâkuuvijd, moh lijjii ráámmâthistorjást pááccám muušton, mut siämmáá kal tast. Kaavpugist lijjii suullân 50~000 ässed já čuásáttâh, kuus lâim monâmin, lâi Jeesus šoddâmsaje. ¶ piervâlvuovdâ ¶ Kähvikuásuttem, mon ohtâvuođâst kirječällee-máttáátteijee-historjáčällee Matti Lehtola muuštâš Aanaar postâhistorjá tábáhtusâid. ¶ ČAAŠNIJN LÁÁ ¶ 6. Leccinum rufum – Haavanpunikkitatti – Suverušmostatti U ¶ Sämitigge almoot uuccâmnáál sämikielâ toimâttuv fastâ ¶  YM, MMM, LVM, TEM, Sämitigge ¶ 36. Äijihšoŋŋâ ¶ Perfect ¶ 13 TANSKA ¶ Suávviljuuvâš 7:4 A 30 Luáštá Juullâmjáávrán, mut tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ Briceño kolliistâllâm Suomâst tuárjui Caracas ambassaadâ já suu povdij kulttuurkyessin Suomâ olgoašijministeriö viestâdem- já kulttuuruásádâh. Kolliistâllâm Säämi orniistâlmijd koordinistijn Sijdâ-museo já Sämitigge. Čáitálmâs olášittui oovtâstpargoost Briceño, Suomâ Caracas ambassaadâ já B.O.D.-Corp Banca kulttuurkuávdáá kooskâ já maaŋgâi irâttâssponsorij torjuin. ¶ “Komme ij kuulâ olmâ ulmui maailmân, tot ij lah luándulâš, mut tot kumâttâl. Tot puáhtá leđe meiddei jaamiš, mii lii koccám kumâttâllâđ, nuuvt teko tovláin kommemainâsijn. Tai aigij láá ittáám ulmuuh, moh halideh leđe muide ko moh láá. Motomeh läddliih láá nabdeškuáttám jieijâs sämmilâžžân. Sij agâsteleh nuuvt, et ko sii maddâreh láá lamaš sämmiliih čuođijd iivijd tassaaš, te toin sij-uv láá. ¶ Já te uštuu, kuo sun puárránij, te sun vuolgij sieidi kuuvl já nuurâi muorâid sieidi keeđgi oolâ. Kuo sun puállátškuođij, te poođij arve já pieggâ nuuvt et ij tullâ puállâmgin. Te sun ferttij nube keerdi puállátškyettiđ, já oppeet poođij arve já pieggâ, te tullâ vist čaaskâi. Te sun vala kuálmád keerdi puállááttij já te luuhâlij täid saanijd, maid sun lâi kuullâm já máttám: ¶ Daljuuha C3 ¶ Säämi kielâlávgum škoovlâst ¶ Kyehti säämi nissoon, Máret Sárá já Lajla Mattson Magga, lává kuábáš-uv já jieškote-uvnáál rooččâm sämikielâ oovdedmân já siäilutmân. Tääl suoi peessâv jyehiđ tave-eennâmlii kielâpalhâšume Kollekielâ 2010. ¶ – mainâsteijee ¶ Epidem 28, 29, 39, 41 ¶ Elia 118-120, 130, 182-183 ¶ Raavâ äššikirjepivdemist ¶ MV: Tot lii tiettlâs, pargesthan gal ain lii pargo. ¶   – Já mun lam Ánná. ¶ - Na ele jo muide! Mut čokkáán tääl piävdán, te peesah puurrâđ váhá iiđeedpitá! ¶ Njuálgu lappumvaarâst láá nuorttâsämikielâ já aanaarsämikielâ. Puoh uhkevuálásumos tiileest lii nuorttâsämikielâ, mon iäláskitmân pargojuávkku iävtut sierânâstooimâid, vâi kielâ kevttim já oppâm lasaniččii. ¶ 10. Palhâšumelävdikodde ¶ 17. Mudusjäävri sieidi , mon lii Peeivih Vuáláppâš tuššâdâm já mon saje ij lah tiäđust (Samuli Paulaharju: Seitoja ja seidan palvontaa 1932). ¶ – Taat lii pime. Taat lii vuojâttes, laktoosttes pime. Taam mun uástám äijihân, Matti čielgee. ¶ temmáhđulâšvuođâ puáhtá koijâdiđ meid sämikuávlu kieldâi luvâttuvâin, main láá virtuaaluáppeeh ¶ ävđinpaaihijn (spiekâstemjuávkku nr 1), tastko tot lii kuálussääni anarâškielâst. Ton ¶ 66 ¶ Siijdâst jotkum juhletilálâšvuođâst juhlesaavâ toolâi ovdâskode staatâvarijváljukode saavâjođetteijee aalmugovdâsteijee Hannes Manninen. Sämitige saavâ toolâi Sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi, kevttee saavâ toolâi proojeektjovdâ Juha Guttorm já huksiitteijee saavâ toolâi Senaatti-kiddoduvâi hovdâ Jukka Liede. Aanaar kieldâ tiervâttâs puovtij Aanaar váldustiivrâ saavâjođetteijee Teuvo Katajamaa. Tilálâšvuođâ juhlemusikkist västidij Annukka Hirvasvuopio-Laiti. ¶ Myerji tuáppee pottáákkaali já kiškoškuát tom. Pottáákkaali lii liijká nuuvt nanosávt kiddâ enâmist, ete tot ij paijaan Myerji hiäjus vuoimijguin. ¶ MV: Hm, kuddimhan mun kal vahâgist tom-uv kale, mut tothan kal lâi-uv hiärváá tot. Mun lijjim tyebbin, mist ko lijjii poccuuh oovt saajeest. Mist jyehi kulmân… maid nelji viiljâšhan mij lep-uv já eeči. Eeji poccuuhhan še lijjii täst. ¶  lii Suhâkuáhtám virgálâš pele ovdâstij juhlečuákkim, mii aalgij tme 14.30. Stiivrân ivvijd 2004 – 2007 väljejuvvojii Pekka Pekkala saavâjođetteijen, Ella Sarre já Aslak Sarre värisaavâjođetteijen, sehe jesânin Suomâst: Antero Sarre, Sulo Sarre, Elsa Ursin, Elsa Jefremoff, Lyyli Vehmasaho, Veikko Matti Sarre, Heikki Sarre já Lyyli Seurujärvi. Ruotâst: Eino Sarre já Taažâst: Martha Malmstrøm, sehe Asbjørn Rollstad. Čällen väljejui Marja Inkeri Passi, väärrin Anja Marjatta Sarre. ¶ Tääl lijjii piäiváš, máánu já tääsnih ¶ Peerrumämmir ~ Perunämmir = Perunämmäri ¶ AS-kielâlâš 14 ¶ Čuávdus: ¶ uáivátkaalâ 41 ¶ Nuorâi taaiđâtábáhtus álgá forgâ Saijoos váldusalist. 28.-29.3.2012. ¶ Vistig Máárjá ij kuullâm maiden, ko sun čiärui nuuvt čuuvtij. Mut ko eeči sáárnui sunjin, sun rávhuduuškuođij. ¶ lii távjá nuorâ, pyeccee tâi hyenesiälšusâs gnu tâi seepra, mon lii älkkee fattiđ kiddâ. Suohishärjisiih oresleijoneh pivdeh harvii jiejah, pic rievedeh saallâs niŋálâsâin tâi hyeenain. Piäiváá lyeštim suulâi parga oresleijoon jieijâs uási valve pargoost já aalgât hirmos ruáŋgum. Návt tot muštâl, kii lii kuávlu hiärrá já kunâgâs. Nubenáál ko eres kissáelleeh, gepardi ij perttuu salâsis, pic ruáttá tom kiddâ. Tot pasta fakkist ruotâstiđ oles liävtu já fakkist orostiđ. Gepardi saalâs lii távjá uccâ gaaseel. Gepardi lii maailm jotelumos njomâtteijee. ¶  láá Sämitiggeest lii lamaš ávusin anarâškielâ kielâjurgâleijee virge. Tooimâ ussáin kyehti ulmuu. Viirgán väljejui Tanja Kyrö Anarist. ¶ Outi Portti (anâraškielâ) ¶ Pyevtittâs: Säämi máttááttâskuávdáš 2007 ¶ Mut kihheen ij jiendâm maiden. Ige kihheen tiättám tomgin, moin aigijn tot lâš tábáhtum. ¶ 4000-6000 ¶ čäciluttihâš.....105 ¶ Vuordim Ilmar. Vuordim vittâ miinut, mut sun ij valagin puáttám. Smiettim jo, lâi-uv sun vuáijám lappâd teikâ lâi-uv sunjin sattum miinii. Nuuvt čuuvtij kuhheeb mätki ij mahten puáhtám pišteđ. Suullân love miinut vyerdim maŋa oinim kuittâg čuovâid čuávumin muu. Tobbeen muu skippáár vuojij-uv. Koijâdim, kuus sun lâi lappum. Ilmar čielgij, et sun ij lam kavnâm molsân, maht auto finnij jotteeđ maŋaskulij. Iberdim kale suu. Tot lâi mottoom suámálâš puállu, mon koolgâi teddiliđ já siämmáá ääigi pajediđ, já esken talle tot liihâi toho, kost oovtâš-uv lâi. Mun liččim kolgâm tom sunjin ravviđ. ¶ – Lodde, tiäđáh-uv tun, mii maailmân lii tábáhtum? Ij návt lamaš jieht. ¶ Uccâ uábáš ¶ áimusuundijd háárjutmin. ¶  ovtâstittum Pargo miänástuvvee hoittám išedeh heivejeijee škovlim, sämikielâ táiđu sehe kelijdeijee eŋgâlâskielâ táiđu. Proojeektpargee pälkki miärášuvá Suomâ sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi VII/I mield (vuáđupälkki 1711,31eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. Proojeektpargee toimâsaje lii säämi kulttuurkuávdáš Sajosist. Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 2.5.2014 tme 16.00 räi čujottâsân Sajos, 99870 Aanaar. Lasetiäđuid pargoost addel säämi muusikkuávdáá vuávájeijee Anu Magga p. 050 567 2204, anu.magga(at)samediggi.fi. ¶  pargo. ¶ - luándudirektiiv lahtos III EU tergâdin toollâm vijđuduvâi valjimaagâin, ¶ maaŋganáálá já nube tááhust tovâttiđ jurgâlemčuolmâid. ¶ Anarâšjurgâlus ¶ ”Lam tuđâvâš sämitige čuákkim tuhhiittem toimâohjelmân. Ohtsávt tuhhiittum toimâohjelm vuáju sämmiláid tehálumos aašij ovdâskulij tuálvumân já oovdedmân, já šadda stivriđ sämitige tooimâ taan vaaljâpaje ääigi ive 2015 räi”, iätá sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi. ¶ – Kuáhtulâš roomaantlâš, uccáástâlâi uccâ Myy, kote lâi tarvânâm säggimiestui. ¶ Toorjâucâmušâid kalga čujottiđ Sämitiigán majemustáá 31. roovvâdmáánu 2013 tme 16.15 räi čujottâssáin: Sämitigge, Sajos, 99870 Aanaar. Uuccâmluámáttuvâid já lasetiäđuid uážžu kulttuurčällest puh. 010 839 3103 já šleđgâpoostâ pehti marjukka.helander(at)samediggi.fi. ¶ LUUK. 1: 57 – 66 ¶ 5. Gyromitra ambiqua – Pohjanpiispanhiippa – Tavečiehâkappeer U ¶ ISBN: 978-952-67439- ¶ – Na vuoi helskit sittágin! Tothân lii vuáijám šiljoääiđist já laasâst siisâ tupán! ¶ Mut ko sun moránij ollásávt, te ij togo lam kihheen, ohtuunis sun lâi. Aaslâk arvâlij, et tot lâi nuuvt hormišis naver, et sunba iälá keččâmin tobbeen tuon kyevti räpis pore kooskâst. Ko sun tobbeen vazâččij já kejâdij, te sun huámášij maidnii koleivnásijd kildemin mottoom suohâdub pääihist. Täid tot kaavnâi tobbeen, já tot eeđâi val, et ij sun kuáivum ollágin, mut poordij tuše taid seehâ siisâ. Ko arkeologeh tutkii taid kávnusijd, te tain lijjii kolleest rahtum ceerhih já uceslágán taldrikeh já ortodoksâi ristâ, kolleest vaarâ tot-uv rahtum. ¶ 49 čižetpelji rasta já ohtâ (pittá) maajeeld, uálgispelji kyeveer já kyehti (pitá) oovdeld, ohtâ säärgis maajeeld (Heta suuvâ merkkâ Suáđigilist). ¶ Pel kyehtnubálov suulâin usâstâllim piärguidân já nutkim taid vuod lavkkâsân. Kuođđim hooteel já moonnim uccâ bussijn kirdemkiädán. Lijjim tobbeen puorijn aigijn. Toohim vyelgimčielgiittâs KLM mašinân já kuođđim toho meiddei jieččân stuorrâ mätkilaavhâ. Moonnim torvotäärhistmist čoođâ já paaccim vuordâččiđ. ¶ Siämmáá ääšist maainâst Sárá-Pirgit (Pirgitta Mattus) “Tovlááh mainâseh” -kirjeest siijđost 109 mainâs “Stuorrâ-Antti já stáálu” . Suu maainâs lii čuuvtij ereslágán, ko lii Erkki Itkos maainâs já návt sun maainâst: ¶ Anarâšjurgâlus ¶  + almostui ive 1859. Tot tuálá sistees tekstâpittáid Rámáttist kirholii máttááttâs lasseen. ¶ Tääl Jáákup suutâi. ¶  maŋgii Torjuu miärášume ¶ b. Čääli väldikode vuáđutiäđuid: ¶ 4. Ruopsistiäppustielâs ¶ Soovaim nuuvt ete mun moonâm já perttuum ton njaargân, mii lii alda taavaakeeji jäävri já Matti vuálgá kárbáin cogâdiđ kulnâstuáki ton njarg'keeji vuást kuus moonâm vahtiđ. Vuolgim väzziđ kávčálduv muorâi tyevi, vazzim njaargâ puotâ já piärttojim njarg'kiäčân vahtiđ. Keččim skierrilomij kooskâ kulnâstuáki. Matti še oinui suhâmin kárbáin já lâi jo mestâ njaargâ puotâ viestârpele rido alda. Vuordim váhá ääigi já oinim ete kulnâstuákki lii jo ennuu aldeláá. Lijjim jo váhá jiärástum, vuoiŋânâs njurgoi, keejâm ubâ ääigi ko kulnâstuákki aldan. Tiällájim piso nuuvt ete koolgâm leđe feerug pääččiđ, ko lodeh láá páčáduvvâst. Vuárdâm, forgâ, forgâ láá páčáduvvâst. Lam jiärástum, tuárgistâm. ¶ kukkákaalâ ¶ Aldapurrâmâš poccust -tábáhtus 3.4.2013. Lávdástellen ärbipurrâmâšâi taaiđâr Lea Magga (čižetbeln), kievkkânmiäštár Kimmo Palokangas raavâdviäsu Gallast (uálgisbeln) já tilálâšvuođâ jođetteijee Hooteel Kollehovi kievkkânmiäštár Heikki Nikula. Kove: Jan Erik Paadar. ¶ – Jiem mun taarbâš reeŋgâ, takkâ! Musthân lii Juhháán! ¶ Peggee Juvduujuuvâ jottee já fiskár lâi Akseli Veskoniemi (-2000), Juvduujuuvâ Vyelemuškuoškâ paajaakeččin šoddâm já tobbeen avvees aassâm. Akselist lâi avepeeivi navdâšemvuoigâdvuotâ juuhân. Loopâ räi Aksel juuđij mopoinis juhâriidon, maŋgii taan-uv pálgá mieldi. ¶ Vale lii jotemin čuuvčá kielâid oppâđ. Vuossâmuuh kielah láá kuolbânist, mii lii jo uáinusist. Ton nommâ lii-uv Čuhčákuolbâ. Te sun kivkked ooroost. Miinii ij lah nuuvt ko kolgâččij leđe! Sun oro ovt saajeest liihâsthánnáá tego čuoldâ. Tääl sun huámmâš tom. Váhá tuárispeln lii mottoom suávist pessi kiškum já togopeht suávi sijđo lii vielgâdub ko eres saajeest. Kii tääbbin lii jottáám? Ijhân tääbbin aasâ kihheen eres ko suu peerâ. Uážžu peeivi väzziđ ovdilgo juávdá aldemuid koođijd, Páđárân. Jis kiinii olmâ ulmuid ličij tääbbin kulij jotemin, te sunhân kal ličij ovdemustáá puáttám sii kuátán. Amahân tiet jottee kal ij lam olmâ olmooš. ¶ SomBy Facebookist ¶ Tirlihhááh värrejeh loppâkeesi iijâi ohtuunis tâi uccâ tuákkin Afrik stuorrâ javrijd já juvváid. ¶   – Uážžoon-uv muoi Šlubbopeljijn pääcciđ olgos sierâdiđ? Puállunjune koijâdij poolisijn. ¶  ij luávkku, mii muštâl ton saje luándust. ¶ potkiittâh ¶ Tuodârjolgâdâs lii tuoddârij muorâttis kuávlu, mast šaddeh tuše jáháleh, siähtáleh já toŋâseh. ¶ Purâdem maŋa sun usâškuođij vala luámánijd, ige moonnâm kuhháágin, ko sust lijjii puoh liteh já seehah nuuvt tievâ, et tohon ij šiettâm innig mihheen. Vuolli-äijih nuuđhâi tuđâvâžžân uási lyemeseehâin reppusis, já kietâsis sun vaaldij iäbbárijdis. ¶ Snv 6:6-8 ¶ b. Maht toh iäráneh nubijnis? ¶ s. 114 ¶ 9. Kálguáivi , Myeđhituoddârijn Kiällá kierrust (Samuli Paulaharju: Seitoja ja seidan palvontaa 1932), kost lii tâi lii lamaš sieidi. Toos lii uhredâm Kitti-Niijlâs (1846–1919). ¶ Toimâttuvváid tiättun: ¶ - Keejâ, sun eeđâi Heeikân já čaaitij mottoom piävdán. ¶ 86 ¶ c. Källeevaarijd, Aandijd, Aalpâid já Himalaja sárgáid A - D. ¶ Tábáhtus váldupeivi lii tuorâstâh, kuás uđđâ Säämi kulttuurkuávdáš Sajos tekniik já stuorrâ auditorio láá vuossâmuu keerdi oles kiävtust. Sali tiävá Njuárgámist, Ucjuuvâst, Taažâ Sirmáást, Kärigâsnjaargâst, Čevetjäävrist, Hettaast, Käresavonist, Ruávinjaargâst, Suáđigilist, Vuáčust, Avelist, Tiärmáást já Anarist tábáhtusan uásálistee nuorâin huolâtteijeinis já máttáátteijeinis. Tábáhtus láá valmâštâllâm mánuppoojijd škoovlâin já puđâldemjuávhuin. Tábáhtus hirmâd stuorrâ uásálistei meeri čáittá tom, et sämikielâlâš muusikpuuđâldmeh láá pivnuuh nuorâi koskâvuođâst. ¶ Puállunjunnjuhčâ mákkoo suáluikuávlust ¶ Kođoluovtâ kuáđist lâi Eerkiš-rohe leskâ Margit-Bigá perruinis já sij tiettii jo vyerdiđ munnuu. Eerkiš-rokke jieš, tâi suu kaandah Aaslâk, Vilho já Uuno lijjii jo kesittâm tupehiirsâid sajasis já aptam keđgijyelgi-uv. Uuno lâi peessâm škoovlâst já Iŋgá lâi vala vyeliškoovlâst, et suoi-uv láin muu škovlâskipáreh. Lâi vala nuorâmus kaandâš Jovnâ, kote monâččij škoovlân čohčuv já Elli-Bigá, kote ij lamaš eidu ton tove Kođoluovtâst. Láim pyereestpuáttám kyesih Kođoluohtân, ko tot lâi munnuu hyelkkitáálu. ¶ vyeveers = vuorso, yli 3. vuotta vaha urosporo 53 ¶ Siikajoki D3 ¶ Já tállán kiinii lâi maka kievânjuolâs, ¶ Máttááttâs vääivid puohâin máttááttâs suorgijn stuorrâ vááijuvvuotâ oppâmateriaalâin já máttáátteijein. Materiaalâi rähteeh láá meendu uccáá. ¶ – Lâibâ lukko, ete tot ij vahâgittám saalaat, Muumienni eeđâi ¶ Sämitige stiivrâ čuákkim miärádâsah ¶ Tave-Laapi kameraservi ry čuovâkovečáitálmâs kesikišto (kiäsutteijeemus kove) vyeitteekove. Vyeitteekove vädlee Ulla Isotalo, Anarist. Kove lii valdum Äijihkeeđgist kuovâmáánust 2012. Čuovâkovečáitálmâs lâi Saijoos čuákkimaulast 1.7.-15.8.12. ¶ jiešhaldâšem 75 ¶ Koččâmâšluámáttâh 1 (lahtos 1) lii rahtum sämikuávlu kieldâi virgeomâháid, kiäh láá hovdâsajattu ¶ Anneli Lappalainen, kovvejeijee 1.11.-31.11.2010 ¶ 4. Mii hemâdâsâid stuorrâloddeest lii eres kaijuid? ¶ Saavâjođetteijee saavah ¶ jurgâlâm: Marja-Liisa Olthuis ¶ 6. Čääci siävŋus ¶  C: pieđgâniđ, pieđgânâm, pieđgân = hajaantua, hajota ¶ Seminaarist kieđâvuššojii sämikielâ, palvâlusâi já máttááttâs hástuseh. Uási stivrejeijen toimâm Petra Magga-Vars tiäduttij savâstis sämikielâ já kulttuur koskâvuođâ. ¶ 25 ¶ 26. Válláh - meerâi jietânâsah. . . . . . . . . . . . . . . . 78 ¶ “ Anarâš-lostâ lii almostum tääl kyehtlov ihheed. Nuuvt tego taan numerist tyebbiláá lii luhâmist, te vuossâmuš lävkki lâi ruttâvänivuođâ tiet uánihâš. Vuossâmuš Anarâš lâi mäŋgejum čapis-vielgis, šiervis loostâš. Tast maŋa Anarâš kuittâg asoi já finnij iivnijd-uv. Ruttâvänivuotâ lii tiäđust-uv lamaš lostârähtimist ovttuu pargokyeimin. Ivveest láá ain almostum tuše kulmâ nummeer, tain kuálmâd lii lamaš kalender, ko ep lah finnim tađe várás sierâ ruuđâid. Ubâ taan ääigi lii Suomâ sämitigge adelâm ruuđâid loostâ almostittem várás. Toh láá lamaš uccáá, mut väni kulttuurruuđâin ij eenâb lah kustoo lamaš máhđulâš finniđ. Eskin tai majemui ivij ääigi lii laseruttâpittááš puáttâm máttááttâsministeriöst.” ¶ Lasetiäđuh: Saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi, Sämitigge, puh. 050 524 2109, ovdânommâ.suhânommâ@samediggi.fiLuándusuojâlemjođetteijee Ilkka Heikkinen, pirâsministeriö, puh. 040 506 1172, ovdânommâ.suhânommâ@ymparisto.fi ¶ Aanaar: Kulttuurkuávdáš Sajos, Menesjärventie 2A ¶ Yleisradio algâttij merikoskâsijd sämikielâlijd radiovuolgâttâsâid Suomâst ive 1947 roovvâdmáánust. Ohjelmist lijjii aalgâst vuoiŋâlâš ohjelm sehe äigikyevdilis uđđâseh. Tääl sämiradio, Yle Sápmi, lii ain tergâdumos sämikielâlâš tieđettemniävvu Suomâ sämmilijd. ¶ 3. Tuubdâ čäciluudijd oppâkirje siijđoi 86–87 ¶ njomâtteijeid já täsilieggâsáid. ¶ Toimâtteijee Petter Morottaja ¶ NRK Sámi radio - párnái ¶ – Ele vääldi! Jiem lijkkuu vuolâ juuhâđ. Puávtám väldiđ veik teejâ. ¶ Muu hobby ¶  tievâslâš  vuáđu njälgis nahhaar addel. ¶   Kuálmád peeivi Anttilast vyelgim maŋa láim Moosesjäävri máddáápele monâmin nuortâs. Pecivyetkimjäävri máddáábeln lâi kuheldâlâš luobâl, mon ferttiiččáim karveđ taavaapele ađai moonnâđ taan luobbâl já Pecivyetkimjäävri kooskâ, ko togo pehti ličij vuohâsumos jotteeđ nuortâs. Láim masa jo monâttâm tuoivuidân kavnâđ oovtâgin riämnjápiäju - kukken tast vala viälppáid já meridáim moonnâđ njuolgist pyeráidân luus já pááikán. Ko aldanáim luobbâl já vuolgijm suánjustuv pehti karveđ luobbâl, tallet hirmâd stuorrâ puško paajij riddosuoinâlmâsâst tegu torpeedo. Pááru toijui kidâ luobbâl kuávdáá räi, kuus tot vaarâ orostij. Matti tuše tuikkodistij, ko ij kiergânâm huámášiđ tom ovdil vuojâlem. Sust lâi saloŋgâš fáárust, moin sun lâi pyehtiđ pavkkâliđ tom já ovdâmerkkân tágárij tilálâšvuođâi várás saloŋgâš lâi-uv fáárust, mut meiddei eres-uv pivdem várás. Lijjiihân čäcilodeh potâlâm já čuhčá-uv kiivâi. Jis ovdâmerkkân pivdovaavtâid liččijm kuáhtám määđhist, te sust ličij lamaš tađe várás čielgiittâs vaalmâš: riämnjá viälppái koddem várás. ¶ – Maid šaddoid muoi uásteen? Addâgâs. Oppeet mun sáárnum tuše munnust , ko kolgâččij sárnuđ mist . Maid šaddoid mij uástip? ákku koijâd. ¶ rääpis tuoddâr muorâttis uási ¶ Kyeimivuotâ váátá meiddei tom, et kuohtuin uásipeelijn lii tuárvi tiätu nubijdis šoddâdemuáinuin já –vuovijn. Perrui ereslágánvuođâ já sierâlágán árvuvaljiimij tiäđuštem lii kyeimivuođâ iähtu. Pargest lii áámmátlâš ovdâsvástádâs pieijâđ joton já toollâđ šoddâdemkyeimivuođâ. 7.2. Maa ŋ gâáámmátlâš ovtâspargo ¶ Ánná sooitij uksâkiälu. Heeihâ aassâmskippáár poođij lekkâđ uuvsâ. ¶ – Maid, lah-uv tun kostnii vijne kavnâm? ¶ Keejâ uánihisvideo njuámmilist ¶ 3. Luvâttâl valastâllâmšlaajâid, main lii pyeri ¶ Nuorttâsämmilij ärbivuáváliih iäláttâsah láá lamaš puásuituálu, kyelipivdo, meccipivdo, tyeji já nuurrâm. Puásuituálu lii ain-uv tehálâš iäláttâs, aainâs Čevetjäävri kuávlust. Nuorttâlâšpalgâseh láá Njiävđám já Vääččir palgâseh. Kuálástem, miäcástem, muorjim já kuobbârij nuurrâm pargoo innig iänááš päikkitárbun. ¶ Potkukelkka ¶ – Must lii kandâskippáár. ¶ “Vástádâsah tuu koččâmuššáid láá kirjeráájust. Tobbeen sáátáh kavnâđ ravvuu-uv, maht mutáh mailm maasâd tagarin, maggaar tot lâi jieht.” ¶ Andârâs lâi eidu tassiimin Pieinis-Piäká siämunijd, já seinipiälláin čokuttâlâi vala viehâlágán kissájuávkku vuordâšmin vuárus. ¶ 4. Peesah kárbáin njuolgist Kiutakiävŋá paajaabel (ruuvdu 5 oovdân). ¶   Sam-čeeci šuáhkádij lussâdávt. – Na, nuuvt-uv Pete eeđâi? Eeđâi-uv sun tuođâi nuuvt? Talle vaarâ mun ferttiim irâttiđ. Sun luoštij kieđâs uálgátuáiván oolâ já čarvij muu jieijâs vuástá. – Uáináh-uv kandâ, mij ulmuuh ep spiekkâst eres njomâtteijein nuuvt ennuv, ko jiejah jurdâččep. Ko nuuvt heevee, ep lah ko mottoom läävhi keččin arvemecij muorâin. Lah vaarâ uáinám, maht Aŋgut njuškee Qaqatak oolâ tyelittälli, vâi maid? Aŋgut já Qaqatak láin mii vuájáánpennuvh. Toh kimâttittii távjá šiev maajeeldpuátteidis keežild. ¶ Jiem mušte eidu tärkkilávt, kalle peeivi mij lâim tobbeen Tarvoočielgist, mut tom kale muštám, et áinoo pivdosalâsin mist paasij tot Jovnâ-veerdi pääččim puško. Tarvoočielgist lijjii kale še čuuvčáh já kuáppileh, mut kiihâmäigi lâi vissâ jo moonnâm lappâd. Tomgin jiem mušte, kale farppâlverd pikkâšijd mij puohnâssân pooldijm piihâ, jiemge riävtui tomgin, ennuv-uv oovtâ farppâlist pikkâšijn šoodâi pikkâ. Muštám, et aainâs uási piihâst mij kurpoim pááikán neelji litter kanisterijguin. Já ko poođijm pááikán, te juáháš čovčjávrálijn oroi tietimin mii pikkâpuáldimreeisust, veikkâ nuuvt hirmâd čuuvtij ep ääšist lamaš ubâ uvástâllâmgin. Syelimâsvuotâ pikkâpuáldim háárán oroi peri jotkuumin já tot lii jotkum kidâ onnáá peeivi räi, ko valagin jiem tieđe, lâi-uv pikkâpuáldim talle loválâš vâi ij. ¶ Cissááš Tiainen Táálu. Cissáávuonâ T. ¶ 3) Kielâpalhâšume tuávváš já vyeitteeh ive 2004 rääjist ¶ Njuuvčâpiervâljävri SA.1964 Joutsenpesäjärvi Alda Taažâ rääji. Kuulmâ väldikode räjimerkkâ 5,5 km TV. ¶ - Eppee-uvgis tuoi puávtáččii váhá joskâdubbooht savâstâllâđ? koijâdij mottoom rivgoo paapâkuáhtásist. Tääbbin juáháš kalga tääl navdâšiđ tunnuu savâstâlmist. ¶ mii kirdá ¶ pääccimvuotâ sehe nube tááhust tot, et säämi kielâlaavâst mainâšum virgeomâhâšluvâttâllâm, kiäid ¶ ruttâdem occoo, já loopâid projektijd kalga ruttâdiđ eres vuovijguin. ¶ Juusi enni tieđij talle šiev koonstâ, já tast uážžub kuullâđ taan kuálmád lohosist, kote tuálvu mii pänituáhtárân. ¶ Oovtâ suulâin vyeijilijm ráiđun, Gladys ovdemustáá, muoi Anssijn nubben já Charlie majemužžân. Poođijm Idingtonin já lonottistim váháš keppâsub pihtsijd pajalân, mon maŋa vyeijilijm ryevdiruukin, kost Ardenkuáhtá koskâmuš kandâ lâi hovdân. Finnijm syejikaperijd já čalmelaasâid uáiván já nuuvt vuolgijm Jonathan sáátust ryevdiruukin, kuus lâi lovmat kilomeetterid mätki. Toho monâdijn orostijm eennâmsirdemauto luus, mii lâi táálu stuárusâš: 8 m. kubduu, siämmááverd olluv já suullân 15 m kukke. Tast vuojijm sajan, kogo hirmâd stuorrâ poorámmaašin poorái 10 meetter jieŋŋâlsijd raaigijd suullân 10 meetter kooskâi já ko rääigih lijjii tarbâšân ennuu, te toid lyeđejuuččii dynamiiteh já ubâ vijđes saje paččuuččij cuovhâs. ¶ Sämitigge 2012 ¶ Sämitigge oovded sämmilij jieijâs kielâ, kulttuur já jieijâskielâlâš máttááttâs. ¶   sudoi addâgâsadelem, ¶ “Kandâm!” sun eeđâi. “Jieččân uccâ muorâkandâ.” ¶ Ložžâ vátámâšah eellimpirrâs háárán, raavvâd haahâm nuuvt čääsist ko enâmist-uv já pehtilvuotâ piätuellen čielgejeh miiŋki jotelis loskâm. Tááláá ääigi tom puáhtá kuáhtáđ kost peri Suomâst. Ton härvis vajalijn tuše riemnjis já stuorrâoppuu láá táváliih. Tááláá ääigi miiŋki nabdeh paas stäjideijen, mon nääli kolgâččij raijiđ. Veikkâ miäcásteijeeh láá ornim sierânâs kampanjaid miiŋki tuššâdmân, tast lii šoddâm pisovâš Suomâ luándu ässee. ¶ ČOOVDÂNOMMÂDÂH ¶ Kyeleest láá maaŋgah veepsih já tain láá jieškote-uv pargoh. Majemužžân lii kubdâ peeccih, mii lii tergâdumos lihâdemvepsi. Ko kyeli vuájá jotelávt, tot lihâttâl peeccih tuárrást. Hitásávt vuojâdijn tot kiävttá ovdâ- já koskâvepsijdis. Monnjâvepsijn já selgivepsijn tot tuálá jieijâs täsitiädust. ¶ Ko sundedâh, tuuđhâ sundedemkáártá . Ko mađhâšâh autoin, kiävtáh maađijkáártá . Šoŋŋâkáártást muštâluvvoo puáttee šooŋâst. Nuuvtpa káártáh láá uáli maaŋgâlágáneh. Tagareh káártáh, main kovvejuvvoo ovdâmerkkân tiätu ääši kvaliteet já meeri, kočoduvvojeh teemakárttán . Tuuđhâ oppâkirje kuuvijd 49A-B. Magareh ääših täin káártáin kovvejuvvojeh? ¶ Arkkitehtkišto Säämi kulttuurkuávdáá vuáváámist ¶ Lii-uv tärkkelys? ¶ Anarâšâi aassâmkuávluin láá valjeest päikkinoomah, uážžu ettâđ jyehi morâstist, luovtâst, jeegist, lááduin já masaba stuárráábijn keeđgijn-uv lii nommâ. Vaahâg vain te taah noomah iä lah meendugin ennuv čaallum kuussân pajas, mutâ toh láá tuše suhâpuolvâst nuubán sirdum ain ton mieldi maid vaanhimeh láá párnáidis mainâstâm já siäilum muštoost moh láá. Tiäđust-uv uáppásumoseh noomah já tagareh kost olmooš lii ain jutâlâm távjá láá siäilum, mutâ tagareh noomah nuuvtko ovdâmerkkân vaarpij noomah, maid táálááh ulmuuh iä innig ennust keevti láá kale jo ennuv moonnâm lopâlávt puáris nommâtiettei fáárust mii olámuddoost. ¶   Haldâttâsohjelm čoonnâs uđâsmittiđ aalmuglii biodiversiteetstrategia, pištee ovdánem ohjelm já ¶ Taah  pápáreh  liččii  luuhâđ. ¶ – Na jis tust lâš nuuvt korrâ oppâmhaalu, te moonâ almottiđ jieijâd aalmuglâšopâttuv kuursân, Andârâs iävtuttij. Tobbeenhân läävejeh leđe kielâkuursah olgoeennâmlijd. ¶ Kuuivest ij lam eres ko njuškiđ kyeimis maajeeld tohon kiđđâčáácán já kájuškyettiđ suu, amas hevvâniđ. Sáárá vist tohâludâi čuuvtij-uv navcâttubon maid ubâ lâigin já tiptij Kuivee kiškođ suu meddâl tobbeen kolmâ čääsist. ¶ – Takkâ koijâdmist. Pyeri munjin kulloo. Vala vajâm lyemejeegist jotteeđ já máccuhijd, sovskammuid já kurekammuiđ-uv kuárruđ. Mii tijjân kulloo? Ella jo muštâlij, ete tijjân šaddâ forgâ vávvá, ákku iätá. ¶ 8. Arabiemiirikodeh 138 ¶ Jis poottih moolsâiähtun 2 tâi 3, ferttiiččih tärhistiđ kulâttemvuovijdâd. ¶ – Muoi juhheen mielhi, Myerji já Hirškikkâ almottává. Enni liäšku mielhi sunnuu polloid. ¶ čuovâkopijistem lii kieldum, jis čuovâkopijistmân ¶ Jiem tuostâm jurdâččiđgin, maggaar oornigist suu suháh lijjii. Já kuás sun lâškin pieijâm putes uccpuvssijd juálgásis! Sun lâi mudoi-uv vissâ kaččâm kostnii veik magaráin huáppoin, ko suu Suomâ-päiđi lâi aaibâs jo čoođâ njuoskâm já pivâstum. Ij vissâ Lordi-hiärá pihtâsijngin aaibâs siämmáálágán faainâhaajâ vuálgám. ¶ – Já mon áármu tiet? Heikkâ hirmástui. Jieh-uv tun ááigugin varriđ? ¶ Sämitigge kärttee säämi kielâpiervâltooimâ táárbu Iänuduvvâst ¶ Tast ko suoi láin talssim ääigis, te Nigá väzzilij maasâd keppisávt. Läävhih lijjii váhá kuhebiššááh ko táválávt. ¶ Ko keesi puátá, te Ilmar kandâinis Rainein cegâttává Tiänun ärbivuáválii luosâpuáđu. Puáđu ceeggâdmist lii korrâ pargo. ¶  jiečânâs Binna Bánna párnái radio ¶ Maht Jeesus suutâigin! Sun čuolmâdij oorâin spižá já sun vuájálitij olgos puoh vyebdeid já uásteid. Sun komettij ruttâlonotteijei peevdijd já tuvvákavpâšeijei st oo vlijd. ¶ Anni-Saaran sämimááccuh lii pyeremus, vááimuvuálááš já uáli tehálâš piivtâs. ¶ Suovâi täähist väldim maŋa čokkiistáim tyejiniävuid já vyejestáim oppeet Pengillyn, kost kuuláim Carist, et Charlie auto lâi cuovkkânâm tobbeen Grand Marais´ist, kuus muái-uv vuájáččáim onnáá eehid. Elâččim riššoost já Anssi elâččij vuojâdmin, mon maŋa pakkaastáim tävirijd já tuámittáim Mr. Robertsân purâdiđ. Niälgádem maŋa tolliittáim uđđâsist nuortâs mannee highway oolâ tiego viiđâ suulâin. Vuojijm Chisholm pehti Virginian , kost Ely kaavpug pehti Finland-kaavpugân. Tobbeen taŋkkaim já eelijm vala káhvástâlmin mottoom kapakkast. Jođhijm määđhi ain nuortâs tassaaš ko česâttáim Tave-Amerik stuárráámus jäävri Lake Superior riidon, mon riddomaađij mieldi vuolgijm tavenuortâs. Ehidist tiego pel love suulâin pyevtittáim Grand Marais´ân já kavnáim tállân škoovlâ, mast Charlie lâi máttáátteijen. ¶ - Maid? Kuás? Maarit suorgânij. ¶ 1)  Adjektiivattribuut  finnee  sierâ  attribuuthäämi.  Attribuuthäämi  ferttee   máttááttâllâđ  sierâ. ¶ Sämitigge tuáivu, et palhâšume movtijdit Iänuduv kieldâ pyerediđ sämikielâ sajattuv ovdedem kieldâ puohâin uásisuorgijn já meid eres virgeomâháid pyerediđ sämikielâlijd palvâlusâid. ¶ – Toot jaamij já viirâi, Matti västid. ¶ Apollopiäivááloddááh – Apolloperhoset ( Parnassiinae ) láá Suomâst kyehti šlaajâ. Toh láá stuorrâapollo – isoapollo ( Parnassius apollo ), mii lii uáli uhkevuálásâš šlaajâ Suomâst já lii meiddei Suomâ stuárráámus piäivááloddááš, lii rávhuidittum luándusuojâlemasâttâssáin, sehe uccâapollo – pikkuapollo ( Parnassius mnemosyne ), mii lii Suomâst härvinâš já kulá riitaarpiäivááloddáid. Tot lii rávhuidittum ubâ EU-kuávlust. ¶ Niäljád sämiparlamiänttárij konferens uárnejui Uumeest 20.2.2014. Konferens fáddán lâi sämmilij ärbivuáválij aassâmkuávlui luánduriggoduvâiguin ávhástâllâm já tave-eennâmlâš sämisopâmuš. Konfereensân uásálistii Taažâ, Ruotâ já Suomâ sämitigij jesâneh sehe Ruošâ sämiseervij ovdâsteijeeh. Suomâ sämitiggeest konfereensân uásálistii 16 parlamiänttárid. ¶ Valle -suuhâ lii oppeet Nuorttâ- já Maadâ-Anarist vijđánâm jyehi kuávlun. Sii ärbivuáváliih aassâmsajeh láá eres lasseen Njirrooh Aanaarjäävri Naŋŋâvuonâst, Paččvei, Kappeerjuuhâ Curnâvuonâst, Vävli já Ijjävri. ¶ Tutkâmuš ¶ Vuoli Ilmar ¶ Ööland ¶ Uáppee sahavuáru ¶ Kárttápargopittá ¶ Kesiääigi čuovâ lii ijâppeeivi. Piäiváš ij lyešti ollágin kesimáánust. Iäskán syeinimáánu loopâst tot eelâš muádi tiijme ááigán almeroobdâ tyehin já iäskán porgemáánust peeivih uánnánškyeteh. ¶ Nuorttâsämikielâst ij lah lamaš meendu noonâ sajattâh ortodoksâlâš kirhoost, mut majemui iivij ääigi sämikielâ kevttim kirho tooimâst lii lasanâm. Immeelpalvâlusâi nuorttâsämikielâlâš uásih láá lasettum já nuorttâsämikielâ kevttee immeelpalvâlusah láá uárnejum meid eres-uv saajeest ko Laapi servikode kuávlust. Servikode kirkkohiärrá, mätkipappâ já mätkikanttor kevttiv immeelpalvâlusâin nuorttâsämikielâ. Sämikielâlâš immeelpalvâlusâi toimâttem taheh máhđulâžžân uásild Johannes Krysostomus paapâ kietâkirje ađai liturgia já ortodoksâtiäđu kietâkirje nuorttâsämikielâlâš jurgâlusah. ¶ rovvá Vilijonkâ kussâ kuáđui niijtost. Uáinus ¶ Ilmari Mattus ¶ Kuhes kooskâi tiet sämimáttááttâs pargei teivâdmijd lii lamaš vaigâd orniđ kieldâraajij rasta. Tain máttááttâstooimâ pargoviehâškovlimprojektáin lii máhđulâš sajanmäksiđ meriruuđâ raamij siste meid uásálistei mätkikoloid. ¶ a. Merkkii fadârpastemân jieijâd šoddâmtiädu já šoddâmkukkoduv. ¶ Haldâšemčällee ¶ – Tiervâ. Mij lep puáttám ennijn já eijijn káávpán uástiđ evvisijd Säämi párnái- já nuorâi muusiktábáhtusân já munjin šaddâ forgâ uccâ uábbi teikâ viljâ, Ella muštâl ilolâžžân. ¶ Máttááttâsminister Gustafsson oonij sämikielâ puátteevuođâ stuorrâ hástusin áigápuáturáhtus rievdâm, kielâmolsomovdánem já meddâlvarrim sämikuávlust. – Tiileest, mast jo 70 % sämipárnáin já -nuorâin äässih eres saajeest ko sämikuávlust, taarbâš uđđâ tooimâid eromâšávt jieijâs kielâ máttááttâs uážžumân. Gustafsson oonij tehálâžžân sämikielâ máttááttâs ornim ubâ enâmist. – Tuáimee káidusohtâvuođâid kevttee máttááttâs ävkkinkevttim lii tehálâš tobbeen, kost sämikielâ aldamáttááttâsân iä lah máhđulâšvuođah, páhudij Gustafsson. Máttááttâs- já kulttuurministeriö aalgât taan kiiđâ ääigi čielgiittâspargo sämikielâ káiđusmáttááttâs tohâmist máhđulâžžân. ¶ Stivrâ toovâi oovdânpyehtim AIL:n sämikielâlij vajoidittemkuursâi orniimân ive 2015. Stivrâ oovdânpuovtij orniđ Aslak-kuursâid sämmilij ärbivuáválijn iäláttâsâin já irâtteijen pargeid sehe toimâttâh-, tipšo-, šoddâdem- já máttááttâssyergi pargeid, Tules-kuursâid pargoelimist já iäláttuvvâst leijee ulmuid, kuursâid omâhâštipšoid já pargoost vaibâm ulmuid sehe Tyk-valmim.​ ¶ saanijn tane , moin láá siämmáásullâsiih merhâšumeh. Nube saajeest MLO kiävttá ¶ Akwé: Kon - ravvuid nuávditmáin puáhtá tubdâđ háitulâš vaikuttâsâid algâaalmugáid já hemâdâsâid puáhtá minimistiđ. Ravvui mield kalgeh haavâ valmâštâlmân uásálistiđ algâaalmug ovdâsteijeeh já pargoost kalga väldiđ vuotân täsiáárvu já jieškote-uv suhâpuolvâi táárbuid. Algâaalmug ovdâsteijeid kalga adeliđ tuárvi resurssijd, vâi sij pyehtih uásálistiđ haavâ valmâštâlmân. Algâaalmugsiärvusân kalga tieđettiđ valmâštâllâm puohâin muddoin, sierâlágán mediain já siärvus kiävttám kielâiguin. Haavâst kalga kirjiđ algâaalmug uáinuid já huolâid já taid kalga kohtâliđ vuoigâlávt. Algâaalmug ovdâsteijeeh kalgeh uásálistiđ haavâ pirâslâš-, kulttuurlâš já sosiaallâš vaikuttâsâi árvuštâlmân. ¶ – Kale ton Kuivest lii tommittáá asto, et puáhtá vyelgiđ skipárin munjin, mut tuše kuulmâ piäiván, ijge ollágin kuhheeb ááigán. ¶ Párnái vuoigâdvuođâi almossopâmuš ¶ Varsinais-Suomi 2 ¶ 1 uccâ siipuul ¶ 37 ¶ Rasismâ uáivild olgoštem tâi luávkkám ovdâmerkkân nääli, olgohäämi, kielâ, suhâpele tâi ave keežild. ¶  ko. Tot – Mist láá 3 pennuu. ¶ Atlant já Nuorttâmeerâ kooskâst lii Skandinavia njargâeennâm , mii čuoggâs mäddin tavas. Ton čielgi taha pááihui paijeel kyevti kilomeetter alosâš Skandij várádâh . Njargâeennâm kyevti riijkâ, Taažâ já Ruotâ koskâsâš rääji kuorâttâl váráduv alemuid čuuhâid. ¶ 5 Snuđenjuuneest lii sämikielâlâš kárttá. Merkkii noomâid toos. ¶ Tyemes-nommâsâš máttááttâspärni ij lamaš uáinimin Jeesus. ¶ EI: Na tun lijjih tast Njellimist talle. ¶ Sämitigge anaččij uáli tergâdin ete olmoošvuoigâdvuođâváldálii toimâttâh já EMRIP tuđhâččii eromâšávt Ruošâ algâaalmugij tile. ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtus 2010 Ruávinjaargâst ¶ - Lam. Mun vuálgám Sáámán. ¶ 1. Aailâšvááráá sieidi ađai Uhrekeđgi , Pááđáár viestârbeln, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust (Ilmari Itkonen: Muinaisjäännöksiä ja tarinoita Inarijärven ympäristöltä 1910). ¶ stuorrâlođâsrapu ¶ 7. Vuoptâsuonah ovtâstuveh stuárráábin suonnân, morčessuonnân . Morčessuonah tuálvuh čiđđâdioksidinallii voorâ vááimun. ¶ – Jiem lah vissâ máksám tuárvi ennuv jieččân liipuin, ko tánávtkis puohah uážžuh mii härdiđ, ettim kállásân já meridim, et maassâd puáđidijn kale vuolgâttep lieggâ tiervuođâid já rekigijd jieččân vuoigâdvuotâtáhádâs puotâ ryevdikiäinun. ¶ – Keejâ Hirškikkâ! Loostah kirdeh já kaččeh almeest enâmân. Puáđi tun-uv vyejettiđ já koškâđ loostâid. Taat lii hitruu, sun huikká ilolâžžân já kaška loostâid stuorrâ lostâleejeest pirrâpirrâ. ¶ Iännâm, iäččâm já Issá-čeeci, sist lâi ennuu pargo, ovttuu sij lijjii maidnii porgâmin. Lam imâštâllâm, ete maht sij voijii porgâđ nuuvt ennuu, iä sij ennuu uáđđâmgin. ¶ Tälvimaailm pivoh ¶ Sun pavveest oovtâ tolge sehâstis já rävvee: ¶ Tiänu kuálástemärbivuáhán kuleh tááláá ääigi kieldum rastapuáđu, tuohâstem já kullekoldem sehe vala kiävtust leijee luosâpuáđu já länipuáđu, viermipivdem čuážžoo viärmáin, koldem, kulgâdâhviärmáin pivdem, já stággu- já vuoggâkuálástem. Nuorttâlâškulttuur jieijâs eromâš jiešvyehi lii Njiävđám kiävŋást hárjuttum keeppilkoldem. ¶ 16.00 Peledyš pairem nohá ja ulmuuh vyelgih Kakšan riidon. Lávlum, tánssám, šašlik passeem; vuolâ, vodka, šampanskoje. Aino kovvee, Oku juhá. Mun rijdâlâm kielâpoliitlâš aašijn Zulfija išedáin. ¶ Värigâšnjargâ = Varankiniemi ¶ – Na adde munjin-uv julástuv! Ááhh, ko taat lii-uv šiev juhâmuš tággáár váiváás tiileest! ¶ Ruanda ¶ Käärbis Immeel kočoi Mooses leggistiđ suábi enâmân. Ko Mooses leggistij suábi enâmân, tot muttui kyevdin. Mooses palaskij já murdelij. Mut Immeel kočoi Mooses toppiđ kyevdi seeibikeš. Ko Mooses toovâi nuuvt, šoodâi kyevdi oppeet suábbin. Immeel kočoi Mooses čäittiđ taam meerhâ israellijd. Talle sij oskoččii et Immeel lii vuolgâttâm Mooses. ¶ Šlajâtubdâmsijđo 195 ¶ Peesâim siisâ já uáđđâđ vuod. Iđedistpeeivi lâi vuod herttâmäälli. Togo aldasijn tálui išeđeh, tâi tálulij reeŋgâh lijjii puáttâm viežžâđ evakkoid. Mii perruu lâi puáttâm viežžâđ Kusti Seppälä táálu reŋgâ. Sun koijâdij: ¶ Kaabi Eljis Márjá-Liisá ¶ Rippâ 41; 22, 30, 36 ¶ 26. čohčâmáánu lii Euroopkielâi peivi - tave-, aanaar- já nuorttâsâmikielân ¶ Kuobžâ-Saammâl Maati kirjálâš áánsuh: ¶ - Mondietsun tääbbin iä muštâl maiden sämikiel uápuin? Láán-uvsun muoi puástusaajeest? ¶ – Tääl kale jiem toin uccâ muotâkuáivoin ollágin piergii, ige must jiešalnees täst lekken kuáivu, ko tolvum tom maassâd ááitán, sun joođhij smietâdem já keččâlij ain-uv kavnâđ jiärmálii čielgiittâs vaskâmáid. ¶ Lasseen oskom, et Sajos tuáimá eromâšávt kuáhtám- já tábáhtussaijeen. Tääbbin ¶ Imâštellim, et manen sun eidu nuuvt eeđâi, mut jiem riemmâm tom tađe eenâb smiettâđ já lopedittim vyelgiđ. Must lâi jo uáli vises tiätu tast, et Siirmán monnuuččij Maadâkuoškâ pehti já nuuvt Tiänu vuálus, mon riddoost Sirmá ličij. Tiettim še, et Maadâkuoškâ lâi vohâdis kuoškâ já mun poollim korrâsávt kolgee čääsist. Ij ávttâm kuittâg polâškyettiđ, ko jo ohtii láim vuálgám joton, te monâččáim meid. Jävrioosijn ij lamaš mihheen eeđijd, ige toin hiäjusvirdásâš puuvijngin, mut ko aldanškuođijm Maadâjäävri taavaakeeji, te kale te masa algii ištâmeh livzestiđ. Lijjim jo tommittáá lamaš moottorkárbást virdepaaihijn, et tiettim pyereest, maht kárbást kalga talle iälustiđ. Čokkájim ovdâtiljá alne já tuállejim nanosávt kärbisroobdâin kiddâ, jiemge ennuv tuostâm vilppođgin uálgátoivij paijeel, ko Heikkâ tolliittij kárbás mietikuoškân. Tommittáá liijká vilppum já oinim, et kuoškâpááruh láá stuárráh, ige kuoškâkeeči ubâ oinumgin: ¶ - Mii? ¶ 4 Noomât sárgáid 1-3 acâkkâslaampu oosijd. ¶ – Tovle iä lamaš eres koonstah. ¶ Kalba lâi eromâš suotâs puáttiđ pááikán kuhes škovlâoho maŋa. Veikkâ lâi mučis čohčâpeivi já piäivâš-uv paaštij, te ij tot kal meendu liegâs liijká lamaš. Must lijjii pajâpihtâseh pajalist, mut koolmâs tommittáá lâi váldám, et päänih mestâ skalijdii. ¶ Säämi muusikkuávdáš ¶ miliih lijjii kolgâđ pyehtiđ taan maŋa el. ášástâllâđ sämikielân jieijâs tâi suu hiäđu kyeskee ääšist ¶ Gladys tieđij hälbis hotelli, kost mii puáđáččijm ijjâdiđ já tot lâi Midland -kaavpugist, nommâ lâi Stroppel Hotel . Kaavpug lâi vaarâ Tiärmáá (Törmänen) stuárusâš já nuuvt sijvuu, et taggaar jiem lam vala Amerikst kuáhtám. Hooteel šiljoost čielgâi, et lep oppeet lavkkim äigirääji paijeel. Tijme ij lamgin pel oovce, pic tiijme maŋeláá, ađai pel käävci. Siisâčäällim maŋa moonâim vistijd já rahttâdâim nohádiđ. Onnáá piäiván čoggâšuvvii 300 mailid, mii lii kilomeetterijn 483. Táválii kuhes vyeijimpurdo. ¶ Uccâ Bumbo-riäpu – sun lii aaibâs ohtuunis. ¶ táátteijen lohheid sämikielâ oopâid video - káiđusmáttááttâssân. Ive 1999 rääjist Giellagasast lii ¶ Eres njomâtteijei já luudij náálá lii olmooš täsiliegâs . Ruummâš liegâsvuođâtile, suullân 37° C, ij uážu pajaniđ ige vuálániđ maŋgâgin ceehi. Ruummâš liegâsvuođâtile stäđisin toollâm toovvât elleid vädisvuođâid, mut olmooš selvân tast utkáásvuođâs, vanttâvuođâs já tekniikâs vievâst. Olmooš lii-uv vuáhádum elimân eennâmpáálust maaŋgâlágán tiileest. Simpans ij piergii arvevuovdij ulguubeln. Smietâ, maht tun ciävzáččih 50 ceehi puolâšist. Nabai maht lah ciävzám 50 ceehi liegâsvuođâst? ¶ puško ¶ 17B Eennâmhurgee ¶ Pargopitáh ¶ tiätuäŋgiris = utelias 11 ¶ – Täst kale ij puáđi onne mihheen! enni šuáhkádij já tuálvui suohâdkattil meddâl peevdist. ¶ Italia ¶ Urtica urens ¶ Kyehti eres Suomâst sarnum sämikielâ láá aanaar- já nuorttâsämikielâ (sää´mkiõll). Taid kuohtuid sárnuh eenikielânis suullân 300 olmožid. ¶ – Mun tiäđust, kiergânij Káijá. Ánná turpâgij. Ovttuu Káijá kiergânij vuossâmužžân. Mut Káijá čielgij: ¶ Kuuđđâmahe já lasanem ¶ Almolâš etinummeer 112 ¶ Sämitigge lii finnim máttááttâs- já kulttuurministeriöst staatâtorjuu sämikielâlii arâšoddâdem materiaalpaaŋki rähtimân. Arâšoddâdem materiaalpaargon oceh kulmâ vuávájeijee. ¶ – Jáá... mii peeivijd itten liigin... lávurdâh, ákku maka hundâruš leikkusem tiet. ¶ Sun jotá päävti suundán. Tohon lii hiälppu täiđiđ, ko pähti uáinoo kuhás. Mut maht táiđá maassâd, ko ij lah kuássin iällâm návt kukken. Ovddiipeln kulloo jienâ, ulmmuuh kullojeh sárnumin. Vyelli njuškee kuodduu tuáhá já peittâđât. Sun ij lah vises, uážžu-uv suu kihheen uáiniđ, kuás jo sättiđgin ij lah lope. Sun kulâškuát saanijd. Kal lii omâs kielâ. ¶ – Liiba kukke já ruoinâs! eeđâi Nigá. ¶ 1. Tuuđhâ oppâkirje kove 182A. Sáárgu tâi čääli vihkosâd raavâdkuálusijd, main uásálâžžân lii ¶ Toovâm liävsuid 1 h ¶ ympäristötieto 4", Otava 2005) ¶   Čääsi liegâsvuotâ ¶ e. Mii lii tastan kalkkâkoorâ vyelni? ¶ © Anarâškielâ servi ry já Ilmari Mattus ¶ Cari Mayo poođij še maŋeláhháá tohon. Iššeedviehâ málástâlâi vala ehidist já kuásuttij munnuid-uv. ¶ – Na vyerdiđ ton áigáá, ko puohah láá čokánâm, konduktöör oppeet ravvij. ¶ Rooma ¶   puurrâđ Sij ettii: “Taat almai kullut, et Jeesus lii puáttám rievdâdiđ puoh taid laavâid, maid mi j lep uážžum Imelist.” ¶ Ulmuuh čokánii purâdiđ já sárnudii maid maid-uv ko algâkaggâdvuođâst vistig čielgii. ¶  nominatiiv teikkâ 13. Tuáršu piervâl timádâsah já lieggejeijeeh. ¶ 4.3. Säämi muusik, tanssâ, mainâsärbivyehi, taaidâ já kirjálâšvuotâ ¶ 10. Ellee, mii taarbâš kammuid ¶ Nyköping B3 ¶ – Mast tun nievdih? eeči koijâdij. ¶ - Na nuuvt kale, ferttij Hanssâ-uv tubdâstiđ. Mut kuittâg-uv! Lam ton uáivilist, et jyehi sämikaandâstkin ij tááláá ääigi innig šoodâ puásuialmai teikâ kuálásteijee. Lep-uv mij talle-uv hyenebeh? Must kuittâg šadda insner, mii lii aaibâs olmâ lädiáámmát! ¶ Pepijn ¶ Piäkká-riäpu tubdâškuođij tiilees surgâdin. Mutâ kivkked suu mielân poođij ohtâ máhđulâšvuotâ: pastelis puškotäävtij taan jonsahpeivstáágu kierrust – taidhân sun puávtáččij kevttiđ... ¶ (Koulun biologia, Sisävedet, Otava 2010) ¶ Mutâ eres nukkein lijjii lääigih. ¶ 5 . Čääli ruossâhâžân, maid muolgâg porá. ¶ – Joo, mut harvii kale, Poolishovdâ eeđâi já pajedij luuvri: ¶ Almaa nommâ lâi Mättee. Kočodii suu kale še Maattižân-uv. Nommâ poođij tast, ko motomeh katâšeh epidii suu tááiđuid já joba cuoigiistii: ¶ Anarâšâin láá lamaš kuálástem, miäcástem já maŋeláá meid šiiveettuálu várás oovtâst kuulmán pajasávt aassum sajeh. Anarâšah láá meid toollâm já tuálih ain-uv poccuid. Anarâšâi varriistâllâm kuávdásmittui Aanaarjäävri čácáduv alda. Anarâšâi tälvipäikki lâi távjá siseennâm meecijn, moh lijjii suáijááh já kuávlust lijjii puáldimmuorah já puásuikuáttumeh. Kesipääihih lijjii luándulávt jaavrij ađai šiev kyeličaasij paaldâst. Varriistâllâm siäilui motomijn anarâšperruin ain 1950-lovo räi. ¶ raidâlâs čuvâstâh ¶ Jeesus kástoo Matt 3:13-17 ¶ 5. Ecuador 6 130 ¶  jesânistmáin , Petra Magga-Vars já Tuomas Aslak Juuso 10.15-10.35 Sämikielâ kulttuurärbin (TBC) 10.35-11.00 Savâstâllâm 11:00-11:15 Säämi kielâtaho palhâšume vuáđustâsah ¶ 9. ¶ Iisak Mattus ¶ laanijn < lääni = rysällä < rysä 70 ¶ Árvuštâllâmohjelm rähtim: Mudo ääigi ráhtoo vuávám árvuštâllâm tohâmân. Mudo ääigi ráhtoo pirrâs tááláá tile kuvvim, hämmejuvvojeh molsâiävtuh, asâttuvvojeh vuávám kyeskee ulmeh sehe ráhtoo vuávám tárbulijn pirâsčielgiittâsâin sehe vuávám uásálistem já tieđettem orniimist. ¶ toimânadeleijee, kuástideijee teikkâ jurgâleijee jieš meerrid jurgâlus tárguttâs já ulme. ¶ – Ovdâmerkkân tággáár tego mun lam. Tiäđáh kuittâg, kiäm uážuh olssâd! ¶ muttuustâl eenâb? Mii lii suijân ¶ Sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs Suomâ škoovlâin 2008-2009 ¶ taan liiŋkâ pehti ¶  jyelgist verdi 20 - 100 cm ¶  lii Suái moonáin olgos. Haŋgal keejâi váhá ääigi maidnii. ¶ Kunâgâs meridij paggiđ israellijd maccâđ. Sun táátui leŋgiđ hiäppušijd vaavnui oovdân. Sun vuolgij máátkán oles suátijuávhuinis. Sij viežâččii orjijdis maasâd! ¶ 2 175 600 km2 ¶ Algâ Mika Waltari kirjeest Sinuhe eegyptlâš ¶ 4. Koppákuorijáid syeijee assaas panssar . . . . . . . . 16 ¶ Taam mun lam sárnum tijjân tääl, ko vala lam tiigijn. Piälušteijee, Pase Jieggâ, kote muu noomâst vuolgât, uápist tijjân puoh já maaccât tii mielân puoh, maid lam tijjân sárnum. ¶ 2. Táátu skipárâd časkeđ keppâsávt kuámmirrobdáin ¶ 7.  čäällim tađemield, maht tot kulloo: ¶ 1,5 desilitter pyeidi, ¶ 7 a. Snuđenjune päikkimuseost láá maaŋgah puáris piergâseh já tiiŋgah. Sun halijdičij čäälliđ toid čielgiittâsâid. Iššeed suu. ¶ Timotei ¶ Máttááttâspäärnikyevtis vuolgijn já porgáin tego Jeesus lâi koččom. Suoi puovttijn aasi já vársá já piejâin toi siälgán pihtâsijdis, já Jeesus čokánij aasi siälgán. Ulmuuh lijjii hirmâd ennuu, já sij lebbejii pihtâsijdis pálgá oolâ, iärráseh čuoppii muorâin oovsijd já lebbejii pálgá oolâ taid. Já olmoošjuávkku, mii juuđij suu oovdâst já maajeeld, čuárvui: ¶ RIEVEDUM LAAVL ¶ Ellen Pautamo, ellen.pautamo(at)samediggi.fi ¶ Luvâttâhlaavâ 6 § mield máttááttâskiellân puáhtá leđe sämikielâ. Laavâ 8 § mield eenikiellân máttáátteh uáppee máttááttâskielâ mield suomâ-, ruotâ- teikâ sämikielâ. Máttááttâsvuávám tuhhiittem kulá luvâttâhlaavâ 11 § mield škovlim uárnejeijei. Máttááttâsvuávám kalga tuhhiittiđ sierâ el. sämikielâlâš máttááttâs várás. ¶ - Dát dat gal de lea luossa, rammuustij táálu eemeed já joođhij: ¶ Uáppei pargopitáh láá KB-kirjerááiđu ohtâvuođâst. ¶ Talle pajepaapah já kirjemätteeh njunáduvvii. ¶ Suoi vaazijn Kaari aavton. Ánná smietâi jo, maid sun Kuovdâkiäinust feeriiččij. ¶ Sämikuávlu ulguubeln adelum sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâsâst iä lah sierâ njuolgâdusah máttááttâslaavâin. Vuáđumáttááttâslaavâ já luvâttâhlaavâ njuolgâdusah sämikielâst máttááttâskiellân já amnâsin láá máhđulâšvuođah, moh kyeskih prinsiiplávt ubâ enâmân. Keevâtlávt máttááttâs ornim sämikuávlu ulguubeln lii kuittâg čáittám lemin vaigâd maaŋgâ suujâi tiet. Sämikielâ máttááttâs puáhtá orniđ máttááttâs- já kulttuurtooimâ ruttâdmist adelum laavâ (145 § 2 mom) já máttááttâsministeriö adelem asâttâs vuáđuld. Vyeimist leijee asâttâs lii ivveest 2009. Ton mield (3 §) oppâlájádâsâin, main iä ornii vuáđumáttááttâslaavâ 12 §:st já luvâttâhlaavâ 8 §:st uáivildum eenikielâ máttááttâs sämikielâláid, romankielâláid já viereskielâláid uáppeid, škovlim uárnejeijee puáhtá finniđ staatâtorjuu 2 máttááttâstiijmeest ohhoost jyehi rekinistmâslâš máttááttâsjuávhu peht, mii meerhâš sämikielâ uásild ucemustáá 2 uáppee juávhu. Njuolgâdus meerhâš keevâtlávt suulân 1/3 sämikuávlu kieldâi finnim tijmekuáhtásâš staatâtorjust. ¶  moin – Mij kolgâp kiergâniđ Raanskan mannee TGV-junán, muu käälis čielgij konduktöörân. ¶ Lašmâdis škovlâlâš jotá škovlâmaađhijd vääzin tâi pyeráin. Autosáátu kannat velttiđ ain, ko toos lii máhđulâšvuotâ. Poorgâ tun-uv nuuvt! ¶ 2. Piejâ čääsi kulgâđ čäcihanast segis njuárgusin. ¶ Kuivest ij lam eres rääđđin ko njuškiđ kyeimis maajeeld tohon kiđđâčáácán já kájuškyettiđ suu, amas hevvâniđ. Sáárá vist tohâludâi čuuvtij-uv navcâttubon maid ubâ lâigin já tiptij Kuivee kiškođ suu meddâl tobbeen kolmâ čääsist. ¶ vielgissiipuul ¶ stuorrâčäciluttihâš ¶ päikkišahe = kesysika (kotisika) 12 ¶ Anarâš aktivistah láá finnim hiđásmittiđ kielâ sárnoi kiäppánem Uđđâ-Seeland maorijn luoihâttum vuovvijn. Kohanga reo, anarâškielân kielâpiervâl ađai anarâškielâ kielâpiervâl algâttij tooimâs Suomâ Kulttuurruttârááju torjuin Anarist ive 1997. Kielâpiervâlist uccâ párnááh finnejeh sämikielâlâš peivikiäččupirrâs, veikkâ sii vaanhimeh iä kielâ sárnuččiigin. Kielâpiervâl láá taan artikkel čäällimääigi jottáám 33 párnážid. Uási sist láá juátkám opâidis škoovlâst anarâškielâlâš luokast já návt finnim eenikielâ viärdásii kielâtááiđu. ¶ lii vaiguttâm maaŋgâi kielâi kirjekielâ šoddâmân já ovdánmân. Náávt lii keevvâm ¶ Ánná hiämáskij. Tággáár sun ij lamgin vuárdám Heeihâst. Ánná illá tuostâi västidiđ, mut sun kuulâi jieijâs etâmin: ¶ Pargojuávkku luovâttij loppâraportis pirâsministeriön 7.6.2011 uárnejum seminaarist. Pargojuávkku porgâttij pargoos ääigi čielgiittâs Akwé: Kon -ravvui koskâvuođâst aalmuglii lahâaasâtmân já čielgiittâs säämi utkevuoigâdvuođâst. Pargojuávkku toovâi loppâraportistis 28 toimâiävtuttâssâd já 11 avžuuttâssâd. Tooimâin iävtuttuvvoo luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválii tiäđu vuotânväldim lahâasâttâs já haldâttuv ovdedemprojektijn sehe škovliimist. Pargojuávkku iävtut, et resursseh stivrejuvvojeh sämmilij luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválii tiäđu vuorkkiimân, tutkâmân já iäláskitmân. ¶ – Must lii šiev máttáátteijee. Matti lii muu máttááttâm. Mun vuolgâttim Sáárán-uv Tuurkun suu uđđâ mááccuh kove já čaalijm sunjin šleđgâpoostâ-uv. Sun ilosmij kal čuuvtij, ko ooinij valmâšin koorrum mááccuh tállán, ákku iätá. ¶  + Iđosšaddoin iä lah kukáh ollágin. Ton sajan tain láá iđoskuáđih, main šaddeh uáli ennuv siemin iđožiih. Pieggâ tâi čääci jođetteh iđosijd, main šodâškyeteh uđđâ šadoh. ¶ Olmooš kulá čielgitávtál ijd elleid, moh láá meiddei ovdâmerkkân kyeleh já lodeh. Puohâin čielgitávtálijn lii táhtáás čielgi, mast ryevjih láá kiddâ. ¶ * Kálvudâh: čuákkimpeevdih já čuákkimstoovlih 15 ulmui, sieminkievkkân (keraamisâš hellá, čääci, tiskámmaašin, jieŋâskäppi). ¶ Muu hobby ¶ Arkkitehtkišto Säämi kulttuurkuávdáá vuáváámist ¶ 12. Kyevdi pivdá uccânjomâtteijeid ¶ Máárjá-máátu áásá alda stuorrâ kuuđhâmievtâ. Suu päikki lii koivum saretoŋŋâsij vuálá. Kuhes vázáttuv keejist lii muldešiljo já šiljo roobdâst lii aassâmtupe. ¶ Čuávuvâžžân sárnu kirje nubbe čällee Suvi Kivelá, já tastmaŋa muoi Suvijn tuálvoon tii ohjelm vááimun. Muoi čäitteen tijjân nettisijđoi peht motomijd proojeekt keevâtlijd oosijd. ¶ ”Tiäđám”, eeđâi Martta, ”tiäđám, et sun koccáá pajasčyežžilmist majemuu peeivi.” ¶ Ruukilaahâ ¶ Suáldátpäikkiornijdâh lii-uv eromâš kijtolâš tast, et mist lâi masa tállán ruotâkielâlii salmâkirje kárvánem maŋa máhđulâšvuotâ leđe mieldi meid sämikielâlij saalmâi saattâšmist suáldáttij kiävtun. Meid taan haahân uážuim suáldátpäikkiseervijn ruđâlâš torjuu, siämmáá náálá ko ruotâkieljurgâlâsân-uv, já Suáldátpäikkilitto uásálistij kirje ruttâdmân. Mist Suáldátpäikkilittoost lii še čoggâšum ruotâkielâlâš kirje jurgâlempargo ohtâvuođâst taan sullâsâš projektân tárbulâš máttu já mii váldučällee uáslistij aktiivlávt já mielâstis meid sämikielâlâš suáldát salmâkirje rähtim pargojuávhu tooimân. ¶ Petra Kuuva lii heiviittem teevstâi uđđâ čäällimvuáhán. ¶ Täärhist tiäđuidâd já táiđuidâd ¶ Njuolgâdusah ¶ Suomâ ¶ Säämi luándu stuárráámus piätu lii kuobžâ. Tovlááh ulmuuh kunnijâttii tom nuuvt čuuvtij, et iä ettâm ubâ noomâgin njuolgist, pic kočodii taam pase ellee njobžân. jo ton vorâs poškâ lâi nuuvt paldanâs, et toovláš äijih usâdâđâi torvolubboid soojijd, jis taggaar kuáhtái. Tááláš olmooš tiätá, et kuobžâ lii ohtâ meeci ellein, mii lii siämmáá iirâs ko njuámmil já tot paattâr tállân, ko uáiná ađai apsa ulmuu. Eres äšši lii tiäđust-uv paccâšum kuobžâ já meid niŋálâs, mast láá čiivgah. Meid nuuvtkočodum citykuobžah, moh láá sieptâšum tuŋgijáid, sättih leđe ervidmettumeh. ¶ IP: Jáá! ¶ – Ááiguh-uv tuođâi-uv ubâ luosâ? koijâdij kävppijâs, já sust koočâi njälmi áávus. ¶ Maaŋgah iäláánšlaajah stuorruu miljovnij iivij ääigi. Tovláin meerâin lijjii-uv stuorrâ čielgitävtittemes elleeh , moh láá kuáhtám suhâjäämmim jo kuhháá tassaaš. Taid tobdeh tuše keđgilum pasâttâssân ađai fossiilin . Merâskorpioneh já trilobiiteh lijjii algâliih lođâsjuolgâgeh, moh haldâšii meerâid miljovnij iivij ääigi. Joba kyevti meetter kukkosâžžân šoddâm merâskorpion piivdij saitijnis eres elleid. Trilobiitijn lâi korrâ syejipanssar, mii tooimâi tuuvdârieggen já syejiriäidun. ¶ Rämidiđ Hiärá, tij kiäh leppeđ eennâm alne, ¶ Muštâlân: Aili Valpuri Valle ¶ Puoh anarâšah uážžuh puáttiđ lávluđ saalmâid já hárjuttâsaaigijn puáhtá koijâdiđ Teija Linnanmäkist, puh: 040~513~0746. ¶ 2. Uusâ čáittusist planktoniälánijd já vuálásáárgu kavnum iälánijd vuoluupiäláá kován. ¶ 39 ¶ 5 cm ¶ Sämitigge kištoot Säämi kulttuurkuávdážân šaddee raavâdviäsu láigusopâmuš. Säämi kulttuur-kuávdás kalga algâttiđ tooimâs ive 2012. Láigulâžžáin tahhoo vyeimist orroo láigusopâmuš tuáistáážân já láiguäigi álgá 1. uđđâivemáánu 2012. ¶ Sämitige almostittem oppâmateriaalijd puáhtá uástiđ Sámi duodji-käävpist Sajosist Anarist, seervi nettikäävpist teikâ sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuvvâst ritva.tammela(at)samediggi.fi. ¶ 1. a. Kost eellim šoodâi já ovdánij kuhes aaigijd? ¶ Ulmuuh iberdii, et Immeel lâi valjim Saammâl jieijâs profettân. Sun šoodâi meid tuámárin, kote muštâlij ulmuid mii lâi riehtâ já mii puástud. ¶ Sávŋár ~ Sevnjârâs = Iso-Saunari ¶ pasâttâsčääsih.....101 ¶ Puohâh tuuveest ulmuuh povâstii, sijjân tot lâi hiärváá, mutâ Vuollin olsis tot ij lamaš. ¶  celkkuuh Sämitige 21 jesânid já nelji värijeessân väljejuvvojeh sämmilij koskâvuođâst valjâiguin, moh olášuttojeh jyehi niäljád ive. Sämitige čäällimkodde juáhás almos, sämikielâ sehe škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâhân. Sämitige váldutoimâlâš saavâjođetteijee lii Klemetti Näkkäläjärvi. ¶ Toimâ ¶ 4. Kaabi Jovn táálu. Kooveest láá Kaabi Jovn nieidah, Kuttoor-Nijlâs Kuttoor já Kaabi Jovnâ. Nuuvt šoodâi Aanaar kievhimus almaa táálu Aanaar riggásumosân. Kove lii váldâm Erkki Mikkola ive 1934 já tom lep finnim Museovirastost. ¶ a. Kovvoos puáhtá rähtiđ sárgusist, čuovâkooveest tâi mast peri. Kovos puáhtá leđe kiärdoo tâi ohtâlâs, ko peri lopâliih pyevtittâsah láá adelum lasâlijnemitoi stuárusiih. ¶ Luándusuojâlemlaahâ ¶ Koččom 19-21, 24, 28, 35, 39 ¶ Sun västidij: ¶ 3. USA 4 860 ¶ Jovnâ čokánij sohva oolâ. Sun ij lamaš vaibâm, veikkâ olgon lâi jo sevŋâd, aaibâs nuuvtko sun ličij uáđđâm mottoom ääigi. Ko sun tärkkilubbooht tom smietâi, te sun hoksái, et sun ij muštám maiden ton maŋa, ko sij lijjii iällâm Kivs kulen ovdemustáá ton räi ko sun lâi čokkáámin ton siämmáá seeŋgâst. ¶ 5. Joikukotsamo ¶ 6.5. Sierânâs toorjâ aarâhšoddâdmist Jyehi párnáá šoddâm, ovdánem já oppâm lii ohtâgâslâš. Páárnáš puáhtá tarbâšiđ torjuu fyysilâš, tiäđulâš, táiđulâš, tobdoeellim tâi sosiaallâš ovdánmis uásisuorgijn. Torjuu tárbu puáhtá šoddâđ talle, ko párnáá šoddâmtileh aštâšuveh tâi toh iä turvii suu tiervâsvuođâ já ovdánem . Eromâšávt aarâhšoddâdem já ravviittâh kolgâv toimâđ čovgâ ovtâspargoost párnái oppâmvädisvuođâi já arâhis torjuu táárbu tubdâmist. Ko vaanhimeh tâi aarâhšoddâdempargojuávkku äiccih párnáá ovdánmist ájánem tâi spiekâstem, kalga savâstâllâđ oovtâst, mii párnáá ovdánmist lii ohtâgâslâš tâi persovnlâšvuođâ jiešnaalijd já mast lii torjuu tárbu. Tooimâ vuolgâsajeh láá párnáá ohtâgâslâšvuođâ vuotânväldim já jieštobdo nanodem. Ávusvuotâ já luáttámušlâš tile párnáá vaanhimij já pargojuávhu kooskâst lääččih vuáđu tuáimee ovtâspaargon párnáá pyerrin. Táárbu mield puáhtá árvuštâllâm toorjân haahâđ äššitobdee ciälkkámuš vaanhimijguin sooppum vuovvijn. Tárbulijd toorjâtooimâid puáhtá algâttiđ tállán ko torjuu tárbu lii aiccum. 6.6. Ovdâmáttááttâs Ovdâmáttááttâs lii uási aarâhšoddâdem . ¶ Tom omâdâhtááváá, mii must lâi, kuođđim skippáár Eino haaldun já uápis ulmuid, kiäid talle čalâččim, ferttejim čielgiđ, kuus lam monâmin já et váldáččim ohtâvuođâ talle, ko tiäđáččim čujottâs. Suomân paasij meiddei muu tallaš myerssee, já veikkâ sun maht te hokâttâlâi muu pääcciđ Suomân, te ij ávttâm. Ama lijjii nuuvt korrâ vyelgimhaaluh, et taid ij innig puáhtâm orostittiđ. Ucánjáhháá kuittâg polâstellim, jiemhân mun lamaš jieččân mielâst ollágin suáldátluándusâš. Tot mii vaarâ išedij OA-juávhoid pesâmân, lâi vissâ tot, et lijjim lamaš suátivievâst suátipennui stivrejeijee já vaarâ OA-juávhuin lâi tárbu tagaráid. Mudoi toh iä lijjii muu huollâđ toho. Na nuuvtkočodum siiviilääših älgiškuottii leđe oornigist já mun jieš-uv lijjim suullân vaalmâš ton stuorrâ nubástusân, mii ličij tääl oovdâst. Armeija “äksiisist” jiem nuuvtkin poollâm, lijjimhân eidu peessâm tobbeen meddâl já puoh lâi vala vorâš muštoost. Eenâb polâstellim taid vieres aašijd, moh puáđáččii oovdân, tegu ulmui täävih, kulttuur já suátitile, mii tobbeen talle lâi. ¶ 2. Sämikielâ toimâttâh olášut säämi kielâlaavâ (laahâ 1086/2003, asâttâs 108/2004) miäldásijd pargoid. Tot ana huolâ laavâst uáivildum jurgâlusâi tooimâtmist jieškote-uv virgeomâháid já lájádâssáid, iššeed virgeomâhijd já lájádâsâid sämikieltáiđusâš tuulhâi hahâmist sehe eres säämi kielâlaavâst uáivildum pargoin sehe čuávu säämi kielâlaavâst asâttum mittomerij olášume já taha táárbumield alguid sämikielâ kevttim oovedmân. ¶ Kove: Ilmari Mattus ¶ vorrânjaamaan.....33 ¶ 1. Brasilia 18 280 ¶ Talle nieidâ josijdui já jávuttui. Mut ko uárjinieidâ omâsteijee huámášij et sun lâi tuše táválâš nieidâ, kote ij máttá m innig ennustiđ, sun suutâi. Sunhân lâi tiänám pyereest nieidâ ennustemtáiđuiguin. ¶ Ryevdiporttâ lii mottoom kezis luohtâ Njellimjäävrist, mon roobdâst pajanedeh ciägu källeeseeinih. Tom iärut Aanaarjäävrist tuše kezis kuátku, mon mield juuđij soođij ääigi strategisávt tehálâš Jieŋâmeerâmaađij Piäcámân. Tälvisuáđi ääigi rahtui cogâdemlinje Ryevdipoortâ já aldaaš Matjäävri koskâsáid enâmáid. Koskâráávhu ääigi Ryevdiporttâ cogâdui já ton aldásáid vuáđuduvvojii toorjâsajeh já maašinkivveerkuáđih ovtâsteijeehavdijdiskuin. Ryevdipoortâ kuuvl jotá merkkejum päälgis já tobbeen lii kuávlu suátihistorjást muštâleijee uápistemtavlu. ¶ Kukkodâh: 1,40 ¶ Árvuštâllâmkomitea kullut vuovâs vuovvijn Tave-eennâmlâš säämi kielâpalhâšuumeest – Kollekie ¶ majemuš ohtâgâs jáámá. ¶ – Lii. Taam kočodeh hävdidmân, ko jáámmám ulmuu ruumâš piäijoo kistoost enâmân. ¶   Onne Algâulmuuh miäcástii savannist kuáttoo njomâtteijeid. Pivdedijn juávhu jesâneh toimii oovtâstpargoost. Tot lâi máhđulâš, ko sij áppádii sárnuđ. Vuoiŋâšeh stuorruu, sárnumkielâ ovdánij, viärjuh já tyejipiergâseh puáránii. Tai áánsust algâulmuuh piergiiškuottii pyerebeht et pyerebeht. Kolmâ kuávluin sij kevttii ellei čeevđijn rahtum káárvuid. Algâulmuuh mattii ávhástâllâđ meiddei tuuláin. Toin puovtij lieggiđ koođijd já aassâmkuovđâšmijd, kopšâdiđ purrâmâš sehe ääijiđ piäđuid. ¶ tot puátá? ¶ Aldapurrâmâš poccust -tábáhtus Aanaar Puásui -kulttuurohhoost 3.4.13. Kove: Jan Erik Paadar ¶ iätádum huuihâs: ¶  lii – sälttikyeläitti ¶ d. Čiivgâi piemmâm ¶ Lasetiäđuh: Proojeektpargee Anne Länsman, anne.lansman(at)samediggi.fi , 010 83 93 134 ¶ ministeriö, pirâsministeriö, Suáđigil kieldâ hoovdah já Sämiradio. Västidemprosenttân šoodâi 65 %, ¶ S U D O P E S T I M ¶ 2. Čääli ¶ – Jiehke smakkii täälgin! ¶ Stivrim: Suvi West, kuvvim: Ditte Uljas, čuoppâm: Anja Ahola ¶ EELLIM NIIJTOST ¶ Kolle kildá, silbâ šiälgu ¶ Ulmuu vuoiŋâšeh láá stuárráh ¶ 47 čižetpelji maajeeldvine, uálgispelji njavkke já njaavhesiisâ, ohtâ (pittá) maajeeld (Proksi suuvâ merkkâ Iänuduvâst). ¶ 117 ¶ HUP lii finnim staatâvarijministeriö Šleđgâlâš ášástâllâm já demokratia jođálmittemohjelmist (SADe, www.thl.fi/sadesote) ruttâdem iivijd 2013-2015 Mielenterveystalo.fi-nettipalvâlus ovdedimân já levâttâmân. ¶ – Peenuv já miäcásteijee iävá lah vissâ vala kuullâmgin ubâ ääšist. ¶ – Tääl uáináh muu kepilijd. Stuorrâ, jurbâ já timmâ kepileh. Mutâ täi kepilij siste láá pastelis koozah! Tääl taah láá čiähusist – eidu nuuvt maht kissáin láávejeh-uv – tondiet ko koolgâm anneed huolâ tain. Halijdâh-uv uáiniđ maid mun poorgâm kozâigijn? Puáđi fáárun! ¶ Luándu immâšeh ¶ já nuvâhánnáá eellim. ¶ – Ij lah. Tast ij lah kove. Tot lii tuše vielgis piivtâs. ¶ 1700-Lovo ääigi nommâ Karlebugt lii šoddâm ubâ Stuorrâvuonâ kuávlu nommân. Oro lemin nuuvt, et Frette teoriast ij lah noonâ vuáđu. Tot, et nommâ ”Gal´lasiidbaiki” uáivild ”Kaarin pääihi”, ij muu mielâst lah mihheen stuorrâ tuođâštusâid tast, et täst lii jurdâččum ”markkânalmai saje”. Kuittâg lii máhđulâš, et kirjálâš tiäđui mieldi kávná kiinii eres čielgiittâs ovdilmainâšum čuolmâáášán. ¶ Kuobžâ šoodâi ovdiist-uv puáššáb mielân. Talle ton mielân puáđistij ohtâ áinoo molsâiähtu. Riemnjis! Tot kiälbuttem! Nuuvtpa kuobžâ kuántuškuođij ton källee aldasáid, kost tieđij riämnjá távjá pivdeđ saallâs. ¶ – Kii tobbeen? koijâdij ákku. ¶ Sun tieđij, et Imelist lâi tiätu tárkuttâs toos, mii tábáhtuuččij. ¶ Taah mii väzzimmääđhih kukkuu mestâba juovlâi räi, mut ko algii pekkee puolâšeh, te kal ep ubâ finnimgin rijjâ lávurduvpeeivijd. Motomin mun vazzim Reino pááikán já lijjim tobbeen oholoopâ já motomin vazzim Veiko pááikán Kossenâmân já lijjim suu lunnegis. Muu pááikán ij skipárijnân kuábáškin vázzám tanen, ko tot lâi puoh olgomustáá Kaamâsist. ¶  kvanttorij Peerusthánnáá maaŋgâin nubástusâin, piäluštâsvuoimij pargoh siäiluh oovdižin. Ubâ Eejieennâm suáldátlâš piäluštem já toos sihtejeijee škovlim já valmâštâlmeh siäiluh tehálumosin pargon meid puátteevuođâst. Ton luhostum váátá tuárvi ápá já rievtis tiileest škuávlejum suáđi ääigi juávhuid. Toi ham lii oppeet máhđulâš tuše almos viärjukenigâsvuođâ pehti. Mii eres teháliih pargoh lohtâseh päikkieennâm virgeomâhái tuárjumân já aalmugijkoskâsâš suáldátlâš kriisihaaldâšmân. ¶ Sanikkááh ¶   103A Tanska šadda Jylland njargâenâmist já čuođijn suolluin. ¶ 130A, 130B, 130C, 136A, 143A, 143C, 148A, 150A, 150B, 160D, ¶ sisčäcitaampah = sisävesilaivat 64 ¶ Kongres- já tábáhtuspalvâlusah ¶ Anarâškielâlâš čohčâluuhâmpaje aabis, mii almostui ive 2011, lii tääl finnim olssis kyeimi ¶ Aanaar kieldâst párnáikoccee pargoid tipšo sosiaalpargee. Párnáikoccee palvâlusah láá nuuvtá. Kuáhtámääigi kalga väridiđ muuneeld. Párnáikoccee tipšo näimilito ulguubeln šoddâm párnái ečivuođâ naanoodmân kullee aašijd, sehe párnáá aitârdâsvuotân, asâmân já kuáhtáámijd kullee aašijd. Párnáikoccee tipšo meiddei párnáá elettemsopâmušaašijd. Lasetiäđuh já ääigiväridem: sosiaalpargee Sari Peltonen, puhelinääigist tme 12.30-13.30 numerist 040-844 5478. Ečivuođâ čielgim Párnáást lii vuoigâdvuotâ iäčán. Jis párnáá vanhimeh iävá lah näimilittoost koskânis párnáá šodâdijn, vuolgât párnáikoccee iänán povdittâs ečivuođâčielgiittâsân. Párnáikoccee tipšo ečivuođâ čielgim. Ečivuođâ tubdâstem maŋa vuolgâttuvvojeh ečivuođâäššikirjeh Laapi maistraatin, kost ečivuotâ nanoduvvoo. Ečivuođâ tubdâstâssáin nanoduvvoo párnáá já eeji koskâsâš hyelkkivuotâ. Páárnáš uážžu siämmálágán vuoigâdvuođâlâš sajattuv ko lii näimilittoost šoddâm párnáást-uv. Páárnážân puáhtá eres lasseen adeliđ eeji suhânoomâ. Eeči lii kenigâsvuođâst uásálistiđ párnáá eeleetmân. Páárnáš finnee meiddei ärbivuoigâdvuođâ eejis já eejipele huolhij maŋa. Jis enni ij haalijd párnáá ečivuođâ čielgimnáál, te puáhtá sun piettâliđ tast párnáikoccee lunne. Talle eenist lii vuoigâdvuotâ uuccâđ elettemtorjuu páárnážân kieldâst. Jis eeči haalijd tubdâstiđ párnáá eeni piettâlmist peerusthánnáá, kalga párnáikoccee juátkiđ ečivuođâ čielgim. Ko párnáá vanhimeh iävá lah näimilittoost koskânis, lii párnáá aitârdeijen luándulávt tuše enni. Ečivuođâ čielgim maŋa pyehtiv vanhimeh kuittâg sooppâđ tast, et párnáá aitârdem kulá kuohtuid vanhimáid oovtâst (ohtsâšaitârdem). Ohtsâšaitârdemsopâmuš puáhtá toohâđ párnáikoccee lunne siämmáá-áigásávt ečivuođâčielgiittâssáin. Sopâmuš párnáá aaitârdmist nanoduvvoo sosiaaltoimâttuvâst tast maŋa ko ečivuotâ lii nanodum. Sopâmušah párnáá aaitârdmist, asâmist já kuáhtánvuoigâdvuođâst Näimi- tâi ávuslittoiäránemtilálâšvuođâst puáhtá párnáikoccee lunne rähtiđ já nanodiđ kirjálâš sopâmušâid párnáá aaitârdmist, asâmist já kuáhtánvuoigâdvuođâin já eeleetmist. Sopâmušâi uáivilin lii turviđ párnáá hiäđu já aldasâš olmooškoskâvuođâid párnáá já suu vanhimij kooskâ. Iäránem maŋa kolgâv vanhimeh čuávdiđ, áásá-uv páárnáš eeji vâi eeni lunne. Párnáá tuoivâ já uáivil lii tehálâš, mut ovdâsvástádâs miärádâsâst ij uážu kyeđđiđ párnáá porgâmnáál. Vanhimeh pyehtiv sooppâđ ohtsâš- tâi ohtuuaaitârdmist. Aaitârdmist peerusthánnáá lii párnáást vuoigâdvuotâ finniđ elettem kuábbáást-uv vanhimist sehe vuoigâdvuotâ kuáhtáđ sunnuu kuohtuid. Sosiaallävdikode nanodem sopâmušah västideh laavâvuáimálâšvuođâ peeleest tuámustovli miärádâs. Vanhimeh pyehtiv oovtâst meiddei táárbu mield rievdâdiđ ovdeláá nanodum sopâmuš tâi rievti miärádâs. Jis vanhimeh iävá peesâ sopâmušân párnáá eeleetmist, aaitârdmist, asâmist tâi kuáhtánvuoigâdvuođâst, pyehtiv suoi uuccâđ miärádâs rievtist. Táárbu mield riehti pivdá čielgiittâs sosiaalvirgeomâháin párnáá tiileest. Ko sopâmuš tâi rievti miärádâs ij tooimâ Motomin vanhimij koskâsâš sopâmuš tâi rievti miärádâs ij tooimâgin argâelimist. Páárnáš ij kuáhtáá tom vaanhim, kiän lunne sun ij aasâ, tâi nubbe vaanhim ij luovât párnáá ton vanhimân, kiän lunne páárnáš virgálávt áásá. Tágárijn tilálâšvuođâin puáhtá vaanhim uuccâđ keerrivrievtist sopâmuš tâi rievti miärádâs olášuttem (olgospeerrâmalmast, jis sopâmuš/miärádâs lii toohum majemuu 3 mánuppaje ääigi). Elettemiše Vanhimeh västidává párnáás eeleetmist navcâidis mield, váldunjuolgâduslávt 18 ive räi. Tot vanhimijn, kiän lunne páárnáš ij aasâ, lii kenigâs mäksiđ páárnážân elettemiše peerusthánnáá tast, lii-uv páárnáš vanhimij ohtsâš aitârdâsât tâi tuše nube vaanhim aitârdâsâst. Näimi- tâi ávuslittoiäránemtilálâšvuođâst párnáikoccee lunne puáhtá toohâđ já nanodiđ kirjálâš elettemsopâmuš. Elettemiše stuárudâhân vaikut párnáá elettem tárbu já vanhimij elettemnahcâ. Elettemiše stuáruduv rekinistittijn kiävttoo iššeen Riehtiministeriö pargojuávkkusmiettâmuš 2006:10: Párnáá elettemiše stuáruduv árvuštâllâm. Elettemiše meeri nanoduvvoo sopâmuššáin tâi rievti miärádâssáin, mon rievdâdem maŋeláá lii máhđulâš, jis tile merhâšitteht muttoo. Jis elettemkenigâs ij määvsi sooppum elettemiše, puáhtá alda-aitârdeijee uuccâđ elettemmáávsu olgospeerrâm pehti tâi sun puáhtá uuccâđ Kelast.www.kela.fi ¶ – Ho-hooi! Lii-uv tobbeen kihheen pääihist? Tálunjobžâ čuorvij tohokulij, kost tieđij táálu lemin. ¶ – Sun ij lekken---, tuu---, Ante keččâlij ettâđ. ¶ 2 5 ¶ Kreeta Knossos palatsi kävnen tobdosin šoddâm brittilâš arkeolog Arthur Evans eelij Äijihsuollust mottoom peeivi keessiv 1873. Sun raportistij, et lâi kavnâm suolluu aalaa alda kuovđâšm, mon lättee lâi tievâ taavtijn já mon njäälmi peht lijjii asâttum poccuučuárvih peliriggee háámán. Neljilov ihheed määđhis maŋa Evans muštâlij, et lâi uáinám kuovđâšmist meid ulmuu, kuobžâ, kuumpi já keeđhi taavtijd. Tiätu lii oonnum epivisesin, tondiet ko majebijn tutkâmušâin iä lah kavnum ulmui iäge mainâšum ellei täävtih. Evans kaavnâi kuovđâšmist meid siilbâst rahtum, filigraanhervâttum nisonij kiäđáášriäggá, magareh iä lah kevttum Suomâst tâi eres saajeestkin Tave-enâmijn. Lii tiäđust, et tagareh čiiŋah kiävttojii 1200-lovvoost Ruošâ Kama- já Vytšegdajuuvâ kuávlust, kost kiäđáášriegis lii ušom šoddâm lonottemkäävpi čuávumužžân Anarân. Evans tuálvui kiäđáášriäggá fárustis Englandin Oxford Ashmolean Museumân, mut ivveest 1999 ovdâskulij tot lii lamaš čäittimnáál Sämimuseo Siijdâst, kost tot lii kuhesäigiluoihâttâsâst. ¶ lâš, já maaŋgah iä velttidhánnáá tieđe tággáár máhđulâšvuođâst. Ive 1994 rääjist puovtij sämikielâ ¶ Tavenjargâ = Nordkapp (Tave-Taažâst) ¶ – Kale toos hárján! Hanssâ huikkái maassâd. ¶ Lah vaarâ jottáám sevŋâdist lummolaampu čuovâst. Laampu čuovâst uáiná, et čuovâsuonjâreh joteh njuolgist. Siämmáá náálá pyehtip miärkkámeeccist uáiniđ enâmân teivâseijee čuovâsuonjârijd, moh puátih njuolgist muorâi já ovsij čoođâ. ¶ – Váiván! sun jurdâččij. Sun koijâdâlâi alnestis, mondiet taat epivises tobdo koolgâi pijnediđ suu nuuvt távjá: nube tááhust sun lâi vises tast, et Heikkâ mahtnii lijkkui sunjin mut nube tááhust vuot sunnuu kooskâst lâi miinii, mii oroi unohâssân. Ánná lâi tääl oppâm, et Heeihâst taah turppámkuáhtáuseh ain pottii já monnii, et tast ij tarbâšâm nuuvt hirmâd ennuv perustiđ, mut kuittâg. ¶ Čäcituáluproojeekt meerhâš ovdâmerkkân šalde, puáđu, čäcipoccee já kaabel huksim čácádâhân, čäcivyeimi ävkkin anneem, čácáduv heiviittâllâm sehe čääsi väldim. ¶ 1. 2. 3. 4. ¶ kaldiđ, kaldiim, käldee = salveta (kuohita) ¶ Uáppeeh láá riggen oovtâ uáppee pirrâ, kiän čalmeh láá lovdum. ¶ Ruukilaahâ ¶   jieŋânááváár = kairi ¶ Aili Valle (Lusme Ailâ), Iisakki Paadar (Lusme Issá), Matti Paadar (Lusme Matti) já Sammeli Valle (Vivvâ-Mattii Saammâl) ¶ Juáháš, eereeb mun, lâi ettâm noomâs já aalgij kirjij juáhu, muu-uv njune oovdân almostui aabis. Pustavijdhân mun kale tubdim iänááš, Ailâ taid lâi máttááttâm, siämmáá ko mottoom sääni-uv suomâkielân, mut tääl tain tiäđuin ij lamaš ennuvgin ävkki, mun ahevuššim maasâd. Tobbeen lijjii puoh torvolâš ääših, tegu enni, eeči, uábbi, viljâ, peenuv Tilkku, kuusah Palko já Orvokki, vuáksá-uv Uljas, veikkâ tot lâi viehâ vaijaa. Toos-uv lijkkojim eenâb, ko moossân tääbbin, veikkâ tot laavij-uv ovdâjuolgij alne čibástâllâđ, muávruđ já nurvođ nuuvt et muldečuágih tuše kirdâččii. Tot laavij russoođ já čolmijdiskuin mulgođ siämmást, ko uáivis hiäiluttij pajas-vuálus. ¶ áimuvuovdâ ¶ Peeivih-Vuáláppâš toppij kivkked enâmist keeđgi, kyeddilij huápust källee piällás, leggistij keeđgi ton oolâ, korŋij tohon já ceelhij ulmuiguim, kiäh tast uáinimin lijjii: ¶ Skabmagovat 2013; Mari Boine konsert Sajosist 1.2.2013. Kove: Marja Männistö ¶ puornâ = säilytyskuoppa, purnu ¶ 4. ¶ teoria. Kommunikatiivliih jurgâlemteoriah vuáđuduvveh viestâdemteoriaid, mii ¶ Haldâttâsohjelm čoonnâs uđâsmittiđ aalmuglii biodiversiteetstrategia, pištee ovdánem ohjelm já olášuttiđ uhkevulážij luándutiijpâi toimâvuávám. Biodiversiteetstrategia olášutmist čoonnâs haldâttâs turviđ säämi kulttuurlii vyevi já äärbi kevttiđ luándu. “Sämikulttuur táárbuid haldâttâs tuárju tai linjiimijguin olesváldálávt. Aalmuglii pištee ovdánem strategia uássin lii sämmilij jieijâs pištee ovdánem strategia. Aalmuglâš artikla 8(j)-pargojuávkku lii ráhtám vijđes iävtuttâs uđđâ biodiversiteetstrategian sämikulttuur kyeskee toimân. Uhkevulážij luándutiijpâi toimâvuáváámist lii haldâttâs čonâsâm čielgiđ máhđulâšvuođâid uđâsmittiđ puásuituálulaavâ, ton olášuttem sehe puásuituálu toorjâhaamijd nuuvt, et toiguin puávtáččij pyerediđ uhkevuálážij já čalmeestanettettee luándutiijpâi tile já siämmást olášuttiđ biodiversiteetsopâmuš algâaalmugijd kyeskee kenigâsvuođâid (artiklah 8j já 10c). Linjiimeh láá sämikulttuur já sämmilâšpuásuituálu tááhust tuođâi pyereh. Sämitigge lii porgâm já parga ain-uv korrâsávt pargo tai strategiai já ohjelmij valmâštâlmân já olášutmân” Näkkäläjärvi muštâl. ¶ – Tun nievdih vissâ peinijáá. ¶ Akwé: Kon - ravvuid nuávditmáin puáhtá tubdâđ háitulâš vaikuttâsâid algâaalmugáid já hemâdâsâid puáhtá minimistiđ. Ravvui mield kalgeh haavâ valmâštâlmân uásálistiđ algâaalmug ovdâsteijeeh já pargoost kalga väldiđ vuotân täsiáárvu já jieškote-uv suhâpuolvâi táárbuid. Algâaalmug ovdâsteijeid kalga adeliđ tuárvi resurssijd, vâi sij pyehtih uásálistiđ haavâ valmâštâlmân. Algâaalmugsiärvusân kalga tieđettiđ valmâštâllâm puohâin muddoin, sierâlágán mediain já siärvus kiävttám kielâiguin. Haavâst kalga kirjiđ algâaalmug uáinuid já huolâid já taid kalga kohtâliđ vuoigâlávt. Algâaalmug ovdâsteijeeh kalgeh uásálistiđ haavâ pirâslâš-, kulttuurlâš já sosiaallâš vaikuttâsâi árvuštâlmân. ¶ SaKaste lii sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ovdedemhaahâ, mii vuálgá joton sämikuávlust. Tot lii uási Tave-Suomâ maaŋgâsuárgásiih sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusah (PaKaste 2) –haavâ, mon ruttâd STM haldâšem Sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs aalmuglâš ovdedemohjelm (KASTE). ¶ Jeesus iälá! Mark 16:1-8 ¶ 2. Algâaalmugeh, main láá rievedum toi iäláttâsah já áigápuátu- já ovdedemvyevih, láá vuoigâdvuođâliih ääšimiäldásii já vuoigâlii puáráttâsân. ¶ váimu ¶ Nuorah aldakooveest ¶ Mottoom iijâ suoi nievdáin ärttigis nahhaar. Iđedist suoi suogârdâláin korrâsávt, maid sunnuu nievdâmeh merhâšeh. ¶ 1. ¶ Suábi maainâs lii kirješlaajâs mield fantasiakirje, mast ovtâstuveh fantasiakirje já sämmilâš maainâs já mainâstemvyehi. ¶ 12. Kuobžâ já ááhu tuárrum ¶ anarâškielâ - suomâkielâ ¶ čäciliegâsvuođâmittár ¶ tiervuođâiguin ¶ LINJŠ ¶ Anne Seipiharju ¶ Markkânistemhovdâ Johanna Alatorvinen, johanna.alatorvinen(at)samediggi.fi, ¶  nubij Koss'eennâmlijn ij lam äiđi kiedij pirrâ, ko sij värrejii ain kiäsân Sevžjäävri kuuvl, iäge poccuuhgin lam ton ääigi tääbbin vyevdibeln, toh monnii ain kiđđuv tavas tuoddâráid já palgii tobbeen. Syeini peesâi šoddâđ ráávhust já keessiv ellii nijttemin. ¶ lihâdeh tuše iho. ¶   Párnáikulttuurkuávdáš Nuorâilävdikodde-haahâ ¶ 20 cm ¶ – ‚okkáá tääl siijvost já liihâdhánnáá oovtsaajeest tassaaš ko pyecceiaavdo puátá! sun ravvij ááhu. ¶ já riddokuávlust. Šlaajâ lii finnim noomâs ¶ Aarâhšoddâdem vuáváámist já olášutmist huolâttuvvoo suhâpeelij koskâsâš täsiáárvu olášutmist nuuvt, et páárnáš puáhtá ovdediđ jieijâs suhâpeliroolivuárdámušâi raijiittâsâittáá. ¶ Mudusnjargâ ~ Muddusnjargâ = Muddusniemi ¶ suoksân. ¶ toideđ, tooiđám, toiđá = huuhdella ¶ ›› Magarin anarâškielâ tobdoo? ¶ 1. Maht nähkisuájá pivdá? ¶ Kove: sämitigge ¶ pensselijd čunnui. ¶ nubijdis tááhust ete KR92 teevstâst mottoom verd säni- já morfeemtääsi rahtusijn. MLO ¶ Čäcišadoh eellih aainâs-uv uásild čääsist ¶ Vuáđumáttááttâslaavâ 10 § kenigit sämikuávlu kieldâid adeliđ sämikielâ mättee uáppei máttááttâs iänááš sämikielân. Laavâ 12 § mield eenikiellân máttáátteh uáppee máttááttâskielâ mield suomâ-, ruotâ- teikâ sämikielâ. Laavâ 15 § mield kieldah kalgeh tuhhiittiđ máttááttâsvuávám. Sämikielâlâš (nuuvtko meid suomâ- já ruotâkielâlâš) máttááttâs várás rähtih já tuhhiitteh jieijâs oppâvuávám. Staatârääđi tuhhiittem tijmejuáhuasâttâs (8 § 4 mom) váátá lasseen, ete škoovlâst, kost láá sämikuávlust ässee uáppeeh, kalga valjimiävtulâš amnâsin leđe sämikielâ. ¶ 1952–53 keessiv Erkki Itkonen aasâi Sulgušjäävrist ko sun máttááttâlâi anarâškielâ sárnuđ. Suu máttááttijjee lâi Uula Morottaja. Maŋgii Erkki vaazâšij Keđgijäävrist-uv kolliistâlmân já savâstâlmân. Motomen mun vuolgim tuálvuđ Eerki kárbbáin rasta jäävri, te suvâdijn piästuh njopálâstâi, já tom omâs säne ko Erkki kuulâi, tallan iätá “Lâiba omâs sääni: njopálâstâi” já mun kolgim tom säne maŋgii Eerkin ettâđ já čaalij pajas-uv ete ij vájáldât. Távjá mun-uv eellim Sulgušjäävrist kolliimen ááhu kulân. Tast maŋa viste alggii koččođ Itkosen kámárân. Ohtii Uulá puátá mii pááikán já maainâst maht säpligeh laa Kesipääihist nuuvt ennuv lasanâm ko jyehesaajeest livketteh. Eeči iätá ete vääldi mii kaasi reepust tohon ko tääbben iä lah säpligeh ollágen. Nuuvt pieijii kaasi reepun ete uáivi paasij ulgguupel ete piäsá keččâđ kuuskulij Uulá vázzá. Nuuvt Uulá väzzilij maassâd Sulgušjáávrân. Maŋa Uulá maainâst maht tállân kaasi pivdeškuođij säpligijd, jyehi iiđeed lâi stuorrâ liäjá porttái paaldâst. Haalidij vissâ-uv čäittiđ mon virkkuu sun lii. Maŋgâ oho kaasi lâi reŋgân ovdil ko poođij maassâd. Tast maŋa kaasi jođeškuođij kyevti táálu kooskâ já kiđđuv ko muotâ suudâi, te tallan kaasi eelij Sulgušjäävrist-uv “kolliimen” . ¶ Juhle jotkui maŋedân lappâd uáđđámääigi. Mikko já suu uccâ kuobžâš láin nohádâm jo áigáá ovdil ko Peter Pan já kaandah vuolgii Mii-mii-eennâm indiaanleeirâst. ¶ bakteereh ¶ lohđuttij. – Mun viezâm pääihist! ¶ Piäluštem ¶ biodiversiteetsopâmuš siijđoin ¶ áimuversolâš šaddo . Čäcišaddo, mon veerdi pajeuási paijaan čielgâsávt čässuáivi paajaabel. Om. jävriruáhu já kuorgâmiekki. ¶ Omin sanoin © Kotimaisten kielten tutkimuskeskus 2009 almostui ive 1918. Inarinlappalaista kansantietoutta -kirjeest (1. tiädus) já Äimä tutkâmušâst anarâškielâ lii čaallum suomâ-ugrâlâš taarhâčalluin, nuuvt et táválâš čäällimvyehi tast ij kevttuu. Taarhâčalluu tiet taah kirjeh láá-uv váddáseh luuhâđ táválâš ulmui. Inarinlappalaista kansantietoutta -kirjeest valdui kuittâg nubbe tiädus ive 1978 (SUST 167), já toos čäällimvyehi-uv lii nubástittum táválâžžân. 1900-lovo algâkeččin viššâlumos anarâš čällee lâi Lesk-Ant Uulá, Uula Morottaja, kote čaalij Sápmelaš -loostân 1930-lovvoost ain 1950-lovo loopân (Olthuis 2007a: 69). Sun tooimâi ennuv meiddei kielâtotkei kielâmiäštárin, eromâšávt-uv Erkki Itkosâžân. Sun lâi-uv Lea Laitisii mield (1992: 6) Erkki-čeesi tehelumos kielâmiäštár, kiän jienâ kulloo-uv maaŋgâin puárrásub jienâpaadijn. Anarâš jienâpaadij muštâlusâin lii čuákkejum meiddei Erkki-čeesi kirje Aanaarkiela čájttuzeh (1992), mast láá ennuu Uula Morottaja sahhiittâlmeh, já meiddei Uula Morottaja jieš sahhiittâl anarâšâid. Tego Lea Laitinen (1992: 6–7) taan kirje algâsaanijn maainâš, kirje amnâstâh lii nuurrum ive 1952, talle ko anarâškielâ vala kevttui já kullui piäiválâš kiellân anarâš paaihijn. Anarâškielân almostui 1970- já 1980-lovvoost ain tyellittälli miinii, mut kielâ kevttuuškuođij čaallum kiellân täävjib esken 1990-lovvoost. Anarâškielâ kirjekielâ ovdánmân merhâšittee lii lamaš ihe 1986, kuás vuáđudui Anarâškielâ servi. Seervi vuáđudem lii iänááš-uv lamaš kyevti ulmuu, Matti Morottaja já Ilmari Mattus, kuhesáigásâš pargo puáđus jieijâs eenikielâ pyerrin. Seervi ohtân tehelâš ulmen lii lamaš anarâškielâ ovdedem lostâ- já kuástidemtoimáin. Eidu taat lii oinum anarâškielâ kirjekielâ ovdánmist. (Taas maasâm vuáđulubbooht maŋeláá.) Tast čielgâsumos merkkâ lii lamaš seervi jienâčuárvi Anarâš -lostâ, mii almostui vuosmuu keerdi ive 1988 uccâ kopijistum lostâžin. Ive 1989 tot almostui tuše ohtii, talle-uv Sápmelaš -loostâ labdosin mut jo Anarâš -loostâ logoin. Ivveest 1990 ovdâs- kulij tot lii almostum kulmii teikâ neljii ivveest tađe mield ko ton almostitmân lii mieđettum ruttâ. Loostâ rähtimist viššâlumos olmooš lii lamaš ton kuhesáigásâš uáivitoimâtteijee Ilmari Mattus. Meiddei anarâškielân almostum čaabâkirjálâšvuotâ lii lamaš tehelâš kirjekielâ ovdánmân. Anarâš čaabâkirjálâšvuođâ aalgâst lii annaam huolâ Aune Vesa runokirjijnis Uá ináh-uv , mii almostui ive 1992. Čällee ocá runoidis teemaid Säämi luándust já iveaaigijn. Tastmaŋa Anarâškielâ servi lii aneškuáttám huolâ anarâškielâ kirjekuástidemtooimâin. Vuosmuš seervi almostittem kirje lâi Kirsti Palto párnáikirje Tivgâ , mon algâkielâ lâi pajekielâ. Kirje lii anarâškielân jurgâlâm Matti Morottaja, já tot almostui ive 1994. Kirje muštâl Mikko-kaandâst, kiän skippáár Maarit lii varrim Ameriikan. Mikko kuittâg kávná olssis uđđâ ustev, mii addel suu elimân ilo. Siämmáá ive almostui meiddei Aune Kuuva čäällim párnái fantasiakirje Tuálu faŋgâ . ¶ Eskin tom maŋa jurgâleijee meerrid, moin naalijn ja magarijn vuovijn sun olášut ¶ Šadoh pyevtitteh puoh raavâd niijtost ¶ - Na puáđi, jis halijdah. Mut mun jiem lah čurgim. ¶ Kuáppil = Koppelo ¶ täsivääldi ránnjáväldikuudijd. ¶ 17,00 € ¶ Ton ääigi riävskápivdo lâi korrâ pargo. Eeči ko moonâi piivdon, te sun aasâi lavŋekuáđist meecist tobbeen pivdosojij alda. Tobbeen sun lâi paijeel kyehti mánuppaje-uv motomin ovtmanon ete ij iällâm pääihist. Sun laavij pivdeđ tobbeen Nikolâsjäävri já Kaarbuljäävri kuvlân. Tot lii tuodâr, pecivyevdi páácá kuhás. Ton ääigi lijjii riävskáh valjeest tääbbin-uv Čovčjäävri pirrâsijn, mutâ táágu iä lamaš šiev kärdisajeh. Talle lijjii vala čuopâhánnáá vyevdih táágu Čovčjäävri pirrâsijn já čuuvčáh já kuáppileh lijjii valjeest. ¶ Taažâ sämmiliih puásuituálleeh Ellen Maret Hætta já Berit Marie Eira poođijn seminaarân njuolgist pygálysâin. ”Puásuituálust sehe almaah ete nisoneh láá täsiárvusiih já pargoh juáhhojeh puohâi kooskân. Sämisiärváduv siste säminisonijn iä lah čuolmah täsiáárvu háárán, Hætta muštâlij”. Sehe Hætta ete Eira tiäduttáin, ete ”stuárráámus uhke puásuisämmilij kulttuur kuáttá já meid säminisonij máhđulâšvuođáid hárjuttiđ ärbivuáválijd iäláttâsâid lii Taažâ staatâ áigumuš pággunjuovvâđ pele Taažâ poccuin puáttee ive beln ”. Kuohtuuh puásuituálunisoneh tuođâi pooláin puátteevuođâs peeleest. ”Ubâ mii eellim lii puásuituálu, ton pirrâ huksejuvvojeh puoh, sämikielâ kevttim, tuojij materiaal já tai valmâštem, párnái peessâm mieldi sii jieijâs kulttuurân já taam ij ibbeerd Taažâ staatâ”, Eira tärkkilistij. ¶ toomaat 42 ¶ sosiaal- já tiervâsvuođâčällee ¶ puállunjunnjuhčâ ¶ Ko sun lii kavnâm ruuđâ, sun puávdee kuásán ustevijdis já sijđâkyeiminisonijd. Sij povvâsteh já ilodeh tivrâs silbâruuđâ kavnâm keežild. ¶ Almottâs lii almostittum 15.10.2014 Inarilainen-aavisist. ¶ Koddesäplig lii ton mielâst vavettis já hitruus huáđđoo, et tot lii tuše puáššáá, ige tot poolâ masten. Tot ij stääijid ulmui šaddoid, mut porá tuše siähtálijd. Tast lii taggaar eromâš jiešvuotâ, et jis tom tuáppee kiistâkieđâst kiddâ já tuállee nanosávt tuárvi kuhe kuámmirist, te viijmâg tot nohháád já uáđá suullân lovmat miinut. Kiddâväldidijn to tiäđust-uv káská já piälkká hirmâdávt, mut koccám maŋa tot lii aaibâs loje já sovâlâš, et tom puáhtá kieđâvuššâđ joba päljis kieđâiguin-uv. ¶ Joovnâ já Wieseh koskâsâš sáárnudmâš lâi taggaar uccâ savâstâlmâš. Wieseh saatij ain tyellittälli čielgiđ Joovnân maidnii já Jovnâ saatij koijâdiđ maidnii, mut lâi ennuv taggaar-uv äigi, et kuábâškin ij ettâm maiden. ¶ Škoovlâ pirâstiätu 4 ¶ Uccâ uábáš ¶ – Mikkâl tot kale lii, já suu viljâ Saammâl lii meiddei, iätá “tulkkâ” Suvi West, kote ij maašâ leđe siähânhánnáá munnuu savâstâlmân. Maainâst et Mikkâl viljâ Petter čälistij luvâttuv väzidijn kyehti párnáikirje anarâškielân. Mikkâl eeči Matti Morottaja vist lii máttááttâm sehe jieijâs já eres-uv párnáid anarâškielâ škoovlâ pehti já lii pääihist-uv sárnum anarâškielâ. ¶ kissá ¶ jaan, vääldi saajaad já moonâ páikkásâd. ¶ Rikkomij árvuštâllâm lii luottum riehtilájádâsân, mii pááhud sujâlijd já aasât sii ovdâsvástádâsân tavoinis. Ovtâskâselimist mii ep koolgâ sujâttiđ nuubijd ege čulliđ sii hiäjuvuođâid. Mii pargon lii ruokâsmittiđ sii luovâniđ ovdiist já uuccâđ uđđâ sunde eellimsis. ¶ čuálmi 71 ¶ čuásis, čuássás čuásis = viileä ¶ Čevetjäävri škovlâ, 10-15-ihásiih, stivrejeijee Erkka Antila já Seija Sivertsen ¶  (infiniittisâš c) Himalaja, Aalpâid, Källeevaarijd já Aandijd. ¶ pessiimân lohtâseijee ääših, mielâkiddiivâš ääših ¶ Maht Suálui-Suomâst eellih? ¶ – Lii-uv tobbeen miinii luudijd vâi mii? ¶ Aaleest Hiärá, muu siälu, já puoh mii must lii, aaleest suu pase noomâ. Aaleest Hiärá, muu siälu, ele vájáldât, maid puorijd sun lii tunjin porgâm. Sun addel addâgâs puoh sudoidân já pyereed puoh puácuvuođâidân. Sun luáštá muu jäämmim čáárvást já kruvnáá muu ármoin já rähisvuođáin. ¶ – Nuuvt lii-uv, mut vyelgeen tääl huápust! ¶ čuáđgi ¶ Tooŋâsrääsi; olgohäämi mield ¶ Aalmugijkoskâšii artikkâl 8(j)-pargojuávhu pargon adelii el. rähtiđ rijjâtátulijd ravvuid algâaalmugij tievâslii já vaikuttettee uásálistem vievâst tast, maht staatah pyehtih puoh pyeremus máhđulijn vuovijn ovdediđ lahâasâttem já haldâttuv artikkâl 8(j) olášuttem várás. ¶ Lam sárnum tast tijjân viärdádâsâigijn. Puátá äigi, kuás jiem innig sáárnu viärdádâsâigijn mut muštâlâm tijjân ávuslávt puoh Eejist. Ton peeivi tij ánuvetteđ muu noomâst, jiemge mun innig eeđâ, et jorgettâm Eeji piälán, et išediččim tii. Räähisthân Eeči jieš tii, ko tij leppeđ rähistâm muu já oskom, et lam puáttám Immeel kuvlân. Eeji kuvlân mun lam vuálgám já puáttám taan maailmân, já tääl mun kuáđám maailm já moonâm maassâd Eeji kuuvl. ¶ Koččâmâš lohheid: Maht njuámmil vuoiŋâst? ¶ 6. šoddâđ tievâšlâžžân ¶ EELLIM MEECCIST ¶ Ánná lâi hiämáskâm. Sun kejâstij Heeikân, já taat keejâi sunjin maassâd. Esken tääl Ánná huámmášij, mon mučis ruškis čalmeh Heeihâst lijjii: toh povvâstii. ¶  Ohtâgâskvanttoreh: koodán toohâm ciälkkámuš mield ive 2004 aalgâst vuáimán šoddâm uđđâ säämi kielâlaahâ ij lah ¶ 3) eres sämmilij vuoigâdvuođâ algâaalmugin hettee kuávlui kevttimhaamijd ucâmušâst uáivildum kuávluin já ton alda. ¶ a. Kuás Reykjavikist lii lieggâsub ko Helsigist? ¶ Tääl eennâm alne puovtij oppeet eelliđ. Nuuvt ulmuuh ko elleeh-uv monnii olgos. Eellim jotkui, šoodâi keesi já tälvi, arve já fiärttu. ¶ Eromâšávt čuávvup säämi kielâlaavâ olášume. Säämi kielâlaahâ täähid sämmiláid vuoigâdvuođâ kevttiđ jieijâs kielâ ko sij ášásteleh sämikuávlu viergeomâháin. Sämitige pargo puávtáččij kristallistiđ nuuvt, et mii pargon lii toimâđ sämmilij pyerrin já mij toimâp sämmilij ovdâskodden. ¶ Enni kááju párnáás 2 Moos 2:1-10 ¶ Jookeerpargopittá ¶ Oulainen C3 ¶ Sämitige tilitärhisteijee já värialmai: Risto Hyvönen já Tiina Mikkonen-Bränkärr ¶ Vuordâččim tast Matti Uulá keččin äigipuudâ já ko kihheen ij puáđiškuáttám, te vuolgim ohtuunân tutkâđ tom ollâ Tuurupuolžâ. Muu mielâst oroi nuuvt imâšin tot hiäŋgu čunoimielli, et viggim vyelgiđ kuárŋuđ ton pajas. Čunoi lâi kuittâg nuuvt ellee já times, et jiem peessâm ubâ koskâmuudongin já kuođđim homá koskân já maccim Tuurunjaargân. Ton kooskâ lâi iäččám puáttâm toho já ko puáđám Maatikeš, te tuubdâm-uv suu pyerá tállân. Siisâ ko čaŋâlâm, te iäččám tobbeen čokkáá já juhá käähvi. Eeji mielâst lijjim lijkkuustum Tuuru Maati nieidân Ailan já manenba nuuvt-uv ij puáhtám leđe, veikkâ enâmustáá mun kale jieččân mielâst lijkkojim Nuuvdi Aailâ Maijan. Iäččám vigâttem mielâst iätá: ¶ sijđorärgisáiccu 165, 166 ¶ Čievčâ pivdemvyehi lii persovnlâš, tuše merâkuáskimist lii siämmáálágán vyehi. Uáivildâm ton, et čiehčâ läävee vistig kirdeđ já sodâstâllâđ pivdočääsi paajaabeln suullân kuulmâlov meetter aloduvâst, jeđe ko te huámmáš kyele, te luáštádât váháš vyeliláhháá já tast maŋa šnaggood mácusuájái vuálus mestâba njuolgist vuálus nuuvt, et kozzâjyelgih teivâseh čááccân já saallâs niiskán ovdemustáá. Maŋgii kiävá nuuvt, et kyeli lii liikás häppil já siäilut jiegâs, mutâ meid nuuvt-uv, et čievčâ koozâin hiäŋgáá kyeli, ko tot tuáŋgiht kirdel čääsiist. Sáttá meid nuuvt-uv keevvâđ, et kyeli lii liikás styeres já amal vissâ čiehčâ ij pyevti kozâidis ložžiđ salâsist luovâs ollágin. Talle kuálásteijee tiäđust-uv vuáju salâsis fááru čääsi vuálá já hevvân. Jieš jiem lah täggäär kuássin uáinâm, mutâ lam kuullâm mainâsijd. ¶ 3. Puoh Suomâ lodeh láá pessimääigi rávhuiđuttum. ¶ poolisvuomijn, Laapi etikuávdáást já sosiaal- já tiervâsvuođâsyergist. ¶   Heikkuri Pertti ¶ 3. Keččâl, piso-uv pállu seeinist kiddâ. ¶ - Mut kale mielâstân tunjin maidnii mávsáččim-uv, puoh taan vääivi oovdâst. ¶ Paijeen väärist aasâi Elkana-nommâsaš almai. Suu kálgu Hánná tuáivui čuuvtij párnáá. Jyehi ive sun mađhâšij kálláinis temppâlân Silo kaavpugân. Tobbeen Hánná ruhâdâlâi Imelist párnáá. Čiärun sun eeđâi: ”Immeel, jis tun adelâh munjin kaandâ, te mun adelâm suu tunjin maasâd, já sun palvâl tuu ubâ eellimääigis.” ¶ Lii jo maŋŋeed eehid já ááhust já Maatist lii jo nelgi. Ákku lii ráhtám loppimmielhi já nuuvtpa Matti já ákku čokánává puurrâđ eehidpittán loppimmielhi vorâs sorijguin já juuhâđ njaalgâ saresääpi. Itten iiđeed suoi vyelgiv uđđâsist saremiäcán já ovdil vyelgim suoi puurrâv iiđeedpittán tiäđust-uv suohâd sorijguin. ¶ ČOOVDÂSÄÄNIH ¶ PARGOPITÁH ¶ čuuvtij! ¶ SPR tooimâ stivree tievâsčuákkim, mii uárnejuvvoo ihásávt ucemustáá ohtii. Čuákkim tuhhit SPR toimâvuávám, mii ráhtoo kyevti ihán häävild. SPR toolâi ovdebáá keerdi čuákkimis Uumeest čohčuv 2013. SPR lii vuáđudâm ohtâvuotâsis nuorâilävdikode, kuus puátih ovdâsteijeeh jieškote-uv eennâm sämitige nuorâiraađijn/-lävdikuudijn. Nuorâilävdikodde čokkân SPR almosčuákkim ohtâvuođâst. Suomâ sämitige ovdâsteijen lävdikoddeest lii nuorâirääđi saavâjođetteijee Nilla Rahko já jeessân Anne-Máret Labba. SPR lii vuáđudâm meid piätuaašij lävdikode. Lävdikoddeest Suomâ sämitige oovdâst II värisaavâjođetteijee Heikki Paltto. ¶ Kielâtoimâttâh huolât asâttâsteevstâi jurgâlmist sämikieláid. Ennuv jurgâluvvojeh še čuákkimij äššikirjeh tegu čuákkimpovdiittâsah, äššilistoh, pevdikirjeh, muštâlusah, vuáváámeh já budjeteh. Eres äššikirjeh, moh jurgâluvvojeh, láá jieškote-uv virgeomâhái luámáttuvah já olgosadalduvah, almottâsah, kulluuttâsah já tiäđáttâsah. Lasseen jurgâluvvojeh virgeomâhâšmiärádâsah, lopeääših, tegu pirâsteknisiih äššikirjeh sehe tieđettemčáluseh, koolbah, viärmádâhsiijđoh já oskoldâhliih teevstah, tegu rukoseh. ¶ © 2010 Sanna Jortikka, Pirkko Lehtiö, Matti ¶ Meccihaldâttâslaahân iävtutteh merhâšittee nubástusâid. Laahân iävtutteh väldiđ sämikulttuur hiäjusmittemkiäldu sehe oovtâstpargokenigâsvuođâ sämitiggijn já nuorttâlâšâi sijdâčuákkimáin sämikuávlu eennâmkevttim vuáváámist. Iävtutteh, ete meccituálutooimâ rievdâdeh finnodâhhân nuuvt, ete tast ličij kevttimvuoigâdvuođâsopâmušâiguin ohtuunisvuoigâdvuotâ meccituálu háárjutmân staatâ haldâšem meccituálukuávluin. ¶ Zoja Nosova – nuorttâsämikielâ algâjalgejeijee ¶ a. Kišto čuávdá 10-jeessânsâš palhâšumelävdikodde, moos kulá ohtâ ovdâsteijee jyehi kulttuurkuávdáá kevtteeorganisaatiost (ohtsis 8 ovdâsteijed) sehe ovdâsteijee Seenaat-kiddoduvâin já kulttuurkuávdáá arkkitehtuurkišto vuáittám vuávájeijee¬juávhust. ¶ 0,5 kg kuškâdum poccuupiärgu ¶ Cancoiba motomin Njuámmil-Juhháán värivieltist ciäggusist. ¶ kissa ¶ servikoodán ¶ 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶ Jis haahâ toovvât negatiivlijd vaikuttâsâid algâaalmugân, kalgeh haavâst västideijee já algâaalmugij ovdâsteijeeh sooppâđ linásmittee tooimâin negatiivlâš vaikuttâsâi minimistmân. Haavâ olášume kalga čuávvuđ oovtâst algâaalmug ovdâsteijeiguin. ¶ – Maht toin piergiiččij? Keesijd nuuvt-uv, ko talle lii tot lyemeäigi, mut maht te tälviv, ko eennâm alne lâi meetter asosâš muotâkerdi. Kii vajaččij kuldâliđ ton jyehipiäiválii lyemeskeikkim peeivist nuubán. ¶ Já nuuvt te moonâim uuccâđ purâdemsaje. Olgon hooteel aldasijn ij oinum mihheen tagarijd, mii ličij sulâstittám purâdemsaje. Eelijm kale käävpist uástimin Esterân vala lasepurrâmuš čuávuvâš piäiván, mut purâdemsaje ij kavnum kosten. ¶   Eastpress/Minden 20A, 42A, 43A, 43B, 44A, 89B, 91A, 98A ¶ Álttár lii Immeel mieldiorroom saje, mon paaldân ristâlâš servikodde čokkân ruhâdâllâđ já kijtteđ Immeel, kuullâđ suu sääni já vuástáväldiđ ehidâs sakrament. Ohtsii immeelpalvâlusâst uážžup vuoimijd jieččân elimân já tooimân. ¶ Piälduh lijjii main finnejii potásijd, porkkanaid, laantuid, navrâsijd olsis já mii peerâ finnij sist taid. Lijjii meid ruis-, ohra-, kaura- já syeinipiälduh. Ton táálust lâi purrâmuš, piärgu koolgâi uástiđ kostnii eres saajeest. Iännâm oostij lumivaaralijn vuáksákálbáá, iäččâm njuovâi já ruovjij tom tast naavit piällást. Tááluviehâ já motomeh iärâseh-uv togo alda ässein imâštellii iäččâm čiäppuđuv, ko nuuvt pyereest maatij ruovjiđ-uv. Toh lumivaaralih lijjii Karjala evakkoh. Mijjân lái tot oomâs uáiniđ, maht tobbeen ulmuuh ryevjejii. Sist lâi stuorrâ ákšu moin čuollii roopâ, taggaar lâi sii ruovjim tääpi. ¶ Anarâškielâ lii uccâ kielâš, mut kielâlâš ávusvuotâ já unnuuvâšvuotâ kielâpiervâl tuáimei koskâvuođâst láá išedâm anarâškielâ iäláskittempargo positiivlâš vaikuttâsâid. Kielâpiervâltoimâ kuoskât vijđáht siärváduv: kielâpiervâlpárnái perruuh puátih fáárun kielâ pirrâdâhân já ohtsâš toimâ puáhtá positiivlâš vuoiŋâ. Avveel anarâškielâ kielâpiervâl vuáđđudmân čyeccee pargo lii tääl álgám. Vistig kärttejuvvoo tot, mon ennuv mielâkiddiivâšvuotâ anarâškielâlâš párnái tipšosajan kávnoo avveellâš páárnášperruin sehe tot, kost finnejuvvojeh pargeeh, saje já ruuđah tooimâ jotonpiejâmân. ¶ »Mâid gâlgé ovtâst pârgât? Go don dal jo leddjik nu laike ja rakkéslâš oađđemsâddjai, mâid don dâlle dâgak, goas mon im læk dast?» (Maid kalgeen oovtâst porgâđ? Ko tun lijjih nuuvt läški já rähislâš uáđđimsajan, maid tun talle toovah, kuás mun jiem lah tast?) ¶ Ovdáneijee muštopuácuvuođah sämiaalmugist, Anne Remes, neurologia spesiaaltuáhtár, professor, Nuorttâ-Suomâ ollâopâttâh. Savâstâllâm. tme 10.45 – 11.45 ¶ Alme 3, 7, 12, 13, 15, 18, 24, 25, 27-29, 32, 33, 38, 41 ¶ B Hajâááicu jamâstume ¶ ivne sáttá puáttiđ tiäpuin. Čuovjisruánáá ivne muštâl čuovjistiäpuin. ¶ suájáspeeijâl . Vuonjâsluddijd tijpâlâš já čielgârájásâš suájá kovos, mast lii merhâšume kihâmist já mast lodde tobdá jieijâs šlaajâ. ¶ 58 ¶ pieggâvyeimilájádâs 105, 107 ¶ 2. Sáárgu vihkosâd Ruotâ káártá. Raijii toos Ruotâ kulmâ váldu-uási já sáárgu juáhâžân tijpâlâš enâduvâid. ¶ Avveeljuuvâ čääsih lyeštih Aanaarjäävri já Paččvei pehti Jieŋâmeerân. Aanaarjäävri luándutilán vaikut čäcitääsi heiviittâllâm, mii tahhoo Paččvei vyeimilájádâsâi čäcivuárhái tassiimân. Čäcitääsi pajanem algâkeesist áštá cuávis riddoin pessejeijee ludij pessim. Meiddei kyelinaaliijd čäcitääsi heiviittâllâm vaikut. Avveeljuuvâ njálmádâhgin ij šeštâšuu čäcitääsi heiviittâllâm vaikuttâsâin, mut liijká tot lii ohtâ merhâšitteemušâin Aanaar loddečuásáttâsâsâin. ¶   Uárree ¶ Meid kirje tâi ton uási digitaallâš ¶ 2. a. Mast tuubdah maaijuv aassâmsaje? ¶ Já mun vuolgim pääihi kulij já valdim kievânjuollâs, ¶ Suullân lovádâs Suomâ siseennâm čaasijn láá lijgešoddâm ađai valjaasraavâdliih jäävrih, moh spiekâsteh maaŋgânáál kuorbâsub jaavrijn. Täid lijgešoddâm javrijd kolgeh pirrâsist ennuv raavâdamnâseh, moi keežild šadolâšvuotâ lii uáli valjaa. Pááihui tot puáhtá leđe nuuvt saahâd, et čoođâ ij peesâ. Sierâlágán šaddošlaajah láá valjeest. Meid elleenäälih láá uáli ennuv, já jieškote-uv šlaajah, nomâlâsân čielgitävtittemes uccâ tivrááh láá ennuv. Maaŋgah lijgešoddâm jäävrih láá Suomâ korrâ luándust njuolgisteeđân luándu-ustevij kuovđah, main pessejeh čyeđeh, joba tuhátteh čäcilodeh. Lijgešoddâm jäävrih láá maaŋgah cuávis uccâ jávrááh já stuárráábij jaavrij suáijáás luohtâpoođah. Čääci täin jaavrijn lii távjá siävŋus ton keežild, et čääsist láá valjeest pirrâsist kulgâm amnâseh sehe siemin tiäpuh já eres iäláneh. ¶ Edita Prima Oy ¶ Saje kavnâm káártást ¶  predikatiiv.   Ko suoi tom kuuláin, te koočâi eeči jaamâs, já enni šoodâi mielâvänivuotân já jaamij muádi peeivi keččin. ¶ Subjekt kyeveer = haara ¶  # 6. Meksiko 320 ¶ Almalâš Eeči addel mijjân Pase Jiegâs, nuuvt et mij suu áármu vaikuttâsâst oskop suu pase sääni sehe eellip Immeel uámmin tääbbin ääigist já tobbeen nuvâhánnáávuođâst. ¶  tagarijd Heeihâst lii vala illâttâs párnáid. Sun kuáivu luumâst l-mallisii puško tähtipitá já iätá: ¶ Huápust uágustum málásist, ¶ oro tuurvâstmin sämmilij vuoigâdvuođâid sämikuávlust tuárvi pyereest. Sämipeleh já -seervih láá ¶ Teatter áámmátlii škovliittâsâst oopâ jotteeh (nubbe tääsi, TEAK já áámmátollâškovlâ) iä uážu väldiđ uási. ¶ – Lah-uv riävskáid vala pivdám? ¶ Savâstâllâm tovâttij meid artikkâl 8(j)-pargojuávhu ruttâdem. Kuhes savâstâlmij maŋa aalmugijkoskâsii artikkâl 8(j)-pargojuávhu budjet valdui uássin oles sopâmuš budjet. ”Taat lii hirmâd tehálâš miärádâs. Ovdil puoh sopâmušuásipeleh iä lah ruttâdâm aalmugijkoskâsii 8(j)-pargojuávhu. Artikkâl lii biodiversiteetsopâmuš tehálâš uási já puoh staatâin lii ovdâsvástádâs algâaalmugij ärbivuáválii tiäđu turviimist. Miärádâs puáhtá meid jotkuuvâšvuođâ já tiädut aalmugijkoskâsii ohtâvuođâ čonâdâttâmvuođâ algâaalmugij vuoigâdvuođâi turviimân”, sämitige delegaatih Näkkäläjärvi, Tapiola já Heikkuri ilodeh oovtmielâlávt. ¶ merâkuáskim.....126 ¶ Galerina ¶ kaccuu ¶ * Váldusalist juvâstâhvyebdimvuoigâdvuođah. Falâdemtiiláámijd kalga rähtiđ ovdil čuákkim, puh 010 839 3109, Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. ¶   Sämitige čäällimkodde lii kiddâ 7.7. - 1.8. koskâsii ääigi. ¶ Otsikko ¶ – Mij sierâdep kumppi já puásui -sierâ já vyeijip moottorkiälháiguin, muštâleh Lavri, Piäkká já Saana. ¶ Kiđđuv kiehâ kokká! ¶  väljejui * Čuákkimfaalâdmeh. Luuvâ lase. ¶ Ele adde kievhivuođâ, ele rigesvuođâgin. Adde purrâmâš tommittáá ko tarbâšâm. (Sänivaj. 30:8) ¶ Liävdooluohtâ = Leutolahti ¶ – Jáá, Hanssâ himettistij. ¶ Lii-uv vuojâ? ¶ Váldu-ulmuuh: Ante já Oula Heatta ¶ Kirjeest Kyelisieidi maccâm (2005) čalluuh: Almaa šoddâmpeivi, Juuvâi juuhâ, Kaandâ škovlâpeivi,Turisti kyeli. ¶ Jookeerpargopittá ¶ Säämi parlamentaarlâš ohtsâšpargo tehálâš ulmeh láá meiddei sämikielâ kyeskee lahâasâttem harmonistem jieškote-uv enâmijn, säämi kielâohtsâšpargo uđđâsist ornijdume, sämimáttááttâs nanodem eromâšávt vuáđuškoovlâin, oppimateriaalohtsâšpargo ovdedem já säminuorâi uásálistem- já vaikuttemmáhđulâšvuođâi pyeredem. Säämi ollâškoovlâ ovdedem säämi ollâopâttâhân kulá meiddei parlamentaarlâš rääđi tiäddučuágástâhsuorgijd. ¶ – Na kielestiđ-uvkâs vala tuot kandâ áigu! Eunuk suutâi. ¶ Uággoo koddem vuáskuneh teddih táválávt 100–300 grammâd, mut stuorrâ vuáskuneh pyehtih teddiđ joba pelnub kiilu. Ko vuáskuneh láá ovdâmerkkân uccâ mecciladduust liijgás, te jyehi vuáskunân ij keelijd raavvâd. Talle láádu puoh kyeleh láá siämmáá stuárusiih uccâ vuáskunááh. Vuásku lii Suomâ aalmuglâškyeli, ige tušijtiet, ko vuáskuneh láá masa puohâin jaavrijn, meid meerâ riddočaasijn. Vuásku lii Suomâ táválumos kyeli. ¶ Kieđâvušâm šlaajâi aalmugnomâttâsâid vistig kielâtipšom uáinust. Puáris noomâi juávhust láá väljejum anon tiätunoomah, moh annojii šiev nommân. Šiev noomâ várás láá miäruštâllum tiätukriteereh. Tehelumos kriiteer lii tot, et nommâ kalga kuvviđ šlaajâ. Šiev nommâ ij adde maggaargin puástuibárdâs šlaajâst, já nommâ kalga leđe uuniik. Anon väljejum šlajânommâ ij meiddei uážu leđe liijgás kukke teikâ mudoi väädis mušteđ. Suomâkielâst kielâtipšoi avžum lii lamaš tipteđ noomâi maksimkukkodâhhân kulmâ sääni, já siämmáš linjá lii valdum meiddei anarâš nomâttâssáid. Váddáseh mušteđ láá ovdâmerkkân tagareh noomah, moh láá liijgás siämmáálágáneh. Tondiet ovdâmerkkân loddenomâttâsâin ij puáhtám kevttiđ aalmugnoomâid paaccâhlodde já paaccâhloddááš kyevti šlaajâ nommân. Täst noomâi áinoo iärutteijee äšši ličij lamaš deminutiivsyergis. Noomâ valjiimân puáhtá motomin vaikuttiđ meiddei tot, lii-uv ohtâgin noomâin monnii suujâ tiet tobdosub ko eres nommâiävtukkâsah. Šlajânomâttâsâi pyerivuođâ kalga kuittâg jyehi tovváá viekkiistâllâđ sierâ, tastko puoh esken nomâttum šiev noomâ kriiteereh iä ain olášuu siämmáá noomâst. Jis nommâpuáđus ij šoodâ monnii suujâ tiet tuhhiittetten, noomâi normâdmist puáhtá ollásávt luoppâđ hyeneeb noomâst já rähtiđ sajan aaibâs uđđâ noomâ. Taat lii máhđulâš talle, jis aalmugnommâ ij lah meendu pyereest vuáhádum kielân. Šlajânommâkomiteai feeriimij mield kielân jo vuáhádum noomâi muttem lii vaigâd, tastko uđđâ nommâiävtukkâsah iä táátu uálináálá tuhhiittuđ kielâsárnoi kooskâst. Tien tááhust hyenebij mut vuáhádum aalmugnomâttâsâi puotâ ferttee-uv ain viekkiistâllâđ, puáhtá-uv tággáár noomâ liijká tuhhiittiđ kielân, veik tot ij šlaajâ kuvvim tááhust liččiigin aaibâs korrekt. ¶ juhârapu.....39 ¶ Arvâliččim, ko máánutaavdâin kierdee kálguolmooš koccáá tie iiđeed neelji ääigi já njuškee seeŋgâst, lii erduu tegu veepsis te. Já nuuvt sun juurdâš ete: ¶ Tundra lii Euroop tavemui oosij šadolâšvuotâ. Maaccât jieijâd mielân (36A), mii šoŋŋâduvâid lii Euroop taveoosijn, Jieŋâmeerâ riddoost. Tundra enâdâh lii koorâs já monotoonsâš. Vijđes kuávluin šaddeh tuše jáháleh já siähtáleh, syeinih já toŋâseh. Kolmâs keežild tundraast iä šoodâ muorah. Eennâmviljâlem lii tobbeen máhđuttem. Kyelipivdo já puásuituálu láá kuávlu tehálumoseh áigápuáđuh. ¶  eromâš páálupeeli ¶ njavkke skivŋe ¶ Mudusjäävri Liävdooluovtâsthân lii Sokolmasuálui-Sokolmasaari (> ¶ Sun lâi tietimin puácuvuođâstis já veikkâ valdâttâlâi-uv aaibâs endurân, te tuávtir kuittâg huámášij, et suáittest iä tääiđi leđegin jyelgih rašeh, pic peeljij kooskâst lii váddu. Tuáhtár lâi suáitistâm Kaamâs škoovlâ tallaa stiivrâ saavâjođetteijei, kote lâi Venneber Uuno, et škoovlâ máttáátteijest iä lah tääl puoh ääših oornigist já et suu kolgâččij lääjijdškyettiđ tiipšon. Ij lah tiäđustkin povvâstemäšši, jis olmooš šadda mielâs keežild veikkâba jolâiviistán, mut návt ulmuuh láá kuittâg čoođâ aaigij porgâm já porgâččii täst oovdâs-uv. Mielâttum olmooš iälust suu jieijâs mailmist, mon tiervâs olmooš ij tuubdâ ige addii tom já uáiná-uv aašijn iänááš tom hiärváás pele, veikkâ avâštâlâččij-uv tom stuorrâ tragedia, mii pyeccee lii kuáhtám. ¶ b. Täsiliegâs elleid. ¶ Sämitige saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio já Petteri Laiti. ¶ Urho Kekkos aalmuglâšmecci (uásild) ¶ Lâiba ohtii uárree. Ton nommâ lâi Petteri. Petteri lâi čeppi suáládiđ lode moonijd. Ohtii Petteri moonâi lode moonijd väldiđ. Talle tobbeen lâi nubbe uárree já tot lâi-uv jo váldâm taid moonijd. Talle tain šoodâi rijdo. Petteri ij vuáittám nube uárree, suutâi tast já aalgij hárjuttâllâđ já raahtij olssâs čurmâmseehâ. Talle poođij juovlâ já juovlâäijih poođij. Petteri vahâgist čurmâdij suu, ige juovlâäijih adelâm Petterin läähjijd ovdilgo Petteri piivdij addâgâs. Já talle Petteri piivdij addâgâs juovlâäijihist já talle uážui läähjijd. ¶ jehhee = vedenpitävä 185 ¶  Maarit, Keesi piejâi kuámmirijdis njäälmi kuábbáá-uv pel já čuorvij: ¶ Luvâttâhkuursâi čođâldit ¶ Sust lijjii kyehti saaveehčiptemmuorâ, ko sun taid já savehijdis puovtij tupán, ko saavehčiimâh lijjii njuáludâm. Tuuveest täkkituulâst koordij savehij čiimâid já tiällái taid čiptemmuoráid. Saveheh lijjii pieijum čiptemmuorân, tast sun kiäččá pargoos puátusijd já arvâl: ¶ a. Ivnii paldâsii káártán Niili njálmáduv já ¶ 6. ¶ Jenni-siäsást. Sun čáálá, ¶ Cuáŋuimáánu 2008 (36 sijđod) nummeer lâi párnái já nuorâi nummeer, mon toimâttij Petter Morottaja. Uáivičalluustis Čääli, sáárnu já räähti kuuvijd čáálá saavâjođetteijee návt: ¶ Lyešti elleid tutkâm maŋa maasâd čáácán. ¶ Kirdemmašinist čokkáádijnân must lâi asto smietâdiđ peeivi tábáhtumijd. Oovtâ ääši kale teddim pyereest mielâsân – váhá tego raavân olssân puáttee reeisui várás: liävus te mon uánihâš mätki peri, váldáččim ain väripihtâsijd lavkkâsân. Juguurti teikâ eres turde kománem pihtâsij oolâ ij innig nube keerdi pastaččii pillediđ muu pargopeeivi. ¶ Kielâpalhâšume mieđettuvvoo ovtâskâsulmuid (meid juávkku) tâi siärváduvváid (meid servi, lájádâs) moh láá mávsulávt toimâm merhâšittee vuovvijn sämikielâ oovdedmân tâi siäilutmân. Palhâšume puáhtá mieđettiđ om. Kirjálâš, njálmálâš tâi eres áánsuin, moh sajaduveh vijđáhit jieškote-uv toimâsuorgijd. Palhâšume puáhtá jyehiđ maaŋgâi vyeittei kooskâ. ¶ "Kielâ iäláskitmân sihtejeijee tooimâin kalga anneeđ mielâst, et sämmilij vuáđulavâlâš vuoigâdvuotâ jieijâs kielân já kulttuurân kuáská ubâ eennâm. Eromâš huámášume kalga kiddiđ toos, et puohâin sämipárnáin lii puigâ máhđulâšvuotâ oppâđ jieijâs kielâ já kulttuur ubâ väldikoddeest." Riehtiminister Anna-Maja Henriksson tiäduttij jieijâs sahâvuárust sämikielâ já maorikielâ iäláskittemseminaarist 13.09. táárbu läjidiđ pissoo toimâmmaali sämikielâi iäláskitmân. ¶ 3. Kuorgah pessejeh jolgâ jeegijn. ¶ – Já maid joolâid tun sáárnuh? Assaaskuolgâ pallâgij. Tálunjobžâ vala suttá mijjân! ¶ 25 Eeči mii - 26 Vuossâmuš táttum ¶ hervâvaccâ, -vaaccâ = koristelapanen ¶ Ruttâ: euro ¶ Proojeektpargee pargoid kuleh el. Skammâkoveh algâaalmugij elleekovefestivaal párnáipeeivi orniimeh já mediašoddâdemmateriaal nuurrâm. Pargo álgá tállân já pištá máhđulávt 28.2.2015 räi. Pargo miänástuvvee hoittám išedeh heivejeijee škovlim sehe sämikielâ táiđu. Proojeektpargee pälkki miärášuvá Suomâ sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi V/II mield (vuáđupälkki 2110,20 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. Proojeektpargee toimâsaje lii säämi kulttuurkuávdáš Sajosist. ¶ Sämitigge almoot uuccâmnáál HALDÂTTÂHHOOVD meriäigásii virge 1.2.2014 – 31.1.2015 koskâsii ááigán, máhđulávt kuhheeb-uv ááigán. Haldâttâhhoovdâ váldupargon lii jođettiđ sämitige stiivrâ vuálásâžžân sämitige haldâttuv, ekonomia já pargojuávhu, tooimânpieijâđ sämitige miärádâsâid sehe suunnâttâllâđ já ovdediđ tige tooimâ. ¶ Uáppei puáris testament ¶ - Mii peln lii siämmáá. Mii pele jaavrijn láá čääsih nuuvt paijeen, et kärbisroobdâid ferttij alediđ. ¶  i purjosiipuul 40 ¶ – Ep faalâ viine, kalga vist purâdiđ. ¶ a) ¶ – Ive 1994 seervi stivrâ čokkânij kuohtii já toovâi miärádâsâid Anarâšpálgá väzzimân uás álistmist, párnáileerâ orniimist, mii uárnejui Njižžjäävrist já paddimmaašin skappuumist siärván. Anarâš-lostâ almostui kulmii, main ohtâ lâi Párnái Anarâš. Loostâ toimâttij Anssi Mattus já suu išedij Ilmari Mattus. Ruttâ loostâ várás lâi puáttám Máttááttâsministeriöst. Puohâi jesânij meeri lâi ive aalgâst 122 já ive loopâst 157. Anarâšpálgá väzzimân Čevetjäävrist Stuorrâvuonân uásálistijn Matti Morottaja já Ilmari Mattus. ¶ viehâ vissásávt lasettâm táápu já ličij lamaš váádduh orniđ. Motomeh pargeeh toimâttii vástádâsâi ¶   a. niijto tiivrijd (4), ¶ Ei piikki pistä. Sinähän itse työnnät itsesi piikkiin. ¶ Tiyy-tyi, tiyy-tyi, jiem vaje eenâb! Karr-karr-rr! ¶ Joh. 16:24 x ¶ 9. Muorâst mákkojeijee njomâtteijee, mii lii vaarâst lappuđ ¶ ceelhâvastuu karvem uálgicelkkuin ađâi KR92 olgospyehtim sanottuaan tämän lii ¶ Jouni Aikio ¶ – Oađáh-uv tun ? Čáállám J. C. Ryle , anarâškielân jurgâlâm Lauri Itkonen 1937. 11 s. ¶ Čuudâ lii nuuvt tievâ, et loopâst čiäruškuáđám já uážum čokániđ konjâlijd sikkođ. Jiem kuulâ ubâ tomgin, eeđâš-uv máttáátteijee iärrásáid muu noomâ, lam nuuvt paaloost já iätádum. Tom tuše tuubdâm, et iäráseh vaarâ keččih muu já pilkkedeh. Jiem tuostâ vilppođ pirrâsân, keejâm tuše pevdilookán já sihâstâm tyelittälli čolmijdân pusseersuáján. ¶  ij AIL ( tavesämi-,aanaarsämi- ja nuorttâsämikielân) ¶ Muoi čaŋâláim miäcán. ¶ 75 ¶ 4. Tuuđhâ siijđoi 190-191 káártá. Noomât oovtâ ¶ Sij juttii uáiviluodâ mield mottoom ääigi. Talle oovdâst pajanij viehâ stuorrâ táálu, mii lâi viehâ komálâš häldei kaavpugist. Táálu lâi čiŋâttum veikkâ magarij mučis keđgijguin já saatij leđe fáárust kolle já silbâ-uv. Táálust lijjii kyehti uuvsâ paldâluvâi já toh láin kuábbááh-uv vissâ kuittâg kulmâ meetter olluuh já meetter kubduuh. Uksâ ij lamaš rahtum čuovjis muorâst, mut tot-uv šlaajâ lâi oomâs Joovnân, tot lâi eenâb ruopsisláván. Kyehti häldee čuážžoin uvsâi paaldâst já sunnust lâi kuábbáást-uv monnii muđusâš lusis já kuhes suábbi kieđâst. ¶ Saksa E5-F5 ¶ Anarâškielâ peivi 30.8.08 Siijdâst ¶ Kessvuonâ Cuobbuunjargâ ¶ Oovtâ keviduvâst láá ain kyehti uávsi ciäggud já oovsij kooskâst lii kielâvárvu. Nube uáksán äijih vuolâst puázi. Puázán lii pyeri kiddiđ messigsraaŋgâst rahtum jurbâ kielâváárvu. Kielâváárvun Matti já äijih lává puunnjâm ucceeb váárvu, mon čoođâ messigsraŋgâ lii pyeri uigâdiđ já kiesâliđ puázán. ¶ - Jiem tääiđi ostâđ puurrâđ iiđeedpitágin, Heikkâ kullui etâmin já pajanij seeŋgâst. ¶ Piäggá. ¶  ibbeerd Mun tuáivuttâm eromâšávt Maurin já meiddei Ailâ-Maarit huolhijd já ustevijd ennuv naavcâid toos, et mij vaijeep anneeđ huolâ kyeimistân taan stuorrâ soro ääigi. Tuáivum, et mij puohah pastaččijm jieččân roolijn ovdediđ Ailâ-Maarit eellimpargo toin naalijn, et Ailâ-Maarit kielâlâš já kulttuurlâš máttu sirdâšuuččij luándulávt meiddei puáttee suhâpuolváid. Talle puáttee-uv suhâpuolvâi anarâšah pasteh luuhâđ tast, kii Ailâ-Maarit lâi, maht sun eelij já maggaar stuorrâ árvu já merhâšume suu pargoost lâi anarâškielâ já anarâš kulttuur oovdedmân. ¶ páštá jerdust uáivi paajaabeln. ¶ kielâkevttimtilálâšvuođah: pargoh, tuoijum, luándust jotteem, lávustâllâm, määđhih, kuáhtáámeh, kolliistâlmeh já tábáhtusah ¶ 117 ¶ genetiivráhtusáin jäämmim räi (spiekâstemjuávkku nr 2), tastko anarâškielâst räi ¶ Máárjá tivrâs oljo ¶ ~~~~ Anarâškielâ tááiđust lii Teerhin lamaš ävkki, lâihân sun anarâškielâ máttáátteijen oovtâ luuhâmive 2010–2011 SMK:st. Sun savâstâl pargo- já oovtâstpargoskipárijdiskuin anarâškielân ain tyelli tälli já sun lii ettâm jieijâs uáppeid-uv et suin lii máhđulâš sárnuđ anarâškielân, jis haalijd. ¶ tuáŋgih < tuáŋgi = kömpelöitä < kömpelö 26 ¶ Jookeerpargopittá 9. Šoddâd kuoppuu. ¶ 1. Kuvvii nuárjui vuáhádume čäcielimân tai jieš- ¶  mield Tiervâpuáttim láá nuuvt sämikuávlust ko eres-uv kuávlust Suomâ ässee päärnih. Leeirâ ääigi uápásmuveh pargopáájáin eres lasseen jävrikuáláástmân viermijguin, nuorttâlâškulttuurân já nuorttâlâšâi historján sehe elleekove rähtimân. Päärnih peesih jiejah čäälliđ já čaittâliđ elleekuuvijn. Elleekuuvijd čäittih Yle Säämi sämikielâlii Unna Junná –párnáiohjelmist já lasseen rähtih uánihisfiilmâid Meccihaldâttâs jieijâs kiävtun. ¶ Tave-eennâmlâš säminuorâi konferens Suáluičielgist ¶ šaddaamus? ¶ Ij-táválâš peivi (Anarâš, 1999) fiktiivlâš ¶ Manen šadoh láá iäláánkode tehálumos juávkku? ¶  on  Pekka – Kuus mij täälgis vyelgip? kullui oppeet koččâmuš muu paaldâst. ¶  lah AFRIK ¶ Ovdedempeeivi ääigi savastâllâp sämikielâlii oppâmateriaalpyevtittem tááláá tiileest já puátteevuođâ visioin. Maid hástusijd digitaallâš oppâmateriaalpyevtittem já máttááttâsvuáváámij uđâsmittem pyehtih sämikielâlii oppâmateriaalpyevtitmân? Kuullâp Kustannusosakeyhtiö Otava kuástidemhoovdâ Mervi Korhos sahâvuáru digitaallii oppâmateriaalpyevtitmist já sahâvuáruid sämitige jieijâs oppâmateriaalpargoost. Tilálâšvuođâ puáhtá čuávvuđ reaalääigi stream-vuolgâttâssân internet peht teikâ puáhtá puáttiđ pääihi alne (váátá almottâttâm!). Almottâtmeh 13.9.2014 tme 16.00 räi: irmeli.moilanen (at) samediggi.fi Lasetiäđuh: Hannu Kangasniemi, hannu.kangasniemi (at) samediggi.fi, puh. 010 839 3115 ¶ 101A Liijkás stuorrâ raavâdamnâsij meeri jäävrist ađai lijgešoddâm uáinoo tiäpui já šadoi lassaanmân. ¶ 12. Lactarius pubescens – Villakarvarousku – Ullosoovsâruávsku U ¶ Sämikuávlust staatâ haldâšem kuávluin hárjutteh meccituálu eromâšávt Laapi palgâs já Aanaar kieldâ kuávluin. Meccihaldâttâs, palgâseh já luánduseervih láá sooppâm koččâmušâst leijee kuávluin tehálij puásuituálukuávlui já luándučuosâttuvâi rávhuidutmist 20 ihán. Sopâmuš rahtui ive 2010. Staatâ haldâšem meccituálukuávluin heiviitteh PEFC-meccisertifisistemkriteerijd. Sämikuávlust láá jieijâs kriteereh, moh láá sooppum oovtâstpargoost Meccihaldâttâssáin, nuorttâlâšâi sijdâčuákkimáin já sämitiggijn. Sämikuávlu palgâseh láá tuhhiittâm kriteerijd. ¶ Eeči Anarâškielâst tohon kulij čujotteh uigâđ já uigâdem merhâšeijee säänih valgâđ , valgâm (uigâm) já valgâstem . Paje-Áhujäävri kuálmádin mädimuu njaargâ nommâ lii Valkasarvi , mon anarâšnommâ lii viehâ vissásávt Valgâmsuárooh, mii kiävttoo juoŋâstmist (Ilmari Mattus, Anarâš päikkinoomah). Tot sáttá leđe meiddei Valgâsuárvi toin, ko valgâmist kevttui eidu suárváš. Puáris häämi soarvi kulloo vaarâ omâs piälján sarvi . Oskomist lii, et taat nommâ lii vala uánánâm monnii kuhheeb noomâst, veikkâba *Valgâsuárvinjargâ. Suomâkielâsthân lii-uv tääppin uánidiđ paihijnoomâid, Sammuttijärvi lii Sammutti, Kasariselkä lii Kasari jna. ¶ “Mondiet jieh uásti njálgáid?” ¶ 90B Nuárju čiivgâst lii timmâ kuovgis turkkâ. ¶ A. Purrâmâšverkkiráhtulâšvuotâ ¶ Gyllenberg (1994) sänikirjeest juávkku nr 6, pic veerstâ Luuk. 22:16 peht juávkku nr 3. ¶ Jonsahpeivi ¶ roin ihásávt. ¶ 5) Huksiđ sämikiel kielâ- já kulttuurpirrâsijd, moh išedeh sämikielâ siäilum ubâ enâmist; ¶ Mij lep tääl korrâsávt rähtimin anarâškielâ oppâkirje luvâttuv várás, já teevstah älgih leđe forgâpalij čuákist. Šiev oppâmateriaal ij kuittâg lah tuše tekstâ, mut ferttip meiddei paddiđ teevstâid já kuldâlemhárjuttâsâid, vâi uáppeeh hárjáneh še kuullâđ kielâ. Juurdân ličij sárnuđ jienâpáádán aainâs-uv mottoomverd materiaal jo kesimáánu nube oho , mii álgá 8. peeivi. Mist lii tárbu maaŋgâlágán jienâid, tondet ko teevstâin láá maaŋgâlágán ulmui vuárusäänih. Ličij pyeri, jis toh iä puoh finniiččii jienâs oovtâ ulmuu njäälmist! ¶  uážu 422. Pyerákiäinu ¶  porgâččih, 7 a. Čääli maht äijihšoŋŋâ šadda. Aalgât kooveest A. ¶ – Ij munnustkin innig lah nelgi. ¶ Elleikäärdi poccuuh ¶ Puppâ iššeed Kuobžâeeni kuáđi uuvsâ kiddiimist. Forgâ muotâ čiähá kuobžâi kuáđi. Tot lii čiähusist muottuu vyelni. ¶ U-häämist: 44 ulmui ¶ Maašin omâstij North West kirdemfinnodâh já tast lijjii nuuvt unohis peenkah, et jiem máttâm uáđđiđ ollágin. Kirdee lâi 40 miinut äigitaavlust maajeeld, mut ko lâi mietipieggâ, te vaaldijm äigitaavlu kiddâ já poođijm aaibâs äigitaavlu mield Amsterdamin. Tobbeen keevâi kuittâg nuuvt, et Minneapolis maašin puáttimpoortâst lâi mottoom eres kirdee já kaartâim vuordâččiđ masa tijmepele, ovdilgo peesâim toos. Lâi kuittâg innig äigi 20 miinut Helsigân vyelgee maašin ááigán já munnui poođij huáppu. Munnust ij lam tiätugin, mon kukken Helsigân vyelgee kirdeemaašin porttâ ličij já nuuvtpa muái savŋeláim (káččâláim). Tobbeen lijjii kale toh livguhihnah, mut toh lijjii ulmuin tievâ já karttáim kaččâđ toi lappâd. Toomáin 15 minuttid já kiergânáim mašinân, äigi paasij vala kuttâ miinut. Rekinistáim, et vazzijm já kaččáim ohtsis 1,5–2 km, ovdilgo pyevtittáim Helsig poortân. ¶ Kištodempargoi čaittâlem ¶ máhđulâš”. (Toivanen 1989: 45.) Toivanen (1985) maainâš meiddei, et ¶ tärhibeht sunnuu litto (spiekâstemjuávkku nr 2) , tastko koččâmus lii kyevti ulmust já ¶ VUÁRUTTUVÂI KOLLIIMIN ¶ Árvuštâllâmkomitea lii meridemváldálâš, ko kulmâ jeessân láá mieldi čuákkimist. Miärádâsah tah ¶ Saimaanuárju lii áinoo nuárju, mii lii hárjánâm eelliđ jiäŋŋoo jaavrijn. Tot lii meid áinoo nuárju, mii ráhtá táálván piäju. Piäju syeijee nuárju kolmâsist já piäđuin. Saimaanuárju piäsá puohčâliđ piäjust njuolgist jieŋâ vuálá. Tot tuálá ubâ täälvi piäju aldasijn vuoiŋâmrääigi áávus, mast tot uážžu haapi pivdemmađhijdis ääigi. Pastelis kozâidiskuin tot ruákká käldee assab-uv jieŋân. (nabdam kale et panijdiskuin) Tom pehti tot piäsá meiddei jieŋâ oolâ vuoiŋâstiđ. Kiđđâtäälvi niŋálâs čivgá ¶ Sämitigge väljee koskâvuođâstis váldutoimâlâš saavâjođetteijee ubâ vaaljâpajan. Saavâjođetteijee pargon lii jođettiđ tige poolitlâš tooimâ já ovdâstiđ Suomâ sämmilijd aalmuglâš já aalmugijkoskâsâš ohtâvuođâin. ¶ Puoh váddásumosijn-uv atâštâsâin mij pyehtip jurgâliđ kejâstuvâidân Imelân já suu sääni lopádâssáid. Sun addel mijjân vuoimijd kierdâđ keččâlusâin. ¶ 2. Tanska lii ucemus já sahâdumosávt aassum Tave-eennâm. ¶ Já magareh tobdoh láá ulmuin, kiäh mättih kielâ? Toh puárrásub anarâšah, kiäigijn mun lam sárnum, nabdeh, et sij láá vájáldittâm ennuv jieijâs kielâst iäge sij jieijâs mielâst innig sáárnu tom siämmáá pyereest ko sii vanhimeh já madârvanhimeh. Sii láá čielgâsávt-uv epivissáh jieijâs kielâtááiđust. Já tagareh ulmuuh, kiäh láá eskin máttááttâllâm kielâ (sii etnisii tuáváážân kejâhánnáá), láá meiddei epivissáh jieijâs kielâst, tastko sämikielâ lii sijjân viereskielâ. Sist kuittâg lii taan tiileest, ko suhâpuolvah láá monâttum, stuorrâ ovdâsvástádâs tuálvuđ kielâ ovdâskulij. Taggaar olmooš, kiäst láá sämimadduuh, uáiná jieijâs mahtnii madâräijihijdidis já –áhuidis pálgái alne, nuuvt et sust lii “voorâst” motivaatio máttááttâllâđ kielâ. Tagarijd ulmuin vuod, kiäh láá puáttám ulguupeln, lii epivises tobdo tast, tuhhiittuvvojeh-uv sij kielâpirrâsân, veik sist kielâmáttu ličij-uv já šiev áámmáttáiđu-uv. Oovtâgin kielâsárnost ij lah taan ääigi vuovâs tobdo. Mun še lam maŋgii karttâm smiettâđ, maggaar sämikielâ sárnoo mun lam. Must lii tyehin suullân 15 ive äigimuddo, kuás must ij lamaš máhđulâšvuotâ sárnuđ anarâškielâ jur ollágin. Muu pärnivuođâ päikki Pärttihist kale lâi kyevtikielâg. Eellim tuálvui muu toin naalijn, et sämikielâ lappui, ko tevdim oovce ihheed já värrejim enijnân Pärttihist meddâl. Já veik lam-uv luuhâm ollâopâttuvvâst “sämikielâ” , muu uápuh lijjii iänááš-uv pajekielâ uápuh. (Eskin tääl maccim sämikielâ sárnoi juávkun, tastmaŋa ko lijjim tulkkâm pajekielâ luhâmân škoovlâst; keejâ ovdâsaahâ.) Mut eskin uápuidân loppâkeččin peessim porgâškyettiđ eenâb anarâškieláin, ko lijjim čođâldittám tehelumos uápuid já jieččân kielâtáiđu lâi tuárvi nanos. Mun še karttim máttááttâllâđ anarâškielâ uđđâsist. Nuuvt et anarâškielâ máttááttâlmist tuubdâm ain jieččân “jiešoppâm čyerbin” . Jieččân párnáid kale lam sárnum anarâškielâ, mut taatkin ij lamaš mihheen älkkees valjiimijd. Jis kielâpiervâl ij liččii, muu párnááhkin iävá sárnuččii sämikielâ. ¶ Ko te maccáim luámureeisust, te lâi-uv jo syeinimáánu pelimuddo já ton kooskâ munjin lâi eštus puáttâm räjikocceemlájádâsâst reivâ, mast čielgâi, et lijjim tuhhiittum räjisuáldáttin. Kolgâččim almottâttâđ porgemáánu aalgâst Ruávinjaargâst Laapi räjikosáttuv ovdâkoddeest Etelärinne 10:st, tme 08.00. Movtijdim, mut siämmást munjin šoodâi ucánjáhháá unohis mielâ tast, et sátáččim karttâđ kuus peri, veikkâba Ruošâ rááján, kuus mun jiem eidu tääl liččii lamaš nuuvtkin moovtâ vyelgiđ. ¶ Ko Joovsep pyevtittij viljâidis luusâ, sij valdii suu kiddâ já nuollii sust fiijnâ mááccuh já leggistii suu kááivun. Káivu lâi kuárus. Tobbeen ij lamaš ollágin čääci. ¶  + Hendâ ij kiergân vala juvâškyttiđ sääpi. Sun haalijd muštâliđ Heeikân eeji sorvâpiivdost. Sun moovtásk nuuvt, ete siävá korrâsávt kieđâiguin tuohu teehi. ¶ – Šoodâi mestâ jo paahâs tuon njuškom maŋa, Ánná pahudistij. ¶ – Vääldi tääl nube kirje já äälgi luuhâđ! ¶ – Tot kiävá älkkeht, Vuodâs rammuustij. Ij taarbâš ko väldiđ nuáidiseehâ já váhá jurâttiđ tom. ¶  leđe: 1) Koozah uážžuh tuoldâđ suolgâi aainâs tie nelji tiijme, ovdilgo lasettâh kyerejum potásijd já kavrasuvrâmijd. ¶ - Kulâba Haŋgal. Tot tijme ij vissásávt lamaš nuuvt tiivrâs. ¶   24 ¶ 2. ¶ eelliđ eennâm alne ko cuábuielleeh? ¶  ko Zoja Nosova lii toimâm nuorttâsämikielâ ovdâsteijen meid puoh neelji staatâst sarnum sämikielâid ovdâsteijee säämi kielâlävdikoddeest. Lävdikodde tuáimá Tave-enâmij sämitigij oovtâstpargo-orgaan, Säämi parlamentaarlâš rääđi vuálásâžžân. ¶ Nube iiđeed lâim kiergânâm čoonâdmist. Ležeh-uv iärâseh lamaš vaibâm, mun kuittâg lijjim. Iđedist ko peivi lieggiiškuođij, čokánim mievtâ oolâ, te lijjim toos nohádâm. Koccájim toos ko rovvim miehtâkopán. Peivi paaštij lieggâsávt, moonâim mottoom stuorrâ pievlân, raahtijm lávupele já oođijm já vuoiŋâstijm tom sruáŋgis pargo maŋa. Koccájim ehidist toos ko koolmâs šoodâi. Eeči já Issá-čeeci láin koccám jo ovdil já láin jo laiđiistâlmin áálduid kuáttum oolâ. Maŋgâ lijjii vedduuhánnáá vuonjalááldu-uv kiddâ. Motomijd tain koolgâi veddiđ kyevtist kyevti já peli pirrâmpiäivân ovdilgo laiđiitškuottii ollágin, motomeh áálduh vest lijjii nuuvt ruotâdiäkkáh ete lâi väädis peessâđ vedâmân. Toos moonâi tot ijjâlakke já nubbe peivi ovdilgo iänááš uási áálduin lâi finnâšum kuáttum oolâ. Keevâi nuuvt-uv motomin, ete taggaar ärgis ruotâdeves áldu ruotâi čiäpáttis rasta tâi lammâšui já tagarijd ferttejii koddeđ já motomin kákkásij-uv. Tom kale oinim talle ko čonâdijm jyehi kiiđâ, ete iä toh nuuvt heerkiht reštuu. Kale mottoom áldu reštui-uv, tâi kuodij jamâ vyesi. Ko viijmâg puoh áálduh lijjii läiđejum sajan, te puohtii älgiđ sirdeđ taid. Já kal tast lâi-uv pargo, kuohtii peeivist koolgâi sirdeđ. Mii perrust-uv lijjii ohtsis čiččâdlohán áálduh kiddâ. Muoi Issá-čessijn passijn vist áldusirden. Aalgâst lâi ennuu pargo tassaaš ko algii kuodâđiđ. Vyesimáánu kyehtlovváád peeivi kale lijjii kiäppánâm melgâd. Áldu ko lâi kuáddâm te ij tom tarbâšam veddiđ tađe kuhheeb ko vyesi čalga, te uážui lyeštiđ ááldu já vyesi moonnâđ. Viehâ viijđes koolgâi leđe eennâm já vedâmeh valjeest ko mii siijdâst-uv čannojii 250–300 áldud, já toh sirdojii kuohtii peeivist. Vyesimáánu loopâst áálduh lijjii kiäppánâm, iänááš uási lijjii kuáddâm. ¶ – Tot lii kal pyeri. Mun-uv lam kuullâm tii kuálástem- já muorjim reeisuin já puávtáččim motomin puáttiđ tii fáárun, Heikkâ moovtásk. ¶ LOPPÂ. ¶  # Sämmilâš Pilvi haalijd uápásmuđ pyerebeht madduidis já vuálgá luuhâđ Oulu ollâopâttâhân säämi kultuur ¶ 3. ¶ Irland = Irlanti ¶ – Naa-a mut mun kavnim tom já tot lii muu, eeđâi Marttin. ¶  jo Jäävrih já toi ridoh láá luándupirrâsin aaibâs ereslágáneh ko ovdâmerkkân vyevdih, muorâstuvah tâi piälduh. Taan kirjeest muštâlep, maht šadoh já elleeh láá vuáhádum eelliđ čääsist. Tääbbin tavveen iveaaigij mulsâšuddâm rievdâd eellimpirrâs čielgâsávt: keesi lii sudes čääsi äigi, tälviv jäävrih láá muottuu já jieŋâ vyelni. ¶ Tiänu säämi kielâkuávdáš, Deanu giellagáddi ¶ Euroop Rääđi historjálâš seminaar lâi miänástus ¶  täävi, kielâiäláskitmist, kielâlávgumvuovijn sämisiärváduvvâst, kyevt- já maaŋgâkielâlâšvuođâst sämipárnái máttátmist sehe sämipedagogiikâst sämmilii kielâlávgum vuáđun. ¶  lii EI: Kost tun lijjih talle? ¶ Čuujoot njuoláin loostâst ton saje, mon keežild ¶ Kárvudât peri návt ¶ Njuámmil luoddâ Kuumpi luoddâ Ilvâs luoddâ ¶ Säämi taaidâ ¶ SIMMÁÁN KAMMUUH ¶ Vijđásumos šadolâšvuođâkuávlu: ¶ Unna Junná video ¶ lim huolah jämittiđ tii, nuuvt et tot peivi hirmástut tii tego kielâ. Tom peeivi ij veelti ohtâgin, kote eennâm alne iälá. Pissoođ tondiet ain kocemin já ruhâdâllâđ olssâd vyeimi, et piergiiččijd puoh tast, mii lii puáttee já killááččijd Ulmuu Alge oovdâst. ¶ Vastavalo: 6A, 6B ¶ šahetáálu = sikatila 11 ¶  Reivâ b. Väljejim káártá , ko ¶ 7. Melbourne 10. kuovâmáánu ¶ PARGOPITÁH ¶ Ohtii Jeesus lâi väzzimin Galileajäävri rido. Sun ooinij kyehti kyelipivdee, kiäh láin suáppumin viermijd čáácán. Suoi láin viiljâžeh Simmáán já Andârâs. ¶ Tuáivunjargâ ~ Toivinjargâ = Toivoniemi ¶ Ko Vuolli-äijih peesâi lyemesajasis, te sun ij lam oskođ čolmijdis: tobbeen lijjii nuuvt ennuv ladâgeh, et sun ij innig tarbâšâm smiettâđgin mongin eres sajan vuolguu. Vuolli-äijih ruáhásij jiečânis. Veikâ kuuskulij ličij keččâm, te luámáneh kale lijjii. Sun-uv lâi jo tommittáá elilâm olmooš, et lâi pyeri, jis ij tarbâšâm čuuvtij olgoláá moonnâđ. Já ain pyereeb sunjin lâi, et kihheen ij lam vala iällám suu lyemesaajeest. Čuoškii suu luommimsaje kale ain lâi lamaš, mut kale sun ain mottoom čuoškâ čuoggim killái. ¶ Eennâmtuárgátusâst lii kuullâm mánuppaje ¶ — Totpa lâi muččâdávt ettum, eeđâi Möö. ¶   Taah ČUÁPPOJEH VUOVDIJN ¶ Cuobbuu meeinih láá tegu njivlehaŋkkâ já toh pyehtih leđe kale ennuu. Muádi oho keččin toh kočâtteh korâidis já tain šaddeh nuuvtkočodum šlubbouáivih, main lii peeccih tegu kyeleest já toh sulâstiteh-uv eenâb kyele ko cuobbuu. Koskâkeesi suulâin tain láppoo peeccih já sajan šaddeh jyelgih já nuuvt toh loopâst kuárŋuh vala enâmân. Ovdâmerkkân lyemeääigi láá juo uáinimist uáli uccâ cuobbuužiih, moh láá ton siämmáá kiiđâ uđâgááh. ¶ Kielâkyeimi lii anarâškielâ oppâkirje, mii tuálá siste luvâttuvtääsi anarâškielâ vieres kielâ kuursâi 1–2 máttááttâsubâlâšvuođâid. Kirje fáddápirrâseh láá taanáigásiih, mut kiessih siisâs puáris anarâš kulttuur. ¶    ij Lam vises tast, et Säämi kulttuurkuávdáš Sajos tiävdá toos asâttum stuorrâ vuárdámušâid. Kuávdáš lii luándumučis saajeest čääsi pellâst, mon vyevdi lii pirâstittám. Taat lii mielâstuttee saje, mast vissásávt mákkoo veikkâ kuhheeb-uv ääigi. ¶ – Maid tun lah jurdâččâm? Eiduhân muoi láin juhlomin jieht! ¶ Tääl sun, kii lii kočodum Villen, lâi jo viehâ vises, et ubâ mailm lâi mahtnii vildáskâm, tâi sust alnees lâi mielâ čuovâ časkâmin. Sun kaačâi jotelávt väzzimmaađij mield škoovlâ kulij. Tijme lâi suullân táásá oovce, ko sun viijmâg kiergânij toho. Sun leehâi uuvsâ já moonâi siisâ. ¶ tarvetteh jieijâs sajasis korrâ ¶ Uskonto, ađai oskoldâh lâi taggaar aamnâs, mast koolgâi hárjuttâllâđ paajeeld maidnii ráámmâthistorjá mainâsijd já škoovlâst čielgiđ “jieijâs sanijguin” , mast kuás-uv lâi saahâ. Ko lijjim monnii tábáhtus “pänttäm” tuárvi pyereest uáivásân, te kale mottoomnáálá puohtim tom meid čielgiđ jiänusân-uv. Čudâpottáák ij talle nuuvtkin čuuvtij väividâm. Mut jis koolgâi luuhâđ maidnii, te tast kale ij puáttám mihheen. Pottáák ij lamaš čuddust tallegin, jis koolgâi maidnii lávluđ já tot lâi-uv mestâ áinoo äšši, moin puohtim ramâččâttâđ. Jiem tiäđustkin jiänusân, mut ohtuunân mielâstân. Ko lijjii lávlumiskoseh, te kal talle lijjii iänááš muu uáppeeskipáreh-uv uuineh já sii lávlumjienâgin ij táiđám leđe puoh pyeremus máhđulâš. Stuárráámus uási škoovlâst lavlum lavluin lijjii munjin nuotâ já saanij-uv tááhust uáppáh, veikkâ tain saanijn jiem iberdâmgin ennust maiden. Suijâ toos, manen mattim iänááš tain lavluin lii tot, et talle ko mun lijjim tiego kuulmâ - neelji ihásâš, mast jiem jieš ubâ muštegin, te pappâ Niilo Mattila, kote lâi muu kástám, lâi kuullâm muu lávlumin. Nuuvt sun adelij munjin vuoiŋâlâš párnáilaavlâkirje já avžuuttij uábbám Ailâ-Váábu máttááttiđ taid puoh lavluid munjin. Laavlâkirje lâi suomâkielâlâš já uábbám láávlui já siämmást lávluttij muu tiäđust-uv suomâkielân. Oppim jyehi áinoo lavluu nuuvt nuotâ ko saanijd-uv, veikkâ tain jiem iberdâmgin maiden. Maŋeláá, ko Niilo Mattila poođij Čovčjáávrán toollâđ seuraid, te sun táátui lávluđ muu taid lavluid. Čaaitijba sun siijđost mon peri lavluu, te mun ruttiistim tom nuuvt tegu koolgâi-uv. Tiäđust-uv s-pustavijttáá já suomâkielân. Taat lávlum äšši tábáhtui vaarâ siämmáá seurafiäráán ohtâvuođâst Čovčjäävrist, veikkâ tastkin jiem mušte maiden. Tom muštám, ko Tessu-peenuv toppij muu nisupitá já karttim korâdiđ jiennân. ¶ Heikkâ toppij Ááná sollâsis já njavhâdij taan vuoptâid. Áánást ij vala kuássin lam lamaš nuuvt lieggâ tobdo. ¶ Joovsep Arimatialaš 218 ¶ – Mii lii kovjâtteijee já maid tot parga? Matti imâštâl. ¶  lii – Äččii, äšh, äšh! Täst mana kovjâ njunán, mutâ manos, te uážžoon čurgim valmâšin! ¶ 8. Manen kočodeh luándu ivnevalje čohčuv? ¶ Artikla 8(j)-pargojuávhu loppâraapoort ¶ vielgâdâs = valkuainen 16 ¶ pargo: ¶  valmâštâllim » » Ij lahkin, ¶ 10. Sämikulttuur hiäjusmittem syeje vijđedem kuoskâđ čäcilaavâ miäldásávt puohháid sämmilijd kyeskee sierânâslavváid ¶ Proojeekthovdâ Lauri Järvi Destia Oy, Infrasuunnittelu, puh. 040-5753442 ¶ Sun västidij: ”Tij uusâid muu, ko peesâid purrâđ kalas.” ¶ –~Tast poođij-uv mielân, eeđâi Piälkku, – ete iänhán muái täst taarbâš vuoimijdân tuhlediđ šluvgemân. Muádi tijme keejist tun kuittâg puáđáh vuálus iävtutátulávt. Ij täst lah huáppu. Munnust lii asto vahtiđ veikkâ mon kuhháá. ¶ Munjin olssân lâi puáttám čuovâdis äigi ton tááhust, et lijjim viijmâg peessâm kansaškoovlâst meddâl. Anarâškielâ tááhustkis lâi puáttám sevŋis äigi - tot lâi pyevtittâm “sevŋis vuođâlohán” . Tääl masa puoh anarâšah suomâstii aainâs sijdâkuávdáin já tot oroi lemin uáli luándulâš äšši. Oroi, tegu škovlâlájádâs ličij luhostum pargostis uáli pyereest. Ton ulmenhân oroi lemin läpittiđ sämikielâ Säämist ollásávt. Aainâs kylápaaihijn ij sämikielâ kuullâm innig sänilahhaagin. ¶  adverbiaal 2010-lovo rääjist sämitige meriruttâtile lii puáránâm já ton tááhust sämitigge lii puáhtám pálkkááttiđ eenâb oppâmateriaalpargeid ko kuássin ovdil. Lasetiäđuh sämitige almostittem oppâmateriaalijn t ¶   Monnjâlohe kove: Anni Näkkäläjärvi ¶ Mun maacâm loostâ toimâttiđ 30. ohhoost, já čuávuvâš lostâ kolgâččij almostuđ 20. peeivi syeinimáánust. ¶ čuoškâpaldanâs = sääskikarkote 201 ¶ Lea uážui maŋgâ párnáá. Mut Raakel uážui vyerdiđ uáli kuhháá. Loopâst Raakel-uv uážui jieijâs párnáá. Tot lâi kandâ já sun uážui noomâ Joovsep. ¶ Hanssâ ij addim, mii nisonân täälgis šoodâi. Uksâkiälu suáittám ij kustoo innig išedâm. Já nuuvt Hanssâ suáitistij naabur uksâkiälu. ¶ Táválávt maškârdeijeeh mannejeh nähkikorrâ moonijd lieggâ soojijd, kost toh jiečânâs ovdáneh čivgân. Kyevdi- já täžiligniŋálâsah peehih tagaráid soojijd, main piäiváá liegâsvuotâ láálá toi siste orroo moonijd. Ko niŋálâsah loopâst "mannejeh" , maneh kiškáneh já tain maškârdeh-uv jo pyereest ovdánâm čiivgah olgos. Taan suujâst kyevdi já täžilig pasteh iälustiđ Säämi rääjist. ¶ Tijmepeeli kuulâi mahtnii já talle sij vuolgii oppeet ovdâskulij. Jovnâ vaazij Haŋgal kuuvl, kote vaazij pálgá mield, nuuvtko iärâseh-uv. Kuásnii Jovnâ imâštâlâi, mon kuhháá häldee puáhtá kaččâđ vaibâhánnáá. ¶ Matti Morottaja čáállám já uŋgárlii Daniel Gelencsér kuvvim Muu aabis, čohčâ -čohčâaabis lii uáivildum 1. luoka čohčâluuhâmpaje anarâškielâ eenikielâ oppâkirjen. Maŋeláá kiirján kárván kiđđâuási já hárjuttâskirje. ¶ vaareeh = urakka, yli 2-vuotias urosporo 53 ¶ 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶   » Moonâ meddâl muu kuvlân, Hiärrá! Mun lam suddogâs almai. » ¶ ”Loppeed!” eeđâi Jáákup. ¶ Anarâšah iä lah lamaš puásuiriggáh, mut puásui lii lamaš kuittâg ubâ eellim iähtu. Tot lii lamaš vuájáán, purrâmâš adeleijee já ton čeevđist láá rahtum anokäävnih. Tälvikárvu vuáđudui poccuutyelji maaŋgâpiälásii kevttimân, mast ráhtojii sehe almai et nisonij káárvuh. Ostodum čevđi lâi maaŋgâpiälásâš tyejiaamnâs, mii tarbâšui leeŋgijn, laavhâin já sekkânähkin, sehe káárvuin. ¶ K ieldáid lii vuáđulaavâst torvejum jiešhaldâšem. Kieldâin lii viäruttâsvuoigâdvuotâ. Staatâ puáhtá asâttiđ lavváin pargoid kieldáid. ¶ Čuávvup čäciellei eellim ¶ tot lii killám toijuuhánnáá ¶ Libanon H9 ¶ Puállunjunnjuhčâ looskâi jotelávt ¶ – Kávná maid, koijâdij enni. ¶ Piesjuuhâ = Piesjoki ¶ - Olmoošriävuh, Ánná jurdâččij. ¶ **Kálgu: – Ain ko tun uáináh nuorâ nieidâid, tun vájálditáh, et lah naaijâm. ¶ II Kielâjurgâleijee – Anja Vest , toimâpäikki Aanaar ¶ Sämitigge kištoot Säämi kulttuurkuávdážân šaddee raavâdviäsu láigusopâmuš. Säämi kulttuur-kuávdás kalga algâttiđ tooimâs ive 2012. Láigulâžžáin tahhoo vyeimist orroo láigusopâmuš tuáistáážân já láiguäigi álgá 1. uđđâivemáánu 2012. ¶ vielgis raasijd! Nuurrâp-uv taid liitán?” já Ánná já Sanna já ¶ 4. KIELÂSEPTI: ŠOODÂI SKIPPÁÁR VÂI SKIPÁRIN? ¶ - Suái iävá lah vyeittimettumeh. Moonâ jo! ¶ Sämikielâ ¶ 6.2. Sämmilij aalmugpeivi. Kuovâmáánu 6. peeivi 1917 tollui Taažâ Truádimist vuosmuš sämičuákkim, moos lijjii čokkânâm sehe tave- já maadâsämmiliih. Talle jieškote-uv kuávlui sämmiliih porgâškuottii ohtsâš aalmuglâš ašijguin. ¶ Algâaalmugaašij pisovâš foorum tuáimá OA ekonomia- já sosiaalrääđi (Economic and Social Council, ECOSOC) raavâadeleijee orgaanân. Foorum pargon lii luptiđ savâstâlmân algâaalmugij ekonomia- já sosiaallâš ovdánem, kulttuur, pirrâs, škovlim, tiervâsvuođâ já olmoošvuoigâdvuođâid kyeskee aašijd já adeliđ tain avžuuttâsâid OA:n. ¶ Elsa Valle kuulâi anarâš siärváduv puárásumosáid jesânáid – toid ulmuid, kiäi vyelgim maŋa oro, et mittedmettum meeri táiđu, hárjánem já tiätu lii lopâlávt monâttum. Mut jieš alnees Elsa kuođâttij mailmân tivrâs äärbi. Sun tooimâi anarâškielâ já kulttuur pyerrin ubâ avvees. Sun máttááttij kielâ Njeellim škoovlâst, jurgâlij pargojuávhuin kirholijd teevstâid já saalmâid. Sun uápistij totkeid kielâ oppâmist, ravvij sänikirjepargoin, išedij kielâamnâstuv já ärbivyevi vuorkkiimist. Taat tábáhtui taggaar ääigi, ko ubâ anarâškielâ puátteevuotâ lâi aštum. Párnáin já nuorâin lâi anarâškielâ valdukielâ tiäddust päcimin ollásávt meddâl kiävtust já mudoi-uv sárnoi meeri lâi kiäppánâm. ¶ Taan čalluu lii čáállám Petra Mattus , js. Höfling čohčuv ive 2012, čälidijnis sun lâi 54-ihásâš. Sun lii šaddaaš Saksa Hessenist, mut lii aassâm Säämist paijeel 30 ihheed. Čaalâ lii almostum ohtân lohhoon saksakielâlâš kirjeest njuhčâmáánust 2014, mon nommâ lii “ Deutschland meine Heimat, Finnland mein Zuhause – Lebensgeschichten deutscher Frauen im Finnland von heute ”.~Tot uáivild ´Saksa šoddâmenâmin, Suomâ kuátuenâmim´ – saksalâš nisonij eellimkerdimuštâlusah onnáá peeivi Suomâst´ . Suomâkielâlâš kirje ohtân lohhoon almostuvá keessiv 2014 noomáin “Nyrkkipyykkiä kynttilänvalossa ja muuta Lapin taian lumoa” . Kirje suomâkielâlâš nommâ ij lah vala tiäđust. ¶ +20˚ 0˚ – + 1˚ +4˚ ¶ Kielâpiervâlist hovdâ ornee, stivree tooimâ já kocá tálhudem olášuttem tálhudemvuávám mield já meerrid eres pargei pargojyehimist já ohtsâšpargoost nuuvt, ete puohâi pargei tááiđuh annojeh ävkkin pyeremus lääji mield. Hoovdâ pargon lii meiddei visesmittiđ, ete toh kiäh olášutteh tálhudem toin lii meiddei tárbulâš máttu, já ete tileh láá olmâlágáneh táálhudmân. ¶ valmâšfuoddârijd = valmisrehuja 10 ¶ Mietâseilâttuvah , moh láá tađe várás väljejum pargeeh. Ko kuuđhâin iä lah tyejipiergâseh iäge liteh, te toh láá ferttim ovdediđ eres vuovijd raavvâd vuorkkiimân. Mietâkuuđhah láá-uv čuávdám čuolmâid: Kuuđhâi “ellee seilâttuvah” ađai paargon väljejum pargeeh tuáppejeh uálulijdiskuin mievtâ káátun kiddâ já hiäŋgájeh tobbeen tassaaš ko toid puáhtoo purrâmâš. Raavvâd nuurrâm pargee váldá kuuđhâ vuálus já vuáksá ton njáálmán raavvâd, mon maŋa “seilâttâh” oppeet heeŋgâg uálulijdis vievâst káátun. Kuuloold “ellee seilâttuvâi” monnjâroppâ pooggâg hirmâd styeresin, ko ton tievâ lii raavvâd. Ko pargeeh tarbâšeh raavvâd, te toh väldih “seilâttuv” vuálus já kuoskâtteh ovdâjuolgijdiskuin ton uáivi, talle “seilâttâh” vuáksá toid purrâmâš. Jis miehtâ väldiduvvoo, te seilâttuvah iä kudduu tegu eres kuuđhah, pic toh váldojeh jieijâs miehtân já kyerrejuvvojeh, mon maŋa tain šaddeh uárjih. Mietâseilâttuvah láá tuše mietâkuuđhâi koođijn. ¶ ive 1995 maŋa. Talle sämmilij vuáđuvuoigâdvuođah turvâstuvvojii haldâttâshäämist já sämmiláid ¶ 2. Piät. ¶ Kahwanake mohawkijd (Kanien: keha'ka) ovdâstâm Charles Patton adelij čuákkimân ärbivuáválii mohawk-sivnádâs já lavlui ustevvuođâ lavluu ¶ – Murr, murr, njamm... Kal taah jo láá njálgáh! Vuoi mon pyeri et čoggih munnuid! ¶ čájádit mii aalmug. Sun kiäldá mäksimist viäru kiäisárân já näggee, et sun lii Messias, kunâgâs. ¶ rohâdis = vaikeakulkuinen 50 ¶   Ánná já Heikkâ ooinijn, ko mottoom nissoonkyevtis kaačáin šuáhkuttáin bussiorostuv kuuvl. ¶ - Kalehân mun puávtáččim vyelgiđ-uv. Tohon ij kuittâg taarbâš bussijn vyeijiđ ige tobbeen taarbâš málástâllâđgin. ¶ Piekana ( Buteo lagopus ) ¶ Kii nuuvt korrâsávt peerust sämikielâst tego mun, kolgâččij eelliđ Ruošâbele Säämienâmist-uv já tobbeen eellim vuosmuu keerdi keessiv 1994. Ovdil ko vuolgim tohon, keččâlim uážudiđ kieldâsämikielâ oppâkiirjijd, mut jiem luhostum talle, ožžum kuittâg kieldâsäämi-pajekielâ sänikirje, mast láá mield muáddi ovdâmeerhâ. Liijká keččâlim oppâđ váhá táán sämikielâ, vâik jiem val tiättâm, maht kalgâ celkkiđ saanijd rievtisnáál. Mut jiem tarbâšâm innig vyerdiđ nuuvt kuhe, ko forgâ uápásmim ennuu sämmilijguim sehe Murmaanskist já Luujäävrist, kiäh mattii kieldâsämikielâ pyereest. Sehe Nina Afanasjeva já Aleksandra Antonova skeŋkkijn munjin mučis oppâkiirjijd já nuuvt must lijjii pyereeb máhđulâšvuođah máttááttâllâđ kieldâsämikielâ-uv. Ruošâbele Säämist eellim meiddei 1995, 1996, 1997 já 1998 nuuvt et oppim kieldâsämikielâ uáli pyereest. ¶ Suomen kartta inarinsaameksi ¶ 2 Noomât káártán ¶ moonâi Laampuváimoin ¶ » Miisun taan páárnážist šadda? » Tastko Hiärá kietâ lâi suu alne. ¶ pulkkosieni ¶ Sun ij finnim sárgá siäinán seeŋgâ paajaabel. ¶ Nuuvt mun poottim tom mielân, et piehâin piergee iijâid jo ohtuunis olgon, jiemge innig pieijâm tom toho kuátán. Luottim toos, et tot ij innig vuálgáččii ohtuunis kuussân já lijjim riehtâgist. Tot lâi eštus nuuvt vuáhádum mii njaargân já tááloid, et pisottâlâi toi aldasijn, ige lamaš aldagin nuuvt valâdekkis já kieres, ko maid lâi lamaš čuánjá. Kalehân tot ulmuu seervist lijkkui leđe, nomâlâsân uápis ulmuu, mut piergiittâlâi kale meiddei ohtuunis-uv. Jis lâi arvešoŋŋâ, te tot áppádij usâdâttâđ arvesuáján já siämmáánáál meid piäiváá suáján. Tot lâi kozzâlodde já oskom, et riämnjáh já ovdâmerkkân ránnjátáálu kisáhkin, moh meid vaarâ juttii miibeln, iä mielâstis pivdáskâm ton, veikkâ piehâin ij máttámgin vala kirdeđ. ¶ Säämi máttááttâskuávdáš ¶ maidnii. Sun jotá mii maajeeld já čuárvu. ¶ Parlamentaarlâš rääđi tiädut jieijâs julgáštâsâst tom, et ko sämisopâmuš šadda tuhhiittuđ, lii tot kuittâđ epitievâslâš nuuvt kuhháá ko Ruošâ sämmiliih láá ton ulguubeln. Parlamentaarlâš rääđi tuárju Ruošâ sämmilij viggâmušâid jieijâs ovdâsteijee orgaan vuáđđudmân já avžut meiddei Suomâ, Ruotâ já Taažâ haldâttâsâid tuárjuđ Ruošâ sämmilij viggâmušâid. ¶ Skaarfâst láá vuoijâmjyelgih já nuuvtpa tot lii-uv čeppi vuoijâđ já puohčâđ. Ton váldupurrâmâš kávnoo čääsi vyelni. Skarfâ lii kyeliväimil. Baareentsmeerâ riddokuávluin pessimpuáđus lii ivveest nuubán viehâ stääđis, mut jis kyeli kiäppán monnii suujâst, eđâldâh “ääpi čááppud” , te talle hiäjusmuvá pessimpuáđus merâluudijn, siämmáá skaarfâst. Táválávt olmooš áiccá skaarfâ čäcikeeđgi alne čuážžudmin. Keeđgi alne skaarfâst lii vyehin lebbiđ suájáid, tegu kuškâdičij taid piegâst. Skarfâ siäivu táárbu mield meiddei muorân. ¶  ucánjihhii, Kyeli vuáiŋá suovđijguin ¶ » ¶ Sämitigge já Oulu ollâopâttuv Giellagas - instituut piejâv joton sämimáttááttâs pargoviehân čuosâttum kuuđâ oppâčuágástuv škovlimproojeekt. Škovlim vuálgá joton Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist Anarist kuovâmáánust 2015. Škovlim válduteeman lii kielâlávgumvuáháduv heiviittem sämimáttááttâsân. ¶ Kuuvijn Leammuid Biret Rávdná/ Čuovjis uárbimpeeli, Sarakka Gaup/ Ruopsis uárbimpeeli já Áilloš/ Kieddikeš ákku. Koveh: Beaivváš/ Stainnak/ Mienna. ¶ Ascomycetes ¶ Anarâš kalender 1997 (28 sijđod) almostui loppâivveest 1995, mon teeman lâi Puáris aanaarsämmilâš tupe . Kalenderân lijjii väljejum Lusmenjaargâ tupe, Junnáás tupe, Kosseennâm tupe, Samudjäävri tupe, Haanupäikki Samudjäävrist, Káájá Heeihâ tupe Ijjäävrist, Juvnjäälmi tupe Ijjäävrist, Jakola tupe Pärttihist, Piättâr Miko tupe Njižžjäävrist, Aarnijaargâ tupe Mikkâljäävrist, Varbunjaargâ tupe Čevetjäävrist já Cuobbuunjaargâ tupe Kesvuonâst. Jyehi tuuveest lâi čallum historjá tađe mield ko tot lâi tiäđust. ¶ Puolžâ- já källeekuávlui suojâlemmittomereh turvâstuvvojeh iänáážin eennâmamnâslaavâ lopeoornigáin. Kolmâkäldeeh aijuuh já toi ridoi vyevdih láá čäcilaavâ já meccilaavâ suojâlem luánduhäämih já eromâš tergâdis eellimpirrâseh. Toi suojâlemmittomereh olášuveh ovdilmainâšum laavâi raijiittâsâi pehti. Tuše spiekâstâhtábáhtusâst kiävttojeh luándusuojâlemlaavâ vyevih suojâlemmittomerij juksâmân. ¶ Mun moonâm pááikán. Ááimust lii kirdemmaašin já tobbeen kiinii uáiná muu. Tot iätá: Olgon lii kandâ kii kirdá. Ulmuuh ruáháseh já eteh: Ele uáđi! Hehee! ¶ 106 ¶ Sun paajij. Tallet kyehti čalme vierâláin enâmân já suái kaččâláin keččáđ. ¶ . Pirâsčällee pargon lii hoittáđ pirâstipšomân já eennâmkevttimân lohtâseijee aašijd, eromâšávt valmâštâllâđ ruukilaavâ já biodiversiteetsopâmuš olášutmân lohtâseijee tooimâid. ¶ – Segis puájui, njyebžilis puájui, adde munjin tälviviäsu jieijâd uávsi alne. ¶ Stivrim/kuvvim/čuoppâm: Jouni West ¶ Säämi vyehi? ¶ Ilmari Mattus ¶ mane suoksâ räävis ¶ Mätki suu já Haŋgal viistán ij lamaš kukke, mut erdumvuotâ lâi jo masa lappum, ko sun lâi sunnuu visteest. Sun leehâi uuvsâ já poođij siisâ. Ko Haŋgal ij lamaš val puáttâm, te Jovnâ arvâlij, et sárnuččij váhá ääigi Wieseháin. Sun vaaldij laavhâ já ááigui väldiđ suábi tobbeen, mut talle sun huámášij, et tot lâi val-uv suu kieđâst. Tast ličij lamaš šiev saje Wiesehân suorgâttiđ suu, ige Jovnâ lijkkum tast. ¶ – Oo, mon hitruu, Nisonieidâ syehkittij já ¶ Anarâškielâ servi tuáivut jeessânsis Nuuvdi Samâlân uásálijd iäláttâhiivijd já šiev tiervâsvuođâ! ¶ Talle prinssâ lavkkij uáinusân já koijâdij, halidičij-uv Muotâvielgâd puáttiđ suu fáárun laanan. Tobbeen ij ilgâdis roonnig puávtáččii suu kavnâđ. Muotâvielgâd vuolgij mielâstis priinsâ fáárun, tastko Muotâvielgâd tallan rähistui priinsân. Suoi naajáin, já ko ilgâdis roonnig uážui kuullâđ tast, sun šoodâi nuuvt kaađâšin, et jaamij toos. Já nuuvt Muotâvielgâd já prinssâ eelijn luholâžžân ain elimis loopâ räi. ¶ pozátteleh = ravistelevat itseään 26 ¶ Kähvipuddâ, raavâdviäsu Lyeme, Sajos ¶ Ohtâ almai moonâi tuullist tullialmaa kuuvl já eeđâi et ¶ Peeivi pärni ¶ Kuáđi uksâ roovâi áávus já olgos lendittij Polfi-peenuv hirmâd seibifaskâšáin. Uksârááigân almostui meiddei suu eellimkyeimi Peivisavvoon Čyevvee, sehe puárâsumos kandâ Paarooh. Tääl sun tieđij, et lâi pääihist já Äijih-uv lâi adelâm addâgâsân lovettuššâm, moos sun ij ubâ lamaš sujâlâškin. ¶ Ovdilgo Ánná kiergânij njäälmiskin lehâstiđ, te Kaari happiittij toos kooskân: ¶ Almos tiätu ¶   Lokalistemcelkkuu Ko tuuđhah Euroop káártá (s. 190-191), te huámášâh, et tast lii enâmustáá ruánáá ivne. Taat uáivild tom, et Euroopâst láá vijđes vuáládâhkuávluh . Tavemeerâ riddoost nuortâs lebbân kubdâ vuáládâh Euroop miätá kidâ Uralváráduv räi. Taam julmes vuáládâhkuávlu luádduh maaŋgah stuorrâ juuvah. Vuáládâhkuávlu máddáábeln pajaneh Euroop stuárráámus várádâh Aalpah sehe Karpaatij já Pyrenij váráduvah. ¶ Irján-äijih ¶ Kaiccâ njuškij šlumppâ kááivun já juuvâi änhisávt. Mutâ ko tot lâi juuhâm koškosis tuárvi, tot ij tiättâm maht peessâđ kááivust pajas. ¶ asiakaspalvelu@kirjavalitys.fi ¶ Vyelebeh Šlieddâelleeh Lođâsjuolgâgeh Lođâsjuolgâgeh Lođâsjuolgâgeh ¶ Lasetiäđuh: ¶ Kielâ : ruánááeennâmkielâ, tanskakielâ ¶ teikkâ puhelimáin ¶ Mutâ oho keejist tot maacâi. Peenuv kuárjidij tääl visesvuođâtiet káátu alne. ¶ 101 ¶ tivolist ¶ – Tom mun kal muštám, et ij tot täst alda lamaš. Tovle, uáináh ko, sämmiliih ellii ain jyehi ive, kiđđuv táválávt, Jieŋâmeerâst kuáláástmin. Tobbeen finnij torske já eres merâkuolijd. Muáddi almaa perrust vuolgii, mut ain kuittâg ohtâ almai paasij pááikán anneeđ nisonijn huolâ. Puohâin, kiäh vuolgii toho, ij lamaš ubâ käärbiskin, mut tobbeen lâi masa ain kiinii, kiäst puovtij luoihâttiđ, já maŋgii lâi nuuvt-uv, et siämmâš käärbis lâi maŋgâsist aanoost, siämmáá ääigi tâi vuáruluvâi. ¶ 99870 Aanaar – Inari ¶ Säämi kielâohtsâšpargo kalga nanodiđ ¶ Sämikielah láá ohtsis love, tain kulmâ sárnojeh Suomâ sämikuávluin. Suomâ sämmilijd puáhtá návt kielâlávt jyehiđ kuulmâ juávkun: tavesämmiláid, aanaarsämmiláid já nuorttâsämmiláid. Stuárráámus kielâhaamijn lii tavesämikielâ (davvisámegiella), mii kiävttoo sehe Suomâ, Ruotâ ete Taažâbeln. Stuárráámus uási sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâsâst, sämikielâlâš tiäđusirdemist, kirjálâšvuođâst, musikkist já puohâin almostittum sämikielâlâš materiaalist lii tavesämikielâlâš. Suullân 75-90 % puoh sämikielâ sárnoo ulmuin kevttih tavesämikielâ. Stuárráámus uási sist áásá Taažâbeln. Suomâst tavesämikielâ sárnuh eenikielânis suullân 2000 olmožid. Nuorttâlâškielâ lii ärbivuáválávt kevttum Kuáláduvnjaargâ viestâruásijn, kost tom eenikielânis sárnoo nuorttâsämmiliih asâttuvvojii Suomân majemui soođij maŋa. Tááláá ääigi nuorttâsämmiliih äässih iänááš uásin Aanaar kieldâ kuávlust já nuorttâlâškielâ sárnoo lohomere nabdojeh lemin s. 350. Huolâstuttee nuorttâlâškielâ tile uáivilist lii tot, ete nuorâb suhâpuolvâ ij lah máttám nuorttâlâškielâ eenikielân. Kielâpiervâltoimâ já nuorttâlâškielâlâš škovlâmáttááttâs láá kuittâg mottoom verd lasettâm kielâ kevttim suomâkielâ paaldâst. Anarâškielâ lii sämikielâin áinoo, mii sárnoo tuše Suomâst já mii lii ärbivuáválávt sarnum tuše Aanaar kieldâ kuávlust. Anarâškielâ sárnooh láá s. 300. Anarâškielâ kirjekielâ sajattâh lii nanosmâm já iäláskâm majemui iivij ääigi kielâpiervâltooimâ vievâst. Meid škoovlâst anarâškieláin adelum máttááttâs meeri lii ihásávt lasanâm huámášitteht eidu kielâpiervâltooimâ áánšust. ¶ Sämmilij etnisâš já aalmuglâš moránem aalgij 1800-lovo loopâst Taažâst já Ruotâst, ko šoddii vuosmuuh sämiseervih já aaviseh. Ko válduaalmugij meridemväldi nanosmui já sämmilij eellimtile kááržui, te iberdui aalmuglâš ohtsâšpargo merhâšume. Ton puátusin lâi ive 1917 vuosmuš maadâ- já tavesämmilij ohtsâš sämičuákkim Taažâ Truándimist. Ohtsâšpargo nanosmui soođij maŋa, ko Ruotâ Juhâmohheest tollui 1953 vuosmuš kuulmâ riijkâ sämmilij konferens. Tot tiäduttij sämmilij vuoigâdvuođâid luánduvaarijd já kielân já meridij ohtsâš Sämirääđi vuáđudem. Sämikulttuur eidusâš aalgij 1960-lovo loopâst. Tot merhâšij sämipolitiik, jieijâskielâlâš tieđettemriädui, kirjálâšvuođâ, teatter, škovlim já tutkâmuš pajanem já maaŋgâi jieijâs vuolgâsoojijn huksejum instituutioi aalgâ. ¶ Sunnuu savâstâllâm oroi nuhâmin toos. Ánná pajanij stoovlist: ¶ Lathyrus pratensis ¶ b. ¶ Ill.  Maŋgâsân  mun  lam  muštâlâm  kuobžâst. ¶ Ollâtásásâš paddimstudio heivee vättee muusik paddiimân. Studiotiilijn kullojeh studio, lávlumvistááš, jienâtarkkuuttâh já live-editistemtile. Studiotiilijn västid Säämi máttááttâskuávdáš, mutâ kuávdáá olgopiälásiih väärridmeh puátih Saijoos kongres- já tábáhtuspalvâlusâi peht. ¶ 2. Boletus binophilus – Männynherkkutatti – Peesiherskutatti U ¶ Vuáksá lii oreskussâ. ¶ LUOKKAPARHOPITÁH ¶ Lam sárnum tijjân taam, et tist ličij muu ilo váimuinâd já illood šodâččij tievâslâžžân . (KTK05) ¶ Tast tot pärtti teeivâi sunjin. Togo lâi miina, mon oolâ tuolmâi já tot pávkkái. Suu mätki nuuvâi toos já sun kaartâi maccâđ, suu tolvuu vist Avveel pyecceiviäsun, já tast ain ovdâskulâi Ruávinjaargân. ¶ čuolmâdiđ, čuolmâdâm, čuolmâd = solmia (kerran, yksi solmu kerrallaan) ¶ meiddei ráámmátteesvtâi jurgâlusah. Ton lasseen ráámmátteevstâin lii jieijâs árvu kirhoi ¶ Vala maŋgâ ive lijjii viärui poccuuh palgâsâst veikâ mon ennuv, räves koddeááldoh-uv lijjii nuuvt valjeest ete ettoalmaid adelii päälhi jotkân skeŋkkân jyehe lovváád tyejipeivi ááldu. Taid “skeeŋkâid” mun puoh vuobdim tallan, ko jurdâččim et toh jottees ááldoh vyelgeh, ij tieđe kuus toh maneh. Tast maŋa rahtii ääiđi Räji-Joosepist Tolosjuuhân já Avveeljuuhân. Maŋeláá ko äiđi lâi vaalmâš, te nube kiiđâ já vala talle-uv ko mun lijjim äiđivahtân te jammii niälgán veikâ mon ennuv ääiđi já Lotto-juuvâ kooskân korrâ cuoŋŋuu oolâ. Stuorrâ mučisčuárviááldoh poggájii kuus keejâi, kale muái Kamessuolluu Samâláin omâttâláim mon ennuv Suáđisijdâlijn láá poccuuh ko návt lijgoh jäämmiđ niälgán. ¶ oohtân jieškote-uv aalmuglâšvuođâid já čanosjuávhuid. ¶ sino 32 ¶ Sämitigge ocá anarâškielâ kielâpargee, nuorttâsämikielâ kielâpargee já tavesämikielâ kielâpargee ¶ Monaco E7 ¶ – išedeijeeh (lájádâsah) 8, ¶ viljâpeeli = vaanhimij viiljâ, tâi uábi kandâ = ensimmäinen miespuolinen serkku ¶ Jonsahpeivi lâi moonnâm, potâseh lijjii kolvum já vuossâmuuh väärpih lijjii keessum Čovčjäävrist, ko mottoom lieggâ peeivi Ucpárnáá Maati Matti puáđistij miibel čielgâsávt moinnii aššijn, já vala munjin. Moonáim oppeet vuoddâsân ricaiguin pačâliđ “čuánnjáid” , moh lijjii ränis smaavâ piäivááloddááh. Toh läävejii kirdâččiđ lieggâ peeivij já ko riican pieijâi leemnân koške čunnuid, te toh toimii tegu haavlah. Lâi hitruu kirdedijn pačâliđ taid já ko čunnuuh teivâsii piäivááloddáážijd, te eštus toh kočâdii vuálus tegu čuánnjááh. Ko äigipuudâ láim lamaš tobbeen vuoddâsist, te Matti iätá: ¶ Kielâkäldee-proojeekt (Säämi Kielâkäldee) ¶ Potákkijd kalga vistig iđettiđ , vâi finnee siemâpotákkijd . Iđoh iä kolgâččii leđe meendu kuheh. Tagareh sättih toijuđ kieđâvuštijn. ¶ Säämi tyeje škovlim Anarist ¶ Ulmuuh vuolgii olgos elleekoveteatterist. Áánást lâi nuuvt kepis tobdo. Sun ij vala lijjii halijdiđ vyelgiđ tobbeen meddâl. ¶ - Lii-uv tust jo uđđâ viste čoovdâ? Heikkâ koijâdij. ¶ – Moos tuoi áiguvettee kevttiđ ruuđâ? Nánná tuástá viijmâg koijadiđ. – Iän muoi vala tieđe. Eeđâ tun, Tieppiseibi pivdá. ¶ Ässeeloho: 1,2 milj. ¶ Tot jis mii oroi Ááná piälján šiev juurdân. Tohhân lijjii siijdah, moin ucceeblovo kielâ lâi-uv váldukiellân, já eidu tággáár pođoimaailm Ánná tääl tarbâšij-uv. ¶ Čuákkim puoh miärádâsah láá ¶ 4 Mii lii pyellee keđgi? ¶ 3. Australia 275 000 ¶ 2. Kevttee iššeen oppâkirje lasseen eres-uv tiätu- ¶ - Auttaja-Aslak – toimâ, Kärigâsnjargâ 26 613,75 € ¶ sen tahdissa. Gummerus 1979. ¶ Eidu taas Immeel lii valmâštâm mii, já táhádâssân sun lii adelâm mijjân Jiegâ . (KTK05) ¶ laaddâh = kypsä hilla ¶ Kärigâsnjaargâ škovlâ: Laura Pieski (tavesämikielâ) ¶ » , västidij kálgu, » mut uážžuhhân viälppáh–uv puurrâđ taid ¶ Eres mielâkiddiivâš ääših: ¶ Jeesus ceelhij: “Jorgettiđ, tastko oolmij väldikodde lii puáttám alda!” (Matt. 4:17) ¶ – Sierâpeeivi puáhtá sooppâđ, ete puohâi sierah láá ohtsiih tego kielâpiervâl sierah-uv. Kii peri uážžu sierâdiđ kiän peri sieráin. Talle kihheen ij suutâ kiännân oolâ teikâ niävrud jieijâs mielâ, jis uáiná, ete kiinii sierâd suu sierâiguin, Márjá keksee. ¶ Ässeeloho: 11,5 milj. ¶ Komitea avžuut sopâmušstaatâid olášuttiđ puoh tárbulijd tooimâid, moiguin visásmiteh, ete meccičuoppâmeh já eres toimâ, maid ovtâskâs peleh tääl hárjutteh sämikuávlust, iä raijii sämmilij vuoigâdvuođâ paijeentoollâđ já ovdediđ sii ärbivuáválâš kulttuur já eellimtäävi, eromâšávt puásuituálu, iäge sii ekonomâlij, sosiaallij já čuovviittâslij vuoigâdvuođâi kevttim. ¶ IP: Jáá! ¶ Taažâ Sämitigge (Sámediggi/Sametinget) vuáđudui jieijâs lavváin ive 1987. Ton virgálâš lekkâmijd viettii 9.10.1989. ¶ ● Muu vuoptah ceggâneh. ¶ Já te poođij viijmâg pasepeivi, já puoh kaavpug kisáh vandârdii juhlesajan. Taat lâi-uv olmâ juhle! Tovben poođijn Piäkká já Argadia-Ulla. ¶ Raavâdviäsu Galla ¶ Säämi aalmugpeeivi ohjelm Sajosist ¶ 2. Aleuria aurantia – Oranssimaljakas – Ooraansnäpihâš U ¶ 9. Maadâ-Afrik 895 ¶ MAID RIPP UÁIVILD? VÁSTÁDÂS: ¶ Mutâ tast poođij-uv aaibâs ereslágán čááitus. Tast ij Monni vyejettâm mievripennuu, pic mievripeenuv vuájálitij-uv Mooni. Ubâ korttel pirrâ jotkâšui vyejettem, kiällárluŋkkáin siisâ, nubbijn olgos, Monni oovdâst já mievripeenuv maajeeld. ¶ 137B Maid uáináh kooveest? ¶ Tien tábáhtusâst lâi kuullâm suullâm kulmâ peeivi, ko lijjim oppeet väzzimin Leiritiest, myetistâm lâi iho muáddi seenti. Vazzim tien siämmáá saje lappâd, kogo lijjim uáinám taid lammâšun uárree luodâid, mut jiem aiccâm maiden. Eellin Avveel já Tiärmáá pelimuddoost jorgeetmin já ko te pyevtittâm siämmáá sajan, kogo vuottim taid uárree luodâid, te oppeet oinim taid. Tot lâi puáttám tobbeen vyeppee kuávlust já siämmáá saajeest, ko muáddi peeivi ovdeláá-uv lâi luáštádâttâm keppâjotoluv kiäinu oolâ, fárudâm ton rasta jeđe tuopâdâttâm peŋka oolâ, kost tot lâi kuáhtám sorme. Välli lâi tom čovádâm jeđe kirdelâm. ¶ Sajadâh já väridem ¶ – Mun ááigum elâččiđ kuolijd uástimin, lâi muu vuosmuš juurdâ, ko lijjim keččâm tuárvás kuhháá heejâid. ¶  lah 200 gr vorâs kuobbâreh ¶ Yleisradio kalga ¶ toh väldih jieijâs aaskan linásân, ¶ Te talle puoh orostii, ubâ mecci. ¶ pyevtittâs = tuote 7 ¶ - Maid talle, Jovnâ koijâdij joskis jienáin, ko lâi keččâm pirrâsis, mut ij uážžum vástádâs. ¶ – Mut mun kuádám taid, Heikkâ lopedij. ¶ - Luhhoost, Ánná jurdâččij. Tot käähvivuoššâm ličij sáttám toohâđ päärti vala-uv viärráábin! ¶ manemuš munuainen ¶ Luuvâ ubâ tiäđáttâs suomâkielâlâžžân ¶ 10. Keejâ poccei já tarkkuu fiijnâstellisruuváin. ¶ Kooveest sämitige saavâjođetteijee säämi aalmugpeeivi juuhlijn kuosijd vuástáváldám Pekka Aikio, kiäst lii pajalist Suáđigil Vuáču mááccuh. Tiervâttemvuárust kirječällee Ima Aikio-Arianaick fiskis tiänulii máccuhist. Kove Ulla Isotalo. ¶   Tobdosumoseh sämmiliih häldeeh já luándujiegah lijjii iärásij lasseen päikki-, čäci-, já meccihäldeeh, ulmui vajalâš stáálu , ulmuid porree já voorânjammee vuovru , luudij suojâleijee loddedžan , párnái paldattelleeh lávvaráddjá já skuŋkkâ , já eennâm vyelni ässee čáháligeh, kufittáreh já uldah . Sämmilâš mytologiast häldeeh já jieggâhuáđđooh lijjii ennuv, tondiet ko luándust jyehi ääšist lâi jieijâs häldee. ¶ b. Mane eidu nuuvt? ¶ Neelji riijkân juáhásâm sämisiärvádâh iälá aktiivlâš nubástus já ovdâskulij moonnâm ääigi, mast uđđâ huksejuvvoo liävttoin ärbivuáválâš eellimhäämi paaldân já vuáđđun. Taam tuođâlâšvuođâst syemmilâš škovlâ tiätá kuittâg uáli uccáá. Škovlâkiirjijn sämisiärváduv tááláš tile ij kieđâvuššuu já sämmiláid kullee, škoovlâi-uv alnetoollâm, mielâkoveh puátih távjá topeliaansâš ääigi kuvviimijn já ääigist, kuás syemmilâš já sämiilâš siärvádâh ellii vala ovdâmoodeernlâš ääigi. Sämitige päikkisiijđoin lehâstum nettilostâ Oktavuohta lii uáivildum vuosâsajasávt Suomâ škoovlâi kiävtun: lekkâđ laasâid já tiäđu haahâm riäiduid sämisiärváduv pyereeb já taanáigásâš tubdâmân. ¶ - Ándde Biera geassit!!! ¶ Servikodde puáhtá čuážžuđ Pase–hyymnist Immeel Lääbis –hyymnin. ¶ Taat puoh lii puáđusin sämikielâ laavâst, mii lii jo mottoom ive lamaš vyeimist. Ton mield anarâškielâ lii siämmáá-árvusâš eres sämikielâiguin, já váátá tievâslâš kielâpalvâlusâid. Tast lii stuorrâ merhâšume anarâškielâ statusân. Tot loptee kielâ áárvu, ko tom piäsá luuhâđ loostâin, nommâkoolbâin já äigikyevdilis tiäđáttâsâin. Tággáár kielâovdáneme ij pyevti läittiđ. Mun lam lamaš jieš-uv fáárust uážžudmin taam laavâ Anarâškielâ seervist já sämitiggeest. ¶ 34. Ááicuh jođetteh tiäđuid ¶ máihláás = meheviä 206 ¶ Asko Länsman ¶ Raavâdviäsu Galla ¶ Mottoom lávurduv poottim oppeet pááikán. Talle lâi pyeremus kyelipivdemäigi ko iäččám lâi jodottâllâm, já lâi čolliistâlmin kuolijd vuoddâsist. Nuuvtpa mun-uv tuámittim toho, jeđe penttâ hirmástuvvim; oinim elimân stuárráámus puško. Iäččám lâi koddám tom pumbulviermist. Tot lâi kiškodâm já kiessâm masa ubâ joddee oovtčuákán já tääl tot njaŋgai tuárrást Áhu-Joovnâst ostum uccâ kárbásiist nuuvt et peeccih tirrái kärbisroobdâ paijeel já uáivi kiäigái nube kärbisroobdâ paijeel. Valdim kiivšán puško kuovttijn kieđáin uáivimaddust kiddâ já loptejim ááimun - tot lâi masa muu kukkosâš. Lijjim talle love ihásâš. ¶ Pivdem iävtukkâs noomâtmân sämitige nuorâirááđán ¶ – Huh maggaar lahcâjieŋâ tun munjin faalah, Ulla eeđâi. Sun leggistij lahcâjieŋâs meddâl já čulgâdij. ¶ Säämist párnááh uážžuh navdâšiđ iveaaigij muttuustâlmist. ¶ Jeesus temppâlist Matt 21.12-17 ¶ Áldusirdem ¶ Tyeje nubbe uási lii stuorrâ čuovâkove, mast tijme-enâduv oolâ láá kovvejum herbaario šadoh. ”Toh hämmejeh ornamentlágán ase mii oŋâttuš oolmij kuávlun, luovvânmáin miäruštâllâm já luokittâllâm čulhoost”, tegu taaidâr jieš valdâl tyejees. Helander kuálmád tyeji ´Tuoddârist´ lii stellejum Sajos váldu-uuvsâ paajaapiäláá laasâ oovdân já tot kovvee piegâ sáimám ohtuunis laajišsuávváid. ¶ Lasetiätu kirjerájutooimâst, ¶ áimuluámi.....17, 97 ¶ Kristus 14, 15, 17-27, 30, 32-43 ¶ Maid imâšijd mun uáinám! Puáris oreskuobžâ čuážžu monnjâjuolgij alne muádi meetter keejist já suuvnâš ááimu. Siämmást tot jo jorgeet, ruotâst já láppoo jotelávt uáinusist kuusnii miäcán. Vaarâ mun lijjim tom cuvnâm. Luhhoost kuobžâ ij lamaš erduu, veikkâ lâi koccám kaskoo tälvinahârij. Puštám uáiván, čokánâm vuálus kuodduu oolâ, liäškum lase käähvi poolon já juáđhâm ráávhust koškepiärgu puurrâm. ¶ sarves = ores puásui ¶ Sämitige tilitärhisteijeeh láá tilitärhistemmuštâlusâstis pahudâm, ete sämitige ekonomia já haldâttâh láá hoittájum lavâlávt já miärádâsâi miäldásávt. ¶ 31A Eennâmpáálust láá čiččâm ¶ 20A Viäđŋásiist lii kuhes já čuhâ lis njune. ¶ Saalmâ ääigi kuáddoo uhrelähji já läjiduvvoo ehidâspevdi. Uhreläähji ulme almottuvvoo ovdil saalmâ. Saalmâ saajeest puáhtá leđe kuorolaavlâ teikâ čuojânâsmuusik. Uhreläähji puáhtá sivnediđ (keejâ s. 44). ¶ Uásipeličuákkimist tohhii miärádâsâid kuhháá iho čuáskimâs šooŋâst peerusthánnáá ¶ Lohjanharju C5 ¶ - máttááttâsvuávám vuáđđusij uđâsmittem ¶ a. vijđoduv miäldásâš oornigist ¶  vyehi 31.05.96. Charliest lâi puhelinčuákkim já muái Anssijn karttáim moonnâđ kuávttáá Ironworldin. Monâdijn elâččáim Irongatest uástimin Aansi šoddâmpeiviskeeŋkâ, mii lâi suu jieijâs valjim tiätumaašinspellâ. Jo Pengillyst vyelgidijn pensintaŋkki čaaitij ruopsâd nuuvt, et karttáim eelliđ taŋkkaamin já vuojijm tast maŋa Ironworldin. Algâttâláim pargohommáid já Charlie poođij ovdláhháá koskâpeeivi. Stellijm Charliein konsväärki loppâmuorâid sajasis já tallet kuáti finnij lopâlâš häämi. ¶ skuápu maneh ¶ Väärpih kiässojii nelji, main kyehti Sevesuolluu alda já kyehti Uccâluovttiist. Šaapšâh, sehe sávjááh koddojii suullân 80 kiilud, moh vuáššojii tađemield, ko lijjii čuállejum. Vuossâmuš värppi lâi cuáhásist já ko moottorijgijn lâi ovdâs-maŋas paijeel vuojâččum, te masatte lâi ”vesiperä”, saalâš lâi tuše ohtâ uccâ šaapšâš. Meiddei Uccâluovttii vuossâmuš värppi lâi mestâba kuárus, mutâ Ánnáájäämmimsuolluu riidon pyevtittum värppi adelij sávjáid já šaapšâid jo nuuvt ko koolgâi-uv. ¶ Puurâ meriáigásávt já tiervâslávt ¶ b) Kuás luosâkyeleh kođeh? ¶  Pänituoddâr oppâmvihko ¶ – Mut mon kuhháásun tuot päävir lii talle teehin jottáám, ko tot esken tääl poođij? Kuáski omâttâlâi. ¶ Juhháántupe ¶ Säämi media ¶ Nubbe eeđâi: Mun lam uástám vittâ vuáksápaarâ já ááigum vyelgiđ keččâlâddâđ taid. Addâgâs, ko jiem peesâ puáttiđ. ¶ Suhâkuáhtám epivirgálâš uásist mainâšitteeviärdásâš lâi njellimlij jieijâs čaittâlem hittruus čááitus “Irgeh já myersseeh” , mast juo ovdiist uápis ulmuin almonii aaibâs uđđâ peleh. Maid lâškin elleekoveráhtálâšvuotâ monâttâm já aaibâs tieđehánnáá. Meid “Njeellim nieidij” kronikkačááitus áánsâš kunneemainâšume, sehe meiddei pegâlmâs kollealmaa kolliistâllâm, mon uápisteijen lâi Lyyli Vehmasaho. Ohjelmân vuávájum kievđâkeessim Suomâ, vuástâ Ruotâ já Taažâ (Suomâ, vuástá eres maailm) ij olâšum šooŋâihäldee epimielâstumvuođâ keežild. Ton sajan Matti já Sari Haapasii jođettâm karaoketaansah luhostuvvii tađe-uv pyerebeht, ko meid nube peeivi toollum šoddâmpeivijuhleh lahcâkákkukahvijnis puohâi jurbâ ivij já peelij tevdee uásild. ¶ Sämitige ovdâsteijeeh uápásmuvvii City-Sámit rs tooimân sehe seervi ornim kielâpiervâltooimân kolliimáin kielâpiervâl Mánnu tiilijd Pasilast. Toos lasseen ovdâsteijeeh ellii uápásmim Veikkaus, Taiđuu ovdedemkuávdáá, Koneen Säätiö já Suomâ kulttuurruttârááju tooimân. Kulttuurpargo merhâšittee ruttâdeijeid mainâstii Sämitige kulttuurlävdikode tooimâst sehe sämmilii kulttuurpargo syergist. ¶ PREFAATIO LOPÂTTÂS KOCCEEM PASEPEEIVI JÁ TUÁMUPASEPEEIVI ¶ puáldâmuš = polttoaine 109 ¶ Marja-Liisa Olthuis (Puppâ já vyesi). ¶  lieg´gâ;  subjektsääni uccâ lii   nuubán sun vuordij, mut kihheen ij suu ¶ kievkkânsillee = keittiösiivilä 209 ¶ Ive 2006 aalgâst sämikielâ haldâšemkuávlu vijđánij Tivtâsvuonâ (Divttasvuotna) kieldân, mii lii juulevsämikielâ kuávdáš. Ive 2008 toos seervâi meiddei Snåsa (Snåasa), mon puáhtá toollâđ ohtân maadâsämikielâ ärbivuáválijn kuávluin. Ive 2010 haldâttâskuávlun seervâi Lavangen (Loabát) kieldâ. ¶  poorgâm Sämityeji juáhhoo nk. timmâ já korrâ tuojijd. Tyeje amnâsijd noreh luándust pištee vuovvijn. Tyeji iälá luándujuurrâm mield já materiaalijd noreh já kieđâvušeh tiätuááigán ivveest. Tai vaalmâštmist ávhástâleh amnâsij puoh osijguin. Leeibi, suávi já poijuu kevttih näähki ostodmist. Viäddáid kevttih eromâšávt anarâš já nuorttâlâš tyejiäärbist anotiiŋgâi vaalmâštmân já heervâtmân. Poccust kevttih naahkijd, čoorvijd, taavtijd já suonâid. Šadoid kevttih kággái ivniimân já kamuvsuoinijd noreh vâi jyelgih pisoh lieggâsin sovskammuin. Čuomâ, lode näähki já smaavâmeccivalje näähki kevttih smaavâtuojij rähtimist. Muorâtyeje rähtih rááđhást já paahijn. Lassen kevttih tane, kole já siilbâ. Tuojij hervâttem já iivneh čäittih luándu já sierâ iveaaigijd, eromâšávt ruške jieškote-uv iivneh uáinojeh maaŋgâin sämituojijn. ¶ AĐAI ¶ suuitih = ohjat (suitset) 19 ¶ njuvdeđ, njuuvdám, njuvdá = survoa ¶ - Ij tot lah nuuvt varâlâš, Heikkâ eeđâi. ¶  paljouskvanttorit): Seibi tuáimá vuojâdijn stivrimmeellin. ¶ – Naa, liävus tääl te, Vuodâs já Tuárgis mieđettáin. ¶ riddohaavvâr rantavehnä ¶ Puállunjune kepilist kuáškui vorrâ kuittâg tommit, et taan pihtâseh lijjii jo aaibâs vorrân. ¶ – Na uárnejeen-uv muoi talle tom kähteesuvâttemkišto saajeest loddebongamkišto? Njorttâ iävtuttij. ¶ » Taas Simmoon ¶ lasettâm luándulâš sämikielâ kevttim. Ton mield uđđâ säämi kielâlaavâst iä almoslávt juurdâštijn ¶ 24. EHIDÂS VIETTIM ¶ Siämmást Heikkâ lii jo moonnâm. ¶  innovaatioid. Kenišjävri = Kenesjärvi ¶ – Na maggaar picca muoi rähteen? Ánná koijâdij käävpist. ¶ U H R E L Ä Ä H J I S I V N E D E M ¶ Ulme 14. Ekosysteemijd, moh pyevtitteh velttidmettum palvâlusâid, macâtteh ovdii tilán já torvejeh nuuvt, ete väldih vuotân sosiaallijd, ekonomâlijd já kulttuurlijd uáinuid. Tast väldih vuotân eres lasseen čáácán, tiervâsvuotân, iäláttâssáid já pyereestvajemân lohtâseijee ekosysteempalvâlusâid sehe sämmilij táárbuid algâaalmugin. ¶ čapispippâreh ¶ Vyesimáánu pelimudo räi uáinusist lamaš čáitálmâs lii olášittum Briceđo kyevti Säämi čuovâkuvvim-määđhi puátusin. Aanaar kuávlust kesimáánust 2009 já njuhčâmáánust 2010 kolliistâllâm Briceđo mielâkiddiivâšvuođâ sämikulttuurân finnij áigá aainâs sämikielâ, ton saanij rigesvuotâ sehe kielâ uhkevuálásâš sajattâh. Keesi čuoškâvalje já täälvi 30 ceehi puolâšij kooskâst zoomaastâllâm Briceđo šoodâi vaikuttuđ eromâšavt tast, ko sämikielâst kávnojeh 520 poccuu, 187 muottuu tâi jieŋâ já 144 enâduv uáivildeijee sääni. “Ko mađhâšim vuossâmuu keerdi Sáámán, te enâduv monotoonsâšvuotâ imâštutij muu. Taat epituođâlâš siämmáálágánvuotâ lâi kuittâg tuše čuávumâš muu kejâstuv rájálâšvuođâst iäruttiđ tuom pirrâs ovtâskâsčuággáid” , Briceđo muuštâš. ¶ Tij eppeđ sáárnu jiejah, tist sárnu tii Eeji Jieggâ . (EM95) ¶ Taažâmeerâ B2 ¶ – Váárut rienmjis, tyebbin lii miäcásteijee! Ruotâ huápust meddâl tääbbin! ¶ c. Maht tom finnee pisániđ? ¶ Lâi juovlâáptu já juovlâäijih moonâi keččâđ nieidâ, ete lii-uvks tot tiervâs. Ko juovlâäijih vuolgij skeeŋkâid jyehhiđ, te sun tuálvui siämmást reeivâ nieidâ iännán. Reeivâst luuvâi: ¶ Muoniojuuhâ B1 ¶ sellâvááimus ¶ Jos kiästnii lii iäráán tälviv ovdâmerkkân veikkâba Helsigân, te puáhtá uáiniđ motomijd vuonjâččijd tobbeen tuáršutookijn, moh láá pááccâm viettiđ täälvis teehi Suomân. Tágáreh tuákih láá aainâs jo Töölöluovtâst, mut vaarâ eres-uv soojijn. Suomâkielân taid luudijd kočodeh “pullasorsan” tast, ko toh láá aainâs jo tälviááigân loijoom tommittáá, et väldih vuástá ulmuu faallâm nisuleeibi. Na miiba tast. ¶ ulla.aikio-puoskari(at)samediggi.fi ¶ Mount McKinley ¶ Kunâgâs Saul suáldáttijdiskuin kuulâi Goljat saanijd já ooinij suu. Sij pevhištuvvii hirmâdávt. Neeljilov peeivi ääigi Goljat láávhui ruáŋgun já huuihen uáinusân. Mut kihheen ij tuostâm tuárruđ suin. ¶ 13. Utsjoki lii čaallum anarâškielân háámán Uccjuuhâ, tego noomâ algâ ličij uánánâm säänist ucce teikkâ uccâ, mut ko ij kavnuuu mihheen vuáđutiäduid návt čälimân, te pyereeb ličij čäälliđ Ucjuuhâ. ¶ Taavvid valjij vittâ šolbis keeđgi juuvâst já piejâi taid lavkkâsis. Sun vaaldij suábis já toppij lipo. Talle sun vuolgij Goljat oovdeld. ¶ Iänudâh: Näkkäläjärvi Heikki Klemetti ¶ tâspárnái juolgijd ¶ veerbâst piäluštiđ puustâv s puustâv š saajeest ( piälust ). Kuohtuuh anarâškielâsâš ¶ Ele pääsi tuulân ¶ Veikkâ mun juáváččim jieččân omâduv niälgum ulmuid já veikkâ adeliččim jieččân puáldiđ tuulâst, mut jis must váiluččij rähisvuotâ, te jiem toin maiden vuáitáččii. ¶ Anna Morottaja (Petter Morottaja, Marja-Liisa Olthuis), Ellen Pautamo (Kaarina Vuolab-Lohi, Ailu Valle), Erkki Lumisalmi (Tiina Sanila-Aikio, Merja Fofonoff) ¶ – Höpsis! Mars máátkán! eeđâi Monni. ¶ Meid Per Henriksson (Piättâr Hendrihkandâ) kaandâ Henrik (Hendrih) áinoo alge Henrik (Hendrih, š. 1756) vuolgij 6 párnáá juávhoin Taažân 1800-lovo suulâin. ¶ Lokka škovlâ, Suáđigil: Makreta Pyhäjärvi (tavesämikielâ) ¶ – Vääldi laavhâd! Ellinoora iätá. – Taat lii tuu. ¶ Sun luptij lasâliijne. Mutâ ton tyehin ij lamâškin Nisonieidâ, pic komme! ¶ Faŋgâvahtâ tuálvui Paavvâl já Silas tálusis já faalâi sunnui purrâmâš. Sun kuldâlij ubâ perruinis Paavvâl, já sij puohah kástojii. ¶  magareh Säämi suuvâ laavlâ lii sämmilij virgálâš aalmuglâšlaavlâ. Säämi suuvâ lavlui lii čáállám saanijd vuosmuš sämmilâš riijkâpeivialmai Isak Saba já nuotâ pieijâm taažâ nyettejeijee Arne Sørlie. ¶ Mušton onnáá piäiván mij adelep meid uccâ skeŋkkii. Tyeje lii Ulrika Tapio Blind máálám já tast lii nommân “Násttit” (tääsnih). ¶ Immeel, mii Eeči, mij kijttep tuu tast, et Jeesus Kristus lii lekkâm luodâ tuu kuuvl. Nanosmit mii osko, lasseet mii tuáivu já uđâsmit mii rähisvuođâ. ¶ puh. 050 567 2204 ¶ 110A Plankton ihásâš molsâšuddâm já ton miärán ¶ 3. Čuávu tábáhtumijd já čielgii, mii tábáhtuvá. ¶ Ep juurât suuiloin iärásijd ¶ ______ ¶ 8. Maadâ-Korea 1 610 ¶ Ohtân čuolmân rástágái nommâpargoost lii lamaš čapisrástágâš -nommâ, mii ärbivuáválávt lii kevttum kiärdurástágáást. “Mustarastas” ij lah siämmáá táválâš Aanaar pirrâsijn, já tondiet taat lodde lii pááccám nomâttáá. Kuittâg-uv ludij systemaatlâš noomâtmist oroi luándulâžžân sirdeđ čapisrástágâš -noomâ eidu mustarastas-loodán, já nuuvt kiärdurástágâš uážui uđđâ noomâs lovnân orjâlâškielâ noomâst gierdorásttis . ¶ Cuásáš = Suorsapää ¶ alodâh 20 - 70 cm ¶   Nuorâirääđi puáhtá toohâđ alguid já adeliđ ciälkkámušâid toin aašijn, moh kyeskih säminuorâid tâi sii eellimtile. Nuorâirääđi puáhtá meid orniđ tábáhtusâid já uásálistiđ jieškote-uvlágán tábáhtussáid. ¶ táátteijen lohheid sämikielâ oopâid video - káiđusmáttááttâssân. Ive 1999 rääjist Giellagasast lii ¶ 1 300 ¶ Q Inocybe – Risakkaat – Loccâkuobbâreh U ¶ Sämimuusik ¶ b) puállunjunnjuhčâ, c) merâkuáskim, d) skarfâ, ¶ a. Noomât meerâ iälánijd 1 - 6. ¶ Sämitige stiivrâ čuákkim miärádâsah ¶ Suu haaldun lâi šoddâm meiddei säksilâš suátikiiveer já lemnuuh meiddei veikkâ mon ennuu. Oovtâ lemnâloová sun eelij čiehâmin ääiđi ulguubel já viežâi tobbeen ain taađeest lemnuid, ko tarbâšij. Suátikiiveer lâi uáli pyeri sorvâpiivdost já ohtii sun lâi-uv pááččâm soorvâ mottoom váárán, jeđe lâi njuovâmin tom. Maht leškin, te ton kuávlust lâi lamaš jotemin meiddei mecciteknikkár Antero Kolmonen já sun lâi kuullâm, ko kiinii lâi pááččám kuohtii. Sun tiäđust-uv lâi vävjiškuáttám lovettuššâm já lâi vuálgám keččâđ. Sun lâi čuoigâm ubâ vääri pirrâ, mut soorvâpäččee ij lamaš kavnâm. Kolmonen lâi kuittâg čuoigâm suu pirrâ ton paje, ko sun njuovâdij tom soorvâ. Maati sijdâskippáár Kyeli-Marttin (Martti Marttinkandâ Mattus) še lâi vuáttám saaveehlättee já ervidâm tállán, ko čyeigest lijjii lamaš kezis lädisaveheh, et taat ij tääiđi leđe olmâ ašijguin joođoost. Nuuvtpa sun skuvgâlij ubâ čage vääri paijeel já sorvâpivdee saaveehlätteeh kale láppojii. Solojäävrist aasâi meiddei anarâš meccivahtâ Jormo-Saammâl (Sammeli Valle) já Matti lâi tiäđust-uv suu veerdi. Kolmonen moonâi Jormo-Saammâl luus já táátui suu elliđ tobbeen väärist vala tärkkilubbooht ucâmin tom soorvâ, ko sun lâi lamaš vises, et soorvâ toh tobbeen kale ležeh koddám, ko kuulâi vala kuohtii päčimin-uv. Na Saammâlhân kale tieđij, kii tobbeen lâi pááččám já maid, mut sun čielgij Kolmosâžân, et Lusme-Maatist já Kyeli-Marttinist lii siämmáá väärist puásuičagge já suoi lává tobbeen pááččám njuovvâmpoccuu, et ij tot tađe kommeeb hommá lah lamaš. Nuuvthân Kolmonen lâi oskom tom já äšši paasij toos. ¶ lasaniđ Nuorttâmeerâ vänisálttáás čääsist. ¶ toppiittâh, toppiittuv = kädensija ¶ d. Ton piervâl lii suoinâlmist raavipellâst. Lodde: ¶ Š Paxillus – Pulkkosienet – Puolikkuobbâreh U ¶ Älkkest cokkâneijee amnâseh, ovdâmerkkân maalah já lakah, tarbâšeh puálláámân tuše siemin čuođâlm. Tane taid kalga siäiluttiđ tuulâst syejeest. Šleđgâpiergâsijguin kalga leđe eromâš tärkki. Toi oornigist kalga anneeđ huolâ já taid kalga kevttiđ torvolávt. ¶ Marja Helander kyevtiuásásâš tyeji lii stellejum Sajos sämikirjeráájun. Tyeje Vuossâmuš uási čokkân 30:st onnáápeeivi sämmilijd kovvejeijee čuovâkooveest, moh láá kovvejum jieškote-uv kuávlust Suomâ. Ulmuuh láá juohum tyejeest aassâmsaje, ahejuávhu já eenikielâ mield. ¶ Kavrâs jorgáldâskiärdu ¶  šiäštá 1. Maht ovtâskâs uccânjivlâheh šaddeh koskâvuođâst nubbijdsis? ¶ Stivrâ tuhhiittij iävtuttâsâid Laapi eennâmkoddeohjelm ađai Lappi-sopâmuš tooimânpieijâmvuáváámmin ivvijd 2015-2016 sämikulttuur uásild. Sämitigge iävtut tooimânpieijâmvuáváámân ohtsis čiččâm sierâ projektid. Sämitige jieijâs projekteh tain láá vittâ. Sämitige jieijâs projekteh láá 1) Säämi Kielâkäldee – ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâi reesuurskuávdáš, 2) Sämi-iäláttâsâi ovdedem já iäláttâsruttârááju vuáđudem – proojeekt, 3) Oahppoofelaš-säminuoráid uáivildum uáppuraavâkirje (Sämitige nuorâirääđi), 4) Sämimáttááttâs ovdedemproojeekt, 5) Sämikielâ sárnoi mere selvâttem já säämi kielâlaavâ olášum – proojeekt. Sämitigge iävtut lasseen, ete tooimânpieijâmvuáváámân väldih Tä´lvvsijdd – ellee nuorttâlâšâi kulttuur kuávdáš – huksimproojeekt. Sämitigge meid iävtuttij, ete Laapi litto valmâštâlâččij proojeekt sämikuávlu eellimvuáimálâšvuođâ turviimân já škuávlejum sämikielâlii aalmug hokâttâlmân maasâd sämikuávlun. Sämitigge tuárjui Ucjuv kieldâ toohâm iävtuttâsâid tooimânpieijâmvuáváámân. Sämitigge toovâi iävtuttâsâid eennâmkode oovtâstpargoäššikiirján sämikulttuur uásild. ¶ piervâlvuovdâ tuše ¶ Kaarret Anja ¶ Oktavuohta -nettilostâ leehâst ohtâvuođâid ¶ Nuorâirääđist láá saavâjođetteijee, värisaavâjođetteijee já kulmâ eres jeessân, sehe sii värijesâneh já vittâ pisovâš äššitobdeejeessân. Jesâneh já värijesâneh kalgeh leđe valjiidijn 18–25-ihásiih säminuorah, spiekâstmáin sämitige eres lävdikuudijn, nuorâirääđi saavâjođetteijee já värisaavâjođetteijee iävá taarbâš leđe sämitige jesâneh. Pisovâš äššitobdeejesâneh láá valjiidijn 15–17- ihásiih säminuorah. Nuorâirääđi noomâttijn kalga väldiđ vuotân kuávlulâš já kielâlâš täsiáárvu, ađai kalgeh leđe jesâneh jyehi sämikuávlu kieldâst (Ucjuuhâ, Aanaar, Vuáčču, Iänudâh), sehe jyehi kielâjuávhu ovdâsteijeeh (tave-, aanaar- já nuorttâsämikielâ), sehe nisonij já almai koskâsâš täsiáárvu. Lasseen nuorâirääđist láá ovdâstum kaavpugsäminuorah já puásui-iäláttâsâst pargee nuorah. ¶ - Mut ko taat muorâ lii nuuvt uáksáá já ponnjáá... ¶ ELLEEH ¶ Ánná hiämáskij: ¶ 2 desilitter kavrasuvrâmeh ¶ Muotâteatter ¶ ponneest ellee rapuellee. ¶ tom kal tiätá juáháš! ¶ Togo škoovlâ alda juuđij tälviluoddâ, mon mield ergivyeijeeh já iäráseh-uv jutâlii, mutâ iä ergijguin máđháliih pisottâllâm ain luodâ alne, eergih távjá spiekâstii já njuškejii luodâst ubbâsân. Ko šoddii paijeelmiäráliih luodah šiiljon, te máttáátteijee meridij uáppeid tassiđ taid luodâid muottust. Škoovlâst uáppein lâi pargo, sij kolgii suopâlistiđ, čurgiđ, viežžâđ čääsi käldest mii lâi viehâ kukken jäävri alne, muorâid sáhhâđ, čuollâđ, kuodâččiđ siisâ já lieggiđ viistijd. Nieidáid lijjii kievkkânpargoh, čurgiimeh já posâlâdmeh. ¶ 8. Portugali 1 ¶ oovtâst čohčâsâš piegâiguin. ¶   oovdeldvine maajeeldvine ¶  (= d. Mane? ¶ Kivkked sun huámášij, et tot poođij aldeláá. Ko sun komerdij já kuovlâi, sun huámášij, et kuosâst lijjii jyelgih! ¶ - Wiesehist? Mondet? ¶ fierriittâl < fierriittâllâđ = kieriskelee < kieriskellä 11 ¶ Ko sij kolgii puurâdškyettiđ, almai vaaldij leeibi já kiijtij Immeel. Talle sun tojâlij tom já adelij sunnui. Talle máttááttâspárnááh tubdáin Jeesus, mut siämmást sun lappui. ¶ lii olášum sämikielân. Ovtâskâssajasâš virgeomâhâšsierriistâllâm toimâsuorgijmield addel máhđu ¶ Joovsep kočoi: “Tevdiđ almai seehâid poggâ valjeest já pieijâđ jieškote-uv seekân sii ruuđâid pajemužžân. Já pieijâđ muu silbâlite nuorâmuu viiljâ seekân.” ¶ Ohtâvuođâtiäđuh ¶ Ihásávt uđđâivemáánust Anarist uárnejum algâaalmugij filmâfestivaal Skammâ ¶ Ama Irjánâš vaavjij et tääl täiđih leđe ulmuuh suu uáinimin, já ruttiistij saalmâ. ¶ - Láá-uv tobbeen tagareh ulmuuh, kiäid mun tubdâččim? Liisá koijâdij. ¶ Bratislava ¶ Njuoskâdemoolijn iälusteh maaŋgah taavdâtovâtteijeeh, moh hiäjusmiteh ulmui tiervâsvuođâ. Táálunkuávlu maaŋgâin tááluin lii ain-uv eennâmlättee ige tain lah šleđgâ tâi čäcipocceeh. Šiljoin lihâdeh veitâlâs kaaicah, saavzah já käänih. Párnááh láá ennuv, já aalmug stuáru jotelávt. Puohháid ij keelijd innig pargo já áigápuátu jieijâs päikkisiijdâst. ¶ 4-1. Virge uccii oovce olmožid. Pirâsčällee pargon láá el. ruukilaavâ olášutmân já biodiversiteetsopâmuš olášutmân lohtâseijee pargoh. Pirâsčällee tuáimá oovdânpyehten iäláttâs- já vuoigâdvuođâlävdikoddeest. ¶ TANSANIA ¶ Sämiseervij já -organisaatioi mield sämikielâlâš máttááttâs sämikuávlu ulguubeln kalga turvâstiđ ¶ Sämikielâst 3. Discina perlata – Laakakorvasieni – Ráptupeljikuobâr U ¶ piätu.....27, 97 ¶ – museoviäsu vuávám 1, ¶  já 4. Koppákuorijáid syeijee assaas panssar . . . 14 ¶ automaatlâš ¶ Staatâčällee Raimo Valle čielgij Taažâ haldâttâs sämipoolitlâš linjáámijd já ILO-sopâmuš vaikuttâsâid sämimáttááttâsân Helsigist uárnejum seminaarist 13.11. ¶ jävri šiärráá jäävri alda. ¶ Tuodâršadolâšvuotâ ¶ äijihtävgi 141 ¶ 20 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ Já adde mijjân mii suddoid addâgâs, ¶ 1. Ovtâstit tuáváduv rievtis miäruštâlmân. ¶ Tast itten mun vuolgim eelliđ kulâmin, et vala-uv lijjii kavnum miinah. Na togo kale miinah lijjii kavnum vala paijeel kulmâlov já uážžu eettâđ, et jiegâvyelgim lei alda. Mut ko ij lah vala tot äigi, te ij tot vyelgi veikkâ ličij mon alda. ¶ Mutâ eidu talle kaandâi čolmijd šleđgittij hiäjus fiskis čuovâsuonjâr. Suoi vuolgijn njaahâđ toho kulij já poođijn piäju njáálmán. Várugávt suoi kuovlâláin piäjun. ¶ o Säämi oppâmateriaal vaalmâštmân čujottum meriruttâ loptejuvvoo sämitige iävtuttâsâi mield. Aanaar- já nuorttâsämikielâlâš oppâmateriaalâi meeri lasettuvvoo merhâšitteht. o Sämikielâ já sämikielâlâš vuáđumáttááttâs várás valmâštuvvojeh säämi kulttuur vuotân väldee Sämimáttááttâs máttááttâsvuávám vuáđustâsah, moi vievâst máttááttâs siskáldâsah já tijmejuávuh ohtâlistojeh já vuáválâš kielâ iäláskittem tahhoo máttááttâs vievâst máhđulâžžân. o Ucjuv sämiluvâttuv siäilum tuárjoo já läjiduvvojeh iävtuh sämiluvâttuv tooimâ ovdánmân. Läjiduvvojeh iävtuh sämikielâlâš máttááttâsân luvâttuvâst já sämikielâlâš pajeuáppeeiskosij čođâlditmân. ¶ anarâškielâst ij pyevti tággáár ohtâvuođâst kevttiđ omâstemkiäččus. KR92 ¶ Lijjim mun-uv muáddi peeivi ton škoovlâst. Škoovlâ kaandâh lijjii stuárráábeh ko mun. Lâi vuod tijmekoskâ já kaandâh algii piävuttiđ muu, mutâ jiem perustâm sii piävvutmist. Ohtâ kandâ, sun lâi ennuu stuárrâb ko mun, toppij uáivistân kappeer já leggistij njiätân tom, já eeđâi: ¶ 1. ¶ pyevtitteijeeh . Iäláneh, moh čaneh piäiváá čuovâenergia kiävttusis. Ruánáá šadoh já tiäpuh láá pyevtitteijeeh, moh ohtiimáin čaneh piäiváá čuovâenergia ubâ iäláánkode kiävtun. ¶  mon Meid Kaamâs kansaškoovlâ asuntolast lâi tábáhtum njunošmolsom, mut vyeššen lâi ain-uv munjin uápis já liägus olmooš Juntus Maarit. Asuntolasiässán ij lamaškin innig rávhálâš já jiärmáás Leväs Ailâ, mut tääl tobbeen lâi-uv Aino Narvi. Sun lâi lamaš ovdeláá-uv Kaamâs asuntolasiässán, mut puáttám tääl uđđâsist jođettiđ asuntola já stiiváđ mijjân. Sun lâi ain-uv nieidâolmooš ađai puárispijgá, veikkâ tääl sust lâi-uv almaiskippáár, kiän nommâ lâi Arvi Lehtola. Suoi láin kuohtuuh elilâm ulmuuh já sunnust lâi šluŋkkepeeljâg já uánihiskuolgâg njuámmilpeenuv, mon nommâ lâi Sippe-Taru. Sippe-Tarust lâi ruottâmpäddi asuntola tyehin, kost tot iänááš aaigijd lâi-uv. Pennuu iššeed Arvi lâi meiddei meccialmai já távjá peenuv peesâi-uv viiššâđ já tuáridiđ njuámmil meccist. Arvi lâi uáli sijvuus olmooš, kote paasij kuittâg jo munjin viehâ omâsin, ige sun ennust savâstâllâmgin asuntolapárnáiguin. Párnááh láá kuittâg ain párnááh já távjá mij kivsedijm ađai masa haardijm pennuu. Ep mij porgâm tom aainâs pennuu olgohäämi keežild, veikkâ tot lâi-uv uánihis soksâmijguin já šluŋkkáás peljijguin fastes hortte, mut tane, et tot lâi masa käimi Takkus Eino Taru-pennui, mii lâi Suomâ ciägupelji já mon mij oonijm áárvust. Härdim keežild mij távjá šoodâim-uv Aino Narvi savváid já tain sun ij aainâs rämidâm mii. ¶ *PASE (SANCTUS) ¶ algâskiärru alkiolevy ¶ titityy titityy titi.... hei miikis tyebbin muorâuávsist hiäŋgáá! ¶ Cuávis čääsist lii raavvâd já syeji ¶ Tromsa 100 ¶ 110B Raavâdkuáluseh hämmejeh Nuorttâmeerâ ¶ Säminuorâi taaiđâtábáhtus tollui njuhčâmáánust Iänuduvvâst Heta škovlâkuávdáást. Teatter lasseen fáddán lâi meid Kove já tihtâ, moos movtijdittem uccui Nils-Aslak Valkeapää taaiđâlâš pyevtittâsâst. 45 nuorâ tivtâsteijest nelji čaalij tiivtâs anarâškielân já iärráseh tavesämikielân. Nuorttâlâškielâliih tiivtah iä taan tove puáttám ollágin. Nuorâ kovetaaiđâreh palhâšuvvii jo Heta tábáhtusâst. ¶ – Tääl te ferttiim pyerá seelgist tuálvuđ tävirijdân, Ánná smietâi. Luhhoost Heikkâ lâi lopedâttâm puáttiđ išán! ¶ b. Tivo puástu nággusijd vuoigist. ¶ Čuákkimistis 12. 11.2008 ministereh já sämitigij presideentah lijjii oovtmielâliih tast et taveeennâmlâš sämisopâmuš kyyskee pargo kalga jotkuđ. Pivdui, et sämiaašij tave-eennâmlâš virgealmaiorgaan rähtá iävtuttâs tast, maht máhđulijd ráđádâlmijd puávtáččij olášuttiđ. Taat pargo lii tääl käärvis já ráđádâllâmvyehi kavnoo lahtosist. Sämiministereh já sämitigij presideentah láá oovtmielâliih tast et puáttee proosees kalga olášuttiđ ráđádâllâmvyehiiävtuttâs mield, mii lii pevdikirje lasattâssân. ¶ Jiem pááccám imâštâllâđ, ete maht puško máttá sárnuđ pic leggistim viermi puškoid. Puškoh valdijn viermi keejijd njálmásis. Nubbe puško vuojâi viermi njäälmist puárree čižetpel já nubbe puško vuojâi puárree uálgispel. Návt toh kessijn viermi muu já vuáŋŋáá kooskân ige vuáŋŋáš peessâm väldiđ muu kiddâ. Tot paasij njuškođ já kaivâsâddâđ kuárus kieđâiguin kaskoo jäävri, ko mun čuáimulim riidon nuuvt jotelávt ko kuássin puohtim. ¶ Kopijistemtiäđuh ¶ Oovtviärdásâšvuotâ ovdâsajan 7-proojeekt stivrimjuávkku ¶ Njuámmil cancco hirmâd liävttoin toos. Tast-uv lii českis turkkâ pajalist... Mutâ ain tot pala... ¶ – Eeđâ jo njuolgist, et mij maŋanep tom nube junást! mun ettim, kote lam, kuittâg suu sanij mield, eenâb-uv pessimist. ¶ Láá kale tagareh-uv tutkâmušah moh kyeskih tuše anarâšâid, mut toh láá kielâtutkâmušah. Ton lasseen anarâšah láá eenâb teikâ ucceeb fáárust uássin vijđásub tutkâmušâst aalmugtiettuu, historjá já muusik tutkâmušâin. ¶ - Maid tun aiguh? ¶ Mon  maŋgii?     -‐    Ordinaallâš  kiärdum:  kuuđâd  keerdi,  kallaad  keerdi?   Kallaad  keerdi? ¶ D. Čääsivuálááššadoh ¶ Muštâleijee: Siiri Magga Miettunen (YLE Arkkâdâh) ¶ Lemmee siijđoh ¶ rievdeelieggâseh.....41 ¶ Aalmugijkoskâsâš uđđâsistanomerkkâ uáivild, et pyevtittâs lii uđđâsistanotohálâš. ¶ Čuovjistiäpuh, tiäpuh já algâliih šadoh pyevtittii ohtiidijn haapi. Toh lijjii meiddei tohálâš raavvâd taid porree vuossâmuid elleid, tegu mááđoid, merâtasnijd já lekkâkuolijd. Kuuloold motomáid elleid, tegu skálžoid, šoodâi noonâ korrâ. Motomáid elleid oppeet ovdánii korrâ lođâsjyelgih. Taah táálái lođâsjuolgâgij ovdâeejih áppádii lihâdiđ jotelávt merâponneest. Meerâin aalgij kištoriäidudem, main motomeh šlaajah ovdánii salâstiđ já motomeh suoijiidâttâđ piäđui vuástá. Jis uđđâ rááhtus, tegu pyereeb syejipanssar, adelij máhđulâšvuođâ šlaajâ šiev lassaanmân, te ohtâgâsah lasanii já väldidii eellimsaje eres ellein. Tággáár táválávt kuuloold tábáhtuvvee šlaajâ ovdánem kočodeh evoluution . ¶ Toimâtoorjâ 4 800 € ¶ 9. VUOSMUŠ LUUHÂMPITTÁ ¶ panijguin. ¶ šaddoširrâ 37 ¶ Madagaskar L7 ¶ – Hei, Ánná! Tun lah puáttám! ¶ Kost Ruotâ lii? ¶ Säämi kielârääđi lii čuákkimistis 18.11.2010 meridâm mieđettiđ oovtmielâlávt ive 2010 säämi kielâtaho -palhâšume Meccihaldâttâsân čuávvoo vuáđustâsâiguin: ¶ Mongolia ¶ 1. Rottá vuáháduvá maaŋgâlágán tilán. ¶ 30 rammid vuojâ ¶ Oopah já tuđhoseh ¶ jävrihuášši järvikorte ¶ Škovlimpeivi lii uáivildum sämikielâ pargostis kevttee šoddâdem- já máttááttâspargo áámmátulmuid. Škuávlejeijen tuáimiv musijkkár já muusikrähtee FM Annukka Hirvasvuopio-Laiti sehe muusikpedagog Jessika Lampi. ¶ tubdâđ Immeel. ¶ Elleešlaajâ tâi juávkku Ohtâgâsâi lohomeeri juávhui čáittusijn Ohtsis ¶ Unna Junná aalgij ive 2007 ¶ Euroopâst láá aiccâm, et tutkâmân já innovaation resurssijd lasettâm jeessânstaatah láá ¶ – Uážuh ton puudân must lijne luoihâsin. ¶ b. Muotâvielgâd tuásá lamppu _______, luággijuávhu lamppu _______ já elleid lamppu _______. ¶ Ive 1800 lijjii Paadar suuvâ peerâkodeh kulmâ. Viđâlov ivveest meeri lasanij kááhcán. Ive 1900 peerâkodeh lijjii 7. Suuvâ jesânij meeri lasanij ivveest 1900 ihán 1910 luvvijn, kuás meeri lâi 49. ¶ Merhâšume sirdášum tááhust kalga árvuštâlmist kiddiđ huámášume lasâttâssáid, ¶ Skopets muštâl, et nuorttâsämmilij kielâi, moid kieláid nuorttâsämikielâ-uv kulá, kevttimist lii ortodoksâlâš kirhoost jo kuhes historjá. – Lep hárjánâm kuullâđ nuorttâsämmilij čuovviitteijest pasotteijee Trifonist, kote kaastij já máttááttij Paččveileve sämmilijd masa vittâčyet ihheed tassaaš. Suoivui lii pááccám kuittâg nubbe merhâšittee nommâ, Feodorit Kuáládâhlâš, kote še aasâi Paččveileeveest maaŋgâid iivijd Trifon Piäccámlii aaigij. ¶ – Na, munbâ elâččâm vistig täid liitijd tuálvumin kárbás já viežâm tastmaŋa tyeid loopâid, sun jurdâččij. Nuuvt keevâi, et suu käärbis tievâi-uv jo liitijn, moh lijjii suu fáárust. Toos lasseen lâi piegâškuáttám viehânáál, te sun ij tuostâm innig pieijâđ toos eenâb tävirijd. ¶ kuškâdemhekki, -heeki = kuivaushäkki ¶ čäciherttâ.....18 ¶  merhâšume 35 ¶ Aikio Antti ¶  adverbiaal Kiäs? Moos? -‐ ulguubeln. Aheiivij meeri ahejuávhu ulguubeln ij lah raijum. ¶ máccá njuhčâ-cuáŋuimáánust ¶ reekkigtuállei vááijuvvuotâ, mon keežild seervij reekkigtuálu ferttee toohâđ suomâkielân. ¶ 56. Suomâ čaasij kyeleh 185 ¶ Oles uáppeemeeri lii lasanâm oovdeb luuhâmivveest ohtsis 59. Stuárráámus lasanem lii lamaš sämikielâ amnâsmáttááttâsâst (+70). Sämikielâlâš máttááttâs uáppei meeri lii ton tááhust kiäppánâm 11 uápped. Anarâškielâlâš máttááttâs uáppeemeeri lii oovdeb ive tääsist (15), nuorttâlâškielâlâš máttááttâs lii muttum amnâsmáttááttâssân (-5) já tavesämikielâlii máttááttâs uáppeemeeri lii kiäppánâm kuuđáin. Uáppee-ennustâsah čäittih kuittâg, ete sämikielâlâš máttááttâs lassaan puáttee iivijn ko sämikielâlâš arâšoddâdem naanood sajâttuv. Sämikielâlâš arâšoddâdem uárnejuvvoo sämikielâlijn peivikiäjuin teikâ peivikiäččujuávhuin já sämikielâid iäláskittee kielâpiervâlijn. Kielâpiervâltoimâ lii vijđánmin sämikuávlust eres kuávluin. ¶ Ko äigipuudâ kejâdim tom hitruus homá, te aalgij must-uv toohâđ mielâ iskâstiđ taid imâš piergâsijd já koijâdistim motomin Uccâ-Páđáráá Haansâst: ¶  PYEHTIH   Nuorâirääđi taha sämitige stiivrân iävtuttâs jesânijn, kiäh väljejuvvojeh, já lopâlii miärádâs taha sämitige čuákkim. ¶ – Elleđ moonâ ton alda! Nipso iätádâlâi. ¶ Aanaarsämikielâlâš kiirjijd árvuštâlâi kirječällee já taaidâr Aune Kuuva, kiän iävtuttâs mield palhâšume adeluvvoo Aanaar vyelitääsi 5-6 luokkalij Marjut Ahvenlampi, Pekka Moilas, Riikka Morottaja, Anne Seipiharju já Jussá Seurujärvi kiirján Lappum uábbi. Kirjeest lii hitruus já kiäldulâš muštâlus já uáli fiijnâ koveh. Mainâsist láá ennuu tábáhtusah já tast lii fantasia. ¶ ađái ucánjáhháá suvráá. ¶  puáris.-‐ Suomâ täsiárvuváldálâš ¶ Diplomaathäämist: 25 ulmui (kove paajaabeln) ¶ Mun kal kuorâm madâräijihâm ¶ Psst, Saijoos niäljád Klubi-eehid álgá tme 20.00. ¶ Jieš vuoijum párnái peljitavdâjurdui siisâ. Ige moonnâm ko varttâ, ko juná vuosmuu keerdi orostij čuávuvâš sajattâhân tego koolgâi-uv. Tot koolgâi čuážžuđ tast muáddi miinut já juátkiđ tastmaŋa määđhis. Mut juná orostij-uv vittâ miinut já love minuttâd, ige tot äigi orroom nuhâmingin. Viijmâg te poođij kulluuttâs: ¶ Skagen B1 ¶ Tot lâi iđedispeivi ko aalgijm čonâdiđ, ijge lam vala timmim, eidu tommit ete lâi muári, poccuuh pissuu oovt'ooleest iäge kiškáttâllâm. ¶ tievâslâš hämimolsom.....30 ¶ Sämitige lävdikodeh vaaljâpaajeest 2016–2019: ¶  suorgiittiđ: Čepis Piergâseh: elleikirje tâi Internet (oppâkirje päikkisiijđoh) ¶ Atlant G6 ¶  objekt. Ante lovdâččij marmorlättee pahvijgijn togopeht, kost vaazij. ¶ 4 . P A S E P E I V I L U Á P P I J Á I N ¶ Kissá-ááhu somas uccâ tuuváá šiljoost Nestor kađâškuát. ¶ kárttáráájust já interneetist. Räähti väldikoddeest tieđettemčáállus, ¶ – Mon ivnásiih taah peenah láá ? Iinâ koijâd vuárustis já čuujoot ooraans , ruškis já čapis peenâid. Myerji smiättá váhá ääigi. ¶ – lasaneh siemânijn ¶ Áárvustoonnum täsivääldi president, pyereh tilálâšvuođâ juhlekyesih! ¶ Vuáđulaavâ 1 7 § 3 moomeent mield sämmilijn aalgâaalmugin lii vuoigâdvuotâ paijeentoollâđ já ovdediđ jieijâs kielâ já kulttuur. Vuáđulaavâ 17 § 3 moomeent uáivildem sämmilij kulttuurin já ärbivuáválâš sämmilâš iäláttâssân tuálih puásuituálu, kuálástem, miäcástem (HE 248/1994 vp já PeVM 17/1994 vp) sehe sämitige mield meid nuurrâm já sämityeje. Sämikulttuurân loheh sämmilij ärbivuáválijd iäláttâsâid já toi táálááš hárjuttem haamijd. Laavâ 121 § 4 moomeent mield sämmilijn lii sämikuávlust sii kielân já kulttuurân kyeskee jiešhaldâšem tađe mield ko laavâst asâtteh. Haldâttâs oovdânpyehtimist vuáđulaavâ rievdâdmân páhudeh, ete njuolgâdusáin viggeh toos, ete puáttee lahâaasâtmist meridiččii sämmilij jieijâs kielân já kulttuurân kyeskee aašijn toimâorgaanijd, toimâväldiraajijd já pargoid sämihaldâttâhân, kieldâlii jiešhaldâttâhân já staatâ haldâttâhân. Sämmilij kulttuurjiešhaldâšem ličij vuáimálâš já sämmiliih puávtâččii jiejah ovdediđ tom (HE248/1994). ¶ Kuhmo F3 ¶ 1 kg kyerejum potáseh ¶ Säämi kulttuurkuávdáá Sajos vuáđukeđgi muvrájui ¶ Jonsahpeivi aldanškuođij já muu peerâ še rahttâtškuođij markkânáid. Ailâ-Váábu pásáččij pááikán kuusâid tipšođ. Mij lâim vissâ-uv skippuudâttâm ránjáiguin, kuás jo vyeijilijm polgupyeráiguin oovtfááru ránnjátáálui ulmuiguin Čovčjäävrist jonsahpeeivi ááptu vaarâ tiego koskâpeeivi maŋa já mij lâim kale maaŋgâs. Lijjii Nuuvdi kaandah, ušom Heikkâ já Kaabi, sehe Maatikiäzzáin vaarâ tot nuorâbkerdi já vissâ vala Issá-čeeci. Eeči vuojâččij pyeráinis “luovâsvyeje” , tuše lavkkâ steellig alne já mun čokkájim viljâm Juhháán-Uulá sáátust. ¶ MUŠTOH IJJÄÄVRI POSTÂALMAST ¶ Stivrim/čuoppâm: Anneli Lappalainen, kuvvim: Kauko Mustonen, Anneli Lappalainen ¶ » Kost tot juudalij ¶ Lostâ lii nuuvtá, mut tiilájeijee ferttee mättiđ anarâškielâ. ¶ 5 . Kiddiđ pápárân kove tâi postâkoortâ já čäälliđ toos koveteevstâ. ¶ 4 . 5 . 6. ¶ Santeri Valle vyetkimin peesi čuárvist rahtum vyetkimáin. T.I. Itkonen 1913. ¶ Tieđettemtilálâšvuotâ ¶ Kolmâ šoŋŋâdâh ¶ Kolláás njuolgâdus ¶ Vuolgijm miäcán já usâškuođijm riävská luodâid. Mottoom riävská oinijm-uv, mut taid ij puáhtám pääččiđ. Innig ij lamaš nuuvt koolmâs. Piäiváš paaštij jo, ko lâi kuovâmáánu. Talle Issi rahttâđâi vuoššâđ käähvi meeccist. Sun čuolâi ákšoin hirmâd leje pecioovsijd já stellij taid munjin huolâlávt fiijnâ čokkámsaijeen, mii suoijij muottust. Fiijnâ, timmâ vuálááš – aaibâs tegu meeci roonnigân – tuše muu várás. Kale imâštellim. Já huápust sun kaaiđij tegu nuáidi kuávdoo muottuu hirmâd stuorrâ tuulâ, mii lieggij suottâsávt. Puvkoinis sun loigij stuorrâ muotâčuággá, stellij tom ¶ JÄVRI KEESSIV ¶ 2. Lycoperdon pyrifome – Ryhmätuhkelo – Čuurâsuovâkuobâr U ¶ - Lii-uv tot ennuv vâi uccáá? Ánná culijdij Marittân. ¶ Suomâst láá kulmâ juáigusärbivyevi: tavesämmilâš luohti, anarâš livđe já nuorttâlâš leu´dd. Ärbivuáválâš juáigus lii algâaalgâst lamaš sämmilij riitijn čonnâšum já luándualmugáid tijpâlâš olgospyehtimhäämi já jieggâmaailm já tuođâlâš maailm tiettumhäämi. ¶ Eennâm- já meccituáluminister Koskinen teivâdij sämitige stiivrâ ¶ siergi särki ¶ Vuossaargâ 27.10.2014 Čevetjäävri kuávlust tme 9–10 Njiävđámist K-käävpi oovdâst tme 11–12 Čevetjäävrist škoovlâ šiljoost tme 13–14 Päärtihist Sirkka já Kalervo Loimo ratkuuttuvâst tme 15–16 Kaamâsist käävpi lunne tme 16.30–17.30 SMK Tuáivunjaargâ šiljoost ¶ Almai lâi Heipparalla, nukkemiäštâr. ¶ puh. 040 538 5144 ¶ Wales, Skotland, Tave-Irland, Lontoo, ¶ Jávuttemesvuođâst mij avâštep, et pasevuotâ lii lemin, veikkâ ep mátáččiigin adeliđ toos noomâ já häämi. Jieččân cuovhâsvuotâ já eellim ruossâlâsvuotâ rävkkih mist koččâmâšâid já págutteh uuccâđ toid vástádâsâid. ¶ – Na, elehân tääl. Kale mij maidnii vala hoksáp, Siäsá jeđđij. Já majemustáá talle, ko Tálunjobžâ puátá já kyesih puáđiškyeteh, te mij lep piäluštum. ¶ Äijih čuávui Aaslâk sevŋis ¶ **Reŋgâ lâi tuáhtár kulen vaivijdis vaidâlmin. Tuáhtár tuuđhâi já eeđâi: ¶ Nuuvtpa kove sämmilijn puásuituállen lii nube tááhust tuotâ, mut nube tááhust tot taha sämmilijn tuođâ vuástásâš stereotypia. ¶ meerhâš: Imelâm, Imelâm, mondiet hilguh muu? Taam kulâdijnis motomeh tobbeen ettii: ¶ Nuuvtko moonnâm numerist jo čaallim-uv, mun lam varriimin porgemáánu aalgâst. Taan keežild puáttee oho Kierâš ij almostuu aaibâs táválii ääigi - mun lam määđhist eidu oho aalgâst. Lostâ maŋanuvá peeivi teikkâ muáddi. ¶ Áile vaaldij uási The Voice of Finland -raađhâkiišton, mii lâi váhá paldee fiäráán. Áile halidičij finniđ eenâb visesvuođâ lávdástâllâmân. Sun finnij toos hárjánem, ko lâi artistin legendaarisâš Veijo Länsman muštokonseertist. Tobbeen lâi Veijo eellim muštâlem já suu lavlui lávlum. Kesimáánust 2015 uárnejum konsert Nuárgám Vyelikiävŋá teermist lâi Áile mielâst liägus já ereslágán muusiktábáhtus. Puátteevuođâst Áile halidičij lávluđ eenâb almolávt já tilálâšvuođah toos vissásávt šaddeh-uv. ¶ Miileškin ¶   monn - Jáá, Kaari lii-uv kustoo puáttám viehâ tooláá, Ánná jurdâččij ko moonâi lekkâđ uuvsâ. ¶ Nieidâkyevtis nuuráin puájuikissáid soolâ tievâ já toomáin pááikán. ¶ 2. Vietnam 1 060 ¶ Taan tutkâmuš puátusij vuáđuld puáhtá anneeđ čielgâsin, et anarâškielâsâš ¶ 2. Uusâ já čääli kulmâ iäru . ¶ – Jis must ličij lamaš talle 50 ihheed tassaaš kumituáttu suábbikeejist, te must ličij tääl čokkámsaje. ¶ piärguporreeh . Elleeh, moh poreh iänááš piärgupurrâmâš. Om. nuárju. Vrd. šaddoporreeh. ¶  sun Nuorttâmeerâ sálttáásvuotâ kiäppán Taveluovtâ já Suomâluovtâ poođáid monâdijn. Tondiet Suomâ riddokuávlust kuáhtáá viehâ harvii väldimeerâ šlaajâid. Nube tááhust maaŋgah jaavrij elleešlaajah, tegu tiivreh já skuápuh mákkojeh vänisálttáás merâluovtâi poođâin. ¶ Säämi Kielâkäldee uárnee nuorttâlâškielâ seminaar Čevetjäävri škoovlâst koskoho 27.1.2016 tijme 10.00 äälgin. ¶ - Heikki Paltto täst ¶ K asper kávná skippáár 117 ¶ škajâluodân 137 ¶ 3. Moin vuáđustâssáin nabdeh panssarkyele lemin ¶ Laban lunne 1 Moos 32:22-32 ¶ Suomâ- já sämikielâ olespiäiválâš luuhâm keevâi lussâdin. Sämikielâ árvusaanijd Ánná kale lâi tutâvâš. Sämikielâ uápui tiethân sun lâi teehin puáttám-uv, mut suomâ uápuh kale lijjii moonnâm váhá eresnáál. Jiešalnees Ánná ij majemui aaigij lamaš nuuvt äŋgirávt čuávvumgin suomâkielâ luvâlduvâid. Taid-uv motomijd keerdijd, ko sun lâi iällám tobbeen, sun lâi annaam huolâ tast, et ij čokkám Heeihâ aldagin. ¶ Sij vuolgii junain mađhâšiđ já tot lâi tievâ ulmuin. Eidu te sij kuulmâs čahhii vala. Ko juna juovdâi Oulun já orostij, Ucpárnáá-Vuolli kaačâi tállân asema hiivsigân, huáppu ko lâi te sun nolâstij puvsâidis já sevŋis hiivsig ko lâi te ij sun uáinâm ete tot lâi aaibâs tievâ. Čokánij kálágâm poškâliäjá oolâ já turdâšui puoh poođâpeeli. Pááppâr ij lam hiivsigist pot'sihâldâssân, sust lâi tuše uccâ pááppârpittááš já syeinitoppo moiguin keččâlij poođâs putestiđ. Mutâ ij sun finnim ko eidu iänááš pooškâid sikkođ toiguin. Sun uigâdij uuvsâ áávus já ooinij ko juna vavnui robdâkorvij alne lii muotâpittá. Te sun moonâi juna kuuvl já aalgij rááppuđ kieđâiguin muottuu, iiskâi toin putestiđ poođâs. Ulmuuh vazzii suu lappâd já imâštellii ete mane almai salo taid vavnuid, já ko lii vala nolâs puvsâiguin, päljis poođain. ¶ Čuuvčákäärdijävri YAS SA.1964 Metsokaarajärvi Meid Čuuvčákäärijävri (SA.1964). Čaarmâjäävri mááddáškeeči 7 km M. ¶ 5. Cortinarius evernius – Sinisukkaseitikki – Čuovjissukkáseitik U ¶ 1 meriáigásâš tavesämikielâ kielâpargee ¶ merâkuáskim ¶ 3 Kost poijuuh šaddeh? ¶ Pyevtittâs: Sämitigge, YLE TV2, One Minute Jr. 2006 ¶ 18A Sittijâš. ¶ Riviera E7 ¶ – Mii imâšijd lii tábáhtum? Nipso koijâdij naverseemist. ¶ Eellip jyehi peeivi Immeel sivnádâs vievâst. Suu pyerivuotâ já ármu pirâstit mii. Hiärrá varjâl mii eellim, veikkâ ep suu rähisvuođâ kiäinuid ain tuubdâgin. Sun addel mijjân siskásii ráávhu, mii suvdá eellim ráigáásvuođâ-uv siste. Immeel sivnádâs torvoost pyehtip ohtii meid jäämmiđ. ¶ - Naa, nuuvt vissâ. Lam šoddâm jurdâččiđ motomijd aašijd tai peeivij ääigi. Vistig ferttiim áánnuđ tust addâgâs, ko lam lattim nuuvt suámálávt. ¶ Mut Jeesus vaaldij mieldi nieidâ eeni já eeji já oovtâst sij monnii párnáá luusâ. Máttááttâspárnááh Piättâr, Jáákup já Juhánâs pessii čuávvuđ mieldi. ¶ Mut nubenáál keevâi. Ubâ maašin poođij nuuvt tievâ, et tobbeen ij lam kosten kuárus saje innig. Já nuuvt te ferttejim pääcciđ sajasân. ¶ Nuorâirááđán väljejuvvojeh kyevti ihán häävild saavâjođetteijee, värisaavâjođetteijee já kulmâ eres jeessân sehe juáhážân persovnliih värijesâneh. Taah eidusiih jesâneh já värijesâneh kalgeh leđe valjiidijn 18-25-ihásiih. Lasseen nuorâirááđán väljejuvvojeh kyevti ihán häävild vittâ pissoo äššitobdeejeessân, kiäh kalgeh leđe valjiidijn 15-17-ihásiih. Nuorâirääđi saavâjođetteijee já värisaavâjođetteijee iävá taarbâš leđe sämitige jesâneh. ¶ Lijjim kyehti majemuu täälvi lamaš asuntola vyelikeerdi koskâmuu visteest, mast lijjii nube já kuálmádluokkalâš kaandah. Tiettim jo muuneeld, et tääl mun šodâččim vyelikeerdi mädimuu já stuárráámuu viistán, kost lijjii iänááš pajeluoka kaandah. Tobbeen lijjii pajalâsseeŋgah kuttâ já asuntolahovdâ Levänen meridij muu vyeliseeŋgân, mii lâi uuvsâst keejân majemuš uálgisbeln. Siämmáá visteest láin meiddei muu pyeremus skipáreh Kaabi Iŋgá Reino (Reino Mujo) já Holber Aasluv Veikko (Veikko Holmberg), sehe Mäenpää Kyösti, kote meid lâi siämmáá luokast, mut jiem mušte kogo sii seeŋgah lijjii. Loopah siämmáá luoka kaandah láin-uv kyláliih, Poorti Pentti (Veiko, Reino já muu tuáruskippáár) já Sietiö Heikkâ, kiäh vazzii škoovlâ pääihistläddin. Siämmááluokkalâš nieidah, kiäh assii asuntolâst lijjii Juhháán-Ant-Haansâ Lea (Lea Saijets), Katais Laila (Laila Katainen) já Huikkemnjaargâ Kirsti (Kirsti Valle), kyláliih oppeet Oskár Sinikka (Sinikka Sietiö), Perunka Einar Tuula (Tuula Perunka) já Jurvelin Vuokko. Puohnâssân niäljádluokkaliih lâim 12. Eres ässeeh pajeluokkalij kandâi asuntolavisteest lijjii Holber Aasluv Paavo (Paavo Holmberg), Erkkii Uuno (Uuno Angeli), Lehtol Sakari, Kuobžâ-Saammâl Matti (Matti Morottaja), Hyväris Piäkká (muu lomsalonottemskippáár), Uccâ-Páđáráá Hanssâ (Hans Paadar) Lietoff Jorma, sehe Rivdulist Kaamâs škoovlân puáttám aŋŋelliih Matti Saijets, Veikko Saijets já Jouni Saijets. ¶ – Lii kale majemuš kerdi ko mun tuu táálu tipšoškuáđám! Ante jurdâččij ohtuunis ulguupeln. ¶ – Na mahtsun täälgis kalga? ¶ Jovnâ leehâi laavhâ, mut ij viiššâm porgâđ tom jotelávt. Täst ij lamaš innig máhulâšvuotâ. Sun uusâi val maidnii, mast sátáččij leđe ävkki, mut mihheen ij kavnum já Jovnâ ááigui leggistiđ jolâs laavhâ nuuvt kuhás ko voojij. ¶ Liŋkki Sämitige pargoviehâpoolitlijd äššikirjijd, mooid kuleh täsiárvu- já oovtviärdásâšvuođâvuáváámeh sehe pargoviehâpoolitlâš ohjelm. ¶   Kirsti Palto vuossâmuš roomaan Guhtoset dearvan min bohccot (Kuáđuttus tiervân mii poccuuh) lâi Finlandia-iävtukkâssân ive 1986. Nils-Aslak Valkeapää tihtârááhtus Beaivi, áhčážan (Piäiváš, iäččám), 1988 vuoitij Tave-enâmij rääđi kirjálâšvuođâpalhâšume ive 1991. ¶ Lahna ¶ – Joo, nuuvt kustoo puátá, Tálunjobžâ västidij já muivij sälttičääsi kuhes ovssijn. ¶ 3. Kuolijn lii šiev kulo. Ele larmâd uágudijnâd. ¶ c. Mane kuáđist lii viehâ liegâs, veikkâ olgon ličij korrâ puolâš? ¶ Kuussâgkuálsi ( Mergus merganser ) ¶ Sämitigge já Meccihaldâttâs uážžoin kijttosijd pälgájalgejeijee pargoost Akwé: Kon -ravvui heivitmân. ¶ 3. ¶ – Mut kulâ, mondiet tust láá nuuvt stuorrâ kieđah? ¶ 6. Lovvoost 6 uážuh moonnâđ njuolgist Juuman. Mudoi puávtáh juátkiđ Oulankajuuvâ piällá. ¶ » Elleđ muu čiäru, Je- ¶ Talle kunâgâs movtáskij já kočoi luptiđ Daniel meddâl piäjust. ¶ Viini pyevtittâs 2007 (1 000 t) ¶ 8 850 m ¶ Mottoom äijih aasâi kuávlust, mast lijjii tááluh masa 50 meetter kooskâi. Sun lâi puurâdmin kievkkân pevdipellâst, ko te áiccá, et kyehti uárree lává puáttám purrâđ cissáid uáivildum evvis. Äijih lehâstij laasâ já ruáŋgái nuuvt fasteeht já korrâsávt ko peri voojij já uárreekyevtis kale roškáin patârâsân. Ijba tast mihheen, äijih joođhij puurâdmis, mutâ te áiccá, ko kyehti almaa ratkuv suu šiiljon já lává vissásávt puátimin suu luusâ. Äijihist lijjii tuše siskepuuvsah pajalist, mut ko puátteeh láin almaah, te ij perustâm ruttiđ pajaldâspuuvsâid juálgán, pic moonâi lekkâđ uuvsâ já táátui siämmást addâgâs jieijâs kárvudeme. Nubbe puáttein lâi ránnjátáálu iššeed já nubbe oroi lemin miinii virgealmaid, ko tast lijjii tagareh virgepihtâseh já virgepiergâseh pajalist. Äijihân uápis almai piivdij še addâgâs, ko suái láin puáttám rávhuttuttiđ suu peeivi, mut siämmást koijâdij: ¶ – Pyeri iiđeed! tuáivut omâs almai sämikielân. ¶   uccânjiivlâh pikkulimaska ¶ 90A Ruotâ váldukuávluh ¶  mihheen, siergikyleh.....101 ¶ SomBy ¶ Viijmâg ubâ kärdi lii vaalmâš já Matti já äijih čuoigâlává pááikán, mutâ meridává maccâđ tooláá iđedist riävskákielâid oppâđ. Kielâid kannat oppâđ tooláá iđedist, amas riemnjis tâi káranâs kiergâniččii oppâđ taid já puurrâđ kieláid čaaŋŋâm riävskáid. ¶ sijđoh: 60 ¶ Jis lâi fiärttu, te škovlâtijmij maŋa kesten koijâdhánnáá njuškejim ain pyeráool já vyeijilim pááikán Čovčjáávrán. Aainâs mottoom ááigán pásáččii toh váiváás škovlâääših toho škovlâääiđi siskiibel. Pááikán vyejedijn čuovvum ruške ovdánem já ko te poottim pááikán, te táválávt eeči lâi kuolijd čolliimin jävrriddoost tâi salttiimin taid kuáđist. Jis sun ij lamaš ääigild pissim vyelgiđ joddeid kuohâđ, te saatij leđe vala-uv jodottâlmin. Jis Juhháán-Uulá teivâsij leđe pääihist, te táválávt suoi láin iällám joddeid kuohâmin moottorkárbáin jo peiviv já kiergânâm čolliimist-uv. Jis viljâm ij lamaš pääihist, te iäččám jodottâlâi ohtuunis Áhu-Joovnâst uástim uccâkárbásijnis. Ránjáh, Pavlus Nuuvdi kaandah Kaabi já Heikkâ sehe čeesih Uccpárnáá Matti já Issá meid jodottellii Čovčjäävrist. Jyehi táálust lijjii jieijâs jodottâllâmsajeh, iäge toh vaarâ lamaš mahten sooppumgim. Juáhâš tieđij, kogo lii mon-uv táálu joddeesaje. Maatikiäzzáh ušom juttii meiddei Kärbisjäävrist já Ulgâjäävrist kuáláástmin, sehe Juullâmjäävrist-uv. ¶ reimar reimari ¶ *** ¶ Toos västidij omâs jienâ: ¶ Puoh čuđeh láá vuálgâm Ari maajeeld pennuiguin. Ari lii kaččâm kuhháá pirrâppirrâ meeccist, mut čuđeh láá val maajeeld. Ari puátá Avveeljuuvâ riidon. Juuvâ nube peln lii tot táálu mon poliseh áiguh pavkkâliđ , muštá Ari. Sun puohčâl čáácán, vuájá juuvâ rasta já káččá ton táálu čoođâ. Käävci čuđđeed še vuojâleh juuvâ rasta já kulmâ čuđe pääccih pennuid vahtiđ. Ohtâ kuulmâst lii tot puálččiuáivi äijih. Čuđeh maneh táálun uuccâđ Ari, ko sij jurdeh, et Ari lii peittâttâm tohon, mut Ari lii jo vuálgâm. Kulmâ čuđe keččih juuvâ nube peln. Fakkist táálu pávkkáá motten. ¶ Mun kal kuorâm madâräijihâm ¶  mon šaddoporree piätu ¶ sijđoh:158 ¶ Puoh kirjeh láá finnimnáál Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuvvâst já Säämi tyeje käävpist. Kiirjijd puáhtá tiiláđ šleđgâpostáin info(at)samediggi.fi. Lasetiäđuid täst ¶ Iššeed suu čäälliđ postâmeerhâi já ruuđâi vuálá rievtis riijkâ noomâ. ¶ c. Noomât sárgái 3-4 oolâ čäcilode njuunijd. ¶ – Ele, netienni, uccâ Neđe peelhit! ¶ 209 ¶ Vuoiŋâstáim mottoom tijmehotellist muáddi tiijme, ruttijm sämimáccuhijd pajalân já vuolgijm Tave-Amerik indiaanij stuárráámus juuhlán mottoom kulttuurkuávdážân. Juhle piištij muáddi tiijme, mast “poppa-almai” toovâi nuáidikonstâidis já pooldij ráávhu piijpo toi ulmuigijn, kiäh lijjii kuččum oovdân. Čokkáim kunneesaajeest nuuvt, et oinijm pyereest tom toimâttâs. Kuáhtáim oovtâ amerikkalâš nieidâ, kote lâi aassâm Suomâst muáddi ive já sun sáárnui viehâ pyereest suomâkielâ. Sun povdij munnuu Suomâ-seervi vuáđudemčuákkimân Minneapolisân, mii tolluuččij kesimáánu ääigi. ¶ 13.00 – 14.00 Purâdem ¶ Raavâdviäsu Galla fáálá valjeest molsoiävtuid ton mield, maggaar tilálâšvuotâ uárnejuvvoo. Menu suunnâttâlloo nuuvt, ete tot västid tilálâšvuođâ luándu já äššigâs táárbuid. Faalâdmijd puáhtá olášuttiđ raavâdviäsust, čuákkimviistijn teikâ Saijoos aulast. Raavâdviäsu Galla uárnee meid heejâid já eres peerâjuuhlijd sehe eehidtuáluid. ¶ šleđgâčaskem = sähköisku 125 ¶ 6 Sáárgu vandârdeijei ađai väzzei kyehti širottâs taggaar soojijd, main tain lii vissásávt ävkki. ¶ – Ahola Risto arvâlij, ete ep mij sämmiliih kale eidu nuuvt fasteh lah ko täid kuuvijd láá pieijum, Hanssâ muštâl já povvâst. ¶ kumppi 89 ¶ Digitaallâš oppâmateriaalpyevtittem ¶ Säämi párnáikulttuurkuávdáš ij lah fyysilâš raje ige rakânâs, pic toimâ mii viggá fattiđ sämikuávlust nuuvt maŋgâ párnáá já nuorâ ko máhđulâš. Čuásáttâhjuávkkun láá vuálá 18-ihásiih párnááh já nuorah já iänááš toimâ sundášuvá škovláid, peivikiäijoid já kielâpiervâláid. Säämi párnáikulttuurkuávdáá ulmen lii ovdediđ säämi párnáikulttuur, lasettiđ párnái já nuorâi tubdâmuš jiejâs kulttuur kuáttá sierâlágán tooimâi já pargopáájái pehti. ¶ – Na ij pyevtigin, västidim. ¶ – nelji jyelgipaarâ ¶ Áámmát peeleest lam pajeolmooš. Syeinimáánust 2008 moonnim suátiviehân Avelân, já tobbeen peessâm maŋa puáttee ive uđđâivemáánu aalgâst juáđhám puásuipargoid. ¶ 2. Meksiko 2 890 ¶ Kost láá pyeremusah kyelisajeh? ¶ Tot lii imâšlâš ¶ Lahtos 2. OA PÁRNÁI VUOIGÂDVUO Đ ÂI SOPÂMUŠ LYHYESTI ¶ káiru ¶ Anarâškielâ čuolmâ lii uccâ kielâjuávkun tijpâlâš: mättee já aktiivliih ulmuuh láá uccáá. Siämmáš olmooš šadda leđe politijkkár, máttáátteijee, toimâtteijee, kulttuurpargee, lahâalmai, taaidâr, kielâtotkee, párnáitipšoo, nuorâipargee jna. ¶ Tust lii 4,5 voolti patter. Maht finniih čielgâs, lii-uv patterist virde? ¶ 41. njomâttempirrâmpeivi: 25.8. tme 22.44 poođij uđâgâš já enni poođij 22.58 já pajeláhháá miinut pištám njomâttem tábáhtui Kontsas Maarku luoddâratkuuttuvvâst. Njomâttem maŋa vuolgijn sehe enni já uđâgâš Saarineitamovääri kuávlun. Kuvvim luhostui viehâ pyereest auto ávus sijđolaasâst. Pelduvváid jalahâs, +19 °C, čovgâlágán pieggâ. ¶ – Pyeri paaimân 3 . Vuáđuškoovlâ 3. luoka oskolduv oppâkirje. Jurgâlâm Matti Morottaja . Sämitigge 2003. ¶ Sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs Suomâ škoovlâin 2006-2007 ¶ spesiaalhersku tälviv ¶ Sunna Valkeapää (tavesämikielâ) ¶ Teuvo Nyberg ¶ “Ij, ij, Pinokkio!” párgádij Aaslâk Aččinj. ¶ d. Mane kaavpugaalmug uási stuáru jotelávt? ¶ jeđe máccá jieijâs šoddâmjuuhân. ¶ Swazieennâm ¶ uđâgáid ohtuunis, ko niŋálâs vuálgá varrimmáátkân. ¶ kávnusjuškee = löytöretkeilijä 101 ¶ , mii pyevtit sämikielâlijd uđđâsijd sehe teddilum loostân ete viärmán. ¶ PAAR PUÁTUSEH ¶ Iänuduv kieldâ 39 % Muonio-Iänuduv aalmugtiervâsvuođâpargo kieldâovtâstume 64,2 55 % ¶  + Sämikielâ táiđu sust aalgij kale ucánjihhii jo pääihist. Tobbeen eeči motomin iänán kiivšes sáárnui sämikielâ, ko enni ij tom iberdâm, já sij párnááh koijâdillii veikkâba lodenomâttâsâid já tagarijd. Movtáskem sämikielâ oppâmân pajanij Oulust, ko Veli-Pekka Lehtola aalgij máttááttâllâđ, te mondet jiem mun-uv. Tobbeen ornejui uánihis pajesämikielâ kurssâ, já oppâmmohtâ ko lâi paijeen, te sun luuvâi ennuv já sämiradio kuldâlij višâlávt já ađđiistâlâi puoh saanijd tobbeen, já toin lain sust lâi jo viehâ pyeri táiđu. Ko sun poorgâi Ucjuuvâst, te sun aasâi sämmilâš perrust, já tobbeen áinoo kiellân lâi sämikielâ, já tot lâi-uv puoh pyeremus škovlâ. Anarâškielâ sun lii opâttâllâm vistig jo Ucjuuvâst orodijn, ko Sarre Juhháán toolâi uánihis kuursâ já kuldâlmáin já luhâmáin. Nuorttâlâškielâ sun kale ibbeerd meiddei ton verd et finnee čielgâs, mon ääšist lii koččâmuš. ¶ - Maid tun toos purâttah talle tađe ovdil? ¶ Sämitige saavâjođetteijee Aikio kijttâlij sahâvuárustis puohâid, kiäh láá museoviäsu oovdân porgâm já rooččâm. Eromâšávt sun čujottij kijttosijdis páihálijd esivaldijd, moin tehálumosin sun nomâttij Meccihaldâttâs. Suu mielâst merhâšittee EU ruđâlâš torjuuttáá taat kuávdáš ij liččii vaarâ kuássin valmâštum já sämmilij peeleest sun ceelhij puohháid váimulâš kijttosijd. Aikio tiäduttij, et taan táálust pargeh sämmiliih já Meccihaldâttâs ovdâsteijeeh siämmáá káátu vyelni. Kyeimivuotâ Meccihaldâttâssáin lii merhâšittee meiddei nubenáál. Aikio lii annaam jo kuhheeb ääigi máhđulâžžân já tehálâžžân, et sämmilij jieijâs haldâttâs já nuuvtkočodum staatâ enâmij haldâšeijee Meccihaldâttâs álgáččáin oovtâst tipšođ sämmilij ovdijd sämisiijdâi enâmijd, sehe kevttim já meiddei oovtâst meridiđ tain aašijn. Taam läävhi ličij máhđulâš väldiđ jo tääl, ovdilgo staatâ enâmeh macâttuvvojeh rievtis omâsteijeid, nomâlâsân sämmiláid. Sämitigge mielâstis parga oovtâst tain uđđâ kulttuurlájádâssáin väldimáin uási ovdâmerkkân lájádâs ovdedempaargon já haldâttâhân. Loopâst sun tuáivuttij museon já ton pargeid ilolâš pargomielâ já pyereestvaijeem puáttee ááigán. ¶ puákuttem = rokotus 146 ¶ algâellee alkueläin ¶ kolmâsist. ¶ Matt. 10:22, 19:25, 24:13, Mark. 16:16, Luuk. 8:12, Room. 8:24, 10:9, 1. Tim. 2:4 ¶ Puoh vanhimeh sárnuh páárnážân, vâi uccâhâš opâččij piergiđ elimist. Olmooš suittá räämi já kijttos párnážis vala poškáin-uv. Ko páárnáš lii pootton iäránistám, te eenih já eejih rámmojeh: ”Kal tun lijjih olmâ käggee!” Nievt láá mii madduuh nanodâm uđđâ puolvâ jieštobdo já kielâtááiđu jo tovláá rääjist. Mii puohâi kenigâsvuotâ lii fievridiđ rähisvuođáin jieččân eenikielâ tááiđu uđđâ puolvân. Mađe eenâb mii kevttip jieččân eenikielâ páárnážân sárnudijn, luvâdijn já čälidijn, tađe nanosubbon šadda mii várvu eenikielâ kođosist. Jieškii-uv pelestis ferttee varjâliđ jieijâs váárvu, vai tot kiärdá ko uđđâ puolvâ njađeškuot jieijâs kođđoomčalme oovdep puolvâ kođđoos viästun. ¶ Fakkist jienâ muu tyehin huiheškuođij: ¶ Maggaar lii hiäppuš rááhtus? ¶ ovdâšoddâdiđ = esikasvattaa 38 ¶ – Kale muoi manneen tääl olgos, Tobžâ iävtuttij já viežâi jo čeveliijnes já kaperis ildest. ¶ tuttavapiiri. Tammi 1999. ¶ kevttim ovdedem, sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođâi kocceem já sämmilij tuárjum kielâlâš vuoi ¶ Skarfâ lii suáluikuávlu uđđâ lodde. Tot puáhčá ¶ – Mii kirdemkaakaoid? ¶ - Na vuošâm-uv käähvi? Ánná koijâdij mut siämmást muštái, et ij jieš juuhâmgin käähvi ige sun liččii ubâ tiättámgin, maht tomgis koolgâi vuoššâđ. ¶ 38 Sämitigge kalga haahâđ pisovâš ruttâdem sämmilâš rävisulmuid sämikielâ luuhâm- já čääl ¶ Čielgitávtáliih lihâdeh enâmist táválávt neljijn juolgijn. Ciägustiällu lii tijpâlâš tuše ulmui. Ciägustiälu mield kieđah pyehtih leđe rijjâ kevttiđ tyejipiergâsijd. Simpans kietâ sulâstit ennuv ulmuu kieđâ, ulmuu pelgi lii kuittâg kuhheeb ko simpans pelgi. Tondiet olmooš puáhtá toppiđ tiŋgáid pyereest já kevttiđ maaŋgâlágánijd tyejipiergâsijd. ¶ keeppilpustavijd čielgâdiđ. ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtus ¶ Kooveest Ida Helander já Aletta Lakkala . ¶ KR92 olgospyehtim täynnä murhetta lii jurgâlum tievâ murrâšist (spiekâstemjuávkku ¶ Sämitigge juovij škoovlâi kiđđâjuuhlijn stipendijd sämikielâ oopâin pyereest miänástum uappeid. Stipendeh juáhhojii ohtsis 6 uáppei, kiäh lijjii čođâldittám sämikielâ iskos pajeuáppeetutkosijn, 14 uáppei, kiäh pessii vuáđumáttááttâsâst já kuulmâ Säämi Máttááttâskuávdáá uáppei. ¶ – Pyehtivettee aassâđ muu lunne. ¶ C Teehi vaibâm ¶ 1. SÄMMILIIH SUOMÂST Sämmiliih láá euroop union áinoo algâaalmug, mast lii jieijâs historjá, kielâ, kulttuur, eellimvyehi já identiteet. Sämmiliih láá asâttâm Skandinavia já Suomâ taveuási sehe Kuáláduvnjaargâ sisoosijd jo ovdil táálái riijkâi já riijkârajij hámášume. Taat kuávlu kočoduvvoo säämi enâmin. Sämmiliih láá neelji riijkâst rekinistemvuovij mield 60 000–100 000 olmožid. Suomâst sämmiliih äässih Sämitige ive 2007 lovottuvâi mield 9350 olmožid, main 38,3% äässih sämikuávlust (3577). Sämikuávlu uáivild Iänuduv, Aanaar já Ucjuv kieldâi kuávluid sehe Säämi palgâs kuávlu Suáđigil kieldâst. Loopah sämmiliih äässih sämikuávlu ulguubeln eres kuávluin Suomâst (5129) já olgoenâmijn (644). Suomâst sárnuh kulmâ sierânâs sämikielâ; aanaarsämikielâ, nuorttâsämikielâ já tavesämikielâ. Áárvu mield masa peeli sämmilijn sárnuh sämikielâ. Tavesämikielâ kevttih 70–80 % sehe aanaarsämikielâ já nuorttâsämikielâ kuábbáá-uv vuálá 15 % sämikielâlâš sämmilijn. Ive 2007 lovottuvâi mield jo paijeej 70 % vuálá 10-ihásijn sämmilâšpárnáin äässih sämikuávlu ulguubeln. Sämmilij puátteevuođâ vision lii, et sämmilijn algâaalmugin lii ellee sämikielâ já noonâ siärvuslâšvuotâ, moh toollâv, nanodává já ovdedává sämikulttuur já kulttuurân kullee iäláttâsâi siäilum já ovdedem sehe sämmilij eellimvyevi, ärbivuáválâš tiettim já ärbivuáválij tááiđui sirdâšume uđđâ suhâpuolváid. Sämmilijn lii tiervâs jieštobdo já noonâ oohtânkulluuvâšvuođâ tobdo . Aanaarsämmiliih Aanaarsämmiliih äässih oovtâ staatâ já oovtâ kieldâ siste. Aanaarsämmilij ärbivuáválâš aassâmkuávlu lii Aanaarjäävri piirâs. Ärbivuáválâš aanaarsämmilâš eellimhäämi vuáđudui táválávt luánduekonomâlâš tálutuálun, mast áigápuátu šoodâi kyelipiivdost, puásuituálust, šiiveettuálust, eennâmtuálust já meccipiivdost . Aanaarsämmiliih láá vuáhádum pyereest tááláá ohtsâškoodán. Sämmilâš eellimvyehi já áárvuh iä lah lappum, pic tain puáhtá vyettiđ meerhâid tááláá ääigi-uv. Ärbivuáválijn iäláttâsâin, tegu kyelipiivdost já puásuituálust finnejeh maaŋgah vala áigápuáđus. ¶ Tääl Kierâš-loostâid puáhtá eelliđ luhâmin neetist-uv. Nettisiijđoin láá kale aalgâ rääjist lamaš puoh almostum loostah rtf-häämist, maid puáhtá luođiđ já luuhâđ, mut täst ovdâskulij loostâid puáhtá luvâstâllâđ njuolgist neetist: jis ovdâsiijđost teddil tom uđâsumos loostâ mainâs, te tot lekkâs siämmáá siijđon. Taat nubástume kuáská meid puárásub loostâid, mut taid jiem lah vala kiergânâm puoh mutteđ. RTF-tiätuvuárháid puáhtá luođiđ siämmáánáál ko ovdil-uv. ¶ Mutâ maggaar olmooš lâi taat Peeivih Vuáláppâš. Imâštavoidis peeleest suu ferttee anneeđ mainâsolmožin. T.I. Itkos mield Peeivih , kiän kandâ Peeivih Vuáláppâš lâi, aasâi mainâs mield Suáđigil Unari Peeivih kiedist já sáttába leđe lamaš motomin aaibâs olmâ historjallisâš olmooš. Jacob Fellman mield Piäiváž lâi pegâlmâs nuáidi, mon vaikuttâskuávluh lijjii Kittâl, Piälduvyemi já Kárášjuuhâ. Castren mield Peeivihist lijjii kiedih Iänuduvvâst, Kuovdâkiäinust, Kárášjuuvâst, Kittâlist, Aanaarjäävri Siskelivuonâ Säđisuollust, Ucjuuvâst já vala Suábáttist-uv. Piälduvyeme peeivih ađai Peivi lâi ärbitiäđu mield Kärjilist puáttám Aisar kandâ, kiäst alnaas-uv lijjii kyehti kaandâ. Nuorâvuođâstis Peeivih Vuáláppâš ij lamaš aainâskin eejis mielân. Tot čiälgá kirjeest “Inarinlappalaista kansantietoutta” , siijđost 317 Paavali Vale muštâlussân čallust Peeivih-Vuáláppáá eejist, Peivihist návt: ¶  subjekt “Táálu viehâ lâi moonnâm koldeđ já kyehti ááhu láin pááccâm kuátiorron. Kieddsuolluin lijjii tallaa ääigist njellimlij saavzah já suoi huámášáin, ko kuobžâ vuojâlij čuálmi rasta saavzâid purrâđ. Talle ááhuh toppijn sääiti fáárun, suládáin kuobžâ maŋŋaal já ko te juvsáin, te nubbe ááhuin stergâlij saittijn kuobžâ, mii jaamij já vuájui jäävripoonán toos čuálmán. Ko almaah pottii koldemist te ááhuh máinâstáin sijjân, et tobbeen ličij kuobžâ čuálmiponneest njuovvâmnáálá. Almaah monnii keččâđ já eštus tobbeen jäävriponneest njaŋgai kuobžâ, mon almaah loptejii, tolvuu riidon já njuovvii.” ¶ 7. India 44 620 ¶ vuástá. Piäjust mana jotteemräigi njuolgist čáácán. Piäju syeijee nuárju meiddei piäđui vuástá. Jieŋâkuobžâ puáhtá kavnâttiđ nuárju piäjustis cuovkkiimáin piäju káátu já toppâmáin patâremrune. Jieŋâmeerâ riddoin ellee ulmuuh pivdeh nuárjuid toi piärgu já čeevđi keežild. Nuárju lii piätu, ko tot porá kuolijd já rapuelleid. ¶ Tiddepivdo ¶ Raajijd rastâldittee tooimân kyeskee lahâasâttemubâlâsvuotâ lii muálkkáá já ana sistees EU-vuoigâdvuođâid, tave-eennâmlijd sopâmušâid já sierâ enâmij aalmuglii lahâasâttem. Suomâst šiev vuáđu raajijd rastâldittee oovtâstpaargon adeleh el. puáttee Soti-ornimlaahâ sehe Taažâ, Ruotâ já Suomâ koskâsâš sopâmuš räjioovtâstpargoost vuosâtipšoost sehe Laapi pyecceetipšopirrâduv já Helse Finnmark sopâmuš spesiaalpyecceetipšo palvâlusâin. Sierâ enâmij palvâlemvuáháduvváid já lahâaasâtmân kalga uápásmuđ keevâtlij čuolmâi čuávdim tiet sehe juátkojeijee virgeomâhái koskâsâš ohtâvuođâtoollâm já tiäđujotteem palvâluskevtteid kalga visásmittiđ. Aalmugliih tuáimeeh (ministeriö, AIL (Kela) já Valvira) kalgeh tuárjuđ já ovdediđ räjioovtâstpargo. Kielâucceeblovvoid kullee uccâ sierânâsjuávhui tarbâšem palvâlusâi visásmitmân palvâlusâid puáhtá miäruštâllâđ EU-njuolgâdusâi miäldásâš kenigâspalvâlussân (SGEI). Ovdâmerkkân, jis sämikielâlijd palvâlusâid finnejeh taggaar palvâlussân luokittâllum, taid ij taarbâš kištottiđ. Ucjuv kieldâ ovdâsteijee Heidi Eriksen pahudij, ete sämmiliih sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusah láá Suomâst 30 ihheed maajeeld ko verdid Taažâ tilán. Suomâst sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ovdedem lii äšši, mii ij finnii huámmášume mediast. Tääl sämikielâlij palvâlusâi finnimvuotâ já ovdedem láá ovtâskâs ulmui väärist. Sämikielâlii pargee kyeddimnáál lii piejum liijkás stuorrâ nuađi. Sämikielâlij pargei sajattuv já pargotile kalga pyerediđ. Lasseen Eriksen puovtij oovdân táárbu finniđ äigikyevdilis tutkâmuštiäđu sämmilij tiervâsvuođâčuolmâin. Tääl lii valmâštemnáál tave-eennâmlâš sämisopâmuš raajijd rastâldittee oovtâstpargoost. Staatah kalgeh meddâlistiđ räjioovtâstpargo iästuid ko uárnejuvvojeh sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusah sämmilijd já tai orniidijn kalgeh väldiđ vuotân kielâ lasseen meid sämmilij sosiaallijd já kulttuurlijd tiilijd. ¶ Anarâškielâ servi já kielâpiervâleh ¶ Vástádâs- prooseent ¶ a. Mane motomeh muorah láá kuođđum čuopâhánnáá? ¶ Ko staatârääđi lii tuhhiittâm Suomâ iävtuttâs Natura 2000 -viärmádâhân jurdâččum kuávlun, puátih vijđoduvâin vuáimán luándusuojâlemlaavâ 10 lovo njuolgâdusah. Jis toimâ, teikkâ vuávám jo-uv ohtuunis teikâ oovtâst eres toimâigijn já vuávámijn viehâ vissásávt hiäjusmit Natura-kuávlu luánduáárvuid, ferttee tooimâ olášuttee árvuštâllâđ vaikuttâsâid peerusthánnáá tast, lii-uv toimâ tâi vuávám lopemiärásâš (luándusuojâlemlaahâ 65 §). ¶ mikielâ tááiđu iävtuid pargoin. Koččâmâšluámáttuvah láá rahtum suomâkielân já toh jurgâluvvojii ¶ – Kale tuom tuulâ ferttee časkâttiđ! Kuáski meridij. Sun lehâstij kiälláruuvsâ já tiškâlij čäci-iäbbár ponneest orroom čääsi kiällárân. ¶ Sämitigge 2003 ¶ 10. Ores oppuu pargon lii pessimääigi a. Uđâgái lieggim ¶ Säämi parlamenteh tuáimih Suomâst, Ruotâst já Taažâst ¶ Säänih kieláid láá šoddâm tuháttij et tuháttij iivij ääigi. Kielâ lii siämáá kejittis riggodâh ko täsnialme. Ulmuin ij ohtâgin vaje oppâđ jieškote-uv eenikielâ tievâslávt, ko kielah iä piso siämmáálágánin aaigij čoođâ. Kielah rievdih ubâ ääigi já jyehi suhâpuolvâ kuáđá jiejiâs eenikielân uđđâ saanijd já motomijd saanijd váldá ollásávt meddâl. Tegu almeest láá aigijdis rääjist ennuu tääsnih časkâm já nubeh oppeet iä lah vala ittáám uáinusân, te nuuvt tábáhtuvá meiddei kielâi säniriggodâhân. Säänih meiddei läpitteh meddâl eellim táárbuid tâi uđâsmiteh saanij siskáldâs. Säänih láppojeh, jis elimist ij lah innig toid ano. ¶  Koijâdeijee » Väruttiđ, et kihheen ij čájádit tii. Maaŋgâs puátih muu noomâst. ¶ c) Mii tovâttij jorgálduv pyereeb kuávlun? ¶  lâi   Talle koolgâi kavnâđ kennel já viälppáid. Mun smiettim jo tooláá, et juovlâi ääigi heiviiččij pyereest: talle must lii luámu já mun kiergânâm tovhustiđ já hárjuttiđ vuosmuid tergâdis aaššijd viälppás. Já must lâi-uv lukko. Porgemáánu loopâst hoksájim, et labradorrotuornijduv siijđoin lâi eidu munjin hiävulâš vielpisvalve. Kennel lâi Wauhti-Wiivan kennel alda Jyväskylä já viälppáh šodâččii ohhoost 51, eidu mudágávt. Mun čälistim siämmást kennelân šleđgâpoostâ já mainâstim et mun halidiččim uástiđ viälppá. ¶ b. Muštâl, maht jerdustjorgettem tahhoo. ¶ – čuávjičuomâseh čuhâleh ¶ Toimâttâm Matti Morottaja, kuvvim Sylvi Rasmus ¶ – Huhuu! huihádij tot miinii. Já haatâ vyelni peevij uáinusân, omâs foostâg. ¶ 69B Čäcilode uđâgááh pisotteleh tärkkilávt ennis maajeeld. ¶ 120B Tiervâslâš meripittá: peeli ruonâsšaddoid, niäljádâs ¶ – Čuárvihiärást láá täävtih näähki alne já jyehi saajeest, eeđâi Marttin. ¶ jerdustčiehâjorgettem = suorakulmakäännös 5 ¶ Oovdânpyehtee sajasâšvuođâ uccii Sanna Guttormin lasseen nelji ulmuu: Raisa Jär-venpää, Heidi Kitti, Hanna Mattila já Nina West. Miärádâs oovdânpyehtee väldimist toovâi Sämitige haldâttâshovdâ Juha Guttorm Sämitige pargo-oornig mield 9.1.2009. ¶ Sämikuávlu kieldâi čuovviittâstooimâjođetteijeeh Laila Palkinen (Iänudâh), Ilkka Korhonen (Aanaar), Risto Varis (Suáđigil) já Ruávinjaargâ kaavpug čuovviittâspalvâlemhovdâ Heikki Ervast oovdânpuohtii čuákkimân päikkikieldâidis sämimáttááttâs tile já ovdedemtáárbuid. Máttááttâstooimâ pajetärhisteijee Kari Torikka čielgij čuákkimân sämikuávlu kieldâi sämimáttááttâs finnim ruttâdem ovdánem. Čuákkimân uásálistii lasseen sämitige škovlim- já oppâmateriaallävdikode jesâneh. Čuákkim amnâstâh lii pivdedijn finnimnáál škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuvvâst. ¶ suonjârdmáin = säteilemällä 132 ¶ – Kielâ Säämist . Kari Meløy. Kuulmâuásásâš oppâkirje, mon vuosmuu uásist láá hárjuttâsah já kielâoppâ. Nubbe já kuálmád uási láá oppâkirjeh + pargokirjeh. Oppâkirjij ohtsâšsijđomeeri lii suullân 300 sijđod já pargokirjeh suullân 200 sijđod. Oppâkiirjijd já pargokiirjijd lii orjâlâškielâst jurgâlâm Iisak Mattus . ¶ Uánihávt sämikielâ toimâttuvâst ¶ algâteekstân, mon saavâ oovdânpyehtim lii meiddei anarâškielâsâš teevstâi eidusâš ¶ * Lájádâshuolâtteijee Pirkko Pieski ¶ Lávurduv iiđeed mij moonâim puurrâđ iiđeedpitá purâdemsalin. Mij puurâim ovdâmerkkân leeibi, piärgu, kuurku, oomeensääpi já muffins. Talle mij piejâim máácuhijd pajalan, hárjuttâlâim vala ohtii já moonâim oppeet puurrâđ Puolala škoovlân. Tom maŋa mij moonâim Suomalainen työväenopisto-opâttâhân lávluđ. Ovdil ko peesâim lávluđ mij vuordijm kuárus luokkâvisteest jieččân vuáru já vala saliuuvsâ tyehin-uv (kove 2741: vyerdimin jieijâs vuáru). Talle ko lâi mii vuáru , te mij lâim tuáivum et puáđáččij 5 mikrofon, mutâ pottii tuše 2. (kove 2743: mikrofoneh oornigân, kove 2753: lávlum mana vyerdimin árvustâlmijd). Lávlum moonâi pyereest já mij finnijm tuše pyeri árvustâlmijd. Tuámáreh ettii, ete mij lâim ruokkâdeh já ete mist lijjii mučis jienah. Tuámáreh ettii meid ete kaandâi jienah kullojii pyerebeht ko niedâi. ¶ 2. ¶ Arktâlâš tuávvášjuávkku ¶ kähirijdiskuin = papanoillaan 13 ¶ Nuuvt mun sirduustim kárbá ovdiikeš, Matti kuántui kárbá moojiikeš, ruttij moottor joton já mätki oppeet jotkui. Ko Matti toppij stivrimstáágun, te Puáđupohe moonâi siämmáin rutiinijn ko ovdil-uv já forgâ hurgottáim hyelkkitáálui Havgânjaargâ já Jumbál lappâd, jeđe Jumbáljäävri kejimield Räsijuvpohán, mast Kiävujäävri mield Kiävunjäälmi sáátkun já laddiistáim kárbá. ¶  rájálâš Stuorrâ Piergiväärist lâi meiddei čierâstâllâmlättee, mast lijjim kuullâm. Jiem osko, et Nuuvdi kaandah Heikkâ tâi Kaabi liččijn tom toho ráhtâm. Amahân vissâ Uccpárnáá Maati kaandah, Issi teikkâ Matti láin toh, kiäh láin ráhtám tom kuhheeb čierâstâllâmlättee eidu tiego Piäld'áiđáá puotâ njuolgist taveviestârân. Tot lättee vuolgij mestâ Piergivääri alne já poođij tiego muu čierâstâllâmluáhá pehti vuálus. Mun ruokâsmittim miellân já čuoigim ton lättee mield Kaab´Irjánáá peesi räi (tot lii tááláá ääigi-uv ciäggust Ucjuuhân mannee maađij Piergivääribeln eidu Uccpárnáá Maati luoddâiäru puotâ), mut jiem tuostâm eelliđ tađe olgoláá keččâmingin, maggaar tot lättee lii, ko tast kulân finnij “tuántálágánijd” liävtuid já mun jiem lam vises, mii tot “tuánttá” ubâ liigin. Aainâs ton täälvi paasij tiet stuorrâ Piergivääri must vala ráávhun. ¶ Muuneeldestim lii pyeremus puálutorvolâšvuotâ ¶ sarnuh, ko ettih, et Hiärrá lii áinoo Immeel, iä lah iärráseh ko sun. Já ko räähist suu ubâ váimustis, puoh jiermijnis já puoh vuoimijnis já räähist aldemus nuuvtko jieijâs, tot lii eenâb ko puáldimuhreh já puoh eres uhreh. ¶ 1 Moos 17:1-27 ¶ 10. Euroopâst láá vittâ sierâ- ¶ sinisimpukka = čuovjisskálžu ¶ Tieđâ 13 ¶ – Vuoi hirmos! Tääl te tot puolâščuhe uđđâ moottor lii vissásávt-uv cokkânâm! Kuáski huuihij. ¶ Sämitige tooimâ ulmen lii leđe sämmilij tuuvdân já iššeen turviimin sämmilij vuáđuvuoigâdvuođâi olášume. Toimâ ovdeduvvoo nuuvt, et sämmiliih pyehtih aldaniđ ain älkkeebeeht sämitige já sämitigge lii mieldi sämmilij aargâst sämikuávlu kieldâin, ton ulguubeln-uv já sosiaallâš mediast. Sämitigge táuáimá alda oovtâstpargoost ärbivuáválij sämi-iäláttâsâi pargeiguin, sämiservijguin já instituutioiguin sämmilij sajattuv pyereedmân. Sämitige viestâdem já almolâšvuođâkove pyereduvvoo já sämitige tooimâ tubdâmvuotâ sämmilij já kuávdášlâš čanosjuávhui koskâvuođâst lasettuvvoo. ¶ Maaŋgâin vaigâdvuođâin ij lam ucemus tot, et poollim toppiđ lasâkoopâ, teikkâ porsliinkoopâ. Psykologih vaarâ lijjii nabdeđ tom “kähvikoppâneuroosin” , mut šištám, et tot ij lamaš tot. Asuntolast luhhoost lijjii peldikoopah, teikkâ emalikoopah, iäge toh cuovkkâniččii, veikkâ lättei-uv vala kočâččii. Motomin peevdist lijjii kuittâg cuovkkâneijee liteh já toid mun illá tuostim ubâ kuoskâđgin já manen? ¶ Kulttuurminister Wallin vuolgâttij kirjálii tiervâttâs seminaarân. Kirdeejasko eestij kulttuur- já va-lastâllâmminister määđhi Levin. Minister Wallin muštâlij tietimist Suomâst ellee ruotâkielâlâžžân, maggaar lii eelliđ kielâucceeblovvoost. Jieččân tuáváá keežild puávtám pyereest jurdâččiđ, maht tist oro ko piäluštvetteđ jieijâd vuoigâdvuođâid. Minister Wallin čaalij, et sun lii eromâš ilolâš tast, et säminuorah láá nuuvt aktiivliih sämikulttuur aaitârdmist já oovdedmist. “Haldâttâs puáttee ive bud-jetiävtuttâsân kulá meiddei sämikielâlii oppâmateriaalmeriruuđâ luptim. Lasattâsâin mainâšuvvoo, et sämikielâlij oppâmateriaalruuđâin kalga čuosâttiđ tuárvi ennuv ruuđâid meid nuorttâ- já aanaar-sämikielâlâš oppâkirjijd.” , Wallin čaalij ¶ Tuáivuttep Veikko-veerdin kuhes ave já šiev tiervâsvuođâ! ¶   Tarbâšeh: ¶ Nuorttâmeerân láá almostum maaŋgah uđđâ ¶ Näimilitto 6 ¶ Sopâmuš kiäldá nisonij olgoštem já kenigit ovdediđ nisonij täsiáárvu olášum. ¶ Suomâst Pirâsministeriö asâttij 18.6.2009 vuossâmuu biologilii maaŋgâhámásâšvuotân kyeskee almossopâmuš algâaalmugij ärbitiäđu kieđâvuššee artikla 8j aalmuglii äššitobdeejuávhu sämitige saavâjođetteijee iävtuttâsâst. Pargojuávkku koolgâi valmâštâllâđ tooimâid, moh vuáđuduveh biologilii maaŋgâhámásâšvuotân kyeskee almossopâmuš algâaalmugij ärbivuáválii tiäđu siäilutmân lohtâseijee artikla 8j-pargo-ohjelmân. Pargojuávkku tooimâi Suomâ luándu maaŋgâhámásâšvuođâ suojâlem já pištee kevttim aalmuglii strategia já toimâohjelm 2006–2016 olášuttem já čuávvum ovdedeijee pargojuávhu vuálásâžžân. ¶ 150 ¶ Aalpah . . . . . . . . . . . . . . 34 ¶ Škovlâ aalgij nube peeivi tast, ko lijjim puáttám asuntolan. Veikkâ tobbeen lijjii jo motomeh munjin ovdiist-uv uápis já šiev skipáreh, ovdâmerkkân Holber kaandah, Veikko já Paavo, sehe meiddei muu hyelkki Aŋŋel Erkkii Uuno, kote lâi Paavoin nuuvtkočodum stuorrâ kandâ já mon kuáhtá áánsust pessáim muoi-uv Veikkoin motomin smakkiistiđ stuorrâkandâi eellim, te liijká lâi uárbis tobdo. Tiein stuorrâ kandâi sierâdemvuovijn já váháš eres-uv aašijn mainâstâm maŋeláá. ¶ Taavdâtahheeh , tego viruseh já bakteereh levâtteh taavdâid. ¶ pivdeškyeteh = alkavat saalistaa 170 ¶ Talle Jeesus koijâdij: ”Haalijdvetteđ-uvks tij-uv vyelgiđ meddâl?” ¶   - Saammeko lähtiä käymään Osuuskaupassa? ¶ Ko loddái peerâeellim maaccâi oppeet ovdii stäđisvuotân, te eellim jotkui. Ohtâ suámálâš äšši kuittâg paasij munnuu koskâvuotân: ko mun moonnim olgos, te kirjeloddáášores pelhiškuođij tállân já peelhij nuuvt kuhe, ko lijjim šiljoost tâi ton aldasijngin. Ama tot vissâ noobdij, et mun tot kočâttim suu aassâmviäsu muorâst. Kirjeloddáášpaarâ toomâi uđâgijdis piemmâmhommáin pajeláhháá oho, mut mottoom iiđeed te aiccim, et muu veerdiba ij innig piälháskâmgin munjin, veikkâ moonnim-uv olgos. Várdáástellim vuovdâ masa juo lovmad miinut, ijge toho moonnâm, ijge puáttámgin kihheen, mast nabdastellim ton lemin kuárus. Valdim oppeet railâsijd, cegâttim taid muorâ vuástá já korŋiistim pajas. Vuovdâhân ij lamaškin kuárus. Tobbeen lâi tot ohtâ mane, mii lâi lamaš tobbeen juo talle-uv, ko vuovdâ koočâi enâmân. Kulmâ uđâgáá kale lijjii kirdelâm já vanhimeh láin tuálvum taid nuuvt kuhás šiljostân, et ubâ uđâgâi evviskerjidem civkkemehgin iä innig kullum. Ama láin hirmástum aašijn, moh tábáhtuvvii. ¶ Jeesus eeči já enni imâštâláin tom, maid sust ettii. ¶   pargojuávhu Sämitigge lii sooppâm sämikuávlu kieldâiguin staatâtorjuuvuáđđusijd sierâ tuáimei uásild. Meriruuđâst mieđettii Iänuduv kieldân 15 %, Aanaar kieldân 42 %, Suáđigil kieldân 8 % já Ucjuv kieldân 35 %. Elilâm ulmui palvâlussáid meriruuđâst čujottii 68 %, peivitiipšon 20 %, tiervâsvuođâhuolâttâsân 6 % já peerâpalvâlussáid 6 %. Meriruuđáin torjuu 44 sämikielâlii pargee pálkkááttem sämikuávlust, main 20 porgii puárásij palvâlusâin. Meriruttâ lii pyeredâm sämikielâlij palvâlusâi finnimvuođâ, veikâ toorjâ luávdá tuše suulân 30 % sämmilij palvâlemtáárbuin. ¶ Koskâkeesi, aaibâs tärkkilis ääigi jiem mušte, tábáhtui taggaar äšši, et išán tarbâšii še penuvryhmá-uv vuoimijd. Tooláá iđedist ovdil čiččâm poođij ovdâskoddeest puhelu, et kyehti pyeremus pennuu ohtân stivrejeijeidiskuin kolgâččii huápu-huápu rahttâttâđ máátkán, auto lii jo puátimin viežžâđ. ¶ kolgosân < kolgos = nesteeseen < neste 8 ¶ Ko Herodes lâi jáámmám, Hiärá eŋgâl almostui Egyptâst Joosefân naharist já eeđâi: ¶ 4. Kuávluhaldâšemvirgeomâhááh kalgeh ráđádâllâđ já rähtiđ ohtsâšpargoost sämikuáv ¶ Tast itten Mooses eeđâi ulmuid: “Tij eppeđ oskom Immeel. Ferttiim kuárŋuđ váárán áánnuđ addâgâs.” ¶ vääđir = vaahtera 76 ¶ Luuk. 17:19 x ¶ lapsemááđuid = kastematoja 11 ¶ Säämi parlamentaarlâš rääđi (Suomâ, Taažâ já Ruotâ sämitigij oovtâstpargo-orgaan) aalgât 1.8.2015 ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát- já reesuurskuávdáá Säämi Kielâkäldee jotkâproojeekt, mii nohá 31.5.2018. Proojeekt válduruttâdeijee lii EU Interreg Tave –ohjelm. ¶ 1 litter mielkki (ruopsis purkkimielkki) ¶   Room. 8:14 πνεύματι θεοῦ ¶ 24. Staatâ kalga čujottiđ sämitige pehti jyehimnáál merikoskâsöš meriruuđâ sämikielâlâš párnái ¶ Lasseen säämi parlamentaarlâš rääđi čuákkim meridij avžuuttiđ jieškote-uv Sämitiigijd uásálistiđ tave-eennâmlâš sämikielâ tutkâm- já áámmát/reesuurskuávdáá keččâlemprojektân. Sämitigeh usálisteh haahân toin iävttoin, et toos mieđettuvvoo EU Interreg ruttâdem tâi toos kávnoo eres ruttâdemkäldee. Lasseen oovtâstpargoiähtun lii et jyehi eennâm sämitigeh uážžuh ruttâdem já kielâáámmátlijd haavâ várás. ¶ 2. Na maid kissá? Mielkkilitte-uvks vierâlij? Já ákku? Kietâ-uvks ááhust velžittij? ¶  leđe: 1) Kollečeppi lâi tyehiloonjâst puvdâstis ko almaakyevtis volliittáin pisso kieđâst siisâ. Sun lukkâdij uuvsâ já sooitij poolisân. Puuvdâ pelni almaakyevtis peesáin ráávhust cuovkkiđ lasâvitriinijd, já suoi ráávoin muádi miinut siste cimccâhid, peljiheervâid, suormâsijd já kollesalvânijd lavkkâsis. ¶ c. Mii aalmuglâšmeecijd lii aldemustáá tuu päikkikuávlu? ¶ KP-sopâmuš ¶ 3. Toolâ speeijâl čohhoom tyehin kove čäittim náálá. Maht čuovâsuonjâreh tääl joteh? ¶ Sämitige stiivrâ čuákkim 8.6.2015 ¶ "Roonnig lam tääl valjiistâm." ¶ arvevuovdijn ¶ Muu mielâst lii hävski ko eeđâm turistáid et lam sämmilâš. Ain ko eeđâm tom, te moijáám já tuubdâm čiävláávuođâ. Lam uási ton härvinâsvuođâst. Lam áinoošlajâsâš. Lam sämmilâš. Mutâ mast tom kuássin tiätá, et mii tábáhtuvá. Eenikielâ, oppâmsaje, pargosaje, aassâmsaje... Tom uáiná tuše ko iälá já tuálá mielâst, et kii lii já kost lii. ¶ EI: No kuhháá-uv tun puoccih talle? ¶ – Ele tienuuvt turged toin suohâdáin! enninjobžâ párgádij. Putteest tállân tom! sun joođhij. ¶ – Vissâsávt kiinii puálčči, ¶ – Na tun lah kale nuuvt siämmáá vuávlus ko naabureemeed oovdiš käälis. Taat lâi eidu tieggáár siämunjälmäijih tego tun-uv. ¶  meiddei - Na, jiem mun nuuvtkin eđâččii kale. Kalehân tohon puáttee ohhoost-uv vala kiergân. ¶ Já tot čáhálig lâi ucc pietittemes já párnáážii muáđusâš, já ain täälliv sämmiliih eteh párnáidiskuin, ko sij piättáá kiškodâđâškyetih: ¶  preesens Inga Vahlqvist ¶ 88 ¶ a. Kuábbáá kaavpugist arva já muattá eenâb? ¶ Ässeeloho: 22 300 000 ¶ Jurgâlâm suomâkielâst: Ilmari Mattus ¶ 1 a. Noomât šaddoid. ¶ – Rááhtáh-uv muotâäijihijd-uv tälviv? Lavri koijâd. ¶ 19 ¶ Ruotâ sämmilâš Henrik Barruk lii porgâm kyehtlov ihheed uumajasämikielâ naanoodmân, mii lâi masa jo lappuumin. Barruk lii toimâm kuhháá uumajasämikielâ máttáátteijen. Ton lasseen sun lii porgâm dokumentistempargo já pyevtittâm teevstâid, sänivuárháid já sujâttemkaavaid uumajasämikielâ máttáátâs várás. ¶ Poottim maŋa huámmâšiđ, et láá ennuv ääših, main ij sooppâm ubâ sárnuđgin, aainâs vieres ulmui kulâdijn já motomin keevâi nuuvt, et maaŋgâi iivij maŋa tiätu ääši tábáhtusâst poottim iäskán tiettiđ, et lijjim oppeet puárskudâm jieččân. Nuuvt keevâi vuod motomin já vuodgin must ij lah tärkkilis tiätu, mon ahasâš lijjim mut jurdáččim, et ennuv vuálá love ivveest. ¶  njuolgist IP: Eemeed. ¶  Nomineh Substantiiveh: Appellatiiveh: – Ij lah tuotâ! Jiem osko kale! Njorttâ omâttâlâi. ¶ Jovnâ noskáttij. ¶ 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶ Jiem  addii,  mondiet  sun  ij  jo  puáđi. ¶ Nuuvt piergiiččáim-uv. Viljâm puáđáččii talle ko kiergâničij, veikkâ jiem tiättâmgin, mon kuhás čuurâ tolvuuččij. Ama kuittâg olgoláá, ko eres-uv sijdâkodeh lijjii luoštâlâm čurruidis, ige taid kolgâm aainâs mostâdiđ. Kuáđástâláim Nijlâsáin kuávttáá eehidpaje já savâstâláim maid kost. Viijmâg kuáimám koijâdist: ¶ 4. 4. ¶ – Tiegarijd hommáid kale koolgah joskâđ ovdilgo kudduuh. Tääl-uv, jis mun liččim lamaš äärgib olmooš te lijjih paččuđ. Mun jieš lijjim karttâđ keriváid ulmuu koddemist, já vala karttâđ faŋgâvuotân. Te koolgâh toohâđ lopáđus, ete jieh innig kuássin tiegarijd jollâvuođâid toovâ. ¶ Ruávikeeči = Paloniemi ¶ - Kost tun lah lamaš? Heikkâ koijâdij. ¶ Tien historjálâš čáitálduvâst kidâ škoovlâ nuuhâm räi muu škovlâoopah monnii oppeet uáli hyeneeht ađai masa jyehi nummeer tuođâštusâst huánánij. Koskâárvu lâi koččâm kávccáást kidâ 7,54 räi, meddâl lijjim lamaš 165 tijmed (Ruusus pallam keežild), mut puoh tehálumos liijká lâi tiätu tast, et sirdâšuuččim VIII luokan. Káávcád luokan sirdâšumán lâi kale ohtâ iähtu: ko Kaamâs kansaškovlâ álgáččij čohčâmáánust 1959, te kolgâččim puáttiđ toho vala kuulmâ ookon tuovŋâdiđ koskân pááccám opâidân. Eidu ko moonnâm čoovčâ lijjim ilodâm tast, et tääl te lavkkiiččim majemuu keerdi Kaamâs kansaškoovlân, te keevâi-uv návt. ¶ Uccâ lijgešoddâm jäävrih ¶  tehálâš b. kost škoovlâ vuosâišeskappi lii. ¶ J. Qvigstad kirjeest Samlinger ¶ uđđâivemáánu 42 - 4 ¶ Njunnáás = Nunnanen ¶ – Na, láá-uv naaburist pasepuuvsah kiškum? ¶ — Lam smietâdâm taggaar ääši, et iän-uv muoi puávtáččii huksiđ táálu ucánjihhii aleláá — tuohu kulmepáánán. Tobbeel ličij ennuu hitrub ko tääbbin vyellin kiällárist. ¶  paldâlâš stellejeijee = asentaja 78 ¶ Tasthân ij kuhháágin moonnâm, koskâpeeivi maŋa lijjii toh-uv levyh ceggimnáál. Muái vistig tevdijm jieččân, ađai purâdáim já talle muái alggijm čokkiđ tom telta. No älkkesthân muái tom finnijm čokkiđ, ko leihân kuálkki šoŋŋâ, et ij possoom kosten kuávlust. Eeči-uv arvâlâdâi: ¶ 2. Mii syeijee koppákuorijáid salâsteijein? ¶ 3.2 Sämikielâ táiđu ¶ Pargopitáh ¶   Maarit Riämnjá váldupurrâmâššân láá jieškote-uvlágáneh jurseeh; säpligeh, njuámmileh, uárreeh já tááláá ääigist tääbbin Säämist meid piisam. Ko lii valjaas säpligihe, te ludij piervâleh iä lah talle nuuvt stuorrâ vaarâst, veikkâ kale riemnjis talle-uv tuáppee lällee niŋálâs, jis puotâ tiäivás. Ko säpligeh kiäppáneh, te riemnjis álgá viäruttiđ enâmâsloddenaalijd, ađai iänááš lällee niŋálâsâid, já tom kuáttá moonijd já uđâgáid. Meid cuobbuid já täžiligijd riemnjis tuhhit talle. Luándust ko lii taggaar oornig, et piätu porá eidu tom purrâmâššlaajâ, moos tot lii jieškote-uv iveääigi mield hárjánâm já mon tot finnee älkkeemusâht. Ko taggaar purrâmâš ij lah finniimist, te talle piätu sirdâšuvá etipurrâmâšân, mon tot meid finnee, mut kárttá čuuvtij eenâb porgâđ ton oovdân. Nuuvtpa säpligij já njuámmilij valjeiveh vaikutteh riemnjisnáálán, vällinaalijd já toi kuáttá meid enâmâsloddenaalijd. ¶ Puohâin párnáin pyehtih leđe motomin vaigâdvuođah já iänááš čuolmah čovdâšuveh párnáá jieijâs eellimpirrâsât. Áášán lii tárbu tarvaniđ talle, ko eeppid, et párnáá pyereestvaijeem lii aštum, ige áášán oro puátimin čuávdus. Motomin tilálâšvuotâ puáhtá leđe nuuvt tuođâlâš, et kalga toimâđ tállán. Áášán lii tárbu tarvaniđ, ko · páárnáš kuáriduvvoo, ige sun finnii ahetääsis vaattâm tipšo · páárnáš lii torvottem, liijgás ennuu ohtuu tâi maŋŋeed olgon · páárnáš piävuttuvvoo skippáárpirrâduvâst tâi škoovlâst · pirrâsist kiinii rävisolmooš aatâšt párnáá · páárnáš tâi nuorâ kiävttá uáiváditteid · páárnáš suáládâl tâi lättee mudoi rikolávt · páárnáš lättee epitáválávt: liävuttemeht, atâštumeht, šlundáht tet · páárnáš cáimoo, kiävttoo seksuaallávt pyerrin tâi tiäddoo jiegâlávt · páárnáš lii jiešhiävulâš, ige peerust tiervâsvuođâstis · páárnáš piävvut tâi lii viehâváldálâš nuubij kuáttá Maht párnáisuojâlem puáhtá išediđ? Vuosâsajasâš ovdâsvástádâs párnáá pyereestvajemist lii párnáá vanhimijn. Pääihih tarbâšeh já finnejeh torjuu šoddâdempargostis aldasiärváduvâinis tegu huolhijn, uáppáin já ráánnjáin. Páárnáš já peerâ viggoo tuárjuđ vuosâsajasávt jieijâs pääihist já ávustipšo toorjâtoimâiguin. Ain ávustipšo ij kuittâg keelijd tâi ij lah máhđulâš párnáá táárbui já hiäđu miäldásâš aitârdem olášutmân. Talle párnáá ferttee soijiđ meddâl päihistis. Párnáisuojâlempargo juáhás ávustipšo palvâlussáid, aitârdâsânväldimân já sajasâhuolâttâsân. Ávustipšo häämmin láá ávustipšo palvâlusah sehe ekonomâlâš toorjâ já aassâm turvim. Siijđo aalgân Ávustipšo palvâlusah · párnái peivitipšo · sosiaalpargo · páárnášperrui päikkipalvâlem · toorjâ párnáá já perruu čuolmâtilálâšvuođâi čuávdimân · párnáá tuárjum škoovlâväzzimist, áámmát já aassâmviäsu hahâmist, paargon sajaduumeest, puđâldâsâin, vááimuvuálááš olmooškoskâvuođâi alnetolâmist sehe eres persovnlâš táárbui tuuđâtmist · toorjâolmooš tâi -peerâ · párnáá tipšopalvâlusah já terapia · peerâpargo · ubâ perruu soijim peerâ- tâi lájádâstiipšon · viärdásâšvuođâjuávkkutoimâ · luámu- já virkosmittemtoimâ Ekonomâlâš toorjâ já aassâm turvim · kelijdeijee ekonomâlâš toorjâ · asâmân lohtâseijee vááijuvvuođâi tivvoom · táárbu mield táárbu miäldásâš aassâmviäsu ornim · ekonomâlâš toorjâ párnáá škoovlâväzzimân, puđâldâssáid, áámmát já aassâmviäsu hahâmân, paargon sajaduumán, vááimuvuálááš olmooškoskâvuođâi alnetolâmân sehe eres persovnlâš táárbui tuuđâtmân. Iänááš uási párnáisuojâlempargoost lii ávustipšo. Sosiaalpargee kuáhtáámist smiättoo perruin vuovâs vyehi kriisitilálâšvuođâ čuávdimân já párnáá pyereestvaijeem oovdedmân. Ko huolâ párnáást lii puáttám sosiaalpargee tiätun, árvuštâlloo vistig párnáisuojâlemtárbu já tast maŋa juátkoo oovtâst toohum äššigâšvuávám mield párnáá já perruu tuárjum. Äššigâšvuotâ meriduvvoo, ko párnáá tilálâšvuotâ lii oornigist. Párnáisuojâlem olášuttoo ohtsâšpargoost eres šoddâm já ovdánem tuárjoo virgeomâháiguin tegu ravviittuvván, peivitipšoin, škovláin, mielâtiervâsvuođâ- já peerâravviittuvváin, spesiaalpyecceetipšoin já eres tiervâsvuođâhuolâttâssáin. Párnáisuojâlempargo lii luáttámušlâš. Iänááš uásán perruid ávustipšo toorjâ keelijd, mut motomin čuolmah láá nuuvt tuođâliih, et párnáá hiätu váátá párnáá väldim sosiaallävdikode aitârdâsân já sajasâšhuolâttâs ornim. Aitârdâsânväldimân kalga riemmâđ, ko párnáá tiervâsvuotâ já ovdánem tuođâlávt aštušuveh já ávustipšo tooimah láá páhudum keellijdmettumin tâi máhđuttemmin olášutteđ já ko, sajasâšhuolâttâs kiäččoo párnáá hiäđu miäldásâš čuávdusin. Sajasâšhuolâttâs uárnejuvvoo sajasâšperruin já áámmátlâš peerâpaaihijn. Aitârdâsânväldim ääigi ohtsâšpargo perruin juátkoo já ulmen lii ain toohâđ máhđulâžžân párnáá maccâm pááikán jieijâs vanhimij luusâ. Sijđo aalgân Piämmupáárnášravvim Aššigâšah finnejen stivrim já ravvim adoptiovaanhimvuotân sehe tiäđu päikkieennâmlâš tâi aalmugijkoskâsâš adoption lohtâseijee lahâaasâtmist já vuáháduvâst. Párnáisuojâlem sosiaalpargee ráhtá päikkičielgiittâs adoptioucâmuš várás. Vuáválâšvuođâlâš ohtâvuođâi tahhen tuáimih ornijdumeh, tegu Interpedia ja Pelastakaa Lapset ry . ¶ 31. Mievri piäju lii viijđes já maaŋgâsuáráág . . . . . . . . . 92 ¶ Silbârävdee lii fiijnâ ovdâmerkkâ tast, maht ellee lii vuáhádum jieijâs eellimpirrâsân. Kuovttijn majemuin, kuhes áirulágán jyelgipaaráin suhâmáin tot hurgá čässuáivist. Ovdâjuolgijguin silbârävdee tuáppee salâsin čässuáivist ucebijd ellee tâi jamâ huáđđoid. Tot áiccá tobdočorvijdiskuin čässuáivi spoorrân já tađemield vollit saallâs. Haapi tot váldá ááimust. ¶ Maŋeláá Anarâš-loostân čálloo tärhibeht Pärni-rohheest, kote lâi uáli merhâšittee olmooš tallaa ääigist. ¶ Tavenjargâ 101 ¶ tuolbâjolgâdâs = lakeus 2 ¶ Vajoidittee pargotoimâ ¶ Ton tááhust, et eennâmomâsteijee áigum toimâ čuácá meccilaavâ 10 §:st luvâttâllum eromâš tergâdis eellimpirrâsáid, láá vyeimist laavâ 11 §:st asâttum monâttâllâmvyevih. Meccilaavâ 10 §:st luvâttâllum tergâdis eellimpirrâsij siäiluttemmittomereh pyehtih leđe siämmáálágáneh ko láá Natura-kuávlu vuáđustâsâst mainâšum luánduhaamij já šlaajâi tiettumsojij siälum iävtuh, nuuvt et meccilaavâ miäldásiih monâttâllâmvyevih olášuttojeh meid Natura 2000 -viärmáduv suojâlemmittomeerijd. ¶ 1. ¶ 10. Kärjil ¶ Kove: Säämi parlamiänttáreh Kirkkonjaargâst 2011. Kove Sametinget, Karasjok ¶ tääl suu mielâst oroi, et ¶ Na, ij toos moonnâm kuhháá, ko kullui ruulâ párgádem já stužettem já Antti poođij tobbeen kuájimáin.” ¶ Teddilem: ¶ – Py... pyeri peivi, Stuorrâ Kuobžâenni. Tusthân lii-uv pyeri vyehi putestiđ tuurhâ, ko jieh pyevti nuollâđ tom meddâl. ¶ Aalmugpeeivi juhle kiäsuttij ulmuid Saijoos auditorio tievâ ¶ Pirâsministeriö asâttem aalmuglâš artikla 8(j)pargojuávkku lii luovâttâm iävtuttâsâs sämmilij luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválii tiäđu suoijâlmân, iäláskitmân já turviimân Suomâ aalmugijkoskâsij kenigâsvuođâi mield. Pargojuávkku adelij 28 tehálii toimâiävtuttâssâd já 11 avžuuttâssâd jieškote-uv ministeriöid já virgeomâháid sämmilij ärbivuáválii tiäđu suoijâlmân, iäláskitmân já maaccâtmân. Loppâraapoort váldoo ¶ Sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs Suomâ škoovlâin 2005-2006 ¶ 14 ¶ Mun kuittâg lijjim pyerimielâst tast, et lijjim viijmâg oppâm pyeráin vyeijiđ já kale mun vuoijim-uv. Toi oholoopâi ääigi, ko lijjim pääihist, te eeči mestâba kosâstâlâi muu vyeijimhaaluid. Kumih lijjii kulloo tivrâseh já must lâi makaš taggaar vyeijimvyehi, et jiem čuuvtijgin váruttâm kumijd. Vuoijim keeđgij já mievtâi paijeel já tuolmâstim kooccân-uv liijkás fakkist. Na jiem čuuvtijgin perustâm eeji láittusijn tanen, ko sun ij kale lamaš ain uáinimin muu vyejimijd já talle ko sun lâi uáinimin, te viggim tiäđust-uv vyeijiđ suu tuoivui mield. Ličij lamaš tiäđust-uv vuovâs, jis must liččii lamaš siämmáá ahasiih vyeijimskipáreh Čovčjäävrist, mut toh iä lamaš. Ferttejim tuuttâđ ohtuunân vuojâšmân, veikkâ tävjittávjá skirviittim-uv ránjáidân šiiljon Nuuvdibel já meiddei Maatibel-uv, mut tain tááluin láin tuše Nuuvdi Aailâ Maija já Uccâ-Kaariš, kiäin ij lamaš vala pyeráiguin vyeijen, veikkâ mudoi skipárin kale tuhhiittim-uv. Uccpárnáá Maati Issi já Matti iävá riemmâm muin vuojâččiđ, ko sunnust lijjii jo jieijâs iäráneh já manoh. Na ijba ton peeleest, et liččim sunnuu sáátust ubâ pissoomgin fáárust já maŋgii keevâi nuuvt, et veikkâ makaš mielâstân mottoomnáálá mattim-uv vyeijiđ, te käškittim liijká távjá iärtán vuájánijnân. Must lâi tuoivâ, et ko motomin álgáččim olmânáál ulâttiđ jopa satula alne vyeijiđ, tâi veikkâba miätáluvâid čokkáđ, et finniiččim olssân pyerá škoovlân. Tot lâi čielgâs, et aainâs taan čoovčâ tot ij liččii vala máhđulâš, mut vaarâ maŋeláá. Lijjiihân tobbeen Kaamâs škoovlâst jo maaŋgâin jieijâs vuájáneh. ¶ Lasetiäđuh: saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi ¶ Mii Sämmilij ärbivuáválii tiäđu suojâlem váátá tooimâid ¶ – Ige lah vuossmuš kerdi ko munjin näävt kiävá! Tijmá must kale lijjii-uv tagareh puáris viermisaaŋah moigijn ij innig maiden porgâm, mut et tääl-uv vala ferttee keevvâđ siämmáánáál, veik lam eidu uđđâ viermijd haahâm! Já Marttin-uv vala puosâškuođij, nuuvt et ferttejim ohtuu teehin vyelgiđ. ¶ Norland 92 ¶ Elbe F5 ¶ – Pyeri iiđeed, ettâv Matti já enni ko lavkkiv siisâ kielâpiervâl viäškárân . Ailâ-nommâsâš tipšoo puátá Maati já eeni luus já tiervât ilolávt Maati já eeni. ¶ – Na siinoost šadda čuuvtij muččâdub talle ko tot lii aaibâs ceggust. ¶ Keesi 1955 ¶ Tuomâ lii algâkeesi muččâdumos muorâ ¶ Olgonlihâdemlaavâ (606/1973) mield leirâdemvijđoduv vuáđudem puáhtá kieldiđ kieldâ miärádâssáin, jis ton tuálu vahâgit luándu, toovvât pirrâs pillâšum tâi nuáskum tâi keeppit merhâšittee verd pirrâs myeisivuođâ (21 §). Siämmáá njuolgâdus mield iästoo taggaar leirâdemvijđoduv vuáđudem, mast sátáčii leđe háituliih vaikuttâsah Natura-kuávlun. Olgonlihâdemlaavâst iä lah koloruttânjuolgâdusah, moh kyeskih tagarijd aašijd, et lope ij lah mieđettum. ¶ Riga D4 ¶ – Na, uážuh kal čuámáttâs. Jiehke tun taarbâš tom ubâ mäksiđgin, jis tot vivvâsaasâ peri njáálgáš tom já kazza. Hannu váhá jo šallišij naaburis. Sun ááigui kal njuolgist skeŋkkiđ tom čuámáttâs, mut kiivšes eeđâi val: ¶ oovtâ keesi. ¶ njiivlâh limaska ¶   e) Sämiaašijd kyeskee ovtâspargo pargeeh meiddei riijkâi haldâttâsâi já páihálâš virgeomâhái tääsist. Merhâšitteemusah ohtsii argâpeeivi huksejeijeeh láá sämikielâlâš radio já TV, moi čuávvummáhđulâšvuođah láá internet mield vijđánâm jyehi sajan. Lasseen suhâruottâseh já ovtâskâs ulmui ohtâvuođah joteh luándulávt väldikudij raajij paijeel. Ohtsâš kielâ taha sämikuávlust ohtsii levânemkuávlu meiddei sämikielâlâš kirjálâšvuotân, muusikkân, elleekován já median sehe ohtsii toimâkuávlu sämikielâlâš teatterân já sierâlágán tábáhtussáid muusikfestivaalâin kirkkopeivijd. ¶ Torvolâšvuotâ aalgij tubduđ siämmâst. Muu mielâst liegâsvuotâ lii torvolâšvuotâ . Vaššaas Duluth kirdemkiedi maŋa (väzzimmätki mašinân suullân 50 m já ármuttes viestârpieggâ) lâi suotâs tubdâđ, maht liegâs västidškuođij tállân. Tivodettim vuohâsubbooh peeŋkân, veikkâ muu penkkâskippáár vaaldij-uv "leejoonuási" munnuu penkkâsaajeest. Must lâi pajalist olgopusseer já jurdâččim toollâđ tom pajalist ubâ määđhi, ko kirdemäigi Minnepolisân lâi tuše ohtâ tijme. Huápust tyeggáár äigi monâččij. ¶ 23. Suálui-Suomâ, tuháttij suollui muččâdvuotâ 78 ¶ 100 ¶ Äiligâs ~ Aailâš = Ailikas (Uccjuuvâst) ¶ Stuorrâ jävri Aanaarjäävri Čurnâvuonâst tavenuortâs, mon nommâ lii Čurnâjävri . Nommâ puáttâm máhđulávt Čurnâ _nommâsâš päähináigásii almaa noomâ mield, kote iälustij Anarist. Nyere-Piäká (Pekka Saijets, *1873) mield sun lii hävdidum kuusnii Aanaarjäävri riidon. Máhđulávt siämmáá ulmust maainâst Ilmari Itkonen kietâčalluustis ive 1910 “Muinaisjäännöksiä ja tarinoita Inarinjärven ympäristöltä” : ¶ Mattii Piättâr Ritva ¶ Tave-eennâmlâš aalmugtiervâsvuođâkonferens Tuurkust 24.8.2011 ¶ - Auttaja-Aslak – toimâ, Kärigâsnjargâ 26 613,75 € ¶ – Joo, tobbeen kale lii saje, rivgoo eeđâi. ¶ Room. 8:24 ἐσώθημεν meidät on pelastettu mij lep piäluštum ¶ 3. ¶ seibi, Iinâ iätá já piäjá kammuidis juálgán já čuálmá vala kammui paadijd. Hirškikkâ já Myerji keččâv imâštâlân kammui paadij čuolmâm. Iinâ huámmáš, ete suoi lává hiämáškâm paadij čuolmâmist já muštâl sunnui, maht paadijd kalga čuolmâdiđ. ¶ Ovdâčielgiittâsâst Näkkäläjärvi 2006 lii kieđâvuššum tärhibeht Suomâ sämmilij lohomeeri historjá jieškote-uv aaigijn. ¶ nivkkođ, nivhom, nivkko = nykiä siimaa ¶ » Lâi riges almai, kiäst lâi ¶ 58 ¶ nijtto ¶ Muu aabis, čohčâ ¶  objekteh Kielâ já identiteet ¶ 3. Lah-uv uáinám monnii lovo ellein? Muštâl . ¶ 1. Rekinist kinttâlijd toi vuoluukeččin já paajaakeččin ¶ - Na maggaar rivgoo tot jiešalnees lii? Kaari koijâdij. ¶ 25 ¶ Suolahti D4 ¶ suuhâđ suuvâm, suhá = soutaa ¶ Ko pyevtittáim koppurâžân já kijkkiistâlškuođijm, te eštuš uáinojii motomeh vuáččuliih jo vuojâšmin Ruošâpele tuoddârij vieltijn poccuid čokkiistâlmin. Lâim sooppâm, et munnust Leoin ličij radio ain áávus já jis äšši kiästnii ličij, te váldáččij ohtâvuođâ tađemield. Vala lijjii sooppum motomeh sierânâs ääigih tiätu tijmij kooskâ, kuás juáhhást ličij radio áávus já kulâttâđâččii munnuu liŋkkisajattuv pehti. ¶ stuorrâčäciluttihâš isomalluainen ¶ - Kavnih-uvks tun-uv káálgud Tuáivunjaargâ puárásij viäsust? ¶ Palvâlemsyergi, mađhâšem já toos kullee ohjelmpalvâlusah láá ovdáneijee iäláttâsah. Nuorttâsämikielân já kulttuurân kullee tooimah adeleh pargo ain maŋgâsubboid ulmuid. ¶ Mottoom ive maŋa Maatiž hoksái, ete sunhân iälá tom njäävi pivdemin, sust ko lâi jieijâs rähtim vuoggâ-uv, maid lâi jieč ráhtám toijum mälikozzâmpastemist. Mun lijjim taggaar nuorâ kaandâš talle já nuuvtpahan Maattiž arvâl-uv muin, ete vyelgi tun munjin skipárin, elleen tom njäävi pivdemin, jos veikkâ vala teivâččáin tom finniđ-uv vala. Tot lâi kiđđâtälvi já nuuvt Maattiž vaaldij sääiti fáárun já nuuvt muái čuoigâláim tohon Puškojáávrân piivdon. Jäävrist lâi tälvisudde já Maattiž saittijn iiskâdmáin aldanij tom sude já peesâi-uv sudderoobdân. Talle sun aalgij uágguđ. Uáguihân sun váháš ääigi, ko toppij njäähi, mutâ taat lâi ucceeb, ko maid sun lâi uáinâm. Uáguihân sun ain-uv já nuuvt keevâi-uv meiddei, ete tot stuorrâ njäähi toppij še. Tom ko lâš äijihâš finnim jieŋâ oolâ, te arvâl: ¶ 89 ¶ A D V E N T Ä I G I ¶ Täähi piällást ¶ Jollušjävri = Jollusjärvi ¶ tastko tot ij liččii luándulâš anarâškielâst. Ton lasseen IM lii monnii suujâst kiävttám ¶ Uccpárnáá Vuoli Ilmar ¶ Lovottuvah . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 118 ¶ Nils-Aslak Valkeapää –Juhlekonsert Sajosist 9.11 ¶ 1. Sämikuávlu kieldah, staatâ virgáduvah/finnodâhlájádâsâh já sämiorganisaatioh kalgeh tie ¶   Adjektiivattribuut cuávis, cuáhás = matala (vesi) ¶  lâi Kreikâkielâsâš häämi ¶ Sämikielâ já kulttuur puáhtá luuhâđ Suomâst kuulmâ ollâopâttuvâst: Oulu, Helsig já Laapi ollâopâttuvâin. Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituutist lii väldikodálâš sierânâspargo sämikielâ já kulttuur ollâ tääsi máttááttâsâst já tutkâmist. Säämi ollâškovlâ Taažâ Kuovdâkiäinust lii áinoo Tave-eennâmlâš ollâškovlâ, mast máttááttâs, tutkâm já haldâšem váldukiellân lii sämikielâ. Säämi ollâškovlâ škuávlee el. sämikielâlâš máttáátteijeid já váldá uáppeid meiddei ránnjáenâmijn Suomâst, Ruotâst já Ruošâst. ¶ Ko eemeed poođij käävpist, Omar poođij tállân keččâđ, maid taat lâi uástám. ¶ Kävppi ij lamaš muttum, nuuvtko sun, kii lii kočodum Villen, ervidij-uv. Sun vaazij jotelávt njälgisuásán já valjij oovtâ njälgisseehâ, mast luuvâi ivnáás pustavijguin “Hyvää makumaasta” já talle moonâi mäksiđ. Njälgissekkâ paasij kuittâg kasa oolâ, ko sun, kii lii kočodum Villen, kaččâlij olgos. Sun kaččâlij olgos tondet, ko lâi kejâstâm vyebdee. Vyebdee lâi kal mudoi aaibâs táválâš, mut tast lijjii apina muáduh. ¶  u kulttuurân kullee škovlim- já máttááttâspalvâlusâid kieldáid, staatâ virgáduvváid já finnodâhlájádâssáid. ¶ Tobbeen mun tastoo lijjim Tavemeerâ riddoost já aiccim, et mottoom suollust juuđij tamppâ Taanskan. Vuoi itám, Tanska, aaibâs nurhe tyehin! Jiem lamaš vala kuássin iällám ohtuunân olgoenâmijn, lijjim talle 19-ihásâš. Ton iveääigi lijjii Tanskaast tuše muáddi kyessiviäsu áávus, já forgâ lijjim reissim tain kuohtuin. Ruotâ lâi vuohâsávt aaibâs tastan alda já must lâi vala-uv äigi já ruttâpittá. Nuuvtpa vuolgim Ruotân, kost mađhâšim junáin ruássud tuárrást, ko lâi nuuvt koolmâs. Lijjim jiärástum Ruotâ vijđes enâduvâin. Juná laasâst ij aainâs uáinám moottormaađijij šooldijd já beetoon, pic stuorrâ vuovdijd, niijtoid já piälduid. Junávaavnui siskiih-uv lijjii aaibâs ereslágáneh ko pivâstuttee kumipeenkah Darmstadt já Frankfurt kooskâst. Ruotâst junái čokkámpeeŋkah lijjii tegu fiijnâivnásiih saameetsohváh. Mađhâšim majemuu peeivi taggaar junáin, já muu mielâ väldidij merettes aibâšem peessâđ nuuvt kuhás tavas ko máhđulâš. Ton rääjist aibâšem ij lah innig ložžim. ¶ Ijâttes ijjâ lii Suomâ áinoo algâ-aalmugij muusikfestivaal, mii lii uárnejum vuossâmuu keerdi ive 2004. Tábáhtus uárnejuvvoo Tave-Suomâ uccâ siijdâst, Anarist. Tábáhtusân kullojeh meid párnái já nuorâi peeivih, pargopáájáh, seminaar já konsert. Ijâttes ijjá uárnejeijeeh láá: Anára Sámisearvi ry, Sämitigge, Säämi máttááttâskuávdâš, Sämimuseo Siida, Giellagas-Instituut já Aanaar kieldâ. ¶ Tááláá ääigi kale ferttee tipteđ njäälmis kiddâ puohlágán kaappaamijn. Šadda vala kiddâgâsân ovdilgo lii mašinistkin olgos kiergânâm. ¶ ráámmátteevstah, Puáris testament sivnedemmaainâs já Matteus evaŋgelium värisärni, ¶ ruokâsmuvá kevttiđ já ovdediđ aktiivlávt kielâ ¶ Kvakkâ ¶ Sämmiliih Suomâst ¶ Mii pargoid čalmerommâšijn lii? ¶ Čoovdâsäänih ¶ Sämikielâ máttááttâs lii adelum vuáđuškoovlâ vuosmui iivij rääjist. Sämikielâlâš máttááttâs vuolgij joton Ucjuuvâst já Anarist 1970-lovo pelimuddoost. ¶ – PUÁĐI JOTELÁVT IŠÁN, MUN JIEM CUÁPCÁN TAAN MUOR ALNE!!! ¶ c. Moin enâdâhkuávluin ij lah ohtâgin stuorrâ kaavpug? ¶ Stuárráámussân puátteevuođâ koččâmâššân luptân šoŋŋâdâhnubástus, ton vaikuttâsah sämikulttuurân já ‑iäláttâssáid já sämmilij máhđulâšvuođah vuáháduđ nubástusân. Aldemui puáttee aaigij hástusin láá sämmilij vuoigâdvuođâi já sajattuv ovdedem. Sämitige ulmen lii, et Suomâ lahâasâttâs já sämitige naavcâid finniiččij taggaar táásán, et aalmugijkoskâsâš pargo-ornijdume ILO sopâmuš nr 169 algâ- já hiäimuaalmugij vuoigâdvuođâin ivveest 1989 puávtáččij ratifisisteđ jotelávt tave-eennâmlâš sämisopâmuš ohtâvuođâst. Staatârääđi ij lah lamaš kiärgus ráđádâllâđ ääšist sämitiggijn. ¶ 92 ¶ Maid sämikielâ meerhâsij tunjin ko lijjih škovlâlâš? ¶ sierânâs sämikielâ haldâšemkuávlust (sámegiela hálddašanguovlu/ förvaltningsområdet för samiska) asâttui vuossâmuu keerdi ive 1999. Sämikielâ finnij talle asâttum uđđâ laavâ mieldi virgálâš sajatuv ive 2000 aalgâ rääjist. Siämmáá ääigi nk. säämi kielâlavváin (Lag om rätt att använda samiska hos förvaltningsmyndigheter och domstolar) asâttui meiddei laahâ Suomâkielâ já meän kieli kevttimist virgeomâháin já tuámustovlijn. Laavâi asâttem ulmen lâi el. nanodiđ aalmuglâš ucceeblovoi já toi kielâi sajattuv já toohâđ máhđulâžžân tom, että Ruotâ puovtij ratifisistiđ Euroop rääđi 1990-lovvoost vuáimán puáttám kyehti ucceeblohosopâmuš. ¶ Tero vilšâstij Joukon já Samin, já Sami ¶  lii Säämi tyejiamnâsij finnim turvim ¶ jävritaampâ kapteen ¶ 126 ¶ Ko tálvá, te iänááš čaasij tiivreh jäämmih. Čäcimittáreh ucâluveh riddošadolâšvuođâ siisâ. Čäciluttihááh, pyehčeeh já čäcieevnih vuojâdeh čääsist tälviv-uv já uážžuh tobbeen tuárvi haapi. Čuáimái já topsenjunčuoškâi suovsah juátkih elimis jäävri ponneest. Skáálžuh já skuápuh kuáivudeteh táálván ponnemootán já vuáijuh oijâgâsân. ¶ 10. Pyevtittâs mon finnee kuusâst ¶ Mooses máccá Egyptin ¶ – Oinijd-uv njuámmil luodâid? koijâdij stuorrâviljâ oppeet. ¶ Puoh šaapšah poreh čivgân planktonelleid. Maŋeláá maaŋgâi šaapšâi váldupurâmužžân šaddeh ponne-elleeh já kyelečiivgah. Motomeh šapšânäälih - toh main láá sahis silleepäänih - poreh tuše planktonelleid. Šapšâ kođá čohčuv. Kođo äigi riävdá čohčâmáánu aalgâst kidâ skammâmáánun. Šapšâ lii tobdos putes gárguponnejavrij kyeli já Suomâluovtâ ja Merâpoođâluovtâ vettâčasij kyeli. ¶ – oppâmateriaalkonsulenttân Säämi Máttááttâsrääđist Kuovdâkiäinust 1982–83, ¶ – Ij. ¶ – Na čäälibâ taid pajas, te suáitisteen tohon forgâ, Poolishovdâ meridij. ¶ Tovle čiävrá pivdii nuuvt čuuvtij, et tot masa láppoo Suomâst. Nuuvtpa čiävrá rávhuidittii já tááláš nääli lii jo viehâ nanos já stuáru ubâ ääigi. Suomâst eellih suullân 3000 čiävrád. Toh tovâtteh mottoomverd hemâdâs kyelišoddâdemlájádâssáid. ¶ maiju.saijets@samimuseum.fi ¶ – Ta- taa mun ---, Uccâeŋgâlâš keččâlij čielgiđ, mut ij tast puáttám mihheen, ko sun oppeet čiäruškuođij. ¶ Vuoli Ilmar ¶ Kaijuusuolluuh SA.1964 Njammijäävri Ááhárnjargkeeči 0,8 km N. ¶ – Nuuvt lii. Korra poovčâs, eeđái Pullá. ¶ kandâ lii adelum mijjân. ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 169 ¶ b. Tuuđhâ diagraamâ ijjâlode ravâdist. Maid uážuh čielgâsin? ¶ – Tääl mun-uv tuostâm mainâstiđ tunjin, et lijjim syele tuáivum-uv tunnui keevvâđ eidu nuuvt, ko keevâi. Tondet mun iävtuttim-uv Kuivee tuu skipárin, sun ko lii nuuvt šiev já viššâlis kandâ. ¶ Iššeed oroi joskâ. ¶ * Maht jotkâ? Ááiguh-uv juátkiđ ton homá? ¶ muu pääihist! ¶ Egyptist aasâi Asenat-nommâsaš nissoon. Joovsep já Asenat naajáin. ¶ keessiđ, kiäsám, kiäsá = vetää ¶ Oppâmateriaal ¶ Sotkamo E3 ¶ postpositio räi rektio váátá genetiiv. Taah spiekâstmeh iä kuittâg toovât ¶ Gen.     oovtâ  saaveeh       oovtâi  savehij ¶ Kielâ : virokielâ ¶ vuoidâs, vuoidâs = voide ¶ riijkâ ¶ Taaiđâ ¶ Elias Lönnrot ¶ ko čevelijne muáđui oovdâst ¶ koskâsij sopâmušâi já miärádâsâi vievâst. ¶ 5. Maid puđâldâh? ¶ 4. BMW já Volkswagen láá saksaliih automeerhah. ¶ Lopádâs 2, 4, 11, 12, 18, 19, 22, 24, 27-29, 31, 33, 35, 36, 40, 41 ¶ 5. a) Maid ohtiimist taarbâš? ¶ Kulmâlov ihheed tassaaš ij lamaš anarâš kirjálâšvuotâ: lâi tuše viereskielâsâš kirjálâšvuotâ, mii aaibâs tyelli tälli heiviittui anarâškielân. Tot lii uáli alda tom ävhittes replikaatio, mast lâi saahâ ovdeláá. Kirjekielâ šoddâmân heiviittâsah láá kale vaiguttâm ápálávt, mut iä uđđâ ideai šoddâdmân. Tot ij lamaš luovvimpargo — tot lâi jurgâlempargo. Anarâš kirjálâšvuotâ já media lii šoddâm muáddilov ive äigin. Já nuuvtko jurdáččij-uv, vuossâmuuh teevstah láá várugâs keččâlâdmeh, moh finnejeh vuáđus eres kielâi myensterijn. Mailm lii kiergânâm jo čäälliđ kirjerájuidis tievâ jieškote-uvlágán stiijlâ kiirjijd, já anarâškielâ lii eskin luhâmin taid čoođâ. ¶ Ensikki ¶ Ánná moonâi puhelinkioskin já uusâi Kaari puhelinnummeer. ¶ Kuossavonâš TII.1963 Kiäptuvei vuoluukeččin, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ kottárâš = kottarainen 192 ¶ Veikkâ Eilakuáhtást Uvláin lijjii-uv ištâmeh vala viehâ vyelligâsâst, te suoi láin kuittâg távjá fáárust jodottâllâm- já uággumreeisuin. Ko lâim lamaš taggaar määđhist, te joođhijm makaš kyelipivdo smaavâ aijâgáást, mii kuulgâi Saarel naavit já tuve kooskâ. Juvvii paajaakeččin, ađai ton jiäggáást, mast juuvâš kulgidij, lijjii cuobbuu čiivgah já toh lijjii mii tideh já suávvileh. Motomin toh cuobbuučiivgah rievdii virdetááváá mield juvvii taggaar uásán, mast lijjii “kuoškah” . Ep mij taid luosâidân koddám, pic eenâb tot taaiđij leđe taggaar “kuáđuttemhommá” . Lâi hitruu čuávvuđ, maht “luosah” vuoijii vuálus hirmâd kooržijd já kuoškâid, moh kale cuobbuu čiivgâi mielâst vaarâ lijjii-uv tuođâliih já hirmâdeh. Lijjim meid pääihist Čovčjäävrist “kuálástâm” vollâsáid já must toovâi-uv mielâ keččâliđ, et láá-uv vollâsááh siämmáálágáneh tääbbin ko láá Čovčjäävrist. Eštus siämmáálágán vollâsâššlaajâ oroi lemin tääbbin-uv, ko lii muu päikkijäävrist, mut meid nubbe šlaajâ, mii lâi aaibâs alda rido já mon jiem lamaš kuássin uáinámgin. Tot lâi tegu uccâ vuáskunâš; kossuv, sottuuh seelgist já vuáskun iivneh. Jurdâččim-uv aalgâst, et toh láá vuáskun čiivgah, mut kiinii tieđij mainâstiđ, et toh láá-uv aaibâs jieijâs šlaajâ kuálááh já olesšaddosiih. Taat tiettee meid ravvij, et kolgâččim lehâstiđ ton kuáláá čuávji. Nuuvt mun porgim já masa jo hirmástuvvim. Čuávjist almostui hirmâd stuorrâ vielgis já tuolbâ máátu já ko ton piejâi keeđgi oolâ, te tot lâi kuhheeb ko jieš tot kyeli. Ij iimâš, et kuálááš poggái tegu ovdláhháá luoddânem te ličij. ¶ 13. seepra ¶ Vyelgimpeivi valgânij já munnuu sáttualmai puáđistij Morris Minijn, mon sun lâi laiguuttâm kostnii já tallet mij tolliittijm njuolgist Troodos váráduv kulij. Vuojijm Cykko Camp já Nicosia kirdemkiedi lappâd oovtmano nuuvt kuhás, et koške aro nuvâškuođij já peesih tiettuuškuottii. Aassâmviäsuh vánuškuottii já nuhhii alfáárug, ko lâim korŋim Troodos várádâhân. Šoŋŋâ lâi muččâd já tobbeen lijjii fiijnâ uáinuseh uážžu ettâđ pirrâ Kypros. Jieš suáluihân ij lah ko pajeláhháá 300 km kukke. Taat Troodos várádâh lâi penttâ 1950 metterid olluv já tot lâi vulkaanlâš, mii uáivild tom, et tobbeen lii lamaš motomin tovle tuáimee tullâvääri, teikkâ maŋgâ-uv taggaar. Toos lii kuittâg nuuvt kuhes äigi, et magarehkin meerhah tullâvaarijn iä lamaš innig uáinimist. Uáli jo muálkkáás čievrâluoddâ ij tiäđustkin moonnâm váráduv puoh alemuu saje paijeel, pic kuorâttâlâi aavžijd já juhâkuurâid. Liijká tobbeen lijjii maŋgâ taggaar saje, kogo luoddâ moonâi hiäŋgu pähti-ildei mield nuuvt, et piejâi uccást te šyehkiđ já puáđistij tot-uv mielân, et láá-uvsun vuájánist kosâneh oornigist. Kosâneh kuittâg toimii ubâ määđhi ääigi, veikkâ mii vuájáán ij eidu puoh uđđâsumos malli lamaškin. ¶ kuávlui koskâsâš oovtâstpargo, táálunkuávlu já kaapugkuávlui koskâsâš oovtâstpargo sehe ¶ Laapi pyereestvaijeempargojuávkku ¶ P E S S I J  Š P E I V I ¶ Paaneellasâliijneh šaddeh leđe kyevti stuárusiih, mitoidis peeleest 600 mm x 2 390 mm já 600 mm x 2 090 mm. Printtilasâlijne kalga leđe čapis-vielgis-čapis -ivnásâš. Vuáđukäägis lii lasâlijnekággá toimâtteijee valjiittuvâi suoggâmlágán, vielgisvuáđusâš printtaamâm heivejeijee käägis. ¶ mielkkipyevtittâsah ¶ Vuáččulâš pajeolmooš ¶ kääni 15 ¶ iällám táálunkuávlust. ¶ Martta Alajärvi ¶ – Ele uáđi! Hehee! ¶ Lyešti kieđâid vuálus já iirât lavkkiđ kieđâi paijeel, toolâ kieđâid oovtâst ubâ ääigi. ¶ čoogij taid nievrismieláin tyejikaasân. ¶   Haaldâšmist uáivilduvvoo árvuštâllâmkomitea pargo, moos kuleh palhâšume kuulluuttem, iävtuk ¶ Oho ääigi lii uážžum purgâdiđ. ¶ Liškekiärppái hiäimun kulá oppeet kurmápuárui, teikkâ urmápuárui. Tot ij kuulâ ollágin porrui hiäimun, veikkâ nommâ nuuvt adeličij iberdiđ-uv. Tot lii poccuu tuođâlâš kikse já mane ij puásuialmaa-uv kikse. Tot uáináh pilled poccuu näähki alfáárug, ijge tast lah innig muidego uáđđimtyeljiárvu. Kurmápuárui mannee, teikkâ sáttá joba cirgiđ-uv ellee suovsâid poccuu soksâmáid, teikkâ jos ij aldeláá peesâ, te juolgijd-uv aaibâs eemnâmrääjist já suovsah kuárŋuškyeteh tállán pajaskulij já ko peessih poccuu siälgân, te poreh rääigi nááhkán já čääŋŋih näähki vuálá. Tobbeen toh iälusteh lieggâsist ubâ täälvi já kiđđuv ko áimu lieggânškuát, te poreh oppeet rääigi olssis näähki čoođâ já kaččeh enâmân. Enâmân koččâm maŋa suoksâ skuáppuluvá ađai ton nähki kara nuuvt korâsin et tot syeijee suovsâ muádi mánuppaje ääigi kidâ tassaaš, ko tast šadda uđđâ kurmápuárui. ¶ Eennâmtáálu lodeh ¶ Sämirääđi Suomâ juávus ¶ 103A Piäldu já jäävri kooskân kalga kyeđđiđ syejistiellâs. Ton šadoh väldih kiävtun liijgijd raavâdamnâsijd, iäge toh kuulgâ jáávrán. ¶   Tuođâlâš čuovâ, mii čuává jyehi ulmuu, lâi puátimin maailmân. Maailmist sun lâi, já suu peht maailm lâi uážžum šoddâmis, mut tot ij tubdâm suu. Sun poođij jieijâs maailmân, mut suu uámih iä váldám suu vuástá. Mut puohháid, kiäh valdii suu vuástá, sun adelij vuoigâdvuođâ šoddâđ Immeel pärnin, puohháid, kiäh oskoh sunjin. Sij iä lah šoddâm voorâst, iä rummâš haalust, iä almaa táátust, mut Imelist. Sääni šoodâi uážžin já aasâi mii koskâvuođâst. Mij uážuim kejâdiđ suu kirkesvuođâ, kirkesvuođâ, mon Eeči áinoo Aalgan addel. Sun lâi tievâ áármu já tuotâvuođâ. ¶ - Taat lii historjálâš tilálâšvuotâ. Vuossâmuu keerdi säämi parlamentaarlâs orgaan tuálá čuákkim Euroop parlamentist. Siämmást kollim addel sämmilijd máhđulâšvuođâ vaikuttiđ EU tääsist. Halijdep taan tääsist EU áinoo algâaalmugin oovdânpyehtiđ mii já eres väldikulttuurij čárvumist ellei aalmugij já juávhui táárbuid, Sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi maainâst. ¶ Já ko sun poođij toos täkkipiällás ko togo tullâ čuovâi já kärŋilutij puttâl, siämmâst tot pävkittij, kuunâh já iilâh kirdii pirrâ tuve. Nuuvdi kote lâi čokkáámin tast alda täähi riäŋku alne, šnukkáristij lättei njunijlis. Kuunâh já iilâh suu oolâ kirdii, já ko sust lâi peskâšpálččá pajalist, te tast soksâmeh kuorbâškuottii. Suovâ še tievâi tievâ tuve já lâi taggaar hirmâd kuorbâhaajâ. Ivváár-Uulá kote lâi viälláámin tupenurheest tyelji alne, aalgij hirmâdávt reškiđ. Aalgâst mij ep tiättâm ete mii tot lâi, mut mottoom piejâi uuvsâ áávus já suovâ ko čielgâi já tullâ vist pyeleškuođij täähist, te ooinijm já poođijm tiettiđ ete mii lâi tábáhtum. Aandist lâi kietâ tobdottem já must jyelgimaadâ tegu njyeskistij já lâi kujes, mut iärásijn ij lamaš mihheen eeđijd. Aandi kieđâ tálhudijm motomist tiäivásij leđe nuávluaamnâs ete peesâi čoonnâđ nuávlu suu kietân. Mun-uv keččim tom juálgân já toos lâi moonnâm ohtâ uccâ lasâpittááš veikkâ must lijjii alus-, väli- já pajaldâspuuvsah, kamâspidoh já peskâ pajalist, te puohâi toi čoođâ lâi moonnâm tot lasâpittááš já val liške čoođâ. Mut must lâi šiev lukko, ko kyevtpele uáivi lijjii stuorrâ lasâpitáh moonnâm siäinân paijeel seentist muorâ siisâ. Aandi kietâ suoijij et ij ohtâgin lasâpittá teividâm muu uáiván já Aandi kieđâstkin ij lamaš stuárrâb váddu, nube peeivi lâi tobdo-uv maccâm já sun puovtij juo njuárustâllâđ já leđe pargoost pygálysääiđist. Tom Reeppinčielgi tuuveest lijjii aassâm Aŋŋel Eerki peerâ, já sist lijjii pááccâm ruuvtâh puttâl siisâ ildei. ¶ Majemustáá peividum/ ¶ b. Mane? ¶ Tääl kale Puállunjunegin ij lam kiergânâm nuuvt ennuv skilottuttiđ, ko sust lâi lamaš nuuvt ennuv hitruus pargo. Kale sun tiäđust-uv váhá lâi skelmušâm-uv onne, ko suoi Šlubbopeljijn lain ucánjihhii peessâm soottâđ pippârkákkutaigijn. Täigipittáid lâi lamaš hitruu leggistâllâđ já keččâlâddâđ, kuábáš te vistig tiäivá taigijn stuorrâ kievkkânlaampun. Tot lâi-uv lamaš hitruus spellâ, mut tot lâi nuuhâm toos, ko Šlubbopeelji pittá lâi lamaš nuuvt styeres já koorâs, et tot lâi-uv cuovkkim ubâ mučis laampu. Talle lâi Siäsá happiittâm toos kooskân já koskâlduttâm sunnuu sierâdem. Siäsá lâi lamaš viehâ suttâm kaandâkuáhtás: ¶ - Tuolla keinuu pieni pursi, vasten tuulta ponnistaa. Tulkkojim lavluu saanijd návt: ¶ bakteer ¶ kolgâččij riemmâđ ääšimiäldásâš toimáid, moiguin visásmiteh, ete aalmuglâš ucceeblovvoid kullee ulmuid kyeskee ereslágán kuullâmvuáháduvvâid já –monâttâlmijd tievâsmiteh já uárnejeh uđđâsist vâi puávtâččij faallâđ čielgâ viestâdemkanavaid, já ¶ 102B Lijgešoddâm jäävri poonán čoggâšuveh ennuv ¶ Mooses njeejâi väärist já muštâlij puoh, maid Immeel lâi ettâm. ¶ Marja Helander já Outi Pieski Sajosân rähtim taaidâtyejeh almostittojeh já oovdânpuáhtojeh majebargeehid 3.4. tme 20 älgee säämi kulttuurehidist. Taaidâtuojijd oovdânpuáhtá staatâ taaidâtyejitoimâkode värisaavâjođetteijee Veli Granö. Outi Pieski já Marja Helander lává mieldi tilálâšvuođâst. Pieski tyejeh láá stellejum Sajos parlamentsali Sooljon já Helander tyejeh Sajos sämikirjeráájun já váldu-uuvsâ paajaabel. ¶ organiismâ tooimâ. ¶ Káránâsjeggi SA.1964 Korppijänkä Njellimjävri N ¶ tuálvumšadoh. ¶ Ovtâskâsolmooš, juávkku tâi siärvádâh Taažâst, Ruotâst, Suomâst já Ruošâst puáhtá toohâđ jieijâs iävtuttâs ive 2012 palhâšume uážžost. Iävtuttâs palhâšume uážžost já enâmustáá 1-2 sijđo kukkosâš kirjálâš vuáđustâllâm kalga toimâttiđ majemustáá 3. čohčamáánu 2012 čujottâsân: ¶ Tállán pestiluámust puáttim maŋa muu veerdi Pesos Pellervo lammij kieđâs já orom muštemin, et mii pennuin mottoom, ličij-uv lamaš penttâ suu jieijâs peenuv Keri, mii käskistij suu kieđâ nuuvt paaht, et ferttejii pyecceiviäsust kuárruđ haavijd já heŋgiđ kieđâ vala käŋŋirlijnijn čiäpáttân-uv. Na ko tieggáár pärtti lâi tábáhtum, te Pellervo finnij tiäđust-uv rijjâvuođâ palvâlusâst maaŋgâ piäiván, vâi lâi-uv njuolgist jo maaŋgâ ookon. Já ko mustkin iä lamaš innig vahtâvuáruh, te lijjim táválávt rijjâ mun-uv vyelgiđ mestâba kuus peri, kohan pisoččim suollust. Munnust Pellervoin lâi lamaš jo kuhheeb ääigi saahâ vyelgiđ váháš kejâstâllâđ suolluu nuuvt tegu jieččân aigijn já tiäđuštâláim-uv taggaar almaa kuálmádin, kiäst ličij Kypros vyeijimkorttâ já kote vuálgáččij munnui sáttulâžžân. Taggaar almai kavnui-uv já nuuvt mij aalgijm vuáváđ, kuus vuálgáččijm. Ko kiäinu lâi čielgâs, te vuolgijm tast maŋa Pellervoin kapteen Pitkäs savváid já táttoin oovtâ peeivi luámu, et uážžoon jiečânân sirdâšuđ Suomâ Pataljoon vijđoduv ulguubel. Sun vaarâ addij aalgâst puástud munnuu aiguid já jurdâččij, et halijdiččijm meid OA-auto še vuájánin. Ton suujâst suu vástádâs lâi čovgâ ij. Ko čielgijm sunjin, et mii ep tarbâšiččii OA-vuájáán, pic laiguuttiččijm siiviilauto monnii autolaiguuttemfirmáást, te talle sun eskân mieđâi. Tiäđust-uv čielgejim sunjin vala tom kiäinu, maid mij kiävtáččijm já tiäđust-uv äigitavlu, kost mij kuás-uv liččijm suullân oovtâ tiijme tärkkivuođáin. Almai, kote munnust lâi sáttulâžžân tuubdâi suolluu tegu jieijâs luumâid, lâihân sun lamaš ubâ ääigis autovyeijen tääbbin. Nuuvt mij puovtijm viehâ tärkkilávt adeliđ äigitavlu, kuás vuálgáččijm, kuás liččijm kost-uv já kuás puáđáččijm maasâd. ¶ Lactarius deteeimus ¶ Tobdomeerhah já kevttim ¶ Veikkâ lâi-uv jo pyereest eehidpeivi, te piäivâš koordij liijká pakkâsávt, ko aldanškuođijm Jordania kulttuurkaavpug Jerusalem. Jáámmâm meerâ puotâ orosistijm imâštâllâđ čácáduv, mast lâim luuhâm jo ráámmâthistorja rääjist já eelijm smakkistmin čääsi, mon sálttáá tot tibi te lii, já kalehân tot lâi-uv sálttáá. Ij ubâ korrâsumos sälttilaggâgin lamas nuuvt sálttáá. Mist ij lam kuittâg äigi tađe eenâb tast orostâllâđ já imâštâllâđ, puáđáččijmhân máhđulávt vala ittinâš toos vuojâdiđ. Nuuvt joođhijm määđhi ovdâskulij. ¶ 203A Leeibi ruŋgo lii täsivávt räänis. ¶ raavvâd = ravinto ¶ miäidoo < meidiđ = puidaan < puida 31 ¶  lii  láá – Vissásávt lii, Sam mieđettij, – mut lam tom mielâ, et tuu ustev tieđâlâšvuotâ lâi ereslágán ko muu. ¶ Siijdâ čoođâ kuulgâi juuvâš, mon Øisten mainâšij já mii oinui meiddei ton puáris kooveest-uv. Láim ton juvvii máddáábeln já vissáseh tast, et tääl leen alda tom saje, kost puáris kove lii valdum. Muoi tieđijm tääl, et kove ferttee leđe valdum eidu taan siämmáá juvvii máddáápele mielist aldeláá meerâ. Probleem lâi tuše tot, et mielli lâi aiđum, ige višâččii lovettáá vyelgiđ kuárŋudiđ savzâaaidij paijeel. Aldemuš táálu, mii lâi tállán juvvii rasta monâdijn já mon eennâm vissâ lâi tot aiđum mielli, lâi aaibâs maađij pellâst. Skolkkâlim uuvsâ, já tom lehâstij mottoom kuhes puigâ taažâ. Suu nommâ lâi Helge Roald já sun maatij eŋgâlâskielâ. Čaittijm sunjin tom puáris kove já koijâdáim love peessâđ aldeláá meerâ kuvviđ. Sun movtidij hirmâdávt tom kooveest já táátui et jis finniiččij tom olssis šleđgâhäämist. Viggáim čielgiđ sunjin, et Museovirasto oordeleh lijjii nuuvt čovgâseh, et kove ij uážuččii luovâttiđ kiässán, mut liijká eeđáim “maybe” (kenski). Nuuvt uážžoim love moonnâđ toho miälán kuvviđ já tobbeenhân tot kavnui saje, mast Stuorrâvuonâ markkânlaavlâ muštâl: “Stuorrâvuonâ markkânšiljo roobdâst stuorrâ ävži lii, kost paldâluuvâi pajaluuvâi távjá kávnojeh” . Macâdijn merâriddoost eellim vala koijâdmin Helge čujottâs, vâi peesâm vuolgâttiđ sunjin puáttee Anarâš-nummeer, ko šleđgâhäämist ton kove jiem oskeldâđâččii luovâttiđ, mut loostâ kale. ¶ www.oulu.fi/giellagasinstituutti/ ¶ – Hei, moonnâp išediđ, Nánná moovtásk. ¶ Kulmâ uđđâ anarâškielâlâš oppâkirje almostum ¶ máttuvâi pehti finnejum tiäđu vievâst. Koččâmâšluámáttâhamnâstuv vijđesvuođâ keežild koččâmâš ¶ – Tämä se kyllä oli vuosisatan kysymys. ¶ Jäämmim 7, 14-19, 22-24, 31, 32, 35-38, 43 ¶ 2 . V Á S T U Ä Ä I G I P A S E P E I V I ( R E M I N I S C E R E ) ¶ Šaddokäärdist äijih talle čáittá, moh láá ilâskeh já moh láá vesah, já Nánná renskiiškuát. ¶ 5. Känituákist lii árvuoornig ¶ 3. Arvekeesij láá ennuu čuoškah. ¶ 1. a. Noomât tiivrijd. ¶ 8 § Ruuđah ¶ Lájádâshuolâtteijee pargon lii huolâttiđ Saijoos viistij piäiválii čurgiimist já vala táárbu mield išediđ čuákkimij já tábáhtusâi keevâtlijn orniistâlmijn, moh tobbeen uárnejuvvojeh. ¶ 3. Riävtui mist ij lah keesi ollágin já enâmist lii pirrâihásâš tuálu. ¶ já raavâdamnâseh tovâtteh čácáduv lijgešoddâm. ¶ - Jáá, tun uáivildâh taan táálu styeresvuođâ. Et tot uáinoo uccen ulgguubeln, mut lii-uv styeres siskiibeln. ¶ Pilvi aalgât ollâopâttuvâst ¶ 2. Paxillus atrotomentosus – Samettijalka – Saameetjyelgi U ¶ Jookeerpargopittá ¶ IJ HEEMÂD? ¶ Já Mooses kuárŋui oppeet váárán. Tobbeen sun ájánij neljilov peivid já neljilov ijjâd. Immeel adelij sunjin uđđâ pákkumtaavluid. ¶ Evaŋgelium Matteus mield lii almostittum sierâ kirjen, mon lasseen uásih láá mieldi ¶ toppij vuástá mon vuorâččâs lâi kočâttâm enâmân, ¶ 1. Noomât Tanska káártán ¶  Raapoort 3. Aanaar kieldâ tieđeet läänihaldâttâssân, et tot lii olášuttám Aanaar markkân škoovlâ tivvoompargoid moonnâm juovlâmáánust tohhum sunâttâlmij mieldi. Kieldâhaldâttâs aavžut kieldâ omâstem Tilapalvelu-irattâs älgiđ sunâttâllâđ tivvoompargoid. ¶ Ánná vaazij bussiorostuv kuuvl já vuordij tobbeen váháš áigáá. Tobbeen čuožžuu muáddi nieidâ, kiäid sun ij tubdâm. Ij sun kuássin laavim kaavpugist vieres ulmuigijn sárnuđ, já nuuvt sun čuážui jávuttáá nieidâkuáhtásist váháš máđháá keččin. Olgoskulij sun kale lâi aaibâs jávuttáá, mut siskiipeln suu jurduuh kirdâččii tuohu teehi tego palaskâm loddááh pissoalmaa oovdâst. Suu jiärmálâš peeli keččâlij adeliđ vijses ravvuid, ko vuot tot nubbe peeli lâi ton mielâst, et sun lâi tuše ohtii nuorâ já et sust lâi tuše ohtii máhđulâšvuotâ rähistuđ vuosmuu keerdi tánávt já finniđ olssis kandâskippáár. Mut monnii suujâ tiet sun ij sun valagin lamaš aaibâs vises tast, koolgâi-uv tot vuosmuš stuorrâ rähisvuotâ leđe eidu Heikkâ vâi koolgâi-uv sun vyerdiđ vala kiännii, kote siävuttičij suu jurduid vala-uv eenâb. ¶ toteen lii jurgâlum anarâskielân olgospyehtimáin olášuuččij (spiekâstemjuávkku nr 1) ¶ b. Čääli kääniorráás tobdomeerhâid já čuujoot taid njuolâiguin. ¶ koveh Sunna Kitti ¶ * táválâš lieggâpurrâmuš ¶ 53 ¶ Sämitigeh lasetteh oovtâstpargo artikkâl 8(j) olášuttem tiet ¶ Sajosân puáhtá tiiláđ lávdástiđ meid anarâš Heli Aikio, kote lávlá anarâškielâlijd lávluid já LIVĐE. Heli čuojâlditten tuáimâ el. meid anarâš Heikki Nikula. Heikki Nikula čuojâldit meid eres sämiartistijd. ¶ – Maid muoi tääl pargeen? Tobžâ koijâdij viljâstis. ¶ Hiäđástuvvim tast hirmâdávt, mut lijjim kuittâg kulâstâm sääni “varsin” já nobdim-uv, et tääl sun haalijd tiettiđ, lii-uv maila toijum “varsi” ađai noovdâ puotâ vahâgist. Muu mielâst “varsi” lâi pyerebeht-uv aldeláá kieđâ, et ij tot togo pehti toijum, mut váhá olgoláá. Tot kasseeb uási ličij maka talle tot maila. Šuáhkádim eeđeest: ¶ Tast maŋa vuojijm Cari faarmin já asâiduvâim iijâ várás. Anssi finnij Charliest US-Army suátiniijbe. ¶ kaavpug ¶ Puoh imâšijd kale piäsá olmooš uáiniđ, ko kuhháá iälá. Toh ulmuuh kiäh vala 1960- já 70-lovvoost huonnuu já pajaluvkeččii sämmilijd, halideh tääl jiejah leđe sämmiliih. Láá-uv sij tääl huámášâm sämmilâšvuođâ já sämikielâ áárvu já tondet halideh leđe sämmiliih? Tom kale epidâm. ¶ Mii jaavrijd lii aldemustää? Mikä järvi on lähimpänä? ¶ Puh. 010 345 1520 ¶ fáárust kuhes-uv maađhijd. Tevkisselgkaijuu. ¶ Sun suuvâi Avveeljuuvâ vyestiviirdán nuuvt kuhháá ko poođij vuossmuš táálu uáinusân, te sun laddiistij kárbás riidon já vuolgij keččâđ tupán, et magareh ässeehkis tibi tohkis ulmuuh láá. Tuuveest lei eemeed párnáidiskuin, sun tiervâttij eemeed, mut ko hyeneeht maatij suomâstiđ, te tot piergiittâllâm lei vehe väädis. Mut kuittâg tommittáá ákku suomâstij, et mottoomnáál piergiitâláin. Eemeed lei ááhu kuásuttâm já lei kusâmielhi-uv addelâm kuássásis. ¶ Lááhân maailmist ovdâmeerhah, hepreakielâ lâi jo áigáá jaammâm ovdilgo Israel staatâ vuáđudui já talle meridui et hepreast šaddâ Israel virgálâš kielâ. Manenkis ij anarâškielâst-uv puávtáččij leđe puátteevuođâst siämmáálágán status. Kuittâg Aanaar kieldâst. ¶ čääsi keeđgijd já nuurâ elleid sillei. Puáimu elleid ¶ čääsi lijgešoddâm. ¶ – Na, puárispäärnih. ¶ Olmoošmainâseh já historjáliih mainâseh láá eenâb čonâsist sajan já tiätu ááigán. ¶  / Skellefteå = ¶ 2. Toopâ uálgispele čalme já keejâ pennuu čižetpele čolmijn. ¶ Ličij kale somá peessâđ nube ulmuu uáivi siisâ kejâstiđ. Kuovlâliđ kálgu-ulmui káálu siskiipel ton ääigi ko sist lii hyenes äigi máánust. Tobbeen lii vissásávt liibžâs jurduin. ¶  meiddei ekosysteem ¶  reekkig? -‐ Tust láá suá ih so âhánnáá, ¶ Kielâpargee pargoid kuleh kielâtipšom, kielâovdedem, terminologia¬pargo, normâdem, sehe tieđettem- já ravvimpargo. Kielâpargei puáhtá meridiđ eres-uv tooimâid, moh kuleh ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát-/reesuurskuávdáá vuáđudemprojektân. Asâttâsvuáđustâslâš tohálâšvuođâvátámâššân lii pargo vaattâm škovlim já lasseen váttoo sämikielâ táiđu. ¶ c) Manen jävriruáhu miänástuvá eromâšávt eellimsaajeest kištoddeijn? ¶ Anarâškielân ¶ d. Mon šadolâšvuođâkuávlust šadolâšvuotâ lii ¶ Satu Arjanne, Matti Leinonen, Teuvo Nyberg, Matti Palosaari já Päivi Vehmas; jurgâlâm: Ilmari Mattus, kuvvim: Jorma Happonen ¶ 54B Brandenburger Tor lii kuávdoo Berliin. ¶ Toŋâstiälhust čyeti meetter juhâriddoost vääri vyelni, mii kočodui Miss Mollyn, ko kihheen ij lamaš kuássin viiššâm kuárŋuđ ton oolâ, lâi táálu. ¶ 91A Kolmården elleikärdi kulá Sveáeennâm pivnohumosáid mađhâšemčuásáttâssáid. ¶ E Megacollybia – Isojuurekkaat – Stuorrâruottâsiih U ¶ Juhan Uula Mattus ¶ čoovč geji mield ¶ Heli Huovinen lii šaddaaš Avveel Viekkalist já sun lii algattâm vuosmuu keerdi tááláá pargoost radiost kiđđuv 2007 anarâškielâ toimâtteijee sajasâžžân. Sun lii algattâm toimâttiđ še párnái ohjelmijd “Binna Banna” radiost já “Unna Junná” televisiost. Tääl kiđđuv 2013 sun algattij stivriđ já toimâttiđ “Sukkâršokki” nuorâi radio-ohjelm. Sun lii tiäđust-uv porgâm eres-uv pargoid tai iivij ääigi. ¶ Sajos/Čuákkim- já tábáhtuspalvâlusah ¶ jee uáppei lohomeeri lii ucánjáhháá paijaanmin. Nuorttâsämikielâ máttááttâstilálâšvuotâ lii huolâs ¶ Tälvisuáđi ääigi Piäccám nuorttâliih šoddii evakuistum eres soojij lasseen Pohjanmaan. Soođij nuuhâm maŋa Suomâ ferttij luovâttiđ Piäccám Sovietliiton, iäge nuorttâliih puáhtám maccâđ ärbivuáválijd aassâmsojijdis. Njellim lii ohtâ ton kuulmâ aassâmkuávlust, moh Suomâst čujottuvvojii nuorttâlijd. Njellimân värrejii ohtsis 35 nuorttâlâšperrud. ¶ Já ko mij ruámustep olgos, te eštus tobbeen Čiermihkoddemvááráá máddáákeeji paijeel paijaan nuuvt jo čapis já suohis suovâ et... Oroi vala njunán-uv oopsijdmin. Na ko suovâ lâi iđedist oinuuškuáttám, lâi Nuuvdi Vuolli (Juho Olli Valle) tiäđust-uv toohâm tállân meccipuálualmottâs já vaarâ valdâttâllâm pyellimsaijeen-uv Tarvoočielgi, ko juáháš tieđij mii pikkâpuáldimist. Na jis tot pikkâpuáldim lâš lamaš lovettem, te tääl kuittâg šodâččijm ášáskuttuđ, jis meccipuálu lâi puállám mii tulâstâllâm keežild. Mii šiiljon lijjii puáttám ušom meiddei kiähnii ránnjákaandah-uv kuáivuidiskuin sehe kuávčáidiskuin já nuuvt muoi-uv Juhháán-Uvláin toppijm kuáivuidân fáárun, jeđe kaččâlijm fáruluvâi Tarvoočiälgán. Jiem lamaš šoddâm vala ovdelaa leđe meccipuálu časkâdmist fáárust, mut saavâid kale lijjim kuullâm, et paahâshân jo kuittâg ličij. Amahân täst forgâbalij uáináččim já vissásávt tiäđáččim tom-uv ääši. Já mađe eenâb aldanep pikkâpuáldimsaijaan, te tađe čappâdubbon oro suovâ-uv muttuumin. Láim jo viehâ vissáh, et mii pikkâhävdi tot talde lâš tobbeen covâškuáttâm jeđe puállám. Tarvoočielgi pecivuávdán korŋiidijn suovâ ij innig oinum kuhes peesij keežild, mun njunán kale oroi oopsijdmin. Masa tiijme saađđâm já pivâstuddâm maŋa aldanškuođijm paloisiähá tobdoiguin mii pikkâpuáldimsaje já veikkâ pieggâ kuás ij jo tobbeen kulij jielâstâm-uv, te ij kuittâg tubdum njunán nuuvt viehâvin. Viijmâg tot pikkâpuáldimsaje-uv iiđij uáinusân já kaleba helppij, ko tot lâi aaibâs siämmáá oornigist, maht láim viljâinân kuáđđám-uv tom talle oho tassaaš. Jeggiriidon monâdijn ooinijm, et suovâ ain-uv kale paijaan, mut uáli kukken tavenuorttân. Tot lâi mecci puállám kostnii Čevetjäävri kuávlust, mut suovâ oinui Čovčjáávrán, tegu ličij tastan porgestâm. Pyerimielâst maacâim Čovčjáávrán, ko ij tarbâšâm liijká riehkâškyettiđ meccipyelimáin já vala tággáár pakkân. Ige totkin häittidâm maiden, veikkâ oovtâ vuáttâmuš kievhibin šodâččijm leđe-uv vala mottoom áigáá. Vissásávt puátteevuođâst tien-uv paargon vala kiergâniččim ađai pyerebeht-uv šodâččim, jis ovdiih meerhah tiäivás tolâžeh. ¶ Tälvipargoh ¶ Kuuva Aune (Piäkkáá Avni) ¶ EK: Motomin lain maka kyehti puásuikeččee já nubbe aalgij kuovskâsâid pilkkediđ, pilkkedij tassaaš ko kuovskâsah puáđiškuottii, nuuvt alda pottii eennâm et nubbe nááđui lávusoopân já tobbeen oroi ko polâškuođijn kuovskâsâin. ¶ Enni ruáhásij. ¶  essiiv Tiänu säämi kielâkuávdáš, Deanu giellagáddi ¶ Ulla Aikio-Puoskari (västideijee toimâtteijee) ¶ Ubâ kiäinuiävtuttâs kukkodâh lii suullân 60 kilomeetterid. Toos kalga väridiđ nelji peeivi. Jis kárttá toollâđ piegâ, te viiđâdgin peivi ij lah liijgás. ¶  ain Pargo- já stivrimjuávhu toimâpaje nohá ive 2011 loopâst. ¶ - Na veikkâ Belgoost. Tun jieh kuássin ettâm, et Belgo-uv lâi nuáidihäldee. ¶ iänááš uásild čääsi vyelni ¶  ‐ Kárvudât peri návt ¶ Ko tarbâšâh sämikielâ jurgâleijee tâi tuulhâ, kaavnah sii ohtâvuođâtiäđuid vuoluupiäláá liiŋkâst. ¶ R Inocybe – Risakkaat – Loccâkuobbâreh U ¶ Maijukka Pyykkö čolliimin šaapšâ ¶ jieijâs eellimpirrâsân? 81 ¶ muu olâšuttiđ tom. ¶ Ucceeblohováldálii čielgiittâs puáhtá uáinusân vááijuvvuođâid meiddei škoovlâi sämikielâ máttááttâsâst. Ko aalmug puáráásm, kalga smiettâđ meid eenikielâs peeleest sämmilâš puárásij tilálâšvuođâ. Uáivikaavpugkuávlu sämmiliih tuáivuh jieijâs saje, mii adeličij máhđulâšvuođâ kulttuur alnetoolâmân meiddei kaavpugist. ¶ OA spesiaalraportistee S. James Anaya: Sämmiliih ovdâmerkkâ ¶ Anarâš áámmátráhtusist tábáhtui stuorrâ nubástus 1960–70 -lovoi suulâin, ko moottorkiälkká poođij Sáámán. Aalgâst kiälháh lijjii tuše motomeh, mut pajeulmui já tálulij-uv mielâkiddiivâšvuotâ moottorkiälhá kuáttá lasanij já jo 1970-lovo pelimuddoost moottorkiälkká lâi masa jo jyehi táálust. ¶ Sun, kii lii kočodum Villen, čokánij stoovli oolâ já vaaldij ruisleibpittáá já laasâ tievâ juissimehu já puurâdškuođij. Sun ij jurdâččâm maiden, tuše leehâi njäälmis, piejâi leeibi toho, vaaldij laasâ já komettij tom siskáldâš še toho. Nuuvt sun lâi purrâm iiđeedpurâmâš já čyežžilij. ¶ Purâdem maŋa lâim kale vaibâm. Mun lijjim koccáám muáddi iijâ Ester peljij já kumeštâs tiet, nuuvt et uáđđáim puohah pel oovce suulâin. Šiev peellin kale lâi tot, et hotellist lâi šiev áimučuáskudeijee, já oođijm puohah hirmâd njálgáht aaibâs iiđeed räi. ¶ Eres artisteh lijjii Veronica Usholik, ~páihálâš jyeigee Niiles-Jouni Aikio, Lemmest Nils-Heikki Paltto, Anna Morottaja, kote lii páihálâš livđoo já jyeigee, nuorttâlâš Jaakko Gauriloff já Inga-Máret Gaup-Juuso. ¶ - Gánda dat gal lei báhcán okto nealgut? ¶ ijjâgááh ¶ Ränisráávdu šoddâm lii hiđes, mut vises. Merkkiimij mield 25–30 senttisâžžân ištâdum kyeli uulât meetterpele kukkosâžžân 4–5 jävri-ive maŋa. Táválumos salâsstuárudâh Aanaarjäävrist lii 0,7–2 kiilu, mut paijeel 7 kiilu kyeleh-uv láá kuddum. Mon stuárráh ležehkin toh kieŋâlâsâi syelimâs piäđuh... Kanada Athabascajäävrist kuddui 1960~-lovvoost 46,5 kilusâš ränisrávdu. ¶ Puppâ já iilvâs ¶ Kuás ravvimjuávkku lii algâttâm tooimâs? Ravvimjuávhu pargoh. Ravvimjuávhu sänilistoi oovdânpyehtim. ¶ Kivkked kiinii toppij suu haakust kiddâ já ruttij suu mulde čoodâ... ¶ avalâš eellim? ¶ 2. Stropharia aeruginosa – Viherkaulussieni – Ruánáásiäpulâskuobâr U ¶ Henrik Påhlsson (Hendrih Paavvâlkandâ) Kuuva nieidâ Ingrid (Iŋgá, š. 1791) naajâi 1820 -lovo aalgâst leskâ Henrik Henriksson Kyröin (š. 1761), kote lâi sust 30 ihheed puárásub. Iiŋgán näimilitto lâi vuossâmuš. ¶ – Vâi nuuvt. Muumienni eeđâi. Mákkoo-uvks sun tääbbin? ¶ 90 ¶ 188B Tobdomeerhah: Viettuu niskeest láá vuoptah, siijđoh já čuávji láá vielgâdeh. Niŋálâs lii tevkisruškâd. ¶ - Amahmis nuuvt, Ánná mieđettij. ¶ Vuáččulâš Petra Biret Magga nomâttui sämitige ovdâsteijen kuáskim puásuituálun tovâttâm vahâgij sajanmáksuvuáháduv čuávvumjuávkun. Čuávvumjuávhu lii asâttâm pirâsministeriö. ¶ Nubbe fiärán tápáhtui še ive maŋeláá pessijái äigin. Lâi cuáŋui šiev sijvo vuojâččiđ moottorkiälháiguin. Kulmâ maadâsuomâ almaa vuolgii kuovttijn kiälháin Čovčjäävrist Ijjäävri kuuvl uágguđ. Nube kiälhást lâi parâriehâ maaŋeest já ohtâ almain lâi rievâst. Sij vuoijii tohon ergičuálmi kuuvl já ogguu tobbeen, tot lâi uápis saje lijjii ovdil-uv iällám tobbeen uággumin. Togo lii tälvisudde Ergičuálmist. ¶ Čunoipuolžah TII.1963 Ijjäävri alda, moi tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ Tovláin iälánijn uážžu tiäđu keđgilum pasâttâsâin ¶ Suomâ tobdosumos kollejuuhâ kolgá ihečyeđe tuávážii kolleruámustem tábáhtussoojij já táálái kollekuáivumkuávlui čoođâ. Kollekuáivooh pargeldeh ain aktijvâlávt väldidmijdis uálgijuuvâi piälláin. Juuvâ ivnáás historjá piämmá mielâkuvviittâs já ton enâduvah láá ruámšáámuš muddoost ovdil juuvâ rávhudem já muhâttâllâm Avveel kuávdáá piälláin já juuvâ njálmádâhkuávlust. Eskin majemuu kuulmâlov kilomeetter määđhist juuhâ kobdán já tot finnee paldâsis ässeid. Loopâst tot vijđán neljihâškilomeetterij vijđásâš njálmádâhhân, mii šadda luhteelágán já suáhilágán suolluin já njaargâin. Tooid lii máhđulâšvuotâ uápásmuđ tuše časijmield. ¶ Sämitigge mieđettij ohtsis kuttâ 500 euro stipendid sämikielâ já -kulttuur ollâtääsi uáppeid. Stipen-dijd uccii ohtsis 12 uápped. ¶ Helsig ollâopâttuvâst tavesämikielâ, já aanaar- já nuorttâsämikielâ kuursâid puáhtá luuhâđ syem ¶ Oulujävri E3 ¶ – Ive 1999 seervi stivrâ čokkânij oppeet kyehnubáloh kerdid, main tot toovâi miärádâsâid logokišto juátkimist, kielâpiervâlaašij uásild kopiomaašin skappuumist, kuástidemtooimâin, Anarâšpálgá juávkkuväzzimist, virkosmittemtooimâin (Petter Morottaja cáállám “Suábi maainâs” –kirje olgosadelemjuhle orniimist já Millennium märffijuhle orniimist), sehe stipendij jyehimist škovlâlijd. Jeessânlostâ Anarâš almostui kulmii, main ohtâ lâi kalendernummeer. Puohâi jesânij meeri lâi ive aalgâst 203 já ive loopâst 222, main ihejesâneh lijjii 196, toorjâjesâneh 17 já ovtâstusjesâneh 6. Ton ive jaamij ohtâ jeessân. ¶ marja.partapuoli(at)sametinget.se ¶ Kielâristvanhimân puávtáččij toimâđ anarâškielâlâš rävis olmooš, kote haalijd čonâsiđ jiešráđálâš já iävtutátulâš kielâsirdempaargon oovtâst anarâškielâlâš párnáá perruin. Kielâristvanhimin halijdeijee rävis ulmuuh já anarâškielâlâš párnááh puávtáččii kavnâđ nubijdis ”Kielâristvanhimpeeivi”, mon ornim lii tuoivum. Uáivilin ličij, et ristvanhimeh já párnááh jieijah kavnâččii nubijdis. Kuldâleijei juávhust juuđij listo, moos párnáidis kielâristvanhim halijdeijee vanhimijn lâi máhđulâšvuotâ čäälliđ ohtâvuođâtiäđuidis. ¶ » Mut sun ¶ - Lah-uv tiervâs? Jovnâ koijâdij Haŋgalist siämmást, ko viigâi čuoppâđ viermipäädi. ¶ "Ravvuuh vyelgih tast, et algâaalmug ovdâsteijeeh váldojeh fáárun vuáváámân aaibâs aalgâ rääjist, ige iäskán talle ko pargo lii jo kuhás ovdánâm. Lii aaibâs eres äšši porgâđ oovtâstpargoost savâstâlmáin ko táttuđ kommentijd jo ohtii čaallum version" , tiäddud paldâlâstábáhtusâst sárnum spesiaalvuávájeijee Sanna-Kaisa Juvonen Meccihaldâttâs luándupalvâlusâin. "pargovyehi lii lamaš mielâsâš puoh uásipeelijd, já tuáimá tuođâi pyereest." ¶ 1 . A D V E N T P A S E P E I V I ¶ kälbi 9 ¶ – Jis tast lii nelgi, smietâi Flit já kirdelij uuccâđ purrâmâš. ¶ Kost lii Peivee? ¶ a. tivrestäjideijeid ¶ Tuula Ikonen. ¶ – Lii-uv tunjin puhelinnummeer, kuus suáittiđ, jis miinii veik tábáhtuvá? Ante koijâdij. ¶ Euroop luándutile tegu šoŋŋâdâh já šadolâšvuotâ láá ulmui toimáid hiäivuliih. Euroopâst pyevtittuvvojeh valjeest maaŋgâlágáneh eennâmtuálutarbâšeh. Maaŋgah eurooplâš riijkah láá ráhtulâšvuođâpyevtittâs njnošenâmeh maailmist. Pehtilis eennâmtuálu já kaavpugij stuorrâ mere keežild tiättoo algâalgâlâš luándu innig uccáá ennâmnuásist. Tondiet tijpâlii eurooplâš enâduvâst uáinoo ain ulmui toimâ mottoomnáálá. Tuuđhâ oppâkirje kove 59A. Maid ulmuu tohâmijd uáináh enâduvâst? Maid algâalgâlâš luándu kaavnah kooveest? ¶ mun máátám tállân puoh aašijd ege taarbâš ollágin hárjuttâllâđ. ¶ Usâttuvâst čujottuvvoo pitá numerân. Jis pitá moonnân uásist ij lah uuccâmsääni pic ton almottem äšši, lii nummeer kursivistum. ¶  maaŋgâhámásâšvuotân kyehti suájápaarâ ¶ - Sämikielâlâš peerâpargo 30 472,50 € ¶ 50-55 cm ¶ Suomâ jaavrij pH lii ¶ mute merhâšume ollágin. Jurgâlus lii luándulâš já idiomaatlâš kielâ. Tot västid GNT ¶ 4. Uusâ pargokirje loopâst pyevtittâslovottuvâid já noomât taid pyevtittâsâid, moi pyevtitteijen Kiina lii maailm stuárráámus. ¶ Sämmilij meddâlvarrim sämikuávlust lii jođálmâm já jođálmuvá ovdiist-uv sierânâs toimâittáá. Meddâlvarrim áštá ubâ sämikulttuur puátteevuođâ, ko sämikuávlu ulguubeln ässee párnái já nuorâi ohtâvuotâ sämikuávlun, sämikielân já ärbivuáváláid iäláttâssáid hiäjusmuvá. Vaikuttâsah oleh puáttee suhâpuolváid já sämikulttuur váimusân. Sämikielâi iäláskittemohjelm olášutmist lii huáppu - kiäsám-uv staatâvááldán, et ohjelm olášutmân kávnojeh resursseh já olášuttem álgá jo taan ive. ¶ Nuvt lep mij kuullâm ¶ 3. Muštâl, mađe várás maijuuh huksejeh puáđuid. ¶ – Kalhân tuu ij vääivid eres ko läškivuotâ. ¶ Ákku aasâi meeccist, tijmepele väzzim- ¶ smietâdáin mottoom áigáá. ¶ Eidu talle Piäkká já Arkadia Ullá poođijn kissákáhvástâllâmsajan. – Koožah siisâ! šuđettij Monni Piilin já Puulán. ¶ » Olmânáál, máttáátteijee! Tuođâ ¶ – Lovos talle kielâs veik vuálusooivij káátu alne! sun jurdâččij. Jiem innig peerust! ¶ kuuđâd raportis ¶ Husavik E1 ¶ Poliseh láá jo tutkâmin mii lii tábáhtum. Oovtâ poolis nommâ lii Mikael. Sun lii miäštárpoolis, ko sun finnee ain rosvoid kiddâ. Eres poliseh eteh suu Mikael säpligin. Maađij alne láá lasâputtâl pitáh, moh háisuh bensinân. Talle Mikael ervid et rosvoh láá leggistâm pyellee bensinputtâlijd postâaauton já láá uigâm tom jáávrán. Tot ij lamaškin pärtti, smiättá Mikael. ¶ – Pyelih? kullui Andârâs hiämáskâm vástádâs. ¶ Tääl miällooh maccii jo kuávdáá kulij, mut máttáátteijee ij vala kullum ige oinum. ¶ b. Merkkii kárttásâd čoovdânommâduv ¶ 8. Ele ceelhi puástu tuođâštus ¶ ASSAASLOOSTÂG ŠADOH ¶ 33. njomâttempirrâmpeivi: 17.8. tme 23.03 poođij uđâgâš já enni poođij tme 23.31. Njomâttemtábáhtusâst ij lah tiätu, ko uđâgáá já eeni kuáhtám maŋa Kontsas Maarku šiljoost kuohtuuh roškáin suáhimiestuu tuáhá, kost njomâttem vissâ-uv tábáhtui tme 23.31. tađe ovdeláá uđâgáá lattim liävuttem; suullân tijmepele vuordâččem ääigi tot elâččij maŋgii maađij nubebeln täärhistmin ennis puáttim, ijge maaššâm leđe siämmáá saajeest meendugin kuhháá. Áiccu toohum ratkuuttâhân orostittum autost. Uđâgáá kuvvim luhostui aldâkkâsčuováin. Pelduvváid polvâšoŋŋâ. ¶ jurgâlempargo tááláá tiileest, kuás tagareh äššitobdeeh, kiäh mättih sehe anarâškielâ ete ¶   Tast sun lâi pyerimielâst, ko kiergânij kuittâg kastâšiđ jieijâs ennui kääimi. Kavnâs-Kaabi lâi puoh hitruumus iänui, mii sust lâi já tääl sust ličij käimi Kaabi-kuálmád. ¶ – Ij lah. Addâgâs et maŋanim, Heikkâ eeđâi. ¶ Riddokuávlust mađhâšuvvoo tampâiguin ¶ Ovdil ko sämikielâlâš párnái TV algâttij tooimâs Suomâbeln, kiergânii maaŋgah páárnášsuhâpuolvah rävisulmui ahan. Juurdâ sämikielâlijn párnái TV-ohjelmijn šoodâi jo kuhháá tassaaš. Taažâst sämikielâliih párnái TV-vuolgâttâsah algii ive 1991. Ruotâst sämikielâlâš párnái TV Meahcce Vulle algâttij ive 1994. ¶ Áiccu joođeet ellee lattiđ tiätulágán vuovvijn. ¶ – Čiskk, čiskk... ¶ Káájá Heikkâ ¶ Pajekomero lâi nuuvt ollâgâsâst ete Hansâ ij olláám aladâsttáá sukkârliitán. Sun vaaldij aladâs, korŋij ton oolâ, lehâstij pajekomero uuvsâ já tobbeen lijjii kyehti siämmáálá´án lite. Sun nahettij kieđâs nube liitán, mutâ tot teeivâi-uv leđe lahcâlitte. Siämmâst vahtâ kuulâi olgouuvsâ lekkâsmin já sun njurgij nuuvt maht lâi sooppum. Sukkâr väldei šoodâi huáppu, sun kaačâi vistásis lahcârađe paasij miätá lättee, sujâlii lâi hiälppu kavnâđ. Tot kavnui lahcârađe keejist. ¶   – Kale tot kulâ nuuvt lii, et kiinii lii iällám tom sieidi tääbbin suáláádmin. Muu mielâst tot lii kale taggaar äšši, et poolisân kalga almottiđ. ¶  maid Matt. 9:21 σωθήσομαι minä paranen mun puáránâm ¶ - Tiäđujyehim kuábbáá-uv kuávlun pargei já vaanhimij/huolâtteijjei kooskâst kalga visesmittiđ sooppum vuáválâšvuođâin. ¶ – Mii tääbbingis tábáhtuvá? Maarit koijâdij. ¶ 7. Ko teekih láá oornigist ¶ Tuáršu, Suomâ táválumos vuonjâšlodde ¶ Olgohääni: kubdâ, tuolbâ já ¶ © 2006 Sámi musea Siida & Anarâškielâ servi ¶ Tállân škoovlâ älgim maŋa munjin šoodâi hirmâd peljipoovčâs já tot ij riemmâm puárániđ ij moinnân konstáin. Asuntola siäsá posoi joba tubbááksuovâ-uv muu piäljân, mut ij tast lamaš ävkki. Saarilehto Ooli kálgu lâi pyecceitipšoo áámmáttis peeleest já nuuvtpa sun avžuuttij-uv vyelgiđ tuáhtâr luus Avelân. Mun jiem tieđe, lâš-uv siäsá lamaš ohtâvuođâst muu perrui mahten, puhelinohtâvuotâhân kale lâi Čovčjáávrán. Tettee mottoom iiđeed puáđist siäsá já iätá munjin: ¶ Egypti já ton ránnjáväldikuudijd. ¶ Lam vises tast et kulttuurij koskâsâš kommunikaatio iššeed pyereest iberdiđ já meid estiđ täid ruossâlâsvuođâid. Ovdâmeerhah almolâš peerustmettumvuođâst já tietimettumvuođâst láá et Suomâst kohtâleh sämmilijd kielâlâš ucceeblohhoon, veikkâ sämmiliih láá vuáđulaavâ miäldásâš eurooplâš algâaalmug. Sämmilâš kulttuur tuššâm~puáhtá estiđ tuše, jis sämmilij sierânâssajattâh algâaalmugin viijmâg-uv olášuttoo Suomâ haldâttâs sämmilâšpolitiijkâst! ¶ – riessâm (čiŋâttum tivgâpäddi), mii čonâstui vuájááneergi čiäpáttân markkânáid vyelgidijn, ¶ Nuáidirumbu ¶ 88 ¶ njuhčâmáánu cuáŋuimáánu vyesimáánu kesimáánu ¶ Huášširokkâm ¶ 102E, 103A, 110A, 111A, 115A, 122B, 124A, 126A, 126B, 129A, ¶ Piergâseh: čäcilaasâ, juuhâmpilli ¶ siilâk = silakka 70 ¶ Lokkekove: Fred Hazelhoff/Foto Natura/ ¶ 2. India 141 000 ¶ Limppo vaaldij lodeuđâgáá várugávt kossâ kietân, já tast tot luđgái rávhálávt, tegu ¶ – Na, kandâhân te tom ärbee. ¶ Meillä  päin  hilloja  oli  jonkin  verran.  Mii  kuávlust  luámáneh  lijjii  mottoom  verd. ¶ Amanita citrina ¶ – Ij koolgâ, ko tot lii muu čuárvihiärrá. Ige tom uážu čuoggiđ cuovhâs. ¶ Kuálmád sämiparlamiänttárij konferens uárnejui Kirkkonjaargâst 10.11.2011. Konferens julgáštusâst kieđâvušeh sämmilij oovtâstpargo ovdedem, sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuođâ olášume sehe avžuutteh staatâid ratifisistiđ ILO-169 sopâmuš algâaalmugij vuoigâdvuođâin. Konferens mield miäruštâllâm tast, kiäid tuálih sämmilâžžân, kalga vuáđuduđ sämmilij jieijâs já ohtsâš ibárdâssân ääšist. ¶ – Mut mahtkis toh pyehtih leđe Vilhelm poccuuh? Iähân tain lah nyevt ennuv kiäluhkin, sun hoksái. ¶ Vâi teekih toimâččii, toh tarbâšeh ennuv energia. Lah vaarâ huámášâm, et kolmuuh älkkeht, jis lah vaibâm tâi niälgum. Meiddei ruummâšliegâsvuođâ toollâm váátá energia. Sukkârist uážuh energia, mut njaalgâ limsah já njálgáh láá háituliih paanijd. Ton sajan tärkkelys lii tiervâslâš energia. Tärkkelys uážuh valjepyevtittâsâin, potásijn já ruonâsšaddoin. Sukkâr já tärkkelys lává čiđđâhydraateh. ¶ Sämitiggeest Säämi Parlamenttân? ¶ Riemnjis lavlist Aanaarjävri já puohah älgih tánssáđ. ¶ Pilvi aalgât ollâopâttuvâst ¶ Natalia Vaskova ¶ – Na, nuuvt vissâ lii, Tuárgis-uv miäđuštij. ¶ tähtiriggee tähdid. Säänih ¶ Anarâškielâ, čaabâkirjálâšvuotâ ¶ Tähtiriggee puáhtá leđe ovdâmerkkân nottod, čokkod jna. ¶ – Tothân kal moonâi miäcán muorâid čuoppâđ. ¶ Puásuiomâsteijeeh vittádeh vyesi piälján siämmáá vitá ko ááldust-uv lii. Ääiđist šoddâm vuosijd poccui omâsteijeeh vittádeh jo ääiđist ovdil ääiđist olgos lyeštim, mutâ meeccist šoddâm vuosijd sij vittádeh maŋeláá ohtsâs vyesimiärkkumist. ¶ turska = torske ¶ Adde mijjân onnáá peeivi ¶ Jierssee pivdá iänááš vuorâččâsâid, mut meiddei pogguid, čuuvčáid, kaijud já kuáppilijd, sehe uccâ njomâtteijeid, main stuárráámusah láá njuámmileh. Ko oráseh láá čuuvtij ucebeh, te toh pivdeh oppeet uárreid, rástágáid, ruošâkáránâsâid já meid säpligijd. Veikkâ jierssee lii rávhuidittum te tast peerusthánnáá toi meeri lii ubâ ääigi kiäppánmin, ko vuovâs aassâmpirrâseh ađai puáris vyevdih láá lappuumin já muttuumin piäsáš- tâi kuosâvaššeen. ¶ c. Čääli kyehti nággus, moh suápih sehe piäcán já kuosân. ¶ 4. Koppákuorijáid syeijee ¶ – Joo, já toh njoobžâkyevtis láin váldám kiddâ kulmâ njobžâkaandâ, já suoi láin vissáh tast, et eidu taah kaandah lijjii sáhhám sunnuu ááiruid. ¶ Vääri lii ollâ termi, mon alne šaddeh muorah. ¶ Puátteevuođâst tuáivum, et mist liččii täst oovdâs-uv šiev eellim iävtuh tääbbin tavveen. Kolgâččii leđe tagareh škovlimsajeh ámáttáid, moid tääbbin lii tárbu já moiguin tääbbin piergee. Mist kolgâččii kavnuđ tääbbin pargosajeh, vâi oopâi maŋŋaal vuálgám nuorah puávtáččii maccâđ oopâi maŋa päikkikuávlun. ¶ s. 87 ¶ s. 36 ¶ – Na, tubdâvetteđ-uv kuolijd? máttáátteijee kiärduttij. ¶ maaŋgâ ihán. Suávih já suveh iä lah vala kočâttâm lostâidis já toh tegu acakkisteh fiskâdin já oranssin jäävri nubebeln. Soovij já suvij tyehin pilá jeggi, mast šaddeh ennuv skierih. Skierijn-uv láá fiskis, ooraans já ruopsis loostah. Jyehi saajeest enâmist še etimâsâi já soorij loostah láá ruápsudâm. ¶ Euroop stuorrâ riddoenâmeh láá Skandinavia njargâeennâm sehe Koskâmeerâ rido Pyrenia , Apenniinij já Balkan njargâenâmeh . ¶ – Na tiehân te uáináh, et ij kannat leđe nuuvt pessimist, muu käälis oppeet eeđâi munjin já čokánij ráávhust loostâs tuáhá. ¶ liettua ¶ 66–84 cm ¶ 18. Liegâsvuotâ eennâmpáálust juáhás epitásásávt . . . . . . . . 74 ¶ Sosiaal- já tiervâsvuođâ ¶ kollerääsi rentukka ¶ - aalmugijkoskâsâš ovdánem čuávvum. ¶ – Na onne tot eelij já sooitij tuu-uv uksâkiälu. Tot kale táiđá majemustáá peeivi teikâ muádi siste puáttiđ vala maassâd. ¶ Suorgânáim hirmâdávt já orostáim siämmáid jyelgisoojijd, sehe luptijm kieđâidân vala pajas já jis kuábbâškin ličij váhágin lihâstâm, teikkâ uigâdâm kieđâ luumân, te luođâpurgâ lâi sättiđ älgiđ. Martti tállán pyereeb kielâalmajin čielgiiškuođij eŋgâlâskielân, et leen syemmiliih turisteh já leen ucâmin tanssâsaje, mii kolgâččij leđe tástán alda. Äijih lâi kuhháá epioskovâš munnuu háárán já ko poođij várugávt aldeláá já tarkkui vala munnuu muáđuid-uv lummolaampu čuovâst, te viijmâg oskoi já ravvij vala munnuu, kogo pehti pesâččáim njuolgist toho. Ovdil ko vuolgijm ovdâskulij, te äijih vala váruttij, et ellee kuássin moonâ sevŋâdin njavâdiđ ulmui šiljoid aainâs Jerusalemist tanen, et älkkeht paččuuččij. Munnuu mielân ij lam puáttám ollágin tot, et návt alda rääji juáhhást lii pääihist Israel armeija maašinpistovl já Palestiina siisih toimii jo talle, veikkâ mij Kyprosist ep ennust šoddâm tain tiettiđ. Taah siisih ellii tävjittávjá skilottudmin nubebeln rääji já vaarâ juuvdáliih-uv ellii ránjáidis “kolliistâlmin” , puálláihân kuuđâ peeivi suáti oovce mánuppaijeed maŋeláá. Juuvdálijn lii eđâldâh, teikkâ sänivaajâs “čalme čalmeest já pääni päänist” . Taat juuvdálâšäijih lâi jurdám munnuu palestiinalâšsissin já tuše suu paijeelmiärálâš uáccáášvuotâ lâi piäluštâm munnuu jiegâ, hyeneebniärvásâš lâi jo cirgâliđ. Maŋa Kyprosist ramâččâđáim skipáráid já vaarâ vala Suomâst-uv, et munnuu lâi jurdám tiet juuvdálâšäijih palestiinalâšsissin, mut kijttâláim kuittâg syele siev luho, et láim selvânâm tast. ¶ 1. Vuoiŋâlâš kirjeh ¶ milij almos uáinu lii lamaš, et tuotâvuođâst sämikielân ij lah máhđulâš ášástâllâđ virgeomâháin, ko ¶ c. Ko lah kiergânâm, te lyešti piäivááloddáid moonnâđ. ¶ b. Maht toh tipšojii? ¶ Kove: Pertti Turunen ¶ Maŋeláá ovdánii maaŋgâsellâsiih šadoh je elleeh. ¶ EUROOP UÁSSIN MAAILM ¶ Raavâd: ¶ jurdâččij. Sun vuolgij kuittâg Nisonieidâ maŋŋaal. ¶ jurgâlum ko sun lâi taam ettâm (spiekâstemjuávkku nr 2). Taat nubástus ij toovât ¶ – ruomah , moh vyelgih leeŋgijn já maneh uávuttuv pehti čuávjimuorân, ¶ Muumieeči mainâstij. ¶ Anarâšmallisâš hirsâtupe lii lamaš neeljičievvâg, suullân 4 x 5 meetter stuárusâš já jo taan ihečyeđe pelni lyevdilättein. Vyelemuš hirsâkerdi lâi jurbâ hiirsâin salvum já pelduvváid eennâm vuálá koivum. Eres hiirsah viärrojii asettubbon, suullân 4 tuumasâžžân, et ličij lamaš älkkep kesittiđ meeccist sajasis. Hirsâkeejijn lâi táválvt räigi tađe várás, et puovtij lääbži, ađai oorâ pieijâđ toos kiddâ já kuálustiđ eergi maŋŋaal. Täsikiärdán monnii 5 – 8 hirsâkerdid já keijijd 3 – 4 keerdi eenâb. Sálvuseh ráhtojii härvin tanen, et pyerebeht puovtij siähtálijgijn tevdiđ loomijd. Hirsâkeejih-uv táválávt kuáđđojii jieškote-uv kukkosâžžân, et pyerebeht puáhtá hiäŋguđ tiiŋgâid toid. Olgoropemuorâ salvui motomin paajeeb kečihiirsâ oolâ já motomin vuálá. Čuupâ tuvdemân piäijojii kyehti vinecoogâlm kuohtui kátui kooskâst nuuvt, et vuoluukeeji heiviittii pajemuu robdâseeini hiirsân já paajaakeeji oppeet kečihiirsân , teikkâ olgoropemuorân . Siämmáá náálá salvii oordâid kečihiirsâi kooskân nuuvt, et pakkâkáátu puovtij stelliđ toi oolâ. Pakkâkáátu oolâ pieijii siähtálijd já čunnuid. Puárásub ääigist kolmâkáátu rahtii tuše jurbâ muorâin, maid pieijii pakkâkáátu oolâ. Maŋeláá kolmâkáátu rähtimân kevttii korrâlluovdijd. Muldepeeŋkâid, ađai mudârdâsâid pieijii tälvituuvijd tuše ulguubel, mut 1850-lovvoost meid siskiibel-uv. Mudârdâs lâi meetterpele kobdosâš já táválávt oovtâ hiirsâ alosâš. Lätteeuási lâi juohhum neelji uásán: ¶   taavaapiälááš näpikiärdu E2 ¶ Lasetiäđuh: ¶  Págulâš Vijđodâh: 2 345 000 km 2 ¶ Mut Jáákup ij oskom jieijâs pyehtiđ filliđ eejis. Issáák sátáččij kuoskâttiđ suu. Talle sun huámášičij, et puáttee ij lahkin Esau mut Jáákup. ¶ Niiles ¶ 20. Thaieennâm lii Tyehi-India tobdosumos riijkâ ¶ tavlustuvvâst 12. ¶ uávvoo kulttuurárvoid, moh láá čovgâ ohtâvuođâst nubbijsis: ¶   Ceelhârááhtus: Säämi kulttuurkuávdáš Sajos ¶ Meccihaldâttâs Ucjuv oovtâstpargojuávkku ¶ Pajasčáállám Ritva Kangasniemi ¶ 4. Ovtâstit ovdebáin lovvoin kovvejum iälánijd ¶ Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdáá sämiohtâdâh ¶ Nyere Piäkká (Pekka Saijets) já Matti Paadar pivdoalmaa piegâsyejeest Paččveist. T.I. Itkonen 1913. ¶ c. Noomât já ivnii Viestâr-Euroop riijkâi liipuid. ¶ – Tie te uáináh! Maarit eeđâi. Tun lah aaibâs siämmáálágán tego puohah sämikaandah! Miäcán, miäcán! Tohon te kalga ain peessâđ! Já nisoneh kalgeh puoh päikkipargoid porgâđ! ¶ olgospyehtim. Taah nubástusah iä toovât merhâšumeiäruid veerstân ubâlâsvuottân, veik ¶ olgospyehtimáin. (Gutt 1992: 30, 68–73.) ¶  Maid? Vuodâsjuvnjälmi = Hietajoensuu ¶ Kielâoppâmmetodi ¶ Parâpargoh ¶ kuuvijd sárgum: Stephen Cartwright ¶ Aanaar ive 2050 ¶ – Nuuvt porgim. ¶ säämi kielâlaavâst uáivildum staatâtorjui mieđettem sirdem riehtiministeriöst kuávluhaldâšemvirgádâhân (ige sämmilij jieijâs jiešhaldâšem pirrâdâhân) já ¶ Ovdâsteijeeiävtukkâsah kirjerájuišeruttâlävdikoodán ¶  moonâi Kamessuolluu taavaapiäláá Kejâdimsuolluu viestârkeččin lii tegu uálgispele iärtán vierâlâm V-puustav hámásâš uccâ vyelligis jegginalliis suolluš, mon viestârkeeji källeelássáást lii muádi meetter alosâš kyevti uásán luoddânâm jurbâsiähá keđgi. Jäävri kuávlust tot lii neeljičievvâg. Tot lii máhđulávt kyelisieidi, mon nommâ lii Äijihkeđgi . Taan sieidist iä lah magarehkin tiäđuh kirjálâšvuođâst já tááláš tiätu vuáđuduvá-uv Njellimist ässee, mut Kamessuolluu taavaapiäláá Kejâdimsuollust aassâm já Onnelast šoddâm Yrjö Antero Sare tiäđoid. Suu toovláš aassâmpäikki Kamesnyere taavaapele riddoost lii pajeláhháá kilomeetter keejist Äijihkeeđgist já lii-uv nabdemist, et taat sieidi lii lamaš, jis ij juo eidu suu suuvâ kiävtust, te máhđulávt tađe ovdeláá siämmáá saajeest aassâm ulmui kiävtust. Tađe ovdeláá Kamesnyereest láá aassâm Kuobžâ-Piäkká (Johan Petter Meniš-Aantikandâ Morottaja, 1891–1933) perruinis, sehe suu uábbi Anna-Briita kandâinis Uvláin . ¶ Heikki Paltto ¶ Konferens fáddán lii soováášvuotâ sehe säminuorâi identiteet. Konferens eehidohjelmin lii sämimuusik. ¶ vuáhádâh, mast sämikielâ máttááttâs ornim sämikuávlu ulguubeln páácá sämmilâšvanhimij aktiiv ¶ Iävtut jeessân sämitige nuorâirááđán 2014-2015 ¶ “Jotkâškovlâ” ¶ Myerji ij maašâ čolliđ kuolijd kuhháá já forgâ sun jo njuškee kalâččiđ čáácán já vuojâleijeid vyejettiđ. ¶ Jyevdilâs-noomah ¶ Soofi-Uulá Hans-Aandi Laura, Laura Niittyvuopio (2011) Mun lam 19-ihásâš säminuorâ já šaddaaš Ucjuuvâst, Tiänuleeveet. Mij aasâim Avelist uási ivveest iännán pargo keežild já tobbeen mun, uábbám já viljâm lep jottáám meid vuáđuškoovlâ já čáállám pajeuáppen. Ive 2010 čaallim pajeuáppen Avveel luvâttuvâst. ¶ - Lii-uv tust miinii äššin-uv? ¶ LAHTOS 2. (juátkoo) ¶ Sämikulttuur puátteevuotâ lii čonâsâm mii päikkikuávlu luándun, kulttuur kuátumân. Sämmilij ärbivuáváliih iäláttâsah láá tuháttijd iivijd puáhtám jiegâ raavvâd já áigápuáđu sämmiláid. Ärbivuáválij iäláttâsâi porgâm lii kuittâg šoddâm váddásubbon ohtsâškodálii jorgáldâhmuddoost já šadda váddásubbon ovdiist-uv šoŋŋâdâhnubástus keežild. Ärbivuáváliih iäláttâsah kyeddih sämikielâ, ärbivuáválii tiäđu já sämikulttuur eellimvuáimálâšvuođâ. Ärbivuáváliih iäláttâsah iä siäilu ohtsâškode torjuuttáá. ¶ Lasetiäđuh seminaarist: ¶  ain 204 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ Tavemeerâpottâ ¶ 4. Moh láá válduáimusundeh? ¶ Uárrest peesist ¶ Keejâ almottâs, luámáttuvah já uuccâmravvuuh. ¶ - Vyelgivettee-uv tuoi-uv itten krouvin? Maarit iävtuttij Haansân já Áánán. ¶ - Tarbâšuvvojeh jotelis ráđádâlmeh uásipelij kooskâ tilálâšvuođâ tivomân, tiäddut ucceeblohováldálâš. ¶ – Já mun jiem kiergânâm ihástâllâđ tuu uđđâ violaid, eeđâi Juhháán eemeedsis. ¶ puškolodde.....82, 84 ¶ FiBLUL stivrâ ¶ já tain lii uccáá šadolâšvuotâ. ¶ Sij orostii suullân tijme kulmâ ehidispeeivi, Jovnâ kal tieđij, ko sust lâi tijme fáárust, já sust lâi hirmâd nelgi. Tijme lâi kuttâ iđedist, ko sun lâi majemustáá purrâm maidnii. Sij purrii monnii suámálii liemâ. Tot lâi njäälgis já adlij Joovnân vuoimijd maasâd. Miinii vyeimiliemâid tot-uv vissásávt lâi, Jovnâ smietâi. Orostempuddâ piištij val suullân tijmepele purrâm maŋa já Regnaf savâstâlâi val váhá Haŋgaláin. Miestuu alne viälláádijn Joovnâ mielân poođij suábbi. Sun vaaldij tom laavhâst. ¶ 12 ¶ Anarân vuáđudui ive1950 räjikuávluvirgen sämipaapâ virge, mon toimâkuávlun šoodâi maŋeláá ubâ sämikuávlu. Virgehaldâšeijein iänááš uási sist láá máttám tavesämikielâ, majemuš pappâ Tuomo Huusko, kote lii virgeest, lii máttááttâllâm meid anarâškielâ. ¶ Eehidmáláseh Aanaar Kultahovist. Hooteel Aanaar Kultahovi kulttuursensitiivlâš toimâjuurdâ. Kaisu Nikula, hooteel jođetteijee. Ima Aikio-Arianaick lohá tivtâidis “Puáris ulmuu kieđâ suonâin/eellim piäiváá/majemuuh suonjâreh” TUORÂSTÂH 24.5.2012 tme 9.00 – 10.00 ¶ - Mondet ij? ¶ Tundra já várádâhšadolâšvuotâ ¶ Anja lii tääl neelji ihásii Ella-nieidii ákku. Anja sárnu ákkuvijnis anarâškielâ mottoom veerdi, mut jieijâs mielâst aaibâs liijkás uccáá. Jaana (Anja nieidâ) nieidâinis Ellain, aassâv tääl Oulust já tondiet suoi iävá nuuvt hirmâd távjá teivid. Suu juurdân ličij-uv tääl, ovdil ko Ella aalgât škoovlâ, et sun váldáččij mottoom kuhheeb luámu tâi rijjâääigi, et kiergâničij leđe suin nuuvt ennuv ko máđhulâš já opâttiđ sunjin puoh aašijd maid sun jieš máttá. ¶ kiäččupeenuv = paimenkoira 13 ¶ Sämiseervijn já sämiorganisaatioin finnejum vástádâsâi vuáđuld säämi kielâlaahâ ij tooimâ sämi ¶ - Mun jiem uáini oovtâgin ulm... häldee tääbbin. ¶ IP: (poovvâst): Joo, tothan kal lii tiäđust-uv. ¶ Taan juhle ohtâvuođâst mij puohah pyehtip uáiniđ, mon pyereest anarâškielâ ovdán. Ko kuldâl kurssâlijd sárnumin anarâškielâ, te ij pyevti muidego imâštâllâđ, et mon pyereest sij láá oppâm kielâ taan paajeest. Ohtâ ihehân ij lah kuhes äigi uđđâ kielâ oppâmân. ¶ 45. Suomâst lii šiev tiervâsvuođâhuolâttâs ¶   – IŠÁN KUHESRUOIDÂ!!! IŠÁN KUHESRUOIDÂ!!! ¶ Mut ko uđđâ äigi já uđđâ piergâseh pottii, te tiäđuh sirduuškuottii pápárân já fiilmân, já kulgii máádás já pirrâ maailm. Anarâškielâ já kulttuur tiäđuh láá piäđgui miätá Suomâ já olgoláá-uv. Jis taarbâš maidnii tiäđuid, čalluid tâi veikkâ kove, te tom kalga riemmâđ kukken oŋâttâššâđ. Sáttá karttâđ val mäksiđ-uv tast, et finnee jieijâs suuvâst tiäđuid já kuuvijd. Toh láá ain kukken viežžâmnáál. Ige lah ain tiäđustkin tot, et kost taid finniiččij. Tovle láá Säämist jottáám ulmuuh, kiäh láá šiev piergâsijguin váldâm kuuvijd, mut taidba ij tieđe, et kost toh láá. Uási sáttá leđe jo tuššâm, mut sättih leđe kostnii ráájust ennuv-uv puáris koveh, mut tain ij lah tiätu. Tovlááh koveväldeeh láá maaŋgâs tääl jo häävdist, já sii árbáliih iä sääti ubâ tiettiđgin, et moh kuuvijd tobbeen luptâilddein láá, ege vaarâ ain adde ennuugin áárvu toid. 1940-lovvoost juuđij Ijjäävri kuávlust Unto Aarnio, kote vaaldij kuuvijd uáli šiev kamerain. Ohtâ tain lii muu haaldust já nube lam uáinâm T.I. Itkos kirjeest “Suomen lappalaiset vuoteen 1945” . Lii nabdemist, et kal sun eenâb vaaldij taid kuuvijd, mut kost toh láá, tom ličij hitruu tiettiđ. ¶ – Na jis luáštáh tuom pevdiliijne toos oovdân te kalehân tot-uv vaarâ iššeed tommittáá, Ánná keččâlij ravviđ. ¶ Suomâ sämitigij saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi iätá, et Suomâ sämitiigán ráđádâlmeh tave-eennâmlii sämisopâmuš tuhhitmân láá eromâš teháliih, ko Suomâ kárttáá tave-eennâmlii sämisopâmuš pehti tähidiđ sämi-iäláttâsâi já -kulttuur syeje táálást pyerebeht, čuávdiđ sämmilij vuoigâdvuođâid enâmân já čáácá sehe turviđ sämitiigán tuárvi naavcâid toimâđ. Suomâ staatâ lii asâttâm maaŋgâ ihelovo ääigi ulmen uážžuđ aalmuglii čuávdus sämmilij eennâm- já čäcivuoigâdvuođâin, mut čuávdus uuccâm ij lah ubâ algâttumgin. Suomâ ij pyevti onnig peittâttâđ aalmuglii čuávdus uuccâm tuáhá. Suomâ staatâ kalga čuávdiđ sämmilij eennâm- já čäcivuoigâdvuođâid majemustáá uássin tave-eennâmlii sämisopâmuš, ađai viiđi ive siste. ¶ Ávus nommâkištoin uccui säämi kulttuurkuávdážân sämikielâlâš, mielâstubbooht tave-, aanaar- tâi nuorttâsämikielâlâš nommâ, mii koolgâi leđe uánih, pehtil, mielânpäccee já iäruttuvvee já mii koolgâi almottiđ kulttuurkuávdáá ¶ Säämist lii taat ruopsismuorjâg ruopsisjiereeh uáppásub, ko tot lii tääbbin luándušaddo. Čapisjiereeh ij kale luánduviđá maaŋgâgin saajeest Säämist šoodâ, tyebbin Sämikuávlu máddáápele raajijn mottoomverd, mut maaŋgah láá sirdám tom čapismuorjâg jiereeh šiljosis erinomaš muorjij keežild. ¶ d) čuovjisskálžu. ¶ Keejâ meid: ¶ – Äijihuávtih koddeh! Toh toh kale koddeh! Kohan mij ep jámáččii teehi! ¶ * Hiivsigeh ¶ Kielâpiervâl toimâ ij lah kuittâg ihásávt ruttâdem peeleest ain vises já škoovlâ oppeet vääivid máttáátteijeevänivuotâ. Kielâpiervâlist lii lamaš stuorrâ vaikuttâs nuuvt uđđâ kielâsárnoi šoddâmân ko meiddei párnái pehti šoddâm mielâkiddiivâšvuotân anarâškielâ kuáttá. Maaŋgah vaanhimeh láá uásálistám anarâškielâ kurssáid já kielâ puáhtá sirdâšuđ meiddei päikkipirrâsân, aainâs-uv talle ko perruu párnááh joteh kielâpiervâl. Kielâpiervâl vaikuttâsâi tutkâm lii tääl joođoost náguskirjetutkâmušâst. ¶ 12. Stuorrâ-Britannia lii suáluiriijkâ ¶ Konfereensâ nubbe peivi lii uáivildum säminuoráid. Lavurduv 17. roovvâdmáánu säminuorâi konferenspiäiván pyehtih uásálistiđ 20 ovdemustáá almottâttâm säminuorrâd. Uásálisteeh kalgeh leđe 18–29-ihásiih. Tuáivumield uásálisteeh láá pirrâ Suomâ já sijjân kuástiduvvojeh ijâstâlmeh já puurâdmeh. Nuorah uásálisteh puohháid rijjâ tilálâšvuotân vástuppeeivi 16. roovvâdmáánu sehe pargopáájáid, moh uárnejuvvojeh lávurduv 17. roovvâdmáánu. ¶   1. Inocybe fastigiata – Suippurisakas – Čuhâloccâkuobâr U ¶ - arkkâduv já kirjerááju hoittám, ¶ ”Iššeed mii, mij hevvânep!” ¶ talhâsskääpist lii taalhâščiđđâ ¶ Jesâneh: ¶ Anna Morottaja (Petter Morottaja, Marja-Liisa Olthuis), Ellen Pautamo (Kaarina Vuolab-Lohi, Ailu Valle), Erkki Lumisalmi (Tiina Sanila-Aikio, Merja Fofonoff) ¶ Puásuičokkim moonâi pyereest já vuáččuliih finnejii loopâid-uv kiäjuspeeljijd suomâbel áiđásis já njuovvâđ. Orom muštemin, et puohnâssân poccuuh lijjii pajeláhháá čyeđeest já ko toh lijjii puoh njuovvum, te puáttei aaigij lijjii Áádár aldasijn ennuu káránâsah, riämnjáh já tiäđust-uv kuobžah, moh juttii njuovvâmpasâttâsâid purâmin. Jis kiinii Áádár räjisajattuu almain ij lamaš vala kuobžâ peessâm uáiniđ luándust, te aldanij peri miäđáábeln ton njuovvâmsaje, te kale peesâi uáiniđ kuobžâ – motomin maŋgâ-uv. ¶ - Ánná, Heikkâ algâttij. Jis jieh aaibâs tállân pyevti västidiđ, te smietâ. ¶ ”Raapoort sämmilij olmoošvuoigâdvuođâin lii áinoošlajâsâš” ¶ Ruánáá šadoh láá ekosysteem pyevtitteijeeh . Toh čaneh olssis piäivááčuovâ energia muálkkáás kemiallisii reaktiost, mon kočodeh ohtiimân ađai ¶ kirjái vievâst. ¶ Vuossâmuš pygálus ¶ – Jiemhân mun pyeri olmooš lah taam kirje ollágin pilledmin, Omar čielgij. Taathân kiävttoo tääl oppâmateriaalin. ¶ uáivičokketähti ¶ Niŋálâs sulâstit viehâ čuuvtij tuáršu-niŋálâs, mut lii čielgâsávt tast ucceeb. Ton válduivne lii täsivis ránis-ruškâd, mut rade pehti tot lii vielgâdub. Meiddei njune lii stääli räänis, teikkâ čuovjâd, ko vuod tuáršu-niŋálâs njune lii eenâb ruškâdân čyeccee. ¶ Immeel love pákkumid ¶ - Must iä lah magarehkin vuáváámeh, Ánná tubdâstij. Vissâhân ááigum kuittâg kirjeráájust elâččiđ já váhá kejâdiđ puáttee oho pargoidân. ¶ Tot lâi kuittâg-uv puástu juurdâ. Ko Saab-mađhâšeijeemaašin (ko tagarinhân tom kuittâg ferttee liijká toollâđ) aalgij aldaniđ eennâm, te mii ansulâš kapteen ruttij torvolii maašin uđđâsist Minneapolis paajaabel (to sky of Minneapolis) já tot lâi viehâlágán šokki munjin, ko meid muu mađhâšimskipáráid. Majemustaa taan muddoost juáhâš mađhâšeijee tieđij et mii kirdee säävnist lâi tääl miinii tuotâ stuorrâ probleemijd. ¶    imâštâllâm Adenluohtâ H3 ¶ 3. Sehhii njuvdum muorjijd teikkâ hilo. ¶ Tovláin iálánijn uážžu tiäđu keđgilum pasâttâsâin ¶ Elias Lönnrot šoodâi Paikkar torppaast Sammatist 9.4.1802 pivtâskuárroo Fredrik Johan Lönnrot já kálgus Ulrika Wahlberg páárnášjuávhu niäljádin kandân ađai koskâmužžân pärnin. Tallaa ääigist ij lamaš älkkee finniđ škovliittâs, mutâ äŋgiris luuhâmhalui keežild já suu piälušteijei áánsust tot Lönnrotist luhostui. Sun vaazij puárásumos viljâs Henrik Johan torjuin Tammisaari pedagogio 1814 – 1815 já Tuurgu katedraalškoovlâ 1816 – 1818. Oopah kuittâg koskâlduvvojii koskâpuddâsávt ruttâvänivuotân. Opâidis ruttâdmân uáppeeh ađai teinih juttii kerjidmin já čoggii purrâmâšveerkijd, valje já ruuđâ meiddei lávlumáin. Ääigis pivtâskuárron-uv siijdâid jottáám Lönnrot peesâi uáppen Porvoo luvâttâhhân 20.3.1820, mutâ juo cuáŋuimáánu aalgâst sun iäránij škoovlâst já vuolgij Hämeláánnan, ko finnij tobbeen apteekuáppeesaje. ¶ já nuuvt porgim mun-uv. ¶ 4. ¶ Tunjin, olmooš, lii almottum, mii lii pyeri. Tuše taam Hiärrá tust vuárdá: poorgâ tom mii lii riehtâ, čääiti rähisvuođâ já pyerivuođâ já vaajâld kosen, Imelâd kuldâlmáin. (Miika 6:8) ¶ Stivrim: Kauko Mustonen, kuvvim/čuoppâm: Päivi Magga ¶ šaddoraavâd = kasviravinto 11 ¶ luuvsâ = uintivanan 207 ¶ Lahtoskáártán láá merkkejum Anarâšpálgá kiäinuh moonnâmkiässáá uuccâmmääđhi maŋa. Numerij čielgiittâsah: ¶ Sämitigge 2014 ¶ suormâtäävtih ¶ futureimagebank.com 8C, 16C, 47C, 51B, 67B, 115B, 115C, ¶ 3. Tälviv jäävri čääci lii kiärdášum. ¶ Tanskačuálmi H2 ¶  kuvlân. -‐  šoodâ - Jovnâ, tun tiäđáh, et mun lam nuáidihäldee. Mun lam taggaar neljičyeđe ihheed puáris já Wieseh lâi muu máttáátteijee, Kivs mainâstij. Sun oroi joskâ váhá ääigi. - Tun sattih še tubdâđ maidnii nube visteest. ¶ kuárŋumviäddáh = kärhet (kiipimäelimet) 39 ¶ Aanaarjäävri kuávlu pecivyevdih fäällih korrâ já kiäđgááseellimpirrâs. Meeccist puáhtá kuáhtáđ čuuvčá, riävská, kuácceelode tâiciskeválláá. Jaavrijn pessejeh čikšâ, kähtee, tuhtuu, tuáršu já kuálsi. ¶ Pargoravvuuh: ¶ siergi ¶ te mun lijjim tegu suoivâ. ¶ Uccâ-Belt B2 ¶ – Pyeri tälvi-iijâ, sun tuáivuttij. ¶ Juávhuh oovdânpyehtih ¶ 64B Maatuškanukeh. ¶ 8. a. Tuubdâ já ivnii čuávvoo mirkkâkuobbârijd. ¶ 3. Noomât kován loođđâs ráhtusoosijd. ¶ Taggaar toimâ, mii áštá enâmustáá 10 hehtaar stuárusii fladan tâi kluuvijäävri teikkâ eressaajeest ko Laapi läänist enâmustáá oovtâ hehtaar stuárusii láádu tâi jäävri tâi čäcilaavâ 2 § miäldásii roge (juuvâš, aajâ) siäilum luándutiileest, lii kieldum (čäcilaahâ 15a já 17a). Kiäldun puáhtá uuccâđ spiekâstâhlove čäcivuoigâdvuođâst. ¶ (spiekâstemjuávkku nr 4). Nubben KR92 pronomin heidän liittonsa lii jurgâlum ¶ Sámi Siida -servi ánsášij palhâšume kuhesáigásâš pargoost sämikielâ pyerrin Ucjuv kieldâst. Servi lii merhâšitteht vaikuttâm sämikielâ sajattuv pyereedmân Ucjuuvâst. Servi lii meiddei ovttuu prioristám sämikielâ jieijâs tooimâin. Ovdâmerkkân párnáid já nuoráid čujottum tooimâst sämikielâ lii áinoo kevttum kielâ. Sámi Siida saavâjođetteijee Kati Eriksen vaaldij vuástá palhâšume. ¶ Majemuš Loho ¶ Miäcásteijee moonâi tupán, já seŋgâpellâs puáđidijn sun ooinij, et kumppihân tast škorijdij. ¶ f. Skipárâd táttu tuu páikkásis. Tist ij lah kihheen pääihist. ¶ – Vuoi mon hitruu ko poođijd. Já vala Nestor-uv kuhes ááigán, ákku savastâl. ¶ 3. roovâstellimsruuvâ ¶ 2. Mii lii luándusuojâlem ulme Suomâst? ¶ - rävisvuođâ kuávlun ¶ Mottoom kulttuurkuursâi išemáttáátteijeeh ožžuu koloruuđâ neelji määđhist. Filmâkuvvimpaargon uásálistee pargeeh ožžuu sajanmáávsu čiččâm määđhist já kielâmiäštárij sahhiittellee kyevti määđhist. Alavuopajakiäinu muotâpargoi tahhee uážui máávsu meid kyevti määđhist. ¶ Iskâdâllâp oovtâst ¶ 7. Lááuv tust elleeh? ¶ Rähtiđ seiniloostâid viäđŋásiist, muldesäpligist já meccisäpligist. ¶ - Na jieš muštâlih munjin, kost aassih. ¶ Belgrad ¶ Ááná čalmeh njuoskii, já veik sun maht keččâlij tolliđ konnjâlijdis, toh kulgâškuottii viehârâš tego stuorrâ arvečalmeh. ¶ 3. Kirdeldijn käččih vistig mottoom máđháá čäs- ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtus lii uárnejum 1970-lovo rääjist. Sajosist uárrnejum tábáhtusâst uážuim vuossâmuu keerdi uáiniđ, kuullâđ já tubdâđ láávdástmijd teknisávt ollâtásásii visteest, mast toh pessii olmânáál já ánsášem vuovvijn uáinusân. Láávdástmeh já keččeikoveh spejâlistojii stuorrâ šermáid maaŋgâkameratekniikkáin já tábáhtus puovtij čuávvuđ njuálgu vuolgâttâssân meid internet pehti. Párnái já nuorâi láávdástmij kooskâ suotâsmittii še tááidâtábáhtusplakaatist uápis häämih, moh tääl rokkajii já lávdástii animaatioin. ¶ Kuva: Ulla Isotalo. ¶ kulgâmkuávlu, arvekuávlu . Kuávlu, mast čääsih kolgeh siämmáá čácádâhân. Om. Aanaarjäävri kulgâmkuávlu. ¶ Aalmugijkoskâsávt miänástum sämmilâšmuusikjuávkku Adjágas puátá porgemáánust Anarân Ijâttis ijjâ – algâaalmugij muusiktábáhtus váldulávdástellen. ¶ Čunoiriddoost jiem viällám ohtiigin, jiemge vuoijâm meerâst. Ohtii vuoijim áldást, ko lâi nuuvt pakkâ (+43 asted liegâs), já tot lâi áinoo saje kost puovtij leđe. Jiešalnees mun tuše čuážudim čääsist, ko tot lâi nuuvt tievâ ulmuin ete ij tobbeen puáhtám vuoijâđ. ¶ Já nuuvt te tot mii TGV-juná poođij ruugâ oolâ jeđe ooinijm ton juná konduktöör väzzimin ruugâ alne oovdâsmaŋas. Nahan te mij tuámittijm koijâdiđ, kuus te mij peessâp čokkáđ junást. ¶ Karhun herääminen ¶ Kongo ääldis F5 ¶ tegu smááhu, mut Simbakyevtis Astronáin pisoin ko pisoin-uv sáátust. ¶ Stivrâpaje stuárráámus proojeekt lii kuittâg lamaš seervi peividum nettisiijđoh, moh kolgâččii lekkâsiđ loppâive 2012. Nettisiijđoh palvâleh SSN tehálumosijd uulmijd, moid kuleh säminuorâi fattim eennâmvijđáht sehe seervi tooimâst tieđettem. Aldapuátteevuođâst SSN vuáváá eres lasseen tábáhtus Kavnâdem 2 Ruotâ já Taažâpele säminuorâi servijguin sehe algâttiđ rekrytistemkampanja, mon uáivilin lii toohâđ SSN tooimâ uáinojeijen já kiäsutteijen nuorâi čoolmijn. ¶ Uccâ uábáš ¶  mun » ¶ 0,3% ¶ Porgemáánust läddih sareh. Kesimáánu pelimuddoost soorij toŋŋâsáid šaddeh vistig mučis, kuovgisruopsis kukáh, maid miäđušijneh kavjejeh. Kovjim maŋa kukáh muttojeh visehin. Sare, mii ij lah vala njiäpcum, lii visseeh. Sare viseheh láá vistig ruánááh já mutojeh tast kuuloold vala ruopsisviolet visehin. Ruopsisviolet visehijn toh njiäpcuh viijmâg njaalgâ čuovjis sarreen. Lieggâ čoovčâ soorijd puáhtá nuurrâđ maŋgii vala čohčâmáánust-uv, kuás toh láá tuođâi stuárrum já sáppum. ¶ Maaŋgah vaarah äštih cuobbuu ¶ Suáđigil ~ Suávvážil = Sodankylä ¶ Vuonjâšuáivi SA.2002 Márástâhtuoddârij MN-čievâst. ¶  [kielâtiettee vyehi jurdâččiđ]. Anarâškielâsâš jurgâlemvaastâ ¶ Muu mielâst politijkkáreh iä uáini maggaar tuššâdemproosees lii joođoost. Ohtâ aalmugovdâsteijee eeđâi munjin motomin, et sämmilij já syemmilij kulttuurij kooskâst ij lah stuorrâ iäru. Eidu toos Suomâ staatâ lii puohâi vuoimijdiskuin viggâm-uv, iätá Aikio, ađai eidu tuššâdiđ etnisijd iäruid! Olmoošvuoigâdvuođâjuristeh sárnuh-uv kulttuurlâš aalmugsormeest maid Suomâ sessiistâl sämmilij pággusuddâdemohjelmáin. ¶ Muumi aaibâs hiämáskij ko kyehti tiiger luággoin suu oovdeld. ¶ – Niske pirrâ, eeđâi Pullá. ¶ Uusi kuva: 201A_cuoikat.jpg ¶ Seurujärvi-Kari muštottij OA sierânâsraportistee James Anaya raportistemmáátkán kullee konfereensâst, et iävtuttâsah sämikielâi sierânâs tuárjumân já olesváldálâš iäláskittemohjelm jotonpiejâmân láá toohum maŋgii ige tääl lah innig äigi tuhledemnáál. Sämimáttááttâsân kullee lahâaasâtliih já ruttâdem vááijuvvuođah láá joođeetmin sämikielâ mättee ulmui mere jotelis kiäppánmân já eromâšávt virgálij sämikuávlui ulguubeln ässee sämmilij kielâ já identiteet molsâšumán. Meid Täsivääldi President já ucceeblohováldálâš lává tuárjum sämikielâ iäláskittemohjelm jotonpieijâm. Äšši mainâšuvvoo meiddei Suomâ haldâttâs olmoošvuoigâdvuođâraportist ivá 2009. ¶ 45 % Tave-Laapi kuávluohtsâšpargo kieldâovtâstume ¶ Käškimčuáimáá hämimolsom lii vááijuvlâš. ¶ NRK Sámi radio - párnái ¶  almai olâttiđ = yllättää 173 ¶ renskiđ = perata marjoja, sieniä ¶ – Šoddâmpeivikákku lii vyerdimin ko puáđáh. ¶ Lávurduv uápásmup meid maŋgáid pargovuovijd já oppâmaterialáid, maid máttáátteijeeh láá utkâm máttááttâs várás. Tágáreh láá ovdâmerkkân Iänuduvlâš Maarit Magga tyejimáttááttâs vyevih, Piälduvyeme škoovlâ luokâmáttáátteijee Hellin Pietikäisii Gárddastallan –spellâ, mon sun lii utkâm pargoniävvun matematikmáttááttâsân já anarâškielâ rävisolmoošmáttááttâsâst ennuv kevttum kielâmiäštár- hárjuttâllee –vyehi. ¶ KAT11, s. 63. ¶  Kon   Nuorâirääđi lii toohâm sämitiigán iävtuttâs rääđi jeessânmere lasseetmist čiččâmân já jesânij aheraijiittâs muttemist 18-28 ihán. Muttem maŋa äššitobdeejesâneh väljejuvvojeh enâmuštáá vittâ. Ääši meerrid sämitige čuákkim 21.12. Jis rääđi iävtuttâs tuhhiittuvvoo, väljejeh rááđán puáttee pajan iävtuttâs mield 7 jesânid sehe juáhážân persovlâš värijeessân. Jis rääđi iävtuttâs ij tuhhiittuvvoo, väljejeh jesânin vittâ 18-25-ihásij jeessân, nuuvtgo taan räi-uv. ¶ Sämikuávlu kieldâin škovlâ lii kenigâs orniđ sämikielâ mättee uáppei vuáđumáttááttâs válduoosijn sämikielân. Keevâtlávt tot meerhâš vuáđumáttááttâs uáppei vuoigâdvuođâ finniđ máttááttâsâst ucemustáá pele sämikielân. Luvâttuvvâst já áámmátlii škovliittâsâst sämikielâlâš máttááttâs lii meid ¶ - Na mut mondet Haŋgal? ¶ njargâenâmist ¶ – Mut lii-uv kuttâ aaibâs tuota kulmâ já kulmâ? ¶ ruuvâš = ruis 29 ¶ – Piejâ piärguid tuoldâđ oovtâ tiijmán ennuv čáácán. ¶ 1. Termâ. Teermâ jurgâlus olášuvá ij lah aaibâs sänitärhis jurgâlus, mutâ tot västid ¶ adeliđ tiäđu säämi kielâlaavâ olášuumeest já toimâmvuođâst já siämmást tot tuáimá ovdeláá mai ¶ LIHÂDEM ¶ Sämitigge ¶ Piäippáin noomâst lii ennuv páihálâš variaatioh: piäippâin, piäippunj, peippon, peippunj, paippin, peipponloddááš... Nordling lii kiävttám piäippáin -nomâttâs vyevdiloddáást, mii kale sulâstit piäippáin – niŋálâsah eenâb ko oráseh. Sáttá meiddei leđe, et tallaah ulmuuh iä lah tarbâšâmgin iäruttâllâđ piäippáinšlaajâid tađe tärkkilubbooht. Vyevdiloddáá tááláš nommâ lii vuosmuu keerdi kevttum Vuoli Ilmar loddenommâlistoost (Anarâš 1990, kesimáánu). Taan noomâ sun lii kuullâm ejistis Uccpárnáá Vuolist. ¶ 4.2.3 Luánduohtâvuotâ ¶ Čoovdânoomah . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 195 ¶ – Tuođee-uv uáinoo nissoon, kiäst ij lah lijnegin uáivist ege lah meendu ennuu pihtâsehkin! Riddokoveh tuše já mätkimainoseh! kullui eemeed paalijdmin. ¶ kiärppáákuobbâreh ¶ jerdustčiehâjorgettem 5 ¶ 1. Printtilasâliijne vuávámkišto uáivilin lii kavnâđ säämi kulttuurkuávdáš Sajos toimâttâh¬vistij já luokkavistij lassáid heŋgâstittee lasâliijnij kovos (nk. printtikovos), mii spejâlist kuávdáá uáivil já luándu. ¶ uáksi, uávsi = oksa ¶ Ko Njuámmil-enni já Nánná almostuvvâv säpligpiäju šiiljon, te šadda tállán korrâ larmâ já riämu: – Hip, hip hii! Nánná poođij sierâdiđ miiguin! ¶ Tšekki ¶ uáinust. Tast ovdâskulij anarâškielâsâš ráámmátteevstah jurgâluvvojii ive 1992 uđđâ ¶ 2. Kielâ- já sänikirjeh (oppâkirjeh já tutkâmušah) ¶ Mun kiijtám povdiimist sämitige lekkâmáid. Tuáivuttâm jieččân peeleest já Taažâ sämitige peeleest luho sämitige uđđâ saavâjođetteijei Klemetti Näkkäläjärvin. Mun halijdâm meiddei tuáivuttiđ luho eres uđđâ jesânáid já uđđâsist väljejum jesânáid, já tuáivun, et luhostuuvetteđ hástusijnâd já máhđulâšvuođâinâd, moh tist láá taan paajeest. ¶ - Na vääldi tom kuittâg. ¶ Luuk. 23:35a ¶   Taah Kyrie–litannia puáhtá lávluđ teikâ luuhâđ. ¶ Lactarius trivialis ¶ Avveel tulvesuojâlem- äššitobdeepargojuávkku ¶ suiloh meerâin, suiloh jaavrijn. ¶ AASIA MAAILM UÁSSIN ¶ Haahâ lii sämitige já Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut oovtâstpargo já tom ruttâd Máttááttâshaldâttâs. Oovtâstpargoost lává mieldi meid säämi ollâškovlâ, Sámi allaskuvla, já Vaasa ollâopâttâh. Škovlim uárnejuvvoo ollâsávt aldamáttááttâssân, ohtsis nelji kyevti peeivi škovlimtilálâšvuottân. Toh, kiäh čođâlditeh škovlim, finnejeh kuttâ (6) oppâčuágástuv, maid lii máhđulâš luuhâđ pyerrin jieijâs ollâopâttâhuápuin. ¶ ISBN 951-0-03981-0 ¶ várás mun lam vistig hammim listo jurgâlum luuhâmpittáin já veerstâin, tastko Uđđâ ¶ - peivimäälis stellejum peevdist ¶ c. Mast aassâmviäsuh láá rahtum? ¶ B Räähti suoksâterraario ¶ Aikio 2007:48. ¶  vyelgiđ]. Täsivääldi vuossmuš nissoonpresident Tarja Halonen sahâvuárustis mainâstij, et Suomâ lii táássâš turvâstâm suomâ- já ruotâkielâlij siämmááviärdásâšvuođâ kielâlâš já kulttuurlâš vuoigâdvuođâi tääsist, sehe toi aalmugij vuoigâdvuođâid jiešhaaldâšmân. Sämmiliih láá Suomâ algâ-aalmug já aaibâs kieskâd lii staatâväldi vuáđulahârievdâdâsâigijn nanodâm sämmiláid kielâlâš já kulttuurlâš vuoigâdvuođâ tääsi algâ-aalmugin jiešhaldâšem vuáđuld. Suomâ lii lamaš oovdâstjottee sämmilij vuoigâdvuođâi pyereedmist, ko tot vuáđudij aldasáid 30 ihheed tassaaš Säämi parlameentâ já eres tave-enâmeh čuovvuu Suomâ ovdâmeerhâ. Onnáá peeivist puáhtá pyereest ettâđ, et sämmilij vuoigâdvuođah Suomâst láá noonâ vuáđu alne, ko toh láá valdum fáárum vuáđulaahân. Halonen mainâšij, et sämmilij vuoigâdvuođâ ääših láá kuittâg viehá nuorah. Sun čielgij, maht vala Suomâ haldâttâs 1959 kieđâvušâi ILO sopâmuš já adelij staatârááđán celkkuu, et Suomâst iä lah algâ-aalmugáid kullee aalmugeh ollágin, aaibâs uccâ sämmilâšhiäimuid väldihánnáá uáinun. Tallaa ILO-sopâmuš tulkkum mield Suomâ haldâttâs kale avžuuttij, et sämmilij táárbuid kalga väldiđ vuotân, et sij puávtáččii iälustiđ täsiviärdásávt eres ulmui kooskâst jeđe luándulâš vyevi mield mostâđ válduaalmugân. Sopâmušân servâm tárbu ij lam. ¶ maaŋgâlágáneh mielkkipuurkih. ¶ Showtanssâjuávkku Eanodaga powerdancers já tááláš aalmugtaansâ tánssájeijee juávkku Jutatokka Suáđigilist ovdâsteh säminuorâid väldikodálâš Sottiisimoves –tábáhtusâst, mii uárnejuvvoo Tamperest kesimáánust. Säminuorâi ovdâsteijeeh väljejuvvojii säminuorâi taaiđâtábáhtusâst, mii uárnejui Suáđigilist. Tanssâkištoost palhâšuvvii meid Kietâruotâs nuorâi rijjâ taansâ juávkku já kärigâsnjaargâlâš hiphop –juávkku Gangstajuŋkkat. . ¶ 1. Valjiđ parâpargofáddán monnii oppâkirje s. 49–52 ¶ - Mane ain kyele, halijdiččim motomin pottáák já kaastâ, tâi herttâmääli! ¶ Mut tađe eenâb kaandah iä ostâmgin sárnuđ, ko Njorttâ já Eunuk joođhijn jieijâs savâstâllâm: ¶ Amnâseh: ¶ Uáivikaavpug: Belgrad ¶ Agrocybe – Piennarsienet – Kuorâkuobbâreh U ¶ Oppeet Kaari lâi häppilub västidiđ: ¶ Oulu lii Tavepoođâeennâm stuárrá ámus kaavpug ¶  ige Čuođij mield karttim čarviistiđ festivaal vievâ kieđâid já mestâ siämmáá maaŋgâs ettii, et lijjii uáinám munnuu Duluth Tribune-loostâst. Pegâlmâsah kustoo leen tääbbin, ko mestâ juáháš oovdeld puáttee haalijd savâstâllâđ munnuin. Kuáhtáim meiddei ovdii kaamâslii Urho Blomberg , ađai mister Jänkä , nuuvtko sun Suomâst tobdoo já Kaamâsist Urho Säderinnen . Meid oovdiš avveellâš Lisbet Johansson , tááláin noomáin Lisbet Freauf lâi reisim Nebraska rääjist kuáhtáđ munnuu, ko lâi uáinám loostâst kove já čalluu munnust. Meiddei muu ovdii pargoskippáár Esko Heikkilä hyelkki Grant já káálgus Marge láin tobbeen já maaŋgah, maaŋgah iäráseh, kiäi noomâid lâi máhđuttem mušteđ. Mr. Jänkä tiilái Äijihkeđgi-kasseet já maavsij tom muuneeld. Pel kuuđâ suulâin vyeijiláim Pengillyn já ko poođijm tohon, te Charlie sooitij Bemidjist já eeđâi, et ij lah huáppu tohon. Maŋeláhháá ehidist poođijn vala Mel Olsen, Anja, Teresa já mottoom Ironworld nissoon. Nisoneh algii vooijâđ munjin pargo-, ađai kesimááccuh tarbâšijd já korruu kosk´iijâ räi. Ton kooskâst Teresa čuopâi must vuoptâid uánihubbon. Sun vyeijilij iho Angoran, kuus lii 50 maili mätki já iđedist ááigui puáttiđ juátkiđ kuárrumpargo. ¶ Maassâd pajas ¶ – Birgit-siäsá ceelhij mijjân puohháid tiervuođâid. Uáinistim suu tyebbin markkânsaajeest. Siämmást sun povdij mii puohâid puáttiđ kolliistâllâđ suu já mij kolgâččijm vyelgiđ tohon jo onnáá eehid. ¶ ČOOVDÂSÄÄNIH ¶ c. Mane eidu taan kuávlust lii sahâdis aassâm. ¶ Liivilaht = ¶ Heli lâi suullân 4-ihásâš, ko lâi ettâm, et áigu opâttâllâđ anarâškielâ. Suujâ sun ij kale innig mušte. Anarâškielâ oppâmist já mättimist lii lamaš sunjin ävkki já stuorrâ máhđulâšvuotâ, ko lii uážžum porgâđ eidu tagarijd pargoid maid sun lii halijdâm ain porgâđ anarâškielâ tááiđu tiet. Sun lii nuuvt ilolâš tast, ko anaraškielâ siärvádâh lii áávus juáhážân já jyehi áinoo kielâ sárnoo annoo áárvust. Kielâiäláskittem, tego kulttuur-uv, tábáhtuvá positiivlâš vuoiŋâst. Tot lii eromâsávt tehálâš nuoráid, kiäid kalga movtijdittiđ já ruokâsmittiđ kevttiđ kielâ, sehe nanosmittiđ sii sämivuođâ. Nuorâi ääših láá tiäđust-uv alda suu vááimu, já tondiet sun lii fáárust Sämitige Nuorâirääđist. Poolitlâš pargo lasseen Nuorâirááđán lii tehálâš orniđ tábáhtusâid nuoráid, teivâđ sii já kuldâliđ magareh huolah já tuoivuuh sist láá. ¶   Nubben Čoovdâsäänih ¶ Jurgâleijeeh ja tuulhah ¶ b. Palhâšumelävdikodde väljee koskâvuođâstis saavâjođetteijee já värisaavâjođetteijee sehe váldá olssis čällee. ¶ ulguupiälááš šovâttem . Čääsist tábáhtuvvee suhâpeliseelâi ovtâstum. Om. kyeleh já cuábuielleeh. Vrd. siskiipiälááš šovâttem. ¶ – Na moonâ vain, jis halijdežžeeh. Mun páásám teehin kárbás. Keččâlâm tääbbin váhá várdáástâllâđ. ¶ Säämi kirjálâšvuotâ ¶ Peerâpargo tahhoo iänááš äššigâš pääihist. Vuosmuu kuáhtáámist mannojeh čoođâ toh ääših, moh tovâtteh perrust huolâ já maggaar iše peerâ käibid toi čielgiimân. Perruin oovtâst suogârdâlluvvojeh vyevih já vuávám, moin tilálâšvuotâ viggoo tivvoođ. Peerâpargo äššigâžžân puáhtá puáttiđ sosiaalpargee iävtuttâsâst tâi perruu jieijâs tuoivust. ¶ - Talkkâseh siäiluttuvvojeh lukkâdum skääpist. Talkkâseh maid kalga siäiluttiđ kolmâsist siäiluttuvvojeh jieŋâskääpist kiddejum litteest. ¶ 1.2 Párnááh ¶ sijđoh: 63 ¶ Vuávájeijee virgesajasâšvuođâ ¶ Sun väziškuođij ovdâskulij siijvost. Iärâseh, meiddei Jovnâ, tohhii siämmáánáál. Váhá ääigi keččin Jovnâ kulâškuođij jienâ, mii kullui tego pyeidis elefaantih liččii ruotâstâm. Sij juttii ain, mut forgâ Regnaf orostij já keejâi jienâ kuávlun. ¶   - Tun jieš? Kale tun lah-uv jo čeppi! Ij juáháš määtigin kale tyeggáár kuárruđ! ¶ Čuágálduvâst láá puohnâssân 41 novellid, moh juáháseh kyevti váldujuávkun; fiktiivlijd já tuotâtuávžijd. Fiktiivliih láá 32 já tuotâtuávžiih 9. Novellij historjállâš äigisyeri lii suullân 500 ihheed já toh láá čaallum 19 ive äigin, ko puárásumos čaalâ lii lamaš Sápmelaš-loostâst ive 1986 já nuorâmusah ivveest 2005, kuás tollui nubbe anarâškielâ čäällimseminaar. Vuosmuš čäällimseminaar tollui ive 1992. Nooveelčuágáldâh vuáđuduvá-uv iänááš taan kyevti čäällimseminaar puátusáid. ¶ 3. ¶ Petter Morottaja, uárnejeijee ¶ čäcievni ¶ -jäävrih ¶ Juáigus lii poccuu nuottâ ¶ Algâaalmugij ärbivuáválii tiäđu kyeskee biodiversiteetsopâmuš 8j artiklan lohtâseijee Akwé:Kon -ravvuuh láá valdum keččâlemkiävtun Pänituoddâr meccikuávlu hoittám já kevttimvuávám tärhistem ohtâvuođâst. Akwé:Kon ravvuuh láá tuhhiittum biodiversiteetsopâmuš 5. uásipeličuákkimist. Akwé:Kon -ravvuuh láá vuosâsajasávt monâttâllâmvyehi tâi proosees, mon pehti torvejuvvojeh sämmilij vaikuttemmáhđulâšvuođah hoittám já kevttimvuávám rähtimist já occojeh vyevih, moi pehti puáhtá coggâđ negatiivlijd vaikuttâsâid sämikulttuurân. Sämitige tiäđui mield lii Meccihaldâttâs vuossâmuš virgeomâhâš ubâ mailmist, mii heivit täid ravvuid. Sierânâs pargojuávkku valmâštâl Sämitigge já Meccihaldâttâs lává ráđádâlmijnis puáttám tom mielân, et sierânâs pargojuávkku valmâštâl Akwé:Kon -ravvui heiviittem Pänituoddâr meccikuávlu hoittám já kevttimvuávám rähtimist. Sämitige stivrâ lii nomâttâm pargojuávhu já tot lii tievâsmittum palgâsij ovdâsteijeiguin. Pargojuávhu saavâjođetteijen tuáimá Heikki Paltto já eres jesâneh láá Juhani Länsman, Bigga-Helena Magga, Nina Maarit West já Inga-Briitta Magga sehe puásui-išedeh: Jouni Lukkari (Pänituodâr), Harri Hirvasvuopio (Säämi paalgâs), Nils-Heikki Näkkäläjärvi (Sallâvääri). Pargojuávhu saavâjođetteijee Heikki Paltto osko, et taat lii šiev vyehi aašij vuáváámist. – Taat addel páihálijd ulmuid máhđulâšvuođâ toos, et sij šaddeh kuulluđ. Monâttâllâmvyehi puáhtá meiddei ávusvuođâ vuáváámân, pááhud Paltto. Vaikuttâsâid sämikulttuurân puáhtá árvuštâllâđ ubâ vuávámproosees ääigi Meccihaldâttâs haalijd väldiđ vuotân sämmilij kulttuur hárjuttem iävtuid nuuvt pyereest ko máhđulâš. – Ravvui keččâlem Pänituoddâr hoittám já kevttimvuáváámist lii Meccihaldâttâsân tehálâš. Merhâšittee iäru ovdebáá vuávámpaargon lii tot, et árvuštâllâm tahhoo ubâ vuávámproosees ääigi, ko ovdeláá árvuštâllâm čuosâi valmâš vuávám vaikuttâssáid sämikulttuurân, muštâl kuávluhovdâ Elina Stolt. Sämmilij vuoigâdvuođâsajattuv já sämikuávlu eennâmkevttim vuávám oovdedmân Akwé:Kon - ravvuin lii stuorrâ vaikuttâs. – Jis Pänituoddâr hoittám já kevttimvuávám valmâštâllâm luhostuvá pyereest, te Akwé:Kon -ravvui heiviittem puáhtá väldiđ uássin eres hoittám já kevttimvuáváámij rähtimáid já meiddei luánduriggodâhvuáváámij ráhtimáid, suogârdâl sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi. Pänituoddâr hoittám já kevttimvuávám tärhistem valmâštâllâm pištá aainâs taan ive já táárbumield pargo juátkoo puáttee ive. Iävtutátuliih ravvuuh láá nomâttum toi olesváldálii luándu tiäddudmân mohawkkielâ eđâlduvváin Akvé:Kon, mii uáivild puoh aašijd luomâkoddeest. ¶ Pááikánvyelgimpeivi ¶ Lahtos 2: Tuávvášmateriaal: utkevuoigâdvuotâčielgiittâs ¶ Toʹben tääiʹben - Ouddškooul tuõjjstõõllâmǩeʹrjj lii uáivildum sämikielâlâš ovdâškoovlân. Kirjeest usteveh Eeʹled, Uábbee já Sámmol joteh jieijâs päikkikuávluin já muštâleh nubijdis aašijn, moh kuleh sii elimân. Ee´led lii nuorttâlâš nieidâ, Uábbee lii anarâš nieidâ já Sámmol lii tavesämmilâš kandâ. ¶  čáállám kuumpi Ohtâ eeđâi: Mun lam uástám piäldu, já ferttiim moonnâđ keččâđ tom. Addâgâs, ko jiem peesâ puáttiđ. ¶ Palhâšumelävdikodde čokkânij Avelist 13.1.2010 kieđâvuššâđ nommâkiišton väljejum pargováljukode iävtuttâs nommâiävtuttâsâin sehe uđđâ já tärhistum kištonjuolgâdusâin. Palhâšumelävdikodde lâi siämmáá mielâ pargováljukuddijn tast, et árvuštâllâmnáálá tuhhiittum nommâiävtuttâsâin ij kavnuu ohtâgin kišto njuolgâdusâi vátámâšâid tevdee iävtuttâs. Nuuvtpa palhâšumelävdikodde meridij iävtuttiđ pargováljukode iävtuttâs miäldásávt, et Sämitigge uárnee uđđâ, palhâšumelävdikode tuhhiittem njuolgâdusâi miäldásii nommâkišto 18.1.2010 – 17.3.2010. Kištoäigi lii kyehti mánuppaje. Uđđâ kištoost váldojeh vuotân sierânâs vátámâšâttáá palhâšumelävdikode 10.12.2009 hilgon iävtuttâsah. ¶ 12.00 Peivimäälis Raavâdviäsu Galla ¶  partikkâlijgijn, Puásuituálu ¶ Oslo 100 ¶ PARGOPITÁH ¶ stielâsijd riddoost jieŋâlis čáácán. ¶ Nuorttâlâšâi sijdâčuákkim ovdâsteijee Tauno Haltta muštâlij savâstis nuorttâlâšâi tiileest Suomâst, Taažâst já Ruošâst. ” Nuorttâlâškulttuur lii eromâs uhkevuálásâš. Uccâ sämikielâ já kulttuurjuávhu lii vaigâd siäiluttiđ jieijâs kielâ já identiteet väldikulttuur teddust. Nuorttâlâškielâ lii keevâtlávt láppum Taažâst. Ruošâst nuorttâlâškielâ sárnuh innig muáddi ulmuu. Suomâst lii stuorrâ ovdâsvástádâs tast, ete nuorttâlâškielâ ij lappuu mailmist. Nuorttâlâškulttuur turvim váátá lase ruuđâ kielâ máttátmân, iäláskitmân já nuorttâlii kulttuur- já taaiđâeellim tuárjumân.” Tauno Haltta tiäduttij seminaarist. ¶ Anarâšpäälgis lii suullân 100 km kukke. Suomâbeln tom lii älkkee väzziđ, mut Taažâbeln päälgis jotá kiäđgáás já juovviis soojijd já tobbeen láá eennâb äävžih, väärih já tuoddâreh, ko Suomâbeln. Alda Suomâ rääji päälgis taha kuittâg muáddi viehâ stuorrâ já suámálii mohe, maid ij pyevti agâstâllâđ mahten. Nuuvtpa ko keessiv 2005 Anarâšpálgáväzzeeh njuolgiistii Porgejävrráppái pehti Äittoivijd, te sij teivâsii ovdláhháá Taažâpele Äittuáivjäävri uáli toovláá tikkákiäinu oolâ. Väzzeeh lijjii kuittâg lamaš juolgij alne jo ubâ peeivi, lijjii vaibâm já lijjii aldanmin ijjâsaje. Nuutpa tiet áiccu ij vaijaam eidu talle luptiđ tagarijd haaluid, et sij liččii kuorâstâm tom kiäinu. Äšši paasij ton tovváá toos. ¶ Raavâd: ¶ - čuákkimišedejee/av-teknikkár palvâlusah 1 t ¶ – Vâi nuuvt, Muumieeči eeđâi. Mii vissâ ferttip pakkaastâlškyettiđ. Muu mielâst árbálii kenigâsvuotâ lii tärhistiđ ete maid finnee... ¶ Stáálupurssâ, suomâkielân nurmimaamuna, lii áinoo kuobâr, moos láá lamaš ennuv anarâškiel noomah. Taat kuobâr lii väljejum kalenderân eidu ton tobdosvuođâ keežild. Tovlááh anarâšah láá tubdâm tom meiddei noomáin stáálu jávvusekkâ , stálukuobâr , stálukáálgu kunnâsekkâ , suovâkuobâr , pođgee , arvekuobâr já arvespappâ . Kuobbârân iä lah kuittâg muu tiäđui mield ovtâstittum magarehkin oskomušah, já tondiet lii vaigâd tiettiđ, mondiet taan kuobbâr nommâ labdas eidu stáálun. Noomah suovâkuobâr já pođgee lává iberdetteeh: kiibâ ij liččii motomin tuolmâstâm stálupuursâ oolâ eidu tondiet, et tast kirdel olgos ränis suovâ. Amahân te siämmáá suujâ tiet stáálust-uv lii lamaš kunnâsekkâ já jávvusekkâ. Stáálu jáávuh sattii pyereest-uv leđe váhá čápudâm. Kuobbârist pođgesteijee suovâ šadda tast, ko puáris kuobbâr siiskiš muttoo ruškisränis iđoskovjân, mii kirdá olgos kuobbâr čookán šaddee rääigist teikâ talle ko kuobbâr oolâ tuolmâst. Noomah arvekuobâr já arvespappâ poođižeh tast, et puoh kuobbâreh, ij tuš stáálupurssâ, iteh arve maŋa. ¶ Lasse Lehtola (2011) ¶ Virgeomâhááh kalgeh riemmâđ árvuštâllâđ säämi kielâlaavâ vaikuttâsâid jieijâs toimáidsis já ovde ¶ Stuorrâ-Arabia ääpi ¶ Saimaa E5 ¶ tooimâ (kolonialism) ¶ koddesäplig = sopuli 50 ¶ Jis anarâšah jienâsteh tuárvi višâlávt, te lii máhđulâš finniđ sämitiigán aainâs-uv kyehti taggaar jeessân, kiäh mättih anarâškielâ já kiäin lii meiddei tuođâlâš anarâš uáinu. ¶ F Purrâmuššân heiviimettum ¶ Pele, Piia já Pepi mielâst oro, et lii vala keesi. Čohčâmáánust lii kuittâg jo ruške muorâloostâin. Kesilodeh rahtteteh kuhes máátkán máádás. ¶ Puátteevuođâst savâstâllâm ¶ 3. Pirâstit maaijuv raavvâd. ¶ – Kohân iä liččii tuššâm tohon mahtnii monnii hirmos päärtist, sun huolâttij. ¶ Kuittâg lâi moonnâm melgâd kuhes äigi, ovdil ko meridim máttááttâllâđ anarâškielâ-uv. Suijâ toos lâi ete nuuvt kuhe ko 2002 rei lijjim sárnum anarâšâiguin aaibâs harvii já ton lasseen sij mattii pyereest pajekielâ-uv. Luvâdijnân anarâškielâg teevstâid mun huámášim, ete kielâ lii melgâd vaigâd čäälliđ, mestâ siämmáá väädis ko nuorttâlâškielâ. Anarâškielâst še láá ennuu vookaalmolsomeh já ennuu sierâláván täsimolsomeh, siämmáánáál ko nuorttâlâškielâst. Mut vâik ij lah nuuvt hiälppu oppâđ čäälliđ já sárnuđ anarâškielâ, halijdim kuittâg oppâđ kielâ ko anarâškielâ lii eromâš linnâ já mučis sämikielâ, kote meiddei kolgâččij eelliđ nuuvt kuhe ko lii máhđulâš. Mut jiem poolâ ete anarâškielâ puávtáččij lappuđ, ko tiäđám ete puoh anarâšâh láá nuuvt čepis ulmuuh já tietih mon áinoošlajâsâš kulttuur já kielâ sist lii, já ete sij ain viggeh varjâliđ tom nuuvt pyereest ko vajeh. Tot lii muu mielâst eromâš moovtigis äšši. ¶ - škovlimčällee Ulla Aikio-Puoskari, 040-767 3101. ¶ – Tuvalâš čuudâlavluu eromâš lávlumvyehi lii luptim mailmist stuorrâ mielâkiddiivâšvuođâ, mast lávloo áppád pyevtittiđ maŋgâ čyeijee jienâ siämmáá áigásávt. Maadâ-Siperia Tuva, mast Ijâttis iijâst lávdástellee Igor Koshkendei lii vuálgus, lii čuudâlavluu kuávdášlâš kuávlu, muštâl Ijâttis iijâ aalmugijkoskâsij aašij koordinaattor Marina Falevitch Säämi máttááttâskuávdáást. ¶ Säämi kulttuurkuávdáá uáivilin lii lääččiđ sämmiláid pyerebijd iävtuid alnetoollâđ já ovdediđ jiešiävtulávt kielâs, kulttuuris já iäláttâstooimâs, tipšođ já ovdediđ kulttuurjiešhaldâšem sehe tuárjuđ sämmilij almolâš eellimtile ovdánem. Lasseen kuávdáá uáivilin lii pyerediđ máhđulâšvuođâid levâttiđ já finniđ tiäđu sämmilijn algâaalmugin. ¶ Kiđđuv tállán jieŋâi suddâm maŋa kulloo riämáskittee šnjiirgâs jäävrialn: ”čierrih-čierrih-čierrih!” Čerrih tobbeen páimá noomâs. Čuovjis alme vuástá uáinojeh kuhes já kezis suájáh sehe syeripoođâš. Čerrih tot tobbeen kiirdâš luohtâpoođâi já riddocuáhásij alne ucâmin saallâs. Čerrih kirdá keppâ suájáčaskosijguin, njune vuáluskulij, sodâstâl kooskâi sajestis, jeđe poršeet čáácán. Paijaandijn čerrihist lii kuálááš njunekeejist. Kooskâi čerrih vuoiŋâst ollâ keeđgi alne tâi reimar keejist. ¶ Kárvudât peri návt ¶ hittáh tij leppeđ oskođ puoh tom, maid proffeeteh láá sárnum? Eidu nuuvthân Messias koolgâi killáđ já te moonâđ kirkesvuotâsis. ¶ tobbeen kávnoo Ruoššâ. ¶ Jovnâ smietâi. Sust lijjii maaŋgâlágán jurduuh. ¶ – Olgon lii jo keesi, loostah muorâin, sino enâmist, rääsih liäđumin, já tääbbin tuše uáđđim juátkoo, veikkâ kiđđâpargoh-uv láá porgâhánnáá! ¶ – Moonâ peri. Kiergânah vala pyereest valjiđ já luoihâttiđ uđđâ kiirjijd ovdil ko kirjerááju toppâs, Liisá iätá. ¶ SÄÄMI KULTTUURKUÁVDÁÁ NOMMÂKIŠTO UÁRNEJUVVOO UĐĐÂSIST Sämitigge uárnee uđđâ nommâkišto, mon uáivilin lii kavnâđ Aanaar markkânân ive 2012 valmâštuvvee Säämi kulttuurkuávdážân ton uáivil já tooimâ kovvejeijee noomâ. Kištoäigi lii 18.1. – 17.3.2010. Kišto čuávdá 10-jeessânsâš palhâšumelävdikodde, moos kulá ohtâ ovdâsteijee jieškote-uv kulttuurkuávdáá kevtteeorganisaatiost (ohtsis 8 ovdâsteijed) sehe ovdâsteijeeh Seenaat-kiddoduvâin já kulttuurkuávdáá arkkitehtuurkišto vuáittám vuávájeijeejuávhust. Lävdikodde lii nomâttâm jieijâs koskâvuođâst 4-jeessânsâš pargováljukode árvuštâllâđ puáttám nommâiävtuttâsâid sehe valmâštâllâđ palhâšumelävdikoodán iävtuttâs kišto vyeitteeiävtukkâsâin. Nommâkišto uárnejui vuossâmuu keerdi roovvâdmáánust 2009, já talle meriááigán puáttám já palhâšumelävdikode čuákkimist 10.12.2009 kieđâvuššâmnáál já árvuštâllâmnáál tuhhiittum nommâiävtuttâsah lijjii ohtsis 69. Palhâšumelävdikodde kuođij lehâhánnáá kuttâ maŋanum tâi mudoi njuolgâdusâi vuástásávt toimâttum iävtuttâskoovert. Nommâkištoin uccui säämi kulttuurkuávdážân uánihis, pehtilis, mielânpäccee já iäráneijee sämikielâlâš noomâ, mii kovvee kulttuurkuávdáá kulttuurlâš ulme já merhâšume, säämi jiešnálásâšvuođâ, vijđes já maaŋgâpiälásâš tooimâ sehe ton arkkitehtuurlâš hämikielâ. Palhâšumelävdikodde čokkânij Avelist 13.1.2010 kieđâvuššâđ nommâkiišton väljejum pargováljukode iävtuttâs nommâiävtuttâsâin sehe uđđâ já tärhistum kištonjuolgâdusâin. Palhâšumelävdikodde lâi siämmáá mielâ pargováljukuddijn tast, et árvuštâllâmnáálá tuhhiittum nommâiävtuttâsâin ij kavnuu ohtâgin kišto njuolgâdusâi vátámâšâid tevdee iävtuttâs. Nuuvtpa palhâšumelävdikodde meridij iävtuttiđ pargováljukode iävtuttâs miäldásávt, et Sämitigge uárnee uđđâ, palhâšumelävdikode tuhhiittem njuolgâdusâi miäldásii nommâkišto 18.1.2010 – 17.3.2010. Kištoäigi lii kyehti mánuppaje. Uđđâ kištoost váldojeh vuotân sierânâs vátámâšâttáá palhâšumelävdikode 10.12.2009 hilgon iävtuttâsah. Uđđâ kišto njuolgâdusah sehe vuossâmuu nommâkiišton puáttám tuhhiittum iävtuttâsah kávnojeh Säämi kulttuurkuávdáá päikkisiijđoin www.samediggi.fi/skk 18.1.2010. Lasetiäđuid addel Sämitige haldâttâshovdâ já palhâšumelävdikode čällee Juha Guttorm p. 0400– 142 518, palhâšumelävdikode saavâjođetteijee Janne Näkkäläjärvi p. 040-7599 427 sehe palhâšumelävdikode värisaavâjođetteijee Eija Leivo p. 040–8304 886 ¶  jeđđij Lii-uv tun sämikielâkevttim pááikánčonnâsum? Sárnuh-uv sämikielâ ain pääihist, teikkâ škoovlâst? ¶ 1. Tricholomopsis rutilans – Purppuravalmuska – Purppuršoovkâh U ¶ 5. Sämikuávlu kieldah já staatâ ohtâduvah kalgeh rähtiđ mittedemvuáháduvâid, maht sämikie ¶ Juná vuájá čoođâ kavpugij, ovdâkavpugij, meecij, piäldui, kylái. Tamara Aleksandrovna kiäččá olgos já šuáhkáttâl: ¶ » Juáhháá kandii, kote vuoččinšadda eenis kuáh- ¶ Algâttáim uksârääigi rähtim já finnijm-uv tom pelduvváid valmâšin. Uuvsâ mitoh láá 160 X 86 senttid já tot uáivild tom, et kuátán piäsá siisâ meiddei rätisstovlijn. Sáttá leđe vuossâmuš kuáti maailmist, kuus puáhtá hurgâliđ tiegáráin-uv vuájánáin siisâ. ¶ tááláá ääigi Suomâst ässee vuástáväldei kooskâst. Anarâškielâsâš jurgâlusâst ij tarbâšâm ¶ – Vuárdáh-uv tun maidnii eromâšijd vâi? Tálunjobžâ koijâdistij. ¶ 7b rastasiisâ (rasta já ohtâ čálástâh siisâ) ¶ 6. ¶ Távjá toh párnááh, kiäin sämikielâ ij lah vala meendu nanos, sárnuh koskânis mielâstis suomâkielâ. Juávhui hammim ohtâvuođâst taah párnááh juáhhojeh sierânâs juávhoid sämikielâ kevttim naanoodmân. Ucebijn juávhuin lii eenâb äigi kieđâvuššâđ párnáá jieijâs vuáttámušâid, tobdoid tâi tuše peri savâstâllâđ. Kielâ máttááttellee párnáiguin tobdoi uáinusân pyehtimist kevttih pargeeh iššeen kuuvijd, lihâstuvâid, jienâid, sevimijd já muštâleh siämmást magareh tuáváduvah toid kuleh. Ärgis páárnáš taarbâš eenâb ääigi já torjuu sárnumist. Tane lii tehálâš, et puoh savâstâllâmtilálâšvuođah suin kiävttojeh aktiivlávt ävkkin. Täsiviärdásii já torvolii kontakt läčimân puáhtá pargee asâttiđ jieijâs fyysilávt párnái táásán lättei. Párnááh väldih älkkeebeht kontakt já rävisolmooš puáhtá pyerebeht kuldâliđ já savâstâllâđ siiguin. Rävisolmooš stivree aktiivlávt párnái sierâdemtilálâšvuođâid já siämmást tuárju sii sämikielâ kevttim. Pargeeh sárnuh uccâ párnáid ennuv jieškote-uvlágán tipšotilálâšvuođâin (el. lippâr lonottem, posâdâttâm já kárvudâttâm ohtâvuođâst) já siämmást nomâtteh jieškote-uv ruummâšoosijd já káárvuid. ¶ Kiirjâgloddááš lii taggaar lodde, mii táválávt finnee eidu tom kuáđáá ko haalijd: jis pyeidicissááš lâš monnim jo monijdis ton kuáđáážân, moos kiirjâgloddááš-uv lii mielâstum, te ij tot maiden häittid: ijhân mihheen eesti kiirjâgloddáá monniimist jieijâs moonijd veikâ toos oolâ! ¶ Iärráseh tomâlii išán, Muumistáálu vuosmužžân. ¶ – Joo, mušteđ tom! Haŋkkâ nonnij. Jis enni taarbâš maidnii ääitist, te kolgâp mij talle tuámittiđ tohon! ¶ Eennâmpáálu alne láá aldasáid 10 000 sierâlágán loddelahkod, já ohtuu jo tiet ovdilmainâšum varbusloddelahko lii eenâb ko peeli tien juávhust. Taat varbusloddelahko lii tanen nuuvt styeres, et loddetotkeeh ko láá kavnâm mottoom uddâ loddesuuvâ já jos ton lii lamaš vala väädis stelliđ olmâ laahkon, teikkâ toh iä lah lamaš vissáseh tast, te toh láá ton tuvkkâlâm varbusludij laahkon. Ton tiet taat lahko lii-uv nuuvt styeres. Tot lii tegu mottoomsoortâ tuŋgijâš, kuus láá leggistum puoh tagareh šlaajah, moid ij lah puáhâm stelliđ kuussân eres sajangin. ¶ »Jis tun jieh ááigu oohtângin taam muštâliđ, talle kale čááitám.» ¶    ige hajâáiccu ¶ – Vyelgeen-uv muoi Matti muorjijd čuággiđ, te enni puáhtá čuággiđ juuŋâid, ákku iävtut Maatin. ¶ – Tothân kal suápá munjin. Kárvuttâh-uv tun munjin ain olgopihtâsijd? Liäiná koijâd Maatist. Matti povvâstškuát. ¶ 1985, ihe ovdil ko algim porgâđ Würzburgist, muoi skippáárijnân Andreasáin toováim kuhes polgupyerámääđhi Skandinavia čoođâ já nuuvt mun eellim še vuosmuu keerdi Säämist-uv. Jiem lámáš tiättâm Säämi já sämmilij pirrâ nuuvt ennuu talle ege tiättâm, ete sist lii jieijâs kielâ, sämikielâ. Vieres kielah iä lámáš vala nuuvt mielâkiddiiveh munjin, mattim talle tuše váhá eŋgâlâskielâ, jiem máttâm táru- ege sämikielâ. ¶ genetiiváin. KR92 olgospyehtim teidän ilonne lii jurgâlum tii ilo (spiekâstemjuávkku nr ¶ 112A Organismâ šadda seelâin. ¶   Aštuuvuálásâš, s. 250 ¶ 2. ¶ – Na mahtsun täälgis kalga? ¶ Šlajâtubdâmsijđo 210 ¶ koddesäplig 89 ¶ lyemerääsi = hillankukka ¶ – Maht jis tuálvuččim suu keččâđ madârááhu? ettim kállásân. ¶ – Taat lii-uv uáli jo muálkkáás äšši! Mun jurdám, et koolgâm kuullâđ~tii puohâid, Išepoolis meridij. Lii tehálâš tiettiđ, lii-uv kihheen uáinám teikâ kuullâm maidnii eromâšijd ovdilgo taat pärtti sattui. ¶ merâtäsni ¶ Göteborg F4 ¶ Anarâšân masa jo “pase kuulmâohtâvuođâ” láá toohâm kulmâ tehálumos ääši, kodde (maŋeláá puásui), kyeli já myerjih. Täin kyeli lii lamaš máhđulávt puoh tehálumos, ko tot lii lamaš eellim vuáđu, njuolgisteeđân eellimiähtu, mon kyehti eres “littolii” láá vuohâsávt tievâsmittám. ¶ Anarâškielâ oro lemin uáli škovlâtiädulâs kielâ. Mist láá iällááttemstrategiah kielâpiervâlist ain oovcád luoka räi, mut talle lii-uv jo vuossâmuš koččâmuš: maid jis anarâškielâ lohhee ij moonâgin luvâttâhân, kost sun puávtáččij juátkiđ anarâškielâ hárjuttâllâm? Já maid tibi luvâttuv maŋa: iä toh puohah pyevti moonnâđ anarâškielâ apro luuhâđ. Škovlâlijd anarâškielâ lii kielâ, mon kalga sárnuđ škoovlâst. Ko sij škoovlâ čođâtteh, ij lah mihheen foorumijd kost sij anarâškielâ tarbâšiččii. ¶ a) Puško c) Vuásku ¶ maŋa čoođâ tärhistemmudo, mast tom tärhističčij algâkielân verdidmáin teologisâš ¶ b) Mane pyramiid kiäzzán pajaskulij? ¶ 14.550 kr 11.498 kr 4.183 kr 1.270 kr ¶ VUOSSÂMUŠ PÁKKUM ¶ Omâs kuuđhah keččii Juhánân já algii povvâstiđ. Juhháán ij tiättám, maid sun lâš kolgâm porgâđ. Kolgâččij-uv sun ettâđ maidnii, vâi maid. Já val hyeneeb lâi tot, ko omâs kuuđhah nevttii lemin nieidâkuuđhah. Ige sun lijkkum nieidáid. Pääihist-uv toh ránnjámievtâ kuuđhah lijjii nuuvt hirmâd ilgâdeh. Luhhoost suu päikkimievtâ eemeed lâi aaibâs ármulâš. ¶ Muumipeerâ čuávui muuršâid váhá määđhi ¶ Kieddiviola lii oovtâihásâš räsikiedi šaddo. Tot jáámá čohčuv, mut ton kočâttem siemâneh tálvásteleh. Kiđđuv šaddo šodâ škuát siemânijn, já tot lieđđee ubâ keesi. Návt kieddiviola pyevtit valjeest siemânijd já visásmit jieijâs šoddâmsaje puáttee ihán. Oovtâihásiih šadoh láá niijtoin uccáá. ¶ H. Merâtäsni ¶ Sämmilâšvuotâ lii munjin tehálâš ege halijdiččii kuullâđ monnân eres kulttuurân. Pääihist iä lah riävtui kuássin sárnum sämikielâ já jiem jieškin tom määti. Toskástut aaibâs hirmâdávt, pággu lii mieđettiđ. Kielâ lii kuittâg nuuvt stuorrâ uási kulttuur já mun šoodâm leđe vááijuv tom uásist. Lam luuhâm tavesämikielâ penttâ 11 ihheed, vyelitääsist luvâttâhân já liijká jiem määti. Tääl oopah láá kuittâg pááccám meddâl, ko tääbbin Oulust lii tuođâi vaigâd uážžuđ máttááttâs já káiđusmáttáátâs ij riävtui movtijdit já pargopitái valmâšin finnim lii váádduh. Munjin sämmilâšvuotâ meerhâš jieččân jieŋâlumosijd madduid já puoh tom maid lam. Kiävtám kárvuinán sämituojijd já halijdâm et muu tobdeh sämmilâžžân. ¶  uáivis - Na, puávtámhân porgâđ-uv, te huápubeht pesseen kyeddiđ tävirijd. ¶ Ittinâš moonáim ejijnân kiirkon kuldâliđ immeelpalvâlus já Juhháán-Uulá vuolgij kuusnii jieijâs kiäinoid. Mun liččim halijdâm vyelgiđ pyerebeht-uv viljân ko iäččán fáárun, mut eeči lâi ton mielâst, et kale immeelpalvâlus lii tergâdub ko mihheen eres. Nuuvtpa mun ucánjáhháá nievris mieláin väzzilim iäččán maajeeld kiirkon já ko pyevtittáim toho, te moonáim mestâ ovdiikeš kirho já čokánáim ovdebáid peŋkkáid. Kirkko lâi hirmâd olluv siskiibeln já vaarâ stuárráámus uási kirhomiänui ääigi kejâdim seeinijd já káátu, mut eromâšávt ton stuorrâ kove, mii lâi kirho seeinist. Kirho moojiikeččin lâi še mielâkiddiivâš já suámálâš ildee, kost lukkár sooitij já veisidij. Veikkâ lijjim kolgâđ čokkáđ siijvost, te liijká ain motomin vilpâstim maŋŋaalsân ton ildee kuávlun, kost muusik kullui. Tyellittälli ulmuuh čuožâstii já oppeet čokánii. Mun porgim sii maali mield siämmáánáál. ¶ Kiina riddokuávlust. Ulloskerreerapu ij áppád ¶ Kunneemainâšume já stiipeend finnij meid kärigâsnjargâlij nuorâi Gangstajunkkát hiphop-juávkku (kove vyelni) tanssáin Trift Shop. Taansâ lâi stivrim Ville Köngäs, tot movtijdittij keččeid, tánssájeijein lâi šiev rytmi, sij tánssájii pyereest oohtân já koreografia lâi mudágávt hástulâš. ¶ Uccáá šadoh. korrâ jävri Uccáá kyelišlaajah. ¶ vojeh enâmustáá tegu toimâiävtuttâsâin, moh taam čuákánkiäsust láá oovdânpuohtum. Meid rut ¶ Uáinámušâin tobdosumos lii Ollâ-Mávrá jieŋâkuovđâšm . Tun ohtâvuođâst lii Meccihaldâttâs ruggâ, tulâstâllâmsaje, muorâliider já koškehiivsig. Mahladist lii lamaš II maailmsuáđi ääigi saksalij faŋgâleirâ. Ton pasâttâsah láá vala tiettuumist Keđgičuálmist. ¶ Valkeapää Nihkolas ¶ kočoškuođij jieijâs teoria funktionaallâžžân, mii lii tovâttâm mottoomlágán siähánem ¶ Fakkist suorgânim: ohtâ almain čujottij suormáin njuolgist munjin já čaaitij jieijâs aleem pirrâ. Hoksájim, et sun uáivildij toin čaittâlmáin muu aaleemlaavhâ! ¶ idiomaatlâšvuođâ tiet. Ton lasseen KR92 olgospyehtim hänen päälleen lii jurgâlum suu ¶ Ristin-riävská kejâdij vuovâs saje kuus álgáččij kuovzâđ piervâlkove. Muáddi saje lijjii tagareh, moh liččii lámáš vuohâseh; hálguleje vyelni já lyevdileje vyelni. Ristin kuittâg smietâi, et jis ovdâmerkkân veikkâba riemnjis kavnâččij suu piervâl, te talle sun ij jieš pesâččii kuussân patârâsân já purruuččij riämnjás. Nuuvt sun hilgoi taid soojijd já aalgij kejâstâllâđ kuálmád saje. ¶ Vijđodâh: 455 km 2 ¶ Čuovviittâspalvâlusah ¶ Liisáhân tast movtidui já algâttij aaibâs aalgâst. Sun muštâlij, maht talle iđedist, ko suoi láin iäránâm, sun lâi tállân kavnâm uđđâ skipárijd kusâsuándi paaldâst. Tot lâi lamaš eidu taggaar kusâsuándi, mast ákku lâi mainâstâm. Ijhân ákkugin jieš lam kuássin kuusâ suándi uáinâm, mut sun lâi tiättám tast muštâliđ. Já tääl sun, Liisá, nuorâ kollepottâ, lâi peessâm leđe kuusâ suándist. Tot tuođâi lâi koške suándi, mut skipáreh lijjii ettâm, et kal tääbbin hiälpust kávná meid vorâs suándi, já itten tast sun vuálgáččij skipárijdiskijn uuccâđ taid. Já maht talle taat purrâmušpeeli? Jyehi sajan lijjii koškum ennuu purâmušpasâttâsah. Hersku lâi nuuvt ennuu ko peri voojij purrâđ. Peiviv lâi kale nuuvt kume, et talle ij vaijaam kirdâččiđ. Kannattij vyelgiđ joton tállán iđedist ko piäiváš paijaanškuođij. ¶ Tyeji ¶ Sveitsi ¶ Čoovdânommâdâh: ¶ Jovnâ tieđij, et tast ij lamaš mihheen jiermijd, mut ko jo tiŋgâ ij muide áigum ettâđ, te sun ij viiššâm savâstâllâm juátkiđ. ¶ Mottoom peeivi puáđist viljâpiällám Uccpárnáá Maati Matti (muu piälušteijee, ko lijjim škoovlâ vuossâmuu luokast) miibel já hástá muu vyelgiđ uuccâđ riämnjápiäjuid. Tot lâi miellâsâš háástus já jiem ubâ koijâdâmgin, kuus liččijm monâmin. Meridáim, et väzzeen iho já peiviv vuoiŋâsteen já nuuvt ittinâš eehid vyejestáim pyeráinân Lávurieggeejávrái räi, moi viestârbel kuođijm pyeráidân já väzziláim viestârân. Munnust kuábbáást-uv lâi evvislavkkâ já kuáivuš uálgátuáivi alne, Maatist saloŋgâš já must vala Tessu-pennâgâš fáárust. Matti tuubdâi enâmijd uáli pyereest já taan määđhi ääigi uáináččim, kost muoi šodâččáim juškeđ. Muádi kilomeetter väzzim maŋa poođijm Kärbisjuv riidon, mon rasta kälistáim já láim-uv jo Áhu-Joovnâ Kuátimoorâst pelni. Togo lijjii siemin puolžiih já čunoipaaihijd keejâdmáin oinijm jo tállán, et ij kannat tärhibeht usâškyettiđ, ko riämnjá luodah iä vuottum ollágin. Nuuvt vazzijm ton moorâst máddáákeš já jeegi tyehin uáinojii jo Keđgivyeppeepuolžiih maid iäláččáim časkelmin. Puolžiih lijjii viehâ ennuv já ko mottoom riemnjis-uv vuottui, te meridáim keččâđ puoh taid puolžijd čoođâ. Toos moonâi viehâ ennuv äigi já veikkâ piäjuid kávnáim-uv maaŋgâid, te tain iä lamaš ässeeh. Matti lâi ravvim munjin, et aassum piäju lii taggaar, mon njäälmist láá ennuv riämnjá luodah, lodetäävtih já piäjust lii seevđâhaajâ. Täid meerhâid mun tárkkojim, mut taggaar piäju ij vala lamaš teivâsâm oovdân. ¶ SKAMMÂMÁÁNU 2007 ¶ Taaidâr Outi Pieski tuojijd kieđâvuššee lostâmediatiäđáttâs täst. ¶ Siäilut oppâkirjeed p u t e s i n já pyevti tom huolâtteijee vuálá čalâlduvváin škoovlâ älgimpeeivi máttáátteije esâd. ¶ https://www.youtube.com/watch?v=-56xy7NhAm4 (Amoc: Kolle aksu) ¶ peelijn säämi kielâlaahâ ucášuvvoo. ¶ Pieggâvalij meeri lii kiäppánâm ¶ lohe sáárgus: Laila Aikio ¶ 5 Rapu já skálžu lává stuorrâ lává stuorrâ čielgitävtittemes elleeh..... ¶ – Tiäđust-uv! sun fakkist hoksái. Mondiet mun jiem taam ovdil šoddâm jurdâččiđ? sun smietâi jeđe kirdelij meddâl poolvâ alne. ¶   Binna Bánna párnái radio ¶   Anssi Mattus ¶ Muorah Miestuuh Ruáhuverdišadoh ¶ 3. Venetsiast kanaleh láá kááđui saajeest. ¶ Lahtos 7 Proojeektvuávám sämikielâlij sajenoomâi nuurrâm- já vuorkkimprojektin ¶ Tunisist Kapkaavpugân káártá 105 ¶ luvâttâhkuursâid lii máhđulâš čođâldittiđ meid virtuaallávt. Sämikuávlu kieldâi ulguubeln luvâttuv jottei kannat čuávvuđ oppâfalâlduv säämi máttááttâskuávdáá virtuaalškoovlâst ¶ Njuhčâjävri TII.1963 Joukkasjärvi Mierkâsruávi M. ¶ ku fakkist volliittij suu. Riäváreh tolvuu sust pihtâsijd–uv, moh sust lijjii pajalist, já caimii suu nuuvt et sust vorrâ kuulgâi. Talle sij vuolgii já kuođđii suu pelijiegân. Siämmáá luodâ mield sattui jotteeđ pappâ, mut ko sun ooinij almaa, sun koorvij já moonâi lappâd. Siämmáánáál poorgâi leevilâš, kote poođij toos: ko sun ooinij almaa, sun–uv koorvij já moonâi lappâd. ¶ d. Mane kuusah smieretteh purrâmâšâs? ¶ — Vuoi! Eeđâi Möö. ¶ Jovnâ ličij vissásávt tubdâm jieijâs jollân, mut sun lâi nuuvt hiälputtum, et toos ij lamaš äigi. ¶ * Maggaar peerâ tust lii? ¶ Sämitigge aalgât valmâštâllâm ovdâskodevaljáid já puáttee haldâttâsohjelmráđádâlmijd nuuvt, ete valmâštâl peleväldimijd já tuávvášmuštottemčalluid piäláduvâi já haldâttâsráđádâllei kiävtun. ¶ * Ulda (tavesämikielâlâš juáigusetno!) ¶ šâid. Tooimâ proojeektpargee lii vala sierâ váldám ohtâvuođâ kieldâ ovdâsvástádâsulmui já adelâm ¶ ekosysteem tooimâ ¶  já Ovdâskode išeriehtiäššialmai Maija Sakslin kieđâvušâi savâstis sämipárnái já nuorâi kielâlijd vuoigâdvuođâid. Sakslin lâi eromâš huolâstum arâšoddâdempalvâlusâi finnimvuođâst sämikuávlu ulguubeln já sämikielâi iäláskittemohjelm hiđes olášutmist. ¶ Jyrki Uusi-Viitala ¶ Sämmilâš puásuituálu vuáđuduvá kuáttumjuurrâmvuáhádâhân, mii vuáđuduvá poccui biologian já puásuituállei kulttuurlijd taavijd. Poccuid kuáđutteh sierâ kesi- já tälvikuávluin, lasseen kiđđuv lii jieijâs kuáttumkuávlu kyeddim várás já čohčuv poccui roohâmkuávlu. Puásuituálust lii velttidmettum, ete sierâ kuávluh pijssájeh. Sämmilâš puásuituálu hárjutteh nk. tälvisiijdâin, moh láá muáddi puásuiperrust šoddâm hiäimuvuotân vuáđuduvvee paimândemohtâduvah. Sijdâ stivree puásuituálu hárjuttem jieijâs navdâšemkuávlust. Palgâs kuávlust paimândeh maaŋgah siijdah. Siijdâi navdâšemkuávlui rääjih iä lah pisoviih, peic toh pyehtih muttuđ kuáttumtiilij mield já eres siijdah pyehtih meid ovtâstuđ nubijdis. ¶ mun puurrim jiehti nuuvt ennuu, ¶ merhâšuumijd. ¶ Vuolgim keččâđ taid paččum kuumpijd já ko poottim aldeláá ton saje kogo toh paččum kuumpih lijjii. Vuossâmužžân paččum kumppi lâi-uv iäláskâm, nubbe kale lâi jáámmâm. Tot kumppi maid vuossâmužžân paaččim ij lamgin togo kogo koočâi. Tot lâi-uv iäláskâm já sirdum lovmat meetterid eres sajan. Saajeest, kuus tot lâi aalgâst rovvâm lâi vorrâ kulgâm viehâ ennuu. Tast mun tiettim ete ij tot kuhás lah moonnâm ko nuuvt čuuvtij lii páccâin. Mun kuárŋejim ollâ poolsâ oolâ já kejâdim pirrâsân. Jeđe huámášim tom páccákuumpi mii pulttâsij polsâkooveest já nuorbâi suohis puájuimiestuu tuáhá. Jiem puáhtâm pääččiđ ton miestuu čoođâ. Vuolgim karveđ tom miestuu ete finniim kuumpi uáinusân, pisso feerug pääččimnáál. Viärjun must lâi ryešilâš ”rengasjyvä” suátikiiveer. Kumppi lâi porfâgâm, harijdij já nirvoi munjin. Talle kale váhá poollim ete jis tot rohhát já káská muu jaamâs. Tomâlim pääččiđ. Ko lijjim pááččâm te tot kulpettij toos ijge innig lihâstâm ko paaččim uáivân. ¶ 1. Kiina 9 350 ¶ Tun suojâlâh muu kieđâinâd, ¶  Adverbiaalcelkkuu – Maidsun tuot kandâ haaliid, poolis hundârušâi. – Lii-uvsun tot lappum. Láá-uvsun suu vanhimeh kostnii korrásávt ucâmin, hirmâdávt huolâtmin. ¶ maailm ¶ WIPO ađai maailm jiegâlii omâduv ornijdâh (eŋgâl. World Intellectual Property Organisation) lii Ovtâstum aalmugij sierânâsornijdâh. Suomâ staatâ lii WIPO jeessân. WIPO válduášálâš pargon lii ovdediđ tagarij tooimâi ovdedem, moi tárguttâs lii älkkeedittiđ jiegâlii omâduv pehtilis suojâlem ubâ mailmist já oovtnálásittiđ aalmuglii lahâasâttem taan syergist; ruokâsmittiđ tagarij aalmugijkoskâsij sopâmušâi rähtim, moh uáivildeh jiegâlii omâduv suojâlem ovdedem já huolâttiđ jiegâlii omâduv aalmugijkoskâsâš suojâlem älkkeeditmist sehe táárbu mield registeristmist taan syergist sehe registeristmân kyeskee tiäđui almostittem. ¶  teikkâ Muu tuoijum nuuvâi toos já Heeihâ kuáhtást Juhháán-Uvláin lâi-uv tuotâ hommá finniđ tom terilahe meddâl muorâst já ferttijn-uv kevttiđ áákšu iššeen. Nuuvt nanosân tot lâi káskásâm muorân. Heikkâ vuorkkij taid terilahhaid kuusnii, amalde vissâ ááigui kevttiđ taid vala moosnii. Tast maŋa jiem innig táttum mavâstân puuvko luoihâsin muide ko kyele čolliimân. Tast puáttei keesij ääigi ko kolliistellim Saarelist, must lâi ovttuu fáárust jieččân noonâ puuvko, mon mun tuostim kevttiđ polâhánnáá, et tot to i juuččij. ¶ Anarâškielân aalgij 2007 almostuđ meiddei uđâslostâ Kierâš , mii almostuvá ohtii ohhoost sehe šleđgâlâš häämist et pävirversion. ¶ Sämitige stivrâ lii meiddei vástádâsâtis ministeriöid tuommim algâaalmugvuoigâdvuođâi ovdánem hiđesvuođâ já pivdám staatârääđist ohtsâščuákkim sämitige stivráin, uáiviministeráin já taan ääši čoovdâministerijguin. Saavâjođetteijee Juvá Leemit, Klemetti Näkkäläjärvi, muštâlij sämitige tievâsčuákkimân äigikyevdilis aašijn. Sun páhudij Vanhas nube haldâttâs toimâáigáduvâst kuullâm jo paijeel pele, ige haldâttâs lah ovdedâm algâaalmugvuoigâdvuođâid nuuvt ko haldâttâsohjelmân lii čaallum. ¶ “Mun jiem ááigu mäksiđ konjakist maiden!” almai iädui. “Vistig finniim mirkkâpurrâmuš já tääl ferttiim mäksiđ tast, maid lam ton sajan tiiláámin!” ¶ Must láá kyehti eeji. Tuotâvuođâ noomâst must lijjii kolgâđ leđe vittâ eeji, mut veerdižeh pessii oovtâmielâlâšvuotân tast, et Pete já Jeobald meriduin tuođâlâš eeččin já Sam, Gilbert já Uccâ Juhháán ráhtojii mottoomlágánin čeeccin. ¶ Aanaarsämmilâš Ella Sarre kirje "Anarâš pivtâstem" almostittoo Sajosist vuossaargâ 17. peeivi juovlâmáánust. Sarre kirje oovdânpuáhtá anarâš pihtâsijd ja tyeijiäärbi anarâškielân. Toos lasseen anarâškielâlâš máttááttâs iššeen láá almostum kyehti matematiikkirje Lohosierâ 1, kiđđâ já Lohosierâ 2, čohčâ. ¶ Maht puávtáh šeštiđ šleeđgâ? ¶ tááluh vireh nubbe nube oolâ. Jis tääl Sáttán taištâl jieijâs vuástá, maht ton väldikodde puáhtá cuápcuđ? Tijhân etâvetteđ, et mun vyejettâm paas jiegâid ulmuin Belsebul iššijn. Mut jis mun vyejettâm paas jiegâid ulmuin Belsebul iššijn, kiän iššijn talle tiilágán ulmuuh taid kärbih? Sist tij uážžuvetteđ olssâd tuámárijd. Jis mun vyejettâm paas jiegâid ulmuin Immeel suormáin, tallehân Immeel väldikodde lii jo puáttám tii kuuvl. ¶ Kirje mainâstemvyehi lii hitruu. Tot moivee masa jo siämmáá celkkui kyehti ereslágán uáinu kuobžâst. Nubbe uáinu lii uápis eres mainâskiirjijn, mast kuobžâ sárnu já smiättá tego olmooš. Nubbe uáinu vist lii ulmui uáinu: kuobžâ lii varâlâš ellee já siijdâst jottee kuobžâ lii city-kuobžâ. Taam mainâstemvyevi áánsust kirje lii suotâs luuhâđ. Mainâsist huámmáš viehâ älkkest taggaar tulkkum, et kuobžâ lii sämmilâš já ulmuuh láá syemmiliih. (Na, jiešalnees kirje tyehilokke-uv jo masa nuuvt iätá.) Must ij kale lah ton vuástá mihheen, mut oro tuše váhá omâsin kavnâđ párnáikirjeest postkolonialistlâš metaforaid. ¶ tuáršu sinisorsa ¶ 186A Vuonjâččist lii vuoijâmjyelgi já silleenjune. ¶ – Na, jiem lah sattum teehin ovdil. Tääl te poottim. Halijdim uáiniđ tuu uđđâ viste. ¶ Mii lii čuoškâi merhâšume? ¶ Pragmaatlâš uáinu tááhust suogârduvvoo, olášuveh-uv jurgâlusân meridum ulmeh ja ¶ Rein E6 ¶ Čäciherttâ lii piärguporreešaddo ¶ - Taah láá piehâin evvis. Muoi leen Tilkkuin ubâ keesi pivdám toos säpligijd. Tondiet tot piehâin lii nuuvt pyereest šoddâm. ¶ Stivrâ ¶ Ko viijmâg poođij päikkisáátkun, kuođij laavhâs kárbás já poođij kaandâspel. Sun lâi kolmum já paasij vala iijân-uv tohon. Aalgij viijmâg lyettiđ kävppimaađhijd iärásáid. Puáráseh halideh leđe ain jiešráđáliih. ¶ Päähinjävri = Pakanajärvi ¶ Avveeljuuhâ D1 ¶ Koveh ye ¶ Sun maacâi já eeđâi: Hiärrá, lam toohâm nuuvt ko kuččuh, mut saje ličij ain-uv. ¶ Káránâsjuŋŋâ šadda čunoienâmijn já nuuvt maht káránâsmyerjist-uv ihešaddokeerdih pyehtih leđe viehâ kuheh. Loostah sulâstiteh juŋŋâloostâ, mut iä lah vuálus soojeeld nuuvt maht láá juuŋâst. Lieđeh láá vielgâdeh. Myerjih láá šerisruopsâdeh, mut iä lah mirhâliih, ijge toid kale lah riävtui anogin. Mut loostah láá tađe-uv anoluboh. Pegâlmâs šaddototkee Linne tiätá et Säämist láá tovle čohhoom loostâid oston ađai párkkuamnâsin tuájáráid já maadâulmuuh láá kulloo uástâm. ¶ c. viestârmus ¶ 4 Čuávdi säniruossâháá ¶ Sun máccá peesi luus já kivkked sun kulá sehe paajaabeln já vuoluubeln kikkáristem. Matti kiäččá pajaskulij. Hirškikkâ hiäŋgáá Maati paajaabeln peciuávsist vuálusoovij já povvâst. ¶ Vijđodâh: 14 000 km 2 ¶ Montenegro F7 ¶ Iššeed Snuđenjune tubdâđ lode. ¶ Aaron tuubdâi viljâs jienâ. Sun orostij já maacâi várugávt Aaron kuávlun, já suu maajeeld čuovvuu puoh uáiváámusah. ¶ Toimâohjelm sämikielâ iäláskitmân valmâštui njuhčâmáánust. Ohjelmist iävtuttuvvoo eres lasseen pehtilâžžân čielgâm kielâpiervâltooimâ vuáháduttem já vijđedem sehe resurssij lasettem sämikielâlâš peivitiipšon. Vuárdámušah iäláskittemohjelm háárán láá ennuv, liihân eellimvuáimálâš kielâ ellee kulttuur tehálumos tiettumhäämi. Laavâ ceehih iä kuittâg ohtuunis täähid sämikielâ máátu vijđánem tâi sämikulttuur nanosmem. Ceehij lasseen taarbâš vyeŋes siärvusijd já aktiivlâš tuáimeid. ¶ Kristiina Louhi 5. 72–75 ¶ Mon kuhe sun lii purâmušpeevdist lámáš? ¶ - Joo, tääbbinhân mun lam lamaš jo mottoom ääigi. Munhân lam luhâmin tääbbin. ¶ Olmooš toovvât Sahara máddáábeln jieijâs toimâiguin äpilume . Liijgás stuorrâ kärjičurruuh poreh puoh šadolâšvuođâ já pajaldâseennâm itá piegâ tuálvumnáál. Meid šoŋŋâdâhnubástus tovâttem iŋádâh lasseet äpilume. Ulmui eellim lii koorâs: kiksen láá iŋáduv lasseen távjá puáttee čunoistoormah já julmes kolgoaččintuákih, jotka poreh puoh ruonnâs. Oovtkiärdánávt raavâd ei keelijd puohháid. Maaŋgâin kuávluin lii-uv távjá nelgieeti. ¶ Gepetto lâi algâaalgâst ráhtâm-uv. ¶ čerrih já kyeličerrih? b) Nabai tevkisselgkaijuu ¶ á staatârääđi jođettává olgopolitiik ¶   Pärniäššiváldálâš ( tavesämikielân) ¶ Kyelettisjáávráš Kalatonjärvi Njuámmilâšjäävri mááddáškeeči 2 km V. Tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ – Soorij laddâm maŋa tun nievdah vala juuŋâid-uv, Hirškikkâ-uv iävtut áákun. ¶ - Joo, nuuvt lam. Illá kavnim teehin, ko lijjii nuuvt hyeneeht pieijâm uápistemtaavvâlijd uáinusân. Mestâ jo maŋanim aaibâs vuosmuu peeivi. ¶ - Nuuvt šaddeh, mut nabai uccâkandijn? ¶ cyevkkee manekoorâ? ¶ Antoine de Saint-Exupéry čáállim já Iisakki Mattus anarâškielân jurgâlem LE PETIT PRINCE “ Uccâ priinsâš ” almostui 1990-lovo pelimuddoost. Sämitigge, 95 s. ¶ kandáin já paddijn. Kasper movtijditij nuuvt čuuvtij, et ferttij kaččâđ, veikkâ puolâš táátui kuorsâttiđ. ¶  tuš ”Čuákkimist láá ovdâstittum algâaalmugovdâsteijeeh pirrâ maailm. Kulmâ eennâm sämitiggijn lii tárguttâs toollâđ čuákkimijd já suogârdiđ tom, maht sämitigeh pyehtih lasettiđ oovtâstpargo artikla 8(j) olášutmist sehe tave-eennâmlii ete aalmugijkoskâsii tääsist” Nilla Tapiola suogârd. ¶ b. Kotemuu Aasia stuorrâkuávlust riijkâ lii? ¶  lii Cissáá (š) njargâ SA.1964 Tiaisniemi Stuorrâ njargâ. Paččvuonâ TV. ¶ ENGLANDLŠ AALMUGMAAINÂS ¶ Talle ko Piäccám maađij rähteeh pottii Juhánâs Piättár tuve alda, mottoom läddlâš puátá mielhi koijâdiđ tobbeen, veikkâ litterpele. Ko Juhánâs Ailâ lâi olgon, tot koijâd Aailâst. Ailâ iätá: ¶ Historjá vuossâmuu anarâškielâ kuursâ uásiväldeeh ¶ mottâm tijjân ilosaavâ, stuorrâ ilo ubâ aalmugân. Onne lii tijjân Taavvid kaavpugist šoddâm Pestee. Sun lii Kristus, Hiärrá. Taat lii merkkân tijjân: tij kavnâvetteđ párnáá, kote viälláá seeimist kiesâlduvâi sist. ¶ ihekirjemiärádâs ¶ Mun-uv váivášim ruške, ko čuuvčáh já kuáppileh, maid halijdim pivdeđ Tessu-pennâgáin, lijjii ruške ääigi čiähusist. ¶ áŋálâh alli ¶ Lasetiäđuid pargoost addel haldâttâshovdâ Juha Guttorm, puh. 010 839 3102. Sämitiigán já säämi kulttuurkuávdáš Sajosân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi ¶ Muu eenikielâ lii suomâkielâ, já máátám-uv nuorttâsämikielâ tuše motomijd celkkuid, mut iberdâm kale kielâ ucánjáhháá eenâb ko maid sáárnum. Ettâm luhostuvá viehâ pyereest, jis luuvâm sämikielâ jiänusin pápárist. Lam-uv majemuid vittâ ive ráhtám tyelittälli nuorttâsämikielâlijd ortodoksâlijd rukkoosohjelmijd YLE Sämiradion ejijnân kanttor já Sämitige jeessân Erkki Lumisalmijn. Tain lam selvânâm, ko iäččám lii čáállám munjin valmâšin puoh, maid lii kolgâm luuhâđ. Lam lamaš meiddei mieldi lávlumin lávlumjuávhust kulmii Helsigist uárnejum nuorttâsämikielâlii immeelpalvâlusâst. ¶ Ánná pajanij já vaazij luvâldâhvisteest olgos já tuubdâi Heeihâ já eres-uv uáppei hiämáskâm čoolmijd selgistis. ¶ hárjuttâllâđ jienâ kevttim já lávdástâllâm ¶ liäđu syeini - čohčâmáánust ¶ Tääbbin   d. Mon enâdâhkuávlust láá nubben enâmustáá stuorrâ kaavpugeh? ¶ Muu Säämi ive 2030 -čäällimkiišton uásálistám párnái já nuorâi teevstah láá almostittum kirjen. Kirje lii almostittám Säämi párnáikulttuurkuávdáš já nuorâilävdikodde -proojeekt. ¶ ”Moonnâđ toho já väldiđ tärkkilávt čielgâs párnáást”, sun eeđâi.”Já ko leppeđ kavnâm suu, te tieđettiđ munjin, vâi mun-uv puávtáččim moonnâđ komerdiđ suu.” ¶ Čuákkim aalgâst sämitige saavâjođetteijeeh taheh kejâstuv jieijâs já stiivrâ tooimân ovdebáá almosčuákkim maŋa tábáhtum aašijn. Čuákkim äššilistoost lii sämitige toimâvuávám-budjet tuhhiittem ihán 2015. Sämitige stivrâ lii tuhhiittâm toimâvuávám-budjet oovdânpyehtimnáál almosčuákkimân čuákkimistis 12.12.2014. Äššilistoost láá meid tieđettemääših sehe värijeessân nomâttem sämitige nuorâirááđán. ¶ MARK. 16: 9 – 16 ¶ káálu taavtij pehti. ¶ Mount Everest N4 ¶  omástemkiäjus) ANDORRA ¶ Taan lovvoost oovdânpuávtám jieččân tutkâmušân čonnâseijee jurgâlemtutkâmuš já ¶ Heikkâ keigij kieđâs peevdi nube peln já vaaldij Ááná kieđâst. ¶ Lasetiäđuh: ¶ 4 . V Á S T U Ä Ä I G I P A S E P E I V I ( L A E T A R E ) ¶ Noomât enâmijd ¶ 37. njomâttempirrâmpeivi: 21.8. tme 23.16 poođij uđâgâš já enni poođij tme 23.18. Suullân miinut kukkosâš njomâttem tábáhtui tärkkilávt siämmáá saajeest ko ovdebáá-uv eehid. Kuvvim luhostui mottoomnáál. Pelduvváid jalahâs, + 11 °C. ¶ päikkimääđhi kukkodâh ¶ – Já talle tot nubbe koččâmuš, máttáátteijee joođhij. Maid mij onne porgâp? Onne hárjuttâllâp váhá tom, maid mij porgâp taan keesi ääigi škoovlâst. Onne uápásmup toos, maid kuobžah poreh já maht kuobžah kävnih luándust purrâmuš. ¶ - Koolgâh kočodiđ tom rivgoo “tätin” , toos tot eenâb lijkkoo, Ailâ vala cuoigist. Ailâ já tot siäsá tiervâttává kieđâst já iberdâm, et sun tiervât meiddei muu-uv. Lam joskâ. Jiem tuostâ maiden ettâđ já jiemge ubâ puávtáččiigin, ko čuudâ lii nuuvt tievâs. “Täti” čáittá mottoom seeŋgâ já iberdâm, et tie te vissâ lii munjin uáivildum uáđđimsaje. ¶ árppukielâ = lanka-ansa ¶ - Jiemhân mungin tieđe, kuus kulij lam jotemin. Tun jieh taarbâš siävuttiđ muu jurduid, munhân koolgâm-uv peessâđ toho. ¶ Avveel pajetääsi: Iina Kyrö (aanaar kielâ), Toni Salminen (tavesämikielâ), Elina Moshnikoff (nuorttâsämikielâ) ¶ kaccuu ¶ 8. ¶ Hervii lâi tuáhtárân-uv tot Kaabi tuáhtáruššâm, veikkâ sun kale lâi suttâm aalgâst Kaabi oolâ ko poođij tiettiđ suu sujâlâžžân. Tuáhtâr skuldui Kaabi já eeđâi: ¶ Iđeđist Juuli huuihij: “Iđeedpitá puurrâđ!” ¶ Ruotâst tavesämikielâ oovdâst Inger Hansson Omma (Marianne Marainen), juulevsämikeilâ Per Anders Vannar (Gun Aira) já maadâsämikielâ David Jonasson (Sigrid Stångberg). ¶ Vuáđumáttááttâs kuálmád luokan uáivildum aanaarsämikielâlâš pirâstiäđu uáppee kirje já pargokirje láá almostm. Kirjeh láá Otava ´Koulun ympäristötieto´ –kirjerááiđu heiviittum jurgâlusah. Kiirjijd lii jurgâlâm Ilmari Mattus. Rááiđu niäljád luoka kirjeh láá pargo vyelni. Luuvâ lase ¶ – Vâi nuuvt lii äšši. Mut jieh koolgâ čiävluđ kuittâg meendu čuuvtij. ¶ Kale ruátálijd ferttee luptiđ kappeer; sij láá keksim liijká kirdee säävni. Tiäđust-uv taan-uv sävnikeksintöst láá uccâ vááijuvvuođah, mutâ moinba uđđâ keksintöin iä liččii vááijuvvuođah, moh láá viggâmin markkânáid. Veikkâ must ij lahkin juurdân tääl älgiđ kuorâttâllâđ taid vááijuvvuođâid, te toh liijká čielgih čuávuvâs mätkimainâsist. Puoh muu huámášâm feeilâgeh já oonah láá sävnirähtee rijjâ kiävtust jiemge puáđi oovdânpyehtiđ magarijdgin ruđâlâš vátámušâid toi háárán. ¶ ČOOVDÂSÄÄNIH ¶  kuobžâ. Eeči    konteevstâ   ATTRIBUUT - Jovnâ, Jovnâ. Ijhân tot tom meerrid. ¶ Kaallim timmâ luátku muottust miäcán. Puoh oroi lemin mahtnii epituođâlâš, tegu naharijn tâi poolvâ alne. Muččâd. Kejâdim enâduv, moos Omppâ kivkked njuškij. Tot neevtij uđđâ tälviturhâstis aaibâs njettipuksâpárnážin, mii čuážžu stiärgáá sajestis kistuuh rottejum käŋŋirij räi. Leggistettim káávvud muottui já skižestim. Omppâ opsâččij pähkinááimu já njuškij muu paaldân. Tot opsâččij muu vuoptâid, njune já čiäppát nuuvt et njäävvilsoksâmeh čagaldittii liške. Jiem tuostâm lihâstiđgin ovdil ko tot uusâi lummoost pähkinijd já njuškij uávsi oolâ puurrâđ taid. Loopâst hiäiluttellim kieđâiguin já juolgijguin eŋgâl muottui já pulttâsim čuožâd. Eŋgâlân paasij poođâ puotâ kammuu luoddâ já suájáin ¶ c. Sáárgu já čääli kován mievri raavâd. ¶ Ässeiloho : 4 400 000 ¶ – Mondet tun jieh tääl tom pyevti mainâstiđ? Mondet taat mailm lii vildáskâm návt? Vâi lii-uvks taat tuše ohtâ muu jolâs naharijn? ¶ Värisaavâjođetteijee Irja Seurujärvi-Kari saahâ eŋgâlâskielân. ¶ Staatâtorjuuh ¶ - Sämikielâlâš peerâpargo 30 472,50 € ¶ Astoääigi Anja jotá uággumkištoin pirrâ Suomâ nuuvt tälviv ko keessiv-uv. Suullân 20 – 30 kištod kiđđâtäälvist lii jo taggaar meeri, et toos iä kaleskin paste. Ko kištoh láá pirrâ Suomâ, te puoh tehálumos piergâsin sun nabda autonavigaattor, mii saattâš suu ain kištosajan. Ko kištosajeh láá návt maaŋgah, te viehâruš tiätu soojijn šaddeh jiellâheh. Enâmustáá sun lijkkoo Sattajäävri kištoid, mii lii Ruávinjaargâ já Tuárnus kooskâst já tom sun lii-uv vuorkkim navigaattorân. Iänuduv kištoh iä tääiđi leđe innig suu jiellâhlistoost, ko suu mielâst toh suárdih nissoonuásálisteid já láá-uv tuše ruttânuurrâmkištoh. Uásálistemmáksu tain lii 20 eurod já ko nisoneh já almaah láá siämmáá juávhust, te nisoneh iä vaje puuhâđ nuuvt ennuv raaigijd ko almaah. Talle táválávt almai ain vuáittá. Tuše tot vuossâmuš palhâšume lii pyeri já nubbe lii jo árvuttem, om hälbis reppu tâi handuk. Vissâ tondiet uággoi meeri lii-uv váánnum. ¶ – Mut ko mun áiguččim vala keččâđ, maggaar skammâ lii, ko lam kuullâm tast nuuvt ennuv, Tobžâ čielgij. ¶ Kristus haaldâš Imelin, mii lii miettâm killáámušân. Suu kunâgâslâšvuođâst iä lah paajeeld uáinojeijee vääldi tobdomeerhah, mut suu väldikoddeest mijjân skeŋkkejuvvojeh rijjâvuotâ, ráávhu já ilo. ¶ viistán. ¶ Jurbâjávráá siijdâst iä mainâseh nuuvâ. Mainâseh šaddeh tast, ko Virkkuuvääri škoovIâ uáppeeh sierâdeh já pargeldeh škoovIâst já škoovIâ ulguubeln. Maggaar lii párnái škovIâihe? Tom tiätá ko Iohá Virkkuuvääri Iuuhâmkirje! Čoovâ Iuuhâmpittáin myerjih Iäddih, ruške áIgá já viijmâ muáttá. Čohčâpaje nohá juovIâčuoImân, mon iälššáás párnááh čuávdih. ¶  málásist! Rektiocelkkuuh Aaslak stiämmááttij keriváid Heendâ, ko tot lâi suu ettâm oraŋgin. Tuámmâr koijâdij, et kuás tot lâi tábáhtum. Aaslâk čielgij, et: – Oovdeb ive. ¶ várás? ¶ Šoddim kesipeeivi kuulmâlovlovvoost. Enni njomâttij muu čiččâm okkod, mon maŋa sun čokkij adaldâlâidis peeleest stuorrâ vááimus já skeŋkkij ton Mosise-nommâsâš čevđiuástei, kote eidu talle mađhâšij veerdižij aassâmkuávlu rasta. Steevvilpostâ mainâstij, et paarâ lâi ucâlum taveviestâr territorion, et puávtáččij mađhâšiđ netselik-inuitijguin , mii ij ollágin lamaš epituođâlâš, kuás jo Mosise lijjii šohânittám netselik -nisonân maaŋgah rievtis almaah Warwick-Bay kävppisajattâsâst. ¶ Teevdi motomijd lasâpuurkijd pelimuudon merâ- ¶ Irge meid álgá kejâstâllâđ. Vyenesaasâ tuáppee tom ääimis já iätá: ¶ 2. Oovdânpyehtiđ islam tehálumosijd kaavpugijd. ¶ ollágin. Meid kirje tpi ton oosij čuovâkopijistem tâi ¶ - Muu mielâst ličij motomin suotâs čokkáđ mottoom eres-uv saajeest luvâlduvâi ääigi ko tuše tuu paaldâst! Jiem lijkkum toos, et seevvih munjin toin naalijn. ¶ ÄPIMEER ¶ Lâi-‐uv s. 58 ¶ Na Jovnâhân kale suorgânij tiäđust-uv já korrâ poškâ meid vuolgij joton, poođij, te-uv luođâ te pissopiijpost kolmum čiehâr oolâ. Joovnâ čuávji meiddái puáránij. ¶ Keessiv nijttoääigi Šreva lâi mottoom táálust reŋgân. Tááluviehâ lâi nijttemin kiedi. Šreva lâi hárávistmin já syeinikyeddim iššeen. Táálu kandâ poordij sapilai oolâ suoinijd hirmâd laanâ kievrân ko juurdij jieijâs, kievrâbin ko Šreva. Miiba tast, suoi tarvanáin sapilaaid, táálu kandâ ovdiikiäčân já Šreva mooŋiikiäčân já vuolgijn kyeddiđ syeinikyermi lyeve luusâ. Táálu kandâ ij vaijaamgin ovtmano lyeve luusâ kyeddiđ, mutâ ferttij lyeštiđ sapilakeejijd enâmân. Mutâ Šrevaba ij luáštâmgin, mutâ tuállee sapilakeejijd loptosist, já iätá: ¶ Ränislostâ; pajek. ráneslasta ¶ Jieŋâääigi vaikuttâs uáinoo čielgâsávt Máddáápiäláá viljâlemkuávlust : tot lii masa ollásávt vuáládâh, já tobbeen láá Suomâ vijđásumoseh njajâduvah . Kuávlu lâi kuhháá merâponne. Njajâtiälhuh šoddii, ko jieŋâduvâst kolgee juuvah jođettii toho njaajâ. Eennâmviljâlem pivnohit raavâdlâš já täsivis eennâm já meiddei liähmus šoŋŋâdâh . Meiddei šoddâmäigi lii kuhheeb ko eres kuávlust Suomâst. Tai sujâi keežild Máddáápiälááš viljâlemkuávlu lii Suomâ tergâdumos viljâlemkuávlu . ¶ Lii meiddei taggaar máhđulâšvuotâ, et sänimaadâ luovtâsm - ij kuulâ luohtâ -sääni ohtâvuotân ton merhâšuumeest, mii meerhâš jäävri uási, mut meerhâš maidnii muide. Loppâ- âš hân kal lii vaarâ deminutiivkiäjus. Vâi lii-uv Luovtâsmâš * luovtâstiđ -veerbâst rahtum noomiin siämmáánnáál ko puurjâstmâš . Tast maka ličij val sänimadduu loopâst t nuuhâm meddâl. Na, epidiđ kale uážžu taam-uv. ¶ mii váruttiđ. ¶ - Amahân tist čalmeh iäskân jurbâsmuveh, ko kulâvetteđ vala ton jienâ. ¶ Hedenäset 6. Njuhčâmáánu 2000 ¶ Čohčâmáánu 2000 (48 sijđod) nummeer lâi vala assab ađai 48-sijđosâš, mut tast ij lamaš sierânâs válduteemaid. Saavâjođetteijee čaalij uáivičallust Uáinihis lavhijguin ovdâskulij návt: ¶ Sun aalgij smiettâđ seeini stáálui oovdân. Taggaar seeini, mon čoođâ puovtij uáiniđ, mut lâi koorâs tego keđgi. Tot lâi kuittâg siđhes nuuvt, et tom ij puáhtâm čuovkkiđ. Maali Jovnâ lâi oppâm škoovlâst, biologia tiijmijn, ko lâi saahâ taavtijn. Tohhân lijjii korrâseh, mut siämmást sitkáh.Tuše čoođâ kal iä oinuu. ¶ Párnáikulttuurkuávdáš ¶ vuoi, toh jurrii meddâl! ¶ Enni lâi njomâttâm kyeddimis ¶ rasismâ 152 ¶ ruokkâđ, ruohâm, ruákká = raapia ¶ Lijjim Sarre Aantin puáđidijn uáinám iäččán čuoivâg paaldâst stuorrâ čapis nolpo jävillyeve lunne já imâštellim, et kiänsun tot lii. Čielgâi, et tothân lii-uv muu. ¶ – Jieh-uv pyevti vyelgiđ esken čuávuvâš oholoopâ? ¶ Uáppei ¶   Jookeerpargopittá 7. Čuági kiirjijn tâi interneetist tiäđu já čääli mainâs tâi lostâartikkâl vaajâldmist Kilimanjaro alaččân. ¶ Muumiperruu ¶ Kavrâs jorgáldâskiärdu J7 ¶ magarijd piäivááloddáid ¶ – Taan táálust pijsáá čurgim! ¶ Vuáččulâš pajeolmooš ¶ b. Magareh vuossâmuuh elleeh lijjii ¶ 15. Suomâ enâduvah 50 ¶ 200C Myevvireh já porruuh kivsedeh elleid. ¶ b. Maht kove enâduvah láá šoddâm? ¶ 9. Ele háputtâl jieijâd aldemuu ¶ Mut suoi iävá iberdâm, maid sun uáivildij toin. ¶ Rommáin njadostum sälttiluosâ 10,80 eurod ¶ ij pyevti innig kirdeđ. ¶ kiäh stuorrâ juávhuigijn lijjii čokkânâm keččâđ taam čáittus, maccii kaavpugân, ko lijjii uáinám taam, já čoskii raddees. Jeesus uáppáseh čuožžuu puohah kukkeláá já čuovvuu tobbeen, mii tábáhtui. Tobbeen lijjii meiddei nisoneh, kiäh lijjii puáttám Galileast suin. ¶ Oppeet sun keejâi muu tego liččim čuuvtij-uv lamaš kieleestmin. ¶ Addis Abeba G4 ¶ Jävri-Suomâ kuhes já molsâšuddee čácádâhkiäinuh fäällih kárbáinjotteid mielânpäccee feeriimijd. Maaŋgâi mielâst Jävri-Suomâ lii muččâdumos Suomâ. Keessiv časij alne lii livkkáás tamppâjotolâh, ko sisâčäcitaampah jođetteh mađhâšeijeid javrij muálkkáás čäcikiäinuin. Ko ohtâ jávri nohá, nuárbá tamppâ kezis čuálmi pehti nube jáávrán. Tyellittälli uáiná kievrâs viešideijeid kesimin stuorrâ koldâpuárreid. Keessiv eellim Jävri-Suomâst lii livkkáá, ko tuhátteh tuuváášässeeh puátih toho keesi viettiđ. ¶ moiguin puáhtá västidiđ kuávlui persovnlâš ovdedemtárboid. ¶ Aalmuglâšmeeci taveviestâr- já taveoosijn láá Skieččâmjuuhâ já Vášku. Enâduvvâst uáinojeh čielgâsávt taveluándu meerhah. Juhâvuomij pecimeecijn láá ennuv uánihááh já kossâ aaikah. ¶ já niärváh sehe teekih. Hárjuttâsâin láá vuoiŋâšeh vuorkkim muušton tekkijd mannee miärádâsâid sierâlágán lihâstâsâi čođâlditmist. Maaŋgah eres-uv tááiđuh, tegu tanssâ tâi pianosuáittim väättih ennuv hárjuttâllâm, vâi lihâstâsah liččii njybžileh já täärhih. ¶ pyevti finniđ sämikuávlust tuárvi vijđáht sämikielâlâš palvâlem. ¶ - Säminuorâi taaiđâtábáhtume ¶ Jookeerpargopittá 5. Noomât kuuvijd 1 - 4 ovdedemenâmáid tijpâilijd jiešnaalijd. ¶ 61 ¶ 2. ¶ Kaasu ¶ vuođâi olesváládlâš ovedem. ¶ S Imelân kijtto.] ¶ Juhan Uula Mattus ¶ Säplig-nieidâ vilšâstij ohtii Kanisii já talle kieskâd čorgejum lättees, mast lijjii tääl tievâ mučis nješšiuodah. ¶ Maati äijih lii puosâškuáttám já karttâm pyecceiviäsun. Äijihst lâi lamaš maŋgâ peeivi korrâ kuorsâttâh, nuárvui já kumeštâs. Sun lâi kašnattâllâm, kuorsâm já karttâm ubâ paje njune nissoođ. Muáđuh lijjii lamâš šovkkâdeh já sun lâi puáhtám tuše seeŋgâst viälláđ ige vaijaam porgâđ maiden. Sunjin šoodâi tállán uáivijorgáldâh, jis sun irâttij čyežžiliđ. Harvii lijjii leencuh já eres njuámmootaavdah njuámmun sunjin, mutâ taan tovváá sun lâi lamaš nuuvt illávaje, ete ij vaijaam lodde- já soorvâpiivdongin vyelgiđ, veikkâ lâi pivdoäigi. ¶ Škovlâ já asâttâhlájádâs vaikuttii eromâšávt säminuorâi kárvudâtmân. Škovlâlaavâi nubástusâi mield ive 1946 meid tuáriskuávlui párnááh jođettuvvojii oppâkenigâsvuođâ pirrâdâhân. Tave-Suomâ hyenes jotteemohtâvuođâi keežild iänááš uási taam aheluoka sämmilijn viettii aainâs-uv uási ivveest asâttuvâin. Asâttâh- já škovlâmailmist suomâkielâ já syemmilâš kulttuur lijjii nanosávt uáinusist já párnáid máttááttui tuše syemmilâš tyejiärbivyehi. Návt maŋgâsijn luándulâš ohtâvuotâ sämikulttuur tyejiärbivuáhán potkânij iäge tyejitááiđuid kiergânâm tâi ovttuu iä ubâ halijdâmgin oppâđ já sämipárnááh já -nuorah viäránii jieijâs kulttuurist já mááccuhärbivyevist. Viäránem lâi eromâš koorâs nuorttâsämmilij já aanaarsämmilij koskâvuođâst. ¶ Peeivih-vuorâs lâi kuodduustuuvâš vieksâ já koddealmai já ton lasseen vala nuáidi, ete sun maatij kuudijd tuoddârist nube tuoddârân tuálvuđ. Sun lâi pegâlmâs saaveehalmai já čierâstijjee, nuuvt et ij suu muáđuuž lamaš kihheen. Sun čierâstij meiddei ohtii ton ollâ tuoddâr vuálus viäđu oovdâst, já sust lâi vuojánááppáš uáivi alne ige tot kománâm, ko sun tom ciägu tuoddâr vuálus čierâstij šiljosis. ¶ Sämitigge ocá máttááttâs- já kulttuurministeriöst staatâtorjuu kielâpiervâl- já kielâlávgumkerhotooimâ várás. Puáttee tooimâ vuávám várás Sämitigge já Mii rs kärttejeh sämiperrui halulâšvuođâ uásálistiđ sämikielâlii kielâpiervâltooimân Ruávinjaargâst. Luođii koijâdâllâm ¶ šapšâ.....52 ¶ Lahtos 12 ¶ Myllytulli škovlâ, Oulu: Linda Akujärvi (tavesämikielâ) já Anton Valle (tavesämikielâ) ¶ Muáddi peeivi maŋeláá moonáim miäcán já valdijm fiijnâ hejâkove. Vihkâmseremoniast lijjii motomeh čällee väldim koveh, mut toh lijjii nuuvt kalšâdeh. Láim jo sooppâm, et väldeen reepun maidnii heerskuid, määrfi, koškepiärgu já maidnii njálgásijd, kááhu. Talle cokkiittáim stuorrâ tuulâ. Iisist lâi kamera, kulmâjyelgi já jiešpacâtteijee mieldi. Sun vaaldij mučis hejâkove, mast čokkájeen paldluvâi tullâpiällást já cummistelleen, já peenuv-uv lii mieldi. Kove lâi eenâb munnuu hámásâš. Kuádám čevevitjástân rááđhást rahtum vááimu. Issi lii tuoijum tom puvkoinis. Talle iän vala lamaš naaijâm. Lii iimâš, et Issi lii stuorrâ kieđâdiskuin já hirmâd kierdâvâšvuođâinis – ko taggaar sust ij lah – uážžum taan uccâ vááimu áigá. Kuádám tom jyehi peeivi. Tot lii muččâdumos váimu, mon kuássin lam uáinám. ¶ b) Kirje kooveest 22B láá meid tagareh bakteereh, main iä lah ivneamnâseh. Mii toi pargon lii? ¶ Maht njuhčâ piäluštui? ¶ 5 Ivnii káártán oppâkirje káártá 82-23 vuáđuld ¶ 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶ Siemâšadoh lasaneh kukkáid šaddee siemânij vievâst. Iđosšadoh lasaneh itosij vievâst, moh ovdáneh iđoskoođijn. ¶ ”Mun lam maailm čuovâ. ¶ 1. Sárguđ riijkâin káártá já ivniđ tom oppâkirje/káártái ivnijguin. ¶ MIKROSKOOP KEVTTIM ¶   Räähti tain luvâttâllâm. ¶ c. juuhâ, väldimeerâ, meerâ já čuálmi sárgáid 10 - 13. ¶ Mut kirho tivvoom váá ájánij toi korrâ iivij tiet nuuvt, et tom algii tivvoođ esken talle, ko tot vuolgij. Mut sun eelij maŋgii maŋadist tääbbin, ooinij ustevijd já särnidij kirhoost. Tot kirkko lâi šoddâm muččâdin siskiibeln. ¶ f. Magareh vyevdih Tanskaast šaddeh? ¶ Uáksi 45–50 cm ¶ eehidkiämádâhân sorolâžžân... ¶ Gyllenberg (1994) sänikirjeest juávkku nr 6, pic veerstâ Matt. 28:19 peht juávkku nr 8. ¶ Talle káránâs šlundoi. ¶ Rio +20 čuákkim loppâäššikirje kieđâvuš eromâšávt ruánáá ekonomia, kievhisvuođâ kepidem já pištee ovdánem prinsiipijd. Meid algâaalmugij vuoidâdvuođah láá oovdânpuohtum julgáštušâst. Rio julgáštuš tiädut, ete pištee ovdánem olášuttem váátá algâaalmugij aktiivlâš já vaikutteijee uásálistem pištee ovdánem oovdedmân puoh taasijn. Rio julgáštuš meid tuubdâst OA algâaalmugjulgáštuš merhâšume já tom, ete julgáštuš kalga vädiđ vuotân pištee ovdánem strategiai olášutmist. Rio julgáštuš váátá, ete staatah tuárjuh algâaalmugij identiteet, kulttuur, kulttuuräärbi, ärbivuáválâš tiäđu já taavijd. Julgáštuš tiädut táárbu tuárjuđ algâaalmugij pištee ovdánem miäldásijd iäláttâshaamijd. ¶ puh. 010 839 3132, 050 435 0177 ¶ 11. hyeena ¶ – Ko jiem tieđe suu puhelinnummeergin, Ante toskádâlâi já usâstâlâi enâmist maidnii, mii ličij váhá kieđâ kuhheeb já moin puávtáččij skuálkuttiđ laasân. ¶ Laapi pirâskuávdáš, Hallituskatu 5 C, Rovaniemi ¶ Sämmiliih láá puárásumos tubdum aalmugjuávkku sämmilij asâttem kuávluin. Sämmiliih kuleh ¶ Má. kielâašijčällee ¶ Jookeerpargopittá ¶ 125B Suormân lii šoddâm hävvi. ¶ Pargojuávkku lii valmâštâllâm já valmâštâl ain biodiversiteetsopâmuš čuákkimáid Suomâ uáivilijd, moh lohtâseh artikla 8(j)-artiklan. Pargojuávhu ulmen lii rähtiđ iävtuttâsâid Akwé: Kon –ravvui tooimânpiejâmist eennâmkevttim- já huksimlaavâ já pirâsvaikuttâsâi miäruštâlmist adelum laavâ tooimânpiejâmist. Pargojuávhu ulmen lii meid jurgâliđ suomâkielân já sämikielân 10. uásipeličuákkim tuhhiittem Tkarihwaie:ri –eettisijd lattimnjuolgâdusâid sehe toohâđ oovdânpyehtimijd tai tooimânpieijâm várás Suomâst. Tkarihwaie:ri lii kanien:keha'ka –aalmug kielâ (mohawk-) já meerhâš ”olmâ vyevi”. Lattimnjuolgâdus ulmen lii turviđ algâaalmugij kulttuurlii- já fiätulii ärbivyevi kunnijâttem algâaalmugáid kyeskee projektijn. ¶ Servikodde kuldâlij já nuávdittij oskolávt apostolij máttááttâs. Oskooh ellii koskânis, tojâlii oovtâst leeibi já ruhâdillii. (Ap.t. 2:42) ¶ Biologilâš maaŋgâhámásâšvuotân kyeskee almossopâmuš šoodâi vuáimán Suomâst ive 199 4. Sopâmuš olášuttem ij koce olmoošvuoigâdvuođâin spiekâstmáin sierânâs komitea. Sopâmuš olášuttem čuávum já sopâmuš ovdedem várás staatah (uásipeleh), moh láá ratifisistâm sopâmuš, tuálih kyevti ive kooskâi uásipeličuákkimijd. Sopâmuš olášuttem čuávuh staatâi raportij peht. Suomâst sopâmuš olášuteh luándusuojâlemlahâaasâtmist sehe staatârääđi tuhhiittem biodiversiteetstrategia já tom tuárjoo toimâohjelm vievâst . Sopâmuš olášuttem ovdedeh sierâ čanosjuávhui ovdâsteijei nk. biodiversiteetpargojuávkku sehe ton vuálásâš artikla 8(j)-äššitobdeepargojuávkku. ¶ Lodde puáhtá millođ káránâsmyerjisiemânijgijn suáhiuurbijd fijnesin máirástis. Riävská já kiärun lává juo áigáá huámášâm taan myerji äävhi. Káránâsmyerji lieđi lii vielgâd, loostah pisoh veerdist täälvi paijeel já kuoccâgeh eskin maŋŋeed kiđđuv. Muorjijd puáhtá čuággiđ meiddei kiđđâpievlâin já myerji čááppud taađeest ko láddá. Puásuitotkeeh láá huámášâm, et káránâsmyerji lii majemui aaigij loskâm laajišvuovdijn tast maŋa ko lostâmáátu puurâi vuovdijd päljisin. Čuovâ lasanem adelij máhđulášvuođâ káránâsmuárján levâniđ. ¶ 103 ¶ Sämikieláin uáivildeh säämi kielâlaavâst orjâlâš-, anarâš- já nuorttâlâškielâ (3 §). Säämi kielâlaavâ ulmen lii turviđ sämmilij vuáđulavâlâš vuoigâdvuođâ jieijâs kielân. Laavâ heiviitteh sämikuávlu virgeomâháin já tain virgeomâháin, moi toimâkuávlun sämikuávlu kulá (2 §). Laavâ mield sämmilijn lii vuoigâdvuotâ kevttiđ sämikielâ ášástâldijn virgeomâhâin (4 §) sehe finniđ tulkkum- já jurgâlempalvâlusâid (4 loho). Sämitigge čuávu säämi kielâlaavâ olášum já ráhtá muštâlus säämi kielâlaavâ olášuumeest (28 § já 29 §). ¶ C. Vyelebeh mááđuh ¶ 03.07 . Onne lâi munnuu majemuš pargopeivi Amerikâst. Lâi sooppum Tom Sershain, et idedistpeeivi puáđáččii laavŋeh lase já mij monâččijm lovŋiđ já porgâččijm nuuvt kuhháá, ko vajaččijm onnáá peeivi. Vyejestijm oovce maŋa Ironworldin, mut lavŋeleeji ij oinum kosten. Eelijm koijâdmin Tom Sershast-uv ääši, mut sungin ij máttâm ettâđ, manen laavŋeh iä lam puáttâm. Vuordâččijm kuittâg vala ohtnubalov räi já eelijm vala puurâdmin, mut laavŋeh iä ittáám. Nuuvt eelijm vala celkkimin indiaankylá pargeid já Tom Sershan-uv pyereestvaijeemtuáivuttâsâid já kuođijm Ironworld kuittâg-uv jo taan ihán. ¶ Čiävrá jyelgih láá roopâs já kepilijdis iähtun uánihááh, já enâmist tot ij lahkin meendu paarooh. Puoh hitásumos čiävrá ovdánem lii luátkumuottust, mut liijká tot sáttá tälvi-iijâst ovdániđ luuvijd-uv kilomeetterijd jođedijnis juuvâst nuubán. Luátkumuottust jotteem iššeed kuittâg tot, et čiävrá kepilijn láá vittâ kuhessiähá suormâ kozâinis, moi kooskâst lii vannee nähki. Tot ovdán tegu vuojân timmâ voosâst ovdâskulij já kooskâi šnaggoot čuávjis alne. Čeevris lijkkoo mudoi-uv čierâstâllâđ juhâmielij vuálus čáácán já eidu tiei vuoijâmjuolgij áánsust tot lii tobbeen uáli lašmâd já jotteel, mii lii-uv čiävrá olmâ eellimpiirâs. ¶ 4. Kielâsepti: moonnâđ pilán vâi pillâšuđ? ¶ Säämi šadoh ¶ šaddeh sovsâttemin . ¶ Sun riistâi kieđâidis já ruhâdâlškuođij: ¶ (Pevdikiirján lahtemnáál šaddee algâalgâlâš almottâsân merkkejuvvoo:) ¶ » Taat lii muu rähis Alge, kiäs mun lam mielâstum. Kuul- ¶ Siijđost lii meiddei savâstâllâmpalsta, mast puáhtá koijâdiđ já västidiđ. Sijđoh láá suomâkielân, ko tooimâst láá fáárust tagareh perruuh, kiäh iä vala määti nuuvt pyereest sämikielâ. Mut sämikielâ-uv kale tuáimá ton palstaast! ¶ Njuolgii jieijâd já luptii kieđâid selgi tyehin nuuvt pajas ko peri puávtáh já tollii ain peelgist kiddâ. Jis tust lii seibi te njuolgii tom-uv! ¶ 30. Taažâ - pähtivarij já meerâ eennâm 105 ¶ 76B Fiskiskiđđâčalmeh já vielgistääsnih algâkeesi rotoniijtoin. ¶ Suoi keejáin ivnečuovâid, moh ittii ain uđđâsist já uđđâsist jeđe vuot láppojii. Iä toh kuittâg časkâm sunnuu, veik suoi nuuvt láin-uv aalgâst poollâm. ¶ vierččâ = pässi 14 ¶ s. 173 ¶ Na mondiet stuorrâviettuu lii väljejum juovlâmáánu lodden? Na eidu tondiet, et tot lii áinoo čäcilodešlaajâ ubâ historjálâš áigáduvâst, mii lii kuássin aassâm ubâ täälvi já masa ubâ ive Čovčjäävrist já viättám tađe mield še juovlâid-uv tobbeen (kj. tyehisiijđo kove). Stuorrâviettuu uhkevuálásâšvuođâ luokka lii hiäjusmum šlaajâ , veikkâ tom uážžu pääččiđ porgemáánu loopâbeln skammâmáánu loopâ räi. Eres aaigij ko čohčâlodástemääigi tot lii rávhuidittum. Stuorrâviettuu ij tiettuu oovtâgin päikkinoomâst. ¶ luosâ ¶ - Jáá, vâi nuuvt... Jovnâ eeđâi. ¶ Sämikielâ já kulttuur iävá siäilu, jis iä lah sämmiliih máttáátteijeeh já peivitipšopargoviehâ. Kielâpiervâleh, sämikielâlâš peivitipšo já sämikielâlâš vuáđumáttááttâs láá čovduuh sämiaalmug puátteevuotân. Puoh sämmiliih, kiäh láá riemmâm máttáátteijen já peivitipšopargen lääččih sämikulttuur jotkuuvâšvuođâ. Jis ij ličij tii mávsulâš pargo, sämikielâ puátteevuotâ ličij čappâdub ko tääl. Halijdâm-uv kijtteđ tii, pyereh máttáátteijeeh já šoddâdeijeeh, tii porgâm mávsulii pargoost. ¶ ”Virge kullutmân uđđâsist áávus ij lamaš tárbu návt uánihis meriáigásâšvuođâst, ko pargo lâi uuccâm virge iävtuid tevdee occee. Sämitige pargoviehâ- já ekonomiahaldâttuv ovdedem almosčuákkim miärádâsâi mield já algâive hástuseh väättih, ete mist lii sämitige pargoid, haldâttuv já virge tohálâšvuođâvátámâšâid tevdee haldâttâhhovdâ tooimânpieijâmin sämitige miärádâsâid já oovdedmin sämitige tooimâ. Ruotsala lii hoittám miänástuvveht haldâttâhhoovdâ meriáigásâšvuođâ”, Näkkäläjärvi mainâstij. ¶ palvâlusah iä liččii nahcâkoččâmâš, jis virgeomâháin ličij porgum kuhesáigásâš pargo sämikielâlâš ¶ Koldem ¶ KIÄPTUVEI-FÁŠKU Kettujoki-Vaskojoki ¶ šaddeh korâdis suoggâmkovoseh. ¶ Satu Arjanne, Sanna Jortikka, Pirkko Kenno, Teuvo Nyberg, Matti Palosaari, Jyrki Uusi-Viitala já Päivi Vehmas ¶ +15 ¶ – Jáá, kogopeht tun tom muorâ sáhhájihkin? ¶ Ánná kuldâlij, mon ereslágán maailm Heeihâst lâi ko sust. Ánná ij jieš lamaš kuássin vala iällám elleekuuvijn ige teatterist – já ravintolast eellim ij liččii pääihist ubâ puáhtám väldiđ saahângin. ¶ Room. ¶ – nuorttâeennâmlâš uánihissoovsâg nääli, ¶ Rotterdam E5 ¶ – Munnuu táálust ij taarbâš kaahvijd ovdilgo lam peessâm sänikirjestân k -puustuv räi! čielgiistij Omar já siämmást jo čievâi kähvipakkeet. ¶  celkkuuh Táin Sun sárnuškuođij uáli jo sijvuus, rávhálâš já ucánjáhháá tuárgisteijee jienáin. Viggim uážžuđ čielgâs, maid sun uáivildij já mottoom sääni tuoguttáágu iberdim-uv, mut iänááš tot lâi “hebrea” munjin. ¶ – Maggaar eeđeest? Ánná koskâlditij. ¶ – Tääbbin kale kolgâččij motomin čurgiđ aaibâs vuáđulávt. Vissâ ihečyeđe pápáreh láá ain koovjâid nurâmin, sun pahudistij já sihostâlâi njuunees vielgis njunelijnásis. ¶ almai (sl. 30-ihásâš) 3 ¶ - Sämikielâlâš sijdâpargee Tave-Aanaar kuávlun 24 550,50 € ¶ Avveel Peivikuávdáš VALKAMA Petsamontie 5 ¶ s. 71 ¶   - Lam kale kiärgus, Ánná eeđâi já toppij laavhâid fárusis. ¶ Espanja ● ● Apenniinij njargâeennâm ● ● Ruotâ ¶ Kuáškánjâšleibi ¶ Keejâ vuáđusárgus (pdf). ¶ a) Skálžu liihâd jotelávt čääsist. ¶ c. Maggaar kove kuávlu šoŋŋâdâh lii? ¶ Rávásmâmahe lii ovdánemmuddo, kuás tábáhtuvá meiddei suhâpiälálâš laddâm já organismâ ovdán lasamen várás. Kaandâi suhâpeliorgaaneh stuáruh. Kuolah , moh láá kyehti, pyevtitškyettiv šovâttemseelâid . Toh läddih já šaddeh vuárkán lasekuoláid . Uáđidijn kaandah pyehtih nievdâđ suhâpiälálávt kihtâleijee naharijd, talle nävli ađai penis kara já tast čolláás siemâkolgos. Tot lii aaibâs táválâš äšši, ige tast kannat huolâstuđ. Kandâ lii šoddâm suhâjuátkimahan, já sun puáhtá suhâpeliohtâvuođâst šovâttiđ párnáá, mut ij lah liijká vala kuhes ááigán jiegâlávt vaalmâš aitârdiđ párnáá. ¶ 4. gerbiil ¶ Totkeesijđo ¶ Ilmari Mattus ¶ kielâtaho ¶ – Tivgâ . Párnáikirje. Kirsti Paltto . Orjâlâškielâst jurgâlâm Matti Morottaja. Kuvvim Mika Launis . Tivgâ lii vuosmuš Anarâškielâ servi ry. olgosadaldâh. Anarâškielâ servi ry. 1994. 31 s. ¶ Säämi tyeji ¶ Jovnâ kuulâi monnii suáhkádem já kivkked suu čolmij oovdân almostui kárttá, mast lâi čaallum stuorrâ pustavijguin, et: “VIRG TÄLVIEENNÂM“. ¶ kukk á tâi liäđus lii vielgâd, fiskâd ¶ 103 ¶ Čuákkim äššilisto lii Sämitige jesânij já tuulhâi kiävtust anarâš-, nuorttâsämi- já tavesämikielân sehe suomâkielân. Äššilisto juáhhoo čuákkimist jyehi uásiväldei jyehi kielân. Suomâkielâlâš äššilisto lii meddein lyeđimnáál Sämitige päikkisijđoin. Viggân lii lasettiđ sämikielâlijd äššilistoid tađe mield äššilistoi jurgâlâsah valmoštuvvojeh. ¶ Säämi elleekove ¶ nuuvt, et sun šieđâluvá. ¶ almootmáin et säämi kielâlaahâ ij kuoskâ sii. Västidemprosenttân šoodâi taan vuáđuld 65 %. ¶ – Toh láá filifiškáneh, Noskemudágâš eeđâi. Sun-uv lâi koccám. ¶ – Naa, lam lamaš Säämist já kost kuás-uv. ¶ Niijlâs áásá Vuovdâkuoškâst Ucjuv kieldâst. Škoovlân já siijdân lii mätki 30 km já äigi kolá kyelipiivdost. Motomin Niijlâs ijâstâl eeji já uccâviljii lunne Taažâ Kárášjuuvâst. ¶ – Na vuoi helskit sittágin! Tothân lii vuáijám šiljoääiđist já laasâst siisâ tupán! ¶ b. Rekinist, kalle ive kuuvij väldim koskâ lii. ¶ » Moonnâđ meddâl! Ij nieidâ lah ¶ 2. SÄÄMI AARÂHŠODDÂDEM ÁÁRVUH JÁ ULMEH Aarâhšoddâdmist vuolgâsaijeen lii párnáá hiäđu já vuoigâdvuođâi turvim. Aarâhšoddâdmist lii stuorrâ merhâšume meiddei párnáá pyereestvaijeem já tiervâsvuođâ ovdedeijen. Taam vuáváámist aarâhšoddâdem iberduvvoo aarâhšoddâdem väldikodálâš linjiimij mield siskáldâslâš termân. Aarâhšoddâdem miärušteleh párnáá jieškote-uv eellimpirrâsist tábáhtuvven šoddâdâslâš vuáruváikuttâssân, mon vuosâsajasâš ulmen lii ovdediđ párnáá olesváldálâš pyereestvaijeem . Säämi aarâhšoddâdmist lii merhâšittee rooli nuuvt párnái sämikielâ já säämi identiteet naanoodmist, ko meiddei sämmilij siäilumist jieijâs aalmugjuávkkun. Sämikielâ máttááttem- já iäláskittemovdâsvástádâs kalga jyehiđ pääihi, aarâhšoddâdempalvâlusâi já vuáđumáttááttâs kooskâ. Säämi párnáást lii vuoigâdvuotâ uážžuđ torjuu aarâhšoddâdempalvâlusâin vâi sust šodâččij jieijâs kulttuur jeessân já sun opâččij sämmilij tiäđuid, tááiđuid, vuovijd já áárvuid. Sämmilâš aarâhšoddâdemtoimâ vuáđuduvá sämmilâš árvoid, moh láá eromâšávt kielâ, suuhâ, siärvádâh, noonâ identiteet, luándu, ärbivuáváliih iäláttâsah, suhâpeelij koskâsâš täsiárvu já olmoošvuotâ, maaŋgâkulttuurlâšvuotâ, ráávhu já soovâdvuotâ. Säämi aarâhšoddâdem ulmen lii olmooš, kote lii jiečânâs, ovdâsvástádâslâš, sosiaallâš, luándus já tááiđus peeleest maaŋgâpiälásâš já kiäst lii jieijâs táátuvyeimi já árvuštâllâmnahcâ já kote piergee uđđâáigásâš ohtsâškoddeest. ¶ kirjetteh muotâlakanân ¶ Teddilemsaje: ¶ Čohčâluuhâmpaje 1954 ¶ V uorâččâs, riemnjis já vuástá 39 ¶ 106B Čääsi olesjorgettem tábáhtuvá kuohtii ivveest. ¶ E Vanajavesi ¶ vávjálâsah < vávjálâs = epäluuloisia < epäluuloinen 25 ¶ Raavâdamnâsij lasanem tiättoo jaavrijn já juuvâin nuuvt, et šadolâšvuotâ lassaan. Riddoost šaddeh ain eenâb já eenâb kuhes áimuversoliih šadoh, tegu ruávuh já huáših. Jotelávt lasaneh meid kobđoolostâšadoh, tegu luobbâsk já fiskisluobbâsk. Čäcikeeđgih já ruggâstuálpuh njivloh ruánáátiäpu keežild. Ko planktontiäpuh lasaneh, te čääci siävŋánškuát. Lieggâ keesij tiättoo valjeest čuovjistiäppu já čääci puáhtá leđe talle kiälbuttem kevttiđ (s. 23). ¶ Kulttuurehidist lâi meid sämmilâš teatter. Kooveest čájáttâlmin Irene Länsman já Anna Näkkäläjärvi-Länsman. ¶ Taaidâtábáhtus koveráiđu ¶ Huápust huámášim, et säpligijd ij lamaškin nuuvt älkkee ain finniđ já piehâin uđâgáást lâi ovttuu nelgi. Kale mun kuhe smiettim, mut te viijmâg ferttejim ejistân äärgihtsiähá koijâdiđ: ¶ 2 Kost lah uáinám tágárijd váruttâskoolbâid? ¶ olespuohčâleijee 186 ¶ ääpi, saavaan já arvevyevdi. ¶ Ko sij lijjii moonnâm, Jeesus sárnuškuođij ulmuid Johannesist: ¶ - Tun skelmâ ulmuukaandâš! Fillejih muu! ¶ 177B Muoldâg jođáttâhviärmádâh. ¶ 5. Tievâsmit luvâttâllâm jieijâd puurâdmij siskáldâsâst. ¶ Taat tuotâäšši čielgee tom, et manen markkâneh äigipaajeest 1688 - 1760 tuállojii kaskoo täälvi, iäge čohčuv. Kolgii leđe šiev tälvisiijvoh, näähkih kávnojii stuárráábeh-uv mereh tuše tälviv, iäge sij tarbâšâm leđe huolâstum čohčânjuovâmij tiet. ¶ Kaari lâi maŋgii iällám keččâmin Ááná, já veik sun lâi-uv čuuvtij puárrásub ko Ánná, sun lâi kuittâg-uv lamaš Áánán stuorrâ torvon. Kaarin sun lâi hirmástâllâm tom-uv, et ij sämikiel oppâpiirâs kaavpugist lamaškin puoh pyeremus: tiätu kale lâi, mut kielâ ij kullum kosten eres saajeest ko luvâlduvâi ääigi, já aktijvâlâš kielâtáiđu muttui-uv forgâ passijvâlâžžân. Ánná huámmášij, et turvâstij ain eenâb suomâkielân já sáárnui tom jo sämmiláid-uv. ¶ sellâcuozzâ ¶ Keččâđ alme luudijd, avžut Jeesus evangeliumist. Lodeh láá šoddâdâm uđâgáidis já loddetuákih láá tolliittâm máádás; čuánnjááh, vyevdiloddááh, kuorgah, piiččuseh. Säämi uánihis keesi lii lamaš valjaa já lodeh láá uážžum Sivnedeijee pyerivuođâst puoh, maid tarbâšeh. Puáttee kiiđâ toh mäccih oppeet pessiđ teehi. ¶ Sämitigge raportist ministeriöid já njuolgist olmoošvuoigâdvuođâid koccee orgaanáid sämmilij vuoigâdvuođâin já aalmugijkoskâsij sopâmušâi olášutmist. Ciälkkámušâinis sämitigge oovdânpuáhtá aalmuglii lahâasâttem ovdedem aalmugijkoskâsij kenigâsvuođâi já olmoošvuoigâdvuođâi koccee orgaanij avžuuttâsâi miäldásávt. Sämitigge meid uásálist olmoošvuoigâdvuođâid kieđâvuššee aalmugijkoskâsij sopâmušâi rähtimân. ¶ Säämi Kielâkäldee almostit sämikielâi uđđâ terminologia já noormâid čujottâsâst samigiellagaldu.org ¶ Pargopitáh ¶  saveheh ¶ Alodâh merâtääsist (meetterid) ¶ - čuoja ttâm juávhuh - lá vlum juá vhuh ¶ 2. a. Noomât Kongo demokraatlii ¶ 25. Magareh iäláttâsah láá Suomâst? ¶ Matti piäjá uáivi stuorrâ peesi vuástá, čärvee čolmijdis kiddâ já rekinist love räi. Ton puudâ Hirškikkâ já Myerji peittâdâttâv. ¶ Maaŋgâtooimâsali lii auditorio čájáttâssaje peln siirdâseeini tyehin. Keejâ vuáđusáárgus čižetuási. ¶ Mottoom peeivi keččin nuorâb kandâ lâi vuábdám puoh omâduvâs. Sun vuolgij vieres enâmân. Tobbeen sun tuhledij puoh ruđâidis suotâstâlmân. Ko sun lâi luáptám puoh ruđâidis, te poođij enâmân hirmâd nelgi, já sun killááškuođij vänivuođâst. ¶ SISKÁLDÂS ¶ Väldimeerâin láá kuáhtám meid meetterpele kobdosijd peljimeduusaid, mut Nuorttâmeerâst toh láá čuuvtij ucebeh, 10–20 cm kobdosiih. Veikkâ peljimeduusah rievdâdeh meerâi virdedmij mield, toh pasteh še jieijah-uv vuoijâđ paskodâlmáin ritmâlávt jieijâs ruummâš. Peljimeduusa porá uccâ rapuelleid já kuolijd, maid tot tármuttit kuhes njälmisáiguidis puáldimsoksâmijguin. Peljimeduusa kulá-uv polttijâšelleid (s. 135). ¶ – Säämi kielâlaahâ . Vuoigâdvuođâministeriö olgosadaldâh. 2005. ¶ Nairobi G5 ¶ Jieŋâdâh ¶ Ovdil ko sämikielâlâš párnái TV algâttij tooimâs Suomâbeln, kiergânii maaŋgah páárnášsuhâpuolvah rävisulmui ahan. Juurdâ sämikielâlijn párnái TV-ohjelmijn šoodâi jo kuhháá tassaaš. Taažâst sämikielâliih párnái TV-vuolgâttâsah algii ive 1991. Ruotâst sämikielâlâš párnái TV Meahcce Vulle algâttij ive 1994. ¶ SIERÂTIILÁÁMIST/LASEMÁÁVSUST : ¶ Suomâ sämmilij servitoimâ aalgij nube maailmsuáđi maŋa, ive 1945, kun Samii Litto–Saamelaisten yhdistys vuáđudui evakkomääđhi ääigi Alavieskast. Tađe ovdil lijjii syemmiliih Lapin ystävät vuáđudâm Lapin Sivistysseura (Säämi Čuovviittâsservi) ive 1932 Helsigist. Servi almostitškuođij ive 1934 sämikielâlâš Sabmelaš–loostâ já vaikuttij oovtâst Samii Littoin vuossâmuu sämiašij komitea aasâtmân Suomâst ive 1949. Samii Litto ááigánfinniimáid puáhtá vala rekinistiđ Säämi kristâlâš nuorâiškoovlâ vuáđudem Anarân ive 1952 (-1993) já Sämimuseo lekkâm jotteid Anarist ive 1962. Sämimuseo tuáimá ain-uv já tot lii ohtâ Suomâ pivnohumosijn museoin, kj. www.siida.fi . ¶ Ko poccee lâi lopâlávt vaalmâš, te Charlie-uv lâi finnim roge tarbâšân kieŋâlin (120 cm) já nuuvt mij stonccâlijm tom hirmâd kooldâ roggásis. Skođâstijm tom vuoluu uási vala optum keđgiriggein (jiejah ooptijm), piejâim čunnuid já vuod paajaauásán ooptijm siämmáálágán keđgiriggee, jeđe vala stonccâlijm kieddilaavŋe-uv sajasis, mon lâim iđedist loggom meddâl. Tast maŋa eelijm Charliein luovâtmin valmâš täähi Shirley Butterfieldin já suu pehti Ironworld haaldun já soovâim vala muu päälhist, mii maksuuččij itten. Vaarâ njollâääitist maksuuččij vala sierâ pälkki, mon finniiččim maŋeláá. Eelijm Charliein vala indiaanleeirâst kejâstâlmin taid seetriluoddiiddâsâid já poođijm ton mielân, et kale toh tohhejeh kuittâg mottoom muudon. Ij lam innig eres porgâmnáálá já nuuvt mij vyeijilijm pááikán, ađai Pengillyn ¶ Ohtsâšpargo já uápásmem ¶ Onne Syennjilsiijdâ nuorttâsämmilij arkkâdâh lii maccâm sämikuávlun. Arkkâdâhlájádâs lii meridâm soijiđ nuorttâsämmilij algâalgâlii arkkâduv pisovávt siäiluttemnáál kulttuurkuávdáš Sajosist taan ive aalgâst tooimâs algâttâm Sämiarkkâduvâst. Piivdám, et Sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi , nuorttâsämmilij luáttámušalmai Veikko Feodoroff já Sämiarkkâduvâst västideijee arkkâdâhlájádâs totkee Suvi Kivelä väldih vuástá taan áinoošlajâsii arkkâduv. Siämmást almottâm, et meiddei jieččân sänivuáru aalgâst mainâšum Matti Sverloff nuorttâsämmilij kulttuuräärbi já Syennjil mainâsijd sistetuállee priivaatarkkâdâh sirdâšuvá kiiđâ ääigi suu táátu mield Oulu eennâmkoddearkkâduvâst Sämiarkkâdâhân. ¶ 24. Arvevyevdi syelimâs ruánáá maailm . . . . . . . . 95 ¶ Erkki Lumisalmi ovdâsteijen Nuorttâlâškulttuursiättusân ¶ USÂTTÂH ¶ vuoijâđ, vuojâm, vuájá = uida ¶ Heikkâ lâi ohtâ pegâlmâs Aanaar sämmilâš, kote eelij pärnialmajin oles eellimavvees. Sun lâi mottomnáál kale taggaar persovn, et tááláá ääigist iä tagareh innig ennust tiettuu. Heikkâ-čeeci lâi hirmâd viiššâl puohlágán pivdohommáid já maŋgâ pivdomääđhi ležžeem mun-uv suin jottáám. Suu nuorâvuođâ ääigi lâi vala kiđđâloddepivdo-uv loválâš, já ij sun kuássin tast kale luoppâm, lâi tal lope tâi ij. ¶ RUANDA ¶ Nube kieđâvušmist ovdâskodde tuhhit teikâ hilgo iävtuttâs. ¶ jurgâlum jieijâs kyehtinubáloh máttááttâspärnid (spiekâstemjuávkku nr 2), tastko ¶ 4. USA 41 ¶ 3. Čielgii, maid párnáimainâsijd Hans Christian Andersen lii čáállâm. ¶ 10.06 Peittum elimeh 20.25 Euroop luámušoŋŋâ ¶ Mun aštus lekkim auto maašinpeeldi jeđe tuđhâškuottim čuáskudemkolgostaaŋki. Veik jiem ennuv tiättámgin auto siskiibel tekniikast, tom luhhoost tiettim, kogobeht totkis taŋkki lâi. Tom-uv tiettim jiešalnees vahâgist, ko lijjim eidu talle čuážžum iššeed paaldâst, ko sun lâi tiävdám tom ovdil maassâdvuolguu. Jiem innig iberdâm maiden: taŋkki ij avedâm, já tot lâi aaibâs tievâ. Siämmást smiettim, maid mun täälgis kolgim porgâđ. Huámmášim, et muu paaldâst čuážui mottoom almai já keejâi tiätuäŋgirávt muu hommáid. Sun koijâdij, lâi-uv must miinii vädisvuođâid autoin. Čielgejim sunjin, maid esken lijjim huámmášâm. Ij sungin orroom tietimin nievt fakkist, mii autost lâi váddun. Mun aštus polâškuottim: maht te talle, jis auto levâničij-uv luodâ oolâ? Jiem tarbâšâm tađe kuhheeb smiettâđ, já jurgâlim auto njune maassâd Avni-siäsá kuuvl. Toho kuittâg peessim, já oinim Avni-siäsá kaččâmin olgos muu puáđidijn. Sun juurdij, et lijjim vájálduttâm maidnii. ¶ o smetana, ruopsisruotâs, sälttikurkkâ, patoŋg ¶ Puállunjune-uv jooskâi čiärumist hiämáskâm tiet. Sun kuittâg váhá poolâi tast, maid Kuáski eđâččij, ko sust lijjii pihtâseh vorrân. ¶ Proojeekt haldâttâsân, máttááttâsân já hárjuttâllâmstivriimân kullee määđhih Amsterdamist Anarân já maasâd - ohtsis oovce mätkid; Haldâttâsân, máttááttâsân já hárjuttâllâmstivriimân kullee määđhih Avelist Anarân já maasâd - ohtsis 35 mätkid; Ohtâ ráđádâllâmmätki Tove Skutnabb-Kangasáin Rotterdamist. ¶ Hävdienâmist eellim maŋa vyeijilijm Cari, Anssi já mun ruátálâššaddosâš Aina luus, kost lâi munnuid uárnejum nubbe puáttimjuhle. Tääl Maadâ-Minnesotalijdgis. Juhle maŋa vuojijm Wisconsinbel, kost Cari nieidâ Liisá aasâi Tom Scheibijn. Sun lâi varrim poccuinis Maadâ-Wisconsinin. Ijâstâlâim tobbeen já ittinâš Tom čaaitij puásuikäärjis, main ohtâ vyeveers lâi Ilmari-nommâsâš já ohtâ taanivvááš vyesi Anssi-nommâsâš. ¶ meriáigásâš = säännöllinen (määräaikainen) 10 ¶ Kielâlávgummáttááttâs ovdedem sämimáttááttâsâst lii äigikyevdil maaŋgâ suujâst. Arâšoddâdmist kielâlávgummeetood lii lamaš kiävtust jo ive 1997 rääjist, kuás vuossâmuš vuálá škovlâahasáid uáivildum anarâškielâ kielâpiervâl vuolgij joton. Kielâpiervâleh láá jo ohtsis oovce, main kulmâ anarâškielâlâš, kyehti nuorttâlâškielâlâš já nelji tavesämikielâlâš. Kielâpiervâlijn käävci tuáimih sämikuávlust já ohtâ Helsigist. Sämitigge lii selvâttâm kielâpiervâlij lekkâmmáhđulâšvuođâid meid eres kaavpugijn. Kielâpiervâl joton vyelgim lii aldemustáá Ruávinjaargâ kaavpugist. ¶ Pänituáhtárist ¶ – Maid tungis lah tájumin? Ánná hiämáskij. Sun ooinij eres sämiuáppei čoolmijd selgistis. ¶ Sämitige čuákkim puáhtá čuávvuđ interneetist čujottâsâst: ¶ Mondet kuáskimist lii kavrenjune ¶ Ko almai poođij tuve kuuvl maasâd, te Rivgoo lâi tegu eres olmooš. Ij sun lamaš innig nuuvt kieres ko lâi ehidist lamaš. Lâi vuod finnim jiešluáttámuš. ¶ – Tervettulloo, tervettulloo! Mukavoo, jotta Mattussii peäs tänne Utsjoelle. ¶ Ailâ já nukeh -čáitálmâs graafisâš kejâstuv lii toohâm Paarma Design Tytti Bräysy. Nukkevitriinij tuáhá Bräysy lii stellim jieijâs kuvvim kuuvijd Aanaar enâduvâin. Kuuvij enâduvâi pehti nukeh láá macâttum maasâd pááikán, Aailâ kuátukuávlun. ¶ tarvaneh kuálán ¶ Totken Erkki Itkonen lâi ubâ 1900-lovo merhâšitteemus fennougrist. Sun olgosadelij stuorrâ mere uđđâ ovdedeijee tutkâmuš syemmilâš-ugrilâš kielâin, meiddei maaŋgâin jieškote-uv sämikielâin já sämikielâlâš kirjálâšvuođâst. Itkonen lâi tuše 26-ihásâš, ko sun nágáttâlâi ive 1939 – nuorttâsämikielâ (eromâšávt anarâš- já nuorttâlâškielâ) vokaalij šlajâlâš jiešvuovijn já olgosadelij ive 1946 jotkâuási, mii kieđâvušâi nuorttâkielâ muálkkáás pištemsysteem ráhtus já šoddâm. Tast maŋa sun vijđedij uáinu jienâduvâin kielâopâlâš haamijd já ceelhâoopân. Sun kieđâvušâi ovdâmerkkân duaali, verbâsujâttem já sajehamij historjá jieškote-uv syemmilâš-ugrilâš kielâin. Suu tobdosumoseh suomâkielâlâš kirjeh láá Kieli ja sen tutkimus (1966) sehe Suomen kielen etymologinen sanakirja I-VI (1955-1978) , mon toimâtteijeejuávkun sun kullui ubâ sänikirjepargo ääigi. ¶ Jokainen osaa tyvenellä ohjata venettä. ¶ – Mii tuántáid tääbbin tábáhtuvá? huihádij Ferránmoš ko kiergânij almaakuáhtá kuuvl. – Johân mun ettim, et täst eppeđ pyevti luodâ rähtiđ. ¶ idiomaatlâš kielâ já ton lasseen västid GNT teevstâ dynaamisávt/funktionaallávt ¶ peeccih = kalan pyrstö ¶   Čäcimänidem ¶ kuolbâsmiärukuobâr ¶ Maŋgii sun smietâi-uv tom, maht ličij piergim, jis Kaari ij liččii lamaš sunjin nuuvt läđisváimulâš. Kaari sun ij kuássin puávtáččii kijtteđ nuuvt ennuv ko kolgâččij. ¶ 20 Nuorttâmeerâst láá valjeest kyelinäälih..... ¶ – Kubdâ moje levânij Samuel ruámšáás muáđoid. – Teivâs motomin, et ulmuu väldideh ilolâš tobdoh já tanen sust váiluh säänih, sun eeđâi. – Takkâ tijjân. Tááiđámba pääcciđ. ¶ Vaaljâluvâttâllâm rähtim já toos ucâlum ¶ – Meerhâš-uv muččâdvuotâ tunjin puoh? koijâdij lapsekuáškánjâs. – Jieh-uv lah luholâš tonttáá? ¶ s. 105 ¶ 144 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ Säämi muusikkuávdáš lii Säämi kulttuurkuávdás Saijoos aktiivlâš tuáimee. Sajos fáálá fiijnâ raamijd Säämi muusikkuávdáá tooimân. Säämi musiikkuávdáš uárnee Sajosist konserttijd já eres musikkân lohtâseijee tábáhtusâid. ¶ Sämiparlamenttârij nubbe konferens Ruávinjaargâst roovvâdmáánu 28. peeivi 2008 ¶ – Tyebbin kustoo riävskáh išteh muorâoovsijn. Tääl kale šadda korrâ muottalme. Nyevt ennuv vala láá! Kohân ij tiäđáččii moinnii naalijn hyene ton ittáá juuhlán. ¶ 28. Lihâdem lii taavtij já teekij oovtâstpargo . . . .97 ¶ čielgâsávt loostah, verdi já kukáh. Puávtáh väldiđ ¶ Petter Morottaja ¶ já stuorrâlode? ¶ láá uhke ucebáid kaijuid. ¶ Julgáštus lii pooliitlâš äššikirje, mon asâttem mittomeerijd kalga viggâđ haldâttâsâi já algâaalmugij koskâsâš ohtsâšpargoin. Julgáštus naanood algâaalmugij uásálistem miärádâstohâmân já tiäddud kyeimivuođâ sehe koskâvuođâlâš luáttámuš. ¶ Neelji väldikoddeest ässee sämmiliih viettih ohtsii aalmugpeeivi kuovâmáánu 6. peeivi. Talle juhletilálâšvuođah uárnejuvvojeh jyehi kuávluin Sämieennâm. Tot lii ohtâ sämmilij liputtempeeivijn, mut lasseen nuuvt Suomâ, Ruotâ ko Taažâ-uv virgeomâhááh avžuutteh almolâš liputtem. ¶ Seminaar ohjelmân kullee peivi- já eehidmáláseh fállojeh Sajos raavâdviäsust Gallaast. Eehidmáláseh tme 17–19. Tme 19–21 lii vuoiŋâlâš muusik konsert, mast lávdásteleh Wimme, Anna Näkkäläjärvi-Länsman, Giellavealggut, Rauni Mannermaa já Tiina Sanila-Aikio sehe Annukka Hirvasvuopio-Laiti. Seminaar lii nuuvtá já áávus puohháid. Seminaar tulkkojuvvoo tavesämikielân, aanaarsämikielân já suomâkielân. ¶ mut puoh ij lamaš vala vaalmâš. ¶ Kuávžur ¶ SáFá2- proojeekt nuorttâlâškielâ kielâjuávus ¶ uáppee já nuorttâsämikielâ vieres kiellân 3 uáppee. Ive 2004 tiäđuh váiluh. Ive 2003 eenikiellân ¶ – Na Immeel kal, mut sieidi lii sämmilij omâdâh já tot kalga tääbbin Säämist pissoođ! naanood Heikkâ. Mun jiem mudoigin lijkkuu toos, et sämmiliih láá tuše museokálvu! Juáháš puátá mäddin teehin puoh suáládiđ mut ij tast mijjân lah kuássin lamaš mihheen aavhijd. ¶ a. Čääli sárgáid 1 já 2, moh ääših čäittih saimaanuárju vuáhádum pyereest čäcielimân. ¶ 22b čuhhumpelji ¶ tun luáštáh kieđâidâd muu oolâ. ¶ – Vâi nuuvt. Tallehân kale váhá pettâšuvá, jis ij kode kuolijd. Ain ij liijká pyevti leđe siämmáá pyeri kyelilukkogin. Kalga tuuttâđ toos, maid jävri addel. Ij lah jáávrángin pyeri, jis kyeleh noheh ollâsávt jäävrist. ¶ Kollekielâ – tave-eennâmlâš sämikielâ kielâpalhâšume juohhui niäljád keerdi 22. skammâmáánu 2010 sämiaašijn västideijee ministerij já sämitigij saavâjođetteijei ohtsâšškovliittâsâst Tukholmast. ¶ 58. Rapu já skálžu iälustává jäävri ponneest 179 ¶   Moonâm olgos, čuážudâm, kejâdâm já uáinâm mottoom hirsâkámpá, tom kámpá uksâ lii áávus. ¶ - Lii-uv tunjin mainâstum, et mun halidâm uáiniđ jyehi elleetiiŋgâ muu enâmist, kiäh iä lah häldeeh? ¶ 3. Sárguđ tâi lijmiđ loddád kove pápárân. Ivniđ kove. ¶ 3. Moi sierâlágán vuovijguin kove elleeh lihâdeh? ¶ Vyeitee sahâvuáru ¶ 8b kulmii rastasiisâ (rasta já kulmâ čálástuv siisâ) ¶ 6. ¶ Ciälkkámušâst kiddejuvvoo huámášume meiddei toos, et iänááš uási sämiaalmugist páácá puohâi säämi kielâvuoigâdvuođâi ulguubel ton keežild, et sij äässih säämi kielâlaavâ válduášálâš heiviittemkuávlu, ađai sämikuávlu ulguubeln. ¶ Binna Bánna párnái radio ¶ –~Kiän-sun tiet lii omâs stuorrâ vierccâ?. ¶ Tyelji - talja ¶ Ive 1986 vuáđudui Anarâškielâ servi ry. mon pargon lii ovdediđ anarâškielâ kielâpiervâl-, lostâ- já kirjetoimáin sehe tiätujyehimáin. Seervi virgálâš kielâ lii anarâškielâ já puoh toimâ tábáhtuvá tain kieláin. ¶ Kost Tave-enâmeh láá? ¶  láá diđ tooimâs säämi kielâlaavâ vátámušâi miäldásâžžân. Virgeomâhááh kalgeh meiddei väldiđ tuo ¶ Lassiiváárááh TII.1963 Meid Laasivääri já Laasiváárááš . Solojävri V. Tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ Seydisfjördus G2 ¶ ● saavaan ● ¶ – Mut tust toh láá kuhes vuoptah! Taid ličij kolgâm jo áigáá čuoppâđ. ¶ – Jáá, tun-uv lah koccâm, Muumi-stáálu eeđâi. ¶  uástiđ Tubbáákalmaah ¶ Suáhi Haikkâ Kuosâ Silbâpuájui ¶ a. Kotemuš piämmu lâi tiervâslumos? Mane? ¶ Aslak Holmberg, Elli-Marja Hetta ¶ b. Mane Suomâ stuorrâpiäđuh suojâluvvojeh? ¶   - Uđđâ kielâpiervâltáálui ucâmist. Avelist kávnojii kielâpiervâlvisteh, mut Aanaar uásild äšši sirdâšuvá ihán 2011. ¶ – Jieh suigen ááigu muštâliđ iänán, et láán lovettáá vuálgám piäjust? ¶ Tälviv jävričääci lii kolmâsumos tállán jieŋâ vyelni já lieggâsumos ponneest. Čääci ij siähán ollágin täälvi ääigi. Tondiet happi puáhtá nuuhâđ aainâs jäävri ponneest, kost pieđgejeijeebakteereh kulâtteh ubâ ääigi haapi jieijâs eellimtooimâin. Jieŋâi suddâm maŋa tiättoo oppeet siämmáásullâsâš cäcijuurrâm ko čohčuv, mut läivibeht. Taah almoneh láá teháliih jäävri eellim tááhust. ¶ Piälkku njunnij ááimu. – Kisáopsâ! sun eeđâi. Tiälkku meid njunniistij. – Jurdáh tuše, sun eeđâi. ¶ 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶  jeessân – Na ij lah kukkegin äigi tassaaš, Vuodâs eeđâi. ¶ 3 Čääli kove vuálá, maggaar tobdotile kove ulmuin lii. ¶ lieggâvijđánem = lämpölaajeminen 129 ¶ - Tot lii Ednes čohčâeennâm. ¶ Tyejikulttuur kulá nanosávt anarâš ärbivuáhán. Ton pyeremusah tobdomeerhah láá Aanaarjäävri pirrâsijn siäilum kielâ já anarâš mááccuh . Puohâin taavaapiälái aalmugij tuáváážijn kávnojeh siämmááh vuolgâsajeh: arktâlâš luándu já ovdánem tárbu. Aašijd lii ferttim iskâdiđ, ovdediđ já ain taan tyehin lii lamaš olmooš. Anarâš eellimvyevist ráhtojii pääihist puoh päikkipirrâsist tarbâšum tiiŋgah, mii asâttij anotiŋgáid tiätulágánijd vátámušâid. Tiiŋgah kolgii leđe nanoseh, vuohâseh kevttiđ já toh kolgii leđe meiddei čaalman vuohâseh uáiniđ. Almaah porgii nk. almai pargoid, moh lohtâsii asâmân. Aanaarjävri já ton maaŋgah uálgičácáduvah, jäävrih já lááduh vattii tááiđu kárbá rähtimân. Tälvijotemân tarbâšuvvojii kerriseh já rievah, sehe ergijd leeŋgih. Perrust tâi aassâmkuávlust lâi ain kiinii, kote haldâšij muorâst rähtim tááiđu. Poccuu čuárvi lii lamaš meiddei anoaamnâs, mast láá rahtum ovdâmerkkân suoppâin čuárvikielah, pastemeh, njuškomeh já kiävuh. Anarâšah iä lah lamaš puásuiriggáh, mut puásui lii lamaš kuittâg ubâ eellim iähtu. Tot lii lamaš vuájáán, purrâmâš adeleijee já ton čeevđist láá rahtum anokäävnih. Tälvikárvu vuáđudui poccuutyelji maaŋgâpiälásii kevttimân, mast ráhtojii sehe almai já nisonij káárvuh. Ostodum čevđi lâi maaŋgâpiälásâš tyejiaamnâs, mii tarbâšui leeŋgijn, laavhâin já sekkânähkin, sehe káárvuin. Eellimvyehi čoonnâs mááccuhkulttuurân Kyelipivdo lii kullum nanosávt anarâš elimân nuuvt tälvi- ko kesiorottuvâst-uv. Tyejeh láá čuávvum varriistâllâm mieldi. Ucessiähá eennâmtuálu já šiiveettuálu, kuusah já saavzah, láá puáhtám lasattâs perrui purrâmâšvááljun. Kusânähki tarbâšui ovdâmerkkân kamuvvuáđučevđin já läbžiamnâsin já saavzâulloost pannojii lääigih. Saavzâ tuoljin ráhtojii ruávuh, já piärgu kevttui ravâdin. Taažâ kävppimaađhijn puáhtojii purrâmâšveerki lasseen meid nuárjunähki kamuvvuáđui, laabžij já laavhâi várás, sehe eres-uv tyejitarbâšeh tegu leđđee já paajâ sämimáccuhij várás. Nisoneh láá uásálistám máhđulâšvuođâidis mield puoh pargoid. Eemeed pargon lii lamaš toollâđ pääihi já perruu liegâsin, já sun lii kárvuttâm perrus. Motomin ráhtojii käävnih meiddei ránnjáid já olgoláá-uv. Táválávt tuáijojeijei táiđu juuđij máđhálij já rahtum tuojij mieldi. Mááccuhkulttuur ovdánem lii kuullâm eellimvuáhán. Nissoon tááiđuh já taaidâčalme láá lamaš tárbuliih pivtâstem ovdánmist. Hervâttemvyehi olášuttui amnâsij mield, moh kuás-uv lijjii finniimist. Anarâšâi vyeligâš eellimvyehi tiettui meiddei kárvudâtmist, ain ij lamaš väärigin ko eidu velttidmettumân juhlekáárvun. ¶ Munnuu teltta-aassâmvavnu lii mudoi pyeri, veikkâ tast váiluh-uv čuovâ (kinttâleh kale láá), čääci já kaasu. Irâtteen piergiđ täst muáddi oho. ¶ Máttááttâsministeriöst: ¶ Sissuáluikuávlu merâluovtâi šadolâšvuotâ ¶ Moskova ¶ » ¶ kulnâđ, kuulnâm, kolná = kuihtua ¶ Marko Marjomaa power point - oovdânpyehtim (eŋgâlâškielân) ¶ - Mun lam jurdâččâm koijâdiđ, et halijdiččih-uv tun... ¶ lah ohtâgin ton nommâsâš. ¶ Sämitigge čuávvu já raportist sämimáttááttâs ubâlâšvuođâst Suomâst. Sämimáttááttâs uáppeelovottuvah láá täst. ¶ Te talle puoh orostii, ubâ mecci, ucemus häldee meid. ¶ U-häämist: 15 ulmui ¶ 3. Mii šoŋŋâduvâid lii Britij suolluin? Keejâ oppâkirje káártá 36A. ¶ toid, kiäh äässih jäämmim suoivuu enâmist, ¶ lii anarâš uáppeid uáivildum nube luoka oppâmateriaal. Hitruus mainâseh já ivnáás koveh jođetteh lohheid maaŋgâlágánáid fiäránáid. Virkkuuvääri -ráidun kulá meiddei kiđđâuási já hárjuttâskirjeh čoovčâ já kiiđâ várás. ¶ Aalmugregisterkuávdáá mield 14.4.2014 lâi Saijets suhânommân 106 ulmust (56 almast já 50 nisonist). Sist 10 assii olgoenâmijn. Oovdiš nommân tot lâi 54 ulmust (14 almast já 40 nisonist). Sist 4 assii olgoenâmijn. ¶ – Kuobžâ lâi muu luámánijd puurrâm. Kavnim tuš kiškum seehâid tobbeen, moh lijjii vala kosostum muorâuáksán. ¶ vuáđuStâSah ¶ Kyele ááicuh láá vuáhádum čääsist elimân ¶ Tutkâmpargo ¶ vuodâ, vuodduu = paula ¶ Mottoom pijgá keejâi Piätárân já eeđâi: ”Tunhân lah ohtâ tain kiäh lijjii Jeesusáin.” ¶ Talle Jeesus poođij Galileast Jordanân Johannes kaastân. Johannes estâlij já eeđâi: ¶ s. 51 ¶ Aalmugregisterkuávdáá mield Aikio lâi 14.4.2014 tááláá suhânommân 835 ulmust (412 almast já 423 nisonist). Sist 99 assii olgoenâmijn. Ovdii nommân tot lâi 299 ulmust (29 almajid já 270 nisonid). Sist 42 assii olgoenâmijn. Lovvoid kuleh sehe aanaarlijn, suáđigillijn sehe kenski kuáccámlijn-uv Aikio-suuvâin šaddaaš ulmuuh. ¶ Torvolâšvuođâvuávám vuáđđun láá čuávuvâs laavah já asâttâsah; párnái peivitipšolaahâ (36/1973) já –asâttâs (239/1973), laahâ ja asâttâs ovtâskâs sosiaalâpalvâlusâi kocemist (603/1996) já (1208/1996), pargotorvolâšvuođâlaahâ (738/2002), laahâ pargosuojâlem kocemist já pargosaje pargosuojâlem ohtâvuođâtooimâst (44/2996) já pargotiervâsvuođâhuolâttâslaahâ (1383/2001), laahâ anokaavnij já kevtteepalvâlusâi torvolâšvuođâst (75/2004), tiervâsvuođâsuojâlemlaahâ (763/1994), purrâmâšverkkilaahâ (23/2006) sehe piäluštenlaahâ (468/2003) já staatârääđi asâttâs piäluštemtooimâst (787/2003). ¶ haldâšiđ já stivriđ kielâovdedemtoimáid. Sämikielâ toimâttâh sirdoo kielârääđi vuálásâžžân ¶ ko vaja, já enni ton paaldâst kuulgât konjâlijd. ¶ Sämitigge 2010 ¶ Tartto ¶ Tavesämikielâlâš ráámmát kávnoo čujottâsâst www.bibeln.fi ¶ lâmsaje ličij eromâš tehálâš säämi kielâlaavâ vaikuttâsâi já olášume árvuštâldijn. ¶ Jovnâ vaaldij laavhâs já vuolgij maasâd pááikán. Enni koijâdâlškuođij Joovnâst: ¶ Sopâmuš kiäldá nisonij olgoštem já kenigit ovdediđ nisonij täsiáárvu olášum. ¶ puh. 010 8393 109 tai 050 3641 378 ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 221 ¶ Heikkâ poođij alda, já suu njävileh čaŋaldittii Ááná muáđuid. Heeihâ čalmeh lijjii muččâduboh ko kuássin ovdil, já Ánná tuubdâi Heeihâ aaibâs alda jieijâs vuástá. Heeihâst lâi Ááná mielâst njaalgâ, váhá piškeris haajâ. ¶ – Mun kolgâččim elâččâđ huálhástâlmin ránnjásiijdâst. Vuálgáččih-uv muu skipárin? ¶ OVTÂSTUM AALMUGIJ JULGÁŠTUS ALGÂAALMUGIJ VUOIGÂDVUOĐÂIN ¶ Simojuuhâ D2 ¶ Vuossâmuš keessimmätki Vuáskujäävri já Riävskáluobbâl kooskâst lii älkkee, kukkoduvvâs peeleest 70 meetterid. Čuávuvâš keessim- tâi kyeddimmyetki lii Källeeluobbâláá já Kođojäävri kooskâst. Ton kukkodâh lii vááijuv 250 meetterid. Kuáđhu enâdâh lii uáli täässiv já viehâ älkkee jotteeđ. Kođojäävri luobbâl já Koskmuujäävri koskâsâš uási lii vaigâdub, tondiet ko riddo lii kiäđgáá já tobbeen šaddeh miestuuh. Älkkeemus lii vuojâttiđ kaanoot vistig puáris vuojâttemrääni uálán já keessiđ tom talle vuojâttemrääni mield vuoluupiäláá luohtân. Majemuš eennâmmyetki lii Koskmuujäävri já Njellimjäävri kooskâst. Táágubeht kannat miälluđ nevlipuáđu kuuvl luovtâ čižetpele roobdân, já keessiđ kaanoot tobbeen eennâm oolâ. Maađijluoddâ jotá šalde paijeel, já tast maŋa ovdiištum vuojâttemrääni paaldâst vuoluupiäláá luohtân. Tääbbin kaanoot kalga kyeddiđ, tondiet ko maađij vuáđđun lii tuše mooreen. Mätki šadda 370 meetterid. ¶ manemuš loovdâ ¶ Lasetiäđuh Säminuorâi konfereensist: ¶ Unna Junná aalgij ive 2007 ¶   12 Täälhân iä tääbbin pecivyevdienâmijn lah nuuvt ennuu riävskáh, tääbbinhân iä lah innig suávihkin. Taid-uv saavoot rahhij puorikken, eidu mottoom riävská uáiná uđâgijdiskuin. Tääbbin miibelnhân iä lah luudijn, ege mainen ellein čiivgah, toh láá uđâgeh. Jies lii čuuvtij ilbâd alge, tâi nieidâ, te tagaráin heevee motomin ettâm: ¶ Kielitoimâttuv adelem jurgâlusâst piärroo máksu suomâkielâst sämikielân teikâ nubujkejij 65 eurod siijđost 2000 merkkâd, moos iä kuulâ koskâmeerhah. Kielitoimâttuv eres palvâlusah láá tulkkumpalvâlusah já eres kielâliih palvâlusah. Palvâlemmáávsuh láá ovdebáá keerdi pajejum ive 2005. Täärhib čielgiittâs palvâlemmáávsuin kávnoo täst: Jurgâlempalvâlusah . ¶ VUOVÂS PIERVÂLMUORAH ¶ 9 ITALIA ¶ Pariisi ¶ viermiča lme verkkosilmä ¶ Ucâmušâst kalga čielgiđ taid sierânâs lasekoloid, moi luávdimân išeruttâ occoo. Jis ucâmuš ráhtoo säämi kielâlaavâ 18 § vuáđuld, kalga ucâmušâst čielgiđ meiddei, et occee lii mainâšum lahâsaajeest uáivildum ovtâskâs olmooš. Jis occen lii ovtâskâsvuoigâdvuođâlâš siärvus teikâ vuáđudâs, kalga ucâmušân lahteđ siärvus teikkâ vuáđudâs kyeskee registerváldus sehe majemustáá nanodum ruttâtuálulopâttem, toimâčielgiittâs já tilitärhistemciälkkámuš. ¶ – Váldáččim sunjin ohtâvuođâ talle ko puáđáččim Suomân. Orostâlâččim suu lunne tassaaš, ko čalme puáráničij. ¶  jieijâs Ponih láá ucebeh hiävušnäälih. ¶ váimu.....43, 130 ¶ Toin ko olmooš lii pahavuođâstis korrâsub já kaškosub ko virde krokodiil. Suu váimu lii korrâsub ko keđgi. Suu tušálâšvuotâ lii keppisub ko kovjâ. Vuájut suu čáácán, te ko sust pihtâseh koškeh, te sun lii siämmâš ko ovdil-uv. Vuájut suu soron teikâ pettuumân, já jis sun tast paijaan, te sun paijaan siämmáážin ko ovdil-uv. Ennuv muttuumijd lam mun, Sinuhe, uáinâm elimân peeivijn, mutâ puoh lii oppeet siämmáánáál ko ovdil-uv ige olmooš lah muttum. Láá kal tagareh-uv, kiäh eteh, et ij taggaar mii lii tábáhtum, lah kuássin ovdil tábáhtum, mut taah láá tušáliih saavah. ¶ – Kale páácá, västidim. ¶ Kavrâs jorgáldâskiärdu ¶ Čuákkimist kieđâvuššii meid biodiversiteet tile. Huolâstuttee lii, ete biodiversiteet kiävhu ain, eromâšávt merâluándu já kooraalkáárguh. Čuákkimist tuhhiittii kyehti uđđâ vijđes arktâlii merâkuávlu merâluándus peeleest mávsulâš kuávlun. Mieldi láá jo ovdil nomâttum oovce Ruošâ kuávlučaasij mávsulâš kuávlu. ”Meerâi suojâlem eromâšávt arktâlii kuávlust lii merhâšittee mutâ hirmâd hástulâš šoŋŋâdâhnubástus, merâjieŋâ suddâm já aalmugijkoskâsii pooliitlii já ekonomâlii tile tááhust. Arktâlii merâluándu turvim lii eromâš merhâšittee maaŋgáid arktâlijd algâaalmugáid ja suojâlem kalgeh ovdediđ ain. Tot, maht taid mávsulijd merâkuávluid suojâleh, páácá čuávdimnáál puátteevuođâst”, Pertti Heikkuri já Nilla Tapiola uáiniv. ¶  juovlâstáálu Tutkâp lapsemááđu ¶ Suomâst láá aldasáid 200 000 jävrid. Iänááš uási tain láá cuáháseh, já tagareh jäävrih tyelvih heerkiht. Jäävrih lijgešaddeh , jis toid kolgeh pasâttâsčääsih já raavâdamnâseh piälduin já meeccijn. Javrijd šodâškyeteh ovdiist eenâb čäcišadoh, já ucebeh lááduh sättih šoddâđ ollásávt kiddâ. Lijgešoddâm jaavrijn čäcitiivreh já kyeleh killájeh happivááijuvvuođâst. ¶ Šovâtteijee mielâid leškij ¶ Stefanos ¶  puáhtá 1. Hydnum repandum – Vaaleaorakas – Kuovgissäggikuobâr U ¶ ČOOVDÂSÄÄNIH ¶ Áinoo, kote lâi hooteeliijâst mahtnii mielâmield, lâi Sofia: sun mottoom suujâ tiet lijkkui ijâstâllâđ hotellijn. Já taan tovváá sunjin lâi hävski tot, et Ester-uábbi oođij suin siämmáá loonjâst. Já lâihân taat sunjin vuosmuš kerdi Ester šoddâm maŋa, et peesâim ijâstâllâđ hotellist. ¶ 3. Ranska 1 825 ¶ – Muoi mätteen kal sárnuđ siijvoost, Myerji sovkkâl Maatin. ¶ – Muumistáálu mááláá eidu tääl ¶ Sämikielâ kirjekielâ ovdánmijn já sämisiärváduv kulttuurlâš moránem mield sämikirjálâšvuotâ aalgij ovdániđ 1970-lovo aalgâ rääjist. Kirjálâšvuođâst šoodâi vyehi kuvviđ ohtsâškode tuhhitmettum tiilijd já lädijduttemproosees vaikuttâsâid sämmilijd. ¶  kuhháá. -‐ Maassâd pajas ¶  väätih Aldemuš naabur sust lâi Mathus-äijih, kiän kuáti lâi nubebeln juhânjäälmi, jeđe lâi vala Uáđđivei riddoost ohtâ kuáti, moon asâttij Kuffa-nommâsâš almai perruinis. Eres ässeeh togo aldasijn iä lamaškin. ¶ Poccuid miärkkojeh jieijâs peljimerháin. Peljimerkkâ almoot omâsteijeevuođâ já suuvâ, moos poccuu omâsteijee kulá. Sämmilâš puásuituálust meerhâid adeleh suhâmerkkâvuáháduv mield. Jyehi suuvâst lii jieijâs merkkâlinjâš. Párnái peljimeerhah láá variaatioh puárásub, táválávt jo jáámmám hiäimulij meerhâin. Ađai puoh merkkâlinjáá meerhah sulâstitteh nubijdis. ¶ - Meid sämisiärváduvah jiejah kalgeh rooččâđ korrâsávt sämikielâi naanoodmân, páhudij Seurujärvi-Kari. Eenâb ko peeli maailm 7000 kielâst láá algâaalmugij kielah. Eenâbloho maailm uhkevuálásâš kielâin láá algâaalmugij kielah. ¶   Ulmen ubâ tooimâ ääigi lii lamaš nuorâi pargomarkkân- já škovliimân uuccâmkiärgusvuođâi pyeredem. Páájápargoost lii stuorrâ merhâšume helbâm estimist Aanaar kieldâst. Páájá lii adelâm máhđulâšvuođâ nuoráid, kiäi čođâldittum tâi koskâldum vuáđuškoovlâ, luvâttuv tâi áámmátlâš škovlim maŋasâš jotkâsoijim lii monnii suujâst pááccâm koskân, ääigi smiettâđ jieijâs jotkâtooimâid. Finnejum hárjánmeh sehe tiäđulâš oppâ palvâleh nuorâi jotkâeellim peerusthánnáá tast, maggaar škovlim tâi mon sorttâsâš paargon sij páájápaje maŋa ucâluveh. Nuuvtpa váldu-ulmen ij lahkin lamaš tot, et viestâdempáájá pyevtit viestâdemsyergi uáppeid tâi áámmátulmuid, veikâ motomij pehti suárgán sundášume páájápaje maŋa lii-uv tábáhtum. Nuorâi pargopáájá status lii merhâšâm tom, et masa puoh viestâdempááján paargon šoddâm ulmuuh láá vuossâmuu pargokoskâvuođâ älgidijn lamaš 17 - 25 -ihásiih. ¶ Nubbe anarâš kalender ¶    lii Hooteel Kollehovi ¶ 9. Juvduu ijjâ ¶ Koccáá juo viljâžâm Piäiváš juo vaarijd páštá kuđhiih juo kuodduužij mield ruotâdeh lode ruojâ jo peljijd vaaldij káálguh juo nuotijdis čihteh kálláh juo kiävuidis vuorkkiistileh párnááh juo sierâtávgáiguin sierih ¶ Puppâ lii liävtuttem já huolâstum. ¶ Kielâ já identiteet ¶ đulâš, pic tot váátá staatâ já kieldâi virgeomâháin prioristim já palvâlusâi vuáválâš ovdedem. ¶ – Kalehân must – mahtnii mana. ¶ Čuovâ jiešvuođah ¶ Jis tun njalmijnâd tubdâstâh, et Jeesus lii Hiärrá, já váimustâd oskoh, et Immeel lii ravkkâm suu jämimist, tun šoodah piäluštuđ . (KAT11/IM) ¶ Veikkoost lii vyehin čuávvuđ še sämipolitiik já sun lii čuávvum oppeet äigikyevdilâžžân šoddâm ILO 169-sopâmuš ovdánem já iätá, et Taažâst lii šiev tile, ko tobbeen sopâmuš lii jo ratifisistum. Sun tuumáá, et Suomâst-uv ličij jo äigi toohâđ miärádâs ko tot lii lamaš joođoost jo nuuvt kuhe. ¶ Čalluuh iä macâttuu, pic toh siäiluttuvvojeh Sämitige arkkâduvâst. Säämi párnáikulttuurkuávdáá ulmen lii toimâttiđ kirje čäällimkišto teevstâin ive 2010. Kirje kuvvim várás puáhtá čalluid lahteđ meiddei aartân suáppee čuovâkuuvijd tâi sárgusijd. Kiišton uáslisteeh pyehtih tevdiđ mieldičuávvoo love čallui almostitmân. Vuálá 18-ihásiih kalgeh pivdeđ huolâtteijee mietâmâš. ¶ Bulgaria G7 ¶ Sun Vuáđulaavâ 22 § mield almos väldi kalga turviđ vuáđuvuoigâdvuođâi já olmoošvuoigâdvuođâi olášum. Haldâttâs oovdânpyehtimist vuáđuvuoigâdvuođânjuolgâdusâi väldimist vuáđulaahân páhudeh, ete njuolgâdus ulâttiččij almos vääldi turvimkenigâsvuođâ aalmugijkoskâsâš sopâmušâin torvejum olmoošvuoigâdvuođáid. Aalmugijkoskâsij olmoošvuoigâdvuotsopâmušâi siskáldâs miärášuvá aalmugijkoskâsij kocceemorgaanij vuáháduvvâst. Haldâttâs oovdânpyehtimist mainâšeh eromâšávt aalmuglâš- já poolitlij vuoigâdvuođáid kyeskee almossopâmuš (KP-Sopâmuš) já Euroop olmoošvuoigâdvuotsopâmuš (HE 309/1993). ¶ tálvástâl kuáđist ● 1. ● čyeggee tuše talle ko atâštuvvoo ¶ Uccpárnáá Vuoli Ilmar ¶   O Hiärrá Immeel, mii almalâš Eeči. ¶ Stipendij jyehimist škovlâlijd: ¶ Sinettä škovlâ: Martta Alajärvi (tavesämikielâ) ¶ Ovdeláámainâšum vuáđuduvá vuáláčällee já Kontsas Maarku toohâm njuámmileeni njomâttemtilálâšvuođâi tarkkuumijd. Puoh kirjejum njomâttemkeerdih láá tábáhtum tme 22.45 – 24.00 koskâsii ääigi eereeb oovtâ, kuás njomâttem tábáhtui koskiijâ maŋa tme 00.15. Njomâttemtilálâšvuođâi kuvvim luhostui kyehtnubálov iijâ, mut ko čuovâ ij lamaš tuárvi, ijge kuvviittettee tarbâšân alda, ij kuvij tääsi lah puoh pyeremus. Kost njoomâtmeh láá tábáhtum uđágái šoddâm já tarkkum älgim koskâsii ääigi, ij lah tárkká tiäđust. Nabdemist kuittâg lii, et toh liččii tábáhtum, jis iä aaibâs siämmáá saajeest, te siämmáá saje aldasijn kuittâg. Uđâgááh láá šoddâm syeinimáánu pelimuddoost já tot čiälgá Oulu ollâopâttuv elleimuseon vuolgâttum kove vuáđuld. Algâaalgâst njuámmilist láá lamaš ucemustáá kulmâ uđâgáá suullân muádi hehtaar siste, mut ohtâ uđâgâš lammâšui, mon tiet tom ferttij lopâttiđ. Tađe ovdil tot kuittâg kovvejui já tuon kuvvimist lii lamaš tergâdis merhâšume njuámmil njomâttemääigi kukkoduv miäruštâlmist. Oulu Ollâopâttuv elleimuseo äššitobdeeh láá miäruštâllâm uđâgáá ahheen suullân viiđâst čiččâmân pirrâmpeivid. Kove väldimpeivi lâi 21.7.2005, nuuvt et uđâgááh láá šoddâm syeinimáánu pelimuddoost. Tarkkum älgidijn uđâgááh láin talle tuše kyehti, main rávhálub já loojeeb uđâgâš lappui 2.8.2005 vááijuv kuulmâokkosâžžân. Oohtânkiässun puáhtá vala páhudiđ, et tarkkumvuáláá njuámmileeni uđâgâštuššâm lii lamaš paijeel 60 %:d, jis uđâgááh lijjii tuše kulmâ. ¶ ...talle lappui ruopsis ivne! ¶ EUROOP UÁSSIN MAAILM ¶ Halijdim muštâliđ taam, tastko nubbe maainâs, mon lam čáállám taan loostân, meiddei muštâl škoovlâst, mut tot uáinu lii čuuvtij negatiivlub. Uáinám tehelâžžân tiäduttiđ tom, et veik sämipárnái uási ij lam áhtánâs syemmilâš škoovlâst, meiddei máttáátteijeeh tubdii jieijâs rooli mottoomnáál unohâssân. Taat lii lamaš täsitiädu uuccâm. ¶ 8. Cuábuivälli – Sinisuohaukka ( Circus cyaneus ) Porgemáánu ¶ Läđis Immeel, rähis almalâš Eeči. Mij tubdâstep tunjin sudoidân, moigijn lep ánsášâm vaijaad já ráŋgáštusâd. Keejâ ármugávt mijjân já adde mijjân sudoidân addâgâs rähis Algaad, mii Pestee Jeesus Kristus tiet. ¶ 2. Hárjuttâl haavij putestem já čoonnâm. ¶ Kuálhis fiärttupeeivi puáhtá niijtost uáiniđ piäivááloddáid , moi kirdemkovos lii tovgâdeijee já suájáh časkeh häärviht . Toh láá peivipiäivááloddááh . Peivipiäivááloddáin láá kubdâ , ivnáás suájáh já segis roppâ. Piäivááloddááh tobdeh šlajâkuoimijdis suájái iivne já kovosij vuáđuld . Motomij piäivááloddái suájái čalmekovosij uáivilin lii filliđ já suorgâttiđ vajalii. Maaŋgah lodeh poreh piäivááloddáid, já nuuvtpa piäivááloddááh syeijejeh-uv jieijâs luptiimáin suájái pajeoosijd vuástáluvâi. Salâsteijee ij älkkeht aaicâ suájái vyeliase tevkis iivne . ¶ Ellei eellimtooimah hiđásmuveh ¶ kolgâččij pyerediđ ucceeblovoi, meid lohomiärálávt ucemus ucceeblovoi, ovdâsteijei máhđulâšvuođâid vaikuttiđ tuođâlávt miärádâsrähtimprosessin; kolgâččij orniđ lasetorjuu ucceeblovoi juávkkuviestâdemniävvuid, eromâšávt ruošâ- já sämikielâláid viestâdemniävvuid, vâi áášánkullee ucceeblohokielâh liččii ääšimiäldásávt mieldi teddilum já šleđgâlâš juávkkuviestâdemniävvuin; kolgâččij lääcciđ haldâttâhân sierânâs vuáháduv, mon pargon ličij toollâđ ohtâvuođâ sämitiigán puoh sämmilijd kyeskee ašijguin já oohtânheiviittiđ čielgâ haldâttâs peleväldimij ovdedem sämmilij tááhust merhâšittee koččâmušâin; ¶ Pokka = Pokka ¶ 154 ¶ – Ahaa, tot eeđâi, – te muštájim! Love ihheed tassaaš lâi nuuvt korrâ puolâš, et puoh kuosah meeccis luoddânii kierrust madduu räi. ¶ pyeidiveepsist = rasvaevästä 172 ¶ Vuossâmuš škovlâokko moonâi já maht lâškin, te lávurduv ij puáttâmgin kihheen viežžâđ muu pááikán já kiergânim-uv jo huolâstuuškyettiđ ton ääšist. Lâš-uv lamaš škoovlâ majemuu luokast vala talle Juhháán Ant Haansâ Uulá, vâi jo-uv sun-uv lâi peessâm škoovlâst meddâl. Poottim kuittâg tiettiđ, et pesâččim suu fáárust Tuurunjaargân já tast oovdâs iäláččij mii perrust kiinii viežžâmin muu maasâd. Na tothân kale heivij munjin pyereest. Nuuvtpa mij vuolgijm škoovlâ nuuhâm maŋa oovtfááru Tuurunjaargân. Haansâ Uulá, kiän stelligist čokkájim mun, Juhháán Ant Haansâ Kirsti, kiän stellig alne čokkái uábbis Laila já Juhháán Ant Maati Avni, kiän stelligist čokkái oppeet Aila, suu uábbi. Vala lâi Haansâ Lea miiguin oovtfááru, mut jiem mušte, kiän sáátust sungis čokkái. Lâš-uv lamaš kiinii tuurukuoškâlijn. Sun lâi siämmáá luokast ko mun. Tuurunjaargân puáttim maŋa moonnim tievst rist'iännám Ááná luus, kiän niedah láin Avni já Aila. Sunnust nuorâb lâi vala Arvo, kote ij lam talle vala škoovlâst. Ánná lâi Samlii Kaabi nieidâ já šoddâm Kossenâmist, veikkâ tom ääši jiem tievst vala talle tiättâm. ¶ Ive 1990 šoddâm eidusâš palvâlusânlavkkimihe lii 2010 já váldu-uási palvâlusânlavkkimuási lii uđđâivemáánu . Koččomijn tiävdojeh kuittâg 1989 šoddâm rijjâ pááccâm ive 2009 uđđâivemáánu já syeimáánu loppâsajeh. Opâidis iäskán 2010 čoovčâ maŋa lopâtteijeid tâi tast ovdâskulij juátkeid lii väridum palvâlus- lavkkimihe 2011 . Tärhis palvâlusânlavkkimiveh láá Varusmies 2008 -kirjáást. ¶ 1. Merkkii äigiliinján, kuás rávásmâmahe táválávt álgá. ¶ 4. Kyele tergâdumoseh ááicuh láá sijđosärgisáiccu já uáinimáiccu. ¶ - Staatârääđi olášut luándu maaŋgâhámásâšvuođâ suojâlem já pištee kevttim ohtâvuođâst almossopâmušâst já ton miärádâsâin kirjettum algâaalmugij ärbivuáválii tiätun kyeskee linjiimijd já tiädut Suomâ máhđulâšvuođâid toimâđ oovdâstjotten aalmugijkoskâsii siärváduvvâst artikla 8(j) olášutmist. ¶ Merâkuáskim lii pessimääigi ulguubeln viehâ joskâd, mut pessimääigi eromâšávt piervâl aldasijn ton táválumos jienâ lii čuhâlis korrâ jienâkuálus, “kli kli kli kli...” , mii sulâstit váháš kierrâš reeviirhuikkâs. Orásijn lii čuovâdub jienâ ko niŋálâsâin. Merâkuáskimij váruttâsjienâ lii mottoom verd jieŋâlub, viehâ korrâ já spuákkájeijee “klek” . Piervâl aldasijn tot váruttâl čuhâ njurgâsáin tâi vyeligis ruŋkkâsáin. ¶ kehnittemeh = avuttomat, avuttomia 122 ¶ Čuákánkiäsu ¶ Natura 2000 -viärmádâhân jurdâččum kolgee časij vijđoduvâin maaŋgah láá kuoškâisuojâlemlaavâ mield suojâlum vyeimilájádâshuksiimist. Luánduhaamij suojâlemmittomereh turvâstuvvojeh vala lasseen čäcilaavâ lopeoornigáin. Puáhtá sierânâs sooppâđ luándusuojâlemvirgeomahái já eennâmkuávlui omasteijei koskâvuođâst čácáduv luándulâšvuođâ lasseetmân čyeccee tooimâin, tegu juvvâ luánduekonomâlâš orniimist. ¶ Puohnâssân ulmuuh já lájádâsah láá 414, já ko lágádâsâid, moh láá 23, keeppid meereest, te pargei lopâlâš meerrin páácá 391, já tot kale kovvee, mon stuorrâ pargoost täst lii lámáš saahâ. Ij lah iimâš, et museoviäsu lii puáttâm mäksiđ 30 miljovn märkkid. Tien siämmáá lohomeereest láá tievst fáárust tagareh-uv, kiäh láá kuvvim, teikkâ skeŋkkim čuovâkuuvijd já sii lohomeeri lii-uv viehâ styeres, tegu luvâttâlmist lii uánimist. ¶ Moh ohoh láá čuovâdumoseh? Mitkä viikot ovat valoisimpia? ¶ 5. Kyeđe puttâl mottoom ááigán visteliegâsvuotân. ¶ Juuli iätá: “Manneen vain uáđđáđ.” .z..z..z..z. ¶ Korŋiittâhaajâ = Korretoja ¶ (b) oovdânpyehtee taiđuuh; ¶ 7. Uhkevuálásâš. ¶   miinii, 256 ¶ Iäččâm lâi čiehâm evakkon vyelgidijn kárbá toos mottoom skierâsân. Ko sun viežâi tom te peesâim suuhâđ. Pargottisvuotâ ij lam, juáhâžân lâi pargo. Kuusân koolgâi finniđ suoinijd. Kieddi mii lâi togo poldum tuve pirrâ, ij lam meendu viijđes, kaartâim suánjuid še nijtteđ lasseen kiedi suoiniijd. Toh tiiŋgâh maid iäččâm lâi čiehâm suollui já miäcân lijjii siäilum. Tuše ohtâ vyeijimkerris lâi lappum, mutâ tot-uv kavnui Anarist. ¶ 3. Samuel Samuelsson (Saammâl Saammâlkandâ, š. 1684) kandâ Per (Piättâr) jaamij vihuripuákun 20-ihásâžžân. Kandâ Abram (Áábárâm) varrij viiđâ párnáá perruinis Taažân ive 1785 maŋa. Nieidâ Brita (Riijtá) lâi najâhánnáá. Samuel (Saammâl, š. 1728) puárásumos nieidâ Ingrid (Iŋgá) já kandâ Abraham (Áábrâm) varrijn ive 1808 perruinis Taažân. Nuorâmus Samuel (Saammâl, š.1771) uážui kálguinis Agneta Kuuvain nieidâ já kyehti kaandâ, main puárásumos še 1) Samuel (Saammâl, š. 1804) vuáđudij Aanaarjuuhân Iivana-nommâsâš táálu. Suu áinoo párnáá Samuel (Saammâl, š.1833) já Maria Aikio 10 párnáást šoddii Aanaarjuuvâ Saijetseh. ¶ njuolâiguin tiivre tobdomeerhâid kován . ¶ c) ulguupiälááš šovâttem. ¶ Tääl mij tuáivup: ¶ Sämitige toimâohjelm já ekonomiavuávám 2012 – 2015 ¶ BRACE FOR IMPACT!!!!! BRACE FOR IMPACT!!!!! BRACE FOR IMPACT!!!!! jna. ¶ Nubbe siämmáá epitáválâš áámmát lii kanavahovdâ . Kaamâsist šaddaaš já Kaamâsist, Anarist, sehe Avelist škovlâidis jottáám Maati Ááná Erjá (Erja Morottaja) ucâlui uápuidis maŋa olgoenâmáid. Tobbeen sun lii porgâm eres lasseen kibbuccist (Israelist) käävci mánuppaijeed. Olgoeennâm mätkimohe maŋa Erja maacâi Suomân uáivikaavpugkuávlun, kost sun joođhij opâidis. Opâidis maŋa sun lii lamaš toimâtteijen maŋgâ ive. Lostâpargoos lasseen sun lii uástám Nelonen:n ohjelmijd olgoenâmijn. Ive 2005 sun väljejui Music TV kanavahovdân. ¶ - Ššt, Heikkâ eeđâi já cummâlij Ááná konnjâlijd meddâl. Muoihân kalgeen navdâšiđ já leđe kijttevááh tast, mii munnust tääl lii. Iän koolgâ tääl jurdâččiđ puátteevuođâ iänge tomgin, mii lii munnuu elimist moonnâm äigi. Iänge tom, mii ulmuu elimist sáttá moonnâđ puástud. Toi huolâi äigi ij lah tääl. Munnust lii tääl kyeimi kuáimán. ¶ 2. a) Kost ohtim tábáhtuvá? b) Maid ohtiimist taarbâš? ¶ Kaamâsist~lâi postâhoittájeijee, kii hyeneeht maatij suomâkielâ, ko lâi ruátálâš. Satâččij eeji. Ij eergi uážu jieŋâ oolâ. Moonâi olgoláá já keesij viehâruš eergi. Ergi njuškij eeji paaldân já koččáin kuohtuuh. Tast lâi koččâmuš, maht peessâđ meddâl – virde teedij jieŋâ vuál. Nuuvt ergi jurgâlâđâi rido vuást, vuojâi já keesij eeji já ko peesâi eenâmân, te vala keesij nuuvt kuhháá, ko ergi peesâi eenâmân. Tast eeči jurgâlâđâi maasâd táálun. Kolmâ ijjâ lâi, pihtâseh lijjii jiäŋŋum pajalân. Tast kuškâlâđâi já iđedist ko poođij pááikán, toho lâi šoddâm alge. ¶  mon Laapi IPI-kuávdáá ráđádâllâmkodde ¶ Sämikielâ máttááttâs já ton ovdedem kolgâččij pargojuávhu mielâst toohâđ máhđulâžžân viijđedmáin tááláá ääigi sämikuávlu kyeskee sämimáttááttâs ruttâdem ubâ enâmân. Tot lehâstičij maađij máttááttâs fastân tohâmân, oovdedmân já ton sajattuv luptiimân. Sämikuávlu kyeskee ruttâdemnjuolgâdus máttááttâs já kulttuurtooimâ ruttâdmist adelum laavâst torvee škovlim uárnejeijeid staatâtorjuu, mii västid suullân 100-prooseentlávt máttááttâsâst šaddee máttáátteijei pälkkikoloid. ¶ Marokko D9 ¶ Orostim toos kogo lijjim ¶ Lädisäplig iälust piälduin já meeccist. Tälviv tot puáhtá aassâđ aaitijn já tuuváážijn. Lädisäplig liihâd iho. Tot porá siemânijd já heđâlmijd . Ko lädisäpligeh viettih peeivijd jieijâs kuáđist , te taid uáiná harvii , veikkâ toh láá pááihui uáli táváliih . ¶ Ko šluubbukuáivih láá 5-6 okkosiih, toi monnjâjyelgih šodâškyeteh. Forgâ ovdánškyeteh meiddei ovdâjyelgih. Suoksâpaje loopâkeččin suovđij sajan ovdáneh kiäppáh já peeccih láppoo. Ko kyevtist kuulmâ mánuppajan pištee hämimolsom lii nuuhâm, ollásávt ovdánâm cuábui lii tuše muádi seenti kukkosâš. ¶ kuávlu ¶ Uáivikaavpug: Maseru ¶ Raippaluoto A4 ¶ ”Munjin lii adelum puoh väldi almeest já eennâm alne. Moonnâđ já toohâđ puoh aalmugijd muu máttááttâspárnážin: kästiđ sii Eeji já Alge já Pase Vuoiŋâ noomân já máttááttiđ sii toollâđ puoh taid pákkumijd, maid mun lam adelâm tijjân. Já mun lam tiiguin puoh peeivijd maailm loopâ räi.” ¶ Helsigist 28.10. toollum čuákkimist oovdânpuohtui sämitige toimâ škovlimpolitiik syergist já oppâmateriaal rähten. Škovlimčällee Ulla Aikio-Puoskari mainâstij el., ete sämitigge čuávu máttááttâs rähtimáin ihásávt sämimáttááttâs lovottuvâid, almoost máhđulâšvuođâi mield máttááttâsraportijd, uárnee ihásávt Nuorâ Kulttuur -tábáhtusân lohtâseijee säminuorâi taaiđâtábáhtus já almostit sämikulttuurist tieđetteijee materiaal škoovlâi várás ( Oktavuohta -nettilostâ ). Lasseen sämitigge iššeed máhđulâšvuođâi mield vanhimijd, virgeomâhâid já škovlim uárnejeijeid sämimáttááttâsân lohtâseijee aašijn já juáhá ihásávt stipendijd sämikielâ uáppeid. ¶ tegu kiinii ličij kuoskâttâm ¶ Porgemáánu loopâbeln addelii miärádâs, ete meccitáálui ässeid kalgeh sirdeđ Njellimân. Uula Morottaja lâi talle postâalmajin já tom säne talle puovtij. Sun lâi kolgâđ eelliđ Kondosiijäävrist-uv mutâ ij sun innâg tohon kiergânâm saavâ tuálvuđ, ko aalgij tävirij suvdem Seve- já Äittisuolluu aittijd. Já maid iä suolluid tuálvum, te čiehhii aldasáid miäcán. ¶  lii   amnâssaanij Eennâmamnâsij, čunnuu, čievrâ tâi källeekeđgiamnâs väldim lii suojâlemmittomerij vuástásâš. Vijđoduvâi meccituálukevttim puáhta ton saajeest jotkuđ ovdii náálá meccilaavâ mield jis tot ij lah ruossâlâs šlaajâi eellimpirrâsij suojâlemmittomerijgijn. Huksimmähđulâšvuodâ kalga jyehitov sierânâs kuorâttâllâđ. ¶ Sämiääših šaddeh leđe uáinusist haldâttâsohjelm olášutmist vijđásubbooht-uv. Haldâttâs ráhtá ¶ Kotka 182 ¶ – Sieidi , ¶ Ij lamaš innig enni iššeedmin muu tävirij skappuumist já ferttijm-uv Ailâ-Vábboin hundâruššâđ, maid váldáččim Ucjuuhân fáárun. Meid Juhháán-Uulá valjij olssis maidnii pivtâstävirijd fáárun já ko munnuu puoh tiiŋgah lijjii čuákist, te nutkâláim taid viljân reepun. Tast ij puáttám nuuvtkin lussâd já vooijim pyereest-uv toollâđ reepu selgistân, ko vuolgijm mottoom iiđeedpeeivi Ucjuv kulij. Veikkâ tääl mattim-uv vyeijiđ pyeráin, te liijká vuolgijm ovttáin pyeráin joton. Táálust ko lijjii tuše kyehti pyerá já eeči tarbâšičij jieijâs pyerá maađijpargoost jođedijnis Ucjuv maađij alne. ¶ 24a čiehâkappeer ¶ Olgos puállááttui stuorrâ tullâ, mii puolij ubâ iijâ. ¶ Vuáču škovlâ: Sunna Nikodemus (tavesämikielâ) ¶ –~Mudoi tuše, ama sun vissâ ličij halijdâm orniđ iveaaigij čuákkim, västidij kierâš. ¶ 8. SÄÄMI AARÂHŠODDÂDEM OVDEDEM ¶ Belgia ¶ Haparanda D2 ¶   99870 AANAAR ¶  čuávvuvâš Marttin keččâl jotteeđ nuuvt siijvost et ij čievčâst oovtâgin keđgipitá pálgá alne. Ko sun piäsá ääiti kuuvl, sun álgá tutkâđ pirrâs. Sun uáiná paađijd hiäŋgáámin spijkkárist já muáddi viermi. ¶ Taan ohtâvuođâst Suomâ sämitigge ocá ¶ Muumileehi lii merâäävi riddoost já meerâst láá suámáliih suolluuh. Taid Muumieeči halijdij peessâđ tutkâđ. Mottoom mučis iiđeed meerâ sálttáás haajâ poođij Muumitáálun. Muumieeči tuubdâi tom, já tállân suu mielâst oroškuođij, et sust lii aaibâs pággu vyelgiđ purjâstiđ kuhás äpimeerâ oolâ. Sun kočoi puoh Muumitáálu ässeid čuákán já almottij: ¶ Sahhiittâllâm ¶ Aanaar ¶ Juh 19:13-37 ¶ - Luhhoost ij lah enni tääl uáinimin! Ánná šuáhkádij. ¶ – Na tallehân munjin lii pyeri, jis tij tuálvuvetteđ muu hiivsigân, Ákku lâi irâttâm. ¶ piälduviola ¶ 2. Staatah olášuteh algâaalmugijguin ráđádâlmáin já oovtâstpargoost toimâmáin sierânâstooimâid, moiguin suojâluvvojeh algâaalmugij párnááh ekonomâlii ávhástâlmist já pargoost, mii puáhtá leđe párnážân varâlâš tâi hemâdiđ suu škovlim tâi häittidiđ párnáá tiervâsvuođâ tâi rumâšâlâš, jiegâlâš, vuoiŋâlâš, mooraallâš tâi sosiaallâš ovdánem, väldimáin vuotân tai párnái eromâš háváduvvâsvuođâ já škovlim merhâšume sii kiävrumân. ¶ Vuávámkuávlust já ton aldasijn láá merhâšittees luánduáárvuh. Haahâ ij kuittâg vijđesvuođâs, sajaduvâs já luándus keežild toovvât merhâšittee nubástusâid kuávlu luánduárvoid. ¶   veerstân. Spiekâstmist huolâhánnáá jurgâlus lii viehâ sänitärhis jurgâlus sehe luándulâš ¶ mikielâ njálmálâš já kirjálâš mättim, tulkkâpalvâlusâi tääsi já keellijdvâšvuotâ, pargei sämikielâ ¶ Kielâtoimâttâh koordinist jurgâlemtooimâ já tagarijn tábáhtusâin, main kielitoimâttuv jurgâlemtile pokkâšuvá, stivrejuvvoo tiilájeijee väldiđ ohtâvuođâ freelance-jurgâleijeid. Kielâtoimâttâh tuálá luvâttâllâm tain sämikielâ jurgâleijein já tuulhâin, kiäh láá adelâm love ohtâvuođâtiäđuidis almostmitmân. Sii ohvuođâtiäđuh kávnojeh meiddei Sämitige päikkisiijđoin čujottâsâst www.samediggi.fi – Dokumeentah – Jurgâleijeeh já tuulhah. ¶ Nubbe kuobâr, mii lii lamaš tobdos já moos lii lamaš nommâ-uv, lii stáálupurssâ (Bovista nigrescens, puáris paldâlâsnommâ Lycoperdon bovista) , mii lii suomâkielân nurmimaamuna . Taan kuobbârân kávnojeh eenâb-uv noomah: stáálujávvusekkâ , stálukuobâr , stálukáálgu kunnâsekkâ , spappâ ~ spabbâ , kieddispabbâ , pođgee , suovâkuobâr , arvekuobâr já arvespabbâ . ¶ Sämitigge lii eromâš huolâstum raasistlii, puástu tiäđuid sirdee já stereotypiaid läččee já paijeentuállee almos savâstâlmist. Táin lii eromâš negatiivlâš vaikuttâs sänirijjâvuotân, párnái já nuorâi identiteetân já tuostâmvuotân uásálistiđ ohtsij aašij oovdedmân. ¶ Simmáán Piättâr 154-155,158,180,182-183,202, 204, 208, 211, 220, 225-226,228,230-231,252 ¶ suollust. ¶ – Ijhân kihheen oopâ vuossâmuin kerdijn luisteliđ ege vala nubbijngin kerdijn, enni iätá. ¶ Gyromitra infula ¶ Staatârääđi riehtikansler já ovdâskode riehtiäššialmai kocceev president, haldâttâs já tuámustoovlijd sehe staatâ já kieldâi tooimâ laavâmiäldásâšvuođâ. Kuohtuuh čuávvuv meid vuáđuvuoigâdvuođâi já olmoošvuoigâdvuođâi olášume. ¶ Okko ton päärti maŋa kolgaim muoi uábbi-Kaarijn vyelgiđ Rivdul škoovlân. Uáivistân tot häävi ij lam vala savvaam aaibâs kiddâ, mutâ puttânem kale lâi jo luáštâm já pyereest puárrânmin. Jiem lijjii halidiđ vyelgiđ tohon Rivdul škoovlân, must liččii lámáš mielâsuboh homáh pääihist. ¶ b) Moh raavâdamnâseh šaddeh ohtiimist? ¶ Uáivikaavpug: Vaduz ¶ Akwé: Kon -pargojuávkku ¶ Laapi läänihaldâttâs 1995 ¶ Škovlaháldáttas 1989 ¶ Lasetiäđuid pargoost addel má. haldâttâhhovdâ Pia Ruotsala puh. 010 839 3106.Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi ¶ Fillim ¶ Tanganjikajävri . . . 80 ¶ Muu hobby ¶ 7. Tarkkuu fiijnâstellisruuváin. ¶ Ákku sivnádâlškuođij: ¶ Vällipesjuuvâš LL.1978 Haukkapesäoja Viestâr-Aanaar: Uccâ juuvâš. Irrájävri Kakšâmjävri. ¶ lasseen tot västid GNT teevstâ dynaamisávt/funktionaallávt siämmáánáálá ko KR92. ¶ "Ij tot häittid, västidij jienâ. Tuše lehâstah laasâ já mun adelâm tunjin oovtâ omena." ¶ TAVE-ENÂMEH JÁ BALTIA ¶ Anarâškielâsâš versio tekstâ nuávdit taan ohtâvuođâst GNT teevstâ: kreikâkielâ ¶ Ko váldoo vuotân haldâttâs áigumuš ratifisistiđ ILO almossopâmuš nr 169 kolgâččij riemmâđ jotelis toimáid, moiguin piejih joton orostâm ráđádâlmijd sämikuávlu eennâmvuoigâdvuođâin já algâtteh uđđâsist konstruktiivlâš vuárusavâstâllâm sämitiggijn, vâi áášán kullee vuoigâdvuođâlâš epivisesvuotâ šadda čuávduđ; ¶ Čievččájávri * Kj. Kuáđhu Čievčâjävri . ¶ 2. Ánnámáret Ensemble ¶ Mutâ iä tuše enâmeh lah váráliih. Maaŋgah piäđuh já kozzâlodeh poreh koddesäpligijd. Ollâgâsâst ááimust sodâstâl säpligvälli. Tast láá niälgum čiivgah päähtikuárvist. Jievjâskyelfi-uv kiirdáš valmâšin čuolâstiđ ohtuunis koddesäplig. Puoidâ meid iiđeest juovâ siste vyerdiđ koddesäpligijd. Riemnjis njunniistâl mon kuávlust koddesäpligij njaalgâ haajâ puátá. ¶ Uuccâmluámáttuvah täst ¶  sämikielâst nješši, njeeši = kosteikko ¶ 57 ¶ – Na ij lah komme kale, Ante smietâi já keejâi, maht Elmer jođeškuođij pihtâsijgijn piijgás maajeeld. ¶ tiäđáttâsâst láá ennuv tábáhtusân kulleeh tiäđuh, já tondiet tuáivun, ete luhâvetteđ ton huolâlávt. ¶ pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. Virge toimâsaje lii säämi kulttuurkuávdáá Sajosist. Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 15.11.2015 tme 16.00 räi čujottâssáin Sajos, 99870 Aanaar teikâ šleđgâpostáin čujottâsân info@samediggi.fi . Lasetiäđuid addel saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio , tel. +358(0)50 3001780. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ päikkisiijđoinis www.samediggi.fi Anarist 15.10.2015 ¶ čunoitokko ¶ Sarajevo F7 ¶ meriáigásii já olespiäiválii virgekoskâvuotân 2-3 mánuppaje ááigán 1.6.2015 rääjist. Pargoh lohtâseh eres lasseen säämi kielâlaahân já eres pargoid, moh väätih sämikielâ äššitobdeevuođâ. Siäđusvuáđuslâš tohálâšvuođâvátámâššân lii pargo vaattâm škovlim já šiev sämikielâ njálmálâš já kirjálâš táiđu. Pargo miänástuvvee tipšom išedeh šiev atk-tááiđuh sehe nahcâ porgâđ jiešráđálávt já jiečânâs. Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi V/III-I mield, vuáđupälkki 2043,27 – 2341,01 eurod/mp. Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. Ucâmušâid kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 26.5.2015 tme 16. räi čujottâssáin Saamelaiskulttuurikeskus Sajos, 99870 Aanaar. Lasetiäđuid pargoost addel kielâtorvočällee Siiri Jomppanen puh. 010 839 3111. Sämitiigán puáhtá uápásmuđ internetčujottâsâst www.samediggi.fi ¶ Peetij Neeti: ¶ Lah sirdâšuumin elimistâd uđđâ já tehálâš muudon ađai rávásmâmahan. Rávásmâmave älgim lii uáli individuaallâš. Motomijn nieidâin tot sáttá älgiđ jo love ihásâžžân, mut motomijn vuossâmuuh meerhah oinuuškyeteh talle, ko sij láá tiävdám vittânubáloh ihheed. Kaandâin rávásmâmahe álgá táválávt ive tâi muáddi ive maŋeláá ko nieidâin. ¶ Sämitige puhelinnummeer lii kiddâ 22.12.2015 – 7.1.2015. Ohtâvuođâväldimeh sämitige pargei njuálgu numeráid, moh kávnojeh čujottâsâst www.samediggi.fi > Ohtâvuođâtiäđuh > Pargojuávkku ¶ Anarâškielâst sunjin lii lamaš hirmâd stuorrâ ilo já ävkki, et masa jyehi peeivi sust lii lamaš tilalâšvuođâ kevttiđ sämikielâ. Sun haalijd-uv kijtteđ váimulávt puohâid sárnumskipárijd kiäh láá išedâm suu maaŋgânáál. Jieijâs mielâst suu anarâškielâ ij lah vala meendugin nanos já tane lii-uv tehálâš, et puoh savâstâllâmtilálâšvuođâid sun piäsá kevttiđ aktiivlávt ävkkin. Luhhoost sust láá ennuv sárnumskipáreh, sun čaalâš tyellitälli reeivâid facebook peht Säämi Mecci- já Luándusiijđoin, main sun muštâl uđđâsijd säämi luándust. Sun halidičij eenâb kevttiđ almolávt anarâskielâ, mut sun nabda jieijâs lemin vala hirmâd ärgi čälimist, ko ain lii palo et feeilah kávnojeh. ¶  já » ¶ Ucjuvliih Čieski-Niijlâs, Aandi Pier Uulá já Leibi-Heikkâ luoštii Čivtjuuvâst čurruu já vuolgii tuálvuđ Ucjuuhân. Uulá lâi laiđiisteijen, Niijlâs lâi vyejeetmin já Leibi-Heikkâ lâi ráiđulâžžân. Sij juttii Samudjäävri peht Juullâmjäävri paijeel Pecikkân. Monnii kooskâst Čieski-Niijlâs čyervee Aandi Pier Uulán, et “keejâba tyeid poccuid” . Sii čurrui lijjii mostâm vieres poccuuh. Sij ko kejâdii, te huámášii, et tot lii ijjávrálij pygálysčuurâ, teikâ kuittâg tast pittá. Uulá eeđâi, et ijhân sun lam tađe eenâb keččâmin, tuše kiälluergijn čuoigâi, ko laiđiistij. Sij orostii Peccik tuve kuuvl. Mut ráiđulâš ij iđe, ij oinuu ige kulluu. Kähvimielâ-uv jo ličij almain, ko ubâ peeivi láá jottáám čurruin, mut ko puoh evviseh láá ráiđulii fáárust. Toos kuittâg orostii. Mut te sattui puáttiđ Maarit Ivváár toos, kiäst lâi kähvivuáššus vuosâ iätán. Káhvástâllâđ jo pessii. Nahan te puátá viijmâg Leibi-Heikkâ-uv. Tot lâi mahtnii čájádâm já lâi puástu jođáttuv mield vuálgâm. Toinhân viäruipoccuuh-uv lijjii puáhtâm čuávvuđ sii čurruu já mostâđ. Na, evvis kuittâg poođij. Tast ko lijjii orroodmin, mottoom ääigi keččin cävittij Káájá-Heikkâ tupán. Ij lah kal uáli pyerimielâst. Viehânáál lii iäddum. Na tast arvâliddii, et maht taid kalga rätkiđ. Heikkâ iävtuttij, et jis piejâččij Peccik ááiđán, mut ko poccuuh lijjii jo lamaš maŋgâ peeivi ääiđist, já Peccik äiđi lâi njeđgum, te iä liijká pieijâm tohon ege mudoigin álgâm rätkiđ. Heikkâ tiiptij poccuid moonnâđ Ucjuv pel. Ferttij lyettiđ, et toh motomin puátih maasâd jieijâs palgâsân. Tast ucjuvliih tiäđust monnii ain ovdâskulij jieijâs enâmáid. ¶ SáFá2- proojeekt nuorttâlâškielâ kielâjuávus ¶ 3. Smietâ, moin aašijn puávtáččih onne kijtteđ ustevâd, máttáátteijed tâi perruujesânijdâd. ¶ Taat siämmáš almai seervâi vala Kypros palvâlus maŋa Ian Smith pälkkisuátiviehân Afrik Rhodesian vaarâ 1967, kost sun lostâtiäđui mield kuudij viehâ ennuv čapis ulmuid, et tiätulágán näli-iäruttâllâm politiik ličij olášum. Na täälhân mij tiäđust-uv tiettip, maht ääšist lii keevvâm, mut talle tot ij lamaš aaibâs čielgâ äšši ubâ ton politiik hárjutteijeid, ige totkin, maht tast vala kevâččij. ¶  leijee Barentsmeerâ E1 ¶ Šoddim Ucjuuvâst olesave räi. Párnážin juuttim eeji fáárust nuuvt puásuipargoin ko sämitige čuákkimijn-uv. Monnii suujâst jiem kuittâg kuássin sárnum iäčán sämikielâ, jiemge riävtui iärásáidgin. Pajetääsist lopâttim jotemist pygálusääiđist-uv. Ko värrejim Oulun, te jiem sárnum oles ihán kiässán sämikielâ. Ko poottim Ucjuuhân maassâd, te pargo sämikielâlii peivikiäjust iäláskitij kuittâg jotelávt sämikielâ. Maŋeláá macâdim kuuloold meid puásuituálun. ¶ Mesak 122-123 ¶ 22. Saavaan lii tegu stuorrâ elleikärdi . . . . . . . . . . 88 ¶ Keđgimokke Kivimutka Kiäptuveist, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ Lyemekeesih iä lah siämmáálágáneh jyehi ive já luámánij miärán vaikutteh-uv tejâdâsâi ađai lyemekukái liäđđumääigi šooŋah. Fiijnâ arveh iä pilledâm šado, mut jis oorvij čuuvtij, čuormâstij tâi lijjii čuáskimeh, te luámáneh iä kale šoddâm. Taan-uv keesi oroi lyemešaddo lemin aaibâs táválâš - ij nuuvt hirmâd hyeni, mut ij aldagin nuuvt pyeri ko keessiv 1955, kuás tuálvuim Kárášjuuhân aainâs 300 kiilud luámánijd. Nuuvtpa ko luámáneh lijjii liitijn, te oppeet lâi Kárášjuv reisu oovdâst. Ovdii vyevi mield čovčjávráliih lijjii viešidâm luámánijdis Pavlus Nuuvdibel, kost toh loptejuvvojii Hihnala Jaska kyermiauto lava ool Kárášjuuhân tuálvum várás já kosseennâmliihkis lijjii fievridâm luámánijdis Kosseennâm luoddâratkuuttâhân, kost toh ožžuu sáátu Taažân. Lijjim moddii lamaš tien lyemevyebdimreeisust mieldi, ko talle peesâi eelliđ Taažâst, mut taan tove jiem šoddâm vyelgiđ fáárun. Lyemevyebdimreeisun vuolgijn muu perruu uásild Ailâ-uábbám já Jussi-viljâm. ¶ Munejienâstemauto kiäinu já äigitavlu: ¶ - Jo-uv lah kiärgus? Pesseen vyeijiliđ. ¶ Kunnijâttep ulmuu vuoigâdvuođâ leđe ereslágán ¶ Anarâšâi identiteet iärut sii syemmilij lasseen meid eres-uv sämmilijn, tave- já nuorttâsämmilijn, veikkâ sij iänááš identifististeh-uv jieijâs sämmiláid. Jieijâs juávhu meerhah láá aainâs-uv kielâ, aassâmkuávlu, suhâtiäđulâšvuotâ já káárvuh. ¶ Loođâs lii kyevti täävti koskâsâš lohtâ, mii ¶ Tiälhu já Neppir mätki Anarân čohčâmarkkânân ¶  Seeŋgâ Saijoos taiđuuh ¶ 5 dl nisujáávuh ¶ njunijnis suu kietân. ¶ Fakkist lâi eŋgâl pirrâ stuorrâ eŋgâljuávkku, kiäh lávlumáin rämidii Immeel. ¶ - Lii-uv tobbeen miinii eeđijd? koijâdij dooseent. ¶ 3. Sämitiigán kalga sirdeđ sämikuávlu eennâmkodde-ohjelm rähtim sehe škovlim, luán-duriggoduvâi, pirrâs já jotoluv muneldistem- já vuávámpargoid. ¶ Ovdedempeeivi ääigi savastâllâp sämikielâlii oppâmateriaalpyevtittem tááláá tiileest já puátteevuođâ visioin. Maid hástusijd digitaallâš oppâmateriaalpyevtittem já máttááttâsvuáváámij uđâsmittem pyehtih sämikielâlii oppâmateriaalpyevtitmân? Kuullâp Kustannusosakeyhtiö Otava kuástidemhoovdâ Mervi Korhos sahâvuáru digitaallii oppâmateriaalpyevtitmist já sahâvuáruid sämitige jieijâs oppâmateriaalpargoost. Tilálâšvuođâ puáhtá čuávvuđ reaalääigi stream-vuolgâttâssân internet peht teikâ puáhtá puáttiđ pääihi alne (váátá almottâttâm!). Almottâtmeh 13.9.2014 tme 16.00 räi: irmeli.moilanen (at) samediggi.fi Lasetiäđuh: Hannu Kangasniemi, hannu.kangasniemi (at) samediggi.fi, puh. 010 839 3115 ¶ Lukkár Eino keejâi munjin fasteht já eeđâi: ¶ 30.000 kr 22.000 kr 30.000 kr 21.000 kr 17.000 kr ¶ ihásávt Norrbotten läänihaldâttâs pehti. Lasseen sämitigge oovded sämikielâ tooimâid 216 000 eu ¶  > Mun Must lâi ohtâ äšši, mii čuuvtij väividij, já eskin tääl tuostim ruokkâdávt tom koijâdiđ. Ovdil lâi čielgâs, et škovlâmáttáátteijee sáárnui suomâkielâ. Must kale lijjii “sämikielâ” tiijmeh Njuárgámist, mut ko toh lijjii pajekielâ tiijmeh já karttim vala eenikielâlijgijn siämmáá juávkun, vajedim taid tiijmijd nuuvt čuuvtij, et joskim tobbeen jotemist. Must lâi kale šiev sämikielâ máttáátteijee mut mun jiem lamaš ton tove olmâ tääsi uáppee. Mut tääl muu tiätuäŋgirvuotâ vuoitij: várugávt, vuossâmuu keerdi, koijâdim taan máttáátteijest, moin naalijn sun máttá sämikielâ – vâi máttá-uv ollágin. Jiem tiättám, maggaar vástádâs kolgim vyerdiđ. ¶  Heeihâst. Kost Suomâ ulmuin lii meccikuávlukompleks. Ige iimâškin. Uáináh ij taarbâš kukkengin ige kuhháágin Suoma rajij ulguupeln jotteeđ, ko vuámmáš, et iä olgoenâmijn tieđe Suomâst maiden, suomâkielâ ij kihheen addii. Sämmiliih-uv láá maailmist tobdosuboh. Ko must olgoenâmijn kiinii koijâd et mon enâmist mun lam puáttâm, te mun laaviim-uv västidiđ et Säämienâmist. ¶ Elleeh iä kääski suu. ¶ Veikko smiättá puudâ já ciälkká tastoo jieijâs tiervuođâid nuorâ pajeulmuid: ”Kuuloold tom uáppá, ij tast lah ennuv ravvimnáál. Meeccist ko uáppá jotteeđ, já kiäinuid kogo poccuuh jođettuvvojeh. Toh puáris kiäinuh, main lii älkkee jođettiđ. Ij tast mihheen, šiev já rijjâ áámmát. Jieh kyehti siämmáálágán peeivi uáini.” ¶ 2. Čäciluudijn lii kiđđuv kiihâm. ¶ Tuderus poorgâi kuhháá Säämist, mutâ oroi Tuárnus kaavpugist já virgetoimâttem oroi sunjin tommittáá lussâdin, et ive 1690 anarâšah vaidâlii Tuurku tuámukapitulân, et pappâ ij tipšo sii siäluid nuvt ennuu ko ličij tárbu. Ko eennâmhiärrá eelij Anarist, sij annuu sust, et pappâ kolgâččij orroođ sii kulân kuittâg Aantist Maatin, suulân kulmâ mánuppaje skammâmáánu looppâst kuovâmáánu loopâbel, talle ko ulmuuh assii oovtsaajeest tälvisiijdâst. Kuittâg vala ive 1743 kullui, et pappâ lâi Anarist tuše pajelâš oho kinttâlpeeivi ääigi. ¶ pelipyehčee.....65, 125 ¶ Jeesus poosâi Piättâr juolgijd já kuškij taid siholduvváin, mii lâi suu aaleem pirrâ. ¶ kolgâččij riemmâđ ääšimiäldásâš toimáid, moiguin visásmiteh, ete aalmuglâš ucceeblovvoid kullee ulmuid kyeskee ereslágán kuullâmvuáháduvvâid já –monâttâlmijd tievâsmiteh já uárnejeh uđđâsist vâi puávtâččij faallâđ čielgâ viestâdemkanavaid, já ¶ Raavâdviäsu Lyeme ¶ säämi kielâlaahân ij uážu leđe taggaar, ko tot lii iänááš sämikuávlu virgeomâháin: reagistem táár ¶ jurbânjáálmág ympyräsuinen ¶ Sun vaaldij kietâpuhelimes já sooitij firma čällei, kote vaaldij vuástá puoh váddualmottâsâid. Sun kuulâi, et nissoon lâi eidu suáittám já vaattâm eres tivvoo. Ko čällee lâi koijâdâm suujâ toos, te nissoon lâi almottâm, et halijdij eres tivvoo persovnlâš suujâi tiet. ¶ Anarâškielâ tievâsmittemškovliittâs máttááttâs olášui Oulu ollâopâttuv Giellagas-istituut anarâškielâ vuáđu- já amnâsuápui uáppuohjelm mield. Ohjelm vuávái já olášutij Anarâškielâ seervi tutkâmjuávkku. Kielâmáttááttâs várás Giellagas-instituut laiguuttij Säämi máttááttâskuávdáást toimâsaje (luokkaviste já toimâttâhsaje) Sarviniemikiäinust. Marja-Liisa Olthuis, Petter Morottaja já Petra Kuuva rahtii kuursâ várás oppâmateriaalijd já tutkâmjuávkku printtij já kopijistij taid. Valmâš oppâmateriaal ij lamaš ollágin ovdil škovliittâs, pic puoh materiaaleh ráhtojii eidu taan škovliittâs várás. Oppâmateriaal rähtimist proojeekt poostij kevttiđ iššeen oppâmateriaalproojeekt, mon Sämitigge lâi algâttâm luvâttâh- já rävisulmuimáttááttâs B3-kielâ várás. ¶ – Kaartah mieđettiđ olssâd, ete tust ij šoodâ kuássin president, ij ubâ uáiviministergin. ¶  verbâ Niiles ¶  ossijd: maadâ luovâs páánnám mun nistettim, ¶ Säämi Kielâkäldee almostit sämikielâi uđđâ terminologia já noormâid čujottâsâst samigiellagaldu.org ¶ Tuáivup, ete raavâdviäsuirâtteijee piäjá tooimâ joton 1.5.2014 rääjist teikâ sopâmuš mield. ¶ Sämitige muštottemčáálus sahâalmai ¶ Tuše jyehipiäválii leeibist ij kallaan. Taam raavvâd lasseen olmooš käibid Sivnedeijes tubdâm já aldavuođâ, avalâš raavvâd. Tondiet Jeesus šoodâi eellim leibin adeliđ mailmân eellim. ¶ Eurajoki B5 ¶ Säämi kielâlaavâ olášume váátá toimâkulttuur nubástus sämikuávlu virgeomâháin. Táálái tooimâi ¶  subjektsääni ton lii Matteus evaŋgeliumist (1825) já evaŋgeliumkirje (1860), moh lijjii jurgâlum Uccjuuv ¶ 42 artikla ¶ Pargojuávhu saavâjođetteijen tooimâi sämitige jeessân Petra Magga já sesânin kielâašijčällee Ellen Näkkäläjärvi, virtuaalmáttááttâs koordinaattor Eeva-Liisa Rasmus já luokamáttáátteijee Rauna Rahko. Pargojuávhu raapoort lii čáállám sämitige škovlimčällee Ulla Aikio-Puoskari. ¶ – Na aaibâs viälppá rääjist, eeđâi Pessiuáivi. ¶   Sun ain kuásnii sáárnui Haŋgaláin já koijâdâlâi aašijd, mut harvii sun kuittâg finnij maggaargin vástádâs. Tom sun še čielgij, et Haŋgal kolgâččij tipteđ Joovnâ uáđđiđ váhá kuhheeb, mut sun ij lamaš vises, lâi-uv tast mihheen aavhijd. ¶ d. Maid elleid sij pivdii? ¶ Piäká Áábrâm čaalij mottoom loostân čalluu, mast lâi taggaar-uv arvâlus, et peeli Uccâvei kieldâ ulmuin láá kááigáh. Ko lostâ lâi almostum, te Uccâvei kieldâ hovdâ sooitij Ábrámân já ááigui stiämmááttiđ suu keriváid jis ij kiässáá maasâd sanijdis. Áábrâm lopedij toohâđ nuuvt já čaalij siämmáá loostâ čuávuvâš numerân, et peeli Uccâvei kieldâ ulmuin iä lah kááigáh. Toos lijjii puohah tutâvááh, ij kihheen innig nimmâruššâm. ¶ Ko lâim vuárdám váhá vááijuv tijmepele, te juná oppeet vyeijilij. Muu käälis oroi lemin iiloost, et ep maŋanâm tađe eenâb. Lohđuttim suu, et tággáár maŋanem táin junáin lâi lamaš jo maŋgâ ive tassaaš uáli táválâš, nuuvt et tast ij kannattâm nuuvt ennuv perustiđ. ¶ – Puppâ pääihist. Párnáikirje. Inga Borg . Jurgâlâm Matti Morottaja . Sämitigge 1996. ¶ Puolžânjargâ = Harjuniemi ¶ yllään lii jurgâlum suu alne (spiekâstemjuávkku nr 2), tastko anarâškielâst ¶ 2. Puško iälust jieijâs revirist ubâ avvees. ¶ mut must uánihis ¶ Njuámmilâš kal ooinij, ete vielgis njuámmil lihâttâlâi njäälmis talle ko njuámmilâš jieš-uv sáárnui, mutâ maggaargin jienâ ij ton njäälmist kullum. ¶ 22 ¶  tain 9 Oovcád pákkum - 10 Lovváád pákkum ¶ Jođedijnis Jerusalemân Jeesus juuđij Samaria já Galilea räjikuávlust. Ko sun lâi puátimin mottoom siijdân, suu vuástá pottii love spiitaallâš almajid. Taah pisánii já čuorvuu: ¶ - luándusuojâlemlaahâ; ¶ Anarâškielâ servi ry ¶ Muumieeči já Noskemudâgâš ¶ Kuárusvuođâst posoi pieggâ, Immeel pieggâ. Tot posoi eennâm paijeel, já čääci cuávuškuođij. ¶ sijđosärgisáiccu . Áiccuorgaan, mii lii kyele siijđost. Toin kyeli áiccá čääsi spoorrân já siämmást še om. nube kyele. ¶ Biodiversiteetsopâmuš ratifisistâm staatâi 12. uásipeličuákkim lii 6.-17.10.2014 Pyeongchangist, Maadâ-Koreast. Suomâ sämitiggeest čuákkimân uásálisteh aalmuglii artikla 8(j)-pargojuávhu saavâjođetteijee, sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi, iäláttâs- já vuoigâdvuođâlävdikode saavâjođetteijee Nilla Tapiola já sämitige jeessân Pertti Heikkuri. ¶ - Pyeri iijâ tunjin-uv, Heikkâ kullui nube peln loonjâ. ¶ Saharast äässih uccáá ulmuuh, já stuárráámus uási sist-uv äässih Sahara roobdâin. Ässeeh finnejeh áigápuáđus kuáđutmáin elleid tâi kaavpâšmáin. Äävi nomadeh eellih soovâdvuođâst luándoin já vajâldeh kaiccâ- já savzâčurruidiskuin ucâmin elleid kuátumijd. Tävireh jođettuvvojeh ain-uv kaameelráiđuiguin, mut kyermiautoh láá kuuloold puátimin kamelij sajan. Kaameel lii kuittâg äävi ässeid eellimiähtu já noomaad tivrâsumos omâdâh. Kaameel lii eromâš raccastemfiävru, kädiskyeddee sehe vuájáán, já tast finnee meiddei ravâdeijee mielhi. Iättoo, et tast láá tuše kyehti hyenes jiešvuođâ: erduuvuotâ já kuocâ haajâ. Nomadeh äässih ain-uv telttain. ¶ 34 ¶ Algâttim čohčuv 2010 luokamáttáátteijeeoopâid Kuovdâkiäinust Säämi Ollâškoovlâst. Lijjim aaibâs vises, et jiem lah tuárvi sämmilâš Ollâškoovlân. ¶  Agentattribuut   kuálussääni anarâškielâst. Taan veerstâst KR92 olgospyehtim lepopaikkaa lii jurgâlum ¶ Aanaarkielâ čäällimseminaarist 1992 ¶ Luvâldâhviste lâi nuuvt tievâ, et tobbeen lâi tuše ohtâ čokkámsaje. Tot lâi kuárus stovli Ááná paaldâst, mast ij lam innig pevdigin. ¶ Koorhâ já tiädu vievâst uággoo puáhtá toollâđ seepti olmâ kieŋŋâlvuođâst. Septin kiävttojeh mááđuh, tivrij suovsah já täigi. Máátu lii šiev septi, ko kyeleh uáinih vuogâst maškârdeijee mááđu já äiccih tast vyelgee spoorrân sijđosärgisáicuinis. Juo koorhâ lihâstuvâin puáhtá miäruštâllâđ, maggaar kyeli tuáppee. Uccâ siärgááh finnejeh koorhâ tuše sporijdiđ. Ko septivuogân tuáppee vuásku, korkkâ jäävkit čääsi vuál. Ko lahna tuáppee vuogân, korkkâ vierrâl já hurgeškuát čäsuáivist. ¶ Etiopia ¶ Mirjam kuulâi maid prinsessa eeđâi. Sun moonâi prinsessa luusâ já koijâdij: ”Viežâm-uv nissoon, kote puáhtá njomâttiđ kandii já tipšođ suu tuu peeleest?” ¶ Vaaljâin lâi uáinimist siämmáš huolâstuttee almoon, jienâstemaktiivlâšvuođâ kiäppánem, tegu väldikodálijn-uv vaaljâin. Suujâid taas puáhtá já kannat-uv suogârdâllâđ. Oskom, et sämmilij ovdâsteijen tij áppádvetteđ jieijâd uásild lasettiđ sämmilij mielâkiddiivâšvuođâ jieijâs kielâ, kulttuur já päikkikuávlu aašij tipšomân. ¶ Sij monnii oohtân Wieseh táálu viistijn. Wieseh vaaldij oovtâ pááppârkiesâlduv já jurâttij tom áávus peevdi oolâ. Pááppâr lâi miinii káártáid, mast lijjii meerhah maid Jovnâ ij tubdâm, mut ervidij häldeepuustavin. ¶ Sämitigge finnee staatârääđi 21.10. sooppâm kuálmád lasebudjetist 50.000 euro laseruttâdem toimâsis. Sämitige ekonomia lii lamaš čovgâsin jo maaŋgâ mánuppaje ääigi já manoid lii ferttim kepidiđ minimin. ¶ saatuulviltti = satulahuopa 19 ¶ Uđâsaassâm mield staatâ, kirkko já mađhâšeijeeh peerustškuottii sämikuávlust. Meid viärutteijee peerustškuođij tave Sämienâmist. Sämmiliih sättih mäksiđ viäruid jobâ puoh aldakuávlu staatáid, ko staatâi rääjih iä lamaš tavveen čielgah. Vuossâmužžân uđâsaassâm juuvsâi Iänuduv já Aanaar. Uđâsaassâm mield eennâmtuálu poođij meid sämikuávlun. Aanaar já Ucjuv sämmilijd eennâmtuálust šoodâi kuálástem- já pivdokulttuur uási. Uđâsaassâm mield sämmilijd algii jurgâlittiđ ristâoskon já taat jođettij sämikielâ sajattuv hiäjusmân sehe sämmilii tovláá osko lappuumân. ¶ Luosâ ¶ – Pyeremus vaarâ ličij-uv, smietâi Juhháán ohtuunis mut ij kuittâg jiennâdâm maiden. Poolis muštâlij, et ákku lâi eidu tiävdám 92 já vala-uv vuojij aautoin. ¶ Kaamâsân aldandijn päikkikode nommâ lii tuše suomâkielân, kuábbáá-uv keččin siijdâ já tast tavas monâdijn puátáh Kärigâsnjaargâ maađijratkuuttuv koolbah, main láá Ucjuv já Kärigâsnjaargâ noomah suomâkielân já orjâlâškielân, sehe Kárásjuv nommâ suomâkielân já tárukielân, mut ohtâgin nommâ ij lah anarâškielân. Tavenjaargâ (Nordkapp) orjâlâšnommâ KÁHPPA lii komálâš, ko tot kolgâččij leđe DAVVINJÁRGA . Ko juátká Ucjuvkulij, te puátá Tuurujäävri kolbâ, mii lii Tuurupuolžâ vieltist já nubbe kolbâ lii jäävri taavaabeln. Puátteš já áinoo kolbâ Tuurujäävrist tavas kidâ kieldârääji räi, lii Sevžjävri. Ton taavaabeln lii Pyeiskyelijávrái kolbâ, mut tot lii uážžum olssis orjâlâšnoomâ. Taah kyehti jávráá láá lamaš ovdil ohtâ já siämmáš jävri, mon kaskoo lâi kezis čuálmi, mut 1950-lovo aalgâkeččin rahtui Ucjuv maađij já tot juuđij eidu tien kezimus saje paijeel já nuuvt tot juovij jäävri kyevti uásán. ¶ Sämitige tergâdumos toimâ lii olášuttiđ vuáđulaavâst toos asâttum tooimâid ađai olášuttiđ sämmilâš kulttuurjiešhaldâšem sehe turvâstiđ sämmilii algâaalmugkulttuur siäilum já ovdánem. Sämmilâš kulttuurjiešhaldâšem kuáská sämikuávlun, mast lii asâttum sämitiggelaavâ niäljád ceehist (4 §). Kuávlun kuleh Iänuduv, Aanaar já Ucjuv kieldâi kuávluh sehe Laapi palgâs kuávlu Suáđigil kieldâst ađai keevâtlávt Vuáčču. ¶ Taan muštâlusâst raportistoo säämi kielâlaavâ olášuumeest iivijn 2004 – 2006 sämikuávlust já ¶ Jeggi-Vijbbáásuálui = Jänkä-Viipassari ¶ Finnijm täähi siskiipiäláá valmâšin já rottejim loopâst tuvduid meddâl aarrânuási siskiibeln já ooinijm, maggaar täkki lopâlávt puáđáččij leđe. Aaibâs tohálâš, pic ucánjihhii ucceeb lâi pyehtiđ leđe jieš tot tullâsajeuási, mut ij-uvsun tot aaneet. Maaŋgâs ellii keččâmin já imâštâlmin mii rakânâs. ¶ puohâin pargein. Meeri lii kiäppánâm ive 2000 čielgiittâsâst vááijuv 2 %. Nubástus lii ton peeleest ¶ Sämimuseo Siijdâ almostittem Anarâšah ¶ – Tot kal heivee munjin. Vajevettee-uv tuoi vala ehidist munnuu fáárun lyemejiägán vyelgiđ? enni koijâd stáálupárnáin. ¶ Mun oskom Imelân, ¶ – Luhhoost ij lah enni tääl uáinimin! Ánná šuáhkádij. ¶ olmoošloho ¶ - Jieh-uv tun puávtáččii moonnâđ tohon mottoom eres tovváá? ¶ ááhu eđâhánnáá maiden. ¶ Laapi läänihaldâttâs 1994 ¶ máátu liihâd. Jis kuulah skooččân, mast ¶ b. Poorgâ nuuvt ko aiguh. ¶ Levi, Ylläs, Pyhä, Pallas, Suáluičielgi ¶ – jurgâlâm orjâlâškielâst oppâkirje Sämikiela vieres kiellan vuáđuškoovlast 4 ive 1988, ¶ – Jiem kolmuu, eeđâi Njuámmil-Juhháán já cancoi já njuškiistâlâi värivieltist ciäggusist. ¶ káártást Euroop raajijd. ¶ Taažâ sämitigge (Sámediggi/ Sametinget) vuáđudui ive 1987 (laahâ 1987:56) já tot algâttij tooimâs ive 1989. Sämitige kuávdášhaldâttâh tuáimá Kárášjuuvâst uđđâ parlamenttáálust, mii vihkui skammâmáánust 2000. Kaavnah lase tiäđuid ton päikkisiijđoin www.samediggi.no . ¶ – et siämmáánáál ij kevâččii. ¶ Nuorâvuotâ já ucessiähá hárjánem iä kuittâg lamaš iästun vijses miärádâssáid já luhostum proojeekt olášutmân. Janne Laukka já Tuomas Niemelä valdijn-uv paldâsis proojeekt válduvuávájeijee ovdâsvástádâs kyeddiđ Janne Pihlajaniemi Arkkitehdit M3 Oy:st. Sajos-táálu olgoarkkitehtuur muštâl hormišiš já roovâ tubdâmušâin ránásmuvvee ciägulaŋkuidiskuin, moh sierâlágán rytmâiguin já juávvoin lääččih muttuustellee čoođâoinum taasijd keččâmčievâ mield. Táálu sisoosij kiävlájeijee, panelistum korâdis sisseeinih lääččih kontrast olgoseeinij ruávisvuotân já sisseeinijn sirdâšuvá noonâ ohtâvuotâ luándun. ¶ – Keejâ eeči. Návt mun piästám cuopâ taavtijn, Myerji iätá iäčán já njama cuopâ taavtijn. ¶ * Jieŋâčääci ¶ aalmugjesânáid Euroop union mietimielâlijn vaikuttâsâin já union naavcâst jođettiđ ¶ Huáššiluobbâlâš 1:2 tâi 3C Naajuuvâst, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. Noimmâperrui kulá vala Huáššiluobbâliinjaavaa š. ¶ pikkâsevŋâdist = pilkkopimeässä 139 ¶ Sárguseh: Jorma Happonen, Ulriika Järvinen já Riitta Pouttu ¶ olgospyehtiđ veerbâ πληρόω ovttáin saanijn toteutua taan ohtâvuođâst, nuuvtko lii ¶   Kiärdum ¶ Puáris kielâst ij lah kavnum nommâ čuávuvâš luddijd: kuávsuilodde, čuovjispoođâš, čapisuáivrástágâš já vyevdirástágâš. Taah šlaajah láá Aanaar kuávlust härvinâšah, já tondiet toh láá esken tai ivij uážžum noomâs. Taah noomah láá jurgâlusloovnah suomâ- já orjâlâškielâst. ¶ Sämitige škovlim- já oppâmateriaallävdikodde tuhhit oppâmateriaalpargo kyeskee pyevtittâsvuáváámijd já prinsiipâid. Škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh västid oppâmateriaalpargo vuáváámist, tooimâi piäiválâš olášutmist, jyehimist, tieđeetmist, vaarij kevttimân kullee haaldâšmist já materiaalpaargon kullee tave-eennâmlâš ohtsâšpargoost. ¶ sijđoh: 95 ¶ Sárnuh-uv anarâskielâ eres sämikielâ sárnoigijn? ¶  YM, TEM, MMM, Sämitigge ¶ Sämitiggeest uuccâmnáálá lamaš proojeektpargee meriáigásâš viirgán lii väljejum ohtsâškoddetiettui pajeuáppee Anne Länsman. Proojeektpargee pargon lii valmâštâllâđ já vuáváđ sierânâs nuorâikerdilävdikode asâttem Sämitige ohtâvuotân. ¶ b. saivâčääci ¶ gâđ taam muu mušton. ¶ Nirppi, mii lii puoh ucemus netiellee Säämist, sulâstit enâmustáá aldemuu hyelhis puoiduu. Jis niirpi seeibi juáđháččij pele kuhebin já ivniiččij tom jotkum uási čappâdáin, te ellee ličij tegu puoidâ. Meid kesiturkkâ lii mestâba kobio puoiduu tuurhâst; paajaš uási sijđoi já seeibi räi ruškâd, čuávjivuálááš vielgâd já čalmeh sehe njune čappâdeh. ¶  leeibi . Jis Sämimááccuh muštâl maŋgâ ääši ¶ - Na tiervâ! Tun-uv poottih, kullui jienâ suu paaldâst. ¶ Ko sun peesâi pááikán, sun kaačâi tállân jieijâs viistán, ko ij eissigin halidâm tiettiđ, maht suu eeči já enni láin muttum. Sun leehâi tiättur já kejâstij tijme. Sun kejâstij tom uđđâsist. Já val. Tot čaaitij kähcilovoovce kyehtilovvittânubaloh. Ij maggaargin jiermi. Mailm muttum lâi kiergânâm jo viehâ kuhás, ige sun tääl innig tiättâm, mon ennuv sust lâi äigi. ¶ . Ive 2007 komitea lii avžuuttâm Suomân, ete Suomâ olášut puoh tárbulijd tooimâid, main visásmiteh, ete meccičuoppâmeh já eres tooimâ, maid ovtâskâs ulmuuh tääl hárjutteh sämikuávlust, iä raijii sämmilij vuoigâdvuođâ paijeentoollâđ já ovdediđ sii ärbivuáválâš kulttuur já eellimtäävi, eromâšávt puásuituálu, iäge sii ekonomâlij, sosiaallij já čuovviittâslij vuoigâdvuođâi kevttim. ¶ terijd, main lii äššigâš mietâmâš äššigâšregisterân, já mast čiälgá tot sämikielâ, moin sun ¶ » Máttáátteijee, mij tiettip, et ¶ Alguid sämitige noomâ já saavâjođetteijee pargonomâttâs rievdâdmist toovâi sämitige jeessân Asko Länsman. Alguu sämitige noomâ rievdâdmist Länsman agâstâl toin, et tááláš nommâ čuujoot tuámustovlin. ¶ 3. Sevžjäävri viestârriddoost Kieddsuolluu puotâ Sammlii Kaabi ( Gabriel Mujo, 1890 – 1947 ) kesipääihi alda lii kaavâ, maid kočodii noomáin Irjánâšrohe Lyemekaavâ . Tobbeen Kaab Irjánâš čoogij luámánijd. ¶ Uáivikaavpug: Bern ¶ Ulla Aikio-Puoskari ¶ Ko nubbe tijme aalgij, Ánná moonâi vuot čokkáđ tuáhá. Váháš áigáá keččin Heikkâ poođij suu paaldân. ¶ Piegguáivááh = Tuulispäät ¶ Ko Ánná lâi mottoom ääigi kuldâlâm, sun imâštâlškuođij, mondiet taat uáppee sárnu tuš suomâkielâst, ko suoi Marittáinhân lává sämikielâ uáppeeh. ¶ Nuorah aldakooveest ¶ 1. a. Tievâsmit ellei suhâmuorâ čälimáin loováid A já B toi váldujuávhuid. ¶ Ele uápásmuumin anarâškielâlâš wikin – já jis movtáskâh, te seervâ wiki kevtteid! ¶ Nube peeivi ko škovlâ aalgij, te huullân lâi koorâs ko párnááh lijjii ennuv. Vuáskjäävrist Piäká Heikkâ ij vuálgâmgen vala čiččâm ihásižžân škoovlân, suu uábih Avni já Ánná Máárjá láin škoovlâst já Njellimjäävrist Maati kaandah lijjii uáppáh, Arvo-nommâsâš lâi siämmáá luokast-uv. Mun ko lijjim ucce já čiävláá te muu kale puárrâsuboh kivsedii já porgii muu uáivân jyehemuuđuu já ožžum távjá nurheest čuážžuđ. Eeči teikâ enni ko eelijn Njellimist te ratkuustâláin meiddee škoovlâst muu keččâmen. ¶ Čääli soojijd b) jieškote-uv stiellâs šaddoid tijpâlijd jiešvuovijd. ¶ 09.30 Aino, Oku, mun já Ečan puhhiiđâttâp Lada Nivan. Zulfija já suu iššeed čuážžuv uksârääigist hyvástâlmin mii. ¶ ECRI saavâjođetteijee Christian Ahlund. Kove: Sandro Weltin © Euroop Rääđi ¶ Já nuuvt te kaandâkyevtis pargeldáin. Puállunjune sáhhái, já Šlubbopelji kuodij sáhhájum muorâid. Assaaskuolgâ čuážui tyebbiláá keččâmin já poolâi. Assaaskuolgâ mielâst sáhháámân ij orroom puátimin loppâgin, mut viijmâg te muorâleeji ucoškuođij, já jiešalnees masa jo puoh muorah lijjii sáhhájum. ¶ Škoovlân älgidijn jiem máttâm suomâkielâ ko eidu mottoom pođoi sääni. Keččim, maht iäráseh raseh, te mun siämmáánáál. Škoovlâ juuttim Kaamasist 7 lk, já ihepele val Avelist jotkâškoovlâst, ive 1958 kiđđâluuhâmpaje. Talle ko tobbeen val peessim, te lopedim, et jiem innig kuássin moonâ maggaargin škoovlân. ¶ d. Ko suovsah skuáppuluveh, te puávtáh joskâđ ¶ – Mii tääbbin lii tábáhtum? kullui nubbe koijâdmin. ¶ 7 . Uusâ sänilabyriintâst puoh kašmârdeijeid. Kavnih-uv 13? ¶ 26.8. Ruotâ Sämitige vuáđudempeivi (virgálâš lekkâmeh 26.8.1993) ¶ 9. Thaieennâm 2 000 ¶ Muu sämikielâ táiđu vuolgij joton ááhust já suu skipárijn. Ko mun lijjim uccen ááhu fáárust, te ákku já suu skipáreh kolgii sämikielâ sárnuđ, et mun jiem iberdiččij maiden sii, rävisulmui aašijn. Mun hárjánim toos já mattim kuittâg sämikielâ. ¶ Virge tevdimist lii kuevti mánuppaje keččâlemäigi. Čällee toimâsaje lii säämi kulttuurkuávdáá Sajosist. Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 15.7.2015 tme 16.00 räi čujottâsân Sajos, 99870 Aanaar. ¶ 1. Tuuđhâ siijđoin 44-45, kotemuu enâdâhkuávlust láá čuávvoo jäävrih: ¶ liäđđus ivne): ¶ VÁLDUSALI 195-430 ulmui, 417 m2. Čuággán auditorio Dollast já Dollagáddi-salist ¶ Čivtjuvráppáh TII.1963 Čivtjuuvâ kuábbáá-uv pelni. Tärkkilis saje ij lah tiäđust. Nommâpeerâ: kj. Čivtmokke . ¶ sämikielâ kevttim. ¶ Anarâš siärváduv váimu láá vuorâseh. Toh eenikielâliih sárnooh, mii rähis kielâmiäštáreh, kiäh láá lehâstâm sii táálui uuvsâid já siämmást sii vááimuid mijjân. Sij láá juáhám mainâsijdis, táiđuidis, muštoidis já jurduidis miiguin. ¶ 1. Hygrocybe punicea – Punikkivahakas – Ruostâkässih U ¶ b. ässeelovo miäldásii stuárudâhoornigist ¶ Hypholoma fasciculare ¶ Na tot-tot kale munjin heivij já pyereest vala heivij-uv. Mii pääihist iä lamaš iäráseh, ko muoi Ailâ-Vábboin kuávttáá. Eeči, enni já Juhháán-Uulá lijjii moonnâm kuusnii. Na miiba tast. Suvdim “hiäráidân” luovtâ rasta miibel já oroi lemin nuuvt hitruu, ko skipáreh must lává nuuvt moovtâ. Ko puáttip tupán te ferttiim rammuustiđ: ¶ Mutâ maŋeláhháá muotâäijih-Moonin šoddii-uv talle lusis ääigih! Sun kolmui aaibâs ollásávt tom kolmâ muottust, mii lâi puákkejum já nutkum suu čolmijd já peljijd já njunán-uv. Mangâ oho sun ferttii viälláđ surgâdin seŋgâstis! ¶ Sevveekiärppááh – Säpsiäiset ( Sepsidae ) sulâstiteh čuuvtij kuuđhâ já vaarâ tovlááh ulmuuh láá-uv nabdam taid kirdeekutkân. Toh tiättojeh suándileejij aldasijn já meiddei máihloo muorâin. Sevveekiärppááh kavnâdeteh kuomijdiskuin sevimáin ađai hiäilutmáin suájáidis merkkân vyestipele suhâpiälán. Suájákeejijn láá vala čapis tiälhuh, moh pehtiliteh seevvim. ¶ kalvem já suvlim ¶ Tot kaivai čiđđâčolmijnis ¶ Kiina Wuhan Chongqing 4 990 km ¶ Škoovlâs algâttâm anarâškielâ máttááttâs uáppeeh finnejii kuhháá vuordum jiejâskielâlâš aabis kiävttusis vuosmuu škovlâoho loopâst. Sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh almostitij aabisist iskâdâllâmversio. ¶ c. Tobbeen láá enâmustáá räjiráánjáh. ¶ juuvâ kuávdoo. ¶ 106. ECRI avžuut, ete Suomâ virgeomâhááh riemih toimáid vâi sämikulttuur já taan ucceeblovo merhâšume kieđâvušeh škovlâmáttááttâsâst nuuvt ete aneh ävkkin ECRI almos politiik kyeskee avžuuttâs nr 10, mii kuáská rasism já näliolgoštem vuástálistâm škoovlâst já škoovlâ vievâst. Lasseen ECRI avžuut, ete Suomâ virgeomâhááh riemih toimáid sämiaalmug kyeskee almos tiäđu lasseetmân eenâblovo kooskâst om. taan aalmugân čuosâttum kampanjai vievâst, moh lasetteh tiäđu. ¶ ANARŠKIEL JURGÂLEIJEE virgesajasâšvuođâ ááigán 1.6. -30.6.2015 já 1.8.2015-18.5.2016. Anarâškielâ jurgâleijee toimâsaje lii Sämitige sämikielâ toimâttuvvâst Anarist. Virge tohálâšvuođâvátámâšah láá sämitiggeest adelum asâttâs 5 § (1727/1995) miäldásiih. Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuodâtaasij V/II – IV/IV mield (vuáđupälkki ¶ – STAND!!! ¶ Te talle maka náárááš (tovle kuččuu lodážin) puáránij. ¶ Tääiđui visesmittem, laseškovliittâs já love mieđettem maŋa párgee puáhtá adeliđ valmâšin juohhum talkkâsijd luándulâš kiäinu( om. njäälmi peht, pottâčuálán, peljikuáskánjâsâin sehe ciirgâs liške vuál.. ¶ Piergâseh: kuhes pävirstielâs, pennâ. ¶ hilgottâsräigi hylkyaukko ¶ Vuosmuu peeivi muoi vuojijm Ijjáávrân. Talle lâi vala Uccâ-Vuolli elimin (Uula Aikio), sehe sun lâi raitio talle. Na tievst suu kuuvl moonâim, ko sun tieđij pyeremusâht saavâid palgâssiijdân já tieđij niävvuđ munnuu, ete kost tot eidu lii. Suu kuvlân muoi ijjâđáin. Pennuuh munnust tievst láin meiddei fáárust. ¶ 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶ Monâdijnis Kielâpargee lii palvâluskoskâvuođâst Suomâ sämitiigán já pälkki miärášuvá Suomâ sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuodâtaasij V/II mield (vuáđupälkki 2 110,20 eurod/mp). Vuáđupäälhi ¶ Jävriluosâ ¶ Puoh eres kiärtuh láá uážžum esken palij noomâs. Iänááš nomâttâsah láá jurgâlum suomâkiel nomâttâsâin. Tágáreh noomah láá ruáhukiärttusâš, lanjâskiärttusâš, kolleradde, herttâkiärttu, miestâkiärttu, rotokiärttu, čapisuáivkiärttu já širijdeijee. Suomâkielâst ruávislovnân lii valdum tiltaalti nommâ. Nuorttâpuájuiloddáá já taigapuájuiloddáá noomâ algâuási lii suomâkiel myenster mield, já loppâuási lii valdum puájuiloddáá noomâst. Loddekunâgâs nommâ lii jurgâlus pajekiel nomâttâsâst loddegonagas , mii vuot lii skandinaavâlâš lovnâ, vrt. ruotâkielâ kungsfågel já tárukielâ fuglekonge . ¶ piškomáin = kiekumalla 15 ¶ Meiddei ruuvâš šoddâduvvoo tuše Maadâ-Suomâst. Masa ubâ šaddoost ráhtoo ruvâšleibi. Tavemustáá miänástuvá ohrá . Tot kiävttoo iänááš šivettij fuodârin. Tiäđust-uv tast vuáššoo meiddei suohâd sehe finnee jáávuid liäibum várás já maldaid vuolâ kevttim várás. Meiddei haavvâr šoddâduvvoo iänááš fuodârin. Havârsuohâd lii puohháid uápis, já havârist finnee meiddei njaalgâ leeibi. Haavvâr miänástuvá Suomâst eereeb Säämi. ¶ suoiniđ, suoiniim, syeinee = työntää heiniä kenkiin ¶ Sämikielâst:  tuše  motomeh  ulmuu  fyysisâš  tile  kovvejeijee  veerbah  tuáimih   siämmáánáál  ko  suomâkielâst:  Muu  kašneet  /  vyevsit  /  kuorsât. ¶ juuhâđ? Must lii eebir tievâ! ¶ Vuossâmuu keerdi anarâš päikkinommâ määddild puáđidijn uáinoo Avveel siijdâ kuávdáást jotolâhrieggee aldandijn. Tast lii Njeellim nommâ suomâkielân já anarâškielân, mut še Ucjuv nommâ suomâkielân já orjâlâškielân, sehe MURMANSK . Siämmáá jotolâhrieggee pellâst lii pyecceiviäsu kolbâ suomâkielân já orjâlâškielân SAIRAALA – BUOHCCEVIESSU . Anarâškielâlâš tuáivuttâs (ij kolbâ) kávnoo S-market olgouuvsâst, mast lohá “ Tiervâpuáttim ”. Siämmáš tuáivuttâs kale lii še čiččâm eres-uv kielân. Avveel maađijkoolbâin kuittâg puoh hirmástutteemus lii Avveeljuuvâ pellâst, mast ton nommâ lii suomâkielân já orjâlâškielân. Tot ličij siämmáš äšši jis ovdâmerkkân Puáđupovveest Ucjuv paijeel mannee šaldepellâst ličij kolbâ UTSJOKI – UCJUUH . Taat maađijkolbâ sovâččij pyerebeht Avveeljuuvâ kierrui Avveel-Maati puotâ. ¶ Kirjáliih pargoh já tutkâmušah: ¶ lah lamaš vaikuttâsah sämikielâ kevttimân já sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođâi olášuumán. Säämi ¶ valmâštemmateriaal: ¶ Kaija Löytty ¶ surviaissääski = topsenjunčuoskâ ¶ Lasetiäđuid tilálâšvuođâst addel sämitige kielâtorvočällee Siiri Jomppane n säämi kielâtaho-palhâšume uásild sehe ubâ seminaaruásild saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi . ¶  subjekt 1 Ivnii káártán Jävri-Suomâ. ¶ 11 § ¶   Uáli tehálâš sopâmuš sämmiláid lii meiddei Ovtâstum aalmugij biodiversiteetsopâmuš, mii kenigit staatâid suojâliđ algâaalmug ärbivuáválâš luándun lohtâseijee tiäđu já luándu maaŋgâhámásâšvuođâ. ¶ Aanaarjävri 51 ¶ Komitea kieđâvušâi avžuuttâsâinis sämikulttuur tááláá tile Suomâst TSS-sopâmuš čuovâst já adelij maaŋgâid sämmilijd kyeskee avžuuttâsâid. Komitea oonij loppâjuurdâpuáttusijnis positiivlâžžân, ete staatârääđi lii tuhhiittâm toimâohjelm sämikielâi iäláskittem várás. ¶ Pyhäselkä F4 ¶ Jerusalemân Mark 11:1-11 ¶ – Lii káhvástâllâm, tubbáák porgottâllâm já mudoi-uv láškuttâllâm. Árvuštâllâm mield tuođâlâš pargoäigi lii suullân 40%. ¶ Vijđodâh: 17 098 000 km 2 ¶ - Miäštár Kivs, Jovnâ västidij tiervâttâsân. ¶ 22 ¶ Kooraalellei hammim káárguh fäällih syeje já raavvâd maŋgáid tiäppoid já elleid. Tondiet meerâ eellim lii valjaamus já ivnáámus kooraalkáárguin. Taid kočodeh-uv ráhtusis keežild meerâ stuorrâkaavpugin tâi maaŋgâhámásâšvuođâs keežild meerâ arvevyevdin. Maaŋgah elleeh láá oskomettum ivnááh tâi eellimtavijdis peeleest jiešlágáneh. Ovdâmerkkân naamiorapu luávdá koorâs merâvuákuiguin. Tai ellei oovtâstelimist ađai symbioosist merâvuákuh syeijejeh rapu já uážžuh jieijâs uási ton purrâmâšpasâttâsâin. ¶ Ááhui já äijihij maailm lâi vátávub. Mudoi-uv tot suhâpuolvâ lâi sitkásub já nanosub šlaajâ. Puurgah já puolâšeh iä lah sierâid häittidâm já pargoid-uv sii uásálistii tegu liččii sierâdâm. Párnáin lâi eenâb mielâkuvviittâs sierâdiđ ko mihheen valmâšijd ij lamaš ige maiden uđđâgin puáhtám käibidiđ ovdâmerkkân sierâi háárán. Jieijâs mielâkuvviittâs já aašij čokkiistâllâmtáiđu lâi párnáin-uv čuuvtij riggásub ko tááláá ääigi. Ááhuh já äijiheh lijjii mieldi jyehi argâpeeivi elimist já ubâ suuhâ uásálistij párnái šoddâdmân. Nuuvtpa hyelhih šoddii uápisin já siärvuslâšvuođâ lâi kyeddee vyeimi. Tááláš maailm lii váduhub já mašinistum. Tááláá ääigi páárnážân máttááttuvvojeh tovlááh sierah, ko toh iä lah velttidhánnáá uáppáh sijjân. Sämmilâšpárnááh láá maaŋgâkulttuurliih, sij äässih meiddei kaavpugijn já tobbeen sämikulttuurân šoddâm ij lah jiešmeidlist čielgâs. Talle Unna Juná-uv merhâšume stuáru. ¶ Máttááttâspárnááh laittii Máárjá. ¶ Suomâst sárnoo kulmâ sämikielâ: tavesämikielâ, aanaarsämikielâ já nuorttâsämikielâ. Tavesämikielâ lii kielâjuávhuin stuárráámus. Tom sárnuh suullân 20 000 olmožid Suomâst, Taažâst já Ruotâst. Suomâst tavesämikielâ sárnooh láá suullân 2000. ¶ - Streaming-vuáhádâh ¶ Táálván čiđđâkäänih ucâluveh Nuorttâmeerâ maadâossijd. Ko toh värrejeh iho, te puáhtá sevŋis almeest kuullâđ toi vaigârdeijee jiänáttâllâm. ¶ já ¶ Áldučuálmáásuálui Aanaarjäävri Áldučuálmáš MV, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ Piäiváš paaštij laasâst njuolgist suu suormâsân, mii lâi suu čujohist. Suormâs ¶ Uáivádum viežžei čielgejuvvoo, mondiet párnáá ij pyevti adeliđ sunjin já koijâduvvoo ete puávtáččij-uv kiinii eres (nubbe vaanhimijn, ákku, äijih teikkâ eres nomâttum viežžee) viežžâđ párnáá. ¶ 243 ¶ Räjittes säminuorah ¶ 131 ¶ 4. Vuásku vuájá uáiváduvâin. ¶ – Puávtáh-uv váhá čääsi, Ákku táátui. Mun lam váhá illáelen. ¶ PARGOPITÁH ¶ Juávhui fáádáh: tuáršu, silkkešnjirgoo, čuáđgi, viettuu, kuussâgkuálsi, kiepâkääni, päiski, já čiehčâ ¶ Ässeeloho: 4 100 000 ¶ 5. Tarkkuustâl oppâkirje kove 156A. ¶ čoovârskiärru ¶ Hanssâ ruáhásij: ¶ MV: Joo joo. ¶ Ruuben ij lamaš tast, ko Joovsep vuobdui. Ko sun ooinij kuárus kááivu, sun suorgânij já šoodâi murâšlâžžân, ige tiättám maid porgâđ. ¶ Ijâttes ijjâ stuárui oppeet ¶ 185 ¶ 2. Jurgâlus. Verstâ lii jurgâlum nuuvt säänist sáánán ko peri máhđulâš. Jurgâlemvastuuh ¶ Juvá Leemit ađai Klemetti Näkkäläjärvi saahâ ¶ Jáákup hiäbun ¶ - almai, nuorâ 2 ¶ UGANDA ¶   Ivaloon Árpputiäppustiellâs jieŋâlubboost šadda ruškistiäppoid kullee kupâlâstiäppu . Tot lii algâalgâlávt meerâst mákkojeijee šlaajâ, mii váátá viehâ sálttáás čääsi. Tondiet tot váilu Suomâluovtâ já Taveluovtâ merâsaivâčaasijn. Kupâlâstiäppu šadda källee- já keđgiponneest. Ton siđhes verdi killáá pyereest páárui hiäiluttem. Kupâlâstiäppušadolâšvuođââst iälusteh nuuvt valjeest elleeh, et tom kočodeh-uv ”Nuorttâmeerâ vyevdin”. Kupâlâstiäppu lii pááihui muttum härvinâžžân. Suijân sáttá leđe čääsi siävŋánem, mon keežild kupâlâstiäpuh iä uážu tuárvi čuovâ. Ko kupâlâstiäppu lii pááihui lappum, te maaŋgâi ellei eellim toi syejeest lii šoddâm máhđuttemmin. Ruopsistiäpuh šaddeh vala-uv jieŋâlubboost ko kupâlâstiäpuh, ko toh iä taarbâš nuuvt ennuv čuovâ. ¶ Poolis čaalij ave peht, et omâsteijee ij tom sattuu mušteđ. Maidsun tot kandâ tiäđáččij? poolis smietâi. – Já vala muštáččij-uv ton lasseen. ¶ – Kohân mun eeđâm, te huikkep oovtâ jienân iše. Kale sij talle ferttejeh mii kuullâđ! ¶ Kasper jurdâččij neđe. Sun jurdâččij kuumpi; sun jurdâččij ¶ K U H E S P E R J  D U V E E H I D ¶ –~Vuásku kiirdij muu nirve njeigâ. ¶ 51. Uđđâsistaanoin šiäštáh luánduvaarijd 158 ¶ kuolijd. ¶ KREIKKA ¶ Kijttossalmân puáhtá kevttiđ čuávuvâš Pase Kulmâohtâvuotân omâstum saalmâid: Anarâš salmâkirje 25: 2–4; 26 já 27. ¶ Čuákkim maŋa must lâi oppeet máttááttâs. Tiijmij ääigi váruttim jieččân uáppeid, et lâi pyereest-uv máhđulâš, et tuorâstuv tiijmeh pásáččii tolâhánnáá. Tiijmij maŋa vyeijilim vuod jieččân möökin Äijihjáávrán. Ruggim Interneetist tiäđuid, maht te jasko ovdáničij. Jasko álgáččij kale – tot lâi jo vises, mut ton loopâst ij kihheen tiättám. Mut mun kuittâg kolgim leđe nuáidiákku já fakkist tiettiđ, maid porgâččim. Mut maggaar nuáidiákku mun te kolgim leđe, et tiäđáččim väridiđ puoh möökijd já láiguautoid paijeelmiärálâš ááigán? ¶ eennâmuási. ¶  feerimcelkkuid – Na tiervâ. Mii tunjin kulloo? Vala-uv vajah luámánijd čuággiđ? Maati eeči koijâd ááhust. ¶   Puásui lii kode pelilojes häämi. Olmâ šiiveet tot ij lah, ko tot piergee luándust ohtuunis ulmuu išettáá. Vildâ kodeh iälusteh vala Taažâ já Ruotâ tuoddârijn. Vyevdikodeh iälusteh Kuhmoost já Ruošâst. ¶ Mosambik ¶ ruánáátiäpuh ruánáátiäppu ponnjáástuárgutiäppu ¶ "Lukko já áámmáttáiđu kepidii korrâsávt Lemmee kollekuáivoid. Maaŋgâ luho occei korrâ pargo já uccâ pälkki, maid tast finnij, iä lamaš tuárvi eellim vuáđutáárbun. Sij lijjii pettum já vuolgii meddâl kolle-enâmijn. Yrjö Hummarkoski já Arvi Koivisto kuođijn koolbâ Puškoaijui: "Tivoli lii vuálgám. Uážžuvetteđ tipteđ puoh. " Mušton tast lii Tivoli kámppá." ¶  YM, MMM, LVM, TEM, Sämitigge ¶ Leejoon, aasi já riemnjis vuolgii motomin oovtâst meccipiivdon. Tain lâi lukko mieldi, já toh finnejii stuorrâ saallâs. ¶ sárguseh: Mervi Lindman, Timo Kontoniemi já Pia Holm ¶ Aamen. ¶ täst ¶ 4. Clitocybe dealbata – Myrkkymalikka – Mirkkâmaalik U ¶ Kastik : ¶ Kustannus-Puntsi 1997: www.puntsi.fi ¶ – Iän-uv muoi pyevti tääbbin siste sierâdiđ – mut siijvost, amas enni koccáđ? ¶ Tot lâi Piirit. ¶ Kuva Kuobbâreh 023 : ¶ 131 ¶ Kuškástâh lii Suomâ stuárráámus kalâččeijee ¶ sistanneem teermâi merhâšuumijd. ¶ Tääl lâi mist ránnjátáálui iähtun taggaar mune, et ko ittinâš vuolgijm lyemejiägán, te uážuim pyereest-uv adeliđ sii suuhâđ masa Taavaakeijävrsuolluu puotâ ovdil ko vyeijilijm já liijká-uv juuvsâim sii já moonâim vala lappâd-uv. Kiergânijm ain ovdemustáá Kođojuuvâ siisâ Anttii Riijtá nijtoi räi, kost táválávt algâttijm lyemečuággim. Mist ij ollágin puáttám mielân, maid ránjáh jurdâččii tien ääšist, ko sij suheh, mut mij vyeijip. Ama kađâštii kuittâg. ¶ Pyetittâm: Yle Sámi Radio & Sämitigge 2008 ¶ Árvuštâllâmkomitea ¶ 2. ¶ Vijđodâh: 583 000 km 2 ¶ Sämikulttuurkuávdáš ¶ Iisak Mattus ¶ Euroop rasism já soováášmettumvuođâ vástásâš komissio ¶ njavkke skivŋe ¶    ‐uv Sämitige puáttee vaaljah toimâttuvvojeh čohčâmáánust 2011. Jienâstemvuoigâdvuođâliih vaaljâin láá puoh toh sämmiliih, kiäh láá merkkejum sämitige vaaljâluvâttâlmân. ¶  lii Götajuuhâ 93 ¶ 1. ¶ Uáivikaavpug: Asmera ¶ Lâiba suotâs oppeet peessâđ kesiluámun, veikkâ munnust Juhháán-Uvláin ij taan keesi liččiigin juurdân vyelgiđ Ucjuv Saarelân uábbám Eeli luusâ tiidijd já luosâid pivdeđ. Viljâm lâi lopedâttâm Erkkii kandáid šnikkárin Ijjäävri Kođoluohtân, ko sij huksiiškuáđáččii toho táálu. Viljâm lâi lopedâm muu vyelgiđ fáárun já vyelgim tábáhtuuččij jonsahpeeivi maŋa tállán potákkij kalvem maŋa. Vuordim korrâsávt tien Ijjäävri määđhi, ko Erkkii kaandah lijjii mii hyelhih já Uuno já Iŋgá láin muu škovlâskipáreh-uv. Muu enni já Margit-Bigá (Erkkii kaandâi enni) láin uárbimpeeliš. ¶ Seycheleh ¶ kuvvim: Cara Knuutinen ¶ Sämmilij parlamenttâ ¶ Aanaarkielâ čäällimseminaarist 1992 ¶ stávlákuátviežžee ¶  Uuccâmkoččâmuš Kii b. Mitted, mon kukke máátu lii, ko tot ¶ Já nuuvt te Uccâeŋgâlâš kirdelij muádi poolvâ tuáhá jeđe skolkkâlij poolvâroobdân togopeht, kost lâi kuárrookuáhtá pargoviste. Mut kihheen ij lehâstâm uuvsâ tego táválávt. Uccâeŋgâlâš jurdâččij, et kuárrummašineh tiäđust-uv onnii taggaar laarmâ, et Nubbe kuárroo ij kuullâm suu skuálkuttem. Uccâeŋgâlâš kirdelij lasâpellâs já keejái lasârääigi mield siisâ. Mut ij sun tobbeengin oovtâgin uáinám. ¶ Kooveest láá Säämi Kielâkäldee pargeeh, stivrimjuávhu jesâneh já Suomâ já Taažâ sämitiigij njunnošeh. Uđđâ kielâpargeeh teivâdii vuossâmuu keerdi Sajos parlamentsali Soljust uárnejum haavâ lekkâmtilálâšvuođâst. ¶ Mut Pilatus ij halijdâm tuommiđ Jeesus jämimân. Fakkist sun muštái, et lijjii pessijááh. Pessijái ääigi lâi vyehin ärmittiđ já lyeštiđ luovâs oovtâ faaŋgâ. Pilatus meridij, et väljejus aalmug, kuábáš, Jeesus vâi varâlâš Barabbas-nommâsâš rikolâš, kalga luoštuđ luovâs. Sun uáináh tieđij, et Jeesus lâi adelum suu haaldun tuše kađâšvuođâ keežild. ¶ c) Moh tahheeh pyehtih čielgiđ siämmááahasij skáálžui stuáruduvâi molsâšudmijd? ¶ C. Meduusa ¶ – Kuálmádin äššin tuáivoon, ete täst ovdâskulij onne tuálloo jyehi ive stuorrâ ivnejuhle já ete stáálu puávdejuvvoo juuhlán fáárun. ¶ A Albatrellus – Käävät – Čánáh A ¶ Piergâseh: kyeli, vuáláášpäävir, styeredemlaasâ, skerreeh ¶ Euroop Rääđi olmoošvuoigâdvuođâváldálâš lii jiečânâs Euroop Rääđi vuálásâš instituutio. Váldálii pargon lii ovdediđ tiäđulâšvuođâ já olmoošvuoigâdvuođâi kunnijâttem Euroop Rääđi 47 jeessânenâmist. Váldálâš kolliistâl Euroop Rääđi jeessânenâmijn já čielgee staatâ olmoošvuoigâdvuođâtile. Váldálâš addel kolliistâlmijnis raapoort avžuuttâsâidiskuin staatâ olmoošvuoigâdvuođâtile pyereedmân. ¶ Gambia ¶ Vuáládâhenâmeh ¶ Eenikiellâm sämikielâ ¶ 7 Tuuđhâ oppâkirje kove 76A. Lah-uv mađhâšâm autotamppáin? Muštâl jieijâd vuáttámušâin. ¶ Bohccostallit –juávkku Avelist oovdâst säminuorâid Oulust ¶ Ton čoorvijd Jovnâ lâi-uv vissâ uáinâm. ¶  varianttin, Ánná ij tuostâm ettâđ maiden. ¶ Kiehâ algâttâl máádâs varriimis syeinimáánu loopâst já čohčâmáánu aalgân majemuuh-uv lodeh láá varrim Säämist meddâl. Toh värrejeh trooppisâš Afrikân já must ij lah tiätu tast, et mannejeh-uv toh tobbeen-uv, vâi vuoiŋâsteh-uv toh já tuálih luámu, nuuvt tegu ulmuuh, kiäh värrejeh táálván lieggâ enâmáid jáđe puátih kiäsán Sáámân. ¶ 2. Mii aavhijd kaijuid lii a) kuovgis puzzâkeerdist ¶ Mun keččim purâdijnân nurkkečolmijn suu juuhâm. Vuosmuu puttâl sun kuorrij moddijn julástuváin njuolgist puttâlnjäälmist. Siämmást sun leehâi nube-uv puttâl, mon siskáldâs sun kale leškij laasân. Suu vijnilaasâ kuorânij vala huápubeht ko čuuvtij kuškâlum ulmuu čäcilaasâ. Tastmaŋa sun táátui vala kuálmád vijniputtâl. Tom-uv sun kuorrij siämmáá jotelávt. Kuálmád vijniputtâl maŋa sun ruvvij čolmijdis já nohádij. ¶ – Ij lah vala. Aasâm taggaar puáris rivgoo kuvlân, já sust lii televisio. Keejâm tobbeen motomin uđđâsijd mut jiem kale nuuvt hirmâd távjá. Lam ucâmin tääl olssân uáppeiviste, ko ij tobbeen ááhu kuvlân killáá innig kihheen. ¶ 3. Mane liähmus stielâsist eellih ¶ Riddoost Heikkâ čoonâst kárbás já luággu Marttin tuve kuuvl. ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtus 2010 uárnejuvvoo Ruávinjaargâst njuhčâmáánust kyevtipiäivásâš tábáhtussân. Sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh lii porgâškyetmin taaidâtábáhtus orniimijn ovtâspargoost Ruávinjaargâ kaavpugáin. Puátimin lii ivnáás säminuorâi kulttuur- já taaidâjuhle! Čuávu nettiuđđâsijd ¶ Mirhâttâs ¶ Nubbe tuođâlâš poccuu kikse lii njunepuárui, mii meiddei lii kiärpáš já kulá kiiliäi hiäimun. Ij totkin lah puárui, veikkâ nommâ nuuvt adeličij iberdiđ-uv. Njunepuárui mannee poccuu uáivikeš soksâmáid já ko maneh muttojeh suoksân, toh tállán riemih fárudiđ poccuu njune kuávlun já peehih njuneraigijmield siisâ. Tobbeen toh láá ubâ täälvi já jos lii keevvâm nuuvt, et suovsah láá peessâm njunán ennuu-uv, te puásui sáttá kiđđuv joba avkkâđ já jäämmiđ. ¶ 7. Tááiđáh leđe lappum. Maacâ vittâ ruuvdu maŋaskulij. ¶ » ¶ – Iä mist lah mätkiliipuh, ohtâ almain västidij. ¶ Anarâškielân jurgalâm: Ilmari Mattus ¶ 2. Tuuđhâ oppâkirje kove siijđost 62. Moh láá kuorgâ pyeremusah tobdomeerhah? ¶ Eellim eennâmpáálust lii áinoošlajâsâš. Škoovlâ biologia já eennâmtiätu -kirjeráiđu tuálvu lohhee fiäránistiđ maailm ulmui, ellei já šadoi luusâ. Siämmást suogârdâlloo, et maht olmooš lii vuáhádum eelliđ jieškote-uv kuávluin eennâmpáálu já maht ulmuu tooimah láá vaikuttâm eennâmpáálu luándun. ¶ Ivne: ¶ –~Mun halijdâm teivâđ suu, eeđâi Tälvi. ¶ Maggaar lii Säämi luándu? ¶ (b) toimâm, mon uáivilin tâi vaikuttâssân lii algâaalmugij tâi toid kullee ohtâgâsâi enâmij, kuávlui tâi luánduriggoduvâi rievedem; ¶ čuálih = suolet 108 ¶ ááigán 1.8.2015 – 30.4.2018. Kielâpargee pargoid kuleh kielâtipšom, kielâovdedem, terminologia-pargo, normâdem, sehe tieđettem- já ravvimpargo. Kielâpargei puáhtá meridiđ eres-uv tooimâid, moh kuleh ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát- já reesuurskuávdáá jotkâprojektân. ¶ - Jiem lah kale áigumingin, Ánná eeđâi. Já taat ij mudoigin lah muu kandâskippáár, Ánná piäluštij jieijâs. ¶ – Na ij-uvsun tot luhostuu, Ante eeđâi. ¶ ● segis roppâ ● ¶   bakteer.....16, 96, 129 ¶ Italia = Italia ¶ já palhâšume adeleijee eennâm oovtâ jeessân jyehi nube ive. Árvuštâllâmkomitea noomâd saavâjođetteijee. ¶ 520 Bohcco - Antonio Briceño ¶ s. 72 ¶ Sij västidii: ”Juudea Betlehemist, tastko návt láá profeteh čáállám.” ¶ Veikkâ lohá jieijâs avepeeivi rappam, te aalgij Mikkâl rappamkarrieer pelnub ive tassaaš ko seervâi Avelist rappamjuávkun “Ambassadeurân” . Tijmá almostui vuossmuš pittá “Anarâšrap 2002” , maid Sämi Radio vuossmužžân vuolgâttij almoslávt. ¶ Oomeenmuorah láá peerâtáálui šiljoi pivnohis čiŋŋâ- já ävkkišadoh. Vyesimáánu loopâst šiärrájeh muorâkaardijn oomeenmuorah, ko tain láá tievâ vielgis, opsijdeijee kukáh. Čoovčâ šiev oomeenšaddo lii kiddâ liäđđumääigi šooŋâin já kukkáid kavjejeijee tiivrijn. Ko lii lieggâ šoŋŋâ, te miäđušijneh já mietâmiäđušijneh hurijdeh kukkáin ucâmin mieđâ. Siämmást toh sirdeh lieđikoovjâ kukkáást nuubán, ađai kavjejeh. Ton puátusin šadda kukkáást heeđâlm. Jis liäđđum ääigi láá čuáskimeh já arveh, te tiivreh iä lah talle joođoost. Talle šadda hyenes oomeenšaddo. ¶ vahaduteh omenijd ¶ gistat vuálus. Liihân čaallum: 'Sun addel eŋgâlijdis pákkum. Sij kyeddih tuu kieđâidiskijn, amas tun lammiđ juálgád kiäđgán. sus västidij sunjin: ¶ – Ij tot lamaš haigargin, eeđâi Matjâs, já suoi povvustáin vala-uv ¶ 1. Uáđi tuárvi. Tarbâšâh jyehi iijâ 9-10 tijmed nahhaar. ¶  lii algâiäláán ¶ – Amahân te mist lii jo äigi vyelgiđ. Kirjerááju toppâs forgâ, Matti iätá já váldá kirjerájukiirjijd käŋŋirân já tuálvu taid Liisán. Liisá lohá oppeet vijvekoodilohhein jyehi kirje tiäđuid. Tastmaŋa sun printtee Maatin kuuitâ, mast uáinojeh kirjij tiäđuh já kuás taid kalga macâttiđ. Matti piäjá kiirjijd reepun já reepu siälgán. Kirjerájukoortâ já kuuitâ sun tuvkkâl oppeet puksâluumân. Tastmaŋa sun vuálgá Muorjijn já Hirškihháin olgos. ¶ uccânjiivlâh pikkulimaska ¶ Mun lam uccâ kandii rääjist jurdâččâm riemmâđ puásuialmajin já aassâđ tavveen. Sämmilâšvuotâ, poccuuh já Säämi láá munjin teháliih. Taam keežild lam-uv halijdâm juátkiđ madâräijihijdân äärbi, puásuituálu já oppâđ puásuialmaa ámáttân. Puásuipargoi lasseen puđâlsâssáidân lii kuullâm ovttuu valastâllâm. Vuáđuškovlâaaigij čuoigâm já almosvalastâllâm lijjii mielâsiih. Tááláá äägi speelâm salibandy. ¶ 1. a) Noomât čielgitävtittemid. Keevti iššeen oppâkirje kove 28A já siijđo 135 tavlustuv. ¶ ILO almossopâmuš nr 111 olgooštmist, mii tábáhtuvá pargomarkkânijn já áámmát hárjuttem ohtâvuođâst ¶ Nelgi vääivid já vaibâseh, ¶ jiäŋuškuát = alkaa jäätyä 162 ¶ Kuullâm ihe lii lamaš kielâpiervâlijn tipšo tááhust uáli táválâš mut pargeenubástuseh láá lamaš. Anarist Piervâlist puáris pargen lává toimâm Ritva Kangasniemi já Heli Aikio. Ko Satu Aikio sirdui Avelân, suu sajan poođij uđđâ pargen Niina Siltala. Piäjust láá meiddei lamaš pargeenubástuseh. Riitta Vesala sirdui materiaalpaargon já suu sajan hovdân poođij Outi Portti. Laura Morottaja vuolguu maŋa suu sajan väljejui Airi Portti. Raija Lehtola maacâi pargosis ive luuhâmluámu maŋa. Suu sajasâžžân tooimâi kesiluámu räi Anne Karhu-Angeli. Avelist Kuáđist lává taan ive toimâm Kerttu Paltto já Satu Aikio. Taan ive loopâst Kerttu páácá iäláttâhân. Keertu sajan Kuáđi hovdân sirdoo Niina Siltala, já Niina sajan lii eidu väljejum uđđâ pargen Minna Lampinen. Haldâttâhpargee Varpu Falck eeniluámu sajasâžžân tuáimá Mika Aleksandroff. Tágáráin pargotiimijn servi vuálgá luáttávâžžân puáttee ihán já fáálá ain peivitipšo. ¶ Kiehâ ¶ b. čääsist ¶  áárvust Iävtukkâs sämitige valjáid pyehtih asâttiđ ucemustáá kulmâ jienâvuoigâdvuođâlâš sämmilii majemustáá 31 peeivi ovdil vaaljâtoimâttâs algâttem. Iävtukkâs aasâtmist tieđettuvvoo almolâš kulluuttâssáin. Iävtukkâsasâttâllâm várás kalga tevdiđ vaaljâlävdikode nanodem luámáttuv. Vaaljâlävdi¬kodde kieđâvuš iävtukkâsâi vaaljâtohálâšvuođâ, ráhtá já naanood sijjân kyeskee iävtukkâsluvâttâllâm já almostit ton ájáttâlhánnáá. ¶ Viijmâg Hangal já Regnaf joskáin sárnumist já Haŋgal poođij Joovnâ kuuvl. ¶ Ko hoittáá já tarkkuustâl elleid, uáppá ucánjáhháá iberdiđ toi kielâ. Puoh elleešlaajâin já joba jyehi ellest láá jieijâs vyevih. Penuvomâsteijee huámmáš tállân, ko pennust lii koško tâi tot haalijd vuorrâđ. Omâsteijee tiätá táválávt tärkkilávt, mon áášán jiellâh lijkkoo. Lii tehálâš mušteđ, et ko lah váldám ellee tipšomnáál, lah ovdâsvástádâsâst ton pyereestpiergiimist. Ellee ij pyevti leggistiđ meddâl, ko toos tolkká. Tom kalga hoittáđ pyereest ubâ ton eellim ääigi. Jis tust lii miinii jiellâhijd, ama anah tast šiev huolâ. ¶ Koskâvuolâ juhhee ¶ tälvimeeccist ¶ Uccâ priinsâš ¶ värree roovvâd-juovlâmáánust ¶ palgâsij ovtâstus. ¶ – Tääl kalgeen lihâdiđ čuuvtij amas kolmuđ, saađâi Kuivee kuáimásis, ko láin peessâm juuvâst pajas. ¶ Aaron já uáiváámusah vuolgii viežžâđ aalmug. Ko puohah lijjii čuákist, čaaitij Mooses uđđâ keđgitaavluid, moid lijjii čaallum Immeel love pákkumid. ¶ Váruttâsmeerhah ¶ 11. Russula integra – Mantelihapero – Mandelsmiäruh U ¶ dij, et Kasper-uv puáđáččij ¶ 86A Suez uáli ovtâstit Ruopsismeerâ Koskâmeerân. ¶ Kolgee čaasijn kuálásteh puzzâvuoggáin. Puzzâvuoggâkuálásteijee faaškâst kuoškân tuárgu, mon keejist lii kuoškâst ellee tiivre sulâstittee vuoggâ. ¶ Lahtos 18 Párnáisuojâlemtáárbu aiccâm ¶ Ko lii saahâ Vuonâmarkkânijn te lii vuovâs váháš macâttiđ markkânij historjá mielân. Björn Kværnrud mield Varjâvuonâ markkâneh algii jo 1600-lovo loopâst já návt sun čáálá ive 1979 almostum kirjestis KARLEBOTN MARKED (Stuorrâvuonâ markkâneh): ¶ 2. Hygrophorus camarophyllus – Mustavahakas – Čapiskässih U ¶ sijđoh: 45 ¶ Jyehi kuávlust Taažâst arva viehâ čuuvtij. Keesih láá čuáskáseh já täälvih liähmuseh. Taažâst lii tijpâlâš merâšoŋŋâdâh . ¶ – Mun jiem pyevti adeliđ tijjân sajeliipuid, rivgoo čielgij. ¶ Unna Junná video ¶ Leu´ddejeijeeh: Elias Moshnikoff, Henna Mäki ¶ Cuábuikäldee AVV Pááđáár kuávlust, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ ohtâ äijih kiäst lâi še sááhá. ¶ Eenikiellâm sämikielâ ¶  ‐sääni Taat lii jo viiđâd kirje, mon mun árvuštâlâm taan palstaast. Mun taa reknistillim, et täin liävttoin must ij moonâ ko taggaar ohtâ ihe, te lam kiergânâm moonnâđ čoođâ oles anarâškielâsâš čaabâkirjálâšvuođâ. Kiinii ferttee älgiđ čäälliđ jotelávt kiirijd, mudoi must noheh ääših! ¶ 5. kyeliskeŋkkâ ¶ Erkki keejâi, maht ambulanssialmaah pargeldii almain já kiergânii. Sij pajedii almaa baarij oolâ jeđe vuolgii fievridiđ taam helikopterân. ¶ Jo soundcheckist lâi hirmâd hävskis áimupiirâs, mutâ ain ko tijme moonâi ovdâskulij aa lgij jiereskittiđ eenâb já eenâb. Luhhoost mist lijjii hirmâd čepis miksimalmaah, kiäh porgii pargoidis pyereest. Juontajah lijjii puđâldâm puoh pargeid já artistijd tagarijd fiijnâ laapuid, kost luuvâi nommâ já tot maid jieškote-uv parga. Juontajah čallii meid jieš puoh sänivuáruidis. ¶  uážžuh Muštâleijee: Siiri Magga Miettunen (YLE Arkkâdâh) ¶ Mottoom almai, kote tuubdâi puoh juuvdálij laavâid, poođij Jeesus luusâ. Sun koijâdij, maid sun kolgâččij toohâđ vâi uážuččij nuvâhánnáá eellim. ¶ Luándukirje mield jierehist puáhtá rähtiđ nektar ađai vorâsmyerjisääpi návt: kiämnán siämmáá ennuu myerjih já čääci. Lieggii tyeldeepahâsin já lasseet säppilitterân uccâ teikkâ stuorrâ koopâ tievâ sukkâr. Muorjijd puáhtá njuvdeđ já silliđ, mut ij lah tárbu silliđ nuuvt tärkkilávt. Vorâsmyrjisääpist kale uážžuh tubduđ meid myerjikoorah-uv. ¶ Maarit K. Pieski ¶ c. Maht puávtáh kepidiđ čuoggimsaje saŋedem? ¶ 35) Ovdedeh luándu maaŋgâhámásâšvuođâ suojâlem sehe sämmilij kulttuur já ärbivuáválij iäláttâsâi tááhust killeel luándumađhâšem já luándu virkosmittemkiävtu staatârääđi luándu virkosmittemkiävtun já luándumaađhâšmân kyeskee prinsiipmiärádâs (VILMAT) já Suomâ mađhâšemstrategia 2020 miäldásávt. ¶ Johtti girjerádju/Jottee kirjerááju – proojeekt stivrimjuávkku ¶ 22.00 Love uđđâseh 23.50 - 00.50 Muusikvideoh ¶ Kuttâ peeivi ovdil pessijái Jeesus poođij Betanian, kost Martta, Máárjá já Lasarus assii. Jeesus puávdejui kyessimálásáid. Martta puovtij purrâmâš piävdán. ¶ Maŋeláhháá mun iberdim, et Taimyrist láá tagareh supernisoneh, et tobbeen puoh lii máhđulâš. Tego om. Taimyr kollege hovdâ Vera Čerkasova , Taimyr kuávlu máttááttâshaldâttâs jođetteijee Tatjana Druppova já eeneec kielâpargee Darja Bolina . Sij joteh masten polâhánnáá pirrâ Taimyr kuávlu – kárbáigijn, helikopterijgijn, monsterautoigijn, moottorkiälháigijn, poccuigijn, moin peri – tipšomin máttááttâs- já škovlimaašijd, oovdedmin algâaalmugij eellimtile já iššeedmin ulmuid meid kielâ já kulttuur siäilutmist. Taimyrist lâi vala ohtâ šiev peeli verdiddijn maaŋgâ eres kuávloid, kost mii proojeekt lâi toimâm: “Moskova – tot lii nuuuuvt kukken!” ¶ joddee = verkkojata (useampi verkko peräkkäin) 177 ¶ 1. a. Noomât tiivrijd sárgáid 1 - 3. ¶ s. 104 ¶ 8. ulločuárvinjune ¶ Heikkâ povvâstij. ¶ kissá ¶ — Sun eeđâi: Kolgah poossâđ panijdâd, Jussi. ¶   oovtâst 1. Amanita fulva – Ruostekärpässieni – Ruostâkiärppáákuobâr U ¶ Ko maainâs finniiškuođij raajijd já uápistemkoolbâid, te Lee huámmášij, et tot aalgij eelliđ váhá jieijâs eellim. Sun kuvvij proosees nuuvt, et váhá nuuvtko sun ličij kalvam siemmân já mii muorâid te šadda, te toos ij tiäđustkin pyevti ennuv vaikuttiđ. Maainâs juuđij Lee jurduin tego juuhâ. Juuhâhân lii oovtmaanoost joođoost – tot lii jyehi seekunt ereslágán ko eskin lâi. ¶ Ehidist Aansi kyevtis Charliein eelijn Bemidjist puurâdmin kiinalâš ravintolast. Mun lijjim nuuvt vaibâm, et jiem vaijaam vyelgiđ kuussân, pic nohádim tállân já oođđim oovtmano love tijmed. ¶ 210 x 297 cm, korrâ loheh ¶ Typografia Silja Peltonen ¶ Matti Morottaja ¶ Máárjápeivi, mii lii sämmilij ärbivuáválâš juhlepeivi. Puáhtá ávudiđ jieškote-uv enâmij Máárjápeeivi mield. ¶ Pajasčáállám: Matti Valle ¶ timnáál, te ohtâduv hoovdâ almottâsân. Västidemprosenteh iä lah absoluutliih, pic sundeadeleijeeh, ko ovdâm. meriáisij kevttim muttuustâl jieškote-uv iveaaigijn. Motomijn tilálâšvuođâin, mast västidemprooseent lii paijeel 100 %, lii hovdâ vissâ-uv tiävdám sehe hoovdâ já pargee luámáttuvâid tâi pargei meeri lii muttum ive 2006 loopâst. ¶ Ergijävrluobâl TII.1963 Lemmeest, mon tärllikis saje ij lah tiäđust. Nommâpeerâ: kj. Lemmee Ergijävri . ¶ čuvâstâhkeeči čuvâstâhkeeči ¶ 5 puárániđ (parantua) ¶ Jáákuš njaavâi siijvost siisâ ¶ Timon. ¶ vaikutteijee tahheeh. Mon plankton meeri ¶ Tiberjuuvâ piällá Rooma lii pegâlmâs maaŋgâi historjálij uáinámušâi tááhust. Vorriis gladiaattortaištâlmij čááitussaje Colosseum lii pelduvváid koččâm antiik áigásâš amfiteatter. Tot muštoot mijjân elimist muáddi tuhháát ihheed tassaaš váldálii Rooma väldikoddeest. ¶ Oovtâst rovvâm ij lah ollágin nuuvt niävráá ko ohtuu rovvâm. ¶ Anarâškielâ ravvimjuávkku sänilistoh (lekkâs uđđâ laasân) ¶ Kuussâgkuál si lii čepis kyelipivdee ¶ – Na mii te talle maka mijjân tábáhtuvá, jis koddep-uv muáddi kähtee tääbbin? Toh lodehhân láá mudoi-uv tommittáá ennuv tääbbin tavveen, Njorttâ eđâškuođij. ¶ Mun, Sinuhe, oinim alge kuhâmin eejis jaamâs kátučievâst. Oinim kievhijd paijaanmin riggái vuástá já imelijd imelij vuástá. Oinim almaa, kote lâi juuhâm viijnes kolleceerhijn, koomeerdmin korimâžžân juhâčääsi kuámmiristiđ. Toh, kiäh lijjii viekkim kole, kerjidii kátučievâin já sii káálguh vuobdii jieijâs veškiriäggá haadan máálájum neegeráid, vâi peessih uástiđ leeibi párnáidis. ¶ Sun eeđâi Jáákuppân: “Puáđi! Kuullâphân mij oohtân.” ¶ Mahtnii viste oroi nuuvt kirkkâdin. ¶ - eennâmkodálâš sosiaallâš vaikuttâsâi miäruštâllâm já pyereestvaijeemstrategilâš pargo sehe ¶ 21 ¶ njävli ¶ Irmeli Moilanen, proojektkoordinaattor, SaKaste-proojekt já Pia Ruotsala, sosiaal- já tiervâsvuođâčällee, Sämitigge tme 16.00 ¶ šlubborääsi osmankäämi ¶ Sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi sáárnui säämi immateriaallâš kulttuuräärbi suojâlem tiileest Suomâst já sämitige koskâsii oovtâstpargoost. Saavâjođetteijee Näkkäläjärvi lopedij čovgâ oovtâstpargo säämi aalmugsiärváduvváin sämikulttuur sajattuv pyereedmân. “Mii, sämitigge já taidâreh já tuájáreh kolgâččijm ovtâstittiđ vuoimijdân ohtsii säämi kulttuurpoolitlii ohjelm rähtimân. Sämitigge uárnee kiđđuv 2011 ohtsii čuákkim säämi kulttuur- já taaidâservijguin. Čuákkimist lii uáivilin valmâštâllâđ oovtâst iävtuttâsâid sämikulttuur syeje pyereedmân. Sämikulttuur syeje pyeredem váátá lase naavcâid já vuoi¬gâdvuođâlii syeje ovdedem” ¶ Šleđgâvárádâs purgánem keežild šaddee jienâ. ¶ Já sun saloi ucca kaandâs. ¶   - Na dat dat gal de ravggašii. ¶ 4. Muštâliđ já sárguđ, maid ellee porá, já maht tot hááhá ravâdis. ¶ Jovnâ keejâi tom mááđu, maht tot lâi nuuvt maŋgii kuárŋum ton láánján, ovdilgo lâi peessâm pajas já vyelemuu uávsi oolâ. Tot máátu lai nággár, ko nuuvt maŋgii iiskâi kuárŋuđ, ovdilgo peesâi ton láánjáá uávsi oolâ. Jovnâ imâštâlâi ton mááđu nággárvuođâ. ¶ » ¶ Spektrolihtat –juávkku čaittij Váimmustan lea dánsun (Váimustân lii tanssâ)-nommâsâš virkkuus tanssâteatterčájáttâs, mon juávkku jieš lâi suunnâttâllâm já stivrim oovtâst Merja Pieskijn. Juávhust tánssájii Alisa Pieski, Mira Pohjanrinne, Katja Haarla, Birit Haarla, Pinja Pieski já Biret-Inga Pieski. ¶ Tullâväärih rusoh ain-uv ¶ uuštâ.....60 ¶ Tyebbin tääbbin ¶ “Mondet tun muu leggistih?” kirje koijâdij kivkked sust. Sun, kii lii kočodum Villen, ij máttâm ettâđ toos maiden. ¶ Ko sun puátá juuvâ alda te sun huámmáš et tobbeen Jesmiluovtâ čieŋâlis kuánilist uáinoo olmooš faškâsâdmin. Vale mana aldeláá. Kolgolâš lii kuánilist já viggá riidon, mut ij peesâ ko lavŋenjettiriddo lii nuuvt steerkâs. Ige ibbeerd moonnâđ vyeliláá kogo lii juuvâ oolâ suuijâm puájui, mon mild kal lâi pesâččij pajas. ¶ - tárbu digitaallii materiaal vaalmâštmân ¶ 15. sälttisyeini ¶ – Tovben lii merârosvoskiijpâ já tovben merânieidâi luohtâ... ¶ Ovdláhháá pessijái čokkânii sämmiliih miätá Säämi lekkâđ Sämitige kuálmád toimâpaje Iänuduv Heetan. Täsivääldi president Tarja Halonen lasseen lekkâmjuuhlán lijjii povdejum árvuváldáliih kyesih, ereslasseen vuoigâdvuođâminister Johannes Koskinen , ovdâskode vuoigâdvuođâäššialmai Riitta-Liisa Paunio , iševuoigâdvuođâkansler Jaakko Jonkka eennâmhiärrá Hannele Pokka já juhlesäärni toollâm pispe Samuel Salmi . Ávudem musikkist onnii huolâ Angeleh , Anna-Reetta Niemelä , Vesa-Matti Tastula (čuojâtteijen) já Ilmari Mattus , sehe maŋeláá toollum kulttuurehidist lávttáá oolâ pajanii Anna-Reetta Niemelä já Angelij lasseen vala Karen Anna Proksi já Mikkâl Morottaja . ¶   ILO äššitobdee-komitea ¶ muorjiđ, muorjiim, myerjee = marjastaa ¶ Sämikielâ toimâttâh ¶ Ailâhân tiäđust-uv adelij taid munjin, veikkâ jiem tärhibeht čielgimgin, moos nuuvt ennuv tarbâšâm ruuđâ, ucánjáhháá tuše imâštâlâi tom “kyympi” sääni. ¶ Tieba lâi-uv čuávdus piemmâmčuolmân, jurdâččim, ko tuáppejim uággumstáágu já kaččâlim juhâriidon uágguđ vejeháid. Kuhháá jiem tarbâšâmgin uágguđ, ko must lijjii tommittáá uccâ vejehááh, et puohtim iskâđ, maht toh säpligporreeloodân tohhejeh. Motomeh vejehááh vala pancârdii já ko uđâgâš taid ooinij, te eštus pivdovoorah cokkânii. Tot viigâi taid šnuákkuđ kavre njunijnis, mut ij kuittâg nahcim toid tađe eenâb porgâđ já ferttejim-uv tom váháš išediđ. Valdim vejeháá peccihist kiddâ já faallim tom uđâgâžân, tegu olmâ enni-uv ličij porgâm já uđâgáá nelgi kale lappuuškuođij. ¶ – Lii kale kustoo juhâpiätu, eeđâi Jouko. – Váárut peri Sami, amas tuu vuogân toppiđ monni... ¶ –~Komálâš jurduuh láá Kiiđâst taan ive, mulijdij njunoškuorgâ já maacâi juávhus luusâ. ¶ Juhlepeeivi pajalâssân láá Irene Länsman teatterlávdástem, Heli Aikio lávlum anarâškielâliih lavluuh já Anna Näkkäläjärvi-Länsman soololávdástem. ¶ Kottariih ( Sturnidae ) já varbusiih ( Passeridae ) ¶ Aikio, Pekka: Sämikulttuur äššitobdee. Persovnlâš ohtâvuotâ (puhelin, s-postâ) ¶ Vala 40 ihheed tassaaš pollii, et merâkuáskim jáámá suhâjämimân, ko Suomâst pessim suullân neljilov kuáskimpaarrâd pyevtittii tuše motomijd uđâgáid ihásávt. Hyenes pessimpuáđus poođij tast, et pirâsmiirhah, moh lijjii meerâst, šoddii purrâmâš mield kuáskim organiismân já tađe mield moonijd. Miirhâ sistetoollâm moonijn iä ovdánâm ennust ollágin uđâgááh. ¶ MECCI FÁÁLÁ ELLEID SYEJE JÁ RAAVÂD ¶ Maati enni ij huámmáš ige uáini stááluid já nuuvtpa sun imâštâl, maid Matti já ákku kaivâsâddâv. ¶ váimu ¶ Säämi tyejiärbivyehi lii uáli riges já ellee uási sämikulttuur. Tyejeh láá anokäävnih já toi rähtim vuáđuduvá ärbivuáválâš tietimân. Säämi tuáiján kuleh el. muorâ-, čuárvi- já nähkityejeh sehe kässeekeđgi- já tanesraŋgâhervim, čyeldim já paajâpihtâsij kuárrum já hervim párgálduvâiguin já padijguin. Suomâ sämmilijn láá vittâ sämimááccuh váldumaali: Tiänu, Iänuduv-Kuovdâkiäinu, Vuáču sehe anarâš já nuorttâlâš mááccuh. Maccuhij maalih já hervim čuávuh kielâraajijd. Máccuhij ovtâskâssajeh pyehtih muttuustâllâđ meiddei suuvâi já perrui mield. Nuorttâlâšmááccuh spiekâst enâmustáá eres sämimáccuhijn já sulâstit kärjillâš aalmugmááccuh. Sämmiláid mááccuh lii uási säämi identiteet. Säämi kulttuurist aalmugtaaidâ já ton estetiik lii iäruthánnáá uási jyehipiäiválâš eellim já tast lii merhâšittee siärvuslâš merhâšume. Máccuhij, kaperij, vuoddui hervâttâsâi häämih já iivneh almotteh kulluumist monnii suuhân tâi stuárráb kuávlulâš siärvusân já toh nanodeh oohtânkulluuvâšvuođâ tobdo. Kieđâiguin porgâmáin páárnáš uáppá anneeđ áárvust kieđâ tááiđuid argâeellim ávhálâš táiđun. ¶ syeji-ivne 193 ¶ Njuolâvälli ( Falco subbuteo ) lii tiettum nubáloh kerdid. ¶ Postâ-Marttin Irjân Peetri (Petri Mattus) eemeed Kirsi Ukkonen lii algâttâm tááláá pargoost ađai Meccihaldâttâs luándukuávdáá tipšon kuovâmáánu pelimuddoost 2003. Anarâškielâ máttááttâllâm sun algâttij uánihiskurssáin ive 2009 ko suu kandâ lâi kyevti ihásâš já lâi kielâpiervâlist tipšoost. Siämmáá ääigi Kirsi ličij uuccâm Kaabi Eljis Márjá-Liisá toollâm tievâsmittemškovliittâsân, mut lâi vyerdimin nube párnáá, ige ton tááhust puáhtám jurdâččiđgin taggaar ääši. Ive 2010 toolâi Petter Morottaja internet pehti uánihis kuursâ já sust Kirsi kuulâi, et sátáččij leđe puátimin kuhheeb kurssâ, moos sun meridij uásálistiđ. Suijâ, mondiet Kirsi halijdij oppâđ anarâškielâ lâi tot, et ko suu käällis ij lah oppâm sämikielâ, ige sust lah máhđulâšvuotâ vyelgiđ škoovlân, ko lii puásuialmai, te Kirsi vuolgij. Kuohtuuh sunnuu kaandah lává kielâpiervâlist já suoi Petrijn hálijdává čäittiđ párnáid, et anarâškielâ lii ellee kielâ, ige kielâpiervâl lah áinoo saje kost tot kulloo. Ko Kirsi lii Meccihaldâttâsâst pargoost, te ton-uv tááhust sun halijdij oppâđ kielâ. Siämmást suu käällis-uv piäsá kielâlávgumân ko enni sárnu kandáid sämikielâ. Kirsi tuáivu, et puáhtá návt adeliđ torjuu anarâškielân já ovdediđ ton tile jieijâs peeleest. ¶ 7. Tot lii sturráámus stuorrâpiätu. ¶  sierâdiđ Kišto lii uáivildun vuosâsajasávt tekstiil- tâi graafisâš vuáváámân uápásmâm ulmuid, mut meid iäráseh pyehtih uásálistiđ rijjâ kiišton. Uáslistee kalga kuittâg tärkkilávt väldiđ vuotân kiišto¬paargon asâttum teknisijd vátámâšâid, ko ulmen lii lasâliijnij olášuttem njuolgist lonestum pargoi vuáđuld. ¶ 50–55 cm ¶   121 ¶ Kárvudât peri návt ¶ s. 24 ¶ Säämi kulttuurkuávdáá nommâkišto ¶   125 ¶ Kyeleh láá nuárjui válduraavvâd. Nuorttâmeerâst purrâmâšlisto njunosist láá uccâ uáivádâhkuálááh tegu siilâk já kilohaili sehe pone aldasijn iälusteijee áhupiddo já ryevdikuálmihâš. ¶ – tot lâi koorâs párguđ. ¶ Maht talle ličij máhđulâš nanodiđ nuorttâsämikielâ Suomâ ortodoksâlâš kirkkokoddeest? Skopets mielâst puávtáččij algâttiđ kuuđâ čuávuvâš tooimâst: ¶ vâi finniiččih a) puškoid, b) kuhaid, c) njaavijd? ¶ Maht puáhtá njuámmilijd pivdeđ syele nuuvt et iä pivdovaavtah huámmáš? Pissopaavkâs kulloo já kielâ lii ain uáinusist. Joo, tot kalga vistig suve njeidiđ já ton miätá lebbiđ fiijnâ pippurjáávvuid. Ko njuámmil puátá já uáiná et jáá, tie supe já áigu jurseškyettiđ tom páárhu, te tot kâšneštuuškuát toi pippurjávui keežild já te kašna nuuvt čuuvtij et časka uáivis ton muorân já kolmâštuv. Talle pivdee puátá já váldá nju~mmil já notká reppusis. ¶ “Ele innig kuássin spiekâst pálgást ohtuunâd miäcán, jis enni lii tuu kiäldám” . ¶  adverbiaal Kuás? - Eeči Skabmagovat 2013; Mari Boine konsert Sajosist 1.2.2013. Kove: Marja Männistö ¶ rääi ¶ 0,5% ¶ Šoddâmpeivi lâi pyeremus kuássin! Lijjim nieidáin já skipárijguin já lâi hävski. Finnejim eejist já eenist-uv skeeŋkâ. Já kááhu! ¶ 34B Uccâčäciluttihâš vuájá selgi pajaskulij niivhotmáin. ¶ Oovtâstpargoost: ¶ s. 32-33 ¶ Jursein láá čuhâlis , fiskissiähá ovdâpäänih, moiguin toh jurseh šaddoraavâd. Toh lihâdeh njuškon , já luodah láá-uv parâluodâi kurgâlâs. Uccâjurseeh tálvásteleh niijtost muottuu vyelni. Toh kyevzih vijđes räigiviärmáduv , mast lii kuátikáámmár lasseen purrâmâšvuárkká já räigi eennâm oolâ. Čiivgah šaddeh suoinijguin skođâstum kuátán . ¶ 3. 3. ¶ 5. Ele kode. ¶ Tábáhtus lii merhâšittee sehe nuorâi taiđuu et sämikielâi uáinust. Tot lii ain áinoo 1970-lovo aalgâst jyehi ive uárnejum sämikielâlâš nuorâitábáhtus Suomâst. ¶ 6. Epi-immeel ~ Tovlái ulmui Immeel ~ Sieidikeđgi ~ Ákšujäävri sieidi , Ákšujäävri viestârriddoost (Uula Paadar, T.I.Itkonen, Matti Aho pro gradu: Pyhä paikka saamelaisessa uskontoperinteessä 1997). ¶ – Tuálvoo peri tyeid njobžâkaandâid meddâl kiddâgâsân! Eunuk palijdij. Cyevkkejeh nuuvt fasteeht nubij piergâsijd ete! Kiddâgâsân taid kalga kale tuálvuđ ige kuussân eres sajan! ¶ – Jáá. Láá-uv sareh jo laddâm? Jiem lah kiergânâm saremiäcán, ko lam moonnâm ohhoost lamaš koldemin masa jyehi peeivi. Kal mun saresáápán lijkkuum já eromâsávt jis tot lii párnái jieš nuurrâm soorijn vuoššum. Saresäppihân lii tego kuulmâkiärdâš vuáskuliemâ. Nuuvt njäälgis tot kal lii. Mun smakkiim sääpi mainâspuudâ maŋa. Sárnum maŋa šaddâ ain koško, Heikkâ ruáhásist. ¶ Vyelni lâi iäččán nommâ. ¶ SPR pargon lii ovdediđ sämitigij koskâsâš oovtâstpargo sehe kieđâvuššâđ aašijd, moh kyeskih teikâ pyehtih kuoskâđ sämmiláid maaŋgâ enâmist teikâ sämmiláid almugin. SPR oovdâst Suomâ, Ruotâ já Taažâ sämmilijd tave-eennâmlijn já aalmugijkoskâsijn ohtâvuođâin. ¶ Päikkiääših jurrii kustoo tego ovdil-uv: pääihi maailm lâi ucce, já tot oroi ain nuuvt unohâssân. Lijjii tuš poccuuh já kyeleh, já eenâb tohon ij šiettâmgin. Mut kuittâg taan Säämi elimist lâi miinii, moos Ánná nuuvt hirmâd čuuvtij lijkkui, já toh lijjii, iimâš kale, suu mielâst eidu toh poccuuh já kyeleh, moittáá lâi vaigâd eelliđ. Motomin sun ij tuođâigin iberdâm jieijâs nuuvt pyereest. Já taat Säämi maailm lâi taggaar, mon sun ij puáhtám olmânáál Heeikân čielgiđ: ij läddilâš liččii tom kuittâg iberdâm ko ij lam kuássin iällámgin tavveen. ¶ 20 ¶ 4. Gyromitra infula – Piispanhiippa – Čiehâkappeer U ¶ – Kost puáđáh? Uccâ Myy koijâdij. ¶ já ¶ Noomât kove elleid já šaddoid 1 - 12. ¶ Lope adeluvvoo kirjálávt love oážžon já love mieđetteijjen. ¶ Taan pasepeeivi kiävttojeh teevstah, moh láá 26. pasepiäiván hellduvâin já eres immeelpalvâlusamnâstâh. ¶ pygálus 53 ¶ kaalâ = naatti 35 ¶ taid suovđij sillee- ¶ nejii sämikielâlâš amnâsmáttááttâs eenikielâ, viereskielâ tâi päikkikielâ máttááttâsâst. Tavesämikie ¶ a. jaavrijd sárgái 1-5 oolâ ¶ ive arvemeeri ¶ viettuu tukkasotka ¶ Nuorâirääđi ulmijd kulá še orniđ ihásávt stuárráb tábáhtus moinnii teemain säminuoráid pirrâ Suomâ. Lii tehálâš uážžuđ säminuorâid čokkâniđ oohtân, joba ihásávt. Säminuorâin paijeel 65 % áásá sämikuávlu ulguubeln já kaavpugijn ij lah luándulâš vyehi siäiluttiđ kielâ tai kulttuur, et ohtsiih kuáhtáámeh eres säminuorâiguin nanodeh nuorâi identiteet já oohtânkulluuvâšvuođâ tobdo. ¶ ovdâmerkkân Väinö Linna čäällim Tuntematon Sotilas lii jurgâlum tárukielân ruotâkielâ ¶ Nuorttâsämikielâ já nuorttâsämikielâlâš oppâmateriaaleh ¶ Mont Blanc ¶ čevđielleekaardijd ¶ - Ánná, vyerdi! Tun láppojih luvâlduvâin. ¶ Puoh sämitige almostittem oppâmateriaaleh láá finniimist meid škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuvvâst ritva.tammela(at)samediggi.fi. ¶ Matti viežâi njuuvčâ tobbeen sudderoobdâst, viekkij tom, piejâi seehâ siisâ, jeđe tuvkkâlij puolâščuukán vyerdiđ tevdimlove. Njuhčâ lâi niŋálâs já tot teedij 14 kiilud. Tast maŋa Matti vuolgâttij tevdimlopeucâmuš tiätu instanssân, jeđe ko tobbeen ij taggaar lope puáttám, te talle sun ferttij vuolgâttâlškyettiđ tevdimlopeucâmušâid váhá kuus-uv. Juáhhást kuittâg poođij almottâs, et sij iä pyevti mieđettiđ tevdimlove ovtâskâs ulmui. Majemuš instans, kost kieldee miärádâs poođij almottij, et tast ij lah väldi mieđettiđ love ovtâskâs ulmui rávhuiduttum lode tevdimân. Tast kuittâg almottui, et aaibâs majemuš saje, mii love puávtáččij mieđettiđ, ličij staatârääđi. Tast ličij vuoigâdvuotâ tagarân. Nuuvtpa Matti vuolgâttij ucâmuš staatârááđán, ijge moonnâmgin kuhháá, ko lope njuuvčâ tevdimân puáđistij. Talle Matti toimâttij ive puolâščuhheest orroom njuuvčâ Olli Osmosâžân Avelân, kote teevdij njuuvčâ ive 1988 já ton rääjist tot lii kuákkám Maati tupenurheest. ¶ 5. Tricholoma aestuans – Äikävalmuska – Riččâšoovkâh U ¶ Säämi luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválâš tiätu tiättoo säämi luándu kevttimist já ärbivuáválij sämi-iäláttâsâi háárjutmist ađai puásuituálust, kyelipiivdost, meccipiivdost, nuurâdmist já tuoijuumist sehe luándukoskâvuođâst. Tiätu sirdâšuvá sämikielâ luándun, miäcán, šooŋân, puásuituálun, tuojijd, meccipiivdon já kyelipiivdon lohtâseijee terminologiast sehe sämikielâlâš päikkinoomâin. Ärbivuáválâš tiätu sirdoo tiäđulâš máttááttem, puárásub suhâpuolvâin ožžum maali, juáigusij já njálmálâš muštâlemärbivyevi pehti sehe puásuituálu-, kyelipivdo-, nurâdem tyeji- já meccipivdovuovij pehti. ¶  nominatiivhámásâš Mietâmyerji ruopsisvielgis kukáh hervejeh piälduroobdâid já juhâ-, sehe aajâriddoid algâkeesist. Mäddiláá, erinomášávt koolvâkaardijn mietâmyerji láddá juo syeinimáánust, mut Säämist kale ij peesâ čuággiđ taid tevkisruškis muorjijd ovdilgo loppâkeesist. Loostah iä lah ain ruánááh, pic toh sättih ruápsáđ teikkâ ruškáđ. Mietâmyerji uážžu kale ettâđ räässin já taat rääsi lii maaŋgâihásâš. Tääbbin Säämist siämmáásullâsâš šaddo lii láávžámyerji. Tot šadda juovâenâmijn, ereslágán soojijn ko mietâmyerji. Oskom, et maŋgâsist láá jieijâs syelimâs mietâmyerjisajeh, liihân mietâmyerji kuittâg-uv uáli táválâš Säämist. Tot kávnoo maailm taveoosijn kidâ Siberiast já Alaskast, mut váilu Islandist já Ruánááenâmist. Mäddiláá mietâmyerji läävejeh meiddei kalveđ šaddokaardijn, mut tot ij oro nuuvt pyreest luhostuumin. Ferttee kale smietâstiđ, et lii-uv ubâ kannatteijeegin kalveđ mietâmuorjijd. Mietâmyerji oro leevvânmin ulmuu aassâmsoojijd já lam huámášâm, et puáris kuátisoojijn šadda távjá mietâmyerji. ¶ Tarja Nahkiaisoja, Asutus ja maankäyttö Inarissa ja Utsjoella 1700-luvun puolivälistä vuoteen 1925, Oikeusministeriön julkaisu 2006:7 Lapinmaan maaoikeudet, 2006 ¶ ”Maid mij toohâp?” sij hundâruššii. ”Taat almai, Jeesus, taha imâšijd já merkkâtavvoid. Jis tiptep suu juátkiđ, te puohah forgâ oskoškyeteh sunjin.” ¶   lohtâseijee Antti-Oula Juuso ¶ Lii kuittâg jo eehid já Ella kárttá vyelgiđ pááikán. Ákku, Matti já Ella sooppâv, ete sij juátkih kođđeem itten. Jyehi peeivi ko váhá määđhi kođá, te amahânde kuđâliijneh valmâštuveh jotelávt. ¶ maada, madduu = tyvi ¶ Säämi máttááttâskuávdáš 2008 ¶ 2 000-3 000 ¶ Nuorttâmeerâ riddoost Suomâluovtâ máddáábeln láá kulmâ siemin, kyeimis sulâstittee riijkâ: Eestieennâm, Latvia já Liettua . Tain kiävtoo ohtsâšnommâ Baltiaenâmeh . ¶ čiehâkappeer = miesten saamenlakki ¶ ŠODDÂĐ JIEŠKOTE-UV STIELÂSIJN ¶ Juávhui fáádáh: porkkan, lanttu já naavrâs, sipuleh, herttâ, kaalah, kurkkâ já kurpicca sehe toomaat. ¶ - Uážum-uv váháš ááigán puáttiđ elâččiđ? Jiem ääjit tuu kuhháá. ¶ 3 § Sämmilâš ¶ Nuorah aldakooveest ¶ Jeđe mun vuot čaallim: PAPPÂ. ¶ Omin sanoin © Kotimaisten kielten tutkimuskeskus 2009 ¶ 136A Kulosyejeh estih kulovahadume šoddâm. ¶ NIÄLJÁD PÁKKUM ¶ 1,5 kg kyerejum potáseh ¶ c) riämá toimáid vâi visásmit, ete säminisonáid fäälih ääšimiäldásijd sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâid, mieldi luhâmáin enijhuolâttâs já ¶ _____ Skerreejyelgih _____ Váimu _____ Peeccih stielâseh _____ Selgikolbâ ¶ Jis haahâ toovvât negatiivlijd vaikuttâsâid algâaalmugân, kalgeh haavâst västideijee já algâaalmugij ovdâsteijeeh sooppâđ linásmittee tooimâin negatiivlâš vaikuttâsâi minimistmân. Haavâ olášume kalga čuávvuđ oovtâst algâaalmug ovdâsteijeiguin. ¶ – Vuoi jispa mun liččim häldee... iätá enni. ¶ Eeči já viljâ ovdâkovveen ¶ Marko Marjomaa, projeekthovdâ ¶ Dnipropetrovsk H6 ¶ Päikkiluámu nuuvâi já almottettim pasepeiviiđeed oppeet Hyryläst nuuvt tegu eres-uv ovdâkomennuskoodán kulleeh já nuuvt mij fiävrásijm tävirijdânguin Seutula kirdemkiädán. Mij lâim ohtsis suullân viđâloves já mii mätkihovdâ lâi spuálččiuáivi maajuur. Nommâ lii vájáldum, mut orom muštemin, et tot ličij lamaš ruátálâš nommâ. Ovdil ko korŋijm Jugoslavia Airlines Super Caravelle mašinân, te mijjân lohhojii vala oordeleh, maht kolgâččijm kirdemmašinist lattiđ já maid ep aainâs uážuččii porgâđ. Tijme lâi suullân kyehtnubaloh, pasepeeivi 20.3.1966, ko jugoslavialâš kirdemmaašin luptânij hirmâdsâš julânáin Seutula kirdemkiedist ááimun já vuolgij tuálvuđ mii Koskâmeerâ suollui, mon nommâ lii Kypros. ¶ Tovlááh anarâšâi saveheh lijjii siämmáákukkosiih, ucánjihhii almast kuhebeh já kuámmir kobdosiih. Toh lijjii rahtum piŋâlkooldâst, mii lâi lyeddejum kyevti uásán. Saaveehnjuunijn lijjii puáluh já toh lijjii čiptum tađe várás rahtum čiptemmuoráin. Puállu saaveehnjuuneest lâi tađe várás, et tom lâi älkkeb čipteđ, ko čiptempäddi pisánij tast pyereest. Kyelipivdee anarâš saveheh lijjii ucánjihhii kobdebeh já kuhebeh, ko anarâš paiulmuu saveheh. Paiulmuu saveheh lijjii tondet uánihuboh, ko toh lijjii siämmást mätkisaveheh, maid puovtij čonâstiđ kerrisân ja tain lâi še uális, mut kyelipivdee savehist ij. Paiolmooš já meccipivdee rahtijn savehijdis juo suávist, mut kyelipivdee já ráiđualmai kevttijn vala piŋâlsavehijd. Tááláá ääigi kyelipivdeeanarâšâst láá uđđâ-áigásiih uálissaveheh, moottorkiälkká já eres-uv uđđâ-áigásiih piergâseh, moh išedeh kyelipivdemist. ¶ já talle sun västidij: ¶ Supe (Populus tremula) ¶ 1968–1988. Otava 1988. ¶ Ostim ryevdikäävpist muovileetku, vuollim muorâst puuncijd kuábbáá-uv kiäčán já tevdim čassijn ton leetku ittáá vaakittem várás. Lii korrâ pieggâ, aldásáid stormâ, vuordâččep kolkkim, et peessâp eelliđ ehidist uággustmin. Ij kuittâg kolkkim já Charlie opâttij munjin pessisuormâs já pessituupâ rähtim, ko mun vuod máttááttim sunjin poccuučuolmâ rähtim. ¶ 12 Maht tuomâ kovjim tábáhtuvá? ¶ 2. a. Čääli kuuvij A já B vuálá koškepaje já arvepaje. ¶ Kuolij šoddâdem lii tááláá ääigi tehálub iäláttâs, ko ärbivuáválâš kyelipivdo. Kyelišoddâdemlájádâsâin niŋálâskuolijn pooččum meeinih šovâttuvvojeh kuopsâkuolij kuopsáin. Korâidis kočâttâm čiivgah šoddâduvvojeh purrâmâškyellin tâi ištâduvvojeh čácáduvváid. ¶ Šaheores lii ores šahe. ¶ - Mut maht mun talle oinim tuu tobbeen jieŋâpurehij kulen? ¶ Siskáldâs: ¶ Tievâsšaddosâš kuobbâr kappeer lii enâmustáá 10 cm kobdosâš já tot lii távjá episymmetrisâš. Nuorâ kuobbâr kappeer lii koovvâr mut tot muttoo šodâdijnis pocceenálásâžžân. Kappeer siäggu jyelgin nuuvt, et tai kooskâst ij lah čielgâ rääji. Kappeer vyeliaaseest láá assaas, syerihámásâš jormeh. Máldu lii vielgâd teikâ fiskâd já ton smakkâ lii läivi. Haajâ lii njaalgâ, heeđâlm sullâsâš. Motomin fiskisciärkkuh kávná meiddei vielgâdin, mut tot puurât siämmáá pyereest ko fiskis variant-uv. ¶ - Puáđám kale, Ánná västidij. ¶   Maaijuvpaarâ väljee pessimsaijeen uccâ mecciladduu. Vâi kuáti já čiivgah liččii torvoost riämnjáin já ilvâsijn, kalga kuátinjälmi leđe ain čäcitääsi vuoluubeln. Maijuuh visásmiteh-uv ääši huksiimáin puáđu juuvâžân. Tot huksejuvvoo muorâruŋgoin, riissijn, keeđgijn já moođeest. Puáđu keežild čääci sáttá kulgâđ riddomiäcán, já tulvečääci avkkâd muorâid. ¶ 54 ¶ Sämituojijn láá kuheh ärbivyevih já almolávt sämityejjin iberdeh anotiiŋgâid, tego pihtâsijd, pargopiergâsijd, tálutuálutävirijd, pivdoniävuid já čiiŋâid, moh láá kieđâiguin rahtum. Meid tááláá ääigi kietâtuojij ärbivyevih láá luánduamnâsijn, kietâtuojijd rähtih puáris ärbivyevi mield heiviitmáin uđđâ pargovuovvijd já uđđâ kiävtun kuávlui mield. ¶ Mušte, et tuu rähtim mittopäddi suápá tuše oppâkirje káártán 47B. Eres kártái várás ferttiih rähtiđ jieijâs mittopäädi, ko tain lii eres mittokaava. ¶ Jesâneh: ¶ váimu sydän ¶ a. väldimeerâid sárgáid 1 - 3 ¶  päälgis - škovlimčällee Ulla Aikio-Puoskari, 040-767 3101. ¶ Luomâkodde 12, 13, 27, 29 ¶ A Kuolij kođoääigih B ¶ Kii puáhtá tuommiđ káđuttâsân? Kristus - mut sun lii jáámmám mii keežild, já eenâb-uv: sun lii iällááttum jämmei kooskâst, sun čokkáá Immeel uálgispeln já ruhâdâl mii peeleest! (Room. 8:34) ¶ Professor Veli-Pekka Lehtola lii almostittám kirje “Saamelainen parlamentti” , mon lii kuástidâm Sämitigge já teddilâm Gummerus Kirjapaino Oy. 215-sijđosâš kirjeest sun kieđâvuš sämmilij parlament tábáhtusâid aaibâs ton vuáđudem rääjist ađai ive 1973 rääjist ive 2003 räi. Almostittemtilálâšvuotâ tollui Sämitige čäällimkoddeest njuhčâmáánu 28. peeivi 2005. ¶ Čielgiittâs čuásáttâhjuávkkun väljejuvvojii 1) sämikuávlu kieldah; 2) sämikuávlu kieldâi pargeeh, ¶ Muštám mottoom keesi, ko Veikko eelij enijnis Čovčjäävrist mii pääihist, aasâim talle vala puáris kuáđist. Tupe lâi kale jo valmâštuumin já lâim-uv vissâ jo mestâ varriistâlmin toho. Eejist láin šnikkárin Latvala Eero já Rajaniemi Toivo -nommâsiih läddlááh. Muoi Veikkoin láim sierâdâttâm jo äigipuudâ já kiergânâm porgâđ maid kost. Láin iällám vuojâdâtmin, teikkâ riävtui kaalâšmin vuoddâsist, sirdâččâm tukkurâspoccuid já porgâm puoh, moh láá teháliih tien ahasâš kandij “tuotâpargoh” jeđe láin viijmâg niälgum. Enni lâi ehidist vuoššâm sávjáid já toh lijjii vala mottoomverd pááccám taldrikân. Nuuvthân mun kuásuttim Veeikon vuoššum kyele, iššeed ko lijjim táálust (kuáđist). Na miiba tast, muoihân njielâškuođijm sávjáid kištoi. Mottoom ääigi keejist vävjiškuottim, et tááiđâm päsiškyettiđ táápu vuálá kuosijnân. Tothân kustoo njiälá taid sávjáid tegu kähtee, ige ááigugin ložžiđ. ¶ (oppâkirje kárttá siijđost 38)? ¶ Jyehemuuđuš šooŋah lijjii, raadah, muotâalmeh, puollâšeh, kumeh, jotteeđ koolgâi. Ohtii skammâmánudâst poođijm kiämpán, ehidâst ko siävŋánij, te aalgij sahâdávt myettiđ. Iđedâst koccájeen, te čovgâ njuoskâsiähá muota lii paijeel idduu. Virddáánjaargân lii paijeel kyehtilove kilomeetter. Nuuvt vuolggijm käälliđ, majebáá källest lâi hiälpub käälliđ ko oovdâst, vuáruttuvâi lonottáim oovdâst källee. Peeivi kaalijm. Jalŋesjäävri alda pessáim, te orostáim iijân, tast kuáccei alne tullâpellâst oođijm ko šoŋŋâ lâi pivvâl. Iđedâst oppeet vuolggijm, te nuuvt pessáim Virddáánjaargân. Te vahtâuáiváámuš Tyni koijâd: Maht tuoi tággáár muottust poođijd? Pággu lâi puáttiđ ko ij lamaš evvis riemmâđ vyerdiđ kiämppáást. ¶ pokkiittâs = tungos 95 ¶ kukkákaalâ 41 ¶ Sämikielân: Ilmari Mattus ¶ - Tuot stuorrâ kandâ kivsedij muu já nurdâdij vala viällud. ¶ vuoijâmcuozzâ räpylä ¶  (imperatiiv) ¶ Ko moottor lâi čuákist já mudoi-uv huolâttum, te talle tot stonccâlui kärbismoottorsteelligân já nuuvt aalgij cokkiittâs stellimgis. Magneetto lâi tobbeen liähtupyerá vyelni já ko cokkiittâs aalgij leđe alda, nahande peškittij vuossâmuu keerdi, tegu kiveráin te ličij pavkkâlum. Talle Heikkâ-maahâ-uv oskoškuođij, et monâttičij lopádâsâs mield uđđâ moottoris viljâsân. Juhháán-Uulást moonâi suullân muáddi oho moottor tivomân já ko cokkiittâs lâi sajestis já moottor kevâškuođij, tegu maašinkiveráin te ličij pááččâm sarjatuulâ. Tallet moottor kurppui kärbiskiäčán já lâi iskosvyeijim äigi. ¶ Iiđeedpeivi kuulâi huápust riddoost. Ko kuobžâluokka lâi purâdâm já juáhháást lâi čuávji aaibâs tievâ, te párnááh sirdâšuvvii siisâ eehidpiäiván. ¶ Kirkkonjargâ F1 ¶ Toh lijjii ennuv eresmuššuuh ko tääl. Ulmuuh iä aassâm nuuvt čuákist ko tääl. Assii piäđgui, päikkikooskah lijjii kuheh. Ton suujâst tallaah ulmuuh piergejii-uv pyerebeht, suittui kyeli jaavrijn já meccist lodeh. Talle ij lamaš rávhuttum mihheen, puoh uážui koddeđ mii oovdân poođij. Ige lamaš tyejettemesvuot nuuvt ko taan äigin, veik ij-uv ennuv ruttâ puáttám, te kuittâg pyereest piergejii. Tallaa äigin ulmuuh rahtii puoh jiejah kieđâi mii leš lamaš mađe, nuuvt nisoneh ko almaah-uv. Nisonij tyeji lâi puoh almaid pivtâstiđ, tallaa äigin iä uástám valmâš pihtâsijd, ege lamaš vinniimist, puoh korruu jiejah kieđâi. Talle iä lamaš mašineh ege lamaš tagareh čuovah eehidpoojijd ko tääl láá. Pihâščieskâseh täähist puollii, te lâi šiev čuovâ, täähičuovâst tuáijojii. Talle ij lamaš vaccâ- ige sukkákođámâš. Uloh iä lijgom muidego särgikođemân. Säärgist korruu máccuhijd, puuvsâid, ulloläigi lâi kuárrumsuonnân. Ton äigin puvsáid puáluid iä tarbâšâm ege puáhháá, ullolääigist pärgidii viettâr, toin čonnii ištâmijd pajas. Tallaa áigááh ulmuuh iä annaam lijnepuuvsâid, päiđi lâi eidu, ij totken juáhhást. Ton áigááh ulmuuh iä annaam suhháid, kammuid talâstii suoinijd. Suoinijd čuoppii keessiv. Tot tyeji lâi nuuvt nisonij ko almai-uv, taid čuoppii rotojuvvijn já kuovđâšmijn, toh lijjii timásuboh meidiđ. Meidimist lâi stuorrâ pargo. Taid koolgâi muorâkurâháin keeđgi alne huškođ já tast maŋa koolgâi vala kieđâi ruvviđ tassaaš ko timánii. Jeđe pieijii tagarijd šolis uulgâid enâmân, toi oolâ levvuu syeinikieddeid kuškâđ. Ko lijjii kuškâm, talle kiäddááttii já vyerkkejii täälvi várás. Taan áigááh ulmuuh iä mátáččii meeccist eelliđ nuuvt ko tovle. Kuolijd iä salttim ennuv, ko ij lamaš leibi moin purrii. Luándust koolgâi oinuđ puoh iälámâš. Kuolijd kuškâdii, koškee lâi-uv šiev purrâmâš ige pillâšum. Talle lijjii-uv kyeli kuškâdem, káátuvuálááh lijjii mahte valjeäitti te. Tobbeen kuškii jyehi šlaaja kyeleh, lijjii roottum puškoh, kyeliruánniheh, koskâmeh, kuškâdemeh já vicásvuáskuneh. Nuvt kuhe lijjii káátu vyelni ko kuškii. Te kiemârdii já tolvuu ááitán, kosostii pajas lasekuškâm tiet. Äitti lâi neelji jyelgi alne. Tohon iä kolgâm kiivsahken peessâđ. Taid äittijuolgijd pikkâdii suohis pihháin. Kiivsah ko vuolgii pajas, te tarvanii toos, iä peessâm säpligeh koškeid purrâđ. Säplig várás rahtii hirsâluovdijd amas tohken peessâđ. Nuuvt suojâlii tom-uv valje ääitist. ¶ Anarâš kalender 2005 (30 sijđod) almostui loppâivveest 2004, mon teeman lâi Sämikielâ čälleeh . Ovdâčalluustis Marja-Liisa Olthuis čáálá Sämikielâ čälleeh 1800-lovvoost návt: ¶ Ovdil miärádâs puoh iävtuttâsah já alguuh kieđâvuššojeh váljukuudijn. Toh láá ovdâskode siskiipiälááh valmâštâllâmorgaaneh, moi pargo ij lah almolâš, ovdil ko váljukodde almostit smiettâmâšâš teikâ ciälkkámušâs. ¶ 21A Suomâhiävuš lii sävris já maaŋgâkiävttusâš hiävušnääli. ¶ iälustii jieŋâääigi muorâttis koškejolgâdâsâst ¶ - Naa, kalehân mun vissâ puávtám, jis halijdeeh. Mut iä toh nuuvt hirmâd pyereh tääiđi leđe. ¶ – Veikka! Pajas peeŋkâaln! ¶ vuolgâsaijeen láá ovtâskâs saanij já morfeemij jurgâlem. (Ingo 1990: 77–79.) ¶ 156 ¶ kiesâliđ, kiesâlâm, kiessâl = kääräistä ¶ LASEMÁÁVSUST/SIERÂTIILÁÁMIST ¶ Iskos 1 ¶ – Lah-uv tun sierâdâm riäŋkkunjuškom, Sam-čeeci? ¶ Pargo miänástuvvee hoittám išedeh sämikielâ táiđu, sämikulttuur tubdâm já -škovlim, šiev vuáruvaikuttâs- já oovdânpyehtimtááiđuh, šiev atk-tááiđuh sehe nahčâ porgâđ jiešalgâlávt já oovtâst nubbijn ofelâššáin. Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi VII/V mield, vuáđupälkki 1398,87 eurod/mp. Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. ¶ kuávluh 4 já 5 ● ● arvevyevti (kume já laavtâs) ¶ “Mondiet?” ¶ - Naba tun, Ánná koijâdij vuárustis. ¶ 2. piäjukuobžâ ¶ Seminaarist valmâštuvá raapoort já Suomâ sämitigge já Euroop rääđi čuávvuv seminaar pyehtim vaikuttâsâid. ”Seminaar puovtij lase tiäđu sämmilijn Euroop rááđán já lasettij tiäđulâšvuođâ Euroop rääđist já ton merhâšuumeest. Táválávt vuáruvaikuttâs Euroop raađijn tábáhtuvá kirjálávt já lii tuođâi tergâd, ete mist lâi máhđulâšvuotâ puigâ vuáruvaikuttâsân. Vuárdám stuorrâ mielâkiddiivâšvuođáin, ete mii seminaar maŋa tábáhtuvá. Seminaarist poođij meid uáinusân, ete sämitige täsiárvu- já oovtviärdásâšvuotâpargoost ij lah tuárvi tiätu sämmilijgin kooskâst já mij koolgâp pyerediđ tieđettem tai ašijguin” saavâjođetteijee Näkkäläjärvi muštâlij. ¶ kevttiđ sämikielâ jieijâs pargoost. Sämikieltáiđusâžžân puáhtá nabdeđ tuše taid ulmuid, kiäh pasteh ¶ čonâstâh, čonâstuv = vitsas, sidenaru ¶ Lämisolmooš uážžu iše ¶ Vuovâs luándutileh Aanaarjäävri koskâuási peht mana 69. kobdodâhpirrâdâh. Nuuvtpa Aanaarjävri lii Euroop stuorrâjaavrijn puoh tavemus já lii taveláá ko ovdâmerkkân Ruotâ tavemus uási tâi ubâ Kuáláduv njargâeennâm. Tane lii-uv viehâ eromâš já merhâšittee, et Aanaarjävri lii ollásávt peciordârääji siskiibeln. Kobdodâhpirrâdâhân verdiddijn taan mávsulâš tilán vaikutteh eres lasseen ucánjâs alodâh merâaaseest, uárjipiegah já tälviv-uv sudes Jieŋâmeerâ aldavuotâ. Lasseen jäävri stuorrâ čäcivuárkká addel liegâsvuođâ kuhás čoohčân já tässee keessiv pirrâmpiäiválijd liegâsvuođâiäruid. Stuorrâ jorŋâčääsih já tobbeen possoo piegah láá kuittâg jieijâs uásild tovâttâm Aanaarjäävri taveuási suáhistiellâs šoddâm. Suáhivyevdih robdâstiteh kezis já potkâneijee stielâsin riddoid já luávdih motomijd suolluid. Šoŋŋâduv keežild muorâttis já tundralágán suolluuh iä Aanaarjäävrist tiettuu. Motomij suollui jolgâdvuotâ puátá päljiskällein, lijge lavtâsvuođâst tâi ulmuu tooimâin. Piegâi já eennâmšlajâi vänivuođâ hammim peesih, moh kávnojeh ovdâmerkkân merâriddoin, kávnojeh meiddei Aanaarjäävrist. Jäävri uárjičievâst Avveelnjäälmist tiättojeh kuosah. Aanaarjäävri šaddaamusah kuávluh láá puoh juhânjálmáduvah, moh láá tovâttâm távjá vijđes koškáid já pyehtih ivijmield valjeest raavvâdamnâsijd iälánij kiävtun. ¶ Immeel juáhá áármus jieijâs sääni já sakramentâi pehti. Kristus jieš lii asâttâm kaastâ já ehidâs. Toh láá sakramenteh, tastko tain Immeel sääni lii ovtâstum amnâsân: čáácán, liäibán já viinin. Sakramenteh láá áármu uáinojeijee meerhah, moid pyehtip toppiđ oskoin. Kaastâst já ehidâsâst Kristus lii tuođâlijn já aiccum vuovvijn mii koskâvuođâst. ¶ suájákejij koskâ 115-130 cm ¶ Lusmenjaargâst iä kale kaleskin lamaš jotemin taavdâ viärráámus mudo ääigi, mut aainâs-uv ohtâ lâi, kote poođij čuoigân já sun lâi Lukkár Saammâl (Saammâl Hendrihkandâ Mattus) ađai Peljittis-Saammâl, nuuvtko suu meiddei seelgityehin kočodii. Sun lâi puáttám iše viežžâđ, mut ko Piäkká ij taggaar puáhtám sunjin adeliđ, lâi Saammâl ettâm: ¶  - Talle váimuskálžu sydänsimpukka ¶ – Jaaha, sotamies Mattus haluaa koirrrranjohtajaksi, kysyin kyllä vapaaehtoista koirrrranohjaajaksi. ¶ – Uážžu tom luuhâđ-uv, jis haalijd! Tot lii šiev kirje, ettim sunjin. Must lâi fáárust esken almostum kuobârkirje. ¶ Taažâ täsiárvu- já ucceeblohováldálâš ¶ Ko Piättâr lâi sárnumin, luáštádâđâi šeris polvâ sii paajaabel. Poolvâst kullui jienâ: ”Taat lii muu rähis kandâ, sunjin mun lam mielâstum. Kuullâđ suu.” ¶ SPR uáiná, et Suomâ já Ruotâ staatah kalgeh ratifisistiđ ILO 169-sopâmuš já staatah kalgeh väldiđ OA julgáštus algâaalmugij vuoigâdvuođâin uássin aalmuglâš lahâaasâtmis. Staatah kalgeh turviđ sämmilij olmoošvuoigâdvuođâi olášume meid šoŋŋâdâhnubástusâst. SPR váátá, et taveeennâmlâš sämisopâmuš ratifisistoo jotelávt äššitobdeepargojuávhu puáhtám iävtuttâs mield. Sopâmuš adeličij máhđulâšvuođâ sämikulttuur oovdedmân kuulmâ staatâ kuávlust sämikulttuur vuolgâsoojijn. Tot tovâččij älkkeebân šoŋŋâdâhnubástusân vuáhádume já turviiččij sämmilij olmoošvuoigâdvuođâi olášume. ¶ Monnii ääigih ovdil ko pottii vist uđđâ kirjeh: Lauri Itkonen adelij olgos Katkismus jurgâlâs 1902 já Ráámmát historjá jurgâlâs 1906. Tai kirjij kielâ lii juo olmâ aanaar kielâ já čäällimvyehi čielgâs, mut Itkosist lijjii-uv pyereh išepargeeh, čepis anarâšah, kein lâi noonâ kielâtobdo. ¶ almai (sl. 17-ihásâš) 2 ¶ Määđhi majemuu uásist Njellimjäävrist lii máhđulâšvuotâ uápásmuđ nube maailmsuáđi historján. Saksalij já ryešilij sajaduvvah lijjii loppâive 1944 vuástáluvvâi Ryevdipoortâst, Njellimjäävri já Aanaarjäävri Pakšvuonnii koskâsii hiäŋgupähtileevist. Kaččâmhäävdih já taistâlemkyepih láá vala-uv uáinusist. Makken stuárráábeh taistâlmeh ton kuávlust iä lah ušom lamaš, tondiet ko saksalij juávhuh kiäsásiddii meddâl Avveel já Taažâ Jieŋâmeerâ hamânij kuávloid. ¶ 16. Aasia uulât tavenäävist peeivitäsideijei . . . .48 ¶ – Nuorttâeennâmlâš uánihissoovsâ lii siamilii hámásâš já tast láá vittâ ivnesiävuttâs. ¶ Ränishaikareh orosteleh mielâstis kuhes muorâi kierruin, main toh meiddei ijâsteleh. Suomâ jävrienâduv viäigoo alme vuástá kuávvájeh ränishaigareh muorâkierruin, mii lii uđđâ já suámálâš uáinus. Ränishaigar pessee peesi tâi kuosâ kierrui. Piervâl lii huolâmettumávt čuákkejum risseleeji. Jis paarâ pessee ohtuunis, láá loded irrâseh já čeepih piäittáástâllâđ. Mut ränishaigareh pessejeh távjá siärvádâhhân já tuálih korrâ laarmâ, te talle taid lii älkkee aiccâđ. Niŋálâs mannee piervâlân 4–6 mane. Kuohtuuh vaanhimeh läälliv moonijd vuáruttuvâi já huolâttává meiddei oovtâst uđâgáin. Tast lii kuohtuid korrâ pargo kuhes ááigán, ko uđâgááh kirdeleh iäskán muádi máuppajasâžžân. Ko uđâgááh kirdeleh, te peerâ pisottâl čuákist já orostâl oovtâst lijgešoddâm jaavrijn já merâluovtâin. Čohčuv ränishaigareh värrejeh Viestâr- já Maadâ-Euroopân. ¶ Ánná kejâstâlâi pirrâsis: ¶ Láim Vyelitarvoojäävri máddáákeččin, oinijm ete lodeh láá valjeest ton jäävrist. Lâi čohčâmáánu algâ, ruške lâi pyerimuddoost. Tieđijm ete togo jäävri viestârpeln koskâmudo suulâin lii puáris käärbis. Vazzijm ton kárbá kuuvl. Tot lâi puáris uccâ kárbâsâš já viehâ čuuvtij juoŋŋâm já mieskâm-uv. Nuđhaim siähtálijd stuárráámus loomijd já uigâđáim kárbá jáávrân. Suvvain jäävri rasta nuorttiibel jäävri. Oinijm ko jäävri taavaakeččin lii stuorrâ kulnâstuákki. Lijjii nuuvt lojeh ete iä kirdelâm veikkâ oinii ko muoi skođâruššaim toin kárbáin. Čáccááslá´án tot käärbis kale lâi, mutâ oskoim ete ij-uvsun tot kobđo. ¶ – Kalga-uv tom talle tuálvuđ tivottâsân, ko ton moottor cuovkkân? ¶ Čeekieennâm = Tšekinmaa ¶ Ko lâim koccám, te Maria já Charlie vuolgijn hävdienâmân. Sunnust lâi mottoomlágán čááitus tobbeen. Charlie čaittâlij jieijâs madâräijih já uábbis Maria vuod suu káálgu. Suoi makaš láin pajanâm häävdist já tast hävdipellâst muštâláin tovláá ääigi já imâštâláin tááláá ääigi. Sunnust lijjii ääigi kován kullee pihtâseh pajalist. ¶ liäđu syeini - čohčâmáánust ¶ ruáškái já Niso luuhhâmsteellig paasij pitážin ¶  celkkust, VUOSSÂMUŠ TÁTTUM ¶ Cyerinjaargâš ~ Cyerinjargâ = Pahtaniemi ¶ Almaah haldâšeh maailm. Nisoneh haldâšeh almaid. (Espanjalâš) ¶ — Phyi phyi — hyi sittágin — mun aaibâs aavhâm kuocâ pänipoossâm amnâsân! Eeđâi Möö já čuulgâi já kuorsâi! — Já kulâ maht tot šuuđijd já šiiđijd: šihi šihi šihi! Eeđâi Pöö já uáivildij pänikuustâ. — Phyi phyi! ¶ 1. Luvâttâl puoh Euroop siseennâmväldikuudijd. ¶  jieht. 8. loho ¶ 3.3.2. Sämikielâ eellimvuáimálâšvuođâ turvim ¶ – Kolgâvetteđ vájálduttiđ ubâ ääši nuuvt huápust ko máhđulávt já uuccâđ olssâd ijjâsaje, sun ravvij já vala čielgij, kost kavnuuččij aldemus hooteel sajattuv paaldâst. ¶ pargeeh; 5) sämikuávlu ulguupiälááh staatâ virgeomâhááh, kiäi toimâkuávlun sämikuávlu kulá; 6) ¶ Tikkepivdo ¶ Mii perruu iäláttâs lii puásuituálu já iäččám lâi áárvust oonnum já čepis pajeolmooš. Iäččám jaamij täpitormelávt porgemáánust 2009. Mij párnááh lep uccevuođâ rääjist jottáám pygálusâin já kiđđuv išedâm kuáđuttempargoin. Ovdil eeji jäämmim juurdâ tavas päcimist já puásuipargoi juátkimist oroi lemin kukken. Kuittâg juurdâ poccui vyebdimist já iäláttâs looppâtmist oroi tegu luovâččij uásist jieijâs eellim já leggističij eeji já madâreejij eellimpargo hukás. Talle toohim miärádâs, et oopâi maŋa ááigum maccâđ tavas pisovávt já juátkiđ mii perruu eellimvyevi. Uássin taam miärádâs lii lamaš meid oppâsaje já áámmátváljim. Ärbivuáválii iäláttâs paaldâst lam uáinám tehálâžžân valmâštuđ máttáátteijen sämikuávlun já adeliđ toin lain jieččân pargonaavcâid sämipárnái- já nuorâi pyerrin. Eromâš tehálâš lii, et párnáin já nuorâin lii máhđulâšvuotâ luuhâđ päikkikuávlust já uážžuđ máttááttâs jieijâs eenikielân. ¶ Ton äijihist lâi kuhes ränis siämu já taggaar čapis-ränis peskâ pajalist, kolmâ šooŋahhân lijjii jo álgâm. Sun kejâdij komálávt pirrâsis, tego polâččij kuumijn. Sun lâi vissâ jo váhá káigá já lâi vaahâg, ko sun lâi čokánâm muu paaldân. ¶  illatiivist: Munjin – Káijá-ákku! Tuubdah-uv tun jieijâd illáellen? ¶ Sun lâi omâstâm kulmâ táálu Ruávinjaargâst já toh lijjii poldum. ¶ Daniel lâi ohtâ tain, siämmáágo suu kulmâ ustev, Sadrak, Mesak já Abed-Nego. Kunâgâs huámášij forgâ et nuorâ almaah lijjii uáli vijsáh. Puohâin vädis koččâmâšâin sun koijâdij rääđi sist. ¶ Juud. ¶ 5. a) Čuávdi säniruossâhâspargopitá. ¶   8. ¶ Čuánjájuuhâ US Čuánjájävri Kaamâsjuuhâ. ¶ Anarâš-kalender 2005a: Elias Lönnrot. Avveel: Anarâškielâ servi. Siämmáš tekstâ ¶ Jeesus eeđâi: ¶ Raporteh ¶ Oppâmateriaaleh interneetist ¶ 2. Sáárgu viihkon monnii lovo luudijn. Nuurâ ¶ Kielâpiervâlist lep olgon táválávt iđedis- já ehidispeeivi. Šoŋŋâ ij lah iästu olgonoromân, kohân párnáin láá šooŋâmiäldásiih pihtâseh. Pihtâseh kalgeh killáđ nuuvt olgo- ko sistesierâid já motomin ivnáás-uv hommáid. Pärni taarbâš putes molsâpihtâsijd já táárbu mield lieggâ olgo- já arvepihtâsijd. Uccpárnááh tarbâšeh meiddei lippârijd já máhđulávt tuátu já tuáttuputtâl. ¶ Sämikielâlâš párnáin ličij laavâ mield vuoigâdvuotâ sämikielâlâš peivikiäčun ubâ eennâm kuávlust. Kuittâg ovdâmerkkân Helsigist ij lah sämikielâlâš peivikiäčču. Kuávlust ässee sämmilâšvanhimeh čielgiittâs mield aneh sämikielâ já kulttuur sirdâšume párnáid tehálâžžân já tuáivuh peivitipšo sämikielân. ¶ – Vuoi jispa jiem kuássin sudâččii, šuáhkádij muotâtäsni. – Vuoi jispa avalavt uážuččim siäiluttiđ jieččân fiijnâ häämi já kištodiđ muččâdvuođâst alme tasnijguin! ¶ omâhááh, maid säämi kielâlaahâ kuáská virgeomâhâštooimâ luándu keežild. ¶ Na mun smietâdim, et muu ij kannattiččii vyelgiđ tavas Ruávinjaargân já Čovčjáávrán ij eissigin, lâš-uv tobbeen innig kihheen. Nube tááhust jiem oovtkiärdánávt kiergâniččiigin eelliđ tavveen. Ij liččii eres rääđi, ko viettiđ täid muáddi peeivi kostnii tääbbin mäddin, tiäđáččij peri kost? Talle tuágádij mielân, et Helsigisthân lii muu ovdii pargoadeleijee Johannes Lauri kandâ Eero, kote lii tobbeen diploominsnerin. Ohtâ čuolmâ lâi tuše tot, et jiem tiättám suu čujottâs. Mielân poođij kuittâg tot, et puhelinhân lii še keksejum. Tot ij tuše lamaš puáttám mielân, ko nuuvt uccáá lijjim tom vala taan ahan tarbâšâm. Miiba tast. Usâstim Helsig kataloog já tobbeen kavnui nummeer já čujottâs-uv. Suáitistim sunjin já čielgejim, maht ääših lijjii, kuus liččim monâmin já ijjâsaje lâi talle tiäđust. Sun čielgij vala tom, et maht kavnâččim toho Niemenmäentie-luodân, kost sun aasâi. Vázáččim ryevdirađesajattuvâst njuolgist pajas Mannerheimluodân, kost korŋiiččim ráiđuvaavnun, mon nummeer ličij 10 já vuájáččim toin nuuvt kuhás ko toin pesâččij. Nubenáál eeđân Ruskeasuo orostâhân. Tast pásáččim meddâl já juáđháččim siämmáá kááđu mield ovdâskulij, jeđe ratkuuččim vuossâmuu kááđu mield čižetkietân. Niemenmäki ličij-uv tastan uálgispeln. ¶ Lahti D5 ¶ Kuolbâsälttisyeini; pajek. guolbbaju + sälttisyeini (su. niittysuolaä) ¶ iällám, kyele já lode pivdám, ¶ ŠKOOVL ¶ Sosiaal- já tiervâsvuođâčällee ( ¶ 19. Tavepoođâeennâm lii Suomâ jiäggáámus kuávlu ¶ Sáárá já Kuhesruoidâ-Kuivee ¶ Muu uábih kulmâ lijjii puárâsuboh ko mun já ohtâ viljâ kote lâi nuorâb muste. Ránnjátálui párnááh lijjii suulân siämmáá ahasiih muu puárâsub obijguin. Sist lijjii sii jieijâs sierâh já muoi viljâinâm láin vala nuuvt uceh ete iän tuhhim sijjân sierâđimskipárin. ¶ f. Mane Skaandij váráduv alemuin soojijn iä šoodâ muorah? ¶ Raavâd: Kuussâgkuálsi lii olespyehčee. Tot porá iänááš kuolijd, mut toos tohhejeh meiddei rapuelleeh já tiivreh. Kuussâgkuálsih kuálásteh mielâstis stuorrâ tuákkin. Tuákki vyejeet kyeliuáiváduv riddočáácán suájáiguin lápumáin já aalgât tobbeen kuálástem. ¶ 21–22.11.2009 ¶ Rapu jorgáldâskiärdu ¶ Väŋkis hortte lâi njolgeestmin ehidist. Tot ij keččâm ovdâsis pic vieggâsij já käškittij iärtán. Ko tot viijmâg selvânij čuožžâd, tot uumáástškuođij máánu. ¶ 14 MAAŊGAH NJOMÂTTEIJEEH LÁÁ VUÁHÁDUM ¶ – Puáhtá-uv talle sierâdiđgin, ko uáđá? ¶ joskâd. ¶ haapi suovđijguin čääsist ¶ Falster C3 ¶ Sämmilij artistij muusik- já eres kulttuurčájáttâsah heivejeh eromâšávt kongresij teikâ škovlimtilálâšvuođâi tiervâpuáttimohjelmin, váldujuuhlij ohjelmnumerin teikâ oles konsertin. Saijoos Čuákkim- já tábáhtuspalvâlusah uárnee tii juávhu sämmilâš kulttuurohjem. ¶ Párnái kieldâlâš peivitipšo lii čuoviittâslävdikode vuálásâš toimâ. Aanaar kieldâ peivitipšo ovdâsvástádâsolmožin tuáimá peivitipšo hovdâ. Peivitipšo hoovdâ pargoid kuleh peivitipšo jođettem, stivrim já pargojuávkkuhaldâšem sehe párnái peivitipšosoijiimeh, -miärádâsah já -máksumiärádâsah. Peerâpeivitipšostivrejeijee västid Avveel já Tiärmáá kuávlu peerâpeivitipšoost. Peerâpeivitipšostivrejeijee pargoid kuleh peerâpeivitipšo stivrim, párnái peivitipšosoijiimeh já -miärádâsah. Peivitipšo hoovdâ já peerâpeivitipšostivrejeijee fättee pyeremusâh argâpeeivij tme: 9.00-11.30 koskâsâš ääigi. Ohtâvuođâtiäđuh Peivitipšotoimâttâh: Čuj. Kunnanvirasto, Piiskuntie 2, 99800 Ivalo Peivitipšo hovdâ Pirkko Saarela puh. 040 744 1259 ¶  predikaat Pupuleikki ¶ Kustula Kirsti Maarit ¶ – Ostih-uv appelsiinijd, ananas já aprikoosijd? ¶ MEDUSAI KOOSKÂST. ¶ Njunjálâh ( Mergellus albellus ) ¶ Kottariih láá Suomâst kyehti šlaajâ, já kuohtuuh lává tiettum meiddei Aanaar pirrâsijn: kottarâš (kottarainen) já ruopsiskottarâš (punakottarainen). Kuohtui noomah lává anarâškielâst aaibâs uđđâseh. Toi noomah lává luávnejum suomâkielâst, kottarâš ucánjihhii kielân heiviitmáin já ruopsiskottarâš jurgâluslovnân. Noomâi váilum puáris kielâst lii luándulâš, tastko kottârâš lii hirmâd härvinâš pessimlodde Aanaar kuávlust já ruopsiskottarâš tuše sätišlaajâ, mii lii tuše kuohtii oinum Anarist 1970- já 1980-lovvoost. ¶ Ucjuv pappâ J. Fellman kovvee ovdâmerkkân, et hirmâd ráiđu Kárášjuv ulmuuh monnii Ucjuv kirho lappâd njuhčâmáánust 1826 Mortensnesân kavpâšiđ. Rááiđun kullii máhđulávt 52 ergid. Tiettip meiddei, et lonottâskäävpi puáris häämi merâsämmilij já tuodârsämmilij kooskâst jotkui. Fellman muštâl, et taggaar lonottâskävppi tábáhtui meiddei Ucjuv kirkkosiijdâst. Vaarâ pyehtip toollâđ viehâ vises äššin, et taggaar lonottâskavpâšem jotkui puáris markkânsoojijn. Ubbâlohán juurdâštijn kavpâšemkove lâi viehâ kirjáá, ovdilgo tot uđâsmui ive 1831. Ive 1787 Finnmark kävppi luovânij (staatâhaldâttâs lonottem 1784 maŋa). Talle kaavpâšmân pottii tuše härvis raijiittâsah. Kävppijâsah ereslasseen ruokâsmittojii asâiduđ smaavâ kylážiid – já sij finnejii viärurijjâvuođâ 20 ihán! Kaavpugeh vuáđuduvvojii – Várgáheh ive 1789 já Čäc´suálui iäskán ive 1833. ¶ kiävttám modusin konditionaal já jurgâlâm luovâččijd KR92 imperfektolgospyehtim ¶ Taat  lii  puásui,  mon  kumppi  lâi  koddám. ¶ (L. aurantiacum) ¶ Kooraalmeerâ Q6 ¶ 14. Saksa - kuávdoo Euroop . . . . . . . . . . . . . . 44 ¶ analysistem. Tom maŋa lam karttim teermâi finnim suomâkielâsâš já anarâškielâsâš ¶ 1. Tievâsmit luosâ elimist muštâleijee koverááiđu 1–6 ¶ 29. Sevžjäävri kyelisieidi , Sevžjäävri Päikkinjaargâst (Samuli Paulaharju: Seitoja ja seidan palvontaa 1932) ¶ alodâh 30 - 150 cm ¶ Lam mun oovtâ kuobžâ koddám tobbeen Kiälájuuvâ alda. Tot lâi porgemáánu loppâ, luámáneh-uv lijjii vala motomijn soojijn. Tepsel Toivoin moonáim tohon, valdijm muáddi viermi fáárun, et finnejeen vuoššâmkyele. Láim mottoom luobbâláá riddoost já oinijm kuolijd ton luobbâláást, kuávžureh tievst, jurdeláim. Ehidist piejáim viermi luobbâlâžân, tulâstâláim tast riddoost. Siävŋánškuođij já kulluuškuođij stuuččân, vuolgijm kuohâđ viermi já toos lijjii čaaŋŋâm stuorrâ kiilu já muádi kiilusiih suávvileh tievâ. Tot lâi iimâš, ko toh iä lam vala kuuđđâm, veikkâ suávvileh kođeh vyesimáánu loopâ keččin. Lam tääl maŋa kuullâm, et lii taggaar tuodârsuávvilšlaajâ, mii kođá iäskán nuuvt maŋŋeed. Lâš-uv tuotâ, tom jiem tieđe. ¶ Ovdil ko vuossâmuš škovlâokko lâi nuuhâm, te almostui vala ohtâ hirmosäšši oovdân. Mun jiem tieđe, lâš-uv muu niske lamaš tađe kommeeb, ko ereskin kaandâin, kuittâg tot tuolvâi tävjibeht ko iärásijn. Oovtkiärdánávt tot lâi jyehi eehid siämmáá čappâd tegu Uljasist (mii vuáksá). ¶ 11. Sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođâi visásmitmân säämi kielâlaavâ rikkomušâi pyehtim riehti ¶ Mainâs kuldâldijnis Hirškikkâ lii joskâm vuolâmist já Myerji lii kuárŋum čokkáđ eeni aaskan. Stáálupárnááh kuldâlává mainâs loopâ räi aaibâs siijvost. Hirškiihâst lii liijká tiätuäŋgiris kejastâh čoolmijn. ¶ Toimâjođetteijee Petra Biret Magga Proojeektpargee Anne Länsman ¶ – Joo, šiev juurdâ. Must lii jo puurrâmmielâ. ¶ biologia já eennâmtiätu ¶ Ráámmát historjá (1906), moh vuáđuduvvii ráámmáttevstáid já onnii sistees ráámmátlii ¶ peskidiđ, peskidâm, peskid = keritä karvaa, villaa ¶ b. Mii šadolâšvuođâkuávluid jotá Jieŋâmeerâ rido? ¶ sellâvááimus tuma ¶ Ortodoksâlâš kirkko ¶ 137 ¶ – Kal láá muttum ennuv pivdokoonstah čyeti ivveest, mun muštám, ko nuorâ kandân mun-uv čuoggum puškoid... ¶ Kuuvijn Ruotâ sämitige stiivrâ saavâjođetteijee Sara Larsson, Taažâ sämitige värisaavâjođetteijee Laila Susanne Vars já Suomâ sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi. Koveh: Sára Márjá Magga. ¶  jo Kuáskimnjaargâš = Kotkaniemi~ ¶ eenikielâst máttááttâllum kielân teikkâ viärrááb tiileest máttááttâllum kielâst nube ¶ kuáijim kojamo (uros lohi tai taimen) ¶ Saul koijâdij: “Kii tun lah? ¶ šnjirgoo uikku ¶ lemtääsi lasseen lii tehálâš čielgiđ virgeomâhái njálmálâš sämikielâlâš palvâlemtääsi já maht njál ¶ 83 ¶ Ellen Pautamo, ellen.pautamo(at)samediggi.fi ¶   kočodeh Almaah suorgânii, ko huámmášii, et sarnum-uv hollandkielâ já et jiem lamaškin toin naalijn aaibâs olmâ tuurist, veik lijjim-uv čielgâsávt kirdemkiädán jotemin. Konduktöörkyevtis luhhoost iberdáin, mast lâi saahâ: ¶ Staatârääđi kalga navdâšiđ ovdâskode luáttámuš. Ovdâskoddevaaljâi maŋa piäláduvâi ovdâskoddejuávhuh ráđádâleh já suápih uđđâ haldâttâs hammiimist. Ovdâskodde väljee uáiviminister, mon president noomât. Eres ministerijd president noomât uáiviminister iävtuttâs miäldásávt. ¶ Kiđđâpiäiváš päštá kirkkâdávd, lii liegâs. Čokkáám äittiportháá alne, stuorrâ liäjá riävská pottušeh paaldâst. Lam finnim taid riävskápivdein já láá motomeh pottušeh tain-uv riävskáin, moh láá čaaŋŋâm táágu táálu alda kielaaid. ¶ Čálusijn párnááh já nuorah oovdânpyehtih jieijâs uáimuid tâi tuoivuid puátteevuođâst, tast maggaar maailmist sämmiliih eellih 20 ive keččin. Kirjeest puoh teevstah láá ovttáin Suomâst sarnum sämikielân (aanaar-, nuorttâ-, já tavesämikielâ) já suomâkielân. Säämi párnáikulttuurkuávdáš ja nuorâilävdikodde -haahâ lii almostittám párnái já nuorâi teevstâid jyehimnáál čälleid, sämipárnáid já nuoráid, já toid oovtâstpargopeelijd, moh pargeh párnái já nuorâi ašijguin. Mu Sápmi jagi 2030/ Minun Sápmi vuonna 2030/ Muu Säämi ive 2030/ Muu Sää´mjannam ee´jjest 2030 . ¶ ettii kuoimijdis návt: ¶ Mottoom kiđđâtäälvi 1980-lovo aalgâkeččin oppeet kulostui, et sun ličij puátimin čuoigâđ Sáámán já taan tove Áádár räjikocceemsajattâhân “Anterin rajavartioasema” , mii lii Räji-Joovsepist 25 kilomeetterid rääji mield máádás. Na ko tieggáár ollâ kyessi lâi puátimin, te tot vissásávt sehhiiččij räjikocceemsajattuv argâpeeivi eellim ollásávt. Jyehipiäiváliih räjikocceempargoh kale šodâččii hoittájuđ, mut puoh eres äigi monâččij ollâ kyesi já suu čuoigâmveerdij pyereestvaijeem turviimân. ¶ Suomâ Euroop Union servâmäššikirje uássin lii sämmilijd kyeskee pevdikirje nr 3, moin sopâmušpeleh tubdâsteh, et Suomâst já Ruotâst láá aalmuglâš já aalmugijkoskâsâš vuoigâdvuođâ mield kenigâsvuođah já čoonnâsmeh sämmilij háárán sii iäláttâsâi, kielâ, kulttuur já eellimvyevi siäilutmân já oovdedmân sehe uáinih, et ärbivuáválâš sämikulttuur já sämiiäláttâsah láá kiddâ luánduiäláttâsâin tegu puásuituálust sämmilij ärbivuáválijn kuávluin. Servâmäššikirje lii valdum uássin nk. Lissabon sopâmuš. Sämipevdikirje 1 artikla mield ton estihánnáá, maid ES (EY) vuáđudemsopâmušâst meriduvvoo, et sämmiláid uážžu mieđettiđ ohtuuvuoigâdvuođâid puásuituálu háárjutmân ärbivuáválijn sämikuávluin. Nuuvtpa tággáár uđâsmittem puáhtá olášuttiđ aalmuglávt EU mietâmâšâttáá. Artikla 2 mield pevdikirje puáhtá vijđediđ kuoskâđ eres-uv sämmilij ohtuuvuoigâdvuođâid, moh lohtâseh ärbivuáválâš sämi-iäláttâssáid. Tot kuittâg váátá puohâi sopâmušpeelij miettâm. ¶ Išepoolis pajedij uáivis tiättur tyehin: ¶  pajekeerdist Tampere C5 ¶ NUORTTÂMEER ¶ ..Nuuvtpa tuše tot äšši, ete olmooš lii tággáár äššikiirján merkkejum ulmuu maajeeldpuáttee, ij lah tuárvi čäittiđ ete olmooš lii sämmilâš… ¶ 3. ¶ – Na kuoskâtpa taid, te tiäđáh! Elmer avžui. ¶ Čoovdâsäänih ¶ Anarâškielâ tutkâmjuávhu toimâčielgiittâs ive 2010 ij luuhum, mut tuhhiittui (lahtos 1a) . ¶ » Ij, suu nommân puátá Johannes. » Iärráseh ettii: » Ijhân tuu suuvâst ¶ Säänist lâi eellim, ¶ 245 ¶ Lauri Itkonen tooimâi Aanaar kirkkohiärrán iivijn 1899-1914. ¶ kooppânj . Asettis áimuvätti, mii lii kyele čuávjivuovdâst. Lasseetmáin tâi keeppidmáin vääti ááimu, puáhtá kyeli heiviittâllâđ jieštiädus nuuvt, et tot kobđo jieškote-uv jieŋŋâlvuođâin. ¶ Källeeláddu Jeggijävri Kahnajävri Luobbâskláddu ¶ Syeinimáánu 5:d peeivi taan ive olášui kuhháá vuávájum virkosmittemtoimâ, mii lâi koldemtábáhtus Ijjäävri Ruávinjaargâst. Tom ornij Anarâškielâ servi já uásiväldeeh koldemtábáhtusân lijjii čokijdâm muádilov suulâin, uážžu ettâđ, et pirrâ Suomâ. Iänááš uásiväldeeh lijjii Aanaarjäävri pirrâsijn: Njellimist, Avelist, Anarist, Junásist, Mudusjäävrist já Čovčjäävrist, mutâ meid Maadâ-Suomâst Järvenpääst. Koldemtábáhtus išedin já äššitobden toimáin Vuoli Juhánâs kaandâh Heikkâ já Veikko Aikio. Suái suvdijn koldemvievâ kuuđâ kilomeetter määđhi Juvnjäälmist Ruávinjaargâ taavaakeš, kost sunnust lii kámppá. Puohah iä šiettâm ijâstâllâđ káámpán, nuuvtpa šiiljon ceggejui-uv “pelijuávhuduvteltta” . ¶ Eennâmviljâleijee ij puáđi áigá traktorttáá já eres-uv mašinijttáá. Čohčuv šadovuorkkim maŋa eennâm táválávt kiändoo avrain ađai eennâm paajaškerdi jurgâluvvoo nubijpelij. Kiđđuv, ko muotâ lii suddâm já piälduh koškettâm, eennâm tussejuvvoo haŋkmoin. Talle mulde paajašuási finnâšuvvoo tuárvi fijnesin. Viehâkoolvâkalvemmašináin kalvojeh jiveh já viehâkolvuuh . Viehâkolvui vievâst šadoh šaddeh pyerebeht. ¶ Riddokeeđgij vyelni eellih maaŋgâlágáneh elleeh ¶ vuáváámist ¶ Mane rottáid kalga tuššâdiđ? ¶ – Mij juuđijm taksijn Alta räijin. Naa, já tun taiđih skeŋkkim motomáid nieidáid val ruuđâ-uv. Jieh-uv mušte? ¶ Párnái tÁLHUDem ¶ – Taathân lâi-uv aldeláá ko jurdimgin, pahudistim iärrásáid. ¶ 1930 –1998 ¶ Majemuš puddâ ¶ **– Lii-uv tiet šiev kiijkár? ¶ – Teikkâ ij kuittâg, Muumistáálu eeđâi. – Tääl ¶ Eenikielâ uási ulmuu identiteetist lii styeres já aainâs talle, jis kuáhtáp monnii hirmástuttee tâi hormišiš ääši, láá vuáđuääših, eenikielâ toos kuulân, mii torvon. ¶  moh, 1. Moh láá čuávvooh islandliih pääihih: Hekla, Surtsey já Vatnajökull? ¶ Valmâštuvvim pajeuáppen Avveel luvâttuvâst kiđđuv 2009 já čohčuv vuolgim Tuárnusân Humanistlii áámmátollâškoovlân luuhâđ aalmuglâštooimâ já nuorâipargo, ađai oovtâ ive kiergânim luuhâđ ovdil paargon puáttim. Pargo lasseen ličij uáivil valmâštuđ-uv majemustáá pelniäljád ive keččin. ¶ Kuulâm táválii sárnum pyereest viehâ pyereest hyeneeht ¶ – Aah-, addâgâs, eeđâi Juhháán-uv já toppij tuolvâ shortsijdis stoovli alne já turkkâlij taid juálgásis. ¶ Irján, kote lâi luovtâst maccâmin joddeidis lunne, kuulâi hirmâd laarmâ, ko tuárrooh ruáŋgoin nubbijdsis. Sun-uv rohhááttij išán, mut tilálâšvuotâ lâi jo lappâd. Ákku čokkái riddokeeđgi alne, saađâi, šuohkij já tuárgistij. Mut taaiđijba siämmáá tiileest leđe kuobžâ-uv, ko ij ton maŋa innig oinum.” ¶   – Mitä emäntä puhuu oravista? ¶ c. Mane puállunjunnjuhčâ ij pyevti lavdâđ miätá Suomâ? ¶ – Na mutâ jis toh vala uárnejeh taid kähteesuvâttemkištoid, te toh njobžâriävuhhân kärttih mäksiđ tietimettumvuođâstis veik mon ennuv, Išepoolis suorgânij. ¶ oppâkirje siijđost 38. ¶ Ilmari Mattus jurgâlem Párnáá Ráámmát , veik ton teevstah iä lahkin njuolgist ¶ MATT. 20: 25 – 28 ¶ 3. Tievâsmit myenster ¶ Kielâpalhâšume sämikielâ oovdedmist, mii juáhhoo jyehi nube ive, mieđettuvvoo ovtâskâs ulmui tâi siärvádâhân Taažâst, Ruotâst, Suomâst tâi Ruošâst. ¶  miinii Jerusalemist Paavvâl moonâi temppâlân. Tobbeen motomeh almaah tubdii suu. ¶ Sämitige ive majemuš čuákkim tuálloo 22.12.2014 Anarist, Sajosist tijme 9.00. Njuolgâ internetvuolgâttâs čuákkimist puáhtá čuávvuđ čujottâsâst http://sogku.fi/live. ¶ jäävvil ¶ lampaankääpä ¶   Kirjálâšvuođâ tárbu jieškote-uvláván funktioidiskuin lii ovddii ääigist tutâdum mainâsijguin, moh láá-uv maaŋgâmuđušiih. Mainâstum maainâs, muštâlus, lii kuávdâšsaajeest sämmilâš sänitaiđust. Čepis mainâsteijee olá siämmáá táásán ko kirječällee-uv. Sun máttá maainâsttijnis tiäduttiđ tehálijd já salgiis soojijd, puáhtá maainâsttijn lihâdiđ tuođâ já kováttâllâm rääji alne nuuvt, et kuldâleijee šadda ubâ paje miäruštâllâđ tom, maid kulá. Mainâsteijee jienâkevttim, kämineh já iäláttuvah sälgejeh mainâstem; toh iä oinuu čaallum teevstâst. Tot lii siämmást roomaan, čáitálmâs já teatter. ¶ Konferens tuálloo Kirkkonjaargâ Thon hotellâst. Konferens álgá skammâmáánu 10. peeivi tme 9.00 já nohá tme 18.00. Konferensmáláseh álgih tme 19.00. Vástuppeeivi 11. peeivi vyelgib pááikán. Säämi parlamentaarlâš rääđi ohtsâš stivrâ västid konferens valmâštâlmist já orniimist. ¶ siäiluh ponneest täälvi paijeel. ¶ ovdâjurdâččemvyevi koččâmâšluámáttâhân já epivisesvuođâ čielgiittâs objektiivlâšvuođâst. Jieš ¶ Sämitigge ocá meriáigásii projektčällee ¶ pääihi, te eidu talle juuđij kolleuáivát piäldu ¶ Tááláš váldukámppá lii čuákkejum kyevti uásist. Kámpá juuvâpiälááš viste vuojâttui kilomeetter keččin Vuijeminhaara njäälmis. Viäskár čišetpiälááš täkkiviste sáttá leđe šaddaaš 1900-lovo aalgâbeln. Kámpá olgočievvâst lii Lapin Kulta Oy tooimâ áigásâš mäliskiälu virge toimâttâm reilâpittá. ¶ Muádi peeivi maŋa kočâttij ryešilâš ruápsájeijee pápárijd, moid lijjii teddilum motomij jäävri jieŋâ oolâ pááccâm suáldáttij noomâh. Já tain lâi avžuuttâs: ¶ Eila Tapiola (2011) ¶ Mottoom peeivi Muumistáálu touhustij enijnis muorâkärdinist. ¶ kuvvim: Erkki Tanttu ¶ 2. Jurgâlus. Taat verstâ lii jurgâlum nuuvt säänist sáánán ko peri máhđulâš nuuvt, et ¶ kuovgisrobdâsiih rieggeeh ¶ Čuávuvâš sämitige stiivrâ čuákkim uárnejuvvoo kuovâmáánust. ¶  ađai - Dát lea maŋŋejuolgeruovdi. Dán ruovddis lea maŋŋejuolgi, mi dohppe nannosit ruovddis gitta. ( Tot lii monnjâjyelgryevdi. Ton ryevdist lii monnjâjyelgi, mii tuáppee nanosávt ryevdist kiddâ ). ¶ Klemetti Näkkäläjärvi sáhka 6.2.2009 ¶ 1-9. njomâttempirrâmpeivi: 15.7. - 24.7.2005. Njomâttemääigih já sajeh iä lah kirjejum, ko vuossâmuš njomâttemáiccu lâi eskân 25.7. Uđágái šoddâm lii tábáhtum suullân love peivid ovdeláá (kj. Oulu ollâopâttuv elleimuseo miäruštâllâm uđágái avveest niäljádin majemuu pittáást). ¶ Pákkumeh almotteh, moi iävtuiguin puohâin lii pyeri eelliđ. Toid kullee rähisvuođâ vátámâš lii tobdos puoh oskolduvâin já kulttuurijn. Olmooš ibbeerd, et pákkumijn lii almottum eellim jieijâs laahâ. Sehe pákkumij rikkom et toi nuávdittem čuávumušah oleh čuuvtij vijđásubon ko tuše ulmui olssis. Toh spejâlisteh meid perrui já ohtsâškoodán suhâpuolvâst nuubán. ¶ Juávhu uáiváámužžân lâi everstiluuvtnantti Ali Koskimaa. Fáárust čuoigâi iävtutátulávt pastor Jussi Rauhala. Meiddei mottoom tykistö upseer vuolgij jieš haalust juávhu fáárun. Koskimaa volliittij vuossâmužžân Vitsataipalen, kost kolgii partio tiäđui mield leđe vajalii suátijuávhuh. ¶ Lasseen komitea avžuut sopâmušstaatâ – ráđádâlmáin ääšist puoh uásipelijguin, sämitigge mieldiluhâmáin – kavnâđ ääšimiäldásâš čuávdus koččâmušân eennâmoomâstmist já –kiävtust sämikuávlust sehe ratifisistiđ huápust jiečânâs enâmij algâ- já hiäimuaalmugijd kyeskee ILO almossopâmuš N:r 169. ¶ – Jis mun tuođâ eeđâm, te tuu vuoŋânâsah iä oopsijd pyerrin. ¶ (Kooveest Anna Piätárist čohčuv 2008) ¶ 1. Kanada 7 324 ¶ – Potákkeh kuittâg láá tegu pääihist, Aino iätá já porá tuđâvâžžân. ¶ 57A Sveitsi uáivikaavpug lii Bern. ¶ Škoovlâ maŋa paargon já siämmáš juátkoo ko moonnâm ive. ¶ Lyemejeegist ¶  čana syeinimáánu ¶ Hotellist uáđám maŋgii rávhuttemeht. Nuuvt keevâi tääl-uv. Mahtnii hooteel áimu lâi nuuvt koškes, et must njune toppâlui já karttim vuoiŋâđ njäälmi peht. Iđedist koccájim toos, et muu čuudâ lâi tego čunoipápáráin ruvvejum. Ferttejim iiđeedpitá ääigi tálhudiđ jieččân kume mietâteejáin. Iiđeedpitá maŋa puáissejim kaavpugân tađe várás, mondiet mun lijjim-uv Helsigân puáttám: mun kolgim tieđâlâš kirjeráájun. ¶ 3. Maht äävi šadoh láá vuáhádum koškevuotân? ¶ sijđoh: 158 ¶ Lii lamaš ilo aiccâđ, et Euroop kuávluovdedemruttâráájust mieđettum ruuđah láá tääbbin ¶ – šlijvelágáneh ¶ Kanaaneennâm Joos 13:1-33 ¶ Oroi, et Limppo halijdij tiettiđ lase. ¶ morčessuonâ ¶ – Amahân te mun-uv juuvâm juŋŋâsääpi. Juuvah-uv pollolahe sääpi vâi polo tievâ sääpi, enni koijâd vala ááhust. ¶ MATT. 24: 1 – 14 ¶ Kuulmâ mánuppaje keččin ferttejim oppeet vyelgiđ, mut tooláim reivâiguin ohtâvuođâ páihálij ulmuiguin. Vuolgâttim suklaa, tiäđust-uv liköörikonvehtijd, toh ko lijjii maidnii eromâšijd. Keessiv lijjim oppeet tääbbin, pyeremuu ustevijnân Christináin. Jiem puáhtám aassâđ Ááná lunne, ko sust juttii kesikyesih. Mut Iisi leirâsaje alda aasâi suu viljâ, meid sunjin lijjim uápásmâm tälviv. Sun lii tastoo jo jáámmám. Sust lâi alkoholčuolmâ, mut mudoi vaikuttij muu mielâst tuođâi huumoralmajin já kunnáálâš olmožin. Viljâ aasâi ohtuunis stuorrâ ärbitáálust jävrriddoost já iävtuttij: ¶ b. Maht kove elleeh sulâstiteh häämis peeleest nubijdis? ¶ 13. Aksel kyelipäälgis ¶ 2. Mecciriävárij äigi ¶ 2. Liegâsvuođâmittárij vievâst finnip tärkkilis tiäđu liegâsvuođâtiileest. ¶  leđe 11. Máttáátteijen  láin  paješkoovlâst  tykistö  kapteen  Erkki  Ansa  já   vyeliškoovlâst  vuolgâttâspargee  Elma  Rantamäki.     12. Ansaast  lijjii  hyenes  niärváh  –  laavij  hiälpust  suttâđ  ,  ruáŋgui  já  korâstâlâi   uáppeid  mestâ  jyehi  iiđeed.       13. Lijjim  talle  vyeliškoovlâst  já  kuullim  pyereest  ton  korrâ  roŋgâs  já   korâstâllâm.       14. Tuoivum,  et  jiem  kuássin  tarbâšiččii  leđe  suu  uáppen.       15. Muu  tuoivâ  olášui:  sun  vuolgij  ovdilgo  mun  sirdojim  paješkoovlân.     16. Rantamäki  vuod  lâi  lamaš  Amboenâmist  vuolgâttâssärnideijen  –  puáris,   oskovâš  olmooš,  kote  sämmilijd  huánui,  árvuštâlâi.       17. Sun  távjá  eeđâi: “Puásuitavdâ  taid  väivid  já  pahasvuoiŋâ  rijváá.” 18. Máttáátteijeeh  já  asuntolahovdâ  lijjii  Maadâ- “Munnust  láá  maŋgâ  kievrâs  eergi.” 29. ”Kiälháin  láá  jävilkyermih,  mut  kal  tun  peesah  –  vuájáh  mottoom   jävilkyermi  alne.”       30. Lijjim  mielâmield  ko  peessim  pááikán,  jiemge  tarbâšâm  čuoigâđ.       31. Korrâ  puolâš  kale  lâi.       32. Eellim  asuntolast  almootmin  pááikán  vyelgimist  já  valdim  pivoid,  moh  iä   nuuvt  áhtánâsah  lam.       33. Ij  lam  suotâs  tot  mätki:  kalmojim  já  oroi,  et  20  kilomeetter  mätki  ij  nuuvâ   kuássin.     34. Maŋgâ  tiijme  čokkájim  ton  jäävvilkyermi  alne.       35. Lijjim  nuuvt  kolmum,  et  jyelgisuormâin  ij  lam  tobdo,  päänih  skalijdii  já   tuárgistim.       36. Ko  viijmâg  juovdâim  Čovčjáávrán  Vuoli  pel,  elâččim  tuuveest  lieggiidâtmin,   já  ko  jyelgih  lieggânii  nuuvt  et  tobdo  maasâi,  kaččâlim  pááikán  jäävri  rasta. ¶   Suávvil (51B) lii silbâsijđosâš kyeli. Suomâkielnoomâs tot lii finnim kuhes já ollâ selgiveepsis mield. Selgiveepsis tuárgástitmáin suávvil áájá jieijâs revirân pokkiidâttâm kištodeijee meddâl. Suávvileh kevttih selgiveepsi meid kođo ääigi. Suávvilist lii peeccih ovdiibeln luosâkuolij tobdomerkkâ pyeidivepsi. Suávvil tiäddá kilupeeleest pelnub kiilun. ¶ Tubdâđ šlaajâid tâi juávhuid já merkkiđ tavlustâhân juávhui puátusijd. ¶ Olmoošvuoigâdvuođâváldálii raapoort ¶   sirdeh Strömstad räjisopâmuš räjiorniimijn ive 1751 keesij Ruotâ-Suomâ já Tanska-Taažâ raajijd maŋŋeed hámásis. Sopâmuš lappcodisillenist ive 1751 Ruotâ-Suomâ já Tanska-Taažâ tähidii el. sämmilijd vuoigâdvuođâ rastaldittiđ raajijd poccuiguin já kuálástemtárguttâsâst. Taat vuoigâdvuotâ jotkui ive 1852 räjitoppâmân räi. Räjitoppâmeh Suomâ já Taažâ kooskâst ive 1852 sehe Ruotâ já Suomâ kooskâst ive 1889 lopâttii ärbivuáválâš jotteem Suomâst já tovâttii stuorrâ aassâmnubástusâid sämikuávlust. Sämmiliih kolgii valjiđ pisovávt aassâmenâmis já valjiđ ärbivuáválij suhâkuávlui kooskâst. ¶ Já sun aalgij kumattallâđ nuuvt ennuu jo voojij stuorra muorakärdinist. ¶ Matti västidij mojonjalmij: ¶ Meridim, et čuávuvâš kerd, jis vala vuálgáččim Raanskan, mun kuittâg monâččim kirdemmašináin. Tobbeen kuittâg läävejeh orniđ aašijd tego kalga-uv. Já junámaađhij älkkeevuođâst já jotteelvuođâst ko mudoi-uv puáhtá leđe nuuvt maaŋgâ uáivilist. ¶ » ¶ saijeeđ, sajâm, saja = hioa ¶   »Jiem mun adde,» västidij taat pijgá. ¶ Kustannusosakeyhtiö Otava ¶ Tom adelij ¶ ohtsis 70 vuáđumáttááttâs já luvâttuv uápped. Ulla Aikio-Puoskari (2006) raapoort mield sämikielâ ¶ Nahkijááh láá vajâldeijeeh, moh eellih 2–3 ive Nuorttâmeerâst. Tast maŋa toh kuárŋuh čohčâláá juvváid, viettih tobbeen täälvi, jeđe kođeh kiđđuv. Kođo maŋa nahkijááh jäämmih. Nahkijâš spiekâst maaŋgânáál kuolijn. Tot lii 30 cm kukke já kyevdilágán, iäge tast lah uáluleh iäge parâlâs veepsih. Uálulij saajeest nahkijáá njäälmist láá siemin páánááh, moiguin tot puáhtá jursseđ rääigi ovdâmerkkân kyele siijđon. Nahkijâš lii algânálásâš čaasij ässee. Tom iä nabde eidusâš kyellin ollágin, pic tot kulá huolhijdiskuin jieijâs juávkun, käibittes čielgilijd. Veikkâ nahkijâš oroččij-uv lemin aalgâst ilgâdis huáđđoo, tot lii kuittâg pááihui halijdum purrâmkyeli. Tom pivdeh maaŋgâin Nuorttâmeerân lyeštee juuvâin, ko tot kuárŋu toid kuuđđâđ. Kokemäkijuuhâ lii Suomâ tobdosumos nahkijâšjuuhâ. ¶ čorvijdis. ¶ MINIHÄÄMI 195 ulmui ¶ Mun aštus vyeijilim. Jiem tieđe, maid te almaah ležeh auton porgâm, mut fakkist lamppu lâi joskâm šliäđgumist. Palosiähá tobdoigijn vuoijim Anarân já vuordim, kuás te vuájáán iäduččij nuuvt čuuvtij munjin, et kuáđáččij luodâ oolâ. Lijjim koččom Ilmar, et sun vuájáččij muu tyehin. Mottoom love kilomeetter maŋa kejâstim speijâlân. Muu skippáár ij oinum kosten. Ruopsis lamppu ij valagin šliäđgum mut auton lâi iđestâm uđđâ väivi: tot ij kustoo mahten lieggânâm. Laasah lijjii nuuvt jiäŋŋum, et maŋaskulij ij uáinám, já ferttejim mahtnii toollâđ ovdâlaasâ putesin. Sikkum tom vyejedijnân maŋgii, nuuvt et jieŋah ucánjihhii láppojii. Mut sikkomist ij lam kuhesáigásâš iše kale: mottoom kilomeetter vyeijim maŋa kolgim vuod putestiđ laasâ uđđâsist. Tuoivum kale váimustân, et Aanaar ličij lam váhá aldeláá. Auto lâi nuuvt koolmâs, et ferttejim vyejedijnân hiäiluttâllâđ jyelgisuormâidân, amas toh jiäŋŋuđ kiddâ kaasutuolmâmân. Tiptim kaperân-uv uáivist já suormâháid kieđâst. ¶ Muáddi tijmo vala te ličij pääihist. Ánná lâi oppeet nohádâm. Liisá mielân poođij Matti. Matti lâi muáddi ive puárásub ko sun. Tai aigij Matti lâi lamaš Liisá mielâst lovettes ennuu. Tom Liisá-uv imâštâlâi. Enni lâi ettâm čohčuv, ko Liisá ohtii lâi suáittâm sunjin, et Maati kálgu lâi vuálgâm mottoom läddláá fáárun, juhhee vala lâi, veikkâ nuuvthân kal lâi Matti-uv. Maidsun tot ooinij ton läddláást, teikkâ nuuvthân Liisá-uv lâi vuálgâm läddláá fáárun, enni lâi jo kaattâm ko tágárijd sáárnui Liisán. Liisá lâi motomin uáinâm Maati káálgu, mučis nissoon. Já nuuvt hirmâd tärkki aašijn kulloo lâi. Ij Liisá tast ennuu tiättâm ige halidâmgin, ij tot sunjin kulâččii. Matti lâi puásuialmaa kandâ, áinoo kandâ. Mutâ ij Matti puásuihommáin ennuu lam. Talle tovle kuittâg, amahân tai ivij lâi eenâb tain hommáin ko ohtii puásuitáálu lâi finnim. Maatist iä lam párnááh, tot rivgoo ij lam halidâm, liijkás ennuu turgedeh já korrâ pargo, já maid taid teehin kievhis Sáámán ráhtá. Juhhees šlaarvah toin kuittâg šaddeh, enni lâi motomin Liisán selvâttâm taid Maati eemeed jurduid já talle taah leijii nube peeljist moonnâm olgos. Maht toh tääl pottiigin nuuvt pyereest mielân. ¶ Ohtsâš kiellân tuáimih sämikielâ stuárráámus kielâ tavesämikielâ já juulev-, maadâ- já nuorttâsämikielâ. Juulev- já maadâsämikielâ sárnuh Taažâ já Ruotâ kuávluin. Nuorttâsämikielâ pelestis tuáimá čonâsin Suomâ já Ruošâ nuorttâsämmilij kooskâst. Tavesämikielâ kevttih ärbivuáválávt Suomâ, Ruotâ já Taažâ kuávluin. Tááláá ääigi kielâ mätteeh láá meiddei Ruošâbeln. ¶ Čabiváávláš ¶ 95795 Hedenest ¶ 32. Vuoiŋâm lii automaatlâš . . . . . . . . . . . . . . . . .129 ¶ 4. Mii aavhijd puškosuávván lii ton veerdi ráhtusist? ¶ Enni lovdâččij piäjust čivgâidis seeŋgân. ¶ Naa, nyettihân lâi kuuccum nyettiulgáid já tot käärbis, mii lâi uáivildum tuárbumpele kärbisin, aalgij nyeti kárbás raččoom jäävri kulij keejân uulgâ uálgispele keččin já piiŋuupele käärbis vuod čižetpele keččin. Jiem talle tievst val pastam nyettikárbá áiroid jiemge tuárbum noovdângin, mut lijkkojim hirmâdávt kärbisnjuuneest luđgáámân. Táválávt lijjim ain piiŋuupele kárbást tanen, ko tobbeen lâi meid eeči, teikkâ Juhháán-Uulá. Ko nyeti kuábbâš-uv peeli lâi valdum uulgâin meddâl, te kárbáh rottejuin paldluvâi já čonâstuin koskkievđáin ááŋuin nubijdis kiddâ. Nyettikárbáh lijjii kale viehâ lussâdeh suuhâđ tanen, ko kiävtust lijjii tuše kyehti ááiru. Jis lâi vuolgâ taavaakeš jäävri koldeđ, te talle nyetti roččui aaibâs kárbái moojiikeš, et ličij nube suhhei meid saje já váldojii tiäđust nubeh-uv ááiruh kiävtun. Motomin ubâ nyetti pieijui nube kárbá moojiikeš já váldojii kyevtih ááiruh kiävtun. Kárbáh moonáin talle sierânâs, ađai maŋaluvâi jäävri taavaakeš já iäskán talle, ko koldeeh juovdii vaarpij aldasáid, te nyeti nubbe uási sirdui nube koldemkárbás. ¶ A Vuoiŋâmjotteelvuotâ ¶ Finnmark D2 ¶ “Must lii siisâpeessâmlippu” , riemnjis eeđâi. “Jis tun adelâh munnui tieid purrâmušâid, te mun adelâm tunjin siisâpeessâmliipu. Liihân tuot tuu purrâmušsekkâ, vâi maid?” ¶ – Tot taaiđij leđe muáddi ive tassaaš, talle ko lijjih vala luvâttuvâst. Talle mun esken algâttâllim tobbeen já tun lijjih jo kiergânmin, Ánná smietâi. ¶ mušâi čielgiimân já estimân kalga rähtiđ čielgâ kuoddâlem- já ráŋgáštemvuáháduv. ¶ Talle kolgolâš oro tego sutteetmin já suu jienâ paijaan ko ain maidnii čielgee. ¶ varaliih tiingah (niijbeh, skerreeh, pargoniävuh, lastigseehah) láá nuuvt, ete párnááh iä uulât toid ¶  já viermičalme.....30 ¶ – Ij tot komme lah, jis sieidi aassâmsaje lii tääbbin, Marttin iätá. Tääbbin kale puáhtá-uv šievnáál anneeđ čalmeest ulmui kyeliluho! ¶ Vuodjin 1´00 ¶ Pilvi aalgât ollâopâttuvâst ¶ saavâ sirdem vuolgâkielâst puátukielân toovât hämimolsomijd, smavvâ ¶ – Halijdah-uv tun leđe ohtuu?Ánná koijâdij várugávt. ¶ Nuuvtpa säämi kulttuurkuávdáš lii-uv siämmáá-áigásávt sehe Suomâ sämmilij parlamenttáálu já kulttuur-, škovlim- já mättimkuávdáš já meiddei tábáhtustáálu sierâlágán čuákkimijdiskuin, muusik , elleekove- já teatterčáittusijdiskuin. Pald-paldluvâi tah uásitooimah tuárjuh nubijdis siskáldâsâidiskuin já vistijdiskuin. ¶ – Inarinsaamelaisia kielennäytteitä – Aanaarkiela čájttuzeh . Toimâttâm Lea Laitinen , materiaal čokkim paddimmašináin Erkki Itkonen ive 1952 Anarist. Kirje mainâseh láá čaallum paldâlâs sijđoid (suomâkielâlâš čižetpele siijđon já anarâškielâlâš uálgispele siijđon. Syemmilâš-ugrâlâš servi, Vammalan kirjapaino Oy 1992. 305 s. ¶ 5. Tievâsmit ruossâháá šadoi nomâiguin. ¶ Sämitige stivrâ nomâttij ovdâsteijeid Iänuduv kieldâ pieggâvyeimiuásikaava Akwé: Kon –pargojuávkun. Iänudâhân valmâštâleh pieggâvyeimialmoskaava, mast miäruštâleh kuávluid, moh heivejeh pieggâvuáimán sehe taid kuávluid, kuus pieggâvyeimi ij heivee. Pargojuávkun nomâttii čuávuváid ovdâsteijeid: Ulla Magga, Tuomas Palojärvi, Per-Oula Juuso, Per-Antti Labba, já Anni-Helena Ruotsala. ¶ – Lovos talle kielâs veik vuálusooivij káátu alne! sun jurdâččij. Jiem innig peerust! ¶ Muikku lii tijpâlâš jorŋâčassijd vuáhádum uáivádâhkyeli. Tast lii tevkis selgi, et paijeenkulij salâsteijee lodeh iä tom älkkeht aaicâ tevkis pone vuástá. Ko muuiku čuávji lii šeellâd, te tom ij aacâ älkkeht vyellinkulijgin šelis alme vuástá. ¶ Jis pyevtittâs lii rahtum šeštimáin luándu, toos puáhtá uuccâđ pirâsmeerhâ . Meerhah láá maaŋgah. ¶ Sämitige nuorâirääđi juátká kyehti meriáigásii ofelâš uuccâmääigi ¶ 15.06.1996 lávurdâh. Oppeet koccáim 5.30 já vyeijilijm Ironworldin. Anssi lâi vaibâm já oođij autost, ko muoi Charliein algijm káátu tyehiuási rähtiđ. Kiergânáim pele rähtiđ, ko tijme poođij pel oohcán já vyeijilijm oppeet Idingtonin. Gladys Koski-Holmes lâi uáináh jiävttáá eehid suáittâm já faallâm mijjân máhđulâšvuođâ eelliđ Kaleva hotellist puurâdmin. Ko poođijm toho, te vyeijilijm Gladys sáátust Virginian. Kaleva Hall lâi viehâ puáris táálu já almaah lijjii valmâštâm purâmuš, mii lâi kulmâ määrfi, läätyh já käähvi, tâi mielkki. Savâstâláim tobbeen maaŋgâi Amerik syemmilijgijn, mon maŋa vaazijm auto lunne sajan, kogo ärbivuáválâš amerikkalâš paraati lâi eidu kurgâlmin lappâd. Lâi vaahâg, ko must paasij kamera eidu onnáá peeivi meddâl. Paraatist lijjii puáris autoh, hiäppušeh, moin lijjii poškâseehah seeibi vyelni já moin iä lam, te maajeeld pottii rillapoorialmaah, kiäh čorgejii pooškâid taađeest meddâl. Lijjii moottorpyeráh, moottorkiälháh, moin lijjii savehijn ráttáh, toh vuoijii maŋaluvvâi stuorra kávccáá (8) já nuuvt ovdánii hitásávt ovdâskulij, lijjii miissih joŋlöörih, sierâlágán škoovlah, tanssânieidah, tálurähteeh (ceggejii smaavâ taaluu kyermauto lava alne), oovtráttásiih pyeráh já majemustáá vala puáluautoh. Paraati ko nuvâškuođij, te arvai. Arvastâlâi riskáht, ko vyeijilijm Ironworldin. Tobbeen čokkijm tyejiniävuid já raajâim soojijd já vyeijilijm Pengillyn. Ehidist lonottijm Charlie Metro-auton monnjâ-čižetpele riäggá, mii lâi viehâ čuuvtij nuuhâm. Maŋeláá eelijm vala Mr Robertsist puurâdmin kyelipurâmuš. ¶ – Tääl lah oppeet torvolávt pääihist, sun eeđâi. Uđâgâš keejâi kijtolâžžân išedeijes. ¶  anneeđ Mane čalmekolláá stuárudâh muttoo čuovâ mere ¶ 6. ¶ 91 ¶ Vástuppeeivi adelui olgos Katainen I haldâttâs haldâttâsohjelm. Ohjelm lii historjállâš sämmilij tááhust. Vuossâmuu keerdi haldâttâsohjelmist lii asâttum ulmen sämikulttuur já sämmilij vuoigâd¬vuođâi olesváládlâš ovedem. ¶ – Kirjeráájust láá rävisulmui-, nuorâi- já párnáiuásáduvah. Tääbbin puáhtá meid luuhâđ já luoihâttiđ loostâid já CD-skiäruid. Ton lasseen kirjeráájust puáhtá kuldâliđ mainâsijd, muusik já spellâđ tiätturspeelâid, Matti muštâl Hirškiikân já Muárján. ¶   83 ¶ Ijâttis ijjâ – algâaalmugij muusiktábáhtusâst Anarist kuullâp taan keesi Tuva čepimussáid čuudâlávloid kullee Igor Koshkendei. Koshkendei lii aalmugijkoskâsávt tobdos já sun lii jieijâs päikkienâmist Tuvast uážžum uáli ollâ khoomeyzi-arvunoomâ. Sun haaldâš puoh khoomei-stiijlâid já lii vuáittám Koskâ-Aasia Grand Prix III –kišto. ¶ 12. Palhâšumeh ¶ Sajos finnodâshtoimâ-, markkânistem- já pyevtittâsovdedemhaahâ aalgij ¶ Juvvá Lemeha sáhka 10.11: sámi parlamentarihkkáriid konfereanssaid julggaštusaid olláhuvvan ¶ IP: Jáá, no tiehan tot kal lii. ¶ “Láá-uv puohah fáárust? Já tääl mij vyelgip!” ¶ toimâohtâduv oleslâšvuottân. Návt finnee čielgâs maht säämi kielâlaahâ tuáimá tiätu toimâsyergist ¶ Lasetiäđuh ¶ Ohtii sun lâi vyejimin Koss´enâmist Čovčjáávrán, tot koskâ lii 6 km. riehâ maaŋeest já rievâst čokkái almai. Ton kiälhá moottorist iä lam vaarâ suuttimeh pássájum rievtisnáál, vyejedijn ko sun ložžiij kaasuvipu, te moottor čaaskâi. ¶ teevstâ dynaamisávt/funktionaallávt siämmáánáálá ko KR92. ¶ Sämikuávlust puárásijhuolâttâs (päikkipalvâlem, palvâlemaassâm, pehtilittum palvâlemaassâm já lájádâstipšo) palvâlusâin šiev tipšo já huolâttâs ulmen lii, ete elilâm sämmilij jieijâs kielâ já kulttuur váldojeh vuotân puoh tipšo- já huolâttâspalvâlusâin. Säämi puárásijpargo äššigâs finnee šiev tipšo já huolâttâs talle, ko palvâlusah olášuttojeh sämmilij áárvui mield já jieijâs eenikielân. Návt äššigâsân šadda tobdo tast, ete sun sämikielâlâžžân já säämi eellimvyevi mield iällám olmožin uážžu eelliđ jieijâs kulttuur miäldásávt suu eellim loopâ räi. ¶ 15. Eennâmpáálust äässih paijeel 6,7 miljard olmožid. . . . 45 ¶ –~Taat lii hiärrá Piäkká, eeđâi Mats M. A. Matsson. – Sun lii puáttám teehin viettiđ mii kuávlu jonsahpeeivi. ¶ Iäláskittemohjelm kalga toollâđ siste iävtuttâsâsid, moh kyeskih sämikielâi tutkâm já kielâhuolâttâs, sämikielâ máttááttâs já sämikielâlâš škovlim, sämikielâlâš kulttuur tuárjum, sämikielâlâš peivitipšo já kielâpiervâltooimâ sehe eres tagarijd ohtsâškodde-eellim uásisuorgijd, main nanoduvvoo sämmilij vuoigâdvuotâ tuođâlávt aitârdiđ já ovdediđ kielâs já kulttuuris väldikodálávt. Pargojuávkku kalga väldiđ vuotân sämikielâi tile já ovdánem meid eres-uv Tave-enâmijn. ¶ Uđđâ-Hebrideh Q6 ¶ vyesimáánu ¶ Ruošâ sämmiliih tievâslâš jesânin fáárun tooimân ¶ astma-ataštuv tipšo, lehâsteijjee tálhudem ¶ nääli . Kj. populaatio. ¶ Jeesus vázzá Mark 6:45-52 ¶ 76 ¶ Ráiđu 7 lk – luvâttâh ¶ Mecciráhtulâšvuotâ ráhtá muorâst luovdijd, huksimtuálbusijd já pááppâr. Suomâ kulá mailm stuárráámussáid pááppâr vyebdeid. Muštáh-uv kotemuš Suomâ enâdâhkuávluin lii tergâdumos mecciráhtulâšvuođâkuávlu? Meccipargee, meccimaašinvyeijee já pävirmaašin hoittájeijee láá mecciáámmátpargeeh. Pävirmaašin hoittájeijee kocá pááppâr rähtee mašinijd já stivree toi toimâm. Meccipargee čuáppá muorâid meeccist moottorsáhháin. ¶ Uáli vuovâs äšši lâi kuittâg tot, et viljâm lâi puáttám pááikán já meiddei uábbám Ailâ-Váábu-uv, kote lâi jo algâttâm táálu čurgim. Ko uábbám lâi jo pargomailmist kuás kost-uv, ige lamaš innig fastâässen pääihist, te táválávt ko sun motomin eelij pääihist, te čurgij ubâ táálu já posâlij puoh mii pihtsijd. Nuuvt tääl-uv. Meid Juhháán-Uulá lâi távjá meddâl pääihist, et päikkiorron lâi táválávt eeči Tessuin. Orom muštemin, et savzačuurâ lâi uccom, ko toh lijjii jo ovdebáá täälvi njuovâdum viehâ muudon. Eejist lâi-uv kusâiguin já loppâsavzâiguin viehâlágán pargo, ko taid koolgâi piemmâđ já paččeeđ, ige kuussân olgoláá puáhtám vyelgiđ. Motomin lâi Holber Ailâ hoittám šivettijd, ko eejist lâi lamaš miinii tergâdis iäránijd kuusnii já lâi karttâm leđe iijâ meddâl pääihist. Viljâm, veikkâ sun motomin puovtij elâččiđ-uv piemmâmin kuusâid, ij kuássin čokánistám paččeemriäŋku oolâ paččeemdiet. ¶ Meeccist, mon čoođâ sij kolgii väzziđ, lijjii tievâ maaŋgâláván omâs šadoh, maid Jovnâ ij lamaš uáinâm mongin šaddokirjeest. Meeccist lijjii meiddei tivreh-uv, main motomeh lijjii stuárráh-uv, mut iä vissâ lamaš varâliih. Toh tuše kirdâččii sii pirrâ já lijjii viehâ hormišeh-uv. Lâiba maht lâi, Jovnâ ij lijkkum tain tiivrijn. ¶ 2. Moh láá kyele pyeremusah tobdomeerhah? ¶ b. Sáárgu káártán čuovjis njuolâ, mii čáittá luosâ vajâldem kođojuuvâst 3 Nuorttâmeerâ máddááuásán já ruopsis njuolâ vist čäittiđ kuuđđâmvaajâldmist kuuđđâmjuuhân. ¶ 36. ¶ Summa summarum. Oppâkirjij kolgâmuššân lii šoddâđ tiätuaigij ain uđâsmittemnáál. Ko čuávvooh biologia já luándutieđâoppâkirjeh uđâsmittojeh, tuáivoon njuámml lattim kyeskee tiäđuid aainâs-uv njomâttem uásild teddiluđ olmânáál kirjiijd, ko lii tääl tuođâštum, et njuámmil njoomât paijeel kuttâ oho, ijge eisigin kyehti oho, tegu iänááš oppâkirjeh adeleh iberdiđ. Meiddei taggaar ääši ferttee tääbbin Tave-Säämi uásild väldiđ uáinun, et keesi lii uánih já et njuámmil njoomât mestâ siämmáá kuhháá ko tot lii čuávjist-uv. Nubenáál eeđân oovtâ uđâgâšjuávhu maailmân jođettem njoomâtmijnis pištá ohtsis 90 peivid, iäge tagareh äigipajeh šietâ Säämi kiäsán ko ohtâ – liävus-uv, et oppâkirjij mield niŋálâs šodâččij kimmás tállân kyeddim maŋa já parâttâlâččij-uv siämmást. Meid toh pegâlâmâsah “hankipojat” láá kuittâg-uv vuáláčällee uásild pááccám táássáš tuše myyttin já vaarâ pääccih-uv tagarin, ko jiem lah kuđâlov ive äigin tagarijd vala kuássin kuáhtám. Jis taan tarkkumvuáláá ennijuámmil cuáŋuiuđâgááh kuittâg láá lamaš, te toh láá ferttim finniđ aalgâ jo njuhčâmáánust, šoddâđ vyesimáánu aalgâbeln já luovâsmuđ enistis majemustáá syeinimáánu pelimuddoost, ko tääl tarkkumvuálááš uđâgâšjuávkku lii šoddâm eidu talle. Maggaar uási talle čaittâl meeccist ubâ avvees ässee njuámmil já šiljoin mákkojeijje šlajâkyeimi iäru? Ij vaarâ maggaargin, ko biologlávt toh lává ohtâ já siämmáš šlaajâ já vajaliih-uv láá iänáážin siämmááh. Máhđulávt šiljonjuámmilân sättih leđe keessiv fálusist ucánjáhháá maaŋgâpiälásuboh evviseh verdiddijn ollásávt meeccist ässee šlajâkuáimásis, mut ij totkin äšši toovâ tain aainâs lasanemlattiimis peeleest čuuvtij ereslágánijd. ¶ Ranunculus auricomus ¶ OLLÂKEELDÂ- ¶ Simeon vaaldij párnáá sollâsis, kiijtij Immeel já eeđâi: ”Hiärrá, tääl puávtám jäämmiđ ilolâš já torvolâš mieláin. Muu čalmeh láá uáinám piäluštâs, mon tun lah lopedâm puoh aalmugáid.” ¶ 1. Lyophyllum connatum – Nurmitupaskynsikäs – Sinomiehtâkozzâh U ¶ Säämi tyeji ¶ 2 a. Maht vildâšahe já šahe lává ereslágáneh uáiniđ? ¶ Suomâ ucceeblohováldálâš ¶ Aisopos maainâs kirjeest Gyo Fujikawa: Iloisten ¶ - Na mut maidsun tääl pääihistkis eteh? lâi Ááná čuávuvâš muurâš. Taat rivgoo lii hyelkki mii naabureemeedân! Já kohân peri tot saahâ jotá naaburij peljijd, te jo šladdâreh kirdeškyeteh, já tot ferttee leđe väivi muu vanhimáid já ubâ perrui! ¶ puásuioccee = ettomies, poronhakumies ¶ 91A Maijui vijđánem Suomâst. ¶ 7.3 Čäcikuávlui kevttim ¶ Sämitigge palhâšij nuorâ tivtâsteijeid ¶ – Já juurdâšbâ tom pyere, jis lii-uv pyereeb miäcástemlukko ---, ijgo uáivildâm tiäđust-uv, et jis lii vala hyeneeb lukko já koddá-uv eenâb kähteid, te tasthân kárttá mäksiđ vala eenâb! ¶ Tääbin láá ennuv omâs lodeh, mut liikátte leen motomijd joba tubdâm-uv. Tágáreh lodeh láá: čuovjissuájá (sinisiipi), kollepiäippâin (kultapeippo), kolibri, mottoom haigar já maaŋgah eres lodeh, maid iän lah tubdâm ollágin. Kuáskimijd oinijn jiehtinâš Ironworldist aainâs lovmat. Ko täst purâsisteen, te vyeijileen Ironworldin nuuvt, et leen love ääigi tobbeen. ¶ tuhtuu kuikka ¶  uási: Matti čkkáán kárbás, váldá ááiruid já piäjá taid ááŋid. Maatist lii hitruu leđ áirulâš já nuuvtpa sun suhá onne já eeč pelestis suáppu viermijd. Eeč uigâd kárbá čácán já njuškee jieš-uv toos. ¶ Áiligas, eennâm suddá” já ”Kolle-eennâm”. ¶ Tast muoi algijm sujâttâllâđ kuáimâm, lijjim toin mielain ete Kaari lii sujâlâš já sun lâi toin mielain ete mun lam. Enni kaartâi leđe tuámárin já suu-uv mielâst Kaari lâi sujâlâš. Tom muoi kuohtuuh oppaim ete kuábbáá pele kalga karveliđ ko puátá vuástáluvâi nubbijn pyerávyeijein. ¶ 4 . P E E I V I R U K O S E H ¶ Tiy tiy, magareh čalmeh? ¶ 4. Kiina 12 500 ¶ Nubbe riistâst hiäŋgájeijee paatahhee pelhittij sun–uv Jeesus. Sun eeđâi: ¶ Lasetiäđuh: Vaaljâlävdikode pargo uásild vaaljâlävdikode saavâjođetteijee ¶ * Tánssámráánu ¶ 6b raidlâs ¶ “Vuoi hirmos, muu timmâ sevtilpeesihân lii aaibâs njuoskâs! Meiddei muu čapis-fiskis kirjáás šiev turkkâ lii njuoskâs já ton lasseen must lii hirmâd koolmâs já nelgi. Muu uccâ čapis jyelgih láá forgâ jiäŋŋum já muu uccâ peeljijn lii čääci. Kost lii muu uccâ uánihis seibi? Vuoi huh, pyeri hommá, tääbbinhân tot lii. Naa, já mun lam uáđđám čiččâm kuhes ihheed. Tääl tot kale lii jo äigi oppeet pulttâsiđ peesist! Must lii hirmâd pyeri mušto! Tom mun kale muštám, ete Anarist láá stuorrâ markkâneh taan ive. Puoh muu skipáreh já hyelhih láá tobbeen. Must láá aainâs-uv tuhháát skipárid, teikkâ miljovn! Jiem mun tääl tárkká mušte. Oskoh-uv, ete nuuvt maŋgâ? Naa, já mun še halijdâm moonnâđ Anarân. Vistig mun ferttiim váhá puurrâđ já talle mun ferttiim tiäđust-uv poossâđ muu siemin paanijd. Must láá šiev ovdâpäneh já toh láá hirmâd vielgâdeh já čuhâleh! Mun rähistâm puurrâđ siähtálijd. Kale vorâs seevtil lii njäälgis! Mun puurâm meid čapis vuorâččâsmuorjijd. Meecist toh láá ain hirmâd ennuv já masa jyehi saajeest. Naa, já vala, mun ferttiim suáittiđ Neppirân. Neppir lii muu rähis viljâpeeli já mun lam váhá sorolâš, ko mun jiem tieđe, kost sun lii. Sunhân puáhtá leđe kost peri, veikkâ Taažâst! Vuoi hirmos, mun suáitám fakkist sunjin. Amahmis, muu nommâ lii Tiälkku! ¶ vijđásubbooht-uv taan kuávlust láá Sajosân asâttum ennuv maaŋgâlágáneh vuárdámušah já ¶ - Mondet mun toho koolgâm puáttiđ? Jiemhân mun ubâ tieđegin kost tot lii. Já kost tun lah? Já maht tun sáárnuh munjin? Já mondet... ¶ slancceet = luhistuu 66 ¶ - Mun lam taan kiđđâeennâm miäštár, ige muu nommâ lah tuođâi Belgo, mut Fragil. Ko mun kuullim, et Haŋgal lâi kavnâm ulmuukaandâ, kii puáhtá kevttiđ suábi, te tiptim enâmân, mon nommâ lii Frei kiđđâeennâm, leđe já vuolgim Regnaf kuuvl. Tot lâi pyeremus päikki puáttiđ suoijiđ tuu. Kihheen ij epidâmgin maiden. ¶  olášuttem Peivi paaštij lieggâsávt já lâi uáli jo lieggâ šoŋŋâ. Joovnâst lijjii vaibâseh já sun nohádij ton suáhimaddui. ¶ Sun čujottij muu mätkilaavhâ. ¶  moonnâm Ehidâs lii uáivildum jyehi ristâlâžân. Ko tutkâp jieččân, karttâp mieđettiđ, et lep epioskoliih já rähisvuođâttemeh. Tarbâšep taam máállás. Kristus puávdee piävdásis eromâšávt taid, kiäh tobdeh jieijâs suddogâssân. ¶ – Oro vistig! pahudist Uulá-Juhháán. Tääl uáinám nube kove! Täst lii stuorrâ äitti já pappâ já ennuv omâs ulmuuh. Mut taat kove ij kale lah innig Äijihsuollust. Sieidi jiem innig uáini – já tääl oro pappâ-uv lappuumin. Áh-háh, ko vijne lii näävt uccáá, te jiem uáini nuuvt tárkká! Já ko pappâ-uv vala láppoo kooveest, te tot tot kale meerhâš tom, et sieidi jotá paapâ kieđâi peht mottoom eres sajan toi ulmui fáárust. ¶ Škovlim lii kiäinu pyereeb elimân ¶ s. 189 ¶ * Inarin Porofarmi, Kittiläntie 1445, 99870 Inari, puh. +358 (0)50 066 6444, šleđgâpostâ: Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. . Inarin Porofarmi lii faallâm muušton päccee ferimijd sämmilâšvuođâst já puásuituálust jo paijeel 20 ive ääigi. Jo nube puolvâst tuáimee peerâirâttâs lii 14 km Aanaar markkânist Kittâl kuávlun. Kove: Timo Halonen. ¶ Säämi kulttuurkuávdáá raavâdviäsu Galla palvâl kuávdáá pargeid purâdempäikkin, kongressij já čuákkimij tiilámpuurrâdmijn sehe táálu äššigâsâi já kuosij purâdem- já káhvástâllâmsaijeen. Raavâdviäsu lii kuávdáá vuossâmuu keerdist. Ton stuorrâ laasâi čoođâ uáiná Juvduujuuhân já Aanaarjáávrán. ¶ 2. Kođo tábáhtuvá juhâkierrust. ¶ – Joo, jis mij vyelgip tääl? Ánná já Maarit iävtuttáin. ¶ puoh kiäppáin puáttee ááimu ¶ – timáseh já kuobbârlágáneh ¶ 28 ¶ Stoormâst adelum lopádusah vájálduveh kuálkkin. (Eŋlandlâš) ¶ Kooveest Ruotâ sämitige nuorâilävdikoodán kullee Helena Partapuoli. Kove lii váldám Laila Stenberg. ¶ Marja Helander já Outi Pieski Sajosân rähtim taaidâtyejeh almostittojeh kulttuurehidist 3.4. ¶ – Tot kale suápá, eeđâi Omar já te kiškettij motomijd siijđoid uđđâ sänikirjestis já keigij taid eemeedsis. ¶ Kuuva Petra ¶ - Mii tábáhtui? Haŋgal koijâdij. ¶ – Na hirmâd maŋgâ, suu enni västidij. ¶ viimist, ILO 169-sopâmuš ratifistem máhđulâžžântohâmist sehe tave-eennâmlâš sämisopâmuš ratifistem máhđulâžžântohâmist. ¶ Kärbisjuuhâ = Venejoki ¶ – Vuoi addâgâs! Lijjim vala rahttâtmin! ¶ Ko roovvâdmáánu já skammâmáánu älgih, šaddeh kolmâ šooŋah. Láá távjá rášuárveh já sáttába myetistiđ-uv. ¶ tiäppuskuáppu leväkotilo ¶ (2. Moos. 20:2-17;5 Moos, 5:6-21) ¶ párnái sämikielâ. Kielâlávgumvuáháduv tubdâm já heiviittem sämimáttááttâsân tuárju meid sämikielâlii máttááttâs, mon adeleh sämikielâ eenikiellân sárnoid. Meid eenikielâlij kielâlii tuávváš ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 61 ¶ 2. ¶ Venezuela uáivikaavpugist Caracasist lehâstui koskoho 30. njuhčâmáánu 2011 venezuelalii čuovâ-kovvejeijee Antonio Briceđo uđđâsumos čáitálmâs, sämiarttâsâš 520 puásujid. Lekkâmtilálâšvuotâ kiäsuttij suullân 700 ulmuu juávhu. Lekkâm spesiaalkyessin lâi Suomâ Sämitige värisaavâjođetteijee, kielâtieđâldeijee Irja Seurujärvi-Kari. ¶ Njuolgâdus kuáská tuše kyevtistaavvâlsâš saanijd, jis i/e lii kuálmâd stavâlist, te čálloo návt: kuálástiđ , máttááttiđ . ¶ Eeči-uv tast pecipiällást viermijdiskijn tuámá já iätá munjin: ¶ Enni-uv moonâi viijmâg tiipšon. ¶ Kuátituállen lâi jiävtâš munnuu vuástáväldee Teresa Amundson. Čokuttâláim kuáđist já vuordâččáim Ironworld hovdâulmuid, mist ko ličij čuákkim forgâbalij. Ulmuuh čokijdii, mut mist ij lam tulkkâ eres ko Anssi já sun ij orvâm älgiđ vala tuulhâ hommáid, ujostâlâi. Sooitijm Oiva Ylösâžân já ko eelijm suu viežžâmin, te čuákkim peesâi älgiđ. Čielgâi, et kolgâččim muvriđ kuátán täähi já toid aldasáid vala rähtiđ njollâääiti, sehe vala liäibumuuvnâ. Liäibumuuvnâ jiem lam vala kuássin ráhtâm, jiemge taggaar olgouuvnâ ubâ uáinámgin, et tot juurdâ hilgui tállân. Täähi lopedim muuvráđ, veikkâ jiem kale lamaš taggaargin muvrim ovdil. Uáiniđ lâš, maht tibi te kiävá. ¶ kaaicâlääbis = kili 14 ¶ K äldeeh 128 ¶   Sämmilij palvâlusâi oovdedmist tiäduttuvvojeh puárásij palvâlusah, aarâhšoddâdm, sosiaalpargo, psykososiaallâš palvâlusah, ravviittâstoimâ sehe eellimtile já sosiaaltorvo ovdedem. Ovdedemohjelm tooimah viggojeh siskáldittiđ Sämitige, sämikuávlu kieldâi já syergi eres ovdedemorganisaatioi tooimân já toimâohjelmáid. ¶  säänih. Tieđettep ijjâdmân, maađhâšmân já ohjelmân lohtâseijein aašijn almottâttâmääigi maŋa. Sämitigge máksá ijjâdem, mon uárnee. Jis tist láá koččâmâsah, pyehtivetteđ väldiđ ohtâvuođâ tábáhtus vuávájeijei Unna-Maari Puulskan. Ohtâvuođâtiäđuh láá vyelni. ¶ Meid Piegguáiváš lii Aanaar vandârdemkuávlu enâdâhčuásáttâh, mast lii váárdus vijđes Aanaarjäävrán. Piegguáiváš lii lamaš ovdâhistorjallisii ääigi anarâššááid pase saje, mast lii kunnijâttum Pieggalmaa, piegâi haldâšeijee. Piegguáiváá tyehin lii Pieggâjävri, mii lii eromâš tuodârráávdu pivdemjävri. Pieggâjäävrist lii vandârdeijest máhđulâšvuotâ juátkiđ Pänituoddâr kuávlun. ¶ Eidu nievt Sáárá lâi smiettâm-uv ašij ovdáneme. Sun lâi tiättám eenis huápuid já meiddei ton, et sun lâi mietimielâlâš Kuivee háárán. Sáárá kuittâg piäluštij Kuivee: ¶ jigi.....60 ¶ Euroop kárttá ¶ Kyeleh kiäsáduveh, ko salttiih vuoššâmsááltán. Piejah ucceeb säälti ko táválijd sälttikuolijd. Kiđđâááimust ko ucánjii lieggân, te mottoom oho keččin toh kyeleh kiäsáduveh. ¶ Anarâškielân ¶ Poijuu ađai sieđgâ šovos- já emiliäđuseh láá sierânâs šaddoin. Šovosliäđuseh láá šerisfiskâdeh, emiliäđuseh ruánáásiähá. Sieđgah láá maaŋgah šlaajah: láá muorah, miestuuh já toŋâseh. Toh šaddeh raavij já piäldui piälláin sehe riddoin já jeegijn. ¶ 7. Tuuđhâ kobđottâs lihâstuvâid. ¶ Heikki Paltto ¶ tađe ucceeb ton siisâ kullui, ¶ Y Coprinus – Mustesienet – Lekkâkuobbâreh U ¶ b. Uáinojeh-uv kozzâluodah? ¶ 0,5 kg kyerejum potáseh ¶ Sämitige čuákkim väljee ovdâsteijeid säämi parlamentaarlâš rááđán vaaljâpajan. SPR oovtâstpargosopâmuš mield sämitige poolitlâš njunoš kalga kulluđ rááđán. Toimâpaajeest 2012-2015 ovdâsteijen láá: ¶ Puoh sämmiliih iä sáárnu sämikielâ, mut lyetittittee lovottuvat sämikielâ sárnoin iä lah. Suomâst vuossâmuš säämi kielâlaahâ poođij vuáimán iäskán ive 1992, mon maŋa lii lamaš máhđulâš almottiđ jieggâčällei eenikielân meid sämikielâ. ¶ Viettuu čohčâvarrim vana šoŋŋâtile mield ubâ čoovčâ ááigán. Pivvâlis taalvij tuháttij viettui tuákih ájátteleh vyelgimist suáluikuávlust, mut loopâst toh tolliitteh Viestâr- já Maadâ-Euroopân. ¶ Toh, maid mii Hiärrá Jeesus Kristus ciälkká Markus majemuu lovvoost: “Kote osko já kástoo, tot piäluštuvá, mut kote ij osko, tot tyemmejuvvoo káđuttâsân.” ¶ –~Peeti jo Neeti, maid poorgah. Tuušijd huušah, ¶ Säämi máttááttâskuávdáást láá pargeeh suullân 40, main anarâškielâlâš pargeeh láá nelji: Anna Morottaja, Terhi Rantanen, Leena Kiviniemi já Mari-Anne Kenttämaa. ¶ Puurrâmšaddo, ruánáášaddo já ruonâsšaddo ¶ 13 ČUÁKÁNKIÄSU, ALMOS HUÁMÁŠUMEH JÁ LOPPÂJUURDÂPUÁTUSEH ¶ – Eeđah tienávt ko jieh kavnâm muu! Muumistááluhân mun lam. ¶ 5. Láá-uv čuávvoo nágguseh riehtâ vâi puástud? ¶ 5 . P A S E P E I V I L U Á P P I J Á I N ¶ Matti pelestis čuážžu jávvuildei oovdâst já hundâruš. Ildein láá ruvâš-, nisu-, kavra- já ohrajávvuseehah. ¶ Hiärrá, puohváldálâš Immeel, tun toohih mii uásálâžžân pase ehidâsâst. Mij kijttep tuu taan adalduvâst já ruhâdâllâp: Räähti mii puoh posijdâdgijn uásálâžžân meiddei alme juhlemálásist. Taam áánnup Jeesus Kristus, mii Hiärá peht, kote iälá já haaldâš tuin já Pase Jieggáin ovttuu já avalávt. ¶  + 6. India 6 030 ¶ – Hygienia ¶  paccii kivsedeijee juonâin já pettimijn, epioskoost já suddogâs elimist, avalâš jämimist ¶ Tääl, ko ahevuššim tääbbin Kyprosist meddâl, te jiem innig puáhtámgin hurgâliđ siämmáánáálá pyeráinân maasâd, tegu kuttâ ive ovdeláá, pic ferttiiččim vuordâččiđ rotaatio jorgettem. Nube tááhust ko juurdâš, te eeči ij innig liččiigin vyerdimin muu Čovčjäävrist jodottâllâmskipárin, ko sun lâi talle jo Aanaar hävdienâmist já pyerebijn jodottâllâmsoojijn. Liijká lâi-uv eenâb ko čielgâs, et vuálgáččim juovlâi maŋa Suomân, veikkâ mii te ličij. ¶ Juná vuot lâi tievâ. Muáddi peeŋkâ tyebbiláá, kost Ánná čokkái, čokkáin puáris paapâkyevtis, kiäh sárnoin nuuvt korrâ jienáin, et ubâ vávnu kuulâi sunnuu savâstâllâm. Tobbeen monnii immeelpalvâlusâi särnidmeh já kirkko-oornigeh já saalmâi valjiimeh veikâ moh. Ánná keččâlij luuhâđ jieijâs pápárijd, maid lâi fárusis váldám, mut ko ij tast táttum puáttiđ mihheen. ¶ stuorrâkuávlu ¶ Heikki Mattus ¶ 28b njavkkekeeči rasta ¶ Njuhčâluobâl SA.1964 Joukhaislompola Curnâjuuvâ alne. ¶ almoot čuágástuv, mast uuccum ¶ Pargopitáh ¶ Mii lii tastoo tot kielâpeesi? Peesi ađai kielâpiervâlhân lii čivgâi šoddâmpäikki já vuossâmuu syeje adeleijee. Ton idea lii tot, et ko siemin párnáážiih uáppih älkkest já jotelávt kielâid, te eidu ton avveest sijjân máttááttuvvoo kielâ. Kielâpeesi ij lah kale mihheen škoovlâid, mast párnááh čokkájeh kuldâlmin máttááttâs, mut tast kielâmátulâš rävisulmuuh sárnuh, tuáimih já sierâdeh párnáiguin ton kielân mii lii oppâmnáál. Taat toimâ kolgâččij leđe jyehi peeivi oles peeivijd já pišteđ maŋgâ ive. Talle ličij škovlâmáttááttâsân-uv šieu vuáđu, ko párnááh puátih škovlâáhán.” ¶ jiehti ko keččim spejâlân ¶ Pieinis-Piäkká ¶ Fiskissmiäruh lii suoivuus meecij šerisfiskis čuovâ. Nuorâ kuobbâr kappeer lii sitrunfiskâd, mut puáris kuobbârist tot lii čuuvtij čuárgudâm. Enâmist iđedijnis fiskissmiäruh lii čummâkappeersâš kuobâr. Šodâdijnis kaperân teddâšuvá kyeppi. Livvâreh láá aalgâst vielgâdeh, já puáris kuobbârist toh muttojeh fiskâdin já ruškistiälkkusâžžân. Jyelgi lii kossuv já vielgâd. Máldu lii vielgâd, pähkinsmakkâsâš. ¶ Tuomâ (Prunus padus) ¶ 5. ¶ Puohváldálâš 13, 17, 18, 25, 27, 42 ¶ Luuk. 2:27 x 1 ¶ Laskijâšpasepeivi (Esto mihi) .................................................. 71 ¶ Tukholma ¶ bakteereh KULÂTTEIJEEH ¶  maaŋgâhámásâšvuođâstrategian 1. Muštâl, maid vuárdáh älgee škovlâivveest. ¶ – Vuoi muu pessiuáivi! ¶ 1.2.5 Tutkâmhypotees ¶ skivŋe já skiivŋesiisâ = altahanka ja hangansisään ¶ Čuánjá lâi ovdâmerkkân hitruus vuojâdâttâmkippáár tobbeen vuoddâsist, mut kyelipivdemskipárin tast ij lamaš. Tast lâi vyehin poršođ já stuuččâđ tobbeen juuvâst já vuojâdiđ eidu togo pehti, kogo lâi kolgâđ leggistiđ vuogâ já tot lâi sättiđ surruđ meid tuárgun-uv. Tot lâi nuuvt ollásávt loijoom já vuáhádum ulmui kooskâst asâmân já elimân, et lijkkui jobá tuuveest ijâstâlmân-uv. Motomin arveiijâi jis tot kaartâi pääcciđ olgos, te tuve pirrâ lijjii talle iđedist ennuv čuánnjáá luodah. Tilkku-peenuv ij perustâm tast maiden, mut motomin ko tot poođij ulmuu maajeeld luovtâ rasta ráánján, te tobbeen tot kaartâi motomin pennuu oovdâst patâriđ čáácán. Mottoomnáál tot tieđij, et torvolâš aassâmsaje toos lâi eidu miibele njargâ já veikkâ tot motomin vuojâdij-uv ránjái ridoi aldasijn, te enâmân tot ij nuuvtkin távjá korŋim tanen, ko tobbeen lijjii toh pennuuh já kisáh. ¶ vagge, vage = koukku ¶ Ciäggud ¶   Maŋgii Maaŋgâin pargosoojijn šlaamâ puáhtá pajaniđ nuuvt korâsin, et kulo lii vaarâst hiäjuniđ. Tágáreh sajeh láá ovdâmerkkân jienniis konserteh já diskoh. Motomijn pargosoojijn ferttee kevttiđ kulosuojijd. ¶ Eres tiäđuh: ¶ ereslágán ráhtusij sehe saanij ja olgospuohtimij epitärhis vaastâvuođâi keežild tiäđu tâi ¶ ohtâ verstâ, mast vuáttoo veerbâ πληρόω anarâškielâsâš jurgâlemvaastâ. ¶ 12D Piäivááloddái šlaijim . ¶ 21. MII EEČI (PATER NOSTER) ¶ Siämmáánáál Immeel illood eenâb ton ulmuu keežild, kote lii vuálgám meddâl suu lunne, mut puátá maasâd, ko ohcelovoovce ulmuu keežild, kiäh oroh piergiimin suuttáá.” ¶ – seelgist sottuuh ¶ 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶ Jáákup já Esau 1 Moos 35:1-26 ¶ Tälviv sun máttááttij njuámmiláid mááláđ čuovjis suoivuid muottui... ¶ sehe kelijdeijee táru-/ruotâkielâ já šiev suomâkielâ táiđu. Säämi Kielâkäldee pargokielah láá sämikielâ sehe suomâkielâ já ruotâ/tárukielâ. Kuávdáá pargon lii ¶ NÄIMILIITON ÁIGOOH TEIK VIHKUM PAAR ¶ Nijbe - puukko ¶ – Mun lam aikkâstáálu já aasâm puáris aaihâst eijijn já ennijn, mun västidâm ruokkâdávt. Mun lam liijká tiätuäŋgir já mungis koijâdâm stáálui stáálust: ¶ RIEVEDUM LAAVL ¶ Purjâstemmohe maŋa ¶ Riitamaa *** TN.1995 Puáris uđâstáálu Viästoo riddoost, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust, mut sáttá leđe lamaš Káávcâš máddáábele riddoost. Tom lii vuáđudâm Juhháán Eljiskandâ Paltto ive 1852, mut vittâ ive maŋeláá sun varrij perruinis Taažân já táálu išedin paasij Jáákk-Irján (Yrjänä Sarre, 1830 – 1918). ¶ 8 Hetta Jouko Iisakki Puásuialmai Suáđigil ¶ Mottoom ääigi keejist Tessu poođij muu luusâ hirmâdávt saađân, jiemge šoddâm tiettiđ, mon maŋŋaal lâš ruotâstâm. Vazzim linjáámield kidâ Kuáppilkováduvvii räi, jeđe jorgettim, ko olgoláágin jiem innig oskeldâttâm juátkiđ. Linjáá alne lâi mottoomlágán pälgistáávááš já poođij-uv mielân et kiähnii iäráseh-uv liččii kiävttâm linjáá muu náálá kiäinun. Peenuv ain tyellittälli umástij uárree, mast mun tom ain šiggum já taiđim rissijn-uv ruomččâlâm moddii. Uárree oroi lemin toos nuuvt rähis huáđđoo, et tom tot ij joskâm uumáástmist, veikkâ maid ličij porgâm. Moddii vaarâ pooldij čielgâ pecilode-uv muorân, mut lodde ij kierdâm umástem. Teesust lâi tot hyenes vyehi, et tot njuškoi ovttuu muorâ pajas já vuálus kočâdijn koozah tiäđust-uv ruokkii pecikoorâ. Härvi pecilodde taggaar kierdâččij já puáris lodde ij eissigin. Moonnâm kiäsáš uđâgâš vala nuuvt-uv sátáččij taggaar kierdâđ, mut aainâs ton tovváá iän tagarijd kuáhtám. Nuuvtpa karttim maccâđ vuossâmuu čuhčápivdemmäđhistân saallâsttáá pááikán. Mainâšim ääšist iäččásân, maht peenuv lâi ruotâstâm monnii huáđđoo maŋŋaal, moos iäččám himettistij: ¶ – Naa! Čiskk, čirr, čii... aainâs halijdep peessâđ pááikán tuu luus, Puppâ! ¶ Moonnâm 40 ive ääigi tyevlist láá rahtum suullân 1600 tutkâmuššâd. Tyevlist láá maaŋgah amnâsuásih main láá vaikuttâsah tiervâsvuotân já taavdâi estimân sehe puárránmân. Tyevlist láá paijeel 200 antioksidanttid sehe eres amnâsuásih moh láá pyereh tiervâsvuotân já moh aktiivlávt vuástálisteh virusijd, bakteerijd já purâsseelâid. Tot naanood vuástálistemnaavcâid já iššeed leencui vuástá. ¶ 5. Saksa lii siseennâmriijkâ. ¶ Riehtikansler virgádâh (tavesämikielân) ¶ Jovnâ piejâi suábi meddâl já uusâi saje, kost puovtij váhá vuoiŋâstiđ. Tot, maid sun lâi eidu porgâm, lâi lamaš lusis pargo, ige sun lamaš kuássin tom porgâm ovdil. ¶ - Identiteet - Siärvuslâšvuotâ - Luánduohtâvuotâ - Ärbivuáváliih iäláttâsah já áigápuátu - Suhâpeelij koskâsâš täsiárvu já olmoošvuotâ - Ráávhu já soovâdvuotâ - Maaŋgâkulttuurlâšvuotâ ¶ - Na muštâlih-uv ton áákun, et lijjih uážžum uđđâ viste? ¶ C. Vyelebeh mááđuh ¶ 38. Mammuteh lijjii vuáhádum kolmâsân . . . . . . . .154 ¶ Jeesus eeđâi máttááttâspárnáidis: ¶ – Mun-uvks täst snuđgám, eeđâi Piälkku. – Tun jieš tot snuđgáh ubâ ääigi. Ij kihheen, ege kuássin lah snuđgán nuuvt korrâsávt ko tun. ¶   Äigi: suullân 2 h ¶ Maati maašin lâi tonáigásâš tekniik puoh majemuš sääni. Tot lâi suullân vitnubaloh senttid olluv, neljilov senttid kubduv já kuho, sehe suullân lovmat kiilud teddee. Päddi lâi suullân seenti kobdosâš já keleh lijjii masa muádilov senttisiih. Nuuvtkočodum škaajân lâi kuldâleijest keejân maašin tyevimuu uásist já tot lâi kyevtuáság. Veikkâ tast lijjii-uv kyehti škaaijân, te stereoäšši saatij leđe vissâ talle vala liijkás tiivrâs táválii ulmui uástiđ já oomâs-uv tot taaiđij leđe vala. Teikkâ mastpa mun vissásávt tom tiäđáččim, veikkâ lâš-uv lamaš stereomaašin. ¶ Luuk 22:31-34 ¶ “Tääl jotelávt suáján tuon stuorrâ kuosâ vuálá!” , ¶ Eeva-Liisa Rasmus power point - oovdânpyehtim (eŋgâlâškielân) ¶ Tun lah mieldi eellim jyehi puudâst. ¶ Jookeerpargopittá ¶ 3. Noomât tuáváduvâid čielgiittâsâi vuáđuld. ¶ olgospyehtim kaikkia lii jurgâlum olgospyehtimáin puohlágán , tastko jurgâlem saanijn ¶ Nuorâičällee virge ¶ - Uážuh tääbbin uáđđiđ já veikkâ čäälliđ maidnii, tuon loovást peevdi alne láá čäällimpiergâseh, Haŋgal ravvij. ¶ Uđđâ haldâttâsohjelm tuárju sämikulttuur ¶ Rehema lii ohtnubálov ihásâš nieidâ Maadâ-Tansania táálunkuávlust. Masa love kilomeetter škovlâmääđhi Rehema jotá vääzin. Škoovlâjotteem lii nuuvtá, mut Rehema škovlâpiivtâs já škovlâtarbâšeh maksii perruu ubâ mánuppaje tienâsij verd. Rehema lii luholâš, ko suu vanhimeh oskoh ¶ b. Tievâsmit kove loová tevstâiguin sárgái a.-c. oolâ. ¶ – Ko muoi itten vyelgeen, te väldeen fáárun jievjâpoccuu tyelji uhrelähjin já munnuu várás riššâsaagijd, evvis, lieggâ pihtâsijd já uáđáduvâid. Lii pyeri väldiđ váhá eenâb ko liijkás uccáá, ko ij kuássin tieđe, mon kuhháá tobbeen ferttee vyerdiđ sieidi vástádâs. ¶ Värisäpligrääsi; pajek. váráhpánrássi ¶ jurgâlemvastuuh láá kavnum morfeemtääsist, pic oovtâ saajeest lii čielgâ feilâ. Teekstân ¶ 1. a. Noomât káártán riijkâid A - F, moi kuávloid Aalpah ulâtteh. ¶ Áhu-Jovnâ laavij varriistâllâđ tälvipääihist Kossenâmist kesipááikán Sevžjáávrán. Tobbeen sust lâi taggaar aarâkuáti, kost sun laavij keesijd tálustâllâđ já piivdij kyele tommit, maid lâš eidu kesiäigin jo tarbâšâmgin. Iäskán čohčuv piivdij tälvikyele. Taat kyeligin ij tuhhim leđe mii vain vuojâdeijeid, tot koolgâi leđe styeres já pyeidi meid. Na lâihân sust kale jo fastâ kyelijävri-uv, kost taid piivdij já finnij meiddái sälttikyele täälvi várás. ¶ KUOBÂRMEECI PÄIHITTEMEH ¶ – Amahân te taat lii jo viehâ puáris já nuuhâm päddi, ko návt älkkeht potkân. ¶ čuávvoo aašijd: olgohäämi já tobdomeerhah, ¶ Vuordim korrâsávt puátteš lávurduv já ko tot viijmâg poođij, te škoovlâ maŋa kárvudettim uáli pyereest pekkee puollâš tiet, valdim pyerám já vuolgim pááikán, veikkâ uánihis skammâpeivi lâi jo viäigumin. Puolâš lâi kuittâg nuuvt koorâs, et pyerást eiduttâlde ráttáh mottoomnáálá jurrii já vyejimist ij puáttám mihheen. Jurdâččim ohtuunân, et laiđiim tassaaš ko ruumpuh maizâškyetih, jeđe njuškiim pyerá oolâ. Taka-Laapi kuávlun láin väzzimin meiddei Erkkii Uuno já Holber Aasluv Paavo. Suoi imâštâláin čuuvtij, manen lam tággáár puolâšin pyeráin joođoost já kuus. Čielgiistim sunnui, et munjin ličij tääl puáttám pááikán uđđâ pisso, penttâ áimukiiveer já liččim tääl monâmin Čovčjáávrán riävskápiivdon uđđâ pisoinân. Kaandâkyevdis láin tommittáá jiärmáábeh ko mun, já ravvijn muu kyeđđiđ tieggáár aiguid meddâl tággáár puolâšin. Ko jieš-uv smietâškuottim tiem pele ääšist; puolâš aainâs 40 cekkid já mätki 20 km, te nievris mieláin ferttejim luoppâđ tien oholoopâ riävskápivdemmääđhist. Tuođâlávt juurdâštijn tast ij liččii lamaškin mihheen jiermijd, mottoomlágán čuovâpittá koskâpeeivi ääigi, kiämádâh muáddi tiijme já rinevyevdi, kost tälviriävská aiccâm ličij lamaš máhđuttem, sehe áimukiiveer, moin riävská ličij finnim enâmustáá páccáid. Mottoom oho keejist pivâldij já peessim stuorrâ vuárdámušâiguin vyejestiđ pyeráinân pááikán, mut ko toho poottim, te áimukiiveerba ij oinumgin kosten. Koijâdistim ejistân: ¶ – Puáđi peri maajeeld! Sun čuorvij kuáimásis. ¶ ohtuunis. Sun lâi nievris mielâst. Peeivist ¶ Jieggâ ¶ gâ áámmátollâškovlâ, SMK já poolisáámmátollâškovlâ) kalgeh kieđâvuššâđ säämi kielâlaa ¶ – Eske teske, juurdâš! Te lii vuod kiđđâmääli ääigi! ¶ – Na nuuvt tiäđust-uv, Obžâ eeđâi já hepânâšâi tom, et jieš ij lam tom ovdil šoddâm jurdâččiđ. ¶ Ko sirdâšuvá Paččveiuáivuš máddáábel, te forgâ iiđeest oovdân vijđes anarâškielâlâš Čaarmâ -nommâdâh, mon vuáđu puáhtá usâstâllâđ nuorttâkielâ kuumpi merhâšeijee säänist čõrmm , mii kale táválumosávt uáivild piru. Jyehi tábáhtusâst Čaarmâvuonâ suálui Čaarmâčuážžumsuáloi lii iberdum noomáin “Hukanseisomasaari” . Meid Aanaar-Suobbâd räjienâmijn lii kirjejum nuorttâsämikielâlâš nommâ Čõrmmvuei´vv . Viestârláá lii siämmáá räjikuávlust anarâš Ákálávttáá -nommâdâh, mon algâuási Áká - oroččij tot-uv lemin nuorttâkielâst ožžum luoikkâsin; anarâškielân ettuuččij Ááhu - tâi uánihubbooht Áhu - ´akan´. Kolmos -nommâdâh oro meiddei lemin nuorttâlâšivnásâš ( Kolmâs - pro anarâš Kuulmâs- ) já ton šoddâmhistorjá lâš siämmáásullâsâš ko om. Golmmes-/Kolmis -nommâduv pehti. Čaarmâvuonâst vyestikiäčán jorgetteijee válduvuonâ ađai Naŋŋâvuonâ lii tot-uv noomâs tááhust aainâs anarâškielâ tááhust čielgiimettum. Puohnâssân juurdâštijn oroččij lemin nuuvt, et täin kuávluin lii ovdeláá sarnum viehâ almolávt nuorttâkielâ ivnásâš sämikielâ – ige tom čielgiimân taarbâš syennjilsijdâlij tááláást vijđásubbon näggejum kuávlu. ¶   - säämi kielâlaavâst uáivildum staatâtorjui mieđettem sirdem riehtiministeriöst kuávluhald⬚emvirgádâhân (ige sämmilij jieijâs jiešhaldâšem pirrâdâhân) já ¶ Aila iätá toos: ¶ – Huih, mon koolmâs! sun párgádij. Várugávt sun piejâi tohon ubâ jyelgis já viijmâg nube-uv jyelgis siämmáá várugávt. Huápust sun čokánistij čáácán, ko tot oroi aalgâst lemin nuuvt koolmâs. ¶ Nuuvt meiddei Joosef vuolgij Galileast, Nasaret kaavpugist já moonâi čälittem várás Juudean, Taavvid kaavpugân, tastko sun kuulâi Taavvid suuhân. Sun vuolgij tohon oovtâst myersseinis Máárjáin, kote lâi párnái vuástá. Sunnuu tobbeen orodijn poođij Máárjá äigi šoddâdiđ, já sun šoddâdij alge, vuoččinšoddâm. Sun kiesâdij párnáá já piejâi suu seeimin, tastko sunnui ij lamaš saje kyessitáálust. ¶   Kyerdessuolluuh ~ Kuorttâsuolluuh = Kuorttasaaret ¶ Tartto 114 ¶ d. Mane kuumpij meeri lii šoddâm lovekiärdásâžžân iivij 1975 - 2008 koskâsii ääigi? ¶ anarâškielâst lii kiävtust kyevtloho. Taah nubástusah iä kuittâg toovât magarijdgin ¶ NATURA 2000-VIÄRMÁDUV MITTOMEREH, VUOIGÂTVUOĐÂVAIKUTTÂSAH ¶ 2. 2. ¶ šleđgâlinjâš ¶ ruttim ton peljijdân oolâ. ¶ sellâseini ¶ Stipendeh juáhhojeh škovláid kiđđâjuuhlijn sehe eenikielâlijd já sämikielâ viereskiellân lohheid. Stipendeh adeluvvojeh 6 uđđâ pajeuáppei Ucjuv, Aanaar, Iänuduv já Suáđigil luvâttuvâin. Sii láá puohah čođâldittám tavesämikielâ iskoos pajeuáppetutkosist. 11 stipendit juáhhojuvvii vuáđumáttááttâs čođâldittám, oovcád luokast kiergânâm uáppeid. Vuáđáumáttááttâs stiipeend ožžuu 10 tavesämikielâ uápped já 1 nuorttâkielâ uáppee. ¶ njäähi.....51, 56, 58 ¶ Uccá Myy-uv kooccái. ¶ Säämi paRlamentaaRlâš Rääđi ¶ Lusme-Matti lovváád ihelovvoost ¶ Keessiv lii poccuid fálusist valjeest tolmišis raavâd. Toh kävnih jeegijn já muorâčuoppâmjolgâdâsâin muorâi loostâid, sino já syeini. Čohčuv toh herskusteleh kuobbârijguin. Jäävvil lii poccuu tälviraavâd. Puásui apsa jááhál assaas-uv muottuu vyelni já kuáivu tom uáinusân kyepirijdiskuin. Kyeppir ađai poccuu kozzâjyelgi heevee kuáivum lasseen pyereest meiddei muottust jotemân, ko tot leevvân já kuáddá poccuu muottust. Meiddei kuácceemuorâi oovsijn hiäŋgájeijee jäävvil ađai jievjâm lii poccuu tergâdis tälviraavâd. Nomâlâsân puásuituálukuávlu máddááoosijn poccuuh piämmojeh tälviv táálui šiljoin. ¶ MONACO ¶ ČIELGILIIH ¶ Iävtukkâslistoi kuálus lii uážžumnáál kirkkohiärávirgáduvâst ton áávusorroomaaigij vu–vá tme 10–14. ¶ - Kyevti uđđâ kielâpiervâl vuáđđudmân mieđettui 50 000 € ¶ čäcivuoššâm = vedenkeitin 125 ¶ 2 mälipastem säältih ¶ Syelimâs kielâ tot vissâ lii! ¶ Čuákánkiäsu ¶ máttááttâs. Aanaar lii Suomâ kieldâin áinoo, kost adeluvvoo vuáđumáttááttâs Suomâkielâ lasseen ¶ – Jiemhân mun pyeri olmooš lah taam kirje ollágin pilledmin, Omar čielgij. Taathân kiävttoo tääl oppâmateriaalin. ¶ 3. Noomât elleid, moh poreh kuobbârijd. ¶ 11. Stuorrâ eennâmtááluh, main viljâluvvojeh tuálvumšadoh. ¶ Suái väzziláin ain. Jovnâ ij addim ennuvgin, ige sun viiššâm koijâdiđ, ko sun tieđij, et ij uážuččii vástádâs. Taat lâi tääl häldeieennâm já lâi pyereeb tottâliđ häldee. Forgâ suái poođijn sajan, kost algii leđe suámálii muđušiih loostah enâmist já taggaar ruške muorâin, mii ij västidâm ulmui eennâm ruške aldagin. ¶ Eres iäláttâsah ¶ Maht kalga toimâđ tullâp uálu ääigi? ¶ Taam kirje ij uážu čuovâkopijisteđ ollágin. ¶ 1. Sárguđ stuorrâ pápárân Alda-nuortâ riijkâkáártá. ¶ kirholâščuákkimist ¶ Čokkáádijnis čuoldâ alne Myerji já Hirškikkâ kejâdává poolvâid já keksiv, maid poolvah sulâstiteh. ¶ – Kuávšupennuu seeibi pehti! Komme kiljádij iiloost. Liiba tegu liččim pääihist! ¶ pieđgejeijee.....99 ¶ tuše mun uážum muorâst kuárŋuđ! ¶ Já ele joođeet mii kivsádâsân, ¶ Maaŋgâ tiijme määđhi maŋa bussi viijmâg orostij Ruávinjaargâ kirdemkiedi šiiljon. Vyeijee vala muštottij, et tobbeen ij vuálgáččii ohtâgin maašin. Mun aštus smiettim, maid tallegis kolgâččim, jis nuuvt kevâččij. Moonnim siisâ mätkilavhâinân, njuolgist tiiskâ kuuvl. Nissoon ton tyehin čielgij, et Blue1 kirdáččij tego táválávt-uv, mut sun koijâdij tállân, puávtáččim-uv mun sirdeđ jieččân kirdemmääđhi ittáážân. Mun tiäđust-uv hirmástuvvim. Mun jiem tom halijdâm. Ko tiäđuštâllim toos suujâ, nissoon čielgij, et kirdemmašinân lijjii vuobdum eenâb sajeh ko maid mašinân siettii mađhâšeijeeh. Tääl sun koolgâi juáhháást koijâdiđ, puohtii-uv sij sirdeđ määđhis. Sun tarbâšij vittâ rijjâtátulii. Muu mielâst tot lâi uáli ennuv koijâdum. Nissoon čielgij, et jis iävtutátuliih iä lamaš, sun ferttiiččij tuše kyeđđiđ puoh majemustáá kiädán puáttám mađhâšeijeid meddâl kirdemmašinist. Maŋgii sun vala kulluuttij-uv rijjâtátulijd. Sij finniiččii kulmâčyet eurod já vala ijjâsaje Ruávinjaargâst. Loopâloopâst vittâ nuorâ almaa uáinojii itemin tiiskâ kuuvl, já sij uáinojii uáli jo tutâvâžžân kuáivumin pursâidis já tevdimin tom nissoon keigim ruđâigijn. Smiettim, et jis muu mätki ij liččii lamaš nuuvt váiváá, liččim mun-uv mielâstân tiänám mottoom čyetieurosii. Mut taan tove kale jiem halijdâm innig tiilááškyettiđ uđđâ kirdemliipuid Amsterdam mašinân já sirdeškyettiđ hooteelijjâdem Helsigist. Táppááččim tast vala nube kerd. ¶  tievâsmit Tot juurdâ ij kuáđđám suu ton peeivi ráávhun. Ihogin nahareh iä olmânáál puáttám. ¶ uápásmuđ nettičujottâsât ¶ – Tágárijd kuolijd mun kale jiem taarbâš! Niälgu teehin mudoi-uv. ¶ 130 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ 6. Kiärdu jyehialmaa vuoigâdvuođâid. Piejâ ruuvdun L, jis ton porgâm lii loválâš. Piejâ ruuvdun K, jis porgâm lii kieldum. ¶ 111 ¶ Na mun kal lopedettim já mielâstân. ¶ Sämitigge lii Suomâ sämmilij alemus, ovdâsteijeevâš poolitlâš-jiešhaaldâšlâš orgaan, kote tuáimá riehtiministeriö haldâšemsyergist. Sämitige vááimuspargon lii vuáváđ já olášuttiđ Suomâ vuáđulaavâst sämmiláid turvâstum kielâ já kulttuur kyeskee jiešhaldâšem. Sämitigge oovdâst sämmilijd aalmuglâš já aalmugijkoskâsâš ohtâvuođâin já hoittáá sämmilij kielâ, kulttuur já sii sajâttuv kyeskee aašijd algâaalmugin. Sämitigge puáhtá toohâđ virgeomâháid alguid já iävtuttâsâid já adeliđ ciälkkámušâid. ¶ Ko keesi puátá, te Ilmar kandâinis Rainein cegâttává Tiänun ärbivuáválii luosâpuáđu. Puáđu ceeggâdmist lii korrâ pargo. ¶ meidiđ, miäidám, miäidá = pehmittää ¶ Mii, moh? ¶ - Jiem mungin lah vaibâm, Haŋgal västidij. ¶ Maassâd pajas ¶ Riävská kiihâmäigi lii tiego vyesimáánu koskâmuddoin, mestâ kesimáánu aalgân já talle tot lii viehâ loje já ruokkâd, nomâlâsân ores riävská. Jos olmooš máttá njávguđ tegu niŋálâs riävská, te tom kal mestâba fättee kieđâigijn kiddâ. Ores riävská čalme paajaah, moh láá mudoi-uv ruopsissiähá, muttojeh kiihâmääigi kirkisruopsâdin já stuáruh vala ovdiist-uv. ¶ Stropharia ¶ - Tot lii kale uáli jo suámálâš vyehi leđe muu ustev! Pääsi tiervân! ¶ Aanaar koskâryevdiääigi (suullân 300 – 800 mKr) lii arkeologâlávt vaigâd hammiđ, ko tallaa ääigist váiluh jiešvuođâliih toovlášpasâttâs- já tiŋgâtiijpah , maid čielgâsávt tubdâččij. Keramiik rähtim lii nuuhâm já orgaanisijn amnâsijn rahtum tiiŋgah iä lah siäilum eennâmvuáđust. Motomeh häärvih meetaaltiiŋgah, moh kuávlust láá kávnum láá puohtum eres saajeest. Siämmáálágán almonem koskâryevdiääigist lii uáinimist meiddei eres kuávluin tavveen já nuorttiipiäláá kulttuurpirrâsist. Puáhtá kuittâg nabdeđ, et kuávlust aassâm pivdosiärváduvâi eellim lii jotkum masa siämmáálágánin ko ovdil-uv. ¶   Anarâšâi koskâvuođâst lâi áárvustoonnum olmooš, kote piergij pyereest luándust, taaiđij meeccist. Taggaar olmooš lii taiđiš . Pivdo- já puásuipargotááiđuh lijjii teháliih. Koolgâi leđe päččee já njuárusteijee, skuttár. Kii tuubdâi ennuv vittáid, lâi pegâlmâs já áárvustoonnum. Mááinuh lâi meiddei sävris čyeigee já väzzee. Taah ääših annojii nuuvt tehálâžžân, et taid lâi kolgâđ pärnivuođâ rääjist ovdediđ, nuuvt tego tovle lâi luándulâš. Nuuvtpa vanhimeh távjá lijjii ton uáivilist, et ko páárnâš lii maŋgâ ive škoovlâst, te tast ij šoodâ innig rievtis puásuialmai. Tuoijumtáiđu já čiäppudâh mudoi-uv lâi ei. pelikyeimi valjiimist ävkkin. Nissoon koolgâi leđe porgiš, sijvuu, ruopsâd já juurbâs. Kälissaasâ lâi pyereeb, jis sun ij juuhâm ige spellâm. Pelikyeimisaasâ koolgâi leđe val šiev suuvâst. ¶ – Tothân lâi masa jo rášuarve ko peesáim pááikán. Luhhoost mist lijjii kááijumliijvah já arvepihtâseh pajalist, Matti iätá já čáittá viiđâd kove, mast sun čuážžu jäävri riddoost stággu kieđâst já njuoskâ arvepihtâseh pajalist. ¶ lii aalmug vildáskittee. Lam tääl tii mieldiorodijn koijâdâllâm suu, mut jiem lah kavnâm, et sun ličij sujâlâš moossân, mast tij suu suujâtvetteđ. Ige Herodeskin, ko sun vuolgâttij almaa maassâd mii oovdân. Ij sun lah porgâm maiden, mast adeluuččij jäämmimráŋgáštâs. Mun luáštám suu, kohân lam vistig adelâm kurâttiđ suu. ¶ 7 Luosah lasaneh kolgee čaasijn..... ¶   128B Ko puálukoodán almottuvvoo jotelávt, pyellim hiävuh pääccih táválávt uccen. ¶ Saul já Taavvid ¶ 132A Jieŋâlismeerâ ponneest eellih sevŋâdâsân, ¶ Kaari jieš toppij vala kyehti pahvikaasâ sollâsis. ¶ Čuákkim tollui aalmugijkoskâsii áimujotolâhseervi (IATA)-válduviäsust. Čuákkimân uásálistij viijđes juávkku sopâmuš ratifisistem staatâi ovdâsteijeid, tárkkojeijeid sehe algâaalmugij ovdâsteijeid ¶ Jookeerpargopittá ¶ Nuuvt te lusis televisio vuolgij sajestis puoh kovjâidiskijn, já nieidâkyevtis uigâdáin tom pivtâsskáápán čiähusân. ¶ iätá enni. ¶ Nuuvt Immeel sivnedij ulmuukuáhtá já sivnedij sunnuu. ¶ koddeđ, kodám, koddá = saada kalaa ¶ Keevâtlâš ovdâmeerhah säämi sierâdmijn: ¶  tobbeen Algâaalmugijn lii vuoigâdvuotâ ääšimiäldásáid já vuoigâláid lattiimáid, main čuávdojeh toi nááguh já riijdoh staatâiguin tâi eres uásipelijguin, vuoigâdvuotâ uážžuđ ääši kyeskee miärádâs ájáttâlhánnáá já vuoigâdvuotâ pehtilis riehtisyejivuovvijd puohâi ohtâgâslij já kollektiivlij vuoigâdvuođâi luávkkáámij vuástá. Tággáár miärádâsâst kalgeh valduđ ääšimiäldásávt vuotân áášánkullee algâaalmugij vyevih, ärbivyevih, njuolgâdusah já riehtivuáháduvah sehe aalmugijkoskâsiih olmoošvuoigâdvuođah. ¶ Anja Kaarret ¶ 4. Muštâl, mane nuorâ ij kolgâččii juuhâđ ¶ c. Naanood já noomât káártán peeivitäsideijee. ¶ Vuossâmuš nuorttâsämikielâ škovlâkielâoppâ almostittui Čevetjäävrist lávurduv 29.8. toollum juhlij ohtâvuođâst. Kielâoppâkirje láá ráhtám Satu já Jouni Moshnikoff já Eino Koponen. Kielâoopâ uáivilin lii vuáháduttiđ čaallum nuorttâsämikielâ já adeliđ škovlâlijd riäidu kirjekielâ njuolgâdusâi oppâmân. Tuáivumist lii, et kirje meiddei iššeed rävisaalmug jieijâs eenikielâ kirjálâš haaldâšmist já tuáimá iššeen toid, kiäh halijdeh oppâđ jieijâs kielâ uđđâsist tâi oppâđ nuorttâsämikielâ uđđâ kiellân. ¶ puáhtá luuhâđ sierânâs válduámnâsin. Giellagas-instituut pargon lii koordinistiđ sämikielâlâš am ¶ Nuorttâsämmiliih - Sämimuseo Siijdâ pyevtittem tiätupakkeet ¶ Vijđodâh: 468 km 2 ¶   Väldivääri ¶ Spiekâstmijn huolâhánnáá jurgâlus lii puustâvlâš jurgâlus sehe luándulâš já idiomaatlâš ¶ Puoh ulmui tohhejeijee máávut rootán-uv. Vuárháh, ruskâpääihih já roskeliteh fäälih njaalgâ evvis. Ij lahkin iimâš, et rottá lii čuávvum ulmuu já vijđánâm eennâmpáálust masa jyehi sajan. Rottá killáá váddásijd-uv tiilijd. Tot puátá áigá kolmâsist mut killáá pakkâs-uv. Tot mákkoo lahtâ tuolvâčäcipoccein já máttá meiddei vuoijâđ. Tot lii paarooh ruottâđ, koorâs kuáivuđ já čeppi čiähádâttâđ. Tot kuárŋu já njuško häppilávt. Čuomâpiäittusâš seeibis tot kiävttá stapârâšmân. Tast láá šiev ááicuh, moiguin tot kávná puoh purâmân tuhhiittettee. Tot lii veigiellee. Pirrâsis tot kuldâlâd herkis njunesoksâmijguin . ¶ iänge muoi áppád tom išediđ ¶ Mooses keejâi äŋgirávt viljâs já eeđâi: “Mane kaačah patârâsân ko uáináh muu? Lah-uv ráhtám lase kolleimelijd? ¶ 92 ¶ skiärruskuáppu ¶ - Sijđo love! ¶ - čuákkimviste väridum 8 tiijmán ¶ keltahelttavahakas ¶ Iäskán kuulmâlov lovo pelimuddoost Pete mohtâ kuhes riehâmađhijd já kiäsutteijee nissoonmainâsáid lááivui. Tot tovâttij konjâlkulgâttâsâid kolliistellee nieidáid, já Odoniarssuaq soro lâi nuuvt styeres, et sun vuolgij kodde-enâmân já álgáččij jotteeđ hiäimus fáárust. ¶ 5a pittá oovdeld-maajeeld (ubbân já pohheel) ¶ Kielâpiervâl lii tääl maaŋgâ perrust párnái vuosmuš anarâškielâ oppâmsaje. Lii tehálâš, et vanhimeh pyehtih párnáidis piervâlân kiärdulávt, fastâ aaigij já mielâsávt jyehi peeivi. Tot, et iälá piervâlist tyellittälli sierâdmin ij oovded párnáá aktiivlâš anarâškielâ tááiđu, mii lii tehálâš kielâ siäilumân já sirdâšuumán puáttee suhâpuolváid. Kielâpiervâl maŋa párnááh peesih čuávvuđ škoovlâst anarâš máttááttâs, mii ain naanood sii kielâtááiđu. Nube tááhust kielâ kevttim škoovlâ kiellân lasseet kielâ áárvu ohtsâškoddeest. Jis vaanhimkyevtis iävá jiejah sáárnu sämikielâ, kannat koijâdiđ iše ááhust já äijihist teikâ eres huolhijn. ¶ ”Kii lii stuárráámus oolmij väldikoddeest.” ¶ Aanaar markkânân lâi finnâšum čoođâjotteem oornigân maađij ive 1925. Kävppijâs Uno Waenerberg (Venneber Uuno) postâmoottur jotteem Aanaarjäävrist nuuvâi já sajan poođij Venneber Uuno omâstem "post’avdo" - malli 1926. ¶ Kolgolâš mana tuulâ alda já nuálá pihtsijdis kepibin já liäbbu taid tuulâ oovdân. Tast iä lah kale ennuu käävnihkin fáárust, tuše kuáruslágán lavkkâ. Já mii lâš-uv laavhâst, tot-uv táiđá leđe njuoskâm. Sust láá pihtseh omâsmallisiih, toh iä lah näähkist rahtum, mut siämmáá sullâsiih ko ton viäruväldest, kote ohtii lâi teehi puáttâm Pirgâluvvâst. Kammuuh tast láá kiesâhánnáá já kappeer tego komo pääti. Mudoi-uv sun lâi váhá komálâš uáiniđ: kezis muáđuh, kuhes njuolgâ njune, čalmeh čuovjâdeh, siämu já vuoptah tego kuávgudâm. Já ohtuunis joođoost. ¶ 3. a) Mii tábáhtuva stuorrâ čäcišaddoid talvâ- ¶ já indiaaneh ¶ kost paldâluuvâi pajaluuvâi távjá kávnojeh; ¶ Tanska ¶ Reunion (Ranska) ¶ luohtâ ¶ Nuorttâlâšsiijdâ arkkâduv sistetoollâm muorâskuáppu já ton äššikiirjijn valdum kopio lijjii taan ¶ Piergâseh: kyehti siämmáálágán párnáipurrâmâšpuurki, kartoŋg, čäci-ivnepuállu. ¶ koorâ molsom . Motomij ellei vyehi lonottiđ šodâdijn koorâs, ko oovdiš šadda ätisin. Om. rapu já käškimčuáimáá suoksâ. ¶ Ele vahâgit mááđu. Mii tábáhtuvá? ¶ Juovlâáigodâh ¶ – Hyih, ko taat sekkâ háisu, Poolishovdâ eeđâi já leggistij seehâ kukkeláá. ¶ Laiđiittâssäänih ........................................................................ 26 Ohtâsâš rippâ .......................................................................... 27 Sudotubdâstâs ................................................................. 27 Sudopestim ...................................................................... 30 Kijttosrukkoos .................................................................... 32 Kyrie–litania ............................................................................. 33 Ohtâsâš ovdârukkoos.............................................................. 33 Ovdârukoseh ..................................................................... 33 Ovdârukkoosfáádáh .......................................................... 42 Kastum........................................................................ 42 ¶ máccá cuáŋuimáánust ¶ ton verdi njuorâs já hiäju, ¶ 4. Maht jieškote-uvnáál lijgešoddâm häittid jäävri ¶ Jäämmim ij nahcim toollâđ Kristus jieijâs vääldist. Ráámmát ennustâsâi mield sun pajanij jämmei kooskâst. Oho vuossâmuu peeivi máttááttâspárnááh oinii kuárus häävdi já hiämáskii. Ko sij kuáhtájii pajaspajanâm Hiärás, sij ibbeerdškuottii, mii lâi tábáhtum. ¶ já ive 1840 almostui Uđđâ testament. Taan Uđđâ testament tekstâ revisistui já teddilui ¶  8(j) Šaddošiirah já siemin piäivááloddáá, tuomâpiäivááloddáá suovsah poreh tuomâ loostâid. Motomin suovsah poreh muorâ aaibâs lostâttemmin. Siämmâst toh skođâsteh muorâ asettis viermisuoggâmân. Luhhoost tuomâ šoddâd juo siämmáá keesi uđđâ loostâid. ¶ Ko Mattijn iän lamaš tiddepiivdost Kiävunjäälmist, te vaarâ riämnjápiäjui uuccâm ličij talle nubben kiäsutteijeemus hommá tääbbin Ucjuuvâst-uv. Uálkuttellim maahâm Saarel-Heeihâ vyelgiđ uuccâđ riänmjápiäjuid še tääbbin-uv, mut sun ij lamaš moovtâ tien áášán. Ama tieđij, et riämnjáh iä pessii täin aldasijn. Sun kuittâg tieđij motomijd puolžijd, maid sátáččij kannattiđ eelliđ časkelmin. Puolžiih lijjii Puállâmuáivi (Buollánoaivi) Ucjuv pele vieltist já moh meiddei kijkkiimáin uáinojii Saarelân, sehe Kesisaipove (Geassesaibohki) nuorttiipiälááš puolžâš. Saarel-Heeihâ já uábbám Eeli puárásumos nieidâ Eila, kote lâi must muáddi ive nuorâb, sehe sunnuu puárásumos kandâ Uulá láin jo ton muddoost, et puávtáččim táttuđ sunnuu skipárin. Ko lijjim rahttâttâm kuáivoin já puvkkoin, te suoi vuolgijn munjin skipárin, já nuuvt mij eelijm časkelmin taid puolžijd. Kesisaipove nuorttiipiäláá puolžiist ij lamaš ohtâgin piäju já Puállâmuáivi viestârpele tiäváin ušom muáddi puáris piäju, mut iä tađe eenâb. Tiet riämnjápiäijui uuccâmmätki lâi-uv pyerebeht taggaar sierâdemmätki ko pivdomätki. Nuuvtpa tiddepivdo šoodâi leđe muu mielâsumos ääigiájánâs tääbbin Ucjuuvâst, maid muoi Matti-veerdijn porgáim masa syeinimáánu loopâ räi. Tiäđust-uv suávvilij uággum tain aldasijn lâi še suotâs hommá, ko Heeihâkuáhtá Ellijn kyehti puárásumos párnáá láin must távjá skipárin. Heeihâst lâi ain-uv tot oovdebkiäsáš Aldell, mii lâi uáli pyeri vyelgiđ joton já eellim sunnuin olgoláá-uv uággumin suávvilijd já meid tiidijd kidâ Jurbâjäävri Vuojâttâllâmpove rääjist. Puáđupove pajas mij ep kuittâg vuáijâm koskânân, ko must lâi ain šiev muštoost tot tábáhtus, mast nistettim kárbá jorgettiđ virdeest tuárrást já masa šaldepilari njeigâ. Puáđupove vuálus kale lijjim ohtii Matti-verdijnân jo vuáijâm, mut vistig kolgâččij vyeijiđ pajas, vâi puávtáččij vyeijiđ vuálus já tom mun jiem tuostâm porgâđ. ¶ suppilomalikka ¶ 3. ¶ litte, mast láá vyelligis roobdah ¶ piisam.....93 ¶  tááhust Kove: Matti Aho ¶ Kirjerájukoortâ uážuh tállân, ko lah puáhtám eeji tâi eeni tiävdám korttâucâmuš kirjeráájun. Vuossâmuš korttâ lii nuuvtá. ¶ Pärši = Reisti ¶ Ruánááeennâm vuossâmuuh ässeeh vajâldii suollui Amerik pelni paijeel 4 000 ihheed tassaaš. Taat mailm tavemus aalmug kiävttá alnees noomâ inuiteh “ulmuuh” . ¶ Čuoškâ ¶ » ¶ Tiina Sanila-Aikio ¶ Tot ákku, kote lâi stivriimin, iätádui já viigâi olgos aautost. Suu uksâ ij innig lekkâsâm. ¶ – Tot lii TV, eeđâi nieidâ. ¶ Lasetiäđuh Ijâttes ijjâ-tábáhtusâst: ¶ Jeesus eeđâi: “Uuccâđ ovdemustáá Immeel väldikode já suu vanhurskes táátu, te tijjân adeluvvoo puoh taat-uv.” (Matt. 6:33) ¶  taam 4. a. Maaggar merâčääci kalga leđe, vâi kooraalelleh piergejeh tast. ¶ 5. Äigi, kuás sarvah raheh ¶ Algâkeesi ääigi tábáhtuvvii maŋgâ hitruus já mielâkiddiivâš ääši, moh láá pááccám mielân. Tot kiđđâ lâi nuuvtkočodum korrâ kiđđâ já muotâ-uv sudâškuođij iäskán kesimáánu pelni. Ááldui kuodâdem-uv lâi ucánjáhháá maŋanum. Ááldui sirdem lasseen hitruus aššijd kuulâi še puškoviermi kuohâm. Ejistân lâi uccâ kárbâsâš Suávviljávráá uáivušist já sust lâi meid viermilahhaaš pivdemin ton suddeest. Ain áldusirdemij mohheest elâččáim ton puškoviermi-uv kuohâmin. Salâseh iä nuuvt hirmâd stuárráh lamaš, mut liijkátte vuoššâđ peesâi jyehi peeivi já tothân lâi-uv uáiviäšši. Nubbe viermi, teikkâ joddee lâi ejistân Čovčjäävri Uáivušluovtâst aaibâs jieŋâroobdâst já tast kale pottii šaapšah, vuáskuneh já motomin kuávžureh-uv. Taat joddee lâi taggaar, et tom ferttij masa peivijmield sirdâččiđ taađeest, ko jieŋârobdâ-uv sirdâšui taveláá. ¶ Iđedist must ij lam kuussân huáppu. Muu maašin vuálgáččij esken pel kyevti suulâin, mii tieđij tom, et peessim uáđđiđ váhá kuhebiššáá. Paijeelmiärálâš vuoiŋâstem tárbu must kale lâi-uv talle. Iđedist tuođâi-uv oođđim jiemge pieijâm tiijmegin čuoijâđ. Moonnim iiđeedpitá puurrâđ esken váhá ovdláhháá love. Kiergâniččim tääl puorijn aigijn, já esken koskpeeivi ääigi kolgim kyeđđiđ jieččân hooteelloonjâ. Iiđeedpitá maŋa naađđum vala seeŋgân oovtâ tiijmán. Näävt läškis, hitruus iiđeed must ij lam lamaš kuhes ááigán. ¶ riddohaavvâr.....113 ¶ Sämitigge 2003 ¶ Siilâk lii siilbâränis aavij uáivádâhkyeli. Tot ij lah jiečânâs kyelišlaajâ, pic tot lii Tavemeerâst ässee silde vyelišlaajâ, mii lii vuáhádum eelliđ merâsaivâčääsist. Siilâk lii ucceeb ko väldimeerâ silde, ige tot lah nuuvt vuoijii. ¶ 21A Lädisäpligist láá stuorrâ čalmeh , stuorrâ ¶ Ucjuv sämiluvâttâh: Oula Järvensivu (tavesämikielâ) já Hilda Länsman (tavesämikielâ) ¶   b) 4. Maht jieškote-uvnáál lijgešoddâm häittid jäävri ¶ Stivrim/čuoppâm: Eeva Nykänen, kuvvim: Anneli Lappalainen Pyevtittâs: ¶ 177B Aanaarjäävrist puáhtá poskis virmijguin koddeđ muuikuid kođoääigi čohčuv, ko jäävrih jiäŋuškyeteh. Siämmást viermijd čääŋih meiddei riäskáh. Kaavnah-uv kooveest riäskáid já muuikuid? ¶ morčessuonâ ¶ Juhháán-Uulá lâi väzzimin oovdâst já nuuvtpa sun ooroost já iätá: ¶ 17,00 € ¶ Eiffel tornâ ¶ Nuorttâsämikielâ kevttim lii maailmsoođij já nuorttâsämmilâšsiärváduv kolgâmušâi puáđusin kiäppánâm. Nuorttâsämmiliih eellih tááláá ääigi kuulmâ staatâ aalmugjesânin. Nuorttâsämikielâ sajattâh já kevttim lii nanosumos Suomâbeln, kost nuorttâsämikielâ máttáátteh škoovlâst oppâamnâsin já kevttih mottoomverd še máttááttâskiellân. Taažâ kuávlust ässee nuorttâsämmiliih iä innig sáárnu eenikielâs, iäge nuorttâsämikielâ máttát škoovlâin. Ruošâbelngin nuorttâsämikielâ ij kuulâ škoovlâ máttááttem kieláid, mut kielâ sárnooh já ovdedeijeeh liijká vala kávnojeh. ¶ Niiles ¶ Tiina Sanila-Aikio, I värisaavâjođetteijee ¶  jáámmám. Taam čalluu čälidijn Aanaar nube kielâpiervâl toimâvisteh iä lah vala kavnum, mut toh occojeh ubâ ääigi. Ko nube kielâpiervâl toimâvisteh kávnojeh, te vaarâ Aanaar kielâpiervâlij pargei juáhu tai kielâpiervâlij kooskâ lii oovdâst. Sáttá keevvâđ vala nuuvt-uv, et Ritva Kangasniemi já Raija Lehtola iävá poorgâ innig siämmáá kielâpiervâlist siämmáá ääigi, ko sunnust lii uáli šiev já noonâ pargohárjánen já sunnuu tááiđuh tarbâšuvvojeh kuábbáá-uv uđđâ piervâlist. Ko visteh kávnojeh, te talle äšši-uv čiälgá. ¶ –~Jis ij tuhhii taggaar sáttu mii lii fáállun, te ij sun muide pyevti faallâđ, ferttiivetteđ moonnâđ tohon kost leppeđ puattâm-uv. Iännâm meid suutâi almai já eeđâi: ¶ — Išediđ! ¶ – Ákku. Antti-uv uáiná Myerji já Hirškiihâ, Matti sovkkâl vala áákun visteest olgos monâdijnis. ¶ keežild lii maŋgii taarbâšlâš helppiđ/älkkeedittiđ vuástáväldei iberdem. Jurgâlus ¶ Kii ličij oskom val muáddi ive tassááš, et must lii Aanaarsämikielâsâš saahâ onne tääbbin? Iimâš lii tábáhtum. Mun lâm kal nievtâm ubâ muu eellim, et mätáččim sárnuđ anarâškielâ, maid ákku munjin uccâ nieidâžân sáárnui. Mun jurdâččim kuittâg jo, et tot ij liččii kuássin mahđulâš. Mut tääl muu naver lii olášum. ¶ Ličijba hitruu, jis neetist kavnâččij tiäđu veikkâba anarâškielân čaallum kiirjijn. Ij tarbâšiččii ain soitâččiđ Sämitiigán teikkâ kiäsnii seervi stiivrâ jesânân, jis sun veikkâ sattuuččij mušteđ. Siämmáá hitruu sátáččij leđe kavnâđ anarâš muusikpitái saanijd, teikkâ mainâsijd, maid kiinii lii čáállâm. ¶ Sämitiggeest lii hirmâd ereslágán lahâaasâtlâš sajattâh jieškote-uv staatâst. Taažâst staatâ já sämitige koskâsii oovtâstpargo stivree konsultistemsopâmuš, Suomâst oovtâstpargoost virgeomâhái já sämitige kooskâst asâtteh lavváin. Ruotâst iä lah magarehgin siäđuseh teikâ sopâmušah staatâ já sämitige kooskâst konsultistem- teikâ ráđádâllâmlattiimijn. Čuákkimist savâstâllii vijđásubboht-uv sämmilij sajattuvvâst já luándu maaŋgâhámásâšvuođâ vuotânväldimist oovtâstpargoost staatáin. Suomâ sämitigge oovdânpuovtij, ete sämitigge lii porgâm oovtâstpargoost nuorttâlâšâi sijdâčuákkimáin sopâmuš Meccihaldâttâsáin staatâ haldâšem kuávlui hoittáámist já kiävtust. Sopâmuš láá tuhhiittâm meid palgâseh. Suomâst lii pissoo malli Akwé: Kon -ravvui olášuttem várás Meccihaldâttâs tooimâst. ”Suomâ oovtâstpargosopâmušah já Akwé: Kon -ravvui olášuttem raavhâi stuorrâ perustume Taažâ já Ruotâ sämitige ovdâsteijein. Ruotâ sämitigge oonij hirmâd väivin, ete sist ij lah sopâmuš iäge oovtâst soppum standardeh mecikiävtust sämikuávlust” Näkkäläjärvi muštâlij. ¶ IP: Naa. ¶ Lii tehálâš, et iilâskšadoh tuššâduvvojeh pottáák- já šaddopiäldust. Jis iilâskšadoh iä renskejuu meddâl, toh väldideh jotelávt ubâ piäldu. Iilâskšadoh lasaneh jotelávt siemânijn tâi ruottâs tâi eennâmveerdi palgoin. ¶ mondiet jieh muu-uv adeliččii. ¶ Kárttápargopitáh ¶ Anarâšjurgâlus ¶ sänitärhisvuođâst luáppoo já jurgâlusâst šadda “algâteevstâ siskálduv já stiijlâ ¶ 3. Russula emetica – Tulipunahapero – Ruopsissmiäruh U ¶ Čielgii, mane tobbeen arva já muattá eenâb. ¶ nijttocivkkee = niittykirvinen 193 ¶ Ko Itkonen vuolgij, te Aanaar servikode hoittái kyehti ive Ucjuv pappâ Heikinheimo. Tast maŋa poođij Anarân Jalmari Tela ive 1916. Talle lâi maalismáánu, peeivi jiem mušte, taaiđij lam Máárjápeeivi äigi. Muštám ko sun lâi vuossâmustáá kirhoost. Ulmuuh lijjii puáttám keččâđ já kuullâđ uđđâ paapâ. Kirkko lâi tievâ säänikulleid. Sun lâi nuorâ, virkkuus almai já movtigis särnialmai. Kirkkomiänui maŋa sun oonij čuákkim kirhoost já koijâdâlâi servikode aašijd, mii maht lii já mii ličij tivvoomnáál. Kirho kuáttá sun eeđâi, et táát lii “yksitoikkoinen” já ááigui tállán uuccâđ ruuđâid nuuvt, et tivoh tom siskiipele, vâi šadda juhlelâš. Mii katekeetaid kočoi helduvâi puáttiđ pappâlân já ááigui toollâđ čuákkim ton škoovlâ kuáttá. Helduvâi mij čokkânijm tohon já tot oonij čuákkim já koijâdâlâi, ličij-uv tast mihheen uđâsmettimnáál. Mut tothân lâi jo nuuvt mahtâ lâi, ijhân tom puáhtám čuuvtij uđâsmettiđ. Tot paasij nuuvt maht lâi-uv. Raahtij tuše uđđâ “ohjesääntö” já kočoi rähtiđ mätkisuunnitelma, vâi tiätá, kost kuás lii kii. Já taid keđgitavluid tot kočoi kyeđđiđ kevâttâsâst. Arvâlij, et ij olmooš taarbâš kiäđgán čäälliđ; tot kalga máttáđ čäälliđ páppárân. ¶ meiddei Internet pehti tábáhtuvvee viestâdmân, ko tot lii virgeomâhái virgálâš tieđettem, já návt ¶ Bakteereh lijjii eennâmpáálu vuossâmuuh iäláneh. Tááláá ääigi toh láá jyehi kuávlust, enâmist, čaasijn já eres iälánijn. Bakteereh láá ohtâsellâsiih já nuuvt uceh, et uáiná tuše mikroskoopijn. Iänááš bakteereh uážžuh energias pieđgiimáin jamâ iälánijd. Bakteereh lasaneh juáhásmáin kyevti uásán. ¶ Magareh iäláneh suiloh elleeplanktonist? ¶ Sämitigge almoot uuccâmnáál ohtsis kuttâ 500 euro stipend, moh láá uáivildum sämikielâ já/teikâ sämikulttuur válduaamnâs- já uálgiaamnâsuáppeid ollâtääsi škovliimist. ¶ 14. Lappi ¶ oppeet ive 2013 aalgâst. ¶ Säminuorâi taaiđâtábáhtus váldu-uárnejeijee lii Sämitigge. Eres uárnejeijeeh láá Suáđigil kieldâ já Vuohču Sámiid Searvi (Vuáču sämiservi). Tábáhtus uárnejuvvoo vuáruiivij sämikuávlu kieldâin. Tábáhtus lii uárnejum ohtii sämikuávlu ulguubeln Ruávinjaargâst ive 2010. Ive 2015 vuárust lii Ucjuuhâ já väldikodálâš teeman muusik. ¶ marko.marjomaa(at)samediggi.fi ¶ Kovečaittâleijei pihtâseh: Aune Kuuva ¶ njävli.....29, 35 ¶ – Tuot lii tivrâs silleekähvipakkeet. Mun uástám ain hälbis pánnukähvipakkeet, ko juuvâm pyereeb olmâ pánnukäähvi. Taat häälbib kähvi lii muu mielâst liijká njálgásub-uv ko tivrâsub kähvi, ákku iätá já váldá ¶ Säämi kulttuurkuávdáá nommâkišto 1. muddo olášittui roovvâd-skammâmáánust 2009. Talle kiišton uásláistám iävtuttâsâsâin palhâšumelävdikodde tuhhiittij árvuštâllâmnáál ohtsis 69 iävtuttâssâd. Ko palhâšumelävdikodde árvuštâlâi iävtuttâsâid, ferttij tot páhudiđ, et toi juávhust ij kavnuu ohtâgin kišto njuolgâdusâi miäldásijd vátámâšâid tevdee iävtuttâs. Tondiet palhâšumelävdikodde meridij uđđâivemáánust 2010 kulluuttiđ uđđâ nommâkišto, mon meriäigi nuuvâi 17.3.2010. ¶ Uđđâ-Guinea P6 ¶ Purrâmâšärbivyehi ¶ - Addâgâsân, jienâ eeđâi. Wieseh ij eidu povvâstâm, mut ij tot kukkengin lamaš. - Mut Kivsist lii tunjin äšši, Jovnâ. Tun kolgâ čč ih moonnâ đ toho. ¶ Te puátá juovlâmáánu, ive majemuš mánuppaje. ¶ Sun lâi tijmepeeleest purrâm já rahttâttâm valmâšin stuorrâ máátkán nuáidihäldei enâmân. Tom sun kal ij tiättâm, mon kuhes mätki tot ličij. ¶ Algâaalmug ¶ - Lasettiđ almos tiäđulâšvuođâ artikla 8(j):st, ton kenigâsvuođâin já tooimânpiejâmist ¶ 2. a. Láá-uv puocâmist magarehkin šiev peleh? ¶ Flammulina velutipes ¶ “Puáttee piävdán!” ¶ 114 ¶ Seenaat-kidânjâsah uárnee almos, kyevtimuddosâš arkkitehtkišto Säämi kulttuurkuávdáá vuáváámist. Vuosmuš muddo álgá 14.4.2008 já nohá 30.6.2008. Kišto nubbe muddo álgá 1.9.2008 já nohá 3.10.2008. Lase... ¶   Kuuvij kvaliteet kocceem: Timo Kupula já Pertti Vehmainen ¶ keejâ lahtos 4 ¶ Iđedist sij jotkii määđhi rääji kuávlun, kost Čsookh já tot stuorrâ juávkku kolgâččij leđe. Kesieennâm muttuuškuođij eenâb epitäsivin já stuárráábeh já ucebeh keeđgih lijjii jyehi saajeest. Sij orostii kyevti stuorrâ keeđgi luámán purâdiđ maidnii já vuoiŋâstiđ. ¶   Tuoid ovdâmeerhâid tain ulmuin, kiäh väättih já finnejeh sämikielâlâš palvâlusâid. Virgeomâhááh kalgeh ¶ Riehtâ Puástud ¶ uccâ kuádái alne. ¶ Mii vahtâsaajeest kuottuu ennuu käänih já känioráseh. Tobbeen kale še eelij mottoom turkkilâš kebabkuáđutteijee-uv kaiccâčurruinis, mut sun eelij uáli harvii. Veikkâ Roope lâi-uv stivrejeijeesis tottâlvâš peenuv já oskoi iänááš pákkumijd, maid uážui, mut jis keevâi nuuvt, et ovdiibeln kaččâlij, teikkâ lápulij kääni, te talle kale pákkumeh vájálduvvii já kullui tuše párgádem, ko kääni monâttij jiegâs. ¶ kollerääsi ¶ 12.00 ¶ – Ij puáđi ubâ mielângin! Elmer vuástálistij já čielgiiškuođij: ¶ Sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi uáiná sämmilij puátteevuođâ čuovvâdin: ”Sämiaalmug puátteevuotâ ij lah epivises nuuvt kuhháá, ko siäiluttep mii kulttuur áárvuid, ärbivuovijd já mii siärvuslâšvuođâ. Mii puátteevuotâ lii čuovvâd. Sämmilâš identiteet lii kievrâ. Mij tiettip, ete kiäh mij lep, kost mij puáttip já kuus mij lep monâmin.” ¶ Já talle Andârâs viiljah vuájálittii Mooni meddâl ubâ kaavpugist. Ohtmottoom kissáin arvâlij, et taat lâi kiđđâjuhle puoh hittruumus ohjemnummeer! ¶ Haŋgal šuáhkádij. ¶ 15. Kieldah kalgeh säämi kielâlaavâ 18 § miäldásávt kocceeđ uástupalvâlusâin já kieldâovtâs ¶ 131 ¶ Nahande mottoom peeivi lâim oppeet puurâdmin peivipurrâmâš asuntola puurrâmvisteest, tegu jyehi škovlâpeeivi ain laavijm-uv. Máttáátteijein já asuntolapargein lâi sii jieijâs pevdi sali nubekeččin já uáppein oppeet jieijâs peevdih miätá sali. Motomeh kaandah algii konstušiđ purâmâššáin, já riäčásâddâđ. Liččii-uv lamaš toh “kauhukakarah” Hyväris-Piäkká, Poorti Pentti já Mäenpää Kyösti, kiäh mudoi-uv ain läävejii väldiđ Räsäsáin oohtân. Tallet Räsänen njuškij pevdistis čuožžâd, puáđistij mii peevdi luus já ruáŋgái: ¶ dinosaurisij ääigi? ¶ – Já vala aaibâs huškomáin kalga koddeđ vavettemes lodderiävuid, Kuáski murâštij. ¶ IP: Nuuvt tiäđust-uv toh… ¶ Jaŋkkil = Jankkila ¶ KTK05, s. 132. ¶ Taan mun jiem innig tuhhit! Puppâ lii tuávkki! Sun lii meendu nánnáá! Tääbbin ij kal ohtâgin kunnáálâš koddesäplig pyevti innig aassâđ! Mun tot kal varriim meddâl, muulijd Kaalâ já nuuvt vuálgá... Kaalâ tuámá olgos kuáđist, ruáttá kiedi rasta miäcán. Njuolgist tiävá paijeel, jeegi rasta, juovâ paijeel... sust lii hirmâd huáppu. Ij sun kiergân ubâ smiettâđgin kuus lii jotemin. ¶ 2. Čäälliđ tiäđuid šaddoin. Muštâliđ ovdâmerkkân ¶ syerijuolgâg hankajalkainen ¶ tutkâmuš čuosâttâh, uáinu já teoreetlâš vuolgâsaje. Jurgâlus ekvivalens puáhtá tutkâđ ¶ Togo D4 ¶ Suomâkielâ  partitiiv  almoot  pargo,  mii  tábáhtuvá  eidu  tääl;  proosees  lii  koskân ¶ 2. Nomâttiđ káártán ránnjáriijkâid, tehálumosijd juuvâid já čäcikuávluid, vaarijd, váráduvâid sehe stuárráámusâid kaavpugijd. ¶ käškimčuáimáá suoksâ ¶ a. škovlârakânâs ¶ – Mun kuárŋum tuu oolâ. Hárjuttâlâm kirdeđ... Koolgâm peessâđ pajas enâmist. Eennâm alnehan joteh piätuelleeh... varâlumos lii pivdopeenuv! Mutâ tot ij määti kuárŋuđ muorân. ¶ merhâšumeiäruid. Tast huolâhánnáá jurgâlus lii puustâvlâš jurgâlus sehe luándulâš já ¶ Kuulnâs värree Sáámán vyesimáánust já tollit máádás čohčâ–roovvâdmáánust. Tot viättá talvijdis Nuorttâ- já Tavemeerâst. Puárásumos Suomâst riegistum kuulnâs lii lamaš 21 ihheed 5 mánuppaje puáris, mii lii siämmást še Euroop puárásumos kuulnâs. Kuulnâs lii uhkevuálásâš šlaajâ já tot tiättoo kuulmâ päikkinoomâst. ¶  já Kobđoolostâšaddoin láá čässuáivist kobđoo loostah, já toi verdi tâi lostâsolgeh láá njuálččááh. Tagareh láá el. luobbâsk já fiskisluobbâsk. ¶ Luánduhaamij suojâlemmittomeeri lii čácáduv čääsi kvaliteet já čäciekonoomlâšvuođâ siäiluttem nuuvt, et luánduhäämmin luánduliih šlaajah siäiluh. Uđđâ kyelišoddâdemlájádâsah pyehtih hiäjudiđ luánduhäämi luánduáárvuid. Luánduhäämi suojâlemmittomereh iä eesti piäđguiaassâmluándusâš huksim riddoid, jis toos mudoi láá huksimlavâliih iävtuh. Šlaajâ (ovdâmerkkân saimaanuárju) eellimpirrâs suojâlemmittomereh sättih pyehtiđ raijiittâsâid huksiimân. ¶ – Lah-uv tun kuullâm? Ánná oppeet vuárnuttij. ¶ EELLIM OVDÁNEM ¶ –~Talle kale lâi munnust vissâ maaŋgâ soorvân lope, ko kulmâ jo kuddijm já vala kejâdáim já ussaim ete liččii-uv eenâb soorvâh togo aldasijn. ¶ tme 15.00 Tiervâpuáttim ¶ Veikkâ must lâi aaibâs muu jieččân mitoi mield rahtum háárááv, te liijká hárávistemhommáid, nuuvt päikkikiedist ko suánjuniijtoingin, jiem lijkkum ollágin. Suánjuniijto lâi kale mottoom tááhust älkkeb hárávistiđ ko sinosyeinikiedi tanen, ko syeini lâi ennuu häärvib já uánihub. Veikkâ luogo ličij lamaš timmâ já čáccáás saajeest-uv já lâi kiergânâm váháš njuoškâđ-uv, te liijká tot lâi keppisub hárávistiđ, ko kieddisyeiniluogo. Eeji já Juhháá-Uulá liššáin lâi taggaar muorâst já sraaŋgâst rahtum suájá togo liššátere poojiibeln, mii nuurâi ain tom härvis syeini mottoomlágánin luogon, ko liššá hiäiládij čižetkieđâbel. Puoh kuhemus já kubduumus syeini kavnui ain tobbeen čáccáámus soojijn sieđgâmiestui paaldâst já eeči kočodij tom syeini luhten. Tot lâi muu mielâst ilgâdis syeni tanen, et jis várumáttumávt kieđâvušâi tom, te saatij finniđ häävi suormâsis. Na veikkâ tot hárávistem ij nuuvt hitruus hommá lamaškin, te kalehân mun ferttejim makaš meid motomin leđe nuuvt tegu hárávistee kuás-uv. Iänááš ääigi muoi Tilkku-pennuin kuittâg láin säpligpiivdost tobbeen jeegist já hárávistmeh tattuu ain vájálduđ veikkâ eeči ain tävjit'távjá muštottij-uv: ¶ Purgâ ¶ Mielâkiddiivâš puudâid Škoovlâ biologia já eennâmtiätu -kirjerááiđu mieldi, tuáivutteh ¶ Kongres- já tábáhtuspalvâlusah ¶  / Laavlâ Immeel párnáá Ps 23:1-4,6 ¶ Madagaskar . . . . . . 80 ¶ Kove: Tuupa Records/Jussi Isokoski já Nillas Holmberg raahtijn uđđâ skiäru vyesimáánust 2013. Uáppásm paddiimist rahtum studiomuusikvideon. ¶ haalijd jieijâs palvâluđ. Registerist kolgâččij čielgâđ, et haalijd-uv äššigâš njálmálâš já kir ¶ Algâčuolmâst ovdán mane siste uđâgâš, jis mane lálloo. ¶ Eenikielâ já čaabâkirjálâšvuotâ ¶ ENNUV / UCCÁÁ ¶ 4. Kištoäigi álgá 18.1.2010 já nohá 17.3.2010 tme 16.00, mon räi nommâiävtuttâsah kalgeh leđe sämitiggeest tai njuolgâdusâi 5. saajeest mainâšum čujottâsâst. Kištoääigi maŋa puáttám iävtuttâsah iä valduu vuotân. ¶ 19. Staatâ kalga jo-uv kanavistiđ puoh sämikielâlâš palvâlusâi pyevtittâsâi ruttâdem sämitige ¶ Saaŋaaš uáivist ¶ párnááh iä kuođđuu kosehánnáá ¶ Iävtuttâs kuođđui piispijčuákkimân 21.1.1998. Pispijčuákkim toovâi ton vuáđuld jieijâs iävtuttâs kirholâščuákkimân čohčuv 1998. ¶ koveh: Timo Lagerkrans ¶  kirja - Mondiet? ¶ - Anarâš muusik ja runoh ¶ Säämi parlamentaarlâš rääđi jođettem sirdâšui Suomân ¶ 16. čäcihyasint ¶  liegâs:  maajeeld: Juáháš Otavan kirjapaino Oy ¶ Já nuuvt eštus lâi. Tupán ko puátteen, te tobbeen čokkáv Isá Maarit já Juhháán Ant Haansâ Uulá. Na misthân lâi Uljas-vuáksá, mii lâi jo viehâ pegâlmâs, nuuvt et joba kaamâsliih ellii kuusâ kiimâtmin Uljas lunne Čovčjäävrist. Kalehân mun masa jo vávjástellim, maggaar hommá tot lii, mut liijká jiem uážžum vyelgiđ keččâđ tom operaatio já nisoneh monnii-uv táválávt naavit tuáhá čiähusân toimâttiđ tom ääši nuuvt, et tuuveest orroin ij lamaš njuálgu uáinus toho. Uljas lâi vaijaa já kimâttem hommáást koolgâi leđe ain ohtâ almaiolmooš tolliimin tom vuávsá, veikkâ tast lâi-uv spijkárijgijn skođâstum päggi uáivist. Ko Uljas lâi lamaš ucceeb, te tot lâi tarbâšâm enâmân koivum aladâs, ovdil ko ulâttij kuápuliđ kuusâ, mut tääl tot ij tarbâšâm maiden aladâsâid já nuuvtpa kimâtteijeeh puohtii-uv moonnâđ naavit tuáhá čiähusân. ¶ Siämmást almai almottij vala korrâsub jienáin, et sust lâi puurrâmmielâ. ¶ sävŋi, säävŋi = sauma ¶ – Na jieh-uv tun jieš áppád tom sirdeđ? koijâdij eemeed. ¶ 2. Forum anarâšâid? ¶ – toimâttâm antologia Tovlááh mainâseh ive 1996, ¶ Nuorttâmeerâ ¶ – Jiem mungin, miäđuštij Obžâ viiljâs. ¶ Suovsâst ij ervid ráávvás olgohäämi. ¶ Steve Bennet puovtij koldâkyermi kuátisajan tiego love suulâin já kiddij vala kuávdoo rááptu laŋkkupitá, moos puáhtá coogijd navliđ kiđđâ. Algijm renskiistâllâđ kuhebijd kooldâid nurkkemuorân já tast maŋa sáhháim moottorsáhháin keejijd njuáiduld, et toh vuohâsávt stiärgájeh váháš vinnood. Finnijm puoh käävci nurkkekoldâd sajasis ohtân cogijgijn. ¶ Immeel säännin Ráámmát totká já keččâlâd mii čäittimáin mii jieččiivuođâ já epiosko. Tot čáittá speeijâl náálá, magareh mij tuođâi lep. Siämmást tot jurgâl kejâstuvâidân Pestei, kote lii porgâm mii peeleest tom, maid mij jiejah ep nahcii. Kristus já suu rähisvuotâ mii kuáttá láá áávus Ráámmát ibbeerdmân. ¶ Sämitige kulttuurlävdikodde juovij čuákkimistis 30.3.2010 taan ive kulttuurtorjuid. Eidusâš kulttuurtoorjân juohhui 72 000 eurod. Aalmugijkoskâsâš kulttuuroovtâstpaargon juohhui 35 000 eurod. ¶ Aaibâs nubelágán loddemaailm lii uccâ lijgešoddâm jaavrijn , moi čaasijn stuorrâ uási lii šadolâšvuođâ vyelni já main tuše tuogu táágu lii rijjâ čääci. Sahis šadolâšvuotâ fáálá šiev syejisoojijd, já čääsist láá valjeest purâttettee šadoh já uccâelleežiih, maid lodeh háputteleh tevkis čääsist. Jäävrist vuojâdeh tuáršuh já maaŋgah eres-uv vuonjâšlodeh sehe čuáđgih. Njuhčâ še mákkoo lijgešoddâm jaavrijn, mut pessee stuorrâ jaavrij suáijáás luovtâin, sehe jeegijn. Šnirgooh já čiđđâkäänih tánssájeh čuálččáás kiihâmmiännudmijnis. ¶ Maikkula škovlâ, Oulu: Ante Veijola (tavesämikielâ) ¶ – Já kost tungis lah lamaš? láigueemeed koijâdâlškuođij. Jieh ettâm maiden munjin, et lijjih kuusnii vyelgimin! ¶ haavâ tuávááš já kišto njuolgâdusah ¶ Čuákkimkähvi, 5,50 eur/olmooš ¶ – Miisun lâi aavdo registernummeer? ¶ NUBBE ¶ Ko juátká ovdâskulij, te Avveel já Čevetjäävri nommâkoolbah suomâ- já nuorttâlâškielân poottâlškyeteh suullân love kilomeetter kooskâi já Čevetjäävrist ovdâskulij Avveel já Kaamâs koolbah še suomâ- já nuorttâlâškielân. Loppâčuákánkiässun puávtáččij mainâšiđ, et veikkâ Aanaar lii-uv Suomâ stuárráámus já muččâdumos kieldâ, te tot lii še áinoo kieldâ Suomâst – já vissâ ubâ mailmist, mon algâkielâlâš nommâ ij oinuu moonnân maađijkoolbâst, jis ij talle tot ANAR ližžii tagarin uáivildum. ¶ Onne ákku kuáruškuát Ela mááccuh. Ákku čuážžu peevdi piällást já vuáváá Ela mááccuh kuárrum. Sun lii levâttâm čapis leđđee peevdi oolâ. Leđđee oolâ sun lii tiällám mááccuh myensterijd. Mááccuh kuárroo maaŋgâ pittáást. Mááccuh uásih láá: 1) ovdâpittá 2) ärddee 3) oovdispelekáiđá 4) paldâ 5) heelmi seelgipelekáiđá 6) selgikyevdlâš 7) suájá 8) olbe. ¶ c. Muštâl oppuu uinimááicust. ¶ Seminaarist kieđâvuššojii sämikielâ, palvâlusâi já máttááttâs hástuseh. Uási stivrejeijen toimâm Petra Magga-Vars tiäduttij savâstis sämikielâ já kulttuur koskâvuođâ. ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 5 ¶ Lijjim mielâstân šiev päččee, ko lijjim pisostâllâm ton rääjist ko oppim pääččiđ já vooijim piso meeccist kyeddiđ. Lijjim uážžum ryešilâš puáris kiiveer, mast eiduttâl te ooinij pissopiijpo čoođâ. Na ko te lijjii vuossâmuuh päčimeh, te peevdi matsâš moolân jiem teivâdâm ohtiigin. Keččâlim naggiđ, et pissoin ij teivid, mut toh ettii, et pissoost ij lah váddu pic päččest. Na tot tiäđust-uv haardij muu hirmâdávt, mut naggiimângin ij lamaš saje. ¶ Anarâškielâ sárnoi meeri lii lamaš ain ucce, tuše motomeh čyeđeh. Tááláá ääigi anarâšah láá sämitige lovottuv mield s. 300. Sämitiggevaaljâin 2003 jienâstemvuoigâdvuođâliih anarâškielâ vuosâkielân oppâm anarâšah lijjii 269. Mut ko fáárun lohhojeh toh sämmilâšmiäruštâllâm miäldásiih anarâšah, kiäi vanhimijn nubbe tâi ohtâ ákku tâi äijih lâi oppâm vuosâkielân anarâškielâ, lii jienâstemvuoigâdvuođâlij meeri tiäđust-uv čuuvtij stuárráb. ¶ Lasetiäđuh: www.interregnord.com ¶ 7. Sárguđ kuuvijd já muštâliđ kuávlun tijpâlâš ellein. ¶ – Naa, lâihân tot. ¶ 23. njomâttempirrâmpeivi: 7.8. tme 23.20 poođij uđâgâš vuáláčällee šiiljon já enni poođij tme 23.55. Kuulmâ miinut kukkosâš njomâttem tábáhtui vuáláčällee luoddâratkuuttuvvâst. Áiccu toohum táálu porthái alne. Pelduvváid polvâšoŋŋâ. ¶ 1–1,5 kg kiäsádum sälttikyeleh ¶ Pááikán vyelgimin ¶ Sämitige ohtâvuođâst tuáimá Säämi párnáikulttuurkuávdáš, mii lii uassin Laapi párnáikulttuurkuávdášviärmáduv já tađe mield meiddei väldikodálâš Tijdâlamppu –viärmáduv jeessân. Ko toimâstivrejeijee páácá virgerijjâvuotân almoot ¶ Tääbbin tavveen Távgái vyelni ¶ – Tääbbin lii assaas kirje, sun kullui. Tom kirje kalga sierâ pieijâđ láábžán! ¶ Heikkâ povvâstij. Peevdist oinui mottoom puárrásub almai, kote oođij čokkod. ¶ Anja Kaarret ¶ Saul jorgettij já Taavvid komerdij uáli vuálus já eeđâi: ”Keejâ, taa lii pittá tuu máccuhist. Liččim puáhtám surmiđ tuu, mut jiem toohâm tom. Iberdâh-uv tääl, et jiem lah halijdâm toohâđ tunjin maiden paaid? Jiem mun lah rikolâš, veikkâ tun keččâlâh surmiđ muu.” ¶ Vuáču škovlâ: Anni Aikio (tavesämikielâ) ¶ Čuákánkiäsu ¶ Almottâs Sajos čuákkim- já virdedemtekniikast já Sämitige čuákkimii simultaantulkkiimist já virdedeemist ¶ Skammâmáánust 2011 uárnejum Säämi parlamentaarlâš rääđi konferens ohtâvuođâst lâi nuorâi mini-seminaar. Seminaar uárnejui oovtâstpargoost Taažâ já Ruotâ sämitigij nuorâiorgaanâiguin. Seminaar váldu-uáivil lâi muštâliđ säminuorâi tiileest já tuoivust tave-eennâmlâš nuorâi lävdikoddeest. Konferens ohtâvuođâst toollum SPR čuákkimist meridui ton vuáđđudmist. Säämi parlamentaarlâš rääđi vuálásâš nuorâilävdikodde šadda čokkâniđ Suomâ, Taažâ já Ruotâ sämitigij nuorâiorgaanâi nomâttem jesânijn, mut še Ruošâ säminuorâi servi pivdoo nomâttiđ ovdâsteijeid lävdikoodán. ¶ – Taat aainâs-uv lâi, ko mun jieš oinim! Pieinis-Piäká šiljoost! Taggaar aaibâs vielgâd, já čapis hattâ tast lâi uáivist, eeđâi Rolle. ¶ Ärbi ¶ » Hiärrá, časkep–uv miehhijn? » Ohtâ ¶ kupusienet ¶ kappeerpäiski.....75 ¶ – Tääl te álgá muu kielâoppâm! Omar selvâttij. Čokánisteebâ toos, te mun váhá čielgiim tunnui-uv oppâmmetodijdân! ¶ Škovlim ovdâsajasii čuosâttâhjuávkun láá vuáđumáttááttâs sämikielâ já sämikielâlii luokai máttáátteijeeh, mutâ fáárun peessih meid säämi arâšoddâdemsyergist tuáimeeh, luvâttuv sämikielâ máttáátteijeeh já sämikielâlii áámmátlii škovlim máttáátteijeeh. Sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh koordinist škovlim já tuáimá ornijdummeen, mii haaldâš staatâtorjuu. Oovtâstpargokyeimmin máttááttâsâst lává meid Vaasa ollâopâttuv kielâlávgum já maaŋgâkielâlâšvuođâ kuávdáš sehe Säämi ollâškovlâ (Sámi allaskuvla). ¶ Rotaatio jorgettij já palvâlusääigis čođâldittám almaah vuolgii maasâd Suomân. Tot merhâšij tom, et täst ovdâskulij vahtâvuárui ääigi must ličij tuše Limi-peenuv skipárin já ovdâsvástádâs lâi lasanâm melgâdáin meerijn. ¶ Afrik väldikode? ¶ Anarâšâi algâ ¶ Maassâd pajas ¶ - arkkitehtuurlâš hämikielâ. ¶  abstrakt rähteeh: Elina Pulli, Helena Heinonen, Tuija Heikkilä ¶ 11. Euroop elleeh ¶ Sämitige lasseen ovdedempargoost lijjii fáárust sämikuávlu kieldah, Sámi Soster ry, Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdáá sämiohtâdâh já Säämi máttááttâskuávdáš. ¶ 0,5 kg vorâs caappum kyeli (kuávžur, rávdu, šapšâ), ¶ Škovliittâs lii jottáám oovtâst anarâš siärváduvváin. Nuuvtko jo ettim, Säämi radio lii čuávvum škovliittâs ovdánem. Siämmáánáál meid Anarâš- já Kierâš-loostah. Pargohárjuttâllâmoosij ääigi uáppeeh láá šoddâm uápisin škoovlâst já kielâpiervâlist. Puávtáččij ettâđ, et jis uáppeeh iä ovdil škovliittâs vala lamaš anarâš siärváduv jesâneh, tääl sij kale láá. Sist lii lamaš nuuvt ennuv paijeelmiärásâš energia, et škovliittâs falâldâh ij lah rijttámgin: Lávlumjuávkku Koškepuško šoodâi kuálástemkuursâ sijđopyevtittâssân, já lii aktiivlávt vaiguttâm anarâš kulttuurtábáhtumij orniimân. Moonnâm vyesimáánust sij uárnejii sijdâjotteem já kuččuu anarâšâid lávlumehidáid. Uáppeeh láá meid porgâm ennuv rijjâtátulii pargo ovdâmerkkân oppâmateriaal vädis tile čuávdimist. ¶ Onnáá peeivist tieh kámpáh láá iänáážin koččâm já pasâttâsah poldum muáddi ive tassaaš eereeb paaŋki kámpá já Piätárii Kaabi Saammâl kähvikámpá nubbe keeči, moh lává kuohtuuh tääl Tervaniemij omâstusâst. Puáris kámppáin láá vala ciäggust čálkui kámppá, mon Museovirasto lii tivodâm, já Uccâ Nijlâsáá kámppá, mon omâstij maŋeláá Kaab Issá (Iisakki Aikio). Tääl tom oomâst “Haikonen” ađai Kaabi Piättâr Jovnâ, Jouni Aikio Aanaar Čuárvinjaargâst. Pygáluskäärdi paldâsii äävžist lâi talle, já lii ain tääl-uv kolmâkäldee, mii lii tälviv-uv sudes. Tiet sáttá leđe ohtân aggân toos, et pygáluskärdi paijeel čyeti ihheed tassaaš vuáđudui eidu Čivtjuuhân. Nubben aggân puávtáččij leđe ton kuávdášlâšvuotâ; jyehi saajeest Aanaar viestârbeln lâi siämmáá kuhes mätki Čivtjuuhân. Äävži tyehin lâi vala Áhu-Joovnâ kuáti já Eli-Saammâl kandâi kámppá, mutâ kuohtuuh lává tääl koččâm. ¶ Čalmeh-uv väibih ¶   – Taa tot lii. Taat aikkâ lii muu päikki. Návt stuorrâ aaihâ ij olmooš pyevti rovgiđ enâmist ige puásui puurrâđ. Teehi mun varriim asâstâllâđ, tot meridij, maigârdij ruŋgo pajaskulij já cievâi oppeet olssis šiev luámi. Máátu lâi luholâš já tutâvâš uđđâ páikkásis. Nuuvtpâ tot asâttâđâi aassâđ aaihâ ruuŋgon já táiđá aassâđ tobbeen vala-uv. ¶ 6. Lactarius rufus – Kangasrousku – Kuolbâruávsku U ¶ Jis tust ij lah šaddošolbimpiergâs kevttimnáál, te lebbii čájánâsâid aavisij já kyevti tuálbus kooskân já piejâ tiijlâ tâi maidnii eres lusis tiiŋgâid tiäddun. Jis šaddo lii styeres, te puávtáh šolbiidijn macâstiđ tom. Loonoot aavisijd ittenâš koške aavisáid já tast maŋa jyehi peeivi, tassaaš ko šadoh láá koškáh. Kiddii koške čájánâsâid siemin tarvelastikpitáiguin sárgumpápárân. Čääli jyehi šaadon tiätulaapu, moos merkkiih jieijâd noomâ, šado noomâ, kavnâmsaje já –ääigi. Čääli šaddočuágáldâhân še siskáldâsluvâttâllâm. ¶  lii e. Noomât kován snorâneijee teeki 2. ¶ “Láába tääbbin čuálččáás uáinuseh!” lijkkuustâlâi Miina, ¶ áálduin < áldu = vaatimista < vaadin 54 ¶ rás. ¶ – Tun lah vala liijkás nuorâ finniđ kyeddimlove piison, mutâ mun merkkiim teehen tuu ive puárásubbon, te talle mun puávtám čäälliđ tunjin pissokyeddimlove eeji oovdâstâtân. Já nuuvt peessim lavâlávt miäcástâđ. Täälveh monnii táválávt puásuihommáin, kiđđuv lijjii vala ááldoh lääbžist nuuvt kuhháá ko vyessejii. Kuobžah tallaa äigin iä lamaš, ko vyeseh ain seilii pyereest. Ton äigin tälviv Ruáhukuolbân pygálâsâin eeči já Piäká Piättâr puovttijn ain čurruu pääihi alda. Maŋgii mun lijjim caggen skipárân, veikâ ij taid poccuid tarbâšâm coggâđ, toh nuuvt mielâstâs čuovvuu maajeeld ete veikâ ij liččii lamaš caggeegen, eeči vyejen oovdâst laiđij. Njellim Matti puovtij jieijâs čurruu Njellimváárán já Vuoli Piättâr Antti Saaveehjäävri kuuvl. Motomin ferttij ijjâdâllâđ Káránâsjäävri kiämppáást, ko nubeh čurruu jođettijjeeh lijjii oovdâst. Muštám maht ucce já koolmâs lâi kiämppá, veikâ tullâ puolij täähist ubâ iijâ. Káránâsjäävrist ko vuolgijm, te táválávt kuáđuttijm alda Čohhoomjäävri, tast ij lamaš innâg ko muádi tiijme mätki Koddoohčiälgán kost tälvičuurâ táválávt lâi. Taid poccuid mun ain juuttim oppâmen já eeči vala vuolgij nube eeton já puovttijn Piätáráin vala lase poccuid, tast maŋa algii späilihij njuovâmeh, ton äigin iä njuovvâm vuosijd mahte tääl, mij njuovâim späilihijd ko koolgâi lonottâđ Taažân tävirijgijn já koolgâi Taka-Laapi käävpist-uv uástiđ nuuvtko saaltijd, kaasâ, pihtâsijd, kammuid, savehijd... Maŋeláá kiđđuv koolgâi koddevuosijd vittádâđ já sarvaid čäälliđ, tot lâi korrâ hiäibum ko sarva jyelgikielâst ruttij kiddâ, puvkkoin eeči čaalij iäge toh ennuv vardam. Vistâg ko olgobáá maneseehâ čaalij reevnist áávus já vaaldij sisâbáá seehâ olgos, te koolgâi keččâđ ete lyeddee reevnist, ij kuássin vuáđust, taggaar saje ete iä lah vorrâsuonah, já ko cäpcee maneseehâ kuárusân, mutâ ij kuittâg aaibâs kuárusân, ete ij šoodâ “spokkečuárvi” . Tagarâst ij kuittâg vuájáán šoodâ. Já nuuvt kuárus maneseehâ maassâd siisâ, já siämmáá koolgâi porgâđ nube maneseekân-uv, eeči niävui muu-uv čäälliđ já ennuv čaallim ko eeci tollij vievsâbân sarva monnjâjyelgist já jiejah čokkáim alne, ete ij čievčâst ige njuškii pajas. Jyelgikieláin muoi sarvaid ain pivddijm; mun rottejim já eeči coogâi, iäge toh sarvah ennuv suŋkkáán kierdâm čälimist (kaldiimist) ko tallan kuáđuškuottii jááhâl. ¶ Nijttemeh ¶ gr = grammi ¶ 64B Muorâovdedemfabrik ¶ - Kielâmiinut: Matti Morottaja ¶ čievčâst páálu? ¶  luámánijd Omâsteijee: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ¶ 31. Taažâ lii energiajietânâs 108 ¶ Keejâ uánihisvideo anarâš Eero puđâldâsâin ¶ Lâi aaibâs joskâd. ¶ Burkina Faso ¶ Herman Stigzelius kirjeest "Kultakuume" (1986) lii taat kove masa siämmáá häämist. ¶ Toimâtoorjâ 4 800 € ¶ Äigikyevdilis ääših láá suomâkielâlâš viermipalvâlusâst. ¶ Moldova ¶ Kaarina Helakisa ¶  + Mut Elisabet västidij: “Ij, suu nommâ kalga leđe Juhánâs.” ¶ Gyllenberg (1994) sänikirjeest juávkku nr 1. ¶ Unna Junná video ¶ oskolâš ässee ¶ Veldittittee ¶ Jieŋâdâh lii vijđes ohtâlâš kuávlu, mon alne lii assaas jieŋâ. ¶ Čuovviittâspalvâlusah ¶ Nuuvtpa Säämi kulttuurkuávdáš lii siämmáá-áigásávt sehe Suomâ sämmilij parlamenttáálu et kulttuur-, škovlim- já mättimkuávdáš já meid tábáhtustáálu sierâlágánij čuákkimijdiskuin, muusik-, elleekove- já teatterčáittusijdiskuin. Pald-paldluvâi tah uásitooimah tuárjuh nubijdis siskáldâsâi-diskuin já vistijdiskuin. ¶ 55 cm ¶ Puškolodde porá sieminiälánijd, tiivrijd já muorjijd. ¶ Amsterdam ¶ “Ij tääbbin lah kihheen ige mihheen” , mun pahudistim. “Ige vuottuu kal ubâ iällâmgin tääbbin.” ¶ Liddel & Scott (1996: 1748, s. v. πνεῦμα) sänikirjeest substantiiv πνεῦμα finnee kuttâ ¶ Puásui kevttui ollásávt ¶ — Tulve! Tulve! Kiljoi Möö. ¶ Sämikieláin uáivilduvvoo tave-, aanaar- já nurttâsämikielâ. Palhâšume uáivilin lii movtijdittiđ palhâšume uážžoo pyerediđ ovdiist-uv sámikielâ pyerrin toohum pargo já movtijdittiđ puohâid virgeomâháid pyerediđ sämikielâ sajattuv. Palhâšume mieđettuvvoo vuosâsajasávt virgeomâhâzân já siärvusân já tuše sierânâsvuáđustâsâiguin priivaatulmui. ¶ Uđđâ testament ¶ – Mun ferttiim tääl moonnâđ. Must lii ittážân vala váhá pargo já tävvireh-uv láá hiloi háloi varrim maŋa. ¶ Sämimááccuh muštâl maŋgâ ääši ¶ Nubbe uási Tanskaast šadda stuárráábijn já ucebijn suolluin, moh láá paijeel 400. Kyehti stuárráámus suolluu lává Själland já Fyn . Meerâ lii jyehi saajeest Tanskaast nuuvt alda, et kosten ij lah riidon viđâlov kilomeetterist kuhheeb mätki. Kuhes šaldeh ovtâstiteh suolluid koskânis já nanamân. Ruotâbeln Malmööst lii šaldeohtâvuotâ Juutirauma paijeel Själlandin. Tobbeen ovdâskulij lii šaldeohtâvuotâ Stuorrâ-Beelti paijeel Koskâ-Euroopân. Kukken Atlantist láá kyehti Tanska vuálá kulâvâš stuorrâ suolluu, Ruánááeennâm já Färsuolluuh . Tain lii siämmáálágán jiešhaldâšem ko lii Suomâ Vuáskuenâmist. ¶ s. 197 ¶ – Naa, ij-uvsun tot täst puárrán. Moonâ ties sohva oolâ. ¶ Kuussâgkuálsih láá parâlum jo ovdil puátimis, et kiihâm lii viehâ uccáá. Niŋálâs pessee stuorrâ vuovdân tâi vuovdâmuorân, mut meid stuorrâ keeđgi tâi meccituuváá vuálá. Piervâlist láá 7–13 manneed. Niŋálâs pargon lii läälliđ moonijd já huolâttiđ uđâgáin. Tot sáttá čokkiđ fárusis vieres-uv uđâgáid nuuvt, et ton maajeeld vyejih maŋgâlov uđâgáá. ¶   – Na nuuvt tiäđust-uv, mojottâlâi Peter Pan. ¶ a. Noomât kulmâ stuorrâ Saksaast kolgee ¶ Tamma lii niŋálâshiävuš. ¶ 3. Lactarius flexuosus – Nurmirousku – Sinoruávsku U ¶ 6. Muštâliđ uánihávt eennâm luándust (om. enâduvah já šadolâšvuotâ) ¶ vuolgâkielâ morfeemáid kavnojeh vaastân puátukielâ västideijee morfeemeh nuuvt, et ¶ Immeel sivnedem pyerivuotâ lii uáivildum puohháid. Rähisvuotâ kenigit mii huolâttiđ puohâi áigápuáđust. Mii ohtsâš ovdâsvástádâs olá ubâ olmooškoodán. Jis mij uuccâp jieččiht jieččân hiäđu kievhij kuástádâssáin, te suáládep tain, kiäi eellimiävtuh láá puoh hyenemusah. Mij kolgâp leđe kiärguseh luoppâđ sehe persovnlii et aalmuglii pyereestvajemist. ¶ Mist lijjii kyehti kuávžuráá maid kuudijm Ijjäävrist puáđiđijn, kuábâš-uv lâi paijeel kiilu teddee. Kaabist lâi uuštâ reppuluumâst mast lâi pelimeetter kukkosâš "peruke" , muh tuárguid ij lam ko suoppâin. Piejâim uštuu kessuđ ko suuvâim Ijjäävri, lâim sättiđ finniđ eenâb-uv mutâ hoksáin eskân ko lâim jo paijeel pelimuddoost jäävri. Val-uvsun taan ääigi finniiččij tiegarij piergâsijguin kuávžurijd ton jäävrist? ¶ Nuorâ Kulttuur ¶ Nannaamšoŋŋâdâh ¶ Hiärrá, čievâ mii rähisvuođâd suáján. Tunjin liävus alestâs avalávt. ¶ Etna ¶ tussim ¶ ● Lam epivises. ¶ 0,5 kg kyerejum potáseh ¶ Vyejedijnân šoddim smiettâđ jieččân čovgis äigitaavvâl. Veik lijjim eidu puáttám, jurdâččim jo ucánjihhii maassâdvuolguu Hollandin já tom, et halijdim väldiđ poccuupiärgu fáárun. Nuuvt te meridim, et suáitáččim tállân Tolosâžân Kustula Oulan já koijâdiččim, lâi-uv sun pääihist. Uástám távjá sust poccuupiärgu. Oula västidij-uv, já soováim, et puáđáččim tállân suu kuuvl ko peri juovdâččim Avelân. Iimâš kale, muu mielâst fiärttuautoin lâi taan tove aaibâs pyeri vyeijiđ, já tot oroi tottâlmin muu. Smiettim vala, mon jiärmálâš lijjim ko hoksájim tääl jo moonnâđ piärguid viežžâđ, ko täälhân mun vala pyereest ostâččim tom porgâđ. ¶ já máánu iho ¶ – Tot ruopsis pállu lii toomaat já Hirškiihâst láá ruusukaalah kieđâst, Matti västid já norá tomattijd uccâ lastikseehâ siisâ já viekkee taid viekkimpiergâsist. Sun teddil nummeertaavlust tomattij nummeer. Viekkimpiergâsist puátá kuittâ, mast lohá, ennuv-uv tomatteh teddih já mäksih. Talle Matti lijmee kuuitâ seehâ oolâ. ¶ Niiles ¶ 7. Eeji kyeliskipárin ¶  láá Pargojuávhu mielâst sämimáttááttâs olesváldálâš ovdedm já kielâ máttááttâs jođettem luándulâš uássin škovlâpargo ubâ Suomâst, kalga algâttiđ jotelávt. Njuolgâdusâi tovâttâm iästuid já čuolmâid kalga raččođ já jođettiđ sämimáttááttâs sajattuv já máhđulâšvuođâid ´normaal tilálâšvuotân´, mast kielâ máttááttâsorniimijn váldojeh vuotân uáppei sierâlágán kielâtuávááh: uási sämiuáppein sárnu eenikielânis sämikielâ, uásán tot lii hiäjubeht haldâšum nubbe kielâ já uásist ij lah ollágin kielâtáiđu. Lasseen škoovlâin, eromâšávt tavveen, láá meid eres uáppeeh, kiäh halijdiččii oppâđ sämikielâ. Taat ij lah kuittâg máhđulâš sämikuávlu ulguubeln. Ive 2004 vuáimán šoddâm säämi kielâlaavâ njuolgâdusâi olášuttem váátá uđđâ kielâ sárnoi šoddâm. Kost eres saajeest uđđâ kielâ sárnooh puávtáččii puáttiđ ko škoovlâ vieres kielâ mettááttâsâst? – koijuduvvoo raportist. ¶ 30–35 cm ¶ vuolgâteevstâ ulmeest já jurgâlus ulme lii tehálub ko jurgâlemvyevih ubâ ton räi, et ¶ noomâs kunnee keežild. ¶ et vuolgâsajasávt jurgâleijee ocá jurgâlemvastuid morfeem- já sänitääsist, mutâ spiekâst ¶ puh. 010 8393 192 tai 050 3001 780 ¶ 78 ¶ Talle Hiärá eŋgâl almostui sunjin naharist já eeđâi: ”Joovsep, ele poolâ naaijâđ Márjáin. Páárnáš, kiäm sun vuárdá, lii Immeel kandâ, já tun koolgah adeliđ suu nommân Jeesus. ¶ ruškissiähá ¶ Must kuittâg ij kihheen koijâdâm liipuid. ¶ d) váldá vuotân komitea almos huámášume nr. 11 (2009) algâaalmugij párnáin já sii almossopâmuš miäldásâš vuoigâdvuođâin (CRC/C/GC/11); já e)ratifisist ILO almossopâmuš nr. 169 jiečânâs enâmij algâ- já hiäimuaalmugijn. ¶ SPR kiäsá toos, et moottorkiälhái já pehhei energiapehtilvuotâ pyereduvvoo jotelávt. Sämmilij ärvivuáváliih iäláttâsah tarbâšeh täid riäiduid pargostis, mut taid kolgâččij ovdediđ uccááluáštulubbon já eromâšávt pehheid kolgâččij ovdediđ torvolubbon já luándun ucceeb luodâid kyeđđen. Taat tuárjuččij meid biodiversiteet suojâlem. SPR iävtut, et staatâ tutkâmlájádâsah oovtâst irâtteijeiguin já sämmilij ärbivuáválij iäláttâsâi ovdâsteijeiguin algâttiččii tággáár ovdedempargo jotelávt. ¶ » Suoi orostáin murâšlâžžân, já nubbe sunnust, Kleopas– ¶  kom.) Haldâttâsohjelm maŋa lii čielgâm et nuuvt Suomâ ko ubâ Euroop-uv ekonomiatile lii hiäjusmuumin ovdiist. Näkkäläjärvi mielâst ekonomiakriisâ ij uážu hiäjusmittiđ puoh hiäjumus sajattuvâst orroo, Euroop áinoo algâaalmug ađai sämmilij, sajattuv vala ovdiist. - Suomâ kalga tevdiđ aalmugijkoskâsijd já haldâttâsohjelmân kirjejum kenigâsvuođâidis säämi aalmug já sämikielâ kuáttá. ¶ Sämitigge oovdânpuovtij ministerân sämitige čuákkim tuhhiittem ciälkkámuš sämitiggelaahâpargojuávhu oovdânpyehtimist sehe äigikyevdilis ovdedemprojektijd. ¶ – Mut tääl mun kale vuálgám pargoidân porgâđ, iätá Heikkâ já vyelgiškuát. ¶ – Njuškii jo puohâi jyevdilâsâi paijeel. Keejâ, ij-uv loopâkeččin mainâstuu-uv taavtijn já piärguin, maarfijn já pánnukááhuin. ¶ Veikkâ mii kulttuur materiaallâš piirâs lii muttum, te mii siärvusvuáhádâh, luándukoskâvuotâ já áárvuh láá pissoom nanosin. Väldikulttuur uáinimčievâst sämikulttuur nanosvuođâ ij ovttuu ibbeerd. Väldikulttuur uáinimčievâst masa áinoo vyehi turviđ iälámâš láá uđđâ iäláttâsmaalih já kaavpugáid varrim já et ärbivuáváliih iäláttâsah čaneh säminuorâid moonnâm ááigán. Sämikulttuur tááhust ärbivuáváliih iäláttâsah láá mii puátteevuotâ. Iänááš uási säminuorâin halijdeh porgâđ ärbivuáválij iäláttâsâiguin, sirdeđ já turviđ sämikulttuur še puáttee suhâpuolváid. Säminuorah láá mii tuoivâ já čiävláávuotâ. Sämitigge lii uážžum jieijâs nuorâirääđi já oskom, et nuorah jođetteh sämitige politiik uđđâ pálgáid. Pyereh merideijeeh, lääččip oovtâst iävtuid toos, et säminuorah peessih porgâđ sämi-iäláttâsâiguin. ¶ Klemetti Näkkäläjärvi sáhka 6.2.2009 ¶ KASTUM ¶ ete Simba ij pastaččii peessâđ ¶ * Dokumentkamera * Videoráđádâllâmpaddimpiergâs ¶ Juud. ¶ Koccájim toos, ko uškes šoodâi, tievst ko peivi lâi vääri tuáhá lappum te áimu lâi čuáskum. Muu kammuuh já kamuvsyeinih lijjii pyereest kuškâm. Suoiniistim čässihijdân, kamâdettim já vuolgim oppeet máátkân. Jiem kiergânâm kuhâs ko kulâškuottim káránâsâid larmâdmin. Halidim tiettiđ ete mii tobbeen lii ko eidu nuuvt ruŋkesteh já larmâdeh. Ko puáđám aldeláá ton saje kost káránâsâh láá illoodmin, te uáinâm ete togo lii jáámmâm já kiškodum puásui. Togo alda lâi aajâ já vuolgim čääsi juuhâđ, ko lâi nuuvt hirmâd koško. Alda aijuu lâi kuuđhâmiehtâ mii lâi puoh puárvejum. Talle must kale čuálih čoskuu, ko huámášim vorâs kuobžâ luodâid já hirmâd poškâliäjá, ko kuobžâ lâi paškam toos. Jiem halidâm ton tove moonnâđ tom kiškodum poccuu rááđu tutkâđ. Vuolgim vuod väzziđ. ¶ – Naa, jiem mun kale tieđe, lâš-uv tot tuotâ vâi ij. Äijihrokke muštâlij ohtii munjin, maht sij lijjii iällám sieidi kuvlân ánumin pivdemluho, jis tot lâi mottoom suujâ tiet lappum.Tot kale eeđâi, et tast lâi motomin lamaš ävkki-uv. ¶ 13. Kišto uárnejeijee uážžu puoh vuoigâdvuođâid lonestum iävtuttâssáid. Uárnejeijest lii še vuoigâdvuotâ rievdâdiđ iävtuttâs vuávájeijee luuvijn tâi leđe kevtihánnáá kovvoos. ¶ – Lyeštiđ siisâ, kulloo tääl káytávást vávnueemeed jienâ. – Eres hyytih láá tievâ. ¶ Suu uámitobdo lâi putes. Sun ij kuássin kiävttâm tom.(Stanislaw Jerzy Lec) ¶  já  muttuumijn,  nuubán. – Na moonnâđ peri taggaar sajan, kost láá rijjâ peeŋkah, konduktöör ravvij mii. ¶ Máánu riggee. ¶ Uási rävisulmuin juheh alkoholjuhâmušâid purrâmâš- tâi siärvástâllâmjuhâmâššân, já juuhlijn puáhtá luptiđ ceerhi peeivisáŋgárân. Jiärmáás alkohol kevttim uáivilin ij lah uáiváduđ. Ovttuu kalga leđe fálusist meiddei alkoholittis molsâiähtu sijjân, kiäh iä haalijd juuhâđ alkohol. Alkohol ij kuulâ škovlâahasii elimân. Taat lii čujottum Suomâ lahâsaâttâsâst, mon mield iäskán 18-ihásâš uážžu uástiđ alkohol. Laahâ lii uáivildum suojâliđ nuorâi tiervâsvuođâ. ¶ Lontoo suullân N já suullân E / W ¶ o Säämi luámáneh ¶ Čäällimkiišton pyehtih uáslistiđ 10–29-ihásiih säminuorah, kiäh iä lah almostittám čaabâkirjálâš kirje tâi jieškuástádâs. Kiišton puáhtá uásálistiđ enâmustáá 4 siijđo tevstáin, mut kištodemteevstah pyehtih leđe uánihuboh-uv. Čallui stijlâšlaajâ lii rijjâ já kiellân pyehtih leđe sämikielah já suomâkielâ. ¶ – Manneen-uv veik ton ravintolan, mii lii ton tuu uđđâ táálu aldasijn? ¶ tist ij koijâd must, kuus mun moonâm, mut tii váimu lii tievâ murrâšist tondiet, maid tijjân ettim. Mut mun eeđâm tijjân tuotâvuođâ: tijjân lii ävkkin, et mun moonâm meddâl. Jis jiem moonâ, ij Piälušteijee pyevti puáttiđ tii kuuvl. Mut ko lam moonnâm meddâl, mun vuolgâttâm suu tii kuuvl, já sun puátá já čáittá, et maailm lii veereest, sun čáittá, mii lii suddo, mii vanhurskesvuotâ já mii tuámu. Suddo lii tast, et ulmuuh iä osko munjin, vanhurskesvuotâ puátá julgâ tast, et mun moonâm Eeji kuuvl, eppeđge tij innig uáini muu, já tuámu lii tast, et taan maailm uáiváámuš lii tyemmejum. ¶ * Peeivi pihvi ¶ - Jáá, Ánná himettistij. ¶ – Ele jo tagarijd poorgâ, et jooskah puoh luhâmijdâd oovtâ kaandâ tiet! Tunhân lah sämikielâ lohhee, já sämmilâžžân koolgah meiddei pissoođ. Juurdâšpâ Haansâ saanijd! ¶ timanteh. ¶ Skammâmáánu ¶ - Mondiet? ¶ 17. Vyevdiväärih ađai miäccáás väärih, Väri-Suomâ enâduvah ¶   máttááttâs orniđ Maadâ-Suomân-uv. Eromâš stuorrâ sämikielâtáiđusâš pargojuávhu tárbu lii ¶ 7. USA 654 ¶ – Suomâkielâ máttájim kulmâ ive ovdil ko moonnim škoovlân. Jieš máttájim ko mottoom loddetevdee fáárust juuttim já tot sáárnui tuše suomâkielâ. Toin máttájim njuolgist sárnuđ suomâkielâ. ¶ maid kalga nuurrâđ, orniđ já väldiđ fáárun. ¶ – Na uáináh-uv tun kosten taid ááiruid? ¶ Tääl sun smietâi, et ličij hitruu väldiđ Heeihâ motomin pááikán keččâđ Säämi eellim, mut nube tááhust Heikkâ lâi lädikandâ já kaavpugist šoddâm, ige Ánná lam ollágin vises, maid Heikkâ ličij Säämi elimist ubâ jurdâččâmgin. Sun arvâlij, et Heikkâ anaččij taggaar eellimvyevi puoh maailm stuorrâ kulttuurij paaldâst ohtâkiärdánin já motomin váhá tuávkkin-uv, já nuuvtpâ sun ij kuittâg aaibâs vala iävtuttâmgin maiden. ¶ puoh 30 uápped. ¶ Cassiope tetragona ¶ Tot, kote čuávu muu, ¶ Maaŋgâs láá lammim já surmim jieijâs toiguin já jyehi ive sáttojeh vahâgeh. Ulmuin lii pajeluvkiäčču, jurdeh ko mättih autoid, traktorijd já moottorpyeráid vyeijiđ, et sijhân kale moottorkiälháin-uv siämmáánáál mättih vyeijiđ já haldâšiđ. Mutâ kale tot lii nuuvt ete toin-uv kalga máttááttâllâđ já hárjániđ vyeijiđ. ¶ Säämi muusikkuávdáš ¶ 1. a. Maid uáivild tuávádâh uhkevuálásâš šlaajâ? ¶ – Laavâst asâttum palvâlusah . Sosiaal- já tiervâsvuođâministeriö raavâkirje. Sosiaal- já tiervâsvuođâministeriö. Oy Edita Ab, Helsig 2000, 15 s. ¶ - Minä olen piirtäny tämmösiä maita ja lippuja... ¶ Sudotubdâstâssân puáhtá kevttiđ meiddei saalmâ (omt. Anarâš salmâkirje salmâ 48). ¶ D E ¶ 7. Kanada 485 ¶ – Tot kale lii iimâš – tyeggáár nievris päärti maŋa! mottoom pargoalmain eeđâi. ¶ Sierâdmeh ¶ já ¶ Kuorâttâllâmmiäldásii staatâtorjuu koskâsâš kriiteer lii ovdediđ já paijeentoollâđ maaŋgâpiälásâš taaiđâ- já kulttuurfalâlduv, nanodiđ väldikodálávt jieškote-uv taaiđâsuorgijd, ovdediđ aalmugjesânij täsiárvusâš já oovtviärdásâš uásálâšvuođâ já uásálistem kulttuurân. ¶ - Huksimlaahâ - Rakennuslaki ¶  tievâslâš 2. Jurgâlus. Celkkuu aalgâst KR92 sisteanneem konjunktio ja ij lah ollágin jurgâlum ¶ njaavkesiisâ skiivŋesiisâ ¶ Muddo 3 Jis páárnáš ij kavnuu kielâpiervâl aldapirrâsist (siste-/olgon) suáittoo ¶ – Vissâhân te tom kiergân murâštiđ vala juovlâi maŋa-uv, Kuáski meridij já keččâlij leđe ilolâš. ¶ šadoh já tiäpuh, mielâstubbooht kupâlâstiäpuh. ¶ Jäävri lodeh spiekâsteh nubijnis pessimvuovijdis mield. Pessimsaje uáivilin lii suoijiđ moonijd já uđâgáid kolmâs já arve sehe piäđui vuástá. Pelipyehčei piervâleh láá tijpâlávt rido aldasijn tâi aldemuu vyevdist, táválávt uáli pyereest šadolâšvuođâ syejeest. Piervâlist láá puuzah já uuvjah suoijiimin uđâgáid. Piervâlist vyelgidijn lodeh lebbejeh moonij syeijin šado pittáid já puuzâid. Šnjirgoi já tuhtui piervâleh láá aaibâs čäcirääjist, vâi toh peessih älkkeht peehiđ piervâlân. Kalâččeijei piervâl lii riidon kuovzâstum siemin roggááš, mast láá timádâssân syeinipitáh. Kaijuuh já čerriheh rähtih enâmân tâi ¶ Ánná toopâi puhelin jeđe kaččâlij bussiorostuv kuuvl. Buusist sun kuulâi jieijâs vááimu julkkemin nuuvt čuuvtij, et tot lâi aaibâs vissásávt raddeest meddâl viggâmin. Tääl esken Ánná aalgij iberdiđ, mii sunjin lâi tábáhtum já et sun lâi tuođâi-uv stuorrâ paaloost patârâm vistestis. Suujâ rivgoo puáššáávuotân Ánná ij kale tiättám mut sun iärvádâlâi, mast taatkis poođij: rivgoo kandâ lâi eidu naaijâm mestâ jo puárispärnin, ijge enni lam tuhhiittâm uđđâ manje ige tomgin, et kandâ ij innig aassâm suu kuvlân. Ko ákku ij lam vaijaam kandâsis maiden, sun keččâlij talle čaittâliđ vuoimijdis Áánán. ¶ Sämitigge Poske Sämiohtâdâh Näkkäläjärvi Anne-Maria ¶ adelem ruuđah?” ¶ Jotkâ skammâmáánu 1998 numerân ¶ ”Sämikielâi merhâšume lii styeres ubâ sämmilii kulttuurháámán. Sämikielâ ij lah tuše tiäđusirdem teikâ viestâdem, peic čonnâšum iäláttâssáid, tuáján, juáigusân, taiđui já luándun”, Magga-Vars tiäduttij. Taažâsämmilâš Sven Roald Nystø muštâlij juulevsämikielâ tiileest já maht juulevsämikielâ láá iäláskittâm. Uásist kullii meid säämi virtuaalmáttááttâs hástusijn já uđđâ internetvuáđulijn heiviittâsâin sämikielâ kevttim lasettem várás. ¶ skarfâ.....126 ¶ HIÄRÁ SIVNÁDÂS ¶ Tego juhlepovdiittâsâst luuvâi-uv, servi vuáđudui juovlâmáánust 1986. Seervi vuáđudem ääigi anarâškielâ lâi lyeiveeponneest. Ko lii poonán peessâm, tobbeen lii tuš ohtâ sunde: pajaskulij! Tom servi lii toimâidiskijn meiddei porgâm. ¶ 2. Mast tuubdah já iäruttâh nubujnis viäđŋásii , ¶ Jookeerpargopittá ¶ Binna Bánna párnái radio ¶ Juátkiđ aainâs ejijdâd täävi mield, tassaaš ko mitto tiävá ! (EM95) ¶ – Jieh lah iällámgin, Heikkâ joođhij. ¶ OSEANIA JÁ AUSTRALIA ¶ - Ruošâ kirkkohistorjá totkee Mitrofan Badadin luptij 2000-lovvoost Feodorit merhâšume uđđâ čuovân. Historjálliih käldeeh kovvejeh Feodorit uáli iäljárin, čepis já nube tááhust ruossâlâs olmožin. Sun vietij ennuv ääigi páihálij ulmuiguin já máttááttij sii, mut sun še árvuštâlâi kirho já luostarij haldâttuv jáválâšvuođâ palvâlmist já uážui ton keežild še ráŋgáštusâid. ¶ vierrâl madduinis ¶ Maŋgii sun smietâi-uv tom, maht ličij piergim, jis Kaari ij liččii lamaš sunjin nuuvt läđisváimulâš. Kaari sun ij kuássin puávtáččii kijtteđ nuuvt ennuv ko kolgâččij. ¶ Ko oholoppâ lâi nuuhâm já Ailâ-Váábu oppeet moonnâm TVH paargon, te Isá Máárjá, Uccpárnáá Matti já Uccpárnáá Issá pottii mottoom mučis kesipeeivi kolliistâllâđ mii pááikán. Sij kale ovtâskâs olmožin elâččii ain tyellittälli mii pääihist, mut tääl sij lijjii oovtfááru puohah. Tot ij lamaš táválâš kolliistâllâm já ton suujâst mun njuolgist palaskim. Rävis ulmuuh ko lijjii vistig nubijdâs tiervâttâm uáli váimulávt, čokánii oohtânnjunij riggen mii šiiljon njunáluvâi, vistig savâstâlškuottii, jeđe sihoškuottii čolmijdis já loopâst vala čiäruškuottii. Sij solâstellii kuoimijdis, sikkuu konjâlijd já pivdii addâgâs paas tavvoid, maid lijjii nubijdis porgâm já vuornuu avalâš rehálâšvuođâ täst oovdâs. ¶ Čiđđâkäänih rijdâleh äŋgirávt revirijdis peeleest ¶ – Riemmeen purâdiđ, avžuuttij riemnjis tääl vuárustis kuorgâ. ¶ ohtâdem ¶ 9. “A monster” lives in this lake. ¶ Motomijn sämikuávlu palgâsijn purâtteh poccuid tälviv teikâ syeini kiävttoo paaimândmist iššeen. Suijân lasepuurâtmân láá lamaš el. kuáttumkuávlui pieđgânem, meccičuoppâmeh já eres kištottellee eennâmkevttimhäämih, moh láá ucedâm kuáttumij mere. Válduoosijn poccuuh poreh ain luándukuáttumijn. Keevâtlávt ubâ sämikuávlu lii lamaš já lii ain poccui kuáttumist. Veikâ puásuituálust kevttih tááláá ääigi muávloid já moottorkiälháid iššeen, poccuu, luándu já šoŋŋâduv tubdâm lii uáli tergâdis uási puásuituállei áámmátááiđu. Puásuituálu paijeentuálá sämikielâ já ráhtá luándulijd sämikielâ kevttimpirrâsijd. Sämikielâst lii uáli tárkká já valjaas puásuituálun já luándun lohtâseijee terminologia. ¶ Sämikielah hämmejeh pááihui suommânrááiđu, ađai motomeh ránnjákielâi sárnooh pyehtih iberdiđ nubijdis. Táválávt kuittâg kielâi koskâsiih rääjih láá čielgâseh, ige nube sämikielâ sárnoo ibbeerd nube kielâ opâttâlhánnáá tom. Kielâi koskâsâš iberdem láá išedâm toi koskâsiih ohtâvuođah já kevttim siämmáin kuávluin. Káártán merkkejum kielâi koskâsiih rääjih čujotteh kielâi ärbivuáválijd kevttimkuávloid. ¶ Rukosist aldanep pase Immeel. Rukkoos ij lah kyevti täsiviärdásii kyeimi savâstâllâm, pic uccâ ulmuu vuálánem stuorrâ já pase Immeel oovdâst. ¶ Mun lam ovdil čáállâm masa ävhittes jurgâlusâin. Tast mun arvâlim nuuvt, et puoh jyevdilis äššipápárij jurgâlem sajan kolgâččij toos kevttum ruuđâid pieijâđ ávhálub tevstáid, om. oppâkirjijd. ¶ * Kost tun lah aassâm já kost aasah tääl? ¶ – Luhhoost mun-uv vuolgim, Ánná jurdâččij siisâ monâdijnis já savŋelij muottuid olgopihtâsijnis. ¶ viijsoi (spiekâstemjuávkku nr 3), máhđulávt ton suujâst, et sänitäärhib jurgâlus tievâi ¶   Puppâ kuorâd vistig Njuámmil luodâid. Kyehti uccâ luodâ ovdiibeln, kyehti stuorrâ maaŋaabeln... Njuámmil lii canccom ruássuđ tuárrást meeccist. Mutâ talle Puppâ huámmáš aaibâs ereslágán luodâid. Stuorrâ jurbâ luodâid! Jurbâ luodah maneh aaibâs njuolgist... kuusnii kuhás. ¶ Evakko maŋa algii säksillij paatavoi tuovŋâdmeh Tave-Säämist, ko puoh tááluh já rakkânusah lijjii poldum já tuššâdum. Saammâl tiäđust-uv kaartâi toid fáárun, mut iävtutátulávt. Sun lâi viiđâ miäldálâs keesi äigin pargoost Lennättimest (tááláá ääigist Sonera) já toh keesih lijjii vaarâ suu vuossmuuh tienâspargopuudah tallaa elimis äigin. Pälkkin lâi čielgâ ruttâ. Sun poorgâi pargojuávhust, mii keesij puhelinlinjáá Kaamâsist vistig Kärigâsnjaargân já tast ain Aŋŋelân. ¶ Nuárjuh láá čäcielimân vuáhádum, kuolijd ¶ - Mun--, vuálgám eelliđ hiivsigist, Ánná kuulâi jieijâs etâmin jeđe njibžettij tego palaskâm säplig meddâl iärrásij uáinusist. ¶ Suomân pääcih tálvástâllâđ siemmânporreeh, nuuvt tegu varbusááh já ruopsispiäipáneh tâi puohpurrâmâšliih, tegu vuorâččâsah já läđikuávskáh. Cissááh čiehih keessiv tiivrijd já eevnijd kuáccei kooskân. Taid toh oceh tälviv veikkâ iä ain kaavnâgin čiäváidis. Toid tohhejeh meiddei siemâneh já sältittes pyeidi. Toh poreh tälviv ereslágán purrâmuš ko keessiv. ¶ aajâ, aijuu = lähde, oja, puro ¶ Čuoškâ maneh láá tobbeen láádust ubâ čoovčâ já täälvi, kidâ kiiđâ räi. Nuuvt kuhháá, ko kiäsuškuát. Toh maneh vaarâ jiäŋŋuh-uv jieŋân kiddâ, mut toh iä tuušâ. Kiđđuv, ko lááduh sudâškyeteh, te moonijn šaddeh suovsah, moh heŋgâgeh čäsuáiván pottâkeeji soksâmij vievâst. Toh heŋgâgeh tanen, et pyehtih vuoiŋâđ ááimu, amas avkkâđ. Motomin toh luovâneh čäsuáivist, mut oppeet luptâneh čäsuáiván vuoiŋâđ ááimu. Suovsah láá vuálá seenti kukkosiih já toi lihâdemvyehi lii mottoomlágán vuoijâm sulâstittee maškârdem. Tain šaddeh jo-uv niŋálâs tâi ores čuoškah já taat tápáhtuvá ovdláhháá jonsahpeeivi, teikkâ jonsahpeeivi maŋa. ¶ Diplomaathäämist: 44 ulmui ¶ Ánná ij jiešalnees tiättám puohlágán siävuttâsâi noomâid, ige sun tom kehtidâm mieđettiđgin. Sun muuštij Haansâ faallâm peljitalhâsjuhâmuš já tiilái tom. Tot kuittâg váhá lieggij. ¶ Lasanem: ¶ Avveel luvâttâh: Juulienna Näkkäläjärvi (tavesämikielâ) já Sarita Kämäräinen (tavesämikielâ) ¶ Stivrâ meridij iävtuttiđ pargo- já iäláttâsministeriön Interreg Tave 2014-2020-ohjelm Säämi haldâttâhkomitean eidusâš jesânin Heikki Paltto, Nilla Tapiola já Anna Morottaja sehe värijesânin Anna Näkkäläjärvi-Länsman, Ulla Magga já Veikko Feodoroff. Interreg Säämi-ohjelmáin ruttâdeh sämmilij raajijd rastâldittee oovtâstpargo já sämikulttuur tuárjoo projektijd. ¶ ______________________________________ ¶ Jiegâ váiguttâsâst ¶ 2. Jurgâlus. Taat verstâ lii jurgâlum nuuvt säänist sáánán ko peri máhđulâš nuuvt, et ¶ SUOM ¶ Algâaalmugij sajattuv láá nanodâm eidu tääl gloobaal tääsist algâaalmugij maailmkonferens loppâäššikirje tuhhiittem mield. Loppâäššikirje prinsiipeh láá meid maailmráávhu ovdedeijee ääših. Algâaalmugeh pyehtih kevttiđ vuoigâdvuotâ- já vižijčuávdimvuáháduvâid siärváduvâidis siste mutâ meid vijđásubbooht ohtsâškoddeest. Staatah čonâdâteh konsultistiđ já rähtiđ oovtâstpargo algâaalmugijguin sii jieijâs parlamentaarlij orgaanij peht. Oovtâstpargo ulmen lii finniđ algâaalmug rijjâtátulâš, munetiätun vuáđuduvvee tuhhiittem mii ihánis proojeekt tuhhiitmân, mii čuosât sii ärbivuáválávt asâiduttem eennâm- já čäcikuávloid teikâ eres resursáid. Meid mii aalmuglii tääsi čuávduseh sämiaašijn kuávdoo ekonomâlii epivisesvuođâ kalgeh leđe čielgâ saavah tast, ete algâaalmugij, Suomâst sämmilij, sajattuv nanodem lii meid linjáást tai gloobaal prinsiipijguin já oovded ohtsâšibárdâs (já torvolâšvuođâ) sämmilij já staatâ kooskâst. ¶ ige pesâččii čuuvtijgin suorgâttiđ. ¶ Muáddi km. tast tavenuortâs tai Mujolij pääihist lâi Kati-Jovnii (Jouni Saijets) päikki, mast aasâi Aaslâk Holmberg perruinis. Sun lâi naaijam Kati-Jovnii Ailain, suu nieidânommâ lâi Aili Saijets. Áhu-Jovnâ (Jouni Högman) já Kati-Jovnii Váábu, suu nieidânommâ lâi Váábu Saijets, sunnust lâi tupe ton siämmáá kiedist já suoi assain tast. Tain tuuvijn sij assii täälvi äigin já kiäsán värrejii Sevžjäävri riidon. ¶ Morottaja, Matti 2007: Anarâškielâ ravvuuh. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen ¶ Loppâpiäiván Ánná nááđui kirjeráájun luuhâđ. Sust ličij lamaš vala kuálmád-uv luvâldâh čuávvumnáálá mut sun kuođij monâhánnáá tohon-uv. ¶ – Muddusjäävri ákku uulgâi mield peevvâš, mut ele huolâ, tuonârokke, kuo mun täst puáránižžeem, kale tun vala puáláh! ¶ Juovlâmáánu 1980 (20 sijđod), mii lâi Sápmelaš-loostâ lahtosnummeer. Uáivičaalâ Sahâjođetteijee sääni , čällee: Matti Morottaja já teema lâi ovdâmerkkân taat: ¶ PROOJEEKT LII NUUHÂM. ¶ pargo: ¶ – Munhân lam jieš tuođâi aaibâs vielgâd! Mun jieš oinuum jäävrist. Ij lah iimâs, jis vielgis njuámmil ij munjin västidâm maiden. Talle njuámmilâš huolâstui. ¶ Nuorttâsämmiliih kuleh ärbivuáválávt ortodoksâlâš kiirkon. Ortodoksâlâš oskoldâhân lohtâseijee ihečuátásiih ärbivyevih láá uási nuorttâsämmilâš kulttuur já oskolduvâst lii stuorrâ merhâšume nuorttâsämmilijd ovtâsteijee tahhen. Nuorttâsämmiliih kuleh Suomâ ortodoksâlâš kirho tavemuu servikoodán, Laapi servikoodán já hämmejeh eenâblovo Aanaar kuávlu servikodálijn. ¶ pilttá = piltta ¶ Herskulâš puurrâmkuobâr ¶ Taat lii maainâs ko lijjim käävci ihásâš já lâim puáttâm evakkost. Jiem lam vala škoovlâst, lâi vuossâmuš čohčâ evakkost puáttim maŋa. ¶ Ko sij lijjii pääihist torvoost, Gepetto keejâi tärkkilubboht Pinokkio. ¶ Oppâmateriaalpargo taha iävtuid sämikielâ, sämikulttuur já sämikielâlâš máttááttâsâsân jieškote-uv škovlâtaasijn. ¶ – Mist lii teknisâš probleem, mut viggâb čielgiđ tom (teikkâ maidnii tohon kulij, jiem addim puoh, maid sun eeđâi). ¶  jo- 1) Uási 1 ¶ – Lep tääl suullân tijmepele maŋanâm äigitavlust, mon áánnup addâgâs. Mut mist lii vala nubbe-uv huolâ: Belgia pelni lii tuše ohtâ rađe aanoost, mii tiätá tom, et taat lii áinoo juná, mii puáhtá tast vyeijiđ. Tondiet kolgâp juátkiđ ovdâskulij táválâš junán já orostiđ eenâb, mii vuod tiätá tom, et mij maŋanep ohtsis tiijme verd äigitavlust. ¶ Já nuuvt Njorttâ já Eunuk račoškuođijn ááiruid monnjâkääryst. Tast siämmást suoi savâstâláin puáttee kähteesuvâttemkištoin: ¶ – Na mast mun te tiäđám, maht taah leetkuh já puáluh tääbbin tuáimih? ¶ kreikakielâsâš algâteevstâ peht. ¶  vuojij. ¶ Muádi oho keejist Andârâs moonâi Omar kuuvl kolliđ. Čiävláht taat čaittâlij Andârâsân sänikirjees. ¶ jieččii = itsenäinen 4 ¶ - iiđeedkähvi já njálgá liäibustâh ¶ Aalmugijkoskâsâš artikla 8(j)-pargojuávkku (Open-Ended Ad-Hoc Working Group on Article 8(j) and related provisions) valmâštâl biodiversiteetsopâmuš puáttee uásipelisopâmuš, mii tuálloo ive 2012 Intiast já taha iävtuttâsâid uásipeličuákkim artikla 8(j) kyeskee miärádâssân. Sopâmuš artikla 8(j) suoijâl algâaalmugij luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválâš tiäđu. Suomâ sämitige ovdâsteijeeh uásálistáin čuákkimân Suomâ staatâ delegaatiost. “Euroop Union ohtsâš uáivil suáppoo ohtsijn koordinaatiočuákkimijn. Lam uáli tuđâvâš toos, et Suomâ sämitiggeest lâi rievtis vaikuttemmáhđulâšvuotâ EU iävtuttâssáid já EU meid tuálvui mii iävtuttâsâid ovdâskulij” , muštâlij Nilla Tapiola. ¶ Kulttuurčällee toimâsaje lii čäällimkode váldutoimâsaajeest sämikulttuurkuávdáš Sajosist, Anarist. Kulttuurčällee váldupargon lii toimâđ kulttuurlävdikode oovdânpyehten já čällen. Siäđusmiäldásii tohálâšvuođâvátámâššân lii virge vááttám škovliittâs já lasseen váttoo sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95). Pargo miänástuvvee tipšom išedeh hiäivulâš ollâškovlâtuđhos sehe šiev säämi kulttuureellim já haldâttâhtooimâ tubdâm. Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuodâtääsi IV/IV-II mield (vuáđupälkki kooskâst 2 437,04 – 2 540,57 eurod/mp). Ucâmušâid lahtosijguin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 19.8.2013 tme 16.00 räi čujottâssáin Sajos, 99870 Aanaar. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi ¶ kováduvâst, já tot ¶ kaavpug ¶ Almai já suu usteveh valdii Paavvâl já suu Silas-nommâsii išedeijee kiddâ já tolvuu sunnuu kaavpug tuámustoovli oovdân. ¶ Čäciluttiháá hämimolsom lii kuuloold tábáhtuvvee. ¶ d. Teedi uálgiskieđânâd pulbet lohe vuástá. ¶ Meiddei vihelem lâi pivnuus kiässáás kuálástemvyehi. Juolis vihháál lâi kuuđđum noonâ pumbuláárpust já tot lâi táválii viermi kukkosâš. Vihelemäigi aalgij ton muddoost keesi, ko riddokaaváid lâi šoddâm syeini. Tovle lâi taggaar merkkâ, et ko puárui kirdá, te puško lii viháluvâst. Viheliđ koolgâi vyelgiđ kuálkkipiäivádâhhân, kuás puško ličij ucâlum riddosuoinâlâmâsân peeivipaštui. Suoinâlmâs koolgâi aldaniđ kárbáin várugávt já suoppiđ vihháál kaavâ tâi suoinâlmâs ulguubel. Ko vihháál lâi sajestis, koolgâi moonnâđ suoinâlmâsân já poršoliđ puškoid viärmán. Pušksággáh puškettii čoođâ, mut kuármásuboh sorrojii viärmán. ¶ b. Moin enâdâhkuávluin šaddoid iänááš viljâleh? ¶ ruvdán ruutana ¶ lodeh, kašmârdeijeeh, cuábuielleeh ¶ Vuáđulahâváljukodde lii keččâm ciälkkámušâstis (PeVL 32/2010 vp) haldâttâs oovdânpyehtim tááhust, mast čuávui ruukilaavâ asâttem (HE 273/2009 vp), ete koččâmušâst leijee ruukilaavâ 50 § njuolgâdusah tähideh vuáđulaavâ 17 § 3 momentist já OA aalmugjeessânvuoigâdvuođáid já poolitlijd vuoigâdvuođáid kyeskee almossopâmuš (SopS 7-8/1976, KP-sopâmuš) 27 artiklast torvejum sämmilij vuoigâdvuođâid kielân já kulttuurân (el. puásuituálun). Ain ovdâskulij váljukode mield ruukilaavâ 50 § meridum merhâšitteevuođâkriiteerijd tulkkojeh já heiviitteh vuáđuvuoigâdvuođâmietimielâlâš vuovvijn já väldimáin vuotân OA olmoošvuoigâdvuotkomitea KP-sopâmuš 27 artiklan kyeskee tulkkumvuáháduv. ¶ 5. Magareh jienah láá tuu mielâst ¶ »Mondiet tun jieh kárvudât já iäluštškyeđe?» ¶ – Pyehtip ilodiđ tast, et sämisopâmuš kyeskee ráđádâlmeh älgih já äšši ovdán, páhudij Taažâ sämitige värisaavâjođeteijee Laila Susanne Vars säämi parlamentaarlâš rääđi čuákkimist Ruávinjaargâst 14.4. ¶ Njižžesuolluuh = Tissisaaret ¶ 2. Suáđigil: Teemu Valle, Makreta Pyhäjärvi já Aleksanteri Pulska, 12.14 ¶ Klemetti Näkkäläjärvi saahâ staatârääđi eehidškoovlâst 12.12.2012 ¶ 3.3.4 Sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ovdedem ¶ – oppâmateriaalvuávájeijen läänihaldâttâsâst, pargosaje Ucjuuvâst 1987–92, ¶ Binna Bánna párnái radio ¶ Siskáldâs ¶ Säämi kulttuurkuávdáš, mii huksejuvvoo Aanaar markkânân Juvduu riidon, šadda leđe Suomâ sämmilij haldâttâs já kulttuur kuávdáš. Säämi kulttuurkuávdáá uáivilin lii lääččiđ sämmiláid pyerebijd iävtuid alnetoollâđ já ovdediđ jiešiävtulávt jieijâs kielâ, kulttuur já iäláttâstooimâ sehe tipšođ já ovdediđ kulttuurjiešhaldâšem já tuárjuđ sämmilij almolâš eellimtile ovdánem. ¶   veerbâ lahna.....54 ¶ purjosiipuul ¶ – Já taah puuvsah kalgeh heŋgâstuđ toin naalijn, et ruttimsalvâneh láá siämmáá kuávlun! Juáhášhân tääbbin povvâst, jis posâlduvâid-uv heeŋgâst aaibâs hiloi háloi! ¶ njavkke já skivŋe já ¶ Muottust lijjii kuobžâ luodah. ¶ **Pessiuáivi moonâi psykiaatri kuuvl, ko juurdij jieijâs lemin peenuv. Tuáhtár koijâdij: ¶   Kyevdi ¶ - Addâgâsân, mut must ij lah ko taat... Ij mut vyerdi! ¶ ja toh tuálih ruummâš stiälu pajalist. ¶ 5. a) Tievâsmit ruossâháá tubdâmáin kuolijd. ¶ raleeibist paccii vala kyehtnubáloh tievâ koorid pittáid, moh lijjii pááccám purâhánnáá. ¶ Astoääigikuálásteijee táválumoseh salâseh láá sisčäcikyeleh: puško, kilohaili, kuha já lahna. Eidusiih merâkyeleh, siilâk, kilohaili, luosâ já torske láá teháliih áámmátkuálásteijee salâskyeleh. ¶  miäruštâl Suomâ já sämmilij poolitlâš njunošist vyerdip ennuv. Lam ilolâš, et Täsivääldi President lii tiäduttâm árvujođetteijeevuođâ, mon president sajadâh lii puáhtám. Suomâ taarbâš tom sämiaašijn. Suomâst lii haalu leđe aalmugijkoskâsâžžân sundečäitten ráávhupargoost já olmoošvuoigâdvuođâi ovdedeijen. Suomâ lii-uv viggâm iäljárávt OA torvolâšvuođârääđi mulsâšuvvee jesânin. Pargo uážžum, miänástuvvee tipšom já ubâ Suomâ aalmugijkoskâsâš oskottetteevuotâ váátá Ilo 169-sopâmuš ratifisistem. Maht Suomâ puávtáččij čuávdiđ maailm kriisijd, jis tot ij nahcii sooppâđ aalmugijkoskâsii sopâmuš ratifisistmist maailm rávhálumosáin aalmugáin? ¶ 34 ¶ maggaargin ääigitásásâš tiätu. Tanen sämitigge lii asâttâm ohtân kuávdášlâš ulmen olesváldálâš ¶ Tuorâstâh 5.1. ¶ ~~~~ Museo lehâstui almolávt ulmuid keessiv 1963 já ton vuossâmuš vahtâ lâi Kuobžâ-Saammâl Matti (Matti Morottaja). Vuossâmuu keesi sun aasâi Juoŋâs-Haanu (Hannu Mattus) tuuveest, pooldij tuulâ täähist já oođij Kaabi Jovn (Jouni Aikio) seeŋgâst. Maati mielâst váhá uánihâšhân tot lâi, mut tuhhiittij. Motomin sun oođij láávust-uv. Nube keesi sun aasâi Castren virgetáálu luuptâst. ¶   Vuáččulâš pajeolmooš ¶ epitärhisvuođâid já spiekâstuvvee ceelhâopâlijd čuávdusijd. (Ingo 1990: 22–23.) ¶ a. Maid mááđuh láá porgâm eennâmkerdijd? ¶ Iänuduv kieldâ: ¶ váátá ucemustáá 75 % čuágástâhmiärán olleem talhâstiettuu škovlimohjelmân tuhhiittum vyelemuu ¶ šohânâs ¶ (s. 2) ¶ - Huh, na ij tot kale lah suotâs! Kale tun motomin finniih uáppeiviste kostnii! ¶ Lättee-uv oroi tuárgistmin. ¶ – Koccáđ! Tot huihádij. Pajaniđ já puáttiđ ¶ Ruotsi = Ruotâ ¶ Predikatiivadverbiaalist nieidiipiäivááloddááš siireenhurgee ¶ Nahan te muu tyehin čokkájeijee rivgoo oppeet kiävulij: ¶ Tiiŋgah spejâlisteh čuovâ, mii toid teivâs. Čalmeh uáinih tiiŋgâst spejâlistee čuovâ. Nuuvtpa tiiŋgâ ivne miärášuvá ton čuovâ ivneest, mon tiŋgâ spejâlist čolmijd. Vielgis tiiŋgah spejâlisteh čuovâ puoh iivnijd. Čapis tiiŋgah iä spejâlist (...) ¶ Sämitige eidusii tooimâ manoin 47 % láá pargoviehâkoloh. Poolitlii tooimân já čuákkimáid láá väridum 11 % eidusii tooimâ budjetist. Láigukoloh láá 21 % budjetist. Eres koloh láá 21 %, toh aneh sistees om. haldâttâhkoloh. Sämitige eidusii tooimâ ruttâdmist 78 % puátih riehtiministeriöst, 4,8 % máttááttâs- já kulttuurministeriöst, 15 % láá riehtiministeriö láiguiše já 2,2 % láá jieijâs tooimâ puáđuh. ¶ Kirdemmaaššin paasij tohon jiägân suullân čyeti meetter jäävri riddoost. Lâi lukko luhottesvuođâst, almaid ij keevvâm mahten, iä lammâšum. Almaah ferttejii kyeđđiđ fiävrus já vyelgiđ vääzin autoluoddâpiällâs kuus lâi mätki vittâ penâkkullâm. Kirdemmašinist lâi kale radiopuhelin, mutâ toin iä finnim ohtâvuođâ. Nuuvtpa tast ij lam mihheen aavhijd sijjân. Talle ij lam autoluoddâ Ijjáávrán, ij lam ubâ puhelingin vala tohon. ¶ Ánná pajanij já vaazij luvâldâhvisteest olgos já tuubdâi Heeihâ já eres-uv uáppei hiämáskâm čoolmijd selgistis. ¶ U K N C V K S P Č R S J ¶ Oppâmateriaalpargo ¶ – Áálgáh kolliistâllâđ huolhijdâd. ¶ Jovnâ piejâi suábi maasâd laavkân. ¶ V A V E T T I S P Á R N Á I P E I V I ( 4 . J U O V L  P E I V I ) ¶ Kaastâst Immeel lahta mii Kristus jämimân já pajaspaijaanmân. Immeel Alge lii jáámmám mii peeleest, já suu vuáittu jämimist addel mijjân uásálâšvuođâ uđđâ elimân. ¶ Kunnee já kijttossalmâ páácá meddâl vástuääigi (kiddâ kunnâkoskoho räájist) já adventääigi (vuossaargâ rääjist 1. adventapasepeeivi maŋa). ¶   24 ¶ 1960-lovvoost, ko Matti uusâi Kiemâjäävri seminaarân já peesâi-uv tohon, sun uápásmui eres säämi uáppeigijn, já nuuvt šoodâi säminuorâi servi: "Teänupakti." Siämmái ivij Matti aalgij meid jotteeđ sämimáttáátteijei čuákkimijn-uv. Seminaar piištij ohtsis 6 ive, mast sun lâi kiävttám uási suátiškoovlást Ruávinjaargâst já Immolast. Seminaarâst sun valmâštui ive 1969. Mut máttáátteijen sun ij kal halijdâm, ton suujâst ko máttááttem, tâi čuárgum mottoom mecciškoovlâst ij lamaš meendu hitruus juurdâ. ¶ – Amahân te muoi talle manneen ennijn käähvi juuhâđ já sälttikyelileebi puurrâđ, eeči já enni ilošmuvvâv já vyelgiv káhvástâllâđ. ¶ Anarâškielâ já kulttuur láin vala motomijd luuvijd iivijd tassaaš tuođâlii lappumuhke vyelni. Anarâšah láá kuittâg uážžum kulttuurtátuinis ovdánem jorgettiđ já kielâ iäláskiđ. Uásild iälááskmân lii vaikuttâm meid majemui aaigij tábáhtum status puáránem sämisiärváduvâin já syemmilâš kulttuureellim merhâšittee toorjâ. Anarâšah láá meiddei ibbeerdškuáttám, et stuorrâ uási ovdâsvástádâs kielâ já kulttuur siäilumist lii sist alnestis. Kielâ siäilu, ko tot kiävttoo. ¶ Ucjuuhâ ¶ Huáššijáávráš AVV Pááđáár kuávlust, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ Sämitigge 2015 ¶ västidemprosenttân 75 % (134 vuolgâttum peellid já 100 vástádâssâd). Sämiseervij uásild västidem ¶ Sáárá já Kuhesruoidâ-Kuivee ¶ Aanaarkielâ ¶ ● suve já pihlejáá korrâ já uávsih ¶ Rähis ristâliih, uábih já viiljah. – – ¶ Toovláš purrâmuš miästu rahtui nuuvt, et vuoššum kyeleh renskejuvvojii taavtijn jeđe njuvdojii kyeleliemân ohtân kuopsui já vorâs luámánij, soorij, juuŋâi tâi vuorâččâsmuorjijgijn. ¶ a) Mane njuhčâ uccást jo lappui Suomâst? ¶ Stuorrâviljâ povvâstij. – Tietivettee-uv, et njuámmiláin čiärrum lii viehâ komálâš äšši. Uáináh ko toh iä keevti jienâs ennust ollágin ubâ elimis ääigi, iäge njivo iäge viinjârd. Iä ubâ jiänusân pappat, veikkâ maŋgâseh nuuvt jurdeh. Tuše majemuu eeđeest toh... ¶ 7. a) Čääli kove ruvduid 1 já 2, maid amnâsijd ohtiimist taarbâš. ¶ ive 1700 ive 2000 ¶   KVANTTOREH Saijets ¶ » Talle almai tallân pajanij, ¶ Jovnâ kaččâlij eskin rahtum luodâ mield ovdâskulij. Stááluh, kuhvittâreh já eres komeh keččii suu luodâ kuábbáá-uv peln já parguu nuuvt ennuv ko voijii. Paargâs lâi nuuvt koorâs, et Jovnâ kaartâi pieijâđ kieđâid peljijdis oolâ. ¶ Maašin rullái rávhálávt rađe mield poortâ kuuvl. Mij koolgâim äijihšooŋâ tiet čokkáđ vala paijeelmiärálii loveminuttii mašinist. Muu mätki lâi oppeet moonnâm torvolávt. Amahan te tot talle lâi kirdemfirma mielâst moonnâm pyereest. ¶ 10. Vijđásumos ääpi. ¶ Aanaar kuávlust kavnum keđgiääigi amnâstâh lohtâs iänááš mecci- já kyelipiivdon. Orgaanisijn amnâsijn, tegu täävtist, čuárvist, muorâst tâi čeevđist rahtum tiiŋgah iä lah siäilum eennâm suvráávuođâ keežild, veikkâ tagareh láá vissásávt rahtum. Ubâ keđgiääigi láá lamaš kiävtust kvaarcist, kvarcciitist, seertist já tinnokeeđgist čoskum njuolâkeejih, kolomeh, čyeppee tereh já luohčâmeh. Eres ton ááigán tijpâliih tiiŋgah láá samaš amfibolrááptust rahtum áákšuh, sääitih já tuolbâluohčâmeh. Anarist láá kavnum meiddei keđgiááigán kullee njajâlitij pitáh, moh láá miäruštâllum nk. Säräisniemi 1 -keramiikkân Vaala Säräisniemi Nimisjärvi kavnâmij mield já asbestkeramiikkân liitijn kevttum asbestsiävuttâs mield. ¶ kuleh ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát- já reesuurskuávdáá jotkâprojektân. Asâttâsvuáđustâslâš tohálâšvuođâvátámâššân lii pargo vaattâm škovlim já lasseen váttoo sämikielâ táiđu. Projektân occoo vuosâsajasávt taggaar olmooš, kiäst sämikielâ lii eenikielân tâi västideijee kielâtáiđu. Tuáivup occest hiäivulâš sämikielâ škovlim (ollâškovlâ/ollâopâttâh), hárjánem västideijee ¶ Kielâoppâmmetodi ¶ Talle mij aalgijm kejâstâllâđ, et kogo peht álgáččijm rähtiđ tom uđđâ aassâmviste. Na togohân muái algâttáim rähtiđ ovddii tupesaajeest jäävri kuávlun. Na ko muái láim peessâm ton räi, et láim paarruin ráhtâm vuáđu, et tast šoodâi lätteevijđodâh suullân 22 m 2 . Eeči-uv poođij keččâđ munnuu huksimpargo já imâštâlâi: ¶ 2. Mecciriävárij äigi ¶ 49B Sundedemkárttá ¶ 15. čiehčâ ¶ Njiävđám sämisiijdâ rääji Ucjuv já nube tááhust Aanaar vuástá lii kovvejum Ucjuv já Aanaar kerivijn 1672, 1732–33, 1739 já 1740 (sehe Ucjuuvâst et Anarist ). Täid kyeskee tuámukirjeh láá almostittum Isak já Jacob Fellman čuágáldâhkiirjijn 1906 já 1912–15 já maaŋgâin maŋeláá almostittum kiirjijn. Kj. eromâšávt Simma Fjällgren, Ellen 1981, Utdrag ur domböckerna över Torneå lappmark (arbeidskopi nr 4). Nordisk Samisk Institutt [Kautokeino]. (Kiävtust kalga sooppâđ instituuttáin.) – Lenvik Bygdemuseum ráiđu Dombok Torneå lappmark 1639 – 1725, 1726 – 1735 já 1736 – 1751 (1997 já 1999). Toi vuáđuld láá raajijd kieđâvuššâm maaŋgah totkeeh, om. Kyösti Julku já Voitto Viinanen. Täst láá motomeh uđđâ-uv tulkkuumeh Njiävđám siijdâ uárji- já maadârääjist tááláá Aanaar kuávlust. ¶ kiäinusis. ¶ sämikielâlâš máttááttâsâst. Anarist sehe aanaarsämikielâlâš já tavesämikielâlâš máttááttâs finnejei ¶ - Aaibâs olmânáál. ¶ symbioos, oovtâsteellim . Kyevti iäláánšlaajâ koskâvuotâ, mast lii ävkki kuábážân-uv. Om. rapu já ton siälgán tarvanâm merâvuákku. ¶ Post'almai keččâlškuođij ruokâsmittiđ suu. Sun sáárnui: komeh, toh kale iä lah, toh láá tuše keksejum mainâseh. Mutâ ij tot ávttâm, ij rivgoo joskâm polâmist. Sun pisoi siämmáá kieresin almai. ¶ s. 146 ¶ Tiäddut, et staatâin lii ovdâsvástádâs OA algâaalmugjulgáštâs vuáimánjoođeetmist, já čuujoot siämmást, et sämiparlamenttârijn já sämitiggeest lii ovdâsvástádâs anneeđ huolâ tast, et algâaalmugjulgáštâs njuolgâdusah tottâluvvojeh já nuávdittuvvojeh, ¶  väldiđ] Almosluándusâš kove sämikieltáiđusâš virgealmai meereest vuosmuu säämi kielâlaavâ ääigi addel ¶ Káijá njaavâi kuuloold njuámmiláá kulij. Tot kavrai vigâhánnáágin patârâsân. ¶ Sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuotâ ij olášuu tuhhiittettee vuovvijn. Sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuotâ ei olášuu ärbivuáválii sämi-iäláttâsâi, sämikuávlu luánduriggoduvâi, eennâm- já čääsi tâi eennâmkevttim stivriimist já haldâttuvâst. ¶ 2. Main heđâlmijn tâi muorjijn rahtum ¶ velčittem 151 ¶ 1 meriáigásâš nuorttâsämikielâ kielâpargee ja ¶ Porgemáánu aalgâbeln ákku já Matti-uv vyelgiv saremiäcán. Soorij toŋŋâseh láá-uv jo tievâ čuovjis, njiäpcum soorijn. Viseheh láá innig uccáá. Matti já ákku kejâdává tutâvâžžân pirrâsis, ko kivkked kulloo riävskái skeikkim. Matti já ákku uáiniv riävská piäsáduv kirdelmin vyevdiroobdâst. ¶ – Nuuvt halijdiččim mun-uv, mut poolâm et pieggâ puátá já kirdeet muu kuhás tuu lunne, eeđâi muotâtäsni murâšlâžžân. ¶ sänisánásâš jurgâlus aaibâs morfeemtääsist – tai vuottummereh láá merkkejum veerstâi ¶ Tuáhtár čaalij almai resepti já Jussá lâi tuđâvâš já ilolâš ko nuuvt älkkeht finnij resepti. Sun huáppoin apteekin toin reseptijnis. Keigij apteekkárân ton reseptis. Apteekkar keejâi já luuvâi tom, majettudâi já eeđâi: ¶ sämitigge ij lah vala virgálávt tuhhiittum, veikkâ lii vuáđudum. Ruošâpele ¶ siijdâpuárásumosân. Jis Piäccám monâttuvvoo, te sun luovâttičij arkkâduv staatâarkkâdâhân. ¶ – Mun kal juuvsâm älkkeht Hirškiihâ, Myerji rámmoo. ¶ Čevetjäävri škovlâ: Hannele Fofonoff (nuorttâsämikielâ) ¶ f) Uccâ elleežijd puávtáh keččâđ meid stuárráábáin styeredemlassáin. Tärkkilist tastoo fiijnâstellimsruuvâst. ¶ muotâäijih ¶ Ässeeloho: 16 500 000 ¶ – Teddil toppiittuvâst! čuorvij ákku kuumpin. – Mun lam uáli illávaje, et jiem vaje pulttâsiđ seeŋgâst. ¶ B. Polttijâšelleeh ¶ 2. Säämi kielâlaavâ 1086/2003 kalga nuávdittiđ ALKU-haavâ valmâštâlmist já haavâ olášutmist. ¶ Vástádâsah ¶ » Algam, mondiet toohih munnui taam? ¶ Russula rhodopoda ¶ – Na ijhân tot maiden häittid. Kalehân tun puáđáh! Jiehhân suigen lah kyeđimin tohon vyelgim kooskân ton Heeihâ tiet? ¶ 142 jiennâd Valkeapää Johan Nihkolas 55 “ Magga Ellen Ulla–Maarit 54 “ Värijeessân: Näkkäläjärvi Janne Oula 54 “ Aanaar: Sanila-Aikio Tiina Juulia ¶ Keesi lii eskin pelimuddoost, mut Kierâš máccá jo kesiluámustis. Loostân puáhtá oppeet vuolgâttâllâđ tiäđáttâsâid já eres mainâsijd. ¶ Äijihšoŋŋâ jotkui ubâ iijâ, čiärgui já kooskâi nuuvt, et jiem ennust peessâm uáđđiđgin. Ko te iđedist jaskodij ucánjihhii čiärgumist, te nohádistim muáddi tiijme já koccájim pel love suulâin. Charlie lâi sooppâm Oiva Hyvösijn kuáhtám 10.30 L&M-käävpi luus já nuuvt mij tuámittijm toho. Oostijm käävpist tarbâšijd uuvsâ rähtim várás já vyeijilijm Pengillyn koskâpeeivi suulâin. ¶ Pargopitáh ¶ Sámi Duodji ry puáhtá čáitálmâsân säämi tuojijd já uárnee pargočáittusijd. Lasseen uáinimist láá Päivi Ruottis ráhtám kirkkotekstiileh já Elli já Veikko Tiittas ikoneh. Čáitálmâs lii áávus Aanaar vyeliškoovlâst vástuppeivi 12.6. rääjist pasepiäiván 14.6. räi. Luuvâ ubbâ tiäđáttâs täst: Säämi taaiđâ já tyejeh Säämi kirkkopeeivijn Anarist . ¶ 3. Potákist já leeibist láá toh raavâdamnâseh. ¶ Kielâašijčällee pargoin lii meridum sämitige pargo-oornig 35 §:st. Asâttâsvuáđustâslâš tohálâšvuođâvátámâžžân lii pargo vaattâm škovlim (sämitiggeest adelum asâttâs 1727/1995). Virge tevdimist lii kuuđâ mánuppaje keččâlemäigi. Virge miänástuvvee tipšom išedeh hiäivulâš ollâškovlâtuđhos, šiev sämikielâ njálmálâš já kirjálâš táiđu já ruotâ- tâi/já tárukielâ já eŋgâlâskielâ táiđu sehe kelijdeijee hárjánem vátávâš haaldâtlâš pargoin. Pälkki miärášuvá sämitige pälkkivuáháduv vátávâšvuođâtääsi IV já tast III-II juávhu mield (vuáđupälkki 2448,54 – 2505,49 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksoo 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. Ucâmušâid oppâ- já pargotuođâštusâidiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 17.9.2012 tme 16.00 räi čujottâssáin: Sajos, 99870 Aanaar. Lasetiäđuid virgeest addel kielâtorvočällee Siiri Jomppanen, puh. 010 839 3111. Sämitige toimáid puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâ st ¶ covâškuát = alkaa kyteä 153 ¶  merhâšume]. Tiörv! Mun lam Anna Lumisalmi, 21-ihásâš nuorttâsämmilâš nieidâ ¶ lii sämmilâš musijkkár já Tampere ollâopâttuvvâst valmâštum muusiktotkee/etnomusikologi (FM). Annukka Hirvasvuopio-Laiti lii meddâl Vuáču kuávlust já áásá tääl perruinis Ucjuuvâst. Annukka lii sämmilâš etno/maailmmuusiik čájáttâllee Vilddas-juávhu lávloo. Sun lii čájáttâllâm puohlágán muusik, klassiklâš musikkist heavymuusikân, mutâ suu aldemuu muusikšlaajân sun noomât aalmugmuusikân vuáđusteijee muusik já lávlumstiijlah. Tavesämmilâš ärbivyehimuusik, juáigus, lii alda suu vááimu. Annukka lii porgâm lávlum paaldâst el. muusikmáttáátteijen, luvâldâllen, čájáttâllen já Sämitige Säämi muusikkuávdáá proojeetvästideijen. Annukka Hirvasvuopio-Laiti tuálá meid luvâldâlmijd sämmilâš musikkist já kulttuurist suomâkielân, tavesämikielân já eŋgâlâskielân. ¶ sijđoh: 95 ¶  [ vyehi kavnâđ Arvepaje lii ive čáccáámus äigi, kuás saavaan šadolâšvuotâ ruánnáá. ¶ Matti huámmášij vistig Hirškiihâ já nuuvtpa Hirškikkâ uážžu leđe čuávuvâš occee. Tääl Hirškikkâgis vuárustis teddil uáivis kiäđgán, čärvee čolmijdis kiddâ já luávdá taid kieđâiguin. Matti káččá stuorrâ keeđgi tuáhá já Myerji liivket vuovdân čuoldâ siisâ. Hirškikkâ ađđiistâl Maati já rekinist lohán. ¶  ohtâpersovnsâš Suáđigil ¶ – tevkis tiälhuh sijđosárgá paajaabeln ¶ Almalâš Eeči. Mij kijttep tuu tast, et uážžup leđe tuu párnááh já väldiđ uási tuu paargon maailmist. Čääiti mijjân luodâ, maid mij kolgâp jotteeđ, já taid pargoid, maid táátuh mii porgâđ. ¶ iäge toh skaalijd korrâsubgin šoolhâst ¶ Pori D3 ¶ c. Čääli noomâd kevtihánnáá peelgi. ¶ Palgâs hástusin sun tuálá kuáttumenâmij oornigist toollâm. Sun tuumáá, et kuátumijguin kalga leđe tärkki, já kalga anneeđ huolâ, amas puásuiloho lasaniđ liijgás. Piätutile lii ohtâ äšši, mon sun ana uhken. ”Eromâšávt kuobžah já kuumpih láá ennuv.” ¶ Särni Njeellim kirhoost 27.2.2011 ¶ Ruotâ uáivikaavpug Tukholma lii huksejum Mälarjäävri já Nuorttâmeerâ koskâsáid njargáid já suolluid, maid ovdâsteh tááláá ääigist loveh šaldeh. Mađhâšeijei pivnohumos čuásáttâh lii Puáris kaavpug , mon kezis ¶ vuárkkuđ, vuárhum, vuárkku = säilöä ¶ liškejuármi = ihopoimu 26 ¶ Helakisa & Mirko Hanak: Ystäväni metsänväki. ¶ Oulujävri 57 ¶ Tiddepiivdost ¶ Taan listoost láá fáárust láá meiddei tagareh eres kielân čaallum kirjeh, moh kyeskih njuolgist anarâškielân. ¶ Mun kal kuorâm madâräijihâm ¶ » Kii talle lii ¶ 520 Bohcco - Antonio Briceño ¶ kirjâlâšvuođâ já ereskielâsâš, eromâšávt tavesämikielâsâš ráámmátjurgâlusâid sehe toi ¶ 7. Mii tiätureh láá toppum, ko ep keevti taid. ¶ Ko lâim kejâstâllâm váháš pirrâsân já viežžâm čääsi jeggiriddoost, cokkiittâm pihâštuulâ tagarijn hyenebijn pikkâšijn, káhvástâllâm já vuoiŋâstâm, te riemâim paargon. Tuođâlávt pargeeh kale láin Jovnâ-veerdi já Juhháán-Uulá já mun lijjim tuše taggaar tiätuäŋgiris tarkkuustellee, ko jiemhân mun riävtui ubâ tiättámgin maid kolgâččij porgâđ. Vistig suoi skuálhuttâláin ákšusomeráin pikkâšijd loovŋijn já muldeest putesin já mieskâm oosijd vala verâstâláin meddâl. Tagarijd pikkâšijd, moh lijjii puttáh suoi sáhháástâláin suullân 30-senttisâš koldân, maid suoi vala luádudáin siemin čieskâsin, masa jo smákkun jeđe pardeškuođijn taid toho láskufarppâl siisâ tegu sávjáid te liččijn salttiimin. Ko ohtâ kerdi lâi pordum toho láskufarppâlân, tot vala čavgejui nanosávt luttiimáin nuuvt et pihâškerdi pisoččij farppâlist meiddei talle, ko tot komettuuččij ton lokkevuáláá oolâ. Siämmáánáál suoi pordijn já luttijn vala kyehti pihâškeerdi lase nuuvt, et faarpâl lâi aaibâs tievâ pikkâšijn. Tast maŋa farppâl puovtij lihâttâllâđ já jurâttâllâđ maht peri, mut pikkâšeh pissuu siste. Ko lâi vala tärhistum, et poccee lâi olmânáál kiddâ vuáláá korkkârääigist já áávus, ige koggoon avedâm já mudoi-uv puoh ääših liijjii oornigist, komettui pihâšfaarpâl vuáláá oolâ. Ko lâi vala čunnuiguin lävvejum huolâlávt farppâl vyelirobdâ, amas tullâ peessâđ farppâl siisâ, lâi pikkâpuáldimrakânâs vaalmâš. Viljâm stellij vala pikkâlite pikkâpocceekeeji vuoluubel, puállááttij tuulâ farppâl pirrâ já nuuvt mij vyerdiškuođijm. Mottoom ääigi keččin pocceekeeči lievlistškuođij, jeđe kuáškuškuođij vistig taggaar ránásub já njarbâdub aamnâs, já loopâst tobbeen kuáškuškuođij čielgâ čapis pikkâ. Lievlâst lâi uáli jo viehâvis haajâ já nabdam, et jis ličij lamaš veikkâba lenccu, te toos tot ličij lamaš uáli šiev lekittâs. ¶ Jovnâ lâi kuullâm váhá ááigán kalas. Sun čokánij oovtâ peeŋkâ oolâ smiettâđ jurduidis. Tom, et sun lâi maka kievrâsmielâsâš, tom, et kyehti peeivi tassaaš sun lâi illá kuullâm häldein maiden, tom, et forgâ sun kartâččij piäluštiđ ubâ häldeesuuvâ, já čuođijd eres aašijd. Suu mielâ siähánij já sun illá huámášij, et sun čyežžilij, vaazij nube viistán já viälánij seeŋgân, mii lâi ton visteest. Ovdilgo sun uáđđái, sun kuulâi uápis, rávhálâš Wieseh jienâ: ¶ Mikkâl muusikpeeli ovdán táál pyereest. Amoc lii álgâm lávástâllâđ táál meiddei bändijn, mii puáhtá mielâkiddiivâš lase live-fiäránân. Bändijn Amoc lávdástâl el. Riddu Riđđu -algâaalmugfestivaalijn 2015 Tave-Taažâst. Tobbeen tuálloo meiddei Inger-Mari Aikio-Arianaick stivrim ”Amoc ¬– Vuosmuš” -dokumentfiilmâ vuosâeehid. Lasseen keessiv 2015 almostuvá Amoc nubbe album, mon pargonommân lii Faabelit. Uđđâ skiärrust lii Mikkâl mield eenâb čapis huumor já suottâs ko vuosmuš oleskukkosâš Amok-kaččâm -skiärrust. Uđđâ skiärru lii maaaŋgâhámásâš já tast lii ohtââ meetaalpittá-uv. ¶ fiindâr ¶   b. Muštâl uánihávt, maht Golfvirde vaaikut Tavekuávlu šoŋŋâdâhân. ¶ 206 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ Káránâslááduh LL.1981 Korppilammet Pevisvuonâ Káránâsvääri V. ¶ – Mon käävpist tun laaviih eelliđ, et ij taarbâš meendu ennuv kyeddiđ tävvirijd? ¶ mâšluámáttuvâi koččâmâšah kieđâvuššii sii virgekenigâsvuođáid kullee aašijd. Koččâmâšluámát ¶ Jiem tiättâm et kost laavlâ kullui, ko leijim sevŋis ääitist. Mun pajanim saajeest já vuolgim olgos. Uuvsâ ko lekkim, te oinim, et lâi uáli šiev šoŋŋâ, piäivâš paaštij já lodeh lavluu. Talle huámášim meiddei, et muu uáđđimääiti káátu alne čokkáin kyehti táálu nieidâ já lávloin. Nubbe nieidâin lâi muu ahasâš, nubbe váhá puárrâsub, kuohtuin šiev lávlumjienâ. Nieidah láin kuárŋum vyeligâs ääiti káátu oolâ já álgâm lávluđ. Láin-uv suái toohâm tom mii kandâi cuvnâm tet, vuoi mudoi heervâ tet, jiem tieđe. Kuittâg tot cuvnâm lâi taggaar, mii paasij pisovávt mielân. ¶  piärguh Pieski Pentti Ilmari ¶ – Lusis nahareh pappâl vievâst kustoo láá, ko iä liijkágin koccám! Vissâ taat sieidi muu suojâlij, sun smiättá já kiäččá stuorrâ sieidi kijttevâžžân. ¶ mist lii stuorrâ Säämieennâm. ¶ ovtâstumeh, mii meerhâš tom, et tiätu sääni ohtâvuotân suápá/suápih tuše tiätu ¶ Kyeličerrih kulá Suomâ stuorrâ jaavrij tijpâlumosáid luddijd, mut toh pyehtih pessiđ še lijgešoddâm uccâ jávráážijn-uv. Vijđes joorŋâi päljis lássááh já káárguh láá ton tijpâlumoseh pessimpirrâseh. Tagarijn soojijn láá oles čerrihsiärváduvah. Puoh ton jesâneh skuvgáátteleh lappâd kirdee vuorâččâsâid, kozzâluudijd já stuorrâ kaijuid. Ulmuu toh še skuvgáátteleh äŋgirávt piškon, šuvetteh lappâd nuuvt et suájáh sihâsteh motomin uáivi. ¶ Anarâškielâ seervi muštii ruttâskeŋkkáin Syemmilâš-Ugrilâš servi, Aanaar kieldâ já Lea Laitinen. Tävirskeŋkkáin muštii Sámi Soster servi já Giellagas-instituut. Kijttoseh sijjân. ¶ » Elleđ muurâšt tii jiegâ tiet, maid purâččijd teikâ juvâččijd, elleđ ¶ Muumi moonâi cuvnâđ ubâ vievâ, já nuuvtpâ puohah purrii iđeedpittán bananijd ja maŋŋoid. ¶ – Pyeri iiđeed, Ánná eeđâi já moijái. Sun tuubdâi jieijâs nuuvt luholâžžân. ¶ kirjááš ( Oađáh-uv tun ). Ton lasseen almostuvvii anarâškielâsâš calluuh äigipajeloostâin, ¶ 4. Agaricus silvicola – Anisherkkusieni – Anisherskukuobâr U ¶ paaldân. ¶ Sämitigge tuáivut ennuv luho palhâšume uážžoid já kijttá puoh uásálisteid! ¶ já puoh láá tegu ruáptud jurgum ¶ s. 46 ¶ Koppakuorijááh ~ kirdeekiivsah ¶ Njäähi lii ponnekyeli, mii mákkoo pyeremustáá jieŋâlis já čuásis jaavrijn. Merâriddoost láá valjaas njähinäälih. Njäähi viättá piäittáástellee eellim. Keesijd tot maaigârd jäävri jieŋâlâsâin, mut táálván tot paijaan riddočassijd. Keessiv njäähi oca raavvâd iho já tälviv meiddei peiviv. Tot porá rapuelleid, skáálžuid já kuolijd sehe toi meeinijd. ¶ – Na, tot kale lii aaibâs iberdettee, enni västidij. ¶ Luhhoost Elsa kiergânij uáiniđ anarâškielâ pajanem jieijâs áárvun eres kielâi paaldân já párnái-uv kiävtun. Oskom, et sun ilodij tast čuuvtij. ¶ Tälviruottâsâš ¶ Proojeektpargee pargoid kuleh el. Skammâkoveh algâaalmugij elleekovefestivaal párnáipeeivi orniimeh já mediašoddâdemmateriaal nuurrâm. Pargo álgá tállân já pištá máhđulávt 28.2.2015 räi. Pargo miänástuvvee hoittám išedeh heivejeijee škovlim sehe sämikielâ táiđu. Proojeektpargee pälkki miärášuvá Suomâ sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi V/II mield (vuáđupälkki 2110,20 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. Proojeektpargee toimâsaje lii säämi kulttuurkuávdáš Sajosist. ¶ – Jáá, táiđá leđe uđđâ pargee puáttâm, eeđâi almain mottoom já poođij tiervâttiđ. ¶ - Jurdáččij talle, et Kivs tubdâččij tom pyerebeht ko tun, Jovnâ eeđâi. ¶ Veikâ Reedrik ij máttâmgen luuhâđ, jođettij sun poostâ Ijjäävri kuávlun kuhháá, taaiđij lam postâalmajin nubaloh ihheed. Mondet taggaar almai lâi pieijum ton viirgán, ij lah tiäđust. Taan ääigi tot ij liččii máhulâš. ¶ Kielâ: espanjakielâ ¶ Hygrophorus karstenii ¶ viste.' Mut tij leppeđ ráhtám tast riävárij piäju. ¶ Muu Säämi ive 2030 -čäällimkiišton uásálistám párnái já nuorâi teevstah láá almostittum kirjen. Kirje lii almostittám Säämi párnáikulttuurkuávdáš já nuorâilävdikodde -proojeekt. ¶ Máttááttâs vääivid puohâin máttááttâs suorgijn stuorrâ vááijuvvuotâ oppâmateriaalâin já máttáátteijein. Materiaalâi rähteeh láá meendu uccáá . ¶ rievdeeliegâs ellee . Ellee, mon liegâsvuotâ čuávu pirrâs liegâsvuođâ. Vrd. täsiliegâs. ¶ Kaiccâvierccâ lii oreskaiccâ. ¶ Oppâmpaajeest uápásmuveh kielâlávgum merhâšumán sämikielâ oppâmist já sämikielâi iäláskitmist, suogârdeh párnáá oppâmpálgá kielâlii šoddâm uáinust. ¶ Kirjálâsvuodâ luvâttâllâm ¶ Äijih sieidi ¶  kuulâi, PARGOPITÁH ¶ Kirje muštâl suu pargo- já astoääigi vuáttámušâin oovce mánuppaje ääigi Koskâmeerâ suollust Kyprosist, mut meiddei luámumääđhi fiäránijn Libanonist, Syyriast, Jordaniast, Israelist já meiddei Suomâst. ¶ TILE- já PALVÂLEMVÄÄRRIDMIJD SAIJOOS VYEBDIMPALVÂLUSÂST: teikâ puh 010 839 3109. ¶ Vijđodâh: 41 300 km 2 ¶ UM: Tupán jáámmám. ¶ 4. Kuávluhaldâšemvirgeomâhááh kalgeh ráđádâllâđ já rähtiđ ohtsâšpargoost sämikuáv-lu já sämikulttuur kyeskee strategiaäššikiirjijd. ¶ Eres noomah iä kuittâg kirjálijn käldein lah kavnâmist. ¶ Stuorrâlodde, loddenalijdân miänástuvvee ¶ – Kuás peesih kočâtteh kuácceid? Peesi kuácceeh iä lah vala luovânâm. ¶ vyelirešmi, -reešmi = alapaula ¶ Mari Boine konsert älgimin Saijoos váldusalist 1.2.2013. Kove: Marja Männistö ¶ Anarâš eellimvyevi kovvejeh eellimkiäinuh, moh láá kuhes ovdáneme ääigi vuáhádum teehin hiäivulâžžân, já meiddei táiđu cevziđ luándust. Šoŋŋâdâh lii pieijâm tiätu raajijd elimân já eellimkiäinoid. Ko verdid määddib kuávloid, te kolmâ šoŋŋâdâh já uánihis šadoi šoddâmpaje räijejeh šadoi šoddâdem. Tavveen ordârääjist asâmist láá jieijâs iävtuh. Čuovis kesi-iijah juátkih pargopeeivi, mut skammâ vist keeppid pargomáhđulâšvuođâid. Čuovis ääigi kalga leđe iäljár, tälvikyevdil ääigi lii oppeet tile uáccáábeht eelliđ. Liijká meiddei skammân já sevŋâdin puáhtá porgâđ maidmaid-uv pargoid. Puásuialmai puovtij sevŋâdin-uv veikkâba njuovvâđ poccuu. Skammâ ij sämmilijd tiäddâm, nuuvt tego mäddin puáttâm ulmuid. ¶ Aanaar kieldâ kirjerájutooimâ ovdâsvástádâsolmooš lii kirjerájutooimâjođetteijee Eija Leivo. ¶ Lasetiäđuh: ¶ – Sun pala tast, ete vájálditám valmâštuđ nuáidin, Alisa eeđâi. ¶ Iälu jođettuvvoo. ¶ Äijihsuálui. ¶ 6. Tricholoma nauseosum – Männyntuoksuvalmuska – Peesihajâšoovkâh U ¶ Táát lâi uánihávt anarâšâi já anarâškielâ virgálâš historjá, moos vala puávtáččij lasettiđ ennuu já maaŋgâmuđušijd, tábáhtusâid, tiilijd já ulmuid. ¶ Hurgottijm pyereest nuuvt kuhháá, ko pisottâlâim váldumaađijij alne, mut ko aldanijm Tavepoođâeennâm já kaartâim kezibij já ucceeb kevttum luodâi oolâ, te algii leđe muotâskäälvih maađij alne. Purgâ lâi koorâs já mist puohâin lijjii kesipihtseh pajalist. “Etelä-Pohjanmaa” lii jolgâd, tegu päljis tuodâr já motomij soojij lâi purgâm maađij ollásávt kiddâ já mij tarvanijm maŋgii kiddâ toid vaskâmáid. Ij lam uáli hitruu kalâččiđ kesikammuiguin muottust já asettes suormâhâđâiguin kuáivuđ auto luovâs, tâi čiehčâđ skäälvi rasta rađe, et auto pesâččij ton paijeel. Vyeijest lâi kale ohtâ uccâ kuáivuš fáárust já tot išedij tiäđust-uv ennuv kuáivum. Ko lâim tääbbin jolgâdâsâst puurgâ já vašo siste, te pottii maŋgii mielân toh Kypros liähmu šooŋah návt tälviv-uv. ¶ Kove: Ilmari Mattus ¶ sorvâ 89 ¶ 6. vyevdiloddááš ¶ Juhánâs ij innig kuássin peessâm meddâl faŋgâlist. Mottoom ääigi keččin Herodes kodettij suu. ¶ Jis jieŋâ tuáijoo tuu vyelni, roosâ návt: ¶  aikaa 2. USA 7 360 ¶ –~Nuuvt mis lii, na vuoi sodeháá, peŋgiháá, peŋgihâš. ¶ 3. Oppui tärhimus áiccu lii ¶   62 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ Sämitige lekkâmjuhleest Ucjuuvâst ¶ TŠEKKI ¶  purrui   stuárráámus várádâh. ¶ biologia já eennâmtiätu ¶ 3. SÄMIKIEL AARÂHŠODDÂDMIST Kielâ lii ulmuu jurdâččem já vuáruvaikuttâs vuáđu. Kielâ vievâst šadda olmooš tiäđulâžžân alnestis, hämmee jieijâs ibárdâs já savâstâl pirrâsáin. Tain vuovvijn kielâ huksee mii ohtsii maailm já kulttuur. Sämmiliih láá aassâmkuávlustis lamaš luándulávt vuáruvaikuttâsâst jieškote-uv kielâiguin já kulttuurijguin já taan keežild sij láá távjá maaŋgâkielâliih já aneh áárvust šiev kielâtááiđu. Sämikielâ uáivild puoh Suomâst sarnum samikielâid, tave-, aanaar- já nuorttâsämikielâ. Suomâ sämikielah kuleh aalmugijkoskâsâš luokittâllâm (UNESCO Red Book) mield uhkevuálásâš kieláid. Suomâst sarnum aanaar- já nuorttâsämikielâ kuleh tuođâlávt uhkevuálásâš kieláid. Sämikielâ lii valdum ive 2002 EU komissio tuođâlávt uhkevuálásâš kielâi ohjelmân. Sämikielâi váldu-uhke lii tom pirâstittee eenâblohokielâ já kulttuur. Sämikielâi siäilum váátá, et ohtsâškodde lááčá kielâi siäilumân já ovdánmân kelijdeijee iävtuid. Taat váátá puohâi sämikielâi pehti positiivlâš sierânâstooimâid. Kielâi siäilum váátá meiddei ton siärváduv jesânij tiäđulâšvuođâ koccám, mii uáinoo perruu kielâ valjiimist. Algâaalmug kielâi kevttimmáhđulâšvuođâi nanodem puohâin eellim suorgijn lii tehálâš kielâ siäilumân já ovdánmân. Sämikielâlâš peivitipšo tâi kielâpiervâl puáhtá leđe párnáá áinoo sämikielâlâš piirâs. Sämikielâlâš peivitiipšon puáttee párnái sämikielâ haldâšem puáhtá leđe uáli-uv maaŋgâ tääsist. Tavesämikielâlâš peivitipšoost kielâtááiđus peeleest sierâlágán kielâtääsi párnááh sajaduveh siämmáá juávkun. Eromâš hástusin lii-uv tot, maht aarâhšoddâdmist váldojeh vuotân párnáá kielâlâš táárbuh maaŋgâmuđusâš páárnášjuávhust, mast láá sierâlágán uáppeeh já kiäi kielâtááiđu tääsi já torjuu táárbuh muttuusteleh ennuv. Jis kielâ oppâm tuárjumân ij kiddejuu tuárvi huámášume, puáhtá tile jođettiđ sämikielâlâš párnáá kielâ molsomân suomâkielân. Puohâin aarâhšoddâdempalvâlusâin kalga visámittiđ párnáá oovtviärdásâš vuoigâdvuođâ jieijâs kielân já kulttuurân. 3.1. Sämikielâ vuossâmužžân tâi nubben kielân Ucceeblohosajattuv párnáid lii tehálâš jieijâs eenikielâ oppâm lasseen ton siäilum. Eenikielâ lii ulmui čoonâs jieijâs kulttuurân, identiteettân já suuhân. Tast lii merhâšume meiddei tiäđu, jurdâččem já kreatiivlâšvuođâ kielân. Kielâ lii tehálâš puohâin aarâhšoddâdemtooimân. Tot lii vuáruvaikuttâs riäidu já čoovdâ puoh oppâmân. Suomâst láá sämmilâšperruuh, main párnáá vuosâkielân lii sämikielâ, mii lii siämmást meiddei kuohtui vaanhimij eenikielâ já perruu päikkikielâ. Páárnáš uáppá suomâkielâ maŋeláá táválávt škoovlân monâdijn. Aarâhšoddâdmist puáhtá páárnáš ovdediđ já nanodiđ sämikielâ maaŋgâpiälásâš kielâkevttimtilálâšvuođâi pehti. Iänááš sämmilâšpárnááh šaddeh kyevti kielâ já kulttuur perruin. Sij uáppih kyehti- tâi joba kulmâuv kielâ šoddâmis maŋa. Sämikielâlâš aarâhšoddâdmist kuávdášlâš rooli lii párnáá simultaansâš maaŋgâkielâlâšvuođâ já kielâlâš identiteet tuárjumist nuuvt, et páárnáš olá škoovlân monâdijn šiev kielâtááiđu vâi puáhtá uásálistiđ sämikielâlâš máttááttâsân. 3.2. Sämikielâ kielâpiervâlkielân ¶ Sämitigge 2003 ¶ 1) 2) 3) ¶ raavâdpyramidi . Kj. ekologâlâš pyramidi. ¶ sehe rahttât adeliđ kužžâčáittus ¶ Vääččir Mielliluobbâlist maadânuortâs lii Aaslâkkirdemjävri . Tot lii finnim noomâs Panne-Aaslâk (Aslak Panne, 1842 – 1910) mield, mut ij lah tiäđust, maht Aaslâk ličij kirdám. Lii arvâlum, et sun ličij purjâstâm kárbáin, teikkâ sust ličij lamaš nuuvt huáppu, et lâi jottáám penttâ kirden. Tot ij uáivild koŋkreetlávt kirdem, pic lii ettâmvyehi huápust jotemist. ¶ Hoovdah pivdojii koččâmâšluámáttuvâi miäldusist kunnijâttiđ pargeidis vástádâsâi luáttámušlâš ¶ << Alkuun ¶ Printtimnáál luámáttuvah ¶ Saje, kost alogâsääigi palvâlim, ij lamaš kasarmi pic táválâš parakki, mast lâi pivtâskuškimviste. Tobbeen kuškâdii peiviv njuoskâm pihtâsijd. Tobbeen lâi muorâkamina, mast poldii tuulâ miätá iijâ já nuuvtpa tobbeen lâi-uv iho kipinävahtâ. ¶ oornigist. ¶ Tääl lii mielâ nuuvt liävuttem, et halijdiččim olgoenâmáid nuuvt ennuv ko máhđulâš, vissâ mottoom ááigán aassâđ-uv, mut halijdiččim kuittâg vala motomin varriđ maassâd päikkikuávloid Anarân. ¶   KASPER KÁVNÁ SKIPPÁÁR ¶ – Vuárkán ruuŋgon. Mii imâšijd! Máccá-uv lostâruonâs talle kiđđuv tuu ovsijd maasâd, ko tuu uđđâ loostah oppeet iteh? Myerji koijâd jurbâ čolmijdisguin. ¶ Seminaar saavâjođetteijee Aslak Paltto (+358405620354) ¶ 50° ¶ 25.06 . Oovce ääigi Betty ( Elisabeth Lee ), Anssi, Charlie já mun vyeijilijm Ironworldin. Betty valttai muorâid já muoi Charliein finnijn uksârääigi valmâšin tiego koskâpeeivi maŋa, ko algii jotteeđ oppeet čáccáás arveuávtih. Vyeijilijm Pengillyn, mut jo toho monâdijn aalgij fierttiđ. Tuálvuim Betty Pengillyn já vyeijilijm oppeet Ironworldin. Kiergânijm pargeldiđ káttoin vaarâ muáddi tiijme, ko viestârist aalgij pajaniđ tuotâ čapis äijihuáhti. Finnijm uálgispele káttu-uási pelduvváid valmâšin (kuulmâ kooldâ váájuv), ko arvai. Raajâim tyejiniävuidân huápu-huápu já vyeijilijm Pengillyn. Monâdijn kaartâim taggaar äijihšooŋân, magarist jiem lah vala kuássin lámáš. Aldâkkâs njuolgist hiäŋgái ááimust já kuhemus aldâkkâs koskâ lâi enâmustáá vittâ seekunt. ¶ puä33 ¶ Suomâkielâ – Hyi, ubâ táálu háisu! párnááh čuorvuu. ¶ fiskâd ¶ » Tij eppeđ osko, jis eppeđ uáini ¶ – Lii-uvsun piäju tälvivuárhást mihheen purrâmušâid? sun joođhij. ¶ I Otsikko ¶ Nuorâ simpanseh stapârâšeh paijeen kierâduvâst, mut ráváseh mákkojeh vyelioovsijn. Iijân simpanseh rähtih oovsijn pesitááváá kierâdâhkiärdán. Enâmist simpanseh lihâdeh táválávt neljijn ruovjijn. Simpanseh ¶ Já ko moonâim hotellin, mii lâi kááđu nube peln, te tobbeen luhhoost lâi saje niäljásân. Váháš áigáá keččin peesâim hooteelloonjân, já tobbeen Ester-uv koccáástâlâi já čiäruškuođij uđđâsist neelgis. Sunhân ij valagin lamaš olmânáál purâdâm. Viehâ jotelávt sun koozâi-uv purrâmuštaldrikkees kuárusin, mut tast ij innig nuuvt ennuv lamaškin purrâmuš. Esterân puohtui loonjân meiddei umogái seŋgâ, mii lâi nuuvt kieŋŋâl, et jiem jieš olláám ollágin lyeštiđ suu tohon. Luhhoost iššeed lâi váhá kuhheeb ko mun. ¶ Aanaar kieldâkirjerááju, Piiskuntie 4, Ivalo ¶  veik, – Jovnâ, keevâi-uv nuuvt, et sun mađhâšij meddâl nuorâ almain, skipáráin, kiän sun mielâstubbooht halidij... njuškođ riäŋkkunjuškom. ¶ juudalij kunâgâs? ¶ puárree oolâ toorvon! ¶ ko jiem haalijd ruttâhuolâid, sun ¶ – Lii-uv tot nuuvt iimâš talle? Tun lah nuuvt suámálâš! Jis halijdah tuođâi-uv tiettiđ suujâ, te muštâlâm kale mielâstân: Mun poolâm tast, maid mun koolgâm tust jurdâččiđ! Jiem tuostâ innig čokkáđ siämmáá luvâldâhloonjâst tuin! Motomin lah alda, já puáđáh aaibâs liijkás-uv alda tego elleekuuvijn, já motomin vuot halijdah, et lappuuččim tuu aldasijn – aaibâs tego liččim tuu vajalâš. Kuábbáá tun jiešalnees halijdah? ¶ iäccá kuittâg enâmijdis. ¶ – Láá kale lamaš tagareh koškáduvah-uv, et ij liččii ollágin vuosmuš iimâš, jis taggaar love ij taan ive ubâ finniiččiigin. ¶ * Kálvudâh: čuákkimpeevdih já čuákkimstoovlih 10 ulmui. ¶ Ko bussi poođij, tot lâi aaibâs tievâ iäge tobbeen oinum kosten rijjâ čokkámsajeh. Tot lâi kale uáli jo iimâš, ko bussi lâi näävt mannjeed aaibâs tievâ. Ánná paasij čuážžuđ. Buusistkin iä lamaš uápisulmuuh. Ánná tollij lavhâstis kiddâ ko poolâi, et kiinii tom vala suáládičij. ¶ 7 lk – luvâttâh ¶ sämityeji,-tyeje = saamenkäsityö ¶ Myerji kiäččá jurbâ čolmijdiskuin. Ákku lii motomin mainâstâm Hirškiikân já Muárján vuáŋŋáást, tondiet ete párnáákyevtis iävá monâččii ohtuu jäävri oolâ. Ááhu mainâsijn vuáŋŋâš áásá jieŋâlâsâst jäävri ponneest já váldá párnáid jieijâs väldikoodán, jis sij maneh lovettáá jäävri oolâ. ¶ 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶ ”Tun lah iäskán kaandâš. Jieh tun suin kale piergii tuárumist,” Saul västidij. ¶ Viggâmušah pyerediđ sämmilij sajattuv láá luptim meid eres aalmug haaluid peessâđ luuhâmnáál sämmilâžžân poolitlâš uáivilij, jieijâs vuáttámuš, aassâmsaje tâi tovlái madârvaanhimij vuáđuld. Alemuu haldâttâhrievti čuávduseh moonnâm keesi sämitige vaaljâluvâttâlmân ucâlum ulmui väidimijn láá lekkâm taam savâstâllâm. Sämmilijn lii stuárráámus máhđulâšvuotâ uážžuđ sämikulttuur turviđ puáttee suhâpuolváid haldâttâsohjelm olášume mield. Mut siämmáá-áigásávt sämikulttuur puátteevuođâ áštá sämitige já sämikulttuur suddâlume syemmilâškulttuurân jis sämmilâšvuođâst šodâččij puohâi lappilij vuoigâdvuotâ nuuvt, et ulmuin ij liččii rievtis ohtâvuotâ sämikulttuurân já sämikielân. ¶ Koččomtilálâšvuođâst meriduvvoo: ¶  teikâ Immeel cokkiittij äijihtäävgi čuovvâđ já lopedij, et čäcitulve ij šodâččii innig kuássin. ¶  Tot NRK Sámi radio - párnái TV ¶ c. čuákkipaaihijd ¶ Pertti Heikkuri, Klemetti Näkkäläjärvi já Nilla Tapiola Alpensia konferenskuávdáást. ¶ Olgon lâi joskâm myettimist, ko Ánná já Heikkâ moonáin olgos. Mánudâš oroi čuovâmin čuuvtij kirkkádubbooht ko táválávt. ¶ luholii kávnus áánsust uáinimnáál Siijdâst 1.4.1998 lehâstum čáitálmâsâst. Nuorttâlâšâi ¶ ČOOVDÂNOMMÂDÂH ¶  jiem Njaalgâ kákku ¶ Piejâ~ saaltijd 1,5 mälipastem. ¶ Lah-uv kuullâm kisäkiälu čuojâmin kiedist? ¶ Viibuštuoddâreh = Viipustunturit ¶ Riissuvrâmsuohâd ¶ 3. Suogârdâl suujâid, mane puoh tansanialiih ¶ 162A Ele sierâd jieŋâčuorgiittuv alda. Uusi kuva: 162A_Jäiden lähtö ¶ Immeel táttu 1-5, 9-11, 13, 14, 17, 23, 25, 27, 28, 30, 33, 42 ¶ tooškâs = kiinteä 129 ¶ – Muštám kale tom reeisu. Iđedist lâi kuálkki já jalâhis šoŋŋâ, mutâ ehidispeeivi aalman pajanii piegâkoozah já piegâškuođij. Jáávrán šoddii ollâ pááruh. Käärbis stáávrui nuuvt, ete eiduttâlde puovtim kuohâđ viermijd, äijih muštá. ¶ Vaarâ äštidijn tot paattâr-uv mielâstubbooht puohčâlmáin. Puohčâmáin tot meiddei hááhá ravâdis čuággumáin čuhâlis njunijnis uccâkuáláid, čäcitiivrijd já skuápuid. ¶ jee miirhah láá kiäppánâm meerâst. ¶ – Mut lii onne paahâs! Ij vaijaam huksimsaajeestkin ennuu porgâđ! pahudistij Juhháán eemeedsis siisâ puáđidijnis já nuolâi vala majemuu-uv T-pääiđis. ¶ Čohčuv ovdil talvâm eennâm lii tevkkâd. Tot ij spejâlist ennust ollágin čuovâ pic njama tom olssis masa ollásávt. Tane čohčâiijah láá uáli sevŋâdeh. Autoinvyeijeeh uáinih tevkis pihtâsijguin jottee ulmuu hyeneeht, jis sun ij keevti širottâs. ¶ Puhelin huuihij nube peln viehâ kuhháá, já viijmâg Kaari västidij. ¶ Luuk. 23:39 ¶ 4. ¶ Sämitigge 2006 ¶ Toutain ¶ 1. Čääli ááicâi noomâid já keksii ovdâmeerhâid ¶ b) Muštâl jieškote-uv ááicu merhâšume kuálán. ¶ 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶ 64. Punjijdem ááimust já saaŋaaš liškeest 208 ¶ tileárvu ¶ Vijđodâh: 301 300 km 2 ¶ SÄÄMI MAINÂSÄRBIVYEHI JÁ LUÁNDU UÁPISIN ¶ Paaccâhčä äšni ¶ Ijâttes ijjâ algâaalmugij muusiktábáhtus uárnejuvvoo Anarist porgemáánust. Ton ubâ ohjelm lii almostittum. Ohjelm lii oppeet maaŋgâpiälásâš já tot puáhtá oovdân eromâšávt nuorttâlâš já anarâš muusik- já tanssâärbivyevi. Tábáhtus váldulávdástellee lii maailm tobdosumos sämmilâžžân kočodum Mari Boine juávhoinis. ¶ 2. Armillaria cepistipes – Nuijamesisieni – Šluubbukmietâkuobâr U ¶ TASTMAŊA AVŽUUM TAID ÁÁRVUSTOONNUM MIELDIORROID, KIÄIN LII MUŠTOTTEM MUU NÁGUSKIRJE VUÁSTÁ, TÁTTUĐ SAHÂVUÁRU HIÄRRÁ KUSTOSIST. ¶ Tavesämikielâ ohtâlâš tave-eennâmlâš ortografia ađai čäällimvyehi tuhhiittui ive 1978. Ton rääjist tavesämikielâlâš kirjálâšvuotâ lii almostittum eenâb ko ovdebijn ihečuođijn ohtsis já tot lii juksâm ovdiist vijđásubboid lohheepirrâduvâid. ¶ Taaidâtábáhtusâst väljejuvvojeh säminuorâi ovdâsteijeeh Nuorâ Kulttuur SOUNDS –tábáhtusân, mii tuálloo Tuurkust 25.– 27.05.2012. ¶ Mun lijjim lamaš jo kuhebiššáá ton uáivilist já lijjim jo vaalmâš vyelgiđ maassâd pááikán, ko jo kerd täst tággáár váiváás mätki lâi šoddâmin. ¶ 0,5 litter čääci ¶ s. 119 ¶ 5. Pirâstit rievtis molsâiävtu. ¶ Mut nissoon västidij: ”Must ij lah leibi, tuše váhá jáávuh ruhhoost já oljokuáškánjâs puttâlist. Mun lam nuurrâm tääbbin riisijd, já tääl moonâm pááikán liäibuđ tom, mii lii pááccám, olssân já kandâsân. Muoi porreen tom, já talle lii puoh nuuhâm já muoi jämmeen.” ¶ Ankara ¶ Omin sanoin © Kotimaisten kielten tutkimuskeskus 2009 nube kielâst. Kielâtipšoo tivo feeilâid ääigis, mut motomin kuittâg sáttá leđe aggâ noormâi täärhistmân. Halijdâm pyehtiđ taam siämmáá uáinu oovdân lohhei-uv, já tondiet kiävtám artikkâl loopâst talsuunálásâš (taalsâ : talsuu ´pakina´) muštâleijee stiijlâ. ¶ 2.5. Iisakki Mattusist almostui i. 1996 muštâluskirje " Eellimpäälgis" , mast láá nooveelvuáhásiih mainâseh čällee eellim ääigist. ¶ – Tággáár! Káijá čokkij kissáid kyevti liäján. – Nubbe čuurâ lii muu já nubbe tuu. Talle sun stelliistâlâi jieijâs kissáid sahis čurrun vielgis peevdi oolâ. – Keejâ tääl! Piäijoon taid canccođ kištoi. ¶ Monni hommái čapis tavlu já liituid, já mottoomlágán máttáátteijeepeevdi-uv sun huksij puáris loováin. Suáittimkiälu-uv sun hommái já kárttásuábi, já lyenilite vuáđust kavnui luonij vyelni uccâ cuovkkanâm eennâmpállu. Puoh majemustáá sun táátui muáddi vieres kisá pajedid tievâ čäcišaavâ kiällár lunká oovdân tast maŋâ ko Piäkká lii puáttám siisâ já škovlatijme lii álgám. ¶ G Marasmius – Nahikkaat – Čevđâstuvah U ¶ » ¶ Sämitige čuákkim pištij vuossaargâ koskâiijâ räi. Lahâčällee valjim lasseen meridij čuákkim tááláá vaaljâpaje toimâohjelmâst, ekonomiavuáváámist já tuhhiittij moonnâm ive ruttâtuálulopâttem. Eres ääših sirdojuvvii puátteid čuákkimáid. ¶ Ton peeivi rääjist Taavvid lâi ovttuu Saul palaccist. ¶ Vuálá 18-ihásiih uážžuh kuálástiđ mátuvuoggáin, jieŋâalnuággumáin já šlivgomuštuin nuuvtá masa ubâ Suomâst. Moonâba tun-uv keessiv kyelipiivdon. ¶ Säminuorah já kielâoovtâstpargo uáinusist ¶ OA algâaalmugraportistee ¶ dynaamisávt/funktionaallávt siämmáá náálá ko KR92. ¶  leđe – Puáđi, vyelgi huápust fáárun. ¶ sijđoh: 203 ¶ Hooteel Aanaar ¶ Eennâmkoddekyeleh ¶ Poccuin láá meerhah peeljijn. Ulmuuh läävejeh koijâdiđ, ete mon ennuv tust láá poccuuh? Toos puáhtá västidiđ veikkâ ete jeegi tievâ teikkâ mii mielân puátá. Must láá vissâ käävci poccud teikkâ kyehti poccuu. Jis láá kyehtičyeđe poccud te toin láá jo neljičyeđe čuárvid já käävcičyeđe jyelgid. ¶ Tobdos tiivreh maailmist láá paijeel 1~000~000 šlaaijâd, já tot lii eenâb ko peeli maailm puoh tobdos iäláánšlaajâin. Lii arvâlum et vala tubdâhánnáá tivrešlaajah liččii čuuvtij eenâb, et táálái ellee šlaajâi ubâlâšmeeri sátáččij leđe jobá kuuđâst love miljovnân. Nuuvt kirdee tiivreh ko stuorrâ uási suájáttes-uv tiivrijn kuleh lođâsjuálgásij ( Arthropoda ) váldujuávkun. Suomâst láá kavnum ive 2007 räi suullân 21~000 tivrešlaaijâd, main vittâ stuárráámus lahko láá: ¶ Ko mij keččâp maidnii čuásáttuvâid, te kuábáš-uv ¶ 3. Pispekode já servikode tääsist kolgâččij smiettâđ nuorâpargo ovdedem. Nuorâ nuorttâsämmilijn kolgâččij ravkkâđ mielâkiddiivâšvuođâ kirholij aašij kuáttá já šoddâdiđ kirho pargeid nuorttâsämmilij jieijâs juávhust. ¶ 23.40 Mun já Ečan čokkájeen ollâ äidi tyehin piäldu kuorâst já Ečan koijâd, halijdâm-uvks mun naaijâđ suin. ¶ – Vuoi tuántá pääđih!, sun pallâguát já kiäččá palosiähá tobdoigijn pirrâsis. Sun tobdá, maht váimu njuško raddeest tego tot ličij tobbeen olgos viggâmin. ¶ Päiskiluohtnjargâ HA Päiskiluohtâ N. ¶  pargotteemmin. ¶ Viste lâi meiddei nuuvt assaas koovjâ vyelni, et tom koolgâi vistig čurgiđ ovdilgo tobbeen puovtij asâškyettiđ. Ánná imâštâlâi, maggaar olmooš tääbbin lâi aassâm já mon kuhháá viste lâi lamaš čurgiihánnáá, ko tast lâi šoddâm tággáár tuolvâ puvre. Ton lasseen siste lâi tubbááksuovâ haajâ, mii ij orroom vyelgimin mahten. Lättest lijjii tievâ kuorriihánnáá kunnâkoopah, já ohtsii kievkkânist uáinojii tuolvâ liteh peevdij alne stuorrâ leeijin. Čurgim ij orroom kulâmin kiässán. ¶ –~Puáđi miiguin tavas, suddâd tuálu enâmist já jieŋâid jaavrijn, tyebbin taveláá aibâšeh tuu. ¶ Lijjim kuullâm česistân Uccpárnáá Issáást, kote lâi spesiaalalmai ryevdipiivdost, et ruovdijd kolgâččij vuoidâđ pecikassijn, amas riemnjis apseđ ulmuu haajâ. Nuuvtpa eellim morâstáást loggomin mottoom peesist pecikääsi, moin vuoidim ađai ruvvejim ruovdijd kistâkieđâst tiäđust-uv, jeđe ko te lijjii munnuu mielâst tarbâšân pyereest ruvvejum, te kiddejim taid stuorrâsiähá kooldân kettigijguin kiddâ, tolvum keđgipiällás, jeđe kieldim taid toho kistâkieđâst tiäđust-uv. Muottuid vala koiviistim keppisávt toi oolâ tađe várás muorâst rahtum muotâkuáivoin já moonnim siisâ. Fakšuustellim algâiijâ, mut riemjis ij puáttám, te nohádim. ¶ Kilbišjäävri škovlâ: Aslak Kalttopää (tavesämikielâ) ¶ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ¶ ● lostâvyevdi ● ¶ siergijd < siergi = särkiä < särki 168 ¶ Kandâ čokkái restháá vyelni korrâ šolkkâmuottuu alne, čiärui surgâdávt pelikoške spääilih čuámáttâs soolâst. Ton tove koškepiärgusuolâ kavnâttâđâi. Tast maŋa iä lam kaandâh innig ruástileh moonnâđ koškepiärguid tuápánjistiđ. ¶ olgospyehtim rajusti tuuli lii jurgâlum piegâi korrâsávt (spiekâstem nr 2) ađai ¶ jurgâlâm: Matti Morottaja ¶ – timmâ roppâ ¶ Luuk. 24:44 x ¶ – Jyelgi! Nabai taat? ¶ Vajoiditmân valdum ulmuu pargotooimâ orniimist västid ain kieldâ. Tom puáhtá olášutteđ ¶ Tun lah jämimist pajanâm. Oro mii koskâvuođâst. ¶ Outi Portti (anâraškielâ) ¶ mut puoh ij lamaš vala vaalmâš. ¶ káártá. ¶ Kirkkohiärrá Skopets osko, et nuorttâsämikielâ já kulttuur siäiluv puáttee suhâpuolváid – nuorttâsämmiliih láá čoođâg lamaš uáli čeepih, kielâliih já sävris cevzeeh. Nuorttâsämmiliih äässih tääl pirrâ Suomâ, já maaŋgah sist láá pyereest škuávlejum. ¶ Nommâkištoin uccui säämi kulttuurkuávdážân uánihis, pehtilis, mielânpäccee já iäráneijee sämikielâlâš noomâ, mii kovvee kulttuurkuávdáá kulttuurlâš ulme já merhâšume, säämi jiešnálásâšvuođâ, vijđes já maaŋgâpiälásâš tooimâ sehe ton arkkitehtuurlâš hämikielâ. ¶ 47. Tääl hárjuttâlloo vuosâiše 150 ¶ Tääl Jeesus lâi muštâlâm, mii tábáhtuuččij. Máttááttâspárnááh iä liijká iberdâm, maid sun uáivildij. ¶ Säämi haldâsemkuávluh ¶ Nikula Kaisu ¶ 3. Kristiina (Tiina) Aikio ¶ Riämnjá válduivne lii ruškis-ruopsâd, jyelgih iänááš čappâdeh já seibikeeči vielgâd, mut aaibâs kildeečapis iivneh, sehe ruopsis-čapis iivneh še tiättojeh. Tágáreh čapisriämnjáh já ristâriämnjáh láá härvinâsah já talle ko riänmjá čeevđist lâi vala árvu, tain ovdilmainâšum iivnijn maksui uáli ennuu čevđimarkkânijn. Riemnjis lii ohtân seibijnis 90 seentist 140 seentin kukke, mast seeibi uási lii 40 %:d já tiäddá 5 – 8 kiilud. Tot puátá suhâjuátkimahan jo ive puárisin, mut čivgá tolemustáá kyevti ihásâžžân. ¶ Aanaar siijdâst orroo sämikulttuurkuávdáš Sajos västid tááláá kulttuurmađhâšeijee, nk. tááláá humanist hástusân peessâđ jieš uásálistiđ feerim pyevtitmân, leđe feerim kuávdáást. Suu táárbuid jurdâčen lii rahtum Saijoos pargopáájáhammiittâs. Puáttee keesi Sajosist olášuttojeh ärbivuáválij já váhá táálái-uv säämi tuojij pargopáájáid, main ärbivuovijn kiddiistum mađhâšeijeeh peesih jieš rähtiđ säämi tuojijd mätkimušton. ¶ – Tun tot lah čeppi! Mutâ tääl jiem šât vaje. Must lii kuhes mätki pááikán... Pääsi tiervân! Puppâ jorgeet pááikán kuáđi kuuvl. ¶   Astoääigi sun jotá luándust mecci- já kyelipiivdost. ¶ merâtäsni meritähti ¶ Ucjuv škovlâ: Hánsa Korpi (tavesämikielâ) ¶ puáluvárutteijee 128 ¶ Kulttuurkuávdáá huksit já oomâst Seenaat-kiddoduvah já ton bruttovijđodâh lii suullân 4 800 m². Huksimhaavâ budjet lii suullân 12 miljovn eurod, mast EU-ruttâdem uási lii 5 miljovn eurod. Kulttuurkuávdáá huksim álgá kiđđuv 2010 já tot kolgâččij valmâštuđ ive 2012 aalgâ räi. ¶  än Ličij tuođâi fiijnâ mättiđ kielâ pyerebeht-uv já muu váhá vääivid, et kielâ iä sárnum mii pääihist, ko lijjim ucce. Lam motomijd keerdijd algâttâm škovlâääigi sämikielâ tiijmijd, mut kielâ oppâm ij lah luhostum vuárdámušâi mield. Ovdâmerkkân luvâttuvâst máttááttâs uárnejui káidusmáttááttâssân televisio pehti, já tom lâi väädis čuávvuđ, ko ohtâvuotâ potkânâdâi ubâ ääigi. Nuorttâsämikielâ tiijmijn lii kuittâg lamaš tommittáá ävkki, et oskomield uássin toi keežild must lii lamaš älkkep oppâđ ruošâkielâ, mii lii mii škoovlâst págulâš kielâoppâ aainâs motomij kuursâi verd. Nuorttâsämikielâst já ruošâkielâst ko láá mottoom verd tuođâi siämmáásullâsiih säänih, já motomeh pustaveh. Ryešilijd pustávijd oppim-uv tuše muádi tiijmest. ¶ Tekstâ já kove: Milla Elmiina Pulska ¶ stuorrâviettuu lapasotka ¶ Aanaarjävri lii lamaš ulmui tááhustmerhâšittee kuávlu ovdâhistorjá rääjist. Aassâm pasâttâsah láá kavnum joba 9000ive tyehin. Puárásumos sämmilii aassâm lii tiäđui mield lamaš Aanaar kuávlustjo aldasááid 4000 ihheed tassaaš. Juvduuvandârdemkuávlust Uáđđivei riddoost láá lamaš tovlááh anarâšâitälvisiijdah 1400- já 1500-lovvoin. Tovláá sämisiijdâoornig ääigi sämmiliihassii taalvijd ohtsijn tälvisoojijn já värrejii kiäsán peerâkudij mieldkesikieddiijdsis. ¶ Lii ohtâ čäšnilodde, mon tyebbin Maadâ-Suomâst láá maŋgii sehhim peggee vielgisselgičáášnân. Tothan lii vaarâst lappuđ Suomâst alfáárug. Toh láá tontiet sehhim, ko vielgisselgičääšnist lii selgi tievst noomâs-uv peeleest vielgâd ja taan nube loddeest meid lii seelgipaajaaš vielgâd. Taat lodde lii čäšni, pohjantikka Suomâkielân. Tast láá kuittâg čielgâ iäruh vielgisselgičääšni iähtun já puoh stuárráámus iäru lii eidu tot vielgâdâs tobbeen seelgist. Vielgisselgičääšnist vielgâdâs potkân ärdei puotâ, mutâ čääšnist lii seelgipaajaaš olesvielgâd niskeest pottušmadduu räi. Lode lii mudoi-uv älkkee iäruttiđ eres čaašnijn tanen, ko tast ij kavnuu ruopsâd koggoon, nuuvt ko eres čaašnijn kávnoo. Jyehi áinost eres čääšnist lii jo-uv uáivipaajaš, niske, teikkâ pottušvualááš ruopsâd. Na kalhân čääšnist-uv kávnoo ohtâ čerrâdis ivne já tot lii ruánáá. Taat ruánáátiälkku lii orráás uáivipajaažiist. ¶ Vuossmuu keerdi uásálistim rajij paijeel ollee puásuiviežžâmân ive 1961, ko Mudusjäävri palgâsist lijjii moonnâm 50 puásujid Taažâbel. Eelijm pygálusâst Uunjaargâ kieldâ Tiergituoddârist, njuárustâlâim poccuidân kiddâ, mut ep uážžum pyehtiđ taid Suomân, pic kaartâim vyebdiđ ubâ čurruu tažžáid já maccâđ ”ruttâhivvâduvváin” maasâd. Ušom ohtâ puásui paasij njuovâhánnáá já tot lâi Mattii Aanti (Johan Antti Maatikandâ Morottaja, 1891 – 1965) lojes ergi. Nube puásuiviežžâmân uásálistim 12 ihheed maŋeláá suoppâinttáá já poccuittáá. Tergâdumoseh tiiŋgah maid tarbâšim ton hommáást lijjii sárnumradio já sähköttemradio. Ton puásuiviežžâmist poccuuh kale puáhtojii ellen nube riijkâst Suomân, mut toid keevâi siämmáá hyeneeht, ko ovdebáá-uv puásuiviežžâmist-uv. Toh njuávvojii. ¶ Maŋeláá lâi uápis seggim mijjân peelgis merkkân tast et taah “sáŋgáreh” láin šoddâm kiddâ já milisij haaldun. Almain lâi kulloo taggaar taktiik, et jis turisteh riemmih kavpâšiđ siiguin, te toh čovádeh “äššigâšâs” ruttâpuursâ, tâi tyehinkulij volliitteh maŋgâ almaa já rievedeh suu. Tággáár operaatio várás lii almain táválávt ain auto vyerdimin togo aldasijn vâi peessih jotelávt patârâsân. Kävppialmaakyevtis láin kale viehâ pyereest valjim kavpâšemsaajees ađai ko mij kuáhtáim sunnuu, te haammânverejâš ij vala oinum, ko tot lâi ton tiäváá tyehin. ¶ Mut mii hyenes lukko lâi tot, et taat-uv juná lâi tot pegâlmâs belgialâš “boemmeltrein” , mielkkijuná, mii ooroost aaibâs jyehi áinoo mielkkiruugâ puotâ. Já sajattuvah lijjii lovmat - aaibâs jo uánihis määđhist, veik Brysselân ij kuhes mätki lamaškin. ¶ Pargopitáh ¶ aaihâ tyehin mun uáinám ollâ, puáris kuuđhâmievtâ. Miinii elleid lii kuáivum eennâm ton pirrâ. Talle huámmášâm kuobžâ stuorrâ myerjipooškâ-uv. Tot lii puurrâm soorijd-uv ovdil tälvinahârijd. Váázám aldeláá já huámášâm, ete kuuđhâmievtâ nubebeln lii vuovdâ, mii mana ton vuálá. Ervidâm, ete tot lii kuobžâ piäju. Kuobžah kuáivuh motomin piäjus stuorrâ, puáris kuuđhâmievtâ vuálá. Jiem moonâ innig aldeláá piäju. Puárásub kuobžâ sáttá leđe jo uáđimin piäjust, jiemge haalijd cuvnâđ tom. Puáris kuobžâ nohháád maŋgii loostâi vuálá. ¶ Keejâ uánihisvideo sämimáccuhân kárvudâtmist. ¶ b. jis kiergânâh luuhâđ hitásávt kyehtnubálohán? ¶ Viäruperreeh lijjii käldei mieldi pegâlmâs sundeeh. Sij ožžuu jo 1300-lovvoost Ruotâ kunâgâsâst kävppitooimâ nanodem sämmilijgijn. Sij puhhiidâttii Finnmark ridoi räi, kost sij vattii viäru kunâgâs peeleest. 1600-lovo kuábbáá-uv pelni Ruotâ kunâgâs vijđedij toimâvääldis Finnmaarkist já mainâsij mieldi taah sundeeh toimii äŋgiris viärunorren puohâin Tave-Taažâ vuonâin, kost peri kávnojii nuuvtkočodum sämmilâš markkânsajeh, nuuvt tegu Ofoten, Kvenangen, Tivtâsvuonâ (Tysfjorden), Alattiäju (Alta), Liävnjávuonâ (Laksefjord), Tiänuvuonâ (Tanafjord) já Varjâvuonâ (Varangerfjord). ¶ Nuuvt eeči iätá. ¶ Muorâkeesitmij já “kärbismoottor” keččâlâdmij maŋa “vyejestáim” viljâinân maasâd Saarelân já vyejestem piištij ucemustáá kulmâ tiijme. Saarelist lâi ennuv porgâmâš, ereslasseen muoi Matti-veerdijn eelijm tiäđust-uv tiddepiivdost. Kiävunjäälmist já Čärsijuvnjäälmist muoi távjá uágustáim, ko tidde toppij tain viehâ pyereest já lappâdvyejedijn uágustáim še Kesisaipovveest, Áddáápovveest já Vuojâttâllâmpovveest, mut Puáđupovveest já Räsijuvpovveest iän kuássin uágustâm. Matti lâi tom mielâst, et Puáđupove vyelni tidde lâi uáli läški toppiđ já Räsijuvpohegis lâi liijkás jieŋŋâl já tast lâi liijkás hiäjus virde, et luosah vuoijii njuolgist ton pajas ooroosthánnáá. Munnuu puoh pyeremus tiddepivdemsaje lâi kuittâg Čärsijuvkorže vuálááš, mast vissásávt kuudij tide, maŋgâ-uv - táválávt maaŋgâid luuvijd - jis Sujala ij lamaš kiergânâm kuorriđ tom. Nuuvtko lam ovdeláá-uv mainâšâm, te Sujalast já Matti-veerdist lâi mottoomlágán kišto tast, et kuábáš kiergân vistig viermijnis korže vuálá, te uážžu tiidijd. Aašij tuávváid jiem šoddâm tiettiđ tärkkilubbooht, mut ama saarellijn já Sujalast lâi vissâ-uv mottoomlágán vižže kevttimvuoigâdvuođâin nomâlâsân Čärsijuvkorže háárán, ko kuohtuin lâi aainâs tupe Kiävunjäälmi kiedist. ¶ 2. Keväjärvi lii täst anarâškielân Kiäváájävri, mut lii-uv tot nommâ tuođâi kevttum? Kávnoo-uv kosten ton kevttimist vises tiätu? Kiävááš lii koddeáldu já ton genetiivhäämi lii kiäváá. Ilmari Mattus päikkinommâkirjeest ton pääihi nommâ ij lah ettum aaibâs vises tiättun. Já jis mun vuoigist mušteem, te taan noomâ lam mun arvâlâm Ilmarân máhđulâš čielgiittâssân Keväjáávrán. Jispa tot lii-uv lamaš *Kiđđâjävri, já te lii jurgâlum suomâkielân. Kevät lii taan kuávlu (puáris) suomâkielâst kevä . ¶ 77. ¶ Sajasâšvuotâ álgá 1.7.2015 já pištá 7.8.2015 räi. Pargo miänástuvvee tipšom išedeh lájádâshuolâtteijee tuđhos tâi västideijee já kelijdeijee hárjánem uđđâáigásij almos viistij čurgiimist, sehe šiev vuáruvaikuttâstááiđuh já njyebžilis pargohaldâšem. Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi VII/VI mield, vuáđupälkki 1 489,69 eurod/mp, mon lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem miäldásiih hárjánemlaseh. ¶ Stivrâ tuhhiittij ciälkkámuš haldâttâs oovdânpyehtimhammiittâsâst sosiaalhuolâttâslaahân. Lavváin asâtteh sosiaalhuolâttâs äššigâsâi vuoigâdvuođâin já stivrejeh palvâlusâi ornim. Sämitigge lii adelâm ciälkkámušâid laavâ valmâštâllee pargojuávhu raportijn, mutâ oovtâgin sämitige toohâm iävtuttâs iä lah váldám vuotân haldâttâs oovdânpyehtimhammiittâsâst, mon sämitigge ana vaidâlitten. Sämitigge iävtuttij ete lahâiävtuttâsâst uárnejeh sämitiggelaavâ 9 § miäldásijd ráđádâlmijd. Sämitigge kiddij ciälkkámušâstis huámmášume toos, ete sämmilij kielâlijd vuoigâdvuođâid kalgeh turviđ laavâst sehe sämmilij kulttuurlijd já kielâlijd sierânâstáárbuid kalgeh väldiđ vuotân palvâlusâin. Sämitigge meid iävtuttij, ete talle ko rähtih sämikuávlu sosiaalhuolâttâs ornimvuáváámijd, kalgeh kuullâđ Sämitige. ¶ – Kalhân muoi mielhi juhheen. Muoi viežžeen mielhi vyevdist ässee kussâstáálu tuállest. Kussâstáálust láá kyehti kuusâ já sun pača kuusâid jyehi peeivi. Muoi-uv láán Muorjijn máttááttâllâm kuusâid paččeeđ, Hirškikkâ iätá. ¶ 08.06.1996 . Koccáim tiego käävci suulâin já iiđeedpuurrâm maŋa vyeijilijm viestârân. Arden vuojij, Gladys čokkái paaldâst já muoi Anssijn monnjâpeeŋkâst. Peivi lâi paahâs nuuvt et kaartâi algâmääđhist lekkâđ auto laasâid. Vuossâmužžân eelijm smaavâ kaavpugáást, mon nommâ lâi Ely . Tobbeen lâi International Wolf Center -nommâsâš kärdi, mii čielgij viehâ vuáđulávt kuumpi eellim pirrâ já loopâst peesâim uáiniđ vala ellee kuumpijd-uv assaas laasâ čoođâ. Eelijm vala puurâdmin taggaar raavâdviäsust, mon nommâ lâi Moose Chokolad . Purrâmâš lâi váháš oomâs, mut aaibâs tohálâš. ¶ Pelipyehč ee lii čäcilodde, mii ocá purrâmâšâs čäsuáivist tâi oŋâttušmáin cuávis riddočääsist poonán nuuvt, et tuše poođâš já jyelgih uáinojeh čäsuáivist. ¶ sun puátá itten tiervâttiđ ¶ – Lii-uvkâs vises, et toh koččii eidu táágubeht? ¶ ”Tun porgih tom, Dumbo! Tun lah miänástus. Tuođâlâš täsni!” ¶ Origamimiäštár ¶ Oppeet vuojijm ucánjihhii puástud mottoom luodd´iärust, mut love suulâin ehidist pyevtittijm kuittâg Pengillyn. Lâi jo aaibâs sevŋâd nuuvt, et nohádijm tállân. ¶ 3 a. Maht kočodeh haavvâr liäđđus? ¶ Säämi immateriaallii kulttuuräärbi suojâlem Suomâst ¶ Ko lijjim viijmâg finnim tarbâšân puurrâđ meinikááhu, sehe lieggânâm jieš-uv tommittáá, et ij lamaš innig koolmâs, te vuolgijm Tilkkuin olgos säpligpiivdon. Tilkku oopsij tállân säplig mottoom keđgileejeest tuve taavaabeln já algijm polttođ keeđgijd, et kavnâččáim tom saallâs. Na miiba tast. Säplig ko viigâi ruotâstiđ patârâsân, te Tilkku rohhááttij já capcij tom panijdis kooskân já nuuv láin finnim vuossâmuu ohtsii saallâs onnáápiäivân. Tiilkust lâi vyehin, et tot puurâi ain säplig ko finnij tom kiddâ, mut taantovváá tot kuođij tom toos enâmân, lâš-uv lamaš liijkás kalas. Siämmást, ko Tilkku kaavnâi nube säplig haajâ já aalgij kuovzâđ keđgiliäjá paaldâst, te must aalgij ucánjáhháá moivârdiđ čuávjist. Moonnim kuittâg Tiilku iššeen keeđgijd polttođ já kavnáim-uv tom säplig já Tilkku vuod käskistij tom jaamâs. Talle must tubdui, et tääl puátá vuovsânâs já nuuvt kaččim tupeseeini paaldân, et kihheen ij uáináččii, čibostim neeljikuántân já vyevsiškuottim. Tobbeen pottii olgos puoh meinikááhuh já sukkâráin siävuttum mielhih já sattiiba puáttiđ meiddei toh iiđeedpiävááh sávjááh-uv, tâi makaroonmääli, maid lijjim asuntolast purâstâm. ¶ Raporteh ¶ máttáátteijee tutkos lijjii čođâldittám 3 (sämikielâ, matematiik já biologia amnâsmáttáátteijeeh). ¶ Almottâttâm Säminuorâi taaidâtábátusân, mii uárnejuvvoo Vuáčust njuhčâmáánu 26. peeivi, lii álgám. Tábáhtus teeman lii teatter já uánihiselleekove. Almottâttâm teatterkištodmân nohá 2.3. já elleekovefestivaalân 13.3. Tärhibeh tiäđuh almottâtmist täst: ¶ 252 ¶ – Ueber den Enare-Lappischen Dialekt . Elias Lönnrot kirje, teikkâ artikkel, mii lii avvees peeleest puárásumos. Tot lii almostum ive 1854 já čaallum saksa kielân, veikkâ tast lii-uv anarâškielâ viehâ ennuu, tegu veerbâi já nominij sujâttem, ceelhâráhtusoppâ já sänilisto. Kirje lii almostum 4. uássin rááiđust Acta Societatis Scientiarum Fennicae . ¶ cuozzâ, cuozâ = kalvo, kesi ¶ merkkejum suomâkielâsâš ive 1992 Ráámmát jurgâlemvastuuh já toi vuáđuld jurgâlum ¶  OM, UM, OKM, MMM, YM, Sämitigge ¶ 1) Pargohárjuttâllâm anarâškielâlâš pargosaajeest 5 oč ¶ 3 dl smiäruheh ¶ Torskelyeleh ¶ Čäcituáluproojeekt meerhâš ovdâmerkkân šalde, puáđu, čäcipoccee já kaabel huksim čácádâhân, čäcivyeimi ävkkin anneem, čácáduv heiviittâllâm sehe čääsi väldim. ¶ - Tot lii tuotâ, kullui Wieseh jienâ oppeet. - Taan maailmist toh iä lah nuuvt uccáá ko ulmuimaailmist. ¶ lâahasáid já nube tääsi uáppeid. Kun peivitipšo já máttááttâstooimâ ulmuuh kepiduvvojeh oles ¶ Uáivikaavpug: Bissau ¶ 4. Oovtviärdásâšvuođâlaavâ já säämi kielâlaavâ máhđulâžžân toohâm positiivlâš sierâ ¶ d) visásmit, ete päikkiviehâvääldi uhren leijee säminisonijn lii peessâm torvopaaihijd já palvâlussáid, moh västideh sii táárbuid ¶ lyeddejum (luoddiistâh) = halki ¶ 1. Sáárgu vihkosâd škoovlâd vuáđusárgus já merkkii toos luokkad piäluštâttâmkiäinu. ¶ 3. Mii lii Kooraan já maid ravvuid tot addel? ¶  infinitiiv ruopsisapila 32 ¶  Uálgiceelhâ : Lii a. Mii šadolâšvuođâkuávluid Island lii? ¶ Kárttá muštâl maaŋgâlágánijd aašijd ¶ kuvvim: Jorma Happonen ¶ nubástittum nuuvt, et te siitä saajeest lii pieijum tast tij (spiekâstemjuávkku nr 2), tastko ¶ 67A ¶ 2. a) Kuás luosâčiivgah kočâtteh korâidis? ¶ Forgâ Jeesus lâi valjim kyehtnubáloh máttááttâspárnážid. Simmáán, kiäs Jeesus adelij noomâ Piättâr, já Andârâs, Jáákup já Juhánâs, Filip já Matteus, Tyemes, Bartolomeus, Jáákup Alfeus kandâ, Simmáán, Taddeus já Juudas Iskariot. Jeesusist lijjii kale meid eres-uv usteveh, kiäh čuovvuu suu, sist maŋgâseh lijjii nisoneh. ¶  Auri Ahola lii tánssámtaaidâr, kote lii tánssám Suomâ Aalmuglâšbaleetist ivveest 2004 já lii lamaš paijeel 60 tánssámráhtusist Suomâst já olgoenâmijn. Sun lii tánssám klassiklii baaleet merkkâráhtusijn sehe almugijkoskâsij njunoskoreografij ráhtusijn. Lasseen sun lii porgâm syemmilij njunosjuávhuiguin, nuuvtgo Tero Saarinen Companyin já Compania Kaari & Roni Martináin. Auri Ahola Tánssámteatter pargopääjist piäsá keččâliđ moodeern tánssám, baaleet, teatter-olgospyehtim sehe toi ovtâstem. ¶ 120.000 kr 119.000 kr 90.000 kr 91.000 kr 114.000 kr ¶ a. Maht suoijiih jieijâd puuŋki käskimist? ¶ Ä I G I H E L L D U V  I M A Ŋ A ¶ 0,5–0,8 kg korriihánnáá potáseh ¶ Uápásmup muumiperrui ¶ Máárjá vaaldij tievâ puttâl puigâ, hirmâd tiivrâs nardusoljo, vuoidâi Jeesus juolgijd já sihoi taid vuoptâidiskijn. Ubâ viste tievâi vuoidâs haajâst. (KTK05) ¶ Loddemääđhi tarbâšeh: kiijkár, loddekirje, muušton- ¶ Sust láin kyehti alge, moi noomah láin Uulá, puárásub, já Saarâ, nuorâb. Sunnust eeččis ceelhij näävt: ¶ Iđedist liegâsmittár čaaitij kulmâ ceehi lieggâs, veikkâ kesimáánu lâi jo álgâm. Meerâ peln posodij korrâlágán pieggâ já tiškottij sälttičääsi viehâ ollâgâsân ruggâlaŋkui vuástá. Kyelikárbáh kuittâg lijjii puáttâm nuuvt, et almaah pessii paargon. Formann seevij Juná já muáddi eres-uv kaandâ puáttiđ fárusis. Pargo lâi taggaar, et čuállejum tuurskijd koolgâi pieijâd ryeivispäddivárvoin sparroluvâi. Torskekassâ lâi styeres já toos lasanii torskeh tađe mield, ko eres pargeeh kiergânii taid čolliđ. Junná lâi jieš-uv ennuv čollim kuolijd, mut návt njyebžilis já jotelis čollim sun ij lam ovdil uáinâm. Tuše muáddi lihâstuv, já torskeest lijjii čuálih já reevtih meddâl. Junná aalgij paargon. Vistig koolgâi toppiđ kyehti torske nuuvt, et pecciheh láá paldluvâi, já te vuovlâttiđ päddiváárvu kuábbáá-uv peccihân. Talle koolgâi nube torske tolliđ já nube jurâttiđ peccihist nuuvt, et várvu čovgânij kiddâ. Tággáár sparro heŋgâstui talle maŋeláá väriviältán uulgân kuškâđ. Mut toh lijjii eres pargeeh, kiäid tot kuulâi. Junnáást koččii vistig toh njivlekyeleh maasâd kaasân, mut sun toppij taid uđđâsist já keččâlij finniđ váárvu peccihij pirrâ. Nuuvt sun vuáhádui ton paargon kuuloold. Kyelikassâ ij peessâm tievvâđ aaibâs robdâi táásá, ko kyehti eres kaandâ-uv lijjii ton pargoost. Ko puoh kyeleh lijjii sparrodum, te pargopeivi-uv lâi masa nuhâmin. Traktor poođij viežžâđ kyelikaasâid já vyeijilij olgos já pajas vielti. Juunán paasij val kyelifabrik pevdij, kasâi já lättei čurgim čäciletkuin. ¶ SPR pargon lii ovdediđ sämitigij koskâsâš oovtâstpargo sehe kieđâvuššâđ aašijd, moh kyeskih teikâ pyehtih kuoskâđ sämmiláid maaŋgâ enâmist teikâ sämmiláid almugin. SPR oovdâst Suomâ, Ruotâ já Taažâ sämmilijd tave-eennâmlijn já aalmugijkoskâsijn ohtâvuođâin. ¶ Ubâ peeivi kunâgâs smietâi, et maht puávtáččij kááijuđ Daniel. Mut paas almaah muštottii, et tom mon kunâgâs lâi meridâm, ij kuássin puáhtám rievdâdiđ. ¶  Kost Ij tom uážu čuoggiđ. ¶ Säämi taaiđâ já tyeje čáitálmâs kirkkopeivijd ¶   – Pyeri iiđeed. Lii-uv tust sierâ fáárust vâi vájáldittih-uv tom pááikán? Ailâ koijâd Maatist, ko uáiná Maati kuárus kieđâid. ¶ Vättern 91 ¶ d) čuovjisskálžu. ¶ 2. Piäivááloddááh mákkojeh niijtost ¶   Tavgij Tääl sun lii maccâm Immeel luusâ, mut sun lii adelâm Išedeijee, Immeel Pase Vuoiŋâ. Pase Vuoiŋâ sárnu mii pehti. Jeesus, kiäm tij riistânnavlijd, lâi tuođâi Messias, Immeel Alge.” ¶ Mutâ oovtâ ääšist puohah láá oovtâ uáivilist: Tuáivu mield monâččii maaŋgah iveh ovdilgo koddesäpligeh oppeet vyelgih jotteeđ! ¶ Stivrim/čuoppâm: Anne Kirste Aikio, kuvvim: Tero Titoff, Anne Kirste Aikio ¶ Sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi, kote uásálistij pargojuávhu čuákkimân jo kuálmád keerdi, oonij čuákkim tehálâžžân. ” Aalmugijkoskâsiih artikla 8(j)-pargojuávhu čuákkimeh láá teháliih aalmuglávt já almugijkoskâsávt. Čuákkimijn piäsá pyehtiđ oovdân Suomâ sämmilij uáinuid, vaikuttiđ miärádâstohâmân, finniđ uđđâ jurduid ärbivuáválii tiäđu syeje pyereedmân sehe lonottiđ jurduid maailm eres algâaalmugij koskân,” saavâjođetteijee Näkkäläjärvi muštâlij. Čuákkimân uásálistii puoh sämitige aalmuglii 8(j)-pargojuávhu jesâneh. ”Aalmuglii tooimânpieijâm já puátteevuođâ jurdâččin lii eromâš tehálâš, ete nuuvt maŋgâ sämitige ovdâsteijee aalmuglâš 8(j)-pargojuávhust, ko máhđulâš, uápásmuvá artikla 8(j):n já toos lohtâseijee aalmugijkoskâsii miärádâstohâmân”, Näkkäläjärvi tiäddut. ¶ Ruanda ¶ Ruotâ ¶ Talle tot kirdelij, ¶ - Ij vissâ lah. Mut tast kale ij kuássin vissásávt tieđe. ¶ – Naa-a, Šlubbopelji-uv nonnij. ¶ Säminuorâi vaikuttem stuorrâ lävkki valdui ive 2011, ko sämitigge meridij vuáđudiđ nuorâirääđi. Sämitige nuorâirääđi 15-25-ihásiih jesâneh valmâštâleh taid sämitige ciälkkámušâid, alguid já eres peleväldimijd, moh kyeskih säminuoráid teikâ säminuorâi eellimtiilijd. Nuorâirääđi oovded säminuorâi kielâlijd já kulttuurlijd vuoigâdvuođâid pirrâ Suomâ sehe naanood säminuorâi kulluuvâšvuođâ sämikulttuurân. Nuorâirääđi mield säminuoráid lii adelum eromâš kanava vaikuttiđ jieijâs aššijd. Sämitige nuorâirääđist lii meid eromâš áinoošlajâsâš sajattâh, tastko ton jesânijn lii sárnum- já mieldiorroomvuoigâdvuotâ sämitige almosčuákkimist. Sämitige nuorâirääđi lii algâttâm taan ive Ofelaš-tooimâ. Projektist jyehih tiäđu sämmilâšvuođâst nuorâin nuoráid. ¶ Ruija D2 ¶ 4 a. Luosâkuolijd tobdá peeccih ovdiipiäláá siemin pyeidiveepsist. ¶ 1,5 mälipastem säältih ¶ - Ij lah. Sun puátá-uv esken juovláid, enni čielgij. Ij peessâmgin vala tääl. ¶  tiäđu Nieidah vääni almaid ¶ 3 a. Maht käänih oceh purrâmâš? ¶ Eeči já enni-uv maccâv káhvástâlmist riidon. Myerji kaalâš vala čääsist já Hirškikkâ toidá puuvko riddočääsist. ¶ - Jovnâ. ¶ SISKÁLDÂS ¶ Taat ij västidâm maiden. Sun lâi časkam uáivis aauto laasân já lâi kolmâštum toos. Suu muáđuh vordii. ¶ Koldemtábáhtus Solojäävri máddáákeeji vuoddâsist 7.8.2009 ¶ 3. Pauliina Kumpula Vuáču škovlâ 3.01 1 ¶ - Mun lam vissâ lamaš váhá äärgib, ko jiem jieččân mielâst tuubdâ vala nuuvt hirmâd ennuv ulmuid, Ánná tuođâštij. ¶ 20 ¶ Säämi párnáikulttuurkuávdáš ¶ Čevđimuosâ suoksâ iälust luudij piervâlijn já piervâlpasâttâsâin purâmáin puuzâid. Tobbeen tot puáhtá rävisin kirdeđ ulmuu vistijd pillediđ čeevđijd já ullopihtsijd. Suoksâ kođá jieijâs pirrâ uánihis poccee, mon tot fievrid ovttuu fárustis. Čevđimuocâ ij kyeđe maŋŋaalsis suátkáás já nuovviis luodâ, pic ton purrâm rääigih láá stuárráh já robdâidis peeleest šolbâdeh. ¶ – Máátáh-uv tun talle sämikielâ? ¶ olmânáál puástud ¶ 113A Islandhiävuš lii koskâmiärálávt tuše 135 cm alosâš. ¶ - Lii tobbeen-uv monniiláván räjieennâm, mut tot ij lah nuuvt styeres, ko čohčâ álgá leđe jo čuáskásub ko keesi. ¶ Nuorttâmeerân ištâdeh jyehi ive miljovnijd kuolijd, eres lasseen merâluosâid já merâkuávžurijd. Ištâdmijguin torvejeh kyelinaalij siäilum. Ištâdmeh láá teháliih nuuvt áámmát- ko astoääigikuálásteijeid-uv. ¶  lii – Tun lijjih meiddei ruokkâd já njuškejih puárrest suollui. ¶ vuojâttiđ muorâid fabrikkáid, moh tarbâšeh valjeest čääsi. Kuoškâi čäcivuoimijn pyevtittuvvoo šleđgâ, mii juurât fabrikij mašinijd. Jävri-Suomân, eromâšávt Saimaa máddáápiäláá riidon láá-uv šoddâm stuorrâ mecciráhtulâšvuođâkuávdááh. ¶ Šapšâ - sämmilij tehálumos pivdokyeli ¶ Siäđusmiäldásii tohálâšvuođâvátámâššân lii virge vááttám škovliittâs já lasseen váttoo sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95). Pargo miänástuvvee tipšom išedeh hiäivulâš ollâškovlâtuđhos sehe šiev säämi kulttuureellim já haldâttâhtooimâ tubdâm. Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuodâtääsi IV/IV-II mield (vuáđupälkki kooskâst 2 437,04 – 2 540,57 eurod/mp). Ucâmušâid lahtosijguin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 11.7.2014 tme 16.00 räi čujottâssáin Sajos, 99870 Aanaar. ¶ Säämi kulttuurkuávdáš lii vuosâsajasávt uáivildum sämmilij jieijâs kiävtun. Tast lii meeri šoddâđ Suomâ sämmilij jiešhaldâšem sehe ellee já ovdáneijee sämikulttuur symbool, mon kuávdášlâš toimâlâš uáivilin lii sehe kattiđ ärbivuáválâš kulttuur já ovdediđ sehe uđâsmittiđ säämi ohtsâškodde-eellim. ¶ Sämitige Säämi muusikkuávdáš ocá išepargee ¶ Säämi máttááttâskuávdáš Anarist lii áinoo áámmátlâš oppâlájádâs Suomâst, mast máttááttâskiellân kiävttoo meiddei sämikielâ. ¶ – Tubákkâššâm ¶ Ko lâim puohah uážžum pulbetijdân já čokánâm, te kejâstâlškuottim uáppeeskipárijdân. Imâštuttee äšši lâi tot, et taan täälvi čiččâdluokkaliih šodâččii leđe tuše kyevtis já suoi liččijn Kaabi Ááná Avni (Aune Paadar) já Musta Heikkâ, kiäh čokkáin paješkoovlâ moojiikeččin, aaibâs majemuin pulbetijn alda laasâi. Nubbe äšši mii meiddei imâštutij, lijjii niäljádluokkaliih. Muu mielâst toh lijjii eenâb ko maid lijjii lamaš ovdebáá täälvi toh kuálmádluokkaliih. Monnii suujâst Räsänen lâi stellim muu aldemustáá olgouuvsâ ađai muu pulbettist ij lamaš uuksân mätki vissâ ko muáddi meetter. Maidsun tot merhâšij, jiem tiättám, jiemge puáttám kuássin tiettiđgin. Vildáámusâid kaandâid tegu Hyväris Piäká, Poorti Peenti já Mäenpää Kyösti sun lâi stellim olgoláá olgouuvsâst, et ličij-uv tast lamaš mihheen merhâšuumijd. ¶  ~ Puppâ já koddesäpligeh ¶ Ilmari Mattus ¶ RIPP ¶ ” Hoosianna! Sivnedum liävus sun, ¶ – Puátih-uv sij kuássin olgos tälviv? Obžâ joođhij. ¶ – Taas mun kale talkkâs tiäđám, Ante jurdâččij já meridij, et váldáččij njuoskâdemmookán jieijâs njuoskâdemputtâl já leškiiččij toin čääsi kukkáid. ¶ värree porge-roovvâdmáánust ¶ Atlant = Atlantti ¶ Kaspiameerâ L3 ¶ – vuáđu-uápuin käävci uápped, ¶  tastko Unesco almosčuákkim tuhhiittem julgáštuš lii lááččám vuáđu aamnâsttâs kulttuuräärbi já kulttuurolgospyehtimij suojâlemsopâmuššáid. Julgáštuš artiklast 4 páhudeh, ete kulttuurlii maaŋgâhámásâšvuođâ piäluštem lii eettisávt velttidmettum já iärutmettum olmoošáárvu kunnijâttem uási. Toos kulá čonâdâttâm olmoošvuoigâdvuođáid já vuáđurijjâvuođáid, eromâšávt vuoigâdvuođáid, moh kuleh ucceeblovoi já algâaalmugij ulmuid. J ulgáštuš olášuttemvuávám saajeest 14 Unesco jeessânstaatah čonâdâteh riemmâđ toimáid eromâšávt algâaalmugij ärbivuáválâš tiäđu kunnijâtmân já siäilutmân, ton áárvu tuubdâstmân eromâšávt pirâssuojâlmist já luánduvarij haaldâšmist, sehe tááláá tiettuu já páihálâš tiäđu ävkkin anemist nuuvt ete toh tievâsmiteh nubijdis. ¶ O ppuumáánu 106 ¶  [räähist] lehâstiđ njäälmis, ¶ Šaddoviljâlemsaje lii vuávdán karsum uccâ piälduš, mii viljâluvvoo mottoom ive ääigi. ¶   – Mut jis tot vuolgât munjin tom reekkig? ¶ - Mun lam koččom häldeid sijdâstân teehi, mut mun jurdám, et toh iä kiergân, Haŋgal eeđâi korrâ mieláin. - Ige tiest lah mihheen aavhijd, päddi ij potkân, sun joođhij. ¶ Oovdânpyehtip taa sämmilijd taidârijd, kiäh láá väridemnáál tilálâšvuođáid. ¶ Aanaar paješkovlâ: Mari Guttorm (tavesämikielâ) já Sunna Nousuniemi (tavesämikielâ) ¶ c. Maid aavhijd luobbâskân já fiskisluobbâskân lii ton sojelis lostâsoolgijn? ¶ 2. loho ¶  transitiivcelkkuu Ovdâsijđo ¶ Motomijd iivijd täst ovdil lâi historjálâš tábáhtus Suomâ sämmiláid ko vuossâmuš sämitigge lehâstui. Sämitigge lii-uv ive 1996 aalgâst jieijâs lavváin vuáđudum sämmilij aalmugvaljim orgaan. Tađe ovdil, iivijn 1973 – 1995, tooimâi Säämi Parlament. Sämitigge lii sämmilij alemus poolitlâš orgaan já oovdânpuáhtá sämmilij virgálii uáinu sii kyeskee aašijn. Aalmugvaljim orgaan pehti láččoo máhđulâšvuotâ pyerebeht kulâttâllâđ virgeomâhijguin, já meid máhđulâšvuotâ nanosubbooht vaikuttiđ sämmilij aššijd já vuoigâdvuođáid. Taažâ pele Sämitige peeleest tuáivum luho uđđâ já uđđâsist väljejum airâsáid toid tehálâš toimáid moiguin tij kolgâvetteđ porgâđ puáttee áigáduvâst. Tääl algâttuvvoo pargo mast láá sehe máhđulâšvuođah já hástuseh. ¶ 7. Torske já silde pivdemkuávlu ¶ Jeggimääđir; pajek. jeaggemáđir ¶ – Ij, ij, tipte tom leđe! párgádij Matjâs. ¶ 73A Puállunjunnjuhčâ piälušt puoššuht uđâgijdis. ¶ tarbâsičči viekkiistâllâđ teologisâš uáinuid jurgâlmist. Taat huáputtičij já ovdedičij ¶ – Ij lah. Mun lam tääl puurrâm kalas. ¶ 3. Čoovdâsäänih ¶ Kommesämmiliih ¶ amnâstâh kalga heiviđ miärálâš ađai nummeerlâš mittedmân. Puátuseh já juurdâpuátuseh vuáđudu ¶ 17. Ruoššâ lii maailm stuárráámus riijkâ . . . . . 52 ¶ Sämitige värisaavâjođetteijee Irja Seurujärvi-Kari tiäduttij sänivuárustis kielâiäláskittemseminaarist 13.9.2011 tom, et sämmilij kielâliih vuoigâdvuođah iä olášuu Suomâst vuáđulaavâ uáivildem vuovvijn. ¶ Pááikán väzidijn Pinokkio kuodij purrâmušseehâ muáđuidis oovdâst. Sun ij halijdâm kiännán uáiniđ kuhes njunes. ¶ – Jiem kale lijjii oskođ paapâst, et sun puáhtá leđe nuuvt kiälbuttem já skelmâ, et mana sieidi suáládiđ! paalijd Marttin. ¶ b. Maggaar tilálâšvuođâin rotá utkáásvuotâ puátá pyereest oovdân? ¶ Amnâseh: ¶ * Irdon (akustilâš muusik tavesämikielân) ¶ luávkku, mii muštâl ton saje luándust. ¶ Sust ij lamaš ruttâ, ij purrâmuš ige lippu. ¶ Lyemejeegist Maatist, Hirškiihâst já Myerjist šoddii šiev skipárâšah. Ton rääjist sij láá sierâdâm oovtâst masa jyehi peeivi. Onne Matti já Maati ákku moonnâv káávpán stuorrâ markkânân já Matti lii táttum Hirškiihâ já Myerji-uv kävppireeisun fáárun. ¶ Ko eennâmuástee vuáláčäälit kävppikirje jieijâs skappum tuođâšteijeigijn já fievrid suu vala käävpinanodeijee luus, te eennâmvyebdee ij innig kehtid piettâliđ kaavpijn já čäälsit noomâs vuálá. Tágáreh ovdâmeerhah tavemuu Säämist láá maaŋgah. Nabdam, et ejijdân já äijihijdân juurdân ij lamaš ollágin tot, et enâmeh pilleduuččii já luáduduuččii pitážin. ¶ 2000-4000 ¶ Pahaoja kámpáh liäggásii 1950- já 1960-lovvoin, ko kollekuávum váldutiäddu lâi sirdâšum Lemmei. Lapin Kultala Säätiö algust Museovirgádâh ornij 1970-lovvoost vistij tivvoom sehe káttus lievlâmašinân já Čuđejuuvâ hiäŋgušalde huksim. Čuđejuuvâst merkkejui meiddei 12 km kukkosâš päälgis Patatunturij kooskâ Avveeljuuvâ Kuldalân. ¶ Kove 2: Sämitigge 2012–2015 ¶ 2008 arkkitehtkišto ¶ Čokkájim postâaautost, mii lâi eidu vuálgâm Avelist Anarân. Postâauto lâi masa tievâ já mun čokkájim viehâ alda vyeijee. Lijjim pyeri mielâst, ko škovlâokko nuuvâi já pesâččim pááikán vuoiŋâstiđ. ¶ Máret ¶ Nuuvt munges algim vahtiđ, sevŋâd kale lii. Čokkájim mottoom ääigi, te kuulâm mahte čyeiggee te puátá, vâi peeljih-uv kiälásteleh. Te mun uáinám, et moonâi lappâd čeevris. Talle mun jurgâlim piijpo maŋŋaal já čärvejim. Havlâpisso šliäđádij kirkkásávt já pávkkái, tast maŋa tot esken sevŋâd lâi. Mun uuccim lummoost laampu já tuosâdâm já kálám tohon, te vuátám, et láá čiävrá luodah já moonnim vala aldeláhháá, te vuátám, maht vorrâ lii tirccám, et jiem kuittâg lappâd pááččám. Te Uulá meiddei puátá já iátá: ¶ Skammân lii suotâs orroođ kuáđist. Puppâ tipšo pyereest Kaalâ já suu oobijd. Talle ko čiivgah iä haalijd sierâdiđ muottuu vyelni, te čääŋih kuátán... naa tiäđust-uv uáđđiđ. Já Puppâ meid uáđá jieijâs seeŋgâst. ¶  eres Säämi tuáijárij áámmátservi, ¶  válduverbâ Lii Puško ( Esox lucius ) ¶ Kiävu hoittám- já kevttimvuávám ¶ myersseečuáimáá suoksâ ¶ meer lii tâ neelji nummeer várás occoo Sämitiggeest 15 000 eurod já Máttááttâs- já Kulttuurministeriöst 6 000 eurod. Loostâ toimâttává Ilmari Mattus já Petter Morottaja, máccum taha Anssi Mattus. Anarâš-lostâ almostuvá ive 2011 ääigi neljii, main ohtâ num Anarâš - kalender . Rut ¶ já eeđâi: ¶ – Mun tääbbin vahtiistâlâm, ko eeni-uv ij tuostâ ohtuu kyeđđiđ jos tot vala puátá teehin tot ryešilâš. ¶ OA algâaalmugij julgáštus mana čuuvtij kukkeláá ko ILO-sopâmuš nr 169 já iävtuttâs tave-eennâmlâš sämisopâmuššân. Mij lep Ruotâbeln huámášâm, et Suomâ haldâttâsân tave-eennâmlâš sämisopâmuš toovvât čuolmâid, mast mij lep huolâst. ¶ Immeel uáivil lii, et ulmuuh kunnijâteh kuoimijdis. Aldemuu räähistmân kulá meid suu peggim já kunnee suojâlem. Toi monâttem lii lusis äšši, mon vaikuttâs puáhtá tubduđ ubâ eellim ääigi. ¶ Sämmilij palvâlusâi oovdedmist tiäduttuvvojeh puárásij palvâlusah, aarâhšoddâdm, sosiaalpargo, psykososiaallâš palvâlusah, ravviittâstoimâ sehe eellimtile já sosiaaltorvo ovdedem. Ovdedemohjelm tooimah viggojeh siskáldittiđ Sämitige, sämikuávlu kieldâi já syergi eres ovdedemorganisaatioi tooimân já toimâohjelmáid. ¶ Jeđe mij paasijm vuordâččiđ nube Brysselân mannee junágis, mii ij puáttámgin viiđâ miinut keččin mut esken vaartâ keččin. Já oppeet poođij kulluuttâs: ¶ Sun eelij mii koskâvuođâst jáháttellen tuu táátun, já suu tavoin oinui tuu kirkesvuotâ. Mij kijttep tuu täst alme adalduvâst já lávlup tunjin alestâs eŋgâlijgijn já puoh posijgijn: ¶ meccipargee = metsuri 77 ¶  ärbivuáválii Maadânapinah ellii uccâ juávkkun, já jieškote-uv juávkku pisottâlâi jieijâs uápis kuávlustis. Toh hahhii raavâd nurâmáin šadoi loostâid, heđâlmijd já ruottâsijd. Elleeravâdin lijjii luudij já maškârdeijei maneh, rááđuh já tiivrij suovsah. Maadânapinah pivdii meiddei uccâ elleid kevttimáin viärjunis oovsijd já keeđgijd. Iijâid toh viettii muorâovsijd huksejum koođijn piäđuin syejeest. ¶ 1. Rozites caperatus – Kehnäsieni – Juármukuobâr U ¶ 125 ¶ Jis enni vuolgij juuhâđ, te eečigis uážui pääcciđ uđâgáá keččen. ¶ Taan kalender vuáđđun láá valdum Heikki Karhu já Olli Osmos loddetutkâmušah Aanaar kuávlust (keejâ käldeeh). Sunnuu listoin já tiäđuin láá nuurrum toh šlaajah, moh láá kavnum Aanaar pirrâsijn. Taat kalender ij kieđâvuš loddesuuvâid taksonomisâš oornigist, mut suuvah láá pieijum ton mield, maht taid lii lamaš vuovâs orniđ eidu taan kalenderân. Loddešlaajah loddesuuvâi siste láá kuittâg taksonomisâš oornigist. ¶ Sosiaalsyergi mättimkuávdáš ¶ Näävt muoi kalgeen porgâđ, vâi tiävdáččáim Immeel vanhurskes táátu. ¶ – Poottim-uv hyenes ááigán? Ánná koijâdistij tállân. ¶ Suomâ lii ratifisistâm aalmugjeessân- já poolitlâš vuoigâdvuođáid kyeskee almossopâmuš ( KP-sopimus) ive 197 6. KP-sopâmuš lii uási Suomâ riehtivuáháduv, já lii vyeimist laavâtääsist já návt njuolgist heiviittettee já čannee riehtikäldee. KP-sopâmuš olášuttem kocá OA olmoošvuoigâdvuotkomitea. Sopâmuš mield meid ovtâskâsulmuuh pyehtih väidiđ olmoošvuoigâdvuotkomitean KP-sopâmuš rikkomušâin. ¶ – Taarbâš-uv kiämmân kárvuttiđ? Puoh mättih vissâ jieš kárvudâttâđ. Sij, kiäh láá kárvudâttâm olgopihtâsijd, pyehtih vyelgiđ muin olgos. ¶  mottoom, Já talle Simmáán Syeiniaččin čuojâttij já láávlui kuuđhâi kiähtulavluu, mon ubâ mecci miäđuštij povvâstmáin. Ervidhân tom, et kalleebgin ton lavluu mattii jo paajeeld puoh muorah já miestuuh, ellein sárnuhánnáágin. ¶ Sämityeji lii šoddâm jottee já luándu šiäštulávt ¶ Pargopitáh ¶  Sust Stáálu kaandâ ivnečiähá ¶ Kap Horn F8 ¶ lii ovdediđ párnáá šoddâm, ovdánem já oppâm sehe tuárjuđ vaanhimijd sii päikkišoddâdmist. Sosiaal- já tiervâsvuođâministeriö avžut, et peivitipšo já párnáiravviittuv kooskâst láá oovtâst sooppum ovtâspargo- já tiäđulonottemvuáháduvah. Maaŋgâin ohtâduvâin lii ovdedum 3- já 5-ihásij párnái ovdánem čuávumân vaanhimij, ravviittuv já peivitipšo ovtâspargomalli. Ovtâspargo lii išedâm peivikiäččupargeid ovdiist pyerebeht tiäđuštiđ párnáá ohtâgâslâš torjuu táárbuid . Tehálâš aarâhšoddâdeijei ovtâspargokyeimin tuáimih vaanhimij lasseen el. párnáiravviittâh, škovlâ, psykoloog, sosiaal- já peerâpargeeh, sárnum-, toimâ- já fysioterapeut, sierâlágán maaŋgâáámmátlâš pargojuávhuh, pänitipšo, servikodde já seervih. 7.3. Kuávlulâš já raajijd rastaldittee ovtâspargo Aarâhšoddâdmist pargoo ovtâspargo páihálâš, kuávlulâš, raajijd rastaldittee já algâaalmugtääsist. Sämmilij palvâlusâi ovdedemhaavâ ääigi lii sämikuávlu pargojuávhust pajanâm tárbu ovtâspargoost vuáváđ já ovdediđ säämi aarâhšoddâdemtooimâ. Pargei koskâsii mättim lonottem oovded meid jieijâs pargo ovdedem. Säämi aarâhšoddâdem ovdedemen juátkim váátá merikoskâsijd viármádâhkuáhtáámijd. Aarâhšoddâdemohtâduvah kalgeh pyehtiđ toollâđ ihásávt ovdedem- já vuávámtilálâšvuođâid, main pargeeh pyehtih oovtâst suogârdiđ maht säämi kulttuuráárvuh pyeremustáá olášuuččii aargâ šoddâdemvuáháduvâst. Ovtâspargo páihálij kulttuurtuáimeiguin naanood párnái ohtâvuođâ jieijâs kielân já kulttuurân. Ličij pyeri, et páiháliih kulttuurtuáimeeh váldáččii toimâstis vuotân meiddei aarâhšoddâdem táárbuid. Tavesämikielâ lii ohtsâš kielâ Tave-Kaaloot kuávlu sämmilij koskâvuođâst já nuorttâsämikielâ Ruošâst já Suomâst ässee nuorttâsämmilij koskâsvuođâst. Sämmiláid raajijd rastaldittee ovtâspargo lii luándulâš já juátkojeijee. Aarâhšoddâdemohtâduvâi ohtâvuođâtoollâm raajij paijeel sämmilij peivikiäjuiguin naanood sämmilij oohtânkulluuvâšvuođâ tobdo já kulttuurij tubdâm. Sämikuávlu kieldâin láá sopâmušah Ruotâ já Taažâ aldakuávlu kieldâiguin aarâhšoddâdempalvâlusâi uástimist rääji paijeel. Meid eres algâaalmugijn láá siämmáálágáneh hástuseh jieijâs kielâ, kulttuur já siärvuslâšvuođâ paijeentolâmân já naanoodmân. Aarâhšoddâdempargojuávhu lii pyeri uápásmuđ eres algâaalmugij puorijd vuáválâšvuođáid kielâ já kulttuur sirdemân puáttee suhâpuolváid. Algâaalmugovtâspargo lii algâttum párnáikulttuur uásild säämi párnáikulttuurkuávdáá tooimâst. ¶ Hovimiäštár juuvsâi viiljâžijd. Sun sujâttij sii lite suáláádmist. Sij tähidii, et sij tuođâi iä lamaš suáládâm maiden. Sijhân lijjii macâttâm ovdebáá-uv määđhi ruuđâid. Talle hovimiäštár halijdij tutkâđ puoh seehâid. Jis sun kavnâččij lite, sun váldáččij suolluu uárjin. Viiljâžeh miettii toos. Sijhân tiettii, et ij ohtâgin sist lamaš suolâ. ¶ já vuojâm tassaaš ko kolmuuškuáđám ¶  subjekt Muádi peeivi keččim lijjim Samudjäävrist ohtuunân. Ij kullum šlaamâ, muovrâs ige paavkâs, kaasu ij káskám čoolmijd. Ij lam innig 35 ceehi paahâs. Te lâi kal tuođâi suotâs. Áinoo hundârušmâš lâi tot, et mon kuhháá kalga viermijd anneeđ čääsist amas liijkás ennuv čaaŋŋâđ vuáskuneh. ¶ Mooses paattâr 2 Moos 2:11-125 ¶ AASIA MAAILM UÁSSIN ¶ Čaittâleijeeh: Milla Pulska, Salla-Mari West, Ida Länsman ¶ Majemuš puddâ ¶ 4) Tábáhtus laiđiisteijeeh musijkkár-čájáttellee Niillas Holmberg já čájáttâssajetaiđuu uáppee Heli Huovinen keesijn tábáhtus tave- já aanaarsämikielân. ¶ – Tie tot šlarvâ lii! Liebbuu čapismááccuh, kote suáládij maailm pyeremus lavluu! eeđâi njuuvčuálpáš. ¶ – Vuoi vuoi! Taat kale ij lah puorijn ovdâšijn, ko tággáár pärttigis kiävá! Ákku sivnádâlâi. Ko peri ij liččii Hänishiärrá tuálvum purrâmušâid tondiet ko näävtkis lep tuhledâm! ¶ 12. Kotemuš stuorrâpiätu piäsá vuossâmustáá piäjusis? Merkkii nággus nummeer ton stuorrâpiäđu rieggei, moos náágus lohtâs. Siämmáš náágus sáttá heiviđ maŋgâsâ-uv. ¶ – Kuus tungis vuálgáh? lâi Heeihâ hiämáskâm koččâmuš. ¶ - Ij tot vuolgât, Kaari lohđuttij. Ton puudâ ko lijjih tävvirijd tuálvumin olgos, ožžum čielgâs, et ákku ij lam almottâm láigupuáđuidis viärutteijei. Uhkedim, et jis tun uážuh rekigijd, te sun uážžu viärutteijee uuvsâs tuáhá. ¶ - Iä taah enâmeh moonâ siämmáá oornigist ko tii ulmui iveääigih. Kesieennâm maŋa puáhtá puáttiđ veikkâ kiđđâeennâm já ton maŋa uđđâsist kesieennâm. Mut kal taam tälvieennâm já Kivs's kesieennâm iärut uccâ eennâmpittááš, mon puáhtâ ettâđ kiđđâenâmin. Tast ij lah jieijâs nommâ, ige jieijâs miäštár, ko tot ij lah jieijâs eennâm. Tot lii puáttâm tast, ko kesieennâm lii suddâdâm uási tälvienâmist, mut tälvieenâmist puátá tommit kolmâ áimu, et “kiđđâeennâm“ ij suudâ ollásávt. Tággáár uccâ enâmâš lii jyehi eennâmrääjist. ¶  / Njellimvuonnjäälmi Kieddsuollui já nannaam kooskâst lii Kuobžâčuálmi . Piäkkáá-Elli (Elsa Valle) maainâst vala almostuuhánnáá fiilmâst Pohjoiset kielemme Inarinsaame návt: ¶ 58 ¶ Skabmagovát-elleekovefestivaal uárnejuvvoo Anarist ihásávt uđđâivemáánust. ¶  president Vuáđumáttááttâs čođâldittám uáppeeh: ¶ - Tuoin bussijn tun peesah kaavpugân, Heikkâ ravvij ko ooinij buusi puátimin. ¶  maidnii  semantlâš Koorâi cuovkkânem maŋa čiivgah pisotteleh piervâlist vala nubáloh pirrâmpeivid já kuohtuuh vaanhimeh piemmâv taid. Čiivgah vyelgih piervâlist ovdil, ko toh mättih ubâ kirdeđgin, mutâ taggaar vyehi táiđá leđe kale iänááš uccâloddáin já nomâlâsân tagarijn, moi nommâ suomâkielân lii "sirkkulinnut" . ¶ Muuttohaukka ( Falco peregrinus ) ¶ Ubâ ton museoviste valmâšânfinnim oovdân láá porgâm čyeđeh ulmuuh já jis täst váhá sierriistâlâččij jieškote-uv pargei meerijd čáittus jieškote-uv suorgij mieldi, te toh láá čuávuvááh (fáárust museo- já luándukuávdášpeeli): ¶ 159A Pääihist šadda maaŋgâlágán pasâttâs já uđđâsistanotäävvir. ¶ Sämitige čuákkim ráhtádâtâi sämitiggelaavâ vuáimánšoddâmân. Sämitiggelaavâ uđâsmittem šoodâš vuáimán ive 2014 loopâst teikâ 2015 aalgâst. Laavâ sirdumääigih pyehtih jođettiđ toos, ete vaaljâluvâttâllâm tievâsmittem njuolgimvátámâškieđâvuššâm tábáhtuvá uáli jotelis äigitavluin. Uđđâ laavâ mield njuolgimvátámâšah vaaljâluvâttâllâm tievâsmitmist tohhuuččii sämitige čuákkimân (26 §). Vaaljâluvâttâllâm já njuolgimvátámâšlattim pyehtiv vaattâđ stiivrâst já almosčuákkimist paijeelmiärásijd čuákkimijd já čuákkimij jotelis čuákánkočom. Njuolgimvátámâšâid kalgeh kieđâvuššâđ tai luándu tiet uáli jotelávt amas occei vuoigâdvuođâtorvo hiäjusmuđ. Taan tiet čuákkim meridij mutteđ sämitige pargo-oornig 56 § tienuuvt, ete tááláá 10 peeivi saajeest čuákkim äššilisto kolgâččii vuolgâttiđ tigejesânáid majemustáá 7 peivid ovdil čuákkim. Nubástus ij meddâlist tom máhđulâšvuođâ, ete čuákkimpovdiittâsâid já äššilistoid iä puávtâččii vuolgâttiđ tađe ovdil. ¶ servikoddeest, c) vaaikut Israel aalmug historjást, d) lii personifisistum, e) uáivild ¶  V Talle Jeesus eeđâi Piätárân: ”Piättâr, mun luátám tunjin. Tun jođettâh iärásijd já tij muštâlvetteđ eres ulmuid puoh taam, maid leppeđ uáinám já kuullâm, ko muoi vajâldáim oovtâst.” ¶ Paččvei Valeh: ¶  ton värree porge-čohčâmáánust ¶ – Mottoom suujâ tiet tuoh väärih láá kale kukkeláá ko mun nobdim, Tobžâ eeđâi fakkist. ¶ piervâlpaattârlâš uđâgâš . Piervâlist tállán korâidis cuovkkim maŋa vyelgee lodeuđâgâš. Om. vuonjâsluudij já kalâččeijei uđâgááh. Vrd. piervâlistpisottellee. ¶ b. eennâmoosijd sárgáid 4 - 10 ¶ MIINA já MANU ¶ 15.00 Peivi nohá ¶ Sämitige ciälkkámuš kávnoo ubbân sämitige päikkisiijđoin ciälkkámušah 2009-uásist. ¶ Pasâttâsliteh láá parkkisaje nube keejist. ¶ Säämi parlamentaarlâš rääđi jođettem sirdâšui Suomâst Taažân ¶ Nuuvtpa säämi kulttuurkuávdáš lii-uv siämmáá-áigásávt sehe Suomâ sämmilij parlamenttáálu já kulttuur-, škovlim- já mättimkuávdáš já meiddei tábáhtustáálu sierâlágán čuákkimijdiskuin, muusik‑, elleekove- já teatterčáittusijdiskuin. Pald-paldluvâi tah uásitooimah tuárjuh nubijdis siskáldâsâidiskuin já vistijdiskuin. ¶ Tanska ¶ tuotâvuođâst vástádâsâi nurâmân já tooimâtmân iä lah eres molsâiävtuh, ko mudoi kieldâi pargeid ¶ Lasetiäđuh Suomâ aalmugijkoskâsij sämmiláid kieđâvuššee ¶ Vandârdem já vajâldem láá pivnohis olgonlihâdemvyevih já astoääigi vandârdem lii Suomâst šoddâmin ain pivnohubbon. Taan ääigi jyehi niäljád syemmilâš läävee vajâldiđ ucemustáá 10 kilomeetter kukkosijd vandârdusâid já jyehi lovváád läävee vajâldiđ pirrâmpeeivi pištee maađhijd. Ulmuuh vandârdeh maaŋgâ suujâst. Vandârdem sáttá leđe veikkâba vyestitiäddu sisâpaargon. Vaandârdmáin puáhtá meid sávrudâttâđ teikkâ aiccâđ elleid já luudijd já navdâšiđ luándust. Uánihis vandârdem-uv jo virkosmit, já lii meiddei čaittum, et olgon liihâdmist láá positiivliih vaikuttâsah ulmuu fyysilii já psyykkisii tiervâsvuotân. ¶ 123 ¶   Pešnirihhááš -noomân kávnojeh sierâ käldein ennuv siämmáásullâsâš páihálâš variaantih: pešnrihhááš, pecirihhááš , penjrihhááš , peštrihhááš , peštur , pääšnerik . Já kiibâ ij tubdâččii tom ränisvielgis uccloddáá, mii káččá šiljoost tivrij maajeeld já kačâdijnis vala šlivgo kuhes pottâšis. Pešnirihhááš lii meiddei adelâm ubâ loddesuuhân noomâs. ¶ Mii Imâš NuVáid? ¶ mii puátá liegâsvuođâtile muttuustâlmist. ¶ Sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs vuáđumáttááttâsâst já luvâttuvvâst láá turvim máttááttâs- já kulttuurtooimâ ruttâdmist adelum laavâst (45 § 1 mom) eromâš ruttâdmáin, mii kuáská sämikuávlu kieldáid. Sämimáttááttâs sierânâs ruttâdemnjuolgâdus meerhâš keevâtlávt aldasáid 100 % staatâtorjuu sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs máttáátteijei pälkkikoloid. ¶ Sajadâh já väridem ¶ – Olgon lii kandâ kii kirdá. Ulmuuh ruáháseh já eteh: ¶ Säämi kulttuurkuávdáá uáivilin lii lääččiđ sämmiláid pyerebijd iävtuid alnetoollâđ já ovdediđ jiešiävtulávt kielâs, kulttuuris já iäláttâstooimâs, tipšođ já ovdediđ kulttuurjiešhaldâšem sehe tuárjuđ sämmilij almolâš eellimtile ovdánem. Lasseen kuávdáá uáivilin lii pyerediđ máhđulâšvuođâid levâttiđ já finniđ tiäđu sämmilijn algâaalmugin. ¶ 4. a) Luvâttâl Nuorttâmeerâ äštee tahheid. ¶ Maarfijd še keččâlim, ¶ s. 10 ¶ Radio Inari lâi algâaalgâst Aanaar ristâlâš nuorâiškoovlâ haldâšem toimâlove vyelni tuáimee máttááttâsradio. Tááláš pyevtittum ohjelm vuáđuduvá toos, maid ovdil-uv lii porgum, mut vuolgâttâsäigi lii lasanâm. Radio Inari tekniik addel máhđulâšvuođâ rähtiđ taggaar ohjelm, mii kiärdá viärdádâllâm. Radio Inari vuolgât jođettum já äigikyevdilis ohjelmijd, sehe maaŋgâpiälásâš muusik argâpeivij ooroosthánnáá. Oholoopâi ääigi čuájá ooroosthánnáá maailm pyeremus radiojukeboxâ! Radio Inari päikkisiijđoh, ohjelmkárttá já ohtâvuođâtiäđuh kávnojeh siijđoin: www.lanuti.fi/inari ¶ TANSKA ¶ Vilhelm ij kuássin ulmuigijn sárnum tast, maht lâi riggom, mut juáháš tieđij, et toos ferttij leđe miinii jiärmálâš čielgiittâsâid: sunhân lâi aalgâst lamaš aaibâs kievhis almai, kiän vanhimeh-uv láin kievhih, kiäh láin karttâm vuolgâttiđ kaandâs purrâmušpalhijn nubij puásuireŋgân já kočostâhhân. Tággáár olmooš ij puáhtám leđe kuittâg arbim stuorrâ iälus. ¶ » ¶ Lii luándulávd čielgâs tot, et párnái kuáttá kielâ (sárnumkielâ) siäilu, jis lâš mudoi siäilumin. Iävtuh ton siäilumân láá ohtsâškode já ovdâsajasávt päikkikode ässei haalust kiddâ. ¶ Mist láá stuorrâ vuoiŋâšeh , moi áánsust mij oppâp, muštep já mättip toohâđ jiärmáás čuávdusijd. Simpans sierâd, tuáru já máttá kevttiđ motomijd išepiergâsijd. Sárnum iärut ulmuu čielgâsávt simpansist, mii ij oopâ sárnuđ, muttá uáppá kale kevttiđ merkkâkielâ. Sárnum áánsust olmooš áppát máttááttiđ párnáidis maaŋgâid aašijd. Ulmuu jiešvuotân kulá meiddei perruu vuáđudem já stuárráábijn juávhuin toimâm. Olmooš lii tobdolâš já taaidâlâš. ¶ 2.3. Suomâ Sämitige vuáđudempeivi ¶ » ¶ Pel kyehtnubálov suulâin usâstâllim piärguidân já nutkim taid vuod lavkkâsân. Kuođđim hooteel já moonnim uccâ bussijn kirdemkiädán. Lijjim tobbeen puorijn aigijn. Toohim vyelgimčielgiittâs KLM mašinân já kuođđim toho meiddei jieččân stuorrâ mätkilaavhâ. Moonnim torvotäärhistmist čoođâ já paaccim vuordâččiđ. ¶ Ovdil ko ákku kiergân murdettiđ auto, käävpist puátá olgos nuorâ, kuhes, kuovgisvuoptâsâš nissoon. Sun kuáddá kyevti, stuorrâ, lusis lastikseehâ tievâ purrâmušâid. Sun lii ruánáá auto vyeijee. Nissoon leehâst auto monnjâuuvsâ já piäjá seehâid auto täävvirsajan. Talle sun leehâst ovdâuuvsâ já čokkáán auton. Sun starttaa auto já murdeet tom meddâl ááhu auto paaldâst. Tääl ákku já Matti pyehtiv lehâstiđ auto uuvsâid já puohah peessih autost olgos. ¶ - Käytä aina äidinkieltâ, saat sä siitä hyvää mieltä! ¶ Pargopitáh: Kirjepargoh; nuurâ jieškote-uvlágánijd siemânijd. Ištâd kukkásipuli. Lostâruánááiskos. Šadoi raavvâdvuárháh. ¶ maaŋgâihásâš šaddo . Maŋgâ ive siämmáá saajeest šaddee šaddo. Táválávt tuše eennâmvuálááh uásih, tegu eennâmverdi já ruottâseh, siäiluh täälvi paijeel. Om. iänááš stuorrâ čäcišadoh. ¶   – Tääl älgih taansah, ko jo lii tieggáár muusik, eeđâi mottoom. ¶ Laapi ollâopâttuv kesiškoovlâ kurssâliih ohtsâškooveest Saijoos Solju-salist 6.6.12. Kove: Sanna Konola/Laapi ollâopâttâh. ¶ kočâttâhpyehčee syöksysukeltaja ¶ Ko Immeel noomâst tâi sunjin kesimáin vyeijip jieččân hiäđuid tâi vuálánittep iärásijd, mij kevttip suu noomâ puástud. Immeel noomâ pilkkedem meerhâš Immeel hálbášem já tiäđulii jorgettem sust meddâl. ¶ Muštâlusân láá lohtum čielgiittâs tärkkilis toimâiävtuttâsahah, moh láá ton vuáđđun, já moiguin sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođâid puávtáččij pyerediđ já ovdediđ. Sämikuávlu kieldâid já staatâhaldâsem ohtâduvâid kyeskee iävtuttâsah: ¶ – Naa, jiem tieđe. ¶  juávkun Jane Yolen maainâs. Kirjeest Tuula Korolainen. ¶ peeivitäsideijee ¶ 0,4–0,5 litter mielkki ~ ¶ - Tun jieh uáini tom. Tom uáinih tuše häldeeh. ¶ Almaa sorvâmaainâs ¶ – Tot heivee čieskâsvuárkán, Elmer čielgij. ¶ – Ijgo suhháid nuollâđ! Suhháid! ¶ kuobâr čokkáá ¶ Ive 1731 kirhokiirjijn sehe olmooš- já suhânoomah tiättojeh uđđâ häämist. Veikkâ algâaaigijn čäällimhäämih muttuustellii mottoom verd, seiluu suhânoomah ovdii häämist eereeb Paadar/Mattus -noomâi vuáhádumân kullee stávrum, sehe Sarre já Sauva -suuvâi iäránem Valle-suuvâst. ¶ Motomin ko moonnim miäcán, ¶ - Pyereest puáttim. Puáđi veik itten kyevti ääigi muu kuuvl, te lam viežžâm talle jo čovduu. ¶ 33. ¶ Aanaar sämikirjerááju puhelinnummeer: +358 (405929915) ¶ 6. a. Muštâl jieijâd eehidtooimâin. ¶ Väridemnáál tuše škoovlâi kesiluámui ääigi. ¶ – Aabis 2. Kiđđâaabis . Kirjá lává čáállám Helena Valkeapää, Seija Guttorm já kuvvim Aletta Ranttila. Orjâlâškielâst jurgâlâm já heiviittâm Iisak Mattus. Škovlâhaldâttâs, Staatâ teddilemkuávdáš, Helsig 1990, 134 s. ¶  máállás  tärhibeht. Koskâäigi ¶ a. muottuu ¶  maht párnááviežžee ahe ¶ “Mun kiijtám tuu, almalâš Iäččám, rähis Algaad Jeesus Kristus pehti, et lah moonnâm iijâ varjâlâm muu puoh vahâgijn já vaarâin. Piivdám tust: varjâl muu meid älgee peeivi suddoost já puoh paast, et muu tavoh já ubâ eellim liččii tuu mielâ miäldásiih. Mun adelâm jieččân, rummâšân, siällun já puoh, tuu kieđáid. Pase eŋgâlâd liävus muin, amas paas vajalâš finniđ must maggaargin vääldi. Aamen.” ¶ Vijđodâh: 4 033 km 2 ¶ Ohtâvuođah láá lamaš luándulávt-uv ránnjáulmuiguin, mut ovdâmerkkân káárvuh já kielâ láá čielgâsávt eresláváneh. Enâmustáá Aanaar mááccuh sulâstit Vaarjâg mááccuh, já meiddei ton kielâ čuájá váhá tego anarâškielâ. Meiddei Vuáču mááccuh lii hervâidis peeleest Aanaar mááccuh vuáhán. Viestâr pele anarâšah kal kevttih ucjuvmallisii mááccuh. ¶ 2 ) tievvâđ, ääigist tâi lohomeereest ( ajasta, täyttyä, olla kulunut ); 3 ) toohâđ tâi šoddâđ ¶ Ässeeloho: 7,9 milj. ¶ – Tääl kale lii hitruus peivi! sun jurdâččij já tuámittij suáittiđ pááikán. ¶ – Kost tungis lah lamaš? Jiem lah uáinám tuu maaŋgâ piäiván. Lah-uv tun lamaš illávaje? ¶ 5. Čuávdi elleeruossâháá. ¶ Liäiboo já piärgučyeppee porgâv purrâmâšverkkiráhtulâšvuođâst. Liäibooh liäibuh leeibijd já pulláid liäibuttuvâin, main toh tuálvojeh kavppijd. Piärgučyeppeeh pargeh njuovâttuvâin. ¶ Sämikuávlust ornip sáátuid Uccjuuhân. Mahđulâšvuođâi mield faallâp uásálisteid uáđđimsoojijd páihálâš ijâstâllâmriâttâsâin. Uccjuuhâ lii kuittâg uccâ päikkikodde, te motomeh juávhoh kärttih ijastâllâđ škoovlâst. Keččâlep kuittâg orniđ puohháid vuovâs soojijd. ¶ Já jienâs vyeleeddijn vala páhudistij – Arttu, pah. Mii pennuu noomâid tot taggaargis maka lii! ¶ Säämi arâšoddâdem aargâ tooimâi ravvuuh ¶ Vuodâsjuuvâš = Hietajoki ¶ Kielâpiervâl siljo kuárŋumsteelligij ceggim maŋa 15.7.2007 ¶ Kuávluliih pirâskuávdááh láá valmâštâllâm iävtuttâs Natura 2000 -viärmádâhân uáivildum kuávluin. Pirâsministeriö lii ráhtám iävtuttâsân tarkkuumijd. Iävtuttâsâst lii uáivilin kuullâđ luandusuojâlemlaavâ 64 § mield eennâm- já čäcikuávlui omâsteijeid já haldâšeijeid, sehe vijđoduvváid čyeccee sierânâs vuoigâdvuođâi omâsteijeid, nuuvt tegu puohâid iärásijd-uv, kiäh halijdeh vaikuttiđ áášán. ¶ Suomâst šoddâdum valješadoh láá niisu, ohrá, ruuvâš já haavvâr. Valjeh láá syeinišadoh . Toi liäđus lii kuojâ , mast siemâneh láá lavvâ; haavârist liäđus lii kuittâg njarbis haavvârliäđus . Kuuvijn 30C já 31A huámášâh, et ruuvâš kuojâst láá kuhes säägih, vihneh. Syeinišadoi verdi lii vaadâs . Tast láá kossâguboh sajeh, čuolmah, main šaddo šadda kukkoduv. ¶ Kooveest sämitige vaaljâpajan 2012–2015 väljejum jesâneh, kiäh ovdâsteh puoh Suomâ sämmilij kielâ- já kulttuurjuávhuid. Kooveest kaskoo sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi (Juvá Leemit), kiän čižetpeln 1. värisaavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio já uálgispeln 2. värisaavâjođetteijee Heikki Paltto. ¶ b) Planktontiäpui meeri. c) Čääsi šeellâdvuotâ. ¶ Sämitigge tuárju Ilo 169-sopâmuš ratifisistem ¶ Sajadâh já väridem ¶ elleeplankton.....21, 24, 54, 110, 121 ¶ 18 Saijets Janne Tekniik tuáhtár, totkee Tampere ¶ Palhâšume keigij riehtiminister Tuija Brax sämiaaššijn västideijee ministerij já sämitigij saavâjođetteijei čuákkim ohtâvuođâst. Riehtiminister Brax lasseen tilálâšvuođâst lijjii Ruotâ eennâmtuáluminister Eskil Erlandsson sehe sämitigij saavâjođetteijeeh Egil Olli Taažâst, Lars-Anders Baer Ruotâst já Klemetti Näkkäläjärvi Suomâst. ¶  et 6. Hygrophorus karstenii – Keltahelttavahakas – Fiskislivârkässih U ¶ 3. Maht kieđâst tubdui loopâkeččin? ¶ c. Maht tot vaaikut Suomâ šoŋŋâdâhân? ¶   * Blueray-čuojânâs ¶ Ulmuuh koijâdii, lâi-uv Juhánâs Messias, mut sun västidij sijjân puohháid: ”Puátá must-uv kievrâb almai, jiemge mun lah tohálâš nuollâđ ubâ suu kammui vuodduidgin.” ¶ – Jiembâ lah, Muumi eeđâi. Toh almostuvvii teehi viežâhánnáá-uv. ¶ 56 ¶ “Poođijd eidu mudâgávt smakkiistiđ muuŋkijd” , eeđâi enni-mievri. ¶ Koškejolgâdâsâin vajâldii stuorrâ šaddoporree njomâtteijeeh. Tagareh lijjii mammut , ulločuárvinjune , myskivuáksá já biison . Taid suoijij kolmâs vuástá assaas turkkâ. Čorvijdiskuin já juolgijdiskuin toh piäluštettii piäđui vuástá. Čaalaank issá lâi jieŋâääigi varâlumos nävdi. Ton čalaneh lijjii joba 20 seenti kukkosiih. Čaalaankissá volliittij nuorâ mammut-uv nuškiimáin ollâ mieli alne ton siälgán. Kuumpih já hyenah lihâdii uccâ valven já pivdii eres elleid. Tááláá kuobžâ čuuvtij stuárráb piäjukuobžâ vist puurâi šaddoid. Tot vietij taalvijd tälvioijâgâsâst muottuu toppâm källeekuovđâšmist. Jietânâskáránâskuáskim herskustâlâi piädui kuáđđám ráđuiguin. Tot kulá puohâi aaigij stuárráámussáid luddijd, ko ton suájákeejij koskâ puovtij leđe paijeel vittâ meetter. ¶ lâlaahâ ij kuoskâ tom, mut tast peerusthánnáá tot almottij, et nuávdit säämi kielâlaavâ. Tarkkuus ¶ â. Pielisâš ¶  sárnoi Enâmist čeevris liihâd lašmâdávt já kuáđá tälviv maŋŋaalsis luoddârááiđu, maid lii älkkee tubdâđ. Tain uáiná, et leikkiis čiävráh távjá čierâsteleh riddomielijn. ¶ Saijoos aula heivee pyereest ohtsâšlávlumtilálâšvuođáid já uccâ konsertáid. 27.7.12. ¶ Eidu ko láin peessâm almaa loonjân, te nisonist aalgij njuuneest kulgâđ vorrâ, ij luhhoost korrâsávt. Talle kal almaa skipáreh lijjii jurdeđ veikkâ maid, jos val uáđđáduvah lijjii voorân sotkâšuđ. ¶ Sanne Jortikka, Outi Maijala, Teuvo Nyberg já Matti Palosaari, ¶ 9. ¶ Raavâdkuáluseh älgih planktontiäpuin ¶ Lasetiäđuh: www.ijahisidja.fi ¶ 2. Moin vuovvijn pelipyehčeeh já olespyehčeeh ¶ Sämitigge almoot uuccâmnáál Anarâškielâ kielâjurgâleijee virge ¶ – Halijdah-uv tun jieš kuovlâđ vistig vâi kuovlâm-uv mun? eeči koijâdij. ¶ 25. Kongo demokraatlâš täsiväldi lii arvevyevdiväldikodde ¶ 2. Mane saimaanuárju puátteevuotâ lii Suomâ ovdâsvástádâsâst? ¶  (pass.) PARGOPITÁH ¶ OLESPYEHČEEH ¶ – Tuávkki, mun tiäđust-uv oođđim iho, huhkái Jukká. – Mutâ iimâš já komme, loovdâ lâi molsom iivnes iijâ ääigi! Já fiskis áimupáálust lâi ivne lappum ubânâs! ¶ Timo Tolvi (eennâm- já meccituáluministeriö) ¶ Lactarius uvidus ¶ – Jáá-á, Muumieeči eeđâi. Teehi mij asâiđuvvâp. ¶ – Lii, eeđâi Marttin. ¶ Piergâseh: lastikvijvám, silkkepäävir ¶ Pasepeivi 1.1. ¶ Nube peeivi, ko sabbaat valmâštempeivi lâi moonnâm, ollâpaapah já fariseuseh vuolgii oovtâst Pilatus kuuvl. Sij ettii: ¶ – Täst šadda hitruu! Muumistáálu tähidij. ¶ Sämitigge taha alguu Njellim maađij vuáđulâš tivomist ¶  [nominatiiv lasseen tiivreh, evnielleeh ¶ 1. Kiina 109 900 ¶ Sämitigge lii Suomâ sämmilij alemus poolitlâš orgaan já tot väljejuvvoo vaaljâiguin jyehi niäljád ive. ¶ Majemuš puddâ ¶ – Maaŋgah láá kal uáinâm tom já ennuv lam mainâsijd stáálui stáálust kuullâm-uv. Mun oskom, ete muin kaččâmân tot kuittâg tuulhâi tommittáá, ete piso ain čiähusist, ko mun jođám meeccist. Vissâ tot hoksái, ete mun lam ennuv jotelub já vijsásub, ko ij puáhtám juksâđ já väldiđ kiddâ muu, eeči iätá, vuolâst majemuu cokkiittâs já tuvkkâl puuvko tuupân. ¶ Seenaat-kiddoduvah ¶ Mii tábáhtuvá? ¶ Pargopitáh ¶ Sämitige čuákkim meridij koskoho 20.6.2012 adeliđ ääšist čuávuváá ciälkkámuš: ¶ – Na maid te mun tobbeengis koolgâm uuccâđ? Ante imâštâlâi. ¶ Mii jiermi ij vaje iberdiđ Immeel. Meiddei oskoo ulmuid suu jiešvuođâ jieŋŋâlvuođah pääccih syelimâssân. Immeel lii kuittâg almottâm alnestis mijjân puoh, moos lii tárbu, vâi pyehtip eelliđ oskoost sunjin. ¶ 20. njomâttempirrâmpeivi: 4.8. tme 23.20 poođij uđâgâš siämmáá sajan já enni poođij tme 23.33. Suullân 1,5 miinut kukkosâš njomâttem tábáhtui vuáláčällee luoddâratkuuttuvvâst. Áiccu toohum tupelaasâst. Sovđâarve. ¶ 4. Pipliaseervi ornim evaŋgeliumteevstâi jurgâlemproojeekt kolgâččij uážžuđ valmâšin nuuvt jotelávt ko máhđulâš. ¶ Käškimčuáimáid ( Odonata ) lii älkkee iäruttiđ eres tivrelahkoin. Käškimčuáimái nuorâvuođâtääsih ovdáneh čääsist já taid kuáhtáá jyehilágánijn čaasijn. Rävis käškimčuáimáš taarbâs čääsi tuše lasanem ohtâvuođâst. Käškimčuáimááh láá Suomâst 54 šlaaijâd, moh juáhhojeh kyevti vyelilaahkon: oovtlágánsuájásáid ( Zygoptera ), moi tááláš nommâ lii šierviskäškimčuáimááh – hentosudenkorennot já ereslágánsuájásáid ( Anisoptera ), moi tááláš nommâ lii sieivâkäškimčuáimááh – aitosudenkorennot . Šierviskäškimčuáimáin láá kuohtuuh suájápaarah siämmáálágáneh já tiivreh láá iänááš čuovjâdeh já uáli seegih, mut sieivâkäškimčuáimáin lii maajeeb suájápaarâ kobdeeb já toh láá čielgâsávt stuárráábeh já čepibeh kirdeđ. ¶ – jiervâs (majemuš vierâ) ¶ Onne kiävtun valdum sämikielâlâš suáldát salmâkirje tuárju árvulumos vuovvijn puoh viärjekenigâsâi máhđulâšvuođâid uásálistiđ kirholâš tilálâšvuođáid jieijâs eenikielân. Eroâšávt anneeb áárvust tom tääbbin tavveen, mast Euroop union áinoo algâaalmug – sämmilij vuáđulavâlâš vuoigâdvuotâ jieijâs kielâ já kulttuur háárjutmân lii jyehipiäiválâš já tehálâš. ¶ 1. ¶ (Tiäđustkin ij puurrâm jieŋâ, uáináh netinjuolgâdusah meerrid návt.) ¶ “ Moonnâm ihečyeđe aalgâbeln tahhojii Anarist stuorrâ soortâ čäcihuksimpargoh. Čäcikiäinui jotteemkiälvulâšvuođâid pyeredii kieŋâlitmáin, rähtimáin kanavaid já orniimáin muođhijd já kuoškâpaihijd kárbiskeessimtelaid. Pargoid jođettij insner Hagelberg pargoparâinis Anttila. Hagelberg ij lamaš tuše teknikkár já hovdâ, pic meid čepis časijaln lihâdeijee. Taggaar saje ij lamaš teivâsâm puáttiđ oovdeld, mast suoi Anttilain iävá liččii kárbáin selvânâm. ¶ Ko hirmástâllim tast uuvsâ oovdâst, tast juuđij lappâd mottoom almai, kote oroi tubdâmin ollâopâttuv pyerebeht ko mun. Koijâdistim sust ravvuu. Sun nonnij tom, mast jo poollim-uv: puoh kirjeráájuh iä lam lávvárduv áávus. Sun kuittâg adelij munjin mottoom kirjerááju čujottâs, mast sun vissásávt tieđij, et tot ličij áávus. Tot ij luhhoost lam meendu kukken, nuuvt et tohon peesâi pyereest vääzin. ¶ 1. 2. 3. 4. ¶ salâskyeleh. ¶ Tavlustâh 10. Verbâ πληρόω . Anarâškielâsâš jurgâlusâst kevttum jurgâlemvastuuh já toi vuottumsajeh já –mereh. ¶ čääsivuáláášlostâ uposlehti ¶ iä toh piäškáástâl puolâšist ¶ – Anarâš päikkinoomah (#) 7674 ¶ Pargopitáh ¶ 5. ¶ 3. Maailm jieŋâlumos jävri. ¶ – Kiner! ¶ Lâim lámáš jo pajeláhháá tiijme torvolávt Minnesota paajaabeln, mut kapteen ij lam vala algâttâllâmgin siäivum. Jurdâččim; stuorrâ aalmugijkoskâsâš kirdemkieddi (you know) , mast ferttee jonottiđ ain vuárus. Lâi čielgâsávt uáinimnáálá, et kaavpug paajaabeln lâi jono já mii vuáru puáđáččij ääigild. Mii uási lâi tääl tuše hiäiluttâllâđ torvolâšvuođâ ravvuu tegu sävnivasta kuás-uv. Innig iä mađhâšeijeeskipáreh kuittâg mojottâllâm já leikkušâm pyerimielâst nubijdis, innig ij kirdemeemeedgin amerikkalâšhuumor pyeredâm tilálâšvuođâ. Tot aalgij leđe aldasáid kaaootlâš. Tobdoid ij pyeredân ollágin tot, et mii rähis kirdemeemeed uusâi kostnii skääpist mottoomlágán maapi, mii lâi vissâ taggaar torvolâšvuođâraavâ. Taan maapi sun laađiistâlâi ovdâsmaŋas, ko čokkái stovlistis. Maašin liegâsvuotâ lâi ain-uv koskâmiärásii syemmilii säävni verd, tuše čäcilitte já lievlâkukse vailuu. Jiem iberdâm, manen mii koolgâim kirdeđ Minneapolis polvâsárgoi pirrâ uđđâsist já uđđâsist? Lâi-uv koččâmuš mađhâšemmáinusist, vâi joreštijm-uv mij tondiet toi pirrâ, ko toh lijjii nuuvt muččâdeh? Mii maašin lâi já tot pisoi ubâ paje jo siävŋánâm Minneapolis almeest, tuše miljovnkaavpug maaŋgah čuovah, siäivum vuordâččeijee kirdemmašineh já polvâsárgoi čuovah adelii mottoomlágán eehidruáđi. Pakkâ jotkâšui siämmáálágánin, ko säävnist kuás-uv, mast áimulonottem ij tooimâ. ¶ Anssi Mattus ¶ Nuorttâsämmilâš kielâ- já kulttuurservi Saa'mi Nue'tt ry ¶ 8. Malesia 3 ¶ teermah σῴζω , πνεῦμα já πληρόω realistuvvojeh ive 1992 maŋâ jurgâlum anarâškielâsâš ¶  pirâsministeriön Sij västidii: ”Motomeh eteh, et tun lah Juhánâs Kästee, nubeh nabdeh, et tun lah Elia tâi Jeremia.” ¶ Faŋgâlist tábáhtuvá iimâš ¶ Na äšši lâi čielgâs. Finnejim love almottiđ Veeikon, et uážžu riemmâđ návt jiegâlávt rahttâttâđ väldiđ vuástá penuvryhmá hoovdâ pargoid. ¶ Čoođâmoorrâm tábáhtui 1970-lovo aalgâst, ko kirjeh almostuuškuottii eenâb. Kirječälleeh, kiäin škovlâ lâi rievedâm nuuvt eenikielâ, identiteet já kulttuur, račoškuottii kollektiivlâš vuáttámušâidis. Siämmást sii ovdedii eenikielâlâš olgospyehtimis. ¶ Isá Sáárá ij rähistâm, veikkâ maht lâi irâttiđ. Enni já ákku kal oskoin et puáhtá rähisvuođâttáá-uv eelliđ, mutâ kal tot Sáárá mielâst lâi liijkás vaigâd, kuittâg Issáin. Mutâ nuuvt ain ohtâ peivi moonâi já nubbe poođij. ¶ Rátká lii iänáážin vyelligis šaddo, mut vuovâs tilálâšvuođâin tot sáttá šoddâđ joba almaa kukkosâžžân. Monnii suujâst rátká lijkkoo šoddâđ puáris kuátisoojijn já pyeremus merkkâ puáris kuátisaje kavnâmân láá-uv rátkámiestuuh. Jyehi áinoo puáris kuátisaajeest láá-uv enâbuššáá ađai ucebuššáá rátkámiestuuh. Ko juurdâš, et rááđhá šoddâmahe lii uáli kukke, joba paijeel tuhháát ihheed, te puoh ráđhái vuáđuld kavnum kuátisajeh láá meid uáli puáráseh. Mii ton rááđhá toos kalva, tâi mon suujâst tot toos puátá, ij vissâ valagin lah tiäđust, mut amal ulmuu aassâm tast vaaikut mahtnii áášán. ¶ Mutâ siämmást Muumienni muštij maašin, moin puáhtá šoddâđ uáinimettumin. Sun teddilij tuše mottoom puálu. ¶ Kuorbâ jaavrij lodeh pivdeh ravâdin iänááš ¶ uuccâđ kámuvloová. ¶ Sämitigge ¶ Ruukilaavâ 1 § laavâst uáivildum tooimâ heiviitteh oohtân sämikuávlust tienuuvt, ete sämmilij vuoigâdvuođâid algâaalmugin torvejeh. Laavâ 38 § mield Tukes kalga oovtâstpargoost sämitiggijn já eres pelijguin čielgiđ sämikuávlun teikâ toos vaikutteijee malmâuuccâmlove, ruukilove teikâ kolletoidemlove miäldásâš tooimâst šaddee vaikuttâsâid sämmilij vuoigâdvuotân algâaalmugin paijeentoollâđ já ovdediđ jieijâs kielâ já kulttuur sehe kuorâttâllâđ hááitui keeppidmân já estimân tárbulijd tooimâid. Talle kalga väldiđ vuotân: ¶ Nuuvt suoi vuolgijn maassâd. Kárbá oppeet čievváin já väzziláin. Nuuvt vazzijn Vuáskujäävri kiäčán já orostáin káhvástâllâđ. Uulá iätá: ¶ Luuk 23:55-24:12 ¶ Sämitige nuorâirääđi ¶ roovâstellimsruuvâ ¶ Sämimuseo Sijdâ (tavesämikielân) ¶ kielâlâš párnái já nuorâi kerho- já máttááttâstoimâ. Sämikielâlâš kerhotoimâ puáhtá párnáid eidu ¶ Oovtkiärdánâš vástádâs taas lii, et kielâ lii uhkevuálásâš, ko tot ij innig sirdâšuu aktiivlâš argâpeeivi kielân uđđâ suhâpuolváid (intergenerational transmission). Totkeeh láá miäruštâllâm maaŋgâid taasijd kielâ uhkevuálásâšvuotân. Tiäđuh maailm uhkevuálásijn kielâin kávnojeh ovdâmerkkân Ovtâstum Aalmugij škovlim-, tieđâ- já kulttuurornjidume Unesco internet-siijđoin www.unesco.org . Unesco äššitobdei luokittâsâi mield eres lasseen puoh sämikielah kuleh maailm uhkevuálásij kielâi juávkun. Suomâst sarnum aanaar- já nuorttâsämikielâ láá luokittâllum tuođâlávt uhkevuálásâš kielân (severely endangered languages). ¶ Aanaar kieldâ lii tááláá ääigi uáli viijđes já ässeeh-uv tast láá viehâ ennuv. Mottoom verd lii še tiätu kuávlu moonnâm aaigijn, ovdâmerkkân et togo lii lamaš tovláá ääigi Aanaar sämisijdâ, mon kartografi Olof Tresk kočodij ive 1642 Ruotâ sämienâmij stuárráámus já pyeremus sijdân. Jo ovdij kieldâ vuáđudem 1876 lâi Aanaar servikodde, mii kale kaartâi kuhháá leđe Ucjuv kappelin. Servikodde šoodâi jiečânâssân iäskán 1888 kuás kieldâ lâi jo vuáđudum. Servikodde kiergânij leđe Tuurku pispekode vuálásâžžân vistig Kiemâ já tastoo Kiemâ Laapi kappelin (1647–91) já majemustáá Kuáccám kappelin (1691–1747) ovdil ko Ucjuv servikodde hämmejui 1747. Taat pelestis muneldij uđđâ väldikoderääji, mii uážui ¶ 18. Liegâsvuotâ eennâmpáálust juáhás epitäsivávt ¶ – Vyevdi lii onne čuovjâd! ¶ Tavemeerâ, Taažâmeerâ, Jieŋâmeerâ, Sognevuonâ, Skaandih, Jotunheimen, Bergen, Kirkkonjargâ ¶ Oovtâstpargoost: ¶ 27 Kelahaara Mirka Onerva Sosionomi Ruávinjargâ ¶ b. Mast ivne puátá? ¶ Talle sij ettii sunjin: ”Ijhân tot heivii. Ij kesten tuu suuvâst lah tiet nommâ.” ¶ Čuhčáluohtâ YAS Kesjäävri viestârkeejist. ¶ värree porge-roovvâdmáánust ¶ SAKSA ¶ - vijđes já maaŋgâpiälásâš tooimâ sehe ton ¶ saibâpuljarijd. ¶ 34 Sämitigge kalga tieđettiđ aktiivlávt säämi kielâlaavâst sämmiláid já movtijdittiđ sämmilijd ¶ ANARŠKIEL ŠLAJÂNOOMAH ¶ Muikku - tivrâs luosâkyeli ¶  ceelhâ) 1 400 ¶ Ijâttis iijâst kuullâp taan ive čuudâlavluu Tuvast ¶ “Ko moonnâm numerist čaallim taan siämmáá ääššist, lijjii tiäđust máttááttâsministerö já pajeuáppeelävdikode lopádâsah tast, et meiddei anarâškielâ várás tahhojeh pajeuáppeeiskoseh. Liijká lâi talle vala viehânáál cohâmin iäpádâs. Mij ko lep sämmilij aašijn oppâm toos, et tušes optimiismâ kalga kyeđđiđ meddâl já oskođ eskin talle ko äšši lii valmâšin čolmij oovdâst. Tääl taat äšši lii kuittâg olášum. Ministerö lâi vissâ adelâm pajeuáppeelävdikoodán pááppár alne miärádâs, ko jo iskoseh ornejuvvojii. Návt anarâškielâ lii oppeet lavkkim oovtâ läävhi ovdâskulij.” ¶   Tot lâi ušom kiđđâ 1960, ko muoi Nuuvdi Ábrámáin láim elimin Kaamâsist käävpist. Láim kuullâm Kaabi Haansâst, et Hästimruáváást sátáččij leđe riämnjá piäju já nuuvt muoi kyeđestáim pyeráidân luoddâpellâs já vuolgijm uuccâđ tom. Keevâi nuuvt pyereest et piäju, ađai riehtâgisteeđân kuáduikuovđâšm kavnui. Tot lâi taggaar koččâm peeci, mast lâi kuárvásâm lavnje já ton laavnje vyelni lijjii kulmâ viälppá. Čalmeh tain lijjii juo lekkâsâm. Muoi tuvkkâláim viälppáid puoŋân já tuálvoim Čovčjáávrân, kost toh finnejii vorâs mielhi já oppii tállân čuohâđ. ¶ – Vuoi mon muččâd, eeđâi Ulla. ¶ Montenegrost sárnuh serbia kielâ, te mun opâttâm tääl muáddi sääni. ¶ 4.2.5. Suhâpeelij koskâsâš täsiárvu já olmoošvuotâ Sämisiärvusist lii historjallávt lamaš nisonijn täsiárvusâš sajattâh almaiguin, moos lii kuullâm aainâs-uv roolij, pargoi já eellimpirrâs symmetrisâšvuotâ moh tievâsmiteh nubijdis. ¶ – Mi-, mii immâšijd tobbeen täälgis šoodâi? Erkki pahudistij pennuusis já kejâškuođij pyerebeht laarmâ kuávlun. Já ooinijhân sun, mii tobbeen lâi tábáhtum. ¶ Itella Posti almostit já uárnee Sämikulttuur -postâmerkkâaarkâ siämmáá peeivi Helsigist, mon tilálâšvuođâst lii mieldi meid aarkâ kuuvijd vuávám sämitaaidâr Merja Aletta Ranttila. ¶ dynaamisávt/funktionaallávt siämmáánáálá ko KR92. ¶ tejârääsi ¶ Neelji väldikoddeest ässee sämmiliih viettih ohtsii aalmugpeeivi kuovâmáánu 6. peeivi. Talle juhletilálâšvuođah uárnejuvvojeh jyehi kuávluin Sämieennâm. Tot lii ohtâ sämmilij liputtempeeivijn, mut lasseen nuuvt Suomâ, Ruotâ ko Taažâ-uv virgeomâhááh avžuutteh almolâš liputtem. ¶ - Maid tun halijdah? Heikkâ koijâdij. ¶ 2. Sajadâh meerâi háárán ¶ - Sämikielâlâš sijdâpargee Njellim-Kiđđâjävri kuávlun 23 875,50 € ¶ Sämitigge uuccâmnáál toimâstivrejeijee sajasâšvuođâ 20.1. – 29.11.2010 koskâsâš ááigán. ¶ Na must ij tiäđustkin lamaš väzzimmääđhist kamera mieldi, tađe eenâb ko meettermittogin. Nuuvtpa ko pyevtittim pááikán, te elâččim tuuveest viežžâmin kamera já meettermito, jeđe vyeijilim tábáhtussajan nuuvt jotelávt ko máhđulâš. Luodah lijjii ain siämmáá saajeest, ige kihheen lamaš kiergânâm taid sotkâđ. Nuuvtpa kovvejim saje já mittedim muottui pááccám suájákejij kooskâ, mii lâi suullân 90 senttid. Nuuvtpa saahâ ferttee leđe kuáppilväälist ađai jierssest, ko piehânjeh iä vala njuhčâmáánust lah puáttám Sáámân. ¶ 116B Lummorapuid kullee ulloskerreerapu lii riddo- ¶ sijđoh:143 ¶ 24b stuorrâpittá oovdeld ¶ Suomâst vyeimistorroo virgálâš miäruštâllâm sämmiliist lii čaallum laahân sämitiggeest (17.7.1995/974). Laavâ 3 § miäruštâllâm tiäddud ohtâvuođâ sämikielân já vala siämmáášume sämmilâšvuotân. ¶ enni kookâin lii čepimus, ¶ – Šaddošiirah! sun iätá. – Taid kočodeh lostâtikken. Já nuuvt merettes ennuu! ¶ Motomeh puákuttâsah adeleh eellimahasii syeje, motomijd oppeet ferttee uđâdiđ tyelittälli. Ovdâmerkkân storgâčarviittâhpuákuttâs kalga uđâdiđ love ive kooskâi. Storgâčarviittâh lii tavdâ, mon puáhtá finniđ eennâmvuáđust ellee bakteerist. Tot puáhtá peessâđ rummâšân ovdâmerkkâ häävi pehti. ¶ Säänih škääijih kuárusin, ko paaldâst vuálgá rähis, tehelâš olmooš. Ailâ-Maarit lâi tehelâš nuuvt ovtâskâs ulmuid ko meiddei ubâ anarâšâi juávkun. Sunjin ličij vala tuáivum kuhes eellim mii koskâvuođâst, mut nubenáál lâi meridum. Virkkuus já iäljáris Ailâ-Maarit puácuvuotân já suu uásán vyelgiđ meendu tooláá mii koskâvuođâst lii lamaš vaigâd tuuttâđ. Eromâšávt muu jurduuh láá Mauri lunne: sun lii juáhám stuorrâ uási jieijâs elimist Ailâ-Marittáin já jottáám Ailâ-Maarit lunne Kittâl já Jolniivuonâ kooskâ. ¶ – Na jis tot kuittâg váhá uáinoo. Kalehân muoi taan sirdeen. Luptist tun veik tuon pele te mun tääbbingis pajedâm! ¶ Jiem mušte, lâi-uv nubbe, vâi kuálmâd škovlâpeivi, ko koolgâim kevttiđ viärjuid potákkij korriimân já tom mun lijjim-uv polâstâllâm. Veikkâ lâi čohčâmáánu já potákkijn táválávt iä lah assaas koorah vala talle, mut tain asuntola potákkijn lijjii já taid lâi pággu korriđ. Kost ležehkin taid potákkijd skappum. Tâi iä toh riävtui koorah lamaš, ovdil jo mottoomlágáneh ryebih, maid ij puáhtám puurrâđ. Mun še viggim siämmáánáál korriđ, ko muu skipáreh-uv karrejii, mut jiem mun áppádâm pisottiđ tom pottáák kahvâl keejist, ko vala nijbijn lâi kolgâđ viggâđ njaldeđ tom koorâ meddâl. Tot ain koočâi taldrikân toho kaastâ siisâ já tom koolgâi ain kahvâláin čuoggiđ já viggâđ uđđâsist korriiškyettiđ. Iä toh kale muu skipárehkin lamaš meendu šiev miäštáreh ton korrimhommáást, mut čepibeh te liijká lijjii ko mun. Na nuuvthân mun čovádim suormâi kooskân ton pottáák já korriistim kozâigijn, váháš vala komerdistim ovdâskulij, et iäráseh iä huámmâsiččii. Kuittâg tot asuntolasiäsá huámášij, et mun korriim kozâigijn já siämmást sun cuoigij-uv korrâsiähá jienáin. Na puohah tiäđust-uv toin aldemuin peevdijn vilpâstii muu já motomeh váháš noskáttistii-uv já tot ko lâi heeppâd. Nuuvthân tast loopâst keevâi, et asuntolasiäsá viijmâg korrij munjin taid potákkijd já tot-tot iäskán heeppâd lâi. Ton ääšist uážui kuullâđ maŋgii “välituuntijn” já vala eres-uv tuvij. Asuntolasiäsá já máttáátteijeeh iä tast muštottâm, mut škovlâskipáreh tađe-uv täävjib. Maŋa (puáttei oholoopâi ääigi) pääihist máttááttellim pottáák korrim já nuuvtpa ij innig puáttâmgin nubekerd tieggáár häverig oovdân. ¶ - Aimo Seipiharju ¶ 202 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ Eellim ij lah kišto. Tot lii Immeel adaldâh, mast juáháš lii uážžum talentâidis - jieijâs eellimuási, jiermi, ibârdâs, naavcâid já tááiđuid. Juáháš máttá já kalga kevttiđ taid jieijâs já ohtsâš pyerrin. Jis taid čiähá, ij pyeregin pyevti porgâđ. ¶ säämi parlameentâ, Säämi čuovviittâsseervi já staatâlâš aalmugrekinistem tooimâst. Sämmilij aal ¶ čääsivuáláášlostâ uposlehti ¶ Pááikán lâi tääl hirmâd suotâs peessâđ. Nieidah láin vuárdám jo muáddi peeivi eeni puáttim. Muu pargon lâi tääl vala rähtiđ mätkičielgiittâs. Smiettim, maht te olmooš puávtáččij čäälliđ tággáár määđhist uánihávt. ¶ Máttááttâspárnááh västidáin nuuvt ko Jeesus lâi koččom, já ulmuuh luoštii sunnuu moonnâđ. ¶ Vuoiŋâmpocceid lohtâs meiddei njihânjâs . Tot lii vuoivâsnjaarčâ fakkist tábáhtuvvee kiäsásem, mii toovvât jotelis já maŋgii tábáhtuvvee siisâvuoiŋâm. Njihânjâs pyehtih pacâttiđ joton ¶ s. 38 ¶ Vielgis páálui syelimâsvuotâ ¶ – Joo, nuuvt tot kale lii, Tálunjobžâ-uv mieđettij. Luhhoost mist lii šiev puolâščukke, te tohon puáhtá loopâid kuolijd pieijâđ, maid tääl ij salttii. ¶ P Kuehneromyces – Kantosienet – Čuoldâkuobbâreh U ¶ Miärálâš ađai kvantitatiivlâš tutkâm algâruottâseh láá luándutiettust. Ton vievâst lii halijdum ¶ äämi ¶ Miätá kirje tobdoo keeldâ kyevti maailm já kulttuur kooskâst. Nubbe tain lii päikki, päikkikuávlu já säämieellim, nubbe vist korrâ já omâs läädikulttuur, mon pargon oro lemin säämikulttuur avkkâdem. Vuáttoo kontrast: luholâš säämieellim já luhottes škovlâ já läädimaailm. Pääihist sáttoo kal meiddei ahevis tábáhtus, mut tot lii liijká päikki, uápis saje, mast lii torvolâš čiärruđ. Mut čiärruđ lii karttâm meiddei škoovlâst. ¶ Uáivikaavpug: ¶ Ánná kaađâi varriimis. Tom-uv nuáidiááhu kuvlân lâi lamaš kuittâg toin naalijn suotâs, et táálu lâi lamaš putes, jis ákku jieš ij lamaškin nuuvt hitruus olmooš. Ko Ánná lâi kyehti peeivi kuodâččâm tävirijdis uđđâ vistásis já čurgim já putestâm jyehi nurhe, sun lâi vaibâm. Suu mielâst oroi, et sun lâi jieš tuolvâm varriimist já puohlágánijn nyeskis aašijn, moh sunjin lijjii tábáhtum. Olssis sun lâi kuittâg meridâm, et taat ferttij leđe loppâ Heiháin: eenâb sun ij innig killááččii. ¶ tälvioijâgâs ¶ Nieidâ lâi nuuvt ustevlâš, ete ááigui tuálvuđ toontu maasâd Peljituoddârân. ¶ Kesälapsi ¶ koddeest? ¶ viehâkoolvâkalvemmaašin = kylvölannoitin 31 ¶ Čaalâ puáhtá leđe juurdâ, tuoivâ tâi ulme tast, mon tiileest sämmiliih eellih já láá pajeláhháá kyevtlov ive keččin. Maid sämmiliih pargeh já maggaar mailmist sämmiliih eellih ive 2030? ¶ Njobžâvääri aldasijn Ránnjáväärist meiddei lijjii juovlâid rähtimin. Sii juovlâi viettim sulâstitij ennuv njoobžâi juovlâid, mut toh ráhtojii taan ive váhá eresnáál. ¶ Siämmáá peeivi tábáhtui vala eres-uv. Párnááh keksejii uđđâ sierâ. Ko enni lâi stellim jieijâs mielâst tuárvi kissáoovsijd räsiliitán, te Káijá tuálvui loopâid párnáiviistán já luovviiškuođij kissáid oovsijn. – Rähteen täin njuámmilsierâ, sun eeđâi. ¶  lijkkui Kielâkäldee-proojeekt já Säämi Kielâkäldee ¶ Sämitige II värisaavâjođetteijee ¶ Jeesus vuolgij Nain kaavpugân, já suin juttii máttááttâspárnááh já stuorrâ olmoošjuávkku. Ko sun lâi alda kaavpug poortâ, tobbeen kuoddii jáámmám ulmuu, leskâeeni áinoo alge, já eeni mieldi lijjii ennuu kaavpug ässeeh. Nissoon uáinidijnis Hiärrá šallišij suu, já sun eeđâi: ¶ – Mun jiem lah uáđđâm viiđâ piäiván. ¶ – Maidgis tun nuuvt tárkká staaviih tom loostâ? Máátáh-uv tun jo taan eennâm kielâ nuuvt pyereest? koijâdistij Andârâs Omarist ko sattui jotteeđ tast lappâd. ¶ JÄVRI TÄLVIV ¶ SAIJAASVUOTÂ: ¶ uánánij já uánánij. ¶ 86 ¶ – Kale tain puáhtá, Eŋgâlenni ceelhij já kuáivui lavhâstis aaibâs uđđâ já kildee mááccuh. ¶ Sämikielâ oopâin kalga pargosiärvusijn movtáskittiđ sämikielâ álguoopâid jottáám ulmuid juátkiđ ¶ Ko sämpyleh vierâdeh seehâst enâmân, te sunnuu mielâst lii hitruu já Santtu áiccá lemin niälgum. ¶ Kaninen poorgâi nuuvt viššâlávt, ete ehidist vuossâmuš viste lâi jo vaalmâš. ¶ – Nuuvt tun-uv, Tobžâ povvâstij. Muoi láán puurrâm nuuvt ennuv. ¶ Ko poođijm Ironworldin, te kale ferttijm tállân eelliđ keččâmin, maht kuáti lâi ciävzám. Pyereest lâi ciävzám, tuše uskepele lavŋetuuvdâmuorah lijjii ucanjihhii čápudâm. Siskiipeln muorah lijjii tegu eskân pieijum. ¶ - Manen kaandah návt porgii? ¶ Mun lam Satu Aikio (2008) ¶ Proojeekt stivrimjuávkku lii meridâm, et ¶ Mun jurdám et muu škovlâäigi lâi váddásub ko maaŋgâ eres uáppest. Stuárámus suijâ toos lâi tot, ko škoovlâst lijjii kyehti kaandâ kiäh kuoddâlii máttáátteijei uáli višâlávt, et mun lam porgâm ain maidnii lovettemijd. ¶ Piättâr piättá Jeesus Matt 26:69-75 ¶ Ovdâskoddekomppania hovdâ toolâi jyehi vuossaargâ taggaar pargo- já tiätujyehimtilálâšvuođâ juávhui- já juávháduvjođetteijeid já tiäđust-uv penuvryhmáást lâi še jođetteijee tobbeen. Tilálâšvuođâst čielgii ain ton oho tergâdumoseh tábáhtusah, tegu ovdâmerkkân ´čuurmah´. Na ko peivimeeri lâi tiäđust, te mii juávhujođetteijee raahtij vistig okkopalvâlusvuávám, mast juovij vahtâvuáruid já komennusân vyelgee Kykko Caampin, jeđe tast maŋa eelij ovdâskoddeest väärridmin eidu ton ´čurmâpiäivân´ Land Rover -auto ohtân vyeijeinis kiävtun. Ko tot peivi poođij, te tállán iiđeedteejâ maŋa puáđistij Lantikka, moos mij piejâim kyehti, enâmustáá kulmâ pennuu já fáárun vuolgii puoh almaah, eereeb koccee, kote paasij ohtuunis. Mii penuvhárjuttâs nommâ lâi luoddâkuorrâm já hárjuttâssaje lâi čiččâm penâkkullâm keččin Kyrenia váráduv alne. Veikkâ toh väärih lijjii olluuh, ruánzááh já hiäŋgupávttááh, te kavnui liijká tobbeen taggaar pelnub kilomeetter kukkosâš täsivis pecivyevdikuolbânâš, mii lâi pajeláhháá kilomeetterpele kobdosâš já váráduv paijeel mannee luoddâ njuolgij eidu ton kuolbân kuávdáá mield, nuuvt et paasij kuábbáá-uv pel luodâ taggaar šievlágán stielâs, moid puovtij kiinii mist eelliđ väzzimin tagarijd muádi kilomeetter kukkosijd luodâid. Ko luodah lijjii vazzum, taid koolgâi adeliđ váháš puárásmuđ aainâs kulmâ teikkâ nelji tiijme. Nuuvtpa mist lijjii-uv tobbeen váráduv alne kyehti leeirâ. Vazzum luodâi nube keččin vuordâččii já káhvástellii luodâsteijeeh já nube keččin lijjii pennuuh já penuvalmaah. Tobbeen lâi muorâ liijká viehânáál, lijjii koške uávsih, viirrâm peesih já mottoom soortâ riseh-uv, veikkâ lâi jurdeliđ, et ijhân tieggáár saajeest pyevti muorâ šoddâđ. Nuuvtpa mist lijjii motomin rievtis sajostuulah-uv, main mii vuošâim käähvi. ¶ MMMUUUU. Keejâm olgos: paaimân vyejeet kylá kuusâid kuátumân, kiäinu lii tievâ kuusâin já koovjâst. Keejâm čuárvi: tom lii Zulfija iššeed skeŋkkim munjin tijme 03 suulâin, syemmilâš-ugrâlâš oovtâstpargo já ustevvuođâ kunnen. ¶ hilgottâsräigi hylkyaukko ¶ 5 a. Maid cuobbuuh pargeh čohčuv, ko áimu čuáskuškuát? ¶ Natura 2000 -viärmádâh čoggâšuvá ovdiibeln mainâšum náálá luándus já suojâlemmittomerijdis peeleest viehâ čuuvtij jieškote-uv hámásijn kuávluin. Nuuvt meid vijđoduvâi suojâlemmittomerij olášuttemvyevih láá jieškote-uvlágáneh. Puoh Natura-kuávluid ij lah uáivilist vuáđudiđ luándusuojâlemvijđodâhhân. Távjá vijđoduv tááláá kiävtu ij lah tárbu kuittâg čuuvtijgin mutteđ. Vijđoduvah, moi suojâlem lii uáivilist olášutteđ luándusuojâlemlaavâ mieldi, kuleh iänááš staatârääđi jo ovdil tuhhiittem suojâlemohjelmijd. Täi kuávlui kulâmist Natura 2000 -viärmádâhân ij táválávt puáđi tovâttiđ olgoláá mannee raijiittâsâid, ko maid jo tooleeb suojâlemohjelm toovât. Siämmâš äšši kuáská taid-uv jo ovdil vuáđudum luándusuojâlemkuávluid, moh šietâduvvojeh Natura 2000 -viärmádâhân. Tai uásild Suomâ almoot, et Natura 2000 _viärmáduv suojâlemmittomereh láá jo turvâstum. ¶ Čäcikuáđhuš lii uáli vuávdáá, mon iänááš äigi mana raavvâd hahâmân já purâmân. Oovtâ pirrâmpeeivi ääigi tot sáttá puurrâđ maaŋgâkerd jieijâs tiädu. Čäcikuođhuu herskun láá cuávis riddočääsi stávlákuátviežžei suovsâi syejiskuápuh, moi siskáldâs tot rottee njálmásis. Meid siemin skuápuh láá purrâmâšlisto njunosist. Čäcielleid pivdedijn čäcikuáđhuš vuájá cuávis riddočääsist jotelávt já puáhčá pone räi. Tot vuájá saalâs njäälmist riidon já iäskán tobbeen porá tom. Enâmist čadoi já loostâi kooskâst tot kávná ravâdin maaŋgâlágánijd čielgitävtittemes elleid, tegu koppakuorijáid já lapsemááđuid. Jis čäcikuáđhuš uážžu salâsin siemin cuobbuužijd, tot vyerkkee taid riddomiälán kääskistmáin tain čielgi rasta. ¶ Mast tobdá tuomâ? ¶   šlajâttâllâđ = lajitella 159 ¶ Sämitigge ij tuhhit sämmiláid vuáđulaavâst torvejum jiešhaldâšem hiä-jusmittem já ton ovdedem orostittem. Sämitige kuávdášlâš iävtuttâsah: ¶ táátu. ¶ Israellijn lijjii maaŋgah vajaliih, já Taavvid ferttij távjá soottâđ. Sun keččâlij čuávvuđ Immeel táátu, mut motomin sun vájálditij kuldâliđ Immeel já poorgâi jieijâs haluidis mieldi. ¶ Uccâ uábáš ¶ Uási 3 ¶ Ko tijme lâi vala nuuvt uccáá (ovdláhháá kuulmâ), te smietâstáim et vyejesteen onne vala Pengillyn, et pesâččáim ittinâš elâččiđ fiksaamin täähi vyeliuási Ironworldist. ¶ SomBy ¶  ulmuuh Sämitige delegaatio peesâi čuávvuđ kanien’kéha- kielâ rävisolmoošmáttááttâs kanien:keha'ka- aalmug jesânáid. Tilálâšvuođâst savâstâllii algâaalmugkielâi máttááttâs já kielâi iäláskittem hástusijd. ¶ já -päikkikode, šoddâmsaje já norree noomâ. ¶   toppâmtekki ¶ puh. 040 846 3053 ¶ Russula elaeodes ¶ kielâ iberdii tuše 59 olmožid (7,2 prosenttid) já sämikielâ sárnuu ucánjáhháá 61 olmožid (7,5 ¶  : 3. Magareh fáádáh kuleh tuu uáppoid? ¶ - Maid tääl talle? Jovnâ koijâdij. ¶  eennâmkevttim ”Sämmilijd lii hirmâd tergâd, ete čielgiittâsâst čonâdâteh ovdediđ algâaalmugvuoigâdvuođâid. Ađai Ilo 169-sopâmuš ratifisistem ij meerhâš tom, ete sämmilij vuoigâdvuođâsajattuv ovdedem pisáničij teikâ ete puoh vuoigâdvuođah liččii tääl čovdâšum. Suomâ čonâdât meid árvuštâllâđ oovtâst ohtsâsibárdâsist sämitiggijn sopâmuš olášuttem. Lii eromâš tergâd, ete čielgiittâsâst Suomâ staatâ tuubdâst, ete Suomâ juátká pargo sämmilij algâaalmugvuoigâdvuođâi olášuttem várás sehe almossopâmuš miärádâsâi já kenigâsvuođâi oles olášuttem várás nuuvt, ete oovded lahâasâttem já haldâttuv ohtsâšibárdâsâst sämitiggijn.” saavâjođetteijee Näkkäläjärvi muštâl tuđâvâžžân. ¶ 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶ “ Piättár Vuossâmuš kirje ” Matti Morottaja anarâškieljurgâlâssân almostui ive 1973. Ive 1991 tast almostui jienâkirje Aanaar servikode kuástádâssân já kasettân ton luuvâi Ilmari Mattus. ¶ Skuvlen- já oahppamateriáladoaimmahat/ ¶ Nubbe merhâšittee ovdánemlävkki valdui ive 2005, ko ohtsâštave-eennâmlâš äššitobdeejuávkku finnij valmâšin iävtuttâsâs tave-eennâmlâš sämmilâšsopâmuššân. Taažâ, Ruotâ já Suomâ koskâsâš sopâmuš mittomeerrin lii pyerediđ sämmilij sajattuv algâaalmugin. Sopâmušâst liččii miärádâsah el. sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuođâst, kielâlâš já kulttuurlâš vuoigâdvuođâin, vuoigâdvuođâst enâmân já čáácán, iäláttâsâi porgâmist sehe sämitige já almos vääldi koskâsâš ohtsâšpargoost. Sopâmuštooimâ kieđâvuššâm juátkoo kiđđuv 2008. Tassaažin ráhtoo čielgiittâs aalmuglâš lahâasâttem já aalmugijkoskâsâš sopâmuškenigâsvuođâi koskâvuođâst hammiittâs sopâmušmiärádâssáid. ¶ Säämi tyeje puárásumos ärbivyevi ovdâsteh čuárvi-, tähti-, muorâ- já nähkityejeh. Taneáárpu rähtim, päddiponnoom já tekstiilpargo sämmiliih láá oppâm uásild eres aalmugijn. Maaŋgah materiaaleh, moh láá puáttám viehâ maŋŋeed ulguupiälái kävppikoskâvuođâi vaikuttâsâst, láá kuittâg nobdum lemin ärbivuáváliih, nuuvt uáppáh ovdâmerkkân läđđee, silkke já silbâ säämi tyejeest láá. Nube tááhust ovdâmerkkâm silbâtiiŋgâin säämi kulttuur siäilut ain-uv tagarijd puáris nuorttâ- já koskâeurooplijd ärbivuovijd, moh láá vuolgâsojijnis jo kuhháá tassaaš lappum. Silbâ kiävttoo puáhháá čiiŋâin já šoljoin, mut meiddei juuhâmliitijn, suormâsijn, peljičiiŋâin já cimccâhpaadijn. ¶ Säämi kulttuurkuávdáš Sajos addel taan ive tábáhtusân korâdis raamijd. Tuorâstuv muusikkejâlmâs saijeen lii suullân 400 jiegâ Dolla-auditorio, mast lii kevttimnáál šievšlaajâg tekniik čuovâidiskuin já piähtusijdiskuin. ¶ Muu vuosmuš kietâčaalâvihko ¶ Piät. Ohtsis ¶ puátusij merhâšitteevuođâ lovottuvlâš testaamân. Kvantitatiivlâš tutkâm kovvee já tulkkoo almoon ¶ Keejâ vorrâsumos l oddeaiccâmijd (www.tiira.fi, suomâkielân). Meccihaldâttâs Lundui.fi-viärmádâhpalvâlus fáálá taam palvâlus. Sijđo lii pyevtittum BirdLife Suomâ Tiira-loddeaiccâmvuáháduvváin www.tiira.fi. ¶ tobbeen-uv tun muu jođettâh, ¶ OA olmoošvuoigâdvuođâkomitea lii majemustáá moonnâm ive almottâm huolâs tast, et koččâmâš eennâmomâstusâst já -kevttimist sämikuávlust ij lah áppádum čuávdiđ. Ko komitea lâi vistig ráđádâllâm ääšist puohâi ääšipelijguin, avžui tot kavnâđ ääšimiäldásâš čuávdus täid koččâmâššáid sehe ratifistiđ jotelávt mainâšum ILO almossopâmuš. ¶ kuoskâ sii. Oovtâ pele almottâs mield säämi kielâlaahâ ij kuoskå tom, mut tast peerusthánnáá tot nuávdid säämi kielâlaavâ. Penttâ 52 peellid kuođđii ollásávt västidhánnáá koijâdâlmân. Kuávdášlâš ¶ Ko vala majemuš-uv lâi cuovkkim koorâst, te talle Ristin kočostij puoh čiivgâid meddâl piervâlist. Lâi äigi kyeđđiđ piervâl, veikkâ tot nuuvt vuovâs lâi lámáš-uv. Vala majemuu čiivgân sun kiergânij adeliđ noomâ ton tiet, ko tot paasij suu mielân nuuvt pyereest. Manekorrâ uáináh tarvanij čiivgâ uáiván nuuvt nanosávt, et tot luovânij iäskán piervâl ulguubeln. Sun lâi Margit-majemuš já juávhu ucemus, mut ij eissigin hiäjumus. ¶ Kuobžâ-Saammâl Maati (Matti Morottaja) nuurrâm táválumoseh anarâškielâ säänih. ¶ Noomâid maainâšhánnáá stuárráábeh kaandah kiälástellii munnui nubijnân veikkâ magarijd aašijd já viijmâg toh finnejii munnuu rijdáskiđ. Jiem innig mušte, kuábáš vistig volliittij kyeimis, mut forgâ muoi kuittâg láim čurmâdâtmin já hiäibumin. Jiem lamaš kuássin hiäbum já kukken tast tuárrum Veikkoin, mut ko láim tääl vuástáluvâi, te penttâ hirmástuvvim suu vuoimijd já tom vaje, mii sust lâi muu kuáttá. Ferttejim kaččâliđ patârâsân já kaččim kaandâi hiivsigân, kost kuárŋulim laŋkkulista oolâ, mii lâi paškemraigij paajaabeln. Must lijjii jyelgih ton lista alne já kieđâiguin tuállejim seeini pajeroobdâst kiddâ. Pajeláá jiem peessâm, ko seeini pajeroobdâ tyehin lâi jo ulmuupoškâtuvne já kočâttâh toho ličij lamaš aainâs kulmâ meetter. Ko Veikko kaačâi maajeeld já njuškij poškâraigij tääsi oolâ, te irâttim čievčân finniđ suu olgoláá. ¶ Läti = ¶ 2. Nomâttiđ káártán riijkâid, juuvâid, čäcikuávluid já váráduvâid. ¶ – Kulmâ skipárâš . Kovelaavlâkirje, mon lii čáállám Kerttu Vuolab já orjâlâškielâst anarâškielân jurgâlâm Matti Morottaja ive 1989. ¶ Čohčuv ko koolmij já jaavrijn lâi kyeddee jieŋâ, te taid tikkádii, kogo juuđij luoddâ. Tom luodâ juttii hiäppušijguin-uv tälviv. Ucjuuvâst maaŋgâ táálust lâi hiävuš. Njuárgám já Ucjuuvâ rajavartiosto hiäppušeh juttii távjá ton tikkádum luodâ mield. ¶ – Na a -puustuv vyelni láá appelsiin , ananas já aprikoosi , Omar kiärduttij. ¶ – Na ij, ko lii pyereeb, et saanijd tuše vistig kiäččá já smakkiistâl jiešalnees, aaibâs ohtuu. ¶ kuállus? ¶ riddosuáluikuávlu = sisäsaaristo 70 ¶ Ubâ almaijuávkku juuđij tast lappâd jeđe orostij junávávnui kooskâst leijee viäskárân. Keččim almai roossâm laasâ čoođâ. Huámmášume kiddij meid tot, et tánssám já fáškum nuuvâi já almaah ráđádâllii siijvost koskânis. ¶ b. Maggaar ellee páácá älkkeemusâht kuumpij salâsin? ¶ 2. Moin ohtsáin nomâttâssáin hiävuštooŋâs, etimâs ¶  et Kuáskimjäävri miäcástemservi uárnee Njobžâväärist Njobžâjäävri riddoost jonsahpeivtábáhtus. Taan ive ohjelmin lii jonsahpeivááptu kähteesuvâttemkišto, mii uárnejuvvoo tijme 14:st ovdâskulij. Juurdân lii suuvâtmáin juksâđ koskâiijâ räi nuuvt maŋgâ kähtee ko máhđulâš já puáris ärbivyevi mield koddeđ luudijd áiroin huškomáin. Lode ij uážu pääččiđ. Jonsahpeiviijâ vuoššâp oovtâst saallâs. Kišto vyeittee lii tot, kote enâmustáá pivdá áiroin huškomáin kähteid. Kištojuávhuh láá kyehti: oovtâ njoobžâ kárbáh já njoobžâkuáhtá kárbáh. Njuolgâdusah: Käärbis kalga leđe ucce, já ááiruh kalgeh leđe kaskoo kárbá. Uásiväldeeh kalgeh almottittiđ majemustáá oho ovdil kišto miäcástemseervi čällei, puh. 473 2896. Puohháid pyereestpuáttim! P.S. Tuáivup kuálhi, et kähteeh iä peesâ älkkeht ááimun! Ereslágán šoŋŋâgin kale ij eesti kišto ornim. ¶ 92A Miŋkki. ¶ Kirjerááju lâi luhhoost škoovlâ alda, mätki piištij tuše vittâ miinut. Sun moonâi siisâ, irâttij leđe juurdâšhánnáá kirjerááju huolâtteijee, mast lâi hiäppuš uáivi já vaazij njuolgist kirjeilddei kuuvl. ¶ so´kke miârin, so´kke jääu´rin. ¶ Kiärun = Kiiruna 93 ¶ Kirjeest tavesämikielân láá 32 salmâd, aanaarsämikielân láá 25 salmâd já nuorttâsämikielân láá 30 kirkkoviäisud já rukosid. Mieldi láá še evangellâš-luterilii kirho ärbivyevi miäldásiih rukkoospuudah já ráámmátpitáh. Salmâkirje nuorttâsämikielâlâš uásist lii muštâlum, maht eehid- já iiđeedrukkoos puáhtá olášuttiđ ortodoksâlâš kirho ärbivyevi mield talle-uv ko pappâ ij lah ooleest. ¶ – Halijdah-uv tiettiđ kost eeči lii? ¶ – Na viijmâg luhostuvvim mun-uv purrâmuš! Lijjim nuuvt hirmâd niälgum! Aiccim čuuvčâ... já ko tot kirdelii... Čellejim maŋŋaal já tuáppejim tom ááimust. ¶ – Erduu puáhtá leđe vaijaas hámásâš veikkâ ij vaijaa lahkin. Mun lam motomin erduu, jis mun lam vaibâm teikâ must lii nelgi teikâ mun lam puocâmin, Saana muštâl. ¶ 1. Entoloma eulividum – Isorusokas – Stuorrâruáđih U ¶ Avveer = Imandra (Ruošâbeln) ¶ Kárvudât peri návt ¶ 40 ¶ Ko tävireh lijjii autost, Ánná čokánij Kaari paaldân. Tääl sun huámmášij, et sust lâi uáivipoovčâs já et sun aaibâs tuárgistij: ¶ Kunâgâs Salomo vijsodâh peegij miätá eennâm. Jyehi kuávlust pottii ulmuuh kuldâliđ suu saanijd. ¶ - varusalmaitoimâkode ulmuid tâi ¶ Čohčuv jävričääci čuásku já loopâst jiäŋu. Ko jieŋâ oolâ muáttá, te tiäpuh, šadoh já elleeh kärttih eelliđ jieŋâ vyelni kolmâsist já sevŋâdist. Tobbeen lii meiddei masa tievâslâš joskâdvuotâ já liihâdmettumvuotâ. Iäláneh kalgeh cevziđ täälvi paijeel kiiđâ räi, tassaaš ko jieŋah suddeh. Toh tarbâšeh vuoiŋâm várás haapi. Toh ferttejeh kuittâg piergiittâllâđ toin happimeerijn, mii paasij jáávrán talle ko tot jiäŋui. Jis happi kiergân nuuhâđ ovdil jieŋâi suddâm, te iänááš uási kuolijn já eres iälánijn jáámá (102B). ¶ čääci vâi eennâm? ¶ Ucjuv kieldâ ovdâsteijee Heidi Eriksen pahudij, ete sämmiliih sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusah láá Suomâst 30 ihheed maajeeld ko verdid Taažâ tilán. Suomâst sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ovdedem lii äšši, mii ij finnii huámmášume mediast. Tääl sämikielâlij palvâlusâi finnimvuotâ já ovdedem láá ovtâskâs ulmui väärist. Sämikielâlii pargee kyeddimnáál lii piejum liijkás stuorrâ nuađi. Sämikielâlij pargei sajattuv já pargotile kalga pyerediđ. Lasseen Eriksen puovtij oovdân táárbu finniđ äigikyevdilis tutkâmuštiäđu sämmilij tiervâsvuođâčuolmâin. ¶ – Tobbeen lišij lamaš havlâpisso. Must paasij vala siisâ ketkileemnâ, tast laa kyehti mito ruuvtah, iätá Nijlâs Jovnâ já noskettist: ¶ lâmsaje ličij eromâš tehálâš säämi kielâlaavâ vaikuttâsâi já olášume árvuštâldijn. ¶ 10 ¶  maaŋgâhámásâšvuotân Sambesi K6 ¶ Lasetiäđuh Sämitige sosiaal- já tiervâsvuođâčällest ¶ Uusikaupunki B5 ¶ - Mii tunjingis šoodâi? ¶ Suomâ vuáđulaahâ ¶ Uáivikaavpug: Berliin ¶ 120 ¶   sijđoh: 158 ¶ Jođettâh paaimânsobijnâd. ¶ 4. Räähti šlajâluvâttâlmijd ¶ Taaidâtábáhtus koveráiđu ¶ Ohjelm ärbivuáválâš kielâmáttááttâsuási ruttâd Giellagas-instituut, mut motomij ovtâskâs kuursâi puotâ máttááttâs tievâsmittoo Säämi máttááttâskuávdáá ornim anarâškielâ kielâkursâigijn. Hárjuttâlmân láá vuávájum oovtâst Säämi máttááttâskuávdáin anarâš kulttuurkuursah, moi máttááttâs ruttâd Säämi máttááttâskuávdáš. Kielâmiäštáruási ruttâdmân Anarâškielâ seervi tutkâmjuávkku lii finnim sierânâs išeruuđâ Jenny já Antti Wihuri ruttâráájust. Stuárráámus uási ohjelm vuávámuásist lii ruttâdâm Suomâ Kulttuurruttârááju (tutkâmjuávhu pargei Annika Pasasii já Irmeli Moilasii pálkkááttem já proojeekt piäiválâš koloh). Marja-Liisa Olthuis lii porgâm iäláskittemprojektist Päikkieennâm kielâi tutkâmkuávdáá pelitoimâstis, já nube pele sun lii ruttâdâm Jenny já Antti Wihuri ruttârááju persovnlâš išeruuđáin. Škovliittâs ubâ budjet (vuávámuási, máttááttâs, hárjuttâllâm já uáppei ruttâdmeh) lii suullân 600~000 eurod. ¶ Heikkâ lâi jo čuážžumin já vuordâšmin elleekoveteatter oovdâst. ¶ 72A 1. troolar 2. suáluikuávluväri 3. pieggâvyeimilájádâs 4. kyelikassâ 5. čuovâtornâ 6. merâkuáskim ¶ PREFAATIO LOPÂTTÂS JUOVLÂI ¶ Kollekielâ 2010 ¶ Aalmuglâš biodiversiteetstrategia já -toimâohjelm ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 129 ¶ Talhâštipšovuávám já tooimâ kalga árvuštâllâđ eivi. ¶ Portti Timo ¶   Modaaliveerbah Akk.  Mun  finnejim  oholoopân  käävci  /  love  pennud  [O]  tiipšon. ¶ Kööbenhaammân C2 ¶ luándumecci . Mávsulâš luándukuávlu, mii lii rávhuidittum tieđâlâš tutkâmuš várás. Tain lii táválávt päälgis, maid väzzimáin puáhtá uápásmuđ kuávlun. Vrd. aalmuglâšmecci. ¶ Käškimčuáimái jietânâs ¶ 7. Cortinarius armillatus – Punavyöseitikki – Ruopsispovijseitik U ¶ Mikkâl já kaandâi mielâst Pluto juurdâ lâi uáli válju. Nuuvtpa sij-uv meridii nohádistiđ. Täst ij innig peivi puárrán! ¶ Ovdij aigij syeini nijttui já loptejui seibâháid, hääsejui teikkâ luávádui. Syeinih ožžuu kuškâđ muáddi-uv oho, jeđe kesittuvvojii láátun. Nijttemist tarbâšuvvojii ennuu ulmuuh, et pargo távjá porgui talgoovuoimijguin. Traktor já maaŋgah mašineh láá helppim taam-uv eennâmtáálu pargo. Taanáigásiih jurbâpaalih ráhtojeh stuorrâ paalimmašináin, mii kiäsá suoinijd rullân. Lastikistum seeilâfuodârpaalih siäiluh tälviv olgon. Suoijiihánnáá koškesyeinipaalijd ferttee siäluttiđ lááđust, amas toh njuoskâđ já pillâšuđ. ¶ Sun kuárŋulij jotelávt railâsij mield muorâool, mast päddinukeh hiäŋgájii. ¶ Lâi ijjâ ko poođijm Ylivieskan. Mottoom uápistij mii tohon kirho kuuvl. Mist puohâin lâi hirmâd koško. Iäččâm tieđij já muuštij sun ko lâi iällâm ovdil-uv Ylivieskast ete Kyelijuuhâ lii togo kirho alda. Sevŋâd kale še lâi, mutâ iäččâm muuštij já taaiđij tohon juhâriidon, sust lâi litte moin koivij čääsi juuvâst já adelij mijjân. Mij juuvâim kooškon tom Kyelijuuvâ čääsi, veikkâ tast lâi-uv omâs počâs smakkâ. Moonâim siisâ kiirkon, ulmuuh lijjii tievâ, illá ubâ čaavâimgin innig. Peŋkâi kooskâst kaavnâim tommit saje kost oođijm tom iijâ. ¶ alge, äärmit muu! Paas jieggâ kiivsed čuuvtij muu nieidâ. ¶ Tâi njuhčâ. ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 185 ¶ 500-1000 ¶ čiermih - čie'rmihât ¶ Pieinis-Piäkká ¶ láá mane, suoksâ, skuáppu já räävis . ¶ Puna-ailakki ¶ Kielâlávt anarâšah kuleh sämikielâ nuorttâkieláid, veikkâ sijjân lii masaba hiälpub iberdiđ uárjikieláid kullee tavesämikielâ ađai orjâlâškielâ ko nuorttâkieláid kullee nuorttâsämikielâ ađai nuorttâlâškielâ. Jiejah sij kevttih sääni ´kielâ´ almottiđ suomânij tâi kielâhaamij koskâsijd iäruid: anarâškielâ, aanaarkielâ. ¶ Pirrâdâh 1. Klubvik/Syevvijuuhâ 35 189 ¶ 3. Iiskâ jieškote-uvlágánijd juurrâmjotteelvuođâid. Tárkkuu čäciase. ¶ Nuorâirääđi lii ohtâ sämitige lävdikuudijn, já ton váldulâš pargon lii ovdediđ säminuorâi kielâlijd já kulttuurlijd vuoigâtvuođâid sehe nanodiđ säminuorâi identiteet. Lasseen rääđi valmâštâl sämitiigán iävtuttâsâid, aalgâid, ciälkkámušâid já eres uáivilalmottâsâid, moh kyeskih säminuoráid. Nuorâirááđán kulá tääl vittâ 18-25-ihásij jeessân sehe juáhháá persovlâš värijeessân ja lasseen vittâ 15-17-ihásij äššitobdeejeessân. ¶ - Váldde beare lasi. ¶ Suomâkielâsâš jurgâlemvaastâ ¶ 1) et sun jieš tâi aainâs-uv ohtâ suu vaanhimijn tâi ááhuin já äijihijn lii oppâm sämikielâ vuossâmuu kielânis; tâi 1. Maht Nuorttâmeerâ já väldimeerâ elleešlaajah ¶ 7. a) Merkkii kuolijd niŋálâs já orráás merhâiguin. ¶ Natura 2000 -viärmádâhân šietâduvvojeh vijđoduvah, moin láá luándudirektiiv lahtosist II luvâttâllum šlaajâi eellimpirrâseh. Šlaajâi miäcástemlaavâ pirrâdâhân kuleh ketki, čeevris já ränisnuárju. Lasseen lahtosist láá luvâttâllum meid euroopmaaijuv, kuobžâ, iilvâs já kumppi, mutâ tai eellimpirrâsij siäluttemvátámušâst Suomâ finnij EU-jeessânvuođâráđádâlmist spiekâstuv. Suomâ já Ruotâ iävtuttâsâst luándudirektiiv lahtos II tievâsmitmân láá meccivalješlaajah kodde já nuorttâmeerânuárju. Vijđoduvâin, moin lii uáivilin suojâliđ ovdilmainâšum šlaajâi eellimpirrâsijd, kolgâččij leđe meid jieš šlaajâ iänáážin rávhuidittum. Taat vađâččij Natura 2000 -viärmáduv mittomerij tááhust luándusuojâlemvijđoduvâi vuáđudem. ¶ neskimlyevdi = näskäyslauta ¶ – Ij must lah mihheen, Ánná kielestij. Sun ij mahten tuostâm ettâđ, et lâi vájáldittâm uástiđ hiijvá ige täigi tonttáá pajaniččii. ¶ Saidewara Vääri tâi tuodâr. (Tresk.1642-3). Saidevara Avveel kierrust viestârân. (Hermelin.1795, 1796). (Vrt. lpI sááiđádž, tuodâr tâi vääri.) Piäldutuodâr NTN. Tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ 2.1 Jurgâlemteoriah já -prinsiipeh ¶ – árvuštâllâđ sämikielâi tile já ton pyereedmân toohum tooimâid puohâi kuulmâ Suomâst sarnum sämikielâ uásild já ¶ muorâvuoggâ vaappu ¶ taat lii muu ruumâš, ¶ (spiekâstemjuávkku nr 5), moi uási lii aldâsáid 2 %. Sehe sänitärhis ete puustâvlii ¶ lijjii. Tain ooinij kogo ráttáh lijjii murdettâm já jorgettâm, ko keejâi uáli tárkká. ¶ Čiehčâmkiälkká kaandâin šiiljon paasij. ¶ – Na joo, mut ovdil mun hepânâšâm ko suuvâm. ¶ 86. Tave-enâmeh kalgeh viggâđ toollâđ puásuituálukuávlui piätuelleepopulaatioid tagarijn taasijn ete palgâseh piergejeh, já piätuellei tovâttem vahâgijd kalgeh sajanmäksiđ puásuituálleid olesmiärálávt. ¶ Anarâškielâ ¶ MÁÁLÁÁ TAAVLU ¶ Šooŋâ ennustem ¶ Jookeerpargopittá ¶  infinitiivobjekt ¶ Eellimpiirâs: ¶ b) Aanaarjäävri ruossâlistem/Muotâkamuvmokkemätki, 2 t ¶ Paaneelsavâstâlleeh: ¶ 13. Tot lii penuvellee. ¶ Kuullim, et Čivtjuv pygálus álgáččij forgâbalij já viljâm monâččij toho. Iäččám ij vuálgáččii, ko sust lijjii kuusah já motomeh saavzah vala tipšomnáál. Holbereh kale motomin orostellii kuhebijd-uv aaigijd mii pääihist já Holber Ailâ poojij kuusâid já tipšoi saavzâid še tađemield ko lâi tobbeen. Sii puáris stuorrâ tupe Kossenâmist aalgij leđe jo tommittáá koolmâs já masa jo liäggásmin-uv já ton suujâst sij lijjii rähtimin uđđâ tuve kesipááikán Sevžjáávrán. Tupe saatij leđe jo viehâ muudon vaalmâš-uv. Kooskâi sij kuittâg orostellii mii pääihist Čovčjäävrist. Ko eeči lâi táválávt Tessuin kuávttáá pääihist, te saje kale lâi. Jiem lah aaibâs vises, koijâdim-uv Räsäsist love pygálusân vyelgimân, mut tuáivu mield koijâdim. Mottoom lávurduv mun kuittâg väzzilim pááikán toin jurduin, et macâččim škoovlân iäskán tast maŋa, ko pygálus Čivtjuuvâst ličij nuuhâm. ¶ Satu Arjanne ¶   1. Tuuđhâ tiäppustielâsijd. ¶    ohtâ Vuástá pyevtittem 2005 (1 000 t) ¶ 3 Maggaar juávhuin rotáh eellih? ¶ Monniittemkäniviäsuin pyevtittuvvojeh käänimaneh. Käänih monniiškyeteh suullân neelji mánuppajasâžân. Käniviäsust ij velttidhánnáá taarbâš kääniorráás, ko käänih pyehtih monniđ mudoi-uv. Jis maneh norrojeh jyehi peeivi meddâl, juátkih käänih monniimis já mannejeh suullân oovtâ mane peeivist. Käänih mannejeh čuovâdâsâst. Tane čuovah tuállojeh käniviäsuin alne meriáigásávt. Monniittemkäniviäsuh láá kyvtlágáneh: hekkikäniviäsuh já lätteekäniviäsuh. ¶ 5. Tiätu kooveest jotá viermicuozâst uáinimniärvá mield vuoiŋâšáid, kost uáinimsajos tulkkoo kove olmâpelij. ¶ Mätkilavkkâmätki ¶ Säämi párnáikulttuurkuávdáš lii finnim kiirján teddilemtorjuu FILI – Suomâ kirjálâšvuođâ tieđettemkuávdáást. ¶   Tavemeerâ I3 ¶ 1 Tuuđhâ oppâkirjeest Tave-enâmij káártá s. 82 já Tave-enâmij arvekáártá 98A. Mane Taažâst lii ennuv čäcivyeimi? ¶ 3. SÄMIKIEL AARÂHŠODDÂDMIST Kielâ lii ulmuu jurdâččem já vuáruvaikuttâs vuáđu. Kielâ vievâst šadda olmooš tiäđulâžžân alnestis, hämmee jieijâs ibárdâs já savâstâl pirrâsáin. Tain vuovvijn kielâ huksee mii ohtsii maailm já kulttuur. Sämmiliih láá aassâmkuávlustis lamaš luándulávt vuáruvaikuttâsâst jieškote-uv kielâiguin já kulttuurijguin já taan keežild sij láá távjá maaŋgâkielâliih já aneh áárvust šiev kielâtááiđu. Sämikielâ uáivild puoh Suomâst sarnum samikielâid, tave-, aanaar- já nuorttâsämikielâ. Suomâ sämikielah kuleh aalmugijkoskâsâš luokittâllâm (UNESCO Red Book) mield uhkevuálásâš kieláid. Suomâst sarnum aanaar- já nuorttâsämikielâ kuleh tuođâlávt uhkevuálásâš kieláid. Sämikielâ lii valdum ive 2002 EU komissio tuođâlávt uhkevuálásâš kielâi ohjelmân. Sämikielâi váldu-uhke lii tom pirâstittee eenâblohokielâ já kulttuur. Sämikielâi siäilum váátá, et ohtsâškodde lááčá kielâi siäilumân já ovdánmân kelijdeijee iävtuid. Taat váátá puohâi sämikielâi pehti positiivlâš sierânâstooimâid. Kielâi siäilum váátá meiddei ton siärváduv jesânij tiäđulâšvuođâ koccám, mii uáinoo perruu kielâ valjiimist. Algâaalmug kielâi kevttimmáhđulâšvuođâi nanodem puohâin eellim suorgijn lii tehálâš kielâ siäilumân já ovdánmân. Sämikielâlâš peivitipšo tâi kielâpiervâl puáhtá leđe párnáá áinoo sämikielâlâš piirâs. Sämikielâlâš peivitiipšon puáttee párnái sämikielâ haldâšem puáhtá leđe uáli-uv maaŋgâ tääsist. Tavesämikielâlâš peivitipšoost kielâtááiđus peeleest sierâlágán kielâtääsi párnááh sajaduveh siämmáá juávkun. Eromâš hástusin lii-uv tot, maht aarâhšoddâdmist váldojeh vuotân párnáá kielâlâš táárbuh maaŋgâmuđusâš páárnášjuávhust, mast láá sierâlágán uáppeeh já kiäi kielâtááiđu tääsi já torjuu táárbuh muttuusteleh ennuv. Jis kielâ oppâm tuárjumân ij kiddejuu tuárvi huámášume, puáhtá tile jođettiđ sämikielâlâš párnáá kielâ molsomân suomâkielân. Puohâin aarâhšoddâdempalvâlusâin kalga visámittiđ párnáá oovtviärdásâš vuoigâdvuođâ jieijâs kielân já kulttuurân. 3.1. Sämikielâ vuossâmužžân tâi nubben kielân Ucceeblohosajattuv párnáid lii tehálâš jieijâs eenikielâ oppâm lasseen ton siäilum. Eenikielâ lii ulmui čoonâs jieijâs kulttuurân, identiteettân já suuhân. Tast lii merhâšume meiddei tiäđu, jurdâččem já kreatiivlâšvuođâ kielân. Kielâ lii tehálâš puohâin aarâhšoddâdemtooimân. Tot lii vuáruvaikuttâs riäidu já čoovdâ puoh oppâmân. Suomâst láá sämmilâšperruuh, main párnáá vuosâkielân lii sämikielâ, mii lii siämmást meiddei kuohtui vaanhimij eenikielâ já perruu päikkikielâ. Páárnáš uáppá suomâkielâ maŋeláá táválávt škoovlân monâdijn. Aarâhšoddâdmist puáhtá páárnáš ovdediđ já nanodiđ sämikielâ maaŋgâpiälásâš kielâkevttimtilálâšvuođâi pehti. Iänááš sämmilâšpárnááh šaddeh kyevti kielâ já kulttuur perruin. Sij uáppih kyehti- tâi joba kulmâuv kielâ šoddâmis maŋa. Sämikielâlâš aarâhšoddâdmist kuávdášlâš rooli lii párnáá simultaansâš maaŋgâkielâlâšvuođâ já kielâlâš identiteet tuárjumist nuuvt, et páárnáš olá škoovlân monâdijn šiev kielâtááiđu vâi puáhtá uásálistiđ sämikielâlâš máttááttâsân. 3.2. Sämikielâ kielâpiervâlkielân ¶ Kuácceemuorâin omâsumos lii kuosâ. Tot puátá tast, et kuosâ ordârääji jotá suullân Avveel tääsist já iänááš uási anarâškuávlust páácá kuosârääji taavaabel. Tááláá ääigist ko ulmuuh joteh ennuu já maailm lii "uccom" , te kuosâ-uv lii puáttâm uáppásubbon anarâššáid. Pecišadoi hiäimu (Pinus) kuácceemuorâsuuhân, main ohtâ lii kuosah (Picea) kuleh 40 šlaaijâd eennâmpáálu taavaapiäláá uásist. Kuosâ kukkodâh olesšaddosâžžân lii joba 30-40 meetterid, moos tot olá suullân 100-ihásâžžân, mut tääbbin tavveen tot ij peesâ siämmáá kukkosâžžân puárásubbongin. Jis kuosâ ištâd Aanaar kuávlun, te kale kalga ištâdiđ taggaar kuosâ, mii lii tääbbin šadolâš, ijge pyehtiđ aainâskin mäddiláá kuosâ Anarân. Kooveest ovdâmerkkâ Pomokairast Avelân puohtum kuosâst, mii lii juo paijeel 20-ihásâš. ¶ doo viggee, kote lii čáittám sämikielâ tááiđus sämikielâ iskosist. Taggaar sämikielâ mättee viggee, ¶ Puásuituálukuávlu stuorrâpiäturáđádâllâmkodde ¶ Tast maŋa sun lâi vuálgám Ivváár táálust já čiähádâttâm mottoom hirsâkáámpán Uáđđivei tâi Tälvituve aldasáid, kavndâttâm räjialmaid tobbeen já paččum kietân. Sun kaartâi tobbeen kámppáást čoonnâđ kieđâs moinnii kiddâ já lam kuullâm, et tot ličij lamaš vuodâ. Tast maŋa sun lâi “rynnäkköin” volliitmáin peessâm tobbeen patârâsân, mut finnim kuittâg vala räjialmaa luođâ ertpiälásis jeđe peittâttâm mottoom pähtikuurân alda Tälvituve. Pooliseh, suáldátteh já eres-uv “miäcásteijeeh” lijjii kuittâg kavnâm huápust suu čiähásaje já pirâstittám suu tohon. Pellisist lâi uálgis kietâ já uálgispele ertpeeli hávádum räjialmai luođâin já nuuvtpa sun keevtij-uv “ukko-mauseris” čižetkieđáin. Sun lâi tärkki pääččiđ já tast tuođâst jo tot-uv, et sun kiergânij čižetkieđáin pääččiđ vala mecciteknikkár Kajosaari káálun, ovdil ko jieš paččui Aanaar tallaa poolisân, Pentti Tiiton. ¶ Poolis suutâi já uigâđij almaa puutkán. Ij peessâm almai skipárijđis kuuvl ton peeivi. ¶ - máttááttâsvuávám vuáđđusij uđâsmittem ¶ – Na tággáár saajeest táválávt nelji teikâ vittâ laasâ. ¶ ohtuunis. ¶ 1. Ellee nommâ ¶ “Tral-trai-tral-lal-laa!” ¶ puáláán = polttimo 123 ¶ vuáđukirje. Muštâluvvoo, et ton sajaduv tiettii häävild tuše kulmâ lyetittittee almaa. Ko kiinii ¶ Cuáŋuimáánu kiiđâ kuáhtáá – já nuuvtpa mottoom iiđeed Pelle já Piia huámášává-uv, maht iijâ äigin eennâm lâi suddâm. Tuše tyebbin-tääbbin lâi innig mottoom muotâtiälkku. Muotâäijih-uv lâi snorânâm surgâdis smaavâ liäján. "Liiba vaahâg, et tälvi lii moonnâm" ! Piia vaidâl. ¶ – Jiem luhhoost! Lâi kiergânâm jo vyelgiđ káránâsâid pivdeđ. ¶ - Uvl Uvlson lii njuággá, mut Saarâ kale munjin poottâl. ¶ – Ele loonoot viijnán taid piärguid saksalijd. ¶ Suomâ já Ecuador pissoo ovdâstâsah, Ecuador kulttuurärbiministeriö sehe Suomâ sämitigge uárnejii oovtâst OA algâaalmugfoorum 10. čuákkim uálgitábáhtusâidiskuin, mon teeman lijjii algâaalmugij škovlim já vuoigâdvuotâ uásálistiđ miärádâstohâmân. Tábáhtusah uárnejuvvojii New Yorkist tuorâstuv 19. vyesimáánu. ¶ njuovvâđ, njuovâm, njuává = nylkeä ¶ – Išedij-uv nimmâruššâm? Oostij-uv enni tunjin njálgáid, Heikkâ koijâd vala. ¶ čuárvihiärást láá. ¶ Kooraalkárgu šadda siemin kooraalellei kalkkâtuuvdârieggein (s. 128). Kooraalelleeh mákkojeh pyeremustáá lieggâ meerâi cuávis riddoin. Toh eellih vatâmettum eellim já pivdeh sojelis pivdojuolgijguin meerâst rievdee uccâiälánijd. ¶ Tane pyevtittâs 2003 (milj. t) ¶ Madagaskar H6 ¶ čuávji ¶ – Sun lii uáđđâm 146000 tijmed tâi masa 17 ihheed – jis rekinist koskâmiärálávt uáđđimäigin 8 tijmed pirrâmpeeivist. ¶ Nuuvt čuuvtij sun lâi jo huávráskâm. 16 tijmed sun lâi vájuldâm ooroosthánnáá. Lâi sun pááččám muáddi riävská, mutâ ko riiššah lijjii njuoskâm, te tuulâgin ij finnim ete lâi passeeđ taid. ¶ 41a oovdel-maajeeld kieškâ já rasta (tijlâ, čuoldâ) ¶ Palhâšume addel nuorâirááđán noonâ aalmuglii tubdâstâs, mii lii tehálâš ko tuáimá viijdáht nuorâiguin. Sämitige nuorâirääđi pargo lii ovdediđ, ovdâstiđ já kocceeđ nuorâi vuoigâdvuođâid, nuuvt sämikuávlust ko ton ulbuubeln-uv. Hástuseh tooimâst láá ennuv, eromâšávt ko eellip jorgáldâhmuddoost uđđâ valmâstâllâmnáál leijee já tuhhiittem vyerdee uđâsmitmij tiet. Ilo-169 sopâmuš ratifisistem tergâdisvuotâ tiäduttuvá nuorâi kooskâst, ko tot kuáská jyehi säminuorân suu loppâeellim. Nube tááhust sopâmuš meid meerrid mii kulttuur puátteevuođâ. Hyeneeht rahtum sopâmuš avkkâd já suddâd mii kulttuur, pyereest rahtum sopâmuš naanood já syeijee mii kulttuur. ¶ sajestis, amas kolmâ pieggâ peessâđ possoođ manan. Njuuvčuálpášenni ¶ 42. Maht jienâ ovdán? ¶ Sämikielah ¶ – Indiaaneh láá kale čeepih, mut iä nuuvt utkááh ko mij, Jukka čielgij. – Mij pirâstetep sii aaibâs älkkest já te paifakkist faŋgip taid. ¶   45. Muorâkäärdi povdiihánnáá kyesih . . . . . . . . . . 179 ¶ VORÂS NIJTTO ¶ 15. Ton piäju lii juovâst tâi källee vyelni. ¶ maht ketki lii vuáhádum luándun. ¶ Mun aštus pokkiidâttim vuosmustáá olgos váávnust jeđe kaččâlim ĺusis mätkilavhâinân. Stuorrâ kirdemkiedist ij kuittâg kaačângin meendu huápust peessâm suohis olmoošhivvâduv čoođâ, já nuuvt te toommim tom, maid jo puohtim. Finnair virgeolmooš iberdij muu já rähtistij munjin liipu. Moonnim torvotäärhistmân, já iimâš kale, tobbeengin iä lam meendu ennuv ulmuuh. Nuuvt te tuámittim vala mottoom vaartâ väzzimmääđhi kirdemmašinân. Aalgij-uv leđe jo mašinânmoonnâmäigi, ko peessim poortâ kuuvl. Čuuvtij eenâb jiem liččii innig killám maŋaniđ. Liijká-uv smiettim tom, maht te pääihist piergejii. Lâi-uvsun Ester ollágin pyereeb? Eidu kiergânim suáitistiđ pááikán. Ester lâi ain uáđimin. ¶ nurmitupaskynsikäs ¶ Muikku – mávsulâš uáivádâhkyeli ¶ Nuorttâsämikielâ kirjekielâ já čäällimvyehi ovdeduudškuođij iäskán 1970-lovvoost. Nuorttâsämikielâ máttááttuvvoo tááláá ääigi kielâpiervâlist já vuáđuškoovlâst sehe luvâttuvâst káiđusmáttááttâssân. ¶ oppâkirje, mii kieđâvuš Suomâ sisčaasij iälánijd já eellim- ¶ 6. Hygrophorus karstenii – Keltahelttavahakas – Fiskislivârkässih U ¶ e. Mii lii Norrland luánduriggodâh? ¶ Mutâ ko Dumbo njuškij, sun kočâttij puuzâ! ¶   Muotâteatter ¶ Vuolgâttâsâst kuullâp čuákkimsalist sarnum kielâ. Sämitige čuákkimist puáhtá kevttiđ anarâš-, nuorttâlâš- já orjâlâškielâ sehe suomâkielâ. Internetvuolgâttâsân ij taan tovváá finnii tulkkum jieškote-uv kielâi kooskân. ¶ a . lođâstähti ¶ 2. Tuuđhâ Euroop káártást, mii uccâ väldikuudijd ¶ Nubeh ettii: “Ij, návt ij jollâ sáárnu. Tot kote lii jiešpiäiválâš tâi jollâ, ij määti toohâđ tágárijd imâštavvoid tegu Jeesus.” ¶ Florestan já vijnekävppijâs ¶ – Na maid mun kolgâččim tijjân haahâđ juovláid? Tuárgis koijâdij. ¶   kyeddimčoonâs = kantoside 150 ¶ - Tun tuubdah Wieseh? Jovnâ imâštâlâi. - Mun jurdim, et tun jieh ubâ oskogin sunjin. ¶ 7. Jeđe  lâi  äitti,  mon  ohtâvuođâst  lijjii  aggrikaat  várás  ohtâ    viste,  hiivsigeh,   liider  puáldimmuorâi  várás  já  kyehti  viste  purrâmuš  já  eres    tiŋgâi  várás.     8. Lâi  skammâ,  uđđâivemáánu  algâ,  ko  koolgâim  vyelgiđ  škoovlân.       9. Eeči  eelij  mii  ergijguin  tuálvumin  Kaamâs  škoovlân.     10. Muu  mielâst  oroi  tegu  uđđâsist  evakkon  liččijm  karttâm  . ¶ Ärbivuáválii sämimusikkist láá maaŋgah vuáđuprinsiipeh, moh láá siämmáásullâsiih Viestâr-Siberia maaŋgâi algâaalmugij musikkijn. Taah aalmugeh láá eres lasseen nenetseh, enetseh, nganasaneh já selkupeh. Tehálumos ovtâsteijee tahhee lii tot, et muusiklii olgosadelem riäidu lii ulmuu jienâ, iäge čuojânâsah lah kevttum. Nubbe tehálâš ovtâsteijee tahhee lii tot, et nuusik oovdânpuáhtoo ohtuunis. Taah prinsiipeh tuálih tiäivás ärbivuáválii sämimusikkist. Ärbivuáváliih säämi vookaalmuusikšlaajah oovdânpuáhtojeh instrumentâittáá já toh láá táválávt oovdânpuohtum ohtuunis. ¶ Viggâđ ráávhu čonnâsijguin siäiluttiđ Jiegâ lääččim ohtâvuođâ. (KAT11/IM) ¶ 5. Vuáládâhenâmeh 670 ¶ Nuorttâsämikielâ kielâpiervâl Aanaar kieldâ Kangasniemi Rirva ¶ Tiy tiy tiy. ¶   Imâštellim, mondiet tot lii “rumaa” já muu skipáreh še ucánjáhháá hiämáskii. Na talle mun tuágádim, et mottoom muudon tot kale lâi-uv “rumaa” , ko siäsá lâi nabdam, et mun ađđiistâlâm niävzum. Tot ij kale lamaš muu mielâst ollágin, pic Aino reaktio kuvvij suu jieijâs “nyeskis” jurduid. Täst oovdâs jiem innig luáttám suu nuuvtkočodum loojaallâšvuotân, pic epidim puoh suu ravvuid já miärádâsâid. ¶ säänih, nuotah já koveh: Kerttu Vuolab ¶ kovvejeh teoria häämist tom, maid ovdil kočodii rijjâ jurgâlmân. Lingvistliih ¶ [ ¶ Vielgisseelah tuššâdeh hááván ¶   »Uážuh kale, jis tun ááiguh orroođ jávuttáá,» iätá pijgá. ¶ 8. Kiišton puáhtá uásálistiđ enâbáin-uv ko ovttáin iävtuttâssáin, mut jieškote-uv kovvoos printtimamnâstâh kalga leđe sierânâs cd- tâi dvd-vuárhást tâi muštosäägist, veikkâ toh vuolgâttuuččii-uv oovtâ kirjekooverttâst. ¶ b. Päijänne ¶ 2. Čäälliđ paječálusin eennâm noomâ. ¶ Jussá Seurujärvi ¶ muorâst rahtum čalmemitto viermi kođemist ¶ Saijoos aula heivee pyereest ohtsâšlávlumtilálâšvuođáid já uccâ konsertáid. 27.7.12. ¶ – Kuás tun Piäkká lah sorolâš já mast tun niävrudâh jieijâd mielâ? Heikkâ koijâd Piäkást. ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtusân láá puáttâm pyereest almottâtmeh. Kuovâmáánu loopâ räi almottâtmeh láá puáttâm jo 280, mut ko majemuuh almottâtmeh puátih, lii loho vaarâ jo paijeel 300. Taan ive uásálisteeh láá párnááh já nuorah pirrâ sämikuávlu, ohtsis 11 eres škoovlâst. Meid Ruáivinjaargâst já Oulust puátih uásálisteeh. Teatterkiišton láá almottâttâm kuttâ eres teatterjuávhu. Kove já tihtâkiišton, mon fáddán lii ”Nils-Aslak Valkeapää šoddâmist 70 ihheed, láá puáttâm uásálistmeh puohhâin tain 11 škoovlâin. ¶ Ton peeivi mij njuárustâlâim já miärhuim muádlov čiermihid. Ohtâ čiermih lâi vuoččum. Tom mij ferttijm koddeđ já njuovvâđ. Piärguid kesittim čuoivâgijnâm tuve kuuvl. ¶ ráhtulâšvuotâ 77, 78 ¶ – Tiervâ, Ánná västidij já lâi váivášum. ¶ Antwerpen maŋa, kost ep jiešalnees lamaš ollágin orostâmgin, juná oppeet orostij Mechelen-nommâsâš pääihist. Ester lâi tutâvâžžân puurâdmin, ko fakkist kullui junást kuálmád kulluuttâs: ¶ Njorttâ še kaačâi miestui kuuvl Eunuk maajeeld. ¶ 3 a. Mane pyellee čuásáttuv luávdim časkâd pyellim? ¶ Maahisweb - Sämimuseo Siijdâ párnáisiijđoh ¶ Poostâ kalga kuittâg onne tuálvuđ. Hovdâ iätá, et Hytönen tuálvu onnáá poostâ. Ari vuálgá vyeijiđ Anarân. Mottoom kilomeetter keččin Avelist Ari huámmâš ennuv polisijd luptiimin postâaavdo. ¶  siivota – Tie te oinih, kuobžâ eeđâi riämnjás. – Mun kiškodim tom pitážin. ¶ Ruotâst sämmiliih mainâšuvvojeh algâaalmugin távjá epivirgálâš äššikiirjijn, savâstâlmijn já riijkâ haldâttâs tieđettemtooimâin. Ruotâ riijkâpeeivih tubdâstii sämmilij sajattuv jieijâs eennâm algâaalmugin ive 1977, mut taam kyeskee njuolgâdus ij lah vala eennâm lahâaasâtmist. ¶ hu m o: Lasetiäđuh: hannu.kangasniemi(at)samediggi.fi, 050-3641 385. Tiervâ puáttim! ¶ d. Maggaar vuávdán kannat moonnâđ kuobbâristeđ? ¶ Partisiip 3. Räähti luvâttâllâm aašijn, moi peeleest Tanska spiekâst eres Tave-enâmijn. ¶ - Uđđâ já táálái kielâpiervâlpargei paalhij täärhistmist. ¶ Nuorâirääđi uárnee čohčuv 2012 tyejiškovlim, mon teeman lii lukkâ. Rääđi uáiná tehálâžžân orniđ škovlim ärbivuáváláid tuojijd, ko nuorâ tuájáreh láá uccáá. Maaŋgâin puáhtá leđe taggaar tile, et ij lah innig máhđulâš oppâđ vaanhimijn tâi ááhuin já äijihijn tuojijd, já ko návt lii, te ärbivuáválâš tiätu já táiđu ij sirdâšuu suhâpuolvâst nuubán. Nuorâirááđán lii tehálâš algâttiđ já juátkiđ oovtâstpargo Suomâst, Taažâst, Ruošâst já Ruotâst tuáimee sämiservijguin. ¶ Jiem mušte innig, mon ennuu tot lâš máksám, mut muu mielâst tot ij lamaš ollágin tiivrâs mut finnejim tom aaibâs šiev haadan. ¶ Eeči ij kuássin vuálgám mii fáárun Kiesvärjiägán, pic sun luommij ain ohtuunis Piergivärjeegist. Sun lâi luommiimân-uv vyelgidijn siämmáá aarâh já väzzilij táválávt jo ovdil kuuđâ jiägán. Mist kulmâsist oppeet lâi kärbismoottor já čuuvtij stuárráb ovdâmune suhhee ránjáidân iähtun. Puávtáččijm lyeštiđ sii masa Taavaakeejijävrsuolluu puotâ, ovdil ko vyeijiliččijm päikkiriddoost já liijká kiergâniččijm Kođojuv siisâ já lyemejiägán-uv ovdil sii. Táválávt tiet Kođojuv kuávlu lâi kuittâg nomâlâsân mii kulmâs luommimkuávlu já ránjáh juttii eres soojijn luommiimin, tegu Kyevtjuvkooskâst, Taavaakeijävrsuollust já Lijneläppimsuollust. Maatikiäzzáh juttii meiddei Kärbisjäävri kuávlu jeegijn já Nuuvdikiäzzáh Pyeidispuškojávráá já Suáluijäävri jeegijn. Ko luámáneh lijjii čoggum, te Čovčjäävri kylá maacâi oppeet ovdii rávhálâš elimân já vuolgij kavpâšiđ luámánijd Kárášjuuhân. Čovčjávráliih já kosseennâmliih táválávt pálkkááttii Hihnala Jaska kyermautoinis sáátun Kárášjuuhân, kost sij ellii loonootmin luámánijdis puáttee täälvi purrâmâšverkkin; nisujávvun, ruuvâšjávvun, sukkârin, kááhván jna. Lyemeääigi nuuhâm merhâšij meiddei tom, et viljâm Juhháán-Uulá já uábbám Ailâ-Váábu ucâluin oppeet pargomailmân já muoi eijijnân passijm kuávttáá aassâđ Čovčjäävri táálu, Tessu kuálmádin. ¶ Peerâ E. Spellâp sávnum maŋa Afrik tääsni jeđe passeep läätyid. ¶ PESSIJÁÁH ¶ Toi juávhust, kiäh lijjii puáttám juhlijd ruhâdâllâđ Immeel, lijjii meiddei motomeh kreikkaliih. Taah pottii Filippus kuuvl – ton, kote lâi Galilea Betsaidast – já ettii: ¶ Heikkâ já Marttin tiervâttává táluvievâ já čokánává. ¶ suoksâ, suovsâ = toukka ¶ - Nabâ tun jieš? ¶ koolbah jna.) ¶ VIIĐÂD PÁKKUM ¶ 104 ¶ Muorâ lâi muččâd já heeđâlm njäälgis. Nissoon käskistij pitá. Talle almai-uv puurâi tast. ¶ Hajâšoovkâh šadda ubâ Suomâst, mut tot lii táválub Tave-Suomâst. Mäddin taat kuobâr lii uáli jo härvinâš. Tot šadda čunoisoojijn pecikuolbânijn. Ko tot šadda tuš pááihui, tot kiävttoo tondiet uccáá puurrâmkuobârin, veik tot lii-uv kuulmâ tääsni puurrâmkuobâr. Tot lii stuorrâ kuobâr, mast lii ennuv purrâmuš, tom lii älkkee tubdâđ já tast lii vuáimálâš, šiev smakkâ. Kuobâr siäilu meiddei uáli pyereest ige tom taarbâš mahten kieđâvuššâđ muuneeld. Tom puáhtá kevttiđ siämmáánáál ko eres-uv läivis kuobbârijd. ¶ – Kalehân mun koolgâm itten pyerebeht Heiháin savâstâllâđ, sun smietâi ovdilgo nohádij loddáá naharân. ¶ Nuorâirääđi valmâštâl sämitige ciälkkámušâid, alguid já eres peleväldimijd moh kyeskih säminuorâid tâi sii eellimtile. Eres váldupargoh láá ovdediđ säminuorâi kielâlâš já kulttuurlâš vuoigâdvuođâid pirrâ Suomâ sehe nanodiđ säminuorâi kullum sämikulttuurân. ¶ Tutkâp maailm káártá ( oppâkirje sijđo 192) ¶ te kuullâp ovttuu ko tot puátá. ¶ Vuávámkuávlu ässeeh láá vuálá love táálu Kuttoor kylást, mast iä lah palvâlusah. Kuttoor kylä já iänááš uási vuávámkuávlust kulá Sallâvääri palgâs kuávlun, mast kuáđutmân vuáđuduvvee puásuituálu taha merhâšittee iäláttâs já vuáđu sämikulttuurân. Vuávámkuávlu lii sämikuávlust. ¶ Sämimáttááttâs pargoviehâškovlim ulmen lii aldaniđ sämimáttááttâs kielâiäláskittem uáinust já ton vuolgâsaajeest, ete sämikielah tarbâšeh uđđâ sárnoid. Škovlim ulmen lii finniđ vástádâsâid el. koččâmušân: Maht sirdep/máttááttep kielâ nuuvt pehtilávt ko máhđulâš kielâlávt epiohtâlâs uáppeejuávkun? Ulmen lii ovdediđ sämimáttááttâs pargovievâ pedagooglijd já amnâshaaldâšlijd tááiđuid sehe ovdediđ uđđâ pedâgooglijd vuáháduvâid, moh väldih sämikielâ já kulttuur vuotân já moiguin pyeredeh oppâm kvaliteet já oppâmpuátusijd sehe ovdedeh sämikielâ já kulttuur iäláskittem. ¶ 98A Maaijuv lii kulâtteijee, mii kulá šaddoporreid. ¶ – Na, poccee kustoo tuođâi-uv uáinoo. Lii-uv tohon táálun eres-uv päälgis? ¶ – Tääl mun kaartâm vuáŋŋáá väldikoodán. Mun halijdâm čääsist meddâl. ¶ Já iššeed ájánij já ájánij. Mij koolgâim leđe koskâpeeivi ääigi jo ruugâ alne vyerdimin, mut tijme lâi jo love paijeel kyehtnubáloh, ige iššeed kullum maassâd. Keččâlim sunjin suáittiđ jieččân puhelimáin, mut ko eidu lijjim lonottâm nube puhelinfiirman, te jiem puáhtámgin suáittiđ, ko must ij lam prepaid-puhelimest nuuvt ennuv sárnumäigi. Jeđe vuolgâttim tekstâviestâ, mii kuittâg vuolgij já huáputtim suu maassâd. ¶ Uálgiceelhâ  miäruštâl  já  tievâsmit  válducelkkuu ¶ Amoc kiävttá suu teevstâin ennuv viärdádâsâid ijge räähti ärbivuáválâš čurmâmlinjâšrääpi. Sämmilâš mytologia addel sunjin motomin inspiraatio teemaid. Mudoi sämmilâšvuotâ uáinoo Amoc musiikist tevstâi sämikielâlâšvuottân. Suu biitij stijlâ lii maailmvijđásâš, Mikkâl ij lah irâttâm pyehtiđ sämmilâšvuođâ toid ovdâmerkkân instrumentmaailm peht. Nube tááhust ij lah tehálâš sierriistâllâđ, et moh ääših láá sämmiliih já moh iä. Amoc jiejâs mielâst sämmilâš muusik miäruštâllâmin pijsáá to, et muusikrähtee lii sämmilâš. ¶ kume stielâsist. ¶ Elleekärdinist lâi kulmâ kuobžâ já iilvâs já neeti. Meiddei njuámmil já riemnjis já ohtâ puoidâ. Kozzsäplig já puoidâ. Sorvâ já ijjâlodde já kaiccâ. Mun lijjim tobbeen perruin. Mist lâi hävski. tobbeen oorvij ennuv. ¶ iä toovât merhâšumeiäruid veerstâ siskáldâsân. Spiekâstmijn huolâhánnáá kuohtuuh ¶ Komme ij kuulâ olmâ ulmui maailmân, tot ij lah luándulâš, mut tot kumâttâl. Tot puáhtá leđe meiddei jaamiš, mii lii koccám kumâttâllâđ, nuut tego tovláin kommemainâsijn. ¶ Uvjâuđâgâš lii eidu korâidis kočâttâm kääniuđâgâš. ¶ Máttááttâspárnááh valmâšteh pessijâšmálásijd ¶ Šiiljon puáđidijm kuođijm iärutiervuođâid. Tast mij adelijm kieđâ, povvâstijm já solâstâlâim. Huámášim čielgâsávt, ko Mošše keejâi vala moottorkiälhá já árvuštâlâi tom jiečânis hebreakielân et: ¶ Sämmilij tooleeb sajattâh válduaalmugân mostâdeijee algâ-aalmugin lii onnáá peeivist rievdâm vuoigâdvuođâlâš oornigist turvâstum sajattâhân Suomâ áinoo algâ-aalmugin. Tot lii tovâttâm ohtsâškoddeest hiämádâsâid já poččâvuođâ tobdoid, veikkâ sämmiliih já sämmilâškulttuur kolgâččij leđe räämmin mijjân syemmilijd. ¶ Kiemâjuuhâ 52 ¶  tot  - Sun Fjellner muštâlij, et lâi kuullâm juáigustiivtâid jieškote-uv kuávluin Sämieennâm, maid lâi merkkim pajas. Maajeeldpuáttee suhâpuolváid pyeremustáá siäilum Biejjie-baernie–tihtâ lii stiijlâ, kukkoduv já siskáldâs peeleest nuuvt čeepiht čaallum, et ulmuuh iä osko lemin ton puttásávt njálmálâš aalmuglâšärbivyevi. Fjellner peegij lemin movtigis já tärhis kuldâleijee já čepis mainâsteijee. Taah ääših láá uásild vaikuttâm maaŋgâi sämikulttuur totkei uáivilân tast, et tihtâ lii ärbivuáválâš juáigustihtâ, mut meiddei kirječällee táiđučááitus. ¶ Nubbe lävkki lii tot, ko Aanaar kieldâ cegâttij nube anarâškielâ máttáátteijee virge.” ¶ Toškâ amnâsist šaddee pittáin lii jieijâs čielgâ häämi. Toi häämi ij muttuu älkkest. Kolgos hámášuvá ovttuu lite háámán já ton ase páácá ovttuu láskud. Kaasu viggá vijđániđ jyehi sajan tobbeen, moos tot lii toppum. ¶ 5. Turkki 5 ¶ 20° ¶ Riemnjis já viinimyerjih ¶ Saarelist ¶ 143C Kuuđâ oho ahasâš algâčuolmâ lii ¶ I Muorâšlaajâ ¶ vähittäinen muodonvaihdos ¶ veerbân πληρόω kuttâ vuáđumerhâšume: 1 ) tevdiđ, tievvâđ tâi tevduđ ( täyttää, täyttyä ); ¶ Majemustáá ko Uulá já Stuorrâ-Piättâr-uv šohâlumlääddist poođijn, já ko čeevris oppeet poođij vuoiŋâstâllâđ ááimu, te Uulá paajij njunán já nuuvt kuddii tom čiävrá. ¶ Marja K. Partapuoli ¶    subjektsääni - Lii-uv tust teejâ? Mun jiem nuuvt kollii laavii käähvi juuhâđ. ¶ 116 ¶ Asâttâsvuáđusâš tohálâšvuođâvátámâššân lii virge vaattâm škovliittâs já sämikielâ táiđu (asâttâs ¶ d. mädimus ¶ 2. Ivnii sisorgaanâid jieškote-uv ivnijguin. ¶ 2. a. Kiärdu kuulmâ Č ravvuu. ¶ lii mottoomlágán eksplisiittistem, mutâ tonttáá-uv puávtáččij olgospyehtiđ ääši taan ¶ – Hui, eeđâi Obžâ já čiäruškuođij, ko máttáátteijee čaaitij kove sunjin aldeláá. ¶ luosâsuhâliih kyeleh.....101 ¶ Káránâs kiirdij lappâd, kuulâi visârdem, siäivui váhá määđhi kiäčán já paasij penttâ kuldâliđ. Tot kuldâlij já kuldâlij ige uážžum viisârdmist tuárvi. Visârdem mielâstutij tom aaibâs hirmâdávt. Tot seivittij njuuvčuálppáá piervâlân já pivdâlškuođij: ¶ 2. 4. ¶ 1. Ruotâ ráhtulâšvuođâ amnâsin láá muorâ já maalmah. Energiakäldeeh láá čäci- já aatoomvyeimi. ¶ kyelišoddâdemlájádâs.....46, 122 ¶ 107 ¶ A. B. ¶ Iskosvyeijim luhostui pyereest já čielgii muáddi positiivlâš ääši: moottor lâi masa siämmáá jotteel ko lâi Aldell já jienâgin ij lamaš aaibâs nuuvt koorâs, ko maid tot lâi lamaš tobbeen koške enâmist steellig alne. Veikkâ iänááš jienâst poođij njuálgu patârpoccee mield olgos, te uási tast kuittâg moonâi čääsi vuálá já jienâ lâi ucánjáhháá sijvub ko čäsittáá. Ferttee kale tuotâvuođâ noomâst ettâđ, et jienâ kale liijká-uv lâi liijkás koorâs, mut toos ij vaijaam innig maiden. Tääl munnust kuittâg lâi kärbismoottor já maŋeláá keessiv, ko mäcceen Čovčjáávrán, te vyejesteen-uv jyehi iiđeed uđđâ moottoráin lyemejiägán Čovčjäävri taavaakeš. Amahân ránjáh imâšteleh já nomâlâsân kađâšteh. ¶ – Maid vuáváđ? koijâdij Topse. ¶ mirkkâposkâ myrkkykeiso ¶ enâmist. Talle kiinii kaačâi huápu-huápu vázáttuv mield, et čunnuuh tuše pođgááttii. ¶ Jis lah išeadeleijee, roosâ návt: ¶ 13. Vuáhádum viehâ hyeneeht Suomâ luándun. ¶ Puáhtá ettâđ, et puoh kuávdášlâš peleh láá västidâm koijâdâlmân (kj. lahtos 8). Stuárráámus váá ¶ EENNÂMTÁÁLU ELLEEH ¶ Muu eenikielah ¶ b. Kalle tain láá Máddáápiäláá viljâlemkuávlust? ¶ Uđđâ testameentist vuosâsajasávt piäluštiđ tâi pestiđ vuoiŋâlâš pillášuumeest já ¶ tábáhtuvá. ¶  subjektceelhâ. ”Mun lam šoddâm čohčâmáánnud lovváád peeivi 1838 kievhis vanhimijn, Pááđáár siijdâst Jormo pääihist. Muu vanhimijn ij lamaš purrâmuš ege pihtâseh. Já mij leim čiččâm párnááh. Sunnust lâi ennuu pargo já väivi mii elettiđ. Já ááigán pyehtiđ, kuo sunnust mottoomij aaigij ij lem mihheen purrâmuššân, eres kuo pec-cääsist vuoššum, mon nommâ lii peciliemâ. ¶ 3. Pottáák vyerkkee tärkkelys eennâmveerdi pottáákčuolmáid. ¶ retikkavalmuska ¶ Säämi omâhâštipšoo sahâvuáru: Maggaar argâ lii pääihist, ko tipšoh muštopyeccee? tme 13.45 – 14.00 ¶ sun jiešalnees uáivild eđâdijnis: 'Vala váháš áigáá, eppeđge tij uáini muu, já vest váháš áigáá, já tij uáinivetteđ muu oppeet'? Já maid sun uáivild, ko sun iätá, et sun mana Eeji kuuvl? ¶ Anarâš saavâi uđđâseh 23.3.2009 ¶ Kiina = Kiina ¶ b) Mahta täid aštuid puáhtá tuástuđ? ¶ – Na nuuvt vissâ, Tobžâ-uv mieđettij, já nuuvt suoi te vuolgijn piäju kuuvl. ¶ Vuáču škovlâ: Juuso Hetta (tavesämikielâ) ¶ ko keeppil njuáská. ¶ Sämmiliih láá toi ulmui maajeeldpuátteeh, kiäh asâttii Tave-Fennoskandia tállán jieŋâääigi maŋa suullân 10 000 ihheed tassaaš. Etnisâš sämmilâšvuotâ ovdánij, ko sämikielâ šoodâi syemmilâšsämmilâš kielâohtâvuođâ pieđgândijn suullân 2000 oKr. Suijân lâi kulttuur nubástus, mii šoodâi iäláttâsâi muttuumist ereslágánin. ¶ “Jáák´ Irján lâi Stuorrâ-Jááku kandâ. Tot Stuorrâ-Jááku aasâi tobbeen Aanaar vyevdi kuávdoo, kote jävrriddoost lâš aassâm, Piškjäävri vâi Kuortahjäävri. Jáák´ Irján naajâi Aailâ Marittáin tolenääigist. Tot lâi tälvituve ráhtám Inneehväre tuáhá mottoom tivreladduu riidon. Kesipäikki tasta lâi Viermijäävrist, tobbeen Kuárvikoozâ alda, kuávdoo tuoddâr. Viermijáávrán moonâi ain kiäsán tondet, ko tobbeen lijjii hirmâd ennuu kyeleh ton ááigán, jyehilágán kyeleh, ucebeh já lijjii tagareh kuulmâ já neelji kilusiih kyeleh tobbeen Viermijäävrist já Päriskyelluobbâláást, Koskâmuuluobbâláást. Jáák´ Irjánist lijjii Viästoo riddoost niijtoh-uv. Keessiv tot aasâi Viermijäävrist já Viästoo paijeen taid niijtoid niijtij. Jieš tot lâi njaskâm tohon ävđin miäcán niijtoid-uv olssis. ¶ – Kaavpugist lii stáálu! sun huuihij. ¶ Viljâlemšadoh ¶ Pargokirje kiđđâ ¶ 47B Viermiáldáin šoddâdeh el. šaapšâid já kirjeluosâid ¶ Gepetto luus.” ¶ KTK05, s. 122-123. ¶ vuogâ? ¶ Nuuvt tot veerdi tastoo čápudij Avelist pasepeivieehid Helsigân kálguinis – toin Raakeláin já eres juávhuinis. Eeđâm mun vala, et tobbeen Helsigist Leevist lâi-uv vahtiimâš! Eidu muddáág ton Napoleonin, ko selvânij tääbbin nuuvt uccáá pargoin. Nuuvt et taan reeisu maŋa jiem lah veerdi eres aaigij uáinám, ko maid telkkarist tyellittälli lii livkkáástâllâm – talle ko tot lâi vala jiegâin. Mut tom mun eeđâm, et veerdi muuštij vissásávt loppâavvees, kii tot hávádutij suu nube keerdi! Šalom! ¶ 1,5 desilitter roovâ ruvâšjáávuh ¶ Čuálmijävri = Salmijärvi (Ruošâst) ¶ Te kulluuškuođij möŋgijá jienâ, mii aldanij jotelávt. Tobbeen sovij čoođâ kirdettij Ingvar. Kiergânim jurdeliđ, et ijba veerdi uáli suolgâi vyeje, veikâ lii-uv uáivist... Möŋgijá poŋkettij suáhán. Ingvar njuškij já kaččâlij. Sun lâi aiccâm muu. Kaačâi muu kuuvl jorgočolmij. ¶ SaKaste-proojeekt ¶ Suomâst kávnojeh masa 50 čuoškâšlaaijâd, mut tuše uási tain láá vorrânjammeeh. Vorrânjammeeh láá niŋálâsah, oráseh njameh tuše šadoi määihli tâi iä puurâ ollágin. Ores čuoškâ tehálumos pargo lii-uv parâttâllâđ niŋálâssáin, vâi tot puávtáččij juátkiđ suuvâ. Ko niŋálâs čuoškâ lii parâttâllâm ores čuoškáin, te tot ferttee njoommâđ voorâ, vâi vajaččij monniđ. Ko čuávji lii tievâ voorâst, te niŋálâs mannee aldemuu čäci-, teikkâ nješšiláádun, suánjun tâi aijui hirmâd mere moonijd. Tot lii nuuvt lusis pargo, et čuoškâ jáámá, ko tot lii toimâttâm biologâlii pargoos. ¶ kärpässienet ¶ 4 Mii aavhijd Tanska eennâmtuálun lii ¶ Piättâr piättá Jeesus ¶ Tobbeen suu muáđuh päštiškuottii tegu piäiváš, já suu pihtâseh čiäskájii tegu čuovâ. Kyehti almaa sárnudáin suin. Suoi láin Mooses já Elia. ¶ čääsi nuáskum . Čääsi kvaliteet tiervâsvuođâlâš huánánem tondiet, et čácádâhân šaddeh om. pasâttâsah. Vrd. čääsi pillâšum já lijgešoddâm. ¶ Jierestume sáttá tiettuđ povčâsin ¶ Cissáá (š) njargsuolluuh HTV Tiaisniemensaaret Cissáášnjargâ V. ¶ Uđđâ pákkumtaavluh ¶ 52A Puško. ¶ 6. Kárttá lii eennâmtiäđu oppâm tehálumos išeriäidu . . . . . . . . 26 ¶ Suomâ tergâdumos viljâlemkuávlu ¶  Käldee Madetoja muusikluvâttâh, Oulu: Unna-Maari Pulska (tavesämikielâ) ¶ hiävuštooŋâs kanerva ¶ Pargoravvuuh: ¶ - Jiem tieđe, ko jiem lah jieškin tom ovdil uáinám. Mut kalehân tom talle uáiná ko iälá keččâmin. ¶   Maaŋgâivvááš toŋâsšaddo, mon loostah ruškodeh čohčuv já kaččeh táálván. Vesah kale pisoh ruonâsin maŋgâ ive já lieđeh láá piŋk-ivnásiih. Timmâ čapisiivnâg myerjist lii fiijnâ já linnâ smakkâ. Siämmáásullâsâš myerjišaddo lii etimâs, mut taid lii viehâ älkkee iäruttiđ nubijnis. Sare lii uáli táválâš myerji Säämist já ubâ Euraasiast. Sareh šaddeh lahtâ kuolbânijn, joba roođoin. Tot lii tagarijn enâmijn uáli tergâdis vuáđušaddo, mii vaaikut meid eres-uv šaddoid. Sare kevttih purrâmâššân uáli maaŋgah lodeh, tegu rástágááh já riävskáh. Sareh láá jieškote-uvlágán njaalgâ málásij tergâdis uási. Sare lii myerjisääpi já määli vuáđuaamnâs. Erinomašávt máávut uuvnâst poossum myerjikákku – piirakka. Loostah láá meiddei čoođâ aaigij kevttum ävkkin já taid lii pyeremus čokkiđ kuškâdem várás tállân lieđđim maŋa kesi – syeinimáánust, teeijân teikkâ talhâsin čuávjiváddoid já sukkârtaavdân. Soorijd lii pyeri purâttiđ párnážân, jis sun lii luččâtaavdâst. ¶ 118 ¶ 145 ¶ Ovdâ-India ¶ Sämitigge 1997 ¶ 1. a. Noomât káártán Kiina stuorrâkuávluid 1 - 2. ¶ 8. Russula erythropoda – Kangassillihapero – Kuolbâsildesmiäruh U ¶ Kielâkyeimi ¶ lahtâsin. Väldiđ suullân mánuppaje keččin ¶ 4. OLÁŠUTTEM LUÁNDUSUOJÂLEMLAAV VUOVIJGIJN ¶ 100 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ Täävtih hämmejeh siskiipiäláá tuuvdâriggee. Ulmuu tähtiriggest láá suullâm 200 tähtid. Toh láá jieškote-uv stuárusiih já hámásiih. Tuuđhâ kost tähtiriggest (113A) láá kuhes täävtih, uánihis täävtih já tuolbâ täävtih. ¶ Tuárnusjuuhâ ~ Tuárnusiänu = Torniojoki ¶ Säämi kulttuurkuávdáá uáivilin lii lääččiđ sämmiláid pyerebijd iävtuid alnetoollâđ já ovdediđ jiešiävtulávt kielâs, kulttuuris já iäláttâstooimâs, tipšođ já ovdediđ kulttuurjiešhaldâšem sehe tuárjuđ sämmilij almolâš eellimtile ovdánem. Lasseen kuávdáá uáivilin lii pyerediđ máhđulâšvuođâid levâttiđ já finniđ tiäđu sämmilijn algâaalmugin. ¶ Ässeeloho: 3 600 000 ¶ s. 200 ¶ Kierâš, anarâš okkolostâ ¶ Henna lii jurgâlâm párnáikiirjijd anarâškielân. ¶ Kopijistemiävtuh ¶ Talle Herodes kočoi syele tietteid kuvlâsis já koijâdâlâi sist tárkká, kuás täsni lâi almostum. Talle sun vuolgâttij sii Betlehemân. ¶ Biodiversiteetsopâmuš artikla 8(j) kenigit sopâmušuásipeelijd suojâliđ algâaalmugij biodiversiteetân lohtâseijee ärbivuáválii tiäđu. Artikla meerrid, et sopâmušuásipeleh kalgeh jieijâs aalmuglii lahâasâttâs mield kunnijâttiđ, suojâliđ já paijeentoollâđ biologilii maaŋgâhámásâšvuođâ suojâlem já pištee kiävtu tááhust merhâšittee algâaalmugij já ärbivuáválii eellimhäämi omâsteijee páihálâšsiärvusij tiäđu, innovaatioid já vuáválâšvuođâid, sehe ovdediđ já vijđediđ toi heiviittem taan tiäđu innovaatioi já vuáválâšvuođâi omâsteijei luuvijn já iššijn sehe ruokâsmittiđ taan tiäđu, innovaatioi já vuáválâšvuođâi kiävtust finnejum aavhij täsipiälásii jyehim. Artikla syeijee Suomâst sämmilij luándukiävtun lohtâseijee ärbivuáválii tiäđu. ¶ Oholoopah lijjii lamaš mudoi-uv kuheh já aheveh kaavpugist, já tággáár pärtti vala koolgâi Heiháin šoddâđ eidu ovdil oholoopâ! Ánná ahevušâi jieijâs ustevijd já meiddei pááikán eeni kuuvl. Taan oholoopâ já puáttee oho kale ferttij mahtnii piergiittâllâđ kaavpugist, mut čuávvuvâš oholoopân sun kale áiguččij vyelgiđ pääihist elâččiđ! ¶ Mii  Maatist  lii?       Uuccâmkoččâmušah  iä  lah  máhđuliih  tilecelkkuin.   Uuccâmkoččâmušah  iä  táválávt  čuujoot  veerbân  mut  koččâmuš  sáttá  čuoccâđ   monnii  ceelkkuu-‐uásán,  mii  almoot  ääigi,  pääihi  teikâ  eres  taggaar. ¶ – Havdajáid? kullui suu ađđiistâllâm. Na mondiet? ¶ jurgâlum ive 1992 kirkkoráámmát suomâkielâsâš teevstâ vuáđuld. Tutkâmušâstân ¶   15 0 ¶  taarbâšmettum Ánná lâi jiešalnees vala-uv suttâm, mut sun halijdij tiettiđ, mondiet Heikkâ lâi lamaš nuuvt ereslágán ko táválávt. ¶ kolmâsân já korrâ teddui vuáhádum elleeh. ¶ 7. LOPEOORNIGEH JÁ VIRGEOMAHŠTOOIMAH 14 ¶ Sun čuorvij uđđâsist já vala uđđâsist. Mut kihheen ij västidâm. ¶ nuurrâmpááppár ¶ Moskova lii Euroop stuárráámus kaavpug ¶ Ilo 3, 6, 14, 15, 19, 24, 30, 42 ¶ kuškiđ = kuivata ¶ Oovtâst sij meridii surmiđ Jeesus. Mut maht sij tom tovâččii? Aalmug puáhtá stuimáskiđ. Sij ferttejeh väldiđ Jeesus kiddâ juonnušmáin, mut sij iä tiättám, kost Jeesus tääl lâi. ¶ Alestâs kuáđđoo meddâl kijrástuorâstuv eehidimmeelpalvâlus rääjist ain pessijâšiijâ palvâlus räi. ¶ Aconcagua ¶ Sämitigge 2011 ¶ – Onnáá iiđeed, ko lijjim vyelgimin jäävri oolâ… Tađe eenâb ij jutteselgi innig kuullâmgin äijih mainâsist, ko tot jieš-uv toomâi muštâliđ eleeskipárijdis stuorrâ sáŋgártavostist. Ervidâh vissâ jo, maht jutteselgi algâttij jieijâs mainâs. ¶   Laura-Maija Niittyvuopio ¶ Sun vaazij sunnuin já čielgij sunn ui puoh. ¶ Já váháš áigáá keččin čielgâi, et lijjii ennuu kyelisoortah – kuittâg-uv jo luosah, šaapšah, puškoh, suávvileh já vuáskuneh. ¶ Rávdu - tuodârjavrij fávru ¶ kočâttâhpyehčee syöksysukeltaja ¶ 7. Olmooštiäđuh kieđâvuššojeh tuše kišto ohtâvuođâst, iäge toh luovâttuu ovdâskulij. ¶  veerbah – Pyeri peeivi, Ánná tuáivuttij. Siämmáá čalmerepčâlmist sun jo čielgij, et lâi puáttám čovduu viežžâđ. ¶ 3. Mii tábáhtui? ¶ ekologâlâš pyramiid . Myenster, mii kovvee ekosysteem pyevtitteijei já kulâtteijeij mere. Pyramiid vuáđu lii kubduv, ko pyevtitteijeeh láá enâmustáá. Pajebijn taasijn pyramiid kiäzzán, ko kulâtteijeeh láá ucceeb. ¶ Viggim čielgiđ: ¶ c. Main kaavpugijn iä lah tälvipuolâšeh? ¶ Almottâttâm säminuorâi taaiđâtábáhtusân aalgij ¶ Laapi luándupalvâlusah ¶ Ässeeloho: 32,9 milj. ¶ miina.seurujarvi(at)samediggi.fi ¶ já tundraast. ¶ Ohtii Kasper lâi puáttâm tiettiđ, et suu káálgust lii vijneputtâl. Kost lâš lam finnim tom, vaarâ mottom šiev veerdi lâi kuásnii adelâm. Kasper ij tiättâm kuus kálgu lâi čiehâm tom, já tom meid tieđij vissâ, et kálgu puttâl sunjin ij moinnân konstáin adde. Mut Kasper ij liččii lamaš Kasper, jis ij liččii hoksám koonstâ tom finniimân. Ko poođij pááikán monnii määđhist, te leggistâđâi seeŋgân já aalgij huáikkuđ já luoimâđ, nuuvt et kálgu hirmástui já aalgij koijâdâllâđ, et mii lii tunjin šoddâm. Kasper iätá, et sun jooskâi juhâmist, mut ko liijgás kivkked jooskâi te siskálâšah iä killámgen tom, sun ko lii ubâ eellimavvees juuhâm. Ij liččii kolgâm nuuvt kivkked joskâđ, lâi kolgâđ kuuloold kepidiđ juuhâm, talle ij liččii puosâškuáttâm já jieggâ ličij siäilum. Tääl kal táiđá leđe nuuvt, et tun páásáh leskân, sun ij täst innig puárrân. Sun ij kuittâg tom muurâšt ko ohtii lii viijnest peessâm, tom sun ij innig vääldi kuássin njálmásis, tipte suu ráávhust jäämmiđ. Kálguhân tiäđust-uv hirmástui aaibâs, et maht sun tääl ohtuu kalga piergiđ, sun kal ij haalijd leskân pääcciđ. Jieh tun taarbâš nuuvt kivkked joskâđ juhâmist, musthân kal lii puttâl mast uážuh váhá väldistiđ, et ij taarbâš muu čolmij oovdân jäämmiđ. Jieh-uv váldáččii joba oovtâgen julástuv. Kasper iätá et sun ij vääldi tom karottum juhâmâš, ko ohtii lii peessâm tast luovâs. Kálguhân hirmástui vala eenâb, já viežâi puttâlis já aalgij ruhâdâllâđ et veikâ jieijâd tet jieh váldáččiigen, vääldi kuittâg muu tet, juurdâš kuittâg muu. Kálgu ko lâi ääigis čiärrum já ruhâdâllâm, te Kasper viijmâg iätá et jiem mudoi váldáččii, mut tuu já tuu eellim mun ferttiim kuittâg jurdâččiđ já ton suujâst mun ferttiim väldiđ váhá. Já nuuvt Kasper väldistij oovtâ julástuv, já eeđâi et piejâ huáppust meddâl tom puttâl muu čolmij oovdâst, eenâb jiem innig vääldi. Váhá ääigi keččin iätä Kasper, et tääl mun lam jo čuuvtij virkkub, pohčâseh-uv nuhhii já jiem tääiđigen kustoo jäämmiđ, tääl mun kal jo piergiim. Kálguhân ilosmij hirmâdávt já vuolgij naaburtáálun mainâstiđ, et Kasper ko jooskâi nuuvt kivkked juhâmist et masa jáámá, mut must lâi tom mađe vijne et mun toin iäláskittim suu. Tääl tot kal jo iälá já piergee. ¶ Teuvo Nyberg ¶ b. Maid mievri taha piäjusis, ko tot koccáá ¶ vaazij máálámsteellig luus. ¶ 20 ¶   Kuoškkärigâš ( Cinclus cinclus ) ¶ Čuákánkiäsu ¶ – Must kale nuuvt tovâččij mielâ váhá sáhháástiđ, Puállunjune várugávt iävtuttij. ¶ Sveaeennâm C3 ¶ 7. kieddimyerji ¶ 8 Snuđenjune máttát tunjin já tuu paarân kyehti čuovâkoonstâ. ¶ Riehâ ¶ náávt sänitärhis jurgâlus mahđulâžžân. Vuolgâkielâ ij oro vaiguttâm jurgâlus ¶ Laapi ortodoksâlâš servikodde vuáđudui ive 1950. Tom ovdedij Piäccám servikodde, mii lopâttui soođij maŋa. Ortodoksâlâš kirhoh láá Čevetjäävrist, Njellimist já Avelist. Čevetjäävrist já Njellimist lii meid hävdieennâm. Avveel Kiđđâjäävrist lii vala ortodoksâlâš rukkoosviste ađai tsasouna. ¶ miäcástem. ¶ – Na nuuvt tuođâi-uv! Ležeh-uvsun toh teehin puátimin vâi tuš lappâd vyeijimin? ¶ “Mij taat lii?” koijâdij Juuli. ¶  (akk.) 42. Stuorr-Ant Ááná čäcikeđgi , Ijjäävrist (Erkki Itkonen 1933), mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. Keeđgi alne lii kope, moos Stuorr-Ant Ánná kuođij kyele čoolijd. ¶ Nabdemist siämmáá lássáást já sieidist sun čáálá siämmáá kirjeest návt: ¶ Nieidâ čuávui Paavvâl já taid iärásijd já čuárvui: “Taah almaah láá alemuu Immeel palvâleijeeh. Sij muštâleh tijjân, maht pyehtivetteđ piäluštuđ.” ¶ Taat Uccpárnáá Maati ákku Ingá Piättârnieidâ Mattus, kote lâi jiejâssuuvâst Padar lii šoddâm ive 1840. ¶ – Ij tobbeen lah suotâs ohtuunis málástâllâđ, Ánná čielgij. Mut jiem lah kale niälgumgin. Kale mun ain kostnii iälám puurâdmin. ¶ TEKNIIK JÁ PIERGÂSEH: ¶ 587 041 km 2 40 o W ¶ Säđinjargâ TII.1963 Siskelvuonâ N(?) alda Säđisuolluu, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ ANARŠKIEL TUTKÂMJUÁVHU ¶ Jookeerpargopittá ¶ Aalmug väljee president – ovdâskodde väljee uáiviminister ¶ Sämitige 3.12. ornim seminaarâst Levist savâstâllui säämi kulttuuräärbi syeje táárbuin. Seminaarâst čielgâi, et sämikulttuur syeje pyeredem váátá lase naavcâid já ravvuid. Seminaar lehâstâm sämitige iäláttâs- já vuoigâdvuođâlävdikode värisaavâjođetteijee Heikki Paltto muštâlij sämikielâ já iäláttâsâi koskâvuođâst. “Sämikielâ já sämi-iäláttâsâi puátteevuotâ lohtâsává oohtân. Eellimvuáimálij sämi-iäláttâsâittáá sämikielâ hiäjusmuvá” . ¶  lah Puárásumos áámmát aaibâs koskâääigi rääjist lii lamaš nuáidi . Taan áámmátsyergi ulmuuh láá iälustâm vala 1900-lovo pelni Säämist. Majemuid taan ámáttân kullee lii lamaš Stuorr Ant Ánná (Ánná Aantinieidâ Sarre, 1843 – 1915), kote aasâi Ijjäävrist. Ärbivuáválumos áámmát vuáđudui kyelipiivdon, meccipiivdon já nurâmân , maid Stuorr Ant Ánná-uv poorgâi. Tovle tien ámáttist ij lamaš nommâ ollágin, mut tááláá ääigist siämmáin aašijn áigápuáđus finnejeijee kočoduvvoo luándutálulâžžân . Puáris ääigist meiddei reŋgâ já pijgá láin čuuvtij áárvustoonnum áámmátnoomah. Ko reŋgâ reŋguustâlâi ääigis, puovtij sun ovdániđ joba táálu išedin, tegu keevâi Lesk-Ant Uulán (Uula Morottaja, 1892 – 1963), kote aasâi Sulgušjäävrist. Puáris ääigi pyeremus ámáttáid kuulâi meiddei siijdâpuáris ađai sijdâlensman , mon sääni lâi siijdâ laahâ. Meid majebij aigij puásui-iššeed já räiđee ovdâstii ámáttij njunnooš. ¶ Varttaasuálui = Varttasaari ¶ Ruopsismeerâ, Atlasväärih, Etiopia pajoseh, ¶ Säämi kulttuurkuávdáá vuáđukeeđgi muvrámtilálâšvuođâ 10.6.2010. Koveh: Ulla Isotalo ¶ Čäcievni lii áinoo evni, mii lii ollásávt vuáhádum eelliđ čässuáivi vuoluubeln. Valjaasšaddosiih ridoh láá ton tijpâliih eellimpirrâseh. Čäcievni kođá láskuviermi já kiddee tom čäcišaddoid. Talle tot kobđán čässuáiván já hááhá poođâkeeji suohis soksâmij pirrâ stuorrâ áimupuljâr. Talle evni tuálvu áimupuljâr viermi vuálá, amas tot kubđijdiđ pajas. Čäcievni norá távjá nuuvt stuorrâ áimuvuárhá, et tot ij taarbâš maaŋgâ piäiván pajaniđ čässuáiván vuoiŋâđ. ¶ - Munjin kale šadda tast aaibâs ereslágán tobdo, jiemge lah innig ollágin vises tast, maid mun kolgâččim tust jurdâččiđ. ¶ Puoh sämikielah láá Unesco luokittâllâm mield aštum. Enâmustáá aštum Suomâst sarnum kielah láá aanaar- já nuorttâsämikielâ sehe Ruotâst já Taažâst sarnum juulev- já maadâsämikielâ. ¶ S varjâl tääl mii–uv, oo läđis Immeel, mii Hiärrá. ¶ - Elo ihmisen huolinen murheinen, se on väin aliaikainen. ¶ vielgistäsni 76 ¶ Kähteejuuvâš SA.1964 Čaarmânjaargâst Čaarmâvuonâ taavaakeš. ¶ – Talle lii-uv muu vuáru, eeđâi Monni. ¶ - Vuoi takkâ tunjin! Jiem taarbâškin aaibâs ohtuu kurppođ tävirijdân. Kaarigin ij lah tääl kaavpugist ko kaartâi vyelgiđ oppeet máátkán. Sun kárttá jotteeđ nuuvt merettes ennuv. Lâi elâččâm kale ton puudâ vistestis, ko jieš lijjim Säämist. ¶  šoodâi Uccpárnáá Vuoli Ilmar ¶ hadde: 10,00 € ¶  omâstussân – Muštáh-uv moh šoddii aaihâ pirrâ ovdil ko tot viirâi? äijih koijâd vala. ¶ – kievđâ (50 – 70 sollâd já kuulmâsaaigâg), mii čuolmâduvvoo sivláviermi paajaapele koorcân, ¶ Säämi muusikkuávdáš lii Sämitige vuálásâš kuávdáš, mii oovded maaŋgânáál sämimuusik jieškote-uv uásisuorgijd. Kuávdážist parga ohtâ pargee meriáigásávt. ¶    lâi 7 Snuđenjune vuolgât tunjin postâkoortâ Tanskaast. ¶ Jekaterinburg K4 ¶ Nuuvt muái reepun kähvitarbâšijd já juoŋâskievđâ, havlâpiso já mottoom čevrislemnuu. Aalgij skáávvuđ ko muái kiergânáim čuoigâdâllâđ Tuámmás luodâmield Tälvitupeluobbâl vuoluukeš. Tohon ij lamaš ko muáddi kilomeetter. Mun eeđâm Uvláin: ¶ – Manneen peri, Obžâ eeđâi, ko ij sustkin lamaš tađe pyereeb raavâ. ¶ Leirâpäikki lâi Njižžjäävri tyehin. Toho mij moonâim kuovttijn moottorkárbáin Kaarsâhkeejist. Talle lâi korrâ pieggâ já nievris šoŋŋâ. Váhá arvastâlâi já lâi koolmâs. ¶ amas čuávji poonnán olleeđ ¶ Kooveest Binna Bánnan toimâtteijee Irene Länsman pargostis. ¶ – Tiervâ, eeđâi nubbe tiiger. Láá-uv tääbbin muumistááluh? Toh láá kulloo vuovâs purrâmâš tiigeráid. ¶   čassijd tijpâliih. ¶ Lasetiäđuh: kielâtorvočällee Siiri Jomppanen, puh 010 839 3111, ovdânommâ.suhânommâ@samediggi.fi ¶ Jännä ¶ - Jiem. Taan eennâmpirrâsist láá tääl taggaar love elleetiŋgâd, kiäh iä jiejah keevti telepatia, mut moiguin mun puávtám sárnu đ telepatia kevttimáin. Talle mun puávtám sárnu đ toiguin , moh še mättih telepatia. ¶ 2012 kulttuurkuávdáš toimâmin ¶ Sämityeje hárjutmist iä lah meridum suhâpeeliroolih. Nisoneh tuáijojeh táválumosávt tekstiil- ađai nk. timmâ tuojijd já almaah muorâ-, tähti-, čuárvi- já meetaaltuojijd adai nk. korrâ tuojijd, mutâ kietâtuojij hárjuttem ij stivree siärváduv árvumaailm peic jieškote-uv tuáijár tááiđuh já perustem čuosâttuvah. ¶ Occein pivdojeh eromâš vuáđustâsah stipend uážžumân. Vuáđustâssân pyehtih leđe el. oppâčáitus-pargo rähtimân lohtâseijee eromâš koloh teikâ aassâmpäikkikode já oppâmpäikkikode kuhes kooskâst šaddee mätkikoloh. ¶ jurgâlemvastuuh láá kavnum aaibâs morfeemtääsist. Ohtâ smavvâ iäru sänitääsi ¶ s. 54 Uusi kuva 54Á_turismi.jpg ¶ – Na, tun jieh addii tom, ko jieh pyevti muu oivijn jurdâččiđ, västid Junná. ¶ Namibia E7 ¶ 2. ¶ 8. Leccinum vulpinum – Männynpunikkitatti – Pecirušmostatti U ¶ mij muštep kijttevâžžân, maid lah porgâm pelestân: Tun vuolgâttih Algaad piäluštiđ maailm. Sun poođij olmožin, lâi ohtâ mist mut sudottáá. Sun teevdij tuu táátu puohâst já mieđâi killáámâšân já jämimân et sun looneest mii rijjân. ¶ 7. a. Mitted oppâkirje kooveest 144B kuumpi luodâ kukkoduv. Merkkii lovo sárgás. ¶ Sanila-Aikio Tiina ¶ Vaanhimij já párnái tooimâst lijjii meiddei puátuseh. Kuáhtám maŋa haldâttâsrääđi jesâneh čokkânii já meridii, et ääsi kalga tipšođ. Sämipárnááh kolgii peessâđ keččâđ TV-ohjelmijd jieijâs kielân já nuuvt tábáhtui-uv. Vuossâmuš Unna Junná ooinij peeivičuovâ čohčâmáánu 16. peeivi 2007. Ohjelm rahtui ive 2010 loopâ räi oovtâstpargoost SVT Sápmijn. ¶ Vuávláin láá ennuv tagareh šlaajah, main ij lah ovdiist lamaš nommâ já moh esken ludij nomâttem ääigi láá finnim noomâs. Tágáreh šlaajah láá piälduvuávláš, tavevuávláš, uccâvuávláš já ränisvuávláš. Uccâvuávláš lii Suomâst härvinâš lodde, mut tom liijká-uv puávtáččij mahtnii anneeđ aanaarlâžžân: tot oinui ubâ enâmist vuosmuu keerdi Avelist 18.6.1935. ¶ 30B Stuorrâčäciluttihâš vuájá káávvud. ¶ Ive 2015 algâaalmugij muusiktábáhtus Ijâttes ijjâ uárnejuvvoo toos vuáhádum ääigi porgemáánu pelimuddoost Aanaar markkânist. Festivaal tábáhtuspeeivih láá 14–16.8.2015 já tábáhtus, mii uárnejuvvoo kyevtnubálovváád keerdi, teema lii Vildáás tuoddâreh. ¶ Te mottoom iijâ alme sihâstij poolvâid čolmijdis oovdâst já kaivaaškuođij enâmân tuháttij šliäđgoo tasnijguin. Meeccist skilettij, puolâš paajij silbânjuolâ muorâi kooskâ. Jävri jiäŋudij spejâlistee lohe muáđuidis oolâ, já iđedist eennâm kiildij, aaibâs tegu täsnilijne ličij iho koččâm almeest kulnâm suoinâlmâsân já čapis muuldán. ¶ – Tunhân lijjih jáámmám! ¶ vastuuh láá jurgâlum. ¶ Škovlim, mii kieđâvuš säämi kielâlávgum máttátmist, tuárju sehe eenikielâlij sämikielâlii máttááttâs ete sämikielâlii máttááttâs, mii adeluvvoo iärrásáid ko eenikielâláid. Kielâlávgummáttááttâs ulmen lii nanodiđ kielâlávt sierâ vuolgâsoojijn puáttee párnái sämikielâ já pyevtittiđ aktiivlii já toimâlii kyevtkielâlâšvuođâ. Sämimáttááttâs pedagooglii ovdedem meerhâš el. máttáátteijei áámmáttááiđu ovdedem nuuvt, ete sij uážžuh ovdiist pyerebijd kiärgusvuođâid väldiđ máttááttâsâst vuotân kielâlávt já kulttuurlávt epiohtâlii uáppeejuávhu. Jyehi uáppee kolgâččij finniđ škoovlâst šiev máhđulâšvuođâid sämikielâ táiđuidis oovdedmân já jieijâs kulttuurân šoddâmân. ¶ Jävrriddoost šaddee šadoh kärttih selvâniđ lahtâvuođâ mulsâšudmijn. Kiđđâtulveh pyehtih luptiđ čäcitääsi nuuvt pajas, et enâmist šaddee riddošadoh kärttih aainâs-uv uásild čääsi vuálá. Tuše häärvih muorâverdišadoh mákkojeh návt lahtâ enâmist. Tágáreh láá kuittâg poijuuh já leeibih. Jis riddo lii vyeligâš, te toos šadda riddonijtto, mast šaddeh syeinih já luhteeh. Eres njuoskâ rido šadoh láá eres lasseen mučiskukkásiih kollerääsih, jeggitäsnirääsih já riddorääsih. ¶ – Vääđir ja pihlejâš. Luuvâ oovtâst love räi! ¶ 29 ¶ keččâđ, et lii-uv kiđđâ puáttám toho-uv. ¶ – Ijba lahgin, eeđâi Andârâs. Tääbbin lijjii maŋgâ iärrâs ovdil tuu! ¶ Aalmugijkoskâsii artikla 8(j)-pargojuávhu pargoost lii savâstâllum maŋgii biodiversiteettân lohtâseijee ärbivuáválii tiäđu maacâtmist maasâd algâaalmugsiärvusáid. Čuákkim iävtut, ete aldapuátteevuođâst uárnejuvvoo viijđes čuákkim valmâštâllâđ rijjâtátulijd ravvuid ärbivuáválii tiäđu maacâtmân. Ravvuuh puáđáččii čuávvoo aalmugijkoskâsii 8(j)-pargojuávhu valmâstâllâmnáál já ain ovdâskulij 13 uásipeličuákkim tuhhiittemnáál. ”Ärbivuáválii tiäđu macâttem lii tehálâš maaŋgâ algâaalmugân. Sämmilij ärbivuáválii tiätun lohtâseijee arkkâdâhmateriaaleh láá valjeest nuuvt Suomâ arkkâdâhlágádâssâin ko olgoenâmijn-uv. Suomâst kolgâččij algâttiđ savâstâllâm já čielgimpargo, ete maht arkkâdâhmateriaal finnejuččij pyerebeht, ovdâmerkkân digitistmáin, sämmilij olámuudon ovdâmerkkân sämiarkkâdâhân teikâ sämimuseo Siijdân”, sämitige värisaavâjođetteijee Heikki Paltto muštâlij. ¶ Laiđiittâssaanijd puáhtá rähtiđ rijjâht. Tain váldoo vuotân peeivi já ton immeelpalvâlus spesiaalâtárguttâs. ¶ Toollim ain kielâid opâdijn saloŋgáá vijlâsijn tađe várás et jis te makaš pesâččim pavkkâliđ riävská tâi kiitiätá riämnjá – já oovtâ Kođojuv reeisust tot masa luhostuvá-uv. Lijjim lättee taavaakeččin ko te huámmášâm aaibâs čapis riämnjá njolgeestmin jeegist suullân muádičyeđe meetter keččin. Tot njolgestij toin lain, et ij liččii muu ubâ aiccâmgin. Tiäđust-uv orostim vuordâččiđ, et jispa tot kevliiččij muu kuávlun. Tot kuittâg njolgestij siämmáá kuávlun kuus lâi jo monâmin-uv, ige aldanâm muu, et liččim ulâttâm pääččiđ. Nuuvt tot lappui toho jiägán já mun paaccim imâštâllâđ tom. Jiem lamaš kuássin uáinám tieggáár riämnjá. Ton turkkâ lâi siämmáá kildeečappâd tegu káránâs já tast ličij finnim šiev hade. ¶ Viiljâžeh Saammâl, Hanssâ já Matti Morottaja Samudjäävri päikkikuáđis lunne ive 1978. ¶ Ovtâstum Aalmugeh, ton orgaaneh, fáárun luhâmáin meid algâaalmugij aašijd kieđâvuššee pissoo foorum, sehe sierânâsornijdumeh, meid riijkâtääsist, já jeessânstaatah ovdedeh taam julgáštus kunnijâttem já olesmiärálâš heiviittem sehe čuávvuh taam julgáštus vaikuttâsvuođâ. ¶ Sämitigge ¶ Vyerdimettum kolliistâllâm ¶ Ohtii kesiluámu äigin mii pääihist mánuppaje aasâi mottoom meccihaldâttâs totkee Helsigâst, suu nommâ lâi Heikki Peuramo. Sun lappui motomin maaŋgâid peeivijd. Motomin sun iätá ete vyelgi Matti fáárun, jotteen Kondsiičielgist já manneen Sulgušjäävri pááikán iijân, Sust lâi taggaar ABU rullâ já kuálástemsuábbi, mon saatij nutkâđ oohtân ijge ennuv váldâm saje reepust. Toin kiirdij uuštâ uáli jo kuhás. Sulgušjäävrist ko láim iijâ, te Uulást kale mainâseh lijjii, nuuvt ko táválávt ko kiinii poođij kyessin. Nube peeivi ko poođijm ehidâst pááikán já mun eijijn eeđâm: ¶ Sipilä, Seppo 2013b: Tavekielâsâš ráámmátjurgâlemproojeekt, Suomâ Pipliaservi ¶ Kilimanjaro . . . . . . . 94 ¶  maajeeld. Ranni, Rastaldit kááđu ain syejiluodâ pehti. Nuávdit jotolâhčuovâid já rastaldit kááđu ain ruánáá čuovâ pyellimääigi. Meid rullâluistájeijee, čiehčâmluávdástellee já čiehčâmkiälhástellee kyeskih vandârdeijee jotolâhnjuolgâdusah. ¶ Čuoigâim peesi kuuvl, te almai kaalgâi savehijd kammuinis já aalgij kuárŋuđ piäcán. Sun kuárŋui tohon já lâi jo masa kierrust ko patâritij uávsist já koočâi vuálus. Pihtâseh kiškuustellii já pivtâspitáh paccii ovsiijd. Ij sun mahten lammâšum, kossâ muotâ ko lâi já pecimaddui lâi times koččâđ faskâm oolâ, maid tal váhá peciuávsih sargiistellii nirve. Tast maŋa tot saksalâš ij halijdâm vyelgiđ čuoigâđ, tađe ucceeb čierâstâllâđ. ¶ Aldemus säämi aarâhšoddâdemmáttááttâs fällee ollâškovlâ lii Tave-Taažâst. Suomâpele sämikielâlijn lii vuoigâdvuotâ ucâluđ Taažân luuhâđ párnáikärdimáttáátteijen . Säämi máttááttâskuávdáást Anarist lii uárnejum sosiaal- já tiervâsvuođâsyergi vuáđututkosân jođetteijee aldatipšooškovlim ive 1997 rääjist. Škovlim lii helppim eenikielâlâs škuávlejum pargojuávhu finnim. Máttááttâsvuáváámân kuleh puohháid ohtsâžžân tuše 2 oppâoho sämikielâ máttááttâs já 2 (oo) maaŋgâkulttuurlâšvuotâ oopah. Rijjâ väljejum oppáid (10 oo) puáhtá siskáldittiđ sämikielâ já kulttuur oopâid. Sämikuávlust uárnejum škovliimáid kolgâččij siskáldittiđ čuuvtij eenâb sämikielâ já kulttuur oopâid. Aarâhšoddâdempargojuávhu pargoh láá pedagogâlávt, sosiaallávt já ohtsâškodálávt muttum vätteebin. Párnái kielâtááiđu sierâlágán tääsi já ohtâgâslâš táárbuh asâtteh pargeid jieijâs lasehástusijd. Aarâhšoddâdmist rävisulmui koskâsâš koskâvuođah já pargoost vaijeem spejâlisteh párnáid já tipšosaje tilán já pirrâdâhân. Lii tehálâš lemniđ pargojuávhu pargoost vajemân, ¶ ČOOVDÂNOMMÂDÂH ¶ Satu Arjanne, Sanna Jortikka, Pirkko Kenno, ¶  čaalij 15. Russula aeruginea – Koivuhapero – Suáhismiäruh U ¶ Pievlâeennâm ääigi Máárjá lâi pargoost tuuvnest, mutâ ko čohčâ poođij já puollâšeh algii, te tuuvnest nuuvâi pargo. Puoh pargeeh, 105 tuvnemááttud, vuolgii páikkásis täälvi viettiđ. ¶ – Jiem kale muide suddoid lah porgâm, ko katko lam motomin spellâm. ¶ Kárvudât peri návt ¶  leđe 9. Chile 1 390 ¶ 74 ¶ Ko sun lâi posâdâttâm, sun vala čokkái tast váháš áigáá. ¶ Sämmilâš siärvádâhvuáháduv vuáđu lii hiäimuvuotâvuáhádâh, mii tiättoo sämikielâ terminologiast já puásuisämmilijn suhâmerkkâvuáháduvvâst. Suomâst sarnum sämikielâin lii uáli tárkká, jieškote-uv ahepuolvâid sierrejeijee hiäimuvuotâterminologia. Terminologiast ij el. sierree vuossâmuid já nuubijd uárbim- já viljâpeelijd, tast lii kuittâg kuávlulâš variaatio. Hiäimuvuotâtuávádâh lii vijđásub ko maaŋgâin väldikulttuur aalmugijn. ¶ Láim vuávám viljâinân, et mäcceen ovdil luommimääigi Čovčjáávrán já toin jurduin láin-uv Ucjuuvâst tuše kolliistâlmin huolhijdân. Kesiluámu jotkâ hyelkkitáálust aalgij-uv pyereest. Peessim oppeet puurrâđ luosâ, peessim jotteeđ Kesisaipovveest já Maaritpovveest uággumin suávvilijd já peessim meiddei Matti-verdijn tiddepiivdon Kiävunjáálmán. Sujala juávkku še laavij jotteeđ tiddepiivdost Čärsijuv korže vyelni já Maatist lâi-uv mottoomlágán kišto siiguin, et kuábbááh tibi te kiergâneh ovdil korže vuálá. ¶ - Mast? ¶ Lahtos 16 ¶ Čuákánkiäsu ¶ Mij kijttep tuu, pase Immeel, eellim adalduvâst, uđđâ peeivist já ton máhđulâšvuođâin. Ruhâdâllâp sudoi addâgâsadelem, ráávhu maailmân, ohtâmielâlâšvuođâ já Jieggâd uđâsmittem ristâkoodán. Sivned evaŋgelium pargo ubâ maailmist. Adde pyereestpiergim rähisvuođâ tavvoid. ¶ Saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi ¶ tamma 19 ¶ – Já nuuvt, tun jieh talle haalijd išediđ ¶ čiälgálâš ellee . Ellee, mon tuuvdârieggen lii čielgi já eres täävtih. Njomâtteijeeh, lodeh, kašmârdeijeeh, cuábuielleeh já jurbânjalmâgeh. ¶  lâi Kaajaan D3 ¶ Stivrâ čokkánij 26.11.2014 Anarist. Čuákkim äššilistoost lijjii noomâtmeh já eromâšávt sämmilij kielâlijd vuoigâdvuođáid lohtâseijee ääših. ¶ Suhâkuávluh ¶ PIRGIT ¶ 2. Jurgâlus. Veerstâ anarâškielâsâš versio spiekâst KR92 ráhtusist neelji saajeest. ¶ - Nyt se kaviokopsa on Pikkukummulla yhessä männyssä. ¶ 16A Niŋálâs kildeemátu. ¶ 31b skivŋe já skivŋe keeči rasta ¶ Säämi kulttuurkuávdáá nommâkišto ¶ Muu nommâ lii Riikka Morottaja. Mun aasâm Avelist mutâ meid Rivdulist. Mun lijkkuum ennuu elleid. Mun lam sárgum ennuu meeccist. Ain ko mun lam pääihist, te mun lam olgon teikkâ keejâm TV. Mun táválávt lam siijdâst. Must lii peenuv mon nommâ lii Pepi. Pepi lii peli-ive já váhá paijeel. Talle mist meid lii val ohtâ peenuv mon nommâ lii Nati. Tot lii viiđâ-ihásâš. Tast lii juovlâááptu šoddâmpeivi já Pepist ustevpeeivi. Must lii šoddâmpeivi 30.11. Mun tiävdám ohtnubáloh. Talle ko mun lam käävcinubálov ihásâš, te mun ááigum uástiđ pennâgáá, teikkâ kyehti: oovtâ stuárrá já oovtâ uce. Já talle ko must láá párnááh, te mun halidiččim varriđ Taažân. Tääl muu puđâldâsah láá: Vartio, vuoijâm, sárgum, škovlâ, valastâllâm já TV keččâm. Škoovlâst mij riijâääigi sierâdep speeijâl já reepirievdin. ¶ lâđ suu! ¶ 2. Smietâ, maht ovdil šleđgâttáá ¶ Maht niŋálâs huolât pessiimist? ¶ peeivitäsideijei ¶ Damaskos lâi viehâ styeres já orom muštemin, et kaavpug čoođâ kuulgâi vala juuhâ, mon rido mij vaazijm já imâštâlâim. Mii taksivyeijeeh tubdáin še Damaskos já nuuvtpa suoi láin-uv mijjân uápisin. Muu mielâst oro kuittâg-uv jo návt maŋeláá, et tobbeen iä lamaš makken eromâš muštomeerhah, teikkâ ääših, moh liččii pááccám pyerebeht mielân. Väldikodde lâi lamaš vissâ jo čuođijd iivijd muslimlâš, epke mij tiättám sii taavijn maiden muide, ko eidu tommittáá, maid jo Kypros turkkilij taavijn tieđijm já maid mii uáppáh láin onne mijjân čielgim. Meiddei Kyprosist kullui turkkilij pelni minareetjuáigus iiđeed-eehid já sij lijjii tiäđust-uv še muslimeh, mut tääbbin tot muslimosko oroi lemin vala-uv čovgâsub já nanosub já muu mielâst oroi vala nuuvt-uv, et páiháliih ulmuuh, veikkâ sij kale imâštellii-uv mii, iä orroom tađegin lijkkuumin mijjân já tot lâi meid čielgâsávt uáinimist. Beirut iijâsthân mij kale tuostâim jotteeđ ennust masten polâhánnáá já tobbeen kávnojii maaŋgâlágán ääigiájánâsah-uv, moh tääbbin iä lamaš. Nuuvtpa keejâim-uv vijsásubbon vyelgiđ hotellân uáđđáđ. ¶ Matjâs enni lâi hárjánâm syeligâsvuođáid. Sun ij tađe eenâb koijâdâllâm, pic vuolgij ¶ jienâ tovâtteijein. ¶ jäävri ponneest? ¶ – Viäpsáid, kii tagarijn uccâ tivráážijn polâččij. Jiem aainâs mun. Mun jiem poolâ masten, hundârušâi Miiko ¶ 4. Italia lii assaasloostâg šadolâšvuođâkuávlust. ¶ 42 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ A. Čuovjistiäpuh ¶ 9. Stuárráámus päniväälis. ¶ – Joo, uđđâ riggeid toos kuittâg kale kolgâččij pieijâđ. ¶ – Ij ko muštâl, rähis enni, tääl! Hunttá tátuškuođij. ¶ 26 ¶ Newcastle 22.6.98 vuossârgâ ¶ Siten kulki Huagotti, ¶ 30. ¶ Torske lii pone alda mákkojeijee piätukyeli. ¶ raavâd: raavâd: ¶ 7. Aalmuglâš artikla 8(j) -pargojuávhu iävtuttâsâi olášuttem ¶ Myerji ij lah ovdil čollim kuolijd já nuuvtpa ákku máttát suu. Ákku já Myerji toollâv oovtâst puuvkonoovdâst kiddâ. Suoi čuoppâv puvkkoin stuorrâ šaapšâ čuávji áávus, väldiv čoolijd čuávjist meddâl já toidev kyele čääsist. Ton puudâ Hirškikkâ lii kiergânâm čolliđ jo kuttâ šaapšâ já tääl sun lii jo toidemin taid. Šaapšâi čollim maŋa sun čuállee vala kuávžurijd. ¶ Lavkkâmääđhi maŋa ¶ – Munba ruttiim leegâ kuohtuin kieđáin, Matti iätá já rottee leegâid kuohtuin kieđáin Liäiná ravvui mield oornigân. ¶ Uccâ Árttáájäävrist taveviestârân láá muáddi midáttis ladduu, moi nommâ lii Kyevt Vuollii pelkkimlááduh . Taat lii suámálâš já uáli puáris nommâ. Táválávt puáris noomah láá stuorráábijn jaavrijn já juuvâin tegu Aanaar já Paččvei. Ulmuuh láá vaarâ maŋgii hundâruššâm taan noomâ háárán, et kiäh Vuolih tobbeen láá pelhâččâttâm já manen já nuuvt porgim mun-uv. Nahande teivâsim kejâstâllâđ Hans Lidman čäällim kirje ”Seikkailujen pohjola” já tobbeenhân tot tiätu kavnui siijđoin 171 – 172, mast sun lâi sahhiittâllâm pegâlmâs Lesk-Ant Uulá ađai Uula Morottaja já návt Uulá-uámikkâs lii muštâlâm: ¶ Sij jorgettii uálgiskuávlun, nuuvtko lâi sooppum-uv já väzzilii keđgijguin lovdum luodâ ovdâskulij. Ton enâmist lâi vissásávt miinii komálijd, Jovnâ smietâi. Tast poođij mielân monniiláván pase eennâm, kost pase ulmuuh, tâi häldeeh, eellih. Luándun ij uážuččii kuoskâđgin, siämmáánáál ässeeh kolgâččii uážžuđ leđe ráávhust. Taid aašijd ko Jovnâ smietâi, te sun tuubdâi jieijâs lemin aaibâs puástu saajeest. ¶ Zoja Nosova – nuorttâsämikielâ algâjalgejeijee ¶  osta – Heheee! kiljádii Lappum kaandah. ¶ – Já ainhân tot sino čohhoom-uv kale luhostuvá, sun povvâstij ohtuunis já čovostij uáivis stuorrâ sino čohomáin, mon eidu lâi viežžâm ääitist. ¶ Koldemeh ¶   27 38. Siäidááláddu , Siäidáápore tyehin ađai ton viestârbeln (T.I.Itkonen 1963), mon kuávdoo lii ruámšáás keđgi, mii sátáččij leđe sieidi, mut láádu nommâ sáttá liijká puáttiđ Siädáápore mield. ¶ Puárásijtáálust tiäđust-uv ain mottom jaamij já rummâš tolvuu oovtâ viistán, mii lâi puárásijtáálu alda. Mii laavijm váhá poollâđ ton puáris visteest, epge tuostâm moonnâđ alda tom. Stuárábeh kaandah ko läävejii paldattâllâđ mii maainâstmáin jyehilágán kommemainâsijd. Sij maka lijjii uáinâm veikâ magarijd kuumijd já kuullâm veikâ magarijd jaamišij jienâid tom viste sist. Ucebeh kaandah kal uskuu taid já pollii. ¶ 8. Valdâttâl muoldâg já muštâl maht tot lii ¶ Ålandist lii Suomâ liähmusumos šoŋŋâdâh ¶ Kreeta . . . . . . . . . . . . 34 ¶ Tuáhtár eeđâi pyeccei: ¶ Stivrâ tuhhiittij ciälkkámuš Yleisradio muštâlusâst ivveest 2013. Ciälkkámušâst sämitigge piejâi meerkân mieđetteijee ovdánem Yle Sápmi tooimâst. Yle Sápmi lii lasettâm nuorttâlâš- já anarâškielâlâš uđâspyevtittem, ovdedâm vuáruvaikuttemvuođâ já päikkisiijđoid, algâttâm sämikielâlâš nuorâiohjelm sehe jieijâs väldikodálâš tv-uđâsvuolgâttâs. Sämitigge oovdânpuáhtá, ete Yle Sápmi jiečânâsvuotâ lasettuččij já toos adeluččij Svenska Ylen verdidittee sajattuv já tooimân adeleh tuárvi resurssijd. Yle Sápmi ohjelmääigi kolgâččii meid lasettiđ sehe eromâšávt ovdediđ uđđâ internet-vuáđulijd palvâlusâid eromâšávt párnáid já nuoráid já lasettiđ resurssijd nuorttâlâs- já anarâškielâlâš ohjelmpyevtittâsân. Sämitigge puovtij oovdân meid táárbu mutteđ Yle Sápmi arkkâduv digiháámán já adeliđ tom sämisiärváduv kiävtun ellee arkkâduv já virtuaallâš oppâmpirrâsij vievâst. ¶ 95 ¶ 2 Jäävri šadoh láá vuáhádum šoddâđ jieškote-uv stielâsijn..... ¶ čielgejuvvoo: mii tábáhtui, kiäh lijjii tábáhtumesaajeest, ooinij-uv kihheen ¶ ruskâpääihih = kaatopaikat 24 ¶ “Ahaa! Tuom muorâuáivi puávtám vissásávt filliđ.” ¶ b. Muštâl jieijâd vuáttámušâid škaajâst. ¶ kendim ¶ Iänááš källeeh láá luándudirektiiv lahtos I šaddopiäittusâš silikaattikällee -luánduhäämi. Puolžâkuávluh láá Suomâ já Ruotâ toohâm luándudirektiiv lahtos I tievâsmittemiävtuttâs puolžâi já kuácceevuovdij luánduhäämi. Puolžâ- já källeekuávloid kuleh távjá kolmâkäldeeh aajâjeegih já -juvviih. Puolžâin lii kavnuumist luándudirektiiv lahtos I šlaajâin ereslasseen “hämeenkylmänkukka” . ¶ räjivahtâ ¶ Kaijuuh pessejeh maaŋgâlágánijn soojijn ¶ Mon haajâ suoi tubdâv kuálmád laasâst? ¶ MAAŊGÂPIÄLÁSŠ LODDEMAAILM ¶ Tupelättest vannajijjeeh lijjii njuškim čuožid já keččâđ olgos ete miisun tääl šoodâi. Talle lâi Lesk Aanti Uulá išeden. Táán täälvi lam kuullam ete Aslak Ola Aikio Ucjuuvâst lâi meid taggaar čuovânem tovle uáinám. ¶ šolbim silittäminen ¶ Oles uáppeemeeri lii lasanâm oovdeb luuhâmivveest ohtsis 59. Stuárráámus lasanem lii lamaš sämikielâ amnâsmáttááttâsâst (+70). Sämikielâlâš máttááttâs uáppei meeri lii ton tááhust kiäppánâm 11 uápped. Anarâškielâlâš máttááttâs uáppeemeeri lii oovdeb ive tääsist (15), nuorttâlâškielâlâš máttááttâs lii muttum amnâsmáttááttâssân (-5) já tavesämikielâlii máttááttâs uáppeemeeri lii kiäppánâm kuuđáin. Uáppee-ennustâsah čäittih kuittâg, ete sämikielâlâš máttááttâs lassaan puáttee iivijn ko sämikielâlâš arâšoddâdem naanood sajâttuv. Sämikielâlâš arâšoddâdem uárnejuvvoo sämikielâlijn peivikiäjuin teikâ peivikiäččujuávhuin já sämikielâid iäláskittee kielâpiervâlijn. Kielâpiervâltoimâ lii vijđánmin sämikuávlust eres kuávluin. ¶ Putes jaavrijn čäciluándu vaja pyereest. Jaavrijn puáhtá väldiđ kevttimčääsi já tain lii hitruu vuojâdiđ. Tuáimup nuuvt, et puátteeh-uv suhâpuolvah uážžuh navdâšiđ putes čaasijn. Taat lii luánduvarij olmâ kevttim ađai pištee ovdánem . ¶ Vuossâmuš artikla 8(j)-pargojuávkku lii ton maŋa ko kuulâi ärbivuáválii tiäđu haldâšeijeid toohâm almolijd miäruštâlmijd sämmilij luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválii tiäđust, utkevuoigâdvuođâst já vuáválii luándukevttimist. ¶ komárdâlâi, mut uđđâ ripoh iä innig ¶ 16B Fiskiluobbâsk lii čáácán vuáhádum šaddo. Loostah kobđoh áimučuuđâi áánsust, moh tain láá. Áimuluámih láá loostâi pajeasseest. Happi jotá lostâsolge vuágui mield eennâmviärdán. ¶ Tiego koskâpeeivi suulâin eelij Carolyn Harrington mii pargosaajeest já adelij munjin kirje, mon sun lâi čáállám. Charlie luuvâi tom já eeđâi, et tot lii rähisvuođâ kirje. Koovert siste lâi nubbe koovert, mast lâi suu nommâ já čujottâs. Carolyn lii vaarâ tiego 75 ihásâš já maŋa koijâdim Aansist, maid sun lijkkuuččij ameriklâš ennipeeleest. Sun ij váldâm áášán pele kuábbáágin kuávlun. Vaarâ ferttee Oiva Hyvösâžân čälittiđ vuovâs kirje nuuvt, et Carolyn ij iädu já piettâliđ falâlduvvâst. Sun lii leskâ, kote hirmâdávt ocá almaa olssis. Ovdâmerkkân sun kiergânij jo Charliest-uv koijâdistiđ, et ličij-uv sun haaluin sunjin išedin. Charlie piettâlij, ko lâi jo näimilittoost Carijn. ¶ – Oh, maggaar muččâdvuotâ! Oh, maggaar muččâdvuotâ! ¶ Jieŋŋâlvuotâ merâtääsist (meetterid) ¶ silloođ, silom, silo = pehmetä (kalasta) ¶ Enni addel kandijd njálgáid. ¶ Asuntolast lijjim iiđeedpeeivi purâstâm mottoomlágán purrâmâštááváá, moos jiem lamaš lijkkum. Lâš-uv lamaš sáávjáš-, vâi makaronmääli já munjin lâi pááccám vala nelgi. Kalhân mun sávjáid lijkkojim já puurrim taid mielâstân, mut toin lain, ko taid koolgâi-uv puurrâđ. Jiem áppádâm tobbeen liemâ siste taid uágguđ pastemáin já taavtijn iäruttâllâđ, ko suormâi kooskân väldim lopegin ij lamaš. Viehâruš täävtih tarvaneddii čuddui já taid koolgâi kuorsâđ meddâl. Nuuvtpa tot lâi-uv mestâba viehâlágán juhleäšši, ko finnejim tállân vorâs meinikááhu puurrâđ ohtân lieggejum mielhijn já kalehân mun puurrim-uv. Olgon lâi liijká lamaš viehâ čuáskimis čohčâšoŋŋâ já ko liegâs västidškuođij, te kalba lâi suotâs. Juuhim maŋgâ koopâ hella alne liegâdum mielhi, moos lâi vala suddâdum sukkâr já puurrim meinikááhuid. Tilkku še puáđistij paaldân já adelim suu-uv smakkiistiđ meinikááhu. ¶ Otava äššigâšpalvâlem ¶ — Hei Möö, ain-uv puđâldâh tobbeen vyellin? ¶ Nuorah aldakooveest ¶ Čuákkimviste Silbanásti (ovtâstittum) ¶ - Smietâ, et sirdáh ubâ juávhu Virg tälvienâmân . ¶   1. Rekinist káártást siijđoin 44-45, kalle juuvâ Tavepoođâenâmist láá. ¶ www.sogsakk.fi já lasseen sämikielâ kuursâi ornim e-luvâttuvvâst www.elukio.fi . ¶ Ovdâskodde meerrid budjet siskáldâsâst. ¶ Eenikielâ táiđu lii tegu vyehi, mast čalmeh čääŋŋih siskáluvâi tegu kođosist. Jyehi puolvâ taha kođosân jieijâs váárvu ohtân čalmen. Kođos šaddá siämmáá nanosin ko ton rašemuš čalme lii. Mii madduuh tarbâšii savâstâllâđ koskânis jo ton tovláá rääjist, ko uážudii olssis áigápuáđu meccipivdoin. Ulmuuh kolgii mättiđ jieškote-uv toimâinis valdâttâllâđ enâmijd, vâi nubbe meiddei ličij táiđám toho, kost salâselleeh lijjii vuottum. ¶ Talle leejoon puášáskij já kiškodij aasi pitážin. ¶ Oxyria digyna ¶ Viälppá jotteem kolgâččij meid pyehtiđ raijiđ, meridim et iho viälppá saje lii kievkkânist ijge muu uáđđimviistán lah kuássin äšši. Uáđđimviste sáttá toppâđ uvssáin, mut kievkkânân ferttejim keksiđ maidnii. Čuávdus lâi verejâš, eellim uástimin 33x33 millisii rima já tast huksejim verejáá. Fiijnes tast šoodâi-uv, lijjim moovtâ - kuhheeb ääigi lijjim jo smiettâm et ličij soma huksiđ maidnii jieš já tieba tääl lii! Eres-uv tááhust pääihist koolgâi orniđ já čurgiđ: čiehâđ šleđgâjohtoid, väldiđ mattoid meddâl amas cissâđ oolâ jâ luptiđ kammuid sehe puohlágánijd uccâšlamburijd pajeláá. Já korrâ urkko tot lâi-uv, ohtâ ubâ okko moonâi toos ko mun čurttum lätteetääsist smiettâmin et mii ain ličij hirmâd hitruu toppiđ já váhá smakkiistiđ-uv. Lasseen koolgâi uástiđ veikkâ maid: puurrâm- sehe juuhâmlite, tukkurâsâid, seeŋgâ, heerskuid, kozzâčuoppâmskerreid, jursemtaavtijd já maaŋgâlágán uccâtiŋgijd maid jiem innig ubâ muštegin. ¶ Iiđeedipeeivi räi sun lâi jo jieŋâlâsâst eennâm siste já lâi nuuvt moovtâ uđđâ pähistis. “Vala muáddi meetter já tunnel lii vaalmâš” , eeđâi Kaninen siämmást ko čuolâi hakuinis nuuvt korrâsávt ko voojij. ¶ 45 artikla ¶ Haahâ lii sämitige já Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut oovtâstpargo já tom ruttâd Máttááttâshaldâttâs. Oovtâstpargoost lává mieldi meid säämi ollâškovlâ, Sámi allaskuvla, já Vaasa ollâopâttâh. Škovlim uárnejuvvoo ollâsávt aldamáttááttâssân, ohtsis nelji kyevti peeivi škovlimtilálâšvuottân. Toh, kiäh čođâlditeh škovlim, finnejeh kuttâ (6) oppâčuágástuv, maid lii máhđulâš luuhâđ pyerrin jieijâs ollâopâttâhuápuin. ¶   vuojân ¶ – Na, vääldi talle mut aaibâs váhá. Tot lii muu čuárvihiärrá, eeđâi Marttin. ¶ muu čokkim listoid já valjim tobbeen veerstâid, moh kávnojeh ovdebáá listoost. Ton ¶ ijjâ uárnejuvvoo Anarist vyesimáánu ¶ 105 ¶ Škovlâ nuuvâi. Máttáátteijeeh ettii munjin ete kooolgâm pyerediđ numerijd puáttee ive jis must lii mielâ peessâđ kuussân škoovlân. ¶ Ovdâsijđo ¶ Talle Hiärrá eeđâi Jeremian: ”Jiem-uv puávtáččii toohâđ tijjân siämmáánáál ko njajâäptee taha? Tij leppeđ muu kieđâst tegu njaajâ njajâäptee kieđâst. Muštâl tondiet ulmuid, et jis sij käätih paas tavoidis, te mun išedâm sii toohâđ jieijâs elimist maidnii uđđâs.” ¶ Kielâpalhâšume mieđettuvvoo ovtâskâs ulmuid tâi siärvušáid, moh láá finnim áánsuid toimâmáin ¶ jieijâd káártán. ¶ Helsig ollâopâttuv säämi tutkâmuš ¶ Máttááttâspárnááh pottii Jeesus kuuvl já koijâdii: ¶ Vuossâmuuh kielâpiervâlpárná áh čiž: Rávná, Ante, Sáárá-Máárjá, ¶ – Lii lámáš pargosaajeest 6,5 ive. Lii-uv pargee lámáš viiššâl ubâ ääigi? ¶  tagareh, Oovtâstpargo pehti läjiduvvojeh še tááláá ääigi eromâš teháliih sosiaalliih viärmáduvah, main uážžu uđđâ jurduid, uápásmuvá já uážžu ustevijd. Laura-Maija iätá, et tooimah láá še säminuorâi identiteet tááhust teháliih, ko piäsá uápásmuđ siämmáávuoiŋâlâš já etnisiteetis tááhust sämmilâš nuoráid. Oovtâstpargo vaikut meid sämikielâ paijeentolâmân já iäláskitmân, ko kuáhtáádijn eres enâmij nuorâid lii pággu sárnuđ eres kielâ ko jieijâs päikkieennâm válduaalmug kielâ. Tavesämikielâ lii sämikielâin vijđásumosávt sarnum kielâ, já tot lii távjá kevttimkiellân. Tavesämikielâ lii maŋgii nomâttum ‘sämmilij eŋgâlâskiellân’. Kuhtáádijn sárnumkielâ ij kuittâg lah automaatlávt sämikielâ, ko motomeh sämikielah láá nuuvt kukken nubijnis, et savâstâllâm lii väädis. Lasseen láá sämmiliih, kiäh láá monâttâm kielâs. Savâstâllâmkiellân tuáimá-uv viehâ távjá eŋgâlâskielâ. ¶ Mbomba lii 12-ihásâš kandâ. Sun kulá pygmihiäimun. Pygmin kočoduvvojeh arvevyevdikuávlu uccâ ulmuuh. Mbomba lii hárjánâm eelliđ meeccist. Suu hiäimun mecci lii siämmáánáálá purrâmâšäitti ko talhâsskäppi-uv. Meeccist láá tuárvi meccielleeh pivdemnáál já šadoh nuurrâmnáál. Kuáđih láá huksejum oovsijn já loostáin. Ko meccivalje kiäppán, te sijdâ sirdoo nube sajan. Mbomba hiäimu kaavpâš aldaässee bantuiguin. Bantui viljâlemsajeh láá ubâ ääigi aldânâm Mbomba ¶ Kirkkohiärrá muštâl, et Suomâ ortodoksâlâš kirkkokode kirholâščuákkimist ive 2004 pajanij uáinusân koččâmâš nuorttâsämmilij tiätumere uážžumân kirholâščuákkimân. Savâstâllâm maŋa čuákkim hilgoi alguu kesimáin toos, et nuorttâsämmilij uási kirkkokode jeessânmeereest lii ucceeb ko ruotâ- já ruošâkielâlij meeri já et sijjân-uv kolgâččij uážžuđ siämmáid vuoigâdvuođâid. Jis täin stuárráámusâin ucceeblohokielâjuávhuin liččii tiätumereovdâsteijeeh kirholâščuákkimist, te ucoččij eres ovdâsteijei meeri merhâšitteht. – Jieš tuárjum sämmilâštiätumere, ko sämmilij uásild lii saahâ algâaalmugist ige tuše kielâucceeblovvoost, já lasseen nuorttâsämikielâ lii uhkevuálásâš kielâ já vaarâst lappuđ maailm káártást, iätá Skopets. – Tondiet toos kalga leđe ereslágán jurdâččemvyehi ko eres kielâjuávhoid, já porgâđ puoh máhđulii kielâ já kulttuur siäilumân. ¶ estiđ a) kaavpugijn, b) táálunkuávlust? ¶ Koškejolgâdâs ¶ Tukholma F4 ¶ Piättár vala sárnudijn čyevvee polvâ suoivânistij sii já poolvâst kullui jienâ: ¶ Vyesimiärkkum álgá jonsahpeeivi suulâin já talle ubâ peerâ värree tuoddârân aassâđ. Tuoddârist aassâm tábáhtuvá iänááš kuáđist tâi láávust, mii addel páárnážân šiev já rievtis kove sämmilii eellimhäämist. Miärkkumij kooskâst ulmuuh pivdeh kyele já siärvásteleh kuoimijdiskuin, ko puohah láá čokkânâm siämmáá kuátisiijdân. ¶ AASI JÁ PEENUV ¶ Tyejisuámsurtori já tyejimarkkâneh Sajosist 12.–13. juovlâmáánu 2014 ¶   lii Vuáđu lii viermist. ¶ – Na nuuvt, jis tun talle ohtii ohhoost vala čuopâččih muu sino-uv? Elmer koijâdij. ¶ Siijdâst láá lovmat parged, mutâ sesoŋgâääigi pargei lohomeeri lii kyevtkiärdásâš. Ruttâdem tábáhtuvá Máttááttâsministeriö kuorâttâlmvuálážijn torjuin, mutâ kieldâst tiäđust-uv meid ličij tuáivuttettee mottoomlágán toorjâ. Sijdâ ornee eres ovtâstusâigijn jyehilágánijd čáittusijd, tábáhtusâid, sehe seminaarijd. ¶ vuálgá pääihist ¶ Nuorâičällee västid ¶ Kirjeráájust puávtáh luoihâttiđ kiirjijd, loostâid, kasetijd, skiäruid, videoid já dvd. Puávtáh meiddei kuldâliđ párnáimainâsijd, muusik, keččâđ videoid, spellâđ tiätturspeelâid já surffáđ Interneetist. ¶ Kárttápáálu pirrâ jotá säärgis tegu poovij. Ton nommâ lii peeivitäsideijee . Peeivitäsideijee já toin siämmáásundásávt kárttápáálu pirrâ jottee sárgáh kočoduvvojeh kobdodâhpirrâdâhhân . Peeivitäsideijee lii kuhemus kobdodâhpirrâdâh, já kobdodâhpirrâduvah uánáneh, ko sirdâšuvvoo peeivitäsideijest naavij kuávlun. Peeivitäsideijee juáhá kárttápáálu taavaapiäláá já máddáápiäláá páálupiälán (kove 27A). ¶ muikku.....49, 54, 98 ¶ 1 kg millum poccuupiärgu ¶ muáručääci 86, 181 ¶ Ternimielkki lii njomâtteijee vuosmuš raavâd, maid enni addel maajeeldpuátteisis. ¶ Jookeerpargopittá 6. a. Noomât káártán Viestâr-Euroop riijkâid sárgáid 1 - 6. ¶ Roovvâdmáánu ¶ 12 . a. Čääli vihkosâd mainâs “Sorvâpiivdost” . ¶ Lâi mučis piäivádâh ton Åland päikkikoddeest kuus Pienis-Piäkká lii peessâm viettiđ jonsahpeeivi. Piäkká juđâččij keččâmin juhlevalmâštâlmijd. ¶ Aune Kuuva ¶ Matti Morottaja ¶ Tyeid pajeláá mainâšum EU kirjáid lii vuovâs kejâdiđ. Toh láá pyereest jurgâlum, muččâdávt laaččum ivnáás kirjeh. Toh še uásistis aledeh anarâškielâ áárvu. Mut veri maka toh-uv liččii škoovlâ oppâkirjeh! Anarâškielâst váiluh ennuv oppâkirjeh. Kielâ ko lii täi majemui ivij ääigi ovdánâm kielâpiervâl áánsust nuuvt jotelávt, et kielâ mättee párnái várás ij staatâ lah áppádâm orniđ tuárvi škovlâkirjeruuđâid. Täälhân taam čalluu čälidijn láá anarâškielâlij párnái vanhimeh vuolgâdmin Helsigân merideijeij já media savváid uáli mavttáin, vâi finnâšuuččii eenâb ruuđah oppâkirjij várás. ¶ – sun jiehtinâš vittâ teevdij – ¶ (...) ¶ Århus C4 ¶ 513 fastâ + 166 meriáigásâš pargeeh ¶ Pargoravvuuh: ¶ 61A Paavi áásá Vatikaanist. ¶ Sänitärhis jurgâlus ¶   - Ilmari on nyt 7-vuotias. ¶ — Mii tot lâi? ¶ Säämi kulttuurkuávdáá ruttâdmân lii Laapi läänihaldâttâs mieđettâm 5 miljovn eurod Euroop union kuávluovdedemruttârááju ruuđâid. ¶ Já nuuvt luvâldâh jotkui. ¶ Iäččám tiäđust-uv tállân koččâlistij: ¶ njommâsiđ láágá seeini ¶ 4. Luovvii kyele čalme já capcii liinsâ ton siste. Mon hámásâš linssâ lii? ¶ "Kielâ iäláskitmân sihtejeijee tooimâin kalga anneeđ mielâst, et sämmilij vuáđulavâlâš vuoigâdvuotâ jieijâs kielân já kulttuurân kuáská ubâ eennâm. Eromâš huámášume kalga kiddiđ toos, et puohâin sämipárnáin lii puigâ máhđulâšvuotâ oppâđ jieijâs kielâ já kulttuur ubâ väldikoddeest." Riehtiminister Anna-Maja Henriksson tiäduttij jieijâs sahâvuárust sämikielâ já maorikielâ iäláskittemseminaarist 13.09. táárbu läjidiđ pissoo toimâmmaali sämikielâi iäláskitmân. ¶ Nieidâš: - Tuu räigi tot kal lii puohâi iärásij-uv aanoost. ¶ Sárguseh já tekstâ: Riitta Vesala ¶ morčessuonah macâtteh tom vááimun. ¶ Elektroniik lii ovdánâm. Škoovlâst láá eenâb uáppeeh já máttáátteijeeh. Škoovlâst uáppeeh tottâleh pyerebeht ko tääl já láá pyerebeh ráŋgáštâsah. Ađai tunjin puátá tállán reivâ pááikán já tust váldojeh puoh elektroniikmašineh meddâl já tagareh ráŋgáštâsah. ¶ 34 ¶ Palhâšume ¶ čuávji ¶ Majesteetlâš kuulnâs lii lamaš jyehi tovláá miäcásteijee tuoivâsaalâs nomâlâsân kiđđuv. Kuulnâs lâi ton-uv tááhust mielâsâš pivdoellee, et tom lâi älkkee cogâdiđ kárbáin. Ko jäävrist lâi kulnâstuákki, te pissoalmai nááđui riidon vahtiđ luudijd já nubbe vuolgij kárbáin kuuloold cogâdiđ taid páčáduv kiäčán. Cogâdeijee koolgâi tiettiđ tärkkilávt, eidu kogo pissoalmai lii vâi tieđij cogâdiđ tuáki eidu toho kulij. Huolâ vala koolgâi anneeđ tast, et loddetuákki ij šodâččii cogâdeijee já pissoalmaa kooskân. Motomin sáttojii vahâgeh-uv, tegu kyevti čovčjávrálâš viiljâžân, kiäh láin Tarvoojäävrist kulnâspiivdost. Viiljâžijn cogâdeijee uážui oovtâ haavlâ uáivásis, mut paabeht ij liijká keevvâm eres ko vorrâ kuulgâi ennuv (kj. Iisakki Mattus kirje “Eellimpäälgis” s. 73–76 “Pivdoalmaah” ). ¶ sijđoh: 143 ¶ Aimo Guttorm väljejui Sämitige lahâčällee viirgán ¶ c. Mane tot lii tehálumos? ¶ Säämi liipu lii vuávám sämitaaidâr Astrid Båhl. Ton arttâ puátá nuáiduruumbust já maadâsämmilâš Anders Fjellner tiivtâst Páiven párneh (Piäiváá päärnih), mast Fjellner kovvee sämmilijd piäiváá nieidân já kandân. Liipu ruopsis riegis kovvee piäiváá já čuovjâd máánu. ¶ b. Maid vyesih aalgâst poreh? ¶ 3. ¶ – jurgâlâm orjâlâškielâst oppâkirje Sämikiela vieres kiellan vuáđuškoovlast 4 ive 1988, ¶ –~Na ko mun uáinám, et luhâmettumeh luodah manet tuu piäjun, mutâ oovtahkin iä puáđi tobbeen olgos. Aaibâs täst ferttee penttâ polâškyettiđ. ¶ * Sali olesvijđodâh: 417 m2 (kukkodâh s. 27,5 m x kobdodâh 17 m) ¶ Kaninen ij lamâš innig lanâstum, tuše luhottem já njorttâm. Tast sun talle čokkái já lâi niälgum já surgâd, ko sun kulâškuođij ilolâš lavluu. ¶ peljijdâd kieđâiguin. ¶ Táágu Čovčjäävri nuorttiipeln láá maŋgâ jávráá, Pajetarvoojävri, Vyelitarvoojävri, Suávviljävri já Čevrisluobbâlááh main läävejii távjá leđe maaŋgâlá´án čäcilodeh kiđđuv já čohčuv. Talle lâi čäciludij pivdolope kiđđuv-uv. Muoi Mattijn laavijm jotteeđ loddepiivdost távjá tobbeen Tarvoojäävri kuávlust. Ij munnust lam kyeddimlope piison ige miäcástimlope, lijjim love ihásâš já Matti čiččâm ihásâš. Motomin muoi vuod vuolgijm čäciluudijd pivdeđ toin Issá-čeesi havlâpissoin, mii lâi kuhheeb ko muoi pivdoálmaah. ¶ Katekismusist, veerstâ peht láá merkkejum kyehti anarâškielâsâš jurgâlemvastuu, tastko ¶ – Uážžuvettee veikkâ lahcâjieŋâid, jis puátivettee fáárun, enni loppeed. ¶ Káránâs peri láávlui: ¶ jeggitäsnirääsi luhtalemmikki ¶ Mottoom suátimaainâs ¶ Enni 4, 6, 16, 20, 41 ¶ Luáppijâsäigi ........................................................................... 65 ¶ 6. Agne (Agal) Nilsdotter (Avni Nijlâsnieidâ, š. 1653) naajâi Matts Samuelsson (Matti Saammâlkandâ) Vallein (j. 1740). ¶ Sämitigge almostit kyehti uđđâ sämikielâ aabis ¶ Peenuv, käniores já riemnjis ¶ B Tricholomopsis – Lahovalmuskat – Mieskâšovkkâheh U ¶ Njune já juolgij rááhtus muštâleh lode eellim- ¶ - Sämikielâlii peivitipšo turvim Kärigâsnjaargâ siijdâst 22 721,89 € ¶ sämikielâlâš máttááttâs aalgij taan čoovčâ vuosmuu keerdi já kielâ amnâsmáttááttâsâst láá škoovlâ ¶ Talle Jeesus táátui uccâ párnáá jieijâs luusâ. ¶ Heikki Paltto ¶ 173A Mietâmiäđušijneh kuáđi kennotuálbusist. ¶ Kuovdâkiäinu lâi Ááná mielâst aaibâs šiev määđhi keččin pääihist-uv: ij meendu alda mut ij liijkás kukkengin, jis ááigui elâččiđ eeji já eeni kuvlân. Tääl sun kuittâg lijkkui toos, et sust lâi rijjâvuotâ meridiđ jieš jieijâs aašijn. ¶ Palhâšum koveh almostittojeh sämitige päikkisiijđoin www.samediggi.fi /toimâ/Nuorâi taaiđâtábáhtus, ¶ Keessiv lieđđejeijee alppâniijtoh já šelis alppâjäävrih hokâtteleh mađhâšeijeid. ¶ Tot lâi eidu styeres čeevris. Talle maksii Taažâst čiävrá čeevđist šiev hade. ¶ mii. Sun jurdá ete puáhtá ¶ 1. Luvâttâl vuoiŋâšij pargoid. ¶ Na nissoonkyevtishân kale soittijn já lávloin uáli pyereest. Juhháán raavhâst: ¶ » Kuittâg kálgu poođij aldeláá, leggistâđâi enâmân Jeesus oov- ¶ Ruávinjargâ D2 ¶ Ááná peeljih hárjánškuottii korrâsub jienân ige tot innig lamaš nuuvt ilgâd kuldâliđ: ¶  ceelhâvaastâ? Ceelhâvaastâ Artikla 8(j) olášuttem ¶ Palhâšumeuážžoo västid jieš máhđulii viärust. ¶ – Addâgâs, ko ucánjáhháá maŋanuvvim, sun eeđâi. ¶ suávvil = harjus 173 ¶ Tuárnus lâi ton suujâst stuorrâ kävppikuávdáš Tave-Kalotist, já lii aaibâs čielgâs, et kävppijâsah tobbeen lijjii meiddei markkânij vuáđudeijeeh äigipaajeest 1688 – 1760. Nubbe suijâ, manen puávtáččijm jurdâččiđ Varjâvuonâ markkânij vuáđudem vuođâlovo 1600 suuláid, kávnoo tast, ko kejâdep sämisiijdâ siskáldâs tile. Puáris säämi miäcástemkulttuur lii taan äigipaajeest sierrim motomijd kuávluid. Vistig jo tondiet, et kodeh lijjii lappuumin. Mij tiettip, et koddepivdo lâi masa jo nuuhâm 1600-lovo loopâbeln.” ¶ – Tohhân láá-uv kyevtlov kiilu kaasah. ¶ Sämiteatter Beaivvás lávdástâl Sajos Dolla-salist pasepeeivi 26.2.2012 tme 17. Čuávu nettikalender! ¶ Ovdemustáá jotteeh kuččuu suu orroođ joskâ, mut sun tuše čuárvui ain korrâsubbooht: ¶ kieđâid (spiekâstemjuávkku nr 2), tastko anarâškielâst omâstemkiäččus ij pyevti kevttiđ ¶ Mun kal kuorâm madâräijihâm ¶ – Taah almaah láá tääl šiev ääši peeleest joođoost já mun lam uápisin já tulkkân. Taah muu skipáreh láá paapah já viäruvoovdih já toh láá tääl jotemin tääbbin pähinij enâmist tondet, et oskottemeh, tegu tun-uv finniiččijd olmâ osko pehti taggaar eellim, mii ij nuuvâ kuássin. ¶ Säämi juuvâin toidoo kolle ... ¶ – Luptist tun tuom nube keejist váhá, Eunuk kullui ravviimin skipáris. ¶ Sämitige stivrâ kieđâvušâi oppeet Sämitige já Ucjuv kieldâ koskâsii sopâmuš, mii kuáská Ucjuv kieldâ sämikielâlijd jurgâlussáid. Stivrâ kuulâi ääšist kielâtorvočällee já finnij tilekejâstuv. Ääšist uárnejum ráđádâlmij mield lii puáttám oovdân, ete riehtiministeriö tárguttâssân lii peividiđ já tärhistiđ säämi kielâlaavâ. Stivrâ meridij pääcciđ vyerdiđ riehtiministeriö vástádâs toos, ete lii-uv säämi kielâlaavâ tärhistem ohtâvuođâst máhđulâš orniđ uđđâsist meid koččâmušâst leijee ääši. ¶ Njäähi - ponnekyeli ¶ Tanjaast láá kulmâ škovlâahasâš nieidâ já ovdil anarâškielâ uápui sun lâi-uv iänááš eidu siigijn pääihist. Tääl sun haalijd sárnuškyettiđ sijjân še sämikielâ. Pargoos tááhust sun ferttee hárjuttâllâđ kielâ ubâ ääigi já hárjuttâldijn meid párnááh opâškyeteh tom. Tanja áásá perruinis tááláá ääigi Vyeli-Kuáppilist jieijâs pärnivuođâ päikkitáálust. Kuávlu lii uáli rávhálâš, ko tobbeen lii aainâs 10 kilomeetteriđ mätki Avelân, mii lii kuávlu stuárráámus čuákkipäikki, ige forgâbalij rávásmâmahan pyevtitteijee nieidahkin peesâ jyehi eehid toho. ¶ luándulâš já idiomaatlâš kielâ já ton lasseen västid GNT teevstâ ¶ pivdeh. ¶ sahis ullokerdi.....88 ¶ - Must lii hirmâd pyeri, mut taat puoh lii tábáhtum nuuvt fakkist. Tääl jiem tieđe, maid mun halijdâm. ¶ Vádulâšpalvâlusah ¶ 5 a. Merkkii ruossáin, lii-uv náágus tuotâ vâi ij. tuotâ ij ¶ SomBy ¶  om. pyehtiđ , sättiđ 3) Terhi Harju ¶ Leevât tevduu patoŋkij siisâ. Piejâ tevduu oolâ vala vuástávaskos. Tipte patoŋkijd possuđ uuvnâst suullân 10 minuttâd tassaaš ko vuástá lii finnim mučis, ruškis ivne. ¶ jotteemkiäinuh iä lah estum, meid párnááh peessih ¶ Kolari C2 ¶ tohhum ovdâmerkkân veerstâst Matt. 4:14 (kj.s. 88). Toi lasseen KR92 olgospyehtim ¶ siämmáá uávilist veerbâ πληρόω merhâšuumijn: 1 ) tevdiđ (tievâsin), tevduđ, tievvâđ ¶ Mottoom määđhi keččin riddoost čokkáin konstaabel Njobžâ já Paavvâl Njuámmil uággumin. Njoobžâst ij lamâš virgepiivtâs, tondiet ko sust lâi kesiluámu. ¶ (kovetekstâ) ¶ Čáitálduv olášuttem lii Siida já säminuorâi taaiđâtábáhtus váldu-uárnejeijee, Sämitige ohtsâšpargo. Čáitáldâhân láá nuurrum taaiđâtábáhtus muštoh paijeel 20 ive ääigist, Fáárust lii meid videočuágáldâh 2015 tábáhtusâst Uccjuuvâst. Tábáhtus jieš lii uárnejum jo paijeel neljilove ihheed – já puáhtá jyehi ive oovdân uđđâ čepis nuorâid. ¶ Maadâ-Amerik India väldimeerâ ¶ Juávkkupargo č ääsi aldasijn mákkojeijee luudijn ¶ kunâgâtârkenno ¶ sijđoh: 86 ¶ kiijtij já eeđâi: ¶  Ak. 5. Staatâlâš já kieldâlâš almoshaldâšem ášástâllâmluámáttuvah kolgâččij puoh jurgâliđ sämi ¶   Meccihaldâttâs haaldâš sämikuávlu staatâ eennâm- já čäcikuávluid. Meccihaldâttâs haldâšem vyelni lii suulân 90 % sämikuávlu eennâm- já čäcivijđoduvvâst. Kuávlust s. 80 % lii eresnáál suojâlum jo-uv luándusuojâlemlaavâ teikâ meccikuávlulaavâ vuáđuld. ¶ – Mun jiärástuum ain korrâsávt ovdil ko juovlâäijih puátá. Mun njuškom já motomin kiljom-uv, ko kuulâm juovlâstáálu skuálhutmin uuvsâ tyehin. Mun lam meid uine já moonâm eeni tuáhá, ko juovlâstáálu lävkkee siisâ, Saana iätá. ¶ Vistig mun jiem iberdâm, mast lâi saahâ. Jurdâččim, et tot nubbe kivsedij Oompâ. Čarvum jo muotâpáálu valmâšin, mut talle iberdim: nubbe viigâi irgástâllâđ Oompâ já Omppâ kieimâsâdâi toos! ¶ Raavâdviäsu Galla ¶ Lasetiäđuh 6.7.2009 tme 16.00 räi proojeektpargee Marja-Riitta Lukkarist Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. ¶ Suomâ sämitige ovdâsteijeeh uásálistii čuákkimân Suomâ staatâ delegaatiost. Čuákkimijn Euroop Union jeessânstaatah viggeh ráđádâllâđ ohtsii uáinu koordinaatiočuákkimijn, mooid meid sämitigge uásálistij. ”Mii lep lamaš fáárust valmâštâlmin Suomâ uáinuid čuákkimân jo kuhháá ovdil eidusâš čuákkim já lep puáhtám jieijah iävtuttâsâid el. Suomâ vástádâssáid biodiversiteetsopâmuš čäällimkoodán čuákkimaašijn, Näkkäläjärvi muštâlij”. ¶ Filippus 154-155, 176 ¶ “Peeivih-Vuáláppâš aasâi motomin Aanaar suollust, mon nommâ lâi Mavra. Ton kieddist lijjii meiddei ässeeh-uv, já ton siijdâ ulmuuh onnii epi-imelijd. Mottoom epi-immeel nommâ lâi Äijih, nube nommâ lâi Ákku. Toh koččojeh täälliv vala siämmáá noomâ mieldi Äijihin já Ákkun; toh lává toh väričoheh, moh lává alda Veskonjaargâ siijdâ. ¶ 8. Staatâ kalga ovdediđ toimâinis já ruttâdmis vievâst sämikielâlâš tiäđusirdem šoddâm Suo ¶ Kalga kevttiđ ovdil 01-2011 ¶ – Na joo. Toh kočodeh muut Oovtpeeljâgin, Matjâs mainâstij. ¶ – Lah-uv tun-uv apinakuáimám tom mielâst nuu vuoiŋânâsah opsijdeh paan? ¶ » Pilatus eeđâi sijjân kuálmád kerd: » Maid paaid sun talle lii por- ¶ a) Mii lii jaavrij uási eennâmvijđoduvâst jieijâd eennânkoddeest? ¶ Aurinko ja tuuli ¶ Taat kirje heivee sänikirjen maaŋgâahasáid: kielâpiervâlist párnááh pyehtih keččâđ kuuvijd oovtâst tipšoin já tienuuvt oppâđ saanijd savâstâllâm peht. Škoovlâst kirje puáhtá kevttiđ vuosmuu luokast pajaskulij kiddâ luvâttuv já áámmátškoovlâ räi. Já kale taan kovesänikirje puáhtá puárásub-uv olmooš luuhâđ. Suotâshân tot lii keččâđ maht anarâškielân piergee uđđâääigi pirrâsist. Kirje puáhtá kevttiđ sehe eenikielâlâš párnái máttááttâsâst já meiddei uáppeiguin, kiäh loheh anarâškielâ vieres kiellân. ¶ Lahtos 6 ¶ 8.1 Páárnáš ij viežžuu tipšoost ¶ 1. Morchella conica – Kartiohuhtasieni – Lávulâhviermikuobâr U ¶ – Ij uástám. Enni maavsij uástuid já muoi vuolgijm pááikán. Mun vuolgim váhá illámielâi käävpist meddâl. Pääihist muoi liijká keijáim kalenderist já rekinistáim oovtâst, mon kalle iijâ ferttij uáđđiđ ovdil njälgispeeivi. Enni iätá, ete muu päänih ráigáneh ige must lah puurrâmlusto, jis mun puurâm jyehi peeivi njálgáid. ¶ »Toh láá párnááh, maid muu eemeed lii onne šoddâdâm,» västidij pijgá.» ¶ Meeccist jumijdij. ¶ kärdi = äiđi, mast poccuuh kieđâvuššojeh ¶ 3. Luvâttâl rávásmâmave nubástusâid lattiimist já juurdâšmist. ¶ Outi Pieski seinireliefi lii stellejum parlamentsali Sooljon. Tyeji čokkân maaŋgâin kolledum já vielgiskolledum stälitaldrikijn, moh hämmejeh maaŋgâtásásii suonjârdeijee virde sali siäinán já sárnumstovlin. Ohtân tyeje visuaallâš vuolgâsaijeen lii nissoon sämimáccuhist kevttum soljo. Tyeje uásih láá häämis peeleest še taldrikeh já tain sorjájeijee pastemeh láá kuáškánjâsah. Keraamisij pastemij hämikielâ puátá ärbivuáválâš säämi čuárvipastemist. ”Tyeje tuoijuudijn lam suogârdâllâm suhâpuolvâi virde ääigist sehe oohtânkulluuvâšvuođâ, mast virde piämmá mii juáhháá”, muštâl taaidâr. ¶ – Na tiervâ. Jáhá, mutâ tunhân lah Saammâl Aanti Matti. Tuu äijih já ááhu mun tuubdâm pyereest. Tuu äijih lâi muu pyeremus skippáár pärnivuođâst. Čepis riävskápivdee já kuálásteijee-uv sun lâi jo nuorrân. Oovtâst muoi kárdoim já oppáim nuuvt maaŋgâid riävskákielâid, ete ij kihheen kal oskogin. Ležeh veikkâ magareh sälttipuolâšeh lamaš, te muoi láin ain meeccist kárdumin teikâ jäävri alne juoŋâstmin. Talle tarbâšáim kal lieggâ pihtâsijd. Peskâ, kamâspidoh, kamâskistuuh já kurekammuuh pajâlist paalâi kal eromâsávt puolâšist. Čuoigân koolgâi tovle riävskápiivdost já juoŋâstmist jotteeđ, ko talle iä lamaš vala moottorkiälháhkin. Munnuu pivdoreeisuin-uv must láá veikkâ mon ennuv muštâlusah. Kalgabâ motomin muštâliđ tain-uv tijjân, Heikkâ loppeed párnáid. ¶ – čáittus huksim 32, ¶ Máttáátteijee ruugâi pevdiloovástis kuuvijd já čaaitij taid párnáid: ¶   51. Uđđâsista anoin šiäštáh luánduvaarijd ¶ Škovlim já oppâmateriaallävdikodde ¶ 1 a. Ivnii káártán Ruotâ raajijd ruopsis ivnijn. ¶ Sämitige stivrâ kieđâvušâi falâlduv raavâdviäsu Galla laiguutmist já ravvij haldâttâhhoovdâ ráđádâllâđ falâlduv tahheiguin láigusopâmuš tärhibijn iävtuin. Jis láigusopâmuš šadda, sämitigge tieđeet ääšist sierâ. ¶ 211. Ovdâvyeijimvuoigâdvuođâlâš kiäinu ¶ Tuurukuoškâ = Tuurukoski ¶ – Tuáivuimield kiergânep pááikán ovdil täälvi. ¶ Ko Ánná juuđij hävdieennâm čoođâ, sun kuulâi jieijâs tyehin ulmuid puátimin. Ánná kejâstij maassâdkulij, já sun ooinij kukkeláá olmoošjuávhu. Tot lâi saatâšmin mottoom kisto háávdán. ¶ Sakramenteh ¶ Seŋgâ njolgestij pirrâ viste, mut kivkked tot orostij. Tot orostij siämmáá sajan, kost tot lâi ain lamaš. Monitor čuovânij já pustaveh sirdojii puállupeevdist olmâ soojijd. Tijme čaaitij kyehti miinut vááijuv kyehtinubaloh. Päikkisijđo lâi muttum. Taam peeivi sun kal muštáččij ubâ eellimavvees. ¶ – Tiervâ, eeđâi Matjâs mievripeenuv uuineht. Talle ij ettum maiden. Mottoom ääigi keejist Matjâs eeđâi: ¶ lote, lođe = kiila ¶ – Lah-uv tot tun? Lah-uv tot tuođâi-uv tun, Juhháán? ¶ “Kalga-uvks sun leđe aaibâs ohtuunis, áinoogin ustevttáá ubâ maailmist? Tääl kal ferttee porgâđ maidnii” , eeđâi Timotei. ¶ Mij kolgâp poollâđ já rähistiđ Immeel nuuvt, et ep sáárnu aldemuustân kielessaavâid, peeti suu luáttámuš, peelhit suu tâi tyelvid šladdârijguin suu peggim, pic piäluštep suu, sárnup sust pyere já tulkkup puoh suu pyerrin. ¶   ”Váldálâš váátá Suomâ tähidiđ sämmilij ovdâstâs Ilo-sopâmuš ratifisistemprosessist. Sämmilij tááhust váldálii avžuuttâs tast, et Ilo-sopâmuš ratifisistem ohtâvuođâst kalga tubdâstiđ sämmilij vuoigâdvuođâ hárjuttiđ puásuituálu ärbivuáválii vyevi mield lii tuođâi tehálâš, ko tááláá ääigi syemmilâš puásuituálulahâasâttâs viggá oovtnálásittiđ säämi puásuituálu. Lii čielgâs, et váldálâš vuárdá et Suomâ täärhist puásuituálu kyeskee lahâasâttâs”, Näkkäläjärvi muštâlij. ¶ Jookeerpargopittá ¶ 3 Keejâ kuuvijd. Kaandâkuáhtást varda njune. ¶ 113 ¶ Palvâlusah ¶ a. Sahâdumosávt aassum kuávlu. ¶ NJOBŽÂVÄÄRI JONSAHPEIVKÄHTEEH ¶ “ Eeji Immeel já Alge já Pase Jiegâ haaldun. Aamen.” ¶ –~Jáá nuuvt, eeđâi Kiđđâ. – Ličij kale hitruu, jis mij iveääigih puávtáččim teivâđ kuoimijdân. Talle vaarâ purgâččij, piäiváš páštáččij já arvaččij siämmáá ääigi. ¶ 141 ¶ ”Tum pum pum pum, tääl te terppâp rumbum…” ¶ d. Enistâd láá kyesih, kiäid jieh tuubdâ. Maht lattiih? ¶ Ko nisoneh maccii häävdi kuvlân, sij tolvuu tast sääni oovtnubálov máttááttâspáárnán já puoh iärrásáid. Taah nisoneh lijjii Magdala Máárjá, Johanna já Jáákkup enni Máárjá, já vala iäráseh–uv lijjii siigijn. Sij muštâlii puoh apostoláid, mut taah arvâlii, et nisoneh sárnuh tuušijd ege oskom sii. Piättár vuolgij kuittâg kaačân häävdi kuuvl. Ko sun kuovlâlij siisâ, sun ooinij tuše kiessâmliijnijd, já sun vuolgij meddâl já imâštâlâi jiečânis tom, mii lâi tábáhtum. ¶ Jis taan vyevist šaddeh mohnii vädisvuođah, te almottiđ munjin, já keksiim oppeet maidnii. ¶ Mij tiäđust-uv oppeet keejâim tijmásân: ¶ njuoijâl, njuoijâlis = taipuisa ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtus ¶ kyele. ¶ Máttááttâspárnááh cuvnii suu já ettii: ¶ Ánná livkkâlij oppeet olgos kieđah tievâ. ¶ Ákku ij lam peessâm pyecceiviäsust ennustkin juolgijdis oolâ, mut ij sun puáhtám uásis meendu čuuvtij väidiđgin. Vala hyenebeh ko sun lijjii tarbâšâm vala eenâm tipšo. Ko sun ij tuostâm väzziđ já ko sust ij lam iše, sun lâi karttâm rullâstoovlin. Tienuuvt lâi kuittâg mahtnii máhđulâš lihâdiđ. Lippârijgijn já kaateerdáin-uv sun ain juuđij. Iä annaam tom puárrásijviäsustkin máhđulâžžân, et kaateedr liččii meddâl váldám. Kiibâ suu ličij talle hiivsig poto oolâ kačâttâm ko sun tohon koolgâi. Já lippâreh-uv ain lijjii eidu ton siämmáá suujâ tiet, et mottoom rivgoo lâi pyecceiviäsust čälistâm pápárân, et sun lâi nággár. ¶ 29 Niäljád táttum - 30 Viiđâd táttum ¶ - Luhhoost mun-uv vuolgim, Ánná jurdâččij siisâ monâdijnis já savŋelij muottuid olgopihtâsijnis. ¶ 4. Suomâst ij lah rasismâ. ¶ Immeel, tun lah peivijdân čuovâ, čuovvâdub ko piäiváš. Tun lah iijâ vuoiŋâstâs, kieŋŋâlub ko mii silevuotâ. Kijtto tast, et jyehi puudâ uážžup pääcciđ tuu kieđáid já läđisvuođâd aaskan. Liččih mijjân šalde ehidist iđedân já cuvnâččih mijjân, ko ijjâ lii moonnâm, uđđâ peeivi já tuáivu čuovâ. Taam áánnup Jeesus noomâst. ¶ Täärhist tiäđuidâd já táiđuidâd ¶  noomâ – Mondiet mun liččim tyeggáár puáššiseehâ cuvnâm? Ubâ meeci viehâhân tuáivu, et tun uáđáččih aainâs jonsahpeeivi räi! eeđâi čeevris já šnjagottij häppilávt kiäinusus. ¶ čorohâs, čoroháá = raaka hilla ¶ piervâlist. Riäpu ij vala määti kirdeđ, ¶ » Maid tij vuolgijd ävđinenâmân keččâđ? Rääsi–uv, mon pieggâ ¶ peeccih pyrstöevä ¶ keltahaarakas ¶ Kielâlávgumân kyeskee škovlimhaahâ addel säämi máttááttâspargoviehân máhđulâšvuođâid ovdediđ já jyehiđ jieijâs mättim kielâlávgum olášutmist meid vuáđumáttááttâsâst. Kielâlávgummáttááttâs vijdánem vuáđumáttááttâsân taha máhđulâžžân arâšoddâdmist ááigán finnejum sämikielâi iäláskittem jotkum oppâkenigâsvuođâškoovlâst. ¶ Ruut ¶ ässeiloho ¶ Sun lijkkui še kiiđân, ko luándu aalgij koccáástâllâđ, veikkâ sun ij addimgin manen kidduv suu roppâ tubdui aaibâs ereslágánin ko tälviv. Kiđđuv sun lijkkui kuldâliđ, maht kandâriävskáh skeikkii já miinii sust paggij njávgádiđ ain tyellittälli. Sun lâi huámášâm et njávgumjienâs vaikut viehâ čuuvtij kandâriävskáid já lâi huámášâm älgiđ vigâttiđ taid. Ko sun moddii njávgádij, te forgâbalij skeikittii kyehti – kulmâ kandâriävská toos aldasáid. Návt sun lâi kuáhtám Rissekäskee-uv moonnâm kiiđâ. Äšši tábáhtui nuuvt, et sun lâi mottoom ollâ poolsâ alne peeivipaštust luđgáámin já sun lâi nuuvt tuđâvâš tilálâšvuotân, et pyerimielâs tiet njávgádij moddii. Ránnjápoolsâ oolâ skeikittij siämmást nuorâ kandâriävská, mast lâi uáli čyeijees jienâ. Sust toovâi mielâ älgiđ vigâttiđ tom já njávgádij vala-uv moddii, jeđe áigui kyeđđiđ toos, ko kandâriävská skeikittij nube poolsâst siämmáá poolsân, mast sun-uv lâi. Ristinân toovâi vieres riävskást vaikuttâs taggaar äšši, et veikkâ tot lâi-uv nieidâriävská, ađai suu alda, ijge masten eres ääšist lijjii kolgâđ perustiđ, te tot kuittâg siämmást ko aldanij Ristin, te tojâlij riisijd já kaaskij umolijd. Tast lijjii tagareh maailmriävská lattiimeh, moh tohhii stuorrâ vaikuttâs Ristin-riävskán. Ton peeivi rääjist vieres riävská ij lamgin innig vieres já ton peeivi rääjist tast lâi nommâ-uv, mon Ristin-riävská lâi adelâm. Tot lâi Rissekäskee. Návt suái láin kuáhtám já ton teivâdem áánsust Ristin-riävská tuubdâi táárbu älgiđ kejâstâllâđ olssis piervâlsaje. ¶ – Amahmis lyemeliteh vala kolgii, sun smietâi já viežâi muáddi šaavâ já iäbbár ääitist. Riddoost sun vala toidelij taid, ko toh lijjii jo ubâ ive ääitist kevtihánnáá kovjâttum. ¶ Mun oskom pase Jiegân, pase ristâlii kirho, poosij ohtâvuođâ, sudoi addâgâsadelem, rummâš pajaspajanem já nuvâhánnáá eellim. Aamen. ¶ 29a njavkke já njakkekeeči kyeveer ¶  opettanut  puásui, Ruávinjaargâ áámmátollâškovlâ lii sämikuávlu aldemus áámmátollâškovlâ. Ruávinjaargâ áámmá ¶ Na maahâm piälduh já mottoom uási kiedist-uv lijjii táássáš jurgâlum hiäppušáin, mut tääl tot tábáhtui traktoráin. Viljâm lâi jo hárjánâm vyeijiđ toin já sun iänááš čokkái-uv raati tyehin já piälduh kale jurgâluvvii. Sun še ennuv vuojâččij toin kuás kost-uv já ohtii vyeijiláim toin Čovčjáávrán. Traktorist ij lamaš maggaargin koppi, tuše kezis peeŋkâš, moos šietâi tuše vyeijee. Nuuvtpa mun čokkájim monnjâskiärust njuálgujuolgij já ko ton tävgisysteemgin ij lamaš aaibâs “taanáigásâš” , te suotâsvuođah lijjii uccáá. Ucjuv uđđâ maađij ij lamaš meendugin täässiv. ¶  päästäkseen   14 ko eeči lii moonnâm. ¶ Iäččám västidij: ¶ Ruuben lopedij, et Benjamin puáđáččij pááikán. ¶ Na nuuvthân nubbe eelâš olgon já ko puátá siisâ, te iätá: ¶ Heikki Sarre: Mun jiem puoccâm talle. ¶  vaađâ   moi vuáđuld lam kuorâttâllâm jurgâlusâid. Vistig lam selvâttâm tutkâmvuálâsij teermâi ¶ Pyeremus piivtâs ¶ Maht šohânâs uážžu raavâd já haapi? ¶  et 1. Riemâšjuuvâ já Koddoor luoddâ ovdán já tääl lii čielgimnáál, kogo peht luoddâ kolgâččii jotteeđ. Eira Järviluoma Laapi maađijpirrâduvvâst muštâl, et sist láá kyehti molsâiävtu: luoddâ puávtáččij jotteeđ kuávddoo Koddoor siijdâ teikkâ siijdâ máddáábeln. Molsâiävtuh puátih taan kiiđâ äigin uáinimnáál já ulmuuh pyehtih pyehtiđ oovdân jieijâs uáinu. Maaŋgâs lii vuástálistám luodâ rähtim. Luodâ sunâttâlmist västid Laapi maađijpirrâdâh já ruuđah puátih EU kuávluovdedâmruttâráájust, mii lii lopedâm projektân 370 000 eurod. ¶ 33A Luomumerkkâ ¶ Hovimiäštár eeđâi sijjân: “Orroođ ráávhust. Immeel piejâi aarni tii sehháid!” ¶    subjekt Suomâ pele sämmilâšpárnááh paccii ain-uv nuuvtá jieijâskielâlijn ohjelmijn. Toos iä sämmilâšvaanhimeh já –párnááh puáhtám tuuttâđ, pic oovdedškuottii ääši. Loppuive 2006 sij uárnejii mielâčáittus Helsigist, moos čokkânii maŋgâlov párnážid vaanhimijdiskuin. Siämmáá määđhist sij teivâdii meid Yleisradio haldâttâsrääđi jesânijd, aalmugovdâsteijeid já Yleisradio hoovdâid. ¶  murâšlâžžân. tarfe rahkasammal ¶ Petter Morottaja ¶ b. Kiäs taalhâs lii meridum? ¶ Lahna lii šiev ovdâmerkkâ ponne-elleid porree kyeleest. Poccen vannee njalmijn tot njaameest ponnemoođeest siemin čielgitävtittemes elleid. Tast maŋa tot possáád mođe meddâl, já ponne-elleeh pääccih njáálmán. ¶ Mervi Korhonen, kuástidemhovdâ Kustannusosakeyhtiö Otava ¶ 21. akaasia ¶ Sun eeđâi: ”Mun vuálgám kyelipiivdon.” ¶ 54 ¶ herskukusâkuobâr ¶ Liävnjávuonâ ~ Leevnjâvuonâ = Lemmivuono ¶ Kiäinuh siijđoh ¶ – Na peenuv ij tuu tuubdâ, västid almai já keigee kieđâs: ¶ Luosâ lii áárvust oonnum kyeli nuuvt mučis já stuorrâ olgohäämis ko njaalgâ cuopâs-uv keežild. Luosâ pivdeh áámmátlávt meerâst, ko oppeet astoääigikuálásteijeeh juuvâin. Masa puoh luosâjuuvah láá puođđum šleđgâpyevtittâs várás, et luosâi kuárŋum kođojuvváid lii estâšum. Nuuvtpa merâkuávlu luosah láá uásild kyelišoddâdemlájádâsâin šoddâm luosah, iäge juuvâst šoddâm luánduluosah. Nuorttâmeerân lyeštee juuvâin tuše Tuárnusjuuvâst já Simojuuvâst eellih luánduluosâi lasaneijee näälih. Lasseen Jieŋâmeerâst kuárŋuh Tiänun já Njiävđámjuuhân luánduluosah. ¶  Hän Olgosadalduvah ¶ Poccuid miärkkojeh jieijâs peljimerháin. Peljimerkkâ almoot omâsteijeevuođâ já suuvâ, moos poccuu omâsteijee kulá. Sämmilâš puásuituálust meerhâid adeleh suhâmerkkâvuáháduv mield. Jyehi suuvâst lii jieijâs merkkâlinjâš. Párnái peljimeerhah láá variaatioh puárásub, táválávt jo jáámmám hiäimulij meerhâin. Ađai puoh merkkâlinjáá meerhah sulâstitteh nubijdis. ¶ Pase Immeel, tun lah asâttâm mijjân pargo já vuoiŋâstâs já adelâm sáánád vyeimi kälden. Piemâ mii ármuinâd, nuuvt et mii siälu já ruumâš illood tust, ellee Imelist. Mij kijttep sänistâd, mii spejâlist pajaspajanem čuovâ já naanood, et Algaad Jeesus Kristus lii vuáittám sevŋâdvuođâ já paa vaaldijd. Oro mii alda uđđâ oho algâdijn já luovâsmit mii luáttámušân já tuáivun. Kuulâ mii Algaad Jeesus Kristus, mii Hiärá tiet. ¶ Paapah máttááttii suomâkielân, et vaarâ lâi pággu kevttiđ tuulhâid ovdil ko äšši já eromâšávt julgáštus ulmuuh iberdii. Täst iä lah kuittâg pááccám tiäđuh. ¶ čudâsiejâst = kurkkumädältä 146 ¶ - Taat lii Cieh, siijdâ puárásumos, Haŋgal eeđâi. ¶ kirjeluosâ.....47, 122 ¶ Taat tutkâmuš kulá kielâtieđâlâš jurgâlemtutkâmuš pirrâsân, já tot kieđâvuš ¶ Koldempoojijd orodejnis já illávajedejnis sun vuordij koldeid já keejâi kelirääigi mield olgos já te vuámmášij, kuo pietittemes páárnáš peevvâš nyettuulgâi mield. Te sun ärvidij, et sieidi lii suu kumâttâlmin. Sun ceelhij näävt: ¶ Lii lamaš vaigâd tutkâđ sämmilij puáris oskomâšmailm já ärbivuovijd, tondiet ko eellimvyehi já kulttuur muttojii kivkked ristâlii jurgâlittempargo já eres staatâlâš tooimâ keežild 1600–1700 lovvoost. Monniiverd ärbitiätu lii luhostum čogguđ, mut iänááš čuággein lijjii paapah já vieres kulttuur ovdâsteijeeh, kiäi tiäđuid kalga anneeđ epivisesin. Meiddei aalmugtieđâliih já arkeologisiih tutkâmušah láá adelâm tiäđu puáris sämmilii vuoiŋâlii kulttuurist. ¶ Staatah já sämitigeh kiärguseh sämisopâmušráđádâlmáid ¶ Anna Näkkäläjärvist vs. kulttuurčällee ¶ – Jiem. ¶ Tobbeen lijjii oovtâst Simon Piättár, Tyemes ađai Didymos, Natanael Galilea Kaanast, Sebedeus algeh já kyehti Jeesus eres máttááttâspárnáin. Simon Piättár eeđâi: ¶ Säämi kulttuurkuávdáá válduláigulâžžân tuáimá Sämitigge, mii tastoo laigut viistijd eres kevtteid. Säämi máttáátâskuávdáš lii Sämitige lasseen táálu nubbe váldukevttee. Eres táálu kevtteeh láá Aanaar kieldâ kirjerájutoimâ, Sámi Duodji ry (säämi tuájárij servi), SámiSoster ry (sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâsyergi servi), Laapi läänihaldâttâs sehe vuáđudemvuálásiih Säämi arkkâdâh já raavâdviäsu. ¶ Juávkkupargoh ¶ Čuánjájeggi = Hanhijänkä ¶ » Moonnâđ maailm jyehi kuávlun já kulluuttiđ ¶ 7. 8. 9. ¶ a) sukkâr ¶ Zoja iätá, et nuorttâsämmiliih láá lamaš ain iäljáreh mainâstiđ já mainâseh tuálih siste ennuv nuorttâsämmilâš historjá já ärbitiäđu. ¶ Mánuppaje tassaaš Sonera potkij maaŋgâ táálust sraŋgâohtâvuođâid já sajanfaalâi sraŋgâttes ohtâvuođâid. Tiäđustkin jyehi saajeest tagareh mobiiliohtâvuođâh iä tooimâ: ovdâmerkkân Jormokuoškâst kieddi lii nuuvt hiäju, et masa stoovli oolâ ferttee puhelin kieđâst lavkkiđ. Tääl Jormokuoškâst lii kuittâg mottoomlágán tuáimee internet-ohtâvuotâ. ¶ toollâđ káártá já kompas vepsistân ko vuojâm. ¶ Kuulmâstaavvâlsiih  adjektiivih  já  toi  attribuut ¶ Siberaliih mainâseh ¶  teikkâ Tilálâšvuođâst lijjii mieldi Venezuela parlament algâaalmugij váljukode ovdâsteijeeh, juávhust meid algâaalmugij vuoigâdvuođâid piälušteijee aalmuglii finnoduv jođetteijee Noeli Pocatierra. Tobbeen lijjii valjeest politiik, kulttuursyergi já irâttâseellim vaikutteijeeh sehe diplomaatkode ovdâsteijeeh. Čáitálmâs já lekkâmtilálâšvuotâ láá finnim valjeest huámášume páihálijn aavisijn, radiost já televisiost. ¶ ive 2005 rääjist. Čuovviittâstooimâtärhisteijee mield láá ive 2005 Laapi lääni sämikielmáttááttâs ¶ Littmuorvääri = Litmuorvaara ¶ Sämitigge juovij stipendijd ollâtääsi uáppeid ¶ Tieđettemčáluseh ¶   Kappeerpääiskih pessejeh stuorrâ siärvádâhhân ¶ Tot irâttij čielgiđ, maid toh merhâšii. ¶ Iäláttâs- já vuoigâdvuođâlävdikodde - eidusiih jesâneh (topâlduvâi siste värijesâneh): ¶ moteskálžu ¶ Suomâ já Taažâ rääjist, Tiänu piälláin jotá kirjerájuauto. Auto juuđâš siijdâin já škoovlâin väldikudij raajij paijeel. ¶ Räjittes säminuorah ¶ Seereehnjeeri IP Lemmeest, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ a. kaavpugijn b. suovhâin c. kuácceevuovdijn d. čievrâmoontuin ¶ Nigá njuškij čuožâd já čuorvij kálgusis: ¶ Káránâs asâttij ovdil ubâ Suomâ, mutâ korrâ vajedem keežild tot lappuuškuođij nuuvt et 1950 já –60 lovoi suulâin lijjii vijđes pääihih Maadâ- já Koskâ-Suomâst, moin káránâs lâi lappum alfáárug. Káránâs lii ain-uv vajedum lodde, mutâ tai aigij tot lii váldâm vuod maasâd taid ovdijd soojijd já tääl tot pessee-uv pirrâ Suomâ, eereeb Helsig já ton piirrâs. Ucemus tiileest káránâsah lijjii ubâ Suomâst vuálá 5000 paarrâd, mutâ tääl toh láá 10:st 15 000 paarrân. Tot táiđá leđe taggaar maxim meeri, et eenâb iä ubâ innig šietâččiigin, káránâs uáináh váátá jieijâs reeviir stuárudâhân, motomin joba maaŋgâidluuvijd-uv neljihâškilomeetterijd já kyehti pessee paarâ, ovdilgo toh olmânáál sovâdâttâv, vaattâv ucemustáá kilomeetter määđhi jieijâs piervâlij kooskân. Káránâsâst ij lah laavâ syeji, nuuvtko ovdâmerkkân hyelhistis nääkkist já nuuvtpa tom uážžu-uv pivdeđ pirrâ ivij, eereeb ij tievstkin talle, ko tast láá uđâgááh. ¶ Uábbám, viljâm! ¶ 37–45 cm ¶ siämmást Sakarias uážui sárnumnaavcâs maassâd, já sun aaleestškuođij Immeel. ¶ Kuheh lijjii Káijá-ááhu peeivih, ko sun čokkái rullâstoovlist puárrásijviäsu lasâpellâst já kejâdij lappâdjottee ulmuid já aavdoid. Sun ij ovdil lam tiättámgin, et peeivih puohtii leđe nuuvt merettes kuheh! Vala muáddi ive tassaaš sun lâi navdâšâm ton jurdust, et mottoom ive keččin sun tiävdáččij oles ihečyeđe! Tom sun lâi talle annaam hirmâd jo eromâš äššin. Tääl čuopâdâs já pyecceiviäsust orroom maŋa elimist lâi šoddâm pággu. Mottoomlágán ahevis pággu. Aaibâs tego suu liččii mahtnii vájálduttâm teehi eennâm oolâ! Nuhâmettum, avalâš elimân! Veik tienuuvthân tot ij tiäđustkin puáhtám leđe. Juáhháá vyelgimäigihân motomin poođij. Taah tobdoh sunjin lijjii šoddâm ovdil juovlâi, talle ko sun lâi vieggâsâm, karttâm loŋkkáčuopâdusân já tastmaŋa rullâstoovlin, veik lâi-uv vala peessâm pyecceiviäsust puárrásijviäsun. ¶ Jo vyelgimpeeivi iiđeed lâi uáinimist, et onne puáđáččij tuotâ pakkâ peivi, sátáččij joba äijih-uv koskâstiđ já čergiđ, ige tot tiäđustkin liččii vuovâs äšši čaasij alne jođedijn. Ko lâim puohah kavnâm sojijdân taampâst, te tavanijm Lappenranta hamânist ovdláhháá käävci já tolliittijm Saimaa kanava kuávlun. M/s Careliast lijjii suullân pelnubčyeđe olmožid mieldi. Vistig koorvijm ´Pappâlnjaargâ´ (Pappilanniemi) ton taavaapele, jeđe vuojijm ´Kaukaajoorŋâ´ (Kaukaanselkä) kejimield suullân viiđâ kilomeetter määđhi ollâ Mälkiäšalde vyele Lauritsalan já tast ain Saimaa kanava uáivušân jeđe kanavan. Muádi kilomeetter vyeijim maŋa poođijm pajemuu topâldâhân, mii lâi hormišis Mälkiä . Ton kočâttâh lii puoh stuárráámus ađai 12,4 meetterid. Saimaa kanavasthân láá puohnâssân käävci topâlduvvâd. Topâlduvâi paajaakeččin lii taggaar puáđu, mon puáhtá táárbumield teddiliđ vuálus tâi luptiđ pajas já vuoluukeččin lii kyevti verejáá puáđu, mon verejâšuuvsah lekkâseh vyestiviirdán. Jiem keččâm tiijmest, mon kuhe mist moonâi Mälkiä topâlduvâst, mut arvâliččim ton pištám suullân 15 minuttid. ¶ olgospyehtim innoittamana lii jurgâlum toi pajetoppuin vaiguttâsâst ¶ čoovdânommâduv päikkinoomâid. ¶ Maŋeláá ovdánii maaŋgâsellâsiih šadoh je elleeh. ¶ ekologâlâš luávkku.....55, 84 ¶ lii! ¶ 24 ¶ – Sáttá leđe et tot lii itten käniores, eeđâi Matjâs, kote lâi uáinám käniorásijd, ko lâi ¶  rähtim Joh. 16:6 πεπλήρωκεν on täynnä lii tievâ ¶ Sämitige čuákkim 20.6.2012 tuhhiittem sämitiggepaje toimâohjelm 2012–15 váldu-ulmeh láá: ¶ Erkki sárnudij sijvuus jienáin pennuusis. Suoi Šluŋkkijn paasijn nijtoroobdân kejâdiđ, maht te tálufostâgij huksiimeh lijjii ovdánâm. Táválávt Erkki kale mielâstubbooht valjij mottoom eres väzzimkiäinu, mut onne sun mahtnii halijdij jotteeđ tego ovdil-uv, veik sun tieđij, et ij tot kuittâg lamaš tego ovdil. ¶ Vástádâs, mon tiäđust-uv lâi pyeri kuullâđ, mut mast mun jiem eissigin addim maiden. Ton lasseen Gill-čeeci makkui pyerebeht maŋašromanttisâš vyevist já tuše harvii suu tiivtah lijjii häämis peeleest nuuvt uđđâáigásiih ko ovdeláá mainâšum. ¶ eennâmveerdi vievâst . ¶ Anarâškielâ, sänikirjeh ¶ 18. Xerocomus subtomentosus – Samettitatti – Saameettatti U ¶ Siämmást muoi Ailáin-uv tuágádeen, et ij taat pyevtigin leđe tot jävri, kuus mij lâim monâmim. Juhháán-Uulá iätá: ¶ - Aaibâs nuuvt. ¶ 75A Ruánááeennâm sisoosijd luávdá nannaamjieŋâ já tondiet ulmuuh äässih riddoost. ¶ sárguseh: Mervi Lindman, Pia Holm já Jenni Herranen ¶ Mij juuhâp 50 grammâd já savâstâllâp oles ustevvuođâst. Talle kaandah kuárŋuv juátkiđ naharijd já mun-uv lam vaibâm, viälánâm vyeliseeŋgân. Tamara Aleksandrovna kiäččá olgos, sun lii tuđâvâš já váhá kanfertnágá. Juná vuálgá Čudovo sajâttuvâst tavas. ¶ “tárguttâs passoot vuovijd” , jurgâleijest lii oovdâsvástádâs puoh uásipeelij kuáttá. ¶ Uánihávt ¶ 2. Jurgâlus. Taat verstâ lii jurgâlum nuuvt säänist sáánán ko peri máhđulâš. ¶ Nuorttâsämikielâ kulá nuorttiipiälái sämikielâi juávkun. ¶ Evankelis-luterilii kiirho kirholâščuákkimân sämmilij ovdâsteijen nomâttui Ulla-Maarit Magga, kiän vuossâmuu väriolmožin Pekka Pekkala já nubben väriolmožin Väinö Guttorm. ¶ Vuossâmuuh čohčâstoormah puštii jo loostâid ¶ » Jis kerdi lah Immeel Alge, te kočo täid keeđgijd muttuđ ¶ 1. 'Beaivvi áhkubat'- teatterjuávkku oovdâst säminuorâid riijkâ tääsist ¶ PARGOPITÁH ¶ Mutâ kivkked kullui hirmâd pävkkittem ¶ sahâdis ullokerdi.....88 ¶ - Mon arvesyeje? ¶  marginaal. sijdosärgisáiccu ¶ Poođij njuhčâmáánu já meid tot-uv peivi, et mist álgáččij čuoigâmluámu. Ko škovlâ nuuvâi tiego koskâpeeivi suulâin, lâi eeči eštus vuordâšmin muu tast škoovlâ šiljoost. Eelijm viežžâmin lasepihtâsijd vala asuntolast já väzziláim Sarre Aantin, kost eejist lâi čuoivâg vyerdimin. Eeči lâi luovâsvyeje, mut kerris njuuneest lâi iännán spálččá, mon rottejim paijaalsân já tallet muoi tolliittáim Čovčjáávrán. Čuoivâg lâi juálgáá, rievtâg já vyeŋes-uv, ko lâi peessâm muáddi tiijme vuoiŋâstiđ jävillyeve lunne. Vuod muotâ- já jieŋâčuágih kirdâččii muáđui njeigâ, mut jiem perustâm tain ennust ollágin. Mestâba kejâdim enâduvâid-uv, veikkâ tyellittälli piäškái nierân čuoivâg koozâin kolkkâm šolkkâpittá nuuvt et njuolgist poovčâgitij. Peivi lâi kukkom nuuvt čuuvtij, et pááikán ko poođijm, te ij lamaš vala ubâ viäigumingin. Tilkku tiervâttij munnuu uumáástmijnis já seibifaškâsijnis. Tuuveest láin enni já Ailâ-Váábu kuávttáá, Juhháán-Uulá lâi kostnii eelâšmin. Nuuvt muu vuossâmuš čuoigâmluámu peesâi älgiđ. ¶ Motomij ivij láá Suomân puáttâm varâliih pottáákpilledeijeeh, koloradotiivreh. Toh láá fiskis-čapissárgásiih kirdeekiivsah, moh mannejeh pottáák lostáid. Suovsah ovdáneh jotelávt. ¶ © 2006 Sámi musea Siida & Anarâškielâ servi ¶ – Jáá, mun ettim. ¶ elleešlaajâ ohtâgâsmeeri ¶ Stáálu párgádij paas jienáin já čiäruškuođij surgâdávt ¶ Tälviv juhâpuoiduu luodah muhâtteleh ovtâskâssân juhârođoi siste. Algâkiiđâ toi paaldân almostuveh nubeh siämmáálágáneh luodah, já forgâ luoddâpaarâ joođeet riddomieli kuátiluámmin hiäivulii sajan. Ovdláhháá keesi niŋálâs čivgá vittâ čiivgâ, maid tot tipšo loppâkeesi räi. Kuáđistis kuáhtájum juhâpuoidâ tuálá äŋgirávt čivgâidis pele, piško já miännud sehe vollit arvâlhánnáá riämnjá tâi pennuu, mii lii kavnâm ton kuátirääigi. Čohčuv peerâ pieđgân já jieškote-uv čivgâ uážžu talle piergiittâllâđ puáttee täälvi paijeel jiešráđálávt. ¶    pyereest. KP-sopâmuš ¶ - Vittâ mánuppaje? Ánná suorgânij. Lam aassâm esken oho taggaar puáris áhhoin já tääl jo illá piergiittâlâm suin, sun smietâi. ¶   sajattuvâst = asemassa 11 ¶ Päikkimääđhist Nánná kuáhtáá uárree, kote korrâsávvt já masa jo čiärun ocá suoinij kooskâst maidnii. Nánná kulá ete tot lii kočâttâm šlaanti já haalijd išediđ. Toh uuccâv já uuccâv, muta sino lii nuuvt saahâd, ete ij tot ruttâ aaibâs tállán kávnuu. Viijmâg Nánná tuálá ilolâžžân kepilistis šlaanti. Talle tohon njuško nubbe uárree. ¶  kiävttoo **– Mondet tun vahtâalmai tobbeen tuuššijd pačâlah? ¶ 1. Tim. 2:4 x Tit. 3:5 x ¶ puh. 040~702 8927 ¶ Mááccuh ¶ Vuásku 10~000 ¶ Áh já vuoi! Puoh kisáh reškii kaavreln. Monni, kote ain meridij jieijâs iárásij hovdân – čokkái já tuárgistij muorâuávsi alne. Taan tábáhtusâst mainâstui kuhháá kaavpugist. ¶ Já tast tiäđust-uv šoodâi suáti, ko enni toin naalijn kočoi kyeđđiđ páárnážân rähis sierâid. Sofia čiäruškuođij já nággárvuođáinis ruotâtškuođij juná lättest spellâkortâidis maajeeld. Pieijim Ester huápust mätkikietkâmân, já iššeed lâi mahtnii já kostnii ton ääigi nuurrâm čuákán mii stuárráábijd laavhâid já Ester vuájáán. ¶ – Pyeri, uáineen! čuorvij Sáárá, kote meiddei tieđij, et Kuivee ij tubdâččii suu huolhijd ollágin já sun puávtáččij tuálvuđ Kuivee kuus peri halijdij já ko ij kavnâččiigin maka huolhijdis luusâ, te tohâludâččij lemin lappum. Talle Kuivee uážuččij maka täiđiđ maasâd Sáárá pááikán. ¶ Juhâmuškyeddee porgâškuođij oppeet hovist. Mut sun vájálditij Joovsep, kote lâi čielgim suu nievdâm já táttum sust iše. Nuuvt Joovsep šoodâi pääcciđ toho, kost jo lâi. ¶ c) riämá toimáid vâi visásmit, ete säminisonáid fäälih ääšimiäldásijd sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâid, mieldi luhâmáin enijhuolâttâs já ¶ jyelgi, te liččii-uv must talle kuttâ ¶ Heikkâ poođij alda, já suu njävileh čaŋaldittii Ááná muáđuid. Heeihâ čalmeh lijjii muččâduboh ko kuássin ovdil, já Ánná tuubdâi Heeihâ aaibâs alda jieijâs vuástá. Heeihâst lâi Ááná mielâst njaalgâ, váhá piškeris haajâ. ¶ 3 a. Noomât pirâsmeerhâid. ¶ Sij vazzii viehâ kuhháá, vissâ taggaar kyehti tijme. Jovnâ koijâdâlâi ain tyellittälli maidnii Haŋgalist, enâmustáá häldei maailmist. Haŋgal ij ain västidâm maht Jovnâ ličij halidâm, ege vástádusah lamaš čielgâseh já tondet Joovnâ kove ton maailmist ij ennuv muttum. Belgoost sun še koijâdij ain kuásnii maidnii, mut eenâb Haŋgal lâi, kii västidij, jis kiinii ubâ västidijgin. ¶ algâaalmugin nanodui vuoigâdvuotâ jieijâs kielân já kulttuurân tegu meiddei vuoigâdvuotâ sii ¶   Sämitigge 2014 ¶ Tot kepilistij netinieidâ keeppil, ceelhij: ¶ Lahtos 12 Vuossâišeskääpi sistuállu ¶ ruškisčaasâg šaddaaš jävri . Eromâšávt jeegijn kolgee humusamnâseh tovâtteh čáácán ruškissiähá iivne aainâs Jävri-Suomâ čácáduvâin. Vrd. humus. ¶ Kirkko aitârdui kuhes ääigi merikooskâi, mut 1800-lovo pelimudo maŋa ton hoittám kiäppánij. Kirkko peesâi-uv liäggásiđ nuuvt čuuvtij, et tiivoodmist luoppui viijmâg ollásávt. Uđđâ kirkko meridui huksiđ pyerebij jotteemohtâvuođâi pellâs Juvduu njáálmán, kuus tááláš Aanaar markkân lâi šodâškuáttám. Ko uđđâ kirkko valmâštui ive 1888 paasij Piälppáájävri kirkko meddâl kiävtust. ¶ Äigipuudân ij tábáhtuu mihheen muh ko veisidem kulloo oovtâ kuávlust já nube kuávlust kulloo ereslá´án laavlâ, mii ij liččii lamaš tohálâš paseškoovlâ laavlân. Mottoom ääigi keejist älgih kámppáin olgos potâliđ ulmuuh, já kurgeestškyetih tohon ääiđi kuávlun, mun še vuálgám tom juávhu fáárun. Tohon sivláid lii nyevt kilomeetter, ulmuuh kalgeh moonnâđ tohon čuážuttimääiđi čoođâ, čuážuttimääiđist láá juo poccuuh mottoom verd. ¶   Lam puáttám ton mielân, et tiet saje čonnâsij munnuu kuáhtáámân vaarâ nuuvt, et munjin lii motomin tovle (vaarâ ovdil muštemääigi älgim) tábáhtum miinii aašijd tobbeen Nuuvdibele riddopálgá viestârbeln já lam tarbâšâm eeni iše. Must ij alnaan lah taggaar muštokove ollágin, mut vaarâ muu mielâ vyelni lii. Mudoi tággáár ääši ij pyevti čielgiđ. ¶ Ilmari Mattus ¶ Stipendijn meridij Sämitige škovlim- já oppâmateriaallävdikodde čuákkimistis 17.12.2015. Lävdi-kodde pahudij iloin, ete stiipeenducâmušah pottii ennuv, sierâ kuávluin já maaŋgâin škovlimsuorgijn. ¶ Oljo fievrideijee taampâi luhottisvuođah ađai merâpäärtih láá stuorrâ aaštâ aainâs kuávlust pessejeijee já tálvástellee luddijd. Riddoid levâneijee oljo pilled pirrâs ulmui-uv tááhust ihepoojij ááigán. ¶ – Uábbi . Ellen Marie Vars čáállim kirjááš, mon lává anarâškielân jurgâlâm Kaarina Mattus já Matti Morottaja. Laapi läänihaldâttâs 1994, 29 s. ¶ Nagoya pevdikirje geenivarij finnimvuođâst já aavhij vuoigâdvuođâlâš jyehimist tuhhiittui ive 2010 biodiversiteetsopâmuš uásipeličuákkimist. Pevdikirje tievâsmit biodiversiteetsopâmuš artikla 17, mii kieđâvuš meid geenivarij finnimvuođâ já aavhij jyehim sehe artikla 8(J), mii kieđâvuš algâaalmugij já ärbivuáválii eellimhäämi omâsteijee páihálâšsiärvusij luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválâš tiäđu. Suomâ vuáláčaalij pevdikirje ive 2011 já valmâštâl eidu pevdikirje ratifisistem. Ratifisistem valmâštâllee pargojuávhu lii tárguttâs finniđ iävtuttâsis valmâšin ive 2014 pelimuddoost. ¶ - Hei, Ánná, ele nohháád! ¶ Puáđi  jo   siisâ! ¶ d) Maid niŋálâsah pargeh? ¶ Jesaja Jes 6:1-13 ¶ Kielâpiervâl pargovievâ riiskah (párgovuáruvuávám, škovliimeh, tieđettem, pargostivrim, pargotiervâsvuođâhuolâttâš) ¶ lavluid, ij njuuvcuálppái tađe eenâb ko Káránâskin lavluid. Ruŋkestii tuše, ¶ Nuorttâmeerâ loddenäälih láá čuuvtij rievdâm majemui ihelovoi ääigi. Maaŋgah loddešlaajah, eres lasseen merâkuáskim já stuorrâlodde láá lasanâm. Aaibâs uđđâ-uv šlaajah láá asâidum pessiđ Suomâ riddokuávlun. Tágáreh láá kildeečapis skarfâ sehe suollui niijtoin já kaavpugmuorâstuvâi kiedijn suoinijd pahhee vielgisnierâčuánjá. ¶ – Lah-uv päikkikodálâš? ¶ – Nuuvthân mijjân šaddâ. Vávvá kolgâččij šoddâđ muádi oho keččin. Eidu tääl te kiergânâm vala luámánijd čuággiđ. Tuáivu mield kiergânâm vává šoddâm maŋa saremiäcán-uv. Maht tibi te kiävá, Ela enni muštâl ilolâžžân. ¶ Máttáátteijee lâi-uv jo ervidâm tom, já ovdilgo Tobžâ huámmášijgin, máttáátteijee lâi toppim suu niekkimaddust já kiškom suu pajas. ¶ Pargo álgá 15.6.2015 já pištá 14.8.2015 räi. Pargo miänástuvvee hoittám išedeh hiäivulâš škovlim, sämikielâ sehe eŋgâlâskielâ táiđu. Hiättun lohhoo eres kielâi táiđu. Pälkki miärášuvá Sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi VII/III miäldásávt (vuáđupälkki 1545,10 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. ¶ 5. a) Tuuđhâ kirje kuuvijd 16B já 22B. Hammii kyehti raavâdkuállus: ¶ “Lii-uv Pinokkio-riäpu heekist?” ¶ 107 ¶ Sierânâsraportistee Anaya muštâlij, et suu ulmen lii tarkkuustâllâđ sämmilij olmoošvuoigâdvuođâi olášume algâaalmug uáinimčievâst. Ruávinjaargâst 15.-16.4. uárnejum tilálâšvuođah lijjii uási sämmilij, staatâi já sierânâsraportistee koskâsâš savâstâllâm, mii šadda jotkuđ tilálâšvuođâi maŋa. ¶ Sämmiliih Suomâst ¶ 172D Vađukkâš ¶ Suomâst sämikielâ puáhtá luuhâđ kuulmâ ollâopâttuvâst: Oulu, Helsig já Laapi ollâopâttuvâst Ruávinjaargâst. Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituutâst lii väldikodálâš sierânâspargo sämikielâ, kulttuur já tutkâmuš ovdedeijen. ¶ 158A Tovláin sierâin iä pááccâm pasâttâsah. Uusi kuva: 158A_nuket.jpg ¶ Ko lii saahâ Sämikielâst ij uáivilduu tuše oovtâ kielâ. Sämikielâhäämih láá ohtsis love, main oovce sárnoo ain-uv Suomâ, Ruotâ, Taažâ já Ruošâ kuávluin. Sämikielah kuleh uralilâš kielâjuávhu syemmilâš-ugrilâš suárgán já toh láá nuorttâmeerâsyemmilâš kielâi aldemuuh hyelkkikielah. Nuorttâmeerâsyemmilâš kielâin stuárráámusah láá suomâkielâ já eestikielâ. Sämikielah pelestis juáhhojeh uárji- já nuorttâsämikieláid. Uárjisämikielah láá maadâ-, ume-, pittáám-, juulev- sehe tavesämikielâ já nuorttâsämikielah láá aanaar-, nuorttâ-, äkkil-, kildin- já tarjesämikielâ. ¶ Huápust Iŋgáást já Máárjást luámuokko moonâi. Suoi kiergânáin nuurrâđ muorjijd já šaddoid täälvi várás, čurgijn tuve já olgosäävni, luvváin, sierâdáin já tuše láin. ¶ – Na kale tot táiđá leđe muu. Ennuv kijttoseh tunjin! Jiem ubâ hoksámgin ton váilum talle vástuppeeivi. Ehidist lâi jo joskâm arvemist ko vuolgim maassâd. Tastmaŋa jiem lekken tom tarbâšâm. ¶ Palgâs hástusin sun tuálá kuáttumenâmij oornigist toollâm. Sun tuumáá, et kuátumijguin kalga leđe tärkki, já kalga anneeđ huolâ, amas puásuiloho lasaniđ liijgás. Piätutile lii ohtâ äšši, mon sun ana uhken. ”Eromâšávt kuobžah já kuumpih láá ennuv.” ¶ Eres laavâi lopeoornigáid čyeccee koloruttâprinsiipeh čielgejuvvojeh maŋeláá. ¶ ränisrástágâš = räkättirastas 194 ¶ – Uážuh tiäđust-uv. ¶  hyeneeht. – Já keejâbâ, ko tääbbin enâmist láá vorrâpápáreh-uv veik mon ennuv! Eunuk čaaitij. ¶ 2. Jurgâlus. Taan veerstâ anarâškielâsâš versio spiekâst KR92 morfeem- já ¶ Säminuorâi taaiđâtábáhtus 2016 teknisiih tiäđuh Sajosist ¶ laura.niittyvuopio(at)gmail.com ¶ Ilmari Mattus ¶ Faŋgâvahtâ morettij já ooinij, et uuvsah láá áávus. Sun šoodâi nuuvt tuáivuttemmin, et ruttij miehis já ááigui surmiđ jieijâs. Sun tieđij, et faŋgâvahtâ kote ij áppádâm toollâđ faaŋgâid faŋgâlist, finniiččij jäämmimtuámu. ¶ – Piäivááloddááh ( Lepidoptera ) 2~500 šlaaijâd, main láá kieđâvuššum Suomâst tiättojeijee šlaajah. ¶ Ruttâ : ruvnâ ¶ sávt motomáid ulmuid já västideijee persovnvuotâ ličij čielgâm. Koččâmâšluámáttuvâi miäldus ¶ aajâ, aijuu = lähde, puro, oja ¶ Sun toppij puseris já kammuidis kietâkaavân ¶ kukkákuorijâš ¶ – Pyeri peivi, eeđâi kyessi, mun lam Jovnâ. ¶ Aanaarsämikielâ lii lamaš ovttuu ucceeblohosajattuvâst: ton sárnoimeeri lâš lamaš alemustáá suullân tuhháát sárnod . Ive 1997 Anarâškielâ servi vuáđudij kielâpiervâl, ko nuorâmus kielâsárnoo lâi talle nubálovihásâš. Kielâpiervâl áánsust kielâ lappum lii orostâm já álgám iäláskiđ. Aanaarsämikielâ sárnoi meeri lii Sämitige lovottuv mield suullân 300. Nuorttâsämmiliih Nuorttâsämmiliih láá Kuáláduvnjaargâ algâaalmug, kiäh láá nube maailmsuáđi keežild monâttâm ärbivuáválijd suhâkuávluidis Piäcámist. Nuorttâsämmiliih láá oskolduvâs peeleest ortodooksah . Nuorttâkuávlu jiešvuođah láá uáinimist el. nuorttâsämmilij kárvudâtmist, juhle- já utkeärbivyevist sehe purrâmâšärbivyevist. Teháliih siärvuslâšvuođâ lasetteijee tahheeh nuorttâsämmilijn láá el. tejâkulttuur, ärbivuáváliih sierah, nuorttâlâškatriltanssâ, kässeekeđgihervim, veddipargoh já ráánu kođđeem. ¶ Saijoos raavâdviäsu Galla palvâl olgotábáhtusâi ääigi festivaalraavâdviässun. Raavâdviäsust láá oles juvâstâhvyebdimvuoigâdvuođah. ¶ kielâlâš jurgâlusah suullân 30 pittád. ¶ lappâd, Muumieeči mainâstij. – Mii suu tääl ¶ 2. peerâ : Ko Anders (Antti) lâi ive leskân, te sun naajâi 13 ihheed nuorâb Anna Olofsdotter (Ánná Vuolinieidâ) Morottajain. Sunnui šoddii nelji nieidâ, main kulmâ naijii Aikio já ohtâ Mattus suuhân, sehe kulmâ kaandâ. Puoh párnááh rávásmuvvii. ¶ Jeremia 130-131, 148, 153 ¶ – Na enâmist eelih kale ain eennâm náál, Omar pahudistij já lâi váhá váivášum, ko tieđij, et Andârâs lâi kuldâlmin sunnuu savâstâlmijd. ¶ Ko Jeesus lâi puáttám olgos temppâlist já lâi vuolgâdmin meddâl, máttááttâspárnááh pottii suu kuuvl, vâi sij čäittih sunjin temppâl viistijd. Mut Jeesus eeđâi sijjân: ¶ Vuoptâkäskeeh – Kärsäkkäät ( Curculionidae ) láá Suomâst 13 šlaaijâd, main tobdosumos tääbbin Säämist lii sieivâ vuoptâkäskee – tukkimiehentäi ( Hylobius abietis ). ¶ – Kiđđuv mun tom puttâl ostim, ko markkânist eellim. Jiemge mungin puáris viijne lah áigumin juuhâđ! iätá Marttin. ¶ šnjirgoin ¶ Sun hiäilut kieđâid já juolgijd naharist já čievčâst lovduu-uv lättei. ¶ juhârapu. Mast tiälkkurapu tobdá? ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtus já mini-filmâfestivaalâ uárnejuvvoo Vuáčust tuorâstuv njuhčâmáánu 26. peeivi 2009. Tábáhtus sämiteeman taan ive lii sämikielâlâš uánihisfilmâ já väldikodálâš teeman teatter. Taaidâtábáhtusâst väljejuvvoo säminuorâi ovdâsteijee väldikodálâš Nuorâ Kulttuur-tábáhtusân, mii uárnejuvvoo Lappeenrantaast vyesimáánust. ¶ - Maid? Jovnâ koijâdij. ¶ Tavesämikielâst já suomâkielâst ¶ NRK Sámi radio - párnái TV ¶ Suomâluohtâ ¶ ***************************** ¶ 2.3 Anarâškielâ já anarâškielâ kielâiäláskittem ¶ Mut mottoom peeivi lijjii nube mielâst puoh vaalmâš. ¶ Sämitige ovdâsteijeeh uásálistii aalmugijkoskâsii artikla 8(j)-pargojuávhu káávcád čuákkimân Montrealist. Pargojuávhu lii vuáđudâm biodiversiteetsopâmuš vuáláčälleestaatâi uásipeličuákkim (COP). Pargojuávhu pargo stivree COP tuhhiittem maaŋgâihásâš pargo-ohjelm artikla 8(j) tooimânpieijâmân. Pargojuávhu pargon lii pargo-ohjelm olášuttem sehe čuávvoo biodiversiteetsopâmuš uásipeličuákkim artikla 8(j) kyeskee miärádâsâi valmâštâllâm. Čuávvoo uásipeličuákkim tolluu puáttee čoovčâ Maadâ-Koreast. ¶ Säämi pärnáikulttuurkuävdáš ¶ Binna Bánna-ohjelm kuulah Yle Säpmi kanavast jyehi vuossaargâ tme 15.30 já uđđâsist koskohoi tme 09.00. Jis jieh pyevti kuldâliđ Sämiradio vuolgâttâsâid, láá ohjelmeh kuullâmnáál oho ääigi internet-čujottâsâst: ¶ 4. Amanita muscaria – Punakärpässieni – Ruopsiskiärppáákuobâr U ¶ 5. ¶ 60 ¶ Ässeisaahâdvuotâ : 15 ässed/ km 2 ¶ Anarâš purrâmâšärbivyehi vuáđuduvá luánduadalduvváid: kuálán, piärgun já muorjijd. Anarâš purrâmâšärbivyevih mulsâšudeh sijdâi já kuávlui mield ennuv-uv. Vuoluupele tevstâi vuođđun láá Njellim kuávlust toohum sahhiittâlmeh. Anarâšah tollii puásui- já šiiveettuálu sehe šoddâdii navrâsijd já potákkijd. Eres tergâdis purrâmâšveerki sij viežžii iänááš Taažâ Reisvuonâst. Lonottâstävirin lijjii poccuupiärgu sehe poccuuvuástá, mii lâi áárvustonnum kävppitäävvir. Eres lonottâstävireh lijjii jieškote-uvlágáneh čeevđih, poccuutyeljih já ‑soksâmeh, spihâkyeleh, luámáneh, riävskáh, poccuučuárvih sehe kamuvsyeinih-uv. Pááikán pyehtimnáál karâstuvvojii kerrisáid já rievváid jáávuh, suvrâmeh, sukkâreh, säältih, käähvih, kyelevuojâ, margarin, torskeh já eres-uv merâkyeleh. Tulijâžžân uástistii riŋgâlijd, reedleeibijd, rusinijd sehe siirááp. Párnáid puohtii eromâšávt njálgáid, kottáid já keeksijd. ¶ 1. Noomât já ivnii heđelmijd já muorjijd. Keejâ oppâkirje siijđoid 170 - 172. ¶ Mätki juátkoo. Tääl almaa kietâ lii Ááná aaleem pirrâ já Ánná meid tuállee almast. Ánná miäigá väzidijn almaa vuástá, väzzim lii väivi návt, mut almaa alda lii pyeri orroođ, Ánná ij haalijd olgoláá. Suái orostává ain tyelli tälli já cummâlává já solâstává. Almaa kieđah puálláátteh tuulâ Ááná siste. Toh puáldih eenâb, ko koskâpeeivi piäiváš. ¶ “Jormokuoškâ sieidi. Juvduu taveriddoost Jormokuoškâ paaldâst alda Suáluijäävri lii Sieidiämmir, ollâ tiävá. Tast muštâluvvoo, et sämmiliih láá tovle uhredâm” . ¶ almoot išepargee saje uuccâmnáál Aanaar markkân kielâpiervâlân 1.10.–31.12.2002 koskâsâš ááigán. Vátámuššân šiev anarâškielâ njálmálâš táiđu. ¶ iämádâh ¶ 5. Puávtáh-uv stivriđ čäcinjuárgus jieijâd pálloin? ¶ – Huápust sáátun! muu käälis huáputtij. ¶ Mane uccâpiätušlaajah pivdojeh čuuvtij ucceeb ko ¶ - Puáđáh-uv vissásávt itten? Hanssâ koijâdij. ¶ 15 Elleisiärvus já jamâ luándu hammiv ¶ – skiddâ , seeŋgâ vuoluupiälááš lyevdejum uási. ¶ – Leškii tääigi jävvejum passeemliitán já pase kááhu 175-astesâš liegâsvuođâst suullân 50 minuttid. ¶  láá Sämikielâ toimâttâh ¶ limanuljaska ¶  leđe stuorrânjaamaan.....33 ¶ Matti Morottaja ¶ – Na maht te tun čáláh?, koijâdim. ¶ 30. Taažâ - pähtivarij já meerâ eennâm 99 ¶ * Čuákkimtilán finnimnáál purâdempalvâlusâid ko tiiláá muuneeld ¶ Uásálistáh-uv tun sämikielâlâstábáhtuumijd? ¶ Tääl Ánná kuittâg tieđij, et sun puávtáččij motomin leđe uápisin uđđâ uáppeid, kiäh siämmáánáál uccii jieijâs uđđâ pirrâsist. ¶ njuhčâmáánu ¶ Sajos váldusali läävdi sehe studio tánssámráánui já toi fievridemvavnui haahâm kyeskee falâldâhpivdem lehâstui Hilma-almottâspalvâlmist 18.8.2011. Falâldâhkišto nohá 12.9.2011 tme 16.00. ¶ Já talle ko loonjâ uuvsâgis finnee áávus, álgá korrâ uuccâm, maht te loonjân finnee čuovâid. Mongin ravvust ij nomâlâs luuvâ, et korttâčovduu ferttee uigâdiđ vala oovtâ luámán, mii vuod cokkit loonjâ puoh čuovâid ohtân. Já ko koortâ rottee meddâl, siämmást meiddei puoh loonjâ čuovah čäskih. Hotellist taat vissásávt-uv vyeleed šleđgârekigijd, mut mađhâšeijei taat lii kikse. ¶ Iilvâs asâttij aldasáid ubâ Suomâ vala 1880-lovvoost. Tuše tavemuu Säämi tuodârkuávluin já Oulu kaavpug máddáápele riddokuávlust tot vááilui. Siämmáá ääigi Suomâst já uásild Säämist-uv lâi korrâ vänivuotâ purrâmâšveerkist já meccivalje viäruttui eenâb vala ovdiist-uv. Soorvah já kuumpih koddojii masa suvâttemmin, ilvâs näähkist lâi árvu, joba ton piärgu lâi mottoom náálá purâttettee. Nuuvtpa ilvâsnääli koočâi korrâ pivdem keežild já 1950-lovvoost tot lâi pivdum suvâttemmin masa ubâ Suomâst. Tuše motomijn Nuorttâ-Säämi já Nuorttâ-Suomâ räjikieldâin tot vuottuustâlâi uáli häärviht. Iilvâs rávhuiduttui 1960-lovvoost ollásávt já ko nääli lâi siäilum Ruotâst já Ruošâst, te nuuvt toh kuuloold poottâlškuottii Suomân-uv. Já veikkâ pivdo aalgij uđđâsist, te nääli lasanij ubâ ääigi já 1990-lovvoost nääli uulij siämmáá táásán ko tot lâi 1880-lovvoost. Tääl ilvâseh láá Suomâst paijeel 700, ijge suhâjäämmim palo innig lah. ¶ 2 . a. Mielâstân vuovâs ahe algâttiđ siärvástâllâm lii ¶ Anarâškielâsâš jurgâlemvaastâ ¶ SomBy ¶ Eejipeeivi Siijdâst toollum anarâš laavlâkonsertist lijjii masa jo eenâb ulmuuh ko lijjii čaahâđgin. Siijdâ auditorio lâi tievâ, iäge puohah peessâm čokkáđgin eres sajan ko porthái oolâ. Saavâi mield peessâmliipuh vuábdojii masa čyeđe. Siste kale lijjii eenâb-uv ulmuuh, tondiet ko siämmáá viistán ferttejii vala čaahâđ kyehtlov lávlod já suáitted. Čaittâleijeeh lijjii maaŋgâ soortâst já aloduvvâst. ¶ Talle sun kuulâi jienâ, mii kočoi: ¶ 5 Tuuđhâ eestikielâlâš káártá. Jurgâl saanijd sämikielân. ¶ 2.4.2 Sämikielâsâš ráámmátteevstah ¶ pargo: ¶ Na ko te lâim selvânâm Oulu iijâst meddâl, te šodâččijm ittinâš tiettiđ jieččân tuámu. Iiđeed poođij já keevâi nuuvt, et lijjim áinoo Avveel juávhust, kote uážui radiosähkötteijee II luoka tutkos čoođâ. Iärráseh kolgâččii juátkiđ hárjuttâsâidis. ¶ Hebrideh D4 ¶ KIÄRPPÁÁKUOBÂR ¶ – Na jiem tieđe maggaar päninjuođâs. Ááhust iä lamaš jieijâs päänih. ¶ 4. Ko ep keejâ televisio, te časkâdep ton virdepotkiittuvâst. ¶ liijká-uv kávnoo: KT92 olgospyehtim luonanne lii jurgâlum tij kuvlân ¶ ton siävŋulenâmááh, ¶ suhâráksá ¶ 133A Niärváh oleh jyehi sajan ruummâšist. ¶ Laatokka K2 ¶ Arkkitehtkišto iävtuttâsâst väljejuvvojii nube rieggei ¶ Mut elleeh láá tobbeen. ¶ - Ele huolât, kal Haŋgal piergee tuuttáá mottoom miinut. Kivs vuárdá tuu jo. ¶ Matt. Mark. Luuk. Room. 1. ¶ Porgemáánu ¶ Eenâb suoi iävá kiergânâmgin savâstâllâđ, ko tilálâšvuotâ aalgij. Tobbeen oinui sárnumin mottoom puárrásub ihekuursâ uáppee, kiän noomâ Ánná siämmást jo vájáldutij. Nieidâ muštâlij, maggaar suomâkielâ luuhâm lii já maid luhâmist kalga já puáhtá vyerdiđ. Nieidâ oroi tietimin veik mon ennuv tast, maid uáppee-elimist puáhtá puđâldiđ, mon jotelávt puáhtá uápásmuđ uđđâ pirrâsân já tieđettij vala tom, et onnáá eehid lâi vala mottoomlágán pyereestpuáttimtilálâšvuotâ uđđâ uáppei várás, já tohon ličij kale pyeri puáttiđ. Sun juovij vala juáhážân luuhâmoornig, moos lijjii čaallum puoh luvâldâhääigih. ¶ Niijtost eellih maaŋgah koppákuorijâššlaajah ¶ Markkânij ääigi Raavâdviäsu Lyemeest lii faallâmnáál markkânpurâdem ucceeb já stuárráb niälgán. Vala kiergân almottâttâđ vyebden suámsurtorin teikâ markkânáid! Lasetiäđuh já almottâtmeh: šleđgâpoostâ peht Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. teikâ puhelimáin +358 50 382 5179. ¶ vááijuvlâš hämimolsom.....30 ¶ Kaandah nohádii, mut ko ittinâš koccájeh, te poccuuh láá lappum, iä ubâ čiehârehkin lah pááccám… Kaandah jurdelii, et iho lii ferttim leđe hirmâd korrâ purgâ, ko lii čiehâm puoh puásui-iälu čiehârijd-uv meddâl, mut ko vuolgii ergijdis sirdeđ, te huámášii, et sii luodahhân iä lah purgum ollágin. Mahtkis tot lii máhđulâš? Kuáđi piirâs lâi aaibâs putes – ij áinoogin luoddâ ij kosten, veikkâ ehidist vala lâi maaŋgâlohásâš, ađai -čuátásâš puásui-iälu, mii kuáđui kuáđi pirrâ já lâi čievârdâm jyehi saje mestâba šolkkân. Sij lijjii kuullâm joba kuáđi siisâ poccui kuátumist šaddee jienâid, skooppân já rooppân. Tääl lâi ubâ iälu lappum, ijge maggaargin luoddâ lamaš pááccâm tuođâštiđ jiävttáin poccuin maiden. Putes päljis já kuoskâhánnáá muotâ, tegu aaibâs myettimviđá. Eereeb tuše et moonnâm iijâ ij lam muáttâm ollágin. ¶ omâstempronominijn. KR92 sistanneem olgospyehtim siis lii jurgâlum aldatoppuin tääl ¶ Tađe ruvráb jävri sáttá ¶ Moonâ! stuáruduv peeleest? ¶ Váldu-uáivilis laseen Sajos fáálá uđđâáigásij já ollâtásásij čuákkimviistij sehe puoh uđđâsumosij studioloonjâi áánsust eromâš máhđulâšvuođâid orniđ áinoošlajâsâš pirrâsist maaŋgâlágánijd čuákkimijd, konfereensâid já tábáhtusâid. Táágu pehti Sajos šadda virkosmittiđ kuávlu iäláttâstooimâ já nanodiđ mudoi-uv ton eellimvuáimálâšvuođâ. ¶ 5. Kanada 200 ¶ Ruotâ Suomâ ¶ gulm almaa ¶ 4. Saksa 1 066 ¶ Helsig já Uđđâeennâm pyecceitipšompirrâduv pyevtittem Mielenterveystalo.fi-nettipalvâlus lii almostittám tavesämikielâlâš jieštipšo-ohjelm ( ¶ – roppâ radiaallâš ¶  on Tuubdah-uv šlaajâid? ¶  eksistentiaalcelkkuuh » ¶ LUUK. 21: 25 – 33 (34 – 36) ¶ Pilvi aalgât ollâopâttuvâst ¶ Riehtâ Puástud ¶ Já Lasarus, kote lâi lamaš jáámmám, iällái oppeet. Puohah kiäh tast lijjii, uskuu Jeesusân. Sij iberdii et sun lâi Immeel kandâ. ¶ Evakkon vuolgâ ¶ Kielâpiervâl lii vuálá škovlâahasijd kielâucceeblovo tâi algâaalmug párnáid uáivildum peivitipšosaje, mast lii viggâmuš sirdeđ uhkevuálásâš kielâ párnáid sárnumáin sijjâm tom ubâ ääigi aalgâ rääjist, veikkâ sij iä iberdiččiigin kielâ kielâpiervâlân puáđidijn. Kielâpiervâlist kevttih kielâlávgumvuáháduv. Lii čielgâm, et kielâpiervâltoimâ lii šiev vyehi uhkevuálásâš kielâi iäláskittemviggâmušâin. Kielâpiervâlpargeeh sárnuh tuše sämikielâ, iäge sij jurgâl sárnumijdis suomâkielân ubâ aalgâstkin, ko párnááh iä vala ibbeerd sii. Pargeeh tuárjuh kielâ oppâm aicâlmistmáin sárnumis lihâstuvâiguin, saanij tiäduttâsâiguin, kuvijguin, tiŋgâiguin, lauvluiguin já lihâstâsâiguin. Meid pargeeh sárnuh koskânis tuše kielâpiervâlkielâ. Ko passiivlâš kielâtááiđu ovdán, ruokâsmuvá páárnáš kuuloold aktiivlâš kielâ kevttimân. Pargeeh tipteh párnáá oppâđ kielâ aaibâs ráávhust. Párnái koskâsâš kielân lii távjá suomâkielâ. Hástusin liiuv finniđ párnáid sárnuđ meid koskânis sämikielân. 3.3. Sämikielâ oppâm ohtsiih ulmeh ¶ manemuš = munuainen 108 ¶  sierâdeh Päärtih ¶ Caavâ~koškepiärgu uccâ~ pitážin. Piejâ~kiemni siisâ~čääsi já~tipte piärguid kásánâđ ijjâpaje. Jis piärguh láá sälttejum, te piejâ~ lase säälti eskân talle jis lii tárbu, ko piejah potásijd tuoldâđ piärguigijn kiämnán. Koškepiärguid kale uážžu tipteđ tuoldâđ maŋgâ~tiijme. Suuvrâmijd puávtáh lasettiđ~potásijgijn ohtân. Suvrâsâst šadda njálgásub, ko toh suvrâmeh tyeldih nuuvt kuhháá et muttâneh. Faalâ~lasseen vuojâleeibi já~vuástá sehe mielhi. ¶ Mađhâšeijeh mákkojeh Tallinna kuávdáá Puáris kaavpugist, mon pirâstit ollâ muvrâ vahtâmuvrâidiskuin. Kezis kááđuin lii hävski väzziđ, kejâstâllâđ kaavpug eellim já ostâččiđ tuom já taam. Maaŋgah syemmiliih eellih meiddei Tallinna kävppitorijn já supermarketijn uástimin pihtâsijd já purrâmâšveerkijd. ¶ KÁRÁNÂS KUÁŠŠU CISSÁÁ ¶ Muumieeči finnij reeivâ. ¶   Ko lijjii kuásuttum tuoh já taah, te kijttâlem maŋa moonáim juhâriidon já oppeet kärbisnjune tolliittui mietiviirdán. Tállân Veeččâh maŋa poođij viehâ vohâdis kuoškâ já liävtuh lijjii oppeet ton muđušiih, et uccást iä äälgi ištâmeh tuárgistiđ. Enâmustáá poollim, et käärbis piäškáá monnii stuorrâ keeđgi njeigâ jeđe cuovkkân. Ij lamaš tuoivâgin, et ellen selvâničij, jis nuuvt sattuuččij keevvâđ. Ferttejim tuše lyettiđ skipárân vyeijimtááiđun já tuáivuđ, et puoh täst vala monâččij pyereest. Käärbis huurgij nuuvt jotelávt mietiviirdán, et mottoom ääigi keččin Heikkâ kepidij liävtu já laddijm mottoom táálu puotâ. Ko kulâttâlškuođijm, te Heikkâ iätá: ¶   Kirkverd Juhánâs Ánná ¶ ohtim.....16, 96, 101, 104, 129 ¶  pronomin, Immeelpalvâlus kuittâg ovdánij jieijâs náálá; kuás čokkáim ruossâlâskieđâi, kuás njuškijm čuožžâd, kuás oppeet čokánijm já veisidijm. Motomeh saalmah lijjii munjin uáppáh, mut jiem tuostâm veisidškyettiđ taid. Aalgij leđe vissâ-uv jo immeelpalvâlus loopâkeeči monâmin, ko suorgânim hirmâdávt. Pappâ lâi álttárist lávlumin já sárnumin, ko sun fakkist riemâi hirmâdávt nirvođ já paanijd käskiđ... Vilšâstim iäččâsân, mut sun lâi aaibâs rávhálâš, tegu mihheen ij liččii tábáhtum. Motomeh ulmuuh kale omâttellii vaarâ siämmáánáálá ko mun-uv, mut iänááš ulmuuh lijjii rávhálâš mieláin. Paapâ nirvom já pänikäskim piištij vaarâ miinut, ađai muáddi, jeđe ko te jooskâi nirvomist, te joođhij saavâs tast, moos lâi pyevtittâm. Imâštellim hirmâdávt taam ääši já liččim halijdâm tiettiđ, manen sun nievt lattij. Immeelpalvâlus nuuhâm maŋa ferttejim ejistân koijâdiđ: ¶ 38 ¶ sijđoh: 58 ¶ Kielâmovdijdittee ¶ Roiro ~ Ruáiru = Iso-Roiro ¶ Kaareehkievŋis = Kirakkaköngäs ¶ Čuávuvâš peeivi-uv Ánná moonâi kirjeráájun. Sun mestâ jo aasâi tobbeen. Tobbeen lâi rávhálâš, et pissij puoh pargoidis porgâđ. Tobbeen lâi mudoi-uv suottâsub pargopiirâs ko Ááná visteest, mon sun ij valagin päikkin tubdâm. ¶ Mudoi sun oroi aaibâs joskâ – tego ličij finnim vástádâs puoh koččâmuššáid. ¶ Minister uápásmui kollim ohtâvuođâst meid Iänuduv luándun já pivdokulttuurân. Iänuduv puásuisämmiliih já sämitigge skeŋkkejii piäluštâsministerân vyesi, mast lâi šleđgâlâš čevepäddi. Iänuduv puásuisämmiliih láá skeŋkkim Monaco furstâ Albertân vyesi talle ko sun lii kollim Iänuduvâst ive 2012. Minister Haglund puásui kuátu siämmáá Jauristuoddâr siijdâst ko furstâ Albert puásui. Säämi máttááttâskuávdáá vs. rehtor Janne Näkkäläjärvi huolât teknisijd ornimijd nuuvt, ete piäluštâsminister puáhtá čuávvuđ poccus kuáttum päikkitäturáin. ¶ Laapi lito stivrâ ¶ Ucjuv sämiluvâttâh: Mira Länsman (tavesämikielâ) ¶  almotteijee Suomâ Sámi Grand Prix uásikišto vyeittee 2014, jyeigee Petra Magga-Vars ¶ Ohtii keevâi nuuvt ete ko kaandâh lijjii hiivsigist já täälvi äigin poškâstuálpuh stuáránii poškâraigij puotâ. Kiđđuv poškâstuálpuh suddii já kálágii ko iä kiergânâm kuorriđ já tuálvuđ pooškâid meddâl hiivsig vyelni. ¶ b. Merkkii kuuvijd njuoláin tiivre pyeremuu tobdomeerhâ. ¶ Mii maddâreh láá tääbbin aassâm, ¶ čuhâmirkkâseitik ¶ pargo: ¶ Ucjuv kieldâ (tavesämikielân) ¶ Sajos/Čuákkim- já tábáhtuspalvâlusah ¶ 2. ¶ Kubdâluohtâ TII.1963 Sulgušjäävrist, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ EESTI ¶ Elsa Laula Renberg vaikuttij aktiivlávt sämiseervi šoddâmân meid Taažâst, kost vuáđuduvvojii vittâ sämiseervi iivijn 1906-08, toh-uv Ruotâ vyevi náálá maadâsämikuávluin. Finnmark kuávlust sämiseervih vuáduduvvojii ennuv 1910–lovvoost. Servitooimâ lasseen viggii Taažâ já Ruotâ sämmiliih 1900–lovo aalgâst vyeijiđ ašijdis meiddei aavisijguin. Ive 1904 Finnmarkist vuáđudum aavis Sagai Muittaleagje (Saavâi muštâleijee) paasij historján vuossâmuu sämmilâš riijkâpeivialmaa Isak Saba (Sápp-Issát) finniimist Taažâ Stuorrâtiigán kyevti čuákkimpajan (1906-1912). ¶ 27D Helsig sajadâh ¶ rapu.....37 ¶  kuulmâ – Tun piästáh kal kyele tárkká já nuuvt Hirškikkâ-uv piästá, eeči rámmoo tutâvâžžân párnáid já váldá jieš jo nube šaapšâ taldrikân. ¶ Oppâmateriaalčällee Hannu Kangasniemi oovdânpuovtij čuákkimân sämikielâi oppâmateriaaltile já olgospuovtij suu tuđâvâšvuođâ puáttee ive staatâ budjetiävtuttâs sistetuállee 110.000 euro lasseetmist sämikielâlii oppâmateriaal rähtimân. Staatâtorjuu lasseetmân lii tuođâlâš tárbu, tastko materiaalvääni lii styeres eromâšávt nuorttâlâš- já anarâškielâ uásild. Tavesämikielâ uásild tile lii pyereeb, mutâ ij pyeri totkin. Uási tavesämikielâlii materiaalist kolgâččij uđâsmittiđ já meid vuáđumateraaleh váiluh ain. Vuáđumáttááttâs tijmejuáhu-uđâsmitmist rahtum nubástusah oppâamnasij lođâspaaihij nubástusâin já meid joođoost leijee vuáđumáttááttâs oppâvuávám vuáđustâsâi uđâsmittem lasetteh materiaalij uđâsmittemtáárbu. ¶ c. Puávtáh čäälliđ meid eres-uv ¶ 2. Staatah olášuteh oovtâst algâaalmugijguin pehtilis tooimâid, moiguin tubdâstuvvoo tai vuoigâdvuođâi kevttim já suojâluvvoo tot. ¶ Sun kaččâlij portháid vuálus. Viäskárist kale ij oinum mihheen. Sun kuovlâi vala orroomviistán ige lamaš oskođ čolmijdis. Vala-uv sun ruvviistij čolmijdis já keejâi uđđâsist. Tuotâ tot kustoo lâi! ¶ c. Pyeccest lii kumeštâs já uáivipoovčâs já liiškán luptâneh čäcičikâlâšah. ¶ uäkkim äiIisto Iahtosijdiskuin vuolgåttuvvoo rnajernustä iåm peivid ovdil uåkkim. ¶ Eres tobdomeerhah: ¶ b. tubákkistee kiäppáh? ¶ 7 artikla ¶ Riijkârääji ¶ Skeŋkkâ 1, 4, 5, 7, 12-15, 19, 24, 25, 29, 35, 38, 42 ¶ 168B Puško lii tijpâlâš piätukyeli. Tast lii virdevijvesâš roppâ já stuorrâ njälmi. ¶ Eennâm- já meccituáluminister kollij Saijoos 28.1.2014 já teivâdij sämitige stiivrâ. ”Minister Koskinen lâi pivdám teivâdem já sun halijdij savâstâllâđ eromâšávt sämitiggelaavâ uđâsmitmist, Meccihaldâttâslaavâ uđâsmitmist sehe sämitige oovtâstpargoost Meccihaldâttâssáin ” saavâjođetteijee Näkkäläjärvi muštâlij. ¶ Heikki Paltto ¶ Saammâl västidij: ”Sáárnu, tuu palvâleijee kulá.” ¶ Na pottâhân tiäđust-uv lâi aaibâs turdom já lakanah še. Maht sun mun täst selvâniččim? Vaarâ ličij lamaš puoh älkkeemus, et liččim njuolgist tubdâstâm asuntolasiäsân já meid skipárijdân, maht lii keevvâm já váldám tievst heeppâd siämmást olssân, mut návt jiem porgâm. Muštájim, et musthân láá putes aluspuuvsâh skääpist, maid mun čovádim fáárun já kaččâlim vuosâmužžân posâdâttâmviistán. Tobbeen huápust nuolâlim aluspuuvsâid meddâl, toidelim kolmâ čassijn poođâ já juolgijd, sehe rottejim putes puuvsâid juálgán. Turdom puuvsâid kiesâstim pállun já tuámittim viistán ovdil ko iäráseh lijjii puohah ubâ olmânáál koccámgin. Must lâi vala ohtâ probleem. Vaahâg lâi puáttâm puvsâi siis nuuvt imâšlávt, et lakanah-uv lijjii turdom. Tom ääši mun rađhâšim nuuvt, et iäráseh ko ležeh moonnâm posâdâttâđ, te mun viikkaastim huápust taid lakanaid muččâdávt pajaluvvâi já stellejim matrâs já fanerilevy kooskân tohon seŋgâvuáđun. Tast ovdâskulij mun karttim tiäđust-uv uáđđiđ päljis matrâs alne já roovâ viilti vyelni, mut kiässán kale jiem vaidâlâm. Na poođijhân tot äšši tiäđust-uv motomin julgâ já váávjám, et mottoom škovlâskippáár-uv tast saatij puáttiđ tiettiđ maidnii (ovdâmerkkân veikâba haajâst). Juntus Maarittân karttim taam ääši tubdâstiđ maŋeláá, mut sun ij annaam taam nuuvt hirmâd eromâš imâš äššin. Muoi soováim kuittâg nuuvt, et taan ääšist muoi iän huuihâš. ¶ Kuobžâ álgá rahttâttâđ tälvivuoiŋâstmân, teikkâ uáđimân jo keessiv. Talle tot assoodškuát näähkivuáláá oollâs purâmáin ennuu jyehilágánijd kuobžâ purâmâšâid, et tast šadda lopâ-loopâst juurbâs, tegu syeinisekkâ. Ton siämmáá ääigi tot lii jo kejâstâllâm-uv já ornim olssis tälvikuáđi, kuus tot piäsá moonnâđ nohádiđ talle, ko ton äigi puátá. Mánuppaje ovdil tälvinahhaar kuobžâ keeppidškuát purâmâšâš meerijd já keerdijd ja viijmâg tot jaska purâmist ollásávt. Čuálih še kuorâneh já kuobžâ čuávji-uv loopâst ucco muádi litter stuárusâžžân. Ko äigi lii puáttâm, te kuobžâ čááŋá jieijâs kuáivum piäjun, mii lii nuuvt äätis, et eiduttâlde šiättá toos já nohháád. Äätis tanen, et talle tot lii lieggâsub. Niŋálâš kuobžâ, mii lii čuávjist, ráhtá olssis já čivgaidis ucánjáhháá stuárráb piäju, vâi čiivgah-uv šiettih toho. ¶ parâlum . Lasanem várás tábáhtuvvee parâhammim. Om. luudijn. ¶ máttáátteijee amnâstâh ¶ Ruka 57 ¶ – Hei, porgâp oppeet maidnii hitruid! Huihádij ¶ a. Noomât eennâmoosijd, main kuávluh láá. ¶ Biodiversiteetsopâmuš artikla 8(j) kenigit sopâmušuásipeelijd suojâliđ algâaalmugij biodiversiteetân lohtâseijee ärbivuáválii tiäđu. Artikla meerrid, et sopâmušuásipeleh kalgeh jieijâs aalmuglii lahâasâttâs mield kunnijâttiđ, suojâliđ já paijeentoollâđ biologilii maaŋgâhámásâšvuođâ suojâlem já pištee kiävtu tááhust merhâšittee algâaalmugij já ärbivuáválii eellimhäämi omâsteijee páihálâšsiärvusij tiäđu, innovaatioid já vuáválâšvuođâid, sehe ovdediđ já vijđediđ toi heiviittem taan tiäđu innovaatioi já vuáválâšvuođâi omâsteijei luuvijn já iššijn sehe ruokâsmittiđ taan tiäđu, innovaatioi já vuáválâšvuođâi kiävtust finnejum aavhij täsipiälásii jyehim. Artikla syeijee Suomâst sämmilij luándukiävtun lohtâseijee ärbivuáválii tiäđu. ¶ 28 ¶ Kunnijâttem 2-4, 6, 8, 15, 26, 33, 42 ¶ Anja Kaarret ¶ Tobbeen tiäivásij leđe taggaar almai, kote laavij lensmanin kuoddâlâddâđ puoh aašijd maid jurdij ete láá lovettemeh. Tot almai täävis mield moonâi lensman kuuvl já sáárnui maid lâi kuullâm. Lensman nube peeivi poođij tom táálu iššeed kuuvl já iätá: ¶ 1 Tuuđhâ oppâkirje Suomâ káártást siijđoin 44-45, kotemuu enâdâhkuávlust lii tuu päikkikieldâ. ¶ Mikkosen joukkue lâi peessâm keđgiääiđi suájân já sij paččii pissopiijpoh kumesin. Ohtâvuotâ Ali Koskimaan potkânij. Koskimaa já osasto eres uásih lijjii sirdum Mikkosen juávhu seelgibel já lâi äigi ráđádâllâđ, ete maht juátkih täst oovdâs. Ko komendeijee vuod kuulâi vyelebijdis upseerijd já aliupseerijd, ete mon mielâst sij láá. Komendeijei čielgâi ete ferttejeh kiäsádâttâđ. Vuolgâ maasâd jieijâs linjáid tápáhtui murâšmielain, ko jieŋâ oolâ kiäh paccii ferttejii kuođđuđ puolâšân já vajalij haaldun. ¶ Heikkâ keejâi oppeet lättei. ¶ – Na, jiem te tieđe. Vissâhân te váhá naver ruttiistij. ¶ Vaikuttâsah kovvejuvvojeh já toh árvuštâlluvvojeh vaikuttâsân já tarkkuusâllâmoleslâšvuotân kullee vuovvijn sehe sánálávt já máhđulávt rekinistmâslâš tubdâldâhlovoi vuáđuld. Molsâiävtuh viärdádâlluvvojeh nubbijsis jieškote-uv vaikuttâs uásild kiddiimáin huámášume vaikuttâsâi čuocâmáid já ulmijd. ¶ 1. Iŋádâh toovvât nelgieđe Sahara taveroodâst. ¶ Kivkked jávvuildee tyehin kulloo ilolâš uccâ nieidii jienâ. Ildee tyehin kuovlâl Maati kielâpiervâlskippáár Ella. ¶ kuocâgem . Hapittes pirrâsist tábáhtuvvee jamâ iälánij pieđgim, maid taheh eromâšávt bakteereh. Vrd. mieskâm. ¶ eres suormáid? ¶ ´Säämi Parlament´-nomâttâs kuvviiččij Länsmanin mield eenâb sämitige pargoid já sajattuv. Sämitige saavâjođetteijee pargonomâttâs rievdâdmist ´presidenttân´ lasettičij sämitige áárvustan-neem já kuvviiččij saavâjođetteijee tuođâlâš sajattuv aalmug ovdâsteijee orgaan saavâjođetteijen. ¶ 6. Viärdádâl kuobbâr já šado koskânis. Čääli loováin rievtis oosijd sárgáid. ¶ 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶ Sämikuávlu kieldâi ulguubeln lii máhđulâš finniđ sämikielâ máttááttâs, mutâ máttááttâs ornim ¶  säniluokai 53 čižetpelji luoddiistum já ohtâ (pittá) maajeeld, uálgispelji rasta já rastasiisâ (Afanasjeff suuvâ merkkâ). ¶ lihâstâssajos ¶ uálgispelji čižetpelji ¶ 67 ¶ Maivâ ¶ Ko sämmilâš ášástâl sämikuávlu staatâ já kieldâi virgáduvâin, finnodâhlájádâsâin já toimâsoojijn, lii sust vuoigâdvuotâ sierânâs vátámušâttáá kevttiđ sämikielâ. Virgeomâhâš kalga anneeđ huolâ vuoigâdvuođâi vuáválâšvuođâlâš olášuumeest. Ucjuuvâst, mii lii Suomâ áinoo sämmilâšeenâblovo kieldâ, sämikielâ já suomâkielâ lává virgálávt masa siämmáá-árvusâš sajattuvâst. ¶ kappeerpäiski 192 ¶ 24 ¶ nuurkán, tobbeen toh culijdii já ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtusâst palhâšuvvojii meid čuávvoo teatterčáitáldâsah: ¶ 4. Faalâ kolmâ mielhijn. ¶ Čoovdâsäänih ¶ Mun  lam  kuullâm,  et  Máárjá  lii  čeppi  sárguđ. ¶ – Márjá, tun vájáldittih sárguđ puoh veepsijd puuškon, Hirškikkâ huámmáš, ko Márjá lii jo čuoppâm jieijâs puško. ¶ Kulluuttâs lii lamaš uáinimnáál Aanaar servikode almottâstaavlust 19.–31.10.2014 Kulluuttâs lii almostittum 22.10.2014 Inarilainen-aavisit. ¶ Maŋeláá poođij Lauri Saukko já ko lâim hundâruššâm äigipuudâ konsveerki valmâšânfinnim ääši, te poođijm ton puátusân, et Čevris-Lassi (Lauri Saukko) koijâd iđedist Duane Ericssonist, et uážžu-uv njeidiđ "jálukuosâid" tommittáá, et finnip käävci pelkuálmád meetter kukkosijd kooldâid konsveerki pajeuásán. Láim uáináih mittedâm pajekooldâi minimikukkoduv, mii lâi nomâlâssân pelkuálmád meetter já koldâkyermist ij kavnum ohtâgin mitoi tevdee koldâ. Viiđâ suulâin lopâttáim pargo já elâččáim Bemidjist käävpist uástimin leeibi, määrfi já jieŋâid kolmâlaavkân. ¶ – Na, na... ki-kii taid talle maavsij taid taksivuájuid já vijne já nisonistem já...? Junná vovdâdij. ¶ Tyeji čokkân maaŋgâin kolledum já vielgiskolledum stälitaldrigijn, moh hämmejeh maaŋgâtásásii suonjârdeijee virde sali siäinán já sárnumstovlin. Ohtân tyeje visuaallâš vuolgâsaijeen lii nissoon sämimáccuhist kevttum soljo. Puáris aalmugärbivyevi mield, čiiŋâst sorjájeijee kolledum lávgástuvah suojâleh kevttes kovŋiimáin paa meddâl šiälgumáin já skilânáin. M unjin tehálâš ovdâkoveolmooš lii lamaš ákkum ađai eejienni Jovsset Biret. Tyeji lii kunneečááitus suulágánáid noonâ säämi nisonáid. Tyeje uásih láá häämis peeleest še taldrikeh já tain sorjájeijee pastemeh láá kuáškánjâsah. Keraamisij pastemij hämikielâ puátá ärbivuáválâš säämi čuárvipastemist. Tyeje tuoijuudijn lam suogârdâllâm suhâpuolvâi virde ääigist sehe oohtânkulluuvâšvuođâ mast virde piämmá mii juáhháá. Taldrikij ase spejâlist tuotâvuođâ jorgod. Tot lii juurdâmaailm, mii spejâlist tievâslâšvuođâ nahhaar já tuoivuu pyerebist, mii ulmust lii. Olssân tot puáhtá mielân säämi aalmugärbivyevi kufittârijd moh eellih eennâm vyelni siämmáálágán eellim ko mij ulmuuh-uv, mut jorgod. Tyeje elementeh tävisteh tievâslâš rieggee, šelis kuáškánjâs lii tievâslâš puddâ ääigist. M ut tyeje ubâlâšvuotâ lii sätináálá rievdee já tienievt ääigi hástusân hiäivulii häämi kävnee. Tyejeest láá meid ovtâskâsčuággáh moi hämikielâ puátá säämi ärbivuáváliist njuorâhpáárnážân rahtum sierâst, skilânâsâst. Stälirieggest hiäŋgájeijee poccuu kyeppirtavttijd láá skuážurdum muáđuh já toh láá kárvuttum tanesraŋgâ- já kässeekeđgikirjejum läđđeemáccuháid. Tyeje puoh uásih láá olášittum kietâtyeijin já tain vuáttoo čepis tyejiáámmátlij kieđâ luoddâ. Tot lii kunneečááitus tyejiärbivuáhán, mii lii ohtâ tehálumosijn sämikulttuur paijeentuállein. Tavesämikielâst stuorrâ juuvâ, eeni já eennâm kovvejeijee säänih láá aldaluvâi nubijdis. Tuáváduvâid, moh tai saanij tyehin láá, halijdâm sämmilâžžân kunnijâttiđ; suhâpuolvâi oohtânkullojeijee virde, säämi noonâ nisonijd já rähis säämi eennâm. ¶ parsakaalâ 41 ¶ “Lii tehálâš teivâdiđ já peessâđ savâstâllâđ sämitigijguin nuuvt aašijn, moh kieđâvuššojeh čuákkimist ko meid tast, ete maht jieškote-uv sämitigeh já staatah olášuteh artikkâl 8(j). Veikâ sämitigijguin lii rahtum ennuv oovtâstpargo, oovtâstpargo kalga ain lasettiđ eromâšávt artikkâl 8(j) olášutmân kuulân” Nilla Tapiola muštâlij. ¶ – Mun poolâm vuáŋŋáást. Jiem haalijd vuáŋŋáá nievdâđ. Mun nievdâm pyereeb kuhvittârijd. Sij láá nuuvt muččâdeh já sist láá čiŋŋâpoccuuh-uv, Myerji čielgee áákun já Hirškiikân. ¶ Iänááš uási čiävráin láá ohtuuniselleeh, moh juđâččeh ohtânmaanoost kuávlustis já miärkkuh revirijdis poškâiguin. Ravâdin čeevris pivdá kuolijd, eromâšávt siemin vuáskunáid já siärgáid. Tälviv čeevris piergiittâl tuše sudesin pissoo čaasij piälláin, já tagaráid soojijd čokkâneh távjá eenâb-uv čiävráh. Tälviv purrâmâšlisto njunosist láá ládduponneest tálvástellee cuobbuuh. ¶ vyeimi ( die Wirkende, schaffende Kraft Gottes ), mii a) oro Kristusist, b) oro ¶ Škovlim-já oppâmateriaaltoimâttah/ ¶ 2. Mane maaŋgah tovlááh elleeh iä innig ele tááláá ääigi? ¶   Čuorvimcelkkuuh Säämi Parlamentaarlâš Rääđi, mii lii Tave-enâmij sämitiigij ohtsâšpargo-orgaan, meridij kielâohtsâšpargo uđđâsist orniimist já vijđes kielâohtsâšpargohaavâ jotonpieijâmist ive 2008. Suomâ sämitige värisaavâjođetteijee Heikki Paltto pahudij kielâohtsâšpargo algâttemseminaarist, ete sun lii ilolâš tast, ete Suomâ sämitigge lii finnim pargonis jođettiđ taam stuárráámus, staatâi raajijd rastaldittee kielâhaavâ, mii kuássin lii algâttum. ¶ Tuorâstuv váldutábáhtus álgá tiijme 10. Tobbeen valjip säminuorâi ovdâsteijeid Porvoo Nuorâ Kulttuur- tábáhtusân 15.-17.5.2015. Lasetiäđuh: ¶ Sämitigge uárnee Säämi aalmugpeeivi juhle Aanaar Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist vástuppeeivi 6.2.2015 tme 17.00 - 19.00. ¶ Sämikielâ haldâšemkuávlu lii sämikielâ njuolgâdusâi heiviittem váldukuávlu meiddi Taažâst. ´Säämi kielâlaahâ´ torvee vuoigâdvuođâ sämikielâ kevttimân virgeomâháin, riehtilájádâsâin já sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâsâst. Lasseen njuolgâdusah kyeskih kirholijd palvâlusâid já máttááttâs. Puoh haldâšemkuávlust tuáimee škoovlah nuávditteh säämi máttááttâsvuávám (Sámi oahppoplána), mii lii paldâlâs aalmuglâš (taažâ) máttááttâsvuáváámân. Puohâin haldâšemkuávlui škoovlâ jottee uáppest lii vuoigâdvuotâ finniđ sehe sämikielâ et sämikielâlâš máttááttâs. Eres kuávluin Taažâst vuoigâdvuođah láá eenâb räijejum. ¶ – Tääl tun-uv iäskán muččâd lah! huihádij lapsekuáškánjâs. – Tun šiärrááh tegu täsni. Mun halijdiččim et liččih ain muu lunne. ¶ Stivrâ meridij iävtuttiđ almosčuákkimân, ete tot adeliččij pirâsministeriön alguu sämmilii killeel ovdánem ohtsâškoddečonâsem rähtim várás. Aalmuglii killeel ovdánem ohtsâškoddečonâsem tuhhiittui ive 2013. Čonâsem ” Suomâ, mon halijdep 2050” lii sajanpieijâm aalmuglii killeel ovdánem strategia. Ohtsâškoddečonâsem uulmij tuárjumân movtijditeh toimâsuorgijd rähtiđ jieijâs killeel ovdánem toimâčonâsmijd. ¶ Sämitige almosčuákkim 15.2.2012. Parlamentsali Solju. ¶ viežžâđ”, iätá Peivee. ¶ – Tomhân kalga tastoo juhlođ. Vääldi Junná vuolâ! ¶ čuosâäigi sulkasato ¶ Taažâ sämmilij ovdâsteijeevâš orgaan, sämitigge vuáđudui ive 1987 (laahâ 1987:56) já tot algâttij tooimâs ive 1989. Taažâ lii ratifisistâm ILO 169-sopâmuš algâaalmugij vuoigâdvuođâin. Taažâ vuáđulaahâ tuubdâst sämmilijd algâaalmugin. ¶  persovnist: Ohjelm... ¶ Kivkked tobbeen čuážžoin kyehti českis pihtâsáid kárvudâttâm almaa. Nisoneh palaskii. ¶   Jyeigee, sämitige stiivrâ jeessân Petra Magga-Vars muštâlij juoigâm merhâšuumeest nuuvt sanij-guin ko juáigusijguin-uv: “Juáigus čáittá sämikulttuur. Juáigus siskáldâsâst puáhtá čielgâsávt uáiniđ páihálii kulttuur almoonmijd já oppâđ madârvanhimij historjást. Juáigus sajattâh ij lah Suomâst tuárvi pyeri. Juáigus taarbâš eenâb torjuu, resurssistem já uáinusistorroom ubâ Suomâst. Škoovlah kolgâččii väldiđ juáigus máttááttâsvuámij uássin, vâi juáigusist finniiččij ohtsâškoodán luándulii uási” . ¶ 3. Mievri piäjust láá maŋgâ rääigi. ¶ Maaŋgah siemin livkkáástelleeh ¶ Sarre ¶ – Jis tun Išepoolis viežah kietâruovdijd, te tuálvoon tyeid huáđđoid Njobžâvääri kiddâgâsân váháš ááigán! Jisbâ tobbeen sii njälmi mahtnii lekkâs! ¶ Paratext-ohjelm siskáldâs puáhtá valjiđ já heiviittiđ pargo vyelni leijee proojeekt táárbui ¶ – Na jiemhân mun maiden tagarijd lah ettâm! ¶ » Kuullâđ, almaah! Lii–uv tist ¶ Vuoššum kyeleh já potáseh ¶ 52 ¶ d) Puállunjunnuhčâ pessee eres lasseen Säämist. ¶ 69 ¶ 8. viettuu ¶ Alghuuvsáš almostuvá Sáámân vyesimáánu koskâmuddoin, tâi aainâs taan kiiđâ almostui já aalgât pessimhomáidis forgâbalij. Niŋálâs ráhtá uuvnâ sulâstittee piervâl enâmân já mannee tohon kesimáánu aalgâbeln 5:st 7:n manneed, moi vuáđuivne lii vielgâdislágán räänis já moin láá ruopsis-ruškis tiälhuh. Läällimäigi pištá áldásáid muáddi oho já piervâluđâgâšäigi-uv vala suullân siämmáá kuhháá. Piervâlist kirdelam maŋa-uv toh láá vala maaŋgâid ohhoid vaanhimijdâš tipsom vuálážin já aainâs talle kulá távjá ton váruttâs-, teikkâ koččomjienâ rođoi já miestui siste, ko toh láá puurâdmin. Kuláhân taan jienâ tievst eres-uv tuvij já aaibâs algâkeesist-uv. ¶ – Na puávtáččimhân mun tääl aalgâst váhá väldiđ vijđásub-uv sänilisto - veik č:st uási, smietâdij Omar. ¶ Taat lii ávupeivi puohháid Suomâ sämmiláid. Säämi kulttuurkuávdáš Sajos lii vuáđudum mii madârvaanhimij korrâ paargon, taištâlmân säämi aalmug, kulttuur já kielâ puátteevuođâ turviimân väldikulttuur tiädu vyelni. Muštâččep oovtâst jieččân ááhuid, äijihijd, máttáátteijeid, huolhijd já sirdep jieččân kulttuur meid puáttee suhâpuolváid čiävlán sämmilâšvuođâst já jieččân kulttuur riggoduvâst. Lääččip oovtâst kulttuurkuávdáást suhâpuolvâi rááiđu já läjidep puáttee sämisuhâpuolváid siämmáá noonâ vuáđu ko mii madârvaanhimeh láá mijjân kuáđđám! ¶ magarijdgin merhâšumeiäruid. Nube spiekâstmist KR92 olgospyehtim kohti MLO lii ¶  Aikio. Ekvatiivcelkkuin Sämitigge ¶ YLE Sämi radiost láá lamaš párnái ohjelmeh jo ovdil 2000-lovo. 1980-lovvoost vuolgâttui škovlâradio já lávurdâhiđedij vuolgâttâsâi ohjelmijn lijjii meid párnáid toimâttum uásih. Ovdil YLE Sämiradio pyevtittem Binna Bánna-ohjelmijd Taažâ almosradiofinnoduv NRK pyevtittem sämikielâliih párnáiohjelmeh kullojii meid Suomâst. ¶  täiđiđ; Säminuorâi taaiđâtábáhtus uárnejuvvoo taan ive Suáđigilist 27.3.2014. Teemân lii Nuorâ kulttuur teemâ mield tanssâ já sämmilâš teemâ lii kove ellest. Taaiđâtábáhtusân kalga vuolgâttiđ almottâtmijd ¶ 130A-B Maŋgâseh láá allergisiih šadoi lieđikoovjân. Suáhi já maarun. ¶ Tuoivuuh já peivinahareh muttojeh motomin tuottân, aainâs talle ko tain vaja toollâđ kiddâ já porgâđ meritiätulávt toi olášutmân. Suomâ pele sämmilij luuvijd iivijd iällám tuoivâ uážžuđ jieijâs kulttuurkuávdáá lii tääl muttum tuottân. Onne pyehtip ávudiđ ton vihkijáid já ilodiđ jieččân pargo heđâlmijn. ¶ 1. Mađhâšâh Italian. Valjii kuávlu tâi čuásáttuv, ¶ a. Moh šadolâšvuođâkuávluh láá muorâttemeh? ¶ Käävpist puátih já káávpán maneh ohtânmaanoost ennuv ulmuuh. Myerji já Hirškikkâ iävá lah kuássin uáinâm návt ennuv ulmuid. Siisâ monâdijnis ulmuin láá kuárus laavhah teikâ lastikseehah kieđâst já olgos puáđidijnis laavhah já lastikseehah láá tievâ maaŋgâlágán purrâmušâin já tävirijn. ¶ – Siäsá! Kuáski! Muáđá! Puáttiđ huápust išán! Puállunjune čuárvui kievkkânist. ¶ c. Mii iveaaigijd lii puoh koškásumos? ¶ Piäld'áiđáá termi lâi já lii tegu ildee. Ton nommâ poođij-uv ääiđist, mii lâi rahtum pottáákpiäldu pirrâ. Kosten jiem lah uáinám taggaar pottáákpiäldu, ko lâi eidu tien Piäldd'ááiđâá mielist. Ton stuárudâh lâi suullân ohtâ aari (saatij leđe stuárráb-uv) já ton taaveeb robdâ lâi pyereest-uv meetterverd aleláá máddáábele roobdâ. Termi lâi mádáskulij peeivipaštuu vuástá kárŋá. Eres piälduin tallaa Čovčjäävri kuávlust jiem kale uainâm talle, jiemge maŋeláágin nuuvt stuorrâ potákkijd, ko eidu tien Piäld'áiđáást šoddâm potákkeh lijjii. Ucjuuhân mannee päälgis moonâi tien Piäld'áiđáá ciäggusumos uási pehti. Vistig tot pajanij tien ovdeláámainâšum ildee oolâ, jeđe pottáákpiälduroobdâ ovdánij tavaskulij já korŋij Piergivääri oolâ, jeđe luoštij Seeibâgluovtjiägán já tast tot joođhij Ucjuv kuávlun. Muu čierâstâllâmluákká lâi eidu tien Ucjuuhân mannee kesipálgá alne. ¶ e. Maid riäiduid tarbâšâh fáárun? ¶ – Puurâthân tot kale, mut ko jyehi peeivi lii kyeli, te kal toos-uv tulhâškuát. ¶ 1. Nuurâ šadđoid, ko toh liäđđuh. Talle šaddoid tobdá ¶ 2. Láá-uv nágguseh riehtâ vâi puástud? ¶ – Noskemudágâš lii vijmâg puáttám! puohah huihádii. ¶ Nuuvtpa maŋeláá ehidist, pyereest-uv kuuđâ maŋa vuolgijm Juhháán-Uvláin áálduid sirdeđ. Ko šuávlimuotâ lâi vala viehâ ennuu, te vuolgijm šiljoost čuoigân. Tallaa ääigi lâi uáli jo táválâš, et miäcán mannest lâi kiđđuv-uv pisso vijlâsijn. Nuuvt lâi Juhháán-Uulást-uv jiemge kiddim jurduidân toos mahten. ¶ Iisak Mattus ¶ koskâmuu objekt vuáluskulij. ¶ dis njuolgist proojeektpargei jieijâs vuolgâttâssân. ¶ O Vaijeest já kađâštâsâst, ¶ Tom kuládijn Nisonieidâ ročâlij oppeed olvon ¶ Teekih láá lihâstâsâi moottor ¶ 16.05.96 . Koccáim tiego 09.30 suulâin já aainâs mun lijjim mestâ siämmáá vaibâm, ko nohhááddijn-uv. Aansist äigi-iäru tásáidittim moonâi lappâd jo nube peeivi. Muu vaibâsáid toovâi uássin tot-uv, et Lake Superior -jäävri mield vuoijii iijâ miätá stuorrâ ryevdilastâtaampah já suullân jyehi viiđâd miinut ain miinii tuuttai nuuvt, et koccájim jyehitov toos. Táálu iššeed mainâstij, et kuhes ááigân iä lah taampah iho tuuttaastâllâmgin siämmáá náálá ko moonnâm iijâ. Tiein laajijn toh tieđetteh kuoimijdsâs, kost toh kuás-uv láá. Jo tállân koccám maŋa ooinijm motomijd luudijd, maid jiem lam ave peeivistkin uáinâm, já ferttee-uv maŋeláá uástiđ páihálii loddekirje já tarkkuđ, et moh toh láá. ¶ Ive 2011 adelum ¶  rahaa 12.00–14.00 peivivuoiŋâstempuddâ ¶  páácá  já, – jis lâi mälipurrâmâš, te toos aainâs Charlie sehhij ain čuurmâ tievâ popcoornijd. Taat vyehi ciegâi munnuid Anssijn nuuvt pyereest, et maŋeláá sehhijm jyehi mälipurâmâšân muoi-uv popcoornijd, jobá Suomâst-uv. ¶ klemetti.nakkalajarvi(at)samediggi.fi ¶ 29. Tiervâslâš purrâmâš tuálá oornigist ¶ Ko piejah uđđâsistanon, šiäštáh luánduvaarijd já energia nuuvt, et toh kelijdeh puátteid-uv suhâpuolváid. Taat kočoduvvoo pištee ovdánmin . Máttááttâl šlajâttâllâđ pasâttâsâid. Talle toh šaddeh olmâ sajan já pilledeh luándu nuuvt uccáá ko máhđulâš. Magaráid pasâttislittijd piejâččih kove tävirijd? ¶ – Vuoi, mon mučis uđđâ hellá! Muáđá ihástâlâi. ¶ riiss ¶ B. Tutkâp Afrik káártá ¶ – Kárvudâttâm lii hitrub, ko váhá tááju, mieđeet Myerji já tuášku kieđâidis. ¶ Keuruu 20 ?? ¶ Juáháš ehidâs vuástáväldee uážžu Kristus sääni mield suu rummâš já voorâ. Ehidâs vuáđuduvá Kristus paargon, ij ehidâs jyehhei tâi vuástáväldei. Ehidâsân uásálistem rievtis iähtu lii osko, mii meerhâš Kristus sáánán lyettim. Pyehtip hiäjus-uv oskoin turvâstiđ toos, et Kristus ruumâš já vorrâ láá adelum eidu mii peeleest. ¶  mii – Mun ferttiim oppâđ olmânáál vuoijâđ, sun jurdâččij iärásijd kejâdijn. ¶ – uálgimaadâ (3 – 4 soolâ), čalme = 1,5 suormâ, ¶ Smietâdáim tast mottoom ääigi já ko láim kuohtuuh ruokkâdeh muorâin skođeruššâđ te kuárŋuškuođijm kuábáš-uv maŋaluvâi piäcán, veikkâ vaanhimlodeh skirviittellii já kevluu viehâ alda munnuu. Matti pyevtittij ovdil piervâl luusâ já ko mun-uv aldanim tom, te oinim, et tobbeen lijjii kulmâ uđâgáá, moh lijjii kale jo viehâ stuárráh. Toh piäluštettii nuuvt, et leggistettii kávukkozâi já lehâstii ruákkinjuunees. Oppeet hundâruššáim mottoom ääigi piervâlpellâst, et maid tahheen. Cyevkkejeen-uv piervâl já vyelgeen vuálus, vâi maid tahheen? Poođijm liijká ton mielân, et piehâin lii lopâ-loopâst ávhálâš ellee, koddáhân tot säpligijd, ige ovdâmerkkân riävskáid, veikkâ tast iän nuuvt vissáh lamaškin. Ko must lâi lamaš moonnâm keesi čuánjá “aljun” , te fakkist munjin poođij mielân, et maggaarsun taatkis lodde ličij piämmuhâssân? Koijâdistim Maatist: ¶ Kirkkohaldâttâs lii nomâttâm Sämipargo ráđádâllâmkode, mon saavâjođetteijen tuáimá Oulu pispe Samuel Salmi. Ráđádâllâmkoddeest láá jesânin nuuvt sämikuávlust ko tom ulguubeln-uv ässee sämmilij já aanaarsämmilij ovdâsteijeeh. ¶ – Jiem lah kale, eereeb tuoid hirmos vaskâmijd, moh ittii ton ääigi ko lijjim juovlâmuorâ viežžâmin meecist. ¶ Ige tom uážu keččâđ. ¶ Teddilem: BMK Leidykla 2014 ¶ Iskos 2 ¶ vuolgâteevstâ mield. Veerbâ πληρόω jurgâlusâin uási lii jurgâlum sänitárkká já eres-uv ¶ Kolmâ stielâsist ij lah eidusâš keesi ollágin. Eennâm lii avalâš tuálust já šadolâšvuotâ lii narces tundra. Kolmâ stielâsist äässih tuše uccáá ulmuuh. Eellimtile tobbeen lii äŋgir já eennâmviljâlem lii máhđuttem. Raavâd lii ärbivuáválâvt finnejum meerâst já čevđiellein já ovdâmerkkân puásuituálust. ¶ 3. Sämitiggelaavâ já -asâttâs uđâsmittem sehe sämmilâšmiäruštâllâm rievdâdem ¶ Vuosmuu lummoost lijjii njuneliijneh. ¶ 4. Neeti ¶ ele ääšti äššigâš ¶ Ráiđu 3-6 lk ¶ » Talle Jeesus eeđâi: » Moonâ páikkásâd. ¶ uđđâsistaanoin = kierrättämällä 3 ¶  = 6 0 ¶ Kuáráátmurjuuvâš = Korahmuroja ¶ 84 ¶ – 2 dl fiijnâsukkâr ¶ » ¶ Keejâ uánihisvideo aanaarsämikielâ tiileest ¶ pyerebeh.” ¶ Jeesus vala sárnudijn tohon poođij stuorrâ almaijuávkku, já sii uápisin lâi Juudas, ohtâ kyevtnubálov máttááttâspäärnist. Juudas poođij Jeesus njeigâ suu cummâlem tiet, mut Jeesus eeđâi sunjin: ¶ Sämmiliih láá ohtâ ucemusâin, mut ohtâ aktiivlumosijn aalmugijn maailm algâaalmugij juávhust. Algâaalmugeh láá jyehi nannaamist já toid kuleh ohtsis suullân 370 miljovn olmožid nyevt 70 riijkâst. Iänááš uási maailm uhkevuálásâš kielâin láá algâaalmugij kielah. ¶ Nahande mottoom iiđeed vuottim, et táiđá leđe riemnis, mii jotá munnuu tuŋgijáást. Ko pottii mánuttepiijah, te pieijim kamâspiddoid juálgán, kárvudettim peeskân, kiesâdittim šeerfân, valdim havlâpiso, moonnim olgos páčádâhkiäčán keeđgist, jeđe notánim ubbâsân vyerdiđ riämnjá. Puolâšeh kuittâg lijjii tommittáá korrâseh, et ij tobbeen olgon pissim leđe meendugin kuhháá. Ko riemnjis ij puáttám já kolmuuškuottim, te ferttejim moonnâđ ain siisâ. Porgim návt maaŋgâ eehid maŋaluvâi, mut te viijmâg tulkkim, ko riemnjis ij puáttám muu vyerdim ääigi. Vuottim kale jyehi iiđeed, et tot lâi iällám munnuu tuŋgijáást, mut vaarâ lâi tom porgâm kuásnii iđedisiijâ. ¶ – Kalehân kolgâččij taan eennâm kielâ máttáđ! Tääbbinhân lii aaibâs tego seehâ siste, jis ij pyevti ulmuigijn sárnuđ, Omar joođhij savâstâllâm. Käävpist-uv kalga sevimáin čäittiđ, maid áigu uástiđ. Taa-uv ko keččâlim uástiđ saavzâvuástá, te jiem tiättám manen kolgâččij saavzâ kočodiđ, ige kävppinissoon sárnum eŋgâlâskielâ. Te vijmâloopâst ferttejim keččâliđ čaittâlemtáiđuidân: tohâluddim savzân já koijâdim BÁÁ-ÁÁ-vuástá. Já iimâš kale: ožžum tom, maid halijdim! Tot nissoon kale keejâi vistig suámálávt já povvâstij munjin tiiski tyehin já imâštâlâi, maid lijjim táijumin. Noobdij vissâ jollân. ¶ Ko jurdâččâm jieččân pargosyergi, sämikielâi tutkâmuš, te sämikiel totkeeh-uv kolgâččii rievti mield porgâđ Säämist. Liihân luándulâš tutkâđ sämmilijd já sämikulttuur eidu tobbeen, kost kielâ já kulttuur-uv eelliv. Nuuvthân te jurdáččij. Juurdâ lii kale muččâd já pyeritátulâš mut tot lii njuolgist eeđân jo tuávkki já máhđuttem olášuttiđ. Maht te ääšist maiden tietimettum puáhtá tiettiđ, mii totkee pargokámárist tábáhtuvá? Tom kale tiätá, et totkee tutkâmamnâstuv luándulâš čuággimkuávlu lii Säämi. Eidu siämmáánáál, jis áigu luámánijd iäbbársis, kalga moonnâđ jiägán, kost luámáneh šaddeh. Teikâ jis áigu kuolijd koddeđ, kalga moonnâđ šiev kyeličaasij aldasáid. Tutkâmist já luándu eellimvuovijn lii kale taggaar iäru, et luámánijd já kuolijd finnee käävpist-uv, jis ij jieš viišâ teikâ pyevti vyelgiđ taggaar sajan, kost luámáneh šaddeh teikâ kyeleh vuojâdeh. Tutkâmamnâstuv ij kuittâg pyevti uástiđ. Tom ferttee totkee jieš nuurrâđ. ¶ Salo C5 ¶ a. šaddopirree piätu rátuporree ¶ Morottaja Petter ¶ Puohháid sämiservijd (22 pittád) vuolgâttui jieijâs koččâmâšluámáttâh 4 (lahtos 4) suomâkielân já ¶ 192A Maaŋgah lodeh kävnih purrâmâš piäldust. ¶ 88 ¶ Veikko Aikio ¶ Fariseuseh smiettii: ”Lii-uv loválâš pyerediđ sabattin?” ¶ hevosjuotikas = stuorrânjaamaan ¶ – tiälhuh sijđosárgá paajaabeln ¶ Ciäggud ¶ kittij. Mun tuše poolâm hirmâdávt ¶ Skierri (Betula nana) ¶ “Tun kulluuh tääl munjin. Taat loddehekki lii täst ovdâskulij tuu päikki, uccâ kuhesnjune ustevân.” ¶ Raavâ: ¶ Kielâkyeimi lii anarâškielâ oppâkirje, mii tuálá siste luvâttuvtääsi anarâškielâ vieres kielâ kuursâi 1–2 máttááttâsubâlâšvuođâid. Kirje fáddápirrâseh láá taanáigásiih, mut kiessih siisâs puáris anarâš kulttuur. ¶ Luomutáálust elleeh eellih nuuvt ennuu ko máhđulâš luándumiäldásávt . Kuusah orosteleh šiljostâhnavittijn, main toh uážžih lihâdiđ rijjâ. Tälviv toh peesih olgos čuáskudâttâđ. Luomukälbi uážžu leđe kuhháá oovtâst enijnis já njoommâđ olmâ kuusâmielhi. Luomukaalbijn láá ovttuu oolgah hiŋgâlijnis, vâi toh peessih moljođ taid. Keessiv toh peessih olgos já finnejeh čuáskudeijee čäcicirgosijd. Šaheniŋálâsah pyehtih jotteeđ ¶ IÄLÁNEH ¶ Oppâmateriaal ¶ abessijvâ värittáá/värettáá mánuttáá/mánottáá ¶ – Na Kuáski sárnu kähteesuvâttemkištoost. ¶ Pálkkám meriduvá sämitige pálkkámvuáháduv vaattâmvuođâtääsi V/IV mield, vuáđupälkki 1994,55 €/mp. Vuáđupäälhi lasseen mäksih 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield hárjánemloosijd. Ucâmušâid uáppu- já pargotuođâstâsijguin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán ovdil 19.10.2015 tme 16.00 čujottâsân Sajos, 99870 Inari tâi Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. Lasetiäđuid pargoost addel nuorâičällee Kaisa Tapiola-Länsman, puh. 010 839 3134. Sämitiigán puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi já nuorâirááđán www.samediggi.gi/nuorat. ¶ Stivrim/čuoppâm: Anneli Lappalainen, kuvvim: Kauko Mustonen, Anneli Lappalainen ¶ Rooma ristâlijd ¶ Ohtsis ¶ kolmipiikki = ryevdikuálmihâš ¶  lah te täävis västidij muorâi kooskâst: ¶ - Lahhân tietimin, et televisiolopetärhisteijee lii iällám suáittimin tääbbin uksâkiäluid? ¶ Sämikielâ eenikielânis sárnooh láá kuittâg masa puoh kyevti-, joba kuulmâkielâliih, mon keežild sij kalgeh valjiđ kotemuu eenikielâstis almotteh virgáláid lovottuvváid. Suomâst ij lah kuittâg máhđulâš almottiđ jieggâčällei kyehti tâi maŋgâ eenikielâ, mii tile lii kuittâg tijpâlâš nuuvt sämmiláid ko maŋgáid iärásáid-uv. Kyevti- já maaŋgâkielâlâšvuotâ lii mailmist táválub ko oovtâkielâlâšvuotâ. ¶ Keejâ uánihisvideo Piilvist kote aalgât säämi kulttuur oopâid ¶ Liŋkki seminaar ohjelmân ¶ 2. Rekinist, kollii váimu ¶ uáini muu, já vest váháš áigáá, já tij uáinivetteđ muu oppeet'? Tuođâi, tuođâi: tij uážžuvetteđ čiärruđ já vaigârdiđ, mut maailm illood. Tij karttâvetteđ murâštiđ, mut tii toske muttoo illoon. Nissoon, kote šoddâd, killáá toske, ko suu äigi puátá. Mut ko páárnáš lii šoddâm, enni ij innig mušte pohčâsijdis mut illood tast, et olmooš lii šoddâm maailmân. Tij–uv tubdâvetteđ tääl toske, mut mun uáinám tii vala uđđâsist, já talle tii vááimu tiävdá ilo, mon kihheen ij pyevti tist nisteđ. Ton peeivi tij eppeđ koijâd must maiden. ¶ – Čääsi juvâččim. ¶ Viermi já katiska láá pehtilis pivdoniävuh ¶ S Hiärrá, äärmit mii. ¶ Sun, kii lii kočodum Villen, kiergânij viijmâg käävpi kuuvl, mii lâi viehâ alda škoovlâ já mon noomâ ij tomgin kihheen mušte. Kävppi lâi áávus jyehi peeivi iiđeed-käävcist eehid-oovce räi, já nuuvt sun, kii lii kočodum Villen, puovtij ain kuásnii elâččiđ tobbeen ovdilgo tijmeh algii škoovlâst. Nuuvt sun ááigui talle-uv, veikkâ tijme lâi-uv jo vittâ miinut vááijuv, mut kävppi lâi muttum mahtnii. Uuvsâst luuvâi viehâ stuorrâ vielgis pustavijguin ruánáá pápárist, et “Elleeh ferttejeh mäksiđ tävirijn kyevtkiärdásii hade” . Tállân, ko sun, kii lii kočodum Villen, juurdij, et tot lâi tuše monniiláván máinumkonstâ, te ränis peenuv kaačâi suu lappâd siisâ. Naa, tot kaačâi , kuovttijn juolgijn! Sun, kii lii kočodum Villen, oroi val kulâmin, et peenuv eeđâi maidnii tast, mon huáppu tast lâi já koolgâi eelliđ val käävpi maŋa kirjeráájust, paaŋkist já poostâst. ¶ Kyeletähtikällee = Ruotokallio ¶ Kissáškoovlâ epiluhostume väividij Mooni hirmâdávt. Ko Monni já Pilli já Pullá čokkájii mottoom peeivi maŋeláá rovvá Rottárido kissákáhvástálámsaajeest šloggâmin skummemielhi, peškâlij Monni kivkked: ¶ Sämmilijn ij lah luándulâš kanava finniđ sämikielâlâš uđâstermâduv, ko Suomâst ij almostuu sä ¶ Čierâstâllâmluáhást eres saajeest pajas ko vuálus ¶ 4. a. Merkkii ruossáin, maid čuávvoo aašijd poorgah tiätumašináin. ¶ Komme ¶ Juávkku- já parâpargoh väättih käldeekirjij kevttim já máttáátteh juávkkupargotááiđuid. ¶ – Iän tuostâ puáttiđ. Ton alne puáhtá porššáđ čááčán já njuoskâđ, kisáčiivgâh vaidâleh. ¶ Pyereh nisoneh já hiäráh, ¶ a. Mii dinosaurusist lii siäilum tááláá peeivi räi? Tááláš äigi ¶  lii » Jiem kaavnâ, et taat almai ličij su- ¶ b. Ivnii luudijd šlajâtubdâmsiijđo 48 vuáđuld. ¶ mielkkimiärán lii tábáhtum ¶ Saijoos Čuákkim- já tábáhtuspalvâlusâin já äššigâspalvâlusâst västideh: ¶ Lasetiäđuid addel Kopiosto ry. ¶ Ilmari Tapiola, sj. ¶ Čohčâ luuhâmpaje 1957 ¶ Tilálâšvuotâ lâi mottoom krouvist, já taggaar saajeest sun ij lamaš kuássin ovdil iällám. Ko sun moonâi tohon siisâ, njunán šliämui nuuvt assaas tubbááksuovâ, et tobbeen lâi vaigâd vuoiŋâđ. Suovâ tyehin vuáttojii peevdih já ulmuuh tobbeen čokkáámin. Pevdipijgá juuđij mestâ jo kaačân peevdist nuubán já kuodij stuorrâ vuolâlaasâid. ¶ Tonava . . . . . . . . . . . 58 ¶ 58. Rapu já skálžu iälustává jäävri ponneest 191 ¶ sämiorganisaatioh; 7) sämiorganisaatioi pargeeh sehe 8) sämiseervih. ¶ 4. Taat muorâ liäđu kiđđuv lostâttemmin. ¶ Hágá ● ● Vahâgit kepispocceid. ¶ Uáivikaavpug: Windhoek ¶  ceelkkuujeessân Sämiseervih onnii staatâ tehálumos sämikielâlâš palvâlussân sämiradio já sämikielâ tv-uđđâsijd, ¶ Sisčaasij čäcilodeh 77 ¶ Nube uásist árvuštâlâm anarâškielâsâš jurgâlus ton tááhust, maht tot spiekâst ¶ 4. Sukkârruotâs ciävzá pyereest meid kuorbâ enâmist. ¶ K Macrolepiota – Ukonsienet – Äijihkuobbâreh U ¶ Muu luokast mij mättip sooppâđ riijdoid savâstâlmáin. ¶ – Birgit-siäsá ceelhij mijjân puohháid tiervuođâid. Uáinistim suu tyebbin markkânsaajeest. Siämmást sun povdij mii puohâid puáttiđ kolliistâllâđ suu já mii kolgâččijm vyelgiđ tohon jo onnáá eehid. ¶ 1 100 ¶ Aldapurrâmâš poccust -tábáhtus aanaarlâš ärbipurrâmâšâi taaiđâr Aune Portti, syemmilâš pegâlmâs kokkâ Markus Maulavirta já eŋgâlâš pegâlmâs kokkâ Valentine Warner sehe Heikki Nikula Hooteel Kollehovist.5.4.2012. ¶ Säämi korrâ mut mučis luándu kiäsut ivijmieldt tuháttijd mađhâšeijeid. Kiđđuv sij puátih čuoigâđ já čierâstâllâđ Säämi piäiváápaaštâsâš cuoŋŋu oolâ. Säämi tobdosumoseh čuoigâmkuávdááh láá Levi, Ylläs, Pallas, Pyhä já Suáluičielgi . Meid čuovâdis keesi já ivnáás čohčâ láá pivnohis mađhâšemääigih. Vajâldeijei várás láá tuoddâráid huksejum ävđintuveh, main puáhtá ijâstâllâđ. ¶ - Na Hanssâ tobbeen kale lii. ¶ Sämitigge ocá meriáigásii proojeektčällee 1.8.2015 - 31.5.2018 (Sámi giellagáldu) ¶ kuuđhah ođđii nuuvt njálgáht, ¶ Ánná ij viiššâm selvâttiđ iänán eenâb: ij enni kuittâg liččii halijdâm iberdiđ ige kuldâliđ. ¶ Tääl eskân lep olmânáál maađhâšmin. Tamppâ tuárgist, Aino keldid já ¶ suomâkielâ ¶ Taažâ täsiárvu- já ucceeblohováldálâš ¶ 8. a) Čääli ruuvdun 4, moh amnâseh loostâin valmâštuveh já ruuvdun 5, mii kaasuid tain luovvân. ¶ [2]: Ettui, et puávtáččim táágupeht jo mainâšiđ Juhháán, Ááhu kállá mut jiem vala muštâliččii lohhei, kii tot Juhháán lii. Lohhei mielâst tom puovtij muštâliđ veik tienuuvt, et Ákku lâi nabdam Särree Juhánin. Muu mielâst juurdâ lâi pyeri. ¶ Pivdemäigi ubâ ive, čivgâniŋálâs rávhuiduttum 1.5. – 31.7. ¶ – Na Ivváár tot nissoon ij kuittâg nabde jieijâs kälisin! Hanssâ povvâstij. Nuuvt ereslágán taat lâi häämis peeleest. ¶ Sämitige ciälkkámuš ILO sopâmuš nmr 169 ratifisistemiävtuin ¶  ive 2. Maht viettih täälvis a) skuáppu, b) cuábui, ¶ 2. Ruopsisseelah juátkih jotemis válduváimusuonâst ain ucebáid váimusuonáid ruummâš puohháid oosijd. ¶ Sämikuávlust puárásijhuolâttâs (päikkipalvâlem, palvâlemaassâm, pehtilittum palvâlemaassâm já lájádâstipšo) palvâlusâin šiev tipšo já huolâttâs ulmen lii, ete elilâm sämmilij jieijâs kielâ já kulttuur váldojeh vuotân puoh tipšo- já huolâttâspalvâlusâin. Säämi puárásijpargo äššigâs finnee šiev tipšo já huolâttâs talle, ko palvâlusah olášuttojeh sämmilij áárvui mield já jieijâs eenikielân. Návt äššigâsân šadda tobdo tast, ete sun sämikielâlâžžân já säämi eellimvyevi mield iällám olmožin uážžu eelliđ jieijâs kulttuur miäldásávt suu eellim loopâ räi. ¶ Muštáám, puátá mielân muu siäsá Margot, ko suin savâstâlain. Sarnum sunjin, et lam vuod ráhtám riävská pođâšpuuzain maŋgâ pulla-suti já ulmuuh lijkkojeh tain. Muu 70 ihásâš siäsá koijâdij "Puáhtá-uv taid riävskáid purrâđ-uv vâi pivdeh-uv taid tuše pođâšpuzâided" . Čielgejim sunjin, et toh pottušeh láá riävskái pasâttâsâh já taid leggisteh tuuvnán. ¶ Sämmiliih kirhoost -seminaar. ¶ – Poolvah meddâl almeest, meddâl, meddâl, meddâl! Puáđi piäiváš já pyevti kiiđâ, puáđi, puáđi! ¶  onne siemin tuulâ paštust njunelijnijdis kuškâdmin já lâi murâšlâš ¶ - Já ele jurdegin! Lam eidu čurgim tääbbin já lam aaibâs kovjâttum! Kale ferttiim vala mottoom kaasâ kiškođ áávus! ¶ Lii 16 päikkinoomâst ¶ Talle ko poottim siviilin já tađe ovdil-uv tääbin ličij lam maaŋgâ tááhust hyeni leđe jis Taažâ ij liččii nuuvt alda. Tobbeen finnij purâmuš já maaŋgâid eres tarbâšijd ennuu hälbibân ko Suomâst. Já Taažâ käävpih ostii riävskáid, luámánijd, piärguid, poccui tuoljijd, njuámmilijd, soksâmijd já ludij puuzâid. Toh tohhejii lonottâskálvun. Ostim pyerá-uv Kárášjuv käävpist. Ton keesi lijjii ennuu luámáneh, tolvum taid Kárášjuv káávpán. Mutâ te algim jurdâččiđ, ete maht mun tuulist, lii-uvsun tom pyerá lope tuálvuđ Suomân. Ettim skipáráid, huolâttid muu tävirijn, vuájám pyeráin Kärigâsnjaargân. Ja nuuvt mun vyeijilim já vuoijim togo Taažâ tuuli lappâd taggaar segis pálgá mield. Ko poottim Suomâ pel, talle lâi Taka-Lappi togo tuuli já šalde kooskâst, mun togo njyelgejim postâtáálu kuuvl. Tast vuordâččim postauto vyelgim. Pyerá lâi postâtáálu seeini vuást mieigâmin. Kaamâsân ko poottim, te ulmuuh huámášii muu uđđâ vuájáán, ravviiškuottii: tun kale koolgah mááláđ tom pyerá, mudoi kale sáátáh monâttiđ. ¶  kuobžâ? Lii-‐uv Válduolmooš: Tuomas Aslak Juuso ¶ Luuvâ Sounds 2012-tábáhtustoimâttâs čalluu Hilbes-juávhust täst . ¶ Speellâ lii hitruus lyevdispellâ. Spellâluávdán lii kovvejum ohtâ kalenderihe. Spellaluávdán ij lah merkkejum vyelgimsaje ige mollâ. Uáivilin lii, ete jyehi spellee aalgât speelâ jieijâs šoddâmpeeivi pehti já jaska speelás siämmáá sajan. ¶ Ulf Løfgren ¶ M ¶ vaccâ, vaacâ = lapanen, vantus ¶ Mi i vuáđulaahâ lii? ¶ uccáá ráhtulâšvuotâ. ¶ Anu Avaskari , Nilla Tapiola, ¶ Suomâst vuávlááh láá ohtsis 15 šlaaijâd, moin Aanaar kuávlust kávnojeh käävci šlaaijâd: čabivuávláš (lapinsirkku), njuuvččuálpáš (pulmunen), fiskisvuávláš (keltasirkku), piälduvuávláš (peltosirkku), tavevuávláš (pohjansirkku), uccâvuávláš (pikkusirkku), puájuivuávláš (pajusirkku) já ränisvuávláš (harmaasirkku). ¶ b. Maht taažah ávhásteleh meeráin? Keejâ soojijd D-F. ¶ – Oskoldâhliih já etnisiih uáinuh ¶ Luuk. 24:39 πνεῦμα aaveella kommeest ¶ – Lii-uv sarepiirak-uv tuu mielâst tego kuulmâkiärdâš vuáskuliemâ? Ella koijâd. ¶ Ko vievsâs almai vähtee lannees viärju kieđâst, suu omâdâh lii torvoost. Mut jis nubbe vala vievsâb vollit suu já vuáittá suu, tot vievsâb váldá sust viärjuid já reiskaapijd, moid sun luotij, já juáhá saallâs, mon uážui. Kote ij lah muu peln, lii muu vuástá, já kote ij oovtâst muin nuurâ, tot pieđgee. ¶ spiekâsteijee olgohäämi ¶ Almottât puáhtá meid täst ! ¶ 1. Tess. 5:23 ὑμῶν τὸ πνεῦμα teidän henkenne tii jiegâ ¶ pehti tâi kocceeđ pyerebeht ruttâdem kevttim eromâšávt kyevtikielâlâšvuođâlase mieđeet ¶ Šoddâdemáldáin toidâšum fuoddâreh já kuolij pooškah lijgešoddâdeh Nuorttâmeerâ. Majemui aagij láá kuittâg ovdedâm ain pehtilubboid vuovijd, moiguin lijgešoddâdeijee amnâseh vyerkkejuvvojeh ton sajan, et toh šodâččii merâčáácán. ¶ Já tastmaŋa sun kuáivui kaasâ siste stuorrâ lasâpuurkijd, moi siisâ sun piejâi Elmer silkkekukkáid. ¶ – Kale koočâi stuorrâ muotâčuággi peesist mievtâ oolâ. Já ko olgon ulviistij, toh ettii: ¶ Tuhháát kilomeetter mätki álgá ovttáin lavhijn. (Kiinalâš) ¶ Muu luokast puohah vuástálisteh viehâvääldi. ¶ Vierccâ lii oressavzâ. ¶  ulmuuh Attribuut: - Čsookh? Jovnâ koijâdij sijvos jienáin, veikkâ ij vuárdâmgin vástádâs. ¶ 5. Moos vuáđuduvá kyele ave miäruštâllâm? ¶ – Na ij lam kale! ¶ - litterpele njuvdum luámáneh (siemânijgijn tâi toittáá), ¶ 8. Cortinarius triumphans – Monivyöseitikki – Maaŋgâpovijseitik U ¶ 1. Čääli kove njuoláid, mii kaasuid váldoo A siisâvuoiŋâdijn já mii kaasuid váldoo meddâl ¶ siskiipiäláá niärvástuv uásist. Ađai mast? ¶ Säämi škovlim ¶ Šaapšâ pivdeh viermijn, uággumáin, puzzâvuoggáin já tälviv runneuággumáin. Šaapšâ vielgis cuoppâ lii njäälgis. Tom puáhtá suovâstiđ tâi passeeđ omânist já paistpáánust. ¶ Värijesâneh: ¶ Riehtiministeriö almoot uuccâmnáál säämi kielâlaavâ (1086/2003) 31 §:st uaivildum torjuid, moi várás lii taan ive kevttimnáálá ohtsis 120.000 000 eurod. Torjuu puáhtá mieđettiđ sämikuávlu kieldáid, servikuddijd já palgâsáid sehe laavâ 18 §:st uáivildum priivaat uásipeelijd mainâšum laavâ heivitmist šaddee sierânâs lasekoloi luávdimân. ¶ - Koolgâh leđe šiev kandâ, jieh koolgâ vuástálistiđ máttáátteijeid, ige asuntolatätijdgin mahten já koolgâh porgâđ puoh, maid toh táttuh tuu porgâđ. Mušte meiddei sárnuđ ain tuođâ, jiehke uážu maiden rođeldiđ nuubijn párnáin, ige kiäinnán ereskin ulmuin - já koolgâh leđe viššâl. ¶ Viermij kuohâm maŋa äijih starttai kárbá moottor já jutteselgi asâttâđâi oppeet kärbisnjunán. Amahânde päikkimääđhist ličij mietipieggâ já jutteselgi pesâččij jotelávt muštâliđ uárrei já eres meeci elleid kuálástemreeisustis. Jutteselgi vuordij jo moottor muávrum já korrâ liävttoin hurgottem, mutâ ton sajan moottor tuše huurâi siijvoost já käärbis nuorbâi hitásávt ovdâskulij. ¶ Koskokko 28.6. ¶ – Lii-uv tunjin puhelinnummeer, kuus suáittiđ, jis miinii veik tábáhtuvá? Ante koijâdij. ¶   4. hai ¶ šolbis ase ¶ Heikkâ juhá vala käähvi ko sun huámmáš Maati. Sun kiäččá ilolâžžân Maati já koččo Maati tiervâttiđ suu. Eres párnáid sun lii jo tiervâttâm já koijâdâm sii noomâid já oovijd. Heikkâ keigee kieđâ Maatin já tiervât suu. ¶ – Tiervâ, rähis pärni, Kaari tiervâttij já askadistij suu. ¶ Kattegat ¶ Motomin tiäđust-uv keevâi šiev lukko et lodde teivâsij-uv leđe kähtee já tallet aalgij hirmâd kišto. Mađe ucceeb jävri, tađe älkkeb äijihist lâi finniđ kähtee kiddâ, mut jos sattui leđe stuárrâb jävri, te kähteehân láávui maaŋgâid kilomeetterijd, ovdilgo orostij já puohčâlij. Kähtee lii šiev puohčâleijee, tot puohčâl oovtmano maaŋgâid čuođijd meetterijd, já puáhtá-uv jurdâččiđ, maggaar urkko ton äijihist lii lamaš, ovdilgo peesâi jonsahpeeivi kähtee vuošâstiđ. Taan suvâttemhommáást puovtij moonnâđ ubâ ijjâ, ovdilgo kähtee lâi nuuvt čuuvtij silloom, et äijih ulâttij viijmâg tom huškođ. ¶   – Naa, maid te arvâlah tom sieidiääšist? ¶ Seibifáškoo ¶ MATTUS, ILMARI 1991: Säämi šadoh. – Anarâš juovlâmáánu nummeer s. 3 – 15 . Aanaar: Anarâškielâ servi. ¶ Aalmuglâšmeeci vuoššâmuuh iveh lijjii rávháliih: kolle-enâmij fastâ orrooh assii pirrâ ive váldádâsâinis, iäge máđháliih jottáám távjá. Sehe syemmiliih ete olgoeennâmliih vandârdeijeh kavnii aalmuglâšmeeci 1970- já 1980 lovoiääigi. Máđhálii stuárráábij meerij tááhust aalmuglâšmeeci keččee pargo muttui pirrâihásâžžân." ¶ Vehersuolluu sieidi? ¶ Mottoom mäđhistis Paavvâl pyevtittij ustevijdiskuin Filippi-nommâsâš kaavpugân. Sabattin sij monnii kaavpugpoortâ ulguubel juhâriidon. Sij lijjii kuullâm, et tobbeen kolgâččij leđe saje, kuus ulmuuh čokkânii ruhâdâllâđ. Ko sij kavnii saje, sij čokánii já sarnuu nisonijguin, kiäh tobbeen lijjii. ¶ tiettuu vuovijd finnejum amnâstuvváid rievtis juurdâpuátusij tohâmân. Luámáttâhkoijâdâllâmtiätu ¶ 1900-lovo pelimuddoost aiccui, et vyevdikodeh lijjii maccâm Kuhmo meccijd. Kuuloold vyevdikodde asâidui Suomâ luándun: toh láá tobbeen juo muáddi tuhháát. Siemin uásáš vyevdikuudijn láá sirdum Kuhmoost Koskâ-Suomân, kost toh láá tääl suullân neljičyeđe. ¶ b) plankton meereest, c) čääsi kvaliteetâst, ¶ Riävááš oorood om. Aanaarjäävrist jieŋâlis soojijn nuuvt, et tot joba pooggâg ko ¶ – Tääbbin ij lah nuuvt njobžâd ohtuu, Obžâ arvâlij jeđe moonâi viiljâs cuvnâđ. ¶ Shetlandsuolluuh D3 ¶ Tigris I9 ¶ a) Mast nommâ puátá? ¶   Stááluin lii uccâ pottáákeennâm aaihâ tyehin. Myerji já Hirškikkâ toommâv moovtâ potákkijd kuáivuđ. Myerji já Hirškiihâ mielâst potákkij kuáivum lii siämmáá hitruu já jiereskittee ko aarni uuccâm. Pottáákkaalih láá uáinusist mulde alne já potákkeh láá čiähusist mulde vyelni. Toh láá pottáák ruottâsijn kiddâ. Kuássin ij muuneeld tieđe, mon stuárusiih, hámásiih já nálásiih potákkeh láá. ¶ Rozites ¶ Teuvo Nyberg ¶ c. Sáárgu piäiváá rievtis sajan. ¶   Sun aalgij kuámmirijguin kuáivuđ muottuu já nuuvt sun peesâi liihâdškyettiđ eenâb já eenâb. Viijmâg peesâi meddâl ton suárvi vyelni. Uáivipoovčâs lái já čielgi raše, mutâ mudoi lâi siäilum čavosin. Tot suárvi mon maddust lâi tullâ, lâi siste mieskâm, já ko piegâstij, te tot toijui já viirâi. ¶ – Jiem mun vala ááigu uáđđáđ, Tobžâ vuástálistij. ¶ 8 0 ¶ Luosnjargâ = Lohiniemi, Laksnes (t) ¶ Mottoomlágáneh muštokoveh älgih munjin 1940-lovvoost. Talle lâi suáti Suomâst já ulmuuh sarnuu ennuu sotâmist. Veikkâ suáti ij lam nuuvt alda muu aassâmpääihi, mutâ lâi kuittâg ulmuin palo. Desantih lijjii, main ulmuuh pollii. Lijjim talle kuulmâ ihásâš já muštám pyereest tom ko ennirokke laavij ruhâđâllâđ ehidist uáđđáádijn. Veikkâ tom ääigi iä lamgin nuuvt čuovâdeh toh laampuh, te koolgâi luávdiđ laasâid ehidist ko siävŋánij. Tot lâi miärádus. Motomin kullui hirmâd juurrân nuorttiibeln, ko ryešiliih pommareh kirdii. Ránnjátáálu iššeed kale jeđđij, ete iä toh ryešiliih pommikoneh ole teehin ko Muurmanskist lii aldemuš kirdemkieddi. Ij moonnâm kuheskin äigi ko Ruošâ pommikoneh pottii já pommittii Aanaar kirho sehe pappâl. Talle ulmuuh oskoškuottii ete ulâtteh toh teehin-uv. Tot lâi 4.2.1940, ko Aanaar kirho já pappâl ruoššâ pommittij já tuššâdij. ¶ – Nieida kote šoodai kollekoalsin . Toimâttâm Annukka já Samuli Aikio puáris mainâs mield. Kuvvim Mika Launis . Orjâlâškielâst jurgâlâm Matti Morottaja . Universitetsforlaget 1982. 31 s. ¶ Stuorrâkyelluohtâ 8:1 A22a Tave-Aanaar Ruáptujäävrist, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ 65A Čäcilodde lii vuáhádum sehe ááimun já čáácán. ¶ Ko kuávžur tuáppee vuogân, te šadda huššâ. Kuávžur lii kievrâs kyeli já tot njuško já keččâl šluvgeđ vuogâ meddâl njäälmist. Stuorrâ kuávžur vaibâdem váátá-uv kyelipivdest tááiđuid amas potkiittiđ kyele. ¶ Kost nuorâ Itkonen lâi oppâm uáivičalluu oskoldâhlâš-kielâpoolitlâš retoriik? Tot oro lemin sirdâšum sunjin pääihi ärbin. Jo eččis Lauri Arvid Itkonen lâi máttááttâllâm pargoos keežild anarâškielâ, luuhâm já tenttim-uv tom ollâopâttuvâst professor Arvid Genetzân. Lauri Itkonen puovtij särnidiđ anarâškielân, toolâi juovlâi ääigi anarâškielâlâš eehidimmeelpalvâlusâid já jurgâlij anarâškielân maaŋgâid kiirjijd iivijn 1902–1906: rukkooskirje, katkismus já ráámmáthistorjá. Ive 1901 Lauri Itkonen čaalij Kaiku -loostân nommâmerháin L. I. čalluu “Kielisortoa Lapissa” . Tast sun piivdij syemmilijn vuoigâlâšvuođâ sämikielâláid. Čáállus ivne lâi čoovgâs já pááihui uáli-uv ironisâš: ¶ Juávkkupargoh juátkojeh tme 14.00 – 15.00 ¶ 2. Marasmius scorodonius – Laukkanahikas – Siipuulčevđâstâh U ¶ 44. Lapsemáátu já muoldâg ¶ 7. Tuáršu piervâl lii ... ¶  ihán Veikkâ tuomâ lii-uv muorâ, te tot kulá ruusušadoi mandelšaddohiäimun já tot ij lah aaibâs táválâš šaddo aainâskin tääbbin anarâškuávlu tavemuu uásist. Ton suujâst tot ij lah finnimgin taggaar erinomâs sajaduv sämmilij áárvust toollâm muorâi juávhust, nuuvt ko eres muorâšadoh. Tuomâ lii amnâsmuorân noonâ. Piättâr-Sammlâš-uv (Sammeli Saijets) sujâttij vuávsá luoka tast, mut puáldimmuorrân tast lah, ko tot ij šoodâ tavveen meendugin styeresin. Maadâ-Suomâst tuomâ puáhtá šoddâđ joba 10-meettersâžžân, mut tääbbin tavveen tot sulâstit paajeeld uáinin iänáážin sieđgâ ađai poijuu já lii enâmustáá motomij meetterij kukkosâš. Tuomâst láá mučis vielgis kukáh já tot lieđđee siämmáá náálá ko eres-uv muorah kiđđâkeesi, mut nomâlâssân tuomâ kukáh opsideh uáli vuáimálávt já haajâ lii njaalgâ. Tuomâ ráhtá muorjijd, mut eres muorâi iähtun ton myerjih láá mirhâliih, siämmáá náálá ko láá mirhâliih muorâ eres-uv uásih. Mirkkâ lii amygdaliini ađai glykosiidi , mii lii táválâš mandelšadoi siemânijn. Mirhâlii tast ráhtá enccyym já emulsiin ohtsâš kásánem čáácán, mon puáđusin láá bentsaldehydi, rypälesukkâr já sinihappo . Myerjiporree lodehkin iä tuhhit tuomâ mirhâlijd muorjijd evvisin. Mirhâlâšvuođâ keežild vaarâ maaŋgah ulmuuh iä lah skappumgin tuomâ šiljosis nomâlâssân talle, jis perrust láá lamaš uccâ párnááh. Veikkâ tuomâ lii-uv puáđulâš Sáámán, te tot lii tááláá ääigist kuittâg mottoomlágán säämi muorâ, mast kalga leđe tiätulágán sajadâh eres muorâi juávhust. ¶ Pyeri juhleviehâ! ¶ Njyejilis muorâ ij toijuu piegâst. (Haya, Afrik) ¶ Jonsahpeivááptu jo koskâpeeivi ääigi Nigá já Maarit kuovlâdškuođijn tävjittávjá lasârääigi olgos maađij vuást, veikâ äigitaavlu mield linjâšauto puáđáččij eskin neelji ääigi. Šiljo kal lâi čurgâd já porthái kyevpeln lijjii suávvááh cegâttum, nuuvt te go koolgâi-uv. Maarit lâi kárvuđâttâm lijnemááccuh, mut Nigást lijjii pussipuuvsah já kumiterstevileh jyelgist, já kesipusseer val. Lâihân sust sämimááccuh-uv, mut tääl sun halidij leđe läädipihtâsijn, vâi ličij fijnásub teikâ hiärránallib. ¶ cuáŋuimáánu ¶ sijđoh: 53 ¶ A B C ¶ Muččâdumos čiŋŋâmuorâ tááláá ääigi sämmilij-uv šiljoost lii pihlejâš. Toh láá maailmist ohtsis 80 šlaaijâd, moin kulmâ kávnojeh Suomâst já tääbbin tavveen-uv ohtâ, Sorbus aucuparia -šlaajâ, mii lii mijjân puohháid uápis. Pihlejâš kulâ tuomâ náálá ruusušaddoid, moh láá maailmist paijeel 2000 šlaaijâd já tothân uáivild tom, et toh myerjejeh. Muorjijn mijjân puoh uáppásumos lyeme Rubus chamaemorus lii pihlejáá hyelkki. ¶ Čääsih - tego meerah, jäävrih já juuvah - láá merkkejum káártán čuovjis ivnijn. Mađe tevkkâdub čuovjis ivne lii, tađe jieŋâlub meerâst lii. Tuuđhâ Tave-enâmij káártást 47B, kotemuu Tave-enâmist láá stuárráámusah jäävrih. ¶ 6. Máid huámášâh puátusijn? ¶ Aanaarjäävri ij uážu kuássin pajeluvkeččâđ. Veikkâ vyelgidijn ličij kuálkki já jävri moijááččij, te šoŋŋâ puáhtá muttuđ jotelávt. Aainâš maaŋgâ peeivi maađhijn kalga rahttâttâđ toos, et máátkán kuleh še pieggiis já arvaas peeivih. Pieggân Aanaarjäävri pááruh pyehtih olleeđ nuuvt styeresin, et čaasij oolâ ij lah mihheen aašijd, já talle ferttee peivipuudâid viettiđ suollui syejeest. ¶ kooraalkárgu ¶ Ton siämmást suu njune kuhoi oppeet. ¶ Asâttâsvuáđustâslâš tohálâšvuođâvátámâššân lii pargo vaattâm škovlim já lasseen váttoo sämikielâ táiđu. Projektân occoo vuosâsajasávt taggaar olmooš, kiäst sämikielâ lii eenikielân tâi västideijee kielâtáiđu. Tuáivup occest hiäivulâš sämikielâ škovlim (ollâškovlâ/ollâopâttâh), hárjánem västideijee pargoost já sämiohtsâškode já -kielâi tubdâm. Lasseen tuáivup áámmátlâš mättim, oovtâstpargonaavcâ, sämikielâ kirjálâš tááiđu sehe naavcâ jiečânâs já ulmemiäldásâš porgâmân. ¶ Leeibi jyevidijn iättoo: ¶ Ij lah tiätu ¶ Čuoškâmiärán keessiv vaaikut ennuv tot, maggaar lii kiđđâ. Jis kiđđâ lii liegâs já laavtâs, te čuoškâsuovsah piergejeh pyereest, mut koške já kolmâ šooŋah tuššâdeh ennuv čuoškâi moonijd já suovsâid. ¶ Ucjuvnjäälmi škovlâ máttáátteijee Nilla Tapiola muštâl, että haavâ vuossâmuš uási lâi-uv eenâb uápásmem já škoovlâin lijjii tuše uánihis äigikooskâ vuáváámeh. Haavâ nubbe uási lii vijđedâm oovtâstpargo já párnáin láá kyehti ohtsii škovlâpeeivi ohhoost. Tot uáivild tom, et Ucjuvnjäälmi vyeliškoovlâ uáppeeh maneh ohtii ohhoost škoovlân Siirmán já nube peeivi Sirmá uáppeeh puátih škoovlân Ucjuuhân. ¶ tâm 1704 olmožid, mii västid 0,03 prooseent ubâ eennâm aalmugist. Kalga kuittâg huámášiđ, et ¶ Tággáár kiävtun heivejeh pyereest anarâškielâsâš teevstah, moh nuávditteh ¶ 18. Lactarius volemus – Kultarousku – Kolleruávsku U ¶ – Sámi Juovllat . Orjâlâškielâlâš juovlâlostâ, mii almostuvá / lii almostum masa ihásávt. Jyehi numerist láá lamaš motomeh anarâškielâliih čalluuh. ¶ Mun lijjim juo tommittáá vijsásub, et mattim čielgiđ viiljân, mutâ ij sun vissâ muu oskom, ko eenist vala koijâdij tom tyeljist. ¶   c) monnjâjyelgih, d) čalmeh, e) njunerääigih, ¶ Mut Eŋgâlenni ij tarbâšâm tađe eenâb čielgiittâsâid. Sun ooinij tast paaldâst pihtâs, mii suu mielâst čuuvtij sulâstitij juhlepihtâs. Já ko sun tom kejâdij, sun hirmástui: ¶ njuámmil 209 900 ¶ –~Lii-uv tie tot Liisáš-ááhu nähki? ¶ Lasetiäđuid pargoost addel muusikkuávdáá vuávájeijee Anna Näkkäläläjärvi-Länsman, puh. 010 839 3148. Sämitiigán já Säämi muusikkuávdážân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi ¶ čuáđgi.....68, 69, 81 ¶ 4. Tuuđhâ leibičaskâ suullân oho keččin. ¶ Pänituoddâr meccikuávlu hoittám- já kevttimvuávám rähtimist láá heiviittâm vuossâmuu keerdi Akwé: Kon –ravvuid sehe Suomâst ete ubânâssân mailmist. Ravvui heiviitmist lii valmâštum loppâraapoort . Meccihaldâttâs lii oovtâst sämitiggijn lááččám pissoo maali Akwé: Kon –ravvui heiviitmist Meccihaldâttâs haldâšem eennâm- já čäcikuávlui eennâmkevttim vuáváámist. ¶ Johan Turi lii kirjeest i. 1910 Muštâlušah sämmilijn (Muitalus sámiid birra) kuvvim sämmilij aalmugärbivyevi já eromâšávt puásuisämmilij aalmugärbivyevi. Aalmugärbivyevi mield sämmiliih algii pivdeđ kuudijd já paimândiđ taid tom maŋa puásujin. Talle ko lijjii finnim puoh lojesumos kuudijd kiddâ te taid kevttii hokâttâsellen já návt šoddâdii puásuisiijdâid já algii eelliđ toiguin pirrâ ive já jotteeđ siämmáánáál ko sämmiliih tááláá ääigi taheh. Talle sämmiliih asâiduttii sii kuávluid ohtuunis. ¶ –~Teehen kaartâm pääcciđ. ¶ poolissajattâhân = poliisiasemalle 157 ¶ Stuorrâčäciluttihâš suhá ovdâskulij áirulágánij monnjâjuolgijguin. Čuhâlis njamonjunijnis tot sormee ucebijd elleid já porá taid. Čäciluttiháá maaneest ovdán suoksâ, mii stuárudijn muttoo skuáppumudottáá kuuloold rävisin. Tast lii kuuloold tábáhtuvvee hämimolsom . ¶ skipáreh kihešteh muu fiskis njune, ¶ Virgálâš luokkačuákkim ličij vaarâ tiego syeinimáánu äigin 2002 Kaamâsist, kuás puátih tievâ vittlov ihheed tast, ko lavkkijm stuorrâ paaloin Kaamâs kansaškoovlân. Tääl ihečyetpele maŋeláá mist juáhhást lii uáinus maŋaskulij já pyehtip jieškii-uv miäruštâllâđ, et maht lep piergim, tâi lamaš piergiihánnáá taan maailm hástusijn. ¶ – Mun še vuálgám. ¶ Muldesäplig vuolgij kaavpuglâšsäplig fáárun kaavpugân, jä toh poođijn stuorrâ táálun, mast kaavpuglâšsäplig aasâi. ¶ 22.11.2013 Sämitigge ¶ aččin olgoháámán já eellimvuovvijd kullee ¶ Já nuuvt Vuolli-äijih suhâlij lyemesajasis. Tot lâi juvvii nube peln, já tastmaŋa koolgâi vala vääzin jotteeđ váháš máđháá. Kalehân tohon kárbáttáá-uv ličij peessâm, mut talle ličij karttâm karveđ vääzin njaargâ peht, mii lâi Vuolli mielâst meendu kukken. ¶ 1. Čoovdâsäänih ¶ ciäkkádâh = asteikko 134 ¶ Ko lijjim finnim luistimijd juálgán olmânáál kiddâ, te tallet mun irâttim vyelgiđ toiguin joton. Vuossâmuuh čievčâstmeh, teikkâ pyerebeht-uv eeđân tuárgisteijee hárrumläävhih iä lamaš meendugin áhtánâsah já maŋgii rovvim kuás káávvud, kuás njunolâs, mut assaas tälvikappeer suoijij tommittáá uáivi, et paabeht ij keevvâm, veikkâ jieŋân poŋkkái-uv távjá. Viijmâg algim cuápcániđ mottoomnáálá juolgijaln já joba šjnagottiđ-uv uánihis maađhijd. Tot lâi nuuvt hitruus hommá, et illáttâlde räskejim luoppâđ tain ollágin, veikkâ omâsteijee jo uálguttâlškuođij. Nuuvt luholávt keevâi, et oppim vala luisteliđ-uv ton čoovčâ ääigi. ¶ Kukkodâh: 2,18 min. ¶ avžuuttâsâin ¶ Siärvádâhvuáhádâh ¶ – Maid muorjijd mij čuággip vuossmužžân, Matti koijâd ááhust já eenist puáđidijnis miäcán. ¶ Uccpárnáá Vuoli Ilmar ¶ Dublin D5 ¶ Kuorrijm mätkikasâidân já asâiduvváim vyelikiärdán, mast lijjii kyehti seeŋgâ (nubbe meetter alosâš já kyevti meetter kobdosâš), sehe nubbe kezis já vyelligis seŋgâ. Anssi valjij stuorrâ “kunâgâsseeŋgâ” já mun tuhhiittim olsân ton ucceeb. Visteest lâi meid televisio, mast lijjii vissâ paijeel 40 kanavad (maŋa kuullim, et liččii lámáš aldasáid čyeđe), CD-suáittimpiergâs, hiivsig, jieŋâskäppi, kulmâ timmâ sohvá, jna. ¶ Isak Saba šoodâi 15.11.1875 Uunjaargâst Vaarjâgist. Sun lâi Taažâ Stuorrâtige jesânin kyehti paje (1906-1912) pargeipiäláduv ovdâsteijen. ¶ – Lii-uv tust tääl fastâ aassâmsaje? almai koijâdij. ¶ murâšlâš palaskâm ¶ 3. Agaricus arvensis – Peltoherkkusieni – Piälduherskukuobâr U ¶ – Muu tábáhtusâst ij lah nuuvtkin ennuv koččâmuš reskääpijn ko mätkiskipárijn, Sam västidij. ¶ Ij ávttám eres ko savŋeliđ Tiänurido vuálus ubâ koijâdhánnáá Veeččâh ulmuingin, kogo ličij älkkeemus moonnâđ. Kaččim vistig kieddimieli mield nuuvt kuhás, ko poođij hirmâd suohis roto, mon čoođâ mun puhhiidettim. Jeđe ko te roto nuuvâi, te lijjim karttâm mottoom njaargân, mast ij puáhtám innig ovdâniđ kuussân. Ij ávttâm eres ko puhhiidâttâđ maasâdkulij ton mosko rođo čoođâ já vyelgiđ kuorâttâllâđ tom kolgee čääsi pajaskulij. Viijmâg peessim käälin ton juvvii rasta já vuolgim oppeet toho kulij, kuus lijjim monâmin-uv, mut ko te roto nuvâškuođij te aiccim, et lijjim tääl suollustkis, mast ij oppeet peessâm kuussân. Ele muidego maacâ já iirât uđđâsist. Korvâččim taid suohis sieđgânjaargâid, vyeppeid já rotosuolluid vissâ-uv tiijme ääigi, ovdil ko kavnim tom šalde, mii tuálvui muu Veeččâhjuuvâ rasta ja talle kale mätki ovdánškuođij. Kaččim huápust Uulásavvoon puotâ, kavnim paškemsaijaan jotelávt já tobbeenba tiäđust-uv lâi tot muu pursâ. Ij tobbeen ruttâ lamaš ennuv, mut tot lâi munjin kuittâg nuuvt tergâd, et ij viiššâm tom läpittiđ. Lâihân pursâ eidu siämmâš, maid mun lijjim jieš uástâm aaibâs jieččân ruuđáin. Huápust kaččim maasâd Veččâhân, kost Heikkâ vuordâččij muu já uigâdáim kárbá čáácán. ¶ Vuáđuškoovlâ pajeluokai anarâškielâlii máttááttâs várás lii almostum uđđâ eennâmtiäđu oppâkirje já oppâmvihko, Amerik já Amerik Oppâmvihko . Tavesämikielân lii almostum jieijâs kulttuurân vuáđuduvvee kovesänikirje Oahpa sániid, mii ana sistees 500 säännid. ¶ Puáris testament ¶ Saarel Maatist já Heeihâst lijjii viermih ton siämmáá Suáluijäävrist, mon riddoost Saarel-uv lâi. Peessim ain rävis ulmui fáárun, ko sij vuolgii kuohâđ viermijd ton suujâst, et postim leđe meid ááiruin-uv. Ton lasseen et lijkkojim čokkâđ hurgee moottorkárbást, lijkkojim meiddei jyehilágán kyelipiivdon. Ucjuv kuálástem lâi čuuvtij ereslágán ko moos mun lijjim tuáddum Čovčjäävrist já kyeleh-uv lijjii ereslágáneh. Tääbbin iä puáttám viermijn šaapšah, puškoh, iäge ereskin kyelišlaajah, moh lijjii Čovčjäävrist. Áinoo kyelišlaajâ, mii viermijn poođij lâi tidde já moonâi-uv kuhes äigi, ovdil ko äddejim, et tidde, luosjyelgi já luosâ láá ohtâ já siämmâš kyelišlaajâ. ¶ – Kuus imâšân tot lii moonnâm? Kost mun tom kavnâččijn? Sun-uv lâi ¶ ŠADDOKÄÄRDI KIĐĐ JÁ KEESI ¶ Magarijd kiirjijd Sämitigge lii olgosadelâm? Maggaar kielâ tobbeen lii? Magareh kirjeh sämitiggeest láá tääl šoddâmin? Maggaar oppâmateriaal kolgâččij vala leđe lasseen já maht tom kolgâččij rähtiđ? ¶ Sij monnii skiijpân já puurjâstškuottii Koskâmeerâ rasta vâi pesâččii Rooman. Algâmääđhist sist lâi vyestipieggâ, já mätki ovdánij hitásávt. Sij pyevtittii mottoom Kreeta suolluu hamânân, mut kapteen ij halijdâm pääcciđ toho táálván. ¶ OHTÂGIN TAVLU! ¶  veerbâin Säämi kulttuurkuávdáš Sajos lii Tave-Suomâ stuárráámus kongres- já tábáhtustáálu. Uđđâáigásâš čuákkimtekniikáin já tiätujotolâhohtâvuođáin riäidudum tileh heivejeh joba 430 ulmuu tábáhtussáid. Saijoos sajattâh kaskoo Säämi, maaŋgâpiälásâš sämikulttuur já áinoošlâjâsâš luándu lääččih fiijnâ raamih maaŋgâlágán tábáhtussáid. ¶ Ovdâskodde taha miärádâsâid tievâsčuákkimist, mon joođeet sahâalmai tâi värisahâalmai. Miärádâstohâmân uážžuh uásálistiđ tuše aalmugovdâsteijeeh. ¶ já ettii: ¶ Sämimuseo Siijdâ pyevtittem tiätupakkeet aanaarsämmiliih ¶ – Išediđ, ep peesâ uuvsâst olgos! Šlubbopelji čuorvij. ¶ – Kii tun riävtui lah? čohčâ koijâdij äŋgirávt. – Tun lah mahtnii uápis. ¶ Uáivikaavpug: Dublin ¶  objekt: lasseen toos lii eksplisiittistum nommâ Jeesus pronomin hän sajan, tastko tot lii ¶ pááruh jođettii puárree eidu tohon, kost Timon já ¶ Spesiaalraportistee Anaya páhudij lemin uáli táválâš, et algâaalmug lii juáhásâm maaŋgâ väldikode kuávlun. Tanen sämmilij ovdedm malli kuávlulâš algâaalmugsopâmušâst puáhtá toimâđ šieu ovdâmerkkân eres algâaalmugáid, kiäh eellih siämmáá tiileest. Sun avžuuttij säämi parlamenttâráid čovgâ ohtsâšpargo tave-eennâmlâš sämisopâmuš finniimân vuáimán. ¶ Materiaalpaaŋki oovdânpyehtim ¶ Čielgiittâsah ¶ vyelni . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 25 ¶ – Na moonâ, mut ele kááđun, eeđâi enni. ¶ pottáák ¶ – Vuoi, ko lam vaibâm, Obžâ eeđâi. ¶ Kasper mojottâlâi tuđâvâžžân. Sättih leđe Nilláást ennuu pennuuh. ¶ Halijdimba tiäđust-uv já jiem kale mušte, et liččim avepeeivistkin puurrâm nuuvt njaalgâ määrfi. Tot “jätkänkäyrä” lâi taggaar segis já kuhes kavre määrfi já uássin ton njaalgâvuotân vaikuttij vaarâ tot-uv, et lijjim viehâ čuuvtij niälgum. Eeči lâi passaam määrfis tuulâpaštust, mut mun jiem ostâm nuuvt porgâđ já puurrim-uv tom nuhtán. Muu mielâst määrfi lâi njálgásumos pasehánnáá, veikkâ kale jiem tiättâmgin, mon njaalgâ tot lâš lamaš poossum häämist. ¶ – šiljopirrâs riiskah ¶ 13. njomâttempirrâmpeivi: 28.7. tme 22.33 poođijn uđâgááh siämmáá sajan. Njuámmilpeerâ áštui, mon tiet miinut kukkosâš njomâttem tábáhtui čuávvoo pirrâmpeeivi pelni ađai 29.7. tme 00.15 vuáláčällee šiljoost. Kuvvim luhostui. Pelduvváid polvâšoŋŋâ. ¶ Raporteh ¶ Pilvi aalgât ollâopâttuvâst ¶ parsakaalâ ¶ AINO ¶ Verstâ Tit. 3:5 lii kieđâvuššum kuohtii taan analyysist, tastko tot tuálá sistees sehe veerbâ σῴζω ete substantiiv πνεῦμα . Jurgâlus árvuštâllâmuásist tot lii kuittâg valdum vuotân tuše ohtii. ¶ 2. ¶ Immeel teltta ¶   - Mii tuu nommâ lii? Jovnâ koijâdij kivkked tuše tondet, et joskâdvuotâ nuvâččij. ¶ Sveitsi já Nuorttâriijkâ lává Alppâenâmeh ¶ Sämmiliih láá uáli kievrah. Koolgâp killáđ ain-uv olgoštem, munekáádu, vajesaavâ já pilhe. Mii kulttuur láá viggâm rivdâđ já omâstiđ. Tast iä lah luhostum. Párnáid já nuoráid pilkke já raasism lává eromâš háituliih. Lii velttidmettum, ete tuommip puohlágán olgoštem já vaje. Ep meid pyevti adeliđ olgoštem teikâ raasism vaikuttiđ mii kulttuurân, vuovijd teikâ mii kárvudâtmân. Ep lah kuittâg immuuneh. Mutâ mij koolgâp huolâttiđ tast, ete ep vääldi maali väldikulttuur ahevis vuovijn epke pyevti sämikulttuur siisâ ärbivyevi, mii olgoošt teikâ kaađâšt nuubijd. ¶ Merâkuáskim porá masa maid peri: kuolijd, luudijd já njomâtteijeid. Mielâstubbooht tot pivdá kuolijd, eromâšávt puškoid. Purrâmâššân tohhejeh meid rááđuh. ¶ Vääččir meccikuávlu, Čaarmâuáivái meccikuávlu, Aanaar vandârdemkuávlu ¶ 8 a. Árvuštâl jieijâd škoovlâ já luoka. ¶  kielâpiervâlist. Eennâmhiärrá 4. ¶  alda maiju.saijets@samimuseum.fi ¶ maaŋgâlovo akkusatiiv maaŋgâlovo partitiiv ¶ Puolâšin lodeh porfâgiteh puzâidis. Puzâi koskâsâš áimukerdi iästá kolmâs pesâmist liiškán. Iijân cissááh, čääšnih já ijjâlodeh ucâluveh muorâi loomijd, tâi vuovdáid. Meccikänilodeh kuáivudeteh muottuu siisâ čieppâsân ađai muotâkuovđâšmân. ¶   L Clitopilus – Jauhosienet – Jávvukuobbâreh U ¶ Heikkâ já Marttin keččâv, maht museohoovdâ juávkku lii paapâ ääiti tyehin já álgá sieidi sirdeđ. ¶ sijđosärgisáiccu.....56 ¶ Eres tiäđáttâsah: ¶ Amanita ¶   b. Mii tastoo nuvâškuát? ¶ šlaajâ . Iäláánjuávkku, mon jesâneh pyehtih luándutiileest uážžuđ lasanemnavcâlijd maajeeldpuátteid. ¶  sämmilij Huámâšim Maati Maati tast škoovlâ šiljoost já kaččim tállân suu luus já ettim: ¶ Mikko já Jukka iävá uáinâm maggaargin táálu ko sij seivuu, mut Peter Pan juuđij mottoom muorâ vuást já eeđâi: – Teehinkulij, pyereh hiäráh. ¶ lahorusokkaat ¶ 8. Mii šadolâšvuođâid lii ¶ Sämmiliih láá Euroop union kuávlu áinoo algâaalmug. Sämmilij algâaalmugsajattâh lii nanodum Suomâ vuáđulaavâst. Algâaalmug kriteereh vuáđudeh aalmugijkoskâsâš pargoseervi, ILO, sopâmušân nummeer 169. Sopâmuš mield jiecânâs enâmijn ässee aalmugeh annojeh algâaalmugin, ko sij láá šaddaaš aalmugist, mii eennâm väldidem teikâ asâiduttem teikâ táálái staatâraajij šoddâm ääigi aasâi enâmist teikâ ton eennâmtieđâlâš kuávlust, kuus eennâm kulá. Algâaalmug ij meid lah merideijee sajattuvvâst jieijâs aassâmkuávlust. Algâaalmug kalga jieš anneeđ jieijâs tagarin. Algâaalmug lii kolgâm siäiluttiđ vuoigâdvuođâlâš sajattuvvâst peerusthánnáá ollâsávt teikâ uásild jieijâs sosiaallijd, ekonomâlijd, kulttuurlijd já poolitlijd instituutioid. ¶ liäđu vyesi - kesimáánust ¶ - Nuuvt vâi? Ánná hirmástui. Nuuvt kuhháá-uv mun lam tääbbin jo čokkám? Na talle kale ferttee jo toommâđ. ¶ Vástudem já rumâšlâš rahttâttâm lii kale šiev olgoskulij uáinojeijee oorniglâšvuotâ, mut tuođâi tohálâš já pyereest rahttâttâm lii tot, kote osko täid saanijd: “tii oovdâst adelum já kulgâttum sudoi addâgâsaddelmân” . Kiälbuttem já rahttâthánnáá oppeet lii tot, kote ij täid saanijd osko tâi kote eeppid taid, tastko säänih “tii oovdâst” ij vaađâ eres ko oskoo vááimu. ¶ Virgálávt kielâpiervâl lii anarâškielâlâš kielâlávgumjuávkkupeerâpeivitipšosaje. Tipšosaje occoo kieldâst já kieldâ piärá vaanhimijn peivitipšomáávsu mii miäruštâlluvvoo vaanhimij puáđui mield. ¶ c. elleejuávhuid, moh eellih nuuvt ¶ tegu sämikielâ mätihánnáá pargei-uv. ¶ 2 . Purâdem lii älgimin. ¶ Ullá já Piäkká finnijn lahcâjieŋâidis já njuálušguođijn taid ruopsis njuohčâmijdisgijn. ¶ 2. Merkkii ruossáin kozzâloodán hiäivulii saallâs. ¶   - Na itten jiem peesâ mut kale veik oholoopâ ääigi, Heikkâ eeđâi. Lávvárduv? ¶ Pengilly 8.8.98 lávurdâh ¶ Vuáđulahâváljukodde lii keččâm ciälkkámušâstis (PeVL 32/2010 vp) haldâttâs oovdânpyehtim tááhust, mast čuávui ruukilaavâ asâttem (HE 273/2009 vp), ete koččâmušâst leijee ruukilaavâ 50 § njuolgâdusah tähideh vuáđulaavâ 17 § 3 momentist já OA aalmugjeessânvuoigâdvuođáid já poolitlijd vuoigâdvuođáid kyeskee almossopâmuš (SopS 7-8/1976, KP-sopâmuš) 27 artiklast torvejum sämmilij vuoigâdvuođâid kielân já kulttuurân (el. puásuituálun). Ain ovdâskulij váljukode mield ruukilaavâ 50 § meridum merhâšitteevuođâkriiteerijd tulkkojeh já heiviitteh vuáđuvuoigâdvuođâmietimielâlâš vuovvijn já väldimáin vuotân OA olmoošvuoigâdvuotkomitea KP-sopâmuš 27 artiklan kyeskee tulkkumvuáháduv. ¶ Ohtsis ¶ Meccikuávlulaavâ 1 § mield meccikuávluid vuáđudeh kuávlui meccikuávluluándu siäiluttem tiet, sämikulttuur já luánduiäláttâsâi turvim tiet sehe luándu maaŋgâpiälásâš kevttim já ton iävtui ovdedem tiet. ¶ Otsikko ¶ Moun Everest K2 Dhaulagiri ¶  kyeleest. Kielâtipšom Taam julgáštusâst tubdâstum vuoigâdvuođah taheh maailm algâaalmugij siäilum, áárvu já pyereestvaijeem turviimân tarbâšeijee ucemustääsi. ¶ kiäid koččâmâšluámáttuvah láá vuolgâttum. Tavlustâhân 1 láá čuákkejum sämikuávlu kieldâin já ¶ Taat niärváalmai, čapisvuoptâsâš Napoleon liijká tiervâttijn mainâšij ovdânoomâs já jieijâs pargo: Levi torvoalmai. Pyeri lâi-uv, et muštâlij alnestis, ko taggaar muu veerdipirrâdâhân ij vala talle kuullâmgin. Ruvviistâláim tast Levijn tuukaavpijd toin iäruttâssáin, et Leevin mun tom sáárnutškuottim. Tuon kuáhtámtilálâšvuođâst poođij kale mielân, et láá-uvsun muu veerdist vajaliih tääbbin-uv, ko Napoleon kalga leđe ohtânmaanoost jyehi áinoo lihâstuv vahtiimin? Ij tain meendu rapâdis kielâtáiđu lamaš kesten, iä suomâkielsäänigin njäälmist uážžum olgos. Eŋgâlâskielân tast maka savâstâlâim. ¶ oornigist já estih toi ¶ 3 6 8 ¶ Eeči (Immeel) 12-15, 18, 19, 21, 23, 25-30, 32-34, 36, 41-43 ¶ - Sämitige ekumeenlâš lekkâmimmeelpalvâlus täst - Säämi kulttuureehid täst ¶ Tääl ep selvânâmgin innig nuuvt älkkeht ko táássâš. Ferttijm pajaniđ autost, väldiđ mätkilavhâidân fáárun já moonnâđ tullikoopin siisâ, kost tábáhtui tullitarkkum. Veikkâ Leinonen adelij nommâlisto tullialmai, te koolgâim vala čäittiđ nuuvtkočodum OA- teikkâ ID-koortâ, moin mij tuođâštijm jieččân persovnlâšvuođâ. Ton lasseen teevdijm vala enâmânpuáttimpááppâr, ovdil ko peesâim juátkiđ määđhi. Lâim puáttám kunâgâs Hussein väldikoodán, mon sun lâi haldâšâm jo ive 1952 rääjist. Jis kiinii ličij talle munjin mainâstâm, et kuáhtáám taam kunâgâs muáddlov ihheed maŋeláá já vala Säämist, te jiem liččii kale oskom. Nuuvt kuittâg puátteevuođâst šoodâi tápáhtuđ, mut tot lii jo eres äšši. ¶ Konjâlnjargâ ~ Koonjâlnjargâ = Kyynelniemi ¶ Te juhâmuškyeddee já liäiboo muštâláin vuáruttuvâi nievdâmijdis Joovsepân. ¶ Iđedist koccájim jo tooláá. Jurdâččim, et iäláččim vistig käävpist. Tastmaŋa must ličij huáppu maassâd, ko lijjim sooppâm Vuoli Ilmaráin já Kuobžâ-Saammâl Mattijn, et tiävdáččijm motomijd ruttâucâmušâid. Ucâmušâi tevdim maŋa must ličij-uv vuolgâ Anarân máttááttiđ, já tobbeen monâččij ubâ eehid. Mottoom kooskâst kolgim jurdâččiđ vala jieččân auto tivottem-uv já tom, et ehidist must koolgâi leđe nubbe láiguauto aanoost. ¶ SaKaste- Sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ovdedemrááhtus-proojeekt olášuttui iivijn 2011 -2013. Proojeekt lâi PaKaste 2 – Tavekuávlu Kaste- uásiproojeekt. ¶ iššeed já virkosmit pyecceid já murâšlijd. Adde haalu já vuoimijd leđe kierdee ulmui caggen. Sivned eennâm heeđâlm ja ulmui pargo, suoijâl já äärmit puoh tuu oomijd. ¶ kaiccâ 14 ¶ Kaarina Helakisa ¶ Kaiccâ poorgâi nuuvt ko riemnjis kočoi. Riemnjis kuárŋui seelgimield kaaicâ oolâ já njuškij häppilávt pajas. Tot lâi peessâm pačarâsâst mutâ ij áigumgin toollâđ lopádâsâs. Eidu ko tot lâi livkkáámin kiäinusis, kaiččâ čuorvij: ¶ 2. Siämmáá aijuu máddáápele riddoost lii lamaš še Irjánašáiti ( Irjánâšäitti ). Tot lii lamaš pelduvváid korsulágán kuáti, mut kihheen taan ääigi ulmuin ij innig tieđe, kogo pehti tot lii lamaš já mondiet tieggáár nommâ toos lii adelum. ¶ Pargopááján koolgâi uásálistiđ viiđâ kaandâ bändi, mon juávhust kyevtis láin anarâškielâliih. Pentti muštâlij munjin, et sun lii porgâm kandâiguin jo maŋgâ ive já nuotah kale šaddeh, mutâ tevstâiguin kaandah iä ovdán. Mun lam jieš opâttâllâm mottoom verd kreatiivâ čäällim aalmugopâttuvvâst já áámmátollâškoovlâst sehe rock-lyyrik pargopáájást. Tondiet, ko mun jiem lah jieš áámmátmusikkár teikkâ laavlârähtee, jurdim, et muu pargo lii muštâliđ kandáid čälimist já muusik rähtimist já tienuuvt adeliđ sijjân váhá liävtu ovdâskulij, jis lyriikah iä oro šoddâmin. Mun tiettim kal jo aalgâst, et kyevti peeivi ääigi iä tábáhtuu immâšeh, ijge lah mihheen jiermijd vuáváđ miinutäigitaavlu kyevti peeivi várás. Vistig mun halijdim kuldâliđ kaandâi jurduid já tuoivuid, maid sij tarbâšeh já irâttiđ talle västidiđ toos muu tááiđui mield. ¶ ½ tejâpastem säältih ¶ Lii luándulâš, et olmooš haalijd tiettiđ, kost markkânsajeh láá lamaš. Taan koččâmuš lii Thor Frette smiettâm mottoom čaalârááiđust Nuortanáste-loostâst ive 1975. Frette lii nommâtotkee, kote kiävttä sämmilâš päikkinommâtiäđuidis aašij čielgiimân. Čuolmiimuš lii čielgiđ, kost markkânsajeh lijjii ovdil, ko toh sirdojii Stuorrâvuonân 1831. ¶ Taat  lii  mááccuh,  mon  enni  lii  kuárrum. ¶ – Munhân ettim ete šoodâi nuárvui, eeđâi Pullá. ¶ ŠLAJÂTUBDÂMSIJĐO ¶ 11 artikla ¶ Olgonorroom já párnáá tävireh ¶  kale Jiem mušte, kallaad lávurdâh škoovlâ älgim maŋa lâi, mut mottoom lávurduv iäččám kuittâg lâi muu vyerdimin škoovlâ šiljoost, tegu ovdebij iivij kuás-uv já tot ucánjáhháá imâštitij muu. Na suijâ čielgâi maŋeláá. Sun lâi jo iđedist puáttám Kärigâsnjaargâ luoddiäru Vierccâruáváážân, jävildâm tobbeen iiđeedpuudâ, jeđe vyejestâm maŋa koskâpeeivi Kaamâs kansaškovlâ šiiljon muu oovdeld. Mist uáináh lijjii vuájááneergih maŋgâ já toh tarbâšii tiäđust-uv jáhálijd. Tađe várás eejikyevtis Juhháán-Uvláin láin tiäđust-uv taan-uv čoovčâ rokkâm Huáššimohe já luávádâm hoošijd, mut nubbe ergij tälvihersku lâi jäävvil já tot kavnui älkkeemusâht Vierccâruáváást. Ovdlist lâi kale jävildum meid Álttoonjaargâst, mut tobbeen tot lâi kiäppánškuáttám, ko saksaliih lijjii tänjirdâm tobbeen suátiääigi. Tääl iäččám halidij máttááttiđ munjin jävillimpo rähtim já pááikán monâdijn orostáim-uv Vierccâruáváážân. Tobbeen lâi assaas já mučis jäävvil já iäččám lâi-uv iiđeedpuudâ ääigi čummiittâm maaŋgâid luuvijd jävillimppoid. Vyehi lâi oovtkiärdán; havrâstiđ kuovttijn kuámmiráin siämmáá-áigásávt lahtâ jááhál suullân 40 x 40 seenti vijđoduvvâst, jurgâliđ tom nubijpelij já luptiđ tom taggaar sajan, kogo ij lamaš havrâstum jäävvil meddâl. Taat tondiet, et limppo ij jiäŋuččii enâmân kiddâ já ličij älkkeb luovviđ. Tast maŋa hávruđ siämmáá stuárusijd jävilkeerdijd já pardeđ nubijdis oolâ tassaaš, ko tast šoodâi suullân 30 - 40 seenti asosâš. Tiäđust-uv muu kuámmireh iä pastam ohtân havrâstiđ 40 seenti vijđosâš jävilkeerdi, mut rahtim nuuvt stuárráid ko áppádim. Ko limppo lâi tarbâšân assaa, čyeggejui jävillimpo čoođâ kidâ eennâm räi tađe várás karsum suáhiuáksi, mast tirrájii viiđâsenttisiih uáksimadduuh. Ko limppo maŋeláá jiäŋuččij, tom ličij älkkee sirdâččiđ uávsi vievâst já taid puávtáččij čummiittiđ pááikán kesittem várás. Čuávuvâš pargomuddo, ađai limpoi luovvim já čummiittem ličij talle, ko toh láá jiäŋŋum. Iäččám lâi táválávt kesittâm limpoidis ergijguin pááikán já vaarâ porgâččij siämmáánáál puátteš-uv täälvi. ¶ Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ Suomâ sämitige čäällimkoodán 10.12.2012 tme 16.00 räi čujottâssáin: Sajos, 99870 Aanaar. Lasetiäđuid pargoost addel vs. kielâtorvočällee ¶ — Fillejeen suu, amas väldiđ ton, eeđâi Pöö. ¶ Aappo A. Piippo. ¶ Nuorttâriijkâ . . . . . . . . . . . 58 ¶ c. Mane sorvâ liijká nabdoo tehálumosin ¶ ´Njiävđámist lii Veinees tullisajattâh já kähviviäsu, mast Reisvuonmáđháliih ellii káhvástâlmin aainâs macâdijn. Tobbeen lâi še Jone kävppi (John Hoheim, kote lâi šaddaaš Kirkkonjaargâst já aasâi Vyeli-Njiävđámist). Jonne sáárnui čielgâ suomâkielâ.´. ¶   Aanaar kieldâ/Sämikirjerááju ¶ ruáváást Antero Niva, já anarâškielâ lii tärhistâm máttáátteijee Matti Morottaja. (Olthuis ¶ – Amahmis lyemeliteh vala kolgii, sun smietâi já viežâi muáddi šaavâ já iäbbár ääitist. Riddoost sun vala toidelij taid, ko toh lijjii jo ubâ ive ääitist kevtihánnáá kovjâttum. ¶ čiŋŋâtiäppu koritelevä ¶ Juuso Tuomas Aslak ¶ puájui 202 ¶ Säminuorâi taaiđâtábáhtus oláttij oppeet uárnejeijeid valjaas já movtijdâm uásálisteiguin. Heta škovlâkuávdáá lihâdemhallâ lâi aaibâs tievâ jyehi áimusundeest puáttâm nuorâin, stivrejeijein já máttáátteijein. Taaiđâtábáhtusâid láá uárnejum 1970-lovo algâiivij rääjist já tain láá šoddâm säminuoráid tergâdis čááitussaje sehe taaiđâpuđâldâsâi ete sämikielâ uáinust. Tábáhtus lii faallâm vuossâmuu aalmug maaŋgáid tááláá tobdosáid sämitaaidâráid já movtijdittâm nuorâid muusikpuđâldâsáid, teatterolgospyehtimân, taansân, kovetaiđui já čälimân. Taaiđâtábáhtus lii áinoo ihásâš sämikielâlâš nuorâitábáhtus Suomâst. ¶ — Maid muoi čuárvoon? ¶ luámáttâh kalga leđe huolâlávt tevdum já jieijâd mieldi , ko moonâh tiervâsvuođâtarkkuumân, já tot vuogâttuvvoo tobbeen tiervâsvuođâđâštus mieldi kuávlutoimâttâhân ¶ toimâtteijee ¶ Jis sosiaal- já tiervâsvuođâtooimâ, škovlâtooimâ, poolistooimâ teikkâ servikode palvâlusâst teikkâ luáttámustooimâst pargee olmooš lii virge teikkâ tooimâ hoittáádijn finnim tiätusis almos peerâ- teikkâ ovtâskâsulmuu pärnisuojâlemtáárbu tarbâšeijjee párnáást, kalga sun tast tállân almottiđ sosiaallävdikoodán. ¶ – Lah-uv vises, et piäju lii tobbeen? Obžâ koijâdij. ¶ b. Mane tobbeen lii älkkee vandârdiđ? ¶ – Tot heivee čieskâsvuárkán, Elmer čielgij. ¶ - tavesämikielâ ¶ Suoivuuh lijjii čappâduboh ¶ troolar . Kuálástustamppâ, mii kiäsá rooli ađai nyeti maajeeld. Vrd. trooli. ¶ Suáldátškovlim ¶ Iđeđist čuoigâlijm vuod siijdâ čokkiđ. Sijdâ ij lamaš ton iijâ čuuvtij lavdâm, suijâ lâi vissâ tot ko kumppi lâi iällâm sijdâroobdâst já koddám vuonjâláá, ige tot lam eenâb uávuttâm taid. Poccuuh lijjii nuuvt čuákkááh ton tove. Veikkâ sijdâ lâi penâkkullâmpele miäđáábeln, te pennuuh tiettii kuumpist. Tot kale lâi iimâš, imâštâlâm vala-uv, ko vissásávt haajâ iä finnim kuumpist. ¶ Lostâvyevdi ¶ ij hiärrá ige haldâšeijee, ¶ IV Aphyllophorales – Kääväkkäät – Čánásiih U ¶ San Marino F7 ¶ Sämitigge, pirâsministeriö já Meccihaldâttâs uárnejii 17.10 paldâlâstábáhtus biodiversiteetsopâmuš 11. uásipeličuákkimist Hyderabadist, Indiast. Tilálâšvuođâst oovdânpuohtui Akwé: Kon -ravvui heiviittem Suomâst Pänituoddâr meccikuávlu hoittám- já kevttimvuávám rähtimist. Suomâ lii vuossâmuš staatâ, mii lii heiviittâm ive 2004 biodiversiteetsopâmuš 7 uásipeličuákkimist tuhhiittum ravvuid. Iävtutátulâš Akwé: Kon -ravvui uávilin lii turviđ luándu maaŋgâhámásâšvuođâ siäilum sehe algâaalmugkulttuur luándukoskâvuođâ já ärbivuáválii tiäđu siäilum. Akwé: Kon -ravvuuh fäälih lattimvyevi, moin sämmilij uásálistem projektij já vuáváámij valmâštâlmân, vaikuttâsâi árvuštâlmân já miärádâstohâmân puáhtá turviđ. Akwé: Kon -ravvui heiviittem Pänituoddâr meccikuávlu hoittám- já kevttimvuávám rähtimist valmâštâllui pirâsministeriö asâttem aalmuglâš artikla 8(j)-pargojuávhu pargoost. ¶ Siämmáánáál poorgâi meid mottoom eres-uv almai, kote laavij išediđ paapâid temppâlist. Ko sun poođij puotâ, sun karvelij já toomâi lappâd. ¶ Ive 1702 eennâm- já viärukyeddimkiirján láá merkkejum Hans Persson Moija (Hanssâ Piättârkandâ) , Matts (Matti) já Anders Andersson Moija (Antti Aantikandâ) sehe Carl Andersson (Kalle Aantikandâ) já Elias Andersson (Eljis Aantikandâ). Vuossâmuu rippâkirjeest, mii álgá ive 1731 lii suhânommâ tááláá häämist. ¶   Pyeremus piivtâs ¶ Säänih: Isak Saba ¶ kovetaavlu vuáđuld. ¶ Binna Bánna párnái radio ¶ Festivaalâ lii uárnejum ive 2004 rääjist já ovdebijn iivijn vyesimáánu loopâst. Festivaalâ ohjelmvuávám piso siämmáálágánin. Ohjelmist puátá leđe mieldi sehe säämi já eres algâaalmugij muusik. Lasetiäđuh: www.ijahisidja.fi . ¶ Ovdedempeeivij já puárásijpargo ovdedeijee-äššitobdeetiimiporgâm vuáđuld haavâst láččoo Säämi puárásijpargo tyejipiergâskassâ, mii siskeeld avžuuttâsâid já toimâmaalijd sämikielâlii puárásijpargo pargeid. ¶ » Jis lah juudalij kunâgâs, te piälušt jieijâd. » Jeesus uáivi paajaa- ¶ – Ou-kei, eeđâi Matjâs já kuáivui skuápu uáinusân, mast peljirieggeeh lijjii. ¶ tijmekoskâvijđoduv = välituntialueen 152 ¶ Sun eeđâi Samâlân: ”Moonâ viälláđ. Jis kiinii tuu oppeet čuárvu, te eeđâ: Sáárnu Hiärrá! Mun lam tuu palvâleijee já kuldâlâm tuu.” ¶ Taan-uv ääšist mun lam jo kiergânâm Anarâš-loostân čäälliđ. Mun jieš aasâm Helsigist, já maŋgii motomeh teháliih-uv uđđâseh pääcih kulâhánnáá. Motomin lii anarâškielâlâš kirje almostum, jiemge mun tieđe tast ovdil ko tolliim kirje kieđâinân já luuvâm ovdâskulij. Tai aigij anarâš maailmist tábáhtuvá ennuv eenâb ko kyehtlov ihheed tassaaš. Láá kuursah, muusiktábáhtusah, nágáttâllâmtilálâšvuođah já ravvimjuávhu čuákkimeh. Motomeh uđđâseh sirdojeh njäälmist njáálmán, mut mađe eenâb äšši, tađe ucceeb uási kulâmijn huámmáš mainâstiđ, ko kuáhtáá uápis ulmuin. Aainâs-uv taid anarâšâid uđđâseh iä älkkest kaavnâ, kiäh ääsih kukken kostnii Tamperest já Hollantist. ¶ Uusi kuva: 33_bálut-kontrasti.jpg ¶ Áhu-Jovnâ lâi taggaar meccifilosofi já uážžu ettâđ, et tonáigásâš totkee. Vaarâ kähtei piävuttem-uv kuulâi suu tutkâmuššáid. Sun hundârušâi maaŋgâid maailm aašijd, tegu “Havukka-ahon ajattelija” já sun lâi uáli tärkki jyehi ääšist. Tast tuođâšt jo tot-uv, et moodijd iivijd maŋeláá Kuobžâ-Saammâl Hanssâ lâi skappum magnetofon já paddij uđđâsijd, sehe šoŋŋâtiäđáttâs radiost, maid Áhu-Jovnâ-uv kuldâlij. Nahande ittinâš maka siämmáá ääigi lehâstij radio, mut piejâi-uv juurrâđ tom paddimmaašin Áhu-Joovnâ kulâdijn äigipuudâ taid “uđđâsijd” , jeđe iätá: ¶ 2. USA 38 890 ¶ 7. Brasilia 2 971 ¶ Váldu-uáivil lasseen fáálá kulttuurkuávdáš vijđes, uđđâáigásâš já ollâtásásâš ohtsâškevttimvistij (čuákkim-, auditorio-, maaŋgâtoimâ- já lavdastâllâmsajeh sehe studiovisteh) áánsust eromâš máhđulâšvuođâid orniđ áinoošlajâsâš pirrâsist maaŋgâmuđušijd čuákkimijd, konfereensâid já tábáhtusâid. ¶ 52 ¶ Lavdâmkuávlu: ¶ 108 ¶  toh   Tobdomeerhah ¶ Thari ääpi ¶ Já leejoončivgâ nohádij koskân sanijdis. ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 65 ¶ Eeneec kielâpiervâl ¶ Huámášâm oovdâst stuorrâ keeđgi, mast lii uccâ luámi. Mun čiähádâđâm luámán já vuárdám, ete stáálui stáálu kaččâččij lappâd. Stáálui stáálu liijká ooroost keeđgi nubebel já riämá karveđ keeđgi. Stáálui sáálust lii hyenes uáinu, mutâ pyeri hajâáiccu. Tot apsa, ete mun lam kostnii alda. ¶ Pia Kantola (js. Nikula) lii algâttâm kuovâmáánust 2002 Sämimuseo äššigâspalvâlusâst pargohárjuttâllâm já tastmaŋa kesipargo. Tääl sun lii museokäävpi tipšoo. Suu pargosopâmusâst lohá, et puáhtá máttááttâllâđ sämikielâ jis ij jo määti. Anarâškielâst iä lah lamas ko uánihis kuursah tyellitälli mut sun irâttij kuittâg uásálistiđ toid. Pia ij tuostâm vistig sárnuđ anarâškielâ ollágin já sun nabda, et amahân mottoomlágán passiivlâš kielâtáiđu šoodâi. Kielâ lâi sunjin eenâb “jiermi äšši” ko maiden muide. Ko vuosmuš pärni šoodâi já sun ooinij almottâs tievâsmittemškovliittâsâst, te poođij mielân et jispa pesâččij toos fáárun. Škovliittâs (2009 – 2010) ääigi kielâ muttui jiermi ääšist vááimu äššin já lâi čielgâs, et sämikielâ kulloo puátteevuođâst suu perrust. Ko Pia lâi pargoost te algâaalgâst pargo mield tot sämikielâ tááiđu tárbu šoodâi-uv. ¶ 8. a. Keejâ oppâkirje kove 139A. ¶ – Mun ááigum pááikán! Puállunjune páárgui. ¶ Ovdâsääni ¶ – Jis monâttežžeem, te váldus kote lâš tom vááijuv. ¶ – Na tom jiem tieđe, et kiäi suoinijguin toh láá piemmum. ¶ poccuid viäddám, ¶ Laavlâ Immeel párnáá torvolâšvuođâst ¶ Juáhâš haalijd eelliđ kuhháá, mut kihheen ij haalijd puárásmiđ. (Benjamin Franklin) ¶ iStockphoto ¶ Nigeria ¶ ruokkâ ruokki ¶ 3. Rähtee ellest oovdânpyehtim já oovdânpyehtee ¶ – Ele huávrist, Muumienni eeđâi. – Muumistáálu ¶ 15 IÄLÁÁNSIÄRVUS JÁ JAM LUÁNDU ¶ "Sämitigge lii porgâm kuhháá säminuorâi sajattuv oovdedmân já taat lii uáli šiev tubdâstâs säminuoráid já sämitige nuorâirááđán. Lii tuođâi šiev äšši, ete nuorâirääđi pargo lii finnim aalmuglii tubdâstâs já lam palhâšuumeest čiävláá. Säminuorah kärttih kuáhtáđ uáli ennuv hástusijd tááláá ohtsâškoddeest já nuorâirääđi lii tuođâi tárbulâš, vâi nuorâi jienâ, huolah já iävtuttâsah šaddeh kulluđ. Täst lii pyeri juátkiđ ovdâskulij já ovdediđ tooimâ ain vâi säminuorâi sajattâh ovdán sämisiärváduvvâst já syemmilii ohtsâškoddeest." Sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi maainâst. ¶ ISBN 951-XX-XXX-X ¶ Meid onnáš peivi lâi pusedempeivi. Maid koolgâš, ko amnâsmuorah láá nuuvt mitáttemeh. Luhhoost Dale Torma puovtij váháš pyerebuššáid amnâsmuorâid, et peesâim ucánjihhii ovdániđ. ¶ Toimâtteijee Petter Morottaja ¶ punjijdem = ininä 3, 136 ¶ Florestan já vijnekävppijâs ¶ – Mađhâšeijeeh Brysselân kalgeh lonottiđ tääbbin juná. Bryssel juná vuálgá viiđâ miinut keččin ruugâst 4. Taat juná vyeijil maassâd Amsterdamin. Klik. ¶ Pel oovce suulâin vyeijiláim Pengillyst já pyevtittáim kielâškoovlân tiego ohtnubaluv suulâin. Oinijm, ko Charlie lâi olliimin kooldâid, te muái-uv moonáim suu išán. Ko teevdijm oppeet monnjâkááry, te tobbeen lijjii ohtsis 50 koldâd. ¶ aassâm? ¶ Lostâvyevdikuávlu tijpâlâš muorah láá jálus lostâmuorah tegu vääđir, haikkâ, saarni, jalvâ já pyekki. Ko kuácceevyevdi eennâmvuáđust láá valjeest raavâdamnâseh, te lostâvyevdih láá maaŋgâin soojijn čuoppum já njaskum piäldun. Tondiet lostâvyevdih láá uáli uccáá. Stuorrâ ohtâlâs lostâvyevdikuávluh láá vala ovdâmerkkân Puola nuorttâoosijn. ¶ skuáppu (tiivre).....30 ¶ Lauri Arvid Itkonen ¶ čeeci = eejist nuorâb viljâ = isän nuorempi veli ¶ maakkân = maakkana, n. 6 vuotta vanha urosporo 53 ¶ Tuođâštusâst oinim, et ovdebáá kiiđâ tuođâštus koskâárvu lâi lamaš 7,42 mut tääl tot lâi innig 7,33. Mon vuálussun tot vala ubâ kočâččijgin. Čiččâmist kuuđižân lâi nummeer koččâm historjást já pirâsoopâst, rekinistmist tot lâi koččâm penttâ viiđâ räi. Kuuđiist čiččâmân lâi nummeer puáránâm eenikielâ já kirjálâšvuođâ, sehe eennâmtieđâ já tyeje uásild. Muádi amnâs pehti numerij pajanem ij čuuvtijgin lohđuttâm muu, ko eres amnâsij pehti toh lijjii luáštám. Jo ihepeeli tassaaš lâi huolâlâšvuotâ já tarkkuuvâšvuotâ koččâm lovveest oohcán, veikkâ masa puohâin škovlâlijn tot lâi lovvááš. Lijjim kustoo hyenes uáppee, veikkâ meddâl lijjim-uv lamaš tuše 25 tijmed. Vyeliškoovlâst lijjim lamaš Elma Rantamäki jiellâh já mottoom muudon sattim leđe Räsäs-uv jiellâh, veikkâ tot tuođâštusâst ij mahten vuottumgin. ¶ - Na joo, uáineen talle, Jovnâ eeđâi viijmâg já piejâi suábi laavkân. ¶ 43A Nuárju tobdá seelgi ¶ Sij vazzii Cieh pááikán, mii lâi muorâi tyehin viehâ kukken meeccist. Jovnâ ij huámášâm, kogobeht suu sundefiättu lappui, mut viijmâg, ko sij lijjii Cieh táálu paaldâst, te sust ij innig lamaš maggaargin juurdâ, kost kulij sij lijjii. ¶ Anarist šoddâm Ilmari já Toivo Immanuel Itkonen tohhii arkeologisijd já etnologisijd tutkâmušâid Anarist iivij 1910-12 ääigi. Suoi kavnáin Äijihsuollust poccui čoorvijd, čiđđâlum muorâpittáid já uásild puállám pessipittáid. Ive 1953 totkeeh Erkki Itkonen, Jouko Hautala já Matti Hako, kejâdii suolluu páihálii uáppá iššijn já kavnii Fellman kuvvim miäldásii kuovđâšm kuuvl, mut čuárvih tâi eres tuođâštusah oskoldâhlijn rituaalijn iä innig kavnum. Čuávuváá keerdi Äijihsuollust kuáivui Anja Sarvas ive 1968. Ton tove totkeeh pieijii naavcâid Äijihsuolluu maadâviestâr uási källeeluoddânmân, mast kávnojii ellei täävtih, čuárvih já päänih. ¶ Elias Lönnrot ¶ d. Sveitsi e. Irland ¶ »Maid tun kuádáh tuu askestâd?» ¶ - Jiem kale lah áigumin! Mun čuážum täst ton tááhust veik ittáá iđedân! Teik veik jo váázám maassâd. ¶  objektis että - Hárjuttâs – Ko anehánnáá šoodâm jäämmiđ. ¶ 1. a. Ivnii káártán Afrik aavijd fiskâdáin já noomât A Sahara já B Namib. ¶ – Tääbbin tot lii tábáhtum, Kuáski nonnij. ¶ tävirijn. ¶ Israelliih vyelgih 2 Moos 12:37-13:22 ¶ eennâmpáálu koskâliegâsvuođâtile ij uážu pajaniđ paijeel 1,5 celsiusceehi. Taam aaleeb liegâsvuođâtile pajanem vaikuttâsâid ličij vaigâd muneldiđ já viehâ vissásávt áštáččii arktâsij algâaalmugij kulttuurij eellimmáhđulâšvuođâid arktâsijn kuávluin. Staatah, moh iä tiävdáččii luáštukenigâsvuođâidis, kolgâččii mäksiđ merhâšittee sááhuid ihásávt. Sááhuh kevttuuččii ovdedemenâmij luáštuttis energiapyevtittemvuovij oovdedmân. Sopâmuš olášume várás kalga vuáđudiđ OA vuálásâžžân aalmugijkoskâsii orgaan, mon ohtâvuotân kálga vuáđudiđ algâaalmugorgaan, mii kocá sopâmuš olášume já ton vaikuttâsâid algâaalmugáid. ¶ – Tun lah tääl tuođâi tego vielgis muotâpállu kaskoo meeci, mutâ ele huolât. Forgâ kal myetiškuát já talle ij mihheen ige kihheen iärut tuu vielgis muottust. Vielgis turkkâ lii talle tuu pyeremus syeji-ivne, mutâ myettee räi tun koolgah pisottâllâđ já asâstâllâđ sahis meeccist já uáđđiđ miestui vyelni, uárree ravvij ustevis já toomâi jo miäcán juátkiđ jieijâs tooimâid. ¶ Euroop vijđásumoseh vyevdih láá kuácceevyevdih . Kuácceevyevdikuávlu ađai taiga olá kubdâ kuávlun Ruotâst Suomâ pehti Ruošâ čoođâ ain Kuálhismeerâ räi. Peeci já kuosá láá taiga ¶ Seminaar teema juátkoo Sajosist tme 19.00 Säämi muusikkuávdáá ja Kalevalaseervi ornim konsertist. Konsertist láá läävdi alne Ulla Pirttijärvi-Länsman Ulda-juávhuinis sehe Tiina Aikio já Annukka Hirvasvuopio-Laiti, kiäid miäđušt Heikki Nikula. Konsertist kuullâp ärbivuáválâš já uđđâáigásâš juoigâm sehe eres sämimuusik. Lasseen kirječällee, toimâtteijee já elleekoverähtee Ima-Aikio Arianaick lohá konsert ääigi tivtâidis, maid ivnee herkis čuovâkovečááitus. Konsert liipu hadde lii 5/8 eurod. Lippuvyebdim álgá Saijoos infoost tiijme ovdil konsert aalgâ. Konsertist lii koskâpuddâ, kuás raavâdviäsu Galla palvâl konsert kuldâleijeid. ¶   sämikuávlu ulguubeln oovtâst riehtiministeriöin, sämiseervijguin já ucceeblohováldálâžžáin. ¶ viijmâg puáttám! ¶ Suomâ sämitigge almoot uuccâmnáál ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát-/reesuurskuávdáá Säämi kielâkäldee (Sámi Giellagáldu) meriáigásii tavesämikielâ kielâpargee tooimâ. Pargo álgá tállân já pištá 31.5.2014 räi. Kielâpargee pargoid kuleh kielâtipšom, kielâovdedem, terminologiapargo, normâdem, sehe tieđettem- já ravvimpargo. Kielâpargei puáhtá meridiđ eres-uv tooimâid, moh kuleh ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát-/reesuurskuávdáá vuáđudemprojektân. ¶ Talle peenuv ciäládij: – Leggist jo meddâl tien kirje! Aalgâst loopân tuše kiäláseh! Ij ubâ kiäsádum silde árvusâšgin kalleeb tot kirje. ¶ Nuuvt Jeesus raccastij Jerusalemân. Ulmuuh lijjii moovtâ. Šoodâi korrâ larmâ já huššâ. ¶ puohháid ohtsijd koččâmâšâid moh kyeskih eres lasseen sämikielâ tááiđu já kielâkevttim sehe sä ¶ Raagâs lii ärbivuáválâš syeji čuoškâi vuástá mut meiddei mottoomlágán laseviste. Raagâs addel rávhálâš peivinaverpuudâ peivikiäju nuorâmussáid tâi suotâs sierâdemsaje. Säämi párnáikulttuurkuávdáš tuárju párnáá sierâdemkulttuur já lasseet täin lain meiddei párnáá luándulâš sämikielâ kevttim. ¶ Čuávuváá peeivi Matti puátá kuohâđ njähivuogâid. Vistig sun kuáivu muottuid madrâs alne já váldá madrâs rääigi alne meddâl. Talle sun paajeed äggee já váldá tuárismuorâ-uv rääigi alne meddâl. Äggee lii lussâd pajediđ já Matti tobdá, ete njäähi lii toppim vuogâ. Sun kiäsá stuorrâ njäävi pajas. Njäähi kiemârdâl vala já Matti huško puuvko noovdáin tom uáiván, koddá tom já luáštá tállán tast voorâ-uv. Návt Matti kuáhá njähivuogâid. Jyehi vuogâst lii stuorrâ njäähi. Matti lii tutâvâš kyelisalâsân. ¶ Jovnâ šuáhkádij. Sun keejâi suábi, mast lijjii kiddâ maaŋgâláván mučis keeđgih, moh lijjii vissâ árvukeeđgih-uv. ¶ Ustevvuotâ suáhu távjá rähisvuottân, mut rähisvuotâ ij kuássin lááivu ustevvuottân. (Lordâ Byron) ¶ Čuovjisskálžu lii táválumos ponne-ellee ¶ Sajadâh (kárttá) ¶ Sämitiigán ruttâ lasebudjetist ¶ Puáris koveh ¶ Ánná čokánij. ¶ Sun kuoskâttij pinokkio nuáidisobijnis. ¶ – Joo, uássin kale. Motomeh kuursah láá páguliih, västidij Jovnâ. ¶ Kaninen kuáivui já kuáivui, tassaaš ko oskoi lemin tarbâšân kukken vâi puávtáččij kuáivuškyettiđ pajaskulij. ¶ Kuáskimjävri SA.1964 Kuáskimvuonpottâ 1 km M. ¶ - suomâkielân ¶ 1 – 2 prooseent varusalmain láá nisoneh. Suátivievâ ránásáid pyehtih iivne meiddei Suomân jieškote-uv suujâi keežild varrim tâi Suomâst šoddâm já rávásmum jieškote-uv etnisáid juávhoid kullee nuorah. Tupeskippáár puáhtá leđe vuálgus Savost tâi Somaliast. Lii ennuv eres-uv ereslágánvuotâ: puoh ij oinuu paajeeld. Liijká tom kalga kunnijâttiđ. ¶ Jienâ västidij: ”Mun lam Jeesus, kiäm tun váinuttâh. Čyežžil já moonâ kaavpugân, te uážuh tiettiđ maid tun koolgah toohâđ.” ¶ Vuoli Ilmar ¶  lâi italiakielâ, retoromaanikielâ ¶ - Na totpâ lâi vaahâg! Maarit povvâstij. Ain jis stááloin hiäibust já koddá tom, te finnee suu omâduv. Piäluštah vala Ááná stáálu koozâin. ¶ Salpausselkä E5 ¶ Puuzah láá lode syeji já čiŋŋâ ¶  [jurdâččiđ]. Mun lijjim juovlâmáánust 1997 vyejimin párnáiguin keččââđ emedân já eskin šoddâm uccâ nieidii, munnuu čiččâd párnáá. Mun máttááttellim ton ääigist aanaarkielâ já ko Rauma sairaala poođij uáinusân, mun muštâlim párnáid aanaarkielân: ¶ o ruánáá saalaatvuáđu, njálgá ruopsissiipuul, sälttiluosâ, kolmâsuovâpuásui, kaaicâ vuástá, vielgissipulipatoŋg ¶ c. Čääli sárgás D, mii šaddoost ¶ Nisonieidâ koijâdij. ¶ ”Hiärrá Immeel, almalâš Eeči, sivned mii já täid tuu skeeŋkâid, maid stuorrâ pyerivuođâstâd adelâh mijjân navdâšemnáál, Jeesus Kristus, mii Hiärá pehti. Aamen.” ¶ Tuám 4:1-5:31 ¶ * taalhâs vaikuttâsâi čuávvum ¶ biotoop . Iäláán eellimpiirâs, mast kuávdášliih pirâstahheeh láá siämmáásullâsiih. Om. lijgešoddâm jävri. ¶ vääri ¶   – Mii seehâid totkis lii? Tálunjobžâ imâštâlâi. ¶ Anarâškielân ¶ - Must lii picca tyebbin jieŋâskääpist. Lieggiisteen-uv tom? Tääl jiem innig äälgi jieš liäibuđ. Oppeet hijvá vájálduvá, Ánná povvâstij. ¶ – nävli (neeljičievvâg suárvinävli), ¶ Piergâseh: čuovâ (lummolamppu), šleđgâčuovâ tâi piäivááčuovâ, CD-skiärru, vielgis pävirarkkâ ¶ Ehidist ko Sáárá lâi vuolgâdmin máátkán, iätá enni: ¶ Jis tarbâšâh iše jotelávt juuhâm looppâtmist, puávtáh ucâluđ potkimtiipšon. Potkimtipšo adeluvvoo iänááš Aanaar kieldâ tiervâsvuođâkuávdáást. ¶ - Joo, tot lii ain njaalgâ purrâmuš. ¶ 173.-175. Ryevdirađe täsiratkuuttuv aldanemmeerhah ¶ Áigápuátutoorjâucâmušâi kieđâvuššâmäigi lii suullân 7 argâpeivid. Huáputtâh ucâmuš kieđâvuššâm tooimâtmáin ucâmuš já lahtosijd puáđuin já áigápuátutoorjân vuoigâdvuođâ adeleijee manoin ucâmuš mield. ¶ Kuulmâlov ivveest anarâškielâ tile lii puáránâm, uánihis lavhijguin mut ubâ ääigi ovdâskulij, já läävhih láá lamaš ennuv. ¶ Uáđđivei = Nukkumajoki ¶ Tilálâšvuođâ lopâttem ¶ Ohtii mij kal peesâim imâštâllâđ tuođâi Reedrik naavcâid já killeelvuođâ. Tot lâi 40-lovo loopâkeeči, talle ko eeči lâi rähtimin hirsâtuve Saammâdjáávrán. Tot lâi viehâ muudon vaalmâš, uksâ val vááilui. Tälvisijvoi ääigi eeči ij lam kiergânâm pyehtiđ tom Kossâenâmist, mii lâi pelnub penâkkullâm keččin. Pievlâäigin luodâttes kuávlust ij puáhtâm maiden lussâdub tävirijd jođettiđ, veikâ maggaar tárbu ličij lamaš. Ij puáhtâm muidego vyerdiđ tälvisiijvoid. Reedrik meid kejâdij tom pelivalmâš tuve já kuldâlij ko eeči tuikkodij tom uvsâttesvuođâ. Eeči val eeđâi, et tot uksâ lii nuuvt styeres já lussâd, et tom ij kal ohtâgen olmooš nahcii kyeddiđ nuuvt kuhes määhđi teehin, ij, veikâ ličij maggaar kuobžâ. Reedrik ij jienâdâm maiden et ličij lopeđâttâm pyehtiđ tom uuvsâ. Nube oho ko postâpuáttimäigi aldanškuođij, te mij huámášep et miinii liihâd tobbeen pálgá kuávlust. Mij ep ohtâgen tuubdâ, et mii tot lii. Ij tot lah olmooš, ij kussâ ige puásui, epke mij tuhhiittâm tom manengen. Tuše imâštâllâp. Tot uáináttâs kuittâg aldanij ubâ ääigi, já mij keččâp jorgoččolmij tom immâš. Eskin talle ko Reedrik poođij nyevt viđâlov meetter kiäčán, te huámášijm, et tot lii olmooš, ko jyelgih uáinojeh liihâdmin vyelemustáá. Ko Reedrik poođij mii kuuvl, te eeči eeđâi et tun kal lah oles piru jiehke olmooš, nuuvt lâi hirmástum. Já Reedrik lâi mielâmild, ko peesâi čäittiđ mijjân, et sun pasta toos-uv mii lii iärâsáid máhuttem. Eečihân kal maavsij Reedrikân päälhi ton stuorrâ pargoost, mut jiem tieđe ollágin, mon ennuv. Reedrikân merhâšij kuittâg čuuvtij eenâb eeji rammum, ko ruttâ maid finnij. Mij imâštâlâim kuhháá maŋa-uv tom mielâttes stuorrâ pargo maid Reedrik ooinij toin uvssáin, ko kyeddimmätki jo vistig lâi nuuvt kukke - pelnub penâkkullâm. Já ko juurdâš et uksâ lâi tuárrást seelgist já päälgis moonâi iänááš määđhi suohis vuovdij čoođâ. Uuvsâ ferttij ohtânmaanoost heiviittâllâđ suohis miestui já muorâi kooskâ, mii vaaldij ennuv ääigi. Vissásávt ferttij meiddei čokániđ vuoiŋâstiđ viehâ maŋgii, uksâ ko lâi melgâdáid siämmáá lussâd ko almai jieš. Mon ennuv äigi moonâi toos, ij kal ohtâgen tieđe onnáá peeivigen. ¶ Luommiimeh monnii tegu táválávt. Mun obijnân já viljâinân luommijm Kiesvärjeegist já iäččám väzistij ain jyehi iiđeed Piergivärjiägán, kost sust lijjii tiätu já vises lyemesajadâsah. Eeči ij puáhtám luommiđ ennust eenâb, ko nubáloh litterid piäiván, ko kurppommätki Piergivärjeegist Čovčjáávrán lâi paijeel viiđâ kilomeetterist. Mij kuulmâs oppeet puovtijm luommiđ Kiesvärjeegist nuuvt ennuv ko voojijm já kal mij luommijm-uv. Mist lijjii tobbeen tiätu sajeh, maid mij časkelijm jyehi keesi. Kođojuuvâ ollâpoolsâi tyehin lâi masa muádi hehtaar jeggipááiháš kyevti suánju kooskâst, mon kočodii Áhu-Joovnâ lyemesajadâssân. Tom mun eellim jyehi keesi časkelmin já tast lijjii ain luámáneh aainâs oovtâ saŋko tievâ, mut motomin joba muádi-uv saŋko verd. Must lâi še alnaan tot jieččân ollâpolsâ “Ilmarpolsâ” , mii lâi Syeinijuvvii viestârbeln já kost mun še eellim jyehi keesi. Tot-uv lâi šiev lyemepolsâ, suullân muádi aari vijđosâš, já uážžum noomâs tast, ko lijjim aaibâs uccâkaandâžin lyemečuággim kooskâst nohádâm ton poolsân, ko lijjim vaibâm nuuvt čuuvtij. Ailâ-uábist še lijjii jieijâs vises sajeh, maid sun časkelij jyehi keesi já viljâm oppeet juálgáás já riskes almajin juuškij vijđásubbooht-uv - Kapteenjávráá tyehin Kuáđááčielgjávrái rääjist kidâ Hendrihvarrimjäävri räi. ¶ Muusik ¶ Sämitigge palhâšij viššâlis sämikielâ uáppeid ¶ – Tust lii vissâsávt korrâ nelgi, Nipso ervidij. ¶ Immeel eeđâi: “Livkkáástâllus čaasijn kyeleh! ¶ - Kode tun tom niävráás fastes komserjâs já mun uáinám tom mučis leeskâ. ¶ Sämimááccuh muštâl maŋgâ ääši ¶ Heikki Paltto ¶ Kiđđuv vuosmuš njäbbi ko aalgij te čonâdii áálduid vuossiittim tet, já ko miesimáánu ááldoh alggii kyeddiđ te tađe meld vittá vyesi peljijd já luoštii ááldu luovâs. Majemuuh ááldoh lijjii tuve alda jiäggáást. Tallaa äigin kuobžah lijjii vääni ko iä kuássin kiđđuv vyesih lappum. ¶ – Onteri tot kale lii salopuulis. ¶ Ateena suullân N já suullân E ¶ Haavâst láá mieldi aldasáid 40 sämikieláin pargee arâšoddâdeijed, máttáátteijed já uápped, kiäh loheh máttáátteijen. Škovlim lii kuuđâ (6) akateemisâš uáppučuággá vijđosâš. Máttááttâspargovievâ škovlim lii Sämitiggeest uđđâ toimâsyergi. ¶ ♀ 60 cm, ♂ 85 cm ¶ Mut sun leehâst häppilávt uuvsâ já lävkkee autost. Sun kiäččá vielgis táálu, ¶ Käähvi pyevtittem 2007 (1 000 t) ¶ 10. ¶ Mij pivdep taan rukosist, et almalâš Eeči ij váldáččij vuotân mii suddoid ige toi keežild tuástuččii mii pivdemijd. Tastko mij ep aainâs áánšáš tom, et uážuččijm puoh maid mij táttup, pic Immeel haalijd adeliđ mijjân puoh áármust. Mij porgâp uáináh jyehi peeivi ennuv sudo epke lah ánsášâm maiden eres ko ráŋgáštâs. Siämmáánáál halijdep mij-uv tuođâi váimustân ärmittiđ taid, kiäh láá rikkom mii vuástá, sehe mielâstân porgâđ sijjân pyere. ¶ "Silbâ lii anolâš čiŋŋân, materiaallin tot lii älkkee amnâstiđ já tot lii kevttum lonottemtiŋgân. Masa jyehi säminisonist lii soljo teikâ eenâb. ", muštâlij aanaarlâš ärbivuáválâš sämituáijár Petteri Laiti siilbâ kevttim merhâšuumeest sämmilâš kietâtyejiärbivyevist (Strömssö 9.10.2011). Pajekooveest lii Petteri Laiti rähtim soljo. Laiti Samekki - kävppi-pargopáájá lii Aanaar markkânist. ¶ fiskisluobbâsk = ulpukka 206 ¶ 10. Euroopâst láá vittâ sierâlágán šadolâšvuođâkuávlu . . . . . . . . 38 ¶ Sämikielâ haldâttâskuávlun kullii vistig Kiärun (Giron/ Kiruna), Vääččir (Váhčir/ Gällivare), Juhâmohe (Johkamohkki/ Jokkmokk) já Arjeplog (Árjjatluovvi) kieldah. Uđđâivemáánust 2010 poođij vuáimán uđđâ laahâ aalmuglijn ucceeblovvoin já ucceeblovokielâin. Uđđâ laahâ poođij ucceeblovokielâlaavâi sajan, moh lijjii ovdeláá vyeimist. Sämikielâ haldâttâskuávlun lahtojii toos jo ovdeláá kuullâm neelji kieldâ lasseen Arvidsjävri (Árvesjávri/Arvidsjaur), Bergin , Härjedalen , Lycksele (Likšu), Malå (Málat), Sorsele (Suorsil), Storuman , Strömsund , Ume (Ubmi), Vilhelmina (Vualčere), Åre , Älvdalen , Östersund (Stáre) já Krokom kieldah. Laavâ mield lii sämikielâ máhđulâš kevttiđ tai kieldâi kuávlu haldâšemviergeomâháin já tuámustovlijn. Lasseen laahâ kenigit haldâšemkuávlu kieldâid orniđ sämikielâlâš ovdâmáttááttâs já puárásij huolâttâs tom halijdeijeid. ¶ tuše lovottemuáivilist, ige tiätu vaikut virgeomâhái palvâlemkielân. ¶ Seminaar saavâjođetteijee Aslak Paltto (+358405620354) ¶ – Tiäđám kale, västidij Neeti. ¶ Lactarius deliciosus ¶ 4.1 Luándusuojâlemkuávlui vuáđudem 10 ¶ Lusis áigádâh ¶ Säänist muččâd ij lah tärhis merhâšume. Tom lii kale älkkee nuuvtpelij jurdâččiđ, et tot mii lii muččâd, ij lah faste. Mutâ ij säänist faste gin lah tađe täärhib merhâšume. Mii nube mielâst lii muččâd sáttá leđe nube mielâst faste. ¶ 300 ¶ suájákejij koskâ s. 200 cm ¶ TIERVÂPUÁTTIM ČUÁVVUĐ HITRUUS SÄMINUORÂI JUHLE! ¶ Juávkku toovâi skiärrudemsopâmuš ive 2008 Tuupa Records Oy skiärrufinnoduvváin. Juávkku lii almostittám EP-skiäru Čáhppes lasttat 2008 (Čapis loostah), single Ii iđit vel 2009 (Ij iiđeed vala) sehe oleskukkosâš skiäru Álás eana 2010 (Pietittes eennâm). Ive 2008 almostum EP-skiärust lijjii vittâ lavluu. EP almostittem maŋa juávhu mielâstumvuotâ lassaanškuođij já ive maŋa skiäru almostitmist bändi vuoitij kiđđuv 2009 sämmilij euroviisun-uv nobdum laavlâkišto Sámi Grand Prix pittáin Ii iđit vel. Mielâstumvuotâ uážui joođhâ, ko bändi peesâi jotkâkiišton vala siämmáá čoovčâ Hollandin, kost tollui Euroop ucceeblohokielâi laavlâkišto liet . Juávkku vuoitij siämmáin pittáin taan-uv kišto. Mielâstumvuotâ uážui ain-uv joođhâ, ko bändi palhâšui maŋeláá čohčuv Suomâ sämitige kulttuurpalhâšuumijn, mon sijjân mieđettij tallaš kulttuurminister Stefan Wallin. Siämmáá ive juovlâmáánust juávhu nieidáid mieđettui vala ive suáđigillâštaho-palhâšume. Siämmái aaigij juávkku almostitij vuáitulâš pittáást vala single. Tot luptânij Suomâ virgálâš singleliiston sajan 9. Siämmáá ääigi juávkku valmâštâlâi vuossâmuu oleskukkosâš skiärus Álás eana , mii almostui 2010 ive aalgâst. ¶ fiäránist ¶  JÁ   Saba kunâgâdâr 114 ¶ Iännám pehti lam finnim mielâkiddiivâšvuođâ musikkân, moin lam pargeldâm ubâ eellimavveem. Mun lam lávlum já juoigâm eres vuáččulij nieidâiguin, mut innig jiem njálmám leehâst, pic tuše suáitám. Piano lam suáittám uccânieidii rääjist já juuttim vuáđuškovlâaaigij pianosuáittimtiijmijn Suáđigilist 100 kilomeetter keččin. Vuáđuškovlâaaigij vuáđudijm siijdâ nieidâiguin bäändi. Tastoo monnii muddoost suáitiškuođijm sämikielâlâš muusik já ko čuákánpieijâm hámášui, te mii suáittim musikkist šoodâi sämikielâlâš rock. Bäändi nommâ lii SomBy, mii puátá 1800-lovo káártást, mast lohá Vuáču pehti Sombio-by. Suobbâd lii lamaš vijđes kuávlu já toollâm siste maaŋgâid siijdâid, main uási paccii Loka tulvâdemáldá vuálá. ¶ finniimist tuárvi sämikielâlâš jurgâlusah. Tááláá ääigist kalgeh virgeomâhááh pieijâđ naavzâid ¶  jis Pyevtittâs: Sämitigge 2008 ¶ 1. Räähti luvâttâllâm nubástusâin, moh ovdedii ¶ Lasetiäđuid oppâmateriaalâin, pyevtittemvuáváámijn já ruttâdmist addel Sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh Anarist. ¶  tuš Ko poođijm aldeláá, te aalgij iäskán olmânáál čielgâđ ton stuárudâh. Ton alodâh lâi 264 meetterid já ko vazzijm ton pirrâ, te munnust moonâi masa tijme. Tohon lâi uárnejum väzzimpäälgis asfaltist já ulmuuh juttii ton mield. Motomeh pähtikuárŋooh uáinojii tobbeen viehâ paijeen, mut amahân vissâ láá meid kočâdâm-uv tobbeen vuálus. Ton-uv peeivi ko láim tobbeen, te info šiljo USA lippu lâi pelistáágust. Amahân mottoom ulmuu jäämmim tiet, et ij liččii peri lamaš mottoom pähtivärikuárŋoo tiet, kote lâi koččâm ton peeivi vuálus já jáámmâm. Indiaanij kielâst "Pahakkâs porttâ" lii "kuobžâ kuáti" , ađai päikki. Sii mielâst rađeh, moh láá päävtist, láá pááccâm hirmâd stuorrâ kuobžâ koozâin. ¶ päikkivyevdi, já nuuvtpa pygmihiäimu eellimpiirâs já eellimvyevih kuuloold láppojeh. Mbomba tuáivu, et sun pesâččij rävisolmožin eelliđ ráávhust uápis vyevdi syejeest já et Kongoost ij liččii innig suáti. ¶   + Nuorâ torske lii ponnekyeli. Ton válduravâdin láá stuorrâlođâsrapuh, mut kale toos tohhejeh ravâdin meid eres-uv stuáruduvâs peeleest mudágis ponne-elleeh. Torske puáhtá-uv kočodiđ ”meerâ kovjânjammen”. Rävis torske pivdá táválávt silâkijd, mut tot porá še maaŋgâid eres kuolijd já rapuelleid. ¶ Mut Tyemes šluvgelij uáivis já eeđâi: “Jis jiem jieš peesâ uáiniđ suu já pieijâđ suormâ nävliraigijd, te jiem osko tom.” ¶ Meerâ taavaakeččin lâi taggaar vuojâdâttâmriddo, kost lijjii koppurááh pihtâsij lonottem várás. Lâi vala iiđeedpeivi já vaarâ páihálij ulmui mielâst liijkás čuásus, nuuvt et lâim aaibâs koskânân ton riddopaviljoŋgist. Miiba tast, lonottistijm vuojâdattâmpuuvsâid juálgân já tuámittijm meerân vuojâdiđ. Togo pehti lâi viehâ cuávis riddo já koolgâi-uv käälliđ viehâ kuhás, ovdil ko čääci lassaanškuođij tommittáá, et puávtáččij veikkâba puohčâliđ. Must lâi vaarâ muáddi peeivi tassaaš liške nube jyelgist mahtnii skainâšum, risse teikkâ miinii čuhâlis tiiŋgâid lâi tom skainim já ko tot sälttičääci kyeskittij vuossâmuu keerdi háávân, te kaleba lâi kujes. Jurdâččim ohtuunân: ¶ Kove: Pirita Näkkäläjärvi ¶ Stipendih juáhhojeh Säämi kulttuurkuávdáš Saijoos váldu-urkkodeijee Keski-Suomen Betonirakenne Oy adelem já sämitige ruuđâin. ¶ ceem- já staatâtoorjâpargoh sirdojeh sämitiigán sämitige iävtuttâs miäldásávt. ¶ Maid taggaar naver puovtij merhâšiđ? ¶ Iäláánsiärvus já jamâ luándu pirâstahheeh ¶ Säämi suuvâ laavlâ ¶ Leejoon kuáhtái motomin njuámmil uáđimin. Tot ááigui tállân purrâđ tom, mutâ siämmást tot huámášij soorvâ njolgeestmin lappâd. Leejoon tiptij njuámmil juátkiđ naharijdis já ruotâstij soorvâ maŋŋaal. ¶ Ko arvai, Nooa emedijnis moonâi kárbás. Sunnuu kaandah emedijdiskuin pottii mieldi. Elleeh pessii meid toho. Talle uksâ toppui. ¶ 7.2 Eennâmamnâsij väldim ¶ Sämitigge juovij škoovlâi kiđđâjuhleest stipendijd sämikielâ oopâin pyereest miänástum uáppeid. Stipendeh juáhhojii ohtsis čiččâm sämikielâ iskos pajeuáppeetutkos čođâldittám uáppei já 19 vuáđumáttááttâs lopâttâm uáppei. ¶ – Jieh-uvkâs tieđe, et soorvâ ij uážu lovettáá pääččiđ! ¶ Ko suoi aldanáin leeirâ, Mooses ooinij, mii lâi tábáhtum. Kollekälbi čuážui álttár alne. Puohah tánssájii ton pirrâ. ¶ 43 ¶ **Baarist Piäká Áábrâm eeđâi skipáráid, et haalijdvetteđ-uv kuullâđ uđđâsumos viici vyemijávrálijn. Te tom kuulâi mottoom almai, kote eeđâi: ¶ já ton lasseen omâstemkiäjus ij lah kevttum jurgâlusâst (spiekâstemjuávkku nr 2), tastko ¶ kielâ já ton lasseen västid GNT teevstâ dynaamisávt/funktionaallávt siämmáánáálá ko ¶ Päiski lii puohporree ¶  talle. - Tun koolgah kevtti đ suábi! miinii jienâid eeđâi kivkked suu uáivi siste. ¶ veerstân. Spiekâstmist huolâhánnáá jurgâlus lii puustâvlâš jurgâlus sehe luándulâš já ¶ Tiervâpuáttim Sämitige nuorâirääđi uárnim säminuorâi konfereensân säämi kulttuurkuávdáš Sajosân Anarân 6.-7.2.2014. ¶  Arva . ¶ njiäpcuđ, njiäpcum, njiäpcu = kypsyä (mustikka, variksenmarja, puolukka) ¶ kirdeđ teehi Amerikâst? ¶ Raavâd mätki njäälmist čuálušmân ¶ 3. EU 17 567 ¶ b) Aanaarjäävri ruossâlistem/Muotâkamuvmokkemätki, 2 t ¶ » Váruttiđ puástuproffeetijn. Sij puátih tii kuuvl saavzâi tuurhâst, ¶ 54. Puško já vuásku - Suomâ táválumoseh kyeleh 179 ¶ Oppuukeđgnjargâ TII.1963 Pöllönkiviniemi Juullâmjäävri viestârriddoost. ¶ – Tyest kilomeetter keččin lii miina-almaid pargoeennâm. Tun tiäđáh já tuubdah pyerebeht taid aašijd ko mun, te jieh-uv tun suáiti sijjân. ¶ Ráidu-čáitálmâsâst. Kove: Jouni Männistö ¶ Gáktenieiddat : Mánu luohti ¶ 2. Mii aavhijd kaijuid lii a) kuovgis puzzâkeerdist ¶ – Naa, tovlehân kale heevij jyehilágán... sun eeđâi. ¶ Ákku eeđâi: ¶ 3 Planktonân kuleh tiäpuh, elleeh já bakteereh..... ¶ RUKKOOS JÁ ASÂTTÂSSÄÄNIH ¶ fáárust kuhes-uv maađhijd. Tevkisselgkaijuu. ¶ šlaajâi tâi juávhui meeri ¶ ko väldimeerâin, mut tobbeen eellih meid ¶   + d. Lii England viestârbeln. ¶ Mikael Agricola miitaal uážžooh já kielâpiervâl išeruuđâ uážžoo 1.4.2007 ¶ 28 Sämikuávlu kieldâi vuáđumáttááttâsâst já nube tääsi máttááttâsâst kalga kieđâvuššâđ säämi ¶ njähimäälis, -máállás = madekeitto ¶ Miällummääđhi lii pyeri joskâđ vuojâttempuáđu čižetpele roobdân. Tast ovdâskulij kaanoot ferttee kyeddiđ, vistig pajas puáđušalde oolâ, tast paijeel, vuoiŋâstemsaje kuuvl já tobbeen ain ovdâskulij Njellimjäävri riidon. Mätki čoggâšuvá 370 meetterid, mut maađij lii täässiv. ¶ - Hei nieidâ, kuus lah jotemin? Puávtám-uv išediđ? ¶ Ilmari Tapiola , Annukka ¶ 73 ¶ Juáigus uulât olgoláá ko säänih, aldeed já ovtâstit hiäimuid, skipárijd já olmoošsuhâpuolvâid. ¶ Jeesus Getsemane Matt 26.36-56 ¶ Amakkiste lâi vissâ koško, ko siämmást sun háputtâlškuođij puttâlis, mii lâi tast paaldâst, mut tot lâi-uv kuárus. Na miiba tast. Ko Orvo lâi koccám, finnim časkâdiđ korrâsumos koško čäcilitteest, mii lâi tast paaldâst já Kusti tolvum hekkisis, te lasettijm oppeet kivkkâháá vuálá muorâid já forgâbalij lâi sävni liegâs já sávnumoornigist. ¶ Päikkinomâi nuurrâm ohtâvuođâst oovdân tiäivásii meiddei anarâš päikkinoomah já poođij tárbu máttááttâlškyettiđ anarâškielâ. Sun máttááttâlâi motomijd keesijd anarâškielâ Njellimist 1960-70-lovo jorgálduvâst já máttáátteijen sun finnij Piäkkáá Elli-Maarit ađai Elsa Vale já Elsa Saijets, kiäh láin talle tiego viđâlov ihásiih, váldáliih já fiijnâ kielâmätteeh. Lea paddij sunnuid kuohtuid já Elli-Marittáin meiddei maaŋgâid puáris anarâšâid. Sun uápásmui Njellimist meiddei nuorttâlâššáid Darja já Boris Jefremoffin, kiäh šoddáin meiddei tallaa irgesaasâs Heikki Laitinen-uv veerdin: Heikkâ tuuđhâi talle nuorttâlij muusik já rähisvuotâ Sáámán já sämmilâšvuotân ovtâstij sunnuid kuohtuid maaŋgâ náálá. Lea Luomi (maŋeláá Laitinen) vuorkkij pajas suullân 680 anarâš päikkinommâd. Suoi naajáin 1973 já varrijn Kaustisâžân 1974. Na ko siemin párnáin ij puáhtám vyelgiđ nuurrâmmađhijd, te Elsa já Heikkâ Tyemes Valle moonáin perruinis mottoom keesi sunnuu luusâ. Talláá ääigi Elsa lâi Helsigist iššeedmin Erkki Itkosii anarâškielâ sänikirje sessiistâlmist já sun aasâi talle Lea Laitisii vaanhimij lunne Järvenpääst. Ive 1979 Lea finnij pargo ovdilmainâšum sänikirje toimâtteijen, mon sun poorgâi Kaustisist. Tohon sunjin vuolgâttuvvojii amnâstuvah čuovâkopion já ko iä lamaš tiätureh vala, te ohtâ Maija Räisänen ‑nommâsâš olmooš laađâi taid tekstân mottoom puáris navittist Kerimäkist. Ive 1985 Lea kyevtis Heiháin varrijn maasâd Helsigân já Lea joođhij tobbeen sänikirjepargoos kidâ kirje valmâštum räi. Sänikirjepargo piištij ohtsis 11 ihheed, mon äigin sun oopâi ennuu uđđâ aašijd kielâst. Ovdláhháá Erkki Itkosii jäämmim Lea Laitinen toimâttij vala Itkosii kielâčáitusčuágálduv “Aanaarkiela čájttuzeh” . ¶ PARGOPITÁH ¶ Avveel já Aanaar kooskân šaddee Myössäjäävrist kávnojeh Fennoskandia puárásumoseh peesih. Myössäjävri lii tobdos meiddei ciägu pähtilágán enâduvâinis já Kuobžâkuátikeeđgist. Vuovdân kupâlum Kuobžâkuátikeđgi lii hokâttâllâm mađhâšeijeid čoođâ aigij, já saajeest lii šoddâm penttâ tuuristpiivdus. Myössäjääri kuávlu jäävrih kiäsutteh astoääigikuálásteijeid. ¶ Sämitige čuákkim asâttij meiddei kyehti oovtâstpargo-orgaan, nube škovlimaašij já nube sosiaal- já tiervâsvuođâaašij várás. Sämmilij škovlimaašij oovtâstpargo-orgaan saavâjođetteijen nomâttui Jan Saijets, värisaavâjođetteijen Iiris Mäenpää já jesânin Seija Sivertsen. Sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâaašij oovtâstpargo-orgaan saavâjođetteijen nomâttui Nihkolas Valkeapää, värisaavâjođetteijen Varpu Falck já jesânin Veikko Feodoroff. ¶ Koveh: Petra Kuuva ¶ Anarâšâi káárvuh ¶ Lasetiäđuh Ijâttes ijjâ-tábáhtusâst: ¶ 89 ¶ - Luándu maaŋgâhámásâšvuođâ suojâlmân já pištee kevttimân kyeskee meridum tooimâid olášuteh pehtilávt nuuvt, ete kunnijâteh aalmugjesânij eennâmomâstem- já haldâšemvuoigâdvuođâid, maid vuáđulaavâ ana sistees sehe jyehiulmuu vuoigâdvuođâid sehe nuávditteh jyehi aalmugjeessân ovdâsvástádâs luándu maaŋgâhámásâšvuođâ siäilutmist já kunnijâteh sämmilij luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválii tiäđu ¶ Amnâseh: ¶ jävriskálžu ¶ Tuálvup sämikuávlu aalmugijkoskâsij kongresäššigâšâi tiäđulâšvuotân maaŋgâpiälásâžžân já siskáldâsâs peeleest ereslágánin čuákkimčuásáttâhhân. ”Anarân puátih toh finnoduvah já organi-saatioh, kiäh halijdeh tilálâšvuođâstis eeneb ko massatuurismčuásáttuv ađai rievtis sämikulttuur já áinošlajâsii luándu tuáimee palvâlušâiguin”, iätá haavâ kessen väljejum aanaarlâš, kote lii nuorttâsämmilâš Marja Männistö. ¶ - Aalgâst tot lâi-uv nuuvt. Mut toh iä piergim mahten ulmuiguin, ko ulmuuh lijjii nuuvt skeelmah já sist lijjii nuáidivuođah stáálui vuástá. Viijmâg stááluh finnejii jieijâs šamaanijd já sirdojii masa ollásávt teehi. ¶ - Stááluh, Haŋgal västidij. - Toh pottii taan maailmân tii maailmist, ko iä puáhtâm tobbeen innig aassâđ ráávhust. Tääl mij kolgâp soottâđ toiguin jyehi peeivi. ¶ Taažâ sämitige saavâjođetteijee ¶ Lo vottâhtiäđuh Afrik väldikuudijn ¶ *** ¶ Párásumoseh sajeh Matt 20:20-28 ¶ Sämikulttuurist ärbivuáválâš kulttuurolgospyehtim uáivild juoigâmmuusik, säämi tyeje, sämitaiduu, muštâlemärbivyevi já oskomušâid, kirjálâšvuođâ, sämikielâlijd päikkinoomâid sehe säämi huksimärbivyevi (el. láávuh, kuáđih, sierâlágáneh ääitih). Lasseen säämi toovlášoskoldâhân kullee uhredem sieidijd lii kulttuurolgospyehtim. Uđđâsuboh kulttuurolgospyehtimeh uáivildeh uđđâáigásâš sämimuusik, teatter já elleekovetaiduu. ¶ Anarâš sämipihtâsij kuárumist Ailâ-Maarit lâi áárvustoonnum máttáátteijee já äššitobdee, jiešalnees ohtâ majemuin tovláin kuárroin. Taat ij lah mihheen immâšijd, ko tiätá tom, et suu pargohárjánem lâi čoggâšum paijeel 50 ive ääigi. Muu enni, kote lii tuše pajeláhháá ive nuorâb ko Ailâ-Maarit, muštâlij tast, et jo sunnuu nuorâvuođâst Ailâ-Maarit poostij ravviđ aheskipárijdis váddásub kođđeempargoin tego tikkur kođemist. Elimis ääigi Ailâ-Maarit kiergânij máttááttiđ maaŋgâid mááccuhkuárrumkuursâid, já suu lunne ellii uáppeeh-uv kuárumin máccuhijd já porgâmin kietâtuojijd. Tain kuursâin Ailâ-Maarit lii muštâlâm munjin motomijd aašijd. Motomeh uáppeeh sust lijiii lamaš hirmâd čeepih, motomeh váhá čyerbibeh, mut munjin poođij taggaar tobdo, ko kuldâlim suu, et mááccuhkuárrooh kuittâg-uv lijjii finnim pargoos valmâšin suu máttááttâsâst. Juáháš, kiäin mun lam sárnum, láá annaam Ailâ-Maarit rávhálâš máttáátteijen, kote ij huáputtâm ige huššâdâm, pic laavij ettâđ, et ko rávhálávt já kuuloold parga, puáđus lii pyereeb ko huššâdmáin rähtistum piivtâs. Ailâ-Maarit tuubdâi vuáđulávt anarâš pihtâsijd já sun tieđij meiddei kuávlui iäruin. Sun ravvij tom munjin almai mááccuhijn, et Tave-Aanaar almaa anarâš máccuhist päneh čiäpáttist kalgeh leđe vuáluskulij, iä pajaskulij. Nube peln Aanaar vuod päneh láá pajaskulij. ¶ Lii aaibâs siämmáá, lah-uv juuvdálâš vâi kreikkalâš, uárji vâi rijjâ, almai vâi nissoon, ko Kristusist Jeesusist tij puohah leppeđ ohtâ. (Gal. 3:28) ¶ – Joo, ijhân tot kale nuuvt hitruus juurdâ lah, jis kárttá tuálvuđ njoobžâid kiddâgâsân, Tálunjobžâ-uv nonnij. ¶ Tilálâšvuotâ lii rijjâ puohháid, kiäh tobdeh mielâkiddiivâšvuođâ aabisáid. ¶ Párnááh piejih kieđâid njäälmi teikâ čoolmij oovdân já tuárgisteh maka paaloost. Talle Heikkâ kiäččá Ela, kote čokkáá puoh ärgimus hámásážžân lättest. ¶ – Ááiguh-uv kove väldiđ? Harvii taan juuvâst tieggaar kyele finnee. ¶ dynaamisávt/funktionaallávt siämmáánáálá ko KR92. ¶ Lohhee almoot ráámmátpitá. Servikodde kuldâl čokkod. ¶ Na iännám já vaarâ Ailâ-Váábu-uv iberdáin, maid mun uáivildim, mut ko ij lamaš tien ääigi čoovčâst vala maggaargin vorâs piärgu finniimist, eereeb peciludij, já herttâmääli-uv lâi mii perrui vala talle omâs äšši. Vaarâhân evakkoääigi lâi uápásmâm toos-uv, mut ama ij vissâ lamaš lijkkuustum, ko kuássin ij lamaš peevdist herttâmääli. Ferttejim-uv tuuttâđ ain vorâs šaapšân, tâi puuškon, motomin kuávžurân-uv, veikkâ táválávt tot kale ain sälttejui. Vuáskunân jiem kuoskâm, veikkâ eeji hersku tot oroi lemin, tuše meeinijd puurrim, jis toh sáttojii leđe taldrikist. Lijjim motomim ovdil čuáguttâttâm vuáskunân, jiemge oskom ollágin, et tot ličij ubâ purâttetteegin. Suotâs tom kale lâi uágguđ já ušteđ. ¶ Suomâst sárnoo kulmâ sämikielâ: tavesämikielâ, aanaarsämikielâ já nuorttâsämikielâ. Tavesämikielâ lii kielâjuávhuin stuárráámus. Tom sárnuh suullân 20 000 olmožid Suomâst, Taažâst já Ruotâst. Suomâst tavesämikielâ sárnooh láá suullân 2000. ¶ – Maid halijdah, et mun poorgâm? sun joođhij. ¶ Addâgâsânadeleijee já läđis lii Hiärrá. Sun lii kierdâvâš, já suu ármu lii styeres. Tego alme lii olluv eennâm paajaabeln, nuuvt lii Hiärá ármu styeres toid, kiäh paleh sust já rähisteh suu. Nuuvt kukken ko nuorttâ lii viestârist, nuuvt kuhás sun sirdá mii suddoid. Tego eeči äärmit párnáidis, nuuvt äärmit Hiärrá taid, kiäh paleh sust já rähisteh suu. ¶ Schirlitz Uđđâ testament kreikâ-säksi sänikirje, (1893), kuálmádin Erwin Preuschen ¶ jeessân Petter Morottaja Rauna Paadar-Leivo ¶ Ko Joosef jurdâččij taam, sunjin almostui iho naharist Hiärá eŋgâl, kote eeđâi: »Joosef, Taavvid alge, ele poolâ Máárjá väldimist kálgun olssâd. Tot, mii sust lii šohânâm, lii vuálgám Pase Jiegâst . (EM95) ¶ Ijâttes iijâ paarnij- já nuorâipiäiván almmottâttâm aldasáid 250 pärnnid já nuorâd ¶ Stáálupárnááh kozâškyettiv suohâd. Myerji kazza suohâd hitásávt já jurâttâl njuohčâmáin soorijd njäälmist. Hirškikkâ pelestis hurtto nuuvt jotelávt , ete ubâ njälmi lii tievâ purrâmušâst, já suohâd kolgá peevdi oolâ-uv. ¶ 3. Discina perlata – Laakakorvasieni – Ráptupeljikuobâr U ¶ - Kuus tustkis lii lamaš nuuvt huáppu? ¶ 3. Čielgii puáris sänivaaijâs “Tullâ lii šiev reŋgâ mut hyenes iššeed” . ¶ 39b skivŋe já skiivŋe siisâ ¶ 2. loho ¶ Ulla Aikio-Puoskari ¶ Aalmugijkoskâsiih sopâmušah ¶ ČOOVDÂSÄÄNIH ¶ Thaieennâm ¶ sijđoh: 160 ¶  pyehtih Sajos vihkâmjuhle já Sämitige vaaljâpaje lekkâmtuáluh uárnejuvvojeh cuáŋuimáánu aalgâst ¶ Oulu pispekodde ¶  moh Tääl mun vuálgám komovuotân. Must lii lappu, mast mun luuvâm maid... Mun koolgâm nuávdittiđ muu laapu. Tot lii muu pargo. Maŋeláá komovuođâst astronaut iätá: 0150 Atsih já köh köh! Ij tääbbin pyevti luuhâd muu pargolaapu! Oho! Liiba tääbbin omâs tobdo. Váhá ääigi keččin astronaut huikká: ¶ Ij mänidiđ toos uážuččii, ¶ O Varjâl puohâid, kiäh láá eeđeest já vaarast, ¶ a) Nommâkištoin occoo säämi kulttuurkuávdážân uánihis, pehtilis, mielânpäccee já iäruttuvvee sämikielâlâš noomâ, mii kovvee kulttuurkuávdáá ¶ Maaŋgâsellâsiih iäláneh ovdánii meerâst ¶ Kii tun lah? Nipso njivâdij iädun. ¶ 179 ¶ 1. Kierâš pessijâšluámu maŋa ¶ Tast maŋa pääihi ässee lâi Meniš-Antti (Morottaja), muu eeji eeči. Meniš-Antti lâi šoddâm 23.10.1853 já jaamij 54-ihásâžžân 18.12.1907. Suu eeči lâi Juhháán Aantikandâ Morottaja (1818 – 1881), enni Ánná Saammâlnieidâ Morottaja (1825 – 1897) já ákku Iŋgá Kaabinieidâ Aikio (1791 – 1851). Meniš-Antti lâi naaijâm Irján Mattii Ánnáin (Morottaja, 1860 – 1848) já sunnust lijjii párnááh love. ¶ vielgâdâspäddi valkuaisnuora ¶ Sárguseh: Anssi Rauhala já Jorma ¶ 5. Italia 635 ¶ 2. Saksa 2 050 ¶ Lahtos 3. SÄMIKIELÂLŠ AARÂHŠODDÂDEMOHTÂDUVAH SUOMÂST ¶ Stivrâ meridij iävtuttiđ sämitige čuákkimân huápulâžžân pargo-oornig 56 § muttem tienuuvt, ete povdiittâsâid já äššilistoid sämitige čuákkimáid vuolgâttiččii čiččâm peivid ovdil čuákkim tááláá love peeivi saajeest. Iävtuttâs suijân lii tot, ete tige čuákkim sättih kolgâđ čuákánkoččođ jotelávt kieđâvuššâđ sämitige vaaljâluvâttâllâm tievâsmitmist toohum njuolgimvátámâšâid uđđâ sämitiggelaavâ mield. ¶  TOTKÁ? Sisilia . . . . . . . . . 34, 62 ¶ Ollâopâttuvâst sun ij vistig uáinám ennust kiämmán. Sun tuš tuvkkâlij jurgâlusâidis máttátteijee postâloován jeđe moonâi almottâstaavvâlijd luuhâđ. ¶ » Já sun eeđâi: » Jeesus, mušte muu, ko puáđáh väldikod- ¶   nube IP: Na hei, hei! ¶ 1. ¶ Saul lâi luuhâm puoh pase čalluid Imelist já kiirjijd moh muštâlii suu jieijâs aalmugist, Israel aalmugist. Sun lâi puáttám Jerusalemân vâi opâččij puoh Imelist já Immeel táátust. Suu lâi máttááttâm Jerusalem pyeremus máttáátteijee. ¶ Taah  pápáreh  liččii  luuhâđ. ¶ Ijhân sun mahten puáhtám tom tiettiđ, et puoh juovlâpurrâmušah lijjii pillâšum. ¶ Maŋeláá skammân, ko lâi jo talvâm já muáttâm, te jiem innig peessâm oholoppáid pááikán já karttim pääcciđ asuntolan ubâ loppâihán. Tot lâi tiäđust-uv ahevis äšši, ige tom ennust linedâm taggaargin pasepiäiván kullee äšši, ko määrfi. Motomij harvij pasepeiviđedij lijjii njaalgâ märfičaskah, já vuástávuolâttâsah iiđeedteejâ peevdist já kal toh lijjii tuotâ njálgáh. Tiäđust pääihist-uv ličij lamaš hitruu leđe, mut ferttee mieđettiđ, et taah pasepeivij purrâmâšah kale liijká ucánjáhháá linedii tom päikkiahevuššâm, mii väividij jyehi peeivi. Tubdim taid märfičaskaid já vuástávuolâttâsâid noomáin “makkara” já “juusto” , jiemge ollágin máttâm ovtâstiđ taid poccuučuálimáárfán já kusâvuástán, moh pääihist-uv lijjii falâmist. Kale tiettim tom, et leŋkki lii še “makkara” , mut ko eidu taan kossâ määrfist lii saahâ, te ferttee njuškiistiđ ääigi ucánjáhháá ovdâskulij. Uáináh juovlâluámu ääigi, mii lâi vala mánuppaje keččin ovdiibeln, poottim iävtuttiđ iännásân: ¶ ”Kuávdáást lii čielgâsávt nuorttâlâšsiärváduv toorjâ. Munjin lâi uáli älkkee uásálistiđ čuákkimân tastko sämitige almosčuákkim lii asâttâm vaaljâpaje oovtâ ulmen tuárjuđ puoh vuoimijguin nuorttâlâškulttuurkuávdášproojeekt Čevetjáávrán. Siämmáá ohjelmist sämitigge lii čonâdâttâm lasettiđ kieldâkuávdái ulguupiälásij kuávlui eellimvyeimi. Nuorttâlâškulttuurkuávdášprojektist lii sämitige oles toorjâ”, saavâjođetteijee Näkkäläjärvi mainâstij. ¶ Mainâsleeirân vuolgâ Veskonjaargâ hamânist ¶ veerdižeh kuávttáá ¶  iäge ČIELGITÄVTITTEMEH ¶ 139 ¶ mietâkuobâr ¶ oovtâ saajeest. KR92 olgospyehtim samoin käy lii jurgâlum siämmáánáál kiävá meiddei ¶ Ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát- já reesuurskuávdáá pargokielah láá sämikielâ sehe suomâkielâ já ruotâ-/tárukielâ. Kuávdáá pargon lii oovtâst sämitiggijn ohtsâštave-eennâmlâš kielâoovtâstpargo nanodem já ovdedem, sämikielâ nanodem já ovdedem nuuvt, et jieškote-uv kielâjuávhu ohtâgâslâš táárbuh, hástuseh já naavcah váldojeh vuotân, sehe sämikielâ virkosmittem já turvim puátteevuođâst. ¶ Mučis ruopsis North West -finnoduv omâstem maašin turâštij čiävláht kirdelemrađe kiäčán. Tegu jieijâs sajattuv visásmittem tiet eres kirdemmašinij juávhust tot orostij árvulávt kirdelemrađe algâkiäčán já nuáigááttij juhlelávt njuunees eennâm kuávlun tegu tiervâttim tiet mučis Duluth kaavpug kirdemsajattuv já taid ucceeb mašinijd, moh tohon paccii (muu epioskolii jurduu mield nuáigáidittem poođij kale tast, ko kocâneh, ađai jaaruh valdii pyereest kiddâ, mii tiäđust-uv lii kirdemtorvolâšvuotân vaikutteijee šiev äšši ja tanen tuhhiittettee). ¶ – Mii tot lii? leejoon koijâdij. ¶ 400 sárnoo kielâ, mii lii ärbivuáválávt sarnum tuše Suomâst Aanaarjäävri pirrâsijn. ¶ Pirâstiäđu pargokirje kulá taan čoovčâ almostum siämmáánommâsâš oppâkiirján, Skuvlla birasdiehtu 3. Pirâstiettuu kirjeh láá säämi pirrâsân heiviittum jurgâlusah kuástidemfinnodâh Otava almostittám oppâkirjerááiđust. Sämikielân ton lii jurgâlâm Jovnna-Ánde Vest. ¶ Iä lam ennuu mašineh, Sarre Aantist lâi 2 hv kärbismoturâš Venneber moturij lasseen. Iä lam polkupyeráhkin kalle. Muštám pyereest tom ko viljâm Oskár tiilái Vaasast pyerá oosijd ko ij lam nuuvt ennuu ruttâ ete ohtân lâi suitteđ ubâ pyerá uástiđ. Sarre Antti lâi tekniikka-almai já sunhân tot čokkij Oskárân tom pyerá. Ulmuuh pottii keččâđ já imâštâllâđ ete lii tot kale viehâ piergâs. Kalehân tot lâi-uv ton ääigi šiev fiävru, mutâ tot lâi tiivrâs, ton ääigi ij lam ulmuin ruttâ meendugin valjeest. ¶ – Sieivâveepsis – Yleinenampiainen ( Vespula vulgaris ). ¶ Lappiliih iäláttâsah puásuipargojuávkku ¶ – Vuoi, vuoi masa jo vájáldittim ubâ laavhâ. Taan laavhâst láá sareh, luámáneh já čapisjiereehmyerjisäppi tunjin. Puávtáh kale Aantin-uv faallâđ täid. ¶ taavlu, mii lâi vala koskân. – Ijhân tuot lah ollágin ¶ 2. ¶   aassâmviste. Hárjuttâs Sämmilij aalmuglâšteatter Beaivváš puátá Sajosân pasepeeivi 26. kuovâmáánu. Sajosist uáinip Marry Áilonieidâ Somby kietâčálusân vuáđuduvvee ubâ perruu čáitálduv Staainâh. Staainâh lii kufittárij puásui, mii puátá vahâgist kuáttuđ ulmui mailmân. Staainâh šadda feeriimijd, main láá ennuv äigikyevdilis teemah veikkâ čáitáldâh vuáđuduvá jo kulmâlov ihheed tassaaš čaallum teevstân. ¶ Signjereh ~ signereh ( Laniidae ) ¶ hiäjuvuottân lii metaforisâš ađai koválii merhâšume jurgâlem vaigâdvuođah, tastko ¶ SISKÁLDÂS ¶ 4. Suomâluohtân kolgee juuhâ. ¶ Teuvo Nyberg ¶ Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ vu 22.6.2015 tme 16 räi Säämi kulttuurkuávdáš Sajosân čujottâsân Sajos, 99870 Aanaar teikâ sajos(at)samediggi.fi. Lasetiäđuid pargoost addel má. markkânistemhovdâ Johanna Alatorvinen, johanna.alatorvinen(at)samediggi.fi, puh. 010 839 3109. Saijoos tooimân puáhtá uápásmuđ čujottâsâst www.sajos.fi ¶ – jurgâlâm Ráámmát čalluu Piättár vuossamuž kirje ive 1976, ¶ läällimtiälkku . Puzâttes saje čuávjibeln, mii lii läällimääigi maaŋgâi luudij niŋálâsâin. Tot pehtilit liegâsvuođâ sirdásem loddeest moonijd. ¶ säämi kielâlaavâ já kielâlâš vuoigâdvuođâid. ¶ – Na tiervâ, tiervâ. Tääl lii jo ennuv pyereeb vajo. Mun-uv lam masa jo puáránâm, Antti västid tutâvâžžân. Matti-uv iälá tiervâtmin Aanti. ¶ – Tiehân toh viššâleh tääl viijmâg-uv láá! Mahtkis nuuvt čuuvtij uáđistutij? Keesi lii forgâ jo pelimuddoost, já mun-uv lam täst jo okkopuudâid tijjân kiähtulavluid soitâččâm. ¶  koččom Skandinavia njargâeennâm F3 ¶ Iävtuittáá stuárráámus äšši lii tot, et tääl säminuorah pyehtih jieijah vaikuttiđ vuoigâdvuođáidsis já toi olášumán. Lasseen säminuorâin lii tääl kanava, mon pehti sij pyehtih adeliđ virgálijd ciälkkámušâid já toohâđ alguid. Nuorâirääđi taha máhđulâžžân meid tom, et säminuorah pyehtih leđe čuuvtij aktiivlubbooht mieldi sämitige tooimâst já miärádâstohâmist nuorâid kyeskee aašijn. ¶ – Na nuuvthân tot kale, Heikkâ mieđettij. ¶ Suuvâ historjá kyeskee uási olmooštiäđuh láá vuálgus jieččân čokkim tiätuvuárháin, main láá puoh anarâšah 1731–1910 koskâsâš ääigist já vuáđuduvá Aanaar kirhokirjijd já tađe mield tuálá siste puoh Anarist aassâm anarâšâid. Anarist varrim ulmui tiäđuh láá vuálgus iänááš Ucjuv já Suáđigil kirhokiirjijn sehe kirhokiirjijn já aalmugrekinistemlovottuvâin (folketelling), moh láá Taažâ digiarkkâduvâin (digiarkivet.no). ¶ ALGÂTTEMSOPÂMUŠ ¶ ton kuácceepálgáh, ¶ KARTTA!!! ¶ – Mun lam Máárjá, já tuo lii muu uábi nieidâ Iŋgá. ¶ a. Rekinist, kalle laasâ mielhi kolgâččih juuhâđ pirrâmpeeivist vâi tuu kalsiumtárbu ličij tuárvi. Ivnii nuuvt maŋgâ juuhâmlaasâ, et toi mielkkimeeri keelijd tuu piäiválii kalsiumtáárbun. ¶ a. šaddoid porree elleeh ¶ Aartu eellim algâ ij lam taggaar ko pennâgáá eellim kolgâččij leđe. Juhhee iššeed ij annaam huolâ pennuinis. Muuštij-uv sun ubâ piemmâđgin taid, lii ervidmist. Jyehi tááhust Aartu eellim muttui, ko Piättár nieidâ, Liäiná, sattui uáiniđ pennâgáá hyenes tile já táátui tom olssis. Tađe eenâb smietâhánnáá iššeed adelij Aartu sunjin. Amahân te lâi pyeri mielâst, ko peesâi iärun oovtâ piemmâmnjäälmist. Nuuvtpâ Liäiná ilolâžžân tuálvui uđđâ jiellâh pááikán já arvâlij toollâđ tom alnees ubâ ton eellimave. ¶ Ekonomâlij, sosiaallij já kulttuurlij vuoigâdvuođâi komitea (CESCR) ¶ H Armillaria – Mesisienet – Mietâkuobbâreh U ¶ vyeimitoppiimáin. ¶ Lahtos 15 ¶ » Ruhâdâllâđ, et eppeđ šodâččii kivsádâsân. » Jieš sun moonâi ¶ tullâvuáđulâšvuođâst = tuliperäisyydestä 111 ¶ Sämitigge lii njuhčâmáánust 2015 vuolgâttâm proojeekt koijâdâllâmluámáttuv, mast láá koččâmâsah sämikielâ kevttimist já ärbivuáválijn iäláttâsâin. Luámáttâh vuolgâttui vaaljâlävdikode almottâskortâi mield puoh Suomâst, Taažâst sehe Ruotâst ässeid ulmuid, kiäh láá Sämitige vaaljâluvâttâlâmist. Meriäigin (1.6.2015 räi) luámáttuvvah láá macâttum Sämitiigán suullân 920. Návt västidemprooseent lii suullân 16. ¶ Tutkum anarâškielâsâš teevstâid puáhtá anneeđ njyebžilis jurgâlussân, tastko toin láá ¶ Šiljopiirâs ¶ 104 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ 50 ¶ Minsk G5 ¶ Säämi kulttuurkuávdáá arkkitehtkišto raavhâi mielâkiddiivâšvuođâ - 58 iävtuttâsâst väljejuvvojii 6 kišto nube rieggei. ¶ – Uáineen vuossaargâ, Heikkâ huikkái vala ovdilgo lappui. ¶ Já suoi kuovzáin. ¶ – Na mast tot kal sun tiätá, na tassaaš kuittâg ko siävŋánâš. ¶ Unna Junná video ¶ išediđ uccâ ruopsisrade. ¶ Vuávámkišto olášittui kuovâ-njuhčâmáánust 2011 já kiišton kuáđđojii ohtsis 31 iävtuttâssâd, main palhâšumelävdikodden toimâm Sajos kevtteeorganisaatioin čuákkejum ohtsâštoimâorgaan oovtâst arkkitehttoimâttuv ovdâsteijein tuhhiittij árvuštâllâmnáál 30 iävtuttâssâd. Lävdikodde hilgoi oovtâ (1) kištoiävtuttâs, ko tot lâi toimâttum lävdikoodán kišto njuolgâdusâi vuástásávt. ¶ Aalmugijkoskâsâš biodiversiteetpargojuávkku ¶ - Jovnâ. ¶ Omin sanoin © Kotimaisten kielten tutkimuskeskus 2009 čäällimvuáđuh vala aptum. Vâi lâš-uv tot nuuvt, et vuáđu šadda jiešmeidlist vistig suomâ myenster mield, já vuáháduvá tađe mield ko mijjân čiälgá, mon ääšist eidu kannat čäälliđ, já mon puáhtá kyeđđiđ ereskielâsâš mediaid. Tehálumos äšši lii vuáháduđ rievtisnáál: jis loostâi mainâsijd vuáháduvá tuše jurgâliđ systemaatlávt, loostâid ij kuássin šoodâ rievtis meerhâslâš ano. Mun eeđâm, et anarâškielâsâš äššiteevstâin kolgâččij kavnuđ fantasia. Táágu puávtáččij koijâdiđ, et ij-uv tom suomâkielâsâš teevstâin taarbâš. Tiäđustuv taarbâš. Fantasiattáá tekstâ lii kuárus já ahheev. Muu juurdâ lii kuittâg tot, et fantasia ij jurgâluvvuu anarâškielân. Tot sirduuččij jurgâlum teevstâ fáárust, jis anarâškielâ sárnooh iä iberdiččii algâkielâ. Mut ko sij masa ain iberdeh, já tot meerhâš tom, et ohtâgin jurgâlus ij pyevti adeliđ uđđâ, vorâs jurduid. Čielgâsmitám oppeet, et anarâš jurgâlusah láá teháliih kielâ máttátmist já tuárjumist. Mut toh iä lah anarâšâi jieijâs kirjeh, iäge uuigâ anarâš čäällimkulttuur teikkâ kirjálâšvuođâ ovdâskulij. Njuálgu jurgâlusah láá fantasiakoddeeh. Siämmást ko toh nanodeh puástulágán pargoruutiin, toh meiddei pyehtih anarâš čäällimkulttuurân koškevuođâ. Jis siämmáš tekstâ lii sehe suomâkielân já hyeneeht jurgâlum anarâškielân, lii uáli älkkee valjiđ suomâkiel versio. Tast iättoo siämmáš äšši, mut tom lii älkkeeb iberdiđ; suomâkielâ vijđesvuotâ vuástá ij äävti soottâđ. Mut siämmâš skenaario puávtáččij leđe eresnáál-uv: jis anarâškiel tekstâ ij liččiigin njuálgu jurgâlus, mut monniilágán lasattâs. Jis äšši ličij kieđâvuššum anarâš uáinust. Šiev jurgâlemtaavijd ij kuulâ ääši teikkâ uáinu muttem, mut totpa lii-uv taam máhđulâšvuođâ kievrâs peeli. Ijhân tot liččii jurgâlus ollágin, mut áášán ličij lasettum miinii. Teekstân lii puohtum anarâš fantasia! Njuálgu jurgâlusâi vädisvuođah láá kale viehâ pyereest tiettum. Maŋgii toos vuállán, ko ij lah asto smiettâđ. Ton lasseen motomijd virgálijd teevstâid lii pággu jurgâliđ säänist sáánán. Toi árvu ij lekken jieš kielâst, mut kielâ status luptiimist. Tágáreh pággujurgâlusah láá kuittâg šoddâdâm stuorrâ táárbu uđđâ saanijd. Mailm lii muttum jo maŋgii, ige anarâškielâst lah lamaš tuápáduvah uđđâ almoonijd. Tááláá ääigi anarâškielâst sáttá teivâđ sanijguin, moh vuosmuu viilpâstmáin poorájeh mielân rääigi. Mii ovdâmerkkân lii jotâlâhnuorbâs? Márjá-Liisá Olthuis sänikirje tom čollee, aktiivlih kielâkevtteeh sättih jo tonttáá-uv tiettiđ. Tágáreh säänih láá ennuv, šoddâm táárbun mainâstiđ tááláá ääigi maailmist. Toh láá maaŋgâs rahtum suomâkielâ myenster mield, já tondet vistig viggá jurdâččiđ, et toh láá siämmáá koškáh ko njuálgujurgâlusah. Mut lii-uv tot eidu nuuvt? Iä-uv toh kyedi anarâš uáinu sistees, ko jo taid jurgâldijn lii lamaš pággu smiettâđ puáris anarâš saanijd já heiviittiđ anarâš kielâmailm uđđâ modern mailmân? Nuuvtko ovdeláá ¶ Artikla 8(j) olášuttem ¶ – Ij taarbâš huikkeđ, kal mun kuulâm, iätá Niijlâs. Iä jyehi puáris ulmust lah hyenes peeljih. Ege hyenes čalmehkin. Ovdil tij jiejah peljittuuvetteđ ko tist láá ovttuu larmâdmin toh ratioh já telkkareeh já toh... ¶ Ko oholoppâ aldanškuođij, te tot tieđij tom, et pesâččim leđe pääihist ucemustáá kyehti iijâ maŋaluvâi. Tot merhâšij meiddei tom, et pesâččim vyelgiđ Tessu-pennâgáin čuhčápiivdon Piergiváárán, tegu lijjim ovdebáá pivdomääđhi maŋa jurdâččâm toohâđ-uv. Škovlâ lávurduv nuuvâi ain táválávt tolebiššáá ko eres argâpeivij já jo ovdil kyevti lâim luovâsin vyelgiđ kuus peri. Kuhesmáđháliih, tegu ijjávráliih já vissâ vala aŋŋelliih-uv paccii asuntolan oholoopâ ááigán, mut mij iäráseh tolliittijm pááikán - kii maht-uv. Kaamâs kylást ässeeh tiäđust-uv väzzilii teikkâ vyejilii pyeráidiskuin pááikán, mut tagareh, kiäin ij lamaš pyerá ollágin, teikkâ kihheen päikkiulmuin ij lamaš puáttám sii viežžâđ, ferttejii vuordâččiđ almolâš sáátuid, tegu postauto já Eskelis linjâšauto. Táválávt škoovlâ nuuhâm maŋa elâččim vala asuntolast kyeđimin škovlâkiirjijd já eres-uv škovlâtarbâšijd skáápán, jeđe njuškejim pyeráool já tolliittim tavas. Tiäđust-uv liäksukiirjijd já eres-uv pargopittáid lâi kolgâđ väldiđ fáárun pááikán-uv, mut ko must ij lamaš maggaargin reppu škovlâmađhijnân, te kuuspahan taid liččim tuvkkâlâm. Pyerá steellig oolâ taid ij puáhtám čoonnâđ veikkâba arvetiet, iäge toh puoŋângin mattâm. Pääihist kale lâi alnaan mottoomlágán repputáávááš, mut tot lâi uáivildum meccimađhijd, ige tagaráin viiššâm škovlâmaađhijn fijnottâllâđ. Liävsui luuhâm eidu pyeremus loddepivdemääigi ij lamaš kiäsutteijee äšši ollágin. Pyereeb já mielâkiddiivub homáh lijjii talle tiäđust. Nuuvtpa ohtii oppeet vyeijiláim Kaabi Iŋgá Reinoin fáruluvâi tavas já távjá munnuin oovtfááru vyeijiláin še Kuobžâjäävrist ässee Uccâ-Páđáráá kaandah Hanssâ já Ilmar. Uccâ-Páđáráá Ilmarân mun tubdim eromâš käimiohtâvuođâ ton keežild, et sun lâi kuohtui ovdânoomâi tááhust munjin oleskäimi. Ilmar lâi niäljád luokast já ive nuorâb must, ko Hanssâ oppeet lâi jo kuuđâd luokast, veikkâ lâi-uv tuše muáddi mánuppaje must puárásub. Iäránim Uccâ-Páđáráá kaandâin Kärigâsnjaargâ luoddiärust já Reinoin Tuurupuolžâ alne, tegu maŋgii ovdil-uv lijjim toohâm. Vyejestim pááikán, kost oornig lâi oovdiš: eeči raseldij kuolijguin jävrriddoost já tuikkodij ruške: ¶ vuáđututkâmuš rähtim sämikielâi tááláá tiileest. Sämitige miäruštâllâm mield tággáár vuáđučiel ¶ asiakaspalvelu@otava.fi ¶ Hiärrá, Immeel Alge, tun maailm Lonesteijee, Hiärrá, Imelâm, Pase Jieggâ, ¶ – algâkuursâ já jotkâkuursâ uáppei meeri ij lah vala tiäđust. ¶ Išepargee ¶ Tave-enâmijn lii lieggâsub, ko Atlant väldimeerâ lieggâ merâvirde, Golf virded uárjipiegâi vievâst tavaskulij. Tot joođeet lieggâ čääsi kukken mäddin Jieŋâmeerâ räi. Mii lukkon Golfvirde jotá Skandinavia njargâeennâm riddokuávlui pehti, et merâvirde lieggee ubâ Tavekuávlu. Golfvirde áánsust ulmui eellim Tavekuávlust lii máhđulâš. ¶ ohtim = yhteyttäminen 37 ¶  kuolemasta.  olášuttem Säämi kulttuurkuávdáá äššigâspalvâlusohtâduv, Kongres- já tábáhtuspalvâlusâi pargon lii västidiđ kuávdáá ohtâsii tiilij markkânistmist, vyebdimist já väärridmijn, huolâttiđ tábáhtus- já čuákkimorniistâlmijn sehe tipšođ tekniik-, informaatio- já vahtâmiäštárpalvâlusâid. ¶ Cissáášvälli ¶ Mij anarâšah kolgâp koskânân toollâđ vijđes strategiasavâstâllâm tast, et pieijâp ääigi já naavcâid rievtis sajan. ¶ Sämitige já Sajos ávutuáluid lii máhđulâš čuávvuđ interneetist, mast njuálgu vuolgâttâs álgá tme 16.45. Sämitige ekumeelâš lekkâmimmeelpalvâlus vuolgâttuvvoo interneetist monnjâvuolgâttâssân tme 18.30 rääjist. Vuolgâttâs interneetist juátkoo njuálgu vuolgâttâssâm tme 20, kuás säämi kulttuureehid álgá. Vuolgâttâsâid puáhtá čuávvuđ čujottâsâst: http://yle.fi/livestream/saamevideo.asx . ¶ 7. Russula decolorans – Kangashapero – Kuolbâsmiäruh U ¶ 1. Miäruštâl tuáváduvâid ¶ Párnáin láá aaibâs táváliih sierah. Hirmâd ennuu taan peeivist sierâdmeh puáttih televisio já video peht, maainâst Ritva. Mist láá puoh kirjeh moh láá almostum anarâškielân, já anarâškielâ speelâid mij lep jiejah irâttâm rähtiđ. Ritva mielâst kielâpiervâl merhâšume lii viehâ styeres, tondet et tääl vanhimeh láá movtáskâm anarâškielân já mudoi-uv tot kulloo já uáinoo pyerebeht. ¶ Torino, Milano, Genova, Napoli, Etna, Vesuvius ¶ sudenkorennon toukka = käškimčuáimáá suoksâ ¶ 2 2 ¶ saatuul ¶ västidij. – Tothân lii tievâ kolle- ¶ Kyeleh ¶ 1) Lii pasepeivi. Onne ij taarbâš moonnâđ~paargon. Tijme ij čuojâ iđedist. Puurâm iiđeedpitá já vuálgám kuálástiđ. Vuálgám tohon Ánnáin. Ánná lii muu nieidâ. Kuáláástmân tarbâšeen viermijd. Muoi áigoon suáppuđ joddeid. Moonnâp tohon moottorkárbáin. Kárbást láá ááiruh. Taid taarbâš suhâmân. Tuáivu mield finnejeen ennuv kuolijd. Itten elleen joddeid kuohâmin. ¶ Mij kaandah lâim iänááš šaddaaš tagarijn perruin, main meccipivdo lâi viehâ tergâdis uásist jyehipiäiválâš elimist. Jyehi kaandâst lâi ricca, kiäst pyerebeht rahtum, kiäst hyenebeht rahtum. Veikkâ jieš eeđâm-uv, te mun lijjim viehâ tärkki pääččiđ riccain. Lijjim meiddei tärkki tast, et ricca koolgâi leđe olmânáál rahtum já et tast lâi tarbâšân njyebžilis, mut ij liijkás vannees kumi. Rahtim ain jieččân riccaid já puoh pyeremus ricca šoodâi polgupyerá ruopsis siskáldâskumist já hyenemus moottorpyerá čapis siskáldâskumist, tot ko lâi liijkás stoorgâs já kaggâd. Kaandah läävejii ostâliđ must riccaid já motomin vuobdim, teikkâ lonottim moosniigin. Puoh njuámmilist ucebeh meccihuâđđooh lijjii-uv mii miäcástemlistoost já uáli táválâš lâi, et piivdijm ricaiguin uccâloddáid, mut pačâlijm meiddei uárreid-uv. Ep kale kuássin koddám riccain uárree, ko tot lâi liijkás häppil mii riccakeđgij oovdâst, epke miäcástâm taid škoovlâ šiljoost aainâs talle, ko rävis ulmuuh lijjii uáinimin. Ohtii kale ij lamaš kuuhijngin, et liččijm tuođâi-uv koddám “uárree” . Pelnub ive ovdeláá ađai čohčuv 1954 lâim lamaš koskâpuudâst olgon, ko Musta Heikkâ lâi kuárŋum neelji meetter alodâhân piäcán. Tallet motomeh kaandah tuágádii já huihádii: ¶ Viestâr-Sahara B2 ¶ Anni-Saaran sämimááccuh lii pyeremus, vááimuvuálááš já uáli tehálâš piivtâs. ¶ Škovlim ¶ riijkâ ¶ b) Sáárgu kován kyelišlaajâid taggaar soojijd, main taid puáhtá finniđ salâsin. ¶ 112 ¶ Sämitige lasseen ovdedempargoost lijjii fáárust sämikuávlu kieldah, Sámi Soster ry, Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdáá sämiohtâdâh já Säämi máttááttâskuávdáš. ¶ 2. Noomât ¶   Sämikielâlii oppâmateriaalpargo ovdedempeivi ¶  tulee Säämi kielâlävdikodde (sgl) ¶ iäráneh nubijnis a) šlajâmere, b) ohtâgâsâi ¶ Ollâopâttuvâst sun ij vistig uáinám ennust kiämmán. Sun tuš tuvkkâlij jurgâlusâidis máttátteijee postâloován jeđe moonâi almottâstaavvâlijd luuhâđ. ¶  kuuvl. 4) – Na lei-uvks njálgásub ko kuulmâ kiärdáš puškoliemâ? ¶ » Jis tuše uážum kuos- ¶ čuoggiistâhskuáppu ¶   Sämikuávlust sämikielâ puáhtá leđe máttááttâskielân teikâ tuše oppâamnâsin. Sämikielâ puáhtá máttááttâllâđ meid rijjâtátulâš oppâamnâsin, kuás uáppee okkosâš oppâmeeri lassaan. Luvâttuvvâst sämikielâ puáhtá máttááttâllâđ eenikielân já/teikâ valjimiävtulâš kielân. Vuáđuškoovlâst já luvâttuvvâst uáppee kielâohjelm meriduvvoo kieldâ nanodem kielâohjelm mield. (Käldee: Laapi Avi) ¶ – Sevŋâdin muái kale iän äälgi uuccâđ, itten peeivičuovâst puátteen uuccâđ, mun eeđâm. ¶ – kavstah , moh oleh ovdemuin kettaarpaarâin majemuu kettaarpaarân, ¶  máállás – Hoi Piäkká já iäráseh, puáttiđ teehi! čuorvij Monni. ¶ – Myerji! Tun tuájáh muu lávumuorâid, ko kaačah ovdâsmaŋas muu lávusaje rasta já tuolmah lávumuorâi oolâ, Hirškikkâ páhudist vaijaht. Sun váldá toijum lávumuorâ enâmist já šuáhkád: ¶ 1. a. Noomât kován vorrâjotteemorganiismâ oosijd. ¶ Hevosmiehentie 3 B ¶ – Jieh-uvks tun ettâm, et časkem lii kevttum 10 000 ihheed tassaaš? ¶ » Meiddei publikaanih ¶  koolmâs. Filifiškánij suálui lâi pááccâm jo kuhás mooŋiibel. Tast puollii lyeštee piäiváá suonjâreh. Pááruh šoddii fiskâdin já ruánáán. Puoh muttojii koleivnásâžžân – käärbis, puurjâs já puoh kárbást čokkájeijeeh. Noskemudágâš vaaldij huuilu lumâstis já sooitij pááikánpuáttimlavluu. ¶ Täärhist tiäđuidâd já táiđuidâd ¶ Äijih lii kárdum ubâ elimis ääigi, jo pärnivuođâ rääjist. Ko äijih lâi kandâpuicce, te suu äijih máttááttij suu kárduđ. Riävská lâi talle tergâdis kävppitäävvir já purrâmuš ulmuid já jo pärnin koolgâi oppâđ kárduđ. ¶ tân. Oro tobbeen tassaaš ko kočom tuu maccâđ. Herodes áigu uuccâđ päärni já sormediđ suu. ¶ Seenaat-kiddoduvah já Sämitigge orniv tieđettemtilálâšvuođâ Säämi kulttuurkuávdášhaavâ tááláá tiileest majebaargâ 30. peeivi njuhčâmáánu 2010 tijme 17.00 Siijdâ auditoriost Aanaar kirkkosiijdâst. Tiervâpuáttim! ¶ Säämi loddemaailm tuođâlâš fávroid kulá laahul. Tot lii nuuvt mučis tuodârpajosij lodde, et olmooš ij táátu oskođ, et nievt mučis lodde ubâ puáhtá leđegin. Jis lii uáli šiev lukko, te taam piiččus mattsii lode puáhtá kuáhtáđ keessiv päljis tuoddârist. Šiev lukko kalga leđe ton keežild, et veikkâ tot lii-uv ivnáá já muččâd, te tot lii kuittâg nuuvt eennâm ivnásâš ađai tot puáhtá suddâluđ tuoddâr toŋâsij, kiäđgái já riisij kooskân nuuvt pehtilávt, et ubâ kiijkárušmáingin tom ij aaicâ. Lasseen vala tot lii nuuvt loje já uáccáá, et ovdâmerkkân lällee lode ij aaicâ ovdilgo lii masa jo tuolmâstmin ton oolâ. ¶ tot smietâi, tot smietâi ain ¶ 4. Kiđđuv pieggâ sehhee jäävri čääsi, čässuáiván pajaneh raavâdamnâseh já poonán sirdâšuvá happi. ¶ 102A Euroop já Afrik šadolâšvuotâ já ¶ Sämitige puhelinnumereh muttojeh 1.9.2008 rääjist. Uđđâ nummeer lii 010 839 3100. Puhelinnummeer palvâl argâpeeivij tme 9.00–15.00. ¶ Tuáršu puáhtá kuáhtáđ masa jyehi kuávlust Suomâst. Tom puáhtá uáiniđ nuuvt mecciláádust ko meid kaavpug muorâstuvâin. Uási tuáršuin tálvásteleh kaavpugij suddepaaihijn. Tuáršu kiihâm lii tooláá kiđđuv. ¶ Taan kaavpugist Pieinis-Piäkká já eres kisáh ääsih. ¶ Gill, kiäs luándu lâi skeŋkkim ustevlâš já mietimielâlâš mielâšlaajâ, vuálánij kierdâvávt kolgâmušâsis, já tipšoi gulassikanuunas suullân siämmáálágán movttáin, ko eres-uv nuorâ amerikkaliih kieđâvuššii viärjuidis tobbeen kostnii. Rijjâääigis sun vietij vaanhimijdâskijn Albatrossist , kost sun čuojâttâlâi julástuvvâid perrui kapakka iššeed epikiäldusâš pianoin. Taggaar eehid sun kuáhtái Small Johnson. Suáti lâi nuuhâm já nuuvt puáris et uđđâ maailm láin uážžumin kohmá, vuáitu hirmât uávistvuođâst. Kulmâ ive Gill lâi tiäškum epimiärásâš amnâs puurkijd tievâ, kulmâ ive sun lâi čuážžum siämmáá saajeest, vuoiŋâm siämmáá suuvrâ ááimu, porgâm siämmáid lihâstuvvâid – kulmâ ive jäämmim. Gill lâi kiärgus vyelgiđ. ¶ Ucceeb Kiävujäävrist ¶ Koskâmeerâ J5 ¶ pikkâleibi tervaleppä ¶ Piäkkáá Aavni (Aune Kuuva) párnáikirje "Tuálu fangâ" , mon lii kuvvim Martti Rikkonen. ¶ äggee = koukkupuu ¶ čujottâssáin: ¶ - Hui, mun váhá poolâm tääbbin tääl iho, Ánná eeđâi. Iän-uv pyevti väzziđ tyebbin pirrâ taan tovváá? ¶ Niijtoh láá šoddâm äiginis ulmui tooimâi keežild. Ko muorah lijjii čuoppum huksim - já puáldimmuorrân, ožžuu syeinih já muččâdávt lieđđejeijee šadoh čuovviis šoddâmsaje jolgâ saajeest. Syeinih nijttojii šivettij piämmun täälvi várás , já keessiv toh kuottuu niijtost. Návt niijtoh iä peessâm ávjuđ . ¶ Jis páárnáá puáttoo viežžâđ uáivádittee amnasij vuálásâžžân, páárnáš ij luovâttuu vaanhimân, jis ton puáhtâ vaarâ veltihánnáá estiđ. Ovdâsvástádâs päärni torvolâšvuođâst ij nuuvâ, jis páárnáš luovâttuvvoo vaanhimân kote ij paste huolâttiđ párnáást. ¶ Jäävri ponneest bakteereh pieđgejeh tälviv-uv jamâ iälánijd. Pieđgimpuáđusin čoggâšuveh čáácán ennuv raavâdamnâseh, maid planktontiäpuh iä pyevti kevttiđ kolmâs já sevŋâd keežild. Mut kiđđuv čääsist láá valmâšin valjeest raavâdamnâseh já čuovâ sehe liegâsvuotâ lassaan taađeest, ko keesi aldan (99A). Nuuvtpa planktontiäpuh lasaneh jotelávt. ¶  purrâmâš! Swazieennâm ¶  mii  jyehi Nilla Tapiola ovdâsteijen puásuituálu- já luánduiäláttâsâi ráđádâllâmkoodán ¶ 78 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ Muottuu syeijejeijee vaikuttâs ¶ Ante čuážui uđđâ naaburis uuvsâ tyehin já smietâi, maid porgâđ. Sun keččâlij kavnâđ uksâkiälu, mut veik sun maht lâš uuccâm, te ij sun taggaar tiiŋgâ kosten kavnâm. Sun keččâlij skolkkâliđ-uv uuksân, mut olgouksâ lâi mahtnii nuuvt assaa, nuuvt et ij suu skuálkutmist vuálgám ij maggaargin jienâid. Já viärráámus äšši lâi tot, et stuorrâ uksâ lâi já pisoi luuhâst. ¶ - Já Ilmar še lii vuálgám pygálusân. ¶ tummatupaskynsikäs ¶ Nuorttâsämmiliih - Sämimuseo Siijdâ pyevtittem tiätupakkeet ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 53 ¶ Ruotâst sárnojeh paijeel čyeti kiellâd ¶ Post'almaa fáárust läävejii leđe távjá eres-uv máđháliih. Nuuvt Čovčjäävrist, Sevžjäävrist, Mierâšjäävrist, ko Kenišjäävrist-uv lijjii kárbáh post'almaa já máđhálij várás, iä lamaš motureh vala talle, kolgii suuhâđ jaavrijd. Postâjođettimmätki lâi Kaamâsist Ucjuuhân čyeti kilomeetterid. ¶ Eellimahe 8 – 10 ihheed ¶ 3. Saksa 320 ¶ Hyeneeht keevâi vuoi já vuoi: ¶   5. Áiccuseelâin stimulâsah sirdâšuveh kuloniärvá ¶ tussejuvvoo < tussiđ = muokataan < muokata 31 ¶ lavkkij vuálus tuonâ väldikoodán, ¶ Nestle-Aland Novum testamentum graece 26.–28. editioh (kávnoo ¶ Eellim šoodâi meerâin. Vuossâmuuh iäláneh lijjii ¶   Elmer sino lâi Ante mielâst suullân postâmeerhâ matsâš, nuuvt et ij tast kuhháá puáhtám ubâ ájánâmgin. ¶ Must lii kálgu já maŋgâ párnáá-uv, eeđâi almai rivgoi. Talle rivgoo aalgij mainâstiđ, ete maid sun lâi kuullâm tain ävđintuuvijn já kumâttusâin. Almai addiiskuođij ete rivgoo lii-uv polâmin, ige vaarâ lah nuuvt sunjin lijkkuumin. ¶ Mun pisottellim olgoláá tanen, ko jiem tiättâm, mast lii saahâ. Eeči-uv, kiäm lijjim annaam puoh nanosumos já korrâsumos olmožin ubâ Čovčjäävri kuávlust, idâpiälástâlâi já mestâba čibástâlâi neeljikuántán uksnjäälmi šiljoost já čiärustudâi. Sun solâstâlâi ránjáidis, vuárnui já sihoi konjâlijd. Meiddei Uccpárnáá Matti, kote lâi uáli äŋgir karodiđ já korrâ almai mudoi-uv, mestâbâ ruhâdâlâi já solâstâlâi tyellittälli ráánjás. Ko sij lijjii rávhudum, te talle enni povdij sii tupán káhvástâllâđ. Meid tobbeen tuuveest jotkâšui tot paijeelmiärásâš ustevlâšvuotâ, maid jiem lamaš ovdil uáinám. ¶ koskâčääci välivesi ¶ Uccjuuhâ E1 ¶ 84 ¶ Tiörv! Mun lam Anna Lumisalmi, 21-ihásâš nuorttâsämmilâš nieidâ (2008) ¶ Erkki Itkonen já anarâškielâ ¶ Ele kyeđe riidon ruuskijd. Eromâšávt lasâpittááh láá uáli varâliih vuoddâsijn. Lasâpittáid lii vaigâd aiccâđ, ko toh láá táválávt čunnui siste. Toh skäinejeh kuittâg ahevávt nuuvt ulmuid ko elleid-uv. ¶ 133 ¶  teikâ JÁ LOPÁDÂSAH? VÁSTÁDÂS: ¶ Kielipalhâšume mieđettuvvoo ovtâskâsulmuit tâi siärvádâhân, kiäh láá porgâm ansulávt toimâmáin merhâšittee vuovvijn sämikielâ oovdedmân já siäilumân. Palhâšume puáhtá mieđettiđ ovdâmerkkân kirjálijn, njálmálijn tâi eres áánsuin, moh sajaduveh uáli vijđáht jieškote-uv toimâsuorgijd. ¶  tittel, Sämitigge 2014 ¶ piätukyeli.....56, 58 ¶ Algâaalmugaašij pisovâš foorum tuáimá OA ekonomia- já sosiaalrääđi (Economic and Social Council, ECOSOC) raavâadeleijee orgaanân. Foorum pargon lii luptiđ savâstâlmân algâaalmugij ekonomia- já sosiaallâš ovdánem, kulttuur, pirrâs, škovlim, tiervâsvuođâ já olmoošvuoigâdvuođâid kyeskee aašijd já adeliđ tain avžuuttâsâid OA:n. ¶ Suomâ ucceeblohováldálâš ¶ Koškepaje lii savannist ive koškásumos äigi, kuás elleeh kärttih vajâldiđ raavâd já čääsi maajeeld. ¶ sänitääsiráhtusist kyevti saajeest. KR92 illatiivolgospyehtim tähän asti lii jurgâlum ¶ kuati.fi oovdânpyehtimvideo ¶  paldâluvâi, Pyeri seminaarviehâ! ¶ Láádu iäláneh ¶ mielgâtähti ¶ tile ađai . ¶ Mut ko vuolgâpeivi poođij, te lâi-uv ereslágán vädisvuotâ oovdâst: kirdemkiädán mannee moottorkiäinu lâi tivvoom vyelni, já ruuhkah lijjii hirmoseh. Nuuvtpâ tohon ij autoin puáhtám vyelgiđ, já kuuspâ tobbeen autogin ličij kuáđđám, ko kuássin ij tieđe, maggaar oornigist tom maassâd kávná. Nuuvtpâ iššeed tuálvui muu Rotterdamin, kost njuškejim junán. Ko vuolgâ lâi ehidist, karttim vyelgiđ ehidispeeivi, mii lii puoh viärráámus jotteemäigi, ko talle puohah pargoulmuuh-uv láá joođoost. Luhhoost toos-uv kavnui čuávdus: ostim junáliipu vuosmuu luokan, kost ain vissásávt finnee čokkámsaje. Taas vuot lii ohtâkiärdánis čielgiittâs: hollandlâš lii häänis já mielâstubbooht veik čuážžu kuhes määđhi juná viäskárist ovdilgo máksá oovtâgin seenti eenâb, et finnee čokkámsaje. Vuosmuš luokka ij kale lah čuuvtijgin tivrâsub ko nubbe luokka, mut kuittâg. Já taan-uv tovváá lijjim ervidâm aaibâs olmânáál: junást nubbe luokka lâi aaibâs jo tievâ, já vuosmuu luokka vuot lâi kuárus. ¶ – Nabâ tälviv? Obžâ koijâdij. Talle ko lii skammâ já koolmâs. ¶ Haldâttâsohjelm čoonnâs nanodiđ puásuituálu ovdedem já njyebžilittiđ puásuituálu vaahâgsajanmäksimvuáháduv. Kuálástus uásild haldâttâsohjelm čoonnâs olášuttiđ tárbulijd tooimâid vajâldeijee kyelinaalij suoijâlmân. ¶ Peljituodâr F1 ¶ b) ¶ Váijuvâš teikâ maŋanum ucâmušah iä kieđâvuššuu. ¶ lii olášum sämikielân. Ovtâskâssajasâš virgeomâhâšsierriistâllâm toimâsuorgijmield addel máhđu ¶ Tääl-uv kuittâg, ko mij taa eelijm Helsigist vätimin oppâkiirjijd anarâškielân Karvakenkälähetystö- nommâsâš juávkkun, huámášim mon hävski lii et nuuvt uccáá ulmuuh mättih mii kielâ. Te ko moonáim rijjâ ääigi Marjuttáin kävppikuávdáš Kaampin shoppađ soováim ete sárnoon tobbeen anarâškielâ. Vyebdeeh jurdii ete mun jiem sáárnu ollágin suomâkielâ, ko tuše Marjut sáárnui sunjin tom. Jis mun sarnum, te mun sarnum tuše Marjutân já tuše anarâškielâ já Marjut tiäđust-uv sáárnui munjin tuše anarâškielâ. ¶ 1. Hypholoma capnoides – Kuusilahokka – Kuosâmieskâdâh U ¶ Sämitige stiipeend ožžuu čuávvoo nuorah: ¶ Majemuš määlis Matt 26:20-25 ¶ Ärbi ¶ Myeđhinjargâ 1:2B Muotkaniemi Naŋŋânjaargâst, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ jieŋânááváár = kairi ¶ potkiittuvváin = katkaisimella 123 ¶ Tobbeen pääihist Sakkeus čyežžilij já eeđâi: ”Pele omâduvâstân adelâm kievhijd. Jis ležžeem váldám kiästán ruuđâid verivuođáin, te adelâm taid oppeet sunjin neeljikiärdásâžžân maasâd. ¶ Jookeerpargopittá 5 . Čääli koveteevstâid kuuvijd. ¶ – Hii-op! Hii-op! tobbeen kulloo. ¶ 20.06.1996. Oppeet vuolgijm käävci suulâin paargon já aalgijm rähtiđ káátu. Finnijm ton peeivi äigin čižetpele káttu-uási pelduvváid valmâšân, tuše poccee paajaš uási paasij piejâhánnáá. Pel čiččâm ääigi ehidist poođijm Pengillyn L&M-ryevdikäävpi já Nashwauk pehti. Oostijm sruuvâid já loptejim cashmašinist ucánjihhii ruuđâ. Maŋeláá eelijm oppeet Albert Hepokoski lunne säävnist, sehe kulmii vala vuojâdmin-uv. ¶ 3. Sämitiigán kalga sirdeđ sämikuávlu eennâmkodde-ohjelm rähtim sehe škovlim, luán-duriggoduvâi, pirrâs já jotoluv muneldistem- já vuávámpargoid. ¶ keelijd. Táálu iälá iäskán talle ko tast lii toimâ. Tii vuáváámeh táálu tooimâ háárán láá pyereh já kunneehánáseh – pyeri návt. Mut táálu 4700 neljihâšmeetterid väätih pargeid, vâi ¶ Maasâd kuáđi kuuvl väzidijn Vale smiättá já imâštâl puoh taid aašijd maid lii onne uáinâm já arvâl, et kalhân tääbbin sáttá ferttiđ vyelgiđ meddâl, olgoláá, kost lii ráávhu kolgolijn. Ijhân tääbbin Aanaar riddoost innig pallii aassâđ. Vale laavhâst skilátteleh kolgolii meetaaltiiŋgah, mut pessihaaŋkâ sun kuođij tullâsajan. Toos ij lam maggaargin ano, lusis tiiŋgân. ¶ Poolishovdâ ooinij Puállunjune já Šlubbopeelji kiškomin háisoo lyeniseehâ nube keejist, já ton nube keejist hiäŋgájii suámáliih čapispiivtâs huáđđooh. ¶ Peuranvirna ¶ Vuovdâkuoškâ = Outakoski (Paje-Tiänust) ¶  juurdâtääsist Sissuáluikuávlu suáijáás kaavâin šadoh hämmejeh siämmáálágánijd stielâsijd tegu jäävri tâi juuvâ riidon. Peeci, eennâmmield šaddee rátká tâi pikkâleibi láá merârido tijpâlumoseh muorah. Merâluovtâin láá vijđes jävriruáhušadostuvah. Jieŋâlubboost šaddeh luobâskeh já fiskisluobâskeh já vala jieŋâlubboost čääsivuálááššadoh. ¶  äigi Celkkuujeessândmist Tijdâlamppu lii taikalamppu – mut mii lii Skuáppu? ¶ Sun uáináh jurdâččij: »Jis tuše uážum kuoskâttiđ suu pihtâs, mun puáránâm .» (EM95) ¶ Pohjoisnapa= tavenääpi ¶ puh. 040 846 3053 ¶ Sämimááccuh lii sämmilijn aalmuglijn tubdâlduvâin pyeremustáá uáinojeijee. Mááccuh maalih muttuusteleh kuávlui mield. Maalih, iivneh já hervâpaadij tiälláástâllâm muštâleh kyeddes sämmilâšjuávhu, távjá suuvâ-uv. Nuuvtpa ij lahkin siämmáá, maggaar mááccuh, kappeer tâi puáhháá kiävttá. ¶ 2. a) Mane saimaanuárju láá tovle pivdám? ¶ Kuáládâh = Kuola ¶ 10a rasta já vyelni peljičievâst čálástâh ¶ Tiličielgiittâs ¶ - Jo-uv lah varriistâlmin ton kandâskipárâd kuuvl? Jieh suigen tääl jo lah párnái vuástá? láigueemeed huuihij suu maŋŋaal já povvâstij ilgâdávt. ¶ Sämikielah ¶ SISKÁLDÂS ¶ - Na, ij maiden. Liävus te ubâ äšši. Tot ij lamaškin nuuvt älkkee muštâliđ ko lijjim jurdâččâm. ¶ – Mutâ kote immâšân muu luámánehkis láá šoddâm? Vuolli-äijih imâštâlškuođij. Munhân kuođđim sehâidân eidu taas, sun sárnudij. ¶ KOLLEKIEL – Tave-eennâmlâš säämi kielâpalhaâšume juáhhoo neäljád keerdi skammâmáánust 2010 sämmilâšaašijn västideijee ministerij ja sämitigij saavâjođetteijei kuáhtáámist Tukholmast. Palhâšume mieđettuvvoo ovtâskâsulmuid tâi siärváduvváid Taažâst, Ruotâst, Suomâst tâi Ruošâst sämikielâ oovdedmân. ¶ 4. Čuávu šadoi tile muáddi peeivi. ¶ Almai lâi nisonis tiäddám ¶ 23.12.2050 ađai itten muáttá vuosmuu keerdi taan täälvi já puolâš lii -7˚c. ¶ Maassâd pajas ¶ Toohâđ tom, mii lii pyeri. Mušteđ, et mij puohah kuullâp oohtân. Juáhháást mist lii ohtâ ruumâš, mast láá maŋgâ jieškote-uvlágán uási. Toid puohháid lii tárbu vâi ruumâš toimâččij. Siämmáánáál mij ulmuuh tarbâšep kuoimijdân. Mij mättip jieškote-uvlágán aašijd já mist láá jieškote-uvlágán pargoh, mut puohháid lii tárbu. ¶ c. kuávluid sárgáid 5 - 7 ¶  veikâ Tiäđust-uv ko äigi toos lii jo nuuvt kukke (masa 50 ihheed), te jiem aaibâs tärkkilávt mušte puoh aašijd, ovdâmerkkân tom, et kogo pehti vuolgij tot kierdâmâšâi luodâ väzzim, mut puáriskaavpug pelni tot kuittâg lâi. Nuuvtko jurdeliđ puáhtá, te iänááš uási ulmuin lijjii tiäđust-uv turisteh pirrâ maailm. Tallaa ääigi Jerusalem lâi juohum kyevti uásán já peeli tast kuulâi Israelân já nubbe peeli Jordanian. Iänááš pase pääihih lijjii tallaa Jordania pelni. Sii pyerrin puáhtá kale ettâđ, et sij tollii tom áinookiärdásâš historjálâš áárvu kunnest já muštâlii puoh aašijd lopâloopâst ollágin muslimij kulij liijkás kesihánnáá já tuurist kale finnij olmâ tiäđu, veikkâ mainâsteijee máhdulávt ij lamaškin ristâlâš osko tubdâsteijee. Na ko mij seervâim ton olmoošjuávkun, te tot lâi kale viehâ styeres. Väzzilijm mottoom stuárrâb torist já njunosân tolliittij jieš “Jeesus Kristus” hirmâd stuorrâ ristâinis, maid sun kurpoi uálgâtuáivis alne já uáiván lâi stellejum čuággooraasijn ponjeldum kappeer. “Jeesus” káálun já uáivi pirrâ lijjii “vorrâkuáškánjâsah” ivnejum ruopsâdin já sun vajâldij uáli jo vääiviht, tegu vaibâm olmooš kuás-uv. Taat lâi tiäđust-uv čaittâlem, mut maŋgâsân tot oroi tuhhiimin tuođâlâš äššin, maid tot luándulávt aaigij aalgâst lii lamaš-uv. Via Dolorosa lâi ušom muádi kilomeetter kukkosâš, mii muhâttâlâi puáris kaavpug kááđui mieldi já poođij loopâst vala Golgatan, moos lâi huksejum “Pase häävdi kirkko” . Veikkâ lâi jo eehidpeivi, te mist lâi kuittâg vala tommittáá äigi, et vuolgijm uápásmuđ Jerusalem vaarâ puoh pegâlmâsumos rakânâsân, Källeemoskeijan. ¶ Saammudjäävri miätá moonâim suuvân, ponttooneh kessuin kárbá maaŋeest. Tiäivásij leđe vyestipieggâ, te mätki ovdánij njuásiht. Saammudjäävri taavaakeččin Haanu Haansâ kuvlân leim iijâ já nube peeivi iiđeed vuolgijm tast ovdâskulâi. Aaigâ lâi taggaar ete Uccâ Vuolli jis sun vuálgáččij sáátun miätá Ijjäävri, sust ko lâi kärbismoottur. Mutâ sust ij lam moottur oornigist já nuuvt mij kaartâim luoihâttiđ kárbá já suuvân vyestipiegân miätá Ijjäävri. Ponttoonijd piejâim kiddâluvâi oohtân toin stelligáin moin taid kiddee kirdemmašinân já nuuvt toh kessuin kárbá maaŋeest. Korrâ vyestipieggâ ko lâi te mist moonâi ubâ peivi kidâ kosk'iijâ räi ovdilgo leim Myeisijäävri kuvlân já tuálvuim taid ponttoonijd já eres tiiŋgâid moh lijjii tom kirdemmašinân kulleeh kirdemmaašin luusâ, jeđe moonâim Kiipri já Sandra kámpá kuuvl. ¶ 4. Visásmit, et puávtáh rastaldittiđ vyeijimrađe. ¶ – Vuálgoon káhvástâllâđ te sárnudeen váhá eenâb, iävtuttij Heikkâ. ¶ – Tääbbinhân lii nuuvt rávhálâš et, Henkjan kullui. Lahhân muštám vuoiŋâstiđ onne? ¶ masa 40 % já tääl tot lii pajelhháá 54 % sämmilij meereest Suomâst. ¶ Mij vuolgijm ehidispeeivi Suomâ suurlähettiläs kuásán. Metroin mij moonâim, mut aldemuu aseman Sintagman ij lam tuástáš moonnâđ, mut mij vaazijm Monastiraki aseman kilomeetter keš. Vuojijm vááijuv tijme já taksijn loppâmääđhi. Kreeikast ij finnii taksisáátu nuuvt älkkest ko Suomâst. Tobbeen kalga koijâdiđ, et heiviiččij-uv taaksin, et tuálvuččij merisajan. Jis taksivyeijee nabda, et ton saajeest ij lah tuoivâ finniđ uđđâ sáátu, te tot ij sääti vyelgiđ ollágin. Kuittâg mij peesâim joton. Taat päikki lâi suurlähettiläs aassâmtáálu. Tobbeen kal lâi rávhálâš, ko tothân lii-uv Suomâ staatân kullee eennâm já táálu, nuuvt et mij lâim-uv jiešalnees Suomâst. Suurlähettiläs Huittinen lâi povdim kuásán ubâ Suomâ 96 ulmuu stuárusii valastelleejuávhu já sii perruujesânijd. Stuorrâ juávkku tot lâi-uv. Ehidist mij moonâim maasâd taksijguin, mut ferttijm pääcciđ siämmáá Monastirakin, ko taaksih iä halidâm vyeijiđ Sintagman. ¶ – Na ostâččih-uv tun? ¶ Koskâ-Afrik ¶ Meccivuáđust lii ¶ Sämikielâ ¶ » Ellee poolâ. Mannee ettâđ muu viljáid, et sij kalgeh ¶ Säminuorâi taaiđâtábáhtus aldan. Tábáhtus uárnejuvvoo tääl vuossâmuu keerdi Suáđigil markkânist kieldâ uđđâ lihâdemhaalâst. Almottâtmeh láá suulân 300 vittnubálov sämikuávlu škoovlâst. Suáđigil tábáhtusân vyerdip ovdebij iivij náál ohtsis 400 ulmuu. ¶ 1), tastko anarâškielâsâš jurgâlemvaastâ lii ohtâ sääni. Taah iäruh iä toovât magarijdgin ¶ Island C2-C3 ¶ Ejistân já Issá-čeesist lâi pyerá, mutâ tälviv puolâšij lijjii kumih morrum tain, taid lâi karttâm tuovŋâdiđ já kaavpijngin ij finnim uđđâ kumijd. ¶ puállunjunnjuhčâ = kyhmyjoutsen 79 ¶ J O S K I S O H O K O S K O K K O ¶  hävski b. ¶ – Jiem mun tääl ááigu savâstâllâđ, takkâ! sun eeđâi jeđe peškâlij uuvsâ kiddâ almaakuáhtás njune oovdâst. Siämmást sun muuštij eenis, kote ain lii koččom leđe ustevlâš ulmuid. Ánná muuštij meiddei, maid Piirit kullui mottoom okko tassaaš, ko suu kuvlân lijjii iällám mormonih. Lijjii-uv lamaš nuuvt siđhes ulmuuh, et iä vala kuálmád keerdigin oskom, et Piirit ij áigum siigijn savâstâllâđ. ¶  uđđâsijd. (já- Mun piätukyeli.....56, 58 ¶ Ehidist tot mitettes rijdo Heiháin väividškuođij Ááná. Veik sun maht jurâttâlâi ääši já keččâlij leđe jiärmálâš toin, te sun lâi kale ettâm vasteeht Heeikân. Já nube tááhust sun halijdij tiettiđ, mondiet Heikkâ lii nuuvt ärgi toos, et iärráseh iä uážžum uáiniđ sunnuu oovtâst. ¶ 64 ¶ Mooses västidij: “Elleđ poolâ, Immeel suátá tii oovdâst.” ¶ kalâččeijein. ¶   Pollo ¶ 3. Lätteeráánuid ¶ uážžu iše Mark 2:1-12 ¶ ivniiččij alme, ko kuobžâ viešidičij Mäkelä ¶ muddoid < muddo = vaiheita < vaihe 31 ¶ Mon ivnásâš liäđus muorâst lii? Mane muorâ lii pivnohis muorâstâh- já šiljomuorrân? ¶ njävli päiväkorento ¶   Jienâ vorrâkolgos ¶ 9. Brasilia 45 ¶ Kaninen ruohâi uáivis já smietâi. Taat ij kal tääl moonnâm ollágin nuuvt ko lâi uáivildum. ¶ raavvâduuccâmreeviir . Šoddâmjuuvâstis šaddee luosâčiivgâ uccâ vijđoduvâš, mast tot ocá raavvâd. Vrd. reeviir. ¶  talle c. Vuálá 12 ihásâš ij uážu satâččiđ iärásijd polgupyeráin / uážžu satâččđ iärásijd polgupyeráin. ¶ Rauma 70 ¶ Konfereensâst láá kuullâmnáál äigikyevdilis sahâvuáruh ¶ 4 Kuáš já mast tun lah finnim ruvvimšleeđgâ tovâttem “šleđgâčaskattuv” ? ¶ Taažâ sämmilij ovdâsteijeevâš orgaan, sämitigge vuáđudui ive 1987 (laahâ 1987:56) já tot algâttij tooimâs ive 1989. Taažâ lii ratifisistâm ILO 169-sopâmuš algâaalmugij vuoigâdvuođâin. Taažâ vuáđulaahâ tuubdâst sämmilijd algâaalmugin. ¶ – Vistig tun laittih muu, et kevttim puástupulverijd já taid-uv vala liijkás ennuv! Tastmaŋa jiem lam šollim tuu paaiđijd olmânáál! Já tääl vala taat! Muu jo váruttii-uv tobbeen pargovyeimitoimâttuvâst, et tun lah suámálâš äijih! Maht te ličij, jis tääl juáđháččih jieš taam posâluhčâm aaibâs jo jieijâd taaidâmiärádâsâi mield? Mun vuálgám taan táálust já tállân! ¶ Muoi láim Holber Aasluv Jovnáin passaam vorrâläätyid pääihist já must ij lah kale tiätu, kost lâi mii táálu nissoonviehâ talle, ko pääihist lijjii tuše eeči, Juhháán-Uulá, Jovnâ-veerdi já mun. Jiem mušte tomgin, manen Jovnâ lâi tobbeen, vâi lâi-uv sun puáttâm nomâlâsân vorrâläätyid passeeđ. Na ko läätyh lijjii poossum, te mij puohah puurâim taid já kale toh lijjii-uv njálgáh. Jovnâ lâi uáli-uv jo viššâl pasestiđ meid táválijd läätyid já sun lâi čeppi ton hommáást. Na miiba tast, ko kerd lâim puurrâm läätyid, te ij tain tađe eenâb, čuoigâláim Jovnáin Nuuvdibel. Tupán ko poođijm, te tobbeen lijjii táálu ulmuuh já mottoom kyessi vala já maht lâškin, tobbeen lâi ohtâ pappâ-uv. Tast jiem lah vises, kotemuš sun lâi. Lâi-uv Martti Hyvärinen, Keva Uulá, Yrjö Aittokallio, vâi kiinii eres. Muu mielâst lâi kuittâg tot lätyi passeem nuuvt eromâš äšši, et ferttejim tast váháš rammuustiđ: ¶ selgiveepsih selkäevät ¶ Iäge toh álgâm tađe eenâb väättiđ kove. ¶ – Olen päättänyt sijoittaa teidät Utsjoen Rajavartioasemalle. Ilmoittautukaa vääpeli Nuutiselle Utsjoelle mentyänne. ¶ Säämi puustaveh ¶ 3. Jaapaan 1 360 ¶ Mun eštus västidâm: ¶ Stivrâ meridij čonâdâttâđ ¶ Matt. 5:3 τῷ πνεύματι hengessään jiegâstis ¶ sijđoh: 215 ¶ Eenâb sust ij lamaškin toos etâmuš. Ij sun šoddâm koijâdiđ tomgin, maid Heikkâ tobbeen mäddin ááigui porgâđ. Tot toovâi sunjin tääl aaibâs oovtâ. Tääl sun kuittâg tieđij, et puoh tot, mii sunnuu kooskâst lâi lamaš ton uánihis áigáá, lâi lappum ige tast lamaš innig mihheen stuorrâ merhâšuumijdgin. Tot puoh lâi tuše sattum já tábáhtum aaibâs tego mottoom pärtti puátá ulmuu oovdân já moos ij olmooš maiden vaijaam. ¶ – Taat lii čuoigâmkappeer. Pääihist Pallastuoddârist mun lam čuoigâm kissámiäštár, já puohah kočodeh muu Pallas-Pallen. Halijdiččijd-uv tii-uv tääbbin mäddin čuoigâđ? Mun puávtáččim máttááttiđ, uđđâ kissá eeđâi. ¶ meccisäplig ¶ Jovnâ ij kal lam kuullâm tom Haŋgalist, mut sun tiiptij val Wieseh leđe. ¶  almoot 91 ¶ Faalâ~mielhijn, lasseen suápá~uuvnâst poossum kyeli (njajâpääđeest kopšâdum kyeli já~tiäđust-uv sälttikyeli). ¶ mušâin já vááijuvvuođâin puáhtá kuoddâliđ já et kielâlaavâ rikkomuššáid asâttuvvojeh ráŋgáštâsah. ¶ Lii jo maŋŋeed eehid já enni huámmâš, ete Myerji já Hirškikkâ jo kavâstâllâv naverseemeest. ¶ Ilmari Mattus ¶ já koskâarve- já ¶ Jiešárvuštâllâm ¶ a. Kuáđi rááhtus ¶ Suomâst. Ličij tehálâš lasettiđ resurssijd eidu toid peelijd, main sämikielâlâš palvâlusah tarbâšuv ¶ Tááláá ääigist Lea Laitinen tuáimá professorin Helsig ollâopâttuv suomâkielâ lájádâsâst já tađe ovdil sun lii lamaš siämmáá ollâopâttuvâst assistenttin já pajeassistenttin. Uánihissii ääigi sun tooimâi KOTUS:st ađai Päikkienâmij kielâi tutkâmkuávdáást spesiaaltotken, jeđe uusâi Helsig ollâopâttuv professuur, ko taggaar lekkâsij. Sänikirjepargo sun finnij toin lain, et ko uccui Raija Bartens pargo juátkee sänikirje toimâtteijen, te professor Mikko Korhonen uámikkâs lâi muštám suu já nuuvt Lea väljejui toimâttempargen. Majemui ivij sun lii tutkâm suomâkielâ čaallum já sarnum kielâ koskâvuođâid, mut meiddei anarâškielâ, mon sun noomât-uv sierânâsrähisvuottân. Suu käällis Heikki Laitinen lii šoddâm Ylivieskast 1943 já lii tááláá ääigist Sibelius-Akatemia aalmugmuusik professor. Sunnust láá kyehti kaandâ: Tuomas Henrikki (š. 1974) já Martti Elias (š. 1984), sehe ohtâ párnáápärni Ilari Aslak Andaras (š. 2003). Suu noomâst lii vissâ-uv miinii muštoid Tuámmâs pärnivuođâ keesijn, kuás enni juuđij “pargoost” já eeji kyevtis Tuámásáin sierâdáin ton puudâ kostnii Aanaar riddoin teikkâ vaarijn. ¶ – Halijdah-uv vala maidnii puurrâđ teikâ juuhâđ ovdil uáđđám? Ánná koijâdij. ¶ Paddim: Yle Sámi Radio 2.4.2002 ¶ – Amahmis. Maht mun tääl piättáástâlâm meeccist piätuellein? Enni ain ravvij muu canccoliđ peciruŋgo paaldân čiähusân, ko lijjim keessiv pessijn nuuvt siämmáá ivnásâš. Amahânde kuáskim-uv tääl uáiná muu älkkeht já vollit muu, ko lam návt vielgâd. ¶ Já nuuvt Hire, Väri já Vildáá peessih Puupâ fáárust Lukkuš seelgi alne pááikán Puupâ kuáđi luus. Tyebbin tääbbin sij teivih koddesäpligijd, moh lah pááccám meddâl jottee koddesäpligij juávhust iäge innig tääiđi pááikán. Puppâ nivkkâl taid jiejâs fáárun. ¶ – Tom tot tieđij, ko toh riävskáh uáinojii čokkáámin oovsij alne! Ákku vuot algâttij. ¶ 2. a. Viärdádâl liegâsvuođâmittárijd. Kollijn cehhijn Sahara ijjâ já peivi iäránává nubijnis? ¶ Tarveet máálártarvelastikkáin jieijâd peelgi kuámmirân kiddâ. ¶ pyereh nisoneh já hiäráh, ¶ Ko ejijnân viärmástâláim čoovčâid 1960 - 1962, te mun tiäđust-uv lijjim Stihl-kärbismoottor vyeijen já meiddei joddei kyehhen. Talle jiem addim suoijiđ peljijdân mahten já čižetpele pelji táválávt ain ehidist ucánjáhháá čuojâškuođij tâi njurgoškuođij. Tot poođij tiäđust-uv tast, et čižetpele pelji lâi ald eláá moottor ko uálgispele pelji. Maŋ eláá ko lijjim radiosähkötteijee ađai titari ive 1969 rääjist, te karttim kuldâliđ radionjurgâsijd já ko vyestisajattuv (vasta-asema) signaal lâi motomin uáli heeitug, te koolgâi pieijâđ jienâ nuuvt korâsin ko máhđulâs já talle radiošaavvân (radiokohina) lâi uáli koorâs. Pargoadeleijee maŋ eláá toohâm kulokeččâlâdmij vuáđuld muu čižetpele peeljist lâi čuuvtij hyeneeb kulo ko uálgispele peeljist. Taah tábáhtusah iä lah kuittâg hettim muu eellim tađe komebeht - čižetpele pe lji tuše kulá hyenebeht ko uálgispele pelji já tondiet mun peljipiälástâlâm-uv toin. ¶  vala. Mun Iäskán kuulmâlov lovo pelimuddoost Pete mohtâ kuhes riehâmađhijd já kiäsutteijee nissoonmainâsáid lááivui. Tot tovâttij konjâlkulgâttâsâid kolliistellee nieidáid, já Odoniarssuaq soro lâi nuuvt styeres, et sun vuolgij kodde-enâmân já álgáččij jotteeđ hiäimus fáárust. ¶ Koveh: Johanna Ruotsalainen ¶ Etnonyym ´ lappalainen´ kevttui čuođijd iivijd sämmilijd kyeskee puárásub tukâmušâst já mätkikirjálâšvuođâst já tot lii-uv ulguupiälái ulmui sämmilijn kiävttám nomâttâs. Etnonyym ´ saamelainen´ lii šoddâm almolâžžân 1950-lovo rääjist. Ton vuáđđun lii puohâin sämikielâin tiättojeijee já sämmilij jieijâs kevttim nomâttâs. Tavesämikielân saamelainen lii ´ sápmelaš ´, aanaarsämikielân ´ sämmilâš ´ já nuorttâsämikielân ´ sä´mmlaž ´. Sämmiliih tobdeh távjá, et lappalais-nomâttâs lii hälbideijee. ¶ láá mađhâšem, oljojáludem, ¶ Täärhist já toopâ macâttâskoovert ja postâd nuuvt, et tot kiergân vaaljâlävdikode toimâttâhân majemustáá vuossaargâ 29.9.2003 ovdil jienârekinistem algâttem, mii algâttuvvoo tijme 18.00. ¶ Maid äijihijd, smietâi Ferránmoš, ij kavâstâllâm já maacâi siisâ. Leibpitá julestij, suáhiteejâ purâstij. ¶ Onne piäggá korrâsávt. Lii masa jo stormâ. Pieggâ lyevvee fiskis já ooraans loostâid soovijn já suuvijn já kirdeet taid ááimust. Myerji kikkárit, káččá tuohuteehi loostâi maajeeld já iirât väldiđ taid kiddâ. ¶ Kähvikuásuttemkeežild táttup almottâttâđ seminaarân 29.11.2010räi čujottâsân Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. . ¶ Säämi kulttuurkuávdáš Sajos váldukevttee sämitigge ocá Sajosân ¶ kállutähti ¶ Taa taantuv, nubekerd lase. Tiervâdâh juáhážân, kiäh muu tobdeh. ¶  ain Eeli 98-99 ¶ Kuálmád peeivi Joovsep eeđâi sijjân: “Jis haalijdvetteđ eelliđ, te ohtâ tist páásus teehi faŋgân. Tij iäráseh uážžuvetteđ uástiđ valje já tuálvuđ tom pááikán. Puáttiđ tastoo maasâd já pyehtiđ nuorâmuu viljâd mieldistâd.” ¶  kárbá čyeđeh Pivâstâh kuulgâi Joovnâ káálu mield. Sun valmâštij seeini kove mielâstis uđđâsist. Veikkâ tot ij lamaš nuuvt jotelávt rahtum ko majemustáá, te sun kiergânij lopâttiđ pargoos, ovdilgo stááluh lijjii liijkás alda. Mut seini ij lamaš val stáálui oovdâst. ¶ Eelliž-ákku vaaldij kaarijd já piejâi pajaluvvâi kommood já eeđâi stááloin: ¶ b) Lostâ ¶ Eljisčuálmi TII.1963 Lemmee koskâmuddoin, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. Nommâpeerâ: kj. Eljisnjargâ . ¶ - varuskode suáldáttuáhtárân. ¶ Nahânde teivâsij mottoom miäcásteijee väzziđ lappâd. “Kaleba tot ákku škoorijd korrâsávt” , hundârušâi almai. “Ferttee vissâ eelliđ keččâmin, mii suu vääivid” . ¶ Aanaar rijjapuálukodde lii vuáđudum 1948. ¶ Saaibah ¶ Mučis njune ¶  kiškottiđ. 35–45 ¶ Yle Sápmi vuolgât ohjelmijd kuulmâ sämikielân: tave-, aanaar- já nuorttâsämikielân jieijâs kanavast Tave-Suomâst. Tot lii áinoo kanava, mast sämikielâlâš ulmuuh peessih kuldâliđ uđđâsijd, saavâid já ohjelmijd jieijâs eenikielân. Iänááš muusik, mii kanavast kulloo lii sämimuusik. Sämiuđđâsijd uáiná Tave-Suomâst jyehi argâpeeivi Yle Fem -kanavast tme 19.10. Toh uáinojeh tállân algâeehid še Yle Areenast. ¶ šoodâi nieidâ Máárjást, ¶ loddemääđhi ääigi seelgi tyehin. Pyeremusah sajeh ¶  já Čuákánkiäsu ¶ Čuákkimviste Silba (ucceeb) ¶ 4. Cortinarius camphoratus – Löyhkäseitikki – Faainâseitik U ¶ mu ruonâs nijttoid vuoiŋâstiđ, ¶   Kj. Stivrâ tuhhiittij alguu pajeuáppeetuđhoslävdikoodán já máttááttâs- já kulttuurministeriön. Algust oovdânpyehtih sämikielâ finnim ubâ pajeuáppeetutkos kiellân sehe sämikielâ sajattuv pyeredem eenikielâ já vieres kielâ iskosijn. ¶ verdi 25 - 60 cm ¶ Matti viäžžá kirjerájukirjijd jieijâs visteest já piäjá taid reepun. Sun täärhist vala kirjerááju kuuitâst, ete puoh kirjeh láá reepust. Matti váldá meid kietâpuhelin fáárun vâi puávtáččij suáittiđ iänán, jis sunjin šaddâ minii eeđijd määđhist. Kirjerájukoortâ sun tuvkkâl vala luumân já leggist reepu siälgán. Enni puáhtá vala Maatin oovtâ eeni luoihâttem kirjerájukirje. Sust lâi pááccám vahâgist Anarâš pivtâstem -kirje kietâtyejiviistán leđđeeleje vuálá čiähusân já enni táttu Maati tom-uv macâttiđ. ¶ Murre. Tääl kirdij pááppárpállu luokast. Já nubebeln nubbe. Já vala ohtâ. Piäkká-riäpu luptij kepilid peljijdis oolâ.Talle cirgái Monni: – Siivost! Já tállán šoodâi oles joskadvuotâ. ¶ Island ¶ c. Maid nubástusâid kaavnah kove enâduvâi kooskâst? ¶ Helsingör C2 ¶ 2. Šavečiivgah šaddeh šaheniŋálâsnavittist, já toh šoddâduvvojeh piärgušahenavittist. ¶ 14. Säämi parlamentaarlâš rääđi pehtilis toimâ ¶ Vijđodâh: 945 000 km 2 ¶ 11. Koskâ-Suomâ ¶ Taddeus 155 ¶ a. ¶ Juovlah aldanškuottii já jo skammâmáánust Ááddám adelij mijjân čiččâdluokkalâš uáppeid pargon rähtiđ maŋgâ nuuvtkočodum “lasimaalaus” . Toh iä lamaš tagareh mááláámeh, maid máálááččijm njuolgist laasân, pic tot liččii pápárist já paahvist rahtum stuorrâ tyejeh, moh pieijuuččii talle juovlâjuhlij ääigi lassáid. Jiem mušte, kalle pargojuávhu mist lijjii, mut ko paješkoovlâst lijjii ušom nelji laasâ, te vaarâ mij lâim nelji pargojuávhu-uv. Muu pargojuávhust láin muu oovdiš liŋkkunijbetuárrumskippáár Poorti Pentti já ušom Holber Veikko já lâš-uv lamaš vala Kaabi Iŋgá Reino. Mii teema lâi Jeesuspárnáá šoddâmân lohtâseijee Betlehem kaavpug já ton talli. Jyehi tove, kuás mist lâi ´sárgumtijme´, te mij pargeldijm toin tuojijn. Vistig mij hammiistâlâim tom sárgumpápárân, jeđe ko te aalgij leđe tohálâš, talle mij sáárguim tom siämmáá kovvoos suullân pelnub meetter kobdosâš já masa kuulmâ meetter kukkosâš kartoŋkpaahvin. Tuoijumsaje lâi muorâtyejisali, mii lâi tuárvi saijaa nuuvt stuorrâ tuojij kieđâvušmân. Ko sárgáh lijjii sajestis já puohah lâim tuđâvááh toos, te talle mij čuoppâdškuođijm raaigijd paahvin. Čuoppun raaigij oolâ lijmiiččijm jieškote-uv ivnásijd kreppipápárijd, moi čoođâ čuovâ pesâččij päštiđ čoođâ. ¶ b. Noomât suolluid sárgáid 1 - 4 c. váráduv já källee sárgáid 5 já 6 d. kaavpugijd 7 - 11. ¶  mun » Puddâ lii puáttám: Ulmuu Alge kirkesmittoo. Tuođâi, tuođâi: jis ¶ – Kale ääigi tuu maašin vuálgá? ¶ Tave-eennâmlâš säämi kielâlävdikodde almostit kielâsiijđoid www.giella.org ¶ Iäláán ¶ Vielgishaigar lii stuorrâ lodde, mast lii kuhes čeve já ruopsis njune. Vielgishaigarist láá kuhes já ruopsis jyelgih. Taat čapisvielgis lodde lávkku enâmist hitásávt já árvulávt ige suorgân ulmuu. Kirdedijn tot tuálá čiäpáttis já juolgijdis njuolgist. ¶ – Mun lam vissâ lamaš váhá äärgib, ko jiem jieččân mielâst tuubdâ vala nuuvt hirmâd ennuv ulmuid, Ánná tuođâštij. ¶  cuuvnâ ______ ¶ 1.3.1 Tutkâmmetodeh ¶ Ko tágáreh hárjuttâllâmpuudah lijjii toollum tuárvi maŋgii, te keevâi viijmâg nuuvt, et enni-uv máttái vyeijiđ polgupyeráin já eelijnba suoi Ailáin tast maŋa oovtfááru joba Kaamâsist-uv pyeráiguin. Eeči lâi lopedâm iänán uástiđ motomin nisonij pyerá. Amahân tääl, ko sun maatij pyeráin vyeijiđ, te forgâbalij taggaar vala uážuččij-uv. ¶ 3 a. Noomât savzâviste ässeid A-B. ¶ Tiättun návt: Olmooš, kiäst lii šiev oppâmateriaalidea já smiättá, et taam puávtáččij kevttiđ oppâmateriaalân, te puáhtá suáittiđ vistig Haanun. Suin oovtâst puáhtá smiettâđ tom ääši já rähtiđ iävtuttâs oppâmateraallävdikoodán. Lävdikodde kietâdâl ääši čuákkimist já jis tot tuhhit tom, te talle álgá smiettâm, et ličij-uvkâs tot proojeektpargo, vâi ráhtá-uv jieijâs aigijn. Pälkki máksoo siijđoi mield, teikkâ tiijmij mield, maht suáppoo. Táválávt materiaalrähteid finnee ulmui iävtuttâsâi peht. Motomin kiinii ocá išeruuđâ, já tot vuálgá tobbeen kulij. Rähteid lii vaigâd finniđ. Aainâs-uv anarâš- já nuorttâkielâst iä kavnuu tagareh rähteeh. Motomin materiaal sáttá leđe kuhháá ”peevdi alne”, ko iä kavnuu veikkâba kielâ tärhisteijeeh. ¶ Ij tast lah kihheen koččoo, ¶ Uáđđim- já aassâmviste lâi tot siämmâš ko čohčâtäälvi-uv, joba seŋgâsaje lâi siämmâš. Viste ij lam nuuvtkin styeres verdiddijn eres vistijd, veikkâ kale tot muu čaalman lâi-uv viijđes. Viste lâi mestâba neeljičievâg, mon oovtâ nurheest lâi ollâ peldikorrâsâš kakluvn. Tot lâi nuuvt olluv, et ton oolâ ij ulâttâm pieijâđ kammuidis kuškâđ ubâ peeŋkâ oolâ kuárŋumáingin já nuuvtpa taid ferttij-uv kuškiđ táválávt togo kakluvn alda lättest. Motomeh kuhemus kaandah kale oŋâttuššii sierâlágán konstâigijn kammuidis toho oolâ, mut mij ucebeh ep ulâttâm. Asuntola čorgejeijee, lieggejeijee já purrâmâšvyeššee Juntus Maarit lâi lieggim viistijd liegâsin já kakluvnâid nuuvt pahâsin, et kammuh já pihtâseh kale kuškii pyereest, veikkâ olgon lâi-uv koskâtäälvi skammâ puolâšijdiskuin. Mii aassâmvisteest lâi ohtâ laasâ já tot lâi škoovlâ šiljo vuást. Orom muštemin, et ton visteest lijjii nelji pajalâsseeŋgâ já ohtsis mij lâim käävcis. ¶  kie´ŋâlis ¶ Sämitigge almoot uuccâmnáál ton ohtâvuođâst tuáimee Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdáá sämiohtâduv vuávájeijee virgesajasâšvuođâ. ¶ » ¶ Komme ¶ lii ohtâ sääni anarâškielâst. KR92 teevstâ fuutuurlâš olgospyehtim tullaan antamaan lii ¶   8. Moonâ čujottâsân www.otava.fi já čielgii, maht rapurotto leevvân já maht tom puáhtá tuástuđ. ¶ Penuvkompootân puáttim maŋa vilšâstim spejâlân já huámâšim, et čalme lii kustoo čááppudmin já puttânmin kiddâ. Tot gorilla lâi vuođgâlâm muu eidu čalmekuulmán já tot tieđij tom, et čalme ličij čappâd aainâs muáddi oho. ¶ – Purrâmušhuolâttâs ¶ Hyvinkää C5 ¶ 6. a. Maggaar hemâdâs šaddošiirâin lii šaddoid? ¶ Tullâpellâst rasa, vuáskunuáiváá pasa. ¶ sárgái 7-11 oolâ ¶   – Mii-uvks tuu vääivid? Maid lii pahakkâs tunjin porgâm, ko nyevt sivnádâlah? ¶ Lasse Lehtola (2011) Mun lam tággáár 17-ihásâš puásuialmaa algâ. Mun aasâm Solojäävrist, mii lii suullân 15 km Anarist Kittâl kuávlun já tot lii tággáár uccâ siijdâš, jis taam tagarin puáhtá nabdeđ. Muu perrui kuleh kyehti uábi, kiäh lává must puárásuboh já tastoo enni já eeči. Oopâm tääl Säämi máttááttâskuávdáást Tuáivunjaargâst puásuituálu já tääl lii monâmin nubbe ihe já ohtâ lii vala taam kiiđâ (2011) maŋa. Škoovlâ maŋa ličij juurdâ riemmâđ puásuipargoid. Puđâldâsah láá aainâs kuálástus já meecist jotteem. ¶ Aaibâs tuávhis hommá – ege ollágin hävski, caahâi Miiko, ko čokkái jäävrist alfáárug mođe piäitust. ¶ Syelipoolis Snuđenjune peerust uáli čuuvtij luándutiäđust. Sust láá váduhis čuolmah čuávdimnáál, moid sun taarbâš tuu iše. Kooskâi sun kale siävvut aašijd já talle tun ferttiih suu išediđ toi čuávdimist. Snuđenjuuneest láá tunjin meiddei teestah, ruossâhááh já eres hitruus ääigiájánâsah. ¶ - Sämikielâlâš sijdâpargee Tave-Aanaar kuávlun 24 550,50 € ¶  kieđah. – Kalbâ tuoi leppee čollim čeepiht puoh kuolijd, eeči já enni kijttev Hirškiihâ já Myerji, ko kuovlâlává kyelifarppâlân. ¶ Matti viättá tääl pennuinis Karoin rávhálijd iäláttâspeeivijd päihistis Lusmenjaargâst, mast sun lii aassâm ubâ avvees, eereeb taid vittâ suáti-ive. Pyereest puáhtá ettâđ, et sun lii puohâin aaigijn kuhemustáá aassâm olmooš Lusmenjaargâst já ubâ Pááđáár kuávlust-uv. Tuáivuttep sunjin uáli šiev tiervâsvuođâ, riskesvuođâ já eellimiivijd vala ennuu. ¶ Mut ij sun liijká liččii oskom, et monâččij motomin ohtuunis aaibâs táluruáđui räi! Kasper jorgettij já suorgânij, ko ooinij, mon kukken päikki lâi. Ruopsis postâloová oinui maađij pellâst já motomeh kuosâsuájáh hiäŋgájii njuálččáht verejáá oovdâst. Kasper harttai ohtuunis pekkee puolâšist já kuulâi, maht šleđgâsraaŋgah humijdii já suu váimu juulhij. Táluruáđuh šuohkii juhâmielist čapis njalmijguin já kuárus čalmeraigijguin. Pieggâ posodij toi čoođâ já kirdettij muottuu jolgâdâsâi miätá. Kivkked tot fađostij Kasper-uv já kiinii paajij pistovláin! Kasper párgádij já jorgettij piirâs. Ij, tot lâi-uv puolâš, mii peškittij puhelinstuálpust. Tom sun ij kuássin kiergânâm uáiniđ. Maiden paldanâsâid sun ij riävtui uáinám, mut varâinis kannattij leđe. ¶ Mun ettim, et mun mielâstubbooht uštám ko viärmástâm. Jis koddá ennuv kuolijd, te ijhân taid finnii meddâl ovdil ko toh kiäsáduveh keessiv, návt loppâkeesist-uv láá val kiäsáduvah. ¶ - Lii-uv taat tot luosâ? ¶ Tot puáhtá tovâttiđ kyelijämimijd. ¶ Áánán äšši ij lamaš aaibâs siämmáá: ubâ purâdemjuurdâ lâi epiluhostum! Konnjâleh iä lamaš kukken. ¶ Leeds . . . . . . . . . . . . . 48 ¶   * Lasečuákkimtileh (Maaŋgâtooimâsali, Parlamentsali, 2 x ráđádâllâmsaje) ¶ Uáivikaavpug: Skopje ¶ – Mun jiem lah kiämmán suorgâttâm, eeđâi Hanssâ. ¶ – Tun kale koolgah teehin putes suháigijn puáttiđ, Elmer avžui ko keejâi Ante räigisuhháid. ¶ Kuálhismeerâ Q4 ¶ Petter Morottaja ¶ Anarâšâin lii tääl Anarâškielâ servi, mii lii ovdedâm kielâ pyereest, vissâ liijkás-uv pyereest, ko tooimah vijđáneh já pargoh lasaneh. Tot lii muu mielâst šiev merkkâ. Veik mist lii-uv Anarâškielâ servi, avžuum kuittâg juáhháá smiettâđ jieijâs persovnlâš tile já tom, moin naalijn jieškote-uv olmooš áppádičij ovdediđ anarâškielâ. Anarâškielâ servi taarbâš juáhháá kielâsárnoo kielâtááiđu. Jieškote-uv puáhtá smiettâđ, puáhtá-uv sun sárnuđ iärrásáid sämikielâ. Jis taat ij luhostuu, párnáigijn-uv puáhtá veik spellâđ já lávluđ anarâškielân teikâ luuhâđ taid kiirjijd, moh tääl láá anarâškielân. Já jis jieijâs kielâmáttu ij taas riäkkáá, ain puáhtá anneeđ sämikielâ áárvust já tuálvuđ párnáid kielâlávgumân piervâlân já škoovlân anarâš luokan. Jyehi tááhust, siämmást ko tuáivuttâm Anarâškielâ siärván ennuu luho já vijsesvuođâ puátteevuođâ toimáid, halijdâm meiddei muštottiđ, et servi ij lah toimâm viššâlis jesânijttáá. Taan ohtâvuođâst halijdâm-uv kijtteđ vistig-uv taid ulmuid, kiäh lijjii seervi vuáđđudmin 20 ihheed tassaaš. Tot lii lam kuháskyeddee miärádâs. Toos lasseen halijdâm kijtteđ juáhháá, kote lii váldám uási seervi toimáid já anarâškielâ oovdedmân. Juáhháá rooli lii lamaš tehelâš kielâ iäláskitmist. Oovtâst mij lep juksâm anarâškielâ tááláá kielâtile, já tot lii čielgâsávt puárránmin. Oovtâst mij kolgâp ain viggâđ olášuttiđ puátteevuođâ visioidân, rähtiđ pyereeb ittáá peeivi anarâškielân. Toos tuáivuttâm Anarâškielâ siärván já viššâlis pargeid ennuu luho, vijsesvuođâ já ennuu uđđâ jurduid kielâ iäláskittem várás! ¶ Sun orostij já eeđâi ulmuid, kiäh pokkiidittii suu pirrâ: ”Viežžâđ suu teehi.” ¶ Taat pargokirje lohtâs Škoovlâ biologia já ¶ - čuákkimišedeijee/av-teknikkár palvâlusah 4 t ¶ Säämi puárásijpargo ovdedem lii ohtâ SaKaste tiäddučuágástâhsuorgijn. Oovtâst projektân čonnâsâm kieldâiguin eromâš säämi palvâlusmalli tärkkilistoo já ruotâsmittoo addelmáin maali paargon päikkitipšo já sämikielâlâš muštopyeccee tipšorááiđu palvâlusprosesseh, mii tahhoo sämmilij koskâvuođâst. ¶ Tyrrhenameerâ ¶ Sämitutkâmuš kalga tábáhtuđ Säämist. Siämmáánáál sämmilij aašijd kalga tipšođ Säämist. Näävthân tot ain taan räi lii-uv lamaš. Já näävt kalga-uv leđe, kuittâg virgeulmui já merideijei mielâst. Maaŋgâ haldâttâsvirgeest taat tiäđust-uv tuálá-uv tiäivás. Jurdâččiđbâ veik sämmilâš haldâttâhhoovdâ čokkáámin maaŋgâčyeđe kilomeetter tyehin, pargeidis uulâtmettumist. Mut tááláá Säämi maailmist láá maaŋgâmuđusâš ámátteh já meiddei maaŋgâmuđusâš táárbuh, mon kolgâččij pyerebeht väldiđ vuotân. ¶ Jovnâ vaaldij suábi laavhâst hitásávt, nuuvt et kihheen ij epidâm maiden. ¶ Maŋeláá mun kuullim Peentist, et kaandah láin finnim maidnii olssis pargopáájást, mii lâi tiäđust-uv tehá-lumos äšši. Oppeet mun oinim, et tileh eelih já ain kannat kuittâg riemmâđ ávus mieláin stivriđ kreatiivâ toimâm. Puátteevuođâst ličij šiev äšši, et kaandah uážuččáin oppeet bäändi čuákán. Ličij meid pyeri orniđ muusikrähtimpargopáájáid ovdâmerkkân oholoopâi teikkâ luámui ääigi nuuvt, et nuorah iä liččii nuuvt vaibâm tego kaandah láin tääl škovlâpeeivij maŋa. Sunnust lii kal olmâ potentiaal. ¶ čuásáttâhčuovâ = kohdevalo 132 ¶ Iđeedpitá maŋa Muumi, Nisonieidâ ja uccâ Myy vuolgii tutkâđ lanjâstuv. Jyehi kuávlust uáinojii myerjih já heđâlmeh hiäŋgájii muorâin. Ruánáávuođâ kooskâst šiälgájii mucis, kirjáás kukáh. ¶ Sämitige ornim Helsig seminaar fáddán lii sämikielâ já maorikielâ iäláskittem já nanodem. Seminaar uáivilin lii leđe uási máttááttâs- já kulttuurministeriö jotonpieijâm sämikielâ iäláskittemohjelm já tuárjuđ ton vuávám já olášuttem. Jotonpieijum iäláskittemohjelm ulmen lii ovdediđ já paijeentoollâđ sämikielâ sehe macâttiđ sämikielâ ton monâttâm sámmiláid sehe toohâđ kielâst sämisiärváduv kyeddee kielâ. ¶ Midland 21.6.98 pasepeivi ¶ – Na toin junáin, moin mij ááiguim-uv, iššeed eeđâi. ¶ vuollâmkeeđgist = vuolukivestä 109 ¶ Sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusah ¶ 11. Ko čäcilievlâ kuáhtáá laasâ, tot muttoo oppeet ¶ Pyehtivetteđ iävtuttiđ jieijâd mielâst nuorâirááđán hiäivulijd 18–25-ihásijd aktiivlâš säminuorâid já äššitobdeejesânin hiäivulijd 15–17- ihásijd nuorâid. Iävtuttâsâid vuáđustâsâidiskuin puáhtá vuolgâttiđ šleđgâpostáin inka.nuorgam(at)samediggi tâi poostâ pehti Inka Nuorgam, Sajos, 99870 AANAAR 25.1 räi. ¶ 2.3 Ráámmát jurgâlem já toos kyeskee tutkâmuš ¶ - Kielâmiinut: Matti Morottaja ¶ toos lohtâseijee varriistâlmist já eres kuáđuttemvuáháduvâin. ¶ – Eeđâ tiervuođâid tuu áákun já äijihân já pyeri puáttim kuásástâllâđ muu luus stááluskipárijguin-uv, Heikkâ iätá vala Mattijn já čaška čalme sunjin. Matti nuáigut uáivis já moijáá ilolâžžân Heeikân. Hirškikkâ já Myerji ilosmává. Heikkâ uáiná sunnuu. ¶  pelikogruensist Säminuorâi taaidâtábáhtusân láá puáttâm pyereest almottâtmeh. Kuovâmáánu loopâ räi almottâtmeh láá puáttâm jo 280, mut ko majemuuh almottâtmeh puátih, lii loho vaarâ jo paijeel 300. Taan ive uásálisteeh láá párnááh já nuorah pirrâ sämikuávlu, ohtsis 11 eres škoovlâst. Meid Ruáivinjaargâst já Oulust puátih uásálisteeh. Teatterkiišton láá almottâttâm kuttâ eres teatterjuávhu. Kove já tihtâkiišton, mon fáddán lii ”Nils-Aslak Valkeapää šoddâmist 70 ihheed, láá puáttâm uásálistmeh puohhâin tain 11 škoovlâin. ¶ čääsi nuáskum . Čääsi kvaliteet tiervâsvuođâlâš huánánem tondiet, et čácádâhân šaddeh om. pasâttâsah. Vrd. čääsi pillâšum já lijgešoddâm. ¶ pajas päähi paijeel. Tastmaŋa ruttii sispuuvsâi leegâ vuálus já ruttii vala olgopuuvsâ leegâ vuálus ton oolâ, Liäiná rävvee. ¶ Mist lijjii saavzâh talle já Ukko lâi oovtâ saavzân lijkkum já rähistum-uv vissâ. Laavijn njuálluđ kuoimijdis já ko savzâ livoi te Ukko kuárjui tom paaldân já nuuvt toh oođijn paldluvâi. ¶ Matti Morottaja: Tovlááh mainâseh. 1996 ¶ Luuk. 1:35 x x x ¶ Sämmilâš kuálástemärbi lii vaarâst lappuđ. Kuálástemäärbi uhkedeh sämmilij meddâlvarrim päikkikuávlust já kuálástem hiäjus kannatteijeevuotâ. Talle ko värrejeh sämikuávlu ulguubel sämmiliih monâtteh sii lahâaasâtlii vuoigâdvuođâ jotteeđ já kevttiđ luándu tiätukuávluin já monâtteh sii ohtâvuođâ ärbivuáválijd suhâkuávloid. Nuorah iä innig oopâ luándulávt sämmilâš kuálástemäärbist já kuálástemärbi, toos lohtâseijee tiätu já teermih láá vaarâst lappuđ. Ärbivuáváliih pivdopiergâseh láá päcimin meddâl kiävtust uđđâ tekniik mield. ¶ Luuvâ lase meid Säämi máttááttâskuávddáá nettisiijđoin www.sogsakk.fi . ¶ Pengilly 21.7.98 majebargâ. ¶ Anarâškielâ aabis iskâdâllâmversio almostui ¶ Pargopitáh ¶ Tuođâi-‐uv Mun aassim 20 ive maadâ-Suomâst já värrejim maasâd Anarân. Must láá kulmâ párnáá. Ohtâ lii 26, nubbe 28 já kuálmád 30. Must lii 300 m2 stuorrâ táálu já vala stuorrâ šiljo-uv. Tuurism lii lasanâm. Maaŋgah ulmuuh halijdeh uáiniđ Aanaar keččâmâšâid. ¶ Nisonieidâ viiljâs. Iärráseh paccii siärvástâllâđ ¶ Päivi Lundvall (Laapi IPI-kuávdáš) ¶  Váldu-‐ Rijdáskem ¶ guolli ¶ 42. Maht jienâ ovdán? ¶ oppâmmáhđulâšvuođah sehe maht pargoadeleijee tuárju pargei sämikielâ oppâm. Lasseen lii tehálâš ¶ váimuskálžu ¶ Särni tuálloo vuárust leijee ihekeerdi evangeliumist teikâ vuosmuu teikâ nube luuhâmpittáást. ¶ Ko olmooš jotá meeccist, te sun ferttee korvâččiđ puohlágánijd muorâid, moh oovdân puátih. Lii kuittâg mottoom muorâšlaajâ, mon paijeel sun uážžu lávkkuđ nuuvt, et läävhih iä čuutijgin uánnán. Taat muorâ lii skierri, suáhišlaajâ mii lijkkoo šoddâđ iänáážin jeegijn, jeggiriddoin já roođoin, mut meid päljis tuoddârijn. Luándun taat muorâ lii maaŋgâ tááhust tergâd. Tot addel ucebáid já stuárráábáid-uv luddijd pessimsyeje já ulmui skieri ávhálâšvuotâ čiälgá majemustáá luommim ääigi, ko sun usâstâl luámánijd jolgâ jeegijn já tagarijn soojijn, kost taid ličij älkkeb čuággiđ. Harvii lii nuuvt hyenes lyemeihe, et skierâsist toh iä liččii kuittâg juo mottoom verd. ¶ – Moonnim tom kuddum soorvâ luusâ, já forgâ pottii toh kulmâ eres almaa-uv tohon. Nuuvt mij aalgijm njuovvâđ tom soorvâ já ko lâim kiergânâm njuovâmist, te aalgijm piärguid jyehiđ. Ko lâim kiergânâm piärguid jyehimist, te aalgijm smiettâđ ete maht toin tuoljijn kolgâp, ep halidiččii čuopâdiđ tom tyelji. Talle mij vaaldijm tyelji jieškii-uv nurheest panijguin já aalgijm kiškođ jieškii-uv kuávlusân. Lensman suttá já iätá: ¶ - Tiervâsvuođâsänilisto várás 9 700 € mieđettui 7 048 € ¶ Ko jorgettáin keččâđ ¶ 4. Iskee jienâ sirdâšume sárnumáin vuáruttuvâi puurkin já kuldâlmáin kuáimád sárnum. ¶ Ko mun lijjim uccâ nieidâš, mun halidim šoddâđ čällen. Jiešalnees ballerinan kale ovdil tom, mutâ talle ko iberdim, ete munjin lii luándulub čäälliđ ko tánssáđ baaleet, te nievdâškuottim, ete čálám mottoom peeivi kirje. Lii váhá väädis iberdiđ, ete tääl tot peivi lii puáttám já ohtâ muu pärnivuođâ naharijn lii šoddâm tuottân. Amahân tot lii nuuvt ko muu skippáár Bangkokist čaalij suu luhotuáivuttâsâst, ete jis kerdi Amazon nettikäävpist puáhtá tuu kirje tiiláđ, te kale tuu puáhtá jo nabdeđ čällen. ¶ Te suttááin suoi nuuvt čuuvtij, et tuáruguođijn. Sunnust lâi kuábbáást-uv tävgi, maid suoi keldilááin já áigoin kuábáš-uv kyeimis pääččiđ. Te suoi jurâškuođijn oovtâ stuorrâ muorâ pirrâ já juurááin tassaaš, ko suoi ohtân pacâttááin já kuábáš-uv kyeimis njuolááin teividááin já jaamijn kuohtuuh. ¶ 3. Táátu jieijâd paarâ tuossâđ njuolgist spejâlân. ¶ Taaidâtábáhtus koveráiđu ¶ 61B Venetsiast lihâduvvoo kanaalij mield. ¶ já ilo, piäiváš jo kuárŋudâl, ¶ Vyelijävri ~ Vyelemušjävri = Alajärvi ¶ Kavrâs jorgáldâskiärdu ¶ pargee ¶ Näkkäläjärvi joođeet biodiversiteetsopâmuš artikla 8(j) olášuttem Suomâst valmâštellee pargojuávhu. Pargo lii Näkkäläjärvi mield ovdánâm pyereest. – Ääši valmâštellee pargojuávkku šadda kuullâđ vala jieškote-uv sämi-iäláttâsjuávhui ovdâsteijeid já kolliistâl sämikuávlust. Ääši valmâštâlmân láá uásálistám maaŋgah sämitige luáttámušulmuuh. – Sämitige puoh lävdikodeh láá adelâm jieijâs uáinu artikla olášutmist. Sämitigge lii uuccâm ruttâdem aalmugijkoskâsâš pargopáájá orniimân artikla 8(j) olášutmist, mut ruttâdem ij lah vala visásmâm, muštâlij Näkkäläjärvi. ¶ OA almosčuákkim tuhhiittij ive 2007 kuhháá valmâštâllum j ulgáštuš algâaalmugij vuoigâdvuođâin . Suomâ tuhhiittij julgáštuš väridâsttáá. Julgáštuš čuákkee elementijd vyeimist leijee aalmugijkoskâsâš sopâmušâin. Julgáštuš olášuttem čuávvu já oovded OA olmoošvuoigâdvuoträäđi vuálásâžžân tuáimee algâaalmugraportistee. Raportistee addel almos avžuuttâsâid algâaalmugij vuoigâdvuođâi oovdedmân sehe čielgee algâaalmugij vuoigâdvuođâi olášum jieškote-uv staatâ kuávlust. Julgáštuš olášuttem čuávvuh meid algâaalmugij pisovâš foorum ihásijn čuákkimijn. ¶ Talle filistealâš Goljat, styeres tegu jietânâs, lavkkij uáinusân já ruáŋgui: ”Valjiđ jieijâd juávhust almaa, kote tuástá tuárruđ muin. Jis sun vuáittá mu, te mij tottâlep tii. Mut jis mun vuáitám suu, tij tottâlvetteđ já palvâlvetteđ mii. Pyehtiđ tääl teehi kiännii, vâi muoi pesseen tuárruđ koskânâm!” ¶ Lijjih perruu puárásumos kandâ já nuuvtpa Tunjin asâttuvvojii-uv ennuu kenigâsvuođah. Lijjih neljinubálov ihásâš já vuossâmui juávhust vyelgimin ejijnâd Ylivieskast maasâd Sáámân rähtiđ perrui kuáđi tassaažin, ko mij iäráseh-uv puáttip evakkomääđhist. Puáđidijn oinih, maht Säämi lâi tuššâdum mestâba ollásávt, tuše tuárispele tááluh lijjii siäilum. Tuái eijijnâd rahtijd kuáđi, mii poođij leđe mii perruu koskâpuddâsâš aassâmsaijeen tassaažin ko uđđâ táálu valmâštui. Pyereest tot teevdij virgees. ¶ – Mij ferttip finniđ čuovâ časkâđ! Muumieeči huihádij siisâ Muumi-iänán. ¶ – Jieš tiäđáh. ¶ Aalmugijkoskâsiih olmoošvuoigâdvuotsopâmušah láá staatâsopâmušah. Taid ratifisisteh Suomâst aasâtmáin asâttâs, mii ana sistees sopâmuš miärádâsâid. Olmoošvuoigâdvuotsopâmušâid kalga Suomâst väldiđ vuotân talle ko uđâsmiteh lahâasâttem, riehtivuáháduvvâst sehe eromâšávt vuáđulahâváljukode peleväldimijn. Sämmilij tuođâlâš syeji šadda vuoigâdvuođâin, maid aalmugijkoskâsiih sopâmušah já aalmuglâš lahâasâttem tähideh. ¶ Mun kal kuorâm madâräijihâm ¶ Čuávuvâš stiivrâ čuákkim tuálloo almosčuákkim maŋa 24.2.2015. ¶ monnii muddoost lii tábáhtum miinii, tuođânálásávt vahâgist, tastko tekstâ ij lah vaigâd ¶ 6.2. Aarâhšoddâdem olášuttem ¶ 2. Luvâttâl ráhtusjiešvuođâid, moi vievâst luobbâsk lii vuáhádum eelliđ čääsist. ¶ Sajos lii toppum aalmugist majebaargâ 3.4. tme 15–19 koskâsii ääigi. Uuvsah lekkâseh oppeet tme 19. Ávuviehân uárnejuvvoo kähvikuásuttem tme 19–20. Tuáivup, et kulttuureehid viehâ čokkááččij sajestis tme 19.45. ¶ PREFAATIO LOPÂTTÂS APOSTOLIJ PEEIVI JÁ PASE HENRIK MUŠTOPEEIVI ¶ 10. Cortinarius rubellus – Suippumyrkkyseitikki – Čuhâmirkkâseitik U ¶ Porttâpähti 51 ¶ tavesämikielâ láá čáállám eenikiellân pajeuáppeečálusijn 3 uáppee, vieres kiellân tavesämikielâ 3 ¶ b. Mast viäsu lii huksejum? ¶  (suom. Toimâtteijee Petter Morottaja ¶ rân kullee škovlim- já máttááttâspalvâlusâid kieldáid, staatâ virgáduvváid já finnodâhlájá ¶ Tot lâi jo eehid ko šoddâmpeeivisáŋgâr poođij pááikân. Sust lâi vuolâmielâ já moonâi tállân kolmâskääpist keččâđ ete ližij-uv tobbeen mihheen. Säppi tuoldiistâlâi, ko kolmâskääpist ij kavnum ohtkin vuolâputtâl. Kaavnâi sun kuittâg tom lahcâkááhu. ¶  peri Tijdâlamppu ađai Taikalamppu lii väldikodálâš párnáikulttuurkuávdái viärmádâh. Máttááttâsministeriö väljee jesânijd (kulttuurkuávdááh) Tijdâlamppu-pajan ucâmušâi vuáđuld. Puátteš Tijdâlamppu-paje šadda leđe viiđâihásâš (ii. 2009-2013) já säämi párnáikulttuurkuávdáš lii mieldi Laapi párnáikulttuurviärmáduv ohtsii ucâmušâst. ¶ sämmilijn lâi vaigâd iberdiđ maadâsämikielâ (Capdeville 2009: 33–34), mutâ Kjølaas ¶ Iänááš šlaajah kevttih ravâdin eres iäláánšlaajâd. Tane raavvâd jotteem ij pyevti kuvviđ oovtkiärdánâš kuálusin, pic tom kalga uáiniđ pyerebeht-uv muálkkáás raavâdviärmádâhhân . Tast maaŋgah raavâdkuáluseh lohtâseh nubijdis. Ekologâlâš pyramiid (99A) vievâst puáhtá kuvviđ raavâdkuállus ohtâgâsâi mere tâi mon styeres lii toi massa. Jäävri pyevtitteijeeh láá vyelemuu raapâst já kulâtteijeeh pajemuin raapâin. Pyramiid lii kubdâvuáđusâš, ko šadoi já tiäpui massa sehe ohtâgâsâi mereh láá julmeh. Kulâtteijeeh láá čuuvtij ucceeb. Pyramiid kezis čohe tiätu vijđodâh eeleet tuše muáddi piäđu. Ko energia kolá pyramiid jyehi raapâst valjeest iälánij jieijâs eellimtoimáid, te energia sirdâšuvá paajeeb raapân čuuvtij ucceeb ko vyelebân. ¶ Pááppár kunnijâttâm lii lamaš máhđulávt kälden ton origami algâalgâlâš jurdui, et maccum päävir hokâttâl Kami -jiegâ (神). Kami lii pase já kunnijâttum šintolâšvuođâst. Sääni kami kiävttoo nuuvt ovtâskâs immeelvuođâ kuvviimân, ovdâm. Izanami (Vuosmuš nissoon) já Izanagi (Vuosmuš almai), ko luánduvuoimij tâi -jiegâi-uv kuvviimân. Taat jieggâ putteest saje, vuájálit paas jiegâid meddâl já merkkee pase saje, moos kami luáštádât. Ain-uv nuuvtkočodum »tuhháát kuorgâ» origamituákki puáhtá pasottiđ ovdâmerkkân Hiroshima uuhrâi muštoálttár. Liijká origami lii tááláá ääigist eenâb-uv makkuutteijee puđâldem, mast lii kuittâg immeellâš vááimus. ¶ 60. Čäciluudijd tarkkuustâlmin 198 ¶ 3. Rekinist sparkkemijd liävust já siemin ¶ Heihii saanijd. Heeihâš moonâi uuccâđ tom kiälbuttes kaandâ, mut uuccâm lâi aaibâs tušše. Tobbeen ij lamaš kihheen. ¶ Tirlihhááš, ridoi kačâdeijee ¶ Jäävri ponneest bakteereh pieđgejeh tälviv- ¶ Foorum vaađâi almosciälkkámušâstis, et tave ooláádmudo já algâaalmugij koskâsii oovtâstpargo kalga lasettiđ já jieŋâlmittiđ. Pirâskyeimivuođâst foorum avžuuttij staatâid turviđ algâaalmugij vuoigâdvuođâid uđâsmuvvee energia oovdeddijn. Lasseen luánduriggoduvâiguin ávhástâldijn kalga kiddiđ eromâš huámášume algâaalmugij vuoigâdvuođáid já kulttuurlijd já pirâslijd vaikuttâssáid. “Lam uáli tuđâvâš ko almosciälkkámuš vátámâššân lâi, et uđâsmuvvee energiahamijguin já luánduriggoduvâiguin ávhástâllâm ij uážu äštiđ algâaalmugij vuoigâdvuođâid. Meid Ruošâ staatâ tuhhiittij mieldičuávvoo hammiimijd. Pieggâvyeimimuorâstuvah láá jieškote-uv sämmilij asâttem kuávluid áštám puásuituálu. Luánduriggoduvâiguin ávhástâllâm, tego oljo poorám, eromâšavt Ruošâst lii áštám maaŋgâi algâaalmugij áigápuáđu já kulttuur jotkâšume. Tuáivumield almos¬ciälkkámuš váldoo vuotân Ruošâ energiapolitiijkâst.” Näkkäläjärvi muštâl. ¶ Stivrimjuávkku: Petra Kuuva ja Miina Seurujärvi ¶ fiskiskiđđâčalme 76 ¶ Enni oppeet eeđâi, et Kasper ij halijdâm čokkáđ ¶ – Tääl toh kale ležeh te Kaald´uáivi palgâs almaah mii palgâs poccuid iällâm čovváádmin. ¶ Vuoptâkuálsi pessee Säämi lasseen Tave-Amerik, Ruánááeennâm, Euroop eres enâmij, sehe Aasia jävri- já juhâkuávluin. Säämist tot lii čuuvtij táválub ko kuussâgkuálsi já Suomâ pessimnäälist láá-uv 30~000 paarrâd. Tave-enâmij já Siberia lodeh tálvásteleh mäddiláá já Amerik lodeh värrejeh ton riddokuávloid. Euroopâst pessejeh 60~000~–~85~000 paarrâd, main 2~150 paarrâd Britanniast já Ruošâ nääli lii 5~000~–~10~000 paarrâd. Nuuvtpa Euroop vuoptâkoolsijn masa peeli pessejeh Suomâst já Suomâst pessejeijee näälist viehâ stuorrâ uási tiäđust-uv Säämist. Niŋálâs vuoptâkuálsi mannee kesimáánu loopâkeččin 7–15 ränisruškis manneed já láálá taid 27–31 pirrâmpeivid. Ko läällim álgá te oráseh čokijdeh siemin tokkijd, jeđe láppojeh pessimsoojijn kesi-syeinimáánust já värrejeh tálvástâllâmsoojijd. Masa tállân ko uđâgááh cyevkkejeh korâidis, toh láá kiärguseh vyelgiđ ennis maajeeld čáácán. Uđâgááh peessih suájáidis oolâ muádi manuppaje ahasâžžân já šaddeh suhâjuátkimahan 1–2 ihásâžžân. ¶ Vuolgâsaijeen peivitipšoost lii, ete párnáá vaanhimeh viežžih párnáá tipšoost. Motomin sáttá leđe kuáhtulâš vaanhimij tááhust suovvâđ om. ete tipšopárnáá uábbi teikkâ viljâ viäžžá suu tipšoost. Ovdeláá mainâšum ääšist táttup vaanhimijd čäälliđ äššikirje vuáláčálusáin mast uáinoo ete viežžâm tábáhtuvvoo nomâlâssân vaanhimij táátust já sunnuu ovdâsvástádâsâst. ¶ Máttááttâsneuvos Leena Nissilä puovtij tiervuođâid mattááttâshaldâttâsâst já muštâlij el. cuáŋuimáánust asâttum vuáđumáttááttâs tijmejuáhupargojuávhu pargoost. Máttááttâsministeriö lii adelâm pargojuávkun ääigi keesi 2010 räi, mon maŋa lii meerrin pieijâđ joton väldikodálâš máttááttâsvuávám vuáđustâsâi uđâsmittem. Ovdebâš máttááttâsvuávámuđâsmittem valmâštui ive 2004. ¶ Russula decolorans ¶ Projektist toimâm kielâmiäštâreh ive 2010: ¶ »Na moh taah láá?» ¶ Lisa Østh ¶ 14B Šiev kaiccâ pača paijeel kulmâ litter mielhi peeivist. Uusi kuva: 14Á_30016.jpg ¶ Must láá kyehti eenikielâ: tavesämikielâ já suomâkielâ. Puávtám sárnuđ sämikielâ piäiválávt pääihist já skipárijdânguin savâstâldijn. Sämmilâšvuotâ meerhâš luándust eellim, poccuiguin, kuálástem, kuullâm jieijâs juávkun. Maailmist jođedijnân puávtám muštâliđ jieččân lemin sämmilâš já ovdâstâm čiävlán neelji jieškote-uv eennâm ulmuid, oovtâ aalmug, veikkâ-uv uáli maaŋgâhámásii taggaar. ¶ Suomâst sämikielâ puáhtá luuhâđ kuulmâ ollâopâttuvâst: Oulu, Helsig já Laapi ollâopâttuvâst Ruávinjaargâst. Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituutâst lii väldikodálâš sierânâspargo sämikielâ, kulttuur já tutkâmuš ovdedeijen. ¶ Čuákánkiäsu ¶ Noomâ tyehin puáhtá iäruttiđ anarâškielâ sääni ordo 'čohčâkoddepivdo' tai ordâ 'muorârääji' já orjâlâškielâ guorgu ~ guorggu 'čääsivuálááš (juovâ)kárgu' (uáivuš noomâst lii kenski deminutiiv - gurgoš ). Nommâ ij lah siäilum, mut nomâttum uáivuš puáhtá uáivildiđ jo-uv Selgijuuvâ tâi toos kolgee Paavvljuuvâ uáivuš, ko kuábbáá-uv tááláš nommâ oro lemin viehâ nuorâ. Maajeeb lii tuođâlub, ko tot lii linjáást ovdeláá mainâšum kiellâs kiäčán. Linjim Paavvljuuvâ uáivušist tuálvuččij stuorrâsiähá uási Ijjäävri uáivušist Njiävđám nuorttâlâššáid, mii vaarâ lii lamaš tuođâlâš tile, veikkâ Ruotâ väldi lii tom šištám. ¶ jurgâlemvaastâ lii kuođđum meddâl (spiekâstemjuávkku nr 1), já anarâkielâsâš ¶ muorah. ¶  kuulâi Säämi puárásijpargo kuálmád ovdedempeeivij fáddán láá: Olmoošárvusâš puárisvuotâ. Maid kocceemvirgeomâhááh väättih sosiaalhuolâttâs aassâmpalvâlusâin? Maht sämikielâ já -kulttuur váldojeh vuotân lájádâs- já aassâmpalvâlusâin? ¶   Puáđi – Kost já kuás? ¶ käškimčuáimáš ¶ Kirjáliih koččâmâšah vuolgâttuvvojii sämikuávlu kieldáid, servikuddijd já staatâ virgeomâháid, ¶ Eidu uđâsmittemnáál leijee oovtviärdásâšvuođâlaavâst iä kieđâvuš njuolgist sämmilij vuoigâdvuođâid. Laavâ ulmen lii ovdediđ já turviđ oovtviärdásâšvuođâ olášum. Laahâ kiäldá olgoštem el. etnisâš algâpuáttim já kielâ vuáđuld (6 §). Laavâ § 7 mield lavváin iä eesti tagarijd sierânâstooimâid, moi ulmen lii tuotâášálâš oovtviärdásâšvuođâ juksâm olgooštmist šaddee hááitui estimân teikâ keeppidmân (positiivlâš sierânâskohtâlem). Laavâ 4 § mield virgeomâhááh kalgeh rähtiđ oovtviärdásâšvuođâvuávám etnisâš oovtviärdásâšvuođâ olášutmân. ¶ – Poolismiästár lii puátimin teehin! sun huuihij. Sun áigu tiäđust-uv väldiđ párnáá fárusis. ¶ Pasepeeivi Ánná ij innig killám. Sust lâi nuuvt ahhev, et sun tuolmâstij pyeráinis Heeihâ kuuvl. Heikkâ lâi pääihist. ¶ Eehidjuhle lâi nuuvtkočodum cocktailtilálâšvuotâ, moos lijjii ulmuuh puáttâm vala eenâb ko maid lijjii peivijuuhlán puáttâm. Eehidjuhleest iä saavah lámáš innig nuuvt ennuu já kuheh, eereeb Martti Rikkos fiijnâ čuovâkoveperformance vyelikeerdi auditoriost, mast sun muštâlij jieijâs kuvij kuáttá Säämi visuaallii pele, mon táválâš olmooš uáli harvii usâhánnáá kuáhtáá. Muusikpeeleest nuuvt peivi-, ko eehidjuuhlijn-uv huolâttii Wimme , Piäkkáá Avni (Aune Kuuva), Ainui lávlum- já tánssámjuávkku, Ilmari Mattus , Liisa Nikula , Pekka Harve , sehe čuojâtteijeeh Ahti Similä já Jari Riipi . ¶ Aforiismeh ¶ Piergâseh: stuorrâ päviraarkah, ivnepeenah, koveh ruonâsijn já ruotâsšaddoin. ¶ čuomâs, čuommâs = suomu ¶ Lahtos11 ¶ et motomin oppuid kulá, ¶ huššâ, huušâ = hyörinä ¶ Matti Palosaari ¶ - Mondet tom kolgâččij väldiđ? Jovnâ koijâdij, mut ij viiššâm vyerdiđ vástádâs, ko ij tom kuittâg finnii, mut piejâi kieđâs viermi čalmeest já eiduttal te finnij laavhâ kieđâidis, veikkâ tot ij mattâmgin viermi čalmeest. ¶ Meerâst possoo pieggâ kirdeet vuoddâsijn čunnuid já čuákkee taid njuáidus tiävván. Nuuvt láá šoddâm Jylland njargâenâmân kullojeijee joba kilomeetterij kukkosiih čunoivaskâmeh . Pieggâ kirdeet čunnuid čunoivaskâmij paijeel syejebel, já nuuvt toh sirdâšuveh kuuloold ovdâskulij. Ovdeláá stuorrâ lihâdeijee čunoivaskâmeh tevdii meeccijd já oles siijdâid. Čunoivaskâmij ovdánem lii finnejum orostiđ kalvemáin toi oolâ suoinijd já peesijd. ¶ a. Hejâkirdemân uásálisteh ¶ Keessiv mun já äijih njuskejeen auton já vyeijeen uccâ meccijávráá riidon. Muoi kesiuággoon vejeháijd, tot lii hitruu. Motomin iälám meiddei uštemin eijijn kuávžurijd. Kuávžurist finnee šiev sälttikyele. Keessiv meiddei koldep äijih kesiviäsu riddoost. Ákku vuášá kuolijd já potákijd sávjáin. ¶ iärásij juávhust? c) Mane kappeerpääiskij ¶ Pasepeeivi iđedist šoodâi huáppu, ko koolgâi pakkiđ já vyelgiđ. Talle kulluuškuođij viehâ maaŋgâ uccâ njäälmist, ete ep-uv mij pyevti pääcciđ teehin vala muádi piäiván. Vissâ lei lamaš hitruus oholoppâ. ¶ 6 a. Vuáváá lijneseekân luándu-ustevlâš meerhâ. ¶ syevđih.....28, 37, 39, 42, 118, 130 ¶ Vaarâ Hihnala Jaska lâi tot, kote tuálvui mii juávhu oppeet Čovčjáávrán. Muu eellimtäävgist lâi ohtâ uási nuuhâm lopâlávt. Must lâi taggaar tobdo, et tääl mii peerâ pieđgâničij. Ailâ vuálgáččij paargon kuusnii já Juhháán-Uulá še. Pásáččáim ejijnân kuávttáá. Enni lâi lamaš mii perruu čuákisttuállee, mut tääl suu alne lâi muádi meetter čunoikerdi. ¶ Hyenes lukko kustoo vaajeed muu taavluid, ¶ a) ponneest, b) cuávis čääsist, ¶ Liaani lii kuárŋoošaddo. ¶ Gambia B3 ¶ Aanaarsämikielâ riehtâčäällimvyehi, ortografia, tuhhiittui ive 1992. Aanaar markkânist ive 1997 algâttâm anarâškielâ kielâpiervâl juátká tooimâs kieldâlâš pieivikiäččusaijeen, mon Aanaar kieldâ hááhá uástupalvâlussân Anarâškielâ seervist. Anarâškielâlâš vuáđumáttááttâs algâttui 2000 -lovo aalgâst. Majemui iivij Aanaar markkânist škoovlâs algâttâm anarâškielâlâš uáppei juávkku lii lamaš stuárráb ko tavesämikielâlâš uáppei juávkku. Anarâškielâ iäláskittemtoimâ juátkoo havváin, mast el. škuávlejuvvojeh uđđâ anarâškielâtáiđusiih máttáátteijeeh. Haavâ joođeet ive 2007 aanaarsämikielâst (áinoo já vuossâmuš mailmist) tuáhtárân nágáttâllâm Marja-Liisa Olthuis. ¶ OPPUUMÁÁNU ¶ g. president kesi- unikeko kaavpug muumikaavpug ¶ - Na jiem kale. ¶   ovdedemhaavâin Eellim meiddei Námmáájuv kierrust uággumin vejeháid, mut veikkâ toh lijjii-uv muu tideh, te muu mielâst toh lijjii kuittâg liijkás uceh. Ko mainâšim ääšist Saarelist, te Heikkâ-maahâ iätá: ¶ s. 129 ¶ ..Mainâšem lii tárguttâs tiäduttiđ sämmilij juávkkutuhhiittem já adeliđ toos ääšimiäldásâš tiädduáárvu laavâ tulkkuumist väldimáin vuotân juátkoo aalmugijkoskâsâšvuoigâdvuođâlii ovdánem já olmoošvuoigâdvuotorgaanij avžuuttâsâid algâaalmugij vuoigâdvuođâsajattuv háárán já OA:ij algâaalmugjulgáštuš tehálumosijd artiklâid algâaalmugij jiešmeridemvuoigâdvuotân, jeessânvuotân já kulttuur suojâlmân kuulân… ¶ rievdeeliegâs täsiliegâs ¶ Ko mij sivnedep kuoimijdân tâi pivdep sivnádâs olssân, te pyehtip lyettiđ toos, et kuulmâohtsâš Immeel jorgeet mii piälán já lii miiguin. ¶ Säämi máttááttâskuávdáš Áámmátlâš oppâlájádâs Anarist, mast puávtáh oppâđ tave-, aanaar- já nuorttâsämikielâ. ¶ jurgâlâm: Ilmari Mattus ¶ Ákku čuážžu jo jieŋânááváár kieđâst já vuárdá, ete lyevdi mana suu vyele. Ko lyevdi lii moonnâm suu vyele, sun pohá rääigi jieŋân já ocá ruákkimuoráin luávdán čoonnum päädi já kiäsá tom rääigist pajas. Tastmaŋa ákku čuolmâd nube päädi lyevdi páádán já äijih vuod kiäsá vuojâttemlyevdi padijguin maasâd já loptee vuojâttemlyevdi runneest jieŋâ oolâ. Sun lyevvee vuojâttemlyevdi já vuojâttemlyevdi päädi ááhu čuolmâdem päädist já čuolmâd vuárustis juoŋŋâs páádán. ¶ 1. Kuuđhah láá ávháliih vyevditipšo tááhust. ¶ Lee mainâstij, et ohtâ stuorrâ suijâ ubâ kirjepaargon lâi tot, et sun halijdij adeliđ suu pirrâsân maidnii tagarijd, mii ličij pisovâš já hiättun. Sun ooinij, et hitruus maainâs puávtáččij leđe taggaar. Tagareh klassikoh tego Liisá imâšenâmist iä lah monâttâm áárvus ihečuođij ääigi, já toh láá ain-uv kälddeeh ulmui mielâkuvviittâsân. Anarâškielâ peht mist lii vala taggaar tile, et kirjeh mudoi-uv láá uccáá. Puáhtá ettâđ, et ton peeleest Lee lii luhostum adeliđ anarâššáid maidnii pisováid. ¶ Pajetärhisteijee Marjut Kokko p. 0400 304 745 ¶ Luánduhaamij suojâlem uáivimittomeeri lii šaddošlaajâi siäiluttem. Luánduhaamij siäilumân vaikutteijee eennâmamnâsij väldim lii suojâlemmittomerij vuástásâš toimâ. Uđđâ kyelišoddâdemlájádâsah pyehtih hiäjudiđ luánduhäämi luánduáárvuid. Riddovyevdih ij jiešalnees lah luándudirektiiv lahtosist I uáivildum luánduhäämi. Taan tiet riddovuovdij kevttim puáhtá jotkuđ ridoisuojâlemohjelmist mainâšum meccitipšomavžuuttâsâid nuávditmáin. Luánduhäämi suojâlemmittomereh iä eesti piäđguiasâttâsluándusâš huksim riddoid, jis toos láá mudoi huksimlavâliih iävtuh. Suojâlemmittomereh iä meiddei raijii lihâdem, kylipiivdo iäge miäcástem. Ovdil mainâšum prinsiipâin spiekâstuvvoo tuše talle ko šlaajâ (ovdâmerkkân merâkuáskim tâi ränisnuárju) eellimpirrâs suojâlem váátá raijiittâsâid. ¶ Must lâi taggaar tobdo, et nieidâš váhá ibbeerdškuođij, mii jäämmim jiešalnees lâi. Ko lâim valmâšeh, te hävdidemtoimâttuv almai koijâdij must, et uážžu-uv lohe pieijâđ kiddâ. Ko lopedim, te sun vistig piejâi liijne ááhu muáđui oolâ já piejâi lohe kiddâ. Nuuvt lâim uáinám ááhu majemuu keerdi. ¶ Škoovlâ eennâmtiätu Amerik Oppâmvihko ¶ "Tuu ilgâdis ennipeeli sáttá kavnâđ luodâ mii tuve kuuvl. Jieh uážu lekkâđ uuvsâ, jis sun puátá." ¶ b) Láá-uv kiihâmlattiimij jieškote-uv mudoh oppum vâi ärbejum? ¶ KOSOVO ¶ – Mut muu mielâst ličij pyereeb finniđ sajeliipuid ton junán, mun jotkim. ¶ Čokkájim káytávásaajeest, ucánjihhii suájá tyehin. Muu paaldâst lâi kuárus saje, mut siämmáá peŋkkârááiđust čokkái syemmilâš almai. Sárnáá sun ij lamaš – nuáiguttij tuše uáivis tiervâttâssân jeđe vuájui oppeet jieijâs pargopápáráid. Káytává nube pelni čokkái indialâš almai. Mahtnii sun kiddij muu huámmášume. Sust lijjii čiđđâčapis vuoptah, já suu liške lâi tevkkâd. Sun ij lamaš kukke, suullân 160-senttisâš. Almast lâi muáddi peeivi puáris siämu, mon sun lâi rahhiistâm tuše muádi saajeest. Teikâ saatijhân leđe, et suu hooteelloonjâst ij lamaš eidu talle speeijâl ooláádmuddoost. Teikâ jis sun lâi mađhâšâm maaŋgâid pirrâmpeeivijd ige tondiet orroom nuuvt čurgâdin. ¶ Jesmiluovtah TII.1963 Haapasuvanto Uccâ Jesmiluohtâ já Stuorrâ Jesmiluohtâ . Juvduu koskâmuddoin. Jesmi = vuálá ihepiälásâš njuhčâ. ¶ KASPER KÁVNÁ SKIPPÁÁR ¶  kuje – Kästeen tom Kallen, eeđâi Matjâs, – já ko tot stuáru, te máttáátteen tom ¶ vuogâdvuođâlaavâ (404/61) vuáđuld čuovâkopijistiđ ¶ 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶ 2. Ráhtulâšvuotâ oovded amnâsijn jieškote-uvlágánijd pyevtittâsâid ¶ Sij maccii maasât Mávrákiädán, kost sist viäsuh lijjii, já tast maŋa Vuáláppâš eelij ráávhust já sovâdist sijdâkuoinijdiskuim já puohâi tallai anarâšâiguim. – Tot Peeivih-Vuáláppáá keđgi koččoo täälliv val Pajalâskeđgin.”. ¶ Jyelgičuoppâmváárááš TII.1963 Čaarmânjaargâst, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. Mainâs mield čuđeh kuddii lojes eergijd já čuoppii tain juolgijd, mut kuođđii roopâid (SUST XL, s. 15). ¶ Sun lâi luhhoost siämmáá uáivilist. ¶ Jis taavdâtovâtteijeeh láá peessâm organiismân, te tile šadda unohâssân já ruummâš liegâsvuođâtile paijaan. Kumestâs pajanem puátá vielgisseelâi lassaanmist já jamâ bakteerijn luovâneijee mirhâlijn amnâsijn. Ko vielgisseelah láá tuššâdâm taavdâtovâtteijeid, te kumestâs vuállán. ¶ Kielâ: uŋgarkielâ ¶ Máttááttâspárnááh iä iberdâm, maid Jeesus sáárnui. Sij iä tiättám, maid sun uáivildij. ¶ Lättee-uv oroi tuárgistmin. ¶   čielgiliih.....41, 132 ¶ ässeelovo mield. Säämi kielâlaavâ heivitmân uáivildum lasekoloid lii väridum ihásávt jyehimnáál ¶ Ovdâsaahâ ¶ Mađhâšempalvâlusâid ¶ – Kohân tot tääl ij koočâ vuálus! kiinii oroi hirmástâlmin, mut suu jienâ lappui korrâ laarmân. ¶ Čääci lii puoh iälánij vuáđuliemâ. Stuárráámus uási tain tiädust lii čääci. Puoh eellim ääših tápáhtuveh seelâi siste čäciliemâst. Tanen potkânhánnáá čääsifinnim lii eellimiähtu. Ulmuuh lievlisteh čääsi pivâstudmáin já pennuuh sađâmáin. Čääci mana meddâl meid cissâmáin. Ton sajan kalga juuhâđ. ¶ Lávgumin ¶ sulâstit jävrrido šadolâšvuođâ ¶ Jieggâ (MLO) Jieggâ (IM) ¶ 2. Rekinist kalle eennâm kuleh Euroop ¶ Nuorttâsämikielâlâš kiirjijd luuvâi Satu Moshnikoff, kote lii almostittám maaŋgâid kiirjijd já porgâm ennuu mávsulâš pargo nuorttâsämikielâ oovdân. Suu iävtuttâs mield palhâšume adeluvvoo kuálmádluokkalâš Juuso Fofonoff kiirjám Sää´m jânnan rock´s, mast lii äigikyevdilis arttâ já ennuu mielâkuvviittâs. Čällee heivit madâräijihijn ärbejum luodâi tubdâmtiäđu tááláá ááigán puorij putusijguin. Moshnikoff avžut kirje rähtee juátkiđ pyereest álgám čäällim! ¶ Lijgešoddâm jävri Korrâ jävri ¶ 37 ¶ Kaijuuh láá sodâskirdeeh , moi kuhes já kezis suájáh já segis roppâ muštâleh šiev kirdemtááiđust. Čääsist kaijuuh kobđoh tegu korkkâ, ko toi puuzâin lii valjeest áimu. Vuoijâmjyelgih muštâleh šiev vuáháduumeest čäcielimân. ¶ Tuuđhâ paajaapiäláá kove sehe siijđoi 6-7 kove já västid koččâmâššáid. ¶ ČAARMÂTUODDÂR MECCIKUÁVLU Tsarmitunturin erämaa ¶ muglovottuvah já lovottistemvyevih já tađe mield meiddei áárvuh sämmilij lohomeereest muttuus ¶ Ostim ruđâiguin Interrail-liipu já mottoom soortâ toppapihtâs. Tallehân lâi uđđâivemáánu, jiemge tiättám Skandinaviast maiden. Halijdim mađhâšiđ nuuvt kuhás ko tien iveääigi lâi máhđulâš, kiivšán peri kejâdiđ. Lâi tuše pággu peessâđ máátkán! Tääl riemmim jurduid olášuttiđ, tääl tâi ij kuássin! Jiemge lah tom tađe eenâb kaattâm. Nuuvt puoh aalgij. ¶ 1–1,5 čuomâstum, tuidum čuopâdum kyeli ¶ porgii já kuddii nuuvt ennuu kuolijd, et sii viermih kiškuustâllii. Sij sevvii kuoimijdis nube kárbást puáttiđ išediđ. Taah pottii, já sij ožžuu kuohtuid kárbáid nuuvt tievâ kuolijd, et toh masa vuoijuu. Ko Piättár taam ooinij, sun luáštádâđâi Jeesus juolgij oovdân já eeđâi: ¶ - Jieh-uvks mušte? Haŋgal imâštâlâi já Jovnâ-uv muuštij, et Haŋgal lâi ettâm tom, sun ij tuše lamaš kuldâlâm. - Mun moonnim Regnaf kuuvl, savâstâllâđ mätkiaašijn. ¶ Lahtâ sooj ijn láá valjeest čuoš kah ¶ sárguseh: Mervi Lindman, Timo Kontoniemi já Pia Holm ¶ – Motomijd lii kale ain siämmáá hiälppu filliđ, hundârušâi Monni ko njuškiistâlâi päikkišiljoos kuávlun. ¶ Tutkâmuš ¶ - pärnijesâneh, moh - Taažâst 1 - Japanist 4 - Taažâst 1 - toorjâjesâneh 7 ¶ Maht cuobbuuh eellih? ¶ Kielâvuoigâdvuođah ¶ kesiviäsuliih = kesämökkiläiset 13 ¶ Kirjeest Mari Mörö: Pyryhattu ja Viimapää. ¶ Bretagne D6 ¶  ličij Loopâst poođij Piättâr vuáru. Mut sun ij halijdâm. ¶ puáris rottá, Myy eeđâi já ¶ – Uážžu-uv talle juáháš mist voskâstiđ oovtâ tullâsäägi? Šlubbopelji koijâdij. ¶ Talle lâi Nuuvdi ettâm nieidâsis Aailân: ¶ 5. ¶ sellâváimuseh ¶ ko Tero vistig luhostui luovviđ ¶ Lasetiäđuh: kielâtorvočällee Siiri Jomppanen. puh 010 839 3111, ovdânommâ.suhânommâ@samediggi.fi ¶ vuáđututkâmuš juáhás teoreetlâš já empiirisâš tutkâmuššân. Ingo (2000: 15) mield ¶ Ucjuv škovlâ: Tuomo Laiti (tavesämikielâ) ¶ – stämni lii kärbisnjune ađai tot vuáđumuorâ mokke, mast šadda kärbisnjune, teikkâ moojiškeeči, ¶ Heikkâ moijái. ¶ Sämitigge lii Suomâ sämmilij alemus poolitlâš orgaan já tot väljejuvvoo vaaljâiguin jyehi niäljád ive. ¶ Tuše kuovđâin lii nuuvt ennuv čääci, et viljâlem lii máhđulâš. Pissoo aasâmviäsuh Sahara kuávlust láá rahtum njaajâst. Njajâtiijlah kuškâduvvojeh peeivipaštust já muvrejuvvojeh táállun. Táálui lasârääigih láá uceh. Peiviv tááluin lii siävŋus já čuásis ige ijjâkoolmâskin peesâ siisâ táálun. ¶ Sämitige linjám mield puoh Suomâst sarnum sämikielâh sehe suomâkielâ kalgeh valduđ huámmášumen täsipelilávt ko čuákkimeh já eres tábátumeh ornejuvvojeh. Tondiet ko Sajos čuákkimtekniik máhđulist tuše oovtâ jienâkäldee (salijienâ) vuolgâttem virdedemân, puáttein Sämitige čuákkimij vuolgâttâsâin uáinoo čuákkimsali já tobbeen sarnum kielâh tulkkuuhánnáá. Sämitigge viggá finniđ anarâš-, nuorttâsämi-, já tavesämikielâ sehe suomâkielâ virdedemân tállân ko tekniik já ekonomâlâš tile tom máhđulist. Sämitigge šalligâš tást máhđulávt šoddâm nievrismielâ. Sämitigge tuáivut juáhháá tiervâpuátten čuávvuđ Sämitige čuákkimijd Sajosân. ¶ Ohtii keevâi nuuvt ete hiävuš orostij toos eidu mii kuáđi puotâ jäävri oolâ, já livoi toos. Mij párnááh moonâim keččâđ tohon aldeláá. Tot lâi mottoom räjialmai hiävušalmajin, sun fađoi spižžáin, huškoi sobbijn já čievčâi ton hiävušriävu, mutâ hiävuš ij vaijaam pulttâsiđ. Talle almai suutâi vala korrâsubboht já eelij čuoppâmin riddoost 4–5 seenti kasosii láánjáá, kaarsâi tom já fađoi toin hiäppuš, mutâ ko hiävuš ij pajanâm te luoddij láánjáást nube keeji já capcij syeinitopo luoddiiddâhân, puállááttij suoinijd já ko syeinih ilosluvvii te teddilij toin ilosáin hiäppuš seeibi vuálá. ¶ vuođâ muttuustâlmeh já kuhes tälvi taheh ¶ Frans-Joona Veskoniemi ¶ puoligkuobbâreh ¶ 10.3.2009 ¶ Cuábuivälli uáinoo vuossâmuu keerdi kirjálâšvuođâst Pekka Sammallahti já Matti Morottaja sänikirjeest ive 1993. Tiäđu lii adelâm Kuobžâ-Saammâl Hanssâ (Hans Morottaja). Kenski pyerebeht kovvejeijee nommâ sátáččij kuittâg leđe jeggivälli, veikkâ tot lii-uv “suopöllö” nubbe nomâttâs. Nabdemist “suopöllö” enâmustáá kevttum nomâttâs lii kuittâg jeggiluátku já nuuvtpa jeggivälli nomâttâs puávtáččij väldiđ “sinisuohaukka” nommân. Iävtuttâs vuáđustâssân ličij tot, et suopöllö ij lah välli pic oppuu. ¶  rähtimist Kiđđâ luuhâmpaje 1958 ¶ Haldâttâsohjelmist asâttuvvoo ulmen ILO 169-sopâmuš ratifisistem. Veikkâ ILO 169-sopâmuš ratifisistem lii lamaš Suomâ ulmen jo kuhháá, te kuássin ovdeláá äšši ij lah kirjejum haldâttâsohjelmân. “Haldâttâsohjelm ulme tuárju tave-eennâmlii sämisopâmuš jotkâráđádâlmijd” uáiná saavâjođetteijee Näkkäläjärvi. Sämitige toohâm iävtuttâsah eennâmkevttim stivrimvuáháduv uđâsmitmân šoddii meid kirjejuđ haldâttâsohjelmân. Haldâttâs čoonnâs ovdediđ eennâmkevttim stivrejeijee lahâasâttâs čielgâsmitmáin já uásálistmáin algâaalmugijd kyeskee aalmugijkoskâsii oovtâstpaargon algâaalmugij tuođâlii suojâlem naanoodmân. “Linjim tuárju meiddei biodiversiteetsopâmuš artikla 8(j) olášuttem. Artikla 8(j)-pargojuávkku loppâraportistis iävtut eennâmkevttim stivrejeijee lahâasâttâs ovdedem” čielgee Näkkäläjärvi ääši tuávváá. ¶ Uánihis vuordâččem maŋa juná vuolgij kuuloold vyeijiđ. Kyevtkiärdásáin junáin lâi suámálâš vyeijiđ, já tubdui aaibâs tego liččim lamaš lättee vyelni čokkáámin. Kuldâlim, maht juná pajekeerdist kullui aaibâs jo hirmos larmâdem. Tot oroi lemin motomin huikkem, motomin mottoomlágán muusik. Mut toos lijjim kale täi ivij jo hárjánâm-uv, et junást ain lijjii veik maaŋgâmuđusiih jotteeh. Kuldâlškuottim, maht tot huikkem oroi puátimin aldeláá ja aldeláá. Siämmást huámmášim tom-uv, et vávnu lâi liegâs já et lijjim aaibâs jo pakkânmin. Nuuvtpâ muusik taahtâst meridim, et nuolâm tälvitaaki. ¶ Jieijâs staatâ ij lah realistlâš ulme, ige toos ubâ vigguugin. Taažâ, Ruotâ já Suomâ sämitigeh pargeh oovtâstpargo ohtsii Säämi parlamentaarlâš rääđi pehti. Oovtâstpargo ulmen lii pyerediđ sämmilij sajattuv. Rääđi saavâjođettâs puátá taan kiiđâ Suomâ sämitiigán. Rääđi lii eres lasseen valmâštâlmin tääl ohtsii šoŋŋâdâhpoolitlâš ohjelm. Porgâp oovtâstpargo eres lasseen sämikielâ kyeskee aašijn, moi várás lii asâttum ohtsâš säämi kielâlävdikodde. Meid säminuorâin lii oovtâstpargo parlamentaarlâš rääđi pehti. Ruošâ sämmiliih uásálisteh oovtâstpaargon servijdis pehti. ¶  hattâ. Ele Sämitige oppâmateriaalpargo, keevâtliih fiäráneh materiaalpargoost ¶ Aalmugijkoskâsâš äššitobdeepargojuávkku lii luovâttâm ive 2005 iävtuttâs tave-eennâmlâš sämisopâmuššân. Taan ive (2010) älgih sopâmuš ratifisistmân sihtejeijee ráđádâlmeh. Sopâmuš uáivilin lii rievdâdiđ oovtnálásâžžân sämmilijd kyeskee lahâasâttâs tave-enâmijn já pyerediđ sämmilij sajattuv ohtân aalmugin kuulmâ staatâ kuávlust. Sopâmu š uáiná, et staatâi rääjih iä koolgâ estiđ sämmilij oohtânkulluuvâšvuođâ. Sopâmuš meid iävtut, et staatah kalgeh riemmâđ toimáid moh helppejeh sämmilij iäláttâsâi porgâm já sämmilij kulttuurlâš táárbui olášume staatâi raajij paijeel. Sopâmuš ratifisistem lii rääđi tehálumos ulme. ¶ 210 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ 169 ¶ Island Taažâ Suomâ Eesti ¶ PARGOPITÁH ¶ Njäähi lii kuhes kyeli, mon uáivi lii kubduu já mon roopâst peeli lii peeccih. Ton kääibi vyelni lii njävilsáigu, moin tot ocá ponne-elleid. Njäävi nähki lii njivláá já čuomah uáli uceh. Njäähi lii putes já kolmâ časij kyeli, mii iälust jäävri ponneest. Tobbeen tot pivdá ponne-elleid já kuolijd. Tot lii lihâstâsâidis peeleest hiđes mut sáttá ruškisruánáá syeji-iivnes keežild olâttiđ salâsis. Suomâst njäävih láá ubâ enâmist, meid merâriddokuávlust. ¶ ielgiđ tooimâ riiskâid väldimáin vuotân peivitipšo asâttellee laavâi kuávdášlâš vátámâšâid, toimâohtâduv pargosuojâlem toimâohjelm sehe pargotiervâsvuođâhuolâttâs pargosaječielgiittâsâid. Tarkkuustâllâm pirrâdâhân kuleh el. toimâohtâduv pargojuávkku, tipšo párnááh, toimâohtâduvâst kolliistellee ulmuuh, toimâohtâduv šiljo já visteh sehe toimâriäiduh já aldaipiirâs . Säämi aarâhšoddâdemohtâduvâin olášittum kulttuurân kullee maaŋgâpiälásâš toimâ párnáiguin el. tulâstâllâm, sierâlágán tábáhtussáid já mađhijd uásálistem váátá muneorniistâlmijd, ovtâspargo já torvolâšvuođâaašijd vuotânväldee vuávám sehe tuárvi pargojuávkkuresurssijd. Maađhijd puáhtá orniđ ovtâspargoost párnáin perruin, suvváin já reesuurspargojuávhoin, mut meiddei täin tilálâšvuođâin kalga tooimâst västideijee pargojuávkku ¶ Šiev puurrâmkuobâr ¶ syevđi . Maaŋgâi čäciellei, om. kuolij, vuoiŋâmorgaan, mon vievâst ellee váldá čääsist haapi. ¶ kuvvim: Jorma Happonen ¶ Eennâmase alodâh mitteduvvoo merâtääsist. Ko tuuđhah Tave-enâmij káártá 47B, huámášâh, et aainâs-uv Skandinavia njargâenâmist láá ollâ tuoddâreh. Skandij váráduvâst láá vijđes tevkisruškiš kuávluh. Toh láá pajos ađai kuávlu, mii lii paijeel 200 meetterid merâtääsi paajaabeln. Taan káártást pajoseh láá ivnejum fiskâdin tâi ruškâdin. Tave-enâmij alemuu tuoddâr Galdhöpiggen puotâ ruuvdust B3, lii merkkejum loho 2470. Tot almoot tuoddâr aalaa aloduv meetterj mield merâtääsist. Kaavnah tágárijd lovvoid eres-uv ollâ pähtivarij puotâ. ¶ Mij kolgâp poollâđ já rähistiđ Immeel nuuvt, et ep uccááš epke suttâd vaanhimijdân epke hovdâidân, pic kunnijâttep, palvâlep, tottâlep, rähistep já anneep áárvust sii. ¶  kárbá. Eejist Ko máálám aalgij leđe suullân vaalmâš, te ¶ 249 ¶ 1.3. Thomas (Tyemes, 1722–1788) naajâi Margeta Mattsdotter (Margit Marttinnieidâ) Vallein , kote leskân pääccim maŋa varrij kulmáin párnáin Taažân ive 1800. ¶ Myy moonâi Muumistááloin já Noskemudágáin miäcán, vâi uáináččij maggaar Alisast ličij nuáiđi kulen. ¶ - Na maid tun vala poorgah eereeb suáitáh kitara? ¶ – Na kiergânhân te vala tääl-uv saavâid kuullâđ! Ijhân tot toi savâiguim nuuvt huáppu lah! ¶ Nihkolas Valkeapää ¶ Täsivääldi President Niinistö já Sämitige saavâjođetteijee Näkkäläjärvi adelává kieđâid Sämitige lekkâmjuhleest 3.4.12. ¶ jurgâlusâi kielâ lii luándulâš já idiomaatlâš anarâškielâ. Kavnum feeilah vuod láá ¶ Jeesus synagogast Matt 4:12-17 ¶ 141A Almaa suhâpeliorgaaneh. ¶ mi kielâlaahâ ij lah lasettâm merhâšitteht virgeomâhái sämikielâ tááiđu. Nuuvtpa taas iä lah toohum ¶ Tuárnus = Tornio ¶ sisorgaanâi máhđulii kuddum. ¶   Raavâdviäsu Galla ¶ 1. Juáháš vuálá 18-ihásâš lii páárnáš. 2. Párnáá vuoigâdvuođah kuleh jyehi páárnážân. Oovtâgin párnáá ij uážu olgoštiđ suu tâi suu vaanhimij jiešvuođâi, uáivilij tâi algâpuáttim keežild. 3. ¶ Luuk. 23:35b σωσάτω auttakoon išedus ¶ Pajepappâ koijâdij Stefanosâst, lâi-uv tot tuotâ. ¶ Vádulâšpalvâlusâi ulmen lii ovdediđ vádulij jiešráđálâš cevzim jyehipiäiválâš tooimâin nuuvt pyereest ko máhđulâš. Palvâlusâiguin viggoo väldiđ meddâl meid vádulâšvuođâst šaddee hemâdâsâid já iästuid. Váduliih kalgeh peessâđ eelliđ, toimâđ já puđâldiđ täsiviärdásâžžân eres ulmuiguin já uásálistiđ paargon, oppâmân tâi eres ohtsâškodálâš tooimân. Vádulâšpalvâluslaavâ miäldásijd palvâlusâid já toorjâtooimâid lii máhđulâšvuotâ uuccâđ, jis vádulâš ulmust láá váádu tâi puácuvuođâ keežild kuhesáigásâš (táválávt ucemustáá ive ääigi) sierânâs vaigâdvuođah piergiittâllâđ jyehipiäiválâš eellim tooimâin. Vádulâšpalvâlusâin iä lah aherääjih ige mihheen váddujuávkku lah kuođđum laavâ heiviittem ulguubel. Vuoigâdvuotâ palvâlussáid lii kiddâ vádulâšvuođâ tääsist. Vádulâšvuotâ miäruštâlluvvoo vádulâšpalvâlusasâttâsâst jieškote-uv palvâlus já toorjâtooimâ uásild. ¶ Oovtviärdásâš já täsiárvusâš kohtâlem lii ohtâ syemmilij vuáđuvuoigâdvuođâin. Piäluštâsvyeimih lii täsiárvusâš já oovtviärdásâš pargo-, palvâlus- já oppâmsaje. Ohtsii ulme oovdân pargeh vuáđupargojuávkku, viärjukenigâsah, ráávhutorvejeijeeh já reserviliih. Tile kalga lääččiđ tagarin, et puohah kohtâluvvojeh vuoigâdvuođâlávt. Piäluštâsvuoimijn ij lah vääri toos, et válduvirdeest mahtnii spiekâsteijee ulmuuh kartâččii kevttiđ ääigi já naavcâid jieijâs vuáđuvuoigâdvuođâi piäluštmân tâi tobdeh jiejâs tile nuuvt unohâssân tâi liččii olgoštum nuuvt čuuvtij, et iä haljdiččii uásálistiđ eennâmpiäluštmân. ¶ Pärni šoodâi, kievrâsmij já viijsoi , já Immeel ármu čuávui suu. (KKK02) ¶ Aanaar lii lamaš historjás ääigi ubâ kieldâ siijdâi njunoš já mottoomnáálá ferttee imâštâllâđ-uv, et Avveel ij lah rievvim vala noomâ-uv Anarist meddâl. Uáivildâm tom, et kieldâ nommâ lii ain-uv Aanaar, ijge Avveel, veikkâ vissásávt kieldâ enâmusässeeh láá Avelist. Jospa Aanaarjävri lii išedâm ton ääšist veikkâba nuuvt, et tot lii čielgâsávt peggeemus päikkinommâ Tave-Suomâst já Avveel páácá ton suoivui. Jos täst vala vilšâstičij ubâ kieldâ olmošmeerijd tiein aaigijn, te 1800-lovvoost lijjii ulmuuh Aanaar kieldâst 481, moin läddliih lijjii 18, mut jo 1850-lovvoost olmošmeeri lâi 817, moin läddliih lijjii 179. Taan reekkig mield anarâšah lijjii 50 ivveest lasanâm 175:n ulmuin, já läddliih lijjii lasanâm 161:n ulmuin. 1900-Lovo aalgâst olmošmeeri lâi jo 1384, moin läddliih lijjii 585. Sij lasanem lâi paijeel kuulmâ kiärdásâš, ko anarâšâi lasanem lâi 161, suullân kyevtkiärdásâš. Muádlov ihheed maŋeláá poođij espanjatavdâ, mii kuudij suullân 10 prosenttid ubâ kieldâ olmoošmeereest. Iänááš sij lijjii anarâšah, kiän lâi hyenes vuástálistem taavdâ virusáid. Maaŋgah párnááh paccii talle uárbisin, mut luhhoost lâi talle jo Rivdul uárbispárnái- já puárrásij viäsu jo vaalmâš, mii puovtij väldiđ táid epiluholijd párnáid vuástá. ¶ máccá cuáŋuimáánust ¶ Mecci fáálá elleid ¶ Muu mielâst kale meid lâi suotâs peessâđ lieggâ tupán. ¶ Taveluohtâpootân? ¶ njunásis. Tot kirdelij já seivittij aaihâ uáksán já ááigui eidu naavdâškyettiđ vyerdihánnáá ¶ te liččijn čiäruškuáttám, mut eeči ličij tállán toppim ¶ Nánná läiđee nube čiivgâ luovdij mield rasta, mutâ nubbe ij tuostâ mahten irâttiđgin. Hokáttâllâmgin ij iššeed. Loopâst Nestor loptee uccâ kisá várugávt soolân já kuáddá tom juvvii rasta. Maŋeláhháá puáris njuámmil smiättá jiečâinis, mon suotâsin uccâ timmâ nierâš jiejâs niera vuástá tubduigin. ¶ Kiehâ vuálgá táválávt varrimmmáátkán jo syeinimáánu loopâst, et tondet-uv kukkâm jaskoduvá. Ovdlist ulmuuh uskuu, et kiehâ ko lii puurrâm laddâm luámmân, te talle lyemečalme tarvan ton čuddui já tot jaska kukkâmist. Mäddiláá siämmáá lyemečalme saajeest lii haavvâr, teikkâ monnii eres syeinišado siemmân, mii tarvan čuddui já čohčuv vala kiävá nuuvt, et kiehâ muttoo-uv loopâst vala vällin. Taan-uv ääšist tuotâvuotâ kievâst lii ennuv imâšub, ko jieš tot maainâs vällin muttuumist. Ruátálâš loddetotkee lii čáittám tuottân, et kiehâ ij tuše sulâstit olgohäämis peelest vääli, mut tot lii jobá njuálgu kopio mottoom afriklâš uccloddáášväälist. Tuše kievâ njune ij sulâstit ton vääli njune. ¶ 2. a . Mii lii meccišadoi kuká táválumos ivne? ¶ Ohtim puáđusin šadda sukkâr. Uási sukkârist šadoh kevttih šoddâmân já eellimtoimáidsis. Paijeelmiärálii sukkâr toh vyerkkejeh tärkkelyssân tâi rähtih tast eres amnâsijd, tegu vielgâdâsamnâs. Taas toh kevttih meiddei čääsimield eennâvuáđust finnejum mineraalamnâsijd ađai raavâdamnâsijd , tegu tyypi já fosfor. Ohtim uálgipuáđusin šaddee happi luovvân ááimun tâi čáácán. ¶ elleeh oppeet puđâldiđ jieijâs ¶ Rauma B5 ¶ - Maid? ¶ Maid nuorah jurddâččeh jieijâs elimist já sämmilâšvuođâstis? Mii lii sämikielâ já sämikulttuur saje škoovlâst, mediast, kirhoost, pääihist, ulmui mielâin? Moh láá já maid pargeh sämitigeh? Maht já kost sämmilij kielâlâš já kulttuurlâš rievtih láá torvejum? Kiäh láá säämi musikkáreh, tyejimiäštáreh, kovetaidâreh, kirječälleeh, filmârähteeh? Manen sämimááccuh kevttimist lii nuuvt ennuu saahâ? Mii lii puigâ sämityeji? Vástádâsah täid koččâmâššáid lii máhđulâš uuccâđ täin siijđoin tâi siijđoin, moid tah siijđoh laiđiisteh. ¶ - Jiem mun vaje toos maiden. Häldeeh pyehtih jotteeđ jotelávt já siijvost. Häldein láá mudoi-uv šiev peeljih. Mij ep pyevti paldattâllâđ kuáimán. ¶ 21 ¶ 1) kulluuttâs ¶ tirlihhááš ¶ Na, taat tälvihan kale moonâi aaibâs táválâš vyevi mield, almai äigi moonâi pivdohommáin já muorrimpargoin. Nisonij äigi kuulâi fast juŋkái hoittáámist, määlistmist já kuárrumpargoin. ¶ – Ij lah hittruu ij ollágin, tot tuikkodij. – Talle eskin arva ¶ Iänááš uásist viärmádâhân iävtuttm ärbivyehipirrâsijn lii toohum sopâmuš ärbivyehipirrâs tipšomist eennâmomâsteijee já eennâmkuávluiäláttâspirrâs kooskâ. Eennâmomâsteijee lii čonnâsâm meriááigán tipšomtoimâi porgâmân já sunjin máksoo eennâmtuálu pirâstorjuu sierânâsuási toorjâ. Jis eennâmtuálu pirâstoorjâ ij lah kevttimnáálá, te talle luánduhäämi suojâlemmittomereh olášuttojeh luándusuojâlemlaavâ miäldásáin sopâmuššáin kuávlu meriáigásii ráávhutmist. Luánduhäämi suojâlemmittomeerijd puáhtá mottoom uásild turviđ meid luándusuojâlemlaavâ luánduhämisuojâlemsáin. ¶ – Brysselân mannee juná lii puáttám ruugân 8. ¶ 2. äpikäččee ¶ Kolláás njuolgâdus 8, 10 ¶ Skyelfi pessiiškuát tállân, ko pievlah iđeškyeteh voođáid já jeggijd. Jis lii šiev koddesäpligihe, tâi eres säpligeh láá valjeest, tot mannee jobá kyehtnubaloh manneed, mut hyenebij säpligivij ääigi tuše nelji, já jis säpligeh iä lah ollágin, teikkâ láá uáli uccáá, skyelfi ij monnii ton kiiđâ ollágin. Siämmáánáál lättejeh eres-uv oppuulodeh. ¶ Anarâškielâst šlajânoomâi normâdem lii porgum Suomâ luánduvárásâš luudijn, táválumos mecci- já puurrâmkuobbârijn já Laapi lääni pocceešaddoin. Anarâškielân rahtum šlajânomâttâsâin lam valjim náguskirjeamnâstâhân ludij já kuobbârij noomâid. Luudijd lam valjim tondiet, ko tain vuottui puáris kielâst noonâ aalmugnommâtuávááš já kuobbârijd tondiet, ko tain vailuu aalmugnoomah. Kuobbârij noomah láá esken tai ivij rahtum anarâškielân. Jieččân amnâstâh tuálá sistees Suomâ luánduvárásâš ludij noomâid já táválumos mecci- ja puurrâmkuobbârij noomâid, ohtsis 453 loddešlaaijâd já 184 kuobâršlaaijâd. Loddenomâttâsah láá ohtsis 492 nommâd já kuobbârij noomah 197. Kuábbáá-uv juávhust noomah láá ucánjihhii eenâb ko šlaajah, mii puátá tast, et motomijn šlaajâin láá lamaš aanoost eenâb nomâttâsah. ¶ Diplomaathäämist: 15 ulmui ¶ Luvâttâhlaavâ 6 § mield máttááttâskiellân puáhtá leđe sämikielâ. Laavâ 8 § mield eenikiellân máttáátteh uáppee máttááttâskielâ mield suomâ-, ruotâ- teikâ sämikielâ. Máttááttâsvuávám tuhhiittem kulá luvâttâhlaavâ 11 § mield škovlim uárnejeijei. Máttááttâsvuávám kalga tuhhiittiđ sierâ el. sämikielâlâš máttááttâs várás. ¶ Škoovlâ biologia já eennâtiätu 6 pargokirjeest heiviittuvvojeh já jieŋŋâlmittojeh oppum ääših. ¶ 08.03.1998 . Tääl lii munnuu Amerik-määđhist kuullâm äigi aldasáid muáddi ive já vuávájeen kandâinân uđđâ määđhi Ameriikân. Sáttá leđe nuuvt, et ko taat čaalâ lii almostum, te leen-uv tobbeen nubebeln Atlant muvriimin täähi já rähtimin nube kuáđi. Váháš eres sajan, ko vuossâmuu kuáđi, mut taan-uv määđhist puátteen toollâđ mätkipeivikirje já Anarâš-loostâ lohheeh peessih luuhâđ munnuu fiäránijn täst maŋeláhháá. ¶ Tutkâmmetodeh já amnâstuv kieđâvuššâm ¶ Kiäinu luándu lii Aanaar kuávlun tijpâlâš koškessiähá enâdâh pecimecijdiskuin, varijdiskuin já časijdiskuin. Luudijn ij pyevti leđe huámmášhánnáá tirlihháá já čuáđgi, mon vuobdâid uáiná tyelli tälli riddoin. Eres čäciluudijn puáhtá uáiniđ aainâs-uv tuhtuu já kuálsi. Meid čiehčâ, mii oro täälvi Afrika koskâuásist, máccá jyehi ive teehi piervâldiđ. Tom puáhtá kuullâđ tâi uáiniđ skirviittâlmin ollâgâsâst almeest. ¶ Kove: Inga-Briitta Magga ¶ 54B Säämi já sämmiliih kiäsutteh turistijd. ¶ almaaštâl = mahtailee 185 ¶ tieđe iän kal hyenebist ¶ Pyevtittâs: Säämi máttááttâskuávdáš, YLE Sämi Radio, YLE TV2, 2008 ¶ India väldimeerâ ¶ - Paddimkálvudâh ¶ Lesk-Ant Uulá lâi pääihist ereslágán ko eres ulmuigijn, muštâl suu nieidâpeeli Anna Harju: omâs ulmuigijn sun savâstâlâi ennuv, mut pääihist sun lâi ain uáli joskâd. Tehálumos äššin sust lâi talle päikkipargoi porgâm. Ko sun lâi lamaš jotemin já poođij páikkásis, te sun ij kuássin muštâlâm vistig saavâid mut esken talle ko kiinii poođij kolliistâllâđ, te talle sust mainâsčukke lekkâsij. Ko suu eemeed taan uđheest maidnii huámmášutij, te Uulá ain pahudistij: ¶ Mun kal kuorâm madâräijihâm ¶ Čuovjistiäpuh, tiäpuh já algâliih šadoh pyevtittii ohtiidijn haapi. Toh lijjii meiddei tohálâš raavvâd taid porree vuossâmuid elleid, tegu mááđoid, merâtasnijd já lekkâkuolijd. Kuuloold motomáid elleid, tegu skálžoid, šoodâi noonâ korrâ. Motomáid elleid oppeet ovdánii korrâ lođâsjyelgih. Taah táálái lođâsjuolgâgij ovdâeejih áppádii lihâdiđ jotelávt merâponneest. Meerâin aalgij kištoriäidudem, main motomeh šlaajah ovdánii salâstiđ já motomeh syejidâttâđ piäđui vuástá. Jis uđđâ rááhtus, tegu pyereeb syejipanssar, adelij máhđulâšvuođâ šlaajâ šiev lassaanmân, te ohtâgâsah lasanii já väldidii eellimsaje eres ellein. Tággáár táválávt kuuloold tábáhtuvvee šlaajâ ovdánem kočodeh evoluution . ¶ Meiddei pegâlmâs kielâtotkee Matthias Aleksander Castrén eeđâi 1800-lovo aalgâst, et anarâšah lijjii osko já taavij tááhust tuodârsämmilij paajaabeln, mut tubdâstij kale meiddei, et tot saatij puáttiđ tast, ko tuoddârsämmiliih iä iberdâm suomâkielâ, mii lâi ristâlii osko máttááttâs kielâ toi aaigij. ¶ Lemmee D1 ¶ Mii, Matti Mattus perruu vuolgâ lâi taggaar, lijnesehhaid lijjii pieijum pihtâseh já enni lâi pakkam evvis fáárun, leeibijd, koškepiärguid, kusâvuojâ já sälttikuolijd. Mohnii eres tävireh lijjii pakkajum pahvikassaid, moh paccii toos maađij kiäčân kogo lijjii iärásij tävireh-uv maid koolgâi mottoom syemmilâš avdo viežžâđ. Muu mielâst kale lâi hävski peessâđ avdo sáttoin vyelgiđ. Imâštellim ko motomeh vuorâsulmuuh čierruu, ij-uvks toi mielâst lahkin hävski avdost vyeijiđ? mun jurdâččim. ¶ Iänááš planktontiäpuh jäämmih čohčuv já vuájuh poonán mieskâđ. Uási tiäpuin siäiluh jiegâin ponneest tálvástellee vuoiŋâstemiđosin . Kolmâ čääci já raavvâd vänivuotâ tälviv räijejeh čuuvtij meid planktonellei eellim. Motomeh elleeh, tegu saveh já syerijuolgâgeh piergiitteleh tälviv, ko toid lii keessiv čoggâšum väriraavvâd. Iänááš uási planktonellein jáámá čohčuv. Táválávt puáttee kiiđân tain selvâneh kuittâg maneh tâi suovsah. ¶ Vuáču škovlâ: Jouni Hetta (tavesämikielâ) ¶ Jiermipargo ¶ +10˚ ¶ suálui ¶ 1. a. Ivnii kierrâš ton ivnásâžžân ko tot lii-uv. ¶ Čoovdâno mmâdâh ¶ toid peelijd kiäh lijjii kuáđđám västidhánnáá koččâmâšluámáttuvváid já kiäi šleđgâpostâčujottâs lâi ¶ 3. čuovjiskiällurääsi ¶ kuovgis rieggein. ¶ 168 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ - Na kale mun talle vuálgám, Heikkâ eeđâi. ¶ Ruttijm sämimáccuhijd pajalân já tuámittáim love ááigán UBC-käävpi pehti Ironworldin já ostijm oovtâ seehâ sementti, et pesseen juátkiđ pargo. Toomáim meid ton suujâst, ko tohon poođij Duluthist mottoom lostâtoimâtteijee rähtiđ munnust mainâs. Tulkkân tooimâi Oiva Hyvönen. ¶ 1. a. Noomât eennâpáálun rievtis sárgáid: maadânääpi, tavenääpi, kukkodâhpirrâdâh já kobdodâhpirrâdâh . ¶ – Na lahhân tietimin, et majemuš bussi kaavpugân vuálgá love miinut keččin? ¶ Sämikulttuur ij lah mielâtile ige kulttuur sirdâšuu ige siäilu geenijn, viärutuođâštusâin tâi uáivilijn. Sämmilâšvuotâ lii ohtâvuotâ jieijâs ovdâ- já madârvanhimáid, puásuikuátumáid, kyeličassijd tâi miäcástemenâmáid, kielâ riggodâhân, ärbivuáválâš tiätun, árvumailmân já siärvusvuáhádâhân. Sämikulttuurân olmooš šadda ovdebij suhâpuolvâi sirdem tiäđu, tááiđu já hárjánem pehti ubâ suuvâ uápistâssáin já ovdâmerháin. ¶ 23A Čuovjisriämnjást lii suohis turkkâ. ¶ –~Täst mainâstuvvoo fuoddârist, eeđâi aasi kirje keejâddijn já luvâškuođij pennui suoinijn já oolgâin, ohraast já havârist. ¶ Onne must ij lah mihheen pargoid, mutâ itten já masa ubâ loppâkeesi must láá kyevtist kuulmân pargo peeivist. Luhhoost mun finnejim taid puoh, mudoi puáđáččii vädisvuođah mäksimist. ¶ 2. Kyele seelgist ¶ tuoijuđ, tuoijuum, tuáijoo = tehdä käsitöitä ¶  Modaalveerbâiguin 137A Piäivášlaasah láá tárbuliih kiđđâcuoŋŋuin. ¶ TEKNIIK J PIERGÂSEH: ¶ Kuumpih Kietâruotâs meccikuávlu, Malla luándumeeci já Saana luándusuoijâlemkuávlui hoittám já kevttim vuávámproojeekt oovtâstpargojuávkku ¶  leksikaalistum MARTTI HAAVIO ¶ Kyehti jurgâlus ¶ Liiŋkah: ¶ Muu Säämi ive 2030 -kirje almostum ¶ Huolâlii já tärhis árvuštâllâm puátusin meridij palhâšumelävdikodde oovtmielâlávt kulluuttiđ nommâmeerhâid já vuávámkišto vyeitten já lonestiđ täid pargoid njuolgâdusâi miäldásávt á 500 eurod. Kišto njuolgâdusâi mield palhâšumelävdikodde puovtij valjiđ kyehti (2) kovosân asâttum vátámâšâid pyeremustáá tevdee iävtuttâs lonestemnáál. Tast lâi meid njuolgâdusâi mield vuoigâdvuotâ hilgođ puoh iävtuttâsâid tâi lonestiđ tuše oovtâ pargo. ¶ – Jiem lah kale áigumingin, Ánná eeđâi. Já taat ij mudoigin lah muu kandâskippáár, Ánná piäluštij jieijâs. ¶ Ijahis idja - algâaalmugij muusiktábáhtus ¶ 22. Máddáápiälááš viljâlemkuávlu lii oovdiš merâponne 69 ¶ Čiehčâ lii tállân kuáskimij maŋa stuárráámus vállilodde Säämiist, veikkâ ton stuárudâh njunekeejist pottuškiäčán ij lah ennuugin eenâb, ko lii piehânjist. Čiehčâ lii 55 – 58 senttid kukke, mutâ ton suájáh láá eromâš kuheh já keezih já suájákečikoskâ 145 seentist penttâ 170 seentin. Tiet lii-uv kirdee čievčâ vaarâ puoh pyeremus tobdosmerkkâ: uánihis roppâ, teikkâ pyerebeht eeđân uánihis pottuš já hirmâd kuhes suájáh. Ton lasseen ton kirdemvyehi sulâstit ennuv kaijuu kirdemvyevi – uáivildâm, et ton suájáh láá čielgâsávt suájámuhij pehti mohheeld vuálus, ko oppeet eres válliludijn suájáh láá aaibâs njuolgâdeh, motomijn joba ucánjáhháá pajaskulij vinnjood, ovdâmerkkân veikkâba kuáskimist. Čievčâ vuolušpeeli, eereeb čevemadduu ruškis stiellâs, lii mestâba českâd. Vuoluubeln keejân láá suájái ovdâuásih-uv kidâ suájámuhij räi siämmáá náálá vielgâdeh já suájákeejih, suájái monnjâuásih já pottuš láá ruškis stielâsijguin tegu hervâttum. Stielâseh láá lode kirdemvaardân keejân puoh tuáriskulij. Čievčâ suájái paajašpeeli já seelgipeeli eereeb uáivipaajaa já niske, lii ruškâd. Uáivipaajaš já niske lává pelduvváid vielgâdeh já čalmeh viskâdeh já pasteleh. Jos čievčâst ličij roopân verdittijn siämmáá kuhes pottuš, ko maid lii piehânjist, te talle tot ličij čuuvtij-uv kuávŋáb, ko maid liigin. Veikkâ tot lii-uv stuorrâ vällilodde, te ton jienâ lii liijká stuáruduv iähtun viehâ njuorâs, te-uv uccâloddááš te civkáččij. ¶ salâsellee muldesäplig ¶ Kiemâjävri E2 ¶ Eres luándusuojâlemkuávlu puáhtá vuáđudiđ meid priivaat ulmuu omâsten enâmân kuávlulii pirâskuávdáá miärádâssáin (luándusuojâlemlaahâ 24 § 1 mom.). Ko eennâmomâsteijee jies ocá priivaat luándusuojâlemkuávlu vuáđudem, suápá kuávlulâs pirâskuávdáš suin máhđuliist ekonoomlâš äävhi koloruuđâst ovdil vuáđudemmiärádâs toohâm. ¶ 1. Sáárgu Afrik vihkosâd já noomât pirâstittee ¶ B Kiäppái saijaasvuotâ ¶ 8. Vááimust vorrâ juátká vorrâsuonâi mield kiäppáid. Kiäppáin ruopsisseelah luovâtteh čiđđâdioksidi, mon láá ruummâšist jođettâm já väldih sajan haapi. Happinallii vorrâ puátá vááimun já vuálgá uđđâ rieggei. ¶ Jis čalmaad riäggu, toho lii sáttâm moonnâđ roske. Ele ruvvii čalme, pic toide tom čassijn já keččâl siämmâst riäpčuttiđ tom. Taat iššeed meiddei talle, jis lah finnim čalmasâd ovdâmerkkân saaibâ tâi maidnii muide iärdudeijee amnâs. Jis čaalman mana mirhâlâš aamnâs, kalga čalme toideđ putes čassijn tijmepele. Tággáár tábáhtusâin pyeccee kalga ain tuálvuđ tuáhtárân. ¶ – Já tääbbinhân tun lah-uv! eeđâi Heikkâ ko ooinij Ááná čokkáámin kirjeráájust. ¶ Nyytti-uv piäsá škoovlân. Sanna iätá, ete Nyytti uážžu leđe rehtor. ¶ Kietâčällee Inga Guttorm lii máttáátteijee, kote lii porgâm maaŋgâid iivijd tavesämikielâlii algâmáttááttâsâst Ucjuuvâst. Kirje kovvejeijee, Salli Parikka (Wahlberg), lii kuvvim maaŋgâid párnáid já nuoráid uáivildum kiirjijd (www.salliparikka.com). Máccoo Minna Saastamoinen lii tatavesämikielâ táiđusâžžân palvâlâm oppâkirjekuástideijeid meiddei Taažâst. ¶ Ruánááeennâm täsiárvurääđi saavâjođetteijee ¶ Pevisvuonâ = Paavisvuono ¶ Ritva Torikka, toimâtteijee-pyevtitteijee ¶ Tot, kote haaldâš iärásijd, kalga vistig haldâšiđ jieijâs. (Kiinalâš) ¶ Sämikielâlâš ášástâllâm virgeomâháin ain-uv kaggâd ¶ (...) ¶ – Já tiegáreh puuvsah toh láá tuste! Tääl kal täst maŋa tiäđám magareh puuvsah tuste láá. ¶ Máárjá lâi jierestum, ko sun lâi piättáá njaŋgaamin. Sun rávustij handuk pirrâsis ige lam hárjánâm, et suu kulen ellii kyesih. Taat Jovnâ-máátu lâi vuossâmuš kyessi, kii teehin lâi čájádâm kuhes, kuhes ááigán. Jis ij váldám lohon Hanssâ-cuobbuu. Tot tot voojij jyehi keesi eelliđ Máárjá kiivsedmin. Iimâš ko ij vala taan keerdi lamaš iällâm. Máárjá syele poolâi Haansâst, nuuvt lâi faste-uv. Enni-uv lâi jo áigáá tassaaš váruttâm Haansâst – lâi kostnii kuullân, et naabur nieidâ lâi purrum cuobbui. Veikkâ lâš Hanssâ lam taat porree. Haansâst kal puovtij oskođ tom-uv, lâi tot taggaar paahus. ¶    ceggejii Immeel eeđâi Moosesân: “Mun lam kuullâm israellij nimmâruššâm. Muštâl sijjân: Onne ehidist tij pesâvetteđ purrâđ piärgu, já itten uážžuvetteđ leeibi.” ¶ 4. Maht luosâ kávná šoddâmjuuvâs? ¶ ige maiden muidegin. ¶ KOLLEKIEL – Tave-eennâmlâš säämi kielâpalhaâšume 2010 ¶ Sotkamo 57 ¶ 3 a. Maid taat merkkâ uáivild? ¶ Säämi tyeji koveráiđu ¶  almootmist 1) –~Ij ij, párgádij tiälhulâš kissánieidâ, – maainâst tom rottáást mii tepčâsui suovâpoccee siisâ! ¶ – Jáá. Taah mäksih kyehti euro vittlov senttid, Matti lohá kuuitâst. Sun váldá ¶  láá – Tot lii tuot sekkâ, Šlubbopelji čielgij. ¶  Akwé: “Uážuh.” ¶ – Manneen oovtâst kyeliláádu luus, eeđâi Ulla. ¶ o kuobârsaalaat, tillismetana, šaapšâ meini, pihtum sämikákku ¶ 99 ¶ Nubbe sierâdem lii navrâs leggistem . Kyevtipeln pääđi, mii lii tuulâ alne, čokkáv kyehti ulmuu, kiäh kaškeh navrâsijd vuástáluvâi. Ko toh teivideh oohtân, te toh kaččeh páátán. Kopšâm navrâsijd ohtâ olmooš leggist ááimun. Kiäs naavrâs teivid, te tot uážžu tom purrâđ. ¶  kevt-‐ tinvuávám juátkoo. . . . ¶ mesisataheltta ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 13 ¶ Kaastâ sakrameentâst Immeel koččood jyehi ulmuu noomáin jieijâs uámmin. Taat ármu adeluvvoo puohháid, meid párnáid. Jeesus kočoi pyehtiđ párnáid jieijâs luusâ, ko Immeel väldikodde kulá sii lágánáid. Vaanhimeh pyehtih párnáá kaastân já ruhâdeleh oovtâst ristvaanhimijguin suu peeleest. Kaastâ árvu ij lah kiddâ mii munejurduin, tastko kaastâ já osko láá Immeel tavoh mist. ¶ Immeel mielâstumvuotâ meerhâš täst valjaas raavvâd puohháid ellee iälánáid, nuuvt et toh pyehtih ilodiđ tast já leđe puorijn mieláin. Puástu huolâ já änhisvuotâ láá tággáár mielâstumvuođâ iästun. ¶ mannee peelji uási lekkâs njielâdijn. ¶ sodâskirdee.....73, 83 ¶ Tiiláá Kierrâš: vuolgât šleđgâpoostâ tâi suáiti puhelimáin toimâtteijei. Almoot: 1) noomâd 2) puhelinnumerâd 3) šleđgâpostâ- tâi aldačujottâsâd já 4) halidâh-uv šleđgâ- vâi pävirloostâ. ¶ - Na maggaar talle? Ánná imâštâlâi. ¶ 1 Mudusjäävrist aassâm já ive 1649 rääjist viäruttum Olof Andersson (Vuolli Aantikandâ) puáhtá nabdeđ táálái Aanaar Aikioi madâreeččin. Suhâsyergi lii lohomeerees peeleest Aikio suuvâ stuárráámus já vijđánâm meid Ucjuuhân já Taažân. Aanaar Aikioh láá šaddaaš Olof (Vuolli) kaandâst Johanist (Juhháán, j. 1742). Suu valjaas maajeeldpuáttein lijguu ovdâsteijeeh maŋgáid pargoid, tegu sáttusunden (kyytirättäri), máttáátteijen, katekeettan, Kárášjuv kirkkohuksejeijen, kirkkoveerdin já kirholâš luáttámušpargen. Nelji Aanaar já kyehti Kárásjuv lukkár já ohtâ Ucjuv lukkár lijjii Olof Andersson (Vuolli Aantikandâ) Aikio maajeeldpuátteeh. Juhháán maajeeldpuáttee lii meid kirječällee Matti Aikio , kirhokiirjijn Mathis Mathisen Isaksen (š. 1872 Kárášjuuvâst, j. 1929 Osloost), kiän äijih Isak Jonasson Aikio (Issá Joovnâkandâ, 1782–1852) vuolgij Anarist 1806 huksiđ Kárášjuv kirho, já kiän ákku Gunhild Mattsdotter (Gunhild Maatinieidâ) lâi anarâš Saijets suuvâst. Meid Kaabi Jovnâ ađai Jonas Gabrielsson (š. 1875) sehe katekeetta já komserjâs Abraham Johansson (Áábrâm Juhháánkandâ) š. 1805 lává Juhháán maajeeldpuátteeh. Taažâ Uunjaargân varrim Juhháán kaandah Matts (Matti, š. 1790) já Jonas (Jovnâ, š. 1793), kevtiškuođijn suhânoomâ Retter. Juhháán nuorâb viiljâ, Mårten (1672–1758) maajeeldpuáttei meeri paasij ucebin. Suu kandâ Mårten varrij perruinis Varjâvuonân ive 1746. ¶  teikâ tárbu. ¶ Mount McKinley B2 ¶ – Sam-čeeci, mun cullâgyeđettim, – maatij-uv iännám čulgâđ kukkodvuođâ? ¶ – Eidu suu mun halijdim ¶ čielgicuoppâ, -čuopâ = kalan selkäliha ¶ – Pöh, lehâsteen talle. Mut iho, sun lasseet. ¶ Tast siämmást sun káátá pargoidis já oŋâttuš liijká-uv ruggâđ áiroin kyelinääpi maassâd kárbás. Siämmást puátá pááru, mii leggist kárbá váhá tyebbiláá. ¶ – Mut ko muu aavdo mana talle piilán! čiärustâlâi ákku já ain keččâlij peessâđ aavdost viste pel. ¶ – Nuuvt mij porgâp, oobižeh meridii. ¶ Čuánnjáánjargâ LL.1978 Hanhiniemi Koškámjävri taavaapele riddoost. ¶ - Na tun ferttiih orostittiđ mottoom auto já koijâdiđ, lii-uv tot monâmin kaavpugân. ¶ Otsikko ¶ III Gasteromycetes – Kupusienet – Vättikuobbâreh U ¶ jiešvuođah tuođânálásumosávt čonnâseh toos, et suomâkielâ lii vaiguttâm jo kuhháá ¶ Ijahis idja uárnejuvvoo porgemáánust ohtnubálovváád keerdi ¶ Sun suutâi nuuvt korrâsávt et, ¶ Suomâ lii toimâm aalmugijkoskâsâš foorumijn aktiivlávt sämmilij já eres algâaalmugij kyeskee vuoigâdvuođâi oovdedmân. Siämmáálágán aktiivlâšvuotâ tarbâšuvvoo meiddei päikkienâmist. Anam tehášlâžžân, et sämmilij eennâmvuoigâdvuođáid lohtâseijee koččâmâšah čuávdojeh haldâttâs já sämmilij ovdâsteijei ohtsâšpargoin. Čuávdus kalga leđe taggaar, et puohah uásipeleh tuhhiitteh tom, vâi iästoo táálái, kuhháá pištám náágui jotkum. ¶ Maaŋgâs eteh munjin ton peeivi: 'Hiärrá, Hiärrá! Tuu noomâ pehthân mij ennustijm, tuu noomâ peht mij vuojijm paas jiegâid já tuu noomâ peht poorgâim maŋgâ vuáimálii pargo.' ¶ 52 ¶ Ortodoksâlâš kirkko ¶ Lävdikoodán kuleh tah jesâneh já värijesâneh: ¶ 19. Njearrevári sieidi , Njerijäävri máddáábeln mon saje ij lah tiäđust (Matti Aho pro gradu, Pyhä paikka saamelaiuskontoperinsä 1997). ¶ Máttáátteijee Matti Morottaja jurgâlem Piättár vuossâmuš kirje almostui 1976 já ¶ Máttááttâs- já kulttuurministeriö mieđettij Sämitiigán staatâtorjuu sämmilii elleekove tuárjumân. Lii tárguttâs, ete sämmiliih elleekoveh láá mieldi ive 2015 Berliini elleekovejuuhlijn (Berlinale). ¶ » Ko anevetteđ váástu, eppeđ koolgâ leđe muurâšliih tego kieles- ¶ aarni. Sun lâi kavnâm mottoom Norrtullsgatan šiljoost. ¶ kerriš = ahkio ¶ kiärppáálostâ 61 ¶ 39 ¶ 6. Chile 4 169 ¶ Luuk. 8:12 σωθῶσιν pelastuisi piäluštuuččii ¶ Jeesus moonâi temppâlân, já ájánij tobbeen ubâ peeivi. Lâi jo maŋŋeed, ko sun máttááttâspárnáidiskuin vuolgij maasâd Betanian. ¶ Kuovâmáánu 6. peeivi 1917 tollui Taažâ Truándimist vuossâmuš sämmilij čuákkim, kuus lijjii čokkânâm tave- já maadâsämmiliih. Čuákkim tuálloo sämmilij tave-eennâmlâš ovtâspargo algân. ¶ Kaari pääihist Ánná tuubdâi, et sun lâi vaibâm já nuuhâm. Heeihâ säänih lijjii pááccám suu mielân, já taid sun smakkiistâlâi já jurâttij mielâstis veikâ maht kulij. Maggaarsun ličij Heeihâ nieidâskipárin orroom? Toos sun ij valagin tiättám vástádâs. Naharehkin iä vistig puáttám, ko sun keččâlij čielgiđ jurduidis. ¶ maid sun oomâst já ete ¶ – Koppakuorijááh ađai kirdeekiivsah ( Coleoptera ) 3~687 šlaaijâd, main uánihissuájásiih ( Staphylinidae ) 988 šlaaijâd láá pááccám kieđâvušhánnáá, tegu ovdâmerkkân vijlokiksâ . ¶ Kiehâ kokká ubâ algâkeesi, mutâ te jaska kukkâmist syeinimáánu loopâbeln. Na manengis tot jaska kukkâmist? Ohtâ suijâ lii tot, et eres-uv lodeh jaskodeh syeinimáánust lávlumist, ko kiihâm já pessimhomáh láá porgum. Nuuvt taha kiehâ-uv. Motomeh lodeh kale lávluh vala porgemáánu-uv pelni, mutâ toh láá-uv tagareh, moh rähtih muáddi-uv uđâgâštuáki keesist. ¶ Já nuuvt Obžâ já Tobžâ vuot kaalijn muottuu čoođâ. ¶ M eeci lohđuttâs 127 ¶ Táárbu mield puáhtá kevttiđ laseloostâ ¶ Sij monnii vuovdâmuorâ siisâ já pottii kubdâ vázáttuv mild Peter Pan mučis eennâmvuálááš pááikán. Tobbeen Lappum kaandah čokkânii sii pirrâ. ¶ Hyeni ¶ Oppeet vyejestijm UBC-käävpi pehti já uástistijm vala oovtâ sementtiseehâ suovâpoccee fiksim várás. Mun algim puđâldiđ suovâpoccein já Charlie aalgij kuáivuđ njollâääiti juálgán roge. ¶ - sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi turviimân čujottum staatâtorjuu sirdem meddâl sämmilij jiešhaaldâšmist njuolgist kieldáid. Mainâšum haldâšempargoh kuleh čielgâsávt sämmilij jieijâs kielâ já kulttuur kyeskee jiešhaldâšem pirrâdâhân já taid kalga jo-uv sirdeđ väldikodálâš virgeomâháást njuolgist sämmi-lij jiešhaldâšemorgaanân, sämitiigán, tâi siäiluttiđ (sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi staatâ¬toorjâ) sämitige pargon. ¶ immeelpalvâluskiävtust já ovtâskâs ulmui persovnlii kiävtust. Maaŋgâi kirhoi ¶ NÁNNÁ ¶ Kasper sorvâpivden ¶ 156B Sudâhánnáá tuálust kavnum mammut čivgâ. ¶ Tivrâs čeevđis keežild lii čeevris jo kuohtii pivdum aldasáid suvâttemmin, mut kuohtuin keerdijn rávhuiduttem lii piäluštâm tom lopâlâš suhâjämimist. Tááláá ääigist čeevris lii rávhuiduttum ollásávt, mut nääli ij lah kuittâg vala olmânáál iäláskâm já ohtân suijân lii arvâlum miiŋki lasanem. Meid pirâsmiirhah láá toollum ohtân suijân čiävrá hyenes tilán, mut amahân tääbbin Säämist toi vaikuttâs ij pyevti leđe meendu styeres. Veikkâ miŋkki ij njuolgist pyevtigin kištodiđ čiävráin purrâmâšâst, tot puáhtá kuittâg kuorriđ uccâ juvvijd puohâin kyelinaalijn já čiävrástkin ij talle pääsi mihheen. Tave-enâmijn lii čiävrá tile kuittâg puoh pyeremus muddoost Suomâst. ¶ - tavesämikielâ ¶ – ohtâ selgivepsi já peeccih ¶ Kierâš, anarâš okkolostâ ¶ Uážžup tiervâslâš purrâmâšâst puoh taid raavâdamnâsijd, maid mij tarbâšep šoddâmân já vajemân. Päikkipurrâmâš já škovlâpurrâmâš láá tiervâslâš purrâmâšah. Iiđeed kannat algâttiđ suohâdáin. Puurâ maaŋgâpiälásávt piärgu, kyele, šaddoid, mielkkipyevtittâsâsid já leeibi. Jis smakkiistâlah ohtânmaanoost, njälmistâd lii ubâáigásâš suvrâvolliittem. Tot ij toovâ pyere paanijd. Ubâáigásâš niälgádem meiddei puáidud älkkest. Purrâmâšâi kooskâst kolgâččij leđe mottoom tijme purâhánnáá. ¶ 35. Rávásmâmahe - olesolmožin šoddâm . . . . .119 ¶ ♦ ♦ ♦ ♦ ♦ ♦ ♦ ♦ ♦ ♦ ♦ ♦ ♦ ♦ ♦ ¶ Kollekielâ – Tave-eennâmlâš säämi kielâpalhaâšume juáhhoo čohčuv 2012 ¶ Nils-Aslak Valkeapää: iivnij kevttim, symboliik Kerttu Vuolab: čuopâdemtekniikah, kollaašeh Merja Aletta Ranttila: Prinseskoveh Brita Marakatt-Labba: čäällimtekniik, mainâseh ¶ Ko viermi lii čuolmâdum páádán, äijih suáppu kuuloold juoŋŋâs čáácán já ákku kesiškuát tom jieijâs päädist puhhum rääigi kulij. Viijmâg juoŋâs lii ollásávt jieŋâ vyelni já ááhu päddi jieŋâ alne. Ákku lyevvee jieijâs päädi juoŋŋâs pajereešmi päädist já čuolmâd viermi pajereešmi päädi äggei. Jieŋân puhhum rääigi oolâ sun piäjá tuárismuorâ, mon oolâ sun stellee äggee. Rääigi sun luávdá vala madrâspittáin já muottuin, amas tot jiäŋŋuđ. ¶ - Joo joo, mun vuálgám toho talle, Jovnâ viijmâg eeđâi. - Mut mun koolgâm eelliđ jieččân tuuveest viežžâmin lase tävirijd já siämmást mun tuálvum nuubijd meddâl. ¶ 84 ¶ vuoptâlaahul töyhtöhyyppä ¶   Säämi kulttuurkuávdáš lii vuosâsajasávt uáivildum sämmilij jieijâs kiävtun. Tast lii meeri šoddâđ Suomâ sämmilij jiešhaldâšem sehe ellee já ovdáneijee sämikulttuur symbool, mon kuávdášlâš toimâlâš uáivilin lii sehe kattiđ ärbivuáválâš kulttuur já ovdediđ sehe uđâsmittiđ säämi ohtsâškodde-eellim. ¶  láá täsiväldi ¶ Ááhu pargon lii suáppuđ vihháál. Vistig ákku čuolmâdist vihháál nube keeji riddoost šaddee suáhán, suoinâlmâs paaldân. Talle äijih suvâškuát siijvoost já ákku suáppu viermi suoinâlmâs pirrâ. Suoinâlmâs nubebel páácá saje, kogo äijih suhá kárbá suoinâlmâsân. ¶ Vuonjâšlodeh láá maaŋgah šlaajah, mut luhhoost ¶ f. Lasanem ¶ c. Nuárju lii čäciellee ko tot lii vuáhádum eelliđ čääsist. ¶ Ljubljana F6 ¶ 13. Mii lii Suomâ alemuu tuoddâr nommâ? ¶ 17 . § Saavâjođetteijee kiijtij čuákkim uásiväldeid já lopâttij čuákkim tme 18.00. ¶ Ohtsis ¶ s. 95 ¶ s. 126 ¶ kuuppum skuápun lii skuážurdum vuođâloho 1865, mii lii eeppidhánná ton rähtimihe. ¶ liäđu kesi - porgemáánust ¶ purrâmâšsuddâdemuáli.....43 ¶ 98 ¶ f. Ton merâriddoost láá eenâb suolluuh. ¶ ParaTExt-ráámmátjurgâlemohjelm (tuálá sistees eres lasseen tavekielâsâš ive 1998 ¶ Mälarjävri 94 ¶ Säämi servitoimáid algim jo 1960-lovvoost. Mij lâim seminaarist sämmiliih uáppeeh maŋgâ. Šoodâi säämiáášijn saahâ ain motomin. Mij vuáđudijm sääminuorâi seervi, mon nommân šoodâi "Teänupakti" , tallaa pajekielâ čäällimvyevi mield. Tot toimâttij siämmáá nommâsii loostâ-uv, mii almostui Sabmelaš-loostâ fáárust. ¶ Kove: Inga-Briitta Magga ¶ Kiđđâluuhâmpaje 1953 ¶   Sämikieltáiđusij ulmui rekrytistmijn – aasâtmáin sämikielâ tááiđu virgehoittám iähtun tâi ánsun – puáhtá pyerediđ luánduláin vuovvijn jieijâskielâlijd palvâlusâid. Sämikielâi puátteevuođâ turviimân lii tehálâš, et sämikielâlijn palvâlusâin tahhoo luándulâš, uáinojeijee já čielgâ uási virgeomâhâštooimâ, palvâlusâid já rekryttistim. ¶ - Tondet tiä đ ust-uv amas eres häldeeh täi đ i đ teehi. ¶ – Na--, mutâ ko mij lep nuuvt korrâsávt porgâm tai kištoi oovdân, Njorttâ čielgiiškuođij. ¶ Tivrekovjimlâš šado kovjim taheh tiivreh: toh jođetteh lieđikoovjâ šado kuká šovosliäđusijn nube šado emiliäđusáid. ¶ Vuávájum maađij merhâšume ¶ 3. Kuuđhâmievtâid kannat tuššâdiđ. ¶ Puáđidijn eelijm Mr. Moviest luoihâtmin kulmâ fiilmâ, mut muu vuáláčáláldâh ij tuhhim, Charlie ferttij čäälliđ vuálá, veikâ must lijjii persovnlâšvuođâpápáreh fáárust. Ko lâim ubâ peeivi lámáš čuáskimis olgoááimust, te lieggâ autost aalgij hirmâdávt kavâstittiđ. Nuuvtpa ko poođijm maasâd, te väldistim kyevti tiijme “nap” -puudâ, ađai nohádistim. ¶ – Tuoid varâlijd huáđđoid kale ferttee kiddâgâsân pieijâđ! Puállunjune čuorvij. Muu vistig sujâttii evvisij pilledmist! ¶ Lijjim kuullâm já maŋa meiddei luuhâm-uv taggaar ráámmâtlâš mainâsist, ko Värisärni “Vuorisaarna” . Tothân muštâlij Jeesus imâštavvoin, maht sun piemâi maaŋgâi tuháttij stuárusâš olmoošjuávhu kuovttijn kuolijn já viiđáin leibijn, vâi lâi-uv tot nubijpelij. Tääl mij lâim monâmin eidu ton siämmáá sajan, kost taat imâšäšši lâi motomin tovle tábáhtum. Aaibâs čielgâs taat tábáhtusráiđu ij munjin lamaš tanen, ko ráámmât historjást-uv must lâi škoovlâst hyenes nummeer. Mottoomnáál liijká puohtim jieččân valmâštiđ toos. Jurdâččim, et mielli lii ciägus, tegu ráámmâthistorjást-uv lâi kovvejum já jävri lii aaibâs alda. Jiem njuolgist eđâččii, et liččim pettumgin, ko poođijm toho Värisäärni sajan. Mielli toho “Avdâgâsâi vääri” oolâ lâi viehâ njuáidus ja ko tot nommâ lâi suomâkielân “Autuuksien vuori” , lijjim jurdâččâm tom lemin ennuv-uv ciäggusub, ko maid tot lâi. Saje sulâstitij viehâ ennuv monnii suáhivääri Peccikko kuávlust, veikkâba Koskâčuumâ, toin iäruttâssáin tuše, et tobbeen šoddii sypresseh iäge suávih. Ko lâim peessâm toho värisärnisajan, te tobbeen lâi kirkko já meiddei luostar. Mii mätkihovdâ Leinonen tieđij oppeet muštâliđ mijjân, et italialiih lijjii ráhtâm täid tááluid värisäärni mušton. ¶ Näliolgoštemkomitea ¶ - Naa, kalehân muoi pyehteen. Ruttâ kustoo mana mudoi-uv liijkás ennuv, mut manos te taan tovváá. Forgâhân mun peesâm eeni piävdán. Talle ij taarbâš jieijâs ruuđâid kulâttiđ. ¶ lievlâšum 130 ¶ Jurduuh joreh tom puárvejum kuuđhâmievtâst já lieggâ kuobžâ pooškâst. Smietâm: ¶ Mirhâliih myerjih Säämist ¶ Matti Morottaja ¶ c. Noomât kove snorâneijee teeki 1. Täärhist kirje kooveest 116B. ¶ kirjeluosâ ¶  + trooli.....121 ¶ Sämmilijn láá tááláá ääigi 11 liputtempeivid, moh tuhhiittuvvojii ohtsâš säämi konfereensâst. Suomâ sisašijministeriö avžut säämi liputtempeivijd meiddei almolâš liputtem. Liiputmist kalga nuávdittiđ jieškote-uv väldikode laavâid. Ovtâskâs ulmust, siärváduvâst já irâttâsâst lii juhlemielâ, kunnijâttem tâi soro čäittimân lope liputtiđ Säämi lippuin eres-uv peeivij ko virgálâš liputtempeeivij. ¶ vorrâtedduu = verenpaineen 146 ¶ Kirdâččus lodeh eennâm paajaabeln!” ¶ sellânjälmi solunsuu ¶ – Vuoi tun rähis naversekkâ. Tun lah ain oođis tegu kuobžâ. Tun-uvks aaibâs heibuh vuáŋŋáin naharist? Ij lah iimâš, jis tun lah vaibâm. Vuáŋŋáin hiäibum kal váátá ennuv vuoimijd. Luhhoost tun lah kievrâs kandâ. Jispa tun puáttee iijâ-uv nievdah vuáŋŋáá já talle čiälgá, ete kuábáš tunnust vuáittá hiäibum, ákku lohđut Hirškiihâ. ¶ 4. Brasilia 240 ¶   -‐   Säänist a) visásmit, ete suhâpeleuáinu lii väldivirdásmittum puoh sämmilijd kyeskee politijkkáráid já ohjelmáid, ¶ * Sraŋgâttes konferensvuáhádâh (paddimmáhđulâšvuotâ) ¶ – Ij mustkin, Tobžâ njielâstij já siämmást tuubdâi čuávjistis suámálii čárvum, et liččii tohon kale šiettâm vala muáddi kolmum sare pajaldâssân, já juuŋah-uv vala meecist uáinojii ruápsáámin. ¶ - Lam lopedâttâm moonnâđ squash spellâđ ovttáin skipáráin. ¶ čuoškâ ¶ 3.3.2 Rođoh ¶ Kandâ iätá: ¶ Pargei meeri vuáđuduvá siärvus ovdâsvástádâsulmuu almottem ive 2006 loopâ pargei miärán tâi jis taggaar ij lah kevttimnáál, te ohtâduv hoovdâ almottâsân. Västidemprosenteh iä lah absoluutliih, pic sundeadeleijeeh, ko ovdâm. meriáisij kevttim muttuustâl jieškote-uv iveaaigijn. Motomijn tilálâšvuođâin, mast västidemprooseent lii paijeel 100 %, lii hovdâ vissâ-uv tiävdám sehe hoovdâ já pargee luámáttuvâid tâi pargei meeri lii muttum ive 2006 loopâst. ¶ ILO äššitobdee-komitea ¶ risakkaat ¶ tooimâ. ¶ Čohčuv muorjiđ peessâp! ¶ www.ijahisidja.fi ¶ Sämitigge ¶ – Na nuuvt tiäđust-uv. Talle tot kale kolgâččij tuhhiđ. ¶ Jovnâh Piättâr, maid kuččuu meidei “Stuorrâ-Piätárân” lâi vannaamen lättest,~njuskij pajas já kuovlâlij lasâmeld já iätá: ¶ – Mun ááigum suovâstiđ kyehti kuávžur já puoh šaapšâid. Oovtâ kuávžur puáhtá salttiđ, te mij peessâp puurrâđ sälttikyele-uv, eeči iätá já mana cokkiittiđ tuulâ suovâstemlite vuálá. ¶ šäävvih juuvah, šuveh vyevdih, ¶ – Talle ko mun lijjim pärni, te mij sierâdijm risijguin, peesi párhuiguin já suávi pesijguin, paccahijguin, muorâi oovsijguin, poccui čoorvijguin, poccui- já kuolij taavtijguin, keeđgijguin já moi peri luándumateriaalijguin, maid mij kaavnâim meeccist já jäävri riddoost. Olmâ pargoid-uv mij koolgâim jo uccen máttááttâllâđ eijijn já ennijn porgâđ. Pargoidhân mij liijká táválávt ađđiistâlâim sierâin-uv. ¶ Mij ruhâdâllâp kirhood peeleest päikkikuávlustân já jyehi saajeest: mii servikode já ton palvâleijei peeleest, jieččân pispekode já pispe (NN) peeleest, puoh kirhoi já toi paimânij peeleest. Adde kirkkosâd ohtâvuođâ já ráávhu. Adde sáánád vijđániđ puoh maailmân. ¶ KB Sisčääsih lii vuáđuškoovlâ 7. luokan uáivildum biologia ¶ čielgiittâs uáivilin lâi čielgiđ säämi kielâlaavâ olášume, te eidusâš miärálâš tutkâmušlâš vyevih já ¶ SáFá- ovdâčielgiittâshaavâ ¶ Tavlustâh 8 tuálá sistees substantiiv πνεῦμα sierâlágánijd anarâškielâsâš jurgâlemvastuid ¶ raavâd já čääsi maajeeld. ¶ 1960-lovvoost sämikielâlâš muusik čuávuškuođij ääigi ovdánemsuundijd. Onnáá peeivi sämikielân ráhtoo rock-, pop-, etno-, hevi-, tekno, tanssâmuusik, párnáilavluuh, saalmah já rap-muusik. ¶ Mooses moonâi ruhâdâllâđ iše Imelist. ¶ Tobbeen škoovlâ puđâldemtiijmijn uážuim porgâđ jyehilágánijd hitruus-uv aašijd. Motomin čuopâim skerreigijn pápárist monnii tiätu kovvoos miäldásâš pittáid já liimiistâlâim taid oohtân. Távjá peesâim meid njuvdeđ já čárvuđ nuuvtkočodum “muovailuvaha” , mast puovtijm rähtiđ veikkâ magarijd huáđđoid já rakânâsâid. Ton kääsi ij tievstkin uážžum väldiđ asuntolan fáárun, tanen, ko tot lâi škoovlâ omâdâh, mut muoi keksijm jiejah motomin aaibâs vahâgist, mon meiddei puáhtá kevttiđ siämmáánáál ko tom škoovlâ tuoppimkääsi. ¶   29 Magga Ulla-Maarit Máttáátteijee, pyecceetipšoo Iänudâh ¶ eenâb sij piäiváá jurdâččii. Já mađe eenâb sij ¶ – pivdojyelgih ¶ 1 kg kyerejum potáseh ¶ Sämitige stiipeend ožžuu čuávvoo nuorah: ¶  madduuh. Numeraaleh: ohtâ, Ucjuvnjäälmi škovlâ Tiänu Suomâbeln já Sirmá škovlâ Tiänu Taažâbeln lává jo kuhháá porgâm oovtâstpargo. Ucjuv já Tiänu kieldâin lii meid peivikiäččuoovtâstpargo. Párnááh uáppih tubdâđ kuoimijdis jo peivikiäjust. Tane oovtâstorroom lii sijjân älkkee já sii mielâst lii hävski, et oovtâstpargo juátkoo meid škoovlâst. Taat oovtâstpargo lii uáli eromâš sämikuávlust já meid Taažâ já Suomâ kooskâ. Škoovlah halijdeh-uv vijđediđ oovtâstpargo, mii lii siäiluttâm sämikielâ já kulttuur já vijđedâm párnái várdusijd. Ohtân ulmen lii keččâliđ uážžuđ ááigán ohtsii máttááttâsvuávám, vâi škoovlah puávtáččii porgâđ eenâb já pyerebeht oovtâst. ¶ čääsi kvaliteetâst máhđulávt tábáhtuvvee nubástusâid. ¶ 40 ¶ - Aune Kuuva muusik jotoseh ¶ Sun vaaldij eskin tevdum luámáttuv já tuálvui tom čälleesis. ¶ Vuosâišekurssâ ¶ Almos toimâttuv ohtâvuođâst lii vala Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdáá sämiohtâdâh. Almos toimâttuvâst pyehtih leđe eres-uv pargeeh. Haldâšemhovdâ tuáimá almos toimâttuv hovdân. ¶ staatârääđi kirjij proojeekt staatâekonomia raamij siisâ ivvijd 2008 – 2011. Tai miärádâsâi ¶ Ánná kuldâlij, mon ereslágán maailm Heeihâst lâi ko sust. Ánná ij jieš lamaš kuássin vala iällám elleekuuvijn ige teatterist - já ravintolast eellim ij liččii pääihist ubâ puáhtám väldiđ saahângin. ¶ Taa čižetpele roobdâst láá motomeh säänih, moh sättih leđe váhá omâseh, ko toh (vaarâ) taan ääigi iä nuuvt távjá kevttuu. Uálgispeln láá čielgiittâsah toid saanijd, mut toh láá aaibâs siähánâm. Tun kolgâččih tääl kavnâđ jieškote-uv sáánán rievtis čielgiittâs já merkkiđ toin numeráin, mon sáánán arvâlâh tom kuullâđ. Vâi ličij vaigâdub, te čielgiittâsah láá-uv eenâb ko numeristum säänih! Rievtis vástádâsah puáttee numerist. ¶ stuorrâviettuu (Haanun: táágu pehti lii kirjeest punasotka, mut ko tot ij lah Säämist, te väljejim sajan stuorrâviettuu) ¶ sárguseh: Ella Sarre ¶ - Uáineen vuossaargâ, Heikkâ huikkái vala ovdilgo lappui. ¶ Evankellâš-luterilâš kirho kirholâščuákkim - sämmilij ovdâsteijee (topâlduvâi siste väriovdâsteijeeh): Veikko Guttorm (Pentti Valle, Anu Avaskari) ¶  kulmâ. Ruttâ čuoškâ suoksâ ¶ 60 cm ¶ mii kulgâttuvvoo tii peeleest ¶ Ko lijjim purâstâm eeni faallâm purrâmâš já vástádâllâm eeni kuáhtá Ailâ-Vábboin koččâmuššáid škovlâtápáhtusâin, moin mun kale mielâstân mainâstim-uv, aainâs jo tain mielâsumosijn, te iäččám makaš tegu vahâgist muštái ettâđ: ¶ Sieidiláássáš ¶ tiäddu 40-100 kg ¶ arvevyevdi ¶ Almottâttâm konfereensân nohá vástuppeeivi 2. roovvâdmáánu. ¶  adessiiv Tekemällä Tieđettemčáluseh ¶ máccá vyesimáánust ¶ 2. Sämitigge meridij taan oho čuákkimist meid, et tot paddiiškuát olesčuákkimijd. Pevdikiirjijd čälidijn lii älkkeb tärhistiđ čuákkim ovdánem, ko tom puáhtá kuldâliđ maŋeláá já uđđâsist, muštâl Sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi. Sämitiggeest láá pevdikirjeh maŋanâm mangáin máánoin, ko pevdikiirjij tärhisteijeeh iä lah taid vuáláčáállám ääigild. ¶ alme j á eennâm sivnedeijei, ¶ Já talle Monni moonâi culáidittiđ maidnii karusel hoittájeijei. Piäkká kuárŋui karuselhiäppuš siälgán, ege kihheen eres uážžum moonnâđ tontovváá fáárun. Karusel jurâškuođij. Piäkkâ seevij ilolâžžân kepilijnis. ¶ Riävskápivdee kalga tiettiđ ennuv aašijd riävskái elimist já luándust já täin aašijn äijih muštâl Maatin-uv. Matti kuldâl tárkká äijih saavâid vâi sust-uv šodâččij siämmáá čepis riävskápivdee ko äijihist-uv lii šoddâm. ¶ 5 a. Noomât sárgái 2-3 oolâ kyele tähtiriggee oosijd. ¶ pyereest tuidum poccuu čuáleh. ¶ stapârâšmân = tasapainoiluun 24 ¶ 70-110 cm ¶ Kissá ¶ – Jáá, jieh lah šoddâm? ilosmui káránâs. – Tun vissâ vala šoodah? ¶ – Stuárráb-uv iimâš! cissááš ij adelâm piärán. – Suullân kyehtnubáloh ihheed tassaaš, ko mun celkkim iärutiervuođâid muu kuálmád piäsádâhân, te lâi korrâsub puolâš: táálu nisonijn jieŋŋuu kieđah tááigán kiddâ, já kiemnih oommân alne tuoldii tuše nube pelni, mut nube pelni lijjii jieŋâst. ¶ Piäivááloddááh já šadoh hietih nubijnis ¶ Te kolgâvettee posâdâttâđ, päärnikyevtis! Vierriittellee muottust, vâi turkkâ putásmuvá. ¶ s. 214 ¶ Árvuštâllâmohjelmân puáhtá uápásmuđ meid čuávvoo soojijn: ¶ hiŋgâl 20 ¶ Kuáccám D2 ¶ Anarâškielâ servi lâi huolâstum anarâškielâ puátteevuođâst já nuuvpâ tot vuáđudij anarâškielâ kielâpiervâl. Kielâpiervâl lâi aalgâst ovtâskâs vuálá škovlâahasij kielâoppâmsaje, moos adelij ruđâlávt máhđulâšvuođâ Suomâ kulttuurruttârááju 5 ive stipendijn mii lâi ohtsis 1,5 mmk. Kielâpiervâl lekkâsij 1.9.1997 Aanaar markkânân. Tohon pálkkááttuvvojii 2 pargee já väljejuvvojii 8 pärnid. Tánávt toimâ jotkui kidâ čoovčâ 2002 räi. Tast maŋa kielâpiervâl lii toimâm Aanaar kieldâ uástupalvâlussáin; Suomâ staatâ mieđeed ruuđâid vistig sämitiigán sämmilij sosiaalâpalvâlusâi pyevtitmân, Aanaar kieldâ ocá ruuđâid sämitiggeest já anarâškielâ servi oppeet kieldâst. Tääl kielâpiervâl lii kielâlávgum juávkkupeerâpeivitipšosaje moos kieldâ väljee párnáid já piärá vaanhimijn aaibâs táválii tipšomáávsu. Pargeeh kuittâg iä lah kieldâ, pic seervi pargeeh. ¶ Ko lii saahâ Sämikielâst ij uáivilduu tuše oovtâ kielâ. Sämikielâhäämih láá ohtsis love, main oovce sárnoo ain-uv Suomâ, Ruotâ, Taažâ já Ruošâ kuávluin. Sämikielah kuleh uralilâš kielâjuávhu syemmilâš-ugrilâš suárgán já toh láá nuorttâmeerâsyemmilâš kielâi aldemuuh hyelkkikielah. Nuorttâmeerâsyemmilâš kielâin stuárráámusah láá suomâkielâ já eestikielâ. Sämikielah pelestis juáhhojeh uárji- já nuorttâsämikieláid. Uárjisämikielah láá maadâ-, ume-, pittáám-, juulev- sehe tavesämikielâ já nuorttâsämikielah láá aanaar-, nuorttâ-, äkkil-, kildin- já tarjesämikielâ. ¶ Laađiistâl oppâkirje siijđoid 160-183. Maid aašijd jieh vala oro mättimin? ¶ Mottoom ääigi keččin sij kuáhtájii kyehti eres kyelipivdee, Jáákup já suu viiljâ Juhánâs. Suoi láin kaalgâdmin viermijdis kárbást. Sun kočoi sunnuu já suoi kuođijn eejis Sebedeus já suu palvâleijeid kárbás já čuávuláin Jeesus. ¶  parissa Tääl Jane čiäru já Tarzan čiäru, ¶ taištâlmeh láá vyelni maŋgâ; ¶ čielgejeh toi vuottummereh. ¶ 127A Merâkuávlu kaijuuh já čerriheh. ¶ - Sun lâi iällâm Kivs kulen já sun lâi meridum suoijiđ tuu. ¶ Maggaar lii rapu eellim? ¶  4. – Jáá, na mon kuhháá tun lah jo tääbbin lamaš? ¶ Jáákup moonâi Laban luusâ já eeđâi: ”Maid tun lah porgâm munjin! Raakel tiethân mun porgim tunjin. Mane tun pettih muu?” Laban västidij sunjin: “Mii kuávlust lii taggaar vyehi, et puárásub uábbi náájá vistig. Mut tun uážuh naaijâđ Raakeláin-uv, jis palvâlâh muu vala čiččâm ihheed.” ¶ ČUÁKÁNKIÄSU ¶ Outi Pieski; ¶ 40–49 cm ¶ Immeel lii adelâm ulmui sehe pargo já vuoiŋâstem. Vuoiŋâstmân kulá eres-uv ko uáđđim já rummâš vuoiŋâstem. Orostem Immeel oovdân lii vuoiŋâstempeeivi vuáđulumos uáivil. ¶ amas tij šoddâđ kivsádâsân. ¶ Sij lyevvejii káttutiijlâid, vâi uáináččii siisâ. Tääl lämisolmooš finniiččij iše! Usteveh luoštii lämisulmuu kyeddimseŋgáin Jeesus oovdân. Talle Jeesus iberdij, et taah almaah tuođâi uskuu sunjin. ¶ 94 ¶ Sämitige sämikielâ toimâttâh olášit säämi kielâlaavâ já -asâttâs miäldásijd pargoid. Kielâtoimâttâh huolât laavâst uáivildum jurgâlusâi tooimâtmist jieškote-uv virgeomâháid já lájádâssáid, iššeed taid sämikielâ táiđusij tuulhâi hahâmist sehe eres säämi kielâlaavâst uáivildum pargoin. Kielâtoimâttâh vuáđudui ive 1992, ko säämi kielâlaahâ šoodâi vuáimán. Ton kyehti vuossâmuu kielâjurgâleijee algâttáin pargoos ive 1992. ¶ Sämmilâšsiärvádâh kaartâi eromâšávt 1500-lovo rääjist ulguupiälááš muuivij kozzáid. Tave-enâmeh riemmii haldâšiđ säämi eennâm uássin jieijâs kuávluid, uđâsaassâm já ohtsâš kodálâš haaldunväldim vievâst. Sämmilâš ohtsâškodde häämi sajan poođij tave-eennâmlâš haldâšem vuáhádâh. Kuuloold sämikuávluh juáhhojii meiddei räjiorniimijguin, ko táálááh riijkârääjih miäruštâlluvvojii. Ko uđâsaassâm nanosmui 1800-lovvoost, riemmii staatah tiäđulâš politiik vievâst nanodiđ válduaalmug hiäđuid já suddâdiđ sämmilijd válduaalmugân. Sämmilij ohtâvuotâ jieijâs kielân já kulttuurân hiäjusmui. ¶ – Pyereest, párnááh ettii. Mist láá jo juovlâkyesih-uv, Hunttá eeđâi. ¶ Immeel Jieggâ (IM) ¶ Sämitige nuorâirääđi ¶ Ucjuv škovlâ: Piret Järvensivu (tavesämikielâ) ¶ – Čiskk, čiskk... uuh, taat ij lah leikkâ, voovdâd Vire ko keččâl kazzođ uávsi mield roge paijeel. ¶ Mut vistig čuojâi muu puhelin. Suáittee lâi Eino. Sun lâi fattim ustevis kiddâ, kote lâi vyelgimin kuusnii mut ááigui kuittâg elâččiđ tállân muu auto keččâmin. Mun aštus keččim tijmásân. Meridim, et vuájáččim-uv tállân Aavni já Eino kuuvl já esken tastmaŋa iäláččim käävpist. Ko pyevtittim toho, Eino ustev ij lam vala puáttám. Love miinut siste sun kuittâg poodij, já nuuvt te mun-uv vuolgim almaakuáhtáin olgos auto kuuvl. Kuohtuuh almaah láin auto tuđhâdem maŋa ton uáivilist, et tast lâi čäcipumppu cuovkkânâm, ige termostaatkin innig lam nuuvt hirmâd šiev oornigist. Pyeremus juurdâ sunnuu mielâst lâi, et tuálvuččim auto Avelân tivottâhân. Mun njielâstim: jiem lijkkum ton jurdui, et álgáččim nissoonolmožin já aaibâs ohtuu tivottiđ auto. Tot lii ain lamaš mii perrust almaa pargo, já tagarin halijdim tom tääl-uv kyeđđiđ. Soittim išedân já muštâlim, maid lijjim esken kuullâm. Iššeed kočoi tuđhâttiđ auto tuše ton verd, et pesâččij-uv toin torvolávt Anarân. Mun smietâškuottim, maht mungis kolgim peessâđ kuovttijn autoin Avelân. ¶ 8 Tuuđhâ sárgus já muštâl, maid maaijuv parga numeristum soojijn. ¶ 5.1. Oppâm, sierâdem já lihâdem ¶ b. Mii vaarâid áštá saimaanuárju? ¶  peški, 89A Safarist peessih mađhâšeijeeh kejâdiđ ¶ – Tállân kalga puáttiđ kameráin tohon! ¶ Anarâškielâ servi vuâđudui ive 1986, mon aalgâ rääjist Matti lii lamaš seervi saavâjođetteijen. Čohčuv 1997 servi algâttij Anarist kielâpiervâltooimâ, mon uáiviäššin lâi máttááttiđ vuálá škovlâahasijd párnáid anarâškielâ nuuvt, maht pärni uáppá kielâ: sárnumáin. Kielâpiervâlist láá puáđiškuáttâm párnááh škovláid, kiäh mättih kielâ nuuvt pyereest, et sijjân ferttij orniđ máttááttâs. Mutko talle já täälgin iä lah tarbâšân anarâškielâ máttáátteijeeh, te Matti vaaldij virgestis rijjâvuođâ já máttátškuođij škoovlâin. Sun lii olmooš, kote siđhesvuođâinis, nággárvuođâinis já iäljárvuođâinis lii puoh enâmustáá vaikuttâm 1900 loopâ já 2000 aalgâ anarâškielâ ovdánmán. Kuobžâ-Saammâl Maati kirjálâš áánsuh: - jurgâlâm Ráámmát čalluu Piättár vuossamuž kirje ive 1976, - toimâttâm oovtâst Pekka Sammallahtijn Suoma-säämi-suoma škovlasänikirje ive 1983, - čáállâm luuhâmkirjáid Ánná já Jovnâ ive 1985, sehe Ánná já Jovna poccui kuvlân ive 1987, - jurgâlâm orjâlâškielâst oppâkirje Sämikiela vieres kiellan vuáđuškoovlast 4 ive 1988, - toimâttâm oovtâst Pekka Sammallahtijn Säämi-suomâ sänikirje ive 1993, - toimâttâm já luuhâm jienâkirje já kirje Sigá maainâs ive 1992, mast láá kyehti kasseet, - toimâttâm antologia Tovlááh mainâseh ive 1996, - jurgâlâm orjâlâškielâst 10 párnái mainâskirjed , - ráhtâm anarâškielâ kovesänikirje Oopâ saanijd ive 2000. ¶ X Agaricus – Herkkusienet – Herskukuobbâreh U ¶ lâlâš koččâmâšluámáttuvâi jurgâlusah suullân 10 - 20 pittád/kieldâ. Koččâmâšluámáttâh 2 (lahtos 2) lii rahtum kieldâi pargei västidemnáál já toos pivdojuvvojii vástádâsah nomâttemmin. Kieldâi ¶ ruoškâs, ruovgâs roo oin kulloo, ¶  transitiivcelkkuu pikkâleibi 203 ¶ Mättim nanodem já tiäđupyevtittem ¶ 14.00 – 14.50 Anarâškielâ ravvimjuávhu ¶ Kištottâlmist juáhhojii ohtsis kulmâ palhâšume, ohtâ iävtuttâs lonestui já oohtân mieđettuvvojii kyehti kunneemainâšume. ¶ Káránâs ráhtá rissepiervâl jo-uv suohis piäcán, teikkâ källee ildee oolâ. Must ij lah tárkkilávt tiäđust, kuás káránâs mannee, iäge loddekirjehkin maainâst muide ko ton, et tot tábátuvá uáli juo tooláá. Lam smietâdâm, et monnim tápáhtuuččij tiego vyesimáánust – ovdláhháá koskâmudo. Tast láá kuulmâst kuuttân manneed, moh láá ruáná-ruškâdeh. Niŋálâs láálá taid aldasáid kulmâ oho já koorâi cuovkkânem maŋa uđâgááh láá piervâlist vala kulmâ oho, ovdilgo kirdeleh. ¶ Kulâjâšvuotâ 4, 14, 17, 18, 27 ¶ – Mun kolgâččim elâččâđ huálhástâlmin ránnjásiijdâst. Vuálgáččih-uv munjin skipárin? ¶ Mii tábáhtuvá? ¶ http://verddeviessu.blogspot.com/2010/04/fordomar-mot-samer-som-lever-kvar-ar.html ¶ Ko Nánná uáli čuuvtij oŋâttuš, ¶ 2. Ko njielâstâh purrâmâšpitá, te tot šadda njiälun já tobbeen purrâmâšpoccei ađai čuddui. Čudduu teekih oigeh purrâmâš čuávji kuávlun. Kuággumlokke iästá automaatlávt purrâmâš šoddâm paldâsâš kiehârâtmân. ¶ Lovoi vuossâmuuh pargopitáh lá vuáđupargopitáh, moid kaavnah vástádâsâid tutkâmáin čáittusijd tâi tarkkuumáin oppâkirje kuuvijd já luhâmáin teevstâid. Pargopittáid puávtáh porgâđ ohtuunâd tâi parâinâd. ¶ Kyelipivdempiergâseh já -vyevih láá lamaš maaŋgah ain lääni , vaggepivdo já kääri aaigijn onnáápeeivi troolipiivdon . Kääri lâi juvvii kuávdoo koivum rogge, mon roobdah lijjii liäjádum keđgijguin nuuvt, et kyeli čájádij tohon ijge peessâm meddâl. Keđgilomij čoođâ čääci kuulgâi rijjâ já ko kyeli kuárŋudijn aldanškuođij kääri pajeroobdâ, tot šoodâi sivlái tiet taggaar viirdán, mii teddilij kyele toho koivum roogán. Virde teedij kuolijd toho já ko olmooš poođij kuohâđ pivdusis, sun puovtij kyelikuáivoin ađai haavijn kuáivuđ kuolijd pajas. Tággáár piivdus lâi ovdâmerkkân Ijjäävrist. Kyelikuáivoin ađai haavijn pivdojii meiddei ucebijn juuvâin ovdâmerkkân čohčuv riäskáh kođo ääigi. Talle riäská kođá já kuárŋu stuorrâ uáiváduvâin uccâ juvviijd. Aanaar kuávlust láá kuttâ ucessiähá juvvii, moh láá finnim noomâs tain tábáhtuvvee kođo keežild. Mietiviirdán vyeijee kyeleh pivdojii oppeet šuuriš - ađai šurrá puáđoin , mii meiddei lâi keeđgijn rahtum já lâi kääri sulâstittee piivdus. Mietiviirdán vyeijee kyeleh ferttejii puáđui tiet vuoijâđ taan áldás, mast toh iä innig peessâm meddâl. Tágárij puáđuiguin riemmii kuálástiđ tállán kiđđâtulve maŋa já pivdo pištij syeinimáánu aalgâst kuhás čoohčân. Aalgâst pivdusijn finnij suávvilijd, maŋeláá puškoid sehe vuáskunijd já loopâst šaapšâid. Siämmáá juuvâst puohtii leđe sehe kääri já šuuriš, moh lijjii táválávt oovtâ perruu haaldust, teikkâ ohtsâškiävtust eres perruiguin. Táálván puáđukeeđgih loptejuvvojii enâmân, amas tulve liččii lihâttâllâm taid. ¶  om. kärŋilud. ¶ 29 ¶ KUOBBÂREH ¶  Nubástumecelkkuuh N Táátu máttáátteijest luvâttâllâm šaddoin, moh láá vandârdemkuávlustâd. ¶ 10B Piäivááloddáá kuhes njamonjune olá mietâ- ¶ 55 ¶ sâid čáácán. ¶ rusokärpässieni ¶ Laapi pyecceitipšompirrâduv vajoidittem äššigâsohtsâštoimâkodde ¶ Kesimáánu 1998 (36 sijđod) numerist, mon ohtân uđâsin lâi Museo já luándukuávdáá lekkâmjule, uáivičällee čáálá čalluustis Pajeuappeeiskoseh šoddii návt: ¶ b. Čääli väldikoddeest ¶ sun piälušt taid, kiäin lii morrum mielâ. ¶ – Vyeijimkerris , mast lii liäkku já ton uulgušpeeli lii herviittum mááláámáin ađai ruovdiimáin. ¶  ‐sáánán Loppâfinaalin kiäččojii párnáiguin anarâškielâlâš kesiluovis puátuseh: Párnái rähtim animaatioid sehe draamakuursâ čáitálmâs. ¶ pyevtitteijee: kulâtteijee: kulâtteijee: kulâtteijee: pieđgejeijee: ¶ Martta já Máárjá Luuk 10:38-42 ¶ moottormaađij ¶ Liegâsvuođâtile eennâmpáálust piso ulmui hiäivulâžžân áimukeerdi áánsust. Áimukeerdi kaasuh, tegu čiđđâdioksidi fäŋgejeh piäiváá suonjârdem eennâmpáálun. Ráhtulâšvuotâ já jotolâh lasetteh ááimu čiđđâdioksidimere, já tondiet liegâsvuotâ lii päsiškuáttám eennâmpáálun eenâb ko ovdeláá. Eennâmpáálu koskâliegâsvuođâtile lii-uv paijaanmin. Šoŋŋâdâhnubástus keežild nannaamjieŋâduvah láá sudâškuáttám já arvemereh jieškote-uv kuávluin nubástuuškuáttám. Lieggânem puáhtá hitodiđ keeppidmáin čiđđâdioksidi peessâm ááimun. ¶ - Jiem peesâ innig kuássin sihottiđ Aldelláin Čovčjäävri mield, ko Caille stáágun mun jiem kuássin tuostâččii toppiđ, jurdâččim. ¶ Eennâmtuáluirâtteijei iäláttâslájádâs (Mela) kuálásteijei já puásuituállei ráđádâllâmkodde ¶ Lijjim aldemustáá Ailâ-Váábu já uccást te jiem čurmâttâđâ já jis viilšâstmáin lâi pyehtiđ veikkâba rissiđ, te melgâdáid tuorgâid lijjim kale finniđ. Taat muu ceelhâ lâi tego pommi, mii luáštádâđâi tupán. Kihheen ij vistig ettâm maiden, mut viijmâg kyessi raavhâi: ¶ Káđuttâs 14, 18, 35 ¶ SEERVI STIIVR jesâneh lijjii ive 2010: ¶ Sämikuávlu lii miäruštâllum sämitiggelaavâst. Toos kuleh Iänuduv, Aanaar já Ucjuv kieldah ollásávt já Suáđigil kieldâ taveuási ađai Säämi palgâs kuávlu ( Vuáču siijdâ kuávlu ). ¶ a. Pyeccest láá tekkipohčâseh já sust lii korrâ kumeštâs, mii pištá maaŋgâid peeivijd. ¶ vittádiđ, vittádâm, vittád = merkitä ¶ juhâskálžu raakku ¶ – Brysselân mannee juná lii puáttám ruugân 8. ¶ Sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs Suomâ škoovlâin 2013-2014 ¶ 4.~Ordokorkois 1672/1732 – 1740 (FI 3: 98, 145). Nommâ, mii lii vaigâdávt tulkkuumist já tiättoo el. häämist _ gorge tegu vääri nommâm, mut tärkkiluvá 1740 juuhân “eidu togo pehti kogo tot kuulgijd siämmáánommâsâš jäävrist” . Schnitler mield (1/1962: 360) noomáin Ordogiorgo uáivildui Ijjäävri taavaakeeji, mut suu káártást 1744 já ive 1745 čuákánkiäsust Aanaar raajijn (Johnsen 1923, lahtoskárttá 4, sehe Schnitler 3/1985: 211) ordo gorge field tâi Ordogorge lii tuodâr, mii sajaduvá uáivuš máddáábel, suullân Pavdjäävri puotâ. Taat tulkkum lii eeppidhánnáá hiäjub, ko káártást váilu sehe Pavdjävri et tast kulgijdeijee Čivtjuuhâ. ¶ Säämi škovlim ¶   - Uđđâ kielâpiervâlpargei pálkkátmist, kiäh láá Heli Aikio, Riitta Vesala, Kerttu Paltto já Tanja Kyrö. ¶ Nube keerdi sun kuáhtái Kuivee šuávliääigi já tot kerdi lâi jo ucánjáhháá aldedâm suu Kuiven. Lâi uáináh jeggipááiháš, mon rasta Sáárá kolgâi moonnâđ, mut jeegist lâi nuuvt assaas šuávli, et sun ij makaš orvâm, ijge storrámgin vyelgiđ ton rasta. Orvâmhân kale ličij, já storrám-uv vala veikkâ mon pyereest, mut sun lâi uáinistâm Kuivee morâstâšriddoost skipárijdiskijn já tegu iskâmtiet lâi tohâluddân jieijâs orvâttubbon, ko maid ubâ lâigin. Kaandah eštus česâttii Sáárá iššeen já suu jieštobdo njavhâdij tääl vala-uv eenâb ko toh kiđđâsiih miäđuštmeh. Kuivee tuođâi-uv oroi lemin ruokkâd. Šuávli polâhánnáá sun sihâstij jeggipáiháá rasta moddii oovdâsmaŋas nuuvt, et toos šoodâi mottoomlágán jođáttâh, mon mield iäráseh-uv pessii rasta. ¶ Ko lâim kirdám ubâ iijâ, te kuávsudškuođij já aldanškuođijm Suomâ já Helsig. Jiem lah aaibâs vises, eelijm-uv vala kostnii taŋkkaamin, mut tiego čiččâm suulâin iđedist siäivuim kuittâg Seutula kirdemkiädân, kost lâi hirmâd purgâ. Tobbeen mij vuojijm bussijn Hyrylän, kost luovâttijm suáldátpihtâsijd meddâl, moh mist lijjii pajalist. Hoovdah kijttâlii mii šiev pargo OA-juávhuin já talle sij-uv tuáivuttii mijjân luholâš määđhi pááikán. ¶ Tot kii mainâstâlâi tom, saatij lasettâstâđ. ¶ Naavit lii kuusâ päikki ¶   relatiivsaanijn já 1985 revisistum ráámmátjurgâlus, mon lasseen išeniävvun láá kevttum suomâkielâsâš ¶ – Na tiervâ, Antti. Tun-uv lah puosâškuáttám leencun já karttâm pyecceiviäsun. Maggaar vajo tust tääl lii? ákku koijâd Aantist. ¶ Pargopitáh ¶ Čuákánkiäsu ¶ Vuálásargii luvâttâlmân toi šadoi noomâid, moh láá oppâkirje kuuvijn. ¶ Čuákkimvisteest juvâstâhvyebdimvuoigâdvuođah. Vuáđukooveest vyelni Čuákkimviste 2=Násti. Čuákkimviste 1=Silba. Čuákkimviste 1+2 ovtâstittum=Silbanásti. ¶ Pajas kuárŋudijn ep lamaš ostâm tide pivdeđ, mut tääl ko mij lâim peessâm Uccâ Kiävujáávrážân, kuus lâim-uv monâmin, te kale ličij asto toos-uv. Tađe váráshân mij lâim teehi puáttám-uv. Lâi uáli mučis peivi já ko lâim káhvástâllâm, te talle mij vuolgijm ubâ juávkku Uccâ Kiävujávráá oolâ. Heeihâst liijjii viermih fáárust já nuuvt suoi Juhháán-Uvláin suoppiistáin taid jáávrán jáđe ušteškuođijm. Kuhháá ij tarbâšâm suuhâđ uštuuh maajeeld, ko stággu sojettij já tidde lâi kiddâ. Tidde lii kustoo taggaar kyeli, et tot tuáppee še peeivipaštust, ige uštustkin tot lah meendu ranttu. Uágun pottii tidij lasseen suávvileh já kuávžurááh, já viermijn pottii tideh, mut ij ohtâgin luosjyelgi. Liččim halijdâm uáiniđ, et maggaar tot eidu lii, mut tom uáinim vala vuordâččij vuárus. Lieggâ kesipeeivih monnii huápust Kiävu siste. Suávvilijd, vejeháid já kuávžuráid mij vuošâim, motomijd tiidijd-uv, veikkâ iänááš mij kale salttijm taid. Táválâš kyeleh, tegu šaapšah, puškoh já tien tiegáreh iä puáttám ollágin. Muu mielâst oroi, et tagareh kyeleh iä tiein jaavrijn ubâ lamaškin, veikka kale Puškolááduh lijjii-uv tain aldasijn. ¶ 9. Lactarius helvus – Lakritsirousku – Lakricruávsku U ¶ njuoskâ, vuájutteijee muotâ ¶ äŋgirávt, maht puávtáččij išediđ muursâ. Mutâ ¶ c. Čääli veepsi noomâ vuálá ¶ 15. Lactarius deterrimus – Kuusenleppärousku – Kuosâleibiruávsku U (kuosâ = gen., kuhes -uo-) ¶ Suoi tomâláin almaa maŋŋaal já čuávoin suu mottoom táálun. Tábáhtui eidu nuuvt, ko Jeesus lâi ettâm. Suoi uážžoin pajekeerdist viste pessijâšmálásij várás. ¶ - Na vuoi hirmos sittágin! Mii tunjingis lii tábáhtum? Puáđi pyeri pärni siisâ já muštâl munjin! ¶ Ivnii tom moolsâiävtu, mii kovvee pyeremustáá tuu mättim. ¶ 2. Mon čáittusist lii tärkkelys? ¶ Sämmiliih iäláttâsah ¶ Kyevti peeivi maŋelââ Pöö lâi finnim táálus valmâšin toho kulmepáánán, já tääl sun čokuttâl táálus ulguubeln já naavdâš elimist, mut Pöö rača ain puáris táálust. ¶ Spellâmeh já lemnuuh ¶  almaah Kiđđâtäälvi vittáduvvojeh kodden pááccám čiermiheh tuoddârist já siämmást sarvah käldejuvvojeh, vâi toh liččii puáttee täälvi späiliheh já kevttimnáál niestipuásujin. Kiđđuv puásuialmaah kärttih aassâđ kámppáin mánuppoojijd já kuáđuttiđ jiejâs čage, ko korrâ cuoŋŋui ääigi poccuuh pyehtih jotteeđ kuhás jieijâs čaggeest já mostâđ nube čaagan. Iälu ferttee távjá čokkiđ ollásávt, vâi ráánjáh pyehtih keessim mostâm poccuidis meddâl. Siämmáánáál ferttee eelliđ ráánjái čaggeest kesimin jieijâs poccuid meddâl. Pargopeeivih älgih talle tooláá iđedist já noheh maŋŋeed eehid. ¶ Kaandâh nuuvt vavettemmin: ¶ meerhah, jienah, eellimpiirâs, vijđánem Suomâst ¶ turnâ tyrni ¶ Purrâmâšärbivyehi ¶ . ¶ Ko pennuukuáhtást ääših urruu lemin návt-uv pyereest, te motomin viljâm Juhháán-Uulá já viljâpiällám Matti valdijn pennuukuáhtá fáárun, ko vuolgijn uágguđ Čovčjuv šalde vuoluubel. Pennuukyevtis njuškoin cuávis Njiäráá keeđgij alne maŋaluvâi já puoh oroi-uv monâmin pyereest, mut ko uággooh pyevtittáin Njiäráá vuoluubel, kost lâi jo tommittáá jieŋŋâl já keeđgij koskâ häärvib, te pottii probleemeh. Ko nubbe peenuv njuškij keeđgi oolâ, mii lâi viehâ kukken njuškimsaajeest, te nubbe peenuv še njuškij siämmáá keeđgi oolâ já ko ovdeláá njuškim peenuv ij oskeldâmgin njuškiđ nube keeđgi oolâ, te šoddáin liijkás aldaluvâi. Ovdeláá njuškim peenuv juurdij, et tääl suu kyeimi volliittij já talle toh tuáráskáin. Toh koččáin keeđgi alne juuhân já jieŋâlis čääsist toh rievdáin mietiviirdán já juuráin maŋaluvâi sehe viggáin käskiđ kyeimis. Talle pennuukuáhtá koskâvuođah oppeet čuoskuu já viljâm já viljâpiällám karttáin väldiđ pele pennui koskâvuođáid. ¶ Šiljomuottuuh tuálvojeh čierâstâllâmluákán ¶ Kove: Säämi parlamiänttáreh Ruávinjaargâst 2008 ¶ Enâmistpuájui (Salix caprea) ¶ Kielârääđi pargon lii ereslasseen alnetoollâđ já ovdediđ Suomâst kevttum sämikielâid, adeliđ ravvuid já avžuuttâsâid kielâ- já nommâduvhuolâttâsân sehe terminologian lohtâseijee aašijn, ovdediđ kielâ tutkâmuš, jyehiđ tiäđu sämikielâin já uásálistiđ tave-eennâmlâš kielâohtsâšpaargon. Lasseen säämi kielârääđi addel oovtâst sämikielâ toimâttuvváin vaaljâpojijmield muštâlus sämitiigán sämikielâ kyeskee lahâasâttâs heivitmist sehe sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođâi olášuumeest já kielâtile ovdánmist. ¶ Suomâ sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi (Juvvá Lemet) tiäduttij tievâsčuákkimist toollâm sänivuárustis SPR merhâšume eromâšávt tääl, ko staatah oovtâst sämitigijguin valmâšteleh Tave-eennâmlâš sämisopâmuš vuáimán jođettem. Tave-eennâmlâš sämisopâmuš tuhhiittem Suomâst, Taažâst já Ruotâst kulá Säämi parlamentaarlâš rääđi váldu-ulmijd älgee toimâpaajeest 2008-2010. ¶ SAIJAASVUOTÂ: ¶ – Na, kale mun puáđám, poolishovdâ kullui. Ferttee kuittâg puoh luodâid kuorrâđ já kuullâđ vala tuođâšteijeid-uv. Lam tobbeen aaibâs forgâ. ¶ 12. Lactarius pubescens – Villakarvarousku – Ullosoovsâruávsku U ¶ 10 Mon ellee raavâd tuomâ lii? ¶ SISČAASIJ LODEH ¶ kobđoo šaddo . Kj. pođoikobđoo. ¶ Artistij vistádâh ¶ T Gomphidius ja Chroogomphus – Nuljaskat – Njulčâheh U ¶ 2. Anarâškielâ / Anarâšâi kurssâtáárbuh 2010 ¶ piisam.....93 ¶ Nube tove keevâi nuuvt ete paaččim soorvâ, rono, ciägu väriviältán. Jiem tuostâm moonnâđ lihâttâllâđ tom. Must lâi karâstâh vijlâsist, čoonnim vist karâstuvváin monnjâjyelgist piäcán kiddâ, poollim ete jis tot tast vuálgá vierrâđ vielti vuálus, te sáttá moonnâđ vala hyeneeb sajan, já iäskán moonnim čudduu kalgâđ. Tast njuovvim já ryevjejim tom, já ain ko ožžum ryevji luovâs, lyeštilim vuálus vielti. Tohon vuálus värivielti toh piärguh čierâstii já ubâ tot vieltti lâi togo peht voorâ haaldust. Aikio Olavi lâi jottáám togo lappâd, lijjim talle jo kiergânâm piärguid viežžâđ. Olavi lâi hirmástum já eeđâi: ko ubâ värivieltti lâi voorâ haaldust. Kalehân toh liččii maaŋgâlágán fiäráneh jis taid puoh mainâstičij. Mutâ taah maid mainâstim, láá pyereest pááccâm mielân. ¶ – Seeŋgân! Tun koolgah tääl seeŋgân! Uáđđiđ! ¶ 6. Vuáládâhenâmeh 366 ¶ Anarâškielâlâš rappar Amoc ¶ Luvâldâhviste lâi nuuvt tievâ, et tobbeen lâi tuše ohtâ čokkámsaje. Tot lâi kuárus stovli Ááná paaldâst, mast ij lam innig pevdigin. ¶ čuárvitähti ¶ Vaasa ¶ Kukkodâh: 3,30 ¶ Ovdâčallust lâi jo saahâ tast, et tuhtuu ij lah uážžum noomâs oovtâgin anarâškielâlâš päikkinoomân já suijâ-uv jo čielgâi. Nuuvtpa tuhtuu lii-uv stuorrâ jaavrij joorŋâi härvilohásâš lodde. Tuhtuu puáhtá pessiđ ucceeb-uv jäävrist, mut tast kalgeh leđe suolluuh, tâi tast kalgeh leđe lyeiveeridoh já lasseen tot kalga leđe kuheldâlâš. Tiet “Dovttajávri” ađai ´Tuhtuujävri´, mii lii Stuorrâ Silesluobbâl viestârbeln, vááijuv kilomeetter kukkosâš já kobdemuu saajeest 300 meetter kobdosâš, lii vuovâs tuhtui. Ton taavaa- já máddáákeččin láá jeggipoveh, moh išedeh tuhtuu kirdeldijn, ko tot taarbâš kuhes hurgemrađe (kiitorata). ¶ spelláin šhaaki telttaast aaibâs ¶ Tiänu kuálástemärbivuáhán kuleh tááláá ääigi kieldum rastapuáđu, tuohâstem já kullekoldem sehe vala kiävtust leijee luosâpuáđu já länipuáđu, viermipivdem čuážžoo viärmáin, koldem, kulgâdâhviärmáin pivdem, já stággu- já vuoggâkuálástem. Nuorttâlâškulttuur jieijâs eromâš jiešvyehi lii Njiävđám kiävŋást hárjuttum keeppilkoldem. ¶ a. ko tot ocá purrâmâš ¶ Ferttiim leđe ¶ Vuáládâhenâmeh E5 ¶ Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi ¶ – jeđe puátih eres riijkâi ulmuuh modij prosentij mieldi, mutâ huámášittee lii tot, et ruátáliih já taažâh láá iäskân 14:n já 15:n kuásástellei juávhust, ko ovdâmerkkân amerikkaliih láá niäljádin taan listoost. Museohovdâ Tarmo Jomppanen mieldi suijân sátáččij leđe tot, et ruátálijn já taažâin lii kuábbáin-uv jieijâs Säämimuseo, iäge sij tuubdâ nuuvt stuorrâ peruštume eelliđ kolliistâlmin ránnjáriijkâ museost. ¶ Orom muštemin, et oovce mánuppaijeed lâi tot enâmusmeeri, maid táválâš OA-jáágár, tâi vyeliupseergin puovtij palvâliđ oovtmano suollust já koolgâi-uv leđe spesiaalalmai jieijâs syergist, vâi finniččij lase palvâlusääigi Kyprosân. Tágáreh áámmâtalmaah lijjii kuittâg motomeh, tegu tuáhtáreh, radiosähkötteijeeh, autoasendeijeeh já tien tiegáreh. Meiddei penuvalmaah lohhojii siämmáá juávkun já vaarâ must-uv liččii lamaš máhđulâšvuođah juátkiđ palvâlus, jis lijjim toos movtáskiđ. Komppania hovdâ Pitkänen lâi-uv motomin koijâdistám muu puátteevuođâ áigumušâid já äddejim ääši nuuvt, et sun halijdij tiettiđ muu juátkimjurduid OA-juávhui háárán. Must lâi kuittâg maŋa pestiluámu puáttám taggaar juurdâ mielân, et vuálgáččim maasâd Suomân čuávuváá rotaatiost, veikkâ tääbbin ličij-uv liegâs, ige meendu varâlâškin. Liijká porgâččim tom. Tuođâlâš suijâ maasâd vyelgimjurdui lâi kuittâg kuátupäikkiahevuššâm. ¶ c. Maid livvâdeijee kussâ parga? ¶ Uáppásm Sämiarkkâduv päikkisijđoid . ¶ Herttâ ¶ 46A Luosâ čiivgah uážžuh aalgâst raavvâd ruškâdâspursiist. ¶ 76 ¶ Eeči lii oppeet pyecceeviäsust. ¶ 3. Mon šoŋŋâdâhkuávlust ulmuuh eellih? ¶ Lieggâ já piegâtuállee káárvuh láá iävtuttemeh, veikkâ vyelgimpeeivi tuše t-päidi oroččij lemin tuárvi. Piäivášlaasâid taarbâs suoijiđ čoolmijd já piäivášvuoidâs suoijiđ liške. Čuoškâi já myevvirij várás taarbâš čuoškâvuoidâs. Čuoškah iä hettii čaasij alne, mut riddoost toh pyehtih leđe kiksen aainâš kesi-syeinimáánu jorgálduvâst. Čuoškah mákkojeh kuálhis saajeest, et kannat ucâluđ sajan, kost lii piegâjielâ. ¶ 9 KYELIPIVDO LII HITRUUS HOMMÁ ¶ 19. kieddinjuámmilsyeini ¶ Forgâ Ante uáiná kiännii kaččâmin maađij rasta. Käččee lâi mahtnii čappâdub, ko táválâš syemmilâš. Ante ooroost. Sun kaačâi vissâ tuon stuorrâ uámi fabrikân, smiättá Ante. Sun vázzá fabrik siisâ hitásávt. Talle ko sun leehâst uuvsâ, sun lii ollâgâsâst, ko fabrik lii rahtum eennâm siisâ. Vyellin uáinoo puálččiuáivi almai, kii sárnu monnii omâs kielâ. Čuuđijn lii monniilágán rituaali joođoost. Ante uáiná pyellee álttár mon paaldâst láá kyehti postâalmaa laavhâ, main láá postâruuđah. Ante iätá olssis siijvost, et tovbenhân lii Ari. Ige kihheen lah čoonnâm tâi mahten pieijâm suu kiddâ. Fakkist kiinii huikká korrâ jienâin, et tovben lii kiinii!!! Ante kaččâl olgos, mut tobbeen láá motomeh čuđeh pisoiguin. Ante vuállán já čuđeh tuálvuh Ante siämmáá sajan kost Ari-uv lii. Ari iätá tállân, et Nyman še lâi tääbbin. Sun kuudij oovtâ rosvo já kaačâi miäcán . Sust lii tääl pisso. Ante puátá pyeri mielân ko kulá tom. Forgâ Ante cuulijd Arin, et onnáá iijâ muoi vyelgeen meddâl, ko čuđeh uáđđih . Suoi moonnâv maka uáđđiđ. Čuđeh lijjii juuhâm ennuv vuolâ. ¶ Sämitigge lâi eromâš huolâstum sämikielâi iäláskittemohjelm olášuttem já čuávvum vänivuođâin. Sämitigge pahudij, ete uhken lii, ete kielâiäláskittemohjelmist šadda iivij ájáttâllâm mield merhâšmettum, ko negatiivlâš ovdánem sämikielâi uásild tábáhtuvá liijkás jotelávt já monâttâsah šaddeh lopâlâžžân. ¶ – čimmâvierâ (nubben ovdemuš vierâ), ¶ Kollekielâ – Tave-eennâmlâš sämikielâ kielâpalhâšume ¶ 106 ¶ suoskâmkumi = purukumi 8 ¶ – Ij tot häittid. Väldeen skääpist Kaari taldrikijd. Kale taid tommittáá puáhtá luoihâttistiđ. Jiem mungin kale lah ostâm purâdiđ, ko lii maka lamaš nuuvt huáppu, Ánná pahudistij. ¶ Pyeremus piivtâs ¶ Ko kuákkájim myerjimiestuidân siste, te muu uđđâ naabureemeed juuđij tast lappâd. Ko sun ooinij muu vađukkái nuurrâm, te sun rammuustij, et lâi eidu myerjihilo rähtimin já vala tom, et sun ij lamaškin kuhes ááigán peessâm myerjihilo rähtiđ. Te koskâlduttim jieččân muorjij nuurrâm já moonnim suu kievkkânân keččâđ. Sun lâi mudoi-uv toohâm kievkkânremoonti, mon puáttus halijdim uáiniđ. Sust lâi vala myerjikoppâ peevdi alne já sun faalâi munjin-uv muorjijdis. Keččâlistim oovtâ myerji, mii lâi aaibâs jo táhtáá já tast lâi jávvusmakkâ. Jiem halijdâm innig nube väldiđ. Te koijâdistim, magareh myerjih toh jiešalnees lijjii, ko toh kuittâg-uv hilo rähtimân tohhejii. Muu naabureemeed eeđâi muorjij hollandkiel noomâ, mast tiettim, et tot lâi mottoom purâttettee myerji aalmugnommâ, mii ij lam táválâš aanoost mut jiem aaibâs tállán hoksám, mon myerjist jiešalnees lâi saahâ. Muštástâllim, et oinim taid muorjijd ruonâskaavpij ildein eidu toin härvinâš noomáin čuuvtij tooleeb keessiv já jurdelistim, et taat kale ferttij leđe miinii taggaar soortâid, mii raahtij muorjijdis maŋeláá tego jieččân vađukkâšmiestâ-uv. Muu mielâst toh myerjih käävpist mudoi-uv lijjii váhá ereslágáneh. ¶ 4 a. Sáárgu kován jerdustjorgettem. ¶ Niillas Holmberg & Roope Mäenpää ¶  toos. turvâstiđ: Mij kunneehänis ulmeh. Tot tuárju Euroop 2020 -strategia, mon ulme lii jiärmáá, pištee já ¶  kiergân ‐uv  válduceelhâ – 500 r vuojâ ¶ riššoost < riššo = suihkussa < suihku 148 ¶ c) Kiddoduv toimâm ¶ hurečuhčá 176 000 ¶ muorâskuápu sämimuseo Siijdân. Algâalgâliih äššikirjeh tastoo macâttuvvojii ¶ 10. Váldá raavâd nube iälánist ¶ Mun oskom, ete mii juávhust maŋgâsijn láá siämmáálágáneh muštoh. Jis rähis ulmuuh perruust teikâ suuvâst láá kalvam Immeel sääni, tot lii moonnâm jieŋâlâsân vááimun já siälun. Puáhtá ettâđ, ete maŋgâsijn lii lamaš ááhu teikâ äijih soolâst paseskovlâ. Mist láá rähis saalmah, maid lep jo pärnivuođâst oppâm, pääihist, škoovlâst. Tagareh lieggâ muštoh pyehtih leđe, mutá láá-uv osko siemâneh ittáám já šoddâm mii elimist? ¶ – Tij vaarij čuoigeežik já meecij jotteežik, celkkiđ Ruigei taid saanijd, átt suu rettviiljâs lii jo jáámmám. ¶ Rievdeelieggâseh láá tagareh elleeh, moi roopâ liegâsvuotâ muttoo pirrâs liegâsvuođâ mield. Rievdeelieggâseh láá maškârdeijeeh, cuobbuuh já kyeleh sehe puoh uccâelleežiih tegu tiivreh, eevnih, rapuelleeh, šlieddâelleeh já mááđuh. Toh iä pyevti toollâđ stäđisin jieijâs roopâ liegâsvuođâ. Čuáskásist toi liihâdmeh hitoh. Táálván toh teddâšuveh ain kolmâoijâgâsân. ¶ Kost Island lii ¶ Jovnâ huámášij tääl suábi, mon sun lâi finnim Haŋgalist. Sun vaaldij tom já tiiptij laavhâ koččâđ maasâd vuálus. ¶ Tejo D8 ¶ Eennâmpáálu elimist lii lamaš kuhes äigi ovdániđ, ko eennâmpállu lii šoddâm 4 600 miljovnid ihheed tassaaš. Aalgâst eennâmpáálust ij lamaš vala eellim, ko tot lâi acâkkistee kume almepittá. Vuossâmuuh iäláneh almostuuvvii eennâmpáálun iäskán 1 000 miljovnid ihheed maŋeláá. ¶ Sämmilij vuoigâdvuođâid kieđâvuššee olmoošvuoigâdvuotorgaanij uđđâsumoseh avžuuttâsah ¶ O ¶ salâsteijee.....37, 56 ¶ – Puppâ PuárisVyevdist. Párnáikirje. Inga Borg . Jurgâlâm Matti Morottaja . Sämitigge. ¶ Nurmes F4 ¶ Nuorttâlâšlaavlâ ¶ Piergâseh: Máttáátteijee kirje lahtos 11 kovelippocuozzân, stuorrâ päävir, siijđoi 42 - 45 ellei koveh tâi loostâin čuoppum koveh, sárgumpáárrár (A3) ¶ Divvun.no Sämikielâ njuálguluuhântyejipiergâseh ¶ – Keččee, keččee magarijd potákkijd já porkkanijd muoi kavnáim, Hirškikkâ já Myerji huikkev ilolâžžân jo kukken, ko pyehtiv kaačân potákkijd já porkkanijd iänán já áákun. Potákkeh njuškiisteleh litteest pajas já vuálus já mottoom pottáák kačča enâmân-uv. ¶ – Uusia valkovarpaita! Huuihád mottoom kookâ hámásâš almai, ko mij poođijm purâdemviäsun já puohah viäsu ulmuuh riäčásii. Tien “valkovarvas” sáánán lâi meiddei vyestikeeči “paskavarvas” , já tot uáivildij suolluu algâässee. Nomâlâsân päljisjuolgâg ulmuu. ¶ 1 meriáigásâš tavesämikielâ kielâpargee ¶ Sämitigge uárnee ávus nommâkišto, mon uáivilin lii kavnâđ Aanaar markkânân ive 2012 valmâštuvvee Säämi kulttuurkuávdážân ton uáivil já tooimâ kovvejeijee noomâ. Kištoäigi lii 8.10.– 9.11.2009. ¶   Iŋgá muštâl, et tääl ko sun áásá täst ohtuunis, sun piergee toin naalijn, et sun piäsá uápis ulmui fáárust eelliđ käävpist. “Táán ääigi Suomâst lii viehâ pyeri iäláttâh, et jis iälá olmâ eellim te piergee pyereest.” Iŋgá čielgee, jiemge huámmáš suu kejâstuvâst maggaargin tutâmettumvuođâ, veikkâ muu mielân puátih-uv jurduuh tast “mon uceh toh puáris ulmui iäláttuvah láá” . Mutâ ko keejâm Iŋgá já suu eellimtile, te uáinám, et sun piergee pyereest já jurdám, et sun lii uáinám váhá ereslágán aaigijd ko mij, kiäh ain vaidâlep et “ko pälkki lii hyeni já ruttâ ij pijsáá toos já toos” . ¶ Aalmuglij ucceeblovoi suojâlmân kyeskee almossopâmuš ratifisistii Suomâst ive 199 8. Sopâmuš olášuttem čuávvu ravvimkomitea, mii čuággán äššitobdein. Komitea addel avžuuttâsâid sopâmuš olášuttem várás ministerrááđán. Ministerrääđi addel komitea avžuuttâsâi vuáđuld avžuuttâsâid jeessânstaatáid sopâmuš olášuttem várás. Sopâmuš kieđâvuš aalmuglij ucceeblovoi kielâlijd já kulttuurlijd vuoigâdvuođâid. Sämmilijd loheh aalmuglâš ucceeblohhoon sopâmuš pirrâsist tego ovdâmerkkân romanijd já suomâruátálijd-uv. ¶ Nuuvt eštus keevâi, veikkâ sun viigâi kirdeliđ patârâsân maka kihtâlmáin, et olmošpiäđuh vuálgáččáin suu maŋŋaal, mutâ maid tuušijd. Suái kavnáin-uv Ristin piervâl já suái passijn ton luusâ, vaarâ moonijd puurrâđ. Ristin ij lam vises, maht toid lâi keevvâm, mut maid sun lâi česijnis já ennuinis kuullâm, te kale piäđuh tuššâdiččii piervâlijd já purâččii moonijd. Sun jo kiergânij älgiđ murâštiđ monijdis peerâluhhoos peeleest, mut te olmoošpiäđuh vuolgijn jeggiriddoost meddâl já moonáin láávun. Talle sun kaačâi syele piervâlis luusâ já iimâš lâi tábáhtum!!! Maneh lijjii ko lijjii-uv piervâlist já aaibâs čavosin. Olmoošpiäđuh iävá lamaš ubâ kuoskâmgin toid. Ton rääjist sun ij innig poollâm nuuvt hirmâd čuuvtij piäđukuáhtást, veikkâ toh maŋgii moonáin-uv suu lappâd aaibâs meetter keejist. Sunjin já ulmuukuáhtás poođij mottoomlágán koskâvuotâ já Ristin aalgij iäruttiđ sunnuu jienâid-uv. Ko sun luđgái piervâlist, te ulmuuh lappâd monâdijn ain orostáin já kuovlâláin suu. Tot lâi tiäđust-uv taggaar tuoivâjuurdâ, mut motomin suu mielâst oroi, et ulmuuh tegu liččii tiervâttâm suu lappâdmonâdijn. ¶ 4. Kyelipivdo lii Islandist tergâdub iäláttâs ko mongin eres enâmist. ¶ Vijđodâh: 117 m2 (kobdemus saajeest s. 16 m x 8,5 m) ¶ Aalmuglâš artikla 8j-pargojuávhu jeessân já saavâjođetteijee ¶ leibiloddááš = leppälintu 51 ¶ - Vyerdiba váhá. Ep-uvks mij lamaš eskin tälvienâmist? Ij-uvks tääl kolgâččii puáttiđ kiđđâeennâm? ¶ d. Mon Euroop uásist lii vijđásumos koškejolgâdâskuávlu? ¶ - Oho runo ¶ a. Mii puáhtá tábáhtuđ , jis pyeráinvyeijee A vuájá várumettumávt vyelejotteemtunnelân? ¶ Aanaar puárásumosijn viäruluvâttâlmijn láá maaŋgah ulmuunoomaah: Sare, Saria, Sarie, Sarre, Sarri, Sarria. sehe Aikasar já Peivesar, main suhânommâ lii hämmejum. Lii meid oovdânpuohtum, et nommâ puáđáččij algâaalgâst sämikielâ säänist “sare” (I. Itkonen). ¶ – Suu uáivi varda korrâsávt. Já sun lii lammim jyelgis. Ige sun reagist moossân. Mut kale sun vala iälá! Pulssâ kale tobdoo já sun vuáiŋá! ¶ Kove: Egil Olli.jpg ¶ Tiy tiy, magareh suájáh? ¶ Sii tuálvojii kunâgâs oovdân. Sun lâi hirmâd suttâm já eeđâi: ”Mon Immeel jurdevetteđ pyehtiđ piäluštiđ tii, jis eppeđ osko muu?” ¶ Ko tekki snoorrân, ton tekkipaarâ šliäđá. ¶   2. Jurgâlus. Taan veerstâ anarâškielâsâš versio spiekâst KR92 morfeem- já ¶ Perunämmir kumâttâs já Hanomag ¶ Tot ij kuittâg čielgim tom ääši, et mondet sun ij mušte maiden Kivs kulen elimist. Ličij-uv tot puáhtâm leđe miinii nuáidikoonstâid? Tot lâi aaibâs epičielgâs. ¶ Zoja Nosova – nuorttâsämikielâ algâjalgejeijee ¶ loovdâ. ¶ káránâs njeigâ. Njuolâ šnjagottij korrâ já kildee skuáčurij mield já koočâi enâmân. ¶ Auto ooroost tiäváá vuálá. ¶ Já taan listo lasseen láá vala muáddi vuárusääni eres jienâid. Taid pyehtih tuođânálásávt paddiđ taah siämmááh, kiäh váldupersovnij jienâid puátih paddiđ. ¶  adverbiaal TOIMÂSAJEHUOLÂTTEIJEE JÁ LÁJÁDÂSHUOLÂTTEIJEE ¶ – Na ohtâ kandâ finnij koori meiddei. ¶   proofeet ¶ ISBN: 951-97560-4-3 ¶ - Keejâ suábi! Tääl! ¶ meccisäplig ¶ Kalga meiddei mušteđ, ete maistertuđhos ij lah jiešalnees mihheen čovduid luukon. Tot peri fáálá máhđulâšvuođâid. Puáhtá ovdâmerkkân uuccâđ taggaar viirgán, moos lii tohálâšvuotvátámuš. Áámmáttááiđu puáhtá liijká juksâđ peri nuuvt, ete parga tagarijd pargoid, main täin uápuin lii iše. Oskoččim kuittâg, ete tuđhos adeličij pyeri vuáđu ovdediđ aašijd anarâškielâ peht. ¶ äijih = eeni, tâi eeji eeči = isän tai äidin isä (ukki) ¶ Säämi kielâlävdikode ¶ – Moh kiirjijd ildein láá? Hirškikkâ táttu tiettiđ. ¶ Čovčjáávrân keevâi, nuuvt tegu eres-uv ucceeb kylážiijd. Puáráseh jammii já nuorah ucâluvvii pargo maajeeld stuárráábijd päikkikuddijd já paccii tohon. Tääl Čovčjäävrist láá oppeet nelji páihálâš táálu, main ässeeh láá vuálá love já muádlov kesiorroomsaijeed, ađai kesiviässud, moi ässei tärkkilis loho ij lah ubâ tiäđustkin. ¶ TUULHAH: Uárnip táárbu mield meid simultaantuulhâid. ¶ Saba lii tobdos eromâšávt sämmilij aalmuglâšlavluu sännejeijen, mut sun lâi meiddei säämi máttááttee já politijkkár. Vuossâmužžân säämi riijkâpeivialmajin Taažâ Stuorrâtiggeest iivijn 1907-1912 sun ovdâstij Ruija pargeipiäláduv. Saba šoodâi väljejuđ riijkâpeivijd, ko sun luhostui tuálvuđ ovdâskulij sämmilij vuoigâdvuođâid kyeskee ohjelm, mast tiäduttui eres lasseen sämikielâlâš immeelpalvâlusâi já ráámmáttij tehálâšvuotâ já mast váttojii ohtâlâs eennâmuástimvuoigâdvuođah. Ko Saba vaikuttij Taažâst lâi tobbeen vala virgálâš táruiduttempolitiik äigi, mon viggâmuššân lâi sämikielâ já sämikulttuur meddâlväldim. ¶ G Marasmius – Nahikkaat – Čevđâstuvah U ¶ vuodâskaavah = hiekkaiset poukamat 72 ¶ Čääci lii eellim iähtu ¶ – Na jis tun ááiguh uástiđ ubâ kyele, te kalehân mun talle puávtám tom vyebdiđ čuuvtij hälbibân. Ijhân taas taarbâš porgâđgin maiden, kävppijâs eeđâi já teškâlij toos mottoom hade. ¶ fiäráán ¶ +20˚ ¶ Ruotâpele sämitige nuorâilävdikode ovdâsteijee Helena Partapuoli kommentist še oovtâstpargo já iätá oovtâstpargo enâmustáá uáinojeijee häämmin lemin konfereensah já čuákkimeh, main nuorah jyehi kuávlust Sämienâmist čokkâneh savâstâllâđ sämmilij puátteevuođâst. Partapuoli pááhud: ”Puoh iivij miätá uárnejum konfereensah láá čielgâsávt čáittám, et mij lep aalmug já halijdep porgâđ oovtâstpargo. Jyehi konferens puáđus lii, et nuorah halijdeh pyerebijd ohtâvuođâid vâi Säämi puávtáččij ovdániđ. Moonnâm čoovčâ Suomâ sämitige nuorâirääđi toolâi konferens Suáluičielgist já tobbeen meridijm, et halijdep ohtsii nuorâi lävdikode. Maŋeláá Säämi parlamentaarlâš rääđi (SPR) toolâi čuákkim Kirkkonjaargâst já nuorâi lävdikodeh tollii tobbeen ovdâsaavâid. Muštâlijm maid mij porgâp nuorâi lävdikuudijn sehe magareh hástuseh já vuárdámušah mist láá puátteevuođâ háárán. SPR meridij et ohtsâš nuorâilävdikodde lii tárbulâš. Säminuorâi oovtâstpargo lii uáli tehálâš ko mij lep puátteevuotâ. Sämienâmist iä kolgâččii leđe rääjih, ko mij lep ohtâ aalmug.” ¶ Suomâst vyeimistorroo virgálâš miäruštâllâm sämmiliist lii čaallum laahân sämitiggeest (17.7.1995/974). Laavâ 3 § miäruštâllâm tiäddud ohtâvuođâ sämikielân já vala siämmáášume sämmilâšvuotân. ¶ Ante ij tuostâm povvâstiđgin, veik ličij halijdâm. ¶ Ärbi ¶ — Oijoijoi, tot lii poorá! ¶ Sämitige stivrâ meridij valjiđ fastâ pirâsčällee viirgán Anni-Helena Ruotsala Helsigist jienâiguin ¶ Mut hoittájeijee lâi eidu moonnâm. ¶ Lyeve alne páihálâš ärbipurrâmâšâi taaiđâr Aune Portti, pegâlmâs kookah Markus Maulavirta já Valentine Warner sehe ¶ Heikkâ oroi joskâ. Sust lâi čielgâsávt-uv väädis algâttiđ: ¶  (lok.) Talle Jeesus kočoi kuvlâsis päärni, piejâi suu sii kooskân já eeđâi: ¶ Á Cantharellus – Vahverot – Ciärkuheh U ¶ Talle sun huihádij: ¶  [kammuuh motomin ij. ¶  peivi! Ko vuolgijm Helsigist KLM mašináin, mon tijppânommâ lâi MD-11, te seivittijm vistig Tukholm Arlanda kirdemkiädán, mast pottii lasemađhâšeijeeh já joođhijm määđhi. Jo algâmääđhist imâštutij KLM-ovdâstus paijeelmiärásâš ustevlâšvuotâ já tuoččâmhaalu. Finnairist ličij ennuv oppâmâš KLM:st. ¶ Pyeremus piivtâs ¶ Anarâšpäälgis ¶ 37–45 cm ¶ SaKaste- proojeekt puátuseh láá tääl kiävtust ¶ Anarâškiel jurgâlemvaastâ ¶ Raavâdviäsu Lyeme: vu-vá tme 10-16 ¶ fiskissyerikuobâr ¶ láá čyeti kerdid pyerebeh, ¶ Källeevuáđu luovânij suullân 10~000 ihheed tassaaš joba kuulmâ kilomeetter asosii nannaamjieŋâ tiädust. Ton rääjist lii riddokuávlu källeevuáđu já tađemield ¶ – Mannee tiervân, iätá Uulá-Juhháán. Kale mun oskom, et tuoi vala kavnâvettee sieidi! sun iätá vyelgeid. ¶ 8. Pirkanmaa ¶ – Lah-uv tun vissásávt puáránâm. Jiehhân tun jäämi, äijih? Matti koijâd vala já kiäččá äijih, já lii huolâstum. ¶ sijđoh: 235 ¶ – mielgâs (2), mon čimmâ lii čiptum kavren, ¶ Sämikielâst láá ennuv säänih, moh kovvejeh pirrâs já luándu aašijd, mut tááláá ääigi kielâ taarbâš meiddei uđđâ saanijd. Anarâskielân laa rahtum-uv s. 10 000 uđđâ säännid. ¶    päälhi. ¶ Tunturihaukka ( Falco rusticolus ) ¶ Puoh vanhimeh sárnuh páárnážân, vâi uccâhâš opâččij piergiđ elimist. Olmooš suittá räämi já kijttos párnážis vala poškáin-uv. Ko páárnáš lii pootton iäránistám, te eenih já eejih rámmojeh: ”Kal tun lijjih olmâ käggee!” Nievt láá mii madduuh nanodâm uđđâ puolvâ jieštobdo já kielâtááiđu jo tovláá rääjist. Mii puohâi kenigâsvuotâ lii fievridiđ rähisvuođáin jieččân eenikielâ tááiđu uđđâ puolvân. Mađe eenâb mii kevttip jieččân eenikielâ páárnážân sárnudijn, luvâdijn já čälidijn, tađe nanosubbon šadda mii várvu eenikielâ kođosist. Jieškii-uv pelestis ferttee varjâliđ jieijâs váárvu, vai tot kiärdá ko uđđâ puolvâ njađeškuot jieijâs kođđoomčalme oovdep puolvâ kođđoos viästun. ¶ 6. Ij kuulâ Suomâ ¶   1.Taan kooveest láá Menis-Aanti párnáin tuše uási. Motomeh iä lah lamaš vissâ pääihist já motomeh iä lam val šoddâmgin. Kove lii váldâm Benjamin Frosterus ive 1903. Kove lii mijjân vuolgâttâm Geologinen tutkimuslaitos. Ko tiätá tom, kuás kove lii valdum, já jis keččâl miäruštâllâđ, mon puáráseh párnááh láá taan kooveest, te puáhtá arvâlâddâđ, kiäh kooveest liččii. ¶ Lâi jo eehid já sevŋâd ko suoi juovdain Peccikko tupán. Rivgoo lâi nuuvt kieres almai, ete kuus peri almai moonâi, te rivgoo poođij maŋŋaal. Eergijd já kerrisijd suoi láin kuáđđâm muádičyet meetter keš. Valdijn tuše evvislaavhâid já piivoid ijâstâllâm várás fáárun tupán. ¶ positiivlâš ohtâvuotâ. Kulttuurlâš iärui tiäduttem toovvât tom, et olmooš karva nube kulttuurist puáttee aašijd ko nabda taid lemin varâlâžžân jieijâs kulttuurân. Taat tuálá ovdâjurdemijd já taha máhđulâžžân kulttuurlâš olgoštem. Tuše soováášvuotân viggee maaŋgâkulttuurlâšvuotâ ij täähid kulttuurlâš ige ohtâgâsâi koskâsâs täsiáárvu. Luándulâš maaŋgâkulttuurlâšvuotâ vuáđuduvá ohtsâšovdâsvástádâslâšvuotân, mast eres ohtâgâsah já kulttuureh láá täsiárvusiih . ¶ 5. suálui ¶ 121 ¶ Anarâš-kalender 2005c: Lauri Arvid Itkonen. Avveel: Anarâškielâ servi. Siämmáš ¶ “Vissâ sun lii vala-uv šlunden” , Siili-nieidâ smietâi liitijd peevdist rajâdijn. Veikkâ Kaninen maatij leđe motomin tuotâ kikse, kuittâg-uv Siili-nieidâ liijkkui sunjin uáli ennuv já ko iiđeedpeivi moonâi ege valakin kullum mihheen, te sun váhá juo huolâstuuškuođij. ¶  uážžuđ Säämi parlamentaarlâš rääđi saavâjođettemvuotâ sirdâšuvá Suomâ sämitiigán cuáŋuimáánust. Saavâjođettempaje álgá parlamentaarlâš rääđi almosčuákkimáin Ruávinjaargâst. Čuákkimân uáslist meiddei OA algâaalmugraportistee James Anaya, kote kulá rääđi, säämi aalmuglâšseervijd já staatâ algâaalmugpolitiijkást. Sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi muštâlij Hettaast 11.3. čokkânâm sämitige čuákkimân sämipolitiijká äigikyevdilijn aašijn. – Sämitigeh raportisteh Anayan meiddei jiešmeridemvuoigâdvuođâ olášuumeest päikkiriijkâinis, muštâlij Näkkäläjärvi. ¶ Tovláin meerâin ellii maaŋgâlágáneh elleeh ¶ jurgâlâm: Ilmari Mattus ¶ – Ko ličij-uv tibi Rambler, te... ¶ Anarâš-lostâ almostuuškuođij kyehtlov ihheed tassaaš. Lostâ lii faallâm máhđulâšvuođâ čäälliđ anarâškielân já tast lii finnim vala ruttâpittáá-uv. Mun-uv lam čáállâm loostân maŋgii, vuossâmuuh teevstah šoddii 80-lovo loopâ Anarâššáid. Motomin kuittâg oroi, et lostâ lâi-uv joskâm almostuumist. Kosten ij tiettum, eidu moddii ivveest oinui lostâpeevdi alne. Nuuvt tiäđustuv, ijhân lostâ tađe täävjib almostumgin. Anarâš lii šiev lostâ, mut uđâslostân tot almostuvá liijkás harvii. ¶ Siärvádâhvuáhádâh ¶ Čuovâkovvejeijee oovtâstpargokuoimijdiskuin. Kooveest čižetpeln: B.O.D-Corp Banca -paaŋki soijimuásáduv jođetteijee Pedro Rendón Oropeza, čuovâkovvejeijee Antonio Briceđo, paaŋki irâttâsovdâsvástádâsuásáduv värisaavâjođetteijee Milagro González, ambassaadâ ovdâsteijee Mikko Pyhälä, Sämitige värisaavâjođetteijee Irja Seurujärvi-Kari, paaŋki stiivrâ saavâjođetteijee Víctor Vargas Irausquín já María Beatriz Hernández. ¶ » Mondiet sun sárnu váháš áigáást? » sij imâštâllii. » Ij suu sárnum ¶ Pivduumusah kuálásteijeeh vyelgih tälviđ runneuágguđ . Runneuággumstággu lii uánihâš já tast lii tuárgukeeli. Tuárgukeejist lii kildee meetaalpittá, tälvivuoggâ, mii jievžâd uccâkuáláá. Tälvivuogâ, mon vaggeest lii siemin suoksâ, kalga lyeštiđ runneest alda pone já tom kalga nivhottiđ ovdâsmaŋas. ¶ Haavâ stivrimjuávhu jeessân Irja Seurujärvi-Kari páhudij, et lii kijtolâš kielâiäláskittem toimâohjelmiävtuttâs kárvánmist. – Tehálumos kielâ iäláskittem luhostuumân lii positiivlâš vuoiŋâ, almolâš táttutile já ohtsâš visio, páhudij Seurujärvi-Kari. ¶ SaKaste-proojeekt ¶   Jookeerpargopittá 6. Tuubdâ ¶ Sämimááccuh lii meid juhlelâš kárvu já tagarin aalmuglâšmááccuh. Mučis mááccuhkorâduv uáiná ain tobbeen, kost sämmiliih čokkâneh stuorrâ juhlijd tâi čuákkimáid. Sämimááccuh muttuustâl iveaaigij já kevttimuáivil mield. Argâmááccuh ij lah hervejum siämmáánáál ko juhlemááccuh. Nisonji kesimááccuh kuárroo távjá pumbulkággást. Kesimáccuháin kiävttojeh šišnekammuuh ađai čässiheh já asettebeh kapereh. Tälvikárvoid kuleh poccuukamâsijn koorrum sosvskámmuuh, ullolijne, nisonijn lieggâ vyesinähkikappeer já almain skođâstum já viergičevđin hervejum kappeer. ¶ Åland lii Suomâst epitáválâš kuávlu, ko tobbeen lii vijđes jiešhaldâšem . Ålandliih uážžuh jiejah meridiđ maaŋgâin eennâmkoddees kyeskee aašijn. Jieijâs lippu lii merkkâ Åland jiečânâs sajattuvâst. Ålandist olgosadeluvvojeh jieijâs postâmeerhah , main lii tekstâ “ Åland ” já moh vuábdojeh peri tobbeen. Åland, tego iänááš uási Suálui-Suomâ kieldâin, lii ruotâkielâlâš kuávlu. ¶ Ovtâskâsulmui stivrimvuálážin Lönnrotist šoodâi kuittâg pajeuáppee já sun merkkejui Tuurgu akatemia matrikkelân 11.10.1822. Uáppeeskipárin lijjii ovdâmerkkân J. L. Runeberg já J. V. Snellman. Aldasááid viiđâ ive opâi maŋa Lönnrot čođâlditij filosofia kandidaat tutkoos kesimáánust 1827. Maisternággus fáddán lâi tovlái syemmilij imelin toollâm Väinämöinen. Fáádá sun lâi finnim professor Reinhold von Beckerist, kote lâi arkkiatrâ J. A. Törngren hyelkki. Ive 1824 rääjist Lönnrot lâi toimâm keesijd päikkimáttáátteijen tallaa kirurgisâš já párnáápestimoopâ professor J. A. Törngren (1772 – 1859) omâstem Lauko kärdinist Vesilahtist. Tuurgu pyellim maŋa sun vietij Laukost täälvi 1828 já rahttâđâi vuossâmuu nuurrâmmátkásis. Talhâstiettuu tuáhtárin sun šoodâi ive 1832. Laukost Lönnrot meiddei maŋeláá hammij kietâčalluu Kalevala nube teddilmân, mii almostui ive 1849. ¶ lieggâ uárjipieggâ ¶ Savzâkandâ ¶ 10. Meksiko 39 ¶ Viettuu čohčâvarrim vana šoŋŋâtile mield ubâ čoovčâ ááigán. Pivvâlis taalvij tuháttij viettui tuákih ájátteleh vyelgimist suáluikuávlust, mut loopâst toh tolliitteh Viestâr- já Maadâ-Euroopân. ¶ maaijuv ¶ Ruotâ sämmilij ovdâsteijeevâš orgaan, sämitigge vuáđudui ive 1992 (laahâ 1992:1433) já tot algâttij tooimâs ive 1993 aalgâst. Ruotâ sämitigge lii sehe jiešhaaldâtlâš orgaan ete staatâ virgádâh. Ruotâ sämitigge lii Ruotâ eennâmtuáluministeriö haldâttâhsyergist. Ruotâ vuáđulaahâ tuubdâst sämmilijd aalmugin. ¶ – Ko jiem tieđe suu puhelinnummeergin, Ante toskádâlâi já usâstâlâi enâmist maidnii, mii ličij váhá kieđâ kuhheeb já moin puávtáččij skuálkuttiđ laasân. ¶ keltahapero ¶ Sykkys ¶ Sämitige linjám mield puoh Suomâst sarnum sämikielâh sehe suomâkielâ kalgeh valduđ huámmášumen täsipelilávt ko čuákkimeh já eres tábátumeh ornejuvvojeh. Tondiet ko Sajos čuákkimtekniik máhđulist tuše oovtâ jienâkäldee (salijienâ) vuolgâttem virdedemân, puáttein Sämitige čuákkimij vuolgâttâsâin uáinoo čuákkimsali já tobbeen sarnum kielâh tulkkuuhánnáá. Sämitigge viggá finniđ anarâš-, nuorttâsämi-, já tavesämikielâ sehe suomâkielâ virdedemân tállân ko tekniik já ekonomâlâš tile tom máhđulist. Sämitigge šalligâš tást máhđulávt šoddâm nievrismielâ. Sämitigge tuáivut juáhháá tiervâpuátten čuávvuđ Sämitige čuákkimijd Sajosân. ¶   Já nuuvt mis šoodâi, ko monnii kuáđi lappâd, ete iä vuámášâm tom, pic monnii lappâd tassaaš kuo kavnii ain-uv roddoost kárbá, mooin suvdâččii rasta čuálmi suolluujân kääzis. Jurdii tobbeen lemin táálu, kuo oinii stuorrâ keeđgijd, te jurdii, ete toh láá viäsuh. Pic tot lâi uces suálui, kost ij lamaš aassâmsaje, kuo tuše poccuuh ton suollust, moiguin sij rossii ubbâ peeivi já kavnii lojes eergijd muáddi, keäid sij puttâdii kiddâ väldiđ já koddeđ. Pic kuo sij koddám lijjii, te puállááttii tuulâ já possii oožžijd já njuovvii čeevđi tađemield kuo tarbâšii uáži čuoppâđ. Kuo sij iijâ lijjii uáđđám, te koccájii já vala possii oožžijd já purrii tassaaš kuo kalanii. Te sij vuolgii rasta čuálmi nannaamân siämmáá Čaarmânjaargân, mon mieldi sij puáttám lijjii. Ton suolluu nommâ lii táán peeivi rááján Poccuučuoppâmsuálui. ¶ Jeesus eeđâi: “Kote tuubdâst ulmui oovdâst lemin muu uámi, tom mun-uv tubdâstâm jieččân uámmin Iäččán oovdâst, kote lii oolmijn.” (Matt. 10:32) ¶ Talle Heikkâ keksee, ete párnáiguin puávtáččij sierâdiđ kejâstâh- já tobdo- sierâ. ¶   Iilvâs-enni pivdá iho ko siävŋán. Ko sun máccá purrâmuššáin, te peessâv čiivgâkyevtis puurrâđ vistig. Já eenist lijgo vala váhá mielkki-uv čivgâid. ¶ Sun jävkittij njálgáidisgijn ¶ Epitievâslâš pyelimist šaddee sieminčalmaah tegu čapis čiđđâ já kiepâ láá merhâšitteb roolist eennâmpáálu lieggânmist, ko vuárdáččijgin. Sieminčalmaašluáštuin láá meiddei merhâšittee tiervâsvuođâvaikutâsah, moh tovâtteh ovdiláigásijd jämimijd maailmvijđosávt. Tai luáštui kepidem puáhtá jotelis já positiivlâš puátusijd. Sieminčalmaah jođálmiteh šoŋŋâdâhnubástus eromâšávt arktâsii kuávlust já tai luáštui kepidem lii uáli tehálâš šoŋŋâdâhnubástus estimist. Iänááš uási sieminčalmain joteh Aasiast áimuvirdij mield arktâsii kuávlun. Luáštádâttijn muottuu já jieŋâ oolâ kiepâ čápusmid toi ase. Čapis ase njama piäiváásuonjârdem pehtilubbooht já návt muotâ já jieŋâ suddâv jotelubbooht. Proosees jođálmit lieggânem eromâšávt arktâsii kuávlust. ¶ 9. Suovâkuoškâ Sorvortantunturi peht lii čielgiittâssân orj. säänih soarvi já orda . Siämmáá pyereest lâi pyehtiđ čujottiđ anarâškielâ saanijd suárvi já ordâ . ¶ Tanska káártá nommâusâttâh 221 ¶ poršettâm kolmâ já jieŋâlis čáácán, ¶ – Jiem mun kale aaibâs koddeđgin suu tääiđi, Hanssâ ruáhásij. ¶ Ruškâdâspursiist kyeleuđâgâš finnee raavvâd ovdánmis algâmuddoost. ¶ 4. Talkkâsij jyehim, adelem, vaikuttâsvuođâ árvustâllâm já tiäđujyehim ¶ Tero lâi kale luuhâm maŋgâ kuálástem ¶   oohtân: Enni, čuorvim vyerdiđ. ¶ tuárguiäláán siimaeliö ¶ 68 ¶ Otanmäki E3 ¶ Spiekâstmijn huolâhánnáá jurgâlus lii puustâvlâš jurgâlus sehe luándulâš já idiomaatlâš ¶ Dobro jutro = Pyeri iiđeed, Dobar dan = Pyeri peivi, Dobro veče = Pyeri eehidpeivi, Laku noć = Pyeri ijjâ, Zdravo = Tiervâ, Hvala = Takkâ, Finski = Syemmilâš. ¶ amerikmaaijuv ¶ kiihâmreeviir . Motomij luudij vyehi, mast orásij ohtsii kiihâmsaajeest jieškote-uv ores piälušt jieijâs uccâ vijđoduv. Om. ravgâ. ¶  Jimi Kettunen lii breakdance Evroop miäštár, Tave-enâmij miäštár já maaŋgâkiärdásâš Suomâ miäštár. Sun lii toimâm teatter- já tánssámtaaiđâst ivveest 2003 já tánssám maaŋgâin teatter- já tánssámráhtusijn Suomâst já olgoenâmijn. Sun lii meiddei áárvust onnum breakdance-tuámmár já -máttáátteijee. Jimi Kettus breakdance -pargopääjist piäsá uápásmuđ maađijtánssámkulttuurân já breakdance vuáđulihâstuvvâid. Break vuáđusij lasseen puáhtá uápásmuđ meiddei tánssám akrobaattilub piälán já toohâđ lihâstâhkuálusijd. ¶ vielgis muottui. ¶ Tutkâmuš ¶ Kielârääđi pargon lii ereslasseen alnetoollâđ já ovdediđ Suomâst kevttum sämikielâid, adeliđ ravvuid já avžuuttâsâid kielâ- já nommâduvhuolâttâsân sehe terminologian lohtâseijee aašijn, ovdediđ kielâ tutkâmuš, jyehiđ tiäđu sämikielâin já uásálistiđ tave-eennâmlâš kielâohtsâšpaargon. Lasseen säämi kielârääđi addel oovtâst sämikielâ toimâttuvváin vaaljâpojijmield muštâlus sämitiigán sämikielâ kyeskee lahâasâttâs heivitmist sehe sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođâi olášuumeest já kielâtile ovdánmist. ¶ – Junná lii tääl riges, ko sun lii tääl finnim avdoruuđâid čuákán. Mii tot lâigin, Rambler, vâi? ¶ Kulloo skooppân tuve viäskárist. Uksâ lekkâs já vuod toppâluvá, mutâ ij oinuu mihheen, veikkâ täähi tullâ čuává uuksân. Sun pajanij čokkod já vaaldij viärju kietân, ¶ Selgi syeijee TAAVEEST ¶ Äijih čiärgum ¶ Suomâluohtâ = Suomenlahti ¶ Suomâ EU servâmsopâmuš lasepevdikirje nr 3 kieđâvuš sämmilij vuoigâdvuođâid. Pevdikirje lii EU vuáđusopâmuš ađai nk. Lissabon sopâmuš uási. Pevdikirje tuubdâst, ete Suomâst, Taažâst já Ruotâst láá aalmuglâš já aalmugijkoskâsâš vuoigâdvuođâ vuáđuld kenigâsvuođah já čonâsmeh sämmilij kuáttá. Sopâmušuásipeleh meid vääldih vuotân , ete Suomâ, Taažâ já Ruotâ láá čonâdâttâm sämmilij iäláttâsâi, kielâ, kulttuur já eellimtäävi siäilutmân já oovdedmân já keččih, ete ärbivuáválâš sämikulttuur já sämi-iäláttâsah láá sorjoliih luánduiäláttâsâin, tego puásuituálust, sämmilij ärbivuáválâš eellimkuávluin. Lasepevdikirje 1 mield tom estihánnáá, maid EY vuáđudemsopâmušâst merideh, sämmiláid uážžu mieđettiđ priivaatvuoigâdvuođâid puásuituálu háárjutmân ärbivuáválâš sämikuávluin. Sopâmuš artikla 2 mield pevdikirje puáhtá vijđediđ kuoskâđ eres-uv ärbivuáválâš sämiäláttâssáid lohtâseijee sämmilij priivaatvuoigâdvuođáid tai vuástásâš ovdedem vuotân väldimân ¶ “Já traktor kiäsá jorree mon tievâ láá potákkeh” , iätá Pelle. Pepi keejâd tom tulkkâmsiähá. Jis jorree ličij tievâ maarfijn, te talle kale sun-uv movtijdičij! ¶ 5. Britannia 39 ¶ * Maggaar škovliittâs tust lii, kost lah jottáám tom já mon kuhháá? ¶ Raavâdviärmádâh já ekologâlâš pyramiid kovvejeh ¶ – Na nuuvt kale lii. Vissâhân lii äijihšoŋŋâ puátimin, ko tiäddá nuuvt čuuvtij. Ko ij sattum leđe ááimučuáskuttâskin aavdost. Ijhân tagarijd aašijd ubâ juurdâškin, ko tälvipuolâšist aavdo vuálgá uástiđ. Talle tuš haalijd tiettiđ, mon pyereest tot lieggân. ¶ Säämi lippu tuhhiittui Säämi 13. konfereensâst 15.8.1986 Årest Ruotâst. ¶ ko pyeidis vuáksá já vaijaas kejâstuvah. ¶ keeđgij ase tiäpuid – rapuid – stávlákuátviežžee suovsâid. ¶ tâdem vaikuttâsvuođâ kalga pyehtiđ čielgiđ já ruttâdem kevttim kalga čuávvuđ aktiivlávt. Ruttâdem ¶ Forgâ Jovnâ lâi jo tobbeen. Sun vaaldij savehijd meddâl já cegâttij taid muottui. Sun vaazij já keejâi maaŋgâkukkosijd jieŋâpurehijd. Sun uusâi mudágis jieŋâpuureeh kiälhás várás, mut taggaar ij táttum kavnuđ. ¶ Tuáivuttâm tijjân puohháid miänástus jieijâd tooimâin já čuovâdis puátteevuođâ Säämi ¶ Eeči iävtuttij: ¶ Pertti Heikkuri, Nilla Tapiola já Klemetti Näkkäläjärvi Suomâ sämitiggeest, Anne Walkeapää já Lars Ove Jonsson Ruotâ sämitiggeest já Sten Olav Heahttá suogârdmin artikkâl 8(j) olášutte ¶ 139 ¶ Kuávžur kođoäigi lii čohčâ-skammâmáánust, kuás toh kuáivuh roge juuvâi čievrâpoonán. Algâkiiđâ meiničoolmijn šaddeh 2 cm kukkosâš vejehááh. ¶ 42 ¶ 37 artikla ¶ Sämitige vaaljâlävdikodde lii algâttâm valmâštâlmijd sämitige vaaljâi várás. ”Vyerdip tiäđust-uv ete uđđâ sämitiggelaahâ šodâččij vuáimán nuuvt jotelávt ko máhđulâš. Tile lii mijjân hástulâš. Kolgâp kenski vistig toimâđ puáris sämitiggelaavâ vuáđuld, mutâ siämmást meid ráhtádâttâđ uđđâ laavâ pyehtim uđâsmitmijd. Nuávdittep ain kuás-uv vyeimist orroo lahâasâttem já ton meriaaigijd. Čuávvup laavâ ovdâskoddekieđâvuššâm já tai vaikuttâsâid. Lahâasâttem vaattâm miärádâsâid vaaljâluvâttâllâm naanoodmist toohâp kuás-uv vyeimist orroo laavâ já meriaaigij mield. Taggaar tile ij pyevti šoddâđ, ete vaaljâluvâttâlmân valduuččii ulmuuh siämmáá-áigásávt tááláá sämmilâšmiäruštâllâm já uđâsmittee sämmilâšmiäruštâllâm vuáđuld, ”vaaljâlävdikode saavâjođetteijee Janne Näkkäläjärvi muštâl. ¶ 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶ Čuánjávuáčču ~ Čuáŋá- TII.1963 Hanhivuotso Čevetjävri M. ¶ Jis Immeel lii mii pelni, kii puáhtá leđe mii vuástá? Ko sun ij šiäštám jieijâs Algegin pic tiiptij suu jäämmiđ mii puohâi oovdâst, te mane sun ij skeŋkkiiččii Algees mieldi mijjân puoh eres-uv? (Room. 8:31-32) ¶   K O S K O K K O P E S S I J Á I M A Ŋ A ¶ 1. Noomât káártán ¶ Mii ohtâvuođâid? ¶ kovekárttá ¶ Peeivitäsideijee kuávluin láá čuálččáás arvevyevdih. Arvevyevdi lii uáli kume já lahtâ eellimpiirâs, mast arva masa jyehi peeivi. Šadolâšvuotâ lii šaddaa. Koččâm loostah já uávsih mieskih arvevyevdist uáli jotelávt. Návt šadoh finnejeh raavâdamnâsijd kiävttusis, veikkâ arvevuovdij eennâmvuáđu lii-uv raavâdkievhi. ¶ kuávlust sämikielâlâš pargojuávhu pálkkááttem já áštá säämi kielâlaavâ olášume. Pyevtit ¶ Säämi kielâlaavâ olášume váátá meiddei nubástus sämmilij kielâlâš lattiimist. Jis ovdánem sämi ¶ Piättâr-Miko päikki = Pekkala ¶ 2. Jurgâlus. Taan veerstâ anarâškielâsâš versio spiekâst KR92 morfeem- já ¶ – Tääbbinhân láá šiev säänih tego appelsin, ananas já aprikoosi. Taidhân mun kustoo jo tuubdâm-uv, veik jiem luvâččiigin taam kirje! Uáináh te, mon älkkee kielâ oppâm lii! Já mun tiäđám uáli jo šiev metodi, maht saanijd vissásávt uáppá: kalga anneeđ huolâ tast, et taid saanijd taarbâš ennuu jieijâs pirrâsist. ¶ Uálgiceelhâ jurgâlâm: Ilmari Mattus ¶ Ässeeloho: 5 300 000 ¶ kočâttâhpyehčee.....82 ¶ Katriina Morottaja muštâlij vistig Aanaar škovlâtooimâ historjást. Jieijâskielâlâš máttááttâstooimâst lii lamaš saahâ juo ive 1901 kieldâčuákkim vuáváámijn škovlâtile orniimân. Talle máttááttâskielâst tohhui čuávvoo miärádâs: ”Eidusâš máttááttâskiellân Aanaar markkân já Kiro kylá kansaškoovlâin já eres-uv škoovlâin šadda leđe suomâkielâ, mut tállán ko ápálâš máttáátteijeeh já oppâkirjeh finnâšuvvojeh, šadda anarâškielâ máttááttâskiellân uássin Aanaar markkân pirrâduv já Paččvei pirrâdâhân ollásávt sehe tavesämikielâ tuodârpirrâdâhân.” ¶ D. Šlieddâelleeh ¶ Pärni-rohe (Juhani Aikio) reivâ viljâsis Sáár´ Iisán Königstedt kärdinist, Espoost ive 1910. ¶ – Na keejâbâ, ko tun vááldáh täid siijđoid fáárun, te tobbeen käävpist ij taarbâš ollágin uástusij várás listo. Puáhtá uástiđ tom, mii mainâšuvvoo sänikirjeest. Talle vissásávt-uv uáppá saanijd, ko kárttá uástiđ eidu tagarijd tävirijd, moh sänikirjeest láá luvâttâllum. ¶ 7 . ¶  mon Eromâš ¶ » Maht šoohâd puávtáččij laiđiđ šoohâd? Kuohtuuhhân tast koččâv ¶ MECCIPARGOPITÁH ¶ - Čoorvijd tast kale ferttiiččij naallâđ, ko ijhân toiguin šietâččii eres nalâhij kooskân ollágin. ¶ ADVENTÄIGI ¶  voi Já liihân Máárjást meiddei täkki orroomviste nurheest. Täkki lii styeres. Tot lii rahtum tullâkeeđgist. Täkkipiällást lii nuuvt suámi čokottâllâđ, kođđeed suhháid já keččâđ televisio. Máárjá ferttee kođđeeđ ain ko sust lii asto – susthân láá nuuvt ennuu jyelgih. Tälvi lii ain koolmâs, já suu suháh ráigáneh älkkeht. Sun lii nuuvt koorâs väzziđ meeccist, já kumikammui siisâ kalga pieijâđ ain suhá. Mudoi kaamuv kaha kupâlâsâid juálgán. ¶ Vuomväärist lâi suotâs aassâđ. Lijjiihân toin aldasijn kale motomeh riämnjáh, moh assii Keđgivyeppeepuolžijn já še väällih já kuáskimeh, mut tain ij lam sunnuid maggaargin huolâ kuittâggin návt algâkeesist. Maŋeláá kii tiätá, jis suái luhostuvvâv finniđ uđâgáid, te talle taid kal kalga váruttiđ. Ristin ij lam aaibâs vises maggaar sajan sun kolgâččij piervâlis rähtiđ. Tot-uv piervâl mast sun jieš lâi šoddâm, ij lam mielâst innig ollâgin. Sun lâi vájáldittám alfáárug tom. Vuossmuš äšši maid sun smietâstij lâi tot, et piervâl kalga leđe taggaar saajeest, et tom älkkeht kávná. Ličij hirmâd stuorrâ vaahâg, jis ličij monnim jeđe vuálgâm elâččiđ puurâdmin, mut ij innig kavnâččiigin piervâlis. Ij, tot kale kalga leđe taggaar saajeest, et tom vissásávt kávná. ¶ Havaiji B4 ¶ – Eidu nuuvt. Pyereeb lii, ete tuoi-uv vala stuáruvettee ovdil ko vyelgivettee ohtuu kuhás jäävri oolâ, eeči-uv rävvee vala Hirškiihâ já Myerji. ¶ Ko váldoo vuotân haldâttâs áigumuš ratifisistiđ ILO almossopâmuš nr 169 kolgâččij riemmâđ jotelis toimáid, moiguin piejih joton orostâm ráđádâlmijd sämikuávlu eennâmvuoigâdvuođâin já algâtteh uđđâsist konstruktiivlâš vuárusavâstâllâm sämitiggijn, vâi áášán kullee vuoigâdvuođâlâš epivisesvuotâ šadda čuávduđ; ¶ Reykjavik, Hella, Surtsey, Vatnajökull ¶ Jookeerpargopittá ¶ 20. Jävri-Suomâst láá Suomâ stuárráámusah jäävrih ¶ durra ¶ Kollepottâ já kutkâ ¶ ulloläigi, -lääigi = villalanka ¶ Pyeccee vuoigâdvuođah - tieđettemčáálus ( tavesämi-,aanaarsämi- ja nuorttâsämikielân) ¶ Porgim nuuvt já viehânáál kale poollim ko jieŋâ alne lâi čääci masa kumikamuvlegâi pelimuddoid. Šiiljon ko poođijm, te kiiba eres munnuu ličij lamaš väldimin vuástá ko Tilkku. Kesiluámu lâi viijmâg álgám. ¶ L O P P  ¶ Kuálmâd kisá pärtti lâi ko Issá-čeeci lâi kiäldâm ruovdijd puoiduu várás. Septin lâi heŋgâstâm kyele ruovdij paajaapel, ete ko puoidâ álgá njuškottâllâđ kyele te páccá ruovdijd. Ij Issá-čeeci tom hoksám, ete kissá pacâččij toid. Kissá moonâi toi kieldum ruovdij kuuvl, oopsij kyele já aalgij tom oŋâttâllâđ já njuškottâllâđ. Tot lâi iiđeed. Moonnim olgos, te kulâškuottim hirmâd pargâs já njavgâs ääiti kuvlân faskâm tyehin. Vuolgim keččâđ ete mii tobbeen eidu lii. Kissá lâi paccâm toid Issá-čeesi kieldim ruovdijd já tarvanâm monnjâjuolgijn kiddâ. Pestim kisá ruovdijn luovâs. Tot ruotâi tuve kuuvl já aalgij njuálluđ juolgijđis moh lijjii lam ruovdijn kiddâ. Ij juolgijn lam muh ko nubbe monnjâjyelgi lâi njalanâm já tievst poovčâgâm lâi. ¶ Indiajávvumuocâ – Intianjauhokoisa ( Plodia interpunctella ) rävisin 7–9 mm kukkosâš ruopsisruškis tivre, moi suovsah poreh pähkinijd, kuškâdum heđâlmijd já vaaljâ (maissâ). ¶ čuudâ, čudduu = kurkku ¶ – Tuot kandâstáálu lii Hirškikkâ, eeđâi neelji-ihásâš Jussá Koskinen tállán. ¶  sulâstit 22. Lactarius bertillonii – Lehtorousku – Rotoruávsku U ¶ Kolgim koccáđ hotellist jo viiđâ ääigi iđedisiijâ, ko maašin vuolgij jo käävci ääigi. Ko puohlágán pyecceemielah keččâleh ain tuššâdiđ ulmui kirdemilo, láá torvotooimah-uv tagareh, et ferttee leđe ääigild kiedist. Jurdâččim jo ehidist tiiláđ taaksi, nuuvt et tot vissásávt-uv čuážžu vaartâ vááijuv kuttâ hooteel oovdâst. Nuuvt te vazzim ehidist reespan já kuččum tiiláđ taaksi vaartâ vááijuv kuuđâ ááigán iđedist. Respaast pargee äijihist iä váilum tuš päneh mut jiermist-uv siemin uásáš. Sun sárnuškuođij: ¶ Soovâ skipárijgijn siämmáá-áigásijn luuhâm-, valastâllâm- já virkosmittemaaigijn tanen, et selvâniččih pyereest škoovlâst já puávtáččih väldiđ uási virkkuus ä äigiviettimân. ¶ Jotkâtooimah ¶ 3. Teevdi nube puurki kolmâ čassijn robdâi räi já piejâ purkkinjäälmi oolâ kartoŋgpitá. ¶ Sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusah ¶ 7. Kuávluhaldâšemvirgáduvváid ráhtoo sämikielâlâš palvâlemohtâdâh sämikuávlun. ¶ Meccihaldâttâslaavâ olesuđâsmittem lii joođoost já laavâ sämmilijd kyeskee aašij várás eennâm- já meccituáluministeriö lii asâttâm pargojuávhu, mon toimâpaje nohá kuovâmáánu loopâst. ¶ Peesirušmostatti lii stuorrâ veeškiruškis tatti. Noomâs mield tot šadda peesij skipárin. Ton kappeer lii 10 – 20 cm:d kubduv. Ton vyelni láá ränisvielgis piilih. Jyelgi lii kukke, koorâs já vielgâd. Jyelgi nämitiepih láá vistig vielgisränisivnásiih já maŋeláá tevkis ränisruškâdeh teikâ čappâdeh. Kuobbâr máldu lii sävri, vielgâd já čuoppâmsoojijn ruápsájeijee. Taat ij kuittâg mahten vaikut kuobbâr máávun. ¶ – Tun kale koolgah teehin putes suháigijn puáttiđ, Elmer avžui ko keejâi Ante räigisuhháid. ¶ siilâk ¶ - Jiem ááigugin onne kuldâliđ taam luvâlduv! Must lii-uv eres pargo. ¶ - Kyllä tämä on oikein hyvä, mutta “Huveja” olisi pitänyt olla otsakkeena. ¶ Tilálâšvuođâst, mii uárnejuvvoo Aanaar Sajosist, lii mieldi Itella Posti Oy ohtâvuođâhovdâ Pirjo Kumpula. Mieldi lahtosin Itella Posti Oy tiäđáttâsah täst . ¶ meccisäplig ¶ Lam maŋeláá maŋgii viärdádâllâm pärnivuođâ muštoid koskânis, mut kale taat pááikánpuáttim vuossâmuu juovlâluámun lii puoh rákkásumos mušto já tot lii vuossâmuš mušto meid jyehitov, ko macâttâm jurduidân tien “tuotâ lukkovuođâ” ááigán. Tot mušto maŋgii tuávŋá taid nubelágánijd (hyenebijd) muštoid já tain álgá leđe ain vaigâdub já vaigâdub finniđ kiddâ. Liijkátte motomin muštáá ain mottoom ääši, mon lâi jo pelduvváid vájáldittám já maŋa imâštâl, et tággáár äšši-uvks še lii meid motomin tábáhtum. ¶ – Puáđám uáli mielâstân. Kijttoseh povdiimist, västidij kuorgâ. ¶ – Jáá, tun te poottih, eeđâi Antti-eehi já joođhij piärgumääli kozzâm. ¶ Koskâmeerâ E8 ¶ Sápmelaš lâi Suomâ vuossâmuš sämikielâlâš äigipajelostâ. Tot almostui tavesämikielân iivijn 1935–2002. Tääl áinoo sämikielâlâš aavis lii Taažâst almostuvvee Avvir, mii almostuvá kuohtii ohhoost. Anarâškielâ Servi lii almostittâm Anarâš-loostâ ive 1987 rääjist. ¶ Mottoom peeivi enni eeđâi: ¶ kuussâgkuálsi ¶ Tuohâstmeh ¶  še 41–45 cm ¶  adverbiaal – sältti ¶  Avelist. Äijih Ehidistpeeivi algâttáim Anssijn tävirij čokkim já mätkilavhâi pakkam, ijge tot lamgin nuuvt älkkees hommá, ko lâi jurdeliđ. Tävireh lijjii levânâm aldasáid muádi mánuppaje äigin pirrâ vyelikeerdi kuus kuus-uv. Amerikân puáđidijn munnust lijjii lámáš tuše kulmâ mätkilaavhâ, mut tääl munnust lijjii ohtsis puoh vittâ pyeidis já lusis mätkilaavhâ, moh pieijuuččii mätkitävirin. Toi lasseen munnust kuábbáást-uv puáđáččij leđe valâ kietâmätkilavkkâ, mii čuávuččij ubâ paje fáárust. ¶ Jurgâlemvastuuh láá kavnum morfeemtääsist. Ohtâ smavvâ iäru sänitääsi ráhtusijn ¶ Jyehi muldemááđust lii jieijâs jođáttâhviärmádâh, mii puáhtá olleeđ kuulmâ meetter jieŋâsân. Lapsemáátu viäžžá eennâm alne šaddoraavâd, mon tot tuálvu raigijdsis. Lapsemáátu smävvee šaddopasâttâs já pieđgee tom šaddoid tohálâžžân raavâdamnâsin. Nuuvtpa tot lii-uv pieđgejeijee. Lapsemááđu jottemraaigij mield piäsá áimu já čääci jieŋâlâsân eennâm siisâ. Tane lapsemáátu lii ávhálâš. Tot lii meiddei maŋgáid muorâkäärdi elleid tehálâš raavâd. ¶ Mut nuuvt keevâi, et viiđâ minuttist šoddii ohtsis 25 minuttâd, mon juná lâi tääl jo maŋanâm, já mij ep lamaš vala kosten kuávlust. ¶ M I K K  L P E I V I ( E Ŋ G  L I J P A S E P E I V I ) ¶ Tego ovdil jo čielgejim-uv, kielâ ovdánem juátkoo ulmuu ubâ eellimääigi, já toos tarbâšuvvoo kielân luándulâš kevttimpiirâs. Ko kielâ ovdánem lii kuhesáigásâš proosees, tondiet meiddei čuávvumtutkâmuš ferttee pišteđ kuhheeb ääigi, kuittâg jo 20 - 30 ihheed (keejâ Olthuis 2003b: 572). Ton ääigist ovtâskâs ulmuu kielâovdánemproosees pasta čuávvuđ tassaaš ko sun šadda pärniavveest rävisolmožin. Lii tehelâš čielgiđ, magareh ääših vaigutteh tai luvij ivij ääigi suu sämikielâ kevttimân. Ko proojeekt finnee olmânáál joton, tutkâmuási peht čiälgá vááijuv love ivveest, álgá-uv kielâ kevttimmáhđulâšvuođâi lasettem njuolgist korrelistiđ kielâsárnoi mere lassaanmáin. ¶ Jienâsteijest lii vuoigâdvuotâ jienâstiđ ton servikode iävtukkâslistoi kuállus iävtukkâs, mon servikoddeest sun lii 15.8.2014 merkkejum mieldi orroo servikode jesânin sehe jienâvuoigâdvuođâlij luvâttâlmân. Jieijâs servikode munejienâstemsaajeest jienâsteijest lii máhđulâšvuotâ uápásmuđ iävtukkâslistoi kuálusân. Eres servikode munejienâstemsaajeest jienâstijn kalga jienâsteijee jiešráđálávt väldiđ čielgâs jieijâs servikode iävtukkâsâin. ¶ Sämitigge kyedittij ciälkkámušâstis sämikulttuur hiäjusmittemkiäldu já vuávámkenigâsvuođâ, moh váldojeh Meccihaldâttâslaahân. Meccituálutooimâ finnodâhhân rievdâdem já ohtuunisvuoigâdvuotâ kevttiđ meccituálukiävtust leijee meecijd, mon toos adeleh, pyehtih jođettiđ EU tääsist kištottâllâmlahâaasâtlijd čuolmáid. Sämitigge iävtut, ete sämikuávlu uásild meccituálukiävtust leijee kuávluid sirdeh nk. Luándupalvâlusâi tásusân. Sämitigge ana iävtuttum haldâttâhmaali čuolmâlâžžân já byrokraatlâžžân. Sämitige uáinu mield iävtuttum haldâttâhmalli ij lah tuáimee. Meccihaldâttâslaahâ ij uážžu hettiđ ILO 169-sopâmuš ratifisistemiävtuid. ¶ koivunpunikkitatti ¶ Guinea-Bissau B3 ¶ Uccpárnáá Vuoli Ilmar ¶ Maht liegâsvuotâ mitteduvvoo? ¶ Ovdil čuoigâmluámu älgim elâččim mottoom oholoopâ Kärigâsnjaargâst, kost uábbám Ailâ-Váábu lâi pargoost. Lijjim sooppâm suin, et tiätu lávurduveehid njuškiiččim Eskelâš linjâšauton já turâštiččim toho. Jiem lam kuittâg eellimstân lamaš tađe ovdil ko ohtii linjâšauto sáátust já polâstellim-uv váháš tast, ko tiettim et sátáččim rummâduđ siämmáánáál, ko ton vuossâmuu linjâšautomääđhi ääigi lâi tábáhtum Leväs Ailáin eledijn Avelist. Uccâ-Páđáráá kaandah Hanssâ já Ilmar še vuolgijn páikkásis siämmáá sáátu mield, tegu suoi láin porgâm ubâ täälvi jyehi oholoopâ. Suoi láin-uv linjâšautomaađhâšmist koŋgáreh muu iähtun. Ailâ-uábbi tieđij muu ovdebáá rummâduumeest já lâi ravvim, et kolgâččim čokâniđ nuuvt ovdiikeš ko máhđulâš, et uáináččim maađij ubâ ääigi já väridiđ valmâšin pävirseehâid paaldân, jis álgáččij vyevsistuttiđ. Kärigâsnjaargâ maađij ij lamaš kuittâg aldagin nuuvt viärráá ko lâi Avveel já Aanaar koskâ já savâstellim-uv skipárijdânguin kidâ Kuobžâjäävri räi, mast suoi passijn meddâl. Tast oovdâs čokuttellim ohtuunân ovdâpeeŋkâst pävirsekkâ vala paaldâst já ovdláhháá Kärigâsnjaargâ eštus puáđiškuottii-uv ciägu miätáluvah já vuástáluvah já tovâškuođij paa, et pävirseehah šoddii anon. Vuovsâdem ij lamaš kuittâg nuuvt äŋgir, tuše kovlottij ucánjáhháá já peessim-uv viehâ riskesin uábbán luusâ. ¶ luosâ = lohi 70 ¶  [koolgah Kukkodâh: 3,40 ¶ 4. Merkkii sárgusij ruvduid rievtis prooseenlovvoid. ¶ Raavâdviäsu Lyeme lii áávus vuossaargâst vástuppiäiván tme 9-15. Peivimäälis fálloo argâpeeivij vu-vá tme 11-15. Eres aaigijn sopâmuš mield. ¶ Tiäturiiskah láá om. printtejum äššipápárij huolâmettum kieđâvuššâm, vááijuvvuođâlâš vuorkkim já tuššâdem já meiddei šleđgâhámásij äššipápárij ohtâvuođâst pijsáámettum ässitubdâmuš. Tágáreh láá: ¶ Nommâlisto kalender loopâst lii normatijvâlâš, já tast lii majemuš tiätu anarâš loddenomâttâsâin. Kalender siijđoin láá meiddei čielgejum šlaajâi paldâlâsnoomah já tot, mondiet tiätunommâ lii valdum anon tiätušlaajân. Šlajânoomâi rähtimist ferttee kuittâg mušteđ, et rähtimáin rahtum nomâttâsah iä kuássin västid oovtâgin ulmuu luándulâš loddenommâsysteem mut tom kalga anneeđ mottoomlágán heiviittâssân. ¶ 12. loho ¶ Cissáášvälli lii enâmustáá tiättojeijee peivikozzâlodde Suomâst kuosârääjist máádás. Tot värree porge-, skammâmáánust Nuorttâmeerâ pirrâsân, Viestâr- já Koskâ-Euroopân jeđe máccá njuhčâ–vyesimáánust. Uási vaalijn pääccih tálvástâllâđ Maadâ-Suomân čuákkipaaihij aldasáid. Cissáášvääli jienâ sulâstit jierssee jienâ, mut lii njuorâsub. Váruttâsjienâ lii spuákutteijee “ki-ki-ki-ki-ki...” . ¶  biodiversiteettisopâmuš  enni Säämi puárásijpargo ¶ luáváttâhellee tohvelieläin ¶ g. Uusâ oppâkirje káártást siijđoin 44-45 kuvij kuvvimsoojijd já merkkii uuccâmruvdustuv ruuvdu enâdâhkuávlu noomâ moojiibel. ¶ Maivâ ¶ Evakkost puáttim maŋa ¶ - Mun ferttiim tääl moonnâđ. Must lii ittážân vala váhá pargo já tävvireh-uv láá hiloi háloi varrim maŋa. ¶ Iänuduv luvâttâh: Juhán-Tuommá Magga (tavesämikielâ) ja Kiia Näkkälä (tavesämikielâ) ¶ 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶ já Irland riijkah. ¶ Máárjá já Joovsep adeláin kaandân noomâ Jeesus, nuuvt ko eŋgâl lâi koččom. ¶ Koččâmâšluámáttâh 1 (lahtos 1) lii rahtum sämikuávlu kieldâi virgeomâháid, kiäh láá hovdâsajattu ¶ Mun pelestân luáštádâđâm peesist enâmân já njaavâm siijvost váhá määđhi nubekulij. Tastmaŋa mun kaččâlâm pááikán nuuvt korrâ liävttoin ko kuássin puávtám kaččâđ, jiemge keejâ ohtiigin maŋŋaalsân. Ubâ paje kal poolâm tast, ete tot juksá muu já váldá muu kiddâ. Mun peesâm torvolávt pááikán já stáálui stáálu páácá kuusnii miäcán. Ton maŋa jiem teivâdâm innig kuássin stáálui stáálu uđđâsist jiemge liččii kal halijdâmgin, eeči muštâl, kiäččá párnáid já luvvá uáivis mojonjalmij. ¶ ruugâ oolâ tâi motomin ton vuálá. ¶ (spiekâstemjuávkku nr 3) já koreihin lii jurgâlum pajetoppuin littijd (spiekâstemjuávkku ¶   123. Olmoošvuoigâdvuotváldálâš avžuut Suomâ ratifisistiđ ILO sopâmuš nr 169 já tubdâstiđ sämmilij eennâmkevttimvuoigâdvuođâid já vuoigâdvuođâ hárjuttiđ ärbivuáválâš puásuituálu. Eres lahâuđâsmittemtáárbui kieđâvuššâm váátá ennuv oovtâstpargo sierâ ministeriöi kooskâst. Taat meid tovâččij älkkeebin ráđádâlmijd sämiovdâsteijeiguin, main kalga leđe merhâšittee uási ratifisistemprosessist. Iävtuttâs ovdâskode já sämitige ohtsâš ratifisistempargojuávhu vuáđudmist lii tuođâi-uv kuorâttâllâm árvusâš. Meccihaldâttâslaavâ uđâsmittem fáálá meid máhđulâšvuođâ kavnâđ innovatiivlâš čuávdusijd oovdâst leijee koččâmuššáid. Joođoost leijee ráđádâlmijn tave-eennâmlâš sämisopâmuš ááigán uážžumân tiädutteh, ete sämmilâškoččâmuš lii staatâi raajijd rastaldittee já ráđádâlmijn sättih tiäduttiđ mieđetteijee vuáháduvvâid já máhđulâšvuođâid oovtnálásittum aldanemvuáhán ¶ Nyt Täid kuuvijd lii váldâm tutkâmjottee Gustaf Hallström , kote juuđij ergijn vyejen já čuoigân. Sun vuolgij Ruotâbeln Kiirun kaavpugist, juuđij Anarân, Piäcámân já Ucjuv já Ruávinjaargâ peht maasâd Ruotân. Tyestil já ruástil sun lii ferttim leđe, ko talle iä lam autoh tađe eenâb ko luodâhkin. Čuođijd kilomeetterijd sun vandârdij mecij čoođâ. Lâš-uv máttâm Ruotâ teikâ Suomâ pele sämikielâ, vâi lâi-uv sust tulkkâ fáárust. Puoh mätkičalluuh láá sust kuittâg ruotâkielân. (Jurgâlâm M.M.) ¶ 1. Tavepoođâeennâm kulá Suomâ jiäggáásumos kuávloid. ¶ Menišjávrálâš Eero juurdâš moottorkiälhástâlmist kaskoo keesi. ¶ reeviir.....46, 55, 75, 84 ¶ – Na kost tot kandâ ton mainâsân talle puátá? ¶ – Já täst te láá vala toh kukáinjuoskâdemcirgáneh, sun pahudistij já pajadâlâi šaddoviste kukkáid kovlij siisâ. Koovlij tievâ sun vala leškiistij čääsi. ¶ Sämitige stivrâ lii tutâmettum POLURA iävtuttâsâi ¶ Páiháliih ulmuuh lihâdeh jäävrist moottorkárbáiguin já astoääigikuálásteijein lii uuštâšmân uárnejum käärbis. Astoääigijotteeh pyehtih táválvt fiävrus mieldi, mii lii ohtuu tâi kuávttáá miällumnáál, stivrimpiergâsáin tâi luptimnáálvepsijn riäidudum merâkaajaak . Indiaankaanoot ađai ávuskaanoot ij heivii uáli pyereest návt ávus čassijd. ¶   Kove sämitige tievâsčuákkimist uđđâ säämi kulttuurkuávdáš Sajosist kesimáánust 2012. Kove Solju-nommâsâš sali lii vuávájum eromâšávt sämitige tievâsčuákkimij várás. Solju lii tavesämikielâ já uáivild silbâ já/ tâi kollesoljo, maid nisoneh kevttih sämimáccuháin. Solju-sali seeini čiiŋât Outi Pieski vuávám taaidâtyeji, mon fáddá puátá soljoost. Kove Unna-Maari Pulska. ¶ Suái väzziv mottoom puudâ. Ááimust lii äijihšoŋŋâ, vâi lii-uv tot sunnust. Áánást oro et sun horga pávkkáá. Sun ooroost. Almai-uv ferttee orostiđ. Kuábáškin ij tieđe, kuábáš toovâi algâttâs, mut suái lává sollâluvâi já cummâlává kyeimis, tegu ličij maailm loppâ. Taat lâi sunnuu vuosâ cumme. Tom Ánná muštá loppâelimis. Puáhtá-uv kiinii cummâliđ nuuvt pyereest, nuuvt suottâsávt. Oro et äigi láppoo, puoh ääših vájálduveh. Suái lává tarvanâm kuáimásis tegu eeđeest. Ánná ij haalijd taam puudâ nuuhâđ. Sun tarvan almai eenâb já eenâb. Almai iätá aldâ Ááná peelji ruávis čaabâ jienáin: ¶ 7 Mane tuárrum ij lah olmâ vyehi tipšođ aašijd? ¶ Kyelišoddâdemlájádâsâin šoddâdeh kuolijd ¶ Kuoskâttim ááhu nierâ. Tot lâi koolmâs já toos ij lamaš suotâs kuoskâđ. Rottejim kiettân meddâl. Tot ij lamaš ollágin taggaar suotâs, lieggâ tobdo ko kuoskât nube ulmuu. ¶ Na tast lâi-uv smiettâmuš, maht mij puávtáččijm Orvo ravkkâđ, teikkâ finniiččijm Kuusti meddâl tobbeen säävnist nuuvt, et ep kääskit jieččân. Tast lâi vala tot-uv vaarâ, et ko sävni lâi jo tuotâ paahâs, et sun kuškâškuát, tegu palvipiärgu kuás-uv já mon kuhháá lâškin jo vannam tast. Suu muáđuin ooinij, et pivâstâh pačasij sust viehâlágán liävttoin. Toh lijjii uáináh ollásávt pivâstum já čääci njuolgist kuulgâi tain. Na säävni pahâsvuođâhân kale puovtijm kepidiđ nuuvt, et leehâim uuvsâid olgo räi áávus. ¶ uáináh... ¶ Unna Junná video ¶  objekt) Feerimcelkkuin čapis myerjih. ¶ Säämi kirjálâšvuotâ ¶ 1. Ovtâstit ellee já toot kullee tuáváduv. ¶ Čevetjäävri škovlâ: Anna-Katariina Feodoroff (nuorttâsämikielâ) ¶ – Na, kale taat tast mana! lohđuttij Kaari. Jiehhân tun lah ohtuu! ¶ 5. Tricholoma aestuans – Äikävalmuska – Riččâšoovkâh U ¶ västidij Puolâš, – mut ¶ – Tothân lii šiev äšši. ¶ Kuusah paččojeh jieijâs soojijn. ¶ – Pennuuh-uv puárásmeh já jäämih. Toos ij vaje maiden. Mun-uv ahevuššim kuhháá muu puáris pennuu, ko tot jaamij. Luhhoost tist láá koveh, maid puáhtá keččâđ já muštâččiđ pennuu. Oskom, ete uđđâ pennuin tun lah oppeet ilolâš já puávtáh muštâččiđ puorijn mielâin tii puáris pennuu, Heikkâ lohđut Iinâ. ¶ Ilmari Tapiola ¶ Vuáču škovlâ: Anni Aikio (tavesämikielâ) ¶ KAAVPUG ¶ 4. pyerediđ ¶ Kuáski leehâi reeivâ. ¶ Kuávlulijd já ucceeblovokieláid kyeskee sopâmuš ¶ Purdo taan ilopiäiván lii lamaš kuittâg kukke, kooskâi vaibâdeijee-uv, mut liijká movtijdittee já positiivlâš vuáttámuš. Oleskove finniimân ááigán kalga maccâđ ihán 1994, kuás Suomâ haldâttâs ceelhij sämmilij kulttuurjiešhaldâšem asâttem kyeskee lahâiävtuttâsâstis ovdâskoodán, et “ličij ášálâš uážžuđ vuáđudemvuálásii sämitiigán jieijâs toimâviistijd tegu Taažâ sämitiggeest jo láá já Ruotâ sämitiigán láá iävtuttâm huksimnáál.” Taan haldâttâs peleväldimân mieigâstmáin piejâi sämitigge joton ive 2000 sämikulttuurkuávdášproojeekt valmâštâllâm nuuvt, et iivijn 2000 – 2007 olášittui maaŋgâpiälásâš já vuáđulâš vuáđuvuávámpargo, mii ruttâdui iänááš Laapi EU-virgeomâhái mieđettem EU-proojeekttorjuiguin. Vuáđuvuáváámân kiävttojii EU ráhtusruttârájuohjelmij ruuđah ohtsis masa miljovn kyehtičyettuhháát eurod. ¶ ● Šlajâtubdâmsiijđoh: uási kuávdášlâš šlajâstâh ¶ Ivaloiset teatterčáitáldâh 2.2.2012. ¶ Kirjeh servikuddijd ¶ – Kale mij peessâp, muu käälis jeđđij. ¶ Pyeremus piivtâs ¶ Raavâdviäsu Galla, sleđgâpostâ: Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. , www.galla.fi ¶ » ¶ – Kocemin sun lii lámáš pajeláhháá 33 ihheed. ¶ piervâlpaattârlâš pesäpakoinen ¶ – Kula, lii-uv tust huáppu? Heikkâ koijâdij fakkist. ¶ vuáđuld jurgâlum anarâškielâsâš Uđđâ testament teevstâin taid veerstâid, moin ¶ Jeesus eeđâi: “Jis tij addelvetteđ eres ulmuid addâgâs sii rikkomijd, addel meid almalâš Eeči tijjân addâgâs. Mut jis tij eppeđ adde addâgâs iärásáid, te ij Eečigin adde addâgâs tii rikkomijd.” (Matt. 6:14-15) ¶ Aalmugregisterkuávdáá mield Musta lâi 14.4.2014 suhânommân 63 ulmust (35 almajid já 28 nisonid). Sist 3 assii olgoenâmijn. Ovdii nommân tot lâi 37 ulmust. Puohah láá aanaarlâš Anders Andersson Musta maajeeldpuátteeh. Suáđigilist Musta suhânommâ lii lappum. ¶ Toollum 27.5.2010 Helsig ollâopâttuv tuáhtárpromootiost miekkisaijeemmálásij ohtâvuođâst. ¶ Muu Säämi ive 2030 / Muu Sápmi ee´jjest 2030 / Mu Sápmi jagis 2030 / Minun Sápmi vuonna 2030 - kiirján láá čuákkejum čäällimkiišton puáttám párnái já nuorâi čalluuh. Čälleeh láá 11–15 -ihásiih sämipárnááh já nuorah. Kirjeest čalluuh láá sätioornigist – iä pyeremusoornigist. Čäällimkiišton pottii teevstah puohâi Suomâst sarnum sämikielâiguin (aanaarsämi-, nuorttâsämi- já tavesämikielâ) já suomâkielân. Puoh teevstah almostittojeh oovtâ sämikielân já suomâkielân. Jyehi čallust čiälgá, mii lii ton algâalgâlâš kielâ já mon kielân tot lii jurgâlum. ¶ Simeon moonâi temppâlân. Tobbeen sun kuáhtái Joovsep já Máárjá, kiäh poođijn siisâ Jeesus-párnáin. ¶ Ucjuvnjäälmi škovlâ, 16-20- ihásiih, stivrejeijee Niilo Rasmus ¶ 2. Hydnum rufescens – Rusko-orakas – Ruškissäggikuobâr U ¶ ● šelisivnásâš ● ¶ 2. Jeggi lii väniraavvâdsâš šaddosaje. ¶ puállunjunnuhčâ kyhmyjoutsen ¶ Vađukkááh lijjii muu ovdâšiljoost taan keesi maŋanâm. Ko toh viijmâg-uv lijjii sáppum, te tuáppejim nääpi kievkkânskääpist já moonnim miestuidân kuorriđ. Nuuvt njaalgâ muorjijd kale ij viiššâm tipteđ pillâšuđ. ¶ San Marino ¶ — Jiem mun tieđe, eeđâi Möö. — Korŋii pajas keččâđ. ¶ - Na, elâččâm ehidist tom tuálvumin sunjin. Mast tom tiätá, jis tot veik usâstâl tom. Täälhân tiäđám, kost sun áásá, ko jo kerd jieš muštâlij munjin. ¶  (Adverbiaal Audio: Annukka Hirvasvuopio-Laiti ¶ Ulmuuh kuldâlii tärkkilávt, meid Jeesus eeđâi: Leeibi já kyele lâi älkkee iberdiđ. Mut Jeesus sáárnui vala eres-uv aašijn. Sun halijdij, et sij smietâččii tom, maht sij eellih. ¶ 4. Russula rhodopoda – Punajalkahapero – Ruopsisjyelgsmiäruh U ¶ 3. Čevđielleeh šoddâduvvojeh viermiheekijn. ¶ verdid vuolgâtekstâsis ive 1992 suomâkielâsâš kirkkorámátân já nube tááhust ¶ Piättâr suullân N já suullân E ¶ Mittedmeh ¶ * Blueray-čuojânâs ¶ – Tun kustoo tiäđáh taan ääšist siämmáá uccáá ko mun-uv, Poolishovdâ šuáhkádij. Jiemge jiešalnees kale lah kuássin kuullâm taggaar miäcástemseervistkin. ¶ Nubbe juávkku, mon Itkonen eromâšávt oonij áárvust, lijjii suu kielâmiäštáreh, kiäi čiäppuduvâst, tiätumeereest já vijsesvuođâst sun sáárnui maaŋgâin ohtâvuođâin. “Kielimestari” kulá-uv suomâkielâ muččâdumosáid saanijd tondiet, ko tot muštâl nubekielâlâš ulmuu kunnijâtmist máttáátteijen. Algâaalgâst sääni uáivildij táválávt tuše šiev kielâkevttee tâi máttáátteijee; vala 1800-lovo aalgâst ollâopâttuvâin lijjii taannomâsiih virgeh-uv. Tiettuu termân sääni vuáhádui 1800-lovo pelimuddoost eromâšávt fennougristiikâst, ko totkeeh vuolgii oppâđ já vuorkkiđ suhâkielâid Ruošâst. ¶ Sämikulttuurkuávdáš ¶ Puoh västidâsah kieđâvuššâjeh luáttámušlávt. ¶ Ella Sarre ¶ 2. Gyromitra gigas – Lehtokorvasieni – Rotopeljikuobâr U ¶  + suilođ keijua ¶ Sämitige čuákkim čuávvumnáál interneetist ¶ Proojeekt válduruttâdeijee lii EU Interreg IV A Nord Sápmi já pargo vuáválâš olášuttem várás Suomâ sämitigge ocá ¶ Ko sämmilâš ášástâl sämikuávlu staatâ já kieldâi virgáduvâin, finnodâhlájádâsâin já toimâsoojijn, lii sust vuoigâdvuotâ sierânâs vátámušâttáá kevttiđ sämikielâ. Virgeomâhâš kalga anneeđ huolâ vuoigâdvuođâi vuáválâšvuođâlâš olášuumeest. Ucjuuvâst, mii lii Suomâ áinoo sämmilâšeenâblovo kieldâ, sämikielâ já suomâkielâ lává virgálávt masa siämmáá-árvusâš sajattuvâst. ¶ – Maid tun! eeđâi njuuvčuálpášenni. – Jiem mun tom pyevti adeliđ, tot lii muu áinoo laavlâ. ¶ 16. Italia lii Apenniinij njargâenâmist . . . . . . . . 49 ¶ säämi kulttuurkuávdáá ¶ Sarre Juhan Matti (Aanti Heeihâ Jussi) ¶  ađai Yrjö Musta, Škovlim- já oppâmateriaallävdikode saavâjođetteijee ¶ - Sihostâm tuon čääsi forgâ, Ánná smietâi já nurâškuođij vistig puttâlijd. ¶ Luuk. 22:16 πληρωθῇ saa täyttymyksensä olášuvá ¶ Jookeerpargopittá 8. Egypti pyramidijn láá kavnum uáli tovlááh čalluuh. Uási čäällimmeerhâin, hieroglyfijn kovvejii tiiŋgâid tâi aašijd, motomeh liijjii tuše redusistum meerhah, tegu taah numereh. Maaŋgânummersiih lovoh čállojeh uálgiskieđâbeln čižetpel. Ovdâmerkkân 21 čálloo: ¶ – Na lii kale. Mijhân lep vájálduttâm viežžâđ juovlâmuorâ! Kihheen ij lah iällám meecist njeidimin juovlâmuorâ mii juuhlán! ¶ Ko Piäkká varrij maŋeláá kaavpugân, te eres kisáh algii tállán kivsediđ suu. “Piäkást ij lah seibi, Piäkást ij lah seibi” , toh njavguu já jurrii riggee Pieinis-Piäká pirrâ. ¶ 3. Staatah olášuteh meid pehtilis tooimâid visásmitmân táárbumield tom, et algâaalmugij tiervâsvuođâ čuávumân, paijeentolâmân já maaccâtmân uáivildum ohjelmeh, maid varâlij amnâsij vaikuttâsâi vuálásâžžân šoddâm aalmugeh ovdedeh já olášuteh, piäijojeh ääšimiäldásávt olášuttemnáál. ¶ Mut Jonatan váruttij Taavvid já eeđâi: ”Iäččám Saul áigu surmiđ tuu. Koolgah leđe itten várugâs já pisottâl čiähusist, te mun sáárnum ejijnân tust.” ¶ hilgottâsräigi ¶ Kristus, Pestee! Oho vuossmuš peivi, čuovâ sivnedem já pajaspajanem peivi, lii juovdâmin ehidân. Ij tot lamaš puohháid čuovâ peivi, mut sevŋâdvuođâ peivi. Ij tot lamaš puohháid rijjâvuođâ peivi, mut avlij peivi. Ij tot lamaš puohháid eellim peivi mut jäämmim peivi. Tast huolâhánnáá, Kristus, Pestee, leehah mii njäälmi alestiđ tuu. Tun valdih kyeddimnáál mii sevŋâdvuođâ, aavlijd já jäämmim. Ármustâd tun páásáh ain mii kuuvl já tojâlah miigijn eellim leeibi, ko peivi lii jo juovdâmin ehidân. ¶ herkkusienet ¶  puátá . Rááđhá väldimân mieđettuvvojeh sierânâs, nuuvtá loveh já paahij väldimân sierânâs, mäksimnáál loveh. ¶ Hildá Länsman ¶ Jeesus lopâttij sárnumis taid saanijd: ¶ – Uáineen, jis kerd halijdeeh. Puáđáh-uv kyevti ääigi muu kuuvl? ¶ * Huám; visteest iä lah laasah. ¶ Šlaj âtubdâmsijđo 175 ¶ Ko anarâšah-uv lijjii tálulum, ađai maaŋgâs álgâm eennâmtuállen, te talle šivetteh-uv lasanii tááluin. Tarbâšuvvojii syeinih já huáših eenâb já eenâb. Ko kieddsyeini ij kelijdâm, te talle ferttij älgiđ nijtteđ mecciniijtoid. Ovdâmerkkân Avveeljuhânjäälmi aldasijn lii Mielâhjeggi , mast šoodâi ennuu luhtee. Tobbeen Avveeljuv tálulâš anarâšah ellii nijttemin tälvisuoinijd šivettáid já ovdâmerkkân Sulgušjávráliih-uv ellii tobbeen 3,5 penâkkullâm keejist nijttemin. ¶ Kálguvääri = Kalkuvaara ¶ Škovlim siskáldâs: ¶ Koskâ-Amerik = Väli-Amerikka ¶ 1. Noomât purrâmâšsuddâdemuáli oosijd já čääli jieškote-uv uási pargo. ¶ – Nuuvt šaddeh, mut nabai uccâkandijn? ¶ (~ kiŋkku, vuástá teikâ suovâkyeli) ¶ Ko sij kavnii pajekeerdist uáđđee nieidâ, sij njahhii suu kuuvl já ohtâ tain eeđâi: ¶ Sämikulttuurkuávdáá ruttâdmân lii finnejum 5 miljovn eurod Euroop union kuávluovdedemruttârááju vaarijd. ¶ Sämitigge tuárjui 18.12.2013 adelum ciälkkámušâst nanosávt sämitiggelaavâ uđâsmittem valmâštâllee pargojuávhu oovdânpyehtim laavâ tärhistem várás. Ciälkkámušrieggee maŋa sämitiggelaavâ láá jotkâvalmâštâllâm riehtiministeriöst já sämiaašij ministerpargojuávhust. Sämitige stivrâ lii váldásmittám sämitige saavâjođetteijeid ráđádâllâđ sämitiggelaavâst staatârääđi jesânijguin. Sämitigge lii ráđádâllâm riehtiministeriöin sämitiggelaavâ täärhistmist 13.5., 28.5., 11.6 já 26.6. Majemuuh nubástusiävtuttâsah sämitiggelaahân ráhtojii 26.6.2014 čuákkimist. Lahâiävtuttâsâst lii sämiaašij ministerpargojuávhu toorjâ. Sämiaašij ministerpargojuávkku lii kuullâm lasseen sämitige sämitiggelaavâst 29.5.2014. Sämitigge lii lasseen teivâm sierâ staatârääđi jesânijd já sii išedeijeid sämmilâšmiäruštâllâm tiet. ¶ ERES VUOTÂNVÄLDIM: ¶ Usâttâh ¶ Áldusirdem ¶ Nuorah aldakooveest ¶ Vyesimáánu ¶ 63 ¶ Káránâspähti SA.1964 Korppipahta Njellimjäävri taavaakeeji viestârriddoost. ¶ Uraljuuhâ ¶ Peeivitäsideijee Guinea ¶ 1. The Slap Anarist, lávdástâlmidiskuin ´Čuovo mu´ já ´Njoara mirkkuid eatnamii´, juávhu jieijâs stivrim. ¶ Mecci-Säämi ¶ vuálážáid kiddâ. ¶ Almos tiätu ¶ minikaavpug = pienoiskauounki 106 ¶ Värisaavâjođetteijee pargoid tipšo pelestis Anne-Maria Magga. Eres stiivrâ jesâneh láá Aletta Lakkala, Unna-Maari Pulska já Sara Wesslin. Värijesânin tuáimih Mikkel Näkkäläjärvi, Rosa-Máren Magga, Aslak Holmberg, Leena-Maaret Niittyvuopio sehe Ida-Maria Helander. ¶ 4. a) Mane maijuid tovle pivdii? ¶ Kyelijävri E2 ¶ Kulttuurtutkâm uáinimčievâst Sämieennâm lii saijeen maaŋgâmeerhâšlâš ja muttuustellee tuávádâh, mon puáhtá tarkkuustâllâđ maaŋgâ uáinimčievâst. Seminaarist jieškote-uv syergi totkeeh suogârdeleh saje tuáváduv ovdâmerkkânis Sämieennâm. Sämieennâm puáhtá leđe kielâst, juoigust, tyejeest, muštoin, jurduin, taaidâtuojijn tâi ulmuin kukken eennâmtieđâlâš Sämienâmist. Seminaarist almostittoo Kalevalaseervi 91. ihekirje Sämieennâm - Kulttuurtieđâlâš uáinimčievah (SKS). Kirjeest kärttejuvvoo sämitutkâm tááláš tile vorâs uáinimčievâin, maid fäälih iänááš uđđâ suhâpuolvâ totkeeh. Seminaarin lii rijjâ peessâm já tot lii suomâkielâlâš. ¶ Jiešárvuštâllâm ¶ Čielgiittâs tuávááš ¶ Pänituoddâr siijđoh ¶ Siilâk pivdeh troolijn ¶ Dermocybe semisanguinea ¶ sämikielâlâš palvâlusâid sämikuávlust. Virgeomâhááh láá säämi kielâlaavâ vuástásávt sirdám taan ¶ 4000 km suullân 8000 km suullân 2000 km ¶ vuoivâs ¶ Dumbo já Timotei iävá mainâstâm kiässán, mii lâi tábáhtum. Timotei lâi Dumbo klovnihaatâst, ko Dumbo lâi ollâgâsâst pyellee táálust kiärgusin toohâđ klovninumeris. ¶ Avveel Peivikuávdáš tuáimá vuossaargâst tuorâstuvvân tme 9.00 –13.00. Peivikuávdáš lii kuáhtám- já siärvástâllâmsaje, mast toimâv kyehti stivrejeijee já tobbeen lii máhđulâšvuotâ meid puurâdmân uccâ mavsuu vuástá. ¶ kiäččá meid , et sopâmušah já eres pyeredeijee orniistâlmeh sehe toi spejâlistem koskâvuotâ taheh vuáđu algâaalmugij já staatâi koskâsii kyeimivuođâ naanoodmân, ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 107 ¶ ráámmátteevstâid ij lah tárbu viggâđ jurgâliđ algâkielâst, Uđđâ testament uásild ¶ Tuámmâr koijâd: ¶ Máttááttâstooimâ pajetärhisteijee pargon lii: - Sämikielâ já sämikielâlii máttááttâs ovdedem - Sämikuávlu kieldâi máttááttâs ovdedem, stivrim, čuávvum já árvuštâllâm - Uáppei vuoigâdvuođâtorvo ¶ 9. ALKU-haavâ kalga kieđâvuššâđ vuáđulahâváljukoddeest. 10. ALKU-haavâst váldoo vuotân haldâttâsohjelm ulme säämi kulttuurjiešhaldâšem tur ¶ 10. Tricholoma fulvum – Täplähelttavalmuska – Tiälkkulivâršoovkâh U ¶ (Algâkirje: Koulun biologia ja maantieto 6, Työkirja, Otava 2009) heiviittuvvojeh já jieŋŋâlmittojeh oppum ääših. Vuáđupargopitái lasseen pargokirjeest láá pargopitáh, moi toohâm váátá jiešráđálii kuorâttâllâm, juurdâpuátusij toohâm já oppum aašij heiviittem. Täärhist tiäđuidâd já táiđuidâd –uásist ferttee árvuštâllâđ jieijâs mättim já kiärduđ oppâpaje siskáldâs. ¶ Puoiduučuskiinjargâ 10: 5 D 5 Njammijäävrist, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ — Čuárvoon, et halijdeen pulá. ¶ šuvijdii já suáhiloostah liđijdii piegâst. ¶ Kassu löytää kavenin ¶ vijđodâh = pinta-ala 47 ¶ Ohjelmân kullii el. máttááttâs- já kulttuurministeriö, sosiaal- já tiervâsvuođâministeriö, staatâvarijministeriö sehe jotolâh- já viestâdemministeriö kolliimeh. Lasseen sämitige ovdâsteijeeh uápásmuvvii City-Sámit rs:n, Veikkausân, Taiđuu ovdedemkuávdážân, Koneen Säätiön já Suomâ kulttuurruttârááju tooimân. ¶ Lii lamaš ilo aiccâđ, et Euroop kuávluovdedemruttâráájust mieđettum ruuđah láá tääbbin kevttum vijsáht. Lam vises tast, et páiháliih čanosjuávhuh juátkih tooimâs ucemustáá siämmáá puorij tâi pyerebij puátusij finniimân ááigán puátteevuođâst. Uulmijd já mittomeerijd kalga asâttiđ tuárvi ollâgâsân. ¶   lâi lahtâm já liegâs. ¶ Sämikielâ ¶ - Na, tast kale puátá-uv tunjin vala tivrâs reekkig! Tot lâi muu ärbitiŋgâ! ¶ Taažâ salâskyeleh 100 ¶ Lahtos 3. Sämikielâlâš aarâhšoddâdemohtâduvah Suomâst Lahtos 4. Säämi aarâhšoddâdemvuávám rähtimân uásálistám ulmuuh ¶ 37A Tuuđhâ, maht šoŋŋâdâhdiagram ráhtoo. ¶ Kesimáánu 1991 (24 sijđod) čapis-vielgis Anarâš-nummeer válduteeman lâi poccuu nomâttâsah. Uáivičalluustis Matti Kulttuur – mii tot lii? návt: ¶ toim. já layout: Anni Näkkäläjärvi ¶ Tauno Haalta saahâ suomâkielân ¶ Maht ¶ mottoomlágán iäru merhâšuumán, veik meddâlkyeđđim lii-uv implisiittistem. Sääni ¶ 1. Jurssee ovdâpäänih šaddeh ubâ ääigi. ¶ Saijoos čuákkimtileh ¶ Tast itten poođij kuorgâ riämnjá luusâ tegu lâi sooppum-uv, já ¶ Stivrâ čokkân čuávuváá keerdi 22.4.2014 Anarist. ¶ – Tiervâ, västidij Nisonieida siijvost. ¶ Luuk. 23:37 x ¶  lii  tiättoo Tiy tiy, maggaar uccâ uáiváš? ¶ Ironworldin monâdijn lijjii poolvah ucánjihhii lasanâm já koskâpeeivi maŋa aalgij arvastâllâđ. Onnáá peeivi noomâst iän kiergânâm finniđ ennuugin ááigán. Sáhhájim seinilaheverd muorâkeejijd rasta já algâttáim káátu rähtim. Aalgij eenâb arveđ já Marlene Visuri -nommâsâš Amerik syemmilâš meid elâččij munnuu pargosaajeest. Arve tiet čokkiistáim tävirijdân auton já vyeijiláim maasâd. Pengillyn monâdijn eelijm vala Jubileum -käävpist uástimin broiler já ko poođijm Pengillyn, te tobbeen lâi Huye -peenuv ohtuunis tálutuállen. Kuásuttáim toos-uv broiler já loopâ kuođâttáim Charlien. ¶ A Lactarius – Rouskut – Ruávskuh U ¶  (nom.) Maaŋgah sämmiliih láá váldukielâi tiädu vyelni monâttâm algâalgâlâš kielâs. 1960-lovvoost álgám etnisâš moránem lii jođettâm sämikielâ tiäđulâš varjâlmân já maaŋgâlágán kielâ iäláskittemtoimáid. Sämikielâ finnij virgálii sajattuv ive 1992 säämi kielâlaavâ mield. Säämi kielâlaahâ uđâsmittui ive 2004. ¶ – Nuuvt lii-uv, eeđâi Obžâ. ¶ EELLIM AAVIJN, SAVANNIJN JÁ ARVEVUOVDIJN ¶ Jovnâ lâi vaibâm. Suáti lâi lamaš uánihâš, mut koorâs. Sun čokánij viehâ stuorrâ keeđgi oolâ, mii lâi toimâm uássin sii syejeest, veikkâ tom sij iä tarbâšâmgin. ¶ Ovdebijn lovvoin lep uápásmâm maŋgáid jaavrij já juuvâi iäláánšlaajáid. Tiätu jäävri puoh siämmáá šlaajâ ohtâgâsah hämmejeh populaatio . Puáhtá sárnuđ tiätu jäävri vuáskupopulaatiost. Šadoh, elleeh já mikrobeh oovtâst hämmejeh jäävri iäláánsiärvus . Jyehi jäävrist lii jieijâslágán iäláánsiärvus. Jamâ luándu pirâstahheeh , tegu čääsi kvaliteet, čuovâ meeri, raavâdamnâsij finnimvuotâ já pone eennâmvuáđu merideh jäävri iäláánsiärvus čuággánmâš. Haapi finnim čääsist tâi čässuáivist lii ellei eellimiähtu. Šadoi tarbâšen čiđđâdioksidi lii táválávt ain fálusist tuárvi, ko tot luovvân ááimun tâi čáácán iälánij vuoiŋâdijn. Návt ellee já jamâ luándu lává ohtânmaanoost vuáruvaikuttâsâst koskânis. Iäláánsiärvus já jamâ luándu hammiv oovtâst jäävri tâi juuvâ ekosysteem . ¶ čielgitävtittemes elleid. ¶ - Must ij lah kal mihheen äššin, mut ijba lah ereskin pargon, Jovnâ joođhij. ¶ Tohálâšvuođâvátámâššân lii hiäivulâš aaleeb ollâškovlâtuđhos sehe uápásmem sämiaašijd já haldâttâhpargoid. Pargo miänástuvvee tipšom váátá šiev jođettemtááiđu, hárjánem pargojuávkkuhaldâttuvvâst, naavcâ vättee já ovdâsvástádâslâš porgâmân já šiev sämi- já suomâkielâ tááiđu. Ruotâ-/tárukielâ já eŋgâlâskielâ táiđu kiäččoo hiättun. Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi II mield (vuáđupälkki 3233,46 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. Virge toimâsaje lii säämi kulttuurkuávdáá Sajosist. ¶ Mun kal kuorâm madâräijihâm ¶ MTV 3 NEELJIŠ ¶ Juhháán, – hy-hy-hy ko lii ¶ – Na jiem mun kale määti, mut mučis koveh taan loostâst kuittâg láá, já kalehân mun ááigum kielâ-uv máttáđ, piäluštâlâi Omar. Jis mun ááigum taan enâmist kuhebiššáá orroođ, te ličij kale tehálâš mättiđ váhá kielâ-uv. ¶ Raavâdviäsu Galla ¶ – Maid? Kuás? Maarit suorgânij. ¶ s. 123 ¶ - Mun ornejim oovtâ ääši, Wieseh västidij. - Tääl tun koolgah vyejetti đ stááluid meddâl. ¶ Kiđđuv jyehi oholoopâ mun, eeči, enni já Juha moonnâp moottorkilháin kuálástiđ jâ uágguđ ubâ peeivi. Mun lam viššâl puuhâđ raaigijd já vyeijiđ kiälháin. Eeči cokkid tuulâ já mij puurrâp evvisijd. Tast maŋa moonnâp pááikän. Pääihist čollip ráávduid já enni vuášâ kyelemáállás. ¶ Kuškástâh lii Koskâ- já Maadâ-Suomâ riddoniijtoi, piäldujolgâdâsâi já jeegij lodde, mon áiccá älkkeemusâht. Kuškástâh pessee härvinâžžân meid Aanaar-Ucjuuvâ kuávluin-uv. Tot lávkku riddoniijtost kuuloold árvulii nálásâžžân. Kuhes já herhis kavrenjunijnist tot puáimu timmâ enâmist viehâ jieŋâlâsâst-uv purrâmâš. Kiđđuv kiihâmääigi luptân ores ááimun suájáidis tuárgástitmáin, jeđe sooddâst vuáluskulij já puuljârd ahevávt luoimâmáin kuui–kuui–kuui. Enâmân pyevtithánnáá tot luptân uđđâsist ááimun já luáštádât oppeet vuálus. Loopâst orráás kiihâmjienâ moovtásk čuhâlis puljârdâsráiđun já kiihâmkirdem nohá kuhes timmâ visânân. Reeviirkámppádâlmijn oráseh mittádeleh vuoimijdis korrâsávt čiehčâmáin já huškomáin suájáigijn. Piervâl já uđâgái aldasijn kuškástâhvaanhimeh joreštává iättáht hemâdeijee pirrâ. Aldasáid teivâsâm vuorâččâs uážžu liävtuid, ko kuškástâh skuvgááttâl tom kuhes njunijnis. ¶ – Iä stááluh taarbâš kammuid ovdil ko maŋŋeed čohčuv. Stáálui jyelgih kalmojeh esken puolâšist já nuuvtpa sij pällih kammuittáá masa čohčâtäälvi räi, Matti čielgee Aailân. ¶ Varnjargâ = Varanginniemi (Tave-Taažâst) ¶ Sämitige škovlim- já oppâmateriaallävdikodde uápásmui uđđâ lihâdemhaalân já meridij tábáhtus orniimist Suáđigilist čuákkimistis 23. čohčâmáánu. Tábáhtus uárnejuvvoo jo-uv ohhoost 12 teikâ 13. Lävdikodde meerrid táháhtus peivimere čuávvoo čuákkimist roovvâdmáánu loopâst . ¶ – Taam ferttee kale pajediđ tuon skáápán! Maarit tuámittij. Toh iä kuittâg uážu kuáivuđ maiden mut tuš kejâstiđ siisâ, jis taid teehin luáštá. ¶ – Mi-, mii totkis lii? nieidah koijâdii. ¶ - arkkitehtuurlâš hämikielâ. ¶ Kielâkäldee –jotkâproojeekt ruttâdeh Interreg V Davvi Sápmi –kuávlu, Lapin liitto, Romssa kundá sehe Taažâ, Ruotâ já Suomâ Sämitigeh. Proojeekt joođeet Suomâ Sämitigge. ¶ s. 98 ¶ Iänuduv kieldâ sämikielâlij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi já peivitipšo turviimân ohtsis 81 504,40 eurod: ¶ 2. Clitocybe odora, rinn. Lepista odora – Ruánááhajâmaalik U ¶ Kapasiteet: 70-140 ulmui ¶  predikaat kuká ráhtusân já iivnán. ¶   Muu käälis kejâstâlâi jo tijmásis. ¶ Čohčâ já tälvi evakkost puáttim maŋa ¶ Tääl ko must ij lamaš innig säpligpivdemskippáárgin, te ij ávttâm eres, ko älgiđ vuordâččiđ pottáákkalvemääigi, vâi pesâččáim viljâinân vyelgiđ toho Ucjuuhân tiddepiivdon. Tobbeen lâi muu uábbi Elli, kote muáđuidis peeleest sulâstitij eeni. Tuoivum já uskum, et Saarelist šodâččij munjin nubbe päikki, kuus puávtáččim puáttiđ, ađai moonnâđ kuás peri. Lijkkojim uábbásân Eelin enâmustáá tanen, ko sun lâi aaibâs eeni luándusâš mudoi-uv ko muáđuidis peeleest. ¶ Ávus lasâliijnij kovvoos vuávámkištoin uccui säämi kulttuurkuávdáš Sajosân ollâtásásâš já mučis, táálu vuoiŋân já tilán suáppee uuniik paaneellasâlijnekovos (printtikovos), mii lááčá táálu vistijd jiešnálásâšvuođâ já tubdâttetteevuođâ. Lasâlijnekovos tâi -kovoseh kalgeh meiddei kuvviđ Sajos uáivil, ton tooimâ luándu já sämmilâš jiešnálásâšvuođâ. Lasâliijneh tarbâšuvvojeh iänááš toimâttâhvistij laasâin. ¶ Mut Heikkâ ij lah tušij tiet teehin puáttám. Tom sun kale tiätá. ¶ valjaasraavvâdlâš jävri . Jävri, mon čääsist láá valjeest raavâdamnâseh já tondiet tast lii valjaas šadolâšvuotâ já távjá meid siävŋus čääci. Vrd. väniraavvâdlâš já šelis jävri. ¶ Čoovčâ puásuipargoh älgih čohčâmáánust. Ko lii muáttám já čácáduavah jiäŋŋum, te poccuuh čuákkejuvvojeh kardijd pygálusâi várás. Talle poccuuh lohhojeh já njuovvâmpoccuuh sierrejuvvojeh. Pygálusâi maŋa álgá poccui kuáđuttem. Talle sijdâ jurgâluvvoo ain taggaar kuávlun, mast lii šiev kuáttum. Koskâtäälvi motomijn kuávluin puásuialmaah pivdeh riävskáid kuáđuttem kooskâst, jis kuáttumtile lii nuuvt pyeri, et páácá äigi riävskápiivdon. ¶ Páádáárjäävri tavenuorttii keččin lii Junnáás táálu. Tom lii rähtittâm Junnáás Hannu (Hannu Mattus) vuođâlovvoost 1885–1986 Puáriskieddi- nommâsii sajan já ässeeh pessii varriđ uđđâ táálun 1887. Táálu raahtij ákšualmai Mylly-Jussá (suhânommâ lii lamaš Mylly-algâsâš). Sun hevvânij maŋeláá Fáškunjáálmân vyelebáá Kaiccâpávttáá puotâ. Togo pehti lii tälvisudde. ¶ teddilii uáivis suájá vuálá, ¶ 1. ANARŠ SAAVÂI UĐĐÂSEH JÁ PUÁTTEŠ OHJELM ¶ Dokumenteh ¶ haŋkmoin = äkeellä 31 ¶ luobbâsk ¶ muštâlij já joođhij oppeet naharijdis. ¶ – Sabmelaš / Sápmelaš -loostâst láá lamaš tyellittälli anarâškielâlâliih čalluuh ton rääjist, ko lostâ almostuuškuođij ađai ive 1932 rääjist. Viššâlumos anarâškielân čällee lâi Lesk-Aant Uulá (Uula Morottaja) . Tääl Sápmelaš ij innig almostuu. ¶ 37. Komitea avžuut, ete uásipeeli ¶ Kuiveekyevtis Sááráin ovdánáin ain-uv taveláá já viijmâg poođij saje, kogo peeci lâi viirrâm juvvii rasta nuuvt et lâi ráhtám šalde. Kuivee iätá: ¶ uáivikaavpug ¶ Maht nähkisuájá viättá täälvi? ¶ Kasper jiegâ. ¶ Satuja, runoja já lauluja vuodenaikojen hengityk- ¶ Poostâ kalga kuittâg onne tuálvuđ. Hovdâ iätá, et Hytönen tuálvu onnáá poostâ. Ari vuálgá vyeijiđ Anarân. Mottoom kilomeetter keččin Avelist Ari huámmâš ennuv polisijd luptiimin postâaauto. ¶ Máárjá-mááđu päikki ¶ Lisätiätu čuákkimist já ton miärádâsâin (eŋgâlâskielân): ¶  tiäđám, Helsinborg C4 ¶ muččâdávt ko ihenis maatij já ¶ Nohádistmeh ¶ – Hui, ko äijihšoŋŋâ puátá! Hui, ko äijihšoŋŋâ puátá! ¶ Kooveest Tuomas-Aslak Juuso, Sara Wesslin já Sauli laiti. ¶ Lasetiäđuid Säminuorâi taaiđâtábáhtusâst šleđgâpostáin čujottâsâst ¶ Maht pasâttâsah šodâččii ucceeb ? ¶ mecciráhtulâšvuođâkuávlu 64 ¶ Ohtâ váddu tast kale liijká lâi ¶ SERVI MIEĐETTIJ IVE 20 10: ¶ --- ¶ 21. Lactarius glyciosmus – Viitapalsamirousku – Lanjâspalsamruávsku U ¶ jno... ¶ kođo.....45, 56 ¶ jeggi 61 ¶ maivâ kuore ¶ 1. 2. 3. ¶ Ko sij pyevtittii siijdân, almai ááigui juátkiđ ovdâskulij. Mut máttááttâspárnááh táttoin suu pääcciđ purâdiđ sunnuin. Talle sun čuávui sunnuu siisâ. ¶ Syerivälli ( Milvus migranis ) lii tiettum 14 kerdid. ¶ Raavâd: Viettuu lii olespyehčee. Ton ravâdin láá skuápuh, skáálžuh já tiivreh, maid tot puáhčá cuávis čaasijn. ¶ Oovtâ keesi lijjii kisáčiivgâh maŋgâ. Turisteh lijkkojii toid já valdii fárusis. Ohtâ čivgâ moonâi kidâ Saaksan. Kyehti čiivgâ passijn já toh láin ubâ keesi must. Toh láin juo viehâ stuárráh. Kale tot lâi somá uáiniđ ko turisteh monnii uágguđ juuvâ já ko pottii uággumist. Tom kale oinim ete kii lii finnim kuolijd. Kisá čiivgâh iävá perustâm tagarijn kuálásteijein kiäh iä lam finnim kyele. Mutâ kisá čiivgâh kuohtuuh čuávoin taid kiäin lijjii kyeleh. ¶ mii álgá 18.8.2014 já nohá 14.11.2014. Škovlimčällee toimâsaje lii čäällimkode váldutoimâsaajeest säämi kulttuurkuávdáš Sajosist, Anarist. Škovlimčällee tuáimá škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuv hovdân já škovlim- já oppâmateriaallävdikode oovdânpyehten já čällen. ¶ Čaasij čielgitävtittemes elleeh 33 ¶ 8. Ranska 1 800 ¶ Kulttuurkuávdáá šiljopiirâs heivee ereslágán olgotábáhtussáid, ovdâmerkkân messutilálâšvuođâi olgouásáduvâi já muusikfestivaalij táárboid. ¶ 3 a. Tuubdah-uv täid kuolijd? ¶ Eres tiäđuh: ¶ 75A Tevkisselgkaijuu šiev tobdomerkkâ lii čapis selgi. ¶ Ovdâsijđo ¶ Nuorttâmeerâ ¶  subjekt. Jurgâlus: Ortografiijakuursâ uáppeeh (SMK, skammâmáánu 1999) ¶ – Liibâ suámálâš tullâpuálu, Kuáski smietâi jiänusân. Näävt assaas suovâ, ige tot mahten haajijdgin! ¶ Kapernaumist aasâi suátihovdâ, kiän palvâleijee lâi jämimin puácuvuotân. Suátihovdâ lijkkui čuuvtij palvâleijeesis já halijdij išediđ suu. Ko sun kuulâi Jeesusist, sun uusâi suu já táátui iše. ¶ SUOM ¶ a) pelipyehčei, ¶ Hannu Kangasniemi – oppâmateriaalčällee ¶ västid sämmilij pyereestvaijeempalvâlusâi oovdedmist, mii lii Tave-Suomâ sosiaalsyergi ¶ Já jo tuoldâi Aksel kievkkânist kyelikiemni: potákkeh vyelni já kyeličaskah alne. Aanaarlâš eehidpittá. ¶ eromâšávt elilâm ulmuin epivisesvuotâ suomâkielâ kevttimist, já aainâs-uv haaldâšlâš já muálkkáás ¶ alnestis monnii täävti, já nubbe noomât ¶   Lâi neeti. Tot lijkkuustâlâi keesi. ¶ Baareencmeerâ 99 ¶ Miika Lehtinen, Hilkka Fofanoff, Raija Lehtola, Zoja Nosova ¶ SÄMITIGGE ¶ Lii kiđđâtälvi já äigi pieijâđ poccuu piärguid kuškâđ. Koškepiärgu tego koškeeh-uv lii lamaš ain tergâdis purrâmuš sämmiláid já nuuvt tot lii Maati perrui-uv. Koškepiärgu lii älkkee väldiđ evvisin reepun, ko mana miäcán teikâ jäävri oolâ. Tot lii njäälgis, tolmiš, keppis kyeddiđ já tast meid kallaan pyereest. Koškepiärgu puáhtá puurrâđ kolmâsin teikâ paseeđ veikkâ passeemsäägi keejist sajostuulâst já tiäđust-uv tast puáhtá vuoššâđ koškepiärgumääli. ¶ ”Hiärrá”, västidij Ananias, ”mun lam kuullâm et sun vááinut puohâid, kiäh uskuu tunjin.” ¶ plankton . Čääsi pajeoosijn suiloo tiäpuh (planktontiäpuh) tâi elleeh (elleeplankton), moh láá táválávt nuuvt uceh, et taid uáiná tuše mikroskooppáin. Planktontiäpuh láá čaasij raavâdkuállus merhâšittee algâuási. ¶ Olgomuš huášširobdâ lâi tommittáá jieŋâlist, et kamuvleegah iä innig olláámgin já nuuvtpa suoi ferttijn rokkâđ tom uási huášist kárbáin. Eejist lâi tot ovdilmainâšum smaavâ kárbâsâš skáppojum eidu tágárij tooimâi várás já tom puovtij pyereest-uv muádi almaa vuoimijn já táárbumield meid oovtâ-uv almaa vuoimijn ruttiistiđ uccâ muáđháá já Morâstáá-uv paijeel nube jáávrán. Taantove tot lâi ruttiistum Suávviljávráá uáivušist Savonáá vuoluukeš já suhhum Savonáá paajaakeš. Suávviljáávráš lâi ton fastâ orroomsaje, mast tom lâi älkkee sirdâččiđ Čevrisluobbâlái pehti Tarvoojáávrán, tâi veikkâ Savonáá já Čovčjäävri pehti Ruoinâpuškojáávrážân-uv. ¶ Riggá vicci lii ain hitruu (Thomas Edward Brown) ¶ 1. Lactarius trivialis – Haaparousku – Superuávsku U ¶ – Juhháán, kuus tun tuálvuh muu? ¶ Taat kiävuleijee nissoon ij lam vala kuássin eellimstis čokkám kirdemmašinist já tääl te poolâi, et sust jieggâ mana. ¶ – Na, munbâ suáitistâm veik tien seervi čällei vistig, Poolishovdâ meridij. ¶  mii 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶ toovât merhâšittee merhâšumeiäruid. Spiekâstmijn huolâhánnáá jurgâlus lii puustâvlâš ¶ Must iä lamaš nuuvtkin áhtánâs pihtâseh, lieggâseh toh kale lijjii já kammuh lijjii pyereh. Toh lijjii toh siämmááh soovskammuh, maid enni lâi kuárrum jo ovdil juovlâi já maid Miko Juhháán, teikkâ suu kandâ Toivo lâi puáhtám munjin. Eres kaandâin já nomâlâsân lädikaandâin lijjii steevvilkammuh já monoh, moh iä lam nuuvtkin lieggâseh. Steevvilkammuin lâi vala tot hyenes peeli, et toi legâi siisâ peesâi muotâ älkkest já jyelgih kolmuuškuottii. Soovskammuin, moh lijjii vuodduigijn kiessum, ij lamaš taggaar vaarâ já nuuvtpa toiguin puovtij-uv ruokkâdávt njuškiđ veikkâ maggaar joosân, teikkâ vaskâmân. Lâi tain kale še hyenes peeli-uv já tot lâi tot, et toiguin lâi väädis kuárŋuđ ciägu mieli pajas já táválávt kaartâi-uv väldiđ ain kieđâid išán. Koolgâi rápálditteđ neelji kuántán, ovdil ko peesâi mieli oolâ. ¶ tulve oovdâst. ¶ Pohjanlahti = TAVELUOHT ¶ Čuákkimeh já tábátumeh virdeduvvojeh nabdosávt salist kevttum kieláin, mut meddei kyevti jienâkäldee virdedem lii teknilávt máhđulâš. Maaŋgâ jienâkäldee virdedeemist láá kuittâg jieijjâs háástuh, ijge västiteijee falâldâh lah kiävtust kosten maailmist. Keevvâtlávt nube jienâkäldee (om. tuulkâ simultaantulkkum) puáhtá kuldâliđ viermilaađđâm nube mediačuájáánist já kove algâalgâlâš jienáin keččâđ nube mediačuájáánist. ¶ Kunâgâs tiiptij Joovsep eeji já viiljâid pääcciđ aassâđ Gosenân. ¶ Lii-uv anarâškielâ taan tiileest? ¶ a. nieidâin, ¶ – Já maid Holland pelni? Belgia rađehân tot lâi, mii lâi cuovkkânâm, iššeed nivsettij. ¶ seitikit ¶   Taat Amnâseh: ¶ Aanaar = Inari ¶ Valjeh láá syeinišadoh ¶ – Jurdáh-uv iännád riemmâđ munjin vyenen? ¶ – Moonih láppojii Suomâst jo paijeel čyeti ihheed tassaaš, eeđâi Tero. – Mun kolgim eidu muštâliđ tom tijjân, ko máttáátteijee tarvanij vuogân. ¶ 204B Tuomâpiäivááloddáá suovsah poreh muorâ lostâttemmin já skođâsteh tom viermijn. ¶ Tiyy, maggaar muu iärtán čuoggij? ¶ Ciälkkámušâst kiddejuvvoo huámášume meiddei toos, et iänááš uási sämiaalmugist páácá puohâi säämi kielâvuoigâdvuođâi ulguubel ton keežild, et sij äässih säämi kielâlaavâ válduášálâš heiviittemkuávlu, ađai sämikuávlu ulguubeln. ¶ Áigápuátutorjuu uuccâm ¶ – Äš, Uccâ Myy snuđettij já kuántui uáinusân stuorrâ ruuvku siste. Sun lâi erduu. ¶ šaveuđâgâš = porsas 12 ¶ já idiomaatlâš kielâ. Tot västid GNT teevstâ dynaamisávt/funktionaallávt siämmáánáálá ¶ 1. Uusâ káártást väldikuudijd, moi kuávlust lii ¶ Suogârdem čuosâttâhhân láá ive 1992 suomâkielâsâš kirkkoráámmát (KR92) vuáđuld ¶ Sajadâh já väridem ¶  ‐ Tiiláá Kierrâš: vuolgât šleđgâpoostâ tâi suáiti puhelimáin toimâtteijei. Almoot: 1) noomâd 2) puhelinnumerâd 3) šleđgâpostâ- tâi aldačujottâsâd já 4) halidâh-uv šleđgâ- vâi pävirloostâ. ¶ Kongo E5 ¶ Muštâl pargo pyeri já hyenes peelijn. ¶ “Taah noomah láá tego visteseeinih ¶ – Váivân kyelipivdo! Tuše kulmâ pušksággáá! Iä-uvsun ulmust liččii älkkeebeh-uv pargoh, moigijn jieijâs elettiđ? sun paalijd já leggist suttoost kyelinääpis já pušksággáid jáávrán. ¶ Pargo álgá 9.6 já pištá 28.8.2015 räi. Proojeektpargee pargoid kuleh el. säämi muusikkuávdáá išedeijen toimâm sehe Ijâttes ijjâ- algâaalmugij muusikfestivaal išepyevtitteijee pargoh. Pargo miänástuvvee hoittám išedeh hiäivulâš škovlim, sämikielâ táiđu sehe kelijdeijee eŋgâlâskielâ táiđu. Proojeektpargee pälkki miärášuvá Suomâ sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi VII/I mield (vuáđupälkki 1711,31eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. Proojeektpargee toimâsaje lii säämi kulttuurkuávdáš Sajosist. Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 30.4.2015 tme 16.00 räi čujottâsân Sajos, 99870 Aanaar. Lasetiäđuid pargoost addel säämi muusikkuávdáá vuávájeijee Oula Guttorm p. 050 574 2765, oula.guttorm(at)samediggi.fi. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi já Ijâttes ijjâ- algâaalmugij muusiktábáhtusân čujottâsâst : www.ijahisidja.fi Anarist 8.4.2015 Sämitigge ************ ¶ Eeli västidij: ”Jiem lah čuárvum, kaandâžâm. Moonâ maasâd uáđđiđ.” ¶ Sajos váldukevttee sämitigge ocá tääl Sajosân TOIMÂSAJEHUOLÂTTEIJEE meriáigásii já olespiäiválii virgekoskâvuotân 28.12.2011 rääjist. Sajos toimâsajehuolâtteijee huolât vahtâmiäštárpalvâlussáid, infosaje tipšomân, čuákkimij já tábáhtusâi orniistâlmáid kullee pargoin sehe táárbu mield čurgiimist. Asâttâsvuáđustâslâš tohálâšvuođâvátámâžžân lii pargo vaattâm škovlim. Pargo miänástuvvee tipšom išedeh toimâsajehuolâtteijee tuđhos tâi västideijee já kelijdeijee pargohárjánem syergi pargoin uđđâáigásijn almos viistijn, šiev vuáruvaikuttâstááiđuh, jiešalgâlâšvuotâ já njyebžilvuotâ sehe pargoi tááhust kelijdeijee sämi-, eŋglâlâs- já ruotâkielâ táiđu. Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi VI/II mield, vuáđupälkki 1 748,73 eurod/mp, mon lasseen máksoo 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem miäldásiih hárjánemlaseh. ¶ – Mii laavhâid taat ruánáá lavkkâ lii, äijih koijâd já kiäččá ááhu nube laavhâ, ¶ - Mun lam jo lieggim mielhi, uážuh jieš sehhiđ sukkâr. ¶ Talle Matjâs faalâi prinssâmäärfi. Lodeuđâgâš punjâstij oppeet uáivis nubás. ¶ Te poođij almai, kote maatij váhá suomâkielâ. Sun uápistij Juná kyevtkiärdásâš lyevdiparakin. Sun eeđâi: ¶ Katekismus sistanneem ráámmátpitáh láá jurgâlum suomâkielâsâs katekismusteevstâ ¶ 81A Kaameel lii ¶ Čuáŋájáávráš ~ Čuáŋáláddu ES SA.1964 Hanhilampi Kj. Čuánjájáávráš . Leibivääri M. ¶ - Ele viišâ koijâdâllâđ joolâid. ¶ Jokainen haluaisi taivaaseen, mutta kukaan ei haluaisi kuolla. ¶ Táválávt šlaajâ kuuloold tábáhtuvvee ovdánem ¶ Uárree ¶ 83 ¶ 8. ¶ Kukkodâh: 1,05 ¶ Kielâ: serbokroatiakielâ ¶ ohtâvuođâst. Nubben iärrun lii maaŋgâlovo 1. persovn pronomin meidät jurgâlem ¶ – Na nuuvt, tääl te puoh kolgâččij leđe tego ovdil-uv! Moonnâđbâ keččâđ meiddei purrâmušvuárháidâd, Nuáidienni avžui. ¶ 55. Luosâ šadda juuvâst já stuáru meerâst 170 ¶   + 2. Aleuria aurantia – Oranssimaljakas – Ooraansnäpihâš U ¶ mut uážuččij nuvâhánnáá eellim. ¶ Teleskoop juolgijdiskuin lii távjá ávhálâš lasepiergâs. ¶ lode lattiimist, varrim já tálvástâllâmkuávlu. ¶   Tavgij MV: Já te togo lâi tot ton juuvâšroggeest tot-uv, mut te tot kuáskimfoostâg lamaš tom puurâdmin já te kirdelij fárvulij tast. ¶ 100-200 cm ¶ Puárásub miärádâsah láá dokumentpaaŋkist ¶ lapse = kaste 198 ¶ “Kuldâl muu, ele suutâ. Tun koijâdillih moonnâm tove saavâid viljâstân já ejistân. Vaattih, et mij puávtáččijm nuorâmuu viljân teehi. Puáris iäččám ij halijdâm lyeštiđ Benjamin vyelgiđ , mut mij lopedijm, et sun puáđáččij maasâd pááikán. Jis mij maccâp suuttáá, te iäččám muurâšt jieijâs jaamâs. Tipte muu pääcciđ Benjamin sajan. Mun toovâm mielâstubbooht tom, ko maacâm pááikán nuorâmuu viljâttáá.” ¶ Mun eštus rammuustam: ¶ Máárjá hoksái et käähvihân kuásán koolgâi faallâđ. Sun kočoi Joovnâ siisâ tupán. Káhvástâlmist čielgâi, et Jovnâ aasâi taalvijd ládduponneest já keesi ääigi vuolgij ain mađhâšiđ. Sun lâi liävuttes siälu. Suoi láin nuuvt movtijdum savâstâllâđ, et iävá huámášâm, mon huápust äigi kuulâi. Suoi tuágádáin toos, ko Iŋgá huiheškuođij, já kaččáin olgos keččâđ, et mii tobbeen tábáhtui. ¶ – Ele tun joddeeskipárin, tun kal kiergânah vala škoovlâ jotteeđ, esun nubeh peessih škoovlân moonnâđ. ¶ Sumatra O5 ¶ sijđoh: 63 ¶ * Videoráđádâllâmtekniik já -ohtâvuotâ ¶ Áigáánjargâ = Aikionniemi ¶ – Tiäđáh-uv, Šluŋkki! Tääl tuu iššeed kale táiđá leđe vaibâm, Erkki eeđâi pennuusis ko kejâdij tááluid. ¶ jurgâlusâid. Sänisánásâš ( sanasanainen ) ađai säänist sáánán -jurgâlusâst viggâmuššân ¶  čuávvuvâš Kiksâkyeli ¶ – Uážum inspiraatio ko kuldâlâm raptaasnijd tegu Eminem. Keksiim mainâsijd jieččân elimist, já toh iä taarbâš kale leđe ain tuođah. Ohta rap lii ovdâmearkkân maht mun fakkist kaartâm aalman já te koočâm vist helvitân, iätá Mikkâl. ¶ ● Toovvât sorjolâšvuođâ. ¶ Kielâ: bulgariakielâ ¶ Rovekuoškâ 2:4 A? Njaamâjuuvâst, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ 1. Inocybe fastigiata – Suippurisakas – Čuhâloccâkuobâr U ¶ uássin táálu pargosiärvus, oovtâ ive ääigi mii mieđettem išeruuđáin. Halijdep návt koŋkreetlávt tuárjuđ Sajos. Mii tuoivâ lii, et išeruuđâ uážžoo máccá vuáttámušâiguin já ¶   ”Uásipeličuákkim lii tergâdis tábáhtus, ko algâaalmugijn lii puigâ máhđulâšvuotâ vaikuttiđ. Tast-uv láá vaikuttâsâidis, ete sämmiliih uáinojeh čuákkimsoojijn. Lasseen čuákkimeh adeleh máhđulâšvuođâ viärmádâttâđ já jurduid puáhtá lonottiđ vijđásubboht-uv luándusuojâlmist já puohháid ohtsii luándu tiileest sehe algâaalmugij já sämmilij vuoigâdvuođâin”, Nilla Tapiola já Pertti Heikkuri tiäduttává. ¶ - Jieh tun lah munjin kiksen! ¶ b) Maid ruossâháá ciägusääni uáivild? ¶ b. Kotemuu Aasia stuorrâkuávlust láá alemusah várádâh- já pajoskuávluh? ¶ Lehtola, Teuvo.1998: Kolmen kuninkaan maa. Inarin historia 1500-luvulta jälleenrakennusaikaan. Inari: Kustannus-Puntsi. Keejâ meid Ruonaniemi, Arvo. 1987: Juutuan vedet. Hämeenlinna: Karisto. ¶  merhâšittee b. Mane varsa pisottâl tama aldasijn? ¶ 1. 3. ¶ 2010 Kyehti säminissoon, Máret Sárá Kárášjuuvâst sehe Lajla Mattson Magga Kuovdâkiäinust juohijn ive 2010 kielâpalhâšume. Sárá lii ovdedâm sämikielâ máttáátteijen, journalistin já čällen. Sun lii ¶ 95 ¶  mii POVDIITTÂS ¶ - kulttuurlâš uáivil já merhâšume, ¶ – Mut jyehi čäciellee ij lah kyeli, máttáátteijee čielgij kierdâvávt. Kyeli lii taggaar ellee, mii vuojâd čääsist já mast láá syevdih já veepsih já peeccih. ¶ lii Tarzan pyeremus skippáár. ¶ Ässeeloho: 71 000 ¶ KAT11, s. 101 ¶    toh ČOHČÂMAAINÂS ¶ Kulloo skooppân tuve viäskárist. Uksâ lekkâs já vuod toppâluvá, mutâ ij oinuu mihheen, veikkâ täähi tullâ čuává uuksân. Sun pajanij čokkod já vaaldij viärju kietân. ¶ 4.3 Šlaajâ tiettumsaje suojâlem 11 ¶ Kooveest: Sierânâsraportistee Anaya Ruávinjaargâst ohtsâškooveest Taažâ sämitige saavâjođetteijee Egil Ollijn, Suomâ sämitige värisaavâjođetteijee Irja Seurujärvi-Karijn já Ruotâ sämitige saavâjođetteijee Lars Ándde Bærijn. ¶ Kulttuurkuávdáá huksit já oomâst Seenaat-kiddoduvah já ton bruttovijđodâh lii suullân 4 800 m². Huksimhaavâ budjet lii suullân 12 miljovn eurod, mast EU-ruttâdem uási lii 5 miljovn eurod. Kulttuurkuávdáá huksim álgá kiđđuv 2010 já tot kolgâččij valmâštuđ ive 2012 aalgâ räi. ¶ tuvah 1 já 3), mut lasseen lii koijâdum sämikielâlâš palvâlusâi olášuumeest, já luámáttuvâst láá oht ¶ vieráin ohtân uáivááttin meerân. ¶ Lontoo puáris kuávdáá nommâ lii City. Tobbeen láá ennuv puuvdah, virgáduvah já paaŋkih. Lontoost kávnojeh maaŋgah stuorrâ muorâstuvah, já tain uáiná távjá sávrudetteid já jyelgipáálu spelleid. Pegâlmus Lontoo muorâstuvâin lii Hyde Park, mii lii nuuvt viijđes, et stuorrâkaavpug huullân láppoo tobbeen ollásávt . Muorâstuvâin puáhtá čuávvuđ englandlij aalmugspeelâ kriikeet (34A), mii lii jyelgipáálu lasseen uáli pivnohis pálluspellâ Britij suolluin. ¶ Lahtos 17 ¶ Jiem mušte innig, mon ennuu tot lâš máksám, mut muu mielâst tot ij lamaš ollágin tiivrâs mut finnejim tom aaibâs šiev haadan. ¶  markkânân. Sun ŠKOOVL ¶ Leccinum variicolor ¶ Ko eennâmtuárgástus volliittij, lijjim pääihist Sapporost já tot kale tubdui, mut ij nuuvt hirmâd korâsin. Tuárgástus kuittâg jotkui oskomettum kuhe, ađai masa tijmepele, tane jurdâččim, et tast pyehtih leđe tuođâliih vaikuttâsah. ¶ – Lâim nelji almaa sorvâpiivdost ijge lamaš pivdolope... jna. ¶ Sämitigge pivdá staatârääđist ohtsâščuákkim algâaalmugvuoigâdvuođâi oovdedmân. Sämitigge lii tutâmettum sämmilijd vuáđulaavâst torvejum algâaalmugvuoigâdvuođâi ovdánmân Suomâst. ¶ 1. 2. 3. 4. ¶   ete jurgâlus ubâlâsvuottân. Ubâlâsvuođâ tarkkuumist suogârduvvoo ovdâmerkkân, maht ¶ runneuággum pilkkiminen ¶  räi Juvduujuuhâ lii tievâ kárttáid merkkiihánnáá pááccám, mutâ tađe-uv merhâšittee päikkinoomâin. Kuulmâpeesi meerhah, Vyesikeeđgih, Tanskakeeđgih tuálih sistestis ennuu tiäđu toppimsoojijn, oolijn tâi tábáhtusâin vuovijn, mii ij áášán vihkuuhánnáá ulmui lekkâs. Juvduu jotteid toh mainâsteh puoh. ¶ Meriáigásii proojeektpargee Säämi muusikkuávdážân ¶ 2. Loostâi stuárudâh. ¶ 53–69 cm ¶ vuáháduvâid, moh láá juo lemin. ¶ njunesoksâmijguin = viiksikarvoillaan 24 ¶ vuáttojeh tutkâmuščuosâttâhhân leijee teermah. Lam moonnâm systemaatlávt čoođâ ¶ Ovdil vyelgim lâi lamaš viehâ pargo rahttâttâđ, mut tehân te viijmâg ubâ mii peerâ čokkái junást, mii koolgâi tuálvuđ mii Brysselân, Euroop uáivikaavpugân. Brysselist ovdâskulij mätki jotkuuččij nubbijn jotelis junáin Maadâ-Raanskan, Aix en Provence -kaavpugân. ¶ Majemuu äigipuddân (1831 – 1899) markkânsaijeen šoodâi Stuorrâvuonâ. Markkânsaje sirdâšumán toho lii čielgâ ohtâvuotâ toos, et tääl lâi Taažâ kävppijâsâin uáivirooli, mii ovdil lâi Tuárnuslijn. Taažâ kävppijâsah pottii távjá kárbáigijn já ton suujâst markkâneh tuállojii merâriddoost. Stuorrâvuonâ sajadâh lii pyeri, ko juurdâš, et pajeulmuuh pottii nannaam pelni mäddin já stuorrâ uási sist lijjii Suomâ pele pajeulmuuh. ¶ Petter Morottaja ¶ Gävle C3 ¶ Ákku maainâst párnáid . Ákku rävvee párnáid . ¶ Nuorttâmeerâ K3 ¶ Räähti falaldâhpivdem. ¶ FM Annika Pasanen / Proojeektkoordinaattor ( 50% pälkki tievâsmittemškovliittâsprojektist 31.5.2010 räi) ¶ Fakkist šoddim jurdâččiđ piärgui uástim keevâtlâš pele: kuus mun piärguidângijn tääl kolgâččim? Musthân ij lamaškin jieččân visteest puolâščukke. Jiem innig kijttâlâm jieččân jiärmálâšvuođâ piärgui viežžâmist mut oonnim jieččân hirmâd jo tuávkkin. Veik lâi-uv jo čohčâluumin, te olgongin ij lam vala nuuvt koolmâs, et liččim puáhtám kyeđđiđ piärguidân auton. Smiettim, et orostiččim kirdemkiedi paaldâst ässee Avni-siäsá lunne já kuáđáččim piärguidân suu puolâščuukán tassaaš ko vuálgáččim. Mudoi-uv ain laaviim vyeijiđ suu peht: must lii suu ääitist kassâ, mast siäiluttâm tagarijd tävirijd, maid távjá tarbâšâm Säämist orodijnân tego njaddoid, hiivsigpápárijd, posâluhčâmpulverijd já tien tiegarijd. Tagarijd tävirijd ij jyehi reeisust viišâ uástiđ ain uđđâsist já kyeđđiđ láigumöökin. Avni-siäsá lunne lii mudoi-uv hitruu čokánistiđ, já nuuvt te tääl-uv paaccim vala tejâstâllâđ suu kuuvl. Ko láin kuullâm saavâid, te poođij äigi vyeijiliđ Avelân káávpán já tobbeen ain ovdâskulij láigutupán mälistiđ já keččâđ čuávvoo peeivi pargopápárijd. Avni-siäsá paasij šiiljon seevviđ, ko mun vyeijilim. ¶ Muádi miinut keččin Jovnâ aalgij jo smiettâđ, et vajaččij-uv sun, ko rohhátmeh iä áigum nuuhâđ já Jovnâ lâi jo viehâ sile. Sun kuittâg joođhij ruokkâdávt. Forgâ šamaanij vollitmeh kiäppánii já viiđâ minuttist ubâ stálujuávkku lâi moonnâm. Ohtâ ucceeb stáálu val čuážui luáhá alne já keejâi Joovnâ já häldeid. Tot lâi mahtnii suámálâš stáállun. Veikkâ Jovnâ ij iäruttâmgin pyereest iivnijd nuuvt kukken, te eres stááluh lijjii eenâb tâi ucceeb ruškâdeh, mut taat uccâ stááluš lâi ruánáá, ige tot mudoigin lamaš stáálu muđusâš. Ton lasseen nubeh stááluh lijjii kuittâg kuohtii nuuvt stuárráh ko taat ruánáá stáálu. Mut mast tom tiätá, lii-uvsun tot eidu tot stálušaamaan? Ige tom tietimist liččiigin lamaš innig ilo, ko suámálâš stáálu lappui eres stáálui fáárun. ¶ d. Lii-uv lodde ores vâi niŋálâs? ¶ kiRjálâšvuotâ ¶ RAAVÂDVIÄSU GALLA, 50 ulmui ¶  alne čuođâlmâsah já tot ¶ Ohjelm ¶ Rauna Guttorm, Olavi Aikio ja Urpo Vuolab ¶ Ergi oroi kuldâlmin val išedis mainâsijd. Niijlâs laiđij Luostâg čievârroobdân, čoonâi suáhán, njaaskâi pođoi suávváid, áiđustij unohis muorâkooskâ, amas ergi suurrâđ lääbžis. Tastmaŋa sun rahttađâi sirdeđ kulmâ eres eergi-uv, Picemuuzzig, Noorhâ já Aailâstuástu. ¶ – Ucebeh esken hárjutteleh kiirjij keččâm já lađâstem já sättih lađâstijnis vahâgist kiškettiđ laađijd. Tondiet ucceeb párnái kovekirjij lääđih láá maŋgii assaah já noonâ pápárist teikâ paahvist rahtum, Matti vala čielgee Muárján. Hirškikkâ já Matti-uv lává kavnâm olssis mielâkiddiivâs kiirjijd. Hirškikkâ ¶ Tot keevâi älkkeht. ¶ Heta paješkovlâ: Paulus Näkkäläjärvi (tavesämikielâ), Marielle Labba (tavesämikielâ), Jouna Näkkälä (tavesämikielâ) já Saija Alamattila (tavesämikielâ) ¶ 2 a. Noomât šado oosijd. ¶ Liiŋkah: ¶  láá Ränis poolvah almeest čähhejii. Piäiváš iiđij uáinusân já ton suonjâreh teivâsii njuolgist siemin lapsekuáškánjâsân. ¶ Muusikoovdânpyehtim Anna Lumisalmi ja Tauno Lietoff ¶ Kongres- já tábáhtuspalvâlusah ¶ Maht šadoh rahtteteh táálván? ¶ Njobžâkaandah lijjii finnim tommittáá viirrâm muorâid čuákán, et sij puohtii kesiškyettiđ taid tullâpuáldimsajan. Sij lijjii čoonnâm muorâid paddijn kiddâ jeđe kinccii taid tohon, kost Tálunjoobžâ rähtim muorâsteellig-uv lâi. Muorah lijjii uáli jo lussâdeh keessiđ, mut ko maaŋgâs oovtâst porgii, te lihâdiihân toh mahtnii ovdâskulij. ¶ Vuálásargii uáivikaavpug. ¶ 2. Sporkkâl vijvám nube rijjâkeeji. Sirde siämmâst vijvám nuuvt, et nubbe rijjâkeeči uánnân. ¶ Jiegâ ¶ Heikkâ keejâi Áánán, já Ááná mielâst suu čalmeh lijjii murâšliih. ¶ Taan várás Nida ovdedij jieijâs dynaamisâš ekvivalens teoria, moos vuáđuduvá meid ¶ Parâpargoh ¶ b. Rekinist, mon kuhes äigi televisio keččâmân monâččij. ¶ Sveitsi ¶ Mikko laavij jutâliđ meecist já maccâđ ain ehidist maasâd já tupán. Lijkkui čuuvtij uáđđiđ seeŋgâst já Aailâ paaldâst. Toos keevâi loopâst vala nuuvt, et tot uápásmui toin meccireisuinis mottoom njaalân, mii laavij ain satâččiđ Miko ehidist pááikân. Njaalâ jieš vuordij ubâ iijâ ulguubeln, mutâ siisâ ij tuostâm puáttiđ tanen, ko tot lâi vildânjaalâ. Siämmáá kiiđâ Mikko vuolgij njaalâ fáárun já mottoom eehid tot ij innig maccâmgin maasâd. Luándu lâi váldám omâduvvâs. ¶ Kuávdugeh ~ Kuovdugeh = Koutukit ¶ Atlasväärih . . . . . . . 80 ¶ ränishaigar.....77, 82, 83 ¶ – Suámálâš ettâmvyehi kale tiet-uv lii, Sáárá hundârušâi. ¶ – Kiän lunne tot talle áásá? imâštâlâi Limppo. ¶     5 Čuopâ já lijmii siijđo vyeliroobdâ ráhtulâšvuođâpyevtittâsâid rievtis ráhtulâšvuođâsuorgij loováid. ¶ Vuossâmuuh iäláneh, moh mattii ohtiđ, ellii cuávis meerâi ponneest, ko toh tarbâšii piäivááčuovâ. Taah oovtsellâsiih já oovtkiärdániih iäláneh lasanii juáhásmáin já puohtii luávdiđ merâpone vijđes kerdin. ¶ Fiilmâ ääigi Ánná vuájui jurduidis siisâ já vájáldutij aaibâs ubâ fiilmâ. Sun tubdâškuođij, et sun lâi hirmâd vaibâm. Suu čalmeh monâškuottii aaibâs viehârâš kiddâ, veik sun maht keččâlij toollâđ taid áávus. Toh loopâst monnii-uv kiddâ, já Ánná koccái toos, ko suu uáivi nuáigui já koočâi vuáluskulij. Siämmást sun tuubdâi Heeihâ kieđâ jieijâs vuoptâin: ¶ Halijdiččim oppâđ tavesämikielâ vâi puávtáččim sárnuđ tom jieččân párnáid. Siämmáá lii ärbivuovijguin. Lii fiijnâ ko ärbivyevih láá siäilum nuuvt pyereest! Ijhân sämmilâšvuotâ iänááš ulmuin oinuu argâpeeivist ollágin mut ko sämmiliih čokkâneh oohtân stuorrâ juávkkun, te ärbivyevih iteh uánisân jyehi ucceeb-uv luámist. Muu mielâst sämmilâšvuotâ lii fiijnâ äšši já puohah sämmiliih kolgâččii ruokkâdávt čäittiđ, et sij láá sämmiliih. ¶ Ko jo niäljád keerdi siämmáá piäiván vyeijilim Avelân, šoddim kejâstiđ tijmásân. Tot lâi jo kyehtlov vááijuv oovce. Tot tieđij tom, et kävppi ličij vala áávus tuše muáddilov minuttâd. Tuolmâstim kaasu váhá pyerebeht. Käävpi šiiljon puáđidijnân kolgim tuođâi-uv toommâđ: uástusij tohâmân paccii tuše vittâ miinut. Meridim, et váldáččim fárusân tuše váhá leeibi eehidpittán já tommit, et ličij iiđeedpittá-uv. Itten iđedist ferttiiččim kustoo puáttiđ pyerebáin aigijn káávpán. ¶ Pieijii kyesi uáđđáđpoccuutyelji oolâ já vilttikápuluv vuálá, mottoomlágán kuádá vala uáivi vuálá. Iäskán maŋeláá pottii tiettiđ, et almai lâi lamaš tuámmár já táálu, kost sun ijjâdij, lâi hiärástuámmár Matti Saijets táálu. ¶ 11. Kištoiävtuttâsah árvuštâlluvvojeh nomâttemmin. Vyeitten väljejuvvoo pyeremustáá noomân asâttum vátámâšâid tevdee iävtuttâs. Kišto uárnejeijest lii kuittâg vuoigâdvuotâ nuuvt haalijddijn leđe valjiihánnáá vyeitten maiden iävtuttâsâid. ¶ Anarâškielâ lii uhkevuálásâš kielâ, mii lii aigij mield iällám jieijâs ránnjákielâi čáárváin. Ton cevzim lii aštum, já vala 1970-lovo aalgâst ubâ kielâ oroi olásávt lappuumin. Tego Pekka Sammallahti (1997: 4! 6) muštâlij Anarâškielâ seervi love ive juhlesavâstis Njellimist skammâmáánu 30. peeivi 1996, anarâškielâ renesanssi aalgij 1970-lovo loopâst. Talle kielâ kulluuškuođij radiost, almostuvvii motomeh vuoiŋâliih kirjeh já anarâškielâ máttááttâs aalgij škoovlâst. Tastmaŋa anarâškielâ tile lii ovdánâm kuhes lavhijgijn, já motomin kielâulmust-uv lii lamaš väädis pissoođ ovdánem fáárust. ¶ – Tot lii táágu aaibâs alda. Ááhu kisto piäijoo forgâ tohon. Mij moonnâp tohon vääzin. Tun uáináh aaibâs forgâ, mii tobbeen tábáhtuvá. ¶ 1/4 tp čapispippâreh ¶ Koveh Mika Saijets. ¶ fax (016) 310 340 ¶ Já suátihovdâ čielgij, maid sun uáivildij: ”Mun lam suáldát. Tottâlâm pákkumijd. Muu suáldátteh tottâleh muu. Jis eeđâm suáldáttân: Moonâ, te sun mana. Jis oppeet eeđâm nuubán: Puáđi, te sun puátá.” ¶ Viiljah mäccih pááikán ¶ Mottoom hiärrá halidij peessâđ rasta jäävri. Reŋgâ-Hendâ kal lopedij tuálvuđ suu kárbáin, mut oonij hyennin tom, ko hiärrá laaitij kárbá já siämmást puoh muide-uv mii tääbbin kievhis meccikuávlust lii. Hendâ kuođij naappâl piejâhánnáá já suládij. Hiärrá kaartâi ubâ kooskâ rasta jäävri suvâdijn kuáivuđ čääsi nuuvt enâmus ko kiergânij. Nube riddoost hiärrá arvâlij: ¶ – Ij must lah onne asto kaččâđ loostâi maajeeld. Iäge loostah koočâ almeest. Suávih já suveh láá lostâmuorah já toh kočâtteh loostâidis ain čohčuv. Korrâ piegâ iššijn loostah luovâneh já kaččeh váhá jotelubboht muorâi oovsijn, Hirškikkâ muštâl Muárján. Myerji ooroost, jaska kaččâmist já loostâi koškâmist. Sun kiäččá peesijd já imâštâl? ¶ Enâmist čeevris liihâd lašmâdávt já kuáđá tälviv maŋŋaalsis luoddârááiđu, maid lii älkkee tubdâđ. Tain uáiná, et leikkiis čiävráh távjá čierâsteleh riddomielijn. ¶ 2. Tave-eennâmlâš sämisopâmuš ratifisistem ¶  lenccu Na ij sun “salopuulis” lamaš, ige mihheen ereskin piäránkeččee, mut sun lâi mottoom nuorttâlâšnissoon já pegâlmâs Räji-Joovsep ađai Joosef Sallila kandâ. Nuorttâlâšnissoon lâi lamaš ohtii Joovsepist nijttopijgán já mottoom nijttomääđhi ääigi lâi kandâ vuálgám aalgân. Taat äšši čielgâi munjin suullân 30 ihheed maŋeláá Avelist, ko kuullim mainâsijd Räji-Joovsep elimist. ¶ Corbis/ SKOY, 52B Phil Morley/ ¶ +358 (0)10 839 3193 ¶ - Sooppum! Lam tuu kuvlân kyevti ääigi. ¶ Seenaat-kiddoduvah lii staatâ finnodâhlájádâs, kote fáálá sajepalvâlusâid ovdâsajasávt staatâhaldâttâhân. Toimâtiilij laiguuttem, investistem, kiddodâhriggoduv ovdedem já haldâšem hämmejeh palvâlusâi vuáđu. Äššigâsáid kullojeh eres lasseen staatâ toimâttuvah, ministeriöh, tutkâmuš- já kulttuurlájádâsah, faŋgâleh sehe piäluštâshaldâttâh. Äššigâs toimâtiilijn huolâttem ij lah tuše tiilij laiguuttem - Seenaat-kiddoduvâi falâldâhân kulá šaddee, äššigâs táárbuin vyelgee palvâlusvaljiittâs. ¶ Lasetiäđuid pargoost addel má. haldâttâhhovdâ Pia Ruotsala puh. 010 839 3106.Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi ¶   predikaatveerbân raahtij tuše  Avelist. - Láávu 60 % Aanaar-Ucjuv kihlekodde ¶ - Taat La Strada -elleekove lâi tot elleekove, moin sun šoodâi tobdosin, Heikkâ muštâlij. Tot lâi jo 1950-lovvoost. ¶ Ritva Kangasniemi ¶ đettiđ já kuorâttâllâđ tom, maht säämi kielâlaahâ vaikut pargosiärváduv tooimân. ¶ Säämi Kielâkäldee – Ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát- já reesuurskuávdáš ¶ MAID TOT MEERHŠ? VÁSTÁDÂS: ¶ – Tego hormonih, Ánná smietâi. ¶ Sämitige Säämi muusikkuávdáš ocá ¶ Uáivikaavpug : Kööbenhaammân ¶ uccâloddááš, ruopsisradde, meeccist já uusâi tälviviäsu. Riävtui tot ličij kolgâm vyelgiđ määdi lieggâ enâmáid eres kesiluudij fáárun. Mut tot riäpu lâi čuuvtij lammim suájás ige puáhtám kirdeđ. Nuuvtpa ij lamaš eres rääđđin, ko pääcciđ sajasis tassaaš, ko suájá puáráničij. ¶ Bartimaios 188-189 ¶ sahis šadolâšvuođâ siste livkkáástâlmân. ¶ tuárgu, tuárgu = siima ¶ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ¶ b. Kost láá Tavepoođâeennâm stuárráámusah kaavpugeh? ¶ - Kun minä kotoani läksin, niin pilvet ne varjoili. ¶ – Muštáh-uv, ko mun iävtuttim talle tunjin mätkiskipárin ton kuhesjuolgâg Kuivee? ¶ Unna Junná video ¶ Išeruttâ anarâškiel máttáátteijei já peivitipšoi ¶ Luámáttâh tuálá siste tehálumosijd tiäđuid párnáást já ohtâvuođâtiäđuid já tot tiävdoo peivitipšosaje várás párnáá tipšo älgidijn. ¶ - Párnái maainâs ¶ Säminuorah palhâšuvvii Teatris-tábáhtusâst ¶  lii Uŋgar ¶  huomenna. Maht – Hirškikkâ já Myerji. Sunnusthân láá hitruus noomah, Liisá moijáá já jurdá tiäđust-uv, ete Maati mielâkuvviittâsskipáreh láá peessâm fáárun. Myerji já Hirškikkâ-uv irâttává seevviđ Liisán, mutâ ij Liiságin uáini ige kuulâ sunnuu. ¶ Petter Morottaja ¶ spuáhuttâlân ¶ Skiijpâkurrâ = Skiippakuru (Tave-Taažâst) ¶ – Vâi kulâččim pyerebeht tuu jienâ, västidij kumppi. ¶  lokatiivjeessân: Tave-enâmijn láá valjeest meeccih ¶ b) Kalle jyelgi ellest láá? ¶ – Ánná! Suotâs ko poottih! Na maht tust mana? ¶ njuolgist liške čoođâ tâi suovđijguin. ¶ Säminuorâi uáinui lasseen seminaarin lijjii puávdejum puohâi ovdâskoddeest čokkájeijee piäláduvâi ovdâsteijeeh paaneelsavâstâlmân, mast piäláduvah ožžuu västidiđ jieijâs piäláduv linjá miäldásávt sämmilijd já aainâs säminuorâid kyeskee koččâmâššáid. ¶ — Kuovzâm eennâmvuáláá kuovđâšm jieččân päänist tuu páánán. ¶ Sämitigge 2009 ¶ – Naa.. pup, pup... Mun tiäđám mon čeepih ilvâseh láá čuolâstiđ kozâigijn. ¶ Ááddâm koijâdij tuámárist: ¶ jävriruáhu.....15, 109 ¶ Kirjeest Marjatta Kurenniemi: Kaukana täältä ¶ Muumistáálu išedij Noskemudágáá rähtiđ telta ááiruin já purjâsist já lovduin. Iäráseh kuoddii purrâmâšâid já tävirijd káátu vuál. Hemulâš muuštij väldiđ šoŋŋâpismár-uv suáján. Nipso lâi kiesâđâttâm ollásávt lovdduu siisâ – sun poolâi äijihšooŋâst – já iäráseh čokániddii paldluvâi já tohhii tiilees nuuvt pyerrin ko puohtii. ¶ Ááiguh-uv motomin varriđ meddâl Säämist? ¶ Miiko uápistij Pocahontas čiärroo kuáskim uđâgáá luus. Ko nieidâ ooinij lode uđâgáá, sun addij tállân, mast lâi koččâmuš. ¶ Vuoli Ilmar lâi ustevlávt lopedâm puáttiđ muu oovdeld Avveel kirdemkiädán. Suu sáátust pesâččim Anarân viežžâđ jieččân auto. Keesi rääjist mii perrust tuođâi-uv lâi lamaš jieččân auto Säämist. Muoi išedáin láin uástám tom, amas jyehi tove tarbâšiđ kevttiđ Säämist láiguautoid. Taat auto lâi kale eenâb-uv almaiulmuu auto, mut jiem ain halijdâm väidiđ já arvâlim, et amahân te nissoon-uv tain piergiittâlâččij motomijd peeivijd. Keessiv lijjim uápásmâm taan auton tommittáá pyereest, et tääl uskum Kuobžâ-Saammâl Maati saanijd, ko sun motomin muštâlij, et autoin läävee leđe siälu. Já tiettim tom-uv, et jis taat auto iädui, toos ij tekniikčyerbis nissoonolmooš vaijaam maiden. Iššeed kale piergiittâlâi autoin, mut sun ruotâi-uv luámu ääigi masa jo piäiválávt ton vyelni maid kuásnii tiivoodmin. Mun vuod jiem ennustkin lah hárjánâm tivvoođ autoid, jiemge eissigin killáá, jis auto vyejimân kalgeh leđe táválâš vyeijimkoortâ lasseen vala eres-uv kevttimravvuuh. Eidu tággáár kevttimravvuigijn jottee auto taat-uv vuájáán lâi, ige must lam keessiv šoddâm nuuvt lieggâ koskâvuotâ toin. Muštim, maht auto lâi fakkist álgám nimmâruššâđ Avveel markkânist: vaik maht keččâlim, jiem innig luhostum finniđ olmâ molsân oolâ, et liččim peessâm autoin majaskulij. Iššeed kale tom kulâdijnis povvâstâlâi, mut käävpi šiljoost muu ij ollágin povvâstuttâm: tubdim puoh lappâdjottei čoolmijd tarvanmin siälgásân. Motomeh almaah čielgâsávt uáinojii himáttâlmin, et tie te vuod lâi mottoom nissoonolmooš autovyeijen. Lijjim vala Sofiain joođoost. Ko käävpi šiljo oroi lemin kuárus, kuččum suu pajaniđ autost já uigâđ. Nieidâš-riäpu poorgâi tego kuččum-uv. Jiem tuostâm innig keččâđ, kales tast juttii lappâd já ihástâllii muu vyeijimtááiđuid. Lijjim kuittâg oppâm oovtâ liävsu: parkkeeraaččim taam auto tuše taggaar sajan, et pesâččim njuolgist vyeijiliđ ovdâskulij já vädisvuođâittáá. Talle ko vala iätádui autoin, mihheen ij innig orroom luhostuumin. Vala pyereeb liäksu munjin lâi tot, et tuđâččim čokániđ vyeijee paaldân. Nubbe kesiluámu automaainâs lâi tot, et auto lâi finnim lasenommânis fiärttuauto. Tot nommâ poođij tast, et eidu talle ko tot lâi ostum, iššeed vuojij tom Maadâ-Suomâst Parkanost Avelân. Mätki sust kale lâi moonnâm pyereest, mut majemuid kyehti já peli tiijme sun lâi karttâm vyeijiđ arve čoođâ. Ko sun viijmâg peesâi Avelân ehidist mannjeed já račoškuođij tävirijdis autost, toh lijjii-uv čoođâ njuoskâm: auto vuáđu avedij! Tobbeen kavnui räigi, mon koolgâi hiccaattiđ. Mut tääl tiäđust-uv puoh toh vááduh lijjii tivvum jiemge innig kolgâm tain huolâttiđ. ¶ 128 © Kopijistem aainâs kieldum ¶    mii Eromâšávt lii muu mielân pááccám diakoniaservi Njellimist. Tobbeen lijjii Valleh já Sarreh, Kuuvah já Saijetseh. Puohah lijjii sämmiliih, tuše mij, kálgu já mun láim lädliih. Aanaar mučis kielâ kullui, ko sarnui já veisidui. Mun ožžum oppeet uáiniđ aanaarsämmilij hiänus kevâttâs. Vissásávt puohâi vyelni lii siskáldâs vááimu olmoož, kiän Immeel lii šoddâdâm. ¶ Vuávájeijee virgesajasâšvuođâ ¶ já valdim fáárun keeđgi, kiđđâlodečalme, ulâštooŋŋâs, ¶ - vs. nuorâičällee Inka Nuorgam, 050-382 5179 ¶ Rauni Äärelä, vsj. ¶ anarâškielân: Iisakki Mattus ¶ itteeđ, iđám, itá = tulla esille, itää, paljastua ¶ Piergâseh: litter limonaadputtâl, 50 seenti šlanttâ. ¶ jotoluvâst jotteem riiskah kieđâvuššojeh mielâst jo muuneeld já váljejuvvojeh torvolumoseh kiäinuh já kiävttojeh torvoliivih já širottâsah ¶  tooimah © Kopijistem aainâs kieldum 191 ¶ Luokittâl ijjâpiäivááloddáid. Ovtâstit. ¶ Sämitigge savastâl kollimis ääigi eromâšávt sämmilij kielâlij, kulttuurlij já iäláttâs kyeskee vuoigâdvuođâin EU:st. Sämitiigán lii uárnejum uápásmem Euroop Union já komissio tooimân já teividem ekonomiakomissaar Olli Rehnáin. Sämitigge uápásmuvá meid Suomâ pisovâš ovdâstâs tooimân Brysselist já teivid EU- rääđi olmoošvuoigâdvuođâpargojuávhu ovdâsteijeid. ¶ Ko juuhâ lii tegu tihtâ. ¶ Ko áigápuátutoorjâ lii majemušsajasâš toorjâhäämi, lii occee kenigâsvuotâ uuccâđ taid sosiaaltorvohiäđuid moid sust lii vuoigâdvuotâ, tegu pargottistorvo, oppâtorjuu, iäláttâhhiäđuid tâi aassâmtorjuu. Jis vuosâsajasâš hiäđui finnim ááiján puáhtá áigápuátutorjuu mieđettiđ hiäđu vuástá maasâdperâmáin. ¶ Nubeh muštâlii sunjin: ”Mij lep uáinám Hiärá.” ¶ OA-pataljoonâst kevttii ennuu kaanijd já broilerijd purrâmâššân, mut toh lijjii iänááš skáppojum stuárráábijn fabrikijn já puoh olgomusah purrâmâšveerkih pottii Uđđâ Seelandist – nubebeln maailm. Motomin poođij Penuvkompootân purrâmâšverkki, mii ij lam nuuvtkin virgálâš, ij toho kulijgin. Tot poođij Penuvkompoot vahtâsaajeest já nomâlâsân Roope-pennuu áánsust, tâi suujâst. Ain ko Roope išedijnis poođij vaavtâst, te mij ain leikkušem mielâst iärvádâlâim, kalle kääni täälgis láá almaa puoŋâst já kii taid paha já pasa. Peenuv lâi kale táválávt cápcum käniriävu nuuvt čuuvtij, et tot lâi aaibâs sáppum jyehi saajeest. Ij tom storrám passeeđ já puurrâđ ij eissigin, mut ij tom kale puáhtám pennuidgin adeliđ. ¶ – Naa-ah, mun te skuálkuttim. Masa te jieh kuulâgin muu! ¶ Talle Siili-nieidâ marssij maassâd tálusis já peškâlij uuvsâ kiddâ monâdijnis. ¶ a. räsiniijto šaddoid (4) ja ¶ 1 4 . P A S E P E I V I H E L L D U V  I N ¶ čujottâssáin: ¶ Lâi ohtii kumppi mon nommâ lâi Riki. Rikist lijjii kuhes já fiijnâ kuolgah já stuorrâ teehih. Tast lâi pyeri skippáár Otto. Otto lâi masa siämmáá hámášâš ko Riki mut tast ij lamâš seibi ko Otto lâi uccen lamâš meeccist ohtuu já talle tohon lâi puáttám stuorrâ kumppi já lâi käskistâm Oto. Riki já Otto jyehi peeivi sierâdáin olgon čiähádâttâm. Riki aasâi meeccist já Otto meid. Ko Riki já Otto láin stuárráh toh rähistuin siämmáá nieidâkuumpin. Talle toh rijdâláin tast já toh iävá lâmâš innig pyereh skipáreh. Ton nieidâkuumpi nommâ lâi Viivi. Viivi lâi intiakumppi. Sust lijjii uánihis kuolgah. Ko Otto oinij et Viivi lâi Rikijn, te tot káskistii Riki peeljist já talle toh tast rijdâláin. Viivi aaibâs hiämáškii ete mast toh rijdâlává?!. Ko Riki já Otto láin rávhudum, te Viivi koijâdij, et “mii taat lii?” Talle Riki já Otto tast mulidáin. Ko Viivi uážui tiettiđ et toh rijdâlává tast, te tot eeđâi Rikin já Ooton et sust lii identtilaš jyemeeh. Talle Otto rähistui Viivi uábán, ton nommâ lâi Suvi, Suvi lâi aaibâs siämmáálágán ko Viivi. Loopâst Otto já Riki láin pyereemus skipáreh. Riki já Viivi uážžoin käävči civgâd. Otto já Suvi meid uážžoin käävci civgâd. ¶ Škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh ¶ Puoh tieid aašijd Sáárá smietâdij, ko čokuttâlâi asfaltase alne. Čuávjibeln tubduustellii váháš siämmáálágáneh tobdoh, ko talle Kuhesruoidáin hiäibudijn. Tobdoh lijjii kuittâg ereslágáneh. Tääl tobbeen láin kyehti uđâgáá, Liisá-Luággi já Áábrâm-Ärgi, kiäh nurdáin suu čuávjivuáláá já njoomáin. Mielâsii hiäibum puáđusin lijjii šoddâm kuttâ uđâgáá algâkeesist. Liisá-Luági já Áábrâm-Äärgi Sáárá lâi kuođâttâm uđâgái šoddâmsajan ađai Sááránieidâmvääri taavaabel, Sammu-Njuási já Ruossânjune siämmáá vääri taavaapele viältán, sehe Käimi-Sáárá já Jolináá vala toho väričuukâ taavaabel. Taan jyehim sun lâi ferttim porgâđ tondet, ko Reedrik-riemnijs ađai Kuivee jiešpiäiválâš ránnjá laavij kuorâdiđ já uávuttâllâđ sii. Meiddei Kuivee aldemuu táálu rengâ, mottoom čapis peenuv, mon noomâ sun ij innig muštám, laavij stuŋgiittâllâđ já tuárádâllâđ sii. Sáárá ferttij ohtii pirrâmpeeivist jotteeđ puohâi párnáidis lunne njoomâtmin taid já vala eenis-uv keččâmin, maht sun piergee toi ucemusâigijn. ¶ Jeesus lâi puávdejum málásáid mottoom fariseus luusâ. Tobbeen sun sáárnui juhleest, mii vuárdá Immeel väldikoddeest. ¶ 3. Tuuđhâ kirje kove 120B taldrikmaalist. ¶ Ohtii vuod keevâi nuuvt ete kuusâh iä puáttâm maasâd pááikân. Mutâ iännâm lâi-uv ubâ peeivi vahtim kuusâid ete kuus toh maneh, sun tieđij tárkká ete kost toh láá. Sun vaaldij Issá-čeesi 12 kaliber havlâpiso lemnuin haavlâid meddâl já piejâi ruávis saaltijd sajan, vaaldij čeesi kyevtpiipog havlâpiso já vuolgij kusâi kuuvl. Njaavâi kusâi alda já paaijij toi sälttilemnuigijn kusâi čuárppeeliijd. Kuusâh kale tiettii ete kost päikki lii já tast maŋa tubdii piso jienâ. ¶ Kove: Tauno Välimäki ¶ Lasetiäđuh SámiSosterist. ¶ Porgâmravvuuh: ¶ Jeesus eeđâi: “Muu vuolgâtteijee táttu lii, et jiem adde oovtâgin tain, kiäid sun lii oskom muu haaldun, šoddâđ lappâsân, pic majemuu peeivi raavhâm sii puohâid.” (Joh. 6:39) ¶ 5 TUTKÂMVUÁLÁSŠ TEERMÂI JÁ VEERSTÂI JURGÂLUSÂI ANALYYS ¶ – Mii kuuvijd tot lii? ¶ 3) et aainâs-uv ohtâ suu vaanhimijn lii merkkejum tâi ličij puáhtám merkkejuđ jienâstemvuoigâdvuođâlâžžân säämi parlament tâi sämitige vaaljâin. ¶ 37 Sämitigge kalga faallâđ tâi čäittiđ tom, kote pasta faallâđ säämi kielâlaahân já sämikulttuu ¶ kiärdu = vanne 147 ¶ Tuula lâi vahâgist čuoggim nááloin suormâsis já toos lâi ittáám vorrâkuáškánjâs. Ko sun ooinij voorâ, veikkâ tot lâi-uv suu jieijâs, sun jámálgij, já koočâi lättei. ¶ muorâleeji muorâmaddust. Mievtâ alne lijjii ¶  epimiärálâš Káránâsjuŋŋâ ( Arctostaphylos uva-ursi ) ¶ Sust lâi Immeel häämi, mut sun ij toollâm kiddâ vuoigâdvuođâstis leđe Immeel viärdásâš pic luovâi tast. Sun vaaldij uárji häämi já šoodâi ulmuilágánin. Sun eelij olmožin ulmui juávhust, sun vyeledij jieijâs já lâi kulâjâš jäämmim räi, riistâjäämmim räi. (Fil. 2:6-8) ¶ Nuuvtko lâi saahâ, te Irjánâš laavij muorriistâllâđ tááluin. Motomin te lâi kiergânâm muorrimpargoost Nuuvdibeln Čovčjäävrist, jeđe lâi vuolgâdmin Kaamâsân tâi Tuáivunjaargân. Nahande iššeed tuágád, et reeŋgânhân kalga mäksiđ päälhi muoriimist. Nuuvt lâi Pavlus Nuuvdi faallâm reŋgâsis päälhi pävirruuđâ häämist, moos Irjánâš lâi ettâm: ¶ Iänuduv kyelituáluráđádâllâmkodde ¶ Lasseet taađeest raavâd, ko ovdebâš lii purrum ¶ jurgâlemvastuuh láá kavnum morfeemtääsist. Muáddi iäru ráhtusijn kuittâg vuáttojeh: ¶ Jookeerpargopittá ¶ Riikka Morottaja ¶ ISBN 978-951-1-24055-6 ¶ 11. Cortinarius limonius – Laakamyrkkyseitikki – RáptumirkkâseitikU ¶ 13. Kišto uárnejeijee uážžu puoh vuoigâdvuođâid vuáittám iävtuttâsân. Uárnejeijest lii meiddei vuoigâdvuotâ rievdâdiđ tâi leđe kevtihánnáá noomâ. ¶ Totkee sijđo ¶ - Linnoissa kreivien viet häätetään, on morsiamel' kruunattu pää... jna. ¶ Sosiaal- já tiervâsvuođâ ¶ Käldeeh : Harlin, Eeva-Kristiina. 2007. Inari 53 Ukonsaari osteoarkeologinen analyysi. ¶ 28. Lihâdem lii taavtij ¶ Lávloo kirjerááju - sämikielâlij lavlui ohtsâšlávlumtilálâšvuotâ Saijoos aulast Aanaarohoi ääigi 27.7.12. ¶ 9. a. Moh ääših vaikutteh toos, ¶ 82 ¶ Vuossargâ 15.8. ¶ Heikkâ vaaldij loovást stuorrâ niijbe já čuopâškuođij picca: ¶ Čevetjäävri škovlâ: Ville-Riiko Kalevi Fofonoff (nuorttâsämikielâ) ¶ Ässeeloho: 299 000 ¶ ČOOVDÂSÄÄNIH ¶ 18 eurod/rävisolmooš ¶ – Moonah-uv ohtuu vâi halijdah-uv, et vuálgám tuu satâččiđ bussiorostuv kuuvl? ¶ – Na nuuvt tot ferttee talle leđe! Šlubbopelji-uv nonnij. ¶ – Na vyerdibâ ko mun muštâlâm! Nuáidienni joođhij. Mijjân lii tábáhtum pärtti! Tuoh hyelkkipárnáákyevtis láin keččâlâdmin jieijâs tijdâseehâid, já suoi láin keččâlmin nuáiduđ mijjân njaalgâ juovlâevvisijd já juovlâkáálvuid. Mut nubbe sunnust jurâttij tijdâseehâs puástunáálá, já nuuvt mii juovlâpurrâmušah kirdii vahâgist teehin tii kuuvl. Lep puáttám tuon seehâ viežžâđ, kost mii juovlâpurrâmušah láá. ¶ Hiŋgâlnavittist suándi já kužžâ čorgejuvvoo jyehi peeivi meddâl já kuusâ vuálážin lebbejuvvojeh oolgah. Pargoh tahhojeh ain siämmáá ääigi, vâi kuusâ eellim ličij meriáigásâš. ¶ čerrih ¶ Vuáđulaahâ tuurvâst sämmiláid Suomâ áinoo algâaalmugin vuoigâdvuođâ jieijâs kielân já kulttuurân já taid kyeskee jiešhaaldâšmân sämikuávlust. Sämikulttuurân kuleh sämikielâ, kulttuurärbi, tyejiärbikulttuur olgospyehtimeh sehe ärbivuáváliih sämi-iäláttâsah tegu puásuituálu, kyelipivdo, nurâdem já meccipivdo. ¶ Vijđodâh: 1 862 km 2 ¶ – Eeđâ jo njuolgist, et mij maŋanep tom nube junást! mun ettim, kote lam, kuittâg suu sanij mield, eenâb-uv pessimist. ¶ Matti toos, et peri pääji, mut lemnui šeštimân ele pääji ohtuunis lode, pic viigâ finniđ eenâb siämmáin lemnuin. Talle Vihtor skihtiistij já julkkâlij, tuvkkâlij uđđâ lemnuu piijpon já julkkâlij nube keerdi. Matti šoodâi huámášiđ, et suu loddepivdemskippáár ij tääiđigin leđe vuosmuu keerdi loddepiivdost, ko kobđođ paccii kuttâ njurguu. Suijâ, manen Vihtor ij ášáškuttám suu, veikkâ čielgâsávt lâi lovettušmin lâi tot, et Vihtor lâi lijkkuustum Maati uábán, kote lâi eidu uáđimin Lusmenjaargâ ääitist. Suijâ, manen Vihtor tuođâlávt lâi puáttám Lusmenjaargân, saatij leđe eidu tiet ovdeláá mainâšum äšši, mut Maatin sun čielgij, et sun lii joođoost tääl ton keežild, ko Reisvuonmaađhijn liččii finniimist mottoomlágáneh sajanmáávsuh ađai “korvausah” já Lusme-Piäkkáhân lâi pegâlmâs Reisvuonjottee. ¶ s. 150 ¶ Ääigiájánâssân sust láá sohváást viällám, televisio keččâm, luuhâm, väzzim já čuoigâm, čohčuv tälvikyele kuálástem, muorjij nuurrâm já miäcástem, teikkâ tääl ij innig nuuvtkin, ko miäcástemäigi lii nuuvt uánihâš já pargo váldá ääigi. Tääl sust lii uđđâ táálu Lajoluovtâ riddoost, já perrui kulá Pilkke-peenuv já eemeed. ¶  saanijd »Kuus tun toiguin vuolgih?» koijâdij almai. ¶ Petter Morottaja ¶ 1900-lovo algâ lâi lädijduttem äigi. Maaŋgah päärnih monâttii sämikielâ tááiđu škovlâpaaihijn. Päärnih pessii eelliđ päihistis tuše harvii já ohtâvuotâ sämikielâlâš pirrâdâhân hiäjusmij. Sämikielâ sárnum kieldui maaŋgâin ohtâvuođâin. Sämikielâ já -kulttuur lijjii uáli uhkevuálásiih 1900-lovo pelimuddoost. Sämisiärváduv ornijdem já sämioovtâstpargo jođettii sämikulttuur sajattuv puárránmân, sämikielâ sajattuv ovdánmân já lahâasâttem ovdánmân. Sämikielâlâš máttááttâs algâttui vuáđuškoovlâin já vuossâmuš säämi kielâlaahâ tuhhiittui ive 1992. Lädijduttemproosees kuođij jieŋâlis luodâ sämisiärvádâhân já jođettij sämikielâi uhkevuálásâžžân šoddâdmân. Tuše suulân vááijuv peeli Suomâ sämmilijn sárnu sämikielâ eenikiellân. ¶ vâst tavesämikielâ puáhtá luuhâđ šoddâdemtiettui tieđâkoddeest 27 oppâčuágástuvvâd. Laapi ollâ ¶ Kulttuurjiešhaldâšem kenski enâmustáá uáinojeijee uási lii palvâlusâi ruttâdem. Ruttâdep jyehi ive sämikielâlâš já kulttuurimiäldásij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ornim sämikuávlu kieldâin. Sämitigge tuárju meid säämi servi- já kulttuurtooimâ. Lasseen sämitigge pyevtit já ruttâd sämikielâlâš oppâmateriaal. Sämitigge lii Suomâ áinoo sämikielâlâš oppâmateriaal pyevtitteijee, ađai pargo lii tehálâš. ¶ 4 Smietâ muáddi majemuu peeivi. Mast puávtáččih kijtteđ ¶ Vijđodâh: 25 700 km 2 ¶ Oulu ollâopâttuv talhâstiettuu tieđâkoddeest lii ohtâ sämmilâštiätumerisaje, mii lii väridum sämi ¶ Tääl kirje almostuvá uđđâ häämist: puoh kulmâ Suomâst sarnum sämikielâ láá kevttum siämmáá kirjeest. Tavesämikielâ lii čuovjis, anarâškielâ ruánáá já nuorttâlâškielâ oppeet ruopsis ivnijn. ¶ Klemetti Näkkäläjärvi saahâ ¶ Puurrih-uv iđedist haavârsuohâd tâi ruuvâšleeibi? Pihtih-uv leibičaska koskâpittán? Liäibojii-uv ehidist päihistâd sämbyleh? Leeibist finniih energia já ennuu tergâdis raavvâdamnâsijd. Valjepyevtittâsâid kannat puurrâđ jyehi purâdemtove. ¶ OA almosčuákkim lii tuhhiittâm ive 2007 almosčuákkimistis algâaalmugij vuoigâdvuođâi julgáštus. Suomâ lii vuáláčáállám julgáštus já čonnâsâm julgáštus olášutmân. Julgáštus lii vuosâsajasávt Suomâ siivvâdlávt kenigittee. Julgáštus váátá, et staatah já algâaalmugeh jieijâs instituutioi pehti pargeh oovtâstpargo já ráđádeleh ávus mieláin vâi uážžuh algâaalmugij munemietâmâš tagarijn haaldâtlâš já lahâaasâtlâš aašijn, moh vaikutteh algâaalmugáid. Julgáštus tuubdâst algâaalmugij jiešmeridemvuoigâdvuođâ. Julgáštus tuubdâst algâaalmugij vuoigâdvuođâ uážudiđ taggaar ekonomâlâš já sosiaallâš ovdánem, mii västid algâaalmugij jieijâs uáinuid. ¶ Syeinipiävááloddááh – Heinäperhoset ( Satyrinae ) láá tiälkkupiäivááloddái vyelihiäimu, mii motomin nabdoo jieijâs hiäimun. Vyelihiäimu šlaajáid láá tijpâliih suájái čalmetiälkkukovoseh. Noomâs mield maaŋgâ šlaajâ suovsâi raavâdšaddon láá sierâlágán syeinih. Syeinipiäivááloddááh láá viehâ čepis kirdeeh, mut toh iä sodâstâl, tegu maaŋgah eres tiälkkupiäivááloddái hiäimu šlaajah taheh. Kirdem lii távjá njuškiistellee já tánssájeijee. Iänááš syeinipiävááloddááh joteh kukkáin njomâmin mieđâ. Tobdosumos suuhâ táiđá leđe kiepâpiäivááloddááh – nokiperhoset ( Erebia ). ¶ – Maid tun ááiguh mááláđ? sun koijadij. ¶ Kisá stuárráámusah hyelhih kávnojeh nuuvtkočodum kissáellein já puoh stuárráámus tain lii tiiger: stuárráámusah oráseh pyehtih teddiđ joba 300 kiilud, ko ucemus oppeet lii ruostâtiälkkukissá, mii tiäddá pelnub kiilu paaihijn. Taat huáđđoo kávnoo Ceylonist. Nuuvt kisáh, ko kissáelleeh-uv iänááš pyehtih ruttiđ kozâidis čiähusân nuuvtkočodum kozzâtuupâ siisâ, mut ohtâ kissáellee geebaard, ij pyevti ton porgâđ. Nuuvtpa tast láá-uv koozah ain uáinusist já tiäđust-uv tulceh. Tien suujâst gepardi ij piergiittâlgin eres kissáelleigijn, nuuvtko ovdâmerkkân veikkâba jaguaarijn, teikkâ pantteráingin, ko ton áinoo viärju, main tot puáhtá nube lammiđ láá päänih. Eres kissáellein láá panij lasseen pastelis koozah iššeen. ¶ Áábráhám já Sáárá láin tääl puáráseh. Iävá suoi vaarâ puávtáččii uážžuđ párnáid? ¶ kieldâ ässeelohomere vuáđuld, já koijâdâlmân västidhánnáá kyeđđim loptee táin oosijn koččâmâ ¶ Suomâ sämitigge uásálist čuákkimân uássin Suomâ staatâ delegaatio. ¶ Pygálusâi nuuhâm maŋa puásuialmaah taheh jotkâjáludem pyevtittâssáidis, tegu piärgui čuoppâm, kuškim, suovâstem, purkittem jno. Ko puásui-ihe aldanškuát loopâ, motomeh puásuialmaah rahttâtškyeteh kyeddidmân, ko oppeet uási puásuialmain kuođât kyeddid luándu haaldun já miärkku vuosijdis iäskán puáttee täälvi ääigi. ¶ - Tobbeen láá vissâ eenâb uápisulmuuh, Ánná eeđâi. ¶ piisam kuáđih ¶ OHJELM ¶ Lostâ lii nuuvtá, mut tiilájeijee ferttee mättiđ anarâškielâ. ¶ 1. Algâaalmugijn lii vuoigâdvuotâ toos, et toi ääšiomâhij staatâiguin tâi tai čuávvoostaatâiguin toohum sopâmušah já eres pyeredeijee orniistâlmeh tubdâstuvvojeh, toh nuávdittuvvojeh já toh jođettuvvojeh vuáimán, sehe toos, et staatah kunnijâtteh já nuávditteh täid sopâmušâid já eres pyeredeijee orniistâlmijd. ¶ – Kuobžâ ij lah sierâdemskippáár, veikkâ ij kuobžâst taarbâš poollâđgin, ko mana miäcán. Tot piso pyereeb čiähusist já mana patârâsân, ko itá ulmuu oovdân, Heikkâ vala oskoot párnáid. ¶ » Juudas, ¶ Keesi 1954 ¶ – Moh taahkis láá?, Omar koijâdij. ¶ Ton peeivi rääjist roonnig vajedij nieidâpeelees. Roonnig kočoi miäcásteijee suu kuuvl já eeđâi: ¶ Pimekákku ¶ 10.2 Paartij muuneeldestim ¶  saavâjođetteijee Nuorâičällee västid ¶ b. Kale ääigi moonah nohádiđ? ¶ Kielâtoimâttuv pargon lii el. čuávvuđ já olášutteđ säämi kielâlaavâst asâttum sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođâid. Kielâjurgâleijei lasseen parga kielâtoimâttuvâst säämi kielâtorvočällee já säämi kielâašijčällee, kiäh västidává el. kielâpoolitlâš aašij valmâštâlmist já hoittáv teve-eennâmlâš säämi kielâohtâsâšpaargon lohtâseijee aašijd. ¶ – Keejâ já kuldâl tárkká, te tun-uv oopah ulmui iivnijd, suoi ettâv Muorjijn já čujottává suormâiguin vuáruluvâi jyehi ivne. ¶ – Ailâ. Mondiet must láá návt uánáhis já ätis puuvsah onne. Täin puuvsâin láá hirmâd uánihis leegah já čovgâ puksâpiirâs-uv. Jiem pyevti väzziđgin taah jyelgist, Saana vaaigârd surgâdis jienáin. ¶ Muotâteatter ¶ Sämitige čuákkim čokkânij ive majemuu čuákkimân 22.12.2014. ¶ suárvi = kelo 51 ¶ uuccâmnáál ¶ – Taažâveepsis – Norjanampiainen ( Dolichovespula norvegica ). ¶ 152A Eellim šoodâi 3 500 miljovnid ihheed tassaaš já ovdánij ¶ Misthân lâi jo ovdiist Eeva (Lepistö), kote lâi vyeliškoovlâ máttáátteijee já še hovdâmáttáátteijee, mut tääl mist lâi Ááddám-uv - uđđâ hovdâmáttáátteijee. Eeva já Ááddám, tegu ráámmáthistojást kuás-uv - mii tađe hitrub. Uđđâ máttáátteijee tievâslâš nommâ lâi kale Arvo Aatami Kylliäinen já Arvon rävis ulmuuh suu kullojii koččoodmin, mut mij škovlâliih kočodijm suu Ááddámin - seelgi tyehin tiäđust-uv já sárnuttâldijn ´máttáátteijen´. Jiem tieđe, kost sun lâš lamaš šaddaaš, mut Avelist mäddiláá aainâs, vaarâ kostnii Maadâ-Suomâst. Suomânis peeleest sun ij vissâ lamaš aainâs savolâš, ko savosuommân mun kale tubdim. Lâihân ohtâ muu máttáátteijein lamaš taggaar. Asuntola siäsá noomâ lam kale vájáldittám já vájáldittám lam tom-uv, et lâi-uv sun siämmáš, ko ihe tassaaš ađai Aino Narvi. Tot saatij kale puáttiđ tast-uv, et škoovlâ nuvâdijn mun ain vyeijilim pyeráinân pááikán. Lâihân must kale asuntolast seŋgâ já skäppi tävirij várás, mut jiem šoddâm taid aainâs algâčoovčâst kevttiđ ko masaba jo šooŋâst peerusthánnáá tuolmâlim ain pááikán. Na jis teivâsij rášuarve, te talle tiäđust-uv ferttejim pääcciđ asuntolan. ¶ Kooveest Petra Biret Magga já Anna Näkkäläjärvi tolâmin párnái muusikpargopáájá. ¶ Ns. škovlimsopâmuš Vanhimijn lii laavâ mield ain-uv ovdâsvástádâs párnáá skovliimist šaddee kuástádâsâin ko sun tiävdá 18 ihheed. Škovlimkuástádâsâin puáhtá toohâđ sopâmuš elettemsopâmuš náálá. Jis páárnáš lii tiävdám 18 ihheed, oovdâst sun jieijâs sopâmuš tovâdijn. Liiŋkah Ohtuuaitârdeijei já ohtsâšaitârdeijei litto Peerâašij sovâttâllâm ¶ Nubbe škovlâ Anarân šoođâi 1953 já tot lâi Säämi ristâlâš nuorâškovlâ. Puoh äŋgirumoš škovlâääši ovdedeijee lâi katekeetta Laura Lehtola, kote väcistij Máttááttâsministeriön já čielgij ääšis. Tast maŋa vuáđudui nuuvtkočodum tuárjumovtâstus, ađai kannatusyhdistys. Tađe ovdil lijjii lamaš meiddei siämmáá sulâsiih jurduuh, mut aaigâ lâi juáhásâm kyevti oppâsuundán, moh láin humanistisâš syergi já ristâlâš syergi. Laura Lehtola ovdâstij nomâlâssân taan maajeeb syergi, mii loopâst šoodâi vyeittiđ oppâääši. Ko meiddei eennâmhiärrá Uuno Hannula já pispe Heikinheimo kuorâsáin Laura Lehtola jurdui piälán, te äšši peesâi ovdániđ já härjiluptimjuhleh tuállojii porgemáánuust 1953. Veikkâ škovlâ šoodâi leđe-uv ristâlâš, te liijká šnikkáreh juhlodii opâttuv säävnist ubâ iijâ nuuvt riskáht já jienniht, et nuuvtkočodum pyereeb viehâ kaartâi sirdâšuđ eres sajan juátkiđ juhlijdis. ¶ vandârdem sehe pyeráin já mopoin vyeijim kieldum ¶ 23 ¶ Aanaar vandârdemkuávlu kiäinui mield puáhtá vyelgiđ peivimáátkán kuávlu muččâdumos enâduvváid. Aanaar markkân aldasijn Juvduujuuvâ riddoid čuávvoo Juvduu päälgis (7,5 km) lii ohtâ pivnohumosijn kiäinuin Anarist, já tom puáhtá jotteeđ nuuvt, et kiäinust šadda riggee. Uási pálgáin láá čyevvejum já tuállojeh áávus meid tälviv. Piälppáájäävri päälgis (4,5 km) jotá puáris pecimeecij já mecciláádui čoođâ Piälppáájäävri meccikirho kuuvl. Ocomáá oolâ vist piäsá 9 km kukkosii pálgá mield. Vandârdeijee palhâšuvvoo loppâuási ciägu kuárŋumist – tuoddâr alne láá Aanaar čuálččáámusah uáinuseh kidâ Aanaarjäävri oolâ já Lemmeejuuvâ tuoddâráid. Kiäinui piällást láá tipšum tulâstâllâmsajeh já peivituveh, main peivivandârdeijeeh pyehtih vuoiŋâstiđ. ¶ 8. Ulmuu vuáđupurrâmâš ¶ » Sun uái- ¶ rähtiđ terminologia máhđulâš nubástutmist lavâlâš analyys já uásipeličuákkim toohâđ ääšist miärádâsâid.”Čuákkim navcâttemvuotâ toohâđ ääšist miärádâs lâi algâaalmugijd stuorrâ pettâšume. Terminologia nubástittem västidiččij vyeimist orroo olmoošvuoigâdvuotâvuáháduv. Eromâš lâi, ete terminologia nubástittem vuástálistij meid muáddi taggaar staatâ, moh lijjii tuhhiittâm OA algâaalmugjulgáštuš”, sämitige stiivrâ jeessân Petra Magga-Vars muštâlij. ¶ – läbžiruákki , jo-uv čuárvist, tâi sraaŋgâst rahtum (uávuttuvâst kiddâ eergi čižetkieđâbeln), moos läbži faškâstuvvoo vyejedijn, amas läbži šoddâđ eergi juolgijd. ¶ Matti Morottaja ¶ EELLIM MEECCIST ¶  sun – Taat ij lah kale ollágin šiev aassâmsaje tággáár sijvuus nieidân tego Ánná lii! Ko Áánást ij lam visesvuotâ vistestis puáttee mánuppajan, te muu mielâst lii aaibâs čielgâs, et Ánná ij määvsi puáttee mánuppaje lááigugin. Finniih čovduidâd maassâd, kohân uážžoon taid kaasâid auton. ¶ Čäällimseminaar kommenteh nube version já čällee jurduuh tain: ¶ – Na halijdah-uv, et vuálgám tunjin skipárin? ¶  teikâ - tavesämikielâ ¶ Östersund C3 ¶ Mun lam 19-ihásâš já vuálgus Vuáčust, mii lii Suomâ mädimus sämisijdâ. Tääl aasâm Kuovdâkiäinust, mast jođám sämikielâlii ollâškoovlâ, Sámi allaskuvla, já sihtiim sämikielâlâš luokamáttáátteijen. Kiđđuv 2008 valmâštuvvim Ucjuv sämiluvâttâvâst. ¶ Iiđeedlaavlâ (2005) tuotâtuávâš ¶ Forssa C5 ¶ 1. Amanita fulva – Ruostekärpässieni – Ruostâkiärppáákuobâr U ¶ Jiem tomgin mušte, kotemuš mist moonâi loppâiijân vahtâvuárun, vâi moonâi-uv kihheen. Saatijba leđe nuuvt-uv, et toh ovdâskoddekomppania jáágáreh lijjii kidâ iiđeed räi tobbeen já mij uážuim puárádâllâđ jiärástumijdân loppâiijâ. Iđedist kuittâg eelijm lantikkain viežžâmin Kuusti roopâ tobbeen vahtâsaajeest, kuáivuim häävdi 50 meetter kiäčán tukikohtaast ruánáá linjáá oolâ já toolâim mestâba olmâ hävdidmijd, pappâ tuše vááilui. Olmâ ruusui lasseen häävdi oolâ pieijui vala muorâst rahtum ristâ, mast lâi Kuusti šoddâmäigi já jäämmimäigi. ¶ s. 143 ¶ - kukkodâh km ¶ Äälisjävri = Äälisjärvi ¶ pänisäggi ¶ 2. Loostah ¶ – Tuántá sittágin! mun pahudistim já pajanim. ¶ Jovnâ kočâttij vahâgist suábi, ko suorgânij nuuvt. Sun toppij tom uđđâsist. ¶ 2. Tot lii stuorrâpanda aassâmkuávlu. ¶ - Taat lii Nuáidihäldei eennâm, taat lii Kivs´s kesieennâm, Wieseh čielgij jotelávt kost lâi mii-uv. - Taa lii Loppâčoovčâ eennâm já taa lává taah kyehti kumij eennâm. Čsookh lii čokkim stuorrâ juávhu taas, sun čaaitij oovtâ pääihi, mii lâi suullân Loppâčoovčâ eennâm já Kivs´s kesieennâm kooskâst. ¶ 1 - Suáđigil kihlekodevirgádâh ¶   - Kal tun ferttiih moonnâđ škoovlân. Mij viggâp piergiittâllâđ tuuttáá. ¶ – Jieh tun taid čuovâid paste časkâdiđ! Ákku huiheškuođij. ¶ x ¶ Mottoom ääigi keččin Haŋgal poođij Joovnâ kuuvl. ¶ Já čohčâ toopâi stuorrâ arvesyejees já vielgis muotâ muotij enâmân. Já čohčâ nuolâi njiättáás stevilijdis já piejâi taid laavkân. Já tot juuđij várugávt sukkájyelgist paijeel kildee jieŋâšalde já moonâi meddâl. ¶ Sämitige faksânummeer lii 010 839 3101. ¶ Obžâ já Tobžâ oođijn njálgáht assaas sevtillovduu vyelni. Ennikuobžâ kullui škoorijdmin nube uáđđimloonjâst. Oroi, et mihheen ij hettim kuobžâperruu tälvinaharijd. ¶ kyehti sierâ vyevi: ¶ Sun poođij muštâliđ čuovâst, ¶ Ivnii ruopsâdin taid riijkâid, main simpanseh láá jo lappum, fiskâdin taid, main simpanseh láá vaarâst lappuđ tâi main toh láá kiäppánâm, já ruánáán taid riijkâid, main simpanseh láá enâmustáá. ¶ Menišjävri: Hotelli Korpikartano , Meneskartanontie 71, 99870 Inari, šleđgâpostâ: Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. , puh. +358(0) 40 456 0789. Hotelli Korpikartano lii Menišjäävrist, Lemmee aalmuglâšmeeci alda. Ijâstâllâmsaje hotellist lii s. 46 ulmui: 10 stk kyevti ulmuu viste, 2 stk oovtâ ulmuu viste já 10 stk 2-9 ulmuu viste. Hooteel raavâdviäsu palvâl tiilámjuávhoid. Jieijâs reeisuohjelm. 35 km Anarist Kittâl kuávlun, 80 km Avveel kirdemkiedist. ¶ – Kaleba poottih hiävulávt ko ákku lii eidu aalgatmin lääigikiessám, já tääl mun šeštâšuum viipšâ tolliimist, äijih iätá tuđâvâžžân. ¶  mii 112 ¶ Katekismus jiešjote-uv uásist lii vistig čielgiittâstekstâ. Tast máŋá láá fáádán lohtâseijee ráámmátveerstah. Kuálmádin lii Vähä katekismus västideijee saje suomâkielâlâš jurgâlus. Oskotubdâstâs čielgiittâsâst lii Luther tekstâ stellejum jieškote-uv válduoskosaje loopân. ¶ Nähkisuájáh láá čurgâdis huáđđoh. Toh čohoh huolâlávt jieijâs ovdil pivdomáátkán vyelgim já ton maŋa. Oovtâ jyelgi vievâst hiäŋgáámáin toh pyehtih kevttiđ nube jyelgi koozâid čohomin. Nähkisuájáidis toh putesteh huolâlávt. Ovdil kirdem toh važotteleh: toh njuolgiisteleh suájáidis já pozátteleh. Ko nähkisuájáh iä kirde, toh oroh lemin tuáŋgih. Toh mättih meiddei peehiđ já joba vuoijâđ. ¶ Audio: Annukka Hirvasvuopio-Laiti ¶ Kuorgâjävri YAS Kurkijärvi Kj. Cuobbuunjargkeeji Njargkešväärijáávráš . ¶ sijđoh: 195 ¶ Kivkked siävŋánij, tegu ijjâ ličij puáttâm. Pajanij korrâ ¶ - Vuoi, jiem tieđe, maid koolgâm ettâđ, mut ennuv takkâ tunjin, ko vuolgih fáárun! ¶ » Lii–uv tist tääbbin mihheen, maid puurrâđ? » Sij ¶ 12 ¶ Heh-heh ¶ Ááddâm: ¶ kuvvim: Erkki Alanen ¶ h) Čuopâ čyevđilohe luovâs já luovvii syevđi. Moh oosijd syevđist láá? ¶ Almottâttâm Säminuorâi taaiđâtábáhtusân aalgij ¶ Uáivittis Vuáskujávráá kuáti iiđij viijmâg uáinusân já ko Mättee peesâi aldeláá, te čuovâ eštus kuávváástâlâi uksâluámist. Talle sun orostij, luáštádâđâi idduidis oolâ, lebbij kieđâidis já eeđâi: ¶ oovdânpuohtum čaasij njomâtteijee. ¶ Saimaanuárju lii uáli uhkevuálásâš, tuše ¶ Ö uáđimin ¶ KUOLIJ SUOVÂSTEM ¶ – Hei, ij nuuvt korrâsávt uážu muu uigâdiđ! Puállunjune vaaidij. ¶ 21. njomâttempirrâmpeivi: 5.8. tme 23.25 poođij uđâgâš siämmáá sajan já enni poođij tme 23.45. Suullân 3 miinut kukkosâš njomâttem tábáhtui vuáláčällee luoddâratkuuttuvvâst. Áiccu toohum tupelaasâst. Polvâšoŋŋâ. ¶ Meccihaldâttâsâst lii jäävrist viehâ tievâslâš kárbáinjotteemtoorjâsoojij värmádâh astoääigijotteid. Aanaarjäävri suolluin iä lah käävpih, raavâdviäsuh iäge ereskin mäksimnáál palvâlusah. Tondiet jäävri oolâ vyelgee kalga cevziđ jiečânis. Meccitááiđuin tuulâ cokkiittem, mälistem, ijjâsajan orostem já sundedem láá velttidmettumeh. Mätkievvis kalga väldiđ fáárun, siämmáá ko ijâstâllâm- já tullâcokkiittempiergâsijd sehe eres tyejiniävuid. ¶ Uccâ uábáš ¶ Lagos D4 ¶ Vuoi  ij! ¶ Miäštárij liigast AC Inari – FC Barcelona já AC Inari vuoitij 5-2. Spellâ spellui Milanost. ¶ Jutteselgi lâi váhá räđittum. Puoh eres meeci elleeh pic tot jieš urruu tietimin, mii lii kuurâh. – Ij tot vissâ mihheen varâlijd lamaš, ko uárree, káránâs já njuámmil iä lamaš hiäđástum tast, jutteselgi hundârušâi já rávhudui. Mottoom ääigi keččin kuurâh peeškâs jo nuuvâi-uv já jutteselgi roškái ráávhust viäddá vuálá juátkiđ tälvipiäju rähtim. Eehid räi tot lâi-uv vaalmâš. ¶ Servi váldá vuástá adalduvvâid, já virgeomâhái love mield tuálá ruttâčuággimijd, kištoid já juuhlijd. ¶ PARGOPITÁH ¶ c. Maggaar šadolâšvuotâ lii iänááš uásist Suomâ? ¶ sämikielâlâš palvâlusâi vijđesvuođâst, sämikielâ tááiđu já kevttim sehe sämikielâ iävtu pargomail ¶ Mun lam Hiärrá, tuu Immeel. ¶ Ij čiärroo stáálu pyevti leđe varâlâš, kaandah tumedáin. Suoi väzistáin ruokkâdávt stáálu luus. ¶ viestârpele Varjâvuonân. Riddokuávlust taat linjâš spiekâstij joba aldeláá ko Njiävđám maajeeb “tuođâlâš” rääji Juuravuonâ taavaabeln, mut patriootlâš maajuur válduhuollân lâi-uv ulâttiđ Vaarjâg já Njiävđám ohtsii rääji Ijjäävri räi. Ko tastoo Kolmisuáivi miäruštâllui ive 1751 traktaatist (uánihis kirjálâš pargo) staatâi räjičuágástâhân, te taat ij innig tuhhim, pic taažah pelestis punjâškuottii Njiävđám ađai ohtsâškuávlu taveviestârrääji mádáskulij, Reisvuonâ pootân. Täin Vorren, njuolgist historjálâžžân pasottum raajijn, njiävđámlijn rievedui ubâ Puáđgáinjaargâ riddokuávlu já merhâšittee meeri tuodârjäävrih, tieđiš kiän suhâkuávluid. Taažâ motiivin lâi vijđediđ Vaarjâg kuávlu nuuvt kuhás máádás ko máhđulâš ovdil ko riddokuávlu ohtsâškuávlu jyehim álgá, já fáádá toos ožžuu Schnitler-uv kirjim mainâšuumijn, moi mield Varjâvuonâ taveriddokuávlu ässeeh, tegu piergiliih (kiibergliih), kuálástii viššâlávt meid maadâriddokuávlust. Oroččij, et saahâ ličij lamaš iänááš Vaarjâg já Paččvei siijdâi koskâsâš sopâmušâst kuoimijdis kuávlui kevttimist, mast Jessen-Schardeböll 1763 kale mainâšij tuše vaarjâglij hiäđuid ađai siijdâi ohtsâšpivdo Áináin (Tanner 1929: 176). ¶ riitaarpiäivááloddááš ¶ – almuglâšopâttuvâst savâstâllâmkuursâst 8 uápped, ¶ Ailu Vale ¶ Kiemâjuuhâ D2 ¶ Hendâ: ¶ sáárnu rávhálávt ¶ Pengilly 17.6.98 koskokko ¶ Mon pyereest halidiččih mättid sämikielâ? ¶ Ohjelm 27.-28.2.2015 ¶ – Taat ij kustoo tääiđigin leđe mihheen šiev kuávluid, pahudistim kállásân já siämmást kieldim Sofia vyelgimist ohtuu kááđu oolâ sierâdiđ, kuus sun nuuvt mielâstis lâi viggâmin. ¶ – Joo-o, já ige taarbâš hiävrásiđ tävirijdiskijn meendu kuhás, ko tot nubbe juná vuálgá nube peln siämmáá ruugâ, almai lasettij. ¶ - Uáivipeeli sáttá leđe eejis nääl, mut vuoluškeeči lii eenis nääl. ¶ dijn? b) Kost šadoh finnejeh raavvâd, ko toh ¶  Maatist Jieškote-uv uáiviláid láá ovdedum sierâlágán hiävušnäälih. Hiäppušijd puáhtá jyehiđ ráhtusis peeleest lusis kolmâvorrânaalijd já keppisubboid lieggâvorrânaalijd . Maaŋgah ucebeh hiävušnäälih kočoduvvojeh ponin . Suomâhiävuš lii kolmâvorrâsâš, mut tast láá meiddei lieggâvorrâsii jiešvyevih. Tot suápá maaŋgâ uáivilân: pargohiäppušin, njolgehiäppušin tâi raccun. ¶  maidnii . čääci + čiđđâdioksidi + piäivááčuovâ → sukkâr + happi ¶ Kielâ lii kulttuur já identiteet keđgijyelgi. Ton lasseen, et kieláin puáhtá toollâđ ohtâvuođâ, tast lii siste meiddei puoh ibárdâs aassâmpirrâsist já eres luándust, uáinojeijee kulttuurist, eellimvyevist já maailmkooveest. Jis kielâ láppoo, te kulttuurâst ij pääsi ennuvgin. Veikâ ovdâmerkkân monnii säämityeje uáppá tuoijuđ uánihis hárjuttâllâm maŋa, te tast kalga meiddei oppâđ toos kullee saanijd, tego amnâsij noomâid já tuoijumpargo kovvejeijee saanijd. Jis ij määti kielâ, te sämmilâžžân eellim páácá pelimuudon. ¶ Miärušuási jyevdilâs uáivild iänááš taggaar ääši, mast ij lah ulmui ennust ävkki. Luovtâi uásild tot meerhâš tom, et toh láá liijgás cuáháseh tâi kyelettemeh, mut Sulgušjäävri nubbe Jyevdilâsluohtâ lii nuuvt kuálláá, et toos lii kiivšás adelum taggaar nommâ. Lemmee Jyevdilâsluovtâ nommâ oppeet sátáččij puáttiđ tast, et ko vieres olmooš kuárŋu Lemmee pajas kárbáin tâi kanottáin, te táválávt sun čááijád ton kuhes luovtâ pootân, ige aaicâ kezis pove (Pirgitčuálmi), mii lii Sieptâgâšjäävri já Čuáđgijäävri kooskâst. Jyevdilâsluovtâ nuorttiipiäláá Jyevdilâsnjaargâ nommâ sátáččij puáttiđ suullân siämmáá suujâ keežild, et jis vieres olmooš puátá vääžin Lemmee nuorttârido vuáluskulij, te viehâruš kárttá ton kuhes Jyevdilâsnjaargâ kiäčán, jeđe ferttee maccâđ já karveđ tom kuhes Jyevdilâsluovtâ, vâi piäsá ovdâskulij. Nommâ sáttá kale puáttiđ še Jyevdilâsluovtâ mield, ko tot lii ton paaldâst. ¶ Junná kuulâi, et lijgepargoin finnee pyereeb päälhi. Jis parga kyehti tijme paijeel, te finnee 50 % eenâb, já jis vala tast eenâb, te lasattâs lii 100 %. Tot heivee pyereest Juunán, toin ko sust lii mittomeerrin tiänáđ nuuvt ennuv ko máhđulâš, vâi finnee Rambler. Junná moonâi-uv formann savváid já eeđâi: ¶ lâ uáppih Suomâ vuáđuškoovlâin kielâimield sierrejum häämist lohoive 2003-2004. ¶ – Tot Aaslâk mainâstij, et sun lâi meeccist jođedijn orostâm tulâstâllâđ mottoom aijuu paaldân. Sun lâi viälánâm toos vuoiŋâstiđ, mut te lâi nohádâm. Sun čaranij toos, et kiinii luvvá suu uálgátuáivist já iätá: ¶ Pieggâ lâi koorrâm stormân. Skipárušah illá postii ¶ Mušte, nube tušes tiŋgâ lii nube aarni já retro lii tääl onnáá vyehi! ¶ 4. A popular sport in Britain. ¶ 4. Agaricus silvicola – Anisherkkusieni – Anisherskukuobâr U ¶ Sjölunden 31.7.98 vástuppeivi ¶ –~Kii faaninijd lii puáldâm suoinijd, já ko jurdim talle tälviv ete poccuuh toh láá čuollâm já puurrâm taid ko faaskâ tuše lâi togo. Kale jo láá kiälbuttis ulmuuh ko ulmui syeiniluovijd puáldih, joođhij vala sun. ¶ Koveh: Ilmari Mattus ¶ 26 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ ohtâlâš = yhtenäinen 112 ¶ Šišne - sisnanahka ¶ Já tot kočâttij lavluu njunestis. ¶ – Mun suáitám poolisân! sun posádij suttoost. ¶ kiessâđ, kiesâm, kiäsá = kietoa ¶ Niŋálâs kuálsih uđâgáidiskuin varriistâlškyeteh čohčâmáánust ovdâskulij máádás. Iänááš uási tain maneh Maadâ- já Koskâ-Euroop räi, mut uási sáttá pääcciđ tálvástâllâđ Åland aldasáid. Puárásumos Suomâst riegistum vuoptâkuálsi lii lamaš 10 ihheed 11 manuppaijeed 29 peivid puáris. Euroop puárásumos lii lamaš Ruotâst riegistum vuoptâkuálsi, mii lii lamaš 21 ihheed já 3 manuppaje puáris. Kuálsi tiättoo 13 päikkinoomâst. ¶   Na Antero lâi tiäđust-uv ubâ nuorâvuođâs ääigi orostâllâm ennis lunne Čevetjäävri kuávlust já vissâ tipšom jieijâs já perrus poccuid, mutâ lâi karttâm vyelgiđ Čevetjäävrist meddâl ko lâi rijdáskâm sijdâkuomijdiskuin. Ušom sijdâkyeimih lijjii riemmâm olgoštiđ suu vissâ-uv olgohäämis keežild. Taat äšši čielgâi munjin iäskán 40 ihheed maŋeláá, ko peessim luuhâđ käimis mecciteknijkkár Antero Kolmos kietâčalluu Čevetjäävri kuávlust. Antero lâi-uv lamaš puásuikeččee já omâsteijee še, veikkâ talle Čovčjáávrán puáđidijn adelij-uv iberdiđ, et sust iä liččii lamaš poccuuh kuássin. ¶ 87 ¶ Na puáránijhân tot tavdâ motomin já peesâim oppeet moonnâđ olgos já tievst meid škoovlân, veikkâ tohon must kale ij liččii lamaš nuuvtkin huáppu. Ušom mij viälláim seeŋgâst oovtmano aainâs oho, jis ep jo eenâb-uv já lâim vissâ ucánjáhháá pááccám iärásij moojiibel oopâi peeleest, mut vaarâhân mij fattiiččijm taid huápust kiddâ. Ko mun jiem puáhtám aabisist čiärusthánnáá staaviđ, teikkâ luuhâđ maiden jiänusân, ubâ uánihis celkkuidgin, te lijjim ain-uv máttáátteijee Rantamäki “lellikki” já tom kale kulâstij tävjibeht-uv. Eidu motomin máttáátteijee iskâstij muu, et jo-uv tibi tárániččim staaviđ maidnii, mut ain jienâ teddâšui “čudâpottáák” vuálá, konjâleh iđestii čolmijd já finnejim mottoomlágán epivirgálâš luovviittâs jiänusân staaviimist eres uáppei kulâdijn ton kiđđâluuhâmpaje loopân. ¶ Jáákup 154-155,158, 183-184,219 ¶ 3. Sáárgu arvevyevdi elleidiskuin. ¶ škajâluođân = kaikuluotain 27 ¶ 34. Ááicuh jođetteh tiäđu . . . . . . . . . . . . . . . . . . 114 ¶ 1 § ¶ Neelji riijkân juáhásâm sämisiärvádâh iälá aktiivlâš nubástus já ovdâskulij moonnâm ääigi, mast uđđâ huksejuvvoo liävttoin ärbivuáválâš eellimhäämi paaldân já vuáđđun. Taam tuođâlâšvuođâst syemmilâš škovlâ tiätá kuittâg uáli uccáá. Škovlâkiirjijn sämisiärváduv tááláš tile ij kieđâvuššuu já sämmiláid kullee, škoovlâi-uv alnetoollâm, mielâkoveh puátih távjá topeliaansâš ääigi kuvviimijn já ääigist, kuás syemmilâš já sämiilâš siärvádâh ellii vala ovdâmoodeernlâš ääigi. Sämitige päikkisiijđoin lehâstum nettilostâ Oktavuohta lii uáivildum vuosâsajasávt Suomâ škoovlâi kiävtun: lekkâđ laasâid já tiäđu haahâm riäiduid sämisiärváduv pyereeb já taanáigásâš tubdâmân. ¶ Skandij váráduv alemuin kuávluin lii nuuvt koolmâs, et muorah iä pyevti šoddâđ tobbeen. Täin kuávluin lii jáhálijn, siähtálijn já toŋâsijn šoddâm tuodâršadolâšvuotâ . Tavemuu Säämist láá vyelligis já ruánzáás laajišvyevdih . Islandist vyevdih láá uáli uccáá. ¶ Nuorttâmeerâst eellih sehe meerâ já jaavrij ¶ Heikki Mattus ¶ tiäppuliäđđum.....113 ¶ lyeneh šaddeh. ¶ Veikkâ lai-uv puolâš, te tullâpiällást lâi liegâs veluttâllâđ. Nuuvt tast keevâi ete láim kuohtuuh noháđâm já sijdâ lâi pajanâm liivâin já vuálgâm. Koccájim kolmâsvuotân, tullâ lâi časkâm já skippáár lâi lappum, sun lâi vuálgâm tuáridiđ siijdâ. Lâi myetistâm tommit ete lâi vuátádâh. Tääl must lijjii stuorrâ kálluheh jyelgist pyereest syeinejum, te jyelgih iä lamaš kolmum. Valdim reppun, faškâlim siälgân, njuškejim savehij oolâ já čuoigâlim. Časkelim ete kuus kulâi skippáár lii čuoigâlâm, veikkâ suullân tiettim ete kuus siijdâst lii mielâ vyelgiđ. Tavaspa tievst, nuuvt maht lijjim jurdâččâm. Čuoigim sijdâkurgástuv mield suullân oovtâ kilomeetter, ko huámášim ruustâ paijaanmin alda Vuomvääri. Skippáár lâi jo kiergânâm čuoigâđ nuuvt kuhás, já peessâm siijdâ njunosân, jurgâlâm já lâi puátimin sijdáin maasâdkulâi. Čuoigim maasâd munnuu tullâsajan já vuoššim käähvi valmâšân ko skippáár puátá, tiettim ete sust sáttá leđe kähvimielâ. Ko sun poođij sijdáin, moonnim suu luusâ já ettim ete valmâš käähvi kale ličij tullâsaajeest jis halijđežžeeh. Sun lâi čuoigâstâm kuálmâd penâkkullâmân. Puoh te lâi piestum já rinnum, jiem kale lijjii tubdâđ Vuoli Jussin, jis jiem liččii tiättâm ete kii sun lii. Lâi iiđeedijjâ já hirmâd puolâš. Paaccim siijdâ kuáđuttiđ já skippáár moonâi tuulâ kuuvl. Poccuuh liivoodškuottii já vuolgim mun-uv tuulâ kuuvl. ¶ Pááikán puáđidijn oinijm, et eejikyevtis Ailâ-Vábboin láin jo algâttâllâm kiedi nijttem já jo mottoomverd haasim suoinijd-uv. Ko poottim tupán, te ferttejim kuittâg rammuustiđ Ailâ-uábán: ¶ 5 Uusâ oppâkirje teevstâst kulmâ suujâ párnái uáivipohčâsân. ¶ Heikkâ kiemârdâlâi já lâi váivášum: ¶ Sämipárnái sierâdempirrâs sámáidittem ¶ Ante keejâi aldeláá silkkekukái fiskis loostâid, já suu mielâst toh lijjii kale ain-uv ružâgâm. Sun ij jiendâm maiden mut kuittâg jo smietâi, maid toigijn porgâččij. Sikkođ sun ij taid kale áigum. ¶ Vyelikitka ¶ 03.06.1996 . Onne lâi vuossâmuš peivi kuátirähtimpargo äigin, et lâi čuáskim. Käävci suulâin arvastâlâi riskáht já smietâdáim vyerdiđ eehidpiäiván jis te makaš fierttiiččij. Jooskâi arvemist kuittâg jo oovce suulâin já vuolgijm paargon. Mii fáárun vuolgij Cari ustev kandâ, kote lâi čapispuáhánjáin karateka. Sun išedij mii muáddi tiijme já tast maŋa eelij ennis viežžâmin suu. Ko lopâttijm pel viiđâ suulâin, te käärvis lâi ohtâ oles seini já nubbeest peeli. ¶  lii Assaasloostâg šadoi kuávlu lii Koskâmeerâ pirrâsist, mast lii tälviarvešoŋŋâdâh. Koskâmeerâ enâmij stuorrâ vyevdih láá tuššâdum já pááccám láá tuše sággáás miestuuh. Kuoskâhánnáá luándu kávnoo innig sierâšumosijn várádâhkuávluin. Keesih láá pakkâseh já koškáseh. Tondiet muorâin já miestuin láá korrâ já aassaas loostah, moh kepideh čääsi lievlistem šaddoin. Tággáár šadolâšvuotâ kočoduvvoo aassaasloostâg šadolâšvuottân. Täsikierâg pinjapeeci, rátkálágán sypres já muálkkiruŋgosâš oliivi- ađai oljomuorâ láá Koskâmeerâ tijppâšadoh. ¶ Mottoom romuliäjáást kavnaim ruástuhánnáá pyerá ruŋgo, mast lijjii puoh uásih, eereeb ráttáh vailuu já suuijâm lái váhá, mutâ mudoi vala šiev anokävni. Tom muoi nuáđásáim já tuálvoim aldeláá avdomaađij já čievvaim tohon. Maccaim vala tohon romuliäjái kuuvl. Mottoom saajeest lâi koivum rogge, kuus lijjii koškum smaavâ piergâseh. Moonnim porviđ ton roggeest liäjá já tobbeen kavnim puurki mii sulâstitij tááláid deodoranttipuurkijd. Valdim tom kietâsân, Issá-čeeci val váruttij ete jiem kolgâččii tagarijd omâs tiiŋgâid kieđâvuššâđ. Mutâ jiem maaššâm leđe teddilhánnáá puálu mii ton puurkist lâi. Já ko teddilim puálu te tot aalgij šuvijdiđ já rusádij lievlâ eidu muu muáđui vuást. Must koonjâldškuottii čalmeh, jiemge uáinâm šât maiden, käskiškuođij čoolmijd. Lâi lukko ete juuvâš lâi togo alda mast lâi putes čääci, Issá-čeeci laiđij muu juvvii kuuvl já ožžum poossâđ tállân čolmijdân. Tot lâi konjâlkaasu mâid lijjim kieđâvuššâm. Tast maŋa mun uskum ete ij koolgâ moonnâđ kieđâvuššâđ puoh omâs piergâsijd. Veikkâ lijjim poossâm čolmijđân pyereest, te toh vala konjâldii. Jurdim jo ete čalmettuum aaibâs. Ko viijmâg čalmeh čielgii, te vuolgijm maasâd pááikân. Pyerá ruŋgo maid čievvaim, Issá-čeeci eelij maŋa viežžâmin. ¶ Kirhoost lii lamaš čoođâ historjá stuorrâ merhâšume sämmiláid já sämikielâ kiävtun. Ovdil almolâš oppâkenigâsvuođâškoovlâ ääigi aalmugmáttááttâsâst västidij kirkko já sämikielâlâš kirjálâšvuotâ uážui aalgâ kirholijn teevstâin. Onnáá peeivi sämikielâ kulá luándulâš uássin kirho tooimâ. Kirholijd toimâttâsâid tegu kastuu, vihkâm já hävdidem puáhtá toimâttiđ aanaar- já tavesämikielân. ¶ Maht čuoškáin piergee? Vâi piergee-uv? ¶ Já ton keesi toh pargeldii ijâppeeivi, já ko čohčâ poođij, te iä lamaš innig pargoh, main liččii lamaš nuubijn maajeeld. Nuuvt toh kuuđhah, viššâlis elleeh. ¶ nuorttâsämikielâ ¶ ČUÁKKIMVISTE NÁSTI 15 ulmui, 35 m2 ¶ a. riijkâid sárgái 1-3 oolâ b. uáivikaavpugijd sárgái 4-6 oolâ ¶ Čäällimvyevih ¶ já piervâl lii rahtum ¶ ladduužijn. Juvvijn kolgá čääci enâmustáá ¶ Sämitigge 2012 ¶  attribuut ulmuuh - Motomin Nipso kaačâi siämmást tohon. ¶ – Enni já ákku. Uážum-uv mun moonnâđ uápásmiđ stáálupárnáid? Mun táátum sunnuu miäcán sierâdiđ piäittáástâllâm, Matti koijâd eenist já ááhust. ¶ – Tiervâ! Te lii viijmâg-uv kiđđâ. Mun oinim ete Kuobžâenni-uv lii pulttâsâm kuáđistis. ¶ Toimâ ¶ 8. Kazakstan 349 ¶ A Maadâjävri, Ucjuuhâ ¶ Jeesus koijâdij: “Kotemuš taan kulmâsist lâi tuu mielâst rievedum almaa aldemus?” ¶ 2. Marasmius scorodonius – Laukkanahikas – Siipuulčevđâstâh U ¶   1. Tuuđhâ Euroop šadolâšvuođâkáártá ¶ Sämitigge almoot uuccâmnáál torjuid, moh mieđettuvvojeh sämikielâlâš kulttuur oovdedmân já sämiseervij tooimân čujottum meriruuđâst (Säämi kulttuurmeriruttâ). ¶ - Ton puudâhân puávtáččij labdeđ jieijâs oppâmijd-uv, Ánná smietâi, ige mihheen tobbeen feerejum äšši mahten huukán monâččii. ¶ » Taah säänih hiämáskittii Máárjá, já ¶ Škovlimpoolitlâš peerustmettumvuotâ sämimáttááttâs čuolmâi čuávdimân lii joođeetmin sämikielâ sárnoo ulmui mere jotelis kiäppánmân já sämikuávlu ulguubeln ässee sämmilij kielâ já identiteet muttuumân. Máttááttâs kyeskee njuolgâdusâin sämikuávlu ulguubeln ässee sämmiliih kohtâluvvojeh tegu enâmânvärrejeijeeh, mast pargojuávhu raapoort addel motomijd konkreetlâš ovdâmeerhâid. ¶ Juhháán ko poođij teivâmsajan, te sun ij vistig huámmášâm Liisá ollágin. Liisá lâi čaaŋŋâm muorâluámán já oođij nuuvt, et škuurrân val kullui. Juhháán pelhiškuođij, et nuuvt lâi tuánttá čaaŋŋâm čiähusân. Luhhoost Liisá škuridij – mudoi Juhháán ij lijjii Liisá huámmášiđgin, sevŋâd ko val lâi. ¶  mut Ovdâsâš almostui mottoom ääigi ovdil ko olmooš jieš. Motomij ovdâsâš poođij pirrâmpeeivi ovdil. Taggaar lâi kuittâg Kaabi Joovnâst. Tot almostui nuuvt tárkká, et kálgu puovtij käähvi vuoššâđ valmâšin pirrâmpeeivi keččin ovdâsáá oinuumist. Ovdâsâš lâi eidu tego olmooš jieš-uv. Kossenâmist ässee Áhu-Joovnâst lâi ovdâsâš, mon maaŋgâs oinii siämmáá ääigi. Návt tábáhtui maŋgii, ohtii keevâi nuuvt-uv, et Jovnâ oinui ohtân ovdâsáinis já sáárnui-uv toin. Lâš-uv ovdâsâš lamaš maŋanum vâi Jovnâ puáttâm liijkás tooláá. Táválâš čuđemaainâs lii taggaar, et čuđeh puátih hevâttiđ sämmilij tááluid, koddeđ já rievediđ. Sämmilij sáŋgár Lavrukâš kuittâg utkáávuođâinis tuššâd čuuđijd. Mottoom mainâsist čuđeh lijjii jotemin Aanaarjäävri mield já pálkkááttii Lavrukáá uápisin. Sun hokâttâlâi taid suollui luámánijd purrâđ. Ko čuđeh lijjii moonnâm tabbeláá, te Lavrukâš saajai puoh kárbáid čáácán já kuođij čuuđijd suollui. Kyevti oho keččin čuđeh lijjii jáámmâm niälgán, veikâ lijjii purrâm čyeđe peesist kuolmâsijd. Suolluu nommâ lii-uv Čyetpecsuálui. Lavrukâš lâi jieijâs ääigi MacGyver. ¶   taarbâšmettum, Puásuituálu, eromâšávt tavesämikuávluin ovdánâm tuodârpuásuituálu, meiddei stuorrâpuásuituálun nomâttum eellimhäämi, lii toollum eksootlâš já eres aalmugij iäláttâsâin čielgâsumosávt spiekâsteijee säämi iäláttâssân. Ton keežild tot lii nabdeškuottum almolávt sämmilâšvuođâ tobdomerkkân. Taggaar tot kuittâg ij lah. Puásuisämmiliih iä lah lamaš kuássin eenâblohhoon sämiaalmugist. Taažâst stuárráámus sämmilâšjuávkku lii lamaš merâpiivdost já ucessiähá eennâmtuálust iäláttâsâs finnim merâsämmiliih. Suomâst sämmilij ärbivuáválâš áigápuátuhäämi lii kovvejum maaŋgâekonomian, mast áigápuátu finnejuvvoo maaŋgâin jieškote-uv käldein. Ärbivuáváliih iäláttâsah láá meiddei meccipivdo, kyelipivdo já luándupyevtittâsâi nuurrâm. ¶ Ilmarân pyeri eehid tuáivuttem maŋa peessim čokániđ suu tiättur tuáhá. Uuccim tállân Blue1 nettisiijđoid. Huámmášim, et kirdemlippu lâi ton vaartâst vala-uv tivrom suullân 80 eurod, já tot maavsij tääl 290 eurod. Tot lâi kale hirmâd jo ennuv, mut jiem tuostâm jurdâččiđgin, mon ennuv mávsáččij láiguauto já mööki láigu tubdâmettum ááigán. Nuuvt te korâdim jieččân vááimu já tedâččim tuše tiättur puáluid. Nuuvt te tiilájim čuávvoo piäiván kirdemliipu Ruávinjaargâst Helsigân. Kirdemmaašin vuálgáččij kyevti suulâin, nuuvt et kolgim uáli jo tooláá kiergâniđ vyelgiđ Ruávinjaargân. Mut ovdilgo liččim nuuvt kukken, must lijjii vala maŋgâ huolâ. Kijttim jieččân luho tast, et lijjim enni. Eenih mättih táválávt-uv čuávdiđ puohlágán vädisvuođâid ulâttâsääigist, Vistig-uv smiettim, et Blue1 maašin puáđáččij tuše Helsigân jiemge pesâččii tast innig ovdâskulij Amsterdâmân. Nuuvt te ain tedâččim puáluid já tiilájim olssân nube kirdemmääđhi KLM mašinân, moin vuálgáččim Helsigist esken koskâpeeivi maŋa. Šiev peellin lâi tot, et iđedist pesâččim uáđđiđ ucánjihhii kuhebiššáá. Já fakkist šoddim jurdâččiđ tom-uv, et tarbâšim vala ijjâsaje-uv. Keččim tijmásân, já tot lâi jo suullân ohtânubáloh. Taan ääigi jiem innig puáhtám suáittiđ uápisulmuidgin. Meridim, et tiilááččim vala hooteelloonjâ olssân. Jeđe aalgij numerij uuccâm neetist. Mut jiem lam áinoo mađhâšeijee, kote lâi riddonâm Helsigân: hotelleh lijjii aaibâs tievâ. Esken viiđâd suáittimáin luhostuvvim finniđ tivrâsub sviiti oovtâ kirdemkiedi aldaorroo hotellist. Valjimvääri ij lam, já väridim olssân tom. Tääl te vala uáđáččim-uv tego kunâgâslâš, ko lijjim kiävttám ruuđâ veik mon ennuv. ¶  pääihi Tievâsmit tavlustuv. ¶ áinoo nieidâ, kuocâ ruoidâ ¶  lii Mij juurdijm aalgâst ete selvânep oovtâ peeivist ton hommáást mutâ kaartâim leđe kulmâ iijâ ton kámppáážist. Mist monnii kyehti kuhes peeivi já vala peivilakke ovdilgo kiergânijm hommáást. ¶ lieggânem, mii puátá iánáážin tast, et ¶ Ohtii ko Viermijäävrist lâi pivdám kuolijd, tobbeen lâi jyelgiááitáš alnees. Mainâstij et sun lâi keessiv kuškâdâm taid kuolijd várdáiguin já pálkkusijguin, te tievâ vuorkkim taid koške kuolijd tohon ááitán, et ko tälvi puátá te sun iälá ergijguin tobbeen já sälttikuolijd já koškekuolijd váldá tälvipááikán. Te tot lâi-uv neeti puáttâm tohon Viermijäävri áittáá kuuvl já te lâi rääigi jursám ton ááitâžân já purâdâm tobbeen taid Jáák´ Irján kuolijd. Jáák´ Irján ko ooinij et tot lii tobbeen sahelâm já rääigi jursám togo uksâpellâs, te piejâi kaperis rääigi oovdân, et ij olgos peesâ. Ton áigáá áittáin ko lijjii uáli poskis uuvsah, taggaar seeini mield sirdemnáál uksâ kyevti pálkká kooskâst, oovdâs maŋas jottee uksâ, et ij lam lehâstemnáál. Jáák´ Irján moonâi tohon já siirdij tom uuvsâ kiddâ. Na neeti tobbeen libžo pirrâ ääiti nuuvt, jurdâččij et tääl kolgâččij koddeđ tom neđe mut maht tom juksá, hirmâd neppir. Jáák´ Irján káálgust lâi tortti val tobbeen ääitist, tast ko saavzah lijjii, tast lâi tortti meid tobbeen, moin ulloin lääigi pana. Tobbeen ko kaamuvsuoinijd meiddei läävejii meidiđ, ton ááhust lâi syeinicäimimkuurâh tobbeen ääitist. Jáák´ Irján fattij tom kietân et kal sun tääl pitá. Já tot ráivudâđâi já huškodâđâi tobbeen pirrâ ääiti hirmâdávt nuuvt et koškeepurgâ lâi já tot muttij tom ááhu toorti-uv toin syeinicäimimkurâháin já viijmâg tot finnij tom neđe-uv koddeđ. Eeđâi et ááhu tortti kal cuovkkânij, mut ele peerust, ákku, neeti lii kuddum, já sun Taažâst finnee 14 märkkid ton neđe čeevđist já sun puášhtá tääl suvrâmijd-uv uástiđ veikâ mon ennuu, ele peerust, koozâ mäle! Ákku tiäđust-uv piällkkái et ko suu toorti huškoi motten toin luččâneeđijn. ¶ - Kost tun lah täid puoh tävirijd kavnâm? Jovnâ imâstâlâi. ¶ Sämmilâsvuotâ lii uási muu. Tot lii munjin argâpeivi ege must lah tarbu tom sierâ miäruštâllâđ. Muu sämmilâšvuotân kuleh peerâ, suuhâ, kielâ, poccuuh já eres luánduiäláttâsah sehe kárvudâttâm sämimaccuhân. Sämimááccuh lii munjin iänááš juhlepiivtâs, mon kiävtám eromâšávt peerâ- tâi suhâjuuhlijn, mut meid eres-uv tilálâšvuođâin, mast ovdâstâm sämmilijd. ¶ Tot lâi jo paijeel koskâpeivi ko ruošâh puáđiškuottii tutkâđ jieŋâ alne viällájeijee jáágárijd. Korrâ jienain, URAA! URAA! parguu puáđidijn. Talle lijjim vises ete lii muu loppâ-uv puátimin. Ij lam tuoivâ ete eellim jotkuuččij. Lijjim háváđum, ohtâ luođâ lâi moonnâm čoođâ. Luođâ moonâi taggaar saje čoođâ ete ij čuovkkim taavtijd ige siskálušâid. ¶ Sämikielâ haldâttâskuávlun kullii vistig Kiärun (Giron/ Kiruna), Vääččir (Váhčir/ Gällivare), Juhâmohe (Johkamohkki/ Jokkmokk) já Arjeplog (Árjjatluovvi) kieldah. Uđđâivemáánust 2010 poođij vuáimán uđđâ laahâ aalmuglijn ucceeblovvoin já ucceeblovokielâin. Uđđâ laahâ poođij ucceeblovokielâlaavâi sajan, moh lijjii ovdeláá vyeimist. Sämikielâ haldâttâskuávlun lahtojii toos jo ovdeláá kuullâm neelji kieldâ lasseen Arvidsjävri (Árvesjávri/Arvidsjaur), Bergin , Härjedalen , Lycksele (Likšu), Malå (Málat), Sorsele (Suorsil), Storuman , Strömsund , Ume (Ubmi), Vilhelmina (Vualčere), Åre , Älvdalen , Östersund (Stáre) já Krokom kieldah. Laavâ mield lii sämikielâ máhđulâš kevttiđ tai kieldâi kuávlu haldâšemviergeomâháin já tuámustovlijn. Lasseen laahâ kenigit haldâšemkuávlu kieldâid orniđ sämikielâlâš ovdâmáttááttâs já puárásij huolâttâs tom halijdeijeid. ¶ Tom jiem liijkágin áppád čielgiđ ađai tuođâštiđ, et lii-uv saanijn myeisi já myesi siämmáš algâhäämi. Tom uážžu kiinii eres smiettâđ. ¶ Ohtâ kuáivu kááivu, maaŋgâs tast juheh. (Pedi, Afrik) ¶ 1. Keessiv jäävri čääci lii kiärdášum. ¶ Lâi jo kesimáánu algâ, ko te viijmâg puáđistij reivâ Tuárnus Tullikámárist, mii lâi čujottum munjin. Kieđah tuárgistmáin kiškettim kirjeulguu áávus. Tääl toh tibi te koččoh muu kuusnii tullisajattâhân. Mut maid tuušijd! Kirjeest, mon lâi vuáláčáállâm tulliräjiviskaal Moring , almottui: ¶ Lasetiäđuid finnee must, ađai Petter Morottajast. Muu ohtâvuotâtiäđuh láá tiilámravvui peht. Já jis šleđgâhámásijd lasetiäđuid haaliid, te Kierâš lii finniimin jieijâs internet-siijđoid. Čujottâs ij lah vala tiäđust, mut tieđettuvvoo ko tot čiälgá. Internet-siijđoin liččii almolij tiäđui lasseen luuhâmnáál loostâ uđđâsumos nummeer, já meiddei oovdeb numereh kronologisâš vuárhást. ¶ – Keejâ Hirškikkâ! Tuot polvâ sulástit čielgâsávt riämnjá. Riemnjis kuárjid tuolbâ keeđgi alne, Myerji imâštâl oovtâ poolvâ. ¶ 32 ¶ – Jáá, na tothân lii pyeri et tij-uv lijkkuuvetteđ párnáin! ¶ Helsig ¶ Saavâjođetteijee saavah ¶ Västid merkkiimáin ruosâid sárgástuvváid. Kale Ij ¶ Stuorrâ uási sämmilijn uážžuh kuittâg áigápuáđus uđđâáigásijn iäláttâsâin já ámáttijn. Sämmilâš eellimvuáhán lii lamaš tijpâlâš áigápuáđu čokkânem maaŋgâin jieškote-uvlágán puátukäldein já ärbivyehi juátkoo sierâlágán kuálusiäláttâsâi häämist. Uđđâáigásij iäláttâsâi, tegu tuurism, kreatiivlâš suorgij já pyereestvaijeempalvâlusâi, ovtâstittem ärbivuáváláid tiänámmallijd išedeh sämikuávlu eellimvuáimálâšvuođâ siäilum já adeleh nuoráid tilálâšvuođâ pääcciđ tâi maccâđ päikkikuávlusis. Taat váátá kuittâg sämmilij máhđulâšvuođâ stivriđ jieijâs eellimtile já tuárjuđ iäláttâspolitiik pehti sämikulttuur tááhust merhâšittee amnâsijd. ¶ Ilvâs pivdovyehi lii siämmáálágán ko päikkikissáást-uv, ađai vahtim. Ilvâs mielâsumos salâsellee lii njuámmil ohtuunis juo ton suujâst, et tot lii tegu ohtâ meripittá, ađai oovtâ taldrik tievâ purrâmâš, mii tiävdá čuávji, ijge tast taarbâš kyeđđiđ maiden ovdâmerkkân káránâssáid. Ko iilvâs lii huámášâm salâsellee, tot njááhá vistig nuuvt alda ko máhđulâš já páácá vyerdiđ, et salâsellee puáđáččij stuŋgiittem ooláádmuudon. Ko stuŋgiittem äigi puátá já jis pivdee ij finnii vuossâmuin luuvijn meetterijn saallâs kiddâ, tot tiptá saallâs moonnâđ já álgá uuccâđ uđđâ salâsellee. ¶ 2. Luoddii siipuul já piejâ tom monnii máđháá ¶ b. Maid täin kielâin sárnuh Suomâst? ¶ – Lii-uv sun Myerji stuorrâ viljâ, ko lii váhá kuhheeb já puárásub ko Myerji? ¶ Säämi puárásijpargo ¶ Internet-pargopitáh ¶   Maht lâškin, mut kesipääihi uccâ tuuvááš kuittâg monnii suujâst puolij 1940 lovo suulâin já šoodâi huáppu skappuđ uđđâ aassâmviste sajan. Nuuvtpa Eljis Piättâr, teikkâ suu kandâ Piättâr Mikko, kote šoodâi eejis maŋa uđđâ išedin Pekkalan, oostij Jakola kaandâin, Miikist, teikkâ Kalleest hirsâtuve, račoi tom já kesittij Njižžjäävri riidon já ceggij tom tohon. Uđđâ tupe lâi ovdii iähtun styeres, 4,5 x 4,5 meetter já tot šoodâi puállám tupesaajest 35 meetterid maadâviestârân. Siämmáá sajan, kost tot tääl-uv lii. Tupe ij lah tááláá ääigist innig aassâmoornigist, ađai kihheen tobbeen ij aasâ. Ij lah tiäđust, mon puáris tupe lâi talle, ko tot kesittui Jakolast Njižžjäävri riidon, mutâ oskottettee lii, et tot lâi talle viehâ uuđâs. ¶ Jodottâláim, ađai viheláim ejijnân suuvân, ko jiem máttâm, jiemge tuostâm “veiviđ” Perfect-moottor joton já eeči ij eissigin. Sun ij suormáingin kuoskâm ubâ rakânusân já Juhháán-Uulá lâi-uv luovvim moottor kärbisliähust já kurppom tom puáris kuátán puáttee keesi várás. Čovčjávráliih kale kuldii mestâ jyehi peeivi já rááskáh pottii aaibâs tuárvi, mut motomin toovâi mielâ kuittâg puško. Veikkâ lâi jo loppâkeesi, te muoi ejijnân elâččáim ain motomin vihheelmin-uv. Čohčâkeesist puško-uv álgá ucâluđ ruške paaloost jieŋâlubboid čassijd, mut kale ain-uv lijjii motomeh puškoh njaŋgaamin kaavâin peeivipaštust já taid lâi älkkee vuájálittiđ poršomáin viärmán. ¶  – Kirhokiirjijn suhânommâ lii aalgâ rääjist lamaš tááláá häämist, veikkâ noomân lii-uv lohtum miinii eres noomâid (Maratz, Kulpits, Aikio, Paadar). Ucjuuvâst nommâ tiättoo ive 1749 rääjist. Erik Schytte Blix (1967, 86) mield Taažâ Uunjaargâst láá suhânoomâst maŋgâ häämi: Mathus, Mathos, Mattos, Mattus já Matus. Mut Maadâ-Vaarjâgist láá kiävttám aanaarlâš häämi, Mattus. ¶ a. Luvâttâl päniválláid. ¶ – Puáđi, piäkká, manneen rovvá Rottárido kissákáhvástállámsajan, eeđâi Arkadia Ullá. ¶ Evaŋgelium 20, 21, 24, 37 ¶ 6. Maggaar tiileest kooraalelleeh mákkojeh? ¶ Ko viäigu, te vildâšaveh vyelgih uuccâđ raavâd. Toh kuáivuh enâmist ruottâsijd, ruotâsmuorjijd, haaikâterhoid, pähkinijd já enâmân koččâm heđâlmijd. Puohporree šahan tohhejeh meiddei kuobbâreh, rááđuh, tiivreh já mááđuh. Motomin vildâšahečuurâ puáhtá tovâttiđ stuorrâ vaahâg muorâkäärdist tâi valjepiäldust. ¶ uđđâsistano 158 ¶ Motomin keessiv lijjii Nuuvdikiäzzáh koldemin já Áábrâm lâi tiäđust-uv áirualmajin já tuárbon fáárust. Reisu lâi moonnâm pyereest já sávjááh sehe eres-uv kyeleh lijjii vaarâ puáttám ennuv, ige tast tađe eenâb. Ko nyetti lâi kuuccum ulgáid, kárbáh keessum sáátkun já kyeleh kurppum pooráá oolâ, te koldemviehâ moonâi káhvástâllâđ, ovdil ko čolliiškuáđáččij kuolijd. Áábrâm lâi kuittâg ton kooskâst elâččâm vala olgon, jeđe huámášâm kärbisnjune alne lode hámásii ellee, tuámittâm tupán já ettâm: ¶ – Amahân te tietivetteđ, ete meeccist áásá nuáidi, Noskemudágâš eeđâi huolâstumläädist . ¶ Sämitigge aalgât ráhtádâttâm sämitiggelaavâ pyehtim uđâsmitmijd. ” Uđđâ sämitiggelaahâ váátá sämitige pargo-oornig tärhistem já uási nubástusâin kalgeh rähtiđ huápust valjáid kyeskee njuolgâdusâi tiet. Olesuđâsmittem kalga leđe vyeimist já tuhhiittum ko sämitigge, mon väljejeh ive 2015 aalgât tooimâs. Uđâsmitmist kuleh pargovievâ, ”sämitige saavâjođetteijee Näkkäläjärvi muštâl. ¶ 82B Sahara luándu. ¶ Juáhâš vuolgij vazâččiđ vuoddâs mield já merâšadoi luávdâm källei oolâ. ¶ “Puáđi tehikulij!” fakkist jienâ ravvij muu paaldâst. ¶ Sämitige čuákkim väljee ovdâsteijeid säämi parlamentaarlâš rááđán vaaljâpajan. SPR oovtâstpargosopâmuš mield sämitige poolitlâš njunoš kalga kulluđ rááđán. Toimâpaajeest 2012-2015 ovdâsteijen láá: ¶ 1. ¶ Mun halijdâm kijtteđ ko leppeđ povdim muu servâđ Sämitige vaaljâpaje 2012–2015 lekkâmân já säämi ¶ Na Orvohân tiäđust-uv suorgânij hirmâdávt, joba jieijâs jiegâ-uv peeleest, ko luođah njurgoškuottii. Sun ij tuostâm, tâi áppádâm maiden muide porgâđ, ko huápumus lääji mield tuámittiđ puhelimân, suáittiđ ovdâskoddekomppanian já táttuđ lasevuoimijd tobbeen, ko čielgâ viärjulâš volliittemhân tot lâi. Kusti-peenuv páárgui já olvoi ubâ ääigi. Ovdâskoddekomppania tärhisteijeeupseer puáđistij mottoom ääigi keejist mii juávkkuhovdâ Rajaniemijn já kuovttijn vahtâjáágáráin já huápu-huápu uápásmii tilálâšvuotân, mii tobbeen lâi. Kusti páárgui ubâ ääigi já Orvo táátui-uv, et upseer pájáččij pistovláin Kuusti já lopâttičij ton tuuskijd. Tärhisteijeeupseer lâi kuittâg ton mielâst, et pääččimviärju kevttim taan tilálâšvuođâst sátáččij vala lasettiđ nuuvtkočodum “jännitys” já tom riiskâ sun ij váldáččii. ¶  olmooš Jovnâ vuolgij toho já vaazij nuuvt kuhháá, ko kuulâi oppeet Wieseh jienâ. ¶ Lâi liegâs já piäivádâhpeivi ko Njeellim anarâškielâ kerholiih kolliistillii puáris Onnelast. Mij vuojijm moottorkiälháiguin tohon kiiđâ majemuin siijvoin. ¶ Göteborg C4 ¶ kođovajâldem.....46 ¶ 99800 Ivalo ¶ OOVCÁD PÁKKUM ¶ Nube peeivi, iđeđist tooláá sun vuolgij ton tyelji viežžâđ. Ij lam nuuvt kuátádâh ete ergijguin ličij puáhtâm vyelgiđ. Saavehkiälháin sun tom viežâi masa muádi penâkkullâm keččin. Ehiđispeeivi sun juovdâi jo maasâd pááikân tooin kuormijnis. Talle tot peenuv lâi esken palaskam, ij haliđam Issá-čeesi alda moonnâđ, puoh te lâi porfâgâm já harijdij tuše. Kissá meid lâi puoh porfâgam posoi harijdij já ko uksâ lekkâsij, te ruotâi olgos, čaaŋâi lááđu vuálá. Tobbeen lááđu vyeln já naavit luubtâst tot oroi maŋgâ peeivi ige haliđam tupán puáttiđ. Veikkâ táválávt tot laaviij Issá-čeesi askeest leđe mielâstis. ¶ – Mun juuvâm juŋŋâsääpi, ákku iätá. ¶ Suomâ já Ruošâ räjivirgeomâheh lijjii peessâm sopâmušân, et Suomâst räjiääiđi čoođâ Ruošân peessâm vildâlum poccuuh viežžuuččii Säämi palgâs puásuialmai tooimâst Suomân já njuovvuuččii. Kiđđâtäälvi 1973 toimâ pieijui joton já Áádár räjikocceemsajattâhân pottii vuáččuliih pajeulmuuh nubáloh já rahtii taggaar koskâpuddâsâš ääiđi sivláigijn räjikocceemsajattuv já rääji kooskân. Meid Avveel Räjijáágárkomppania hovdâ maajuur Pertti Veijo vyejestij Winha-moottorkiälháin Áádárân. ¶ 14.10 Svenn-Egil K. Duolljá: Kielâopâlâš njuolgâdusah julevsämikielâ kielânormim vuáđđun ¶ mield uássin ohtsâškodálâš palvâlemtooimâ pyevtittiđ palvâlusâid sämikielân. Ohtsâštave-eennâmliih sämikielâliih tv-uđđâseh, Ođđasat, algii ive 2002 aalgâst. Taid pyevtitteh ohtsâšpargon Suomâ Yle Säämi Radioin, Taažâ NRK Säämi Radioin já Ruotâ SVT Sápmijn. Čohčuv 2013 Yleisradio algâttij jieijâs sämikielâlij tv-uđđâsij vuolgâttem väldikode viermist. Yle Sápmi pyevtit Suomâ áinoo sämikielâlâš párnáiohjelm, Unna Junná. ¶ Vuolli, Jussi já Issá-čeeci pessii mottoom ucjuvlii hiäppuš fáárun Avelist oovdâs. Tot lâi kuhes hiävušráiđu moh vuolgii Avelist Anarân. Lâi vala noonâ jieŋâ, te sij juttii javrij mield. Mätki moonâi pyereest kidâ tassaaš ko ovdemužžân jottee hiävuš korŋiiškuođij Myessájäävrist enâmân. Etuala lâi hiäppušijnis ovdemužžân, riehâ tievâ tävirijn. Hiävuš tuolmâi miinan, tot paacâi já pávkkái. Hiävuš hávádui nuuvt čuuvtij ete tom ferttejii lopâttiđ. Jieijâs Etuala piäluštij tot stuorrâ peldičukke mii lâi rievâst ovdiikeččin, háváđui sun-uv nuuvt čuuvtij ete ohtâ hiäppušijn kaartâi jorgettiđ já tuálvuđ suu Avveel sairalân. ¶ loppimmielkki, -mielhi = viili ¶ tavesämikielân, mutâ toin tuše muáddi katekismus teddiluvvojii. Aldasáid puoh ¶ 2. Kevttee iššeen oppâkirje lasseen eres-uv tiätu- ¶ Sämitigge raportist ministeriöid já njuolgist olmoošvuoigâdvuođâid koccee orgaanáid sämmilij vuoigâdvuođâin já aalmugijkoskâsij sopâmušâi olášutmist. Ciälkkámušâinis sämitigge oovdânpuáhtá aalmuglii lahâasâttem ovdedem aalmugijkoskâsij kenigâsvuođâi já olmoošvuoigâdvuođâi koccee orgaanij avžuuttâsâi miäldásávt. Sämitigge meid uásálist olmoošvuoigâdvuođâid kieđâvuššee aalmugijkoskâsij sopâmušâi rähtimân. ¶  adverbiaal Mondiet? - Jieččân lostâtiäđáttâssân. 7 § Ruttâtuálu hoittám ¶ Kaijuuh väldideh kaavpugijd ¶  proosees? Maalasin Mooses já Aaron moonáin kunâgâs luusâ já váruttáin suu uđđâ luhottisvuođâin. Mut kunâgâs ij kuldâlâm sunnuu. Ovttuu ko luhottisvuotâ kuoskâttij Egypti, sun lopedij vissásávt lyeštiđ israellijd vyelgiđ, mut ko puoh lâi oppeet pyereest, sun vájálditij lopádâsâs já vuolgâttij Mooses já Aaron meddâl. ¶ elleeplankton eläinplanktoni ¶ PARGOPITÁH ¶ a. Tot lii vijđoduvâs peeleest stuárráb. ¶ – Vuálgáččij-uv nyevt mučis nieidâ muin tánssáđ? ¶  pištá 3. Rottá lii vuávdáás ellee. Tot porá peeivist mere, mii västid joba . ¶ Satu Arjanne, Sanna Jortikka, Pirkko Kenno, ¶ Kuálkkin almostuveh čässuáiván rieggeeh merkkân tast, et salakeh tuápuh tiivrijd čässuáivist. Saalak njälmi lii pajaskulij vinnood, et tot ¶ Sämitigge já sisašijministeriö YES-proojeekt. ¶ Koskmuujävri = Keskimmäinenjärvi ¶  eelih 143 ¶ Olgohääni: Kunnâränis puzzâkerdi, ¶ – Na, ijhân tot Ákkugin vala nuuvt puáris lah, Kuáski kullui. ¶ 20.10 Zulfija iššeed ij osko syemmilâš-ugrâlâš kielâhyelkkivuotân. ¶ Taah enâmeh láá mii párnááh.” ¶ meriáigásii projektčällee ¶ njavkke já njavhesiisâ = päältähanka ja hangansisään ¶ liäđu syeini - čohčâmáánust ¶ 16. Italia lii Apenniinij njargâenâmist ¶ Tääm mun lam ilolâš, et puávtám jieččân uásild ovdediđ anarâškielâ sajattuv tááláá pargo pehti sehe meid muusik vievâst. ¶ Parâpargoh ¶ Vaarâ juo 1800-lovo pelni algii leđe finniimist oljolaampuh ađai ”myrskylyyhtyh”. Oljolampui puáttim lâi stuorrâ ovdánem čuovâniävuin ton suujâst, et čuovâ puovtij toppiđ veikkâba kietân, ko vuolgij elâččiđ ovdâmerkkân veikkâba navittist. Oljolaampu čuovâ lâi kuittâg vala nuuvt hiäju, et aarrân siäiluttij ain-uv saajees kärbisnjuuneest, ko tuohâstmist lâi koččâmuš. Iäskân ko ”petromax” keksejui, te talle pyellee sajostullâ ferttij čahhiđ uđđâ niävu ovdiibeln meddâl. Nube maailmsuáđi suulâin, ko säksiliih suáldátteh pottii Suomân, te sij puohtii ”karbiidilaampu”. Tot lâi uáli čuovâdis lamppu, mut siämmást varâlâš kevttiđ. Tot lâi mottoomsoortâ kaasulamppu, já asetyleenikaasu, mii lâi ton puáldimaamnâs, rahtui nuuvt et kalsiumkarbiidi oolâ kuáškuttui čääci já tast šoodâi tot kaasu. Jis čääci kuáškui liijkás ennuu, te lâi tot vaarâ, et lamppu pävkittij já nuuvt vaarâ maŋgii keevâi-uv. Sođij maŋa poođij meiddei ”Tilleylamppu”, mii lii siämmáá čuovvâd, ko petromax já ucánjihhii älkkeb kevttiđ. ¶ Ko Suomâ lii Nuorttâmeerâ riddoost, lii Suomâst jävrridoi lasseen ennuu merâriddo. Merâäävist áiccá, et merâčääci lii kirkkâdub ko iänááš javrij čääci. Ko smäkkee Nuorttâmeerâ čääsi, te huámmáš, et tot lii ucánjáhháá sálttáá. Tot lii-uv Tavemeerâst puáttâm merâčääsi já juuvâi pyehtim saivâčääsi siävuttâs. Tot kočoduvvoo muáručääccin . Nuorttâmeerâ šlaajah láá algâaalgâst jo-uv saivâčääsi tâi sálttáás merâčääsi šadoh já elleeh. Iänááš väldimeerâ elleid čääci lii liijgás veetâs. Tane Nuorttâmeerâst láá viehâ uccáá šlaajah. Riddočaasijn láá kuittâg maaŋgah javrij šadoh já elleeh. ¶ – Na mondiet jieh? koijâdim. ¶ - Muoi kalgeen vala motomin moonnâđ elleekuuvijd, Heikkâ iävtuttij ko suoi vaazijn tobbeen olgos. ¶ 200B Palgâtteijee ¶ Erkki ij innig killám kuullâđ. Ige sun halijdamgin. Esken tääl sun huámmášij, mon čuuvtij sun tuárgistij. Tot lâi aaibâs jo hirmos! Sun lâi uáinám puoh tábáhtuumin – káátu koččâm, iše puáttim já lammâšâm pargee meddâltuálvum! Ubâ tom paje! Já tääl vala sun kuulâi tyeggáár hoovdâ sárnumin, moos säplig jieggâ-uv lâi čuuvtij tivrâsub! ¶ Ja nuvt Nisonieidâ kaččâlij vuod páárgun meddâl. ¶ Sämmilâšvuotâ ij muu eellim eromâšávt ”rievdâd”. Sämimááccuh lii tiäđust-uv áinoo rievtis piivtâs juuhlán ko juuhlán, ege tane vissâ maŋeláágin taarbâš lädimááccuh eromâšávt smiettâđ. Šiev meccikáárvuh ton sajan láá tiäđust-uv sovskammuuh, peeskah, njuppâheh, luukah já kamâspidoh. Já pyeremuuh suháh sovskammuid láá olmâ kamuvsyeinih – pisoh jyelgih koškesin já liegâsin. ¶ Anarâskiel jurgâlemvaastâ ¶ – Bryssel lii nuuvt tehálâš kaavpug, et tohon kale láá šiev junáohtâvuođah Euroop jyehi kuávlust, almai joođhij. Sun lâi čielgâsávt-uv belgialâš já čiävluttâlâi jieijâs enâmáin. ¶ Saijoos lekkâmáid lohtâseijee Aalmugjuhle/Ávus uuvsah 4.4.2012. ¶ Asko Länsman , Anne Nuorgam , Arto Pohjanrinne , Veikko Porsanger , ¶ Puerto Rico hävdi F5 ¶ Säämi muusikkuávdáš tuárju ärbivuáválii sämmilij vookaalmuusikstiijlâi (juáigus, leudd´ já livđe) siäilum já ovdánem, uárnee ellee já ovdáneijee sämimuusik máttááttâs, fáálá raamijd säämi muusik pyevtitmân, oovded säämi muusikmättim, loptee sämimuusik imago já tađemield lasseet mielâkiddiivâšvuođâ säämi musikkân. ¶ idâtähti ¶ Peeivi ohjelmân kullii meid pargopáájáh: muusik, tyeji já luándusäänih. Åse Márgget Holm poođij Sirmáást já piejâi párnáid juoigâđ ovdâmerkkân puško. Tyejipáájást párnááh ožžuu rähtiđ kietâpäädi poccuu ođđâmijn já šišneest. Jouni Aikio lei sundáttâllâm luándupálgá mon piällást peesâi opâttâllâđ já kuullâđ luándusaanijd vuod kuulmâ sämikielân. ¶ a) a) a) ¶ Olgonjotteem já lihâdâttâm lii tiervâslâš. Ama muštáh kevttiđ ášálijd riäiduid. ¶ Forgâ Euroop union ráhtusruttâráájust tiätu meiddei sämikiel ¶ Mottoom joskis argapeeivi poođij hattâuáivialmai eelliđ Muumitáálust. ¶ – Tiäđust-uv láá, kolláážâm, Muumieeči eeđâi. ¶ Uđđâ haldâttâsohjelm tuárju sämikulttuur ¶ Jotolâhmeerhah 218 ¶ Sij monnii siisâ. Táálu oroi lemin ulgguubeln hirmâd ucce já Jovnâ váhá imâštâlâi-uv tom, et nuuvt ollâárvusâš häldest ij lam tađe stuárrâb táálu. Ko Jovnâ peesâi siisâ, sun tieđij tállân, et táálu ij lamaš ucce. Vuossâmuš viste lâi ennuv stuárrâb ko maid Jovnâ juurdij ubâ táálu lemin. Visteest lijjii stoovlih já peevdih viehâ ennuv já jyehi peevdi alne lijjii maljakoh já eres čiŋŋâtävireh. Ige tot lamaš val masa mihheen, ton visteest vuolgii kyehti uksârääigi val. Toh visteh liččii ennuv stuárráábeh ko taat vuossâmuš uccâ viäskárâš. ¶ Frans Äimä pajasmerkkim Kuobžâ liivđe kiärduttâsâst čiälgá, et viljâžâm-sääni lohtâs tilálâšvuotân, mast kuobžâ covná viiljâs, nube kuobžâ. ¶ pargo koskân. Hirškikkâ áigu lavviđ já sun lii eidu vuolâmin lávumuorâid. Hirškikkâ lii uáinâm Maati já kielâpiervâl šiljoost láávu. Hirškikkâ já Myerji lává moddii passaam koškepiärgu Mattijn já Maati áhhoin já äijihijn láávust. Äijih já ákku láin muštâlâm, maht ulmuuh lijjii tovle aassâm-uv láávust. Hirškikkâ lâi kuldâlâm iäljárávt muštâlusâid já sun-uv lâi movtáskâm lavviđ. ¶ – Huh-huh, tääl kale poođij-uv huáppu mattoid šluvgeđ. ¶ Sämitigge almoot uuccâmnáál ¶ Njiärááh TII.1963 Kiäptuvei pajeuásist, moi tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ Viijmâg lii keesi tääl pyevtittâm! ¶ Ij, sun čuárvui vala korrâsubbooht: “Jeesus Taavvid kandâ, iššeed muu!” ¶ Anarâškielâ aabiseh láá kárvánâm kuuloold: vuossâmuš anarâškielâ aabis lâi kirkkohiärrá Edvard Wilhem Borg toimâttâm Anar sämi kiela aapis kirje , mii teddilui Oulust ive 1857. Kirjeest valdui uđđâsistteddilâs paijeel 100 ihheed maŋeláá ive 1983. ¶ já stäjideijeeh. ¶ Čääli tavlustâhân. ¶ Taat kirje almostui vuossâmuu keerdi ive 1979. Ko sämikielâ algâmáttááttâsâst kevtiškuottii uccâ puustavaid, te šoodâi tárbu teddilittiđ uđđâsist taan kirje. Lâi meiddei tárbu uđâsmitteđ nuotâi aloduv já lasettiđ nuotâid. ¶ Algâalgâst mun lam vuálgus Avelist, mut majemuid kulmâ ive lam aassâm Maadâ-Suomâst, vistig ive Helsigist, já tääl pajeláhháá kyehti ive Imatrast. Luuvâm tääl nube ive mađhâšem áámmátollâškoovlâst já valmâštuum muádi ive keččin restonomân. Hárjuttâm eromâšávt lávlum já motomin meid tánssám, puzzâpáálu spellâm já čäällim, sehe mađhâšâdâm mielâstân – nuuvt ennuv ko uáppeebudjet suává. Viehâ stuorrâ uási astoääigist tuálvu meid tutortoimâ, mast lam lamaš mieldi taan ive, já ihejorgálduvâst must šadda viehâ tuođânálásávt mii škoovlâ mađhâšem ohtâduv uđđâ váldututor. ¶ » , já sij tevdii taid roobdâi táásá. Talle sun eeđâi: » Väl- ¶ Pargopitáh ¶ Luxor G2 ¶ Vuoptâlaahul ocá raavvâd cuávis čääsist tâi riddoniijtoin, kost tot meiddei pessee. ¶ Nuorâirááđán väljejuvvojeh kyevti ihán häävild saavâjođetteijee, värisaavâjođetteijee já kulmâ eres jeessân sehe juáhážân persovnliih värijesâneh. Taah eidusiih jesâneh já värijesâneh kalgeh leđe valjiidijn 18-25-ihásiih. Lasseen nuorâirááđán väljejuvvojeh kyevti ihán häävild vittâ pissoo äššitobdeejeessân, kiäh kalgeh leđe valjiidijn 15-17-ihásiih. Nuorâirääđi saavâjođetteijee já värisaavâjođetteijee iävá taarbâš leđe sämitige jesâneh. ¶ Piäivááh, máánuh já tääsnih ¶ Martta västidij: ”Kale oskom, mun oskom et tun lah Messias, Immeel Kandâ, kote kalga puáttiđ teehi eennâm oolâ.” ¶  teehin Sämitige čuákkim aasât vaaljâpaajees ááigán nelji lävdikode, säämi kielârääđi sehe vaaljâlävdikode, mon toimâpaje lii uánihub, ko eres lävdikuudijn. ¶ Koveh: Lee Rodgers ¶ – Iä suigen ulmuuh nuuvt joolah lah, et keđgipittáid já källeid älgih komárdâllâđ? ¶ kieleskyeli, kyelikieles! ¶ Maaŋgah sämmiláid lahâaasâtmist torvejum vuoigâdvuođah, ovdâmerkkân vuoigâdvuotâ finniđ máttááttâs eenikielân (máttááttâskielân sämikielâ) láá čoonnum virgálâš sämikuávlun. Meid iänááš uási eres kielâlâš vuoigâdvuođâin, moh láá miäruštâllum Säämi kielâlaavâst, láá čoonnum sämikuávlun. ¶ Pakšvuonâš = Paksuvuono ¶ Piäivááčuovâ energia lasseen ohtiimân taarbâš čääsi já čiđđâdioksidi. Uási čäcišaddoin váldá čääsi jäävri ponneest ruottâsijguin. Ruottâsijn čääci paijaan veerdimield lostáid. Čiđđâdioksidi šadoh väldih táválávt loostâi áimulomijguin ááimust. Syevih já tiäpuh uážžuh čääsi já čiđđâdioksidi njuolgist čääsist. ¶ salttâšuđ, salttâsuum, salttâsuvá = suolaantua ¶ 3. Sárguđ eennâm liipu. ¶ JUHÂMIST LII? VÁSTÁDÂS: ¶ 09.06.1996 . Oppeet poođij pakkâ peivi já ko lijjim finnim Aansi koccáđ, te tast maŋa vyeijilijm Embarrasân , kost lâi Amerik syemmilij Sisu -juhlepeivi. Lâim tobbeen suulân 11 ääigi, mut ulmuuh lijjii jo čokijdâm toho melgâdávt já ubâ paje pottii lase. Jiem innig mušte, mon kallasân kolgim čielgiđ kuáđi rähtim vuáđujurduu já mon kallasáin savâstâllâđ. Ain ko kiinii poođij tiettiđ, kost leen meddâlist, te tallet tenttam ain aalgij. ¶ Syemmilâš aalmugmainâs hammiittâs. Kirjeest ¶  lii  [puáttiđ]. Tuolbâs tegu fiindâr ¶ Sämitigge 2001 ¶ Näkkäläjärvi lii iärupivdemistis almottâm, ete iärupivdem suijâ lii tot, ete ovdâskodde ij tuhhiittâm haldâttâs oovdânpyehtim sämmilâšmiäruštâlmin. Näkkäläjärvi mield ovdâskode miärádâs hiäjusmit sämmilij algâaalmugsajattuv. ¶ 5. Čääli kován saanijd pyevtitteijee, kulâtteijee já pieđgejeijee. ¶ 1. Káártá njuolah kovvejeh monsuunpiegâid Maadâ-Aasiast. ¶ Sopâmuš 1 artikla kiäldá náálán, liškeiivnán, suhâ- teikâ etnisâš tuávvážân vuáđuduvvee olgoštem. Artikla mield näliolgooštmin ij koolgâ keččâđ tagarijd sierânâstooimâid, moi ulmen lii turvâstiđ tai juávhui já ovtâskâs ulmui oovtviärdásâš vuoigâdvuođâid já máhđulâšvuođâid navdâšiđ já kevttiđ olmoošvuoigâdvuođâid já vuađuluovâsvuođâid. Sopâmuš 2 artikla mield staatah kalgeh riemmâđ toimáid näliolgoštem meddâlistmân já kieldiđ näliolgooštmân kihtâlem (artikla 4). ¶ Ko keesi čuásu čohčân, te čokkâneh tuhtuuh stuorrâ jaavrij jorŋáid, kost toh tuálih mučis konserttâid. Toh láá mottoomlágáneh čohčâkihâmeh. Kuhás škäijee huikkâsij lasseen láá tuhtuu jienah vyeligis škoorrân já šlundááš piähum. Kivâdijn muáddi tuhtuu vuájáttâllâv kuoimijdis čässuáivist lápumáin. Maŋeláá čohčuv tuhtuuh värrejeh Čapismeerâ já Koskâmeerâ riddokuávloid. ¶ 1. Kiškood silkkepááppâr siemin pitážin peevdi oolâ. ¶ Arrela, Lauri. 1958: Paljastuksia Juutuan taimenen ruokalistasta. Metsästys ja Kalastus. ¶ šoddâmriegis . Kyele čuomâsân šaddeh keessiv kuovgis, tälviv kezis rieggeeh, moi vievâst puáhtá miäruštâllâđ kyele ave. Meid skáálžu koorân šaddeh šoddâmrieggeeh. ¶ Čäällimkišto sämipárnáid já – nuoráid ¶ Ko Vuoli Juhánâs naajâi Vile Márjáin (Mari Kangasniemi), te sunnui šoddii oovce párnážid: Heikkâ (áásá Anarist), Sárá-Máárjá (áásá Kaamâsist Äiđijávráá alda), Ailâ (áásá Avelist), Iŋgá (áásá Ruávinjaargâst), Ánná (áásá Ruávinjaargâst), jyemeheh Ella (áásá Anarist) já Avni (áásá Taažâ Liävnjást, tääl Avelist), Veikko (áásá Avelist) já Vilho (áásá Ylitorniost, tääl Äänekoskist). Nuuvtko uáinip, te párnááh láá pieđgijdâm mestâba pirrâ Tave-kaaloot, mutâ Ijjävri lii kuittâg sijjân nuuvt räähis, et sij čokijdeh tohon ain jyehi keesi já tälviv-uv. Sist táiđá leđe vissâ juáhháást jieijâs kesiorroomsaje Juv´njâälmi kiedist já tot lii-uv onnáá peeivist mestâ te-uv oles kaavpug te. Tiäđust-uv tobbeen láá eres-uv ulmui kesiorroomsaajeh. ¶ YLE Sámi radio (keejâ Unna Junná ja Binna bánna) ¶ šadolâš lasanem . Kj. suvâttes lasanem. ¶ čuáli suoli ¶ Sämmiliih iäláttâsah ¶ Sij čuorvuu: ”Keččâđ, tie lii tot almai, kote sárnu aalmug, laavâ já taan pase saje vuástá.” ¶ Meerâ addel kyele ¶ 6. Vuávámpsrgo postâdem Vuorkkimpiergâs mield vuolgâttuvvoo iävtuttâs tahhee nommâ já ohtâvuođâtiäđuh toppum čoođâoinuuhánnáá kirjekooverttâst. Kirjekoovert oolâ merkkejuvvoo iävtuttâs tahhee nom-mâmerkkâ. Vuárháh já toppum kirjekoovert vuolgâttuvvojeh čujottâsân Saamelaiskäräjät, Angelintie 696, 99870 Inari. Kirjekooverttân merkkejuvvoo tubdâldâh . CD- tâi DVD-vuárhá tâi muštosäägi oolâ merkkejuvvoo kištoiävtuttâs tahhee nommâmerkkâ (ij rievtis nommâ). Siämmáá nommâmeerhâ kalga merkkiđ meiddei toppum koovert oolâ. Pelettesvuođâ turviimân toppum kirjekooverttâst lamaš uásálistee ohtâvuođâtiäđuh liäkkojeh árvustâllâm nuuhâm maŋa ko kišto loppâpuáttus čiälgá. Eresnáál toimâttum iävtuttâsah šaddeh hilguđ. Tuše pápárân sargum hammiittâsah já/tâi iä-teddilemkärvis pyevtittâsah še šaddeh hilguđ, tuše digitaallâš teddilemkärvis amnâstuvah váldojeh árvuštâllâmnáál. ¶ Room. 8:15a ¶ - Leppeđ-uv tuđâvááh tääl? ¶  toohâm Nahande fakkist taat pargee västid-uv: ¶ 40 ¶ Puoh šoodâi Sääni vuoimijn. ¶ Tave-eennâmlâš sämisopâmuš valmâštâllâm já ovdánem lii lamaš kuhes proosees já tot lii valmâštâllum tave-eennâmlâš äššitobdeepargojuávhust kulmâ ive. Sopâmušhammiittâs luovâttem maŋa ive 2005 tave-eennâmlii sämisopâmuš ovdedem nuuvâi staatâi koskâsii oovtâstpargoost maaŋgâ ihán. Tääl ráđádâlmeh sopâmuš tuhhitmân älgih Ruotâ, Suomâ já Taažâ staatâi já sämitigij oovtâstpargon ive 2011 rääjist. Taat meridui Ruotâ, Suomâ já Taažâ sämiaašijn västideijee ministerij já áášán kullee enâmij sämitigij presideentâi ohtsâščuákkimist onne 22.11.2010 Tukholmast. ¶ Táálu kandâ ferttij tubdâstiđ Šreva kievrâbin. Šreva val cuáigudij kaandâ, ete ij tot koolgâ láškuttâllâđ talle ko lii pargoost já lâi hirmâd räämist ko kandâ ij luhostum tast maid lâi smiettâm. Kandâ ko lâi vises ete Šreva ij kostâd kyeddiđ já kooččât sapilakeeijijd ovdil ko sun jieš. Táálu kaandâ kunnei kuoskâi ko sun eidu lâi navcâttub ko Šreva, já iätá: ¶ Jo vyeijildijn aalgij riskáht arvastâllâđ já mađe olgoláá juovdâim, tađe korrâsubboht arveškuođij. Uávtih lijjii nuuvt čáccááh, et tuše 25 maili liävttoin puovtij vyeijiđ. Bemidjin já tärhibeht eeđân Salolampin ko peesâim, te fierttij. Salolampi -nommâsâš saajeest láá oovce aalmuglâš kuávdáá, moin valmâšin láá čiččâm: Suomâ, Taažâ, Saksa, Ranska, Ruotâ, Jaapaan já Ruošâ. Tobbeen tuállojeh kielâkuursah párnáid, ađai nuoráid, kiäh láá pirrâ USA já vaarâ eres-uv väldikuudijn. Ko poođijm Salolampin, te rottejim sämimááccuh pajalân, mut siämmást meid meddâl-uv, ko lâi nuuvt merettes pakkâ. Anssi já Charlie še almostuin maŋeláá ranskalâš kuávdážân, kost mijjân fallii purâmuš. Ko juhletilálâšvuođâ älgimäigi aldanškuođij, elâččáim Anssijn ruttiimin sämimáccuhijd pajalân Charlie kunnen. Sun lâi uáináh kuulmâ mánuppaje uuccâm maŋa kavnâm taam saje, kost tääl lâim. Juhle lâi uárnejum puohháid, kiäh Salolampi oovdân lijjii porgâm já Charlie pargo lâi lámáš puohâin merhâšitteemus. ¶ Kivs pajanij mučis stovlistis já vaazij tävirij kuuvl. ¶ Varpushaukka ( Accipiter nisus ) ¶ Efraim 42-94 ¶ Stivrâ nomâttij ovdâsteijen OA algâaalmugaašij pisovâš foorum 13. čuákkimân New Yorkân 12. – 23.5.2014. II värisaavâjođetteijee Heikki Paltto já nuorâirääđi ovdâsteijee Minna Lehtola. Olgoašijministeriö máksá aainâs-uv oovtâ sämitige ovdâsteijee mätkikoloid. ¶ 2. Peru 7 018 ¶ Aanaarsämikielâ riehtâčäällimvyehi, ortografia, tuhhiittui ive 1992. Aanaar markkânist ive 1997 algâttâm anarâškielâ kielâpiervâl juátká tooimâs kieldâlâš pieivikiäččusaijeen, mon Aanaar kieldâ hááhá uástupalvâlussân Anarâškielâ seervist. Anarâškielâlâš vuáđumáttááttâs algâttui 2000 -lovo aalgâst. Majemui iivij Aanaar markkânist škoovlâs algâttâm anarâškielâlâš uáppei juávkku lii lamaš stuárráb ko tavesämikielâlâš uáppei juávkku. Anarâškielâ iäláskittemtoimâ juátkoo havváin, mast el. škuávlejuvvojeh uđđâ anarâškielâtáiđusiih máttáátteijeeh. Haavâ joođeet ive 2007 aanaarsämikielâst (áinoo já vuossâmuš mailmist) tuáhtárân nágáttâllâm Marja-Liisa Olthuis. ¶ - Na kale tun teehin vala maŋgii puáđáh, eeđâi Heikkâ já uápistij Ááná siisâ. ¶ sijđoh: 160 ¶  Tot Čoovdâsäänih ¶ Jeesus oopâi ain lase. Sun rávásmui, já oopâi ain eenâb tubdâđ Immeel já eellim. ¶   39C Kuácceevyevdi šadolâšvuotâ lii šaddaa. ¶ Jeesus kočoi máttááttâspárnáidis kuvlâsis já eeđâi: ¶ ● oppâkirje ¶ Skorpion poođâkeeji kavresäägist lii mirkkâ, moin tot koddá salâsellee. Kašmârdeijeeh láá eromâš pyereest vuáhádum eelliđ äävist. Toh tarbâšeh uáli uccáá raavâd já piergejeh uccáá čassijn. Čunoikyevdi maašgârd peiviv čunnuu vyelni. Hormišis olgohäämist peerusthánnáá säggiseibitažâlig porá tuše šaddoid já tiivrijd. Luddijd čääsi finnim ij lah vaigâd, ko toh pyehtih kirdeđ juuhâmsoojijd. ¶ 06.06.1996 . Maadânuorttii pieggâ, 55 o :d Fahrenheit, šiev pargošoŋŋâ. Vyeijilijm love ääigi já vuojijm njuolgist Chissholm kirdemkiädán, kuus Carolyn Mayo lâi kuáđđám vielgis Saab-autos. Imâš lyettivááh ulmuuh tääbin, taheh tegu ameriikkalijn elleekuuvijn kuás-uv: njuškejeh autost já spežžâleh uuvsâid lukkâdhánnáá kiddâ. Kyeđđih vala virdečovduu-uv sajasis. Ko poođijm Chissholm kirdemkiädán já kaavnâim Cari auto, te tast-uv lâi uksâ áávus. Virdečoovdâ lâi liijká pieijum mato vuálá čiähusân. Vuojijm maŋaluvvâi Ironworldin já algâttijm pargo. ¶  puolâš. Lii – Purjâskäärbis , stuárráb ko táválâš käärbis já tast lii kieggi “köli” vuáđust já stivlee. ¶  lii Ässeeloho: 1 300 000 ¶ Kiäin tun lah sárnuh sämikielâ? ¶ Vuáskukyeleh ¶ Kooveest OA algâaalmugij vuoigâdvuođâi sierânâsraportistee, professor James Anaya Ruávinjaargâst. Kove: Sára Márjá Magga. ¶ Sij eteh: 'Mun lam Messias' já čájáditteh maaŋgâid. Tij kulâvetteđ taištâlemjienâid já saavâid soođijn, mut elleđ tipte tom paldettiđ tii. Nuuvt kalga keevvâđ, mut vala ij lah loppâ puátimin. Aalmug paijaan aalmug vuástá já väldikodde väldikode vuástá, já jyehi saajeest laa neelgieđeh já eennâmtuárgástusah. Mut puoh taat lii esken šoddâdemtuuskij algâ. ¶ Värijesâneh: ¶ vuáláluvvâi kreikakielâsâš algâteevstâ, suomâkielâsâš KR92 teevstâ já anarâškielâsâš ¶ Säämi máttááttâskuávdáást Aanaar markkânist láá Kuobžâ-Piäká Áánást (Anna Morottaja) 11 uápped. ¶ – Tot lâi aaibâs koorâs jyehi saajeest, eeđâi Mika. ¶ – Mut ko mun puávtám tuše oovtâ tiijdâ porgâđ peeivist. Jiem pyevti eenâb porgâđ onne, Vuodâs murâštij. ¶ 1. Räähti olssâd nommâkoortâ, mast uáinoo tuu nommâ, ¶ Ko näävt lâi keevvâm, te maid tallegis? Taat lâi tiäđust-uv kirdemfirmá suijâ já KLM kirdemeemeed vaaldij-uv mii puohâid čuákán, kiäh lâim monâmin Helsigân já laiđiistij turvetarkkuumij lappâd terminaal taggaar uásán, kost vuolgij maašin Hamburân já ornij mijjân liipuid. Pel love suulâin njuškijm uđđâsist KLM-mašinân já šnoggiittijm tijmepeeleest Hamburân. Tobbeengis vaaldij saksâlâš kirdemeemeed mii fárusis já laiđiistij siämmáánáálá tuuli já turvetarkkuumij lappâd, ko suu hollandlâš virgeuábbi-uv lâi porgâm Amsterdamist já orniistij mätkiliipuid mijjân. Viiđâ váájuv kyehtnubálov pajanij saksalâš Lufthansa kirdemmaašin já tot viijmâg tuálvuččij mii Helsigân. ¶ Marja-Liisa Olthuis ¶ – Kielâpiervâl pargovievâ pargotile ¶ – Čiskk, čiskk, čii... mun asâttâđâm teehin! ¶ — Ššš! Kuldâleen Pöö. ¶ – Tuávkkivuotâ, eeđâi Monni ko kuulâi uđđâs. Liijká sun arvâlij, ete tom tuávhis irâttâs ferttiiččij kuittâg eelliđ viilšâstmin, já eehidveigin sun livkettij kiällárân Pilli já Pullá vala maajeeld. ¶ Kuorgah pessejeh jolgâ jeegijn ¶ R iänjuriemnjis ¶ Čohčâluuhâmpaje 1956 ¶ Peeivitäsideijest piäiváš ¶ – Mun lam Heikkâ, kandâ eeđâi já keigij kieđâs. ¶ Asko Länsman , Anne Nuorgam , Arto Pohjanrinne , Veikko Porsanger , ¶ Unna Junná aalgij ive 2007 ¶  et Anarâššáid eres epitáváliih ámátteh, main sij láá porgâm, láá eres lasseen urmáágár, katekeetta, lukkár, kirkkoveerdi, kävppijâs, tähtipargee, pennuustivrejeijee, škovlâtooimâtärhisteijee, rehtor, vuáđuškoovlâ lehtor, vyeššee, kievkkânišedeijee, uáivitoimâtteijee, radiotoimâtteijee, puáluhovdâ, totkee, aldatipšoo, párnáitipšoo, peivikiäččuišedeijee, juávkkupeerâpeivikiäjujođetteijee, ATK-vuávájeijee, vuávájeijee, kulttuurčällee, kieldâhovdâ, táálualmai, messikandâ, návdoo, taksi-irâtteijee, kondiittor, meccipargee, pocceealmai, autovyeijee, puhelinstellejeijee, kollekuáivoo, kävppi-išedeijee, räjivahtâ, tullivahtâ, poolis já postâalmai. ¶ – Tallehân suoi lává masa tego ulmuuh pic, ete suoi lává uceh já sunnust lii ¶ Vyesimiärkkumij maŋa poccuuh uážžuh leđe tuoddârist ráávhust čoovčâ räi. Ovdil čohčâpargoi älgim puásuisämmilii paargon kuleh muorjim, kamuvsuoinij čuoppâm, kyelipivdo já jáhálij pajedem. Čohčuv mudoi-uv puásuialmaah rahtteteh táálván huolâtmáin moottorkiälháidis já eres puásuituálust tarbâšum pargopiergâsijdis. ¶ – Puátá-uv tot Brysselân mannee juná eidu taan ruugân? koijâdim, tastko tiettim, et belgialiih láá čyerbih orniđ aašijd olmânáál, jis kerd miinii monâškuát puástud. ¶   siskâldâs oovdânpyehtim lii anarâškielâsâs jurgâlmij-uv viggâmuššân. ¶ 3. Uusâ oppâkirjeed Euroop (siijđoin 190-191) ¶ Vuođâloho Uunjargâ Syevvijuuhâ Stuorrâvuonâ Ubâ kieldâ ¶ – Brysselân mannee juná lii puáttám ruugân 8. ¶ Anu Magga Unna-Maari Pulska ¶ – Eidu nuuvt. Tot lii pyeri sopâmus já sopâmus kalga nuávdittiđ. Kalbâ tij leppeđ vijses párnááh, Heikkâ rámmoo párnáid. ¶ Trondheim ¶ Ohtuu maađhâštijn uážžu ulmuid ohtâvuođâ čuuvtij älkkeebeht. Tälviv čokkájim tuođâi maŋgâ tiijme junáin. Motomin kuáhtájim mottoom viehâ puáris almaa, kote maatij saksakielâ já koijâdij must, et mii lii tot tuu puátteš orostemsaje. “Na, Imatra” , västidim. Lijjim valjim jieččân merisaje kirje vuáđuld, ko tobbeen lii tot kuoškâ, mon halijdim uáiniđ. Talle almai muštâlij, et sust lii Imatrast puáris nuorâvuođâ räähis, kiäm ij lah uáinám maaŋgâ ihán. Sun tieđij, et nissoon lâi pááccám leskân, lemin riges já lijkkui kolliistelleid. Sun čaalij munjin tuše nissoon noomâ aavisist kiškettum pävirpitážân já tuvkkâlij tom muu kietân. Imatrast tastoo lävkkejim junast. Aaibâs, tegu liččim puáttám máánun. Nuuvt uđđâáigásâš ryevdimaađijsajattâh ko puáhtá leđegin kuávdoo ij mongin, ige ton pirrâ lamaš maggaargin kaavpug, ij mihheen. Oho, kuuskis täst liigin šoddâm? Alda lâi puáris puhelinkoppi, já halijdim uuccâđ nissoon čujottâs puhelinluvâttâlmist. Mut masa puoh siijđoh lijjii kiškum meddâl, aainâs nissoon moomâ pehti iä lamaš siijđoh. Nuuvtpa sierâdškuottim taggaar jurduin, et jis liččim riges, te huksiiččim táálu kuusnii mučis enâdâhân. Meridim jotteeđ juhârido já koijâdâllâđ ulmuin, et áásá-uv tääbbin kiinii ton nommâsâš olmooš, kenski kiinii tobdá suu. Ohtâ oovdeldpuáttee tieđij maidnii, kááđu noomâ suullân, mut ij táálu. Tastoo nubbe tieđij čujottâs, já tolliittim toho. ¶ Victoriasuálui D2 ¶ Čuákánkiäsu ¶   Tavgij 12C Mittáreh láá uážžum noomâs suovsâ lihâdemvyevist. ¶ Hetta: Iänuduv kieldâtáálu, Ounastie 165 ¶ Säämi parlamenteh tuáimih Suomâst, Ruotâst já Taažâst ¶  ij Sämitigge almoot uuccâmnáál kulttuurčällee virgesajasâšvuođâ ¶ Maht sojá kyevtistaavvâlsâš verbâ tâi nomini? Moos kalga kiddiđ huámmášume, ko suujât? Uánihis sárnumhárjuttâsah. ¶ ”Lam ilolâš, ete almosčuákkim tuárjui Ilo 169-sopâmuš ratifisistem. Sopâmuš ratifisistem iävtuh iä lamaš sämmilij tááhust tagareh, ko liččijm tuáivum, mutâ taat lii áinoošlajâsâš máhđulâšvuotâ. Jiem osko, ete liččijm puáhtám peessâđ pyereeb ráđádâllâmpuáttusân. Jis sämitigge ličij hilgom ratifisistem, sáttá leđe ete mahđulâšvuotâ ličij monâttum suhâpuolvái ááigán. Lii hirmâd tergâd, ete čielgiittâsâst Suomâ staatâ čonâdât olášuttiđ Ilo 169-sopâmuš kenigâsvuođâid ollásávt” II värisaavâjođetteijee Heikki Paltto muštâlij. ¶ Joovnâ sundefiättu lappui tääl-uv. Sunnuu palvâleijee vaazij kuittâg sunnuu oovdâst ige suu sundefiättu lamaš kuussân lappum. ¶ käškimčuáimáš ¶ + (lassaan) – (kiäppán) a) Raavâdamnâsij meeri ¶ eres lasseen ciägustiällu, vantâs kieđah, ¶ Bussi poođij luhhoost viehâ huápust. Ánná njuškij toos já vuojij Kaari táálu kuuvl. Mätki lâi taggaar, et sun ij jieijâs mielâst uáinám ige kuullâm maiden. Sun tuš smietâi tom, maht Heikkâ lâi toin naalijn puáhtám lattiđ suin. Tot lâi mestâ jo addiimettum! Mut nuuvt vissâ sunnuu ustevvuotâ lâi nuuhâm. ¶ 8. Maadâ-Korea 569 ¶  kuávdáš Belfast D5 ¶ Máttááttâspárnááh vuolgijn. Já keevâi nuuvt ko Jeesus lâi ettâm, suoi oinijn forgâ luodâ alne alda verejáá aasi vedduumin. Suoi valdijn aasi. ¶ Já nuuvt sun nuolâi meddâl Saul piergâsijd. ¶ Nijttosaappâl; pajek. niitosáhpal ¶ – Muumi, rekinist tun! Nipso eeđâi. ¶ – Joo, te lep, párnááh ettii. ¶ išesisminister Niilo Sooljan , kote tuálvui amnâstuv Helsigân tutkâmnáál. Ko tast lijjii valdum ¶ Ko Haŋgal uáivi čielgâi, te sun-uv huámášij siämmáá ääši. Jovnâ huámášij, et Haŋgal muáđuh korrii já sun ááigui porgâđ maidnii, vissâ monnii häldeekoonstâ. Sun kuulâi, et Haŋgal culidij maidnii saanijd, mut sun ij iberdâm oovtâgin tain. ¶ 4. Čääli vihkosâd teevstâst puoh kyelišlaajâid já vuálávijvii taid, maid lah puurrâm. ¶ Muusikláávdástmeh, oovdânpyehtimeh já párnái ohjelm Saijoos Aalmugjuhleest 4. cuáŋuimáánu ¶ Aanaar vuoigâdvuođâiše ? ¶ 1. Peziza badia – Maksamaljakas – Vuoivâsnäpihâš U ¶ Ovdâsijđo ¶ Suomâ ¶  mondiet Säminuorâi taaidâtábáhtus ¶ 100 – 150 pittád. ¶ 121A Purâdempuudah láá perruu ohtsiih ääigih. ¶ Tušes väzzimiijâ maŋa láim hirmâd vaibâm, tâi aainâs mun lijjim, ko iän lamaš nohádistámgin ubâ iijâst. Ko te poođijm pyeráidân luusâ, te vyeijiláim tiäđust-uv Čovčjáávrán. Mätki toho lâi suullân 15 kilomeetterid já ko Heikkâ vuojij oovdâst já mun maajeeld, te ain morettim toos, et sun lâi jo kukken muu ovdiibeln. Tuolmâlim Heeihâ kiddâ, mut oppeet keevâi siämmáánáál, ko lijjim vissâ nohádistám vyejedijn, et sun lâi oppeet masa čyeti meetter keččin must. ¶ nubben stuárráámus eennâm. ¶ Čuomâst puáhtá rekinistiđ kyele ave ¶ www.oulu.fi/giellagasinstituutti/ ¶ Vuodâsluovtâš 3:4 A 73 Sulkušjäävrist, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ Oorvij já oorvij. Loopâst čääci lâi jyehi saajeest, mut käärbis kobđoi čässuáivist, já kárbást lijjii Nooa, suu peerâ já puoh elleeh. ¶ B Tricholomopsis – Lahovalmuskat – Mieskâšovkkâheh U ¶ moi vievâst pyehtih ovdediđ uđđâ sämikielâ já –kulttuur vuotânväldee pedagooglijd vuáháduvâid. ¶ a. šaddoid 1-17 ja ¶ nahkijâš nahkiainen ¶ Kulttuurkoččâmuš sämimáttááttâsâst čuujoot máttááttâs roolin kielâ, kulttuur já ärbivuáválii tiäđu já ¶ – Luhhoost jieh, ko must iä lah sukkâreh. Must iä kuássin ele kyesih, já olssân jiem lah kuássin šoddâm sukkârijd uástiđ. ¶ Tuuttáá ep liččii pastam finniđ eeni toorvon. Tun lah ¶ Uđđâseh 14.5.2009 ¶  celkkuu Äššikirjepivdem ¶  subjekt tot : * Sämikielâ máttááttâsâst máccoo kansaškoovlâ ääigi tilálâšvuotân - sämikuávlu ulguubeln ässee párnááh já nuorah pääccih luuhâm- já čäällitáiđuttemmin jieijâs kielâst, jis kielâ ij máttááttuu škoovlâst. Tilálâšvuotâ lii Suomâ vuáđulaavâ já Suomâ adelem, algâaalmugis kyeskee aalmugijkoskâsâš sopâmušâi vuástásâš, páhuduvvoo Sämitige pargojuávhu tuorâstuv 13.11. almostittám vuossâmuu sämitige škovlimraportist. ¶ – Tom toh kale uážžuh-uv, sun mulijdij já tuálvui šaddoviistán stuárráámus kovlijdis, maid lâi tálustis kavnâm: ¶ korrâ, koorâ = kuori ¶ Tekstâ: Johanna Kivimäki ¶ Kunâgâs Ahab suutâi Elian. Elia vuolgij nuortâs já čiähádâđâi mottoom juhâriidon. Mut forgâ juuhâ kuuškâi ko ij lam arvam ollágin. ¶ Maccâp čohčuv škoovlâi älgim maŋa puáttee kiiđâ taaidâtábáhtus teemaid, moh láá teatter já elleekove. ¶ Täst kannat val huámášiđ, et ton nommâ iättoo sárnoi koskâvuođâst kyevti náál, Kaamâs já Kaamas. Nabai noomâ sujâttem? Jis lii Kaamâs, te iättoo-uv Kamâsist, Kamâsân, nuuvt tego kaamâs-sääni sojá-uv? Samudjäävri já Iijäävri kuávlust kal ettii, et Kaamasist, Kaamasân. (Peicâ Káájá-Heikkâ -rokke kal eeđâi: Kaamasin.) ¶ Moh kammuuh láá tuu? Mitkä kengät ovat sinun? ¶ nuijamalikka ¶ Jyehi toimâohtâduvvâst kalga leđe nomâttum olmoos kote västid talkkâsskääpist. ¶ Máttááttâspárnááh láin uánihissii jávuttáá, mut jođhijn oppeet: ”Ii tiest vala puoh. Tääl lii kuullâm jo kulmâ peeivi Jeesus jämimist. Iđedist motomeh nisoneh pottii muštâliđ, et sij láá iällám häävdi lunne já kuullâm et Jeesus iälá! Muoi iän tieđe, maid kalga oskođ já jurdâččiđ.” ¶ – Na mii jienâid tot talle lii? Haŋkkâ koijâdij. ¶ Vaaljâlävdikodde ¶ – Nisonieidâ! Mii tust lii? Maid mun tääl porgim ¶ Haldâšem- já máttááttâsvisteh čokkâneh jieijâs soojijd, kuittâg nuuvt, et toimâttâhvistij išesoojij ohtsâškevttim lii älkkee já luándulâš. Ráđádâllâm- já čuákkimvisteh šaddeh leđe čuákkimkuávdáást. Viistijd pyehtih puoh táálust tuáimeeh väridiđ já lasseen čuákkimviistijd puáhtá laiguuttiđ táálu ulguupiälásâš kiävtun. Media já muusik máttááttâsvisteh láá nuuvt Säämi máttááttâskuávdáá já meid om. Algâaalmugij elleekovekuávdáá já Säämi párnáikulttuurkuávdáá kiävtust. ¶ Lâi koskâokko, ko Jovnâ vuolgij val keččâđ jieŋâpurehijd. Sun lâi váldâm fáárun puoh maid ihenis sáttá tarbâšiđ. Evviseh, väripihtâseh, uáđđimsekkâ, kompas, kárttá, tullâsäägih, väritijme-uv, já ennuv eres tiiŋgah lijjii suu laavhâst. Sun piergiiččij pyereest, sunhân lâi jo oppâm pyereest meeccist jotteeđ. ¶ “Anarâškielâ servi lii párnái sämikielâ tipšomist peessâm viehâ kuhás, šiev aalgân kuittâg. Tot lii finnim áigá tom, maid staatâ ij lah finnim. Aanaar kieldâ kal lii toollâm anarâškielâ piervâl Avelist, mut tot finnij tooimâs joton maŋeláá ko mij já tast nuuvâi ruttâ jo kyevti ive maŋa. Tääl kuittâg láá finnim taan ihán toimâruuđâ. ¶ Puuđâldmeh ¶ Váábu Matti (Matti Musta, 1873 - 1951), kote kočodui meiddei Iŋgá Mattin, lâi šaddaaš Menišjuvnjäälmist. Maati soddâmpääihist njuolgist suu aassâmkiädán lii mätki suullân käävci kilomeetterid. ¶ Tavesämikielâ, eenikielâ já čaabâkirjálâšvuotâ ¶ 1. a) Tuubdâ väniraavvâdlii jäävri kooveest 70A ¶  kammuuh. - leđe teikkâ šoddâđ . 1 mälipastem säältih ¶ - Ij-uv lah-uv mučis eehid? Heikkâ joođhij. ¶ Tubdâstâm ovdâstâd, pase Immeel, et lam jieččân šoddâm rääjist lamaš suddogâs olmooš. Ejijdân náál lam rikkom tuu pase táátu vuástá já suddodâm jurduigijn já sanijgijn, pargoigijn já kuáridemijgijn. Jiem lah rähistâm tuu ubâ váimustân jiemge aldemudân nuuvtko jieččân. Tiäđám, et jieččân sudo tiet lam ánsášâm avalâš káđuttâs, jis tuommiih muu pasevuođâd já vanhurskesvuođâd mield. Mut tun, rähis almalâš Eeči, lah lopedâm ärmittiđ puohâid, kiäh halijdeh toohâđ puárádâs já patâreh oskoost mii Pestee Jeesus Kristus toorvon. Taan tuu läđisvuotân mun luátám já ruhâdâlâm: Adde sudoidân addâgâs noomâd tiet. ¶ uáli pakkâ. Kááđuh lijjii ävđin, ko puoh ulmuuh lijjii moonnâm táálunkuávlun. ¶ Huáđđoo, mast skerreeh kiäigájeh njuolgist ovdâskulij, ferttee kunnijâttiđ. Kogo tuommuđušii ellest puávtáččij toppiđ kiddâ? Hárjánâm rapupivdee tiätá, et uáivi maajaapiäláá selgikoolbâst lii pyeri toppiđ kiddâ. Rapu lii ollásávt korrâ kiitiinkoorâ siste. Selgikoolbâ lasseen rapu koorâst láá uáinimnáál uáivi, juávulâš peeccih já ennuv lođâsjyelgih. Rapu, tegu eres-uv rapuelleeh, kuleh lođâsjuolgâgij stuorrâ juávkun. ¶ vuoijâmnähki.....70 ¶ olgospyehtiđ anarâškielâst. Tast huolâhánnáá jurgâlus lii viehâ sänitärhis jurgâlus sehe ¶ Na ko tággáár almottâs poođij penttâ juávhuduvhoovdâst, te tomhân tiäđust-uv ferttij eelliđ täärhistmin. Tobbeen lâi fárudâm nuorâ niŋálâs kuobžâ kulmáin čivgáin njuolgist nuortâs já čiivgâi luodah sulâstittii nuuvt čuuvtij-uv uccâ pennâgáá luodâid, et mii hovdâ lâi feilim tain. ¶  Sämmilij – Kal mij jo moonnâm ive tieđijm, eeđâi Pilli. ¶ b) Vuálásargii luvâttâlmist ucemuu čäcikuávlu vijđoduv, mii vala lii jävri. ¶ Čohčâmáánu 12. peivi 1966 čuovânij muččâdin já tiäđust siämmáá pahâsin, tegu eres-uv iđedijn. Moonnâm ijjâ ij lam nuuvtkin pyereest moonnâm. Masa jo vist ehidist jiem finnii naharijn kiddâ, jeđe ko te viijmâg mottoomnáál nohádim, te oođđim nuuvt liävuttemeht, et ohtânmaanoost koccáástellim, juurrim seeŋgâst já čiehčâdim. Must lâi nuuvtkočodum vyelgimkumeštâs, mii ij lam pyereedmist mudoi, ko máátkán vyelgimáin já täälhân lâi tot iiđeed já peivi, et vuálgáččijm. ¶ 10. ¶ 119B Pääni rááhtus. ¶ 8 . Lah ovdeláá oppâm maaŋgâid aašijd tiivrijn. Čääli taid kován. ¶ Iivnes peeleest vielgisnierâčuánnjáá sulâstittee kanadačuánjá lii čielgâsávt stuárráb. Kanadačuánjá pessee Suomâ riddokuávlust já pááihui sisenâmist-uv motomáin tuháttáin paaráin. Noomâs mield šlaajâ algâalgâliih aassâmkuávluh láá Tave-Amerikâst. Maaŋgâ Euroop enâmân, tegu Suomân, lii kanadačuánjá vijđánân ištâdmij vievâst. Ulmen lii lamaš finniđ miäcástittee šlaajâ. ¶ - Sämikielâ já säämi máttááttâsašij ovdedem haldâšempolitiikast meerhâš uđđâ kiäinui lekkâm. Eennâm haldâttâs lii adelâm majemuu kyevti ive ääigi vittâ tiäđáttâs stuorrâtiigán. Tain kulmâ kieđâvušeh tuše škovlâ- já máttááttâsaašijd. Kyehti tiäđáttâs kieđâvušeh eromâšávt sämikielâd já Taažâ sämipolitiik, muštâlij Valle. ¶ 3. ¶ Heikkâ cummâlij suu kuhháá já lieggâsávt. ¶ Puoidâ lii nuuvtkočodum jyehisaje piätu, mii oskeldât meid čáácán-uv, veikkâ ij ton pivdopiirâs ubâ lahkin. Tohon tot oskeldât iänááš talle, ko rastaldit juuvâ tâi mana suollui. Riävtui puoidust ij lah mihheen erinomaš tiätulágán pirrâsijd, mast tot makkuuččij enâmustáá. Uáiviäšši lii, et tobbeen láá säpligeh. Jyehi ive iä kuittâg lah säpligeh aaibâs tuárvi ja talle puoidâ ferttee sirduđ etievvisáid, moh láá cuobbuuh, täžiligeh, ludij maneh já uđâgááh, motomin jobá mááđuh, tiivreh já myerjih-uv. Räđittem puoidâ ij lah liijká kuássin, ijge poolâ uccevuođâstis. Ko tot ruáttá iijâ miätá maaŋgâid kilomeetterijd, te viehâruš kuáhtáá motomin riävská vorâs luodâid, maid tot kuorâst já ko kávná čiepâst uáđđee riävská, te vollit. Lii čielgâs, et riävská tiäđust-uv kirdel já puoidâ ton fáárust, mut kačča, ko čeve lii kaskum rasta. Láá meid mainâseh, et puoidâ lii siämmáin vuovvijn koddám stuorrâ čuuvčáid-uv. Puoidâ taarbâš pirrâmpeeivist 40 – 70 raammin piärgu já tom tot finnee, ko koddâ 2 – 3 säplig. ¶ Lahtos 9 ¶ – Amahânde lii vissâ auto pyelimin Kärigâsnjaargâ maađij alne. ¶ Na miiba tast. Pappâ ko lâš kiergânâm särnidmist já veisidmist, te talle seuraviehân koolgâi käähvigis kuásuttiđ. Pappâ tiäđust-uv finnij vuosâmužžân, talle lukkár já tast maŋa eres seuraviehâ. Ulmuuh sárnudii uáli sijvuht, kihheen ij korâdâm jienâ já puoh lâi nuuvt stääđis, ko peri puáhtá leđe. Enni lâi munjin ciähuttâm, et jiem uážuččii maiden koonstâid čaittâlškyettiđ já mudoi-uv kolgâččim leđe olmožin. Lopedim návt porgâđ. Na ko eres viehâ lâi finnim käähvis já nisuleeibis, te finnejim mun-uv nisupitá já mielkkikoopâ olssân já tallet mij puohah aalgijm ráávhust káhvástâllâđ. ¶ – Na mutâ, aai, Tyeggi já Muávru! Mun lam nurâmin tälvievvis. Myerjih, šadoh já kuobbâreh láá muu tälvipurrâmuš... Pyehtivettee smakkiđ! Kal täst lijgo tunnuid-uv! ¶ – Ličij-uv kyekki keppisub kyeddiđ ko potákkeh? Tuot pottááklitte lii vissâsávt lussâdub ko kyekki, Hirškikkâ iätá. ¶ Čovčjävri ¶ Aanaar kieldâ Tuovinen Marja ¶ Syeininjargâ 3:4 A 63 Sulgušjäävrist, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ Säämi puárásijpargo kuálmád ovdedempeeivij fáddán láá: Olmoošárvusâš puárisvuotâ. Maid kocceemvirgeomâhááh väättih sosiaalhuolâttâs aassâmpalvâlusâin? Maht sämikielâ já -kulttuur váldojeh vuotân lájádâs- já aassâmpalvâlusâin? ¶  Veerbah leđe, » Mun puáđám já pyeredâm suu! » Mut čyeđeuáiv'almai västidij: » Ij, Hiärrá, jiem mun lah ton árvusâš, et puáđáččih muu káátu vuál. ¶ 30. njomâttempirrâmpeivi: 14.8. tme 23.10 poođij uđâgâš já enni poođij tme 23.12. Avveel Saarineitamontiest tábáhtum njomâttem pištij kyehti miinut. Uđâgáá kuvvim luhostui aldâkkâsčuováin, mut njomâttemtilálâšvuođâ kuvvim ij (hiäjus čuovâ). Polvâšoŋŋâ. ¶ Ovdedempargo porgui prooseesluándulávt já sämikulttuur vuolgâsoojijn.Säämi arâšoddâdmist já puárásijpargoost pargee sämikielâlâš pargoviehâ toimâi juávkkupargo ääigi ovdedeijeeäššitobden. ¶ Nuorâičällee västid ¶ - Na, puárispäärnih. ¶ Mut ko Jeesus kuulâi tast, sun eeđâi: ”Tuot ij lah jäämmimtavdâ, pic čáittá Immeel vyeimi já kirkesvuođâ.” ¶ Mika vaaldij čuárvijááku várugávt kuámmirsis. Mut talle tot kisâškuođij tegu ¶ raavâd: ¶ Hanssâ paasij vala savâstâllâđ motomáin luuhâmskipárijnis. ¶ syevđih ¶ Tast moonâi mottoom verd äigi, ovdil ko káálgun-uv čielgâi äšši. Talle Maarit-uv movtáskij, ko áinoo nieidâst lâi irge. Nigá reikkiistâlâi moovtâ tuáhuntehin. Talle sun toppij ilddest koibâkappeer já eeđâi: ¶  iäruttiđ “Kalebâ tääl mielâstân smakkiiččim sarepiirak” , eeđâi Manu Miinan mottoom peeivi. Manu nomâlávt lijkkui nuuvt čuuvtij Miina ráhtám sarepiirakkan, ete sun ličij puurrâm tom veikkâ jyehi peeivi. ¶ — Jiem vaje — išán! ¶ Uáinus Aanaar já Avveel kooskâst ¶ Tavesämikielâ, eenikielâ já čaabâkirjálâšvuotâ ¶ Elisabeth äigi poođij, já sun šoddâdij alge. Ko naabureh já hyelhih kullii stuorrâ läđisvuođâst, mon Hiärrá lâi sunjin čáittám, sij ilodii oovtâst suin. Káávcád peeivi čokkânii pirrâčuoppâđ párnáá. Iärráseh halidii adeliđ eeji mield noomâ Sakarias, mut suu enni eeđâi: ¶ lâ uáppih Suomâ vuáđuškoovlâin kielâimield sierrejum häämist lohoive 2003-2004. ¶ – Mun jiem pyevti adeliđ tijjân sajeliipuid, rivgoo čielgij. ¶ Täsivääldi President saahâ Saijoos vihkjáin já Sämitige lekkâmijn 3.4.2012. ¶ Säämi máttááttâskuávdáš http://www.sogsakk.fi/ (9.4.2014) ¶ 2.4. Aune Kuuva čäällim párnáikirje “ Tuálu faŋgâ ” almostui 1994. Kirjeest láá kovvejeijee Martti Rikkos koveh. ¶ fiskâd ¶ ruškistiäppu.....112 ¶  Feerimcelkkuuh a) Ko moonnim Einoin siisâ, tiäđust-uv hundâruššim, maht te kolgim autottáá jotteeđ. Moolsâiävtuh iä lam nuuvt hirmâd maŋgâ. Jiešalnees must lâi tuše ohtâ máhđulâšvuotâ: kartâččim laiguuttiđ auto – kuittâg tääl vuosâiätán. Moonnim Einoin siisâ já koivum lumostân kánnyk: suáitáččim tállân autoláigufiirman. Maavsijhân tot tiäđust-uv, mut arvâlim, et smietâččim ruuđâ maŋeláá. Tääl kuittâg vistig kolgim šoddâđ vuod mobiilin. Táválávt mun valdim kirdemmääđhi já láiguauto ohtân pakettin mätkitoimâttuv pehti, já muu vuosmuš juurdâ lâi suáittiđ eidu taan siämmáá autolaiguuttemfiirman, kost mätkitoimâttâh-uv autoid tiilái. Smiettim, et iđedist puávtáččim kale suáittiđ jieččân mätkitoimâttâhân-uv Hollandin já vala táttuđ määđhi älgimist huolâhánnáá vala pakkeethade sist, mut tääl vuosmuu piäiván puávtáččim laiguuttiđ auto aaibâs jieš. Mun aštus uuccim láigufirma nummeer. Puhelin huuihij uáli kuhháá mut vijmâg te nube keččin västidij almaa jienâ. Čielgejim, maht munjin lâi keevvâm já et tarbâšim láiguauto tállân. Almai västidij, et láiguautoid koolgâi tiiláđ kyehti peeivi muuneeld. Mut jiemhân mun tiäđustkin puáhtám tiettiđ kyehti peeivi ovdil, et muu auto cuovkkâničij eidu talle. Almai vala eeđâi, et sii firmaast lâi šiev kesittempalvâlus já et sun suáitističij jieijâs pargoskipárân já tátuččij taam eelliđ tállân muu keesitmin meddâl luodâ alne. Mun aštus čielgejim, et jiem lam autoinân luodâ alne mut huolhij šiljoost jiemge tarbâšâm maiden kesittemautoid mut láiguauto. Almai kiärdui, et láiguautoid koolgâi muuneeld tiiláđ, já ain sun rammui firmaas šiev kesittempalvâlusâid. Kijttâlim suu já usâškuottim čuávuvâš láigufirma nummeer. ¶ Anarâškielâ lii oinum muu elimist ubâ elimân ääigi nuuvt kielâ keežild ko puđâldâs já pargo pehti. Pärnivuođâpäihistân Väävlist kuullim jyehi peeivi anarâškielâ, maid puásuialmai-kuálásteijeeiäččám sáárnui nuuvt siämmáá šiljopirrâsist aassâm ákku- já äijihruhijnân ko muu huolhijgijn-uv. Pääihist kuullâm já oppâm kielâ luuhim lase škoovlâst já oppâm lii jotkum onnáá peeivi räi, ko uđđâ anarâškielâliih säänih šaddeh ubâ ääigi. ¶ hurgeeh ¶  riggáh. [ton Ko sun lâi kaččâm šaddokäärdi já muorâstuv čoođâ te moonâi Heeihâš eenis luusâ väidiđ, et kiinii ilbâdijd lâi čiähádâttâm šaddokáárdán. Sun muštâlij iänán puoh. ¶ TSS-sopâmuš syeji ovdán ¶ Haŋgal moonâi oovdeld Wieseh kuuvl já suái tiervâttáin, viehâ omâsávt-uv. Tot lâi čielgâs, et suái lâin tubdâm kyeimis kuhes ääigi. Jovnâ já Belgo-uv poođijn sunnuu kuuvl. ¶ 4. Čääli maht mietâmiäđušijn lii ávhálâš. ¶ ruttâohtâdâh ¶ Ruáhuluohtâ 10:5 D8 Njammijäävri máddáákeččin, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶  tääl - Na nuuvt toh lopádâllii. ¶ Uulá sutoidiskuin kuáikkusij pajas já väzistij aldemuu peesi kuuvl já vuođgâlij tom pissoos peesi vuástá nuuvt ete smákkupurgâ tuše lâi já Uulá jieš paasij pisottáá já ludijttáá. Já talle vala tot, et piso lyeikkei ferttee kielestiđ pärtistis, et kerris vieltist skirvânij já pisso lámáš tommit ennuv ulguubeln kerris, et peeccih taibâsij kyevti piässáá kooskân já cuovkkânij liijkás-uv čuuvtij. Toin ij innig puáhtâm pääččiđ já čuánnjááh kale liččii lámáš tääl veikkâ mon ennuv. Kuittâg puškoidhân kale finnij pyereest, et ij lam tušes riäisu. Tieggáár pärtti lii kuittâg-uv taan ääigi harvii. ¶ peivinaver = haave 20 ¶ Váháš áigáá keččin Ánná keejâi Heeikân já njavhâdij linnásávt suu vuoptâid: ¶ Ovdil jo nommâ sátáččij puáttiđ Luovtâsmáájäävri mield, tast ko láá tievâ luovtah. Tothân lii luohtân ubâ jävri. Mut ij kale totkin nuuvt pyereest oro heiviimin, ko jävri lii vaarâ nomâttum uáivi mield ige nubijpelij. Ferttee uuccâđ pyerebijd čielgiittâsâid. ¶ Skammâmáánu 7. peeivi maŋeláhháá koskâpeeivi lijjim pargeeldmin tiäturáin, ko kulluuškuođij suámálâš huurrân. Tot lâi siämmáálágán huurrân, ko maid tuálá ovdâmerkkân koppákuorijâš kirdedijn. Tääl lâi kuittâg tälvi, ige koppákuorijááh innig kirdáččii. Nahande čižetkieđâbeln kiirdij stuorrâ tivre uáli hitásávt, tegu hitodum fiilmâst muu muáđui já tiättur monitor kooskâ laasân já kirjeildee tuáhá. Piäiváš vala paaštij pecikierruid te tivre vissâ juurdij, et kiđđâ lâi jo puáttám já kolgâččij koccáđ. Kirdedijn jiem vala tubdâm tiivre, mut ko tot moonâi laasân já ko tärkkilubbooht keččim, te kale tot veepsis oroi lemin. ¶ Muštám ko enni lâi kođđáám kossâ laaigijn uáli noonâ viermi, kostnii lâi eeči uástâm maŋgâ stuorrâ ruulâ noonâ kossuus pumbullääigi, enni iätá muin, ete Kuátijäävrist laa stuorrâ puškoh mut ko šapšâviermih iä killáá, ko ain kiškoh kyele viermist já páácá tuše stuorrâ räigi, táát viermi ko kiäsán lii valmâštum, te vyelgeen vihelâđ luovtâst puško. Pessikoorhah tast lijjii já keđgikiiptah, tallaa äigin iä lamaš lajoreešmih. Nuuvt kesimáánnud aalgâst ko lâi vuosmuš piäiváduh, te muoi väzziláim Kuátijáávrân uđđâ viermi seehâst já enni suhá pirrâ ŋjaargâ toho luovtâ kuuvl. Ovdil luovtâ lâi uces syeinitoppo riddoost, mon paaldâ enni suuvâi, te must ko lâi äigi puoh keččâđ, te hoksájim ko stuorrâ puškoost lakke lii ulguubeln syeini, te mun ennijn, ete tuođee lâi stuorrâ puško ulguubeln luovtâ. Te nuuvt enni vuáppáástij taavaabele áiroin olgoskulij já suápustij ložâi viermi taavaabel já nuuvt cogâstáim puško viärmân. Kale tot korrâsávt moivárâstâlâi já kiesâi jieijâs nanosubon, já áiroin vistâg enni tom kolmâštâtâi já paajeedij kárbâs. Styeres tot kale lâi, ennuv kuhheeb ko mun, veikâ munhân kale talle jiem vala kukke lamašken. Nuuvt kessijm viermi já suládáim maassâd. Kale eeči omâttâlâi, mon styeres puško kuddui. Tast maŋa ain ko kyeli nuuvâi, te piäiváduhšoŋŋân eelijm puško vihheelmen. Tallaa äigin kale uštuin-uv kuudij stuorrâ vuáskunijd. Tallaah šapšâviermih lijjii pumbulviermih já keessiv ko lâi čuovis äigi, te ij tagarij viermijgijn maiden koddám, kyelehhân kale viermi oinii. Eeči maŋgii suápui riggee mahte siikapesä te, toin lain mottoom šapšâ čaaŋâi viärmân. Vuosmuuh nailonviermih pottii -50 vuođâlovvoost. Toh kale pivdii ennuv pyerebeht. Tivrâseh toh lijjii aalgâst, mut eeči kuittâg oostij kyehti viermi. ¶ tiävdoo tâi tiävá viärdádâskoválávt ovdâmerkkân vyeimist teikkâ jiešvuođâst; 2 ) toohâđ ¶ 5. Luándualmonem, moos šaddeh čiččâm jieškote-uv ivned. ¶ b. Kuás tun lah tarbâšâm liegâsvuođâmittár tiäđu? ¶   6. Kovjitmân tarbâšuvvoo nube oomeenšjaajâ lieđikovjâ. ¶ Lakkala lii muštâlâm jieijâs iävtuttâs siskáldâs, tavesämikielân sääni stavâlijn kávnojeh tooimâ ¶ nálášem . Om. maŋgáid vuonjâšluddijd já kalâččeijeid tijpâlâš lattimvyehi, mast korâidis kočâttâm uđâgááh tuhhiitteh ennin vuossâmustáá kuáhtám lihâdeijee já jiänáttellee čuásáttuv já pisotteleh ton maajeeld. Luándutilleest lihâdeijee čuásáttâh lii ennilodde. Vajâldeijeekuolij čiivgah nálášuveh šoddâmsaajees pirrâsâsân, moos toh mäccih kuuđđâđ. ¶ Čääsivuálááššadoi loostah láá seegih já verdi njuálččáá. Tagareh láá ovdâmerkkân puškosyevvi já nyettirääsi. ¶ – Na maht maka talle? Hunttá koijâdij ige ollágin oskom kaandâkuáhtás savváid. ¶ 4. ¶ » Mut Jeesus västidij: » Lii čaallum: 'Ij olmooš ele tuše leei- ¶ Ij heivi vuálá 3-ihásiih. Speellâst láá uccâ tiiŋgah. ¶ Ovdedempeivi uárnejuvvoo Anarist, Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist. Parlamentsali Solju, 1kerdi. ¶ » Eeči, jis táátuh, te vääldi taam kaalhâ must meddâl. Mut ¶  Artikla Kielâ: albaniakielâ, ¶ Rááhtus muštâl čáácán vuáháduumeest ¶ Lam álgám lijkkuustuđ taan enâmân já meid ulmuid-uv. Jiem tieđe, tuostâm-uv innig eelliđ tääbbin, ađai puáttiđ teehin kuálmád keerdi, kuás jo oro lemin nuuvt, et táttuh muu teehi vala puáttee keesi-uv. Jis álgá liijkás lijkkuustuđ, te ij kale tieđe, maht kiävá. Kolgâččij-uv jo tääl piettâliđ. Tuubdâm jo tääl taan Pengilly jieččân päikkin já nuuvt oro tubdâmin Anssi-uv. Kalgeen tärkkilávt smiettâđ puáttee määđhi, tast ko kuálmád, teikkâ niäljád määđhi maŋa lii stuorrâ vaarâ, et lijkkuustuvá liijgás enâmân já ton älkkes elimân, mii tääbbin lii. Maŋgáid taan ääigi siirdolijd lii keevvâm eidu nuuvt. Jis sáttoo vala kuáhtáđ vuovâs kyeimi, te hyvásti, ađai pääsi tiervân Suomâ já Säämi! ¶ Pirjo Seurujärvi (Meccihaldâttâs) ¶ Saavâjođetteijee Jouko Lepistö ¶ anarâškielâ kirjekielâ šoddâmist-uv siämmáánáálá ko suomâkielâst. Vuossâmuš ¶ 4.2.7 Maaŋgâkulttuurlâšvuotâ ¶ Lasetiäđuh: ¶ 7. Leccinum populinum – Lehtopunikkitatti – Rotorušmostatti U ¶ Madeira H4 ¶ Haukivesi E4 ¶ Piergâseh: vijvám ¶ Ko kuákkájim myerjimiestuidân siste, te muu uđđâ naabureemeed juuđij tast lappâd. Ko sun ooinij muu vađukkái nuurrâm, te sun rammuustij, et lâi eidu myerjihilo rähtimin já vala tom, et sun ij lamaškin kuhes ááigán peessâm myerjihilo rähtiđ. Te koskâlduttim jieččân muorjij nuurrâm já moonnim suu kievkkânân keččâđ. Sun lâi mudoi-uv toohâm kievkkânremoonti, mon puáttus halijdim uáiniđ. Sust lâi vala myerjikoppâ peevdi alne já sun faalâi munjin-uv muorjijdis. Keččâlistim oovtâ myerji, mii lâi aaibâs jo táhtáá já tast lâi jávvusmakkâ. Jiem halijdâm innig nube väldiđ. Te koijâdistim, magareh myerjih toh jiešalnees lijjii, ko toh kuittâg-uv hilo rähtimân tohhejii. Muu naabureemeed eeđâi muorjij hollandkiel noomâ, mast tiettim, et tot lâi mottoom purâttettee myerji aalmugnommâ, mii ij lam táválâš aanoost mut jiem aaibâs tállán hoksám, mon myerjist jiešalnees lâi saahâ. Muštástâllim, et oinim taid muorjijd ruonâskaavpij ildein eidu toin härvinâš noomáin čuuvtij tooleeb keessiv já jurdelistim, et taat kale ferttij leđe miinii taggaar soortâid, mii raahtij muorjijdis maŋeláá tego jieččân vađukkâšmiestâ-uv. Muu mielâst toh myerjih käävpist mudoi-uv lijjii váhá ereslágáneh. ¶ Punahilkka ¶ – Na mun moonâm keččâđ! ¶ Kii tobbeen puátá? ¶ Meccihaldâttâs Iänuduv oovtâstpargojuávkku ¶    perfekt. Ponneest eellih maaŋgah rapuelleeh ¶ sataheltat ¶ MAID TOT MEERHŠ? VÁSTÁDÂS: ¶ ive 2006 sämikielâlâš palvâlusâi várás uáivildum meriruuđâst kevttui tuše 63,6 prosenttid. Suijâ taas ¶ Ko lii saahâ äigipaajeest 1688 – 1760, te lep jo nanosub vuáđust. Njálmálâš ärbitiätu lii ohtuunis viehâ keppis, mut alda Vesterelvfossen kávnoo saje, mon nommâ lii ”Markanoaivi”. Nubben tuođâštussân lii Kunâgâskuáđi sajadâh. Kunâgâskuáđist tollii kerivijd já jieškote-uvlágánijd virgálijd čuákkimijd. Tanen lâi luándulâš äšši, et markkânsaje stellejui alda Kunâgâskuáđi. Niels Knag kirjeest ”Matricul oc Beschrifuelse...” ive 1694 mainâšuvvoo, et tuállojii ”keriveh já vuoigâdvuotâ” markkânij ohtâvuođâst já et pappâ särnidij kuáđist, mon kočodii ”Kunâgâskuáttin”. Nuuvtpa jis mij čielgip, kost Kunâgâskuáđih lijjii, te lep meiddei kavnâm markkânsoojijd. ¶ Kielin kanava = Kiel uáli ¶ 1. 2. 3. ¶ ___________________________________________________________________ ¶ – Viežâ pyeri olmooš kammuidâd, sun ain ravvij. Jiehhân tun toin naalijn pyevti kammuittáá olgon jotteeđ! ¶ L Clitopilus – Jauhosienet – Jávvukuobbâreh U ¶ Sáárá 19-21, 23 ¶ Mainâstemärbivyehi ¶ persovn häämi meidän lii jurgâlum kyevtlovo 1. persovn haamijn muoi ¶ Sämitige škovlimraapoort nr 1 ¶ Jeesus jieš máttááttij Eeči mii -rukkoos. Ko ruhâdâllâp Jeesus máttááttem sanijguin, te mij pivdep Immeel táátu miäldásijd aašijd. Tubdâstep, et Immeel tiätá, mii lii mijjân pyerrin já maid tuođâi tarbâšep. ¶  termâ.  eenâb- Ostim pargon lii išediđ Säämi muusikkuávdáá tooimâst jieškote-uv kulttuurpyevtittem pargoin. ¶ – Na ij nuuvt hirmâd huáppu. ¶ Čohčuv cuábui ucâluvá tálvástâllâmsajasis. ¶ 6. Laapi ollâopâttuv säätiö lii álgám čuággiđ ruuđâid ollâopâttuv várás. Tai ruđâigijn lii juurdân orniđ ollâopâttuv 30 ive juhle já tuárjuh ollâopâttuv lahânubástusâid, moh láá puátimin puáttee čoovčâ. Ruuđâ čuággim pištá porgemáánu loopâ räi. ¶ jurgâlâm: Iisak Mattus ¶  substantiivin) 2)   olášutmist já koordinistmist. Paargon kulloo suunnâttâllâđ kielâkuávdáá strategiaid já ornijdume sehe rähtiđ kuávdáá tooimâst pisovâš. Proojeekthovdân puáhtá meridiđ eres-uv tooimah, moh kuleh ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát- já reesuurskuávdáá vuáđudemprojektân. ¶ Viettuu lii uáli siärvulâš lodde, mon kiđđâvarrim ääigi uáiná stuorrâ tuákkin, távjá ruopsisviettuiguin já čiđđâkanijguin. Orráás tobdá čapisvielgis iivnest já uáivi tyehin livârdeijee vuoptitiepist. Ko oráseh láá táválávt eenâb ko niŋálâsah, te maaŋgah oráseh irgásteleh siämmáá niŋálâs. Čuáđgi lasseen kulá viettuu Suomâ táválumosáid olespyehčeid, ko tot-uv iälá maaŋgâlágánijn čácáduvâin já tiättoo ubâ enâmist. Siseennâm jaavrijn mákkoo viettuu pyeremusâht ruáhuridoi já riddoniijtoi aldasijn já Säämist tot piergiittâl viehâ-uv korrâ jaavrijn. Ulmui aassâmviäsui tuškâ já jotoluv šlaamâ iä hettii tom. ¶ Táárbu mield hárjuttâlluvvuuččii eres-uv saalmah. ¶ kuorgâmiekki kurjemniekka ¶ Äijih paaliidškuođij masa tállân maaŋgâmuđušijn aašijn, nuuvtko luámánijn moh lijjii lamaš ennuv moonnâm keesi, já uđđâ sorvâpivdomiärádâsâin, mut talle paasij sárnuđ kuolijn, magareh toh láá, maht taid kalga pivdeđ já maht toh pivdii taid tovle. Lijjim vissâ liijkás tooláá jurdâččâm oholoopâ. ¶ Tuomâ Leibi Rátká Peeci Pihlejâš ¶ 4. OLÁŠUTTEM LUÁNDUSUOJÂLEMLAAV VUOVIJGIJN 10 ¶  Genetiivattribuut Genetiivattribuut Kirkkohiärávirgáduvâst, čujottâs (Sairaalantie 5, Avveel) 27.–31.10.2014 tijme 9.00–18.00 Aanaar kirhoost, 29.–30.10.2014 tijme 11.00–18.00 Munejienâstemautost (äigitavlu vyelni), 27.–31.10.2014 ¶ säppivätti 167 ¶ » Ustevâm, oro torvolâš mieláin, ¶ – Puáttiđ tij-uv kolliistâllâđ muu-uv ubâ juávhoin. Matti, tun puávtáh väldiđ tuu stááluskipárijd-uv fáárun, Antti iätá. Oppeet Matti hiämmásk. ¶ ČOOVDÂSÄÄNIH ¶ Lasseen stivrâ kieđâvušâi sämikuávlun čuosâttum malmâuuccâm- já máhđulijd ruukiprojektijd. Sämitige stivrâ ij tuhhit ruukij vuáđudem sämikuávlun. Sämitigge meridij pivdeđ ráđádâlmijd ääšist ruukifinnoduvâiguin. Torvolâšvuođâ- já kemikaalvirgádâh (TUKES) ij lah toimâm laavâ mield, ko lii ruukivirgeomâhâžžân mieđettâm väridemalmottâsâid já eres ruukilaavâ miäldásijd luuvijd, ige tot lah oovtâgin čuavdusist linjám, ete love miäldásâš toimâ hiäjusmitáččij sämikulttuur hárjuttemiävtuid, veikâ sämitigge lii šištemettumávt ciälkkámušâinis tuođâštâm, ete love miäldásii tooimâst lii merhâšittee háittu sämikulttuurân. ¶ Lasetiäđuh: totkee Suvi Kivelä, Sämiarkkâdâh, puh. 050 562 3676, sleđgâpostâ: Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. ¶ Muusik saajeest puáhtá leđe ristâmiäđuš, já talle servikodde čuážžu. ¶  ij  leđe  + V ijđodâh: 30 355 km 2 ¶ Tuuđhâ oppâkirje kooveest 136B, mii njiälun ¶ Mij ucebeh já aainâs mun, poolâim stuorrâ kaandâin. Muu stuorrâkandâi polâmân lijjii kyehti tuođâlâš suujâ já nubbe tain lâi tot čohčâsâš tápáhtus tobbeen škoovlâ šiljoost, ko Uccpárnáá Maati Matti “tuorgij” tom oovtâ kaandâ, kote nurdâdij muu viällud. Taat kandâ oroi lemin vala (ij kal eidu puoh stuárráámus kaandâi juávhust) mottoomlágán hovdâ já iäráseh urruu tottâlmin suu miärádâsâid já iävtuttâsâid. Nubbe suijâ lâi tot, et mun jiem lam tuáddum lyettiđ stuorrâ kandáid tanen, ko Čovčjäävrist iä lamaš tagareh muu kategoria muđušiih stuorrâ kaandah ohtâgin. Láinhân kale Matti já Issi, mut suoi láin-uv muu mielâst jo oles almaah. ¶ Váázám jeegi rasta já vuátám kyehti poccuu já soorvâ. Kaskoo jeegi lii njettitiälkku já ellei luodah uáinojeh älkkeht njeetist. Poccui kyepirij luodah láá čielgâsávt ááldu já vyesi luodah. Sorvâ lii lamaš ohtuu já kaavnâm ton livvâdemroge-uv alda. Poccui já soorvâ pooškâid-uv kaavnâm enâmist. ¶ - Jiem mungin uáđi vala. Must jyelgih nuuvt kalmojeh. ¶ 9. Kovosân asâttum vátámâšah ¶ Koijâd falâlduv jieijâd juávkun. ¶ Mon roomaantlâš, Nisonieidâ smietâi. Muu ¶ Toimâttâhčällee ¶ 2) Ovdediđ tutkâm, mii huksee tuđhâttettei já totkei koskâsii täsiárvusii vuáruvaiguttâs já lasseet sämikulttuur já eres kulttuurij koskâsii ibárdâs; ¶ Unto viljâ Heikkâ muštâlij ive 2013, et Kvakkâ vietij ubâ täälvi navittist já ko kiđđâ aldanškuođij já šoo ŋ ah lieggânškuottii te Kvakkâ-uv peesâi leđe kuhebijd aaigijd olgon. Tot posâdâđâi távjá čäcilááduin, moh kiđđuv iđeškuottii. Lode suájá lâi täälvi ääigi puáránâm tommittáá pyereest, et jo algâkeesist tot áppádij kirdeđ. Táálu ulmuuh smietâdii, et kuás tibi te kuáđá sii, mut ubâ keesi Kvakkâ pisottâlâi Čovčjäävrist Maatikeččin já vuojâdij jäävrist olgoláá-uv - já eres-uv ludijguin, mut ko kiinii táálu u l muin moonâi riidon leibipittá kieđâst já čuorvij “Kvak-kvak-kvak-kvak” , te Kvakkâ kale puáđistij, veikkâ ličij lamaš jäävri nubebeln. Kvaakâ hersku lâi leibi já niisu. Keesi moonâi Kvakkáin suottâsávt já iäskán čohčuv tot lappui. Kihheen ij tieđe, et paajij-uv tom kiinii vâi vuolgij-uv tot nälikuoimijdisk uin varrimmáátkán máádás. ¶ Ááiguh-uv pieijâđ párnááh kielâpiervâlân teikkâ sämikiel luokán? Mondiet? ¶ Skáálžuh kuákkájeh masa ubâ elimis jävriponneest, kuus toh láá kuáivuđâttâm kiddâ. Skáálžu syeijejeh kyehti korrâ kalkkâkoorâ. Toi siste lii skáálžu timmâ roppâ. Skáálžust ij lah ollágin uáivi já ton váimu-uv lii jyelgist. Koorâ vyelni láá meiddei skáálžu syevđih. Skálžu váldá raavâdčalmaid čääsist, maid tot vuáiŋá. Veikkâ koorah láá-uv šiev syeji, toh iä kuittâg suoijii tom ovdâmerkkân piisamijn. Juhâriddoin kávnojeh-uv kiđđuv skálžukorrâlejeh, moi siskijd láá piisameh purrâm. Korrâasseest láá rieggeeh, main puáhtá rekinistiđ skáálžu ave siämmáánáál ko kyele čuomâin. ¶ J O N S A H P E I V I , J O H A N N E S K Ä S T E E P E I V I ¶ , mieđeet meerhâ säämi tuáján, mast puáhtá tubdâđ puigâ sämityeje. Sámi Duodji ry jesânin peesih tuše čepis tuáijáreh. Jesâneh seervist láá suulân 300. Säämi tyejiärbivyevist eromâšávt anarâš- já nuorttâlâš ärbivyevih láá uhkevuálásiih. ¶ NuVást lii ovdâsteijee čuovviittâspargo lävdikoddeest (mieldiorroom- já sárnumvuoigâdvuotâ). NuVást lii ovdâstemsaje já jienâstemvuoigâdvuotâ meid Selvä Peli pargojuávhust já Párnáisuojâlem ovdedempargojuávhust já Nuorisotakuupargojuávhust. Čuákkimeh tuállojeh ohtii mánuppaajeest škovlâive ääigi. Lasseen tuálloo ubâ Laapi nuorâváldustiivrâi ohtsâš čuákkim. Návt viggoo ohtsâšpaargon puohâi NuVáiguin já finnejuvvoo tehálâš oppâ eres NuVáin. NuVá tuáimá oovtâst uássin kieldâ nuorâikerdipargo. INARIN VIESTINTÄPAJA Pargoelimân já oppâmân välmejeijee mediatiäddudlâš nuorâi pargopáájá jo ivveest 1989. ¶ — Maid te? Eeđâi Möö. ¶ haaparousku ¶ Riemnjis ( Vulpes vulpes ) ¶ 6. Teddil kartoŋkaarkâ lastikân já jurgâl lastik ¶ Suillis bovinus ¶ 2. Sáárgu kuáluskove tast, maht miäđušijnkunâgâdâr kavjee poijuu. ¶ jurgâlâm: Ilmari Mattus ¶ ovttuu motomin ¶ Laiti Martti ¶ toimâtteijee ¶ Mut vyeššee teivâsij puáttiđ kiällárân šlamânáin já skolkkâsáin. Kaavpuglâšsäplig roškái jotelávt vuággusis patârâsân, mutâ muldesäplig ij tiättâm kuus patâriđ. Tot libžáástâlâi pirrâ kiällár já lâi paaloost pevhištum. ¶ 2. ¶ helokat ¶ 2012 kulttuurkuávdáš toimâmin ¶ Tobdomeerhah já kevttim ¶ Nuorâičällee västid ¶   Stivrâ meridij iävtuttiđ pargo- já iäláttâsministeriön Interreg Tave 2014-2020-ohjelm Säämi haldâttâhkomitean eidusâš jesânin Heikki Paltto, Nilla Tapiola já Anna Morottaja sehe värijesânin Anna Näkkäläjärvi-Länsman, Ulla Magga já Veikko Feodoroff. Interreg Säämi-ohjelmáin ruttâdeh sämmilij raajijd rastâldittee oovtâstpargo já sämikulttuur tuárjoo projektijd. ¶   Ässeeloho: 4 600 000 ¶ – Hiäjus vyehi. Aaibâs tegu seibittis syeinisekkâ ličij pajedum savehij oolâ! ¶ Ryevdikuálmihâš lii algâaalgâst meerâst vuálgulâš já Aanaarjáávrán tot lii šoddâm lovmat tuhháát ihheed tassaaš, ko jävri lâi vala ohtâvuođâst meerân. Ryevdikuálmihâš kávnoo meid Tiänust já ton uálgijuuvâin. Ryevdikuálááš oppeet kávnoo iänáážijn Suomâ sisčaasijn já lii raantub čääsi sálttáásvuotân, ko hyelkkis. Tot lii merkkân tast, et ryevdikuálááš lii evoluutio tááláá tääsist iänááš saivâčäcikyeli, veikkâ tot tiättoo meid Tavemeerâpoođâ já Suomâluovtâ riddoin-uv. Kuohtuuh ryevdikyelišlaajah lijkkuv iälustiđ keessiv rido aldasijn já loppâkeesist toh sirduv kieŋâlubboid čassijd. Eres uccâkuálái náálá ryevdikuálmihááh já ryevdikuálááh láá uáivádâhkyeleh. ¶ — Tun tot kale lah tääl semmuumin, Pöö. Ij lah ollágin vises, et mij puáttip leđe tääbbin nuuvtkin ennuu. Hiäŋgáá tast, et finnejeen-uv muoi njálgáid. ¶ pastemuuštâ ¶ Suomâ EU servâmsopâmuš lasepevdikirje nr 3 kieđâvuš sämmilij vuoigâdvuođâid. Pevdikirje lii EU vuáđusopâmuš ađai nk. Lissabon sopâmuš uási. Pevdikirje tuubdâst, ete Suomâst, Taažâst já Ruotâst láá aalmuglâš já aalmugijkoskâsâš vuoigâdvuođâ vuáđuld kenigâsvuođah já čonâsmeh sämmilij kuáttá. Sopâmušuásipeleh meid vääldih vuotân , ete Suomâ, Taažâ já Ruotâ láá čonâdâttâm sämmilij iäláttâsâi, kielâ, kulttuur já eellimtäävi siäilutmân já oovdedmân já keččih, ete ärbivuáválâš sämikulttuur já sämi-iäláttâsah láá sorjoliih luánduiäláttâsâin, tego puásuituálust, sämmilij ärbivuáválâš eellimkuávluin. Lasepevdikirje 1 mield tom estihánnáá, maid EY vuáđudemsopâmušâst merideh, sämmiláid uážžu mieđettiđ priivaatvuoigâdvuođâid puásuituálu háárjutmân ärbivuáválâš sämikuávluin. Sopâmuš artikla 2 mield pevdikirje puáhtá vijđediđ kuoskâđ eres-uv ärbivuáválâš sämiäláttâssáid lohtâseijee sämmilij priivaatvuoigâdvuođáid tai vuástásâš ovdedem vuotân väldimân ¶ já siemin kuálááh. Olespyehčeeh piergiitteleh kuorbâ-uv čaasijn, moi čääci lii šelâdub ko lijgešoddâm jaavrijn. Čäciludij pelipyehčeeh já olespyehčeeh spiekâsteh nubijnis meid vuoijâmhäämis peeleest já kirdelem vuovijdiskuin (s.~85). Kuorbâ jaavrij olespyehčeeh tuhtuuh já lijgešoddâm jaavrij šnjirgooh láá čuuvtij joteluboh já sävribeh ko pelipyehčeeh. ¶ Gaup * TN.1995 Toovláš ruuvnâmeccitorppa, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust, lii vuáđudâm orjâlâš Mihkal Gaup ive 1906. ¶ Pelipyehčeeh mannejeh táválávt 6–11 manneed, kalâččeijeeh táválávt nelji já kaijuuh kulmâ mane. Puohâin tai luudij uđâgáin láá jo puuzah , ko toh cyevkkejeh korâidis. Toh láá piervâlpaattârliih uđâgááh, moh kyeđđih piervâl tállán, ko puuzah láá koškáttâm. Piervâlist toh liččii älkkees saalâs ovdâmerkkân riämnjáid já vuorâččâssáid, mut enâmist keđgiluámih tâi šadolâšvuotâ fäällih toid syeje. Meid šnjirgoi já tuhtui uđâgááh láá piervâlpaattârliih. Ridoi uccâloddái uđâgááh ¶ Aanaar kieldâ: ¶ – Na moonâ peri! Mun-uv vuálgám váhá keččâđ, magareh uáppeeh tääbbin láá, ko iđedist jiem ennustkin kiergânâm. Kale muoi vala uáineen. ¶ Sun koijâdij sist: ”Kiäm ulmuuh oskoh muu lemin?” ¶ Hans Morottaja ¶ Sanna Guttorm Sämitige oovdânpyehtee sajasâžžân ¶  + Ive Kielâtaho-palhâšume lii nuorttâlâšráánu ¶ jurgâlum anarâskielân olgospyehtimáin tiävdá puoh mii lii (spiekâstemjuávkku nr 2), ¶ – Mast tun tiäđáh, ete itten ij arve? Myerji koijâd. ¶ kuáttumeennâm = eennâm, mast puásui kuátu ¶ Uáivikaavpug: Lilongwe ¶ Bermuda F4 ¶ 1. Valjii parâinâd monnii s. 33–36 oovdânpuohtum ¶ Mun kal kuorâm madâräijihâm ¶ 2. a) Noomât oppâkirje s. 11–18 čuovâkuuvij já sárgus 12A vievâst rido šaddoid. ¶ “Aalmug uážžu meridiđ ašijdis. Luándulâš äšši, vâi maid? Jis ij uážu meridiđ, te mii lii suijân? Ohtâ suijâ puáhtá leđe tot, et miinii ij suovâ. Mondet ij suovâ? Na máhđulávt tondet, et taat aalmug sátáččij leđe talle nuuvt tego pääggist peessâm spääilih, tom lii vaigâd innig fattiđ kiddâ já pivdedijn tot iro val lase. Teikâ máhđulávt tondet, et kiännii mielâst taat aalmug ij määti ašijdis huolâttiđ. Nuuvt et tom ferttee aitârdiđ, já tondet stuorrâ pyeritátulâš haldâšeijee tiälláá jieijâs hormendârin taan aalmugân, vâi tom ääših šodâččii tipšum.” ¶ láá kolmâseh já keesih pakkâseh. ¶ Sajos lii lamaš tovláá rääjist meiddei sämmilij sosiaallâš areena, mast sij láá kuáhtám, savâstâllâm äigikyevdilijn já puáttein-uv aašijn já joba sooppâm tain sehe lasseen toohâm oovtâst argâpiäiválijd aašijd. ¶ Kuolij häämi já rááhtus muštâleh toi eellim- ¶ - Joo, já taat jollâ poođij muu vala pääihist viežžâđ! ¶ 3.1 Informantij kielâtuávváš ¶ Sämitigge almoot uuccâmnáál sämikielâ toimâttuv fastâ ¶ Vuonjâččeh láá vuáhádum eelliđ čääsist ¶ 2. Iävtut pessimsoojijd taan jäävri luddijd. ¶ 1. a. Ivnii Euroop káártán Italia. ¶ – Kihheen ij haalijd koccáđ taan kiiđâ, suái eeđáin já tuálvoin suu Muumistáálu viistán. ¶ Muumitáálun. – Väldiđ ¶  essiiv : ¶ Nuorttâsämmiliih ¶ 6 Maht kyeleh láá vuáhádum ¶ silleenjune.....65 ¶ mii lii 5,3 miljovn) ¶   Ennust eres cissááh tääbbin tavemuu Säämist iä fastâässen vissâ tääiđi leđegin, veikkâ vuoptâcissááš lii kale majemui iivij ääigi oinuustâllâm-uv mottoom keerdi loddepiemmâmluovdijn. Pođâšcissááš, mii lii uápis kuittâg-uv loddekiirjijn, ij lah cissái hiäimun kullee loddááš ollágin. Tot lii tuše finnim tien noomâ motomin olssis já nommâhân lii taggaar, et tot piso veikkâ tom vigâččij nubástuttiđ-uv. Eidu tien pođâšcissáá lam motomin uáinâm, mut jiem finnii mielâsân, eidu kost já kuás mun tom oinim. Saje lâi kuittâg kuosâvyevdi já iveäigi lâi keesi. Lii vala ohtâ cissááh, mon aassâmkuávlu lii mädimuš Suomâ já tot lii čuovjiscissááš. Eidu majemui iivij ääigi taat-uv lii pegiškuáttâm eenâb já eenâb tääbbin tavemuu Suomâst eidu tiein loddepiemmâmluovdijn, nuuvt et uážžu pyereest nabdeđ, et puoh Suomâ cissááššlaajah tiättojeh Säämist. Sáttába čuovjiscissááš tááláá ääigi joba pessiđ-uv Säämist. ¶ Piätukiärppááh – Petokärpäset ( Asilidae ) láá Suomâst suullân 30 šlaaijâd, mut iänááš uási piätukiärpáššlaajâin lijkkojeh lieggâ enâmij koške kuávloid. Nuuvtko jo nommâ-uv iätá, toh láá piäđuh já motomijn šlaajâin tiättoo nk. mimikry-almoon ađai toh-uv jievžâdeh olgohamijnis ovdâmerkkân viäpsáid tâi čuággoid. ¶ Máttááttâs- já kulttuurministeriö mieđettij 20.2.2015 sämitiigán staatâtoorjân 550 000 eurod sämmilij kulttuur- já kielâpiervâltooimân sämikuávlust. Kielâpiervâl lii algâaalmug párnáid uáivildum tipšosaje, kost puoh toimâ tábáhtuvá aalgâ rääjist tuše sämikielân. Toimâ olášuttoo nuuvt, ete uárnejeh vuálá škovlâahasijd párnáid sämikielâlii peivitipšo teikâ ávus arâšoddâdemtooimâ sehe škovlâlijd eehidpeivitooimâ kielâlávgumvuáháduv keevtin. ¶ Ko vuossâmuuh ijjâpuolâšeh puátih, te čäcisäplig tappa jođáttuvâidis njaalmijd já áimuraaigijd já iälá ubâ täälvi šaddoid purâmáin, maid tot lii vuorkkim. Tot ij vyelgi tälviv kuussân jieijâs jođáttuvâin. Tot iälust ohtuunis já vuájálit vieres čäcisäplig kiäinusis. Jis evviseh noheh, ferttee čäcisäplig vyelgij joton. Talle tot porá muorâi viäddáid já puáhtá tovâttiđ stuorrâ vahâgijd kuávlu muorâkaardijn. ¶ Säämi kulttuurkuávdáá Sajos huksimurko olášutten lii Senaatti-kiddoduavh valjim Keski-Suomen Betonirakenne Oy (KSBR). KSBR urkkod meiddei kulttuurkuávdáá vuáđupargoid. Huksimurkko álgá roovvâdmáánu aalgâst 2010 já pištá skammâmáánu 2011 räi. ¶ láá kyehtlov šlanttâd, mutâ Nyyti pursâ kiergânij jo lappuđ. ¶ 15. Suomâ enâduvah ¶ Lijkkuuvettee-uv Aino prinsessan? ¶ Pikkâpuáldeeh ¶  mon » ¶ Tälvipääihist oppeet lijjii tuve lasseen sävni, naavit já láátu, kyeli- já piärguääitih, kiällár, vuárháh já eres ääitih táárbumield sehe äiđi vuájáánergij tolâmân tâi läbžikyeddid várás. Kiđđâtäälvi kuškâduvvojii piärguh keesi várás, et káátui alne lijjii piärgukuškâdemsteelligeh. Ääitih lijjii iänááš jyelgiääitih – neelji čuoldâ oolâ huksejum- tâi njollâääitih. ¶ 1. Cantharellus cibarius – Keltavahvero eli kantarelli – Fiskisciärkuh U (~ fiskiskuobâr; kevttum oppâkirjeest) ¶ 100 ¶ Israelliih šaddeh 2 Moos 1:1-22 ¶ Nieidah kuáivoin vuot televisio maassâd skääpist já čieváin tom pevdiliijnij vuál. Televisiost lâi esken älgimin Clint Eastwood filmâ, já tom suoi kale áigoin vistig keččâđ, rávhálávt tejâkoopâ já keeksij paaldâst. Ollâopâttâhân tarbâšij esken iđedist moonnâđ ige ittáá várás lamaš pargogin. ¶ Lävdikode kieđâvuššâm aašijd valmâštâl já olášuttá škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh. Lävdikode oovdânpyehten tuáimih škovlimčällee (škovlimpoolitlâš ääših), oppâmateriaalčällee (oppâmateriaalääših) já oppâmateriaalvuávájeijee (Säminuorâi taaidâtábáhtus). ¶ 2. Muštâl, magarijd uástusijd lah majemui aaigij toohâm. ¶ – Peivipurrâmuššân mun vuošâm koškepiärgumääli já saresääpi-uv mun vuošâm. Nuurâim jieht iđedispeeivi meeccist soorijd párnáiguin. Saŋkko lâi tievâ soorijn ko mij poođijm meecist. Tot lâi nuuvt lussâd-uv, ete eiduttâl te mij voojijm kyeddiđ saŋko kielâpiervâlân.Tääl mun vuošâm saŋkkolahe säppin já nube saŋkkolahe mun piejâm puolâščuukân. Pyehtip tälviv sarekiissel vuoššâđ teikâ sarepiirak párnáiguin liäibuđ. Suohâdáin já loppimmielhijn-uv soorijd lii pyeri puurrâđ. Halijdâh-uv sääpi-uv smakkiđ? Liäiná koijâd Heeihâst. ¶ Aaibâs čohčâmáánu algâpeeivijn finnip teddilâsâst Inga Guttorm čáállám já Salli Parikka kuvvim Áppes – Min meahci máidnasat -aabis. Kirje máccumist västid Minna Saastamoinen . Kiirján kárván škovlâihán maŋeláá ive 2011 meid hárjuttâskirje. ¶ – Maati mielâkuvviittâsskippáársierâ lii vissâ njuámmum áákun-uv, ko sun-uv jo sárnu uáinimettum stááluiguin. Matti já ákku lává oovtâst kal ubâ čiiŋah, enni hundâruš mojonjalmij. ¶ Ko lättee motomin maŋeláá loptejui, te mudâsrdâsâi kooskân salvii niskemuorâ já lätteelahtos moonâi togo pehti. Lätteelyevdih lijjii rahtum lyeddejum muorâin, moh lijjii veerrum täsivin. ¶    suomâkielân ¶ mon sun lâi huksim ollâgâsân ¶ Tuon ovdâkove mield tii piälust tääl kaastâ, ij tane et tast tij luovâid nyeskis elimist, pic ko Immeel toovâi tiiguin pyeri uámitobdo lito. Ton vuáđđun lii Jeesus Kristus pajaspajanem. (1. Piät. 3:21) ¶ jurgâlâm: Katri Fofonoff ¶  väivi, Skammâ ložžiiškuodij, peeivih jotkuuškuottii, piäiváš päštiškuođij já aalgijm kuuloold rievdâđ kiiđâ kulij. Munjin lâi looveest mottoom peeivi paijeelmiärásâš luámu čuoigâmluámu jotkân, vâi pesâččim eelliđ pygálusâst Čivtjuuvâst. ¶ Tuubdah-uv šlaajâid ¶  Illatiiv Hiltunen čielgij: ¶ - Na tallehân tun koolgah čokániđ mottoom eres sajan, jis tust oro nuuvt! Jiem haalijd leđe tunjin kiksen! ¶  # säppipiili pehti. ¶ čevđikardim = turkistarhaus 23 ¶ Stuorrâ čaddoporre eiäluh ¶ kottárâš 194 ¶ Avelist 14.11.2003 ¶ Azoreh H4 ¶  vaaldij – Iälá-uv Joovsep vala? ¶ Russula paludosa – Isohapero – Stuorrâsmiäruh ¶ Kuittâg ive 1962 moonnim Säämi ristâlâš nuorâiškoovlân (kansanopisto). Jiem nuuvtkin oopâ jotteem tiet, mut nieidâi kejâdem tiet. ¶ 2. Kuldâlâd puškosyevvi veerdi. Toppii šado vuoluukeš já keččâl toollâđ tom ciäggust. ¶ Natalia lii 19-ihásâš nuorttâsämmilâš nieidâ, kote lii vuálgus Ruošâ Murmanskist. Tobbeen sun lii aassâm ubâ avvees já áásá ain-uv. Tääl Natalia lohá englandlâš filologia ollâopâttuvâst, mast sust láá tyehin jo kyehti ive, ađai sun lii čođâldittám bachelor. Tađe ovdil sun čođâlditij vuáđuškoovlâ, mii Ruošâst pištá ohtsis 11 ihheed, ko tobbeen syemmilâštijppâsâš luvâttâh kulá vuáđuškovliimân. Jis haalijd, te tobbeen puáhtá juátkiđ njuolgist ollâopâttâhân. ¶ Keessiv iänááš kuusah kuátuh kuáđuttuvâst. Tälviv toh finnejeh vuárkkáfuoddâr tâi koške suoinijd já lasseen vala valje tâi valmâšfuoddârijd. Toh piämmojeh maŋgii peeivist. Kuusâst kalga leđe ain putes čääci njune oovdâst. Tot juhá joba 150 litterid peeivist. ¶ 7.9.1 Miäcástem stivrim 18 ¶ njunerääigih... Tienávt. Vala kiärppáid pirrâ, te ¶ - Lii-uv tust huáppu? Ánná koijâdij. ¶ pyevtitteijee.....96 ¶ 93A Masaih láá Tansania ¶ b. Mii merhâšuumijd ¶ Marja-Liisa Olthuis ¶ Lehtola, Teuvo.1996: Lapinmaan vuosituhannet. Inari: Kustannus-Puntsi. ¶ Kyeleh väätih jiejâs eellimpirrâsist syeje, ¶ Iänuduv kieldâ Näkkäläjärvi Anne ¶ - Mut kuulah-uv tun muu? ¶ Máddáápiäláá riddokuávlust láá Suomâ tergâdumoseh haammânkaavpugeh, main stuárráámusah láá Helsig, Kotka, Hamina já Haŋgo . ¶ Kaabi Eljis Márjá-Liisá ¶ – Na mutâ tot ellee, tot IJ KULLUU! Tondiet ij pyevti tiettiđ, kost tot lii. ¶ Nuorâirääđi oovdânpyehten já čällen tuáimá nuorâičällee Kaisa Tapiola-Länsman ¶ Piejâ~luámmánijd kiemni siisâ, liäšku čääsi oolâ já tipte tuoldâđ 5 miinut. Muivii 2 dl čäcimiärán 6 mälipastem potásjáávuid. Vispâlâst pyereest ko liäškuh potásjávvučääsi kiemni siisâ. Tipte leđe vala nuuvt, et kiissel tyeldee. Liäšku njeđes nääpi siisâ já luvvel váhá kiissel oolâ fiijnâsukkârkeerdi. ¶ JUVDUU LUÁNDUPÄÄLGIS ¶  pelikongruens Puijo E4 ¶ Paje-Tiänu = Ylä-Teno ¶ – Jieh-uvks tieđe, et muu nommâ ij lah Kuhesruoidâ, mut Kuivee tuše, sun čuorvij kuávdoo jiäggáá nievrismielâ tohâludân, mut lâi kuittâg masa jo moovtâ Sáárá sunjin adelâm noomâ keežild. Enni kale lâi kočodâm suu Luággi-Kuiváážin, mon noomân sun ij lijkkum ollágin, mut Kuhesruoidâ-Kuivee kale lâi tuotâ mučis nommâ. Jieijâs-uv mielâst sun lâi juálgáá já meiddei paarooh. Tast lâi kijttámuš suu jiešpiäiválâš Reedrik-ránjá, kote lâi ain adelâm kandáid liävtuid, ko lâi kuáhtám sii. Meiddei aldemuu táálu reŋgâ, mon noomâ sun ij innig muštám, laavij tuáridiđ sii. -Maid sun tot ličij porgâm sijjân, jis ličij fattim kiddâ? ¶ Njamaneh lihâdeh voonâtmáin juávulâš roopâs ovdâskulij tâi vuojân ađai lipâritmáin roopâs. Käškimčuáimáá já njäävli suovsah ryettih kuuloold ponneest já čäcišadoi alne. Skuápuh main láá korrâ koorah, čiesih hitásávt jyelgis vievâst, ko oppeet skálžu lii vuáhádum eelliđ siämmáá saajeest jäävri ponneest, moos tot lii tarvettâm jieijâs kiddâ. ¶ Toimâttâs: Anna-Mari Tyynelä ¶ 5 Myenstereh kovvejeh ¶ Tälvimaailm pivoh ¶ 18. Staatâ kalga väldiđ vuotân toimâinis, et staatâhaldâšem pyevtitvâšvuođâohjelm iästá sämi ¶ 119 ¶ 1. ¶ ISBN: 951-97450-?-? ¶ – Lâi čohčâ já mun lijjim loddepiivdost meeccist. Loddepiivdon kalga jo tooláá iđeedkiämáduvâst vyelgiđ. Tooláá iđedist lodeh láá puoh pyeremustáá joođoost, ko toh oceh iijâ maŋa purrâmuš olssis. Iđedist toh iä lah nuuvt irâsehkin ko peiviv já tondiet iđedist lii älkkeb pivdeđ taid. Toh poreh muorjijd, uurbijd já uccâ kiäđgáid-uv. Lodeh-uv poreh iiđeedpitá tego tij-uv purâvetteđ, Heikkâ ruáhásist já juátká muštâlem. ¶ c. Ivnii kove. ¶ – syemmiliih 60 %:d, ¶ jurgâlâm: Matti Morottaja ¶ Anarâš kalender 2001 (28 sijđod) almostui loppâivveest 2000, mon teeman lâi Säämi muorah . Ovdâčallust Anarâš ovdânoomah čáálá Uccpárnáá Vuoli Ilmar návt: ¶ – Kalle-uv lii šiev jođádoh? ¶ Mii ohtiimist tábáhtuvá 38 ¶ Tom-uv peeleest tábáhtus luhostui, ko tobbeen iä sattum stuárráábeh luhottisvuođah. Ohtâ uáli stuorrâ pärtti kale masa tábáhtuvá já ton estimist ferttee kijtteđ Pasas Annika. Sun lâi aiccâm jävrriddoost, ko kyehti kaandâ kalâččáin jo viehâ kukken riddoost. Jäävri máddáákeeji vuodâs lii ton peeleest piätulâš, et cuávis juátkoo masa čyeti meetterid tavas, jeđe kivkked kačča já muttoo timesin já jieŋâlâssân. Annika lâi eidu ovdláhháá iällám vuojâmin tobbeen já tieđij tärkkilávt, maggaar saje tot lii. Sun meiddei tieđij et kaandâin nubbe ij määti vuoijâđ ollágin já nuuvt sun toolâi-uv kaandâkuáhtá čalmeest. Jeđe ko te aaicâi, et nubbeest táiđá leđe eeti, te talle sun kaččâlij pivtâspajalist toho já káájui kaandâ. Kaandân lâi keevvâđ hyeneeht, jis kiinii ij liččii kááijum suu. Tovâččij-uv mielâ iävtuttiđ Annikan jiegâpiäluštemmitali tom keežild, et ko sun lâi kiässám kaandâ pajas, te sun lâi jo čielgâsávt kuávšudâm, ige liččii innig meendu kuhháá ciävzám čääsist. Annika utkáásvuođâ keežild ij tarbâšân riemmâđ iäláskittemtoimáid. ¶ – Oh, pup, pup, addâgâs ko hettiim tuu, mutâ maid tun puurah? Tust láá tolgeh já vorrâ pirrâ njäälmi. ¶ vuoijâmcuozzâ . Maaŋgâi čäciludij já njomâtteijei suormâi koskâsâš nähki, mii pehtilit vuoijâm. Vrd. vuoijâmnähki. ¶ tolmišis < tolmiš = ravitsevaa < ravitseva 9 ¶ Tálulâš riemâi hundâruššâđ: ¶ – kyevtiuásásâš kooppânj ¶ Artikla 8(j)-pargojuávhu loppâraapoort ¶ puh. 040 538 5144 ¶ tobdočuárvih, te magareh toh láá? ¶ –~Mitähän se Kosos-Matti siinäkin meinaa, kun Korppi-Mattia käräjille jahtaa ... ¶ Taat kalkkâ lii uđđâ litto muu voorâst, ¶ Abram eeđâi Lootin: “Iän koolgâ rijdáskiđ. Muoihân leen huolkižeh. Lii pyereeb, et muoi iäráneen kuábáš-uv kyeimistân. Valjii tun vistig kuávlu, kuus vuálgáh, te mun jottáám nube kuávlun.” ¶ Ánná ij tuostâm ettâđ maiden. ¶ Tiettim, – Tääl jiem kale lah Áhhoin siämmáá uáivilist, Siäsá eeđâi. Ijhân juovlâi rähtim nuuvt hirmos tuhledem pyevti leđe! Lep ubâ täälvi šiäštám heerskuid jieččân njäälmist eidu tai juhlij várás! ¶ Čuákkimpaketteh ¶ veerbâ pestiđ jurgâlussân veerbân pelastaa (spiekâstemjuávkku nr 3) já IM vuod veerbâ ¶ assaasloostâg šadolâšvuotâ ¶ Ánná tuolmâstij pyeráinis maassâd Kaari táálun käävpi peht. Tääl suu mielâst eellim oroi nuuvt pyerrin. Oroi tego pááikán ličij moonnâm, ko sun ij innig tarbâšâm tohon stálukuovđâšmân njuunees pieijâđ. Vástuppeeivi sun finniiččij jieijâs uáppeeviste čovduu-uv. ¶   Sämitige pargo-oornigist anarâškielâst lii siämmáá-árvusâš sajattâh eres sämikielâiguin. ¶ * Čájáttâssaje s. 50 m2 (kobdodâh 12 m x jieŋŋâlvuotâ 4 m). ¶ Ko pargo lâi porgum, te Dale amerikkalii vyevi mield povdij mii käähvi juuhâđ. Tast čielgâi, et sun lii uáli čeppi rähtiđ tovláá-áigásijd njuolâkeejijd keeđgist já sun skeŋkkij-uv munjin oovtâ. Meid taavgijd sun lii čeppi rähtiđ já čaaitij taid motomijd. ¶ SaKaste ¶ – Magareh astoäigiájánâsah tustkis láá? Heikkâ koijâdij. ¶ Jis lah lamaš jonsahpeeivi ääigi Maadâ-Suomâst, lah sáttâm kiddiđ huámášume kolefiskâdin liäđđoo rypsipiäldoid . Ryypsi kukáh opsijdeh viehâvávt já kiäsutteh tiivrijd. Mietâmiäđušijneh já miäđušijneh kovjiitteh ryypsi kukkáid ađai tain tábáhtuvá tivrekovjim . Ryypsi siemânijn láá siemin oljolágán siemâneh. Šaddo vyerkkejuvvoo čuoppâmpuimuráin čohčuv, ko veerdih láá juo ruškodâm. Siemânijn čärvejum oljo kiävttoo purrâmâšoljon tâi margarin rähtimân. Čárvumpasâttâsâst ráhtoo elleid fuodâr. Rypsi lii tehálumos oljošaddo . ¶ 23b čuvâstâhkeeči rasta ¶   - Kiän fáárust tun lah puáttám teehin? ¶ 17,00 € ¶ Kaččâlim mottoom káhvástâllâmsajan tast aldasijn. Keččâlim purâdiđ muččâdávt, mut jiešalnees toos ij lam asto. Must oroi tego liččim leškiistâm čudduusân tejâkoopâ já njiellâm vuojâleeibi. Amahân te ehidist ličij asto puurâdmân-uv. Tuámittim maassâd kirjeráájun, ko kolgim vala uuccâđ maidnii protokollatutkâmušâst. Viärráámus lâi tot, et jiem lam tutkâmpargo čälidijnân tiättám, mii tutkâmijd tággáárgis lâi. Náguskirjetutkâmušâst kalga kuittâg motomin porgâđ tagarij-uv suorgijgijn, maid ij jieš nuuvt pyereest tuubdâ. Tastko anarâškielâ šlajânoomah, moh lijjii muu tutkâmfáddán, lijjii iänááš jurgâlusloovnah, mun kolgim keččâliđ čielgiđ tom, mii jurgâleijee uáivist jorá jurgâlemproosees ääigi. Munjin lâi eidu ovdil máátkán vyelgim čielgâm, et protokollatutkâmuš tuuđhâi eidu taam. Mun aštus koivum jieččân listo lavhâstân jeđe usâškuottim ildee, mast liččii protokollatutkâm kyeskee kirjeh. Ildee kavnui-uv, mut veik maht uuccim, jiem kavnâm tobbeen taid kiirjijd, maid mun tarbâšim. Äigi ij lam ennuv kirjerááju kiddâmonâmân, já jiem halijdâm kevttiđ väniääigi kirjij ucâmân. Nuuvtpa tuámittim portháid vuálus já toho, kost kirjerááju tipšoo čokkái. Čielgejim sunjin, maid kiirjijd lijjim ucâmin. Nissoon čalâččij kiirjij noomâid tiäturân. ¶ T Á V Á L  Š R U K O S E H ¶ Innovaatio ij uáivild tuše tutkâm- já ovdedemtooimâ, pic tom kalga iberdiđ vijđásubbooht, tegu Suomâst láá porgâm. Ovdâmerkkân puáhtá mainâšiđ koijâldâh- já kevtteevuálgusijd innovaatioid: uđđâ äššitobdeepalvâlus, uđđâ vuávám tâi brändi, uđđâ finnodâhtoimâmmalli, árvukuálus tâi árvuviärmádâh, tâi uđđâ vuovvijn olášittum almolâš palvâlus. Tágárijd innovaatioid puáhtá läjidiđ kost peri, ij tuše ollâškoovlâi tutkâmviistijn. ¶ Parlamentsali Solju Säämi kulttuurkuávdáš Sajos, Aanaar ¶ 75B Stuorrâlodde sulâstit pääiski. Stuorrâlodde lii ¶ Já maid suoi oinijn! Hurviis stálukandâ touhustij piäjust. Tast lijjii kuulmâ stuorrâ iäbbárist iivneh: oovtâst fiskâd, nubbeest ruopsâd já kuálmádist čuovjâd. Taid tot fierrij movttáin. ¶ Historjá ¶ kobđoolostâ kelluslehti ¶ 39 % Muonio-Iänuduv aalmugtiervâsvuođâpargo kieldâovtâstume ¶ Njuhčâmáánu ¶ b. Mon puáris ellee lii? ¶ Sämitigge adelij ciälkkámuš eennâm- já meccituáluministeriön hammiittâsâst kumppinääli hoittámvuáváámin. Sämitigge vaatâi ciälkkámušâstis ete sämikuávlu palgâsijd kalga kuullâđ sierâ hoittámvuáváámist. Sämitige uáinu mield sämikuávlust maaŋgâ sierâ staatâ kuávlust ellee kuumpij suojâlem kolgâččij orniđ staatâi já sämitiigij koskâsijn oovtâstpargoin já ohtsii hoittâmvuávám vievâst. Sämitigge oovdânpuáhtá ohtsii stuorrâpiätukomissio vuáđudem Suomâ, Ruošâ, Taažâ, Ruotâ sehe jieškote-uv eennâm sämitiigij kooskân vuáváđ stuorrâpiätunaalij hoittám já suojâlem. Sämitigge ana uáli tehálâžžân, ete hoittámvuáváámân kirjetteh puásuituálukuávlu kumppinääli šoddâm raijim, mutâ tiäddut ain, ete kumppinääli stuáruduv miäruštâlmist já kumppinääli hoittáámist kalga väldiđ vuotân meid Skandinavia já Ruošâ kumppipopulaatioid. ¶ Ohjelm: ¶ Valve jesâneh njuáluh nubijdis njälmipiälláid kieresvuođâ merkkân. ¶ - Juhháán-Uulá vuolgâttij tom tukkurâspiso maasâd, ko toin ij porgâm maiden. ¶ Säämi ohtsâškodde lii šoddâm eenâb maangâpiälásâžžân. Mist láá čepis, kielâtáiđuliih já škuávlejum säminuorah pirrâ maailm já tääbbin sämikuávlust. Sämmiliih láá škuávlejum totken, máttáátteijen, merideijen já hovdân. Maaŋgah säminuorah mäccih päikkikuávlun škovlim maŋa já ovtâstiteh tom, maid láá oppâm, ärbivuáválijd sämi-iäláttâssáid, pyevtitteh uđđâ tiäđu sämisiärvádâhân, uđđâ kulttuursiskáldâs tutkâmpuátusijd, škuávlejeh uđđâ sämisuhâpuolvâ já lääččih sämikulttuurân jotkuuvâšvuođâ. Lam tast hirmâd čiävláá. ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 95 ¶  kiäs Stivrâ tuhhiittij ciälkkámuš Yleisradio muštâlusâst ivveest 2013. Ciälkkámušâst sämitigge piejâi meerkân mieđetteijee ovdánem Yle Sápmi tooimâst. Yle Sápmi lii lasettâm nuorttâlâš- já anarâškielâlâš uđâspyevtittem, ovdedâm vuáruvaikuttemvuođâ já päikkisiijđoid, algâttâm sämikielâlâš nuorâiohjelm sehe jieijâs väldikodálâš tv-uđâsvuolgâttâs. Sämitigge oovdânpuáhtá, ete Yle Sápmi jiečânâsvuotâ lasettuččij já toos adeluččij Svenska Ylen verdidittee sajattuv já tooimân adeleh tuárvi resurssijd. Yle Sápmi ohjelmääigi kolgâččii meid lasettiđ sehe eromâšávt ovdediđ uđđâ internet-vuáđulijd palvâlusâid eromâšávt párnáid já nuoráid já lasettiđ resurssijd nuorttâlâs- já anarâškielâlâš ohjelmpyevtittâsân. Sämitigge puovtij oovdân meid táárbu mutteđ Yle Sápmi arkkâduv digiháámán já adeliđ tom sämisiärváduv kiävtun ellee arkkâduv já virtuaallâš oppâmpirrâsij vievâst. ¶ Sämmilâš siärvádâhvuáháduv vuáđu lii hiäimuvuotâvuáhádâh, mii tiättoo sämikielâ terminologiast já puásuisämmilijn suhâmerkkâvuáháduvvâst. Suomâst sarnum sämikielâin lii uáli tárkká, jieškote-uv ahepuolvâid sierrejeijee hiäimuvuotâterminologia. Terminologiast ij el. sierree vuossâmuid já nuubijd uárbim- já viljâpeelijd, tast lii kuittâg kuávlulâš variaatio. Hiäimuvuotâtuávádâh lii vijđásub ko maaŋgâin väldikulttuur aalmugijn. ¶ Tave-enâmeh 85 ¶ Räjittes säminuorah ¶ Ella-uv lii moovtâ. Kuávžur lii toppim Ela vuogân. Ella huámmášij kyele toppim, ko kuávžur rovgij tuárgust. Ella irâttij keessiđ kuávžur uággumrääigist tuárgu vievâst paajeedmáin, mutâ kuávžur lâi nuuvt lussâd já kievrâ, ete Ella ferttij vaibâdiđ tom. Sun lehâstij kele luuhâ, kellij tuárgu váhá pajaskulij, lukkâdij oppeet kele já vaibâdij kyele váhá ääigi. Tastmaŋa sun lehâstij oppeet kele luuhâ já kellij tuárgu pajaskulij já uážui návt kuávžur uággumrääigist pajas. Taat lii vuossmuš Ela uággum kuávžur, mast sun jieš luáštá voorâ já mon sun čuállee še jieš. ¶ Helsig 70 ¶ 114 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ Jyehi iiđeed vuossâmuš kielâ, maid sáárnum, lii sämikielâ. Pargoost radiost kiävtám iänááš uási ääigist sämikielâ. Mudoi sämmilâšvuotâ uáinoo muu argâpeeivist tast, et stuorrâ uási ääigist mana poccuiguin. Eromâšávt čohčâtäälvi, mii lii hoppuus pygálusäigi. Pasâttâssân pááccám astoääigi viätám päikkikuávlust sehe Ruotâst já Taažâst, säminuorâi tábáhtusah ko kelijdeh. Já ain ko tábáhtuvá miinii stuárráábijd,te pakkaam sämimááccuh laavkân, ko ijhân tom táválii tevkis lädimááccuh lah šoddâm kuássin skappuđ! ¶ Ollila *** TN.1995 Toovláš ruuvnâmeccitorppa Nijbii leeveest, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. Tom lii vuáđudâm Vuoli-Saammâl (Saammâl Vuolikandâ Valle) ive 1900. ¶ 3. Aanaar kieldâ täähid motomijd irattâsâid loovnâ suullân 600 000 euro oovdâst. Loovnâid finniv Inlike-irâttâs já Kalotti oppâkuávdáš. Lovnâruđâigijn Inlike uástá uđđâ kiddâduvvâid já Kalotti oppâkuávdáš tivo ovddii eemeedškoovlâ loonjâid. Toho ličij šoddâmin om. hissi škovlâtáálu ulguupel já arvečäcioornig, já olgokáttu tivvuuččij. ¶ – Nuuvt-uvks? Jiem lah kuullâmgin. Maht ulmuuh talle tiettii, kuás kiinii sáárnui šaapšâst já kuás kyeleest? ¶ Ovdedemenâmijn lii uccáá ráhtulâšvuotâ, perruin ¶  moonâi, Tast rijdâldijn suoi oinijn jottee maađij alne. ¶  lii Ilmari Mattus ¶ Čuákkim äššilistoost lâi vuáttámušâi muštâlem artikla 8(j)- pargojuávhust já eromâšávt tast, maht algâaalmugeh láá uásálistâm biodiversiteetsopâmuš tooimânpieijâmân. EU- saavâjođetteijeestaatâ Liettua muštâlij čuákkimân EU sahâvuárust eromâšávt tast, maht artikla 8(j) lâi tooimânpieijum Suomâst. Čuákkimân muštâlui aalmuglii biodiversiteetstrategiast sehe vuáđudum aalmuglii 8(j)-pargojuávhust, mon saavâjođetteijen tuáimá sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi. ¶   ellee → kašmârdeijee → lodde já njomâtteijee. ¶ Sun lâi sirdâšum käskei kooskân, moh tääl čuogguu suu pootân já poldii já kuđáiđittii ilgâdávt suu liške jyehi saajeest. ¶  / – Ive 1993 seervi stivrâ čokkânij kuohtii já toovâi miärádâsâid om. Anarâšpálgá väzzimân uásálistmist, moos Ilmari Mattus uásálistij ađai vaazij stuorrâ juávhu mied Stuorrâvuonâst Čevetjáávrán keessiv 1993. Stivrâ toovâi miärádâs meiddei anarâšpárnái toimâleeirâ orniimist. Leirâ olášui já tot toohui Aanaarjáávrán 23. –25.7.1994 Hanhivaara KY troolikárbáin. Párnááh lijjii vittâ sehe sii stivrejeijeeh 3. Meid čäällimseminaarâst stivrâ toovâi miärádâs já seminaar ornâšui kuuđáin uásiväldein. Ohtâ čäällimseminaar čalluin almostui Anarâš-loostâst. Puohâi jesânij meeri lâi ive aalgâst 111 já ive loopâst 122. ¶ Rapupivdoäigi álgá syeinimáánu loopâbeln já juátkoo roovvâdmáánu räi. Rapupiivdon taarbâš čäcikuávlu omâsteijee love já rävis ulmuuh še staatâ kuálástuskoortâ. Rapuid pivdeh enâmustáá rapulanijguin, main láá septin kyeličaskah. Laanijd lyeštih ehidist riddočáácán já kyehih tooláá iđedist. Rapusaallâs tuđhâdijn huámmáš rapui ivnemulsâšuddâm. ¶ Piättâr kočoduvvoo Tavekuávlu Venetsian ¶ Ilmansuunnat ¶ Päiski lii masa vuorâččâs stuárusâš lodde. Taid puáhtá uáiniđ jyehi saajeest Suomâst. Päiski áásá mielâstis korrâ já kiäđgáás riddoin. Tom uáiná távjá kuákkáámin stuálppukeejist tâi monnii eres ollâ saajeest, kost tot tarkkuustâl pirrâsis. ¶ MERÂPOTT ¶ Tilálâšvuođâi ohjelmeh láá finniimist: ¶ 1. a. Sáárgu vihkosâd Suomâ káártá. ¶ uovviittâstooimâ haldâttâs vuálásâžân. Säämi aarâhšoddâdem stivrim tábáhtuvá Suomâst iänááš suomâkielân, ¶ 5. Mii áimupáálun tábáhtuvá? ¶ tääsi: Suápá pyereest luuhâmkirjen vyelitääsist já kirje puáhtá kevttiđ vierekielâlij oppâmateriaalin še. ¶ - Tot ij lah tehálâš. Mun kuittâg halidâm, et tun puá đ áh nuáidihäldei enâmân. ¶ kyeliviljâlemlájádâsâst = kalanviljelylaitoksessa 172 ¶ Ulmuuh koijâdii: “Kii sun lii?” ¶ pottâräigi, -rääigi = peräaukko ¶ SISKÁLDÂS ¶ Parlamentsali Solju ¶ e. Ivnii kován tuovŋum paanijd. ¶ Servikodde 20, 21, 37, 39, 42 ¶ Kaavpugân lâi puáttám vieres kissá. Sun lâi viehâ eromaš hámásáš, tondiet ko sust lijjii pihtseh: ullopusseer já snuibe, veik iä kisáh táválávt taarbâš pihtsijd, ko tain láá ain mučis tuurhah aaibas luándulávt. ¶ Suu eemeed, kote lâi Sarje nieidâ Stuorrâjäävri riddoost já juŋkáh, kiäh lijjii viiđâs, lijjii ain uáđimin. Pihâšmuorah pyeleškuottii uáli pyereest já Äigee kuovlâlij kuátiuuvsâst olgos. Tobbeen lâi vala sevŋâd já puolâš oroi lemin uáli koorâs. Sun viälánij vala jieš-uv kode tyelji oolâ já smietâstij, et lii-uvsun tääl ohtâgin lodde moonnâm suu pivdusáid. ¶ Färsuolluuh D3 ¶ – Täst uáinivetteđ tij muu aapijd, já táát keđgi, maid mun lam pajedâm tuon källee oolâ, liävus tijjân já maajeeldpuátteid mušton. ¶ 2 Jäävri šadoh láá vuáhádum ¶ Máárjá uábbi kočoi Máárjá olgos nurhe tuáhá já pelhiškuođij uábbásis: ¶ Jiella-juávhu jesâneh: Niilo já Jenna Rasmus ¶ 3. Staatah fäällih pehtilis vuáháduvâid, moi vievâst pyerettuvvoo ääšimiäldásávt já vuoigâlávt ovdeláá mainâšum toimâm, já toh kalgeh olášuttiđ ääšimiäldásijd tooimâid, moiguin linásmittojeh pirrâsân čyeccee, ekonomâliih, sosiaalliih, čuovviitâsliih já vuoiŋâliih hemâdâsvaikuttâsah. ¶ Čáitálmâs uáinusânpieijâm lii táváliist spiekâsteijee; keččeid hiämáskitij aainâs 40 sämmilii potretist šaddee já ollâgâsân siäinán lebbâneijee čuovâkovemosaiik. Mosaiikist sämmiliih láá sehe ärbivuáválijn et argâkáárvuin. Meid čoođâuáinojeijee akryyltuálbusáid teddilum kyevti- já kuulmâkiärdásiih muottuu já poccuid kovvejeijee koveh lijkkuustuttii keččeid. Čáitálmâs majemuu ráhtus videolágán kuovsâkkâsprojektio já tyehin čyeijee juáigus movtijdittii keččeid. Ulmuuh kijttâlii Briceđo taaidâlii čiäppuduv korrâsávt. Säämi luánduenâduvah já sämimuusik lijjii venezuelalijd eksootliih já maagisiih, “tagareh maid sij iä lamaš uáinám ige kuullâm kuássin ovdeláá” . Sämikielâ sierânâsjiešvuođah hiämáskittii maŋgâsijd: “Jiem pyevti oskođ, et sämikielâst láá poccui 520 jieškote-uv säännid, ko jieš jiem tuubdâ ko kyehti: puásui já Petter” , kullui keččei juávhust. ¶ koskâmiärásâš arvemeeri koskâmiärásâš liegâsvuotâ ¶ c. Mast piäđuid tobdá? ¶ juurekkaat ¶ 3 a. Mitted mittolassáid laasâ vuoluubeln almottum arvemere. ¶ Eeči lâi kiävttám motomin jiešpiäiválâš ulmust taggaar nomâttâs, ko “kovho” já mun ovtâstittim tiem sääni “Kauhava” -sáánán. ¶ Helsig ¶ 1. Sáárgu kulmâ raavâdkuállus, main láá mieldi ¶ – Toimâttâm vijđes Anarâškielâ sänikirje , mast sun lii kiävttâm vuáđđun Erkki Itkos sänikirje Inarilappisches Wörterbuch, sehe Pekka Sammallahti já Matti Morottaja Säämi–Suomâ sänikirje. Kirje lii val kietâčaalân. ¶ Ánná pieijâi taaki paijaalsis fiäskárist jeđe lappui uuvsâst olgos. ¶ Wales . . . . . . . . . . . . . 48 ¶   Sämitigge juovij škoovlâi kiđđâjuhleest stipendijd sämikielâ oopâin pyereest miänástum uáppeid. Stipendeh juáhhojii ohtsis čiččâm sämikielâ iskos pajeuáppeetutkos čođâldittám uáppei já 19 vuáđumáttááttâs lopâttâm uáppei. ¶ Tot lâi stuorrâ peivi elefanttijd. Rovvá Jumbo puoh usteveh čokkânii uđđâ vavva pirrâ. Puohah lijjii siämmáá mielâ, ete tot lâi nánnáá. Mutâ kivkked uccâ elefaantiš kašnettij. ¶ << Alkuun ¶ Vaassiljävri = Vaassalijärvi ¶ ryevdikuálááš kymmenpiikki ¶ kočâdeh. ¶ lođâsjuolgâgijn ¶ uvlágáneh seelah. ¶ Kaspiameerâ I7 ¶ – Na kuás te talle? Sofia joođhij. ¶ 35. Rávásmâmahe - rävisvuođâ kuávlun ¶ muu kuádá alne. ¶ Jeesus vuordij kyehti peeivi. To n puudâ Lasarus jaamij. ¶ Horgâ lii mätki nuuhâm. Liisá huámmášij et sun syele tuáivui et Matti ličij puáttâm suu vuástá ige suu viljâ, kiäs sun lâi suáittâm kuás puátá. Ličijba Matti puáttâm suu vuástá já tuálvuččij páikkásis. Talle ij tarbâšiččii aassâmpááihi uuccâđ. Ličij päikki já kal Liisást puásuieemeed šodâččij. Mutâ mätki nuuvâi já Uulá-viljâ lâi vuástá puáttâm nuuvtko sooppum lâi-uv. ¶ porššođ, poršom, porššo = polskuttaa ¶ Wales D5 ¶ Tiiláá Kierrâš: vuolgât šleđgâpoostâ tâi suáiti puhelimáin toimâtteijei. Almoot: 1) noomâd 2) puhelinnumerâd 3) šleđgâpostâ- tâi aldačujottâsâd já 4) halidâh-uv šleđgâ- vâi pävirloostâ. ¶ – Tot vissâ haalijd, et vááldám tom kietân, palijdij Matjâs jiečânis. Sun luptij uđâgáá ¶ Katekismus lii pääihi vuoiŋâlâš kietâkirje, mii almoot kääržiht Ráámmát kuávdášlii siskáldâs. Tot sárnuttâl já tuárju mii kaskoo jyehipiäiválii elimân. Pyehtip ain uđđâsist smiettâđ, maid tot haalijd ettâđ eidu mijjân. ¶ Sämitigge almoot uuccâmnáál ohtsis kuttâ 500 euro stipend, moh láá uáivildum sämikielâ já/teikâ sämikulttuur válduaamnâs- já uálgiaamnâsuáppeid ollâtääsi škovliimist. ¶ Lâi ohtâ nuorâ almai Kaamâsist já sust toovâi korrâsávt mielâ uástiđ taggaar ko ooinij mon anolâš tot lii, já eidu mon huápust toin piäsá. Sun soovâi postâhoittájeijein ete joođeet poostâ Ucjuuhân já sun eelij vitnubáloh postâreisud Ucjuuvâst vääzin nuáđiseelgist. Nuuvt sun tiänái ruuđâ pyerá uástim várás. Uuno tiilái Vaasast almai pyerá, já almai lâi tuđâvâš ko finnij fiävru olsis. Tot pyerá ko poođij, te tot lâi pieđgejum ossiijd, ete tom koolgâi čokkiđ. Tääbbin lâi ohtâ almai kote maatij tom pargo, Sarre Antti. Ráttáh kale lijjii pinnottum valmâšân. ¶ vaalmâš lii. ¶ Ko iäččâm vuolgij káávpán, te vistig sun suuvâi Čaarmâjäävri nubekeš suullân 4 km, jeđe väzzilij Njellimân, kuus lâi 8 km mätki. Pelgisáátu sun ij táttum, kuás jo kiinii autovyejein vaaldij suu ain sáátun. Juáhâš Njellim kuávlust autoin vyeijee läddlâš tuubdâi suu “Paadarin pappa” _noomáin. Meiddei motomeh polgupyerávyeijeeh-uv kiivšás fallii sunjin sáátu, mut taggaar ij sunjin kelbidâm. Nuuvtpa sun lâi oppeet väzzimin káávpán já kulá kiännii puátimin moottorpyeráin maajeeldkulij, njuškee tuárispel, mut vyeijee orostit-uv vuájánis já fáálá sunjin sáátu. Vyeijee lâi uápis almai, huksimmeeštir Sorjolahti, kiän páiháliih ulmuuh kočodii “Kulliriippu” -noomáin. Sust lâi robdâvávnulâš moottorpyerá. Iäččâm ruohâsist peljipiällá já smiättá: ¶ Ive 1749 Walle-suuhân kullii 17 peerâkodded, siämmáá ko ive 1800. Ive 1850 räi peerâkudij meeri lâi lasanâm jo 21:n, mut kiäppánij oppeet já ive 1900 tot lâi 13. Peerâkudij kiäppánmân vaikuttij uásild suuvâ almai já perrui varrim Taažân já Ucjuuhân. Ivveest 1900 ihán 1910 suuvâ jesânij meeri kuittâg lasanij 123:st 142:n. ¶ puh. + 358 (0) 10 839 3163 ¶   - Máttáátteijei tievâsmittemškovliittâs - Aalmugijkoskâsâš oovtâstpargo ¶  ij. d. Vuálásargii uáivikaavpug. ¶ 3. Russula emetica – Tulipunahapero – Ruopsissmiäruh U ¶ Nuuvt Jovnâ vuolgij. Viijmâg sun peesâi hirsâtuve kuuvl. Sun leehâi laavhâ já račoi tom ollásávt. Talle sun aalgij tevdiđ tom uđđâsist já smietâi, maid tarbâšičij häldei enâmist Haŋgal mainâsij mield. Taid sun talle toho piejâi. ¶  omenijd, Pargojuávkkuovdâstus ¶ poolisvuomijn, Laapi etikuávdáást já sosiaal- já tiervâsvuođâsyergist. ¶ 3. Sämitiggelaavâ já -asâttâs uđâsmittem sehe sämmilâšmiäruštâllâm rievdâdem ¶ Kuva: Ulla Isotalo ¶ too. Pargosiärvuseh kolgâččij uáiniđ taan meiddei nahcâkoččâmâššân ađai jis álguoopâi maŋa ¶ silleenjune.....65 ¶ Čuánjáuáiváš ~ Čuáŋáuáivi TII.1963 Piäldu-uáivi 6 km T. ¶ tabbâtekki ¶ Eennâm- já meccituáluminister kollij Saijoos 28.1.2014 já teivâdij sämitige stiivrâ. ”Minister Koskinen lâi pivdám teivâdem já sun halijdij savâstâllâđ eromâšávt sämitiggelaavâ uđâsmitmist, Meccihaldâttâslaavâ uđâsmitmist sehe sämitige oovtâstpargoost Meccihaldâttâssáin ” saavâjođetteijee Näkkäläjärvi muštâlij. ¶ – Jurgâlâm anarâškielân pirâsoppâkirje Luándukirje ive 2003. ¶ Sämitige škovlim –já oppâmateriaaltoimâttâh uárnee sämikielâlii oppâmateriaalpargo ovdedempeeivi 17.9.2014 tme 9.00 - 16.00 Säämi kulttuurkuávdáš Saijoos parlamentsali Soljust Anarist. Ovdedempeivi lii ávus puohháid oppâmateriaalpargoost perustum ulmuid. ¶ Mun lam algâaalgâst vuálgus Kaamâsist, mut tain aaigijn jiem mušte riävtui maiden, ko lijjim nuuvt ucce vala talle. Luuvâm viššâlávt nube ive Ucjuv sämiluvâttuvâst. Muu eenikielâ lii sämikielâ, suomâkielâgis oppim keččâmáin televisost Muumijd. Viigâm korrâsávt kiergâniđ porgâđ maaŋgâlágánijd aašijd, tâi iänááš tagarijd aašijd, moh Ucjuuvâst láá fálusist. Lijkkuum eres lasseen čalâččiđ jyehilágánijd teevstâid ja kođđeeđ. ¶ suálui ¶ Táássâš Siijdâst láá jottáám ulmuuh čuávuvávt: ¶ Sattui val nuuvt hyenes äigi, et riijkâpeivivaaljah lijjii aldanmin já iävtukkâsah viggii rááppuđ jienâid jyehi kuávlust nuuvt ennuu ko máhđulâš. Motomeh huámášii, et tiehân lii tuoivâ finniđ lasejienâid, ko táájut nuubbijd, et tääl tot tibi forgâ Taavvid lippoost keeđgi Goljat káállun. Taiđiibâ taah hirmástum ulmui jienah išedâm muáddás-uv peessâđ Arkadia ämmirân, ko sij čielgejii et vaarâ lii tuođâlâš, mut kal sij áiguh tom estiđ jis pesâžeh riijkâpeivijd.” ¶ 97 ¶ a. Räähti sektordiagram tađe mield, maht koskâmiärálávt kiävtáh jieijâd ääigi pirrâmpeeivist. ¶ Kärigâsnjaargâ škovlâ: Pinja Pieski (tavesämikielâ) ¶ “Muu enni mainâstij ton jieijâs piämmu-eeni, tom Eelliž-ákku-rohe, Elli Helander, et tot sierâdij ohtii stááloin. Tot lâi tobbeen keessiv pajekuáđist vissâ tobbeen Kaalduáivist, kost Eelliž-ákku laavij orroođ, Samudjäävri 2 ~ Saammâdjäävri ákku meid lâi tast, tot lâi páárnáš. Uáinám tot ij, mut kuulâi. ¶ Enni čiärui luhokonjâlijd, ko pärni uážžu leđe tonttu, mon lii ain halidâm-uv. ¶ RETEL COMP mikstuura ¶ Mihheen ij oinum. ¶ – Muoi láin tijmá tijdâkuursâst, já tobbeen kale oopâi veikâ maid, Tuárgis eeđâi. ¶ Y Agaricus – Herkkusienet – Herskukuobbâreh U ¶ Räppär Amoc alias Mikkâl Antti Morottaja ráhtá muusik aanaarsämikielân. Amoc ja räp pehti meid párnááh tobdeh mielâkivviivâšvuođâ kielâ sárnumân. ¶ Kirhoost lii lamaš čoođâ historjá stuorrâ merhâšume sämmiláid já sämikielâ kiävtun. Ovdil almolâš oppâkenigâsvuođâškoovlâ ääigi aalmugmáttááttâsâst västidij kirkko já sämikielâlâš kirjálâšvuotâ uážui aalgâ kirholijn teevstâin. Onnáá peeivi sämikielâ kulá luándulâš uássin kirho tooimâ. Kirholijd toimâttâsâid tegu kastuu, vihkâm já hävdidem puáhtá toimâttiđ aanaar- já tavesämikielân. ¶ - Kavnih-uv älkkeht olssâd aassâmviste? Heikkâ joođhij. ¶ Seervi ulmen vaikuttem lasseen lii nanodiđ säminuorâi identiteet já kulttuurtubdâm sehe viärmádâttâđ eres säminuorâi servijd já eres algâaalmugij nuoráid. Tave-eennâmlâš oovtâstpargo lii-uv uáli ennuv; Ruotâ Sáminuorra-servijn láá jo läjidum stäđis koskâvuođah, já ohtsii neelji eennâm nuorâiservi vuávájuvvoo. ¶ 74 ¶ PARGOPITÁH ¶  uutta Muoi Issijn iän vala talle tiättám ollágin, et lii-uv munnust puátteevuotâ. Mut lâi nuuvt fiijnes uážžuđ tubdâđ munnuu rähisvuođâ, veikkâ tot ličij-uv pištám tuše taan keesi. Adelim jieččân virde tuálvumnáál. Mudoi liččim ubâ ahhaan, ákkuavveest vala, aibâšâm maht ohtii Säämist... Kallasân kiävá nuuvt? Uápásmuveh kostnii kiäsnii, mut iä tuostâ leggistâttâđ. Tastoo maŋeláá ahevušeh, et maht eellim ličijgin moonnâm, kost liččim onne, monnii iiglust tâi Karibiast ruáhuhaamit pajalist? Munnuu koskâvuođâst aheiäru ij lamaš innig čuolmâ, mut moin muoi áigoon piergiittâllâđ já kost Issi puávtáččij aassâđ tälviv? Pärnivuođâ pääihist, viiljâ lunne sun ij puávtáččii leđe, tobbeen ličij liijgás lussâd aassâđ. Munnuu koskâvuotâ koolgâi pissoođ vala-uv syeligâssân. Eelijm peeivi häävild, keččâmáin maid puátteš peivi puáhtá puáđidijnis. ¶ - Sämikielâlii peivitipšo turvim Hettaast 14 201,18 € ¶ Reykjavik ¶ liiŋkâst. ¶ - Lii-uv tust televisio? Maarit koijâdij. ¶  lii Sämmiliih kirhoost 4.2.2012. Servikode rijjâtátulâš Ritva Kangasniemi. ¶ Tuáhtár koijâd: ¶ – Kolgâvetteđ tääl muštâliđ eidu toin naalijn tego ääših láá-uv, Kuáski ravvij kaandâid já keesij Puállunjune jieijâs haamit tyehin puohâi oovdân. ¶ Suomâ ¶ Rapu jorgáldâskiärdu ¶ Kongo demokraatlâš täsiväldi ¶ Ruošâkáránâshân kulá vuorâččâsludij hiäi já toh kávnojeh Suomâst oovce šlaaijâd. Vuorâččâslodeh kuleh oppeet vyelihiäitaggaar laahkon, ko varbuslodeh. Jiem tieđe, manen loddeulmuuh já totkeeh láá eidu tiegáár juávu porgâm, mutâ amakkiste vissâ láá tiättâm, maht hiäimu já lahkoääših juáhásedeh loddešlaajâi kooskâ. ¶ Elleđ huolât ¶ taan ohtâvuođâst. Tain olgospyehtimijn lii mottoomlágán iäru merhâšumeivneest, mutâ ¶  =  tiet   1. ¶ Sämitiigán ruttâ lasebudjetist ¶ OSEANIA JÁ AUSTRALIA ¶ mii lii muštâlus lahtosin ¶ Säämi parlamentaarlâš rääđi (SPR) lii uáli tuđâvâš OA olmoošvuoigâdvuođâkomission, ko tot tiäddud miärádâsâinis já toimâinis šoŋŋâdâhnubástus já almosmaailmlâš olmoošvuoigâdvuođâi ohtâvuođâ sehe váldá čielgâsávt vuotân algâaalmugij rašes tile šoŋŋâdâhnubástus háárán. SPR uáinu mield šoŋŋâdâhnubástus ohtâvuođâst toohum tooimah vaikutteh maaŋgânáál algâaalmugij olmoošvuoigâdvuođáid, já tondiet algâaalmugij jienâ kalga kulluđ meiddei aalmugijkoskâsijn šoŋŋâdâhnubástusráđádâlmijn. ¶ 7. Taiwan 550 ¶ 1. Piät. ¶ Ritva Kangasniemi ¶ Suávvil – läädi harjus ¶ Vihelem ¶ Te almaah suorgânááin ton vyerdihánnáá saavâst já čuoigâlááin kuáđi luusâ, kuus lijjii potâlâm eres koddepivdeeh-uv. Toh lijjii maainâstmin juáháš, kii maid lii koddám, mut tast maŋa koijâdii, et maid tuoh lává koddám. Te toh arvâlááin: ¶ 14 SLOVENIA ¶ Toh pessejeh aldaluvâi já ¶ – Na, jieh-uv tieđe! Tot kumes já nánnáás pállu, mii uážžu keessiv puoh ruánnáđ já ááimu kiđârdiđ räsiniijto paajaabeln. Tot läđis já kolláás ustev, kuus tot lii moonnâm? já Säbi Säplig snuuđâi konjâlijd njuneliijne tievâ. ¶ Sun kejâstij tijme já tot čaaitij pel kyehtinubaloh. - Tijme-uv lii jo návt ennuv. ¶ 22 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ Čuávuvâš peeivi-uv Ánná moonâi kirjeráájun. Sun mestâ jo aasâi tobbeen. Tobbeen lâi rávhálâš, et pissij puoh pargoidis porgâđ. Tobbeen lâi mudoi-uv suottâsub pargopiirâs ko Ááná visteest, mon sun ij valagin päikkin tubdâm. ¶ Lii jo tälvi. Kaalâ suollust muáttá já jävri jiäŋu. Mottoom iiđeed Kaalâ huámmáš maidnii. Sunhan puáhtá jotteeđ čääsi alne. Jieŋâ kuáddá suu. ¶ Mikko vaaibâi kuldâliđ nuuvt komálii sárnum. Sun laiđij sierâkuobžâs já vaazij stuorrâ kuosâ kuávlun. ¶ Šooŋâ ennustem ¶ 105A Čäcišadoh mieskih čohčuv. ¶ Kongres- já tábáhtuspalvâlusâi tileh láá kulttuurkuávdáá vuossâmuu keerdist, aula já čuákkimviistij ohtâvuođâst. ¶ – Na, váhá vissâ. ¶ kilohaili ¶ nomâlâssân anarâš olgospyehtim luoddâpellâs lii kuálussääni, mutâ suomâkielâsâš ¶ A B ¶ Issi ij lah muu eellim vuossâmuš rähisvuotâ, jiemge mungin suu. Mut mun lam taan räi suu stuárráámus rähisvuotâ já siämmáá sun-uv lii munjin. ¶ 6.~Roudebock 1672/1732 lii tastoo anarâšâi Ryevdipohe “rautaniva” mast maŋeláá puáttám läddliih rahtii Rautaperä . Vissásub táhádâssân páhudui 1740, et ton paajaabeln lii Mickallajerfwi (Mikkâljävri) já Ruošâbeln oppeet Roudebockjerfwi , tááláš Ryevdipohjävri. ¶   Čohčuv 1949 Matti moonâi Kaamas kansaškoovlân, kost sun kaartâi máttááttâllâđ uđđâ kielâ – suomâkielâ. Tobbeen sun kulâttij škovlâpeeŋkâ 7 luuhâmpaijeed já ihepele vala Avveel jotkâškoovlâst. Oppâkenigâsvuođâ čođâldittem maŋa sun lâi kale lopedâm, et ij kuássin innig monâččii monnân škoovlân maiden luuhâđ, mut kuittâg čohčuv 1962 sun moonâi Säämi ristâlâš nuorâiškoovlân Anarân. “Opistost” peessâm maŋa sun joođhij opâidis vala Kiemâjäävri máttáátteijeeseminaarist, kost sun uápásmui eres sämmilâš uáppeid, já nuuvt šoodâi säämi nuorâi servi: “Teänupakti” . Seminaar piištij ohtsis 6 ive, mast sun keevtij uási suátivievâ jotemân Ruávinjaargâst já Immolast. Seminaarâst sun valmâštui ive 1969, mut máttáátteijen sun ij kale halijdâm ton suujâst, ko máttááttem tâi riävtui eeđân čuárgudem monnii mecciškoovlâst ij lamaš meendugin kiäsutteijees juurdâ. ¶ – Tonttáá kale lijjim piergiđ, ličij peiccâ mottoom vuolâputtâl lamaš. Almaa säppi tuoldâškuođij korrâsubbooht: ¶  já  tobdomerkkân  hárjánâm Suomâluohtâ ¶ d. kume stielâsân? ¶ 90A Saavaan luándu. ¶ Juáđhâm määđhi kuoškâšaavvân vuást já forgâ lam juuvâ riddoost. Mecci ij lah puállâm tobbeen juhârido alda, ko togo lii njuoškâ jeggi. Must ličij mielâ peessâđ ton juuvâ nubebel, MUT MAHT? Tie stuorrâ koččâmuš. Tast juhâriddoost čokkáám já smietâm, ete moin konstáin pesâččim. ¶ Sämitige puhelinnummeer lii kiddâ 23.12.2008 - 5.1.2009 ¶ Taažâ Sämitige saavâjođetteijee ¶ Jeesus sáárnui alnestis: ”Ii kihheen rievvii muu eellim. Mun adelâm tom. Must lii väldi adeliđ tom já vyeimi väldiđ tom maasâd. Nuuvt lii Immeel meridâm.“ ¶ Mut Kaamâs kansaškoovlâst lâi oppeet olâttâs vyerdimin. Toivo Räsänen lâi vuálgám meddâl tâi celkkum luovâs hovdâmáttáátteijee virgeest já suu saajeest lâi tääl vyeliškoovlâ máttáátteijee Eeva Lepistö. Sun lâi nuorâ nissoon, kote lâi ušom lamaš jo moodijd iivijd Kaamâs vyeliškoovlâ máttáátteijen. Na oroččij tiäđust-uv lemin luándulâš, et hovdâmáttáátteijee ličij siämmást meiddei paješkoovlâ máttáátteijee, mut ij lamaškin. Paješkoovlâ máttáátteijee lâi nuorâ vyelikersant suáldátpihtâsijdiskuin, kiän nommâ lâi Erik Järvelä. Sust ko lijjii suáldátpihtâseh pajalist, te sun lâi tiäđust-uv talle suátivievâst ađai armeijast, mii lâi suu uásild vala koskân. Tothân uáivildij tom, et sun ličij pajeláhháá muádilove ihásâš. Mist suullân lovmat ihheed puárásub. Nuuvtpa mij pajeluokkaliih peesâim tuáduttâllâđ suáldátkurin já tađe mield meiddei tahtâmaarsân. Ko purâdemäigi poođij, te mij pajeluokkaliih stelliidâđâim kyehtin paldâlâskurgâlâssân já vaazijm tahtâmaarsâst asuntola porttái oovdân, mast kurgâliččijm asuntola purâdemsalin kost purâdem tábáhtuuččij. Nuuvtpa uđđâ máttáátteijem komendij: “Asento!” Talle koolgâim stergâgiđ sajasân. “Ojennus!” Talle koolgâim njuolgiđ kurgâlâs ađai jono já “Tahdissa mars! Vasen, kaks, kolme, yks, kaks, yks, kaks, vasen, kaks, kolme!” já nuuvt ain. Toos moonâi mottoom äigi, ovdil ko oopâim puoh taid aašijd, mut muu mielâst toh lijjii kuittâg hitruuh. Muu mielâst oroi, aainâs návt Räsäs maŋa, et Järvelä Erkki lâi uáli šiev já kierdâvâš máttáátteijee, kote kohtâlij puohâid siämmáánáál. Jiem mušte, et sun ličij kuássin kiämmán niddám, teikkâ ličij lamaš epivuoigâlâš kiämmân uáppee kuáttá. Orom muštemin et vala ovdil talvâm suu suáldátpihtâseh muttojii táválâš pivtâsin já tot uáivildij tiäđust-uv tom, et sun lâi peessâm siviilin. ¶ Jis lâi tot rotyyliliäjá pävkittiđ, te jiem liččii innig taam mainâs čälimin. ¶ Ovdilgo vuolgim maasâd Suomân, te kiergânim vala porgâđ oovtâ peivireeisu skipáráin, kiäst lâi auto. Great Ocean Road lii kiäinu, mii jotá maadâriddoost, kost láá ennuv fiijnâ kuávluh. Uápiskirjeest luuvâi, ete määđhi ij kannât irâttiđgin porgâđ oovtâ peeivist, ääigi kalga väridiđ ucemustáá 3 peeivi (kilomeettereh lijjii suullân 800). Muoi vuolgijm čiččâm ääigi iđedist, já kyehtinubálov tiijme keččin láim jo maasâd St Kilda vietnamlâš puurrâmsaajeest vaidâlmin kolmum riisist. Peeivi äigin oinim mučis soojijd, mutâ puoh mielâkiddiivumos lâi ko vuojijm autoin vääri roobdâ váldumeerâ já eucalyptusmeeci kooskâst: tot njaalgâ haajâ lâi nuuvt eromâš, ete jiem kuássin vájáldit tom. Nubbe haajâ, mon jiem kuássin pyevti vájáldittiđ, veik halijdiččim-uv, lâi merârido haajâ. Ko viijmâg peessim kastâdiđ jyelgisuormâid meerâst, te jiem masa puáhtám vuoiŋâđ. Olleečääci lâi puáhtám riidon veikkâ magarijd háisoo tiiŋgâid meerâst, já must lâi korrâ hommá leđe vyevsihánnáá. Ij kale puáttâm mielângin pääcciđ toho riidon viälláđ. ¶ Sämmilâšvuotâ lii stuorrâ uási muu eellim já lam čiävláá madduinân. ¶ Ko láá valjeest ulmuuh čuákist, lii älkkee keksiđ porgâmuš. Ohtuunis lii vaigâdissiähá finniđ ääigi kuullâđ. Ličij-uc ránjástâd peenuv, mon puávtáččij eelliđ olgon laiđiimin? Tâi lah-uv iskâm eelliđ vuojâšmin pyeráin tâi čuoigâmin? Lii hävski, ko puáhtá moonnâđ aaibâs jieijâs liävttoin já jurdâččiđ jieijâs aašijd. Mušte väldiđ juhâmuš fáárun, ko sáttá šoddâđ koško. ¶ Piervâl: ¶ Pävirmáccum lii vuálgus Japanist, kost tot lii finnim meiddei algâalgâlâš noomâs-uv, origami (折り紙). Tot šadda kyevti säänist; oru - máccuđ, kami - päävir ađai “máccuđ pááppár” . Origamij mallin láá ovdâmerkkân peenuv, kuorgâ, piäivááloddááš jna. Origamij várás láá meiddei sierânâs origamipápáreh, moh láá juo kärvisin neljihâš hámásiih. Origamipápárijd finnee ovdâmerkkân puđâldemkaavpijn. ¶ Kišto-ohjelm lokkesijđo / Kilpailuohjelman kansilehti ¶ šordeäimi ¶ Já ko pivâstâhkáálust peesâim ruugâ 8 oolâ, te tobbeenhân tot juná tuođâi-uv vuordij, veik jieš illá uskum toos. ¶ Mij talle eelijm-uv Linnea keččâmin, ain ko lâi máhđulâš. Sun movtáskij táválávt jo talle, ko kuulâi mii jienâid. Já ko mij lâim vuolgâdmin meddâl, te sun toppij vuoptâin kiddâ. Lâi kuittâg pyeri tiettiđ et sust lijjii tobbeen usteveh, sehe tipšooh já pyeri leđe. Joba majemuu peeivi sun uážui viettiđ aaibâs táválávt škoovlâst já jieijâs hoittájeijee tipšoost. ¶ – Takkâ, kale mun váldáččim, eeđâi Ulla. ¶ 4. Puškolodde lii kalâččeijeelodde. ¶ Muusik ¶ Koškepaje lii saavaan ive koškásumos ¶ Päivi Vehmas ¶ lâi áárvust oonnum kuhes já korrâ pargoost nuorttâlâškielâ pyerrin. Harald Gaski lii porgân vijđes kielâovdedempargo já jieijâs tutkâmpargoin lamaš merhâšittee tahhee sämikielâlii čaabâkirjálâšvuođâ árvuštem paajeedmist. ¶   162B Váruttâskolbâ muštâl rašes jieŋâin. ¶ Ruávinjargâ = Rovaniemi ¶  lii – Pyeri peivi pááikán, tiervâttij Ailâ tállân uksânjäälmist. ¶ - Puáris lavluuh já mainâseh sieidijd S. Paulaharju mield ¶ Vuoi ko finniiččim jieččân hiäppuš! ¶    (objekt) SÄÄMI AALMUGPEEIVI JUHLE 6.2.2010 Sijdâ, Kuovsâkkâsteatter, Aanaar ¶ Santtu já Ellinoora vilšâstáin eeni. ¶ Petter Morottaja, anarâškielâ ¶ – Joo, návt mun porgâččim. ¶ ”Mottoom nisonist láá love silbâruttâd. Talle sun láppá tain oovtâ. Sun cokkit laampu já ocá miätá táálu. Sun kuávlá jyehi luávkun já luámán, tassaaš ko kávná silbâruuđâs. ¶ Ijbâ iimâškin ete Piälkku já Tiälkku kiljoin, ko pastelis puškotäävtih čuoggâsii tegu njuolah eidu sunnuu njuunijd. Piäkká teividij-uv aaibâs njunekeijijd. ¶ kieldâi já staatâ virgehaldâšeijeeh já pargeeh. Čielgiittâsâst tarkkuustâlloo láá-uv uđđâ säämi kielâ ¶ – Jiem lah vala iällám tom keččâmingin, jis uáivildah muu uáppeeviste. Uážum tom esken puáttee ohhoost. Koolgâm vala eelliđ koijâdmin, kuás finniim čovduid. ¶ 1. Lieggâ Merâvirde Golf pivâldit Tavekuávlu šoŋŋâduv. ¶ 1. Mievri kuáivu piäjus kievrâs ovdâjuolgijguin. ¶ b. Noomât sárgáid 1-2 meerâ já merâluovtâ. ¶ Ko nisoneh pottii olgos, sij patârii häävdi kuvlân tuárgistin, ko lijjii pevhištum. Sij iä mainâstâm oohtângin maiden, tastko sij pollii. ¶ Ánná ij jiendâm maiden. ¶ Tuotâvuođâst viärjukenigâsah uásálisteh mielâstis kirholâš pargo ornim tábáhtussáid tegu kieddirukkoospuddáid já ehidâssáid. Uásálistemprooseent lii joba stuárráb ko kirho jeessânvuođâ vuáđuld puávtáččij vyerdiđ. ¶ Kasper vilpoi maađij. Tot lâi styeres já paldanâs já tot hurgottij suu pääihi lappâd šolkkân já hirmosin. Tállán ko sun lavkkij verejáást olgos, te tukkirekah jurijdii oovdeld já maajeeld já loptejii nuuvt sahis muotâpoolvâid, et Kasper stuárusâš kandâ hevvânij toid ollásávt. Puovtij pyereest-uv jurdeđ, et sun ij lamaš innig lemingin. Iäskán mottoom ääigi keččin Kasper kuántui raavist pajas, kuus sun lâi njuškim čiähusân. ¶ Tiroli F6 ¶ Na maht jotkâ? Vuossâmuu kirje čällest táválávt vuárdoo jo nubbe kirje. Almostittemtilálâšvuođâst Lee mainâstij, et pođoi jurduuh kale láá. Tärkkilubbooht äšši ij čielgâm. Lee mainâšij kale, et sun lii hiđes čällee. Meerhâš-uvks tot, et sun ličij algâttâm jo čäälliđ uđđâ mainâs? Tom mij ferttip tuše iärvádâllâđ siämmáá ääigi ko vuordâččep čuávuváid uđđâsijd. ¶ – siijđoin tevkis tiälhuh ¶ Gyllenberg (1994) sänikirjeest juávkku nr 6. ¶ Ehidist Ari puhelin čuájá. Suáittee lii Ante! Sun lii tiervâsvuođâkuávdáást. Poliseh kavnii muu já tolvuu muu teehin, iätá Ante pyeri mielâst . Luođâ lâi moonnâm jyelgi čoođâ. Iäge täävtih lamaš toijum. Nyman lâi rohhááttâm taid rosvoid pissoin. Tuše puálččiuáivi äijih sun patâritij, mut poliseh oceh tom ubâ ääigi, iätá Ante. ¶ – Na, toh láá eidu toh juovlâkáálvuh, Tuárgis tieđij muštâliđ. ¶ UM: Tot lâi tobbeen markkân tyehin, Siivik-Ruuto táálu. ¶ vuáijuh roovâ čievrâ siisâ, kost valjaashappisâš čääci toidá taid. Čiivgah kočâtteh korâidis kiđđuv já pulttâseh čievrâ siste uáinusân, ko toi ruškâdâspuursâš raavâdvuárkká lii kuorânâm. ¶ Ucâmušâst kalga čielgiđ taid sierânâs lasekoloid, moi luávdimân išeruttâ occoo. Jis ucâmuš ráhtoo säämi kielâlaavâ 18 § vuáđuld, kalga ucâmušâst čielgiđ meiddei, et occee lii mainâšum lahâsaajeest uáivildum priivaat uásipeeli. Jis occen lii priivaatvuoigâdvuođâlâš siärvus teikkâ vuáđudâs, kalga ucâmušân lahteđ siärvus teikkâ vuáđudâs kyeskee registerváldus sehe majemustáá nanodum ruttâtuálulopâttem, toimâčielgiittâs já tilitärhistemmuštâluš. ¶ teevstâ dynaamisávt/funktionaallávt siämmáánáálá ko KR92. ¶ Čoovdâsäänih ¶ Čärsijuvkorže pivdemvyevist lijjim váldám maali já rahttâttâm Ucjuv määđhi várás nuuvt, et lijjim táttum ejistân ráskáviermilahhaa, mon váldáččim fáárun. Tot lâi tääl munnuu reepust já aigum testađ tom tállán, ko tilálâšvuotâ toos puáđáččij. Lijjim jo smiettâm valmâšin, et juuhâ moos heiviittiččim Saarel-Maati kuálástemvyevi, ličij Námmáájuuhâ. Tobbeen lijjii vejehááh, siemin savonâšpáihááh, sehe virdepáihááh, moid viermi stelliiččim. Halijdim testađ tom ääši ohtuunân, jiemge huollâm skipárijd fáárun ollágin, veikkâ kale muu uábi párnááh Eila já Uulá liččijn lamaš mielâst vyelgiđ fáárun. Nuuvt tuáppejim viermi fáárun já vuolgim Námmáájuv kuálástiđ. Vazâččim juhârido já ko lijjim mielâstân kavnâm vuovâs saje, kogo viermi piejâččim, stellejim tom eidu siämmáánáál, ko Matti-veerdi tom stelliiččij. Paajaapiäláá savonâšpáiháást oinuustellii siemin vejehááh, moh lijjii tiäđust-uv muu tideh já ko viermi lâi olmânáál sajestis, viggim karbâđ tidijdân vuáluskulij jieččân pivdusân. Vejehááh lijjii kuittâg nuuvt lašmâdeh, et toh libžáástellii tuohu-teehi já veikkâ motomeh tain vuoijii-uv muu viermi njeigâ, te ohtâgin ij toos tarvanâm ubâ panijdiskin tuáhá. Leggistim viärmán siämmáá Námmáájuv riidon, jiemge innig juátkám testam. ¶ – Tomhân puáhtá kevttiđ pävirkoorin, Muumieeči eeđâi. ¶ uusi kuva: 174A_taimen.jpg ¶ 2) Kielâpalhâšume njuolgâdusah ¶   f. uápásmuđ Peljituoddâr juovlâstáálun ¶  Avelân. Uálgiceelhâ Matti Morottaja já Pekka Sammallahti toimâttem sänikirje “ Suoma-säämi-suoma škovlasänilisto ” almostui ive 1982. ¶ Room. 8:26b τὸ πνεῦμα ¶ 3. Lactarius flexuosus – Nurmirousku – Sinoruávsku U ¶ 25 ¶ Almolâš juhlepeivi. Puáhtá liputtiđ jieškote-uv enâmij jonsahpeeivi mield. ¶ Nubbe eres-uv jieijâskoddemirâttâs, mii luhottesvuođâst “luhostui” , tábáhtui siämmái aaigij UNFICYP Suomâ Pataljoon vuossâmuu komppaniast. Taat almai lâi lamaš vahtâvuárust mottoom táálu káátu alne, jeđe lâi monnii suujâst pavkkâlâm jieijâs uáiván. Maŋeláá kuullim, et sun ličij tađe ovdil povdim ránnjávahtâalmaa puáttiđ väldiđ julástuv jieijâs vahtâsajan já ko nubbe lâi piettâlâm, te ličij ettâm, et maŋeláá tot lii-uv liijgás maŋŋeed já maka tast maŋa pááččâm jieijâs. Tuođâlii ääši jiem tieđe, jiemge riemâ iärvádâllâđ. Suáldátlâš hävdidmeh kuittâg tuállojii Kyprosist, mast komendeijee luoštij räsikiärdu suu siŋkkikisto oolâ. Kisto puohtui tast maŋa Suomân já hävdidui áášánkullee hävdienâmân. ¶ Aaron västidij: ”Ele suutâ munjin, viljâm. Tunhân tiäđáh, magareh taah ulmuuh láá. Sij jurdii, et tun lah jáámmám, já halijdii uđđâ Immeel.” ¶ – Taat lii áinoo molsâiähtu, maid puávtám tijjân faallâđ, rivgoo joođhij já ain tiäduttij tom, et pesâččijm Paariis peht tohon, kuus te jo lâim-uv monâmin. ¶ ruuvâš ¶ Suoijâl čácáduvâid ¶ ovdâmerkkân reepun? ¶ Maht ellee finnee purrâmâš heekist já luándust? ¶ Heta paješkovlâ: Niki Kumpulainen (tavesämikielâ), Anni-Sofia Löf (tavesämikielâ) já Fiia Kimmel (tavesämikielâ) ¶ ALGÂIÄLÁNEH BAKTEEREH ¶ 6.10.2011 Jienâmere mield: Pohjanrinne Arto Juhani 88 jiennâd Paltto Heikki Yrjänä 86 “ Guttorm Veikko Armas Johannes 85 “ Tapiola Jouni Ilmari 85 “ Heikkuri Pertti Olavi 80 “ Näkkäläjärvi Pirita Susanna 77 “ Morottaja Anna Margareeta 77 ” Valle Pentti Viljo Heikki 74 “ Musta Yrjö Oskari 72 “ ¶ 21 artikla ¶ 4. Šadoi lasanemvyehi, mast lieđikovjâ sirdâšuvá ¶ Varsova ¶ Sämitigge kiddij huámmášume toos, ete sämikielâliih párnáiohjelmeh láá uccáá já ete ij lah sämikielâlâš nuorâi tv-ohjelm. Yle Säämi uđâspyevtittem kolgâččij pyevtittiđ vijđásubbooht ubâ sämikuávlust, anarâš- já nuorttâlâškielâlii ohjelmpyevtittem lasettiđ já ohjelmääigi nuuvt televisiost ko radiost-uv lasettiđ. Sämitigge lii huolâstum Yle toimâtiilij tiileest já Yle Säämi jienâvuárkkáarkkâduvvâst, mon iä lah valagin pieijâm digiháámán. Sämitigge váátá Yleisradio tarvâniđ taid vänivuođáid. ¶   Kuullâm ääigi láá kieldâst uáinimnáálá äššipápáreh, moin čielgih sehe áášánkullee kuávlun uáivildum suojâlem häämi já tääsi, et kuávlulávt toh aagah, moi tiet kuávlu lii iävtuttum Natura 2000 -viärmádâhân. ¶ VÁLDUSALI 195-430 ulmui, 417 m2. Čuággán auditorio Dollast já Dollagáddi-salist ¶ Skopets muštâl, et ortodoksâlâš autonomâlâš kirkko lii Suomâst viehâ nuorâ. – Poolitlâš suujâi keežild Suomâ staatâ halijdij iäruttiđ ortodoksâlâš kirho Moskova vaikuttâspirrâduvâst, já tondiet Suomâ ortodoksâlâš kirkkokodde lohtui Konstantinopoli ekumeenlâš patriarkaattân ive 1923. Historjá muuivijn 1920-lovvoost nuorttâsämmiliih paccii kuulmâ sierâ staatâ kuávlun. 1920- já 1930-lovvoin uccâ já piäđgui aassâm Suomâ ortodoksâlâš kirkkokodde taištâlij jieijâs ellensiäilum peeleest, iäge tast lamaš ennuv máhđulâšvuođah pieijâđ naavcâid nuorttâsämikielâ koččâmâššáid. ¶ c. Kuábbáá suhâpiälán ellee kulá? ¶ Inga-Briitta Magga , Jouni Alakorva ¶  njurguh. vuáppáđ vuáppáám, vuáppáá = huovata ¶ 1. Viärdádâl saavzâ já kaaicâ ¶ ČOOVDÂSÄÄNIH ¶ Čoollâmvääri lii Čaarmâjäävri tyehin. ¶ 1. a. Noomât káártán Tansania ránnjáriijkâid (1 - 4), kaavpugijd (5 já 6), jaavrijd (7 já 8), vääri (9), meerâ (10) já suolluu (11). ¶ 1. a) Nuurrâđ 3–4 uáppee juávhuiguin čääsi čielgitävtittemes elleid oppâkirje ¶ Sämitiggeest adelum asattâs (1727/95) miäldásii tohálâšvuođâvátámâššân lii vuoigâdvuođâtiettuu kandidaat tuđhos já sämmilijd kyeskee vuoigâdvuođâlij aašij tubdâm. Virgesajasâšvuođâ miänástuvvee tipšom išedeh lasseen haaldâtlij pargoi tubdâm sehe šiev ruotâ/tárukielâ já eŋgâlâskielâ tááiđuh. Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi III/I-III mield (vuáđupälkki kaskoo 2 771,54 – 3 002,48 eurod/mp). Lahâčällee toimâsaje lii säämi kulttuurkuávdáá Sajosist. Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 26.9.2013 tme 16.00 räi čujottâssáin Sajos, 99870 Aanaar. Lasetiäđuid sajasâšvuođâst addel haldâttâhhovdâ Juha Guttorm, puh. +358(0)10 839 3102. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi ¶ Juutinrauma= Juutirauma čuálmi ¶ – Tyehin, kaandâžâm. Eivi tyehin. ¶ juhlodii peeivist piäiván – taah neđeh njävilnjuneh. ¶ Tavepoođâeennâm lii Máddáápiäláá viljâlemkuávlu lasseen Suomâ pyeremus viljâlemkuávlu. Ko kejâstâlah Tavepoođâeennâm káártá, huámášâh, et piälduh já aassâm čuávuh juuvâi piälláid. Suijâ taas lii tot, et juhâriddoenâmeh láá čääsi pyehtim mođe keežild heeđâlmliih. Valje viljâlem lii čoggâšum Tavepoođâeennâm maadâossijd, mut syeini já pottáák viljâluvvoo jyehi kuávlust. Álššáás tavepoođâeennâmliih láá vuáđudâm čevđikaardijd, main šoddâduvvojeh miiŋkih, čuovjisriämnjáh já silbâriämnjáh. ¶ Sun mainâšij taan vaigâdis ääšist motomin ennuidis Reškee-Reedrikân já Kavnâs-Kaabin, kiäin lâi tállân čuávdus áášán. Suái láin uáinâm moonnâm kiđđâtäälvi, ko mottoom stuorrâ já fastes äijih lâi turâštâm hurideijeemašinijnis ubâ kiđđâtäälvi Čovčjäävri Seeibâgluovtâ já Kärbisjuv Suáluijäävri kooskâ, ceggim láávu tohon já čummiittâm hirmâd stuorrâ leejijd maidnii tävirijd tohon. Reškee-Reedrik arvâlij: ¶ - Halijdah-uv puurrâđ “jätkänkäyrä” ? ¶    (OSMA Säminuorâi taaidâtábáhtus 2008 sierânâs sämiteeman lâi kirje, mii koolgâi mottoomnáálá kuoskâttiđ säämi eellim já kulttuur. ¶ – Ráámmát Historja . Čáállám F. W. Sundell , anarâškielân jurgâlâm Lauri Itkonen . Syemmilii kirjálâšvuođâ servi 1906. Aanaar servikode uđđâsistteddilem 1979. Helsig ollâopâttuv maŋgimpalvâlem. Offset 1979. 167 s. ¶ Enni Haldâttâhhoovdâ meriäigásii virge uuccâmnáál ¶ Sämikuávlu kieldâi já staatâ virgeomâhái pargosajeh láá olmoošmere tááhust uceh, já uccâ kieldâin ¶ PARGOPITÁH ¶ Myllytulli škovlâ, Oulu: Roope Akujärvi (tavesämikielâ) ¶ Sämmilij škovlimašij ohtsâšpargo-orgaan čokkân čuávvoo keerdi čohčuv 2009. Talle äššilistoost láá el. sämikielâlâš oppâmateriaal tile já táárbuh, máttááttâsvuávám vuáđustâsâi uđâsmittem ja kuávluhaldâšem uđâsmittem. Ohtsâšpáárgon meriduvvojii povdiđ fáárun meiddei Oulu já Laapi ollâopâttuvah. ¶ leđđeepuddistâh, -puddiistuv = nahkatere, -päärme ¶ hajâáiccu = hajuaisti 165 ¶ - Mane sun lii taggaar juávhu čokkim? ¶ Nuorâirääđi - eidusiih jesâneh (topâlduvâi siste värijesâneh): ¶ Kuosâ lii meid erinomaš juovlâmuorrân, mutâ Aanaar kuávlust juovlâmuorâ-áárvu kooččât tot, et taid ij uážu jieš eelliđ čuoppâmin meeccist, pic ferttee uástiđ torikävppijâsâin. Táválávt kuosah láá čuoppum liijgás tooláá já pennuuh-uv sättih leđe juo kiergânâm kužâdiđ toid. Ovdilmainâšum ašij tiet torikuosâin táttu leđe viehâvis haajâ já toh láá vaalmâšin kuškâm nuuvt, et kuácceeh älgih luovânâddâđ juo juovlâ-ááptu. ¶ 1. Ennust vuoluupiäláá tavlustâhân, puávtáh-uv stivriđ áimupálloin čäcikulgâm. ¶  suomâkielâ Suomâ ¶ Poođij kuittâg koččom váháš siämmáá sullâsâš paargon já nomalâsân Johannes Lauri čuárvi- já tähtipááján Ruávijaargân. Tobbeen rahtii jyehilágán čuárvi- já tähtičiiŋâid, sehe polloid. Avepeeivi muštám tom Ruávinjaargân puáttim, munhân tiäđust-uv poottim toho postâautoin. Linjâšautosajattâhân puáttim maŋa usâstâlškuottim taksisajattuv. Tot lâi-uv aaibâs tastan paaldâst, mut ko ij oinum ohtâgin taksi šiljoost, te tiäđust-uv kuovlâlistim táálu siisâ já eskân mun iimmâš oinim. Tobbeen lâi skäppi, suullân 40 kerdid 50 senttid, mast uáinojii ulmuuh liihâdmin já sárnumin. Na munhân vájálduvvim toos uksâpiällâs já imâštâlškuottim tom kome, veikkâ kal mun tiettim mii tot lii. Lijjimhân mun kuullâm televisiost já uáinám kove-uv aavisist, mut kuássin jiem lamaš taggaar vala olmânáál uáinám. Na viijmâg taksialmai poođij já peessim juátkiđ määđhi pargosajasân. Tast ij liččii lamaš vääzingin ko pajeláhháá kilomeetterpele mätki, mut ko ij tuubdâ kaavpug, te ij tiäđustkin tääiđi kuussân. ¶ Mut ákku tuše mojottâlâi já joođhij nuurrâm. ¶ Suullân ohtii täälvist ubâ eennâm čoođâ jotá älkkest njuámmoo influenssa . Influenssapyeccest lii ollâ kumeštâs já tekkipoovčâs, ko puácuvuotâ pištá kuhheeb ko lenccu. Kumeštâs lii ulmuu organiismâ jieijâs vyehi vuástálistiđ virusijd já bakteerijd. Pyeccee kalga pisottâllâđ pääihist tassaaš, ko lii vissásávt tiervâs. Jis vuálgá pelitiervâsin joton, sáttá finniđ monnjâtaavdâ, ovdâmerkkân peljikuddum. ¶ 1. a. Noomât kuácceemuorâid. ¶ Já sun piejâi tom stuorrâ keeđgi, maid jieš lâi puáhtám, kuulmâ uccâ kiäđgáá oolâ, maid sun nuuvt tivoi, et toh láá jieškii-uv keđgičievâ vyelni. Peeivih-Vuáláppâš ceelhij sijdulmuidiskuim, kiäh lijjii čuuvtij palaskâm suu stuorrâ aapij tiet: ¶ OLMOOŠ ¶ Uccâ uábáš ¶ Haanu Hansâ aasâi Saammutjäävri taavaakeččin. Sun lâi kuálástam já lâi čohčâtälvi, ko sun tuálvui kyelisaallâs markkânân vuobdij káávpán taid kuolijdis. Sunhan lâi puáriskandâ. ¶ Moonnâm keesi must lijjii kyehti čuánnjáá piämmuhâssân, mut taid muoi Juhháán-Uvláin láim-uv váldám oovtâst kiddâ já oovtâst meiddei huolâttáim-uv tain, veikkâ nubbe kale hevvânij-uv sraŋgâviermi čaalman. Taankiässáá aalju láim Mattijngis váldám oovtâst kiddâ, mut muu haaldun tot kuittâg paasij. Tääl must lâi niälgáás piehâin uđâgâš piemmâmnáál já tom koolgâi piemmâđ jyehi peeivi aainâs moddii, et tast šodâččij oles já kievrâs lodde. Tääl jiem puáhtám vyelgiđ ubâ piäivángin kuussân, ko koolgâi skappuđ purrâmâš uđâgâžân. Lijjim čoonnâm jieččân ollásávt já masa jo kađâškuottim, ko lijjim váldám olssân riistâ väivinân. ¶ Pargopitáh ¶ Ánná smietâi vuolgus kuhháá, mut vijmâg te sun lâi rahttâtmin juhlij várás. Ko sun keejâi jieijâs spejâlist, te sun lâi uáli tuđâvâš. Váhá poovsâmaala vala, já sun ličij kiärgus vyelgiđ. Olgon lâi taggaar purgâ, et čolmijdis sun ij tuostâm vala meikkiđ, ko čalmemeikki kuittâg kulgâččij já sođhâččij muáđoid aaibâs čappâdin. Vuoptâidis-uv sun ááigui tiälláđ pyerebeht esken juuhlijn. Sun nuuđhâi lavkkâsis vala čohhoom já motomijd uccâ tarbâšijd, maid jo nissoonulmuuh läävejeh-uv kevttiđ. ¶ olgospyehtiđ jieškote-uv kielâst. Vuossâmuuh jurgâlemteoriah vuáđuduvvii toos, et ¶ Siämmâst Simba ¶ jävrikuobâr ¶ – Ik, kok, kum, nyl, vič, kud, šym, kandaš, indeš, lu . ¶ Vs. škovlimčällee Irmeli Moilanen (30.11.2014 räi) ¶ Laaigij čovgim maŋa ákku vipšâd taid vipšâmuorâst. Sun kiäsá laaigijd vipšâmuorâ pirrâ já tienávt laaigijn šaddeh viipšah. Vipšâdum laaigijd sun njuoskâd kolmâ já kume čääsist, majemužžân kolmâ čääsist. Njuoskâdum laaigijd sun heeŋgâst vala kuškâđ. ¶ lasâkuubool ¶ Alemus haldâttâhriehti (tavesämikielân) ¶ Pyevtittâs: Säämi máttááttâskuávdáš 2008 ¶ vaikutteijee tahheeh. Mon plankton meeri ¶ Almottâtmeh já lasetiätu: ¶ ERES VUOTÂNVÄLDIM: ¶ Sij ettii: “Mij ooinijm, mon paaloost sun lâi, mut ep perustâm. Tääl mijgis lep paaloost.” ¶   Aikio Jouni (Veikko Jouni Johannes) ¶ Room. 8:14 x - ¶ 26 ¶ Paččvei ~ Paččjuuhâ ~ Páččjuuhâ = Paatsjoki ¶ Káhkusuálui = Kahkusaari ¶ Nuorttâlâškulttuurvuáđudâs lii uuccâm eennâm- já meccituáluministeriöst ruttâdem kuávdáá olášuttem várás. Ruttâdem ij lah mieđettum. Nuorttâlâškulttuurkuávdáá suunnâttâlleh ruttâdiđ sierâ ministeriöi, Euroop kuávluovdánemruttârááju já eres máhđulij ruttâdemkäldei torjuin. ¶ Hirškikkâ já Myerji kejâdává kyeimis já turppáv. ¶ Fiskis ildee paajaabeln lii ruopsis , kubdâ ildee. Ruopsis ildee vyeli-ildest láá sárgumpápáreh. Asettes sárgumpápáreh láá assaas máálámpápárij paaldâst. Pajeildest láá jieškote-uv ivnásiih assaas puđâldemkartoŋkeh. ¶ 1920-lovvoost Cuábuinjaargâst lii lamaš stuorrâ meccisaavoot. Irján-rokke hoksái et kävppihommáhân ličij pyeri. Kieddist lâi stuorrâ talli hiäppušij várás já hiävušalmaah pieijii fiävruidis taalin kolmâ tälvi-iijân máávsu vuástá. Suovâsävni-uv lâi lieggim saavootalmaid já toh maksii-uv tast mielâstis. Meiddei maaŋgâlágáneh purrâmâškáálvuh lijjii vyebdimnáál. ¶ Aanaar kieldâ 426,38 43 % Suáđigil kieldâ 513 fastâ + 166 meriáigásâš pargeeh 51 % ; + meriáigásâš 38 % Ucjuv kieldâ suullân 130 45 % Tave-Laapi kuávluohtsâšpargo kieldâovtâstume 50 % ¶ Kollečeepi rievedeijeekyevtis táppáin rollaattoráákun ¶ Hannu Kangasniemi ¶ oovtâst puoh tasnijguin. ¶ Vala Pergâlâh tuálvui Jeesus hirmâd ollâ vääri oolâ, čaaitij sunjin maailm puoh väldikuudijd já toi čuovvâdvuođâ já eeđâi: ¶ Keejâ uánihisvideo anarâš Eero puđâldâsâin ¶ - Oho runo: Anja Kaarret ¶ a. Mon meerâst tamppâ lii? ¶  mä 5. Moh láá vijđoduvâs peeleest kulmâ stuárráámuu ¶ Uusi kuva: 212_Uimassa Kuivajärvellä.jpg ¶ Toimâttâhčällee virge ¶ 1. Čuovjistiäppustielâs ¶ fotosyntees . Kj. čavosmittem. ¶ Avveel luvâttâh: Juulienna Näkkäläjärvi (tavesämikielâ) já Sarita Kämäräinen (tavesämikielâ) ¶ omâduv. ¶ Na nuuvthân tot lii, ete ko nubbe táppáá, te nubbe vuáittá já nuuvt lâi Aartu äigi puáttâm. Piättár lâi jo keessiv iällâm Arttuin väzzimin meecist vâi uáináččij maggaar peenuv tot jiešalnees lii. Ruokkâdávt já virkkuht lâi Arttu tutkâm piirrâs já njunniistâllâm ááimu. Lâi tot moddii orostâm peesi-uv vyelni já umâstâm pajaskulij. Puáris haajâid, mutâ kuittâg. Arttu lâi ko lâi-uv čäittâm, ete kale tast kuittâg sáttá pivdopeenuv šoddâđ. ¶ Muštottemčáálus sämi- já maorikielâi kielâiäláskittemseminaarist 13.9.2011 ¶ (Luther Vähä katekismus) ¶ Kukkodâh: 1,52 ¶ - Maid tääl maka? ¶ – Takkâ purrâmušâst. Nuuvt mun-uv lam kalas, Hirškikkâ-uv šuáhkád. ¶ Sämmilij siärvádâhvuáháduv vuáđu lii sijdâ, mii lii iäláttâs hárjuttem ohtâdâh sehe siärvuslâš já kuávlulâš haldâttâhohtâdâh. Sääni sijdâ lii sääni algâpuáttim mield koskâvuođâst sáánán sieidi, mii meerhâš palvâlem čuosâttâhhân leijee keeđgi teikâ källee. Siijdâin lijjii rääjih já siijdâi rääjih lijjii maŋeláá vuáđđun ko sämmilij aassâmkuávloid vuáđudii kieldâid. ¶ – Na mut jis mij puurrâp tääl jo puoh taid vuojâleeibijd, nieidâš iävtuttâlâi. ¶ Forgâ čuojâi oppeet uksâkiällu. Tobbeen lâi Kaari: ¶ Koskâmiärásâš ihekävppilonottem Stuorrâvuonâ markkânijn äigipaajeest 1870 -1895 ruuvnâin: ¶ Iisak Kuuva ¶ Muumieeji kárgámmätki ¶ Muu hobby ¶  lii Pasottum liävus tuu nommâ. ¶ šadolâšvuotâ kasvillisuus ¶ – Sämikielâ vieres kiellân vuáđuškoovlâst . 4-uásásâš oppâkirje, mon niäljád uási valmâštui Matti Morottaja jurgâlâssân orjâlâškielâst ive 1981 já loopah 1 – 3 uási Iisak Mattus jurgâlâssân ive 1988. ¶ Suomâ ij lah ratifisistám sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuođâ nanodeijee sopâmuš, ovdâmerkkân ILO 169-sopâmuš, ige olášittám OA tievâsčuákkim 2007 tuhhiittem algâaalmugij vuoigâdvuođâid kyeskee julgáštâs já Unesco immateriaallâš kulttuurärbivyevi suojâlemsopâmuš. – Suomâ ij lah meiddei luhostum ollásávt tevdiđ jo ratifisistum sopâmušâi kenigâsvuođâid sämmilij kuáttá, páhudij Näkkäläjärvi. ¶ čuávdus peic iävtuttij OA ¶ Nuuvt Uulá aalgij vahtiđ vuosmuu muádi tiijme vuáru. Mun kärgejim juoŋâskievđâ meeci vuástá nuuvt kuhás ko juuvsâi já rahtim uces tuulâ já suddâdim muottust čääsi páánun já vuoššim käähvi. ¶ b. nollákukkodâhpirrâdâh. ¶ Kuorrâs ollásávt sämiparlamenttârij vuossâmuu konferens almosciälkkámušân, Juhâmohe julgáštâsân, já tiäddut taan julgáštâs vuáđu tehálâšvuođâ, ¶ – Na ij. Lii nuuvt vaigâd hoksáđ olssis porgâmuš taan kaavpugist, ko jiem lah vala tággáár uáppee-elimân hárjánâm. Jurdâččim, et vuálgám tuálvuđ tien arvesyeje. ¶ 1. Flammulina velutipes – Talvijuurekas – Tälviruottâsâš U ¶ Vaibâm! Nuuvt hirmâd vaibâm olmooš puáhtá motomin leđe kuulmâokkosii uccâ umogáá tipšomist! Eenâb jiem vaijaamgin jurdâččiđ, ko čokánistim sohvá oolâ ohtnubálov ääigi ehidist. Táálu lâi viijmâg josijdum já párnááh láin uáđđám. Juurdân must lâi váháš áigáá keččâđ televisio, mut ko jiem vaijaam pajaniđ uuccâđ stivrimpiergâskin, já nube tááhust ubâ televisio oroi lappuustâlmin orroomviste nurheest. Ester tipšom lâi álgám jo kuuđâ ääigi iđedist, já loppâ lâi tääl esken uáinusist. Teikâ mottoomlágán tipšomkoskân tom vissâ ferttij jurdâččiđ: čuávuvâš hoittámvuáruhân álgáččij majemustáá suullân neelji tiijme keččin. Mottoom kooskâst ferttiiččij vala peessâđ seeŋgân-uv. ¶ Váldu-ulmuuh: Päivi Laivamaa, Sisko Länsman, Njuárgám vyelitääsi uáppeeh. ¶ Kove: Ilmari Mattus ¶ Kulttuurkuávdáá huksit já oomâst Seenaat-kiddoduvah já ton bruttovijđodâh lii suullân 4 800 m². Huksimhaavâ budjet lii suullân 12 miljovn eurod, mast EU-ruttâdem uási lii 5 miljovn eurod. Kulttuurkuávdáá huksim álgá kiđđuv 2010 já tot kolgâččij valmâštuđ ive 2012 aalgâ räi. ¶ Taat “Kaamâs poolis” kuulâi taggaar olmoošjuávkun, mii taan ääigi álgá leđe njuolgisteeđân uhkevuálásâš “tuotâ persovnliih ulmuuh” . Sii juávkun puáhtá rekinistiđ tagarijd persovnijd tegu ovdâmerkkân Ristnáá Piättâr, Kaab´Irjánâš, Nijlâs Jovn Reedrik já veikkâba vala Áhu-Jovnâ. Tááláá ääigi tiegáreh persovneh iä innig pyevti šoddâđ ton suujâst, ko škovlâ ráhtá puoh ulmuid siämmáálágánin já olmooš ij pyevti ovdániđ toho kulij, kuus tot luándulávt ovdáničij. ¶ Syemmilâš aalmugtihtâ ¶ Pajekuoškâ = Pajakoski ¶ Demonstratiivpronomineh:  taat,  tot,  tiet,  tuot ¶ Ingvar čokkái ricciroobdâ alne já smietâi. Oroi kuorâttâlmin aašijd uáli mädigávt. Viijmâg eeđâi mottoom ääigi keččin: “Vijnepiruh!” Talle sun vaazij laavhâs kuuvl, ruttij stuorrâ vijneputtâl, vaazij olgos já leškij ollágin smietâhánnáá enâmân. Poođij káámpán, vaaldij skaapist sriijtâputtâl já leškij tom-uv olgos. Poođij maasâd, luptij oovtâ lätteelyevdipitá, vaaldij viskiputtâl, leškij tom. Olgon vaaldij piälhu aladâssân, oŋâttušâi kámppáluuptâst seehâ, mast lijjii puttâleh maŋgâi, liäškui tain viijnijd meddâl. Loopâst val raaigâi vuolâpuurkijd oles mievripennuu verd já kulgâttij puoh enâmân. Talle eeđâi: “Huhhuh, tääl tot nuuvâi tot srevžâm! Jáá” , huámášij val, já ruugâi puoŋâluumâst tuolbâ konjakputtâl já kulgâttij tom-uv kuárusin porthâšpiällás, moos lâi jo šoddâm uccâ vijneláádduš. ¶ Ko lii koččâmuš markkânušmist, lii väädis ettâđ maiden vissásijd... Sehe Alattiäju, et Stuorrâvuonâ uásild mist váiluh lovoh markkânuššei ubâlovvoost. Taat lii ahevis äšši tast, ko tot lišij uáli äigikyevdilis äšši. Mon ennuv aalmug lâi kiddâ markkânij tolâmist? ¶ Muumioskuáppukiärppááh ¶ Meksikoluohtâ E4 ¶  pasepeivi. Celkkuu – Na iä must kale ennuv lekken vala tävireh! Mut iän koolgâ vájáldittiđ muu kievkkânpiergâsijd! ¶ – Maid? ¶ Anarâškielâ servi ¶ Aanaar nuorâikerditoimâ ¶ Uáináh-uv naharijd suomâkielân vâi sämikielân? ¶ Čuovjistiäpuh ađai čuovjisbakteereh láá jo-uv oovtsellâgliih iäláneh tâi árppulágáneh sellâčuákih. Ruánáátiäpui náálá toh-uv áppádeh ohtiđ. Toh iäráneh ruánáátiäpuin maaŋgânáál, eres lasseen iivne peeleest. Suullân peeli čuovjistiäppušlaajâin láá mirhâliih já valjaas iđosin toh sättih tovâttiđ vädisvuođâid. Stuárráámusah čuovjistiäppuitoseh kávnojeh jaavrijn, main láá valjeest raavâdamnâseh. Tile lii kiddâ keesi šoŋŋâtiileest: kuálkkin já lieggâ šoŋŋân pyehtih čuovjistiäpuh lasaniđ jotelávt aainâs-uv suáijáás luovtâin, main čääci liihâd uccáá. Talle čässuáivi painâšuvá miljovnij čuovjistiäpui keežild čuovjisruánáán, ruškâsdissiähán tâi fiskâdissiähán. ¶ Puoiduusuollust puáhtá tastoo juátkiđ määđhi tavenuortâs suollui koskâsijd čoolmijd čuávumáin. Suáijáás luánduhamâneh láá valjeest. Mätki Puoiduusuollust Kuorbâsuolluu taavaabel já maasâd Kärppätupan lii ucemustáá 27 kilomeetterid. ¶   säänih Seminaarist säminuorah puohtii uáinusân sijjân äigikyevdilijd já tehálijd aašijd. Ärbivuáválâš iäláttâsâi tááláš tile, eenikielâ merhâšume, säämi máttááttâsvuávám tehálâšvuotâ já olgosämmilâšvuotâ lijjii tehálumoseh ääših, maid nuorah puohtii jieijâs saavâin uáinusân. ¶ Kállumuáđháš = Kallotaipale ¶ 2. ¶  maaŋgâhámásâšvuotân Jeesus jáámá ¶ (Vuolgâttâspákkum) Matt 28:16-20 ¶ Keejâ uánihisvideo tast maid čuuvčást puáhtá rähtiđ ¶   3. Kiina 135 ¶ Guttorm Veikko ¶ Matti já eeči lává juáhám šaapšâi čollimpargo nuuvt, ete Matti čuállee suovâšaapšâid já eeči čuomâst já čuállee sälttišaapšâid. Čuomâstem meerhâš tom, ete eeči fasko nijbijn čuomâsijd šaapšâst meddâl. Čuomâsij faskom tábáhtuvá peccihist uáivi kulij. Tastmaŋa eeči čuállee šaapšâid ađâi čuáppá nijbijn šaapšâi čoovijd áávus já váldá čoolijd meddâl. ¶ Sämikielâ máttááttâsâst máccoo kansaškoovlâ ääigi tilálâšvuo ¶ Vuossâmuš säämi parlamiänttárij čuákkim tollui Ruotâ Juhâmohheest 24. kuovâmáánu 2005. Nubbe säämi parlamiänttárij čuákkim uárnejui Ruávinjaargâst roovvâdmáánu 29. peeivi 2008. Säämi parlamentaarlâš rääđi lii vuáđudum 2000-lovo aalgâst já tot tuáimá Tave-enâmij sämitigij oovtâstpargo-orgaanân. Meid Ruošâ sämmiliih uásálisteh rääđi paargon. ¶ mákkojeh niijtost ¶ 2. Mane piälduin pessejeh uccáá loddešlaajah? ¶ 1. Piejâ kuárus lite peevdi oolâ já ¶ 1. Muštâl luosâ eellimmainâs. Aalgât šoddâmist. ¶ Tricholomopsis ¶ 23 ¶ Roovvâdmáánu algâpeeivijn aalgijm rahttâttâđ Suomân vyelgim várás nuuvt, et eelijm vala majemuid mätkimuštoid skappuumin Nicosia kaavpijn. Toho päccee skipáreh vuárnuttii, et ko luámu nuuvâš já lii maasâdpuáttim äigi, te puoh tehálumos reiskäp ađai purrâmâšverkki, mon ep uážuččii moonnân noomâst vájáldittiđ, ličij leŋkkimäärfi já ruuvâšleibi. Vuárnoim Pellervoin, et taid iän kale vájálditáččii já nuuvt AERO OY DC-6b -potkurkirdemmaašin kirdelij Nicosia kirdemkiedist. Talle kuullim vuossâmuu keerdi ihepiälán suomâkielâlâš kulluuttâs kirdemmašinist. Ko vuájánin lâi potkurmaašin, te mätki ij ovdánâm nuuvt jotelávt, ko Jugoslavia Super Caravellijn, main poottim talle algâivveest Kyprosân. Vuolgâ tábáhtui ehidispeeivi já láim Pellervoin Penuvkompoot áinooh, kiäh vuolgijm pestiluámun ton rotaatio ohtâvuođâst Suomân. Maašin kiirdij ennuv vyeliláá ko suihkumašineh já lâi-uv šiev tile fakšuđ enâduvâid, ko šoŋŋâ-uv lâi toos vuovâs. Ton tilálâšvuođâ ij áppád sanijguin čielgiđ, nuuvt áinookiärdásâš tot ton räi lâi. ¶ Kiärpáš viällái surgâdin muorâluámist. Ij sun movtáskâm masten, já kirdemhaaluh-uv tast lijjii lappum. Kuuđhah tálhudii kiärppáá já koijâdii et halidičij-uv Juhháán val vyelgiđ siigijn olgos. Juhháán mielâst lâi pyereeb pääcciđ kiärppáá kuuvl – tommittáá hyennin tot lâi. Kuuđhah ettii, et ij tast mihheen eeđijd liččii, itten tot oppeet kirdâččičij. Juhháán epidij. Sun ij lam kuássin uáinám oovtâgin kiärppáá nuuvt hyennin. ¶ Jävri lâi aaibâs kaljâmist já jieŋâ lâi assoom nuuvt ete kierdâi, ij tarbâšâm poollâđ koččâmist. Eeči lâi moonnâm Nikolâsjäävri kuuvl puškopiivdon vuogâiguin. Issá-čeeci eeđâi: ¶ filosofia tuáhtár ¶ Ohtii máttááttâspárnááh pottii koijâdiđ Jeesusist: ¶ – Jiem tieđe. ¶ – Mááláá veikkâ Nisonieidâ. Sun vissásvt ¶ kobđoolostâ kelluslehti ¶ 5. Kiišton kalga uásálistiđ poostâ pehti vuolgâtmáin nommâiävtuttâs já uásálistee ohtâvuođâtiäđuid čujottâsân Saamelaiskäräjät, Angelintie 696, 99870 Inari tâi kevttimáin äššialmaa teikâ pyehtimáin nommâiâvtuttâs persovnlávt ovdeláá mainâšum čujottâsân. Nommâiävtuttâs sistetuállee toppum kirjekooverttân merkkejuvvoo tubdâldâh . Pelettisvuođâ turviimân uásálistee ohtâvuođâtiäđuh ađai nommâ, čujottâs, puhelinnummeer já šleđgâpostâčujottâs lahtojeh iävtuttâsân sierânâs, toppum kirjekooverttâst, mii liäkkoo árvuštâllâm nuuhâm maŋa já kišto loppâpuáttus čielgâm maŋa. Eres vuovvijn toimâttum iävtuttâsah hilgojuvvojeh. ¶   Ohtâ puđâldâsâin lii lávlum, mon ooleest toovâm tyellittälli meid lávlummaađhijd anarâškielân sierâlágán tilálâšvuođâin nuuvt ohtuu ko oovtâst obijnân-uv. ¶ 2. Kođoäigi lii kuolij pyeremus pivdoäigi. Keessiv pivdoo iđedist já eehidveigin. ¶ Saavâjođetteijee Näkkäläjärvi kieđâvušâi savâstis ILO 169-sopâmuš ratifisistem, sämikielâi iäláskittemohjelm tooimânpieijâm já sämitige resurssistem. “Suomâst láá tääl eromâš máhđulâšvuođah ratifistiđ ILO-sopâmuš. Ääšist ij taarbâš innig lase čielgiittâsâid, pic poliitlâš táátu” Näkkäläjärvi eeđâi. Sopâmuš iävtun lii čuávdiđ sämmilij vuoigâtvuođâid enâmân, časijd já luánduriggoduvâid. Taid puáhtá čuávdiđ sämitiggelaavâ, Meccihaldâttâs haldâšemmaali já eennâmkevttim kyeskee laavâi uđâsmittem ohtâvuođâst, saavâjođetteijee muštâlij. ¶  omt. kale Šievtuoivuunjargâ = Hyväntoivonniemi J7 ¶ lokatiivhäämi. Taah nubástusah iä toovât magarijdgin merhâšumeiäruid veerstân. ¶ Oppuukeđgváárááš TII.1963 Juullâmjävri V. ¶ 41 ¶  kuobžâ, 5. Samuel Nilsson (Saammâl Nijlâskandâ, j. 1715) áinoo kaandâst Nilsist (Niijlâs) lâi ohtâ kandâ kiäst suuhâ ij jotkum. Nieidâ Valborgist (Váábu) šoodâi Sare suuvâ madârenni, ko naajâi Anders Samuelsson (Antti Saammâlkandâ) Vallein. ¶ 3 a. Merkkii ruossáin taid aašijd, moi keežild motomijd ulmuid pyehtih olgoštiđ tâi piävuttiđ. ¶ - Na, jiem lah sattum teehin ovdil. Tääl te poottim. Halijdim uáiniđ tuu uđđâ viste. ¶ – Tomba lii muččâd kuullâđ, käniores eeđâi. Siämmást tot koŋkâgij já tarkkuustij kejâstuvâs. ¶ väzzimjyelgih ¶ Sämikulttuurkuávdáš uánihávt ¶ –~Jis uáináččáid jieijah, mon kááigáh tuái orovettee lemin ko njuškovettee já canccovettee, Piäkká irâttij huihâččiđ, – te vissásávt ruotâččáid kiänusâd. ¶ Uáináh párnáá, kote viälláá eenis askeest, nuorâ, kote ocá jieijâs já jieijâs saje, vuorâsulmuu, kiäm tiäddá ovdâsvástádus elimist, puárisulmuu, kiän vyeimih kiäppáneh já kii killáá ohtuuvuođâst, puoh aldemuidân, kiäi peeleest ruhâdâllâp tääl joskâdávt. (Joskis rukkoos) Mij ruhâdâllâp jämmeid avalâš ráávhu já vuoiŋâdâttâm. Eeči, tun sivnedah uđđâ eellim. ¶ Tust sáttá leđe ucánjáhháá jieijâd ruttâ. Kost lah finnim ruuđâ? Maid lah jurdâččâm porgâđ ruuđáin? Perruin láá sierâlágáneh vyevih adeliđ párnáid ruuđâ. Motomijn perruin máksoo okko- tâi mánuppajeruttâ. Nuubijn perruin párnááh uážžuh ruuđâ, ko sij pivdeh tom já agâsteleh ruttâtáárbus. ¶ Ko piäiváš luoštij, te áimu čuáskui jotelávt. Nubbe tiigerijn kašnettij. ¶ ij lah haahum lope. Täärhist, lii-uv ¶ Säämi parlamentaarlâš rääđi saavâjođetteijee-enâmin puáttee kyevti ive ääigi tuáimá Ruotâ. Jođettemovdâsvástádâsvuotâ sirdâšuvá Ruotâ sämitiigán Taažâst, mon sämitige saavâjođetteijee Egil Olli luovâttij Ruotâ sämitige saavâjođetteijee Lars Anders Bæerin SPR tievâsčuákkimist Ruávinjaargâst 29.10. ¶ 05.06.1996 . Onne lii mučis šoŋŋâ, maadâpieggâ já pelduvváid jalahâs. Vyeijiláim 20 vááijuv love pargosajan, mut tađe ovdil eelijm pyerimääđhituáivuttâsâid celkkimin Carin. Sun vuálgá onne Euroopân Raanskan, tärhibeht eeđân Bordeauxân , kost láá suu ustev heejâh. Mätki pištá love peivid. Charliest lii onne čuákkim nuuvt et sun pyevtit Ironworldin eehidpeeivi. ¶ – Tondiet ko madârákku lii jáámmám. Talle ko olmooš jáámá, te suu kalga hävdidiđ. ¶ Moh elleid tuoh láá? Ellinoora ¶ Heikkâ lâi siste. Sun lâi vala kiessâm motomijd taldrikijd já koopâid muččâdávt páppár siisâ já lâi eidu nutkâmin taid kaasân. ¶ Vuossâmuš škovlâokko moonâi nuuvtko moonâi. Pajemuš äšši lâi stuorrâ eeti já palo, lijjim ohtuunân monnii hirmâd stuorrâ organisaatio oovdâst, moos jiem vaijaam maiden. Veikko lâi muu áinoo torvo, teikkâ nubijpelij. Muštoo mielân mottoom keesi, ko láin viljâinân Juhháán-Uvláin elimin Sevžjäävrist, sun irguustâlâi talle Veiko obbijn (äddejim tom ääši iäskán maaŋgâid iivijd maŋeláá), jiem mušte, lâi-uv sun Kirsti vâi Marjaana. Muoi Veikkoin láim kuittâg Sevžjäävrist já sun lâi talle iššeed já mun lijjim kyessi. Holmber Aasluv peerâ laavij keesijd viettiđ Sevžjäävrist, mii lâi kesipäikki já taalvijd sij viettii Taaveeb Kossenâmist. Monnii suujâst tiettim, et kuáskim lii suomâkielân eeđân “kotka” já tiettim meiddei tom-uv, et tot lii puoh stuárráámus kozzâlodde, mii ubâ liigin já tot lii meiddei varâlâš. Na láim Veikkoin sierâdâttâm tast šiljoost mottoom ääigi, ko Veikko iätá, et sun tiätá “gotkka beasi” . Na munhân tiäđust-uv movtáskim tast hirmâdávt. Mun iberdim tom nuuvt, et saahâ ličij lamaš kuáskimist já vuolgijm-uv tállân Veikkoin keččâđ tom “kotka” peesi, maggaar tot tibi te lii. Pettâšume lâi viehâ styeres, ko oinim, et tothân lâi-uv tuše kuuđhâ miehtâ, ige mihheen kuáskim piervâlijd. Kotka (čálloo gotka) lii pajekielâ sääni já tot uáivild kuuđhâ. ¶ Eeči lâi kiergânâm moonnâđ Kaamasân Venneber pááikán, ko soittii Tuáivunjaargâst et kandâ lii lappum. Eeči tiäđust-uv kočoi uuccâđ puoh máhulijn paaihijn já časkeliđ puoh luodâid, et jis mun lam kaččâlâm kuusnii. Mottoom ääigi keččin eeči sooitij, et jo-uv lii kandâ kavnum, já ko kuulâi et ij leeh, te eeđâi et sun vuárdá vala tijmepele já puátá jieš uuccâđ, sun kal kávná vissásávt kaandâ. Mut ij tarbâšâmgen puáttiđ, ko almottii škoovlâst et tääl lii kavnum. ¶ Tot lâi ihe 1942 ko karttim vyelgiđ suátiviehân, lijjim talle 18-ihásâš. Roovvâdmáánu 27 peeivi kolgim leđe Oulust. Kulmâ mánuppaje lijjii hárjuttâlmeh, ovdil ko tolvuu Kärjilân tohon nuorttârááján. Kuullim mun-uv ton piägus Jänkäjääkärit-juávkun. Jiem mušte nuuvt tárkká ton kylá noomâ, lâi-uv tot Koitere, tobbeen mii juávkku lâi aalgâst já hárjuttâsâh juátkojii tobbeen-uv. Tast toh tolvuu mii tuárruđ ruošâiguin. Tagareh smaavâ tuárumeh kale ain sáttojii tyelittälli. Äänislinnaast leim keesi räi já tast tolvuu rintaman. Jiem mun kiergânâm rintamast leđe ko ton čoovčâ, juovlâmáánu niäljád peeivi háváduvvim. Tobbeen lijjii taan kuávlu kaandah-uv, maaŋgâs koččii: Mujo Matti, Aslak Paadar já Jouni Pelsa, kiäid tubdim pyereest, ennuu skipáreh tobbeen koddojii já háváduvvii. Lijjim hávádum keežild suátisairalist nube ihán, juálgán háváduvvim já tähtikeejih lijjii nuuvt hyeneeht sajaduttum, ete iä savvaam já hävvi siäjuškuođij ige puáránâm nuuvt huápust. ¶ CD rähtimproosees vaaldij jieijâs ääigi, já váhá eenâb-uv. Amoc eeđâi, et šiev peeivijn sun puovtij čäälliđ oovtâ pitá lyriikaid oovtâ ehidist. Lyriikah láá kuittâg tuše ohtâ uási pitá rähtimist. Pyevtitteijee (taan CD:st tot lii Juan) ferttee rähtiđ pitá tuáváá, ađai biiti, talle kalga paddiđ ráp, já vuolgâttiđ biiti já paddiimijd miksajeijei. Vaigâdvuođah šoddii erenomášávt tast, et pargeeh assii kii kost-uv: Amoc Anarist, Juan Helsigist já Isokoski vala mottoom eres saajeest. Šiev miksajeijeegin ij táttum kavnuđ, loppâ loopâst Jazzy-O, ađai Jani Ojala kavnui ton paargon. Ojala áásá Tamperest, ij sungin kiännân naaburist. Muusikpitáh valmâštuvvojii kuuloold ivij 2005 já 2006 ääigi, Single ”Speeijâl” almostui 2006 juovlâmáánust, já viijmâg album-uv. ¶ Ruošâst sarnum ucceeb hiäimukielâi tile lii ennuu hyeneeb já taid uhkedeh maaŋgah jieškote-uv láváneh vaarah ruošâidutmist ubâ eellimpiirrâs tuššâmân. Koskâstuorrâ hiäimukielâh láá kärjil, vepsä, tundraneeneec, hanti já mansi, moi sárnooh rekinistuvvojeh tuháttijgijn teikâ luuvij tuháttijgijn. Tain ij lah kuávlustis maggaargin virgálâš sajattâh, iäge toh kevttuu virgálávt, veikkâ toh máttááttuvvojeh škoovlâin oppâamnâsin já mottoom verd almostittojeh kirjálâšvuottân já kiävttojeh mottoom verd mediain jna. mut stuárráámus uási nuorâin iä määti taid. Uceh já uáli čuuvtij uhkevuálásiih hiäimukielah láá Ruošâenamist sarnum inkeroisâš, vatja, eeneec, meccineneeneec, nganasan já selkup. Latviast sarnum liivikielâ iä innig määti ko muáddi ulmuu. Liijká maaŋgah nuorah láá opâttâllâmin liivikielâ já liiba ohtâ liivikielân čällee tivtâstellee-uv. ¶ 1. Agaricus bisporus – Viljelyherkkusieni – Viljâlemherskukuobâr U ¶ Marja Helander kyevtiuásásâš tyeji lii stellejum Sajos sämikirjeráájun. Tyeje Vuossâmuš uási čokkân 30:st onnáápeeivi sämmilijd kovvejeijee čuovâkooveest, moh láá kovvejum jieškote-uv kuávlust Suomâ. Ulmuuh láá juohum tyejeest aassâmsaje, ahejuávhu já eenikielâ mield. ¶ Säämi kulttuurkuávdáá válduláigulâžžân tuáimá Sämitigge, mii tastoo laigut viistijd eres kevtteid. Säämi máttáátâskuávdáš lii Sämitige lasseen táálu nubbe váldukevttee. Eres táálu kevtteeh láá Aanaar kieldâ kirjerájutoimâ, Sámi Duodji ry (säämi tuájárij servi), SámiSoster ry (sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâsyergi servi), Laapi läänihaldâttâs sehe vuáđudemvuálásiih Säämi arkkâdâh já raavâdviäsu. ¶ 46. Muorâkärdi fáálá luddijd ¶ talle toh lijjii váldám tain olssis ¶ Jesâneh: ¶ njälmiryevdih ¶ - Pyeri iiđeed, Jovnâ, sun tuáivuttij. ¶ - Taat ij uážu kuássin nuuhâđ, Ánná culijdij. ¶ Lâi sooppum, et täkkivuáđu uážžu ráávhust kuškâđ já nuuvtpa ep toollâmgin hirmâd stuorrâ huápu Ironworldin vyelgimáin. Vuolgijm love maŋa kuovttijn autoin já moonâim vistig L&M -káávpân, kost oostijm 40 pittád tullâtiijlâid, mut sementijd ep finnim. Mottoom vyebdee faalâi mijjân 3 dl stuárusii puurki, mon siste lâi čapis siiráp sulâstittee aamnâs já tot maka ličij lamaš tot tullâkeđgisementti. Iäpádellim ääši, mut vaaldijm kuittâg tom fárusân. Maŋeláá ko Oiva ooinij ton, te eeđâi, et tot lii mottoom soortâ tuovŋâmaamnâs. Nuuvtpa macâttijm tom L&M-káávpân siämmáá peeivi. ¶ SMK medialinjáá máttáátteijee Erkki Feodoroff škoovlâ loppâjuhlij jienâtárkkojeijen. 1.6.2012. ¶ Stáálupárnááh pelestis lává iällám nurâmin jáhálijd stuorrâ, ollâ keeđgi alne. ¶ 1. Meksiko 1 830 ¶ – Leppeđ-uv tij kuássin lamaš vaijaah já suttâm kiännii oolâ? Heikkâ vala koijâd párnáin. ¶ **Piäká Áábrâm lâi iällâm Ucjuvvâst. Maainâst: ¶ Mun tuubdâm äijih, kiäst láá nuuvt šiev peelijh, et sun táttu kuullâđ tagarijd-uv, maid kihheen ij lah ettâm. Sunjin ko sárnu, te sun kal tom kulá pyereest já olmânáál. Já ton lasseen – eresnáál ko eres ulmuuh – sun kulá ain mottoom puustav vala ekstran. Ko sunjin iätá taggaar sääni ko “aske” , te sun kulá ete “časkeđ” . Ko sunjin iätá, et “äimi” , te sun kulá ete “cäimiđ” . Ko sunjin iätá, et “oskođ” , te sun kulá ete “kuoskâđ” . Tom äijih nommâ lii Kuhesjäävri Timotei. ¶ 2. Sämikielâ sosiaalpalvâlusah lijjii oovdâst Tave-Suomâ sosiaalsyergi oppâkuávddáá seminaarist Rivdulist moonnâm oholoopâst. Seminaari lâi uáivildum sämikielâlijd sosiaalsyergi pargeid tegu peivitipšopargeid. Meid anarâškielâ kielapiervâl pargeeh lijjii fáárust. ¶ Uđđâ testament ¶ Toos ij halidiččii kihheen västidiđ, mut mottoom viijmâg iätá, et ¶ Sämitige kulttuurtorjui uuccâm 2011 ¶ h. uáiniđ väristáálui kuátueennâm ¶ 3. Kirdeleh njuolgist čääsist viehâ ciäggust. ¶ b. Vääldi čielgâs, maht časkâdempiergâsijd kalga kevttiđ. ¶ Sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi ¶ 0,5 litter vorrâ , ¶  lijjii Čabivávláá (-vuávláá) lii kale älkkee tubdâđ ohtuu jo mestâba noomâs-uv peeleest. Tast lii uáivipaajaaš já radde aaibâs čappâd, njune fiskâd já orráás čalme paajaabeln vuálgá vielgis stielâs, mii kevlee nierâ moojiipele maasâd radebel já potkân čapis raadan. Tom ij pyevti sehhiđ eres ko oovtâ loddáážân, mii meiddei lii kale Säämist. Suomâkielân ton nommâ lii pajusirkku, tavesämikielân suovkacihci já anarâškielân taan loddáá nommâ lii puájuiváávláš (-vuávláš). Tot lii Marja-Liisa Olthuis já Ilmari Mattus vuávám uđđâ nommâ. Čabivávláást já puájuivávláást láá kuittâg čielgâ iäruh, moh kávnojeh čiäpáttist já niskeest. Sehe čabivávláá orráás et niŋálâs niske lává ruškâdeh, ko vuod puájuivávláá niske rasta mana vielgis stielâs, mii vuálga aaibâs raddeest, ijge čiäppát čappâdâs potkii tom, meiddei njune lii čappâd (čabivávláá njunehân lâi viskâd). Puájuivávláá já čabivávláá niŋálâsah lává viehâ siämmáá hámásiih, eereeb čabivávláá niŋálâs iäruttâs, mii lâi tot ruškis niske. Čabiváávlâš lii 25 rammisâš já 17 senttisâš, ko vuod puájuiváávláš lii muádi seenti uánihub já viiđâ raammi keppisub. ¶  merhâšume Boletus edulis ¶ šnjirroolodde ¶ – Káijá-ákku! Mun lam tuáhtár! Tuu ferttee tääl tuálvuđ pyecceiviäsun! ¶ kielâst jieijâs eenikielân. Pyeremuuh jurgâlusah šaddeh eenikielâlii teikkâ kyevtkielâlii ¶  Uálgiceelhâ: - Lam – Ijbâ kijttámuš! Pyeri lâi ko peessih tobbeen ton kuumpi koozâin! ¶ Taaidâtábáhtus lâi uáli pyereest luhostum. Tot lii siäiluttâm sajattuvâs sämipárnái já –nuorâi sehe sii máttáátteijei tehálâžžân teivâdensaijeen. Lasseen tot fáálá máhđulâšvuođâ pyehtiđ uáinusân škoovlâi mättim já kulttuurpuđâldâs. Puáttee ive lii väldikodálâš teeman muusik, já juurdân lii orniđ Säminuorâi taaidâtábáhtus stuárráábin ko kuássin uđđâ kulttuurkuávdáást Sajosist. ¶ Tundra já várádâhšadolâšvuotâ Kuácceevyevdi Lostâvyevdi Koškejolgâdâs ¶ Meccikuávlulaahâ ¶ Mii lávlumjuávhu jieijâs uccâjuovliih tuállojii kreikkalij pelni mottoom ravintolast. Tot lâi nuuvtkočodum pyereeb ravintola, kost ášástelleeh lijjii puku pajalist, vielgis paiđijn já kravatti čiäpáttist. Tondiet, ko mij uážuim puurrâđ tobbeen nuuvtá, te mist lâi kenigâsvuotâ tyelittälli ain lavliistiđ maidnii já kalehân mij lavliistijm-uv eres ulmui já meid jieččân-uv illoon. Purrâmâš tobbeen fallui stuorrâ maailm vyevi náálá já tobbeen karttim puurrâđ meiddei taggaar eksootlâš purrâmâš ko kotiloid ađai eennâmrippoid, sehe lekkâkyele loŋgeroid. Rippoid koolgâi pänisaggijn rugâstiđ kotilo siste já tuvkkâliđ njáálmán. Toh lijjii viehâ njapeleh njielâstiđ, mut njoddii mahtnii muldesmaakân. Lekkâkyele loŋgeroh oppeet lijjii hirmâd sitkâdeh já korrâseh, illá päänih postii, mut mudoi kale lijjii viehâ njaalgâ já aaibâs piärgu smaakân. ¶ Aanti Niijlâs lâi motomin riävskápiivdost Pavdjävr kuáđeest. Lodeh lijjii ennuv já sun káárdui pirrâ čuájá já aldemui juvvij oolâ. Já ko lijjii šievšooŋah, te sun kuudij pyereest. Šievšooŋâin lâi meiddei heeitugub peeli, ketki aalgij opâdiđ kaardijd já purâdiđ riävskáid. Nijlâsist ij lam pisso mieldi, mut sun kaavnâi kuátiviäskárist puáris havlâpiso, kyeddimpáádán lâi čoonnum ruuvtâčuárvi já lemnimsekkâ. Sun kejâdij piso, tot lâi njäälmimield lemnim havlâpisso, tinnoluuhah já puoh. Niijlâs putestij tom piso já aalgij lemniđ. Seehâst lâi ruuvtâmitto, já sun jurdâččij et ko keeđhi lii päčimin, te sun piäjá kyehti mito ruuvtâid. Na sun leemnij tom pissokápuluv hirmâd čovgâ, nuuđhâi nuovijd lätináin já justelij vala. Oolâ sun pokkiistij luođâ maid lâi haavlâin aptam. ¶ sáppuđ, sappuum, sáppoo = kypsyä mehukkaiksi (mustikka, juolukka) ¶ Jiegâ (IM) ¶   Muotâvielgâd lehâstij laasâ. Olgon čuážui hitruuslágán puáris ákku. Sun keigij stuorrâ ruopsis omena Muotâvielgâdân. Muotâvielgâd ij puáhtám leđe väldihánnáá tom. ¶ 1. a) Mii iästá čäcilode njuoskâmist já kolmuumist kolmâ čääsist? ¶ tarkkuustâllâmčuásáttâhân já mittomiärán, maid láá sämikielâ kevttim, säämi kielâlaavâ olášume já ¶ Äpimeerâ = Selkämeri ¶ (spiekâstemjuávkku nr 2), tastko anarâškielâst omâstemkiäjus ij pyevti lohtâsiđ ¶ tanska ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtusân láá almottâttâm 24 musijkkárid tâi muusikjuávkkud. Muusikpitáh láá rock, lávlum, juoigâm, rapp já instrumentaalmuusik. Almottâtmeh láá puáttám puohâin sämikuávlu kieldâin já Ruávinjaargâst. Tábáhtusân uárnejuvvojeh sáátuh puohâin sämikuávlu kieldâin. Tärhibeh tiäđuh sáátuin, ijâstâlmist já puurâdmijn toimâttuvvojeh škovláid. Tiäđuh piäijojeh meiddei neetin, čuávu www.samediggi.fi . Lasetiäđuh täst . ¶ Tiervâsliih purrâmâšah tuálih siste puohâid tárbulijd amnâsijd. Maaŋgâpiälásâš päikkipurrâmâš lii eidu tággáár tiervâslâš purrâmâš. ¶ njuolgiimân ij puáttámgin vuoiŋâšijn, pic čielgi ¶ 1. ¶ kyeđđiđ iännám ¶ Poccuu ihe koveráiđu ¶ Unna Junná aalgij ive 2007 ¶ Laapi kuávluhaldâttâhvirgádâh ¶ 79) Ovdedeh puásuituálu kuáttumjuurrâm já kuáttuminventistmijd kuátumij kyeddimnaavcâ turvim tiet oovtâstpargoost palgâsijguin, nuuvt ete väldih vuotân áášán kyeskee tutkâmtiäđu, sämmilij luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválii tiäđu já eres puásuituálun lohtâseijee tiäđu. Movtijditeh palgâsijd rähtiđ maaŋgâulmemiäldásijd puásuituáluvuáváámijd. Juátkih puásuikuátumij tile čuávvum já ovdedeh kuátumij inventistemvuovijd. ¶ 66 SKOY, 67 SKOY, 80 Ali Over Press, ¶ Haldâttâshovdâ Juha Guttorm, lahâasâttâsjođetteijee Sami Manninen, sämitige stiivrâ jeessân Petra Magga-Vars, saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi, riehtiminister Anna-Maja Henriksson sehe stiivrâ jesâneh Anu Avaskari já Asko Länsman Helsigist 13.9.2011. ¶ Näimilito suojâlem vátámâš kuáská sehe jieijâs já iärásij näimilito. Pákkum pirrâdâhân kulá ulmuu ubâ eellimkerdi. Rähisvuođâst já ovdâsvástádâsâst lyevvejum seksuaallâšvuotâ vuálánit ulmuu já vahâgit sehe suu jieijâs já iärásijd-uv. ¶ Lávurduv festivaal ohjelm álgá Saijoos auditoriost Fossekallen- kuoro konsertáin. Fossekallen acappella kuoro puátá Neidenist já tast láá aldá kulmâlov moovtâ syemmilâš, taazâlâš já ryeššilâš kuorolavlod. Ijâttes iijâst kuoro oovdânpuáhtá el. nuorttâlâš leu´dd jiešlágán vuovvijn. ¶ Sämmiliih láá eenâblovvoost motomijn sämikuávlu kieldâin: Suomâ Ucjuv (Ohcejohka), Taažâ Kuovdâkiäinu (Guovdageaidnu/ Kautokeino), Kárášjuv (Kárášjohka/ Karasjok), Tiänu (Deatnu/ Tana) já Uunjaargâ (Unjárga/ Nesseby) kieldâin. ¶ 27 ¶ Smieretteijee maaccât sudâhánnáá purrâmâš čuávjist njáálmán uđđâsist smierettemnáál. ¶ b. Čääli pasâttâs nummeer ton liitán, moos pasâttâs kalga pieijâđ. ¶ » Anneeđ vaarâ, amas juuhâm já uáivádum teikâ jyehipiäiválii eel- ¶ Kove: Pertti Turunen ¶ Te tääl lii máhdulâšvuotâ. ¶ Kirjálâšvuotâ ¶ – Na vuoi tuántá sittágin! sun pallâguođij ohtuunis já kuáivui lavhâstis kyehti arvesyeje, moh lijjii mestâ jo siämmáálágáneh: ¶ c. Kuábáš vyehi almoot saje täärhib sajaduv? ¶ runneuággum.....59 ¶ Vuorâččâsmyerji kevttim purrâmâšverkkin lii Säämist nubástum. Tovláin miästuin, lahcâčolmâsijn, piärgu- já kyelipurrâmâšâi joođhâ pehti taan ääigi vuorâččâsmyerjin. Šiev sääpi rááhtáh, ko siävuttâh vuorâččâsmuorjijd riävskámuorjijd teikkâ soorijd. Uccâ-Máárjáš (Mari Nivasalo) kiävttá ennuu vuorâččâsmuorjijd, teikkâ nuuvtko sun jieš lii hárjánâm kočodiđ taid káránâsmyerjin. ¶ — MUU PAANIJD VIÄRKKÁ NUUVT HIRMÂDÁVT! ¶ Sämitige stivrâ čokkán čuávuváá keerdi juovlâmáánust. Ive majemuš sämitige eidusâš čuákkim uárnejuvvoo juovlâmáánu loppâbeln. ¶  mottoom Pehtilvuođâ pyeredem (ruttâráájui koskâsâš koordinistem, fáddákuávlui miäldásâš kuávdásmittem, iävtulâšvuotâ, puáđuslâšvuotâ já pyerebeh čuávvumriäiduh) lii kuávdášlâš element, siämmáá ko oovtkiärdánistem. ¶   Sinulla Eellim meeccist ¶ XXIV ¶ Falâldâhpivdemäššikirje ollásávt ¶  Erkki Merâpottâ C3 ¶ Paijeel 4000 ¶ Jurbâtoornâ raavâdviäsust čokkái ohtâ rávásub parâkodde já lijjim pyeri mielâst, et kiinii eres-uv pivâstuddá siämmáánáál ko mun. Muu veerdikyevtis Sirpa já Juhháán iävá pivâstuddâm, mut taat Ruávinjaargâst šaddaaš almai tađe-uv eenâb ađai siämmáánáál ko mun-uv. Sun lâi jo taampâst väldistâm tommittáá juhâmuš, et tot lâi jo čielgâsávt vuottuumist. Čokánijm sunnuu piävdán já tiiláim juhâmuš. Tobbeen láin muáddi suáitteenissoon, nube nommâ lâi Ludmila. Taat Ruávinjaargâst šaddaaš almai iätá sunnui: ¶ Litto 34, 36, 37 ¶ Sämitigge 2011 ¶ Sämitigge lii uáli tutâmettum tom vuáhán maht POLURA-lahâasâttâs lii valmâštâllum. Ive 2007 vuáđulahâváljukodde lii vaattâm, et sämitige ovdâstem lahâvalmâštâlmist kalga visásmitteđ aalgâ rääjist já staatârääđi kalga riemmâđ olesuđâsmitmân, mast sämmilij kulttuurlâš já vuoigâdvuođâlâš sierânâssajattâh váldoo ääšimiäldásávt vuotân. Vuáđulahâváljukode raavâ ij lah olášum. Sämitigge uáiná-uv POLURA iävtuttâs lemin čielgâsávt säämi aalmug já säämi puásuituálukulttuus olgošteijee verdittijn máddáápiälááš puásuituálun. Sämitigge lii uáli tutâmettum lahâteekstân já ton sistetoollâm äššifeiluid já teevstâst spejâlistee munejuurdâlâšvuotân säämi puásuituálu kuáttá. ¶ Lahtos 14 ¶ poččâ:  poočâ  #  počis ¶ Jiešalnees jiem kale lijkkum ton baarin nuuvt hirmâdávt, mut lâiba kuittâg miinii, já ko kaavpugkuávdážân lâi kuittâg viehâ mätki. Já tom-uv tiettim ovdebijn iivijn, et sajattuvâst lijjii tuše tagareh “fast food” -purâdemsajeh, kost huápust finnij mottoom vuoijiis nelgipitá fárusis, mut olmâ purrâmuš tobbeen ij kale kosten lamaš. ¶ - Jiešalnees vuossaagâhân lii-uv esken máánu vuosmuš peivi, almai joođhij. ¶ © 2006 Sámi musea Siida & Anarâškielâ servi ¶ Čoovdâsäänih ¶ kuussâgkuálsi 189 ¶  uáinoo Peivitipšo ¶ Muumih ääsih jieijâs vyemeest, kukken stuorrâ meerâ já Ohtuunis Varij kooskâst. Muumivyemeest, sirenij já ruusumiestui kooskâst lii jurbâ Muumitáálu, mast lii kááđus, porthááh já tornâ. ¶   majeattribuuttin (Hypholoma capnoides , suomâkielân kuusilahokka) ¶ ulmuin leđe väädis vaattâđ kivkked sämikielâlâš palvâlem, jis ovdil lii piergim suomâkieláin. Aai ¶ Puoh ilgâdumos kissáin lâi Monni. Tot keččâlij ubâ ääigi filliđ Piäká já keksiđ toos puohlágán kiivsijd. ¶ Taan ive kalenderfáddá lii Aanaar kuávlu olespyehčee čäcilodeh , moh láá tievâsmittum tuhtuuludijguin já skarfáin. Olespyehčeeh láá tagareh čäcilodeh, moh pyehčih evvisis ollásávt čääsi vyelni. Toh pyehtih leđe šaddoporreeh já nk. puohporreeh, mii uáivild jieškote-uvlágán tiivrijd já kuolijd. Olespyehčee lodeh láá väŋkibeh ko pelipyehčeeh já tain láá ucánjáhháá uánihuboh suájáh, et čääsist kirdeldijn toh ferttejeh išediđ liävtu kaččâmáin čässuáivist. Puoh kuhemus kirdelemmääđhi tarbâšeh tuhtuulodeh, ko tain láá puoh ucemus suájáh lode roopâ iähtun já uánihumos kirdelemmääđhi vaarâ čuáđgi, ko tot lii nuuvt häppil. Olespyehčee luudijd puáhtá jyehiđ ruávásávt kuuđâ uásán: ¶ kieláid formaallâš ekvivalens teoria nuávditmáin iäge kulttuurliih iäruh valdum vuotân. ¶ Åland 75 ¶ Heta paješkovlâ: Juhán-Tuommá Magga (tavesämikielâ) já Iina-Marja Juuso (tavesämikielâ) ¶ 60° N ¶ Säämi kulttuurkuávdáš Saijoos tiilijn láá Laapi kuávluhaldâttâhvirgáduv AVI čuovviittâstooimâ pajetärhisteijee toimâtileh. Čuovviittâstooimâ pajetärhisteijee pargoid Laapi kuávluhaldâttuv toimâsyergist kuleh el. sämikielâlâš máttááttâs já sämikuávlu vuáđuškoovlâ já luvâttuv uáppei vuoigâdvuođâtorvoääših. ¶ Eeči västidij sunjin: ”Kandâm! Tun lah ovttuu lamaš muu lunne, já puoh mii kuulâš munjin, lii tuu. Mut tääl mij kolgâp ávudiđ já ilodiđ, tastko viljâd, kiäm oskoim lemin jáámmám, iälá. Sun lâi lappâsist, mut lii kavnum.” ¶ Tot lâi vuođâloho 1949 kiđđâtälvi. Kaamâsist lâi čuoigâmkišto, vuosâ palhâšummeen šiev saveheh. Kejâdim taid já jurdâččim: tárbu kale must-uv ličij saveháid. Nuorâ riskâ almaah lijjii puáttâm kištottâllâđ já valdim mun-uv uási kištoid. Kištottelleeh vuoidii savehijdis, mun valdim savehijd siisâ tupán suddâđ, sikkum nähkikistuin koškesin já tolvum olgos čuáskuđ taid. Iä must toh saveheh moiguin čuoigim kištoi, lámáš ko parâpeli saveheh, nubbe tain vala ennuu eenâb miätákaavren. ¶ Mane kyeleh lihâdeh älkkeht čääsist? ¶ tieđij, ete Noskemudâgâs vuálgáččij forgâ ¶ 91B Skånest láá stuorrâ já pyereesthoittájum eennâmtááluh. ¶ ‐Habitiiv Näävt majemuuh šaddeh vuossmužžân já vuossmuuh majemužžân. ¶ Aanaar-okko ¶ 2. Čäälliđ sierânâs pápárân nommâlaapuid: tundra, kuácceevyevdi, lostâvyevdi, koškejolgâdâs, assaasloostâg šadoh. Soijiđ nommâlaapuid maali miäldásávt šadolâšvuođâkáártá pirrâ. ¶ Purrâmâšverkki nuuvt Saarelist ko eres-uv saajeest lâi siämmáálágán; suvrâmeh, jáávuh, sukkâreh, säältih já tien tiegáreh. Toh läävejeh kuittâg motomin kiäppániđ já poođij taggaar äigi, et taid ferttiiččij viežžâđ lase. Nuuvtpa mottoom peeivi Heikkâ iätá: ¶ Peevdi pellâst ij lam innig kihheen. ¶ - oppâmateriaalčáitálmâs já -vuárhá hoittám. ¶ vääpsipele = kämmenpuoli ¶  lah Jurgâlâm: Uccpárnáá Vuoli Ilmar (Ilmari Mattus) ¶ Seenaat-kiddoduvah ornij arkkitehtuurkištottâllâm Säämi kulttuurkuávdáást, mii huksejuvvoo Aanaar markkânân Juvduu riidon. Vuossâmuu palhâšume 40 000 eurod vuoitij iävtuttâs nommâmerháin ”ađa” (oođâ), mon tahheeh lijjii arkkiteht SAFA Janne Laukka, arkkit.pu Tuomas Niemelä já arkkit.pu Milla Parkkali. ¶ lohtâseijee ääših, eres mielâkiddiivâš ääših ¶ 1. Anarâšâid kie đâvuššee tutkâmuškirjeh ¶ Kongo demokraatlâš täsiväldi F5 ¶ - nissoon, puáris ¶   KUÁLMÁD TÁTTUM ¶ Ruotâ F3-F4 ¶ 90 ¶ *** ¶ suájáid koskârummâšân ¶ 7. Kale tääl ferttee väldiđ anon stáálui automaattilâš pyeredemohjelm: ¶ Siämmást vuájáán muttui čoođâuáinojeijen já lappui. ¶ - Sáátáh smiettâ đ , mondet Haŋgal cuuvnâi tuu nuuvt tooláá. ¶ ustevijdâdguin = ystäviesi kanssa 153 ¶ – Maggaar filmâ taat lâi tuu mielâst? Heikkâ koijâdistij. ¶ Wendy almottij munjin, et sun lâi tiilám munjin onnáá ehidân nube láiguauto. Taat lâi munjin šiev uuđâs. Wendy koijâdij, halijdim-uv, et summe valduuččij muu luáttukoortâst vâi kolgâččij-uv sun vuolgâttiđ munjin pááikán reekkig. Kuččum suu väldiđ sume luáttukoortâst. Sun eeđâi, et láiguautofirma pargee ličij vyerdimin muu talle ko eehidmaašin Avelân siäivuččij. Keččim tijmásân, já huámmášim, et tot ličij suullân tiijme keččin. Jiem kuássin kiergâniččii toho ääigild, ko máttááttâs-uv lâi vala koskân. Wendy kočoi muu suáittiđ njuolgist láigufiirman. ¶ Piälduh fäälih maŋgáid loddešlaajáid raavvâd: siemânijd, tiivrijd já toi suovsâid sehe säpligijd. Tuše häärvih loddešlaajah pessejeh piälduin, ko jolgâ enâmist toh láá syejettemeh. Piälduin iä lah miestuuh, moh suoijiiččii luudijd vajalijn. Ovdâmerkkân leivosiih já vuoptâlaahuleh láá kuittâg vuáhádum pessiđ piälduin. ¶ suddâm maŋa kiđđuv. ¶ Almos tiätu ¶ b. Helsig - Oslo ¶ - Mondiet tun täälgis áánuh addâgâs? ¶ Talle hotellân puáđidijnân huámmášijm, et hotellisthân lâi kustoo mottoomlágán baari, kost meiddei finnij lieggâ purrâmuš. Já nuuvt mij čokánistijm tohon purâdiđ. Esterân elâččim vala hooteelloonjâst viežžâmin umogáimielhi já suohâd, mon kuččum lieggiistiđ baari kievkkânist. ¶  predikatiiv. 5) 6. Ruoššâ 182 ¶   Sämmiláid algâaalmugin lii vuáđulaavâst torvejum jieijâs kielân já kulttuurân kyeskee jiešhaldâšem sämikuávlust. Jiešhaldâšem vuáváá já olášut sämitigge ive 1996 rääjist (Laahâ sämitiggeest 17.7.1995/974). Sämitigge lii sämmilij jieijâs aalmugváldálâš ovdâsteijeejuávkku, mon pargon lii tipšođ sämmilij jieijâs kielâ já kulttuur sehe sämmilij sajattâhân algâaalmugin kyeskee aašijd. ¶ 2. Uážžuh tekijguin ¶ čäcievni ¶  CEELHÂJESÂNIN  celkkuuh moonnâp maasâd vuoiŋâstiđ ¶ Suomâ káártá nommâusâttâh (sijđo 44-45) ¶ Motomeh 20. Njižžjäävri sieidi , Njižžjäävri taavaakeččin Kuoškkulluujuhânjäälmi viestârriddoost (Samuli Paulaharju: Seitoja ja seidan palvontaa 1932). ¶ SÄÄMI KIELÂLAAV ¶ Kiđđâmieđâš; pajek. giđđanuorsá + mieđâš ( jieŋâmieđâš 'jääleinikki)' ¶ 42. Maht jienâ ovdán? 145 ¶ Kuovdâkiäinu pessijâštuáluh ¶   Sämikulttuur iälá já táibá ohtsâškode puáhtám nubâstussáid. Moottorkiälkká ij lah muttám puásuituálu – poccuid kuáđutteh ain tuoddârist já meecijn. Táluaassâm já pälkkipargo amal lává muttám kulttuur materiaallii vuáđu, mutâ iävá mii vááimuid ige jurduid. Tuháttij iivij ääigi čoggâšum tiätu luándust, poccuin, kuolijn já eres ellein lii puáhtám mijjân iävtuid cevziđ ohtsâškodálijn moivášmijn. Sämikulttuur já sämmiliih láá táibám já ovdánâm. Eres molsoiähtu mist ij lah lamaš. Mutâ ep lah luoppâm jieijâs kulttuurist, ärbivuovijn, kielâst epke identiteetist. Mii kulttuur iä pyevti toohâđ heeitugin iäge uccááttiđ ton keežild, ete aassâp tááluin teikâ vyeijip autoin. Ärbivuáválâš tiätu já tááiđuh láá ain puoh tehálumos uási ärbivuáválijd sämmilijd iäláttâsâid já kietâtuojijd. Toh láá tehálub tááiđuh já jiešvyevih ko kiälháh já moottoreh. Mij koolgâp leđe čiävlááh, ete puoh teknologia mield ep lah kuittâg luoppâm mii jiešnálásii kulttuurist. ¶ Luuk. 24:44 ¶ 53A Vyesimiärkkum Iänuduv Kálgujäävrist - čielgii mii kuuvijn tábáhtuvá. ¶ epičielgâsin páácá, kuábbáá vuolgâteevstâ sun uáivild, tárukielâsâš vâi kreikakielâsâš vuolgâteevstâ. Maŋeláá (Kjølaas 1995: 109) kuittâg čiälgá, et sun uáivild kreikakielâsâš algâteevstâ. ¶ Iävtuttâs sämitige čuákkimij stream-vuolgâtmist lii toohâm sämitige nuorâirääđi. ”Lam ilolâš, ete säminuorah láá lamaš aktiivliih. Tääl pyehtip stream-vuolgâttâssáin juksâđ meid Aanaar ulguubeln já sämikuávlu ulguubeln ässee sämmilijd já čuákkimij čuávvum šadda älkkeebin. Stream-vuolgâttem lasseet tuáivu mield tiäđu sämitige tooimâst vijđásubboht-uv” saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi kommentistij miärádâs. ¶ nuorâ almaah já nieidah, ¶ Jiem tieđe, mon kalle minuttâd lâim jo ájánâm tast, mut tääl te koolgâi huápust kavnâđ tom nube junáruugâ, kost tot Bryssel junágis čuážui. ¶ Ohtii paaččim tohon Raššâjäävri kuuvl uáli stuorrâ soorvâ, rono, ige must lam fáárust ko puuvko nijben, já tast-uv lâi vala teeri kooskâmuddoin rasta. Já tot kale lâi te konstâ njuovvâđ já ruovjiđ stuorrâ soorvâ puvkkoin mast ij lam ko terilakke. Puuvko lahheest lâi ohtâ čiehâ nuuvt pastel, et paajeeld čäälin finnejim vist tyelji njuovvâđ. Ij tast huápu ávttâm toollâđ. Mutâ nuuvt mun finnejim njuovvâđ já ruovjiđ tom soorvâ, kuhes äigi tast kale moonâi. ¶ Anarâškielâ lii ucceeblohokielâ, mii lâi kuhe uhkevuálásâš ton sárnoi vänivuođâ keežild. Tääl uáinám anarâškielâ puátteevuođâ čuovâdin eidu ive 1997 vuáđudum anarâškielâ kielâpiervâl áánsust sehe meid ton keežild, et kielâ máttááttuvvoo meiddei rävisulmuid, kiäh velttidhánnáá iä lah ain madduidis peeleest anarâšah. Aanaar sämimuseo Sijdâ, mast lam porgâm maaŋgâid keesijd, joođeet jieijâs uásild tiäđu aanaarsämmilâšvuođâst já kielâst. Oskom já tuáivum, et anarâškielâ áárvustanneem lii lasanâm já et tävjibeh meiddei tiäđušteh tááláá Suomâst sarnum kuulmâ jieskote-uv sämikielâ, main ohtâ lii anarâškielâ. ¶ – Na jis halijdeeh, te moonâ peri! Liisá lii še taan oholoopâ tääbbin. ¶ 3. Ivnii já noomât Alppâenâmij liipuid. ¶ Maaŋgâid kiđđâpeeivijd já kiđđâiijâid-uv lâi Kuivee koccáám, mut taat peivi oroi lemin puoh kuhemus tain. Sust toovâi mielâ poisiđ tállân Sáárá luus, mut sooppum, mii sooppum. Ij liččii pyeri čaittâliđ liijgás čuuvtij movtigisvuođâs, ijge kale tobdoidiskin. Tomhân ij tieđe maid tot Sáárá vala álgáččij jurdeđ. Kale almaš tommittáá vája vyerdiđ, et eehid puátá. Sunhân lâi pegâlmâs meccijottee, kote ij tarbâšâm väldiđ ennust evviskin fáárun, pic sust lijjii kale koonstah puáttiđ áigá meeccist ko meeccist. Amahân Sáárá-uv ličij tommittáá hárjánâm meeccist jotteeđ, et ij tarbâšiččii jyehi ääšist suu išediđ. Viijmâg poođij tot kuhháávuordum kiđđâeehid já Kuivee tolliittij Kiärdusvääri paijeel sunnuu kuáhtámsajan, kost Sáárá lâi juo vuordâšmin suu. ¶ Amanita rubescens ¶ Ovdiibeln leijee maađhij lasseen Annika vaaldij uási Suomâ Kulttuurruttârááju suhâ-aalmugpargojuávhu čuákkimân, mii tollui njuhčâmáánust Helsigist. ¶ Sajos váldukevttee sämitigge ocá tääl Sajosân ¶ Kairo 22.8.2007 ¶ 1. Pyevtit sierâlágán jienâid sierâlágán tiŋgâiguin. ¶  OSMAid.) Halonen Jieggâ (IM) ¶ Sanna Guttorm aalgât pargoost 14. uđđâivemáánu 2009. Suu toimâsaje lii Sämitige almos toimâttuvâst Aanaar Rivdulist. ¶ Luuk. 8:12 x ¶ Já tastmaŋa smiettim, mon čuuvtij párnáidân rähistim já mon mielâstân porgim puoh täid pargoid sunnuu oovdân. Lohđuttim jieččân toin jurduin, et tággáár äigi ij pištáččii meendugin kuhháá. Já váháš áigáá keččin taah peeivih liččii kuittâg jo vájáldum. ¶ (komissaar pargon lii ovdediđ tiettim já kunnijâttem olmoošvuoigâdvuođâi kuáttá Euroop rääđi jeessânenâmijn) ¶ Miällâš ~ Tiärmáš = Törmänen ¶ Säämi máttááttâskuávdáš (SMK) lii staatâ oppâlájádâs, mii lii Aanaar markkânist, mut oppâlájádâsâst láá še toimâsajeh Avelist, Kaamâs Tuáivunjaargâst já Iänuduv Hettaast. Oppâlájádâs lii vuáđudum jieijâs laavâ vuáđuld (Laahâ 545/93 já A649/93). Oppâlájádâs pargon lii västidiđ sämikuávlu škovlimtáárbuin, sehe ovdediđ sämikielâ já kulttuur. Virgálâš máttááttâskielah láá sämikielah (orjâlâškielâ, anarâškielâ já nuorttâlâškielâ) sehe suomâkielâ, mut meiddei eres-uv kielah láá máhđuliih. ¶ K O C C E E M P A S E P E I V I ¶   Siämmást imâštâlškuottim, mondiet eidu talle jurdâččim ááhu kuusâ. Munhân jiešalnees lijjim jo vájálduttâm tom, et ákkurohestân lâi kussâ! Enistân lijjii meiddei lamaš kuusah, mut te smiettim, mii immâšijd te puovtij muu mielân eidu ááhu kuusâ. Já veikâ maht keččâlim smiettâđ, jiem innig muštám tomgin, maggaar kussâ áhustân lâi. Kuusâ ivne ij kustoo lam mahten pááccám muu mielân. Tot, mii muu mielân lâi pááccám, ferttij leđe miinii tagarijd, maid eidu ákkurokke laavij kusâinis porgâđ. ¶ Tot lâi jo pyerebeht-uv eehid já viäigumin, ko poođijm Čovčjáávrán. Autoalmai kuođâttij munnuu toho já pisánij jieš-uv ucánjáhháá ááigán Nuuvdibel. Sust lâi taggaar čievrâvyeijimauto já sun lâi vaarâ monâmin maađijpaargon Ucjuv kiäinu oolâ. Kaččim šolkkâluodâmield luovtâ rasta miibel já ko uuvsâ lehâstâm, te tobbeen láá loopah muu perruu ulmuuh čuákist. Enni viälláá tupeseeŋgâst. Oinim tállân, et puoh iä lah tegu kolgâččii leđe. Moonnim aldeláá eeni já ko oinim suu muáđuid, te mottoomverd herkittim. Sun lâi kale tot siämmáš enni ko ovdil-uv, mut suu muáđuh lijjii mahtnii muttâšum. Enni vaaldij muu kieđâst kiddâ já tast meid tubdim et suu vyeimih lijjii nuuhâm. Kieđâ čarvim lâi hiäju já njuorâs, meid jienâ lâi uáli sijvuu. Muu päikkiulmui muáđuin oinim, et tääl lii mastnii uáli tuođâlâš ääšist saahâ. Enni viällái seeŋgâst já munjin poođij taggaar tubdâmuš, et sun ij vaijaam innig pajaniđgin tast. Sust lijjii meid pohčâseh, maid Ailâ-uábbi tálhudij tyellittälli. ¶ ááigán 1.1.2013 – 31.5.2014. ¶  ááhu Njálgáh njälgiseh ¶ vuossâmuš uđâgâš lii kočâttâm korâidis. ¶ Maasai vázzá Aanaar siijdân. Ulmuuh láá eidu puátimin pargoost já škoovlâst. Ulmuin láá še ivnáás, lieggâ pihtseh. Puohah keččih maasai suámálii ivne viehâ kuhháá, kuittâg jo párnááh, mutâ kihheen ij eeđâ maiden. Ulmuuh iä mudoigin sáárnu ennuv. Toh tuse maneh pááikán autoin tâi pyeráin tâi vääzin. Sun tiervât oovtâ párnáá ko vázzá lappâd tast. Páárnâs ij eeđâ maiden. Vázzá tuše lappâd já oro váhá polâmin maasaist. Návt tavveen iä oinuu čapis ulmuuh meendu távjá. Aanaar tááluh še láá aaibâs eres mallisiih ko Tansania tááluh. Tääbbin tááluh láá rahtum muorâst já keeđgist já tain láá assaas seeinih vâi toh liččii lieggâsuboh. Puoh tááluh tääbbin láá mudoi siämmáá mallisiih ko Tansania kavpugijn mutâ tääbbin toh láá pyereeb oornigist. Maasai táálu pääihist lii tuse njaajâst rahtum kuáti. ¶ – Pärniriävuh! Kuáski šuáhkádij já sihostâlâi čolmijdis. ¶ Saammâl Morottaja ¶ Vijđodâh: 1 001 000 km 2 ¶ * Jienâtävistem * Paddimmáhđulâšvuotâ ¶ Seminaarist sahavuáru tuálih el. Sämitige ovdâsteijee, europarlamiänttár Sirpa Pietikäinen Euroop parlamentist, išeuásádâhhovdâ Olli Kerola Sosiaal- já tiervâsvuođâministeriöst, ohjelmhovdâ Leena Meriläinen Tave-Suomâ Kaste-projektist, rehtor Liisa Holmberg Säämi máttááttâskuávdáást, sosiaalneuvos, tooimâjođetteijee Ristenrauna Magga Sámi Soster rs:st já ávuspalvâlus jođetteijee Mirja Laiti Aanaar kieldâst. ¶ mottoom muumi, sun eeđâi Muumi-iäčán. ¶ – Vyelgeen-uv koddepiivdon? ¶ Almoot jieijâd iävtukkâs! Ovtâskâsolmooš, juávkku tâi siärvádâh Taažâst, Ruotâst, Suomâst já Ruošâst puáhtá toohâđ jieijâs iävtuttâs ive 2010 palhâšume uážžost. Iävtuttâs palhâšume uážžost já enâmustáá 1-2 sijđo kukkosâš kirjálâš vuáđustâllâm kalga toimâttiđ majemustáá 1. čohčamáánu 2010 čujottâsân: ¶  (Adverbiaal manesellâ ¶ Lijjim finnim juovlâluámu ääigi fiijnâ nähkilomsa juovlâskeŋkkân já lijjim hirmâd rámmáá tast. Ruttiistim tom távjá lummoost, vâi skipáreh-uv uáináččii mon mučis ruttâpursâ must lâi. Tot lâi ruškâd já taggaar monnjâlummolomsa, mon puovtij lehâstiđ tegu kirje já toppâđ meid. Tast lijjii maŋgâ lumo, moid puovtij pävirruuđâid nutkâđ (jis tagarijd omâstij) já tast lâi meid taggaar sihahus-lummo, moos puovtij pieijâđ šlaantâid. Na ko lijjim tarbâšân maŋgii tom čaittâlâm, te mottoom stuárráb kandâ čooskij-uv čolmijdis toos já iävtuttij lonottâskäävpi jieijâs puursân, mii meid lâi ruškâd já suullân siämmáá styeres ko must-uv. Estâlim vistig, mut ko sun tarbâšân ennuv rammui tom munjin, et mon vuovâs tot ličij já mon muččâd (ennuv muččâdub ko muu lomsa já asettub), te smietâstâlškuottim lonottem. Liijká mun jurdâččim, et muu lomsa lii muččâdub, mut ko tuot stuorrâ kandâ iätá jieijâs lomsa muččâdubbon, te manen sun talle luovâččij tast? Muu lonottâskävppiskippáár čielgij munjin, et ko sust lii nuuvt ennuv ruttâ, et tot ij šietâ olmânáál suu mučis puursân, mast iä lamaš lumoh aldagin nuuvt ennuv ko muu puursâst. Sun lonottičij mielâstubbooht taggaar puursân, moos šietâččij eenâb ruttâ já ko must ij lamaš kuássin nuuvt hirmâd ennuv ruttâ (suu mielâst), te munjin anettičij taggaar mučis pursâ, mast iä liččii luámih já lumoh nuuvtkin ennuv. Ko mun vuoigist smietâškuottim, te nuuvthân tot lâi. Muu lonottâskävppiskipárist lijjii maŋgâ pävirruuđâ tääl-uv, maid sun mielâstis čaittâlij, mut must ij lamaš ohtâgin. Maid tuođâigin porgâččim tagaráin lomsain, mon jiem pastaččii kuássin tevdiđ. Ko sun vala lopedij njälgisseehâ lonottâskäävpi lasseen, te lijjim vaalmâš. Luoppim, veikkâ jiem meendugin mielâstân fiijnâ pursâstân. Muu jeđđij liijká tot, et finniiččimhân mun sajan aaibâs siämmáá fiijnâ, jis jiem jo fijnásub-uv puursâ, veikkâ toho ij nuuvt hirmâd ennuv ruttâ mattâmgin. ¶ Odense B2 ¶ puáimur = poimuri ¶ 210 x 297 cm, korrâ loheh ¶ vuodâ, vuodduu = paula ¶ määđhi keččin siijdâst. Tállán mecciroobdâst ¶ Konferens huáput tave-eennâmlâš sämisopâmuš já ILO-sopâmuš ¶ NORJA = TAAŽÂ ¶ SomBy ¶ – Mun vuálgám fáárun! Muumistáálu meridij. ¶ Suáittim 010 -algâsâš numeráid máksá 8,21 senttid/suáittu + 5,90 senttid/miinut jyehi kuávlust Suomâst sraŋgâpuhelimáin suáitidijn. Mätkipuhelimáin suáitidijn lii hadde 8,21 senttid/suáittu + 16,90 senttid/miinut. Hadeh tuálih siste 22 % árvulaseviäru. Olgoenâmijn suáitidijn hade miäruštâl páihálâš operaattor. ¶ » Tuođâi, jis eppeđ jurgâlât já šoodâ párnái muđusâžžân, tij eppeđ ¶ Čuákkimviste Sisti ¶ Hadde ive 2015: 35 eur/olmooš ¶ Kätteejävri = Kattajärvi ¶ 4. Tuuđhâ oppâkirje kove 96A já teevstâ. ¶ čálusijn tähidui vástádâsâi luáttámušlâšvuotâ já suhâpeli- já ahetiäđui čielgim ličij áštám taam luát ¶ Tuupa Records Oy ivnáás ohjelmtoimâttâhân kuleh fiijnâ artisteh já taaidâreh.Tuupa haalijd ovdediđ já tuárjuđ sämikielâ já kulttuur, tondiet sij pyevtitteh já almostitteh iänááš sämikielâlâš muusik, mutâ spiekâstuvah tiäđust-uv láá! Sämmiliih artisteh: ¶ 1. Tuuđhâ oppâkirje kove 85A. ¶ Oppeet Čivtjuuhân ¶ Lävdikode pargon lii ovdediđ sämiuáppei vuoigâdvuođâid jieijâs kielâ já jieijâskielâlâš máttááttâsân sehe sämimáttááttâs sajaduv Suomâ škovlâvuáháduvâst. Tot parga sämimáttááttâsân lohtâseijee kuávlulâš, aalmuglâš já tave-eennâmlâš ohtsâšpargo. Lävdikodde meerrid staatâ budjetist (váldu¬luokka 29, máttááttâsministeriö) sämikielâlâš oppâmateriaal já sämimáttááttâs oovdedmân čujottum staatâtorjuu kevttimist. Tot valmâštâl sämitige čuákkimân oppâmateriaalpyevtittâs ihásâš já kuhheeb aigipaje vuáváámijd já addel ihásávt sämitige čuákkimân já máttááttâshaldâttâsân čielgiittâs oppâmateriaaltilálâšvuođâst já staatâtorjuu kevttimist. ¶ Á Hygrophoraceae – Vahakkaat – Kässiheh U ¶ Ko sij joskii uággumist já vuolgâdškuottii maasâd Čovčjáávrán tot kiälkká mast lâi parâriehâ maaŋeest, vuolgij vuosâruttiimáin keevvâđ, mutâ nubbe kiälkkába ij vuálgámgin nuuvt älkkeht. ¶ 8. ¶ Keevâtlâš ovdâmeerhah maa ŋ gâkulttuurlâšvuo đ â áárvustanemân já kulttuuribárdâs oovdedmân aarâhšoddâdmist: ¶  pištem) OSMAH Ä oijâgâsâst ¶ Oro Kuopio E4 ¶ 8.2. Aarâhšoddâdempalvâlusâi maaŋgâhámásâšvuotâ ¶ – Ij tot lah mihheen njuoskâdempiergâsijd. Tot lii termostaat. Trooppisâš kukkáid kalga leđe aaibâs jieijâs liegâsvuotâ tääbbin, Elmer čielgij. ¶ Sämikielah láá Euroop algâkielah já nuorttâmeerâsyemmilâš kielâi (tegu suomâkielâ já eestikielâ) aldemuuh hyelkkikielah. Toh sárnojeh Suomâst, Ruotâst, Taažâst já Ruošâst. ¶ - Na lahhân tietimin, et majemuš bussi kaavpugân vuálgá love miinut keččin? ¶  Iŋgá "Eeđâ, eeđâ, speijâlâm, ¶ Lahtos 21 perusteijjee pargosiärvádâh – aarrâd tábáhtuvvee perustem toimâmalli ¶ Hemulâš hiäilutškuođij stáágu ovdâsmaŋas. Filifiškáneh tubdii eennâm tuárgistmin já algii skovidiđ vaajeest. Hemulâš ravgoi stáágu nuuvt maht voojij. Talle filifiškáneh kaččâlii kivkked patârâsân ¶ Koskoho ehidist tijme 18 äälgin lii lekkâmtilálâšvuotâ. Tađe ovdil päärnih já nuorah pyehtih uásálistiđ teatterpargopaajijd. Lekkâmjuhle maŋa já tuorâstuv iđedist lii vala máhđulâš hárjuttâllâđ jieijâš ohjelmnummeer. ¶ Sämitigge haalijd tiäduttiđ proojeekt tehálâšvuođâ ¶  ui – Jáá, et loddebongamkišto vâi, Eunuk pahudij. ¶ Vuokatti 57 ¶ – Na miibâ tast, jurdâččim. Koijâdistim vala, et kalle iijâ suoi tobbeen almeest lappuv – láinhân suoi veik mon kollii moonnâm pygálusân-uv já eres puásuipargoid já lappum tobbeen veik mon kalle iijâ. Alme ferttij leđe váhá siämmáálágán päikki ko pygálus-uv. ¶ » Nuurrâđ pasâttâssân pááccám ¶ Ele nuurâ täid kuobbârijd! ¶ Suomâ táválumos kyeli ¶ Mammuteh lijjii koškejolgâdâs stuárráámusah elleeh ¶ uuccâm taasnijd, ¶ jurgâlus peht. (Ingo 1990: 28–29.) ¶ - Na ko tun lah kuoskâttâm suábi, tiä đ ust-uv. ¶ 2. Čielgii, mane Taažâ lii uáli riges eennâm. ¶ Kove Tanja Sanila. ¶ 180A Rapu pivdoo rapulaanijn ¶   LUUK. 7: 11 – 16 ¶ Pyevtittâs: Sämitigge 2008 ¶ f. Ton uáivikaavpug lii alda eennâm taverääji ¶ Pargopitáh ¶ Moldova G6 ¶ Olmânáál tobben lep asâstâllâm, ¶ Maadâ-Korea = Etelä-Korea ¶ – Máárjá . Luuhâmkirjááš. Marit Guttorm Orjâlâškielâst anarâškielân jurgâlâm Kaarina Mattus . Aanaar kieldâ 1983. 27 s. ¶ myrkkynääpikkä ¶ 1. Algâaalmugijn lii vuoigâdvuotâ siäiluttiđ já suojâliđ pirrâs sehe jieijâs enâmij tâi kuávlui já luánduriggoduvâi pyevtittâsnaavcâ. Staatah väldih kiävtun já olášuteh algâaalmugáid toi siäiluttem já suojâlem várás uáivildum toorjâohjelmijd olgoošthánnáá. ¶ – Vissâhân tot lâi eidu onne já taan ääigi, ko kolgim puáttiđ teehin? ¶ * Parlamentsalin lii finnimnáál purâdempalvâlusâid muuneeldtiiláámist. ¶ Ovdâsvástádâs ohtsii pirrâs siäilumist kulá puohháid – tom ij pyevti vyerdiđ tuše iärrásijn. ¶ Mun šuáhkádim ja keččim tijmásân. Must lijjii vala love minuttâd! Mun aštus staaviiškuottim Meritullinkatu. Já äijih čaalij. Sun keččâlij ohtii, kuohtii já vala kuálmád keerdi, mut čäällim muu staavimravvui mield ij orroom luhostuumin. Mun koivum lumostân puáris kassakuuitâ já čälistim toos sunjin kááđu noomâ säggipuustavijgijn. Äijih kijttâlij muččâdávt jeđe čäliškuođij tom tutâvâššân navigaattorsis tego sust ličij lamaš puoh maailm äigi oovtâ áinoo kááđunoomâ čälimân. Muu mielâst kuulâi suullân varttâ ovdilgo suu muáđuh kirkásmii: suu navigaattor lâi kavnâm olmâ kááđu! Já nuuvt te taaksi njune jorgettij, já tääl te sun vuojij tohokulij, kuus mun-uv lijjim jotemin. ¶ s. 53 uusi kuva: 53A_merkitys-2.jpg ¶ s. 149 ¶ Šlajâtubdâm ¶ Avveelnjálmáduv Naturakuávlu lii maađij viestârbeln. ¶ ”ađa” vuoitij Säämi kulttuurkuávdáá arkkitehtuurkištottâllâm ¶ » Oolmij väldikode puáhtá verdidiđ kunâgâsân, kote raahtij heejâid ¶ – ´Taa lii tot saje, mast Junnu Wainio lávlu:´ “Pyöreen tornin hämärässä, paikassa niin hilpeässä, ilo oli irrallaan niin kuin vain voi” . ¶ 18.06.1996 tme 9.00. Vyeijilijm paargon Nashwauk pehti já moonâim njuolgist Oiva Hyvös miäcán já aalgijm oppeet njeidiđ supemuorâid. Ko finnijm suullâm 30 koldâd viällud já korriđ, te vyeijilijm Pengillyn. Puáđidijn eelijm Mr Moviest luoihâtmin kulmâ videofiilmâ, maid Anssi paasij keččâđ, ko muoi Charliein vyeijiláim kuovttijn autoin Ironworldin. Charlie vuolgij viežžâđ kooldâid, maid iđedist njeeidijm já mun njuolgist Ironworldin. Ko lijjim ohtuu, te oppeet ellii ennuu tiätuäŋgiris ulmuuh koijâdâlmin, maid lam rähtimin. Poođij meiddei lavŋetoimâtteijee já mottoom náálá finnejim sunjin čielgiđ, ennuu-uv lavŋe tarbâšuvvoo. Luhhoost Anja poođij já sun čielgij lavŋetáárbu. Meid Cari já mottoom nissoon Bemidjist poođijn siämmáá ääigi. Charlie poođij maŋeláhháá já jođhijm seetrimuorâi korrim. Pel kuuđâ suulâin aalgijm nuurrâđ já hárávistiđ smááhuid já ruuskijd meddâl. Nuuvt tievâi kuuđâd 100 litter roskelitte. Pel čiččâm suulâin lâim pääihist já eelijm tast maŋa vala Albert Hepokoski lunne säävnist. Sun še aasâi Swan Lake riddoost. ¶ Säämi aalmugpeivi lii vala nuorâ juhlepeivi, syemmilâš almenááhkán tot merkkejui ive 2004. Aalmugpeeivist meridui kuittâg jo ive 1992 Helsigist uárnejum 15. sämikonfereensâst já ton madduuh oleh paijeel čyeti ive tuáhá, ihán 1917. Talle Taažâ Truándimist tollui vuossâmuš tave-eennâmlâš sämičuákkim, mon uáivilin lâi suogârdâllâđ sämmilij eellimmáhđulâšvuođâid já väldiđ pele sämmilijd kyeskee koččâmâššáid. Kieđâvuššâm aartâin tehálumoseh lijjii liihâdmân, enâmij kevttimân, puásuituálun já škovlâjotemân lohtâseijee koččâmâšah. ¶ ivveest ¶  tastko – Kuulâ, Muávru! Ij tiego pyevti moonnâđ siisâ, táágu tun peesah siisâ. Kal taat jo lii kärzi tust taat kuáti, Puppâ! ¶ Jookeerpargopittá ¶  Aanaarjävri c) Maid oosijd puávtáh iäruttiđ, ko keejah rapu seelgibeln? ¶   Sämikielâi puátteevuođâ turviimân lii tehálâš, et sämikielâlijn palvâlusâin tahhoo luándulâš, uáinojeijee já pissoo uási virgeomâhâštooimâ, palvâlusâid já rekrytistem. Rekrytistmáin sämikielâtáiđusijd – aasâtmáin sämikielâ tááiđu virgehoittám iähtun tâi ánsun – puáhtá pyerediđ luándulâš vuovvijn jieijâskielâlijd palvâlusâid. Meccihaldâttâsâst lii joođoost kuháskyeddee proosees sämikielâlâlij palvâlusâi oovdedmân. Meccihaldâttâs lii toimâm ovdâmerhâlávt sämikulttuur ärbitiäđu siäiluttem pyerrin sämikielâlâlij päikkinoomâi nuurrâm- já almostittemtoimâinis. Sii almostittem čielgiittâs Nuorttâ-Aanaar sämikielâlijn päikkinoomâin lii eromâš tehálâš nuorttâ- já aanaarsämikielâi kulttuurlâš luándun kullee tiäđu siäilumân. Meccihaldâttâs lii ánsulávt olášuttám säämi kielâlaavâ kenigâsvuođâid já ovdedâm sämikielâ sajattuv viärmádâhviestâdmistis, äššigâšpalvâlusâinis já tieđettemtoimâinis. Sämmilij tááhust Meccihaldâttâs lundui.fi-viärmádâhpalvâlem lii eromâš. Tast láá kavnuumist ávháliih tiäđuh Meccihaldâttâs palvâlusâin já tooimâst. Lasseen tast láá sierâlágán tiäđáttâsah sehe hoittám- já kevttimvuáváámeh kulmáin Suomâst sarnum sämikieláin: tave-, nuorttâ- já aanaarsämikieláin. Sämikielâi ucceeblovokielâi vuotânväldim Meccihaldâttâs almostittemtooimâst lii ovdâmerhâlâš. Virgeomâhâšpalvâlusah láá viehâ távjá almostittum kirjálâžžân; Meccihaldâttâs fáálá tágárij äššigâšpalvâlusâi lasseen meiddei sämikielâlâš palvâlus. Tot lii pálkkááttâm vuossâmužžân virgeomâhâžžân Suomâst, sämitigge fáárun luuvân, sämikielâlii tieđetteijee. Jieijâskielâlii tieđetteijee pálkkááttem sämikuávlun lii pyeredâm ovdiist-uv ton sämikielâlijd palvâlusâid: Meccihaldâttâs tuáimá návt ovdâkovveen meid eres-uv virgeomâhâšpeelijd. Meccihaldâttâs lii toimâm puohnâssân ovdâmerhâlávt säämi kielâlaavâ olášutmân, já sämitigge tuáivu, et palhâšume mield Meccihaldâttâs viggá pyerediđ ovdiist-uv eromâšávt aanaar- já nuorttâsämikielâlijd palvâlusâid tohâmáin tain uási Meccihaldâttâs luándulâš tooimâ. Säämi kielâtaho -palhâšume mield Meccihaldâttâs ovdâsvástádâs sämikielâlâlij palvâlusâi oovdedmist stuáru, já unnuuččijm ton puáttee toimâstis vala-uv juátkiđ ovdâmerhâlii tooimâs sämikielâlâlij palvâlusâi oovdedmân. Sämitigge tuáivu, et palhâšume movtijdit Meccihaldâttâs juátkiđ sämikielâ sajattuv ovdedem ohtsâškoddeest já jieijâs uásild movtijditáččij meid eres-uv virgeomâháid pyerediđ jieijâs sämikielâlijd palvâlusâid. ¶ Asâttâsvuáđustâslâš tohálâšvuođâvátámâššân lii pargo vaattâm škovlim já lasseen váttoo sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95). Pargo miänástuvvee hoittám išedeh hiäivulâš ollâškovlâtuđhos, pirâsaašij já haaldâtlij pargoi tubdâm sehe kelijdeijee eŋgâlâskielâ táiđu. Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi IV/IV-II mield (vuáđupälkki losijttáá 2457,04 – 2 560,57 eurod/mp). ¶  joskâđ. Mun Kiđđâ vaaldij muáddi tanssâläävhi já eeđâi: ¶ 2. Maht hááhá raavâdsis ¶  attribuut Violet Já nuuvthân toh tolliittii-uv meid já sevŋâd juuvsâi, kuođđii tom siijdâs Mierâšváárán já jiejah monnii táálun iijân. Lâi vala tommit čuovâtáávááš, ete ooinij vala tommittáá, ete kost sijdâ lii, ko Jovnâ-uv juuvsâi tom. Sevŋâd čoođâ viigâi kijkkiistâllâđ já tommit iäruttij, ete kyehti čuoivâg sust láá nävt paajeeldtobdo mield. Jovnâ moonâi siijdâ taavaabel Muálkkijuhâriidon, piejâi tuulâ já káhvástâlškuođij, sehe niästui meid. Lii taggaar pivvâlis šoŋŋâ, ete pállá kale iijâ leđe. Tast sun vuoiŋâstâl já sijdâ lii liivâst, máánu meid kuávváástâl poolvâ čoođâ. Tast sun viäluttâl tullâpiällást. Puunjâi piegâ-uv máádás já aalgij váháš arvastâllâđ. ¶ támušlâšvuođâ. ¶  sun  meid 8. Saudi-Arabia 73 ¶ Maht iäláneh lasaneh? ¶ – Já tijhân eppeđ tuálvu sieidi kuussân eereeb maassâd Äijihsuollui! Tij eppeđ poorgâ toin maiden! Tothân kalga tääbbin sajestis anneeđ huolâ sämmilij kuálástemluhhoost! Tot kulá teehin ige tot oostâ masten museost kuáppuđ! Munnustkin ij innig lah kyelipivdemlukko, já tot lii tuše tii läddlij snielâhvuođâ tiet! ¶ skippáár nommâ kiävttá syejikappeer suijâ, mane kiävttá / ij keevti syejikappeer ¶ 2. Puákkutmáin iästojeh puácuvuođah. ¶ Čááitu váldá vuástá tiervâsvuođâtipšo lavâlistum áámmátolmooš. ¶ e. Kunâgâtâr mannee 200 - 300 manneed ¶ fiskissmiärukuobâr ¶ – Mii tot hävdieennâmgis lii? ¶ Láim kuullâm linnottusâst, mon nommâ lâi Old Ford William já tobbeen kannattičij eelliđ. Nuuvtpa eidu ton sellufabrik puotâ lâi stuorrâ kolbâ, mast luuvâi tiet ovdilmainâšum nommâ já vyejestáim tohon. Linnottus lâi tuotâ styeres. Lâi vaahâg ko jiem addim toi uápisteijei čielgiittâsâid. Tobbeen lijjii kuittâg ereslasseen škovlâ, pyecceiviäsu, suáldáttij kasarmi, viärjuvuárkká, liäibumviste já veikkâ moh. Taat linnottus lâi rahtum indiaanij volliittemij várás já tot lii lamaš Tave-Amerik stuárráámus čevđij lonottemsaje. Ton vijđodâh lii 125 eekkerid já tot lii lamaš kiävtust 1815. Amal puáris Ford William lii tom vuáđudâm. ¶ – Mii čuárvihiärráid? koijâdij Mika. ¶ 1) Veerdih já lostâsolge ¶ Sämikielah já kielâkuávluh. Spokkâlmáin kove uáináh káártá stuárráábin. ¶  love: a. nieidâin ¶ Hirmad stuorrâ já mučis leija, moos lâi máálá- ¶ Proojeektpargee pargoid kuleh el. säämi muusikkuávdáá išedeijen toimâm sehe Ijâttes ijjâ- algâaalmugij muusikfestivaal išepyevtitteijee pargoh. Pargo álgá 9.6 já pištá 30.8.2014 räi. ¶ piäluštiđ sänitárkká suomâkielâsâš KR92 teevstâ mield. Kuohtuuh jurgâlemmolsâiävtuh ¶  infinitiiv västidemprosenttân 75 % (134 vuolgâttum peellid já 100 vástádâssâd). Sämiseervij uásild västidem ¶ Avalâš Immeel. Kiäluh suáittih eellim já jäämmim saavâid, ilo já murrâš saavâ. Kijtto elimist, ton puoh adalduvâin, iiđeed, koskâpeeivi já eehid puudâin. Kijtto rähis ulmuin já ovdâsvástádâsâst, kijtto sivnádâsâstâd, monttáá ij ohtâgin mii tavoin sáárnu pyerivuođâ já rähisvuođâ kielâ. Putteest mii tuu addâgâsaddelmáin já adde mii juhlepihtâseh pajalist peessâđ kirkes já lappuumettum piäiván. Kuulâ mii Algaad Jeesus Kristus, mii Hiärá tiet. ¶ haaldâš puátukielâ maŋgânáálá pyereest. Motomin jurgâlus ferttee kuittâg rähtiđ ¶ Sämitige čäällimkodde šadda kuulmâ toimâttuvâst: ¶ Já ko sun keejâi hiälmán, sun ooinij-uv, mii lâi moonnâm puástud. Sun lâi kale kuárrum tom stiellâs, mii lâi rottâsâm, mut sust lâi tarvanâm nubbe-uv uási pihtâsist rottâsâm stiellâs vuálá. Tääl sun lâi vahâgist kuárrum ubâ heelmi masa jo kiddâ! Illá sust jyelgih šiettii heelmist čoođâ. ¶ Pyevtitteijee ¶ 2. Jurgâlus. Anarâškielâsâš versio spiekâst KR92 morfeem- já sänitääsiráhtusist oovtâ ¶ 2012 kulttuurkuávdáš toimâmin ¶ tegu eennâmkaasu- já eennâmoljoväärih. ¶ 7. Amnâsist pyehtih leđe kulmâ _____________: tooškâs, kolgos já kaasu. ¶ Internetloovtah 2007 (pittád/1 000 äs.) ¶ Meid eennâmamnâslaavâ (551/1981) 1 § mield lopeääši raađhâštijn já eres virgeomahâšmiärádâs tovâdijn kalga nuávdittiđ luándusuojâlemlaavâ Natura 2000 -lovo njuolgâdusâid. Eennâmamnâsij väldimân, eerreb táválii päikkitárbukiävtu, kalga eennâmamnâslaavâ 4 § mield ain haahâđ love. Laavâst uáividum Eennâmamnâsijd ij 3 § mield uážu väldiđ nuuvt, et puátusin lii mučis enâdâhkove pillâšum, luándu merhâšittee mučisvuođâ áárvui, tâi eromâš luándu-uáinusij tuššâm, teikkâ merhâšittee já kuhás ollee vaahâgliih nubástusah luándutilálâšvuođâin. ¶ b) toh jiečânâč enâmijn ässee aalmugeh, moh nabdojeh algâässen, ko sij láá maajeeldpuátteeh aalmugist, mii eennâm väldidem tâi asâttem tâi táálái riijkâraajij šoddâm ääigi aasâi enâmist tâi ton eennâmtieđâlâš kuávlust, moos eennâm kulá, já kiäh vuoigâdvuođâlâš sajattuvâst peerusthánnáá láá siäiluttâm ollásávt tâi uásild jieijâs sosiaallâš, ekonomâlâš, kulttuurlâš já poolitlâš vuáháduvâidis. ¶ vadâsverdi = korsivarsi 31 ¶ Pyevtittâs: Säämi máttááttâskuávdáš 2008 ¶ Munnuu eijijn ergisirdemmađhij lasseen peessim motomin čuoigâđ, muu mielâst kuittâg-uv tuotâ kuhes maađhijd, ko vuolgijm Juhháán-Uvláin riävskákielâid oppâđ Morâstâžân. Iähtun kale lijjii vala toh, et jis mun sáttojim koccáđ nuuvt tooláá já jis sun sattui vala huollâđ muu fáárun, ige eidu tontovváá moonnâm Morâstáást olgoláá. Juhháán-Uulá vuolgij riävskákielâid oppâđ viehâ tooláá tanen, ko káránâs meid lâi tooleeh já ton hersku vissâ taaiđij leđe tot iäskán kielân čaaŋŋâm riävská. Toh riävskákielâi oppâmmääđhih lijjii kale tuotâ mielâkiddiivááh já harvii keevâi nuuvt, et ij liččii aainâs ohtâ riävská horccâsâm kielân. Maŋgii keevâi nuuvt-uv, et riävská lâi eidu čaaŋŋâm kielân já vala ripálditij suájáidis já maŋgii keevâi nuuvt, et finnâšuvvii joba vittâ-uv riävská - tuše ton aldaš Morâstáást. Táválávt ožžum taid meid nuáđásiđ-uv tađe várás uárnejum päädist vijlâsáid, maid vooijim já nähcejim, loopâid nuáđásij Juhháán-Uulá já talle kale lijjim čiävláássiähá pivdoalmai. ¶ Benin ¶ "Lii hyenes šoŋŋâ. Mij keessip tääl uhrekuolijd. Jis koddep pyereest kuolijd, te kale vuoidâp tuu vuojáin. Kale tun, riäpu, lah tie ruostâm. Mut jis koddep pyereest kuolijd, te kale mij pyehtip tunjin vuojâ, já putestep tuu." ¶ Saba jaamij algâkeesit ive 1921 tuše 46-ihásâžžân. Säämi aavis Nuorttanáste almostitij forgâ Saba jäämmim maŋa muštočalluu, mon mield sämmiliih lijjii monâttâm tehálii ovdâsteijes, kote kuođâttij maŋŋaalsis suhâpuolvâi ááigán ellee äärbi. ¶ 42. Heeđâlmmuorah liäđđuh algâkeesi . . . . . . . . . 142 ¶ Tunisia ¶ Jeđe mij paasijm vuordâččiđ nube Brysselân mannee junágis, mii ij puáttámgin viiđâ miinut keččin mut esken vaartâ keččin. Já oppeet poođij kulluuttâs: ¶ Kálgu herkittij já eeđâi: ¶ Oljo fievrideijee taampâi luhottisvuođah ađai merâpäärtih láá stuorrâ aaštâ aainâs kuávlust pessejeijee já tálvástellee luddijd. Riddoid levâneijee oljo pilled pirrâs ulmui-uv tááhust ihepoojij ááigán. ¶ Annukka Hirvasvuopio-Laiti já Heikki Nikula lávdástâláin Sajosist 23.1.2012. ¶ Já vuoi iimâš! Ton paaldâst šaddee stuorrâ peeci-uv halijdij ¶ Ässeeloho: 9,9 milj. ¶ 4. ¶ Almaah paijeel 55: ¶ Suomâkielâ ¶ Pargei meeri ive 2006 loopâst ¶ 1. Luuhâđ oppâkirjeest eennâm kyeskee teevstâ. ¶ – Ij, ij kuittâg čuuvtij, eeđâi Piäkká. ¶   Muštâlus vuáđđun lii vijđes luámáttâhkoijâdâllâm, mast 169 peeleest láá koijâdâllum el. tiäđuh ¶ rávhuidittum já uđâgái stuárrum hemâdei- ¶ Tobdomeerhah ¶ Hitruu1 Ááhu kuuvl ¶ pantterikärpässieni ¶ 6. piättârrääsi ¶ Maajuvšlaajah láá kyehti, moh spiekâsteh nubijnis: amerikmaaijuv já euroopmaaijuv . Maijui asâttem láádust uáinojeh puátkejum já uállejum muorah, rido kuávlun koivum raavih, puáđuviemârdâsah já kuáđih. Toi huksejeijee maaijuv, lii stuorrâ jurssee, mii tiäddá 10–20 kiilud já tot lii masa meetter kukkosâš. Maaijuv vuájá já puáhčá monnjâjuolgij vuoijâmcuozâi vievâst já kubdâ, sehe tuolbâ seibi tuáimá stivrimmeellin. Ko maaijuv suorgân, tot spežžâl seibijnis čässuáiván. ¶ » Lah–uv tun tot, kii kolgâččij puáttiđ, vai ¶ “Mutâ tot lii tot puzzâvuoggârähtim taggaar, et tom kalga porgâđ luuvijd iivijd, ijge oopâ kuássin” . ¶ Anarâškielâ eenikielâ uáppeeh finnejeh čuávuvâžžân kieđâidis Petter Morottaja čáállám 2. luoka oppâkirje, maid vyerdip teddilâsâst kiđđuv 2014. Lasetiäđuh sämitige almostittem anarâškielâlijn oppâmateriaalijn täst. ¶ Jukka Kangasniemi ¶ a) Sáárgu vielgis pápárân čapis ruosâ, mon čievâi kukkodâh lii 0,5 cm já kobdodâh 0,5 mm. ¶ Peic ko täävgih paccáin kuohtuin, sun suorgânij: ¶ President Sauli Niinistö liäkká sämitige vaaljâpaje 2012–2015 já siämmást uásálist Säämi kulttuurkuávdáš Sajos vihkâmávutuáloid majebaargâ 3.4. Anarist. Ávutuáluh älgih tme 15 Aanaar sämikirhoost Sämitige ekumeenlâš lekkâmimmeelpalvâlussáin, mast särnid pispe Samuel Salmi. Ávutuáluh juátkojeh tme 17 Sajosist älgee puávdejum kuosij tilálâšvuođáin já tme 20 älgee säämi kulttuuriehidáin. ¶ Tai aalmugijkoskâsij vástádâskuboŋkijguin finnee páihálii poostâst nuuvtá taarbâšlâš postâmeerhâid. ¶ – Mi-, mii tunjingis šoodâi? Šlubbopelji suorgânij já kaačâi keččâđ skipáris. ¶ Unna Junná lii YLE Sámi Radio sämikielâlâš párnái TV-ohjelm. Unna Junnáást lii oovtâstpargo meid Ruotâ televisio sämitoimâttâs SVT-Sápmijn já Taažâ almosradiofinnodâh NRK sämikielâlâš párnái TV:in eres lasseen materiaal loonootmist. ¶ Kuusâi lohomeeri Paččeemkuusah ¶ b. Naanood káártán peeivitäsideijee. ¶ — Uuigâ muu, te kuárŋum roobdâ oolâ keččâđ, eeđâi virkkuus Pöö. Já Möö uuigâi já Pöö keejâi roobdâ paijeel. ¶ – 2,5 dl nisujáávuh ¶ – Jieh kale lah, mut nuuvt tot argâelimist kuittâg kiävá, Maarit naggij. ¶ 1. Lasseet rievtis lovvoid Suomâ jaavrijd kovvejeijee luvâttâlmân ¶ Mestâ ubâ Tanska eennâmvuáđu lii šadolâš mulde. Vuovâs šoŋŋâduv, šadolâš já tuolbâ enâmij keežild lii Tanska Tave-enâmij mávsulumos eennâmtuáluriijkâ. Pyereest-uv paijeel peeli riijkâ vijđoduvâst láá piälduh teikkâ niijtoh. Táálunkuávlust láá valjeest kylážiih. Čapisvielgis kuusah kuátuh ruonâs niijtoin. ¶ Já nuuvt te mij čokánistijm mottoom nurkkepiävdán lasâpellâs. Muu käälis já Sofia čokánáin seelgij laasâ kuuvl. Mun te kejâdim laasâst olgos puoh taid buusijd já ráiđuváávnuid, moh jo vuoijii-uv tast lappâd. Nube peln kááđu uáinojii tagareh keđgitááluh, moh lijjii eidu vierrâlmin, já toh lijjii aaibâs jo kohhum já nuuhâm toos. ¶ Maggaar lii veerdi siiskiš? ¶ - Na ij nuuvt hirmâd huáppu. ¶ 7. ¶ 1. ¶ * Auditoriost juvâstâhvyebdimvuoigâdvuođah. Čuákkimfaalâdmijd kalga tiiláđ muuneeld. ¶ “Merhâšittee lii, ete algâaalmugeh iä ennuvgin lah ovdâstum staatâi delegaatioin. Taažâ, Suomâ já Ruotâ láá spiekâstuvah täst. Stuárráámus uáši algâaalmugijn láá ovdâstum aalmuglâšseervij já viärmáduvâi vievâst. Lii tuođâi tergâd, ete algâaalmugeh láá ovdâstum seervij peht uásipeličuákkimist, mutâ lii kuittâg hirmâd vaidâlittee, ete sii ovdâsteijeeh iä valduu uássin staatâi delegaatioid. Tot, ete sämmiliih láá ovdâstum staatâi delegaatioin maainâst staatâi čonâdâttâmvuođâst algâaalmugvuoigâdvuođâi oovdedmân já uásálâsvuođâ turviimân. Suomâ ij meid toohâm artikkâl 8(j):n lohtâseijee aašijn čuákkimmiärádâsâid, main staatâst já sämitiggeest ij lamaš ohtsâš uáinu. Anam taam tuođâi šiev já konstruktiivlâš äššin” , Klemetti Näkkäläjärvi linjee. ¶ Vijbbáásuálui = Jänkä-Viipassaari ¶ Island lii Euroop härvimusávt aassum eennâm já ässeilovvos peeleest kulá Euroop ucemus enâmáid. Valje ij miänástuu ton korrâ tile keežild, et leibivalje ferttee uástiđ olgoenâmijn. Kumekäldei čassijn lieggejum šaddoviistijn šoddâduvvojeh kuurkah, tomatteh já eres ruonâsšadoh. Savzâi ulloost kođđojeh čääsi hilgoo, assaas já lieggâ ullopusereh. ¶ Sämitige čuákkim čuávvumnáál interneetist ¶   Lohe kove: Eastpress/Oxford Skientific ¶ Já iššeed ájánij já ájánij. Mij koolgâim leđe koskâpeeivi ääigi jo ruugâ alne vyerdimin, mut tijme lâi jo love paijeel kyehtnubáloh, ige iššeed kullum maassâd. Keččâlim sunjin suáittiđ jieččân puhelimáin, mut ko esken lijjim lonottâm nube puhelinfiirman, te jiem puáhtámgin suáittiđ, ko must ij lam prepaid-puhelimest nuuvt ennuv sárnumäigi. Jeđe vuolgâttim tekstâviestâ, mii kuittâg vuolgij já huáputtim suu maassâd. ¶ Nyevt kiilust pajaskulij ränisráávdu cuoppâ lii tevkis ruopsâd já uáli njäälgis. Kannat iskâstiđ nomâlâssân lahciis kyelimäälist tâi suovâstum häämist! ¶ Eennâmtuálu: ¶ – Kivsedeh-uv čuoškah tunnuu, ko nuuvt korrâsávt kaivâsâdvettee? sun koijâd. ¶ säppidemkiemni = muhustin ¶ Sämmilij luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválâš tiätu ¶ čääsi alne Juh 6:16-21 ¶ Naa, čohčâ ovdánij já láá pivâleh, lii jo tot-uv äigi, ete kalga älgiđ jo eergijd-uv pivdástâllâđ. Nuuvtpahan Jovnâ-uv vuolgij časkattâllâđ taavaapiäl já vuossâmuu ohtâvuođâ finnij poccuid Pyeidiskyeljäävri taavaapeln. Togo lâi čuátásâš čuurâ, mutâ tast iä lamaš ko muáddi ergipoccuu. Ko sun tast kiijkárušâi, te ooinij Perunämmir jeegist stuárráb iälu, tobbeen láá čorvâgeh-uv iänáážin, moh láá suu uáinusist-uv. Mutâ ko te aalgij siävŋániđ-uv, ij šât jo innig uáinigin, te ferttee orostiđ iijân peeivi vyerdiđ. Nuuvtpahan sun ijjâdui-uv tullâpiällás, ko teeivâi leđe nuuvt pivvâlis šoŋŋâ-uv. ¶ 10. tuhtuu ¶ Stivrâ savâstâlâi Säämi kielâlaavâ ovdedemtáárbuin. Riehtiministeriö lii táttum Sämitige celkkiđ fiäránijdâs Säämi kielâlaavâ heiviitteemist. Celkkimtáttum lii uási riehtiministeriö algâttâm Säämi kielâlaavâ tárhistemohjelm, mon ulmen lii miäruštâllâđ laavâ toimâm. Stivrâ adelij saavâjođetteijei já kielâtorvočällei aairâ hammiđ lopâlâš celkkim. ¶ Jiam muušte et jou talle leijim särnitam ohtiiken ko tijjan majemustää čaallim. Ja talle särnitim mankii ko škoula lei, mut maŋatist ko škoula nuvvai lem pajjeel mänupaajeest jottääm servikutij mielti ja särnitam melkatäit jyöhipeeivi, lei arka tai pase. Mankan kirhoostuv särnitim. Kesimäänust juuttim Wiipurläänist ja syöinimäänust Turuläänist. Tontiet ko näyt juuttim te jiam ostam kuassin tijankin čäälliđ. Jiehti poottim vuoiŋatattađ, mut jo 4 peeivi elomäänust vuälkäm uđđasist. ¶ Ei ollut puettu Romu-Kallen tavoin, ¶ Čaabâkirjálâšvuođâ čäällimseminaar 2006 ¶  ij tääsi: ovdâmáttááttâs - 3 lk ¶ Yding Skovhöj B2 ¶ Pirâstit rievtis molsâiävtu: 100 km 400 km 800 km ¶ Vai nuuvt... hm. Ettih-uv Nieidânjamah. Mij kočodeb taid tiäváid Geltiŋg pottân, mut siämmâš päikki tot jurdemist kale lii. Ettih et lijjih ceggim leeirâ tohon. Hm. Sun iävtuttij: – Lijjih-uv illávaje? – tâi čoođâ vaibâm? Tom ääši mij kale tubdâb kuáimám. Čalmeh tievâ muottust já stevilijn miinii laajoost-uv lussâdub. Na talle lii vaalmâš ceggiđ leeirâ kuus peri tuoniižân... mut Geltiŋg pootân. ¶ 9. Russula elaeodes – Vihersillihapero – Ruánáásildesmiäruh U ¶ jaavrijd sárgái 1-3 oolâ ¶ – Nuuvt mun-uv tunjin, Ánná västidij. ¶ 40 ¶ – Lâiba tot pieggâspälli! sun eeđâi. ¶ - Kuullim tom Haŋgalist, puáris häldee eeđâi. Lâiba jolâs koččâmuš, Jovnâ smietâi. Puáris häldee jienâ lâi joskâd, ige sun vissâ máttâm sárnuđ nuuvt pyereest sämikielâ. ¶ – Jiem mun kale tieđe, iätá Heikkâ. Sun kiäččá lasâmield olgos já lii kuhháá joskâ tego ličij smiettâmin monnii tehálii ääši. ¶ - káhvástâllâm aktiviteetpääihist ¶  ärbivuáválii eres máhđuliih riskâtahheeh ¶  kuhháá. Te-te Enni juurâtškuođij tijdâseehâs, mast kulluuškuođij aaibâs imâšlâš šuuđámjienâ, mon párnááh iä kuássin ovdil lam kuullâm. Enni muulijdškuođij já luvâškuođij tijdâveerstâ: ¶ ”Čuákkimist iiđij, ete Taažâ, Suomâ já Ruotâ láá olášuttâm artikkâl 8(j) váhá eresnáál ijge oovtâstpargo lah velttidhánnáá lamaš tuárvi. Sämmilij oovtâstpargo pyeredem já artikkâl 8(j) olášuttem tiet ličij hirmâd tehálâš, ete artikkâl olášuttem tohhuuččij šiev oovtâstpargoost sämitigijguin väldimáin vuotân, ete sämmiliih láá ohtâ aalmug neelji staatâ kuávlust”, Pertti Heikkuri muštâlij. ¶  [hiäivulâš vyevdiloddááš = järripeippo 50 ¶ © 2006 Sámi musea Siida & Anarâškielâ servi ¶ nisoneh láá čiŋâdâttâm? ¶ Keččâlâddâm 25, 31, 40 ¶ Anu Avaskari ¶ Čuosâääigi vuonjâšlodeh uđâsmiteh puzzâ- ¶ čuárvihiärá. ¶ ČUÁKÁNKIÄSU ¶ Juovlâluámu 1956 - 57 ¶ Tot veisid saalmâ ¶ jävrisyeini järvikaisla ¶ Sij västideh koijâdâlmân meiddei ubâ toimâsyergi peeleest virgekenigâsvuođâlâžžân. Sämikuávlu ¶ 2) moos sämmilij vuoigâdvuođâ algâaalmugin tááhust tergâdijd kuávluid ucâmuš kuáská; ¶ 5.§ Jienârekinisten väljejuin siämmááh ko pevdikirjetärhisteijen-uv. ¶ Saul kuldâlij maid puorijd Jonatan muštâlij Taavvidist já lopedij, et ij surmiiččii suu. Já nuuvt Taavvid palvâlij kunâgâs tegu ovdil-uv. ¶ Salâsteijeeh ¶  Iŋgá Saveheh ¶ Veikkâ mist Heeihâ párnáiguin moonâi-uv pyereest, te motomin halijdim kuittâg pargeldiđ jieččân hommáid, mii lâi puvkkoin tuoijum. Saarel Heeihâ párnááh iä perustâm tuoijuđ puvkkoin já tot lâi-uv muu mielâst iimâš. Lijjim vájáldittám jieččân puuvko Čovčjáávrán já ferttejim-uv vuorjâđ táálu vievâst olssân tyejiniävu, et pesâččim váháš tuoijuđ. Heikkâ keigij munjin aaibâs uđđâ puuvko, mii ij lamaš Taažâ Mora, mut miinii eres. Ko te lijjim finnim tyejiniävu, te usâstim hálguleejeest amnâs, mon vuolâškuáđáččim. Amnâseh lijjii kuittâg hyeneh, uáksááh já ponnjááh, ige tobbeen kavnum muu mielâsâš. Hyenes amnâstuvâst väljejim kuittâg mottoom laŋkkupitá, mast sátáččij puáttiđ miinii, veikkâ tot ij lamaškin muu mielâsâš. Táválávt ko mun tuoijuuškuottim pääihist-uv, te jiem jieškin ain tiättâm, mii tast vala šodâččij. Ferttejim-uv vistig irâttiđ luoddiđ tom laŋkkupitá Heeihâ adelem puvkkoin. Čokánim ruossâlâsjuolgij lättei hellapellâs, tiällájim puuvko tere pyeremus sajan já terpâškuottim puuvko šomerân nubbijn kubuláin. Ko lijjim äigipuudâ miäidám puuvko, te talle teeri skilettij rasta aaibâs novdâmaddust. Suorgânim hirmâdávt, et maid tibi te Heikkâ toos iätá. Sun ij eidu tállân huámášâm toijum, mut ko terppâm jaskodui, te vilšâstij munijn já ooinij, maht lii keevvâm. Iätáduvvim nuuvt čuuvtij, et pivâstâh penttâ pajanij káálun já Heikkâ iätá-uv: ¶ — Muoi ferttejeen patâriđ. Puáđi Pöö jotelávt! ¶ Maht kiävtáh ruuđâ? ¶ päiski = kalalokki 190 ¶ Diplomaathäämist: 10 ulmui ¶ Mane tiiŋgah láá jieškote-uv ivnásiih? ¶ Č iehčâmkiälkká 95 ¶ Säämi kulttuurkuávdáá nubbe válduláigulâš lii Säämi máttááttâskuávdáš (SMK). Säämi kulttuurkuávdáá vuossâmuu kiärdán šoodâi škoovlâ media- já kielâmáttááttâstileh, virtuaalškovlâ sehe muusik- já elleekovestudio ollâtásásii tekniikáin. ¶ Jiem talle vala tiättâm ton kaandâ noomâ, jiemge tomgin, mon kuhesáigásâš vaikuttâsah taan kuoddâlmist sátáččii leđe. Maŋeláá poottim pyereest-uv tubdâđ suu já mii vala paab, sun lâi ive tâi muáddi nuorâb ko Matti já sun lâi muu kivsádâssân vala muáddi puátteš-uv ive. Suijâ čiälgá forgâ. ¶ Etiopia pajoseh . . . 80 ¶ láá litteristum toimâsuorgij mield já toh kiävttojeh analyysuásist já tekstâ kieđâvuššoo táárbu mield ¶ TÁVÁLŠ ¶ Ruttâ: ruble ¶ 165A Vuáskun rááhtus. Kyele ave puáhtá rekinistiđ čuomâin. Mon puáris taat vuásku lii? ¶ jiešvuođâid já eellimvuovijd . ¶ Kuáskimsuálui SA.1964 Palosaari Aanaarjävri Kuáskimvuonâst. ¶ – Na, toh láá kuittâg unohis mainâseh, enni joođhij. Ferttiim tállân taid tiäđuid njuolgiđ. ¶ ekosysteem . Tiätu kuávluin ellee iälánij já toi jamâ pirrâs hammim toimâlâš oleslâšvuotâ. Om. monnii jäävri, juuvâ tâi Nuorttâmeerâ ekosysteem. Vrd. iäláánsiärvus. ¶ raddevuovdâst. ¶ Ässeeloho: 3,2 milj. ¶ Joovsep vuábdoo ¶ » ¶ Sämmilij kulttuur- já kielâpiervâltooimân 550 000 eurod ¶ Ilmari Itkonen, Inarinlappalaiset sukunimet ja suvut, Jouko, Pohjois-Pohjalaisen osakunnan kotiseutujulkaisu II, 1914 s. 297-316 ¶ – Porree, porree peri. Tađe várás toh láá šoddâdum. Uážžuvettee vitaminijd já tunnuu päänih nanosmeh, ko purâvettee ennuv porkkanijd, ákku povvâst. ¶ – Na kale mun viehâ älkkeht. Lam laiguuttâm viste mottoom uápisulmuu peht. Tobbeen áásá mottoom puáris ákku já aasâm ton ááhu kuvlân kuittâg tääl aalgâst. ¶ Pilvi aalgât ollâopâttuvâst ¶ Pargojuávkku lii valmâštâllâm já valmâštâl ain biodiversiteetsopâmuš čuákkimáid Suomâ uáivilijd, moh lohtâseh artikla 8(j)-artiklan. Pargojuávhu ulmen lii rähtiđ iävtuttâsâid Akwé: Kon –ravvui tooimânpiejâmist eennâmkevttim- já huksimlaavâ já pirâsvaikuttâsâi miäruštâlmist adelum laavâ tooimânpiejâmist. Pargojuávhu ulmen lii meid jurgâliđ suomâkielân já sämikielân 10. uásipeličuákkim tuhhiittem Tkarihwaie:ri –eettisijd lattimnjuolgâdusâid sehe toohâđ oovdânpyehtimijd tai tooimânpieijâm várás Suomâst. Tkarihwaie:ri lii kanien:keha'ka –aalmug kielâ (mohawk-) já meerhâš ”olmâ vyevi”. Lattimnjuolgâdus ulmen lii turviđ algâaalmugij kulttuurlii- já fiätulii ärbivyevi kunnijâttem algâaalmugáid kyeskee projektijn. ¶ Kielâpiervâlist lii tuárvi čuovviittâs ¶ Kooveest sämitige vaaljâpajan 2012–2015 väljejum jesâneh, kiäh ovdâsteh puoh Suomâ sämmilij kielâ- já kulttuurjuávhuid. Kooveest kaskoo sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi (Juvá Leemit), kiän čižetpeln 1. värisaavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio já uálgispeln 2. värisaavâjođetteijee Heikki Paltto. ¶ Maija Karma: Iloinen luontokirja. Sanomaprint ¶ Sämitigge huáput algâaalmugvuoigâdvuođâid ¶ – Eidu tággáár tot kalga leđe. ¶ Juutirauma ¶  / 1. Tuuđhâ kove 28A. Moh kove šlaajâin eellih ¶ – Vuálgup vuoijâđ! Muumistáálu čuorvij. – Enni, kost vuoijâmpihtâseh láá? ¶ Lááhân kale eres ellei tuoljijn-uv taanvuáhásiih nomâttâsah, nuuvt tego savzâdâh, kálbádâh já kuobžâdâh. Toh iä lah munjin nuuvt uáppáh, mut mun kavnim taid Itkos sänikirjeest. Kuusâst já soorvâst ij lah vaarâ eres ko čevđi teikkâ nähki. Siämmáá ucebijn ellein. ¶ sämikielâ amnâsmáttááttâsâst lijjii 293 uápped, aanaarsämikielâ amnâsmáttááttâsâst 16 olmožid já ¶ 114 ¶ Säämi škovlim ¶ Na lâihân tast čuávdus aainâs-uv oovtâ čuolmân. ¶ – Junásist, muu šoddâmpääihist, juuđij tot katekeetta Agneta Valle táálui mieldi tolâmin škoovlâ. Kyehti oho lâi vistig já te nube keesi vala poođij já lâi vala kyehti oho. Nuuvt ete nelji oho mun lam jottáám tom katekeettaškoovlâ.Ton lasseen lam jottáám rippâškoovlâ já suátiškoovlâ, Hanssâ muštâl já povvâst. ¶ Ulmuuh monnii olgos já čoggii tommit ko tarbâšii. Mut motomeh iä tottâlâm Mooses. Sij vyerkkejii váháš ittáá peeivi várás. Mut itten tom ij puáhtámgin innig purrâđ. Tast lijjii mááđuh já tot lâi kuocâgâm. ¶ – Na mondiet čääsi? eemeed koijâdij. Tothân puátá hanast-uv. ¶ Ive vuossâmuuh uđđâ oppâmateriaaleh almostuvvii ¶ Pirâsministeriö lii asâttâm kesimáánu aalgâst algâaalmugij ärbitiäđu kieđâvuššee äššitobdeejuávhu. Ton pargon lii kieđâvuššâđ biodiversiteetsopâmušân kullee artikla, mii kuáská algâaalmug ärbitiäđu heiviittem. Sämitige saavâjođetteijee almottij tuđâvâžžân, et sämitiggeest lii šiev ovdâstâs pargojuávhust. Sun jieš tuáimá pargojuávhu saavâjođetteijen. Sämitige ovdâsteijen mieldi láá meiddei ucjuvlâš tuáhtár, sämitige jeessân Heidi Eriksen já puásui-iššeed J. Antti Magga Iänuduvâst. ¶ (c) jyehimuđusijd aalmug pággusirdemijd, moi uáivilin tâi vaikuttâssân lii monnii algâaalmug já toos kullee ohtâgâsâi vuoigâdvuođâ luávkkám tâi hiäjusmittem; ¶ Sämitigge kollij Brysselist ¶ Säämi kulttuurkuávdáš Sajos lii Tave-Laapi stuárráámus kongres- já tábáhtustáálu. Säämi kulttuurkuávdáš Sajos heivee eromâšávt almugijkoskâsáid čuákkimáid já kongresáid. Saijoos tiilij lasseen lii väridemnáál Sämimuseo Siijdâ auditorio, mii lii muáddi miinut väzzimmääđhi keččin. ¶ (Luther Vähä katekismus) ¶ sijđoh: 28 ¶ – Taat pappâ, kote lii Kemi rääjist puáttâm teehi kästiđ pähinijd, haalijd tiettiđ, kalle párnáá láá tuu perrust. ¶ Toivo Immanuel Itkonen ¶ Cuobbuu hämimolsom nohá keessiv já cuábui kuánttu enâmân. ¶ Taan tutkâmuš ulmen lâi čielgiđ, maht kreikakielâsâš Uđđâ testament algâteevstâ ¶ Ohtsis ¶ Viborg B2 ¶ Sämmilijn já sämitiggeest láá mainâšumeh maaŋgâ laavâst. Sämikulttuur, sämikielâ teikâ sämitigge láá mainâšum 122 sierâ laavâst já asâttâsâst. Sämitigge lii mainâšum 11 laavâst já asâttâsâst. ¶ Taggaar lâi CD rähtimproosees. Nabai tot muusik? Juan já Amoc algijn ohtâsâšpaargon tondet, ko sunnust láá mottoomverd siämmáásullâsiih uáinuh tast, maggaar rápbiitti lii šiev. Maaŋgâ pittáást Amok-kaččâm -skiärrust láá čielgâ melodiah, moh láá táválávt samplajum nuubijn muusikpittáin. Melodiai paaldân lii lohtum ruumpuh já basso. Biitih láá korguuh já tobdosliih. ¶ Lii-uv kielâtile lamâš ain siämmáálágán pääihist? ¶ bakteer.....16, 96, 129 ¶    luándus 4. Russula rhodopoda – Punajalkahapero – Ruopsisjyelgsmiäruh U ¶ Ellee nommâ: ¶ - Adde addâgâsân, Haŋgal povvâstij. Suábbi lii kuittâg tuu, sun lasettij. Jovnâ meridij kieđâs aldaniđ várugávt suábi já kivkked sun toppij tom. Mihheen ij tábáhtum. ¶ Jovnâ keejâi val ohtii suábi, mii kolgâččij piäluštiđ sii. ¶ Nuuvt ko kuulâim, te čääšni jienâ sulâstit ennuu paaccâhčääšni jienâ toin iäroin vain, et tot ij lah aldagin nuuvt ruávis já koorâs, ko lii paaccâhčääšnist. Tot lii meid ucánjihhii ucceeb, ko hyelkkis, kukkodah lii 21:st 23 seentin já tiäddu 60:st 70 raammân, paaccâhčäšni lii muaddlov rammid lussâdub. Siämmáá ko seelgi paajaaš, lii meid čuávji vuálááš-uv njunemaddust kidâ pottušmaddui aaibâs vielgâd ja siijđoh láá tuárissárgáránáseh. ¶ Saimaanuárju kalga suojâliđ ¶ Pááikán puáđidijn peessim iskâđ muu fiijnâ verejáá vuossmuu keerdi. Tävireh lijjii ennuv já kurppum Taru oovdâst meddâl suu seeŋgân, pieijim verejáá kiddâ já moonnin kurppođ tävirijd siisâ. Jiem kiergânâm kuháskin ko masa jo vieggâsâm Tarun - muu verejâš ij toimâm ollágin. Kiddâ tot kale ain lâi, mut ton luámih lijjii nuuvt stuárráh et uccâ vielpis čaaŋâi tast älkkest čoođâ. Ferttejim sruuviđ toos kovalevypitá kiddâ amas peessâđ čoođâ. ¶ Jovnâ aalgâst imâštâlâi já váhá epidij tom. Sij kuittâg vuolgii ain ovdâskulij. Aalgij leđe jo viehâ sevŋâd, mut ovdil oles iijâ, siemin čuovah oinuuškuottii ovdiibeln. ¶ – Tot pärni lijjih tun jieš, Heikkâ, párnááh ervideh já povvâsteh Heeihâ saavâid. ¶ Te poođij keesi. Lijjim oppeet Joovnâst já Least pargoost, já nube nisonist lijjii jieijâs iäpádâsah, et kuáhtáástelleen. Veikkâ tiettim, et nissoon lii luámust já Iisi lunne leirâsaajeest, te vuoijim viehâ ruokkâdávt toho pyeráinân já cegâttim telttan toho muorâi kooskân. Ko kuullim kukken auto jienâ, te vuoijim pyeráin soovij tuáhá já loommim enâmân, ko tothân sátáččij leđe tot nissoon. Já nuuvthân tot tiäđust lâi-uv. Imelân kijtto, sun vuájá Kaamâs kulij káávpán. Já nuuvt mun luhostuvvim adeliđ Iisin meerhâ, et lam tääbbin meeccist. Tiäđust-uv Iisi pennuuh kavnii muu, já nuuvt sun poođij muu luusâ. Motomin, ko nissoon lâi pennuigijn väzzimin juhârido, te sun kaavnâi munnuu telttaast. Viehâlágán draama! Mut lâi tast miinii puorijd-uv. Speelah lijjii jurgâlum. Ton rääjist lam lamaš Issijn oovtâst. ¶ Falâldâhpivdem teikâ väridem pyehtivetteđ rähtiđ tain luámáttuvváin. ¶ Ánná lâi jierestum. Sun sihoi konnjâlijdis ige tiättám, maid sun tääl koolgâi porgâđ. Pááikángin sun ij tuostâm suáittiđ, ko ákku vahtij suu lonjâstis já kuldâlij mudoi-uv puoh suu puheluid. Ánná smietâi, maht tain áhhoin täälgis koolgâi eleškyettiđ. Tääl suu tile toovâi kale älkkeebin tot juurdâ, et sust lâi uđđâ viste tiäđust, mut sun koolgâi mahtnii vala piergiittâllâđ muáddi oho, já kuittâg sust lâi mielâ kaččâliđ tállân patârâsân. ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtus tuálloo Iänuduv Hettaast 27.3.2008. ¶ E.W. Borg lâi ton-uv tááhust merhâšittee olmooš, et sun lâi vuossâmuš olmooš maailmist, kote čođâlditij anarâškielâ tutkos já finnij “kijtettettee” tuođâštus 20.2.1858 aanaarkielâ tááiđust professor Elias Lönnrotist. Siämmáálágán tuođâštus sun finnij meiddei orjâlâškielâ tááiđust 4.9.1860. Ereslasseen sun raahtij vistetavlu “Andogas vuođa oppa” (Avdâgâsvuođâ oppâ) mii teddilui Helsigist 1857. Tien tavlust ij lah tađe eenâb tiätu. Täst uáinip, et E.W. Borg lâi Säämist 11 ihheed, mon äigin sun kiergânij rähtiđ “Anar sämi kiela Aapis kirje” , mast láá siijđoh 93 já mii toolâi sistestis meiddei doktor Martti Lutherus “Ucca Katkismus” . Kirje teddilui Oulust 1859 já ton rähtimist sust lâi iššeen já kielâmiäštárin Heikki Mattus (Jormo-Hendrih, 1838 – 1926). “Aapis kirje” lii nubben puárásumos anarâškielâlâš olgosadaldâh já nuuvtko uáinip, te čäällimvyehi ij lah čuuvtijgin muttum pelnub čyeđe ive äigin. Já návt E.W. Borg čáálá algâsanijnis ive 1857: ¶   Ilmari Mattus ¶ - Mondet? ¶ ij lah tain palo kuássin, veik päikki faste lii, ¶ Marja-Liisa Olthuis ¶ Käldeeh: ¶  Iššeed 5. ränishaigar ¶ rievdâm lâi stuárráámus suijâ ¶ 1 Juurdâš, et lah perruin tälvieehid pääihist já šleđgâ potkân. ¶ Juuvâi juuvâ njäälmi alda lâi karrii jeggi, mast lijjii uccâ suárvááh. Motomeh suárvááh lijjii madduin mieskâm, taid lâi hiälppu tojâliđ. Lovmat suárváá tooijim já kuoddim riidon, main algim rähtiđ puárree. Päddi ko ij lamaš, te ferttejim láánjáin puunnjâđ piäsáduvvâid já toiguin čoonnâđ taid suárváid kiddâluvvâi, kulmâ muorâ val čoonnim segis peciviäddáiguin rastamuorrân, ete ličij nanosub. Já toin mun peessim tom tulve juuvvâi juuvâ rasta. ¶ Uárjinieidâ kote maatij ¶ Kooveest Kokkos Elle-Maari kovetaaiđâkiišton uásálistum taaiđârááhtus, mii palhâšui ohtân pyeremusâin. ¶ pargeid já tiäđuštâllâđ sii máhđulâšvuođâ já haalu toimâđ tulkkân. ¶ – Tuohun kale ij avra-autoingin peesâ, sun eeđâi. Ferttip vistig kuáivuđ tyein stuorrâ kuáivoin vaskâmijd váhá ucebin. ¶ Mikko ááigui čuorviđ kandáid varuttâs, mut talle stuorrâ kuámmir toopâi suu njäälmi. ¶ 11. čuáđgi ¶ Ánná ij poollâm, lâi koorâs já korâstâlâi saksaliijd. Iäge toh pááččâm, vuolgii meddâl. Itten tast táálu peerâ-uv finnejii sáátu já pessii vyelgiđ. Martnáá-Issáást (Iisakki Paadar) lâi lamaš stuorrâ peerâ, 5 kaandâ já 4 nieidâ, kulmâ kaandâ lijjii suáđist, kyehti sunnust Jovnâ já Aaslâk viirain já Uulá siäilui, hávádui sun-uv uáivân. ¶ Aurajuuhâ B5 ¶ kuškâdâssân < kuškâdâs = kuivikkeeksi < kuivike 20 ¶ Vuonah láá tijpâlâs Taažâ ¶ Uási 1 ¶ 12. puájuivuávláš ¶ Márjá já Ella keččâv tiätuäŋgirin kaandâi máálám, mutâ váhá ääigi keččin suoi jo tulkkâv tuše keččâmân já halijdává jiejah-uv maidnii porgâđ. ¶ Vyesi-kesimáánu jorgálduvâst tuállojeh puásuičuákkimeh já puásuialmaah tivodeh tälvikavnijdis já pieijih taid čoovčâ räi vuárkán. Puásuisämmiliist lii talle rijjâäigi puásuipargoin kidâ kesimiärkkum räi. Äigi kiävttoo maaŋgânáál pyerrin, ovdâmerkkân viistij já mašinij tivomân. ¶ Tot ij perustâm Limppoost ige Matjâsâst ige kamuvloovástkin. ¶ 6. Tricholoma nauseosum – Männyntuoksuvalmuska – Peesihajâšoovkâh U ¶ Mottoom hoksái, ko kirno kurppâsij, ete: ¶ Ánná juuvâi laasâs hitásávt kuárusin. Ij sun tuođâigin tast uáivádum tego lâi vistig jurdám. Juhâmuš lieggij suottâsávt suu jurduid. ¶ Sare ( Vaccinium myrtillus ) ¶ Sopâmušstaatah kolgâččii ovdediđ sämmilij vuoigâdvuođâid naanoodmáin sämmilij ovdâsteijeevâš instituutioi, tego sämitige meridemvääldi. Sopâmušstaatâ kolgâččij lasettiđ viggâmušâidis lahâasâttemnubástusâi rähtimân sämmilij vuoigâdvuođâi tievâslâš täähidmân sii ärbivuáválâš kuávluin visásmitmáin, ete nuávdittuvvoo sämisiärváduvâi vuoigâdvuotâ rijjâ, muuneeld tábáhtuvvee já tieđettum uásálistmân sijjân kyeskee poolitlijd prosessáid já ovdedemprojektáid. ¶ Ankara H7 ¶ Ánná uápásmui meiddei uđđâ naaburijdis. Sij lijjii Ááná mielâst aaibâs hitruus uáppeeh. Sij povvâstii váhá Áánán, ko Ánná laaitij stuorrâ turde uđđâ vistestis. Sij lijjii ton mielâst, et puohân kale olmooš hárján. Nuuvt sij-uv lijjii hárjánâm, ige kihheen innig viiššâm kievkkângin čurgiđ. Ánná kale viišâi. Motomeh pääđih lijjii kuškâm já turrâgâm já motomijn vuot lâi salgâ ponneest, mii lâi kuáppum. Taid ferttij vistig käsittiđ já škuljiđ já tastmaŋa poossâđ kuovttijn čassijn já vala toideđ. Toos kale Ánná halijdij iärrásij-uv iše, já luhhoost sun tom uážui-uv. ¶ pinokkio eeđâi. ¶ – seelgist sottuuh ¶ Maassâd pajas ¶ ”Pargo ij pääsi taas. Oovdânpyehtip čuákkim puátusijd aalmuglâš artikla 8(j)-pargojuávkun, mii meerrid máhđulijn jotkâtooimâin. Aalmugijkoskâsii artikla 8(j)-pargojuávhu čuákkimmiärádâsâin uási paasij čuávdimnáál ollásávt COP:n nuhtán pargojuávhu avžuuttem. Taat meerhâš tom, ete sämitigge kalga leđe aktiivlávt fáárust vaikutmin Suomâ já EU uáinuid čuávvoo COP:st já ton valmâštâlmijn”; Näkkäläjärvi tiäddut. ¶ Mun eeđâm, et mun lam kandâ, kii lii juuhâm kirdemkaakao. Meeccist lii syelipivdee já elleeh paleh sust. Mun ettim: Kal mun tii išedâm, Mun vuálgám keččâđ syelipivdee. Sust láá tobbeen viermi, päddi já ellei näähkih. Tijme lii jo 13.04 ko mun tuostâm vyelgiđ viežžâ tiiŋgâid. ¶ Lisätiätu čuákkimist já ton miärádâsâin (eŋgâlâskielân): ¶  tahhee. ¶ 16. Italia lii Apenniinij njargâenâmist . . . . . . . . 59 ¶ - Kuus kulij mun moonâm, sun koijâdij Wiesehist, ko lâi vistig huolâttâm, et kihheen ij lamaš kulâmin. ¶ Juh 20:1-18 ¶ Suoi láin maŋgâ peeivi reeisust já mäcidijn lâi sunnust äigi eelliđ miibeln kolliimin. Talle suoi mainâstáin tom fiäránâs já kale mist puohâin lâi hitruu kuullâđ, ko Máárjá maatij nuuvt pyereest mainâstiđ. ¶ suávvil ¶ pärgidiđ, pärgidâm, pärgid = palmikoida, punoa ¶ 2. Mii tuššâdij mammutijd suhâjämimân? ¶ – Jieh-uvks tun huámmáš, ete muu loostah iä lah innig ruánááh? Mun čaŋalduum, tondiet, ete muu loostâi lostâruonâs lii eidu monâmin táálván muu ruuŋgon vuárkán. Tot čaŋaldut muu oovsijd. Fiskis ivne lii puáttám toi sajan ovdil, ko loostah kaččeh enâmân ovdil čohčâtäälvi, suáhi čielgee Muárján povvâsten. ¶ Marittáin lâi hitruu savâstâllâđ luvâlduvâi kooskâst. Ánná juuđij-uv suin viehâ ennuv oovtâst. Maarit lâi eenâb-uv taggaar, kote luotij toos, et ääših jiešalnees ornášuveh já Ánná vuot lâi jieijâs mielâst čuuvtij eenâb taggaar, kote halijdij porgâđ aašijd ääigild vaalmâšin. Maŋgii Ánná jurdâččij, et Marittist lâi pyerebeht-uv sämmilii luándu ko sust: jis ij eidu onne teikâ itten kiergânâm te poođijhân tot nubbe-uv peivi ain ton maŋa. ¶ Te naabureemeed rammuustij, et taat lâi-uv vuosmuš kerdi ko sun lâi peessâm nuurrâđ muorjijd jieijâs šiljoost. Moonnim keččâđ suu miestuu, ko jurdim, et talle tiäđáččim, mon myerjist lâi saahâ. Nuuvthân kale poottim-uv tiettiđ: suu myerjimiestâ lâi “ruotsinyrttikuusama” , mii ij Suomâst vissâ ubâ šoodâgin. Viärráámus muu tááhust lâi tääl, et čalmemuorâi myerjih láá mirhâliih já et lijjim puurrâm taggaar myerji. Muu lukkon kuittâg-uv lâi tot, et jiem lam puurrâm taid eenâb ko oovtâ: ko soittim mirkkâkuávdáážân já koijâdim, te kuullim, et taid ferttee vuorâsolmooš puurrâđ kuittâg-uv 10 - 20 myerjid ovdilgo puosâškuát. Jiem šoddâm čuávjitoppiittâhân ton oovtâ myerji puurrâm tiet jiemge tarbâšâm talhâsčiiđâ, mut kuittâg-uv oppim tom, et jiem kuássin kosten innig keččâlist maiden, maid jieš jiem vistig tuubdâ. ¶ pänikyeli..... 56, 58 ¶ Issáák hiämáskij čuuvtij. Sun lâi sivnedâm Jáákup, nuorâbáá. Tom ij puáhtám maasâdkeessiđ. ¶ Sämitigge já Mii rs kärttejeh kielâpiervâltooimâ táárbu ¶ Savehij čiptem já pikkâdim ¶   12.06.1996. Koccáim tiego viiđâ suulâin, pakkaastáim tävirijdân já vyeijiláim Oiva Hyvös miäcán. Charlie poođij maŋeláhháá kyermiautoinis já aalgijm njeidiđ suuvijd. Finnijn jo käävci suulâin mittomere tievâ já vyeijilijm Pelgillyn korriđ muorâid. Jo 11.00 muorah lijjii uállejum, mut lopâttijm homáidân ton piäiván tanen ko peivi lâi oppeet nuuvt paahâs, ijge uálináál liččii mihheen lámáš porgâmnáálágin. Ij lijjii vaijeeđgin. ¶ Šnukármistmeh já koččâmeh ¶ vuossâmuu keesi riddočaasijn, main lii ravâdin hiäivulâš plankton. Algâkeesi čiivgah sirdâšuveh olgoláá jäävri pajaldâsčassijd. Loppâkeesi toh láá jo 5–10 senttimeetter kukkosiih. ¶ Kerava D5 ¶ * Čuákkimiiđeedpittá tuše tiilámáin ¶ Lâi jo kuuđâd tijme. Talle, koskâpeeivi ääigi, peivi siävŋánij. Sevŋâdvuotâ poođij ubâ eennâm oolâ, já tot piištij oovcád tiijme räi. Temppâl koskâloovdâ kiškui kuávdoo kyevti uásán. Já Jeesus čuárvui korrâ jienáin: ¶ Kolleciärkkân lonottiččim kievhij njajâkoopân, jis ohtii vala uážuččim tuolmâđ Kemi eennâm timmâ mođe. Piellivâspihtâs lonottiččim uárji kuárdásâm liiškán, jis ohtii vala pesâččim kuullâđ juhâsuoinâlm šuuvâ kiđđâpiegâst. ¶ mietâmiäđušijnijd já miäđušijnijd. ¶ 196 ¶ Teuvo Nyberg ¶ 1. Valastellest lii šiev. ¶ Máddáápiälááš ¶ Iisak Mattus ¶ Movtijdittee tiervuođâiguin,~ Petra Mattus ¶ Šadoh láá pyevtitteijeeh ¶ Eennâmviljâlem já šiiveettuálu kočoduvvojeh eennâmtuál lun ¶ c. luokkaskipárijdâd ¶ Yrjö Musta, sj. ¶ Reykjavik ¶ Já ko mij tohongis ton ruugâ oolâ peesâim, te Bryssel juná, mii lâi tego suáđi maŋa rahtum, kale ain čuážui tast, mut tot lâi nuuvt tievâ, et konduktööreh uigâdii majemuid ulmuid siisâ jeđe pieijii uuvsâid huápust kiddâ, amas kihheen koččâđ tobbeen olgos. Tomhân jo saatij vyerdiđ-uv, et tievâhân tot lâi, ko koolgâi kuhes almugijkoskâsâš juná ulmuid cäähiđ uccâ páihálâš junážân, mast lijjii tuš muáddi váávnu. ¶ – Na maht jis tot juná lii áigáá jo moonnâm? mun västidim. ¶ Kirkkohiärrá Skopets tuáivu še, et mottoom peeivi Avveel paapâ já kanttor soojijd oceh tavveen šoddâm, kielâ mättee já Suomâst teologâlâš škovlim uážžum nuorâ nuorttâsämmiliih. – Pállu lii tääl tiäđust-uv servikode já kirkkokode njunnooš já merideijee orgaanij kieđâin – nuorâ, movtigis, kirho paargon vihkuudâttâm servikodáliih kávnojeh tobbeen, kost nuorâipaargon piäijojeh resursseh. Máhđulâšvuođâin še láá jieijâs rääjih – ubâ Suomâ ortodoksâlâš kirkkokoddeest láá jesâneh tuše muáddi tuhháát eenâb ko ovdâmerkkân Ruávinjaargâ luterilâš servikoddeest. Nuorttâsämikielâlâš nuorah láá pelestis kirkkokoddeest tuše motomeh – teologia lohheeh iä ollágin, iätá Skopets. ¶   (spiekâstemjuávkku nr 2), tastko nubijkulij ij pyevti olgospyehtiđ anarâškielâst taggaar ¶ merâsaivâ murtovesi ¶ Ko lavŋeh lijjii kuškâm, te taid koolgâi millođ jávvun. Tađe várás Hanssâ raahtij milo. Tast lâi jorree uássin muorâpiälkku, mon puovtij jurâttiđ veivijn. Piälkun lijjii nävlejum ennuuv spiijkáreh nuuvt et toh paccii kiäigáđ uáinusân tiegu seenti áárvu. Spiijkárooivijd Hanssâ val teerpâi ryevdi alne čuákán nuuvt, et toh lijjii kyevti sijđo peln tuolbâseh, talle toh kiškoh pehtilubbooht lavŋe. Piälhu loh lâi tarvettum val lyevdi, mon mield lavŋepitá puovtij teddiđ ton spiijkárpiälhu vuást. Te puovtij miloškyettiđ. Ohtâ puunjâi veivist já nubbe teedij lavŋe miilon já kuálmâd piejâi lavŋejáávuid stuorrâ hurstâsehâi siisâ. Seehah tievvii nuuvt ennuv ko toh ležeh lam. Já sáttá leđe, et millomkooskâst ferttij eelliđ nutkâmin taid jáávuid seinikooskân, vâi seehah sálkkáneh. Täin naalijn mij finnijm seinij kooskân tievâdâs. Tot lâi kale uáli utkáás já vaarâ meiddei áinoo konstâ taan táárbun. Maŋeláá tälviv ton táálust asâdijn mij kale huámášijm, et táálu lâi liegâs, puolâš já vašo iä peessâm siisâ. ¶ 4. Luvâttâl kooveest ¶ kielâolgoldâhân eenâb ko toin naalijn, et jis suomâkielâsâš vuolgâteevstâ sänioornig lii ¶ Jeesus almostui sunjin já eeđâi: ”Moonâ jotelávt Njuálgukáátun já koijâd Juudas táálust Saul-nommâsâš almaa. Sun čokkáá tobbeen ohtuunis já ruhâdâl.” ¶   Maŋgii PÁRNÁÁ ohtuujotteem tipšo/ovdâškovlâmaađhijd ¶ Almaakyevtis volliittáin vyesimáánust 2009 kollečeepi puuvdâ Hollandist Oosterhout kavpugist. Rievedeijeekyevtis láin puáttám kavpugân skootteráin, moin koolgâi peessâđ jotelávt patârâsân. Almaakyevtis vuojijn skootterijnis kollečeepi puuvdâ oovdân jeđe rohhááttáin siisâ. Suoi kuođijn skootter joton kááđu oolâ. ¶ meddâlkyeddimáid, merhâšumeivnijd, epitärhisvuođáid já eidusâš feiláid. Lasattâsah ¶  Koččomcelkkuuh Väätih Puásuituálun moottorkiälhá puáttim vaikuttij čuuvtij. Vistig juo uástuhadde lâi viehâ styeres, mut vala-uv stuárráb kolo tovâttij ton kevttim bensin haddeest já aainâs-uv väriosij hahâmist. Ko moottorkiälkká lâi puáttám mietimái, tovâttij tot ääigimield ucebij puásuiomâsteijei kuáránem. Iänááš anarâšâin lijjii poccuuh enâmus muddoost vaarâ viđâlovveest čuátán, mut tagaráin puásuilovvoin ij puáhtám toollâđ mottorkiälhá, ko puurrâđ-uv koolgâi. Moottorkiälháttis olmooš ij pastam uásálistiđ puásuipargoid, ko sun ij liččii pissoom čuoigân juávhu mieldi. Áinoo čuávdus áášán lâi posuilovo lasettem aainâs-uv peelijn, teikkâ ollásávt luoppâm puásuihommáin. Stuárráámus uási anarâšâin kärŋiluvvii taan maajeeb čuávdusân. Sij šoddii ucâluđ uđđâ ámáttáid. ¶ 35 % Ucjuv servikodde ? ¶ Immeel, rähis almalâš Eeči. Tun lah šoddâdâm leeibi enâmist mii rummâš ravâdâssân. Lah vuolgâttâm Algaad Jeesus Kristus eellim leibin, adeliđ maailmân eellim. Ruhâdâllâp tuu: Oopât mii jyehiđ jieččân leeibist toid, kiäh láá niälgum já adde mijjân haalu levâttiđ saavâ Kristusist, nuuvt et toh, kiäh láá niälgum, virkosmuuččii pyerivuođâstâd. Kuulâ mii mii Hiärá Jeesus Kristus peht. ¶ Čevetjäävrist uárnejui pärniperrui kielâleirâ čohčâmáánu majemuu oholoopâ. Kielâleirâ lei piilootleirâ, mii čokkij suullân 50 ulmuu miätá Suomâ sämikuávlu. Leeirâ juurdâ lei, ete puoh uásálisteeh puávtáččii kevttiđ jieijâs sämikielâ. Leeirân uásálistii anarâškielâ, orjâlâškielâ já nuorttâlâškielâ sárnooh. Stuárráámus juávkku lei pajekielâ sárnooh. Sij pottii Kärigâsnjaargâst, Ucjuuvâst, Anarist já Vuáčust. Maŋgâ anarâškielâlii perruu lijjii almottâttâm leeirân, mut tuše kulmâ päärni já kulmâ rävisulmuu pessii fáárun. ¶ puohháid sämikieláid (tavesämikielâlâš luámáttuvah jurgâluvvojii raapoort tahhee já sämikielâ ¶ Muu mielâst tot lâi unohis juurdâ, já jiem tiättámgin, mon unohis äšši tot lâi määđhi ääigi: jyehi áinoo sajattuv puotâ mii váávnust šoodâi savâstâllâm tast, et mij čokkáim kiännii peeŋkâst já et kiinii eres čokkái kiännii iärrás peeŋkâst já nuuvt ain. ¶ Lävdikudij saavâjođetteijeeh já värisaavâjođetteijeeh kalgeh leđe sämitige eidusâš jesâneh. Sii lasseen jyehi lävdikoodán kuleh vittâ eres jeessân sehe juáhážân persovnkuáhtásâš värijeessân. ¶ Oulu kuávlust já Ruávinjaargâst ohtsis 19 uápped, Tamperest 6 uáppee já Suáđigil kirkkosiijdâst 34 ¶ Uccpárnáá Vuoli Ilmar ¶ Algâaalmugij uásálistemvuođâ kalga turviđ tave ooláádmudo oovtâstpargoost ¶ Moh sisorgaanijd kyeleest láá? ¶ puškosyevvi ahvenvita ¶ – Muoi láán smakkim čapisjiereehmuorjid. Toh láá njálgáh, Myerji muštâl Maatin. ¶  šiljoost Munjin šoodâi nievris mielâ, ko lijjim kuátikuáimásân tovâttâm lijgepargo já hemâdâs, veikkâ huámášim tom-uv, et Nijlâsist já viljâstân iä koskâvuođah lamaš tegu kolgii. Huámášim meiddei, et jiem lamaš sujâlâš sunnuu koskâsâš aššijd, pic sunnuu jieijâs koskâvuođah tovâttii tom, et suoi skyenidâđáin koskânis mestâ ubâ ton ääigi ko láim viljâinân kaandâi kuáđist. ¶ Jussa komerdij kuldâleijeidis, já ulmuuh tuáškuškuottii kieđâidis. ¶ – Na mijhân kale kaččâlep ton nube junán talle, sun joođhij. ¶ Heikkâ ij jiendâm maiden. Sun keejâi laasâst olgos. ¶ 1. Šovâttemseelah riev- ¶ 17. Russula adusta – Savuhapero – Suovâsmiäruh U ¶ oovtuáivilist toiguin kiäh eteh et taat lii hirmástuttee mučis táálu. Arkkitehteh já iäráseh kiäh láá lamaš ¶ 5. Kalle kulmâháá? ¶ Ij máttâm ettâđ "hyöty" . ¶ – Kulmâ skipárâš . Kovelaavlâkirje. Kerttu Vuolab . Orjâlâškielâst jurgâlâm Matti Morottaja. Škovlâhaldâttâs 1989. 40 s. ¶ Piärgumáállásist kopšâdum kumppâseh~ ¶ Lomsalonottem ¶ Laapi läänihaldâttâs 1996 ¶ Lars-Anders Baer saahâ ¶ KP-sopâmuš ¶ Briceđo kolliistâllâm Suomâst tuárjui Caracas ambassaadâ já suu povdij kulttuurkyessin Suomâ olgoašijministeriö viestâdem- já kulttuuruásádâh. Kolliistâllâm Säämi orniistâlmijd koordinistijn Sijdâ-museo já Sämitigge. Čáitálmâs olášittui oovtâstpargoost Briceđo, Suomâ Caracas ambassaadâ já B.O.D.-Corp Banca kulttuurkuávdáá kooskâ já maaŋgâi irâttâssponsorij torjuin. ¶ 3 a. Mane niŋálâsčuoškâ njama voorâ? ¶ Smiettim tom-uv, et must ij lam tommittáágin asto, et liččim elâččâm Avelist uástimin monniilágán čuávjitalkkâsijd. Fakkist muštim Postâ-Matti-rohe já suu pegâlmâs čuávjitalkkâs, mii lâi taan tove miinii eres talkkâsijd ko Koskenkorva: sun muivij potásjáávuid čáácán já juuvâi čäci-jávvusiävuttâs. Suu mielâst luččâtavdâ vuolgij tágáráin táálhudmáin. Postâ-Maati jiem kale hirmâd pyereest tubdâm, veik muštám kale pärnivuođâstân, et oinim suu tyellittälli já váhá polâstâllim-uv sust. Kuittâg muu ákku passeeht oskoi taam Postâ-Maati koonstân já keevtij tom čuávjitaavdâ táálhudmân maŋgii-uv meccikonstân. Arvâlim, et jis tot ij pyereed te ij tot vissâ hyeneedgin, já nuuvt te mun elâččim čuákkimân monâdijnân kielâpiervâlist já koivum skaapijn potásjáávuid. Moivejim Postâ-Maati reeseept náálá “talkkâs” čáácán jeđe juuhim tom. Ij tot kale hyenedâmgin muu eellim, já jiešalnees cuákkim-uv luhostui uáli pyereest hiivsigist sahheelhánnáá. ¶ Pekka Moilanen ¶   Stivrâ meridij, ete sämitigge ocá ruttâdem riehtiministeriöst, máttááttâs- já kulttuurministeriöst sehe Euroop sosiaalruttâráájust (ESR) säämi kielâlaavâ olášumán kyeskee selvâttempargo várás. Säämi kielâlaavâ mield sämitigge kalga adeliđ jyehi vaaljâpaje muštâlus säämi kielâlaavâ olášutmist sehe sämmilij kielâlij vuoigâdvuođâi olášuumeest já ovdánmist. Muštâlus kalga adeliđ majemustáá ive 2016 aalgâst. ¶ haapi. ¶ Arkkitehtkišto iävtuttâsâst väljejuvvojii nube rieggei ¶ Kiemâ C3 ¶ – Jáá. Na, iän-uv muoi täst pyevti savâstâllâđ? ¶ J I E Č Â N  S V U O Đ Â P E I V I ¶ Vuáđukeeđgi muvrámtilálâšvuotâ 2010 ¶ luomutáálu 22, 33 ¶ Máánu lii šoddâm! ¶ - Na totpâ sattui! Ánná ilosmij. Nuuvt mun-uv. Mun lam Ánná. ¶ Servi juovij stipendijd kuávlu škovlâlijd čuávvoo juávvoin: viereskielâlâš máttááttâs vyelitääsi uáppee 10,00 €, eenikielâlâš máttááttâs vyelitääsi uáppee 15,00 €, viereskielâlâš máttááttâs pajetääsi uáppee 20,00 €, eenikielâlâš máttááttâs pajetääsi uáppee 25,00 €, viereskielâlâš máttááttâs luvâttuv uáppee 40,00 €, eenikielâlâš máttááttâs luvâttuv uáppee 45,00 € já pajeuáppen čáállám luvâttuv uáppee 100,00 €. Stipendij uážžooh lijjii: ¶ eennâmtuáluriijkâ = maatalousvaltio 104 ¶   Puáris vyevdih láá luándudirektiiv boreaalliih luándumeecih. Tain eelih luándudirektiivâst luvâttâllum puáris vuovdij šlaajah, tegu sodâsuárree, “lahokaviosammal” já “punahärö” -nommâsâš koppákuorijâš. Loddedirektiiv lahtosist I láá luvâttâllum maaŋgah puáris vuovdij šlaajah. Suomâ já Ruotâ toohâm iävtuttâsâst loddedirektiiv lahtos I tievâsmitmân láá mainâšum puáris vuovdij šlaajâin sämicissááš, kuávská já čuovjispoođâš. ¶ – Na, kii tistkis lii njuohčâm tuálvum? Poolishovdâ joođhij. ¶ Mij vyelgip čuoigâmluámust čierâstâllâđ já mun meridim rähtiđ Oompân já ton kuáimán loddelyevdi, vâi uárreekyevtis uážuččáin purrâmâš, ko mun liččim meddâl. Tot lâi tot muu juurdâ. Mii tuuváást lii vuovdâlâš loddelyevdi, mii kuulgât siemânijd taađeest ko toh porrojeh. Tot lii tom peeleest pyeri, et lodeh iä peesâ njuškodiđ siemânij alne já poškâččiđ purrâmâšâs pilás. Halijdim rähtiđ siämmáálágán. ¶ Kyehti jurgâlus ¶ Oovce suulâin vyeijilijm Mel Olsen sáátust Duluthân já Anssi nohádij tállân auton pajanem maŋa. Duluthân puáđidijn tijme lâi pel kyehtnubáloh iho já jiem lam uáđđâm vala čalme tievâgin. Tijme lâi Suomâst talle pel käävci iđedist já lijjim koccáám oovtmano 29 tijmed. Nuuvtpa lâi-uv suotâs viälánistiđ linnâ seeŋgân já älgiđ vuordâččiđ naharijd. Ijâstâllâmsaje lâi Rudy já Sally Johnsson pääihist. Lijjim kuittâg liijkás vaibâm, nuuvt et mottoomlágánijn naharijn kavndettim iäskân muádi tiijme seeŋgâst vierâdem maŋa, iäge tohkin lamaš olmâ nahareh. ¶ Talle poođij eromâš peivi. ¶ Säminuorâi muusik puátá Ruávinjaargân ¶ 3. Škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh valmâštâl já olášut lävdikode kieđâvuššâm aašijd. Tot västid sämikielâlâš oppâmateriaal vuáváámist, valmâštâlmist já jyehimist, säminuorâi taaidâtábáhtus orniimijn, almostit sämimáttááttâs lovottuvâid já tuálá ohtâvuođâ sämimáttááttâs uárnejeijee kieldáid já škovláid sehe máttááttâs haaldâšmân. Toimâttâh valmâštâl já olášut meiddei säämi škovlimašij ohtsâšpargo-orgaan čuákkimij aašijd já uáslist säämi máttááttâshaldâšem tave-eennâmlâš ohtsâšpaargon. ¶ fiindâr kampela ¶ Stivrim: Suvi West, kuvvim: Juha Säkkinen, čuoppâm: Anja Ahola ¶ Visitinari, Inarintie 38, 99870 INARI, Puh. +358 (0)40 179 6069 Skype: inari.event, šleđgâpostâ: , www.visitinari.fi Ijâstâllâmväärridmeh, ohjelmpalvâlusah, fievridemeh, uápistemeh, čuákkimtileh, piergâslaiguuttem. ¶ Joh. 16:13 x ¶ Niiles ¶ Tuhháátoovcečyet ive aalgâst, mii lii muu muštoost, poostâ jođettii Ucjuuhân ohtii ohhoost. Jiem tieđe, mon ääigi eeči aalgij ton paargon, ko mun mušteškuottim, te tot lâi postâalmai. Lâi stuorrâ čapis lavkkâ já stuorrâ pisso revolver, maid koolgâi vijlâsijn kyettiđ já tom määđhi koolgâi eelliđ neelji peeivist. Jis lijjii šiev šooŋah, te ellii tälviv ergijguin vyejen, keessiv vääzin já jaavrijd suuvân, mutâ kiđđuv já čohčuv, ko ij peessâm jaavrijd suuvân, ige jieŋâ kuáddám, juttii jaavrij pirrâ. ¶ olgospyehtimist láá kyehti sierâ sääni tien laitaan (spiekâstemjuávkku nr 1). Tast ¶ uásálâžžân a) stuorrâlođâsrapu, b) čuovjisskálžu. ¶ já šadoi lasanem. ¶ – Jiem mun haalijd leđe hyeneeb ko Heikkâ! Lam juuhâm tuš kulmâ vuolâ. Tot ij lah nuuvt ennuv! ¶ Ko kaijuuh láá puohporreeh já vuáháduveh ¶ Säminuorâi taaiđâtábáhtus aldan. Tábáhtus uárnejuvvoo tääl vuossâmuu keerdi Suáđigil markkânist kieldâ uđđâ lihâdemhaalâst. Almottâtmeh láá suulân 300 vittnubálov sämikuávlu škoovlâst. Suáđigil tábáhtusân vyerdip ovdebij iivij náál ohtsis 400 ulmuu. ¶ Kove: Pertti Turunen ¶ – Hurraa, Piäkká! huihâččii puoh kisáh. ¶ Taavvid já Jonatan 1 Sam 18:1-20:43 ¶ 28. Lihâdem lii taavtij já teekij oovtâstpargo ¶ Oođđim uáli hyeneeht. Seŋgâ, mast muái Anssijn oođijm lâi taggaar "trambolin" -mallisâš; ko Anssi lihâstij, te mun koccájim. Meiddei lovdust munnust lâi rijdo, ko ij lam ko ohtâ täkki. Nievdim ubâ iijâ, et uusâm tom motelli Pipestonest já tegu čuágis i-puustav oolâ lâi tot, et mottoom aalgij motelli ulguubeln tedâččiđ auto jienâmeerhâ. Lâi pággu koccáđ, veikkâ vaibâm lâi-uv já uuccâđ iđedâspuurrâmsaje. Taggaar kavnui muádičyet meetter keejist já finnejim käähvi já pekoni käänimonijguin. Tobbeen kuáhtáim Robert F. woods , kote lii šoddâm New Yorkist, mut áásá tááláá ääigist Suomâst. Sun oomâst The American Bookshop -nommâsâš käävpi Helsigist já presidentpaarâ Bill Clinton lâi vuolgâttâm sunjin persovnlii kijttokirje. Bill lâi čälistâm sunjin 1995 já Hillary 1996. Robert F. woodsist finnijn šiev ravvuid munnuu Black Hills määđhi várás. ¶ Vuottumsajeh ¶ Kunâgâs vuolgâttij viežžâđ Joovsep. Joovsep čiŋâdâđâi jeđe moonâi kunâgâs luusâ. ¶  te Vuoiŋâm: ¶ Säitti, kievđâsäitti já tävgi lijjii inuitij pivdoviärjuh. Kyeleh pivdojii viermijguin, tuárguiguin já vogijguin. Nuárjuh lijjii pivdei tergâdumos saalâs, ko inuiteh finnejii tain masa puoh maid tarbâšii: Piärgu, čuálih, vuoivâs já manemuš kiävttojii ravâdin. Vuojâ tooimâi uccâ laampui puáldámuššân. Paanijn já taavtijn ráhtojii tyejiniävuh, viärjukeejih já vuoggâvageh. Näähkist ráhtojii pihtâseh, láávuh já kajakeh. Meid jieŋâkuobžah já válláh miäcástuvvojii. ¶ lâlâš máttááttâsâst lijjii 135 uápped, nuorttâsämikielâlâš máttááttâsâst vittâ já aanaarsämikielâlâš ¶  cuvnâđ Monnii suujâ tet Jovnâ ij kuittâg poollâm já tom váhá Čsookh-uv vissâ imâštâlâi. ¶ b. Kuldâlâd nubbijn kieđáin, kogo pehti kieđâ tekki snoorrân ađai kara já kogo pehti tekki šliäđá. ¶   Breidafjördur ¶ Järvinen –Kosonen – Joutjärvi kuobârkirje (2003) ana haŋkkâčááná purrâmuššân heiviimettum kuobârin, ko vuod Mauri Korhonen (1999) ana tom purâttetten tuoldiittem maŋa. Veik kuobbârist lii heeđâlmhaajâ, mii suullân koččo keččâlistiđ tast pitá, máávus tááhust kuobâr lii pišker. Piškervuotâ tobdoo vala eenâb puáris kuobbârijn, nuuvt et jis taid porá, kalga tondiet valjiđ aaibâs nuorâ kuobbârijd, moi smakkâ lii lääivib. Mauri Korhonen mield olmâ kieđâvuššâm maŋa haŋkkâčáánáid puáhtá rähtiđ maaŋgânáál purrâmuššân. Puurrâmkuobârin haŋkkâčáánást ij kuittâg lah meendugin stuorrâ árvu. Meecist jođedijnis kuobârnorree vissásávt-uv kávná kooris siis čuuvtij njálgásub kuobbârijd ko haŋkkâčáánáid. ¶ – Na Hanssâ tobbeen kale lii. ¶ IP: Nuuvt lijjii. ¶  Jurgâl E H I D  S R U K K O O S ¶ Biodiversiteetsopâmuš olášutmân kyeskee miärádâsah já avžuuttâsah adeluvvojeh uásipeličuákkimist, mii tuálloo kyevti ive kooskâi. Uásipeličuákkimân artikla 8(j):n kyeskee aašijd valmâštâl aalmugijkoskâsâš pargojuávkku, Ad Hoc Working Group on Article 8(j) and related provisions . Ovdebáá keerdi pargojuávkku čokkânij ive 2013 roovvâdmáánust Montrealist. Pargojuávhu pargo stivree uásipeličuákkim tuhhiittem artikla 8(j) maaŋgâivvááš pargo-ohjelm. Pargojuávhu paargon uásálisteh staatâi já algâaalmugij ovdâsteijeeh. Sämitigge uásálist pargojuávhu čuákkimáid uássin Suomâ staatâ delegaatio já Suomâ vest uássin Euroop Union delegaatio. Euroop Union hämmee ohtsii uáivil čuákkimmiärádâssáid já saavâjođetteijee-eennâm ráđádâl jeessânenâmij peeleest kuávdásmittum häämist čuákkimmiärádâsâin. Suomâ raportist sopâmuš olášutmist biodiversiteetsopâmuš čäällimkoodán. Viiđâd eennâmraapoort adelui vyesimáánust 2014. ¶ Já sun, kote totká vááimuid, tiätá maid Jieggâ uáivild, tastko Jieggâ sárnu Immeel táátu mield poosij peeleest. (KAT11/IM) ¶ čagge = puásuičuurâ, mast láá puoh omâsteijes poccuuh iälu ¶ Majemui ihelovoi ääigi skyelfih láá riemmâm tälviv varriistâllâđ eenâb já eenâb mádáskulij já ij lah ollágin iimâš, et skyelfi kuáhtáá veikkâbá mottoom látukáátu alne kostnii Maadâ-Suomâ kaavpug aldasijn. Táválávt tággáár varrim suijân lii purrâmâš nuuhâm, mut nuuvthân tot lii kale mist ulmuin-uv. Nuuvt tovle ko tááláá ääigist-uv, lii purrâmâš kiäppánem, nuuhâm tâi suáđi cokkânem táválávt suijân toos, et olmooš-uv vuálgá šoddâmeennâmstis uuccâđ pyerebijd eellimmáhđulâšvuođâid. Siämmáánáál pargeh meid lodeh-uv já toi varrimmääđhih láá čuuvtij älkkeebeh ulmui iähtun – lááhan tain suájáh. Na jis tárbu váátá, te láá mist-uv suájáh – kirdemmašinijn. Mut ko mij usâškyettip pyerebijd aassâmsoojijd olgoenâmijn, te mii oovdeld láá ovttuu vyerdimin tullialmaah, pooliseh já eres-uv virgealmaah, ijge enâmân puáttim lah ain siämmáá älkkee ko luudijn. ¶ Jo 1745 lâi mottoom anarâš huksim hirsâtuuváá Kaamâsjuvvâ njáálmán já Aanaar markkânšiljoost-uv lijjii kođij lasseen motomeh hirsâtuveh jo 1765, mutâ jo 1820-lovo suulâin iänááš markkânkođij sajan lijjii ittáám hirsâtuveh. Tuvij malli lâi vissâ-uv puáttám Tuárnus puálvárij markkântuuvijn já toi siiskiš lâi uáli oovtkiärdán: monnjâseeinist pevdi, uccâ laasâš já peevdi kuábbáá-uv pelni uáđđimriicih, mut uksânurheest tot puoh tergâdumos, täkki . Tot lâi táválávt muvrejum uuvsâ čižedpele nuurkán nuuvt, et tot paaštij uskeejist kejâdijn monnjâluávkun. Täkkinurkke lâi taavaabeln já laasâ oppeet piäiváábeln, ađai maadânuorttiibeln. Täkkivuáđu rahtui päljis eennâm oolâ nuuvt, et salvui vistig 1 – 2 hiirsâ sálvuskerdi, mon siiskiš tevdui čunnuin, ađai čievráin. Ton oolâ loptejui täsivis já stuorrâsiähá aalaaškeđgi já tast maŋa muvrájui njaajáin já ráptukeđgijgijn taggaar muuvrâ sulâstittee, mii lâi ovdiikeččin áávus. Tast maŋa muvrájui kállukeđgi , mast pajaskulij tot muvrájui suovâpoccen čoođâ čäcikáátu. Tovláá ääigist iä lamaš peeldih, mut korrâ puolâšij ääigi suovâpoccee toppui iijâ ááigán suoinijgijn, teikkâ moinnii eres toos heivejeijee amnâsin. Täkkipellâst lâi stággumuorâ já tast stággu, ađai vagge, mos puovtij heŋgâstiđ kiemni tâi páánu vuoššâmpuudân. Stággumuorâ lâi piirâsjorree. Motomijn taahijn lâi siskiibel muvrejum ryevdistággu tuárrást, ovdâmerkkân veikkâba liäggásâm pissopiijpo, moos puovtij heŋgâstiđ vage, ađai vaggeäävli. Tullâ puolij tälviv ubâ ääigi täähist ton suujâst, et jis tot čaaskâi, te tupe huápust kolmui. Sođij maŋa rahtum tááloid kale še muvrejuvvojii vala täähih, mut iänááš tááloid poođij liegâdem- já vuoššâmniävvun kuittâg ryevdihellá. Täkki paasij tagarin čiŋâttâllâm- já suotâstâllâmniävvun, veikkâ kale tast ain-uv kááhuh já kusâvuástáh passojii pyereest. ¶ suoppâđ, suopâm, suáppá = luoda loimi ¶ Diplomaathäämist: 15-20 ulmui ¶ toohâm nubástusah iä kuittâg mute veerstâ merhâšume mahten. ¶ » Jeesus eeđâi: » Olmânáál västidih. Poorgâ ¶ Ive 1948 tuhhiittum OA olmoošvuoigâdvuođâi almosmaailmlâš julgáštu š lii aalmugijkoskâsij olmoošvuoigâdvuođâi vuáđu. Puoh maailm staatah láá keevâtlávt tuhhiittâm tom. Veikâ julgáštuš ij lah staatâsopâmuš, tast lii riehtiopâlâš kenigitteevuotâ ko ton vuáđuld láá ovdedum aalmugijkoskâsiih sopâmušah olmoošvuoigâdvuođâi pyereedmân. Julgáštuš ij kieđâvuš sierâ algâaalmugij já ucceeblovoi vuoigâdvuođâid, mutâ täähid puoh aalmugjuávhoid siämmáá vuoigâdvuođâid já kenigâsvuođâid sehe täsiárvusijd máhđulâšvuođâid eelliđ jieijâs kulttuur miäldásávt olgoštemttáá já mielâväldittáá. ¶ – Uáiváditteekieđâkeččeevuotâ já narkotijkkâtestâm ¶ Väri-Suomâ stuárráámus kaavpug Kaajaan lii stuorrâ Oulujäävri riddoost. Pielisjäävri riddoost láá Liäkšá já Nurmes . Sotkamo, Kuhmo já Kuáccám láá Väri-Suomâ eres stuorrâ čuákkipääihih. ¶ Iššeed mii eelliđ nuuvt, et mii säänih já tavoh liččii tuu mielâ mield. Mij kyeđđip mii jiegâ, siälu já rummâš tuu kieđáid. Taam ruhâdâllâp mii Hiärá Jeesus Kristus noomâst. ¶ anarâškielân: Iisakki Mattus ¶ – Kyehtlovvittâ senttid, eeđâi Andârâs Piäkán. ¶ luándulâš já idiomaatlâš kielâ, já ton lasseen tot västid GNT teevstâ ¶ Graafisâš vuávám: Jan Myller já Venla Koski ¶ Veikkâ eđâččim: ”Tääl lam sevŋâdâs čiäváin, ¶ Lihâdem: ¶ Sämitigge ¶ 6. Australia Melbourne kaavpug äigi lii käävci tijmed ovdiibeln Helsig ääigi. ¶ mii vuojij meddâl. ¶   sijđoh:176 ¶ suvrâ = happo 32 ¶ Sämitiggepaje ohtsiih já sektorkuáhtásiih ovtâskâsčuággásiih ulmeh ¶ Marttin já Heikkâ orroov joskâ. Suoi tiettiv kuohtuuh, et kyelipivdoost lii sunnuu leibi kiddâ, ige tääl liččii innig äšši káávpángin káálvuid lonottiđ, jis sunnust iä liččii kyeleh vyebdimnáál. ¶ » Taat lii ¶ mereh já prooseentuásih puoh veerstâin tâi soojijn teermâi mield oovdânpuohtum. ¶ sahe vesikirppu ¶ Peerâpeivitipšoo Raija Lehtola ¶ – Pyeri paaimân 3. Pargokirje . Pargokirje, mon lii jurgâlâm Matti Morottaja. Almostui ive 2003. ¶ Puohah ožžuu porgâđ tom, maid pyeremustáá mattii. Laaigijn nisoneh kuđđii mučis kággáid. Kággáh já näähkih njađđojii telttan. Akasiamuorâst Besalel raahtij littoaarkâ. Ton skođâsamnâsin lâi kolle. Taam já ennuv eres-uv sij porgii, eidu nuuvt, ko Immeel lâi koččom. ¶ Rumburähteeh ¶ – Eeči. Muštâl oppeet tast, ko tun teividih stáálui stáálu, Hirškikkâ táttu eejist. ¶ 4. Muorah taheh meeccist vyevdi. . . . . . . . . . . . . . . 1 0 ¶ stivrejuvvoo olmooš sämikieltáiđusâš virgejaldâšeijee luusâ. Virgeomâhái almos tiäđáttâsâin já ¶ – Kale tast muu alda lii ohtâ kävppi. Elâččeen-uv tobbeen? ¶ Pođoieennâm Samudjäävri kuávlust, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ mutáttâh = muuntamo 122 ¶ Jieččân tuve alda Avelist lam čuávvum muáddi luándualmoon, maid kalga masa jo imâštâllâđ. ¶ pottii kaastân, já sij koijâdii Johannesist: ¶ Eennâm- já meccituáluminister Koskinen teivâdij sämitige stiivrâ ¶ Junná ij lam taggaar ovdil uáinâm. Tot lâi mottoomlágán magnetofon, mut tast jienâpäddi lâi kasseet siste. Nieidâ čuojâtškuođij maidnii rock-lavluid. ¶ - Tast lii tuše tot, et mätki mii kooskâst ij uážu le đ e eenâb ko love kilomeetterid. ¶ Eŋland . . . . . . . . . . 48 ¶ Meid Jeesus tubdâstij, et Immeel táttu lii stuárráb ko suu jieijâs táttu. Killáádijn Immeel Alge kuođij elimis Eeji kieđáid já piivdij, et Immeel táttu tábáhtuuččij. ¶ – Jieh tun lah munjin kiksen! ¶ njuuvdos, njuvdos = sose ¶ Ilmari Mattus ¶ kuás saavaan šadolâšvuotâ ruánnáá. ¶ – kuhes njune já käibi ¶ Maassâd pajas ¶ heiviittum ađai čielgâsvuođâ tiet persovnpronomin sajan lii pieijum eksplisiittistum ¶  ravvui Myettee lasanij taađeest ko mätki-uv ovdánij. Tot lasanij já muttuuškuođij šletteesiähán. Lâi nuuvt savadâh, ko ihenis puovtij leđe já mätki pááikân lâi vala kukke. Sun tuáivui ohtuunis, et kiinii lijgkerrisáin teikkâ rivváin jottee olmooš puáđáččij maajeeld já váldáččij suu fáárun, mutâ tot paasij tuše tuoivuu räi. Ijhân kihheen táválâš olmooš liččii iho joođoost já vala tággáár šoŋŋân. Nuuvtpa kihheen ij puáttâm. Sun ij lamaš aaibâs vises, mon kuhás iđedistijjâ lâi juo olláám, mutâ peivi ij kuittâg lamaš vala čuovvânmin. Ko lâi polvâšoŋŋâ, iäge tääsnihkin oinum, te Mättee ij tiättâm muidego tom, et ijjâ lâi. Ko kumppi lâi ravkkâm suu, talle máhđulávt lâi iđedistijjâ. Teikkâ mastpa sun tomgin ličij nuuvt vissásávt tiättâm. ¶ Vuávájeijee pälkki miärášuvá Sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi IV/II miäldásávt (vuáđupälkki 2560,57 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen pargoost máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. Vuávájeijee toimâsaje lii säämi kulttuurkuávdáš Sajosist. Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 30.12.2014 tme 16.00 räi čujottâsân Sajos, 99870 Aanaar. ¶ riddomuálus rantasula ¶ 8 a. Čääli kove sárgái 1-2 oolâ skáálžu ráhtusoosijd. ¶ – Komálâš olmooš tot Elmer, Ante smietâi mut lâi sun-uv ton uáivilist, et ääiđist liijká-uv šoodâi čohhoom maŋa muččâdub ko ovdil. ¶ Juhháán-Jovn Uulá já Issá-čeeci skippuudâđáin vyelgiđ sorvâpiivdon, ko poođij vuátádâh. Suoi moonain tohon Vuomâvääri pel já pessain vorâs soorvâ luoddaid. ¶ Ränishaikareh orosteleh mielâstis kuhes muorâi kierruin, main toh meiddei ijâsteleh. Suomâ jävrienâduv viäigoo alme vuástá kuávvájeh ränishaigareh muorâkierruin, mii lii uđđâ já suámálâš uáinus. Ränishaigar pessee peesi tâi kuosâ kierrui. Piervâl lii huolâmettumávt čuákkejum risseleeji. Jis paarâ pessee ohtuunis, láá loded irrâseh já čeepih piäittáástâllâđ. Mut ränishaigareh pessejeh távjá siärvádâhhân já tuálih korrâ laarmâ, te talle taid lii älkkee aiccâđ. Niŋálâs mannee piervâlân 4–6 mane. Kuohtuuh vaanhimeh läälliv moonijd vuáruttuvâi já huolâttává meiddei oovtâst uđâgáin. Tast lii kuohtuid korrâ pargo kuhes ááigán, ko uđâgááh kirdeleh iäskán muádi mánuppajasâžžân. Ko uđâgááh kirdeleh, te peerâ pisottâl čuákist já orostâl oovtâst lijgešoddâm jaavrijn já merâluovtâin. Čohčuv ränishaigareh värrejeh Viestâr- já Maadâ-Euroopân. ¶ luándulâš. Taat nubástus ij toovât merhâšittee merhâšumeiäruid. Spiekâstmist ¶ Čuovâkuuvij vuoigâdvuođah ¶  adjektiiv : Ákku Sämitigge almoot uuccâmnáál ohtsis kuttâ 500 euro stipend, moh láá uáivildum sämikielâ já/teikâ sämikulttuur válduaamnâs- já uálgiaamnâsuáppeid ollâtääsi škovliimist. ¶ Tábáhtus lii puáhtám oovdân maaŋgâid uđđâ taaidârijd já uásálistem toos lii ain lamaš valjaas. Säminuorâi taaiđâtábáhtus kulá väldikodálâš Nuorâ Kulttuur - tábáhtusân kejâlmâssân, mon puáhtá verdidiđ kuávlukieldâi tábáhtussáid. Väldikodálâš teema ( muusik, teatter teikâ tanssâ ) lasseen sämitábáhtusâst lii ain lamaš mottoom eromâš sämikulttuurân lohtâseijee teema. ¶ kolmâsumos mánuppaje? Mon koolmâs tobbeen ¶ Plankton iäláneh siäiluh manneen já suoksân ¶ – Já mon njaalgâ haajâ jyehi saajeest porgeest! Tálunjobžâ eeđâi já ruvvij jo čuávjis. ¶  ess. 18. njomâttempirrâmpeivi: 2.8. tme 22.40 poođijn uđâgááh siämmáá sajan já enni poođij tme 23.25 já kyevti miinut kukkosâš njomâttem tábáhtui vuáláčällee ratkuuttuvvâst. Kuvvim luhostui mottoomnáál. Pelduvváid polvâšoŋŋâ. ¶ h. Tot lii vuáhádum pyereest kolmâsân. ¶ 6. Luokittâl kove 28A elleid juávhoid s. 135 kove ¶ K I J T T O S R U K K O O S ¶ 139 ¶ Jookeerpargopittá ¶ oornigist. Tondiet taid kalga nuurrâđ liiston já rähtiđ tain tavlustuv, mii nuávdit Uđđâ ¶ 1. Jurgâl objektiivskiäru nuuvt, ¶ – Matti tääbbin tiervâ. Anarâš pivtâstem -kirje lii maŋanum já tast kalga sááhu mäksiđ. Must ij lah ruttâ, mutâ Ela enni lii Ellain kirjeráájust já sun haalijd lovniđ munjin ruuđâ. Uážum-uv mun sust ruuđâ lovniđ? Matti koijâd. Maati enni loppeed lovniđ ruuđâ já nuuvtpa Ela enni luávnee kyehti euro Maatin. ¶ Kuobžâ-Saammâl Matti, Matti Morottaja. ¶ Veikko muštâl, et sun finnij jieijâs vitá tállán šoddâmis maŋa, tegu vyehin lii lamaš. Vittá poođij ärbivuáválâš vyevi mield suuvâst jottáám vittáást. Veiko vittá poođij suu eeji vitá ucánjáhháá rievdâdmáin. Sun ij mušte, kuás vittádij vuossâmuu keerdi, mut muštâl, et tot tábáhtui jo uáli tooláá. Vittádiđ sun oopâi čuávumáin, maht iäráseh vittádii já eeji ravvuiguin. ”Porgâmáin uáppá.” ¶ KUUVIJ VUOIGÂDVUOĐAH ¶  objekt ¶ Aassâmvistees uážui jo-uv tipteđ teikâ tom uážui kuorriđ já tuálvuđ tävirijdis vuárkán, et ij tarbâšâm mäksiđ lááigu ko peri täävvirvuárhást. Ánná ááigui tipteđ jieijâs viste, ko tieđij, et puáđáččij eelliđ kaavpugist motomij tentij tiet. Kukkáid sun lâi kuittâg adelâm tiipšon Máárján, kote pisoččij kaavpugist ubâ ton ääigi, ko sun jieš lâi meddâl. ¶ “Lappim taid” , ¶ 5. a. Moh láá mietâmiäđušijnohtsâškode jesâneh? ¶ Eennâmmittetedemlájádâs kárttápalvâlus. Päikkinoomah meid tave-,aanaar- já nuorttâsämikielân. (lekkâs uđđâ laasân) ¶ Jiem mušte, mast finnejim jurduu, mut Takkus Eino ääigi sárguškuottim jieččân škovlâviihkon maailm väldikuudijd já toi liipuid, sehe ivnejim taid aaibâs siämmáálágánin, ko toh lijjii kárttákirjeest-uv. Čaittim sárgusijdân Takkusâžân já asuntola siäsán, sehe meid pyeremus skipárijdân já puohah lijkkojii, joba rámmojii-uv taid. Euroop enâmeh lipuidiskuin lijjii jo sargum puoh já lijjim sirdâšum eres eennâmossijd. Tärkkilis lohomere jiem mušte, mut čuákist lijjii kale jo maŋgâlov enâmid lipuidiskuin já sargum ain lase et lase. Juurdân lâi sárguđ puoh maailm enâmijd já liipuid. Ko mun polâstellim uđđâ máttáátteijeestân, te jurdâččim, et jispa mun puávtáččim pyerediđ jieččân persovn suu čoolmijn ovdâmerkkân veikkâ čäittimáin sunjin jieččân väldikodde- já lippuvihko. Jispa sun talle ličij muu kuáttá linásub já kiitiätá veikkâ finniiččim vala pyereeb sárgumnummeer-uv tuođâštusân. Mottoom peeivi ko koskâpuddâ aalgij te paaccim luokan máttáátteijen luusâ, valdim vihkon pulpetist, keigejim Räsäsâžân já ettim: ¶ Jookeerpargopittá 5. Verdid Euroop aassâmsaahâdvuođâkáártá 102A oppâkirje šadolâšvuođâkáártán 38A. ¶ Issá-čeeci lâi talle 53 ihásâš. Veikkâ sun lâi uccâ almaš, 160 sm kukkosâš ijge vaarâ tiáddâmgin ko vuálá 60 kiilud, mutâ sun lâi uáli sävri. Sun čuoigâi ennuu täälvist. Saavehkiälháin sun viežâi tom lusis kuobžâtyelji tobbeen muátilov km keččin. Iđedist tooláá vuolgij já ehiđispeeivi sun lâi puáttâm maasâd toin kuormijnis. ¶ c. Mane meccipuáluh ovdáneh jotelávt? ¶ Fragil luptij Joovnâ čuožâd já sij väzzilii hitásávt maasâd. ¶ – Joo, nuuvt lii kustoo. Kiinii lii kale iällám tääbbin, já tuođee lâi sááhá-uv majemustáá, Njorttâ čaaitij, já siämmást huámmášij, et tot-uv lâi lappum. ¶ b. Jis maŋgâ uásálistee láá iävtuttâm siämmáá noomâ, juáhhoo palhâšume sii kooskâ. ¶ koh tiäđulávt säämi kielâlaavâ ko sii almotteh, et toh tevdih säämi kielâlaavâ iävtuid velttittitteht tâi ¶ Aukusti Valdemar Koskimies ¶ Stuorrâ kyeliuáiváduvah kiäsutteh taid pivdee kuálástustaampâid. Ain iänááš uási luosâin pyevtittuvvojeh kuittâg stuorrâ kyelišoddâdemáldáin, moh láá miätá Taažâ riddokuávlu. Oovtâ viermiáldást láá tuhátteh luosah, moh piämmojeh fuoddâráin. Viermiáldáh viešiduvvojeh ohtân kuolijdiskuin njuolgist kyelifabrikân. Tobbeen luosah čuállejuvvojeh, päkkejuvvojeh já vuolgâttuvvojeh rekaiguin ovdâskulij. Suomân-uv vuolgâttuvvojeh jyehi peeivi vorâs taažâluosah. Kyeli vuábdoo olgoenâmáid seilâttâssân já kyelioljon. Tromssa kulá kuálástus já kyele ovdedeijee ráhtulâšvuođâ kuávdášpaihijd. ¶ – Na ij kal jyehi peeivi lah, mut jis láá veikâ piärgupuláh, te tain še lii kyelismakkâ, já lii kyelismakkâ herttâmäälist já mielhist-uv, já jäätelöst. Nubbe lasettij val: ¶ K I N T T  L P E I V I ¶ keesi čohčâ tälvi kiđđâ ¶ vuolgâteevstâ äššisiskáldâs oovdânpáhtoo puátukiellân ton luándulij vuovij já haamij ¶ Snaartâl njurgiistâl mijjân taan vyesimáánu äigin jyehi tuorâstuv. ¶ Amsterdam kiädán puáttim maŋa kavnáim pyereest poortâid, moi mield pessáim vyelgimčielgiittâsân já passâtarkkuumân. Tobbeen kale lâi jo nuuvt kuhes jono, et iäpádâláim lasâpaihij finniimist, mut toh kuittâg ornâšuvvii. ¶ 1. Algâaalmugijn lii vuoigâdvuotâ puáráttâsân tagaráin vuovvijn, mii puáhtá toollâđ siste eres lasseen macâttem, tâi jis macâttem ij lah máhđulâš, te ääšimiäldásii, vuoigâlii já kohtulii sajanmáávsun ärbivuáválávt omâstem tâi mudoi haaldust toollâm tâi kiävttám enâmijn, kuávluin já luánduriggoduvâin, moh láá tyemmejum monâttemnáál tâi tuáhánvaldum, valdum haaldun tâi väldidum tâi moh láá kevttum tâi vahâgittum tai aalmugij rijjâ já tiätun vuáđuduvvee munemietâmâšâttáá. ¶ Čuáđgi piergee stuorrâ jaavrijn já uccâ lááduin. ¶ čäcisijrá vesisiira ¶  puásui, Stivrâ adelij ¶ Säämi Parlamentaarlâš Rääđi lii Suomâ, Taažâ já Ruotâ sämitigij koskâsâš parlamentaarlâš oovtâstpargo-orgaan. ¶ 2. ¶ 11. Niŋálâskyele maneseelâi seilâttâh ¶ sämikuávlu kieldâiguin mottoomlágánijd kielâkuávdáid, main toimâččii sämikieltáiđusiih ¶ Maasai puátá Anarân váhá ton maŋa ko lii puáttâm sevŋâd. Maađij paajaapeln láá čuovah moh taheh uáinim älkken veikkâ eres saajeest ličij-uv sevŋâd. Tansaniast iä maađij aln lah čuovah ko maađijeh-uv láá tuše hyenes čunoimaađijeh. Maađij aln joteh váhá aautoh. Já toh láá-uv šiev aautoh ege tagareh puáris romuh nuuvtko pääihist. Já mudoi-uv puoh tävireh láá tääbbin pyerebeh já tivrâsuboh. Maasai vázzá Aanaar siijdân. Ulmuuh láá eidu puátimin pargoost já škoovlâst. Ulmuin láá še ivnáás, lieggâ pihtseh. Puoh keččih maasai suámálii ivne viehâ kuhháá, kuittâg jo párnááh mutâ kihheen ij eeđâ maiden. Ulmuuh iä mudoigin sáárnu ennuv. Toh tuše maneh pááikán autoin tâi pyeráin tâi vääzin. Sun tiervât oovtâ párnáá ko vázzá lappâd tast. Páárnâs ij eeđâ maiden. Vázzá tuše lappâd já oro váhá polâmin maasaist. Návt tavveen iä oinuu čapis ulmuuh meendu távjá. Aanaar tááluh še láá aaibâs eres mallisiih ko Tansania tááluh.Tääbbin tááluh láá rahtum muorâst já keeđgist já tain láá assaas seeinih vâi toh liččii lieggâsuboh. Puoh tááluh tääbbin láá mudoi siämmáá mallisiih ko Tansania kavpugijn mutâ tääbbin toh láá pyereeb oornigist. Maasai táálu pääihist lii tuše njaajâst rahtum kuáti. ¶ Sämitige toimâohjelm já ekonomiavuávám 2012 – 2015 ¶ šohânâs.....66 ¶ Maggaar kulâtteijee tun lah? ¶ 2. ¶ váimutekkikođos ¶ Likkušvááráákimes Čuhčákiihâmsaje Likkušvááráást, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ – Mahtsun liččii kuocâomeneh, moi alne láá hervân sukkârliemâst vuoššum lapsemááđuh? Hunttá iävtuttij. ¶  jiem čeevris ¶ – rukkoos ¶ Vuáhádâhäššitobdee ¶ Tääl Jeesusist lijjii nelji máttááttâspárnáá, kiäh lijjii ovttuu suu mieldi. ¶ lostâkuosah já suávih. ¶ rievdâmáin = kulkeutumalla 132 ¶ Nieidâ tuálvui Tikke-Pike páikkásis já smietâi, et lijkkoo-uvsun suu uccâ viljâ vielgis iävnán vâi puávtáččij-uv sun suorgâttiđ viiljâ evnijn. Uccâ viljâ ij suorgânâm já Pihla piejâi Tikke-Pike evniloovân kost lijjii eres-uv eevnih, čappâdeh, ruopsâdeh, piiŋkih já aainâs-uv 100 evniviermid. Tääl Tikke-Pikkeest lijjii ennuu uđđâ skipáreh. ¶ čäciherttâ.....18 ¶ O Juvduu! -luándupäälgis lii suullân 10 kilomeetterid kukke. Päälgis jotá Juvduujuuvâ kuábbáá-uv pelni, jotteemsunde lii rijjâ. Čäitteemusah čuosâttâsah láá kuittâg pálgá máddáábeln. Supenjaargâ pehti lii kärbisväri, moin puáhtá mokseđ juuvâ já maccâđ juhârido mietiviirdán markkânân. Juuvâ taavaapiälááš päälgis jotá Ocomâžân, kuus lii 4,5 kilomeetter mätki. ¶ “Kost tij puátivetteđ?” sun koijâdij. ¶ Merkkii ruossáin jyehi uási pehti ton molsâiävtu, mii kovvee pyeremustáá mättimâd. ¶ Luuvâ ubâ tiäđáttâs suomâkielâlâžžân ¶ 5. Känituákist lii árvuoornig ¶ Iänááš kappeespääiskih pessejeh stuorrâ, joba tuhháát paarâ siärvádâhhân . Tain lii masa potkânhánnáá larmâ já rááhum. Ko olmooš puátá pessimláádu riidon te kaijuuh skuvgááttâlškyeteh já pommittâlškyeteh ulmuu luččâpomijguin já sättih joba ruomččâliđ suájáin uáiván. Vuorâččâsah já väälih uážžuh korrâ liävtu. Tondiet maaŋgah šnjirgooh já viettuuh pessejeh kappeerpaaiskij ohtsâškudij syejeest já uážžuh-uv eenâb uđâgáid suájáidis oolâ, ko ohtuunis pessejeijee paarah. ¶ Savost šoddâm, mut juo škovlâkandân Maadâ-Suomâ Järvenpään eejis fááru varrim Eino Luomi já suáđigillâš Helmi Melamies uápásmuin suátiääigi Kyelijäävrist ađai Sallaast, naajáin já asâiduvváin Järvenpään. Sunnui šoddii nelji párnáá, main ohtâ finnij nommân Lea . Párnááh vazzii taalvijd Järvenpää ohtsâšškoovlâ já keesij sij ellii Suáđigilist kolliistâlmin ááhus já huolhijdis. Sist lijjii nelji ennuu tobbeen, kiäin ohtâ lâi puásuialmai. Ko Lea Luomi vuolgij luuhâđ suomâkielâ Helsig ollâopâttâhân, te pargon šoodâi ereslasseen suomânij nuurrâm kieddipargo, mon sun poorgâi keessiv 1966 Suáđigil Moskuväärist. Tobbeen sun nuurâi päikkinoomâid, kuus ohtâ suu ennuin lâi ornim aassâmsaje. Čuávvoo kesij äigin sun joođhij nommâpargoidis stipendij vievâst já sirdâšui ain taveláá et taveláá. Vistig Vuáčun, talle Avelân jeđe loopâst vala Aanaar markkânân. Nuurrâmkuávluinis sun juuđij saajeest nuubán tuolmâmmašináin, mon sun ain luoihâttij kiästnii páihálii ulmust. Sun vuojâččij kuhes-uv peivimaađhijd. Vääri pajas, nube vuálus – tien ááigán sun lijkkui čuuvtij. ¶ 4. ¶ Lääniruávást ¶ uccáá, te čođgijd hiäŋguh riddomuoráid vuovdâid. ¶ Pase Jieggâ (MLO) Pase Jieggâ (IM) ¶ Mun kal kuorâm madâräijihâm ¶ Jookeerpargopittá ¶ Ive 1991 seervi toimâ lâi sijvuu, ko stivrâ čokkânij tuše ohtii. Anarâš almostui kulmii já čohčâmáánu nummeer lâi ton tááhust eromâš ubâ Suomâ-uv mittokaavast, et lokkekovveen lâi ivnekove laavlâčuánnjást, mii lâi vuossâmuš kuássin moonnân loostâst almostum ivnekove laavlâčuánnjást Suomâst. Kove lâi váldám luándukovvejeijee Martti Rikkonen. Puohâi jesânij meeri lâi ive aalgâst 77 já ive loopâst 87. ¶ – Puoh lii muu suijâ. ¶ Vatukkâš saje tääbbin Säämi luándust lii taggaar, et miestâ lii kale tääbbin Säämist, mut táválávt tot lii leevvâm ulmuu fáárust. Luándulâš šoddâmsajeh láá uccáá já tot taha-uv vatukkâš ávhástâllâm ucánjáhháá vaigâdin. Nube tááhust luándu vatukkâš lii Säämist já váháš mäddiláá-uv nuuvt härvinâs et loostâid ij kolgâččii čohhoođ kuittâg stuárráb meereest. Luándust vatukkâš šadda paavtijn, roođoin já njaskâttuvâin. Veddi lii maaŋgâihásâš, mut vesah kuittâg kyevti-ihásiih. Ohtâ vesa lieđđee já myerjee iäskân nube ive. Tot meerhâš tom, et oovtâ miestust láá ain kyevtilágán vesah. Oovtihásiih iä meiddei lieđđii já kyevtihásiih moh lieđđejeh, láá ruánáávielgâdeh. Miestâ šadda suullân meetter alosâžžân. ¶ Servikoddevaaljâst já jienâstemsoojijn kávnoo tiätu meid servikode päikkisiijđoin čujottâsâst inarinseurakunta.fi sehe čujottâsâst seurakuntavaalit.fi. ¶ Mun uurrum joskâ. ¶ sänitääsiráhtusist kuulmâ saajeest. Ohtâ iäru sänitääsi ráhtusijn lii KT92 sistanneem ¶ ALBANIA ¶ Pasepeiviiđeed (siämmáá peeivi, ko muoi Ailáin vuolgijm Sahtimohe jiägán luommiđ) lijjii Pellinen, suu uksâvahtâ Hentilä já Uuno Etuala kálguinis lamaš káhvástâlmin já iđedâs purâmin, ko Etuala lâi falâlâm kuássásis saavzâpiärgu. Pellinen lâi njuškim čuožžâd, toppim kuhes piärgučuoppâmniijbe, rohhááttâm Hentilä Aahti já ettâm: ¶ Pieggâkovjimlâš šado lieđikovjâ jotá piegâ fáárust šado kuká šovosliäđusijn nube šado emiliäđusáid. ¶ d. lasetiäđuid loddeest. ¶ Totkee sijđo Láádu iäláneh, čuávvup čäciellei eellim 208 ¶ – Piejâvettee-uv tuoi tunnuu sárgusijd siäinán? Ailâ vala koijâd nieidâin. ¶ - Jis mun tääl luáštám tuu, te tun kaačah tállân patârâsân. ¶ Anarâškielâ seervi tutkâmjuávhust pargeh kuulmâs. Pargojuávhu joođeet Filosofia tuáhtár Marja-Liisa Olthuis. Sun parga projektist uássin Päikkieennâm kielâi tutkâmkuávdáá pargoaigijn já iänááš jieijâs išeruuđáin. Kulttuurruttârááju išeruuđáin projektân pálkkááttuvvojeh kyehti pargee. Proojeekt tutkâmassistenttin lii cuáŋuimáánu aalgâst algâttâm Irmeli Moilanen. Suu váldupargon šadda uápui já uáppei ruttâdemmyensterij čielgim já ohjelm luuhâmoornig rähtim. Kesimáánu aalgâst projektist aalgât meiddei kuálmád pargee, koordinaattor Annika Pasanen. Sun lii porgâm jo kuhháá anarâškieláin já meiddei sárnu pyereest anarâškielâ. Sun kuáddá ovdâsvástádâs tagarijn aašin, moh kyeskih kielâ iäláskitmân já ton keevâtlâš piälán. ¶ - Väldiđ muu kiddâ!!! Väldiđ muu kiddâ!!! ¶ 78 ¶ eennâmhurgee = maakiitäjäinen 193 ¶  mii mievri 89 ¶  vááijuv, Puohah povvusteh já keččih muu, jiemge tieđe, maid koolgâm porgâđ. Vuoi cirgálâh, moonâm tastoo almaihiivsigân, liihân tot-uv vuáttámuš! Talle huápu-huápu linjâšauton, šoŋŋâ lii muččâd, piäiváš páštá, lam tuođâi-uv luholâš, tääl tuoddâráid vandârdiđ! Talle linjâšauto ooroost siemin kähvikioski puotâ já valjiim iännásân postâkoortâ. Tom uážudijn sun puáhtá eđâstiđ, et jáá-á, nieidâ lâi vala moonnâm oho jiegâin. Ko riemmim mäksiđ koortâ: – Kost ruuđah? Siämmást uáinám siälun čolmijguin: Ruávinjaargâst, almai hiivsigist, uálgispeln roskeloová lohe alne. Ná, postâkorttâ maasâd sajasis, oppeet linjâšauto sáátun já smiettim, et maht tääl? Puursâst lijjii Tanska já Ruotâ ruuvnah, Suomâ määrhih sehe hostelkorttâ. Riŋkkaast, mii lâi fáárust, lijjii tuše muáddi Saksa čuátásii. Halijdim pääcciđ kuhheeb ááigán já tääl lijjim läpittâm ennuu ruuđâ. Mut piäiváš paaštij muččâdávt, enâduvah lijjii oskomettumeh já linjâšautost čyeijee muusik uáli fiijnes. Nuuvtpa, jo-uv váivánušah ruuđâi läppim tâi vááldáh tilálâšvuođâst nuuvt ennuu luovâs ko pastah. Kale ruuđâi monâttem muu mottoom muudon väividij, mut jurdâččim, et tääl peri smietah puoh aašijd uđđâsist. Šoŋŋâ lii šiev, piergiih kenski kuhheeb-uv ääigi olgon, tâi puávtáh aassâđ mottoom ääigi tuoddârist ävđintuuveest. Mahtnii puoh ornâšuvá. ¶ Talle sun eeđâi: ”Lii čaallum: Muu viste lii ruhâdâllâm viste. Mut tij leppeđ toohâm tast riävárijpiäju.” ¶ 2 siipuul ¶ Aanaar paješkovlâ: Anne Seipiharju (anâraškielâ), Rauna Saijets (tavesämikielâ) já Elle-Maari Kokkonen (tavesämikielâ) ¶ väldikuudijd, moi pehti jotá ¶ kumásumos mánuppaje? Mon kume tobbeen ¶ kevttuu virgálâš ášástâlmist ollágin. Tááláá tiileest sämikielâlâš palvâlusâi vaattâm uáivild masa ¶ Sun Siäđusmiäldásii tohálâšvuođâvátámâššân lii virge vááttám škovliittâs já lasseen váttoo sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95). Pargo miänástuvvee tipšom išedeh hiäivulâš ollâškovlâtuđhos sehe šiev säämi kulttuureellim já haldâttâhtooimâ tubdâm. Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuodâtääsi IV/IV-II mield (vuáđupälkki kooskâst 2 437,04 – 2 540,57 eurod/mp). Ucâmušâid lahtosijguin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 11.7.2014 tme 16.00 räi čujottâssáin Sajos, 99870 Aanaar. ¶ Tot peivi kale lâi uáli rávhálâš. Ehidist Ferránmoš sáárgui oppeet sárgá siäinán seeŋgâ paajaabel. Nohádij. ¶ Majemui aaigij lii almolâšvuođâst mottoom verd pajanâm savâstâllâm viärjukenigâsâi uásálistemkenigâsvuođâst juávkku-uásáduvâi oskoldâhlâš tábáhtussáid. Vuáđu-uáinu pyereeb vuotân väldimân láá oskoldâhttes ulmui pelni oovdânpuohtum vátámâšah rievdâdiđ ovdâmerkkân suáldátvuárnás siskáldâs já kejâlmâsâi kieddirukkoospuddáid uásálistemkeniâsvuođâ. ¶ - Pärjääkö Tukkolma Suomelle? ¶ » Sij porgii nuuvt, já viiđâ oh- ¶ RUANDA ¶ Tiina Sanila-Aikio já Heikki Paltto sämitige värisaavâjođetteijen ¶ vuáđuld. ¶ Vyejestáim forgâbalij Kanada já USA rááján, kost Kanada virgeulmuuh iä ubâ repčâlâm čalmegin, mut USA tullialmai pasâi tarkkum maŋa aalgij koijâdâllâđ maid kost. Ovdâmerkkân kuáhtáim-uv Kanadast kiännii, kiäm tubdâččáim? Kalle tiijme láim Kanadast? Kiän omâstem autoin leen joođoost? Mon kaavpugân poođijm USA:st já kost tääl orroon? Ko sun lâi finnim jieijâs mielâst tarbâšân ennuu vástádâsâid já ko val lijjim čáittâm Metro-riävu registerváldus, te sun ložžij já luoštij munnuu moonnâđ. ¶ 70° ¶ Maggaar Taažâ kárttákove lii? ¶ Áárvustoonnum saavâjođetteijee, ¶ Niŋálâs piäivááloddááš mannee taggaar šado loostân, maid ton suoksâ porá. Moonijn šaddeh suovsah, moh láá tuotâ vuávdááh. Ko suoksâ stuáru, te tot ferttee šoddâdiđ uđđâ já saijap näähki. Riitaarpiäivááloddáá suovsâ válduášálâš raavâdšaddo lii stáálupoccee, čuovjissuájá suovsah oppeet poreh säpligviermirääsi loostâid. Suoksâ skuáppuluvá , já skuápust itá rävis piäivááloddááš. Veikkâ suovsâin lii táválávt šiev syeji-ivne, te toh šaddeh liijká tävjibeht ludij evvisin, ko rävis piäivááloddááh. Lodeh poreh meiddei piäivááloddáá skuápuid . ¶  sevŋâd Uusikaarlepyy B4 ¶ Suomâ luándusuojâlem ulmen lii turviđ eellimmáhđulâšvuođâid puohháid jaavrijn, juuvâin já meerâst ellee iäláánšlaajáid. Viggâmuššân lii siäiluttiđ enâduvâid nuuvt luándulâžžân ko máhđulâš já heiviittiđ rakânâsâid, maađijijd já šooldijd muččâdávt enâduv uássin. ¶   vijđánmân ¶ Room. 8:15b ¶ Gomphidiaceae ¶ Adventäigi ................................................................................ 54 ¶ – Tiervâ, tiervâ Ella. Mij-uv puáttip itten muusiktábáhtusân. Livđojeen-uv muoi tobbeen oovtâst kielâpiervâl Porruu livđe? Matti iävtut Eelan. ¶ Minnesota = 8 tijmed maajeeld ¶ - Na aasâm ton ruopsis kerditáálust aaibâs ollâopâttuv váldurakânâs tyehin, jis tiäđáh tom. Aasâm kuuđâd keerdist. Lii tohon hissi-uv, et ij jyehi tuv taarbâš portháid pajas kuárŋuđ, mut tot jotá hirmâd jo hitásávt. Mestâ jo siämmáá ääigist lii paijeen, jis mana portháid. ¶ Gyromitra gigas ¶ čiđđâkääni.....78 ¶ 14. Russula lutea – Munahapero – Manesmiäruh U ¶ 9.10. Taažâ Sämitige vuáđudempeivi (virgálâš lekkâmeh 9.10.1989) ¶ Rapu roopâ syeijin lii korrâ kiitiinkorrâ. ¶ (oovtâst Nuorttâlâš savâigijn) ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtus aldan ¶ SaKaste- proojeekt ääigi pyeredii sämikielâlij já kulttuurân vuáđuduvvee palvâlusâi kvaliteet, vaikuttâs já finnim. Lasseen viggii kezidiđ kuávlulijd iäruid läčimáin sämikielâlijd já –kulttuurân vuáđuduvvee šiev pargovuovijd já toimâmaalijd. Ovdedempargoproosees ääigi sämmilij pargei jieijâs áámmátidentiteet nanodui já koskânâs äššitobdeeviärmádâh vijđánij já šoodâi čavosin. ¶ gâdvuođâin palvâlussáid, tâi talle ovdediđ sämikielâ kevttim säämi kielâlaavâ vaattâm vuov ¶   Hannele Sieppi, proojeektčällee ¶ tast. ¶ Kállápaarnij maddârmaddui. ¶ Sämikuávlu kieldah finnejeh sämitige pehti ihásávt staatâtorjuu sämikielâlâš pyereestvaijeempalvâlusâi orniimân. Tágáreh láá eres lasseen párnái peivikiäčču- já puárásijpalvâlusah. ¶ Ovtâskâs kriisilum peerâtilálâšvuođâin já peerâsuojâlemtábáhtusâin kalga rähtiđ oovtâst párnáisuojâlemvirgeulmuigijn kielâpervâlân sierânâs toimâravvuid já kalga sooppâđ tárbulijn išánkoččomvuáháduvâin. Ovdâsvástádâsolmožin ovdeláámainâšum aašijn tuáimá kielâpiervâl jođetteijee. ¶ jurgâlem tááhust. Máhđulávt sääni Eeči lii koččâm meddâl já kielâlii tärhistem ¶ Koskâkeesi poccui čokkim pygálusááiđân iššeed paalgâdäigi . Talle čuoškah, myevvireh já porruuh láá poccui kiksen. Tiivreh vyejetteh já čuákkejeh poccuid čurrâgâžžân já toh ucâluveh pieggiis tuoddâráid, maađijpiälláid tâi čievrâruggijd. Paalgâdääigi poccuuh láá várnuttis nálásiih, ko tain lii talle porgeäigi. ¶ Lii väädis sierriistâllâđ, maid sämmilâšvuotâ muu elimist meerhâš. Tot lii identiteet, uáinu alnestis já ubâ persoon, sehe meiddei eellimvyehi. Mun lam čiävláá jieččân madduin já madârvaanhimjn já munjin lii tehálâš sirdeđ puátteevuođâst jieččân párnáid-uv tom siämmáá riges kulttuuräärbi, mii lii mijjân párnáid-uv sirdum. Mun lam lamaš luholâš, ko eeči sáárnui perrust sämikielâ já tast šoodâi munjin nubbe eenikielâ. ¶ máttááttâs- já kulttuurministeriö miärádâsâin já máttááttâsvuávám vuáđustâsâin. Vyeimistorroo ¶ Adai čielgiittâs toos, mondiet Anarâškielâ servi lii tääl tággáár ko tot lii, kávnoo anarâškielâ (já sämikielâi) aldahistorjást. Taan räi lep tääl peessâm, já täst lii pyeri juátkiđ – juáhháá kielâlii identiteet já kielâtááiđu oovdedmáin. ¶ Kähteelááduš LL.1978 Kaakkurilampi Menišjävri N. ¶ Sänitärhis jurgâlus ¶ njuhčâmáánu 189 26 ¶ Nommâkišto uárnejui vuossâmuu keerdi roovvâdmáánust 2009, já talle meriááigán puáttám já palhâšumelävdikode čuákkimist 10.12.2009 kieđâvuššâmnáál já árvuštâllâmnáál tuhhiittum nommâiävtuttâsah lijjii ohtsis 69. Palhâšumelävdikodde kuođij lehâhánnáá kuttâ maŋanum tâi mudoi njuolgâdusâi vuástásávt toimâttum iävtuttâskoovert. ¶ Tááláá ääigi sämimááccuh kiävttoo hejâ- já rippâjuhlij juhlepihtâs lasseen meiddei eres-uv tábáhtusâin, sierâlágán konfereensâin já čuákkimijn, main uálmuuh láá oovdâstmin sämmilâšvuođâ. Mááccuh uđđâ kevttimpirrâsin láá šoddâm sierâlágáneh sämijuhleh, markkâneh já taaidâtábáhtusah. Erâomâšávt Sämitige ihásávt ornim sämipárnái já -nuorâi taaidâtábáhtusâst lii lamaš tehálâš rooli párnái já nuorâi mááccuhkevttim iäláskitmist. ¶ Čuávuvâš sämitige stiivrâ čuákkim tuálloo njuhčâmáánu aalgâst. ¶ Mii toovvât äijihšooŋâ? ¶ 7 a. Merkkii elleid toi rievtis rummâšliegâsvuođâ. ¶ Meccikuávlulaahâ ¶ Junná huámášij luodâ nommânjuolâ: Hamneveien. Sun väzzilij ton luodâ mield. Tastan oinui-uv ton fabrik nommâ, kuus sun lâi monâmin: Hansen produkt. Tie te lâi tot suu tienâspäikki. Viste paaldâst lâi ameriklâš avdo, Mercury Club Coupé. ¶ Kärbishamânist šadda mätki Speinnjaargâ kárbáinjotteemtoorjâsajan pajeláhháá vittâ kilomeetter. ¶   Tartto = Tartu ¶ Pyeremus piivtâs ¶ - Takkâ tunjin, Jussa! kulluutteijee kijttâlij. ¶ Äššitobdee Heikki Paltto (sämitigge) ¶ Šoŋŋâdâhnubástus uáivild šoŋŋâduv ¶ puoh vorâttum pihtâseh ¶ 17. Lactarius turpis – Mustarousku – Čapisruávsku U ¶ Ko skirviittellim peesij kooskâ, te ain koskâttuvâi vilpâstim maŋas, maht tot muu veerdi tobbeen piergiittâl. Riehâ čiesâi ohtânmaanoost vieltist kiälkkáluodâ mietivieltibel já ucánjáhháá tot šuávlimuotâ-uv kiirdij riehân. Mut veerdi muáđuh tuše moijájii, nuuvt kuvdâgávt njäzzái já piäiváš-uv paaštij tuše nube čaalman. Ton muáđuin kuittâg mattim čielgâsávt luuhâđ, maid tot eidu talle jurdâččij hebreakielân: ¶ Sämitigge uárnee fievrijdmijd tábáhtusân ovdii vyevi mield jieškote-uv kuávlust sämikuávlu. Tábáhtus lii áávus meiddei sämikuávlu ulguubeln puátteid. Fievridmij kuástidem sämikuávlu ulguubeln lii kiddâ staatâtorjuu meereest, mii finnejuvvoo máttááttâsministeriöst. Tábáhtusâst fálloo uásálisteid škovlâpurrâmâš. ¶  uđđâ   – Taan sajattuvâst molsop junávyeijee, mut nubbe junávyeijee, kote kalga juátkiđ, čokkáá nube junást, mii lii ucánjihhii maŋanâm. Suullân vittâ miinut vala, te peessâp juátkiđ määđhi. Takkâ kierdâvâšvuođâst. ¶ Avveel tulvesuojâlem- äššitobdeepargojuávkku ¶  kiäs Lávloo kirjerááju - sämikielâlij lavlui ohtsâšlávlumtilálâšvuotâ Saijoos aulast Aanaarohoi ääigi 27.7.12. ¶ 21. Kiina lii jietânâsriijkâ. . . . . . . . . . . . . . . . . 62 ¶ Mun lam 18-ihásâš säminuorâ, vuálgus Lemmee Äivihjäävrist. Iännán peln lam Aikio suuvâst. Mun lam šoddâm kyevtkielâlii perrui. Muu eenikielâ lii tavesämikielâ, mon lam oppâm siämmáá-áigásávt suomâkieláin. ¶ Italia lii kiäsutteijee mađhâšemeennâm, ko tobbeen láá piäiváás ridoi lasseen ennuv historjáliih uáinámušah. ¶ Meccihaldâttâs haaldâš sämikuávlu staatâ eennâm- já čäcikuávluid. Meccihaldâttâs haldâšem vyelni lii suulân 90 % sämikuávlu eennâm- já čäcivijđoduvvâst. Kuávlust s. 80 % lii eresnáál suojâlum jo-uv luándusuojâlemlaavâ teikâ meccikuávlulaavâ vuáđuld. ¶ iäláánsiärvus . Puohâi siämmáá kuávlust ellee iäláánšlaajâi hammim toimâlâš oleslâšvuotâ. Vrd. ekosysteem. ¶ Täkki já ryevdikamina ¶ Aldâkkâs ¶ 83A Njuneh já jyelgih muštâleh luudij ravâdist já ton ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtus ¶   Vuáláluvâi kesimáánu ¶ SaKaste- proojeekt puátuseh láá tääl kiävtust ¶ 42. Heeđâlmmuorah ¶ No sun sooitij-uv tállán já mun kal meiddei lopâttim tom savotta já vyeijilim pááikán. ¶ Kiehâhân almostuvá Sáámân siämmái aigij, ko ruopsis vuásâš ruávgá, mäihličääci kolgá já suávvil kođá, ađai vyesimáánu koskâmuddoin. Kiehâ lii maaŋgâi mainâsij já tiivtâi lodde já luvijmield, jos iä jo čuođijmield liččii toh lavluuh, moh kievâst já ton kollejienâst láá rahtum. Kiehâ kokká puoh muččâdumosávt talle, ko kiđđâ lii jo puáttâm já keesi eidu älgimin. ¶ ... já loptejuvvojeh luosah ¶ Nuuvt Jovnâ moonâi maasâd lavŋekuátásis já joođhij rahttâttâm máátkán häldei enâmân. Toos moonâi val hirmâd kuhháá, ko sun valjij, maid sun váldá fáárun já maid ij. Monnii suujâ tet sun vaaldij Haŋgalist uážžum suábi-uv fáárun. Toos sun ij puáhtâm keksiđ eres suujâ, ko tom, et tot lâi suu áinoo häldei piergâs, ko sun vuálgá häldei enâmân. ¶ vuáruvaikuttâstááiđuh ¶ Kamerun ¶  pirrâ. Ele Professor Veli-Pekka Lehtola historjákirje ¶ aanaar- já nuorttâsämikielâ uásild ij lah máhđulâšvuotâ kielâtutkosân já –tuođâštusân. ¶ – Tiervâ keesi! iätá enni. Suu juolgij kooskâst láá kyehti laavhâ já soolâst koori. ¶ Puolâšvuoidâsiskos ¶ b. Láá-uv tuu päikkuávlust ilvâseh? ¶ Lâi jo uáđđimäigi, ¶ b. Noomât šlaajâid. ¶ Sämiaalmug sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs oovdedmân lii Sämitigge uáinám, et sämmilij kielâlâš já kulttuurlâš vuoigâdvuođâi olášutmân sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs palvâlusah fállojeh sämmilij jieijâs eenikielân, vuávájuvvojeh sämmilij jieijâs vuolgâsoojijn, sämmilâš kulttuurtuávááš, ärbivuáválijd áárvuid sehe eellimvyevi já jurdâččemvuovijd vuotânväldimáin sehe palvâlusah uárnejuvvojeh sämmilij kulttuurjiešhaldâšem vuáđuld. ¶ b) Ivnii šaddoid. ¶ sálttáásvuotâ.....109, 115, 121 ¶ Tarbâšeh: ¶ 2. Noomât kutkâohtsâškode jesânijd já muštâl toi pargoid. ¶ 3b ceehis oovdeld (paajeeld) ¶ teleh lovottuvâimield. ¶ Maid mij kolgâp toos ettâđ? Lii-uv laahâ suddo? Ij lah. Mut iäskán laavâ vaikuttâsâst šoddim tubdâđ sudo. Himo ličij lamaš munjin omâs äšši, jis laahâ ij liččii ettâm: “Ele anestuu.” (Room. 7:7) ¶ Säämi parlamentaarlâš rääđi lii vuáđudum 2000-lovo aalgâst já tot tuáimá Tave-enâmij sämitigij oovtâstpargo-orgaanân. Meid Ruošâ sämmiliih uásálisteh rääđi paargon. Parlamentaarlâš rääđi čokkân Ruávinjaargâst já uážžu kyessin OA algâaalmugij olmoošvuoigâdvuođâi sierânâsraportistee James Anaya. Sierânâsraportistee lii vuossâmuu keerdi olmoošvuoigâdvuođâvuáháduu historjást vaalmâštmin sierânâs raapoort aalmugist, mii áásá neelji väldikoddeest. Olmoošvuoigâdvuođâraporteh láá lamaš ovdeláá staatâkuáhtásiih. ¶ Ljubljana ¶ 1. ¶ c) Skáálžust lii tärhis uáinu. ¶ 15.11. Vuosmuu säämi riijkâpeivivalmaa, Isak Saba, šoddâmpeivi. Isak Saba šoodâi ive 1875 Vaarjâg Uunjaargâst, Taažâst. ¶ Njuámmil ¶ — — — ¶ Miiŋki kieimâm álgá njuhčâmáánust já niŋálâs puáhtá tuhhiittiđ maŋgâ-uv orráás parâttâllâmkyeimin. Nuuvtpa máŋeláá šaddee čiivgah iä lahkin vuálgus oovtâ já siämmáá orásist, pic eejih sättih leđe veikkâ mon kalle. Čiivgah šaddeh kuittâg siämmáá-áigásávt já tot lii máhđulâš nuuvt, et šohânum maneseelah iä tarvangin tállán šohâlum maŋa kuáhtusiäinän, mut purjâsteh rijjâ kuáhtust. Ko kieimâ lii nuuhâm, te puoh šohânum maneseelah tarvaneh siämmáá-áigásávt kuáhtusiäinán já čuávjiäigi álgá. Tot pištá 39:st 76 pirrâmpiäiván já niŋálâs čivgá njuhčâ–vyesimáánust piäjusis kuulmâst lohán čivgâd, moh láá eres netiellei čivgâi náálá čalmettemeh já päljiseh. Čalmeh lekkâseh oho keččin já čiivgah jaskeh njomâmist juo 6 – 8 okkosâžžân, kuás toh älgih jotteeđ ennis fáárust pivdomaađhijn oopâ uážžumin. Syeini–porgemáánust miŋkkipeerâ pieđgân já čiivgah uážžuh jiečânis puáttiđ áigá. Miŋkki lii reeviirellee já jis miiŋkih láá ennuu, ađai puoh revireh láá juo väldidum, te ores čiivgah kärttih jotteeđ luuvijd-uv kilomeetterijd, ovdilgo kävnih rijjâ reeviir. Taa lii nubbe suijâ manen miŋkki lii levânâm nuuvt vijđáht. ¶ Merkkii ruossáin kooveest tárbulijd tarbâšijd. ¶    tágárin: I   Sämikielâliih peivitipšo-ohtâduvah Suomâst ¶   a) Kuvapörssi Oy: 6C ¶ Má. aanaarsämikielâ jurgâleijee Saammal Morottaja ¶ Ko Juudas finnij tiäđu, et Jeesus lâi tyemmejum jäämmiđ riistâst, sun kaađâi. ¶ Loppâäigi kirjeráájust moonâi-uv huápust, já ovdilgo huámmášimgin, lâi kirjerááju kiddimäigi. Jiem moonnâm tállân hotellin, mut paaccim juurrâđ kaavpugân. Tääl te lâi šiev äigi jotteeđ kirjekaavpijn. Kavnim kuittâg šiev kuobârkirje. ¶ 1 mälipastem säältih ¶ Väri-Suomâ kaavpugeh láá javrij tâi juuvâi riddoin ¶ Almos tiätu ¶ Jugurttipusseer nuolâdijnân kolgim váruttiđ, amas pusseer vala eenâb turrâgiđ. Mut talle ko olmooš lii liijkás várrugâs, läävee ain keevvâđ unohávt. Nuuvt munjin-uv keevâi: pusseer heelmist kullui unohis jienâ. Tehân te tuđhâškuottim, maht te taan tovegis munjin lâi keevvâm, já uáináttâs ij ilosmittám ollágin: pusseer lâi vala puoh puorij lasseen kiškum säävŋi peht lovmat senttid! Luhostuvvim liijká-uv pusseer nuolâmist, já posâškuottim jugurtijd tuántá náál. Palosiähá tobdoigijn kejâstim ain huápubeht jottee tiijmán. Poossâm maŋa päiđi lâi uáli njuoskâm, mut tuolvah kale lijjii lappum. Valdim hiivsigist hiäŋgájeijee vuoptâkuškâdeijee jeđe possoolškuottim pusseer koškesin. Mottoom miinut keččin puserist tuše ucánjihhii ooinij, et tot lâi lamaš njuoskâm. Mut tääl te lâi vala nubbe-uv väivi tivvoomnáál puserist. Tijme lâi jo nuuvt ennuv, et jiem puáhtám innig juátkiđ kuškim. Puohtim tuše tuáivuđ, et pajeláhháá tijmepele siste pusseer ličij aaibâs koškes. Usâškuottim ääimi já áárpu, ko tiettim, et hotellijn läävee maŋgii leđe kuárrumsetti. Luhhoost tot tääl-uv kavnui, já mun aštus kuáruškuottim. Kuohtii čyeggejim huápui siste suormâsân, mut ij ávttám. Olmâ ivnásâš ruopsis árppugin ij lamaš, nuuvt et ferttejim kuárruđ ruopsis pusseer kuovgisruopsis árppoin. Luhhoost pusseer ij lam rottâsâm meendu uáinojeijee saajeest. ¶ Päivi Vehmas ¶ – Jiem kale innig kuássin ááigu aautoin vyeijiđ, taat kullui etâmin. ¶  substantiiv. Táválávt  Lam Anarâšâi eellimvuáhán kuulâi ihásâš varriistâllâm. Kiiđâst čoohčân perruuh varriistellii aassâmsaajeest nuubán meccipivdo já kyelipivdo čuásáttâsâi mield. Tälviv perruuh já suuvah kuittâg čokkânii siämmáá aassâmsajan ađai tälvisiijdân. Tälvisijdâ lâi sosiaallâš eellim kuávdáš, kuus meiddei kävppijâsah, paapah já viärutteijeeh pottii iäránuššâđ. Aanaar tälvisijdâ sirdui 1600-lovo aalgâkeččin Piälppáájáávrán, mast šoodâi Aanaar kuávdáš kuhes ááigán. ¶ Sivnedum mailmân kulá meid Immeel alme. Tot ij lah taan elimist mii ááicui ooláádmuddoost, mut oskoin pyehtip iberdiđ tom lemin. Eŋgâlijd Immeel lii sivnedâm jieijâs táátu já rähisvuođâ sänituálvon. ¶ Suomâst ij tooimâ kuástideijee, mii kuástid sämikielâlâš kirjálâšvuođâ. Taažâst tuáimee Davvi Girji kuástid meid Suomâ sämmilij čáállám kiirjijd. Kirjálâšvuođâ ovdánem taheh vaigâdin uccâ markkâneh eromâšávt anarâš- já nuorttâlâškielâlâš čaabâkirjálâšvuođâst. Tááláá ääigi čaabâkirjálâšvuođâ jurgâleh väldikielâi já sämikielâi kooskâst. ¶ En ole sanonut anopilleni mitään puoleentoista vuoteen. En halua keskeyttää häntä. ¶ Nuorttâlâškielâlii kirje jurgâlus láá ráhtám Säämi máttááttâskuávdáá nuorttâlâškielâ já –kulttuur uáppeeh uáppeepargon (2013-2014), jođetteijen sii máttáátteijee Tiina Sanila-Aikio . Kielâhäämi lii tärhistâm Merja Fofonoff . ¶ 1 Tuuđhâ paldâsâš sektordiagram. ¶ Čaalâ Sámi Juovllat-loostâst, mon ¶ Hovdáid čujottum luámáttuvâin láá koijâdum sii ohtâvuođâtiäđuh máhđulij jotkâkoččâmâšâi várás. ¶ — Pyh, Jussi tuše niävdá, eeđâi Pöö. ¶ – Ij lah kuássin tággáár telakettigsáátu vuáttám já et lii tot eromâš, et ovttáin kumitelain puáhtá vyeijiđ tággáár šuávlist nuuvt-uv korrâ liävttoin. Tuotâ neppiris piergâs tust lii veerdi. ¶ Mun lam uccâ kandii rääjist jurdâččâm riemmâđ puásuialmajin já aassâđ tavveen. Sämmilâšvuotâ, poccuuh já Säämi láá munjin teháliih. Taam keežild lam-uv halijdâm juátkiđ madâräijihijdân äärbi, puásuituálu já oppâđ puásuialmaa ámáttân. Puásuipargoi lasseen puđâlsâssáidân lii kuullâm ovttuu valastâllâm. Vuáđuškovlâaaigij čuoigâm já almosvalastâllâm lijjii mielâsiih. Tááláá äägi speelâm salibandy. ¶ – Ele tast huolât nuuvt čuuvtij! Enni lohđuttij. Kale toos koonstah kávnojeh! ¶ Oskoldâh ¶ 5. Brasilia 222 ¶ Ovdil vyelgim lâi lamaš viehâ pargo rahttâttâđ, mut tehân te viijmâg ubâ mii peerâ čokkái junást, mii koolgâi tuálvuđ mii Brysselân, Euroop uáivikaavpugân. Brysselist ovdâskulij mätki jotkuuččij nubbijn jotelis junáin Maadâ-Raanskan, Aix en Provence -kaavpugân. ¶ Kemi = Kiemâ ¶ Piäkká riäpu njuáludij hepânâmläädist poksâmijdis. Mutâ lahcâjieŋâkoppuráá tyehin oinuustii Mooni kubdâgávt njiäzzájeijee muáđuh. Monni tiäđust-uv lâi ornim Piäká já Ula tötteröid sálttáás lahcâjieŋâ. ¶ – Na tuš soittim Kaarin, ko lam tubdâm suu jo kuhháá. Sun lii aaibâs tego enni munjin – sárnu-uv tego liččim pärni vala. ¶ Ovdâskoddeest äšši puátá kieđâvuššâmnáál jo-uv haldâttâs iävtuttâsâst teikâ aalmugovdâsteijee aalgân. Ucemustáá 50 ¶ – Äijihân kijtto, ko vala ohtii piäluštih muu. Jiem kuássin innig lovettuš! ¶ silkkešnjirgoo = silkkiuikku 185 ¶ 1. Merkkii muorâ válduoosijd já toi pargoid. ¶ Eennâm- já meccituáluministeriö lii pivdám sämitiggeest ciälkkámuš kuálástuslaavâ olesuđâsmittem valmâštellee pargojuávhu smiettâmušâst. ¶ 1. Eesti 950 ¶ kiergânâm kuássin iä. ¶  (alistuskonjunktio) 8. Nommâiävtuttâs kalga leđe sämikielâlâš, mielâstubbooht tave-, aanaar- tâi nuorttâsämikielâlâš. Iävtuttâs puáhtá agâstâllâđ meid suomâkielân. ¶ Keesi pivnohumosáid puđâldâssáid kulá kuolij narrim. Tergâdumos ij lah ain finniđ stuorrâ salâsijd, mut uáiviäšši lii muássuđ já uuccâđ uđđâ feeriimijd luándust. Mut jis haalijd haahâđ kyele purrâmuššân, magarij piergâsijguin koddá kyele? ¶ Kiiđâ liegâsvuotâ piäjá oppeet määihli, ađai sukkârčääsi kulgâđ ruŋgoin. Umoleh lekkâseh vistig säpligpiälján. Maŋeláá tain šaddeh olmâ uávsáážih lostâinis. Umolijn uávsih já ruŋgo šaddeh kukkodvuođâ. ¶ - Ele koijâd, jieh tun kuittâg addii tom. Tun lah olmooš. ¶ Keččim ton puzzâliäjá, maid tain ráhtáččim? Pieijim taid kaassâsiis já valdim fáárrun. Já maŋeláá poodij juurdâ keččâliđ rähtiđ pulla-suti tain. Puuzaid láá váárâ kiävttám ovdil-uv ton tárguttâsân, nuuvt ko ludij suájáid-uv. Tääbin puárásub ulmuuh vaarâ mušteh já tietih toi kevttimist. Mun jieš lam heiviittam taan tovláá luándulii täävi taam ääigi kiävtun. Tiällájim puuzaid pajaluvai já Čoonnim puzzâmadduid nanosávt novdân já tot tuáimá pyerest. Must alnaan lii lam taggaar kiävtust paijeel vittâ ihhed já lii vala-uv kiävtust. Nisutääigi vuoidâm kiävá keppisávt. ¶ – Pyeri, ete suoi-uv lává iällám hivsigist. Poossih-uv kieđâid já poosáin-uv Hirškikkâ já Myerji-uv kieđâid? koijâd Ailâ já luvvá oppeet uáivis mojonjalmij. ¶ – Čuávuvážžân mun mááláám vijmâg-uv tuu ¶ 6. Myanmar 32 600 ¶ pisâš čievrâponneest. ¶ paasij kuátiorron. ¶ Tähti- já čuárvipargoi materiaalân kiävttojeh poccuu čuárvi já täävtih, eres taavtij uásih, sehe kuusâ já soorvâ čuárvih. Täävtist já čuárvist ráhtojeh pastemeh, njuškomeh, laavhâ kääibih, náluskuápuh, nijbetoppiittuvah – tááláá ääigi meid čiiŋah. Lasseen hiärváás čuárvivuájuttâsah kiävttojeh maaŋgâin muorâtiiŋgâin, tegu kuuvsijn, naapijn, vyeijim- já mätkisoobijn, puttâlijn já kijssáin (čukke). Säämi ornamentiik lii valjaamus já muččâdumos muddoost eidu čuárvi- já tähtituojijn. Hervâkovoseh skuážurduvvojeh táválávt nijbekeijijn já ivnejuvvojeh leibiostoin tâi kuunáin. ¶ Muu sahâvuáru maŋa poođij vala almolâš savâstâllâm, mii piištij mottoom ääigi. Ko savâstâllâm nuuvâi, lâi ucánjihhii asto savâstâllâđ pargoskipárijgijn. Muu pusseer-uv vájáldui uápisulmuigijn. Mij moonâim purâdiđ. Puurrâmmielâ must lâi-uv, mut jiem liijkágin tuostâm väldiđ ennuv. Tubdim, et muu čuávji ij valagin lamaš aaibâs oornigist čuávjitaavdâ maŋa. Väljejim känisaalaat já leibipitá. Puurâddijn hurgettij pajeláhháá tijme, jeđe lijjim vaalmâš vyelgiđ. ¶ – Kalba kovekirjij lääđih láá assaah já lussâdeh. Jiem vaje ohtuu lađâstiđ, Myerji vaidâl. Matti laađâst Myerji išán. ¶ Sun šoddâdij taid pajas, kidâ tassaažân ko toh párnááh šoddii oles olmožin. Te raahtij sun stuorrâ juvâlmâs já povdij tai párnái vaanhimijd kuásán. Ko sij lijjii puurâdmin já juhâmin, te koijâdij sun tai párnái vaanhimijn: ¶ Anarist 9.5.2012 ¶ – Tun koolgah moonnâđ Čoollâmvááráá tuáhá, ige koolgâ innig teehi puáttiđ! ¶ Uárree-uv kuulâi peškâs, mutâ ij orrom lemin huolâštum peškâsist. Ain puigâstijnis jutteseelgi lappâd tot tuše eeđâi ilolávt: – Kuurâh kulloo, kuurâh kulloo. Káránás-uv kirdij aaihâ lappâd já ruŋkestij korrâ jienâin: – Kuurah kulloo, kuurah kulloo! Njuámmil še njuškoi aaihâ aldâsijn já kullui paimâmin: – Kuurâh kulloo. Kuurâh kulloo. ¶ » Tääl tun sáárnuh čielgâ sanijgijn, jieh in- ¶ Já Ester ain korrâsub jienân almottij, et eidu tääl lâi suu purâdemäigi. ¶ Lahâčällee ¶ vâlusâi ruttâdem västid stuáruduvâs peeleest Ruotâ sämikielâlâš palvâlusâi ruttâdem, mut kuávšud ¶ Puásuikeččâm ¶ Na miiba tast. Muoihân tuámittáim poostâ luus vyerdiđ sáátu já veikkâ lâi-uv peljipoovčâs, te liijká lijjim moovtâ, ko pesâččim viijmâg auto sáátun. Must ij lamaš avâštâskin, mon kukken tot Avveel puávtáččij leđe, mut hundâruššim ohtuunân, et amahân vissâ kale siämmáá kukken lii ko Čovčjävri-uv. Ko korŋijm auto siisâ, te kalba tot lâi-uv styeres. Muu mätkiskippáár vissâ avâštâlâi maidnii, ko čokánáim aaibâs ovdemuš peŋkkáid. Sun koijâdistij: ¶ Suoma Sámi Nuorat -seervi stiivrâst láá vittâ eidusâš jeessân já vittâ värijeessân. Stiivrâ saavâjođetteijen väljejui cuáŋuimáánust 2012 jo čiččâd keerdi Tuomas Aslak Juuso, Gáijjot Ánte Issahá Duommá kote lii 28-ihásâš pajeolmooš Kietâruottâsist. SSN tooimân sun šoodâi 2000-lovo aalgâst, ko ”kyehti Aanaar veerdi, Paltto já Länsman, káivádáin suu fáárun Tuáivunjaargâst”, kost Juuso juuđij talle puásuituáluškoovlâ. Tuomas Aslak väljejui ive 2008 historjá nuorâmužžân ovdâsteijen Suomâ Sämitiigán, mut iveh láá jođettâm Tuomas Aslak aalmugijkoskâsâš politiikân fáárun já tááláá ääigi sun tuáimá še OA algâaalmugij foorum aalmugijkoskâsii algâaalmugnuorâi juáhus saavâjođetteijen. ¶ ”Mottoom almai ornij juuhlijd já povdij ennuv kuosijd. ¶ Teddilem: Ykkösoffset Oy, Vaasa ¶ Suomâ lii ratifisistâm sopâmuš ive 1976. TSS-sopâmuš 1 artikkâl täähid almugáid jiešmeridemvuoigâdvuođâ. Sopâmuš artikkâl 15 täähid juáhážân vuoigâdvuođâ uásálistiđ kulttuurelimân, navdâšiđ ton hiäđuin sehe navdâšiđ tieđâlij, kirjálij teikâ taaiđâlij pyevtittâsâidis jiegâlij já aamnâslij hiäđoid adelum syejeest. ¶ Kerveljävri = Kirvelijärvi ¶ Ele háputtâl jieijâd aldemuu omâduv. ¶ I loho ¶ Na ij tast kalle, maainâshân juátkoo. Kirjeloddáášveerdiba monniistij vala nuubijd moonijd já läliškuođij, ko oovdiš uđâgâšpiäsádâh lâi kirdelâm kiäinusis. Puoh moonâi-uv pyereest tassaaš, ko tábáhtui katastroof já vuovdâráátu koočâi tobbeen viiđâ meetter aloduvâst enâmân. Mottoom iiđeed huámášim, tom tobbeen viällud já káttu vala rovvâm meddâl. Miinii oinui liihâdmin ton paaldâst. Moonnim keččâđ, te kirjeloddáá uđâgâšriäpu tot tobbeen enâmist luptiistâlâi uáivis já togo lâi vala nubbe-uv uđâgâš. Kuovlâlistim vuovdâ siisâ já tobbeen lâi ohtâ uđâgâš já mane vala. Stellejim váruvávt uđâgáid vuovdâpiervâlân, viežžim päädi já kamera tuuveest, spokkâlim čuovâkove, cegâttim railâsijd muorâ vuástá já korŋum muorân. Čoonnim vuovdâ paddijn suullân siämmáá sajan, kogo tot lâi lamaš tađe ovdil já tuoivum, et kirjeloddáášpaarâ tuhhiittičij taan muu išepargo. Kirjeloddáášpaarâ peelhij tast aldemuin muorâin, ko puđâldim toin vuovdáin. Ko lijjim kiergânâm hommáást, te ij moonnâmgin kuhháá, ko loddááh puáđistáin tärhistiđ ääši. Mottoom ääigi toh imâštâláin muu päddičonâlduv, mut viijmâg niŋálâs jävkittij vuovdân piemmâđ uđâgijdis já läälliđ tom oovtâ mane. Jiem tieđe, kalle uđâgáá lijjii ton vuovdâst lamaš tađe ovdil já livkkâlij-uv miinii elleid tain uási ton puudâ, ko toh lijjii enâmist. Jiemge riävtui tieđe tomgin, mon kuhe toh kiergânii leđe enâmist peeivipaštust. ¶ Anarâškielâ tile lii uáli kuhháá lamaš hyeni, já iäskân tai ivij tot lii čielgâsávt puárrânškuáttâm. Kielâ hyenes tilán láá lamaš kyehti váldusuujâ: vuosmužžân anarâškielâ - nuuvtko meid orjâlâškielâ - lii pááccâm eennâm váldukielâ (taan tááhust suomâkielâ) juolgijd já meid váldukulttuur juolgijd. Nubben, ko sämikielâ vist onnui áárvust, lijjii anarâšah ain-uv ucceeblohhoon Suomâ sämmilij juávhust. Ko talle lâi saahâ sämikielâst já ton oovdedmist já tutkâmist, oroi lemin čielgâs, et lâi saahâ orjâlâškielâ oovdedmist já tiileest. Ij kihheen nuuvtkin perustâm anarâškielâst. Suijân toos lii čielgâsávt-uv tot, et sääni sämikielâ lii iberdum jis ij juo aaibâs puástud, te kuittâg-uv eres náálá sierânâs ohtâvuođâin. Ko virgálâš ohtâvuođâin lii lamaš saahâ sämikielâst, lii jurdâččum, et lii tuše ohtâ sämikielâ, mon suomânáid anarâškielâ-uv kulá. Ko vist sämmilâš jieš sárnu sämikielâst, sun uáivild toin jieijâs kielâ - liävus tot talle orjâlâškielâ, anarâškielâ tâi miinii eres sämikielâid. Lii pištám uáli kuhháá ovdilgo jyehi tääsist ulmuuh ibbeerdškuottii mast jiešalnees lii saahâ: Suomâst láá kulmâ sämikielâ: orjâlâškielâ, anarâškielâ já nuorttâlâškielâ, já ij tuše oovtâ mut puoh sämikielâid kalga ovdediđ siämmáánáál. Tot lii lamaš uáli kuhes kiäinu jotteeđ, já iäskân tast maŋa, ko Anarâškielâ Servi vuáđudui ive 1987, anarâškielâ tile lii puárrânškuáttâm. Taa motomeh ovdâmeerhah, maht Anarâškielâ Servi lii ovdedâm kielâ: ¶ Ärbivuáválálâš nuorttâlâšráánu kođđoo ciägusärgimuorâiguin já tot ráhtoo saavzâ ulloost snäldein ponnum ullolaaigijn. Ráánu ärbivuáváliih ivneh láá vielgâd, čappâd já ruopsâd. Nuorttâlâšráánu algâttem čyeldimpäädist lii epitáválâš; čuožâlääigih kođđojeh čyeldimpáádán, moos šadda nuorttâlâšráánun jiešvuođâlâš ruuvdukovos. Čyeldimpäddi kiddoo ráánumuorâi pajemuorân, mast láá rääigih ráánu algâttem kiddim várás. Ráánu kiäčán šnjirriittuvvojeh nuorttâlâšráánun táváliih nk. ”riävskájyelgi” -párgálduvah. ¶ Na miiba tast, munhân kale pavkkâlim toin oovtâpiijpog Tikkakoski-hávláráin já kiergânim vala lonottiđ lemnuu já pavkkâlim vala oovtâ niŋálâs kulnâs. Na tast mun algim smiettâđ et manenkis mun jiem kuullâm, et skippáár ličij pááččám ollágin jeđe jurgâlâđâm suu piälán já koijâdâm: ¶ potkiittuvâst acâkkâslaampun. ¶ Vijđodâh: 50 m2 (s. 9 m x 5,5 m) ¶ Pispekodde-assistent Hannele Salmi sehe tábáhtus váldu-uárnejeijee sämipargo pispekoddečällee Erva Niittyvuopio Sämmiliih kirhoost -tábáhtusâst. ¶ Janne Näkkäläjärvi , sj. ¶  lii 42 ¶ Säämi kielâlaavâ olášume váátá, et säämi kielâlaahâ piäránkiäččoo tuárvi vijđáht, máhđulijn rikko ¶ Meccihaldâttâs, Kilbisjäävri luándutáálu ¶ Säämi škovlim ¶ čuosâäigi.....66 ¶ 123 ¶ Lâi vuod tot äigi ete Kaabi kezzi varriistâlškyetih Sevžjáávrân. Nuuvdi kezzi kulâškuottii kusâi kiälu mäddin já huámášii ko Kaabi keezi kuusâh láá puátimin. Na sij vuolgii maaŋgâs kusâi oovdeld já algii cogâdiđ já vyejettiđ tohon maasâd kost lijjii puátimin-uv. Mutâ iä sij, veikkâ lijjii maaŋgâs, taid kuusâid cooggâdmáin puáhtâm estiđ. Kuusâh ruotâstii, karvelii cogâdeijeid já monnii tavas ruotân pálgá mield Sevžjäävri kuuvl kuus lijjii hárjánâm jyehi keesi siämmáá ääigi moonnâđ. ¶ Kesimáánu ¶ Asko Länsman ¶ A T L A N T ¶ Muusik: Pentti Kusmin, jurgâlus: Birit Vuolab ¶ Anarâš vaacâi vuáđuläigin lii vielgis- teikâ čapis ulloläigi já hervâläigin ruopsis-, ruánáá- já fiskis ulloläigi. Ränis ullolääigist puáhtá kođđeeđ meid argâvaacâid. Nisonijn já almain láá jieijâs vaccâmyensterih. Nisonij vaacâin láá táválávt hervâkovoseh veerdist já vaacâ seelgibeln, mutâ meid vaacâ vääpsipel puáhtá kođđeeđ hervâkovvoos. Almai vaacâin láá hervâkovoseh tuše veerdist. ¶ Taat tupe lâi tobdosin soddâm kumâttâlmist. Mäddin puáttee ulmuuh lijjii uáinâm tuulâ täähist pyelimin, laasâ ko lâi máddáápele seeinist já ko pottii tupán, te ij lam tullâ eisigin, kuunah-uv lijjii kolmâseh. Post'almai ij lam pissim ijâstâllâđ. Sun jurdâččij taid mainâsijd já vuordij ete maht eštus olsis kiävá, puátih-uv kumâttusâh kivsediđ. Almai piejâi laavhâs uáiv'vyelesin já viälánij oppeet riici oolâ. Tullâ puolij täähist já čuovâi uuksân, ollâ uksâkozzâšân já ubâ tupán. Sun lâi eidu uáđđâm, mutâ moránij monnii jienân. ¶ 11 ¶ Tääl puoh kisáh haarijdškuottii ääštin, valabâ uccâ Ruollâš-uv irâttij koorist máttááttâllâđ harijdem. ¶ 2. Čuávdi ruossâháá ¶ - Mut mun škorijdâm. Enni ain nuuvt iätá. Epidij jo, et must lâi miinii puácuvuođâid čuddust. ¶ Tälvimaailm pivoh ¶ TÄÄRHIST TIÄĐUIDÂD JÁ TÁIĐUIDÂD ¶ Piäldujävri = Peltojärvi ¶ – Ruopsisveepsis – Puna-ampiainen ( Vespula rufa ). ¶ – Poolah-uv, et jaamišeh vala kummâttâlškyetih vâi maid? Heikkâ povvâstij. ¶ siijdoh: 62 ¶ Vyesimáánust 2010 tollui kielâpiervâlhaavâ kuálmád škovlimseminaar, taan tove Petroskoist. Taat lâi vuossâmuš seminaar, kost lijjii fáárust ovdâulmuuh sierâ kuávlui syemmilâš-ugrâlijn kielâjuávhuin. Seminaarist lijjii fáárust čuávuvááh kielâjuávhuh: kildinsämikielâ, komi, kärjil, vepsä, inkeroinen, vatja, suomâ, taverkärjil, mari, udmurtti, komipermjakki já hanti. Váldu-uási ovdâsteijein lijjii párnáikärdimáttáátteijeeh. Lasseen fáárust lijjii eres párnáikärdipargeeh, škoovlâi teikkâ toi uásáduvâi hoovdah, máttáátteijeeh, virgeomâhááh já totkeeh. ¶ Čuávvuvâžžân almostum já servikoodán uáivildum kirjeh láin Lauri Itkosii KatRáámmát historjá (1906). Meiddei taah annojii iššeen škovlâmáttááttâsâst. Tain kevttum kielâ lii siämmáálágán tego táálášuv sämikielâ. Matti Morottaja (2007: 12) mield čäällim oro västidmin sárnum viehâ tárkká. Itkosii Katkismus lii jurgâlum uđâsmittum versiost, mii lii kielâ tááhust čuuvtij pyereeb já uđđâáigásub luuhâđ ko Borg jurgâlus (keejâ Morottaja 2007: 12). Toos lasseen Itkosii kiirján lii lasettum Kristâmáttu-nommâsâš uási, mast láá čielgejum ristâlâšvuođâ vuáđuääših: omt. Immeel, Ráámmát, suddo, pákkumeh (vijđáht čielgejum merhâšumijdiskijn), já meiddei Kristus jäämmim já pajaspajanem já toi merhâšume. Ráámmát historjást vuod čielgejuvvojeh Puáris Testament já Uđđâ Testament kuávdášääših já tábáhtumesajeh. Anarist láá jottáám maaŋgah kielâtotkeeh. Sist tobdosumoseh láá T. I. Itkonen, A. V. Koskimies já Frans Äimä. Sist A. V. Koskimies lâi ive 1886 keessiv Anarist kulmâ mánuppaje, kuás sun nuurâi vijđes mainâsvuárhás Inarinlappalaista kansantietoutta -kiirján, mii almostui esken uđđâ ihečyeđe pelni ive 1918. Kirje lii suomâ- kielân jurgâlâm T. I. Itkonen, kote meiddei tievâsmitij tom muuštončälimijdisgijn já tärhistij kirje suomâ-ugrâlâš taarhâčäällim (su tarkekirjoitus). Eidu Koskimies tutkâmij keežild anarâšah jiejah-uv čäliškuottii sämikielân: suu anarâš kielâmiäštáreh čallii sunjin lase muštâlusâid Helsigân, já taah sii čäällim reeivah siäiluttuvvojeh ain Suomâ Kirjálâšvuođâ Seervi kirjálâšvuotarkkâduvvâst. Reeivâi analyysi, maid jieččân uáppeeh porgii ive 2002, čaaitij, et jyehi čällest lâi jiešlágán čäällimvyehi, já jyehi kielâmiäštár vaaidij hárjánmettumvuođâs sämikielâ čälimist. (Olthuis 2006: 401–410.) Matti Morottaja čáálá-uv täst mudágávt: ”Čäällimvyehi ađai ortografia lii jyehi kielâst šoddâm nuuvt, maht kielâ kevtteeh láá tom čáállám aigij mield, eenâb ucceeb maht sáttoo, harvii ollásávt loogilávt.” Äimä vuod tuuđhâi anarâškielâ jienâdâhoopâ, já suu tutkâm Phonetik und Lautlehre des Inari-Lappischen ¶ sare já juuŋâ toŋâseh ● ¶ Kyeleh láá salâseh já salâsteijeeh ¶ Tuomas Magga (Kuttoor-Nijlâs Tyemes) tavesämikielân CD:n luuhâm uásih kuovdâkiäinulâš Anders Pedersen Bär (Máiza-Bier Ándde) kirjeest suápih nuuvt eenikielâ, historjá já oskolduv máttááttâs miädlusmateriaalân. Pedersen Bär čaalij muštâlusâid jieijâs elimist 1800-lovo loopâst, ko lâi tyemmejum faŋgâlân Kuovdâkiäinu stuuime maŋa. Škoovlâ pirâstiätu 3-oppâkirje almostittui tavesämikielâlâš jurgâlussân (Birasdiehtu 3), mon lii jurgâlâm Jouni Antti Vest (Jovnna-Ánde Vest). ¶  YM, MMM, TEM, Sämitigge ¶ Omar oroi lemin nuuvt vises jieijâs mättimist já jiešlágán oppâmvyevistis, et ubâ juurdâ mestâ jo vyevsitij Andârâs. Ij sun viiššâm innig riemmâđ äijiháin naggiđ, ko ij tast kuittâg lamaš mihheen aavhijd. ¶ Čájádâm peenuv ¶ puškolodde.....82, 84 ¶ 8. Tarkkuu kuolij meiničoolmij mere tavlustuv. ¶ 8 Tuuđhâ diagram. ¶ 46B Áámmátkuálásteijeeh pivdeh stuárráámus uási ¶ kanadačuánjá.....127 ¶ - Saarel Heikkâ já Matti! ¶  kyeleh A . 33 sekunttid B. 27 sekunttid C. 12 sekunttid ¶ – 3 pastem suvrâlahcâ ađai smetana ¶ 3 3 ¶ Kuosâmieskâdâh sulâstit näälis peeleest ennuv riččâmieskâduv (suomâkielân kitkerälahokka) já ruopsismieskâduv (suomâkielân punalahokka) , já tondiet tom kalga pyereest tubdâđ ovdil nuurrâm. Táin kuobbârijn riččâmieskâdâh lii merkkejum kuobârkiirjijn ovttáin ruossáin ucánjihhii mirhâlâš kuobârin, mii puurâddijn toovât čuávjitoppiittuv. Ruopsismieskâdâh vuod lii merkkejum ovttáin riggein purrâmuššân heiviimettum kuobârin ton poččâ máávu keežild. Taah kuohtuuh šlaajah šoddâv eromâšávt lostâmuorâi čuoldâin, ko vuod kuosâmieskâdâh šadda noomâs mield stuorrâ juávkkun kuosâ čuoldâin já meiddei sáhájávvurađe roobdâin. ¶ (e) jyehimuđusii propaganda, mon uáivilin lii ovdediđ algâaalmugáid já toid kullee ohtâgâssáid čyeccee näliolgoštem tâi etnisii olgoštem tâi avžut toos. ¶ Tot kuálmâd sairal lei Kontioluovtâ suátisairal Joensuu alda. Tobbeen Kontioluovtâ suátisairalist toh tuáhtáreh kavnii vááduid veikkâ mon ennuu; lei lamaš "keuhkokuume" já "keuhkopussintulehdus" já ton "jälkitilan" vala kepistuberkuloosi. Kale taa lijjii juo puocâmušah oovtâ ulmui, mutâ nuorâ ko lijjim já korrâ eellimhaaluh já vala ámmâttis mättee tuáhtáreh já hoittájeijeeh. Sijjân lam ennuu kijttolâš. Taan majemuu sairalist mun lijjim-uv nuuvt kuhháá, et Ruoššâ já Suomâ-uv láin ráávhu ráhtâm já Suomâ lei saksalijd vyejeetmin tavas. Must kale saatij leđe šiev lukko, ko Ihantala suáti paasij sođâhánnáá já saksaliih vyejeethánnáá. Ij tieđe, liččim-uv tääl taam čälimin. ¶ pahvipittá (10 cm olluv já 5 cm kubduv) ¶ Loostah láá tegu nááluh já tain láá tagareh amnâseh moh oroh ettiimin eres šadoi loskâm, joba koddeh nube šado. Lii kavnâttum, et kuosâ ij kannat kalveđ enâmân, kost vuorâččâsmyerji vuáittá. Vuorâččâsmyerjist alnees iä lahkin stuárráábeh vátámušah šoddâmpääihis háárán. Tot kiärdá pyereest piegâid já koškáduvâid já kiärdá meiddei pyereest luándunuáskudemij oovdâst. Vuorâččâsmyerji šadda koške kuolbânijn, joba čunoitiäváin, paavtij alne já tuodâralaččijn, mut meiddei rotolum vuovdijn. Tave- já maadâšlaajâst láá váháš sierâlágáneh vátámušah šoddâmpääihis háárán. ¶ Sam stellij váruvávt juuhâmlaasâ peevdi oolâ já mieigâstij stovlistis maŋaskulij. – Halijdâm tiettiđ maidnii sadlerminuitijn, moh mainâsij mieldi lijjii aaibâs mielâkuvviittâslâš viehâ. Sij lijjii eromâš tuolvâseh, vaarâ-uv taavaapiäláá näpikuávlu stuárráámusah šaveh. Sii tááluh lijjii kiepáčappâdeh, ko sii nisoneh iä áppádâm tipšođ laampuid, já sii seeinih já uáđđimsajeh lijjii háisooh já vuojiih. Komálâš viehâ já komáliih vyevih. Lam kuullâm mainâsijd, et sij kuoddii pyeidi pivdosoojijn čuoppâmáin kuávdoo pyeidi rääigi já vuovlâtmáin puoidijd uáivi paijeel čiäpáttân, tegu siäpulâs. Veikkâ aalmug lii-uv tääl lappum, ferttejeh tobbeen leđe baffineennâmliih, kiäh vala mušteh sii. ¶ sáháráhtulâšvuođâ ¶  mere KAT11, s. 50. ¶ TÄÄVIS ¶ Muádilov miinut väzzim maŋa poottim-uv kirjeráájun. Ulguubeln tot oroi lemin aaibâs táválâš rakânâs, mut siskiibeln tot kustoo lâi stuorrâ táálu. Must moonâi uánihis äigi ovdilgo čielgâi, kogobeht kavnâččim maid. Tarbâšim vistig kiirjijd jurgâlemteoriain, já toh kávnojii-uv uáli älkkeht. Motomeh kirjeh lijjii kuálmád keerdist já motomeh vuod kiällárist, nuuvt et siämmást peesâi vala lihâdiđ-uv. Tuáppejim kiirjijd ildest já čokánim mottoom pevdikuorân luvâdiđ taid. Toh lijjii-uv eidu tagareh kirjeh, maid kustoo tarbâšim. Luuhim tagaráin movttáin, et jiem ollágin huámmášâm ääigi hurgem. Amahân te nelgičuávji kulluuškuođij, ko fakkist kejâstim tijmásân. Tot lâi jo kyehti. Ferttejim eelliđ purâmin mottoom nelgipitá. Jiem tieđe, lâš-uv suijâ lam pargo koskâldutmist vâi mast, mut lukko oroi oppeet jurgâlmin munjin seelgis. Huámmášim fakkist, et kirjerááju monâččij-uv kiddâ jo neelji ääigi. Munjin šodâččij huáppu! ¶ Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdáá ráđádâllâmkodde ¶ Ko mottoom amerikkalâš Western Union insner Thomas Alva Edison keksij 1879-80 illâsraŋgâlaampu, te lâi keksejum šleđgâčuovâ. Sun ij tiättâm, et monâččij äigi vala aldasáid čyeti ihheed, ovdilgo šleđgâčuovâ ulâttičij puoh olgomuu Sáámán, mut vaarâ sun ij Säämist maiden tiättâmgin. Šleđgâčuovâ kuittâg poođij Sáámán já tot juuvsâi luoddâpiällái tááluid tiego 1960-70 lovoi suulâin já ko šleđgâlágádâsah láá huksim šleđgâlinjáid kuittâg juo puohâi váldumaađijij piälláid, te juáhhást linjáá aldasijn ässest lii máhđulâšvuotâ servâđ šleđgâviärmádâhân já šleeđgâ puáhtá-uv taan ääigi kevttiđ aldasáid veikkâ moos. Šleeđgâ áánsust maailm lii tääl uccom já mij pyehtip šleđgâpoostâ mield čäälliđ veikkâ nubebel maailm já tot lii siämmáá peeivi tobbeen. Mij pyehtip meid reaaliääigist keččâđ, mii maailm nubebeln kuás-uv tábáhtuvá. Tot lii oppeet eres äšši, et lii-uv taat pyerrin vâi hyennin olmooškoodán. ¶ Ohtsis koččâmâšluámáttuvah láá vuolgâttum neelji kieldân, käävci kieldâovtâstumán, 55 sämikuáv ¶  eeči stuorrâlodde ¶ Joovsep viiljah kuáđuttii eejis saavzâid kukken meddâl pääihist. ¶ I. Merâskorpion ¶ Pia iätá puátteevuođâ vuáváámijn anarâškielâ háárán: “Sämikielâ lii muu päikkikielâ párnáiguin, párnái eeči ij määti sämikielâ sárnuđ mut ibbeerd kale aaibâs pyereest. Suomâst ko ij pyevti leđe ko ohtâ eenikielâ te párnááh lává talle eenikielâliih. Must tot sämikielâ lii vissâ loppâeellim proojeekt já “škovliittâs” juátkoo; pääihist lii ohtâ masa 5-ihásâs kielâpoolis. Nubbe poolis lii esken 2-ihášâs mut forgâhân sun-uv rámmoo muu. Áigum kevttiđ sämikielâ meiddei pargoelimist tego tääl-uv.” ¶ Suomâ eennâkudij jávráásvuotâ ¶ 5. Toopâ puhelin iäskân talle, ko finniih toos love. ¶ mutâ vuoiŋâi kuittâg. ¶ Tobbeláá tavemuš täsni ¶ 14.50 Marko Marjomaa: Kielâkäldee -proojeekt ¶ RUKKOOS PURRÂMŠ MAŊA ¶ Jiegâ heeđâlm 19 ¶ Aune Vesa čáállim “ Uáináh-uv ” -nommâsâš tihtâkirje almostui ive 1992. Kirje lii anarâš- já orjâlâškielâlâš. Tast láá tiivtah já Martti Rikkosii kuvvim čapisvielgiskoveh. ¶  iševerbâ nuorttâmeerânuárju.....94 ¶ Forgâ Matti já Ella mättiv kođđeeđ pyereest rievtis čoolmijd já ákku puáhtá kođeškyettiđ jieijâs kuuđâlm. Vaacâ kođđemân taarbâš vittâ kođđeemsäägi. Vaccâpaarâ nube vaacâ sun lii kođđám jo valmâšin, mutâ nube kođđeem sun lii esken algâttâm. ¶ Tutkâp plankton mikroskooppáin 25 ¶ 33 Keskitalo Pigga Päivi Kristiina Doosent Iänudâh ¶ sänitárkká jurgâlum, já ton lasseen luándulâš já idiomaatlâš anarâškielâ. Tutkum 107 ¶ ALIAS -spellâ lii vuorâsulmui spellâ, maid párnááh-uv pyehtih spellâđ. ¶ Sämikirjerááju lii kuávdáá vuossâmuu keerdist Aanaarjäävri peln, váldu-uuvsâ rievtisbeln. Aanaar sämikirjerááju stuárudâh lii 205 m2. Kirjeráájust porgâv kyehti ulmuu, main nube toimâkuávlu lii ubâ sämikuávlu. ¶ Iskâdâllâp oovtâst ¶ Ovdeláá lah juo oppâm, et lieggâ áimu luptân pajaskulij. Liegâsvuotâ sirdâšuvá-uv lihâdeijee amnâs, ááimu mield. Liegâsvuotâ puáhtá sirdâšuđ kulmáin sierâlágán vuovvijn: suonjârdmáin, rievdâmáin monnii amnâs mield tâi jotemáin nube amnâs mield. ¶ KTK05, s. 76. ¶ Motomin muu peerâ vuálgá kuusnii. Paargon, škoovlân, káávpán teikkâ kuusnii taggaar sajan. Maŋgii ohhoost. Talle mun pásám ohtuu. Uáđám masa ubâ ääigi, mutâ motomin mun poorgâm aašijd moh láá ulmui mielâst hyeneh. Ovdâmerkkân suháh láá häävskih. Moddii muu peerâ lii vuálgám já lamaš kuhheeb ääigi meddâl. Talle muu lii tipšom kiinii eres. Nánnáás ulmuuh láá ennuu já mun lijkkum tain. Muu pyeremus penuvskippáár lii Fido. Jiem lah ennuu eres pennuigijn uápásmám. Mun vahtiim mii táálu. Jis kiinii puátá mii táálu luus teikkâ lii táálu alda, te mun umástâm. Mun puurâm ennuu, jis lii pyeri purrâmuš. Pennuu purrâmuš ij lah nuuvt njaalgâ ko ulmui, te tast mun jiem hirmâd ennuv lijkkuu. Mun uáđám ennuu. Maađhâšem lii kale viehâ tulcce. Talle mun uáđám. Must lâi ovdil taggaar koori, mast mun kolgim pissoođ ubâ määđhi, mutâ ko mun vuoksim, te tääl mun jiem innig taarbâš leđe tast. Tot lâi-uv jo ucce munjin. Kal eellim lii lamaš pyeri já munjin lii sattum veikkâ mii. ¶ Mut maht mungis kolgim tággáár jaskoääši čuávdiđ? Must lâi láiguauto, mast kolgim tiettiđ, mon kuhháá tom tiptáččim. Tääl lijjim áigum kyeđđiđ tom vástuppeeivi peivimašinân vyelgidijnân. Já must lâi láiguviäsu-uv, mon kolgim väridiđ tiätuááigán. Já jis jiem pesâččiigin vyelgiđ vástuppeeivi, te kuás te talle vuálgáččim – já maht? Oppeet maaŋgah koččâmušah jurâškuottii muu mielâst. Já must lâi vala cuovkkânâm fiärttuauto-uv Avelist tivottuvvâst. Tääl puoh muu majemuuh-uv mätkikovoseh urruu lopâlávt siähánmin. ¶ eehidpurrâmuš 17.00–17.30 ¶ Imâšliih láá tuu tavoh, ¶ Talle Haŋgal já Belgo kuábâš-uv poođijn ohtân stáálu kuuvl, mii lâi jo meetter keččin Joovnâst. Suái eeđáin muáddi sääni já siämmást kuábbáá-uv kieđâin vuolgii monniiláváneh vielgis tâi fiskis suonjâreh njuolgist stáálun. Stáálu kiljoškuođij jienáin, mii lâi val-uv korrâsub ko majemustáá. Viijmâg muádi seekunt keččin, moh lijjii kuhebeh ko minutteh, stáálu roovâi enâmân korrâ ruojáin. Jovnâ tuše keejâi tom ubâ čáittus váhá ääigi. ¶  raapoort Jookeerpargopittá ¶  Ton Sämmilij eennâmtuálu lii finnim vissâ vyevis läddlâš uđâsässein tiego 1700-lovo aalgâkeččin. Anarân eennâmtuálu poođij iäskán 1752, ko mottoom J. Aikio (vaarâ Juhháán) lâi kalvam ohra já lâi finnim meid šadostuu-uv. Vuossâmuš läddlâš poođij Anarân eskân 1750 já sun lâi Kyrö-nommâsâš, kote finnij tálupápárijd ive 1758. Vaarâ siämmáš J. Aikio, kote lâi eennâmtuállee, irâttij kuáivumáin lyeštiđ Mudusjäävri čääsi, mut sun tuušâi, ko koivum mielli viirâi suu oolâ. Anarâšah tollii tom váruttâsmerkkân, ko sun lâi tohâluddâm immeel pargoid. ¶ Lii eehid. Ánná lii sooppâm teivâdem tiätu pääihist tijme käävci. Sun lii kárvuđâttâm kuhes puuvsâid já jyelgisuormâkammuid juálgásis. Teivâdem lii stuorâ muorâ vyelni alda čunoirido. Ánná uáiná jo kuhás, veikkâ lii sevŋâd, almaa, kii čuážžu muorâpiällást. ¶ Säämi liipu vuoiŋâ adeleijee Anders Fjellner tihtâ Piäiváá pärni lii myyttisâš sángártivtâstâh. Tast piäiváá pärni maađhâš jietânâsâi enâmân, ráhistuvá tobbeen jietânâs nieidân já loopâst náájá suin. Littoost čaddeh Piäiváá kaandah (Kállákaandah/ Gaalla-baernie), main sämmiliih láá vuálguliih. ¶ Purâdem ääigi nettisaje-wiki demo ¶ "Manen smakkiistih muu suohâdist?" haridij Eči-Kuobžâ já lâi uáli suttâm. "Já manen viällájih mii seeŋgâin?" Koijâdij Enni-Kuobžâ vaijaht "Já manen cyevkkejih uccâ mučis stovliižân?" čiärui uccâ Vávvá-Kuobžâš -riäpu. ¶ sodâskirdee liitolentäjä ¶ Kievâ tuođâliih eelimvyevih láá meiddei imâšuboh, maid ovdâmerkkân ton mučis jienâ adeličij iberdiđ. Kiehâ lii taggaar huáđđoo, mii iälá tuše nubij ludij kuástádâssáin. Kiehâ lii parasiit já tothân uáivild tom, et kiehâ ávhástâl nube lode kuástádâssáin. Kiehâ lii lodde, mii ij kuássin jieš lääli monijdis, mutâ tot mannee mottoom nube lode piervâlân maanees já tot lodde talle láálá kievâ mane nuuvt kuhháá, et koorah cuovkkâneh. Ij lah vissâ aaibâs tärkkilávt tiäđust, maht kiehâ lättee talle, ko tot mannee nube lode piervâlân já taggaar-uv teoria lii puohtum oovdân, et kiehâ monniiččij jo enâmist já tast maŋa tot toppiiččij maanees njálmásis já kirdettičij ton mottoom loddáá piervâlân. Nubbe teoria lii, et kiehâ syele fákšoo já tarkkuustâl ton lode tooimâid, maid tot lii valjim uđâgáás piemmen já ko tilálâšvuotâ puátá, te talle tot tuámiit piervâlân, leggist, teikkâ porá oovtâ mane já monnist jieijâs mane sajan. Vala lii ohtâ vyehi, maid totkeeh joba láá uáinâm-uv. Kiehâ soodâst uccloddáá piervâlân, tegu välli já ko vaanhimlodeh suorgâneh já pallajeh, te kiehâ monnist ton puudâ uáli huápust já mana kiäinusis. ¶ 5 Mon ääši keežild láá ulmuuh majemui aaigij rammum tâi kijttám tuu? ¶ VUÁVÁJEIJEE VIRGESAJASŠVUOĐ Vuávájeijee toimâsaje lii sämitige čäällimkoddeest säämi kulttuurkuávdáš Sajosist. Vuávájeijee pargoh láá miäruštâllum sämitige pargo-oornigist. Tohálâšvuođâvátámâššân lii virge vaattâm škovlim já lasevátámâššân sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95). Pargo miänástuvvee tipšom iššeed hiäivulâš ollâškovlâtuđhos já kelijdeijee sosiaalhuolâttâs tubdâmuš. Pälkki miärášuvá sämitige pälkkivuáháduv vátávâšvuođâtääsi IV/IV-III mield (vuáđupälkki kooskâst 2 391,60 – 2 448,54 eurod/mp). Sajasâšvuotâ álgá 1.1.2013 já pištá 24.5.2013 räi. Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 3.12.2012 tme 16.00 räi čujottâssáin Sajos, 99870 Aanaar. Lasetiäđuid pargoost uážžu sosiaal- já tiervâsvuođâčällee Pia Ruotsast puh. 010 839 3106. Anarist 15.11.2012 ¶ Faksâ 010 345 1454 ¶ Suomâ aalmuglâškyeli lii vuásku. ¶ – Riemnjis lii korrâsávt loskâm njaalâ eellimpirâskuávluin ton suujâst, et ovdâmerkkân pessimääigi muádi ceehi lieggânem (13°:st 15°:n) uáivild tom, et njaalâ eellimpirrâsist šadda riämnjá eellimpiirâs. Moonnâm ihečyeđe pelni lii áimu čielgâsávt lieggânâm ovdii iähtun já njaalâ eellimpiirâs taađeest káržum. Riemnjis meid vuájálit njaalâ meddâl, jis tot tiäivás kavnâđ kuddum poccuu pasâttâsâid já meid koddá njaalâ já ton viälppáid, jis kávná njaalâ piäju. ¶ Ko sij lijjii rievdâm meerâ alne neljinubáloh pirrâmpeivid, oinii sij eennâm. Mut ko sij keččâlii stivriđ skiijpâ riidon, tot tarvanij mottoom káárgun já pááruh kiškodii skiijpâ cuovhâs. Puohah ferttejii njuškiđ čáácán já viggâđ peessâđ riidon. ¶ Egyptin ¶  argument  vyelgiđ . Anarâškielâ sárnooh láá tääl suullân 350 já seervist láá ihejesâneh 209 ađai paijeel peeli anarâšâin láá servitooimâst fáárust. Tot tiettui meiddei juhleest, ko čuákist lijjii pyereest-uv 80 rävisolmožid ađai niäljádâs puohâin kielâ sárnoo anarâšâin já párnááh vala lasseen. ¶ 3. Cortinarius traganus – Haisuseitikki – Háisooseitik U ¶ – Ličij-uv vala miinii, maid puávtáččim porgâđ? Iššáás Nánná koijâd. ¶  + – Jis iäbbáráid pááccih ollágin pasattâsah tast maŋa ko iivneh láá maccam ubâ väldikoodán, te muoi halidiččijm taid pasattâsâd. ¶ Sämitigge 2011 ¶ Muttee lii piergâs, mii muttá šleđgâvirde jieškote-uv šleđgâpiergâsân hiäivulâžžân. ¶ – Yäk. Tot lii njivláá, Eljis eeđâi já nirvij. ¶ Sveitsi E6 ¶ Kokemäkijuuhâ 69 ¶ Kalluudemčuálmi = Kallosalmi ¶  litto; Mottoom peeivi maŋeláá vyeijilij räjijáágár Otto Hänninen kyermiautoin tuálvuđ huolâttâskyermi Ucjuv räjikocceemsajattâhân. Puohâi šlamburijguin já pihtsijguin kuárŋejim suu fáárun já mätki Ucjuuhân aalgij. Tiätu Ucjuuhân lâi puáttám vissâ jo ovdeláá, aainâs-uv Nuutisâžân, ko storgâgim suugis oovdân já ettim: ¶ Jokapaikansara ¶ Garonne . . . . . . . . . . 51 ¶ Lii piävádâh já jalahâs šoŋŋâ. Myerji já Hirškikkâ sierâdává jäävri riddoost vuáŋŋâš-sierâ. Riddočääsist láá ennuv jieškote-uv stuárusiih já hámásiih keeđgih, moi oolâ já alne lii hitruu njuškođ. Ollâ, jurbâ, šolbis keeđgij oolâ lii vaigâdub peessâđ ko vyeligis, tuolbâ, ruávis keeđgij oolâ. Myerji já Hirškikkâ njuškov keeđgist kiäđgán. Suoi sierâdává, ete sun, kote kačča čáácán, kárttá maka vuáŋŋáá väldikodán. ¶ Sämikielah láá ohtsis love, tain kulmâ sárnojeh Suomâ sämikuávluin. Suomâ sämmilijd puáhtá návt kielâlávt jyehiđ kuulmâ juávkun: tavesämmiláid, aanaarsämmiláid já nuorttâsämmiláid. Stuárráámus kielâhaamijn lii tavesämikielâ (davvisámegiella), mii kiävttoo sehe Suomâ, Ruotâ ete Taažâbeln. Stuárráámus uási sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâsâst, sämikielâlâš tiäđusirdemist, kirjálâšvuođâst, musikkist já puohâin almostittum sämikielâlâš materiaalist lii tavesämikielâlâš. Suullân 75-90 % puoh sämikielâ sárnoo ulmuin kevttih tavesämikielâ. Stuárráámus uási sist áásá Taažâbeln. Suomâst tavesämikielâ sárnuh eenikielânis suullân 2000 olmožid. Nuorttâlâškielâ lii ärbivuáválávt kevttum Kuáláduvnjaargâ viestâruásijn, kost tom eenikielânis sárnoo nuorttâsämmiliih asâttuvvojii Suomân majemui soođij maŋa. Tááláá ääigi nuorttâsämmiliih äässih iänááš uásin Aanaar kieldâ kuávlust já nuorttâlâškielâ sárnoo lohomere nabdojeh lemin s. 350. Huolâstuttee nuorttâlâškielâ tile uáivilist lii tot, ete nuorâb suhâpuolvâ ij lah máttám nuorttâlâškielâ eenikielân. Kielâpiervâltoimâ já nuorttâlâškielâlâš škovlâmáttááttâs láá kuittâg mottoom verd lasettâm kielâ kevttim suomâkielâ paaldâst. Anarâškielâ lii sämikielâin áinoo, mii sárnoo tuše Suomâst já mii lii ärbivuáválávt sarnum tuše Aanaar kieldâ kuávlust. Anarâškielâ sárnooh láá s. 300. Anarâškielâ kirjekielâ sajattâh lii nanosmâm já iäláskâm majemui iivij ääigi kielâpiervâltooimâ vievâst. Meid škoovlâst anarâškieláin adelum máttááttâs meeri lii ihásávt lasanâm huámášitteht eidu kielâpiervâltooimâ áánšust. ¶ Sämitige ohtâvuođâst tuáimá nuorâirääđi. Rääđi váldupargon lii ovdediđ säminuorâi kielâlâš já kulttuurlâš vuoi-gâdvuođâid sehe nanodiđ säminuorâi identiteet nuorâipargo pehti. Lasseen rääđi šadda valmâštâllâđ taid sämitige iävtuttâsâid, alguid, ciälkkámušâid já eres peleväldimijd, moh kyeskih säminuorâid. ¶ 186 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ – Kost tun lah oppâm vuoijâđ? ¶ 8. Algâaalmugjulgáštus olášuttem Suomâst ¶ – Aaibâs korrâ stormâ vâi? Nipso koijâdij paaloost. ¶ d. Nabai tääl? ¶ 57. Kyelipivdo lii hitruus puđâldâs ¶ ČIELGITÁVTÁLIIH ¶ láá čielgejeijee teevstah. ¶ Kisanganist. ¶ Ananias 236 ¶ Taah páccáh láá numeristum já páccá siisâ lii pieijum mikrosiru, mii čáittá ton sajattuv. Interneetist puáhtá uáiniđ, et kote kuávlust mailm mii-uv Kansa-páccáid lii. Tast meiddei tiätá, et pääcis lii algâalgâlâš. Tágáreh páccáh láá juohum pirrâ maailm. Internetkáártást uáiná, et toh láá miätá Euroop, Aasia já Amerikain. ¶ SaKaste ¶ – Keččâl! sun iätá. – Ama enni puávtáh kuittâg ucánjáhháá keččâliđ käidiđ? ¶ Siämmáá ääigi ko Saul soođâi, Taavvid kuáđuttij pääihist saavzâid. Motomeh suu puárásub viiljâin lijjii čuávvum Saul suátán. Sii eeči Iisai vuolgâttij Taavvid keččâđ, maht viiljah vajeh. ¶ – Heikkâ. Mij-uv eellip kielâpiervâl juávhoin masa jyehi peeivi meeccist sierâdmin. Mij lep sooppâm, ete kunnijâttep luándu já ep vahâgit tátulávt šaddoid já luándu elleid. Mij tiptep kuuđhâid-uv jotteeđ ráávhust jieijâs pálgá mield já kuuđhâmievtâst. Ton lasseen mij ep kiško já tuáji oovsijd muorâin tušij tiet. Enâmân koččâm paccâhijguin, oovsijguin, risijguin, sobijguin já mieskâm muorâiguin puáhtá kal sierâdiđ já nuurrâd taid kielâpiervâlân puđâldem várás, Saana muštâl. ¶ – Sun sárnu Hirškihháin já Muorjijn. Suoi lává kustoo puáttám kolliistâllâđ muu luus, Matti čielgee ilolâžžân. Sun káččá uccâ stáálui luus já salo sunnuu lieggâsávt. ¶ Puoh škovlâskipáreh tiettii, et Holber Veikko lâi muu pyeremus skippáár, veikkâ kale viehâ šiev skipáreh láin Holber Paavo já Kaabi Iŋgá Reino-uv. Mij távjá oholoopâi vyejestijm ain oovtfááru pááikán. Puárásub kaandâid kuittâg vissâ väividij tot munnuu Veikkoin oovtmielâlâšvuotâ nuuvt čuuvtij, et sij algii motomin vissâ-uv hitruuvuođâdet kihtâliđ munnuu kuáimán vuástá, et maht tibi te kevâččij. ¶ Ucjuv kyelituáluráđádâllâmkodde ¶ Lostâ lii nuuvtá, mut tiilájeijee ferttee mättiđ anarâškielâ. ¶ – Kal mun jurdám, et Jieŋâmeerâst mun tom kuddim, sun västidij viijmâg. ¶   Tääl muoi te jotteen puástu roođijd! ¶ Aanaar kirkkosiijdân ive 2012 valmâštuvvee säämi kulttuurkuávdážân huksejuvvojeh sajeh sämmilâšhaldâttâsân (sämitiigán), sierâlágán kulttuur-, máttááttâs- já tutkâmtooimân sehe vala tááláá-áigásiih čuákkim- já maaŋgâtoimâsajeh auditorioidiskuin. Kulttuurkuávdáá uáivilin lii lääččiđ sämmiláid pyerebijd iävtuid toollâđ já ovdediđ kulttuurjiešhaldâšemes sehe ovdediđ almolâš eellimtiilees. Lasseen kulttuurkuávdáš fáálá ovdiist pyerebijd máhđulâšvuođâid levâttiđ já jyehiđ tiäđu sämmilijn algâaalmugin. ¶ Jáákup nievdâm 1 Moos 28:10-22 ¶ Maađijist iä lah tolebeh vuáváámeh. ¶ 18A Čäciherttâ ¶ Pygálysääiđist láá vittâ uási: sivlá, čuážuttemäiđi, kärdi, kirno, konttureh. Siivlá pehti poccuuh maneh čuážuttemááiđán já čuážuttemääiđist káárdán. Käärdist puásuialmaah väldih poccuid ucceeb čurrâgin kiirnon, kost álgá poccui rätkim. Puásuialmaah rätkih poccuid njuovvâmmpuásujin ađai puásujin, maid sij halijdeh njuovvâđ já lohopuásujin, moh pääccih eelliđ. Čiermiheh, puárásuboh áálduh já späiliheh váldojeh táválávt njuovvâmpuásujin. Sarvah, nuorâbeh áálduh já eergih pääccih lohopuásujin. ¶ Mun aštus vuošâškuottim Knorr-känisopá. Pozzelim sehhii siskáldâs kolmâ cáácán já lasettim kattil vuál liegâsvuođâ, eidu sehhii ravvui mield. Vuordim njaalgâ sálttáás haajâ soppákattilist. Mut ko soppá tuoldij, njunán porgestij-uv aaibâs nubelágán haajâ: ¶ Maŋeláá mainâšum ulmuin 73 (8,9 prosenttid) lijjii eenikielâs peeleest sämikielâliih. Tuše suomâ ¶ uási stuorrâ syeini aččin ijn láá piäđuh . ¶ kildos ¶ — Pyereest. Čokkáám peeivipaaštâverantast já kejâdâm maisemijd. Päljis vielgis värialaččijd nuuvt kuhás ko puávtâm uáiniđ! ¶ Čoovdânoomah ¶ pieggâvälli 194 ¶ Aarâhšoddâdem, ravviittâh, ovdâmáttááttâs já vuáđumáttááttâs taheh párnáá ovdánem tááhust systemáátlávt ovdáneijee ubâlâšvuođâ. Párnáá šoddâm já ovdánem jotkum turviimân čovgâ ovtâspargo ravviituvâi, škoovlâi já aarâhšoddâdempalvâlusâi kooskâst lii tehálâš. ¶ a . a . a . ¶ Kopiosto ry. ¶ ČUÁKÁNKIÄSU ¶ Ovdâsijđo ¶ Hanssâ lâi jo ucánjihhii šieđâlum ko peesâi portháid pajas. Sun kejâstâlâi pirrâsis jeđe kaavnâi rievtis uuvsâ, mast luuvâi "Forsman" . Sun sooitij uksâkiälu já jurdâččij, et ij taat kale mihheen páihálâš ässeid puáhtám leđe, ko tyeggáár ruátálâš nommâ lâi. Mut mastpa tain ulmuin tieđij. Jyehi kuávlusthân toh tááláá ääigi jo pottii. Tommittáá kuhháá Hanssâ lâi jo orroom taam kuávlust. ¶ a. Stuorrâ-Britannia oosijd sárgáid 1 - 4 ¶  já - Pahakkâs foostâg! Ánná posádij ko peesâi olgos já sihostij huápust čolmijdis, amas kihheen uáiniđ suu čiärumin. Olssis sun lopedij, et ij innig kuássin juolgijnis lavkkiiččii Heeihâ viistán. ¶ Purrâmâšrukkoos 42 ¶ – Na ij-uvsun tot tast vala čielgâ, Heikkâ eeđâi. ¶ lii lamaš skipárin vijđes meccikuávluin, ¶ 46 ¶ Vuolgim eelliđ Kaamâsist pyeráin, tot lâi jotteemfiävru talle tääbin kuávlust. Tot lâi vuođâloho 1954 čohčâkeesi. Automaađij lâi kale jo Čovčjäävri räi, mutâ iä tääbin kuávlust lamaš autoh ulmuin. Iäge autoh jottáám távjá taam Čovčjäävri luodâ mield. ¶ Škoovlân lâi suullân kilomeetter mätki suu pääihist. Äigi lâi val vittânubaloh miinut. Sun kiergâničij pyereest vuossâmuu tiijmán, kemia tiijmán, mut liävsuid sun ij innig kiergâniččii kejâstiđ. Sun ij lamaš viiššâm porgâđ taid, ko toh lijjii joollah já sun lâi mudoi-uv jo váhá vaibâm ehidist. Sun lâi áigum koccáđ tooláá, et kiergâničij kejâstiđ taid, mut lâi vájáldittâm pieijâđ tijme čuoijâđ tommit tooláá. Ij tot suu häittidâm, ijhân máttáátteijee kuittâg mušte tâi huámmâš tärhistiđ, kiäh láá liävsuid porgâm já kiäh iä. ¶ Pennuu puáhtá väldiđ fáárun vandârdiđ, mut tom ferttee toollâđ kiddâ. ¶ Kietâtyejipáájást äššigâšah uážžuh valjiđ jieškote-uv kietâtyejimolsoiävtuin sii mielâstuttee já rähtiđ tyeje olssis mätkimušton nuuvt ete stivrejeijee iššeed. Kietâtuojij rähtim paaldâst kietâtyejistivrejeijee maainâst sämituojij historjást já ärbivuovijn sehe jieijâs kietâtyejivuovijn. ¶ – Tääl mun lam olmâ jieŋâprinsessa, Aino tuumái luholâžžân. ¶ rapurotto . Parasiitkuobbâr tovâttem älkkeht njuámmoo puácuvuotâ. Tot lii tuššâdâm ubâ rapunääli čuođijn jaavrijn. ¶ 11. Moonâ siijđon www.otava.fi já čielgii, mon ennuv ištâdii luosâkuolijd moonnâm ive. ¶ b. čuárvitähtilođđâsist ¶ Oppâmateriaalpaargon kuleh el. kietâčallui čäällim, jurgâlem, kielâ tärhistem, kuvvimpargo, tuáijim, ohjelmistem jna. Tilálâšvuođâst oovdânpuáhtoo sämitige oppâmateriaalpargo, suunnâttâllâp já savâstâllâp. Kustan-nusosakeyhtiö Otava oppâmateriaalpyevtittâsâst muštâl kuástidemhovdâ Mervi Korhonen Helsigist. Lasetiäiđuid tábáhtumest addel Hannu Kangasniemi (hannu.kangasniemi(at)samediggi.fi/ 050-3641 385). ¶ 2a kiäigupelji lii merkkâpelji mast peljikeeči lii čavos ¶ anarâškielâst omâstemkiäččus ij pyevti kevttid oovtâst omâstempronominijn, já nube ¶ Talle Juudas Iskariotân šoddii paas jurduuh. ¶ Valkeakoski C5 ¶ KKK02, s. 94. ¶ vyelimitto . Motomáid kyelišlaajáid meridum mitto, mađe ucebijd ohtâgâsâid ij uážu pivdeđ. Om. jävriluosâ vyelimitto lii 40 cm. ¶ klorofyl . Kj. lostâruánáá. ¶ kuohtii rastasiisâ = poikki ja kaksi pisteltä sisään ¶ juuhâđ tom muu mušton. ¶ 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶ Paččvei čácádâh Kiemâjuuvâ čácádâh Iijuuvâ čácádâh Oulujuuvâ čácádâh ¶ loppâruđâigijn váhá ¶ – Jieh-uv tun lahkin suttâm mijjân? Pikkâ koijâdij enistis. ¶ c. Oppim čuážžuđ mánuppaje ahasâžžân. ¶ Ko lâim peessâm pase paaihij tutkâmmoohtân, te talle mii vuolgijm Jeesus eellim vaarâ puoh kuávdâšumos sajan, Golgatan. Tot lâi muu mielâst puáris kaavpugist mottoom verd tavenuortâs já tiävá lâi kale siämmáámuđusâš, ko maaŋgâin sargum kuuvijn lii lamaš uáinimist. Tiävá lâi nuuvt rääpis, et kihheen ij vuálgám kuárŋuđ ton oolâ já vaarâ tobbeen kulij oolâ ij liččii ubâ peessâmgin. Aaibâs paaldâst lâi nuuvtkočodum Muorâkärdihävdi “Puutarhahauta” , moos Jeesus lâi hävdidum tast maŋa, ko sun lâi vistig riistâst pijnâšum já loopâst ruáppánâm. Kuovlâlistim toho-uv já tot lâi siste siämmáá sulâsâš, ko lâi tot Lasarus-uv hävdi, ucánjáhháá stuárrâb tuše já häävdi majemuu čievâst lâi ryevdiaiđijn räijejum uási, moos vaarâ Jeesus stellejui tast maŋa, ko lâi vistig lijnijguin kiessum. Tot olgouási häävdist, mast tot stuorrâ millokeđgi lâi sajestis já mii maŋeláá imâšlávt lâi sirdâšum meddâl, lâi muvrejum stuorrâ keđgijguin kiddâ já tuše ulmuu šiettee uksâräigi lâi kuođđum paaldân. Meid taan Muorâkärdihäävdi lunne jurduuh iä lam nuuvt aaibâs čielgâseh, ko táválávt já puohah mii juávhu ulmuuh lijjii viehâ sijvuuh. Joba Malvela-uv lâi joskâ, veikkâ sust lâi táválávt ain valmâšin miinii ettâmnáál jyehi áášán. Sijvuus almajin já ohtân nisonin vuolgijm häävdi lunne meddâl já uáivilist lâi servâđ olmoošjuávkun, kote vuálgáččij väzziđ “Via Dolorosa” mield nube teoria miäldásii Golgata luus, mii lâi kuávdoo Jerusalem kaavpug. Meid taat nubbe teoria tuhhiittij taam “kierdâmâšâi luodâ” sijjân hiäivulâžžân, teikkâ nuuvt muu mielâst kuittâg oroi. ¶ Suá đ igil kieldâ : ¶ – Tietivetteđ-uv tij maggaar lii erduus olmooš? Leppeđ-uv tij lamaš kuássin erduuh? Heikkâ koijâd. ¶ “Uđđâivemáánu 21. peeivi 1613 šoodâi Sörudist vuáimán ráávhusopâmuš Ruotâ já Tanska-Taažâ kooskâst. Kalmar suáti lâi nuuhâm já Ruotâ luovâi vuoigâdvuođâst viäruttiđ merâsämmilijd (tuodârsämmiliih, ađai pajeulmuuh lijjii eromâš tiileest ton keežild, et sij juttii enâmist nuubán). Ovdil kyevtkiärdásii (meid kuulmâkiärdásii) sämmilij viäruttem lii loho jo ohtuunis, moos kuittâg ep taan čallust tarvan tađe eenâb. Eenâb äigikyevdilis äšši taan čalluu ohtâvuođâst lii tot, et kii lâi ruátálij viäruperree Finnmaarkist. ¶ - Ličij kale vuovâs tot nisonijpyerá. ¶ Taan oppâkirjeest lii ennuu tiätu tuu pirrâs aašijn; tust alnaad já eres ulmuin, šaddoin, ellein, almonijn já tábáhtusâin. Opâttâl aašijd huolâlávt. Suogârdâl aašijd maid lah luuhâm já smietâ, maid uđđâ aašijd lah oppâm. Uusâ teevstâst kuávdášlumosijd aašijd já opâttâl čäittiđ Čoovdânommâdâhhân nomâttum paaihijd káártást. Rähtimáin oppâkiirján tâi pargokiirján pargopittáid oopah kiärduđ já kevttiđ tiäđuidâd maaŋgânáál. Räähti vihkostâd jieijâd piirrâs kietâkirje: sáárgu čielgâ, ivnáás kuuvijd já čääli muuštonmiärkkumijd šiev kietâčáláduváin. Aavisijn puávtáh čuoppâđ kuuvijd vihkod virkosmitmân. ¶ Máccum: Anssi Mattus ¶ – Káijá-ákku! Kuulah-uv tun muu? Mun lam tuáhtár! ¶ – Puáđi muu miäcán, eeđâi paaccâhkandâ. ¶ – Joo, kale teehin uážžu puáttiđ keččâđ! ravvij Maarit já luoštij äijih siisâ. ¶ SaKaste-proojeekt uárnee vuossâmuid Säämi puárásijpargo ovdedempeeivijd, moi uáivilin lii: 1) karttiđ säämi puárásijpargo vuolgâtile já 2) valjiđ ovdedemčuásáttuvâid kulttuur já kielâ vuotânväldee palvâlusprosessij pargovuovij myensteristmân sämikielâlij muštopyeccei tipšorááiđust. ¶ Ilmari Mattus ¶ – Mii lah ilbis čiivgâid. ¶ Kielâ anonväldim virgekiellân já piäiválâš kiellân lii vuod uážžum ááigán kyehti stuárráb jorgálduv kielâtiettuu pelni, já táid jorgálduvváid Pekka Sammallahti lii jieijâs pargoin vaiguttâm. Vuosmustáá anarâškielâ status muttum já kielâ kevttim lasanem lává šoddâdâm táárbu máttááttiđ kielâ ollâopâttâhtääsist. Taat máttááttâs pieijui joton vuosmuu keerdi ive 2001 já nube keerdi ive 2006. Kuohtui kerdij Pekka Sammallahti lii kuáddám ovdâsvástádâs anarâškiel oppâohjelm vuáváámist já máttááttâs olášutmist. Nube tááhust kielâtile ovdánem lii merhâšâm anarâškielâ tutkâmân uđđâ táárbuid já aalgâ. Meiddei täst Pekka Sammallahti pargo já äššitubdâmuš lii lamaš čuuvtij tehelâš. Uđđâ aspekt taan tutkâmušâst lii tot, et anarâšah láá jiejah pasteškuáttám tutkâđ eenikielâs almoonmijd já mudoi-uv ovdediđ kielâs. Taam artikkâlist kuvviim anarâškielâ iäláskittem tutkâm já kielâ iäláskittemvuovijd, maid Anarâškielâ servi lii eidu vuáváámin já piejâmin joton. ¶   82 ¶ 65. Lostâmuorah liäđđuh kiđđuv 202 ¶ – Muoi puđâldeen puškoid. Vistig muoi sárgoon taid ruánáá kartoŋgân já ivnejeen fiskis tiälhuid toi siälgán. Tastmaŋa muoi čyeppeen puškoid já lijmejeen taid čuovjis pápárân, nieidah västidává moovtâ. ¶ Ko aassim Kárášjuuvâst, te luvâškuottim tavesämikielâ. Tääl aasâm Kuovdâkiäinust já luuvâm tavesämikielâ lasseen sämikulttuur. Lam toimâm kyehti ive Ruošâ säminuorâi seervi “Sami Nurash” saavâjođetteijen. Lam ain-uv mieldi seervi tooimâin, mut tääl tooimâm värisaavâjođetteijen. Poorgâm ennuv Ruošâ säminuorâi seervist já suogârdâllâp távjá sämmilij puátteevuođâ. Lasseen poorgâm Ruošâ sämitiggeest. Astoäägi must lii vyehin tuoijuđ sämituojijd. ¶ 20.10. 07.00 – 15.00 8 h ¶ Uccâ uábáš ¶ - Nuorttâlâškielâlâš sijdâpargee Čevetjävri-Njiävđám kuávlun 23 500,50 € ¶ KIERŠ ¶ Taan ääigi anarâšah äässih meiddei eres kuávluin Suomâst já olgoenâmijn, kuus sij láá varrim kii mon-uv suujâ tiet. Aanaar kieldâst sij láá siemin ucceeblovvooš eres ässei juávhust. ¶  mii Kevttim ¶ ustev = ystävä 20 ¶ – Vâi uáináččim tuu tárkká. ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtus uárnejuvvoo taan ive Ucjuvnjäälmi škoovlâst njuhčâmáánu majemuu peeivi. Tábáhtusân láá almottâttâm ohtsis suullân 330 párnážid já nuorrâd pirrâ sämikuávlu. Tanssâjuávhuh láá almottâttâm 13, main láá ohtsis 99 tánssájeijeid. Lasseen tábáhtusân láá vyerdimist keččeeh, et uásálistei meeri pajanâš taan-uv ive masa neeljičuátán. ¶ Poccuu šišneest koorrum lavkkâ, tom siste must láá evviseh. Vááldám laavhâst kuškâdum riävskáteeki, jursám tom, forgâ neelgitobdo láppoo. Valjiim täsivis pääihi olsân, tojâlâm piässááoovsijd ton sajasân já viälánâm toos. Peeivi páštust lii liegâs viälláđ, nohádâm tállán. ¶ vuálá 15 Uápásmuu kaavpugáid uđđâsist ¶ Čokkáám steellig alne já paloisiähá tobdoiguin smietâm, maggaar saje sun tot tibi te lii. Mielân puátih eeni säänih Maatin iđedist, ko lâim vuolgâdmin Čovčjäävrist: ¶ 64 ¶ Čaabâkirjálâšvuođâ čäällimseminaar 2006 ¶ Sorvâ pelestis lii káállám čáácán puurrâđ čäcišaddoid jäävri ponneest. Uárree-uv lii puigâstâm poorâst aaihâ uáksán, toppim muáddi tiivre aaihâ ruŋgoost njálmásis já elâččâm viežžâmin kuobbâr-uv enâmist. Paccâhij siemânijd uárree porá pyerebeht-uv tälviv. ¶ Juná vuod lâi tievâ. Muáddi peeŋkâ tyebbiláá, kost Ánná čokkái, čokkáin puáris paapâkyevtis, kiäh sárnoin nuuvt korrâ jienáin, et ubâ vávnu kuulâi sunnuu savâstâllâm. Tobbeen monnii immeelpalvâlusâi särnidmeh já kirkko-oornigeh já saalmâi valjiimeh veikâ moh. Ánná keččâlij luuhâđ jieijâs pápárijd, maid lâi fárusis váldám, mut ko ij tast táttum puáttiđ mihheen. ¶ Jis poccust koijâdičij mielâpurrâmušâid, te tot vissásávt valjiiččij ohtân mielâpurrâmuššân rušmostaatijd. Toh láá šiev puurrâmkuobbâreh ulmui-uv. Njuoskâ kuobbârijn herkkičuávjásiih sättih finniđ čuávjitoppiittuv, mut passeem teikâ vuoššâm maŋa toh kale láá pyereh já njálgáh. Rušmostaatijn kannat valjiđ purrâmuššân nuorâ kuobbârijd já tuše tai kappeeroosijd. Jyelgi lii siđhes ige tot tondiet nuuvt pyereest puurât. Kuobbârijd puáhtá pieijâđ seeilân veik puolâščuukán teikâ kuškâdiđ taid. ¶ Čoovčâ 2013 rääjist Yle vuolgâtškuát sämikielâlâš TV-uđđâsijd eennâmvijđosávt argâpeeivij tme 22.30 – 23.00 Yle Fem -kanavast. Vuolgâttâsäigi muttuustâl peeivij mield. TV-uđđâsij vuolgâttemäigi Tave-Suomâst ij rievdâ. Yle aalgât vala jieijâs TV-uđâsvuolgâttâs, Yle Uđđâsijd, Yle TV1:st argâpeeivij tme 15.10. Toh uáinojeh čoovčâ 2013 rääjist miätá Suomâ. ¶ Tiätu Syennjilsiijdâ arkkâduvâst poođij vijđásubbooht tobdosin iäskán 1920-lovo loopâst. Stuorrâ ánsu tast kulá eennâmtiettee Väinö Tannerân . Sun lâi 1910-lovvoost toimâm kyevti vuáđulâš pargo porgâm staatâi koskâsii puásuikuáttumkomitea saavâjođetteijen. Tanner lâi aassâm maaŋgâid iivijd Säämi puásuitipšomkuávlust já oppâm tubdâđ já anneeđ áárvust sämmilij kulttuur. Suu jođettem puásuikuáttumkomitea vijđes smiettâmuš já ton valmâštâlmist nuurrum amnâstuvâst, láá mittedmeddum mielâkiddiivááh dokumenteh poccui kuáđutmist já toos lohtâseijee varriistâlmist já eres kuáđuttemvuáháduvâin. ¶ – Joo, joo. Na maht toh láá vaikuttâm toh talkkâseh? ¶ Pargojuávkku  iävtut,  et  ko  pirrâs  kevttim  já  ärbivuáválijd  sämi-‐iäláttâsâid  stivrejeijee   lahâasâttâs  ovdeduvvoo,  te  kalga  väldiđ  vuotân  biodiversiteettisopâmuš  kenigâsvuođâid  já   heivejeijee  oosijn  Akwé:  Kon  -‐ravvuid.  Pargojuávkku  iävtut,  et  pirâsministeriö  addel  ravvuid   Akwé:  Kon  -‐ravvui  heivitmist  pirâsvaikuttâsâi  árvuštâllâmprosessist  sehe  eennâmkevttim-‐  já   huksimlaavâ  olášutmist.       Pargojuávkku  lii  jurgâlâm  suomâkielân  já  almostittán  Akwé:  Kon  ravvuid.  Suomâkieljurgâlus   lii  ohtâ  maailm  vuossâmuin  ravvuin  toohum  jurgâlusâin. ¶ SISKÁLDÂS ¶ L Clitopilus – Jauhosienet – Jávvukuobbâreh U ¶ Aanaar kundá pargo-ohtâduvvâin lii rahtum riiskâi karttim ivij 2006-2007.(Kielâpiervâlân meiddei ráhtoo...) ¶ Kielâpargee lii palvâluskoskâvuođâst Suomâ sämitiigán já pälkki miärášuvá Suomâ sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuodâtaasij V/II – IV/IV mield (vuáđupälkki 2 051,23 – 2 391,60 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. Toimâsaje lii sämitige monnii toimâsaajeest tâi sopâmuš mield eres saajeest. ¶ Metsän lohdutus ¶ – Taat lii kale muu mielâst uáli jo toovláš konstâ juovlâid valmâštâllâđ, Tuárgis kulluuškuođij. ¶ 12 ¶ – Ij arvegin, ¶ ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát-/reesuurskuávdáá Säämi Kielâkäldee jotkâproojeekt, mii nohá 31.5.2018. Proojeekt válduruttâdeijee lii EU Interreg Tave -ohjelm já pargo vuáválâš olášuttem várás Suomâ Sämitigge ocá ¶ tuubdâim mon pyereest kiintâl lieggij. ¶  jyehiđ – SMK:st Njellimist láá 10 uápped, mut oskomist loho stuáru kyevtlohán. ¶ – Nuuvt tot kal lii, äijih povvâstij, – mut kal kuolijd-uv puáhtá kielâstiđ. Tast annoo suábbi, mon nube keejist lii kielâ. Tom kielâ koolgâi finniđ kyele uáivi pirrâ já talle ruttiđ. ¶  lah spiekâstemjuávhuh já toi mereh veerstâi mield. ¶ Vuottumveerstah kreikâkielâsâš algâteevstâst já anarâškielâsâš jurgâlusâin ive 1992 maŋa (vuálásargum) ¶ koččâmâšluámáttâh 1. Suáđigil uážžu enâmustáá sämikuávlu kieldâin kyevtikielâlâšvuođâtorjuu ¶ Sämikuávlun kulá Suáđigil kieldâst tuše Säämi palgâs kuávlu, mut koččâmâšluámáttuvah vuolgâttuvvojii ubâ Suáđigil kieldân já kieldâst tuáimee staatâ ohtâduvvád, ko ij pyevti sierriistâllâđ ohtâduvâid, moh pyevtitteh sierânâs palvâlusâid tuše Säämi palgâs kuávlun. ¶ Päikki já äigi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ¶ nâs-uv puárásub ulmuin nuorâbeh hyelhih tuáimih virgálâš ášástâlmijn tulkkân tâi tipšoh aašijd sii ¶ Eenikiellâm sämikielâ ¶ 5. Mane syeiniaččin- já stuorrâ syeiniaččinoráseh širijdeh? ¶ Tavlustâh 4. Verbâ σῴζω . Anarâškielâsâš jurgâlusâst kevttum jurgâlemvastuuh já toi vuottumsajeh já -mereh. ¶ Jurgâlâm: Isak Mattus ¶ njuvdem = survin ¶ – Sämikielâ sajattâh suomâ škoovlâst lii juáhásâm kyevti uásán. Sämikuávlust kielâ lii kuávlulii ucceeblohokielâ sajattuvâst já sämikuávlu ulguubeln enâmânvärrejeijeekielâ sajattuvâst. Sämikielâst ij lah škoovlâst toos kullee algâaalmug kielâ sajattâh, páhudij Seurujärvi-Kari. Algâaalmug kielâlâš vuoigâdvuođáid kulá mieddei vuoigâdvuotâ jieijâs kielâ iäláskitmân, revitalisaation. ¶ 1,5 mälipastem säältih, ¶ Giellagas uáppee Eljas Niskanen ¶ Kaalah ¶ – Kulâ, jis ličij uáli Stuorrâ Hiärrá já tast liččii stuorrâ stevileh jyelgist, ¶ Puoh iäráseh láá iloliih ko luámu aalgij, mutâ munjin tot meerhâš tuše lase pargo. Koolgâm kesiääigi mäksiđ eenâb purrâmâšâid, siämmást ko eeči váldá must eenâb ruuđâ suu juhâmâššáid. Enni ij kuássin vääldi must. ¶ Seenaat-kidânjâsah ornij kyevtimuddosâš arkkitehtkišto säämi kulttuurkuávdáást, mii huksejuvvoo Aanaar markkânân Juvduu piällás. Kišto1. muddo, mii čođâldittui ideahámásâžžân kišton kulttuurkuávdáá arkkitehtoonsâš já toimâlâš konsept kavnâmân, nuuvâi 30.6. 2008, já toos pottii puohnâssân 58 iävtuttâssâd. ¶ Poođij čohčâ já škovlâ aalgij. Oppeet lâi vuolgâ Kaamâsân já kiiba eres oppeet satâččij muu tohon ko uábbám Ailâ-Váábu. Toi vuossâmui ohoi ääigi, ko lijjim škoovlâst, lâi laavlâčuánjá vuálgám vildâčuánnjái fáárun máádás. Maŋeláhháá láin Juhháán-Uulá já Matti iällám Savonáá tuohâstmin, ko lamppučuovân lâi ittáám lojes laavlâčuánjá. Na suoi tievst jurdeláin, et tot lii tot siämmáš čuánjá, mii mist lâi lamaš piämmuhâssân ubâ keesi, mut taat lâi-uv ucánjáhháá irrâsub ko mii čuánjá. Na tot lâi lamaš vala nube peeivi-uv tiein siämmáin aldasijn já ko peeivičuovâst peesâi uáiniđ tom, te iivnest-uv lâi uáinimist iäru. Tot lâi ucánjáhháá čappâdub, ko maid lâi lamaš mii čuánjá. Na taat čuánjá, mii Savonáást lâi lamaš, lâi huikkemnjargâlij piämmuhâs já tot-uv lâi tievst varrimmääđhist, mut ij lam vala kavnâm skipárijd. Amakkis te vissâ maŋeláá kaavnâi, ko lâi Čovčjäävrist lappum. ¶ Jis lâi ruttâ, te táválávt almai oostij sunjin viiski taađeest ko daami juuvâi, tiäđust-uv toin oskoin, et tot meid lii viski já piäsá sexâlâš nissoon paaldâst čokkáđ já váháš njavhâdiđ já kuldâlâddâđ-uv suu tyebbin-tääbbin. Mut tállán, ko ruttâ nuuvâi, te nissoon kale še čápudij peevdist. Návt keevâi munjin-uv maŋgii já mun algim viijmâg imâštâllâđ, et ko viskiväälih juheh viiski tegu teejâ kuás-uv ubâ eehid, te mane sij iä liijká kuássin uáiváduu? Nuuvtpa mun motomin livkkâlim viskivääli laasâ, ko sun vilšâstij eres kulij já smakkiistim. Tothân lâi-uv nomâlâsân teejâ, veikkâ návđoo lâi váldám oles viiski hade tast. Mun tiäđust-uv nivsettim já ettim tállán sunjin, et ij taat lah viski, halijdâm ruđâidân maasâd. Tot ij ávttâm, välli tuše lappui muu peevdist já almainávđoo peri levâttâlâi kieđâidis já luptiistâlâi uálgâtoivijdis, tegu kreikkalijn lâi vyehhin. ¶ Kartassa ”Pieran Marin jänkä” ¶ 13BB Turnâmiestâ šadda kiäđgáás riddoin. ¶ Ruutin sun eeđâi: ”Lam kiäldám palvâleijeidân mahten hettiimist tuu. Jis tunjin šadda koško, moonâ juuhâđ palvâleijei puáhtám ruhhoin.” ¶ Suomâ artikla 8(j)-siijđoh ¶ Anarâš- já nuorttâlâškielâi máttááttâs toorjân láá almostum kuohtuid kieláid ohtsis nelji sierâlágán poster. Posterih aneh sistees kuuvijd já noomâid argâpihtâsijn já káárvuloosijn, heŋkselijn sävnitakkijd. Posterih láá uáivildum máttááttâs toorjân kielâpiervâláid, peivikiäččusoojijd já sämikielâlijd luokkaid. ¶   Säđinjargkiäddáš TII.1963 Säđinjaargâst, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ Sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi 9:00-9:20 ¶ Avveel luvâttâh, 16-20-ihásiih, stivrejeijee Petra Kuuva ¶ Säpligeh tiettuuškuottii algâkeesi toin lain, et ko must lijjii lamaš kuulmah säpliryevdih, teikkâ tagareh čuskâseh seinipiälláin, maid lijjim toollâm ubâ täälvi, amas säpligeh moonnâđ luuptân riggeeriđ, kodeškuottii taid suullân jonsahpeeivist ovdâskulij. Säpligeh tapčasii čuskâsáid vistig ohtâ tâi kyehti ohhoost, mut loppâkeesi toh kudduuškuottii ain eenâb já eenâb. Tääl skammâmáánust talvâm älgidijn láá čuskâsijn jyehi iiđeed ucemustáá kyehti säplig já motomij iđedij kulmâ-uv, ko pivduseh láá kulmâ. Iähân toh vaarâ luuptâst nuuvt stuorrâ piilijd finnii áigá, ko tobbeen láá tuše lasâuloh, mut poheh toh kuittâg toho raaigijd. Lii meiddei váhá unohâs iho, ko toh tuálih tobbeen skooppân. ¶ Sämitigge ocá meriáigásii ¶ Säämi kielâlávgummáttááttâs ovdedeijee škovlim lii Sämitige já Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut ohtsâšpargo já pištá taan ive loopâ räi. Ive 2016 toimâ juátkoo vala reesuurskirje toimâtmáin, kirje kietâdâl säämi kielâlávgummáttááttâs. Kirje kolgâččij almostuđ ive 2016 ääigi. Haavâ ruttâdeijeeh láá máttááttâshaldâttâs já Oulu ollâopâttâh. Ohtsâšpargokyeimin láá meid Säämi ollâškovlâ já Vaasa ollâopâttâh. ¶ Artikla 8(j) aalmugijkoskâsii maaŋgâihásii pargo-ohjelmist láá meridâm väldiđ anon indikaattorijd kielâlii maaŋgâhámásâšvuođâ tiileest já ovdánmist; algâaalmugij ärbivuáválij kuávlui eennâmkevttim nubástusâst já ovdánmist sehe ärbivuáválij iäláttâsâi hárjuttem tiileest já ovdánmist. Indikaattorij ulmen lii selvâttiđ artikla 8(j) suojâlem ärbivuáválii tiäđu tile. Aalmuglâš artikla 8(j)-pargojuávkku lii algâttâm tooimâid indikaattorij kiävtun väldim várás. ¶ 49A Ranska pirrâvyejimist láá ¶ Vancouver vuoitij loopâst fággádâllâm 3-2. ¶ Sämitige nuorâirääđi lâi vuossâmuš čuákkim tuállee Parlamentsali Soljust 4.1.2012. ¶  kyehti Kirkko 12, 20, 24, 27, 35, 39 ¶ tom juávhust, mii puáhtá adeliđ äššigâšpalvâlem sämikuávlu kieldâin já staatâ virgeomâháin ¶ Juuvâ nubebeln lâi še uáli mučis vuodâs, mast mun jurdâččim mielâstân ton kuobžâ lemin. Viljâm iätá: ¶ Uđđâ naabur iätá: ¶ - Tun lah juuhâm jo maŋgâ vuolâ, Ánná eeđâi. ¶ Appelsiinij pyevtittem 2007 (1 000 t) ¶ Koldemtábáhtus uárnejui Aanaarjäävri Rivruuvuonâst 24.7.2004 ¶ Ko lâim kolliistâllâm já vuálgám Heeihâ pääihist, jeđe peessâm táálust váháš čiähusân, te kaandâkyevtis viijmâg cokkiittáin tubákkijd já algijn porgottâllâđ tegu almaah kuás-uv. Mun tiettim, et tubákkeh lijjii suáládum, jiemge kuoskâm toid. Ko vaazijm cuoŋŋuu mield Taka-Laapi kulij, te kaandah ain tyellittälli cokkiittistáin Klubi pyelliđ. Taka-Laapi puotâ oppeet rastalditijm Kaamâsjuuvâ já tobbeengis vaazijm maađij mield kylá máddáákeš. ¶ 8 LUXENBURG ¶ - Mast tun tiäđáh, et häldeeh iä lah, jis jieh lah kuássin uáinâmgin taid? ¶ Ristin-riävská jurdâččemvyehi nuorâ avestis huolâthánnáá lâi aaibâs ereslágán. Sun lijkkui enâmustáá kiäsán, ko pottii myerjih já tiivreh še. Sun ij nuuvtkin čuuvtij lijkkum tivriijd, toh ko lijjii liijkás njálgáh, mutâ puurâi kal taid talle ko halijdij njäälmis njälgisin. Keesi pyeremus äšši suu mielâst lijjii kuittâg myerjih já nomâlâssân luámáneh, taid kale ij vuáittám mihheen. Vuoi mon njálgáh toh lijjiigin talle ovdebáá keesi, ko sun perruinis vuossmuu keerdi lâi peessâm jiägán smakkiđ taid heerskuid. Lyemeäigi já pärnivuotâ nuvváin kuittâg jo čohčuv, mut sun ubâ moonnâm täälvi lâi skiäikkâm luámánijd jyehi eehid já iiđeet. Suu uábih já viiljah-uv lijjii álgám tuskástuđ toos lyemeskeikkimân já maŋgii cuáigudâm-uv suu. Mihheen ij kuittâg lamaš ávttám. Sun puáđáččij skeikkiđ taid luámánijd, lâibâ mii iveaaigijd ihenis, tuhhiittii iäráseh tom teikkâ iä. ¶ – Kutkâ! ¶ 4. Moh kyehti täävti ovtâstuveh ¶ Tiervâpuáttim Säämi kulttuurkuávdáá arkkitehtkištodem puátusij almostittemtilálâšvuotân, mii tuálloo Sämimuseo Siijdâ auditoriost, Anarist tuorâstuv 4.12.2008 tme 15. ¶ “Tiervâ, kandâkollááš” , eeđâi Mikkâl Riemnjis. ¶ Ko sij aldanii Jerusalem, vuolgâttij Jeesus kyehti máttááttâspárnáá ovdeláá já eeđâi: ”Mannee siijdân, mii lii tunnuu ovdiibeln. Tobbeen uáinivettee kiddâčoonnum aasi. Väldee tom já pyehtee teehi. Jis kiinii koijâd, te muštâlee tuše et Hiärrá taarbâš tom.” ¶ - almai, nuorâ 2 ¶ 4 a. Kuás liegâsvuođâ mittedmân taarbâš mittár? ¶ Arkkâduvâst liččii puoh anarâškielâ tevstâi originaaleh já toi tiätturháámán toimâttum versioh. Meiddei koveh, nuuvt čuovâkoveh ko fiilmah-uv sehe uđđâ tekniik videoh, kalgeh kavnuđ tobbeen. Puáris koveh já kezisfiilmah iä killáá ääigi veikâ mon kuhháá. Taid kalga sirdeđ uđđâ digiformaatân. Siämmáánáál láá meiddei jienâpäädih, main tääsi luáštá ääigi mield. Taid še kalga finniđ digiháámán. Jis tovlááh sarnum jienah pillâšuveh, te taid ij finnii innig kosten maasâd mongin haadan. Puárásumosehhân kal láá jo viehânáál huánánâm. ¶ Kärigâsnjaargâ škovlâ: Matias West (tavesämikielâ) já Nora Pieski (tavesämikielâ) ¶ 2. Jurgâlus. Verstâ lii jurgâlum nuuvt säänist sáánán ko peri máhđulâš. Jurgâlemvastuuh ¶ – Čokánisteen tuohu muu piävdán, Heikkâ tuámittij. Puáđi! ¶ England, Wales, Skotland já Tave - Irland láá Stuorrâ-Britannia kunâgâskode uásikuávluh. Tuuđhâ káártást (46A), kost kuávluh láá. ¶ Mooses eeđâi: “Taa láá Immeel love pákkumid aalmugsis. Mij uážuim taid tondiet vâi mátáččijm eelliđ oovtâst. Immeel haalijd mii eelliđ ráávhust. Räähist aldemuidâd tegu jieijâd. Já räähist Imelâd ubâ váimustâd já ubâ siälustâd já vuoimijnâd. Tot lii tehálumos pákkum.” ¶ – Na jis viišah tom čolliistiđ, te pyeri ličij, mut jis tast lii liijkás ennuu pargo, te puávtám kale porgâđ tom jieš-uv. Kiesâ peri pápárân, västidim sunjin. ¶ - Ánná, kalehân muoi láán váhá tego servuustâllâm jo kuhheeb ääigi. Kuittâg-uv muu mielâst. ¶ Čuávuvâš peeivi soittim jieččân mätkitáhádâsân já čielgejim, maht munjin lâi keevvâm. Virgeolmooš čielgij, et kolgim tevdiđ luámáttuv já muštâliđ, maht munjin lâi keevvâm. Čielgejim jasko já tom, maht lijjim karttâm molsođ maassâdpuáttim já uástiđ vala uđđâ liipuid-uv. Čaallim siämmáálágán reeivâ meiddei Finnairân. ¶ 1. Čääli jieijâd vuáttámušâid äijihšooŋâst. ¶ Säämi kielârääđi mieđeet jyehi nube ive Kielâtaho-palhâšume. Ive 2015 Kielâtaho-palhâšume lii čujottum Mielenterveystalo.fi-oovtâstpargoproojeektân. Kielâtaho-palhâšume ulmen lii adeliđ tubdâstâs sämikielâ sajattuv já sämikielâlij palvâlusâi ovdedem várás tohhum ánsulâš já merhâšittee pargoost Suomâst ¶ Gen.  Kuulmâ  pennuu  čiehâ  lâi  cuovkkânâm. ¶ – Tuántá sittágin! mun pahudistim já pajanim. ¶ Aŋgeriaseh ¶ Mist lâi tallaa ääigi viehâlágán savzâčuurâ, mii lâi lamaš ubâ peeivi olgon, iänááš alda Morâstáást já kiedist-uv. Lâihân kieddi jo áigáá tassaaš nijttum. Ko saavzah lijjii ehidist maccâm puuvrán, te enni teikkâ Ailâ-Váábu láin aiccâm, et vierccâhân váilu. Talle mij usâškuođijm tom jyehi saajeest. Kejâstâlâim táálu pirrâsijn, Morâstâšroobdâst já Savonáá jeegist-uv, mut ij vain kavnum kosten. Iho lâi kalmestâm jo tommittáá, et páikku-páihui suánjuh-uv jo kuoddii väzzee ulmuu já nuuvtpa kiinii hoksái časkeliđ Čäcsuánju kulij-uv. Nuuvthân tobbeen Čiermihkoddemvááráá kuvlân kulluuškuođij mehistem já ko jienâ kulij äigipuudâ moonâi, te nuuvthân tot vierccâ kavnui tobbeen lyeivest, alda jeggirido. Tot lâi vuáijum lyeiveečaalman, ige lamaš peessâm innig pajas. Viercâst uáinojii innig čuárvih já njune já poođij-uv huáppu kááijuđ tom tobbeen pajas, ovdil ko vuáju nuuvt čuuvtij, et ávkká. Jiem mušte tärkkilávt, kiäh puohah kááijumoperaation valdii uási, mut orom muštemin, et aainâs Juhháán-Uulá, eeči, já jo-uv enni, teikkâ Ailâ-Váábu láin já vissâ vala kiinii ránnjátáálu ulmuin-uv, máhđulávt Nuuvdi Heikkâ, teikkâ Kaabi, sehe mun kote lijjim eenâb-uv tobbeen keččei uásáduvâst. ¶ Mut Jeesus västidij: “Ele keččâlâd Hiärá, Imelâd.” ¶ Puoh taah uhredemtooimah, maid Anastasia Lapsui poorgâi, láá neneccij kiävtust vala onnáá peeivi-uv. Sist láá luánduimeleh vaarâ siämmáá ennuu, ko lijjii tovláin “päähinanarâšâin-uv” . Neneccij pehti lii tehálâš tot, et purâdem tábáhtuvá sieidijn oovtâst. Uáivild tom, et maid peri puurah-uv sieidi paaldâst, koolgah adeliđ toos uási puurrum evvisijn ađai purrâmâšâin. Taan tovváá mij puurâim leeibi, vuástá, känimane já juuvâim teejâ. Juáháš mist adelij uási siäidán tain purrâmâšâin. ¶ kevttiđ sämikielâ jieijâs pargoost sämikielâ kevttimist virgeomâháin adelum laavâ uáivildem oo ¶   2-‐staavvâlsiih  adjektiiveh  já  toi  attribuut:  -‐  e ¶ b. káárvuin ¶ Cortinarius collinitus – Kangaslimaseitikki – Kuolbânjivleseitik ¶ Mieigâdim kirdemmaašin linnâ peeŋkâst já irâttim smakkiistâllâđ purrâmâš, maid kirdememedeh lijjii mijjân puáhtâm. Evviseh iä lam muu mielâst áhtánâsah, teikkâ vaarâhân toh pyereh lijjii, mut munjin omâseh. Te lijjii tagareh, tegu kiškodum piärgupitáh omâs viskis kaastâ siste, mii lâi vala viehâ riččâ, ige must orroom lemin purrâmlustogin. Uássin purâttemesvuotân toovâi tot-uv, ko jiem lamaš kuássin kirdám návt stuorrâ mašináin já návt ollâgâsâst, muiviistâlâi váhá čuávji-uv. Áinoo kirdemmaašin, moin lijjim kirdám, lâi DC-3:š, mut tot ij kale kirdám ko muádi kilomeetter aloduvâst. Taat rakânâs oroi lemin maaŋgâ kerd pajeláá já tubdui ain-uv paijaanmin. Mađhâsem kale lâi täässiv, joba nuuvt täässiv, et koopah pissuu uccâ piävdáážij alne tolliihánnáá. Kulluuttâsah pottii jugoslaviakielân, sehe eŋgâlâskielân já maŋgâseh vaarâ iberdii-uv taid. Mun, kote jiem iberdâm tain maiden, porgim nuuvtko iäráseh-uv. ¶ Kufittâr iälu (2005) fiktiivlâš ¶ Ton peeivi jiem finnim vuoššâmriävskáid, mutâ kuddim kyehti kuumpi já ko njuovvim taid, opâdim vuogâidân te lâi-uv jo eehid.” ¶ Taavvid 101-109.112-113, 168 ¶ - Tehdäänpä lampaanlihaa! ¶ – Já maid Holland pelni? Belgia rađehân tot lâi, mii lâi cuovkkânâm, iššeed nivsettij. ¶ Elmer pallâguođij: ¶ Iävtuttâs sämitige čuákkimij stream-vuolgâtmist lii toohâm sämitige nuorâirääđi. ”Lam ilolâš, ete säminuorah láá lamaš aktiivliih. Tääl pyehtip stream-vuolgâttâssáin juksâđ meid Aanaar ulguubeln já sämikuávlu ulguubeln ässee sämmilijd já čuákkimij čuávvum šadda älkkeebin. Stream-vuolgâttem lasseet tuáivu mield tiäđu sämitige tooimâst vijđásubboht-uv” saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi kommentistij miärádâs. ¶ – Nuuvt mun kale jurdám! Kuáski čielgij. ¶  naalijn Sämiparlamiänttárij vuossâmuš ohtsâš konferens uárnejui Juhâmohheest 24.2.2005. Konfereensân uásálistii Taažâ, Ruotâ já Suomâ sämitigij sehe Ruošâ sämmilij ovdâsteijeeh. Ovdil konferens jieškote-uv eennâm sämitigeh tollii jieijâs tievâsčuákkim Juhâmohheest . Sämiparlamiänttárij konferens lâi historjállâš tábáhtus. Konferens tuhhiittij Juhâmohe julgáštus, mon mield ohtsâš konferens lâi historjállâš merkkâstuálppu sämipoolitlii pargoost. Konferens muštottij tast, ete sämmiliih láá ohtâ aalmug, mon ohtâlâšvuođâ staatâi rääjih iä uážu rikkođ. Julgáštus tiäddut eres lasseen sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuođâ já pargo tave-eennâmlii sämisopâmuš ááigán finniimân. Juhâmohheest meridui, ete sämiparlamiänttárij ohtsâš konferens uárnejuvvoo kuulmâ ive kooskâi. Nubbe sämiparlamiänttárij konferens uárnejui Ruávinjaargâst 28.10.2008. ¶  lii. ¶ tiigijn ovdil jieččân kiärdámuš. Tastko mun eeđâm tijjân: innig jiem puurâ pessijâšmáállás, ovdilgo tot olášuvá Immeel väldikoddeest. ¶ ko kuulâi jienâ. ¶ siisâ ja rasta siisâ ja rasta ¶ - Vuoi sittágin, Ánná jurdâččij já lasettij liävtu. ¶ 150 ¶ Hiäppušist kalga leđe suáijáás, koške talli já saijaas hiŋgâl, mii putestuvvoo jyehi peeivi. Hiävus uáđá čuožâd-uv, mut táválávt tot uáđá liivâst. Tane tot taarbâš hiŋgâlsis kuškâdâssân ovdâmerkkân sáhájáávuid tâi oolgâid. Koške syeinih, haavvâr já valmâšfuodâr láá hiäppuš purrâmâšah. Tot porá mielâstubbooht maŋgii peeivist. Omeneh, porkkaneh já koškeleibi adeleh mulsâšuddâm purrâmâšliiston. Omâsteijee meerrid, uážžu-uv hiävuš herskupittáid, vâi ij, et ele kuássin piemâ hiäppuš lovettáá. Putes čääsi hiävuš juhá 30-40 litterid peeivist. ¶ Uccpárnáá Vuoli Ilmar ¶ 124 ¶ čevđikaardijd = turkistarhoja 59 ¶ Kirjeest Arvid Järnefelt: Lukemisen já kirjoitta- ¶ Kielâpiervâl visteh kiävttojeh motomin meiddei seervi čuákkimij, škovliittem já ääigiájánâsehidij toollâmsaijeen. Ovdâsvástádâsolmooš suáppoo ain muuneeld. ¶ 9. Atlant vaikut Euroop šoŋŋâdâhân ¶ iäláttâs = elinkeino 2 ¶ meriáigásii já olespiäiválii virgekoskâvuotân 1.12.2014-28.2.2015 koskâsii ääigi säämi kulttuurkuávdáš Sajosân Anarân. ¶ Láá-uv pargeeh nokko já toháliih ¶ Vicia cracca ¶ b) Moh láá čässuáivist tâi elâččeh kooskâi čässuáivist? ¶ lâi kárttá já kompas ubâ paje ovdiibeln. Muršâ ¶ 1. Leškii lite lohhijd čääsi. ¶ Äijih ij ájáttállâm kuhháá, pic kuovâškuođij joddee tállán. Viermijn lijjii-uv ennuv šaapšah. Äijih kuovâi neppirávt já jotelávt joddee, kaalgâi kuolijd viermijn, luoštij voorâid kuolijn já kooškâi taid kyelišaavân. Sun kuođij viermijd vala pivdeđ já áigui keessiđ taid meddâl esken vuossmui puollâšij maŋa. ¶ vaaleaorakas ¶ Alme čuovânij ¶  oohtân vooijâđ, voojâm, vaja = viiltää, leikata ¶ Sajosân puáhtá tiiláđ lávdástiđ meid anarâš Heli Aikio, kote lávlá anarâškielâlijd lávluid já LIVĐE. Heli čuojâlditten tuáimâ el. meid anarâš Heikki Nikula. Heikki Nikula čuojâldit meid eres sämiartistijd. ¶ Jookeerpargopittá 6. Nelji ustevâd ellii čohčâluámu ääigi maađhâšmin, juáháš sierâ liegâsvuođâstielâsist. Puohah vuolgâttii tunjin kove alnestis. Koveh láá valdum koskâpeevi ääigi siämmáá peeivi. ¶  passiivist: Šaheniŋálâs lii niŋálâs, já tast pyehtih leđe paijeel love šavečivgâd. ¶ Mut ovdilgo äijih kiergânij västidiđ, mij ooinijm vuod auto puátimin kirdemkiädán. Mun te čielgejim, et tie te poodij tot láigufirma almai. Já taat auto meiddei orostij toos mii paaldân. Tääl te torvoalmai-uv viijmâg oskoškuođij muu mainâsijd. Amahân te sun tuubdâi láigufirma almaa ko jo nááđui njurgoo autosis jeđe vyeijilij tohokulij kost esken lâi puáttám-uv. Njurgoo piilijd sun luhhoost časkâdij. ¶ M eeci haajah 76 ¶ suuitih ¶ Rumburähteeh ¶ olášuttem várás sämitigge ocá ¶ b. Maht tipšoh uáivipohčâsâd? ¶ Saijoos härjijuhleh tuállojii 14.4.2011. ¶ Mij lâim vaarâ aldasáid muádiloves, kiäh lâim finnim jo-uv kersant áárvu, teikkâ oovdiš vyeliupseer árvu lâi pajanâm ovttáin naccain já lâi jo ärbivyehi, et juáháš kolgâččij toollâđ nuuvtkočodum naccajáid. Lâi sooppum nuuvt, et kyevtih naccajááh iä puáhtâm leđe siämmáá eehid, pic juáháš naccajái tuállee juhlodičij ain sierânâs eehid. Taat oornig tađe várás, et liččii juhleh lamaš nuuvt ennuv ko máhđulâš já kalehân toh lijjii-uv. Ko poottim pestiluámust Suomâst, te masa jyehi eehid lijjii kiännii naccajááh vyeliupseermeessist já toh kale pištii ain kuhás iiđeediijân já myenster lâi ain siämmáš: Naccajái tuállee oostij lovmat puttâlid viehâvis viijne já landimčääsi vala, moh piäijojii tiiskâ oolâ. Kerhomiäštár lâi tot, kote liäškui juhâmušâid toid kiäh halijdii já juuhâđ uážui nuuvt kuhe, ko juhâmuš kelijdij. Ko juhâmuš lâi nuuhâm, te talle ferttij uástiđ jieijâs ruudáin. Naccajái toollâm táálái vijnehodijguin Suomâst ličij tuálvum juáhháá koŋguursân, mut Kyprosist vijne lâi viäruttem. Nuuvtpa kuulmâ vaartâ puttâl maavsij čiččâm määrhi suulâin já ubâ naccajái toollâm vuálá čyeti märkkid tallaa Suomâ ruuđâst. ¶ * Lostâdâhtavlu ¶ Pargo álgá sopâmuš mield já pištá 31.12.2015 räi. Tohálâšvuođâvátámâššân lává pargo vaattâm škovlim já sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95). Pargo miänástuvvee hoittám išedeh arâšoddâdemsyergi tubdâm sehe hárjánem materiaalpargoost. Pälkki miärášuvá Sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi IV/IV miäldásávt (vuáđupälkki 2457,04 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen pargoost máksojeh 24 % sämikuávlu lase já hárjánemlaseh. Vuávájeijee toimâsaje lii säämi kulttuurkuávdáš Sajosist. ¶ Suomâst láá kulmâ juáigusärbivyevi: tavesämmilâš luohti, anarâš livđe já nuorttâlâš leu´dd. Ärbivuáválâš juáigus lii algâaalgâst lamaš sämmilij riitijn čonnâšum já luándualmugáid tijpâlâš olgospyehtimhäämi já jieggâmaailm já tuođâlâš maailm tiettumhäämi. ¶ - Mun lam ráhtâm tom suábi. Tot máttá mahtnii jieš jurdâ čč i đ já tast lii siemin muštooš, moin sun puáhtá tubdâ đ häldeid, tâi ulmuid-uv. Tääl ton muštoost láá mun, Č sookh, Haŋgal, Cieh, eennâmmiäštáreh, tun já muáddi eres ulmuu já häldee. ¶ tuárgistem ¶ 16 ¶ – Ohtâ, kyehti, kulmâ, nelji, vittâ... Mon kalle veepsi puškoost láá, sun vala koijâd Hirškiihâst. ¶ Sämitigge ocá meriáigásii proojeektpargee Säämi muusikkuávdážân ¶ KB ¶   Mane motomeh ulmuuh olgoštuvvojeh? ¶ muádi saajeest. KR92 illatiivráhtusâš olgospyehtim kuolemaan asti lii jurgâlum ¶ Staatâ tâi lahâasâttâs kyeskee iävtuttâsah: ¶ já ivnáás suájáh . ¶ Njuárusteijee Škovlâ Äigi Fattiimeh ¶ Vijđodâh : 45 100 km 2 ¶ – Jiem mun mušte. ¶ Anarâškielâ seervi sijđoin lii viehâ kuhháá lamaš liŋkkâ . Tast ko teddil, te tot tuše vaidâl, et seervi forum ij lah vala aanoost. Lii lamaš uáivil taggaar vuáđudiđ, mut tot váátá mottoomverd pargo. Ovdil tom puáhtá smiettâđ, maggaar tárbu toos lii já magareh ääših tobbeen kieđâvuššuuččii. Pera Kuuva iävtut motomijd teemaid, maid puávtáččij forumist kietâdâllâđ. ¶ 1 mp soijákastik ¶ TEKNIIK JÁ PIERGÂSEH: ¶ << Alkuun ¶ Tast lijjii jo vittâ keesi ko Sáárá já Issá láin varrim ohtâsii kuátán. Vittâ kuhes, sevŋis täälvi suoi láin aassâm siämmáá kuáđist. Nube čoovčâ sunnui, teikâ Máárján lâi šoddâm Liisá. Ij Issá lam Liisá eeči, mutâ tom tieđijn tuše Sáárá já Máárjá já Máárjá enni. Sun lâi adelâm Iisán, Isá tieđehánnáá, taggaar juhâmuš, mii eestij tom et Issáást ij puáđáččii eeči. Liisá eeči lâi sun, kii aasâi kukken tavveen stuorrâ merâriddoost. Sun poođij ain jyehi täälvi stuorrâ sevŋis markkânáid, moh algii talle ko piäivâš ij innig oinum já nuhhii ko oppeet piäivâš iiđij. Sáárá-uv lâi iällâm motomin tain juuhlijn ohtii talle ko lâi nieidân já moddii vala talle-uv ko lâi Isá eemeed jo. ¶ Vilnius D5 ¶  motomeh, Sämikielâ já maorikielâ iäláskittem -seminaar 13.9.2011 ¶ Máárjá-máátu ¶ Mun 7. Ovdán heđâlmittem puátusin. ¶ d) Maht ellee váldá haapi? ¶ Saijoos čuákkimtileh ¶ 30° ¶ - Maid tun tääl... ¶ Njurgoinjargâ SA.1963 Vävlivuonnjäälmist. Kutkânjaargâ nuorttâriddoost. ¶ Mandelmuocâ – Mantelikoisa ( Ephestia cautella ) rävisin 7–9 mm kukkosâš kuovgis, fiskissiähá tâi ruopssiähá tivre, moi suovsah poreh päkkejum valješaddoid, kuškâdum heđâlmijd, pähkinijd já oljokááhuid. ¶ Seminaar lehâstij Suomâ sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi. Näkkäläjärvi luptij jieijâs saavâst uáinusân šiev ovdâmerkkân vaikuttemmáhđulâšvuođâin nuorâi aktiivlâšvuođâ sämipolitiikâst. ¶ Ko sijvottes äigi nuvâškuođij ovdláhháá kesimáánu pelimudo já potákkeh lijjii kolvum tiego jonsahpeeivi suulâin, te poođij Ucjuuhân vyelgim äigi. Toho lâi kale jo mottoonlágán maađij, mut tot ij lamaš meendugin šiev oornigist, ko lâi vala koskân. Kyermautoh kale vuojâččii ovdâs-maŋas oholoopâi já kale Ucjuuhân peesâi jo persovnautoin-uv, jis ij poollâm timmâ čunoiruugijn já stuárráábijn keeđgijn maađij alne. Uážžu ettâđ, et Ucjuv pappâl räi kale jo peesâi autoin mottoomnáálá, mut Maadâjäävri Kirkkopäävti lijjii vala laigomin ađai paaččâlmin, et tađe ovdeláá ij lamaš autoin vala äšši. Saarelân kuittâg peesâi maađijmield pyereest já smietâdim-uv, et jispa vuájáččim-uv jieččân polgupyeráin toho. Talle must ličij alnaan vuájáán tobbeen, jiemge tarbâšiččii kiästán luoihâttâllâđ taggaar, mut viljâm lâi jo áigáá hilgom tuolmâmmaašin já sirdâšum mopedin - mun jiem mahten pisoččii pyeráinân suu maajeeld. Mielâst elâččij kale taggaar-uv máhđulâšvuotâ, et jispa heŋgâgiččim orrâkiäčán suu maŋŋaal, mut hilgoim taggaar jurduu, ko tot sátáččij leđe varâlâš - stuorrâ keeđgih já timmâ rogeh maađijist. Nuuvtpa čokánistim viljâm Hopeasauma-mopedi steellig oolâ já vyejestáim Ucjuuhân - iäččám já Tessu-pennâgâš passijn tupeorron. Mopedi steellig alne ij lah puoh vuohâsumos čokkáđ, ko iä lah sajeh, main juolgijd toollâđ, ige maađijgin lamaš meendu täässiv. Steellig oolâ lâi viljâm kaarrâm mottoomlágán timádâs, et ličij váhá vuohâsub čokkáđ. Taan keesi láim lamaš moottorvuoimijn joođoost, iänge tarbâšâm ijâstâllâđ ovdâmerkkân Mierâšjäävrist tâi Mierâšluobbâlist, tegu ovdebái iivij láim maŋgii karttâm toohâđ. ¶ Kárttá: sämikuávlu ¶ vs. Kalle Varis ¶ jävrisyeini järvikaisla ¶ Párnái mielâst uáivipoovčâs oro távjá tego uáivi pirrâ ličij čovgâ kiärdu. Povčâstalkkâseh kepideh ucánjáhháá uáivipohčâs, mut tergâdumos ličij kuittâg čielgiđ, mii pohčâs taha. Uáivipoovčâs sáttá šoddâđ maaŋgâ sierâlágán suujâst. Ovdâmerkkân puástu čokkámvyehi pulbetist tâi tiättur pellâst tovâtteh tekkikelduu. Ärdeetekij čovgâdvuotâ spejâlist uáivipovčâsin. Meid paanij puástud käskim puáhtá tovâttiđ uáivipohčâs. Talle paanij njuolgimtipšo puáhtá išediđ. Motomijn ulmuin uáivipoovčâs šadda hiäjusmum uáinimnaavcâst. Tiervâsvuođâtipšoo puáhtá tärhistiđ uáinud já meridiđ tuu čalmetuáhtárân. Ij lah ollágin härvinâš, et tuu ahasiist láá čalmelaasah. ¶ Koveh: Merja Aletta Ranttila ¶  (lok.) – Hoosianna, Taavvid Alge! Sivnedum liävus tot, kote puátá Hiärá noomâst! Hoosianna olluvvuođâst! ¶ b. Moh täin kuolijn kuleh luosâkuolijd? ¶ 11 Korrâ já lijgešoddâm jaavrin lii sierâlágán loddemaailm..... ¶ iilâsk 37 ¶ – Kielâ oppâm kalga algâttiđ a :st, Omar tieđij. ¶ biologia já eennâmtiätu ¶ jävriruávu – uccânjiivlâhijd – käškimčuáimáá suovsâid – cuobbuid – ¶ Leccinum holopus ¶ Taavvid já Goljat 1 Sam 17:1-58 ¶ 1930 –1998 ¶ čäcimittár ¶ Tavepoođâeennâm jeegijn loptejuvvoo lavŋe, maid puáldimáin vyeimilájádâsâin pyevtittuvvoo šleđgâ já liegâsvuotâ. Tavepoođâeennâm lii Suomâ tergâdumos puáldimlaavŋe pyevtittemkuávlu. ¶ Muumieeči eeđâi. – Ličij ahheev nohádiđ ¶ - Jiem tieđe. ¶ Peeivih-Vuáláppâš toppij kivkked enâmist keeđgi, kyeddilij huápust källee piällás, leggistij keeđgi ton oolâ, ¶ Tralalala tralalala ¶ Lávlumeh já lavluuh ¶ Heikkâ čibástâl kárbástis já kuáhá joddeid. Motomin sun njuškee áiroid já suládist já vuáppâst, ko käärbis punjâlâd piegâ mield. Heikkâ lii kuohâmin jo niäljád joddee, mut taan tovváá sun ij lah koddám ubâ vuoššâmkuolijdgin. ¶ – Ij-uv lah-uv muččâd? Aaibâs tegu ellee puuma, sun eeđâi já povvâstij. Miiko já Flit nuáiguttáin oivijdis paaloost sänittemmin. Tađe eenâb ellen puuma ij puávtáččii čäittiđ! ¶ kejâstâh viehânáálá viärráá. ¶ Säämi tyejiamnâsij finnim turvim ¶ E.W. Borg ive 1859 almostum Aapis Kirje kuvviittâs. ¶ tast lijjii uárreeluodah. Sargum toos vala suonjârrieggee já tuoivum, et tot pištáččij ubâ täälvi. Tot ličij munnuu Omppáin ohtsâš suojâluseŋgâl. ¶ Tutkâp jävričääsi 9 ¶ c. Noomât kove muorâid 1 já 2. ¶ Mättim nanodem já tiäđupyevtittem ¶ – Ennuu kijttoseh, kaandah! Tij piäluštijd muu. ¶ Marja-Liisa Olthuis ¶  lekkâsiđ]. Nähkisuájá uđâgááh šaddeh kiđđuv. Toh láá ohtâ tâi kyehti. Uđâgâš šadda eenimielhi vievâst jotelávt. Enni kuáđá uđâgáá ohtuunis pivdomääđhi ááigán já máccá njomâttiđ tom. Ko nähkisuájáh lonotteh orroomsaje, puáhtá uđâgâš kiinnâđ ennisis kiddâ já jotteeđ nuuvt ton fáárust. ¶   njomâtteijee.....88 ¶ a. “Halijdiččim uđđâ merkkâfaarkuid, mut must ij lah tuárvi ruttâ. Kost te finniiččim puuvsâid?” ¶ Avnaastuodâr = Ounastunturi ¶ Alkohol vaikut vuoiŋâšáid já rievdâd ulmuu lihâdem já lattim. Alkohol juuhâm ulmuu njuovčâ ¶ Kuuvijn Suomâ sämitige jesâneh Tuomas Aslak Juuso já Asko Länsman sehe värisaavâjođetteijee Erkki Lumisalmi. Koveh: Sára Márjá Magga. ¶ – Muu eemeed vâi? Elmer pahudij já lopâttij Ante koskânpááccám celkkuu. ¶  heivitmân Uusi kuva: 115Á_laulujuhla.jpg ¶ Joovsep vuolgâttij puohâid meddâl visteest eereeb viljâidis. Tääl sun ferttij muštâliđ, kii sun lâi! Visteest kullui, maht Joovsep čiärun eeđâi: ”Mun lam Joovsep! Vala-uv iäččám iälá?” ¶ 5. a. Naanoot káártán Kiiná rääji. ¶ c. Maid ovdiipiäláá vuásážân láá porgâmin? ¶ Lasetiäđuh konsertist: ¶   lâi joskâ, já mottoom ääigi ¶ Salomo västidij puoh suu koččâmâššáid. Ij mihheen lamaš kunâgâsân väädis. Salomo čaaitij sunjin jieijâs fiijnâ palacci já mučis temppâl, mon sun lâi huksiittâm. ¶ – Joskâdvuotâ – ¶  pronomin Toos kuleh mane-, suoksâ- já rävismuddo. ¶ – Murr, murr... Te kuárŋuđ muu seelgi oolâ, čiivgah! Tolliđ čovgâsávt kiddâ, mun ferttiim ruotâstiđ... Varrip váhá tyebbiláá ollâ tuoddârân. ¶ Sämikielâg palvâlusah interneetist ¶  kiävttoo © Kopijistem aainâs kieldum 165 ¶ RUOPSISLIJNE ¶ Stiivrâ čuákkim miärádâsah ¶ – Huápust! Kal tääl kolgâp raaijâđ taid tävvirijd ovdilgo enni puátá! Juurât uđđâsist tom seehâ já vuolgât taid piergâsijd tohon, kost toh pottii-uv! Haŋkkâ kočoi Tuárgás. ¶ 7 Testii jieijâd paarâ uáinu. Moonâ luoka ovdâuásán já tuu paarâ čuážžu luoka moojiikeččin. Čuujoot E-pustavijd. Tuu paarâ čáittá kuámmiráin, mon kuávlun E sárgáh čujotteh. Lonottee pargoid. ¶ NJUÁMMILSIER ¶ 4 a. Luvâttâl kove šleđgáin tuáimee piergâsijd. ¶ J U O V L  Á I G O D  H ¶ 16 ¶ – Na kii te eres tiätá jis tun jieh? ¶ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ¶ Ko Sáárá lâi uáli puáris, sun jaamij. Áábráhám čiärui já lâi murâšlâš. Sun oostij piäldu, mon pirrâ šoddii muorah. Piäldust lâi kuovđâšm, moos Sáárá hävdidui. Já eellim oppeet jotkui. ¶ lappâd ¶ Lanjâstâh kulnâškuođij kuuloold. Kirjáás kukáh nuáigádii já sluáncittii enâmân. ¶ – Kielâ oppâm kalga algâttiđ a :st, Omar tieđij. ¶ – Na nuuvt tot kale, Andârâs mieđettij já kuldâlij, maht Omar eemeed poođij kállás paaldân árvuštâllâđ taan luhâmušâid: ¶ Koveh: Hannu Kangasniemi ¶ Patârem Egyptin ¶ 16 MAHT LIJGEŠODDÂM RIEVDÂD ¶ Uánihis animaatioelleekove uccâ kandii ferimijn, elimist já jämimist. Taat lii stivrejeijee pärnivuotmušto kyelesalâsist já maht sun irâttij koddeđ kyele siämmáánáál ko lâi uáinám ete eejis koddá. Viiljâžeh lává Tiänu riddoost. Uccâviiljâš uáiná ko stuorrâviljâ kiäsá suu eellim vuossâmuu kyele riidon. Suái lává kuohtuuh uáli moovtah... ¶ Kulttuurij koskâsii kommunikaatio analyys: ¶ Poođij tastoo kuobârnuurrâmäigi. Jyehi kuobâr vuordâččij paloisiähá, ¶ Ko árvuštâlloo, et maailm 6000-7000 kielâst šaddeh lappuđ 20-50 % muádi suhâpuolvâ ääigi, já et tuše 10 % siäilum lii ollásávt vises, te ferttee tuše páhudiđ, et kielâ iäláskittem ij heivii pessimistáid. Ferttee oskođ máhđuttiämán-uv. Mij anarâšâi aktiivjuávkku ep pyevti keččâđ oskottettee aššijd, pic tarvanep kielâ povčâssoojijd, lääččip jolâs visioid, rähtip masa mielâttis vuáváámijd, moh motomin olášuveh olâttâssân mijjân olssân-uv. ¶ Sämikielâlii oppâmateriaalpargo ovdedempeivi 17.9.2014 ¶ b. Čääli ellei noomâ vuálá, mii lii ton raavâd. ¶ Käärdi viestârroobdâst lijjii tuurunjargâlij, ijjávrálij, čovčjávrálij já kosseennâmlij kontturij lasseen meid čáálkui, Andârâs Haansâ já eres-uv ucjuvlij konttureh. Čuurâlyeštimääigi lâi viehâlágán huššâ, ko sijdâkodeh luoštâlii čurruidis. Maaŋgâi čurrui algâmätki lâi siämmáš já čuurâratkuuttuvâin kolgii leđe vaavtah valmâšin, teikkâ koovŋah hiäŋgáámin, amas čuurâ kuorâsiđ puástu jođáttâhân. Iänááš sijdâkodeh viestârbeln ääiđi luoštii čurruidis pygálusääiđi viestârpiäláá jeegi miätá já jeegi viestârkeejist toh rátkojii máádás tâi tavas. Čovčjávráliih já kosseennâmliih jođettii čurruu Čivtjuv tälvimaađij mield máádás Čivtjuv rasta, jeđe Stuorrâäävži mield Tupejäävri máddáápiäláá kuolbânân já motomin vala viestârláá-uv. Ko lijjim vala kaandâš, te jiem tarbâšâm uásálistiđ čuurâlyeštimân mudoi ko motomin leđe kovŋân jeegi viestârkeččin, amas čuurâ kurgâliđ puástu jođáttuv mield. ¶ Mut Jeesus eeđâi sijjân: ”Elleđ nimmâruš. Juáháš, kote osko, uážžu nuvâhánnáá eellim. Mun lam eellim leibi.” ¶ čuolguuh. ¶  (tile) 17) viirgijd nuuvt, et tááláš sämikieltáiđusâš pargojuávkku kevttuuččij ävkkin kieldâ tâi ohtâduv ¶ –~Tust tot kale lii hiälppu ko jieh taarbâš sapilakyermi nuuvt pajas luptiđ ko mun kote lam ennuu kuhheeb tuu. ¶ – Kolgâččij-uv kiinii tuu kárvuttiđ, jis jieh määti jieš kárvudâttâđ, Matti iävtut Liäinán leikkušem tiet. ¶ syerijuolgâg româštivgâ ¶ Ohtâ virgepiivtâs, maŋgâ jieškote-uvlágán syemmilii – oovtviärdásâšvuođâäšši varusalmaid ¶ kyeleh pottii nuuvt ennuu, et sij iä vaijaam keessiđ viermi pajas. Talle tot máttááttâspärni, kote lâi Jeesusân rákkásumos, eeđâi Piätárân: ¶ kuávlun. ¶ – Tot lii táágu aaibâs alda. Ááhu kisto piäijoo forgâ tohon. Mij moonnâp tohon vääzin. Tun uáináh aaibâs forgâ, mii tobbeen tábáhtuvá. ¶ Taaiđâtábáhtus uárnejeh vuáruiivij jieškote-uv kieldâin já toos kočoh puoh sämipárnáid já - nuorâid sehe sämikielâ teikâ sämikielâlii máttááttâsâst leijee párnáid já nuorâid. ¶ et iä ovdil lamaš uáđđámgin. ¶ Eellimpiirâs: jolgâ jeegih tâi karriih ¶ Sämitige stiipeend ožžuu čuávvoo nuorah: ¶  taloa  lasattâsah šovâttemsellâ ¶ Maa ŋ gah Piälppáánjaargâš ~ Piälbáánjargâ = Pielpaniemi ¶ - Jáá, taat-uvks lii tot Čiednâs tälvieennâm? ¶ 20. Lactarius lignyotus – Nokirousku – Kiepâruávsku U ¶ s. 194 Uusi kuva: 194A_rakattirastas.jpg ¶ 2. Nuurâ siijđoi 164-166 kuuvijn ucemustáá ¶ Taan pasepeivi fáddá lii Immeel sääni kalvem. Saalmâst mij láávluim: “Láá ovdil mii eejih-uv oskom, sij kalvam já čuoppâm meid láá.” Uccâ algâ, kolvum siemmân, itá já šadda já kiävru. Siemmân taarbâš kuittâg šiev eennâm, nuuvt ete tot puáhtá ruotâstuđ . Já šoddâmist kalga anneeđ huolâ tego siemmânpotásijd kalga muldiđ já piäldust kalga renskiđ ilâskijd. ¶ Ulmuu ruummâšist ¶ Seminaarist lii káhvástâllâm. ¶ Viijses haalijd tiettiđ, tuávkki haalijd sárnuđ. (Kooraan) ¶ Algâaalmugijd kyeskee julgáštus ¶ ILO sopâmuš (1989) miäruštâl et sopâmuš pirrâdâhân kuleh ¶ – Kuus tun lah kuođâttâm jieijâd nube jyelgi? ¶ Raavâd: Kove: ¶ Pyehtivetteđ iävtuttiđ jieijâd mielâst nuorâirááđán hiäivulijd 18-25-ihásijd aktiivlâš säminuorâid já äššitobdeejesânin hiäivulijd 15-17- ihásijd nuorâid. Iävtuttâsâid vuáđustâsâidiskuin puáhtá vuolgâttiđ šleđgâpostáin kaisa.tapiola-lansman(at)samediggi tâi poostâ pehti Kaisa Tapiola-Länsman, Sajos, 99870 Inari 15.1.2014 räi. ¶ Sämitigge čuávvu já raportist sämimáttááttâs ubâlâšvuođâst Suomâst. Sämimáttááttâs uáppeelovottuvah láá täst. ¶ Kuobžâ piäggâm koozah láá vittâ já toh láá aldasáid viiđâ seenti kukkosiih já kaavreln. Kuobžâ lii nuuvtkočodum šušmelávkkoo já tot uáivild tom, et monnjâjuolgij enâmân stonccâlem vyehi lii siämmáálágán ko ulmust. Vistig kuoskât eennâm šušme, tast maŋa jyelgi suormâuási. Kuobžâ monnjâjyelgi stuárudâh puáhtá leđe-uv paijeel kuulmâlov seentist eidu tien šušmelávkkum vyevi keežild. ¶ snippođ = napata onkeen ¶ - Naa, ton Ednes čohčâeennâm já taan tälvieennâm kooskâst. ¶ – peccihist ceehis ¶ pottáák ¶ Suáládum avdo ¶ Nubbe ovdâmerkkâ lii veikkâ elleešlaajah. Tääl Jovnâ lâi uáinâm tom-uv ellee, mast čuárvih, maid sun lâi uáinâm Haŋgal ulmuimailm pääihi seeinist hiäŋgáámin, lijjii finnejum. Ellee lâi styeres, mut ij nuuvt styeres ko Jovnâ lâi jurdám. Čuárvih lijjii tuše nuuvt stuárráh, et Jovnâ imâštâlâi, maht tot ellee kostâdij taid kyeddiđ. Haŋgal eeđâi tom Jieŋâpuásujin. Mondetsun taggaar nommâ? Tot ellee ij lamaš vissâ jieŋâ uáinâmgin. ¶ Máttáátteijem toppij vihko muu kieđâst, laađiistâlâi tom äigipuudâ, koŋkkiistij uáivis, keejâi pastelis čolmijguin kuhes njuunees miätá já vaijaassiähá jienáin iätá: ¶ siisâd movttáin vuojâččim ¶ © 2009 Kirje rähteeh, Ilmari Mattus já Sämitigge ¶ Näkkäläjärvi oonij sämmilij jiešhaldâšem reesuursâvááijuvvuođâ rááhtušlâš olgooštmân já iästun jiešhaldâšem olášuumán. – Sämitige vyelligis reesuurstääsi iästá pehtilávt sämmilij aktiivlâš sajattuv ovdedem já jiešmeridemvuoigâdvuođâ ovdánem. – Sämitige válduášáliih toimâmhäämih láá ráđádâlmeh, ciälkkámušah já alguuh. Sämmilij tááláš jiešmeridemvuoigâdvuotâ rájášuvá ohtsii uáivil oovdânpyehtimân já sämmilij ohtsii oovdâstmân sämitige pehti, páhudij Näkkäläjärvi. ¶ ENERGIA ¶ Säämi kulttuurmeriruuđâst juáhhojeh ihásávt ucâmušâst torjuuh sämitaiđuu já –kulttuur jieškote-uv suorgijd sehe sämiservijd. Sämitige pargo-oornig mield torjuuh mieđettuvvojeh eidusâš kulttuurtoorjân tego proojeekttoorjân, pargo- teikâ eres toorjân já almostittemtoorjân sehe sämiseervij toimâ- já proojeekttoorjân. Tai lasseen kulttuurlävdikodde puáhtá mieđettiđ eromâš suujâst, ucâmušâttáá, kulttuurpalhâšume. Toorjâucâmušâid kalga čujottiđ Sämitiigán majemustáá 31. roovvâdmáánu 2014 tme 16.15 räi čujottâssáin: Sämitigge, Sajos, 99870 Aanaar. Uuccâmluámáttuvâid já lasetiäđuid uážžu kulttuurčällest puh. 010 839 3103 já šleđgâpoostâ pehti riitta.orti-berg(at)samediggi.fi. Toorjâucâmušâid puáhtá toimâttiđ persovnlávt tâi äššialmaa pehti, teikkâ taid puáhtá vuolgâttiđ poostâst, äššialmaa mield, telekopion tâi šleđgâpoostâ pehti. Toorjâucâmušâi vuolgâttem tábáhtuvá vuolgâtteijee ovdâsvástádâssáin. Uuccâmluámáttuvah täst ¶ kuávlu tavesämikielân. Toi lasseen 1800-lovvoost jurgâluvvii aapiskirjeh já ¶ – Pyeremus vaarâ ličij-uv, smietâi Juhháán ohtuunis mut ij kuittâg jiennâdâm maiden. Poolis muštâlij, et ákku lâi eidu tiävdám 92 já vala-uv vuojij aavdoin. ¶ Kaari visteest purâdempevdi lâi stuorrâ laasâ pellâst, mast ooinij pyereest olgos muorâstâhân. Ánná já Heikkâ keejáin laasâst olgos. Skammâ lâi tuođâi-uv puáttám, ko jo ovdil viiđâ lâi aaibâs sevŋâd. Mut kaavpug tälvi lâi kuittâg nuuvt ereslágán ko Säämi tälvi. Aaibâs olmâ tälvi kale ij kaavpugân Ááná mielâst puáttámgin. ¶ Sun lii jo tommittáá rávháidum et koččâlist: ¶ – Na lii-uv eidu jyehi peeivi kyeli? koijâdij Junná. Skippáár toos: ¶ Säämi parlamentaarlâš Rääđi (Suomâ, Taazâ já Ruotâ sämitiigij ohtsâšpargo-orgaan) lii algâttâm 1.1.2013 ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát- já reesuurskuávdáá vuáđudemproojeekt. Proojeekt ääigi ovdedep já nanodep sämikielâi kielâohtsâšpargo ohtâsâš sämikielâ kielâkuávdáá, Säämi Kielâkäldee, vuáđutmáin. Säämi Kielâkäldui lii tárkuttâs čokkiđ sämikielâi kielâáámmátlijd palvâlusâid, mii iššeed tiäđui kavnâm. Ulme lii, et kielâkuávdáást lii stuárráámus ovdâsvástádâs sämikielâi kielâohtsâšpargoost, kielâáámmátlii pargoost já kielâkevtteid uáivildum sämikielâlijn palvâlusâin. ¶ hemâdeijee = häiritsijää 14 ¶ Styeresvuođâs keežild ränisnuárju pivdá stuárráábijd kuolijd ko nuárju. Ränisnuárju purrâmâšliiston kuleh torskeh, luosah já kuávžureh, mut meiddei silâkkeh já findâreh. ¶ Ohtii mun lijjim pivdáskâm togo Juuvânjäälmi suddeest kulnâsijd já nuuvt nistettim oovtâ páccáid já tuáridim tom kárbáin ton suddeest. Heikkâ huámmáš tom já váldá saloŋgáá fáárun já kuárŋu šaldelyeve oolâ mii lâi tast aaibâs riddoost. Páccákuulnâs lii taggaar ko álgá puohčâđ, te ij tast ennuv eres ko njune eelâš ain čäciuáivist. Viijmâg tot álgá vaibâđ já oinuustâl ain kuhheeb et kuhheeb ääigi. Talle Heikkâ ain pááčá tom já ij teivid toos ko kárttá pääččiđ vuáluskulij te paijeel ain mana. Lâi vaarâ jo lovmat kerd pááččám já ij teivid. Talle sun aalgij karodiđ hirmâdávt nuuvt et ubâ kuávlu skáájá. Ton ääigi lii ain joskâ ko skihtee, jágo pavkkâl já ij teivid te hirmâd karolarmâ. Tast muoi pivdijm äigipuudâ já viijmâg kuulnâs roovâi kávukkozâi, te talle Heikkâ ruáhásij nuuvt et oppeet škaajâi ubâ kuávlu. Monnii tast kale loová tievâ lemnuuh-uv. ¶ a. Noomât kooveest ¶ vyelligâsâst, et Limpo njune uulij toos, ko sun čuážui jyelgisuormâidis alne. ¶ Tehálumos já pehtilumos kesikyelipiivdus anarâšâin lii lamaš nyetti já sämmilijn iänááš tot lii lamaš kiävtust čuođijd iivijd. Vuosmuu keerdi nyetti mainâšuvvoo ive 1639, ko mottoom Alanus_nommâsâš totkee lâi toohâm tutkâmušmääđhi Kiemâ Sáámán. Jo 1820-lovvoost lâi anarâšâin nyetti masa jyehi perrust tâi nyettilakke kuittâg-uv. Motomijn tááluin lijjii joba muáddi-uv nyeti já eres jaavrijn-uv vala. Ko fabrikviermih algii leđe finniimist, algii nyetih kuuloold lappuustâllâđ, mut vala soođij maŋa-uv maaŋgâin anarâštááluin lijjii jieijâs nyetih. Anarâšnyetti lâi 120 – 140 meetterid kukke, ovdeláá joba 180 – 260 meetterid já vuopsâ 4,5 – 5,3 meetter, motomin čiččâm-uv meetterid. Nyetti ij lamaš ovtâskâs ulmuu piivdus, ko toos tarbâšij ucemustáá nelji ulmuu já kyehti kárbá. Motomin riddopuohtâmlâš vaarpijn piergiittâlâi kuovttijn ulmuin já ovttain kárbáin. Kievđâi já nyeti suáppum algâttui riddoost já lopâttui riidon nuuvt, et kievđah já nyetti tohhii stuorrâ U-puustav sulâstittee kovvoos. Aanaar kieldâst láá lamaš väärpih vááijuv 200. ¶ Eeden šaddokärdi ¶ sun smietâi já moonâi viežžâđ tyejiniävu- ¶ b. Uusâ luándust suovsâid. Vääldi fáárun meid ¶ Ko lijjim tágárij jurdui siste, maašin siäivui Amsterdam kiädán. Muu tyehin čokkájeijee ákku tuáškuškuođij hysteerisávt kieđâidis já kijttâlij imelis, kii tot jo lâš lamaš-uv, et peesâi ellen eennâm oolâ. ¶ šumbârdij. Tiäđáh-uv kost ¶ lavkkij vuálus tuonâ väldikoodán, ¶ šiljostâhnaavit 9 ¶ Euroop rääđi olmoošvuoigâdvuotsopâmuš tuhhiittui ive 1950 já šoodâi vuáimán ive 1953. Sopâmuš lii tievâsmittum já rievdâdum lasepevdikirjijguin. Sopâmuš kuáská Euroop Rääđi jeessânenâmáid. Euroop rááđán kuleh 47 staatâd, main 28 Euroop union jeessânenâmid. Euroop rääđi lii poolitlâš já olmoošvuoigâdvuotservi. ¶ – Na ep tiäđustkin! Šlubbopelji-uv nonnij. ¶ Hyytin puáttiv kyehti kaandâ, kiäin láá stuorrâ vädisvuođah pissoođ juolgijdis alne. ¶ Háisoo háárui lanjâstuv čoodâ. ¶ Piehâinjävri, Piehânj- SA.1964 Kondosâš 1,5 km V. ¶ Kielâpiervâl lii suovâttem pargosaje. Tubbááklaavâ mieldi (637/1976) tubákkâššâm lii kieldum peivipaaihij párnáid uáivildum sistiilijn já toi šiljoost. Juávkkupeerâpeivitipšon teikkâ peerâpeivitipšon uáivildum tiilijn teikkâ viistijn ij uážu leđe tubbááksuovâ teikkâ haajâ. Párnái tiervâsvuođâšoddâdem tiet lii avžuuttum ete peivitipšopargeeh iä tubákkâš tipšopeeivi äigin. ¶ – Čierâst jieš, te uáináh lii-uv tot nuuvt älkkee, Piäkká eeđâi. ¶ Sorvâpivdeeh ¶ ”Čuákkimist iiđij, ete Taažâ, Suomâ já Ruotâ láá olášuttâm artikkâl 8(j) váhá eresnáál ijge oovtâstpargo lah velttidhánnáá lamaš tuárvi. Sämmilij oovtâstpargo pyeredem já artikkâl 8(j) olášuttem tiet ličij hirmâd tehálâš, ete artikkâl olášuttem tohhuuččij šiev oovtâstpargoost sämitigijguin väldimáin vuotân, ete sämmiliih láá ohtâ aalmug neelji staatâ kuávlust”, Pertti Heikkuri muštâlij. ¶ Vuáŋŋáš ¶  lahâasâttem Kielâ: eestikielâ ¶ – Puđâldeen-uv muoi veikkâ puškoid? Ella iävtut já loptee skerreeloová já lijmesaagijd piävdán. ¶ Luuk 3:1-20 ¶ Ánná tuubdâi jieijâs luholubbon ko kuássin, mut nube tááhust suu čuávjist lâi suámálâš tobdo: sun ij lam hárjánâm leđe iho hävdienâmist. ¶ Eenikielâ ¶ Matjâs tollij sukkârpitá ton njune oovdâst. Mut tot punjâstij uáivis nubás. ¶ Algâaalmugij uásálistemvuođâ kalga turviđ tave ¶ Euroop uássin maailm ¶ Ruávinjaargâst majebaargâ 28.10 toollum säämi parlamenttârij konferens tuhhiittij loppâäššikirje, mast tot el. tiäddut staatâi ovdâsvástádâs algâaalmugijdis kyeskee aalmugijkoskâsâš vuoigâdvuođâlâš kenigâsvuođâi olášutmist. Konferens loppâäššikirje ollásávt čuávvost: ¶ b. mielâsiih? ¶ 3.~Kietkipolkielatskiets Ucjuv kerivijn 1739–40 já Aanaar kerivijn 1740 (el. FI 3: 145). Nommâ lii čaallum ucánjáhháá mulsâšuddee häämist, mut tom puáhtá älkkeht tubdâđ, ko lii siäilum noomâst Geađgeborgielas , anarâškielân Keđgiporkielâs . Täst lii saahâ ton nube keejist ( kiets = geahči – keeči 'pää') já vala tärhibeht “leeveest kyevti vääri kooskâst” (1739). Tääl saje kočodeh Ucjuv, Njiävđám já Aanaar ohtsâš räjičuáhástâhhân – ađai oro lemin nuuvt, et ucjuvliih láá luhostum tuvdeliđ rääji váhá mäddiláá Vaijäävrist; anarâšah páhudeh jieijâs kerivijn saje lemin siämmáš 1740 (njiäđámlijn iä tääiđi perustiđ maiden). Veikkâ teevstâin ij mainâšuu, kuábbáá keejist kiellâs lii saahâ, te räjičuágástuv puáhtá toollâđ viehâ visesin. ¶ Äigi hellduvâi maŋa ................................................................. 98 ¶ Olavi arvâl: ¶ Pieinis-Piäkká njuálustij uuineht njämpiälláidis. – Naa, vissâ mun váhá, hiämaskij Piäkká. ¶ čanosmacâttuvváin = sidetaitoksella 150 ¶ Ob . . . . . . . . . . . . . . . 66 ¶ peeivitäsideijee ¶ Aanaarkielâ ¶ Njellimjuuhâ = Nellimjoki ¶  kerjää Ive 1997 rääjist anarâškielâ iäláskittem lii tábáhtum kielâpiervâlist. Ton tooimâ paaldân Anarâškielâ seervist lii tääl paijaanmin kyevtuáság kielâ iäláskittemproojeekt. Toos kuleh vistig-uv anarâškielâ tutkâm já nube tááhust kielâ iäláskittem vijđásubbooht-uv kielâ sárnoi juávhust. Kielâ tutkâm lii kielâ iäláskittem tutkâm. Tutkâmuási ulmen lii tuárjuđ tom proosees, et kielâ oppeet sirduuškuáđáččij motomij suhâpuolvâi poođhâ maŋa puáttee suhâpuolvâi kiellân. Jis proojeekt puáhtá olášuttiđ tego tot lii jurdâččum, tutkâm paaldân puáđáččii anarâškiel ehidij orniimeh ohtii ohhoost já anarâškiel nuorâitooimâ jotonpieijâm, moh konkreetlávt láá jurdâččum kielâ kevttim laaseetmân. ¶ Tave-eennâmlâš aalmugtiervâsvuođâkonferens Tuurkust 24.8.2011 ¶ Jeesus poođij Jerikon já moonâi kaavpug čoođâ. Tobbeen aasâi almai, kiän nommâ lâi Sakkeus. Sun nuurâi tullimáávsuid já lâi riges. Puohah kiäh puohtii tävirijd kaavpugân, ferttejii mäksiđ tullimáávsu. ¶ Koskokko 1.6. ¶ 2 a. Noomât rastačuopâstuv sárgái 1-2 oolâ väldimeerâ já váráduv. ¶ Tallehân Avelist pottii almaah tutkâđ ääši. Kävppijâs já Haanu Hanssâ láin tobbeen julástâlmin, vâi uáđimin-uv ležžâv lamaš. Te pyerebáid peivijd! Juhleh toh kal nuhhii. Jiem mušte, et maht ton kävppijâsân keevâi. Vaarâhân sun čievčâstui meddâl pargoost. Oskomist lii, et viälgádui kale meiddei. Ige tot innig tastmaŋa piäggâm Kaamasist. ¶ Ollásávt rávhuiduttum ¶ 17A Kukkákuorijâš lii šaddoporree. ¶ Skaandih ¶ Singapore ¶ Pipestone 20.6.98 lávurdâh ¶ Jiemhân ubâ tuubdâgin suu. ¶ iästojeh muuneeld kelijdeijeetásásâš sanktiovuáháduvváin. ¶ Heikkâ ooinij suu já poođij jávuttáá suu paaldân. ¶ Aanaarsämmiliih ađai anarâšah láá áinoo sämmilâšjuávkku, mii áásá ärbivuáválávt tuše oovtâ enâmist já oovtâ kieldâ kuávlust. Ko eres sämmiliih láá jieškote-uv suujâi keežild molsom aassâmsaajees, láá anarâšah aainâs-uv ubâ historjállâš ääigi aassâm siämmáá saajeest, Aanaarjäävri pirrâsijn. Sijjân suápá nomâlâssân säämi kirječällee Johan Turin ceelhâ: "Mist ij lah kullum, et mij liččijm puáttám teehi kosten." ¶  + 34 Sämitigge kalga tieđettiđ aktiivlávt säämi kielâlaavâst sämmiláid já movtijdittiđ sämmilijd ¶ Luommimäigi aldanškuođij já tađe mield meiddei munnuu Čovčjáávrán vyelgim. Munnust viljâinân lâi lamaš motomin saahâ, et sun uástáččij kärbismoottor Saarelist. Tuoivum čuuvtij et moottor ličij eidu Aldell. ¶ Pargopitáh ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 219 ¶ Kristus pajaspajanem lii vuáittu jämimist. Pergâluv väldi lii toijum, ige jämimist lah innig majemuš sääni. Jäämmim vyeittee piästá mii meid paa eres hiävuvuoimijn. Mii vuárdá pajaspajanem já nuvâhánnáá eellim. ¶ urbe, urbe = norkko ¶ Kielâtärhistem: Matti Morottaja ¶ 8. Säämi kielâlaavâ iävtui tevdim sämikuávlust lii meiddei jurdâččemkoččâmâš. Uássin kieldâi ¶ 4. ¶ Ranskaast lii ennuv tááláá-áigásâš já ollâtásásâš ráhtulâšvuotâ. Aautoh já kirdemmašineh láá eennâm tobdosumoseh pyevtittâsah. Pegâlmâsah ranskaliih automeerhah láá Peugeot, Renault já ¶ – Tuoihân pestivettee pyereest taavtijd. Muštee njoommâđ puoh cuoppâpittáid taavtijn já kuolij čoolmijd-uv puáhtá njamestiđ, eeči rävvee stáálupárnáid. ¶ nuávdittittee tááláákielâsâš jurgâlus”. ¶ Sämitiggeest adelum asattâs (1727/95) miäldásii tohálâšvuođâvátámâššân lii vuoigâdvuođâtiettuu kandidaat tuđhos já sämmilijd kyeskee vuoigâdvuođâlij aašij tubdâm. Virgesajasâšvuođâ miänástuvvee tipšom išedeh lasseen haaldâtlij pargoi tubdâm sehe šiev ruotâ/tárukielâ já eŋgâlâskielâ tááiđuh. Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi III/I-III mield (vuáđupälkki kaskoo 2 771,54 – 3 002,48 eurod/mp). Lahâčällee toimâsaje lii säämi kulttuurkuávdáá Sajosist. Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 26.9.2013 tme 16.00 räi čujottâssáin Sajos, 99870 Aanaar. Lasetiäđuid sajasâšvuođâst addel haldâttâhhovdâ Juha Guttorm, puh. +358(0)10 839 3102. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi ¶ 5. Maht luosâi mere puávtáččij lasettiđ? ¶ njäähi.....51, 56, 58 ¶ kooskân já piejâ toi oolâ tiäddum om. lusis kiirjijd. ¶ 1. ¶ nijttokiällurääsi ¶ Meccikurssâ ¶ 5. a. Kuuvijn teekih vonâttuvvojeh. Čääli kuuvijd, moh ruummâš teekih vaneh. ¶ Koččâmuš, mii luándulávt vuossâmužžân smiättoo, lii markkânij ahe. ¶ Mii lii váikuttâm toos? ¶ 7 Maht leeibij kovjim tábáhtuvá? ¶ Máttááttâstooimâ pargoviehâškovlim uárnejuvvoo neelji kyevtpiäivásii aldamáttááttâspaje ääigi Anarist Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist. Vuossâmuš čokkânem lii kuovâmáánust 2015, nubbe kiđđuv 2015 sehe kuálmâd já niäljâd čokkânem čohčuv 2015. ¶ Juovlah lijjii uáli rávháliih, masa jo liijgás-uv rávháliih. Iäččám ij innig tarbâšân paččeeđ kuusâid, ige viešidiđ muorâid já čaasijd naavit liemâspääđi várás. Tuše eergijd sun sirdâččij iiđeed-eehid. Mahtnii juovlah lijjii še šlundááh, ko Palko já Orvokki iävá lamaš innig navittist já mehisteijee savzâčurrâgâš-uv vááilui. Tuše movtigis Tessu-pennâgâš lâi innig päikkiellen já iäččán skipárin talle ko mun liččim oppeet škoovlâst. ¶ – Mun kale jiem haalijd innig puáttiđ maassâd toin siämmáin junáin, ettim kállásân, ige sustkin kale lamaš nuuvt korrâ mielâ innig nube kerd lonottiđ já vuordâččiđ junáid. ¶ tääbbin Säämist puávtáččij toimâđ saijeen, mast uđđâ muddoost savâstâlluuččij. ¶ Tagarijd Ante lâi kale uáinám pyecceitipšost párnái puáhutmist mut ij kuássin kukái njuoskâdmist. ¶ 2. ¶ Kaabi Eljis Márjá-Liisá (Marja-Liisa Olthuis) lektioprecursoria ađai nágáttellee algâsaahâ, maid sun toolâi nágustilálâšvuođâstis Siijdâ auditoriost Anarist 14.04.2007: ¶ Nuuvt, tot lâi tuotâ. Sii lijjii uážžum leeibi já kyele. Tot lâi lijgom puohháid já lâi pááccám vala paijeel-uv. ¶ » Muu nieidâ ¶ Amnâseh: ¶ Čuoppâm maŋa ákku já Matti kyeddiv kamuvsuoinijd tuolbâ keeđgi oolâ meidim várás. Kamuvsuoinijn láá korrâ madduuh já tondiet taid kalga meidiđ. Matti já ákku lehâstává kamuvsuoinij čuolmâid já meidiškyettiv taid. Ááhust lii kuurâh, moin huškomáin sun miäidá kamuvsuoinij madduid. Matti vuod miäidá já ponjá suoinijd kieđâiguin. ¶ Tälviv jieŋâalnuággoo ¶ vákkátähti ¶ Conference Statement From the Second Northern Dimension Parliamentary Forum 22.-23.2.2011 ¶ pargomietâmiäđušijn puáhtá lieđikoovjâ kuátán monnjâjuolgijdis vievâst ¶ Anarist-uv lijjii siviiliulmuuh evakkost kii kost-uv. Mii peerâ lei tolvum Ylivieska Katajaperän. No, mun meid peessim sairalist mánuppaje puáránâmluámun, já pááikânhân mun liččim vuolgâdmin, mut ko jiem tieđe tom, et kost tääl leš muu päikki. No, mun koijâdillim Joensuu ryevdiluoddâasemast, et mon junast mun kolgâččim mađhâšiđ, ko mun lam monnâmin vanhimijdân kuuvl. Toh láá tolvum Tornio peht Ruotân evakkon. Na toh eteh, et tun ferttiih moonnâđ täst vistig Ylivieskan já vuordâččah tast kyehti tiijme te vuálgá juna Kemin já Tornion. ¶ – Vuoi ennuv kijttoseh! Tálunjobžâ eeđâi já toopâi puhelin. ¶ Luuk 18:35-43 ¶ c) Maggaar juhâponne kalga leđe? ¶ tassaaš ko puáđám? ¶ Anarâškielâ aabiseh láá kárvánâm kuuloold: vuossâmuš anarâškielâ aabis lâi kirkkohiärrá Edvard Wilhem Borg toimâttâm Anar sämi kiela aapis kirje , mii teddilui Oulust ive 1857. Kirjeest valdui uđđâsistteddilâs paijeel 100 ihheed maŋeláá ive 1983. ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 211 ¶ » Mut Jeesus čuárvui oppeet korrâ jienáin já adelij jiegâs. ¶ Ko Piäkká varrij maŋeláá kaavbugân, te eres kisáh algii tállân kivsediđ suu. “Piäkást ij lah seibi, Piäkást ij lah seibi” , toh njavguu já jurrii riggee Pieinis-Piäká pirrâ. ¶ Kuhes kooskâi tiet sämimáttááttâs pargei teivâdmijd lii lamaš vaigâd orniđ kieldâraajij rasta. Tain máttááttâstooimâ pargoviehâškovlimprojektáin lii máhđulâš sajanmäksiđ meriruuđâ raamij siste meid uásálistei mätkikoloid. ¶ Säämi kielâlávgum škoovlâst ¶ Inocybe fastigiata ¶ Iho lâim uáđimin ko táálu pyeleškuođij. Koccáim toos ko mottoom korrâ jienain párgádij: ¶ Aleksanteri Kena škovlâ, Suáđigil: Saku Puotiniemi (tavesämikielâ) já Miikka Ämmälä (tavesämikielâ) ¶ 6. Mane njune pehti vuoiŋâm lii tiervâslub ko njäälmi pehti vuoiŋâm? ¶ Uáli Äigittem ¶  Suomâst Ritva Kangasniemi ¶ s. 204 ¶ Anarâš kirjálâšvuotâ lii iänááš jurgâlusah tavekielâst teikkâ motomin suomâkielâst. Ohtâ tággáár lii Tuuru-Kuobžâ, suullân 50-sijđosâš maainâs kuobžâst kote kámppádâl ruttâašijguin. Tom lii vistig tavekielân čáállám toimâtteijee Veikko Holmberg já anarâškielân jurgâlâm Matti Morottaja. Veikkâ tiäđust-uv anarâškielân mielâstis uáináččij eenâb algâalgâlâš anarâš teevstâid, ij kale kannat vájáldittiđ luuhâđ täid (motomin mottoom-uv) jurgâlemproosees uáinám kiirjijdgin. ¶ Puppâ kuorâst luodâid. Toh maneh vuálus vuámán. Puppâ koorvâš stuorrâ keeđgijd, ruáŋkis soovijd já uccâ kuosâid vuálus čuoigâdijn. Lii väädis čuoigâđ, ko ferttee ubâ ääigi váruttiđ, amas saveheh rokkâsijd moossân. Mutâ Puppâ juátká kuittâg-uv ovdâskulij. ¶ Pargopitáh ¶ Kirje algâuási “Vuossâmuš škovlâčohčâ” lâi jienâkirje, mon almostitij “Suomen Äänikirjat Ab” . Muštâluš luuvâi páádán mainâs čällee já taat muštâlus lii almostum jotkâmainâsin Anarâš-loostâst ive 1988 rääjist. Jienâkirjeest láá kyehti kasseet já tot almostui ive 1992. ¶ 34. Ááicuh jođetteh tiäđu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 235 ¶ Ekonomâlij, sosiaallij já čuovviittâslij vuoigâdvuođâi komitea ¶ Säämi aalmugpeeivi Anarist lâi fálusist maaŋgâlágán ohjelm puoh ahasáid já peeivi njunoštábáhtus lâi Sämitige ornim eehidjuhle Säämi kulttuurkuávdáš Saijoos auditoriost. Juhle kiäsuttij Saijoos auditorio tievâ ulmuid, juhle lâi puáttâm čuávvuđ suulân 350 ulmud miätá sämikuávlu. Juhle peesâi čuávvuđ meid live stream-vuolgâttâs peht, mii nuurâi ruuvdu paaldân pajeláhháá 100 keččed. ¶ b. Čuujoot njuoláin já čääli kován, ¶ 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶ Sämitige almosčuákkim 15.2.2012. Saavâjođetteijee lii väljejum. ¶ heiviittuvvojeh já jieŋâlmittojeh oppum ääših. Vuáđupargopitái lasseen pargokirjeest láá tagareh pargopitáh, moi porgâm váátá suogârdâllâm, juurdâpuátusij toohâm já oppum aašij heiviittem. Täärhist tiäđuidâd já táiđuidâd –uásist puáhtá árvuštâllâđ jieijâs mättim já tain puáhtá kiärduđ uási siskáldâs. ¶ Kieđâiguin rähtim tááiduh, muusik, muštâlusärbi, taaiđâ já olgospyehtim ¶ b. Maht tuu peerâ läävee viettiđ oholoopâid? ¶ Sämmiliih láá pivdám purrâmužžân kuudijd, soorvâid sehe eennâmluudijd. Soorvâid já kuudijd sij pivdii pivdorugijguin, vyejeetmáin já kaardijn. Arkeologih láá kavnâm sämikuávlust maaŋgâid taaid peivijd siäilum pivdoruugijd. Ucebijd meccivalje-elleid pivdii lasseen tuurhâi tiet. Sämmiliih vuobdii tuurhâid ain Koskâ-Euroop räi jo viehâ tooláá. ¶ Iänuduv luvâttâh: Mari Keskitalo (tavesämikielâ) ¶ Siidast Suomâ 100 – Luándupeeivij 2017 algâttem oovtâst Sämmilij aalmuglâšpeeivijn ¶ 3. Tarkkuustâl vorrâsuonâid. ¶ 36A Njivleskuáppu iälá ponnjáás kalkkâkoorâ siste. ¶ Moskova ¶ Tolebeh vuáváámeh já miärádâsah ¶   2.1. Párnái laavlâkirje anarâš- já orjâlâškielân “ Piiččus ”. Lavlui saanijd já nuotâid lii ráhtâm Aune Vesa . Kirje almostui i. 1987. ¶ Aanaar Säämi museo toimâm ihepele ¶ – Ele tast huolât! Jiem lah ennustkin tääl puáttee kyevti oho ääigi pääihist. Pyeri lii-uv, et lii kiinii, kote ana muu visteest huolâ. Jis čurgiih poostâid, njuoskâdâh kukkáid já uuigah muottuid, te liävus puoh talle tast. Jiem lah tust ruuđâ vááijuv. ¶ tábáhtum iivijn 1950-2000? ¶ Meccihaldâttâs haalijd väldiđ vuotân sämmilij kulttuur hárjuttem iävtuid nuuvt pyereest ko máhđulâš. – Ravvui keččâlem Pänituoddâr hoittám já kevttimvuáváámist lii Meccihaldâttâsân tehálâš. Merhâšittee iäru ovdebáá vuávámpaargon lii tot, et árvuštâllâm tahhoo ubâ vuávámproosees ääigi, ko ovdeláá árvuštâllâm čuosâi valmâš vuávám vaikuttâssáid sämikulttuurân, muštâl kuávluhovdâ Elina Stolt. Sämmilij vuoigâdvuođâsajattuv já sämikuávlu eennâmkevttim vuávám oovdedmân Akwé:Kon -ravvuin lii stuorrâ vaikuttâs. – Jis Pänituoddâr hoittám já kevttimvuávám valmâštâllâm luhostuvá pyereest, te Akwé:Kon -ravvui heiviittem puáhtá väldiđ uássin eres hoittám já kevttimvuáváámij rähtimáid já meiddei luánduriggodâhvuáváámij ráhtimáid, suogârdâl sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi.Pänituoddâr hoittám já kevttimvuávám tärhistem valmâštâllâm pištá aainâs taan ive já táárbumield pargo juátkoo puáttee ive. Iävtutátuliih ravvuuh láá nomâttum toi olesváldálii luándu tiäddudmân mohawkkielâ eđâlduvváin Akvé:Kon, mii uáivild puoh aašijd luomâkoddeest. ¶ jurgâlem. Kirholâščuákkim 1886 ij tom kuittâg tuhhiittâm peic asâttij oppeet uđđâ ¶ 7. Uusâ tiäđuid jávriruávu kevttimist čujottâsâst www.otava.fi. ¶ Hiävušalmaah ¶ Kielâ ¶ Sun lâi peiviv ruttim mii kontturân puáris čapis ááldu, mast lâi masa muu merkkâ. Uálgispele peeljist lâi tuše njavkke já čižetpele peeljist kyever já pittá maajeeld. Muu meerhâst lâi uálgispele peeljist njavhe lasseen pittá maajeeld, mii taan čapis ááldu meerhâst vááilui. Eres čuopâstuvah lijjii kale siämmáálágáneh. Áldu lâi ruoinâsiähá, ij orroom lemin čuávjist já tot lâi nuuvt oomâs, et jiem lamaš taggaar kuássin uáinámgin. Nobdim kale, et tubdâččim puoh poccuidân, ko iä toh vala nuuvt ennuv lamaškin. Ko poccuuh lijjii keessum kontturáid, te ulmuuh vuolgâdškuottii ääiđist kii kuus-uv - iänááš purâdiđ já káhvástâllâđ ovdil čurrui lyeštim. Meid mii čuurâ luoštuuččij forgâbalij já viljâm eeđâi munjin: ¶ lieggâ pieggâ ¶ Tovláá ääigist nuátân kullii vala: ¶ » ¶ vuáimán uđđâ säämi kielâlaahâ, mii puovtij puárádâsâid sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođáid. Säm ¶ 35) Ovdedeh luándu maaŋgâhámásâšvuođâ suojâlem sehe sämmilij kulttuur já ärbivuáválij iäláttâsâi tááhust killeel luándumađhâšem já luándu virkosmittemkiävtu staatârääđi luándu virkosmittemkiävtun já luándumaađhâšmân kyeskee prinsiipmiärádâs (VILMAT) já Suomâ mađhâšemstrategia 2020 miäldásávt. ¶ Ähtäväjuuhâ C4 ¶ Castrén viigâi kuittâg hiäđuštiđ ääši. Tuámukapittâlân vuolgâttem čielgiittâsâst, viiljâs Karl visitaattormuštâlusân kesimáin sun muštâlij, et sämikielâ vuáittá saje suomâkielâst já nuuvt toovân vádásmit párnái oppâm. Suomâ vuossâmuš arkkâpispe, Jacob Tengström meridij-uv, et toimáid suomâkielâ tááiđu oovdedmân kalga riemmâđ. Návt arkkâpispe lâi sirdâšum peerustmettumvuođâst sämikielâ vuástálistmân. ¶ Sahhiittâl kuttâs jieijâd škovlâskippáár sii syejikappeer kevttimist. ¶   Nuorttâlâšâi luáttámušalmai Veikko Feodoroff tolâmin saavâ Nuorttâlâšâi asâttem 60-ive juhleest 2009. ¶ Kuldâliđ nuorâid, adeliđ sijjân vaikuttemmáhđulâšvuođâ! Muštevetteđhân toimâđ nuuvt, et sämmilâšpárnái-uv kielâliih já kulttuurliih vuoidâdvuođah olášuveh. Párnáid já nuoráid mielâsijd vuáttámušâid já puuđâldmijd tuárjoo tooimâ, te meddâlvarrimgin ij lah nuuvt oskottettee puátteevuođâst! ¶  predikatiivin Kreikâkielâsâš häämi ¶ anarâškielân. Anarâškielân jurgâlâm Marja-Liisa Olthuis. Pieksämäki: Kirkkohaldâttâs. ¶ šoodâi tárbu uđđâ ráámmátjurgâlmân. Ive 1973 asâttum uđđâ jurgâlemkomitea ¶ 4 Čääli kulmâ suujâ, mane Jävri-Suomâst lii šoddâm Suomâ tehálumos mecciráhtulâšvuođâkuávlu. ¶ Kaabi kote ij lam nuuvt čuuvtij háváđum, jyelgišušme lâi cuovkkânâm, peesâi mottoom peeivi keejist Avelân pyecceiviäsun tiipšon. ¶ njeeši já njuoskâdemčääsi. ¶ – Maht jis tuálvuččim suu keččâđ madârááhu? ettim kállásân. ¶ jurgâlemteoriaid sehe suomâkielâsâš, anarâškielâsâš já almolubbooht sämikielâsâš ¶ 22B Jäävri tehálumoseh raavâdkuáluseh älgih planktontiäpuin, moh láá elleeplankton raavâd. Tain raavâd sirdâšuvá eres lasseen kuolijd. ¶ XX ¶ Lijjim väridâm muáddi kirje buusin, jis maka maidnii luvâččim määđhi ääigi. Lijjim kuittâg nuuvt vaibâm, et tast ij puáttám mihheen. Nelgi kullui, mut jiem valagin tuostâm puurrâđ. Buusist ij nomâlâs lamaš hiivsig, jiemge luáttám toos, lâi-uv muu čuávji oornigist. Mätki kuittâg ovdánij tánávt-uv. Lijjim vuálgám peeivi ovdil ko lijjim áigum, mut liijká liččim suullân siämmáá ääigi ittinâs pääihist Hollandist ko lijjim áigum-uv. ¶ Sveicci = Sveitsi ¶ Kesimáánu aalgâst čaallim oppâmateriaalteevstâi paddiimist. Paddim ij luhostum vala kesimáánust, ko oppâmateriaal ij lamaš ton muddoost, et tom ličij kannattâm paddiđ. ¶ Jis jiehtinâš ležžâp lámáš ruuhkast, te tääl mij eskân tagarân kaartâim. Rotterdamist lâi monnii sorttâsâš festivaalâ já autoh, sehe ulmuuh lijjii nuuvt ennuv, et muádi kilomeetter máátkán moonâi 40 minuttid. Hamânân peessâm maŋa Márjá-Liisá oostij mijjân liipuid et peesâim vyelgiđ taggaar pelnub tiijme uápásmemmáátkán Rotterdam hamânân, mii lii maailm stuárráámus. Haammân lii Maas -juuvâ kuábbáá-uv peln já ovdâmerkkân Kolumbus vuolgij May Flower -tampâinis väldidiđ Amerik talle tovle tääbbin. Purjâstijm Maas-juuvâ mieldi mietiviirdán 8 km. já maacâim siämmáá kiäinu maasâd vyelgimsáátkun já auto luus. ¶ Seurujärvi-Kari mield Antonio Briceño luhostuvá čuovâkuvijnis vuorkkiđ eromâš pyereest sämmilii identiteet tehálumosijd tahheid. “Sämikielâ lii siäilum pyeremustáá puásuituállei koskâvuođâst, ko sij láá ovttuu tarbâšâm maaŋgâlágánijd olgosaddelmid čujottiđ eromâšávt luándun, vâi ciävzáččii korrâ arktâsâš tiileest. Čáitálmâs loptee fijnásávt uáinusân luándu, kulttuur já kielâ koskâsii ohtâvuođâ tehálâšvuođâ sämmiláid” , árvuštâl Seurujärvi-Kari siämmást ko räämid čáitálmâs meid stuorrâ kunneečáittusin uccâ sämiaalmugân. ¶ – Naa, mut mááđust iä lah jyelgih. Čuárvihiärást láá. Já šiev jyelgih vala láá-uv, ¶ rašoškuát = alkaa haurastua 162 ¶ Heikkinen koijâd: ¶ – Aviajaba máttá, uskum sunjin pyerimielâst. ¶ IP: Kalhan tot tiäđust-uv täiđeen leđe-uv siämmáámuđušiih kuohtuuh. ¶ Jieškote-uv šadolâšvuođâstiellâs šadoi kukáh, verdi, loostah, eennâmverdi já ruottâseh láá ráhtusis peeleest tagareh, et ohtim já šoddâm luhostuveh pyereest. ¶ Nuorttâmeerâst eellih ucceeb elleešlaajah ¶ Heikkâ pajedij uáivis já keejâi Áánán: ¶ Uárjibeln piäiváš já máánu ¶ Keeđgist kiäđgán ¶ – Lah-uv tun talle kuálásteijee? mun koijâdim kivkked. ¶ västideijee partisiiprááhtus. Nubástus lii tuše ráhtuskoččâmus, ijge tot toovât ¶ Jáákup muštâlij Raakelân, et Laban lâi suu iänui. Nieidâ toomâi pááikán muštâliđ, et Jáákup, Rebekka kandâ, lâi puáttám. Jáákup uážui pääcciđ Laban luusâ. Sunnust lâi ennuv, mast savâstâllâđ. ¶ Mun kal kuorâm madâräijihâm ¶ Sii pääihi lunne njuškodij uárree kuosâst, aaibâs čielgâsávt tot lijkkui Kasperân já makkui sii lunne. Kasper tuálvui toos nisučárvusijd, tagarijd maid enni lâi uástám iäčán iiđeedpittán. Tain lâi hirmâdávt vyeimi já vitamineh já toh turbuu čuávjist nuuvt, et lâi kuhes ääigi kalas já tuđâvâš tobdo. ¶   Muu luhhoin ij lam meeri, ko njuškejim jieččân láiguauto raatin. Vuojijm turâštijm Ilmaráin Avelân. Taat mätki moonâi kale pyereest, já kuođđim Ilmar vuod tivottuv šiiljon, kost suu jieijâs auto lâi vyerdimin. Jieš vuolgim vala Avni-siäsá luusâ tävirijdân tuálvuđ. Avni lâi luhhoost jo kocemin, já Eino lâi kiergânâm jo vyelgiđ. Anarist elimist lijjim ájánâm jo tommittáá, et tijme aalgij leđe pel love. Kuođđim tävirijdân, já Avni-siäsá ličij ráhtám munjin iiđeedpitá. Čuávjitaavdâst ko lijjim lamaš, te jiem valagin olmânáál tuostâm puurrâđ. Julestim tuše tejâkoopâ. Avni-siäsá muštottij muu, et piärguh-uv lijjii ain suu puolâščuhheest. Smiettim, maid te piärguigijn kolgim. Meridim, et váldáččim tuše muáddi kiilu fáárun, eidu tommittáá, et ohtii vuoššâđ. Loopâid kuođđim tassaaš ko čuávuvâš kerd puáđáččim. Piärgui kiessâm maŋa must aalgij-uv leđe jo huáppu Avelân buusin. Fakkist hoksájim, et must lâi-uv láiguauto poođâ vyelni já et tom koolgâi jiešalnees kyeđđiđ Avveel kirdemkiädán. Soittim kuittâg láigufiirman, já vuod savâstâllim siämmáin almain. Sun hirmástui, et sun kaartâi vyeijiđ linjášautosajattâhân taksijn já viežžâđ auto tienuuvt. Mun ettim sunjin, et muu mätki lâi šoddâm jo nuuvt tivrâsin, et kale suitáččim oovtâ taksimääđhi vala sunjin mäksiđ. Iimâš kale, taat summe ij kuássin čaallum muu luáttukoortâst. Já nuuvt te parkkeerajim jieččân láiguvuájáán linjášautosajattuv šiiljon. Ruávinjaargân mannee bussi lâi-uv jo vyerdimin. Njuškejim toos. ¶ Tain erinomâš šaddoin lii tááláš teknologia kuittâg áppádâm ávhástâllâđ. Rátkámuorjijn ráhtojeh jieškote-uvlágáneh vuoidâseh, esansseh, viijneh já amal vissâ njuvdoseh-uv já rátkámyerji lii uáli tiervâslâš, veikkâ tot njuolgist njáálmán piejádijn lii-uv poččâ já riičâš. Laddâm rátkámyerji lii čuovjâd já laddâm pištá muáddi ive. Toovláš sämmiláš ij máttâm kevttiđ tom vaarâ tienávt ävkkin, mut havduid sun vaarâ raahtij tain já vuolâstij kähvipastem-uv olssis rááđhást. Čuoškâsuovâ tast poođij še erinomâš. Tááláá ääigist rátká kiävttoo kyelesuovâstemamnâsin já tast ráhtojeh jyehilágánet páánu vuálááh já joba čiiŋah-uv. Rátká lii noonâ muorâ já tast lii nuuvt nevtraalâlâš opsâ, et tom puáhtá kevttiđ moos peri. ¶ – Mudoihân tot kal, mut máttáátteijee kal lii viehâ čyerbi. Ij tieđe maiden, puoh aaššijd ferttee mist koijâdiđ. ¶ Huolâ já palo tevdih suu mielâ. Iirât viehârâš leđe ruokkâd. Tuášku kieđâidis oohtân, njuškiistâl já álgá juoigâđ. Vuámmáš tom rääsi, maid enni lâi sunjin tárkká selvâttâm. Mana rääsi luusâ, tuájá tast pitá já piäjá njáálmân. Rääsi ij lah njäälgis, sun ružžee já áigu čulgâdiđ. Mut hoksáá, it nuuvt ij koolgâ porgâđ. Vyelli suáská. Čalmeh älgih kuáškuđ já njune. Njaavhâst suájáin já juátká suoskâm. Uáivi álgá kesâččiđ. Maailm aalgij juurrâđ suu pirrâ. Oroh mahte peesih-uv suu komerdeh. Vyelli ruáhás. Tááthân lii hävski. Paaloost ij lah tiätugin. Ruáhâs moddii já álgá povvâstâđ. Eellim lii keppis já hävski, jyelgih-uv láá uážžum suájáid. Sun lii ááimust, kirdá já jorá piirâs. Povvâstem kooskâst sun huihheest. ¶ jurgâlus sun kočoduu . Taah nubástusah iä toovât magarijdgin merhâšumeiäruid. ¶ Vaazijm vistig Kaamâsjuuvâ rasta, jeđe Sietiö Eino šiljo čoođâ Njuuvčâjäävri kulij, mon riddoost assáin meiddei Sietiö Mikko já Marittáá Ristin perruinis. Veikkâ párnáin puárásumos lâi-uv mii škovlâskippáár, te ep kuittâg moonnâm sunnuu táálu pehti, ko mij váháš poolâim sunnust. Tâi kuittâg jo mun polâstellim. Miko táálu máddáápele moonâi meiddei luoddâ jäävri rasta, mut ko lâi cuáŋuisijvo, te mijhân kaačâim cuoŋŋuu mield kogo halijdijm. Njuuvčâjäävri taavaabeln aasâi Sietiö Elsa, kiän kandâ Heikkâ lâi mii šiev skippáár já nuuvtpa mij moonâim-uv suu kolliistâllâđ. Heeihâst lijjii ennuv Tex Willer já Pecos Bill -loostah já sun laavij motomin taid luoikkâđ skipárijdis. ¶ Tuot ovdeláámainâšum tekstâ lii masa njuálgu loovnâ Kierâš-loostâst. Ton teevstâst lâi mainâšume aalmugijkoskâsâšvuođâst. Maati aalmugijkoskâsâšvuođâ sátáččij mahtnii kuvviđ veikkâba taggaar äšši, et vuossâmuš olmooš, kiäm sun ooinij, lâi saksalâš suátituáhtár, ko sun šoodâi Avveel sairalist juovlâmáánust 1942. Taat saatij-uv leđe veikkâba ovdâsâš toos, mii tábáhtuuččij 68 ive keččin Helsig ollâopâttuvâst. ¶ Puáris sämmilâš maainâs njuámmilist mii ij viiššâm huksiđ olssis kuáđi ¶ Sämitiggelaavâ uđâsmittem ovdán ¶ maijuu 68 ¶ Saijoos kietâtyejipáájáid olášutteh 1.7. - 14.8.2015 koskâsii ääigi argâpeeivij tme 11-17. ¶ Heikkâ arvâl et ij sun kale tom tieđe, mutâ toos tot čaaskâi, ijge innig vuálgám keevvâđ. Mun ettim: ¶ Täsivääldi President já rovvá Jenni Haukio puáttiv Saijoos salin. 3.4.2012. ¶ – Tun pyereest tiäđáh tom jieš-uv! Jiem mun taarbâš tom tunjin muštâliđ! ¶   Motomin maŋa hoksáv-uv já muštâččava, himáttâllâv tom sattume. Tieggáár lâi toovláš tálhudeemi lámáš já ávttáhân tot kale vaarâ tääl-uv, ko riehtâ suorgân. ¶ Kieldâráhtuslaahâ ¶ Pieggâvyeimilájádâsâst pyevtittuvvoo piegâst šleđgâ. ¶ b) Rekinistiđ puáđusijn jäävri putesvuođâ tâi lijgešoddâm kovvejeijee maaŋgâhámásâšvuođâindeks: ¶ Sami koijâdij kivkked, siämmást ko heiviittij ¶ haldâšiđ já stivriđ kielâovdedemtoimáid. Sämikielâ toimâttâh sirdoo kielârääđi vuálásâžžân ¶ Čuoškâi já eres-uv kirdee kivsádâsâi vuástá puáhtá suoijiiđâttâđ kuovgis pihtâsijguin. Ubâ uáivi já niske luávdee čuoškâviermi lii šiev syeji. Kaavpijn kávnojeh veikkâ magareh opsijdeijee čuoškâpaldanâsah, kinttâleh já suovâsteijeeh sehe šleđgáin tuáimee piergâseh čuoškâi meddâl tolâmân. Paldanâsâi pargon lii sehhiđ tiivre herkis hajâááicu: čuoškâ ij kolgâččii tubdâđ ulmuu kiäsutteijee haajâid paldanâs haajâ vyelni. Jis halijdâh visásmittiđ olmâ ijjânaharijd, piejâ seeŋgâ oolâ čuoškâviermi. ¶ 5. Mievri kuáivu jyehi ive uđđâ piäju. ¶ nomâttiđ káártást ¶ já muorâuávsist čokkáá Jane, ¶   Aalmug tottâlij Joosua koččom já vajâldij enâmân, mon Immeel lâi sijjân lopedâm. ¶ korccâ, koorcâ = nyöri (nahkainen) ¶ Lâi čohčâ já škovlâ lâi álgâm, škovlâ lâi lámáš kyehti oho. Jovnâ lâi nube luokast, mut sun ij lam máttám vala luuhâđ já suu mielâst lâi nuuvt vaigâd tot luuhâđ opâttâllâm, ete sun ij liččii viiššâm leđe škoovlâst. Ennuv mielâstubbooht sun ličij halidâm leđe pääihist. Iđedist koolgâi nuuvt tooláá koccáđ já iđedist liččii lámáš nuuvt njaalgâ nahareh-uv. Jovnâ jurdâččij, et sun ij kale innig moonâ škoovlân, mut pääihist sun ij sárnum tast maiden. ¶ Olgosadalduvah ¶ Eeva-Liisa Rasmus power point - oovdânpyehtim (eŋgâlâškielân) ¶ Suáđigil Vuáčust Petra Magga-Vars. ¶ Já Ruopsislijne kaččâlij miäcán. Ko sun lâi kavnâm oovtâ rääsi, te ličij tegu uáinám vala muččâdub rääsi váhá määđhi keččin. Sun kačâdij ovdâs-maŋas já šoodâi vala-uv olgoláá miäcán. ¶ Alger E8 ¶ Siiri Jomppanen (äššitobdee) ¶ Säämi uáinu mield kuáhtulâšvuotâ lii olmožin eellim. Kuáhtulâšvuotâ já vuoigâlâšvuotâ taheh olmoošvuođâ vuáđu. Vâi olmooš oláččij šiev eellimhaaldâšmân viggá sun meritiätulávt eelliđ sivâdávt já kuáhtulávt . Olmoošvuotân kulá meiddei soovâdvuotâ já nahcâ piergiittâllâđ jieškoteuvlágánij ulmuiguin já luándoin . Aarâhšoddâdmist täsiáárvu já olmoošvuođâ puáhtá ovdediđ sierâlágán ustev –savâstâlmijguin já roolisierâdmijguin, main puáhtá hárjuttâllâđ jieijâs tobdoi, jurdui já vuáttámušâi oovdân pyehtim. 4.2.6. Ráávhu já soovâdvuotâ Maaŋgâkulttuurlâš siärvusist máttá olmooš toimâđ noormâi mield, moh láá kiävtust já vuáháduvá toid moonâthánnáá persovnlâš jiešvuođâidis já kulttuuris. Sämmiláid lii luándulâš uuccâđ vuáttámušâid eres kulttuurijn, uuccâđ ohtâvuođâid iäroid já heiviittiđ oohtân kulttuurlâš ruossâlâsvuođâid eellimhaldâšem já piergim pyereedmân. Šiev täiđimnahcâ meeccist jođedijn, savâstâlmijn já juurdâšmist ovdedeh meid šiev eellimhaldâšem. Párnáin savâstâldijn väldih vuotân olesváldálávt puoh áášán vaikutteijee tahheid, mut iä čájádiđ uálgiaššijd . Sosiaallâš huámášemnahcâ já nube ulmuu vuotânväldim láá teháliih šoddâmist sosiaallâšvuotân. Hyelkkikoskâvuođâi tiäduttem já párnáá fáárun väldim jyehilágán puđâldâssáid ovdedeh párnáá sosiaallâšvuođâ. 4.2.7. Maa ŋ gâkulttuurlâšvuotâ Sämmiliih äässih neelji riijkâst já eellih maaŋgâi kulttuurij vaikuttâsâi vuálásâžžân. Taat váátá ulmust puorijd maaŋgâkulttuurlâš jiešnaalijd já maaŋgâ eennâm aalmuglâštááiđui mättim. Sämmiliih viggeh šoddâdmáin ovdediđ täid jiešvuođâid. Maaŋgâkulttuurlâššoddâdem tuálá siste positiivlâš já aktiivlâs kulttuurij koskâsâš vuáruvaikuttâs, ereslágánvuođâ kunnijâttem sehe tagarij tááiđui já tiäđui oppâm, moh láá iähtun maaŋgâkulttuurlâš ohtsâškoddeest miänástumân. Aarâhšoddâdmist kalga leđe párnáást máhđulâšvuotâ ovdediđ jieijâs kulttuurlâš tiäđulâšvuođâ já ereslágánvuođâi ohtâvuođâi iberdem. Šiev aicâdemnahcâ iššeed huámášiđ ucemusâid-uv kulttuuriäruid já noonâ kulttuuribárdâssáin olmooš pasta jieškote-uvlágán tilálâšvuođâin heiviittiđ tooimâs kulttuurtuávážis vuáđuld. Párnáá šoddâdmân uásálisteeh kolgâččii tiäđulávt stivriđ párnáá kulttuurlâš tiäđulâšvuođâ. Ko olmooš iälá maaŋgâkulttuurlâš pirrâsist kuáhtáá sun piäiválávt nube kulttuur almonijd já iäruid. Vâi olmooš puáhtá haldâšiđ elimis lááčá sun ohtâvuođâid kulttuurlâš iärui kooskân já kiävttá iäruid pyerrin eellimhaaldâšmist. Kulttuurlâš tiäđulâšvuođáin puáhtá olmooš iberdiđ ereslágánvuođâi ohtâvuođâid. Maaŋgâkulttuurlâšvuođâ siäilum iähtun lii, et kulttuurij ereslágánvuođâi kooskâst lii positiivlâš ohtâvuotâ. Kulttuurlâš iärui tiäduttem toovvât tom, et olmooš karva nube kulttuurist puáttee aašijd ko nabda taid lemin varâlâžžân jieijâs kulttuurân. Taat tuálá ovdâjurdemijd já taha máhđulâžžân kulttuurlâš olgoštem. Tuše soováášvuotân viggee maaŋgâkulttuurlâšvuotâ ij täähid kulttuurlâš ige ohtâgâsâi koskâsâs täsiáárvu. Luándulâš maaŋgâkulttuurlâšvuotâ vuáđuduvá ohtsâšovdâsvástádâslâšvuotân, mast eres ohtâgâsah já kulttuureh láá täsiárvusiih . ¶ 572. Čuákkipäikki nohá ¶ staatâraajij rasta. Sämitiigijn lii jieškote-uvlágán lavâlâš vuáđu já status staatâi ¶ Puoh Suomâst sarnum sämikielah láá aštuuvuálásiih, eromâšávt ucebeh aanaar- já nuorttâsämikielâ. Áštuuvuálásâžžân šoddâm ovdánem juátkoo, jis sämmilij kielâlijd vuoigâdvuođâid ij pyevti turviđ nuuvt sämikuávlust ko ton ulguubeln-uv. Pirâstittee ohtsâškode jotelis rievdâm já globalisaatio lääččih uđđâ terminologia táárbu jotelávt-uv. Uđđâ terminologia ovdedem já máttááttem nuuvt párnáid, nuoráid ko rävisulmuid-uv lii tehálâš já toos kalga lasettiđ resurssijd, vâi sämikielâ siäilu kiellân, maid puáhtá kevttiđ puohâin sierâlágán ohtsâškode tooimâin ige kielâ pääsi tuše ärbivuáválij iäláttâsâi, sosiaallâš eellim já argâpeeivi kiellân. ¶   Kuobžâ lii kukkenhyelkki pennui, lááhân tast päänih já meiddei mottoom räi koozah-uv siämmáá sulâsiih, veikkâ láá-uv stuárráábeh. Kuobžâi hiäimun kullojeh čiččâm, teikkâ käävci suuhâd rekinistimvyevi mield. Ucemus lii Maadâ-Amerik Andi-varij čalmelasâkuobžâ já stuárráámus Tave-Amerik kodiakkuobžâ. Kuobžâ lijkkoo aassâđ sehe kolmâsist, et lieggâsist já tot lii-uv aldasáid kosmopoolitsâš ellee, ko tot kávnoo vildâellen stuárráábijn suolluin já puoh eres eennâmoosijn, eereeb Australiast. ¶   7 . ¶ Kaandâ škovlâpeivi, fiktiivlâš ¶ 3.4. Veikko Holmberg čäällim, Marja Helander kuvvim já Matti Morottaja jurgâlem “ Tuuru-kuobžâ ” almostui i. 1995. ¶ Haldâttâsohjelm maŋa lii čielgâm et nuuvt Suomâ ko ubâ Euroop-uv ekonomiatile lii hiäjusmuumin ovdiist. Näkkäläjärvi mielâst ekonomiakriisâ ij uážu hiäjusmittiđ puoh hiäjumus sajattuvâst orroo, Euroop áinoo algâaalmug ađai sämmilij, sajattuv vala ovdiist. - Suomâ kalga tevdiđ aalmugijkoskâsijd já haldâttâsohjelmân kirjejum kenigâsvuođâidis säämi aalmug já sämikielâ kuáttá. ¶ 82A Namib ääpi. ¶ 43 ¶ Sij palaskii čuuvtij, tastko sij jurdii, et sij uáinih kome . (KKK02) ¶ - Joo. ¶ Ovdil ko algâttim oopâid Säämi máttáátâskuávdáást, te luuhim Sollefteåst, mii lii Ruotâ koskâuásist. Tobbeen oppim sämituojij hammim já Alpine line. Ko juuttim sämityejiškoovlâ, te must iä lamaš sämmilâš máttáátteijeeh, pic mun ferttejim távjá suáittiđ pááikán iänán já koijâdiđ maid já maht kalga mon-uv porgâđ. Oopâi algâttem Juhâmohheest vaikuttij munjin nuuvt, et ovdánim tobbeen uáli pyereest, eromâšávt tyeje syergist, ko tobbeen lijjii sämmilâš máttáátteijeeh. ¶ Stivrâ nomâttij tave-eennâmlii Säämi Kielâkäldee kielâjuáhusij värijesânijd. Tavesämikielâ kielâjuáhusân nomâttij värijesânin: Ulla-Maarit Magga já Ailu Valle; anarâškielâ kielâjuáhusân: Tanja Kyrö, Hannu Kangasniemi já Mervi Skopets sehe nuorttâlâškielâ kielâjuáhusân: Miika Lehtinen, Hilkka Fofonoff, Raija Lehtola já Zoja Nosova. Kielâkäldee lii Suomâ, Taažâ já Ruotâ sämitigij ohtsâšproojeekt. Säämi Kielâkäldei lii tárguttâs nuurrâđ säämi kielâáámmátlijd palvâlusâid. Tárguttâssân lii, ete kielâkuávdáást lii alemuu ovdâsvástádâs säämi kielâoovtâstpargoost, kielâáámmátlii pargoost já kielâkevtteid čujottum sämikielâlijn kielâpalvâlusâin. ¶ Laapi keerrivriehti (tavesämikielân) ¶  smiettâđ Iäčán , Puohváldálâžân, ¶ Loppuun >> ¶ Tieđettemčáluseh ¶ Čuákkimij ohtâvuotân puáhtá valjiđ maaŋgâlágánijd faalâdmijd. Purâdem puáhtá tiiláđ meid čuakkimviistijd. Galla-raavâdviäsu lii kulttuurkuávdáá vuossâmuu keerdist, aula já čuákkimviistij ohtâvuođâst. ¶ 2. Tuuđhâ ivniimâd káártá. ¶  säänist ááigán 1.1.2013 – 31.5.2014. ¶ RADIO INARI Suomâ tavemuš páihálâšradio! ¶ Uđđâsist Šoddâm ¶ Aasi ton munjin eidu máttááttij, riemnjis västidij. ¶ Tobbeláá tavemuš täsni ¶  ko 2. a. Noomât seelâid sárgáid A já B. ¶ lii jurgâlus várás meridum skopos. Skoposin sáttá leđe ovdâmerkkân jurgâliđ ¶  ‐‐ – Mun ááigum huksiđ kirdee ¶ 2. ¶ Já mij paasijm vuordâččiđ jieččân vuáru, mii ij puáttámgin ovdilgo kuulmâ vaartâ vuordâččem maŋa. Ester lâi nohádistâm ige lam valagin uážžum purrâmuš. ¶ 1. Keevti oppâkirje kove 82A. Moin vuovvijn já kost ¶ 5. myskivuáksá ¶ Sämmilâš juoigâmärbivyehi lâi vaarâst lappuđ. Ristâosko oonij juoigâm viehâ kuhháá pahhaan já tot lii meid hálbášum väldikulttuur peeleest. Suomâst juáigus áárvust anneem aalgij šoddâđ meid syemmilij juávhust sämmilij stuorrâ taaiđâr Nils Aslak Valkeapää (Áillohaš) taiđuu mield. Áillohaš puovtij juoigâm ohtsâškodálávt tuhhiittum já áárvust oonnum taaiđâhäämmin já čaaitij juoigâmärbivyevi njyebžilvuođâ já ovdánem. Áillohaš puovtij juoigâmärbivuáhán vaikuttâsâid jazzist já eres muusikstiijlâin. ¶ Kárvudât peri návt ¶  ääših Talle oppuu ¶ Kielâpiervâl pargeeh ¶   Akwé:Kon ravvuuh láá tuhhiittum biodiversiteetsopâmuš 5. uásipeličuákkimist. Akwé:Kon ravvuuh láá vuosâsajasávt monâttâllâmvyehi tâi proosees, mon pehti torvejuvvojeh sämmilij vai-kuttemmáhđulâšvuođah hoittám já kevttimvuávám rähtimist já occojeh vyevih, moi pehti puáhtá coggâđ negatiivlijd vaikuttâsâid sämikulttuurân. Sämitige tiäđui mield lii Meccihaldâttâs vuossâmuš virgeomâhâš ubâ mailmist, mii heivit täid ravvuid. ¶ Dar es Salaam ¶ tijlâ = tiili ¶ 4. Lii-uv kooveest nuorâ vâi puáris nissoon? ¶  LEĐE: Viettuujävri JUM Puornâluovtâ pottâ 3,2 km MMN. ¶ Dokumenteh ¶ – Liččiihan tääbbin poccuuh-uv, huámášit Albin. ¶ Nuuvpa ovdeláá mainâšum aašij vuáđuld puáhtá-uv ettâđ, et Kuobžâ-Saammâl Matti lii taggaar olmooš, kote piäránaddeelmettum siđhesvuođâinis, nággárvuođâinis já iäljárvuođâinis lii puoh enâmustáá vaikuttâm 1900-lovo loopâ já 2000-lovo aalgâ anarâškielâ ovdánmán. Tast tuođâštussân láá táálááh nuorah, kiäh láá čođâldittám pajeuáppeeiskosijd anarâškielâst, škovlâpárnááh, kiäh láá finnim anarâškielâlâš máttááttâs vuáđuškoovlâst, sehe táálááh kielâpiervâlpárnááh, kiäh láá tääl sämikielâ oppâmpálgá aalgâkeččin. Majemuš tuođâštuš tast lii tiäđust-uv taat kunneetuáhtár árvunommâ, mast mij puohah anarâšah uážžup leđe čiävlááh. ¶ Ohtsis ¶ 3. ¶ Tot pessee muorâvuovdân. ¶ Mauritania ¶ Kirjerááju lâi Siltasaarist, kuus lâi mudágis väzzimmätki. Mietâteejâ lâi kustoo išedâm, ko muu čuudâ ij innig unohistâm aldagin nuuvt čuuvtij ko koccáádijn. Ostim vala mottoom käävpist, mii sattui muu väzzimkooskân, čudâpastillijd já njuneliijnijd. Orostim vala apteekist já ostim njunekuáškánjâšâid. Mastpa tom tieđij, jis munjin lâi veik lenccu puátimin. Keččâlim kuittâg jurdâččiđ ilolub aašijd, tastko määđhi ääigi ij lam meendu vuovâs puosâškyettiđ. Jiemge vuoigist tubdâm jieččâm mahten pyeccen, eereeb muu čuddust tyellittälli čuoggiistij. ¶ – Na mijhân kale kaččâlep ton nube junán talle, sun joođhij. ¶  ceelhâ  ij Helsig njuhčâmáánu 1997 ¶ Mainâsteijee: Návt säplig já njuámmil láin čáittám jieijâs ovdâmerháin riämnjás, et elleeh-uv pyehtih leđe veerdižeh koskânis, veikkâ motomin nubijdis láitásteleh-uv. Nuuvt sij vyelgih jävrriidon kietluvâi kuolijd passeeđ. Säplig nuuvt-uv lijkkoo kuálán, mut njuámmil ij kuássin. Nuuvtpa njuámmil arvâl: ¶ – panssar suoijim roppâ já jyelgih ¶ 2. ÁLGUSIVNÁDÂS ¶ tuálvumnáál. ¶ – Taat lii kal asettes kesitakki. Pivâstuum-uv mun asettes kesitakki pajalist?, koijâd Hendâ. ¶ Saba kunâgâdâr 1 Kun 10.1-13 ¶ Uusi kuva: 205A_84196.jpg ¶ Mut iimâš kale, mij uážuim liijká-uv čokkáđ ubâ määđhi siämmáá váávnust, veik jo maŋgii poollim-uv tast, et tot vaijaas konduktöör leggist mii olgos junást. Maŋgii sun kale määđhi ääigi eelij-uv muštootmin, et mist ij lam vuoigâdvuotâ tieđee čokkáđ, kost čokkáim. Must lâi taggaar tobdo, et mij ep lamaškin siämmáánáálá máksám mađhâšeijeeh tego iärráseh já et mij lâim mottoomlágán “njuámmileh” , kiäh tuš lijjii kiksen iärrásáid, kiäin lijjii väridum sajeliipuh. ¶ Sij koijâdii: ”Maid mij kolgâččijm toohâđ?” ¶ Lii luámánij laddâmäigi já nuuvtpa ákku já enni vuáváv iäljárávt luámánij čuággim. Ákku lii iällám jiävttáá peeivi jeegist keččâmin, jo-uv luámáneh liččii laddâm. ¶ tevkis čuovjâđ ¶ Uđđâ párnáikirje Muštottes uárree ¶ iätá enni. ¶  láá - Jiem tieđe, Heikkâ šyehkittij. ¶ Säämi lippu spiekâst čielgâsávt Tave-enâmij liipuin, main puohâin láá ristâkovoset. Säämi liipu ruopsis rieggee kovvee piäiváá já čuovjis rieggee máánu. Liipu kovearttâ puátá nuáidiruumbust já Ruotâ sämmilii Anders Fjellner (1795–1876) tiivtâst Biejjie-baernie ađai Piäiváápäärnih. Fjellner kovvee tivtâstis sämmilijd piäiváá nieidân já kandân. ¶ 2.1 Eenikielâ já kyevtkielâlâšvuotâ ¶ riddošadoh.....14 ¶ Sämitigge uárnee ihásávt ohtsâšpargoin kieldâiguin já páihálij sämiservijguin säminuorâi taaidâtábáhtus, ja toos puávdejuvvojeh puoh sämikielâ tâi sämikielâlâš máttááttâs párnááh já nuorah. Uásálistem škoovlâi ulguubeln lee še máhđulâš. ¶ Kierâš ij västidâm maiden, pic kirdelij kiäinusis. ¶ Säämi Čuovviittâsservi lii vuáđudum Helsigist 11.12.1932 já tot lii vuáđudum pyerediđ sämmilij já sämikielâ sajattuv. Servi aalgij almostittiđ sämmilij jieijâs loostâ Sabmelaš, mii almostui-uv masa 2000-lovo räi. Sabmelaš-loostâ lasseen servi lii finnim ennuu áigá. Ovdâmerkkân tot išedij Piäcámist evakkon šoddâm nuorttâlijd uđđâ eellim aalgân jna. ¶ ● E-kirje ¶ – Saveheh teehi, te uážžuvetteđ uáiniđ olma vyevi, ruáŋgui Monni. ¶ Rapu lii čääsi háárán vátávâš. Tot lijkkoo šelis, putes já valjaashappisâš čáácán. Rapu iälá cuávis riddočääsist, távjá kiäđgáás timmâponnásijn riddoin. Peiviv skerreehuáđđoo piäittáástâl keeđgi tâi čäcišuálu vuálá kuáivum luámist já piälušt päikkiluámis äŋgirávt. Viäigudijn tot vuálgá joton uuccâđ raavvâd. Rapun tohhee jyehilágán šaddoraavâd, mut meid jamâ elleeh já jieijâs šlajâkyeimih-uv. Rapuh parâtteleh čohčuv. Niŋálâs fievrid moonijd peccihis vyelni täälvi paijeel já keessiv manekoorah cuovkkâneh. Ko čiivgah láá vuossâmuu keerdi lonottâm koorâs, toh algâtteh jiečânâs eellim. Rapu ferttee lonottiđ koorâs vâi tot puáhtá šoddâđ. Koorâlonottem lii rapu varâlumos muddo, ko muádi oho ääigi uđđâ korrâ lii times. Talle rapu lii älkkees saalâs piätukuolijd, miŋkkijd já čiävráid. Nuorâ rapu loonoot koorâs maŋgii ivveest, mut olesšaddosâš tuše ohtii ivveest. Koorâlonottem ohtâvuođâst potkânâm jyelgi sajan sáttá šoddâđ uđđâ jyelgi. Távjá uđđâ jyelgi lii njuorâsub ko algâalgâlâš jyelgi. ¶ 2.1 Jurgâlemteoriah já -prinsiipeh ¶ Sämitigge, Kulttuurlävdikodde, ¶  lii  muu. Ákku  et – Vuorâččâs ij kal puurâ vuorâččâsmuorjijd. Jurdám, ete tot nommâ lii puáttám tast, ete puoh ulmuuh iä tieđe, mon tiervâslâš, pyeri já njaalgâ myerji čyemenjâs lii. Motomeh láá jurdám, ete tot lii aaibâs mirhâlâš myerji. Vaarâ sij láá smiettâm, ete tot kelbid tuše vuorâččâsân, veikkâ tot ij tom puurâgin. ¶ Unna-Maari Pulska 2012 ¶  tiätu Säämi Kielâkäldee – Ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát- já reesuurskuávdáš ¶  adverbiaal ¶ objektiiveh ¶ Parlamentsali Solju ¶     B. Mii ááimu mieldi jottee čäcilievlân tábáhtuvá alemuin áimukeerdijn? ¶ Kuáskim lii nubben stuárráámus peivikozzâlodde, mast láá kuhes suájáh já kuhes poođâš. Ton suájái kobdodâh lii suullân siämmáš ko pottâš kukkodâh. Kuáskim já tast stuárráb merâkuáskim iärut älkkeht pottâš vuáđuld, ko merâkuáskimist tot lii čuuvtij uánihub. Suomâ pessimnäällin láá ive 2010 árvuštâllâm 300–400 paarrâd. Uhkevuálásâšvuođárvuštâlmist tot lii ain-uv hiäjusmum šlaajâ. ¶     Reŋgâ ooinij ohtuunis puuvko koččâmin vielgis muottui. Ubâ iälu lâi lappum tego kufittâreh-uv. ¶ Piättâr västidij: ”Kale rähistâm, tun tiäđáh, et lah munjin räähis.” ¶ kuppâristij. ¶  pyeri. 3. Sämitiigán kalga sirdeđ sämikuávlu eennâmkodde-ohjelm rähtim sehe škovlim, luán ¶ Säämi Kielâkäldee almostit sämikielâi uđđâ terminologia já noormâid. ¶ novdâvepsikyeli varsieväkala ¶ Ulmuuh värrejii távjá majemui sijvoi ääigi, mut ko eennâmtuálu mottoom muudon ovdánij, varrim kesipááikán maŋanui tommittáá, et pottáák kiergânij kolvuđ meiddei tälvipááikán. 1950- já 1960-lovvoin, kesipááikán peesâi varriđ iäskán talle, ko párnááh lijjii peessâm škoovlâst kesiluámun. Jis varriđ puovtij časij mield, jođettuvvojii kárbáin lussâduboh tävireh já távjá meiddei uccâ párnááh. Nissoonviehâ jođettii enâmij mield šivettijd puárásub párnáiguin. ¶ Sämmilâš siärvádâhvuáhádâh ¶ Otsikko ¶ Tovláin anarâšâin láá lamaš maaŋgah imeleh, moin tergâdumoseh lijjii: ¶  CEELHÂOPP CUÁBUI ¶ PARGOPITÁH ¶ Saallâm = Sørøya (t) (Tave-Taažâst) ¶ Anarâškielâ servi r.y. ¶ Veikkâ tááláá ääigist láá puáldimmuorah tääbbin Säämist-uv finniimist aainâs-uv kuulmâ šlaajâst, te suáhi lii tain ain-uv puoh pyeremus liegâdeijee. Ton tullâ lii rávhálâš já liegâs, mut ij liijkás paahâs. Ilos pištá kuhháá já suáhi ij lah nuuvt hoppeel, ko láá kuácceemuorâšlaajah iänáážin. Suáhi ij peehâ ijge tot kooškâ iilâid. Veikkâ uđđâ liegâdemamnâseh teknologia ovdánem mield vaarâ puátih lase, te suáhi puátá leđe sämmilii pehtilumos puáldimmuorâ täst ovdâskulij-uv. ¶ siilâk ¶ Váldusali (ovtâstittum) ¶ – Na tohhân soittii tohon Brysselân, iššeed vala eeđâi optimistân. ¶ indiaannieidâ hoksái šiev jurduu. Sun eeđâi Miikon já Fliitin: Keččee tuái uđâgáá piärán. Puáđám tállân maasâd. ¶ Ailâ-Váábu, iäččám já Juhháán-Uulá vilšâstii nubijdis já tast ervidim et Tilkku-uv lâi kuáđđám muu. Jiem puáttám kuássin tiettiđ, mii toos lâi tábáhtum. ¶ Äänisâš H3 ¶ Puárrásub nieidah lijjii pissoom pyerebeht ko kaandah vuáváámist já ráhtám čájáttâs, mast láin kyehti sämikielâ, romantiik já muusik. Lâi suotâs kejâdiđ, ko párnááh lijjii nuuvt iloliih oovtâst porgâmist. ¶ Šoddâmsaje: ¶ - Mun já Fragil orostitteen toi ovdáneme ton puudân, et tun kiergânah Čsookh kuuvl. ¶ sijđoh: 176 ¶ 77 ¶ - Teejâ stuorrâ koopâ tievâ! ¶ 176 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ vielgâd ¶ purrâmâšverkkiráhtulâšvuotâ 78 ¶ 2. Jurgâlus. Taan veerstâ anarâškielâsâš versio lii viehâ sänitärhis jurgâlus, mutâ ¶ – Suábi maainâs . Petter Morottaja. Fantasiaroomaan nuoráid. Kuvvim Martti Rikkonen Aune Kuuva idea mield. Anarâškielâ servi ry. 1991. 77 s. ¶ Aanaar toovláš kirkkohiärrá Itkonen vyelgimin máátkán, uápisin mottoom puásuisämmilâš. Nommâ lii epičielgâs. Cuáŋuimáánu 1925. ¶ b. Maht tiihijn piäsá meddâl? ¶ riäggu = kirvelee 151 ¶ 6. Australia 464 ¶ tun ilo rievtis käldee. Leehâ váimuidân kijtteđ tuu. ¶ já ellein? ¶ reeviirsis < reeviir = reviirilleen < reviiri 189 ¶ +46 980 780 53 ¶ Uccâ Myy kejâdij lasârääigist olgos. ¶ riijkâ ¶ Latvia ¶ lyevvejeh raavâdamnâsijd šadoi kiävtun. ¶ Sammeli Morottajast puttâlčuággimruuđâid 2 090 € ¶ Ive 2006 seervi stivrâ čokkânij vittii já toovâi miärádâsâid eres lasseen kielâpiervâlpargei paalhij täärhistmist já kielâpiervâl muotâiästui koččâm maŋa muotâiästutalgoi tolâmist čohčuv ovdil talvâm, kunneejesânij povdiimist siärván (Antti Aarnio-Wihuri, Paavo Hohti já Sammeli Morottaja), Tave-eennâmlii Säämi kielâlävdikode anarâškielâ juáhus já kielâravvimjuávhu koloi ruttâdmist, Tutkâmlájádâsääši ooleest Marja-Liisa Olthuis pálkkátmist seervi paargon 1.7.-15.10.2006 koskâsii ááigán já Anarâškielâ seervi 20-ive juhle orniimist, mii tollui Säämi máttááttâskuávdáást 16.12.2006. Single “Šaali” almostui 13.12.2006. Jeessânlostâ Anarâš almostui neljii, main ohtâ lâi tublenummeer já ohtâ kalendernummeer. Kalender teeman lâi “Säämi kuobbâreh” já teevstâid čaalij Marja.Liisa Olthuis. Meid Marja-Liisa Olthuis čäällim “Njobžâvääri jonsahpeivkähteeh” almostui siämmáá ive. Puohâi jesânij meeri lâi ive aalgâst 283 já ive loopâst 271, main ihejesâneh lijjii 209, toorjâjesâneh 56 já ovtâstusjesâneh 6 já kunneejesâneh 3. Ton ive jammii käävci jesânid. ¶ Ko nieidâ vuolgij puánjás maŋŋaal Maadâ-Suomân, te tot lâi anarâškielâ peeleest tievst pyereeb rađhâšem, ko et vivvâ ličij pááccâm päikkivivvân. Ko nuuvt-uv motomin kuittâg vaarâ keevâi, te tot lâi kielâ peelest katastroof. Jis táássâš lâš peerâ sarnum sämikielâ pääihist, te lädiviivâ puáttim maŋa päikkikielâ viehâ vissásávt rievdâi suomâkielân já lopâ-loopâst keevâi vala nuuvt, et veikkâ vivvâ ij liččii lámáškin ton tovváá tuuveest, te peerâ kuittâg-uv koskânis suomâstij. Návt ohtâ áinoo suomâkielâlâš vivvâ puovtij rievdâdiđ joba ubâ siijdâ kielâ suomâkiellân. Anarâš ko lii nuuvt vyelligâš já čuuvtij nubij uáinuid kunnijâttee, et molsoost tállân kielâ tagarin, et tot áinoo-uv läddlâš, kote toin aldasijn lâi, addiiččij suu sárnum, perustijbâ sun tast tâi ij. Ton tiet maaŋgah anarâšah mättih orjâlâš- já nuorttlâškielâ-uv ko láá karttâm ášástâllâđ ránjáidiskijn, mutâ tááláá ääigist mättih ain ucceeb já ucceeb jieš anarâškielâ. ¶ Ulmuuh láá oovtviärdásiih laavâ oovdâst. Kiämmán ij uážu asâttiđ eres sajattâhân suhepele, ave, algâpuáttim, kielâ, oskolduv, vuáđu-uáinu, uáivil, tiervâsvuođâtile, vádulâšvuođâ tâi ulmui kullee eres suujâ vuáđuld. ¶ – Na čieskâsvuárhá uksâpellâst lii čukke. Puávtáh lekkâđ táin čovduin tom čuhe. ¶ – Luándukirje 2 . Pirâsoppâkirje, mon lii anarâškielân jurgâlâm Marja-Liisa Olthuis. Almostui j. 2003, 176 s. ¶ 21 ¶ Muu njäälmist lâi ullosmakkâ, ¶ Maarit televisio lâi stuorrâ piergâs, mii liäbbái suu uccâ lonnjii peevdi vyelni. ¶ evaŋgeliumist. Ráámmátteevstâi pitáh kávnojeh meid 2005 almostum Kirholij ¶ Veikkâ taah ovdeláámainâšum máláseh iä muu mielâst nuuvt njálgáh lamaškin, te lijkkojim liijká Juntus Maarittân. Sun lâi Musta Haanu uábbi já lâi táválávt tegu taggaar värienni munjin já vaarâ Maarit-uv lijkkui munjin. Oskom, et sun tuubdâi muu vaanhimijd kuohtuid. Sust lâi uáli čapisvuoptâsâš Eila-nommâsâš uccâ nieidâš, kiän muáđuh lijjii tegu nukkeest. Sun lâi must muáddi ive nuorâb, ige munnuu šoddâmpeivij koskâkin lamaš ko nelji peeivi. Maarit ko lâi pargo-olmooš, te suu nieidâ lâi maŋgii ohtuunis sunnuu aassâmvisteest, mii lâi kale alda kievkkân. Iänááš Eila vaarâ lâi ennis lunne kievkkânist, mut meiddei vistestis ohtuunis. Uápásmuvvim suin motomin, ko Maarit povdij muu kuásán vistásis já tast maŋa távjá sierâdáim-uv Eilain kuávttáá Maarit kuáhtá Eilain aassâmvisteest ton puudâ, ko Maarit lâi pargoidis tooimâtmin. Eila lâi talle kuuđâ ihásâš, ige lamaš vala škovlâavveest. Maarit táátui muu maŋgii leđe Eila skipárin tobbeen sunnuu visteest já tothân kale munjin heivij pyereest. Kalehân muoi motomin rijdáskáim-uv monnii ääšist, mut iänáážin muoi piergiittâláim pyereest já ko Maarit poođij pargoost, te sust lijjii távjá miellâsâš tullijááh jo-uv fáárust, teikkâ jo valmâšin vyerdimin monnii skääpist. Eila lâi muu mielâst nuuvt čuuvtij nuke-muátusâš, et jiem vaarâ ubâ máttâm suu nieidân jurdâččiđgin. Maaŋgâid eehidpeivipuudâid muoi Eilain kuittâg sierâdáim sunnuu kuáhtá visteest já ive maŋeláá, ko sun moonâi škoovlân já finnij uđđâ skipárijd, te munnuu aldaš ustevvuotâ še čuáskui. Meiddei mun makaš kejâstâlškuottim jieččân ahasijd nieidâid, veikkâ kiässán tom jiem moonnân noomâst liččii kale tubdâstâmgin. Taat tiätu nieidâ lâi Huikkemnjaargâ Kirsti, muin siämmáá luokast, must kuhebuššááš čapisvuoptâsâš nieidâ, kote lâi uáli ruokkâd. Nomâlâsân suu povvâstemvyehi lâi taggaar, moos lijkkojim. Škovlâskipáreh kale vigâttii muu Oskár Sinikkain, kote lâi muu pulpetskippáár, mut tast jiem nuuvtkin ennuv perustâm. Siämmáánáál vigâttii Holber Veiko já Perunka Einar Tuula, suoi ko láin še pulpetskipárušah. ¶ Tääl lijjii piäiváš, máánu já tääsnih, ¶ Ohtâ asuntola purrâmâš, moos mun jiem liijká kuássin tuáddum, lâi uccâ sávjáin rahtum kyelimääli. Tom lâi tuotâ unohâs puurrâđ, ko täävtih tarvaneddii čuddui. Ko maŋa mainâšim uábbásân Ailâ-Váábun tast, te sun rähtistij kyelimääli váháš stuárráb kuolijn, faalâi munjin já toos kale lijkkojim. Täävtih lijjii stuárráábeh já taid lâi älkkeb kavnâđ. Meid kyeleh iä lamaš vuoššum liijkás timesin já määli lâi mudoi-uv njarbâdub. Tien áánsust puohtim tast maŋa viggâđ mottoomnáál puurrâđ asuntola sáávjâšmääli-uv, veikkâ kuássin must ij ton ustev šoddâmgin. Makaronmääli lâi nubbe, moos jiem kuássin vuáhádum, teikkâ tuáddum, veikkâ viärdám Veiko hersku tot oroi lemin-uv. ¶ ađai anarâškielâsâš jurgâlemvaastâ lii ohtâ sääni (teermâ kieđâvuššâm: kj. Matt. 1:22, s. ¶ Sun lâi pivdoalmai já kuálásteijee ubâ avvees. ¶ 1. Armillaria borealis – Pohjanmesisieni – Tavemietâkuobâr U ¶ Raajij mield meid uđâsaassâm kiävrui 1800-lovvoost já staatah algii tiäđulii politiik vievâst nanodiđ válduaalmug hiäđuid já suddâluttiđ sämmilijd válduaalmugân. Sämmilij ohtâvuođâ jieijâs kielân já kulttuurân hiäjusmui. Eromâšávt škovlâlájádâs puáttim jođettij sämikielâ sajattuv hiäjuusmân. ¶ iäddáin ¶ poccuukuobâr ¶ Jookeerpargopittá ¶ 4. Noomât taavtijd oppâkirje já eres käldeekiirjij vuáđuld. ¶ šiärulamppu = loistelamppu 123 ¶ pääihi nommâ lii eellim merkkâ, historjá. ¶ 2. Amanita crocea – Oranssikärpässieni – Ooraanskiärppáákuobâr U ¶ Suomâst eellih stuorrâ jävri- já juhâskáálžuh , mut meid siemin herttâ- já pálluskáálžuh. Skáálžuid puáhtá tubdâđ koorâ iivne já häämi vuáđuld. Ruánáásiähá ruškâdeh jävriskáálžuh láá uáli táváliih aainâs Maadâ-Suomâ lijgešoddâm jaavrijn. ¶ Škoovlâ biologia já eennâmtiätu 5 pargokirjeest heiviittuvvojeh ¶ b) Maggaar taat uási lii verdittijn eres eennâmkuddijd? ¶ skiärruskuáppu kiekkokotilo ¶   Ristâlâšvuotâ Uđđâ teermih já noormih: ¶ 2. Väri-Suomân kuleh Tavenuorttiieennâm, Kainuu já uási Tave-Kärjilist. ¶ Salmâkirje sivnedmân uásálisteh išedeijeinis Oulu pispe Samuel Salmi, Ollâgávt Pasottum Kärjil já ubâ Suomâ arkkâpispe Leo sehe kieddipispe Särkiö. Išeliturgin tuáimá tavesämikielân Erva Niittyvuopio. Ton lasseen immeelpalvâlusâst loheh teevstâid já oovdânpyehtih muusik jieškote-uv ulmuuh tavesämi-, aanaarsämi- já nuorttâsämikielân. ¶ tuálá oornigist ¶ Juhháán 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶ Almai kaartâi pyecceiviäsun maaŋgâ ookon ige innig maccâm penuvryyhmän palvâlusân ton náálá ko tot uáivilduvvoo. Eelij tuše viežžâmin tävirijdis, lâi mottoom iijâ já vuolgij puáttee rotaatiost Suomân. Sun ij meiddei uđâsmittám äštimis já Suomân puáttim maŋa finnij vala tom siämmáá virge, mast lâi tađe ovdil-uv lamaš. ¶ 8. Lactarius camphoratus – Sikurirousku – Siikuurruávsku U ¶ kirkkokietâkirje, mii sistoonij eres lasseen ráámmátteevstâid já katekismus. Tast ive ¶ Čiččâm ihheed maneh jotelávt, jurdâččij Jáákup, tastko sun lijkkui nuuvt čuuvtij Raakelân. ¶ Näkkäläjärvi muštâlij meiddei aalmugijkoskâsâš pargo-ornijdume ILO algâaalmugsopâmuš ratifisistem lemin ain-uv staatârääđi äššilistoost. – Äšši lii riehtiminister adelem tiäđui mield uáiviminister Vanhas ovdâsvástádâsâst. Sämitige stivrâ lii vaattâm ääši jotelis ovdedem já ráđádâlmeh čoovdâministerij já uáiviminister kooskâ láá toollum, mut äšši ij lah vala ovdánâm. – Ääši ovdánem lii ollásávt uáiviministerist kiddâ, kavnâttij Näkkäläjärvi. ¶ Lieggâsávt tiervâpuáttim sämmilij jieijâs parlament- já kulttuurtáálu já uđđâ sämitiggepaje lekkâmáid. Lii ilo uáiniđ tii tääbbin áávvudmin sämmilij ovdâstâslâš demokratia já kulttuurkuávdáá. Maaŋgâ ive huksim- já vuávámurkko lii tääl finnejum loopân. Tot lii lamaš stuorrâ já striäváidittee pargo, mut ij tot taas nuuvâ. Kulttuurkuávdáš taarbâš siskáldâs, tooimâ já tot kalga lääččiđ positiivlii vaikuttâs ubâ sämikuávlun. ¶ Kiđđuv, tállân jieŋâi suddâm maŋa, kulloo riddosuoinâlmâsâst viehâlágán stuučâ. Puškoh láá algâttâm kođo . Kođo ääigi orespuško čuávu hitásávt vyeijee niŋálâs. Ores nurdâd peccihijnis niŋálâs já niŋálâs luáštá čáácán meeinijd ađai maneseelâid. Ores kuulgât meinij oolâ kuopsâ ađai šovâttemseelâid. Šovâttemseelah pokkiiđeteh maneselláid já nuuvt toh heđâlmittojeh. Tast maŋa ores leevât meeinijd poonán hiäilutmáin peccihis. Cuáhásist čääci piso liegâsin já meeinih ovdáneh uđâgâžžân. ¶ poosij ohtâvuođâ, ¶ Mut Toobžâst lijjii nuuvt lusis nahareh, et ij sun koccám. ¶ Sun čievâi umogáá. Kaandâ stuorrâviljâ, Aaron, já uábbi, Mirjam, iävá uážžum muštâliđ kiässân uccâ viljiist. ¶ Immeel aldan mii eellim pehti, veikkâ tom ep ovttuu ibbeerdgin. Ko olmooš kuáhtáá Immeel, te sun sehe pala já räähist suu. Immeel pasevuotâ loptee palo, mut suu rähisvuotâ kiäsut. ¶ Forgâ tot kulluuttâs poođij-uv: “Amsterdam kirdemkiädán mađhâšeijeeh kalgeh molsođ juná Leidenist.” Mut taat kulluuttâs ij kale lopedâm mahten hyene: juná molsomhân ij liččii väädiskin, ko Leidenisthân Amsterdam junáh jyehi tááhust orostiččii. Nuuvt mun te njuškejim vuosmuu junán, mii moonâi Leidenân. Mätki ovdánij tego koolgâi-uv, já uánihis čokkám maŋa juná orostij. ¶  pyehtih 5b kyehti oovdeld (kyehti pitá oovdeld ađai paajeeld) ¶ 3. ¶ Tobbeen ko motomin peesâi, te poođij Anarân Njellim alda Piäskán, kost suu enni aasâi uđđâ kálláinis. Tobbeen Jovnâ poorgâi táálu pargoid. Ko suáti aalgij, te Jovnâ šoodâi še tohon. Sun šoodâi leđe Karhumäkist já Stalin kanavast-uv. ¶   Lâi ovdláhháá koskâpeeivi, ko viijmâg láim Pellervoin finnim puoh pihtâsijd já tarbâšijd “merâ-almaa seehâ” siisâ já láim valmâšeh vyelgiđ Nicosian toimâttiđ tom tehálii pargo, mon várás láim vuáláčáállâm sopâmušpááppâr ihepiälán. Merâalmaa sekkâ lii kuheldâlâš já juurbâs, tegu toggemäärfi. Tot lii rahtum assaas já noonâ pieggâkággást “tuulikangas” , lii masa meetter kukkosâš já masa meetterpele kobdosâš já čannoo paajaakeejist kiddâ noonâ korccáin, mii lii puáibildum rääigist rááigân já rääigi pirrâseh láá vala nanodum messigskođâsijguin (rieggeigijn). Ko sekkâ lâi tievâ, te tot teedij pyereest-uv kulmâlov kiilud. Tast iä lamaš vijlâseh, tegu reepust. Tast lâi tuše tot kossâ korccâpäddi, mon vievâst tom koolgâi faškâstiđ siälgán já nuáđásiđ. Mut ovdil ko taat puoh lâi tábáhtum, lii pyeri muštâliđ tábáhtusâin, moh tađe ovdil tábáhtuvvii. ¶  – Myerjimiestui kuorrim (Anarâš, 2004) fiktiivlâš ¶ lii puustâvlâš jurgâlus sehe luándulâš já idiomaatlâš kielâ. Jurgâlus västid GNT teevstâ ¶ Lasetiäđuh: saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi ¶ Tarbâšeh: ¶ Staatâtorjuuh ¶ 164D Kašmârdeijeeh: ¶ 1. a. Muštâl, magarijn aašijn lah šoddâm riijdon tâi tuárun ustevijdâdguin. ¶  čiärroo  sun Kuobžâ puáhtá ¶ Ele keevti puástud Hiärá, tuu Immeel noomâ. ¶ já Jeesusân Kristusân, ¶ Čoonnâm OTABIND ¶ Ovdedempargo porgui prooseesluándulávt já sämikulttuur vuolgâsoojijn. Säämi arâšoddâdmist já puárásijpargoost pargee sämikielâlâš pargoviehâ toimâi juávkkupargo ääigi ovdedeijeeäššitobden. Sii oovdeb mättim sehe kulttuurlâš sämmilâš ärbitiätu lijjii merhâšittee uásist uđđâ toimâmaalij rähtimist. Äššigâsvuolgâvuotâ oinui tast, ete pargeeh tubdii äššigâsâi táárbuid já sii stivrejii ovdedempargo ääigi tubdâđ äššigâs sämikielân já kulttuurân vuáđuduvvee palvâlusâi táárbuid. ¶ Kielâjurgâleijeeh ¶  ja  vyelijuávhu: Lohomerikvanttoreh : 30.000 kr 22.000 kr 30.000 kr 21.000 kr 17.000 kr ¶ Eerkiš ¶ – Takkâ, Stuorrâ Iilvâs, tust láá tuođâi-uv pastilis koozah. Já noonâ päneh, moiguin kuoddih muu nuuvt várugávt. Já kal tun lah meid jotteel! Mun jiem kiergânâm ubâ njuoskâđgin! ¶ Malawijäävri. ¶ VÁSTUPPEIVI ¶ saimaanuárju.....89, 105 ¶ laggáin < laggâ = liuoksella < liuos 148 ¶ E. Plankton ¶ čääsi olesjuurrâm.....106 ¶   Uđđâ orjâlâškielâlâš matematiik rááiđu lii valmâštum ¶  säniluokah – Ánna já Jovnâ poccui kuvlân . Luuhâmkirjááš, mon lii čáállám Matti Morottaja já kuvvim Ilmari Mattus. Škovlâhaldâttâs 1987, 22 s. ¶ Taažâmeerâ E2 ¶ ađai anarâškielâsâš jurgâlemvaastâ lii ohtâ sääni. Suomâkiellân ličij meiddei máhđulâš ¶ kote mudoi-uv piäsá paijeel tuhhiittem vättee olesčuágástâhrääji, ij luhhuu sämikieltáiđusâš tiätu ¶ Uccpárnáá Vuoli Ilmar ¶ 7.5 Ruukitoimâ ¶ Toimâtteijee Petter Morottaja ¶ 11.30 Koijâdâllâm uásálisteid ¶ – Já mon @#$%% tiet tij čuážžuvetteđ tast kaskoo káytává já pirâstitvetteđ ulmuid toin naalijn, et täst ij pyevti ubâ lihâdiđgin? Mun jiem lijkkuu ollágin taas! ¶ 5. Peeci já kuosâ lává kuácceevyevdi uáiváámusah. . . . 13 ¶ finnejeijest kalga vaattâđ säämi kielâlaavâ nuávdittem já sämikielâlâš palvâlusâi ulmelâš vuávám. ¶ Jäävri alne uáiná távjá pääiski sulâstittee maavrestmáin skaŋkkee stuorrâ kaijuu, mii lii čielgâsávt tast stuárráb. Ton hormišis njune kääibibeln lii ruopsis tiälkku. Tot lii stuorrâlodde (75B). Vala 50 ihheed tassaaš stuorrâlodeh pessejii meerâ olgomuu suáluikuávlu källeelássáin já tuše tyebbin tääbbin siseennâm stuorrâ jaavrijn. Tááláá ääigi stuorrâlodde vaja uáli pyereest ubâ merâkuávlust, jyehi saajeest siseennâm jaavrijn já kaavpugáid-uv tot lii asâidum. Nääli loskâškuođij uáli jotelávt, ko stuorrâlodeh oppii uuccâđ raavvâd ruskâpaaihijn, kuus lâi pessimsaajeest mätki joba 10–20 kilomeetterid. Stuorrâluddijd tohhejii še kyeliviljâlemlájádâsâi, čevđikaardij já ovdâmerkkân kesiässei pasâttâsah. Luándust stuorrâlodeh pivdeh suájáttes čäcilode uđâgáid. Siseennâm stuorrâ jaavrijn stuorrâlodde pessee siämmáálágánijn soojijn já kiävttá siämmáá raavvâd, ko tast ucebeh päiski já tevgisselgkaijuu. Eellimsaajeest kištodmist stuorrâlodde piergee älkkeht ucebáid kaijuid. Stuorrâlodeh tovâtteh-uv nuuvt stuorrâ hemâdâs eres luddijd, et ulmuuh láá viggâm raijiđ toi mere. ¶ Iänuduv kieldâ Pietikäinen Anu ¶  koččâmuššáid: ¶ Oppâmvihkoost láá pargopitáh, moh jođetteh tuu tutkâđ čäciluándu, ton šaddoid elleid meeccist já luokast. ¶ - nissoon, puáris ¶ 8. Oovdânpyevti kyele iärásáid. ¶ Ko tot aldanškuođij piervâl, te kuulâi maht uđâgâš piškoi já njuuvčuálpášenni čiärui. ¶ 18 Nuorttâmeerâ iäláneh hämmejeh áinoošlajâsii iäláánsiärvus..... ¶ – Panjig! peesâi Ááná njäälmist. Sun ooinij, maht vaasi peškâsij lättei jeđe cuovkkânij pittáid, já lasâpitáh lebbânii pirrâ lättee. ¶ – Mahtsun tääl te kiävá? Láá-uvsun luámáneh? Vuolli-äijih smietâi jiägán väzidijnis. ¶ 1. Toolâ vijvám nube keeji pulbettâd roobdâst. ¶ lätteeráánoin < lätteeráánu = matolla < matto 127 ¶ Kove: Ilmari Mattus ¶ Lostâ lii nuuvtá, mut tiilájeijee ferttee mättiđ anarâškielâ. ¶  almoot – Na vistig, ko kuálástem lâi eskin pyereest älgimin, taggaar 10 000 ihheed tassaaš, ton ääigi ulmuuh kuálástii časkemáin, čuoggiimáin, kielâstmáin já sattii motomin kevttiđ haavi-uv. ¶ Te Kansa-pääcis Anarâškielâ siärván ¶ –~Tiervâ! eeđâi Piäkká. – Mun lam Piäkká. ¶ mammuttažâligeh lijjii varâttis, riddoin já jeegijn ellee šaddoporreeh. Toh iälustii stuorrâ čurrun já piäluštâttii oovtâst piäđui vuástá. Šaddoporree tažâligijn lijjii koolbah já häärjih, moh syeijejii taid piäđuin. ¶ Ilmari Mattus lávlum “Sáárá-Máárjá” lavluu maŋa adelui olgos anarâškielâ historjá nubbe muštâlusroomaan “Eellimpäälgis” , mon lii čáállâm Iisakki Mattus. Tast láá hitruus tábáhtusah, sehe mainâseh sierâlágán ulmuin. Iänááš kirje kuittâg muštâl čällee já suu perruu tábáhtusâin 1940-lovvoost. Tot lii kuvviittâs anarâš perruu elimist tallaa ääigist já enâmustáá mielân päcceeh láá kuvviittâsâh perruu evakkon vyelgimist, asâmist omâs pirrâsist Ylivieskast já viijmâg pááikân maccâmist, sehe suu čeesi Matti-Uula Paadar korrâ suátifaŋgâiveh Siberiast. Ovdláhháá olgosadelum Ilmari Mattus kirje “Čovčjäävrist Kaamâsân” já tääl olgosadelum kirje “Eellimpäälgis” čonâsava mottoom náálá oohtân. Vistig juo kuohtuuh mainâstava Čovčjäävrist, teikkâ toin aldasijn tábáhtum aašijn, já nube tááhust lii áigálâšvuotâ: tast, moos Iissi kirje nohá, juátká Ilmar kirje ovdâskulij. ¶ ŠILJOPIIRÂS ¶ Tovláá ääigi pyevtittâsah láá meiddei viermijn rahtum šapšâpeesi já stuorrâlääni , moh láá lamaš Aanaarjäävrist kiävtust jo moonnâm ihečyeđe aalgâ rääjist, kenski ovdeláá-uv. Majebij aigij puátusáid kulá ovdâmerkkân sraaŋgâst rahtum katiska . Majemuš puáđulâš kyelipivdemaašijn lii lamaš troolipivdo . 1980-lovvoost Vyelijáávrán ištâdum muuikuh kárgájii Vyelijuuvâ mield Avveeljuuhân, mast ain Aanaarjáávrán, jeđe lassaanškuottii tobbeen. Ton keežild maaŋgah aanaarliih skáppojii olsis troolipiergâsijd já puoh moonâi-uv aalgâst pyereest. Ive 1989 muikku troolajui suullân 180~000 kiilud. Talle Aanaarjäävrist kessii trooli aldasáid lovmat kärbispaarrâd. Muikkunääli kuittâg kuáržui ive 1992, kuas saalâs paasij vuálá 10~000 kiilu. Tááláá ääigist troolipivdo Aanaarjäävrist lii tuše iskospivdo, maid RKTL parga. ¶ 15.8. Säämi liipu tuhhiittempeivi ¶ kuávžur = taimen 174 ¶ 127A Merâkuávlu kaijuuh já čerriheh. ¶ Haparanda ¶  leđe Kielâtaho-palhâšumáin säämi kielâ rääđi lii haalijd kiddiđ huámášume toos, ete Mielenterveystalo.fi-oovtâspargoproojeekt lii olášuttám sämmilij kielâlijd palvâlusâid uđđâäigásâš vuovvijn, mii juksá stuorrâ juávhu sämikielâlijd ulmuid. Mielenterveystalo.fi-oovtâspargoproojeekt viermialmostittem Jieštipšoraavâ já ton kevttim iävá lah ááigán tâi pááikán čonnâšum. Jieštipšoraavâ juksá viermialmostittemin sämikielâlâš aalmug nuuvt sämikuávlust ko ton ulguubeln. Viermist toimâm já ravvui já tieđettemčallui almostittem viermist lává táálááh palvâlushäämih, maid kalga ovdiist lasettiđ valmâš palvâlushaamij lasseen. ¶ muneldeijee vuáháduv tast, maht tulkkum tâi sämikielâlâš äššigâšpalvâlem uárnejuvvoo ¶ Starttâruttâucâmuš (tavesämikielân) ¶ Vijniviljâleijee viällái illávaje seŋgâstis. Sun tuáivui, ete uážuččij kandâinis puorijd juátkeid pargosis, já kočoi sii tondiet seŋgâs paaldân. ¶ Ko anarâškielân máttááttuvvoo škoovlâst, lii lamaš tárbu vuáháduttiđ kuobbârij noomâid toin naalijn, et oovtâ kuobâršlaajâst lii ohtâ nommâ. Tego ovdiibeln puáhtá-uv jo luuhâđ, aalmugnoomah iä lah lamaš ennuv, já iänááš kuobbâreh láá lamaš nomâttáá. Ritva Kangasniemi já Petra Kuuva lává ráhtám nommâiävtuttâsâid Suomâ táválumos meccikuobbâráid. Čohčâmáánu loopâst 2005 Anarâškielâ kielâravvimjuávkku moonâi sunnuu rähtim nommâiävtuttâsâid čoođâ. Taas loopân láá listájum nommâavžuuttâsah kuobbâráid. Máhđuliih aalmugnomâttâsah, moh pääcih paldâlâsnommân, láá tavgij siste. Noomâ loopâst koodâ U meerhâš tom, et nommâ lii esken rahtum uđđâ nommâ já A tom, et koččâmušâst lii anarâšâi tubdâm aalmugnommâ kuobbârân. ¶ Kuálástem ¶ Nuorâi taaidâtábáhtus ¶ Norland lii stuorrâ kuácceevuovdij eennâm ¶ Juuvâi juuhâ ¶ Lii lieggâ porgemáánu peivi. Kuusah livvâdeh kieddiroobdâst, muorâi suoivui syejeest. Mutâ mane kuusâi uáluleh lihâdeh, tego suoskâččii suoskâmkumi? ¶ kartiohuhtasieni ¶ 5. ¶ Kuávluh C já D ¶ Jooná tieđij, maht tot puáhtá rähtiđ talkkâs moos taarbâš ijjâlode tolge, paaccâh já páárhu. Vistig tot moonâi viežžâđ ijjâlode tolge. Tot ferttij kavnâđ ijjâlode já nuuvt sun kaavnâi-uv. Jooná koijâdij, uážžu-uv tot tast tolge já ijjâlodde adelij. Jooná kijttâlij já hálidij vala paaccâh ijjâloddeest já tot adelij tom-uv. Val vááilui párkku, mut maht tom finniiččij? ¶  ij Ärbi ¶ Rovaniemi = Ruávinjargâ ¶ iätá Peivee. ¶  + Grand Marais 11.7.98 lávurdâh. ¶ Nuuvtá já puohháid ávus tilálâšvuođâ uárnee Sämitige kulttuurlävdikodde. Ohjelm kávnoo čujottâsâst: www.samediggi.fi ¶ váájuvvuotâ lii nuorttâlâšrääđi já nuorttâsämmilij sijdâčuákkim vástádâsâi váilum. ¶ luudijd 1–6. b) Maggaar njune häämi muštâl, ¶ Veikkâ tot lii-uv kirječällee Hustich mielâst murâšlumos kuávlu, mii ubâ Säämist lii kavnuumistkin, te liijká tot lâi kuittâg muu mielâst maailm pyeremus aassâmsaje nuuvt kuhháá, ko lijjim tobbeen já lii tievst ain tääl-uv. Jiem tärkkilávt tieđe, mon ennuv tobbeen lijjii ässeeh ovdil soođij, jiemge tomgin, kiäh sij láá lámáš. Uccpárnáá Maati, Uccpárnáá Vuoli já Pavlus Nuuvdi perrui lasseen Čovčjäävrist láá aassâm kuittâg-uv Hendrih- já Heikk´äijih, Mattuseh kuohtuuh, Kirkverd Juhánâs perruinis já máhđulávt Piittuš-Maarit-uv, kávnojehhân tain aldasijn tagareh päikkinoomâh, moi algâuási lii Piittuš-Maarit. Meiddei puárisáigásiih kuátisajeh kávnojeh Čovčjäävri pirrâsijn, mutâ tot, et kiäh tain láá aassâm, ij lah tiäđust. Čovčjäävri nuorttiipelni Cirhávuoddâs riddoost kávnoo Kalmemkuáđi kieddi já tot lii avvees peeleest vaarâ tiego 300 ihheed puáris. Vala soođij maŋa togo tiettui kuátisaje, mutâ Meccihaldâttâs stuorrâ vijsesvuođâinis poođij já laikuttij pillaráin mestâba ubâ kuávlu viällud, já tot-uv kuátisaje tuušâi ton siämmáá savotast. Tuššii kale še riävskápivdemenâmeh-uv. Kilomeetter taveláá Kuhesnjargâmaddust kávnoo vala-uv puárrâsub kuátisaje, mon lii tááláá ääigist joba väädis kavnâđgin. Tast nuortâs muáddi kilomeetter lii Kuáđááčielgjävri já tothân uáivild tom, et tobbeen-uv lii lámáš motomin kuáti. Čovčjäävri Kieddsuollust lii lámáš tovle kieddi já máhđulávt kuáti, teikkâ äitti, mutâ máhđulijn ässein ij lah tiätu. Suolluu taavaapelni lii Kitti Andârâs čuálmi já tot vaarâ uáivild tom, et sun lâi monnii suujâst káállâm tohon suollui. Čovčjäävri máddáákeččin kávnoo Matjâs Andârâs kaavâ, vaarâ sun piivdij tast puškoid, teikkâ asâstâlâi keesijd ton aldasijn. Čovčjäävri morâstáá taavaakeččin lii uáináh oinuumist puáris kuátisaje. Ovdil tälvisuáđi cokkânem Čovčjäävrist lijjii nelji táálu já ko suáti puállái já saksaliih vuolgii Säämist, te sij tuvkkâlii tááluid pyelliđ. Tuše Kosseennâm tááluh viiđâ kilomeetter keejist seiluu. ¶ 7. ¶ 42 ¶ – Kuulah te, Ánná eeđâi. Kalehân tun-uv meecist jođáh! ¶ skyelfi = tunturipöllö 51 ¶ – Tot lii fiskâd! kandâ kivkked keksij. ¶ Kuulmâ staatâ kuávluin ässee nuorttâsämmiliih čokkânii kesimáánust 2012 nuorttâsämikielâ já kulttuur iäláskittem sehe sajattuv kieđâvuššee konfereensân Aanaar Sajosân, kost kuáhtáim nuorttâsämikielâ mättee já ovdedeijee Zoja Nosova. ¶ vuáđučääci . Eennâmase vuoluupiälááš čääci, mii lii čoggâšum eennâm siisâ vuáijum arve- já suddâmčaasijn. Vuáđučääci lii om. kááivuin, já tyeldee kolmâkäldein. ¶ merhâšittee rooli jurgâlmij lääččimist sehe anarâškielâlij ete tavekielâlij teevstâi ¶ 1 mälipastem säältih ¶ tanskalâš vuojâleibi 102 ¶ » ¶ stuálppudiagram ¶ “Jiem tääiđigin leđe meendu ¶ – Na vuo sáttân sittákin! ¶  adverbiaal Keevâi nuuvt-uv ko čoovčâbel iijâh siävŋánii te kuusâh iä puáttâm maasâd pááikán, paccii miäcán já livvuu tohon. Kuobbâreh ko lijjii ennuu, te purrii taid tievâ čuávji já monnii nuuvt kuhás-uv toi kuobbârij keežild. Tievâ čovjijguin láškástuvvii iäge viiššâmgin väzziđ pááikân maasâd mutâ livvuu tohon miäcân. Oovtâ kuusâst lâi kiällu mii kullui kuhás, mutâ ko kussâ lâi livvâdmin, te ij ton stuorrâ kiälustkin lam ävkki. Ijge taid lam hiälppu kavnâđ sevŋâdin suohis suáhivyevdi sist lostâmuorâ äigin. Tiivrehgin iä lam innig kiksen tooid. ¶   Euroop Rääđi uđđâseh seminaarist ¶  čääci, Mottoom táálust enni kejâdij jieijâs iäskánšoddâm párnáá. Tot lâi mučis uccâ kaandâš. Enni kale ij tiptáččii suáldáttijd leggistiđ suu kaandâ Niilin! ¶ 1. Toolâ puttâl mottoom ääigi pakkâ čääsist. ¶ KUHES TÄLVI ¶ Muštáh-uv, et iänááš uási ađai paijeel ⅔ eennâmpáálust lii čääsi vyelni? ¶ Sämikielâg oppâmateriaaleh já Säminuorâi taaiđâtábáhtus uápisin Turku kirjemessuin ¶ – Ij-uv liččii hitruu luoikkâđ jieijâs sierâ-uv iärásáid já luoihâttiđ olssis iärásij sierâid. Talle pesâččij sierâdiđ uđđâ sierâiguin, Heikkâ iävtut párnáid. ¶ – Sijđo love! ¶ Suomâ sämitigge ocá anarâškielâ kielâpargee, nuorttâsämikielâ kielâpargee já tavesämikielâ kielâpargee ááigán 1.1.2013–31.5.2014. ¶ Ive 2007 seervi stivrâ čokkânij kuttii já toovâi kielâpiervâlaašij uásild miärádâsâid eres lasseen kielâpiervâl kuárŋumsteelligij hahâmist já šiljo jolgiimist muorâin, čuovâstuálpu ceggiimist šiiljon sehe pargotiervâsvuođâhuolâttâs orniimist kielâpiervâlpargeid. Anarâškielâ seervi kuuđâd kuástádâs CD ”Amok-kaččâm” almostittemtilálâšvuotâ tollui Säämi aalmugpeeivi, 6.2.2007, Helsig Hevimestaast. Cuáŋuimáánu 1 peeivi juovij Suomâ Kulttuurruttârááju torjuid já anarâškielâ servi še finnij torjuu usâhánnáá 5 000 eurod, mon vaaldij vuástá kielâpiervâl jođetteijee Ritva Kangasniemi Ruávinjaargâ taaidâmuseost toollum juhleest. Siämmáá juhleest uážžoin seervi saavâjođetteijee já seervi čällee Mikael Agricola mitalijd. Stivrâ toovâi meid miärádâs FL Marja-Liisa Olthuis tuáhtárnágustilálâšvuođâ karonka orniimist Säämi Máttááttâskuávdáást, mii uárnejui 14.4.2007. Nágustilálâšvuotâ uárnejui tađe ovdil Sämimuseo Siijdâ auditoriost. Stivrâ toovâi meiddei miärádâsâid FT Marja-Liisa Olthuis pálkkátmist seervi paargon kielâpeivikirjij rähtim várás, anarâškielâlii okkoloostâ tooimâtmist já seervi nettisiijđoi noomâ valjiimist, mon nommân šoodâi http:/www.anaraskielaservi.net. Siämmáá ive almostui Marja-Liisa Olthuis čäällim já Petra Kuuva kuvvim “Njobžâvääri juovlâtijdâ” , mii lâi Anarâškielâ seervi čiččâd kuástádâs. Jeessânlostâ Anarâš almostui vittii, main ohtâ lâi kalendernummeer. Kalender teeman lâi škovlâlij čäällim čalluuh já sii sárgum sárguseh. Puohâi jesânij meeri lâi ive aalgâst 271 já ive loopâst 269, main ihejesâneh lijjii 211, toorjâjesâneh 47 já ovtâstusjesâneh 8 já kunneejesâneh 3. Ton ive jammii kulmâ jeessân. ¶ Eehidpeeivi Shirley Butterfield puovtij munjin pälkkišeeki já ornijn Oiva šiev iššijn nuuvt, et puávtám tom vuolgâttiđ njuolgist Suomân rekigij mäksim várás. Ko oppeet nuhhuim amnâsijn, te vyejestijm maasâd pááikán já riišon. ¶ läällimtiälkku.....66 ¶ Pappâ eeđâi oppeet maidnii, mon Harideiješ tulkkuustij. ¶ 31 artikla ¶  uđđâ - Tun uážuh uáđđiđ muu kyessivisteest, Haŋgal eeđâi kivkked Joovnâ tyehin. Jovnâ herkittij. Sun ij lamaš kuullâm ko Haŋgal poođij. ¶ Tarbâšeh já materiaal: čáitusšadoh (puáhtá meid kevttiđ oppâkirje siijđoid 11 – 18), ¶ 30 ¶ Njuuvčâváárááh LL.1977 Joukhaisvaarat Kyehti vááráá Kuácámist Váášku já Kiäptuvei kooskâst. Čuáđgimnjargâ N. ¶ – Jáá. Na maid toingis kalga? Andârâs viijmâg koijâdij. ¶ väri = lossi 64 ¶ Oulust lijjii suátihárjuttâsah. Pääččimradast pačâlijm moolâ já teeivâi nuuvt ete ton siämmáá juávhust kost lijjim teivii leđe Aanaar pele kaandah. Mij puohah paajijm pyereest, mun lijjim-uv jo talle tärhis päččee. Eversti poođij toos mii kuuvl. Sun koijâdij: kost kaandah láá puáttám? Njuškejim eversti oovdân já ettim: Anarist hiärrá eversti! Puáris sorvâpivdeeh, eeđâi eversti. Västidim, eidu nuuvt hiärrá eversti! Puáris 18-ihásiih, jurdelim. ¶ – nyetisuájá (2 - 2,5 soolâ), čalme = ovdâsuormâ, ¶ ruškâdâspuursâš . Čielgilij ellei algâčuolmâ ovdánemáigásâš orgaan, mii tuáimá väriraavâdkälden. Om. kyele tâi lode algâčuolmâ väriraavvâd sistetuállee puursâš. ¶  sooppâm 3 Maht luosah kävnih šoddâmjuuvâs? ¶ 1. Sääni álgá čuojâhánnáá, “korrâ” , pustaváin: k p t č c, ige g b d ž z , veikâ eđâdijn tot jienâdâh kulloo-uv “timesin” : kiehâ, puoidâ, tähti, čohčâ, caappâđ. Jis verdid k-jienâduv saanijn k andâ já ma k a, te iäru kulloo. Mut lahtossaanijn kuittâg maajeeb uási álgá korrâ pustaváin nuuvt tego ohtuunis-uv: lavŋe k uáti, suáhi p äkki, uáivičokke. Taas lii suijân tot ko jo tovle ,masa čyeti ihheed tassaaš, algii čäälliđ návt anarâškielâ ige kihheen lah raskim tom mutteđ. Vaarâ tot koolgâi sulâstittiđ suomâ kielâ. ¶ – Joo, pyeri. Na takkâ tunjin suáitust já hei. ¶ pirâsmirkkâ . Iälánáid jo siemin meripittán mirhâliih amnâseh, main maaŋgah riggoh raavâdkuálusijn. Om. elleesilbâovtâstuvah. Vrd. miirhâ riggom. ¶ fáárust táálu hammiimist, láá tuođâi porgâm šiev pargo. Sämmiliih Suomâst láá tääl uážžum eromâš ¶ meriáigásii já olespiäiválii virgekoskâvuotân 28.12.2011 rääjist. Lájádâshuolâtteijee pargon lii huolâttiđ Sajos viistij piäiválii čurgiimist já vala táárbu mield išediđ čuákkimij já tábáhtusâi keevâtlijn orniistâlmijn, moh tobbeen uárnejuvvojeh. ¶ Anarâškielân jurgâlum pirâsoopâ oppâkirje. ¶ Aanaar servikode almostittem kirjááš “ Kirhokeällu ” almostui ive 1974. ¶ čäcievni ¶ 2 6 . P A S E P E I V I H E L L D U V  I N ¶ Čuoškâ eellimahe lii suullân ohtâ ihe, jis rekinist mane- já suoksâääigi-uv fáárun. Jis tuše rekinist eellimave tast, ko čuoškâ kirdel, te tot ij lah kale maŋgâgin peeivi. Veikkâ čuoškâ lii-uv ucce já vala viehâlâgân kikse, te tot lii liijká tergâdis ellee taam mailmist. Tot lii ohtâ riegis kuhes ekologâlâš kettigist já mij ulmuuh lep ton siämmáá kettig paajaakeččin. Juáhášhân tiätá maht tallegis kiävá jis kettig potkân. Mij tuáivuttep čuoškân ucemustáá siämmáá kuhes eellimääigi ko olssân-uv. ¶ Pyeremus piivtâs ¶ Russula cyanoxantha ¶ Škovlimpoolitlâš peerustmettumvuotâ sämimáttááttâs čuolmâi čuávdimân lii joođeetmin sämikielâ sárnoo ulmui mere jotelis kiäppánmân já sämikuávlu ulguubeln ässee sämmilij kielâ já identiteet muttuumân. Máttááttâs kyeskee njuolgâdusâin sämikuávlu ulguubeln ässee sämmiliih kohtâluvvojeh tegu enâmânvärrejeijeeh, mast pargojuávhu raapoort addel motomijd konkreetlâš ovdâmeerhâid. ¶   Avveel luvâttâh: Gabriela Satokangas (tavesämikielâ), Matias West (tavesämikielâ) já Sunna Kokkonen (tavesämikielâ) ¶ Astron enni koolgâi piäluštiđ ¶ Cissááh še láá koccám muorâi oovsijn já loomijn. Toh visârdeleh ilolávt já kirdâččeh tuohu teehi já pivdeh já oceh tiivrijd, suovsâid já siemânijd purrâmuššân uđâgáidis já olssis. Riävskái skeikkim-uv kulloo tyellittälli rido alda. Toh-uv láá puáttám puurrâđ muorjijd, uurbijd já uccâ kiäđgáid. Paaccâhčäšni še ocá já šnuákku iäljárávt suovsâid peesi páárhust. ¶ (Toimâttâm Anna Idström já Hans Morottaja. Sämitigge 2006. [1. tiädus]) ¶ lippu ¶ Taa lii Willamo mokke, mii lii uážžum noomâs pegâlmâs já persovnlâš säämijottee eeveerst Willamo mieldi. Suu kámpá pasâttâsah láá taa juhâriddoost. ¶  lah 9–10.2. lâi Kirkkonjaargâst nube keerdi Barents Indigenous Peoples' Congress. Ruotâst, Taažâst já Suomâst pottii sämitige jesâneh, Suomâ pelni pottii Sáárá-Máárjá Salonen, Elli-Márjá Hetta já vala nuorâčällee Inka Nuorgam. Tobbeen lijjii meiddei Ruošâst nenetseh, vepsäliih já sämmiliih. Mii ”kunneekyessi” lái OA algâaalmugij vuoigâdvuođâi sierânâsraportistee James Anaya já sun kuldâlij mii mist lâi äššin já västidij ain ko mist lijjii vaigâdis koččâmušah. ¶ Hanko 70 ¶ Sämitige čäällimkodde lii kiddâ 7.7. - 1.8. koskâsii ääigi. ¶ “Veikkâ mun lam-uv ohtuv, I j tot maiden meerhâš, já munhân lam kandâ, kii ij lah maailmist ollágin, te tot kal ma N a ollâgâsân, ij kihheen uáivild maiden, mondet to nuuvt lii, kal maailmist láá koččâmušah veikkâ T unjin-uv jyehiđ...” ¶ Suáđigil kieldâ sämikielâlij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi turviimân ohtsis 58 755,00 eurod: ¶ Loddeväälih ( Accipiter ) láá taan kalenderist kyehti: jierssee ađai kuáppilvälli ( Accipiter gentilis ) já cissáášvälli ( Accipiter nisus ). Tot uáivild tom, et väälih pivdeh ravâdin eres luudijd. Luudijd pivdeh kale še jáluväälih-uv, mut toh pivdeh meiddei uccânjomâtteijeid já tiivrijd-uv. Suomâ BirdLife mield maailmist láá puohnâssân 46 loddevällišlaaijâd. ¶ - Minä en kestä nähdä verta, iätá Tuula čiärustuddâm kooskâst. ¶ Aalmugregisterkuávdáá mield 14.4.2014 Paadar lâi tááláá suhânommân 98 ulmust (59 almast já 39 nisonist). Ovdii nommân tot lâi 42 ulmust. ¶ Ááhuluohtâ = Akulahti ¶ Varriistâllâm lâi uási anarâšâi ärbivuáválâš vyehi asâttiđ sämisiijdâ kuávluid. Sämisiijdâ enâmeh já čääsih lijjii suuvâi haaldust. Uđđâ äigi lâi kuittâg puátimin, veikkâ hitásávt. Vuosmuu uđâstáálu vuáđudij anarâš Juhháán Nijlâskandâ Aikio 1740-lovvoost. Kiro sijdâ lâi tolemuu uđâsaassâm kuávdáš, kuus 1700-lovo pelimuddoost puáttâm vuosmuuh läddliih riemmii oovtâst anarâšâiguin vuáđudiđ uđâstááluid. Toimâ nanosmui 1830-lovo rääjist, ko anarâšah jiešmieldlist vuáđđudškuottii tááluid pirrâ Aanaar. Koddesalâsij huánánem, šiiveettuálu lasanem, viggâmuš torvodiđ /turvâstiđ/ puáris vuoigâdvuođâid já viärurijjâvuođâiveh kiäsuttii uđâstálui vuáđđudmân. Puohnâssân Anarân šoddii 121 uđâstáállud, main anarâšâi vuáđudem tááluh lijjii 65,3 %, eres sämmilâšjuávhui, iänááš puásuisämmilij 7,4 % já syemmilij 27,3, %. Tááluh Anarist vuáđuduvvojii sämmilij ärbivuáválâš áigápuáđui vuáđuld, ko piäldu ij puáhtâm viljâliđ puorij puátusijguin. Esivääldi mittomeerrin lâi kidânjâs aassâm, návt virgealmaah puohtii jyehináál älkkeebeht kocceeđ ässeid. Siämmâst sämmiliih halijduvvojii finniđ eres väldikode náálá táluvuáháduv pirrâdâhân. Ko lii saahâ uđâstááluin, šadda táválávt kove ruuvnâ ohtsâšenâmân vuáđudum tááluin. Kuittâg aassâmsajeh, moid tááluh Anarist vuáđuduvvojii, lijjii ässeidis puáris ärbienâmeh. Madâräijiheh lijjii navdâšâm enâmijd já čaasijd sämiviäruenâmin pááihui tovláá rääjist. Uđâsaassâm mield puáris ärbivuáválâš eennâmkevttim finnij uđđâsubboid-uv haamijd, veikkâ uđâstálui tuálu vuáđudui viehâmuudon ärbivuáválâš áigápuáđoid, tegu šiiveettuálun já kyelipiivdon, motomin puásuituálun. Mecciniijtoh navdâšuvvojii jiejâs suhâkuávlust varriistâlmân kullee uássin, aainâs-uv ton rääjist ko aalmug oomâi šiiveettuálu. Omâstem- já navdâšemvuoigâdvuođâ čáitusin niijtoid puovtij áiđuđ, et siämmâst toh suojâluvvojii poccuin. Mecciniijtoid puovtij väldidiđ kukken-uv. Toh nabdojii ovtâskâssáid kullojeijen, ijge kihheen eres uážžum taid väldiđ kiävttusis. Návt šoođâi tovláá naavdâšmân vuáđuduvvee vuoigâdvuotâ. Anarâšâi puáris kyeli- já aassâmkiedih uáinojii uđâstálui vuálá tärhistum táluenâmij nijtton. Niijtoh puohtii leđe maaŋgah já toi väldidem lâi kiddâ tallaa ääigi aassâmlaavâin já -asâttâsâin. Ive 1858 kiäisárlâš ciälkkámuš maŋa táluenâmijd viggii pyehtiđ aldeláá táálu. Káártáh ráhtojii harvii. Haldâšemvuoigâdvuotâ vaađâi niijtoi karsâm. Eellimiävtuh čovgâneh Ko anarâš vuáđudij uđâstáálu, tálueennâmnaavdâšmáid kullojii valjeest kyeličääsih. Tovlááh juo madâräijihij kiävtust lamaš kyeličääsih tärhistuvvojii uđâstálui kuálástusvuoigâdvuottân. Ovtâskâsâi kyeličasij lasseen tááloid šoddii sijdâkuddijn ohtsiih čääsih, návt jis uđâstáálu vuáđudui vijđásub sijdâkoodán. Váldu-uáli kullui iänááš juurdâštijn ohtsáid kyeličassijd. Aanaar kyelisämmilijn, kiäin ij lamaš uđâstáálu, lijjii siämmáánáál ovtâskâs kyeličääsih já sii vuoigâdvuođah aainâs-uv vala 1800-lovo pelimuddoost lijjii siämmáá-árvusiih uđâstálulij vuoigâdvuođâiguin. Vuoigâdvuođah sirdâšuvvii ärbin suhâpuolvâst nuubán, toh sirdâšuvvii näimilitoi pehti suuvâi kooskâst, toh uástojii já vuábdojii já taid puovtij finniđ tálupuárrássopâmuš pehti. Aanaar vuosmuš ruuvnâmeccitorppá vuáđudui ive 1892. Torpái vuáđđudmij keežild aassâmviäsui meeri šoodâi masa kyevtkiärdásâžžân. Vuosmuu muddoost torpáh lijjii juo tallaah kuálásteijee- já puásuisämmilij aassâmviäsuh, moh finnejii ruuvnâenâmist virgálâš sajattuv. Vuáđudeijen lijjii meiddei läddliih. Staatâväldi stivrij aassâm ruuvnâmeccitorpái kuávlun, ko eellimtohálâš já tuárvi stuorrâ viljâlemtálui vuáđudem lasaneijee aalmugân ij lamaš innig Anarist máhđulâš. Meccikevttim kocceem čavgejui, muorâ- já jävilväldim räijejui. Aalgij leđe saahâ ruuvnâmecij vuáđđudmist já mecij suoijâlmist. Siämmái aaigij eelij anarâšsiärvádâh stuorrâ nubástusâi áigáduv eellimiävtui čovgânem keežild. Meid syemmilij aalmug stuárui. Puásuisämmilij varrim stuorrâ riggoduvâidiskuin já vijđes kuávluid vättee áigápuáđuidiskuin nubástutij kuávlu jiejâs sämmilâšsiärváduv árvuoornig. Toi sämmilij sajattâh, kiäh lijjii huksim aassâmviäsuidis kuávloid, maid ruuvnâ riemâi kocemáin anneeđ jieijâs omâdâhhân, hiäjusmui. Meccihaldâttâh viigâi jyehináál toollâđ tärhis lovo ruuvnâ enâmijn ässee sämmilijn. Jis lâi máhđulâš, te juo valmâš aassâmviäsuh nubástuttojii ruuvnâmeccitorppán. Uási puásuisämmilijn vuáđudii uđâstáálu tâi oostij taggaar olssis, uási finnejii love ruuvnâmeccitorpá vuáđđudmân. Riävtui uđâstálui vuáđuden šoodâi váduhubbon 1800-lovo loopâpel puáđidijn. Ko Meccihaldâttâs uusâi ruuvnâ lijge-enâmij sierrim Anarist, kiäsutteijen lâi máhđulâš meeccijn finnâšuvvee ekonomâlâš ävkki. Lijge-enâmij koskâpuddâsii sierrim maŋa staatâ vyebdiškuođij Aanaar vuovdijd já vuosmuuh stuorrâjyehimtooimah algâttuvvojii ive 1911. Meccikonstušem koskâlditij jyehimijd, moh lijjii joođoost. Ive 1925 šoodâi laahâ stuorrâjyehimist já viärunpiejâmist taavaapiäláin kieldâin já eidusâš stuorrâjyehimtooimah algâttuvvojii Anarist 1930-lovvoost. Ruuvnâmeccitorpáh rievdâduvvojii jiečânâs táállun. Nubbe mailmsuáti koskâlditij jyehimtooimâid, main váldu-uási tahhojii 1950- já 1960-lovvoin. Stuorrâjyehim nubástutij meiddei aanaar sijdâjuávu. Tarja Nahkiaisoja ¶ čuákkipaaihijn = taajamissa 25 ¶ Poovij - vyö ¶ Hiärrá, mii Immeel, áásá olluvvuođâst já pasevuođâst, mut sun lii meiddei alda taid, kiäin lii cuovkkânâm váimu já murdum mielâ. Tastko lep puáttám suu oovdân, tubdâstop sunjin sudoidân já sujâlâšvuotân [oovtâ jienân] näävt eeđân: ¶ Pyevtittâs: Säämi máttááttâskuávdáš 2008 ¶   Iiđeedrukkoos já saalmâ maŋa čokkânijm vuod jieččân luokkaviistán já Elma Rantamäki tuáivuttij mii puohâid tiervâpuáttim kiđđâluuhâmpajan Kaamâs kansaškoovlâ vyeliluokan. Tast maŋa mij puohah eelijm persovnlávt luovâtmin tuođâštussân máttáátteijei, mast lâi huolâtteijee vuáláčäällim tast, et sun lii uáinám tom tuođâštus. Iäččám ij lamaš uáinám tom, veikkâ nommâ lâi-uv vyelni já must lâi ucánjáhháá hyenes uámitobdo ton keežild. Jurdâččim, et maht tallegis, jis máttáátteijee vävjiškuát tom vuáláčáállus tuođâlâšvuođâ. Adelim tuođâštussân máttáátteijee Rantamäkin, mast lâi uábbám Ailâ-Váábu čäällim nommâ “Olli Mattus” . Tuođâštus, mon nommâ lâi “OPINTOKIRJA” já nummeer lâi 275. Taat nummeer čáittá máhđúlávt tom, et kallaad uáppee lijjim Kaamâs kansaškoovlâ historjást ton räi. Máttáátteijee ij ettâm muide ko kiijtij tuođâštusâst já nuuvt škoovlâ kiđđâluuhâmpaje peesâi älgiđ. ¶ Tääl stááluh-uv huámmášeh ulmuid. Ákku já Matti seevviv ilolávt stááloid. Stáálupárnááh suorgânává vistig. Suoi lává uáinám harvii ulmuid iäváge ain tieđe, kalga-uv ulmuin poollâđ vâi ij. ¶ mättih ucâluđ sii luusâ. ¶ te lii šiev ... ¶ Sämmilij meeri lassaan ovdiist-uv Suomâst, et tääl tot lii suullân 10 000. Sämisiärvus lii siäiluttâm eellimvuáimálâšvuođâs puohâi munevuárdámušâi vuástá. 1900-lovo suomâidittempolitiik lâi vaarâst läpittiđ sämikulttuur Suomâst. Väldikulttuur uáinimčievâst puáhtá nevttiđ tanen, et maailm lii muttum ige sämikulttuur innig tuubdâ siämmáážin ko tot lâi 100 ihheed tassaaš. Globalisaatio ääigi puáhtá tubduđ tanen, et ovdánem lii uáli jotteel. Sämikulttuur tááhust nubástusah láá tábáhtum, mut iä nuuvt merhâšitteeh ko fakkist puávtáččij jurdâččiđ. Sämmiliih láá selvânâm neelji väldikode viärutteijein, uđâsässein, väldikulttuur kulttuurinvaasiost, suddâluttempolitiikâst já soođijn. Mii kulttuur vááimus, madârvaanhimijn uážžum ärbi lii nanos, maid kulttuur ulguupiälááh vaikuttâsah iä vyeiti iäge vuálánit. Mii puásuituáluärbivyevi iä moottorkiälháhkin rievdâdâm, iäge kuárrummašineh já hongkongliih fabrikeh lah toohâm sämmilij tuoijumtááiđu tárbuttemmin. ¶ Lasetiäđuh: Kuávluhovdâ Elina Stolt, Meccihaldâttâs, 0400 398 983 ¶ Kođoluohtâ = Kutulahti ¶ vuonjâš = ankka 18 ¶ O Mii Hiärrá Jeesus Kristus, sudoidân sovâtteijee. ¶ Algâaalmugij vuoigâdvuođah láá kuávdášlâš sajattuvâst Säämi parlamentaarlâš rääđi pargoost. Sämitigeh láá lamaš aktiivlávt mieldi oovdedmin moonnâm ive (2007) OA almosčuákkimist tuhhiittum algâaalmujulgáštâs. Parlamentaarlâš rääđi ovdâsteijeeh láá meiddei uásálistám OA algâaalmugašij pisovâš foorum (UN Permanent Forum on Indigenous Issues) čuákkimáid SPR vuáđđudmist, 2000-lovo aalgâ rääjist. ¶ Suu tun lah adelâm jämimân já cuvnâm jämimist, et mij piäluštuuččijm sudo já jäämmim vääldist já uážuččijm avalâš eellim. Mij kijttep tuu täst alme adâlduvâst já lávlup tunjin alestâs eŋgâlijgijn já puoh posijgijn: ¶ Korrâ kiđđâ ¶ 55 ¶ 5. Ruoššâ 2 210 ¶ Elâččim onne ohtuunân Ironworldist toin tuoivuin, et rävdee Bill ličij finnim sähirijd valmâšin, mut ij lam. Ton sajan váháš čiŋâttim njollâääiti ulguupiäláá já kiddejim vala railâsijd sajasis. Uksâsähirijd ferttee kiddiđ puáttee pasepeeivi, ko must lii iäráán Ironworldin. Tassaažin Bill lopedij taid lemin vaalmâš. Vyejestim Pengillyn já algim rahttâttâđ Bemidjin, ađai Salolaampin vyelgim várás. ¶ PARGOPITÁH ¶ Sämmiliih tarbâšeh meiddei Tii torjuu, movtijdittem já vaiguttâsvääldi mii viggâmuššáid ovdediđ säämi kulttuurjiešhaldâšem, pyerediđ sämmilij vuoigâdvuođâsajattuv já turviđ sämikulttuur jotkuuvâšvuođâ ubâ Suomâst. Mist lii jieččân kulttuurjiešhaldâšem sämikuávlust, mut sämmiliih, Suomâ áinoo algâaalmug, ääsih ubâ Suomâst. Lahâasâttâs kalga väldiđ vuotân sämmilij vuoigâdvuođâid meiddei sämikuávlu ulguubeln – taan ääši oovdedmân mij pivdep tist, pyereh árvukyesih, sierânâs torjuu. Kyevti ovdebáá sämitige lekkâm ohtâvuođâst áárvust oonnum täsivääldi president vaaldij oovdân ILO 169 -sopâmuš ratifistim já movtijditij Suomâ haldâttâs já sämitige kavnâđ ovdâjurduuttis vuovijd čuávdiđ eennâmvuoigâdvuođâkoččâmâš já ILO-sopâmuš ratifistim. ¶ b. Maht puárádâllih tom? ¶ Kälbinjuunááš lâi taggaar ergi, veikkâ lâi ucce te toos iä pittáám ennuu stuárráábeh eergihkin. Tot lâi tegu kunâgâs te, iä nistám stuárráábehgin eergih suávŋá maid tot lâi kuáivum olsis. ¶ Säämi tuáijárij áámmátservi, ¶ Taažâ ● ● Balkan njargâeennâm ● ● Albania ¶ Sämitige ceelhij olmoošvuoigâdvuođâpoolitlâš čielgiittâsâst ¶ Vuoptâkuálsi ( Mergus serrator ) ¶ Ulla, Tiina, Maritta já Anneli, ¶ Párnáikulttuurkuávdáš ¶ Eellim leibi ¶  lâi 4. Lactarius vietus – Harmaarousku – Ränisruávsku U ¶ skammâmáánu ¶ šaveniŋálâs = emakko 12 ¶ Algâkeesist Áábrâm lâi tuálvum taid Anarân já vuábdâm Hihnala Aailân. Ailâ lâi pieijâm čiivgâin oovtâ mottoom maadâsyemmilâžân, oovtâ lâi váldâm kiinii aanaarlijd já kuálmâd sun lâi kuođâttâm olsis. Veikkâ riemnjis lâi-uv niŋálâs, te Jaska kyevtis Ailáin láin adelâm toos nommân Mikko. Na miiba tast. Hihnala Jaskaast lâi ores meccišahepeenuv (mäyräkoira) já ko riemnjis vuossâmuu kiiđâ kieimâškuođij, te tomhân uážui ervidiđ, maht tallegis keevâi. Riemnjis já peenuv láin lamaš masa ive oovtâst já toh láin tiäđust-uv veerdižeh. Na ko peenuv aalgij apseđ riämnjá kieimâm, te tothân tiäđust-uv kuápulij já aalgij niävzuđ. Hihnala Jaskaast lâi kamera alda, moin sun toppiistij kove já vuolgâttij tom kennelân, kost lâi skappum tom meccišahepennuu-uv. Kove tuáhá sun čälistij, et näävt häälbiht toh Säämi riämnjáh pieijih tii kennel pennuid. Vástádâs ij lah kulloo valagin puáttâm maasâd. Pyereest kale puáhtá jurdâččiđ tilálâšvuođâ, ko niŋálâs lii pele aaleeb, ko ores, kote kolgâččij leđe seelgi alne. ¶   Ucebij eennâmtáálui iššeedviehâ tobdá šivettijd noomâi mield. Toid savâstâlloo já ruákkoo peelji tyehin. Stuorrâ tááluin láá ennuu šivetteh já iššeedvievâst ennuu pargoh. Tot ij kenski kiergân kiddiđ huámášume jyehi ovtâskâs šivettân siämmáá ennuu, mut hoittáá kuittâg käärjis huolâlávt. ¶ Taat tábáhtui maŋŋeed ¶ – Jonost? Mondiet? ¶  Sitä Tuodârjolgâdâs lii tuoddârij muorâttis kuávlu, mast šaddeh tuše jáháleh, siähtáleh já toŋŋâseh. ¶ Sun mojottâlâi uáli kuhháá já ponjá siämmun já te arvâl: ¶ Rovâdâsjävri = Ravadasjärvi ¶ Nuorâičällee toimâsaje lii čäällimkode almos toimâttuvvâst sämikulttuurkuávdâš Sajosist. Nuorâičällee pargoin lii meridum sämitige pargo-oornig 26 a §:st. Asâttâsvuáđustâslâš tohálâšvuođâvátámâššân lii virge vaattâm škovlim já lasseen váttoo sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95). ¶  lii Tricholoma flavovirensis ¶ 31 ¶ vaaldij luholâžžân vuástá ¶ – Maid muoi porgâččáim, koijâd Ella Máárjást. ¶ » ¶ Zoja Nosova muštâl ovdâmeerhâid keevâtlâš kielâoovtâstpargoost. – Jovnâ eelij mii kolliistâlmin já huámášáim, et sárnoon nuorttâsämikielâ ucánjáhháá eresnáál. Joovnâst lijjii sämikielâliih säänih, moid suomâkielâ lâi vaikuttâm. Muštâlim sunjin, moh säänih lijjii algâalgâliih nuorttâsämikielâ säänih já toin vuovvijm muoi porgáim jieččân kielâhuolâttâs. ¶ Linjâšautofinnoduvah: Tilausliikenne Kukkola, Avveel. Eskelisen Lapin Linjat, Ruávinjargâ. Tilausliikenne Lauri Tammela, Avveel. ¶ Loppuun >> ¶ Olmooš áiccá ohtânmaanoost liegâsvuođâtiilijd. Liijgás pakkâ juhâmuš puáldá njäälmi. Kolmâ ááimu keežild ferttip lasettiđ pihtâsijd. Láá-uv liegâsvuođâtile mittedeijee ááicuh mist lyetittitteeh? Taam puáhtá testađ čuávvoo iskosáin. ¶  noominoosij Räjittes säminuorah ¶ Sämiääših šaddeh leđe uáinusist haldâttâsohjelm olášutmist vijđásubbooht-uv. Haldâttâs ráhtá vaaljâpaje ääigi olmoošvuogâdvuođâpoolitlâš toimâohjelmân. Olmoošvuogâdvuođâpoolitlâš toimâohjelmist šaddeh kieđâvuššâmnáál meid sämmilij vuoigâdvuođah. Haldâttâsohjelmist lii linjejum meiddei Meccihaldâttâslaavâ sajattâh. Metsähaldâttâs šadda siäiluđ oleslâžžân. “Haldâttâsohjelm čoonnâs meid anneeđ huolâ vyeleebtásásii maađijviärmáduv oornigist táálunkuávluiäláttâsâi já meccituálu toimâmiävtui torvejeijee vuovvijn. Linjim lii tehálâš já tuárju eromâšávt Njeellim maađij vuáđupyeredem, ko maađij lii tehálâš nuorttâsämmilij iäláttâssáid” iätá Näkkäläjärvi. ¶ Sämitigge ¶ 6. Saksa 47 220 ¶ Keevâtlâš ovdâmeerhah iäláttâsâi já áigápuá đ u vuotânväldimist aarâhšoddâdmist: Puásuituálu: ¶ Já nuuvt eehi algâttij mainâsijdis. Sun vistig čielgiistij čuddus já pahudistij: ¶ Vuáđukeeđgi muvrámtilálâšvuotâ 2010 ¶ Kárvudât peri návt ¶ » Tiervâ tunjin, Máárjá, tun, kote lah ¶ Tääl lii äigi tiilád Kierrâs! Kierâs lii anarâs viermádâhlostâ, mast cällih äigikyevdilis anarâs aasijn. Kierâs lii almostum juo vittâ häävi (ohtâ nummeer ohhoost). Lostâ ij määvsi maiden, mut tot, kote haalijd loostâ, ferttee cälistid teikâ suáitistid toimâtteijei, nuuvt et suu nommâ lasettuvvoo tiilámregisterân. ¶ 1. ¶ Maaŋgah sämmiláid lahâaasâtmist torvejum vuoigâdvuođah, ovdâmerkkân vuoigâdvuotâ finniđ máttááttâs eenikielân (máttááttâskielân sämikielâ) láá čoonnum virgálâš sämikuávlun. Meid iänááš uási eres kielâlâš vuoigâdvuođâin, moh láá miäruštâllum Säämi kielâlaavâst, láá čoonnum sämikuávlun. ¶ Luuk. 1:47 x ¶ Sämitigge 2012 ¶ Näävt iätá Hiärrá: ¶ Helsigân. ¶ - Já mon áármu tiet? Heikkâ hirmástui. Jieh-uv tun ááigugin varriđ? ¶ Tieđettemčálusân láá čuákkejum tiäđuh OA párnáá vuoigâdvuođâi almossopâmušâst, mii viggá turviđ puohâi párnái hiäđu já sierânâs táárbuid. Tavesämikielâlâš tieđettemčáálus lii finniimist meiddei teddilum version pärniäššiváldálii toimâttuvâst. ¶ Elleđ lääiti markkânpäärnih markkânnieidâidâd, ¶ Klemetti Näkkäläjärvi saahâ ¶ Talle kunâgâs iätá toid, kiäh suu uálgispeln laa: 'Puáttiđ teehin, tij Iäččám sivnedumeh! Tij uážžuvetteđ tääl arbiđ väldikode, mii lii lamaš valmâšin tii várás maailm sivnedem rääjist. Must lâi nelgi, já tij adelijd munjin purrâmâš. Must lâi koško, já tij adelijd munjin juhâmâš. Mun lijjim päihittem, já tij vaaldijd muu kuvlâsâd. Mun lijjim piättáá, já tij pivtâstijd muu. Mun lijjim pyeccee, já tij eelijd muu keččâmin. Mun lijjim faŋgâlist, já tij poođijd muu kuuvl.' ¶ 5 Tarkkuu kove. ¶ populaatio ¶ - Miisun must jiešalnees lii? Ánná smietâškuođij. Iä tovlááh sämmiliih vaarâ miinutäigitaavvâlij mield jottáám. Jis onne ij aaibâs kiergânâm, te lâihân tot itten-uv vala peivi. Taat huššâ lâi puáttám esken tááláá ohtsâškode eellimvuovij mield, ko puoh koolgâi ain tábáhtuđ nuuvt jotelávt, pehtilávt já älkkeht ko máhđulâš. ¶ Sämitigge juovij škoovlâi kiđđâjuuhlijn stipendijd sämikielâ oopâin pyereest miänástum uappeid. Stipendeh juáhhojii ohtsis 11 uáppei, kiäh lijjii čođâldittám sämikielâ iskos pajeuáppeetutkosijn já 10 uáppei, kiäh pessii vuáđumáttááttâsâst. ¶ Sanila-Aikio Tiina, I värisj. ¶ Kappeer ivne lii muttuustâllee: tot sáttá leđe kuovgisfiskâd, kirkisfiskâd, fiskisruškâd, ooraans teikâ ruopsisruškâd. Kappeer koskâuásist láá táválávt uccâ, ruápsájeijee teikâ tevkis kyepih. Livvâreh láá fiskislágáneh já häärvih já toh päštih kappeer robdâi čoođâ. Kuobbâr čapisfiskis jyelgi lii asettem já siđhes já tast lii nämiase. Máldu lii viehâ asettem já ton smakkâ lii läivi. ¶ g. uáiniđ Uccâ merânieidii páccá ¶ Aansi viljâ Peter lâi munnuu oovdeld já ko vyejestijm suu pááikán, te tobbeen lâi tullâčaskâdemkodde čiččâmáin autoin, iäge tullâčaskâdemalmaah luáštám mii siisâ. Táálu kelirkerdi lâi pyelimin. Vuordâččijm tijmepele já viijmâg peesâim siisâ. ¶ 4. Kiiđâ koškepiärgupaje uáinoo čielgâsávt poccuupiärgu vyebdimlovoin. Ari Metsävainio Lapin Liha -irâttâsâst muštâl, et algakiiđâ poccuupiärgu vyebdim lassaan koškepiärgu tiet joba 30 %. Koškepiärguäigi vaaikut enâmustáá algâive piärgukavppijd uđđâivemáánust njuhčâmáánu loopân. ¶ Lesk-Ant Uulást puávtáččij ettâđ, et sun lâi 1900-lovo anarâškielâ …äällim já muštâlemärbivyevi pioneer ađai oovdâstjottee. Elimis tááhust sun lâi uáli táválâš já vyeligâš anarâš, mut sun lâi čeppi čäälliđ sämikielân já suomâkielân, já sun meiddei pyereest maatij muštâliđ puohlágán mainâsijd. Sun čaalij sämikielân távjá Sabmelaš -loostân já suomâkielân Rovaniemi -loostân. Majemuid ivijdis sun vala kiergânij toimâđ Rovaniemi -loostâ äššialmajin. Toh ulmuuh, kiäh suu vala mušteh, eteh-uv, et tobbeen ij lamaš kuássin ahheev, kost Lesk-Ant Uulá lâi: suu mainâsijd lâi suotâs kuullâđ. Ko sun lâi čuuvtij kirjálâš olmooš já čeppi muštâliđ, te sun maŋgii tooimâi kielâtotkei kielâmiäštárin já anarâškielâ máttáátteijen sijjân – kuittâg jo T.I. Itkosâžân nuorâ almajin 1900-lovo aalgâst já maŋeláá Erkki Itkosâžân 1900-lovo pelimuddoost. Oskar Uula Morottaja šoodâi vyesimáánu 1. peeivi 1892 Njellimist. Suu vanhimeh Antti Hietajärvi, oovdiš Morottaja já oppeet maŋeláá Morottaja (13.5.1851 - 27.5.1919) já Riijtá Maatinieidâ Valle (10.7.1856 - 9.6.1912) uážžoin čiččâm pärnid: vittâ kaandâ já kyehti nieidâ. Kuulmâs sunnuu párnáin jammii nuorrân. Oskar Uulá lâi sunnuu viiđâd pärni. Uulá vanhimeh láin kievhis kuálásteijeeh, já nuuvtpâ párnááh viehâ tooláá karttii-uv vyelgiđ meddâl pääihist tiänáđ leeibis. Uulá vuolgij reŋguustâllâđ já juuđij táálust táálun. Ton ääigi Uulást ij lamaš kosten alnestis päikki, mut sun aasâi ain tobbeen, kost kuás-uv reŋguustâlâi. Sun išedij tálulijd päikkipargoin já tooimâi puásuikeččen. Uulá toovâi reŋguustâllâmmaađhijd meid – Na kiergânhân te vala tääl-uv saavâid kuullâđ! Ijhân tot toi savâiguim nuuvt huáppu lah! Lesk-Ant Uulá jaamij njuhčâmáánu 31. peeivi 1963. dei Taažâ pel, já tobbeen sun kuáhtái ennuv ulmuid já kuulâi sist ennuv saavâid já mainâsijd, moh oppeet lijjii vuáđđun suu jieijâs mainâsáid. Mainâsijdiskijn Uulá makkuuttij puoh taid ulmuid, kiäi kuvlân sun kuás-uv orostâlâi. Reŋguustâllâm lasseen Uulá jođettij poostâ Sulgušjáávrán ohtii ohhoost. Reŋguustâllâm tuálvui Uulá meiddei jieijâs eemeed Rivdul Aailâ, oovdiš Sarre, jieijâs suuvâst Mattus (š. 05.04.1881) kuuvl Sulgušjáávrán. Ailâ lâi pááccám leskân ive 1920, ko suu oovdiš käälis Mattii Saammâl lâi jáámmám espanjataavdân. Uulá vistig reŋguustâlâi Sulgušjäävrist motomijd aaigijd iššeed jäämmim maŋa, já kiđđuv 1926 sun naajâi táálu emedáin. Näävt sust šoodâi ečipeeli kuuđâ páárnán. Alnestis sust iä lamaš kuássin párnááh. Najâmis maŋa Lesk-Ant Uulá poorgâi enâmustáá päikkipargoid, kuálástij já piivdij riävskáid. Taan äigistis Lesk-Ant Uulá-rokke lii ettâm uápisulmuid, et lâi suotâs finniđ olssis pääihi, kost aassâđ. Sun lâi kustoo vaibâm kolgolâšelimân. Lesk-Ant Uulá lâi pääihist ereslágán ko eres ulmuigijn, muštâl suu nieidâpeeli Anna Harju: omâs ulmuigijn sun savâstâlâi ennuv, mut pääihist sun lâi ain uáli joskâd. Tehálumos äššin sust lâi talle päikkipargoi porgâm. Ko sun lâi lamaš jotemin já poođij páikkásis, te sun ij kuássin muštâlâm vistig saavâid mut esken talle ko kiinii poođij kolliistâllâđ, te talle sust mainâsčukke lekkâsij. Ko suu eemeed taan uđheest maidnii huámmášutij, te Uulá ain pahudistij: ¶ – Onne lii tuu kirjij majemus macâttempeivi. Toin jieh taarbâš mäksiđ sááhu, mutâ eeni luoihâttem Anarâš pivtâstem -kirje macâttempeivi lii lamaš jo áigáá, áigáá já täst kalgâ uccâ sááhu mäksiđ. Sákku lii kyehti euro, Liisá iätá. ¶ Eenâb läävee čaalluđ taan ääigi tuom ovdebáá maali mield. Mut tot ij iärut ain akkusatiijvâ nominatiijvâst: ¶ - Kuás muoi vyelgeen? ¶ – Tääl meddâl čiärrum já vaidâlem! njuuvčuálpášeeči eeđâi moovtâ. – Mun valdim mii ¶ Enâmistpoijuu lii vaigâd loostâ ääigi huámášiđ meeccist já ton suujâst päkkimiäcán vuálgoo-uv tállân ruške maŋa, ko talle tom lii älkkeb kavnâđ. Tot ko lii ohtâ tain muorâin, moh kočâtteh lostâidis majemustáá. Enâmistpoijuu kávná kale keessiv-uv ton keežild, ko tot lii puoh stuárráámus puájuišlaajâ; Maadâ-Suomâst lovmat meettersâš já tääbbin tavveen joba viiđâ meettersâš já ton loostah láá čuutij ereslágáneh ko táválijn poijuin. Toh láá kuheldâlâš, paajeeld šolbâdeh já vyeleeld soovsâlágáneh. Loostâ keeči lii ain čuuhâl já tot mulkkâs kuábbáánii kuávlun. Enâmistpuájui lii supelágán muorâ já ton párkku-uv lii siämmáá sulâsâš, ko suuveest. ¶ pahheeđ, pavam, paha = kyniä ¶ Sun piäluštij mii posâmáin mii putesin, nuuvt et šoodâi uđđâsist já Pase Jieggâ uđâsmitij mii. (KTK05) ¶ Äijih (lii tubdum meid nomâiguin Dearpmes já Horagállis) lâi sämmilij tehálumos immeel. Äijih adelij ulmuid eellim já suojâlij sii tiervâsvuođâ. Poolvâi haldâšeijen sun varjâlij ulmuid viärráás jiegâin talle ko sij vuolgii kuálástiđ já miäcástiđ. Anarâšâin lâi Aanaarjäävrist maŋgâ Äijih-nommâsiih pase palvâlemsajeh, tobdosumoseh tain Äijihjoorŋâst já Äijihjäävrist. Äijihist lâi kálgu Ákku . Ärbivyevi mield Äijih já Ákku lijjii paarâ. Täst ovdâmerkkân láá il. Aanaarjäävri Äijihkeđgi já Kálguvääri ton aldasijn, já Äijihjäävri Äijih já Ákku. ¶ Anarâškielâ já kulttuur láin vala motomijd luuvijd iivijd tassaaš tuođâlii lappumuhke vyelni. Anarâšah láá kuittâg uážžum kulttuurtátuinis ovdánem jorgettiđ já kielâ iäláskiđ. Uásild iälááskmân lii vaikuttâm meid majemui aaigij tábáhtum status puáránem sämisiärváduvâin já syemmilâš kulttuureellim merhâšittee toorjâ. Anarâšah láá meiddei ibbeerdškuáttám, et stuorrâ uási ovdâsvástádâs kielâ já kulttuur siäilumist lii sist alnestis. Kielâ siäilu, ko tot kiävttoo. ¶ Almai västidij: ”Räähist Immeel ubâ váimustâd já aldemuidâd nuuvt tegu jieijâd.” ¶ ton jiegâ oopsâ ¶ 1 a. Valjii loovást pasâttâslittijd rievtis noomâid kove vuáđuld. ¶ Matt. 26:56 πληρωθῶσιν kävisivät toteen olášuuččii ¶ 2. The weather is often . . . . . . . . in Britain. ¶ Kenski puávtáh uáiniđ – veikkâ aalgâst tuše leikkušemdiet – “luoddâratkuuttuvâid” já “sattumijd” já toi faallâm máhđulâšvuođâid. Argâpeeivi juátkojeijee virdeest älkkeht siävŋánškuát persovnlâš sunde – viggâmuš tâi peivinaver – tâi sáttá leđe, et jieh lah ubâ tietimingin tagarijn aašijn, jis lah šoddâm taggaar tiileest, mast ij lah lamaš saje toos. Lii pyeri orosistiđ koskâttuvâi smiettâđ já oppâđ kuldâliđ, maid váimu tunjin muštâl valjiimijn, ruossâlâsvuođâin, aaibâšmist. ¶ TEKNIIK JÁ PIERGÂSEH ¶ 4. a. Noomât kován kuuđhâ ovdánemmuddoid. ¶ eres-uv orgaanlâš pasâttâsâid lii vijsásumos nuurrâđ kompostân já levâttiđ tast šaddee mulde veikkâba myerjimiestui madduid. Aainâs uccâ jávráin moottorkárbái já čäciskootterij kevttim lii kieldum. Enâduv suoijâlmân kalga rakânâsâid stelliđ mottoom määđhi kiäčán riddoost šadolâšvuođâ tuáhá. ¶ – Na, jis kiästán ij lah mihheen ton vuástá, te mij-uv vyelgip tääl juhlođ juovlâid. ¶ Hiärrá, ep áánu taan iiđeedpuudâst miänástus, mut sivnádâsâd, ep áánu pestim vaaivijn, mut varjâlus sevŋâdvuođâ vuoimijn já puoh paast. Kuulâ mii Algaad Jeesus Kristus tiet. ¶ Sämitige vaaljâpaje 2012–2015 lekkâmeh já Saijoos vihkâmávutuáluh uárnejuvvojeh cuáŋuimáánu 3.-4. peeivi Anarist. Ávutuáluh älgih majebaargâ 3.4. tme 15–16 ekumeenlâš immeelpalvâlussáin, mii uárnejuvvoo Aanaar sämikirhoost já juátkojeh tme 20–22 kulttuurehidáin, mii uárnejuvvoo Sajosist. Taah tilálâšvuođah láá áávus puohháid. Immeelpalvâlus já kulttuureehid kooskâst uárnejuvvoo tuše puávdejum kuossijd uáivildum virgálâš lekkâm- já vihkâmtilálâšvuotâ. Ávutuáluh juátkojeh ittinâš Sajosist, kuás uuvsah láá áávus tme 11–17 já ohjelm uárnejuvvoo ubâ peeivi. ¶ Eŋgâl västidij: »Pase Jieggâ puátá tuu oolâ, Alemuu vyeimi luávdá tuu suoivuinis. Tane meid páárnáš, kote šadda, lii pase, já sun kočoduvvoo Immeel Algen. (KAT11/IM) ¶ - Jovnâ, tot ij lah tääl tehálâš! Smietâ tom, et sirdáh ubâ juávhu toho! Já keevti suábi! ¶ skuáppu (ellee).....29, 105, 118 ¶ Jalŋesvärkimes Čuhčákiihâmsaje Jalŋesväärist, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ Ucjuuhâ: ¶ Haŋkkâčááná F() ¶ Veerbâ πληρόω (vuáđumerhâšume: tevdiđ ) jurgâlusâin pajeláhháá kuálmád uási lii ¶ - Stááluh, kuhvittâreh, láába motomeh nuáidihäldeeh-uv vuálgâm suu fáárun. ¶ Siämmâst sun tuágâd, maht muzigâžân já eres-uv ergijd lâi keevvâm: ¶ Sämikielâlâš suáldát salmâkirje čuávu oornigist suomâ- já ruotâkielâlijd suáldát salmâkiirjijd, moh láá jo lemin. Suáldátpäikkiseervih kuástideh já jyehih taid pavâluskenigâssáid palvâlusân lavkkim ohtâvuođâst. Suáldát salmâkirje kiävttoo suáldátsiärváduv rukkoospuudâin já immeelpalvâlusâin sehe rukkooskirjen. Rukkoostilálâšvuođâin pyehtih leđe ovdâmerkkân saalmâ veerstah tâi rukoseh jieškote-uv kielân. ¶ – Pyeri iiđeed, sun tuáivuttij Kaarin. ¶ 68 ¶  lii Kááđu alne lâi sevŋâd. Tobbeen tálssájii Ááná lasseen tuš motomeh uáivistulmuuh. Ánná tuámittij ovdâskulij, mut sun ij valagin tiättám, kuus jiešalnees lâi monâmin. Vistig sun smietâi, et sun mana kuittâg oovtâ iijân hotellin já uáđá ráávhust tobbeen iijâs já keččâl itten orniđ mottoomlágán káátu uáivis oolâ muádi ookon. ¶ Váávnust lijjii luhhoost ennuv párnááh, kiäh sierâdii koskânis já kiäh lijjii iloliih. Sofia še peesâi siigijn sierâdiđ. Páárnážân mätki lii ain kukke, já ohtmottoom sist ain vuárustis toskádâlâi määđhi kukkoduv. ¶ – Kulâba čeevris, must ličij váhá äšši, kuobžâ eeđâi. ¶ Ässeeloho: 12,2 milj. ¶ Tot heivij pyereest, já kameláid še ornâšui purrâmâš. Áábráhám palvâleijee kiijtij Immeel. ¶ tom iärásáid. ¶   b. Manen kočodeh kiäinu, mon mieldi šleđgâ jotá já lamppu cokkân? ¶ -------------------------------------------------- ¶ – Na, jiembâ tääl lah ostâm. Tääbbin kaavpugist mätki Sáámán lii ain nuuvt kukke já tiivrâs. Jiem raskii nuuvt hirmâd távjá tohon vyelgiđ, veik mielâ tovâččij-uv. ¶ - Tiäđáh-uv, mun-uv vuolgim jieht tuu maajeeld koskân meddâl čuávumist luvâlduv. Eellim tuu ucâmin, mut jiem kavnâm. ¶ kote haalijd, et puoh ulmuuh piälustuuččii já šodâččii tubdâđ tuotâvuođâ. (KAT11/IM) ¶ Vuottumsajeh ¶ ovtâlovvoost. Ton lasseen sääni taas jurgâlemvaastâ váilu anarâškielâsâš versiost, tastko ¶ – Vâi nuuvt, Ante pahudistij. ¶ Kielâašij ráđádâllâmkodde ¶ – Puohháid tiättun, kiäh láá tääl vyejimin moottormaađij 5 mield. Kolgâvetteđ váruttiđ, ko ohtâ auto vuájá puástupeln maađij. ¶ 52 ¶ tuáimá Ovtâstum Aalmugij vuáđukirje mittomeerij já prinsiipâi miäldásávt sehe mieigâst toos, et staatah tevdih reháláin mieláin toid kullee kenigâsvuođâid vuáđukirje miäldásávt, ¶ Sämitigge ¶ čunoistormâ ¶ 3. Purrâmâšverkkiráhtulâšvuotâ kulá Tanska tergâdumosáid ráhtulâšvuođâsuorgijd. ¶ Syeinimáánu ¶ Euroopâst lii ollâ eellimtääsi ¶ Lekkâmjuhle musikkist huolâttii Wimme Saari , Tiina Sanila , Ucjuv já Sirmá taaiđâmáttááttâsjuávkku , sehe kulttuurehidist Wime já Tiina lasseen Annukka Hirvasvuopio , Ilmari Mattus já Niko Valkeapää . ¶ e. paavi ¶ Talle almai čyežžilij puohâi ulmui čoolmij oovdâst. Sun vaazij! Sun moonâi pááikán já kiijtij Immeel. ¶ Ive 1873 kaavnâi 22-ihásâš eŋlandlâš arkeoloog Arthur Evans Äijihsuolluu uhrekuovđâšmist silbâčiiŋâ (kiäđáášrieggee), mii lâš vuálgus Nuorttâ-Ruošâ Kumajuuvâ kuávlust já rahtum 1100-lovo suulâin. Kiäđáášrieggee lâi pieijum rieggee háámán tiällájum poldum taavtij oolâ moh lijjii Arthur Evans mield poccuu, kuobžâ, kuumpi, keeđhi já lode täävtih (Nordman 1922). Taat silbâčiŋŋâ lii lamaš Säämi Museost Anarist luoihâsin já uáinimnáálá. Maŋeláá aatelistum Sir Arthur Evans šoodâi pegâlmâssân Koskâmeerâ Kreeta minolâš kulttuur ja Knossos palatsi kävnen. ¶ 1. Anarâš saavâi uđđâseh já puátteš ohjelm ¶ c. Ivnii orgaanâid. ¶ Sämiääših šaddeh leđe uáinusist haldâttâsohjelm olášutmist vijđásubbooht-uv. Haldâttâs ráhtá vaaljâpaje ääigi olmoošvuogâdvuođâpoolitlâš toimâohjelmân. Olmoošvuogâdvuođâpoolitlâš toimâohjelmist šaddeh kieđâvuššâmnáál meid sämmilij vuoigâdvuođah. Haldâttâsohjelmist lii linjejum meiddei Meccihaldâttâslaavâ sajattâh. Metsähaldâttâs šadda siäiluđ oleslâžžân. “Haldâttâsohjelm čoonnâs meid anneeđ huolâ vyeleebtásásii maađijviärmáduv oornigist táálunkuávluiäláttâsâi já meccituálu toimâmiävtui torvejeijee vuovvijn. Linjim lii tehálâš já tuárju eromâšávt Njeellim maađij vuáđupyeredem, ko maađij lii tehálâš nuorttâsämmilij iäláttâssáid” iätá Näkkäläjärvi. ¶ puh. +358 (0)10 839 3112 ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtus uárnejuvvoo taan ive Heta škovlâkuávdáást 13.-14.3.2013. Taaidâtábáhtus lii kyehtipiäivásâš. Ton aalgât koskohoeehid konsert, mon uáivilávtástellee lii rap-musijkkár Ailu Valle. Suu lasseen konsertist láá maaŋgah iärráseh, tego Ibbá Lauhamaa, Powerdancers, Mikkel Rasmus Logje, Anna-Reetta Niemelä, Ingá-Máret Gaup-Juuso já Issát Sámmol Hætta. Konsert lii puohháid áávus já nuuvtá. ¶ Taat kirje lii oppâkirje. Kirje lii syeijejum ¶ Hiärrá eeđâi Joosuan: ”Muu palvâleijee Mooses lii jáámmám. Tääl tun uážuh jođettiđ aalmug enâmân, mon lam lopedâm tijjân. Ele poolâ, mun jođettâm já išedâm tuu.” ¶ Moh šadoh šaddeh riddoost já čääsist? ¶  celkkuu vaikutteijee tahheid puáhtá mutâččiđ. ¶ Sämmilij sajattâh kirjejui Suomâ vuáđulaahân ive 1995. Sämmilijn algâaalmugin lii vuoigâdvuotâ toollâđ já ovdediđ kielâs já kulttuuris sehe toos kullee ärbivuáválâš iäláttâsâidis. Sämikielâ kevttimist virgeomâháin lii asâttum jiejâs laahâ. ¶ Poccuu kamâsijn já kállunaahkijn kuárrojeh lieggâ sovskammuuh já kistuuh täälvi várás. Vyesi čeevđist kuárrojeh eres lasseen kapereh já rävis poccuu čeevđist peeskah. Navalittem, ostoliemâst kieđâvuššâm, neskim já timedem maŋa finnee timedum ostočeevđi, mii kočoduvvoo šišnen. Šišne lii nanos já muččâd, já tast kuárrojeh ovdâmerkkân laavhah, sältti- já kähviseehah, kammuuh, luáváttuvah já tááláá ääigi meid kietâpuhelinskuápuh. ¶ Meccikuobbârij nomâttâsah – nommâavžuuttâsah ¶ 3. Kanada 3 050 ¶ – Kalhân tot vaarâ riemâččij-uv mudoi, mut ko must ij lah ohtâgin uábbi. ¶ – Jáá, magarân? ¶ 102 ¶ čuovjisskálžu sinisimpukka ¶ Junámätki Maadâ-Raanskan ¶ Puoidâ, Kissá já kozzsäplig ¶ 5. Liihâddijn tot tuálá kozâidis čiähusist. ¶ * Kulmâ sohvájuávhu já sohvápeevdih ¶ Kollii luhostuvvih? ¶ - Jieh tun ton oovtâ laasâst maiden tieđe! Juuvâ peri! Mut jieh kale maŋgâ laasâ tom koolgâ juuhâđ, jis jieh lah hárjánâm. ¶ Jieijâs siste Ánná tuubdâi mottoomlágán kuárusvuođâ. Sun ij lamaš aaibâs vises, maggaar tobdo tot lâi. Nube tááhust tot lâi lukko mut nube tááhust tot lâi taggaar ahevis tobdo, et sun ij tääl lijjii mahten halijdiđ pääcciđ ohtuu. Lukko ij kale liččii kolgâm unohistiđ tánávt já tubduđ tággáár kuárusvuottân. ¶ okulaar ¶ Nuáidieeni sekkâ jooskâi jurâmist. ¶ Kove: Ilmari Mattus ¶ Säämi kulttuurkuávdáá válduláigulâš lii Sämitigge já ton ovdâsvástádâssân lii kulttuurkuávdáá almolij tiilij kiävtu koordinistem já ovdâskulij laiguuttem eres tuáimeid. Kulttuurkuávdáást Sämitigge finnejii kiävtun 1095 m2. Kuávdáá nube já kuálmád keerdist láá Sämitige čäällimkode haldâttâhtileh. ¶ Máttááttâs- já kulttuurministeriö asâttem pargojuávkku luovâttij iävtuttâsâs sämikielâi iäláskittemohjelmân njuhčâmáánust 2012. Pargojuávkku iävtut el. et kielâpiervâltoimâ vuáháduttoo já vijđeduvvoo, sämikielâ máttááttâs ovdeduvvoo ubâ enâmist, nuorttâsämikielâ iäláskitmân olášuttojeh sierânâstooimah, sämikielâlâš radio-, televisio- já internetsiskáldâsah lasettuvvojeh merhâšitteht já sämitaiduu já kulttuur toorjâ lasettuvvoo tááláást. ¶ - Na mun lam esken algâttâm sämikielâ luhâmijd tääbbin tego tuot Maarit-uv, Ánná čielgij. Sämikielâ lii kale aaibâs okei, mut ko kihheen ij aalgâst máttám muu ravviđ jiemge jieškin máttám já tiättám koijâdâllâđ, te vahâgist luvâškuottim meiddei suomâkielâ. ¶ Poŋk! Kivkked almeest koočâi miinii njuolgist Miiko uáiván. Oppeet-uv lijjii Fliitist skelmušmeh mielâst? ¶ Anarâšâi aassâmkuávlu Anarâšâi puáris aassâmkuávlu lii Aanaarjäävri piirâs . Historjá- já muštotiäđui mield sehe päikkinomâi mield kuávlu lii viđjásub-uv. Mäddin rääji jotá suulân Suáluičielgist Avveeljuuvâ kierrui, tobbeen viestârân Lemmei já ain Fáášku koskâmudo peht Ákšujáávrán. Taveviestârist rääji mana Čovčjäävri já Sevžjäävri peht Ijjáávrán, já te Aanaarjäävri ridoi pirrâ. Meiddei Aanaarjuuvâst Taažâ rääji alne láá anarâškielâliih päikkinoomah já muštotiätu tobbeen aassâm anarâšâin. Aassâmkuávlu lii lamaš taan vijđosâš čuođijd iivijd. Maggaar lii tile lamaš veikkâba tuhháát ihheed tassaaš, tom ferttee miäruštâllâđ já tutkâđ sierâ, siämmáánáál ko tom Aanaar sämisiijdâ-uv, mast historjáliih dokumeenteh mainâsteh. ¶ Jeesus eeđâi máttááttâspárnáidis: ¶ Matti Morottaja ¶ 32. Vuoiŋâm lii automaatlâš . . . . . . . . . . . . . . . .108 ¶ – Na maht te ittááh junáh talle? muu käälis koijâdij vuod rivgost. ¶ Merâtääsi vuoluubeln ¶ toppâmtekki ¶ Sosiaalsyergi mättimkuávdáš ¶ lahovalmuskat ¶ Sajos čuákkimtekniik máhđulist normaalvijdoduvvâst tulkkum kuuđâ sierâ kielân já tom puáhtá vijđediđ älkkest love kielân. Sajosist láá ohtsis oovce tulkkumčievâ – nelji parlamentsali Soljust já vittâ auditorio Dollast. ¶ Tondiet ko meccipuálu cokkân älkkeht meccipuáluváruttâs ääigi, te tuulâ cokkiittem lii talle ain kieldum tulâstâllâmsoojijn-uv. Hormijguin riäidudum grillim- já mälistemkáttusij kulen tuulâ cokkiittem lii kuittâg ain loválâš. ¶ jiehhee = jiekiö, näskäysrauta ¶ Tuámmâr Louekari lâi motomin monâmin čuoigân Piäcámân, poođij Njeellim Maati (Matti Saijets) pááikán já táátui ijjâsaje táálust. Tobbeen lâi eidu vuoššum kozzâmääli já táálu viehâ kuásuttij tom sunjin. Táálust lâi Säplig-Matti (Matti Valle), kote koijâdistij kyesi noomâ. Kyessi västid: ¶ » Eeči, adde sijjân addâgâs. Sij iä tieđe, maid pargeh. » Suáldát- ¶ 2. Jurgâlus. Taat verstâ lii jurgâlum nuuvt säänist sáánán ko peri máhđulâš. ¶ Hiärrá sivnedus tuu ¶ Kooveest tanssâteatterjuávkku Spektrolihtat Kärigâsnjaargâst ¶ – Ij vala onne, kirahvienni västidij mojonjalmij. ¶ Otsikko ¶ 5. Mon eennâmuásist lii a. sahâdumos aassâm ¶   morfeemtääsi räi, 71 % láá puustâvliih jurgâlusah já feilâ vuáttoo aldasáid 2 %:st ¶  = Sämitigge juovij škoovlâi kiđđâjuuhlijn stipendijd sämikielâ oopâin pyereest miänástum uappeid. Stipendeh juáhhojii ohtsis 10 uáppei, kiäh lijjii čođâldittám sämikielâ iskos pajeuáppeetutkosijn já 14 uáppei, kiäh pessii vuáđumáttááttâsâst. ¶  tooimâst”, Immeel almostui Abramân já eeđâi: “Taam eennâm mun adelâm tuu párnáid.” ¶ “Puáris aaigijn lâi silbâruttâčiävá häldee, mon nommâ lâi čáhálig. Motomin heevejii sämmiliih tuoddârij mield jođedijnis vuámášiđ mieddei tom čáhálig, kost sun iälustij. Te sij nuollii kammuupeles ohtân vuodduin já leggistii ton sajan, kost čáhálig lâi. Te sun vaaldij tom já caavij kuohtuid juolgijdis ton kammuupele siisâ já kiesâi toin vuodduin já čuolmâdij ain kiesâdijn já eeđâi návt: ¶ Nuorttâlii - Sääʹmjieʹllem. Siijđoid lii pyevtittâm Sämimuseo Siida - Saamelaismuseosäätiö ¶ ‐ merirokko = merâpuákku ¶ syerijuolgâg ¶ - Ij maiden. Kuorsim tuše, Jovnâ eeđâi, mut siämmást tuáivui, et Wieseh eđâččij val maidnii. Sun kuulâi val, et Regnaf ličij ettâm maidnii, et ij tot kuorsâm lamaš. ¶ Kijttosrukoseh s. 49. ¶ Kustannusosakeyhtiö Otava ¶ Táálu lâi tievâ saijaas viistijd. Puoh muččâdumos lâi kuittâg sali. ¶ Kulttuurtorjui uuccâm 2009 ¶ - tárbu digitaallii materiaal vaalmâštmân ¶ Aksel tuubdâi Juvduujuuvâ jyehi mohe, puoh keeđgijd, puoh keđgikuánilijd. Kuárus kieđâi Aksel ij távjágin maccâm pááikán. Ain sust lijjii puurrâmkyeleh, suávvileh, šaapšah tâi kuávžureh fáárust. Peegijba hirmos puško-uv uáinám, mut suorgânâm tast: ij tagarân haalijd kihheen muorâkyelees monâttiđ. Selgivepsi-uv lâi tegu almaa kietâkaavâ, já jieš kyeli tegu meettersâš hálgu. ¶ Ilpo Rossi ¶ – Mii tuu pihtâsân lii tábáhtum? ¶ Doosent, FT Marja-Liisa Olthuis, Giellagas-instituut marja-liisa.olthuis(at)oulu.fi ¶ 1. a. Noomât já ivnii oppuušlaajâid. ¶   Ličijba jo kiđđâ. ¶ Ápálâš nuáđikyeddeehân ečirokke lâi. Maŋa soođijn-uv vala, ko väldikode räjiääiđi lijjii tivomin, ton pargoost lijjim mun-uv ain motomin, te ohtii tälviv tolvum spiijkárijd hiäppušáin toho aldeláá. Ađai kiđđâhân tot lâi juo, ko iä peessâm innâg ašt äiđđipellâs. Na te ko keesi šoodâi, te munnuu eijijn tattuu taid spiijkárijd kyeddiđ äiđđipellâs. Na te muoi te eštuu ranjestáin, kukkehân ij koskâ lamaš, na tast aldasijn kyehti kilomeetter. Nuuvthân muoi toho moonáin já kavnáin taid já čokánáin já sun tiäđust-uv piijpon vala piejâi já keččeen taid kaasâid já kečč´leddeen, pajedesteen, lusislágáneh. Lusis täävvirhân spiijkár kale ubâ lii-uv, viiđâ tuumâ spiijkáreh vala. Lovekilu kaasahhân tááh kolgâččii leđe, tast smietâdeen. Amahân tain čalluingin iän heevim vuámášiđ, et mon toh láá lussâdeh. Skippáár smietâst: ¶ Sijvo suuhâ sämmilâš! ¶ 5. Tuuđhâ oppâkirje káártá 58A ¶ 3.3.7 Kolgee čääsih 9 ¶ juuvâ čääci aalgij ¶ Maaijuvšlaajah láá kyehti, moh spiekâsteh nubijnis: amerikmaaijuv já euroopmaaijuv . Maijui asâttem láádust uáinojeh puátkejum já uállejum muorah, rido kuávlun koivum raavih, puáđuviemârdâsah já kuáđih. Toi huksejeijee maaijuv, lii stuorrâ jurssee, mii tiäddá 10–20 kiilud já tot lii masa meetter kukkosâš. Maaijuv vuájá já puáhčá monnjâjuolgij vuoijâmcuozâi vievâst já kubdâ, sehe tuolbâ seibi tuáimá stivrimmeellin. Ko maaijuv suorgân, tot spežžâl seibijnis čässuáiván. ¶ Näliolgoštemkomitea ¶ Herodes 134-135,143-144,146,161 ¶ Tot čuáppá, ko káská liške. ¶  celkkuin viirgijd, moiguin sämikielâlâš palvâlusah turvâstuuččii. ¶ Vuáksá lii oreskussâ. ¶ Njuámmil ¶  čäli-‐ Karibiast lijjii kulmâ hävskis čäcičierâstâllâmluáhá. Ohtâ lâi taggaar kost lâi sevŋâd, nubbe lâi taggaar mast koolgâi čierâstâllâđ riggein já kuálmádist lâi loopâst njuškiittâh. Jis iäláh Tuurkust te kannat eelliđ tobbeen. Vuojâdem maŋa mij eelijm Hesburgerist purâmin. Tast maŋa mij eelijm keččâmin ehidist Karibiast bäändijd: Dead Bygun, So Called Plan já Jann Wilde & Rose Avenue. Toh lijjii hirmâd pyereh. Ton maŋa lâi-uv jo uáđđámäigi. ¶ Puásuipijgá ¶ ”Jiem-uv mun tom ervidâm”, sun eeđâi Imelân, ”et tun kaađah, tastko jieh haalijd ulmuid maiden paaid. Tondiet mun halijdim-uv patâriđ Tarsisin.” ¶ Já nuuvt te tipšoo roosâi ääigis Ááhu suháigijn. Sun kosostij taid seŋgâroobdân jeđe išedij Ááhu seeŋgân. ¶ Kyevtuásásâš Áppes lii lamaš kiävtust juo suullân 20 ihheed já ton rähteeh láá Helena Valkeapää, Seija Guttorm já Aletta Ranttila. Tääl almostum teddilâs lii oornig mield niäljád já ton teevstah láá mottoom verd uđâsmittum. ¶ - anarâškielân ¶ Muu nommâ lii Heli Huovinen, já puáđám Viekkalist. Lam 19-ihasâš. ¶ Substantiiv πνεῦμα (vuáđumerhâšume: pieggâ, jieggâ ) lâi systemaatlávt jurgâlum ¶ čuážui aaibâs joskâ, ¶ Jesâneh: ¶ (Mondiet kuádám kirje fáárust) almostittui ivveest 2011 já nubbe skiärru ¶ – Na talle kal šaddâ nievris mielâ, Heikkâ mieđeet. Fasteeht sárnum já korâstâllâm eres ulmuid ij lah kal šiev tääpi. Tátulávt ij kal uážu cuovkkiđ kiännân toornâid teikâ sierâid, mutâ motomin tiäđust-uv tävireh cuovkkâneh vahâgist-uv. Tátulávt teikâ vahâgist, talle kalga kuittâg sooppâđ já pivded addâgâs, Heikkâ muštoot párnáid. ¶ – Tii luus láá kal onne ennuv kyesih já elleeh puátimin. Maht tibi te kiävá, čaavâm-uv mungin kielâpiervâlân innig, jis kumppi, riävská, kuobžâ, puásui, sorvâ, riemnijs, ketki já puoidâ-uv láá teehi puátimin. Tisthân lii forgâ kielâpiervâl tievâ ellein. Mun ferttiim vaarâ jo vyelgiđ, ete eres kyesih čäähih siisâ, Heikkâ iätá mojonjalmij párnáiguin. ¶ – Naa, mut jis váldá čuárvihiärá kietân te uáiná. Munba vááldám, já muoi uáineen veikkâ vala ton moottor-uv, eeđâi Mika. ¶ Sudopestim aamen puáhtá lávluđ teikâ ettâđ. ¶  lii ”Mottoom almast lijjii kyehti kaandâ. ¶ Giitu, Buresboahtin! Halijdiččim algâttiđ kijttosijguin. Oovtâstpargo Márjá-Lijsáin já Suvijn lii lamaš uáli mávsulâš, kulmâ nissoon kuulmâ sierânâs enâmist čälimin kirje, mon fáddá lii nuuvt alda puohâi vááimu, et pajepargoh, määđhih, puácuvuođah já Márjá-Liisá pehti še muálkkáás párnáitipšomčuolmah já eres orniistâlmeh – já puohâin aainâs kyevti ulmuu pargoh iä lah iästám kirje valmâštume. Márjá-Liisá lii kuáddám puoh lussâdumos nuáđi já mun iävtuittáá ucemus nuáđi. Ličij lamaš nuuvt suotâs leđe tiiguin tiebbeen oovtâst já uáiniđ ubâ anarâšsiärváduv já eres sämmilijd. Mun lam nuuvt maŋgii ettâm, et sämmilâš ustevijttáá, kiäh must láá lamaš jo toi aaigij, ko Márjá-Liisá já Suvi šoddáin, jiem tiäđáččii mailmist já algâaalmugijn maiden, kijttoseh tijjân puohháid. Mun ferttiim kuittâg luptiđ oovtâ ustev Ulla – maaŋgâihásâš ustev, kote lii uuccâm munjin puoh tiäđuid, maid lam tarbâšâm. Tij leppeđ maaŋgah loveh jobá čyeđeh, et jiem riemâ ubâ mainâšiđgin tii puohâi noomâid. ¶ 140A Čapis tiŋgâ ij spejâlist maiden iivnijd. ¶ Muikku elleeplankton ¶ – Imelân liävus kunnee olluvvuođâst, eennâm alne ráávhu ulmuin, kiäid sun räähist. ¶ NUBBE LOVOS ¶ – Matti. Keččim kalenderist, ete onne lii tuu kirjerájukirjij majemus ¶ ČOOVDÂSÄÄNIH ¶ Muotâvielgâd lopedij leđe várugâs. ¶  ‐ceelhâ, Ááná čalmeh njuoskii, já veik sun maht keččâlij tolliđ konnjâlijdis, toh kulgâškuottii viehârâš tego stuorrâ arvečalmeh. ¶ tamppâtelakist < -teelaak = laivatelakalla < -telakka 78 ¶ Tot lâi Heikkâ. ¶ SIERÂTIILÁÁMIST/LASEMÁÁVSUST: ¶ lintukuva.fi / Markus Varesvuo ¶ - Maht taat lii ollágin máhulâš? Jovnâ imâštâlâi. ¶ Ruopsislijne ij ollágin tiättám mon ilgâdis ¶ STUORR VAIKUTTÂS? VÁSTÁDÂS: ¶  oppâm 511. Syejikiäinu ¶   Lii viehâ suámálâš, maht eellim joođeet. Eidu ko kolgim vyelgiđ pááikán, Issi lâi kukken maađijpargoost – čyeti kilomeetter keččin leirâsaajeest. Sun ijjâdij-uv pargosaajeest, já halijdim kuáhtáđ suu tobbeen. Tot puoh lâi syelimâs äšši. Kihheen ij uážuččii tiettiđ, et láim rähistum já láim oovtâst. Vistig jo Iisi viljâ polâttij (lâi čapis suháiguin) hirmâdávt já tot nissoon, kote oonij Iisi jieijâs uámmin, ij kolgâččii uážžuđ ääšist maggaargin oonâ. Kuáhtáim Issijn tobbeen já viettijm iijâ oovtâst. Iđedist sun koolgâi vyelgiđ paargon já mun maasâd Kaamâsân. Issi tuálvui muu tooláá iđedist maađij pellâs vyerdiđ Kaamâs linjâšauto. Togo vyerdidijn smiettim, et kolgâččij-uv keččâliđ liftađ, ko toin šiäštáččim liipu hade. Jiem máttám meridiđ. Talle tubdim, et must lii cissâeeti, ferttejim eelliđ tooimâtmin tárbuidân. Jis linjâšauto mana ton kooskâ lappâd, te talle nuuvt kalga-uv keevvâđ, talle liftaam. Moonâm miestui tuhá, já linjâšauto vuájá lappâd. Jurdâččim, et äšši lii oornigist. Šeštuiba ruttâ, kale täst vala moinnii konstáin piäsá pááikán. Jiemge tarbâšâm vuordâččiđ kuhháá, ko puátá auto, mon vuájá mottoom taan maađij pellâst kähviviäsu tuállee almai, já almai váldá muu fáárun. Savâstelleen já čiälgá, et sun ocá jieijâs kähviviäsun išekieđâid puáttee kiäsán, kenski jo kiiđân. Ličij-uv must mielâkiddiivâšvuotâ toos. Sun ij pyevti mäksiđ ennuu, mut iävtut, et fáálá kale purrâmâš já ijjâsaje. Pessijái kuohtuibeln lii jo moottorkiälkkáäigi, já sun liäkká talle. Puávtáččim puátiđ maasâd Suomân jo njuhčâmáánust! Tot lâi kale almeskeŋkkâ. Nuuvt tot koolgâi moonnâđ-uv. Nuuvt lijjim suu pargoost kiiđâ já uási keesist-uv. ¶ tavesämikielâ ¶  leijee Kyehti eres Suomâst sarnum sämikielâ láá aanaar- já nuorttâsämikielâ (sää´mkiõll). Taid kuohtuid sárnuh eenikielânis suullân 300 olmožid. ¶ Stivrâ nomâttij ovdâsteijen OA algâaalmugaašij pisovâš foorum 13. čuákkimân New Yorkân 12. – 23.5.2014. II värisaavâjođetteijee Heikki Paltto já nuorâirääđi ovdâsteijee Minna Lehtola. Olgoašijministeriö máksá aainâs-uv oovtâ sämitige ovdâsteijee mätkikoloid. ¶ Ruške ¶ Suomâst sárnuh kulmâ sämikielâ, tave-, aanaar- já nuorttâsämikielâ. Puoh sämikielah kuleh uhkevuálážij kielâi juávkun. Jis sämikielah láppojeh, láppoo siämmást mettedmettum uási kulttuurâst já luándun lohtâseijee ärbivuáválâš tiätu, tastko kielâ, kulttuur já luándu kuleh aldasávt oohtân. ¶ Jookeerpargopittá ¶ * Villa Lanca , 99870 Inari, puh +358 (0)40 748 0984, šleđgâpostâ: Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. . Villa Lanca lii persovnlâš ijâstâllâmtáálu Aanaar markkânist uccâ juávkun. Villa Lancast láá 5 kyevti ulmuu viste. Keessiv Cafe Lancast meid viinibaari já purâdempalvâlus. Villa Lanca lii kaskoo Aanaar markkân, suulân 500 meetter keejist Sajosist. ¶ Euroop oovtâst Aasiain hämmee stuorrâ ohtâlâs meerâi pirâstittám eennâmkuávlu, nannaam . ¶ Häldee? Nuáidiákku? ¶ Aikio 2000:179-190. ¶ Piäivááčuovâ energia lasseen ohtiimân taarbâš čääsi já čiđđâdioksidi. Uási čacišaddoin váldá čääsi jäävri ponneest ruottâsijguin. Ruottâsijn čääci paijaan veerdimield lostáid. Čiđđâdioksidi šadoh väldih táválávt loostâi áimuluámijguin ááimust. Syevih já tiäpuh uážžuh čääsi já čiđđâdioksidi njuolgist čääsist. ¶ Bikká-Márjá Puoskari 2008 ¶ Tääl lep jurdâččâm toin naalijn, et kielâ oppâm já kielâ kevttim lii proosees, mii pištá ulmuu ubâ eellimave. Olmooš taarbâš vuorâsolmožin ereslágán kielâtááiđu ko pärnin teikâ nuorrân. Nuuvtpa lii-uv tehelâš, et olmooš piäsá kevttiđ anarâškielâ eellim jyehi puudâst, lâšpa talle koččâmuš párnáást, kote esken máttááttâl sárnuđ teikâ pyeremus pargoavveest leijee ulmust teikâ puárisulmust. Lii tehelâš, et kielâ kiävttoo nuuvt čaallum ko sárnumkiellân-uv. Ko kielâ finnee eenâb status, tot kevttuuškuát-uv pyerebeht. Škoovlâ já škovlim kielâ oro lemin tehelub ko taggaar kielâ, mii kiävttoo tuš päikkikiellân. Meiddei anarâškielâ lii tääl viggâmin statuskiellân, mii Anarâškielâ seervi toimâigijn lii šoddâm máhđulâžžân. ¶ Ko mun oođđim liijkás kuhháá (Anarâš, kesimáánu 1998) fiktiivlâš ¶ Uáppásm Sämiarkkâduv päikkisijđoid . ¶ čiđđâdioksidi happi lostâ happi lostâsolge čiđđâdioksidi ¶  veerbah: kolgâđ , uážžuđ , älgiđ . ¶ Kivkked Muumi kuulâi kiännii koččomin suu. ¶ Ko ovdán vyevdist tuoddâr kuávlun, te ij pyevti huámášiđ ollágin, kogo älgih tuodârsuávih, tast ko muorah uccoh taađeest, ko tuodâr aldan. Čielgâ rääji vyevdisuávi já tuodârsuávi kooskân ij pyevtigin keessiđ já tiet äšši juo tuođâst tom, et koččâmuš lii siämmáá suáhišlaajâst. Tuodârsuáhi lii nuuvt ruánzáá já uánihâš, et tast ij finnii ubâ riävská käärdigin ááigán. Nube tááhust riävsk´kielah iä cuápcániččiigin tagarijn soojijn, kost tuodârsuáhi šadda, iäge tobbeen lah riävskáhkin, kiäruneh kale. Riävská pivdem várás kalga ucâluđ tagarijd soojijd, kost láánjáh láá njuolgâduboh. ¶ Maht Ålandist eellih? ¶ 1. Noomât káártá vuáđuld Afrik väldikuudijd, main ¶ Suobbâd ~ Suobbâl = Sompio ¶ 1. Hei škovlâlâš 4 ¶   a. Maht suálui A lii šoddâm? ¶ 14.30 Muu pivdeh celkkiđ maidnii olgoenâmij já hiäimualmugij ovdâsteijen. Munhân ciälhám: mon vuovâs lii leđe tääbbin, maht ulmuuh láá ustevliih, kylá muččâd, tánssájeijeekaandâin sárnuhánnáá... Ečan muulgâst muu fasteeht, mutâ kyláliih tuáškuh, huikkeh bravo já rámmojeh syemmilâš-ugrâlâš ustevvuođâ já oovtâstpargo. ¶ ceelhâohtâvuotân. Čielgâ feeilah-uv vuáttojeh ain motomin. (Ingo 1990: 293–296.) ¶ – Ohoo, vâi fiskâd, poolis movtâskij. Sun čaalij "eres tiäđui" peht, et avdo lâi fiskâd. ¶ Siulatie 14 ¶ Káájá Heeihâ vyernis ¶ Riehtâ Puástud ¶ I Kielâjurgâleijee – Irma Laiti , toimâpäikki Aanaar, ¶   Tot västid GNT teevstâ dynaamisávt/funktionaallávt siämmáánáálá ko KR92. ¶ Ailâ-Váábu še laavij ennuv lávludiđ munjin já maaŋgah láá-uv toh lavluuh, maid talle máttájim, vaarâ tien Mattila Niilo adelem laavlâkirje áánsust. Maŋa, ko algim ucánjáhháá suomâkielâ mättiđ já makaš maidnii jo iberdiđ-uv. Ovdâmerkkân puávtáččij väldiđ mottoom mučis lavluu, mast säänih monnii: ¶ Talle tot volliittij njuuvčuálppáá, rievedij tast lavluu já kirdelij meddâl. ¶ Sämipargo (tavesämikielân) ¶ Vuáččulij puásuialmai mield Ruošân lijjii pááccám vala kuulmâlov verd poccuuh, maid kolgâččij ittinâš eelliđ viežžâmin. Ryešilijgijn lâi sooppum kuáhtám oppeet rääji oolâ tiätu ääigi iđedist já muoi-uv Kaivoselkäin tiäđust-uv vuolgijm pargosân. Rääji aln lijjii siämmáálágáneh suáldátliih seremoniah, ko jiävttáá iiđeed-uv já ko virgálâš peeli lâi oornigist, te hiäráh já puásuiulmuuh čokánii káhvástâllâđ já mij iäráseh lâim hormiändárin. Ko lâi tiäđust, et onnáš peivi monâččij ain-uv puásuihommáin Ruošâbeln já ittinâš ličij uđđâ kuáhtám ryešilijgijn puátusij tutkâm ooleest te káhvástâllâm ohtâvuođâst mii hovdâ Veijo iätá ryešilijd: ¶  koolmâs. Taaskin Lasetiäđuid addel Sämitige saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio puh. 050 300 1780, Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. ¶ Lii keesi já kesimáánu. Loostah láá ittáám sovvijd. Matti já ákku lává jo vuárdám suáhiloostâi itteem já stuárrum vâi pesâččáin uđđâ sävnivastaid rähtiđ. Matti lii-uv iäljáris sávnoo. Lii hitruu čokkáđ säävni liegâsvuođâst já fađđoođ vastain roopâ. Matti ij tieđe maiden pyereeb haajâidgin ko vorâs sävnivasta haajâ lieggâ säävni lievlâst. ¶ 4. Australia 1 730 ¶ 1970-lovvoost nuorttâsämikielâ tile puárránškuođij, ortografia vuáhádui já vuossâmuš aabis almostui. Siämmái aaigij jurgâluvvojii nuorttâsämikielân vuossâmuuh kirholiih teevstah já rukoseh sehe maŋeláá Johannes evaŋgelium. Tai jurgâlusâi šoddâm tyehin lii lamaš Suomâ ortodoksâlâš kirkkokode jyehim kuulmâ pispekoodán ive 1980, mast Tave-Suomâ uážui jieijâs pispe. Skopets muštâl, et Oulu pispekode metropoliitta Leo lii lamaš rađejalgejeijee nuorttâsämikielâ kirholâš teevstâi jurgâlusâi ááigánfinniimist, ko sun tuárjui rukkooskirjij, vajâldeijee lavlui sehe liturgia kiirjij jurgâlem. ¶ Uđđâ škovlâihe vuolgij oppeet joton. Škoovlâ algâttem lii uápis äšši. Poottih reppuseelgist puorijn aaigijn škoovlâ šiiljon kuáhtáđ puáris škovlâskipárijdâd. Kenski luokast láá uđđâ-uv uáppeeh. Tuáivuttep sii lieggâsávt pyeripuáttâm juávkun! Niäljád škovlâihe lii táválávt hävski. Škovlâpeeivih iä lah meendugin kuheh. Oppâamnâsijn kiärdojeh puáris já uáppojeh uđđâ ääših täsivis taavtâ mield. Ij muide ko lukko taan škovlâihán! ¶ Tälvioijâgâsâst nähkisuájá ruummâšliegâsvuotâ luáštá alda nolá já vuoiŋâm já vááimučaskemeh hitoh. ¶ Mun tiäđám, mii iššeed toos. Tuuđhâ peiviv peeivi čuovâst aašijd, moh sulâstiteh ehidist teikâ iho sevŋâdâsâst maidnii hormišis aašijd. Talle tun ¶ 26. Válláh - meerâi jietânâsah ¶ 4. 5. 6. ¶ Saavâjođetteijee Jouko Lepistö ¶ – Maidsun tohon kolgâččij pajalân pieijâđ? Ánná smietâi. Puoh muu pihtâseh-uv älgih leđe pakettist, ko lijjim maka onne varriistâlmin. ¶   Máárjá mainâstij Samâlân, maht pešnirihhááš lâi purrâm Joovnâ. Samâlist peesâi hiälputtum vuoiŋâstâh. Tie-uv lâi puoh? Máárjá kolgâččij joskâđ tuušijd čiärumist já njuskiđ meddâl seeŋgâst. Máárjá koolgâi čurgiđ. Já maht ležeh toh tälvievvisehkin nuurrum? Forgâ ličij jo tälvi. Saammâl eelij keččâmin Máárjá šaddoääiti, já maid sun ooinij: äitti lâi melgâdáid kuárus! Tääl ličij kal huáppu nuurrâđ tälvievvisijd. Saammâl lâi kal olssis nuurrâm ennuu täälvi várás purrâmuš – susthân ij lam lamaš mihheen ereskin hommáid keessiv, muide ko ääiti tevdiđ täälvi várás. ¶ Muu veerdih, eereeb Pesos Pellervo, lijjii maccâm Suomân já lijjim uážžum sist postâkoortâid-uv, main sij rámmojii Suomâ eromâš tilálâšvuođâid – já nomâlâsân mučis nieidâid, kiäh iä lamaš vuossâmustáá ruuđâ táttumin, tegu nisoneh tääbbin, iäge sij lamaš “rähhejum” . Na kalehân mun tom suullân tiettim-uv, magareh nieidah Suomâst lijjii, iäge eissigin muu Suomân moonnâm skipárij muštootmeh sii eromâšvuođâst kepidâm muu ahevuššâm, lâiba mestâ nubijkejij. Tääl jiem kuittâg porgâm siämmáálágán etičuávdus, tegu porgim talle kuttâ ive ovdil. ¶ – Čokkáá tääl siijvost já liihâdhánnáá oovtsaajeest tassaaš ko pyecceiaauto puátá! sun ravvij ááhu. ¶ Uđđâ oppâkirjeh almostum ¶ Šlovakia mätki ¶ Sämikielâlij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi finnim turviimân já sämikielâlii peivitiipšon 600 000 € ¶ silkkešnjirroo silkkiuikku ¶ Cissááš jiänáttâl tääbbin Säämist vala návt puárisáigásávt ađai taggaar kuulmâstaavvâlsâš titityy titityy kulloo tääbbin säämist pyereest, mut jos mana kaavpugpirrâsân, te cissáá viizârdmist láppoo-uv tiet majemuš tyy-staavvâl meddâl, sáttá joba keevvâđ nuuvt-uv vizârdem lii oovtstaavvâlsâš. Totkeeh láá nabdam ton ääši šlamânyeskivuođâ suijân, mut tot, mane laavlâ nievt uánnân, ij lah tiäđust. Kaavpugijn cissááš sáttá koskâtäälvi skammân-uv viizârdškyettiđ tieid muádi staavvâl veerstâid já suijân sättih leđe kaavpugij kirkis šleđgâčuovah, moh fillejeh cissáid nuuvt, et toh jurdeh kiiđâ lemin jo puáttâm. Tääbbin Säämist tieggáár vizârdem álgá kulluđ iäskán kuovâ-, njuhčâmáánust já tot meerhâš tom, et cissááh nävt viizârdmáin tieđetteh kuoimijdis jieijâs reeviir raajijn já kulluutteh meid siämmâst niŋálâssáid, et eemeed saje še ličij áávus. ¶ Stivrâ tuhhiittij ciälkkámuš hammiittâsâst Ucjuv uásikuávlu uásialmoskaavast sehe markkân sajattâhkaava hammiittâsâst. Sämitiggeest ij lamaš huámášuttem markkân kaavan. Ucjuv uásikuávlu uásialmoskaavast sämitigge vaatâi toollâđ sämitiggelaavâ miäldásijd ráđádâlmijd sehe vuástálistij Suoppâjäävri, Mierâšjäävri já Puáđupove –kuávloid vuávájum huksimsoojij soijim kaavaiävtuttâs mield. Huksimsoojijd kolgâččii soijiđ uđđâsist nuuvt, ete toh iä häittiđ puásuituálu hárjuttemiävtuid. Sämitigge meid vaatâi ete kaavaamist väldih huámmášumân Meccihaldâttâslaavâ 4 § kenigâsvuođâid ađai luándu mááŋgânálásâšvuođâ, sämikulttuur já puásuituálu turvim. ¶ – Taat viäruvovdi haalijd tiettiđ, moh tust láá rievváid kaarrum. ¶ Vyeitten väljejui MÁNNU (máánu). Taam lii iävtuttâm nuorâ 21 –ihásâš uáppee Aletta Lakkala, kote áásá Anarist. ¶ – Na tallehân mij lep huápubeht merisaajeest, nieidâš tieđij muštâliđ. ¶ - Mij kolgâččijm vissâ vuoiŋâstiđ täst, Haŋgal iävtuttij. ¶   - Na, kii tobbeengis lii, näävt tooláá? kullui erduus jienâ kievkkânist. ¶ Sämitutkâmuš (HuK), Syemmilâš-ugrilâš kielâtutkâmuš, Helsig ollâopâttâh Sämikielâ spesiaalâšumlinjâš (FM) ¶   2.7 . Petter Morottaja čäällim já Martti Rikkos kuvvim nuorâiroomaan “ Suábi maainâs ”almostui ive 1999. Kirje lii šlaajâs peeleest fantasiaroomaan, mast lii tuávážin sämmilâš mainâstemvyehi. ¶ abstraktlâš já siämmást konkreetlâš já ton puáhtá ovtâstittiđ ärbivuáválâš ohtâvuođáid, mut meiddei ¶ Čuákkimân uásálistii ovdâsteijeeh Ruotâ já Taažâ sämitiggijn. Sämitigeh tollii ohtsii čuákkim artikla 8(j) tooimânpieijâmist jieškote-uv staatâst. Čuákkimist soppui ete sämitigeh tiätásmitteh oovtâstpargo artikla 8(j) tooimânpieijâmân. Ohtâsâš iävtuttâs tolvuu säämi parlamentaarlâš rääđi kieđâvuššâmnáál čuávvoo kiiđâ. ”Lam ilolâš, ete uážžup ohtsâštave-eennâmlâš oovtâstpargo joton 8(j)-aašijn. Suomâ sämitigge lii viggâm ovdediđ oovtâstpargo ääšist jo ovdil-uv, mutâ äigi ij lamaš talle toos vala vaalmâš. Artikla 8(j) já ärbivuáválii tiäđu syeji lahtoo meid tave-eennâmláš sämisopâmušân já säämi parlamentaarlâš rääđi tooimâ oovdedmân. Aalmugijkoskâsâš artikla 8(j)-pargojuávkku iävtuttij el. sui generis (áinoošlajâsâš)- vuáháduv rähtim tiilijn, main ärbivuáválii tiäđu haldâšeijee aalmug áásá maaŋgâ sierâ staatâ kuávlust. Mij kolgâp-uv vuáijuđ SPR:st eidu sui generis- vuáháduv rähtimân”, Näkkäläjärvi muštâlij. ¶   1 uccâ sipulâš, ¶ Rippsuolluuh = Reposaaret ¶ WSOY 1945. ¶ vâd vielgâdâsâst já ruškâdâsčuolmâst. ¶ 1. Riävskávälli – Tunturihaukka ( Falco rusticolus ) Uđđâivemáánu ¶ Eidu vuosmustáá nijttopargo vissâ ličij lamaš puoh tehálumos äšši, mut viljâm kuittâg ovdemustáá vaaldij tyejiniävuidis já amnâsijd, moonâi jävrriidon já sáhhái kárbá moojiikeeji ucánjáhháá maŋaskulij njuáiduln rasta, heiviittâlâi laaŋkuin liähu, navlij kärbisnavlijguin kiddâ, jeđe pikkâdij vala tom. Čovčjávrálij kárbáin iä táássáš lamaš liähuh, ko iä lamaš moottorehkin tađe ovdil. Tast maŋa sun vyejestij vala mohe Kaamâsân já poođij ehidist pááikán bensinlitte vala steellig alne. Siämmái aigij poođij meid eeči-uv pááikán já kuulâi moottorääšist. Jiem lamaš aaibâs vises, maht iäččám váldáččij taggaar uđđâ ääši vuástá já ton suujâst lijjim maaššâm talle peiviv leđe maainâsthánnáá sunjin tast maiden. Sun vaaldij ton uđđâs kuittâg vuástá čuuvtijgin nimmârhánnáá, mut ko ooinij kärbisliähu, te ij maaššâm leđe eđâhânnáá: ¶ Tágárij puátteevuođâ jurduigijn tuáivuttâm Sevtil-Piäkán váimustân ennuu luho suu šoddâmpiäiván já tuáivum, et sun pastaččij kuhháá já tiervâsin čuávvuđ já stivriđ anarâškielâ tutkâmpargoid. ¶ koskâliegâsvuođâid ¶ - Tot lii kal hirmâd pyeri. ¶ Puáđus tuu väldikodde. ¶ 43. Čuovâ jotá njuolgist ¶ Torske mákkoo Nuorttâmeerâst ¶ – Hei! Išediđ mii! Kuáski huuihij. Mut kihheen ij kuullâm suu jienâ laarmâ čoođâ. ¶ Lasâräigi ¶ Haapajärvi D4 ¶ Kalehân toh motomeh tiäđust-uv kullojii, et Ákku vájálditij aašijd já lâi iärrásij mielâst jo kulhijdâm-uv. ¶ čiäpáttân? ¶ – Tohon te lappui váháš ááigán ubâ äijih! Andârâs jurdelij monâdijnis já aalgij jurdâččiđ määđhis já rahttâttâm. ¶ Meeci haajah ¶ Hiärrá, tuu uámist mij adelep, tuu läähjist mij jyehip. Vääldi vuástá mii já mii läähji Jeesus Kristus tiet. ¶ Poođij almai, kiäm Immeel lâi vuolgâttâm; suu nommâ lâi Johannes. Sun poođij tuođâšteijen, tuođâštiđ čuovâst, et puohah oskoččii toos. Ij sun jieš lamaš tot čuovâ, mut čuovâ tuođâšteijee sun lâi. ¶ - Beare vuoje, mun dalle čájehan gokko galgá vuodjit. ¶ 2. a. Tuubdâ já ivnii liipuid. ¶ **Ohtâ káigá tuáivui testamentistis, et sun kolgâččij hávdáduđ meerân. Kuulmâs suu skipárijn hevvânii häävdi kuáivudijn. ¶ Muu hobby ¶ Barcelona E7 ¶ – Krääh, kuldâlba mon muččâdávt mun láávlum! ¶ 55A Máđháliih keččâlmin kolletoidem. ¶ 5. leđe oles ¶ kalgâ turvâstiđ juo škovlimpaje ääigi nk. sämmilâštiätumeerijn kuávdášlâš škovlimsuorgijn, ¶ 8. Tergâdis salâskyeli Taažâst ¶ Kietâtyejipáájáh láá uási Saijoos kulttuurlii siskáldâspyevtittâs ovdedem. Kietâtyejipáájái tárguttâs lii l asettiđ sämituojij tubdâm já ton pehti levâttiđ tiäđu sämmilijn algâaalmugin. Kietâtyejipáájáid olášutteh oovtâstpargoost Sajosist leijee Duodji Shop -kavppijn. ¶   d. Mane mievri porá čohčuv ennuv? ¶ Šaheniŋálâs kuáddá häävild ennuu šavečiivgâid ¶ Sämitige I värisaavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio oovdânpuovtij čuákkimân OA algâaalmugij maailmkonferens loppâäššikirje. Loppâäššikirje merkkejui čuákkimist tiättun. ”Loppâäššikirjeest staatah nanodeh čonâdâttâmvuođâs OA algâaalmugjulgáštuš olášutmân. Taat meerhâš tom, ete OA algâaalmugjulgáštušâst lii šoddâmin ain eenâb kenigittee äššikirje aalmugijkoskâsii politiikâst já meid riehtiopâlávt” Tiina Sanila-Aikio čiälgá. ¶ Taan numerist kolgim mainâstiđ Sevtil Piäká toimâttâm kirjeest Javrij jieŋah parguu, mut totpa lâi-uv kuhheeb ko muštimgin! Pyereeb sirdeđ árvuštâllâm puáttee ookon, amas joollâid čäälliđ. ¶ Ahosuolaheinä ¶ Mätki kuittâg moonâi maht moonâi, já jyehi sajattuv puotâ aalgij ain uđđâsist tot siämmáš peŋkâilonottem. Ko munnust lâi vala umogâš fáárust, tot oroi hirmâd jo ahevin, ko ij lam fastâ saje, kuus suu lyeštiđ já tot-uv, et ulmuuh iä iberdâm, et sijjân–uv ličij sáttám aaibâs pyereest keevvâđ siämmáá unohávt ko mijjân. ¶ Ohtsiih ovtâskâsčuággásiih ulmeh láá sämmilij siärvuslâšvuođâ ovdedem, säämi ärbivuáválii tiäđu turvim, säämi kulttuurpirrâs turvim, sämikulttuur eellimvuáimálâšvuođâ turvim ubâ enâmist, sämitige vaaljâvuáháduv ovdedem, sämitige jieijâs tooimâ ovdedem já sämitige hiäđukocceem ovdedem. ¶ Tot suáibudškuođij ovdâsmaŋas já terpâškuođij suájáidiskuin. ¶ – Tot nieidâ-tuánttá kale kalga čurgiđ tyeid lasâpittáid! kullui ákku meerridmin. ¶ Ko täid puoh rekinist oohtân, te Aanaar kieldâ vuáđuškoovlâin já luvâttuvâst láá tääl anarâškielâ uáppeeh 52 já rävisolmoošmáttááttâsâst 76. Nuuvtpa puoh anarâškielâ uáppei lohomeeri lii tääl 138, mii lii puoh stuárráámus lohomeeri taan räi. Tuáivu mield tággáár mohtâ juátkoo täst oovdâs-uv, veikkâ staatâ ruttâminister lii sihâstâm máttááttâs aalgâkeččin ađai kielâpiervâlij meriruuđâst 100~000 eurod meddâl. ¶ Pyetittâm: YLE Sámi Radio & Sämitigge 2008 ¶ Ij horte cielâttem máánu juuvsâ. ¶ - Tun koolgah tuše ettâ đ Haŋgalân, et tij kolgâvette đ jorgetti đ č ižetpel tääl, Wieseh eeđâi forgâ, ko Jovnâgin ij lamaš ettâm maiden. Tast maŋa sun ij ettâm innig maiden já Joovnâ jurduuh-uv čielgii. ¶ Olgominister Erkki Tuomioja kollij 21.1. Anarist já uápásmui säämi kulttuurkuávdáš Sajosân já savâstâlâi sämitiggijn äigikyevdilis aašijn. ¶ Taaidâtábáhtus álgá pargopáájáiguin jo oovce ääigi, mut eidusâš tanssâohjelm álgá tijme 12 Uc-juvnjäälmi škoovlâ juhlesalist. Tanssâjuávhuin vuálgá ohtâ ovdâstiđ säminuorâid väldikodálii Nuorâ kulttuur MOVES-tábáhtusân, mii uárnejuvvoo 20. – 22. vyesimáánu Oulust. Tuámárin toimâv čaittâleijee Ebba Joks Taažâ Tiänust já musijkkár Tiina Sanila-Aikio Čevetjäävrist. Lasetiäđuh: Niina Siltala, puh. 010-839 3134. ¶ Säämi kulttuurkuávdáá válduláigulâžžân tuáimá Sämitigge, mii tastoo laigut viistijd eres kevtteid. Säämi máttáátâskuávdáš lii Sämitige lasseen táálu nubbe váldukevttee. Eres táálu kevtteeh láá Aanaar kieldâ kirjerájutoimâ, Sámi Duodji ry (säämi tuájárij servi), SámiSoster ry (sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâsyergi servi), Laapi läänihaldâttâs sehe vuáđudemvuálásiih Säämi arkkâdâh já raavâdviäsu. ¶ – Mii tot lii, jiem tieđe. ¶ Tave-eennâmlâš sämikielâ reesuurskuávdáá pargo lii vákšuđ puoh sämikielâsyergi koččâmušâid oovtâspargoost sämitigijguin já eres sämikielâsyergi instituutioiguin. Lasseen kuávdáš tuálá ohtâvuođâid eres lágádâsáiguin ubâ sämikuávlust já aalmugijkoskâsávt. Kuávdáá tooimah já ovdâsvástádâssyergih láá dynaamiseh nuuvt, et kuávdáá tooimâid lii máhđulâš ovdediđ jieškote-uv paje sämikielâ kielâáámmátlâš tile já táárbu mield. ¶ Ko Jormo Hendrih vuáđudij táálu Jormokuoškâ uáivušân, te vissâ sun halidij pyereeb kyelisajan, peesâi Juvduujuuvâst kuávžurijd pivdeđ. Tállân päikkiridoost lii Jieŋâlâskuánnil, mii lâi tego kyelipääti. Tarbâšij tuše kuáivustiđ kuolijd. Jormolijn lâi-uv aaibâs taan kuánnil várás rahtum nyetti, mast nubbe peeli lâi kuhheeb ko nubbe. Tot värppi lâi vala ehidispeeivi keessimnáál. Kuoškâ vyeln koddojii stuorrâ kuávžureh já eres-uv kyeleh. Togo lâi värppi-uv, mon nommâ lâi Eehidmáálááš, ko tast nuuvt vissásávt kuudij kyelimáállás. ¶ Nuuvt te kutkâ vuolgij murâšmieláin mätkilaavhâst maasâd kolmâ Sáámán. Kollepottâ paasij lieggâsân. Kuohtuuh halijdáin jieijâs luho kavnâđ. ¶ Näkkäläjärvi lii almottâm, ete lii pivdám iäru meid sämitige jeessânvuođâst staatârääđist. ¶ Sij maccii maasât Mavrakiädán, kost sist viäsuh lijjii, já tast maŋa Vuáláppâš eelij ráávhust já sovâdist sijdâkuoimijdiskuim já puohâi tallai anarâšâiguim. – Tot Peeivih-Vuáláppáá keđgi koččoo täälliv val Pajalâskeđgin.”. ¶ g. Kotemuu kuávlust láá enâmustáá juuvah? ¶ Moos jieškote-uv valje kiävttoo? ¶ Roopest lâi persovnlâš häämi. Ton lasseen, et tot lâi suullân puásuipennuu stuárusâš, tot lâi še puásuipennuu hámásâš, joba ton nube šluŋkkepeeljis-uv peeleest (távjá puásuipennust lii nubbe pelji šluŋkâgâm). Roopest lâi vala kuálmâd-uv nommâ já tot lâi “Känikoddee” . Taam árvunoomâ Roope finnij talle, ko mist lijjii peivivahtâvuáruh. ¶ Tijdâlamppu lii taikalamppu – mut mii lii Skuáppu? ¶ Munnust lijjii suullân nyevt neeljilov paaihijn tai havlâigijn lemnum lemnuuh já must lijjii vittâ – kuttâ rievtis havlâlemnuu, nuuvt ettum čuánjálemnuu. Nuuvt muái väzziláim Keđgivyeppeejavrij kuvl já tohon monâdijn Suáluijäävri kuvlân paaččim vuossâmuu lode, čuánnjáá, tom kale finnejim. ¶ ráámmátjurgâlemkomitea meridij kyeđđiđ säänist sáánán jurgâlem já sänikonkordans, já ¶ vuoijâmcuozzâ räpylä ¶ Kiđđuv 2008 toovâim skiärurähtimsopâmuš Tuupa Records -skiärrufinnoduvváin já siämmáá kiiđâ vyesimáánust mist almostui EP-skiärru Cáhppes Lasttat, mast láá vittâ mii jieččân ráhtám pitá. Mij lep jottáám suáittimmaađhijn ennuv Laapi lääni kuávlust já moddii meid váhá mäddiláá-uv. Tääl mij rähtip uđđâ biisijd puáttee oleskukkosii albumân, et must mana muusikrähtimân ennuv äigi, mut ij tot häittid, ko rähistâm čääliđ biisij saanijd já nuottiđ muusik. Ton pargoost uážžu polttođ jieijâs tobdoid já jurduid já rähtiđ maidnii uđđâs ulmui kuullâmnáál. ¶ Lii kiđđâ já puškoi kođoäigi. Šoŋŋâ lii vala koolmâš já jäävrist láá ain mottoom verd jieŋah. Lii pyeremus äigi pivdeđ já kuškâdiđ puškoid. Puškoid kalga kuškâdiđ olgon pieggiis saajeest. Kolmâ šooŋâst kiärppááh iä vala kirde iäge peesâ suoksâdiđ koškee puškoid. ¶ jurgâleijen toomâi eenikielâlâš sämmilâš. Puáris testament jurgâlus valmâštui jo 1876, ¶ Sämitige škovlim- já oppâmateriaallävdikodde uápásmui uđđâ lihâdemhaalân já meridij tábáhtus orniimist Suáđigilist čuákkimistis 23. čohčâmáánu. Tábáhtus uárnejuvvoo jo-uv ohhoost 12 teikâ 13. Lävdikodde meerrid táháhtus peivimere čuávvoo čuákkimist roovvâdmáánu loopâst . ¶ Nuorttâsämmilij mááccuh lii čielgâsávt ereslágán ko eres sämimáccuheh. Tot sulâstit kärjillij aalmuglâšpihtâs já lii tagarin historjállâš dokument nuorttâsämmilij covgâ ohtâvuođâin nuortâs. ¶ 2. Tuuđhâ oppâkirje s. 72 Aasia šadolâšvuođâkáártá. ¶ –~Mutâ finnejim eidu tom, maid ánšásim-uv. Manen kuođđim vises saallâs já vuolgim stuárráb maŋŋaal. ¶ Viärdádâllâmdiet čäittip Pissojuuvâ (Bossekop) markkânij koskâmiärásii ihekävppilonottem siämmáá äigipaajeest (huám. kyevtih markkâneh iivijmield). ¶   Reŋguustâllâm tuálvui Uulá meiddei jieijâs eemeed Rivdul Aailâ, oovdiš Sarre, jieijâs suuvâst Mattus (*05.04.1881) kuuvl Sulgušjáávrán. Ailâ lâi pááccám leskân ive 1920, ko suu oovdiš käälis Mattii Saammâl lâi jáámmám espanjataavdân. Uulá vistig reŋguustâlâi Sulgušjäävrist motomijd aaigijd iššeed jäämmim maŋa, já kiđđuv 1926 sun naajâi táálu emedáin. Näävt sust šoodâi ečipeeli kuuđâ páárnán. Alnestis sust iä lamaš kuássin párnááh. Najâmis maŋa Lesk-Ant Uulá poorgâi enâmustáá päikkipargoid, kuálástij já piivdij riävskáid. Taan äigistis Lesk-Ant Uulá-rokke lii ettâm uápisulmuid, et lâi suotâs finniđ olssis pääihi, kost aassâđ. Sun lâi kustoo vaibâm kolgolâšelimân. ¶ Ärbi ¶ tulkkumčuákkimijn sehe muusik- já teatterčájáttusâin. Teknikkáreh išedeh meid ¶ Jookeerpargopittá 6. Tuuđhâ uáiviskáálžuid. ¶ – Puávtáččáim-uv išediđ tuu mahtnii? Nánná koijâd ááhust. ¶ sijđoh: 58 s. ¶ Anarâšah - Siijđoid lii pyevtittâm Sämimuseo Siida - Saamelaismuseosäätiö ohtsâšpargoin Anarâškielâ servi rs:in Máttááttâsministeriö uásiruttâdâssáin. ¶ Vijđodâh : 2 175 600 km 2 ¶ skooččân = rapsutus 19 ¶ Samii Litto r.y. , mii lii vuáđudum 1945 evakkoääigi Pohjanmaast, meridij algâttiđ tooimâid olgomuseo huksiimân. Aanaar Sämimuseo vuáđudui 1959, kuás algâttui säämi viäsui já tiŋgâi nuurrâmpargo. Museo vuáđudui Laapi Maakuntalito algust já Suomâ Museolito avžuuttâsâst. Museo lekkâsij vuossâmuu keerdi ive 1962. ¶ s. 176 ¶ Puohah palaskii já alestii Immeel eeđân: ¶ *** ¶ 30 ¶ Mäntyluoto B5 ¶ Mottoom peeivi lâi Sakarias vuáru cokkiittiđ soicettâsuhre temppâl álttár alne. Ton puudâ ulmuuh ruhâdillii ulguubeln. ¶ já ruotâ/tárukielâ. Kuávdáá pargon lii oovtâst sämitiggijn ohtsâštave-eennâmlâš kielâoovtâstpargo nanodem já ovdedem, sämikielâ nanodem já ovdedem nuuvt, et jieškote-uv kielâjuávhu ohtâgâslâš táárbuh, hástuseh já naavcah váldojeh vuotân, sehe sämikielâ virkosmittem já turvim puátteevuođâst. Kielâpargee lii palvâluskoskâvuođâst Suomâ sämitiigán já pälkki miärášuvá Suomâ sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuodâtaasij V/II – IV/IV mield (vuáđupälkki 2 051,23 – 2 391,60 ¶ a) Ij suptâd ollágin b) ohtâ seekunt ¶ Säämi kulttuurkuávdáš Sajos lii kuávdášlâš saajeest Aanaar markkânist Juvduujuv riddoost. Sajos tuáimá Suomâ sämmilij parlamenttáállun, kulttuur-, škovlim- já mättimkuávdážin sehe tábáhtustáállun. ¶ Suomâ kuávlun iä innig onne moonnâm linjâšavdoh, mut kalba sun máášá ittáážân-uv vyerdiđ. Iđedist monâččij hurtigrute Čäcisuollui, toos kal puávtáččij njuškiđ, jis ij haalijd ehidispiäiván linjâšavdo vyerdiđ. ¶ njivleskuáppu ¶ Keejâ kove siijđost 137. Maid uáináh tast? Jis jieh hammii kove, te koijâd skipáristâd, mii tast lii. Ko kuulah olmâ vástádâs, te iberdâh kove. Kost kove hammin talle tábáhtuvá? ¶ - Oppeet tot lodde lii luččoom jyehi sajan. ¶ – Lâibâ hitruu kuáhtáđ tunnuu, Alisa eeđâi. ¶ 6. jieggâ [ulmuu] ¶   1. a. Noomât já ivnii Euroop káártán Stuorrâ-Britannia. ¶ Majemui aaigij čuávdus sämmilij vuoigâdvuođâi oovdedmân láá uuccâm motomijn pirrâduvâin oovdânpyehtimáin sierâ sämijuávhoid jieijâs laavâid teikâ aasâtmáin sierâ sämijuávhui vuoigâdvuođâid já ärbivuovijd vuástáluvâi nubijdis. Taam lii vaigâd iberdiđ. Sämmiliih kalgeh pasteđ oovtâst uuccâđ vuovijd sämmilij vuoigâdvuođâi já kulttuur oovdedmân jieijâs sämmilij kulttuurlij ärbivuovij miäldásávt, ijge uuccâđ maali väldikulttuur toimâmaalijn ijge raččomáin sämiaalmug ohtâlâšvuođâ. ¶ Sanila-Aikio Tiina, sj. ¶ U K N C V K S P Č R S J ¶ Piättâr loppeet pissoođ Jeesus paaldâst ¶ – Máávut-uv pyerrin? kaiccâ koijâdij. ¶ Rávdu kođá čohčuv kárgupoonán 3-5 m jielâlâsân já hiäivulâš čääsi liegâsvuotâ lii 3-6 ceehi suulâin. ¶ já iđosšaddoid. ¶ 5 Rapu já skálžu lává stuorrâ ¶   oovdân  Toos 71 % Njuárgám räjikocceemsajattâh ¶ – Kalehân mun lam máksâm. Čohčuv adelim viärualmaid vittâ koškepuško, ohtnubaloh uárreenähkid já riämnjánäähki, já tävgiviärrun vala soovskammuid. Tulkkâ ko lâi tulkkuustâm, te oppeet savâstâláin - tot vovdi já Harideiješ koskânis, nuuvtpa Harideiješ iätá: ¶ b) Mane planktontiäppoid lii tehálâš suilođ nomâlâsân pajaldâsčääsist? ¶ Tuođâštusân lâi šoddâmäigin merkkejum vistig porgemáánu 25. peivi 1945, mut Juhháán-Uulá tivoi tom juovlâluámu äägi kuovâmáánu 9:n 1945, mii lii muu rievtis šoddâmäigi. Mun jurdám, et taat puástu äigi poođij nuuvt, et ko Rantamäki koijâdij talle čohčuv, mon puáris mun lam, te Ailâ västidij: ¶ ruopsisvuásáš = punainen (vastasyntynyt) vasa 53 ¶ njuovvâmšahheen = lihasiaksi 12 ¶ Luuk 9: 10-17 ¶ Paaccâhlodde ¶  Habitiiv 1. Ko – Pyereest kannat. Munnust ij vááilu mihheen. Mut muái ruhâdelleen, et peivi páštáččij ja ličij jalahâs, ko njajâruukuh iä killáá čääsi. ¶ – Käskivetteđ-uv tij? Ellinoora cullâguát já keigee ¶ Aanaarlâš The Slap já ucjuvlâš Hilbes, moh ovdâstii Säminuorâid väldikodálâš Sounds 2012 -tábáhtusâst, ožžuu kijttosijd lávdástâlmijnis já mättimijnis. Kuohtuuh juávhuh ožžuu tábáhtusâst kunneemainâšume. The Slap já Hilbes väljejuin Anarist njuhčâmáánu loopâst uárnejum Säminuorâi taaidâtábáhtusâst säminuorâi ovdâsteijen väldikodálâš tábáhtusân. ¶ paijaanškyettiđ ¶ Spektrolihtat –juávkku čaittij Váimmustan lea dánsun (Váimustân lii tanssâ)-nommâsâš virkkuus tanssâteatterčájáttâs, mon juávkku jieš lâi suunnâttâllâm já stivrim oovtâst Merja Pieskijn. Juávhust tánssájii Alisa Pieski, Mira Pohjanrinne, Katja Haarla, Birit Haarla, Pinja Pieski já Biret-Inga Pieski. ¶ Nuuvt ennuv lii Immeel rähistâm maailm, ¶ Tiervâpuáttim Sämitige nuorâirääđi uárnim säminuorâi konfereensân säämi kulttuurkuávdáš Sajosân Anarân 6.-7.2.2014. ¶ Seminaarist Suomâ säminuorâi saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso tiäduttij OA algâaalmugij vuoigâdvuođâi julgáštâs merhâšume ubâ sämikulttuur- já kielâ oovdedmist já ohtân kuávdášlâš äššin ILO 169-sopâmuš ratifisistem prosessist. ”OA algâaalmugij vuoigâdvuođâi julgáštâs já ILO 169-sopâmuš sulâstiteh siskáldâsâs peeleest viehâ čuuvtij nubijdis. Muu mielâst Suomâ lii nanosávt čonnâsâm OA algâaalmugij vuoigâdvuođâi julgáštâsân sehe ton jieškote-uv artiklaid já taam kolgâččij väldiđ vuotân ILO 169-sopâmuš ratifisistem prosessist.” ¶ Sämmiliih láá eenâblovvoost motomijn sämikuávlu kieldâin: Suomâ Ucjuv (Ohcejohka), Taažâ Kuovdâkiäinu (Guovdageaidnu/ Kautokeino), Kárášjuv (Kárášjohka/ Karasjok), Tiänu (Deatnu/ Tana) já Uunjaargâ (Unjárga/ Nesseby) kieldâin. ¶ Ovtâskâsulmui stivrimvuálážin Lönnrotist šoodâi kuittâg pajeuáppee já sun merkkejui Tuurgu akatemia matrikkelân 11.10.1822. Uáppeeskipárin lijjii ovdâmerkkân J. L. Runeberg já J. V. Snellman. Aldasááid viiđâ ive opâi maŋa Lönnrot čođâlditij filosofia kandidaat tutkoos kesimáánust 1827. Maisternággus fáddán lâi tovlái syemmilij imelin toollâm Väinämöinen. Fáádá sun lâi finnim professor Reinhold von Beckerist, kote lâi arkkiatrâ J. A. Törngren hyelkki. Ive 1824 rääjist Lönnrot lâi toimâm keesijd päikkimáttáátteijen tallaa kirurgisâš já párnáápestimoopâ professor J. A. Törngren (1772 - 1859) omâstem Lauko kärdinist Vesilahtist. Tuurgu pyellim maŋa sun vietij Laukost täälvi 1828 já rahttâđâi vuossâmuu nuurrâmmátkásis. Talhâstiettuu tuáhtárin sun šoodâi ive 1832. Laukost Lönnrot meiddei maŋeláá hammij kietâčalluu Kalevala nube teddilmân, mii almostui ive 1849. ¶ Kyelipivdeelodeh láá Säämist-uv maaŋgah já nabdam, et čiehčâ lii ain-uv kyelipivdeeludij kunâgâs, veikkâ merâkuáskim lii-uv pegiškuáttám tyelittälli Aanaarjäävri pirrâsijn já sáttába tot leđe tobbeen pessim-uv. Muu mielâst tot ij lah kuittâggin vala anarâškuávlu fastâässee, veikkâ ovdâmerkkân talle, ko Siskeljäävri já Kiävŋásiijávráá koskâsii Stuorrâkiävŋást lâi tot kiirjâgluosâšoddâdemääldis, moos taažâpele pirâsservi Bellona volliittij, oinuustellii merâkuáskimeh-uv tien kuávlust. ¶ Anne Seipiharju 2.lk ¶ Čerrih lii kočâttâhpyehčee ¶ Island Jieŋâmeerâ ¶ Vasa D3 ¶ tullâsäägih, čokkiitteijeeh, sehe mašineh (kähvivuošân, mikro jna.) iä lah párnái ooláádmuddoost ¶ 74 ¶ opâinis ain ovdeláá, vâi sii juvsâččii taggaar sämikielâ tááiđu, mii piäiválâš äššigâšpalvâlmist vát ¶ 4. Kuálsiluddijd ( Mergus ), moh mailmist láá lovmat šlaaijâd, mut Aanaar kuávlust tuše kulmâ: kuussâgkuálsi, vuoptâkuálsi já njunjálâh. ¶ Samudjäävri 2 ~ Saammâdjäävri nuorttiibeln lii Eelliš-ááhu Kuátsaijävri , mon nuorâb nommâ lii Eeli Kuátsaijävri já puoh nuorâmus nommâ Njargâjävri . Eelliš-ááhu (Elli Juhháánnieidâ Högman, *1847) käällis lâi uccjuvlâš paiolmooš Helander Jovnâ (*1840). Kirjeest “Tovlááh mainâseh” Haanu-Ánná maainâst, maht Eelliš-ákku stááloin sierâdij s. 102 návt: ¶ Maajuur tiervâttij muu kieđâst já kočoi čokánistiđ kyessistovlin já koijâdâlâi saavâid. Audiens ij pištám kuhháá já loopâst sun iätá munjin: ¶ Tääl te tuođâi-uv uárbis njobžâtáálust lâi huolâ: purrâmušah lijjii pillâšum já vistekáálvuh kuorbâm. Kihheen ij lam uáinám oovtâgin puátimin siisâ ige monâmin olgos ige cokkitmin maiden. Ige toi vaskâmij čoođâ, moh lijjii fakkist ittáám pálgá oolâ já laasâi oovdân, kihheen liččii peessâmgin jotteeđ luodâid kyeđehánnáá. Já viärráámus äšši lâi tot, et Tálunjobžâ lâi ain-uv čuoigâmin meecist, ige kihheen lam šoddâm koijâdiđ sust tomgin, mon kukken sun lâi vuálgám muorâ viežžâđ. ¶ 113B Täävti já lođđâs rááhtus. ¶ Poimulehti ¶ – Almaa jienâ! ¶ Raavâdviäsu Galla ¶ Ive 2003 seervi stivrâ čokkânij vittii já toovâi miärádâsâid kielâpiervâlpargei paalhij täärhistmist já anarâš eehidtuálui orniimist Kaamâs Kievarân, moh lijjii 22.11.2003. Puáđuh lijjii suullân 2000 eurod já toh šoddii kielâpiervâl pyerrin. Lasseen stivrâ toovâi miärádâsâid 1990-lovo aalgâkeččin finnejum jeessânloovnâi maasâdmäksimist já stipendij jyehimist kuávlu škovlâlijd. Jeessânlostâ Anarâš almostui kulmii, main ohtâ lâi kalendernummeer. Kalender teemân lâi Säämi myerjih já teevstâid čaalij Luobbâl-Joovsep Jovnâ (Jouni Aikio). Teevstâid jurgâlij anarâškielân Ilmari Mattus. Puohâi jesânij meeri lâi ive aalgâst 257 já ive loopâst 266, main ihejesâneh lijjii 209, toorjâjesâneh 45 já ovtâstusjesâneh 12. Ton ive jammii kulmâ jeessân. ¶ 2. ¶  tivrâs Vuosâiše njune vorrâkulgâmân ¶ Säämi kulttuurkuávdáš Saijoos já Sämitige ávutuálui nube peeivi viettip koskoho 4. cuáŋuimáánu, kuás Sajosist uárnejuvvoo puohháid ávus aalmugjuhle. Juhlepeeivi ääigi láá uuvsah áávus tme 11–17 já táálust tábáhtuvá ubâ peeivi ääigi. Looveest láá ollâtásásiih muusikčájáttâsah, táálu tuáimei já táálu oovdânpyehtimeh sehe sierânâs ohjelm párnáid. Uápistum tálurieggeeh uárnejuvvojeh täsitiijmij kooskâ tme 12 rääjist. ¶ Tyeji ¶    tiäđust ¶ – Mutâ karusel liähtu lasanij já lasanij. ¶ – Na mutâ, Puppâ, lii ennuv älkkep pivdeđ sii purrâmuš. Ko lii nelgi te ij lah eres ko väldiđ muáddi käniorráás... ¶ – Kost finniim ruuđâ? ¶ Miŋkki mákkoo čaasij piälláin, mast ton vuoijâmcuoccâjyelgih-uv muštâleh. Jyehi miiŋkist lii jieijâs pivdoreeviir. Tot lii eromâš čeppi vuoijâđ já kuálástiđ. Ton táválumos salâsin aainâs tälviv láá vuáskunááh já siärgááh. Miiŋkin tohhejeh še cuobbuuh já rapuh. Tot pessee riddomieli suáijáás luámán. Kuáđi lii vaigâd aiccâđ, mut čiivgâi viiccân puáhtá kävildiđ tom. Kiđđuv niŋálâs čivgá vittâ äpittes čiivgâ. Vuossâmuu keerdi toh oskeldeteh kuáđi ulguubel manuppaje ahasâžžân. Muádi mánuppajasâžžân čiivgah uáppih vuoijâđ já hárjuttâlškyeteh enijnis saallâs pivdem. Mottoon ääigi maŋeláá peerâ pieđgân já čiivgah vyelgih kiäinusis. ¶ Säämi elleekove ¶ Kuárus hävdi ¶  riggáh. Ákku Lasetiäđuid tilálâšvuođâst addel sämitige kielâtorvočällee Siiri Jomppanen säämi kielâtahopalhâšume uásild ( siiri.jomppanen@samediggi.fi , +38 (0)10 839 3111) sehe ubâ seminaar uásild saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi ( klemetti.nakkalajarvi@samediggi.fi , +358 505242109). ¶ SomBy ¶ ulmuu vuáhádume jieijâs pirrâsân. ¶ – Taat lii muu huolhijn. Mun kolgâččim itten moonnâđ kyevti uccááš oovdeld, kiäh iävá tuostá koskânis puáttiđ juvvii rastâ. Mutâ jiemhan mun peesâ täin rašes juolgijnân. ¶  lii Olmoošvuoigâdvuođâorgaanij avžuuttâsah ¶ Uási luudijn páácá tálvástâllâđ tavas, riävskáh, kuávskáh, káránâsah. Toh-uv uážžuh puoh, maid elimân tarbâšeh. Riävská ijjâd lieggâ čieppâsist já porá suáhiuurbijd. Káránâsân nube ellee jäämmim meerhâš eellim, ko tot kávná ubbâsân niälgum poccuu. Täid rátuporreid-uv Immeel muštá: Psaalmâ sanijguin Sivnedeijee piämmá káránâs uđâgáid, moh neelgi keežild ruŋkesteh (Ps 147:9). ¶ láá kevttum ävkkin Taažâ já Ruotâ sämitige sämikielâ pehtilittem- já ovdedemtooimah. ¶ 3 Noomât kove piergâsijd ¶ Eidusâš kulttuurtoorjân juohhui ohtsis 122 500,00 eurod, mast 31 000,00 kulttuurtábáhtussáid já 64 500,00 eurod sämiseervij toimâtoorjân. Sämikielâlâš almostittemtoimâ torjui 15 000,00 euroin. ¶ Sämmilij häldeeh lijjii še maaŋgah, puohnâssân 50 paaihijn, mutâ taa tergâdumoseh: ¶  mut Iiskâm peessâđ luuhâđ Oulu talhâstieđâlâš tieđâkoodán, ko tuáhtár áámmát lii lamaš muu peivinaaveer pajetääsi rääjist. Tuáivum meiddei, et puávtáččim puátteevuđâst ovtâstittiđ sämikielâ meid jieččân paargon. Lam iiloost, et máátám sämikielâ já puávtám kevttiđ tom rijjâ kuás peri halijdâm. Halijdiččim sirdeđ taam siämmáá tobdo já rijjâvuođâ meiddei puáttee puolváid, assiiba sij sämikuávlust tâi ton ulguubeln. ¶ - Auttaja-Aslak – toimâ, Ucjuuhâ 27 492,75 € ¶ anarâškielâ ¶ 9D Puŋkki lii ¶ b. Noomât kove sárgáid nähkisuájá suormâid. ¶ Suomâst láá sämmiliih vuálá 10~000. Tij sämmiliih leppeđ Euroop majemuš algâaalmug. Meid piäluštâsvyeimih ana tii kulttuur áárvust – eromâšávt ko toimâp sämikuávlust. Čuávuvâžžân kalga kavnâđ tuáimee vuovijd sämikielâlâš suáldát salmâkirje kevttimân kieddirukkoospuudâin já suáldátimmeelpalvâlusâin, ovdâmerkkân suomâkielâ paaldâst. ¶ Niijlâs áásá Vuovdâkuoškâst Ucjuv kieldâst. Škoovlân já siijdân lii mätki 30 km já äigi kolá kyelipiivdost. Motomin Niijlâs ijâstâl eeji já uccâviljii lunne Taažâ Kárášjuuvâst. ¶ peeccih ¶ kee laavâid já kuávdášlâš aalmug vuoigâdvuođâid já kenigâsvuođâid kyeskee tieđettempá ¶ Ko leim kiärguseh, tallet mij čuoigâlijm siijdâ čokkiđ. Maŋa koskâpeeivi lâi sijdâ čuákist Vuodâsluobbâl jieŋâ alne. Sijdâ lâi suulân käävci tuhháát. ¶ jieŋŋâlvuođáid? ¶ “Lodde, tiäđáh-uv tun, mii maailmân lii tábáhtum? Ij návt lamaš jieht.” ¶ Vuosâiše kielâpiervâlist (ucebeh päärtih) ¶ Jođám škoovlâ 6 h ¶ Luuvâ lase (suomâkielân). ¶ 2. Uusâ Suomâ káártást kulmâ Suálui-Suomâ stuorrâ suolluu ¶ Mut Mooses eeđâi Imelân: “Mii tot mun lam moonnâđ Egypti kunâgâs luusâ. Jiem mun pyevti išediđ israellijd Egyptist meddâl.” ¶ Uusâ meerân njuáidusávt njeijee källeerido. ¶ – Nabai Piättâr já Jeobald, mun jotkin, – maht suái finnijn muu? Maht suái finnijn Saammâl-čeeci? ¶   Mij huksijm 1959–1960 uđđâ táálu luovdjn. Talle ij autoin finnim toho maiden tävirijd, ko autoluoddâ ij lamaš. Ergijguin ferttij tälvisijvoi ääigi kesittiđ amnâsijd, nuuvt tego luovdijd, káttupaahvijd já sementijd. Tiijlâid mij raahtijm jieš. ¶  teki 11 ¶ Ko nubbe tijme aalgij, Ánná moonâi vuot čokkáđ tuáhá. Váháš áigáá keččin Heikkâ poođij suu paaldân. ¶ elege maiden, mii sunjin ¶ – Maid vuollâđ? ¶ S uomâ olgopolitiik joođeet täsivääldi president oovtâsttooimâst staatâraađijn. President já olgokoskâvuođâin västideijee ministereh savâstâleh merhâšitteemusâin miärádâsâin haldâttâs olgo- já torvolâšvuođâpoolitlii váljukoddeest. ¶ Mut ijhân kale jyevdilâssângin heivvii älgiđ täälvi puáttim vyerdiđ. Ij tuánttá heivviigin! Musthân láá ruuđah-uv nuuhâm, puursân ko kuovlâl te páppârruttâlonnjâ lii kuárus já šlanttâloonjâst ij lah mihheen. Nuuvt mun njuškejim pyerá oolâ jâ vyeijilim Vesivaltion Kaamâsjuhâriidon, et jos tobbeen finniiččim taggaar pargo, et maarkijd finniiččij puursân. Mun vuoijim parakkij kuvl, tobbeen lei táálualmai (Pihlajamäki Matti) muorriimin. Mun sunjin eeđâm: ¶ Viijmâg tot kuhháá vuordum hárjuttâllâmpuddâ lâi älgimin. Ánná lâi rahttâtmin tavas vyelgim várás. Ko sun kuldâlij lädiuáppeid, taah toskádâllii tom, et ko jieijâs syergi pargo ij táttum mahten finniđ: mottoom lâi karttâm ruttâvänivuođâstis lasâpoossâmpaargon já mottoom vuot lostâjyehhen, já luhâmeh urruu vonâmin. Sun kale lâi hárjuttâllâmsajestis luholâš. ¶ Lasetiäđuh: ¶ Alisa suorgânij hirmâdávt já kaačâi pááikán. ¶ Muádi majemuu ive ääigi lii anarâškielâ máttááttâs lavkkim uáli kuhes läävhi ovdâskulij: lii algâmáttááttâs, vuáđumáttááttâs, rävisolmoošmáttááttâs, virtuaalmáttááttâs já láá savâstâllâmkerhoh. Ánsu tiäđust kulá iäljáris máttáátteijeid, mut tááláá škovliittâs iähtun tehálumos primus motor lii lamaš tievâsmittemškovliittâs, mii tollui 2009–2010. Tot nurdâdij vuossâmuu dominopitá viällud já dominoreaktio juátkoo. ¶ Sosiaalsyergi mättimkuávdáš ¶ teejâ ¶ Perunämmir tupe lâi tobdosin šoddâm kumâttusâin, maaŋgâs lijjii uáinâm tuulâ täähist pyelimin ko pottii mäddinkulâi tuve kuuvl. Ton tuuveest lâi laasâ mádáskulâi seeinist. Ulmuuh ko pottii puolâšin mäddin kuávlust já oinii tuulâ tuve täähist pyelimin, te lijjii pyeri mielâst ko peessih lieggâ tupán. Já ko pottii tupán te ij tobbeen lam tullâ, aaibâs kolmâ tupe. Tievst sij hirmástuvvii já jurdelii ete kumâttusâh toh lijjii, iäge váldâm čielgâs. Ärgis ulmuuh iä tuostâm ohtuunis ijâstâllâđ ton tuuveest. ¶ 2. Kost Suomâ merâriddokuávlust puávtáh ¶ Lam 3. Maid uáináh, kuulah já tuubdah? ¶ tääsi: vuođuškovla ¶ suojâliđ saimaanuárju. ¶  teikâ 60 ¶ Lappiliih iäláttâsah puásuipargojuávkku ¶  predikaat liegâsvuotâ 132 ¶ (komissaar pargon lii ovdediđ tiettim já kunnijâttem olmoošvuoigâdvuođâi kuáttá Euroop rääđi jeessânenâmijn) ¶ ANARŠKIEL PARTITIJV ¶   Hän Neeta Jääskö, anarâškielâ ¶ - Älä tun láávlu, mun tot halijdâm tääl lávluđ! ¶ Nuorah aldakooveest ¶ Porgemáánu (elomáánu) 1994 (28 sijđod) numerist, mii lâi lokkekuvijdis peeleest neelji-iivnâg já mast válduteemán lâi Feeilâgeh já lasattâsah Sarre-suuvâ čallui , vuolgât čällee rähisvuođâčalluu Maarittân noomáin Rähis Maarit já vaidâl, et ko iä lah tuárvi linnâ säänih. Ulmen lâi tot, et ulmuuh kiävtáččii meiddei anarâškielâ tobdoi kiellân, ij ain tuše suomâkielâ: ¶ Sämitige mielâst Meccihaldâttâs lii toimâm ovdâmerhâlávt sämikulttuur ärbitiäđu siäiluttem pyerrin sämikielâlâlij päikkinoomâi nuurrâm- já almostittemtoimâinis. Sii almostittem čielgiittâs Nuorttâ-Aanaar sämikielâlijn päikkinoomâin lii eromâš tehálâš nuorttâ- já aanaarsämikielâi kulttuurlâš luándun kullee tiäđu siäilumân. ¶ Ovdâsaahâ ¶ VIRO = EESTIEENNÂM ¶ Kvakkâ ¶ – Kandâ! Ele vájáldit pieijâđ muu maasâd kost lijjim-uv! ¶ s. 113 ¶ b. rášuarve? ¶ - Ääših muttojii. ¶   puáhtá Ovdâmeerhah laiđiittâssaanij várás s. 26. ¶ Talle Juhháán-uv esken huámmášij jieijâs tile: sun lâi aaibâs njuoskâsin já piättáá. ¶ iäccá kuittâg enâmijdis. ¶ Ko máttááttâspárnááh lävkkejii enâmân, sij oinii, et tobbeen lijjii iilâi alne possuumin kyeleh já leeibih. Jeesus eeđâi sijjân: ¶ 58 kištoiävtuttâssâd. ¶ – Na tallehân tun koolgah čokániđ mottoom eres sajan, jis tust oro nuuvt! Jiem haalijd leđe tunjin kiksen! ¶ Puoh sämmiliih iä sáárnu sämikielâ, mut lyetittittee lovottuvat sämikielâ sárnoin iä lah. Suomâst vuossâmuš säämi kielâlaahâ poođij vuáimán iäskán ive 1992, mon maŋa lii lamaš máhđulâš almottiđ jieggâčällei eenikielân meid sämikielâ. ¶ – Muu mielâst toh láá piškereh, Hirškikkâ pelestis nirvee oppeet. ¶  teikâ Pestiluámu nuvâškuođij já must lâi aaigâ vala elâččiđ kolliistâlmin Čovčjäävri ulmuid. Nuuvtpa Reidarkyevtis Raineráin eelijn muu tuálvumin Čovčjáávrán, kost mun orosistim váhá ääigi. Taiđim joba ijâstâllâđ-uv tobbeen. Eellim jieččân pelni keččâmin viljâm Juhháán-Uulá. Sun aasâi talle mii tuuveest ohtuunis. Elâččim meiddei Maatibeln-uv kolliistâlmin váhá ääigi, jeđe ittinâš jotkim postautoin määđhi Avelân. Tobbeen lävkkejim kirdemmašinân, mii tuálvui muu Ruávinjaargân. Helsig maašin vyelgimân lâi vala tommittáá äigi, et elâččim keččâmin ovdijd pargoskipárijdân Kävppi Mat Igá Eino já Piippos Veiko, kiäh pargeldáin koijiis já kolmâ tyejivisteest. Hoovdâ jiem kuáhtám. ¶ Palvâlusah ¶ Suátipalvâlusškovlim sihtee systemaatlávt oovtvuoiŋâlii já pehtilis suáđi ääigi juávhu läčimân. Oovtvuoiŋâlii juávhust, juáháš tiätá ohtsijd uulmijd já lii čonnâsâm toid, piävuttem tâi pennalism ij tiettuu. Hoovdâi toimâ lii eromâš tehálâš oovtvuoiŋâlii juávhu čokkiimist. Vuálááš kalga meiddei mušteđ jieijâs kenigâsvuođâid já toimâđ almolâš palvâlusraavânjuolgâdus miärádâsâi mield. ¶ – Na kalehân mun tom muštám já tääl vaarâ juo tuostâm-uv mainâstiđ tunjin, et lijjim kale juo sooppâm suin muuneeld ton huálhástâllâmmääđhist, veikkâ makaš eellim koijâdmin tom ääši sust. ¶ 36 artikla ¶ Tobbeen kuáhtáim syemmilijd nuorâid, já sii hoovdâid, kiäh lijjii Tave-Minnesota kielâleeirâst, mut lijjii vuálgám meid teehi Thunder-Bayn keččâđ táid uáinámušâid. Mottoom ustevliist kanadaliist, kote maatij pyereest suomâkielâ, finnijm káártá, mon vuáđuld suunnistáim tohongis Kakabeka Falls -korže keččâđ. Tom kočodeh meid Tave-Niagaran . Tot ij lah kale aldagin Niagara alosâš, tuše 128 jyelgid, ađai 42 m:d alo, mut muččâd lii já šaavvân lii koorâs. ¶ 3. Sämikuávlu kieldah, staatâ virgáduvah/finnodâhlájádâsâh já sämiorganisaatioh kalgeh rähtiđ ¶ 7 . Moh elleeh kevttih kierâččij já ¶ 11A Riitaarpiäivááloddáá suoksâ puurâdmin ¶ Heikkâ čokkái ain jávuttáá. Tot ilolâš, vises tobdo, mii Áánást jieht lâi lamaš elleekuuvijn, lappui já sun tuubdâi jieijâs nuuvt luhotteemmin. Luvâlduvâstgin Ánná ij ennustkin kuullâm. ¶ 5. a. Merkkii ruossáin, lii-uv náágus riehtâ vâi puástud. ¶ Kyelimainâseh ¶ 4. Piergâseh: kirkes lummolamppu, pennâ ¶ Vijđodâh: 2 040 km 2 ¶ Nuorttâsämmiliih ¶ apijnis virde vuástá, mii irâttij tuálvuđ tom ¶ vuáttámušâin já oppâmpuátusijn. Pargopáájáporgâm pargon lii kieđâvuššâđ maht taam tiäđu puáhtá heiviittiđ sämimáttááttâsân. ¶ Uáivialmast lii vaigâdis puddâ. Koskimaa valjij volliittim ton saajeest jäävri rasta njuolgist, mii lâi stuorrâ jallodâh. Sun peruštâlâi áigumušâs: ¶ 43. Čuovâ jotá njuolgist 139 ¶ Eellimpiirâs: ¶ – Mun ááigum táám stuorrâ keeđgi väldiđ já kyeddiđ tuon stuorrâ keeđgi oolá. ¶ – Laavhah kirdeh uáđđimviistán já loppâtävireh kievkkânân! Simsalabim! ¶ - čuákkimviste väridum 8 tiijmán ¶ Jis myenster mudoi oro tuhhiittetten, ferttee termârähtimprosessist vuáijuđ ain kieŋâlubbon. Vistig-uv kalga tutkâđ ráhtustääsist (rakennetaso) myenstersääni vädis komponent ráhtus adai tom, lii-uv tot vuáđusääni vâi suárgus (suomâkielân johdos). Koččâmus lii tast, ferttee-uv komponent tutkâđ ubâ säännin vâi puáhtá-uv tast iäruttiđ oosijd, ovdâmerkkân sänimadduu já suárgásijd. Ovdâmeerhâin lii älkkee uáiniđ, et aro-sääni lii väädis jyehiđ. Nääpikkä-säänist -kkä lii suárgus, mut ain páácá koijâdiđ, maid uáivild algâuási nääpi-? Vahakas-säänist lii iärutmist čielgâ maadâ vaha-, moos lii labdasâm syergis -kas. Jis komponent puáhtá jyehiđ ucebijd oosijd, viärdádâllâm puáhtá porgâđ morfeemtääsist (morfeemitaso), kost sänimaadâ já suárgus tutkuv sierâ já nomâlâs tot, kávnoo-uv taid vaastâ sämikielâst. ¶ Sosiaal- já tiervâsvuođâ ¶ 4. Smietâ já agâstâl, láá-uv tuu täävtih ¶ 2. Sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođâi olášutmân ličij ávhálâš, jis sämitigge vuáđudičij ¶ 12. Mii saanijd šadda njuolâ puotâ? ¶ Leinonen, Teuvo Nyberg, Simo Veistola já ¶ Piärgu pyevtittâs 2004 (1 000 t) ¶ Professor Veli-Pekka Lehtola historjákirje ¶ šigâššáid. Kieldâi já staatâ ohtâduvah kalgeh karttiđ toimâsuorgijnis pargee sämikieltáiđusâš ¶ 3. a) Maid tábáhtuva stuorrâ čäcišaddoid talvâ- ¶ Aanaar ¶ jurgâlâm: Marja-Liisa Olthuis ¶ 14. Suomâ lii Nuorttâmeerâ riddoost ¶ IP: Nuuvt tot lii. ¶ – Kale nuáidih láá uucán tutâvááh! Kuáski šuáhkádij, ko ooinij nuáidiluuvdá kirdemin vääri tuáhá. ¶ - Iiđeed, Jovnâ västidij, tego pyereest šoddâdum kandâ tovâččij-uv. Sun lâi kuittâg val hirmâd vaibâm. ¶   Idingtonin puáđidijn Arden lâi moonnâm kandâáijuvijdiskijn kuálástiđ já suu puáttim maŋa eelijm Arden puárásumos kaandâ kyesist. Sust lâi nuuvtkočodum kupolitáálu, mon sun lâi jieš ráhtám já tot lâi olgoláá keejân tegu komo näppi. Táálu lâi aaibâs pirrâjuurbâs, mon luoddiiddâh lâi 15 meetterid já kupoli alodâh 7,5 m. Siste lijjii táválij táluvistij lasseen meid baaritiskâ, sehe eres-uv “ylellisyys” -piergâseh. Arden puárásumos kandâ omâstij Idington kuávlust nelji tuáhtárklinikka. ¶ toimânadeleijeid ete vuolgâteevstâ algâalgâlijd čälleid, kiäid puohháid jurgâleijee kalga ¶ Ollâpaapah já laavâmáttáátteijeeh, kiäh lijjii tast, sujâttii Jeesus kijvásávt. Herodes já suu suáldátteh algii tääl lattiđ Jeesusáin nuuvt, et paijeelkeččii suu. Herodes pilkkedij Jeesus nuuvt, et kočoi kárvuttiđ suu mučis pihtâsân já tastmaŋa sun vuolgâttij Jeesus maassâd Pilatus kuuvl. Ton peeivi Herodesâst já Pilatusâst šoddáin veerdižeh; ton räi suoi láin vajedâm kyeimis. ¶ Säämi ekumeenlâš kirkkopeeivih uárnejuvvojeh Anarist 12.-14. kesimáánu 2009. Kirkkopeivijd vuárdojeh suullân 1500 uásivälded Suomâ, Ruotâ, Taažâ já Ruošâ sämmilijn. ¶ Sieidi Stuorrâjäävri Kiäinuluohtpoođâ Pissikivensaari -suollust, mii lii kuittâg njargâ, já mon anarâšnommâ lii Puolžânjargâ . Tast vuálgá Tuurupuolžâ. Algâalgâlâš nommá sátáččij leđe ovdâmerkkân Pasekeđgsuálui (Matti Morottaja 2008) já talle sieidi-uv puávtáččij leđe Pasekeđgi , mast tot ličij hämmejum suomâkielân. Ovdâmerkkân Aŋŋel kuávlu Pasečielgist lii sieidi, mon nommâ lii Pasekeđgi . Muáddi kilomeetter Puolžânjaargâst taveviestârân lii Piškvääri, et nommâ sátáččij puáttiđ meiddei tom-uv pehti. ¶ korrâ, koorâ = kuori ¶ 3. Kieldah, staatâ ohtâduvah já sämitigge kolgâččii tutkâđ máhđulâšvuođâid vuáđudiđ ¶ ohtim, fotosyntees . Ruánáá šadoh já eres ohtiimân navcâliih iäláneh valmâšteh čääsist já čiđđâdioksidist sukkâr, moos čoonnâs piäiváá čuovâenergia. Siämmást luovvân happi. Taam kočodeh ekosysteemist vuáđupyevtittâssân. ¶   Filippus västidij: ”Ij kuovttijnčuođijn dinaráin finnii tommit leeibi, et juáhážân ličij pittááškin.” ¶ máhđulâš. Lasseen sämikuávlust lii máhđulâš luuhâđ sämikielâ eenikielâ já vieres kielâ oppâamnâsin vuáđumáttááttâsâst, luvâttuvvâst já áámmátlii škovliittâsâst. ¶ Kielâ: liettuakielâ ¶ jis must ličij rievtis malli. Kostsun Nisonieidâ ¶ siämmáá-árvusijd ekonoomlâš máhđulâšvuođâid já eres toorjâvuáháduvâid luuhâđ sämikielâ tegu sämikielâ mätihánnáá pargei-uv. ¶  suotâs Stivrâ meridij čonâdâttâđ ¶ ½ tejâpastem millum vielgispippâr, ¶ – Ij täst lah seibi ige keeči. Keččâđ mučis šooŋâid, ¶ d) Vuálásargii luvâttâlmist, maid tuáršu porá: ¶ Muu mielâst lii-uv máhđulâš vyelgiđ vuáhádittum noomâst Jokijärvi . Talle vuolgâsaijeen heivee anarâškielâ Vaijävri , orjâlâškielân Vaddjávri , mii lii Aanaar já Ucjuv rääjist. Hiäivulâšvuotâ uáivild täst maadânuorttân puáttee räjilinjâš sunde já nube tááhust noomâ häämi. Uáli vises räjičuágástuvâst Ryevdipovveest keessum linjâš spiekâst sundestis tuše uccáá, kiäččába koskâsâš räjičuágástâhhân maajeeb Kiedkipolkielatskiets (1739–40) tâi Ordokorkois (jo-uv Selgijäävri tâi tááláá Paavvâljäävri uáivuš). Sunde Juttjaavrijn ličij merhâšâm kivkkásup räjilinjáá nubástus já pyevtittâm Njiävđámân epituođâlâš kuhes já kežis lođe viestârân. Ucjuv siijdâ maadârääji moonâi jyehi tábáhtusâst Tiävjást Petsikkojáávrán, jo-uv njuálgu linjâžân Vaijäävri pehti tâi maŋeláá mohe pehti Keđgiporkiellâskeeji pehti, nuuvt et loođeest ličij šoddâm tuotâ kezzi. – Váháš hyenes uámitobdoin aaicâm motomin jieš-uv propagistám Johttejávri (Juttjäävri) peeleest mieigâstmáin suhâtiätun, mon mield Njiävđám sijdâ rájášui mii suhâenâmáid. Muu tulkkum lâi kuittâg iättáá, ko mii kuávlu uulij Kaarbuljaavrij ( Gárbboljávrrit ) räi ađai Vaijäävri paaldân. Nuuvtpa puáhtá pyereest leđe, et Njiävđám siijdân iä lah kuássin kuullâm puoh čácáduv stuorrâ kierâjäävrih. ¶ kuáluskoveh já teatterpittá Säminuorâi ¶ – Must ij lah puhelin. ¶ Lahtos 3 Kielâpiervâl vuáđusáárgus ¶ Iđedist Barbara-säplig uáiná vuossâmužžân laasâst lekkâseijee! ¶ käškimčuáimáš sudenkorento ¶ FÁÁDÁH LÁVÂRDUV ¶ EHIDIST ¶ merhâšuumijd. Veerbâ pestiđ västideijee veerbah láá kevttum taan ohtâvuođâst maaŋgâ ¶ Säämi kulttuurmeriruuđâst juáhhojeh ihásávt ucâmušâst torjuuh sämitaiđuu já –kulttuur jieškote-uv suorgijd sehe sämiservijd. Sämitige pargo-oornig mield torjuuh mieđettuvvojeh eidusâš kulttuurtoorjân tego proojeekttoorjân, pargo- teikâ eres toorjân já almostittemtoorjân sehe sämiseervij toimâ- já proojeekttoorjân. Tai lasseen kulttuurlävdikodde puáhtá mieđettiđ eromâš suujâst, ucâmušâttáá, kulttuurpalhâšume. Toorjâucâmušâid kalga čujottiđ Sämitiigán majemustáá 31. roovvâdmáánu 2014 tme 16.15 räi čujottâssáin: Sämitigge, Sajos, 99870 Aanaar. Uuccâmluámáttuvâid já lasetiäđuid uážžu kulttuurčällest puh. 010 839 3103 já šleđgâpoostâ pehti riitta.orti-berg(at)samediggi.fi. Toorjâucâmušâid puáhtá toimâttiđ persovnlávt tâi äššialmaa pehti, teikkâ taid puáhtá vuolgâttiđ poostâst, äššialmaa mield, telekopion tâi šleđgâpoostâ pehti. Toorjâucâmušâi vuolgâttem tábáhtuvá vuolgâtteijee ovdâsvástádâssáin. Uuccâmluámáttuvah täst ¶  lii Veikkâ návt korrâ rijdo lâi-uv taan kylálâš kaandâ já mii kooskâ, te liijká mii huápust vájálditijm tom já sun lâi tast maŋa tot siämmâš škovlâskippáár, mii lâi lamaš tađe ovdil-uv. Ep muštâččâm innig kuássin tiem ääši já orom muštemin, et sun finnij meid nijbáás-uv hovdâmáttáátteijest maasâd. ¶ 2. Nievris šooŋah pyehtih pillediđ valješado. ¶ Binna Bánna párnái radio ¶ uáiná Peivee. ¶ Stuorrâkyelnjargâ 8:1 A22 Ruáptujäävrist, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ ”Maalâkuuvij vuolgâsaijeen lii muu koskâvuotâ aldâpirrâs enâdâhân, jieškote-uv enâdâhsoojij historján, mainâsáid já muu jieččân ferimáid tain. Viigâm vijđediđ jurduu enâduv keččâmist ton feerimân, olesváldálâšvuotân, moos kuleh meid enâdâhân lohtâseijee oskomušah já mainâseh. Muu kiäsut, ete maht tuodârluándu lii siämmást sehe meccikuávlu ete kulttuurpiirâs. Nuvvos Áiligas lii toovláš pase tuodâr mon vieltih láá ain tievâ merhâsuumijn. Maalâkuuvij roobdâid čiŋâtteh sämimááccuh liijne riessâmeh. Muu tuojijn távjá uáinojeijee ärbivuáváliih sämityeje elemeentih lääččih ohtâvuođâ ulmuid, kiäh eellih teikâ láá iällám maalâkooveest kovvejum saajeest. Muu kiäsut jotteeđ kovetaiđuu já tyeje rääjist,” maainâst Outi Pieski suu maalâkuuvijn. Kovetaaidâr Outi Pieski (š. 1973) áásá já parga Ucjuuvâst já Helsigist. Tave luándu puátá oovdân maaŋgâin suu tuojijn. Pieski taaiđâ siskeeld maalâkuuvijd, taaiđâubâlâšvuođâid já sajetaaiđâráhtusijd, moh távjá láá amnâstum sämityejitekniikâid kevttimáin. Porgâmist uáinoo luándu já kulttuur noonâ ohtâvuotâ. Realism juállán persovnlâšvuođâ já äigittemvuođâ tobdon. Outi Pieski lii valmâštum Kovetaaiđâakatemiâst ive 2000. Sun lii toollâm priivaatčáitálmâsâid tave-enâmijn já suu pargoh láá lamaš čáittusist maaŋgâin juávkkučáitálmâsâin Euroopâst já Tave-Amerikâst. Pieski lii porgâm meid almos ráhtusijd, el. ive 2012 Säämi kulttuurkuávdáš Sajosân, lasseen suu pargoh láá maaŋgâin almos já priivaat čuágálduvvâin. ¶ piiččus = kapustarinta 50, 79 ¶ Säplignjargâ = Hiiriniemi ¶  + – Tun jieh uážu ohtuu väzziđ, lâi mottoom hoittájeijee ravvim. ¶ Jookeerpargopittá ¶ Čuákkipaihij kooskân pääccih vijđes asâhánnáá kuávluh, main iälusteh kuobžah, kuumpih já ilvâseh. Uási ellein láá vuálgus nuorttârääji tyehin, Ruošâ vijđes meeccijn. Väri-Suomâ spesiaalvuotâ lii vyevdikodde . Tot sulâstit olgohäämis peeleest poccuu, mut lii ucánjáhháá stuárráb. Kuhes jyelgih já kubdâ koozah čäittih, et tot lii vuáhádum pyereest Väri-Suomâ kossâmuottiis talvijd. Vyevdikodde lappui Suomast masa ollásávt 1900-lovo aalgâbeln. Stuárráámusah suujah lappuumân lijjii pivdo já taavdah. Meiddei poccuiguin kištodem já ulmui aassâm vijđánem vaikuttii toos, et vyevdikodeh kiäsádettii rávhálubboid kuávloid nuorttârääji tuáhá. ¶ 10. Liegâsvuođâtile nummeer, mast čääci tyeldee. ¶ poostah = hohtimet ¶ – Ánná, Heikkâ algâttij. Jis jieh aaibâs tállân pyevti västidiđ, te smietâ. ¶ Pengilly 14.7.98 majebargâ. ¶ Čuákánkiäsu ¶ Sämikielâlij muštopyeccei tipšotile sämikuávlu kieldâin . Kieldâi sahâvuáruh. ¶ – Mun aigum –, naa. Ánná čokánistij stoovlin já smietâi, maht algâttiđ: ¶  iä s. 142 ¶ Juávhu stivrejeijeeh, mattáátteijeeh Bigga-Helena Magga já Rauna Mätäsaho láin ilolávt oláttum jieijâs juávhu miänástume keežild. Taansâ juurdâ vuolgij jakutialii Sykkys –tanssâjuávhu čáittusist Ijâttis Ijjâ –tábáhtusâst Anarist 2010. ¶ Ohtsis ¶ Viijmâg enni já eeči laddiv riidon. Eeči kuáddá kyelifarppâl kárbást vyeligâs keeđgi oolâ. Sun leehâst kyelifarppâl lohe esken tastmaŋa ko Myerji já Hirškikkâ lává ervidâm, maid kuolijd já kalle kyele eeči já enni lává koddám. ¶ Pááđáár kuávlu Kuáráátmurjuvvii já Ruávipálgá kooskâst lii Várjutanccâmvääri . Noomâ ahe lii ucemustáá 60 ihheed, kuás jo Lusme Piäkká, kote lâi ohtâ tain ulmuin mieldi, ko nommâ šoodâi, lii jáámmám ive 1945. Olavi Lehtola, kote lii Lehtol Kauko-uámikkâs kandâ, adelij taggaar tiäđu et lijjii kulmâ vuorrâs oovtfááru vaarâ puásuihommáin mottoom värivieltist: Lusme Piäkká (Pekka Paadar, š. 1854, kote aasâi Lusmenjaargâst), Postâ Marttin (Martti Mattus, š. 1873, kote aasâi Meniškuoškâ uáivušist) já Hännis Eemel (Eemil Hänninen, š. 1880). Sij lijjii ijjâdmin láávust nomâttum väärist, ko lávuloovdâ puállái. Talle sij karttii tanccâđ ton lovduu alne, vâi tot časkâččij já avžuuttii meiddei Hännis Eemel-uv tanccâđ. Sun ij iberdâm manen váárju alne lâi kolgâđ tánssáđ já eeđâi: “Kuka se nyt yöllä rupiaa tanssaamhan louthen päällä?” . ¶ b. tááláá ääigi. ¶ Hormišiš Aalpâi várádâh luávdá paijeel pele Sveitsi vijđoduvâst. Aalpâi taveviestârpiäláá vuáládâhkuávlust láá maŋgâ stuorrâ jäävri. Tobbeen láá meiddei eennâm valjaamusah eennâmtuálukuávluh já stuárráámusah kaavpugeh. Haldâttâshäämis peeleest Sveitsi lii littotäsiväldi. Eennâm lii juohum kantonáid ađai läänijd, main lii vijđes jiešhaldâšem. Sveitsist sárnuh maŋgâ kielâ, tegu saksa-, ranska- já italiakielâ. ¶ puájui ¶ tâi monâččim meerâi tuáhá, ¶ Lohkoleaika -räiđu lii jurgâlum Sanoma Pro Matikka -nommâsâš rááiđust. Ubâ räiđu almostuvvoo meiddei anarâškielân. Taan räi anarâškielân lii almostum kulmâ vyeliškoovlâ oppâkirje. Lasetiäđuid finniih täst. ¶ kieđah keđgijd kuoskâđ. ¶ Lijjim ovdil Kyprosân vyelgim iällâm uábbâm Ailâ-Váábu lunne Ucjuuvâst, sun lâi kieskâd naaijâm toho. Tubdim ovdiist-uv päikkikode, láimhân viljâinân iällâm nomâlâsân Saarelist maŋgii. Tobbeen aasâi puárásub uábbâm Elli, kote lâi naaijâm toho. Vuossâmuu keerdi vuojijm polgupyeráin Ucjuuhân ive 1955, veikkâ maađijgin ij lamaš talle vala čoođâ vaalmâš. Riävtui jiem tiäđust jieš vuáijám, mut lijjim viljâm Juhháán-Uulá sáátust. Mottoomlágán koskâpuddâsâš automaađij lâi kale Keniškuoškâ vuoluukeš, mast ovdâskulij jotkui puáris postâpäälgis. Orostellim maaŋgâid keesijd Ucjuv Saarelist já ton suujâst tubdim-uv ennuv ulmuid tobbeen. Eromâšávt Saarel já ton piirrâs ulmuuh lijjii uáppáh. ¶ stevileh ¶ Kalehân toh motomeh tiäđust-uv kullojii, et Ákku vájálditij aašijd já lâi iärrásij mielâst jo kulhijdâm-uv. ¶ Köln E5 ¶ já kiirdij nuolgist munnuu paijeel. ¶ 3.12.2010 tijme 8:00-12:00 Saje: ¶ Párnáá viežžâmtilâlâšvuođâ čuolmâi uásild sehe ovdâškovlâahasi párnái peivipäikkimaađhijn lii rahtum toimâvuávám. Ton lasseen "täälu täävih" -ravvuin rávvoo, ete ko huolâtteijeeh viežžih teikkâ pyehtih párnáá/párnáid ain visesmitteh, ete pargeeh láá uáinám párnáá pyehtim teikkâ viežžâm. ¶  Pänituoddâr     Karoliineh Q5 ¶ » ¶ Sämitigge tuáivu, et palhâšume movtijdit Iänuduv kieldâ pyerediđ sämikielâ sajattuv ovdedem kieldâ puohâin uásisuorgijn já meid eres virgeomâháid pyerediđ sämikielâlijd palvâlusâid. ¶  Morchella – Huhtasienet – Viermikuobbâreh U ¶ Taat tupe lii Samudjäävri taavaakeččin. Táálu virgálâš nommâ eennâmkiirjijn lii Jaakopinkaltio, mut kuávlu ulmuuh kočodii tom Haanupäikkin, iššeed Siempárnáá Haanu, Hannu Saijets mieldi. ¶ - kähvi já njálgá liäibustâh ¶ 2. Maht kyeli puáhtá mutteđ vuoijâmkieŋŋâlvuođâ. ¶ Alumiin pyevtittâs 2006 (1 000 t) ¶ 2. Tuuđhâ siijđo 75 šoŋŋâdâhdiagraamâid. ¶ 79) Ovdedeh puásuituálu kuáttumjuurrâm já kuáttuminventistmijd kuátumij kyeddimnaavcâ turvim tiet oovtâstpargoost palgâsijguin, nuuvt ete väldih vuotân áášán kyeskee tutkâmtiäđu, sämmilij luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválii tiäđu já eres puásuituálun lohtâseijee tiäđu. Movtijditeh palgâsijd rähtiđ maaŋgâulmemiäldásijd puásuituáluvuáváámijd. Juátkih puásuikuátumij tile čuávvum já ovdedeh kuátumij inventistemvuovijd. ¶ – Nuuvtpa vissâ. Kenski tain puáhtá uáiniđ, maggaar šoŋŋâ ¶  minut 8. Filippiineh 16 000 ¶ Munjin lii stuorrâ ilo väldiđ vuástá Israel Ruong -stipendi já halijdâm-uv váimulávt kijtteđ tast. Taat stipeandi meerhâš munjin uáli ennuu: tot lii merkkân tast, et tist lii peruštume ovdediđ anarâškielâ já tom tutkâm. ¶ - Naa... mun tuše čaittim Joovnân oovtâ koonstâ, Haŋgal eeđâi. ¶ Sooppum lasattâsah laavâ vuáđustâsuásán 3 § uásild: ¶ Saalmâ saajeest puáhtá leđe eres muusik. ¶ Juhánâs Kästee muštâlij ain-uv puohháid, kiäh pottii suu luusâ ävđinenâmân, et sij ferttejeh eelliđ nuuvt tegu Immeel kočoi. Mut ko sun sáárnui kunâgâs Herodes paas tavvoin, piejâttij Herodes suu faŋgâlân. ¶ elleeh láá vuáhádum iŋádâhân. ¶ 2. Maht kierâš huško muorâ. ¶ Vuáđulaavâ 1 7 § 3 moomeent mield sämmilijn aalgâaalmugin lii vuoigâdvuotâ paijeentoollâđ já ovdediđ jieijâs kielâ já kulttuur. Vuáđulaavâ 17 § 3 moomeent uáivildem sämmilij kulttuurin já ärbivuáválâš sämmilâš iäláttâssân tuálih puásuituálu, kuálástem, miäcástem (HE 248/1994 vp já PeVM 17/1994 vp) sehe sämitige mield meid nuurrâm já sämityeje. Sämikulttuurân loheh sämmilij ärbivuáválijd iäláttâsâid já toi táálááš hárjuttem haamijd. Laavâ 121 § 4 moomeent mield sämmilijn lii sämikuávlust sii kielân já kulttuurân kyeskee jiešhaldâšem tađe mield ko laavâst asâtteh. Haldâttâs oovdânpyehtimist vuáđulaavâ rievdâdmân páhudeh, ete njuolgâdusáin viggeh toos, ete puáttee lahâaasâtmist meridiččii sämmilij jieijâs kielân já kulttuurân kyeskee aašijn toimâorgaanijd, toimâväldiraajijd já pargoid sämihaldâttâhân, kieldâlii jiešhaldâttâhân já staatâ haldâttâhân. Sämmilij kulttuurjiešhaldâšem ličij vuáimálâš já sämmiliih puávtâččii jiejah ovdediđ tom (HE248/1994). ¶ 5 Čääli sárgái 1-4 oolâ, maht kume čääsi aneh ävkkin. ¶ – Suoi mättiv kal porgâđ puoh siämmáid aašijd ko mij-uv, Matti iätá Ailáin. ¶ 3. ¶   Intransitiivcelkkuu 1. Tuuđhâ kirje kove 106B. a) Mon uásist jäävrist ¶ 1. a. Ivnii káártán arvevyevdikuávlu. ¶ c) Mii aavhijd puškosuávván lii ton loostâi ráhtusist? ¶ Nuuvt Kuivee njuškiistij muorâ oolâ já ko viirrâm peeci lâi stääđis, te sun lâi huápust nubebeln juvvii. ¶ Haikonen juoŋâstmin Aanaarjäävrist. ¶ Mun jieš lam čuuvtij ilolâš tast, ete mun še lam šoddâm Anarâškielâ seervi jesânin já tiäđust halijdiččim mättiđ anarâškielâ-uv já vala pyerebeht ko tääl. Mut lam čuuvtij moovtâ máttááttâllâđ táám mučis kielâ já halijdiččim meiddei váhá išediđ, ete anarâškielâ iälá vala kuhes, kuhes ääigi. ¶ 43 ¶ Porgâmravvuuh: ¶ 48 ¶ 22.30 - 23.20 Kolgâmuš cumme (K15) ¶ 12. Tot lii kissáellee. ¶ Binna Bánna-párnái radio-ohjelm kullui vuossâmuu keerdi vyesimáánu 8. peeivi 2002. Vuolgâttâs kukkodâh lâi 30 minuttid já Binna Bánna toimâttuvvoo kuulmâ sämikielân. Tast láá tave-, aanaar- já nuorttâsämikielâliih uásih, moi tooimâtmist párnááh láá aktiivlávt mieldi. Ohjelmijn čuájá ennuv sämikielâlâš párnái muusik. ¶ Sun vaaldij lummâlaampus já vuolgij keččâđ olgos. Sun kuldâlij, ij kullum šât mihheen jienâid. Lâi aaibâs kuálkki já joskâd. Almai moonâi siisâ tupán, viälánij riicin já uáđđái. ¶ - Puáhtáhân tom nuuvt-uv jurdâ čč i đ . ¶ Raavâdviäsu Galla ¶  suomâkielâ eŋgâlâs sänikirje, mii kieđâvuš vijđáht tovláá kreikâkielâsâš kirjálâšvuođâ sänirááju. ¶ tuvah 1 já 3), mut lasseen lii koijâdum sämikielâlâš palvâlusâi olášuumeest, já luámáttuvâst láá oht ¶ Jierssee ~ kuáppilvälli ¶ 2. Sämitiggepaje hástuseh já máhđulâšvuođah ¶ – Já nisonijn še lii kyelismakkâ. ¶  lii Ko heđâlmitmist lii kuullâm oovce mánuppaijeed, tubdâškuát enni korrâ toppiittuvâid čuávjistis. ¶ Vala kiergân almottâttâđ vyebden suámsurtorin teikâ markkânáid! ¶  subjekteh, Sierânâshäämih markkânkävppituálust äigipaajeest 1688 – 1670: ¶   Isak Mikal (Mikkel) šoodâi Per Sabbasen já Britha Aikio čiččâmpärnisâš perruu nubben nuorâmužžân. Suu eeči lâi kävppijâs, šiiveettuállee já kyelipivdee, já tane peerâ suuitij-uv aassâđ vuohâsubbooht ka maaŋgah eres perruuh. Tastoo Saba šoddâmpäikki lii tiivvum já tast lii rahtum uási Várjjat Sámi Musea (Vaarjâg Säämi museo) čáitálmâs. ¶ Kievâ tuođâliih eelimvyevih láá meiddei imâšuboh, maid ovdâmerkkân ton mučis jienâ adeličij jurdeliđ. Kiehâ lii taggaar huáđđoo, mii iälá tuše nubij ludij kuástádâssáin. Kiehâ lii parasiit já tothân uáivild tom, et kiehâ ávhástâl nube lode kuástádâssáin. Kiehâ lii lodde, mii ij kuássin jieš lääli monijdis, mutâ tot mannee mottoom nube lode piervâlân maanees já tot lodde talle láálá kievâ mane nuuvt kuhháá, et tot kooččât korâidis. Ij lah vissâ aaibâs tärkkilávt tiäđust, maht kiehâ lättee talle, ko tot mannee nube lode piervâlân já taggaar-uv teoria lii puohtum oovdân, et kiehâ monniiččij jo enâmist já tast maŋa tot toppiiččij maanees njálmásis já kirdettičij ton mottoom loddáá piervâlân. Nubbe teoria lii, et kiehâ syele fákšoo já tarkkuustâl ton lode tooimâid, maid tot lii valjim uđâgis piemmen já ko tilálâšvuotâ puátá, te talle tot tuámit piervâlân, leggist, teikkâ porá oovtâ mane já monnist jieijâs mane sajan. Vala lii ohtâ vyehi, maid totkeeh joba láá uáinâm-uv. Kiehâ soodâst uccloddáá piervâlân, tegu välli já ko vaanhimlodeh suorgâneh já pallajeh, te kiehâ monnist ton puudâ uáli huápust já mana kiäinusis. ¶ c. Moin riäidoin piäsá värialaččân? ¶ Lasetiäđuid tilálâšvuođâst addel sämitige kielâtorvočällee Siiri Jomppane n säämi kielâtaho-palhâšume uásild sehe ubâ seminaaruásild saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi . ¶ suomâkielâsâš KR92 teekstân já nube tááhust KR92 vuolgâteekstân, kreikakielâsâš ¶ Maid kavnum täviráid kalga porgâđ? ¶ » ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 45 ¶ 132 ¶ puásuisijdâ = puásuičuurâ, mast láá maaŋgâi omâsteijei poccuuh ¶ Fiskisciärkuhist lii motomijn oppâkiirjijn kevttum meiddei nommâ fiskiskuobâr , mii kuittâg onnui hyeneeb nommâiävtuttâssân, tastko tot ij uálináálá kuvvim kuobârsuuvâ. Kuobâr lii uáli táválâš Maadâ- já Koskâ-Suomâst mut Tave-Suomâst čielgâsávt härvinub. Tot šadda soovij skipárin. Vuosmuuh fiskisciärkuheh kávnojeh syeinimáánu aalgâst já majemuuh vala roovvâdmáánust. Maŋgâsân tot lii vuosmuš kuobâr, mast ubâ kuobârnuurrâmäigiájánâs vuálgá joton. Motomij mielâst tot lii-uv áinoo purâttettee kuobâr. ¶ » Moonâ já poorgâ tun siämmáánáál. » ¶ – Šahe! ¶ – Amahân te mun talle sáárgum ennuv vuojâleijeid, Ella meerrid já sárguškuát lase kuolijd. ¶ Anarâškielân kal puáhtá čäälliđ: mist láá kyehti-uv foorum, kost puáhtá almostittiđ čalluid. Mist lii Anarâš-lostâ, mii lii almostum jo kyehtlov ihheed. Já mist lii meiddei Kierâš: jyehi oho almostujeijee nettilostâ, mii lii vuálgâm joton čohčuv 2007. Anarâš-lostâ almostuvá viehâ harvii, mut ton mainâseh pyehtih leđe nuuvt vijđáseh ko fáddá váátá. Kierâš vist vuolgât uđâsumos tiäđuid masa tállân ko tot taid čuággá, nuuvt et Anarâš-loostâ kuhes almostittemkooskah iä hettii anarâš tieđettem. Ohtsis taah loostah tevdih jo viehâ pyereest anarâšâi luuhâm- já čäällimtáárbuid. Maht ja magarijd čalluid táid loostâid kolgâččij čäälliđ? Čäällim vuáđukoččâmuš. Anarâš media vädisvuotân lii lamaš tot, et ulmuuh iä tom tuođâi taarbâš. Taarbâšlâš tot kal lii, mut ij siämmáánáál ko media táválávt lii. Media tieđeet ulmuid, mut anarâš media lii iänááš tieđettâm tuše tagarijd aašijd, maid ulmuuh jo tietih. Taas lii čielgâ suijâ: ereskielâsâš media, mii lii ennuv iäljárub já pehtilub. Anarâš-lostâ ij lah ubâ keččâlâmgin tuođâi toimâđ uđâslostân, mii lii kal iberdettee. Anarâš media uáiviárvu ij lah nuuvtkin tieđeetmist. Tot keččâl pyehtiđ anarâšâid oohtân, já siämmást tot oovded anarâš čäällimkulttuur. Anarâšâi loostâi vuáđu-ulme lii faallâđ mottoomlágán luhâmuš anarâškielân. Mut kost myenster čallui várás? Mist láá loostâ myenstereh suomâkielâ peln veikkâ mon ennuv, mut pyehtip-uv mij kevttiđ suomâkiel loostâid myensterin, jis mii loostâi ulme ij lah siämmâš ko syemmilâš loostâin? Mij čäällip Anarâš-loostân já Kierâččân äššiteevstâid já reportaasijd, veikkâ jiešalnees mist iä lah mii jieččân ¶ lu kulá. ¶ – Kalehân kolgâččij taan eennâm kielâ máttáđ! Tääbbinhân lii aaibâs tego seehâ siste, jis ij pyevti ulmuigijn sárnuđ, Omar joođhij savâstâllâm. Käävpist-uv kalga sevimáin čäittiđ, maid áigu uástiđ. Taa-uv ko keččâlim uástiđ saavzâvuástá, te jiem tiättám manen kolgâččij saavzâ kočodiđ, ige kävppinissoon sárnum eŋgâlâskielâ. Te vijmâloopâst ferttejim keččâliđ čaittâlemtáiđuidân: tohâluddim savzân já koijâdim BÁÁ-ÁÁ-vuástá. Já iimâš kale: ožžum tom, maid halijdim! Tot nissoon kale keejâi vistig suámálávt já povvâstij munjin tiiski tyehin já imâštâlâi, maid lijjim táijumin. Noobdij vissâ jollân. ¶  mut, 28 ¶ – Maid tuoi sárguvettee? ¶ nuuvt pyereest ko mättivetteđ. ¶ (spiekâstemjuávkku nr 1) ađai anarâškielâsâš jurgâlemvaastâ lii ohtâ sääni (teermâ ¶ Iävtuttâsâin, moi tahheeh lijjii sehe syemmiliih já olgoeennâmliih, lâi palhâšemlävdikode mield aldanum kulttuurkuávdáá arkkitehtoonlâš čuávdus mangáin jieškote-uvlágán movdijdittee vuovvijn. Palhâšemlävdikodde lii meridâm koččođ kišto 2. muudon, mii tuálloo 1.9. - 3.10.2008, kuttâ iävtuttâs. Kištodeijeid adeluvvojeh iävtuttâskuáhtásiih jotkâvuávámravvuuh tast, maht pargoid kolgâččij ovdediđ. ¶ Sämikielah ¶ – Fiijnâ leija, Nisonieidâ ihâstalâi. – Máátáhhân ¶ Ränisrástágâš ¶ Máttááttâs- já kulttuurministeriö mieđettij Sämitiigán staatâtorjuu sämmilii elleekove tuárjumân. Lii tárguttâs, ete sämmiliih elleekoveh láá mieldi ive 2015 Berliini elleekovejuuhlijn (Berlinale). ¶ Aanaar kieldâ peeleest mun kiijtám toimâlâš pargeid, Kaabi Eljis Márjá-Liisá, Annika já Irmeli, tievâsmittemškovliittâs máttáátteijeid, kielâmiäštárijd já puohâid, kiäh láá lamaš fáárust. ¶  já – Tun, Tálunjobžâ, lah kale hirmâd jo šiev skippáár mijjân, Puállunjune rammui. ¶ riisi ¶   – ruotâs, verdi, loostah ¶  celkkuu – Na, tääl ij lah innig asto maassâd vyelgiđ, iššeed meridij, já oppeet lijjim ton uáivilist, et Belgiast iä máttám orniđ maiden olmânáál. Ustevliih toh belgialiih kale läävejeh leđe, mut sii pargovuovijn lii ain oles kaaos. ¶ 2. Ruoššâ 480 ¶ Ruánáá šadoh láá ekosysteem pyevtitteijeeh . Toh čaneh olssis piäivááčuovâ energia muálkkáás kemiallisii reaktiost, mon kočodeh ohtiimân ađai ¶ tastko sii lii oolmij väldikodde. Avdâgâsah muurâšliih: sij uážžuh lohđuttâs. Avdâgâsah sijvuuh: sij ärbejeh eennâm. Avdâgâsah toh, kiäin lii vanhurskesvuođâ nelgi já koško: sij piämmojeh. Avdâgâsah toh, kiäh iärásijd ärmitteh: sij ärmittuvvojeh. ¶ vyettimist Uđđâ testament kiirjijn. Tutkâmvuálâsâš teevstâin mun lam valjim KR92 ¶ – Lii tergâd oppâđ iberdiđ poolvâi kielâ, Simba čielgij. ¶ olgospyehtim ennen kuin lii jurgâlum ovdilgo (spiekâstemjuávkku nr 1), tastko ¶ Čievčâ tälviorottâh lii trooppisâš Afrikâst já Sáámmán puáttim maŋa vuosmuuh paarah monniiškyeteh tiego vyesimáánu pelimudo maŋa. Ruškistiälkkusiih vielgâdissiähá maneh, moh láá kyevtist niälján, almostuveh talle piervâlân já lälimân väldiv uási kuohtuuh vaanhimlodeh, niŋálâs eenâb, ko ores. Läällim pištá vittâ oho já ores lodde lii tot, mii skáppoo lällee niŋálâsân meid purrâmâš-uv. Ko maneh láá kočâttâm korâidis, te piervâlčivgâäigi pištá válá muáddi mánuppaje, ovdilgo čiivgah láá suájáialn pisottelleeh. Suhâjuátkimahan uđâgááh šaddeh kuulmâ ive ahasâžžân. Čohčâvarrim álgá juo porgemáánu loopâst já pištá roovvâdmáánu aalgân. Taankiässááh čiivgah viettih tälviorroomsaajeest aldasáid muáddi ive, ovdilgo mäccih Sáámmán keesi viettiđ. ¶   taavaapiälááš näpikiärdu ¶ insuliinshooki tipšo ¶ Sare Suhâmadduuh seervi čokkânem ¶ Säpligvuonâ = Hiirivuono ¶ Puállâm váimu : Ääših maid monâttáim tuulân ¶ Taat ilgâdis huáđđoo lii stuorrânjaamaan ađai njammeemáátu , mii lii táválâš ellee lijgešoddâm jaavrijn já lááduin. Tot finnee haapi čääsist njuolgist liške čoođâ. Njaamaan liihâd iho tâi veigin, ko čuovâdis ääigi tot lii älkkees saalâs maaŋgâ čäcipiätun. Stuorrânjaamaan ij njoomâ voorâ njomâtteijein, ko ton uáluleh láá liijgás heeitugeh toi näähki raigâmân. Njaamaan táválumosin ravâdin láá mááđuh já tiivrij suovsah, motomin tot kiškood já njama še kyele tâi cuobbuu čiivgâid. Niŋálâs mannee čáácán já moonijn šaddeh siemin čiivgah. ¶ Kirsti Länsman, toimâtteijee ¶ Muikku (49A) lii uccâ, 10–20 senttisâš silbâsijđosâš kuálááš. Tot lii árvukyeli, ko tot kulá luosâkuolijd. Luosâkuolij náálá tast lii selgiveepsi moojiibeln pyeidivepsi. Muuiku já siämmáástuárusii riäská iärut kääibist. Muuiku käibi lii kuhheeb ko njune. Muuiku kuáhtáá Suomâst masa puohâin stuorrâ jaavrijn, om. Aanaarjäävrist. Tom kuáhtáá meid Taveluovtâ merâsaivâčaasijn. ¶ säämi kielâlaahâ kuáská, lii epičielgâs já kuáđá saje tulkkuumáid. Ciälkkámušâstis Korpijaakko ¶ Drosera rotundifolia ¶ Ohtsis ¶ stággu, stáágu = onkivapa ¶   Anarâškielâlijn čepimus čällen väljejui Avveel pajetääsi 7. luoka uáppee Iina Kyrö . ¶ AANAAR MASTER OF THE CEREMONY : Tot lii uánádâs Amoc noomân, mut Amoc meiddei meerhâš amoc, mielâttum. Já puáhtá ettâđ ¶ s. 53 ¶   President Sauli Niinistö liäkká sämitige vaaljâpaje 2012–2015 ¶ s. 128 ¶ - Kärigâsnjaargâ škoovlâ sämiluokai (1-6) Áilegas nuorat –juávku čáitáldâs Bihcabáhcatmeahcis, mast tehálâš teeman luptânij luándu nuáskum. Čáitáldâs stivrij Maarit K. Pieski. ¶ Keessiv maaijuvperrui kuleh niŋálâs já ores, sehe toi taankiässááh já oovdebkiässááh čiivgah. Maaijuv lii ”elleekode insiner”, mii hämmee jieijâs eellimpirrâs. Riddoost puátkum muorâin sehe moođeest já keeđgijn maajuvsiärvus huksee luuvij meetterij kukkosii puáđu. Toin maijuuh tulvâdeh jieijâs päikkiláádu nuuvt et čääci tulvá pirâstittee vuávdán. Tobbeen toh jurseh, njeidih já puátkuh muorâid huksimamnâsin já ravâdin jeđe vuojâtteh taid kuátán. Keessiv maijuuh poreh maaŋgâlágánijd čäcišaddoid, mut tälviv toh kärttih tuuttâđ lostâmuorâi kooráid. ¶ 37 Sanila Tanja Nuorttâlii ovdâolmooš, TaM Aanaar ¶ – Puávtáččij-uv täst vala puđâldiđ maidnii? sun koijâd Ellaast. Kartoŋgpittá lii eidu muddáág stuárrusâš Hirškiikân já sun-uv halijdičij čuoppâđ já lijmiđ kuolijd. ¶ - meccilaahâ; ¶ Skyelfi ¶ - Kärigâsnjaargâ škoovlâ sämiluokai (1-6) Áilegas nuorat -juávku čáitáldâs Bihcabáhcatmeahcis, mast tehálâš teeman luptânij luándu nuáskum. Čáitáldâs stivrij Maarit K. Pieski. ¶ čuuvtij taan maŋa já tot kiävá čielgâsin el. tast, et sämmilij aalmugmeeri lii lasanâm. Suomâ säm ¶  kihheen, 3. Ruvvii tevdum áimupáálu korrâsávt ullopihtâsân. ¶   6 Já kale mun valdim-uv, ko te viijmâg lijjim peessâm olmâ stuorrâ luosâ paaldân, mast lijjim kuullâm tuše mainâsijd. Saarelist lijjim kale še puurrâm luosâ, mut tot lâi tuše tidde, mii ij lamaš aldagin návt styeres já oroi, et ij lamaš nuuvt njaalgâgin. Heeihâ kyevtis Juhháán-Uvláin láin kale ovdebáá keesi finnim viermist love kiilu luosâ, mut tot lâi jo áigáá nuuhâm, iäge tast lamaš pááccám muidego muštoh - já vissâ-uv čuovâkove. Kalasčovjij jođhijm loppâmääđhi Siirmán, mii lâi-uv aaibâs tastan. Tot lâi uccâ kyláš Taažâbeln, mast lâi mottoom táálu já kävppi. Kavpâšem maŋa kurppoim kävppitävirijdân kárbás já rahttâtškuođijm maasâd vyelgiđ. Tot ij tábáhtum kuittâg nuuvt älkkeht. Heeihâst lijjii tobbeen-uv veerdih, já ko sij savâstâlškuottii, te mestâba äigi kevâškuođij kukken. Iänááš toh lijjii luosâpivdemmainâseh já mottoom tááhust mielâkiddiivááh-uv, mut jiem te liijká vaijaam taid kuldâliđ. Ko saavah lijjii savâstâllum já veerdižeh monâdâm kiäinusis, te talle muoi-uv uigâdáim kárbá juuhân já tolliittáim vyestiviirdán. Jis jo vuálus ležžeem turâštâm jotelávt, te tääl liävtuh kale lijjii vääniht. Aldell-riäpu páárgui nuuvt ennuu ko lâš vaijaam, mut mätki kale ij čuuvtijgin ovdánâm. Kuuloold te nuorbáim ovdâskulij já viijmâg pyevtittáim Uulásavonân, mon Suomâpele riddoost lâi käärbis. Heikkâ tuubdâi kárbá já nuuvt muoi laddijm ton paaldân. Almaa suhânommâ lâi Pieski, kote lâi koddán tide já lâi eidu pasemin tom tuulâpaštust. Sun faalâi munnui-uv smakkiđ poossum tide já veikkâ čuávji lâi ain-uv tievâs Keđginjaargâ luosâst, te liijká ferttejim smakkiđ já kaleba tot lâi-uv njaalgâ. Jiem vaijaam kuittâg ennuv puurrâđ já ferttejim-uv kaččâliđ mieli pajas paškeđ. Ton puudâ Heeihâ kyevtis almain láin puurrâm tide, ige tast lamaš innig mihheen maid puurrâđ. Munnust-uv lijjii uággumpiergâseh fáárust já nuuvthân Heikkâ movtáskij-uv uáguškyettiđ. Nuorbáim Aldelláin Veeččâhkuoškâ vuálá já Heikkâ njuolgij tuárguid čáácán já mun suvâškuottim. Kolgim suuhâđ ain nubebel juuvâ, jeđe nubebel já nievt toovân kulgáim viijmâg Uulásavvoon vuoluukeš, mut ohtiigin ij kiškettâm. Tallet muu skippáár kellaastij vuogâid meddâl, rovgij “čäcipiäđu” joton já mätki kal te oppeet aalgij. Uulásavvoon nuuvt-uv nuorbáim mottoomnáálá paajaakeš, mut ko hilttijm Veeččâhkuoškân te mätki kale nuuvâi toos. Aldell páárgui, mut käärbis pisoi sajestis. Ij ávttám eres, ko valdim ááiruid iššeen já suvâškuottim. Ucánjáhháá tibi išedij, mut ij vala tuárvi. Talle Heikkâ vaaldij vala čyeimi iššeen já talle eštus mätki ovdánškuođij joba nuuvt, et čalme-uv tom iäruttij. Návt poorgân muoi vuojijm Veeččâhkuoškâ pajas, mun suuhim ruuččum já Heikkâ čuáimui vissâ-uv pelnub tiijme já ko pyevtittáim Veeččâh puotâ, te lâi pággu moonnâđ riidon váháš vuoiŋâstiđ. Laddim maŋa viälánáim mieli oolâ káávvud šyehkiđ. Läävejim toollâđ puursâ monnjâlummoost, tegu almaah kuás-uv já kiedist ko káávvud viällájim, te jiem tubdâm pursân teddimin ollágin. Iskâstim kieđâinân já suorgânim hirmâdávt, ko tot ij lamaškin lummoost. Mun lijjim kočâttâm tom vissâ-uv Tiänun tobbeen Veeččâhkuoškâst. Ferttejim mestâba párgádiđ: ¶ vala puálu ¶ Kalaallit Nunaat 108 ¶ 7. Säämi ucemus pecilodde ¶ Ucjuv sämiluvâttâh: Piret Järvensivu (tavesämikielâ) ¶ Sammiliih kirhoost -seminaar 4.2.2012. Tekniik tuáimá. ¶ Paavvâl, Piättâr, Juhánâs já motomeh iäráseh-uv čallii kiirjijd servikuddijd. Kiirjijn sij máttááttii osko Jeesusân já muštâlii maht ristâliih kolgâččii kohtâliđ kuoimijdis, jis sij halijdii leđe suu máttááttâspárnááh. Kirjeh lohhojii jiänusân immeelpalvâlusâin já eres čokkânmijn. ¶ Šiällánjargâ ~ Šiellânjargâ = Sellaniemi ¶ Gen.  [S]  Käävci  /  love  pennuu  čiehâ  lâi  cuovkkânâm. ¶ virgeomâháin västidhánnáá kuođđii el. Laapi pirâskuávdáš, alemus haldâšemriehti, máttááttâs ¶ Kulmâ skipáruš ¶ Taaidâtábáhtus halijdui orniđ Ruávinjaargâst, ko kaavpugist äässih viehâ ennuv säminuorah, kiäh iä lah ovdil uásálistám taaidâtábáhtusân já tuše häärvih láá finnim sämikielâ máttáátâs škoovlâst. Säminuorâi taaidâtábáhtusah láá uárnejum 1970-lovo rääjist. ¶ viäđŋásâš ¶ Iä salâskyelimerkkuumeh ¶ 1. a) Noomât kován šievi kyelipivdosoojijd. ¶ 2. Panssarkyeli ¶ Kähteejáávráš SA.1963 Rakkil-Ááná jeegist. Kulá Syeinijávráid. ¶ jyelgi? ¶ 3. Suomâ Kulttuurruttârááju Laapi ruttârááju lii juáhám 400 000 euro oovdâst išeruuđâid. Laapi ruttârááju lii taan ive annaam tiähálâččân nuorttâlâš kulttuur tuárjum já adelii nuorttasämmilijd merkkâive juuhlij orniimân 20 000 eurod. Nuorttâlijn lii taan ive 60-ive juhle. Išeruuđâ vaaldij vuástá nuorttâlij luáttámušolmooš Veikko Feodoroff. Suu mieldi nuorttâlâškulttuur- já kielâ iäláskittem taarbâš jotelávt tooimâid. Kielâ máttááttem kolgâččij lasettiđ, mut máttáátteijeeh láá vääniht. Nuorttâlij aassâmkuávlun kolgâččij meid finniđ pargosoojijd, amas nuorah varriđ pargo maajeeld meddâl, muštâl Feodoroff. Nuorttalâškulttuur säätiö uážui 3000 eurod nuorttâlij kulttuurist muštâleijee kirje rähtimân, čälimân já kuuvij čuággimân. ¶  koččomcelkkuuh. ¶ Puohah, kiäid Immeel Jieggâ joođeet, láá Immeel párnááh. Tij eppeđ lah uážžum uárjivuođâ jiegâ, mii jođettičij tii oppeet palo vááldán. Tij leppeđ uážžum Jiegâ, mii addel mijjân párnáá vuoigâdvuođâ, já nuuvt mij čuárvup: “Abba! Eeči!” (Room. 8:14-15) ¶ vâi Pergâlâh piäsá suu kivesediđ (spiekâstemjuávkku nr 2), tastko anarâškielâst ij lah ¶ “Räähist Hiärá, Imelâd, ubâ váimustâd já ubâ siälustâd, ubâ vuoimijnâd já ubâ ibárdâsâinâd, já jieijâd aldemuu nuuvt tegu jieijâd.” (Luuk. 10:27) ¶  ulmui Lam čokkim veerstâid luvâttâlmân, kost jieškote-uv veerstâ puotâ lam sajaiduttâm ¶ já viäpsá? ¶ – Toh láá nuuvt stuorrâ lejeh, et jis toi aldasáid kale pessiih, te vissásávt kaavnâh meid piervâlâd, bak-bak-bak-bak!!! ¶ Viigâm toimâđ nuuvt, et nuorâirääđi tieđettičij aktiivlávt jieijâs tooimâin. Jiem halijdiččii taggaar tile, et rääđi tuálá čuákkimijd já meerrid aašijn, mut eres nuorah iä ubâ tieđegin kiäh čuákkimijn čokkájeh, tađe eenâb ko äššilistoin tâi eres aašijngin. Lasseen aanaarsämmilâžžân šadda luándulávt-uv kiddiđ huámášume aanaar- já nuorttâsämikielâlij nuorâi kielâlijd vuoigâdvuođáid. ¶ Anarist 18.6.2015 Sämitigge ¶  kaavnâi MOLSÂIÄHTU B ¶ 3. Kišto lii áávus puohháid. Kišto palhâšumelävdikode jesâneh iä pyevti uásálistiđ kiišton. ¶ LASEMÁÁVSUST/SIERÂTIILÁÁMIST: ¶ Oulu lyseost čiččâm ive luuhâm maŋa sun čaalij pajeuáppen 19 ihásâžžân ive 1910, filosofia kanditaattân sun valmâštui ive 1913, filosofia lisenssiaattân ive 1916 já viijmâg filosofia tuáhtárân ive 1923. Ko tuáhtárhattâ teddilui suu uáiván, sun lâi talle tuše 32 ihásâš. Sun tooimâi toovláštieđâlâšvuođâ toimâkode (muinaistieteellinen toimikunta) amanuenssân 1919 – 1932, toimâkode intendenttân 1932 – 1935 já ubâ toimâkode uásádâhhovdân 1935 – 1955 koskâsâš ääigi. Sun lâi meiddei Suomâ toovlášmušto-ovtâstus čällen 1920 – 1933, Säämi čuovviittâsseervi stiivrâ jeessân 1934 – 1961, Suomâ tieđâakatemia jesânin ive 1947, Royal Anthropological Institute of Great Britain and Ireland kunneejesânin, sehe vala Norsk Folkemuseum kunneejesânin ive 1961. ¶ 9. Magareh astoääigi tooimah tust láá tääbbin, já lijgo-uv toid äigi? ¶ 1. 2. 3. ¶ Sämitigge almoot sämikielâlâš kulttuur oovdedmân já sämiseervij tooimân čujottum meriruuđâst ihán 2015 (säämi kulttuurmeriruttâ) mieđettum torjuid uuccâmnáál.Toorjâucâmušâid kalga toimâttiđ Sämitiigán roovvâdmáánu loopâ räi. ¶ Hilloja  oli  niin  vähän,  etten  poiminut  niitä  lainkaan.  Luámáneh  lijjii  nuuvt   uccáá,  ete  mun  jiem  nuurrâm  taid  ollágin. ¶ 31 ¶ täsiárvuškovliittâs, mast kieđâvuššuuččii eres lasseen sämmilâšvuotân já säämi kielâlaahân ¶ projektčällee ¶ Säämi škovlimašij ohtsâšpargo-orgaan 2008-2011 ¶ LODEUĐÂGŠ ¶ - Ulmuuhhân láá kukken taan saajeest, Jovnâ imâštâlâi. ¶ (s. 1) ¶ IŠÁN ¶ Čoovdânoomah ¶ Máttááttâstooimâ pargoviehâškovlim uárnejuvvoo neelji kyevtpiäivásii aldamáttááttâspaje ääigi Anarist Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist. Vuossâmuš čokkânem lii kuovâmáánust 2015, nubbe kiđđuv 2015 sehe kuálmâd já niäljâd čokkânem čohčuv 2015. ¶ - Tääl tot tii pikkâhävdi lii pyelimin!!! ¶ b. Noomât sárgái 1-2 oolâ čäcilode juolgijd. ¶ Naa, mun jo mainâstim, et lijjim vuojâdâm ennuv-uv tiebbeen Ledra Palace áldást, veikkâ jiem mihheen čiävráid ubâ lamaškin. Tääl, ko mun moonnim merâčáácán vuossâmuu keerdi eellimstân, te oroiba iimâš. Lijjim kale kuullâm, et tot ličij sálttáá já et tom kale ij puávtáččii juuhâđ ollágin, mut tast must ij lam tiätu ollágin, et merâčääsist lii älkkee vuoijâđ, veikkâ ij olmânáál ubâ mátáččiigin. Veikkâ Koskâmeerâ čääci ij nuuvt hirmâd sálttáá lahkin verdiddijn ovdâmerkkân Atlant čáácán, te liijká tot kobđottij čuuvtij pyerebeht ko táválâš saivâ čääci já mun-uv tuostim vuojâđ kuhebuššáid-uv maađhijd, maid táválávt vuoijim veikkâba Čovčjäävrist. Piäiváápaaštâ lâi váldám jo nuuvt pyereest, et tääl lijjim ruškodâm nuuvt ennuv, et aainâs vieres komppaniai suáldátteh iä innig liške iivne vuáđuld puáhtâm miäruštâllâđ, et lijjim-uv muotâčalme, vâi jo puáriš OA-koŋgar. Tallaa ääigi iä lamaš vala toh occoonrääigih áimukeerdist já tanen puohtim leđe peeivipáštust veikkâ käävci-uv tijmed oovtmano liškán liijká puáldihánnáá já muu liiškán piäiváš kale vaaldij. Nuuvtpa mun lijjim jo kesimáánu aalgâst siämmáá ruškâd ko ohtâgin kuhheeb-uv ääigi suollust iälustâm suáldát. Päljisin peskidum uáivi-uv šodâškuođij oppeet vuoptâid. ¶ taid tehálumosijd luándulâš kielâkevttimtilálâšvuođâid. Tutkâmušâi mield šaddee párnáá já nuorâ kielâkevttim ovdánmân on tehálâš uážžuđ kevttiđ kielâ siämmááahasij párnáiguin já nuorâiguin. ¶ Päivi Heikkilä-Halttunen ¶ Halijdâm-uv váimustân tuáivuttiđ Anarâškielâ seervi uđđâ stiivrân já seervi puoh pargeid luho já moovtâ anarâškielâ oovdedmân. Uccâ kielâjuávhuš finnee ennuv ááigán, ko tot pasta porgâđ oovtâst. ¶ Kulmâ uđđâ anarâškielâlâš oppâkirje almostum ¶ Anarist. Kääri lii muorâst rahtum purrâmâšlitte. Sämmilijn láá ärbivuáválávt lamaš maaŋgah käärih jieškote-uv purrâmâšâi siäilutmân tâi fálusin piejâmân. ¶ kue'll ¶ Šnjirgoolodeh, ovdâmerkkân silkkešnjirgoo, láá kuheldâlâš já kuhesčiäppátsâš čäcilodeh. Toi jyelgih láá roopâ monnjâuásist, et tain lii vaigâd jotteeđ enâmist. Tane toh huksejeh miehtâlágán piervâlis čáácán. Šnjirgoin láá stielâsjyelgih, main jyehi jyelgisuormâ pirrâ lii jieijâs nähkistielâs. Olespyehčeeh , tego silkkešnjirgoo, puohčâleh ollásávt čääsi vuálá purrâmâš usâdijn. Šnjirgooh pivdeh puohčâmáin ovdâmerkkân kuolijd já rapuelleid. Toi njune lii njuolgâd já čuuhâl. ¶ e. Roopâ nommâ ¶ 2. Ruošâst lii lasanâm puástu ruuđâi rähtim já toh vuáttojeh meid Laapi kuávlust. Taan täälvi äigin láá jo maaŋgah loveh puástu ruuđah kavnum Laapi kuávlust. Taah ruuđah láá čeepiht puástud rahtum já tondet taid lii väädis iäruttiđ olmâ ruuđâin, muštâl Suáloičielgi Tunturihotelli pargee Tomi Nyman. Sij tärhisteh puoh stuárráábijd pááppárruuđâid. Ruošâst fattiiđâttii moonnâm ive 70 ruttâpuástudeijed. Puástudum ruuđah láá lamaš 50 teikkâ 100 euro stuárusiih pááppárruuđah. ¶ Sämitigge tuurvâst puoh tooimâst sämikielâ, kulttuur já sämikuávlu eellimvuáimálâšvuođâ sämikulttuur mield já huolât täsipiälásávt sämmilij eellimmáhđulâšvuođâi pyereedmist ubâ sämikuávlust. Sämitigge oovded sämmilij kielâlâš já kulttuurlâš vuoigâdvuođâi olášume meid sämikuávlu ulguubeln. Ulmen lii, et sämitiggeest liččii toimâsajeh puohâin sämikuávlu kieldâin já sämikuávlu ulguubeln-uv. ¶ uáinimnaavcâst = näkökyvystä 147 ¶ juhâcimccâhskálžu jokihelmisimpukka ¶ Sämikielâlâš oppâmateriaalpyevtittem uđđâ hástusij oovdâst ¶ Käldee: Aikio-Puoskari, U. 2006. ¶ – árvuštâllâđ sämikielâi tile já ton pyereedmân toohum tooimâid puohâi kuulmâ Suomâst sarnum sämikielâ uásild já ¶ Aanaarčuágáldâh lii Aanaar kieldâkirjerááju päikkikuávlučuágáldâh, moos viggojeh čuággiđ puoh päikkikode já ovdii Piäccám kyeskee almostitmeh, sehe päikkikuávlu ulmui pyevtittâs. Čuágálduv čokkim lii álgán 1970-lovvoost. ¶ Ilmari Mattus ¶ – Pyeri, uáineen talle ehidist taan siämmáá saajeest! Kuivee čuorvij. ¶  ääigi,  attr. Toimâ ¶ Miibâ tast. Mun lam enni, já párnáigijn lam hárjánâm toos, et vuáváámijd kalga motomin pyehtiđ huápust-uv mutteđ. Taan tove lijjim tast uáli pyereest luhostum. Muu loppâmätki moonâi pyereest, já Finnair maašin vuolgij ääigild. Hitruumus lâi tot, et maašin lâi masa jo kuárus – tuše tyebbin tääbbin oinui čokkáámin mađhâšeijee. ¶ Uánihávt ¶ Kappeerpääiskij kihâmijn lihâstuvah já jienah ¶ Siämmást sun tuágádij mottoom lasaliijne pulláámin. ¶ 27C Cekkiviärmádâh ađai ¶ Tobdomeerhah: ¶ Ruánáá algâsaalaat 4,50 euro ¶ merâvajâldem.....46 ¶ Kuškim maŋa ákku niäská kamâsijd jiehhein ađâi fasko jiehhein cuozâ kamâsijn neskimlyevdi alne. Neskim maŋa sun ostod kamâsijd ađai vuáidá taid nähkivoidâsáin ađai páárhust rahtum ostoin já vantta vala taid postâiguin. ¶ 140 ¶ IP: (Poovvâst.) ¶ Havdâ mákkoo merâpáárui alne ¶ Sun  ooinij,  ko  peenuv  volliittij  stuorrâ  kuobžâ. ¶ Lâi aaibâs jalahis šoŋŋâ. ¶ Kirje láá čáállám Marjaana Aikio, Helmi Länsman, Maarit Magga já Elen Anne Sara. Kirje sárgusijd lii sárgum Tania-Maria Moilanen já graafisii vuávám lii ráhtám Svea Päiviö. Giela geainnut 2 lii jotkâ ive 2012 almostum siämmáánommâsâš vuossâmuu kuursâ oppâkiirján. ¶ – Maid tun arvâlâh, halijdâh-uv keččâđ täid kiirjijd ? Matti koijâd, váldá ilddest ellee- já Muumikiirjijd já čáittá taid Muárján. ¶ Jievjâ poođij muu luusâ. Čoonnim tom láábzán, ja čuoigâlim tuve luusâ. ¶ isomalluainen = stuorrâ čäciluttihâš ¶ Hilbes –juávkku (kooveest) lávdástij tábáhtusâst pitá, ”Bunce luohti” mon nuotâst já stivriimist västidij Niilo Rasmus já saanijn Niilo Rasmus, Nilla-Ánte Länsman já Hansa Korpi. ¶ b. Maid täin šlaajâin lah hárjuttâm tâi halijdiččih hárjuttiđ? ¶ Mááccuh - puku ¶ Tääl ko muu suáldátlâš árvu lâi luptânâm masa jo polváid, te puovtij tot maaŋgâlágánijd suámálâšvuođâid mieldistis. Vala mánuppaje tassaaš čokkájim astoaaigijd jáágármeessist ađai kerhoost, mut tääl mun ožžum mieigâdiđ vyeliupseermeessist eres vyeliupseerijguin oohtânnjunij, kiäh lijjii vyelikersantist suáldátmiäštárij räi. Vyelikersanteh lijjii tuše suáldátpoliseh já sij kale iänááš viettii astoääigis tobbeen jieijâs tukikohtaast, mut motomin liijká kolliistellii Neapolis Clinic vyeliupseermeessist-uv. ¶ 16.00 – 17.00 Puátteevuođâst savâstâllâm já Seminaar lopâttem ¶ b. meerâid já vääri sárgáid 5 - 7. ¶ Ritva tuubdâi kuittâg stuorrâ mielâkiddiivâšvuođâ eenikielâs kuáttá já ko Kuobžâ-Saammâl Matti ( Matti Motottaja ) toolâi 2–3 oho kukkosii sämikielâkuursâ Anarist 1995, te Ritva ucâlui toos já peesâi. Servikodde lâi nuuvt mietimielâlâš kuursâ kuáttá, et sun uážui päälhi ubâ ton kuursâ ääigi. Vuossâmuu keerdi Ritva sáárnui almolávt sämikielâ Avveel kirhoost siämmáá ive, ko Suomâ Pipliaseervi kuástidem já Kaabi Eljis Márjá-Liisá ( Marja-Liisa Olthuis js. Mujo ) jurgâlem “Matteus evaŋgeliun” almostittui ive 1995. Sun luuvâi oovtâ pitá tien evaŋgeliumist. ¶ Staainâh šadda vahâgist ulmui já ellei mailmân já kuáđuškuot puástu saajeest já puástu ääigi. Staainâh kuáhtáá Rottopoolis, kote piäjá Staainâh puutkán. Čuovjis já Ruopsis uárbimpeeli, Staainâh pyeremusah usteveh, áiguv išediđ suu, mii ij lah nuuvt älkkee. Staainâh kájudijn Čuovjis já Ruopsis uárbimpeeli kuáhtáv sehe sijvuus et paas ulmuid. Suoi kuullâv meid, et motomeh láá huksiiškuáttám aatoomruustigijd já vala paabuid aašijd. Kufittárkuáhtás šadda draamaatlâš mätki nuuvt rievtis mailmist ko kufittárij-uv mailmist. Já ulmen lii piäluštiđ Staainâh, mut Rottopoolis já Juurrânpahalâš iävá lijkkuu toos. ¶ – Ciiiiiii, eeđâi Kalle. Ciiiiiiiiiiiiv civ civ civ civ. ¶ – Sirdustpa meddâl, sun eeđâi nieidâ Sanijâžân. – Čuážuh muu oovdâst nuuvt, et muu mučis hattâ ij oinuu. ¶ Áánást oroi, et sun ij máttám innig ettâđ Heeikân maiden. Ij Heikkâgin sárnum. Mahtnii tot joskâdvuotâ kivsedij Ááná: ¶ celkkuid jurgâlusâidisguin já sänilisto. (Anarâš Kalender 2005a; Olthuis 2006: 388– ¶ 3 Muštâl čäciludij piervâlsoojijn. ¶ Siämmáá viäsust láá ¶ e. viermicuozzâ ¶ SÄMIKIEL TOIMÂTTUV JÁ SÄMITIGE ASÂTTEM KIELÂRÄÄðI MUŠTÂLUS SÄÄMI KIELÂLAAV OLÁŠUME IIVIJN 2004 -2006 Muštâlus tuávááš Säämi kielâlaavâ (1086/2003) 29 § miäldásávt addel sämikielâ toimâttâh oovtâst sämitige asâttem kielâraađijn vaaljâpojijmield Sämitiigán muštâlus sämikielâ kyeskee lahâasâttem heivitmist sehe sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođâi olášumest já kielâtile ovdánmist. Taat muštâlus mii tääl adeluvvoo lii vuosmuš muštâlus säämi kielâlaavâ olášumest. Tot vuáđuduvá Klemetti Näkkäläjärvi sämitiigán ráhtám vijđásub čielgiittâsân, “Säämi kielâlaavâ olášume iivijn 2004-2006” ¶   +  lah 3. Jamaika 13 300 ¶ Lasetiäđuh: ¶ Iisak Kuuva ¶ Ij lam suotâs tot mätki, kalmojim ubâ määđhi já oroi ete tot 20 km mätki ij nuuvâ kuássin. Maŋgâ tiijme lijjim ton jävilkyermi alne já ko káárvuhgin iä lam nuuvt pyereh, lijjim kolmum, jyelgisuormâin ij lam tobdo, päänih skalijdii já tuárgistim. Ko viijmâg juovdâim Čovčjáávrân Vuoli pel, te elâččim tuuveest lieggiidâtmin já ko jyelgih lieggânii nuuvt ete tobdo maacâi, te kaččâlim pááikân jäävri rasta ton kilomeetter määđhi. Ko juovdim pááikân te lijjim lieggânâm. Pááikán kale lijjim puáttám mutâ jiem tuostâm siisâ tupán moonnâđ ko iännâm lâi kiäldâm nuuvt távjá pááikán puátimist, kolgâččim pissoođ asuntolast. Čuožžum ulguubeln äigipuudâ ovdilgo ruokismittim mielâ já moonnim siisâ tupán. Mii aasâim jo uđđâ tuuveest. Poollim mun kale ete mabdem säärni iännâm tuálá munjin, mutâ ij sun ton tove lam suttâm munjin ijge toollâm säärni. ¶ SomBy ¶ Suomâsaavzah láá távjá vielgâdeh, mut meiddei ruškiš, čapis já ränis suomâsaavzah láá. ¶ Mane purrâmâšveerkijd pyevtitteh iänááš Máddáápiäláá viljâlemkuávlust? ¶ syevđih.....28, 37, 39, 42, 118, 130 ¶ tuhtuu ¶ g. Adelâm buusist jieččân saje puáris ulmui. ¶ Sämikielâi iäláskittemohjelm kulá sämitige vaaljâpaje tehálumosáid ulmijd ¶ 6. Ivnii kaavion nissoon äpittesvuođâ kukkoduv. ¶ 4. Čääli, magareh vyevih já njuolgâdusah tust láá ¶ Kuálhismeerâ MÁDDÁÁPIÄLÁÁŠ PÁÁLUPEELI Australia ¶ Ko nannaamjieŋâ äiginis loovdij ubâ Euroop, te jieŋâroobdâ aldasijn vuojâdii valjeest nuárjuh. Jieŋâääigi nuvâdijn nuárjuh sirdâšuvvii Jieŋâmeerân, mut uási tain paccii Nuorttâmeerân. Návt šoodâi Nuorttâmeerâ nuárjupopulaatio, nuorttâmeerânuárju . Tast oppeet láá äiginis sirânâm táálááh saimaanuárjuh (s. 89). Puohâi nuárjui šiev tobdomerkkâ eres kuávlu nuárjoid verdittijn lii uánihis turbe já ollâ kállu. Stuorrâ oresnuárju tiäddá pajeláhháá čyeti kiilud. ¶   130–152 cm ¶ Lam “mesest” . ¶ 3.2.2 Säämi ärbivuáválii tiäđu turvim ¶ 5. Luxemburg 1 295 ¶ Škovlâ aalgij nuuvt tegu ihe tassaaš-uv. Ko lâi skammâ já peeivih uániheh, te tot-uv uánihis kiämádâhpuddâ koskâpeeivi suulâin moonâi máttáátteijee Rantamäki saavâid kuldâldijn já škovlâpeeŋkâ ruvviidijn, ađai nuuvâttijn. Mottoom tááhust lâi tiäđust-uv hitruu kuáhtáđ oppeet uápis škovlâskipárijd, tegu Holber Aasluv Veiko já Kaabi Iŋgá Reino, mut liijká maaŋgâkerd hitrub ličij lamaš pääcciđ pááikán eeji išediđ ergij sirdemist já meiddei muorriimist-uv, veikkâ tast jiem nuuvt čuuvtij perustâmgin. Jis jiem liččii tarbâšâm vyelgiđ škoovlân, te mielâstân liččim tävittávjá elâččâm viežžâmin čäcisaŋko käldest apijdân mieldi já Ailâ-Váábu-uv pyerrin liččim maidnii porgâm. Juhháán-Uulá ij lamaš ennust ehidijn pääihist ollágin, jiemge ton suujâst luáttámgin suu nuuvtkočodum loojaallâšvuotân, mut suu-uv pyerrin liččim vaarâ maidnii keksim. Lijjim juovlâluámu ääigi uáináh syele jurdâččâm, et jis puohah muu perruu ulmuuh piäluštiččii tom ääši, et mon pehtil já tehálâš mun lam lamaš jieččân perrui, te jis veikkâ škoovlâ stivrâ já nomâlâsân muu máttáátteijee Elma Rantamäki mieđâččij toos, et uážuččim pääcciđ pááikán išedid jieččân perruu. Enâmustáá luottim iännán jurdâččemvuáhán já nuuvtpa mottoom eehid ovdil luámu nuuhâm iävtuttistim-uv sunjin: ¶  kuittâg vaaljâpaje ääigi olmoošvuogâdvuođâpoolitlâš toimâohjelmân. Olmoošvuogâdvuođâpoolitlâš toimâohjelmist šaddeh kieđâvuššâmnáál meid sämmilij vuoigâdvuođah. Haldâttâsohjelmist lii linjejum meiddei Meccihaldâttâslaavâ sajattâh. Metsähaldâttâs šadda siäiluđ oleslâžžân. “Haldâttâsohjelm čoonnâs meid anneeđ huolâ vyeleebtásásii maađijviärmáduv oornigist táálunkuávluiäláttâsâi já meccituálu toimâmiävtui torvejeijee vuovvijn. Linjim lii tehálâš já tuárju eromâšávt Njeellim ¶ Unna Junná video ¶ 3. pasepeivi ovdil vástuääigi (Septuagesima) ......................... 69 ¶ Hárjuttâs Suáldátpäikkilito saavâjođetteijee Satu Mustalahti saahâ Aanaar sämikirhoost 2.10.2014 ¶ KIĐĐ ČAASIJN JÁ RIDDOIN ¶ 115B Šiev D-vitamin käldeeh. ¶ Muu nommâ lii Haanu Heeihâ Aaslâk Antti, Aslak Antti Paltto (2008) ¶ Olmooš, kote lii jieijâs mielâst kuođđum vuoigâdvuođâttáá meddâl vaaljâluvâttâlmist teikâ kiäm kyeskee merkkim vaaljâluvâttâlmist lii puástud, puáhtá kirjálávt vaattâđ njuolgim vaaljâlävdikoddeest majemustáá 14 peeivi vaaljâluvâttâllâm uáinimnáálátolâmân kyeskee ääigi nuhâmist. Vaaljâlävdikode miärádâsân tutâmettum puáhtá tuálvuđ njuolgimvátámuš sämitige stiivrâ čuávdimnáál. ¶ Jämimist mij karttâp luoppâđ Immeel adelem áigálii elimist. Paa hiävuvyeimih oroh vyeittimin mii. Rummâšâm miäská, mut siälu vuárdá pajaspajanem peeivi, kuás elleeh já jämmeeh čuákkejuvvojeh Immeel oovdân tuámun. ¶ 65B Ruošâkielâ čálloo kyrillâš puustavijguin. ¶ 9. Lactarius helvus – Lakritsirousku – Lakricruávsku U ¶ 2. Hydnum rufescens – Rusko-orakas – Ruškissäggikuobâr U ¶ Muikku 3~000 ¶ Sämikielâ toimâttuv jurgâleijeeh ja tuulhah (lekkâs uđđâ laasân) ¶ – Uázum-uv mun luuhâđ tiivtâ? koijâdij Ráávhu. – Tiäđust-uv, eeđâi Piäkká. – Lah-uv tun jieš tom cáállám? – Jiem, mun finnejim tom... – Naa, párgádij Monni. – Kale tot lii jieš tom čáállám. – Puáđi teehi máttáátteijeepeevdi paaldan tivtâstiđ, eeđâi Piäkká. ¶ – Huh, aaibâs-uv tuotâ? koijâdistij Ánná. ¶ stuorrâ váldusist, tegu taam-uv koijâdâllâmtutkâmušâst, västidemprooseent lii paijeel 30 %. ¶ – Mut muu uđâgááh iä nohháád, jis mun jiem láávlu toid. Ele táátu innig, mun jiem pyevti adeliđ tom tunjin. ¶ –~Sun lii muččâd tegu jielâ já sust lii čuovjistaasnijn kuuđđum lijne já kaperin sust lii fiskis kolleräsikiärdu, valdâlij kierâš. ¶ Tieđettemčáluseh ¶ Kreikâkielâsâš häämi Suomâkielâsâš jurgâlemvaastâ ¶ Jaavrij uási Suomâ eennâmvijđoduvâst ¶ sulâstiteh šlaajâ algâalgâliii aassâmkuávlu ¶ Näkkäläjärvi muštâlij meiddei aalmugijkoskâsâš pargo-ornijdume ILO algâaalmugsopâmuš ratifisistem lemin ain-uv staatârääđi äššilistoost. – Äšši lii riehtiminister adelem tiäđui mield uáiviminister Vanhas ovdâsvástádâsâst. Sämitige stivrâ lii vaattâm ääši jotelis ovdedem já ráđádâlmeh čoovdâministerij já uáiviminister kooskâ láá toollum, mut äšši ij lah vala ovdánâm. – Ääši ovdánem lii ollásávt uáiviministerist kiddâ, kavnâttij Näkkäläjärvi. ¶ Täid kuuvijd kalga lasettiđ ivne. Mij viežžâp kuuvijd poostâst. ¶ 1. Printtilasâliijne vuávámkišto uáivilin lii kavnâđ säämi kulttuurkuávdáš Sajos toimâttâh¬vistij já luokkavistij lassáid heŋgâstittee lasâliijnij kovos (nk. printtikovos), mii spejâlist kuávdáá uáivil já luándu. ¶  tuota Juh 19:38-42 ¶ Säämi musikist lii tehálâš kulttuurlâš já siärvuslâš merhâšume. Lyeti, juáigus, leu´dd, livđe tâi ¶ 2. Mane motomeh vuástálisteh čevđikardim? ¶ – Na, jis te tääl peessâp máátkán, te ij lah vala mihheen eeđijd. Mijjân páácá vala tijmepeeli lonottiđ juná, já tot lii kale aaibâs tuárvi. ¶ Pargopitáh ¶ Kove: Pertti Turunen ¶ Toimâtoorjâ 2 000 € ¶  lii Peivi kuulâi junást. Mätki moonâi huápust, ko lâi hitruus pargo. ¶  Lamppu Laapi IPI-kuávdáš váldá vuástá uáinuid iävtuttâsâin 12.12 räi. Fáádán lohtâseijee aalmugtilálâšvuođah tuállojeh Heta kieldâvirgáduvvâst 1.12 tme 14, Ucjuv kieldâvirgáduvvâst 2.12 tme 10, Vuáču škoovlâst 2.12 tme 17:30 já Avveel kieldâvirgáduvvâst 3.12 tme 10. ¶ - Tieđee láá Tuurunjaargâ tááluh já taa Tuurujävri, kuulâm Ailâ-Váábu celkkimin. ¶ Talle sun vuolgij pááikán eejis luusâ. Jo kukken eeči ooinij suu. Sun kaačâi kaandâs oovdeld já saloi já cummiistij suu. ¶ – Puáđi tääl, Ánná povvâstij já tollij Heeihâ kieđâst. Mun kuittâg halidâm tääbbin hävdienâmist meddâl! ¶ Luuvâ lase täst . ¶ Irâttep ain vistig juksâđ vaanhimijd puhelimáin pargosaajeest teikkâ kietâpuhelimáin ¶ 5. Australia 800 ¶ Ko säämi kulttuurkuávdáást kalga šoddâđ päikkilágán, makkuutteijee já mon puáhtá älkkeht aldaniđ já mii lii kiäsutteijee sämmilij já eres-uv juávhui kuáhtám- já teivâdemsaje já ko kuávdáš vala huksejuvvoo aanaarsämmilij ärbivuáválii já tááláá-uv aassâmkuávlu kuávdoo, áánsáš säämi kulttuurkuávdáš nommânis Sajos uáli pyereest. Nommâ symbolisist säämi kulttuurkuávdáá merhâšume sämmiláid aldažin já áárvustoonnum saijeen. ¶ s. 44 - 45 ¶ Ohtii Kasper lâi elimin Avelist já vyelgimin pááikán. Kasperist lâi kárbást koskâmoottor, nuuvt tegu maŋgâsist lâi tallain ulmuin. Kasper ko rovgij moottor joton, te lâš-uv lam váhá väldistâm, vuoi mii lâš lam suijân, mut nuuvt keevâi et Kasper rämškittij kärbisroobdâ paijeel juuhân. Moottorhân kal vuolgij keevvâđ já käärbis aalgij tavaniđ riddoost. Kasperân tiäđust-uv šoodâi eeti, mut ain ain-uv kuittâg kiergânij fattiđ kiddâ stivrâlmist. Já vuoijâđ ko ij máttâm, te keččâlij toppiiđâttâđ stivrâlmân nuuvt nanosávt ko lâš vaijaam. Já siämmást ko kessui kárbá maajeeld, te keččâlij stivriđ tom väävli mild, amas käärbis peessâđ juhkáđ sterkkâ riidon, tallehân sátáččij lammiđ jieijâs moottor potkurân. Ulmuuh imâštillii ko Kasper käärbis mana kuárusin miätá Avveeljuuvâ já muhâttâl väävli mild nuuvt tegu olmooš ličij stivriimin. Ohtâgen ij huámášâm, et Kasper kiässoo kárbá maajeeld nuuvt et uáivi lii tuše uáinusist čääsi paajaapeln. Kasper tieđij, et mottoom määđhi keččin lii cuávis luohtâ, kuus puáhtá stivriđ kárbá já talle uážžu lyeštiđ tom stivrâlmist ko jyelgih jukseh poonán ige leeh innig hevvânempalo. Kasper kessui kárbá maajeeld viehâ kuhes kooskâ, mut ko lâi lieggâčääsi äigi, te ij kolmumgen jaamâs. Kolmâčääsi äigin ličij lam eres äšši. ¶ – Na tiäđust-uv! Koolgah tuš leđe kierdâvâš! ¶ Kuolah ● ● Vyerkkee kuužâ. ¶ Hahâpargojuávhu saavâjođetteijen tuáimá spesiaalvuávájeijee Mikko Cortés Téllez máttááttâs- já kulttuurministeriöst já jesânin pajetärhisteijee Maria Biskop máttááttâs- já kulttuurministeriöst, jođetteijee Johanna Suurpää riehtiministeriöst, haldâttâsčällee Hanna Kiiskinen sosiaal- já tiervâsvuođâministeriöst, proojeekthovdâ Petra Magga-Vars sämitiggeest sehe čuovviittâstooimâtärhisteijee Kari Torikka Laapi kuávluhaldâttâsvirgáduvâst. ¶ Kielâ ¶ Vuáđukeeđgi muvrámtilálâšvuotâ 2010 ¶ Maht čäciluudijd tobdá? ¶ käniores 15 ¶ – Ko tun toppiih tyeid seehâid fáárun, Ánná, te muoi láán talle kiärgus, Kaari eeđâi. ¶ Anarâškielâ kuáránem? ¶ Lijjim lamaš tälviv Ruotâbeln Haaparantaast, já juuvâ nubebeln lii Tuárnus. Toho puáhtá väzziđ šalde mield juuvâ rasta. Suomâ kiäsuttij muu, mut siämmást poollim tast. Ulmuuh tobbeen lijjii nuuvt ereslágáneh, tevkisčolmâgeh, tevkisvuoptâgeh, čuuvtij uánihuboh, sárnuh kielâ, mast must ij lah haajâgin. Ruotâkielâst, tanskakielâst já tárukielâst puáhtá maidnii váhá ervidiđ, ko sääni uáiná čaallum häämist, mut suomâkielâst ij ollágin maiden. Moonnim talle tälviv ovttuu peiviv rääji paijeel Tuárnusân, mut jiem oskeldâttâm pääcciđ iijân toho. Mut meridim tastoo keessiv, et mađhâšâm Suomân! Ryevdimaađij mield piäsá Ruávinjaargâ räi, já tobbeen vyelgih linjâšautoh mučis soojijd pirrâ Säämi. Tobbeen puáhtá vandârdiđ veikkâ mon vijđáht, já tuoddârijn láá meccituuvááh, moi kevttimist ij taarbâš mäksiđ maiden. Vaandârdmijn sättih moonnâđ ohoh-uv, jis lii ennuv kyeddimnáál já vaandârd kuuloold naavdâšmáin. ¶ 3. Puállunjunnjuhčâ lii Suálui-Suomâst pessejeijee čäcilodde. ¶ 3. Maid ááiguh porgâđ anarâš linjáá maŋa? Maid jurdáh, magarijn ohtâvuođâin tarbâšâh anarâškielâ puátteevuođâst? ¶ ● peesi já suávi vesah ¶ 26 ¶ kumârâsoivij = pää alaspäin (etukumarassa) 151 ¶ a. Mii aavhijd luddijd lii tast, et toh pessejeh ohtsâškuudijn? ¶ Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdáá pargon lii ovdediđ: ¶ 1. Tricholomopsis rutilans – Purppuravalmuska – Purppuršoovkâh U ¶ Lasetiäđuh aalmugpeeivi ohjelmist sehe Sámi Grand Prix-juoigâm raađhâkištoost: ¶ Nubbe čáháligmaainâs siämmáá kirjeest, maid A. V. Koskimies lii meiddei pajasčáállám, lii siijđost 231: ¶ Sadrak 122-123 ¶ Kilimanjaro ¶ Čuáđgi kulá tobdosumos čäciluddijd. Tot mákkoo maaŋgâlágánijn čácáduvâin, nuuvt olgosuáluikuávlust ko ucebijn jeggilááduin-uv ubâ Suomâst. Kirdee čuáđgi suájáin kulloo njuurgâs, mast tom lii älkkee tubdâđ. ¶ nuorukkááh < nuorukkâš = hiehoja < hieho 9 ¶  pálgá ruškâdâspuursâš . Čiälgálij ellei algâčuolmâ ovdánemáigásâš orgaan, mii tuáimá väriraavâdkälden. Om. kyele tâi lode algâčuolmâ väriraavvâd sistetuállee puursâš. ¶ Jiem mušte aaibâs tärkkilávt, lâi-uv jo ton čoovčâ asâttum mijjân mottoomlágán mittomeeri juuŋâi čuággimân asuntolan, mut majebij iivij tot kale lâi. Mij koolgâim juáhâš čuággiđ juuŋâid aainâs muáddi litter já pyehtiđ taid asuntolan, vâi pesâččijm taid maŋeláá tälviv puurrâđ. Lâi maht lâi, mut ton čoovčâ kuittâg Ailáin já ennijn čoogijm maaŋgâid luuvijd litterijd tieid njaalgâ ruopsis muorjijd, veikkâ mun tiäđust-uv peessim čuággiđ tuše oholoopâi ääigi, ko lijjim talle pääihist. Na čoggimhân mun kale tiäđust škoovlâ já asuntola juávhust-uv, mut toh monnii puoh asuntola tárboid. ¶ liäškuškyettiđ, liäškuškuáđám, liäškuškuát = alkaa kaataa (nestettä tai marjoja) ¶ 1. Cuábui lassaan kuđâmáin. ¶ Sämitige stipendâ ožžuu čuávvoo nuorah: ¶ Aanaarjäävrist láá 10 luándukyelišlaaijâd:šapšâ, kuávžur, rávdu, suávvil, vuásku, puško, njäähi, ryevdikuálmihâš,ryevdikuálááš já vollâsâš. Ištâdum kyeleh láá ränisrávdu, muikku já jävriluosâ.Jäävri pessimloddevalje oovdâst tijpâlâš korrâ jäävri šlajâlâšvuođâ. Jäävristkávnojeh meiddei Jieŋâmeerâ šlaajah, tegu kárgučuhčá. Mađhâšeijee tááhustAanaarjävri lii mielâstuttee vandârdemkuávlu eromâšávt keessiv, ko čuoškah jámyevvireh mákkojeh hyenebeht jäävri pieggiis suolluin, ko nannaam pelni. ¶ Säämi tyeji koveráiđu ¶ 112B Kumekäldee lii eromâš vuojâdemääldis. ¶ suddâmčuágástâh 129, 131 ¶ Maŋeláá, ko koddeäigi nuuvâi já toh koddojii, ađai lojoduvvii puásujin, te anarâšah-uv algii omâstiđ poccuid já algii pygálustiđ. Talle pygáluspaihijd tarbâšij še ijjâdemsoojijd. Tagareh lijjii tiäđust-uv kuáđih , meid láávuh -uv, mutâ še hiirsâin, teikkâ luovdijn rahtum kámpáh , maŋeláá joba parakeh , moid muvrejuvvojii kale meid täähih-uv, mutâ iänááš liegâdemniävvun poođij leđe ryevdikamina . Tot puovtij leđe rahtum peeldist, mut meid aptum ryevdist, nuuvtettum "valurautakamina" , magarijd finnij Taažâst. Toh lijjii lieggâseh, iäge puurrâm muorâid innig nuuvt hirmâdávt. Kamina lii-uv siäiluttâm saajees joba onnáá peeivi räi já häärvih láá-uv toh meccikámpáh, main innig lii ráptukeeđgijn muvrejum täkki nurheest. ¶  tavas JOH. 21: 1 – 14 ¶ Ilolávt sipulijd šoddâdim šiljoost, ¶ Tuámárin toimâm Inga-Máret Gaup-Juuso, Tiina Sanila-Aikio, Heikki Nikula já Ailu Valle (kooveest) lijjii vädis pargo oovdâst valjiidijn säminuorâi ovdâsteijeid Tuurku tábáhtusân. Tuámáreh onnii tábáhtus muusiklâš tääsi pyerrin já kijttâlii eromâšávt ärbivuáválii juáigus já leu´dd mätteid já nuorâi láávdástmijn sirdâšem ilo já rehálâš musiik puđâldâs. Tuámáreh adelii tilálâšvuođâst meid jieijâs mättimčáittus suáittimáin, lávlumáin, juoigâmáin já räppäämáin. ¶ Tave-Suomâ suáldátlääni komendeijee tiervâttâssaahâ Tave-Suomâ suáldátlääni kirkkojuhle kähvitilálâšvuođâst Inarissa 2.10.2014 ¶ keejist räigi ¶ Kulttuurenâdâh ¶ 1. ¶ - Na, kale mun piergiim. Maggaar lukko munjin, et jieh kiergânâm vala jieht ehidist vyelgiđ! ¶ 3 a. Mii lii ålandlij eenikielâ? ¶ luosâ ¶ Aarninjaargâ hirsâtáálu kávnoo Mikkâljäävri riddoost siämmáá nommâsii njaargâst, Čevetjáávrán mannee maađij čižetpeln. Táálu lii huksiittâm Áábrâm Aikio (Mikkâljävr Áábrâm 22.07.1846, 15.03. 1913) já tot lii valmâštum ive. 1891. Šnikkárin láin Juhan Heikki Karppinen, já mottoom njiävđámlâš almai. ¶  vala – Leppee-uv sooppâm tunnuu riijdo? ¶  moi d. Maid kuobžâ taha, jis tot huámmáš ulmuu meeccist? ¶ Anarâškielâ sárnoi juávkku lii ucce, jis toos rekinist puoh kielâsárnoid (suullân 400 olmožid). Já anarâšâi juávkku lii vala-uv ucce, jis toos rekinist kielâsárnoi lasseen tagarijd-uv ulmuid, kiäh iä määti kielâ: taat juávkku lâš talle suullân pajeláhháá 1 000 ulmuu stuárusâš. Taan ääigi, ko sämmilâš nuorâin lii ubâ maailm áávus valjiđ olssis hiäivulii áámmát, ij lah mahten vyerdimist, et näävt uccâ juávhust kavnuuččij tuárvi äššitubdâmuš já kielâtáiđu toin naalijn, et puoh kielâsirdemân uásálistee áámmátsuorgijd liččii tuárvi ennuv anarâškielâ sárnooh. Talle áinoo konstâ lii uuccâđ kielâpotentiaal nubenáál – vijđedmáin kielâsárnoi juávhu toin naalijn, et toos puátih fáárun iäráseh-uv ko sämmiliih. Sist lii hiäivulâš kielâpotentiaal já kielâsirdem uáinust tohálâš áámmáttáiđu. Tievâsmittemškovliittâs 2009–2010 peht anarâškielâ lii tääl peessâm taan tilán. Taah ulmuuh máttáátteh kielâ párnáid já nuoráid, já mii lii positiivlumos äšši, kielâ peesih tääl sii peht oppâđ meiddei tagareh táváliih ulmuuh, kiäh láá tom motomin monâttâm. Kielâiäláskitmist vuossâmuš lävkki lii pyevtidiđ vuorâsulmui suhâpuolvân vistig čoovdâpersovnijd kielâsirden já škuávlejeijen, já talle nubbe lävkki lii kielâ adelem (máhđulávt maassâd) táválijd ulmuid já eres-uv uáppeid. ¶ iivijn 1973 – 1995, tooimâi Säämi Parlament. Sämitigge lii sämmilij alemus politiiklâš orgaan já ¶   Säämi parlamentaarlâš rääđi čuákkim nomâttij uđđâ jesânijd kuulmâ Tave-eennâm já Ruošâ sämmilij ohtsii säämi kielâlävdikoodán. ¶ ”Jiem uáini mihheen estuid toos, ete mane sämitigge ij puávtâččij väridiđ kuávdáást toimâtiilijd kyevti olmožân. Sämikielâi iäláskittemohjelm olášuttem, sämitige jieijâs tooimâ ovdedem já ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâi ohtsâšpargo uđđâsist ornim sättih pyehtiđ sämitiigán nuorttâlâškielân já nuorttâlâškulttuurân lohtâseijee uđđâ viirgijd”, Näkkäläjärvi muštâl. ¶ Ulmen sämikielâlij já kulttuurân vuáđuduvvee palvâlusâi kvaliteet, vaikuttemvuotâ já finnimvuotâ ¶  subjekt 12) Piergâseh: lummolamppu ¶ Njuámmil ¶ Ihe kärŋiluuškuođij kuuloold kiiđâbel já áimu-uv lieggânškuođij. Must lijjii viehâ kuhes vuoptah suollui puáđidijn, veikkâ lijjim elâccâm parturist ovdláhháá Kyprosân vyelgim. Mii juávhust motomist, jiem mušte kiäst, lâi vuoptâčuoppâmmaašin já nuuvtpa mun tattum-uv suu uánidistiđ vuoptâidân. Na sunhân kale uánidistij-uv, joba nuuvt čuuvtij, et vuoptah vuolgii alfáárug meddâl. Must ij lamaš kuássin lamaš vala päljis, teikkâ vuoptâttes uáivi, muidego uccen, mut tääl lâi já tot lâi viehâ riämáskittees tobdos. Ij häittidâm kiiđâ, ige keesi puáttim liegâsvuođâinis já kappeer-uv pisoi pyereest uáivist. Orom muštemin, et jiem lam Penuvkompootist áinoo, kote čuopâttij uáivis päljisin. ¶ Ilmar ¶ Säyne 100~000 ¶ Kove: Sämitige organisaatio ¶ Sámi Duodji ry puáhtá čáitálmâsân säämi tuojijd já uárnee pargočáittusijd. Lasseen uáinimist láá Päivi Ruottis ráhtám kirkkotekstiileh já Elli já Veikko Tiittas ikoneh. Čáitálmâs lii áávus Aanaar vyeliškoovlâst vástuppeivi 12.6. rääjist pasepiäiván 14.6. räi. Luuvâ ubbâ tiäđáttâs täst: Säämi taaiđâ já tyejeh Säämi kirkkopeeivijn Anarist . ¶ Mut tääl puáris eenikielâlâš anarâšah kal älgih lappuđ Njellimist. Tovle iä Njellim škoovlâst máttááttâm sämikielâ. Tondiet iä lah ennuv nuorâ ulmuuh, kiäh sárnuh anarâškielâ. Tondiet mun-uv kolgim tom máttááttállâđ eskin rävisolmožin. Muu enni ij määti sämikielâ, veikkâ suu enni lâi sämmilâš. Mun oppim ááhust já suu njellimlâš ustevijn ucánjáhháá sämikielâ uccen, já tondiet halijdim máttááttâllâđ kielâ ko tot šoodâi máhđulâžžân ive 2009. Talle mun poottim tuu-uv kuuvl. Mun tarbâšim sárnumskippáár. Já tun ettih, et puáđi! ¶ Sajadâh já väridem ¶ 9. Kanada 34 100 ¶ assaas panssar ¶ Kalga kuorâttâllâđ taggaar ääši, et puávtáččij-uv kielâpiervâltooimâ sirdeđ ollásávt Aanaar kieldâ haaldun. Servi ráđádâl kieldáin ääšist taan ive äägi já ive 2012 ihečuákkim taha tast talle miärádâs. ¶ Jeesus sáárnui talle máttááttâspárnáidis: ¶ Johtájejiee koijâdij: ¶ Koskâmeerâ E1 ¶ Te ciälkká vist ain manje: Jies talle leid ucceeb falâdâttâđ muin, já tääl liččii toh, maid tij talle vuošâdijd munjin, te ličij tääl čuuvtij pyereeb. Te iätá vyene: ¶  häärvis, Ákku lâi sirdâšum orroomviste pel kuldâliđ iiđeeduđđâsijd. Áánákyevtis Kaarijn ooinijn, maht tast koočâi njälmi áávus. ¶ Atlant väldimeerâ já tast jottee Golfvirde áánsust lii Taažâst tälviv-uv lieggâsub ko kosten eres kuávlust siämmáá tavveen. Tondet hamâneh pisoh Jieŋâmeerâ riddoost sudesin ubâ täälvi. ¶ 6. ¶ – Maid tun halijdah? Heikkâ koijâdij. ¶ Jotá váimusuonâin. ¶ – Naa, jiem kale tieđe, Kuáski smietâi. ¶ Mooses já Aaron 2 Moos 5.1-6:13 ¶ Savâstâllâm tovâttij meid artikkâl 8(j)-pargojuávhu ruttâdem. Kuhes savâstâlmij maŋa aalmugijkoskâsii artikkâl 8(j)-pargojuávhu budjet valdui uássin oles sopâmuš budjet. ”Taat lii hirmâd tehálâš miärádâs. Ovdil puoh sopâmušuásipeleh iä lah ruttâdâm aalmugijkoskâsii 8(j)-pargojuávhu. Artikkâl lii biodiversiteetsopâmuš tehálâš uási já puoh staatâin lii ovdâsvástádâs algâaalmugij ärbivuáválii tiäđu turviimist. Miärádâs puáhtá meid jotkuuvâšvuođâ já tiädut aalmugijkoskâsii ohtâvuođâ čonâdâttâmvuođâ algâaalmugij vuoigâdvuođâi turviimân”, sämitige delegaatih Näkkäläjärvi, Tapiola já Heikkuri ilodeh oovtmielâlávt. ¶ Kairo lii Afrik nubben stuárráámus kaavpug ¶ Ko lijjim šoddâm Aanaar tuáriskuávlust, te jiem lamaš vala avestân iällám Avelist mäddiláá ovdil armeijan vyelgim. Tast ovdâskulij lijjii munjin puoh ääših uđđâseh já imâšliih já alogâs eellim joba hirmos, ko oornigtoollâm lâi preussilâš maali miäldásâš. ¶ 38. Mammuteh lijjii vuáhádum kolmâsân ¶ Säämi kielâlávgum škoovlâst ¶ Ennuv lukko uáppeid. ¶ 29A Piäldu tussejuvvoo kiđđuv ovdil siemânij kalvem. ¶ Tave-enâmijn arva já muáttá tuárvi ¶ Proojeekt mittomereh ¶ Vuovdah iä kyerrejum ollásávt ¶ - Wieseh lii myyttihäldee, häldeieennâm kievrâmus nuáidihäldee. Sun asâččij nuáidihäldei enâmist, jis sun ličij tuotâ. ¶ tuv. Sämikielâ kevttim virgeomâháin ij lah lamaš kuittâg luándulâš já tot lii kevttum tuše talle, ko ¶ Ko peessim kirjerááju uuvsâ kuuvl, keččâlim lehâstiđ tom. Mut veik maht keččâlim rundođ, uksâ lâi já pisoi luuhâst. Nobdim, et taat kirjerááju lâi monnii suujâ tiet luuhâi tyehin tego Kansalliskirjastost-uv láá maaŋgah čuágálduvah. Uuccim vistig mottoomlágán uksâkiälu. Mut ton sajan huámmášim, et uuvsâst oinui miinii pápárijd. Tom luvâdijnân esken hoksájim, et lâi lávvárdâhpeivi. Tot vuod tieđij tom, et puoh kirjeráájuh iä lamaškin lávvárduv áávus. Taat muu onnáš kirjerááju lâi eidu taggaar. Mun tiäđust-uv sujâttim jieččân tom tuávkkivuođâst ko jiem lam viettim tärhistiđ jo muuneeld kirjeráájui ávusorroomaaigijd. ¶ Maariahamina hamânist lii huššâ ¶ Taažâst vuálgâm viikiŋgeh aasâtškuottii Island paijeel tuhháát ihheed tassaaš. Uáli tovlááh párnáimainâseh, edah já saagah muštâleh viikiŋgij ruokkâdis feeriimijn. Tai mainâsij keežild Island kočoduvvoo “mainâsij suálujin” . Islandliih sárnuh ain-uv jiešvuođâlâš, toovláštárukielâ sulâstittee kielâ, maid eres tave-eennâmlih iä paste olmânáál iberdiđ. ¶ Avveel tiervâsvuođâkuávdáš (016)687511 teikkâ virgeääigi ulguupeln (016)687510 ¶ já eellim lâi ulmui čuovâ. ¶ Puurah-uv tiervâslávt? ¶ Leeibi ruŋgo miätá ¶ iärásáid. ¶  mii – Uccâ priinsâš . Párnáikirje mon lii čáállám já kuvvim Antoine de Saint-Exupéry. Algânommâ Le petit prince. Suomâkielâst anarâškielân jurgâlâm Iisak Mattus . Sämitigge 1995. 95 s. Nubbe tiädus 2004. ¶ Lahtoseh: Säämi kulttuurkuávdáá arkkitehtuurkišto ohjelm já kišto árvuštâllâmpevdikirje sehe majemuuh hammiittâskoveh já -sárguseh arkkitehtuurikišto vuáittám ađa (oođâ) -nommâsâš iävtuttâsâst. Lahtosáid puáhtá uápásmuđ Sämitige päikkisiijđoin tâi tige váldutoimâttuvâst Aanaar Rivdulist, čujottâs Angelintie 696. ¶ Mun, Sinuhe, Senmut alge, lam kuittâg puárisvuođâ já pettumvuođâ peeivijn kalanâm kiälásân. Tondiet čálám tuše jieččân tiet já čálám tuše tom maid jieš lam čolmijdânguin uáinâm teikâ kuullâm peht tuottân tiäđám. Toin mun lam eresláván ko puohah toh, kiäh láá ovdil iällâm, já puohah toh kiäh muu ma¿a puáttih eelliđ. Tondet ko almai, kote čáálá saanijd pááppár oolâ, já val eenâb almai, kote čuolât noomâs já tavoidis kiäđgán, iälá tuáivust, et suu säänih lohhojeh já et maajeeldpuátteeh loheh suu saanijd já alesteh suu tavvoid já viijsesvuođâ. Mutâ muu saanijn ij lah ennuv maid alestiđ ige muu tavvoid kannat kijtteđ, já muu viijsesvuotâ lii suuvres váimustân ige lah kiännân mielâmield. Muu saanijd iä párnááh čääli njajâtavluid čäällimhárjuttâssân. Muu saanijd iä vijsáh kiärdu vijsástâldijn muu vijsoduvváin. Mutâ taam čälidijn luovâm tuáivust, et muu saanijd kihheen luvâččij teikâ addiiččii. ¶ (na tothân lâi Talkkar Tane). ¶ kuáhtu ¶ Uccâ Myy čuorvij suu maajeeld. ¶ Maria Vuorio maainâs. Kirjeest Maria Vuorio & ¶ Toivinjaargâst lâi kansaškovlâ já puárásij päikki. Miko Juhháán táálu lâi Vastusjäävri riddoost. Puállámvääri nuorttiipeln lâi Viekonelo Eetu táálu. Kaamâsist Sarre Aanti, Jone, Yyri Heeihâ, Perunka, Musta Haanu já mii táálu. Kaamâsist tavas suulân vittâ kilomeetter Tuurukuoškâ, Martnáá Isá päikki, Tuurunjargâ, Juhháán Aanti päikki, tast tavenuortâs muáddi kilomeetter Piättár Mattii päikki já tast tavas 15 kilomeetterid Čovčjävri. Ton jävr´riddoost lijjii kulmâ táálu: Pavlus Nuuvdi, Uccpárnáá Vuoli já -Maati tuveh. Tast nuortâs 5 kilomeetter Samlâš-äijih já Samlii Kaabi tuveh já toi taavaapeln muáddi kilomeetter Kati-Jovnii já Áhu-Jovn tuveh. Saammudjävr riddoost lâi Siembárnáá Haanu tupe taavaa keččin já Kuobžâ Saammâl tupe alda máddáákeeji nuorttiipeln. Ijjäävri máddáákeččin assii Aikio viiljâžeh já oobižeh já Uáivušväärist Nijlâs Joovnâ juávkku. Kaamâsist Kärigâsnjaargâ kuávlun 15 kilomeetterid lâi Kuobžâjävri. Tast aasâi Uccâ-Páádáár peerâ já tast tavenuorttiipeln eččis Jovnii Isá päikki, Huutonjaargâst Pahtal Juhháán peerâ já tast ovdâskulâi Anttila, Pahtal Aanti peerâ. Mudusjäävri riddoost Mikkuu Iisko, Aikio Olavi, Liisá Joovnâ já Korppil tááluh. Vuontisjävr´riddoost assáin Lehtola Leevi já Lehtola Paavo perruuh. Taat Kaamâs kylá lii viehâ viijđes. ¶ Oppâmateriaalpargo ¶ Ucjuv já Aanaar kieldah: ¶ Niiles ¶ Tuodâr-Laapi luándukuávdáš 125 % AIL Muonio 150 % AIL Iänuduv uálgivuástáväldim 100 % Laapi eennâmmittedemlájádâs 2 % Suáđigil servikodde - Tave-Laapi viärutoimâttâh (Muonio, Suáđigil já Avveel toimâpääihih) 74 % ¶ C Muorâšlaajâ D Muorâšlaajâ ¶ – Hei keejâ! Muumistáálu eeđâi já čaaitij kirdee koppâvuáláá, mii lâi siäivum keđgiliäján. ¶ – Mut muu mielâst ličij pyereeb finniđ sajeliipuid ton junán, mun jotkim. ¶ Orivesi C5 ¶ dân já eeđâi: ¶ 5) ađai sääni Eeči lii pááccám meddâl, mii toovât merhâšittee merhâšumeiäru ¶ Pivdomätki tavas ¶    objekteh 4 a. Maid uáivild peskidem? ¶ 3. Tobbeen lii Almalâš ráávhu jolgâdâs. ¶ Purâdem maŋa lâim kale vaibâm. Mun lijjim koccáám muáddi iijâ Ester peljij já kumeštâs tiet, nuuvt et uáđđáim puohah pel oovce suulâin. Šiev peellin kale lâi tot, et hotellist lâi šiev áimučuáskudeijee, já oođijm puohah hirmâd njálgáht aaibâs iiđeed räi. ¶ 3. Mii aavhijd lâi kuovttij juolgijn jođedijn? ¶ Lah vaarâ huámášâm, et šleđgâlamppu pyevtit čuovâ lasseen liegâsvuođâ. Puávtáh iskâđ ääši piejâmáin kieđâ vuáimálii laampu alda. Tuubdah, maht lamppu lieggee kieđâ. Čuovâ lasseen laampust puátih oinuuhánnáá suonjâreh, liegâsvuođâsuonjâreh . Siämmáš äšši kuáská piäiváá. Ton lasseen, et piäiváš čuává, tot meiddei lieggee. Mane tevkis piivtâs oro lemin pakkâpeeivi kumásub ko kuovgis piivtâs? ¶ Lii väädis sierriistâllâđ, maid sämmilâšvuotâ muu elimist meerhâš. Tot lii identiteet, uáinu alnestis já ubâ persoon, sehe meiddei eellimvyehi. Mun lam čiävláá jieččân madduin já madârvaanhimjn já munjin lii tehálâš sirdeđ puátteevuođâst jieččân párnáid-uv tom siämmáá riges kulttuuräärbi, mii lii mijjân párnáid-uv sirdum. Mun lam lamaš luholâš, ko eeči sáárnui perrust sämikielâ já tast šoodâi munjin nubbe eenikielâ. ¶ Kuohtuuh kaijuuvaanhimeh huksiv oovtâst piervâl koške šaddoin, läälliv tast kulmâ mane já anneev huolâ uđâgáin. Uđâgááh vyelgih piervâlist muádi peeivi ahasâžžân, mut pisotteleh vaanhimij tipšoost kidâ tassaaš, ko kirdeleh. Vaanhimeh piemmâv uccâ uđâgáid vyeksimáin toid pelduvváid suddâm purrâmâš. ¶ Lohheen peri, eeči mieđettij. Mahtsun tot rukkoos mana? Tieggáár rukkoos mun jiem tääiđigin vala tubdâđ. ¶ 11.00–12.00 purrâmuš, rijjâ sierâdemäigi ¶ - Na jis ij iirât, te talle ij tomgin tieđe. Já muu mielâst jyehi ulmuu jurduin lii árvu. ¶ 5. Maht rottá puáhtá tovâttiđ tullâpyellim? ¶ Anarist 17–18.8.2012 uárnejum Ijâttes ijjâ -algâaalmugij muusiktábáhtus kolliistelleimeeri lasanij oppeet. ¶ Iänááš áigápuáđus nuorttâsämmiliih finnejii pivdotuálust. ¶ Lyešti skiäru päädi vievâst nuuvt jieŋâlâsân, et tot láppoo uáinusist. ¶ Elleekovetaiđust já dokumentijn lii šoddâm vyehi mainâstiđ sämikulttuurist já ton ärbivuovijn sehe kuvviđ väldikulttuurij tooimâi vaikuttâsâin sämikulttuurân já ovtâskâs sämisuvváid. Ohtsâškodálâš olgospyehtim lii noonâ uási sämmilâš elleekove- já dokumenttaiđuu. ¶ Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist puigâ sämmilâš kietâtyeji, säämi tyeji, lii áárvust. Saijoos čuákkimpaketteh láá nomâttum tuojij amnâsij, kole, siilbâ já proonsi mield. Silbâ lii ärbivuáválumos sämituojij aamnâs. Siilbâst ráhtojeh tivrâs silbâčiiŋah tego soljoh já almai puáhháá silbâpuáluh. Sämikielâlij nomâiguin paječaallum čuákkimpaketteh láá čuákkejum siskáldâs vijđoduv mield. Luođii jieijâs p df-kopio . ¶ b. Tyehi-India áinoo siseennâmriijkâ ¶ tastko anarâškielâst lii kiävtust kyevtloho já jurgâlus peht šodâččij puástuibárdâs, jis ¶ 2. Tricholoma virgatum – Sappivalmuska – Säppišoovkâh U ¶ 21 Suáluikuávlust lii valjaas já ¶ sijđoh 112 ¶ Juovlâäigi ................................................................................ 57 ¶   já Matjâs koočâi juolgijdis oolâ muorâmaddui. ¶ 24. Staatâ kalga čujottiđ sämitige pehti jyehimnáál merikoskâsöš meriruuđâ sämikielâlâš párnái ¶ Mun halijdâm vuoččin čäälliđ váhá muu jieiččân pirrâ ko ervidâm ete enâmus Anarâš lohhein iä vala tieđe kii mun lam. Muu nommâ lii Uwe Ellies, lam saksalâš, 44-ihásáš já aasâm Würzbuurgist Sääksienâmist. Tobbeen čuojâttâm klarinet Würzburg kaavpug teatter orkesterist já nuuvt lam toohâm forgâ 18 ihheed. ¶ Kuálsilássááh SA.1963 Ijjäävri Ruávičuálmi TN. ¶ Almai, kote toin vuojij, raavgoi já raavgoi mutâ ij tot kevâškuáttâm. Talle sij tohhii nuuvt ete ohtâ čáárvui kaasuvipu poonnán já nubbe kuovttijn kieđáin ruttij starttipäädist. Moottor eštus kevâškuođij já tot almai kote lâi čárvumin kaasuvipu patâritij ko kiälkká vuolgij joton oleskaasu alne, kaasuvaijer lâi káskásam nuuvt ete oleskaasu lâi pááccám oolâ. Toos sij paccii keččâđ ko moottorkiälkká moonâi ohtuunis oles farttain eidu ton tälvisude vuást. Sij tast jiärástum keččii, et tiäivás-uv ton tälvisuudán moonnâđ, mutâ jäävrist lijjii čoskâseh já kiälkká muutij sunde tommit ete moonâi sude lappâd riddoviemârist nubálov sm. kasosii suávi njeigâ mii potkânij rasta kiälkká roovâi kommood já caaskâi toos. Tot cuovkkânij nuuvt čuuvtij ete tast ij lam innig ton tove fiávrun. Sij ferttejii pajediđ tom parâriehân já kesittiđ maasâd. Tivrâsin šoddii toh suávvileh maid sij uágun finnejii. ¶ Jeesus moonâi oppeet Kapernaumân. Ko ulmuuh kullii, et sun lii pääihist, ulmuuh čokkânii nuuvt ennuu, et puohah iä šiettâm uksnjáálmángin. Jeesus kulluuttij sijjân sääni. Suu kuuvl lâi puohtuumin jamâstum olmooš. Pyeccee kyeddimin lijjii nelji almaa, kiäh iä olmoošpokkiittâlmist kuittâg peessâm tuálvuđ suu Jeesus oovdân. Talle sij pieđgejii káátu togopeht, kogo Jeesus lâi, já ko sij lijjii raigâm káátu, sij luoštii rääigi mield vuálus seŋgâmato, mon alne jamâstum olmooš viällái. Ko Jeesus ooinij sii osko, sun eeđâi jamâstum ulmui: ¶ – Hus, moonâ meddâl tast! Tuántá nuáidilodde! Vuolli-äijih pahudistij. ¶ Na ijhân sun lam hárjánâm armeija kurin, tääbbin Säämist avvees aassâm, riävskáid pivdám, kuálástâm, puásuihommáid porgâm já tálulijd reŋguustâllâm. Sunhân lâi puáriskandâ. Juovlâpukkikomppanian tom kočodii, kuus Vuoll Uulá-uv juovdâi palvâlusân, sijhân lijjii elilâm ulmuuh puohah ton komppaniast. Vuoll Uulá kale lâi hirmástum ko poođij tobbeen suátivievâst meddâl já mainâstij: ¶ Sämitigge čuávu laavâ heiviittem já addel avžuuttâsâid kielâlahâasâttâmân kulleid koččâmâšáid sehe taha aalgâid huámášum epičuággái tivvoom várás. ¶ Marja-Liisa Olthuis ¶ - Kost tun eellih, Jovnâ koijâdij. ¶ – Časkam veikkâ viäđu tast, ete tun jieh tuostâ ohtuunâd vyeijiđ karusllijn, eeđâi Monni Piäkán. – Jis mun vuáitám, te finniim love riäskád, mutâ jis tun jieh táppáá, te talle mun finniim tuše vittâ... ¶  oovtâst   Äigi kuulâi, poođij čohčâ já pivdoäigi. Piättárist ij lam maggaargin áigumâš väldiđ Aartu miäcán mieldi, mutâ jurduuh pennust lijjii mahtnii suu mielâst timánâm. Arttu lâi vala-uv ärgi. Luoštij kale alda, mutâ várugávt vistig tuuđhâi puáttee, ovdilgo tuostâi lyeštiđ jieijâs ilolâš luándu uáinusân. Tot ij kuássin harijdâm, ij umástâm tuušij tiet ijge čáittâm ubâ panijdiskin, mut ain lâi ilolâš já vyeligâs peenuv. Tot hiäiluttij seeibis ain ko kiinii poođij ton luus, viälánij puáttee juolgij paaldân já keejâi nuuvt muččâdávt já vyeligávt čolmijd aaibâs tego ličij maailm puoh nánnáámus peenuv. Kiänba váimu ij liččii tággáár pennust lieggânâm. ¶ Elleeh láá maaŋgâsellâsiih iäláneh, moh juáhhojeh tuuvdârieggee mield kyevti juávkun: čielgiliih já čielgitävtittemeh . Čielgilijn lii siskiipiälááš tuuvdârieggee ađai čielgi. Čielgitävtittemes ellein ij lah tuuvdârieggee ollágin tâi tuuvdârieggen lii ulguupiälááš korrâ. Čielgilâšjuávhuh láá vittâ, mut čielgitävtittemes juávhuh láá čuuvtij eenâb. Puohâi juávhui šlaajah eellih sehe enâmist et čääsist. ¶   Torjuuh mieđettuvvojii čuávvoht: ¶ MARTTIN ČUÁRVIHIÄRRÁ ¶ – Maid-ah? Kuáski ain imâštâlâi, ko ij valagin olmânáál iberdâm. ¶ Kuáhtáám vistig suu viiljâ Saammâl já forgâ peesâm tiettiđ et sun-uv lii erinomaš kandâ. Mut Mikkâl tiet mun lam puáttâm. ¶  pääni rummâš (spiekâstemjuávkku nr 2) já Herramme lii jurgâlum mii Hiärä ¶ Nuuvtpa säämi kulttuurkuávdáš lii-uv siämmáá-áigásávt sehe Suomâ sämmilij parlamenttáálu já kulttuur-, škovlim- já mättimkuávdáš já meiddei tábáhtustáálu sierâlágán čuákkimijdiskuin, muusik , elleekove- já teatterčáittusijdiskuin. Pald-paldluvâi tah uásitooimah tuárjuh nubijdis siskáldâsâidiskuin já vistijdiskuin. ¶ Kuástidemtooimâin: ¶ Viirgij vuáđudem váátá sämitiggeest adelum asâttâs nubástuttem, mast virgálâš kielâjurgâleijein váttoo el. kielâtutkos, mii ij lah vala máhđulâš čođâlditteđ nomâttum kielâin. ¶ Libya ääpi F2 ¶ ANARŠ KALENDER ¶   Sämimááccuh lii meid juhlelâš kárvu já tagarin aalmuglâšmááccuh. Mučis mááccuhkorâduv uáiná ain tobbeen, kost sämmiliih čokkâneh stuorrâ juhlijd tâi čuákkimáid. Sämimááccuh muttuustâl iveaaigij já kevttimuáivil mield. Argâmááccuh ij lah hervejum siämmáánáál ko juhlemááccuh. Nisonji kesimááccuh kuárroo távjá pumbulkággást. Kesimáccuháin kiävttojeh šišnekammuuh ađai čässiheh já asettebeh kapereh. Tälvikárvoid kuleh poccuukamâsijn koorrum sosvskámmuuh, ullolijne, nisonijn lieggâ vyesinähkikappeer já almain skođâstum já viergičevđin hervejum kappeer. ¶ Pargo álgá 7.1.2015 já pištá aalgâst 31.12.2015 räi. Tohálâšvuođâvátámâššân lii Sämitiggeest adelum asattâs (1727/1995) miäldásávt pargo vaattâm škovlim já sämikielâ táiđu. ¶ Lijjim hirmâd moovtâ, ko tot lâi muu jiellâhpuásui. ¶ – Na, nuuvt kale. ¶ nieidâlâš lasanem . Maneseelâ ovdánem šoovvâthánnáá. Om. saveh. ¶ 1. Čuopâ siijđo oosijd luovâs. ¶ Uccâ Páđáráá Uulá ¶ SaKaste-proojeekt uárnee vuossâmuid Säämi puárásijpargo ovdedempeeivijd, moi uáivilin lii: 1) karttiđ säämi puárásijpargo vuolgâtile já 2) valjiđ ovdedemčuásáttuvâid kulttuur já kielâ vuotânväldee palvâlusprosessij pargovuovij myensteristmân sämikielâlij muštopyeccei tipšorááiđust. ¶ - Maid? Jieh kale kullum vala maiden varriimist muáddi peeivi tassaaš! ¶ rasta rastasiisâ ¶ 75 ¶ ucceeblohokielâlaahâ. ¶ Vuosmuu tovváá Áánást oroi tai feeriimij maŋa, et sun josijdui. Kaarist lijjii jeđđejeijee säänih sunjin já mudoi-uv kuldâleijee pelji, maid Ánná eidu tääl tarbâšij-uv. Ánná tieđij, et tääl sun lâi finnim olssis hirmâd šiev ustev. Tääl sun tieđij meiddei, et puoh ääših vala ornášuuččii. ¶ Ráidu-čáitálmâsâst. Kove: Jouni Männistö ¶  seeilâčij. Tot Meriáigásâš proojeekthovdâ ¶ Amerikkaliih viicih ¶ a. Mon pääni uásán šadda vistig vuággu? ¶ Hiärrá ¶ siämmáánáálá ko KR92. ¶ Stuárudâh: Kukkodâh 145-160 cm, tiäddu 8-13 kg, suájákejij koskâ 210-240 cm. ¶ Tavlustâh 10 tuálá sistees puoh veerstâid, moin vuáttoo kreikakielâsâš algâteevstâ ¶ » Belsebul, jieijâs njunošpergâluv, iššijn sun paas jiegâid vyejeet .» ¶ Lodeh ¶ insuliintipšo diabetesistst ¶ Nuorttâlâškielâ seminaar 27.1.2016 Čevetjäävrist ¶ a. Mon uásist Suomâ láá stuárráámusah aalmuglâšmeecih? ¶ piäivááčuovâ.....16, 96, 129 ¶ Mooses já Aaron ferttijn vyelgiđ meddâl. Kunâgâs lâi hirmâdávt suttâm já meridij ráŋgášiđ israellijd. Sun porgâttij israellijd vala korrâsubbooht. ¶ – Mun kal iälám keččâmin tyebbin ääiti kuvlân. Uulá-Juhháánhân kullui, et sun ooinij vijnelaasâst ääiti. Jis tot lâi-uv veik paapâ äitti! Ijhân tom tieđe, jis veik sieidi-uv tobbeen kavnuuččij. ¶ Mottoom kesi-iiđeed juná lii vyelgimin Moskovast Murmaanskân. Neelji ulmuu hyytist čokkájeen mun, olgoeennâmlâš mađhâšeijee, já Tamara Aleksandrovna, 75-ihásâš, Murmansk kuávlu Apatityst ässee ákku. Juná vuálgá. ¶ 77 ¶ Lâi čohčâkeesi, kiedih lijjii nijttum já syeinih raaijum ránnjátáálust. Kuusâh já saavzâh lijjii kiedist. Savzâčurrust lijjii kyehti viercâ, nubbe tain lâi viehâ vaijaa já styeres. Táálu kandâ lâi naavit lunne rähtimin riidâid já mottoom riidâ lâi cegâttum naavit seeini vuást (toh riidâh lijjii munjin váhá maŋeláá torvon). Mist lijjii še saavzâh já kuusah. Oovtâ saavzâst lâi tääpi ete tot poođij ulmuu luusâ já ruvviiškuođij uáivis ulmuu kietân. Talle savzâ lâi kiärjudmin ete olmooš ruvvee peelji vuálá. Kaandâh lijjii hárdâm taid viercâid já tain nubbe lâi hardâšum já vaijaa kandaid. Moonnim tohon naavit kuuvl kost tot kandâ lâi tuoijuumin. Saavzâh já viercâh lijjii togo naavit alda. Čuážum tast já keejâm pirrâsân. Tot stuárrâb vierccâ poođij muu kuuvl já uáivis kärŋiluttâlij já ain murdelij mottoom läävhi maŋas. Jurdim, ete tot-uvsun meid lii kiärjudmin peeljivyeln ruvvim. Jiemge kiergânâm maiden ko tot vierccâ vuod murdelâđâi maŋaskulâi já tuohkâlij muu juolgij kooskân eidu ärgimus sajan. Must čaalmeh čappâneddii. Kaččim ridâi luus moh lijjii naavit seeini vuást ciäggud já kuárŋulim toi oolâ. Táálu kandâ čuážui uuvsâ piällást, sun vaarâ tieđij ete maht munjin kiävá. Já ko ooinij ete maht keevâi te sunjin já eres kandáid-uv lâi viehâ hiärváá, kiäh lijjii tobbeen tuve kuvlân. Ige tot vierccâ toos tuuttâm ko peesâi tuohkâliđ muu kuoláid, paasij toos vahtiđ muu ko mun lijjim ridâi alne. Táálu kandâ keejâi já povvâstij já eeđâi: ¶ 1. Keigii nube kieđâ pajaskulij já tipte nube ¶ – tiŋgâi kopioi valmâštem 14, ¶ Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 30.9.2014 tme 16.00 räi čujottâsân Sajos, 99870 Aanaar. Lasetiäđuid pargoost addel elleekovekuávdáá vuávájeijee Tarja Porsanger puh. 050 569 6065, tarja.porsanger(at)samediggi.fi. ¶ - Mä silmät luon ylös taivaaseen ja yhteen käteni liitän. ¶ Pargo lii uási suojâlemkuávlu hoittám já kevttim vuávám sehe säämi kulttuurärbivyevi kattim, mast meiddei Meccihaldâttâs kuáddá jieijâs uásild ovdâsvástádâs. Kirje lii almostittemtilálâšvuođâ maŋa vyebdimnáál Siijdâst. Kirje puáhtá luođiđ nuuvtá Meccihaldâttâs internetsiijđoin čujottâsâst www.metsa.fi/julkaisut > julkaisusarjat > Sarja A. ¶ Čeevris lii čepis kuálásteijee ¶ Kuulmâ ihán ij arvam ollágin. Mihheen ij šoddâm, já aalmug niälgui. ¶ B Leotia – Rustonupikat – Čovârriävnuáivih U ¶ Koccáim puorijn aaigijn, čokkijm tävirijd já vyejestáim Salolaampin, ađai Sjölundenin, kost láim jo love maŋa. Charlie paasij Pengillyn já ááigui ittinâš vyelgiđ Rochesterân. Sun puáđáččij Salolaampin koskoho. Olliistáim kuttâ kooldâ, mon maŋa moonáim telta luus já ceggijm ton, jeđe eelijm puurâdmin. Tast maŋa maccáim ollimsajan, kost eelijn meid Lauri Saukko já Steve Bennet . Soovâim ittáá peeivist nuuvt, et Steve vuájá koldâkääry kuáticeggimsajan, skáppoo spiijkárijd, jeđe kiddee vala taggaar muorâantura kuávdoo betonilättee, moos puáhtá navliđ coogijd kiddâ. ¶ – lättee , mon lyevdih lijjii pieijum eennâm oolâ, ¶ Tutkâmuš ij lah vala puáhtám adeliđ sämmilij algâpuátimist täärhib kuvvim ko maid vuossâmuu sämikielâlâš proosakirje ive 1910 almostittám Johan Turi (1854-1936) čaalij. Turi kovvee kirjestis Muittalus samid birra (Muštâlus sämmilijn) vijđáht sämmilij ärbivuáválâš eellim. Kirje lii säämi kirjálâšvuođâ klassijkkár já tot lii jurgâlum maŋgáid maailm kieláid, meiddei suomâkielân. Turi kirje lii ain-uv šiev käldee sämikulttuurist. ¶ mustavahakas ¶ » ¶ - almolâš ulmeh - šoddâmpirrâs kuvvim - sämikielâ oppâm ulmeh já riäiduh ¶ 64 ¶ 213 ¶ Agaricus ¶ 7. Čuávu tárkká šlaantâ. ¶  tom, – Violaid. Taid kale ličij puáhtám ištâdiđ jo čuuvtij tooleeb, mut tääl ko lep teehin esken varrim, te kalehân miinii kalga šiljoost leđe. Ištâdim taid jiešalnees jo jieht ehidist. ¶  kuuvse čepis já mučis miäruštâlleh 1. ¶ 21.10. 08.00 – 16.00 8 h ¶ Clitocybe ¶ Kišto čuávdá 10-jeessânsâš palhâšumelävdikodde, moos kulá ohtâ ovdâsteijee jieškote-uv kulttuurkuávdáá kevtteeorganisaatiost (ohtsis 8 ovdâsteijed) sehe ovdâsteijeeh Seenaat-kiddoduvâin já kulttuurkuávdáá arkkitehtuurkišto vuáittám vuávájeijeejuávhust. Lävdikodde lii nomâttâm jieijâs koskâvuođâst 4-jeessânsâš pargováljukode árvuštâllâđ puáttám nommâiävtuttâsâid sehe valmâštâllâđ palhâšumelävdikoodán iävtuttâs kišto vyeitteeiävtukkâsâin. ¶ 122. Suomâ vuáđulaahâ lii tubdâstâm sämmilij sajâttuv Suomâ algâaalmugin já tähidâm sijjân sierânâs kulttuurlâš já kielâlâš vuoigâdvuođâid. Vuoigâdvuođâi tubdâstem ij kuittâg lah ulâttum eennâmomâstem- ige puásuituáluvuoigâdvuođáid, veikkâ OA julgáštuš algâaalmugij vuoigâdvuođâin já ILO sopâmuš nr 169 čielgâsávt adeleh vuoigâdvuođâid täin kuávluin. Olmoošvuoigâdvuotváldálâš huámášit, ete Suomâ valmâštâlmeh ILO sopâmuš nr 169 ratifisistmân láá pištám jo paijeel 20 ihheed. Tehálâš koččâmuš lii sierânâstooimah, maid sämmilij ekonomâlij já kulttuurlij algâaalmug-vuoigâdvuođâi visásmittem váátá. Aalmugijkoskâsâš olmoošvuoigâdvuot-lahâasâttem mield sierânâstooimah pyehtih leđe agâstâllum koččâmušâst leijee tiileest toin iävttoin, ete toh láá olmâ koskâvuođâst ulmemiäldásâš tuhhittettee uulmijd. Olmoošvuoigâdvuotváldálâš tiäddut, ete ratifisistemproosees ij koolgâ anneeđ nollátiäivásemspellân, mast tuše nubbe uásipeeli vuáittá, peic meid väldiaalmug eennâmkevttimvuoigâdvuođâid já vuoigâdvuođâ hárjuttiđ iäláttâsâid kalga väldiđ vuotân. ¶ Klemetti Näkkäläjärvi, Juvá Leemit já Tiina Sanila-Aikio. ¶ b. Mast arvâlâh tom puáttiđ, et tobbeen láá ennuv ässeeh? ¶ Sämitige saavâjođetteijee mánuppaje virgerijjâvuotân ¶ » ¶ » ¶ Vorâs raapoort váátá Suomâ ruokâsmuđ sämmilij luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválii tiäđu turviimist. Raapoort mield sämmilij ärbivuáválâš tiäđust já ärbivuáválâš luándukevttimist lii tehálâš merhâšume aainâs tavekuávlu luándu maaŋgâhámásâšvuotân. Onne pirâsministeriön luovâttum raapoort raahtij pirâsministeriö asâttem vijđesvuáđusâš äššitobdeejuávkku. ¶ Ránisvuohta - Ränisvuotâ ¶ muádi saajeest. Iäruh anarâškielâsâš jurgâlusâi kooskâst láá sänivaljiimijn: MLO jurgâl ¶ - Soottâm várás tiäđust-uv. ¶   Pargopitáh ¶ Tot čiäru nuuvt čuuvtij et košká vala! Vuoi mii! ¶ Keevti oppâkirje siijđo 135 tavlustuv. ¶ spesiaalâšum tiätu ravâdân taha toi eellim máh- ¶ viermi 177 ¶ Sämitigge meridij, ete puátteevuođâst sämitige čuákkim stream-vuolgâtteh interneetist. Vuolgâttâsâid almolijn sämitige čuákkimijn puáhtá čuávvuđ interneetist njuolgân. ¶ vajâldeh savannist ¶ Kulttuurolgospyehtimij suojâlemsopâmuš lii Suomâst šoddâm vuáimán ive 2007. Kulttuurolgospyehtimij suojâlemsopâmuš ulmen lii suojâliđ já ovdediđ kulttuurij maangâhámásâšvuođâ (1 artikla). Sopâmuš mield kulttuur-olgospyehtimij maaŋgâhámásâšvuođâ suojâlem já ovdedem váátá puoh kulttuurij, meid ucceeblohon kullee ulmui já algâaalmugij kulttuurij oovtviärdásâšvuođâ já kunnijâttem tubdâstem (2 artikla). Sopâmušuásipeleh kalgeh riemmâđ toimáid kulttuurolgospyehtimij suojâlmân já turviimân (6 artikla). Suojâlemsopâmuš miäruštâl, ete kulttuurolgospyehtimeh láá ovtâskâsulmui, juávhui já siärváduvâi kreatiivlâšvuođâ puátusin šoddâm olgospyehtimeh, main lii kulttuurlâš siskáldâs ( 4 artikla). ¶ - Na taam, Ánná čaaitij. Ij-uvgis taat lekken tuu? ¶ 3. Njuško nottod já čuožžâd maŋgii maŋaluvâi ¶ Postâčujottâs: PL 8060, 96101 ROVANIEMI ¶ 4 810 m ¶  siämmááhámásiih – Muštim kale sierâpeeivi, mutâ valdim fáárun muu uccâ stááluskipárijd, Hirškiihâ já Myerji, Matti iätá Ailáin mojonjalmij. Matti váhá jiärástuvá, ete uáiná-uv Ailâgin stááluid. Ijhân ennigin sunnuu uáini. ¶ šuávlikukse, -kuuvse = sohjokauha ¶ – Na koolgâm-uv väldiđ kuittâg kyeletaavtijd meddâl? sun vala irâttij. Já kyeleuáivihân almaš tiäđust-uv leggist meddâl, sun joođhij. ¶ Festivaal algâaalmugkyessi Veronika Usholik Gubernator juávhoinis puátá Anarân Siberiast, Tsukotka njaargâst, mon lasseen tábáhtusâst peessâp navdâšiđ syemmilâš-senegalâš Sila Fato- juávhu movtijdittee musikkist. Lasseen ohjelmist láá sämimuusik konserteh, párnái ohjelm, ärbivuáválâš juoigâm, anarâš livđe, nuorttâlâš leu´dd, nuorttâlâškatrill, sämimuusik klubiehideh sehe ubâ eehid pištee sämityeje markkâneh. ¶ Sämikielâ máttááttâs lii adelum vuáđuškoovlâ vuosmui iivij rääjist. Sämikielâlâš máttááttâs vuolgij joton Ucjuuvâst já Anarist 1970-lovo pelimuddoost. ¶ Rähisvuotâ 1-15, 19-22, 24, 27, 30, 36, 38, 40, 41, 43 ¶ postposition oovdân ijge tom pyevti kevttiđ oovtâst omâstempronominijn. Spiekâstmist ¶  adveerbâi Oliivioljo pyevtittâs 2005 (%) ¶ – Lii tot cirgálâh tuot muu veerdi šiev moottorkiälkkáalmai. Tast ličij šoddâm šiev panssarvavnuvyeijee mijjân ävđinenâmân. Tot vissásávt vuájáččij nuuvt, et čunoi tuše pođgáččij já korvâččišij palestiinalij siŋgo luodâid tegu mun-uv ovdil nuorâbin – vuoi motjanan! ¶ vuolâttâs = lastu ¶ 53. Kyeleh láá vuáhádum eelliđ čääsist 164 ¶ tiivreh, šlieddâelleeh, mááđuh ¶ – Mun kale jiem haalijd innig puáttiđ maassâd toin siämmáin junáin, ettim kállásân, ige sustkin kale lamaš nuuvt korrâ mielâ innig nube kerd lonottiđ já vuordâččiđ junáid. ¶ a. Kotemuu Aasia stuorrâkuávlust láá vijđes vuáláduvah? ¶ Ryettikuoškâ lâi äiginis kollealmai aassâmpäikki já koskâmätkipäikki jođedijnis Kiro kylást ađai Avelist Kuldalân. Ryettikuoškâ lâi meiddei oovtâ peggeemus kollealmaa ađai Heikki Kivekäs peivinaharij čuásáttâh. Sun asâidui fastâässen Ryettikuoškân 1910-lovvoost. Kivekäs huksiittij tohon stuorrâ kámpá, hiävuštaali já naavit já njaaskâi piäldu. Lasseen sun vuáđudij sááhá já hevvâlistimruustig. Kollekuáivum ij loopâst kannattâm tobbeemgin já Kivekäs šoodâi sriijtâreeseept rievdâdmist faŋgâlân já jaamij tobbeen. ¶ Sämitigge tuáimá staatâišeruttâvirgeomâhâžžân. Meriruuđâ mieđeetmân ráhtoo vaaljâpojijmield vuávám. o Hiäđukocemist já sämitige jieijâs tooimâst läjiduvvojeh iävtuh ubâ sämiaalmug ollâtásásâš, sämikielâlâš já sämikulttuurmiäldásâš sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlussáid. Oovtâstpargo sämikuávlu kieldâiguin já palvâluspyevtitteijeiguin sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi pyereedmân juátkoo pehtilávt já aktiivlávt. o Vaikuttuvvoo aktiivlávt já pehtilávt sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs lahâasâttâs já haldâttuv oovdedmân. o Läjiduvvojeh iävtuh sämmilij ärbivuáválij iäláttâsâi hárjutteijei pargotiervâsvuođâhuolâttâsân, sajasâšišán já áigápuátun. o Tuárjoo sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ovdedem räjikuávluoovtâstpargoost. o Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdáá, sämiohtâduv toimâmiävtuid nanoduvvojeh. ¶ Uđđâ moottor ¶ 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶ o Läjiduvvojeh iävtuh sämikielâlâš amnâs- já luokamáttáátteijei škovlim, tievâsmittemškovlim já nubástusškovlim lasseetmân. Säämi máttáátteijeeškovlim ovdeduvvoo nuuvt, et tast váldojeh vuotân sämimáttááttâs sierânâstáárbuh, sämikulttuurmiäldásâšvuotâ, sämmilij ärbivuáválâš tiätu sehe kyevtkielâlâš- já kyevtkulttuurlâšvuođâpedagogiik. o Piäijoo joton sämimáttááttâs árvuštâllâmproojeekt. ¶ Povdim arkkitehtkištodem puátusij almostittemtilálâšvuotân ¶ Analyys vuáđuld tutkâmvuálásâš veerstâid puáhtá jyehiđ kuulmâ juávkun: 1) veerstah, ¶ Láim oppeet Paavoin joođoost já taantove lijjim hástám suu puáttiđ muu pááikán. Sun lâi miettâm toos já ko poođijm Čovčjuv šalde puotâ, kogo mii päälgis rátkoo váldumaađijist, muoi mottoom suujâ keežild orostáim já algijm vuovijdân mieldi skurbâđ paaihijd. Suávviljuvvii ponneest lijjii motomin lamaš “piiskatyyki” lemnuuh já eelijm časkelmin, liččii-uv tobbeen vala tagareh. Iä lamaš já smietâstáim, et amahân vissâ Čovčjuv šalde vyelni kuittâg liččii. Moonáim toho, kejâstâláim äigipuudâ juhâpoonán ige tobbeen oinum mihheen já láim-uv vuolgâdmin meddâl, ko huámášim maidnii metallijd kildemin keđgij tyehin. Tobbeen lâi viiđâ litter spaanjâ tievâ mastnii... Valdim lohe meddâl já apselim... Njunán poođij viehâvis sahtihaajâ. Láim kuohtuuh finnim juvâttesvuođâ oopâ olssân já mielân poođij tállán, et leškejeen tom meddâl, mut oppeet paavuotâ vuoitij já tovváim miärádâs, et kužžeen kuohtuuh spaanjân. Leškiistáim uási meddâl já nuuvt muoi kužžáim spaanjân já stellijm tom siämmáá sajan, kogo tot lâi-uv já vuolgijm meddâl. Kale muoi tieđijm kuohtuuh, kiän spaanjâ tot lii já jurdâččáim, et amahân Nuuvdi Kaabi ko juhá tom, te ibbeerd mon puástud sun parga, ko smakkâ-uv lii nuuvt riččâ. Ij oppeetkin puáttám mielân, mon puástud muoi jiejah leen porgâmin suu kuáttá, veikkâ lijjim suu pelnub ive tassaaš fillim Piergiváárán kuorâttâllâđ olemattomijd poccuid já tondiet sun lâi lopedâm rissiđ muu ko fättee kiddâ. Tot kale lâi tábáhtum uábbám já viljâm háástu maŋa, mut veikkâ vala-uv. Must ij lah innig tiätu, maht keevâi ko Kaabi juuvâi tom, vâi juuvâi-uv sun tom ollágin. Lâi nuuvt hyenes mielâ ko iberdim, maid mun lam oppeet porgâm. Must ličij maŋa toohâm maŋgii mielâ táttuđ sust addâgâs, tegu škoovlâst lâi ciähuttum, mut ruokkâdvuotâ ij adelâm piärán. Sun ličij tuođâi-uv sáttâm rissiđ muu. ¶ porgâm váátá suogârdâllâm, juurdâpuátusij toohâm já ¶ 16.50 Purâdemviste 18.00 World Cup -tääsnih ¶ – Aainâs kissá kalga leđe styeres, eeđâi Jouko. ¶ 10. Cortinarius rubellus – Suippumyrkkyseitikki – Čuhâmirkkâseitik U ¶ Sämikielâ iäláskittemohjelm vuávám álgá ¶ Kihheen eres ij lah ettâm “Pyeri šoddâmpeivi” ko tuše muu pomo jieht pargoost siämmást ko lopedij munjin rijjâ peeivi. ¶ – Munnust láá viššâlis párnááh, eeči rámmoo párnáid. ¶ . ¶ – Huh, na ij tot kale lah suotâs! Kale tun motomin finniih uáppeiviste kostnii! ¶ Mun elâččim vala asuntola pelni jieččân visteest tuálvumin pivtâspakettáá, maid pääihist lijjim fáárun váldám já tuámittim tast maŋa olgos škoovlâ šiiljon, forgâ álgáččij škovlâpeivi. Škovlâkiällu eštus čuojâškuođij já mij tiäđust puohah ruámustep jonon, vyerdimist láá vuod mijjân jo uápisin šoddâm “manöövereh” . Vistig čokijdep puohah pajeluoka viistán, kost veisidep saalmâ, teikkâ monnii eres vuoiŋâlâš lavluu. Tast maŋa jo-uv pajeluoka, teikkâ vyeliluoka máttáátteijee luuvâi ráámmáthistorjást mottoom rukkoos, teikkâ monnii eres vuoiŋâlâš mainâs, mon maŋa mij vyeliluokkaliih moonâim jieččân luokan seeini tuáhá já algâttijm škovlâpeeivi já meid škovlâoho. Uáiniđ lâš, maid tibi taatkis okko puovtiš fárustis. ¶  taam Evangelium almottuvvoo etâmáin ovdâmerkkân: Pajanop kuldâliđ pase evangelium. ¶ lostâvyevdi ¶ Piisam lii stuorrâ säplig ¶ Rossinmeerâ A9 ¶ Unna Junná aalgij ive 2007 ¶ Lonottiđ pargoid. ¶ Jieggâ (kj. Pase Jieggâ) ¶ Tehân te lâi keevvâm eidu nuuvt tego Assaaskuolgâ lâi poollâm-uv: Puállunjune lâi sáhhám keeppilsis. ¶ čiđđâdioksidi.....15, 16, 17, 97 ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 67 ¶  táálu Kaavpug čohčâ 1´40 ¶ 7. Russula decolorans – Kangashapero – Kuolbâsmiäruh U ¶ Suomâ kukkodâh km ¶ 3.3.5 Sämmilij kulttuurpalvâlusâi já taaidâeellim ovdedem ¶ ŠADOH KUOBBÂREH ELLEEH ¶  celkkuu “Muái leen kiärgus, Dumbo! Lii-uv tust nuáidipuzzâ? ¶ Njuálguliŋkkâ seminaar muštottemčálusân 13.9.2011 ¶ Vuoidâ~njeđes vuoka pyereest. Piejâ~toos vala korppujáávuid. Leddii tääigi vuokan täsivávt, sehe oolâ~myerjisiävuttâs. Cäävi 225°~lieggâs uuvnân já~tipte possuđ~tie 20-30 minuttân. ¶ Upsala C4 ¶ Kuorâttâllâmmiäldásii staatâtorjuu koskâsâš kriiteer lii ovdediđ já paijeentoollâđ maaŋgâpiälásâš taaiđâ- já kulttuurfalâlduv, nanodiđ väldikodálávt jieškote-uv taaiđâsuorgijd, ovdediđ aalmugjesânij täsiárvusâš já oovtviärdásâš uásálâšvuođâ já uásálistem kulttuurân. ¶ hyenebiššáid kiäinuid! ¶ – Oovtpeeljâg! olvoi sääksipaimânpeenuv. ¶ kuolijd joba luuvij meetterij jieŋŋâlvuođâst. ¶ Ko miärádâs vuáđđudmist lâi toohum vuáđudemčuákkimist, vuolgâttij servi almottâs serviregisterân uđđâ seervi vuáđđudmist 14.1.1987. Serviregisterist poođij virgálâš almottâs seervi tuhhitmist serviregisterân 14.9.1987 já seervi nommâ puávtáččij leđe Anarâškielâ servi ry (registerpápárist Anaraskiela servi ry.) vuáđudeijei iävtuttâs mield. Seervi kielâ puávtáččij leđe anarâškielâ, mut registeristimkielâ lii suomâkielâ. Uđđâ Anarâškielâ seervi vuossâmuuh nommâčälleeh lijjii Matti Morottaja, Ella Sarre já Ilmari Mattus. Seervi vuáđudemčuákkim meridij anarâškielâlii loostâ olgosaddelmist, mon tyejinommâ lâi “Anarâš” . Loostâ vuossâmuš nummeer almostuuččij ive 1987, mast ličij nommâkišto loostâ noomâst. Loostâ uáivitoimâtteijen väljejui Ilmari Mattus. Seervi vuossâmuš čuákkim meridij meiddei anarâškielâ kuursâ vuáđđudmist já OY Yleisradio AB:n čälimist, mast tot váátá olespiäiválii anarâškielâlii radiotoimâtteijee virge. ¶ eres-uv orgaanlâš pasâttâsâid lii vijsásumos nuurrâđ kompostân já levâttiđ tast šaddee mulde veikkâba myerjimiestui madduid. Aainâs uccâ jávráin moottorkárbái já čäciskootterij kevttim lii kieldum. Enâduv suoijâlmân kalga rakânâsâid stelliđ mottoom määđhi kiäčán riddoost šadolâšvuođâ tuáhá. ¶ - Tipu-tipu! ¶ Uáivikaavpug: Madrid ¶ Jieškote-uvlágáneh aseh njameh liegâsvuođâsuonjârdem sierâlágán vuovijguin. Tevkis ase njama liegâsvuođâsuonjârijd olssis, mut vielgis ase spejâlist taid alnees olgoskulij. Tane tevkis piivtâs oro lemin lieggâsub ko vielgis piivtâs. Puávtáh tutkâđ liegâsvuođâsuonjârdem iskos 1 vievâst. ¶ ..Nuuvtpa tuše tot äšši, ete olmooš lii tággáár äššikiirján merkkejum ulmuu maajeeldpuáttee, ij lah tuárvi čäittiđ ete olmooš lii sämmilâš… ¶ – Mast tun suttih nuuvt hirmâdávt tuu eeni oolâ? Heikkâ koijâd tiätuäŋgirin. ¶ - Mut maid Haŋgal talle? ¶ tuurist já ohtsâškodde-elimist. Árvuštâllâmkomitea jeessân ij pyevti leđe iävtukkâssân palhâšumeuážžon. ¶  toh Kiälláreh tää láá puoh tevdum! ¶ – kietâčallui čokkim 1, ¶ saivâčääsi elleeh ¶ “ Hiivsigist” ¶ čuomâlekkâkuobâr ¶ PARGOPITÁH ¶ Tego ovdil-uv, Sämitigge uárnee tábáhtusân bussisáátuid sämikuávlust. Tábáhtus lii áávus meiddei sijjân, kiäh puátih sämikuávlu ulguubeln. ¶ 3.5. Antoine de Saint-Exupéry čäällim já Iisakki Mattus jurgâlem “ Uccâ priinsâš ” 2., tiivvum tiädus almostui i. 2004. ¶ Šlajâtubdâm ¶ Ärbivuáválávt robdâtiileest ässee ulmuuh, tegu tääbbin tavveen ässee sämmiliih, láá ¶ 27 ¶ 51 ¶ 13 3 ¶ tumij tooimâst et sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođah olášuveh já vaattâđ, et palvâlusâi uárne ¶ Jiem mun lamaš pettâšum. ¶ časkâdempiergâseh = käsisammuttimet 127 ¶ © Riitta Vesala já Anarâškielâ servi ry. ¶ Ässeeloho: 692 000 ¶ Tiiláá Kierrâš: vuolgât šleđgâpoostâ tâi suáiti puhelimáin toimâtteijei. Almoot: 1) noomâd 2) puhelinnumerâd 3) šleđgâpostâ- tâi aldačujottâsâd já 4) halidâh-uv šleđgâ- vâi pävirloostâ. ¶ kevttim molsâšuvá eres lasseen aaigij, eennâmtieđâlâš sajaduv teikkâ teevstâ funktio ¶ Kuva Kuobbâreh 027 : ¶ Imelâm, tun murâštah, ko mij adelep vääldi verivuotân. Tun kiärdáh, ko mij toohâp kyeimi kuáimán luhotteemmin. Lohđut mii pačarâsâstân, et puávtáččijm tuálvuđ lohđuttâs toid, kiäid eellim lii keččâlâddâm, kiäh láá šlundom já tuáivuttemeh. Kuulâ mii rukkoos Jeesus noomâst. ¶ – Lii ennuv hittrub tuše veluttâllâđ porgâhánnáá maiden tâi ¶ Panssarkyeli lâi vuossâmuš uálultávtálâš čielgâlâš. Ton uáivi suoijij noonâ tähtipanssar, já korrâ panssarčuomah syeijejii roopâ. Stuárráámusah panssarkyeleh šoddii muádi meetter kukkosâžžân. Panssarkuolijn lijjii jo maaŋgah ovdánâm jiešnäälih: veepsih, uáluleh, päänih, syevđih já čalmeh. Panssarkuolijn lijjii-uv tagareh jiešvuođâi kuáluseh, main čovârkyeleh já tähtikyeleh puohtii ovdániđ. Čovârkuolijd lohhojeh haih já ráávskuh. Tain ij lah táhtáás čielgi ige kooppânj, tegu tähtikuolijn. Čovârkyeleh eellih tuše väldimeerâin, ko toh iä lah vuáhádum saivâčáácán. Puoh Suomâ kyelišlaajah ¶ Stuorrâjäävri riddoost lii Sieidivääri, mon alne jurbâ keđgisieidi Mudusjäävri sieidi . Ton láá palvâlâm kyelisieidin já koddesieidin. Oovdiš katekeetta Mikko Aikio (1837 – 1918) ij oskom, et eennâm jorá, mut ton sun lâi oskom, et ko sieidi vuáidá kyele vuojáin, te sieidi addeel kuolijd. Kirjeest “Inarinlappalaista kansantietoutta” , s. 317 – 319 Mikko Aikio maainâst, maht Peeivih Vuáláppâš pooldij sieidi: ¶ ruopsâd, sij ettii. Já talle sij nurrii ¶  merhâšume, Hirmâdsâš stuorrâ luodah, moh ¶ 6 Talhâsputtâlist lii etiket já talhâsmiärádâs. ¶ Ive 2012 vuossâmuuh sämikielâliih oppâmateriaaleh láá almostum. Vuáđumáttááttâs 9. luoka ohtsâškoddetiäđu tavesämikielâlâš táiđuvihko Servodat dál 9, dáidogihpa lohtâs siämmáánommâsii ovdeláá almostittum oppâkiirján. Luvâttuv oppâkirje Giela geainnut 1 meerhâš aalgâ vuossâmuu tavesämikielâlâš eenikielâ oppâkirjerááiđun. ¶ “Eeji Immeel já Alge já Pase Jiegâ haaldun. Aamen.” ¶ Suomâ vuáđulaahâ, 6 § ¶ Koččih rašes jieŋáid. Maacâ 3 läävhi. ¶ Meid taan ive teemah lává kyehti: tanssâ já kove ellest. Tanssâteema lii väldikodálâš já Suáđigilist väljejuvvojeh säminuorâi ovdâsteijeeh Nuorâ Kulttuur – siättus ornim SOTTIISIMOVES –tábáhtusân Tamperen. Sämmilâš teeman lii kove ellest. Kovekištoost lává kyehti aherááiđu: nuorâbeh sárguh teikâ máálájeh, puárásub aherááiđu nuorah uásálisteh čuovâkovekiišton. Koveh, moh uásálisteh kiišton láá uánimnáálá Suáđigil taaiđâtábáhtusâst. ¶ Anarâškielâ lii ucceeblohokielâ, mii lâi kuhe uhkevuálásâš ton sárnoi vänivuođâ keežild. Tääl uáinám anarâškielâ puátteevuođâ čuovâdin eidu ive 1997 vuáđudum anarâškielâ kielâpiervâl áánsust sehe meid ton keežild, et kielâ máttááttuvvoo meiddei rävisulmuid, kiäh velttidhánnáá iä lah ain madduidis peeleest anarâšah. Aanaar sämimuseo Sijdâ, mast lam porgâm maaŋgâid keesijd, joođeet jieijâs uásild tiäđu aanaarsämmilâšvuođâst já kielâst. Oskom já tuáivum, et anarâškielâ áárvustanneem lii lasanâm já et tävjibeh meiddei tiäđušteh tááláá Suomâst sarnum kuulmâ jieskote-uv sämikielâ, main ohtâ lii anarâškielâ. ¶ Iänááš kappeespääiskih pessejeh stuorrâ, joba tuhháát paarâ siärvádâhhân . Tain lii masa potkânhánnáá larmâ já rááhum. Ko olmooš puátá pessimláádu riidon te kaijuuh skuvgááttâlškyeteh já pommittâlškyeteh ulmuu luččâpomijguin já sättih joba ruomččâliđ suáijáin uáiván. Vuorâččâsah já väälih uážžuh korrâ liävtu. Tondiet maaŋgah šnjirgooh já viettuuh pessejeh kappeerpääiskij ohtsâškudij syejeest já uážžuh-uv eenâb uđâgáid suájáidis oolâ, ko ohtuunis pessejeijee paarah. ¶  párnáid. Agentpartisiip Agentpartisiip noomáin. Staatâ já staatâ sierânâsohtâduvâi pargei koččâmâšluámáttâh 6 (lahtos 6) vuolgâttuvvojii ¶ * Aula stuorrâ laasâi oovdân (kj. kove) puáhtá muuneeld tiiláám mield pieijâđ pevdijuávhuid ovdâmerkkân puurâdmij várás. ¶ Mij sämmiliih lep ovdâstâm Suomâ mailmist. Suomâst ličij ereslágán já kulttuurlávt kievhib kove pegâlmâs taaidârttáá Nils Aslak Valkeapää ađai Áillohâšâttáá. Mij lep Suomâ kulttuurlâš riggodâh, já mij kolgâp kohtâluđ ton miäldásávt. Mii sämmiliih kolgâp oonnuđ áárvust já kohtâluđ mii áinoošlajâsâšvuođâ, sajattuv já kulttuur vuáđuld, ij aalmugijkoskâsâš sopâmusâi já staatâ tooimâi čuásáttâssân tâi olgo- já sispooliitlâš čuolmân. ¶ iäláánsiärvus . Puohâi siämmáá kuávlust ellee iäláánšlaajâi hammim toimâlâš oleslâšvuotâ. Vrd. ekosysteem. ¶ Euroop = Eurooppa ¶ Taan keesi čuoškâmeereest ulmuuh eteh, et toh liččii ennuv. Mun lam lamaš enâmustáá Avelist já tääbbin-uv tuše markkânist, jiem meeccist ollágin, te jiem tieđe vissásávt, et lii-uv tot tuotâäšši vâi ij. Must ij lah maggaargin haalu tutkâđ čuoškâi tuođâlii mere tääbbin Säämist. ¶ - Hmm, tääbbin lii nuuvt njaalgâ haajâ! Kale tun lah lamaš čepis kokkâ! ¶ skuáppu, lahna, ruánáátiäppu, tuáršu, syerijuolgâg, ¶ Sahhiittellee: Erkki Itkonen ¶   Máállás - Maid tun culidâh? Jovnâ koijâdij, mut ij uážžum vástádâs, mii ij lamaš ollágin iimâš. Kuáspa sun ličij finnim vástádâs Haŋgalist? ¶ 4. Kööbenhaammân lii Tavekuávlu stuárráámus kaavpug. ¶ amaš kyevdigin aldasân teivâsiđ, ¶ muikku ¶ 1. ¶ Unna Junná video ¶ a. mielâstutteeh ¶ đâulmui jieijâs vástádâs lasseen. ¶  mutteđ Sämikielâi tááláá tile já iäláskittem suogârdâllâm pargojuávhu mield puoh kulmâ Suomâst sarnum sämikielâ – tavesämikielâ, aanaarsämikielâ já nuorttâsämikielâ – láá uhkevuálásiih. Pargojuávhu mield sämikielâ iäláskem váátá maaŋgâid tooimâid. Pargojuávkku oonij kuávdášlâš hástusin kelijdeijee sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs já peivitipšo turvim, jieškote-uv suorgij tohálij já kielâ tuárvi pyereest mättee áámmátulmui vänivuođâ sehe sämmilij meddâlvarrim päikkikuávlustis, mii lii merhâšâm sämikielâi luándulij kevttimpirrâsij kiäppánem. Pargojuávkku luovâttij iävtuttâsâs máttáátâsminister Jukka Gustafssonin já kulttuur- já valastâllâmminister Paavo Arhinmäkin vástuppeeivi 2. njuhčâmáánu. ¶  Imelân. tuuttâđ: Sun Meccihaldâttâs lii adelâm 14.3. ravvuu säämi tyejiäärbi amnâsij hahâmist luándusuojâlemkuávlui ulguupiäláin kuávluin, maid Meccihaldâttâs haaldâš. ¶ Myllytulli škovlâ: Sunna Karjalainen (tavesämikielâ) ¶ Sämitige nubbe toimâpaje ¶ ko halijdâh uáiniđ ¶ Mii sämmiliih lep ohtâ aalmug já lii tehálâš et tubdâp puohah oohtânkulluuvâšvuođâ kuoimijdân. Mij ferttip siäiluttiđ jieškote-uv sämikulttuur sierânâsjiešvuođâid, sämikielâid já kulttuur vuáđu. Mij kolgâp meiddei tuárjuđ puoh Suomâ sämikulttuurijd täsipiälásávt, kunnijâtmáin já áárvustanemáin nubijdân. Lii távjá páhudum puoh Suomâ sämikielâi lemin uhke vyelni. Mij sämmiliih lep taistâlâm jieččân kielâ já kulttuur peeleest kuhháá já iästám aktiivlâš toimâiguin kulttuur já kielâ lappum. Mij puoh sämmiliih lep taistâlâm jieččân saje mailmist – já tääl pyehtip čiävlán ilodiđ pargostân já sämikulttuur jotkum peeleest. Tij puohah, kiäh sirdevetteđ eenikielâ, jieijâd kulttuur tâi suuvâ ärbivuovijd párnáid, leppeđ rähtimin uđđâ sämmilâšsuhâpuolvâ já vuáđu sämikulttuur puátteevuotân. Porgâvetteđ mávsulâš pargo. Mii pargo ij lah vaalmâš, pic ennuu lii vala porgâmnáál sämmilij vuoigâdvuođâi, kulttuur já kielâ oovdedmân. Mut kolgâp leđe ain já eromâšávt návt juhlepeeivi čiävlááh tast, moos lep olláám já juátkup sämmilij vuoigâdvuođâi ovdedem. ¶ 1), tastko tot olgospuáhtoo anarâškielâšt kuovttijn saanijn. KR92 olgospyehtim on täysi ¶ hämmejeh oovtâst ekosysteem. ¶ a. šadoh láá pyevtitteijeeh / kulâtteijeeh / pieđgejeijeeh . ¶ maht tutkâmvuálásâš termâ lii jurgâlum tiätuveerstâst, já 2) maggaar anarâškielâsâš ¶ Konferens huáput tave-eennâmlâš sämisopâmuš já ILO-sopâmuš ¶ kompas uápist ij čájádâm ulmuid ¶ Stuorrâjävri = Isojärvi ¶   d) kyelišlaajâin? ¶ Majemuid tävirijdân vala nutkim kuus te kiergânim juná ulguupeln-uv, kost ustevliih ulmuuh muu išedii, maht mattii. Sofia lâi kuittâg mahtnii nuurrâm spellâkortâidis junálättest, mut ij sungin lamaš kirgânâm taid vuorkkiđ olmânáál ko tuš tollij taid kieđâstis, já juná ulguupeln-uv toh kočâdii suu kieđâst vala junáruugâ oolâ. Já taid-uv sun koolgâi vala nuurrâđ. Ester čiärustâlâi neelgis, mut tääl ij lam asto innig puurrâđ. ¶ Luuk. 23:46 ¶ Matti Morottaja ¶ Oppâmateriaalpargo ¶ Kuobžâ-Saammâl (Sammeli Morottaja) maainâst: Jáák'Irján ¶ Härjijuhleh 2011 ¶ Čoonnâm ¶  adverbiaal Mast? Kiäst? - Ožžum kyrällä. Gummerus 1981. ¶ 3. Meksiko 4 160 ¶ 6. a. Tarkkuustâl kove. Main šlaajâin lii saahâ? ¶ Anarâšah ¶ – Mii tääbbingis tábáhtuvá? Poolishovdâ koijâdij. ¶ - Ipmeladdi! táránij eeči-uv viijmâg ettâđ já nuuvt kyessi tiervâttij mii juáhháá kieđast, muu še. Maŋa kámárist finnejim enistân riipâ, et tágárijd aašijd ij uážu sárnuđ jiänusân, aainâs talle, jis olmooš jieš lii tom kulâmin. Muu mielâst ij lamaš ollágin iimâš, jis kiinnii iätá, et “sielgi lea rassi” . Lijjim addim nuuvt, et čielgis sun toin celkkuin lâi vaidâlâm, nuuvt tegu iäččám maŋeláá moonnâm juovlâi. Manensun tast ij uážžum sárnuđ? ¶   4. Sáárgu seelâ já merkkii toos ton oosijd. ¶ – Enni tun koolgah moonnâđ kielâpiervâlân! ¶ šlaajâ ohtâgâssâd ¶ piärguporreešadoh . Lostâruánáá šaddo, mii pivdá uccâ tivráid jieijâs typpitáárbu várás. Om. čäciherttâ. ¶ jamâ luándu.....96 ¶ – Luhhoost ij tarbâšâm jonost čuážžuđ olgon! Hanssâ huuihij. ¶ Hiärrá já Immeel! ¶ Anne Seipiharju ¶ Čuoškâ hämimolsom lii tievâslâš. Toos kuleh ¶ muorâ uási: ¶  lii Šlajâtubdâm ¶ simpansist? ¶  ij Ko čuoigâmluámu aalgij, meid Čivtjuv pygálus lâi álgám já vyejestim pyeráinân Čovčjáávrán. Lijjim jo ovdeláá sooppâm ejijnân já viljâinân, et mun-uv pesâččim eelliđ olmâ pygálusâst, ko must-uv sátáččij kiitiätá motomin šoddâđ puásuiolmooš. Lijjim uáinám ovdâmerkkân Čovčjäävri jieŋâaln, ko čovčjávráliih já kosseennâmliih lijjii njuárustâllâm poccuidis já maŋgii lijjim lamaš kiđđuv fáárust, ko iäččám tâi viljâm sirdâččij áálduid. Meiddei vuássái miärkkum lâi mielâkiddiivâš äšši já vuásáš lâi-uv táássáš lamaš áinoo puásuišlaajâ, moin mun-uv piergiittellim já ergisirdem ko lâi-uv munjin aaibâs uápis äšši. Rahttâđáim viljâinân pygálusân vyelgim várás já eeči pásáččij kuátuorron, ko Ailâ-uábbi lâi pargoost tobbeen Kärigâsnjaargâst Välimäki baarist já mii táálust lijjii vala kuusah já saavzah. ¶ Nuorttâmeerâst eellih sehe meerâ já jaavrij ¶ iästojeh muuneeld kelijdeijeetásásâš sanktiovuáháduvváin. ¶  interferens  luándu 8. Ruoššâ 530 ¶ Nuorâičällee västid ¶ Poccuu ihe álgá vuássáá šoddâmist ¶ – Kohân ij ližžii mahtnii hyenes ovdâšijn, ko lii näävt joskâd, Išepoolis fakkist pahudistij já luptiistij vuálus koččâm čalmelasâidis maassâd njuunees oolâ. ¶ Aanaar sämikirjerááju kirjerájutipšoo lii Tuija Guttorm. ¶ Njuolgâdusah ¶ Sämitigge palhâšij 15 nuorâ kovetaaidâr já vittâ nuorâ čuovâkovvejeijee škoovlâi kiđđâjuuhlijn. Nuorah uásálistii säminuorâi taaiđâtábáhtus ohtâvuođâst njuhčâmáánust uárnejum kovekiišton, mon fáddán lâi ellee. ¶ Lii máhdulâš, et Jakola uđđâ omâsteijee, kote lâi uđâsässee, lâi meid vuossâmuš šiivettuállee Päärtih kuávlust tallaa ääigist. Sun uáináh laiđiistij kussâkäärjis Kittâlist vistig Anarân, já tast maŋa suuvdij taid purjâskárbáin Päärtihân. ¶ Čääli tâi sáárgu kyele, mii tuáppee vuogân. ¶ 71 ¶ 116 ¶ – Na taat ij lah muu eemeed, Elmer čielgij. Must kale ij kuássin lah lamaškin eemeed! ¶ 6 Maggaar kuávlu Taažâ iänáážin lii? ¶ sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuođâ, sämisiärvusij kievrâsmittem, kulttuur jiešiävtulâš vuáhádume (tááláá ohtsâškode hástusáid) já sämmilij pyereestvaijeem já tiervâsvuođâ ovdedem tááhust . Ohtsâškode pissoo ráhtusáid kalga lääččiđ iävtuid sämmilij kulttuurij ovdánmân; ovdâmerkkân kielâ- já kulttuurohjelmij, sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs škovlim- já ovdedemohjelmij pehti. Aarâhšoddâdmist páárnáš váldá säämi kulttuuráárvuid olssis. Aarâhšoddâdemtoimâ vuáđuduvá ¶ Čovčjávrálijn já eres tááluin kiäh iä varriistâllâm, lijjii ääiđih kiedij pirrâ, kuusâh luáštojii ulguubel ääiđi iđedist paččeem maŋa. Toh jutâlii meecist peeivijd já kuottuu suoinijd, siinoid, loostâid, kalâččii jäävri riddoin, purrii muáskáččijd já luhtee suoinijd, čohčâkeesi kuobbârijd. Piämmu lâi valjeest keesi äigin. Ehidist paččeem ááigân toh pottii pááikân. ¶ tâssâd/cilkkámuššâd. Sämiorganisaatioin pottii ohtsis 77 vástádâssâd já sämiseervijn 8. Ohtsis ¶ Hiäivulâš šoŋŋâdâh já heeđâlmlâš eennâmvuáđu taheh šiev hiinâid maaŋgâpiälásâš eennâmtuálun. Eestieennâm tergâdumos luánduvääri lii pyellee keđgi . Tot lii keđgi, mast finnejum kaasu já oljo kiävttoo liegâsvuođâ já šleeđgâ pyevtitmân. Šleđgâ vuábdoo ennuu ránnjáenâmân Ruošân. Baltia enâmij tergâdumoseh ráhtulâšvuođah láá meetaal-, tekstiil- já purrâmâšverkkiráhtulâšvuotâ. ¶ Puolâš ij innig tobbeen ääšti! ¶ 62A, 66A, 94A, 100A, 100B ¶ eeči eeđâi. – Sun lii tuše lijkkuus- ¶ 2. ¶ 1. a. Merkkii ruosâ ton ruuvdun, mii tuu mielâst kovvee ¶ Sij lijjii puáttám Malta suollui. Toho sij paccii táálván. ¶ 3. Luvâttâl kooveest ¶ Tehálâš kälden kalga mainâšiđ Ilmari Mattus. Koveteevstâid kalga luuhâđ suu ánsun. Suu anarâškulttuur, ulmui já historjá vijđes tubdâmušâttáá, suu torjuuttáá suhâtutkâmuš tohâmist já kalenderteevstâi šoddâmist, já suu kilelis räđittáá, liččii kalender teevstah lamaš~čuuvtij vájugááh.~Stuorrâ kijttoseh Ilmarân. ¶   – Na taat kale ferttee leđe Elsa-ááhu nommâ, sun västidij. ¶ Kaninen ¶ Čäcišaddoid tarvanâm puško čiivgah iälusteh aalgâst ruškâdâsseehâs vievâst, luovânem maŋa älgih puurrâđ elleeplaŋkton, sirdâšuveh stuárráábáid já stuárráábáid tivrijd já oláneh uáli-uv uccen kyeliravâdâsân vuossâmuu keesi äigin. Puško ij valjii salâsšlajâidis, pic porá tom mii lii fálusist. Kuolij lasseen toos tohhejeh cuobbuuh, säpligeh, čäciludij uđâgááh jnt. Kannibaali-uv tot sáttá leđe. Aanaarjäävrist riäskáh já eres-uv šapšâkyeleh, muuikuh, uccâ njávvááh sehe kuávžur kullojeh purrâmâšliiston. Lâiba mottoom meettersâš puško (7,6 kiilud) njielâstâm penttâ 41 senttisii kuávžur-uv. Kuohtuuh šoddáin RKTL čáituskyellin. Puško kulloo stuárráámussáid kyelišlaajáid. Luhâmettumeh láá mainâseh toin ”tuotâ stuorâhijn” moin motomeh láá tuođah-uv. Suomâ stuárráámussân mainâšuvvoo penttâ 25,5 kilusâš, mut Aanaarjäävri stuorâhijn lii paaccum tuše 10–20 kiilu koskâmuddoid. Puško lii jotelisšaddosâš kyeli. Niŋálâsah šaddeh čielgâsávt jotelubbooht ko oráseh já stuárráámusah puškoh láá-uv niŋálâsah. ¶ Piärgu já leibi 2 Moos 16:1-36 ¶ Sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuv lovottuv mield sämikielâlâš máttááttâs finnejeh taan ¶ – Ij suigen pappâ, kote lii ristâlâš olmooš, moonâ tohon sieidijd komárdâllâđ! ¶ Jonatan 106, 108 ¶ lekkâkuobbâreh ¶ Mašinân peessâm maŋa mätki kale ovdánškuođij. Peessim Helsigân, tobbeen hotellân já ijâstâllâđ. Muu piärgoid ij lam eres saje ko uccâ siemin jieŋâskappi, mut uigâdim taid toho. Naharijd ij tarbâšâm meendugin kuhháá vyerdiđ. ¶ Saje kogo peeci lâi koččâm juvvii rasta lâi uáli vuovâs Sáárá mielâst. Oppeet sunjin puáđistij uáli jo jolâs juurdâ mielân, mon sun ááigui tállân olášuttiđ. Sun makaš pala hirmâdávt, ko kuárŋu muorâ oolâ, jeđe ko te pesâškuot suullân juvvii pelimuudon, te makaš polâškuot hirmâdávt juuhân koččâmistkis. Sun kiiljád Kuuiván: ¶ 1. a. Tievâsmit India tiätukoortâ. ¶ Tšeljabinsk K4 ¶ Afrik pirâstiteh Atlant, Koskâmeerâ, Ruopsismeerâ já India väldimeerâ. Ko keejah káártá, te huámášâh et Afrik lii iänááš uásis peeleest pajos. Eennâmuási alemuuh väärih, muotâčokkásâš Kilimanjaro já Etiopia pajoseh láá Nuorttâ-Afrikâst. Tavveen Koskâmeerâ riddoost láá Atlasväärih . Vuáládâh lii tuše riddoost. Afrikâst láá meiddei stuorrâ jäävrih, ovdâmerkkân Victoriajävri já Tanganjikajävri . Maaŋgah kuhes juuvah luádduh Afrik. Kuhemusah tain láá Niili já Kongo . Afrik maadânuorttiiriddoost lii stuorrâ Madagaskar suálui. ¶ Lahtos 5: Muštottemčáálus Akwé: Kon ravvui heivitmist eennâmkevttim- já huksimlaavâ olášutmist ¶ Koldemmääđhi saalâs ¶ Nyettejeijee já musijkkár Roger Ludvigsen lii nuottim čáitálduv muusik. Čáitálduv lii stivrim Victoria Kahn. Lävdi- já pivtâsvuávám lii toohâm Sara Kander, čuovâvuávám Bernt Morten Bongo. ¶ šaddaaš jävri . Kj. valjaasraavâdlâš jävri. ¶ Ij moonâgin kuhháá, ko kirdeet ránnjájuávhu mottoom suáldát já lii váhá pevhištum. Sun čielgee, et säävnist lii vaijaas peenuv, mii uccást ij puurâ suu. Sun lâi lamaš rahttâtmin sáávnán já iällám vistig kuovlâlmin, jo-uv sävni lii liegâs já ko sun lâi kárvudâttâmviistán čaŋâlâm já kuovlâlâm sáávnán, te tobbeen lâi Orvo uáđimin já Kusti lâi paaldâst kuárjidmin. Sun lâi áigum ravkkâđ Orvo, mut talle lâi peenuv nirvim já haarijdškuáttám já uccást ij lam volliittâm suu. Sun lâi peškâlâm uuvsâ kiddâ já tuámittâm mijjân čielgiđ ääši. Na mijhân tiäđust-uv tomâlijm väldiđ čielgâs, maht Oorvongis lii keevvâm, ko säävnist lii uáđimin. ¶ »Sun eeđâi almai: »Paijaan já moonâ. Oskod lii piäluštâm tuu.» (KKK02) ¶ Miinast láá kulmâ anarâškielâlâš párnáá, main puárásumos lii jo peessâm vuáđuškoovlâst, mut nuorâbeh lává ain Aanaar škoovlâst. Suu käälis lii puásuialmajin Päärtihist já suu peerâeellim ovdán-uv viehâ ennuv puasuituáluive mield. Miina peerâ táiđá leđe vuossâmuš peerâ, mon päikkielâ lii muttum suomâkielâst anarâškielân. ¶ - Tiervâ še, já siämmást Ánná čiäruškuođij, ko ij muidegin puáhtám. ¶ Ko muoi ležžeen äiđđipellâs peessâm, te esken vuámmášáim: Tohhân láá-uv kyevtlov kiilu kaasah. Te moh lijjii lussâdeh kuábbáá-uv seelgist... Neljilov kiilud. Kale muoi nube kerd tuuđáim ovttáin kassáin. ¶ tirlihhááš rantasipi ¶ Pekka Moilanen ¶ Nyytti ij maašâ joskâđ. Sun lii čokkim já pieđgim pittáspeelâs jo aainâs love kerdid. ¶ suomâkielâsâš KR92 já ton vuáđuld jurgâlum anarâškielâsâš Uđđâ testament teevstah. ¶ – Lii-uv puoh tääl tunjin čielgâs? Elmer koijâdij. ¶ Mađe eenâb hovdâ sárnu, tađe eenâb Heeihâ muáđuh ruápsudeh. Sun ij pyevti kuldâliđ eenâb hoovdâ jyevdilis sárnudem: ¶ Ulmuukyevtis, almai já nissoon, Ááddám já Eeva, uážžoin čuággiđ já purrâđ šaddoid puoh muorâin eereeb oovtâst: šiev- já paatiäđu muorâst. Immeel kočoi kyeđđiđ tom muorâ ráávhun. Tot lâi varâlâš muorâ. Jis suoi purâččáin ton muorâ heđâlmijd, te suoi jámáččáin! ¶ 400-1000 ¶ piäiváá jurdâččii, tađe eenâb piäiváš stuárui sii ¶  láá 180B Skálžu lii pelduvváid poonán kuáivuđâttâm. ¶ Tiet ovdilmainâšum Mávrákieddi lii máhđulávt Mávráin koskâmuš já ucemus, mon suomâkielnommâ lii tááláá ääigist Kota-Maura. ¶ » Tááiđáh leđe Jerusalemist áinoo vieres ol- ¶  mere Ruopsislekkâmyerji ( Actaea erythrocarpa ), mii kulá fiskisrassijd (leinikit). Ruopsislekkâmyerji šadda jobá meetterpele alosâžžân já tot kávnoo Säämist. Tast láá tiätu šoddâmsajeh Viestâr-Säämist, nuuvtko Iänuduvâst. Myerjih šaddeh haŋkkân já toh láá ruopsâdeh, tegu stuorrâ juuŋah. Taat ruopsislekkâmyerji lii uáli mirhâlâš, mut ton vaikuttâsah iä lah ennuu tutkum, ijge šaadon oroččii lemin maggaargin ano. ¶ Victoriajävri K6 ¶ Na ton puudâ lâi Uuno-faadârgis huámášâm, et suu tubbáákloovásthân kustoo váiluh maŋgâ pillitubbáák. Sun ervidij tállán, et mij toh ležžâp rođeldâm taid já lâi iällám almootmin Räsäsâžân tast. Na ko mij puáttip škovlâšiiljon, te tobbeenba lii-uv puáššáás Räsänen vyerdimin mii. Sun vuárnutškuođij tállán: ¶ siilâk silakka ¶ kiđđuv, ko muotâ suddá. ¶ šnjirgoo.....83 ¶ Maid tiäppustielâsijd iäruttâh? ¶ Marja-Liisa Olthuis jurgâlem Evaŋgelium Matteus mield almostui 1995 sierâ ¶ siste? ¶ Lemmee vuossâmuš aalmuglâšmeeci keččen lâi aanaarlâš Niilo Ranttila 1962 rääjist 1986 räi. Niilo Ranttila kavnâi viljâidiskijn vuossâmuš kolleitteeem, já tot algâttij kollekuáivoi potâlem Lemmei 1940-lovo loopâst. Aalmuglâšmeeci keččee aasâi perruinis Njurgoiluovtâ siijdâst, aalmuglâšmeeci rääjist. Niilo muštâlij aalmuglâšmeeci algâaaigijn näävt: ¶ Ive 1970 ratifisistem jyehilágán näliolgoštem meddâlistmân kyeskee aalmugijkoskâsâš almossopâmuš suoijâl ovtâskâs ulmuid etnisâš tuávvážân vuáđuduvvee olgooštmist. Sopâmuš olášuttem kocá näliolgoštemkomitea. ¶ Sáárá čokkáá kuávdoo luodâ. Tuođâi-uv – aaibâs kuávdoo luodâ já eidu taat äigi lii-uv toos pyeri, ko autoh-uv láá jaskodâm jooreeštmist oovdâs-maŋas já iänááš ulmuuh-uv láá uáđimin. Tiätu suujâst sunjin lâi šoddâm jo vyehin orosistiđ ain koskiijâ suulâin eidu siämmáá sajan asfaltase oolâ smietâdiđ maailm aašijd. Tuše motomeh loddáášuđâgááh civkkii miestui siste já vuorâččâsah tollii kerivijdis värivieltist. Tuođâlávt smietâdemäigi ij lamaš kale meendugin kukke, mut ton kukkodâh ij sunjin merhâšâm nuuvtkin ennuu. Uáiviäšši, et tagareh kuittâg lijjii. Táválij jyehipiäiválij ašij lasseen sust lijjii vala kyehti eres-uv saje, main sun siämmáánáál orosistij já tiptij jurduidis kirdeđ. Ääših, moh taan tilán lijjii suu jođettâm, tábáhtuvvii jo algâkeesist, teikkâ tuođâlávt kale jo kiđđuv. Tot lâi kuhes tábáhtuskuállus já Sáárá njälmi viehâruš-uv punjâsij moján, ko sun juurddâškuođij tom. ¶ b. Ivnii kuolij čuovâorgaanâid fiskâdáin. ¶ Ánná muivij teejâs. Sun ij puáhtám sárnuđ maiden. Aaibâs tego stuorrâ kumpâspittá ličij tarvanâm čuddui já kähistâm suu tobbeen. ¶ Juávkku, moos iäláán kulá. ¶ 15 ¶ Puohah algii jotelávt pieijâđ evvisijd koorij siisâ. Lovdduid já lieggâ pihtâsijd kuoddii ruugâ oolâ. Muumienni vaaldij fáárun piäiváásyeje, čuávjitalkkâs já pevdiliijne. Muumistáálu já Noskemudágâš puovttijn evviskoorijd já juuhâmčääsi, já Muumieeni stiivrâst puoh piäijojii kárbás. ¶ 4. Mon čáittusist lii vuojâ? ¶ a. Ivnii Suomâ káártán puásuituálukuávlu. ¶ Uccâ-Vuolli lâi taggaar kuálásteijee, et ko kuolijd čollij, te ij tot tiládum kuolijd toideđ ige jyehi kyele sierâ salttiđ. Ko lite tievâ lâi kuolijd pardam, te oolâ kuáivustij kuáivoin saaltijd tommit ko lâi tárbu. Mut kävppijâsah laittii Vuoli kuolijd, ko iä lam tuidum. Kävppiveerdi Nykänen-uv adelij Vuolin noomâ "Sulju-Uula" . Ohtii oppeet Uccâ-Vuolli poođij kuolijd kaavpâšmist mii pááikán Samudjáávrán já tuikkodij: Kal láá ulmuuh šoddâm taan ääigi ranttun, ko kuolijd-uv kalga toideđ! ¶  mielân 2. Macrolepiota rhacodes – Akansieni – Áhukuobâr U ¶ Eeji jieggâ ¶ Sämitigeh kalgeh pasteđ uásálistiđ täsiárvusávt šoŋŋâdâhnubástus kyeskee miärádâstoohâmprosessáid aalmuglâš já aalmugijkoskâsâš tääsist. Sämitiggijd kalga adeliđ stuárráb meridemvääldi jieijâs kuávlu haaldâšmân já stivriimân, ko tot addel pyeremusâid máhđulâšvuođâid vuáháduđ šoŋŋâdâhnubástusân sämikulttuur vuolgâsoojijn läddin. ¶ Sam-čeeci keevtij ain tuše čääsi posâlâdmân. – Saibâ, sun eeđâi, – lii ilgâdis aamnâs, moin pilledičij nuuvt liškees ko pihtsijdis-uv. Sam-čeeci lâi oppâm olmooš. Sun lâi jottáám ollâopâttuv, lâi fil.tr. já keevtij uáli assaas pelilaasâid. ¶ vijđánmân ¶ kooraalkárgu . Meerâin siärvádâhhân ellee kooraalellei cuávis čáácám hammim suolluuh tâi káárguh. ¶ Akwé: Kon -ravvuuh ¶ Siämmást Ánná tuubdâi Heeihâ poksâmijd jieijâs poksâmij vuástá. Liegâs vuojâdij Ááná siste já tuálvui suu. Sun tuubdâi, maht Heikkâ vaaldij suu lieggâsávt já vuáimálávt. Sun ij innig epidâm, maid sun halijdij. ¶ Ehidist viälláándijn sivned jieijâd pase riistâmerháin já ceelhi: ¶ peic keččâlij leđe ¶ taavijn já ravâdist. ¶ Eellim päälgis ¶ Berkel en Rodenrijs 06.06.98 lávurduv. ¶ Kuovâmáánu ¶ Maadânapinah sulâstiteh ¶ MECCIPARGOPITÁH ¶ Sämitigge ovdeed päikkisiijđoidis ¶ Skåne C4 ¶ – Ij tast lah väivi! Mudoi-uv lii hitruu sárnudiđ uápisulmuigijn. Já aašijn lii ain lamaš suámálâš utke ornášuđ. ¶ Tääl sij puátih stuorrâ vohâdis čääsi luus, juhâridon. Maaŋgah puohčâleh njuolgist čáácán. Koddesäplig lii kal čeppi vuoijâđ, mutâ tot lii nuuvt ucce já keppis. Ij taarbâš ko ohtâ stuorrâ pááru... Na, iänááš koddesäpligijn čuávuh rido. Já joteh ain ovdâskulij. Eenâb já eenâb koddesäpligeh servih taan stuorrâ vaajâldmân. Puohah láá jotemin. ¶ Käresavvoon škovlâ, 10-15-ihásiih, stivrejeijeeh Ulla Magga já Taina Syväjärvi ¶ Thunderbay = 7 tijmed maajeeld ¶ Erik Schytte Blix, Nesseby- og Polmakslekter, Oslo1967 ¶ Hambur . . . . . . . . . . 54 ¶ čallui tarkkum já Aanaar kuávlun heiveiittem: Matti Morottaja ¶ seelgi kuoskâttâllâm ¶ Omin sanoin © Kotimaisten kielten tutkimuskeskus 2009 ¶ lovdum suoksâkenno ¶ Ässeeloho: 10 600 000 ¶ mettumvuođâ säämi kielâlaavâ vátámušâin já nube tááhust peerusthánnáávuođâ säämi kielâlaavâ ¶ - Ma-maninson muitala seamma ođđasiid go iktege? ¶ Suomâ ratifisistij sopâmuš ive 1970 ( SopS 63/1970). S opâmuš lii tuhhiittum ive 1958 . Sopâmuš kieđâvuš olgooštem kieldim pargomarkkânijn já áámmát hárjuttem ohtâvuođâst. Sopâmuš kiäldá el. etnisâš tuávvážân vuáđuduvvee olgoštem pargomarkkânijn já áámmát hárjuttem ohtâvuođâst ( 1 artikla). Sopâmuš artikla 5 mield sierânâs suojâlem- já išedemtooimâid, moid kalga riemmâđ ILO sopâmušâi teikâ avžuuttâsâi tááhust, ij koolgâ toollâđ olgooštmin. Lasseen siämmáá artiklast eidu merideh, ete tagarijd sierânâstooimâid iä toolâ olgooštmin, moh láá tárbuliih tagarij ulmui táárbui tuurvâstmân, kiäh tarbâšeh sierânâs iše teikâ torjuu ovdâmerkkân kulttuurlâš sajattuv vuáđuld. ¶ Ovdâsijđo ¶ sehe luándulâš já idiomaatlâš kielâ, já ton lasseen tot västid GNT teevstâ ¶ – Vyelgeen talle juo ehidist! piškái Sáárá, já tuubdâi čielgâsávt alnestis, et lâi lijkkuustuumin Kuuiván. Kiđđâ lâi jyehi tove ain siämmáá komálâš; nuuvt hitruu, čuovvâd já nuuvt suotâs – mut eromášávt-uv ervidmettum. Täälgin sun ij liččii lamaš eisigin vyelgimin kuussân huálhástâllâmmáátkán, kukken tast. Sunjin lâi tuše kivkked puáđistâm juurdâ mielân hästistiđ Kuivee meddâl skipárijdis juávhust, vâi pesâččij suin savâstâllâđ maid kost, já mastniihân ton ääši-uv kolgâi rähtiđ. Liävus taat huálhástâllâmmätki taggaar, mii meiddei lâi taggaar, mon enni-uv sátáččij tuhhiittiđ. Sunjin lâi puáđistâm nuuvt jolâs juurdâ tobbeen jeggiriddoost mielân, et ij ubâ vuálgáččiigin tuálvuttâllâđ Kuuive kuussân huálššááš huolhijdis luus, pic čovádičij suu mottoom piäiván olssis. Maht sun tast vala kevâččijgin? ¶ Ijge porgâtteijee tom oskogin. ¶ – Jiem haalijd kuássin nievdâđgin vuáŋŋáá. Muoi iän kal kuássin moonâ ohtuu lovettáá kuhás jäävri oolâ, Myerji loppeed. ¶   ROOVVÂDMÁÁNU ¶ Ko Tobžâ ij koccám, te Obžâ kuántui viiljâs sevtillovduu oolâ já njuškoškuođij ton alne. ¶ Sämitige nuorâirääđi ¶ F. Luhtee já syeini viärdádâllâm ¶ - Ijbâ kijttámuš! Pyeri lâi ko peessih tobbeen ton kuumpi koozâin! ¶ 4. Mist láá čielgâ iveääigih. Täälvi korâsvuotâ muttuustâl stielâsij jieškote-uv oosijn. ¶ Aanaarjävri luáštá Paččvei mield Baareetnsmeerâ Varjâvuonân. Jäävri čässuáivi lii sudes čääsi ääigi suullân 119 meetterid merâtääsi paajaabeln. Jäävri čäcitääsi heiviitteleh Paččveist Ruošâpiäláá vyeimilájádâssâin, mii lii Tiäbđookiävŋást. Cuáhásumos muddoost jävri lii vyesimáánu aalgâbeln, ko jäävrist lii vala jieŋâ. Talle ton čäcitääsi lii suullân 1,5 meetter vuoluubeln ko keessiv. Ko jieŋah suddeh vyesi-kesimáánust, te čässuáivi luptân jotelávt kesiääigi alodâhân. Čaasij alne lihâdeijee ij talle velttidhánnáá huámmáš ollágin heiviittâllâm. ¶ korppujáávuh ¶ Säämi kielâtaho -palhâšume uáivilin lii adeliđ tubdâstâs sämikielâlij palvâlusâi já sämikielâ sajattuv oovdedmân toohum mávsulii pargoost Suomâst. ¶ Ruukilaavâ (503/1965) 71 §:st asâttuvvoo, et ruukilaavâ miäldásii lopeääši raađhâštijn já eres virgeomahâšmiärádâs rähtidijn sehe mudoi-uv taan laavâ miäldásij tooimâi tovâdijn kalga nuávdittiđ, maid luándusuojâlemlaavâ 10 lovvoost asâttuvvoo. ¶ syeinišaddo 29 ¶ Ovdâsijđo ¶ Máttááttâs- já kulttuurministeriö lii meridâm algâttiđ sämikielâ iäláskittemohjelm vuávámn. Ministeriö lii asâttâm sämikielâ iäláskittemohjelm rähtee stivrimjuávhu já pargojuávhu. Aalgâ puohâid kulmâ sämikielâ já ubâ eennâm kyeskee iäláskittemohjelm jotonpiejâmân toovâi sämitigge. ¶ Siidast Suomâ 100 – Luándupeeivij 2017 algâttem oovtâst Sämmilij aalmuglâšpeeivijn ¶ Sämitige kulttuurtorjuid 2010 ¶ Almottâttâm säminuorâi taaiđâtábáhtusân aalgij ¶ Vuonjâččijn láá vuoijâmjyelgih . Tain lii kuulmâ jyelgisuormâ kooskâst liškepuáimu, moi vievâst puáhtá vuoijâđ jotelávt. Vuonjâččeh pyehtih väzziđ stáávrun meiddei koške enâmist. Vuonnjâš noonâ já kubdâ silleenjune lii ovdánâm raavvâd hahâmân čääsist. Tast láá suáđáseh, moi čoođâ vuonjâččeh sillejeh čääsist uccâelleežijd. ¶ piervâlpaattârlâš pesäpakoinen ¶ Sajos lasâliijnij kovvoos vuâvâmkišto čovdum ¶ Lii tiäđust-uv meiddei vuovâs smiettâđ muuneeld, maid suullân kuuđâ tiijme ääigi kiergân porgâđ uáppein oovtâst. Uárnee-uv peeivi tienuuvt, et tast lii ohtâ teema, vâi smiättá-uv motomijd eres-uv pargoid ton piäiván? Meiddei tom lii pyeri tiettiđ, et čoovčâ rääjist Anarâškielâ seervi tutkâmjuávhust lii Avelist táálu kevttimnáálá škovliittâs ääigi. Jis oro, et pääihist ij lah vuovâs väldiđ uáppeid vuástá, te teivâdem puáhtá orniđ meiddei Avelân. ¶ Kuva 4:n teksti: ¶ Pargokirje kevttei ¶ kuhes tobdočuárvih ¶ Ij korâsin oro riccigin, ¶ oijâgâs.....105 ¶ jive = jyvä 29 ¶ skarfâ.....126 ¶ c. Mane käänih poreh keeđgijd? ¶ Maailmvijđosâš hástusin lii tot, et šoŋŋâdâhnubástus puáhtá čuávdiđ tuše oovtâstpargo pehti já väldimáin kiävtun pyeremusâid tiäđuid moh kávnojeh – säämi ärbivuáválâš tiätu lii uáli tehálâš meid uuássin taam hástus čuávdim. ¶ ”Nuorttâ-Finnmark kuvviittâsâst” Knag čáálá, et láá lamaš kyehti kunâgâskuáđi. Uđđâ kunâgâskuáti lâi 1/4 penâkkullâm tave-nuorttii - nuorttii kuávlun Vesterbotnist (Varangerbotn), kost lijjii šiev kiedditásáduvvâh. Tääl kuittâg iänááš Knag sundetiäđuh láá puástud. Tave-nuorttii - nuorttii kuávlust Varangerbottnist lii tuše jeggi, iäge ollágin kiedditásáduvvâh. Mon kuávlun talle kolgâččij moonnâđ? Luuhhoost Knag čáálá, et Kunâgâskuáđist Österbottnin (Karlebotn) lii vááijuv 1/8 penâkkullâmid. Ko mij keččâp káártást, te puáttip sajan, mii lii alda Vasterelvfossen já Vasterelvfossen pirrâsijn láá šiev kiedditásáduvvâh. ¶  mihheen, Ton peeivi rääjist rääđi ulmen lâi sormediđ Jeesus. ¶ Luuvâ lase ¶ – Mii tuot lii, kost lii ruvdu? Koijâdij Huli čuárvumáin. ¶ UM: Jáá, na táát lii mahte siämmáánáál te lišij ko tot äijih meiddei. Ij maka tomgin koolgâ pilkkediđ. Lii-uvks tot tääbbin, mun ko lam kuullâm, et siämmáá lii äijih-uv, ko kuovskâsah, et tot ij suovâ jieijâs pilkkediđ. Äijihšoŋŋâ ko lii, äijih ko kulloo? ¶  miinii Oles ovdâsvástádâs kirho sämipargoost lii sämipargočällee Erva Niittyvuopiost, kiän toimâsaje lii Oulu pispekode tuámukapittâl. ¶ käŋŋirtäävti. Miäruštâl oppâkirje ¶ 4. Tuuđhâ oppâkirje káártá s. 68 - 69. ¶ 5. Sämitigge kolgâččij vuáđudiđ ive kielâtaho - palhâšume, mii mieđettuuččij pyere ¶ – Ij muu tiet taarbâškin čurgiđ. ¶   Čääci joođeet liegâsvuođâ ¶ Euroop ¶ - čielgiittâs Natura 2000 -viärmáduv vuoigâdvuođâvaikuttâsâin, ¶ poskis juuhâmpoccee (pilli), hammimkässi ¶ liaanijd nanosávt oohtân. ¶ 33. Tanskaast pyevtittuvvoo šleđgâ piegâ st ¶ já päjiškuođij káránâs. Nelji njuolâ häävild. ¶ Maašin luptânij ááimun maŋeláhháá koskâpeeivi já tot lâi DC-9 stuárusâš, kuus šiettih aldasáid 100 mađhâšeijed, mut tääl siste iä lam ko kuttâ mađhâšeijee; muái Anssijn já nelji eres ulmuu, kiäh vaarâ sijgin iä lamaš amerikkaliih. ¶ – Maidgis tágáráin turháin poorgâm tääbbin lieggâ enâmist, koijâdâm sust. ¶ alanedeh alme vuástá; ¶ Kamerun ¶ Senegal B3 ¶  olgon. ¶ – Maht kulij tun talle čuožžuh já kuus lijjih nuáidumin taid purrâmušâid? Enni koijâdâlâi ain. ¶ Ko čuovâmerkkâ oinui, te ubâ juávkku vyelgiškuođij kii kuus-uv. ¶ Veepsis ¶ Tave-Suomâ kuávlunanošjuávkku ¶ Myerji lii huámmášâm puolâščuhe, kost láá lahcâjieŋah. Sun kuárŋu tiätuäŋgirin lahcâjieŋâid tutkâđ. Sun oigá njune čuukán, mutâ murdá tállán, ko tobdá kolmâsvuođâ. ¶ Puhelin čuojâi, já pääihist finnejim jo pyerebijd uđđâsijd: Ester kumeštâs läi luáštám já nieidâš puurâi jo. Luhhoost iššeed já Sofia láin ain tiervân. ¶ Tääl Tiberia kaavpugist pottii kárbáh. Ulmuuh, kiäh lijjii riddoost, lävkkejii kárbáid já vuolgii Kapernaumân. Lâi-uv Jeesus tobbeen? Sij uccii jyehi saajeest. ¶ Ucemus já muččâdumos Säämi penuvellein lii njaalâ, mii lii ohtân seibijnis enâmustáá meetter kukkosâš já tiäddá muádi kiilust enâmustáá 8 kiilun. Tot lii meid áinoo piätuellee Säämist, mii molso vielgis já suohis tälvisoksâmis ränis já njarbis kesiâmân siämmáá náálá ko njuámmil. Tot lii ollásávt vuáhádum arktâlâš pirrâsân já ličij-uv jurdemist, et njaalâst láá puoh ääših oornigist, mut iä lah. Njaalâst mana tááláá ääigist hyenebeht ko kuássin ovdil já tot kámppádâl-uv suhâjämimis vuástá. ¶ Mij kolgâp poollâđ já rähistiđ Immeel nuuvt, et ep toovvât aldemušsân maiden vahâgijd tâi killáámušâid, pic išedep já tuárjup suu puohâin eellim táárbuin. ¶ Ánná tohâludâi tego ij liččii masten maiden tietimingin: ¶ Sämitige čuákkim kieđâvušâi sämitiggelaavâ uđâsmittem já laahân iävtuttum nubástusâid. ¶ MLO já IM jurgâlem teevstah spiekâsteh KR92 teevstâst morfeemtääsi vaastâvuođâ ¶ 19 ¶   37 ISBN: 978-952-67439-5-0 ¶ - Liibâ kale väivi, ko Kaari ij lah pääihist, Ánná smietâi ohtuunis. Kaarist ličij lamaš auto, já toin ličij älkkeht puáhtám tuálvuliđ tävirijd. ¶ Kolesluohtâ ~ Kolesluovtâš = Kultalahti ¶ Säminuorâi taaiđâtábáhtus 2014 uárnejuvvoo Suáđigil markkânist. Tábáhtussaijeen lii Suáđigil uđđâ lihâdemhallâ markkân kuávdáást. Taaiđâtábáhtus väldikodálâš teema lii tanssâ. Tábáhtus uárnejuvvoo sämitige já Suáđigil kieldâ oovtâstpargon. ¶ kelliđ, kelliim, kellee = kelata siimaa ¶ värree syeini-čohčâmáánust ¶ 76 ¶ Parâpargoh ¶ - Lii tuotâ, et tun lah ulmuukandâ, mut jieh táválâš, Haŋgal eeđâi. - Suábbi taha tust kievrâ já tuu mielâ lii tommit nanos, et puávtáh vuástálistiđ Čsookh. ¶ Vuossâmuš Suomâ sämmilâš sämiservi, Samii Litto (Sámiid lihttu), vuáđudui Suomâst ive 1945. Servi lâi mieldi vuáđđudmin Sämimuseo Siijdâ oovdâstmannee, olgomuseo. Tot lâi sämmilij vaastâ syemmilij sämiaašijn perustum ulmui vuáđudem Laapi čuovviittâssiärván. Ive 1956 sämikonferenssist vuáđudui Tave-enâmij sämirääđi. Tot kočoduvvoo tääl noomáin sämirääđi, ko Ruošâ sämiseervih pottii mieldi oovtâstpaargon ive 1992. ¶ – Láá-uv toh njobžâkaandah talle sáhhám taid ááiruid vâi? ¶ Tavesämikielâlâš kielâpiervâl, Vuáčču. Ucjuv kieldâ : Ucjuv peivikiäčču, sämikielâlâš uásádâh Duottaraski, Ucjuuhâ. Kärigâsnjaargâ sämikielâlâš peivikiäčču Gollerássi, Kärigâsnjargâ. ERES SUOMÂ: Ruávunjaargâ kaavpug: Etelärinne peivikiäčču, sämikielâlâš peivikiäčču, Beaivelottážat, Etelärinne. ¶ Proojeekt pargei määđhih: ¶ - Wieseh ij lah kuássin lamaš. Sun lii tuše myyttihäldee. Toin myytijn Wieseh nuáidipiergâseh lijjii kievrâmusah, ige kihheen vaijaam toid maiden. Puoh kievrâmus nuáidipiergâs Wiesehist lâi nuáidisuábbi. Myytti maainâst, et toin sobbijn puovtij porgâđ maid halidij. Mut tot suábbi ij lah totkin tuotâ. ¶ Kilbišjäävri škovlâ: Aslak Kalttopää (tavesämikielâ) ¶ Kuobârsaalaat: ¶ Kielâ uássin sämmilii identiteet puátteevuođâ ¶   Sämikuávlust sämikielâ puáhtá leđe máttááttâskielân teikâ tuše oppâamnâsin. Sämikielâ puáhtá máttááttâllâđ meid rijjâtátulâš oppâamnâsin, kuás uáppee okkosâš oppâmeeri lassaan. Luvâttuvvâst sämikielâ puáhtá máttááttâllâđ eenikielân já/teikâ valjimiävtulâš kielân. Vuáđuškoovlâst já luvâttuvvâst uáppee kielâohjelm meriduvvoo kieldâ nanodem kielâohjelm mield. (Käldee: Laapi Avi) ¶ Korrii vistig potásijd já~ tast maŋa viekkii. Luoddii kyele segis fileramnijbijn nuuvt, et čielgitähti vuálgá luovâs. Vääldi vala čuávjitaavtijd-uv meddâl. Caavâ kyele asettes cavâttâssáid. Viekkii tom kyele-uv tast maŋa. ¶ sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođâi olášuumeest já kielâtile ovdánmist. ¶ Anarâskielâ servi ry.10 ihheed ¶ Suomâ Kulttuurruttârááju lii mieđettâm Lappi ruttârááju juhleest njuhčâmáánu 30. peeivi Anarâškielâ siärván 75 000 euro išeruuđâ anarâškielâ iäláskittemprojektân. Išeruuđâ valdijn vuástá Ruávinjaargâst Anarâškielâ seervi noomâst sahâtuállee Matti Morottaja já čällee Ilmari Mattus. Anarâškielâ servi lii ceggim išeruuđáin tutkâmjuávhu, mii vuáváá já piäjá joton máttáátteijei já peivitipšoi kielâškovlim. Juurdân lii, et ive 2011 aalgâst liččii ohtsis 10 – 15 uđđâ peivitipšod, máttáátteijed já máhđulávt eres-uv virgeolmožid, kiäh pasteh porgâđ anarâškielân. Škovliittâsân väljejuvvojeh tutkos jo čođâldittâm teikâ forgâpalij valmâštuvvee suomâkielâg máttáátteijeeh já peivitipšooh já máhđulávt eres ulmuuh, kiäh tarbâšeh pargostis anarâškielâ. Ohjelmân fáárunpesâmân ovdebâš anarâškielâ táiđu ij lah velttidmettum, mut vátámâššân lii kuittâg tot, et fáárunpuáttest ferttee leđe mielâ porgâškyettiđ anarâškieláin. Máttáátteijei já peivitipšoi škovlim kiäččoo tääl tehelumos anarâškielâ iäláskittemtoimân, tastko uđđâsumos iäláskittemtutkâmijn lii čielgâm, et anarâškiel máttáátteijei já peivitipšoi vänivuotâ ij čovdâšuu jiešalnees: anarâškielâ mättee nuorah láá uccáá, iäge sist lah ko muádis luhâmin máttáátteijen teikâ peivitipšon. Kielâ sirdemist eidu peivitipšoi já máttáátteijei rooli lii koskâsâš: taah juávhuh kalgeh oovtâst vanhimijgijn finniđ kielâ ton táásán, et tot sirdâšuvá puáttee suhâpuolváid. ¶ Párnáikulttuurkuávdáš Nuorâilävdikodde-haahâ ¶ Sivnedeijee 8, 12, 13, 25 ¶ 52 ¶ – Tot pargo, maid tun tääl ááiguh porgâđ, tot lii aaibâs máhđuttem ulmuuid. ¶ Suoma Sámi Nuorat -seervi stiivrâst láá vittâ eidusâš jeessân já vittâ värijeessân. Stiivrâ saavâjođetteijen väljejui cuáŋuimáánust 2012 jo čiččâd keerdi Tuomas Aslak Juuso, Gáijjot Ánte Issahá Duommá kote lii 28-ihásâš pajeolmooš Kietâruottâsist. SSN tooimân sun šoodâi 2000-lovo aalgâst, ko ”kyehti Aanaar veerdi, Paltto já Länsman, káivádáin suu fáárun Tuáivunjaargâst”, kost Juuso juuđij talle puásuituáluškoovlâ. Tuomas Aslak väljejui ive 2008 historjá nuorâmužžân ovdâsteijen Suomâ Sämitiigán, mut iveh láá jođettâm Tuomas Aslak aalmugijkoskâsâš politiikân fáárun já tááláá ääigi sun tuáimá še OA algâaalmugij foorum aalmugijkoskâsii algâaalmugnuorâi juáhus saavâjođetteijen. ¶   Puoh Uáivikaavpug: Valletta ¶ jieŋânáskáleh ¶  almoot Kirho kuávdášruttârááju ISBN 951-789-083-4 Kirjapaino Raamattutalo Oy Pieksämäki 2002 ¶ OTT Kaisa Korpijaakko-Labba (tiivistelmä) ¶ 6. Russula vesca – Palterohapero – Herskusmiäruh U ¶  táálu] 61 ¶ JOH. 14: 8 – 17 ¶ 187 ¶ 59. Nuorttâmeerâst láá javrij já meerâ šlaajah ¶ 29 Sämikuávlun áámmátpargojuávhu škuávlejeijee oppâlájádâsâi máttááttâsâst (el. Laapi ollâ ¶   Sun ij viiššâm innig vyelgiđ uussâđ luámánijd siämmáá sajan. Kuárus kieđâi sun suhâlij páikkásis. ¶ čibâstâllâđ, čibâstâlâm, čibâstâl = työskennellä polviasennossa ¶ – Máátáh-uv tun vuoijâđ? ¶ - Na jis viišah, te puáđi peri fáárun! Jiem vissásávtkin tieđe, moin bussijn koolgâm moonnâđ já kuus kulij. Puáđidijn-uv tot lâi nuuvt vaigâd. ¶  saveheh, jaavrij elleešlaajah. ¶ “Säämi meccielleeh láá mijjân sämmilijd iänááš uáppáh. Tobdosumoseh láá tiäđust-uv toh main lii miinii aavhijd, piärgu teikâ čeevđi tiet. Puoh Säämi ellein lii-uv nommâ. Tot lii merkkâ tast, et toh láá lamaš ain ulmuiguin mahtnii tohâmušâst, jo-uv ävkkiellen teikâ vaahâgellen. Jis verdid veikâ tiivrijd, te tainhân ij lah aldagin puohâin nommâ ige puoh luudijngin. Aainâs-uv uccâloddáin uási láá nomâttemeh sämikielâst.” ¶ Áhu-Joovnâst já Supru-Juhánist lijjii eergih oovtâ kuávlust já mottoom iiđeed lava vuod äijiheh ergijdis kulân ohtân, Joovnâst lâi lámáš čuávji koorrâm, ige poškâgin lámáš muádi piäivân puáttám. Tääl tobbeen ergijdis kulân vuod šoodâi tárbu, nuuvtpa sun stuorrâ keđgipiällâst čurttârušâi já skuurbâi puolâš rissijn poođâs, jos tot ávtáččij váháškin. Aavtijhân tot. Supru-Juhháán ko lâi meiddái puátimin vuájánijdis kulân, čuáigá já uáiná, ete maidgis tot Jovnâ lii skurbâdâtmin, iätá: ¶ láá kyehti anarâškielâsâš versio. Iänááš uási anarâškielâsâš veerstâin láá Márjá-Liisá ¶ kubdânjunvuonjâš ¶ merâluosâ 100, 170 ¶  Monâdijnis eres suommân ¶ Toimâlâš peeivij maŋa Nánná čokuttâl mottoom eehid eijijn Njuámmilviäsu porthái alne. Lii kuálkki já viäiguškuát. Naver tediškuát čoolmijd, mutâ Nánná muuštâš vala moonnâm keesi tábáhtusâid. ¶ Ij kiergânâm moonnâđ kuhháá, ko sij lijjii jo ton stuárrâb luodâ alne, mast Haŋgal lâi mainâstâm. Tot luoddâ lâi viehâ ennuv stuárrâb já ton alne lâi monniiláván keđgiloovdâ, tego ulmuimaailmist lii asfalt. Iärrun lâi tuše ko ulmuuh rähtih luodâ, te sij pieijih vistig čievrâ já talle luávdih tom asfalttáin. Nuáidihäldei enâmist nuuvt ij lamaš rahtum. ¶ 6. Haapi kulâtteijee amnâsij meeri čääsist ¶ Lepista nuda ¶ – Joo, iä tobbeen lah kähteeh ige kale loddečácáduvâhkin nuuvt ennuv. Luhhoost láá vala mii Njobžâenâmist tágáreh-uv kuávluh, moh iä keejâ maailm nuuvt čovgâ njuolgâdusâi čoođâ! ¶ säämi kielâlaahâ lii olášum sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođâi tááhust. Uáivilin lii tutkâđ sämmilij ¶ Lehtola Raija ¶ – Na maht jis muoi hárjuttâlleen tagarij sanij čäällim, moin láá Á já Ä ađai ohtâčalme á já kyehtičalme ä?, koijâdim. ¶ KAT11, s. 53. ¶ Anarâškielâ servi ornij vuosâišekuursâ pargeidis já máttáátteijee Miinan roovvâdmáánu 2–3 peeivi. Kurssâ tollui Avveel kielâpiervâl viistijn, Sairaalaluodâ kerditáálust. Kurssâ lâi vuosâiše 1 já tom toolâi Med-Inarist Anne-Liina Peltoniemi. Sun lii tiervâsvuođâtipšoo, vuosâišeškuávlejeijee já meiddei forgâ valmâš pargotiervâsvuođâtipšoo. ¶ Vijđodâh: 70 300 km 2 ¶ Ko lâi sevŋâdumos iveäigi ađai skammâ, te ferttijm tooláá iđedist koccáđ, leŋgiđ vuájánijdân já tolliittiđ iiđeedsiävŋusist Ijjäävri kejimield. Must lâi vuájánin iäččán rievtâgis já pievrihis čuoivâg, moin vuojâččim luovâsvyeje, tuše saveheh lijjii čonâstum kerrisân. Jiem mušte, kii lâi njunosist, vissâ-uv Saammâl, mut mätki ovdánij pyereest já pyevtittijm Ijjäävri taavaakeš. Toos nuuvâi jävrimätki já ferttijm kalgâđ savehijdân kerrisit jeđe korŋiđ enâmân já čuoigâliđ. Šoŋŋâ niävránškuođij já riemâi purgâstâllâđ. Saammâl, kote tuubdâi täid enâmijd pyeremustáá, čuoigâi njunošist já mij poođijm maajeeld. Vuossâmuu myeđhi maŋa peesâim Selgijäävri räi já oppeet peesâim vyeijiđ kerrisist čokuttâlân aainâs kulmâ kilomeetter, mut ko peesâim jäävri kiäčán, te kaartâm oppeet kalgâđ savehijdân já kuárŋuđ viehâ ciägu puolžâ oolâ. Tast maŋa ep innig peessâm čokuttâllâđ kerrisist pic kaartâim čuoigâđ. ¶ Kielah: hollandkielâ, friisikielâ ¶ Kuáccám 57 ¶ Palhâšum koveh almostittojeh sämitige päikkisiijđoin www.samediggi.fi /toimâ/Nuorâi taaiđâtábáhtus, ¶ diđ tooimâs säämi kielâlaavâ vátámušâi miäldásâžžân. Virgeomâhááh kalgeh meiddei väldiđ tuo ¶ 21 ¶  tiätu – Lii-uv tust televisio? Maarit koijâdij. ¶ aldatoopâ, mii västid sehe suomâkielâsâš ete kreikâkielâsâs vuolgâ- já algâteevstâi ¶  objekt puáđulâššlaajâ . Šlaajâ, mii lii jieš vijđánâm tâi puohtum kuávlun viehâ kieskâd. Om. ulloskerreerapu já piisam. ¶ Njuhčâmáánu ¶ N Entoloma – Rusokkaat – Ruáđiheh U ¶ – Hei, elleđ viišâ, mun čielgiim, eeđâi Pieinis-Piäkká. – Ij tot lah varâlâš. Já talle sun mainâstij ubâ mainâs Matjâs mievripennust, mast lâi tuše ohtâ pelji. ¶ klemetti.nakkalajarvi(at)samediggi.fi ¶ Tieđettemčáluseh ¶ 6. Muštâl, mane ruánáá šadoh láá eres iälánáid uáli teháliih. ¶ 253 ¶  lii Kove: Ilmari Mattus ¶ 87. Sierânâsraportistee avžuut, ete Tave-enâmeh já sämitigeh pehtiliteh ohtsâš viggâmušâidis sämikielâi iäláskitmân já nanodeh sämikielâi- já kulttuur škovlimohjelmijd. Staatah kalgeh tállân orniđ sämitiggijd kelijdeijee ruttâdem, mon vievâst tai uulmij juksâmân pyehtih olášuttiđ oovtâst sooppum tooimâid. Staatah kalgeh meid lasettiđ sämitáiđusij máttáátteijei finnimvuođâ já lohomere. Lasseen staatah kolgâččii viggâđ nanodiđ sämikielâi kevttim tuámuštoovlist já eres virgeomâhijguin ášástâldijn já ain pyerediđ almos palvâlusâi finnimvuođâ sämikielâiguin. ¶ - Mun čoolmijd časkam pajas aalman já pieijâm kieđâidân liitán (lite siisâ). ¶ sijdâ, siijdâ = porotokka, kylä ¶ – Jáá, nuuvt vâi, Poolishovdâ kuldâlij. Suu čalmerommâšeh urruu paijaanmin hiämáskim tiet. ¶ - Mun jiem puáđi teehin innig luuhâđ, Heikkâ čielgij. ¶ Maht hiäppušeh lättejeh? ¶ Tállán vyelgidijn Aanaar kärbishamânist lii Juvduuvuonâ vyerdimin. Tot lii viehâ jolgis čäcikuávlu, já talle ko lii nuorttâpieggâ, te tot loptee älkkeht korrâ-uv párustuv. Suolluuh iä ennustkin faalâ syeje. Vuonâ taverido miälumáin piäsá vuossâmuu čuásáttâhân, Piälbáávuonâ tulâstâllâmkuátán. Mätki kuáđi luusâ lii čiččâm kilomeetterid. ¶ Meccifilosofi ¶ “Hah hah haa, sun lii aaibâs kloovni nálásâš” , mottoom elefant povvâstij. ¶ Norrköping C4 ¶ njuhčâ ¶ Oppâmateriaal ¶ siärvádâh.....75 ¶  tondiet Koskâkeesi, ko uđâgááh piergiittâlškyeteh jiečânis, kočâtteh rävis lodeh stuorrâ uási puzâinis já škuáčurijnis meddâl. Čuosâääigi keežild toh iä peesâ kirdeđgin muádi ookon. Toid šaddeh kuittâg uđđâ ¶ Kuha (50A) lii kuhessiähá kyeli, mast láá kyehti selgiveepsi. Salâskyeleh teddih 400 graamâst neelji kiilu räi. Kuha miänástuvá Maadâ- já Koskâ-Suomâ stuorrâ já koskâstuárusijn siävŋusčáccáás jaavrijn. Kuha tiättoo meiddei meerâ riddočaasijn. Kuhajäävrih pyehtih leđe lijgešoddâm, mut happi kalga leđe čääsist tuárvi. ¶ Mecciniijtoh ¶ tobbeen lihâdij tot kandâ. ¶ 3. Čaabâkirjálâš kirjeh ¶ 1) ucâmušâst uáivildum kuávlu alda vyeimist leijee västideijee luuvijd; ¶ 7 a. Västid koččâmâššáid ¶ » Maht tij jiejah porgâvetteđ? Jis kiännii alge teikâ vuáksá ¶ Love pákkumid ¶ – Na ko ubâ uárbis njobžâpárnái táálu lii vaskâmij tyehin! Pelnub tiijme verd lam lamaš juovlâmuorâ viežžâmin, já ton ääigi ko lijjim meddâlist, táálu lii pááccám assaas vaskâmij tuáhá. Jieš kale jiem lah maiden puurgâid uáinámgin meecist. ¶ Must iä lamaš pyerebehkin iävtuttâsah. ¶   Sun Čuákkimân uásálistii sämmiliih meid Taažâst já Ruotâst. Suomâ sämitige ovdâsteijeeh lává savâstâllâm Taažâ já Ruotâ sämitige ovdâsteijeiguin sämmiláid tehálij aašij oovdedmist čuákkimmiärádâssáid. “Lii tehálâš, et aalmugijkoskâsijn čuákkimijn jieškote-uv enâmij sämmiláid kávnoo äigi ohtsâšpalaveráid já –suogârdâlmáid. Sämmilij ovdâstâslâš orgaanâi tááhust lii tehálâš leđe mieldi miärádâstoohâm kuávdážist, mudoi mij monâttep vaikuttemmáhđulâšvuođâ” , tiäduttává Näkkäläjärvi já Tapiola. ¶   Kaabi Eljis Márjá-Liisá ¶ Mun majettuvvim. Tot lâi nuuvt stuorrâ kieles, et jiem eresnáálgin puáhtâm roossâđ. ¶ 2. Puánjust ovdâsuormâ čáácân já lihâttâl tom hitásávt lasâroobdâ tassaaš ko čuájá. ¶ koivulahorusokas ¶ s. 132 ¶ pišteemane kestomuna ¶ 1. Čielgii vihkosâd, moh láá čuávvooh Taažâ pääihih: Holmenkollen, Hammerfest, Tavenjargâ já Finnmark. ¶ – Keejâbâ, ko must láá taah kistuuh-uv aaibâs ráigánâm, Tálunjobžâ čaittâlij taid Njobžâáákun. Lam eidu táttum juovlâstáálust uđđâ kistuid. ¶ Ovdâsvástádâs njuámmootaavdâi njuámumist lii sehe vaanhimijn ete tipšoin. Lii uáli jo tergâd, ete finnip tiäđu puoh njuámmootaavdâin tállân, ete mättip toimâđ rievtisnáál. Šiev hygienia, eromâsávt viššâlis kieđâipoossâm ovdil purâdem já ain hiivsigreeisu maŋa, keeppid merhâšitteht sierâlágánij taavdâi njuámmum. ¶ a. tälvi ¶ Na ko iđedist čalmeh lekkâsii te pargoh tiäđust mielâst. Enni lei käähvi jo vuoššâm já eijijn láin káhvástâlmin. Muái Piätáráin-uv pulttâsáim pajas, juvváim käähvi já talle muái vuolggijm Tuurupuolžân pargoidân juátkiđ. Valddijn taas telta kietâdâllâm vuál, ijge moonnâm kuhháá, ko levyh lijjii puoh pestâččum. Na talle lei-uv munnust oovdâst fiävrun älgim, mut tot munnui lei-uv uápis pargo. Muái láim jo jiävttáá peeivi opâttâllâm. ¶ a. Tijdâruttâ ¶ páštá ollâgâsâst, ¶ 6. Ijjâlode kiihâm laavâ lii ¶ Uárnujuvvojeh luokan čiččâm jieškote-uv pargočuágástuvvâd: A riddorääsi, B jävriruáhu, C luobbâsk tâi fiskisluobbâsk, D puškosyevvi, E čäciherttâ, F uccânjiivlâh, G luhtee já syeini. ¶  lii Jookeerpargopittá ¶ Joovsep kuulâi puoh, mut viiljah iä tiättám, et sun iberdij puoh tom, maid sij sarnuu. Sun jorgettij nubás já čiärui. Talle sun jorgettij sii kuávlun. Joovsep valjij Simmáán pääcciđ tassaaš ko iäráseh puátih maasâd Benjamináin. Viiljâžeh keččii, maht Simmáán pieijui faŋgâlân. ¶ já adelus tunjin ráávhu. ” ¶ "Liäiná" nissoon (sl. 17-ihásâš) 9 ¶ Čurminjargâ TII.1963 Moškisjäävri (Vastusjävri) já Ruáviskääiđi kooskâst, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ Mätki lâi kukke já čokkáámân tuođâi-uv vaaibâi. Mut liijká-uv Ánná lijkkui toos ko peesâi pááikán: ijhân sun lam kuhes ááigán iällám tobbeen keččâmin, mii tohon kulloo. Enni lâi moovtâ ko Ánná poođij já tuámittij jo kuullâđ puoh maailm saavâid já piejâi purrâmuš piävdán. Tom Ánná lâi-uv viehâ kuhháá vuárdám. ¶ kalga siäiluttiđ sämikuávlust. Tađe várás kolgâččij vuáđudiđ sämiarkkâduv siämmáá náálá ko ¶ – Hoosianna! Sivnedum liävus sun, kote puátá Hiärá noomâst, Israel kunâgâs! ¶ sijđoh: 45 ¶ Ingrid Inga Klemetti Näkkäläjärvi Egil Olli Ruotâ sämitigge Suomâ sämitigge Taažâ sämitigge ¶ Vuoksi čácádâh Kymijuuvâ čácádâh Kokemäkijuuvâ čácádâh ¶ Egypti F2 ¶ c. uápásmuđ muumimailmân ¶ Säämi aarâhšoddâdemvuávám ¶ Aino čáálá oovtâ. Tot lii Uulán. ¶ Nuorâičällee västid ¶ Tággáár lii luomutáálu ¶ m. Kove: Suomâ sämitigge. ¶ pirrâsist já raavvâd hahâmist. ¶ Sämitige pyevtittem esitemateriaal. Tieđettemčálusijd puáhtá tiiláđ Sämitige Aanaar toimâsaajeest . ¶ Pieđgejeijeeh ¶ Room. 10:9 ¶ Ko eennâm lii kiesâdâtmin tälvilovduu siisâ, ohtâ kuobâršlaajâ uhmed kolmâs. Taat kuobâr lii tälviruottâsâš, mon tiäivá šoddâmin lostâmuorâi ruŋgoin já mieskâčuoldâin. Ton aktijvâlâš šaddopaje nohá puollâšáid, mut kuobâr killáá pyereest kolmâs já jiäŋŋum, já ko oppeet piivâld, uđđâ kuobbâreh iđeškyetih ovdebij kuobbârij paaldân. Tälviruottâsâš sáttá šoddâđ Suomâst vala koskâtäälvi jä kiđđâtäälvi-uv, motomin meiddei keessiv jä kiđđuv. ¶ 114 ¶ Čuáđgi kulá stuorrâ jaavrij táválumosáid luddijd. Tot lijkkoo ruáhuluovttáid, moi ponneest tot puáhčá ravâdin siemin ponne-elleid. Čuáđgi piergiittâl maaŋgâlágánijn jaavrijn já lááduin. Nuuvtpa tot kulá-uv tuáršu lasseen Suomâ valjaamussáid čäciluddijd. Čuáđgi kiđđâkihâmijn oráseh fággádeleh koskânis niŋálâsâi mielâstumvuođâst. Ores irgástâl niŋálâs ovdâmerkkân hiäilutmáin uáivis maŋaskulij. Niŋálâs västid teddilmáin čiäpáttis čääsi vuálá. Niŋálâs huksee piervâlis jo-uv kierrâš puáris vuovdân tâi ulmuu huksim vuovdân. Niŋálâs mannee 6–11 manneed já huolât ohtuunis toi lälimist. Ko uđâgááh láá cuovkkim korâidis, toh njuškejeh piervâlvuovdâst, veikkâ enâmân ličij maŋgâ meetter kočâttâh. Niŋálâs laiđist enâmân njuškim uđâgáid aldemuu jáávrán. Távjá tot juáhá uđâgáid maaŋgâ sajan, já toh kalgeh cevziđ jiešráđálávt. Čohčuv čuáđgih värrejeh Koskâ- já Maadâ-Euroopân. ¶ Morettim toos, et miinii elleid njuálu muu muáđuid. Huámášim, et tothân lii-uv peenuv, mut maggaar peenuv? Tot lii suullân kuulmâlov seenti alosâš, ruškâd já uáli jo uánihis soksâmijguin. Tast láá šluŋkkepeeljih, mut njuuneest já seibikeejist láá kuhes soksâmeh já tot lii hirmâd virkkuu já lašmâd. Tot kiergân njuálustiđ muu muáđuid maŋgii, ovdil ko pulttâsâm pajas. Siämmáálágán muátupoossâmpalvâlus uážui meid skipárân, Pesos Pellervo-uv, kiäin láim puáttám jiehtinâš ovdâkomennuskode fáárust Kyprosân. Munnui čiälgá, et taat peenuv lii suátipenuvryhmá jiellâh, mon nommâ lâi Pimpula já tot lâi peskidum eres saajeest päljisin, eereeb njuuneest já seibikeejist. Pyereest aalgij kustoo taat muu ráávhuturvimreisu Kyprosân, ko vuossâmuu cummâlem ožžum ruškis pennust, jiemge ruškisčalmenieidâst. Na miiba tast, uáiniđ lâš täst ovdâskulij, maht ain. ¶ +nääpi ¶ Tot lâi vuođâloho 1951 ko poottim taas aassâđ. Táágu lâi talle aaibâs mecci, taas kesittim hiirsâid já algim huksiđ tuve. Ton ääigi iä lam toh huksimmateriaaleh nuuvt áhtánâsah. Teeivâi vala arvekeesi leđe, mutâ čohčuv lâi tupe ton muddoost ete peesâim káátu vuálá aassâđ. Ijhân tot vala raappâd lamaš, mutâ pyereeb tuššed. Kálgustân Sáárást lijjii poccuuh, juuttim pygálusâin, lijjim toi hovdân, mutâ ij must lam puásuialmajin. ¶ Paarnij ohjelm: ¶ – Na maid tun tie lah kavnâm? koijâd Carpelius. ¶   Vyesi-kesimáánu jorgálduvâst tuállojeh puásuičuákkimeh já puásuialmaah tivodeh tälvikavnijdis já pieijih taid čoovčâ räi vuárkán. Puásuisämmiliist lii talle rijjâäigi puásuipargoin kidâ kesimiärkkum räi. Äigi kiävttoo maaŋgânáál pyerrin, ovdâmerkkân viistij já mašinij tivomân. ¶ – Hahhahhaa, jis mun liččim tatti, te váldáččim kale ruoinâdemkuuri. ¶ Puškoluohtâ TII.1963 Juvduu paajaakeččin, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶  almoot, Vuosmuš tuhháát säännid -kirje lii jurgâlum eŋgâlâskielâlâš kirjeest “ The First Thousand Words in English ”. ¶ Mun lam šoddâm 5.11.1990 Ruávinjaargâst. Ton rääjist lam aassâm sämikuávlu ulguubeln. Mii pääihist láá kuittâg ovttuu sárnum ´päikkikiellân´ tavesämikielâ, et lam máttám kielâ nuuvt kuhe ko peri muštám. Lasseen lam finnim sämikielâ máttááttâs vuáđuškoovlâst. Muštám ain ko tot lâi ucánjáhháá oomâs ko jieččân enni máttááttij já adelij päikkiliävsuid. ¶ Nuorttâsämikielâlâš mainâskirje almostui ¶ – Joo, mutâ ko B lii eres puustuv ko P, čielgejim. ¶ Mušte, nube tušes tiŋgâ lii nube aarni já retro lii tääl onnáá vyehi! ¶ India väldimeerâ H5 ¶ Outi Pieski; ¶ mondiet jieh muu-uv suvdáččii. ¶ – Na, jis tun keerdi jieš tiäđáh, maid tääl halijdah, te muu vástádâs lii, et kale halijdâm. Mielâstân halijdâm-uv. ¶ áštá < äštiđ = uhkaa < uhata 13 ¶ Suhânoomah Sauva , Taukum , Skiänck já Uddais láá lappum Anarist. Skiänk suuvâ uánihis historjá Anarist nuuvâi jo ive 1736, ko ton majemuš jeessân jaamij. Meid Sauva suuvâ maajeeldpuátteehkin iä pááccám Anarân. Ton sajan maaŋgâi táálái anarâšâi madâreejijn kávnoo Thomas Uddais. ¶ Nahareh jo kullojii, ko máátu kuulâi njiäpčááttem já siämmást jo njuoskâ njuovčâ njuálustij tom. Máátu suorgânij, lehâstij čolmijdis já maid immâšijd tot ooinijgin. Puásui lâi käskistâm kuobbâr kaperist pitá. Tääl máátu jo váhá jierestui, suutâi poccuu oolâ já kiljoi: ¶   – Vuoi väivi, Puállunjune eeđâi šlunden. Mun tuođâi-uv jurdim, et lijjim sáhháámin puáldimmuorâid, sun čielgij. ¶ Škoovlâ biologia já eennâmtiätu –kirjeráiđu tuálvu lohhee fiäránistiđ maailm ulmui, ellei já šadoi luusâ. Siämmást suogârdâlloo, et maht olmooš lii vuáhádum eelliđ jieškote-uv kuávluin eennâmpáálust já maht ulmuu tooimah láá vaikuttâm eennâmpáálu luándun. Škoovlâ biologia já eennâmtiätu 5 –kirjeest fiäránistem álgá oppáin niijto iälánijn. Euroop-uási maŋa uápásmup maailm já eromâšávt Afrik šaddodâhân já elleid. ¶ Ubâ täälvi lijjim piemmâm uccloddáid piemmâmautomaattijn šiljostân já lijjim huámášâm, et cissááh ijâstellii tyehišiljo vuovdâst, mii lâi viehâ uuđâs (kyehti ive lamaš muorâst já mast lâi ovdebáá keesi pessim kirjeloddááš) já meiddei ovdâšiljo vuovdâst-uv, mii lâi jo viehâ puáris (nubáloh ihheed) já mon rääigi lijjii uárreeh jursám já čääšnih pommittâm masa jo pilás. Räigi lâi juálánâm já jurdâččim väldiđ kalleebgin tom rakânâs meddâl muorâst já tuvkkâliđ táákán. Must aalgij kuittâg tot uárreesavotta (keejâ porgemáánu nummeer čalluu Uárree hadde ) já nuuvt äšši vájáldui. ¶ viirijâš tiäddu 100 gr ¶ 4. Saksa 6 800 ¶  puáhtá tooimân. ¶ Rävis ores kuobžâ puáhtá teddiđ paijeel 300 kiilud já niŋálâs-uv paijeel 150 kiilust. Tot lii nuuvtkočodum šušmeväzzee, mon monnjâjuolgij enâmân stonccâlemvyehi lii siämmáálágán ko ulmust. Kuobžâ pegâlmâs kavrekoozah láá vittâ já toh láá aldasáid viiđâ senttisiih. Monnjâjyelgi stuárudâh puáhtá leđe paijeel 30 senttid eidu šušmeväzzim vyevi tiet. ¶ västideijee, ko sun máttá pyeremustáá kuvviđ lappum párnáá já tiätá ¶ Oppim talle suomâkielâ tegu páárnáš. Aalgâst tuše tárkkojim, et maid eres ulmuuh pargeh, kuus tääl lep monâmin? Motomin munjin ettii et: ¶ – onne ij ¶ tâi juávkkuohtâduv komendeijei ¶ – Na iä. Tuše automaat. Iä lah pääihist ovdil onnáá eehid, mut kale toh tom kišto láá kustoo orniimin. Tast tot automaat kale mainâšij. ¶ https://www.youtube.com/watch?v=ERYNXPW0ZdI ¶   väzziđ Jiem lamaš valagin puurrâm olmânáál ige jiešalnees lam nelgigin. Keččim olgos laasâst, maht te maašin aldanškuođij Amsterdam kiedi äijihovtij čoođâ. Aldâkkâsah uáinojii kiirdâšmin maašin kuohtui pelij. ¶ Vuosâsajasávt Säämi kulttuurkuávdáš lii uáivildum sämmilij jieijâs kiävtun. Tast lii meeri šoddâđ Suomâ sämmilij jiešhaldâšem sehe ellee já ovdáneijee sämikulttuur symbool, mon kuávdášlâš toimâlâš uáivilin lii sehe kattiđ ärbivuáválâš kulttuur já ovdediđ sehe uđâsmittiđ säämi ohtsâškodde-eellim. Lasseen kulttuurkuávdáš fáálá vijđes, uđđâáigásâš já ollâtásásâš ohtsâškevttimviistij áánsust eromâš máhđulâšvuođâid orniđ áinoošlajâsâš pirrâsist maaŋgâmuđušijd čuákkimijd, konfereensâid já tábáhtusâid. Nuuvtpa säämi kulttuurkuávdáš lii-uv siämmáá-áigásávt sehe Suomâ sämmilij parlamenttáálu já kulttuur-, škovlim- já mättimkuávdáš já meiddei tábáhtustáálu sierâlágán čuákkimijdiskuin, muusik_, elleekove- já teatterčáittusijdiskuin. Pald-paldluvâi taah uásitooimah tuárjuh nubijdis siskáldâsâidiskuin já vistijdiskuin. ¶ – Stuorrâ kyeli lii vuogâst, ijge sun tieđe ete mii kuolijd tot lii. ¶ (spiekâstemjuávkku nr 1) ađai anarâškielâsâš jurgâlemvaastâ lii ohtâ sääni (teermâ ¶ Tain merháin uážuh leggistiđ uđđâsist. ¶ Maađij rähtim ääigi mottoom stuorrâ läddlâš Heikkis Juhháán čokkáá Juhánâs Piättár tuve täkkipiällást. Piättâr uábikyevtis meid assáin ton tuuveest. Ailâ-siäsá maatij hyeneeht suomâkielâ. Tot vääzist täähi kuuvl. Heikkinen iätá: ¶ b. Čääli noomâ vuálá, mii lii tijpâlâš enâdâhân. ¶ Pištee ovdánem uáivild tom, et kevttip eennâmpáálu luánduvaarijd nuuvt, et toh šeštâšuveh puáttee-uv suhâpuolváid. ¶ Ij ohtâgin ránjáinân lah kuássin muu nuuvt čuuvtij suorgâttâm, ko suorgâttij Nuuvdi Áábrâm (Aabram Valle). Ton majebáá pikkâpuáldimreeisust lâi moonnâm pyereest-uv okko, ko uáinip lasârääigi Nuuvdi-Áábrâm kiämppumin hirmâd huáppoin miibel já ko leehâst uuvsâ, te jo uksâkozzâháást páárgád: ¶ Uáivikaavpug: Kinshasa ¶ 85A Giza pyramideh ¶ tegu saameet, tuomâ fijnáht ¶     V ¶ Otsikko ¶ Jyehi oppâpitá loopâst lii Täärhist tiäđuidâd já táiđuidâd -uási. Tast uáináh maid lah oppâm já maid vala kolgâččij hárjuttâllâđ. ¶ Siäilut puurkijd škoovlâ jieŋâskääpist. ¶ - Meccikávlulaahâ - Erämaalaki ¶ Oskood lii pyeredâm tuu. ¶ Koskân kielâtorvočällee virge, mon ovdâsvástádâssân lii säämi kielâlaavâ čuávvum. Sämitige sämikielâ ¶ ISBN: 978-952-67439-8-1 ¶ Anarâškielâ servi vuâđudui ive 1986, mon aalgâ rääjist Matti lii lamaš seervi saavâjođetteijen. ‚ohčuv 1997 servi algâttij Anarist kielâpiervâltooimâ, mon uáiviäššin lâi máttááttiđ vuálá škovlâahasijd párnáid anarâškielâ nuuvt, maht pärni uáppá kielâ: sárnumáin. Kielâpiervâlist láá puáđiškuáttâm párnááh škovláid, kiäh mättih kielâ nuuvt pyereest, et sijjân ferttij orniđ máttááttâs. Mutko talle já täälgin iä lah tarbâšân anarâškielâ máttáátteijeeh, te Matti vaaldij virgestis rijjâvuođâ já máttátškuođij škoovlâin. Sun lii olmooš, kote siđhesvuođâinis, nággárvuođâinis já iäljárvuođâinis lii puoh enâmustáá vaikuttâm 1900 loopâ já 2000 aalgâ anarâškielâ ovdánmán. ¶ Haavâ jođetteijee Anne-Maria Magga muštâlij ete haahâ čuákkee ohtsâšpaargon vittâ sämikielâ já oovce äššitobdeepargoin tuáimee kielâpargee, kiäh ovdâsteh puoh haavâ kielâid. Lasseen Suomâ já Taažâ sämitiigijn láá muáddi haldâttâspargee haavâst. – Säämi Kielâkäldee ij návt lah oovtâ fyysilâš sajan sajostittum kuávdáš, peic kielâohtsâšpargo Suomâ, Ruotâ já Taažâ sämitiigij kooskâst. Uđđâ pargeeh pargeh sämitiigij čäällimkuudijn, muštâlij Magga. ¶ Maidba mun toos vooijim innig maiden. Tot lâi nubbe tuođâlâš skeŋkkâ, mii munjin merhâšij ennuv já moos liččim lijkkum. Vuossâmuš merhâšittee skeŋkkâhân lâi saaveeh- já suábbipaarâ, maid eeči lâi ráhtám munjin aaibâs jieččân mitoi mield. Taan skeeŋkâst vuordim vala eenâb, mut keevâi-uv nuuvt, et jiem peessâm uáiniđ kalleebgin tom skeeŋkâ. ¶ – Tálunjobžâ! Vuoi, pyeri ko lah tieđe, Kuáski eeđâi. ¶ https://www.youtube.com/watch?v=bCDqAq3S8ws (Amoc: Suomârâp Uarjih) ¶ Volga I5 ¶ ete loostah luovâneddii. ¶ Tálvástâllâm potkânem ¶ Kirsti Palto vuossâmuš roomaan Guhtoset dearvan min bohccot (Kuáđuttus tiervân mii poccuuh) lâi Finlandia-iävtukkâssân ive 1986. Nils-Aslak Valkeapää tihtârááhtus Beaivi, áhčážan (Piäiváš, iäččám), 1988 vuoitij Tave-enâmij rääđi kirjálâšvuođâpalhâšume ive 1991. ¶ Ovdâsijđo ¶ 35 ¶ kuácceid puoh toid muoráid, kiäh láá lamaš ustevliih ¶ – Na iähân toh aainâs teehi, mut Aapori já Beepori kooskân kal tarbâšeh, já tot koskâ sáttoo eidu táágu moonnâđ, almai eeđâi já čaaitij kieđáin kuus kulij maađij rahtuuččij. Kietâ čujottij meiddei njuolgist Ferránmoš päikkišiljo kuávlun. ¶ Ohtii mun lijjim väzzimin Juvduujuv riddoost Koskâmuunjere vuoluubeln. Talle kal ij lam innig mihheen kyelipivdoaaigijd, ko lâi jo čohčâ, mut mun lijjim keejâdmin paaihijd tobbeen ton ääši čielgim tiet, et mii lii pohte teikâ Pohte . Tom sääni ađai noomâ lâi Vuoli Ilmar kavnâm monnii nommâčuágálduvâst, mut tast ij lam čielgâm, et mii tot eidu lii. Lusme Ailâhân tom tiäđu lâi motomin adelâm, mut mii tot lii já kost, te tom ij Ailâ lam innig máttâm čielgiđ. Tuše lâi suulân mainâšum, et Juvduujuuvâ kyevti vyelemuu njere kooskâst tot kolgâččij leđe. Tondiet mun vazâččim tuáhuntehin tobbeen rido mield tain aldasijn. ¶ Asâttâsvuáđustâslâš tohálâšvuođâvátámâššân lii pargo vaattâm škovlim já lasseen váttoo sämikielâ táiđu. Kielâpargee lii palvâluskoskâvuođâst Suomâ sämitiigán já pälkki miärášuvá Suomâ sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuodâtaasij V/II – IV/IV mield (vuáđupälkki 2079,95-2425,08 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. ¶ 145 ¶ ruvvimšleđgâ = hankaussähkö 120 ¶ 105 ¶ jurdâččiđ tom? Koorih já laavhah, seehah já paketteh. ¶ Immeel adelâšvuotân lyettim ij lah älkkee. Maailm kievhivuotâ já eeti pieijih mii epidiđ Immeel pyerivuođâ. Leibi já eres velttidmettum váilu liijgás maaŋgâ ulmust. ¶ Gotland ¶ Suoi kejâstâlškuođijn pirrâsis já kuldâláin ubâ ääigi. ¶ Čoovdânoomah ¶ 3. Kristiina (Tiina) Aikio ¶ kaccuu ¶ jurgâlum anarâskielâsâš vastuuh. Jis tiätu verstâ kávnoo meiddei ive 2011 almostum ¶ Algâaalmugijn lii vuoigâdvuotâ siärvusin t â i ohtâgâssân navdâšiđ tievâsmiärálávt puo hâin Ovtâstum A almugij vuáđu kirjeest , olmoošvuoigâdvuođâi almosmaailmlii julgáštusâst já olmoošvuoigâdvuođâi d kyeskee aalmugijkoskâsii vuoigâdvuođâst tubdâstum olmoošvuoigâdvuođâi n já vuáđurijjâvuođâin . ¶ Päikkikuávlu pargopitáh ¶ Puppâ ocá jieijâs čiivgâid. Sun lii teivâdâm Lukkuš-sarva. Lukkuš lii pyeri nommâ. Ton iššijn kal Puppâ kávná jieijâs ustevijd. Lukkuš váldá Puupâ seelgi oolâ já loppeed ruottáđ jotelubbooht ko pieggâ. Sun kal puáhtá juksâđ jottee koddesäpligijd. Lodeh, poccuuh, njuámmileh, säpligeh já peivilodeh... puohah kiäh láá uáinâm koddesäpligijd, valdâleh kiäinu. Já Lukkuš ruáttá tego pieggâ. ¶ Taat kirje čáálá ubbâsân uđđâ rađe. Ovdil ij lah taan kirjálâšvuođâ šlaajâst almostum kirje sämikielân, já taat lii meiddei vuossâmuš anarâškielâlâš nuorâikirje. Ige návt nuorâ čällest tääiđi leđe ovdil almostum čaabâkirjálâšvuođâ kirje sämikielân. Petter Morottaja čaalij taam kirje 16-ihásâžžân. ¶ olgospyehtim tuli täyteen lii jurgâlum ovttáin saanijn tievâi (spiekâstemjuávkku nr 1) já ¶ Päiski já tevkisselgkaijuu, jaavrij vuáđukaijuuh ¶  koččamuššâid: vuolgâteevstâ maaŋgâlovo saajeest (spiekâstemjuávkku nr 2) siämmáánáálá ko ovdebáá ¶ Kähteejáávráš Kuheldâlâš (0,6 km) jáávráš. Ojalavuonâš N. ¶ Ko suoi láin tobbeen, poođij Máárjá šoddâdemäigi. Já sun šoddâdij kaandâ já käpilitij párnáá já piejâi suu seeimân. ¶ Sämitiggepresident já Säämi parlamentaarlâš rääđi president Egil Olli ¶ Áhu-uáiváš = Akupää ¶ fiskispiäivááloddááš ¶  kárbá. Transitiivcelkkuuh LODEUĐÂGŠ ¶ Ailâ eeđâi: ¶ Petter Morottaja ¶ * Paddim- já simultaantulkkummáhđulâšvuotâ viiđâ kielân (vittâ kiidâs tulkkumviste) ¶ Filifiškáneh láá komáliih siemin elevááh, moh láá ovttuu kuusnii joođoost. Ohtii ivveest toh kuittâg čokkanii taan suollui. Maaŋgâs lijjii jo puáttâm, iäráseh lijjii eidu puátimin. ¶ Sopâmuš ratifisistii Suomâst ive 1986. Sopâmuš olášuttem kocá komitea, mii kieđâvuš nisonij olgoštem meddâlistem. Sopâmuš ij ana sistees eromâšávt algâaalmugnisonáid kyeskee miärádâsâid, mutâ sopâmuš olášuttem koccee komitea lii avžuuttâsâin kiddim eromâš huámášume algâaalmugnisonij oovtviärdásâš máhđulâšvuođáid uásálistiđ ohtsâškodde-elimân já finniđ täsiárvusâš palvâlem já kohtâlem. ¶ jurgâlemteoriah láá ain-uv anoliih ovdâmerkkân jurgâlemčuolmâi čuávdimist. (Vehmas ¶ Lasetiäđuh: ¶ keerdis čohčâsâš varrimmääđhi várás. ¶ Taažâ, Ruotâ já Suomâ koskâsâš sopâmuš ulmen lii rähtiđ sämmilij vuoigâdvuođâsajattuv kyeskee oovtmiäldásâš tave-eennâmlâš njuolgâdusâid. Sopâmušâst liččii miärádâsah eres lasseen sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuođâst, ohtsâšpargoost sämitigij já staatâi kooskâ, sämmilij kielâlâš já kulttuurlâš vuogâdvuođâin sehe iäláttâsâi háárjutmist. ¶ Apt 1:4-11 ¶ Ko vyeijilijm Race-Lake (Riijsâjävri) kuávlun, kost mijjân falluuččij tot juovlâpurâmuš, te čaalman čuoccii toh maaŋgah juovlâčiiŋah ulmui táálui šiljoin, magareh iä kuittâg Suomâst oinum. Toh lijjii maaŋgâkerd stuárráábeh ko mist tääbbin já iänááš šiljo muorâin lijjii čiŋâttum jieškoteuv ivnásij čuovâigijn. Puoh kááđui roobdah, tááluh, joba kátučuovâstuálpuh-uv lijjii ivnejum hervâčuovâigijn. Tot lâi tegu njuolgist Disney mainâsmaailmist. ¶ 4.4. Sopâmušah, moh tahhojeh eennâmomâsteijein ¶ 22. Pasekeđgi , Aŋŋel kuávlu Pasečielgist (Carpelan, Inarinlapin muinaisia palvontapaikkoja, luvâttâllâm). ¶ Almottâtmijd Säminuorâi taaiđâtábáhtusân kalga vuolgâttiđ majemustáá vástuppeeiviv 2.3.2012. ¶ – ruotâs, verdi, loostah ¶ Liisá tobdá Maati pyereest já sun tiervât Maati ustevlávt: ¶ Purrâmâšärbivyehi ¶ – Mun jiem kuittâg ane jieččân čuuvtij hyenebin ko lädikandâ! Já mast tomgis tiätá, mon korrâ eellim lädialmaingis šadda? Juhhee jis vala lii, te tast lii kale hitruvvuotâ kukken! ¶ Nomâttum “Pikkukumpu” lâi tiävááš, mii lâi asuntola valastâllâmkiedi tyehin ulguubeln ääiđi já kost mij laavijm eelliđ meiddei čierâstâlmin. Tallet mij poisijm keččâđ, et maggaar tot tibi te lii? Tiäváá máddáápele vieltist lâi puáris suohis aikkâ, mast huáđđoo kolgâččij makaš leđe. Kaandah kuittâg váruttii mii monâmist liijkás alda peesi, tast ko ij kulloo tiättâm veikkâ volliittičij. Paloisiähá tobdoiguin aldanijm peesi já várdáástâlâim ton kierrui já eštus tegu miinii čappâdijd tobbeen makaš kuávvái já lihâdij vala. Kivkked mottoom stuárráb kandâ párgádij: ¶ puohâin pargein. Meeri lii kiäppánâm ive 2000 čielgiittâsâst vááijuv 2 %. Nubástus lii ton peeleest ¶ káiru merilokki ¶ táiđu (asâttâs 1727/95). Pargo miänástuvvee hoittám váátá hiäivulii ollâškovlâtutkos, šiev sämikielâ, ¶ salttiđ, salttiim, sälttee = suolata ¶ 3. Afrik vijđodâh lii 29 miljovnid km 2 já ¶ Láávžâmyerjisthân ij lah merhâšume tálutuálust, mut jis myerjih finnâšuuččii eenâb, te myerji- já säppifabrikeh uástáččii taid mielâstis. Láávžámyerjist lii ohtâ erinomaš peeli tääbbin tavveen. Láávžámyerji uáináh puáhtá lasaniđ oovtâst mietâmuorjijn. Láávžámyerji lii viehâ uccáá tutkum myerji. Ep vaarâ ubâ tieđegin, maggaar šiev vaikuttâsah tast puohnâssân pyehtih leđe. Ukrainast lii ohtâ totkee huámášâm, et láávžámyerji mäihli koddá mááđuid ulmuu čuálist uáli jotelávt. Lâš-uv taat tiätu kevttum ävkkin talhâstiettust. Láávžámyerji lii kulloo taalhâs meiddei vuoptâi luovânem já vuoptâkoovjâ vuástá. ¶  pargoo Täid ravvuid mun muštâččim, ko poođijm Kaamâs kylán. ¶ plankton.....21, 56, 58 ¶ c. Mii puáhtá vahaduttiđ peelji? ¶ – Na nuuvt puávtám joo, Tálunjobžâ moijái. ¶  mááccuh,   čonnâsâm Suomâ aalmugjeessânvuođâ. ¶ Poccuu šišneest koorrum lavkkâ, tom siste must láá evviseh. Vááldám laavhâst kuškâdum riävskáteeki, jursám tom, forgâ neelgitobdo láppoo. Valjiim täsivis pääihi olsân, tojâlâm piässáá oovsijd ton sajasân já viälánâm toos. Peeivi páštust lii liegâs viälláđ, nohádâm tállán. ¶ 2. riemih jotelávt toimáid vâi suojâleh já ovdedeh anarâš- já nuorttâlâškielâ, moh láá eromâšávt uhkevuálásiih kielah, eromâšávt nuuvt ete uárnejeh pisovâš kielâpiervâlijd, ¶ A Bovista – Kuukuset – Stáálupuursah ¶ - Vääldi taam suábi tijmeest. ¶ Puállunjune lâi nuuvt suorgânâm, et ij vistig viettim čiärruđgin. ¶ UM: Laa-uvks toh oovtâi naalij ain puoh, jyehi ääigi? ¶ Magneetlâš maadânääpi Q9 ¶ Jieškote-uv kyelišlaajah meid lihâdeh jieškote-uv pirrâmpeeivi aaigij, mii keeppid ravâdist kištodem. Návt jäävri jieškote-uv kyelišlaajah láá vuáhádum eelliđ siämmáá čäcikuávlust. Jäävrist lii kuolij kooskâst mottoomlágán pargojuáhu. Tast jieškote-uv šlaajâ lii vuáhádum eelliđ olssis mudágâš pirrâsist já haahâđ aaibâs tiätulágán raavvâd. Siämmáá saajeest iä pyevti eelliđ kyehti ereslágán kyelišlaajâ, moh kevttih aaibâs siämmáá raavvâd já moi eellimpiirâs lii aaibâs siämmáálágán. Ko elleešlaajâ lii spesiaalâšum jieijâs eellimpirrâsân já eellimvuáhán te lii saahâ ekologâlâš luávhust . ¶ lâi saahâ. ¶  suháh. Sun Lanttu já naavrâs ¶  vyelgivetteđ? Motomijn Aaron já suu 3 Moos 8:1-36 ¶ - Staatârääđi kiddee eromâš huámmášume tave luándu háváduvâšvuotân, čuávvumtárboid já uhketahhei muuneedmân sehe suojâlmân já pištee kevttimân aalmuglávt nuuvt, ete čielgâsmit eennâmkevttimân lohtâseijee lahâasâttem já haldâttuv sehe oovtâstpargoost arktâlâš kuávluin já Baareents euroarktâlâš kuávlu staatâiguin ovdedeh sämmilij vuoigâdvuođâid algâaalmugin el. nuuvt, ete čielgâsmiteh eennâmkevttimân lohtâseijee lahâasâttem já uásálisteh aktiivlávt aalmugijkoskâsii oovtâstpaargon algâaalmugij vuoigâdvuođâlii já tuođâlii suojâlem nanodem tiet. ¶ – viermiäitti , ¶ Pargopáájá ääigi kieđâvuššâp monnii vädis sujâttemhäämi teikkâ muáddi-uv, jis kiergân. ¶ b. ässeilovo miäldásâš oornigist ¶ Maaŋgâi mudoi maŋa peesâim viijmâg merikiäčán. Jo nube peeivi aalgij hirmâdsâš škovlim, vâi eđâččim-uv simbuttem. Juáhážân šoodâi streesi keežild hirmâd luččâtavdâ ja ko hiivsigist lâi tuše ohtâ räigi, te ervid tom, maggaar miäldálâs lâi hiivsig ulguubeln. Já äigi tom-uv hoomán lâi liijgás uccáá, et čuávjitavdâ šoodâi tađe-uv viärráábin. ¶ – Miisun muotâpuurgâid tot talle lâi? Já kii te leggistij tyeid kuocâmuottuid siisâ? Tálunjobžâ smietâškuođij. ¶ Must lijjii viehâ tärkkilis tiäđuh, maggaar taat almai lii já eromâšávt suu vardâ. Nuuvtpa mottoom kiđđâtälvieehid vyejestij-uv (ergijgijn) tavveenkulij mii šiiljon ucjuvlâš, mon vardâ sulâstitij ton ovdilmainâšum ulmuu. Kejâdim laasâst, ko sun luoštâlij eergijd leeŋgijn, jeđe väzzilij tupán. Smietâdim, et ličij-uvsun eidu taat olmooš, mast lii motomin lamaš saahâ. Äšši ij čielgâm ton huápun tanen, ko jiem hoksám koijâdiđ tast kiästán já nuuvtpa keevâi-uv, et ko almai lâi luoštâlâm eergijd leeŋgijn, čoonnâm taid jävilluávân kiddâ, adelâm ergijdis jävillimpo njune oovdân, te lâi kavrolâm tupán. Uuvsâ ko sun lehâstij, te must lâi pággu koijâdistiđ: ¶ 121A Fiindâr suddâluvá pyereest poonán. ¶ Suurin osa naisista eivät ole niin nuoria, kuin miksi he ovat maalatut. ¶ Talle tuoh paas almaah monnii kunâgâs luusâ já ettii: ”Daniel ij peerust kiäldust. Sun ruhâdâl Imelis tegu ovdil-uv kulmii peeivist.” ¶ njolge 20 ¶ Ko Elia poođij kaavpugpoortâ luusâ, sun ooinij nissoon, kote nuurâi muorâid. Elia čuorvij sunjin: ”Puávtáččih-uv munjin váhá čääsi vâi pesâččim juuhâđ. Pyevti vala leibipittáá-uv munjin!” ¶ ILO sopâmuš (1989) miäruštâl et sopâmuš pirrâdâhân kuleh ¶ Kuábáš riijkâ lii stuárráb, Saksa vâi Suomâ ¶ Elias Lönnrot ¶ Muoi Mattijn láim talle tagareh pyeremus muddoost almaah já munnust lijjii munnuu jieččân homáh. Čovčjuuvâst lijjii ennuu suávvileh já vejeheh, lâiba mottoom kuávžur-uv. Já muoi láim viiššâleh uágguđ. ¶ Afrik väldikode? ¶ – Kuus tun tuálvuh muu? ¶ – Tun vâi? Tego ettim, te mun jiem lah tääl naijâmin Heiháin jiemge tuin jiemge kiäinnán. Ferttiim vistig ráávhust smiettâđ tom ääši. Vissâhân mottoom peeivi tiäđám toos vástádâs, ko kuáhtáám taggaar priinsâ. ¶  moh - Mut maid immâšijd mun tääbbin talle poorgâm, jis jiem lah? tiŋgâ koijâdij. ¶ s. 144 ¶ Meid sieđgâ hiätá miäđušijnist. Ko kunâgâdâr kuássu šovosliäđusist, ton kuolgiis tuurkân tarvan lieđikovjâ. Ko tot seivittist nube sieđgâ ađai poijuu emiliäđusáid, sirdâšuvá lieđikovjâ kukái emiliäđusáid. Tággáár kovjim kočoduvvoo tivrekovjiimin . Keesi ääigi miäđušijneh kavjejeh meiddei myerjimiestuid, soorijd, juuŋâid já maaŋgâid eres šaddoid. Uásist poijuin lii pieggâkovjim . ¶ Jiem tieđe, mon kuhes luámu ležžeem finnim, mut lijjim kuittâg Čovčjäävrist kidâ pessijái räi, kuás lijjii eeni hävdidmeh Anarist. Tađe ovdil, ađai ittinâš jäämmim maŋa lâi enni sirdum ohtân seŋgâinis puáris kuátán aaibâs kuávdoo lättee já sunjin lâi tiilájum kisto. Must ličij toohâm mielâ eelliđ vala ohtii keččâmin suu tobbeen kuáđist, mut Ailâ-Váábu já eres-uv rävisulmuuh iä adelâm toos love. Jiejah kale ellii tobbeen maŋgii-uv, mut muu sij iä luáštám uksâkozzâš aldeláá. Ožžum tuše ulguubeln uksârääigi kuovlâđ, mut siisâmoonnâmlope must ij lamaš. ¶ Ko te Andârâs lâi peessâm maassâd, sun nuuvt mielâstis halijdij tiettiđ, maht Omar lâi piergiiškuáttám. Mudoi-uv sun halijdij tiettiđ, tooimâi-uv Omar oppâmvyehi vâi ij, já jis tooimâi, te talle kale kolgâččij tuođâi-uv smietâškyettiđ, tarbâšičij-uv puohlágánijd tivrâs kuursâid ollágin taan maailmist. Jis tot tooimâi, te talle sun jieš-uv halijdičij tom oppâmvyevi keččâliđ. ¶ Tottâlim tiäđust-uv suu ravvuid. Liijkás korrâ tuárbum ličij paldam alda orroo sávjáid juolis nyettičoolmij čoođâ nyeti ulguubel. Iäskán pyevtittem ohtâvuođâst uážui tuárbuđ nuuvt korrâsávt ko voojij. Ko viljâstân lâi tot vales já kievrâs Caille-moottor, te motomin eelijm koldemin še Čovčjäävri taavaakeeji vaarpijd. Kárbáh čonâstuvvojii oohtân já viljâm vyejestij jäävri taavaakeš já kesiškuođijm vaarpijd. Ko Taavaakeijäävri väärpih lijjii vuáŋáseh, te tain koddojii sávjááh pyereest, mut meiddei stuárráábeh kyeleh já joba kuávžurááh-uv. Nuuvdi-rohe ääigi koldem maŋa kuolij jyehimist ep uážžum masa kuássin kuávžur jieččân liitán, mut ain ko eelijm koldemin jäävri taavaakeeji já ko viljâstân lâi taat kievrâs moottor, mii tuálvui koldeid vaarpij luusâ jotelávt, te mii-uv liitán távjá ruámččái kuávžur. ¶  temporaalrááhtus Seminaarân uásálistii puoh Euroop Rääđi sopâmušâi kocceemorgaaneh: ucceeblohoraamisopâmuš, Eurooplii kuávlulijd já ucceeblohokieláid kyeskee vuáđukirje sehe Euroop raasiism já soováášmettumvuođâ vuástásii komissio ovdâsteijeeh. Seminaar lâi áinoošlajâsâš, ko kuássin ovdil rääđi sierâ olmoošvuoigâdvuođâorgaaneh iä lah čokkânâm kieđâvuššâđ oovtâst oovtâ aalmugân kyeskee vuoigâdvuođâid Euroop rääđi toos kyeskee sopâmušâi vuáđuld. ¶ siilâk.....46, 120 ¶ Maati já stáálukuáhtá jotelis já neppiris kieđâiguin já suormâiguin čapisjiereehmyerjih láá forgâ jotelávt nuurrum. Forgâ enni-uv puátá olgos vaccâkuuđâlm kieđâst. ¶ Siämmáá lavlust jotkâšuveh säänih: ¶ Eeči finnij pargo, nuuvtpa mun puávtám joskâđ jieččân pargo já porgâđ škovlâaašijd vala pyerebeht. Já orroođ nieidáin. ¶ Jeesus kuuvl pottii fariseuseh já saddukeuseh, kiäh halidii keččâlâddâđ suu já tattuu suu čäittiđ meerhâ oolmijn. Mut Jeesus västidij sijjân: ¶ Čuovâkuuvij vuoigâdvuođah: ¶ 1. a. Tuubdâ penuvelleid. ¶ Pyereh juhlekyesih! ¶ käškimčuáimáš sudenkorento ¶   Ivnii tom moolsâiävtu, mii kovvee pyeremustáá tuu mättim. ¶ © 2008 Satu Arjanne, Teuvo Nyberg, ¶ Čááitu váldá vuástá tiervâsvuođâtipšo lavâlistum áámmátolmooš. ¶ Jeesus já Juhánâs ¶ **– Mondet eennâm jorá? ¶ kuátisaje: ¶ 6.  ij čalluu vuossâmuu stavâlist, eereeb oovtâstaavvâlsijn saanijn: lâi , lâš , vâi . Motomijd oovtâstaavvâlsâš saanijd, moh pyehtih leđe meiddei kyevtistaavvâlsâš häämist, puáhtá čäälliđ e-pustaváin-uv: teik(k)â tei , veik(k)â veik , keejâ kei, mut toin-uv kulloo eđâdijn â. Loogilâšvuođâ tiet sáttá leđe älkkeb, jis täid-uv čáláččij â:in. ¶ 11. Sämikuávlu kieldâlâš já staatâlâš palvâlusâid fällee ohtâduvah kalgeh vuáđudiđ äššigâšregis ¶ vuáđuStâSah ¶ ”Manasse!” eeđâi Joovsep, ko sunnuu vuossâmuš páárnáš, kandâ šoodâi. ”Suu nommâ liävus Manasse, mii meerhâš vájáldume, tastko tääl Immeel lii tiptám muu vájáldittiđ puoh luhottisvuođâidân.” ¶ Stivrim/kuvvim/čuoppâm: Niillas Somby ¶ b. Maht autovyeijee kalga reagistiđ taan jotolâhmeerkân? ¶ Ááná čolmijd ittii konnjâleh. ¶ mon nommâ lâi Kissá Kirnjauskis. Tast lijjii ruánáá ¶ meridiđ, et muoi puátteen teehin luuhâđ anarâškielâ. Iäigád vistig smiettim, et jis mun veikkâ ¶ toh poreh koorâ já oovsijd ¶ Čalmeest lii roske ¶ Ristâlâš 18, 20-22, 28, 31, 32, 37, 39-41; 35 ¶ nr 2), tastko olgospyehtimeh tievâ já tievvâđ väätih anarâškielâst lokatiiv. KR92 ¶ Iskos 1 ¶ Pengilly 16.7.98 tuorâstâh. ¶ c. Mii tábáhtuvá ko jienâ teivâs seinijd? ¶ Rähistiđ kuoimijdâd. Anneeđ kuoimijnâd huolâ. Ilodiđ siiguin kiäh láá illoodmin, já čiärruđ siiguin, kiäh láá čiärumin. Kohtâliđ puohâid siämmáánáál, tastko puohah láá siämmáá-árvusiih. Eelliđ puohâiguin soovâdvuođâst. ¶ K U N N  K O S K O K K O ¶   d) tálvástâllâmkuálui tááhust? ¶ – Joo, mut liipuh láá ostum Hollandist, rivgoo ain joođhij. ¶ Sämikuávlu kieldah ¶ Eenâb sust ij lamaškin toos etâmuš. Ij sun šoddâm koijâdiđ tomgin, maid Heikkâ tobbeen mäddin ááigui porgâđ. Tot toovâi sunjin tääl aaibâs oovtâ. Tääl sun kuittâg tieđij, et puoh tot, mii sunnuu kooskâst lâi lamaš ton uánihis áigáá, lâi lappum ige tast lamaš innig mihheen stuorrâ merhâšuumijdgin. Tot puoh lâi tuše sattum já tábáhtum aaibâs tego mottoom pärtti puátá ulmuu oovdân já moos ij olmooš maiden vaijaam. ¶ sämipárnáid- já nuoráid. Máánu jurâmân lohtâseh maaŋgah ärbivuáváliih pargoh já tooimah tegu kamuvsuoinij já tyejiamnâsij aamnâstmist poccuu njuovâmân. ¶ 15. Mii suu nommâ lii? ¶ Hans Morottaja ¶ 3. Kielâkyeimisijđoh ¶  sujâttem: Sämitigge ocá máttááttâs- já kulttuurministeriöst staatâtorjuu kielâpiervâl- já kielâlávgumkerhotooimâ várás. Puáttee tooimâ vuávám várás Sämitigge já Iänuduv kieldâ kärttejeh sämiperrui halulâšvuođâ uásálistiđ tavesämikielâlii kielâpiervâltooimân Iänuduv kieldâ kuávlust. Luođii koijâdâllâm ¶  celkkust. – Naa, taah láá-uv šiev kukáh! Taid ij taarbâš kuássin njuoskâdiđ! ¶ Njellim siijđoh ¶ » Ráávhu tijjân. » Sij palaskii čuuvtij, tastko sij jurdii, et sij uáinih ¶ Taavvid haldâšij Israel neljilov ihheed. Suu maŋa šoodâi kunâgâssân suu kandâ Salomo. ¶   Aamen 24, 33, 42, 43 ¶ Mij vuolgijm ubâ peerâ Ateenan jonsahpeeivi. Helsigist ličij lamaš njuálgu kirdem Ateenan, mut tot lâi nuuvt tiivrâs, et peelijn ton haddeest peesâi Lufthansa fáárust, ko molsoi maašin Münchenist. Mij lâim viehâ stuorrâ juávkku Suomâst Kreeikan jotteeh, mut taat tiätu ij merhâšâm Lufthaansan maiden, tot ij halidâm vyerdiđ vittâ miinut, et mij lâim pyevtittiđ Ateena mašinân. Te ferttijm tohon čumâgiđ vyerdiđ nube maašin, mii vuolgij viiđâ tijme keččin. Váhá mun kal tast smietâdim, et sáttá kuullâđ äigi mottoomverd, et mun oppeet korŋiim Lufthansa fáárun, eereeb tiäđust-uv maasâd maccâm, mii lâi jo ovdil tiilájum mätki. Siämmáálágán arvâlusah kullojii iärásijn-uv. ¶ lâi riistânnävlejum. Sun lii pajanâm jämimist, ij sun lah tääbbin. Tuođe lii saje, kuus sun pieijui. Moonnâđ tääl ettâđ suu máttááttâspárnáid, meiddei Piätárân: 'Sun mana tii oovdeld Galilean. Tobbeen tij uáinivetteđ suu, tego sun jieš tijjân eeđâi.' ¶ Toimâttâhčällee ¶ Tanssâkišto lasseen Suáđigilist láá meid tanssâ-, muusik- já elleekovečájáttâsah. Säminuorâi jieijâs radioshow Sohkaršohkka lii mieldi. Tábáhtus tekniikâst västid Tuupa Records, kote pyevtit sämmilâš muusik. ¶ – Miikâs taat paahijd tuu leegâst idduu vuoluubeln lii? Tust lii kustoo pááccám sispuuvsâi leggâ pajas, ko lah luáštâm ulgopuuvsâi leegâ, Liäiná iätá já keččâl kieđâin Maati leegâ. ¶ Aailâšjáávráš = Ailijärvi ¶ – Tun lah tot, kote tom máttá. ¶ Päivi Vehmas ¶ Artikla 8(j) olášuttem ¶ b. Kovvoos vuávámkištoin occoo säämi kulttuurkuávdáá luándun suáppee kovvoos, mii čáittá kulttuurkuávdáá - kulttuurlâš uáivil já merhâšume, - säämi jiešnálásâšvuođâ, - sämikuávlu luándu - tooimâ várás läjidum imago (sämmilâš, ärbivuovvijd vuáđuduvvee, aktiivlâš, puát-teevuotân keččee já siärvuslâš. Ohtsii nomâtteijen lii “luándulâš já ellee sämi¬kult-tuur” ). ¶ Preuschen (1910: 927–932, s. v. πνεῦμα) juáhá substantiiv πνεῦμα merhâšume čiččâm ¶ – Na jis jieh killáá tobbeen, te kale tun mottoom eres sajan vissásávt-uv peesah! ¶ – Oi, maggaar muččâdvuotâ! Oi, maggaar muččâdvuotâ! kuulâm ááhu šuáhkáttâlmin. ¶ Ruotâ sämmilij ovdâstâslâš orgaan, sämitigge (Sámediggi/ Sametinget) vuáđudui ive 1992 (laahâ 1992:1433) já tot algâttij tooimâs ive 1993 aalgâst. Sämitige kuávdášhaldâttâh tuáimá Kiärun kaavpug kuávdáást. Kaavnah lase tiäđuid ton päikkisiijđoin www.sametinget.se já ton ohtâvuođâst tuáimee säämi tieđettemkuávdáá päikkisiijđoin www.samer.se . ¶ * Vilddas (kuhes karrieer ráhtám etno-juávkku) ¶ Luándusuojâlemkuávluin pennuid kalga toollâd kiddâ. ¶   Oravan laulu ¶ Áábráhám já Sáárá uážžoin kuullâđ: “Imelân lii puoh máhđulâš. Puáttee ive Sáárá lii uážžum kaandâ.” ¶ 63A Ruoššâ já ton räjiráánjáh. ¶ –~Mun ferttiim keččâđ já tutkâđ, eeđâi Kaabi. ¶ Charlie kyevtis Anssijn puovttijn vala love sekkâd lase já ko čiččâm sekkâd lâim vala aptam, te täkkivuáđu lâi vaalmâš. Täst oovdâs pargon ličij muvrim. Ko paijaanškuottii äijihpoolvah te raajâim tävirijd kuátán, peškâlijm uuvsâ kiddâ já tolliittijm Pengillyn. Ehidist Säämi Radio toimâtteijee sooitij munjin já sahhiittâlâi. ¶ Jeesus eeđâi Filippusân: ”Kost uástip leeibi puohháid?” ¶ Eellimkuávlu ¶ Mist láá ennuu ääših, moiguin pyehtip čiävluttâllâđ. Tääl lep niäljád sämitige lekkâmist. Tilálâšvuotâ uásild čáittá mii sämmilij siđhesvuođâ já kulttuurlâš rigesvuođâ. Ko maailm muttoo já kuáhtáp uđđâ aštuid, lep čáittám, et mij ep vuállán já siäiluttep sämmilâšvuođâ puátteid suhâpuolváid. Mii kulttuur lii spesiaališum já mij lep vuáhádum eelliđ Säämi korrâ luándust – mutâ nube tááhust siäiluttâm jieččân kulttuur kaappugpirrâsist-uv. Mii kielâ muštâl uáli tárkká luándu almoonmijn, kielâ vievâst mij pastep toimâđ tärkkilávt luándust, tubdâđ kulttuurenâduvâidân já porgâđ iäláttâsâidân. Mii vuoiŋâlâš já kulttuurlâš ärbivyehi, tyeji já muusik, luándu áárvusttoollâm, ärbivuáválâš iäláttâsah já toid kullee tááiđuh sehe naavcah västidiđ toimâmpirrâs nubástussáid, láá mii kulttuur riggodâh. Mij kolgâp anneeđ huolâ, et kyeđđip siämmáá maaŋgâpiälásâš já áinookiärdásâš kulttuurärbivyevi já sämikuávlu puáttee suhâpuolváid. ¶ hajâsajos ¶ – Mut mondiet tust láá tuše kyehti tiijdâ piäiván? Hunttá koijâdij enistis. ¶ Sämmiliih láá eenâblovvoost motomijn sämikuávlu kieldâin: Suomâ Ucjuv (Ohcejohka), Taažâ Kuovdâkiäinu (Guovdageaidnu/ Kautokeino), Kárášjuv (Kárášjohka/ Karasjok), Tiänu (Deatnu/ Tana) já Uunjaargâ (Unjárga/ Nesseby) kieldâin. Sämmiliih láá ohtâ aalmug neelji eennâm, Suomâ, Ruotâ, Taažâ já Ruošâ kuávluin. Sämipoolitlâš teesi mield ”sämmiliih láá ohtâ aalmug, mon ohtâlâsvuođâ iä väldikudij rääjih uážu rikkođ”. ¶  ráhtusijd. ECRI avžuut, ete Suomâ virgeomâhááh riemih toimáid vâi sämikulttuur já taan ucceeblovo merhâšume kieđâvušeh škovlâmáttááttâsâst já viggeh lasettiđ tiettim sämiaalmugist eenâblovo kooskâst el. kampanjai vievâst, moh lasetteh tiäđu. ECRI movtijdit Suomâ virgeomâháid čuávvuđ säämi kielâlaavâ já sämmilij eenikielâlâš máttááttâs kyeskee vuoigâdvuođâ olásume. ECRI avžuut, ete virheomâhááh riemih tárbulâš toimáid vâi visásmiteh tai vuoigâdvuođâi tuđâttettee olášume oovtâstpargoost sämmilâš ovdâsteijeiguin. ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtus kulá väldikodálâš Nuorâ Kulttuur tábáhtusan, mii ij uárnejuu taan ive. Máttááttâsministeriö ruttâd kuittâg säminuorâi taaidâtábáhtus meid taan kiiđâ. Tábáhtus uárnejeh Sämitigge, Säämi párnáikulttuurkuávdáš, Ruávinjaargâ kaavpug já Ruávinjaargâ sämiservi Mii ry. ¶ čielgitävtittemijd ¶ – 150 r vuojâ ¶ Kuávlu lii luánduiäláttâsâi pargeid já päikkikodáláid tehálâš puásuituálu-, miäcástem-, kuálástem-, luommim- já virkosmittemkuávlu. Kuávlust kuáđutteh poccuidis Kaalduáivi, Njiävđám já Mudusjäävri palgâseh. Uási kuávlust kulá nuorttâlâškuávlun. ¶ – Finnejimbâ puoh tuolvâid meddâl jyelgisuormâidân kooskâst! sun jurdâččij já viälánij vala váháš ááigán čáácán. ¶ Joonas Saari, kovvejeijee-čyeppee ¶ 3. USA 1 116 ¶ kielân. ¶ – Maggaar loovdâ ááhust lii? Láá-uv ááhu kistoost lakanah? Muu seeŋgâst láá tääl fiskis lakanah. Suu savâstâllâm kullui jotkuumin veik mon kuhháá. ¶ Pärnikaastâ 35 ¶ (Joskâdvuotâ.) ¶ Lehtola, Matti. 2000: Kuninkaan konjakit ja Valmarin viinat ynnä muut Juutuanvuonon jutut, (uánidum). Inari: Kustannus-Puntsi. ¶ Ááná mielâst sun kaartâi čokkáđ aaibâs oles peeivi Heiháin peevdist. ¶ Juvduujuuhâ lii puzzâvuoggâkuálásteijee paradiis. Olgeennâmliih kuálásteijeeh pottii Juvdui jo 1930 -lovvoost. Sij lijjii iänááš Englandist, mut meid Australiast já Kanadast. Páiháliih lijjii suhhen já ožžuu maŋgii päälhi lasseen kyelisaallâs-uv olssis, ko olgeennâmliih kyesih lijjii távjá tuše kyelipivdem tiet Juvdust. Suhhen lijjii iänáážin Kijá-Antti (Valle), Ranta-Antti (Morottaja) já Heimo Lehtola. Majemustáá mainâšum ulmui otânâššâm puzzâvuogah tobdojeh vala-uv noomâin: Morottaja já Juvduu ijjâ. ¶ Tiervâsvuođâkuávdážân jođettem ¶ ucebeh ko väldimeerâst ellee šlajâkyeimih. ¶ Máccum: ¶ Rambler ¶ läällimtiälkku . Puzâttes saje čuávjibeln, mii lii läällimääigi maaŋgâi luudij niŋálâsâin. Tot pehtilit liegâsvuođâ sirdâšem loddeest moonijd. ¶ Českis mut čapissiälgásâš tevkisselgkaijuu lii táválâš Suomâ jaavrijn. Tom puáhtá ettâđ nomâlâsân Suomâ kaijun, ko peeli maailm tevkisselgkaijuin pessejeh tääbbin. Pyeremusâht tevkisselgkaijuu mákkoo joorŋâ uccâ suolluin, mast šaddeh uánihis muorah já miestuuh. Tevkisselgkaijuu lii irrâsub ko päiski já tot koorvâš ulmuu aassâmviäsuid. Tevkisselgkaijuu jienah láá čuuvtij ruávásuboh já korrâsuboh, ko pääiski piškom. Piervâlis tot távjá huksee kuhás riddoost vyeligis muorâ tâi miestuu suáján. Eres kaijuin spiekâstmáin värree tevkisselgkaijuu Afrik räi. ¶ câttâs já nomâttum macâttâs kalga leđe uássin sämikielâlâš palvâlusâi mittedemvuáháduv já árvun sämikielâlâš palvâlusâi toimâmvuođâst. ¶ Liággâsávt tiervâpuáttim! ¶  iävtut Mist sämmilijn láá ennuv ohtsiih hástuseh, já tondiet tarbâšuvvoo-uv oovtâstpargo še raajij rasta. Sämmilijn lii lamaš jo kuhheeb ääigi oovtâstpargo sierânâs raajij rasta asâttâsâi já organisaatioi pehti. Puárásumos tain lii Sämirääđi mii asâttui jo ive 1956. Uđđâsumos oovtâstpargoasâttâs lii oppeet Säämi parlamentaarlâš rääđi, mii asâttui ive 2000, já mii lii sämitigij parlamentaarlâš oovtâstpargo-orgaan mast láá še Ruošapele sämmiliih pissoo uásálisten. Säämi parlamentaarlâš rääđi pargoid kuleh ääših moh kyeskih sämmilijd staatâi raajij rasta. Ko tääl Sämitigge lävkkee uđđâ áigádâhân, te must láá vuárdámušah já tuoivâ et tij ain leppeđ kiärguseh huolâttiđ já priorisistiđ mii oovtâstpargoost Säämi parlamentaarlâš rääđist. ¶ jurgâlemvastuuh láá kavnum morfeemtääsist. Ohtâ iäru liijká kávnoo: KT92 ¶ Sämitigge kalga jiejâs uásild ovdediđ meiddei luándulâš kielâkevttimtilálâšvuođâi šoddâm. Pyere ¶ Sáttán 15, 31, 32 ¶ – Kost tun toos poottih? Tun lah lamaš jo nuuvt kuhháá meddâl! ¶ 3. Tobbeen láá enâmustáá juuvah. ¶ čäciluttihâš malluainen ¶ Ko suoi peesáin siisâ, Ánná muštâlij puoh, maid eidu lâi feerim jieijâs visteest. Sun vala-uv aaibâs tuárgistij já sihoi čolmijdis. ¶ * Hiivsigeh ¶ 20 PUOLA ¶ - Taat konstâ ij tooimâ nuuvt. Tot siävut juáhháá mielâ, kii puátá taan miäcán, peic Haŋgal mielâ. ¶ a. Hanko ¶ Eellimpiirâs: ¶ Luuk. 23:46 x ¶ Ko anarâš moonâi riävskápiivdon, te sun ferttij ucâluđ taggaar sajan, kost lijjii vuovâs riävskápivdemenâmeh, mučis morâstááh, main riävskáh lijjii já tagareh pääihih kávnojii iänááš ain alda tuoddârij, peesi ordârääji taavaabeln. Sun asâstâlâi tobbeen láávust, teikkâ kuáđist, já ko sun cokkiittâlškuođij tuulâ, te tobbeen iä kavnum pikkâšeh, iäge suárvihkin. Sun ferttij kejâstâllâđ taggaar cokkiittâsâid, moh tobbeen kávnojii já toh lijjii rááđháh. Pyereest koškettâm rátkávuolâttâs rimmâguát tegu piihâš kuás-uv. ¶ toi vuottummeerijd jieškote-uv Uđđâ testament kiirjijn. Anarâš jurgâlemvastui maŋa láá ¶ Lijjim mielâstân ulmuu riskásumos avveest ađai 22-ihásâš já eidu maccâm ráávhuturvimmääđhist Kyprosist. Lijjim puáttâm njuolgist uábbâm Ailâ-Váábu pááikán Ucjuuhân, ko pärnivuođâ päihistân Čovčjäävrist ij lamaš innig kihheen fastâässeid. Iäččâm lâi jáámmám pelnub ive tassaaš já viljâm Juhháán-Uulá kale orostâlâi motomin Čovčjäävrist, mut iänááš aaigijd sun jutâlij pargohomái maajeeld kost kuás-uv. Amahân jiem lamaš kuittâg hiärástum, veikkâ jiem táránâm ađai viiššâmgin moonnâđ ohtuunân aassâđ Čovčjäävri tupán. Nuuvtpa orostellim uábbâm já maahâm kuulmâloonjâg tuuváást Ucjuv Seitatiest já vuordâččim tuše vástádâs Tullilájádâsâst, kuus lijjim vuolgâttâm pargoucâmuššân tállân Suomân puáttim maŋa ađai muáddi oho ovdeláá. Lijjim moovtâ tast, ko jurdâččim muu lemin eidu tullialmaa luándusâš já ličij-uv peri praktiiklâš äšši, et toh tuhhiittiččii muu já povdiiččii paargon. Kuus kartâččim, lâi munjin aaibâs siämmáá. ¶ 80° ¶ Pirâsvaikuttâsâi árvuštâllâmmonâttâllâm ¶ Saijoos taiđuuh ¶ Täärhist tiäđuidâdâ já táiđuidâd..... ¶ 4. Amanita muscaria – Punakärpässieni – Ruopsiskiärppáákuobâr U ¶ 6 Viärdádâl čevđiellei eellim heekist já luándust. ¶ kalgâđ, kaalgâm, kálgá = päästää kaloja verkosta ¶ Nuuvthân muái fievridáim taid luovdijd váhá kerdijnâs kárbá kuuvl. Talle tot aalgij lyevdilastim kárbâs já ko käärbis lei lästejum, te talle tot aalgij suuhâm jávrrái já čuálmmái keejimield já vala Paijávráá koskâmudo viestârbel. Toos ovddii päikkiriidon já toos muái raččoim kyermi. Muái láim ton vuossmuu laastân pieijâm paarruid já laaŋkuid, et tain uážžu ruŋgo rähtiđ. Enni já eeči láin uáinâm, ko muái Piätáráin suvváim máddáákeččin jäävri, te suái láin tuámittâm käähvi vuoššâđ. Na käähvihân munnui kale kelbidij. Muái purâdáim vala já talle suládáim nube laastâ viežžâđ. Nuuvthân muái suvváim nuuvt kuhháá, et lyevdih lijjii puoh Paijávrráá riddoost. ¶ Siämmáánáál sun vaaldij kaalhâ, ¶ Jookeerpargopittá ¶ b) Čääli ruuvdun 6 eennâmveerdi puotâ, mon häämist tot vyerkkee sukkâr. ¶ Liähmus stielâs ● ¶ Pääjärvi G2 ¶ toho kal ij Čaapi čaalaan, ¶ Ejistân lâi pyerá mast lijjii kyevti tuuma riggeeh. Toin mun algim máttááttâllâđ vyeijiđ, mutâ ko lijjim vala nuuvt ucce ete iä olláám jyelgih polgimáid almai pyeráin ruŋgo paijeel, kolgim tuolmâđ nuuvt ete uálgispele jyelgi lâi ruŋgo kooskâ uálgispele polgimist. Maŋgii kale rovvim já poovčâgim-uv, mutâ pyeráin vyeijim máttâmhaalu lâi koorâs ete jiem tast perustâm. ¶ 161 ¶ piervâl.....65, 69, 71, 74, 83, 124 ¶ Vuávlášluudijn čabivuávláš (~ čabiváávláš ~ čap[i]sváávláš ~ čapisvuávláš ~ čapisváávláš jna.) lii kevttum kyevti šlaajâ nommân: lapinsirkku- já pajusirkku-luudijn. Tot lii tääl vuáhádittum lapinsirkku-lode nommân, tastko tot oro lemin táválub eidu taan merhâšuumeest. Sammallahti já Morottaja sänikirjeest (1993) čabivuávláást lii kevttum nommâ joráduvvâš , mii vuot iänááš oosijn Aanaar lii liro nommâ. Noomâi vuáhádutmist tot lii kuođđum liro nommân. Pajusirkku vist lii finnim uđđâ nommânis puájuivuávláš , mii lii luávnejum suomâkielâst. Poppius já Granit loddenommâlistoost čabivuávláá nommân lii värrecisac , mii lii motomijn käldein (omt. Lottit luonddus -kirjeest) adelum anarâš nommân. Taat nommâ lii kuittâg čaallum pajas Varjâgist, já tondiet tot ij lah anarâš nommâ. Meiddei fiskisvuávláást lii lamaš puáris nommâ – fiskiscissááš, mii lii kieđâvuššum cissái nomâttâsâi puotâ já mii lii lamaš aanoost maaŋgâ loddešlaajâst. Tondiet taat lodde lii finnim uđđâ noomâ, mii čáittá olmâ suuvâ já kovvee lode olgohäämi peeleest. Njuuvččuálpáš vist lii puáris nommâ, já taan loddeest iättoo, et tot puátá njuuvčâ suájá vyelni. ¶ Haavâ stivrimjuávhu saavâjođetteijen tuáimá pajejođetteijee Sakari Karjalainen máttááttâs- já kulttuurministeriöst já jesânin pajetärhisteijee Katri Santtila máttááttâs- já kulttuurministeriöst, Olgoašijčällee Suvikki Silvennoinen olgoašijministeriöst, jođetteijee Johanna Suurpää riehtiministeriöst, pajetärhisteijee Panu Artemjeff sisašijministeriöst, fiinaansčällee Annika Klimenko ruttâministeriöst, ráđádellee virgealmai Hillevi Lönn pargo- já iäláttâsministeriöst, ráđádellee virgealmai Viveca Arrhenius sosiaal- já tiervâsvuođâministeriöst, jođetteijee Jorma Kauppinen Máttááttâshaldâttâsâst, värisaavâjođetteijee Irja Seurujärvi-Kari sämitiggeest (tavesämikielâ), värisaavâjođetteijee Erkki Lumisalmi sämitiggeest (nuorttâsämikielâ), rehtor Yrjö Musta sämitiggeest (aanaarsämikielâ), ollâopâttuvlehtor Marja-Liisa Olthuis Oulu ollâopâttuvâst (Giellagas –instituut), Martti Laiti City Sámit ry:st, uásáduvjođetteijee Kimmo Granqvist Päikkeennâm kielâi tutkâmkuávdáást, spesiaaläššitobdee Kurt Torsell Suomâ Kieldâlittoost sehe pajeäššialmai Antti Arjava Suomâ Kulttuurruttâráájust. Stivrimjuávhu pissoo äššitobden nomâttui ucceeblohováldálâš Eva Biaudet. ¶ lusah suullân 200 pittád. ¶ MATT. 28: 8 – 15 ¶ Joovsep já Máárjá hiämáskáin čuuvtij tast, maid uážžoin kuullâđ jieijâs párnáást. ¶ (Luther Vähä katekismus) ¶ culijdem ¶ Säämi taaidâ ¶ Matti Leinonen ¶ Pase Paavvâl ciälkká Roomalâškirje kuuđâd lovvoost: “Mij lep Kristusáin hävdidum kaastâ pehti jämimân já tegu Kristus iällááttui jämmei kooskâst Eeji kirkkâdvuođâ pehti, te siämmáánáál kolgâp mi j -uv vajâldiđ uđđâ elimist.” ¶ Artikla 8(j) ¶ Piergâseh: Kyehti puurki, desilitter mitto, tejâpastem, šadoh ¶ ” Sämmilij tááhust čuávuváá jieŋŋâlis savâstâllâm fáddá lii uáli šiev, ko sämmiliih láá ohtâ aalmug neelji staatâ kuávlust. Oskom, ete sämmilijn láá ennuv, maid adeliđ savâstâlmân. Jieŋŋâlis savâstâllâm ulme lii selvâttiđ sierâ staatâi já algâaalmugij šiev vuáháduvâid ääšist já valmâštâllâđ miärádâsâid tile máhđulii pyeredem várás” Nilla Tapiola čielgee. ¶  veerbâi Strömstad räjisopâmuš räjiorniimijn ive 1751 keesij Ruotâ-Suomâ já Tanska-Taažâ raajijd maŋŋeed hámásis. Sopâmuš lappcodisillenist ive 1751 Ruotâ-Suomâ já Tanska-Taažâ tähidii el. sämmilijd vuoigâdvuođâ rastaldittiđ raajijd poccuiguin já kuálástemtárguttâsâst. Taat vuoigâdvuotâ jotkui ive 1852 räjitoppâmân räi. Räjitoppâmeh Suomâ já Taažâ kooskâst ive 1852 sehe Ruotâ já Suomâ kooskâst ive 1889 lopâttii ärbivuáválâš jotteem Suomâst já tovâttii stuorrâ aassâmnubástusâid sämikuávlust. Sämmiliih kolgii valjiđ pisovávt aassâmenâmis já valjiđ ärbivuáválij suhâkuávlui kooskâst. ¶ – Nánnáá, Astron eeđâi. – Enni, puáhtá-uvks tot puáttiđ ¶ 23 LIETTUA ¶ Mun suullân tiettim, ete must kolgâččij leđe vuájáánergi taan siijdâst, ko sijdâkeččeeh valdâttellii munjin ehiđist. Čuoigâđim já kejâđim poccuid já oinim jo maŋgâ poccuu mii perrui. Jeđe huámášim-uv jieččân čuoivâgeergi, maid lijjii sijdâkeččeeh valdâttâllâm. Čuoigim aldeláá já sárnuttellim tom, já ko tot kuulâi muu jienâ te tot vaarâ tuubdâi muu, ko nuuvt kejâškuođij munjin já ain väzzilist muu vuást, jeđe jo poođij penttâ toos paaldân, mutâ tommit manâdij ete ij eidu suovvâm toppiđ kiddâ, ferttejim njuárustiđ. ¶   - Uáđi tääl, tun tarbâšâh vuoimijdâd itten. ¶ Aldapurrâmâš Poccust -tábáhtusâst 3.4.2013. Kove: Jan Erik Paadar ¶ – Lam mun kale kuullâm äijihrohestân, maht tovlááh ulmuuh porgii, ko sist lâi kyelipivdemlukko lappum. Jiem kale tieđe, lâš-uv tot tuše lamaš tovlái ulmui kyelimaainâs vâi mii. ¶ stuorrâirâttâs Nokia ráhtá mätkipuhelimijd eenâb ko mihheen eres irâttâs mailmist. ¶ Mut eidu ko sun lâi peessâm tom etâmist, te poođij junást nubbe kulluuttâs: ¶ - Mun lam šiäštám nuorâmuu kandâsân maidnii... ¶ Pyeri-‐attribuut: Rooma ristâlijd ¶ kyevtipehtilsâš kaksitehoinen ¶ Eeči lâi škoovlâst váhá ääigi já talle vuolgij maasâd. Mun paaccim ohtuu omâs pááikán já omâs ulmui siis. Uáppeeh-uv lijjii iänááš omâseh munjin. Pecivyevdi-uv oroi omâšim, ko lijjim hárjánâm aassâđ suáhivyevdist. Puoh tááluh lijjii muu mielâst hirmâd stuárráh. Ko paaccim ohtuu, te vuolgim vazâččiđ já keččâđ tááluid já škovlâpirrâs. Škoovlâ paaldâst lâi stuorrâ äitti vuoi mii lâš lam. Mun moonnim tohon já tobbeen lâi luptâ, kuus monnii railâseh. Mun korŋum luuptân já viälánim tohon smiettâđ aašijd. Mun jurdâččim, et mun lam kal vissâ puoh jolâmus olmooš taan maailmist, ko tággáár pááikán lam halijdâm puáttiđ. Lijjim viällám mottoom ääigi, te kulluuškuođij kiinii čuárvumin muu noomâ. Čuárvoo jienah lasanii ubâ ääigi, mut mun jurdâččim et ko láá ohtii álgâm uuccâđ muu, te kalgeh uuccâđ, mun jiem västid, jiemge puáđi olgos. ¶ Meeccijn láá valjeest elleeh ¶   porree njomâtteijeeh. ¶ Mut eidu ko sun lâi peessâm tom etâmist, kulluuškuođij huksimsaajeest hirmos ruojâ já puuŋkâs. Šluŋkki njivádij já nááđui išedis tuáhá. ¶ 2. a) Mon ääigi pirrâmpeeivist puáhtá finniđ pyeremusâid kyelisalâsijd? ¶ 10. Ruotâ 23 300 ¶ 5 Noomât kuálástuspiergâsijd, moiguin puáhtá pivdeđ luosâ A meerâst, B juuvâin. ¶ » ¶ Jeesus moonâi sii luusâ já koijâdij: ”Mane tij čiäruvetteđ? Páárnáš ij lah jáámmám, sun uáđá.” ¶ 18a kovâstâhkyeveer ¶ Agaricus silvicola ¶ Götajuuhâ C4 ¶ välissaafaar 112 ¶ Lii koskâpeivi já must lii jo koško já nelgi. Kähvimielâ-uv lii koorâs. Tuše muáddi koškepuškopitá lam puurrâm já čääsi váhá julestâm iiđeedpeeivi äigin. Väzzilâm ovdâskulij já usâškuáđâm tulâstâllâmsaje. ¶ 88 % Tave-Laapi pargovyeimitoimâttâh Ucjuuhâ ¶ Lävdikode kieđâvuššâm aašijd valmâštâllâv já olášuttev sosiaal- já tiervâsvuođâčällee já Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdáá sämiohtâduv vuávájeijee. ¶ – Já kale lii mudoi-uv pyereeb uáiniđ jieijâs čolmijgijn tom páppár, et maid toh láá tobbeen miäcástemseervist jiešalnees vuáváámin. ¶ Amerik = Amerikka ¶ ”Jiem uáini mihheen estuid toos, ete mane sämitigge ij puávtâččij väridiđ kuávdáást toimâtiilijd kyevti olmožân. Sämikielâi iäláskittemohjelm olášuttem, sämitige jieijâs tooimâ ovdedem já ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâi ohtsâšpargo uđđâsist ornim sättih pyehtiđ sämitiigán nuorttâlâškielân já nuorttâlâškulttuurân lohtâseijee uđđâ viirgijd”, Näkkäläjärvi muštâl. ¶ Lahâaasâtmist ¶ Ákku čokkáá suuhâmstoovlist já kođá sukkásagijguin ruopsis ullosuhháid Muárján. Enni kuáru stuorrâ nááloin já čapis laigijn ränis tiälhuid eeji ruánáá, ráigánâm tälvipuvssáid. Eeči já Hirškikkâ vuollâv peciháálguin cokkiittâsâid táákán. Myerji lii puáhtám siisâ suuvij já soovij loostâid, keeđgijd já paccâháid já sierâd toiguin lättest.Täähi piällást eeči, enni já ákku távjá mainâsteh párnáid meeci eres stááluin já ellein já muštâleh meiddei jieijâs pärnivuođâst. ¶ Giellagas-instituut , Oulu ollâopâttâh Válduamnâsin sämikielâ já sämikulttuur. Uálgiamnâsoopah el. sämikielâ vieres kiellân, sämikielâ tulkkum já aanaarsämikielâ. ¶ - Mii tunnui talle lii tábáhtum? Maarit joođhij. ¶ – ráiđuläbži (skiärhuttáá), mii lâi kyevti suormâ kobdo já kaggâdub, ¶ b. Noomât numeristum soojijd 1 - 8, moh láá Euroop raajijn ¶ uáivádâhkyeli 169 ¶  lah – Láá-uv toh tuu jieijâd kammuuh? Toh láá aaibâs liijkás uceh tunjin. Iimâš kal lii, jis toh mättih tunjin, Ailâ-uv imâštâl. ¶ tiivool = tivoli 107 ¶  tiäđu Lijjim čođâldittám oppâkenigâsvuođâlaavâ miäldásii oopâ, ađai kansaškovlâ já jotkâškovlá láin pááccám tuáhá, ihe lâi 1961. Tot lâi taggaar vuođâloho, et keejâiba tom kuábbáábelij peri te ihe~lâi siämmáš. Kiđđâtäälvi lâim iällám Mudusjäävri ovdâsteijen Vaarjâg Tiergituoddâr pygálusâst, njuovvâm tobbeen poccuid viđâlov suulâin, vuábdám taid Andreas Aikion (Stuorrâvuonâ taksialmai) já puáhtám tobbeen ellen tuše oovtâ poccuu ađai Mattii Aanti (Antti Morottaja) vuájááneergi Suomân. Sun lâi päärtihlâš. ¶ Väldikodálâš tanssâtábáhtus SottiisiMoves tuálloo Tamperest 11.-15.6. Tábáhtusân väljejuvvojeh säminuorâi ovdâsteijeeh, jis juávkku stivrejeijein haalijd uásálistiđ tábáhtusân talle ko kesiluámuh láá jo álgám. Tábáhtus väldikodálii teemast tärhibeh tiäđuh láá siijđoin http://sottiisimoves.fi/sottiisi/ . ¶ Malawi G6 ¶ – Taiđimbâ teltastâllâđ liijgás ollâgâsâst, sun noskáttâlâi. – Lâiba olmâ čierâstem. ¶ - iiđeedkähvi já sálttáá liäibustâh ¶ Tamppâjotolâh ovtâstit Taažâ kuhes riddokuávlu kaavpugijd já siijdâjd nubijdis. Paijeel čyeti ive ääigi lii Bergenist vuálgâm jyehi peeivi mađhâšeijeetamppâ kuhás Jieŋâmeerân, Kirkkonjaargân . Mätki “mailm muččâdumos čäcikiäinu” mield pištá suullân oho. Tom ääigi tamppâ läddee luvvijd vuonâi hamânáid. ¶ finnodâhtoimâmmalli, árvukuálus tâi árvuviärmádâh, tâi uđđâ vuovvijn olášittum almolâš ¶ Laaviim surffađ interneetist, čálám peivikirje já eres-uv mainâsijd ovdâmerkkân Meidän Kaamanen-loostân já talle mun tiäđust-uv keejâm televisiost päikkieennâmlijd vuolgâttâsâid, tegu Bumtsibum já Syeligâs elimeh. ¶ Luánduohtâvuotâ ¶ Anarâškielâlâš čohčâluuhâmpaje aabis, mii almostui ive 2011, lii tääl finnim olssis kyeimi ¶ Määđhi pelimuddoost tot talle peškittiđ olmânáál. Rievâ robdâ poŋkkái piäcán. Vilpâstim maŋas, maht äijihân keevâi. Mut ij mihheen eeđijd. Mošše tobbeen tuše njiäzzáástâlâi tegu ovdil-uv, ige perustâm maiden, já nuuvt joođhijm määđhi. Alda puásuikäärdi aiccim, ko Mošše tuállee rievâ roobdâin kiddâ ige karâštuvâst já vorrâ kuulgâi muottui rievâ čižetpel. Orostittim kiälhá, te tot čáittá kieđâinis, et ovdâskulij peri. Tastoo vuojijm puásuikáárdán já juávkku čyežžilij. Talle aiccim, et veerdi čižetkieđâ suormâin kolgá vorrâ viehâ korrâsávt. Räjikosáttuv paajâpihtâsáid tot lâi še kulgâm. Tast keejâim tärhibeht veerdi váádu, te kyevti suormâst kuulgâi vorrâ já nähki lâi kiškásâm luovâs motomij seentij verd. Nubbijn kiälháin maajeeld puáttám tallaš komserjâs poođij še tutkâđ váádu. Jiem tiättámgin tom, et sun sárnu še eŋgâlâskielâ. Tot uáináh keejâi veerdi kieđâ já iätá: ou, ou. Jurdim, et almai sárnu tuše saksakielâ, ko lâi uážžum enistis germaanlâš kielâtááiđu geenij pehti. ¶ Tuuđhâ, mii čääsi orroomháámán tábáhtuvá njuolâi pehti. ¶ 7. Staatah kalgeh tubdâstiđ já tuhhiittiđ sämmilij omâstem- já kevttimvuoigâdvuođâid jiejâs enâmáid. Tooimâid sämikuávluin ij ei koolgâ olášuttiđ kuávlu sämmilij muuneeld almottem mietâmâšâttáá. Sämmiliih kalgeh finniđ oles sajanmáávsu jo-uv enâmin tâi eres ášálâš sajanmávsoin. Sajanmáávsun kalgeh kuullâđ meiddei puáttei suhâpuolvâi vuoigâdvuođâmoonâtmeh. Staatah kalgeh macâttiđ enâmijd, moiguin toh láá ávhástâllâm, tast maŋa ko toi kevttim lii nuuhâm. Staatah kalgeh tubdâstiđ sämmilij vuoigâdvuođâ uásán ávhástâllâmáárvust mineraaláid tâi eres riggoduvváid, maid väldih eennâm vyelni tâi vuoigâdvuođâ eres resurssáid, maid staatah iäigádušeh sämmilij aassâm tâi mudoi kevttim kuávluin. Páiháliih sämisiärváduvah ferttejeh rahttâttâđ kuáhtáđ hástušijd, moh šaddeđ sii kuávlui luánduvarijguin ávhástâlmist. ¶ – Tääl kale luvâškuáđám tuše sämikielâ! Juáđhám suomâ luhâmijd talle motomin! Ánná meridij. ¶ Noskemudâgâs já párnááh luhostuvvii iällááttii ¶   Taid vuoijâmcuozzâ . Kj. vuoijâmnähki. ¶  távjá Keččâmnjargâ TII.1963 Pááđáárjäävrist, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶  uáiná Sänitärhis jurgâlus ¶ Heikki Paltto ¶ » Talle Johannes mieđâi suu ánumân. ¶ Sopâmuš artikla 8(j) kenigit Suomâ kunnijâttiđ, suojâliđ já paijeentoollâđ sämmilij biologilâš maaŋgâhámásâšvuođâ suojâlem já pištee kiävtu tááhust merhâšittee tiäđu sehe ruokâsmittiđ taan tiäđu, innovaatioi já vuáháduvâi kiävtust finnejum hiäđui täsipiälásâš jyehim. Artikla 10(c) váátá, ete Suomâ suoijâl já movtijdit biologilâš resurssij ärbivuáválâš kiävtu ärbivuáválij kulttuurlij taavij miäldásávt, moh heivejeh suojâlem já pištee kiävtu vátámâššáid. ¶ b. Viärdádâl jieijâd vástádâsâid luokaskipárijdâdguin. Mast iäruh pyehtih šoddâđ? ¶ hälyttâskuávdáá = hälytyskeskuksen 128 ¶ Sämmiliih láá pivdám purrâmužžân kuudijd, soorvâid sehe eennâmluudijd. Soorvâid já kuudijd sij pivdii pivdorugijguin, vyejeetmáin já kaardijn. Arkeologih láá kavnâm sämikuávlust maaŋgâid taaid peivijd siäilum pivdoruugijd. Ucebijd meccivalje-elleid pivdii lasseen tuurhâi tiet. Sämmiliih vuobdii tuurhâid ain Koskâ-Euroop räi jo viehâ tooláá. ¶ 2. Vuojâdijn poođâš lii čässuáivi vuoluubeln. ¶ kobđooloostâg šaddo . Čäcišaddo, mast láá čässuáivist šaddee loostah. Om. luobbâst já fiskisluobbâsk. ¶   távjá Vuáđulaavâ 22 § mield almos väldi kalga turviđ vuáđuvuoigâdvuođâi já olmoošvuoigâdvuođâi olášum. Haldâttâs oovdânpyehtimist vuáđuvuoigâdvuođânjuolgâdusâi väldimist vuáđulaahân páhudeh, ete njuolgâdus ulâttiččij almos vääldi turvimkenigâsvuođâ aalmugijkoskâsâš sopâmušâin torvejum olmoošvuoigâdvuođáid. Aalmugijkoskâsij olmoošvuoigâdvuotsopâmušâi siskáldâs miärášuvá aalmugijkoskâsij kocceemorgaanij vuáháduvvâst. Haldâttâs oovdânpyehtimist mainâšeh eromâšávt aalmuglâš- já poolitlij vuoigâdvuođáid kyeskee almossopâmuš (KP-Sopâmuš) já Euroop olmoošvuoigâdvuotsopâmuš (HE 309/1993). ¶ Muumistáálu maacâi tavluinis päikkišiiljon já ¶ kâi strasselijd já čielgâsávt vuor- ¶ – Vuoi riäpu, lah-uvks tun koččâm piervâlist? Sun koijâdij linnáht. – Ele čiäru innig! Mun tuálvum tuu maasâd páikkásâd! ¶ viljâluvvojeh valjeh tegu riisi, dura, niisu já maaisâ sehe pumbul já sukkârruávu. Niili leve ulguubeln láá stuorrâ kuovđah, main puáhtá viljâliđ ovdâmerkkân taatelijd, valje já ruonâsijd. Egypti eennâmtuálu ij nahcii piemmâđ ubâ aalmug, pic raavâd ferttee uástiđ olgoenâmijn. Veikkâ Egyptist láá meiddei stuorrâ já pehtilis viljâlmeh, lii eennâmtuálu iänááš uásild vala vihâ algâlâš. Viljâlmeh láá uceh já piäldupargoh tahhoije aasijguin tâi čäcipuhveljguin. ¶ potákkijguin piävdán. Sun norá suovâkyelitaldrikijd peevdist já addel stááloid kahvâlijd já jieŋâlis taldrikijd kuolij já potákkij puurrâm várás. ¶ – Tääbbin láá vala veikkâ mon ennuv stuorrâ myerjih. Luptiih-uv ákku myerjisaŋko täbbiláá, te mun ulâttâm pieijâđ muorjijd toho. Hirškikkâ já Myerji-uv luáštádâttâv ääiđi alne enâmân. Suoi moonnâv miestuu vyelioovsij vuálá já išedává Maati nuurrâđ majemuid muorjijd. ¶ Amoc finnij keččeid fáárun. Kove: Jan-Erik Paadar ¶ 174A Kuávžur ¶ Love pákkumid, oskotubdâstâs já Eeči mii -rukkoos láá katekismus vááimus. Toh láá ohtsiih maŋgáid jieškote-uv kirkkokudij ristâlijd. Martti Luther Vähä katekismus mield oovdânpuáhtojeh taa n -uv katekismusâst kastuu já ehidâs sakrameentâi siskáldâs sehe eres kuávdášliih sajeh. ¶  uásild 1 meriáigásâš nuorttâsämikielâ kielâpargee ja ¶ Sämitige saavâjođetteijeeh avžuuttii almosčuákkimân, ete tot tuhhit laahân iävtuttum nubástusâid. ”26.6 toollum ráđádâlmijn finnijm laavâ vuáđustâsuásán kyehti uáli merhâšittee teevstâ, moh stivrejeh laavâ tulkkum. Mijjân uáli tergâdis já merhâšittee lasettem láá njuolgâ čujottâsah algâaalmugjulgáštušân. Nubástusah tiädutteh eromâšávt juávkkuidentifisistem merhâšume laavâ tulkkuumist, värisaavâjođetteijeeh Tiina Sanila-Aikio já Heikki Paltto ávudává. ¶ Palosiähá autojurdui siste seivum Avelân. Ilmar lâi-uv jo kirdemkiedist muu vuordâšmin. Muu mätkilavkkâ poođij nuuvt jotelávt, et siämmást ko tiervâttim Ilmar, oinim laavhâ jo jurâmin lääbži alne. Tuáppejim tom, já nuuvt te muoi Ilmaráin forgâ čokkáim suu autost já vuojijm Anarân. Monâdijn Ilmar vala colkkâlij muáddi kove Äijihjäävri máddáákeččin Äijihist. ¶ “Lii mainâstum, maht ákku ohtii huámášij nubebele riddoost, ko kuobžâ luággu savzâčage kulij ááimu njunniistâlân. Áákun šoodâi eeti: Irján lâi Aanaarjäävri alne ijge párnáingin lamaš iše. Saavzah lijjii kuittâg vaarâst. Ákku uigâdij kárbá čáácán já suládij suollui. Sun ooinij, maht kuobžâ kaalij cuávis riddočáácán já vuolgij tot-uv vuoijâđ suolluu kulij. Ákku keesij ááiruin já ruáŋgui nuuvt korrâsávt ko lâš vaijaam, vâi paldaččij kuobžâ meddâl, mut kuobžâ vuojâi tegu muuneeld meridum kolgâmuš salâsis kulij. Talle ákku suutâi. Palo lappui – sun suuvâi aaibâs kuobžâ paaldân já vuođgâlij áiroin ton uáiván. Suutâi tom huušâst kuobžâ-uv já happiittâlškuođij kärbisroobdâ pesâmistiet pyereeb tuárrumooláádmuudon. Eeđeest ákku čooskij áiroin kuobžâ kozzáid já nuuvt toovân finnij kuobžâ ložžiđ kärbisroobdâst. Kuohtuuh vuolgijn huápust päikkiridoidis kuávlun. ¶ Tääl Saul lâi uáli čuuvtij suttâm. Suu mielâst máttááttâspárnááh iä uážuččii innig kočodiđ Jeesus Messiasân, pesten, kiäm si j puohah vuordii. Siämmáá peeivi ko Stefanos sormejui, aalgij Jeesusân oskoo ulmui vuástá korrâ váinu. Saul lâi mieldi kiškomin ulmuid olgos päihistis já piejâmin sii faŋgâlân. ¶ Pizza, pasta já cappuccino ¶ Sämitigge lii toohâm sämitiggelaavâ 9 § miäldásijd ráđádâlmijd sämitiggelaavâst. Staatârääđist láá iävtuttâm nubástusâid laahân ciälkkámušriggee maŋa. Stivrâ meridij adeliđ lahâiävtuttâsân puáttám nubástusâid almosčuákkimân já iävtut, ete čuákkim jo-uv tuhhit teikâ hilgo nubástusâid. ¶ 46 ¶ Kuulmâ Č raavâ ¶   Tuođâlâš juovlâske ŋkkâ ¶ maht sämmilij kielâlâš palvâlusâid já vuoigâdvuođâid puáhtá turvâstiđ sämikuávlu ulguubeln. Suo ¶ Vuojâččijm Veikkoin já Paavoin Čovčjäävri kulij. Pievlah algii leđe jo viehâmuudon, kuittâg jeegih lijjii jo lekkâsâm, mut lâi ervidmist, et mii pááikán ij vala pesâččii pálgámield aainâs vyejen. Uáivuškin ij puávtáččii käälin moonnâđ rasta, ko juuvah lijjii jo tommittáá tulvâm. Nabdastellim, et kárbáingin jiem vala pesâččii luovtâ rasta já nuuvt mun laiđiistim-uv pyerán čiähusân miestui tuáhá já kaččâlim pievlâi mield pááikán. Veikokyevtis Paavoin jođhijn ovdâskulij já sunnust lâi aaigâ moonnâđ oovtmano Sevžjáávrán, ko sunnuu peerâ lâi jo varrim toho. Tuve luus puáđidijn oinim, et tobbeen lâi oovdiš oornig. Ailâ-uábbi ij kale lamaš pääihist, mut eejikyevtis Juhháán-Uvláin láin kiđđâpargoidis puuđâldmin já Tessu säpligijd pivdemin, tegu suu ovdeldeijee Tilkku-uv lâi porgâm. Eejikyevtis Juhháán-Uvláin láin vyevis mield čonâdâm áálduid, main iänááš uási lâi jo kuodâdâm já luoštâlum miäcán. Meiddei eergih lijjii luoštâlum veitâlâs, mut toh iä lamaš vala vuálgám olgoláá. Mottoom maaŋeeš áldu lâi innig kiddâ já toh lijjii kogonii aldasijn. Taid suoi jutâláin pääihistläddin siirdâšmin. Uđđâ äššin čuosâi čaalman, et Nuuvdibeln uáinojii ulmuuh já autoh jooreeštmin táváliist eenâb. Ko maŋeláá eellim Nuuvdibeln, te čielgâi tot-uv manen taggaar olmoošvalje: Ucjuv maađijrähtim keežild lijjii karttâm cegâttiđ puuvdâ já tot puvdâ tooimâi nuuvdikiäzzái uđđâsub ääitist. Toho lijjii rahtum ildeeh pajaluvâi miätá seeinij já stuorrâ pevdi lâi loptejum kuávdoo lättee tiskân. Tobbeen lijjii jyehilágáneh kävppitävireh tegu käähvih, sukkâreh, tubákkeh, “jätkänkäyrä” ađai leŋkkimäärfi já eres purrâmâšverkki. Tobbeen lijjii njálgáh še, mii lâi muu mielâst puoh pyeremus äšši. Puvdâtuállen tooimâi uárbimpiällám Maati Kaari (Kaarina Mattus). Muu mielâst lâi eromâš äšši, et Čovčjäävrist lâi jieijâs kävppi já kävppituállee lâi vala uápis olmooš. Ko finniistim ruttâpitá, te taađeest kale elâččim tuálvumin tom Čovčjäävri puuvdân njálgái já leŋkkimäärfi vuástá. ¶ Ovdil iä lamaš jieŋâskaapih já puolâščuheh, moin liččii puáhtám siäiluttiđ purrâmušâid. Tontiet lâi tergâd salttiđ já kuškâdiđ piärguid já kuolijd. Sälttejum já kuškâdum piärguh já koškeeh-uv seiluu pyereest. ¶  kozzim 6 Snuđenjune máttát tunjin eestikielâ. Jurgâl koččâmâšcelkkuid sämikielân. ¶ Tuáijim: Luumu Eräpuro ¶ Marja-Liisa Olthuis ¶ Kiäigunyeri = Kaikunuora ¶ – Inarilappisches Wörterbuch . Sänikirje, mon lii čokkim akateemikko Erkki Itkonen , toimâttâm Lea Laitinen . Vijđes neeljiuásásâš sänikirje, mon kulmâ uási láá sänikirjeuásih. Uuccâmsäänih láá anarâškielân já čielgiittâsah saksakielân. Niäljád uásist láá sujâttemovdâmeerhah. Syemmilâš-ugrilâš servi, Yliopistopaino Helsig 1986. 1548 s. ¶ Riävskávälli lii Suomâ stuárráámus jáluvälli, mon puáhtá kuáhtáđ arktâsijn riddokuávluin miätá Euroop, Tave-Amerik já Aasia, mut Suomâst tuše tavemuu Säämi tuodârkuávluin. Roovvâdmáánust 2010 lijjii riävskávällirevireh tiäđust puohnâssân 47, main 37 lijjii iivij 2006–2010 koskâsii ääigi aassum. Ive 2010 aassum revireh lijjii innig 18, main tuše neelji revirist pessim luhostui. Revirijn paijeel 90 % lijjii tavemuu Säämist Meccihaldâttâs haldâšem kuávluin ađai šlaajâ lii tuođâi uhkevuálásâš já tot lii hiäjusmum šlaajâ. Riävskáväälih ubâ mailmist láá 7~000–17~000 paarrâd, main Islandist pessejeh 300–400 paarrâd já riävskávälli lii-uv Island aalmuglâšlodde. Taažâst pessejeh 300–500 paarrâd já Ruotâst 100–200 paarrâd. Riävskávälli lii iänááš päikkilodde, mut mottoom uási puáris luudijn já iänááš uási nuorâ luudijn kirdâččeh pessimääigi ulguubeln kidâ Koskâ-Euroop raajijn. Riävskávälli jo noomâs-uv vuáđuld lii riävská tuođâlâš hirmos. Tovlááh ulmuuh láá muštâlâm, maht riävská lii turvâstâm joba kielâidis uáppee riävskápivdei-uv, ko lii paattârmin riävskávääli. Ton purrâmâšliiston kuleh-uv eromâšávt riävskáh já kiäruneh, sehe koskâstuárusiih já ucebeh lodeh, mut aainâs vajâldemmaađhij ääigi eres-uv lodeh, tegu čäcilodeh, kaijuuh, tuváh, vuorâččâsah já káránâsah. Kale tot puáhtá toppiđ meid säplig, koddesäplig – já motomin njuámmil-uv, jis eres saalâs ij lah finniimist. Riävskáväälist tegu eres-uv välliluudijn pyehtih leđe 2–3 pessimsaje, maid tot vuáruttuvâi kiävttá. Sáttá kale kevttiđ siämmáá piervâl maŋgâ-uv ive. Ko riävskávälli ij jieš nuurâ piervâltarbâšijd, te tot pessee táválávt källeeildei, káránâs puáris piervâlân tâi motomin piehâin piervâlân. Tagarij iivij, kuás raavâd ij lah finniimist tuárvi, tot ij pessii ollágin. Riävskávälli mannee cuáŋuimáánust tâi vyesimáánu aalgâst 3–5 fiskisvielgis mane, main láá sahâdávt ruškis tiälhuh. Moonijd niŋálâs láálá 28–29 pirrâmpeivid já ores huolât raavvâd hahâmist. Uđâgááh kirdeleh 46–49 pirrâmpeeivi ahasâžžân. ¶ Miŋkki lii netiellei hiäimun kullee piätu, mii lii ohtân seibijnis 45 seentist 65 seentin kukke, seeibi uási lii 30 %:d. Miŋkki tiäddá 360 raammist 1750 raammin já lii iänááš tevkisruškâd, mut kuovgâduboh já aaibâs kildeečapis iivneh še tiättojeh. Kääibivuálááš lii ain vielgâd. Miiŋki soovsâ lii uáli saahâd, paajaš uáli lines já soovsâmaddust lii linnâ uvjâlágán vuáláášsoovsâ, moh taheh tuurhâst uáli lieggâs já muččâd. Čeevđi muččâdvuotâ lii kuittâg ohtân suijân toos, et miŋkki lii levânâm nuuvt-uv vijdáht, ko lii levânâm. ¶ 11. Koskâ-Suomâ ¶ 1. tuáršu ¶ 9. Maid vahâgijd soorvah tovâtteh? ¶ Merja Nuppula ¶ Mätki Rooman Apt 27:1-28:31 ¶ Tunis E1 ¶ Näkkäläjärvi illood tast, et sämmilij ärbivuáválâš tiätu já ton suojâlem láá luptânâm majemui aaigij nanosávt uáinusân säämi siärvusist. Säämi parlamentaarlâš rääđi já sämitigeh kolgâččii-uv pehtilittiđ pargoos ärbivuáválii tiäđu suoijâlmân. – Mij tarbâšep ohtsijd prinsiipâid, maht säämi kulttuuräärbi kalga suojâliđ já eettisijd prinsiipâid suojâliđ säämi kulttuur, vâi pyehtip toimâđ oovtâst ulguupiäláá aštuu vuástá, pááhud Näkkäläjärvi. ¶ Boas adelij Ruut čuággiđ nuuvt ennuv jiveooivijd ko sun halijdij. Sun kočoi palvâleijeid pavestiđ jiveooivijd meddâl kieddein-uv já kyeđđiđ taid enâmân vâi Ruut peesâi čuággiđ taid. ¶ Nubbe suámálâš äšši, mii meiddei čuosâi čaalman, lâi spellâm. Kale mun spellâm tiettim, uážuimhân mij asuntolast-uv spellâđ loválávt “Musta Pekka” -kortâiguin já olmâ spelâiguingis ađai lovettáá oppeet lijjim spellâm Holber Aasluv Paavoin já Kaab Iŋgá Reinoin. Tiettim vala tom-uv, et puáhtá spellâđ meiddei ruuđâst-uv já ij lamaškin mihheen imâšijd et mestâ jyehi kähvikámppáčievâst čokkái miinii sököriggeid “kilinä” spellâmin. Jis hurskásávt ääši ličij ettâm, te miänudem kámppáin lâi njuolgisteeđân sudolâš, mon vala juuhâm ulmui ruojâ nanodij. Mestâ jyehi spellee seelgi tyehingis lâi “kiho” , kiän pargon lâi “kihottiđ” ađai čárvuđ kuolâidis, tegu spelleeh jiejah ääši oovdânpuohtii, vâi ličij pyereeb lukko. Jis finnij stuárráb “pooti” , te kiho-uv saatij finniđ kihosääti pooti stuáruduv mield. Meiddei nuuvt-uv heevij, et ko spellee “pullahtij” ađai nuhhui ruuđâst, te kihogis čokánistij suu sajan já ovdii spellest šoodâi kiho. Tubdim motomijd speelâid, tegu katko, tuupâ já piiti, mut sökö lâi munjin melgâd oomâs. Ko maŋeláá ehidist moonáim viljâinân ennum Juhháán Jovn Uulá káámpán, mii lâi aaibâs kuávdoo pygálusmarkkân, te tobbeen-uv lijjii ulmuuh spellâmin. Juávhust tiäđust-uv motomeh čovčjávráliih já kosseennâmliih, kiäh lijjii munjin uáppáh, mut meid mottoom Päärtih kuávlu olmooš, maid jiem tubdâm. Viijmâg viljâm-uv čokânistij riggei já mun tiäđust-uv algim kihottiđ suu, ige moonnâmgin kuhháá, ko čielgâškuottii speelâ njuolgâdusah já prinsiijpeh. ¶  puásuireŋgân Hadde: 7,85 ¶ Tiina Sanila-Aikio juátká sämitige saavâjođetteijen vaaljâpaje 2016–2019. Vuossâmuš värisaavâjođetteijen juátká Heikki Paltto Anarist. Nubben saavâjođetteijen aalgât Tuomas Aslak Juuso Iänuduvvâst. Sämitigge čokkânij vaaljâpaje vuossâmuu čuákkimân Aanaar Sajosân 23.–24.2. ¶ Jiem tärkkilávt mušte, eidu kuás meccikurssâ aalgij, mut talle ko tot aalgij, te ferttejim moonnâđ Avelân postâautost. Muu muštoost lâi ain-uv pyereest tot munnuu Leväs Ailáin mätki Avelân jieččân peljipohčâs keežild. Talle lijjim hirmâdávt vuáksám Avveel já Aanaar kooskâst, tääl polâstellim siämmáá. Mun lijjim jo väridâm čokkámsaje nuuvt ovdiikeš ko máhđulâš, vâi uáináččim maađij já vyeksim várás lijjim väridâm še pävirseehâid, et kuás tibi te vyevsistuuškuát. Na mätki Anarân moonâi uáli pyereest, ko maađij lâi viehâ njuolgâd, mut suullân pelimuddoost Aanaar já Avveel lâi pággu vyevsiškyettiđ já vyeksiđ masa Avveel räi. Ovdláhháá Avveel maađij tommittáá njuolgâi, et ij tarbâšâm innig vyeksiđ. ¶ Occein pivdojeh eromâš vuáđustâsah stipend uážžumân. Vuáđustâssân pyehtih leđe el. oppâčáitus-pargo rähtimân lohtâseijee eromâš koloh teikâ aassâmpäikkikode já oppâmpäikkikode kuhes kooskâst šaddee mätkikoloh. ¶   17. Ruoššâ lii maailm ¶ Saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi, Sämitigge, 050 524 2109 ¶ 5. Piäđui syelepivdem lii porgâttâm taan kuávlu poolisijd já räjivaavtâid. Taan máánu aalgâst oovtâ oho äigin tutkii kulmâ pivdorikkoos. Ohtâ tábáhtui UKK luándu meeccist. Räjivaavtah kavnii luodâid, mast kiälháigijn vyeijeeh lijjii vyejettâm kuumpi. Tast muádi peeivi keččin räjialmaah kavnii Aanaarjäävri nuorttiibeln kuddum kuumpi já meid tast láá amahan te kevttum kiälháh iššeen. Poolis tutkâmij mieldi siämmáá ääigi lii lam joođoost lováláš keeđhi pivdem, mast lâi lope meid kevttiđ moottorkiälhá. Siämmáá ohhoost meccihaldâttâs luánduvahtâ kaavnâi alda Aanaar markkân luodâid, mast ličij kuddum ketki já tast-uv iššeen kevttum moottorkiälkká. Poolis mieldi virgeulmui naavcah iä paste suojâliđ puoh kuávlu piäđuid. Poolis muštoot meid, et ohtuunis piätu ij pyevti toohâđ nuuvt stuorrâ vahâgijd, et tom kannat lovettáá koddeđ. ¶ Luágih adelii Muotâvielgâd uáđđiđ ráávhust. ¶ 13b kyehti pitá maajeeld (rasta já peliraidlâs) ¶ Uáivikaavpug: Port-Louis ¶ čuoggiđ, čuoggiim, čyeggee = pistää ¶  miinii muáđá = eenist nuorâb uábbi = äidin nuorempi sisko ¶ Jovnâ ij vistig tast ennuv iberdâm, mut sun keksij tom tállân, ko vuossâmuš šaamaan irâttij suu mielâ časkeđ. Tot lâi tego kiinii ličij leggistâm tennispáálu uáiván, mut lâi moonnâm siisâ vuoiŋâšáid. Sun smietâi suábi já šaamaan já kivkked sun kuulâi-uv luoimâm kostnii kukken, mut kuittâg tego suu uáivi siste já tennispállutobdo lappui. ¶ Šoŋŋâdâh , eennâmvuáđu já asehäämih vaikutteh čuuvtij toos, maggaar šadolâšvuotâ kuávlust lii. Euroop puáhtá jyehiđ šadolâšvuođâs vuáđuld viiđâ sierâlágán kuávlun. ¶ Karpaateh ¶    lah – Mušteen muoi, eeđâi Ánná tuárgisteijee jienáin. – Na maht talle jis tot riämá čiärruđ munnuu maŋŋaal? ¶ Galdhöpiggen B3 ¶ 1. Kii tun lah já kost tun lah meddâl? Mon puáris tun lah? ¶ Sárgumtáiđuidis lasseen Lee lii meid čepis mainâssnikkár, mast vuossâmuu čáittusin lii maainâs muštottes uárrest. Maainâs tábáhtuvá Säämist já jorá ponemui sämikulttuurân kyeskee aašij pirrâ. Lee čaalij tain kuittâg eŋgâlâskielân, tondiet ko tot lii suu eenikielâ. Maŋeláá Säämi kielâlävdikode anarâš juávus uápásmui kietâčallui já meridij jurgâlittiđ tom meid anarâškielân já almostittiđ kirjen. Loppâpuáđus: Forgetful Squirrel – Muštottes uárree –kirjeest lii maainâs sehe eŋgâlâskielân já anarâškielân. Kielâversioh láá miäldáluvvâi, eŋgâlâskielâ uálgispele siijđoin já anarâškielâ čižetpele siijđoin. Šiev peeli tast lii tot, et tánávt kirje palvâl sehe anarâšâid mut meid tagarijd ulmuid, kiäh mättih eŋgâlâskielâ. Já tot juávkku lii kale mielâttes styeres já mailmvijđásâš. ¶ Puoh enâmustáá maailmist láá horkkačuoškah , moh njuámudeh ulmuid varâlijd taavdâid, tegu malaria. Suomâst malaria väividij ulmuid nube maailmsuáđi ääigi já suámmâs saatij koddeđ-uv. Malariačuoškah luhhoost váiluh vala tääbbin Säämist, mut maht keevâš, jis áimu täst vala lieggânâš eenâb. Totkeeh láá jo kuhháá ovdâstâllâm já váruttâllâm šaddo, mii lii jo joođoost já šoŋŋâduvnubástume lii tuotâ äšši. Vyerdimist lii, et jyehilágáneh tiivreh já lieggâ-enâmij lodeh lassaanškyeteh, mii lii jo tiettuumist. ¶ Šoodâi kiđđâ. Kyehti njuuvčuálppáá kirdijn lieggâ enâmijn Beringčuálmi riddokälleid. Toh huksijn olssis piervâl hiäŋgupááhtán aaibâs merâriidon. ¶ Veikkâ puállunjunnjuhčâ mákkoo joba olgolássáin-uv, te valjaamus puállunjunnjuhčânääli lii kuittâg suáijáás merâluovtâin. Tááláá ääigi tot pessee motomijn siseennâm jaavrijn-uv. Tobbeen tot riijdásk älkkeht njuvččáin. Puállunjunnjuhčâ lii pelipyehčee, mii kuhes čiäpáttijnis oŋâttuš ponneest tiäpuid já čäcišaddoid ravâdin. ¶ Mii luomu lii? ¶ Sun lehâstij oovtâ kirje, mon nommâ lâi Astrologia ovdil já tääl já luvâškuođij: ¶ ko tain láá pááccám ennuv fossiileh. Maaŋgah jáámmám mammuteh láá jiäŋŋum já siäilum tááláá räi, tegu liččii kalmaattum puolâščuukán. Meiddei Suomâst láá kavnum mammutij päänih já täävtih. Nuuvtpa mammuteh láá uáhum Suomâst-uv jieŋâääigi loppâmuddoost. ¶ Moonnâm numerist mun almottim luvâttuv oppâmateriaalij paddiimist ohhoost 24, mii álgá kesimáánu 8. peeivi. Tääl motomeh láá jo lopeđâttâm išediđ. Taa lii tot siämmáš listo. X meerhâš tom, et persovnân lii jo jienâ tiäđust. ¶ Häppilávt Kaninen kuárŋui Uárree-hiärá portháid pajas já moonâi suu šaddoviistán. Šaddoviste lâi tievâ opsijdeijee palhâšumeraasijd. Uárree-hiärrá lâi movtigis räsišoddâdeijee já vuoitij ain vuossâmuu palhašume Uárreeseervi jyehi-ihásâš räsičáitálmâsâst. ¶ Magareh talle láá tah váájuv 4/5 (nelji viiđâduási) päikkinoomah? Toh láá appellatijvâvuáđusiih ađai vuáđuduveh meccialmosnoomáid já tiättojeh iänááš vuáđuoosijn, mut meiddei miärušoosijn. Muádi päikkinoomâst siämmáá-áigásávt sehe miäruš-, já vuáđu-uásist, tegu ovdâm. Suáluičuálmáásuollust já Suáluinyeresuollust , mii lii jurgâlum suomâkielân Nuoransaari . Puohnâssân anarâšpäikkinoomah láá pajeláhháá 6000, suomâkielâliih masa siämmáá verd, orjâlâškielâliih pajeláhháá 2000, nuorttâkielâliih suullân muáddi čyeđe já väärpih siämmáá verd. Vaarpij tärkkilis sajeh iä lah puohâi vaarpij uásild tiäđust, ijge taid pyevti innig ubâ čielgiđgin. Ohtsis pajasčaallum já kárttáid numeristum noomah láá suullân 14000. ¶ Sajasâšvuotâ álgá 1.7.2015 já pištá 7.8.2015 räi. Pargo miänástuvvee tipšom išedeh lájádâshuolâtteijee tuđhos tâi västideijee já kelijdeijee hárjánem uđđâáigásij almos viistij čurgiimist, sehe šiev vuáruvaikuttâstááiđuh já njyebžilis pargohaldâšem. Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátáv âšvuođâtääsi VII/VI mield, vuáđupälkki 1 489,69 eurod/mp, mon lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem miäldásiih hárjánemlaseh. ¶ čiđđâsááigus = hiilikuitu 121 ¶ - Tääl mun kal tiäđám, mondet irgeh láá čapis pihtâsijguin. ¶ säpligeh lávluh ¶ Keđgijäävri kirkko ¶ (e) ärbivuáváliih kietâtyejitááiđuh. ¶ Maŋes kesi-iijâ lah eidu nohháádmin, ko peljimaddust kulluuškuát punjijdem. Lehâstâh čolmijdâd já uáináh punjijdeijee čokkáámin uáđđimvisteed seeinist. Jotelis spežžâlem siäinán já punjijdeijee lii lopâlávt jaskođittum. Siäinán páácá unohis vorrâtiälkku. Čuoš kâ lii kiergânâm čuoggiđ tuu. Já liške vala saŋŋeed. ¶ Pááđáár taavaakeččin lii Piäksáásuálui , mon puárásub nommâ lii Piäká-Isá suálui , Issá Piäkákandâ Morottaja (1821 – 1881) mield. Sun vuáđudij Sotkaniemi~- nommâsâš uđâstáálu Čuáđgimnjaargân ive 1869. Suolluu eres noomah láá Pááđáár Piäksáásuálui, Táánkei Pááđáársuálui (Pááđáár taavaakeččin ässei kiävttâm nommâ), Tovnkei Pááđáársuálui (Pááđáár máddáákeeji ässei kiävttâm nommâ), Stuorrâsuálui já Ruudosuálui (Noomâ Ruudo Siivikko mield). Nuuvtpa taan oovtâ já siämmáá suollust láá-uv vittâ noomâ, mii lii mottoom soortâ oláttâs ¶ Taat paarâ, Sirpa Masalin já suu käälis Hans-Ulrich Goller-Masalin, kiäh aassâv Saksaast Niederdürenbachist, lává vuáđudâm proojeekt mon nommâ lii Kansa já mii ráhtá ulmuu häämi sulâstittee páccáid já addel taid pirrâ maailm. Taan proojeekt ulmen lii aldediđ puohlágán ulmuid kuáimásis já viggâđ kiddiđ ulmui huámášume ráávhun, pirâsaššijd, geenikieđâvušhánnáá purrâmâšân, olmoošvuoigâdvuođáid, jiešmeerridmân jna. ¶ Syemmilâš-ugrâlâš kielâi tááláš tile ¶ RUOŠŠÂ ¶ Ohjelm ¶ Räjittes säminuorah ¶ b. Čääli mievri pirrâ, magareh jienah šaddeh, ko mievri jotá pivdomađhijnis. ¶ Lokke: Emma Virtasalo ¶ 10. Kazakstan 810 ¶ Nuorah čokánáin riäŋkui oolâ já kejâdáin tuve. Aailân kal lâi puoh uápis, mut Mikael kejâdij váhá omâs čolmijguin tiiŋgâid, moh lijjii seinispijkkáráid kuuccum: puoiduučevđi, läžbistielâseh, leŋgiaamnâs já moh val ležeh. ¶ Uccâ elleežiih meecist rijvájii aassâmviäsuidis, uigii siähtálijd seiniloomijd, main puolâš puávtáččij tälvi-iijâi pokkiđ kolmâ suormâidis siisâ uáđđeid cápcudiđ. Lodeh lebbejii suájáidis máádás kirdelemnáál. Kiärppááh nohádeddii kii toho kii teehi. Suovsah rottejii paijaalsis ullokáárvuid já kiäsádettii uáđđimsehâidis uáđđiđ já nievdâdiđ täälvi miätá olssis suájáid naharijn. ¶ pivdo, pivdo = pyynti ¶ taam njuálguliiŋkâst ¶ Puásuituálu vaikuttâsâst luándun láá sárnum viehâ ennuv já láá ettâm, ete sämikuávlust ličij lijgekuáttum. Puásui tego eres koddešlaajah láá kuullâm sämikuávlu luándun miätá historjá. Uđđâsumos tutkâmpuátusij mield poccuuh pyehtih kuáttumáin estiđ puáđulâššlaajâi puáttim arktâsâš kuávlun. Ko šoŋŋâdâh lieggân, uđđâ šaddo- já elleešlaajah puátih tavas. Poccuuh estih kuáttumáin meid poijui lijgešoddâm já paijeentuálih tooŋâsšadolâsvuođâ sehe suándejeh arktâsâš kuávlu luándu. Áimutiettuu lájádâs tutkâmuš mield poccui pehtilis kuáduttem hittood muottuu suddâm kiđđuv já siämmást hittood šoŋŋâduv lieggânem. ¶ Amoc ¶ Pyereestpuáttimkähvi, Saijoos aula tme 9.15 – 9.45 ¶ já kyelipivdo. ¶ Puáris anarâš loddenoomah láá nuurrum sierâ käldein. Puárrásumos loddenommâlisto lii Poppius já Granit listo Ornitologiska iakttagelser gjorda i Enare, Utsjoki och Syd-Varanger sommaren 1887 . Taan listoost oinuusteleh tyebbin tääbbin sämikiel noomah-uv, main ij kale pyevti ain leđe vises, mon sämikielân toh láá čaallum. Sunnuu loddenoomah láá merkkejum pajas lode uáinimkuávlu mield, mast motomin vuáttoo tot, mon sämikielâst lii saahâ. Tievâslumos puáris anarâš loddenommâlisto lii Elis Nordling listo Fågelarternas allmogenamn , mii lii almostum ive 1898 suu kirjeest Fågelfaunan i Enare socken . Meiddei Poppius já Granit listo lii labdosin taan kirjeest. Tastmaŋa loddenomâttâsah láá iänááš oinuustâllâm anarâškiel sänikiirjijn já puáris anarâš mainâsijn. Táálái nomâttâsâi vuáđđun lii kuittâg Vuoli Ilmar loddenommâlisto, mii lii almostum Anarâš -loostâ kesimáánu numerist 1990. Meiddei taan kalenderist uáinojeijee nomâttâsâi rähtimist Vuoli Ilmar äššitubdâmuš lii lamaš čuuvtij tehálâš, já lam-uv kijttevâš, et lam finnim suu pargoskipárin, ko láán ráhtám noomâid puoh Suomâ luánduvárásâš luddijd. ¶  oho. ¶ Kuáláduv njargâeennâm H2 ¶ mielâst. Viijmâg kiinii eeđâi Säbi Säpligân: ¶ - Na maht Säämist moonâi? ¶ Sämitige 21 jesânid já nelji värijeessân väljejuvvojeh sämmilij kooskâst jyehi niäljád ive olášuvvee vaaljâin. Jyehi sämikuávlu kieldâst kalga valjiđ ucemustáá kulmâ ovdâsteijee sämitiigán. Kuulmâ sämmilii vuáđudem väljejeijeeservi puáhtá asâttiđ iävtukkâs sämitiigán. Majemustáá vaaljâid toimâttij ive 2011 čohčuv. ¶ Čäcijotteemniävuh láá: ¶ - Maid nommâ Fellini tunjin iätá? koijâdij Heikkâ. ¶ uv láá kiällárist, Myerji iätá lovduu vyelni kavâstâlân, moskoot čolmijdis já nohháád tállán. ¶ Almottâttâm tahhoo taan ive tuše interneetist Webropol -ohjelmáin. Avžuuttep tii almottâttâđ ääigild, tondiet ko ohjelm ¶ – Kuumpih toh kullojeh olvomin tovben Čovčjäävri taavaakeččin. ¶ – Ij kuássin lah liijkás maŋŋeed joskâđ. ¶ Lapsemáátu lii tehálâš eennâm häblejeijee ¶ Ijâttes iijâ uárnejeh oovtâstpargoost Anára Sámisearvi ry, Sämitigge, Säämi máttááttâskuávdáš, Yle Sápmi, Laapi taaiđâtoimâkodde, Hooteel Kollehovi sehe Saijoos raavvâdviäsu. ¶ Vistig Haŋgal ij iberdâm, mut talle sun eeđâi: ¶ vuálá 10 ¶ Juáigus lii uánidám kuhes sevŋis tälvi-iijâid, ¶ Euroop Rääđi olmoošvuoigâdvuođâváldálâš avžut Suomâ pyerediđ sämmilij vuoigâdvuođâid ¶ ääigild toohum tiervâsvuođâtarkkum lii nuuvtá, mut jotkâtutkâmušâid spesiaaltuáhtárist iä piäluštâsvyeimih sajanmäävsi ¶ – Uážum-uv išediđ kyeddimist? sun koijâdij. – Já kulâ, lii uv tuu ákku tuođâi-uv olmâ nuáidi? ¶ Luobbal-Jovsset Jovnna ¶ Jeesus eeđâi máttááttâspárnáid: “Puáttiđ purrâđ.” ¶ » ¶ Njuottiijävri = Nuortijärvi ¶ Rakasta lähimmäistäsi vain sen verran kuin lähimmäisesi rakastaa sinua. ¶   Munjin * DJ palvâlusah el .Dj Stuorraguoika ¶ – Taat ij uážu kuássin nuuhâđ, Ánná culijdij. ¶ - Kal toh älgih tast vala jotteeđ-uv, ko eenâb čuoigâh toiguin, västidij eeči. ¶  pyeri, Mut kii vala nokká? ¶ 1. Luvâttâl ulmuu algâovdánem muddoid ¶ Ucâmušlattiimist nuávdittuvvoo staatâtoorjâlaahâ (688/2001). ¶ ARVID JÄRNEFELT ¶ - Kaari ij lah kale pääihist, mut jiem osko, et tot hirmâdávt häittidgin, Ánná västidij. Já jis jiem kiässán tast muštâl, te ij kihheen tast kuássin maiden ubâ tieđegin. Ij kuittâg tot nuáidiákku lah tääl innig keččâmin. ¶ Sämmilij škovlimaašij oovtâstpargo-orgaan - sämitige ovdâsteijeeh (topâlduvâi siste väriovdâsteijee): Yrjö Musta (Outi Länsman), Rauni Äärelä (Pigga Keskitalo) ¶ Ässeeloho: 8,9 milj. ¶  Ak. » ¶ KAAST MERHŠUME ¶ Komoreh ¶ Epitáválumosáid ámáttáid kullee, mast anarâš lii porgâm lii merâkapteen . Anarâš Matti Saijets vuolgij nuorâ almajin ovdláhháá jotkâsuáđi puállám Liinahamarist messikandân maailm meeráid njuhčâmáánust 1941. Maaŋgâi ivij väldimerâtaampâin purjâstem maŋa sun ucâlui Kotka Merâškoovlân, mast kárvánij merâkapteenin ive 1962. Sun lii toimâm kapteenin eres lasseen 57.000 toonni oljotaampâst Universe Defenderist , mii jođettij oljo Persialuovtâst maailm hamânáid. Matti Saijetsist lâi fastâ orottâh Portugalin kullee Azorij suolluin, mut meiddei Anarist, kost sun juuđij viettimin luámuidis. Matti Saijets jaamij 1990-lovvoost já lii vissâ-uv hävdidum Azoráid. ¶ Sämitigge 2011 ¶ Toimâtteijee: Tarmo Perttula ¶ Klemetti Näkkäläjärvi, saavâjođetteijee ¶ Heikkâ oppeet aalgât saavâ sieidist: ¶ 9. Moh tuu eeji já eeni noomâh láá? ¶ – Jieh adelâm munjin, mut vala adelâh-uv, ko puátá taggaar, kote váldá . . . Uárjist láá tuu poccuuh puáttám já uárjipiegân toh oppeet maneh. ¶ vuásku ¶ Iänááš kyeleh lihâdeh já poreh tälviv uccáá. ¶  + 30. Purrâmâšsuddâdem tussee purrâmâš ¶  +  miinii.” ¶ – Tie lii riämnjá ivnásâš pennâ, tie lii kuobžâ ivnásâš pennâ já tuot lii vuorâččâšmyerji ivnásâš pennâ. Myerji huámmáš vala peevdi nube roobdâst ränis já vielgis peenâid já sun iätá: ¶  peeivi. Eeči Ohtsâšpargo-orgaan lii asâttâm sämitigge já tast láá sämitige lasseen ovtâstittum máttááttâs- já kulttuurministeriö, máttááttâshaldâttâs, Laapi kuávluhaldâttâhvirgádâh já sämikuávlu kieldah. Orgaan tehálumos pargo lii ovdediđ ohtsâšpargo säämi škovlimaašijn já išediđ tiäđujotteem já ohtâvuođâ toollâm. Tot ovdeed sämikielâ já sämikielâlii máttááttâs, čuávu säämi škovlimaašij ovdánem, tuáimá äššitobden já puáhtá lasseen toohâđ iävtuttâsâid já adeliđ äššitobdeeciälkkámušâid säämi škovlimkoččâmušâin. ¶ kuolbâtääsni. ¶ ulpukka = fiskisluobbâsk ¶ – Taat lii vuojâttes mielkki, Matti västid já váldá vuojâttes mielkkipuurki lasseen vala kuovgisruánáá laktoosttes pimepuurki ilddest. ¶ njunemadduu čapis puálust ađai päähist. ¶ Joosuan sun eeđâi: ”Koolgah leđe nanos já ruokkâd. Tun tuálvuh taam aalmug tom enâmân, mon Immeel lii lopedâm mijjân. Immeel jotá tii ovdiibeln já lii tiiguin. Immeel ij hilgo tuu. Ele poolâ!” ¶ * Seeinijd ij pyevti kiddiđ maiden; čáitálmâsseermâid kalga laiguuttiđ Sajosist teikkâ taid kalga pyehtiđ jieš ¶ Säämi media ¶ – forgâbalij almostuvá Muu aabis . ¶ Tuohu tiäváá luus, kuosâi siis stellijm. ¶ 134B Bakteereh láá algâ- ¶ jis tun toolah kollekielâd, ¶   Aikio Antti ¶ Äldisyeinkaavâ TII.1963 Kiäptveist alda Rivdul, mon taärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ Sämikielah láá Euroop algâkielah já nuorttâmeerâsyemmilâš kielâi (tegu suomâkielâ já eestikielâ) aldemuuh hyelkkikielah. Toh sárnojeh Suomâst, Ruotâst, Taažâst já Ruošâst. ¶ Maggaar lii Tanska kárttá? ¶ Nuorttâsämmiliih ¶ – Tieđij-uv kihheen, kuás tuu šoddâmpeivi lii? Nánná koijâd jo ruokkâdubbon. – Jiešalneeš mun lam monâmin Kissá-ááhu luus. Tuoihân leppee puáris veerdiš. Puáđi fáárun! Manneen oovtâst! ¶ Sämikuávlu eennâm- já čäcikuávlui vijđodâh lii ohtsis paijeel kulmâ miljovn hehtaar. Tot lii suulân lovádâs ubâ Suomâ vijđoduvvâst. Sämikuávlust 91 % lii staatâ haldâšem já suulân 80 % lii eresnáál suojâlum. ¶ Vala ohtii almostui komserjâs Áábrâm savváid já iävtuttij, et staatâ rähtittičij 10 hiäppuš várás taali suu kiädán. Talli valmâštui-uv 1900-lovo suulâin já puáris tupe, mon rähtim Áábrâm lâi algâttâm jo Kuošnâjäävri riddoost, šoodâi navittin. Tááláá ääigist visteh láá ain-uv ciäggud, veikkâ kale ucánjihhii mieskâm, mutâ liihân viistij ahe-uv jo paijeel čyeti ihheed. ¶ kovlin. ¶  sun – Uástám mielkkiruđâinân moonijd já lälittâm tain uđâgáid. Ko ááiđum vala känikäärdi, te lii must lukko fáárust – pisoh riämnjáh já neđeh olgoláá. ¶ 1 Jođettâs ¶ Pargopitáh ¶  celkkuu – Kuás tääbbin finnee purrâmuš? Koijâdij Monni. – mun lam puttám tiihin puurrâđ silâkkijd. ¶ Äigipuudâ ko vuordijm, te viijmâg lijjii kuábbáást-uv kyehti niŋálâs miäldáluvvâi. Heeihâst lâi kyevtipiijpog hávlár, te sun cuulijd munjin: ¶ Ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát- já reesuurskuávdáá pargokielah láá sämikielâ sehe suomâkielâ já ruotâ-/tárukielâ. Kuávdáá pargon lii oovtâst sämitiggijn ohtsâštave-eennâmlâš kielâoovtâstpargo nanodem já ovdedem, sämikielâ nanodem já ovdedem nuuvt, et jieškote-uv kielâjuávhu ohtâgâslâš táárbuh, hástuseh já naavcah váldojeh vuotân, sehe sämikielâ virkosmittem já turvim puátteevuođâst. ¶ 13. Kielâlâš já kulttuurlâš vuoigâdvuođâi olášume ubâ enâmist ¶ – kuáŋŋulyevdi , moh lijjii sullân 30 seenti kooskâi já kuovttijn kiddimraigijn, ¶ a. piäivádâhhân kiđđâcuoŋŋuimield jođedijn? ¶ Alnetoollâm já pargojuávhu jieijâs siijđoh ¶ 66A Luudij parâttâllâm ohtâvuođâst manesellâ šohânuvá já ovdánškuát uđâgâžžân niŋálâs organiismâst. ¶ Sämitigge almoot uuccâmnáál VAALJÂLÄVDIKODE ČÄLLEE meriáigásâš pargo vistig ááigán 11.8.-31.12.2014. Vaaljâlävdikodde meerrid meriáigásâš virgekoskâvuođâ joođhâst. Vaaljâlävdikode toimâsaje lii Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist, Anarist. Čällee pargon lii toimâđ vaaljâlävdikode vuálásâžžân valmâštâllâđ já olášutteđ vaaljâid sehe toimâđ vaaljâlävdikode oovdânpyehten já čällen čuákkimijn. Asâttâsvuáđustâslâš tohálâšvuođâvátámâššân lii pargo vaattâm škovlim já sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95). Pargo miänástuvvee tipšom iššeed hiäivulâš ollâškovlâtuđhos sehe haaldâdlâš pargoi já sämmilijd kyeskee vuoigâdvuođâlâš aašij tubdâm. Pálkkááttem miärášuvá sämitige pálkkáátemvuáháduv vátávâšvuoâtääsi III/I-III-IV/II mield (vuáđupälkki kooskâst 3002,48 – 2540,57 eurod/mp). Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 28.7.2014 tme 16.00 räi čujottâssáin Sajos, 99870 Inari. Lasetiäđuid pargoost addel má. haldâttâhhovdâ Pia Ruotsala puh. 010 839 3106. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsât www.samediggi.fi Anarist 4.7.2014 ¶ – Jiem taarbâš, takkâ. ¶ Torvolâšvuotâaašijd ij kannat eissigin máttááttâllâđ eskin talle, ko varâlâš tile šadda. Vaarâtilálâšvuođâi haldâšem váátá ennuv hárjánem já hárjuttâllâm. ¶  kalle Mučis nähkipihtâsijdiskijn Ánná ij halijdâm vyeijiđ pyeráin puurgâ čoođâ. Nuuvt sun moonâi buusi vuordâččiđ. Tot-uv lâi tiäđust-uv maŋanâm vissâ love minuttid. ¶   vyejen  ana Lijjim kuullâm já muštim tom tábpáhtus. ¶ Fakkist šoddim jurdâččiđ piärgui uástim keevâtlâš pele: kuus mun piärguidângijn tääl kolgâččim? Musthân ij lamaškin jieččân visteest puolâščukke. Jiem innig kijttâlâm jieččân jiärmálâšvuođâ piärgui viežžâmist mut oonnim jieččân hirmâd jo tuávkkin. Veik lâi-uv jo čohčâluumin, te olgongin ij lam vala nuuvt koolmâs, et liččim puáhtám kyeđđiđ piärguidân auton. Smiettim, et orostiččim kirdemkiedi paaldâst ässee Avni-siäsá lunne já kuáđáččim piärguidân suu puolâščuukán tassaaš ko vuálgáččim. Mudoi-uv ain laaviim vyeijiđ suu peht: must lii suu ääitist kassâ, mast siäiluttâm tagarijd tävirijd, maid távjá tarbâšâm Säämist orodijnân tego njaddoid, hiivsigpápárijd, posâluhčâmpulverijd já tien tiegárijd. Tagarijd tävirijd ij jyehi reeisust viišâ uástiđ ain uđđâsist já kyeđđiđ láigumöökin. Avni-siäsá lunne lii mudoi-uv hitruu čokánistiđ, já nuuvt te tääl-uv paaccim vala tejâstâllâđ suu kuuvl. Ko láin kuullâm saavâid, te poođij äigi vyeijiliđ Avelân káávpán já tobbeen ain ovdâskulij láigutupán mälistiđ já keččâđ čuávvoo peeivi pargopápárijd. Avni-siäsá paasij šiiljon seevviđ, ko mun vyeijilim. ¶  ~  ana - Uđđâseh jâ äigikyevdil ¶ 2. ¶ Kielâ aktiivlâš iäláskittem algân puáhtá anneeđ Anarâškielâ seervi vuáđudem ive 1986 (Olthuis 2003: 568). Ton rääjist seervi almostittemtooimâi puotâ kielâ lii kevttum ain eenâb čaallum kiellân Anarâš-loostâst já eres-uv uđđâsub kirjálâšvuođâst. Seervi ulmenhân lii lam ovdediđ anarâškielâ kielâpiervâl-, lostâ- já kirjetoimáin sehe tiätujyehimáin (Toimâčielgiittâs 2005: 13). Čielgâ jorgálduvah anarâškielâ kielâtiileest láá taan räi lamaš kyehti: sämi kielâlaavâ vuáimánpuáttim ive 1991, mast rahtui uđđâsub laahâ ive 2003 (keejâ http://www.finlex.fi/fi/laki/alkup/2003/20031086) já anarâškielâ kielâpiervâl vuáđudem ive 1997 (Morottaja 1997: 2). Kielâlaavâ vuáimánpuáttim keežild ive 1991 kielâ status muttui, ko tot kevttuuškuođij päikkikielâ paaldâst virgekiellân. Ton ohtâvuođâst vuottui tállân, et kulttuurân čoonnum päikkikielâ säniráájuin ij innig piergim tááláá ohtsâškoddeest. Lâi tárbu aktiivlávt viijđedškyettiđ sänirááju, já taat terminologiapargo puátá jotkuđ vala kuhháá. (Olthuis 2003a: 529.) Kielâpiervâltooimâ älgim rääjist anarâškielâ lii uđđâsist šoddâm párnái eenikiellân já nubben kiellân. Kielâpiervâl lii čielgâsávt mudoi-uv pastam pajediđ anarâškielâ kevttim piäiválâš kiellân. ¶ Kielâoppâmmetodi (Anarâš, 2002) fiktiivlâš ¶ Rajavartiosto tävireh lijjii ennuu tast Nuuvdi peln, stuorrâ laanâh syeinipaaluh, hiäppušeh tarbâšii ennuu suoinijd, kavraid já jáávuid. Lijjii meid koškeleibi-, piärgupurkki-, já mielkkipulverkaasah, já ruis- já nisujávvuseehâh presuigijn lovdum. Maŋgii keevâi nuuvt ete mottoom tain hiäppušijn vaaibâi, ij vaijaam innig keessiđ kuárus rievâgin já livoi. Räjialmaah lijjii hiävušalmajin, iäge piemmâm já juvâttâm tarbâšân hiäppušijd. ¶ amnâsijd purâmáin šaddoid já eres elleid. ¶ II värisaavâjođetteijee Heikki Paltto ¶ Tot ij lah pan leikkâ jis olmooš kárttá šlumppâ amerikkalâš juovlâpiävdán nuuvt et ij tieđe, mii tobbeen puátá tápáhtuđ. Mij tääbbin Suomâst lep tuáddum toos, et ko lii puurrâmäigi, talle porroo, já ko lii savâstâllâmäigi, te talle savâstâlloo. Amerikkalâš juovlâpeevdist ij lah uáiviäššin nuuvtkin purâdem, veikkâ purâmuššlaajah láá-uv luvij mield. Uáiviäššin lii kuáhtáđ perruu jesânijd, huolhijd, huolhij ustevijd, ustevij ustevijd já savâstâllâđ sijgijn ubâ eehidpeeivi, eehid já uási vala uási iijâ-uv. ¶ 1/4 l käniliemâ ¶ 2. Toopâm televisio, ko vuálgám porgâđ liävsuid. ¶ Peivee juhá čääsi ¶ 15 IÄLÁÁNSIÄRVUS JÁ JAM LUÁNDU ¶  + Jotteemčujottâs: Hallituskatu 3 ¶ Ucjuv já Tiänu kieldâi škovlâoovtâstpargoost lii jo kuhes historjá. Ohtsiih čuoigâmkištoh láá uárnejum 1960-lovo rääjist já uáppeeh láá kolliistâllâm viššâlávt ránnjáeennâm škoovlâin. Ucjuv já Sirmá škoovlah algâttáin vijđásub oovtâstpargo 1990‐lovo aalgâst já tot lii vijđánâm eromâšávt 2000‐lovvoost. Tääl lii joođoost OVTTAS! –haavâ nubbe uási. ´Ovttas´ lii tavesämikielâ já uáivild ´oovtâst´. ¶ Mun keččim kállásân: ¶  (appositio) Láá Ellee nommâ: Ellee kove ¶ kárbá riddočääsist. ¶ Kuusah uážžuh purrâmâš jieijâs soojijn. ¶ kooppânj.....42 ¶ Sämitigge oovdânpuovtij ministerân sämitige čuákkim tuhhiittem ciälkkámuš sämitiggelaavâ uđâsmitmist, Meccihaldâttâslaavâ uđâsmitmist, sämitige uulmijd ILO 169-sopâmuš ratifisistmân, tave-eennâmlâš sämisopâmuš jotkâráđádâlmij ovdánem sehe arktâlâš koččâmušâid. Lasseen sämitigge já minister savâstâláin Suomâ almugijkoskâsijn kenigâsvuođâin sehe Suomân adelum olmoošvuoigâdvuotorgaanij avžuuttâsâi olášutmist. Nuorttâlâšâi ovdâolmooš Veikko Feodoroff já sämitige I värisaavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio muštâláin nuorttâlâšâi sierânâskoččâmušâin já nuorttâlâškulttuurkuávdášprojektist. ¶ Na miiba tast. Káhvástâláim já algijm rahttâttâđ nohádiđ. Kuátirobdâ lâi kuittâg nuuvt paast koččâm, et uccâ tuulâš-uv masa juo ulâttij hiäŋgájeijee laavŋan. Nuuvt muoi sirdijm vala aarâkeeđgijd-uv toho uuvsâ kuávlun tommittáá, vâi pesseen kuittâg juo mottoomlágán tuulâ puáldiđ. Mun nohádim mestâ tállán, ko lijjim čuuvtij vaibâm. Láimhân vandârdâm onnáá peeivi noomâst aanâs-uv muáddi penâkkuullâm. Morettim ain motomin cuáskásân, teikkâ toos ko Jovnâ kullui viežžâmin lase muorâid. Nuuvtpa uáđđim lâi-uv viehâ rávhuttem, ko koolgâi ohtânmaanoost lasattâllâđ muorâid tuulân já váruttiđ, amas kuáti puálláđ. Nahande morettâm toos, ko skipárân páárgád: ¶ teh pilkkedii suu. Sij pottii suu kuuvl, fallii sunjin suvreviijni já ettii: ¶   Ruotâst. Ive 1648 vuod almostui tuárnussämikielân Manuale Lapponicum , ¶ — Tollii kiddâ, Pöö! ¶ Raavâd: ¶ Lasetiäđuh: ¶ Suoi čuážudáin suuiloi paaldâst iäváge siävvám ollágin. Suoi tuše keijáin auto ¶  nissoon. (annoo Piäiváš paaštij ain kumásubbooht já jottee ¶ 8. Espanja 400 ¶ áppád väldiđ vuástá já iberdiđ jieijâs tuávááštiäđui já -nabdemij vuáđuld. Relevansteoria ¶ Tave-enâmij sämisopâmuš Suomâ airâskode aalmuglâš tuávvášjuávkku ¶ Rušmostaatij šaddopaje álgá jo syeinimáánust. Säämist táválumos rušmostatti oroččij lemin peesirušmostatti, já eidu tondiet tot lii väljejum syeinimáánu kuobârin. ¶ – Eeči. Lii-uv kihheen eres uáinâm ton maŋa stáálui stáálu meeccist? sun koijâd. ¶ Olthuis. ¶ Mottoom peeivi sun kuulâi, et Jeesus lâi puátimin luodâ mield. Bartimaios movtáskij. Sun čuárvuškuođij: ¶ Vuossâmuš 1, 3, 7, 8, 10, 11, 21, 27, 31 ¶ - Tapa sinä Kauhavan ruma vallesmanni ja minä nain sen komian lesken. ¶ (Luth er Vähä katekismus) ¶ 3.6. Iisakki Mattus jurgâlem almostui noomáin “ Kollepäddi ” 2001. Kirjeest láá siberialiih mainâseh. ¶ Aanaar servikode vaaljâlävdikode peeleest ¶ Täärhist jieijâd “oskomušâid” ađai munekááduid já ovdâjurduid. Koijâd alnestâd, kost toh puátih? Räijejeh-uv tâi palvâleh-uv toh tuu ovdánem čapo olmožin? ¶ kreikâkielâst. Ráámmátteevstâid puáhtá jurgâliđ anarâškielân koskâkielâ ađai ¶ Mottoom peeivi poođij spáálváš päikkikoodán, Keesi aairâs. ¶ Mujo suuhâ lii anarâšsuuvâin puoh ucemus. Iivijn 1749 já 1800 suuvâ vistekodeh lijjii kyehti. Ive 1850 lâi innig ohtâ peerâ, ige meeri muttum ive 1900 räi. Suuvâ olmoošloho lâi 11 ive 1900 já 12 ive 1910. ¶ 16.00 – 16.50 Savâstâllâm: oppâkirjeh Petter Morottaja ¶ Maadânääpi = Etelänapa ¶ Tijdâlamppu lii taikalamppu – mut mii lii Skuáppu? ¶ – Terve suomipoikat! iätá ákku já mii uápis västid: ¶ Pete poođij Jaamišalmaakaavâst Wilson Hills pehti kezis Čuánjánjuáski čoođâ. Ko sun čuážui uccâ toŋâstelhuu alne juuvâ já táálu kooskâst, sunjin keevâi siämmáá náálá, ko lâi keevvâm McHugesân. Vorrâ šaavâi suonâin, já čuddui poođij taggaar tobdo, tegu suu ličij povvâstittám sehe čiärustittám. Peten poođij vyestilisthánnáá haalu ettâđ maidnii vuohâs, maidnii uáli jiärmálii, já kuhes smiettâmpuudâ maŋa sun oovdânpuovtij tobdoidis šuáhkátmáin: ¶ Fargo 23.6.98 majebargâ ¶ 19 ¶ pastemuuštâ.....60 ¶ Neđe kieimâmäigi lii syeini-porgemáánust, mut parâttâllâm maŋa šohânum maneseelâ šoddâm ooroost já tot puurjâst ihepele kuáhtust jeđe tarvan kuáhtusiäinán iäskán kuovâ-njuhčâmáánust. Niŋálâs neeti čivgá vuovdâpiäcán iänááš kierâš vuovdân cuáŋui–vyesimáánust 3 – 5 čalmettes já peljittes čiivgâ, moh teddih 30 rammid. Čiivgah kulâškyeteh muádi okkosâžžân, čalmeh lekkâseh 30 pirrâmpeeivi keččin. Čiivgah láá ennis kiäjust kidâ roovvâdmáánu loopân. Niŋálâs njoomât čivgâidis vala čohčâmáánust-uv. ¶ Eeliluohtâ TII.1963 Sulgušjäävrist, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ tivrekovjimlâš 204 ¶ Ij säggi tuu čuoggii. Tunhân jieš nurdâstâh jieijâd sáágán. (Afriklâš) ¶ – Puohlá-án háisoo kissáváivánijd kale olmooš váldá väivin olsis. Mun puunjâm tast niske rasta, juurdâš kálgu kisástis, maid sun eidu ehidist ovdil uáđđám puárádâlâi já nomâttâlâi já eidu pyeremus kissáážin kočodij: ¶ Ánná vuošâi teejâ já puurâi vuojâleeibi. Oroi nuuvt ommâsin rähtiškyettiđ tuše olssis purrâmuš. Sun lâi kale čepis kokkâ, mut ko pääihist enni lâi ain annaam tast huolâ, et peevdist vuordij lieggâ purrâmuš. Argâpeeivij kale puovtij elâččiđ ollâopâttuv ruokalast puurâdmin, mut purrâmuš ij lam tobbeen meendugin njaalgâ. Oholoopâi ääigi koolgâi jieš anneeđ jieijâs njäälmist huolâ. Tot oroi lemin nuuvt unohis tobdo, et sun ááigui kale forgâpalij elâččiđ pääihist eenis kievkkânist puurâdmin. ¶ tâlmáin virgeomâhâšpeelij vástidemprooseent, ađai váldojeh meddâl sämiseervih já palgâseh, šadda ¶   muorâkárdár = puutarhuri 78 ¶ – Puah! Puah! Puah! ¶ © 2007 Sanna Jortikka, Outi Maijala, ¶ – meccihäldeeh , moh lijjii maaŋgah, sij assii meeccist, ¶ - Tun vâi? Tego ettim, te mun jiem lah tääl naijâmin Heiháin jiemge tuin jiemge kiäinnán. Ferttiim vistig ráávhust smiettâđ tom ääši. Vissâhân mottoom peeivi tiäđám toos vástádâs, ko kuáhtáám taggaar priinsâ. ¶ 6. Erkki Itkonen lii kiävttám jieijâs čäällimvyevi, mii lii ereslágán ko almolâš čäällimvyehi. Tággáár čäällimvyehi lii motomijn kielâtiettuu teekstâkiirjijn já suu sänikirjeest Inarilappisches Wörterbuch . ¶ 103 ¶ Čáhálig algâsii noomah kávnojen Aanaar kieldâst puohnâssân love. ¶ Lâi kale kolgâđ leđe jo kiđđâ, mut šoŋŋâ peri pisoi kolmâšin já almeest lijjii assaas poolvah. Ulmuuh-uv urruu lemin šlundááh já murâšliih. Eeči já enni šuohkijn jyehi eehid: ¶ Tun lah lâmâs sämikielâ luokkaast? ¶ 101 ¶ Ko mun lam šoddâm, te talle lii lamaš suátiäigi. Maiden ton ääigist jiem tiäđustuvgen mušte. Muu vuosmuš mušto lii ko mun vazzim pálgá meld já lâi taggaar šolis keđgi, jiem tieđe kost tot lâi. Ko mij talle aasâim, lâi tupe já ohtâ viste tuše lâi, ij lamaš veeskirgen. Ko uuvsâ lehâstij tälviv, te puolâš šávgái njuolgist siisâ, čääsi koolgâi kyeddiđ siisâ já tuolvâ čääsi olgos. Sävni kal lâi, mutâ enni ij posâlâm pihtâsijd ovdilgo kiđđuv, ko áimu pakkânij, et paalâi olgon posâlâššâđ. Kale tot eellim lâi talle kievhi, mutâ nuuvt lâi äigi-uv, ko suáti lâi esken nuuhâm. Kussâ miste lâi já eeči čuolâi já raivai kieddieennâm kuávččáin tuve pirrâ. Motomen lâi Jovnâh Piättâr reŋgân, suu kuččuu mijddee ”Stuorrâ Piätárân”. Sun lâi virkkuus já vievsâs almai, ko ehidist vala vuolâi kuuvsijd, hááráávooivijd, ákšuveerdijd, liššáveerdijd, muorâšaavâid já maid kuás hoksái. Lâi mijddee Mattii Hendâ maŋgii reŋgân. Mottoom keerdi lâi Jovnnii Juhán Piättâr, ohtuunâs almaah ko láin, te mielâstâs išedii ko purâmâš finnejii já eeči mottoommuuđuu päälhi-uv maavsij. ¶ Talle Ellinoora já Santtu iššeedškyettiv eeni. ¶ 10–15-ihásiih: ¶ Lâm oppâm ennuv meiddei kulttuurâst já lâm tuovŋâm tälviv čuuvtiv tom neelgi, mii munjin lâi páácám tast, et veikkâ mun toivum, kihheen ij máttááttám muu nuorâvuođâst munjin ärbivuáválâš kietâtuoijijd, márfum ađâi maht koškepuško kalgâ mälistiđ lieggâ purrâmužžân. Tot lii ohtâ tehâlumošijn aašijn maid mun lâm oppâm. Jiem liččii kuássin oppâm ohtuu, já jiem tieđe, mondiet ij kihheen lah munjin kuássin máttááttám maht tom puáhtá mälistiđ. Takkâ tijjân kielâmiäštáreh! Lâm uážžum uđđâ heersku, jiemge ibbeerd, mondiet tot ij lah faallâmnáál purâdemviistij purrâmušlistoijn. ¶ 2. Jurgâlus. Taan veerstâ anarâškielâsâš versio spiekâst KR92 ráhtusist kyevti saajeest. ¶ aalmuglâšmecci . Kuávlu, mii siäluttuvvoo nuuvt luándutiileest ko máhđulâš. Tot lii uáivildum Suomâ luándu almolâš uáinámuššân. Kuávlust tuáimih siemin spiekâstuvâiguin jyehialmaa vuoigâdvuođah já kenigâsvuođah. Vrd. luándumecci. ¶ Aanaar paješkovlâ: Sakke Kaitsalo(tavesämikielâ) ¶ 2. Hygrophoropsis aurantiaca – Valevahvero – Kielesciärkuh U ¶ Stivrâ tuhhiittij kuhháá valmâštâllum sämitige pargovievâ uápásmemohjelm. Uápásmemohjelm lii uáivildum uđđâ pargeid sehe meid virgehaldâšeijeid raavân já muštottâssân. Uápásmemohjelm lii valmâštâllâm pargovievâ nomâttem pargojuávkku. ¶ kammimrävdee = kenkäseppä 20 ¶ – Eidu nuuvt. Tij kal tietivetteđ ennuv aašijd, Heikkâ rámmoo oppeet párnáid já juátká kejâduvâi koijâdâllâm. ¶ sellâšlijve ¶ Keejâ uánihisvideo sämmilij parlameentâst, Sämitiggeest ¶   já Sämitigge ij tuhhit sämmiláid vuáđulaavâst torvejum jiešhaldâšem hiä-jusmittem já ton ovdedem orostittem. Sämitige kuávdášlâš iävtuttâsah: ¶ Toho moonâi veerdi paaŋki tuuváá siisâ jieijâs aašijd tipšođ. ¶ 78 ¶ Tuárisváárááš 9:4 D 4? Tuárisuáivi alda, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ Muumieeji. ¶ 13. Lactarius repraesentaneus – Keltarousku – Fiskisruávsku U ¶ Šiiljon seivitteh vyesimáánust maaŋgah ränislágán lodeh uucc âđ tiivrijd já mááđuid. Toi škäijee jienah tevdih ááimu. Lode radde fiskáá já čuávjivuálááš viälgáá. Raddeest já siijđoin láá čapis tiälhuh. Poođâš paajaškeeči já uáivi láá ránáseh, suájáh já seelgi pajeuási vist ruškâdeh. Lodde lii masa kuávská matsâš, 26 cm kukkosâš. ¶ Loppâkeesist maaŋgâihásiih muorah, miestuuh já toŋâsšadoh šoddâdeh uáksikeijijd já lostâsuorgijd umolijd. Tain láá miniatyyristuáruduvvâst čuvuváá keesi loostâi-, veerdi- já motomijn šaddoin meiddei kukái aalgah. Poijuin láá sierânâs lostâ- já lieđiumoleh. Lieđiumolijn šaddeh kiđđuv poijuukisáh. ¶ Kyelijävri = Kuolajärvi (Ruošâbeln) ¶ jurgâlempargo. (Reiss & Vermeer 1984: 101; Reiss & Vermeer 1986: 58–60; Vehmas ¶ ÁINOOŠLAJÂSII IÄLÁÁNSIÄRVUS ¶  puáhtá Ko Tármu tobdá jieijâs tuárvi liegâsin, vuálgá sun olgos ruunnán. Liške porgeestmáin, luáváttuvah juolgijdis syeijin já -20 aste puollâš vuástálistmáin sun vázzá tälvipálgá mield ruugân já pulččáá virkosmittee já kolmâ čáácán. Masa siämmâst sun paijaan kolmâ runneest já káččá porgeestmáin maassâd sáávnán. ¶ já sorolâš, maailm murâšlumos enâmist ruotâdeijee. ¶ Ässeeloho: 691 000 ¶ Suomâ enâdâhkuávlui lodeh ¶ Máttáátteijee sáárnui Oobžâ mielâst veik mon kuhháá ige masa jo joskâmgin. Oobžâst lâi väivi pissoođ kocemin tastmaŋa ko sun huámmášij, et soorvâkovveest ij tarbâšâmgin nuuvt čuuvtij poollâđ. ¶  + ruttâráájuin. Maaŋgâin merhâšittee suorgijn kalga valjiđ tuše motomijd, moid EU ¶ – Časkam veikkâ viäđu tast, ete tun jieh tuostâ ohtuunâd vyeijiđ karusllijn, eeđâi Monni Piäkán. – Jis mun vuáitám, te finniim love riäskád, mutâ jis tun jieh táppáá, te talle mun finniim tuše vittâ... ¶ Mut siämmást te Elmer huáputtij jo Ante puáttiđ šaddovistásis. ¶ Rivdul: Luontomatkailu- ja leirikeskus Vasatokka , Angelintie 696, 99870 Inari, puh: +358 (0)16 670 79 60, šleđgâpostâ: Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. . Mudusjäävri maadâriddoost lii Vasatokka, kost láá vittâ 4 (-6)-ulmuu kámpá 20-30 ulmui sehe váldurakânâsâst kulmâ vistáduv 46 ulmui. Ijâstâllâmsajeh ohtsis 66 (-76) ulmui. Leirâkuávdáá raavâdviäsu palvâl juávhoid tiilám mield. Vasatokka lii 10 km Anarist tavas Aŋŋel kuávlun. ¶ Lahtos 13 Hygienia já Infektioriiskâ kepidem peivitipšoost ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 71 ¶ ”Sämitigge lii čuuvtij ilolâš, ete piäluštâsministerist lâi asto maailmpooliitlij kriisâi kooskâst kolliđ sämikuávlu. Eromâš ilolâš lam tast, ete sun valjij kollimčuosâttâhnis muu päikkikuávlu”, sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi muštâlij. ¶ J. E. Rosberg : Lappi (1911) já Lapplynne (1922). Tutkâmamnâsin eennâmtieđâ. ¶ Jiegâvaarâ ¶  čiärroo Sun piejâi tom maasâd já vaaldij nube. Tast lâi lokkekovveen stuorrâ panssarvávnu já ton alne almai pačâlij maašinkiveráin. Mut nommâ lâi ton-uv kirjeest Astrologia ovdil já tääl. Lâiba komme, sun eeđâi olssis. Sun kejâstij kuálmâd kirje, nommâ Astrologia ovdil já tääl, já talle val huumoruásist oovtâ, nommâ Astrologia ovdil já tääl. Jyehi áinoo kirjeest, mon sun kejâstij, lâi tot siämmâš nommâ. ¶ 78 ¶ KASPER KÁVNÁ SKIPPÁÁR ¶ “Mahtkis tot ´Meritullinkatu´ čálloo?” ¶ Bedford vyeijilij já mij peesâim kejâdiđ vala ohtii Nicosia kaavpug čuovâid, barrikaadijd, buŋkkerijd já vahtâsuáldáttijd, nuuvt kreikkalijd ko turkkilijd-uv já moh lijjii mijjân maŋgâsân tovâttâm nuuvt ennuv pargo. Seevijm suáldáttáid, seevijm siviláid já seevijm puohháid, kiäh uáinojii mii vyeijimkiäinu pellâst. Kejâdijm meid tááluid, main máhđulávt lâim jobá motomeh iällâm-uv kuásnii. Vuojijm Ledra Palace lappâd, seevijm toos-uv já muštâččijm taid maaŋgâid vuojâdâttâmmaađhijd, maid poorgâim toho. Moiváás já jienniis Nicosia kaavpug jotolâh, moos jiem kuássin tuáddum, päsiškuođij tuáhá. Oovtâ maŋa iho pyevtittijm Nicosia kirdemkiädán já tiäđust-uv moonâim mottoomlágán kontrol pehti vyelgimterminaalân já tobbeen mestâ njuolgist kirdemmašinân, mii lâi “DC-6” -kirdee. Tot lâi eidu tot siämmáš maašinmalli, mast pestiluámun monâdijn moottoreh “puállájii” , teikkâ kuittâg tot oroi nuuvt. Jurdâččim, et mahtsun täälgis kiävá!!! Jiem kuittâg riemmâm smiettâđ tom ääši tađe eenâb, ko lijjimhân mun kuittâg mielâstân viehâlágán koŋgar täin kirdemaašijn. ¶ e. Čyežžilâm, ko tiervâttâm puárásub ulmuu. ¶ Algâaalmugij olmoošvuoigâdvuođah láá luptânâm 1980-lovo rääjist jieijâs kategorian aalmugijkoskâsâš olmoošvuoigâdvuođâi pirrâduvâst. Merhâšitteemusah algâaalmugij vuoigâdvuođâid torvejeijee äššikirjeh láá ive 2007 Ovtâstum aalmugij (OA/UN) almosčuákkimist tuhhiittum julgáštus algâaalmugij vuoigâdvuođâin (United Nations Declaration on the Rights of Indigenous Peoples) já Aalmugijkoskâsâš pargo-ornijduv ILO algâ- já hiäimuaalmugijd kyeskee sopâmuš (ILO-convention no 169 concerning indigenous and tribal peoples in independent countries), mii tuhhiittui ILO almosčuákkimist ive 1989. Sopâmuš tuhhiittem merhâšij jorgálduv algâaalmugij vuoigâdvuođâi oovdedmist já tast lii lamaš stuorrâ merhâšume meiddei Tave-enâmij sämmiláid. Tave-enâmijn lii Taažâ ratifisistám sopâmuš. Suomâ já Ruotâ láá rahttâttâm sopâmuš ratifisistmân jo kuhháá. ¶ Ko čuovâsuonjâreh teivâseh monnii asan tâi tiiŋgân, toh tavgeh maassâd. Taat kočoduvvoo spejâlistmân. Speeijâl spejâlist masa puoh toos puáttee čuovâ. ¶ teevstah meiddei tärhistuvvojeh. ¶ Muumieeči poorgâi pyeremusnáál vâi finniiccij sali liegâsin. Mutâ elleeh tuárgistij ain-uv. ¶ s. 40 ¶ sijđoh: 192 ¶ Ovdil iä säämitááluin – kuittâg mii kuávlust – lam magarehgin juovlâjuhleh. Ij lam kuosâ ege peeci, iä skeeŋkah ege lavluuh. Juovlâkiirkon ij vuálgâm kihheen. Ulmuuh porgii pargoidis nuuvt tego jyehi peeivi, tom maid jo skammân puovtij.” ¶  lahtâseh Samekki – taaidâtyejipuvdâ Anarist ¶ Kuvvim, tuáijim já lokke: Mika Kolehmainen ¶ Muštâlusah ¶ vááimusvuobdâ ¶ 2. Moi vievâst teekih láá kiddâ taavtijn ¶ – Keevâiba pyereest, ávudij Monni. – Sun uážžu-uv talle vyeijiđ karuseelist. ¶ 106B Čääsi olesjorgettem tábáhtuvá kuohtii ivveest. ¶ – Na mun puávtám tolliđ~ton puudâ taam kárbá, amas tot kárgáđ, Njorttâ povvâstij sunjin. ¶ 1. 2. 3. ¶ Ive 1986 vuáđudui Anarâškielâ servi ry. mon pargon lii ovdediđ anarâškielâ kielâpiervâl-, lostâ- já kirjetoimáin sehe tiätujyehimáin. Seervi virgálâš kielâ lii anarâškielâ já puoh toimâ tábáhtuvá tain kieláin. ¶ Sämitige čäällimkodde lii kiddâ 7.7. - 1.8. koskâsii ääigi. ¶ Laađiistâl oppâkirje siijđoid 119-141. Maid aašijd jieh vala oro mättimin? ¶ Mut Jeesus eeđâi: ”Moonâ suu luusâ. Mun lam valjim suu. Sun muštâlus must puohháid vieres enâmij aalmugáid, kunâgâssáid já ulmuid.” ¶ Sämitige toimâttâhân puovtij vuossâmuu keerdi pálkkááttiđ aanaar- já nuorttâsämikielâlâš kielâjurgâleijeid kiđđuv 2008, ko uáivil várás finnejui ruttâ staatâ budejetist. Sämikielâ toimâttuvâst pargeeh jo ovdeláá pálkkááttum tavesämikielâjurgâleijeeh, main kuulmâs jurgâleh tuše Ucjuuvâ kieldâ tárboid. ¶ 1. Tuuđhâ oppâkirje kove 54A. ¶ Skandinavia J2 ¶ 9. Mast tuubdah syeini aččin já stuorrâ syeini aččin ? ¶ Ennuv  sárnooh,  kiäi  kielâst  ij  lah  maaŋgâloho  ollágin. ¶ Suomâ ornij kyehti miäldustábáhtus uásipeličuákkim ohtâvuođâst, main pottii oovdân meid algâaalmugij vuoigâdvuođâh. Vuossâmuš miäldustábáhtus kieđâvušâi Euroop Ruánáá stiellâs oovtâstpargo já pirâssuojâlem merhâšume ráávhust. Ruánáá stielâs jotá Euroop rasta Jieŋâmeerâst Koskâmeerân. Ubâ Suomâ nuorttârääji kulá Ruánáá stielâsân já sämitigge uásálist meid Ruánáá stiellâs oovtâstpaargon. Tábáhtus saavâjođetteijen lâi aalmugovdâsteijee Pekka Haavisto. ¶ 102 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ Päikkinoomah ¶ Maaŋgâtooimâsali Dollagáddi ¶ Láim eidu joskâmin uštem já áigumin riidon, ko rullâ njurgij. Kuullim tiädust et taat lii kuármásub ¶ Toimâttâhčällee pargoin lii meridum sämitige pargo-oornig 29 §:st. Asâttâsvuáđustâslâš tohálâšvuođâvátámâššân lii pargo vaattâm škovlim já lasseen váttoo sämikielâ táiđu (sämitiggeest adelum asâttâs 1727/1995). ¶ Kandâiguin fiijnâ lane mij ceggijm, ¶ Sun moonâi olgos vaaldij savehijdis já čuoigâlij ton sajan kogo lâi uáinâm täkkituulâ. Te eštus čielgâi kumâttellee täkkitullâ ete mii tot lâi. Tot lâi kuávsuitäsni, mii čuovâi máddáápele almeest eidu tupelaasân, já eštus oroi tegu tullâ ličij lam tuve täähist pyelimin. ¶ 6. Israel 1 285 ¶ Noomât šlaajâid ¶ Kiärdu rido já č ääsi šlaajâid ¶ Säämi kielâlávgumškovliittâsâst uuccâp keevâtlâš máttááttemvuovijd ¶ Peenuv västidij: –~Kuulâbâ, kumppikuáimám! Jis uđđâsist kuáhtááh muu uáđimin seinipellâst, ij tuu kannat pääcciđ vuordâččiđ, et puávtáččih puurrâđ muu juhlij maŋa! ¶ 17. ¶ 3. ¶ Peeci (Pinus silvestris) ¶ Suhânommâ lii hämmejum sämikielâlâš ulmuunoomâst “Tšoav´vá” (Čuávvá). Tot lii tiettum suhânommân Anarist 1701–1827 (T. I. Itkonen 1948, 508). Enbuske (2003,146) arvâl, et Sauva-nommâ lii šoddâm kiävtun 1730-lovo aalgâst ko Pehr Olofsson (Piättâr Vuolikandâ) Valleest kevtiškuottii suhânoomâ Sauva. ¶ Jookeerpargopittá 11. Keččâl, finniih-uv njuohčâmâd suuijâd tegu kuuvijn tâi eresnáál. ¶ Tyebbin tääbbin - Ovdâmáttááttâs puđâldemkirje lii uáivildum sämikielâlâš ovdâškoovlân. Kirjeest usteveh Eeʹled, Uábbee já Sámmol joteh jieijâs päikkikuávluin já muštâleh nubijdis aašijn, moh kuleh sii elimân. Ee´led lii nuorttâlâš nieidâ, Uábbee lii anarâš nieidâ já Sámmol lii tavesämmilâš kandâ. ¶ 1. ALKU-haavâ lahâaasâtmist já haavâ puáhtám nubástusâin haaldâšmân já staatâtoor¬jâvuáhádâhân kalga orniđ sämitiggelaavâ § 9 miäldásijd ráđádâlmijd, čielgiđ haavâi vaikuttâsâid sämikielân já säämi vuáđulavâlâš kulttuurjiešhaaldâšmân. ¶ Ovdláhháá kosk´iijâ Anssi vaaibâi nuuvt čuutij, et Charlie vuolgij tuálvuđ suu Pengillyn. Maija, Alex (Maija kandâ), Anja já mun paasijm vala vyerdiđ jonsahpeeivi "kokko" -tuulâ já kal tot lâi-uv styeres, aainâs jo muádilov meetter alosâš. Ton cokkitmân kevttui 3 gallona gasolin já ko tot lâi puállám, te kyevtlov meetter aldeláá ij lamaš äšši. Ko tullâ časkâškuođij, te vyeijilijm Maija Hans sáátust Pengillyn já nohádijm. ¶ ČOOVDÂNOMMÂDÂH ¶ – Ij vaarâ Nisonieidâ lah oskeldâttâm tággáár sajan, Muumi smietâi. ¶ Liberia C4 ¶ Liisá lâi luhâmin mađhâšemuápisin, já suu oppâmeh iä kale pištáččii nuuvt hirmâd maŋgâ ive. Sust lâi mudoi-uv mielâ maccâđ Sáámán vala motomin. ¶  eromâšávt Jylland B2 ¶ ko uáccáht vuárdá. ¶ - Vissâ tast, ko mun ettim tom sunjin. ¶ 3.2 Ive 1992 maŋa jurgâlum ráámmátteevstah ¶ 7. Tuuđhâ oppâkirje Totkee siijđo 96. ¶ – Moonâ tiervân, Heikkâ eeđâi já sollâlistij Ááná uánihávt. Sun ááigui pääcciđ juhlođ vala váháš ááigán. ¶ – Táiđá leđe taan keesi koddesäpligihe, arvâl mottoon sämiäijih, kii lii jotemin poccuigijn tuoddârân. Nuuvt lii lamâš ain. Ko lii kuhes čohčâ já tooláá puátá keesi, te šaddâ uánihis tälvi. Talle koddesäpligeh cevzih pyereest. Šiev šooŋâi já purrâmušvalje tááhust toh táválávt lassaanškyeteh. Mutâ koddesäpligeh halijdeh eelliđ ráávhust. Jis toh lasaneh lijkás, te kärttih vyelgiđ jotteeđ. Talle koddesäpligeh láá távjá uáli erduuh. Jis miinii tiäivá toi oovdân, te toh cirgeškyettih. Veikkâ koddesäpligeh láá uccâ elleeh, te pyehtih čyežžiliđ monnjâjuolgij oolâ já cogâsnjalmij cirkkeh: ¶ Tot lâi spáálváš. Tot kiirdij rääigist siisâ kiärpáš vala njuuneest. ¶ Bosnia-Hertsegovina ¶ – Vaskâmijn vâi? Poolishovdâ imâštâlâi já ruohâi uáivis. Tot kale lii puoh komálumos rikkoosalmottâs, maid ubâ virgestân lam kuullâm! Vaskâmehhân šaddeh aaibâs jiešalnees, puurgâ ääigi, já kiäm te vaskâmijngis puávtáččij talle sujâttiđ? ¶ Nisonieidâ ruápsudij pyerimielâst. ¶ 102B Lijgešoddâm jäävri poonán čoggâšuveh ennuv ¶ Säämi puárásijpargo tyejipiergâskassâ ¶ Já iđedist lâi vuolgâ ovdâskulij. Eelijm oppeet purâmin iiđeedpitá jeđe uánihis rahttâttâm maŋa vuolgijm puorijn aigijn maassâd sajattâhân. ¶ 1. Armillaria borealis – Pohjanmesisieni – Tavemietâkuobâr U ¶ eresnáálá ko vuolgâteevstâst lii tárguttum. Tagareh äävžih láá maŋgii ¶ Čeevris ( Lutra lutra ) ¶ Mercedes-Benz, Volkswagen já BMW láá tunjin uápis saksaliih automeerhah. Autoráhtulâšvuotâ kulá Saksa tehálumosáid ráhtulâšvuođâsuorgijd stäli-, elektroniik- já talhâsráhtulâšvuođâ lasseen. Kubdâ moottormaađijeh já maaŋgah uálih hämmejeh sahis jotolâhviärmáduv ránnjáenâmáid. Hambur lii eennâm stuárráámus haammânkaavpug. Kirdemjotolâh-uv lii livkkáá. Frankfurt lii maŋgâs Suomâst-uv olgoláá mađhâšeijee koskâsiäivumsaje. ¶ – Lii-uvsun tuot kale olmâ kuobâr ¶ 2. Tuuđhâ kirje kove 110B. ¶ – Lahpa tun häppilis norree! Jiešalneeš mun-uv tarbâsiččim iše muu šaddokäärdist. Tast ličij kolgâm jo áigáá renskiđ ilâskijd meddâl, mutâ ko must láá lamâš šotkâšeh nuuvt rašeh, ete tot lii pááccám. Vajaččih-uv puáttiđ taam maŋa keččâđ muu porkkan- já kaalâeennâm? Njuámmil-äijih iätá. ¶ “Leppeđ uv puohah tobbeen?” ¶  miinii – Na nuuvt, jis tun talle ohtii ohhoost vala čuopâččih muu sino-uv? Elmer koijâdij. ¶ 7. Maht piilijd puáhtá estiđ? ¶ 6 Snuđenjune uásálist šleđgâšeštimkampanjan. Suu pargon lii rähtiđ plaakaat, mast sanijguin já kuvijguin muštâluvvoo, maht šleeđgâ puáhtá šeštiđ. Iššeed suu rähtiđ plaakaat. ¶ 4) Ovdediđ sämikielâ nonnim já macâttem vijđáht ubâ Suomâst; ¶ Maid teekijd ¶ 1 siipuul ¶ - Mun--, Ánná algâttij mut ij máttám juátkiđ. ¶ » Ráávhu tijjân! » Talle sun eeđâi Tyemesân: » Keigii suormâd: taa láá muu kieđah. Keigii kieđâd já piejâ tom ¶ Aalmuglâš artikla 8(j) äššitobdeepargojuávkku ¶ o njadosliemâst njadostum myerjih, lahcâsuptâ ¶  kulttuurân Parlamentsali Solju ¶   tábáhtusâst suomâkielâ myenster mield. Toi lasseen KR92 passiivrááhtus mitä on ¶ Ovdilgo Ánná huámmášijgin, ubâ kuhes oholoppâ lâi jo kuullâm já lâi vuod äigi rahttâtškyettiđ kaavpugân vyelgimân. Iđedist lâi tooláá vuolgâ. Enni tuámittij vala, et tuot já taat kalga fáárun. Áánást ij lam eres ko tuš tot, et polgupyerá koolgâi fáárun. Enni lâi vala nutkâm laavhâ tievâ evvisijd. Jiešalnees Áánást ij lamaš taan tovváá nuuvt korrâ mielâ vyelgiđgin maassâd. ¶ (e) ärbivuáváliih kietâtyejitááiđuh. ¶ 3. Čääli tiivtâ tâi mainâs, mon nommâ lii “Ládduriddoost” . ¶ +47 78 47 41 74 ¶ 6 . P A S E P E I V I P E S S I J Á I N ( E X A U D I ) ¶ Preuschen (1910: 1069, s. v. σῴζω) lii Gyllenbergáin já Schirlitzáin siämmáá uávilist ¶  ete – Tot mii reppu paasij tuos steellig kuuvl! sun huolâttij já keččâlij vala oŋâttuššâđ reepun. ¶ Suhâkuáhtám nuuvâi ohtsâš purâdempuudân aanaarlâš hotellist, mut ohjelmân kuulâi vala Sijdâ-museost eellim, moos erinomážávt Taažâpele kyesih uásálistii. ¶ – Na maht Säämist moonâi? ¶ Uđđâ haldâttâsohjelm tuárju sämikulttuur ¶ Säämi kielâlávgum škoovlâst – maht tuárjum jieččân kielâ já kulttuur ¶ Kitinen D2 ¶   Seenaat-kidânjâsah uárnee almos, kyevtimuddosâš arkkitehtkišto Säämi kulttuurkuávdáá vuáváámist. Vuosmuš muddo álgá 14.4.2008 já nohá 30.6.2008. Kišto nubbe muddo álgá 1.9.2008 já nohá 3.10.2008. ¶ Čoovdâsäänih ¶ ässeeh tobdeh távjá nubujdis, aainâs-uv paajeeld. Tággáár tilálâšvuođâst puáhtá sämikieltáiđusâš ¶ Tälviruottâsâš lii táválâš kuobâr ubâ enâmist. Tot lii kuobârkirjij mield šiev puurrâmkuobâr, mast puáhtá valmâštiđ maaŋgâlágán kuobârpurrâmušâid. Motomin ton haajâ lii muvgânâm, mii poođiš kuobbâr mieskee šaddovuáláást. Motomeh rävvejeh čuoppâđ tälviruottâsii kaperijd luovâs šaddovuáláást skerreigijn, tastko kuobbâr jyelgi ij puurât já tot siđhesin páácá kiddâ šaddosajasis. Kaperijd puáhtá siäiludiđ jiäŋŋudmáin teikâ kuškâdmáin. Sepon sieniopas huámmášut, et passeem ääigi kuobbârij kapereh tarvaneh paistpáánun kiddâ. Toos iššeed čäcikuáškánjâs páánu vuáđust ovdil passeem. ¶ máttááttâspárnáid -13,10:2-4 ¶ Sämikielâlâš muusik škáájá já suopânjeh njurgoh ko puoh aaigij stuárráámus Säminuorâi taaidâtábáhtus vuálgá joton Anarist koskoho 28.3. Tábáhtus álgá njuárustem- já njuárustemviestâkištoin Aanaar čuoigâmstadionist tme 13.30. Ehidist čokkânep taaidâtábáhtus lekkâmáid, uđđâ säminuorâi muusikjuávhu Irdon konserttân já palhâšumij jyehimtilálâšvuotân Sajosân tme 18. Uárnejeijeeh vyerdih Anarân pyereest-uv paijeel 400 uásálisted. 29.03. tme 9.55-17: http://yle.fi/livestream/saamevideo.asx . ¶  hammiđ Mainâseh ejijdân táálust 1 ¶ "Jiem mun tarbâsâm maiden porgâđ, kolle lâi kale tuárvi. Puoh pyeremui ohoi ääigi 1948 finnejim kole muáddi kiilu. Ep kuittâg puáhtám leđe ráávhust, ko lostâartikkâleh kessii almaid Lemmei." ¶ Kähvipuddâ. Saijoos aula. tme 14.45 – 16.30 ¶ 3. Sáárgu já ivnii kuáluskove monnii ääšist, maid kalga äijihšooŋâst väldiđ vaarân. ¶ – Jáá, tun te tobbeen skuálkuttah, Elmer eeđâi Anten, ko lehâstij uuvsâ. ¶ Sosiaalsyergi mättimkuávdáš ¶ Jiem aaibâs tärkkilávt mušte, kalle peeivi mij lâim tobbeen Uccâ Kiävujávráá riddoost, mut ääigild kuittâg kuođijm kuátipuáráán, kost lâim ijâstâllâm já vuolgijm rievdâđ juuvâ mield kuuloold mietiviirdán uágun já motomin riddoost-uv elen. Lâi mučis šoŋŋâ, ige kuussân huáppu, et ep vuáijâm ubâ moottoráingin savvoonsoojijd. Ko lâim vuálgám nievt-uv kuhes máátkán, te Heikkâ-maahâ lâi váldám viärju fáárun, jis te miinii piäđuid makaš tiäivásičij oovdân. Tot lâi nk. ukkomauser, mon muorâskuápu puovtij kevttiđ peccihin. Toin puovtij pääččiđ tegu kiveráin kuás-uv. Lâim laddim Rijttáánjaargân, mii lii uáli mučis vuodâsnjargâ já lâim káhvástâlmin tast, ko Heikkâ rottee ukkomauseris laavhâst, skihtiistâlškuát juuvâ rasta já iätá: ¶ A B C ¶ – Mondiet tuoh čeesih iä moonâ hiivsigân? Sofia koijâdistij. ¶ Sämitigge ocá saavâjođetteijee išedeijee ¶ Talle toh vilpâstáin pajas. Ollâgâsâst puáris muorâ kierrust lâi stuorrâ lodepiervâl. Kuáskim uđâgâš lâi ¶ Vijđodâh: 30 m2 (n. 5,5 m x 5,5 m) ¶ 1. Suomâ ortodoksâlâš kirho kirholâščuákkim kolgâččij kieđâvuššâđ uđđâsist koččâmâš nuorttâsämmilij tiätumere uážžumân kirholâščuákkimân. – Saahâ lii uhkevuálásâš nuorttâsämikielâst, ige kirkkokode ovdâsvástádâs pyevti sirdeđ tuše uccâ Laapi ortodoksâlâš servikode ärdei oolâ. Kalga meiddei nanodiđ oovtâstpargo nuorttâsämmilâškoččâmâšâin sehe Taažâ ortodoksâiguin já Murmansk ortodoksâlâš pispekuddijn. ¶ Uáivikaavpug: Tirana ¶ Talle sun eeđâi sijjân: ”Moonnâđ čäittiđ jieijâd pappáid!” ¶ Mii tot kielâkyeimi ubâ lâigin? Eleba keččâmin kielâkyeimitooimâ pelivirgálâs nettisijđoin: ¶ Maikkula škovlâ, Oulu: Bikka Veijola (tavesämikielâ) ¶ – Čoavdi eenikiela 1. celkkuuh . Anneli Pikkasii kirjeest orjâlâškielân jurgâlâm Seija Guttorm. Anarâškielân jurgâlâm Kaarina Mattus . Škovlâhaldâttâs 1984. 32 s. ¶ omâhááh, maid säämi kielâlaahâ kuáská virgeomâhâštooimâ luándu keežild. ¶ Čuoskah kirdeh kale miätá keesi, uážžu ettâđ, et kulmâ mánuppaje oovtmano. Algâkeesist já jo vyesimáánubeln-uv kirdá jieŋâčuoškâ, mii lii ennuv stuárrâb táválii čuoškâst, mut puoh čuoškiimus äigi lii eidu jonsahpeeivist váháš ovdâskulij – kesimáánu loopâst kidâ lyemeääigi aalgân já lappâd-uv. Talle kirdeh eidu toh ucemusah já vaijaamusah čuoškah. Jieŋâčuoškâ še čyeggee ulmuu já njama voorâ, mut luhhoost toh láá nuuvt uccáá, et toigijn ij taarbâš čuuvtijgin palgâđ. Toi čuáguttuvváid kale pajaneh viehâ stuorrâ saŋedeijee čikâlâsah. ¶ Ijahis idja uárnejuvvoo porgemáánust ohtnubálovváád keerdi ¶ 105 ¶ Konsert lii muusik já visuaallâšvuođâ vaikutteijee ubâlâšvuotâ. Salist oohtânsuddâluveh Nils-Aslak Valkeapää juoigah, čuovâkoveh sehe suu tiivtah. Konsert taaiđâlâš jođetteijen tuáimá nuotâsteijee já musijkkár Seppo Paroni Paakkunainen. Eehid lávdástellen Áillohaš Doahkki; Paroni Paakkunainen, Esa Kotilainen, Ilpo Saastamoinen, Matti Kontio, Eerik Siikasaari já Rune Leskinen sehe Inga Juuso, Johan Anders Bær já Niko Valkeapää. Lasseen oláttâskyessin .Konsert uárnejeh oovtâstpargoost Maailm muusik kuávdáš/ Etnosoi!, Taiđuu ovdedemkuávdáš/ Laapi kuávlutoimâsaje já Sämitigge / Sämimuusikkuávdáš. ¶ – Jáá nuuvt, riemnjis eeđâi. – Muu lii tušše epidiđ, mut tiäđám kale sujâlii. ¶ Sämimuseo Sijdâ ¶ – Joo, kullui culijdem muu piälján. ¶ Anarâškielâ servi vuâđudui iive 1986, ja ton aalgâ rääjist Matti lii lamaš seervi saavâjođetteijen, Anarâškielâ servi algâttij anarâškielâ piervâlproojeekt, mon uáiviäššin lâi máttááttiđ vuálá škovlâahasáid párnáid sämikielá nuuvt, maht pärni uáppá kielâ; sárnumáin. Vuossmuš anarâš kielâpiervâl algâttij tipšođ párnáid ive 1997, já tobbeen láá álgám puáttiđ párnááh škovláid, kiäh máttih kielâ nuuvt pyeres, et taid koolgâi ornih máttááttâs. Mutko talle ja täälgin iä lah tarbâšân anarâškielâ táiđusiih máttáátteijeh, te Matti vaaldii virgestis virgeriijâ ja aalgij máttááttiđ. Matti opâttij 5 ive pirrâ Aanaar kieldâ ovdil ko onne páácá iäláttâhân. ¶ 1. Räähti luvâttâllâm aašijn, moh ovtâsteh Tave-enâmijd. ¶ čääsi kvaliteetâst. Láirákuávluin lii jävričääci távjá fiskisräänis. Mudoi čääsi fiskissiähá tâi ruánáá ¶ šlubborääsi ¶ **Mottoom hiärrá ooinij et uccâ kaandâš pooldij tubbáák. Te eeđâi: – Nievt nuorrân tubbáák puáldáh! Maht talle jis tuu máttáátteijee uáináččij tuu? ¶  Ceelhâ Suullân pelnub oho ovdil juovlâi aalgij toollâđ puolâšijd. Motomin lâi hirmâd kuáldu. Kolgii leđe káárvuh valjeest, mudoi ij pallâm čuoigâđgin. Kuáttumeennâm nuvâškuođij togo pirrâsijn, já mij smietâškuođijm varriđ Taavvid tupán, mii lii Ijjäävri taavaakeeji viestârpeln. ¶ – Pyehtiđ kulmâ uceslágán kiäđgáá, mun piejâm taid jyelgin táán stuorrâ kiäđgán, maid tääl kuáddám lam. ¶ vitsippan = ¶ 25 ¶ 8.2. Aarâhšoddâdempalvâlusâi maa ŋ gâhámásâšvuotâ Sämmilij peerâ- já pargoeellim oohtânheivitmân kolgâččij ovdediđ sämikielâlâš aarâhšoddâdempalvâlusâi maaŋgâhámásâšvuođâ orniimáin ávus kerho- já sierâdemtooimâ sehe uásiáigásijd aarâhšoddâdempalvâlusâid. ¶ saavâjođetteijee värisaavâjođetteijee, čällee ¶ Tot lâi vuođâloho 1946 keessiv ko algii huksiđ tááluid tääbbin Tave-Suomâst. Kylái já maađijpiällái tááluh lijjii puoh poldum. ¶ 2. Cokkit čuovâid. Mii čalmekolláážân tábáhtuvá? ¶ vuáđuld. Eres pitáh já veerstah láá piäđgui Kirkkokietâkirje evaŋgeliumkirjeuásist, ¶ lii vuáđuškoovlâ 7. luokan uáivildum biologia oppâkirje, mii kieđâvuš Suomâ sisčaasij iälánijd já eellimpirrâsijd. Mieldi lii meid Nuorttâmeerâ-uási, mast puáhtá uápásmuđ Nuorttâmeerâ sierânâsjiešvuođáid já šlaajáid. Jyehi lovo loopâst lii čuákánkiäsu já pargopitáh. ¶ Kirdeesäpligeh (nähkisuájáh) láá čielgâsávt tälvioijâgâsâst. Toi roopâi liegâsvuotâ piso ubâ täälvi vyelligâžžân. Tain iä lah pyeidivuárháh. Kiđđuv ko šooŋah lieggâneh, toh oppeet virkosmuveh já vyelgih joton. Motomeh kirdeesäpligeh vissâ-uv värrejeh táálvân máádâs, tegu kesilodeh. ¶ Säämi pirrâsijn mii tiäđust-uv tubdâp pyerebeht jieččân tile, eellip mieldi säämi siärváduvâst, čuávvup säämi aavisijd, TV- já radiovuolgâttâsâid já savâstâllâp ulmuiguin paijeel riijkâ- já kielâraajij. Mut ain lii nuuvt, et säämi siärváduv kyeskee tiäđuh láá uccáá meiddei säämi oppâkiirjijn. Tanen almottep taam nettiaavis meiddei sämikielân. Lep ucánjáhháá heiviittâm teevstâid tađe mield kiäid jurdâččep sämikielâlâš siijđoi kevtten. Ep tiäđustkin taarbâš täin siijđoin adeliđ algâuápu sämikielâst – jurdep, et tot kote sämikielâlâš siijđoid kiävttá, máttá jo kielâ. Tanen lep rievdâdâm el. ton uási, mon paječalluu suomâkielâlâš siijđoin lii ´oopâ tavesämikielâ´. Sämikielâlâš kevtteid taan uási lii čáállám kirječällee Kerttu Vuolab já paječaalâ lii ´Eenikielâ´. ¶ 2. USA 4 500 ¶ Škovlimhaavâ ulmen lii lasettiđ tiäđu já máátu kielâlávgummeetood heiviitmân sämimáttááttâsân, mii adeluvvoo Suomâst. Kielâlávgummáttááttâs vijđedem kulá el. Stubb haldâttâs ohjelmân. Uđđâ vuáđumáttááttâs máttááttâsvuávám vuáđđusijn, maid Máttááttâshaldâttâs adelij juovlâmáánust 2014, kielâlávgummáttááttâsân kiddejeh eenâb huámmášume ko oovdeb vuáđđusijn. ¶ Noomât káártán ¶ 1. Rozites caperatus – Kehnäsieni – Juármukuobâr U ¶ vuoggâ 176 ¶ - Lam-uv mun maka hyeneeb iävtukkâs tunjin ko tot Heikkâ? Hanssâ tiŋgái. ¶ Autovyeijee eeđâi: ¶ teevstâ puátukielâ kielâoopâ vátámusâi mield. Puustâvlâš ( kirjaimellinen ) ađai ¶   141 ¶ Mut nuuvt lii lamaš ovdil-uv. Meiddei paaimânkunâgâsâi ääigi viällái fiijnâ káttus vyeln almai, kote lâi ijjâdâm njajâlättee alne. Meiddei talle viäráseh pottii já čoskii párnái ooivijd motten tálui uksâkozzâšáid já čonnii uárjin káálguid, kiäh lijjii kárvuđâttâm kunâgâslâš piellivâsân. Talle-uv almaah, kiäh lijjii ráhtâm olssis haavdijd viestâr vaarijd, časkojii jaamâs já sii rumâšeh leggistuvvojii viirdán. ¶ Kunâgâs eeđâi: “Tuođâštee, et Imelâd lii vuolgâttâm tunnuu. Tahhee imâštavo!” ¶ šadda ohtim puátusin.đ ¶ – Kijdos. ¶ MATT. 7: 15 – 23 ¶ Iänuduv kieldâ: ¶ d. Vuávájeijee kalga vuáváđ oovtâ (1) kovvoos, mast šleđgâlâš vuárhást láá kyehti printtimtiätuvuárhá nuuvt, et nubbe kalga heiviđ 600 mm x 2090 mm já nubbe 600 mm x 2390 mm alosáid paaneellasâlijnijd. ¶ b. Mitted toin Suomâ, Ruotâ já Taažâ kukkoduv uálgispiäláá káártán. Merkkii puátusijd tavlustâhân. ¶ Finnmark = Ruija 101 ¶ – luopsâ , ađai puáššu, ¶ 2. Maggaar sierânâs haamijn lah puurrâm pottáák? ¶ “Nukkečájáttâs!” Pinokkio huihádij. “Já vissásávt halijdâm! Tiäđust-uv halijdâm. Maht pesâččim tohon?” ¶ Sij lijjii jo puátimin siijdân, kuus lijjii monâmin. Jeesus tohâludâi tego ličij jotemin ovdâskulij, mut suoi estâláin suu vyelgimist já eeđáin: ¶   54 ¶ 95B Maailm arvevyevdih ¶ Já Sofia kustoo tuuđâi ton vástádâsân ko jo jooskâi koijâdâlmist já vuájui uđđâsist spellâsis. ¶  Joovnân . -‐ b. Magarijd tubdâmušâid tot tovâttij? ¶ toimâsyergist já kalgeh tieđettiđ aalmugân tain ulmuin, kiäh pyehtih adeliđ äššigâšpalvâlem ¶ 2. Nubepele riddoost lii suáhi. ¶ Máttáátteijei materiaaleh ¶ Niijto elleeh ¶ Stivrâ toovâi oovdânpyehtim AIL:n sämikielâlij vajoidittemkuursâi orniimân ive 2015. Stivrâ oovdânpuovtij orniđ Aslak-kuursâid sämmilij ärbivuáválijn iäláttâsâin já irâtteijen pargeid sehe toimâttâh-, tipšo-, šoddâdem- já máttááttâssyergi pargeid, Tules-kuursâid pargoelimist já iäláttuvvâst leijee ulmuid, kuursâid omâhâštipšoid já pargoost vaibâm ulmuid sehe Tyk-valmim.​ ¶ Lesk-Ant Uulá (Uula Morottaja) kyelipiivdost 1930-lovvoost. ¶ Ulmen lii, ete sämimáttááttâs pargoviehâ finnee vuáđutiäđuid ovtâskâs ulmuu já siärvus ¶ Ij moonnâmgin kuhes äigi ko~sii peevdi paaldân vazzii nelji almaa. Orostii toos já algii savastâllâđ. Kyevtis tain almain láin mottoom veerdi uáppáseh, mut kyevtis aaibâs omâs almaa. Ovdil ko nieidah huámmášiigin, te almaah lijjii tiilám juhâmušâid olssis já čokánâm siämmáá piävdán nisonijgijn já neevtij, et savâstâllâm luhostui pyereest. Ohtâ nisonijn lâi jo ovdil uápásmâm oovtâ almai já sunnust neevtij lemin vala-uv ennuv äšši kuáimásis, mut ohtâ tain vieres almain, čokánij nissoon paaldân nuuvt, et nissoon juovdâi aaibâs seiniroobdân, já nuuvt savâstâllâm ij innig luhostum pyereest ko pääihist čuojâi muusik hirmâd korrâsávt, nuuvt et lâi vaigâd kuullâđ, maid nubbe eeđâi. Nubbe omâs almai lâi jo lappum já taat uápis almai vuolgij horgâbalij jieijâs mađhijd. Nissoon já vieres almai passijn čokkáđ kuávttáá piävdán, nissoon ain-uv tobbeen seinipiällást já almai lâi nuuvtko faŋgim tom tohon. Nissoon já almaa skipáreh ellii ain keeijâstmin, et vala-uv toh lává čokkáámin peevdist. ¶ nubástus ij toovât merhâšumeiäruid. Ton laseen KR92 olgospyehtim ei anteeksi anneta ¶ Syemmilijn lii älkkee jotteeđ Eestienâmist, virokielâ já suomâkielâ lává alda hyelkkikielah. Motomin lii hitruu iärvádâllâđ, maid virokielâ säänih uáivildeh. Ko puáđáh kolliistâllâđ, te tunjin iättoo “Tere tulemast” . ¶ Fakkist jono kesiškuođij, ko ravintolast poođij olgos stuorrâ juávkku. ¶ – Na nuuvt, rovvá ennusteijee, Monni eeđâi. Maid rovvá tääl iätá taan kiisán? ¶ Nahande kesimáánu aalgâst tábáhtui mielâkiddiivâš äšši šiljopirrâsistân, ko kesiloddááh poottâlškuottii. Kirjeloddááš vyevis mield tiäđust-uv moonâi tom moonnâmkiässáá vuovdâsis, mut tobbeenba lâi-uv jo uđđâ iššeed. Pyeidicissááš, mast lâi lamaš šievlágán ovdâmune vuovdâ väridem háárán eromâšávt moonnâm kiiđâ, lâi kiergânâm jo monniđ toho já tot ij halijdâm luoppâđ vuovdâstis. Pyeidicissááš lâi tegu virgeolmooš: jo finnejum hiäđuin tot toolâi uáli nanosávt kiddâ, ijge halijdâm luoppâđ tain. Ko návt čuuvtij lijjii ääših moonnâm ruossâlâs, te rijdohân tast tiäđust-uv šoodâi. ¶ Vääččir meccikuávlu FI1300204, Čaarmâuáivái meccikuávlu FI1300205, Aanaarjävri FI1300212, Avveelnjálmádâh FI1300211 ¶  sojá  koččâmušcelkkuuh stuorrâčäciluttihâš isomalluainen ¶ Ko te tavdâ lâš ložžim, tuoldiittij Lusme-Piäkká šiljoost čäcipääđi, pikkâdij njuunees já njunevuáláá sehe kieđâidis vala já eelij ucâmin tom kuuvse ääiđi tyehin, jeđe kočâttij tom tyeldee páátán. Tast maŋa kuuvse puovtij oppeet kevttiđ. Lukkár Samâlist, kote lâi talle 50-ihásâš, lâi espanjatavdâ, mut sun puáránij tast já eelij vala viehâ kuhháá. ¶ a. Mon liegâsvuođâstielâsist lii sahâdumos ¶ 5. Sämikuávlu kieldah já staatâ ohtâduvah kalgeh rähtiđ mittedemvuáháduvâid, maht sämikie ¶ Tuávváš: ¶ Taat lii pargokirje. Tot lii syeijejum ¶ Etiopia ¶  ceelhân. kirkkâd, et ubâ alme ¶ Käškimčuáimááh ¶ Marseille E7 ¶ Jumala parantaa, tohtori perii siitä maksun. ¶ Iššeed oroi joskâ. ¶ – Jonsahpeivi-uv lii puátimin, já tietimettumvuođâsthân taat-uv pärtti lii kustoo šoddâm! Kuáski sárnudij rávhálâš jienáin. ¶ Jeggijáágáreh čuoigii jiegâs oovdâst. Ko lijjii pyevtittâm pelimuudon jäävri, te sij huámášii, ete nubebeln jäävri käččih ruošâh asemáid, motomijn iä ubâ olgoldâs pihtsehkin. Nube pele jävr´riidon lâi vala suulân vittâlov meetter, ko mottoom ruoššâ párgádij korrâ jienain: ¶ Savâstâlmáin eehi ain uáivildij tom, et sun muštâl monnii mainâs já Uulá kuldâl. ¶ Taan arkkitehtkišto vuosmuš puddo tuálloo idealuándusâžžân kišton kulttuurkuávdáá arkkitehtlâš já toimâlâš konsept kavnâmân. Nube muudon puávdejuvvojeh 3-7 ovdánemtohálumos iävtuttâs. Nube muddoost ovdeduvvojeh eromâšávt iävtuttâs toimâlâš já ekonomâlâš jiešvuođah. ¶ B. olgosvuoiŋâdijn. ¶ – Tun kuittâg tiptáh muu kiddâ elimist já saavâin eres ulmuigijn já pennuigijn, ko tuin kaartâm maŋgii peeivist olgos vyelgiđ! ¶ 3. Argentiina 39 000 ¶  sujâttiđ Ulmuuh kiäh lijjii puáttám suin, västidii: ¶ – Uáineen! ¶ Kähvikuásuttem keežild táttup almottâttâđ seminaarân 29.11.2010 räi čujottâsân suvi.juntunen@samediggi.fi . ¶ Paijeel 2000 ¶ c. Mii hiäđuid lii ulmui tast, et tot liihâd ciäggud? ¶ jieččiivuođâst já tuommim haalust, korâsvuođâst já perustmáttumvuođâst, šlundomist já epituáivust ¶ njäähi 173, 175 ¶ tiäddu: ¶ 7.2. Maaŋgâáámmátlâš ovtâspargo ¶ Sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusah ¶ Puppâ lii uccâ tiingâš kote máttá elleiguin sárnuđ. Ulmuuh iä suu uáini. (Mutâ muoi kal uáineen!) Puppâ áásá tavveen ollâ varij kooskâst. Tobbeen sust lii kuáđááš jävrriddoost. Jäävri nommâ lii Čuovjisjävri. ¶ 11. Uánihis sahis syeini ¶ Tiätu Syennjilsiijdâ arkkâduvâst poođij vijđásubbooht tobdosin iäskán 1920-lovo loopâst. ¶ Vuáđulaavâ mield Suomâ uásálist aalmugijkoskâsii oovtâstpaargon ráávhu já olmoošvuoigâdvuođâi turviimân. ¶ Njaalâ kiäimá kiđđâtäälvi njuhčâ-, cuáŋuimáánust, lii čuávjist 7 mánuppaijeed, jeđe čivgá piäjusis vyesi-, kesimáánust. Viälppáh puohtii leđe tovláá ääigist jobá nubáloh, mut tááláá ääigist čuuvtij vuálá love. Niŋálâs lii piäjust oovtmano kulmâ oho já njoomât viälppáidis, ko ores piämmá tom. Viälppáh oskelditeh piäju ulguubel mánuppajasâžžân já porgemáánu loopâst ubâ peerâ kuáđá piäju. Njaalâ lii oskolâš pelikuáimásis já paarâ sáttá iälustiđ maaŋgâid iivijd oovtâst, ađai nuuvt kuhháá ko pelikyeimi lii elimin. ¶ jogâldiđ, jogâldâm, jooggâld = leikata poikki ¶ Mut pargo Matti vaaldij kuittág-uv, sun moonái paargon nuuvt-uv kuhás ku Tuurkun. Tobbeen sun ornistâlâi já čaalij siskáldâsâid sämikielâlijn jienâpaadijn. Já ko pargo ij lamaš porgâđ te sun juuđij ollâopâttuvâst. Mut ennuv ij Matti kiergânâm luuháđ, oovtâ approbatur -árvusääni já pele cum laude -árvusäänist. Pargo áánsust Matti kaartâi távjá vyelgiđ Tiänuriidon nuuvtkočodum kieddipaargon čuággiđ tovláid mainânisijd. Taan tiet sun ij ain kiergânâm uásálistiđ tenttijd ja nuuvtpa sun ij ovdánamgin meendu čuuvtij. Ive 1971 Eljas Kytömäki sooitij já almottij et Matti kolgáččij uuccâđ nuorâiškoovlân máttáátteijen, ko oovdis máttáátteijee Volmar Holmberg lâi hevvânam. Ja nuuvtpa Matti algâttij máttáátteijee pargo čohčuv 1971. ¶  predikaat Sämitige nuorâirääđi juátká kyehti meriáigásii ofelâš uuccâmääigi 14.11.2014 räi. Pargo álgá 1.12.2014 já pištá 28.2.2015 räi. Ofelašâi pargon lii vuáváđ já valmâštiđ sämmilijn muštâleijee Ofelaš-materiaalijd škoovlâin eellim várás sehe kolliđ Laapi kuávlu škovláid já muštâliđ sämmilijn valmâštum materiaalij mield. ¶ Nubástus maŋa Sämitige äššigâšpalvâlem já ulmui fattim puáráneh. ¶ Säämi vyehi? ¶ 185B Čuáđgienni vuovdâst. Uusi kuva!!! 185Á_72247.jpg ¶ 1 . P A S E P E I V I L U Á P P I J Á I N ¶ Nuorttâsämikielâ škovlâkielâoopâ ¶ TEKNIIK JÁ PIERGÂSEH: ¶ Sämitige 16.–17. roovvâdmáánu ornim säminuorâi konfereensâst láá kuullâmnáál äigikyevdilis sahâvuáruh. Konferens puátá lehâstiđ kulttuur- já valastâllâmminister Stefan Wallin. ¶ Muádi ive maŋeláá pottii škoovlân-uv saveheh main lijjii "voittositteeh" "rotanlovkuh" já monoh uáppei várás. Must lijjii suáhisaveheh moid nuárjunähki lääbžist pieijum váárvuh já njuppâheh čuoigâmkamâgin. Toiguin čuoigim pááikân jyehi lávurduv já vuossaargâ iiđeed maasâd škoovlân 20 km já toiguin mun čuoigim tobbeen škoovlâ kulân-uv. Avdomaađij lâi Čovčjäävri räi, mutâ tom iä luuvim tälviv. ¶ fiskisčalme ranta-alpi ¶ kyelikassâ = kalakassi 72 ¶ Muu eenikielâ lii suomâkielâ, mut máátám meiddei sämikielâ. Luuhim tom vuáđuškoovlâst oovce ihheed, koskâmiärálávt kyevtist neelji tiijmán ohhoost. Škoovlâst oppim kielâ ennuv: kuullum sämikielâ iberdâm pyereest já táárbu mield pastam sämikielân sárnuđ-uv. Tast lii ävkki, ko jotá sämikuávlust. Aainâs Kietâruottâsist šadda jotteeđ mottoomverd huolhij lunne puásuipargoid uápásmuumin, já Kärigâsnjaargâst lam lamaš puásuireŋgân. ¶ – Luhhoost lijjii tuoh puškotäävtih, eeđâi Rippo-Riijtá. ¶ ”Onne lii piäluštâs puáttám taam táálun” eeđâi Jeesus. ¶ 125 ¶ máhuáiccu.....42 ¶ Loire, Rhône, Koskâpajoseh ¶ Tapiola Ilmari ¶ Baffinluohtâ F2 ¶ tähtikyeleh.....132 ¶ Myevvireh láá siemin čuoškah ¶ : Kielâ jienâdâhrááhtus: Kukkâsij já laavlâsierâdmij iššijn páárnáš uápásmuvá sämikielâ jienâduvváid já njuolgâdussáid, maht jieškote-uv jienâduvâid puáhtá ovtâstittiđ. Kukkâsijguin, main láá jieškote-uvlágáneh sänipaarah (sänipaarah, moh iäráneh nubijnis oovtâ jienâduv vuáđuld) puáhtá adeliđ páárnážân oonâid tast maht jienâduvâid kalga kevttiđ saanij sierriistâlmân. Tágáreh kukkâseh láá el. tavesämikielâst: ¶ - Vissâ iberdâh, et jieh koolgâ mainâsti đ must , Wieseh eeđâi oppeet suu uáivi siste. - Sij iä osko, et mun lam. Jis tun mainâsti čč ih must, te sij iä osko čč ii maiden já val toos lasseen jurdá čč ii tuu káigán. ¶ Säämi párnáikulttuurkuávdášhaahâ algâttij uđđâ viiđâive paje (2009-2013) uássin Laapi párnáikulttuurkuávdáá viärmáduv. Väldikodálâš viärmáduv nommâ lii Tijdâlamppu. Sämitige jođettem säämi párnáikulttuurkuávdáá lasseen Laapi viärmádâhân kuleh Kiemâ, Kiemâjäävri, Ruávinjaargâ já Tuárnus kaavpugeh já Ranua kieldâ. Säämi párnáikulttuurkuávdáá Toimâjođetteijen tuáimá Petra Biret Magga. Luuvâ ubâ tiäđáttâs täst: ¶ Ijâttes ijjâ rockáá, juáigá, lávlu, tánssáá já ráppáá porgemáánust ¶ 40. Iäláneh juáhhojeh viiđâ váldujuávkun ¶ Táválávt šlaajâ kuuloold tábáhtuvvee ovdánem ¶ Norsu: – Ij, tothân lii tuše kandâ. Mut liiba suámálâš. Sun kirdá nuuvtko lodde. ¶   Hárjuttâllâmuási ¶ Nuuvtpa almai tiiláástij kihlesuormâsijd Ruávinjaargâst já paasij Kaamâsân vyerdiđ kihlesuormâs pakkeet. Talle tot postâ ij jottáám nuuvt jotelávt ko taan ääigi. Almai vuordij kihlesuormâs pakettis nuuvt kuhe ko tot poođij Kaamâs poostân. ¶ Säämi luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválâš tiätu tiättoo säämi luándukevttimist já ärbivuáválij sämi-iäláttâsâi porgâmist ađai puásuituálust, kyelipiivdost, meccipiivdost, nuurâdmist já tyejeest sehe luándukoskâvuođâst. Tiätu sirdâšuvá sämikielâ luándun, miäcán, šooŋân, puásuituálun, tuojijd, piivdon já kyelipiivdon lohtâseijee terminologiast sehe sämikielâlijn päikkinoomâin. Ärbivuáválâš tiätu sirdâšuvá tiäđulâš máttááttem, puárásub suhâpuolvâin ožžum maali, juáigusij já njálmálâš muštâlemärbivyevi pehti sehe puásuituálu-, kyelipivdo-, nurâdem, tyeji- já meccipivdovuovijn. ¶ kuávlu- já ráhtuspolitiik lii uáli puáđuskuávdášlâš. Strategiast lii stuorrâ merhâšume, já ¶ olespyehčee.....81 ¶ Mut ij tastkin vala lamaš puoh: siämmást Elmer kuáivui kostnii stuorrâ čohhoom, mast lijjii päneh tego háárávist: ¶ Ohtii Räji-Joovsepâst almottii ete maht äijihšuármu lii jottáám Kiepšâjäävri máddáápele já lii ennuv virâttâm peesijd, ličij päärees tallan vyelgiđ ääiđi meld. Nuuvt vuolggijm, valdim sááhá já bensinlite, lase spiijkárijd, terioljo já tiäđust-uv evvisijd-uv. Nuuvt muoi nube peeivi vuolggijm já kiergânáim maŋŋeed eehid Kiepšâjäävri alda. Te poođij taggaar viirrâm pecivyevdi oovdân, ete masa iän čoođâ peesâ, já äiđi lâi lappum ete iä oinum mottoom saajeest ko stuálpuh. Moonáim räjikiämpán iijân. Já maŋgâ peeivi munnust moonâi já nuuvâi love litter bensinkanister já spiijkáreh-uv nuhhii. Oovsijgen nuđháim enâmuid raaigijd, kuođijm sááhá tohon. Nube keerdi ko juuđijm, te oppeet puovttijm bensinlite já tiivoim looppâid-uv raaigijd. Soorvah roovvâd ääigi cuovkkuu muorâääiđi maht halidii. Ohtii kyehti oressoorvâ algii tuárruđ ääiđi paaldâst, já äiđicageh tuše toijuustellii, rehtoh virâdii já loopâst ko munnust pallain, te ruotâstáin riggee já njuolgist ruottáin vala ääiđi čoođâ. Kale muoi talle korottáim ete koolgâi-uv aainâs äiđipiällâst älgiđ tuárruđ. Kuobžah meid cuovkkuu, mutâ toh táválávt uulgâ teikkâ kyehti uigâdii rasta. Čiččâmlove pelemuddoost alggii rähtiđ lusis teresviermist räjiaaiđijd já tom ij lamašken innâg nuuvt hiälppu cuovkkiđ. Sorvváid rahtii njiäluid ete peeseh Suomâ pel. Vuosmustáá valmâštui Lottojuuvâst Cuásážân oovce kilomeetterâd já tast maŋa Virddáánjaargâst Čohčâvyesijáávrán kyehtiloh kilomeetterâd. Ive 1977 lâi vuárust Jieŋânyettijäävri já Nuortlâškove koskâ. Kiđđâtäälvi viermikyermi lijjii raččom Čáháligvääri luáhá oolâ, viermiruulah lijjii viidâ kilomeetter várás já mudoi tävireh vala ennuv, nuuvtko tievâ bensin liteh-uv keesi já tyejialmai várás. Uđđâ äiđisaje lâi merkkejum räje paaldân já tikáh lijjii pordum. Viiđâlove meetter koskáid koolgâi ain viermirullâ, já maid ain lijjii merkkim et koolgâi kyeđđiđ. Samâláin vuojijm puoh tävirijd jergâi ääigi. Talle ko mun algim äiđivahtân te mun ostim Lynx 30 moottorkiälhá já eeđâm Samâláin juovlâmánudâst: ¶ Piäivááloddááščuoškah – Perhossääsket ( Psychodae ) láá rävisin 6 mm kukkosiih ränis tiivreh, moi suovsah poreh mieskee šadolâšvuođâ já siemin iälánijd. ¶  eelliđ Ohtsis 205,00 € ¶ Siämmást koddee luođâh algii kirdeđ ármuttis suohâdávt. Voccâmuotâ puurgâi hirmâđávt. Uálgispeln čyeigeeh čuorvuu sirduđ čižetpel, kost lii eenâb syeiji. Enâmus uálgispeln čyeigeeh iä táránâm muide ko leggistettii viällud muottui já algii pääččiđ vajalii vuást. Iäge sij peessâm tast innig kuussân, iä puáhtâm muide ko viälláđ tast jolgâ jäävri jieŋâ alne. Ryešilâš paaijij ubâ ääigi maašinpisoiguin. ¶ b. Kotemuš täin noomâin tuu mirlâst kovvee pyeremustáá kuobžâ? ¶ Táássášhân anarâškielâ lii jo muáddi ive máttááttum eenikiellân já vieres kiellân puoh luokkataasijn ovdâškoovlâst luvâttuv räi. Taan čoovčâ lii vuossâmuu keerdi algâttum máttááttâs meiddei eres amnâsijn ko kielâst. Aanaar markkân vuáđuškoovlâ vyeliluokain (ovdâškovlâ já 1-3 lk) máttááttuvvoo matematiikka já muusik anarâškielân. Ton lasseen lii vala Avveel vyelitääsist val pirâsoppâ anarâškielân. ¶ JUOVLÂMÁÁNU 2007 ¶ Serbia ¶ raccu = ratsu 21 ¶ – Stuárráb ko mii eeči! eeđâi Jouko. ¶ Juuso Per-Oula ¶ Šadoh láá raavâdkuállus pyevtitteijeeh. Oh- ¶ Mun mestâ jo iärvádellim iäččán vástádâs, ko sun cuoigij: ¶ 1. ¶ vuáđuld tábáhtuvvee olgoštem já laavâst lii tađe várás sierânâs kuoddâlem- já sanktiovuáhádâh. ¶ Mun lam Anni Koivisto, ucjuvlâš, masa 17-ihásâš säminuorâ ¶ Tuotâvuođâ Jieggâ ¶ - Mun halidim tuu teehi tondet, ko mun halidâm, et tun poorgah maidnii munjin. ¶ – Ele huolât, eeči. Muoi pesteen kal ain kuolijd nuuvt huolâlávt, ete ohtâgin cuoppâpittá ij pääsi tavttijd, Myerji já Hirškikkâ lopedává iäčán. ¶ Almottâtmeh já lasetiätu: ¶ 4. ¶ Muusikoovdânpyehtim Ánnámáret Ensemble ¶ 66. Eellim riddoost já riddočääsist ¶ Ánná čokkái hiivisigist váháš áigáá ovdilgo vuot tuostâi moonnâđ tobbeen ulmui uáinusân. ¶ Mun lan ubâ nuorâvuottân lihâdâm jyehináál já lamaš kištočyeigee 22-ive räi. Muu uásálistem čuoigâm sämimiäštárkištoid 12-ihásâžžân toovâi munjin máhđulâžžân iberdiđ jo talle, et sämmiliih äässih neelji jieškote-uv enâmist. Tälviv miäštárkištoh uárnejuvvojeh čuoigâmist já njuárustmist, keessiv njuárustem lasseen meid kaččâmist. ¶   – Munnuu Piätáráin ij äävti kištoi kaččâđ nuorâbijguin, eivi muoi táppájeen. ¶ “Kostkis muu tävireh láá?” ¶ Omin sanoin © Kotimaisten kielten tutkimuskeskus 2009 ¶ 2. a) Vääldi pipettân planktonnalliis čääsi já kuáškádist oovtâ kuáškánjâs čáituslaasâ oolâ. ¶ 69 400 km 2 ¶ - Tovl lii eehidtäsni, toos mun láávlum. ¶ topsenjunčuoškâ surviaissääski ¶ Y čuomah estih tom čierâstmist maŋaskulij. ¶ 5. Iran 1 040 ¶ Sämitige stivrâ toolâi puhelinčuákkim 3.4.2014. ¶ 1 5 ¶ 172A Ruámšijiereeh. ¶ 11. Váruttâs päikki ¶ Nuorah aldakooveest ¶ * Amoc (sämmilii räp-muusik eeči) ¶  vuoijim Káártá uuccâmruvdustâh iššeed pääihi uuccâm káártást. Uusâ oppâkirjeest Tave-enâmij káártá usâttuv siijđost 220. Tuuđhâ usâttuvâst, kotemuu ruuvdust Malmö kaavpug lii já uusâ tom káártást 47B. ¶   [Jieh – Teejâ stuorrâ koopâ tievâ! ¶  + Kooveest Suomâ, Ruotâ já Taažâ sämitige jesâneh já Ruošâ sämmilij ovdâsteijeeh Ruávinjaargâst roovvâdmáánust 2008 uárnejum parlamentaarlâš rääđi tievâsčuákkimist. Kaavnah lase tiäđuid parlamentaarlâš rääđi tooimâst Suomâ, Ruotâ já Taažâ sämitigij päikkisiijđoin. Sämitigeh vuárutteleh rääđi saavâjoođeetmân já čäällimkode pargoi tipšomân lohtâseijee aašijn. ¶ sahe.....24, 98, 110 ¶ Tyehin lii sämikielâi ovdánem já kirjálii kevttim lasanâm, mii lii lasettâm kielâ huolâttâs, ovdedem, tutkâm sehâ normâdempargo táárbu puohâin sämikielâin. Ohtsâš säämi kielâkuávdáš, moos tágáreh palvâlusah čuákkejuuččii, išedičij tiäđu kavnâmist. Lasseen kuávdáš nanodičij sämikielâi koskâsii viestâdem já oovtâstpargo. Kuávdáá pargoh liččii el. tutkâm, kielâhuolâttâs, kielâovdedem, terminologiapargo, normâdem, nommâčuágáldâpalvâlus, päikkinoomah já tieđettemtoimâ säämi kielâáámmátlijn koččâmâšâin. ¶  monnii  puurrâđ . Sust   Hän - aalmugijkoskâsâš ovdánem čuávvum. ¶ Maŋgâsist lii lamaš vaara siämmáálágán juurdâ ko must, et Kuáppilist lii tuše ohtâ škovlâ, mii lii juo áigáá lopâttum. Tobbeen láá kuittâg kyehti škovlâtáálu, main puárásubboost lii škovlâtoimâ nuuhâm juo ive 1950, ko uđđâ škovlâ valmâštui. Uđđâ škovlâ lii-uv toimâm kidâ onnáá peeivi räi já ton historjást ij lah mihheen tađe komebijd. ¶ Já rovvásis addel oordelijd, ete: ¶ 1. Tuuđhâ oppâkirje kove 119A. Mon purrâmâšveerkist láá ¶ – Hei, keejâ. Tyebbin uáinoo miinii čuovâid! Tobžâ eeđâi. ¶ – Kii osko, te sun uáiná-uv, ákku moijáá. ¶ 86. Tave-enâmeh kalgeh viggâđ toollâđ puásuituálukuávlui piätuelleepopulaatioid tagarijn taasijn ete palgâseh piergejeh, já piätuellei tovâttem vahâgijd kalgeh sajanmäksiđ puásuituálleid olesmiärálávt. ¶ 18.30 Uccâšaddosâš kyláalmai kačča Kakšan-juuhân, mut sun kiässoo jotelávt pajas. ¶ Juovlâsuálui B5 ¶ PARGOPITÁH ¶   Säämi parlamiänttáreh čokkâneh Kirkkonjaargâst ¶ Loppuun >> ¶ Sudopestim (kj. rippâ) ¶ – Must ij lah puhelin. ¶ Luuk 22:63-71 ¶ Toimâ ¶ 207A Piisam kesikuáti lii riddomielist. ¶ – paješkoovlâst 1 uáppee já Avveel luvâttuvvâst ohtâ uáppee, ¶ Sänitärhis veerstâi uási ¶ 3. Luándutiileest ráhtáččij čivgáid peesi. ¶ Tääl te vielgispiivtâsulmuuh lijjii nuuvt alda, et reŋgâ aalgij iäruttiđ saanijd-uv: ¶ 3.2 Ive 1992 maŋa jurgâlum ráámmátteevstah ¶ 3. Čääli já sáárgu tilálâšvuođâst, mast lah uáinâm äijihtäävgi. ¶  maaŋgâs, Nuorttâmeerâ.....109 ¶  celkkuuh Ovtâstittum puákuttuvvojeh = rokotetaan (mon) 11 ¶ - Mun kale ááigum ain-uv kunnijâttiđ ulmuid mut tággáár mun jiem ollágin addii! Ko kerd máávsám lááigu, te keejâm, et must lii vuoigâdvuotâ talle aassâđ-uv täst. ¶ 2. Mane siämmáá jäävrist pyehtih eelliđ maŋgâ kyelišlaajâ? ¶ Olgosadalduvah ¶ Puáđám paargon iđedist käävci suulâin já vuossâmužžân tárhistân šleđgâpoostâ. Talle valmâštâlâm čuákkim, tipšom keevâtlijd aašijd (om. čuákkimkaahvijd tâi taaidâtábáhtus orniidijn sáátuid), toolâm siemin ráđádâllâm pargoskipáráin/pargoskipárijguin, västidâm puhelimân já čálám šleđgâpoostâ. Taggaar aaibâs vuáđutoimâttâhpargo, mii šadda kale vissásávt mottoomverd rievdâđ, ko nuorâirääđi aalgât olmânáál tooimâs. Suullân ohtii mánuppaajeest uásálistám -pargojuávhu čuákkimân já suullân ohtii muádi mánuppaajeest mist lii nuorâirääđi jieččân čuákkim. ¶ - Ij. Mut áánum, ele koijâd must maiden tääl! Kale mun motomin muštâlâm. ¶ ČOHČÂKYESSI ¶ Mut museohovdâ sárnuškuát: ¶ Sämikielâ sajattâh puáránij merhâšitteht, ko Jacob Fellman meridii ive1819 koskân maisteropâidis kirkkohiärá Ucjuuhân. Castrén adelij sunjin evvisin ravvuu adelâttâđ Säämist luándutiettui tutkâmân. Nuorâ pappâ uulij vissásávt-uv Castren tuoivui räi, ko luándutieđâlâš tutkâmušâi paaldâst sun vuájui še iäljárávt Säämi imâšenâmân ollásávt. Ton luándu, ton aalmug – säämi hiäimu – já ton historjá, ton oskomušah, puáris tiäđuh já vyevih já ton kielâ. Tast, et sun leggistâđâi luuhâđ sämikielâ já tooimâtškuođij ucjuvlijd eenikielâlâš kirjálâšvuođâ, sun pyevtittij lääniruávástsis nuuvt stuorrâ pettâšume ko máhđulâš. ¶ vepsi, veepsi = kalan evä ¶ Nieidâ viijmâg nuolâi puvsâidis já Kaabi-tuáhtâr kočoi suu kuhes riäŋku oolâ viälániđ káávvud. ¶ uđđâivemáánu 138 26 ¶  teikâ Kom.  Maid  tun  kavccijn  /  luvvijn  pennuin  [Advl.]  ááiguh? ¶ Máttááttâsministeriö lii nomâttâm jieijâs ovdâsteijen pajetärhisteijee Anna Mikander (väriovdâsteijen pajetärhisteijee Seija Rasku). Máttááttâshaldâttâs ovdâsteijen lii ovdedemhovdâ Jorma Kauppinen (väriovdâsteijen Leena Nissilä) já Laapi läänihaldâttâs čuovviittâstooimâtärhisteijee Elisa Suutala (väriovdâsteijen čuovviittâstooimâtärhisteijee Kari Torikka). ¶ 8. kirdeetažâlig ¶ Tot tuše aibâšij eenis. ¶ Pyevtittemtoorjâucâmušah pottii ohtsis 12, ohtsis 470 201 euro oovdâst. Pyevtittemtorjuu mieđeet-mist meridij sämitige kulttuurlävdikodde čuákkimistis 25.6.2014. ¶ lovottuvlâš testaameh kuáđđojii porgâhánnáá já riemmui valdâleijee amnâstuv pyevtitmân. ¶ Tuáivumield ruosah láá kale-sárgástuvâst. ¶ – Njyelgejeen-uv tyest hävdieennâm čoođâ? Heikkâ koijâdij. Iän taarbâš karveđ tyebbin olgoláá. ¶ siäinán Säämi káártá ¶ Erkki tom illá kuulâi. ¶ humus, humusamnâseh . Tuše pelduvváid pieđgânâm orgaanlâš amnâseh. Om. jäävri ponnemote já jeggilavŋe. Vrd. orgaanlâš amnâseh. ¶ –~Tánssáđ, tánssáđ! huikkii jyehi kuávlust. Ohtâ kissáin lâi čuojâtteijjee já sun čuojâtškuođij hitruus tánssámlavluid. Piäkká njuškodij huolâttemin iärásij juávhust. ¶ Laapi litto (tavesämikielân) ¶ litiäđuh láá kuođđum meddâl, ko tiäđunuurrâmintres kuoskâi pargei paarhon lohtâseijee tiäđui já ¶ oliivijd já heđâlmijd. ¶ Lope adeluvvoo kirjálávt love oážžon já love mieđetteijjen. ¶ a. Kesimonsuun ¶ 86 ¶ c. Maggaar iäru iskosijn lii uáinimist? ¶ Keejâ täst. ¶ Ovdârukkoos ohtâvuođâst teikâ ovdil tom almottuvvoo, kiäh láá kastum, kulluuttum teikâ čuolmâm näimilito já jáámmám. Almottâssáid puáhtá labdeđ muusik já/ teikâ symbolâlâš tooimâid (omt. kinttâlij cokkiittem). Almottâssáid kullee rukoseh s. 42. ¶ Maaŋgah sierâlágán ámátteh kullojeh palvâlemiäláttâssáid . Máttáátteijee, vyeššee, čorgejeijee, tiervâsvuođâtipšoo já tuáhtár láá ámátteh, maid lah oppâm tubdâđ juo škoovlâst. Meiddei poolis já puáluálmái lává palvâlemámátteh. Tuáhtáreh já pyecceetipšooh išedeh mii, ko puáccáp. Pooliseh koceh aalmugjesânij torvolâšvuođâ. ¶ 1. Suomâst viljâlum valjeh láá niisu, ruuvâš, haavvâr já ohrá. ¶ čuoškâ 199 ¶ Elina Juopperi lâi moonnâm čoovčâ kuvviimin anarâšâid, tast lâi váhá saahâ Anarâš saavâin já Kierâččist-uv. Tääl sun lii maccâm Anarân juátkiđ suu proojeekt. Taa lii suu almottâs. Sun ij kale jieš sáárnu anarâškielâ, mun lam almottâs jurgâlâm sämikielân. ¶ talâstuvvojeh = pöyhitään 32 ¶ Jonatan moonâi Taavvid čiähásajan kuáhtáđ suu, já suoi solâstâláin kyeimis já lopedáin čiärun leđe avalávt veerdižeh. ¶ – Čoskijduuh vala, varuttâlâi enni-uv. ¶ Verstâ ¶ 4. Cortinarius camphoratus – Löyhkäseitikki – Faainâseitik U ¶ Ige lamaš eres ävkki ko oppeet toppiđ piergâsijdis já párnáidis kietâkaavân já kaččâliđ portháid vuálus, kaččâđ kuhes káytává mield já vala kaččâđ maassâd nuubijd portháid pajas. Tom konduktöör lopedem iše ep innig pááccám vuordâččiđ. ¶ Njuárgám ~ Nuárgám = Nuorgam ¶ Ucceeblohováldálii rähtittem tutkâmuš rahtij Anne Länsman uásild sämikielâlâš sahhiittâlmij vuáđuld. Tutkâmuš almostittui já sämikielâ já sämimáttááttâs tilálâšvuođâst savâstâllui ucceeblohováldálii, sämitige já pärniäššiváldálii ornim seminaarist Helsigist 13.11. ¶ e. Maht maaijuv piäsá jieijâs kuátán? ¶   - Ovdediđ biodiversiteetstrategia já –toimâohjelm 8j:n kyeskee uulmij olášume ¶   veltihánnáávuođâ stuorrâ syeini aččin ¶ Fjellner muštâlij, et lâi kuullâm juáigustiivtâid jieškote-uv kuávluin Sämieennâm, maid lâi merkkim pajas. Maajeeldpuáttee suhâpuolváid pyeremustáá siäilum Biejjie-baernie–tihtâ lii stiijlâ, kukkoduv já siskáldâs peeleest nuuvt čeepiht čaallum, et ulmuuh iä osko lemin ton puttásávt njálmálâš aalmuglâšärbivyevi. Fjellner peegij lemin movtigis já tärhis kuldâleijee já čepis mainâsteijee. Taah ääših láá uásild vaikuttâm maaŋgâi sämikulttuur totkei uáivilân tast, et tihtâ lii ärbivuáválâš juáigustihtâ, mut meiddei kirječällee táiđučááitus. ¶ Máccum: Marjatta Lehtonen ¶ Čuákkimân uásálistii ovdâsteijeeh Ruotâ já Taažâ sämitiggijn. Sämitigeh tollii ohtsii čuákkim artikla 8(j) tooimânpieijâmist jieškote-uv staatâst. Čuákkimist soppui ete sämitigeh tiätásmitteh oovtâstpargo artikla 8(j) tooimânpieijâmân. Ohtâsâš iävtuttâs tolvuu säämi parlamentaarlâš rääđi kieđâvuššâmnáál čuávvoo kiiđâ. ”Lam ilolâš, ete uážžup ohtsâštave-eennâmlâš oovtâstpargo joton 8(j)-aašijn. Suomâ sämitigge lii viggâm ovdediđ oovtâstpargo ääšist jo ovdil-uv, mutâ äigi ij lamaš talle toos vala vaalmâš. Artikla 8(j) já ärbivuáválii tiäđu syeji lahtoo meid tave-eennâmláš sämisopâmušân já säämi parlamentaarlâš rääđi tooimâ oovdedmân. Aalmugijkoskâsâš artikla 8(j)-pargojuávkku iävtuttij el. sui generis (áinoošlajâsâš)- vuáháduv rähtim tiilijn, main ärbivuáválii tiäđu haldâšeijee aalmug áásá maaŋgâ sierâ staatâ kuávlust. Mij kolgâp-uv vuáijuđ SPR:st eidu sui generis- vuáháduv rähtimân”, Näkkäläjärvi muštâlij. ¶  ‐ tavesämikielâst jurgâlâm Iisakki Mattus ¶ Kuivee vist hiämáskij, ko ijhân sun lam kuássin hárjánâm tággáár hiäibumân já nieidáin vala... Kalehân sun obijdiskijn lâi fággádâllâm, mut tot lâi-uv aaibâs eres äšši. Huápust Kuivee kuittâg peesâi tilálâšvuođâ hiärrán, já suoi hiäiboin kuhháá – nuuvt kuhháá et lieggânáin... Nuuvtpa tot váárááš, kost suoi hiäiboin, nomâttui tast mana Sááráhiäibumväärrin já tot jáávráš mon pellâst hiäibum tábáhtui Sääráhiäibumjävrin. Mutâ toh eimâskâsahkis te maka maššii... Iä eissigin. Ko toh kullii, maht já kiäin hiäibum lâi tábáhtum, toh koččoočkuottii ton vääri já jäävri Sááránieidimväärrin já Sááránieidimjävrin, veikkâ riävtui kale lâi kolgâđ kočoduđ Kuivee Nieidimväärin, já -jävrin. Läddliih láá tástoo koččoodškuáttám taid nomâigijn Saarineitämövaara já Saarineitämöjärvi, iäge sij tiäđustkin tiede, mast toh noomah puátih. Tääl tieh noomah láá teddilum meiddei kárttáid já láá tiäđust-uv vala onnáá peeivist-uv tobbeen Avveel kylá máddáábeln. ¶ Suomâ arktâlâš strategia uásild sämmilij ovdâsteijeeh lijjii huolâstum tiäddučuágástuv nubástusâst. Janne Näkkäläjärvi oovdânpuovtij huolâs ekonomâlâš-poolitlâš hiäđui lasanem vaikuttâsâin arktâlâš kuávlu luándun já algâaalmugij eellimmáhđulâšvuođáid. ”Arktâlâš kuávlu haldâttuv ovdedem lii uáli tehálâš já lii velttidmettum, ete Suomâ arktâlâš politiik vuáđuduvá pištee ovdánem prinsiipáid já algâaalmugij eellimmáhđulâšvuođâi siäilumân arktâlâš kuávluin. Sämmiliih halijdeh pyehtiđ jieijâs uásálistemvuođâ taam prosessân”, säämi máttááttâskuávdáá vs. rehtor Janne Näkkäläjärvi tiäduttij. ¶ tot váilu meiddei KAT00:st, mii lii KAT11 vuolgâtekstâ. Spiekâstmijn huolâhánnáá ¶ Sun imâštâlâi pennuu, mut poođij ton uáivilân, et ij lamaš tuođâi uáinâm tom, mut lâi keksim tom jurduinis. Tot lâi vissâ olmooš, kii lâi váhá pennuu hámásâš. Sun lavkkij siisâ káávpán, mut keejâi kuittâg pirrâsis, jis sattuuččij uáiniđ eres-uv komálâš aašijd. ¶ Ko šoŋŋâ čohčuv čuásku já vuossâmuuh ijjâpuolâšeh puátih, šaddeh cuobbuu lihâstuvah kolmâs keežild hitásubbon. Toh oceh olssis suáijáás já lahtâ tálvástâllâmsaje ovdâmerkkân láádu ponnemoođeest. Cuobbuuh viettih täälvi oijâgâsâst. Talle toi roopâliegâsvuotâ luáštá alda tálvástâllâmsaje liegâsvuođâ. Cuobbuuh láá rievdeeliegâsliih elleeh. ¶ ČOOVČ 2008 KOČČOMTILÁLŠVUOT ¶ Jookeerpargopittá ¶ 1. Lahtâd vielgis leibičaska já piejâ tom lastikseekân. ¶ Nuuvthân tot lii. Kiinii kalga ain leđe tot vuossâmuš jyehi ääšist. Mut tast maŋa ko kiinii lii jo tom ohtii porgâm, iärâseh-uv tyestih keččâliđ. Muusik peln Amoc ráppáá anarâškielân, já tääl lii jo uđđâ anarâškielâlâš ráp-suhâpuolvâ šoddâmin. Tääl kolgâččij kostnii kavnuđ tot kiinii, kii álgáččij rähtiđ uánihis radiopittáid nuorâi várás. Já taggaar kiinii, kii ráhtáččij televisio-ohjelmijd. Kohan finnee taam oles stuorrâ neeljičievâg riäggá ubâ mahtniigin juurrâđ, te jo kielâpiervâl suhâpuolvâst lasevyeimih kávnojeh. ¶ Čuávuvâš peeivi soittim jieččân mätkitáhádâsân já čielgejim, maht munjin lâi keevvâm. Virgeolmooš čielgij, et kolgim tevdiđ luámáttuv já muštâliđ, maht munjin lâi keevvâm. Čielgejim jasko já tom, maht lijjim karttâm molsođ maassâdpuáttim já uástiđ vala uđđâ liipuid-uv. Čaallim siämmáálágán reeivâ meiddei Finnairân. ¶ – komme , mii lâi táválávt jaamiš já tot laavij kumâttâllâđ, ¶ olespyehčee . Čäcilodde, mii raavvâd usâdijn puohčâl ollásávt čässuáivi vuálá. Om. tuhtuu já čuáđgi. Vrd. pelipyehčee. ¶  lii? nuhhuđ: Nuuvt - Kalehân must - mahtnii mana. ¶  njurgoim. etimâs = juolukka ¶ ronno - ronnodâh ¶ d. máddáábeln? ¶ Assaaskuolgâst lâi hyeni orroođ, mut sun keččâlij leđe nuuvt liihâdhánnáá ko máhđulâš, amas njoobžâkyevtis aiccâđ suu. ¶ Laahâ Meccihaldâttâsâst ¶ - Mondet?! tiŋgâ koorâi. ¶ Laahuleh ¶ Meccilodeh já riävskáh lijjii meid valjeest. Rippe koolgâi leđe ain ruottâmpäädist ete ij moonâ ohtuunâs ulguubel äiđid lode umástâđ. Ohtânmaanoost Rippe stiärgái nuuvt kuhás ko päddi juuvsâi já kuldâlij čuuvčáid. Enni káárdui riävskái tet aldemuu kuoškâ riidon, já tot lâi pyeri päikki, ko lâi roto já riävskáh távjá vazzii já čaŋŋii kieláid. Mun juuttim čuoigân taid kuohâmen. Tot päikki lii tääl-uv Riävskákuoškâš, roto tuše lii lappum ko ohtii tälviv juvvâš ooškâstij já puoh kalmojii. ¶ Tiervâsvuotâtärhistem lâi onne. Tiädám tuše 51 kiilud já lam 175 cm kukke. Tiervâsvuotâtärhisteijee eeđâi ete kolgâččim puurrâđ eenâb. Ij tot lah máhđulâš. Škoovlâst kale puurâm nuuvt ennuv ko vajam ain veik purrâmuš ličij poččâ, mutâ pääihist koolgâm puurrâđ uccáá ete lii ruttâ ubâ máánu purrâmâššáid já eres mávssoid. Jiemge pyevti väldiđ eenâb pargoid. Jiemge vissásávt kyeđe eeni já eeji. Ij uážu suáittiđ sosiaaltooimâ ulmuid. Mun koolgâm huolâttiđ ete enni já eeči puurrâv já ete mist siäilu táálu. Já čurgiđ. ¶ Nuuvt monnii iveh, párnááh šoddii. Juhháán Ant Heeihâ peerâ varrij uccâ kámárist jieijâs táálun nubebel vuonâ, viehâ kiäppánij, mut juovlâ-sääni pisoi juovlâin juovláid já meid juovlâmielâ. ¶ ČIELGITÄVTITTEMES ELLEID ¶ 3. Muštâl, mađe várás maijuuh huksejeh puáđuid. ¶ Sij fäŋgejii Jeesus já tolvuu suu mieldis ollâpaapâ táálun. Piättár servidij suu mottoom määđhi keččin. Kaskoo šiljo cokkiittui tullâ, já ko viehâ asâttâđâi ton pirrâ, Piättár čokánij iärásij juávkun. Mottoom pijgá ooinij suu čokkáámin tullâpellâst, keejâi suu kuhháá já eeđâi: ¶ Lasetiäđuid addel Sämikulttuurkuávdáá markkânistemhaavâ proojeekthovdâ Marja Männistö, šleđgâpostâ: Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. , puh 010 839 3109. ¶   vyelgee Nähkisuájáh láá njomâtteijeeh ¶   kulgâmkuávlu, arvekuávlu . Kuávlu, mast čääsih kolgeh siämmáá čácádâhân. Om. Aanaarjäävri kulgâmkuávlu. ¶ Must láá poccuuh, et puásuipargoid mana še ennuv äigi. Keessiv jođám vyesimiärkkumijn já lam lamaš tääl meiddei muávloin čokkimpargoin mieldi muádi keesi ääigi. Čohčuv já tälviv láá oppeet pygálusah já njuovvâmpargoh. Pirrâ ive láá jyegimuđušiih puásuipargoh. Poccuuh láá munjin teháliih, ko toh lahteh muu madârvaanhimáid já meid sämmilâšvuotân. Ige tot lah tuše pargo pic eellimvyehi. ¶ ovdánmân. ¶ Säämi päikkinoomâin láá toohum ennuv suomâkielhammiittâsah, moh láá rievdâdâm algâalgâlii noomâ merhâšume. Ilmari Mattus lii toohâm merhâšittee pargo säämi päikkinoomâi tobdosin tohâmist já nomâlâssân algâalgâlij noomâi sajattuv maaccâtmân. Almostittum kirjeest láá aldasáid 8000 nuorttâaanaarlâš päikkinommâd. Aanaar tobdosumoseh já motomeh Čevetjäävri kuávlu päikkinoomah láá neelji kielân: suomâkielân, aanaarsämikielân, nuorttâsämikielân já tavesämikielân. ¶ Kivkked stuorrâ, čapis suoivâ snjagottij piäiváá oovdân já kullui korrâ vaijaas piškádem. ¶ Kuálástem lii lamaš já lii ain tergâdis uási sämmilij kulttuur já merhâšittee iäláttâs. Ucjuuvâst kuálástem merhâšume lii lamaš eromâš styeres. Vuossâmuuh kirjáliih mainâšumeh Tiänu kuálástemkulttuurist láá maŋeskoskâääigist. Luosâ lii pirrâ aaigij lamaš Tiänu sämmilijd tergâdumos saalâskyeli sehe meid máksuniävvu. ¶ ruávis sältti, säälti = karkea suola ¶ Jeesus eeđâi: “Keččâđ alme luudijd: iä toh kalve, iä toh niijte, iäge čokkii vuárkán, já liijká tii almalâš Eeči piämmá taid. Já leppeeđhân tij čuuvtij tivrâsuboh ko lodeh!” (Matt. 6:26) ¶ Ubâ Suomâst pešnirihhááššlaajah láá nelji, moh kávnojeh meiddei Säämist: fiskispešnirihhááš, sitrunpešnirihhááš, virdepešnirihhááš já pešnirihhááš. Táin šlaajâin fiskispešnirihhááš já pešnirihhááš lává táváliih Säämi lodeh, já sitrun- já virdepešnirihhááš vist härvinâšah. Jis pešnirihháá noomâst lâš lamaš ennuv páihálâš variaatio, te aaibâs ereslágán lii lamaš fiskispešnirihháá nommâdem: puáris kielâst tot lii kočodum fiskiscissáážin. Fiskiscissááš ij kuittâg lah lamaš tuše fiskispešnirihháá nommâ, mut tot lii čujottâm meiddei pyeidicissáážân, vyevdicissáážân, sämicissáážân já fiskisvuávlážân. Ohtâgin táin nommâohtâvuođâin ij lah lamaš táválub ko nubbe, nuuvt et noomâ ličij älkkeht puáhtám vuáháduttiđ tiätušlaajân. Tondiet loddenomâttâsâi vuáhádutmist lep ollásávt luoppâm fiskiscissááš -noomâst. Kyevti härvinâš pešnirihhááššlaajân, moh lijjii pááccám nomâttáá, lep karttâm rähtiđ oppâtahosâš noomâ. Taah nomâttâsah, sitrunpešnirihhááš já virdepešnirihhááš , lává jurgâlusloovnah suomâkielâst. ¶ Raporteh ¶ – Kal tun lah aaibâs muččâd, Muumistáálu eeđâi já keigij sunjijn rääsi. Nisonieidâ šoodâi pyerimielân. ¶ Virge mon toimâsaje lii sämitige säällimkoddeest säämi kulttuurkuávdáš Sajosist Aanaar markkânist. Virge tohálâšvuođâvátámâšah láá sämitiggeest adelum asâttâs 5 § (1727/1995) miäldásiih. ¶ 3. Ruonijdid saavaan. ¶ 1. maadâsämikielâ 2. umesämikielâ 3. pittáámsämikielâ 4. juulevsämikielâ 5. tavesämikielâ ¶ 3. ¶ Avstraalia = Austraalia ¶ 6 Noomât piisam salâsteijeid ¶ Mii almalâš Eeči. Kijtto ehidâs adalduvâst. Adde Kristus aassâđ mii vááimust, nuuvt et mij suonjârdep suu čuovâ maailm sevŋâdvuotân. Taam áánnup olmožin šoddâm Algaad Jeesus Kristus peht, kote iälá já haaldâš tuin já Pase Jieggáin ain já avalávt. ¶  tágárijd Ela enni pelestis čuážžu jo rävisulmui uásáduv kirjeildei oovdâst já väljee olssis kiirjijd. Nissoon já almai čokkáv já luuhâv loostâid peevdi piällást já ohtâ kandâ spiällá Angry Birds -speelâ tiäturáin tiätturnurheest. ¶ Heikkâ pajedij uáivis já keejâi Áánán: ¶ maaijuv ¶ – Hyvät herrat, pyydän järjestäytymään kolmiriviin! ¶ Ko čuoigâm ij lam eidu jyehitov miellâsâš hommá, te talle ferttij keksiđ maidnii eres porgâmijd. Lijjim uáinám asuntola já škoovlâ pirrâsijn, maht stuorrâ kaandah koivuu, teikkâ skurbii tunnelijd muotâpaldeid, vaskâmáid, teikkâ muotâliäjáid já lijjim jieš-uv ucánjáhháá peessâm väldiđ uási tien “paargon” taađeest, ko lijjim pallim. Táválávt stuárráábeh kaandah lijjii ain asâttâm raijiittâsâid nuorâbij toimáid já lâi-uv táválávt iimâš, et peesâi stuorrâ kandâi sieráid fáárun. Munnuu Veikkoin stuorrâ kandâi fáárun peessâm išedáin Veiko viljâ Paavo já muu hyelkki Erkkii Uuno. Jiem talle vala tiättâm maht muoi leen huolkižeh, mut maŋa čielgâi, et munnuu eenih láin uárbinpeližeh. Juhháán Jovnâ (Jouni Högman), kote lâi muu eeni eeči já Juhháán Taavvid (David Högman), kote lâi Uuno eeni eeči, láin viljâžeh. Lasseen vala ferttee mainâšiđ, et muu piälušteijee Uccpárnáá Maati Matti (Matti Mattus) já Veiko viljâ Holber Aasluv Alfred (Alfred Holmberg) láin vala-uv stuárráábeh kaandah já suoi láin skipárušâh koskânis. Muu mielâst oro vala tääl-uv nuuvt, et suoi láin toh tuođâliih “kunâgâsah” ton täälvi já kiiđâ Kaamâs škoovlâst. Kuohtuin lijjii ruškis čeevđist koorrum kuhesverdikistuuh, moh heerkist ruomččâsii taggaar kaandâ nirve vuástá, kote kivsedij, ađai kohtâlij ucebijd liijkás ruávásávt. ¶ Ákku já Matti láin juvâttâm äijihân sare- ja čapisjiereehmyerjisääpi já purâttâm luámánijd, mutâ tohkin iä lamaš pyeredâm äijih. ¶ Toid, kiäh lijkkojeh jotelub jotemân, šiev čuosâttâh lii Juvduujuuhâ. Tom puáhtá lyeštiđ indiankanottáin tâi kuoškâkajakkáin, eereeb vildáht stuččee Njuámmilčoskâs. ¶ 31 ¶ Čuánjájävri SA.1963 Hanhijärvi Tuurunjargâ 3 km VTV. ¶  lii. Tun Rahttâttâm: Puávtáh uápásmuđ sämitige olgosadelâm oppâmateriaalân. Vääldi jieijâd kiirjijd fáárun. ¶ Pessimääigi njunjáluv vijđánemkuávlu olá Skandinavia taveoosijn kuhás Ruošâbel. Ubâ maailm njunjálâhnääli tálvástâl Skandinavia maadâoosijn, Koskâ-Euroopâst, Balkanist já Čapismeerâ pirrâsijn sehe Indiast, Kiinast, Korea njargâenâmist já Japanist. Ubâ maailm njunjálâhnäällin láá árvuštâllâm 130~000~–~210~000 lodded. Suomâst pessejeijee njunjáluvah tálvásteleh Nuorttâmeerâ maadâoosijn já Viestâr-Euroopâst. Motomeh tálvásteleh Ålandist já Suomâ maadâviestâr riddokuávlust. Suomâst tálvástellee njunjáluvâi meeri lii majemui ihelovoi ääigi stuárrum. Njunjáluvah varriistâlškyeteh tálvástâllâmkuávloid čohčâmáánust ovdâskulij. Njunjálâh ij tiettuu oovtâgin päikkinoomâst. ¶ Aasi luuvâi kirje loopân, mut tast ij mainâstum sänilohhijngin masten tagarist, mast peenuv ličij perustâm. ¶ Motomeh lappâd kolgee ulmuuh keččih muu ko čokkáám tast laasâ piällást. Lam vises ete suoi smiettâv “Vuoi tien-uv nuorâ kaandâ ko pilled elimis tubákkijn” . Sij iä tieđe maiden muu elimist. Ij sist lah mihheen luuvijd smiettâđ muu aašijd já árvuštâllâđ. Sij iä tieđe maiden. ¶ 6. India 115 ¶ säämi kielâlaahân ij uážu leđe taggaar, ko tot lii iänááš sämikuávlu virgeomâháin: reagistem táár ¶ Sosiaal- já tiervâsvuođâ ¶ Sämmilijn já sämitiggeest láá mainâšumeh maaŋgâ laavâst. Sämikulttuur, sämikielâ teikâ sämitigge láá mainâšum 122 sierâ laavâst já asâttâsâst. Sämitigge lii mainâšum 11 laavâst já asâttâsâst. ¶  Habitiivadverbiaal - - Sun Biodiversiteetsopâmuš 5. uásipeličuákkim lii tuhhiittâm iävtutátulijd Akwé:Kon -ravvuid . Ravvuuh láá valmâštâllum staatâi já algâaalmugij oovtâstpargon. Ravvuuh láá uáivildum vuotânväldimnáál algâaalmugij, tegu Suomâ sämmilij, päikkikuávlust olášuttemnáál šaddee tagarij haavâi vuáváámist sehe vuáváámij já ohjelmij valmâštâlmist já vaikuttâsâi árvuštâlmist, moh pyehtih vaikuttiđ sämikulttuurân, -iäláttâssáid já kulttuuráárbán. ¶ Tot, et Anarâškielâ servi lii toimâm 20 ihheed, lii merhâšittee äšši. Tondiet lii-uv pyeri pisániđ ávudiđ smietâdiđ moonnâm ääigi, onnáá peeivi já puátteevuođâ. Eidu taah láá-uv taan juhlesaavâ válduteemah. Kieđâvušâm vistig tom, mii Anarâškielâ seervi 20 ive toimâääigi lii tábáhtum. Seervi tooimâst láá tagareh merkkâstuálpuh, moi puotâ lii pággu orostiđ váhá kuhheeb ááigán, tuđhâdiđ taid já tai merhâšume kielâ tilán. Nube tááhust halijdâm kuorâttâllâđ anarâškielâ tááláá tile. Tast láá motomeh ääših, moh muu mielâst väätih eenâb huámmášume. Kuálmádin halijdâm pyehtiđ uáinusân motomijd puátteevuođâ visioid, maht kieláin kalga ovdániđ täst ovdâskulij. Taah visioh iä lah muu mielâst innig nuuvt maagâ tuoddâr tyehin. Toh älgih leđe jo onnáá peeivi realiteet, ko peri kostnii kávnoo ruttâpittá tai olášutmân. ¶ – Dál dat beargalat buollái!!! ¶ Toimâpääihih ¶ Taan kirjeest láá kovvejum uccâ párnáá pirrâsân já argâpiäiván kullee jieškote-uvlágán tilálâšvuođah. Koveh movtijditeh párnáá savâstâllâđ siijđoi tábáhtusâin já nuuvt suu kielâlâš olgosadelem ovdán. ¶ lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. ¶ säppikusâkuobâr ¶ Yrjö Musta joođeet säämi škovlimaašij ohtsâšpargo-orgaan ¶ Reŋgâalmajin iänáážin sun asâstâlâi Čovčjäävrist Nuuvdi táálust. Tälviv sun piivdij riävskáid já kiđđuv lâi puásuisiijdâst áálduid kyedditmin, sehe piivdij puškoid já luuddijd. Taan vuáru sun lâi pääihist já lâi korrâ kiđđâ, mutâ kuittâg-uv lâi jo mottoom sudderäigi-uv lekkâsâm tommit, ete viermi puovtij suoppiđ puško sormen. Nuuvtpahan Uulá rahttâđâi vyelgiđ taggaar muádi peeivi reeisun, karâstij tiŋgâidis kerrisân já leŋgiistij Čuoivâgis já vuolgij miäcán fárudâđ. Lâi eštus-uv sudderäigi tommit lekkâsâm, et viermi finnij pivdemnáál. ¶ Tast sun tuuđhâi nieidâ já toovâi diagnoosi sunjin já smietâi ete magarijd talkkâsijd kolgâččij meridiđ nieidân. Sun moonâi talhâsskääpi kuuvl já skäppiuksâ ij lam luuhâst, veikkâ táválávt tot laavij leđe luuhâst. ¶  jeđđij Uđđâ teddilâs Pekka Sammallahti säämi-suomâ-säämi sänikirjeest (Sámi-suoma-sámi sátnegirji) lii almostum. Sämitigge almostittij nálásâšteddilâs Girjegiisá Oy algâaalgâst ive 1993 almostittum kirjeest. ¶ Mun oskom, et anarâškielâlâš párnááh meid oskeldittii kevttiđ sämikielâ aktiivlubbooht, nuuvtko ulmen lâi-uv. Muu mielâst oroi, et tiätu tiilijn tego puurâdmist já hiivsigist elimist fraasih lijjii uáli pyereest kiävtust. Tiätu soojijn oppeet, tego abstrakt aašijn, párnááh iä máttám ennuv: anarâškielâ sárnum oroi lemin tuođâi vaigâd. Mun lijjim uáli ilolâš motomin, ko mij luhostuim vonâttiđ taid raajijd já párnááh postii ovdâmerkkân kuvviđ tobdoidis já jurduid tuoivâtaavlu teikkâ tiäđu hárjuttâsâi ääigi. ¶ Jookeerpargopittá ¶ Já talle suoi tuámittáin pááikán tipšođ njuámmiláá. ¶ Säämi kulttuurkuávdáá arkkitehtkišto 1. muddo nuuvâi 30.6.2008. Meriááigán pottii ¶ c) Mane čááccán peessâm oljo puáhtá koddeđ čäciluudijd? ¶ a. čuovjisskálžu ¶ Juhháán ij lam sooppâm nieidâkuđhâigijn teivâm, mut sun moonâi ton siämmáá sajan, kost jieht lijjii teivâm. Já luhhoost kuuđhah jo vuordii Juhháán, vâi lijjii-uv sij mudoi sattum eidu ton ááigán toos. Tast mottoom ääigi savâstâllâm maŋa nieidah halidii čäittiđ pirrâs Juhánân. Vuoi, mon vielgis čunoi, imâštâlâi Juhháán. Tot lâi siämmáá vielgâd tegu muotâ pääihist, mut nuuvt liegâs, melgâdáid jo kume. Juhháán paasij tom imâštâllâđ, ige huámášâm, et nieidah monnii jo kukken. Iäge nieidahkin huámášâm, et Juhháán ij puáttâm sii maajeeld. Sij lijjii nuuvt movtidum culidiđ Juhánist, et lijjii jo jieijâs Juhháán vájáldittám. ¶ 2. a) Noomât kove ellee. ¶ 116A Sálttáásvuotâ Nuorttâmeerâ jieškote-uv ¶ – Monni lii Euroop stuárráámus sisčaasij kyeli. Stuárráámusah láá lamaš viiđâmeettersiih já láá tiäddám joba 375 kiilud. Monni iälust jaavrijn tâi tágárijn stuorrâ juuvâin. Tot liihâd iho, tâi veigin, tegu tääl. ¶ Vuáskuluohtâ 8:1 A 19 Ruáptujäävri luohtâ, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ Poolishovdâ imâštâlâi váhá, ko uccâ kaandâš vaazij suu pargoviste uuvsâst siisâ já orostij suu oovdân. Kandâ keejâi suu tárkká. Ige lam tot kandâ eenâb ko vissâ čiččâm ihásâš. ¶ Lijjii moonnâm maaŋgah juovlah puáris aassâmpääihist Kesvuonâst. Táálu lâi rahtum ihečyeđe aalgâst. ¶ Kuálmád sänikerdin láá esken tai ivij anarâškielân rahtum šlajânoomah. Ovdâmerkkân vuáksálodde (su härkälintu), kuovđâtuvvá (su arokyyhky), taigakuškástâh (su taigakuovi), luosâkuobâr (su lohisieni), stuorrâsmiäruh (su isohapero) já čovârriävnuáivi (su rustonupikka), láá esken palij finnim noomâs. Moin naalijn toh láá talle rahtum? Eidu noomâi rähtim já jiešalnees vijđásubbooht-uv uđđâ sanij rähtim meetood lii-uv lamaš tot, maid lam keččâlâm finniđ pargostân uáinusân. Puohâi uđđâ nomâttâsâi analyys já meiddei eres uđđâ sanijgijn testam čaaitij, maht uđđâ sanij rähtimproosees ovdán. Taat lii uánimist paldâsâš kovosist. ¶ Ihe 1963 lâi majemuš, kuás puovtij vala pivdeđ kuobžâ njuolgist uáđđimkuátán, ko ive 1964 adelui asâttâs tienmuđušii pivdem kieldimist. Siämmást paasij historján meiddei nuuvtkočodum “kuobžâkarvem” já Matti taaiđij-uv leđe vissâ majemuš olmooš aainâs-uv tääbbin Aanaar kuávlust, kote koorvij kuobžâ ađai čuoigâi ton uáđđimkuáđi pirrâ Kuávžurjávráávááráást, jeđe vuobdij tom ruttâalmaid. Sun tiänái toin nuuvt pyereest, et suuitij uástiđ olssis vuosmuu moottorkiälhá já vala Helkama-merkkâsâš posâluššâmmaašin. Taan eromâš kuobžâpivdemist maainâst Maati stuorrâuábbi Lusme-Ailâ ađai Aili Valpuri Valle kirjeest “Tovlááh mainâseh” siijđoin 69-73 noomáin “Naverkuobžah” . ¶ Suhâjämimân jäämmim uáivild šlaajâ lappum ubâ eennâmpáálust. ¶ Aikio-Puoskari Ulla ¶ - Kale tun-uv hárjánah tääbbin elimân aaibâs muádi mánuppaijeest, Heikkâ povvâstij já oroi addiimin. Nuuvt lam mun-uv hárjánâm taan elimân, veik aalgâst kale lâi vaigâdub. ¶ J U O V L  I I Đ E E D ¶ – Pup, pup... sun muulijd ohtuunis, tääbbin ij lah innig ohtâgin koddesäplig. Puohah láá moonnâm! Te lii jo ärttig! Muidego vyelgih tieđehánnáá kuus áiguh! Maht leš keevvâm Kaalân, Hiren, Värin já Vildáážân, muu uccâ čivgáid. Kost sij láá tääl? smietâstâl Puppâ. Loopâst sun ij innig pyevti tuše vyerdiđ. Sun ferttee vyelgiđ keččâđ, mii lii tábáhtum suu uccâ perrui. ¶ šleđgâsnielâheh = sähköahmatit 126 ¶ ollágin, ko tot lii nuuvt hirmâd ¶ – Na mondiet? suu enni imâštâlâi. ¶ Säämi haldâsemkuávluh ¶ Hiämáskim ääšist, veikkâ muu vuoptah tuođâi lijjii-uv kuheh já uánidem táárbust. Viljâm Juhháán-Uulá lâi táválávt čuoppâm muu vuoptâid, mut juovlâluámu ääigi sust ij lamaš asto toos já vuoptah lijjii pááccám uánidhánnáá. Tot lâi vala taggaar tikkeäigi já asuntola siäsá toolâi ain ehidist tikkepivdemtalgoid tikkečohomáin. Ko vuoptah lijjii uánihuboh, te talle toi tihijguin-uv puovtij mottoom muudon piergiittâllâđ. Räsäsist lâi vuoptâčuoppâmmaašin tobbeen “veistoluokast” já nuuvt sun komendij muu čokániđ mottoom peeŋkân. Sun kiesâstij čiäppát pirrâ vala maidnii liijnijd ađai sihâlduvâid jeđe čuopâškuođij. Čuoppâmmaašin lâi nk. “tovláá-áigásâš” , mast čuoppâm tábáhtui čáárvudmáin kyevti toppiittuv vievâst já tereh juttii ovdâs-maŋas. Čuoppâm luhostui ton peeleest pyereest, et vuoptah uánánii masa liijgás-uv, mut luoddâ ij lamaš aldagin siämmáá čurgâd, ko maid ličij lamaš viljâm Juhháán-Uulá čuoppâm maŋa. Maašin kale lâi siämmáálágán ko lâi viljâstân-uv. Huámášim, et liijká tááiđám leđe Räsäs-uv jiellâh, ko iärásij vuoptâid sun ij uánidâm ollágin, veikkâ tárbu kale ličij lamaš. Ama tondiet ij uánidâm, vâi cuápcee pyerebeht šluvgeliđ šlarvâkaandâi vuoptâin, ko sij skilottudeh. ¶ šiljostâhnavitteh = pihattonavetat 9 ¶ Jyehi ive suullân 10 000 vandârdeijed navdâšeh Lemmee meecitobdoost, luándu maaŋgâhámásâšvuođâst sehe ráávhust.Táválávt vandârdemmoheh tahhojeh aalmuglâšmeeci vuáđu-uásán ađai Lemmee mučis vuámán já ton taveviestârpele tuoddârij kollekuávloid. Aalmuglâšmeeci tuárispeln leijee ävđinkuávlu fáálá hárjánâm vandârdeijei áinoošlâjâsâš vandârdempirrâs. Lemmee aalmuglâšmecci väljejui Suomâ pivnohumos vandârdemkuávlun ive 2005 Erä-loostâ jienâstâsâst. ¶ Meccikuobbârij nommâavžuuttâsah ¶ skammâmáánust. Puoh muu uáppeeskipáreh vuolgii Espanjan, Kreeikan tâi Italian viettiđ luámu, mut muu iä bikiniridoh lah kuássin kiäsuttâm. Halijdim Tavemeerân. Tiäđustkin kihheen ij halijdâm toho fáárun, ko lâi skammâmáánu. Vuolgim toho ohtuunân. ¶ – Tääl munnust ij lah innig lieggâ piäju, já must lii nuuvt koolmâs! Obžâ vaaidij. ¶ 17. orkidea ¶ 2. ¶ – aasâg ađai pajemuš lyevdi, ¶ Ti-tiyy, magareh suájáh? ¶ 88B Tave-enâmij já Baltia šadolâšvuođâstielâseh ¶ 41–46 cm ¶ Anarâškielâ máttááttâs aalgij vuáđuškoovlâ pajetääsist tijmemáttááttâssân ive 1976. Aanaar kieldâ vuáđudij máttáátteijee virge anarâškielâ máttááttâs várás ive 1986. Jieškote-uv amnâsij sämikielâlâš máttááttâs aalgij ive 2000. Tááláá ääigi anarâškielâ lii máttááttâsvuávám mield sehe viereskielân et eenikielân vuáđumáttááttâsâst já luvâttuvâst. Pajeuáppetutkosijn lii anarâškielâ iskos puáhtám čođâldittiđ sehe eenikielâst et viereskielân ive 1998 rääjist. Säämi máttááttâskuávdáš, mii lii nube tääsi oppâlájádâs, uárnee uánihiskuursâid anarâškielâst. Ollâopâttâhmáttááttâsâst lii máhđulâš čođâldittiđ almosoopâid, já jotkâoopâid. Lasseen anarâškielâ kuursah uárnejuvvojeh šleđgâlâš ohtâvuođâigun kááidusmáttáttâssân. ¶ riddotuolbâdâs 97 ¶ Veškikyevdi 4 Moos 21:4-9 ¶ 11.50 Säämi máttááttâskuávdáá sämimuusikuáppei muusikohjelm auditoriost ¶ Suomâst lii kiävtust liegâsvuođâtile mitteddijn ruátálii Anders Celsius ovdedem ciäkkádâh. Celsius meridij tutkâmušâinis, et liegâsvuođâtile, mast čääci jiäŋu, lii 0 ºC. Tot liegâsvuođâtile, mast čääci tyeldee, lii 100 ºC. Sun juovij ceehij kooskâ čuátán siämmáá stuorrâ uásán ađai celsiuscekkin. ¶ Maailm enâmeh já liipuh ¶ Ohtâ äijih oostij olsis vuájánin kevttum Vinha, ige sun lam hárjánam vuojâččiđ já moturijd kevttiđ. ¶ – Toh láá kolleest, sun eeđâi Liimpon. ¶ iilâskšaddoid = rikkakasveja 31 ¶ Hanssâ eelij juhâmušâid viežžâmin: ¶ Iran I8 ¶ Kiđđâluuhâmpaje 1956 ¶ Historjá ¶ (1980) (Anarâškielân almostittum kirjálâšvuotâ, viermisijđo), moid Taažâ pele käldeeh ¶ - Na vuossaargâ jis puáđáh, te talle. Ehidispeiviv čovduuh vissásávt-uv láá jo macâttum. ¶ uárnee uuccâmtábáhtus tilálâšvuođâ oleshaldâšem tied ¶ Ávukevli já ¶ Ovdâskodde hoittáá pargoos puáttee ovdâskoddevaaljâi räi, moh njuolgâdusmiäldásávt tuállojeh neelji ive kooskâi. President puáhtá uáiviminister algust já ovdâskoddejuávhui kuullâm ma ŋa meridiđ ovdiláigásijd vaaljâid. Harvii – majemustáá ive 1975 – ovdâskode paje páácá táválii uánihubbon. ¶ Sämmiliih kirhoost 4.2.2012. Anu Avaskari já Klemetti Näkkäläjärvi. ¶ Ko kuuđhah lehâstii uvsâidis já njavâškuottii siijvost maŋaluvâi olgos, te kii čokkáigin sáhájávvuvääri paldâsâš suoinâlmâsâst eres ko Simmáán Syeiniaččin, avepiäiválâš lášká já tuše tälsejeijee, kote tuše soitâččij puoh keesijd. ¶ Haaldâš já laiđii servikoddáád, adde toos vyeimi eelliđ sáánád mield. Toovâ noomâd tobdosin maailm jyehi kuávlust, suovâ osko, tuáivu já rähisvuođâ haldâšiđ ristâkoddeest. Oovtâst puoh oskováid, nuuvt et ličij ohtâ paaimân já ohtâ čagge. ¶  vielgis Čuánjákačâttâllâmjeggi Hanhenjuoksuttamajänkä Lavŋejävri MV. ¶ 6. Ruoššâ 7 ¶ - Jáá, et mii? ¶ Pasottum liävus tuu nommâ. Puáđus tuu väldikodde. Šados tuu táttu meid eennâm alne nuuvtko almeest. Adde mijjân onnáá peeivi mii jyehipiäiválii leeibi. Já adde mijjân mii suddoid addâgâs, nuuvtko mij–uv addâgâs adelep toid, kiäh láá mii vuástá rikkom. Já ele joođeet mii kivsádâsân, mut peesti mii paast. Tastko tust lii väldikodde já vyeimi já kunnee nuvâhánnáá. ¶ Muddo 4 Virgeulmuid vyerdidijn kalga meridiđ kiännii eelliđ párnáá ¶ Ij äijih tain perustâm. ¶ Mut kunâgâs västidij: “Jiem tuubdâ tii Immeel jiemge haalijd lyeštiđ israellijd.” ¶ Paijeel peeli Suomâ sämmilijn áásá tááláá ääigist sämikuávlu ulguubeln. Nuuvtpa ferttee koijâdiđ, ¶ Laura-Maija tiäddud, et oovtâstpargo lii tehálâš meid tondiet, et ko áásá eres staatâin, te puáhtá verdidiđ tilálâšvuođâid koskânis staatâi kooskâ já máhđulávt še tađe mield asâttiđ tedduid staatáid, jis siämmááh ääših láá hoittájum eresnáál nube staatâst. Tilálâšvuođâid viärdádâlmáin puáhtá väldiđ myenster pyerebeht hoittájum áášijn já ovdediđ jieijâs staatâst sämmilij aašijd. ¶ - Na kale tot munjin suápá. ¶ – Ivveest láá nuuhâm 7 sukkápaarrâd, taha ohtsis 350 paarrâd. ¶ 3 Uusâ já noomât oppâkirje Tave-enâmij káártá (s. 82) vuáđuld ¶ lehtikuusentatti ¶ Čokkáám laasâ paaldâst já puáldám tubbáák. Mon ennuv nuorah juhloh šoddâmpeeivis návt? ¶ – Yhy-, yhäää---, sun fakkist párguškuođij, ko jieš-uv hoksái, maht sunjin lâi keevvâm. Já tiäđust-uv suu keeppil povčâgij-uv. ¶ “Tun kevttih taid ¶ 1 000 ¶ 4 Mitted oppâkirje Tave-enâmij káártást s. 82 mittolinjáin Taažâ kukkoduv čuágástuvâst A čuágástâhân B. ¶ 3. a. Naanood káártán Saksa raajijd ruopsâdáin. ¶ Puohah šoddii kuullâđ, et sij peessih mottoom peeivi Immeel luusâ. Mut maggaarsun tobbeen puovtij leđe? ¶ 9. Kiina 530 ¶ Astojottee puáhtá toohâđ jäävri oolâ peivimaađhijd, mut jis äigi já haalu lii, te jäävri alne puáhtá leđe veikkâ ubâ keesi, ige tallegin kiergân eelliđ jyehi saajeest. Aanaarjäävrist miällum várás kávnojeh enâduvah nuuvt luudijn ko kyelipiivdost-uv perusteijee ulmuid. Aanaarjäävri vijđodâh lii 1 084 neljihâškilomeetterid já tot lii Suomâ kuálmádin stuárráámus jävri. ¶  čäittih 5. Etiopia 326 ¶ Táválumoseh tipšoost táhtuvvee päärtih láá šnukármistem, koččâm já suoččâm. ¶ 13. meerâ ¶ suáhi, suávi = koivu ¶ Matti västidij: ¶ Kuoškkärigâš lii ajâleevij ilolâš visârdeijee, mii motomin kirdá kuhes-uv maađhijd meccijottee ovdiibeln. Kivirikko kovvee kuoškkärigáá näävt: “Hitruu lii kejâdiđ ohtuunis keeđgi alne čokkájeijee kuoškkärigáá, mii tiäškás kolmâ čáácán teikâ láppoo ruunán jieŋâ vuálá já váhá áigáá keččin vuod iiđeest uáinusân, čäcitivre teikâ suoksâ vala njäälmist. Jotelávt tot vuod njuškee keeđgi oolâ, noođhâst moddii, čoovoost pottâšis jeđe kirdel nube keeđgi oolâ. Siämmáá nođhâšem, pottâš já suájái čovodem tot kiärdu tobbeen-uv. Tutâvâžžân tot keejâd čáácán, kavnuuččij-uv tobbeen mihheen purrâmuššân, ige tot ollágin eeppid njuškiđ maassâd čáácán. Kuoškkärigáš porá čäcitiivrijd já toi suovsâid, kaccuid já uccâ šlieddâelleežijd. Tom, maid tot ij tuhhit njálmásis, tot kuáđá jieŋâroobdân, kuus šaddeh stuorrâ purrâmuštuvneh.” ¶ laulut, Kaarina Helakisan lastenrunot vuosilta ¶ rastaldittii tom já jotkii ¶ Hiäibum ¶ Te puátá Káájá Heikkâ oovdeld Pardalâsäävži taavaabeln. Tast ij tarbâšâm kuhegin sárnuđ, ko huámášijm, et tääl ij lah naabur uáli pyeri mielâst. Heikkâ tuikkodii já karodij tom lyemekavpâšemmääđhi. Sun lâi Čovčjäävrist vuálgâm kyermiauto fáárust luámánijd tuálvuđ, ko fáárun njuámádii Uccpárnáá Maati nieidah já monnii koopin. Heikkâ já iäráseh, kiäh ležeh lamaš, karttii čokkáđ lava alne. Ko lijjii kavpâšâm, te pottii maasâd Čovčjáávrán. Mut nieidah iävá máksâm maiden määđhist. Tast lâi Heikkâ iäddum nuuvt čuuvtij, et et moonâi jeggipoolsâ oolâ iddui oolâ já vuárnui kyehti suormâ paijeen, et sun ij kuássin avepeeivi ááigu moonnâđ kuussân čovčjávrálijguin oovfááru. ¶ Maailmvijđosávt historjálâš tilálâšvuotâ Sajosist ¶ Palhâšume láá vuáđudâm sämiaašijn Taažâst, Ruotâst já Suomâst västideijee ministereh, já tai enâmij sämitigij saavâjođetteijeeh. Palhâšume juohhui vuossâmuu keerdi ive 2004 já tot juáhhoo jyehi nube ive. Palhâšume stuárudâh lii 12 500 eurod. ¶ 123 ¶ koččâmâšluámáttâh 1. Suáđigil uážžu enâmustáá sämikuávlu kieldâin kyevtikielâlâšvuođâtorjuu ¶ Guolásteaddji 1´30 ¶ Kaabi Eljis Márjá-Liisá ¶ Biodiversiteetpargojuávhu jeessân ¶ käldeid. Čielgejee jieijâd valjim šlaajâst aainâs ¶ 239 ¶ kiärppáálostâ kihokki ¶ Lah kenski motomin ihastâllâm čepis muotâlyevdičierâstellee tâi vuáimástellee čođâldâsâid. Tággáár ruummâš lihâstâsâi miäštárlâš haldâšem váátá maaŋgâi iivij hárjuttâllâm. Ubâ organismâ uásálist täid vátáváid lihâstuvváid, mut stuárráámuu ovdâsvástátâs kyeddih lihâstâsâid stivrejeijee vuoiŋâšeh ¶ - olgonlihâdemlaahâ; ¶ Täsivääldi President já rovvá Jenni Haukio puáttiv Saijoos salin. 3.4.2012. ¶ Tuám 3:1-11 ¶ a) Kukká ¶ Ko pääihist jiem taan čoovčâ pesâččiigin táálu vievâ saattâšmij keežild eelliđ nuuvt maŋgii ko halidiččim já ucánjáhháá ahheev-uv lâi, te keksijm Kaabi Iŋgá Reinoin já Holber Veikkoin, et mijhân vyelgip-uv jiejah oholoopâin vääzin pááikán. Táátuim ain jyehi lávurduv iiđeed máttáátteijee Rantamäkist loppâpeeivi rijjâ, ađai kyehtnubalovveest ovdâskulij já väzziliččijm oovtfááru pááikán. Ko mij vaarâ puohah lâim Rantamäki jiellâheh, te eštus sun adelij mijjân rijjâvuođâ já lâiba šoŋŋâ mii peri, te mij kale peivipurâdem maŋa ain tuolmâstijm oovtfááru tavas. Jurdám, et mii päikkiulmuuh taan oornigân iä ubâ lijkkumgin ton suujâst, et sij karttii mii ain pyehtiđ pasepeeivi eehid Kaamâsân maasâd. Mii mielâst tot kuittâg lâi puoh pyeremus oornig; ko jo päikkiulmuuh iä iällám mii viežžâmin oholoopân pááikán, te kale mij jiejah-uv mátáččijm tom porgâđ. Tot lâi tegu mottoom soortâ mavsâttem; ko ij kuábbáá-uv kuávlun puáhtám tuálvuttâllâđ, te nubij kulij kuittâg-uv. Oovtfááru mij vaazijm Vierccâruáváážân, mast Reino ratkui Paijáávrážân já muoi Veikkoin jođhijm määđhi kuávttáá ovdâskulij. Ucjuv maađijpargo lâi kale joođoost já kyermautoh vuojâččii motomin Čovčjäävri já Kaamâs kooskâ, mut uáli harvii lâi lávurduv mihheen autoid monâmin tavas. Táválávt lâi jo sevŋâd, ko pyevtittáim Veikkoin Kosseennâm luoddiärun, mast sun ratkui páikkásis já mun jotkim majemuu vittâ kilomeetter ohtuunân ovdâskulij. Ko ehidist poottim pááikán, te muu vaanhimij čalmeh táválávt ain jurbâsmuvvii. Tast váháš vávjástellim, et taat ij lamaš sii miellâsâš oornig. Na tiäđust-uv ko eeči kaartâi muu ain tuálvuđ pasepeeivi ergijn Kaamâsân, te maađij tiäđust-uv lâi aurajum já motomeh autoh-uv ton mieldi vuojâččii. Sun ij oskeldâm šolkkâmaađij mieldi vyeijiđ ergijn já nuuvtpa sun tuálvui-uv muu Kaamâsân puáris tälvikiäinu mieldi, ađai mädibáá Kosseennâm já Tuurunjaargâ pehti Tuurukuoškân, kost ain maađij paijeel Kaamâsjuuvâ mield Kaamâsân. ¶ 15. Russula aeruginea – Koivuhapero – Suáhismiäruh U ¶ – Te tääl tun faadâr kale algih meendu munnáht mainâstiđ. Ijhân Ucjuvvâst lah ryevdirađe. ¶ Toimâ ¶ muu ennustem ¶  +  jälkiattribuutti). Nuuvt čuoigâláim maassâd pááikán. Nube peeivi valddijm sääiti já ko Uulá aalgij suddereevnist liäkkuđ jieŋâ, te horgâ iätá: ¶   – Hyyyyh, ij lah ollágin suotâs! Mun ááigum! Assaaskuolgâ nággárušâi já njuškoškuođij kuovttijn juolgijn. ¶ – algâmáttááttâsâst (1–2 lk) vittâ uáppee, ¶ SERBIA ¶ ibbeerd. ¶ b. Viärdádâl jáhháál já siähtál. Ovtâstit riehtâ. ¶ Mätki ovdán ain jotelubbooht ko vuájá jieš. Nuuvt keevâi tääl-uv, já forgâ mun lijjim-uv Oula lunne. Ostim sust mottoom steikkâkiilu já vala čuárbpelpittáid. Ain piärgu uástidijnân smietâm tom, mon pyeri ličij uástiđ ubâ poccuu, mut taggaar piärguhivvâduv ij mahten pyevti fievridiđ mätkilavhâstis enâmist nuubán. Muádi piärgupitá tiet jiem ájánâm kuhháá Oula lunne, já nuuvt te oppeet čokkájim raati tyehin já vuoijim tutâvâžžân maassâd Avelân. ¶ Tiälkkutiivreh – Leppäkertut ( Coccinellidae ), main tobdosumos lii čiččâmtiälkkutivre – seitsenpistepirkko ađai tiälkkutivre. Suovsah poreh šaddošiirâid. Suomâst láá kavnum 62 šlaaijâd 26 suuvâst. ¶ – Jieh-uv tun puáđáččii muu viežžâđ neelji ääigi jyehi eehid nuuvt kuhháá, ko neelji maŋa ij lah innig sevŋâd? ¶ Sárguseh: Anssi Rauhala já Jorma ¶ S ämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusah ovdániččii puoh pyeremustáá räjioovtâstpargon ¶ Viettust láá niskevuoptah ¶ Saul čokkái lusis mieláin jieijâs palaccist. Sun tuubdâi, et Immeel ij lam innig suin. Paas jurduuh väividii suu. ¶ Ko vorrâ jotá jyehi kuávlust ruummâš, te vorrâčáittusist puáhtá uáiniđ sisorgaanâi máhđulii kuddum. ¶ Mun jiem riävtui määti jurdâččiđ jieččân kuussân eres sajan tâi moonnân eres ámáttân ko puásuituálun, ko toos lii šoddâm aaibâs uccâkandii rääjist kiddâ. Puátteevuođâst tuáivuččim, et sämmilâšvuotâ puáđáččij eenâb uáinusân já kielâ kulluuččij eenâb jieškote-uv ahasijn, ko tuše puárásub ulmuin. Aainâs aanaar- já nuorttâsämikielâ oppâm kolgâččij finniđ eenâb škovláid já jyehilágán oppâmaterialân eenâb ruuđâ. Aanaarsämikielâlijd máttáátteijeid kolgâččij meiddei eenâb finniđ škovliittâsân. Puátteevuođâst ááigum sárnuđ jieš-uv aanaarsämikielâ puohâi ulmuiguin kiäi tiäđám mättiđ aanaarsämikielâ, amas alnaangin huánániččii kielâ mättim. ¶ Stuárráámus uási mecciráhtulâšvuođâirâttâsâin láá Máddáápiäláá viljâlemkuávlust, Jävri-Suomâst já Tavepoođâenâmist. Mecciráhtulâšvuođâ ámátteh láá ovdâmerkkân insner, acâtteijee já stellejeijee. Acâtteijeeh pargeh ovdâmerkkân tamppâtelakist. Stellejeijeeh stellejeh moottorijd tâi tivoh mašinijd. ¶ 4 a. Láá-uv nágguseh vuoigist vâi puástud? Merkkii ruossáin. Vuoigist Puástud ¶ Tunturihärkki ¶ b. Tivo puástu nággusijd. ¶ Lahtos 24 Äštim- já viehâvälditileh párgosaajeest ¶ Poođij tälvi já nuuvt Muumileehi lovdâšui muottuu vuálá. Ubâ Muumitáálu viehâ oođij. Tuše Noskemudágâš lâi vuálgám maadâs tegu táválávt. Mottoom täsnikirkis iijâ nuáidi lâi joođoost. Suu čalmeh šleđgii, ko Muumitáálu poođij uáinusân. Sun luuvâi jotelávt nuáidilohhoos jeđe lappui čapis iijân. ¶ Na lâi uáli mučis šoŋŋâ, maalismáánu algâ. Munnust Uuláin lâi älgimin oppeet vahtâvuáruttâllâm. Uulá vuolgij iđedist vuosmuu vuáru kuldâliđ, et kullojeh-uv kirdemmaašin jienah. Paijávráá tupán Vuoli Maati loonjân lâi čokkânâm spellâjuávkku. Uccpárnáá Vuolli já Samlii Kaabi láin monâmin Kaamâsân, Sarre Antti lâi riemnjispiivdost. Vuolli já Kaabi láin tuálvum vuájánijd kuátumân. Na tebat-te vuorrâseh čokánii katkoriggei vuoiŋâstim puudân. ¶ Sutsey 110 ¶   Čohčâluuhâmpaje 1952 ¶ Čiččâm ääigi poođij Márjá-Liisá cuvnâđ munnuu, veikkâ kale mun lijjim koccám jo viiđâ ääigi, vissâ mottoomlágán vyelgimkumestâs väividij. Káhvástâllâm maŋa puáđistij taksi já tolliittijm Amsterdam kulij. Algâmätki moonâi pyereest, mut aldeláá Amsterdam puáttim algii leđe hirmâd kuhes autojonoh. Taksivyeijee čielgij, et kuávlu lii 40 meetterid merâčäcitääsi vuoluubeln. Kuittâg jo mun jiem tuostâččii aassâđ taggaar väldikoddeest, mii monnii – veikkâba eennâmtuárgástâs tiet puávtáččij pääcciđ čääsi vuálá. ¶ Säämi muusikkuávdáš ¶ olmožid (11,9 prosenttid) almottii jieijâs pasteđ táárbumield kevttiđ sämikielâ jieijâs pargoost. ¶ 62. Viljâlemenâmij lodeh ¶ vuáđumerhâšume: 1 ) jielâ, hijmâ, pieggâ ( blast, wind ); 2 ) vuoiŋâstem tâi vuoiŋâstâh ¶ siiguin = heidän kanssaan 157 ¶ Stuorrâ, vyeijee vielgis lodde, suájáh ucánjáhháá porfâgâm, lii uápis uáinámuš Suáluimeerâ luovtâin. Ruopsisfiskis njune mast lii čapis njunepuállu almottává, et lodde lii puállunjunnj uhčâ ijge njuhčâ. Njuhčâ puáhtá kolliistâllâđ suáluikuávlust varrimmađhijdis ääigi, mut puállunjunnjuhčâ lii tobbeen fastâpessejeijen. Puállunjunnjuhčâ huksee cuávis čáácán ruávuin stuorrâ kobđoo piervâl. Tot lii pessimääigi uáli vaijaas já ruokkâdis lodde, maid nubeh lodeh ferttejeh váruttiđ. Njuuvčah parâluveh ubâ eellimáigásis. Ko niŋálâs láálá, te ores vähtee. ¶ Luuk. 1:47 τὸ πνεῦμά μου henkeni muu jieggâ (IM) ¶ sukkârruotâš 35, 69 ¶ a. Pori ¶ Uđđâ testament, mii almostui 1998, já Taažâ já Ruotâ ráámmátseervij ohtsâšpargon ¶ Pooliseh kejâškuottii nubijdis já joskii vuárnutmist já koijâdâlmist. ¶ Kuábâš-uv tain lii uccâ mučis skââŋgâš mii puáhtá tuođâliijd tievâđâid Säämi kuávlust. ¶ Aikio-Puoskari Ulla (vf. 1.10.-31.12.2015) ¶ siemmânpottáák 36 ¶    MMM, YM, Sämitigge ¶  ko Äššigâžân šaddee tuođâliih mätkikoloh pääihi já pargosaje kooskâ sajanmáksojeh táárbu mield hiäđulumos molsâiävtu mield. ¶ c. Mon iveäägi kiihâm lii? ¶ Ässeeloho: 1,1 milj. ¶ Suáđigil luvâttâh: Juho Yliriesto (tavesämikielâ) ¶ Na, ton koolgâi tievst juhlođ, ko lâi finnim kuolijd vyebdiđ já ruuđaid kuámmirân. Mutâ sust lâi nuuvt hyenes lukko, et toojij jyelgis já kaartâi Avveel sairalân tiipšon. Sun kaartâi leđe sairalist nuuvt kuhháá, et puovtij älgiđ sobijguin väzziđ já ličij peessâm sairalist meddâl, mutâ sun aasâi nuuvt kukken tuárispeln, ij sun puáhtám tohon moonnâđ aassâđ. Nuuvtpa sun ferttiij turvâstâttâđ Toivinjaargâ puárásijpááikán já leđe tobbeen nuuvt kuhháá, ko jyelgi puáráničij. Ko jyelgi lâi puáránam, te sun peesâi páikkásis Saammutjáávrán. ¶ Korsika E7 ¶ Jeesus västidij: ¶ – Liävvus mii lâš, sun smiättá já juátká määđhi. Puátá päävti luusâ. ¶ uágguđ, uágum, uággu = onkia ¶ Puáđi suámsurtorin toohâđ kávnusijd! Nuubán taarbâšmettum mááccuh, jyevdilâs soljo, peljiheervah teikâ mii ihenis eres tyeji puáhtá leđe aarni tunjin. Lasseen suámsurtorist puávtáh kavnâđ tyejiamnâsijd, ovdâmerkkân kággáid, laaigijd, siilhijd, šiišnijd jna. Suámsurtorist lii meid ohtsâš pevdi, kuus puáhtá pyehtiđ vyebdimnáál ovtâskâs tävirijd, jis jieččân piävdán ij kavnuu tuárvi vyebdimnáál. Tyejisuámsurtori ääigi Sajosist lávloo vuáččulâš Tiina Aikio čuojâldittein Tony Brandtbergáin tme 14.00. ¶ Miehet hallitsevat maailmaa. Naiset hallitsevat miehiä. ¶ Uđđâseh+ äigikyevdil ¶ – Kalle vuojâleeibi mij kolgâp puurrâđ ovdilgo tijme lii nelji? nieidâš joođhij. ¶ – Hämmejeen-uv vala hammimkääsist tälvipiäjuid kuobžáid? Lavri iävtut Maatin. ¶ jiäŋudij enâmijd já nannaamijd já jiäŋudij tuulâ-uv táákán. ¶ – Jáá nuuvt, himettij Keesi. – Ličijba tuođâi lamaš hävski teivâđ suu, já jis tuođâ eeđâm, te jiem lah kuássin kuáhtám jieččân oovdâstmannee. Ličij suotâs teivâđ eres-uv virgeviiljâid, Čoovčâ já Täälvi. Tuođâi-uv, mii iveääigih kolgâččijm toollâđ čuákkim. Tot sátáččij leđe uáli ávhálâš já mávsulâš. Kenski ¶ Vuoli Ilmar ¶ - Mun tuše imâštâlam Haŋgal. ¶ Maggaar verdi lii? ¶ 16. Aasia uulât tavenäävist ¶ s. 168 ¶ Tiiláá Kierrâš: vuolgât šleđgâpoostâ tâi suáiti puhelimáin toimâtteijei. Almoot: 1) noomâd 2) puhelinnumerâd 3) šleđgâpostâ- tâi aldačujottâsâd já 4) halidâh-uv šleđgâ- vâi pävirloostâ. ¶ Helsig ¶ Párnáipeeivi palhâšume uážžooh Helsig Smolnaast 25.11.2004 ¶ (spiekâstemjuávkku nr 2), mii lii tárkká jurgâlus, mutâ ij nuávdit suomâkielâ rektio, ¶ Aanaar kieldâ (tavesämi-,aanaarsämi- ja nuorttâsämikielân) ¶ kuolijd. ¶ Love suulâin lâim oppeet pargosaajeest já onnáš peivi kale moonâi pusseedmân. Dale Torma poođij vala niäljádin pargen, mut liijká homáh iä táttum ovdániđ. Indiaansiijdâ rävdee Bill lâi luáddum taid seetrikooldâid já toh lijjii tuotâ ponnjááh. Oovtâ kooldâ valmâšân rähtimân moonâi liijkás kuhes äigi. Finnijm liijká ovdâ- já monnjâsiäinán kyehti keerdi sajasis já sijđoseinijd oovtâ. Tobbeen eelij mottoon nuorâ nieidâ táttumin muu radioshown fáárun, mut jiemhân mun máttâm tarbâšân pyereest eŋgâlâskielâ. Charlie moonâi muu oovdâst tohon. ¶ Piergivääri = Pierkivaara ¶ – Ive 2009 seervi stivrâ čokkânij vittii já toovâi miärádâsâid, main kielâpiervâlaašij uásild tehálumoseh lijjii kielâpiervâlpargei paalhij tärhistem já kielâpiervâlpárnái vaanhimij Helsig määđhi tuárjum. Eres miärádâsah lijjii kiirjij skeŋkkiim kielâiäláskittemprojektân, luvâttuvâst já vuáđuškoovlâst peessâm uáppei 2 ive nuuvtájeessânvuotâ, iävtuttâs anarâškielâlii oppâmateriaalčällee virge vuáđđudmist Sämitige oppâmateriaaltoimâttâhân, stipendij mieđettem kuávlu škollâlijd já seervi ovdâsteijee valjim Ovdâskode pargoeellim váljude čuákkimân Helsigân. Jeessânlostâ Anarâš almostui neljii, main ohtâ lâi kalendernummeer. Puohâi jesânij meeri lâi ive aalgâst 264 já ive loopâst 286, main ihejesâneh lijjii 221, toorjâjesâneh 54, ovtâstusjesâneh 8 já kunneejesâneh 3. Ton ive jammii nelji jeessân. ¶ 27 ¶ Minna Lehtola ¶ 3.2. Sämikielâ kielâpiervâlkielân ¶ Algâttim čohčuv 2010 luokamáttáátteijeeoopâid Kuovdâkiäinust Säämi Ollâškoovlâst. Lijjim aaibâs vises, et jiem lah tuárvi sämmilâš Ollâškoovlân. ¶ – Uccâ loddááš, uccâ loddááš, tot eeđâi. – Muu-uv oovsij alne ¶ – Uážuh taam, sun keigee tom Uulá-Juhánân. Eenâb must ij lah taan tovváá, ko muoi tobbeen suollust valdijm julástuvâid. Ko peri lijjim tiettiđ, te lijjim kale šeštiđ taid-uv kuáškánjâsâid tunjin! ¶ SPR uáiná, et luáštui mere kalga haldâšiđ oovdedmáin uđâsmuvvee energipyevtittemhaamijd já uážžumáin taid aalmug kiävtun hälbis hodijguin. Huksim energiapehtilvuođâ kalga pyerediđ huksimnjuolgâdusâiguin já torjuiguin. Aalmuglâš tääsist kalga asâttâđ šoŋŋdâhlaavâid, moi vievâst puáhtá haldâšiđ luáštuid já ruttâdiđ šoŋŋâdâhnubástus estimtooimâid já turviđ algâaalmugij vuoigâdvuođâid šoŋŋâdâhnubástusâst. ¶ Pirkko Nuolijärvi muštâlij aalgâst kielâlávgumvyevi historjá. Kanadast aalgâ finnim kielâlávgumtoimâ aalgij Vaasast 1987, kost eenâblohokielâlâš párnáid adeluvvojii ucceeblohokielâlávgumeh ubâ peivikiäju ääigi. Kielâlávgum lii 100 % kielâlávgum, mii uáivild tom, et rävis ulmuuh sárnuh sehe peivikiäijust já škoovlâst ubâ ääigi siämmáá kielâ. Talle jieškote-uv tilálâšvuođâin sij iä sirduu kielâst nuubán, pic siämmááh vanhimeh sárnuh ubâ ääigi jo-uv ruotâkielâ tâi suomâkielâ, ige kuohtuid kielâid vuáruluvâi tilálâšvuođâ mield. ¶ (spiekâstemjuávkku nr 2), tastko anarâškielâst omâstemkiäččus ij pyevti kevttiđ oovtâst ¶ Sitruunij pyevtittâs 2003 (1 000 t) ¶ – Já mun meiddei, Assaaskuolgâ-uv táátui. ¶ káártást Saksa já ton ránnjáväldikuudijd. ¶ Uusi kuva: 54A vasa.jpg ¶ Riävskápivdeeh ¶ 1,5 mälipastem säältih, ¶ puáttee tohon ¶ Ohtâ aalmug neelji enâmist ¶ livâreh < liivâr = heltat < heltta 70 ¶ Ovdánijm kááđu, teikkâ kujá mield muáddičyet meetterid ovdâskulij já čaŋâlijm uáppá maajeeld mottoom uuvsâst siisâ. Viste lâi ucessiähá já viehâ sevŋâd. Suullân viđâlov ihásâš ränisvuoptâsâš ákku čokottâlâi viste vaarâ stuárráámus stoovlist já eres stoovlijn čokkájii nuorâbeh nisoneh viehâ keppâ pihtâsijguin. Valjiimân ij moonnâm meendugin kuhes äigi já ääših ovdánii tast ovdâskulij aaibâs luándulávt. ¶ Máttááttâs- já kulttuurministeriö aasât sämikielâ iäláskittemohjelm vuávájeijee pargojuávhu pargon: ¶ Simba eeđâi. ¶ – Ákku! Sun huuihij. Tun-uvks lah nuáidum muumiperruu? ¶ – monnjâvierâ (kuálmádin majemuš vierâ) ¶ 46 ¶   moggedem = nahistelu 153 ¶ – Puátá-uv tot Brysselân mannee juná eidu taan ruugân? koijâdim, tastko tiettim, et belgialiih láá čyerbih orniđ aašijd olmânáál, jis kerd miinii monâškuát puástud. ¶ – Uáináh-uv tuom almaa? koijâdij pieggâ. – Keččâleen kuábáš munnust uážžu mááccuh meddâl suu pajalist. Tot kote luhostuvá lii kievrâb. ¶ d. Mane lii pyeri, et Maija luokast láá uccáá uáppeeh? ¶ ovdedem kuávlui riggoduvâi já mättim vuáđuld. ¶ 17. Aasia uulât kolmâ tundraast kume arvevuávdán . . . . . . . . . . . . . . . 50 ¶ čääsi liäđđum (kukkim) . Planktontiäpui loskâm nuuvt, et toh ivnejeh pajaldâsčääsi. Vrd. čääsi lijgešoddâm. ¶ Tääl iän lamaš Kossenâmist, iänge sávjáid kištoi njielâmin, tääl láim Kaamâsist, aaibâs omâs mailmist já kolgâččij algâttiđ oppâm äŋgiris já srevâlâš luodâ. Mun lijjim kuullâm meiddei mainâsijd máttáátteijest, mon koorâs sun lii. Tiettim vala tom-uv, et suu nommâ lii Elma Rantamäki já sun läävee vuoptâin kiškodiđ talle, ko párnááh skilottudeh, teikkâ láá tottâlmettumeh. Kuulâm Aailâ raavhâstmin: ¶   Stivrejeijeiguin párnááh kuittâg sarnuu masa ain sämikielâ. Nuuvthân tot mana meiddei škoovlâst já kielâpiervâlist, et pargeiguin sij sárnuh sämikielâ já skipárijguin suomâkielâ. Veik ettim ovdil, et sárnum oro lemin vaigâd párnáid, sij puohah kuittâg iberdii čielgâsávt munnuu sárnum já munnuu adelem ravvuid. Stuárráámus hástu puátteevuođâst lii-uv finniđ párnáid sárnuđ sämikielâ meiddei koskânis. ¶ vuáđututkâmuš, mii tuálá sistees jienâdâh- já sujâttemopâlijd oosijd sehe luovâs ¶ * Iiđeedpeivikähvi já teejâ viežžâmpeevdist já sálttáá kähvileibi ¶ Dumbo hiäiluttij peljijdis já kiirdij muččâdávt ááimust. Ulmuuh ilodii, ko toh oinii uccâ elefanttii kirdemin paajaabeln. Timotei lâi luholâš. ¶ 120 ¶ c. Mane ori D lii njuškim monnjâjuolgij oolâ? ¶ Oulu pispekode tuámukapittâl vuáđudij sämipargo ráđádâllâmkode ive 2008. Ráđádâllâmkode pargon lii äššitobdeeorgaanân ovdediđ sämmilij kirholâš pargo já tuárjuđ sämipargo čällee pargo. Kirkko taha sämipargoost tave-eennâmlâš oovtâstpargo já uárnee eres lasseen jyehi niäljád ive ekumeenlijd Säämi kirkkopeeivijd. Puáttee kirkkopeeivih uárnejuvvojeh Taažâ Mo i Ranast 9.–11.8.2013. ¶ Sämitige haldâttâhhovdâ Juha Guttorm paahud, ete jurduu tyehin lii meid viggâmuš ovdediđ Saijoos kulttuurlâš siskáldâspyevtittâs uđđâ toimâvuovijn, lasettiđ säämi kietâtyeje tubdâm já ton pehti levâttiđ vijđásubbooht-uv tiäđu sämmilijn algâaalmugin sehe lasettiđ sämituojij vyebdim já pyerediđ sämituáijárij áigápuátuiävtuid. – Lasseen halijdep ovdediđ já virkosmittiđ Saijoos kuáhtám- já teivâdemsaijeen sehe faallâđ nuorâ sämmilâš tuáijáráid pargo jieijâs päikkikuávlust. ¶ Tast suoi čokkáin mottoom áigáá Máárjá lovduu alne tassaaš ko Máárjá lâi joskâm čiärumist já lâi aaibâs rávhálâš. ¶ 3. Leeibist já pikkâleeibist lii pieggâkovjim. ¶ syeini aččin ¶ Ohtii assáin aldaluvâi Aaslâk já Kaabi. Aaslâk táálu lâi siijdâ ulmui nijttoroobdâst, já ulmuuh vávjástillii, et syeiniluovijn láppojeh syeinih aldemuu táálun. Kaabi vist lâi ulmui mielâst taggaar, mii harvii tuođâid sáárnui. ¶ Ive 2015 Ijâttes iijâst kuullâp nuotâid vildáás tuoddârijn ¶ Uásálistmist tilálášvuotân almottuvvoo jogo šleđgâpoostân tâi puhelimáin Irmeli Moilanenân (irmeli.moilanen(at)samediggi.fi / 050-5691255) majemustáá majepaargâ 16.9. Tilálâšvuođâ puáhtá čuávvuđ meid streaming –vuolgâttâssân internetčujottâsâst sogku.fi/live. ¶ 128 ¶ oomeenpiäivááloddááš ¶ kielâamnâs totkoo lingvistlávt viärdádâlmáin. Viärdádâlmist váldojeh vuotân kielâ ¶ - Aa-, aggâgâs! Lam nuuvt vaibâm, Ánná culijdij. ¶ keejâ tääl, eeđâi Marttin já viigâi ruottâđ čuávjis alne. ¶ Kištoost iä lamaš aheraijiittâsah. Meriááigán pottii 27 jieškoteuvlágán kirje, main kulmâ lijjii tavesämikielâliih, Power Point –ohjelmáin rahtum cd-kirjeh. Tavesämikielâliih pävirkirjeh lijjii 17, aanaarsämikielâliih 4 já nuorttâsämikielâliih 3. ¶ – Jáá, munba páásám teehi Anarân, kolgâččij eelliđ kaandâkaandâ keččâmin tovben... Ettim-uvks mun jo, et sun lii kuálásteijee... joo, lii sun-uv ennuv pivdám eellimavvees ääigi... ¶ Heikki Mattus ¶ Tuomâ ( Prunus padus ) ¶ uážuh aassâđ nuuvt kuhháá ko halijdâh. ¶ Roottâm maŋa äijih jooggâld puško uáivi rasta, váldá čoolijd meddâl, toidá já sikko tom putesin. Putestem maŋa äijih lyeddee ovdâveepsij kooskâ nuuvt, ete tot lebbân ollásávt. Sun fasko peeccih keejist čielgâtäävti alne cuopâ vâi lođđâseh iteh uáinusân. Lođâskooskâst sun puátkee čielgitäävti, puunjâst tere ton vuálá já rata niivhotmáin täävti nuuvt, ete tot páácá čielgicuopân kiddâ. ¶   Värisaavâjođetteijee Irja Seurujärvi-Kari saahâ eŋgâlâskielân. ¶ mieskâđ, mieskâm, miäská = lahota ¶ 9. Nähkisuájá, kirdee njomâtteijee ¶ Motomijn kieldâi já staatâ virgeomâháin iä lah tärhis tiäđuh sämikielâi iäruin. Tietimettumvuotâ lâi ¶ – maaneemlaaštâ (nubben vyelemuš laaštâ), ¶ Otava äššigâšpalvâlem ¶ Purâdem oroi tain juuhlijn lemin uáli jo stuorrâ nummeer. Heerskuh lijjii veik mon ennuv. Ánná valjij olssis luosâ já potásijd já váhá ruonnâsijd. Tot lâi-uv njäälgis. Moos sämmilâš ij lamaš nuuvt čuuvtij hárjánâm, tot oroi kaavpugist lemin aaibâs táválâš: purrâmuššáin lâi njaalgâ vijni já vala pajaldâs. Ánná maašâi pyereest čokkáđ eres sämmilij kooskâst, já suu mielâst tot lâi-uv puoh pyeremus saje sunjin taan tovváá. Tast lâi älkkee leđe sämmilâš. ¶ Säämi taaidâ ¶ IŠÁN! ¶ “Mun lam puáris, jiemge tieđe, mon kuhháá vala iälám. Vääldi njuolâidâd já távgád já vyelgi piivdon. Määlist tastoo salâsist munjin njaalgâ máállás. Talle mun sivnedâm tuu.” ¶ – Čirr, čirr... ¶ Veikko uáiná Säämi palgâs puátteevuođâ čuovâdin. Sun iätá, et kuáttumenâmeh láá šiev oornigist já jäävviltile lii kohtulâš pyeri. Lasseen iänááš uási Säämi palgâsist lii Urho Kekkos aalmuglâšmeeci siste, mii lii mottoomlágán piäluštâs já vyevdih šeštâšuveh čuoppâmijn. Sun iätá puátteevuođâ lemin ton-uv tááhust pyeri, et ko stuárráb ahepuolvâ vuálgá te palgâsân pääccih ucceeb puásuituálleeh já nuorah piergejeh talle pyerebeht. ¶ Ruškâdâs já vielgâdâs lává ovdáneijee lodealgâčuolmâ raavâd. ¶ Ratkuuttuv maŋa ákku jorgeet maađij alne käävpi šiiljon já vuájá auto kyevti auto kooskân. Auto čižetpeln lii ruánáá persovnauto já auto uálgispeln lii čapis pakkeetauto. Saje autoi kooskâst lii nuuvt äätis, ete ákku já Matti iävá pyevti lehâstiđ auto uuvsâid. ¶ 7 a. Kost piisam lii puohtum Suomân? ¶   4. ¶ s. 16 ¶ Sämitigge 2010 ¶   Oolâskuorijááh – Ihrakuoriaiset ( Dertmestididae ) láá távjá čappâdeh tâi ränis- já čapiskirjááh. Toh láá algâaalgâst kiävttám ravâdin elleevuálgulii pasâttâmateriaal. Tááláá ääigi toh láá ulmuu aldasijn iälusteijee pilletiivreh, moh pyehtih puurrâđ ulo, näähki, čeevđi já silhe. Suovsâin láá kuhes soksâmeh. ¶ – Mij lep kavnâm marsilii! sun huuihij. ¶ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ¶ Mon  kuhes  (mätki)? ¶ Eres mielâkiddiivâš tiäđuh: ¶ – Láá-uvsun tuon reepust laastareh? Assaaskuolgâ smietâi já poltoškuđij reepu, mon sij lijjii váldám fárusis. Sun tieđij, et Kuáski ain piejâi reepun vuosâišetarbâšijd. ¶ Sämitigge, Kulttuurlävdikodde, PL 41, 99801 UCJUUHÂ. Uuccâmluámáttuvâid já lasetiäđuid finnee kulttuurčällest puh. ¶ pelastuva lii jurgâlum kalga piäluštuđ (spiekâstemjuávkku nr 2), mii ij kuittâg toovât ¶ Tääl ákku puáhtá viijmâg cuggâđ laaigijd njuškomân. Njuškomist láá rääigih já luámih, moid ákku vuáruluvâi coggá laaigijd čuággimmyenster mield. Laaigij cuggâm algâttuvvoo kaskoo njuškom. Ko ákku lii cuggâm puoh laaigijd njuškomân, sun čuálmá laaigij nube keeji uuvsâ toppiittâhân já nube keeji sun čana puáhánjân jieijâs alemân. Puáhhást lii muorâsäggi, mon pirrâ ákku kiäsá čyeldimvuáláá já piäjá vala lukkânááloin kiddâ. ¶  et Ráiđu 0-2 lk ¶ Antti-eehi aasâi aaibâs ránnjátáálust. ¶ Škovlim ulmen lii adeliđ máttáátteijeid máhđulâšvuođâ sämikielâ iäláskitmân škovlâpargoost, faallâđ sijjân porgâmkiedi já piergâsijd kielâlávgummáttááttâs oovdedmân keevâtlii škovlâpargoost. Nubbe tehálâš ulme lii ráhtádâttâm ovdâ- já vuáđumáttááttâs uđđâ máttááttâsvuáváámij kiävtun väldimân sämimáttááttâsâst. Škovlim ulmen lii lääččiđ pyerebijd tiäđulonottem vuáválâšvuođâid já lasettiđ máttááttâspargovievâ tiäđu lahâasâttem adelem sämimáttááttâs keevâtlijn máhđulâšvuođâin. ¶ koveh: Jukka Lemmetty ¶ Ko Joovsep poođij tiettiđ, et Máárjá lâi párnáá vuástá, sun jurdâččij et Máárjá ij puávtáččii šoddâđ suu kálgun. Ijhân páárnáš lamaš suu. ¶ 3. Lijmii lovduu ollásávt kiddâ koorâ siskiibel. ¶ Matti Valle: Tiervâ, tiervâ, na kost tun lah tääl lamaš? ¶ šleđgâjođos = sähköjohto 122 ¶  lah Čalluid, main lii čällee nommâ, ahe já ohtâvuođâtiäđuh, kalga toimâttiđ majemustáá 2. roovvâdmáánu 2009 räi. Kištočalluuh vuolgâttuvvojeh čujottâsân: ¶ Göteborg 93, 95 ¶ Gotland = Gotlanti ¶ ko ávutuáluh já rijdo. ¶ ”Veikkâ mun sárnuččim ulmui já eŋgâlij kielâiguin, mut must ij liččii rähisvuotâ, te liččim tuše poŋkkee kiällu tâi skilijdeijee tivgâ. ¶ – Na tot kale suápá pyereest! Nuáidienni eeđâi já kuáivui tijdâseehâs hamittis siste. ¶ Israel lâi tallaa ääigi nuuvt kezzi, et ko lâim vuáijâm Jerusalemist viestârân suullân 50 kilomeetterid, te lâim jo masa Koskâmeerâ riddoost. Nuuvtpa poođijm mottoom ääigi keejist taggaar sajan, kost oppeet oinuuškuođij Koskâmeerâ. Maađij muhâttâlâi váráduv alne já meerâ oinuustij tyellittälli tiävái já vaarij kooskâst, jeđe lappui. Eskân talle, ko peesâim Karmel váráduv oolâ, te oinui Koskâmeerâ čielgâsávt, siämmáánáál ko oinui meiddei Haifa kaavpug. Tot lâi talle Israel tehálumos haammânkaavpug já táiđá leđe vala-uv. Ko lâim luáštádâttâm Karmel váráduvâst vuálus merâriidon Haifa kaavpugân, te uusâim vuovâs purâdemsaje, mast peesâim ollásávt niälgádiđ. Haifa lâi tallaa ääigi aldasáid 150~000 ulmuu kaavpug, mii västidičij tááláá tiileest vaarâ Tampere kaavpug Suomâst. ¶ 2. Táátu jieijâd paarâ keččâđ šlaantâ já sirdâšuđ kuuloold maŋaskulij tassaaš, ko sun ij innig uáini šlaantâ. Táátu suu čuážžuđ siämmáá saajeest já kaivađ lite. ¶ 52. ECRI movtijdit Suomâ virgeomáháid juátkiđ tooimâs sämikielâi iäláskitmân já avžuut, ete tađe várás škovliitteh tuárvi máttáátteijeid. ECRI avžuut, ete Suomâ virgeomâhááh riemih lasetoimáid vâi visásmiteh tom, ete sämikielâid máttáátteh sehe sämikuávlust ete ton ulguubeln. ECRI avžuut, ete Suomâ virgeomâhááh värideh tuárvi ekonomâlijd já olmoošresurssijd taaid viggâmušáid. ¶ 1 . P A S E P E I V I J U O V L  I N ¶  já já raavâd . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .153 ¶ Svenska kulturfonten haalijd uásálistiđ täid talgoid já uđđâ kulttuurkuávdáá tooimâ ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtusâst juáhhojii 10 stipendid ¶  heiviittem Ehidâs ađai álttár sakrament lii Jeesus asâttem pase määlis. Tast sun addel mijjân rummâšis já voorâs purrâmnáál já juuhâmnáál. ¶ Muumistáálu moonâi siämmást išedij eenis. ¶ kaasâs já päddipitá. ¶ 10. Leccinum holopus – Valkolehmäntatti – Vielgiskusâkuobâr U ¶ 8. Čielgii kuuloold tábáhtuvvee hämimolsom . ¶  akkusatiivjeessân Kuávžur - jaavrij kunâgâs ¶ Stivrim/čuoppâm: Ima Aikio-Arianaick, kuvvim: Antti Kyrö ¶ – Naa, Maarit smietâi já ruohâi uáivis. Sämikaandâi eellim jo tiätá-uv, maggaar tot lii: puásuipargo, riävskápivdo, kuálástem já meecist jotteem. Tot lii korrâ eellim. Já haalijd-uv tááláš säminieidâ innig taggaar eellim olssis? Ko keejâm, mon ennuv muu enni-uv lii karttâm porgâđ puásuipargoigijn, ige tast maŋgiigin kijttos finnii! Nisonij puásuipargo lii nuuvt uáinimettum! Siämmáánáál lii kuáláástmist-uv. Mun jiem kuittâg toos kuássin riemâ! Tondiet lam-uv jo kuhháá smiettâm, et sämikandáin jiem vissâ kuássin naajâ. ¶ s. 172 ¶ Alisa vuolgij sunnuu fáárun Muumitáálun já peerâ ornij sunjin uccâ juhláá. Sijhân iä kuáhtááččii nubijdis kuhes ááigán. ¶ palvâlusah iä liččii nahcâkoččâmâš, jis virgeomâháin ličij porgum kuhesáigásâš pargo sämikielâlâš ¶ Totkee sijđo ¶ Matti Morottaja ¶ vielgâdâs ¶ Illávaje ¶  YM, MMM, TEM, LVM, OKM, Sämitigge ¶ pargo ¶ Ante vuordij tassaaš ko Elmer lâi moonnâm. ¶ Rautanokkonen ¶ rievdeelieggâseh.....41 ¶ Virdečuálmi 6:3 B? Lemmee koskâmuddoin, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ Säämi kielâtaho-palhâšume njuolgâdusah ¶ Mun nuurâm iänán ¶ Sun ij tuostâm smiettâđ tom maid lâi uáinâm, mut kaččâlistij matematiika luoka uuvsâ kuuvl, mii lâi aaibâs kemia luoka paaldâst já ruttij tom jotelávt áávus. Tot-uv luokka lâi ollásávt muttum. Tot ij lamaš innig škovlâluokka, tot lâi aaibâs uđđâ mailm, mut tom mailm ij sun, kii lii kočodum Villen, puáhtâm pyerebeht tutkâđ, ko kullui nuuvt korrâ raattân já pisoi já tykij pääccim, et sun koolgâi pieijâđ uuvsâ tállân kiddâ. Sun sattui kejâstiđ, mii ton uuvsâst luuvâi, ige tast luuhâmgin innig matematiikaluokka, mut nubbe mailmsuáti. Sun kejâstij jotelávt vuossâmuu uuksân, mut tast luuvâi tuše kemialuokka. ¶    láá 10) 6 Tuuđhâ Tave-enâmij šadolâšvuođâkáártá 88B. ¶ Muotâteatter ¶ Večiráánjargâ UP Piäldujäävrist, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ – Amahân te mij itten talle uáinip muusikjuuhlijn, ákku iätá. ¶ – Kale tust miinii lii. Eeđâ peri! ¶ 15. Alppâenâmeh láá Euroop káátust . . . . . . . . 55 ¶ - Mut mun-uvks? Mii iišijd must puáhtá leđe? ¶ Esau lâi monâmin Jáákup luusâ. Mieldi Esaust lijjii neljičyeđe almajid. ¶ Vuonâmarkkâneh ¶ Jeđđejim iännám: ¶ Taam uásist uápásmup Suomâ eennâmtálui elleid. Pivnohist eennâmtáluidân putes já njaalgâ pyevtittâsâid. ¶ – Tuon kuocâseehâ vâi? Kuáski imâštâlâi. ¶ Foorum iävtuttij, et sosiaal-já tiervâsvuođâkyeimivuotân valduuččij uđđâ uási, mii kuáská ärbivuáválij iäláttâsâiturvim já ovdedem. “Taat lii uáli tehálâš iävtuttâs. Ärbivuáválij iäláttâsâi hiäjuskannattemvuotâ já iäláttâsâi hárjuttemiävtui hiäjunem lii jođettâm motomijn algâaalmugsiärvusijntuođâlijd vädisvuođáid. Ovdâmerkkân Kanadast, ko nuárjunähkikävppi lii EU kieldimkeežild uccom, te miäcásteijee tienâstääsi lii hiäjusmâm já maŋŋgah láá karttâmluoppâđ iäláttâsâst. Taat lii jođettâm sosiaallijd vädisvuođáid tegu alkoholismânjá jobá jiešsurmijd” Näkkäläjärvi muštâl. ¶ Vaaljâin väljejuvvojeh 200 aalmugovdâsteijed meridiđ mii ohtsijn aašijn. Ive 2011 ovdâskoddevaaljah uárnejuvvojeh pasepeeiivi 17.4.2011. Lasetiäđuh vaalit.fi -siijđost paječálusist tâi ¶ ekologia . Iälánij já toi pirrâs koskâvuođâid totkee tiettuusyergi. Pirrâsân kuleh jamâ luándu já puoh eres iäláneh. ¶ Lijjim kuullâm tiäđu máhđulávt Juhháán-Uulást, teikkâ Ailâ-Váábust já tääl halijdim ramâččâttâđ eijijnân toin tiäđoin. Uáivildim Huikkemnjaargâ Kiirsti, kote lâi muin siämmáá luokast Kaamâs škoovlâst já šoddâm siämmáá peeivi ko mun. Muu vigâttem mielâst iäččám koččoodškuođij ton peeivi rääjist Huikkemjaargâ Kiirsti ain “Tulipunaruusun” , mon áášán mun riävtui jiem ubâ lijkkumgin, veikkâ Kiirstin ucánjáhháá kale lijkkojim-uv. ¶ Purâdem maŋa iššeed oppeet vyelgiškuođij. Sun suuvâi maassâd jeđe vaazij ton sajan, kuus lâi luámánijdis čiehâm. ¶  peessâm Almai luptiji kieđâs já tot šoodâi siämmáá tiervâsin ko nubbe-uv kietâ. ¶ Pajepaapah merideh Matt 26:1-5,14-16 ¶ 10 Maht käävpist koceh njälgisildeid? ¶ kyevtiloho já tággáár kyevti ulmuu tárgutteijee sääni. KR92 olgospyehtim vanhemmat ¶ Tuše njomâtteijeeh já lodeh láá täsiliegâs elleeh. Toi roopâi liegâsvuotâ piso täsivin, veikkâ pirrâs liegâsvuotâ muttoo. Liegâsvuođâ siäiluttem täsivin váátá energia. Tondet elleeh tarbâšeh puolâšin ennuu purrâmuš. ¶ Vievsâs Tavepieggâ čovádij Keesi já kirdeetškuođij tom máádás. ¶ sijđoh: 158 ¶ e. Tot kuárŋu mielâstis ollâ soojijd. ¶ Suátiuásist sun vaaldij oovtâ kirje, mon lohheest lâi kove almast, kii kuodij nube, vahadum almaa. Suái láin suáldátteh, pisoh seelgist. Nommâ lâi kuittâg váhá oomâs; Astrologia ovdil já tääl. ¶   s. 78 ¶ Ucjuv já Aanaar servikodeh lává lamaš mietimielâliih sämikielân čuođij iivij ääigi, eereeb ovdeláá mainâšum Baabel faŋgâvuođâ. Mietimielâlâšvuotâ juátkoo ain-uv. ¶ Marta uábbi Máárjá čokánij Jeesus paaldân. Jeesus muštâlij já Máárjá kuldâlij. Martta ij kuldâlâm Jeesus. I j , sust lâi nuuvt ennuv porgâmuš. Mut koolgâi-uv eidu sun porgâđ puoh? ¶ Ohtii mij kal peesâim imâštâllâđ tuođâi Reedrik naavcâid já killeelvuođâ. Tot lâi 40-lovo loopâkeeči, talle ko eeči lâi rähtimin hirsâtuve Saammâdjáávrán. Tot lâi viehâ muudon vaalmâš, uksâ val vááilui. Tälvisijvoi ääigi eeči ij lam kiergânâm pyehtiđ tom Kossâenâmist, mii lâi pelnub penâkkullâm keččin. Pievlâäigin luodâttes kuávlust ij puáhtâm maiden lussâdub tävirijd jođettiđ, veikâ maggaar tárbu ličij lamaš. Ij puáhtâm muidego vyerdiđ tälvisiijvoid. Reedrik meid kejâdij tom pelivalmâš tuve já kuldâlij ko eeči tuikkodij tom uvsâttesvuođâ. Eeči val eeđâi, et tot uksâ lii nuuvt styeres já lussâd, et tom ij kal ohtâgen olmooš nahcii kyeddiđ nuuvt kuhes määhđi teehin, ij, veikâ ličij maggaar kuobžâ. Reedrik ij jienâdâm maiden et ličij lopedâttâm pyehtiđ tom uuvsâ. Nube oho ko postâpuáttimäigi aldanškuođij, te mij huámášep et miinii liihâd tobbeen pálgá kuávlust. Mij ep ohtâgen tuubdâ, et mii tot lii. Ij tot lah olmooš, ij kussâ ige puásui, epke mij tuhhiittâm tom manengen. Tuše imâštâllâp. Tot uáináttâs kuittâg aldanij ubâ ääigi, já mij keččâp jorgoččolmij tom immâš. Eskin talle ko Reedrik poođij nyevt viđâlov meetter kiäčán, te huámášijm, et tot lii olmooš, ko jyelgih uáinojeh liihâdmin vyelemustáá. Ko Reedrik poođij mii kuuvl, te eeči eeđâi et tun kal lah oles piru jiehke olmooš, nuuvt lâi hirmástum. Já Reedrik lâi mielâmild, ko peesâi čäittiđ mijjân, et sun pasta toos-uv mii lii iärâsáid máhuttem. Eečihân kal maavsij Reedrikân päälhi ton stuorrâ pargoost, mut jiem tieđe ollágin, mon ennuv. Reedrikân merhâšij kuittâg čuuvtij eenâb eeji rammum, ko ruttâ maid finnij. Mij imâštâlâim kuhháá maŋa-uv tom mielâttes stuorrâ pargo maid Reedrik ooinij toin uvssáin, ko kyeddimmätki jo vistig lâi nuuvt kukke – pelnub penâkkullâm. Já ko juurdâš et uksâ lâi tuárrást seelgist já päälgis moonâi iänááš määđhi suohis vuovdij čoođâ. Uuvsâ ferttij ohtânmaanoost heiviittâllâđ suohis miestui já muorâi kooskâ, mii vaaldij ennuv ääigi. Vissásávt ferttij meiddei čokániđ vuoiŋâstiđ viehâ maŋgii, uksâ ko lâi melgâdáid siämmáá lussâd ko almai jieš. Mon ennuv äigi moonâi toos, ij kal ohtâgen tieđe onnáá peeivigen. ¶ » Profeteerii tääl! Kii tuu čooskij? » Maaŋgâ ¶ kuovâmáánu 45 - 2 ¶ Anarist 8.1.2014 Sämitigge ¶ šiälgájeijee kaitháá, elleeh láá tegu sahis ¶ Ko sij lijjii purâdâm mottoom ääigi, eeđâi Jeesus: ”Taat lii mii majemuš ohtâsâš määlis.” ¶ − värisaavâjođetteijee Anna Morottaja Miina Seurujärvi ¶ Jođettem já kocceem ¶  Maati. Sárnumkielâst (kočodum) ¶ Ááná ij tarbâšâm kuohtii avžuđ: nuuvt mielâstis sun halijdij uápásmuđ eres sämiuáppeigijn já váhá kuldâliđ sii jurduid luhâmijn já kaavpugelimist. Heeihâ já Maarit lasseen sust iä jiešalnees lamaš usteveh, já tot oroi nuuvt väivin. Já tääl sun ij lamaš ollágin vises tastkin, halijdij-uv Heikkâgin innig leđe suu ustev. ¶ Čuákkimeh já tábátumeh virdeduvvojeh nabdosávt salist kevttum kieláin, mut meddei kyevti jienâkäldee virdedem lii teknilávt máhđulâš. Maaŋgâ jienâkäldee virdedeemist láá kuittâg jieijjâs háástuh, ijge västiteijee falâldâh lah kiävtust kosten maailmist. Keevvâtlávt nube jienâkäldee (om. tuulkâ simultaantulkkum) puáhtá kuldâliđ viermilaađđâm nube mediačuájáánist já kove algâalgâlâš jienáin keččâđ nube mediačuájáánist. ¶ Mun valdim vaccâkieđâidân ¶ – Vuoi kolláážám, Muumienni eeđâi. Taat pakkâ vissâ uážui siemânijd šoddâđ nuuvt kivkked. ¶ Forgâ tánssámlättee tievâi ulmuin. Ánná ij kale lamaš kuássin tánssámgin, mut ij tot suu mano nuuvt hirmâd ennuv häittidâm. Iä toh iärrásehkin suu mielâst tađe čepibeh táiđám leđe, njuškuu tuohu teehi tego poccuuh ääiđist. ¶ aalmugân sämikielâ luuhâm várás. Lii čielgâm, et haahâ lii lamaš miännástuvvee já tárbulâš. Tág ¶ Luuk. 23:39 σῶσον pelasta piälušt ¶ ávhástâlškuáttâm = alkanut käyttää hyväkseen 105 ¶ Suorgânim hirmâdávt já iberdim, et tääl mun lijjim porgâm maidnii hirmâd lovettes aašijd. Máttáátteijee ij čielgim, mondiet liipui já väldikudij sárgum ličij lamaš lovettes äšši. Sun peri uigâdij vihko pevdiloovásis já iätá munjin: ¶       Jo ovdil viiđâ almaakyevtis čokkáv kárbást já vyeijiv Äijihsuollui. Lii aaibâs kuálkki ige ohtâgin pááru oinuu kirdemin. Sunnust ij lah ennuu sárnumuš, veik jurduuh kirdâččeh-uv jo suollust sieidi kuvlân. ¶ 37. Mii lii šleđgâ? 128 ¶ korâidis. Totpa iäskán lâi-uv ¶ Puásuituálu lasseen Säämist lii meiddei šiiveettuálu. Laapi muorâovdedemfabrikeh, ruukih já Kiemâjuuvâ vyeimilájádâsah adeleh áigápuáđu maŋgáid Laapi ulmuid já lappiláid. ¶ - Tot lâi äigi, kuás mun ovtâstittim jie čč ân jurduid tuu jurduid. Tääl tun puávtáh sárnu đ munjin ubâ ääigi já nubij pelij. ¶ – Mutâ ko--, Puállunjune keččâlij čielgiđ, já fakkist sun iberdij-uv, et sun ij tuođâigin lam sáhhám maiden puáldimmuorâid mut miäcástemseervi ááiruid, moh kale hirmâdávt sulâstittii puáldimmuorâid. ¶ 3. piŋgviintanssâ ¶ támušlâšvuođâ. ¶ - Tiervâ Kaari, tääbbin lii Ánná. Kulâ, addâgâs, et suáitám náávt mannjeed. Suáitám automaatist já must ij lah ennuv ruttâ. Uážum-uv puáttiđ tuu kuuvl já uáđđiđ tobbeen oovtâ iijâ? Čielgiim forgâ eenâb. ¶ Ilmari Mattus ¶ Moh lodeh poreh muorâ muorjijd? Maggaar lii muorâšlaajâ emiliäđus čohčuv? ¶ Vuojijm vissâ čuuvtijgin ooroosthánnáá njuolgist Anarân já orostijm Juvduu šalde pellâs Juvduu taavaabel já cokkiittijm tuulâ, sehe aalgijm káhvástâllâđ já “niälgádiđ” . Mij lâim vuáijâm masa oovtmano Čovčjäävrist Anarân aldasáid 50 km:d eidu sijvottesvuođâst puáránâm čievrâkiäinu mieldi já ulmuin lâi kähvimielâ. Motomeh mii juávhu ulmuin vyejestii kuittâg njuolgist šalde mield Aanaar kylán, kost finnejii valmâš käähvi uástiđ Ranta-Máárjást, iäge pááccám káhvástâllâđ Juvduu riidon, tegu mun já rávásuboh ulmuuh poorgâim. Šalde paajaabeln lijjii čääsist ciägu laaŋkuh pald`paldluvâi tegu rahtum äiđin. Ton ääiđi já riddoviemmâr kooskân lâi pááccám taggaar meetterpele kobdosâš orroo čääci, mast lijjii hirmâd ennuu vollâsááh tâi kyele čiivgah. Taid mun irâttim káhvástâllâmpuudâ ääigi pivdeđ, mut jiem luhostum oovtâgin fattiđ kiddâ. ¶ Vuordim Ilmar. Vuordim vittâ miinut, mut sun ij valagin puáttám. Smiettim jo, lâi-uv sun vuáijám lappâd teikâ lâi-uv sunjin sattum miinii. Nuuvt čuuvtij kuhheeb mätki ij mahten puáhtám pišteđ. Suullân love miinut vyerdim maŋa oinim kuittâg čuovâid čuávumin muu. Tobbeen muu skippáár vuojij-uv. Koijâdim, kuus sun lâi lappum. Ilmar čielgij, et sun ij lam kavnâm molsân, maht auto finnij jotteeđ majaskulij. Iberdim kale suu. Tot lâi mottoom suámálâš puállu, mon koolgâi teddiliđ já siämmáá ääigi pajediđ, já esken talle tot liihâi toho, kost oovtâš-uv lâi. Mun liččim kolgâm tom sunjin ravviđ. ¶ Maadâ - Afrik ¶ Saijoos váldusalist tuállojii Sämitige lekkâmeh já Saijoos vihkjááh 3.4.12. Kulttuur-ehidist Irene Länsman já Anna Näkkäläjärvi-Länsman čájáttâláin teatterčájáttâs. ¶ supipeenuv 135 700 ¶ Suáluikuávlu šoŋŋâdâh lii šadoi šoddâmân hiäivulâš, ko täälvih láá uánihááh, asettismuottiih já liähmuseh. Keesih láá kuittâg čuáskásuboh ko Nannaam-Suomâst, ko meerâ lii täälvi maŋa koolmâs. Tane suáluikuávlu liegâsvuođâtileh pisotteleh algâkeesist viehâ vyelligin. Keesi ääigi merâčääci lieggân. Čohčuv lieggâ merâčääci tuálá puolâšijd olgoláá. Maaŋgah šadoh, moh iä miänástuu eres kuávluin Suomâst, mákkojeh Vuáskuenâmist. Tobbeen šaddeh jálus lostâmuorah , tego jalvâ, saarni, haikkâ, niinimuorâ já vääđir. Åland nommârääsi fiskiskiđđâčalme ivnee kiđđuv niijtoid fiskâdin. ¶ Vaaljâluvâttâllâm uáinimnáál ¶ - Maid mij pyehtip porgâđ? ¶ Säämi kielâlávgum škoovlâst ¶ renskiđ = puhdistaa marjoja ¶ Siäiluttem ¶ Kove: Sämitige čuákkim ¶ SÄÄMI KULTTUURKUÁVDÁÁ OOVDÂNPYEHTIM ¶ já raavâdamnâseh tovâtteh čácáduv lijgešoddâm. ¶ Suhâkuáhtáámeh ihán 2007 meriduvvojii toolluđ Altaast ive 2005 já Uccjuuvâst ive 2007. Alta Suotâstâllâmtoimâkoodán väljejuvvojii Asbjørn Rollstad (saavâjođetteijee), Sigmund Sarre, Bitten Sarre, Reidar Olsen, Martha Malmstrøm, Lyyli Vehmasaho, Heikki Sarre, Odd Malmstrøm, Eino Sarre ja Pekka Pekkala. Uccjuuvâ suotâstâllâmtoimâkoodán väljejuvvojii Kirsti Paadar (saavâjođetteijee), Ellen Järvensivu, Heikki Sarre, Seija Semenoff, Veikko Matti Sarre, Ella Sarre, Anja Marjatta Sarre, Sakari Semenoff, Antero Sarre já Pekka Pekkala. Čuákkim puoh epitáválumos miärádâs, maggaar ij lah kuittâggin tääbbin Säämist toohum lâi, et čuákkim valjij Pekka Pekkala Sare suuvâ ovdâsteijen Sämitigevaljáid. Tábáhtussân valaba tast-uv epitáválub lâi tot, ko saavâjođetteijee finnij puhelimáin almottâs: tme 14.30 (siämmáá ääigi ko juhlečuákkim aalgij) lâi Sare suuhâ finnim uđđâ jeessân ađai čuákkim saavâjođetteijee Pekka Pekkalan lâi šoddâm nieidânieidâ, kukkodâh 53 senttid já tiäddu 4140 rammid. ¶ já lappâd maŋaluvâi kirdii ¶  ubâ Staatah olášuteh algâaalmugijguin ráđádâlmáin já oovtâstpargoost toimâmáin ääšimiäldásijd tooimâid, fáárun luhâmáin meid lahâasâttâstooimâid, taan julgáštus uulmij juksâmân. ¶ kotelosienet ¶ kaccuu katka ¶ Ovtâstum aalmugij (OA) vuáháduvâst maailm algâaalmugeh pargeh oovtâstpargo algâaalmugij pissoo foorum pehti. Tot tuáimá OA ekonomia- já sosiaalkomitea vuálásâžžân já ton pargon lii eres lasseen toohâđ alguid algâaalmugijd kyeskee aašijn. Foorum čokkân ihásávt. OA:st algâaalmugij olmoošvuoigâdvuođâi olášume čuávu algâaalmugašij sierânâsraportistee. Virge tááláš haldâšeijee James Anaya kolliistâlâi Ruávinjaargâst cuáŋuimáánust 2010 já kuulâi säämi parlamentaarlâš rääđi sämmilij olmoošvuoigâdvuođâi olášuumeest. OA tuhhiittij ive 2007 algâaalmugjulgáštâs, mon olášume já olášuttem olmoošvuoigâdvuođâtárkkojeijee kocá. Julgáštâs lii merhâšittee algâaalmugij vuoigâdvuođâi tááhust já meid Suomâ lii vuáláčáállám julgáštâs väridâsâittáá. ¶ Taat pargokirje lohtâs škoovlâ biologia já eennâ mtiätu 6 oppâkiirján. Pargokirje lii šiev išeniävvu, ko luuvah biologia já eennâmtiäđu. Pargokirjeest láá pargopitáh, moi vievâst kiärduh oppâmâd sehe hárjuttâlah tiäđu uuccâm já muuštončääli mij toohâm. Uási pargopittáin väätih tust suogârdâllâm, juurdâpuátusij toohâm já oppum aašij heiviittem. ¶ Maaijuvpeerâ huksee oovtâst stuorrâ miehtâlágán já tetis kuáđi, moos piäsá tuše puohčâlmáin. Kuátiláádu čäcitääsi aloduv heiviittâllâm nubben uáivilin lii-uv toollâđ kuátiuuvsâ čässuáivi vuoluubeln. Täälvi maaijuv viättá kuáđi siste. Maijuuh vyerkkejeh keessiv ¶ F. Čielgitävtittemeh ¶ Kiđđâvarrim maŋa pisotteleh čiđđâkäänih távjá stuorrâ tuákkin. Pessim älgidijn tuákih pieđgâneh já jieškote-uv paarâ ucâluvá jieijâs uccâ revirân. Kuábáš-uv vaanhim piälušt jieijâs reeviir puáššáht eres čiđđâkaanij vuástá. Jienniis já äŋgiris čiđđâkaanij reeviirtaištâlmijd lii hitruu keččâđ. Távjá puálláá kijves tuáru. Talle čiđđâkäänih luptânává čääsist vuástáluvâi radeh vuástáluvâi já šnuákkuv, čiehčâv sehe huškov kyeimis suájáiguin. ¶ Korrâ pieggân, arven já sevŋâdin pisotteleh peivipiäivááloddááh šadoi tâi vuágui syejeest. Piäivááloddáá liegâsvuođâ tile lii kiddâ ááimu liegâsvuođâ tiileest . Tondiet toh iä liihâd jáldun, pic kirdeleh esken talle, ko áimu lieggân. Suomâ paijeel čyeđeest piäivááloddááššlaajâst iänááš uási eelih niijtoin. Piäivááloddááh kiäppáneh , ko toi eellimpirrâseh láá lappuumin . ¶ Luholâš uđđâ ive! ¶ e. tobdos jazzjuhlijnis Björneborg Kokemäkijuuvâ ¶ bringen ) ovdâmerkkân ennustâs tâi lopádâš, e) tevdiđ tâi olášuttiđ kiännii táttum teikkâ ¶ Nuorttâriijkâ = Itävalta ¶ Keesi 1956 ¶ Jesâneh: ¶ Njollâvääri TII.1963 Nilivaara Kittâl já Aanaar pelimuddoost, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ Rakasta itseäsi niin, kuin lähimmäisesikin rakastaa itseään. ¶ - Ijhân tääbbin lah čokkámsajegin kosten! Ánná huuihij já illá kuulâi jieijâs jienâ. Já lii nuuvt korrâ larmâ-uv, et ij sárnuđgin pyevti! ¶ Suomân tarbâšuvvoo sämikielâ iäláskittemohjelm ¶ puoh 30 uápped. ¶  objekt. meeinijd, jeđe šovâtteh taid orráás kuopsáin. ¶ b. kaandâin ¶ – Váiván! Koolgâi-uv taat sattuđ eidu taas já onnážân, sun smietâi já toovâi jo vuolguu. Hiivsigist sun kuittâg kuáivui speijâlis já sihostâlâi čolmijdis. Meikki lâi kulgâškuáttám čoolmijn čapis luksân. ¶  lâi Kuácceevyevdi kuávlu ¶ Nuuvtpa čievčâst já vuoptâlaahulist láá ereslágáneh ekologâlâš luávhuh. ¶ Máárjápeivi ¶ Alguid sämitige noomâ rievdâdmist Säämi Parlamenttân já saavâjođetteijee pargonomâttâs rievdâdmist presidenttân vuolgâttuvvojeh täärhib valmâštâlmân. ¶ Asuntola laavij uástiđ páihálâš ulmuin iäláttâstarbâšijd tađemield, ko taid tarbâšij. Ovdâmerkkân potákkijd, kuolijd já piärgu. Eidu tien siämmáá čoovčâ škovlâ oostij ejistân kyehti saavzâ roopâ já lijjimba maŋeláá rámmáássiähá almai ain purâdemvisteest, jis teivâsij leđe saavzâ piärgu monnii häämist purrâmâšâst. Tađe várás, et kiinii ij liččii tiättâm ašij olmâ tile, rammuustim: ¶  leđe 10. tuhtuu ¶ [1]: Teekstân lii lasettum Juhháán mut ij lah vala muštâlum, kii Juhháán lii. Muu mielâst tot tooimâi pyereest, siämmáánáál seminaarlij mielâst-uv. ¶ Sämitige čuákkim ¶ 114 ¶ Tuámárin toimâm Inga-Máret Gaup-Juuso, Tiina Sanila-Aikio, Heikki Nikula já Ailu Valle (kooveest) lijjii vädis pargo oovdâst valjiidijn säminuorâi ovdâsteijeid Tuurku tábáhtusân. Tuámáreh onnii tábáhtus muusiklâš tääsi pyerrin já kijttâlii eromâšávt ärbivuáválii juáigus já leu´dd mätteid já nuorâi láávdástmijn sirdâšem ilo já rehálâš musiik puđâldâs. Tuámáreh adelii tilálâšvuođâst meid jieijâs mättimčáittus suáittimáin, lávlumáin, juoigâmáin já räppäämáin. ¶ 1.2.1 Fáddápiirâs ¶ 2. Jurgâlus. Taan veerstâ anarâškielâsâš versio spiekâst KR92 ráhtusist kuulmâ saajeest. ¶ – Kal Matti lii ubâ čiŋŋâ, ko keksee väldiđ mielâkuvvittâsskipárijd-uv kielâpiervâlân fáárun. Kalhân eres párnáin-uv mielâkuvviittâs pijsáá, ko sárnuh Maati mielâkuvviitâsskipáráid tego ellee tiŋgáid, Ailâ hundâruš jiečânis já puštá uáivis ko čokkáán lättei párnái paaldân Heeihâ muštâlusâid kuldâliđ. ¶ jurgâlemvastuuh láá morfeemtääsist. Sänitääsi ráhtusijn kávnoo ohtâ smavvâ iäru: ¶ koveh Sirpa Seppänen ¶ piervâlpaattârlâš.....66 ¶ Hiidenmaa 114 ¶ Ánná ij tuostâm keččâđ Heeikân. ¶ Jieš ton jotkâškoovlâ oppâtijmetábáhtusâin jiem mušte ennust maiden, mut tain uálgitábáhtusâin kale maidnii. Ovdâmerkkân ko kulostui škoovlâst, et mun liččim čeppi sárguđ, te Pentti Mäenpää kálgu, táátui muu rähtiđ taggaar plaakaat ađai “juliste” jieččân škovlâtábáhtusân, mii ličij täst maŋeláá. Tast tekstâ ličij nuuvt, et vistig kolgâččij leđe sääni “HUVEJA” já tast maŋa eres tekstâ. Na mun jiem iberdâm tiem sääni ollágin, jiemge addim, et tot lâi kolgâđ leđe nuuvtkočodum “otsake” ađai paječáálus. Nuuvtpa mun rahtim tom tiäđáttâs nuuvt, et tekstân šoodâi “HUVEJA HAUSKA TAPAHTUMA...” jna. Jurdâččim, et huveja vissâ uáivild suullân siämmáá ääši tegu uáli tâi hirmâd . Ko plaakaat lâi vaalmâš, te čaittim tom máttáátteijei. Sun kejâstâlâi teevstâ já iätá: ¶ Tiina Sanila-Aikio ¶ 170 ¶ viirijâš = viiriäinen 18 ¶ Mielâkiddiivâš koččâmuš lii meid tot, kost markkânsajeh lijjii já maht toh láá uárnejum. ¶ 8. puttâlij cuávkkum ¶ Uási 2 ¶   Porgâmravvuuh: ¶ – Ij hyeneeb juurdâ ollágin, mun-uv kolgâččim teivâđ suu, kote váldá vääldi muu maŋa. Maidsun, jis mun ájáttâlâm tääbbin tommittáá, et kuáhtáám Keesi. ¶ © 2006 Sámi musea Siida & Anarâškielâ servi ¶ Uáivikaavpug: Yaoundé ¶ 148A Čäcipuákust liiškán pajaneh čäcičikâlâsah. ¶ Ákku ellee raavâd salâsteijeeh ¶ - Liävus nuuvt. Kuus kulij muái tääl vyelgeen? ¶ Säämi kirdee tiivreh ¶ Maid pargoid ruonâskäärdist pargeh? ¶ – Taah láá kal siämmáá kukkosiih, sun iätá. ¶ Mist lii ohtâ časkâdemauto, ohtâ čäciauto, ohtâ ulmuifievridmauto, áimukuáddávuájáán, pehhee ađai möŋgee já käärbis. Mun jiem pyevti vyeijid autoin, ko must ij lah vyeijimkorttâ vala. Jiemge pyevti porgâđ ennuv, ko must ij lah nuuvt ennuv hárjánem, mutá tot lassaan ubâ ääigi. ¶ - Uđđâ kielâpiervâlij viestâdem- já ruttâjotolâhaašijn. ¶ - Na jis mij kuulmâs väldip taaksi já jyehip koloid, te talle tot ij määvsi nuuvt ennuv, nubbe rivgoin iävtuttij. ¶ **Eskelâš autost lâi mottoom uáivádum nuorâ almai. Tobbeen lâi meiddei taggaar puáris äijih, mii ij orroom lijkkuumin ton juhhest. Ko juhhee vaaldij puttâl, lehâstij já vaaldij julástuv, te äijih eeđâi: – Kulâba kandâ, mun lam jo nävt puáris mut jiem lah vala kuássin vijne smakkiistâm. ¶ Ucceeblohoašij ráđádâllâmkodde ¶   in Gefahren ); 2 ) piäluštiđ tâi pestiđ puácuvuođâst ( erretten aus Krankeit ); 3 ) piäluštiđ ¶ – Tuuru-kuobžâ . Párnáikirje, mon lii čáállám Veikko Holmberg , kuvvim Marja Helander já anarâškielân jurgâlâm Matti Morottaja . Davvi Girji o.s. 1995, Ykkös-Offset Oy. 59 s. ¶ Kielah: katalaankielâ, espanjakielâ, ranskakielâ ¶ – Kale mun-uv lam tast kuullâm, joođhij mottoom vielgispiivtâsnissoon. ¶ Kielâpalhâšume keigejuvvoo jyehi nube ive já palhâšume summe lii 12 500 eurod. Onne 22 peeivi skammâmáánu keigejui palhâšume tave-eennâmlii ministerčuákkimist Tukholmast. ¶ Viettuu lii uáli siärvulâš lodde, mon kiđđâvarrim ääigi uáiná stuorrâ tuákkin, távjá ruopsisviettuiguin já čiđđâkanijguin. Orráás tobdá čapisvielgis iivnest já uáivi tyehin livârdeijee vuoptâtiepist. Ko oráseh láá táválávt eenâb ko niŋálâsah, te maaŋgah oráseh irgásteleh siämmáá niŋálâs. Čuáđgi lasseen kulá viettuu Suomâ táválumosáid olespyehčeid, ko tot-uv iälá maaŋgâlágánijn čácáduvâin já tiättoo ubâ enâmist. Siseennâm jaavrijn mákkoo viettuu pyeremusâht ruáhuridoi já riddoniijtoi aldasijn já Säämist tot piergiittâl viehâ-uv kuorbâ jaavrijn. Ulmui aassâmviäsui tuškâ já jotoluv šlaamâ iä hettii tom. ¶ — Korrimâš kustâ, korrimâš kustâ! ¶ 14. piäldukuállá ¶ Almottim sunjin, et mielâstân monâččim kale Muonion, jis toho peri pesâččim, mut eres-uv sajeh kale tuhhiiččii. ¶ ku j e: - Mondet ton nommâ lii tälvieennâm? ¶ Sämitige sämikielâ toimâttuv (maŋeláá kielâtoimâttâh) palvâlemmáávsuh pajaneh 1.1.2011 rääjist. Jurgâlempalvâlusâi máávsuh pajeduvvojeh 45 eurost 65 euron. Jurgâlempalvâlusah ¶ Ohtsâš säämi kielâlävdikodde - eidusiih jesâneh (topâlduvâi siste värijesâneh): ¶ Já mii tobbeen oinuigin. Na, kiiba eres tobbeen kuávddoo šiljo čuážui ko Hanssâ-cuábui. Máárjá pelhiškuođij Haansâ, ko lâi päärni suorgâttâm. Hanssâ-uv sutettij já suutâi vala eenâb, ko huámášij Máárjá tyehin Joovnâ, čapis mááđu. ¶ – Čuâppojeh-uv niskesoksâmeh mašináin? Andârâs koijâdij. ¶ eeji tuáhá. ¶ II) Samuel Mattsson (Saammâl Maatikandâ, š. 1675) ¶ – Muoi kalgeen suhháid nuollâđ já váhá posâdâttâđ, rivgoo eeđâi. ¶  postalmaah. c) – Pyeripeeivi! tuáivuttáin almaakyevtis. Ličij-uv tust mielâ váhá savâstâllâđ munnuin? ¶ Eejist šoodâi kuhes suoivâ, ¶ – Muštáhhân talle-uv kyeđđiđ kammuidâd ulguupel, ko puáđáh teehin? Elmer koijâdistij. ¶ Yleisradio kalga ¶ Suomâ sämitigge ocá meriáigásâš tavesämikielâ kielâpargee SÁFÁ2- ¶ ruopsisfiindâr punakampela ¶ Čohčâmáánust 2007 joođoost lamaš internetsiijđoi uđâsmittempargo puátusin Sämitige päikkisiijđoh láá 2.5.2008 rääjist neelji kielân: suomâkielân, tavesämikeilân, aanaarsämikielân já eŋgâlâskielân. Nuorttâsämikielâlâš siijđoh almostittojeh vyesimáánu ääigi ko teknisâš iästuh láá finnejum meddâl. ¶ Vuossâmuu palhâšume 40 000 eurod vuoitij iävtuttâs nommâmerháin ”ađa” (oođâ), mon tahheeh lijjii arkkiteht SAFA Janne Laukka, arkkit.pu Tuomas Niemelä já arkkit.pu Milla Parkkali. Palhâšumelävdikode mield iävtuttâs lâi toimâlâs čuávdusin pehtil já ovdánemtohálâš já tiävdá pyeremustáá kištottâlmân asâttum hästee uulmijd. ¶ Taažâ resurssij paaldâst. Kalga meiddei huámášiđ, et Ruotâst ij lah eidusâš säämi kielâlaahâ pic ¶ ruánáátiäppu.....22, 110, 112 ¶ Sämitige haldâšem SaKaste–Sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ovdedemrááhtus – proojeekt ulmen lii lääččiđ já ovdediđ sämikielâlâš palvâlusfalâlduv, myensteristiđ kulttuur-sensitiivlâš toimâmvuovijd já nanodiđ pargojuávhu mättim. ¶ 40 Puáttee säämi kielâlahâčielgiittâs várás kolgâččij tutkâđ adeliđ máhđulâšvuođâ ovtâstiđ ¶ - Na, kale mun tääl vuálgám ko kerd lam lopedâm. Jiem viišâ sunjin puoh taam čielgiđ. Koolgâm elâččiđ vala jieččân visteest viežžâmin spellâmpiergâsijd. ¶ 20 artikla ¶ ellee rapuellee. Merâpuákuh ¶ 38 ¶ Pottáákpiäldu lii jiešvuođâlâš uáinus meiddei miätá Säämi. ¶ Tanssâkejâlmâsân láá almottâttâm 8 juávkkud, já koveh láá puáttám suulân 100. Taan ive taaiđâtábáhtusân puátih päärnih já nuorah meid uáivikaavpugkuávlust, kost City-sámit –seervi jesâneh láá almottâttâm fáárun. ¶ Natalia Vaskova ¶ Vazâččáim taggaar kaavpuguási, mast lijjii ucessiähá aassâmtááluh viehâ aldaluvâi já toi kooskâ monnii tagareh poskissiähá kááđuh. Ovdiibel iiđij ollâsiähá tiävá já tieđijm tállán, et tie ličij tot, maid leen ucâmin, joba muusik-uv oroi kulluumin. Vazzijm mottoom kááđu mieldi já ko tot oroi mukkâsmin endurân, te nuuvt muoi jurdâččáim, et njuolgiisteen tuogu šiljo čoođâ. Tot ko oroi lemin nuuvt jaskos, et lâš-uv kihheen ubâ pääihistkin. Ko láim peessâm šiljo koskâmuddoid já áigoin njuolgiđ miestâääiđi čoođâ nube kááđun, te kostnii alda peenuv rovoškuođij já siämmást roovâi olgouksâ áávus, maašinpistovl luuhah rottejuvvii maŋas já äijih párgádij korrâ jienáin: ¶ Muorâst já näähkist finnee nukkeid. Muorâäijihijguin puáhtá orniđ juvviist vuoijâmkišto. ¶ Mon  räi?  =  Äigi ¶ Mij nuorah kuáhtájep jyehi peeivi uáli ereslágánijd reaktioid roobdâst roobdân, mii vuáđuduvá ennuv mii etnisiteetân. Ereslágánvuotâ lii vyeimivääri, mutâ tot puáhtá leđe meid nuáđi. Sämitige nuorâirääđi pargo hástuseh tiäduttuveh mii ohtsâškoddeest, kost säminuorah kalgeh čielgiđ sii kulttuur já tuávváá. Viggâp-uv pyehtiđ väldiaalmug tiätun eenâb sämmilâšvuođâst ofelašpargo peht. Palhâšume addel lasemerhâšume paargon maid porgâp. Ton merhâšume tiäduttuvá jo tuše táin, ete tiettip, ete mii pargo annoo áárvust já tot huámmášuvvoo meid väldikodálii tääsist. Lasseen palhâšume addel oskottetteevuođâ já uáinus, mii iššeed finniđ mii jurduid, ciälkkámuššáid já puoh pargoid stuárráb tiädduáárvu. Pyehtip-uv tuše čiävláht kijtteđ já komerdiđ. Täst lii pyeri juátkiđ." ¶ Kielâ: portugalikielâ ¶   Návt keevâi Vuol´Uulán (Uula Mujo) motomin tovle, sun ko lâi taggaar viššâlis meccialmai já meiddei puásuialmai-uv. ¶ 11 Juuso Per-Oula Puásuialmai Iänudâh ¶ – Na mii tunjin talle tábáhtui? párnááh koijâdâlškuottii. ¶ IĐOSŠADOH ¶ b. Ovtâstit ellee rievtis ravâdân. ¶ Toovláš äijih rahttâđâi jonsahpiäiván nuuvt, et vuordâččij vist vuovâs šooŋâ ađai orroo kuálhi. Tallet äijih fakšuustâlškuođij jäävri oolâ já ko te aaicâi lode luksâdmin jäävri alne, tallet sun suládij. Na ijhân tot tiäđust lamaš ain vises, et luksâdeijee lâi eidu kähtee. Tot puovtij leđe mii peri čäciluudijd, mii kirdelij patârâsân tállân, ko äijih aldanškuođij. Kähtee ij peesâ ááimun talle ko lii aaibâs kuálkki já jis lii vala njiellâm kuolijd čuávji tievâ. Tast láá nuuvt uceh suájáh, et tot taarbâs šievlágán vyestipiegâ, ovdilgo luptân ááimun. ¶ Amoc káččá Amok-kaččâm ¶ marja-liisa.olthuis(at)oulu.fi anni-siiri.lansman(at)oulu.fi ¶ Ässeeloho: 22,4 milj. ¶ . Kove: Sämitigge. ¶ – Lii tot, ko mun lam keksim ¶ Vuoksi čácáduvâst ellee jävriluosâ vajâldemkuávlu lii Stuorrâ-Saimaa, moos lyeštee juvváid tot kuárŋu kuuđđâđ. Eres Suomâ čaasijn ellee vajâldemkyeleh láá aŋgerias , merâkuávžur , vajâldeijeešapšâ já nahkijâš . Aŋgeriaseh šaddeh Atlant jieŋâlâsâin, já toi suovsah rievdih Golfvirde mield Euroop riddočassijd. Tobbeen toh kuárŋuh juvváid. Ko toh láá šoddâm lovmat ihheed, te algâtteh vajâldem jieijâs kođokuávlun. Masa puoh Suomâ sisčaasijn ellee aŋgeriaseh láá ištâdum. ¶ 7 Snuđenjune vuáváá kärbismääđhi. ¶  sopia, Párnái vaanhimeh já huolâtteijeeh ¶ čäcitiivreh muorâi korrâ muorâi loostah kyeleh čäcišadoh ¶ b. Aamnâs viggá levâniđ miätá ton saje, moos tot lii pieijum. TOOŠKÂS ¶ 1. loho ¶ Loopâst mun val avžuum, et tij puohah elettiččijd uđđâ visioid moiguin anarâškielâ iäláskem juátkoo. Kielâpargee kalga leđe optimist. ¶ Mun kal kuorâm madâräijihâm ¶ Tarbâšeh : pennâ. ¶ Laapi ollâškovlâkonsern ráđádâllâmkodde ¶ Čuovâkuvvim lii meid viehâ vorâs puđâldâs. Mun lam ain lamaš kiddiistum puáris teknisâš piergâsijn. Tondiet lam uástám kyehti puáris 35 mm filmâkamera. Toh iä määvsi eidu maiden tááláá ääigi. Taiguin lam irâttâm hárjuttâllâđ vuáđuaašijd. Juha Portti lii talle irâttâm máttááttiđ munjin, ete maid filmáid kalga porgâđ talle kuvvim maŋa. Kal must lii meiddei taggaar digitaalvuáhádâhkamera, mut eenâb lam tääl kuvvim fiilmân. ¶ Kuálásteijeeh: Ilmari já Raine Tapiola ¶ 6. Šaheniŋálâs párnááh ¶ Ollâpaapah já fariseuseh kuččuu stuorrâ rääđi čuákán já koijâdii tast: ¶ – Čuárvihiärrá lii-uv uccâ viiljâš já tot lii pyeri et lii ucce. Já čuárvihiärrá lii ¶ Ohtâsâš riipâ puáhtá sirdeđ säärni (pittá 14) maŋa. ¶  juávulâš Ruopsismeerâ G2 ¶  moin Jyelgipállu - tälvivalastâllâm Britanniast! ¶ Ánná lopedij smiettâđ vala ääši. ¶ tot uulât eidu luptiđ lodeuđâgáá ¶ tevkisselgkaijuu selkälokki ¶ d. Rekinist suumijd oohtân já smietâ, moos pisovubon taam sume puávtáččij kevttiđ. ¶ soojij mield. Spiekâstemjuávkku nr 0 meerhâš tievâslávt säänist sáánán jurgâlum ađai ¶ 1. Lyophyllum connatum – Nurmitupaskynsikäs – Sinomiehtâkozzâh U ¶ Kuácámân ¶  et Läävdi oolâ puáhtá pyehtiđ jieijâs lavastâsâid, mutâ tuáivup, ete toi rähtim/soijim/raččoom tábáhtuvá jotelávt. Táttup toimâttiđ ovdâkietân kietâčalluid, main lii almottum tuáivuh jienâin, čuovâin, lavastâsâin já puoh eres-uv aašijn. ¶ 51A Pariisi Ávukevli ađai “Riemukaari” . ¶ Mađhâšempalvâlusâid ¶ Lastikvijvám norá šleeđgâ, ko tom ruvvee koške vuoptáid. Taah ruvviimáin finnejum šleđgâvárádâsah keessih pävirpittáid piälásis. Puávtáh toohâđ siämmáálágán iskosijd meiddei eres piergâsijguin: vijvám saajeest puávtáh kevttiđ lastijčohhoom já pävirpittái saajeest veikkâ puuzâid, riisismiärusijd tâi saaltijd. Iiskâd. ¶ Anarist 16.9.2014 Sämitigge ¶ 3. ¶ Sun toppij puursâ, vilšâstij tom já eeđâi čovgâ jienáin: ¶  sajasâš Kiova ¶ Kulnâspivdo ¶ Piäkká lii nánnáás kissá, mutâ ij sun mihheen njuámmilkepilijd lah. Já távjá kiävá-uv nuuvt ete Monni jieš finnee kuhes njune. ¶ Na miiba tast. Iäččám iävtuttij: ¶ Taan oppâkirjeest lii biologia, eennâmtiätu já tiervâsvuođâtiätu. Biologia oosijn oopah meeci iäláánšlaajâid já uážuh tiäđu tast, maht meeci raavâdkuáluseh šaddeh. Eennâmtiäđust uápásmuuh eennâmpáálu luándun já ulmuu elimân jieškote-uv kuávluin eennâm-páálust. Uážuh tiettiđ, maht ulmuuh Aasiast já Australiast eellih já uápásmuuh tai eennâmoosij ellee- já šaddošlaajáid. ¶ c. Kost cuobbuuh tálvásteleh? ¶ Keejâ uánihisvideo tavesämmilâš juáigusist. ¶ 1 . ¶ 3. Tutkâmpargo ¶ Heertah väättih šoddâmân lieggâ eennâm. Taid kannat kalveđ iäskân talle, ko keesi lii olmânáál álgâm. Heertah tarbâšeh tuvduu, mon mieldi toh šaddeh pajaskulij. Toi loostâin láá segis kuárŋumviäddáh, moiguin toh kineh nanosavt kiddâ tuvdui. Iilâskšaddoid kannat renskiđ tärkkilávt, amas heertâ vesah tarbâšiđ kištodiđ toiguin. Sukkârheertah láá njálgáh já timáseh, já toh porrojeh táválávt ubbân ohtân palgoidiskuin. Eres herttâšlaajâin porrojeh táválávt tuše heertah. Heertâin láá ennuu vielgâdâsamnâseh ađai proteiineh, já toh suápih maaŋgâlágán purrâmâššáid. Palgoi siste kávnojeh motomin siemin piäivááloddáá, herttâkäärijáá suovsah. ¶ 4. Vuáváá lášmuttâllâmpuudâ. Olášuttiđ ¶  tiäđu - tiervâpuáttim Sajosân, čuákkim álgá ¶ Sämitigge 2014 ¶ Natura-kuávlui suojâlemmittomerij olášutmist puáhtá sooppâđ eennâmomâsteijein. Luándusuojâlemlaavâ 25 § mield kuávlulâš pirâskuávdáš já eennâmomâsteijee pyehtiv sooppâđ meriáigásii ráávhutmist enâmustáá 20 ihán. Sopâmusâst kalgâ árvuštâllâđ taid tooimâid, moin eennâmomâsteijee piettâl rávhuiduttemääigi. Sopâmušân puáhtá lahteđ meid vijđoduv kevttim- já tipšomvuávám. Eennâmkevttim káržum keežild eennâmomâsteijei puáttee máhđulii hemâdâs koloruuđâst pyehtiv kuávlulâš pirâskuávdâš já eennâmomâsteijee sooppâđ. ¶   65B Saimaa uálist láá 8 tapped. Kooveest rahtâtamppâ aldanmin tappee. ¶ Binna Bánna párnái radio ¶ Kesipääih i šiljopirrâsân láá kullum válduviste lasseen sävni já posâlâddâmriddo, maaŋgah ääitih, naavit, savzâpuvre, viermi- já nyettiuulgah, sátku, kyelikuškâdemsteelligeh ađai áárduh já mii tergâdumos – kyelikiällár. Kesiääigi kyelisalâsijd lâi tehálâš siäiluttiđ tarbâšân kolmâsist, et kiällár huksejui huolâlávt. Pyerrin kiävttojii luándu jieijâs maaŋgah máhđulâšvuođah tegu kolmâ käldeeh tâi aijuuh. Kesipaihij aldasijn, riddo- já suánjuniijtoi, sehe huáššisojij paaldâst lijjii haasih já lyeveh, moid syeinih tâi huáših luáváduvvojii. Rido alda puáris muoráid lijjii kiddejum meiddei vuovdah čäciludij pessiimân já moonij nurâmân. Pottáák já navrâs šoddâdem lasseen eres-uv šaddošoddâdem aalgij leđe uápis anarâššáid, et šiljo jyehi áinoo lijgoo uási rahtui šaddopiäldun. Tuve seinipiälláh-uv finnejii kukkápeeŋkâ čiŋŋân. ¶ Eeči mii , kote lah oolmijn. ¶ njammeemáátu iilimato ¶ ruške 52 ¶ - Maid kolgâččij keččâđ? sun koijâdij já kavâstâlâi, já siämmást ooinij Haŋgal uáivi. Sun ij kuittâg uáinâm ennuvgin vuoptâid. ¶ Uccâ njuámmilááh kullii maid sij ettii já sij povvustii čuuvtij. Ko sijhân tiettii, ete eidu tothân tot Njuámmiläijih Kuhespeelji uđđâ hutkos lâi-uv! ¶ Imelijn puoh kievrâmus lâi Äijih . Äijih-immeel pehtilumos uhredempäikki lii lamaš Äijihsuálu i, mii lii Aanaar markkânist 10 km nuortâs. Sust lâi meid pelikyeimi, kiän nommâ lâi Ákku já sun aasâi Äijihjäävri taavaabeln. Tobbeen lii Ákku-nommâsâš vääri, mast tovlái mainâsij mield moonâi eennâmvuálááš vuovdâ njuolgist Äijihsuollui. Ton pehti Ákku já Äijih puovttijn savâstâllâđ koskânis. Samuli Paulaharju mield Aanaarjäävri Äijih pelikyeimi aasâi Piälppáájavrij máddáápiäláá Kálguväärist. Meid piäiváš, ađai Peivi lii lamaš tovláid sämmilijd tergâd já toos-uv láá ulmuuh uhredâm jonssahpeeivi já čohčuv, ovdilgo piäiváš lappui skaamâ ááigán. Piegg-almai lii uhredum ovdâmerkkân Piegguáiváást Aanaar markkân máddáábeln já Čäcialmai lii lamaš še uáli tergâdis immeel tovláá ääigist. Sieidi-immeel , mii lâi uáli tärkki já äŋgiris immeel, puovtij leđe jo-uv keeđgist, tâi tot lâi rahtum muorâst. Ovtâskâs sieidikeeđgih, moh láá kuittâg motomin lamaš tiäđust tääbbin Aanaar kuávlust, láá lamaš 17. Lii nabdemist, et tááláá ääigist tain iä liččii kavnuumist peeligin ton suujâst, et toh láá tuššâdum, nuuvtko láá tuššâdum puoh nuáidiruumbuh-uv Aanaar kuávlust já mestâ ubâ Suomâpele Säämist. Tuše stuárráámusah sieidih láá tuše pááccám já tot puátá tast, et taid iä lah paapah pastam tuššâdiđ, tegu Äijihsuálui, Ákku, Pajalâskeđgi, jno. ¶ Anarâškielâ kiđđâaabis almostui ¶ koččâmâštutkâmuš kuhheeb vástádâsaigijn ličij kenski pyevtittâm pyereeb västidemprooseent. ¶ Ovdil ko tuoh čiččâm šiev ihheed lijjii kuullâm, uážui Manasse uccâ viljii. Suu nommân šoodâi Efraim. ¶ ČUÁKÁNKIÄSU ¶ Happonen ¶ – Piejâ tuon kandâkuáhtás kiddâgâsân! Šlubbopelji čuorvij já čaaitij Vuoddâs já Tuárgás. ¶ Váldu-uárnejeijee sämitigge haalijd, et taaidâtábáhtus lii nuuvt maaŋgâ säminuorâ ooláádmuddoost, ko máhđulâš. Tábáhtus ohtân uáivilin lii meiddei movtáskittiđ sämikielâ luhâmân. Taaidâtábáhtus tuárju talle sehe nuorâi taaidâpuđâldâsâid et sämikielâ kevttim. Maaŋgah tobdos sämitaaidâreh láá finnim vuossâmuid lávtástâllâmvuáttámušâid eidu taam tábáhtusâst. Tábáhtus lii áinoo jyehi-ihásâš sämikielâlâš nuorâitábáhtus Suomâst. ¶ čuovjisbakteereh.....23 ¶ Lohkoleaika -räiđu lii jurgâlum Sanoma Pro Matikka -nommâsâš rááiđust. Ubâ räiđu almostuvvoo meiddei anarâškielân. Taan räi anarâškielân lii almostum kulmâ vyeliškoovlâ oppâkirje. Lasetiäđuid finniih täst. ¶ Sämitige nuorâirääđi ¶ b) Luovvii kyeleest kyehti čuommâs, main nubbe lii sijđosárgá puotâ. Tuuđhâ taid styeredemlassáin tâi stellii diaraami siisâ já spejâldist vielgiskággás. Mon puáris kyeli lii? ¶ Kähteenjargâ TII.1963 Ruáptujäävri Kähteeluohtâ T. ¶ 1. Tuuđhâ oppâkirje kove 102A já teevstâ. ¶ Ääših láá ennuv já äigi uccáá. Mij ep vuáju mongin pođoi áášán meendu vuáđulávt, peic kejâstep jieškote-uv fáádáid uánihávt čoođâ. Jyehi fáádán kuleh mottoomlágán algâsahâvuáru já/teikkâ hárjuttâsah, moh šoddâdiččii jurduid já máhđulávt rijjâ savâstâllâm. Tuáivu mield taan vyevi keežild mijjân ij šoodâ unohis huáppu, mut mielâstubbooht finniiččijm mielâkiddiivâš já maaŋgâpiälásii seminaar. ¶ – Taat ÄIJIH kale lii Suomâ äijih nommâ, sun eeđâi. Pakettist luuvâi OPA, já tot lâi Ranska äijihân. ¶ čiđđâdioksidi.....15, 16, 17, 97 ¶ – Jiem kuássin innig uážu uáiniđ sii, sun šyehkittij. Mutâ siämmást uuksân skuálkuttui. Alisa moonâi lekkâđ já porthái alne čuážui ubâ ustevjuávkku. ¶ ČUÁKÁNKIÄSU ¶ orásij tubdâm kiđđuv lii viehâ älkkee. Vuonjâšlodeh ¶ Vuáđumáttááttâs uđđâ matematiik oppâkirjerááiđun láá almostum nelji uđđâ tavesämikielâlâš oppâkirje. Uđđâ oppâkirjeh láá kiđđâluuhâmpaje uáppeekirjeh 1–4 luokkáid. ¶ Tiänuleehi = Tenonlaakso ¶ ekosysteem . Tiätu kuávluin ellee iälánij já toi jamâ pirrâs hammim toimâlâš oleslâšvuotâ. Om. monnii jäävri, juuvâ tâi Nuorttâmeerâ ekosysteem. Vrd. iäláánsiärvus. ¶ Anarâškielâ servi ry. 2014 ¶ uási lii kieldâi já staatâ pargojuávhust. Nube tááhust sämikielâ pargoost kevttei uási lii lasanâm ¶ –~Manensun vajalâš puáldá táluidis? ¶ Iisko Palojärvi mield pajas čáállâm ¶ Jis jieh makkuu olgon, smietâ, puávtáččij-uv tot puáttiđ tast, et jieh lah kárvudâttâm olmânáál. Valjii pihtâsijd, maid ij taarbâš olgon puohaađijn váruttiđ liijgás. Lieggâ pihtâseh pajalist já ullokappeer uáivist pállá kolmâ-uv šooŋâst. Kerdikárvudâttâm lii vuovâs vyehi suoijiiđâttâđ kolmâs vuástá. Tot uáivild tom, et pajalist láá oovtâ assaas pivtâskeerdi saajeest maŋgâ asettis pivtâskeerdi. Čuoigâm lii tuođâi váádduh assaas haalarist já ullopuserist. Pivâstâh kuulgijd juo vuossâmuu vuástáluvâst. Ko lah kárvudâttâm vuohâsávt, ij šoodâ pakkâ já vajah pyerebeht. ¶ sorvâ kuobžâ riemnjis peeci ¶ 2 a. Mane piälduin láá eromâšávt kiđđuv ennuv lodeh? ¶ Finnijmhân muái tom-uv tuuváá valmâšin já taavaapele kiäčân vala varasto já tuve uuvsâ peht viäskâr. Oostijm taggaar ucesis hela, tast vala lei passeemlonnjâ já alne vuoššâmlevy. Na nuuvt mij finnijm lieggâs tupán ton hellaast já tast uážui vuoššâđ já passeeđ. Nuuvt lâi táálu vaalmâš, et ijgo älgiđ aassâđ. Tot tupe lei-uv ceggust 30 ihheed, nuuvt kuhháá ko Piättâr peerâ raahtij uđđâ táálu olgoláá jävrriddoost, alda meccirääji. ¶ * Studio 44 m2; s. 7 m x 6,3 m, ollâ tile ¶ 65 ¶ sämmiláid algâaalmugin. Parlamentaarlii rääđi čäällimkode pargoi já eres toos lohtâseijee aalmugijkoskâsij aašij hoittám várás Sämitigge ocá ¶ 121 ¶ haikkâ = tammi 76 ¶ čielgitävtittem 179 ¶ Tuu eellim ij lamâš puoh älkkeemus. Tun muštâlih munjin maht tuu eeči lammâšui čuuvtij suátiääigi ko sun paasij vahagist juna vuálá. Talle tust šoodâi iššeed tuu pááikán jo nuorâ kandân. Tun jieh peessâm škoovlân jiehke Taažân, tego tun tuoivuh. Tun kolgih kuálástiđ, et purrâmuš pijsái pääihist. Tust lijjii ennuv nuorâbeh uábeh já viiljah, sist tun lah annaam huolâ. Talle algâttih anneeđ huolâ tuu jieijâd perrust. Kálgud tun monâttih eskin kiđđuv. Sun lâi illávaje já tun lah suu hoittám. Keevâi-uv nuuvt, et ko sun jaamij, te tun-uv tuostih adeliđ piärán? Tääl tun lijjih hoittám puoh, jiehke lamâš innig ovdâsvástádâsâst kesten. ¶ Seminaar ohtân uáivilin lii tieđettiđ sämitige uulmijn já tooimâin siäiluttiđ já ovdediđ sämikielâ sehe paijeentoollâđ ton eellimvuáimálâšvuođâ. Ulmen lii meiddei pyehtiđ oovdân positiivlâš maali Uđđâ Seelandist ässee algâaalmug, maorikielâ iäláskittem- já nanodemtooimâin. Maorikielâ uážui virgálii sajattuv ovdil sämikielâ ive 1987. Maorij kielâpiervâl já eres iäláskittemhaavah láá nijttám jyehi kuávlust maailm stuorrâ mááinu šiev puátudijdiskuin. Tondiet lii viijmâg-uv äigi peessâđ kuullâđ maorij jieijâs muštâlem eres lasseen maorikielâ uđđâsumos haavâst taanáigásii teknologia kevttimist maorikielâ iäláskitmân. Seminaarist kuullâp meid sämikielâi tegu anarâškielâ iäláskittemhaavâin já toi puátusijn. ¶ sämmilijd kyeskee sierânâslavváid 11. Sämikuávlu já ärbivuáválij iäláttâsâi eellimvuáimálâšvuođâ turvim 12. Meddâlvarrim kepidem já maasâdvarrim lasettem sämikuávlun 13. Kielâlâš já kulttuurlâš vuoigâdvuođâi olášume ubâ enâmist 14. Säämi parlamentaarlâš rääđi pehtilis toimâ 15. Sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs sajattuv, juksâmvuođâ já säämi siskáldâs ovdedem ¶   Nube peeivi almai moonâi tállân iđeđist uágguđ. Lijjim kioskist ko tot almai poođij tobbeen säävni kuávlust já huáppu vala oroi lemin. Sun lai viehâ jiärástum. Iätá munjin: ¶ Ulmen lii, et tavekielâsâš oles Ráámmát almostuvá ive 2019. (Sipilä 2013b.) ¶ Talle Gepetto, Pinokkio já Aaslâk kaččii pááikán ¶ Serbia ¶ rášuarve = rankkasade ¶ 6 cm ¶ Artikla 8 váátá, ete ucceeblovokielâláid lii finnimnáál jieijâskielâlâš škovlim ovdâ-, vuáđu-, nube tääsi já ollâškovlâmáttááttâsâst sehe visásmittiđ kuávlulij kielâi teikâ ucceeblovokielâi tyehin leijee historjá já kulttuur máttááttâs. ¶  iäláttâsân, kuvvim: Hannu Lukkarinen ¶  et Teatterhäämist: 30 ulmui (koveh vuoluubeln) ¶ tiervâsvuođâtarkkuumist kalga eelliđ nuuvt jotelávt ko máhđulâš, kuitâg majemustáá vyesimáánu loopâ räi (31.5.) ¶  uáđđee  mast 20. T haieennâm lii Tyehi-India tobdosumos riijkâ. . . . . . 59 ¶ - Lii-uv tust kuusnii huáppu? Ánná koijâdistij. ¶ Ko kirdee ráttáh ležeh stancettâm Nicosia kirdemkiädán já uksâ lekkâsâm, te oovdeld šiälmádij lieggâ uápis áimu. Veikkâ lâi jo maŋes čohčâ, te liijká tot liegâsvuođâst vuoitij maaŋgâkerd Säämi čohčâliegâsvuođâ. Mottoomlágán enâmânpuáttimmuáđulâšvuođâi maŋa mii juávkku juohhui kyevti uásán. Nuubán moonâim mij, kiäh lâim maccâmin pestiluámust já nuubán kočottettii “muotâčalmeh” , kiäid vaarâ jo siämmáá eehid juáhhojii palvâluskäävnih já tiiŋgah. Jyehi komppaniast lâi Bedford kyermiauto puáttám luámulij oovdeld, ige moonnâmgin kuhháá, ko lâim Nicosia kaavpugist já Penuvkompootist. ¶ 10 ¶ – Mut mahtkis tot lii máhđulâš? Šlubbopelji imâštâlâi. Tálunjobžâhân vuolgij siämmáá ääigi ko mij-uv. ¶ Riehtiminister Henriksson mield sämitiggelaavâ iä tuálvu ovdâskoodán, jis sämitigge ij tuhhit iävtuttum laavâ já ton vuáđustâsâid. Riehtiminister uáivil ääšist lii uáli ovdánemmielâlâš já merhâšittee, ige kuássin ovdil sämitiggeest lah lamaš máhđulâšvuotâ jo-uv tuhhiittiđ teikâ hilgođ lahâiävtuttâs. ”Sämitiggelaavâ uđâsmittem lii historjállâš maaŋgâ náál. Vuossâmuu keerdi sämitigge piäsá tuođâlávt čuávdiđ sämikulttuurist já sämmilii kulttuurjiešhaldâšem puátteevuođâst já mijjân adeleh ääšist tuođâlii meridemvääldi. Laavâ valmâštâllâm lii lamaš meid uáli ovdánemmielâlâš já riehtiministerijn toollum majemuuh ráđádâlmeh lahâiävtuttâsâst láá västidâm uáli kuhás oovtâsttoimâmkenigâsvuođâ. Sämitiggelaavâ olesuđâsmittem pyereed sämmilii kulttuurjiešhaldâšem sajattuv já turvâštiččij sämmilâš kulttuurhäämi tááláá pyerebeht.” saavâjođetteijee Näkkäläjärvi mainâstij. ¶ d. Maid oresčuoškah poreh? ¶ Ij-táválâš peivi ¶ 5. riemih toimáid vâi lasetteh tiettim Suomâ kuávlulâš já ucceeblohokielâin já lasetteh soováášvuođâ tai kuáttá, sehe puoh škovlimtaasij almos máttááttâsvuáváámij ete juávkkuviestâdemniävui vievâst. ¶ Keessiv jävričääci lii kiärdášum nuuvt, et pajemustáá lii lieggâ já keppâ čääci já jieŋâlubboost lii kolmâ já lusis čääci (106B). Rääji huámášâh älkkeht vuojâdemriddoost, ko luáštádâđah čääsist jerdust jyelgih oovdâst. Čääsi jiešvuotâ lii, et tot lii lussâdumos +4 ˚C liegâsvuođâst. Tondiet čohčuv čuáskum pajaldâsčääci vuáju vuáluskulij já jieŋâlubboost paijaan uđđâ lieggâsub čääci sajan. Nievt čääsi kiäsáš kiärdášume čuávdánškuát. Ko ubâ jävriáldá čääci lii čuáskum siämmáá liegâsin, te piegah peessih älkkeht muiviđ čääsi pone räi. Tobbeen pajaneh pajaldâsčáácán valjeest raavâdamnâseh. Taat jyehičohčâsâš almoon lii čääsi olesjuurrâm. ¶ dih virdedem mieldi ¶ säärgis, sárgá = viiva ¶ Pengilly 23.7.98 tuorâstâh. ¶ 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶ PREFAATIO LOPÂTTÂS PESSIJŠIIJ JÁ PESSIJŠPEEIVI ¶  lah Luándutuálust tááláá ááigán ¶ Pargoišeruttâ 2015 ¶ – Tot kal heivee munjin. Tun lah liijká puárásub já kievrâb ko mun já mun lam nuorâb já hiäjub ko tun. Kiško peri tun pottáákkaalijd. Mun luovviim potákkijd ruottâsijn já nuurâm taid pottáákliitán. ¶ Kuátumist hiäppušeh kyevzih nubijdis panijguin tâi fáškuh seibijnis kiärppáid nubijdis turbe oovdâst. Toh meiddei fierriitteleh enâmist. Távjá toh ruvvejeh saŋedeijee sojijdis vuovâs muorâ tâi stuálpu vuástá. Hiäppušeh aneh meiddei hoittájeijes jieijâs čurruu jesânin. Toh láá aaibâs tuđâvááh jieijâs sajadâhân ulmuu vuoluubeln. Finnejehhân toh ulmust purrâmâš já skooččân. ¶ Loopâst tot vaaibâi já šlundoi. Tot paasij luđgáđ suoinâlmâsân já ciivhij korrâ ¶ váátá ucemustáá 75 % čuágástâhmiärán olleem talhâstiettuu škovlimohjelmân tuhhiittum vyelemuu ¶ – Čäitteeba! stuorrâviljâ eeđâi. ¶ Talle sun eeđâi: ”Tuu kamelijd-uv kalga juvâttiđ.” ¶ – siijđoin sehe selgiveepsist já peccihist tiälhuh ¶ Turku almugijkoskâsâš kirjemessuh láá kulmâpiäivád kirjálâšvuođâ kulttuurtábáhtus, mii ive 2014 čokkii oohtân suullân 700 taaiđârid, muštâleijed já musikkárid, s. 450 ohjelmnumerid já čuođij mield čaitâččeijed Turku Messu- já Kongreskuávdážân. Kyesih lijjii suullân 23 000. ¶ Čuovviittâspalvâlusah ¶ testament algâteevstâst. Listoost láá vuálásargum veerstah, moin kávnoo anarâškielân ¶ Ruttâdem occoo meccikuávdáást já tot kalga ruttâdemmiärádâs toohâm ohtâvuođâst väldiđ vuotân luándusuojâlemlaavâ Natura 2000 -njuolgâdusâid (24 §). Nuuvtpa meccikuávdáš ij pyevti mieđettiđ ruuđâ meccitipšomtoimáid, moh hiäjudeh Natura-kuávlu vuáđustâsâst mainâšum luánduáárvuid. ¶ Aaibâs nubbe koččâmâš lii toh virgeomâhááh, kiäh iä lah västidâm koijâdâlmân já kiäh láá stuorrâ ¶  / 2. Coprinus atramentarius – Harmaamustesieni – Ränislekkâkuobâr U ¶ 1. Kanada 9 860 ¶ Tááláá-áigásâš šahetuálu ¶ Budapest F6 ¶ – Lii-uv ááhu ijjâpihtâsist-uv kuobžâ kove tego muu ijjâpääiđist? ¶ kooraalkárgu.....133 ¶ – Ep-uv mij piejâ taam sohvá tääl aaibâs viste nube kiäčán? Mun jiem kuittâg innig ááigu čokkáđ lasâpellâst! ¶ Lâiba ohtii nieidâ. Sun uážui hamster. Hamster moonâi uuvnâ vuálá. Elli poođij keččâđ hamster. Elli smiättá kost hamster lii? Elli eeđâi iäčán ete keejâ uuvnâ vuálá, mutâ eeči ii kavnâm tom. Elli aalgij čiärruđ. Talle eeči sooitij šleđgâalmai. Sun poođij keččâđ, kost hamster lii. Elli já eeči moonáin káávpán. Ko eeči piejâi kammuu juálgán te toppeen lâi HAMSTER! ¶ viheliđ, vihelâm, vihheel = käestää ¶ Nuuvt Nigá aalgij mälistiđ ko juovdâi pááikán. Sun čuopâi mälisaalgâid koške piärgust já piejâi taid tuoldâđ. Mottoom ääigi keččin tupán leevâi njaalgâ koškepiärgumälihaajâ. Vivvâ ij lam tuuveest, mut ko poođij siisâ, te opsâččij ááimu já koijâdij: ¶ Uccâ Heeihâš lâi kaavpuglâškandâ. ¶ Meeccist uusâm enâmist luudij meerhâid. Puáris peesi paaldâst lii rogge, mast miinii váhá stuárráb luudijd lii váhá ääigi tassaaš juurrâm. Mun tiäđám, ete tot lii vorâs rogge tondiet, ete kuácceeh ege loostah lah vala kiergânâm koččâđ peesijn já soovijn roge oolâ. Muádi meetter keččin kaavnâm čuuvčá puuzâ já ton paaldâst čuuvčá já kuáppil vorâs pooškâid. Vaarâ mun lam jo luudij alda. ¶ – Mut maatij-uvks sun? ¶ – Káijá-ákku, kuulah-uv muu? Taa lii tuáhtár! Sun totká tuu! ¶ – čáhálig , aarnihäldee, ucce já párnáimuátusâš ¶ Maht čääsi lijgešoddâm tiättoo ¶ Salâsteijeeh: ¶ Peivitipšoost lii kiävtust párnáá vuáđutiätuluámáttah, moos čálloo torvolâsvuotân lahtum tergâdumoseh ääših, tegu párnáá puácuvuođah/allergiah, väriviežžeeh, oskoldâhlâš já eettisâš uáinuh sehe eres sierânâstiäđuh. Peivitipšon láá rahtum eres riskâtiilij várás jieijjâs toimâvuáváámeh já toh tievâsmittejuvvojeh/tárkkujuvvojeh toimâohtâkuáhtásáin vuáváámijn. ¶ Saammâl lii šoddâm Čovčjäävrist 21.07.1912. Tallaa vyevi mield sust-uv lâi lamaš puásuimerkkâ jo aaibâs pärnivuođâ rääjist já tallân ko naavcah addelškuottii piärán, sun aalgij raseldiđ poccuigijn. Tot tábáhtui talle ko sun lâi tiego love ihásâš. Oppâkenigâsvuođâ laahâ ij lamaš vala talle siämmáá häämist ko lii onnáá peeivist, mut kuittâg sun finnij oopâ luhâmân já rekinistmân. Škovlâ lâi kiertoškovlâ, mii piištij muádi oho suulâin. Tot tollui Čovčjäävrist já máttáátteijen lâi Laura Lehtola. ¶ – Jieh vissâ haalijd, et lam täst. ¶ - Ulme 18. Luándu maaŋgâhámásâšvuođâ suojâlem já pištee kevttim tááhust merhâšittee sämmilij ärbivuáválii tiäđu já vuáháduvâid sehe biologilij resurssij ärbivuáválii kevttim kunnijâteh, iäláskiteh já suojâleh aalmuglii lahâasâttem já aalmugijkoskâsij kenigâsvuođâi miäldásávt nuuvt, ete ovdedeh ärbivuáválii tiäđu suojâlmân kyeskee haldâttuv já lahâasâttem. Almossopâmuš olášutmist väldih vuotân sämmilij tievâslii já pehtilis uásálistem puoh tárbulijn taasijn almossopâmuš já uásipeličuákkimij miärádâsâi miäldásávt. ¶ talâstiđ, talâstâm, taalâst = pöyhiä kenkäheiniä (Uáivild tom, et vierâst väldimviđá suoinijd ij pyevti taalâsthánnáá suoiniđ. Meid kammust lamaš suoinijd kalga uđđâsist talâstiđ kamâdâttâm ohtâvuođâst, vâi finnee taid täsivávt kammuu siisâ.) ¶ Takkâ ¶ vâ já ton maŋa. ¶  hän Tarzan-muorâst ko kuárŋudim, ¶ silbârävdee.....29, 34 ¶ s. 133 ¶ Kunneemainâšume já stiipeend finnij meid kärigâsnjargâlij nuorâi Gangstajunkkát hiphop-juávkku (kove vyelni) tanssáin Trift Shop. Taansâ lâi stivrim Ville Köngäs, tot movtijdittij keččeid, tánssájeijein lâi šiev rytmi, sij tánssájii pyereest oohtân já koreografia lâi mudágávt hástulâš. ¶ A P O S T O L J O H A N N E S P E I V I ( 3 . J U O V L  P E I V I ) ¶ Hans Morottaja ¶ 1 . kozzârääsi ¶ Párttáás kissá ¶ Heikkâ moonâi kasa kuuvl já maavsij tävrijd. ¶ Trondheim C3 ¶ 3. Ruttii kiäppáid tievâ já possáád ¶ 29. njomâttempirrâmpeivi: 13.8. tme 23.20 poođij uđâgâš já enni poođij tme 23.35. Suullân kyehti miinut pištám njomâttem tábáhtui Kontsas Maarku ratkuuttuvvâst. Kuvvim epiluhostui hiäjus čuovâ tiet. Polvâšoŋŋâ. ¶ Fiskiskuobbârij tanssâ ¶ “Ij taid muu tied taarbâš hommáđ” , oskottâlâi Kaninen. “Jiem lah kuássin lijkkum sipulin. ¶  ooinij Tooide pyereest riissuvrâmijd. Piejâ mielhi já suvrâmijd kiemni siisâ. Tipte šleđgâlevy leđe 4 tääsist já tipte tuoldiđ. Muivii ubâ ääigi tassaaš ko tot tyeldee. Piejâ 1 táásán šleđgâlevy já tipte kopšâđ tie 30 miinut ääigi. Jis halijdâh, te puávtáh pieijâđ suohâdkiemni stuárráb tyeldee čäcikiemni siisâ havduđ, te talle tot ij vääldi vuáđun. Ko suohâd lii vaalmâš, te lasseet saaltijd já jis piejah vala lasseen vuojâ, te tot lii vala njálgâsub. Suohâd puávtáh faallâđ mielhijn ađai myerjisappijn. Tot lii juovlâsuohâd, mon puáhtá faallâđ pajalâssân uáivipurrâmuš maŋa. Jis lii sälttikyeli leibijn ađai miinii piärguid, tot lii meiddei njaalgâ uáivipurrâmuš (ovdâpurrâmuš). ¶ » ¶ Böse ); 5 ) huáđđooh, kiäh/moh áppádeh toimâđ, mutâ iä lah čoonnum ruumâšlâšvuotân ¶  ”määräinen Čoovdâsäänih ¶ povdiihánnáá kyesih ¶ – Kulleeba tääl, rähis uábih, vildâellee ij uážu väldiđ jiellâhin, stuorrâviljâ eeđâi. ¶ Njižžjäävri sieidi ¶ Lopádâs Juhánâsâst Luuk 1:5-25 ¶ Já maid apina västidij? Tot eeđâi: ¶ – Mondet tun puáris äijih áiguh väldiđ návt nuorâ káálgu, forgâ kuittâg jámáh já kálgu páácá nuorrân leskân. ¶ Käldee: Luhta, Vesa. 1999: Ovdâsääni. -Kirjeest Arrela, Lauri: Vielä syttyvät nuotiotulet Juutuan rannoilla. (toim.) Luhta Vesa. Inari: Kustannus-Puntsi. ¶ b. Moos kozzâlodde kiävttá kozzâjuolgijdis? ¶ OA ekonomâlij, sosiaallij já čuovviittâslij vuoigâdvuođâi komitea adelij 28.11. 2014 Suomân avžuuttâsâid pehtilittiđ ekonomâlijd, sosiaallijd já čuovviittâslijd vuoigâdvuođáid kyeskee almossopâmuš (TSS-sopâmuš) olášuttem. ¶ Vuáču mááccuh lii Suáđigil sämmilij ärbivuáválâš malli já ivnijdis peeleest alda Aanaar mááccuh. Mááccuh hervâiivneh láá ruopsâd, ruánáá já fiskad. Nisonij kappeer hervejuvvoo kuittâg Iänuduv-Kuovdâkiäinu kappeer náálá ivnáás padijguin – ij kuittâg nuuvt korrâsávt. ¶ Tavesämikielân almostittojii viiđâ CD-skiäru verd saalmah, maid lavluu Heta salmâlávlumjuávkku (Helena Valkeapää, Anni-Marja Valkeapää, Ilmari Laiti, Wimme Saari, Marie Kvärnmo-Valkeapää ja Niko Valkeapää), oovtâ CD, mon láávlui Ucjuv salmâlávlumjuávkku (Janne Aikio, Maria Aikio, Annukka Hirvasvuopio-Laiti, Jenna Rasmus ja Niilo Rasmus) já oovtâ CD, mon lávloin Annukka Hirvasvuo¬pio-Laiti já Janne Aikio. Saalmah láá lamaš škoovlâi kiävtust ovdeláá iskâdâllâmversioin. Siiri Miettus já Ritva Torika škovlâradion ive 1989 rähtim tavesämikielâlâš mainâskuállus Lodderáidalas almostittui kyehtin CD-skiärrun, moid láá finniimist meiddei pargopittákirjáážih. ¶ Imâštellee paallân peesâi pevdipellâst čokkájeijee almain. Sij keččii ávusnjalmij Sam. Nieidânjamah ađai Geltiŋg pottâ, nuuvtko tiävááh meid kočoduvvii pyeidissiähá čevđipivdee mušton, kyehti timmâ tiäváá Wilson Hills alaččist. Puohah tiettii, et tuoh tiävááh lijjii ain kiđđuv kaljâmist, ijge kihheen áámmátolmooš, kiäst jiermi vala lâi, liččii nievdâmgin telta ceggiimist tohon, ij ubâ kuálkkingin. Pete čielgiistij čuddus hemâdâsâstis. Lâi hemelii vaigâd ettâđ maiden ton tilálâšvuođâst. ¶  celkkuu Enni-uv finnij pargo. Eijijn suoi lává pissoom kukken alkoholist. Mun já enni kale puáldeen tubbáák, mutâ onne enni eeđâi vuosmuu keerdi, ete ij lijkkuu muu porgootmist. ¶ puáđulâššlaajâ . Šlaajâ, mii lii jieš vijđánâm tâi puohtum kuávlun viehâ kieskâd. Om. ulloskerreerapu já piisam. ¶ S ¶ Unna Juná ohjelmlaiđiisteijen algâttáin čohčuv 2007 Petra Magga já Sofia Jannok. Sunnuu lasseen Unna Juná láá tavesämikielân laiđiistâm tai iivij ääigi še Simon Issát Marainen, Maret Steinfjell, Per-Josef Idivuoma já Oula Guttorm. Tääl Unna Juná laiđiisteh tavesämikielân Irene Länsman, Niillas Holmberg já Anna Näkkäläjärvi, aanaarsämikielân Heli Huovinen já nuorttâsämikielân Anna-Katariina Feodoroff já Leena Fofonoff. ¶ Škovlim ulmen lii adeliđ máttáátteijeid máhđulâšvuođâ sämikielâ iäláskitmân škovlâpargoost, faallâđ sijjân porgâmkiedi já piergâsijd kielâlávgummáttááttâs oovdedmân keevâtlii škovlâpargoost. Nubbe tehálâš ulme lii ráhtádâttâm ovdâ- já vuáđumáttááttâs uđđâ máttááttâsvuáváámij kiävtun väldimân sämimáttááttâsâst. Škovlim ulmen lii lääččiđ pyerebijd tiäđulonottem vuáválâšvuođâid já lasettiđ máttááttâspargovievâ tiäđu lahâasâttem adelem sämimáttááttâs keevâtlijn máhđulâšvuođâin. ¶ c. kaavpugijd sárgái 5 já 6 oolâ. ¶ tááláš čäällimvyehi Pasottum liävus tuu nommâ. Puáđus tuu väldikodde. ¶ – Maid uáivildâh “liijkás ennuv” ? Munhân aasâm tääbbin! ¶ 1. ¶ 3. Muštâ l kove vuáđuld, magarijd luodâid kuábžâ kuáđá luándun. ¶ – Maht maka? Puállunjune pilkkedij. Vala jurâttah tun-uv seehâd puástunáálá, jeđe tuššá vala ubâ táálu! Ele jurdegin, et puáđáh teehin tijdâtáiđuidâd čaittâliđ! ¶ Rauni Äärelä (väärrin Petra Magga-Vars ) ¶ “Jáák´ Irján kuumpi njuárustij já njuovâi tom. Já ko tot ruotâstij, te eeđâi et: “Te lâi fávru ko vuolgij ruottâđ!” Ellee kuumpi njuovâi já te luoštij luovâs. Tast lijjii tagareh mainâseh. Iä kal puoh mainâseh tuođah lamaš, mut kuittâg mainâstij. Mun oinim tom Jáák´ Irján, mut tassaaš lii kukke äigi. Taggaar čuuvtij sárnoo vuorâs val lâi.”. ¶ Sämitigge uárnee ihásávt ohtsâšpargoin kieldâiguin já páihálij sämiservijguin säminuorâi taaidâtábáhtus, ja toos puávdejuvvojeh puoh sämikielâ tâi sämikielâlâš máttááttâs párnááh já nuorah. Uásálistem škoovlâi ulguubeln lee še máhđulâš. ¶ Luonnonkuva-arkisto/Kuvaliiteri 18A, 39A, 160C, 164B, ¶ 28 © Kopijistem aainâs kieldum ¶  predikaat 2.5 Natura 2000 -viärmáduv ulgguupiälááh pargoh já vuávámeh 4 ¶ Ko sun lâi taam ettâm, sun posolij sii oolâ já eeđâi: »Väldiđ Pase Jiegâ . (KKK02/MLO) ¶ » Jieh–uv tun lah Messias? Piälušt tääl jieijâd já munnuu! » ¶   Kooveest láá puoh kuttâ škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuv kesihárjuttâllee: Risten Mustonen, Milla Pulska, Arla Magga, Anna-Katariina Feodoroff, Henna Lehtola já Solja Magga. Kove Nihkolas Valkeapää. ¶ Sämitigge 2015 ¶ – Posâluhčâmmaašin ana kizijdeijee jienâ jurâdijn, sun luuvâi pápárist, mon lâi iđedist finnim čällest kietâsis. ¶ – Leš-uv tot bussijn vyeijim lamaš suijân toos meiddei? Ánná smietâi. ¶ Keejâ uánihisvideo vuovdâkuoškâlii Nijlâsist ¶ – Na kuás te talle? Sofia joođhij. ¶ voorâs, vorâs, vorrâs = tuore ¶  kyehti Fiilmâ ääigi Ánná vuájui jurduidis siisâ já vájáldutij aaibâs ubâ fiilmâ. Sun tubdâškuođij, et sun lâi hirmâd vaibâm. Suu čalmeh monâškuottii aaibâs viehârâš kiddâ, veik sun maht keččâlij toollâđ taid áávus. Toh loopâst monnii-uv kiddâ, já Ánná koccái toos, ko suu uáivi nuáigui já koočâi vuáluskulij. Siämmást sun tuubdâi Heeihâ kieđâ jieijâs vuoptâin: ¶ Mii mätkihovdâ lâi sooppâm ovdâskoddekomppaniain tärkkilis puáttimääigist Nicosia kirdemkiädán já eštus tobbeen lâi vielgis Volvo ohtân vyeijeinis vyerdimin mii. Jiem lam uástâm meendugin ennuv mätkimuštoid tobbeen já must lâi-uv tuše tot ohtâ já siämmáš kietâmätkilaavhâš já váháš stuárráábuš pivtâsmätkilavkkâ, mii lâi kirdemmaašin lastâruumast. Lijjim uástâm Beirutist arabikappeer já Jerusalemist smaavâ riistâ, mii hiäŋgáá vala-uv muu täkkivisteest, sehe tagarijd päikkikoddemeerhâid, maid kiddiiččim maŋa mätkilaavkân. Liččim vaarâ mun-uv uástâm eenâb mätkimuštoid, mut mätkibudjet ij lamaš nuuvtkin styeres. Taah siämmááh laavhah lijjii must vyelgidijn-uv fáárust. Motomeh mätkiskipáreh lijjii hamstram hirmâdávt mätkimuštoid já nuuvt sij lijjii karttâm-uv uástiđ vala nube laavhâ määđhi ääigi. Ko mätkitävireh lijjii autost, te uccást ep jiejah innig šietâ toho siisâ, liijkátte pokkiidâđâim puohah mottoomnáálá toho já vyeijilijm Nicosian. Mii luámu lâi pištám oho já toin enâmijn, kost mađhâšijm, lâi uálgispele jotolâh, lâim-uv jo tuáddum toos. Oroi oppeet váháš omâsin taat čižetpiälááš jotolâh, mii Kyprosist lâi mut selvânijm liijká čavosin já tiervâsin Penuvkompootân. ¶ Ko Koskimies lâi finnim olsis kielâmiäštárijd, peesâi pargo älgiđ syeinimáánu aalgâst ive 1886. Kielâmiäštárin sust lijjii: Aanaar lukkár já škovlâmeeštir Heikki Mattus ađai Jormo-Hendrih, kote sáárnui Viestâr-Aanaar suommân, táluliih Mikko Aikio, kote sáárnui Viestâr-Aanaar suommân já Juho Petteri Lusmaniemi, kote sáárnui Nuorttâ-Aanaar suommân, veikkâ aasâi-uv Viestâr-Anarist, škovlâmeeštir Iisakki Mannermaa, kote sáárnui Viestâr-Aanaar suommân, sehe oovdiš kävppijâs já hiärástuámmár Paavali Valle, kote sáárnui Maadâ-Aanaar suommân, veikkâ aasâi-uv Viestâr-Anarist. Eres kielâmiäštáreh maid Koskimies nomâttij, lijjii Antti Juhháánkandâ Kitti (Meniš-Aantijn nubbe), kote sáárnui Viestâr-Aanaar suommân, Antti já Matti Sarre, kiäh sárnoin Tave-Aanaar suommân, lävdialmai Pietari Valle, kote sáárnui Nuorttâ-Aanaar suommân, sehe vala Uula Morottaja ađai Lesk-Ant Uulá, kote sáárnui Nuorttâ-Aanaar ađai Paččvei kuávlu suommân. Suu kielâčáittusijd lâi T.I. Itkonen čáállám pajas. ¶ Mooses čokkij aalmug Immeel temppâltelta luusâ. ¶ Suez uáli G1 ¶ Säämi elleekove ¶ Komitea pargo ääigi läjidui vuáđu tááláá sämihaldâttâhân. Sämmilij sajattâh algâaalmugin tubdâstui vuáđulaavâst ive 1995. Sämmilij kielâlâš já kulttuurlâš jiešhaldâttâh sämikuávlust oppeet torvejui ive 1996 vuáđulaavâ nubástussáin já toos lohtâseijee lavváin sämitiggeest. Museovistijd kyeskee komitea ulme olášui ive 1998, ko Sämimuseo já luándukuávdáš Sijdâ lehâstui. ¶ – Anarâšrap 2002 lii njuolgisteeđân rap, maht mun algim rappađ anarâškielân, iätá Mikkâl já rantus kandâ lohá jieijâs ráhtâm kulmâ anettettee já uáli čuuvtij hyenes rap, moigijn lii ain porgâmin. Tot ij lah puáttâm skiärrun, mut Sämi Radio lii taid paddim já taid puáhtá meid kuldâliđ interneetist. ¶ 2. Uusâ káártást Taažâ alemuu vääri Galdhöpiggen já Suomâ alemuu tuoddâr Häldee. Sáárgu taid vihkosâd já čääli toi aloduvâid. ¶ Uási luobbâsk loostâin pajaneh čässuáiván kobđoolostân sojelis lostâsolge vievâst já uási loostâin pääccih čääsivuáláášlostân. Kobđooloostah áppádeh väldiđ ááimust čiđđâdioksidi čuuvtij pehtilubbooht, ko čääsivuáláášloostah čääsist. Kobđooloostah uážžuh meiddei eenâb piäivááčuovâ. Tai suujâi keežild kobđooloostah áppádeh ohtiđ čuuvtij pyerebeht ko čääsivuáláášloostah. ¶ tievâslâš mito räi teikkâ šoddâđ tievâslâžžân mito tááhust ( comes in full ), ovdâmerkkân ¶ 51B Pallastuodâr Uusi kuva: 51A_jkl00715SK.jpg ¶ Pargopitáh ¶ IV LOPÂTTÂS ¶ – Na ovdâmerkkân toin naalijn, et vyeittee lii tot, kote uáiná enâmustáá kähteid, Puállunjune ain iävtuttij. ¶ Ele háputtâl jieijâd aldemuu ¶ sijđoh:75 ¶ kierdâi Pontius Pilatus ääigi, ¶ Harare G6 ¶ e. Maht kove kuávdoo uáinojeijee rogge lii šoddâm? ¶ vuojâráksá ¶ Halla já maaŋgah šaddotaavdah vahâgitteh älkkest pottáák loostâid. Jis loostah jäämmih, tärkkelys ij šoodâ já uđđâ potákkeh iä šoodâ. ¶ Ko tiervâttim jieččân ovdii armeijaskippáár já ko sun ooinij muu čalme, te ij imâštâllâm ollágin, mane mun halijdim viettiđ Ähtärist muáddi oho ovdil Sáámán moonnâm. Čielgejim tilálâšvuođâ, maht čalme lijjim finnim nuuvt maaŋgâivnásâžžân. Čielgejim meiddei taid suujâid, mane lâim riemmâm protestistiđ toin ijjâkerhoin já sun addij. ¶ – Mun tarbâšâm tom uáli tehálâš áášán! ¶ Jookeerpargopittá 7. Tamppâ vuolgât etiviestâ. ¶ – Tuu kuuvl mun puáđám ain, ¶ Kulmâ skipárâš - kirje jaapaan- já eŋgâlâskielân ¶ - Tarbâšah-uv sukkârijd? sun koijâdij. ¶ Evangelium Matteus mield 25:14–30 ¶ Jeesus eeđâi: ”Piättâr, ustevâm, tun-uv kuáđáh muu. Jo ovdil ko iiđeed vuossâmuš kääniores piškáád, tun lah kulmii piettâlâm tubdâmist muu.” ¶ Njuámmil ¶ Viestâr-India suolluuh O5 ¶ Mijjân kavnui viste já mij sirduim tohon. Suulân tijme keččin tast mij paaldâst orroo visteest lijjii kulmâ cirgâs, moh algii aaibâs fakkist, nuuvt ete kihheen (aainâs-uv kihheen ij uáinám) ij lamaš pieijâm taid oolâ, toh monnii oolâ. Tast lâi lasâuksâ, nuuvt et mij ooinijm tom. Talle vala viemäri ij váldám tom čääsi, nuuvt et tot masa poođij mii viistán. Talle tohon poođijn kyehti almaa já toh tivoin cirgâsijd já lehâstáin viemäri. Mij puurâim peivipitá. Leeibi, jugurti, banaani já Triipi. Toh lijjii peivipittán. Talle mij vuordijm ete kiinii eđâččij vyeitteid. 0-3 luoka vyeitteeh lijjii Anarist, Purgâčiivgah-nommâsâš juávkku. 4-6 luoka sarjaast MIJ VUOITIJM!!! Mii juávhu nommâ lii Jussá, Piäkká já nieidah. MIJ PEESSÂP TUURKUN JOOTKÂN!!! 7-9 luoka sarja vuoitij Anarist oppeet ohtâ juávkku, mon noomâ jiem mušte. Talle mij vuolgijm maasâd škoovlân. Taan keerdi bussi ij lamaš nuuvt tievâ ko motomeh monnii eres buusin, moin toh pessii pááikán. ¶ Puppâ já soorvah ¶ – Na čääiti talle mottoom eres koonstâ! nieidah tattuu Vuoddâsist. ¶ Sämiääših ¶ Niiles ¶ Konduktöörkyevtis iävá vuálgám viäskárist innig kuussân, já almaah-uv paccii toos čuážžuđ. Ko juná orostij, te oinim, maht konduktöörkyevtis leggistáin almaijuávhu olgos. Já váháš áigáá keččin juná oppeet vyeijilij. Jieš jiem innig poollâm nuuvt čuuvtij tast iärásij kuvlân, mut tuš paaccim smietâdiđ tom, moin naalijn ličij puátteevuođâst torvolumos jotteeđ. Taggaar junáváávnust ij pyevti jotteeđ, mii lii liijkás tievâ, ko talle vollit lummosuolâ. Mut ij kustoo pyevti jotteeđ taggaargin váávnust, mii ij lah nuuvt tievâ, ko talle vollit riävvárjuávkkugis. Paaccim meiddei smiettâđ tom, maht munjin lâi keevvâđ, jis jiem lijjii mättiđ hollandkielâ já jis jiem lijjii mättiđ anneeđ vaarâ. Paaccim smiettâđ tom-uv, moin naalijn kolgâččim puáttee tovváá jotteeđ, et tot jotteem ličij torvolâš. Taah láá ääših, moid jiem valagin lah luhostum kavnâđ olmâ vástádâs. ¶ Soome = ¶ Nisoneh láá uásálistám máhđulâšvuođâidis mield puoh pargoid. Eemed pargon lii lamaš toollâđ pääihi já perruu liegâsin, já sun lii kárvuttâm perrus. Motomin ráhtojii käävnih meiddei ránnjáid já olgoláá-uv. Táválávt tuáijojeijei táiđu juuđij máđhálij já rahtum tuojij mieldi. ¶ kođo.....45, 56 ¶ Jookeerpargopittá 8. Piäivááloddááh láppojeh, ko niijtoh mecciluveh. Suogârdâl parâinâd, maht piäivááloddáid puávtáččij piäluštiđ. Čäälliđ kolbáid časkoscelkkuid piäivááloddái peeleest. ¶   Kaliningrad (Ruoššâ) ¶ Antti iätá: ¶ Ákku sivnádâlškuođij: ¶ Räjittes säminuorah ¶ Suomâ sämmilijn jo stuárráámus uási áásá sämikuávlu ulguubeln, párnáin joba 70 %. Nuuvtpa kielân kullee vuoigâdvuođâi olášume meiddei uáivikaavpugkuávlust lii tehálâš. Ucceeblohováldálii 13.11. almostittum čielgiittâs mield palvâlusah olášuveh kuittâg hyeneht. ¶ – Munhân lam stuárráb. Tun jieh ubâ uulâtkin pajeovssijd. Uálgispele roobdâst láá kisáh vyeliláá-uv. ¶ - kandâ (3-ihásâš) ¶ pääccimvuotâ sehe nube tááhust tot, et säämi kielâlaavâst mainâšum virgeomâhâšluvâttâllâm, kiäid ¶ palhâšumelävdikode jesâneh; professor, arkkiteht SAFA Juhani Pallasmaa já arkkiteht SAFA Anssi Lassila ¶ – Jáá nuuvt, eeđâi Limppo. – Kale mun iberdâm. Tot lii tuu aarni! ¶ ij tevdimist lah kuássin taat vijđes maailme. ¶ vuásku já puško, sehe lodeh, tegu tuhtuu já čiehčâ. Meid maaŋgah tiivreh, tegu käškimčuáimáš, láá piäđuh, veikkâ láá-uv uceh. Motomeh čäcielleeh, tegu tuáršu, poreh sehe šaddo- já elleeraavvâd. Ko sahe porá planktontiäpu, muikku save, puško muuiku já čiehčâ puško, šadda raavâdkuálus . Návt šádoi pyevtittem sukkâr já tast valmâštum amnâseh sirdâšuveh kuállus veevlist nuubán. Puoh raavâdkuáluseh älgih pyevtitteijein. Toi pyevtittem raavâd lii ävkkin raavâdkuállus eres šlaajáid. ¶ Sämikieláin uáivildeh säämi kielâlaavâst orjâlâš-, anarâš- já nuorttâlâškielâ (3 §). Säämi kielâlaavâ ulmen lii turviđ sämmilij vuáđulavâlâš vuoigâdvuođâ jieijâs kielân. Laavâ heiviitteh sämikuávlu virgeomâháin já tain virgeomâháin, moi toimâkuávlun sämikuávlu kulá (2 §). Laavâ mield sämmilijn lii vuoigâdvuotâ kevttiđ sämikielâ ášástâldijn virgeomâhâin (4 §) sehe finniđ tulkkum- já jurgâlempalvâlusâid (4 loho). Sämitigge čuávu säämi kielâlaavâ olášum já ráhtá muštâlus säämi kielâlaavâ olášuumeest (28 § já 29 §). ¶ lii uánihis tobdočuárvih. ¶ – Mondiet tun ákku cuuvnah munnuu ain nuuvt tooláá kaskoo pyeremus nahhaar? Muu hiäibum vuáŋŋáin paasij koskân. Tääl jiem tieđe, ete kuábás munnust vuoitij, sárnu Hirškikkâ tutâmettumin vala naverseemist. ¶ – Mun kale vuálgám uuccâđ konduktöör, tot belgialâš almai eeđâi jeđe pajanij sajestis já väzzilij juná tyehiuásán. ¶ » Tij puovtijd taam almaa muu oovdân já naggijd, et sun ¶ 5. Maht raavâdamnâsij peessâm čácáduvváid puáhtá ¶ Säämi párnáiteatterproojeekt ocá aittâleijeid! ¶ Tom ij ohtkin toin ulmuin, kiäh tast lijjii uáinimin, ollágin oskom, veik sij kale tiettii suu vievsâs almajin. Ceelhij mottoom toin ulmuin: ¶ Sämitige čuákkim miärádâsah ¶ Aula stuárudâh lii suulân 307 m2. ¶ raavâdkuállus.....21, 98, 110 ¶ b. Magarijn soojijn šaddeh pecivyevdih? ¶ – Vuoi, jiem tieđe, maid koolgâm ettâđ, mut ennuv takkâ tunjin, ko vuolgih fáárun! ¶   – Luhhoost iän vala kiergânâm tađe olgoláá, Njorttâ kullui etâmin. ¶ Valkeapää Nihkolas (Johan Nihkolas) ¶ Ráiđu 0-2 lk ¶ Amnâseh, moid vala-uv lijkkojim lijjii sárgum já meiddei vuáimástâllâm já valastâllâm. Tain lijjim iärásij-uv mielâst čeppi já tien valastâllâmhommáin lâi tot “nelimaali” ađai neeljimollâ puoh pyeremus. Tast uážui sobbijn ađai “mailain” vuođgâliđ páálu, mon nuuvtkočodum purâtteijee ađai “syöttäjä” leggistij ááimun já jis časkee teividij páálun, te uážui káččâliđ toi moolâi mieldi nuuvt kuhás ko pyevtittij. Jis uáli pyereest teividij páálu, te tot kiirdij nuuvt kuhás, et časkee peesâi kaččâđ puoh taid moolâid čoođâ ađai finnij “kunnár” . Maŋgii taggaar-uv ain luhostui, mut maŋgii keevâi meiddei nuuvt-uv, et páálun ij teividâm ollágin. ¶ Nieidâkyevtis šluvgeláin uáivis. – Lijjii tobbeen mottoomlágáneh, puáris luodah, iänge muoi lamaš vissáseh, mon ellee luodah toh lijjii, eeđâi Káijá. – Mut uážžoon-uv muoi tipšođ taam njuámmiláá? sun joođhij huápust. ¶ Stuorrâjeggijuŋŋâ ( Vaccinium oxycoccos ) ¶ amnâsijd já vuolgij viežžâđ Nisonieidâ. ¶ o Sämitiigán läjiduvvoo virge, mon pargoid kuleh sämikuávlu ulguubeln ässee sämmilij vuoigâdvuođâsajattuv já sämikielâlâš palvâlusâi já uásálistem ovdedem, ohtâvuođâtoollâm sämiservijguin já sämitige jieijâs tooimâ ovdedem sämikuávlu ulguubeln. o Sämitigge vuáđđud oovtâstpargoost máttááttâs- já kulttuurministeriöin, uáivikaavpugkuávlu kieldâiguin já sämiservijguin sämikulttuurkuávdáá uáivikaavpugkuávlun sämmilij kuáhtámsaijeen, sämitige ohtân toimâsaijeen já sämikielâlâš palvâlusâi já kerhotooimâ ornimsaijeen. o Sämitigge tuárju sämikuávlu ulguubeln ässee sämmilij ohtâvuođâ sämikuávlun já sämikulttuur já ton hárjuttem. o Sämitigge lááčá iävtuid eidusâš toimâstis já uárnee proojeekttoimâstis kurssâ- já kerhohámásâš tooimâ, moin tahhoo máhđulâžžân sämikuávlu ulguubeln ässee párnái já nuorâi máhđulâšvuođâid uápásmuđ eres sämipárnáid já -nuoráid já sämikuávlun sehe ovdediđ jieijâs mättim, mii lohtâs ärbivuáváláid sämi-iäláttâssáid, kulttuurolgospyehtimáid já ärbivuáválâš tiätun. ¶ – Kunneeumástem, eeđâi Matjâs mievripeenuv. ¶ 3. Čääsi toškâ häämi. ¶ Sämitigge almoot uuccâmnáál kulttuurčällee virgesajasâšvuođâ ¶ 1875 130 ” 165 ” 165 ” 960 ” ¶ Matti suvâškuát káárgu kulij. Káárgu alne eeč čolmâd pudo já kobđttâs-päädi viermi pajereešmi páádán. Lusis puddo vuáju poonán já tuálá tienuvt viermi sajestis. Keppâ kobđttâs merkkâlippuin vuod páácá kobđđčsuáiván já váárut eres jäävri alne lihâdeijeid joddest. Kobđttâsân čonnum viermimeerhâst kuálástustärhisteijeeh vuod uáinih, ete kuálásteijest lii lope kuálástiđviermijguin. ¶ Vuossmuu peeivi sabbaat maŋa nisoneh jo tooláá iđedist monnii häävdi kuuvl já valdii opsâoljoid fáárun, maid sij lijjii skappum. Sij oinii, et keđgi lâi vierâttum häävdi njäälmist, já ko sij monnii siisâ háávdán, sij iä kavnâm Hiärá Jeesus rummâš. Ko sij imâštâllii taam, sii oovdâst čuážžoin fakkist almaakyevtis päštee já kirkes pihtâseh pajalist. Nisoneh suorgânii já teddilii kejâstuvâs enâmân. Mut almaakyevtis eeđáin sijjân: ¶ - Tovben puátih muu siijdâ häldeeh. Sij kolgii piäluštiđ munnuu, mut iä kiergânâm, Haŋgal eeđâi. Talle sun val lasettij: - Lii pyereeb, et lah kuittâg kyevti meetter keččin must, amas häldeeh jurdâččiđ, et tun lah váldâm muu faŋgân. Ele eeđâ val maiden. Mun sáárnum juávhu uáivihäldein. Mun tuubdâm suu. ¶ veh huámmášumeamnâstuv lovottuvlâš analystmân, el. valdâlmân prooseenttavlustuvâi vievâst já ¶ 24. Alda-nuorttâ ¶ Aartah: 1. Alda-nuortâ kárttá, 2. Turkki, 3 Israel, 4 Saudi-Arabia, 5 Irak, 6 Iran, 7 Islam ¶ Ármu 6, 11, 18-20, 22, 27, 28, 30, 32, 34-36, 42, 43; 41 ¶ – Säämi parlamentaarlâš rääđi lii čovgim oovtâstpargoos šoŋŋâdâhpoolitlijn koččâmâšâin, muštâlij Näkkäläjärvi. – Säämi šoŋŋâdâhpoolitlâš strategia valmâtâllâm lii algâttum já parlamentaarlâš rääđi stivrâ iävtut rääđi čuákkimân strategiast meridem. Kööbenhaammân šoŋŋâdâhráđádâlmijn ij šoddâm čannee sopâmuš luáštukeeppijdmijn já äšši sirdâšuvá Meksiko puáttee juovlâmáánu šoŋŋâdâhčuákkimân. Kööbenhamânist lijjii ovdâstum puoh kulmâ sämitige. ¶ Sämitigge 2008 ¶ ČUÁKKIMVISTE SILBA 10 ulmui, 25 m2 ¶ ulos jurgâlem jo-uv saanijn olgos teikkâ saanijn meddâl ličij adelâm täärhib ibárdâs ¶ Amnâseh: ¶ Lâi vuođâloho 1954. Tot tälvi lâi viehâ muottii. Lijjim talle 17-ihásâš. Tot lâi korrâ kiđđâ, kyeddee cuáŋui lâi ubâ kiiđâ. Lijjim sijdâkuáđutteijen ubâ kiđđâpuudâ kidâ tassaaš ko poođij čonâđimäigi. Lâi maalismáánu loppâ, mij leim sijdáin Piergivärjeegist já cuáŋui ko lâi te ferttijm kuáđuttiđ ubâ ääigi. ¶ 6. Čokkiđ jieijâd pargo stuorrâ pápárân maali mield. ¶ Immeel aldan mii Sivnedeijen, Lonesteijen já Pasotteijen. Sun lii kuulmâohtsâš Immeel: Eeči, Alge já Pase Jieggâ. Immeel lii sivnedâm puoh, sun lii šoddâm miilágánin Algeest já sun lii mieldi Pase Jiegâst. Immeel ij lah tuše algâsuijâ, mii lii kukken ige persovnttes vyeimi, pic sun vaaikut luomâkoddeest já historjást já kuáhtáá mii persovnlávt. ¶ Nahande mottoom peeivi juávkku lâi oppeet čuoigâmin kostnii já puáđáččij forgâbalij Áádárân. Räjikosáttâh lâi rahttâttâm kolliistâlmân toin lain, et lâi luoihâttâm nube eemeed ránnjásajattuvâst ađai Räji-Joovsepist, vâi heerskuh valmâštuuččii jotelubbooht. Emedeh láin ráhtám uáli fiijnâ vuojâleeibijd já eres-uv heerskuid já stellim taid muččâdávt piävdán vuordâččiđ kuosijd. Äigitavlu mield čyeigeeh pottii já masaba tállán čokánii piävdán. Koivisto kejâdij valjaas falâlduv jeđe fakkist koijâdist tuurku suomânáin: ¶    lii 1. Konstâ kuálásteijeid: Kiäikkoo ¶ Maht lattiih, ko kuáhtááh ustevâd päikkivievâ? ¶ © 2006 Sámi musea Siida & Anarâškielâ servi ¶ vuorâččâsmyerji já ulâštooŋâs kočoduvvoo? ¶ já esken tast maŋa puovtij toohâđ vastadâsâi lopâlâš tiätturvyeijim já -analyysâid. Puoh ton räi ¶ Sämitige nuorâirääđi ¶ Arla já Solja Magga juátkiv kesihárjuttâlmist oovdeb keesi algâttum digitaallâš oppâmateriaal kietâčalluu čäällim. Digimateriaalrähtim lii uđđâ syergi sämitige oppâmateriaalpargoost. Vuosmus aalgâ rääjist jieijâs pargon rahtum digimateriaal valmâštuvá tavesämikielâ vieres kielâ uđđâ oppâkirjerááiđun, mii lii tääl rähtimnáál. Rááiđu vuosmuš uási, ¶ 9. ¶ - Maid mun talle poorgâm? Jovnâ koijâdij siämmást, ko kaačâi Haŋgal paaldâst. ¶  já Potapovo kylá kolgâččij peessâd monniilágán UNESCO maailmärbičuásáttâhhân, eeđâi kiinii mii seminaarist Dudinkast kuovâmáánust 2014. Toin naalijn liččii pyerebeh máhđulâšvuođah finniđ ruttâdem rävisulmui intensiivmáttááttâs várás, kielâmiäštárij päälhi várás, kerhotooimân já materiaalrähtimân já nuuvt ain. Kielâiäláskitmist tehálumos lii tiäđust-uv ulmui jieijâs haalu já čonâdâttâm, mutâ ruđâittáá toh iä tááláá mailmist kyedi kuhás. Tie ličij kiäsnii ruttâulmui áinookiärdásâš máhđulâšvuotâ: adde veikâ miljovnpelegin eeneec kielâ pyerrin, páásáh vissâsávt maailmhistorján. Aainâs mun, jis liččim riges, piejâččim ruđâidân mielâstubbooht kielân ko árvukiddoduvváid, teikâ kovetaiđui. Tááluh láá tuše kuárus áimu seeinij, káátui já lättei kooskâst. Taavluh láá koveh mailmist. Eeneeckielâ, tego puoh kielah, lii oles maailm. ¶ Oppâm, muštem já jurdâččem tábáhtuveh vuoiŋâšijn. Vuoiŋâšijn láá sajoseh jieškote-uv tooimâi várás (132A). Tobbeen láá ovdâmerkkân lihâdem, luuhâm, sárnum, uáinim já kuullâm sajoseh. Vuoiŋâšeh vyerkkejeh tiäđuid muušton ulmuu kuullâm, uáinám já vuáttám aašijn. Ko mij kiärdup viereskielâlâš sääni tuárvi maŋgii, te tot páácá mii muušton já máccá kiävtun talle, ko tarbâšep tom. Pyeráinvyeijim já maaŋgâid eres lihâdemtááiđuid lep oppâm hárjuttâlmáin viššâlávt. Puoh täid aašijd stivrejeh vuoiŋâšeh já čielgioođâ , mii lii čielgi siste syejeest. ¶ Rapust láá ennuv jyelgih: skerreejyelgih, ¶ Mieđettim návt lemin já talle sun koiviistij pääđist piärgupitá munjin já kočoi puurrâđ. Čokánim pevdipellâs já puurrim tiäđust-uv kuátikuáimám faallâm piärgu pyerimielâst. Vorâs piärgu ko lâi njäälgis kuás peri. Maŋeláá čuurâlyšteeh-uv poottâlškuotti já viljâm še poođij, mut finnij tállân kuátukuáimán Nijlâs láittámušâid. Niijlâs ij ettâm njuolgist sunjin, mut makaš viljâidis: ¶ Hoksáim älgiđ šnikkárij tubákkijd livkottiđ. Suoi ko láin pargoost, te muoi livkkâláim sunnuu paperoosijn mottoom. Luhostuim ton hommást tassaaš ko suoi huámášáin ete tubákkeh kiäppáneh tubbáákloováin. Iävá suoi ostâm älgiđ vahtiđ tubbááksuolluid, mutâ suoi hoksáin koonstâ ete maht suolâ tâi suolluuh kavnâttâđâččáin. ¶ Taažâst já Ruotâst vyeimistorroo sämmilâšmiäruštâlmeh láá alda Suomâ njuolgâdus. Kj. www.samediggi.no já www.sametinget.se . ¶ Maaŋgah stuorrâ käniviäsuh já šahenavitteh láá Máddáápiäláá viljâlemkuávlust. Máddáápiäláá viljâlemkuávlust lii ovdánâm Suomâ tergâdumos purrâmâšveerki pyevtittâskuávlu. ¶ Anarist 1.10.2013 Sämitigge/ škovlim- já oppâmateriaallävdikodde ¶  kuttii KVANTTOREH Kvanttorijn – Karri, puáđi teehin já pyevti limsa munjin. ¶ 1. Brasilia 31 355 ¶ 140A Rávásmâmavveest nuuvt fyysiliih ko jiegâliih-uv jiešvuođah rievdih. ¶ – Tiskámmašináin, eeđâi Pilli. ¶ Čáállám: Ilmari Mattus ¶ » ¶ Immeel, almalâš Iäččám. Lep ovdâstâd kuárus kieđâigijn já ávus mieláin. Lah lopedâm kuullâđ puohâid, kiäh čuárvuh tuu išán. Oskop, et kuulah meiddei mii. ¶ Mut mii juná kuittâg vyejilij tääl ääigild, já muu mielâst tot lâi uáli jo iimâš. Mut misthân ij kale tääl mihheen huápuidgin lamaš, ko mist lâi oles tijme äigi lonottiđ juná Brysselist, já nuuvt ennuv muu junágin ij lamaš kuássin maŋanâm. Ohtii kale čuožžum kulmâ vaartâ Antwerpenist, ko Belgiast lâi miinii almoothánnáá junájaskoid. Talle junáulmuuh vattii olssis lasepäälhi. Tääl luhhoost ij taggaar päärtistkin lamaš mihheen huolâid ige lamaš äijihšoŋŋâgin, nuuvt et pyereest koolgâi puoh ton peeleest moonnâđ. ¶ Ihepele ovdil tuu vyelgim jieijâd eellimskippáár moonâi räje nubepel. Tom ääigi valdih nuuvt lussâdávt, et ij tust innig lámáž mainâstimhaalu. ¶ Ohtâ tuáppee nijbe já hilttee toin čuoggiđ kolgolii. Talle Vale eenâb smietâhánnáá tuáppee tävgipissoos já pääijist njuolâ čuđe nijbekietân. Toos lasseen sun ráávvád korrâsávt kuobžâ jienáin. Njuškee meddâl peesi vyeln, kaččâlist eres sajan já oppeet ráávvád já mahka tego kuobžâ. Tuáru nohá toos. Puohah keččih juolis čolmijguin tohon kulij kost jienah kullojii. Uáini iä maiden. Mottoom váldá tävgipiso seelgist, nubbe čárvu nijbe. Tuárrumhaalu lii lappum já almaah mulideh vyelligis paloisiähá jienáin. Te älgih kuuloold murdeđ tohon kulij kost pottii-uv, juhârido vuálus. Ko peessih olgoláá, te kaččâleh hirmâd ratânáin. ¶ 63 % Räji-Joovsep räjikocceemsajattâh ¶ Ilmari Mattus ¶ tuoijuđ, tuoijuum, tuáijoo = tehdä käsitöitä ¶ Luosâ čiivgâid šoddâdeh ¶ Sopâmuš 17 artikla mield staatah kalgeh tähidiđ ete párnááh uážžuh tiäđu maaŋgâ sierâ käldein. Staatah kalgeh ruokâsmittiđ tieđettemniävvuid kiddiđ eromâš huámášume algâaalmugpárnái kielâlâš tárboid. ¶ Tiäddut, et mij sämmiliih lep ohtâ almug, ko mist láá ohtsâš historjá, kulttuur, kielâ já eennâmkuávluh, já et väldikudijrääjih iä uážu rikkođ mii ohtâlâšvuođâ; ¶ Nuorâirääđi algaprojeekt pargojuávkku ráhtá oovtâst nuorâičällein sämitige stiivrân iävtuttâš jesânijn, kiäh rááđán väljejuvvojeh já lopâlâš valjim taha sämitige cuákkim. Väljejum nuorâirääđi jesâneh väljejeh vittâ äššitobdeejeessân 15–17-ihásijn nuorâin. Taah äššitobdeejesâneh uásálisteh puohháid puáttee nuorâirääđi cuákkimáid. Jis haalijd, te puávtá iävtuttiđ meiddei äššitobdeejesânijd, mutâ iävtuttâš sämitige stiivrân sii valjiimist taha vuosâsajasávt väljejum nuorâirääđi. ¶ 24 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ – Ááiguh-uv vala juuhâđ maidnii eres juhâmušâid? Heikkâ koskâldutij suu jurduid. ¶ – Takkâ,takkâ. Lii hitruu peessâđ kolliđ kielâpiervâlân, västidává Hirškikkâ já Myerji ustevlávt Aailân, veikkâ ij Ailâ sunnuu jienâgin tiäđustkin kuulâ. ¶ Riemnjis: Harrr… Maid mun kuulâm? Kuábáš tunnust eeđâi tom? ¶ mâm- já ekonomiasyergist; sosiaal-, tiervâsvuođâ- já lihâdemsyergist; tekniik já jotoluv syergist já ¶ 9. Leccinum scabrum – Lehmäntatti – Kusâkuobâr A (~ poccuukuobâr A) ¶ syeinisiipuul ruoholaukka eli -sipuli ¶ tihánnáá suullân 35 % já tuše ive 2005 ruttâdem kevttui masa ollásávt. Suomâ sämikielâlâš pal ¶ 15. Syemmiliih enâduvah ¶ Čuávuvâš Säminuorâi taaiđâtábáhtume uárnejuvvoo Máárjápeiohhoost tuorâstuv 14.3. Hetta škovlâkuávdáást Iänuduvâst. Tábáhtume teeman lii teatter. Hettast välljejuvvoo säminuorâi ovdâsteijee Helssigân Nuori Kulttuuri 2013 tábáhtumân, mii tolluu Helssigâst vyesimáánust. ¶ Tettee motomin keevâi nuuvtkis, ko lâim “välituntist” olgon, et mottoom pajeluoka stuorrâ kandâ sihâstij koibâkaperáá uáivistân já nurdâdij muu vala tommittáá, et rovvim viällud enâmân. Lâš-uv tábáhtun vahâgist, vâi maht, mut muštájim tállân, maid enni lâi Maatin ettâm. ¶ surmiđ Jeesus Mark 14:1-2 ¶ Puásuituálu lii puoh enâmustáá uáinojeijee sämikulttuur uási. Puoh sämmiliih iä finnee áigápuáđus puásuituálust, mutâ ton siärvuslâš já kulttuurlâš merhâšume lii ain styeres. Puásuituálu ihásâštábáhtussáid, kiässáá vyesimiärkkumijd já táálváá pygálysáid, uásálist táválávt ubâ suuhâ. Tot lii áinoo ärbivuáválâš sämmilâš iäláttâs, mii lii ohtuunis kannatteijee. Puásuituálu puáđuin suulân 14 prosenttid šadda staatâ já EU-torjuin. Maaŋgâ sämmilâš hárjut puásuituálu paaldâst uceslágán mađhâšem- teikâ jáludemtooimâ. Sämikuávlu kulá eromâš puásuituálukuávlun, kost poccuin lii rijjâ kuáttumvuoigâdvuotâ. Sämikuávlust láá 13 palgâsid já suulân 1250 poccuuomâsteijed, mii lii suulân 27 % ubâ Suomâ poccuuomâsteijein. Elettempoccuuh láá suulân 40 % (78 307) ubâ Suomâ elettempoccuin já vááijuv 80 % Laapi elettempoccuin. ¶ Ristin-riävskást lijjii kuittâg nuuvt valjeest eres šiev ääših, et Rissekäskee ij álgâm tađe eenâb hundâruššâđ sunnuu piergiimijd. Jurdelij tuše: ¶  (jna.)  uážu 9. Lábbá eeči ¶ 10. Heh-heh... Trallal-lal-laa Heh-heh... ¶ 2. Mii lii eennâmpáálu ¶ Anarâškielân ¶ kävppilisto. ¶ merâpuákku ¶ Hááituh kale láá jo valjeest, táválumos lii tot, ko čuoggiimist finnee allergilâš reaktio. Táválávt keesi mield ulmui šadda mottoomlágán immuniteet čuoškâčuoggiimij vuást, nuuvt et loppâkeesist čuoggimsaje ij saŋŋeed já puttân innig nuuvt čuuvtij ko algâkeesist. Allergilâš reaktio puátá tast, et siämmást ko čuoškâ njama voorâ, tot kuulgât rááigán kolgos, mii iästá voorâ káđáldum. ¶ - Kal tot suápá munjin, Jovnâ västidij siijvost. - Mut mun jurdim, et tun moonnih jo uáđđáđ. ¶ Puoh suddâdittemtooimân peerusthánnáá anarâškielâ iälá vala-uv, joba nanosmuvá. Vala 1980-lovvoost kielâ oroi lemin lopâlávt lappuumin. Muádi majemuu ihelove ääigi lii anarâšsiärvádâh kuittâg pieijâm naavcâid toos nuuvt ennuv, et anarâškielâ oppeet sirdâšuuškuáđáččij oovtâ suhâpuolvâ puudâ maŋa luándulâš kiellân suhâpuolvâst nuubán. Ive 1986 vuáđudui Anarâškielâ servi ry , mon pargon lii ovdediđ anarâškielâ eres lasseen kielâpiervâltoimáin. ¶ Vatukkâš lii vitaminijdis peeleest nuuvtko eres-uv luándumyerjih. C-vitamin lii vatukkáást eenâb ko juuŋâin já soorijn, mut ucceeb ko luámánist. B-6 vitamin pyrioksiin lii vatukkáást uáli ennuu, mut A-vitamin uccáá. Meeccist šoddâm vatukkáin láá mittedum tagareh mineraalamnâseh ko kalium, kalsium, magnesium, fosfor já pii viehâ ennuu. Eres luándulâš taarbâšlâš amnâseh láá veški, maŋŋaan, siŋkki, kooboolt, nikkel já alumiin . Loostâin láá vala párkkuamnâseh ennuu, já loostâin kávnoo meid C-vitamin . Puohlágán tivreh jorešteh viššâlávt vatukkâšmiestuin. Ohtâ suijâ toos lii, ko vatukkâšliäđusijn lii valjeest mietâ. Návt tivreh ávhásteleh šaddoin já šaddo oppeet ávhástâl tivrijgijn; ko tivreh kuávjejeh pyereest, te vijđánem lii visásmittum. Muorjijd láá oppeet mááđuh väimileh, já tot ettee ucánjáhháá ulmuu kevttimist myerji. Taa ohtâ raavâ, maht piergiittâlah máđuigijn: jis tiäđáh et muorjijn láá mááđuh, te piejâ mátulum muorjijd muádi minuttân sälttičáácán, sältti 10 rammid litterân. Vatukkâš siäilu uáli hyeneeht vorâsin. Tanen tom kalga-uv jo-uv kalmaattiđ teikkâ rähtiđ marmelaadân. Myerjist kale alnees láá suáhudittemamnâseh, raavvâdlášvuotâ já suvrodâh meiddei. Sukkâr kuittâg marmelaad váátá ennuu, mut kal tot lii-uv pyeri steeikâkáhuigijn. ¶ Sämitige ive majemuš čuákkim tuálloo 22.12.2014 Anarist, Sajosist tijme 9.00. Njuolgâ internetvuolgâttâs čuákkimist puáhtá čuávvuđ čujottâsâst ¶ palvâlusâi vatâmân. ¶ lust lii sämikielâlâš palvâlusâi luándulâžžân toohâm. Tááláin palvâlemráhtusáin taat ij lah vala máh ¶ Uáiviminister Jyrki Katais haldâttâsohjelmist láá čonâdâttâm uđâsmittiđ aalmuglii biodiversiteetstrategia, killeel ovdánem ohjelm já olášuttiđ uhkevuálásij luándutiijpâi toimâvuávám. Biodiversiteetstrategia olášutmist čonâdâteh turviđ sämmilii kulttuurlii täävi já ärbivyevi kevttiđ luándu. Staatârääđi tuhhiittij prinsiipmiärádâs ”Suomâ luándu maaŋgâhámásâšvuođâ suojâlem já pištee kevttim strategiast ivvijd 2013-2020, luándu peeleest – ulmuu pyerrin” ( nk. Biodiversiteetstrategia ). Prinsiipmiärádâs stivree biodiversiteetstrategia olášuttem Suomâst. Prinsiipmiärádâsâst láá váldám vuotân biodiversiteetsopâmuš uásipeličuákkim miärádâsâid sopâmuš olášuttem oovdedmân sehe EU miärádâsâid biodiversiteet suojâlmân. ¶ vorrâsuonâ ¶ Kaandâid ij tarbâšâm kuohtii avžuđ. Sij monnii huápust Kuáski kuuvl. Sij tuárgistii já pollii tääl hirmâdávt. ¶ E-girji (tavesämikielâ) ¶ 1 2 3 4 5 6 7 8 9 ¶    juvâhánnáá.  moh Kappeerpääiskih tuápuh eskinkendum piäldust mááđuid já eres herskupittáid. Toid tohhee masa mii peri eres-uv ravâdijd. Toh pessejeh táválávt siärvádâhhân lijgešoddâm čácáduvâi riddoin. Iäruttâh kappeerpääiski eres kaijuin ton čapis uáivist. Kappeerpäiski lii táválumos kaijuu Suomâst. ¶ Kaspiameerâ ¶ 20. ¶ Uážžu imâštâllâđ, mon pyereest Pärni-rokke lii máttâm anarâškielâ čäälliđ. Sun kiävttá tááláin säämi pustavijn š , č já đ . Lii ervidmist, et sun lii luuhâm Lauri Itkos čalluid já uápásmâm tallaa ääigi čäällimvuáhán. Ovdil taam kirje čäällim 1910 lijjii jo almostum anarâškielâliih kirjeh, kuittâg Elias Lönnrot “Ueber den Enare-Lappischen Dialekt” ive 1854, E.W.Borg “Anar sämi kiela aapis kirje” 1859 já Lauri Itkos jurgâlem ”Ráámmat Historjá” ive 1906. Lauri Itkonen kuittâg merkkee á já ž , moh iä lah Pärni-rohe čallust. Borg aabisist ij lam vala š , mut s , mon alne lâi “akuutti” = ś . Pärni-rokke čáálá Borg náálá pelivookaal u om. säänist škoula . Mut oro kal et sun lii čälidijnis valjim pustavijd jieijas kielâibárdâs mield, om. käyppi, uäivi, jyöhi . ¶ – Já maid joollâid? hirmástâlâi suu eemeed vala-uv. ¶ - Pyehteen kale vuoššâđ-uv, Ánná joođhij. Ferttiim oppeet luoihâttiđ Kaari liitijd, ko muu liteh láá jo kiessum pápárân. ¶ jieijâd vuáđuohtâduv varusalmaitoimâkode ¶ Kreikka G8 ¶ Motomijn sämikuávlu palgâsijn purâtteh poccuid tälviv teikâ syeini kiävttoo paaimândmist iššeen. Suijân lasepuurâtmân láá lamaš el. kuáttumkuávlui pieđgânem, meccičuoppâmeh já eres kištottellee eennâmkevttimhäämih, moh láá ucedâm kuáttumij mere. Válduoosijn poccuuh poreh ain luándukuáttumijn. Keevâtlávt ubâ sämikuávlu lii lamaš já lii ain poccui kuáttumist. Veikâ puásuituálust kevttih tááláá ääigi muávloid já moottorkiälháid iššeen, poccuu, luándu já šoŋŋâduv tubdâm lii uáli tergâdis uási puásuituállei áámmátááiđu. Puásuituálu paijeentuálá sämikielâ já ráhtá luándulijd sämikielâ kevttimpirrâsijd. Sämikielâst lii uáli tárkká já valjaas puásuituálun já luándun lohtâseijee terminologia. ¶ Čielgitávtáliih ¶ Kollekielâ árvuštâllâmkomitea ¶ 7. ¶ Kárbáinjotteemtoorjâsaje noomâ kiävtust lii lamaš táváliist stuárrâb molsâšuddâm. Lii táválâš, et aanaarsämmiliih päikkinoomah láá lädilum já rievdâdâm siämmást merhâšuumees. Härvinâšâb lii, et siämmáá saajeest láá kiävtust maaŋgah nomâttâsah. Kárbáinjotteemtoorjâsaje paldâsii njaargâ algâalgâlâš nommâ lii "Speinnjárga". Ton vuolgâsaijeen lii lamaš vaarjâglâš almai Spein Sarak ađai Sarak Svendsen. Puáris topografikáártást nommâ lii punnjâšum háámán Peiliniemi ađai merhâšuumees tááhust jo aaibâs eresin (tavesämikielân speeijâl lii speadjal já njargâ lii njárga). Aanaar čujottâs- já virkosmittemkáártást kárbáinjotteemtoorjâsaje lii oppeet noomáin "Lusmanuora" sämikielân Lusmenyeri. ¶ KULLUUTTÂS MUNEJIENÂSTMIST ¶ 4. Staatâ kalga jo-uv kanavistiđ puoh sämikielâlâš palvâlusâi pyevtittâsâi ruttâdem sämitige ¶ b. ässeidis peeleest? ¶ Säminuorâi muusik puátá Ruávinjaargân - paijeel 300 nuorrâd säminuorâi taaidâtábáhtusân ¶ dâm tuu. ¶ – Na jis mun moonâm koijâdiđ, et peessâp-uv mij Thalys-junáin maassâd? muu käälis iävtuttij. ¶ sämikielâ kevttimân já tooimân. Virgeomâhâštääsist lii tehálâš tutkâđ, maht virgeomâhái tieđettem ¶ čielgiimân ige sanktiovuáhádâh lahârikkomušâi estimân. Oovtviärdásâšvuođâlaahâ kiäldá kielâ ¶ Talle puáris ákku-uv peesâi meddâl kuumpi čuávjist. Sun lâi šiev oornigist veikkâ lâi čuuvtij šieđâlum, tuše šuohkij. ¶ F. Kiäigučuárvi ¶ – Mii taatkis áigu leđe? Asettes muorâpittá? Uáinojeh lemin sárgáh sargum, mut iä tomgin verd, ko muu seeŋgâ paajaabeln. ¶  saajeest: Ko DOLLAGADDI-SALI 70-140 ulmui, 117 m2. ¶ Lasetiäđuid Säminuorâi taaiđâtábáhtusâst šleđgâpostáin čujottâsâst ¶ sämikielâlâš palvâlusâi toimâmvuođâst. Sämiorganisaatioid já säämi ovdâsteijee orgaanáid lii vuol ¶  (ill. o Sämitigge uásálist pehtilávt Suomâ luándu maaŋgâhámásâšvuođâ já pištee kevttim strategian já toimâohjelm 2012–2020 olášutmân, čuávumân já vaikuttem árvuštâlmân já oovded sämmilijd kyeskee uulmij jotelis olášume. Sämitiigán láá torvejum kelijdeijee resursseh uásálistiđ strategia já toimâohjelm olášutmân. o Sämitigge uásálist pehtilávt já aktiivlávt Nagoya pevdikirje ratifisistemprosessân já olášutmân. o Ärbivuáválii tiäđu iäláskittemprojektij olášuttem lii álgám. o Sämitigge váldá vuotân jieijâs tooimâst säämi ärbivuáválii tiäđu táárbuid já oovded puohâin toimâinis ärbivuáválii tiäđu siäilum, sirdâšem já ovdánem puáttee suhâpuolváid. o Sämitigge oovded já lááčá iävtuid sämmilij ärbivuáválii tiäđu tutkâmkuávdáá vuáđđudmân. ¶ Iskosist 4 čiälgá, et lieggâ čáácân pieijum kietâ tobdá luškâ čääsi kolmâsin já kolmâ čáácân pieijum kietâ oppeet liegâsin. ¶ Piergâseh: aaviseh, storgâ pahvi tâi tuálbus, lusis kirjeh, sárgumpápáreh, lijmepááppár já mappi . ¶ kulgâttiđ, kulgâttâm, kuulgât = valuttaa ¶ Jookeerpargopittá 9. Valjii oovtâ kove 96A ellein, uusâ tast tiäđuid já teevdi tiätukoortâ. ¶ Muotâ sudâškuođij, tuulvâi já kiäsuškuođij. Tuálu suddâm maŋa aalgijm kendiđ pottáákpiälduid já toh lijjii-uv maŋgâ, ušom kuttâ. Puoh ucemus piäldu lâi puáris kuáđi pellâst, mast kendim táválávt algâttui, tast ko muotâ suudâi ovdemustáá já tast maŋa keendijm eres-uv piäduid taađeest ko toh suddii. Stuárráámus piäldu oppeet lâi Morâstáást, automaađijjân mannee pálgá nuorttiibeln, moos táválávt kendim lopâttui. Ton piäldust ko muotâ já tuáli suddáin majemustáá. Tegu táválávt korrâ päikkipargoid, te jiem lijkkum kendimângin, mut ferttejim leđe maka fáárust já maka koiviistâllâđ mulde nubijpelij tađemield, ko ääpih já viiššâlvuotâ adelii piärán. Ovdebái keesij kendim lâi nuuvt-uv lamaš mielâsub pargo ton suujâst, et Tilkku meid lâi talle fáárust já tävjittávjá kaavnâi säplig piälduroobdâst. Must lâi-uv ain šiev suijâ koskâldittiđ kendimpargo já moonnâđ Tiilkun iššeen säpligpiivdon. ¶ eennâmpáálust epitäsivávt ¶ Vitamineh já siäiluttem ¶ Natalia Vaskova ¶ Yleisradio algâttij merikoskâsijd sämikielâlijd radiovuolgâttâsâid Suomâst ive 1947 roovvâdmáánust. Ohjelmist lijjii aalgâst vuoiŋâlâš ohjelm sehe äigikyevdilis uđđâseh. Tääl sämiradio, Yle Sápmi, lii ain tergâdumos sämikielâlâš tieđettemniävvu Suomâ sämmilijd. ¶  kale Euroop Rääđi kuávlulâš kielâid já ucceeblohokielâid kyeskee eurooplâš vuáđukirje valdui uássin Suomâ lahâasâttâs ive 1998. Vuáđukirje oovded ucceeblohokielâi sajattuv já syeje. Euroop Rääđi aalmuglâš ucceeblovoi suojâlem kyeskee raamialmossopâmuš lii ratifisistum Suomâst ive 1998. Sopâmuš váátá et staatah suojâleh aalmuglâš ucceeblovvoid já adeleh máhđulâšvuođâ sii kulttuurij ovdánmân. ¶ Nuorâ säminieidâ ij riävtui päikkilum toho ige iberdâm kielâgin já suu väividij korrâ päikkiahevuššâm. Ko suu elleeh jammii, te vaarâ sungin ij innig uáinám maggaargin mielâ eelliđ kukken perrustis. Nuuvtpa sun lappui mottoom peeivi kyeđehánnáá magarijdgin luodâid. Sun vissâ-uv čuávui elleidis kolgâmuš. ¶ Ráiđu 3-6 lk ¶ Kumppi kulá penuvellei hiäimun já lii-uv päikkipennuu madâreeči. Ton suujâst kuumpi já pennuu lattiimeh sulâstiteh čuuvtij nubijdis, mut iäruh še láá. Pennuu ovdánemvyevi iähtun kuumpi njolge lii täässiv já vuoimijd šeštee. Kuumpi kállu lii kubduv, čalmeh ucánjáhháá vinnood, peeljih uánihááh já válduivne räänis. Mestâ puoh kuumpijn lii ovdâjyelgist čapis ciägu säärgis iddust pajaskulij. Meid olmooš já kumppi sulâstittev oovtâ tááhust kyeimis, ko ulmuu kukkodâh lii suullân siämmáš ko kuumpi kukkodâh njunekeejist seibikiäčán, ađai 1,5 meetterist 2 meetterân. Kumppi tiäddá 25 kiilust 50 kiilun já ores lii stuárráb ko niŋálâs ¶ adda vuáimán 30.4.2014 ¶ – Puáttee išán! ¶ Sämmilij siärvádâhvuáháduv vuáđu lii sijdâ, mii lii iäláttâs hárjuttem ohtâdâh sehe siärvuslâš já kuávlulâš haldâttâhohtâdâh. Sääni sijdâ lii sääni algâpuáttim mield koskâvuođâst sáánán sieidi, mii meerhâš palvâlem čuosâttâhhân leijee keeđgi teikâ källee. Siijdâin lijjii rääjih já siijdâi rääjih lijjii maŋeláá vuáđđun ko sämmilij aassâmkuávloid vuáđudii kieldâid. ¶ Ánná lopedij smiettâđ vala ääši. ¶ Šoddâmpeeivi sáŋgâr kálgu aalgij tállân ko koccái, čurgiđ já posâlâddâđ, pääihisthân kale ain kávnoo pargo emedân. Eemeed muštáá, ete kállâstis lii šoddâmpeivi. Sun eelâš käävpist laavcâ uástimin, räähtist šoddâmpeeivikááhu kállásis. Kálgu ervidij ete kost käälis lii. Sun puhelimen já sooitij táálun kost tieđij kállá lemin. Mutâ ij käälis ostâm vyelgiđ pááikán ko lâi peessâm juhlom faartân. Kálgu sooitij vala nube kerd já iätá: ¶ 2. Piäivááloddááh mákkojeh niijtost . . . . . . . . 10 ¶ Sosiaal- já tiervâsvuođâčällee ( ¶ Jis lah perustum oppâmateriaalpargoin, te vääldi ohtâvuođâ Sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâhân. Lasetiäđuid finniih oppâmateriaalčällest. ¶ Vuossâmuuh sämikielâlâš jurgâlusah WSOY Matikka-rááiđust almostittojii ive 2011. Tavesämikielâlâš rááiđust váiluh innig 5-6 luokai kiđđâkirjeh, moh kalgeh almostuđ ovdil puáttee kiđđâluuhâmpaje. Anarâškielâlâš čohčâluuhâmpaje oppâkirje Lohosierâ 1 lii almostittum ive 2011. ¶ – Liiba taat šoŋŋâ! jottee tuikkodij já ruttij ¶ Hirškikkâ-uv njuškee riidon já kaččâl Myerji maajeeld. Suoi kaččâv maŋâluvâi pálgá mield pááikán. ¶ Lasseen nuorâipoolitlâš äššikirjij tááláá tiileest puátá muštâliđ máttááttâsministeriö nuorâiohtâduv hovdâ Olli Saarela. Sämitige tiervâttâs konfereensân puáhtá Sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi. ¶ Suoi nuđháin Ááná tävirijd pahvikaasâi siis. Toh iä nuuvt merettes ennuv lamaškin. Ton pargoost kiergânij pyereest-uv tijmepeeleest. Tastmaŋa Ánná koolgâi kievkkânân piergâsijdis nuurrâđ: ¶ Nuorttâlâšsiijdâ arkkâduv luovâttem Sämiarkkâdâhân Jussi Nuorteva, uáivihovdâ, staatâarkkâduvtipšoo ¶ Ko vyeššee lâi moonnâm kiäinusis, kaavpuglâšsäplig almostui vuágustis já eeđâi: – Vaarâ lii meddâlist! Tääl juátkeen herskustâllâm. ¶ Poccuu meerhâi säänih ađai čuopâstuvah ¶ e. Mon nomâttâs Nuorttâmeerâ čääsist kevttih? ¶ * SomBy (sämikielâlâš rock-muusik čuojâtteijee juávkku) ¶ Heeihâ vyelgim maŋa kielâpiervâl Poorâ párnááh já tipšooh vyelgih olgos. Liäiná mana vala kievkkânân vyelediđ helá liegâsvuođâ, amas koškepiärgumäälis abbâsiđ. ¶  lâi postâalmai. Kuohtii must lii Avveel sairalist lekkum tot häävi. Ollilainen lâi tuáhtárin talle Avelist. Nube tove ko karttim Avelân tuáhtár kuuvl vyelgiđ, must lijjii korrâ toskeh, algim jo hovrâđ. Huugo-viljâ puovtij pääihist Ulgânjaargâst kárbáin suuvân maađij piällás. Lehto Lasse lâi talle taksialmajin Anarist já sun tuálvui muu Avveel sairalân. Jyelgi lâi puttânâm já siäijum. Tuáhtár leehâi häävi já vuoi hirmâd ton siejâmere mii ton häävist poođij olgos. Maŋgâ pirrâmpeeivi viällájim sairalist, ko tuáhtár viijmâg adelij love vyelgiđ pááikán. Jyelgist lâi stuorrâ räigi, mutâ ij tot innig lam nuuvt raše, ige lam poovčâs. Vâi lijjim-uv jo hárjánâm ton pohčâsân. ¶ Epideijee Tyemes ¶ Sämitige nuorâirääđi ¶ Salomo 112-114,116,118, 164 ¶  táválávt: 1) Suvi West & Sámi oahpahusguovddáš/ Säämi máttááttâskuávdáš, medialinjâš: uánihisvideoh ¶ Paadar-noomâ paaldâst tiättojeh kirhokiirjijn suhânoomah Mattus já Aikio. Sehe Aanaar já Ucjuv kiirjijn nommâ tiettuuškuát 1770-lovvoost. Vuossâmuu keerdi Paadar ohtuunis lii kuittâg kirjejum ive 1759 šoddâm ulmui luvâttâlmân Iisaac Isaackanda (Issá Isákandâ) Paadar já Catharina Hellander nieidâ Carin šoddâm puotâ. Ivveest 1824 ovdâskulij iä innig tiettuu nommâkuáluseh, pic suhânommâ Paadar lii vuáhádum. ¶ Äšši vájáldui 15 ihán, mut te keessiv 2011 oinim páihálii aavisist máinus Vuonâmarkkânijn, jeđe reissejim toid. Ton määđhi ääigi jiem vala usâškuáttám uđđâsist tom markkânsaje, mut ko čaallim artikkel vuonâmarkkânijn, já finnejim tiem siämmáá puáris markkânkove Museovirastost, te poođij mielân et jispa tääl te iäláččim ucâmin tiem saje uđđâsist. Nuuvtpa printtejim tien čapis-vielgis kove já muáddi oho maŋeláá ađai 11.8. hirmâd sahis miärhá siste vuoijim Stuorrâvuonân uđđâsist. Tobbeen ij lamaš innig miärkká, ko tot paasij Tiänuliähán, pic tobbeen lâi uáli mučis šoŋŋâ já meerâ lâi kuálhist. Oppeet vuojâččim siijdâ keejist kiäčán, vazâččim siijdâst já valdim kuuvijd, mut mihheen soojijd ij orroom tuhhiimin tien puáris kován. Tot lâi Taažâ ááigán vala nuuvt aarrâd, et kihheen ij oinum mongin táálu šiljoost já uvsáid jiem oskeldâttâm skuálhuttâllâđ. Kuođđim ääši toos já vyeijilim pááikán. ¶ Kirjemätteeh, kiäh mattii laavâ, iä lijkkum toos, maid Jeesus eeđâi. Ijhân sust lamaš väldi adeliđ addâgâs. ¶ – Tot párgu eenis, vuoi riävu, eeđâi Limppo. ¶ niälgádem = välipalan syönti 145 ¶ eeđâi Miina tuđâvâččân. ¶ virgealmaah já toimâulmuuh. Kuávdáin sämmiliih puávtáččii eelliđ viežžâmin sämikielâlâš ¶ b. aavijd sárgáid 3 já 4 ¶ Lođâsjuálgásiih lii eenâbloho puohâin eennâmpáálu ellein. Noonâ korrâ syeijee toi ruummâš já meiddei juolgijd. Jyelgih sojeh lođđâsij pehti. Tast puátá nomâttâs lođâsjuálgásiih. Stuárráámus uási lođâsjuálgásijn láá jieškote-uvlágáneeh tiivreh, main enâmustáá láá jyehilágáneh koppákuorijááh já piäivááloddááh. Lođâsjuálgásáid kuleh meiddei evnielleeh já rapuelleeh, main tuubdah aainâs rapu. Lođâsjuálgásiih eellih čaasijn já enâmist. ¶ pajas aalman Luuk 24:50-53 ¶ 5. Hygrophorus agathosmus – Tuoksuvahakas – Opsâkässih U ¶ Messias vyerdim ¶ Máátu kaavnâi-uv jotelávt vala-uv stuárráb herskukuobbâr já kuárŋui toho cieppâđ päikkiluámi olssis. Máátu kuovlâlij kuobbâr luámist ige uáinám ulmuu innig kosten. Nuuvtpa máátu oskoi, ete taan kuobbârist tot uážžu asâstâllâđ ráávhust. Oppeet tot viälánij timmâ luámán já moskottij čolmijdis. Máátu halijdij juátkiđ uáđđim. ¶ 5. Maid šahe porá? ¶ VASTA RÄHTIM ¶ Jeđe kaččâlij huápu-huápu seven mieli vuálus riidon já mun maajeeld. Käärbis laddij pove vuoluukeš já tast láin Saarel Heikkâ já Saarel Matti, kiäh láin monâmin Kiävunjáálmán tiddepiivdon. Lâim puohah moovtâ, epke kuhháá smiettâm maid kolgâp porgâđ. Juhháán-Uulá eelij čiehâmin pyerás kuusnii miestui tuáhá já nuuvt muoi njuškijm Heeihâkuáhtá Mattijn kárbás já vyeijilijm Puáđupovveest pajaskulij já Kiävunjáálmán. Jiem lamaš vala avepeeivistkin lamaš kárbá sáátust, mon oigá moottor. Ko tavanijm riddoost já Matti ruttij moottoris joton, te algiibahan liävtuh. Tot kevlij kárbáinis vistig uccâ mohháá, ovdil ko vuolgij pove pajas vyeijiđ. Tettee oppeet karttim poollâđ hirmâdávt. Kárbást lijjii tääl kulmâ rävisulmuu, sehe mun já sunnuu käärbis oroi lemin vala-uv keezzib, ko maid lijjii toh ovdebááh kárbáh, moiguin onne láim purjâstâm, sehe moottor vala kárbá moojiikeččin. Puáđupovveest oinui ponne já virde lâi muu mielâst hirmâd koorâs, ko tot tuvdâččij kárbá kuus kuás-uv. Lijjim vises, et forgâ tot teddil mii kárbá rido vuástá, teikkâ faškâl tom kommood. Peesâim kuittâg pyereest pove pajas já vuojijm oppeet Havgânjaargâ já Jumbál lappâd, mut tääl vyestiviirdán já kárbáin. Vuojijm vala oovtâ pove pehti, mii lâi Räsijuvpohe, jeđe peesâim stuárráb jáávrán mon viestârpele riddoost lâi Kiävunjälmi. Tobbeen lâi kieddi já muáddi puáris táálu, main nuubán moonâim. Lâi jo viehâ maŋŋeed eehid. Muoi láim jottáám kyehti peeivi Čovčjäävrist kidâ Ucjuv räi já mun lijjim vaibâm. ¶ njaamaan ¶ Petter Morottaja ¶ pottáákčuolmâ 36 ¶ 4. Koččâmušpalsta: Säämi noomah? ¶ kustâ stááluid ilbâdušâi ¶ vajâldeijeešapšâ vaellussiika ¶ Lâi uđđivemáánu, ihe 2004. Talle – veik mon kallaad keerdi uánihis ääigi siste – lijjim vyelgimin Suomân. Já Suomân vuolgâhân lii ain lamaš munjin mielâsâš äšši, ko aasâm olgoenâmist. Ton tovváá jiem murâštâm meendu čuuvtij tomgin, et jiem peessâm Sáámán, ko ilodim tast, et Säämi ulmuuh-uv lijjii puátimin Helsigân siämmáá čuákkimân, kuus jieš-uv lijjim monâmin. ¶ Jieŋŋâlâshuášši TII.1963 Lemmee koskâmuddoin, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ b) Maainâš ovdâmeerhâid taam čácádâhkuávlu stuárráámuin jaavriijn ¶ Sämikielâlâš oppâmateriaalij ¶ Majebaargâ 3.4. kulttuureehid já koskoho 4.4. aalmugjuhle täärhib ohjelmist tieđettuvvoo maŋeláá. ¶  5 SÄÄMI KULTTUURKUÁVDÁÁ LASÂLIIJNIJ KOVVOOS VUÁVÁMKIŠTO ¶ – Finnejimbâ puoh tuolvâid meddâl jyelgisuormâidân kooskâst! sun jurdâččij já viälánij vala váháš ááigán čáácán. ¶  + puástuibárdâsâid. Spiekâstmijn huolâhánnáá jurgâlus lii viehâ puustâvlâš já ton kielâ lii ¶ - Tom mun eeđâm, et lam puárâsub ko čyeti ihheed. ¶ Tutkâmpargo ¶ – Muoi kalgeen vyerdiđ nuuvt kuhháá et kuohtuin láá kyehti niŋálâs luámádâs. ¶ 46 ¶ Teija Linnanmäki ¶ 1.4. Toimâpaje vuolgâsajeh ¶  Tot   Tuomas Magga (Kuttoor-Nijlâs Tyemes) tavesämikielân CD:n luuhâm uásih kuovdâkiäinulâš Anders Pedersen Bär (Máiza-Bier Ándde) kirjeest suápih nuuvt eenikielâ, historjá já oskolduv máttááttâs miädlusmateriaalân. Pedersen Bär čaalij muštâlusâid jieijâs elimist 1800-lovo loopâst, ko lâi tyemmejum faŋgâlân Kuovdâkiäinu stuuime maŋa. Škoovlâ pirâstiätu 3-oppâkirje almostittui tavesämikielâlâš jurgâlussân (Birasdiehtu 3), mon lii jurgâlâm Jouni Antti Vest (Jovnna-Ánde Vest). ¶ – Njuámmil šoddâd čivgâidis päljis enâmân, stuorrâviljâ čielgij. – Tot kuáđá čivgâidis kuusnii suáijáás sajan já vuálgá kiäinusis. Mut ij tot liijká čivgâidis hilgo. ¶ Kieldâst lii laahân vuáđuduvvee kenigâsvuotâ orniđ ¶ Sämitigge juovij stipendijd tanssâpuđâldâs juátkim movtijditmân. Stipendijd ožžuu Kärigâsnjaargâ Sápmi salmiak –juávkku sehe 8-ihásâš soolotánssájeijee Biret-Inga Pieski , Iänuduv luvâttuv Oarjánnieiddat , Vuáču škoovlâ Vuohču Ritmajoavkku , Avveel luvâttuv juávkku Villasat sehe Avveel vyeliškoovlâ juávkku Bohccostallit . Mainâšum juávhui lasseen kavalkadist lávdástellii Muzehat já The Kids Kärigâsnjaargâst, Geishat , Nauhattaret já Systema Ucjuuvâst sehe Skä´mm Čevetjäävrist. Vaidâlittee, et Njuárgám kyehti juávhu Njuorggán sehe Áron ja Juuso iä puáhtámgin lávdástâllâđ, veikkâ lijjii almottâttâm. ¶ Aanaar kieldâst láá suullân 6500 anarâšpäikkinommâd, main motomeh láá uáli suámáliih. Motomijn noomâin puáhtá tiettiđ, kiäi mield nommâ lii šoddâm, veikkâ ij lahkin tiäđust, maht tot lii šoddâm já motomijn noomâin oppeet tahhee ij lah tiäđust, mut vyehi maht nommâ lii šoddâm, lii tiäđust. Láá meiddei tagareh noomah, moi tahheeh já toohâmvyevih láá tiäđust, mut viehâ stuorrâ uási noomâin láá tagareh, et tiäđust ij lah ij kuábáškin. ¶ – Tonttáá lep táásâš-uv piergim, piergip vala-uv. ¶ Tyejimarkkâneh lávurduv 13.12. tme 10–17 ¶ Multarinne *** TN.1995 Toovláš ruuvnâmeccitorppa Pááđáár kuávlust, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. Torpa lii vuáđudâm Muld-Antti (Antti Multarinne) ive 1906. Sun lâi ákšualmai já lii ciäkkum ovdâmerkkân Lusmenjaargâ tuve ive 1904. ¶  lii - Boađášivččeba dál guovža duosa nuppebeallái joga, diehtibehtetgo mo dasa geavašii? ¶ Čuávuvâš iiđeed vuorâččâsah cuvnii Timotei. Toh čokkájii já povvâstii. Timotei eeđâi toid: “Maid tij lodeh tääbbin enâmist porgâvetteđ? Mondiet eppeđ kirde muorâi paajaabeln? Tohon tij kulluuvetteđ. ¶ – Pyeri peivi! Mun lam maašintivvoo. Tääbbin lijjii suáit-, –, sun čielgij mut ij peessâm ettâđ etâmušâs loopângin. ¶ Oppâkirje lii uáivildum vuáđuškoovlâ vyelimus luokáid já tot uápásmit uáppeid Ááná já Saammâl fáárust anarâškielân já kulttuurân. Ákku áásá Pakšvuonâ riddoost, já Ánná iälá távjá tobbeen. Ááhu muštâlusâi já Ááná já Saammâl savastâlmij pehti puáhtá máttááttâllâđ mielâkiddiivávt aanaar sämikielâ. ¶  ij Vuorâččâsmuorjij siäiluttem lii älkkee taan ääigi. Ovdil, ko iä lamaš puolâšskääpih, te ulmuuh raijii taid poccuu čolmâsân teikkâ muorâliitán já kolmâkäldei. ¶ Ko munnuu Čovčjáávrán vyelgimäigi poođij, te lijjim pettâšum. Moottor, mon viljâm fiävrásij lâi-uv Caille ađai Kailâ, tegu viljâm tom kočodij. ¶ Já siämmást arvai. ¶ Coprinus comatus ¶ 4. Sáárgu a. pecipaccâháá b. kuosâpaccâháá ¶ Tääl kielâpiervâlpargen láá jođetteijen Ritva Kangasniemi, párnáitipšon Raija Lehtola já peivikiäččuišedeijen Heli Huovinen. Ovdiih pargeeh láá: Ilmar Mattus, Lahja Paltto, Saammâl Morottaja, Heikkâ Morottaja, Petra Kuuva, Miina Seurujärvi já Satu Aikio. Sajasâžžân láá toimâm: Kerttu Paltto, Anja Kaarret, Kirsti Ranta, Annika Pasanen já Arja Knuuti (Porsanger). ¶ - Mun lam Regnaf, sun eeđâi. - Mun kuullim Haŋgalist, et sun lii váldâm tuu teehi häldeienâmân. ¶ čiehčâ 190 ¶ Kyevti ääigi moonâim purâdiđ kielâškoovlâ purâdemviistán, te tobbeen mijjân fallii taantovkis juovlâmálásijd, veikkâ lâi koskâkeesi äigi. Jiävttáá peeivi lijjii kulloo viättám jonssahpeeivi. Lâi kale váháš imâšsiähá kuldâliđ juovlâlavluid já puurrâđ spiijne čuárbbele. Talle ko taan siämmáá saajeest lâi lamaš syemmilij kielâškovlâ Salolampi (tääl tot lâi Sjölunden), te muádi mánuppaje äigin sii lijjii viättám kuulmâid juovlâid já viiđâid jonsahpeeivijd. Ruátálijn lijjii tääl vuossâmuuh juovlah já nubeh jonssahpeeivih. Koollijd vala kiergânežehkin viettiđ ovdil čoovčâ. ¶ 16. Russula delica – Suppilohapero – Muldemoivejeijee U ¶ (Luther Vähä katekismus) ¶ b. Kotemuu Tave-enâmist láá ucemustáá patâreijeeh? ¶  vuáđđun Nuorâičällee västid ¶ – Já áálgáh tun vala stijváđ puárrásub ulmuigijn! Maggaar pajasšoddâm tun lah pääihistâd finnim, ko jieh kunnijât ulmuid? ¶ – Tot lii kiällu, máttáátteijee čielgij. Tot čuájá ton merkkân, et onnáš škovlâpeivi lii tääl nuuhâm. Itten talle juátkip. Talle oppâp tubdâđ meccimuorjijd já motomijd eres-uv elleid. ¶ Jeesus västidij: ¶ Sujâlâšvuotâ 8, 30, 35, 41 ¶ A A L M U G L  Š R U K K O O S P E E I V I H ¶ Kotka D5 ¶ keltarousku ¶ Ucjuv škovlâ: Piret Järvensivu (tavesämikielâ) ¶ 8. Australia 600 ¶  lii  oppii. skippáár vierâlitmist pyehtih leđe tuođâliih ¶ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ¶ 2. Mii puálánist tábáhtuvá? ¶ “Tietivetteđhân tij, ete jieijâs päikki lii ain siämmáá tiivrâs, ko kolle” , västidij Kaninen já mojottâlâi syelimâsâht. ¶ lâi, sun palaskij já ubâ Jerusalem suin. Sun čokkij aalmug ollâpaapâid já laavâmáttáátteijeid já koijâdâlâi sist, kost messias koolgâi šoddâđ. ¶ Stivrâ tuhhiittij kuhháá valmâštâllum sämitige pargovievâ uápásmemohjelm. Uápásmemohjelm lii uáivildum uđđâ pargeid sehe meid virgehaldâšeijeid raavân já muštottâssân. Uápásmemohjelm lii valmâštâllâm pargovievâ nomâttem pargojuávkku. ¶ 1. Piergâseh: luppi, päävir, lapsemáátu ¶  kulluđ]. Keessiv iänááš kuusah láá kuátumist eereeb paččeemaaigijd. Tälviv toh tarbâšeh lieggâ naavit, mast áimu molsâšuvá pyereest já čuovâ lii tuárvi. Hiŋgâlnavittist kuusah láá kiddâ já juáhhást lii jieijâs saje. Kuusah piämmojeh já paččojeh jieijâs soojijn. ¶  árvuttuš Unna Junná video ¶ jurgâlem, jurgâlemtekniik já jurgâlemčuolmâi kieđâvuššee kirjâlâšvuođâ. Kiävtám ¶ Räähti falaldâhpivdem. ¶ Maistraat sämikielâg luámáttuvah maistraat toimâsuárgán lohtâseijee aašijn (tavesämikielân) ¶ » Tehálumos lii taat: 'Kuulâ Israel: Hiärrá, mii Immeel, ¶ Jieŋâkuobžâ lii áinoo kuobžâ, mii porá tuše piärgu. Tot porá iänááš nuárjuid, mut meiddei kyeleh tohhejeh toos. Jieŋâkuobžâ vähtee nuárju ton vuoiŋâmrääigi paaldâst jeđe kaaivâst nuárju jieŋâ oolâ, ko tot puátá vuoiŋâđ. Keessiv jieŋâkuobžâ puátá riidon já ocá purrâmâššân kozzâsäpligijt ađai koddesäpligijd, njuámmilijd, luudij moonijd já uđâgáid sehe rááđuid. ¶ 10 a. Čääli, kost kove elleeh finnejeh vuoiŋâmân tárbulii haapi? ¶ Ilmari Mattus ¶ f. Kotemuu enâdâhkooveest láá ennuu piälduh? ¶ — Ij tot iššeed, eeđâi Möö. ¶ Staatârääđi tiedâttâs ¶ ● Šoŋŋâdâh lii viljâlmân hiäivulâš. ¶ Uuccim máttáátteijeeškoovlân Kemijäävri seminaarân já peessim-uv. Tobbeen lijjim 6 ive. Kooskâst kale eellim suátiškoovlâst räjikosáttuvâst Ruávinjaargâst já Immolast. Pessim meddâl alikersanttin čohčuv 1967. Valmâštuvvim máttáátteijen 1969. Mut jiem kale máttáátteijen áigum eissigin, jiem halidâm moonnâđ mottoom mecciškoovlân čuárgudiđ, mut moonnim Tuurkun paargon. Pargosaje lâi ollâopâttuvâst Kansanrunoudentutkimuksen ja uskontotieteen laitos. Pargon lâi sämikielâlij jienâpadij ornim, já koolgâi čäälliđ tain siskáldâsâid, já mudoi-uv jienâarkkâduv toollâm. Tast pargo ooleest juuttim meiddei oopâ, mut jiem kiergânâm finniđ ko oovtâ approbatur-árvusääni já pele cum laudest, já val motomijd pođoi kuursâid ollâopâttuvâst, nuuvt tego oskoldâhtiettust já uŋgarkielâst, kansatiedest, viro kielâst já ton tagarijn. Mut muu pargo lâi taggaar, et karttim ain vyelgiđ "kieddipaargon" Tiänuroogán Talvâdâsân čuággiđ tovláid mainâsijd. Tot sattui moddii meiddei tenttiääigi, jiemge mun oppâmist ovdánâm. Pargo aalgij keessiv 1969 já nuuvâi keeessiv 1971. Eljas Kytömäki sooitij já mainâstij, et kansanopisto máttáátteijee Volmar Holmberg lâi hevvânâm, já mun kolgâččim uuccâđ suu sajan viirgán. nuuvt uuccim-uv já algâttim máttáátteijee pargo čohčuv 1971. ¶ itteeđ, iđám, itá = tulla esille, paljastua ¶ Iđedist kuálmád peeivi maŋeláá Jeesus jäämmim motomeh nisoneh monnii häävdi luusâ. Si j lijjii Máárjá Magdala, Johanna já Máárjá, Jáákup enni, já motomeh iäráseh. Ko sij pyevtittii häävdi luusâ, oinii sij et keđgi lâi vierâttum meddâl hävdinjäälmi oovdâst. Sij keččii háávdán, mut tot lâi kuárus! ¶  [vielgis   Vistig lâi sárnum. Maŋeláá olmooš raahtij čäällim. Čaallum häämi kevttimáin uáivilduvvoo viggâm njálmálâš kielâkevttimist kielâ čälimân. Taan almostitmist kieđâvuššoo čaallum häämi kevttim pajekielâ, anarâš- já nuorttâlâškielâ, Suomâ roomaankielâ já meiddei syemmilâš já suomâ-ruátálâš seevvimkielâ uáinust. Čaallum häämi kevttim lii ohtsâškoddálâš almoon. Tot muttá tiäđu ovdâskulij tuálvum, já tot nubástut ääigi já pääihi rääji. Kirjálâš kielâkevttim taha meiddei máhđulâžžân čuuvtij pehtilub vääldikevttim. Kielâ, mast ij kevttuu čaallum häämi, páácá taggaar kielâ juolgijd, mast lii jo čaallum häämi. Talle kielâ páácá ucceeblovokiellân. Totkeeh láá majemui aigij ain eenâb čuávvum čaallum häämi kevttim: Suomâst tuáimá om. totkeeviärmádâh Kansanihmiset ja kirjallistuminen 1800-luvun Suomessa ’Aalmugulmuuh já čaallum häämi 1800-lovo Suomâst’ (http://www.finlit.fi/tutkimus/kansanihmiset_ja_kirjallistuminen.htm). Sveeicist lii joođoost saksakielâ čäällim algâpuudân kyeskee tutkâmhaahâm (http://www.forschungsportal.ch/unizh/p8436.htm); keejâ meid om. Röcke & Schaefer 1996, Ehler & Schaefer 1998, Honko 2000, Ostler & Rudes 2000, Glaser & Nievergelt 2004, Patnaik & Hasnain 2006, Lassila 2008. Taan almostitmist Pirkko Nuolijärvi čáálá almolâš uáinust čaallum häämi kevttimist. Kaarina Vuolab-Lohi muštâl, maht sämmiliih algâaalmugin finnejeh čaallum häämi kevttim peht jieijâs kuávlu, jieijâs soojijd uáinusân. Koččâmuš lii sämikiel noomâi oinuumist luoddâkoolbâin já kárttáin. Maaŋgah kielah láá jo kuhháá kevttum kirjálávt. Ärbivuáválâš syemmilâš ucceeblovoi kielâin sämikielâ lii čaallum jo čuođijd iivijd. Vuosmuš sämikiel kirje almostui 1600-lovo aalgâst (Andreae 1619). Sämikiel kiirjij aarâhhistorjást Suomâst já ton ohtâvuođâin kirho toimáid čáálá Sophie Capdeville. Marja-Liisa Olthuis kieđâvuš anarâškielâ čaallum häämi algâaaigijd já tááláid uáinuid, já Satu Moshnikoff muštâl nuorttâlâškielâ kiäđgáás pálgást kirjekiellân. ¶ 1.2.3 Tutkâmčuosâttâh ¶ – Kuleh-uv mijjân suomâkiel uápuh? Ánná koijâdij. ¶ 30B Satelliitkove Koskâmeerân kolgee Niilist. ¶ Tiiláá Kierrâš: vuolgât šleđgâpoostâ tâi suáiti puhelimáin toimâtteijei. Almoot: 1) noomâd 2) puhelinnumerâd 3) šleđgâpostâ- tâi aldačujottâsâd já 4) halidâh-uv šleđgâ- vâi pävirloostâ. ¶ 8. Kanada 534 ¶ Pyeri 1, 4, 5, 7-13, 19, 22, 23, 25-31, 34, 39, 41-43 ¶ 16 ¶ 5. objektiivskiärru ¶ pirâstiätu 4 ¶ 19 ¶ Sämitige ovdâstij paldâlâstábáhtusâst lahâčällee Aimo Guttorm. Guttorm puovtij jieijâs saavât oovdân, et "Suomâ sämitigge ana Pänituoddâr hoittám- já kevttimvuávám valmâštâllâm ohtâvuođâst olášittum Akwé: Kon -proosees tehálâžžân sämmilij vuoigâdvuođâsajattuv olášume tááhust." ¶ Táválumoseh lonottâstävireh aalmug kooskâst lijjii jáávuh, suuvrâmeh, käähvi, traanioljo já parafin. Huámášittee lii meid tot, et uási ulmuin ostii kyele. Jurdettettee lii, et sij lijjii iänááš Suomâ pele sämmiliih, kiäh porgii tom. ¶ Veik Suomâst lii-uv suotâs eelliđ, te nube tááhust máátkán vyelgim ij lah kuássin meendugin hitruu nissoonulmui: kalga kyeđđiđ táálu taggaar oornigân, et puáhtá vyelgiđ já kalga huolâttid tast, et ton muudon lii pärnikeččee, ko jieš lii meddâlist. Já kalga vala rahttâttâđ-uv, mii oro lemin puoh váiváámus äšši ubâ vuolgust: kalgeh leđe pargopápáreh já pihtâseh. Pihtâsij valjiimist ij taarbâš leđe tot táválâš nisonij váddugin “must ij lah mihheen, maid pieijâđ paijaalsân” , mut ko Hollandist lii lieggâsub ko Suomâst, te ferttee vyelgiđ asettes pihtâsijgijn já mottoom kooskâst lonottiđ tälvipihtâsijd paijaalsis. Maaŋgâi pivtâskerdij hiävrásmist šadda ain lasekuáddámuš. Taan tovváá - iimâš kale - määđhi valmâštâlmeh monnii uáli pyereest: pargopápárijdân lijjim čokkim jo puorijn aigijn, já pärnikeččee-uv lâi tiäđust. Já Hollandist-uv lâi koolmâs, te lâi älkkee pieijâđ tälvipihtâsijd paijaalsis. Iššeed oonij huolâ pääihist, já ton-uv tááhust lâi älkkee vyelgiđ. ¶ — Mii huurijd nuuvt hirmâdávt? Koijâdij Möö. ¶ “Tääl mun tiäđám!” huihádij sun, kii lii kočodum Villen. “Kirje, mii lâi tot puástu äigi, mast kirjeh mainâsteh?” ¶ sämikielâlâš palvâlusâid sämikuávlust. Virgeomâhááh láá säämi kielâlaavâ vuástásávt sirdám taan ¶ Minna Lehtola ¶ Säämi máttááttâskuávdáást valmâštuveh merkonomeh, datanomeh, raavâdviäsu kookah, mađhâšempalvâlus pyevtitteijeeh, ardesaaneh, puásuituáluirâtteijeeh, puásuiulmuuh já aldatipšooh. Lasseen máttááttâskuávdáást láá almosčuovviittâs adeleijee liinjáh já rävisolmoošškovlim. ¶ » Egyptâst mun kuččum algan. » ¶  čovgâs Kollekuáivum ij pyevti keččâliđ kost peri. Kollekuáivum várás ferttee leđe väldidem teikkâ kuáivuttâhriggee. Páihálijn irâtteijein puáhtá tiiláđ kollekuáivummohe väldidmij kuuvl. Lemmest láá meid kuáivooh, kiäi väldidmijn kii peri puáhtá keččâliđ kolletoidem. Täin soojijn puáhtá koijâdâllâđ om. Paje-Säämi luándukuávdáš Siijdâ. ¶ Juovlâkáálvuid mijjân adde! ¶ kandâ suutâi já muttui aaibâs ¶  aaibâs sun imâštâlâi, maid taggaar tiervâttâs puovtij merhâšiđ. Mut eŋgâl joođhij: ¶ Kyelipivdee ¶ – Mut láá-uv ton täävtih ulguubeln? Mii täävtih láá näähki siskiibeln, eeđâi Mika. ¶ iäláttâslájádâs (AIL). Puohâin virgeomâháin tuoivui naavcâ sämikielâlâš äššigâšpalvâlmân já sämi ¶ – Vuoi ete! huuihád Ailâ já tuámá kievkkânân viežžâđ sape. Ailâ putteest Heendâ puuvsâid, mutâ ijhân saresäppi vyelgi tuše soppijn sikkomáin. ¶  kiäččá Säämi kulttuurkuávdáš Sajos addel taan ive tábáhtusân korâdis raamijd. Tuorâstuv muusikkejâlmâs saijeen lii suullân 400 jiegâ Dolla-auditorio, mast lii kevttimnáál šievšlaajâg tekniik čuovâidiskuin já piähtusijdiskuin. ¶ Sämitige ive 2013 toimâmuštâlusâst láá kieđâvuššâm vijđáht sämitige jieijâs tooimâ já budjetihán já vaaljâpajan asâttum uulmij olášume. Sämitigge lii uđâsmittâm toimâmuštâlus rähtimvyevi. Sämitigge adelij ive 2013 198 sierâlágán ciälkkámuš teikâ čállus. Tain 154 lijjii ciälkkámušah, 4 iävtuttâsah já 40 muštottemčálusid teikâ väidimid. ¶ 2 Moh šleđgáin tuáimee piergâsijd tust láá pääihist tâi tuu visteest? Sáárgu já čääli. ¶ šaddoporree ● ● neeti ● ¶ siskáldâs. Sämikielâ tile čielgejeijee tutkâm miäruštâllui juáhásiđ siskáldâsâs peeleest kuulmâ ¶ Demokratia lii oornig, mast almugist lii vuoigâdvuotâ valjiđ tom, kiäm puáhtá sujâttiđ. (Laurence J. Peter) ¶ Juhânjälmi, (Anarâš, 1992) fiktiivlâš ¶ 126 ¶ Hajâšovkkâh tieđâlâš nommâ Tricholoma matsutake lii esken tai aigij valdum anon. Maaŋgâin kuobârkiirjijn tieđâlâš nommân kiävttoo taan paldâlâsnommâ Tricholoma nauseosum . Järvinen – Kosonen – Joutjärvi kuobârkirjeest kuobbârist kiävttoo suomâkiel nommâ männyntuoksuvalmuska , mut virgálâš nommâavžuuttâs lii kuittâg kuobbârist ovdil-uv oinum nommâ tuoksuvalmuska . Taan noomâ myenster mield lii rahtum meiddei kuobbâr anarâškiel nommâ. ¶  ”viirgijd” - Na, pyehteenhân elâččiđ! ¶ Iššeed kočoi irge jieijâs luusâ já eeđâi: ”Puohah fäällih vistig šiev viini, já šeštih hyeneeb majemužžân. Mut tun lah šiäštám šiev viini taan räi.” ¶  et 3. Sirde pargokirje kuuloold aldeláá čoolmij. ¶ Nuuvt läävee kulluđ, ko koddesäplig sárnu. Kaalâ uáivild: Vuoi addâgâs, jiem mun ervidâm... ¶ Suhâpeelees tááhust skuápuh láá sehe niŋálâsah já oráseh, mut keevâtlávt nubbeest lii niŋálâs já nubbeest orráás rooli. Šovâttem maŋa enniskuáppu mannee čäcišadoi pirrâ kuhes šlijvepaadijd, moi siste čiivgah ovdáneh. Iänááš skuápuh šaddeh kiđđuv, lasaneh čohčuv já jäämmih puáttee täälvi ääigi. Stuorrâ šlaajah sättih eelliđ mottoom ive. Toh viettih täälvi uáđimáin oijâgâsâst jäävri ponneest muádi meetter jieŋŋâlvuođâst. ¶ Mut Máárjá ij innig muštám nuuvt pyereest. Sun muuštij tuše ton verd, et tot lâi lamaš krokodiilpeinijâš. ¶ 150 cm, suájákečikoskâ 220 cm ¶ Parde tuidum korrâpotásijd kiemni siisâ já parde potásij oolâ kyeličaskaid. Liäšku čääsi oolâ nuuvt ennuu, et kyeleh láppojeh pyereest. Piejâ saaltijd já tipte kyelikiemni tuoldiđ. Kolde paajeeld suuptâ meddâl. Piejâ šleđgâlevy ucebân nuuvt et tot eiduttâlde tuáldá (3–4 táásán). Tipte kuuloold tuoldâđ já tiäddáluš kyelikieđáin mottoom keerdi. Puávtáh meiddei pajemuid kyeličaskaid jurgâlâđ, vâi toh kapšeh pyerebeht. Tyelti 30 miinut ääigi. Tovlááh ulmuuh valdii liemâ alne vuojâid já vuojâkoopâst puánjostii potásijd já kyelipittáid. ¶ sämiviola = lapinorvokki 51 ¶ Haukipudas paješkovlâ: Máren-Elle Länsman (tavesämikielâ) ¶ 4. a. Moid kiäppái siemin ossijd siisâvuoiŋâmááimu happi loopâst šadda? ¶ Ari Hytönen já Ante Alanen lává pyeremus skipáreh. Toh lává tääl kuohtuuh postâalmaah. Ante lâi lamaš jo kuhháá postâalmai, mut Arist šoodâi postâalmai muáddi mánuppaje tassaaš. Ari lii nuorâb ko Ante, mut sun lii mudoi-uv váhá tuávkki. Suoi aassâv Avelist. ¶ ”Taat lii uđđâ aalgâ Suomâ staatâ já sämitige koskâvuođâin já meid uđđâ aalgâ sämitiigán. Miärádâs mield sirdep mii kejâstuv moonnâmääigist puátteevuotân já adelep puáttee sämisuhâpuolváid já sämitiigán tááláást pyerebijd máhđulâšvuođâid toimâđ já paijeentoollâđ jieijâs kulttuur. Oovtâst sämitiggelaavâ uđâsmitmijn taat sämitigge já staatârääđi adelává šiev äärbi puáttee suhâpuolváid” saavâjođetteijeeh miärkkojeh tuđâvâžžân. ¶ Avveel räjikosáttuv aldasijn áásá 85-ihásâš Matti Romakkaniemi, kote lii šaddaaš Pajetuárnus Ráánujäävrist, mut varrim Avelân jo ive 1954. Suullân 22 ihheed tassaaš sun peesâi iäláttâhân Meccihaldâttâsâst, mast sun tooimâi ubâ aktiivlâš pargoavvees pargohovdân. Iäláttâhân peessâm maŋa sun tuoijuuškuođij muorâst páccáid já reliefijd, máálááškuođij tavluid já rähtiškuođij betonipáccáid. Páccáh láá pyereest-uv nubáloh, moh láá suu šiljoost. Šiljo lii-uv njuolgisteeđân betonielleikärdi. ¶ Ante-kaandâ eeči huksee jyehi täälvi muotâteatter Skammâkoveh-elleekovefestivaal várás. Teatter huksejuvvoo jieŋâst já muottust. Taan tove Ante haalijd leđe mieldi huksimpargoin. ¶ Ijâttes iijâ uárnejeh oovtâstpargoost Anára Sámisearvi ry, Sämitigge, Säämi máttááttâskuávdáš, YLE Sápmi, Aanaar kieldâ, Taiđuu ovdedemkuávdáá Laapi toimâsaje já Hooteel Kollehovi. ¶ OTAVA ¶ Čááitu váldá vuástá tiervâsvuođâtipšo lavâlistum áámmátolmooš. ¶ YLE Säämi radion sarjasta Tom ulmuu jiem vájáldit ¶ 3. ¶ D Kauhava ¶ 1. Vuoiŋâšijd syeijejeijee uáiviskáálžu täävtih láá uáli asettemeh, tuše motomij millimeetterij asosiih. ¶ čassijn. Keesâš haavijn ovdâsmaŋas čäcišadoi já ¶ sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ruttâdmist sämikuávlu kieldáid, säämi kielâlaavâ heiviittem lase ¶ lâi álgám iberdiđ poolvâi kielâ. ¶ 13.05.1996 : Tijme 13.30 pajanij DC 9 -kirdemmaašin Avveel kirdemkiedist, mon fáárun muoi Anssijn pajanáim. Suu Helsigist ässee viljâ Peter lâi munnuu oovdeld. Siämmáá maašin fáárun Avelist kirdelij meiddei Kuobžâ-Saammâl Matti-uv, kote lâi monâmin Helsigân. Helsig kirdemkiedist kuáhtáin Lasse Sammallahti (professor Pekka Sammallahti eeči), sehe Maire Aikio (Sämitige saavâjođetteijee Pekka Aikio enni). Sun lâi monâmin luámu viettiđ Istanbulin, veikkâ aalgâst äddejim-uv, et sun ličij monâmin Islandin. Ehidist eelijm Aansi viljáin Harrijn já suu nieidâskipáráin Heidijn vyeijimin Helsig suotâstâllâmkäärdist Linnanmäkist já Anssi vuojij puohâin eres rakânâsâin, eereeb šleđgâautoroođijn, Top Spinnijn já vala mottoom eres-uv rakânâssáin, mii juurâi já stáávrui jyehi kuávlun hirmâdávt. Mun piissum stađásávt eennâm alne já valdim tuše čuovâkuuvijd. ¶ Nuorttâlâškielâ já -kulttuur seminaar 14.6.12. Kove: Katharine Bartsch. ¶ 63 % Njiävđám räjikocceemsajattâh ¶ 2. E. W. Borg almostitij ive 1857 kirje Anar sämi kiela aapis kirje ja doktor Martti Lutherus Ucca katkismus . Tast Mii Eeči lâi taan häämist: ¶ rapuelleeh.....27 ¶ Ori lii oreshiävuš. ¶ 172A Šapšâ ¶ stuorrâuábbi lávludij oommân pellâst, enni lâi jo ¶ Poolitlâš já haaldâtlâš räjioovtâstpargo pyeredičij sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi kvaliteet já finnimvuođâ. Suomâ Laapist, Taažâ Finnmarkist já Ruotâ Norbottenist räjikieldâi koordinistum viärmádâttâm puávtáččij huámášittee puáránem palvâlusâi kvaliteetân. Eres lasseen ohtsâštave-eennâmlij vuáđutiervâsvuođâhuolâttâsâst kevttum vuolgâttâsâi já máksučonâsmij vuáháduvâid kolgâččii čielgâsmittiđ já toohâđ eenâb oovtkiärdásâžžân. Návt turviiččii pyerebeht sämiaalmugân jieijâs kielâ já kulttuur vuotânväldee palvâlusâid. ¶ Kielâ iäláskittem tutkâm lii kuhesáigásâš pargosyergi, já tast annojeh eres-uv pargeeh. Tutkâmaspekteh-uv láá ennuu nuuvt kielâ ko kulttuur pelni. Tääl ko tutkâm álgá pajaniđ, toos onnuuččii meiddei tutkâmvirgeh. Anarâškielâ iäláskittem tutkâmân puáhtá älkkeht ovtâstittiđ ollâopâttuv gradupargoid já náguskirjetutkâmušâid. Anarâškielâ puátusijd puávtáččij maŋeláá pyereest heiviittiđ meiddei eres sämikielâi kielâtile tutkâmân. ¶ - säämi škovlimašij otsâšpargo-orgaan čällee já oovdânpyehtee, ¶ Kesimáánu kooskâmuddoin ko jieŋâ suudâi já čääsih lekkâsii, te varriiškuottii kesiorroomsajan ohtân karjijnis, kusâi- já savzâiguin. Nisoneh já motomeh párnááh juttii karjijn, mätki lâi paijeel kyehti penâkkullâm. Almaah suhhii kárbáin Čovčjäävri já suvdii káálvu. Javrij kooskâ myeđhi paijeel Sevžjáávrân Kiäinuluovt'pootân kurppuu tävirijd já tast vuod pessii kárbáin loppâmääđhi kesipaihijdsis. Čohčâkeesi sist lâi vuod varrim Sevžjäävrist Koss'enâmân. Keessiv jotteemfiävruh iä lam, vääzin ulmuuh juttii. Aaibâs mottoom häärvist lâi polgupyerá. Iäge puárásuboh ulmuuh máttâm vyeijiđgin pyeráin. ¶ 9. Noomân asâttum vátámâšah ¶ f. Ton uáivikaavpug lii kukken sisenâmist. ¶ Nubbe keesi já čohčâ evakko maŋa ¶ Uánihávt ¶ Sopâmuš viiđâd artiklast sopâmušpeleh čonâdâteh ovdediđ tiilijd, moh láá tárbuliih, vâi aalmuglâš ucceeblohon kullee ulmuuh pyehtih paijeentoollâđ já ovdediđ kulttuuris sehe siäiluttiđ identiteetis čielgâ vuáđutahheid: sii oskolduv, kielâ, ärbivyevi já kulttuuräärbi. Artikla meid váátá staatâid suojâliđ aalmuglijd ucceeblovoid illámielâlâš suddâlutmist. Artikla 6 váátá, ete staatâ riämá toimáid tagarij ulmui suojâlmân, kiäh pyehtih šoddâđ olgoštem teikâ vajemielâlâšvuođâ čuosâttâhhân el. etnisâš tuávváá já kielâ vuáđuld. Sopâmuš artikla 10 täähid sämmiláid vuoigâdvuođâ kevttiđ sämikielâ priivaatlávt já almolávt, njálmálávt já kirjálávt sehe oppâđ jieijâs kielâ (artikla 14). Aalmuglâš ucceeblohon kullee ulmust lii meid vuoigâdvuotâ kevttiđ suu jiejâskielâlâš noomâid (11 artikla). Staatah kalgeh meid riemmâđ toimáid máttááttâs já tutkâmuš syergist aalmuglij ucceeblovoidis kulttuurân, historján, kielân já oskoldâhân kyeskee tiäđu siäilutmân. ¶  jiešvuođâi Sämitigge ¶ dynaamisávt/funktionaallávt siämmáánáálá ko KR92. ¶ čäcisijrá vesisiira ¶ 3. Espanja 3 645 ¶ – Šadda-uv tunjin pakkâ já pivâstuuh-uv tun tuot takki pajalist? Kolgâččih-uv tun nuollâđ tom? ¶ Ko nohádáim, te laasâ paasij áávus. Tobbeen kullojeh maaŋgâlágáneh ijjâloddááh viisârdmin, cuobbuuh njurgomin já jeggiaččâneh sajemin suájáidis. ¶ – Muu kale lii pággu vyelgiđ eelliđ Sulgâsjäävri Sevesuollust, mun jiem mahten piergii täi pihtâsijgijn, já tälvi lii puátimen ijge kihheen tieđe, kuhe-uv mij evakkost lep. ¶ Päijänne 64 ¶ 176 ¶ Ánná ruokâsmitij mielâs já moonâi sämikiel sárnoo uáppei kuuvl čuážžuđ. Lâihân sun motomijd taid uáppeid ovdil-uv uáinám tego Joovnâ, Ante já Uulá. Sij tuš lijjii váhá puárrásuboh ko sun jieš. Kaandah juhhii vuolâ já savâstâllii luuhâmpaajeest, mii lâi eidu älgimin já moonnâm kesiluámust já kesipargoin. Risten já Piirit poođijn eres kuávlust, já sunnuu Ánná ij kuássin ovdil lamaš uáinámgin. ¶ ielgiđ ovdâsvástádâs- já torvolâšvuođâkoččâmâšâid vaanhimijguin muuneeld. Aarâhšoddâdemohtâduvâin ráhtojeh párnái jođettemravvuuh sehe suáppojeh táárbu mield oovtâst párnái vaanhimijguin kirjálávt párnái uásálistmist el. moottorkiälkká-, kärbis- ye. mađhijd já tain vaattum torvopiergâsijn (torvokapereh, kááijumliivih). ¶ tuodâršadolâšvuotâ 88 ¶   Ele suáláád. ¶ 1. Piälduin lii luddijd ennuu raavâd. ¶ Čuolmâväzzim – hirmâd pyeri oro ko piäjá jieijâs motomin aaibâs čuolmân! ¶ 8. Amanita phalloides – Kavalakärpässieni – Käviliskiärppáákuobâr U ¶ E Megacollybia – Isojuurekkaat – Stuorrâruottâsiih U ¶ Päivi Magga ¶ jurâttičij keeđgi hävdikuovđâšm uuvsâ oovdâst? ¶ SaKaste -haavâ ulmen lii pyerediđ sämmilij jieijâs kielân já kulttuurân vuáđuduvvee palvâlusâi finnim, kvaliteet sehe vaikuttemvuođâ, oovdedmáin sämmilij vuáđuvuoigâdvuođâi já oovtviärdásâšvuođâ olášume sehe uásálâšvuođâ. Sämmilij táárbuin vyelgee palvâlusah ovdedeh sämmilâš ohtâgâsâi já siärvusij tiervâsvuođâ sehe pyereestvaijeem, kepideh helbâm já kezideh tiervâsvuođâiäruid. ¶ 1 Tievâsmit tiätukoortâ miäđušijnkunâgâdârist. ¶ Sare lii luánduvalje, mon puáhtá kevttiđ ävkkin jieškote-uvnáál. Sehe myerjih já loostah adeleh stuorrâ lase ulmuu purrâmâšvaaljan, veikkâ puohah iä viišâ loostâid aimâkkâššâđ. ¶   Proprih 40 ¶ 11. Euroop ucemus piätunjomâtteijee. ¶ 87 ¶ pihlejâšmyerjih, jiereheh, ¶ 2.3 . Aune Vesa čäällim “ Uáináh-uv ”-nommâsâš runokirje almostui i. 1992. Kirje lii anarâš- já orjâlâškielân. Tast láá runoh já Martti Rikkos väldim čapis-vielgis koveh. ¶ — Ohtii , naa. Mut toos lii vittâ oho. Ij munnust lah eđepeivigin Juusi njäälmist! ¶ – Vâi nuuvt. ¶ Sämikielâ iäláskitmân pargojuávkku iävtut eres lasseen kielâpiervâltooimâ vuáháduttem já vijđedem. Kielâpiervâl lii kielâlâš ucceeblohon tâi algâaalmugân uáivildum toimâ, mast puoh toimâ tábáhtuvá aalgâ rääjist tuše áášán kullee aalmug kieláin, veikkâ uásálisteeh iä mátáččii tom ollágin. Lasseen kalga lasettiđ resurssijd sämikielâlâš peivitipšo falâmân laavâ vaattâm vuovvijn, ko tast lii merhâšittee rooli sämikielâ já kulttuur paijeentuállen já nanodeijen. Pargojuávhu mield kalga meiddei ovdediđ sämikielâ máttááttâs ubâ enâmist sehe lasettiđ sämikielâ mättee tohálii arâšoddâdem- já máttáátâspargojuávhu mere. ¶ eeni kietâkaavâst. Enni kalga puáttiđ aaibâs ¶  pyevti Eenikiellâm sämikielâ ¶ 1. Laccaria laccata – Lohisieni – Luosâkuobâr U ¶ HAMMIV OOVTÂST EKOSYSTEEM ¶ 3. Segimusah suonah hämmejeh kođosáid segis vuoptâsuonâi viärmáduv. ¶ Tain aldasijn veluttâlâi áldá paaldâst uáli jo mučis nuorâsiähá čapisvuoptâsâš nieidâ uccâ bikinááh pajalist já lâi ruškâd tegu kähvičalme. Mij tiäđust-uv jiänusân smietâdijm já jurdâččijm, et kost kulij maailm sun tietkin nieidâ ij ližžii vuálgus já tiäđust-uv keevtijm taggaar kielâ, tegu nuorâ almaah läävejeh koskânis kevttiđ, ko sárnudeh nisonijn. Ko nieidâ lâi nuuvt ruškâd já vala čuovjisčapis vuoptah, te mij lâim vissáh, et sun ferttee leđe kale kostnii lieggâsub enâmijn meddâlist, ige liččii ollágin vaarâ, et sun iberdičij mii sárnum. Nuuvtpa mottoom iätá-uv: ¶ 1. ¶ hiŋgálsis < hiŋgál = karsinaansa < karsina 9 ¶  celkkui 5. ¶ Stuárudâh: kukkodâh 150-210 cm (váhá stuárráb ko puásui) ¶ - Pyeri, lam tobbeen aaibâs forgâ. ¶ Tijdâlamppu lii taikalamppu – mut mii lii Skuáppu? ¶ – Na muštâl jis tiäđáh! ¶ Sämimuusik lii onnáá peeivi siävuttâs puárrás já uđđâ. Sämimuusik madduuh láá jieŋâlâsâst ärbivuáválii sämimusikkist juáigusist, leu’ddist já liivđest, moh láá ärbivuáválii sämimuusik šlaajah Suomâ pele sämikuávlust. Eres sämimuusik ärbivuáválij vookaalmuusikšlaajâi lassen kávnojeh puohâin máhđulijn muusikgenrein rääpist huumpan. ¶ ‐uv roovâstellimsruuvâ karkeasäätöruuvi ¶ – Šoddii-uv tist skipárâšah? ¶ 90B Nuárju čiivgâst, lii timmâ kuovgis turkkâ. ¶ Mariehámman C3 ¶ Ko mij poođijm ovdâkomennuskode fáárust Kypros suollui algâtäälvi 1966, te mij komendeijen lâi talle eeveerst Boldt, kote lâi “puáris kaardi” almai. Tot uáivildij tom, et sun lâi čovgâ suáldát, kote vaađâi protokola jyehi áinoo ciäkká tevdim, nuuvt ko sispalvâlusraavânjuolgâdus, “sisäpalvelusohjesääntö” vaađâi. Ovdâskoddekomppania hoovdâst jiem lah aaibâs vises, mut 1.4.1966 maŋa sun kuittâg lâi kapteen Paavo Pitkänen, kote še lâi hirmâd tärkki jyehi ääšist, nuuvtko suáldátteh táválávt lijjii-uv, aainâs jo Suomâ mädimuu kiärdumhárjuttâllâm škovlimkuávdáást, mii lâi ton tovváá Nicosia. Tagarin nobdii puárásuboh OA-suáldátteh jieijâs palvâlussaje Kypros suollust. Paavo Pitkänen lâi talle 25-ihásâš já maŋgâseh suu hovdim vuálá kulleeh lijjii-uv ennuv puárásuboh ko sun jieš. Vuossâmuu peeivi cuáŋuimáánu muttâšui meiddei Syemmilâs Pataljoon komendeijee já uđđâ hovdâ lâi eeveerst Uolevi Koskenpalo. Sun lâi kuittâg muu uáinu mield čuuvtij rávhálub já stáđásub já rivisuáldáttân ennuv liähmásub, ige sun vaattâm siämmáálágánijd “äksiisijd” ko ovdeldeijes. Sun lâi viehâ “kukken” táválii suáldáttist já munjin šoodâi-uv taggaar tobdo, et sun ij mielâstis ubâ aldanâmgin savváid táváláin suáldáttáin, muidego talle, jis taggaar teivâsij suu oovdân ovdâmerkkân veikkâ vahtâsojij tarkkummaađhijn. ¶ Jienâ ovdán sporânin ¶ (...) ¶ kozzârääsi ¶  miäruštâl 2. Pirâstit, mon elleejuávkun 1 pargopitá elleeh kuleh. ¶ C. Meduusa ¶ – Taat ruvâšleibi máksá kulmâ euro, Matti västid mojonjalmijn. ¶ Paijoos ivne lii fiskâd tâi ruškâd ¶ Váhá sruárráábij párnái kiirjijn palhâšuvvojeh Kärisavvoon škoovlâ 6. luoka Ellen-Máret Juuso Geatki ohcá iežas bearráža já Kärigâsnjaargâ škoovlâ 6. luokkalij Mánná duoddaris, mast “muštâluš lii suámi já koveh fiijnáh. Tast lii meiddei nk. ruopsis läigi mii tuálvu mainâs ovdâskulij.” ¶ jieškote-uvlágán jurgâlemčuolmâid, ko ráámmátteevstah jurgâluvvojii algâaalmugij ¶ – Uáivildah-uv, et sämikandâ lii säminieidân liijkás uápis vâi? Hanssâ koijâdij. ¶ Sämieennâm = Saamenmaa ¶ 6. Puola 1 270 ¶ 4. Maid iäruid huámášâh? ¶ jurgâlempargoost (Capdeville 2009: 50). ¶ Hiiumaa = ¶ – Na toos mun jiem vaje maiden. Ton maŋanem suijâhân lâi Holland pelni, rivgoo eeđâi. ¶ Tast ij lamaš maggaargin jiermi, tuše säänih pieijum sanij maŋŋaal. Tot lâi jo liijkás sunjin, kii lii kočodum Villen, já sun leggistij kirje nuuvt kuhás ko voojij. ¶ Lyevisuollust mätki juátkoo tavenuortâs Káhkusuolluu kárbáinjotteemtoorjâsaje kulij. Maaŋgah suolluuh syeijejeh piegâin. Uáivisuolluid já Viijmáá kalga karveđ piegâi mield jo-uv viestâr- tâi nuorttiibele. Peivieetaap kukkodâh lii 16–20 kilomeetterid kiäinuvaljim mield. ¶ b) eennâmoosijd ¶ Nuorâi várás kolgâččij kuittâg monnii verd kuhás uáinojeijee anarâškielâlâš ohjelm kostnii kavnuđ. Šiev lävkki tiäđust-uv ličij tot, et nuorah finniiččii jieijâs loostâ, mut ličij viehâ oomâs älgiđ toimâttiđ uđđâ loostâ ko Anarâš-loostângin iä masa táátu kavnuđ mainâseh kuulmâ nummeer verd ivveest. Mut maht finniđ kiämmân čäälliđ, ko lostâ almostuvá nuuvt harvii? Lostâ já čäällim máhđulâsvuotâ kiergân vájálduđ ive kuálmádâsâst, nuuvt tego lostâ ij ubâ liččiigin. Lostâ já čälleeh láá nuáidiriäggást: lostâ almostuvá harvii ko iä lah čälleeh, já čälleeh iä lah ko lostâ almostuvá harvii. Ličij pyeri, jis anarâšlostâ puávtáččij almostuđ veikkâba jyehi nube máánu, kuttâ nummeer ivveest, tast-uv huolâhánnáá veikkâ tot váđáččij-uv, et pálkkááttuuččij nubbe toimâtteijee. Teevstâid puávtáččij ain väldiđ meid ”maallikko” ¶ 1. Collybia dryophila – Kalpeajuurekas – Kuokšisruottâsâš U ¶ viermičalme ¶ Anarist/ Helsigist Pirita Näkkäläjärvi ¶ JÁ OLÁŠUTTEM ¶ 3. Pispekode já servikode tääsist kolgâččij smiettâđ nuorâpargo ovdedem. Nuorâ nuorttâsämmilijn kolgâččij ravkkâđ mielâkiddiivâšvuođâ kirholij aašij kuáttá já šoddâdiđ kirho pargeid nuorttâsämmilij jieijâs juávhust. ¶ suijân puáhtá leđe tot, et voorâ ruopsisseelâin ij lah tuárvi hemoglobin. Sun lii finnim ravâdist liijgás uccáá ryevdi, maid hemoglobin taarbâš. Ruopsisseelah jođetteh haapi kiäppáin ruummâš puohháid oosijd. Tobbeen toh jođetteh čiđđâdioksidi kođosijn kiäppáid. Čiđđâdioksidi vuálgá kiäppáin olgosvuoiŋâm ohtâvuođâst. ¶ 24. Alda-Nuorttâ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 71 ¶ Kieldâst láá motomeh uáiváditteetoorjâaassâmviásuh. Láigusopâmuš tahhoo aassâmviäsutoimáin. ¶ Säämi puustaveh ¶ –~Pieijâđ mielân, juáhâžâs kii ij määti leđe olmožin kiävá siämmáánáál. ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtus ¶ Tuálvup  taam  ki’rje  kirjeráájun.       Maksetaan  kirja  nyt. ¶ Sun sáárnui sijjân meiddei viärdádâs: tom šoddâdmin uccâ lostijd, tij tietivetteđ sätináálá, et keesi lii jo alda. Siämmáánáál tij, ko uáinivetteđ taam tábáhtuumin, tietivetteđ, et Immeel väldikodde lii alda. Tuođâi: taat suhâpuolvâ ij lappuu ovdilgo puoh taat tábáhtuvá. Alme já eennâm lappuv, mut muu säänih iä lappuu. ¶ Kollekuáivoo já laavlâčuánjá ¶  omâstem. tirlihhááš.....79, 82 ¶ Pete asâidui táálun. Kojo kerd táálu lâi stiärgám asâhánnáá manŋâ ive, sun vaaldij tom viehâ huolâttáá haldusis. Pirrâs pivdeeh, main motomeh lijjii piejâmin McHuges sajattuu kiddâ, tuhhiittii forgâ Pete. Sij huámášii et ovdii já tááláá omâsteijest lijjii ennuu siämmáávuođah, ovdâmerkkân lijkkum pennuid, meccipiivdon, päikkipuáldimân já nisonáid. Ton lasseen Pete lâi ain vaalmâš piäluštiđ vuoigâdvuođâidis sajan viehâ teivâseijee agâigijn. ¶ – Lii-uv mist kuárus kamuvloová? saađâi Matjâs. ¶ – Vuoi sittágin, Ánná jurdâččij já lasettij liävtu. ¶ » Maid mij kolgâččijm porgâđ? Tot almai taha ennuu merkkâ- ¶ - Jáá, et tun lah suomâkiel lohhee, Ánná koijâdistij. ¶ Reino Nikula, 2001. 60-lovo muštoh, sahhiittâllâm. ¶  hänen Ko Piäkká varrij maŋeláá kaavpugân, te eres kisáh algii tállân kivsediđ suu. “Piäkást ij lah seibi, Piäkást ij lah seibi” , toh njavguu já jurrii riggee Pieinis-Piäká pirrâ. ¶ – Takkâ purrâmušâst. Must-uv láá vaibâseh. ¶ Sämikielâ iäláskittemohjelm vuávám álgá ¶ Já váháš áigáá keččin iššeed poođij kaačân maassâd já eeđâi, et lâi luhostum lonottiđ liipuid nube junán. Tast lijjim kale hirmâd jo luholâš. Mut esken váhá maŋeláá hoksáim, et tobbeen iä oppeetkin lamaš adelâm mijjân sajeliipuid tego ličij kolgâm. ¶  Ø III Čunoivaaskâ lii kuheldâlâš tiävá, mon pieggâ lii čummiittâm čunnuin. ¶ Škovliimân uásálisteeh finnejeh vuáđulijd tiäđuid kielâlávgummáttááttâs teoriast, keevâtlii olášut-mist, ferimijn já oppâmpuátusijn já tast, maht taam tiäđu puáhtá heiviittiđ sämimáttááttâsân. Ulmen lii, ete sämimáttááttâs pargeeh peessih škovlim ääigi tuođâlávt viärmádâttâđ, oppâđ uđđâ sehe jyehiđ sii mättim. Sämimáttááttâsâst tarbâšeh jieijâs koskâsâš äššitobdeeviärmáduv, mast lii máhđulâš nanodiđ kulttuurlijd pargovuovijd sehe jieijâs áámmátidentiteet. ¶ Tot uási suánjust, mast lijjii mii syeinilyeveh, lâi aiđum tađe várás, amas poccuuh, ige kuusahkin liččii moonnâm puurrâđ taid suoinijd ovdil ääigis. Orom muštemin, et tot aiđum uási lâi nuuvt-uv styeres, et tot ulâttij kidâ Čevrisjuvvii räi, teikkâ alda kuittâg. Čevrisjuvvii ridoh lijjii-uv jo nuuvt timáseh já lyeiveesiähá, et tobbeen kulij harvii pottii poccuuh juuvâ rasta já kuusah iä kuássin. Tallaa ääigi šivetteh luáštojii ain piäiván miäcán, kost toh kuottuu vorâs syeini, loostâid já maŋeláá kuobbârijd-uv. Miipele Morâstáá já Čevrisluobbâlenâmáá kooskâst lâi Čäcsuánju, mii lâi tuođâi noomâs viärdásâš, iäge šivetteh ubâ peessâmgin togo rasta. Tast lijjii timmâ lyeiveečalmeh veikkâ mon ennuv já jis ellee tohon vuájui, te jieijâs vuoimijguin ij peessâm meddâl. Taat äšši tábáhtui mottoom čoovčâ, ko mist lijjii vala saavzah olgon peeivijd, jiemge lamaš talle vala škovlâavveest. ¶ Saksalâš paasij ton tove steikkimpiärguttáá. ¶ Vuoiŋâstem maŋa väzziláim Mielgâsruávi nuorttiipele roobdá tavas já kale tobbeen lijjii-uv riävskáh. Vazzijm kidâ ruávi taavaakeš Kaarbuljäävri kiäčán, kost káhvástâláim, jeđe vuolgijm maasâd kulij. Pačâláim riävskáid ton maid kiergânáim, mut must algii nuuhâđ fabriglemnuuh já loopâst nohhojim tain. Ij ávttám eres ko älgiđ pačâliđ jieččân lemnim lemnuigijn já tiettim juo ovdiist ton, et kalga peessâđ aaibâs paaldân, ovdil ko späittee. Joovnâst lijjii Taažâst ostum Nitedals Spesial-lemnuuh, moh must-uv lijjii lamaš já toh kale lijjii pyereeh. Eehidbel munnuu reepuh tievâškuottii já lâi äigi maccâđ Njuhčâjäävri kuátán, kost liččijm nube iijâ. ¶ 29 ¶  illávaje. ¶ 1. Kierâš lii Suomâ stuárráámuš čäšni. ¶ 50 ¶ c. Kovvoos symboliikka ij taarbâš agâstâllâđ, mut ton uážžu porgâđ, jis vuávájeijee nuuvt haalijd. Agâstâllâm ij kuittâg vaikut lävdikode lopâlii miärádâstohâmân. ¶ Tastmaŋa eđâškuottim, et mist iärrásijn-uv ličij jo purâdemäigi. Mist lijjii kale leeibih fáárust, mut ettim, et ko jo kerd lep orostâm, te jis monâččijm puurrâđ kuusnii váhá lieggâ purrâmuš. Já vissâ iärráseh-uv lijjii niälgum, ko jo ij kihheen tom vuástálistámgin. ¶ iänui = eeni viljâ = äidin veli ¶ - Vuoi, tun tot lah-uv! Suotâs! Tááiđám joskâđ ubâ luhâmijdân tääl! ¶ tundra ¶ - Jáá. Na, iän-uv muoi täst pyevti savâstâllâđ? ¶ 2. Varsinais-Suomi ¶  vástádâs Luuk. 18:42 ¶ Anarâskielâ servi ry. vuáđudemčuákkim tollui Hotelli Ivalo auditoriost 04.12.1986 tme 18.00. Seervi vuáđudeijeejesâneh lijjii Matti Morottaja, Veikko Aikio já Ilmari Mattus. Siämmáá čuákkimist tuhhiittuvvojii seervi njuolgâdusah, moin tergâdumos lii toi 4:d cekki: “Seervi ulmen lii ovdediđ anarâškielâ lostâ- já kirjetoimáin, sehe tiätujyehimáin” . Siämmâst väljejui siärván ton vuossâmuš stivrâ já toos väljejuvvojii: Matti Morottaja (saavâjođetteijee), Iisak Mattus, Antero Sarre, Veikko Aikio já Anja Saijets, sehe Ilmari Mattus čällen já Ella Sarre värisaavâjođetteijen. ¶ 129 ¶ Šlajâtubdâm ¶ Ammal lâi pyereeb maađij tast ovdâskulâi, ij moonnâm kuhháá ko lâim Ruávinjaargâst. Lâi eehid siävŋânmin ko kauppala čuovâh ittii. Korrâsub liähtu vaarâ toovâi tom, ete ulmuuh rummâduvvii, vuoksii, já ko vuoksânjuš haajâ laavdâi pressuskaaja tievâ, te mun-uv vyevsiškuottim. Vuoksim puoh maid lijjim puurrâm ton peeivi äigin. Jiem mušte ennuugin Ruávinjaargân puátimist. Ton kale muštám ete lâi stuorrâ táálu mon šiiljon avdo orostij já koolgâim njeejjiđ avdo lava alne meddâl já ulmuuh lijjii ennuu. Toh puohâh lijjii evakkon manneeh. Tot lâi škovlâtáálu já styeres kale še lâi. Jienâh lijjii maaŋgâlá´áneh, tot stuorrâ sali škaajâi hirmâđávt, lâi huummân ko ulmuuh sarnuu, párnááh já motomeh vuorâsulmuuh-uv čierruu. Mottoom nurkkečiehâ lâi kuárus já mij ubâ peerâ vaaldijm tom sajjeen. ¶ Anarâškielâ seervi tutkâmuásádâh ¶ Muu kesiluámu ¶ 10. marakatti ¶ luoddiđ, luoddiim, lyeddee = halkaista ¶ ryevsih 10 ¶ Toškâ aamnâs ¶ koskâarve- koskâliegâs- ¶ Pargopitáh ¶ Niijlâs korŋij enâman. Aalgij jeggi mon tyehin morâstist lijjii eergih. Taat koskâ lâi Nijlâsân kale nuuvt uápis, et sun taaiđij tom veikâ mon sevŋâdist. Tääl lâi vala valmâš saaveehlättee, mon mield saveheh jo jiejah-uv kuorâsii, ij tarbâšâm muidego čuoigâstâllâđ. Lijjii neeljilovádeh juovlah aldanmin Nijlâsân. Sun ko lâi ubâ eellimavvees aassâm tääbbin Njargâjävr riddoost, te kale enâmeh algii leđe jo čoođâ uáppáh sunjin. ¶ Lâiba kunâgâs kärdinist stuorrâ čapis kissá, ¶ Ovdebijn lovvoin lep uápásmâm maŋgáid jaavrij já juuvâi iäláánšlaajáid. Tiätu jäävri puoh siämmáá šlaajâ ohtâgâsah hämmejeh populaatio . Puáhtá sárnuđ tiätu jäävri vuáskupopulaatiost. Šadoh, elleeh já mikrobeh oovtâst hämmejeh jäävri iäláánsiärvus . Jyehi jäävrist lii jieijâslágán iäláánsiärvus. Jamâ luándu pirâstahheeh , tegu čääsi kvaliteet, čuovâ meeri, raavâdamnâsij finnim já pone eennâmvuáđu merideh jäävri iäláánsiärvus čuággánmâš. Haapi finnim čääsist tâi čässuáivist lii ellei eellimiähtu. Šadoi tarbâšen čiđđâdioksidi lii táválávt ain fálusist tuárvi, ko tot luovvân ááimun tâi čáácán iälánij vuoiŋâdijn. Návt ellee já jamâ luándu lává ohtânmaanoost vuáruvaikuttâsâst koskânis. Iäláánsiärvus já jamâ luándu hammiv oovtâst jäävri tâi juuvâ ekosysteem . ¶ – Maarit ai! Čurgii tállân luptâkámmár já ceeggât soovijd olgouuvsâ kyevtpel! ¶ 5. Pessee muorâloomijn. ¶ Sämitigge aalgât ráhtádâttâm sämitiggelaavâ pyehtim uđâsmitmijd. ” Uđđâ sämitiggelaahâ váátá sämitige pargo-oornig tärhistem já uási nubástusâin kalgeh rähtiđ huápust valjáid kyeskee njuolgâdusâi tiet. Olesuđâsmittem kalga leđe vyeimist já tuhhiittum ko sämitigge, mon väljejeh ive 2015 aalgât tooimâs. Uđâsmitmist kuleh pargovievâ, ”sämitige saavâjođetteijee Näkkäläjärvi muštâl. ¶ Á Gyromitra – Korvasienet – Peljikuobbâreh U ¶ Puáđus tuu väldikodde. ¶ Zoja Nosova – nuorttâsämikielâ algâjalgejeijee ¶ Puáhánjij já vuoddui čyeldim várás ákku lii uástám segis, vielgis pumbullääigi já kasseeb ruopsis-, čapis-, ruánáá-, fiskis-, čuovjis- já vielgis ullolaaigijd. Nisonij já almai puáhánjijn já vuodduin láá jieijâs kovoshäämih já ivneh. Nisonij čyeldimvuoddui kovoseh láá episymmetrisiih já almai kovoseh láá symmetrisiih. Nisonij vuoddui vuáđuivnen láá ruopsâd já čappâd já kovosläigin puáhtá leđe ruánáá, ruopsâd já fiskâd. ¶ silde.....120 ¶ Kovetaaiđâkištoost palhâšui ohtsis 12 nuorâ taidârid, main vittâ finnejii vala eromâšmainâšume. Stiipeend já eromâšmainâšume finnejii Olavi Hetta Vuáčust, Aino-Marja Lampela Tiärmášist, Emil Eliasson Kilbisjäävrist, Elen Ánne Juuso Käresavonist já Elle-Maari Kokkonen Anarist. Stipendijguin palhâšui Elle Raudasoja Ucjuuvâst, Pinja já Alisa Pieski Kärigâsnjaargâst, Jasmin Nuorgam Avelist, Sara Keränen Avelist, Rosamaria Mattila Käresavonist já Anette Kosonen Vuáčust. ¶ Ruusujuuri ¶ Jis mij turvâstep jiešrahtum epi-imeláid, te mij jorgettep meddâl Imelist já suu rähisvuođâst. Ko Immeel lii puoh pyere adeleijee, te mii rähisvuotâ kulá sunjin. Sun haalijd leđe mii áinoo Immeel. ¶   19 Mij ruhâdâllâp toi peeleest, kiäh iä uáini tuu pyerivuođâ. Mij čuárvup toi peeleest, kiäid eennâm lii päljis ävđineennâm já eellim juátkojeijee taištâlem. Iššeed mii kyeddiđ sii noođijd, tastko kuullâp siämmáá olmooškoodán. Eeči, tun sivnedah uđđâ ellim. ¶ Ive 2015 Säminuorâi taaiđâtábáhtus uárnejuvvoo Ucjuuvâst njuhčâmáánu 25.- 26. peeivi. Válduteeman lii muusik väldikodálii SOUNDS –teema miäldásávt. Sämmilâš teeman uárnejeh teatterpargopáájáid, moiguin sundedeh jo ive 2016 tábáhtusân. ¶ Juáigus ana ulmuu nuorrân. ¶ ááŋ, ááŋ = hankain ¶ Tot lâi koskâtäälvi äigi ađai skammâäigi já láim talle ejijnân kuávttáá pääihist, Holbereh lijjii vaarâ talle Sevžjäävrist. Laavijm ejijnân eelliđ kuorriimin solkkosaŋko viestârpiäláá kieddiroobdâ stuorrâ keeđgi paaldân, mon máddáápele roobdâ paaldâst lâi rogge. Veikkâ lâi tälvi, te toos lâi kuittâg pyeri tuálvuđ meiddei purrâmâšpasâttâsâid, tegu taavtijd jna. ¶ lieđikovjâ, -koovjâ = siitepöly ¶ Ucjuv sämmilâš Helga lijkkoo aasâđ Helsigist. Suu stuorrâuábbi Suvi oppeet ij ibbeerd mii kaavpugist kiäsut. Oobižeh viettiv uáivikaavpugist huolâttis peeivi. ¶ Lam šoddâm puásuituállee- já kuálásteijeeperrui, et sämmilâšvuotâ uáinoo meid tast, maht hárjuttep puásuituálu já ávhástâllâp poccuu jieškote-uv materiaalâiguin sehe maggaar purrâmâš puurrâp. Mist lii jieččân vyehi leđe sämmilâš, mut ij lah lemin tuše ohtâ vyehi leđe taggaar. Virgáliih miäruštâlmeh sämmilâšvuođâst láá kale kavnuumist Taažâ, Ruotâ já Suomâ sämitigij nettisiijđoin, mut nuuvtko tain uáiná, te sämmilâšvuotâ miäruštâlluvvoo jyehi enâmist ucánjáhháá eresnáál. ¶ siämmáánáálá ko KR92. ¶ LAPPUM PIÄIVÁŠ ¶ Kovemateriaal čujottâsâst: ¶ 121 ¶  Váilum 110A Plankton ihásâš mulsâšuddâm já ton miärán ¶ Ruotâ ¶ sijđoh: 53 ¶ Aainâs motomeh nieidah paleh puáidum já tondiet poreh liijgás uccáá. Tast puáhtá čuávvuđ puosâhis ruoinâdem tárbu, anoreksia. Anorektijkkár organismâ šadda taggaar tilán, mast tot ij tuhhit maidem purrâmâšâid, já puáccám olmooš ruáiná vyelitiäddusâžžân. Anoreksia tipšo váátá kuhes ääigi já lii vaigâd, mut tast-uv lii máhđulâš puárániđ. ¶  já Nahande motomin ránnjátáálu kandâ Áábrâm huámášij Juhháán-Uulá muorâlode Sundeenjaargâ puotâ aaibâs rido alda já ko kiijkáráin lâi vala tarkkuustâm, te pivdáskij. Sun vaaldij hávlár fáárun, vuáppái kárbáin várugávt luovtâ rasta Čovčjuv uáivušân já njavâškuođij rido mield tavaskulij. Ko sun lâš peessâm mielâstis páčádâhân, tallet sun pavkkâlij. Lodde tuše váháš nuáigádij, mut kobđodij ain sajestis, ige perustâm päčimist maiden. Áábrâm njahâlij vala aldeláá, vaaldij lode skiivtâ oolâ uđđâsist, jeđe vuođgâlij nube keerdi. Tääl lodde nuáigádij váháš enâbuššáá, mut ij rovvâm, ige kirdelâm. Áábrâm jurdelij, et sun ij teividâm valagin olmânáál já pevistij aaibâs riidon lode paaldân já javgâlij kuálmád keerdi. Tallekkal lodde viijmâg káškáttij viällud, mut ij kobđom ollágin nuuvt, tegu paaččum lodeh táválávt läävejeh kobđođ. Áábrâm vävjiškuođij, et taat ij tääiđi leđe olmâ lodde já pulttâsij čuožžâd. Äšši paasij kuittâg väividiđ suu nuuvt ennuv, et sun ferttij eelliđ vala kárbáin-uv keččâmin tom imâš lode já iäskán tobbeen čielgâi, et lodde lii-uv rahtum muorâst. Tot lâi finnim nuuvt ennuv haavlâid olsis, et tast ij lamaš innig anokävnin. ¶ Sämitigge lii kuáđđám paateent- ja registerhaldâttâsân ucâmuš Sajos registeristmân täävvirmerkkân, kuás nommâ uážžu ohtuuvuoigâdvuođâlâš kevttimsyeje. Lasseen viestâdemvirgáduvâst lii uuccum já jo finnejum Sajosân jieijâs viärmádâhtubdâldâh čujottâsâst www.sajos.fi ¶ – Must iä lah magarehkin vuáváámeh, Ánná tubdâstij. Vissâhân ááigum kuittâg kirjeráájust elâččiđ já váhá kejâdiđ puáttee oho pargoidân. ¶ Maht kyele ave finnee čielgâsin? ¶ (Luther Vähä katekismus) ¶ Ovtâstittee kulttuurliih áárvuh ¶ Nuorttâmeerân láá majemui ihelovoi ääigi šoddâm ennuv tiäpui já šadoi kevttim raavâdamnâseh, aainâs typpi já fosfor ađai Nuorttâmeerâ lii lijgešoddâm. Tot lii vaikuttâm sehe čääsi kvaliteetân já meerâst ellee iälánáid. Enâmustáá uáinojeijee nubástus lii planktontiäpui lasanem. Pááihui čuovjistiäpuh láá stuorrâ tiäppupuárren. Tággáár tiäpui tiettum kočodeh tiäppuliäđusin, veikkâ tiäpuin iä lahkin liäđuseh. Maaŋgah čuovjistiäpuh láá mirhâliih, et toi ivnim čáácán ij koolgâ moonnâđ vuojâdiđ. ¶ Ohtsis ¶ Ááná kyeli ¶ 2. Piejâ nube kieđâ lieggâ čáácân já nube kolmâ čaacân. Toolâ kieđâid liitijn suullân miinut ääigi. ¶ Eleasar 88 ¶ – Ele kieleest! ¶ c. Noomât sárgáid jeegi šaddoid já elleid. ¶ Ko Jeesus vala sáárnui sijjân, tohon poođij ohtâ synagoga uáiváámuš. Sun komárdui enâmân Jeesus oovdâst já eeđâi: ¶ Siijdâst jotkum juhletilálâšvuođâst juhlesaavâ toolâi ovdâskode staatâvarijváljukode saavâjođetteijee aalmugovdâsteijee Hannes Manninen. Sämitige saavâ toolâi Sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi, kevttee saavâ toolâi proojeektjovdâ Juha Guttorm já huksiitteijee saavâ toolâi Senaatti-kiddoduvâi hovdâ Jukka Liede. Aanaar kieldâ tiervâttâs puovtij Aanaar váldustiivrâ saavâjođetteijee Teuvo Katajamaa. Tilálâšvuođâ juhlemusikkist västidij Annukka Hirvasvuopio-Laiti. ¶ Maailmist, eereeb Avstraalia, láá puohnâssân 300 - 500 sieđgâšlaaijâd, Suomâst pajeláhháá muádlov, main Säämist-uv kávnojeh penttâ 15-16 šlaaijâd. Paječalluu sieđgâ, ađai puájui (Salicaea) uáivild puoh sieđgâšlaajâid, main puoh táválumos lii sämisieđgâ (Salix lapponum) , já epitáválumoseh láá kiärunlostâ (Salix herbacea) já toŋâssieđgâ (Salix arbuscula) , moh láá uáli uceh já šaddeh tuše päljis tuoddârij máddáápiäláin lahtâ vieltijn . Toŋâssieđgâ lii lasseen vala rávhuiduttum. Eres sieđgâšlaajah Säämist láá: vyevdipuájui (Salix borealis), ullopuájui (Salix lanata), čapissieđgâ (Salix myrsinifolia), jeggisieđgâ (Salix myrsinites), etimussieđgâ (Salix myrtilloides), viskissieđgâ (Salix pentandra), ruopsissieđgâ (Salix phylicifolia), näpikuávlusieđgâ (Salix polaris), viermilostâsieđgâ (Salix reticulata), kieddisieđgâ (Salix starkeana), soorvâsieđgâ (Salix xerophila) já ränissieđgâ (Salix hastata). ¶ Jeesus eeđâi: ”Oskođ Imelân já oskođ munjin, kiäm Immeel lii vuolgâttâm.” ¶ Čälidijnis Mattus kuođij maŋgii majemuu puustuv meddâl, om: ¶ vuovijn. Lingvistlij teoriai uáinust šiev jurgâlus sirdá vuolgâteevstâ merhâšume ađai tot ¶ Sääni (kj. Immeel sääni) ¶ Ittinâš vyejestáim Saarelân, kost táálu ulmuuh tiettii jo vuordâččiđ munnuu. Kuhes ááigán peessim oppeet puurrâđ sälttiluosâ, kuullâđ huolhij saavâid já kuáhtáđ jieččân tiddepivdemskippáár Saarel Maati. Jiemge maaššâmgin kuhháá leđe, ko ferttejim koijâdistiđ kyeimistân: ¶ Tiäđuštelleeh ¶ 1. Vuosâišekocceem tyehikoccee Stáálu. ¶ Váijuvâš teikâ maŋanum ucâmušah iä kieđâvuššuu. ¶ Zoja Nosova – nuorttâsämikielâ algâjalgejeijee ¶ Muumistáálu eeđâi skipárijdis. ¶ sijđoh: 128 ¶ Egeiameerâ ¶ b) Planktontiäpui meeri. c) Čääsi šeellâdvuotâ. ¶ Svenn-Egil K. Duolljá ¶ – nyettilyevdi , mii lâi puoh stuárráámus já nyetipoođâ puotâ, kuovttijn kiddimraigijn. ¶ 10. Kolumbia 1 800 ¶ koveh: Jukka Lemmetty ¶ Taat lii tiäđust-uv säämi kielâlaavâ suijâ já ánsu. Ton mield puoh staatâ já kieldâ palvâlusah kalgeh adeluđ meiddei sämikielân. Tast meiddei iättoo, et sämikiellân nabdojeh puoh kulmâ Suomâst sarnum sämikielâ. Sämitigge lii val jieijâs pargo-oornigist-uv meridâm, et puoh sämikielah láá täsiárvusiih. Taat puoh lii stuorrâ prinsiiplâš ovdánem ucceeblovo sämikielâi tááhust. Tomhân kolgâččij peicâ rammuđ ige läittiđ. Mut kielâlaavâ já tom tuottântoohâm kolgâččij, kuittâg taan tulkkumääšist, uáiniđ táágu peht nuuvt, et tot olášit ulmuu vuáđuvuoigâdvuođâ finniđ palvâlusâid jieijâs eenikielân. Mut ko tááláá sämitiggeest anarâškielâ ij lah eenikiellân oovtâstkin, te tulkkum páácá tuše ton lahâceehi olášitteijen, et virgeomâhâš kalga faallâđ kielâpalvâlusâid jo valmâšin, nuuvt et ij faalâ tuše talle ko kiinii váátá taid. Pyerihân lii tot-uv. Návt sämitigge jieš čáittá ovdâmeerhâ iärásáid-uv. Mut kuittâg lii tuáivumist, et valduuččii anon pehtiluboh vyevih moiguin anarâškielâ já anarâšâi tile ovdeduvvoo. ¶  mana Talle tubdim jo Ááná, Iisi uábi. Já must lâi taggaar tobdo tien pirrâsist, et kuulâm toho. Nuuvtpa uuccim saje, kost puávtáččim aassâđ tälviv. Lijjiihân tobbeen kuárus tuuvááh, mut puoh ulmuuh muštâlii, et ij tot kannat. ¶ Petra Kuuva puovtij oovdân kielâristvanhimjurdus já ton vuolgâsoojijd. Jieijâs párnáást sun lii huámášâm sárnudijn sunjin anarâškielâ suomâkielâlâš kielâpirrâduvâst Oulu kuávlust, et sun aibâšičij eres-uv rävis ulmuid sárnuđ párnážân anarâškielâ. Tággáár rävis olmooš puávtáččij leđe “kielâkyeimin” anarâškielâlâš párnái. Kuáhtám ohtâvuođâst adeličij kielâristvanhim párnái kielâlávgum táválâš já luándulâš vuáruvaikuttâstilálâšvuođâst. ¶ Muusik ¶ Tijdâlamppu lii taikalamppu – mut mii lii Skuáppu? ¶  tuárvi Ucjuv sämiluvâttâh: Tommi Länsman (tavesämikielâ) ¶ b. Kotemuu Ruotâ váldukuávlust lii valjeest čäcivyeimi? ¶ Uáđi tuárvi ¶ 44A Vielgishaigar ¶ - Joulu on taas, joulu on taas, vatsansa (säänih monnii vissâ “vatsan saa” jno...) täyteen puuroo... ¶ KR92 sistanneem partisiiprááhtus Paholaisen kiusattavaksi lii jurgâlum uálgicelkkuin ¶ Joovsep kuldâlij. Talle sun čielgij kunâgâsân: ¶ 11. puoidâ ¶ – Na toh kale vissásávt-uv liččii anoliih, Ákku eeđâi. Já jis jieh finnii taid, te kalehân must-uv láá tommittáá kammâseh já suonah tyebbin ääitist, et puávtám tunjin uđđâ kistuid kuárustiđ. ¶ – Tiäđust-uv muoi láán sooppâm munnuu riijdo já ainhân muoi suáppeen loppâ loopâst munnuu rijdoid. Taan rääjist muoi čähheen pyereest oovtâst miäcán, Hirškikkâ já Myerji oskottává puorijn mielâin já kuárŋuv eeni já eeji luus aaihâ siisâ. Forgâ siste kulloo ilolâš huullân, ko Myerji já Hirškikkâ muštâlává iänán já iäčán peeivi tábáhtusâin. ¶ Savzâ lii niŋálâssavzâ. ¶ Kuáskimsuálui YAS Kotkasaari Vierccâsuolluu já Sorvânyere kooskâst. ¶ – Oi ij, jiehhân tun liččii Muumistáálu! enni luáimádij. ¶ 12. Piäldust finnee oljo, sukkâr já potákijd 35 ¶ Čuovâkoveh Saijoos tábáhtusâin ive 2012. Uđđâsumos kove pajemužžân. ¶ Já nuuvt suoi algijn valmâštiđ jieijâs perruu puátimân. Juovlâi maŋa Saammâl rähtiškuođij kietkâmijd, já Máárjá kuuđij suhháid já kuárui uccâ kammâgáid. Taat pargo jotkui ubâ ive. Luhhoost sunnust lâi tuárvi äigi. Já ko Máárjá šoddâdemäigi poođij, puoh lâi valmâšin uccâ mátučivgij várás. Táálust-uv lijjii kulmâ káámmár lase. ¶ luobbâsk lumme ¶ – Jis tun tääl jooskah tubbáák puáldimist, te sáátáh pyereest-uv eelliđ vala veikâ neljilov ihheed. ¶ Toho, kirkis čuovâ kuuvl! Toho Káijá-ákku tääl Juhánáin ááigui! Ij sun innig Juhháán kieđâ luáštáččii! Ij, ij kuássin! ¶ Čääsist suiloo siemin čuovjis- já ruánáátiäpuh ¶ Lahtoseh: ¶ J U O V L Â Ä I G I ¶ – Čálám tom näävt: PABÂ. ¶ Mottoom táálust lijjii pivdoalmaah čokkânâm já iššeed maainâst já iäráseh kuldâleh tom mainâsteme: ¶ – Pyehtiđ kulmâ uceslágán kiäđgáá, mun piejâm taid jyelgin táán stuorrâ kiäđgán, maid tääl kuáddám lam. ¶ 75 % Räjijáágárkomppania ¶ jieijâd tiäddu kg ¶ b. Mane jieŋânáskálijd ¶ * Blueray-čuojânâs ¶ kiäikkoo = pystyssä kelluva verkon merkkikeppi ¶ Almoš luodâin adelum laavâ (243/1953) 19 § mield rähtidijn já nannooddijn luoddâvuávám almos luodâ rähtim várás kalga nuávdittiđ maid luándusuojâlemlaavâst asâttuvvoo. Ko návt lii, te luoddâvuáváámist kalga väldiđ vuotân vaikuttâsâid Natura-kuávlu luánduárvoid. Luoddâvuávám ij uážu nanodiđ, jis árvuštâllâm čáittá et tooimâ olášuttem hiäjusmit taid áárvuid, moi vuáđuld vijđodâh lii valdum Natura 2000 _viärmádâhân. ¶ Pirkko muštâlij munjin váhá eenâb Australiast. Sun lii aassâm tobbeen 70-lovvoost, já oppâm uáli ennuv Australia historjást, mii ij eissigin lah muččâd. Talle ko eŋlandiliih pottii Australia riidon, te sij kuddii aboriginaalijd já porgii maid peri, tane ko sii mielâst aboriginaalih iä lamaš ulmuuh ollágin. Stuorrâ juávkku kaččii meerân já hevâttii jieijâs, ko jurdâččii ete tot lii pyereeb muulsâiähtu ko leđe vielgis almaa uárjin. Lâi hemâdeijee uáiniđ kaavpugist toi kolonialisthiärái páccáid já muštomeerhâid, kiäid uárjimaailm ulmuuh aneh stuorrâ sáŋgárin! Tuotâvuođâsthân Britanniast taampâin puohtum faaŋgah láá huksim Australia kaavpugijd já kiäinuid, oles tááláá infrastruktuur vuáđu. Ige siigin eellim pyeri lamaš tobbeen uđđâ enâmist. Maŋgâseh jammii toos ko koolgâi porgâđ nuuvt korrâ pargoid, ige lamaš tuárvi purrâmuš teikkâ talkkâseh. Elâččáim Pirkkoin puáris faŋgâlist mii lii tääl museo, já pyecceeviäsust mii lii ain pyecceeviäsu, já jis tobbeen iä lah komeh te iä kale kosten. ¶ b. Niger. ¶ 1. Čovgii segis kumirieggee suormâidâd kooskân. ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtus ¶ Sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi páácá mánuppaje virgerijjâvuotân 11.5.-10.6. Näkkäläjärvi parga mánuppaje ääigi totken Oulu ollâopâttuvâst valmâštâlmin kulttuurantropologia suárgán kullee náguskirje. ¶ Peivitipšoost láá siämmáá-áigásiih purâdemääigih. Kielâpiervâlist mii valmâštep jieijah purrâmuš. Kevttip páihálijd amnásijd ton mield maht lii máhđulâš. ¶ Hiärrá lii muu paaimân, ij must mihheen vááilu. (Ps. 23:1) ¶  celkkuin E. Skálžu ¶ Tutkâmuš ¶ Máárjá-máátu ¶ Lâim oppeet puáris Jerusalem muvrâi siskiibeln já čuásáttâh, kost vala kolgâččijm eelliđ, lâi čiärrummuvrâ ađai vaigârdemmuvrâ “itkumuuri” , já maid juuvdáliih jiejah onnii puoh pasemus saijeen alnees. Ton mielâst koolgâim mij-uv lattiđ saje áárvun hiäivulávt, mut taggaar vuáhánhân mii kale lâim jo tuáddum táássâš, maaŋgâ-uv eres pase saajeest eledijn. Čiärrummuvrâ lâi aaibâs Källeemoskeija paaldâst já ärbitiäđu mield tot lii pasâttâs tovláá juuvdálij temppâlist (máhđulávt jobá pegâlmâs Salomon temppâlist). Muuvrâ lâi suullân 50 meetterid kukke já muádilov meetterid alosâš já tot lâi muvrejum tuotâ stuorrâ keeđgijn, moi loomijn šoddii sierâlágán syeinišadoh. Jo kaavpugist lâim uáinám motomijd čapishattâ- já čapispivtâsulmuid, main lijjii muu mielâst váháš suámáliih vuoptah já káárvuh, mut eskân tääbbin čiärrummuuvrâ lunne ooinijm taid valjeest. Mii mätkihovdâ Leinonen, kote tieđij vaarâ puoh aašijd mailmist, moh kullii oskoldâhân, muštâlij mijjân, et tieh omâsávt kárvudâttâm ulmuuh lijjii ortodoksâjuuvdáliih. Sij lijjii maaŋgâ ahasiih, aaibâs kandiih-uv já sij čuožžuu muuvrâ lunne, muáđuh muuvrâ kulij, tuállejii monnii uccâ kirjáá njune oovdâst, sehe ohtânmaanoost komárdellii moskočolmij muuvrâ kulij, palijdii maidnii já čierruu. Kii jienniibeht, kii joskâdubbooht. Leinonen lâi ravvim, et taah ulmuuh iä lijkkuuččii meendugin čuuvtij kuvviimân, mut liijká tuáppejim muáddi čuovâkove mušton, ko ulmuuh ruhâdellii. Čiärrummuvrâ lâi nuuvtkočodum juuvdálâš korttelist, kost vaarâ iänááš uási täin-uv ruhâdellein assii. Puáris kaavpug muuvrâi siste kávnojii vala islamlâš korttel, ristâlâš korttel já vala armenialâš korttel. Puoh lijjii lopâloopâst viehâ aldaluvvâi já amakkiste sovâdettii mottoomnáálá, ko kuittâg talle iä lamaš vala stuárráábeh stuuimeh uáinimist. Uáivildâm tagarijd stuuimijd, maid tuurist-uv ličij huámášâm. Toh algii ušom iäskán oovce manuppaijeed maŋeláá (1967), ko lâi tot kuuđâ peeivi suáti Israel já muslimväldikudij kooskâ. Tallehân Israel väldidij Jerusalem kaavpug sehe Jordan-juuvâ viestârrido ollásávt olssis. ¶ c. Main amnâsijn kuuđhah ¶  mield Laapi kuávluhaldâttâhvirgádâh ¶ – Máátám mun. ¶ Pääihist peenuv lâi rähtám olâttâs. Ko Juuli poođij pááikán já lehâstij uuvsâ, te peenuv poođij Juuli vuástá. Sun kočoi Juuli orroomviistán. Peevdi alne lâi kákku. Peenuv pajanij peevdi vyelni já huuihij. “Olâttâs!” ¶ Nuorâirääđi puáhtá toohâđ alguid já adeliđ ciälkkámušâid toin aašijn, moh kyeskih säminuorâid tâi sii eellimtile. Nuorâirääđi puáhtá meid orniđ tábáhtusâid já uásálistiđ jieškote-uvlágán tábáhtussáid. ¶ Maadâapinain ovdánij ulmuu ovdánem puátteš muddo, algâulmuuh . Puárásumoseh algâulmuuh ellii Afrik savannijn suullân kyehti miljovn ihheed tassaaš. Sij lijjii stuárráábeh ko maadânapinah. Olmoošlágán jiešnääli já ennuv stuárráábeh vuoiŋâšeh ko maadânapinain, muštâleh pyerebeht ovdánâm fiätust. Tot tiettui táiđun rähtiđ täävtist já keeđgist tyejipiergâsijd já viärjuid. Tehálumoseh viärjuh lijjii lusis kuurâh, novdâttis ákšu já säitti. ¶ Tääl Erkki-uv ibbeedškuođij, et tot elleelâš toskehuuihâs poođij káttustoovli vyelni. Vistig tot lâi koorâs mut talle tot josijduuškuođij já váháš áigáá keččin tot nuuvâi. ¶  transitiivcelkkui Škovlimvuávám ¶ Kielâpiervâl logo, mon sáárgui Ilmari Mattus ¶ 19.25 Peevi šoŋŋâ 21.00 Virtala já lappum ruumâš ¶ Jesâneh: ¶  Hydnum – Orakkaat – Säggikuobbâreh U ¶ Anders (Antti) kaandâin Matts (Matti), Carl (Kalle) já Anders (Antti) värrejii Taažân 1700-lovo aalgâst. Elias (Eljis) neelji nieidâst Elin (Elli) naajâi 1732 Hans Persson Pumbosáin, kote lâi šaddaaš Suáđigil Vaalajäävrist. Peerâ varrij 10 ive keččin Taažân. Nieidâ Agneta já suu 20 ihheed puárásub Joseph Jakobsson Skiänck näimilittoost iä lamaš párnááh, ko almai jaamij mottoom mánuppaje keččin vihkâmist. Nieidah Margeta já Christin láin vissâ-uv nieidâulmuuh. ¶ www.piplia.fi/fi/tiedostot/vuosikertomus_08.pdf (10.2.2013). ¶ Pargopitáh ¶ Eres mielâkiddiivâš ääših: ¶ Ritva Kangasniemi 50 ihheed ¶ P E S S I J  Š Ä I G I ¶  lii Kirje kooveest 85B uáináh vittâ nubijdis sulâstittee, muččâdávt piegâst livârdeijee liipu. Liipuin láá sierâlágán iivneh, mut puohâin lii siämmáásulâsâsš ristâkovos. Tego vissásávt tiäđáh-uv, kooveest láá Tanska, Suomâ, Taažâ, Ruotâ já Island liipuh. Tai viiđâ eennâm ohtsâš nommâ lii Tave-enâmeh . Távjá meiddei kiävttoo nommâ Tavekuávlu . ¶ hajâáiccu.....42, 46 ¶  almoot, * Leeibih, vuojâ, juhâmuššân čääci já säppi ¶ tiäpui kooskâst. Koomeet haavin šoddâm amnâs ¶   +46 980 780 27 ¶ vaikuttâs iälánij ¶ maassâd piervâlán. Kijttosin ¶ Siskáldâs ¶ 4B Syejiluoddâ ¶ 10. Palhâšumelävdikodde ¶ Pekka Sammallahti áásá tááláá ääigist Tiänuriddoost Veččâhist já suu kirjálâš ánsulisto lii uáli kukke; 104 jieškote-uvlágán olgosadalduhhâd, moin anarâškielâliih láá: ¶ Sämitige haldâšem SaKaste-Sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ovdedemrááhtus-proojeekt uárnee kuálmád säämi puárásijpargo ovdedempeeivijd. Projektist ovdeduvvoo sämikielâlâš palvâlusfalâldâh já toimâvuáháduvah, moh váldojeh vuotân sämikielâ já kulttuur, sehe nanoduvvoo pargovievâ mättim. ¶ puško kukkodâh, cm ¶  suuvân puállurääsi ¶ Ko pyevtittijm Njižžjäävri sieidi luusâ, filmij Markku Lehmuskallio sieidi pirrâs, Kuoškkulluujuuvâ njäälmi já jieš sieidi. Kuvviimân moonâi äigi suullân tijmepeeli. Tast maŋa Maarku kyevtis Anastasia Lapsuin, kote lii neeneec já suu eellimkyeimi, cokkiittáin Trangia-vuossâmpiergâs suullân love meetter kiäčán sieidist já tuoldiittáin tejâčääsi. Ko teejâ lâi vaalmâš, povdijn muu-uv tejâstâllâđ já purâdiđ. Puurâddijn koolgâim jieškote-uv purrâmâššlaajâ puurrâm ohtâvuođâst leggistiđ siemin pittáá Kuoškkulluujuuhân. Taat lii neneccij vyehi, ko sijhân eellih ain-uv luánduoskolduv pirrâsist, ijge ristâlâšosko lah sijjân vala olláám. Paapah láá kale tobbeen tiäđust-uv jottáám, mut nenecceh iä lah váldám tom vala vuástá. ¶ Israelliih lijjii tuháttij mield, ko sij vuolgii Egyptist. Mieldi sist lijjii saavzah, vuávsáh já kuusah. ¶ Kattegat 103 ¶ “Suotâs ko čaŋâdih kolliistâllâđ” , mojottâlâi puoidâ já njuáludij poksâmijdis. ¶ RUKKOOS ¶ Mun jiem riävtui määti jurdâččiđ jieččân kuussân eres sajan tâi moonnân eres ámáttân ko puásuituálun, ko toos lii šoddâm aaibâs uccâkandii rääjist kiddâ. Puátteevuođâst tuáivuččim, et sämmilâšvuotâ puáđáččij eenâb uáinusân já kielâ kulluuččij eenâb jieškote-uv ahasijn, ko tuše puárásub ulmuin. Aainâs aanaar- já nuorttâsämikielâ oppâm kolgâččij finniđ eenâb škovláid já jyehilágán oppâmaterialân eenâb ruuđâ. Aanaarsämikielâlijd máttáátteijeid kolgâččij meiddei eenâb finniđ škovliittâsân. Puátteevuođâst ááigum sárnuđ jieš-uv aanaarsämikielâ puohâi ulmuiguin kiäi tiäđám mättiđ aanaarsämikielâ, amas alnaangin huánániččii kielâ mättim. ¶ Olmoošráiđu vuordij nukketeratterân peessâm. ¶ ” Lam uáli ilolâš ete ministerist lâi asto teivâdiđ sämitige já puigâ perustem savâstâllâđ sämitiggijn sämiaašijn. Minister poođij Anarân njuolgist Tromssast ”Arctic Frontiers” - konfereensist. Mist lâi uáli lieggâ já šiev savâstâllâm sämmilij vuoigâdvuođâsajâttuvvâst já arktâlâš koččâmušâin. Minister muštâlij mijjân meid Arctic Frontiers - konfereens tubdâmušâin. Saavâstis minister lâi váldám oovdân algâaalmugkoččâmušâid, mast lam uáli ilolâš” sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi muštâlij. ¶ – Suoma-säämi-suoma škovlasänikirje . Toimâttâm Pekka Sammallahti já Matti Morottaja . 1983. ¶ Poottim Minnesota muštoi peeleest riges Duluth kaavpugân ucánjihhii ovdâääigist já čälittim jieččân Duluth kirdemsajadâsâst mätkilavhâidângijn siisâ. Ustevlâš kirdemvirgeolmooš lady iävtuttij munjin kirdemvuáru Minneapolisân , mon vuolgâ ličij pelnub tiijme tolebist, ko maid lâi muu kirdemliipust. Ko šoŋŋâ lâi muččâd já peivi paaštij, te tuhhiittim suu iävtuttâs, uážuččimhân tääl máhđulávt fiijnâ áimukuuvijd Minneapolis miljovnkaavpugist. Tuođâi puorijn mieláin algim vuordâččiđ jieččân kirdee, mii puáđáččij tuálvuđ muu torvolávt koskâetappin Minneapolisân. Tobbeen ličij kirdeelonottem stuárráábân, mii oppeet tuálvuččij muu torvolávt Euroopân já pááikán. ¶ 6. a. Mane maaijuv pivdui Suomâst 1800-lovo loopâst? ¶ Oskom, et Immeel lii sivnedâm muu sehe ubâ luomâkode, adelâm munjin rummâš já siälu, čoolmijd, peeljijd, juolgijd já kieđâid, jiermi já puoh ááicuid, maid puávtám kevttiđ ohtânmaanoost. Sun addel meid káárvuid já kammuid, purrâmâš já juhâmâš, pääihi já ton pirrâs, káálgu já párnáid, piäldu, käärji sehe puoh omâduv. Sun unnoo munjin jyehi peeivi valjeest rummâš raavvâd já puoh eellim táárbuid, suoijâl puoh vaarâin, torvee já varjâl puoh paast. Puoh taam sun parga tuše iä j álâš já immeellâš pyerivuođâstis sehe läđisvuođâstis, veikkâ jiem tom ubâ áánsáškin jiemge lah ton árvusâš. Täin puohâin mun koolgâm kijtteđ suu já alestiđ já taan keežild koolgâm palvâliđ já tottâliđ suu. Taat lii vissásávt tuotâ. ¶ vuoiŋâšeh ¶ PETTERI LAITI LII OOVDÂSTJOTTEE SIILB JÁ TÄÄVTI OOVTÂSTMIST SOLJOČIIŊÂIN ¶ 2470 Alodâhloho meetterijn ¶ 8. Italia 2 290 ¶ - Mondet tuon häldee sundefiättu ij lappuu? Jovnâ culidij Haŋgalân. ¶ - Čuoigâ muu lättee mield, mut pääsi váháš kuođâldâhân, amas jieŋâ toijuđ. ¶ Ante-kaandâ eeči huksee jyehi täälvi muotâteatter Skammâkoveh-elleekovefestivaal várás. Teatter huksejuvvoo jieŋâst já muottust. Taan tove Ante haalijd leđe mieldi huksimpargoin. ¶ – Taat äšši lii tääl kal taggaar, et kalgeen tom tutkâđ kaavpugist. Pääsi tiervân, pyeri äijih. ¶ seeŋgâst... ¶ Jeesus eeđâi sunnui: ”Vyelgee muu fáárun!” Suoi kuođijn tállán viermijdis já čuávuláin suu. ¶ merâsaivâčääci . Uccáásálttáás merâčääci, mii lii jävričääsi ađai saivâčääsi já merâčääsi siävuttâs. Nuorttâmeerâ čääci lii merâsaivâčääci. ¶ – Mast tun lah hiämáskâm, Lavri ? Heikkâ koijâd Lavrist. ¶ – Na nuuvt, já vala pajedâm tuom keeđgi taas kuolij oolâ tiäddun, Tálunjobžâ šuáhkádij já viežâi ääiti kuvlân lusis keeđgi. Sun luoštij tom šaavâ siis. ¶ UM: Kyeht oho. Joo já ton talle ij lamaš vala ko ucánjihháá pajeláhháá kyehttuhháát servikode jieggâloho já ton kyevti oho siis jammii kyevt vááijuv kyehtčyeđe jieggâd táán servikoddeest. Uážui tiettiđ, et tot lâi koorâs… ¶ b. lah jieš koččâm jieŋáid. ¶ Sämmilij räjioovtâstpargoseminaarist, mii tollui Anarist 25.2.2015 já mon uárnejii Tave-Suomâ Kaste-ohjelm, Sämitigge já sosiaal- já tiervâsvuođâministeriö, kieđâvuššii sämikielâlij palvâlusâi kvaliteet já finnimvuođâ. Sosiaalneuvos Viveca Arrhenius sosiaal- já tiervâsvuođâministeriöst eeđâi uánihávt sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi räjioovtâstpargo tile: Mađe eenâb raajijd rastâldittee iästuid viggeh meddâlistiđ, tađe eenâb toh kávnojeh. ¶ Säämi kielâtaho-palhâšume mieđeet säämi kielârääđi. Miärádâsâst ij pyevti väidiđ. ¶ Ehidist naharijd ij lam tarbâšâm vyerdiđ. Auto cuovkkânem já láiguauto ornim lâi kuittâg pištám tommittáá kuhháá, et eehidpitá maŋa jiem innig vaijaam jurdâččiđ pargoaašijd. Ferttejim lyettiđ toos, et suullân muštáččim, maid mun lijjim vuávám. Soittim išedân já savâstâllim suin autoaašijn. ¶ Pase Immeel, tun Kulmâohtâsâš. Oho vuossmuš argâpeivi lii moonnâm, já mij lep čuáhist ovdâstâd. Lep čuáhist, nubeh pargopiäivásis tuđâvâžžân, nubeh huápus toskedmáin, mottoom epiluhostumes muurâštmáin, nubbe lii silloom pargottesvuođâ nuáđi vyeln, nubbe lii pargoost jo rijjân. Maaŋgâs mist láá čuáhist tuše nuuvt, et jieškii–uv juurdâš tuše jieijâs vyerbi ige mušte eres maailm aašijd. ¶ raavvâdviärmduv. ¶ Mun aštus vyeijilim kirdemkiedist uđđâ láiguautoinân. Muádi kilomeetter keččin orostim vuod Avni-siäsá já Eino lunne. Vistig tuámittim hiivsigân kieđâidân poossâđ. Suoi keijáin, et must lâi oppeet eres auto, moin vuoijim. Eino pahudistij: ¶ 200-400 ¶ Šleđgâpiergâseh já laampuh kumoh, ko toh kiävttojeh. Tane toi oolâ ij uážu pieijâđ maiden. Jis ovdâmerkkân ijjâlaampu oolâ kačča kuáddá, tast sáttá šoddâđ tullâpuálu. Táátu ovttuu rävis ulmuu išediđ cuovkkânâm laampu molsomist. ¶ – Miikis taat lii marikielân? mun koijâdâm já čääitám kiettân. ¶ - Mun jiem kale mielâstân ehidist tobbeen hävdieennâm peht jođe, Ánná eeđâi. Kale mun puávtám väzziđ váhá pirrâ-uv. Ij tot muu häittid. ¶ Peivivuoiŋâstmeh ¶ – Na eelâš peri! Muoi Jussain elleen váhá käävpist. Vissâhân eehid räi tommittáá čuásku, et pyehtip veik maidnii grilláđ olgon. Mun kale jiem tággáár pakkân viišâ siste málástâllâđ. ¶ 0,8 litter mielkki (uuvnân piejâdijn 1,5 mälipastem sältti), ¶ Nuurrâp já tutkâp šaddoid 19 ¶ Aanaar siijđoh ¶ Nominatiivhäämi skippáár lii talle jis tot lii lokatiivhäämi ohtâvuoðâst: Tast šoodâi skippáár . Taan celkkust subjekt lii skippáár . ¶ Tricholoma album ¶ 2. Vuojâdijn poođâš lii čässuáivi paajaabeln. ¶ Koozah uážžuh tuoldâđ suolgâi aainâs tie nelji tiijme, ovdilgo lasettâh kyerejum potásijd já kavrasuvrâmijd. ¶ Kiiruna = Kiärun ¶ Čohčâmáánust 2007 joođoost lamaš internetsiijđoi uđâsmittempargo puátusin Sämitige päikkisiijđoh láá 2.5.2008 rääjist neelji kielân: suomâkielân, tavesämikeilân, aanaarsämikielân já eŋgâlâskielân. Nuorttâsämikielâlâš siijđoh almostittojeh vyesimáánu ääigi ko teknisâš iästuh láá finnejum meddâl. ¶ Muorâkiärppááh – Puukärpäset ( Xylophagidae ) tiättojeh Suomâst tuše motomeh šlaajah. Muorâkiärppáá niŋálâs poođâst lii säggilágán monnimorgaan, moin tot stellee moonijd muorâpáárhu siisâ. Suovsah eellih jalŋai já kooldâi koorâi vyelni já poreh eres tiivrij suovsâid, ko toh láá piäđuh. ¶ Tot krouvijuurdâ kale váhá paldattâlâi Ááná, mut ij sun jo kiäldámgin: kalehân tääl tiäđust-uv ličij äigi čuážuškyettiđ jieijâs juolgij alne, ige enni ain puoh suu manoid tarbâšâm tiettiđ. ¶ Mut iđedist sun ij muštám innig maiden. Imâštâlâi tuše, mondet ohtâ kuávská, mast lâi raddeest hitruus čuovjis tiälkku, keejâi suu ain jyehi iiđeed laasâ čoođâ. ¶ a. Maid káártá iivnij vuáđuld puáhtá ettâđ Tavepoođâeennâm aloduvkoskâvuođâin? ¶ suomâkielâlijn sijđoin ¶ Elia já Baal profeteh ¶ Luuvâ Juvá Leemit saavâ ollásávt säämi parlamiänttárij konferens julgáštusâi olášume (suomâ- já tavesämikielân) ¶ Almos luodâ rähtimân sáttá leđe eromâš tergâdis olmos oovdâ tiet págutteijee suijâ, mii lii čielgejum ovdeláá saajeest 2.4. Meiddei meccikuávlulaavâst uáivildum meccikuávlust, mii kulá Natura -viärmádâhân, lii máhđulâšvuotâ rähtiđ luodâ staatârääđi luuvijn saajeest mainâšum aagâi vuáđuld. ¶ Vuoivâssteikkâ ¶ Sij jotkii pálgá mield. Väzidijn Jovnâ keejâi eennâm já luándu. Sun puovtij uáiniđ siemin iäruid “táválâš“ häldeieennâm já nuáidihäldeieennâm kooskâst. Stuárráámus iäru lâi tot suovâ, mon suujâst peivi lâi-uv tego sevŋis eehid tâi iiđeed. ¶ – kubdâ uáivi ¶ Vijđodâh: 132 000 km 2 ¶ – Puohah uážžuh, eeđâi Andârâs. ¶ VUOLG ¶ čoovdânommâduv čuásáttuvâid. ¶ - Tust oro lemin mielâkiddiivâš eellim, Ánná eeđâi. Jiem lah jieš vala šoddâm jurdâččiđgin meendu ennuv astoääigi, ko muu uáivist lii taggaar hirmos moive. Must oro, et kihheen ij määti ravviđ muu luhâmijngin - aaibâs tego sämmilij aašijn ij kihheen perustiččii maiden. ¶ LUUK. 2: 33 – 40 ¶ Konferens lii uási Sämitige Nuorâilävdikodde-haavâ. Haavâ ulmen lii säminuorâi uásálistem- já vaikuttemmáhđulâšvuođâi pyeredem. Vaikuttemmáhđulâšvuođâid lasseetmáin tuárjoo nuorâi jieštátulâš tooimâ já nanoduvvoo nuorâi uásálâšvuođâ säämi jiešhaldâšem olášutmist. Haavâ ulmen lii asâttiđ Sämitiigán nuorâilävdikode já nuorâiašijčällee. Tai toimâiguin viggoo finniđ áigá säminuoráid máhđulâšvuođâ vaikuttiđ já uásálistiđ miärádâstohâmân sehe nanodiđ sii sämmilâš kulttuurtuáváá já identiteet. ¶ – Takkâ tunjin, Jussa! kulluutteijee kijttâlij. ¶ Sääni lâi Immeel lunne. ¶ láddupoolyyp lampipolyyppi ¶ ČOOVDÂSÄÄNIH ¶ Kumppi čuárvuškuođij: – Kuulâbâ, peenuv! Vissâ muštáh, maid soováim? ¶ – Ánná, jieh tun taarbâš viežžâđ nube lovduu! ¶ 150 ¶ – Já maid joollâid? hirmástâlâi suu eemeed vala-uv. ¶ – Na kuás iärráseh puátih? enni koijâdij. ¶ Kongojuuhâ E4 ¶ Säämi párnáiteatterproojeekt ocá aittâleijeid! ¶ Kihâmeh láá siämmáálágánin nubástuvvee, ¶  ruoi´nâs Kolliistâlmeh ¶  ige Mittolinjá peeivitäsideijest ¶ Mudoi-uv tast lijjii lamaš vuástuseh elimist, ko vuossâmuš kálgu lâi jáámmám já lâi karttâm eelliđ mottoom ääigi leskân. Lâi tot tastoo kavnâm olssis nube eemeed, vâi lâi-uv tot eemeed kavnâm taan muu veerdi. Na tast tot kal siämmáá – juábbáš kuábbáš. Raakkel lâi ton uđđâ eemeed nommâ. Ij-uv mudoi lah-uv viehâ syemmilâš nommâ, veikkâ ij tot eidu nuuvt čalluu, mut puáhtáhân tom liijká ettâđ et Raakkel. ¶ Hanko D4 ¶ Vuodâsluohtâ 7:1 D 11 Viermijäävrist, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ Škaajâ ¶ Kuivee eštus vuolgij muorâ mield suu oovdeld já ááigui laiđiđ suu juuvâ rasta, mutâ ko te lii eidu pesâmin Sáárá luusâ já eidu fattiimin sust kiddâ, tallet Sáárá poršáá čáácán. ¶ valmâštâllâmproosees pargojuávkku ¶ ´Beaivvi áhkubat´ oovdâst säminuorâid riijkâ tääsist ¶ aalmuglâšlodde . Njuuvčâ väljejii aalmugjienâstmist Suomâ aalmuglâšlodden, eennâm symboolân. ¶ – Tot lii kale uáli jo suámálâš vyehi leđe muu ustev! Pääsi tiervân! ¶ 1. Åland ¶ Kuáhtájim kenraal Martola suullân muáddlov ihheed maŋeláá “Tilkkaast” Kuávdâšsuáldátpyecceiviäsust Helsigist, mut jiem tuostâm ravkkâđ sunjin tom, et liččijm lamaš kuohtuuh masa jo siämmáá palvâlussaajeest muáddlov ihheed tassaaš. Fakšuustellim suu tuše olgoláá, talle ko sáttojim suu kuáhtáđ. Tot tábáhtui harvii tanen, ko sust lâi sierânâs viste, kost sun oroi já sun vuolgij meddâl tuše talle, ko kaartâi moonnâđ puhelimân. Sun lâi talle suullân ohcelov ihásâš já pyeccee olmooš, mut čalme “šleđgâ” lâi siämmáá kirkkâd, ko talle muáddlov ihheed tassaaš-uv. Tubdim-uv mottoommuđušii toppiittuv radestân motomijd iivijd maŋeláá, ko teivâsim vahâgist aiccâđ kenraal A E Martola jäämmimalmottâs “Helsingin Sanomat” aavisist. Oinim vala väldikodálijn TV-uđđâsijn suu hävdidemseremoniast pitá. ¶ Pyevtittâs: Säämi máttááttâskuávdáš, YLE Sämi Radio, YLE TV2, 2008 ¶ Säämi haldâšemkuávluh Suomâst, Ruotâst já Taažâst láá lahâasâttâssáin miäruštâllum sierânâs haldâšemkuávluh, maid puáhtá nabdeđ meiddei sämikulttuur váimuskuávlun (keejâ kárttá). Tah kuávluh tuáimih maaŋgâi eromâšávt sämiaalmug kyeskee laavâi válduášálâš heiviittemkuávlun já tain lii merhâšume sämmilij kielâlâš, kulttuulâš já máttáátâslâš vuoigâdvuođâi olášumán. ¶ Tast tot juurdâ vuolgij já Kirsi smietâi et, suu párnáá uáivil kalga väldiđ vuotân avvees já ovdánemtääsis mield, mii lii tehálâš suu ovdánem já pyereestvaijeem tááhust. Já sun halijdij išediđ já tuárjuđ jieijâs párnáá kielâtááiđu já škoovlâ jotteem. Sun kalga moonnâđ “vuorâsulmui kielâpiervâlân” já máttááttâllâđ anarâškielâ. ¶ jurgâlemvastuuh láá kavnum morfeemtääsist. Ohtâ iäru ráhtusijn kávnoo: KR92 ¶ päiski ¶ mii vuáđuduvá huámmášuumijd. Tutkâmčuásáttâh lii táválávt tärkkilávt räijejum já huámmášume ¶ Akwé:Kon ravvuuh láá tuhhiittum biodiversiteetsopâmuš 5. uásipeličuákkimist. Akwé:Kon ravvuuh láá vuosâsajasávt monâttâllâmvyehi tâi proosees, mon pehti torvejuvvojeh sämmilij vai-kuttemmáhđulâšvuođah hoittám já kevttimvuávám rähtimist já occojeh vyevih, moi pehti puáhtá coggâđ negatiivlijd vaikuttâsâid sämikulttuurân. Sämitige tiäđui mield lii Meccihaldâttâs vuossâmuš virgeomâhâš ubâ mailmist, mii heivit täid ravvuid. ¶ Sämitigge 2002 ______________________________________ ¶ váimu.....43, 130 ¶ Vuoli Ilmar ¶ Čäcilaavâst, mii tääl lii ovdâskoddeest kieđâvuššâmnáál, valdojeh sierânâslaavâst vuossâmuu keerdi vuotân sämmilij vuoigâdvuođah sämitige iävtuttem vuovvijn. Lahâiävtuttâsâst páhuduvvoo, et čäcihuksim ij uážu tovâttiđ ucceest stuárráb hemâdâs sämikulttuurân, vuosâsajasávt sämmilij ärbivuáválij iäláttâsâi syeji lii täst tehálâš. ¶ – Párnáá viežžâm tipšoost ¶ 2. Rotáh lasaneh jotelávt mut láá uánihisahasiih. ¶ Ilmari Mattus ¶ spääilih - spä'ilihât ¶ Porgâmravvuuh: ¶    sun ● šadoi siemâneh ¶ Säämi Parlamentaarlâš Rääđi já Taažâ sämitige saavâjođetteijee Egil Olli tiäduttij saavâstis ete haavâ puoh tehálumos pargo lii siäiluttiđ já ovdediđ ohtsâš kielâ. – Porgâp ton oovdân, ete iberdep nubijdân staatâ raajij rasta meid puátteevuođâst, pahudij Olli. ¶ Ovdâskode čuákkimeh láá almoliih ¶ iälustii enâmist, čääsist já ááimust. ¶ 9. Cortinarius collinitus – Kangaslimaseitikki – Kuolbânjivleseitik U ¶ Hirškikkâ já Myerji iävá liijká lah áinooh kyesih Porrust. Kielâpiervâlist lii kuálmád-uv kyessi, mutâ kii sun lii já mondiet sun-uv lii puáttám onne Porrui? Moonâ tun-uv kolliistâllâđ Hirškihháin já Muorjijn kielâpiervâl Porrui, te tun-uv uápásmuuh sunjin. ¶ Juhánâs Kästee 135,139, 148,150,161,182 ¶ Jurdâččim, et tien majemuu noomâ lâi Jovnâ jieš keksim já et tot ličij mainâsolmooš, mut ive 2014 lâi Kuobžâ-Saammâl Hanssâ (Hans Morottaja) iällám Museovirastost tutkâmin Frans Äimä čalluid já tobbeen sun lâi kavnâm čalluu, mast uási täst (jurg. Ilmari Mattus): ¶ Tälvi-iijâ tääsnih čyevvih tommittáá, et iäruttep mottoomnáálá motomijd haamijd. Iiđeedpiäiváá vuosâsuonjâreh tyessih uáinusân muorâi, táálui já ulmui haamijd. Toh muttojeh taađeest čielgâsubbon, mađe eenâb čuovâ lassaan. ¶ 1. Anarâš saavâi uđđâseh já puátteš ohjelm ¶ te ij taarbâš saanijd ¶ Sämmilâš muštopyeccee tipšo, Heidi Eriksen, Ucjuv njunoš tiervâsvuođâkuávdáštuáhtár. Savâstâllâm tme 11.45 – 12.30 ¶ Njuhčâmáánu puolâšijâi maŋa cuoŋŋuuh päštih vielgâdin já pyehtih joba kyeddiđ Pele, Piia já Pepi tiädu. Peiviv piäivâš páštá juo lieggâsávt já álgá kuuloold suddâdiđ muottuu. ¶ Ánná lâi finnim vuosmuid oppâmpuátusijdis já kejâdij taid. ¶ Uđđâ Seeland = Uusi Seelanti ¶ Almottâttâm Säminuorâi taaidâtábátusân lii álgám já nohá 5.3. Säminuorâi taaidâtábáhtus uárnejuvvoo kyevtipiäivásâš tábáhtussân Ruávinjaargâst nuorâitáálu Mondest cuáŋuimáánu 7.–8. peeivi. Tábáhtus teeman lii muusik. Čuávu nettiuđđâsijd ¶ Káránâsjävri SA.1964 Korppikurujärvi Alda Ruošâ rääji. Kesjävri M. ¶ 4.2.2 Siärvuslâšvuotâ Sämmilijn lii noonâ siärvuslâšvuotâ já tiäđulâšvuotâ jieijâs madduin, suuvâ jesânijn já sii aassâmsoojijn. Oohtânkulluuvâšvuođâ tobdo perrui šadda ohtsii áigápuáđust, oovtâst asâmist tâi perruu historjást. Säämi kulttuurist peerâ lii vijđes sosiaallâš siärvus, mast hyelkkikoskâvuođah já oohtânkulluuvâšvuođâ tobdo láá eromâš teháliih. Tavesämmilijn já nuorttâsämmilijn peerâ lii ärbivuáválávt hámášum maaŋgâ suhâpuolvâst. Aanaarsämmilijn peerâ lii iänááš vááimuspeerâ. Toimâlâš šoddâdem naanood suhâpuolvâi koskâsâs siärvuslâšvuođâ. Sämmiláid tehálâš hyelkkivuođâ-, ristvaanhim- já käimivuáhádâh nanodeh párnáá oohtânkulluuvâšvuođâ tobdo. Jieškote-uv sämmilâšjuávhui kooskâ láá iäruh ristvanhimij meereest já pargoin. Ovdâmerkkân nuorttâsämmilâš ärbivyevist ko ristenni tâi risteeči jáámá kalga ristalge rähtiđ riistâ já kyeddiđ tom häävdi oolâ. Taah vyevih puátih nuorttân ortodoksâlâš oskolduvâst. Nuorttâsämmilâš kulttuurist ortodoksâlâšvuotâ tuáimá tehálâš sosiaallistâšume häämmin. Tááláá ääigi siärvuslâšvuotâ lii stuorrâ háástus, ko vuálá 10-ihásijn sämipárnáin paijeel 70 % äässih sämikuávlu ulguubeln. Sämikuávlust eromâšávt aanaar- já nuorttâsämmiliih äässih piäđgui. Aarâhšoddâdmist lii eromâš tehálâš rooli ton visásmitmist, et páárnáš puáhtá navdâšiđ jiejâs kulttuurist oovtâst siämmáá juávkun kulleiguin. Keevâtlâš ovdâmeerhah siärvuslâšvuo đ â naanoodmân aarâhšoddâdmist: ¶ oovdânpuohtum luudijn. ¶ kollerääsi ¶ – Mun halidiččim uáiniđ motomijd sieivâ algâässeid, eeđâi Jukka, kote mielâstis sáárnui tego oppâm olmooš. ¶ Mist lijjiii fastâ luommimsajeh Čovčjäävri taavaakeččin já ránjáh iä kale toid ubâ puáttámgin, sij ko tiettii, et mij tobbeen luommip, epke miigin moonnâm ránjáidân luommimsoojijd. Táválávt algâttijm luommim Syeinijuvvii nuorttiibeln, kost ovdánijm Syeinijuvvii nuorttiipele Kođojuuvâ ollâpolsáid já viljâm táválávt kevlij Kapteenjávráá pehti toho. Ollâpoolsâin joođhijm Syeinijuvvii rasta Kontsas Sakari- já Ilmarpolsáid. Jis lâi šiev lyemeihe, te saatij keevvâđ, et ep pyevtittâm Syeinijuvvii viestârbel ollágin já motomij iivij oppeet keevâi nuuvt-uv, et jo vuossâmuu peeivi kaartâim käälliđ Syeinijuvvii rasta, ko iä lamaš luámáneh. Táválâš lyemeive monnii aainâs kulmâ peeivi, ovdil ko tiet mokke lâi toohum. ¶   Ovdâsijđo ¶ Russula erythropoda ¶ 88A Maailm savanneh ¶ Njuámmil: Tot porá muu! ¶ boazu ¶ c. Keessiv hurečuuvčáh poreh siemânijd já muorjijd / rippoid já mááđuid . ¶ Máttáátteijee mieđettem laseluámu já čuoigâmluámu nuvváin já maccim oppeet škovlâpeeŋkâ kulâttiđ. Ij tot lamaš taggaar luámu, tegu äšši táválávt iberduvvoo, pic tuođâštusâst tot puáđáččij oinuđ meddâloromân siämmáánáál ko puoccâmpeeivih já pinnaameh-uv. Ko lovettáá lâi meddâl, te tast tiäđust-uv finnij máttáátteijest melgâdlágán riipâ, mut motomeh kaandah lijjii uáli čeepih keksiđ suujâid, manen iä lamaš eidu ton peeivi škoovlâst. Asuntolasiäsá ij táválávt váldám tagaráid aššijd ennuvgin pele, mut saatij kale motomin koijâdistiđ: ¶ vuoiŋâstemhäämi . Maaŋgâi algâlij iälánij nahcâ hammiđ táálván šiev já noonâ ráhtusijd, moh siäiluh ellen kuhes aaigijd. Om. save tälvimaneh já planktontiäpui vuoiŋâstemitoseh. ¶ talle tot viäžžá čiččâm vala paab jieggâd , já toh puátih siisâ já asâttâtteh tohon aassâđ. Näävt ton ulmuu tile lii loopâst paab ko áálgust. Siämmáánáál kiävá meiddei taam paas suhâpuolvân.” (EM95) ¶ Kumpusuvanto *** TN.1995 Toovláš ruuvnâmeccitorppa Paččvei riddoost, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. Tom lii vuáđudâm Matti Äärelä ive 1898. ¶ já sfinksi. ¶ Hailuoto 60 ¶ Uccpárnáá Vuoli Ilmar ¶ Nubástusuuccâm ¶ vissásávt tot käibidum Jenni, ¶ Marja-Liisa Olthuis muštâlij, et Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituutâst Oulust puáhtá luuhâđ anarâškielâ uálgiamnâsin. Anarâškielâst lii máhđulâšvuotâ čođâldittiđ algâ- já jotkâkuursâ, anarâškielâ vuáđuoopâid já amnâsoopâid. ¶   Lâi lieggâ kesieehid, ko mottoom peerâ poođij já laiguuttij viste. Kolgim lieggiđ säävni. Eemed ij liččii haliđâm orostiđ vala mutâ almast lâi hirmâd uággum mielâ. Čaallim sunjin kuálástemlove. Lâi arvam já juuhâ lâi tulvâm. Togo säävni puotâ juuvâst lâi viehâ vohâđis virde. Almai ij haliđâm sáávnân, sun vuolgij tállân juuvâ uágguđ. Eemeed moonâi párnáiguin sáávnân. Posâlij pihtâsijd já škuljij juuvâst taid. Togo säävni puotâ lâi juuvâst taggaar stuorrâ tuolbâ keđgi, togo läävejii škuljiđ pihtâsijd juuvâst. ¶ Te Maarit luptij ruokkâdávt kieđâs tego škoovlâst já koijâdistij: ¶ - Cieh lii nuáidum uási táálust uáinimettumin. Tom huámmâš, jis kiäččä tárkká... taas. ¶ Keesi 1959 ¶ Vijđodâh: 28 700 km 2 ¶ – Na jiem kale, mut kuittâg! Mielâstân liččim tohon keeđhipiäjun monâhánnáá! ¶ – Naa, kuobžah kale iä oro nuuvtkin ennuv piäjust, mut ulmuuh kale uáđđih keessiv-uv tobbeen. ¶ pááccám päädi kukkoduv. Mon ennuv lii uáinimjieŋŋâlvuotâ? ¶ – Puáhtá auto-uv keččâđ maggaar tot lii, ko mana ton vuálá, eeđâi Marttin. ¶ Koddesäplig-enni já -eeči toh lává olgon juuđâšmin kuhes täälvi maŋa. Suoi lává jottáám teehin Čuovjisjäävri nubebeln. Suoi orostává išediđ Puupâ kuáđi huksiimist. Já siämmást rähtiv olssis ton paaldân viäsu. ¶  toollâđ - Taan puolžâst tot kale finnee šievlágán liävtuid, ko šnjoggit pyeráin vuálus kosâhánnáá. Tallekkal pieggâ njurgo peeljijn. ¶  illassa. – Tánávthân piäsá-uv älkkeht já jotelávt saajeest nuubán, ko ij taarbâš lonottiđ junágin ko ohtii, muu käälis rammuustij mottoom almai, kote čokkái tast aldasijn. ¶ Jiem eeđâ, et ličij lámáš ahheev kyeđđiđ Ironworld suotâstâllâmkuávdáá, mut mottoom náálá paaccim kale váháš aibâšiđ tom piirrâs, kost lâim pargeldâm pivâstâh káállust penttâ pelnub mánuppaje. Maaŋgah lijjii toh hitruus já mielânpäccee tábáhtusah, ko meid toh-uv puudâh, et puoh ääših iä moonnâmgin eidu nuuvt ko toh lijjii vuávájum. Kuođijm kuittâg Ironworld já vyeijilijm Pengillyn. Eelijm vala Irongate-käävpist uástimin majemuid mätkimuštoid. ¶ pirâstahhee.....96 ¶ ‐uv Kreeta ¶ Talle ko Njamm´jävrriddoost laa aassâm ááhuh já äijiheh, iäččâm rokke meid lii lamaš nuorrân tobbeen. Motomin te lijjii jáávuin nuhhum. Keesi ko lâi, te lâi ranjestâm Taažâ peln viežžâđ jáávuid. Ijhân togogin aaibâs uánehis koskâ lah, te lâi vuorâs váldâm ubâ viiđâlov kiilu seehâ já väzzilâm maasâd já nuuvt lâi jávvusehháin pááikán puáttâm. Kalehân vissâ-uv koolgâi mottoom kerd čokánistiđ já piijpostâllâđ. Amahân tot vuáloskuvl lâi tiäddâm, ko jo maŋa vala aheluuškuáttâm juo lâi, te ain motomin muštáástij tom jávvuseehâ kyeddim já smietâstij: ¶ Nuuvt mun stookkim tast äigipuudâid já viijmâg lâi ráiđu leŋgejum, mutâ maŋgii ožžum kieđâiđân possoođ já lieggiđ. Viijmâg peessim vyelgiđ joton toin ráiđoin. Kale tom pyereest muštám, ij tot kale meendu suotâs Tapanipeeivi vyeijim lamaš. Ubâ rááiđust lijjii kuttâ kiälhá, kulmâ kerris já muu vyeijimkerris. Mutâ nuuvt tast keevâi, maid lijjii poollâm-uv tain riäiduin. Oovtâ kerrisist jukko morrui rasta. Lijjii lääbžih oovtâ kiälkán kaarrum, valdim oovtâ lääbžist pitá já pieijim tast juko ton morrum juko sajan. ¶ Saalak 10~000 ¶ 3. temppâleh ¶ Maaŋgah oovtseellâgliih ruánáátiäpuh láá šelis ruánááh já távjá häämis peeleest hiärvááh. Ruánáá ivne šadda lostâruánáást ađai siämmáá ivneamnâsist, mii addel jävrišaddoid-uv ruánáá iivne. ¶ Urmáporruuh – Porokiiliäiset ( Oedemagena tarandina ), moh tuođâlávt láá faarpâlskuppukiärppááh, mannejeh majemustáá jáákuppeeivi (25.8) suulâin poccuu jyelgi-, čuávji- já pottâsoksâmáid. Tobbeen maneh ovdáneh suoksân, poreh rääigi poccuu näähki čoođâ, jođeškyeteh pajaskulij, jeđe asâiduveh näähki vuálá poccuu seelgipel. Tobbeen toh iälusteh já stuáruh lieggâsist ubâ täälvi. Algâkeesi toh poreh jieijâs olgos, kaččeh enâmân, skuáppuluveh jeđe kirdeleh rävis puárujin juátkiđ suuvâ. Urmáräigi puárrán já toppâluvá porgemáánu loopâ räi, mut nááhkán páácá uddo. ¶ Teatterhäämist: 30 ulmui (koveh vuoluubeln) ¶ Jotkâsuáđi ääigi lijjii saksaliih suáldátteh tääbbin Čovčjäävri kuvlân-uv. Sij lijjii ráhtâm kyehti parakki toos Nuuvdi táálu alda, main sij assii. Sij lijjii käävci almajid. Mij párnááh laavijm eelliđ sii kuvlân távjá, sij adelii mijjân párnááid njálgâid, suklaid já kaakao. Talle tääbbin jyehi táálust lijjii kuusâh já saavzah. Saavzâid peskidii já finnejii ulloid, maid kárttudii já ponnii läigin. Laaigijn kuđđii suhháid, vaacâid já ullopuserijd. Saksaliih läävejii eelliđ mii peln távjá. Sij ostii mielhi, suhháid, vaacâid já saavzânäähkist korrum toossuid, maid enni kuárui. Enni tuoijui višâlávt, sun kuárui njuppâhijd, kamâspiddoid já mijjân párnááid eres-uv pihtâsijd. Sust lâi taggaar kieđain jurâttim kuárrummaašin. ¶ Na nuuvthân munnust Veikkoin álgá maainâs jotteeđ. Tiäđust-uv aalgâst váháš ujostâláim, mut tast tot vuolgij. Iän kiävttám meendu stuorrâ jienâ tanen, ko iän tiättâm, lii-uv munnuu sárnumkielâ loválâš. Mielân puátá kuittâg Ailâ-Váábu, ko sun kehtidij kyeđđiđ muu tággáár sajan, jiem tuubdâ muide ko Veiko já Maati. Maatist ij lam ennuu ävkki tanen, ko sunhân lâi ennuv puárrásub ko mun já sust lijjii suu jieijâs skipáreh, kiäiguin suu äigi kuulâi. Tääl mun lijjim tääbbin, mast Ailâ lâi muu motomin joba paldattâllâm-uv, ko lijjim ilbâduššâm, teikkâ lamaš mudoi tottâlmettum. Tovlehân vaanhimeh já tiäđust-uv puárrâsuboh viiljah já uábih läävejii paldattâllâđ nuorâbijdis maaŋgâin aašijn. Ohtâ lâi vuáŋŋáš, nubbe lâi stáálu já kuálmâd lâi kuobžâ, teikkâ “njobžâ” , tegu iäččân laavij ettâđ. Njobžâ tanen, ko kuobžâ lâi sämmiláid taggaar “tabu” , tâi pase-ellee, ige ton noomâgin uážžum tušijtiet ettâđ kuobžân, koolgâi ettâđ njobžâ. Ton noomâ kevttimist tot ij suttâm já tiiptij taggaar ulmuu käärji leđe ráávhust. ¶ Mááccuh ¶ saalâs, saallâs = saalis ¶ Jiem vala tieđe maid poorgâm puáttee čoovčâ, mutâ lam sundâttâllâm moonnâđ maasâd Kälviän kulttuuropâttâhân muusikteatterlinjâžân. ¶ b. Naanood Afrik já Aasia rääji. ¶ Heikkâ keejâi Áánán; suu čalmeh lijjii lieggâseh: ¶  lii Kulâtteijeeh ¶     MII – Na tääl tuoi kolgâvettee piergiđ jiečânâd. Must láá forgâ uccâ čiivgah, moin koolgâm anneeđ huolâ. Ferttiim kyeđđiđ tii ohtuu. ¶ d. Agâstâl. ¶ Tot lii uáli suotâs tihtâ, ¶ tun liijká mááláđ. ¶ Merâpuákku lii rapuellee, veikkâ vielgis kalkkâkoorâ vuáđuld tom puávtáččij nabdeđ skuáppun. Merâpuákku lihâttâl jieijâs syejeest puzzâlágán juolgijdis, moh jođetteh čääsist suiloo plankton ton purrâmâžžân. Merâpuákku puáhtá kiddiđ jieijâs ruugân, kärbisvuáđđun tâi kiäđgán. Ko rävis merâpuákuh iä pyevti lonottiđ orroomsaajees, te toh ferttejeh eelliđ siärvádâhhân alda kuoimijdis, vâi maneseelâi šovâttem ličij máhđulâš. ¶ Eidu talle ij puáttám mielân, et mij lâim kuulmâs suu vuástá já tot liŋkkuniijbáš lâi vaarâ tađe várás sust fáárust, et sun päsiškuáđáččij táápu vuálá. Fággádâllâm ij lamaš ollágin täsiviärdásâš, mut ličij-uv tot lamaš tallegin täsiviärdásâš, jis mist ličij tuše ohtâ váldám tuárumân uási já sust ličij kuittâg lamaš tot liŋkkuniijbáš lummoost. ¶ 60A Šaddovisteest šoddâduvvojeh ruonâseh. ¶ Pete usteveh lijjii Gilbert, Jeobald, Sam já Small Johnson. Tai ustevij viärdásiih iä lamaš tom mailmroobdâst. Ton lasseen mun servim kuulmâlov lovo pelimuddoost uccâ tálutuálun já forgâ ton maŋa inuitkálgu Aviaja. ¶ Afrikâst 50 o N 80 o N ¶ – Pääihist mij suonjârdep távjá. Mutá Muumistáálu huolâstui, jeđe vuolgij skipárijdisguin sunnuu maajeeld. ¶ Kuás tun lah šoddâm? ¶ SPR lii huolâst tast, et staatah iä lah juksâm ulmees orostittiđ luándu maaŋgâhámásâšvuođâ kiävhum ive 2010 räi. SPR avžut staatâid suojâliđ luándu maaŋgâhámásâšvuođâ já turviđ tom eromâšávt aalmugijkoskâsâžžân biodiversiteetihheen 2010. SPR ana tehálâžžân, et šoŋŋâdâhnubástus vaikuttâsah ärbivuáválii tiätun já tiäđu vuotânväldim šoŋŋâdâhnubástustutkâmušâst já miärádâstohâmist kieđâvuššuuččii biodiversiteetsopâmuš konteekstâst já valduuččii vuotân ive 2010 maŋasijn biodiversiteet uulmijn. ¶ Raavâd: ¶ Nuuvt siijdâst soittim iänán já tyejipááikán, ete muu tyeji saatij nuuhâm táás, já vuálgâm ehidâst autoin Ruávinjaargân. Nube iiđeed ko peessim Muurolan te tolvvuu mottoom viistán já pakkuu lonottâđ pihtâsijd já moonnâđ seeŋgân. Tallan alggii tutkâđ mii must lii? Ehidâstpeeivi poođij tuáhtâr juávhuinâs já iätá: ¶ Talle Jeesus eeđâi: ”Väldiđ tast já tuálvuđ hejâišedân.” ¶ – MEDDÂL taah ilgâdis luistimeh, Aino párgu pettâšumläädist. ¶   Taat O Lohđutteijee, Pase Jieggâ, ¶ – Ton nommâ lii Matrâs, hahhahhaa, lepeđ-uv ovdil kuullâm hiärváb! Eeđâi sääksipaimânpeenuv. Kostkis mudoi tuu oolgah láá, ko lii tuše uulguš pááccâm? ¶ Taan siämmáá eehid Kreeika parlament jienâstij ton šeštimohjelmist, mii lâi EU:st adelum loovnâi já ruttâtorjui iähtun. Lâi mielâkiddiivâš keččâđ televisiost (tele lii kreeika sääni), et maht jienâstem ovdán. Ain jieškote-uv aalmugovdâsteijee eeđâi uáivilis “ne” = kal, teikkâ “ohi” = ij. Loppâpuáđus lâi, ei “ne” vuoitij eidu motomáin jienáin, já parlament tuhhiittij Papandreu šeštimohjelm. Lii čielgâs, et taat lasettij oppositio tuárrummoovtâ. Kreikkaliih iä lijkkum ennuvgin syemmilijn. Mottoom-uv eeđâi, et Olli Rehnist kolgâččij čuávji luoddiđ. Tom še tiettii, et Suomâ pállučiehčâm lii mafia haaldust. Ohtii ko vaazijm mielâčäittei lappâd, te kullui: Tuu-rist terro-rist, turist terrorist! ¶ Purâdáim taan raavâdviäsust suullân 50 kerdid já uážžoim ameriklâš puurrâmvuovijd váháš fáárun. Nomâttâm täid kale ameriklâš ustevin Charles Horace Mayo purâdemvyehin, mut siämmâst nomâttâm taid syele meid jieččân-uv purâdemvyehin. Ovdâmerkkân: ¶  jo , te , peri , ko Lasetiäđuid pargoost adelává kielâašijčällee Anne-Maria Magga puh. 010 839 3119 já kielâtorvočällee Siiri Jomppanen puh. 050 493 9018. ¶ Kirkkohiäráin eromâš aanaarsämikielâ tobdeeh lijjii Lauri Arvid Itkonen, Tuomo Itkonen já Antero Niva, kiäh puohah almostittii aanaarsämikielâlâš kirjálâšvuođâ. Tuomo Itkonen toovâi ive 1929 meid iävtuttâs máttááttâsministeriön, et sämipárnáid tiätu vijđesvuođâst máttááttuuččij eenikielâlâš algâmáttááttâs kansaškoovlâin já et almostitáččii sii várás eenikielâlijd oppâkiirjijd el. aabiskirje. Aalgâ kuittâh hávdášui komitean. ¶ Radiosähkötteijee I luoka tááiđuh šoddii keččâlâdduđ keessiv 1970, ko mottoom mielâpyecceiviäsu (ličij-uv lamaš Kolpene vâi Niuvanjargâ) ávustipšo pyecceeh buusi tievâ puáhtojii Riemâšjuv riidon, jeđe väzittuvvojii kuuđâ kilomeetter kiäčán Sovsjuv njáálmán, kuus sij cegâttii leeirâ. Puoh moonâi pyereest nuuvt kuhe, ko mottoom stuorrâ almai (pyeccee) väzzilij monnii suujâst meddâl leeirâst, ige kihheen tiättám, et mondiet, ige kihheen táiđám huámášiđgin suu vyelgim. Na suu skippáár kuittâg lâi aiccâm, et veerdihân sust lii-uv lappum já nuuvtpa sun väzzilij uuccâđ kyeimis. Taan kyeimi vyelgimgin ij kihheen aiccâm, tâi aainâs mainâšâm tast maiden já ko taah ääših lijjii tábáhtum já tiätu puáttâm Ucjuv räjikocceemsajattâhân, lâi kuullâm äigi suullân muáddi pirrâmpeeivi. Talle vuolgij joton hirmâd stuorrâ uuccâmoperaatio, moos uásálistii puoh Avveel räjijáágárkomppania räjikocceemsajattuvah, poliseh Suáđigilist, Kittâlist já Anarist, iävtutátuliih já armeija juávhuh Suáđigilist. Ucjuuvâst mij vuolgijm maaŋgâs já mun karttim tuvkkâliđ še “SIPI” radio reepun. Muu leirâsaijeen šoodâi vistig leđe Sovsjuv njälmi, mast mun kuuccim radioin masa oho já ko “kárguliih” iä kavnuuškuáttám, te talle mun-uv karttim tiei uuccâmjuávhui fáárun. Eelijm joba Sallâvääri pygálusääiđi lunne já Sallâvääri alne-uv, mut almaakuáhtá ep kavnâm. Suáđigil jáágáreh viijmâg kavnii taam stuorrâ almaa, kote lâi nuoldâttâm aaibâs pietittemin já čuoškah já porruuh lijjii puurrâm suu alfáárug. Kavnâmsaje ij lamaš aaibâs maađij aldasijn, et jáágáreh karttii rähtiđ mottoommuđušijd ráávuid, moiguin sij kessii stuorra almaa maađijpellâs. Nubbe almai ij kavnum kuássin, já maŋgâseh nabdastellii, et sun ličij lamaš makaš nuuvt jiärmáá, et ličij vázzâm maađijpellâs já liftám monnii auto fáárun já moonnâm veikkâ Ruotân. Kihheen ij kuittâh lamaš uáinám kiämmán omâs ulmuid maađij pellâst liftáámin, et almai kale táiđá leđe ain-uv Sovsjuv já Avveeljuv kuávlui vuovdijn vyerdimin kävnes. Tien muádi oho operaatio ääigi “SIPI” lâi tuođâi ávhálâš piergâs, ko peessim toin aaibâs piäiválávt toollâđ ohtâvuođâid om. Ucjuuhân. ¶ 6.4. Torvâlâšvuo đ âvuávám Peivitipšo torvolâšvuođâvuáváámân kuleh nuuvt pargei ko párnáid-uv kyeskee lahâaasâtlâš já eres torvolâšvuođâ já tiervâsvuođâ kyeskee vuáváámeh. Peivitipšolaahâ kenigit toimâohtâduv huolâttiđ peivitipšo torvolii orniimist. Peivitipšo torvâlâšvuođâvuávám lii piäluštâsvuáváámist vijđásub olestorvolâšvuođâ pyereedmân já tolâmân sihtejeijee äššikirje. Torvâlâšvuođâvuáváámist lii meeri árvuštâllâđ tooimâ äštee vaarâid já ¶ vesirutto = čäcirotto ¶ d. Kost arva já muattá ucemustáá? Mii lii koškásumos ¶ Návt Máárjá-Liisá sáárnui sahâvuárustis: ¶ » Jeesus, Taavvid Alge, äärmit muu! » ¶  toh – Mut muoi kale kalgeen čielgiđ tom, et kost tot miäcástemservi talle tuáimá, Poolishovdâ meridij. ¶ Ittinâš moonáim viljâinân čuážuttemááiđán kejâdiđ poccuid. Čuážuttemäiđi lâi maaŋgâkerd stuárráb ko njuárustâllâmäiđi já tobbeen poccuuh puohtii leđe viehâ ráávhust. Tiäđustkin toh iä puáhtám kuáttuđ luándulávt, pic toho lijjii tolvum ušom pođoijáháleh já syeinipitáh-uv. Čuážuttemääiđist lijjii vala poccuuh šievnáál já juurdân lâi kejâdiđ kiäjuspeeljijd. Mist lâi kale kiđđuv lamaš läbžikyeddid já iänááš vuássááh lijjii jo talle merkkejum, mut vala lijjii pááccám lapâsáálduh, main liččii tiäđust-uv tääl kiäjuspeljičiermiheh. Nuuvdi Saammâl lâi uáli vitmâd tubdâđ koddepeljičiermihijd. Ko sun lâi čuážuttemääiđist, tâi veikkâba iälust uáinistâmgin kiäjuspeljičiermih čuávumin monnii ááldu, te maŋeláá ääiđist kale tuubdâi já tieđij meiddei, kiän tot lii. Jis poođij rijdo monnii čiermih alne, te távjá Nuuvdi Saammâl iše talle tarbâšui. Iše tarbâšui meiddei talle, jis poođij tigge merkkâpeljipoccust já ko Saammâl lâi kuldâlâddâm peeljijd, te eeđâi tállân, kiän puásui lii, tâi mon kuávlu poccust lii saahâ. Čuážuttemääiđist njavâdii še eres-uv ulmuuh kiijkárijnis já tárkkojii kiäjuspeeljijd. Tobbeen koolgâi leđe aainâs kiijkár, ko poccuuh iä luáštám nuuvt alda, et ličij päljisčoolmij piergiittâllâm. Nuuvtpa viljâstân lâi-uv kiijkárlavkkâ vijlâsijn ko vazâččáim tobbeen. Čuážuttemäiđi lâi uáivildum poccui vuoiŋâstem várás já nuuvtpa tobbeen ij uážžum uávuttâllâđ, ige eisigin njuárustâllâđ. Jis puásui-iššeed ij lamaš uáinimin, te motomeh sattii njuárusistiđ-uv poccuu ovdâmerkkân njuovvâmdiet já talle poccuuh tiäđust-uv ruotâškuottii, mii kävildij, et tobbeen lii kiinii lovettušmin. Ko aalgij leđe jo peivi, te čuážuttemááiđán poottâlškuottii eenâb já eenâb ulmuuh já ko ääiđi kulen ij innig kihheen lamaš puátimin, te raahtijm taggaar olmoošraddalâs já loigijm suullân pele čuážuttemääiđi poccuin já aalgijm raddaag vääzin coggâđ nube pele kuuloold pygálusááiđán. Nubbe peeli pygálustuuččij ittinâs. Ko poccuuh lijjii puoh ääiđist já äiđiuulgah pieijum sajasis, te iäruttâllâm puovtij oppeet älgiđ. ¶ čuovjisskálžu 183 ¶ b) rievdeeliegâs, ¶ Uđđâ teermih já noormih ¶ Miina Seurujärvi ¶ Sátni – báhko – baakoe sänivuárhá. Taažâ sämitigge (lekkâs uđđâ laasân) ¶   Aalmugijkoskâsâš äššitobdeepargojuávkku luovâttij iävtuttâsis tave-eennâmlâš sämisopâmušân ive 2005. Staatâsopâmušráđádâlmijd Suomâ, Taažâ já Ruotâ staatâiguin sopâmuš sessiistem já tuhhiittem várás algâttii ive 2011. Lii tárguttâs, ete taid finnejeh loopân ive 2015 loopâ räi. Äššitobdeepargojuávhu iävtuttem sopâmušhammiittâs ulmen lii oohtânheiviittiđ sämmiláid kyeskee lahâasâttem, lääččiđ iävtuid sämikielâ, kulttuur já sämi-iäláttâsâi ovdánem várás nuuvt, ete staatâ rääjih estih sämmilij ohtsâšpargo nuuvt uccáá ko máhđulâš. Sopâmušhammiittâs čuákkee tergâdis kenigâsvuođâid eres aalmugijkoskâsâš sopâmušâin já julgáštušâin tego ILO 169-sopâmušâst já algâaalmugjulgáštušâst. ¶ 10. a) Viärdádâl kyevti planktoniäláán koskânis tevdimáin tavlustuv. ¶ aldemuustâd. ¶ Viehâväldi lii Suomâst kieldum lavváin. Tondet tust lii oles vuoigâdvuotâ muštâliđ rävisulmuid, jis uáináh viehâvääldi. Tot ij lah kuoddâlem. Viehâváldálâš lattiimist puátá ain ráŋgáštus. ¶ RAAVÂD ¶ sen tahdissa. Gummerus 1979. ¶  almotteh  čokkáp. Juhháán Sijvo suuhâ sämmilâš! ¶ - Mondet sij polâččii must? Munhân lam tuše páárnâš. ¶ Aanaarkielâ ¶ Petra Biret Magga (pj), Ellen Näkkäläjärvi, Eeva-Liisa Rasmus ja Rauna Rahko. Teksti: Ulla Aikio-Puoskari ¶ Siämmáá peeivi láin máttááttâspäärnikyevtis monâmin Emmaus– nommâsâš siijdân, kuus lii Jerusalemist nyevt kyehti tiijme vääzin. Suoi savâstâláin puoh tast, mii lâi tábáhtum. Ko suoi tast savâstâláin já smietâdáin, Jeesus jieš poođij sunnuu fáárun já juuđij sunnuin. Suoi iävá kuittâg tubdâm suu, tastko suoi láin tego čalmettum. ¶ – Amahân sun táiđá leđe čabbin, eeđâi Monni. ¶ Binna Bánna párnái radio ¶ Barents nissoonairâseh čokkânii Sajosist 15.3.12. ¶ láá čässuáivist ¶ Nube vyevi mield: ¶   Talle mist párnáin eskân hävski lâi ko motomin ain moonâim saksalijguin vááráážân čierâstâllâđ. Sij lijjii jo oppâm čuoigâđ váháš, veikkâ iä nuuvt miäštáreh lamgin. Čierâstiđ sij iä máttâm ollágin, tállân ko saveheh jottájii vuálus teermi, te rovvii stubbpájii muottui siisâ. Mij párnááh ain išedijm sii pajas muottust. Motomin sij kale suttii mijjân ko povvâstijm. Sij iä cuápcánâm čuozid teermi vuálus já rovvii muottui siisâ. ¶ Stivrâ savâstâlâi Sämitige suhâpuolvâohjelmist já meridij sirdeđ ääši jotkâvalmâštâlâmân. Ohjelm ulmen lii ovdediđ sämmilij siärvuslâšvuođâ Sämitige toimâohjelm vaaljâpajen 2012-2015 asâttâm ulme mieldi. Suhâpuolvâohjelm ulmen lii, ete sierâ suhâpuolvâi (ahejuávhui) táárbuh váldejuvvâjeh vuotân Sämitige tooimâst já ete sierâ suhâpuolvâi koskâsâs koskâvuotâ lassaan. Ohjelm lii vuávvájum sierâ lävdikodij ohtsispargoin já tast kieđâvuššâjeh sierâ suhâpuolvâi sierânâskoččâmâšah sehe táárbuh. ¶ puáráseh já nuorah! ¶ muorâ uási: ¶ 1:21, 16:25, Luuk. 17:19, 19:10, Tit. 3:5, 1. Piät. 3:21 ¶ 4. ¶ Ijâttis ijjâ –tábáhtus uárnejeh oovtâst Anára Sámisearvi, Sämitigge, Säämi máttáátâs¬kuávdáš, Sämiuseo Sijdâ, Aanaar kieldâ, Giellagas-instituut já Aanaar servikodde. ¶ 2 a. Mon nommâsâš lii hiäppuš jyelgi? ¶ – Ššt, Heikkâ eeđâi já cummâlij Ááná konnjâlijd meddâl. Muoihân kalgeen navdâšiđ já leđe kijttevááh tast, mii munnust tääl lii. Iän koolgâ tääl jurdâččiđ puátteevuođâ iänge tomgin, mii lii munnuu elimist moonnâm äigi. Iänge tom, mii ulmuu elimist sáttá moonnâđ puástud. Toi huolâi äigi ij lah tääl. Munnust lii tääl kyeimi kuáimán. ¶ 21. Lactarius fuliginosus – Savurousku – Suovâruávsku U ¶ Jáákup 24-37, 43, 46-47, 52, 54,59, 94 ¶ Tikkepivdo ¶ 184A Ränisrástágááh piälušteh oovtâst piervâlijdis. ¶ b. Suomâst. ¶ Vuossâmuu Luovis-peeivi mij uápásmijm nubijdân, já párnááh ožžuu jiejah rähtiđ ohtsâš leirânjuogâdusâid, moid mij kiddijm siäinán nuuvt, et puohah oinii taid. Njuolgâdussáid šoddii “aaibâs jiärmálâš” njuolgâdusâi lasseen meiddei njuolgâdusah “uážžu kaččâđ seeini vuástá” já eres suotâs ääših. Párnááh pissuu viehâ pyereest njuolgâdusâi raajij siste ubâ leeirâ ääigi já táárbu mield sij meid muštottii nubijdis tain. ¶ Čielgâsávt ooinij, et párnááh tarbâšeh ennuv torjuu sämikielâ kevttimist meid škoovlâ já kielâpiervâl ulguupeln, jis mij halijdep, et sii kielâtáidu ovdán oovtâst jurdâččemtááiđuin. Anarâškielâlâš párnái peht lii stuorrâ tárbu tággáár rijjâääigitooimân. Muu mielâst šiev ovdâmerkkâ láá animaatiopáájáh, maid láá škovlâlij várás ornim Aanaar škovlâ, Anarâškielâ seervi Luovis toimâ já Sämmilâš elleekovekuávdáš ohtsâšpargoost. Párnááh kalgeh peessâđ iskâdiđ sii kielâ já jurdâččem raajijd reaktiivâlâš pirrâsist. ¶  tain 22.10. 07.00 – 16.00 9 h ¶ – Adde mun išedâm, joohan, Nánná pivdá. ¶ Sämitigge ¶ 93B Piisam. ¶ KKK02, s. 88. ¶ Jieŋâsuolluuh = Jääsaaret ¶ stuorrânjaman.....33 ¶ Mut talle sun kuulâi Paavvâl čuárvumin: “Ele toovâ olssâd maiden paaid. Mij lep tääbbin puohah!” ¶ Uccpárnáá Vuoli Jussi ¶ Sämitige tooimâ almoliih ulmeh ¶ b. Tuuđhâ oppâkirje káártást siijđoin 190-191 ¶ kyelinjaamaan ¶ Uđđâ já ovdeláá almostittum sämikielâliih oppâmateriaaleh láá finniimist sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuvâst säämi kulttuurkuávdáš Sajosist Anarist. Lasetiäđuh täst . ¶ Ijâttes iijâ uárnejeh oovtâstpargoost Anára Sámisearvi ry, Sämitigge, Säämi máttááttâskuávdáš, YLE Sápmi, Aanaar kieldâ, Taiđuu ovdedemkuávdáá Laapi toimâsaje já Hooteel Kollehovi. ¶  váldusäänis –~Taa lii "Piispanmutka" . Togo Ruošâ partisaanih kuddii pispe Malmivaara. ¶ Avveel-Matti = Ivalon-Matti ¶ 2. Tuuđhâ oppâkirje káártá 64A. ¶ – Luándukirje 2. Pargokirje . Pargokirje. Jurgâlâm Marja-Liisa Olthuis. Almostui ive 2003. ¶ – Lii-uv tust kuusnii huáppu? Ánná koijâdistij. ¶ – Mutâ mun tarbâsiččim vala ¶ Ässeeloho: 8 200 000 ¶ algâelleeh bakteereh ¶ Njuhčâkuánniljävri ES Joukhaisjärvi Alda Ruošâ rääji. Paččvei T. ¶  viereskielâ eennâmpähkin ¶ Iijoki D3 ¶  tubdâđ Positiivlâš ovdáneemmin tuálloo virgeomâhái sämikielâlâš tieđettemtooimâ lasanem, el. maaŋgâi siärvusij internet-siijđoi almostittem meiddei sämikielân. Sämitige jieijâs tooimâst positiivlâš lii aanaar- já nuorttâsämikielâlâš kielâjurgâleijei pálkkááttemmáhđulâšvuotâ sämikielâ toimâttâhân ive 2008. ¶ Teuvo Nyberg ¶ Sämitigge almoot uuccâmnáál ¶ Sämmiliih pargeh aktiivlávt riijkarajij paijeel já uásálisteh algâaalmugijkoskâsâš ohtsâšpaargon oovtâst maailm eres algâaalmugijguin. Säämi parlameentah já parlamentaarlâš ohtsâšpargo hämmejeh uđđâ ääigi säämi politiik, mast aktiivlávt ráđádeleh staatâi haldâttâsâiguin já virgeomâháiguin. Sämikielâ lii škoovlâ kielâ siämmáá ääigi ko tot meiddei ovdeduvvoo tiettuu, almos palvâlusâi, haldâttâs já lahâasâttem kiellân. ¶ Vorâs olgoáimu virkosmit. Šiljoost čuážudem ij kuittâg keelijd, pic olgon kalga sierâdiđ já lihâdiđ. Talle váimu šadda paargon já pumppáá ovdiist eenâb happiriges voorâ pirrâ rummâš. Siämmâst váimu, täävtih já teekih nanosmuveh já iälšu puárrân. ¶  N - Vyelgi peri! ravvij jo Hanssâ-uv. Jiem ááigu muštâliđ iännásâd, sun povvâstij. ¶ herttâ ¶ 44 ¶ Eres tobdomeerhah: ¶ – Na ij, ko tuon ulmuu ij koolgâ moonnâđ lihâttâllâđ. Kale tot lii tánávt pyeremus. ¶ Laapi ruáváástkodde ¶ b) Tampâiguin kesittittee stuorrâ sekkâlágán ¶ Piättâr já Juhánâs moonáin kaavpugân. Poskis kujáin lijjii ennuv ulmuuh. Maht suoi kavnâččáin čäcirukkoalmaa tággáár olmoošhivvâduvâst. ¶ Kulttuurmeriruttâ 2013 tave-eennâmlij sämiseervij tuárjumân ¶  N a. Tuuđhâ oppâkirje Suomâ káártást s. 44-45, puáhtá-uv määđhi olášutt i đ. ¶ – Hárjuttâllâm tot váátá, tegu eres-uv hävskis ääših. ¶ Seurujärvi Osmo ¶ 9. Nähkisuájá, kirdee njomâtteijee 31 ¶  – Toh Vaaljâluvâttâlmân merkkejum sämmiliih uážžuh almottâs jienâvuoigâdvuođâstis, vaaljâluvâttâllâm uáinimnááláorroomääigist já -soojijn já eres vaaljâi tooimâtmân kullee aašijn poostâ peht vaaljâive kuovâ-njuhčâmáánust. Puohháid jienâvuoigâdvuođâ pivdám ulmuid vuolgâttuvvoo ovdil vaaljâluvâttâllâm uáinimnáálápieijâm tiätu tast, ete láá-uv sii merkkejum vaaljâluvâttâlmân vâi iä. ¶ 2. Sämikuávlu kieldâi vuáđumáttááttâsâst já nube tääsi máttááttâsâst kalga kieđâvuššâđ ¶ – Jáhá. Mist láá tomatteh, kurkku, kaalâ, saalaat, bananeh já appelsineh. Maid mij vala uástip? ákku koijâd Maatist. ¶    sun - Na maht nuuvtkis keevâi? ¶ o Sämitige pargojuávkkupoolitlâš ohjelm já oovtviärdásâšvuođâ- já täsiárvuvuáváámeh valmâštuveh ive 2013 aalgâst já toh valmâštâlluvvojeh oovtâstpargoost pargojuávhoin ¶ SVT Sápmi - párnái TV ¶ 2. Rekinist káártást siijđost 63, kalle ¶ 45 ¶ Kuálástem já riävskápivdo lijjii muu mielâpargoh. Tiäđust-uv koolgâi máttáátállâđ meeccist muorâid čuoppâđ já tasmaŋa vala sáhháđ já čuollâđ taid. Ovdil ij lamaš šleđgâ já mij liegâdijm tuve-uv háálguiguin. ¶ Já ko Eunuk luágui steellig kuuvl, te sun kullui imâštâlmin: ¶ jyehilágánijd tiiŋgâid hiivsigpävirruulâin. ¶ 1.2. Matts (Matti, 1719–) aasâi kálguinis Anna Andersdotter (Ánná Aantinieidâ) Vallein perruu enâmijn Paččvejeest. Peerâ varrij kuovttijn uccâ párnáin Taažân ive 1761. Nieidâ Valborgist (Váábu) ij lah eenâb tiätu. ¶ 182B Njuámmil lii ucceeb ¶ Elsa Laula lâi jo ovdeláá vaikuttâm aktiivlávt sämmilâš servitooimâ älgimân. Sun lâi ive 1904 Ruotâst vuáđudum vuossâmuu sämiseervi, Wilhelmina-Åsele sämiseervi, saavâjođetteijee. Servi tooimâi aktiivlávt eres lasseen puásuisämmilij já eennâmviljâleijei ruossâlâsvuođâi čuávdimist já vaikuttij sämmilij škovlâtile ornim komitea aasâtmân. Komitea pargo puátusin vuáđuduvvojii Ruotân sierânâs noomaadškoovlah (nomadskola), moi máttááttâsâst iä kuittâg sämiseervij vátámâšah ennuskin valdum vuotân. ¶ tâdmân. ¶ – Joo, murr... muoi väldeen Puupâ-uv fáárun! ¶ Kiđđuv silâkeh puátih äpimeerâst stuorrâ uávádâhhân kuuđđâđ Suomâ riddočassijd. Toh kođeh merâponneest. Stuorrâ uási koođoost láppoo eres kuolij njáálmán tâi riävdá páárui fáárust meerâ áápán. ¶ Parlamentaarlâš rääđi tiädut jieijâs julgáštâsâst tom, et ko sämisopâmuš šadda tuhhiittuđ, lii tot kuittâđ epitievâslâš nuuvt kuhháá ko Ruošâ sämmiliih láá ton ulguubeln. Parlamentaarlâš rääđi tuárju Ruošâ sämmilij viggâmušâid jieijâs ovdâsteijee orgaan vuáđđudmân já avžut meiddei Suomâ, Ruotâ já Taažâ haldâttâsâid tuárjuđ Ruošâ sämmilij viggâmušâid. ¶ 9. Meksiko 210 ¶ Laapi kuávluhaldâttâhvirgádâh ¶ – Ij, ko mottoom eres tovváá, enni eeđâi nanosávt. Tommittáá sun kuittâg muštâlij, et lâi vahâgist nuáidum naaburtáálu tagarin, et tobbeen iä uuvsah lekkâsâm iä mahten. ¶ b. ulmuid 4 - 7 ¶ TAPANI BAGGE ¶ Tálulâš irâttij ohtânmaanoost sárnuđ kandáidsis jiermi, mutâ tast ij lamaš ävkki. ¶ a. Kovvoos puáhtá rähtiđ sárgusist, čuovâkooveest tâi mast peri. Kovos puáhtá leđe kiärdoo tâi ohtâlâs, ko peri lopâliih pyevtittâsah láá adelum lasâlijnemitoi stuárusiih. ¶ puhhiidât maneseelân, ¶ *** ¶ Komitea avžuuttâsâid noreh sämitige päikkisijđoid talle ko toi jurgâlusah valmâštuveh. Suomâ čuávuvâš meriäigiraapoort almossopâmuš olášutmist adeluvvoo skammâmáánust 2019. Komitea pivdá Suomâ raportistiđ tast, mooid toimáid tot lii riemmâm tai avžuuttâsâi olášuttem várás. ¶ Kiijtám lieggâsávt Suáldátpäikkilito já jieškote-uv suáldátpäikkiseervijd taam kirje ruttâdmist sehe maaŋgâid jieškote-uv ulmuid já peelijd, tegu Oulun pispekode sämipargo já Suomâ Ortodokskirho, moh láá uásálistám kirje siskáldâs pyevtitmân. ¶ jurgâlâm: Ilmari Mattus ¶ eeđâi Timon. – Tyebbin lii koške já makkuutteijees kuovđâšm, ¶ Kuhháá usâdijn Muumieeči kaavnâi Nisonieidâ ¶ (Amanita muscaria , suomâkielân punakärpässieni) ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 125 ¶ – Juávkkupeerâpeivikiäčču Miessi lii ovdâmerkkâ tast, maht uccâ resurssijguin já meritiätulâš pargoin puáhtá uážžuđ ááigán merhâšittee tavvoid sämikielâi oovdedmân, iätá säämi kielârääđi saavâjođetteijee Erkki Lumisalmi . Sämikulttuur eellimiähtu lii sämikielâi siäilum puáttee suhâpuolváid já kielâ lii sämikulttuur tehálumoš já kuávdášlumos uási, tot lii sämikulttuur vááimus. Párnáiguin porgâdijn lii uáli tehálâš kevttiđ systemaatlávt sämikielâ váldukielâ noonâ sajaduvâst peerusthánnáá – Miessi pargeeh láá luhostum taam pargoost ovdâmerhâlávt, kijttâl Lumisalmi . ¶ Ässeeloho: 82 000 ¶ Hahâpargojuávhu saavâjođetteijen tuáimá spesiaalvuávájeijee Mikko Cortés Téllez máttááttâs- já kulttuurministeriöst já jesânin pajetärhisteijee Maria Biskop máttááttâs- já kulttuurministeriöst, jođetteijee Johanna Suurpää riehtiministeriöst, haldâttâsčällee Hanna Kiiskinen sosiaal- já tiervâsvuođâministeriöst, proojeekthovdâ Petra Magga-Vars sämitiggeest sehe čuovviittâstooimâtärhisteijee Kari Torikka Laapi kuávluhaldâttâsvirgáduvâst. ¶ Maht tust oro ko kiinii sárnuškuát tunjin sämikielâ? ¶ movtijditáčij positiivlávt virgeomâháid pyerediđ sämmilij kielâlâš tile. ¶ ruokkâ ¶ Stiivrâ čuákkim miärádâsah ¶ Poolis  nabda,  et  koččâmušâst  lâi  huolâmettumvuotâ. ¶ Saijaasvuotâ: Parlamentsali lättee vijđodâh lii 125 m2 já sali lii paijeel 10 meetterid olluv. Sali lii oovaalhámásâš; čođâmitto kuhemus saajeest lii s. 15 m já kobdemus saajeest s. 10 m. ¶ Suu nommâ lâi Juhánâs. ¶ * Los Selibatos (juávkku nuhtán kompromissijd) ¶ Ulmuu čälihánnáá historjá lii eenikielâ, mii lii olmoošvuođâ já rähisvuođâ historjá. Taat historjá kunnijât eellim já rähisvuođáin naanood uđđâ puolvâ cevziđ elimist. Taam ulmuuh taheh talle ko mainâsteh tâi loheh já čäällih čaabâkirjálâšvuođâ kiirjijd. Vaahâg et čaallum historjá lii annaam áárvust tuše numerijd, lohomeerijd já jäämmim: Kuás ain kii kii-uv suátihiäráid lii koddám nuuvt já nuuvt ennuu ulmuid. ¶  elimân Valjeviljâleijee taarbâš maaŋgâlágánijd mašinijd ¶ Kirje jiem lah toollâm säpligijn já viäđŋásijn, mut koddesäpligijn ađai kozzâsäpligijn kale. Taan čoovčâ láá koddesäpligeh-uv moonnâm čuskâsáid kulmâ, viäđŋásiih aldasáin muáddilov já säpligeh jo maaŋgah loveh. Lam toollâm säpligpivdusijd jo maŋgâ ive povdiihánnáá kuásástellei várás, mut kuássin ovdeláá iä lah vala viäđŋásiih já koddesäpligeh moonnâm toid. Jiem lah meiddei kuássin ovdeláá kuáhtám koddesäplig Avelist, mut taan čoovčâ kale. Muu mielâst oro, et koddesäpligihe lii puátimin. Jis ij vala puáttee kiiđâ, te tast puáttee kiiđâ kale – nabdaččim. ¶ Pajeolmožin lam halijdâm ain. Vuáđuškoovlâ maŋa iä eres ámátteh iällám ubâ mielâstkin. Mist tääbbin Säämi palgâsist láá vyehâ pyereh puátteevuođâ uáinuseh-uv. Mii nuorah lep mottoomverd puátimin puásuipargoid fáárun, já kuátumeh-uv láá viehâ šiev oornigist. Poccuid puáhtá toollâđ luándukuátumijn pirrâ ive, veikkâ mottoomverd toh kale tuállojeh päikkikaardijn-uv. Lasseen ohtâ uápis peerâ piämmá poccuidis miäcán. Piäđuh mist láá viehâ ennuv, aainâs kuobžah, já toh puátih táválávt Ruošâ kuávlust. liijká almolávt juurdâštijn puátteevuođâ uáinuseh láá čuovâdeh. ¶ planktontiäppu . Kj. plankton. ¶ Sämitigge taha puoh maid máhđulâš, vâi sämitiggelaavâ puáhtá tuhhiittiđ taan ovdâskodepaajeest sämmilij tiätun vuáđuduvvee munemietâmâššáin. Sämitigge ij tuhhit sämmilij algâaalmugsajattuv hiäjusmitmijd ige luovâ prinsiipijnis ige árvuinis já tuáimá almosčuákkim adelem miärádâsâi miäldásávt sämitiggelaavâ ovdâskoddekieđâvuššâm ääigi. ¶ Vänisálttáás merâsaivâčääci, stuorrâ liegâs- ¶ Iskos 2 ¶ 88 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ Sämikiel nommâiävtuttâs ¶ Aailâ já Áábrám kuhes škovlâmätki ¶  pargo Munjin keevâi vala nuuvt sevŋâdin väzidijn ete vieggâsim juovâst já rovvim keđgiluámán já čoskim iddâgân mottoom čuhâ kiäđgán. Iidâ puttânij já rašoi nuuvt čuuvtij, et jiem kostâm innig väzziđ. Keččâlim čiŋkkođ mahtnii ovdâskulâi. Skipárist lâi lummâlamppu, mutâ ij tast lam ennuu ävkki. Nuuvt muoi algijm kejâstâllâđ ijjâdemsaje, mutâ ko munnust ij lam ákšu fáárust já iähân tobbeen tuoddârist lah kuodduuh iäge muorah mudoigin ennuu. Kavnáim saje kost lijjii suávvááh, stoheh já stuorrâ rátkámiestâ vala sattui leđe, te finnijm tuulâ. Lemnuuh munnust lijjii valjeest, te algijm pačâliđ suávváid rasta. Já kulmii ko paajij kyevti-, kuulmâlov seenti keččin suávváá maddui, te taggaar love-vittânubálov seenti kasosâš suávâš potkânij ton muudon ete uážui puvkkoin noojân rasta. Nuuvt muoi finnijm puáldimmuorâid ijâstâllâm várás. Suávvááh ko vistig pyeleškuottii, te tullâpiällást lâi liegâs já uážžoim pihtsijd koškesin. Skipárist lâi uáđđimsekkâ te sunhân kale paalâi uáđđiđ, must ij lam taggaar, mutâ kale mun-uv oođđim muáddi tiijme. ¶ - Mun jurdim, et Haŋgal já Bel...ij ko Fragil tipšov taid. ¶ Mut Stuorrâpeesi maddust sáhájávvuleje vyelni kuuđhah iä tiättám kiiđâ puátimist maiden. Ij jiänádemgin kullum kuuđhâmievtâst. Tobbeen tuše ođđii. Te poođij keesi. Ubâ mecci huráiditij kesilavluid já päštittii piäiváá ton liegâsvuođâst, mut sáhájávvuvääri vyelni kuuđhâi mievtâst lâi ain-uv tälvi já ijjâ. ¶ – Kuus madârákku täälgis šoodâi, koijâdij nieidâš ko čokánijm sivnedemkappelân eres ulmui kooskân. ¶  taat sämikielâlâš já sämikielâ máttááttâsân čujottum staatâtorjui sirdem máttááttâsministeriöst kuávluhaldâšemvirgádâhân (ige sämmilij jieijâs jiešhaldâšem pargon) (kieldâi staatâuásusvuáháduv uđâsmitmist), ¶ Sämirääđi Suomâ juávus ¶ s. 207 ¶ tiäppustielâs . Jieškote-uv tiäppušlaajah láá vuáhádum sierâlágán čuovâ miärán já hämmejeh tađe mield riddoost jieŋâlâs kuávlun monâdijn nubijnis čielgâsávt iäruttuvvee čääsivuálááš stielâsijd. Vrd. šadolâšvuotâstielâs. ¶ Ánná čielgij, maggaar puáššáás ááhu kuuvl sun lâi karttâm já mii lâi tábáhtum, ko sun lâi maccâm arvesyeje tuálvumist. ¶  tavgij kyevti-ihásâs ores puásui ¶ Jis jieh haalijd pieijâđ muorjijd piirakka oolâ, te puávtáh passeeđ~nuhtán já~hilo ađai marmelaad piejah esken purâdijn oolâ. Njäälgis tot lii tienuvt-uv. ¶ Unna Junná video ¶ Sämikielâlâš kirjálâšvuotâärbivyehi lii nuorâ. Mainâsij mainâstem já njálmálâš mainâstemärbivyehi láá lamaš sämmilâš kulttuur já tiäđusirdem tergâdiih uásih suhâpuolvâst nuubán já lááččám vuáđu sämikielâlii kirjálâšvuođâ šoddâmân. Vuossâmuuh sämikielâliih almostitmeh lijjii Ruotâst ive 1619 teddilum kyehti oskoldâhlii kirjáá. Vuossâmuš tavesämikielâlâš čaabâkirjálâš kirje lâi ruotâsämmilii Johan Turi čáállám já kuvvim kirje ivveest 1910 Muitalus sámiid birra, mii lii muštâlus puásuisämmilij elimist. Turi halijdij jieijâs saanij mield muštâliđ virgeomâháid ete maggaar lii sämmilij eellim já tile, vâi virgeomâhááh šaddeh tiettiđ tain. Turi kovvee kirjestis uáli tárkká sämmilij eellim, historjá já sämmilij aalmugärbivyevi. Meid čällee, taaiđâr já puásuituállee, Ruotâ Vääččirist meddâl leijee Nils Nilsson Skum kuvvij sämmilâš luándupirrâs já puásuituálu. Lii ettum, ete sun piejâi hade suu kiirjijd tain kovvejum puásuilovo vuáđuld. Aalmug tiäđulâšvuotân Skum poođij vuosâsajasávt kiirjijn Same sita - samebyn (1938). ¶ Maht šadoh valmâšteh raavvâd? ¶ Takkâ ! ¶  ohtân Taaidâtábáhtustiäđáttâs 27.1.2010 ¶ - Vyerdi, lâi áinoo sääni, mon sun kuulâi. ¶ Taan räi tij eppeđ lah áánnum maiden muu noomâst. Áánnuđ, te tij uážžuvetteđ, já tii ilo lii oles . (KKK02) ¶ Muu viiljah-uv ain ettii, ¶ ● kuolgii ● ¶ b. Ovtâstit sárgáin kuolijd 1-3 jäävri rievtis jieŋŋâlvuotân A-C. ¶ Kooveest Aslak Holmberg já Unna-Maari Pulska. ¶ já kuosâ kunnijât. ¶ » ¶ 7. Puola 595 ¶ Siävvut njaddoid já saaltijd voorân (lasseet vala pyeidi). Siävvut vispâláin ruvâšjáávuid voorân pyereest. Tipte tääigi turbođ jieŋâskääpist 1–2 tiijmán. Täigi uážžu leđe njarbâd. Ko piejah tääigi čoolij siisâ, te kyeđe kuálmád uási kuárosin, mudoi määrfih tuoldâttijn sättih luoddânâđ.~ ¶ mast suájáh iä lamaš ollágin, ¶ Faalâ vohvelijd tállân. Jis mottoom suujâ tiet kaartah vyerdiđ faalâdmáin, te piejâ vohvelijd čuáskuđ ritilá oolâ, amas toh timániđ. Ele talle parde taid pajaluvâi. ¶ Ateena ¶ Skarfâ ( Phalacrocorax carbo ) ¶ Junná ij eeđâ innig maiden, mut väzzil olgos. Njiäjá njuáidus miätáluv vuálus merârido vuást. Mana fabrik ruggâroobdân já kiäččá čáácán. Tääl lii fiärvá äigi, mut táágu lii jieŋâlis saje. Junná eenâb smietâhánnáá njuškee meerân. Kolmâ sälttičääci váldá suu haldusis. ¶ –~Aaibâs vises, eeđâi Pieinis-Piäkká. – Munhân ettim, ete tot ij lah mihheen táválijd mievripennuid. ¶ Raavâd: Kove ¶ kolliistâlmeh já ohtsiih meriáigásâš tábáhtusah ¶ RIEVEDUM LAAVL ¶  toos, Torjuuh mieđettuvvojii čuávuvávt: ¶ - Eeči lii áálduid siirdâšmin Tarvoojäävri lunne, puátá forgâ. ¶ Tobdomeerhah ¶ Rijjâhámásiih ucâmušah pivdojeh toimâttiđ vuossaargâ 21.10.2013 tme 16 räi čujottâsân Sämitigge/ škovlim- já oppâmateriaallävdikodde, SAJOS, 99870 Aanaar. Ucâmušân kalga lahteđ kopio oppâre-gisterváldusist. Ucâmuš puáhtá vuolgâttiđ meid šleđgâlávt čujottâsân Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. . ¶ PL 399 ¶  tot : Tot  tilaisuus  vuolgij uccâčäciluttihâš ¶ Cyerinjaargâ hiäŋgu päävti alne uáiná kuhás Aanaarjáávrán. Maccâmmääđhist ovdiibeln lii Aanaar markkân já ton tyehin paijaan váldálâš Ocomâš. ¶ Tela uusâi vala, ovdilgo vuolgij, katekkeettáid pälkkilasattâs. Já ko mun nube kerd moonnim škovliđ nuorttiibel Aanaar, te talle lâi pälkki lasanâm melgâdávt. Jiem tieđe tom, mondiet sun táátui nabdem sajan, kost servikodde jieč máksá paapân päälhi, mut Juuka servikodde lâi nabdem. Sun uusâi tohon, eelij vaalisäärnist já tiäđust-uv peesâi. Tobbeen sun lâi nuuvt kuhháá ko eelij. ¶ Illá tuostim mieđettiđ. Jiem áigum meendu tivrâs kuolijgijn vyelgiđ kyelikäävpist. ¶ Palvâleijeeh tevdii taid roobdâi räi. ¶ Vistig raahtijm taggaar stuorra olmošrieggee, mast lijjii puoh párnááh, išedeh, kyesih, kuosij usteveh já puoh kiäh táálust lijjii. Tast maŋa láávluim amerikkálijd juovlâlavluid kulmâ-nelji, jeđe čokkânijm juovlâpevdij paaldân, moh lijjii kyehti. Tilálâšvuotâ aalgij tiego kuulmâ suulâin ehidistpeeivi. Juáhâš lâi tađe ovdil uuccâm saajees nommâlaapu mield já ko povdiittâs čokkáánmân poođij te juáhâš čokánij sajasis. Juáhháá taldrik paaldâst lâi tegu stuorrâ pävirskođâs njäälgis, suullân 30 senttid kukke, mon kuábbáá-uv keejist tirrái taggaar pahvipittááš. Kolgâi väldiđ ton pahvipittáást kiddâ já ránnjá vaaldij ton nube pahvipittáást kiddâ jeđe kolgâi ruttiđ. Njäälgis ucánjihhii pävkittistij, mutâ kuábbáá kietân paasij jieš tot pakkeet, te sun uážui toollâđ ton já lekkâđ. Siste kavnui jo-uv ruopsis, fiskis, ruánáá, tâi čuovjis pävir ruuvnâkappeer, mon kolgâi pieijâđ uáiván. Pakkeet siste meid kavnui amerikkalâš sänivaajâs, mon kolgâi luuhâđ já pevdiskipárijgijn smiettâđ, maid tot uáivild. Ko puoh tah rituaaleh lijjii toohum, te iäskân talle peesâim purâmušâid smakkiistâllâđ. ¶ 7. Britannia 84 ¶ – Jiehti tot äšši kale eskân keksejui, eeđâi Andârâs. – Mutâ tuáivup, ete juhleest puátá jyehitááhust hävski. Mun mainâstâm tast puohháid äššigâšâidân. ¶ Maggaar kälddestsun taat tiätu lii kavnum? Oro lemin kukken viežžum čielgiittâs, ko ijhân tääbbinkulij kihheen eeđâ vuonâ luohtân. Luovtâšmâš ij lah meendu alda vuonârido, tot lii s. 5 km keččin. ¶ 132 ¶ – Čuárvihiärást láá ennuu jyelgih, eeđâi Mika. ¶ Lasetiäđuh Juha Guttorm, haldâttâshovdâ, p. 010 839 3102 ¶ Syerminjargâ = Syrminiemi ¶ Ilmajoki B4 ¶ Sämitigge ocá tääl Sajosân toimâsajehuolâtteijee ¶ Čivtjuv pygáluskärdi lii karttâm čođâldittiđ stuorrâ nubástus. Ereslasseen čuážuttemäiđi lii vijđánâm viehânáálá Čivtjuv kuávlun. Suullân 1960-lovo loopâ räi kärdi lâi vala nk. njuárustâllâmäiđi, mii uáivild tom, et ááiđán mattii poccuuh tuháttist muádi tuháttân. Tááláá ääigist äiđi lii nk. kirnoäiđi, mii lii pirrâjuurbâs, sehe táválii konttur stuárusâš já ááidân mättih poccuuh tuše čuođij mield. Ton šiev peeli lii tast, et poccuuh iä šoodâ ruottâđ nuuvt čuuvtij ko njuárustâllâmääiđist já meiddei čyerbib-uv njuárusteijee fättee poccus kiddâ, veikkâ ij taarbâš ubâ njuolgiđgin suopânjis. Šiev peellin puáhtá nabdeđ meiddei tom, et poccuid puáhtá rätkiđ ääiđist, veikkâ ličij pikkâsevŋâd. Čivtjuv pygálusääidi pellâst uáináh juulijd aggregaat, mii millo šleeđgâ ubâ ton vijđes äiđipirrâsân. Šleeđgâ Čivtjuv pygálusäiđi finnij ive 1990-lovo aalgâkeččin já aggregaat millo šleeđgâ ijâppeeivi jyehi ive roovvâdmáánu aalgâst nuuvt kuhháá ko Čivtjuuvâst pygálusah pišteh ađai juovlâmáánu räi. Šleeđgâst lii stuorrâ merhâšume, ko pygáluspääihi kámpáh-uv lieggâneh šleđgáin já kámppáin láá šleđgáin tuáimee jieŋâskääpih. ¶ Majebaargâ 28.10.2014 Aŋŋel já Rivdul kuávlust tme 9–10 SMK Aanaar šiljoost tme 11–11.45 Aŋŋelist räjikosáttuv ratkuuttuvâst tme 12–13 Aŋŋelist Katjavarri pygálusääiđist tme 14–14.45 Kiäptuvei šalde parkkisaajeest tme 15–16 Vasatokka šiljoost tme 17–18 Avelist tiervâsvuođâkuávdáá seŋgâuásáduvâst* ¶ čuddust! ¶ Binna Bánna párnái radio ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtus teeman lii taan ive muusik jieškote-uv šlaajâst. Tábáhtusan láá almottâttâm 22 musijkkárid tai muusikjuávkkud, main láá puohnâssân 150 kiišton uásálisted. Čáittuseh ovdâsteh tave-, aanaar- já nuorttâsämikielâid. Nuorah puátih tábáhtusan masa puohâin sämikuávlu škoovlâin. Ruávinjaargâst láá tábáhtusân almottâttâm kulmâ juávhu/musijkkár. Tábáhtusan uárnejuvvojeh linjâšautosáátuh jyehi kuávlust sämikuávlu. Tábáhtus álgá koskoho 7. cuáŋuimáánu Nivavaara vyelitääsi škoovlâst tme 18.30 Kiärun sämiteatter čáittusáin Ovtta guovvamánoija (Oovtâ kuovâmánuiijâ). Eehid juátkoo nuorâisaje Mondest tme 20.00 sämikielân rokkájeijee SomBy konsertáin. SomBy lii nijttám mááinu Suomâ lasseen Taažâst já Ruotâst. Moonnâm čoovčâ tot puovtij eurooplij ucceeblovokuávlui laavlâkištoost Liet internationaalâst vuáitu Sáámán. SomBy vuálgá joton Ruávinjaargâ tábáhtusâst deebyytalbumis Álas eana (pietittis eennâm) almostittemturneen. Tábáhtus ääigi puáhtá meiddei uápásmuđ säämi muusikkân, kirjálâšvuotân já tuojijd. Säämi tuájárij servi Sámi Duodji ry uásálist tábáhtusan oovdânpyehtimáin já vyebdimáin pyevtittâsâidis. Säminuorâi taaidâtábáhtus kulá väldikodálâš Nuorâ Kulttuur tábáhtusan, mii ij uárnejuu taan ive. Máttááttâsministeriö ruttâd kuittâg säminuorâi taaidâtábáhtus meid taan kiiđâ. Tábáhtus uárnejeh Sämitigge, Säämi párnáikulttuurkuávdáš, Ruávinjaargâ kaavpug já Ruávinjaargâ sämiservi Mii ry. Looveest lii hitruus já ivnáás säminuorâi juhle, ko sämimáccuhijguin čiŋâdâttâm säminuorah almostuveh Ruávinjaargâ kááđukován! Puoh tábáhtussáid lii rijjâ páássâm. ¶ ELLEE NOMM ¶ b. Moh láá mietâmiäđušijnohtsâškode ¶ _____ ¶ Almostittemrijjâ tállán ¶ 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶ 1.Akseli Pulkkinen Suáđigil škovlâ 3.18 2 ¶ Muu máttáátteijee västidij, et iä suu kale vyebdi sämikiellân, nuuvt et kale sun mottoom verd máttá – teikâ váhá murâšlâžžân sun joođhij, et sun maatij sämikielâ. Tääl sun lii aassâm nuuvt kuhháá mäddin, kukken sämikuávlust, nuuvt et sust ij lah lamaš tile kuullâđ kielâ. Já mudoi-uv sun tubdâstij, et sust lii hyenes kielâuáivi, adai sun ij oopâ kielâid älkkeht. Mut maid mun jiem tiättám sust, sun ooinij já tieđij 1970-lovvoost tom, et sämikielâst ij lamaš noonâ saje škoovlâst já et sämipárnáid kolgâččij ain eenâb máttááttiđ jiejâs kielân. Sun ooinij čielgâsávt sämipárnái kielâmurrâšijd. (Täst mun čálám eenâb-uv taan loostâst já tast, moos tot tuálvui.) Veik sun ij máttám kielâ nuuvt pyereest, sun liijká keččâlij ovdediđ kielâ. Eidu sun piejâi joton taid sämitiijmijd, moin mun jiem (anarâžžân) ollágin lijkkum. Pajekielâlijd toh kale lijjii vuohâseh já anoliih. Já maid mun jiem sust tiättám, sun lâi kuvvim maaŋgâid sämikielâ oppâkiirjijd. Taat lâi lamaš suu vyehi ovdediđ páihálii kulttuur. Sun ij porgâm tom nuuvtkin stuorrâ sanijgijn mut joskis tavoigijn. Taan tove mun peessim sämikielâ totken kijtteđ suu – liijká-uv, veik muu jieččân uási ij – tääl ko maŋeláá juurdâš – lamaškin mihheen stuorrâ miänástusâid. ¶ Peenuv já kumppi ¶ Maht lâškin, mun koijâdâm val tuu noomâ. ¶ Piäkká čierâstij nuuvt et njurgoi, já tuođâi-uv sun pisoi loopâ rái čuožžâd! ¶ pissoođ šiev oornigist. ¶ SáFá2-proojeekt anarâškielâ kielâjuávus ¶ - Jis kiäs kolgâččij reekkig puáttiđ, te tot lii tunjin olssâd! Nuuvt vasteeht suorgâttah ulmuid, kiäh láá esken jieijâs eellim algâttâlmin! ¶ skálžu.....29, 39, 105, 118, 130 ¶ 13. ¶ 2.4.1 Suomâkielâsâš ráámmátteevstah ¶  ennuvvuođâ 39 ¶  suujâ Kuusah jienâttes suájáiguin ¶ vajâldeijeekyeli . Kyelišlaajâ, mii ucâluvá kuhás táválii eellimpirrâsist. Om. luosâ vaajâld meerâst kuuđđâđ jieijâs šoddâmjuuhân. ¶ EELLIM NIIJTOST ¶ jis peri vuásku tuáppee. ¶ Taat lii tien tááhust merhâšittee kirje, et tot ij lah innig jurgâlus mut ton algâkiellân lii anarâškielâ. Taan kirje kuástideijee lii Girjegiisá. Kirje muštâl kaandâkuáhtást, Oskárist já Andârâsâst, kiäh kuáhtáv Kikse-kaandâ já suu pennuu Pile, kiäh tuálvuv kaandâkuáhtá Huuŋkij kuuvl. Mäđhistis suoi keččâlává piäluštiđ Seemi, kiäm suoi kuáhtáv Huuŋkij lunne. Ive 1996 almostuvvii kyehti kirje, Iisakki Mattus kirje Eellimpäälgis já Ilmari Mattus kirje Čovčjäävrist Kaamâsân , moi almostitmist seervi rooli lâi merhâšittee. Taah kirjeh kuvviv kuohtuuh tiätu äigimuddoid kirječällei elimist. Veik taah kirjeh iävá lahkin uáivildum historjákirjen, tain liijká-uv lii tiätulágán historjálâš árvu puáttee suhâpuolváid tovlái ulmui eellim ibbeerdmist. Iisakki Mattus kirje tuálvu lohhes suáti- já evakkoááigán já tábáhtuumijd ton maŋa pááikán puáttim ääigi. Ilmari Mattus kirje vuod muštâl čällee jieijâs vuosmuu luuhâmivveest kansaškoovlâst já tast, maht párnááh karttii kielâtteemmin suomâkiel škoovlân. Tast ovdâskulij anarâškielân lii masa jo jyehi ive almostum miinii. Uđđâ ihetuhhát molsodijn anarâšah láá finnim nuorâ kirječällee, kote čáálá anarâškielân: ive 1999 Petter Morottaja almostitij 17-ihásâžžân vuosmuu fantasiakirjees Suábi maainâs. Taat kirje muštâl Jovnâ-kandiist, kote uáiná häldee. Sunnuu kuáhtáámist álgá Joovnâ mätki häldeienâmân, kost stááluh käččih luovâsin já nuáidihäldeeh vyeših juhâmušâidis já mirhâidis. Ive 2000 Petter Morottajast almostui nubbe fantasiakirje Riävskánieidâ . Taam kirjeest Ánná-nieidâš muttoo päärti peht riävskán, já loh- hee piäsá jotteeđ Ááná fáárust riävská luodâid já uáiniđ, maht kieddi muttoo, ko čalmeh láá aldeláá eennâm. Kuohtuid kiirjijd lii kuástidâm Anarâškielâ servi. Petter Morottaja kulá tom suhâpuolvân, mii lii kielâ illáeellim já lappum uhke vyelni pastam oppâđ anarâškielâ eenikielânis já siäiluttâm kielâtááiđus. Tääl nuorrâ almajin sun lii-uv ohtâ viššâlumos anarâškielâ ovdedeijein. Taam čälidijn anarâškielâ lii oinuuškuáttám čaallum häämist täävjib ko kuássin ovdil. Tast ana huolâ Petter Morottaja jotonpieijâm nettilostâ Kierâš , mii almostuvá ohtii ohhoost. Uccâ los- tii merhâšume anarâškielâ ovdánmân já iäláskitmân lii-uv tondiet čuuvtij tehelâš: tääl vuosmuu keerdi anarâškielâ historjást anarâšâin lii máhđulâšvuotâ luuhâđ äigikyevdilis uđđâsijd já almottâsâid jieijâs eenikiellân oholávt. Eidu taah kirjálâš tooimah adeleh-uv Petter Morottaja pargoid pisovâš saje anarâškielâ kirjekielâ já kirjálâšvuođâ uánihis historjást. Tai aaigij uđđâsub fiktiivlâš čaabâkirjálâšvuotâ lii šodâškuáttám eenâb-uv. Tast lii puáđusin anarâškielân almostum nooveelčuágáldâh Kyelisieidi maccâm já eres novelleh (2005). Meiddei mun jieš lam čäliškuáttám fiktio sämikielân. Lam pees- sâm čuávvuđ alda tom, ko kielâpiervâlpárnái suhâpuolvâ lii sárnuškuáttám anarâškielâ já olláám škovlâahan. Muu jieččân Sofia-nieidâš lii suullân siämmááahasâš ¶ Vuossâmuuh sämmiliih kovetaaiđâreh lijjii čällee Juhan Turi sehe taažâsämmilâš John Savio. 1900-lovo aalgâst iällám Savio šoodâi tobdosin muorâsárgusijnis, moh oovdânpyehtih ärbivuáválijd sämifáádáid. Sämmilii kovetaiđuu kollepaje algâttij Nils Aslak Valkeapää sämiaalmug myytâin já luándukoskâvuođâst muštâleijee tavluidiskuin. Kovetaaiđâ váldá movtijdem tääl-uv nuuvt källeesárgusijn, nuáidioskoost, luándust ko tyejiärbivyevist-uv. Tááláá ääigi kovetaiđuu vievâst kovvejeh ain eenâb ohtsâškodálijd tuhhitmettum tiilijd, maid sämmiliih láá feerim já lädijduttempolitiik vaikuttâsâid sämisiärvádâhân. Eromâšávt Anarist ässee Merja Aletta Ranttila lii tobdos nuáidiosko já myytâid kieđâvuššee maalâkuvijnis. Ärbivuáválávt taiđuu láá sárgum puásuinahkijd, tääl taiđuu rähtih viehâ maaŋgáid materiaalijd já maaŋgâlágán materiaalijn. ¶ Täst uáiná, et kirjáliih käldeeh láá siämmáálágáneh nubijdis verdiddijn já meid njálmálij ärbitiäđui háárán. Loopâst puáhtá mainâšiđ, et láá kavnum aassâmviäsui pasâttâsah, maid ulmuuh oskoh lemin taid motomin lamaš ”Kunâgâskámáreh”. Tanen puáhtá viehâ stuorrâ visesvuođáin miäruštâllâđ, et markkâneh äigipaajeest 1688 – 1760 tuállojii Vesterelvfossen aldasijn, tegu meid ton luándu huámášem lâi šiev valjim. ¶ 18.8. Sämirääđi vuáđudempeivi; Sämirääđi vuáđudui virgálávt Sämmilij 2. konfereensâst 18.8.1956 Kárášjuuvâst. ¶ Anitast lâi radiohámásâš piergâs. Sun piejâi tom čuoijâđ já koijâdij: ¶ láá sämitige päikkisiijđoin. ¶  kielâst – Tuođee, aaibâs miestuu vyelni! Káijá še hutâgij. – Muotâčuággi, sun tuše eeđâi. ¶ 2. Šaheniŋálâs puáhtá kyeddiđ häävild paijeel __ šavečivgâd. ¶ Sun Miina Seurujärvi, anarâškielâ ¶ – Njorttâ, tääl lam kale aaibâs vises tast, et muoi láán fattim sujâlijd kiddâ! Eunuk posoi. ¶ c. Luuvâ aavisčuopâstuv šoŋŋâdâhnubástusâst. Vuálásargii ucemustáá kulmâ ääši, maid tun lopedâh olášuttiđ energia šeštimân. ¶ Kongo ¶ Čunoivaaskâ lii kuheldâlâš tiävá, mon pieggâ lii čummiittâm čunnuin. ¶ Pyevtittâs: Sámi Siida Ucjuuhâ 2006 ¶  kieŋ’ŋâl; – Jáá tobbeen tun puáđáh. Na, puávtáhhâm puáttiđ siisâ-uv, Nestor huhkáád. ¶ – Joo-o, kalehân munnust lii, Vuodâs eeđâi já kuáivui lummoostis uccâ siemin sehhii. ¶ Maadâjävri = Mantojärvi ¶  nähtävyyksiä. 4. ¶ Ákku já Matti toppâv auto uuvsâid já ákku meid lukkâd taid. Tääl Hirškikkâ já Myerji-uv uáiniv käävpi pyerebeht. Parkkisaje nubebeln lii stuorrâ, ollâ, ¶ 6. Sukkârruottâsijd kuáivuh enâmist kuohhijn. ¶ Aimo Guttorm ¶ Kuárŋumsteellig railâsijn tuše ohtâ ain häävild ¶ * kuás taalhâs lii adelum ¶ OLMOOŠ ¶  OM, UM, OKM, MMM, YM, Sämitigge ¶ Kandâjuávhuh muu mielâst juáhásii aainâs neelji eres táásân. Puoh alemuu tääsist lâi čiččâdluokkalâš juávkku moos kullui še muu viljâpeeli já piälušteijee Matti, sehe Veiko viljâ Alfred já mon juávkun aainâs vuosâluokkalijn ij lam maggaargin äšši, muidego uáli harvii. Nubben alemus tääsist lijjii viiđâd já kuuđâdluokkaliih já toos kuulâi tiet-uv Maati “tuorgim” kandâ já mon kandâjuávhu mun kukken ain korvim, jis tot vain lâi máhđulâš. Taan kandâjuávkun saatij peessâđ ucceeb-uv kandâ, jis sust lijjii njálgáh, teikkâ ruttâpittá já taan kandâjuávhu nuuvtkočodum mooraal lâi mielâstân puoh vyelligumos, sij ovdâmerkkân kihtâlii já hokâttellii nuorâbijdis jis jo maggaar skilottudmáid já eres-uv jiermittes hommáid já sist pollii-uv puoh vuálá viiđâdluokkalâš uáppeeh, nuuvt nieidah ko kaandah-uv. Kuálmádin alemuu tääsist lijjii vyeliškoovlâ majemuu luoka kaandah já pajeluokân eidu peessâm kaandah, nubenáál eeđân kuálmâd- já niäljádluokkaliih, moid kullii Veiko viljâ Paavo já muu hyelkki Erkkii Uuno. Orom muštemin, et suoi taiđijn leđe talle niäljád luokast. Puoh vyelemuu táásán kullii škoovlâs eidu algâttâm vuosâluokkaliih já jo váháš kuhebuššáá škoovlâ jottáám nubeluokkaliih. Taat kuálmádân alemus kandâjuávkkutääsi lâi taggaar, moos muoi Veikkoin-uv motomin pessáim. Veikko lâi muu skippáár, Paavo lâi vuod Veiko viljâ já Uuno lâi muu hyelkki. Nievt tot luoddâ lekkâsij motomin stuárráábij-uv kaandâi pargeeldmáid já peesâi motomin leđe penttâ rámmáá, ko lâi lamaš eres ucebij kandâigijn šiljoost sierâdmin, jeđe puáđist jo-uv Paavo, teikkâ Uuno já seeveest munnuu fárusis. Tallekkal sierah paccii koskân já mestâ te radde-uv vala váháš luptânistij. ¶ * Tánssámráánu ¶ čuánjá ¶ njivleskuáppu limakotilo ¶ 40a oovdel-maajeeld kieškâ ¶ Sehe Saul já Jonatan koččáin suáđist filistealij vuástá. Taavvid, kiäst tääl šoodâi kunâgâs, murâštij sunnuu čuuvtij. ¶ 7. ¶ Vuáđukeeđgi muvrámtilálâšvuotâ 2010 ¶ Uárbisnjoobžâi táálust lâi stuorrâ orroomviste, mii lâi muččâdávt hervâttum. Nieidah lijjii puđâldâm ruopsis juovlâtaasnijd já juovlâeŋgâlijd. Peevdij alne lijjii čuovjis já vielgis kinttâleh. Uksâpellâs lâi kuođđum saje juovlâmuorân, mon sij ehidist aiguu vala pyehtiđ tupán já hervâttiđ, kohân peri Tálunjobžâ tom vistig finniiččij meecist tupán. Juovlâläähjih kuittâg lijjii jo pieijum vaalmâšin kuosâjyelgi paaldân. Párnááh lijjii išedâm Tálunjoobžâ, já sij lijjii kuáddám puáldimmuorâid vaalmâšin viäskárân, et ij kihheen tarbâšâm taid innig juuhlij ääigi olgon viežžâđ. Tääl juovlah lijjii tuođâi-uv puátimin. Uárbispárnái juovlâmielâ pajanij, ko ubâ njobžâjuávkku čokánij piävdán kozzâđ juovlâsuohâd, mon alne lâi kaaneel já sukkâr já juhâmuššân esken vuoššum saresoppá. ¶ Paje-Kitka F2 ¶ Ko aassim Kárášjuuvâst, te luvâškuottim tavesämikielâ. Tääl aasâm Kuovdâkiäinust já luuvâm tavesämikielâ lasseen sämikulttuur. Lam toimâm kyehti ive Ruošâ säminuorâi seervi “Sami Nurash” saavâjođetteijen. Lam ain-uv mieldi seervi tooimâin, mut tääl tooimâm värisaavâjođetteijen. Poorgâm ennuv Ruošâ säminuorâi seervist já suogârdâllâp távjá sämmilij puátteevuođâ. Lasseen poorgâm Ruošâ sämitiggeest. Astoäägi must lii vyehin tuoijuđ sämituojijd. ¶ 99 ¶ Esau ij innig skyenidâttâm Jáákuppân. Jáákup puovtij maccâđ pááikán maaŋgâi iivij maŋa. ¶ – Pyeri ko poottih! Puáđibâ teehin keččâđ! Must lii tunjin taggaar kyeli, mađe njálgásub kyele jieh lah kuássin puurrâmgin! Jeđe sun tuálvui muu mottoom kyelitiiskâ kuuvl. ¶ – Joo, lâi kale lukko, et finnijm tom hárjuttâllee teehin mottoom mánuppajan. Sunjin puovtij porgâttiđ iänááš pävirpargoid ovdil luámui älgim, Išepoolis västidij. ¶ Vuosmuš säämi kielâlaahâ šoodâi Suomâst vuáimán ive 1992 aalgâst já tot kenigitij staatâ ¶ eŋgâl vuolgij suu kuvlân. ¶ Mađe mäddiláá moonâim, tađe eenâb oinuuškuottii appelsinkäärdih já uáli vijđes vijnemyerjikäärdih, main tiäđust-uv taan ääigi ivveest iä lamaš innig heđâlmeh, mut tommittáá lâim jo oppâm tubdâđ páihálijd muorâid já šaddoid, et tieđijm mii kuás-uv lâi uáinimist. Limassol kaavpug, mii lâi suolluu mädimus kaavpug já aaibâs merâriddoost, lâi mijjân ovdiist-uv uápis. Lâim juáháš iällám tobbeen motomin, mut kuhheeb ääigi ep lamaš kaavpugist orostâllâm. Tääl ko mij lâim lamaš pakkâ autost ubâ iiđeedpeeivi, te jurdâččijm orostiđ 40~000 ässee Limassolân, uuccâđ vuovâs suoivuus saje kostnii alda merârido já viettiđ uánihissii “siesta” . Nuuvt poorgâim-uv já ko mist lijjii vuojâdempihtâseh fáárust, te elâččijm siämmást vala meerâst-uv lávgudâtmin. ¶  Vyevi Maid tun laaviih luuhâđ anarâškielân? ¶ Ässeeloho: 10 200 000 ¶ Jeesus máttááttâspárnáidiskuin lâi puávdejum heejáid. Máárjá, Jeesus enni, lâi meid tobbeen. Koskân juuhlij nuuvâi viini. ¶ algâskiärru.....66 ¶ viermisijđo; Olthuis 2009: 77–78.) ¶ (Čáállám Veikko Holmberg já kuvvim Marja Helander. Davvi Girji o.s. 1995) ¶ Dar es Salaam G5 ¶ –~Tot lâi "Magneettimäki" . ¶ sellâšlijve ¶ Tot tohâludâi, ete ij perustâm viinimuorjin muorâpeeni verd já lohđuttij jieijâs eeđân: – Liävus kost ležehkin! Nuuvt láá suvrááh-uv, ete ij ubâ smakkiđgin kannat! ¶ Jouni West, 9 375 € ¶ Čäcikuáđhuš lii ridoi siemin hurttoo ¶ vuoiŋâmčääci ¶ Já oppeet uđđâsist. ¶ Kielâvuoigâdvuođah ¶ Aanaar ive 2050 já mun ¶ planktontiäppu planktonlevä ¶ Lasseen Ucjuv tábáhtusâst uárnejuvvojeh sierâlágáneh pargopáájáh. Pargopáájái fáddán láá kreatiivlâš puđâldem, silbâtyejeh, kovekieđâvuššâm, muusik ja sämimááccuh. ¶ Uáivikaavpug: Bamako ¶ Uccpárnáá Vuoli Ilmar ¶  ceelhâ. Predikaatverbân Saksa ¶ – Tuot puávtáččim leđe mun-uv – tuon helikopterist! mottoom almain kullui etâmin. ¶ Säämi tyeji ¶ Säämi parlamentaarlâš rääđi lii Suomâ, Taažâ já Ruotâ sämitiigij já Ruošâ sämmilij parlamentaarlâš oovtâstpargo-orgaan. Rääđi oovdâst sämmilijd aalmugijkoskâsijn ohtâvuodâin já kieđâvuš aašijd, moh kyeskih sämmiláid algâaalmugin. Parlamentaarlii rääđi čäällimkode pargoi já eres toos lohtâseijee aalmugijkoskâsij aašij hoittám várás Sämitigge ocá meriáigásii oovdânpyehtee Pargo álgá 1.6.2015 já pištá vistig 31.12.2015 räi. Tohálâšvuođâiähtun lii pargo vaattâm škovlim já sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95). Pargo miänástuvvee hoittám váátá hiäivulii ollâškovlâtutkos, šiev sämikielâ, suomâkielâ, táru-/ruotâkielâ tááiđu sehe kelijdeijee eŋgâlâskielâ njálmálii já kirjálii tááiđu. Pargoost váttoo meid tave-eennâmlii sämihaldâttuv já aalmugijkoskâsij olmoošvuoigâdvuođâsopâmušâi já –tuáimei äššitubdâm. Pargokován kuleh čällee- já čuákkimorniimij lasseen ohtâvuođâtoollâm sierâ enâmij sämitiggijd já Ruošâ sämiservijd sehe ääšioovdânpyehteepargoh. Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi IV/IV-II mield (vuáđupälkki 2 457,04 – 2 560,57 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 15.5.2015 tme 16.00 räi čujottâssáin Sajos, 99870 Aanaar teikâ Lasetiäđuid pargoost addel má. haldâttâhhovdâ Pia Ruotsala puh. 010 839 3106 teikâ puáttee parlamentaarlii rääđi saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio, tel. 050-3001780. Sämitige já parlamentaarlii rääđi tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi Anarist 22.4.2015 Sämitigge ¶ Sämimááccuh koveráiđu ¶ hirmâd jo riges. ¶ Ep uážu suáládiđ ruuđâ tâi omâduv epke haahâđ taid olssân verivuođáin. Suáládem lii meid ohtsii omâduv kävildem já vahâgittem. Ulmuiguin ávhástâllâm, kuáskulâšvuođâttesvuotâ pargoost já konstušem láá hiäđu haahâm iärásij kuástádâssáin. Pirrâs pilledem já luándu täsitiädu sehhim lii suáládem puáttee suhâpuolvâin. ¶ Ij ájánâm kuhe ko tobbeen poođij vástádâs vaidâlusân já tot lâi taggaar uuđâs, et aalmugiäláttâhlágádus kalga lattiđ lavâlávt täst maŋa. Já nuuvt algim finniđ iäláttuv, ij tot nuuvt styeres lam mutâ pyereeb tuššed. ¶ Tuodâr liäbbáá tuoddâr tyehin, ¶ Näkkäläjärvi illood tast, et sämmilij ärbivuáválâš tiätu já ton suojâlem láá luptânâm majemui aaigij nanosávt uáinusân säämi siärvusist. Säämi parlamentaarlâš rääđi já sämitigeh kolgâččii-uv pehtilittiđ pargoos ärbivuáválii tiäđu suoijâlmân. – Mij tarbâšep ohtsijd prinsiipâid, maht säämi kulttuuräärbi kalga suojâliđ já eettisijd prinsiipâid suojâliđ säämi kulttuur, vâi pyehtip toimâđ oovtâst ulguupiäláá aštuu vuástá, pááhud Näkkäläjärvi. ¶ Kirje nubbe algâuási lii almostum kyevtkielâlâš version čohčuv 1996 noomáin “Čovčjäävrist Kaamâsân - Syysjärveltä Kaamaseen” . Kirje muštâlij čällee vuossâmuu luuhâmpaje škoovlâst já ton maŋasâš keesi tábáhtusâid, sehe vala nube luokan lavkkim. Áigádâh lâi čoovčâst 1952 čoohčân 1953. Mondiet kirje almostuvá tääl nube keerdi já sämikielâlâš version? Vuossâmuš suijâ lii tot, et kirje teddilâs lii nuuhâm, ige tot lah innig finniimist kosten. Nubben suijân lii tot, et maŋgâseh iä lah luuhâm tom kirje, mut halijdiččii kale. Kuálmádin suijân lii tot, et tááláá ääigi šaddeh kielâpiervâlij já škovliimij pehti ennuv anarâškielâ sárnooh já sij vaarâ motomin tubdâškyeteh mielâkiddiivâšvuođâ kirje kuáttá. Niäljádin suijân lii tot, tien kirjeest láá kielâoppâ- já čäällimfeeilah, moh taan kirjeest láá renskejum meddâl. ¶ Tain áhhoin kale sun ij meendu kuhháá táiđám piergiittâllâđ siämmáá káátu vyeln. Ákku ij lam kuássin naaijâm, lâi jieš ráhtám kiäsnii luovâspárnáá já taaiđij tondiet jurdâččiđ aašijn nuuvt suámálávt. ¶ Nieidah keččii Tuárgásân: ¶ Ain tyelli tälli lii lamaš saahâ nuorâitooimâ orniimist. Tast láá toh siämmááh probleemeh, moh jyehi ohtâvuođâst njuškejeh aaskan: kii parga já moin ruuđáin? Máttááttem tááhust lii älkkee, ko kieldâ huolât tast et ruttâ kávnoo, mut ton-uv syergist lii pargeetile ain váhá epivises. Na, jyehi tááhust mun váhá karttiim aašijd, moh muu mielâst išediččii anarâškielâ kevttim škoovlâ ulgguubeln (já jiešalnees ko nuorâ jieš-uv lam, te lam mun-uv tagarijn aašijn kiddiistum). ¶ algâttemmuudon falâmáin olmoošreesuurs táálu vuossâmuu toimâmihán. Uáivilin lii adeliđ máhđulâšvuođâ nuorâ ruotâ- tâi kyevtkielâlâš pyereest škuávlejum ulmui porgâđ Sajosist, ¶ Kuálmád já kuhemus molsâiähtu karva Pišternjaargâ. Taan molsâiävtu hiättun lii tot, et ton pellâst lii Pišter kárbáinjotteemtoorjâsaje palvâlusâidiskuin. Kárbáinjotteemtoorjâsaajeest lii še ävđintupe. Toos lii mätki Njihenjaargâst 25 kilomeetterid. Loppâmätki Njižžjáávrán já maađij pellâs lii siämmááverd. Aanaarjäävri já Njižžjäävri kooskâst lii uánihis Njižžkuoškâ. Ton lappâd piäsá älkkeht, ko kuoškân láá huksejum virdestivrejeijeeh já väzzimšalde. ¶ maaijuv.....90 ¶ 5 3 ¶ 5.1. Oppâm, sierâdem já lihâdem Oppâm ilo šadda torvolâš já movtijdittee pirrâduvâst, mast páárnáš uážžu máhđulâšvuođâ jiečânâs, jieštoimâlâš tutkâmân já porgâmân. Juáháš páárnáš lii persovnlâš uáppee. Vâi jyehi páárnáš puávtáččij kavnâđ jieijâs vyevi já tađe mield ilo oppâđ, piäijoo tiäddu aarâhšoddâdmist maaŋgâpiälásâšvuotân meiddei oppâm háárán. Aarâhšoddâdem pedagogâlâš hástusin lii adeliđ páárnážân jiärmálijd já maaŋgâpiälásijd oppâmvuáttámušâid kielâ já kulttuur háárán nuuvt, et páárnáš tobdá taid tivrâsin já tuástá meid irâttiđ já feiliđ . Šoddâdemtooimâst párnáá aicâdem- já jiešárvuštâllâmnahcâ ovdeduvvoo maaŋgâpiälásávt. Páárnážân iä njuolgist muštâl, maht monnii ääši kolgâččij porgâđ pic stivrejeh párnáá pyerrin huámášum toimâmvuáhán addelmáin sunjin oonâid. Ulmen lii, et páárnáš jieš kihtâluvvoo árvuštâllâđ jieijâs pargo puáttus já mättim tääsi nuuvt tuođâlávt ko máhđulâš. Ovdánâm árvuštâllâmnahcâ iššeed párnáá čuolmâtilálâšvuođâin . Párnáá vijđessuárgásâšvuođâ já maaŋgâpiälásâšvuođâ oovdedmân máttááttuvvojeh ääših ubâlâšvuottân já viggâmuš lii pyehtiđ uáinusân puoh toos kullee ohtâvuođâid. Šoddâdem lii tiäđulâš, ij satummild tábáhtuvvee. Uđđâ äšši čannoo vuáttámušâi pehti ovdeláá oppum aššijd. Párnáá kalga finniđ jieš huámášiđ moos mii-uv äšši čoonnâs já ton vuáđuld talle hämmee ubâlâšvuođâid. Veikkâ stivrim ij lah meendugin vuáđulâš, párnáá torvolâšvuođâtobdo ij huánnán. Párnáást lii ovttuu torvon kiinii olmooš, kiäst puáhtá koijâdiđ, jis jieš ij lah peessâm tuđâttettee puátusân tâi lii jieijâs árvuštâllâmpuátusist epivises. ¶ 1 a. Keejâ oppâkirje siijđo 184. Moh piergâsijd kalgeh leđe loddetarkkuumist? ¶ Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee ¶ 3. Niŋálâs ¶ Mikkâljävri ~ Mihkâljävri ~ Mihkalijävri = Mihkalijärvi ¶ Sämitigge juovij škoovlâi kiđđâjuuhlijn stipendijd sämikielâ oopâin pyereest miänástum uappeid. Stipendeh juáhhojii ohtsis 10 uáppei, kiäh lijjii čođâldittám sämikielâ iskos pajeuáppeetutkosijn já 14 uáppei, kiäh pessii vuáđumáttááttâsâst. ¶ vojâstâhhävvi 150 ¶ vahadumeh láá vaahâgliih ¶ – Na tađe várás kale tobbeen kávnojeh-uv muorah, mut uhreläähji oolâ kalga pieijâđ muorâid já te puállááttiđ muorâleje. Jieh-uv tun čuolâččii tommittáá muorâid, kuittâg muádi soolâ tievâ? ¶ – Mun moonâm ááhu luusâ. ¶ ađai jolgâ tundra. ¶ 1. Tarkkuustâl jieijâd táválii vuoiŋâm. ¶ Syeinimáánu ¶ keejâi kaandâs hommáid hiängámsuuilost. ¶ Puohâin ilgâdumos kissáin lâi Monni. Tot viigâi ubâ ääigi filliđ Piäká já keksiđ toos puohlágánijd kiivsijd. ¶ váimu ¶ Paje-Jalve = Ylä-Jalve ¶  predikatiivist – Jáá, na tallehân taah ááiruh láá-uv jo šiev aigijn puohtum teehin, Njorttâ pahudistij. ¶ Valle-Iŋgá lii šoddâm Sigávuonâst Anarist. Suu eeči lâi Marttin-pärni (Martti Saijets) já enni Kuuva-Liäiná. Iŋgá muštâl et sii táálust lijjii ennuv párnááh tane ko táálust assii meiddei Marttin ovdebáá kyeimi párnááh suu já suu oobij lasseen. Sigávuonâst lâi tuš taat ohtâ táálu. ¶ uuccâmnáál ¶ Njuámmil ¶ – Pisso ko pávkkái, te must kähvikoppâ koočâi muottui, mun nuuvt suorgânim. ¶ Jeessânlostâ Anarâš almostui neljii, main ohtâ lâi kalendernummeer. Puoh numereh lijjii ivnenumereh já čällen lijjii Matti Morottaja, Ilmari Mattus, Jussá Seurujärvi, Pekka Moilanen , Tuomo Huusko, Tanja Kyrö, Pia Nikula, Petter Morottaja, Terhi Rantanen , Teija Linnanmäki, Éva Kelemen, Mari-Anne Kenttämaa, Leena Kiviniemi, Yrjö Musta, Suvi Kivelä, Riitta Vesala, Anne-Marie Kalla, Maijukka Pyykkö, Kaisa Vuolukka, Mervi Skopets, Marja-Liisa Olthuis, Katriina Morottaja, Marjut Ahvenlampi, Anne Seipiharju, Hans Morottaja, Anna Morottaja já Anja Kaarret . ¶     Eerki i. Lijmii tâi sáárgu jieijâd kove. ¶ Taaidâtábáhtus koveráiđu ¶ 18. kähisteijeeviigun ¶ 3. Pyereed iälšu. ¶ 122. Suomâ vuáđulaahâ lii tubdâstâm sämmilij sajâttuv Suomâ algâaalmugin já tähidâm sijjân sierânâs kulttuurlâš já kielâlâš vuoigâdvuođâid. Vuoigâdvuođâi tubdâstem ij kuittâg lah ulâttum eennâmomâstem- ige puásuituáluvuoigâdvuođáid, veikkâ OA julgáštuš algâaalmugij vuoigâdvuođâin já ILO sopâmuš nr 169 čielgâsávt adeleh vuoigâdvuođâid täin kuávluin. Olmoošvuoigâdvuotváldálâš huámášit, ete Suomâ valmâštâlmeh ILO sopâmuš nr 169 ratifisistmân láá pištám jo paijeel 20 ihheed. Tehálâš koččâmuš lii sierânâstooimah, maid sämmilij ekonomâlij já kulttuurlij algâaalmug-vuoigâdvuođâi visásmittem váátá. Aalmugijkoskâsâš olmoošvuoigâdvuot-lahâasâttem mield sierânâstooimah pyehtih leđe agâstâllum koččâmušâst leijee tiileest toin iävttoin, ete toh láá olmâ koskâvuođâst ulmemiäldásâš tuhhittettee uulmijd. Olmoošvuoigâdvuotváldálâš tiäddut, ete ratifisistemproosees ij koolgâ anneeđ nollátiäivásemspellân, mast tuše nubbe uásipeeli vuáittá, peic meid väldiaalmug eennâmkevttimvuoigâdvuođâid já vuoigâdvuođâ hárjuttiđ iäláttâsâid kalga väldiđ vuotân. ¶ suomâkielâsâš teekstâst, mutâ västid kale GNT teevstâ. IM vuod lii jurgâlâm ¶ Eellimsaje jäävrist ¶ Ovtâstum aalmugeh lii nomâttâm 9.8. aalmugijkoskâsâš algâaalmugij peivin. ¶ 2. Algâaalmugáid kullee ohtâgâsâin, eromâšávt párnáin, lii vuoigâdvuotâ finniđ áášánkullee staatâ škovlim olgoošthánnáá ton puohâin taasijn já puohâin haamijn. ¶ Škovlim já oppâmateriaallävdikodde lii sämitige škovlimpoolitlâš iävtuttâsâi, algui, ciälkkámušâi já peleväldimij valmâštellee já sämikielâlâš oppâmateriaal vuáváámist, vaalmâštmist já jyehimist västideijee orgaan. ¶ Lii jo eehid ko Hirškikkâ, Myerji, ákku já enni vyelgih lyemejiägán. Piäiváš páštá ain. Keessiv Säämi enâmist lii ijâttes ijjâ já luámánijd uáiná čuággiđ iho-uv. Ákku já stáálupárnááh láá uáđđám ehidispeeivi njaalgâ peivinaharijd já láá virkkuuh. Eeči já enni pelestis lává čihtâm puoh ráigánâm viermijd. Eeči vuálgá jäävri oolâ čihtum viermijd suáppuđ ton puudâ ko eres peerâ vuálgá lyemejiägán. ¶ - Lii. ¶ häämi, merhâšume já pragmaatliih ohtâvuođah. Jurgâlem kvaliteet suogârdalloo neelji ¶ Lahtos 22 putes sisáimu lii puohâi ävkki-toimâmalli sisáimu ¶ elleeh? a) trilobiit, b) merâskorpion, c) njuhčâ- ¶ kačča kááivun, te vissâ sun tallân paijeed tom tobbeen, veik ličij–uv sabbaat? ¶ passiivrááhtus lii ereslágán ko suomâkielâsâš (spiekâstemjuávkku nr 2). Spiekâstmijn ¶ Sämmiliih kirhoost -seminaar Dolla-salist. Pirita Näkkäläjärvi. 4.2.2012. ¶ Márjá-Liisá áásá tááláá ääigist Hollandist já suu perrui kuleh hollandlâš kállá Henkjan lasseen kyehti nieidii, Sofia (š. 1996) já Ester Anne (š. 2004), kiäid sun sárnu pääihist anarâškielâ. ¶ Iänááš nieidâin iä puávtáččii naharijngin porgâđ tagarijd, main sij nievdih. (T) ¶ +358 (0)10 839 3183 ¶ Immeel haalijd návt ruokâsmittiđ mii oskođ, et sun lii mii rievtis Eeči já mij lep suu rievtis párnááh, nuuvt et puávtáččijm paloittáá já ollásávt lyetin ruhâdâllâđ suu, nuuvtko rähis párnááh rähis eejis. ¶  lii Nuuvt suoi väzzilává ovdâskulij. Heikkâ vázzá kurppo oovdeld já Marttin suu maajeeld. Marttin kulá, ko Heikkâ šuáhká ain tyelittälli já vázzá suu mielâst ain hitásubbooht ovdâskulij. ¶ tot viäžžá čiččâm vala paab jieggâd , já toh puátih siisâ já asâttâtteh tohon aassâđ. Näävt ton ulmuu tile lii loopâst paab ko aalgâst.» (KKK02) ¶ Kove: Ilmari Mattus ¶ Tiervâpuáttim Säämi aalmugpeeivi juuhlán Anarân 6.2.2015! ¶ Poikamiehet tietävät naisista enemmän kuin naineet miehet; muutenhan he olisivat naineet. ¶  taas Kooveest uáinojeijee tuve lii ráhtâm mottoom kolgoläddlâš Taažân monâdijn, kote kale tállân hevvânij merâpiivdost. Tärhis äigi ij lah tiäđust, mut 1900-lovo aalgâkeččin tot lii lamaš, ko jo ohtâ ässein, kote lâi šoddâm 1899, muuštij tom rähtim. Kuittâg 1907 tot tupe ij lah vala lamaš ko J. Rosberg kirjeest ”Lapplynne” lii ton ive valdum kove mast Samudjäävri ulmuuh čuážudeh uámi vyelligis hirsâtuuváá oovdâst. Siempárnáá Haanu tupe lâi jo aalgâst rahtum kyevtlonjâgin, mutâ nuuvâi-uv älšši vâi amnâseh, ko jäävripele káámmár ij valmâštum suu eellimääigi. Tot paasij kehán já tuše nubbe peeli lâi lieggâ tuppeen. Kehá lasâräigi sáhhájui uksân 1951, vâi kirdemmaašin romuid kesitteijee läddliih pessii pieijâđ hiäppuš tohon. Eskin maŋeláá, vissâ 1960-lovo peln, Siempárnáá Haanu kandâ Hanssâ raahtij kehá kámmárin, raahtij uksârääigi sajan laasâ já raaigâi uuvsâ tuve já káámmár kooskân. ¶ 57 čižetpelji luoddiistum já ohtâ (pittá) maajeeld, uálgispelji rasta (Afanasjeff suuvâ merkkâ). ¶ Per-Martin Israelsson ¶ Immeel eeđâi: “Koške-eennâm eennâm oolâ, ¶ Sosiaal- já tiervâsvuođâ ¶ Pyereest oođđum iijâ maŋa elâččijm puurâdmin já tast maŋa tolliittijm oppeet viestârân. Peivi koordij siämmáá pakkâsávt, ko jiehti-uv. Gladys kyevtis lopedâđáin meid vyeijiđ Badland pehti, mii lii National Park já muái tuođâi-uv movtáskáim. ¶ Siämmáá ääigi Tálunjobžâ lâi tuálvum Uárbis njobžâpárnái táálu kaandâid Njobžâjäävri riidon. Sij lijjii tobbeen kejâstâlmin saje jonsahpeivtuulâ puálláátmân. ¶ - Kielâpiervâlpargei vuosâišeškovlim orniimist. ¶ Veikkâ vaanhimeh tuáivuv párnáidis pyere, te sunnuu säänih já tavoh pyehtih liijká leđe rähisvuođâttemeh já puástud. Talle-uv, ko meridep toohâđ vaanhimijdân táátu vuástá, mij kolgâp kuldâliđ já anneeđ sunnuu áárvust. Pákkum kenigit meid vuorâsulmuid kunnijâttiđ vaanhimijdis já anneeđ sist huolâ. ¶ Stuorrâ Loppookjävri = Käyräjärvi~ ¶ Juhlepeeivi pajalâssân láá Irene Länsman teatterlávdástem, Heli Aikio lávlum anarâškielâliih lavluuh já Anna Näkkäläjärvi-Länsman soololávdástem. ¶ 96 ¶    maid  väldih Ton peevdi kuvlân lâi hirmâd jo kuhes jono, nuuvt et mij ep kustoo lamaš áinooh mađhâšeijeeh, kiäh lijjii kostnii maŋanâm. ¶ saavzâčááná ¶ 4. USA 2 280 ¶ kuobžâ 89 ¶ 4. ¶ Kollekielâ – árvuštâllâmkomitea čällee Brita Stina Sjaggo Samediggi Box 90 SE-981 22 Giron/Kiruna Sweden ¶ Säämi kulttuurkuávdáá vuáváámist uárnejuvvoo almos kyevtimuddosâš arkkitehtkišto ¶ Oolâ: 100 gr vuástávaskos ¶ irve saukon pesä ¶ Ubâ Tave-Italia lii jáválâš eennâmtuálukuávlu, mut tot lii meiddei ovdánâm ráhtulâšvuođâkuávlu. Stuorrâ ráhtulâšvuođâkaavpugij tegu Torino, Milano já Genova fabrigijn valmâštuveh aautoh, maaŋgâlágáneh päikkimašineh já muotipihtâseh. Fiat lasseen lii Italialâš autoráhtulâšvuođâ tobdosumos merkkâ Ferrari šoddâm formulakištoin tobdosin. ¶ Pieinis-Piäká ¶ Kaspiameerâ. ¶ láágást. ¶  V ¶ 8. išediđ, leđe iššen ¶ Paldanâs luodah ¶ ”15.-16.10 lii ollâtääsi čuákkim, mast linjejeh biodiversiteet suojâlem uulmijn ive 2020 räi. Suomâst ij vaidâlitteht lah oovtâgin minister pääihi alne staatârääđist tábáhtum nubástusâi tiet. Algâaalmugáid lii hirmâd tehálâš, ete aalmugijkoskâsii artikla 8(j)-pargojuávhu joođhâ várás lii noonâ toorjâ já pargojuávhu maaŋgâihásii pargo-ohjelm ovdeduvvoo ain,” Pertti Heikkuri linjee. ¶  já  [maid  kannattaa, Jiella-juávhu jesâneh kárvudeteh peeskân já luukân vâi sist puáhtá väldiđ kuuvijd uđđâ CD-skiäru lookán. ¶ Kuáskim palaskij já kirdelij olgoláá. Pocahontas kuárŋui jotelávt piervâlân já piejâi várugávt uđâgáá tohon. ¶ lâlâš palvâlusâid, toi toimâmvuođâ já vaikuttâs puáhtá mittediđ. ¶ – Toh láá aaibâs liijkás tivrâseh, ettim sunjin, ko jiem raskim taggaar haadan taid uástiđ. ¶ čuovâ (piäiváš tâi lamppu) ¶ OA táátuvuástásijd lappuumijd kieđâvuššee komitea (CED) ¶ 192 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ Pähtisavvoon TII.1963 Paččveist Ruošân luovâttum uásist, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ 8. Ruoššâ 1 100 ¶ Tutkâp Nuorttâmeerâ ¶ Toimistosihteeri Ritva Tammela ¶ Suullân 9 km keččin Njurgoiluovtâ Siijdâst lii Juuvâkielâs-nommâsâš tuodâr, kuus jotá merkkejum päälgis. Tuoddâr alne lekkâseh mučis várduseh Lemmee vuámán já tuoddárijd ton pirrâ. ¶ vahakkaat ¶ Mottoom peevi Jeesus halijdij vyelgiđ Galileajäävri nubebel. Sun lavkkij kárbás máttááttâspárnáidiskuin. Jäävri alne pajanij fakkist šuármu. Ollâ pááruh caimii kárbá. Käärbis stáávrui korrâsávt já almâstij čääsi. Sii lijjii tääl jiegâeeđeest, já máttááttâspárnááh pollii čuuvtij. Mut Jeesus oođij. ¶ 21. Palojärvi sieidi , kyevtkiäđgásâš sieidi nomâttum jäävri riddoost. Jävri sáttá leđe siämmáš, ko Páálujävri ja tađemield Páálujäävri sieidi , veikkâ Ilmari Itkos tiäđu mield Palojärvi ij liččii innig tiäđust (J. Fellman / Ilmari Itkonen 1910). ¶ rášuarve caaimij eennâm stuorrâ arvečolmijgijn. ¶ Suomâ arkkâduvâid ovdâsteijee arkkâduvâi peeivi toimâkodde valjij ive 2006 arkkâdâhtahhoon ¶  nuorâ TUTKÂP PLANKTON ¶ riddoost. ¶ Miettelysnjarga *** TN.1995 Toovlâš ruuvnâmeccitorppa Nijbii leeveest, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. Tom lii vuáđudâm Aŋŋel Eerki leskâ Elli Aŋŋeli, s. Mujo ive 1898. Ive 1900 toos poođij uđđâ išedin Hendrih-Piäkká (Piäkká Hendrihkandâ Mattus, š. 1871). ¶ kuuloold láppojii, te ¶ Ässeiloho : 5,2 miljovn ¶ – Joo, tot lii ain njaalgâ purrâmuš. ¶ Jyeigee: Nils Heikki Paltto ¶ Pete poođij Jaamišalmaakaavâst Wilson Hills pehti kezis Čuánjánjuáski čoođâ. Ko sun čuážui uccâ toŋâstelhuu alne juuvâ já táálu kooskâst, sunjin keevâi siämmáá náálá, ko lâi keevvâm McHugesân. Vorrâ šaavâi suonâin, já čuddui poođij taggaar tobdo, tegu suu ličij povvâstittám sehe čiärustittám. Peten poođij vyestilisthánnáá haalu ettâđ maidnii vuohâs, maidnii uáli jiärmálii, já kuhes smiettâmpuudâ maŋa sun oovdânpuovtij tobdoidis šuáhkátmáin: ¶ Maaŋgâid iivijd tassaaš lopâttum Kaamâs kansaškoovlâ já maŋeláá vuáđuškoovlâ vyelitääsi historjan čälistui ohtâ uđđâ sijđo lase, ko ive 1952 vuosâluokkaliih tollii luokkačuákkim syeinimáánust 2001 Kaamâsist. Ton čoovčâ lävkkejii vuossâmuu luokan loves já muáddi ive maŋeláá poođijn vala kyehti uđđâ uáppee lase siämmáá luokan Avveel kansaškoovlâst. Tast maŋa mij lâim puohnâssân kyehtnubáloves, mut kuulmâ ive keejist ohtnubáloves, ko ohtâ mii luokkalijn moonâi koskâškoovlân Avelân. Lâim ivveest ihán oovtâst penttâ ive 1959 räi, ko škovlâ mii uásild nuuvâi, já pieđgânijm miätá maailm. Muádis monnii Ruotân, muádis Maadâ-Suomân já loopah maaŋgâi muhij maŋa maaccâim teehin tavas. ¶ Toh ulmuuh, kiäh tuuveest lijjii, ruáhásii já mun tiäđust-uv jurdelim, et sij povvâsteh Joovnâ hyenes suomâstmân, veikkâ kale tot majemuš sääni vissâ taaiđij enâmustáá povvâstittám. Tien “goretoŋŋeht” -sääni (suomâkielân kortongit) uáivil iberdim iäskân maaŋgâid iivijd maŋeláá. ¶ Toimâjuurdâ já sämmilâš aarâhšoddâdem ¶ 2. Noomât kován vuoiŋâmorganiismâ oosijd. ¶ Sämitigge adelij stipendijd Säämi máttááttâskuávdáást valmâštum uáppeid ¶ – Mun luoihâttâm ain kiirjijd párnái uásáduvâst, Matti muštâl já mana párnái uásádâhân. ¶ Kiiđâst ij lamaš mihheen eres rääđđin ko vyelgiđ korrâ sáttoin tavas, kost čuovjistääsnih vala lieđđuu juhâpiälláin. ¶ Vyesimiärkkum álgá jonsahpeeivi suulâin já talle ubâ peerâ värree tuoddârân aassâđ. Tuoddârist aassâm tábáhtuvá iänááš kuáđist tâi láávust, mii addel páárnážân šiev já rievtis kove sämmilii eellimhäämist. Miärkkumij kooskâst ulmuuh pivdeh kyele já siärvásteleh kuoimijdiskuin, ko puohah láá čokkânâm siämmáá kuátisiijdân. ¶ Vierccâ lii oressavzâ. ¶ Indaljuuhâ C3 ¶ Hyvästi aapiskukko! Gummerus 1939. ¶ puzzâkerdi.....64 ¶ 30 cm ¶ ulguubeln sämikielâ amnâsmáttááttâs, main 29 láá Suáđigil kieldâ uáppeeh, kiäi aassâmpäikki lii ¶ räjiráánjá Ruošâst láá. ¶ – Mun lam postâ-vahtâ, ucca hitruus Säimi-Säplig vissáád luuŋkást. Uážum aasâđ tääbbin, ko vahtiim puáttee poostâ já keigiim tom ustevlávt áákun. ¶ Nilivaara *** TII.1963 Kj. Kittâl já Aanaar koskâsâš Njollâvääri, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ Muštám taggaar fiäráán, ko poođijm skipárijnân taas káámpán, te tast lijjii kulmâ skipárâš tađe ovdil. Na, tast aalgijm tiäđust-uv káhvástâllâđ. Ohtâ suuvâi tääbbin, poođij riidon, ijge lamaš finnim maiden. Já talle tast savâstâllui mottoom ääigi. Talle taat Antti Valle (Kijá Antti) eeđâi, et “jaha vuálguppa keččâđ, jo-uv lii kuáijim puáttám Aantikeeđgi vuálá” . Nuuvt tot moonâi toos riidon já spežžâlij kuámmiráin čáácán, et stužettij. Talle puohah kuldâlii siijvost já jo kullui stuužeetmin Aantikeeđgi puotâ: jaha tobbeen lii skippáár. Tot nuuvt tegu västid, kuárŋookyeleest láá meid revireh, tot almoot stuužeetmáin, et tot lii muu saje, teehi ij lah pyeri puáttiđ. Talle taat siämmáš Vale Antti vuolgij suuhâđ, já kiinii nubbe vuolgij tuohu Njuámmilcoskâs luusmán suuhâđ. Tast nuuvt tegu vuáruttuvvâi vuolgui, muoi passijm skipárijnân käähvi vuosâdiđ. ¶ Euroop pirâsmerkkâ ađai EU-rääsi. ¶ Ruotâ Sämitige stiivrâ saavâjođetteijee Ingrid Inga, räämid tave-eennâmlijd haldâttâsâid ko pieijii nuuvt stuorrâ palhâšemsume huámášemtied sämikieláid. - Lii hävski ko puáhtá palhâšiđ já movtijdittiđ ulmuid kiäh láá ubâ eellimääigi korrâsávt porgâm sämikielâ siäilutmân já oovdedmâin, iätá sun. ¶ 12. ¶  objekt. Paješkoovlâ luoka čáitussaje ađai “näyttämö” lâi “lavastum” áášánkullee piergâsijguin já Kaamâs siijdâ ulmuuh sehe nuorâmuuh škovlâliih čokkájii tievâ luoka. Uási vyeliluokast-uv lâi uárnejum keččei já kuldâleijei várás. ¶ Nisonieidâ viällái surgâdin källee alne já kejâdij alme. Sun lâi viällám tobbeen jo kuhes ääigi, ege sun lamaš vises, vajaččij-uv ollágin pajaniđ. Muu váimu lii liijgás lussâd, Nisonieidâ jurdâččij šlundáht. ¶ “Vyesimáánu 28. peeivi vihkui Kuobžâ-Saammâl Matti (Matti Morottaja) Helsig ollâopâttuv kunneetuáhtárin. Humanistlâš tieđâkodde lâi iävtuttâm filosofilâš tieđâkoodán sunijn taam alemuu akateemlii árvunoomâ. Iävtuttâsâst mainâšuvvojii tágáreh áánsuh: Suu kuhesáigásâš pargeldem eenikielâs pyerrin lii vaikuttâm mädigávt toos, et anarâškielâ, ohtâ Suomâ vänis algâalgâlâš kielâin, lii nube tohán piäluštum masa vises jämimist. ¶ suomâkielân ¶ Já skippáárhân peenuv tiäđust-uv sunjin lâi-uv. Kalehân sun lâi maŋgii povvâstâm naaburiššeedsis, kote ij jieš pennust huollâm mut kote ij viiššâm äšittáágin vyelgiđ olgos vazâččiđ. Já nuuvt taat lâi hoksám taas šiev koonstâ: taat tuálvuttâlâi naaburis pennuu olgos. Taan naaburišedist lijjii mudoi-uv hyenes jyelgih, ige sun kuhás lijjii kostâđgin. Illá piergiittâlâi ohtuu pääihist, mut nággárvuođáin tot mahtnii kuittâg luhostui. Já taan-uv naaburišedân peenuv lâi kuittâg šiev skippáár. ¶   6. Ranska 3 016 ¶ Sämitigge uárnee ávus nommâkišto, mon uáivilin lii kavnâđ Aanaar markkânân ive 2012 valmâštuvvee Säämi kulttuurkuávdážân ton uáivil já tooimâ kovvejeijee noomâ. Kištoäigi lii 8.10.– 9.11.2009. ¶ luávádui = suovattiin 32 ¶ 2. ¶ – Na mun-uv talle liččim kolgâm tohon viggâđ, Heikkâ povvâstij. ¶ Sanna Jortikka ¶ Tukholma = Tukholma ¶ Veikkâ säämi kielâlaahâ ij kuoskâ njuolgist máttááttâs- já peivitipšopalvâlusâid, lohtâs äšši kuittâg ¶ 5. Viärdádâl niijto uccâjurssei olgohäämi. ¶ Lii jo iđedisijjâ, ko Heeihâ já Marttin käärbis aldanškuát pappâl rido. Suoi časkâdává moottor já suuhâv riidon, amas cuvnâđ uáđđee ulmuid pappâlist. Kale sunnut-uv jo nahareh liččii, ko lii lamaš nuuvt kuhes peivi. Mut suoi tiettiv, et vistig sieidi kalga kavnuđ ovdilgo lii vuoiŋâstemäigi. ¶ Auktorisistum kielâjurgâleijeeiskos ¶ Anarâškielâ ravvimjuávkku sänilistoh (lekkâs uđđâ laasân) ¶ 56 ¶ ruškâdâspuursâš ¶ vyeittiđ! Vaahâg ko mottoom ääši jieh ¶ Eellim jieškote-uv liegâsvuođâstielâsijn ¶ 1. a. Merkkii kován čuuvčá orráás merháin (♂) já kuáppil niŋálâs merháin (♀). ¶ 103 ¶ Láim oppeet ohtii Timotein jotemin tuoddârijn. Lâi váhá taggaar čuáskimis šoŋŋâ, čoovčâ vuossâmuuh muottuuh-uv lijjii jo kiergânâm myettiđ, veikkâ suddâm tállân lijjii-uv. Muoi láim jotemin tagarijn kuávluin, kost lijjii viehâ täsivis enâmeh, já tobbeen ooinij tondet kuhás jyehi kuávlun. Mun kal jiem lamaš kárvuđâttâm tuárvi, mut ferttejim ain tyelli tälli lieggiđ njune kieđâiguin, já talle vala possoođ kieđâid liegâsin. Timotei ij kale perustâm šooŋâst maiden, mut juuđij ain ovdâskulij. ¶ et kufittârhân tot uccâ ¶ 6 a. Vääldi čielgâs, kost láá tuu škoovlâ časkâdempiergâseh. ¶ Kyevtuásásâš Áppes lii lamaš kiävtust juo suullân 20 ihheed já ton rähteeh láá Helena Valkeapää, Seija Guttorm já Aletta Ranttila. Tääl almostum teddilâs lii oornig mield niäljád já ton teevstah láá mottoom verd uđâsmittum. ¶ Áánást lâi lamaš hitruus eehid. Sun tuubdâi, et ij lamaškin innig nuuvt ohtuu taan kaavpugist ko lâi kavnâm eres-uv sämmilijd. Tääl Ánná huámmášij, et sämmilij jurduuh lijjii kuittâg nuuvt siämmáálágáneh ko sust alnestis: riävskápiivdon, puásuipargoid, miäcán já kuáláástmân ij lamaškin innig nuuvt kuhes mätki! Heikkâ aaibâs vájáldui. ¶ Sämmilâšvuotâ meerhâš munjin iäččán äärbi, maid kuádám váimustân áášán kullee tuođâlâšvuođáin. Verdidâm nuorttâsämmilâšvuođâ ilolâšvuotân, jieččân luándu livkkáásvuotân já jieččân siälu puálun. ¶ Kielâ ¶ 4. ¶ Nuuvt muoi te vuolgijm. Mätki lâi Fjeldavanân, mii lii stuorrâ jävri pajosist. Ulmen lâi pivdeđ stuorrâ kuávžurijd viermijguin já ušten. Jävri lâi kuálláá. Toos lâi suijân iänááš tot, ko toho lâi vaigâd peessâđ, muáddi penâkkullân hyenes maađij. Maađij ij lam kal ko eidu möŋgijáin vyejettettee. Lijjii juovah, jeegih, lyeiveeh já ciägu räpis vuástáluvah. Tohon ij viiššâm kaleskin vyelgiđ ucceeb kyelineelgi tet. Jis kyele kuudij-uv, te saallâs lâi sruáŋgis finniđ pááikán. ¶ Elleid kalga tuálvuđ škoovlân lokkeliitijn, main lii jävričääci. ¶ – Mut maatij-uvks sun? ¶ Suámes ráávhu riddo ¶ Maatist lâi kuuđâ hiävušvuáimásâš Caille-merkkâsâš kärbismoottor, mut tot lâi nuuvt styeres, et mun jiem ooviittâm toin vyeijiđ. Jiem vaijaam aldagin ruttiđ tom joton já tot lâi uáli tärkki toi kaasuttempuncij já stellimpiergâsijdiskuin. Viljâm já Matti kale ruttiistáin tom joton kuás peri, mut mun jiem tuostâm aldaniđgin kalleeb ton moottor. Kukken tast et liččim vala vuáijám toin. Nuuvtpa syele tuáivustellim, et ko Mattijn vyelgeen oppeet tiddepiivdon toho Kiävunjáálmán, te sun luoihâttičij viljâstis Heeihâst ucceeb Aldell-merkkâsâš moottor ohtân kárbáinis. Nuuvt eštus keevâi já vyeijiláim-uv Aldelláin tiddepiivdon. Lijjim jo viljâinân mottoom keerdi peessâm Aldell stivrimsuábán kiddâ já lijjim joba starttam-uv tom motomijd keerdijd. Viljâm lâi ravvim, et kolgâččim teddiđ uimur puálu ucemustáá love sekunttid, mut ain ko mielâstân lijjim tiäddám tom uimurpuálu jieččân mielâst tuárvi, lijjim tuođâlávt tiäddám tom tuše muáddi seekunt. Lâi vaarâ nuuvt huáppu starttađ já tondiet tot ravgottij-uv muu ain nuuvt hirmâdávt já vuolgij joton iäskán muádilov rovgim maŋa. Matti-veerdi lâi uáinám muu ravgomijd já tieđij tärkkilávt, mast lâi saahâ. Nuuvtpa sun ravvij muu, ko moonnim kárbá moojiikeš vyeijen: ¶ – Kákku já miinii puorijd. Mij liäibuim jiehti, já mun tuálvum täst áákun váháš tullijáid, ko sun lii illávaje já hyenes oornigist. ¶ riijkâ Alda-nuorttâ Tave-Aasia Koskâ-Aasia Nuorttâ-Aasia Maadâ-Aasia ¶ siämmáánáálá ko KR92. ¶ Iđedist lâi vuolgâ. Koccájim jo čiččâm suulâin já lijjim pel käävci maŋa Avelist vuordâšmin Ilmar. Vaartâ vááijuv käävci sun poođij-uv toho, kost muu auto lâi tivottâsâst. Tivvoo lâi luhhoost meiddei tooláá joođoost. Sun lâi kejâstâm auto já eeđâi, et puáris auton ij nuuvtkin puáhtám lyettiđ. Mut kale sun juurdij, et tain Anarân tuostâččij vyeijiđ. Maksim motomijd luuvijd euroid pargopäälhi jeđe starttaaškuottim vuájáánân. Iho lâi puolâštâm, ige auto kustoo mielâstis vuálgám joton. Aaibâs majemuin virdijn moottor kuittâg kevâškuođij. Muu mätki Anarân peesâi älgiđ. Ilmar kuođij jieijâs auto tivottuv šiiljon já njuškij muu láiguauto raati tuáhá. Láiguautoin muoi kolgâččáim puáttiđ Anarist maassâd. Mun aštus meridim, et pesâččim fiärttuvuájánáin Anarân. Mudoi-uv mielâstân suovvim Ilmarân láiguauto: sun lâi nuorvust, já sunjin lâi čielgâsávt-uv puátimin lenccu. ¶ Anarâš-lostâ puátá munjin. Tom laaviim luuhâđ já tast kale láá šiev mainâseh. Tot lii pyeri já tehálâš lostâ. ¶ 1. Toolâ kieđâdâd čoolmij oovdâst. ¶ Išedep ¶ Ante mielâst Elmer lâi čohhoom jyehi syeinipittáá kuittâg-uv kulmii ovdilgo sun mahtnii tuhhiitškuođij taid. ¶ 57 ¶   Uálgicelkkust 224 ¶  kuábáš- Maaŋgâlovo poossum purrâmâš = paistos 40 ¶ Iäruh ¶ Äijih juullân lii šleđgâvárádâs purgánmist šoddâm jienâ. ¶ Avveel kielâpiervâl várás kavnojii kielâpiervâlvisteh čujottâsâst Sairaalantie 12 A 3 já toimâ peesâi älgiđ 4.10.2010. Párnááh kielâpiervâlân pottii kuttâ olesáigásii já ohtâ uásiáigásâš, kote lii ovdâškovlâlâš. Tađe ovdil lâi korrâ vuávámpargo sehe tävirij já riäidui haahâm, mađe várás Aanaar kielâpiervâl västideijee Ritva Kangasniemi lyevvejui kielâpiervlâvästideijee tooimâst taan paargon. ¶ Mun lam Niina Siltala (js. Aikio). Lam šaddaaš Avelist já muu suuhâ lii vuálgus Ijjäävrist. ¶ maajeeldpuáttee = jälkeläinen 23 ¶ tirlihhááš ¶ Sämitigge já Mii rs kärttejeh kielâpiervâltooimâ táárbu ¶ sijđoh: 180 ¶ Talle Ninive ulmuuh uskuu Imelân, kattii viärráás tavoidis já lopedii muttuđ. Ko Immeel taam ooinij, sun ij adelâmgin luhottisvuođâ kuáhtáđ kaavpug. ¶ Sämikielâlâš palvâlusâi vaattâm váátá sämmilijn meiddei jieijâs tooimâ já sämisiärváduvah tarbâšeh ¶ Tääiđui visesmittem, laseškovliittâs já love mieđettem maŋa párgee puáhtá adeliđ ciirgâs liške vuál. ¶  máttáátteijen ? ¶ Amnâseh: ¶ 4 a. Noomât kuuvij navittijd. ¶ VIERMIJ SUÁPPUM JÁ KUOHÂM ¶ Konišnjaargâ riddoost Äijihjäävri Äijih puotâ lii stuorrâ keđgi vala stuárráb keeđgi alne, mii lii tegu stellejum kuulmâ ucceeb keeđgi oolâ. Tot lii tovláá ääigist lamaš viehâ vissásávt sieidi, kuás juo mainâs mield Peeivih Vuáláppâš lii pajedâm tom tohon já sunhân lâi pegâlmâs sieidij hevâtteijee, kote hevâttij ereslasseen Mudusjäävri sieidi. Ärbivuáválii tiäđu mield läävejii ulmuuh lappâd suvâdijn leggistiđ šlaantâ Pajalâskeeđgi puotâ jáávrán já tot-uv äšši piälušt sieidiääši. Meiddei Áhu-uáiváá alne lii suullân siämmáá stuárusâš keđgi neelji ucceeb keeđgi alne já lii nabdemist, et tot-uv ličij lamaš tovle sieidi. Aanaarjäävri Siskelvuonâ Säđisuollustkis lii källee alne stuorrâ keđgi, mii lii meiddei máhđulávt lamaš sieidi. Tast Ilmari Itkonen maainâst kietâčallustis ive 1910 návt: ¶ Čaallum anarâškielâlâš kirjálâšvuođâ puáhtá nabdeđ älgiđ tast, ko A. V. Koskimies já T. I. Itkos nuurrâm já almostittem Inarinlappalaista kansantietoutta almostui ive 1917. Tot lii čoggum amnâstuvâst, mon A. V. Koskimies čoogij i. 1886. Mainâsteijen lijjii Heikki Mattus, Iisakki Mannermaa, Mikko Aikio, Pekka Aikio, Juho Petteri Lusmaniemi, Paavali Valle, Santeri Valle, Antti Kitti, Antti Sarre, Matti Sarre, Pietari Valle, Yrjänä Sarre, Heikki Morottaja, Uula Morottaja já "Juvduu ákku" . Kirjeest almostui Lea Laitis toimâttem, ucánjii mutâččum version uđđâ tiädus i. 1979. Tast kevttui Erkki Itkos , siämmâš, mii kiävttoo sänikirjeest Inarilappisches Wörterbuch, ko oovdeb lâi čaallum fooneetlâš merhâiguin. ¶ – Mun kale ferttiim suáitistiđ Kuáskán já koijâdiđ, mii tobbeen lii tábáhtum. Jis veik kiinii ličij eelâšmin toimâttâhrakânusâst. ¶ Ohtsâš säämi kielâlävdikodde - eidusiih jesâneh (topâlduvâi siste värijesâneh): ¶ Škovlim ovdâsajasâš čuosâttâhjuávkkun láá vuáđumáttááttâs sämikielâ já sämikielâlij luokai máttáátteijeeh, mutâ fáárun peessih meid säämi arâšoddâdem syergist tuáimeeh, luvâttuv sämikielâ máttáátteijeeh já sämikielâlii áámmátlii škovlim máttáátteijeeh. ¶ Mut bensintaaŋki lohe lekkâm, nuuvt ohtâkiärdánis pargo ko tot jieijâs autoin lii-uv, sáttá tuálvuđ omâs autoin tijmepele. Näävt munjin tiäđust-uv keevâi. Muu jieččân autost bensintaaŋki lokke lekkâs nuhtán ruttiimáin jeđe korkkâ čovduin. Tääl-uv tiäđust-uv keččâlim siämmáá, mut lokke ij lekkâsâmgin. Smietâškuottim, maht täälgis kolgim rosâškuottiđ. Muštim oovtâ láiguauto, moin ohtii vuoijim Oulust já mast lokke lekkâsij puálust molsânij vyelni, já korkkâ lekkâsij talle ko lokke lâi lekkum. Kejâstim tiäđust-uv auto siisâ já ton siämmáá sajan. Ij tobbeengin oinum mihheen. Mottoom autost tot siämmáš puállu lâi lamaš vyeijee stoovli paaldâst uksâpellâst. Tääl te ruottim tobbeen-uv, mut jiem uáinám magarijdgin puáluid togobeht. Ohtâ áinoo lihtâstuálppu bensinsajattuv puotâ ij nuuvt ennuv čuovvâm, já lohe lekkâm šodâškuođij ain vaigâdubbon. Smiettim jo, kolgâččim-uv liijká-uv kyeđestiđ auto taŋkkaahánnáá já tuše tuálvuđ tom kirdemkiädán. Mut nube tááhust lijjim nággár jiemge aaibâs älkkeht halijdâm luovâttiđ. Usâškuottim auto raavâkirje. Kejâstâllim jyehi saajeest, mut tot ij kavnum kosten. Lijjim jo muáddilov minuttâd ájánâm automaat lunne, já muu kierdâvâšvuotâ aalgij nuuhâđ. Maggaar jiečâpiäiválâš tiŋgâ tot lokke lâigin! Nuuvt te vazzim vala ohtii bensintaaŋki lohe kuuvl já čurmâdim tom suttoost. Jieččân hiämástussân oinim, maht tot fakkist kirdelij áávus. Tot kustoo lekkâsij älkkeht teddilmáin talle ko auto uuvsah lijjii áávus. Näävt ohtâkiärdánis čuávdus jiem lam ovdil kosten uáinám. Luvâškuottim uđđâsist automaat taŋkkamravvuid. Ubâ ááigán jiem lam uáinám eres ulmuid togobeht, et liččim puáhtám ravvuid koijâdiđ. Ko viijmâg luhostuvvim uigâđ jieččân paŋkkikoortâ toho siisâ, huámmášim, et lijjim uigâdâm toho tom koortâ, mon tubdâldâhlovo lijjim vájálduttâm. Kolgim vala molsođ paŋkkikoortâ, já esken talle pumppu toimâškuođij. Suullân tijmepele maŋeláá vyeijilim pivâstâhkálloin ovdâskulij. Forgâ te liččim kirdemkiedist! ¶ lemráhtusuđâsmitmist kalga väldiđ vuotân, et uđâsmittem ij uážu kepidiđ sämikielâlâš pal ¶ Jutteselgi mulijdij jiečânis: – Maid imâšijd ákku parga puoh tai kamuvsuoinijguin? Jutteselgi hundârušâi váhá ääigi já talle tot hoksái. Ákku-uv lii rähtimin suoinijn olssis já äijihân tälvipiäju tego jutteselgi-uv. Vissâ ákku já äijih varriv táálván ráájun aassâđ, tot meridij já vuolgij tutâvâžžân juátkiđ jievjâmij já siemânij tälvivuárkán nuurrâm. Tääl jutteselgi tuubdâi jieijâs vala-uv vijsásubbon, ko lâi tom-uv jieš keksim. ¶ Ákku páácá vala uksáluámán kejâdiđ olgos. ¶ Uccpárnáá Vuoli Ilmar ¶ olášuttiđ uhkevulážij luándutiijpâi toimâvuávám. Biodiversiteetstrategia olášutmist čoonnâs ¶ Taan kaavpugist Pieinis-Piäkká já eres kisáh ääsih. ¶ Ánnáásuálui = Annansaari ¶ 1. Rekinist kollii siijvost sajestis ¶ Tiilám ohtâvuođâst puáhtá valjiđ pááppârversio. Iävtuttâm kuittâg, et oovtâ táálun tiilájuuččij tuše ohtâ pááppârlostâ, já et toh kiäh šleđgâhäämi pyehtih pyerebeht luuhâđ, iä tušijtiet tiilááččii pááppârversio. Tom vuolgâttem máksá eenâb já lii áijáb. ¶ Vorrâ vuálgá vááimust. ¶ Sämitige kulttuurlävdikodde vuástavaaldij ucâmušâid 106 pittád ohtsis 789 888,30 euro oovdâst. ¶ vâšvuođâohjelm kalga olášutteđ väldimáin vuotân säämi kielâlaavâ. Meid kieldâ- já palvâ ¶ Myerjimiestui kuorrim ¶ Luuk. 23:35b x ¶ Cirgottiđ lite muldekeerdi muádi peeivi kooskâi ¶  tiäđu Immeel nommâ lii pase. Mij kevttip suu noomâ vuoigist, ko ruhâdâllâp, kunnijâttep já kijttep suu. Návt mij tubdâstep suu jieččân áinoo Imelin. ¶ Tieđettemčáluseh ¶ Oskolduvah: ¶  puáhtá Jieš Stuorrâvuonâ lâi 1800-lovo loopâkeččin, tááláá-áigásii ettâmvyevi keevtin “šaddeekuávdâš” . Taat sáttá vissásávt maŋgâs hiämáskittiđ, mutâ lii väädis oskođ, et aalmugrekinistempuátuseh “kiälástâlâččii” . Láá kuittâg maŋgâ metodilii (muuneeld vuávájum porgâmvyehi) čuolmâ, ko kiävttá aalmugrekinistem historjállâš kälden. Tast kuittâg pyehtip uáiniđ meerhâid aalmuglassaanmist. Viärdádâllup aalmug ovdánem Stuorrâvuonâ já Uunjargâ/Syevvijuuhâ (Bergeby)-kuávluin: ¶ 4. Peru 843 ¶ Ko tálvá, te iänááš čaasij tiivreh jäämmih. Čäcimittáreh ucâluveh riddošadolâšvuođâ siisâ. Čäciluttihááh, pyehčeeh já čäcieevnih vuojâdeh čääsist tälviv-uv já uážžuh tobbeen tuárvi haapi. Čuáimái já topsenjunčuoškâi suovsah juátkih elimis jäävri ponneest. Skáálžuh já skuápuh kuáivudeteh táálván ponnemootán já vuáijuh oijâgâsân. ¶ 4 Liivkâs čässuáivi vyelni 27 ¶ Säämi párnáikulttuurkuávdáš Mánnu uárnee párnáid pessijâšpuđâldem já sämikielân lohtâseijee ohjelm, maid stivriv Petra Magga-Vars já Inka Nuorgam. Párnááh uážžuh jotteeđ sämikielâ pálgá mield Sajos-táálu miätá. ¶ Na kalehân toh šivetteh-uv juttii tobbeen Čiermihkoddemvááráá pelni, uážžu ettâđ, et jyehi peeivi, mut tain ij ohtâgin vuáijum luhhoost lyeivei, kuusâ ličij-uv lamaš vaigâdub keessiđ koškásân. Toh korvii ton njuoskâ Čäcsuánju tobbeen jäävripele. Jävrrido moonâi päälgis Čiermihkoddemvááráážân já tot lâi tommit korrâponnásâš, et suuvdij kuusâid-uv. Kuusah läävejii motomin vájálduđ miäcán, nomâlâsân maŋeláá keesi, ko kuobbârij maajeeld jođeškuottii já talle taid ferttij ain vyelgiđ uuccâđ. Táválávt tom uuccâmpargo toovâi ain Juhháán-Uulá já motomin taid lâi viehâ vaigâd kavnâđ. Jiem lam kuássin tiein šivettij uuccâmreeisuin mieldi, mut motomin muštám, ko Juhháán-Uulá rahttâđâi miäcán ehidist. Sun leemnij vistig moodijd havlâpiso lemnuid, moid piejâi havlâi sajan roovâ saaltijd, jeđe vaaldij havlâpiso vijlâsáid já vuolgij uuccâđ kuusâid. Jiem tieđe, lâš-uv sun kuássin kiävttám tieid sälttilemnuid, mut pyereest puávtám kale jurdâččiđ, maggaar vaikuttâs tain puáhtá leđe, ko javgâl ovdâmerkkân veikkâ vuávsá čuárbpeelijd. ¶ Pivdomuštâlusah ¶ Artikla 8 váátá, ete ucceeblovokielâláid lii finnimnáál jieijâskielâlâš škovlim ovdâ-, vuáđu-, nube tääsi já ollâškovlâmáttááttâsâst sehe visásmittiđ kuávlulij kielâi teikâ ucceeblovokielâi tyehin leijee historjá já kulttuur máttááttâs. ¶  celkkust Uusia kuvia: 80A1_mantojärvi.jpg 80A2_jkl01410SK.jpg ¶ puh. 040 846 3053 ¶ maađhijd: ¶  já Uáivikaavpug: Kigali ¶ Lâi nieidâ já sust lâi pakkâ. Sun moonâi káávpán uástiđ coca-cola. Sun juuvâi tom já talle sunjin šoodâi-uv koolmâs. Sun vuolgij pááikán. Enni še poođij pááikán já sun lâi uástám sunjin uđđâ vuálpu. Vuálpust lâi ovdiipeln ruškis váimu. Nieidâ sovâttij uđđâ vuálpus já lijkkui toos. ¶ KO SUOMÂST. 2 AHEVIS ÄÄŠI LÁÁ: ¶ 10. Sämikuávlu jyehi tuáimee staatâ já kieldâ ohtâduvâst kalga leđe tarbâšân vijđes vuáhádâh ¶ Stipendih mieđettuvvojii čuávvoo uáppeid: Inga Påve Idivuoma (Kiärun/ Sámi allaskuvla), Marjo Magga (Vuáčču/ Sámi allaskuvla), Berit Sonkamuotka (Iänudâh/ Oulu ollâopâttâh), Sierge Rasmus (Jyväskylä/ Oulu ollâopâttâh), Inger-Elle Suoninen (Aanaar/ Sámi allaskuvla), Joni Saijets (Kärigâsnjargâ/ Oulu ollâopâttâh). ¶ Dollagáddi-sali čáitálmâstilen. ¶ » Lii–uv sabattin lope ¶ Suáti 4, 5 ¶ kiästu = terttu, kimppu, nippu, vyyhti ¶ säämi kielâlaavâ genigâsvuođah, čáittá palvâlmis sämikielân tâi sämikielâ kevttim ovdedem ¶ Lodeh häähih raavvâd maaŋgânáál ¶ mááđuh.....27 ¶ Sun kejâdij jieŋâpurehijd ääigis. Toh lijjii muččâdeh já iänááš ennuv kuhebeh ko sun. Itten sun váldáččij sááhá fáárun, sáhhááččij oovtâ jieŋâpuureeh rasta já kiäsáččij tom sii šiiljon. Tast tot ličij muštomerkkân tast, mon hitruid já suámálijd tiiŋgâid luándu puáhtá rähtiđ. Sun čuoigâlij maasâd uccâ hirsâtuuváážân, kost sun lâi aassâm taan čuoigâmloma. Tobbeen sun uážui leđe jieijâs ráávhust já passeeđ veikkâ koškepiärgu, mii sust lâi-uv ennuv fáárust. Hirsâtuvestis sun luuvâi kiirjijd já fantasiakirjeh lijjii še sunjin miellâseh. Motomin sun ličij halidâm leđe Gandalf tâi Legolas tego Tolkien čaalij. Tot uccâ Bilbooš-uv ličij lamaš pyeri, jis ij mihheen iärásijdgin puávtáččii leđe. ¶ Jiešmeridemvuoigâdvuođâ lasseen julgáštus artiklah, moh kyeskih algâaalmugij vuoigâdvuođâid omâstiđ, kevttiđ já haldâšiđ enâmijd, kuávluid já luánduvaarijd, láá puoh tehálumoseh, ko kiäččá sämmilij uáinimčievâst. Julgáštus mield Suomâ, Taažâ, Ruoššâ já Ruotâ iä pyevti innig toollâđ sämmilij ärbivuáválávt kiävttám enâmijd staatâ tâi monnii kuálmád uásipele omâdâhhân. Julgáštus kenigit staatâid tuhhiittiđ, et sämmiliih omâsteh ärbivuáválâš eennâmkuávluid já luánduvaarijd. Taat uáivild ovdâmerkkân tom, et sämmilij eennâm iä pyevti kevttiđ rááhtuslâš tâi eres uáivilân, jis sämmiláid ij lah ääšist tieđettum já sij iä lah adelâm rijjâ love muuneeld já et sij jiejah iä vyeiti maiden tágárij varijguin ávhástâlmist. Tágáreh koččâmušah láá lamaš uáli äigikyevdileh majemui aaigij tääbbin Suomâbeln. ¶ Parâpargoh ¶ Gladys halidij tiettiđ, maht kamusyeinih čuáppojeh já maht toh valmâštuvvojeh kamusyeinin. Kejâstâlâim tast juhârido roođoost taggaar syeinišlaajâ, mii enâmustáá sulâstitij kamuvsuoinijd já čuoppim puvkkoin oovtâ kieđâdâs veerdi já punjâstim tom kiedden. Uuccim hálgulaanâst kuurâhamnâs já sargum vala piirustusâid, maht tot ráhtoo já rävvejim maht kamuvsuoinijd kalga meidiđ, jeđe vyeijilijm Gladysáin já Ardenáin ohtnubálov suulâin Norma ja Leonhard Ojala kesipááikán Vermilion-jáávrán, kost Leonhard tuálvuttâlâi mii ponttoonkárbáin jäävri keččâmin. Jävri lâi viehâ styeres, 60 km kobdo já tast lijjii 350 suáluijid. Sulâstitij čuuvtij Aanaarjäävri nuorijdis já suolluidis peeleest, tuše muorah, ađai šadoh lijjii čuuvtij ereslágáneh. Jäävri alne vuojâččii maaŋgâ stuárusiih já -hámásiih kárbáh mestâba siämmáá ennuu, ko high-wayst vyeijih autoh. Leonhard kuáhtást lijjii kyehti kesiviäsu ton siämmáá jäävri riddoost já sun eelij čäittimin mijjân tom nube-uv, mii lâi olgoláá. ¶ Nijttohomáh já luommiimeh monnii ovdii vyevi mield, ađai niijtijm vistig kiedi já Čäcsuánju, luávádijm já haasijm suoinijd, jeđe kiedist nijttum suoinijd fievridijm láátun. Čäcsuánju syeinih paccii aiđum luovvijd vyerdiđ täälvi. Luommiimeh monnii nuuvt, et iäččám luommiistâlâi Piergivärjeegist já mun viljâinân já obijnân oppeet Kiesvärjeegist já Kođojuuvâ ollâpoolsâin. Stihl lâi uáli vuovâs kärbismoottorin já toin peesâi-uv vyeijiđ kidâ Syenijuuvâšmjäälmi räi. Kođojuuvâ Njiäráá paijeel kale kaartâim keessiđ kárbá, mut tast maŋa peesâim oppeet vyeijiliđ. Tuše muádi saajeest ferttij orostittiđ potkur já kärŋiluttiđ moottor, amas väldiđ kiäđgán. Orom muštemin, et Stihl nasta ij tarbâšâm kuássin uđâdiđ, ko jorree potkur ij kuássin teivâsâm kiäđgán. ¶ 3. piäluštuđ ¶ 39. Siäidáápore , Juvduu paajaakeeji viestârrido Siäidáánjaargâst, mast lii lamaš tâi lii sieidi já mii sáttá leđe siämmáš ko Čiärrumpoorááš . ¶ ákku ij oinum kosten. Kuosah tuše ¶   Tergâdumos äšši liijká lii, ete kihheen ij lammim jieijâs. Ij lah pyeri kaččâđ alda, jis kiinii vuálá puvkkoin. Puuvkoh láá pasteleh já varâliih. Luhhoost Myerji jyelgi ij toijum lávumuorâ saajeest, ákku vala tuikkod. ¶ 2.3 Ráámmát jurgâlem já toos kyeskee tutkâmuš ¶ Jovnâ ij iberdâm. Sun jurdâččij, et toh lijjii vissâ mohnii nuáidisäänih. Sun lâi kuullâm, ko Haŋgal lâi kuohtii culidâm siämmáálávánijd saanijd já kuábbáá-uv keerdi miinii lâi tábáhtum. Tääl tiŋgâ-uv irâttij maidnii. ¶  lahâasâttâs   toollâđ putesin, já tane tuáršu kooskâi njuolgiistâl njunijnis puuzâid, vâi toh pisoččii šolbâdin já lavvâ. Siämmást tot puáimu tuolvâ já tiihijd meddâl. Čäciludij poođâkeeji pajeuásist lii tađe várás vuojâráksá , mast vuáččoo vuojâ toh njyetih puzzâkeerdi syeijin. ¶ piäluštiđ sänitárkká suomâkielâsâš teevstâ mield. MLO lii jurgâlâm KR92 ¶  láá Ruotâsämmilâš Maj-Lis Skaltje lii suu čallust Luondu juoiggaha kuvvim juáigus čuávuvávt (2005): ¶ Kaabi-Eljis Márjá-Liisá ¶ – Mondiet sierâdmin? ennikuobžâ myevristij. Munhân kuččum tunnuu vala puurrâđ! ¶ – Tovben tot sujâlâš lii, eeđâi riemnjis já čujottij kepiláin alme. ¶ -20 ¶ Mij alestep tuu, puohváldálâš Immeel, et lah Kristusist skeŋkkim mijjân uđđâ eellim já pessijái ilo. Adde pajaspajanem vyeimi váiguttiđ mist, kiäh lep suu noomân kastum. Kyedi mii rähisvuođâstâd ton piäiván, kuás kočoh mii avalâš ilon. Kuulâ mii Algaad Jeesus Kristus peht. ¶ mâm- já ekonomiasyergist; sosiaal-, tiervâsvuođâ- já lihâdemsyergist; tekniik já jotoluv syergist já ¶ Olmoošvuoigâdvuođâkomitea (CCPR) ¶ 3. leopardi ¶ Slovakia ¶ Tain päikkinoomâin lii uáinimist et toh láá finnim noomâs mottoom tábáhtus, fiäráán tâi ulmuu mieldi, kote lii juo-uv aassâm tâi muđoi vajâldâm kuávlust. Päikkinoomâin láá vaarâ meid maaŋgâlágán mainâseh, mutâ toh kale láá siäilum viehâ uccáá. ¶ (Pottáák lii meiddei potás.) ¶ já pieijih tom sporijdiđ siämmáá taahtân ¶ Vyelgidijn tunjin tuáivuttuvvoo “Nägemist” . Mušte nuávdittiđ pivdem, ko eestieennâmlâš ustevâd iätá: “Helista minule” . Ärbivuáváliih stuorrâ eestieennâmliih laavlâjuhleh, main maaŋgah tuhátteh ulmuuh lávluh ohtân lávlumjuávkkun, láá hormišiš tilálâšvuođah. Syemmilij náálá eestieennâmliih mákkojeh kesituuváást já lijkkojeh sávnumân. ¶ Suoi iäránáin. Ánná ij tiättám, maid sun koolgâi jurdâččiđ. Tot, et Heikkâ lâi puáttám nyevt alda, oroi suottâsin mut siämmást meiddei ommâsin. Áánást toovâi mielâ kirdeđ, mut siämmást sun halijdij kaččâđ patârâsân jieijâs tobdoid: ¶ – Mii mielhijd tuot lii, Hirškikkâ koijâd já kiäččá kuovgisčuovjis mielkkipuurki. ¶ 17 ¶ o tillipotákkeh, lahcaa sherrypuánjumuš, paje ruonâseh ¶ K. Jietânâsčuáimáš ¶ Nieidâš: – Tuu räigi tot kal lii puohâi iärásij-uv aanoost. ¶ Euraasia . . . . . . . . . . 34 ¶   Tármu koccáá iđedist já cokkit čuovâid. Iđedâsâst sun tuoldit čääsi čäcivuošâmáin, lieggee pihtemáin pihtemleeibi já váldá kolmâ mielhi jieŋâskaapist. Sun taarbâš maaŋgâid šleđgâpiergâsijd iiđeettoimâidis ääigi. Masa puoh päikkimašineh tuáimih šleđgáin. ¶ 126B Vielgissellâ purâ- ¶ čuássid ¶ Tuomo Huusko Anarâškielâ tievâsmittemškovliittâs juhlemessu Aanaar kirhoost 6.8.2010 ¶  hyvä  Iševeerbâ – Jis tust liččii uáivistâd siämmáá mangâ jurduu ko kuhes siämunâsâstâd láá soksâmeh, jieh liččii njuškin šlumppâ kááivun. ¶ – Tot lii kal tuotâ tegu muotâ. Čohčâtäälvi vuossâmuš myettee kal hiämáskit já ilosmit muu-uv ain. Mun toomâm tego kandâpuicce olgos ilodiđ já imâštâllâđ muottuu, ko uáinâm vuossâmuid muotâčoolmijd. Puollâšeh já tälvi tiätá meid tom, ete piäsá juoŋâstiđ já uágguđ. ¶ Hárjuttâs - sämmilâš feerim. Valjii mottoom čuávuváin: ¶ Jookeerpargopittá ¶  ulmuuh peic: ovttáid Vesuvius F7 ¶ Mut puárásub kandâ lâi talle olgon piäldupargoin. Ko sun lâi puátimin pááikán já aldanij táálu, sun kuulâi muusik já tánssám. Sun čuorvij mottoom palvâleijei já koijâdij, mii tobbeen tábáhtuvá. ¶ Diplomaat lii tot, kote muštá nissoon šoddâmpeeivi, mut ij suu ave. (Eŋlandlâš) ¶ čielgitävtittemes elleid. ¶ 800 ¶ ganisaatioi uáinui pehti. Kielâkevttei uáinuh láá viggum čielgiđ sämikuávlu kieldâi já staatâ pargeid ¶ Aanaar lii maaŋgâ mielâst eromâš valjim meiddei kirkkojuhe toollâmsaijeen. Vistig jo tääbbin lii Suomâ tavemus viärjukeniâsškovlim adeleijee ohtâdâh, Avveel Räjijáágárkomppania. Nubben piäluštâsvuoimij mieldiorroom tääbbin tavveen čáittá uásild tom, et jyehi kieldâ já kuávlu Suomâst lii eennâmpiäluš uáinimčievâst tehálâš. Kiämmân ep lah kyeđimin jieijâs luho viehân! ¶ Tanskalâš eennâmtuálu lii uáli uđđâáigásâš já pehtil. Mašinijd kevttih ennuv. Stuorrâ tááluh láá sierâlum pyevtittiđ ovdâmerkkân valje, ruonâsijd tâi heđâlmijd. Eennâmtuálu tehálumos syergi lii kuittâg šiiveettuálu. Tobdosumoseh tanskalâš eennâmtuálupyevtittâsah láá šavepiärgu, vuojâ, vuástáh já omenah. Suomân-uv pyehtih juovláid tanskalâš šavečuárbpeelijd. ¶ Maahisweb - Sämimuseo Siijdâ párnáisiijđoh ¶ Sorvâ lii lámáš čoođâ aaigij sämmiláid – jis ij juo aaibâs váldupurrâmâš, te kuittâg-uv šiev purrâmâšjotkâ já ij taarbâš moonnâđ ääigist meendugin kuhás maŋaskulij, ko sorvâ vala käškittij viehâ távjá ruuvnâ lovettáá-uv. Rähis párnáást láá maŋgâ noomâ já jis noomah láá maaŋgah, te tot meerhâš meid maidnii. Soorvâ sämikielnomâttâsah láá pele eenâb ko suomâkielnomâttâsah. ¶  veerbâ Čääsist já riddoost siämmáá šláájâ lodeh kištodeh koskânis purâdemsoojijn, ravâdist já pessimsoojijn. Jieškote-uv loddepaarâ väldid olssis reeviir . Reeviir fáálá loddepaarrân já uđâgáid syeje, pessimsaje já raavvâd ubâ pessimááigán. Tondiet tiätu kuávlust pyehtih pessiđ tuše räijejum meeri siämmáá šlaajâ lodeh. Mut ko jieškote-uv šlaajah spiekâsteh nubijnis raavvâd já pessimsajá háárán, te toh pyehtih iälustiđ siämmáá kuávlust uáli aldaluvâi kištodhánnáá koskânis. Tondiet ovdâmerkkân puškolodde já vuoptâlaahul pyehtiv pessiđ siämmáá riddoniijtost heemâdhánnáá kuoimijdis. Nuuvtpa jieškote-uv šlaajâst lii luándust jieijâs ekologâlâš luávkku . Tot muštâl šlaajâ saje luándust ovdâmerkkân tom, maid tot porá, kost tot ocá raavvâd já kost tot pessee. Toin naalijjn jieškote-uv šlaajâst lii toos tijpâlâš rooli jieijâs eellimpirrâsist. ¶ Sämikielâst  ferttee  čielgiđ. ¶ 5. Muštâl ilvâs pessimsaajeest já čiivgâin. ¶ 37. Jiem  tuostâm  siisâ  tupán  moonnâđ,  ko  iännám  lâi  kiäldám  nuuvt  távjá   pááikán  puátimist.       38. Enni  ij  lam  suttâm  ige  toollâm  säärni  munjin. ¶ Adde mijjân onnáá peeivi ¶ Kiddâduv huolâttâs- já tivvoompargoin västid Inarin vuokra-asunnot Oy. Pargeeh kiddejeh huámmášume tiilij torvolâšvuođân já jis huámmášává maidnii te almotteh tállân Inarin vuokra-asunnot Oy:n. ¶ Säpligväälih ( Buteo ) láá taan kalenderist kyehti: säpligvälli ( Buteo buteo ) já piehâin ađai piehânj ( Buteo lagopus ). Nuuvtko jo nommâ-uv iätá, te toh poreh säpligijd. Piehânj lii uáli táválâš Anarist, mut eidusâš säpligvälli ij tiäđui mield liččii pessim kuássin Anarist tâi Ucjuuvâst, mut tiettum kale lii lovmat kerdid. ¶ Muoi Jussijn piejaim ponttoon pyerái oolâ nuuvt, ete ovdebáá pyerá stellig alne lâi oovdiškeeči já majebáá pyerá stiivrâlm alne mooŋiškeeči ponttoonist já Čoonaim nuuvt pyeráid kiddâ nanosân. Nuuvt mij leim valmâšeh vyelgiđ fárudiđ toi nođijguin. Erkki já Urho iävá valagin oskom ete pyeráin ličij ävkki fievridmist. ¶ 59A Napoliluohtâ, tyehin Vesuvius tullâvääri. ¶ – peinijâš , mana uáđđee čuávji oolâ kuobžâ, riämnjá, tâi puáris ááhu hámásâžžân. ¶ 35b vyelni (vyeleeld) peljipeeli ¶ 19 ¶ 9. pillerjurâtteijee ¶ Tave ooláádmudo uđđâsumos kyeimivuotâ lii kulttuurkyeimivuotâ. Foorum tiäduttij, et algâaalmugij aktiivlâš uásálistem kulttuurkyeimivuotân lii eromâš tehálâš. “Algâaalmugijn lii ennuv addeelmâš kulttuurkyeimivuotân. Algâaalmugij muusik, taaidâ, tyeji já oovdânpyehtee taiduuh kolgâččii leđe kyeimivuođâ kuávdážist” Näkkäläjärvi uáiná. ¶ Elisabet já Sakarias kandâ Juhánâs lâi meid tääl olesolmooš. Sun aasâi já eelij ävđinenâmist. ¶ kunâgâslanne 95 ¶ Ko kome láin imâštâllâm tarbâšân kuhháá, te moonáim auton já algijm tutkâđ káártá. Kavnáim olmâ luodâ, mii tuálvuččij munnuu Wyoming uásivááldân. Ton kooskâst lâi meid Crazy Horse, Jolâs Hiävuš monument, mii lâi vala koskân, mutâ talle ko tot lii vaalmâš, te tot lii maaŋgâkerd stuárráb, ko Black Hills monument presidenteh ohtsis. Tast láá nuuvt merettes stuorrâ mitoh, et ovdâmerkkân Crazy Horse (indiaanhovdâ) uáivi alodâh lii 29 meetterid já hiäppuš uáivi lii 72 meettrid olluv. Indiaanhoovdâ kiäigukietâ lii 87 meetter kukkosâš já ubâ monument alodâh lii 186 meetterid já kukkodâh 213 meetterid. Crazy Horse čalme lii pelnub meetter olluv já 3 meetter kukke. ¶ Joovsep vuolgij vavnuinis Gosenân. Tobbeen sun kuáhtái eejis. Joovsep čiärui Jáákuppáin sollâluvâi. ¶ Vuoiŋâlâs juávus uárnee sierâlágán tilálâšvuođâid nuuvt viärjukenigâssáid ko obbijd-uv. Suáldátpäikki lii mieldi orniimin rippâ- já kaastâjuuhlijd já maaŋgah suáldátpääihih skeŋkkejeh rippâriistâid viärjukenigâssáid, kiäh konfirmistojeh. Suáldátpääihist váldojeh vuotân kirholiih juhlepaseh já jyehi suáldátpääihist lii joskis viste, mon puáhtá kevttiđ jiečânâs ráávhudmân já jaskoodmân tâi vuoiŋâlâš tilálâšvuođâi orniimân. Suáldátpäikkiseervih láá tuárjum paapâi pargo skappuumáin še tiiŋgâid já kirkkotekstiilijd paapâi kiävtun. ¶ G. Kyevditäsni ¶ IV ¶ Tun lah Messias... ¶ Iveh ¶ Euroop rasism já soováášmettumvuođâ vástásâš komissio ¶ Kuálhismeerâ ¶ Tutkâmamnâstâh lii nuurrum koččâmâšluámáttuvâi (kvantitatiivlâš vyevih) vievâst. Koččâmâšluámáttuvah láá čiččâm, jieškote-uv čuásáttâhjuávkun. Virgeomâhâškoččâmâšluámáttuvah tuálih siste ¶ Kivkked Astron ¶ Almosčuákkim tuhhiittij lasseen ovtâskâsčuággásijd sektorkuáhtásijd uulmijd já tai budjetijd el. hiäđukocceem, kielâlij vuoigâdvuođâi, sierânâsprojektij já Saijoos palvâlemohtâduv uásild. ¶  nuuvtko, Hárjuttâllâm- já čáitálmâšviste Kultapiisku, Piiskuntie Avveel ¶ Keesi kivsádâsah, punjijdeijee čuoškah, kävnih uhrees herkis áicuidiskuin. Niŋálâs čuoškâ pooráá kuhes njamonjunijnis rääigi ulmuu liiškán já njama jotelávt jieijâs tievâ voorâ. Poggâ vorrâčovjijn puáhtá niŋálâs monniđ čáácán joba čuođijd moonijd. Maaneest ovdánâm suovsah heŋgâgeh vuálusoivij čässuáiván já vyeiŋih poođâkeeji vuoiŋâmpoccee pehti. Suovsah lihâdeh kaašmârdmáin já siämmást toh pivdeh uccâelleežijd. Stuárudijn suoksâ molso näähkis maŋgii já loopâst skuáppuluvá. Mottoom peeivi keččin čässuáivist kobđoo skuápust itá rävis čuoškâ. Suájái njuolgiistâllâm maŋa tot kirdel. Čuoškâ ovdánem maaneest rävis čuoškân pištá keessiv masa mánuppaje. Čuoškâst lii tievâslâš hämimolsom : mane, skuáppu já rävis čuoškâ. ¶ stuorrâlođâsrapu ¶ 5 a. Mii lii kääniorráás pargon tagarijn käniviäsuin, main pyevtitteh uđâgáid? ¶ Taat kirje lii almostittum Suomâ kulttuurruttârááju torjuin ¶ kyevtloho ij liččii kevttum: talle ličij šoddâm ibárdâs, et ulmuuh lijjii eenâb ko kyehti. ¶ – Teikkâ eennâmmuorjijd, Muumistáálu lasettij já luágui tutkâđ aldeláá komovuođâvuájáán. ¶ Aalgijm paargon já finnijm njollâääiti ton muudon, et tyehiseini lii sáhhám vááijuv já sijđoseeinijd finnijm valmâšin. Innig váilu ovdâseini, uksâ já káttu. Indiaansiijdâ rävdee Bill falâdâđâi rähtiđ sähirijd já ko algim senttimittoin väldiđ uuvsâ mittoid, te sun eeđâi et lep Amerikâst já sun ij seentijn addii maiden, jeđe toppij smááhu, moin mittedij uuvsâ. Muu mielâst lâi pakkâ peivi, mut páiháliih ulmuuh rámmojii šooŋâ, mon vuovâs tot lii. ¶ Århus B2 ¶ Oulu pispekode pispekoddestivrâ - sämmilij ovdâsteijee (topâlduvâi siste väriovdâsteijeeh): Veikko Guttorm (Pentti Valle, Anu Avaskari) ¶ tavesämikielân ¶   Siämmâš máhđulâš čielgiittâs adeluvoo kirjeest meiddei Kevitsan Suáđikiileest. ¶ MECCITIJME JÄVRRIDDOOST ¶ » ¶ IP: Nuuvt lâi taggaar… ¶ Immeel pákkumeh 2 Moos 20:1-17 ¶ 1.3 Natura 2000 -viärmáduv ornim kuávdâšprinsiipeh 1 ¶ 7. Čuopâ syevđilohe meddâl. ¶ Ko mun máttááttillim sämikielâ, te mun eellim puárásij pääihist Aili Marja kulen. Sun savastâlâi muin sämikielâ. Motomin sun jooskâi sárnumist já eeđâi muin, tun ettih, et källee, ko mun lijjim äigum ettâđ et käälis. Sun máttááttij muu aaibâs loopâ räi. Já mist lâi hitruu. Anarâškielâ lii hitruus kielâ. Ain motomin ettim puástunáál já Aili Marja tivoi, já muoi povvâstáin. Sun lâi nuuvt ilolâš, ko mij anarâškielâ uáppeeh eelijm puárásij pääihist lávlumin juovlâlavluid anarâškielân. ¶ a. Luuvâ sierânâs moolsâiävtuid já árvuštâl, mon ennuv jieškote-uv perrust kolá ruttâ. ¶  meecist 5. ¶ – Tehálâš ääšist kale oro lemin saahâ, mieđeet Uulá-Juhháán-uv. Oskom, et uáinám, kost sieidi lii já puávtám váhá išedistiđ-uv, mut nuáidikonstâigijn jiem pyevti macâttiđ sieidi suollui. Tuoi kolgâvettee jieijah tom tohon tuálvuđ. ¶ Ráidu -kietâtyejičáitálmâs 8.2.-10.3.2013. Kove: Jouni Männistö ¶  hän Kanaaneennâm ¶ s. 100 ¶ Nuorâičällee västid ¶ 3. Čielgii kuárŋumkievđâi vuáđuld, ¶ ympäristötieto 4", Otava 2005) ¶ — Ele poorgâ nuuvt ko enni koččo, Jussi! ¶ Niijto šadoh ¶ eereeb lovo 11, mon lii čáállám VTT, dooseent Kaisa Korpijaakko-Labba. ¶ Vielgisnierâčuánjá lii asâidum maŋgáid ¶ saijeem = hiomakivi ¶ Suu tun lah aledâm jieijâd uálgispel, aleláá ko puoh vääldih, vyeimih já hiärrávuođah. Sun ruhâdâl nuvâhánnáá mii peeleest já addel mijjân vuoigâdvuođâ koččođ tuu mii Eeččin. Mij kijttep tuu täst alme adalduvâst já lávlup tunjin alestâs eŋgâlijgijn já puoh posijgijn: ¶ vijdeh jumijdin, já eennâm alne láá aalmugeh atâštâs já epituáivu vyeln. Puohah tuáŋguh paaloost tom vyerdidijn, mii kalga kuáhtáđ olmooškode, tastko oolmij vyeimih tuárgisteh.Talle uáinoo, ko Immeel Alge puátá poolvâ alne stuorrâ vyeimistis já kirkesvuođâstis. Ko tuoh tábáhtumeh älgih, pajediđ ruokkâdávt uáivád, tastko tii luovâsmittem lii alda. ¶ Kyeli lii čuomâi piäitust. Nuorâ kyeleest láá siämmáá ennuu čuomah ko puáris kyeleest, mut nuorâ kyele čuomah láá ucebeh. Ko kyeli šadda, te jyehi čuomâ-uv šadda. Čuomân šadda keessiv kuovgis kubdâ šaddoriegis já tälviv kezis tevkis riegis. Rekinistmáin tevkis riäggáid finniih čielgâsin kyele ave. Kyele čuomah já njivlekerdi syeijejeh kyele puácuvuođâin. Kyelišlaajah šaddeh jieškote-uv stuárusâžžân já eellih jieškote-uv ahasâžžân. Kyeleh spiekâsteh eres ellein nuuvt, et toh iä kuássin jooskâ šoddâmist. ¶ Njuámmil: Pup-pup! Mun kal lam nuuvt hirmâdávt suttâm, ko Liisá puátá ain ramâččâttâđ toin uđđâ sehâinis! Ij-uv liččii pyereeb leđe ramâččâdhánnáá, ko tot kuittâg uáli pyereest tiätá, et muoi-uv tarbâšiččijm taggaar seehâ hošij já suoinij fievridmân, mut ko munnust ij lah taggaar. ¶ Paajaapiäláin paaihijn tuáimih oholoopâi ääigi merikoskâsiih luámufievridmeh päikkikuddijd já maasâd. Palvâlussaje já -vyelgimäigi meriduvvoo koččomsaajeest , koččomlävdikodde viggá väldiđ vuotân tuoivuidâd nuuvt pyereest ko máhđulâš. ¶ Jis tij räähistvetteđ muu, tij nuávditvetteđ muu pákkumijd. Mun jorgettâm Eeji piälán, já sun addel tijjân nube piälušteijee, kote lii tiigijn avalávt. Taat piälušteijee lii Tuotâvuođâ Jieggâ. Maailm ij pyevti Jiegâ uážžuđ, tastko maailm ij uáini ige tuubdâ suu. Mut tij tubdâvetteđ suu, tastko sun piso tii kuvlân já lii tist. ¶ lebbâniđ, lebbânâm, lebbân = levitä ¶  lii Seurujärvi Osmo ¶ vuástá. ¶ - Dá lea fuolkedállu Geađgenjárga. ¶ Saijaasvuotâ: Parlamentsali lättee vijđodâh lii 125 m2 já sali lii paijeel 10 meetterid olluv. Sali lii oovaalhámásâš; čođâmitto kuhemus saajeest lii s. 15 m já kobdemus saajeest s. 10 m. ¶ EELLIM MEECCIST ¶ Ko Lea Luomi vuolgij luuhâđ suomâkielâ Helsig ollâopâttâhân, te pargon šoodâi ereslasseen suomânij nuurrâm kieddipargo, mon sun poorgâi keessiv 1966 Suáđigil Moskuväärist. Tobbeen sun nuurâi päikkinoomâid, kuus ohtâ suu ennuin lâi ornim aassâmsaje. ‚uávvoo kesij äigin sun joođhij nommâpargoidis stipendij vievâst já sirdâšui ain taveláá et taveláá. Vistig Vuáčun, talle Avelân jeđe loopâst vala Aanaar markkânân. Nuurrâmkuávluinis sun juuđij saajeest nuubán tuolmâmmašináin, mon sun ain luoihâttij kiästnii páihálii ulmust. Sun vuojâččij kuhes-uv peivimaađhijd. Vääri pajas, nube vuálus – tien ááigán sun lijkkui čuuvtij. ¶ Matt. 12:31 τοῦ πνεύματος ¶ Island täsiárvukuávdáá jođetteijee ¶ Tobbeen lâi uccâ njobžâtiijmáš, mii čuojâškuođij. ¶ Heta škovlâ 10-15-ihásiih, stivrejeijeeh Inga-Máret Gaup-Juuso já Anne-Maria Kukkonen ¶ Nisonieidâ toomâi keččâđ. – Išán! ¶ Talle sun kiesâdâđâi olgoldâspihtâsis siisâ já eeđâi: ”Puáttiđ tääl, te purâdep oovtâst.” ¶ värree porge-roovvâdmáánust ¶ - Kiäh láá taah, Regnaf? Uáinám, et lah puáhtâm ulmuukaandâ fárustâd. ¶ Aili Mattus – anarâš nukkemiäštár ¶ Nuvt lep mij kuullâm ¶ Ij lah päikkinoomâin ¶ Pasepeivi 25.12. ¶ Säämi arâšoddâdem ¶ – Tääl te kale ep tääiđigin kiergâniđ tom nube junán, sun hirmástâlâi. ¶ _____ Väzzimjyelgih _____ Čuávji _____ Punccečalmeh _____ Syevđih ¶ – Kost iännád puávtáččij leđe? Simba huuihij stoormâ ¶ Säämi suuvâ laavlâ lii sämmilij virgálâš aalmuglâšlaavlâ. Säämi suuvâ lavlui lii čáállám saanijd vuosmuš sämmilâš riijkâpeivialmai Isak Saba já nuotâ pieijâm taažâ nyettejeijee Arne Sørlie. ¶ - Jiem lahkin, Ánná pahudistij já joođhij tävirijdis nuurrâm. ¶ Ruanda F5 ¶ Čevetjäävri škovlâ: Anna-Katariina Feodoroff (nuorttâsämikielâ) ¶ Tiet lâi munjin miellâsâš saahâ já tuámittim-uv tállân olgos keččâđ, magareh toh láá já tobbeenhân toh lijjii. Seeini vuástá ciäggájii tuođâi-uv eidu muu várás rahtum já munjin heivejeijee saveheh, moh lijjii vala pikkâdum-uv, sehe vala čuoigâmsuábih olmâ sombáigijn. Čovádim savehijd tállân enâmân já vuovlâttistim soovskammuid saaveehpaddijd, soobbijd kietân já iskâsistim toi hiäivulâšvuođâ. Čuoigâstim smaavâ mohháá váháš ubbâsist-uv já tupán ko moonnim, te ferttejim ettâđ: ¶ Piälušteijee, Pase Jieggâ , mon Eeči muu noomâst vuolgât, máttát tijjân puoh já maaccât mielân puoh, maid lam tijjân sárnum. (KAT11/IM) ¶ – Mu-, mun poolâm nuuvt hirmâdávt! nissoon čiäruškuođij. ¶ Säämi kulttuurkuávdáá váldukevtten já -tuáimen lává sämitigge já Säämi máttááttâskuávdáš. Toi lasseen eres tuáimeeh láá Säämi kirjerááju (Aanaar kieldâ kirjerájutoimâ), Säämi arkkâdâh (Arkkâdâhlájádâs), Sámi Duodji ry, SámiSoster ry já Laapi kuávluhaldâšemvirgádâh. Lasseen kuávdážân šaddeh ohtsâšvisteh tegu auditorio, ucebeh čuákkimvisteh, maaŋgâtoimâ- já palvâlemsajeh sehâ suullân 60-sajasâš raavâdviäsu. Sämitigge lii kulttuurkuávdáá válduláiguláš, mii tastoo laigut viistijd eres tuáimeid. ¶ Juv´njäälmi kiedist, teikkâ toin aldasijn láá tovláá ääigist aassâm meiddei Siem´páárnâš-rokke (Heikkâ Heeihâkandâ Aikio já Njuámmil-Antti (Antti Mujo). Maaŋgâs láá vaarâ kuullâm Siempárnáá Haanust já máhđulávt jurdâččâm, et Siempáárnâš ličij lamaš Saijets suhânomâstis, nuuvtko Hannu-uv lâi. Suu eeči lâi kuittâg Sammeli Saijets já sun lâi Siem´párnáá, ađai Heikki Aikio piämmukandâ. Njuámmil-Antti oppeet lâi Njuámmil Samlii já -Vuoli eeči. ¶ Mun lan ubâ nuorâvuottân lihâdâm jyehináál já lamaš kištočyeigee 22-ive räi. Muu uásálistem čuoigâm sämimiäštárkištoid 12-ihásâžžân toovâi munjin máhđulâžžân iberdiđ jo talle, et sämmiliih äässih neelji jieškote-uv enâmist. Tälviv miäštárkištoh uárnejuvvojeh čuoigâmist já njuárustmist, keessiv njuárustem lasseen meid kaččâmist. ¶ 55 ¶ Tijdâlamppu lii taikalamppu – mut mii lii Skuáppu? ¶ – Vuojâleijeeh kal vuojâdeh stuorrâ uáiváduvâin, kuittâg mii jäävri riddočääsist, Hirškikkâ tiätá. ¶  / Juovlah 1958 ¶ Pargopitáh ¶ Vuáksápihvi 20,50 eurod ¶ Iskos 2 ¶ amnâsijd purâmáin šaddoid já eres elleid. ¶ Nuorâičällee västid ¶ 65 ¶ - Jiembâ kuittâg talle taarbâš čokkáđ Heeihâ paaldâst, sun jurdâččij. ¶ já viiđâdluokkaliih uđđâ oskolduv oppâkirje ¶ Ive 2004 vuáimán šoddâm säämi kielâlaahâ kenigit sämitige adeliđ vaaljâpojijmield muštâlus säämi ¶ Almottâttâm leeirân lii álgám já tot nohá 31.7. Leeirân kalga almottâttâđ šleđgâpostáin já saavâst kalga mainâšiđ päärni noomâ, ave, kielâ sehe huolâtteijee ohtâvuođâtiäđuid. Almottâttâm lii čannee. Almottâttâm ulmuid vuolgâtteh täärhib almottâttâmluámáttuv já leeirâ ohjelm. Maassâdkesimist noonâ sujâttáá 3.8. maŋa váldoo 50 € maassâdkeessimmáksu. ¶ Sáárgu kavnum iälánijd. ¶ – Mij lep Sämimuseo Siijdâst halijdâm kunnijâttâđ maaŋgâpiälásii tuáijojeijee, nukkemiäštár Aili Mattus, nurâmáin čáitálmâsân suu rähtim nukkeid já eres tuojijdis. Siämmást peesâim luptiđ uáinusân sämmilâš nissoon, kovvee amanuenssâ Áile Aikio čáitálmâs vuolgâsoojijd. ¶ Tälviv lii jieŋâ vyelni koolmâs, sevŋâd já ¶ mut siskiibeln sij laa kiškodeijee kuumpih. Heđâlmijn tij tubdâvetteđ sii. Ijhân uárjitappurain pyevti uuccâđ vijnemuorjijd ige ohđakkein viijgunijd. Šiev muorâ ráhtá šiev heđâlmijd, hyenes muorâ kiälbuttes heđâlmijd. Ij šiev muorâ pyevti rähtiđ kiälbuttes heđâlmijd ige hyenes muorâ šiev heđâlmijd. Jyehi muorâ, mii ij räähti šiev heeđâlm, njiäidoo já leggistuvvoo tuulân. Heđâlmijn tij tääl tubdâvetteđ sii. ¶  uáivis (obj.) siäinán. (= Manu uáiván: lätš! ¶ – Tie puátih enni já eeči, viiljah já uábih... ¶ Suomâ staatân. Uđđâ siijđoh jurgâluvvojeh eidu sämikielân. ¶ kaskoo pááppár. Tot lii kuobžâ roppâ. Lavri aalgât máálám kuobžâ uáivist. ¶ Roirooš ~ Ruáiruš = Pikku-Roiro ¶ kuojâ 29 ¶ Na, maggaar lii táválâš peivi kielâpiervâlist? Taa lii peiviäigitavlu; ¶ – Joo, toh táálááh poolisuáppeeh láá-uv šoddâm tiäturijgijn! Nubenáálá tot lâi vala talle, ko muoi láin nuorah! ¶ Sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâsyergi servi Sámi Soster rs toimâtileh láá Saijoos nube keerdist. ¶ skuáččur = linnun siipi- ja pyrstösulka 109 ¶ Čaabâkirjálâšvuotâ lii lamaš pyereeb tiileest ko äššikirjálâšvuotâ. Anarâš-loostân láá čallum muštâlušah, já motomeh muštâluškirjeh láá meiddei teddilum, nuuvtko Sigá maainâs já Tovlááh mainâseh. Ärbivuáválávt anarâšah láá ain mainâstâm, já nuuvtpa lii luándulâš, et vuossâmuuh kirjeh láá tágáreh mainâsčuágálduvah. Tain lii taggaar hyenes peeli, et toh láá čuágálduvah: toh iä nuuvtkin lasseet mainâsijd, mut čuággih tagarijd, moh láá jo mainâstum. Toh láá várugâs keččâlâdmeh. Toh keččâlii, puáhtá-uv anarâškielân čäälliđ. Maid jis taat maainâs ličij-uv pááppâr alne, iberdiččii-uv ulmuuh? Liččii-uv mainâseh siämmáá suotâseh ko sárnumáin mainâstum? Jiem kieđâvuš tađe tärkkilubbooht, magareh mainâskirjeh láá jurgâlum anarâškielân. Mun lam kiddiistum tuše algâalgâlâš anarâš kirjálâšvuotân. Tot lii juátkâm muštâlusâiguin já älkkees mainâsijguin. Tot lii iberdettee: tárbu čäälliđ historjá pajas, já siämmáánáál tárbu luovviđ luhâmuš já oppâmateriaal párnáid, lává lamaš stuárráh. Ij lah lamaš asto smiettâđ fantasiaid já realismijd. Anarâš čaabâkirjálâšvuotâ lii ferttim tuuttâđ toos, et finnee valmâš ideaid nuubijn. Ääši ij iššeed tot, et anarâšah láá uccâ juávhuš, kiäh masaba ohtuunis viggeh luptiđ kielâs siämmáá táásán ko suomâkielâ tâi veikkâba tavekielâ. Kiäh láá toh kirječälleeh, kiäh ovdediččii anarâš ¶  aassâđ Iiđeedpittá ¶ Čovčjäävrist 5 kilomeetter nuorttiipeln lijjii Koss'eennâm tuveh. Tobbeen assii Samlii-Kaabi peerâ, (Gabriel Mujo) já siämmáá kiedist lâi Samlâš-äijih (Sammeli Mujo) puáris tupe, mast assain Ábrámâš já Samlii-Elli (Áábrâm Aikio já Elli Mujo) suoi iävá lam naaijâm mutâ assain oovt saajest. ¶ liegâsvuođâtile mield ¶  poroa. Jieŋŋâlâssyeinčuálmi TII.1963 Lemmee koskâmuddoin, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ Eemeed šuáhkádij já vuolgij. Sun kale jo tieđij-uv, mon tuáivuttem lâi keččâliđ jorgettiđ taan äijih-riävu uáivi. ¶ b. Maggaar lii pyeremus kuobbâristemšoŋŋâ? ¶ Falâlduvâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ toppum kirjekooverttist 14.8.2009 tme 16.00 räi Sämitige toimâttâhân Angelintie 696, 99870 Inari. Kooverttân kalga merkkiđ čujos ”Saamelais-kulttuurikeskuksen ravintola”. Falâlduvah iä vuástávalduu šleđgâlávt. ¶ Muu hobby ¶ – Muu mielâ elleekove lii Nemoa etsimässä. ¶ b) Mii šadouási váilu čäciheertâst? ¶ 2. Jurgâlus. Taat verstâ lii jurgâlum nuuvt säänist sáánán ko peri máhđulâš nuuvt, et ¶ Moh lodeh eellih Suálui-Suomâst? ¶ Sämitigge lii ive 1996 aalgâst jieijâs lavváin vuáđudum sämmilij jiešhaldâšemorgaan. Sämitigge vuáđudui ive 1995 uđâsmittum vuáđulaavâ vuáđuld. Ovdil Sämitige iivijn 1973 - 1995 tooimâi Säämi Parlament, mii lâi vuáđudum tast adelum staatârääđi asâttâssáin. ¶ Keessiv tahhojeh kärbismääđhih javrij riddoid. Mušte, et algâkeesist čäciluudijn láá maneh piervâlijn. Jođe riddoin já čaasijn rávhálávt, te adelâh luddijd pessimráávhu. Taam kalga moottorkárbáin jottee-uv mušteđ! ¶ – Säämi–suoma–säämi škovlasänikirje , mon sun lii toimâttâm oovtâst Matti Morottajain ive 1983 ¶ – Pyeri puáttim kielâpiervâlân, Ailâ maka tuáivut stááloid, veikkâ ij sunnuu uáinigin. ¶ Euroop lii sahâdumosávt aassum eennâmuási ¶ “ Veitâlâs pennuuh” ¶  [ááigum ______ ¶ 3.olášutteh lasetooimâid vâi visásmiteh ruotâ- já sämikielâlij sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâspalvâlusâi finnim, ¶ 76. Sierânâsraportistee avžuut, ete Tave-enâmeh já eromâšávt Ruotâ tovâččii tárbuliih uđâsmitmijd, main visásmiteh sämitiggij – sämiaalmugij alemus ovdâstemorgaanin – ovdiist stuárráb jiečânâsvuođâ staatâ lájádâsâi já virgeomâhái háárán. Ulmen lii sämitige jiečânâs miärádâstoohâmvääldi lasettem. ¶ – Naa, maidba tuost! Puáđi, tääl mun kuárŋum muorân, nuuvt maht kisáh läävejeh-uv. Ilvâseh láá meid kisáh! Keejâ! Mun časkam kozâiguin muorân, já čelliim monnjâjuolgijguin pajaskulij... hei! Talle sirdám ovdâjuolgijd pajeláá já siämmást oppeet njuolgiim monnjâjuolgijd. Já nuuvt ain ovdâskulij... Muorâst lii kal älkkee njeeijâđ! Ij taarbâš muide ko ložžiđ muorâst já skuđálgiđ vuálus... tyellittälli ferttee kal váhá tollistiđ... Keččâl tun-uv! ¶ b. Čääli, moi toimâiguin taan jäävri čääsi finniiččij puttásubbon. ¶ Pasepeeivi Ánná ááigui váhá keččâđ vuosmuu oho luuhâmpargoidis, ko mihheen ij orroom suu uáivist čielgâmin. Sun viežâi fiäskárist laavhâs já kuáivui tobbeen pápárijdis. ¶ uápásmuđ nettičujottâsât ¶ Márjá já Ella sárguv puškoi sárgáid já fiskis tiälhuid puškoi siälgán. Tastmaŋâ suoi čuoppâv puškoid huolâlávt sárgái miätá. Márjá sárgu kuhes, kossâ puško. Puško peeccih ij čaavâ pápárán já nuuvtpâ sun kalga sárguđ tom sierâ nube pááppár oolâ. Ella pelestis sárgu uccâ, siemin puško pááppár vyeliroobdân. Márjá kiäččá Ela pááppár já iätá: ¶ Ruáhuduvah lijgešaddeh suáijáás riddoin ¶ páruluávdástellee = lainelaitailija 102 ¶ gâttum koččâmâšluámáttâh 5 (lahtos 5) oovce pittád já sämikielâlâš luámáttuvah 10 pittád. Luámát ¶ 2. Sáárgu vihkosâd hiäppuš reiskääpijd já noomât taid. ¶ tohon já kaavnâi viiljâs viälláámin lättest. ¶ 1. Kuldâlâd kyele suormáin. ¶ 24. njomâttempirrâmpeivi: 8.8. tme 23.30 poođij uđâgâš siämmáá sajan, mut canccolij forgâbalij Saarineitamontie nubebel, kuus enni poođij tme 23.33. Suullân 1,5 miinut pištám njomâttem tábáhtui Kontsas Maarku šiljoost. Ko enni koskâlditij njomâttem, cancostij uđâgâš ääiti pirrâ já viigâi nube kerd njiižán tegu “uđđâ almajin” , mut enni “toškâlij” tom. Áiccu toohum vuáláčällee ratkuuttâhân orostittum autost. Njomâttemsaje sirdâšui Kontsas Maarku šiiljon. Pelduvváid polvâšoŋŋâ. ¶ Puohâi nuárjui náálá meid saimaanuárju hurgá čääsist korrâ liävttoin, ko lii kuáláástmin. Nuárjui näähkist lii tuše uáli sahis já uánihis soovsâkerdi. Stuorrâ čolmijdiskuin saimaanuárju uáiná čääsist pyereest, já sahis njunenjävilijdiskuin tot kuldâlâd kiäinus jäävri siävŋus jieŋâlâsâin. Saimaanuárju lii vuáhádum eelliđ tevkis jävričääsist, mii ij lah siämmáá šeellâd ko merâčääci. Saimaanuárju puáhtá pisottâllâđ čääsi vyelni maddilov minuttid, ko nuárjuh vyerkkejeh haapi jieijâs organiismân ovdil puohčâlem. Saimaanuárju mielâsumoseh salâskyeleh láá muikku, maivâ já šapšâ. ¶ saje oovdânpyehtiđ jieijâs jurduid säämi kielâlaavâst já ton toimâmvuođâst. Koččâmâšâi vástádâsah ¶ Anarâškielâ seervi historjá ¶ Já ubâ määđhi sun čokkái já jurdâččij Ááná já Sana. Suoi passijn päikkišiiljon. ¶ – Na, nuuvt vissâ, Kuáski oppeet šuáhkádij. Sun oroi lemin vaibâm puoh ornimpargoost. ¶ Säämi kulttuurmeriruuđâst juáhhojeh ihásávt ucâmušâst torjuuh sämitaiđuu já –kulttuur jieškote-uv suorgijd sehe sämiservijd. Sämitige pargo-oornig mield torjuuh mieđettuvvojeh eidusâš kulttuurtoorjân tego proojeekttoorjân, pargo- teikâ eres toorjân já almostittemtoorjân sehe sämiseervij toimâ- já proojeekttoorjân. Tai lasseen kulttuurlävdikodde puáhtá mieđettiđ eromâš suujâst, ucâmušâttáá, kulttuurpalhâšume. ¶ Ante ij tuostâm povvâstiđgin, veik ličij halijdâm. ¶ kiihâm.....65 ¶ Näävt olášui taat proffeet Jeremia ciälkkám ennustâs: (EM95) ¶ Mutâ tothân piegâškuođij korrâsubbooht já korrâsubbooht. Talleh Joovnâ mielân poođij, ete sunhân táiđá-uv tääl skelmušiđ, já ko pieggâ-uv lii suu pele aaibâs olmâ kuávlust meiddái. Talle äijih njaavâi penttâ iälu roobdân miäđáábel, já njuškij häikkilij já toolâi taggaar ruomččâs, ete jieš-uv hirmástui já iälu ko hirmástui-uv. Tot vaaldij juolgijd vuálásis, sehe aaibâs olmâ kuávlun kiällušaamáin kaaidâi, tohon kuus jo koolgâi-uv moonnâđ. Áhu-Jovnâ jieš meid väzzilij maŋŋaal sevŋâd čoođâ já vaazij Perunämmirân. Tast lâi iijâ já iiđeed ko lâš čuovânâm, vuolgij ain kejâdiđ, et uáinojeh-uv poccuuh kosten. Iä lamaš uáinusist, ij ohtâgin kozzâ, kurgâstuvah láá jyehi pálgá alne, peri máádás láá luodah. Jovnâ väzzilij ain maaŋeeld, ige juksâm ovdilgo Sevžjäävri máddáákeččin jieijâs kesipääihi uáinusist já kyehti čuoivâgeergihân sun čoonâi-uv alnees. Toos tot äijih kale lâi tuđâvâš. Iärráseh čonâdii meid ergijdis já paalgâs finnij kiäjuspeeljijd. Eli Saammâl (Samuel Laiti) muštâččij já himáttâlâi muádlov ihheed maŋa, ete maht Áhu-Jovnâ livkkâlij siste stuorrâ ergisiijdâ, arvâl vala, ete ij sun lam oskođ, et Jovnâ-uv mátáččij skelmušiđ, mutâ nuuvt lâi keevvâm talle. ¶ Sämitigge palhâšij nuorâ kovetaaidârijd já čuovâkovvejeijeid ¶ Aleksanteri Kena škovlâ, Soađegilli: Riikka Yliriesto (tavesämikielâ) ¶ – Tämä on Kyyhkyn kylä. ¶ 6 962 m ¶ 31 Lallukka Carita Insiner, pirâstärhisteijee Ruávinjargâ ¶ 42. Heeđâlmmuorah liäđđuh algâkeesi . . . . . . . . . . 170 ¶ jálus lostâmuorâ 76 ¶ tavesämikielâg rappim. ¶ Sijdâkeččen lijjii talle tobbeen Riigo Vasko, Kiurel Fofanoff, Erkkii Aaslâk (Aslak Angeli) já Jaakko Killanen. Tot Porsanger tupe ij lam meendu styeres – mahtsun ličij lamaš, kuulmâ kerd kulmâ meetter. Keeđgijn rahtum täkki tullâpuáldimsajeen, muorah kolgii leđe valjeest. Talle mij leim čiččâmâs ton uccâ tuuváást, tuuvááš kale lâi tievâ, ij lam ennuu likkâm vääri. Ehiđist ko mij uáđđáástâlâim, te leim tegu sälttejum sildeh paldluvâi. Mottoom peenuv vala mijjân lasseen. Mutâ liegâs kale lâi, ij tarbâšâm kolmuđ, oođđim pyereest. ¶ Pargopitáh ¶ Heikkâ moijái ustevlávt Áánán já vala cummâlistij Ááná ovdilgo lappui olgouuvsâst. ¶ Meinikákku ¶ Aalmugijkoskâsij olmoošvuoigâdvuođâsopâmušâi tulkkuumist já heiviitmist västideijee olmoošvuoigâdvuođâorgaaneh láá távjá kiddim čuávdusijnis huámášume julgáštuš kenigâsvuođâid. Algâaalmugjulgáštuš kenigâsvuođáid čujotteh eromâšávt aašijn, moh kyeskih olgooštmettumvuotân, kulttuurlâš kuoskâmettumvuotân já jiešmeridemvuoigâdvuotân. Algâaalmugjulgáštušâst lii merhâšittee raavâlâš árvu ton ollâ lavâlâšvuođâ tiet, tastko OA almosčuákkim merhâšittee eenâbloho tuhhiittij julgáštuš já algâaalmugsiärvádâh tuárju julgáštuš. ¶  tääbbin čuávumâšah. ¶ Koijâdâllâm lii uáivildum toid virgeomâhijd já virgeomâhij pargeid, kiäid säämi kielâlaahâ heiviittuvá. Västidemäigi lii čohčâmáánu loopâ räi. ¶ uásild. ¶ – Maid tun toigijn ááiguh porgâđ? koijâdistij Andârâs-uv tääl. ¶ Rävdeeh – Sepät ( Elateridae ) láá kuheldâlâš já uánihisjuálgásiih koppakuorijááh. Jis toh šaddeh káávvud, te toh pyehtih sporkkâliđ jieijâs maassâd ááimun kovrâgitmáin roopâs, kuás kulloo siämmást spuákkájeijee jienâ, já tivre piäsá oppeet juolgijdis oolâ. Rävdeeh láá muádi miilist muádi seentin kukkosiih koppakuorijááh, main motomeh pyehtih leđe ivnááh-uv. ¶ A. Čuovjistiäpuh ¶ láá riges Alppâenâmeh. ¶ Kuulnâs ( Melanitta fusca ) ¶ Ahvenanmaa = Åland ¶   ČOOVDÂNOMMÂDÂH ¶ Taavaapiälááh Cooksuolluuh A6 ¶ jurgâlum iänááš tárukielâsâš ive 1978 jurgâlus vuáđuld, mutâ suomâ pele pargojuávkku ¶ Čuákkimviste Násti (vuáđusárgusist Čuákkimviste 2, stuárráb viste) heivee juávkkupargotilen teikâ uccâ čuákkimij táárboid. Čuákkimviste Násti lii kuávdáá vuossâmuu keerdist, čuákkimaula ohtâvuođâst. Čuákkimviste Násti stuorrâ lasâseeini čoođâ lii fiijnâ uáinus Juvduujuuhân já Aanaarjáávrán. Čuákkimviste Násti puáhtá ovtâstittiđ ucceeb, 10 ulmuu čuákkimviste Silban, kuás finnee saje 25 ulmui (50 m2). Násti lii tavesämikielâ já tot meerhâš tääsni. ¶ Juátkojeijee ¶ » Jeesus ¶ Slovenia ¶ Anarâšah láá pitái mield monâttâm stuorrâ uási eellimáhđulâšvuođâinis. Sii kuávlun láá puáttâm mäddin jo muáddičyet ihheed läddliih. Ive 1852 rääjitoppâm keežild pottii orjâlâš perruuh Aanaar kuávlun, ko iä peessâm innig kesienâmáid Taažâ pel. Meiddei majemui sođij maŋa sirdojii ennuv ulmuuh Piäccâm peln Anarân. Tot lii čielgâs, et anarâšâin iä täin aašijn koijâdâm maiden, toin ko sii lohhojii táválâš kieldâlâžžân ege eissigin algâaalmugin. Maŋa pottii val puásuitálulaahâ, luándutálulaahâ já kaavademtoimâ. Aanaarjävri lii puođđum já pannaal pivdum, Mudusjäävri palgâsist puátkejui tehálâš kesikuáttumkuávlu Njiävđám palgâsin, Ucjuv ohtâsâšmecci vuáđudui Anarân, puásuikuáttummeecih cuáppojeh. Luándu- já puásuitálulaahâ tiäđust-uv kyeskih meiddei anarâšâid, mut siämmást puoh eres-uv ulmuid taggaar juávu mield, mii šadda ulmui lohomeerijn. ¶ Kaijuukeđgi LL.1977 Kajavakivi Váášku taavaapele riddoost. ¶ Sämitige stivrâ adelij 17-sijđosâš ciälkkámuš Eennâm- já meccituáluministeriö valmâštâllâm stiivrâ iävtuttâsâst puásuituálu- já luánduiäláttâsâi ruttâdemlaavâst (maŋ. POLURA) čuákkimistis 28.5.2009. ¶ Sämitigge mieđettij ohtsis čiččâm 500 euro stipendid sämikielâ já -kulttuur ollâtääsi uáppeid. Stipendijd uccii ohtsis 17 uápped. ¶ Šlivgomuštem pivnuusvuotâ vuáđuduvá toos, et kuálásteijee kárttá fággádâllâđ kuolijn. Uuštâ šlivgejuvvoo šlivgomstáágu, kele já tuárgu vievâst kuhás čáácán. Tast maŋa kuálásteijee keellid tom maassâd. Uštuuh sulâstiteh távjá kyele, já toh láá kildeeh, ivnááh já čääsist sporijdeijeeh. Kyeli áiccá uštuu uáinim- tâi sijđosärgisááicus vievâst. Ko kyeli tuáppee vuogân, ravgee kuálásteijee stáágust, vâi vageh tarvaneh salâskuálán. Ko kyeli lii vaibâdum, loptejuvvoo tot haavijn pajas. Šlivgomuštuin finnee salâsin puoh piätukuolijd. ¶ 1. Nijtto lii čuovâdis šoddâmsaje . . . . . . . . . . . 4 ¶ Mist párnáin lâi pargon stuuhijd já suárvum oovsijd peesijn já koččâm muorâin meecist kuodâččiđ pááikân puáldimmuorrân. Labžijn nuáđásâđâim taid siälgân já nuuvt kuodijm taid pááikân. Kuusân loostâid čohhoom lâi še mii párnái pargon. Muu mielâst tot lâi kale viehâ ahevis pargo. Mutâ amal nubbijd-uv lâi tot ahevis pargo, ko mun távjá karttim ton hoomán. Čuoškah, láávžáh, myevvireh já polttijááh ko lijjii ennuu já kivsáliih. ¶ 63 čižetpelji skivŋe já skivŋe keeči rasta, säärgis já kyehti (pitá) oovdeld, uálgispelji njavkke já ohtâ (pittá) maajeeld. ¶ – Já tovben lii indiaanleirâ! čuorvij Mikko. ¶ Mij puurrâp njaalgâ kááhu ¶ Aaron já suu kaandah posâdâttii, já Mooses kárvuttij sii uđđâ já fiijnâ pihtâsijguin. ¶ 1.§ Seervi saavâjođetteijee Matti Morottaja tuáivuttij uásiväldeid pyeripuáttám Anarâškielâ seervi ihečuákkimân já lehâstij čuákkim tme 15.45. ¶ Čoovčâ ääigi muu škovlâovdánem čielgâsávt tiettui. Ovdâmerkkân luuhâmliävsuin tääl ij innig tubdum, et liččii komáliih puustavkuáluseh maŋaluvâi, pic tääl algim jo maidnii addiđ jieš teevstâst-uv. Ain-uv puohtii vaigâdvuođâid toh oskolduv liävsuh, ko koolgâi monnii pitá taŋkkađ uáiván, jeđe škoovlâst jieijâs sanijguin muštâliđ, mii kuás-uv lâi ráámmâthistorjá siijđoin tábáhtum. Mun läävejim ain-uv čiäruškyettiđ, ko koolgâi maidnii jiänusân ettâđ nubij kulâdijn já lijjim-uv oppeet epivirgálávt lyevvejum kenigâsvuođâst luuhâđ, teikkâ mainâstiđ maidnii kuhebijd jiänusân iärásij kulâdijn. Kale mun puohtim oovtsänivástádâsâid adeliđ máttáátteijei, mut ovdâmerkkân oskolduv liävsu muštâlem paajeeld lâi munjin paijeelpesâmettum iästu, mii piištij kuhás pajeluokabel. Máttáátteijee Rantamäki toolâi-uv munjin ovtâskâs iskosijd škovlâliävsui iähtun já eštus ko láim koskâtiijme ääigi kuávttáá luokast, te kale puohtim luuhâđ, ige lamaš mihheen eeđijd. Oskolduv já “eenikielâ” nummeer must pajanij-uv ton čoovčâ ääigi já ko vala sárgum poođij árvuštâlmân fáárun, te muu nummeerlâš koskâárvu njuškij paijeel kávccáá já lijjim moovtâ. Kiđđâluuhâmpaje koskâárvu must lâi lamaš 7,87, mut tääl tot lâi penttâ 8,2. Lijjim räämist já čaittim iäččásân juovlâluámu ääigi tuođâštusân já tuoivum, et sun čáláččij noomâs “Huoltaja” puotâ, mut maid tuušijd. Sun tuše vilšâstij tuođâštus já pallâkuođij maidnii ige tađe eenâb. Lijjim pettum já ferttejim-uv turvâstiđ nommâčäällim ääšist oppeet uábbásân, kote kosmuspennáin čälistij vuálá “Olli Mattus” já äšši lâi ton tovváá oornigist. ¶ Sämitiggepaje 2012–15 váldu-ulmeh ¶  lahtâpartikkâláin Liäimáájávrádâh TII.1963 Kiäptuveist, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ » Erehtuuh, jiem lah. » Tiijme keččin vala nubbe almai naggij: » Kale tuot–uv vissásávt lâi toin almain, liihân sun galilealâš–uv. » ¶ čapisčudâšnjirgoo ¶ Ko peivi pajanij, čokkânii aalmug puárásumoseh, ollâpaapah já laavâmáttáátteijeeh rääđi čuákkimân. Jeesus puohtui sii oovdân, já sij ettii sunjin: ¶ Vâi ohtâvuođah imeláid já häldeid liččii toimâm pyereest, sijdâ tarbâšij nuáidi. Sust lâi išeniävvun nuáidirumbu, moin sun puovtij uáiniđ já ennustiđ puátteevuođâ aašijd kyeli- já meccipivdemluho háárán já sun puovtij meid pyerediđ pyecceid, sehe tipšođ eres-uv siijdân kullee tergâdis aašijd. Nuáidiruumbuh iä lah maŋgâgin siäilum já toh, moh láá siäilum, láá Euroopa sierânâs museoin vuárhást. Ruumbu cuozzâ lâi juohhum iänáážin kuulmâ uásán, eereeb máhđulávt Ucjuuvâst vuálgusâš ruumbust, mon cuozzâ lii juohhum viiđâ uásán. Ruumbu pajemuš uási lii alme , koskâmuš eennâm já vyelemuš tuonâ . Pajemuu uásist lijjii tiäđust-uv jyehilágán imeleh, sieidih já uhredempääihih, koskâmuu uásist iänáážin ulmuuh, mutâ meid sierânâslágán elleeh sieidij kooskâst já vyelemuu uásist tuonâ imeleh, ovdâmerkkâm Maadârákku já jaamižeh. Máhđulávt Ucjuuvâst vuálgusâš ruumbust, mii siäiluttuvvoo Kööpenhamina museost, lii toovláš vaarjâglâš nuáidi Anders Poulsen čielgim ive 1698 toollum kerivijn čuávuvávt: ¶ Kielâvuoigâdvuođah ¶ Juáhháást lii máhđulâšvuotâ tärhistiđ olssis kyeskee vaaljâluvâttâlmân merkkejum tiäđuid njuolgist vaaljâlävdikode toimâttuvvâst puh. 010 839 3195, 010 839 3185, teikâ šleđgâpostâ; teikâ eelâšmáin keččâmin vaaljâluvâttâlmist paajaapiäláin soojijn mainâšum ääigi. Kote uáiná, et sun lii vuoigâdvuođâttáá kuođđum meddâl vaaljâluvâttâlmist teikâ sunjin kyeskee merkkim vaaljâluvâttâlmist lii puástud, puáhtá kirjálávt vaattâđ njuolgim vaaljâlävdikoddeest majemustáá cuáŋuimáánu 10. peeivi ovdil tijme 16.00. Njuolgimmonâttâllâmravvuid finnee vaaljâlävdikode toimâttuvvâst teikâ taid puáhtá printtiđ www.samediggi.fi Anarist 2.3.2015 Vaaljâlävdikodde ¶ Ráávdui uággum kiđđuv tuoddârist lii vuáttámuš, mon ij vajáldit. Ko lah toppiittâm ráávdu já ruttiih ton rääigist pajas, peesah kejâdiđ ráávdu mučiđ siilbâivnásâš siijđo. Kođoääigi rávdu lii tuođâi-uv čappâd: ton čuávji lii šeris ooraans tâi ruopsâd. Selgi šiälgáá ruánáá tâi čuovjis iivnest. Veepsij roobdah láá vielgâdeh. ¶ Scutiger ovinus ¶ Vaikuttâsah pirrâsân já eennâmkevttimân ¶ Suez uáli nuorttiibeln lii jo Aasia. Egypti fiijnâ historjást muštâleh faaraoi aaigij rääjist siäilum pyramideh, sfinksih já eres čuálččáás historjáliih uáinámušah. ¶ Nuorah aldakooveest ¶ tobbeen? ¶ Oona Länsman, orjâlâškielâ ¶ apila suoksâ tažâlig kyevdi kiccimtivre ¶ Kove: Tanja Sanila ¶ 116 ¶ Huksip puárree, tot iävtuttij. ¶ Kii puáhtá finniđ pahlhášume? ¶ Ijjâpiäivááloddááh kirdeh veigin ¶ Kove: Marjo-Riitta Rintamäki ¶ Čäällimkišto sämipárnáid já – nuoráid ¶ eres aašijn, mut ij autoaašijn. Tot ij tubdâm ubâ automeerhâidgin veikkâ toh lijjii aaibâs ¶ 4. Ivniđ káártá kevttimáin iššeen oppâkirje Suomâ káártá s. 44-45. ¶ 1. Algâaalmugijn lii vuoigâdvuotâ paijeentoollâđ já ovdediđ poolitlijd, ekonomâlijd já sosiaallijd vuáháduvâidis tâi instituutioidis, kevttiđ torvolávt jieijâs áigápuátu- já ovdedemvuovijd sehe hárjuttiđ rijjâ puoh ärbivuáválijd toimâidis já eres ekonomâlijd toimâidis. ¶ Oovtâstpargo pehti läjiduvvojeh še tááláá ääigi eromâš teháliih sosiaalliih viärmáduvah, main uážžu uđđâ jurduid, uápásmuvá já uážžu ustevijd. Laura-Maija iätá, et tooimah láá še säminuorâi identiteet tááhust teháliih, ko piäsá uápásmuđ siämmáávuoiŋâlâš já etnisiteetis tááhust sämmilâš nuoráid. Oovtâstpargo vaikut meid sämikielâ paijeentolâmân já iäláskitmân, ko kuáhtáádijn eres enâmij nuorâid lii pággu sárnuđ eres kielâ ko jieijâs päikkieennâm válduaalmug kielâ. Tavesämikielâ lii sämikielâin vijđásumosávt sarnum kielâ, já tot lii távjá kevttimkiellân. Tavesämikielâ lii maŋgii nomâttum ‘sämmilij eŋgâlâskiellân’. Kuhtáádijn sárnumkielâ ij kuittâg lah automaatlávt sämikielâ, ko motomeh sämikielah láá nuuvt kukken nubijnis, et savâstâllâm lii väädis. Lasseen láá sämmiliih, kiäh láá monâttâm kielâs. Savâstâllâmkiellân tuáimá-uv viehâ távjá eŋgâlâskielâ. ¶ sist čooskij–uv ollâpaapâ palvâleijee nuuvt et taan uálgispelji luovânij. Mut Jeesus eeđâi: ¶ Jylgisuormâi pirrâ láá vuoijâmcuozah ¶ Eastpress/Profimedia 61C, 120A ¶ 40. Orroomhäämih muttuusteleh ¶ 2. ¶ Tievâsmit luvâttâllâm. ¶ Seminaarist säminuorah puohtii uáinusân sijjân äigikyevdilijd já tehálijd aašijd. Ärbivuáválâš iäláttâsâi tááláš tile, eenikielâ merhâšume, säämi máttááttâsvuávám tehálâšvuotâ já olgosämmilâšvuotâ lijjii tehálumoseh ääših, maid nuorah puohtii jieijâs saavâin uáinusân. ¶ Lii tehálâš mušteđ et antibiotijd, penisilliin, voorâkáđáldumestimtalkkâsijd teikkâ suonâsiskáldâs glukoos ij pyevti kevttiđ siämmáá ääigi tuovlijn tondet ko ton vaikuttâsah láá vyestikečileh. Tyevli ij soovâ tallegin, jis lii kuobârallergia. ¶ Uccâeŋgâlâš párguškuođij korrâsávt. ¶ Almosčuákkim tuhhiittij čielgiittâs, mii lahtoo ratifisistemäššikirjijd, mii kuáská eromâšávt almossopâmuš artikkâlân 14. Artikkâl 14 kieđâvuš enâmân já čáácán lohtâseijee vuoigâdvuođâid. Haldâttâspiäláduvah láá tuhhiittâm čielgiittâs já haldâttâs oovdânpyehtim vuáđđusijd. Haldâttâs oovdânpyehtim Ilo 169-sopâmuš ratifisistmist adeluš ovdâskoodán skammâmáánu aalgâst. ¶ ruonâsšadoh, heđâlmeh ¶ – Kost tun lah lamaš? Heikkâ koijâdij. ¶ Russula foetens ¶ – Muu mielâst tuoh njoobžâkyevtis kale vuáváv tääl maidnii eromâšijd, Assaaskuolgâ smietâi pelijiänusân, já tast sun kale lâi-uv vuoigâdist. ¶ Nubbe äšši, maid halijdâm eromâšávt tiäduttiđ, lii puáđuslâšvuotâ já pehtilvuotâ. Uđđâ ¶ jurgâlusah spiekâsteh tuše sänimeerij peeleest ađai ohtâ sääni lii jurgâlum kuovttijn ¶ já máánu lâi nuuvt ¶ viäru 77, 78 ¶ 11. Sáárgu ovdâmeerhâ niijto raavâdkuálusist , ¶ – Sanoiks äiti, että sen vauvan nimeks tulee Enni? ¶ merhâšumeiäruid – jiešalnees jurgâlus ličij tovâttâm puástuibárdâs, jis kyevtloho ij liččii ¶ Jookeerpargopittá 9. Puástuduáinimeh ¶ AASIA MAAILM UÁSSIN ¶ 4. Saksa 11 030 ¶ Puoiduu mielâst taat lâi nuuvt hirmâd suámáláš já ain povvustâlân sun moonâi olgos já lukkâdii uuvsâ monâdijnis. ¶ Viestâr-Marokko ¶ –~Valdâl munjin maggaar sun lii, táátui Tälvi. ¶ Njálmádâh lii juhânjáálmán njeeššist ¶ SISKÁLDÂS ¶ Ingá, Ánne já Niiles peessih riipân já kárvudeteh sämimáccuháid. Kárvudâttâm ij lah kuittâg meendu älkkee, pic tärhis pargo, moos taarbâš iše. ¶ 5. Maid ulmuu tooimâ meerhâid aaicah jävripirrâsist? ¶ Áigápuátutorjust tahhoo ain kirjálâš miärádâs já tot vuolgâttuvvoo äššigâžân poostâst tâi adeluvvoo äššigâšjotteen ohtâvuođâst. Mieđettum áigápuátutoorjâ máksoo occee paŋkkitilin tâi kiävttoo áššigâššáin sooppum vuovvijn äššigâš oovdânpuáhtám rekigij mäksimân. ¶ SIERÂTIILÁÁMIST/LASEMÁÁVSUST: ¶  toos. táppáđ: Veikko – Naa, taah láá-uv šiev kukáh! Taid ij taarbâš kuássin njuoskâdiđ! ¶  maaŋgâlágáneh – Na jis tot liijká-uv ličij purâttettee, Heikkâ jeđđij. ¶ 155 ¶ Eŋgâl almostuvá Máárján ¶ Siämmást vuojij kuáivummaaššin-uv uárbis njobžâtáálu kuuvl. ¶ 18.8. Sämirääđi vuáđudempeivi ¶ KKK02, s. 82. ¶ jyehi tove sierânâsorniimijd, palvâlem maŋanuvá já suomâkieltáiđusâš sämmilâš ij velttidhánnáá ¶ – Koddepivdoäigihân lehâstuvvoo iäskân kyevti oho keejist. ¶ 2) moos sämmilij vuoigâdvuođâ algâaalmugin tááhust tergâdijd kuávluid ucâmuš kuáská; ¶ Ton čoovčâ pištii kaljâmeh kuhe, kiergânijm kesâččiđ taid suoinijd puoh, moh lijjii nijttum já luávádum jäävri alda suánjuin. Ton čoovčâ lâi kuhe pievlâ, iäskân juovlâmáánust muotij. Puolâšeh kale lijjii, suánjuin já jaavrijn pyereest kyeddee jieŋâ lâi. ¶ Irland D5 ¶ MÁNNU –sääni ij siähán eres projektáid, tooimâi já organisaatioi noomáid. Tot sojá puoh Suomâ ¶ sudoi addâgâsaddelmân. ¶ – Jáhá. Tun lah váldám uccâ stááluskipárijd-uv fáárun. Mun nuuvt ilosmâm ain, ko uáinám tunnuu, äijih iätá já váldá Hirškiihâ já Myerji kuámmir oolâ. ¶ – Na, keejâ tääl. Ij tääbbin nuuvt ennuv lah uáinámuš. Kuhhááhân mun lam jo tääbbin aassâm. Vuordim tuu kale talle varriistâllâm maŋa mut tastmaŋa jiem innig. ¶ MAKSI-häämi 430 ulmui ¶ Pastemluohtâ TII.1963 Viermijäävrist, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶  saveheh. Verbâgenetiiv Verbâgenetiiv Tigâlvälli varriistâlškuát máádás porgemáánu loopâst já varriistâllâm pištá roovvâdmáánu loopâ räi. Välli tálvástâl Koskâ- já Maadâ-Euroopâst sehe Tave-Afrikast, mut lieggâ taalvij meiddei Maadâ-Suomâst. Lodde värree maasâd Sáámán cuáŋui – vyesimáánust já aalgât oppeet pessimhommáid. Tigâlvääli váruttâsjienâ lii roovâ já korrâ “kra-kra-kra…” . ¶  partitiiv Nuorttâlâšlaavlâ ¶ Toimâohjelm kieđâvuš vijđásubboht ko eidusâš strategia sämikuávlu luándu maaŋgâhámásâšvuođâ tile já sämmilij luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválii tiäđu tile. Toimâohjelmist láá asâttâm toimáid äigitaavluid já ovdâsvástádâspeelijd. Toimâohjelmist láá maaŋgah sämmilijd kyeskee ulmeh. ¶ Maaŋgah elleeh poreh ponnemoođeest fiskisluobbâsk já luobbâsk kuovgis já máihláás eennâmveerdijd, moh pyehtih leđe joba kietâruottâs asosiih. ¶ Lasetiäđuh: Pia Ruotsala, má haldâttâhhovdâ, Sämitigge, 040-7262688, Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. ¶ Ánná hirmástui: ¶ Säämi kulttuurkuávdáá válduláigulâžžân tuáimá Sämitigge, mii tastoo laigut viistijd eres kevtteid. Säämi máttáátâskuávdáš lii Sämitige lasseen táálu nubbe váldukevttee. Eres táálu kevtteeh láá Aanaar kieldâ kirjerájutoimâ, Sámi Duodji ry (säämi tuájárij servi), SámiSoster ry (sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâsyergi servi), Laapi kuávluhaldâttâsvirgádâh, Säämi arkkâdâh já raavâdvuäsu. Lasetiäđuid säämi kulttuurkuávdáš Sajos toimâjurdust lii taan kištoreeivâ loopâst sehe kuávdáá päikkisiijđoin, čujottâsâst www.sajos.fi . ¶   -‐ 3 a. Láá-uv vuoluupiäláá kove elleeh mielkkišivetteh vâi piärgušivetteh? ¶ Kolgâmužžân cimccâheh ¶ 183A Fiindâr lii ponnekyeli ¶ Kesjuuhâ = Kessijoki ¶ Matti Romakkaniemi – taaiđâr ¶ » Jeesus jorgettij, ooinij nissoon já ¶ Oskomušmainâsijn táválumoseh láá mainâseh stáálust, kuhvittârijn, čáháligijn, sieidijn já meiddei komme-, ovdâsâš- já kyehtineeleevmainâseh. ¶ Sieđgâ ađai puájui (Salicacea) ¶ LUOKKAVISTEH, 3 STK: SÄMILUOKKA, KULTTUURLUOKKA JÁ MEDIALUOKKA. ¶ oolâ~ korppujáávuh já 50 rammid vuojâ. ¶ Uáddivei tälvisijdâ ¶ 3. ¶   áimučuuđah tuálih tom loptosist čääsist. ¶ Säämi muusikkuávdáš lii Säämi kulttuurkuávdás Saijoos aktiivlâš tuáimee. Sajos fáálá fiijnâ raamijd Säämi muusikkuávdáá tooimân. Säämi musiikkuávdáš uárnee Sajosist konserttijd já eres musikkân lohtâseijee tábáhtusâid. ¶ Hilbes Ucjuuvâst já The Slap Anarist ovdâstává säminuorâid Tuurkust ¶  puáris 1. Čuážu já toolâ kirje kiäigukieđâst. ¶ 8. Kiišton puáhtá uásálistiđ enâbáin-uv ko ovttáin iävtuttâssáin, mut jieškote-uv kovvoos printtimamnâstâh kalga leđe sierânâs cd- tâi dvd-vuárhást tâi muštosäägist, veikkâ toh vuolgâttuuččii-uv oovtâ kirjekooverttâst. ¶ 10. Ukraina 27 340 ¶ Oppâmateriaalpargo taha iävtuid sämikielâ, sämikulttuur já sämikielâlâš máttááttâsâsân jieškote-uv škovlâtaasijn. ¶ - kandâ (10-ihásâš) 2 ¶ Saavâjođetteijee Sanila-Aikio lâi ilolâš, ete čájáttâstooimâ liäkká eidu Petteri Laaiti 40-ivejuhlečájáttâs: “Jyehi sämmilâš tobdá Petteri Laaiti noomâ. Nommâ šoddâd noonâ mielâkuuvijd kietâtyejirähtest, taidârist, miäštárist, máttáátteijest, kielâ já kulttuur sirdest.” Taažâ Sämitige tiervâttâs tilálâšvuotân puohtiijn Silje Karina Muotka já Henrik Olsen, kiäi maŋa sämityeji servi Sámi Duodji ry:st Petra Magga-Vars já Aune Musta tuáivuttáin Laaitin luho sunnuu sárnumvuárust. ¶ 331. Kieldum vyeijimsunde ¶ . Kove: sämitigge. ¶ Áámmát- já reesuurskuávdáá pargoh láá eereeb iärrás kielâtipšom, kielâ ovdedem, termipargo, normim já sajenommâpalvâlus. Kielâpargeeh adelih ravvuid ja iše sämikielâi kevttimân kyeskee koččâmâšâin já valmâštâlleh jieijâs kielâi aašijd kielâjuáhusáid meridemnáál. Kielâjuáhuseh adelih avžuuttâsâid sämikielâi kevttimân kyeskee aašijn, tegu normimist já teermijn. ¶ ovdánâm ellee? ¶  pennuu.  must jiešiäluid = omin päin 161 ¶ 7. Čääli käniluddijd ohtsijd jiešvuođâid. ¶ kuávlust sämikielâlâš pargojuávhu pálkkááttem já áštá säämi kielâlaavâ olášume. Pyevtitvâšvuođâohjelm kalga olášutteđ väldimáin vuotân säämi kielâlaavâ. Meid kieldâ- já palvâlemráhtusuđâsmitmist kalga väldiđ vuotân, et uđâsmittem ij uážu kepidiđ sämikielâlâš palvâlusâid. Máhđuliih kieldâovtâstitmeh iä uážu hiäjusmitteđ sämikielâlâš palvâlusâid, veikkâ kieldâ olmoošmeeri muttuuččij syemmilâšeenâblohhoon. ¶ Aleksanteri Kena škovlâ, Suáđigil ks: Teemu Hietala (tavesämikielâ) ¶ 28 artikla ¶ já čikâlâsah ráigáneh ¶ 2. pasepeivi ovdil vástuääigi (Sexagesima) ............................ 70 ¶ jeä'n'n ¶ Čohčâpuolâšij ääigi pajaldâsčääsi liegâsvuodâtile luáštá nolá vuoluubel já čääci kuuloold jiäŋuškuát. Ko čääci lii häämis peeleest jieŋâ, tot lii keppisub ko čääci. Tane jieŋâ piso čäsuáivist ijge vuáju poonán. ¶ pargojuávhuin ¶ Suomâ täsivääldi president, Sämitige saavâjođetteijee, Sämitige airâseh, eres kyesih! ¶ Ucâmušah lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 27.2.2015 tme 16.00 räi čujottâsân Sajos, 99870 Aanaar. Lasetiäđuid pargoost addel Sämitige má. haldâttâhhovdâ Pia Ruotsala 010 839 3106. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi ¶ 10. Tot porá keessiv ennuv šaddoraavâd. ¶ Saanij šoddâm: Párnáá tiäđulâšvuođâ saanij haamijn já saanij šoddâmist puáhtá ovdediđ sierâlágán hárjuttâsâiguin; ¶ Maahisweb - Siijđoid lii pyevtittâm Sämimuseo Siida - Saamelaismuseosäätiö ¶ Matti Morottaja ¶ Ovdil ko Kaninen lâi vuálgám päihistis, sun lâi sárgum uáli muálkkáás sárgus uđđâ aassâmsajestis. Tast lijjii maangah vuáguh já loonjah, nuuvt ete uđđâ piäju ličij čuuvtij vijđásub ko oovdiš. Ko tot ličij vaalmâs sun sátáččii povtiđ puohâid iärrásijd kollid. ¶   Tun 1. Hypholoma capnoides – Kuusilahokka – Kuosâmieskâdâh U ¶ Jeesus eeđâi máttááttâspárnáidis: ¶  maŋgii Helsig D5 ¶ – Jieh suigen tun tuš heđâlmijgijn ááigu eelliđ? Kalehân olmooš taarbâš váhá pyerebijd-uv evvisijd! eemeed čielgij. Sun tieđij, et suu käälis ij lamaš mihheen kookâid. ¶ Juovlâmáánu ¶ Kielâvuoigâdvuođah ¶ 10. ¶ Tipšo škovlâtarbâšijdâd, škoovlâ já pääihi omâduv pyereest. Karve já eesti jyehilágánijd vahâgitmijd já suáláádmijd. ¶ – Mahtsun tääl te kiävá? Láá-uvsun luámáneh? Vuolli-äijih smietâi jiägán väzidijnis. ¶ – Ij lah vala, mutâ mist lii kästimjuhle muádi oho keččin. Ennuv hyelhih já eres kyesih láá puátimin juuhlán. Mun piejâm muu uđđâ sämimááccuh pajalân já mun liäibum áhhoin sarepiirak já sämikááhuid já lahcâkááhu-uv juuhlán, Ella iätá moovtâ. ¶ sijđoh: 58 ¶ okkosii ulmuu mudo. ¶ b. ohtsâškoddelodde ¶ Ko suonjâr teivâs njuolgist muorâruuŋgon, muorâ tuáhá páácá tuosâhánnáá uási, mii kočoduvvo suoivânin . Čuovâ pasta čođâldittiđ motomijd amnâsijd, ovdâmerkkân laasâ já čääsi. Taah amnâseh kočoduvvojeh čoođâuáinojeijen, ko pyehtip uáiniđ toi čoođâ. ¶ Äijihšoŋŋâ ¶ Mii perrust lâi stuorrâ vielgis kissá. Tast lijjii kulmâ čapis tiälhu, kuábbáá-uv peelji peht já seeibist váhá čappâd, mudoi lâi vielgâd. Tot lâi uáli párttáá, toos sáttojii maŋgâ vaahâg. Ohtâ pärtti lâi taggaar. Kiđđuv ko peivi paaštij já lieggij, te kissáást lâi tääpi kuárjidiđ peeivipele seinipiällást, kogo lâi jo muotâ suddâm já lâi liegâs. Kissá ko lii taggaar ellee mii lijkkoo lieggâsist. Eeči lâi heŋgâstâm poccui ertpeelijd kuškâđ peeivipele tupehäärji vuálá. Kissá lâi vuod täävis mield kuárjidmin togo eidu kuškâđ heŋgâstum piärgui vyelni. Pieggâ lihâttâlâi piärguid moh hiäŋgájii spijkkárijn já lâi luábdâm paadijd moiguin piärguh lijjii heŋgâstum spijkkáráid. Oovtâ ertpeeleest mii lâi hiäŋgáámin eidu kisá paajaapeln, potkânij päddi já ertpeeli koočâi eidu uáđđee kisá oolâ. Kissá suorgânij, ruotâstij já čaaŋâi lááđu vuálá. Mut ij tot kuhe lam tobbeen ko poođij já njaavâi keččâđ ete mii tot volliittij suu. Suvnelij ton koške ertpele já ruotâstij patârâsân. Tast maŋa tot kissá poolâi koškepiärguin. Jis kiinii puovtij koškepiärgu tupán já kissá sattui leđe še tuuveest, te toos šoodâi huáppu olgos. Tâi jis ij peessâm olgos te moonâi kuusnii čiähusân já tállân ko uksâ lekkâsij te ruotâi olgos. ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtus ¶ Viärdádâl Snuđenjune vuoijâmvyevi cuobbuu vuojâmân. ¶ Tarbâšeh: kyeli, skerreeh, pinseteh, vuáláášpááppár, styeredemlaasâ. ¶  adverbiaalin. Ij moonnâmgin kuhháá, ko eeči poođij já mainâstij motomijd áálduid kuodâdâm-uv. Suoi láin Juhháán-Uvláin čonâdâm mii perruu áálduid já laiđim Tarvoojäävri aldasáid, maid suoi pääihist läddin eelijn siirdâšmin iiđeed eehid. Mun meid halijdim vyelgiđ keččâđ ááldui sirdem já ettim: ¶ Jeesus Kristus lii elimijnis, jämimijnis já pajaspaijaanmijnis vuáittám sudo, jäämmim já Pergâluv vääldi. Toh iä pyevti innig nabdeđ mii jieijâs uámmin. Osko Kristusân sirdá mii Sáttán aavlijn Immeel väldikode rijjâvuotân. Kristus šadda mii Hiärrán. Sun addel jieijâs mijjân, já mij šoddâp uásálâžžân suu vavettisvuođâst, pasevuođâst já rähisvuođâst. ¶ Saje Säämi kulttuurkuávdáš Sajos, Aanaar. ¶ šiev oornigist. ¶ Talle Jeesus eeđâi sijjân: ¶ Paavvâl kirje Korinti 1 Kor 13:1-13 ¶   Must 85C Tave-enâmeh já Baltia láá merâriddoost. ¶ Haanu Sáárá, kote lâi muu muáđá, ij lah innig elimin. Nuuvtpa taah tábáhtusah láá-uv jo tovlááh, tábáhtum 1950-lovo loopâst. Haanu Sáárá aasâi talle Haanu pääihist Samudjäävrist já maŋadist Kossenâmist Sammlii Eeli tuuveest. ¶ Lasetiäđuh taaiđâtábáhtusâst täst . ¶ Oppâmpajeh já tai siskáldâsah sehe vuossâmuu teivâdem ohjelm láá finnimnáál sämitige já Giellagas-instituut nettisiijđoin: www.samediggi.fi já www.oulu.fi/giellagasinstituutti/ ¶ 18 ¶ Sämitige čuákkim aasât vaaljâpaajees ááigán nelji lävdikode, säämi kielârääđi sehe vaaljâlävdikode, mon toimâpaje lii uánihub, ko eres lävdikuudijn. ¶  rooli. D. Uusâ , mii pyevtit sämikielâlijd uđđâsijd sehe teddilum loostân ete viärmán. ¶ jálus lostâmuorah = jalot lehtipuut 76 ¶ Oppâmateriaal ¶ 1. Tuuđhâ tiäppustielâsijd. ¶ Lauri Itkonen oroi tubdâmin čielgâsávt vuossâmuu anarâškielâ totkee, Elias Lönnrot kirje ivveest 1842, mii lii almostittum ive 1854 Litteraturbladetist . Lönnrot lii čáállâm: ´Lam ovdebáást sárnum madârvaanhimijdân suddoin sämmilij háárán, já lasettâm taas tuše, et jis puátteevuođâst kiännii mielân puáđáččij juurdâ kaidâttiđ mii meddâl jieččân eenikielâst, te tom ij puávtáččii nabdeđ, ko ton Immeel ráŋgáštâssân, kote rááŋgášt párnáidis eejij paas tavvoin ain kuálmád já niäljád puolvâ räi.´ Ihe 1901 kuulâi Suomâst nk. suárduivvijd, kuás suomâkielâ vuoigâdvuođah käržiduvvojii. Nuuvtpa Lauri Itkonen čaalij suomâkielâláid: ´tääl lii tii vuáru.´ ¶ – stuorrâ kyeli ¶ » Lii meiddei čaallum: 'Ele kiivsed Hiärá, Ime- ¶   Puško kođá kiđđuv cuávis riddosuoinâlmáid, ko jieŋah láá suddâm. Kođo ääigi kuopsâspuško vuájá niŋálâs paaldân, niŋálâs vuájá kuuloold ovdâskulij já ores čuávu tom. Ko paarâ vuájá paldluvâi, te ores nurdâd niŋálâs siijđon peccihijnis. Talle meeinih já kuopsâ pačaseh čáácán. Ko meeinih láá šohânum, te ores leevât taid hiäilátmáin peccihis. ¶ Aanaar kieldâ já Säämi palgâs: ¶ Pengilly 11.8.98 majebargâ ¶ c. Čääli, maht kierâš kiävttá pottâšis? ¶ Autofabrik ¶ – Iä lekken innig, eeđâi almai. ¶ b. Sáárgu rastačuopâstâhkuuvijd piäiváá rievtis sajan. ¶ Suomâst sárnuh kulmâ sämikielâ, tave-, aanaar- já nuorttâsämikielâ. Puoh sämikielah kuleh uhkevuálážij kielâi juávkun. Jis sämikielah láppojeh, láppoo siämmást mettedmettum uási kulttuurâst já luándun lohtâseijee ärbivuáválâš tiätu, tastko kielâ, kulttuur já luándu kuleh aldasávt oohtân. ¶ – Pyeri ko poottih! Puáđibâ teehin keččâđ! Must lii tunjin taggaar kyeli, mađe njálgásub kyele jieh lah kuássin puurrâmgin! Jeđe sun tuálvui muu mottoom kyelitiiskâ kuuvl. ¶  + 17 0 ¶   ČUÁKÁNKIÄSU ¶ Sajos, 99870 Aanaar. Lasetiäđuid pargoost addel má. haldâttâhhovdâ Pia Ruotsala puh. 010 839 3106. Almottâs lii uáinimnáál tavesämi-, anarâš- já nuorttâlâškieláid čujottâsâst www.samediggi.fi ¶ Nuorâvuotâ lii varâlâš äigi ulmui já lii iänááš ulmust alnees kiddâ, mon kuhháá tuot varâlâš äigi pištá. Lii nuuvt-uv, et olmooš jieš ij čuuvtijgin pyevti vaikuttiđ varâlii ääigis kukkodâhân, ko tot sáttá motomij kuáttá pišteđ ubâ eellimave. Jis lii tommittáá elilâm olmooš, et puáhtá tarkkuustâllâđ elimis motomijd luuvijd iivijd maŋaskulij, kávná juáháš viehâ jotelávt taid viärráámusâid huánusijd elimis pálgá pellâst, main uccást te lii mottoomnáál ciävzám. Iänááš taah huánuseh amahân láá tobbeen nuorâvuođâkeččin já pyeri nuuvt, ko talle ličij olmooš eellimstis puáhtám maidnii oppâđ-uv. Jis oppeet huánuseh láá aldeláá tááláá eellimääigi, te kale vissâ ferttiiččij tärhistiđ tiätu aašijd. Ovdâmerkkân tom, et lii-uv nuorâvuođâ mielâ vala ubâ nuuhâmgin. Ko lii pärttidmijn saahâ, te motomeh ulmuuh veikkâ liččii mon várugááh, láá kuittâg nuuvt täpitormekiärguseh, et lämmejeh ain jieijâs maht kuás-uv. Motomeh oppeet purjâsteh taan eellim čoođâ pogâgâm purjâsijguin já veikkâ maht pärttidiččii, te iä kuittâg lammii tâi puárskud jieijâs lopâlávt. Ličij-uvsun täst-uv saahâ luhhoost? ¶ Siävvut njaddoid já saaltijd voorân (lasseet vala pyeidi). Siävvut vispâláin ruvâšjáávuid voorân pyereest. Tipte tääigi turbođ jieŋâskääpist 1–2 tiijmán. Täigi uážžu leđe njarbâd. Ko piejah tääigi čoolij siisâ, te kyeđe kuálmád uási kuárosin, mudoi määrfih tuoldâttijn sättih luoddânâđ.~ ¶ Island ¶ Toimâttâs ¶ Kannat-uvks talle návt uccâ kielâ piäluštmân uhrediđ naavcâid já ruuđâ? Kielâ lii kuittâg ennuv muide-uv ko tuše kommunikistem riäidu. Tot lii aalmug mušto. Kielâ tuálá siste tärkkilis tiäđu ton sárnoi elimist, vuáttámušâin já áárvuin, oles kulttuur. Kielâ ij pyevti jurgâliđ säänist sáánán nube kielân. Ovdâmerkkân anarâškielâ sääni suánju kolgâččij jurgâliđ suomâkielân: saraheinää kasvava vetinen suo, joka kuitenkin yleensä kantaa kulkijan . ¶ Iisak Mattus ¶  ääigi, Uásti    tun-‐uv  taam  ki’rje!     Syö  se  leipä! ¶ 98 ¶ – Mun lam Myerji já kuulmâihásâš stáálunieidâ, Myerji iätá váhá uuineht. Ákkustáálu já ennistáálu-uv tiervâttává Maati. Stáálupárnááh já Matti kejâdeh ain nubijdis. ¶ Čiävrást ij lah fastâ kieimâäigi ohtii ivveest, tegu lii ovdâmerkkân vildâ penuvellein, pic tot kiäimá pirrâ ivij meriáigásij kooskâi. Nuuvtpa prinsiiplávt čeevris puávtáččij čivgâđ mon iveääigi peri, mut aainâs-uv tääbbin Säämist čeevris viättâ hejâidis algâkiiđâst já parâttâllâm maŋa ores mana kiäinusis. Čeevris puáhtá rähtiđ irvees (čiävrá piäju) juhâteermi kuoblân, juovân, tâi jis aldasijn lii puáris riämnjá piäju, te tohon. Koskâkeesi šaddeh 1 – 3 čiivgâ. Jis čivgâmpeesi lii lamaš olgoláá juuvâst, te niŋálâs sirdá čivgâidis monnii juhâpiällá kuovđâšmân, et ličij älkkeb elâččiđ kyelipiivdost. Čiivgah láá piäjust muáddi mánuppaje já tast maŋa čevrispeerâ sirdâšuvá eres sajan. Niŋálâs njoomât čivgâidis vala koskâtäälvi-uv já veikkâ čiivgah älgih-uv finniđ jiejah saallâs tiego 4 – 5 mánuppajasâžžân, toh láá kuittâg ain ennis piämmust já čuávvuh tom ubâ täälvi. ¶ kielâlâš virgeomâhâštieđettem. ¶ kieđâvuššâm: kj. Matt. 1:22, s. 86). Taah nubástusah iä toovât magarijdgin ¶ Säminuorâi taaidâantologia ¶   Irmeli Moilanen, škovlimvuávájeijee ¶ Pargojuávhu mield säämi kielâlaavâ tievâslâš olášume váátá virgeomâhái sämikielâ kevttim lasettem eromâšávt sämikuávlust. Lasseen pargojuávkku iävtut sämikielâlij radio-, tv- já internet-siskáldâsâi falâlduv lasettem merhâšitteht, sämikielâ huolâttâs, vuorkkim já tutkâm ovdedem sehe sämitaiduu já kulttuur torjuu lasettem. Sämikuávlu lasseen lii tehálâš čuosâttiđ kielâ tuárjoo tooimâid meid eennâm eres oosijd, kost iänááš uási sämmilijn tááláá ääigi áásá. ¶ Pieggâ posádij já posádij já posádij. Mut väzzee tuše kiesâi máccuhis čovgâdubbon jieijâs pirrâ. Pieggâ posoškuođij ain korrâsubbooht et korrâsubbooht. Muorah sujâdii, čääci tuoldâškuođij, mut jottee luptij mááccuhsiäpulâsâs ciäggud peeljij syeijin. ¶   Sämitige stivrâ oovdânpuovtij almosčuákkimân, ete tot mieđeet iäru Klemetti Näkkäläjärvin sämitige saavâjođetteijee pargoost, stiivrâ jeessânvuođâst já puoh luáttámuštooimâin. Lasseen stivrâ meridij oovdânpyehtiđ sämitige čuákkimân, ete tot väljee pargo-oornig 3 § já 5 § miäldásávt sämitige eidusijn jesânijn váldutoimâlii saavâjođetteijee já táárbu mield värisaavâjođetteijee já/teikâ uđđâ stiivrâ jeessân. ¶ Njuhčâmerkkâ muštâl tast, et pyevtittâs lii muokkim pirrâs nuuvt uccáá ko máhđulâs. ¶ Čääsi källest ¶ lân jiegâstis, maid sij jurdâččii, já eeđâi sijjân: ¶ VIIĐÂD TÁTTUM ¶ - Na vyelgeen-uv talle veik muu kuuvl? iävtuttij Heikkâ. Manneen vistig käävpi peht. ¶ +10 ¶ Sämikielâlâš kulttuur já sämiseervij tooimâ tuárjumâ ¶ - On. ¶ Vorâskyelimäles ¶ 18. ¶ 189A Tobdomeerhah: Kuussâgkuálsi lii stuorrâsiähá lodde. Ores lii čapisvielgâd. Niŋálâs lii ruškiškirjáá. Tast láá suohis niskevuoptah. ¶ 3. Gymnopilus penetrans – Kangaskarvaslakki – Kuolbâriččâkappeer U ¶ Västidijm sunnui – meid mun: ¶ Kyelipivdo lii lamaš čuođijd iivijd sämmilij ärbivuáválâš iäláttâs. Aanaarsämmiliih láá kyelipivdeeh Aanaarjäävrist já ton pirrâsijn. Merârido nuorttâlâšsiijdâi perruin lijjii omâstemvuoigâdvuođah luosâpiivdon meerâst já Paččveist. Luosâpivdo lii ain-uv Tiänu leve säämi kulttuur kuávdášlâš tahhee. ¶ - Vuoi takkâ, Ánná eeđâi já maavsij Heeikân jieijâs uási liipust. ¶ Täsivääldi President Niinistö já Sämitige saavâjođetteijee Näkkäläjärvi adelává kieđâid Sämitige lekkâmjuhleest 3.4.12. ¶ 3. ¶ Jotelávt indiaaneh pestii kaandaid paadijn. ¶ 77A Juhâkuovđâ kume stielâsist Sudanist. ¶ ½ tejâpastem vielgispippâr ¶ Juh 2.13-22 ¶ – Kost-ks Irjánâš lii? ¶ Nuorttâsämmiliih ¶ máccá njuhčâ-cuáŋuimáánust ¶ - Uážum-uv koijâdiđ maidnii? Jovnâ koijâdij talle Wiesehist. ¶ Čuovjistääsnih tevdii puoh juhâpiälláid. Kiđđâhäldeeh, moh sodâstellii piäiváásuonjârij mield enâmân, ponnii tain čuovjis liijne. Kivkked puáđistij še Kiiđâ mučis roonnig maadâpiegâ fáárust já ruttij liijne ärdeidis oolâ. Sun tiälláástij fiskis kolleraasijn kuuđđum liijnes, čujottij stuorrâ vaskâm já koijâdij: ¶ 1 pastem säältih ¶ kiäinu Ruánááenâmân. ¶ Benin D4 ¶ suippurisakas ¶ ČUÁKKIMVISTE SILBANÁSTI 25 ulmui 50 m2 (ovtâstittum tile Silbast já Nástist) ¶ 9. Russula elaeodes – Vihersillihapero – Ruánáásildesmiäruh U ¶ Kyeleh láá pyeremustáá čäcielimân vuáhádum čiälgáliih elleeh. Toi siskiipiäláážin tuuvdârieggen láá čielgi, kállu já täävtih. Tuuvdârieggee lii šiervib ko enâmist ellee čielgilijn, tastko čääci suvdá kyele. Täävtih syeijejeh kyele sisorgaanâid. Ko roppâ lii virdevijvesâš, te vuojâdijn čääsi vuástus lii ucce. Ko váldá kyele kietân, te tobdá et tot lii njivláá. Meid njivle keeppid čääsi vuástus vuojâdijn. Njivlekerdi já ton vuoluupiälááh luámádâs čuomâseh taheh kyele syeijejeijee liške. Kietân tobdoo še, et kyeli lii siämmáá koolmâs ko čääci, mast tot lii loptejum. Kyeleh láá rievdeelieggâseh ađai toi liegâsvuotâ čuávu pirrâs liegâsvuođâ tile. ¶ Čääli ton vuáđuld stuorrâpiäđu noomâ rievtis stuálpu puotâ. ¶ Sämikuávlust láá čuávuvááh meccikuávluh: ¶ 21 ¶ – Váiván, Heikkâ! Jieh tun kuittâg maiden sämmilij elimist peerust! ¶ Aanaarsämmiliih - Anarâškielâ seervi já Sämimuseo Siijdâ pyevtittem tiätupakkeet ¶ Sämikielâ já tárukielâ lává täsiviärdásiih kielah Taažâst. Vuoigâdvuotâ sämikielâ oppâmân škoovlâst kulá máttááttâslaavâ mield jyehi sämiuáppei aassâmsaajeest peerusthánnáá. Sämikielâ haldâšemkuávlust jieijâs kielân já kulttuurân lohtâseijee máttááttâsân kullee vuogâdvuođah láá vijđásuboh ko eres kuávluin. ¶ – Amahmis nuuvt, Ánná smietâi. Taam sun lâi jo ovdil-uv kuullâm Haansâst. ¶ * 298 m2 (kukkodâh 18,5 m x kobdodâh 17 m) ¶ Jerusalemist eelij hurskes já immeelpallee almai, kiän nommâ lâi Simeon. Sun vuordij Israelân lopedum lohđuttâs, já Pase Jieggâ lâi suu alne. (KKK02) ¶ Čäällimkodde ¶ 24 ¶ Kunnijâttum Suomâ president, Suomâpele sämitige president já tige ¶ Ruošâst innig uáli härvi sárnu sämikielâ. Puáris ulmuuh mättih, mut siigin iä lah innig kales. Natalia kulá ton suhâpuolvân, mii lii monâttâm kielâs. Sun ij sáárnu sämikielâ, mut sust lii mohtâ oppâđ kielâid já eromâšávt nuorttâsämikielâ. Sun lii luuhâm eres lasseen suomâkielâ já saksakielâ. Suu vuáváámijn lii še puáttiđ mottoom kooskâst Suomân, máhđulávt Anarân luuhâđ. Tobbeen sun puávtáččij olášuttiđ jieijâs kuhesáigásâš tuoivuu oppâđ nuorttâsämikielâ. Ohtâ suu puátteevuođâ peivinaharijn lii-uv valmâštuđ mottoom peeivi nuorttâsämikielâ máttáátteijen. Tađe mield sun puávtáččij jieijâs navcâiguin leđe fáárust siäilutmin já paijeentolâmin sämikulttuur. ¶ Muoi láim sooppâm ete päčimáin tieđetteen nubijdân já lâi sun pááččâm mutâ jiem mun kuullâm suu pääččim ige sungin lam kuullâm muu pääččim, miärkká ko lâi, já sun muádi tiijmest kiergânij väzziđ nuuvt kuhás ete piso jienâ ij innig kullum. Sunhân čájádij miärkkán já moonâi tohon viestârân. Tom ij tieđe kost sun lâš vázzâm. Sun lâi káállám Vaijuuvâ, Nikolâsjuuvâ já Ruáptujuuvâ rasta já lyeiveejeegijd káállâm, amal lâi iällám Ijjävr tálui alda-uv, mutâ ij sun jieškin tiättâm kost lâš jottáám. ¶   hokâttâl mađhâšeijeid ¶ Tavlustâh 8. Substantiiv πνεῦμα . Anarâškielâsâš jurgâlusâst kevttum jurgâlemvastuuh já suomâkielâsâš teermah, moin toh láá jurgâlum. Uálgisbeln jurgâlemvastui vuottummereh jieškoteuv Uđđâ testament kiirjijn. ¶ Sissuáluikuávlu merâluovtâi šadolâšvuotâ ¶   Eerohpeeivi vyesi ruávgá, kiehâ kokká, mäihli kolgá, pessi njala já suávvil kođá. Jis čuánjá uáinoo ovdil válburpeeivi, te ij tälvi innig pište kuhháá. Saturnus merkkâ almenäähkist tiätá nievrisšooŋâ ton peeivi, mon puotâ tot lii. Puško vuoivâs vorrâsuonâ kovvee keesi lavtâsvuođâ. Jis suonâ lii kossuv, te arva ennuv, jis lii seggi teikâ ij ollágin, te lii koške keesi. Jis ovddiikeččin lii kossâ suonâ já moonjiikeččin seggi, te algâkeesi láá arveh já loppâkeesi lii koškes. Jis niävdá varjâgâšâid, te šadda korrâ tavepieggâ. Piegâkoozah čäittih, kost kulij itten piäggá. Jis peeivi alne lii poccee, šadda purgâ. Jis piäivâš kistâkkist, te šooŋah muttojeh. Jis suovâpoccest páštá pajaskulij čuhâ čuovâ tego passeem, šadda purgâ. Jis tälviv väärih čuávjájeh kukken, te lii itten piivvâl. Jis ehidist peivi maŋŋaalsis páštá, te lii itten arve. Jis kárbá maajeeld láá kublâkkâsah, te tot tiätá arve. Jis kähtee rááhu, te šadda nievrisšoŋŋâ. Áigu arvađ, ko miähástâh meehist. Áigu muáttáđ, ko piävâš lii kälddest. Tääsniluččim tiätá myettee. Jis kissá uáđá njune pajaskulij, šadda nievrisšoŋŋâ. Kuus kulij poccuuh joteh, tobbeen kulij piegâškuát itten. Jis riävskáh muorâoovsijn išteh, tot tiätá myettee. Jis äijihšoŋŋâ mana tavas, te čuáskid. Jis kiehâ kovlo, te tibi arvaa. Jis kiehâ puáhčánâd, te čuáskid. Jis suovâ mana vyelligâsân, te šadda nievrisšoŋŋâ. Jis máánu pirrâ lii kiärdu, te áigu purgiđ. Poccuuh čuáskudeh ovdil nievrisšooŋâ. Jis pelji saŋŋeed, te áigu muáttáđ. Jis piijpo šnjiirijd, te áigu arvađ. Ko riävskáh skeikkih, te šadda nievrisšoŋŋâ. Ko taavtijd luáddu, te šadda korrâ pieggâ. Ko uáivi saŋŋeed, te piegâškuát. Jis puásui puolâšin tuárgist, te áigu pivâldiđ. Ko puásui čala, te áigu pivâldiđ. ¶   Juáháš mist tiätá-uv anarâškielâ tááláá tile: Anarâš -lostâ almostuvá kuttii ivveest já anarâškiel kirjeh tyellittälli. Mudoi kielâ kiävttoo iänááš piervâlist já škoovlâ vyelitääsist. Motomeh sárnuh tom pääihist-uv. Radiost puátih Anarâš saavah já motomin rukkoospuudah-uv. Puáhtá smiettâđ, lii-uv taat tuárvi. ¶ SUBJEKT Subjekt jalgejum = raivattu 57 ¶ – Tun lah ornim tääbbin tuše vaigâdvuođâid, eeđâi Andârâs puárásumos viljâ. – Tun lah siävuttâm saaltijd lahcâjieŋân já tun cyevkkejih mii fiijnâ karusel já tun njavâdâh tääbbin ubâ ääigi poorgân paatavvoid. Mutâ tääl šoodâi vuolgâ! ¶ oppuin purrâmâšâst ¶ – Uáináh-uv tom, kii tot suolâ lii?, koijâd Marttin kierdâmettumin. ¶ Superokko jotkui vala cuáŋuimáánu 4. peeivi ávus uuvsâi peivin, mii oppeet teevdij Sajos-táálu ulmuiguin. Nabdemist tiei peeivij ääigi Aanaar olmoošloho saatij leđe pelnubkiärdásâš ovdii iähtun. Ennuv kuittig ulmuuh lijjii talle joođoost jiemge kiämmán kuullâm läittimin táálu aainâs korrâsubbooht. Ucánjihhii kiähnii imâštellii kale raavâdviäsu uccoduv já ko ulmuuh lijjii talle ennuv, te ovdâmerkkân kassatiiskâ luusâ čokkânij kuhes kurgâlâs ađai jono. Kuhheeb kevttimääigi maŋa vaarâ eres-uv vááijuvvuođah almostuveh, mut aainâs muu mielâst tot lii aaibâs tohálâš ton kiävtun, moos tot lii vuávájum-uv. Lukko hirmâd ennuv Säämi kulttuurkuávdáš Sajosân. ¶ Vajoidittee pargotooimâst ráhtoo ain sopâmuš pargoadeleijee, kieldâ já äššigâš kooskâ. Sopâmušâst miäruštâlluvvoo pargotoimâsaje, pargotooimâ kukkodâh já suáppeeuásipelij ulmeh tooimân. ¶ Vihko fáálá nuoráid tiäđu tast, maht nuorâ puáhtá vyelgiđ škovliittuđ suárgán, moos lii oskottettee finniđ pargo tääl já puátteevuođâst sämikuávlust. Čielgiittâsâst totkoo meiddei main suorgijn lii tárbu sämikielâlâš pargeid sehe magarijd pargoid puáhtá porgâđ ollásávt káidusin. ¶ kilohaili.....46, 121 ¶ kooppânj 165, 166, 167 ¶ – Já ephân mij lah maiden paaid porgâmin, jis váhá išedep Tálunjoobžâ, Puállunjune ain čielgij. ¶ Ässeeloho: 58 100 000 ¶ tme 15.30 Puátusij almostittem ¶ Ruotâ jáválâšvuođâ kuálmâd vuáđudâs taheh stuorrâ čäcivyeimiväärih . Iänááš Norland luuvijn juuvâin láá puáđudum šleđgâvyeimi pyevtittem várás. Meid aatoomvyeimilájádâsah pyevtitteh šleeđgâ. ¶ meetaalpasâttâs ¶ Na ko tággáár viärjulâš volliittem OA-juávhui vuástá lâi tábáhtum, te tot merhâšij tom, et Kypros Suomâ pataljovn komendeijee kaartâi meiddei väldiđ pele tábáhtum áášán já kuorâttâllâđ turkkilâšjuávhui komendeijein, mane návt lâi tábáhtum. Must ij lah virgálâš tiätu tast, mut kuullim mánuppaje maŋeláá motomijn ovdâkode almain, et Kuusti koddemtuámu ličij puáttám mastnii aaleeb instanssist, máhđulávt eidu ovdâskoddetääsist já ton uáivilin ličij lamaš ucánjáhháá suorgâttiđ penuvalmaid. ¶ Room. 10:9 x ¶ šlieddâelleeh.....27, 118 ¶ Tieđettemčáluseh ¶ Siämmást Nisonieidâ ročâlij siisâ. ¶ 1. Piät. 3:21 x x x ¶ silleenjune = siivilänokka 186 ¶ Pähtisavvoonkuoškâ TII.1963 Paččvei paajaakeččin Ruošân luovâttum uásist, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ Paijeel 500 miljovn ihásijn källeevuáđu kiärdášuumijn láá kavnum muádi senttimeetter kukkosii iäláán pasâttâsah. Tast láá lamaš teekih, moh láá lamaš kiddâ algâlâš čielgist. Taam uccâ elleežii nabdeh táálái čielgilij ovdâeeččin. Taam vuáđuhäämist ovdánii evoluutio puáđusin uálultävtittemes algâkyeleh. Toh sulâstittii tááláá nahkijáá. ¶ 1 Kun 3:1-15 ¶ Teevdi motomijd lasâpuurkijd pelimuudon merâ- ¶ 2 Sáárgu já ivnii poijuu ¶ Stuorrâlode nääli laska jotelávt. Stuorrâlodeh ¶ YLE Sami Radio ¶ Sanna Jortikka ¶ Tovláá ääigist ovdâmerkkân Čovčjäävri Piergiväärist jiem kuáhtám tien lode kuássin, mutâ tyebbin Ruošâ rääji aldasijn Áádárjuuvâ máddáábeln kale tävjittävjá peessim uáinistiđ já joba kuullâđ-uv. Munhân lijjim talle räjikocceemlájádâsâst pargoost já must lâi talle ohtâ partioskippáár, kote lâi maaŋgâid pogguid pááččám nuorâvuođâstis já sun lâi viehâ čeppi ađđiistâllâđ ton jienâ. Tävittávjá sun meid luhostui filliđ tom lode nuuvt, et tot meid västidij, teikkâ poođij jobá uáinusân-uv. Já ko motomin lâi eenâb asto čokottâllâđ siijvost sajestis, te tot saatij aldaniđ meid kaačân ja saatij puáttiđ mestâba paaldân-uv. Ij kale liijká nuuvt alda, ko kiđđâriävská ađai stokkeriävdu läävee njáávgutmáin puáttiđ. Puáguihân lii tievst-uv nuuvtkočodum meccivaljelodde, mon uážžu meiddei pavkkâlistiđ-uv čohčuv, mut mun kale jiem lah avestân raskim tom pääččiđ, veikkâ tilálâšvuotâ toos-uv ličij motomin lamaš. Tot lâi muu mielâst nuuvt mitáttis ucce. Ohtuu jo ton muččâdvuođâ keežild lâi ennuv suottâsub kyeđđiđ tom iälustiđ aaibâs ráávhust já fakšuustâllâđ tuše olgoláá. ¶ - Ij-uvks tot lah sunjin hirmâd varâlâš talle? sun eeđâi já tieđij, et tääl Wieseh kuulâi suu. - Tot, et sun totká jyehi elleetiiŋgâ, kote ij lah häldee? ¶ lostâ ¶ Joovsep čielgij , et riävtui Immeel addel vástádâs. Talle kunâgâs muštâlij nievdâmis. Kunâgâs muštâlij sunjin čiččâm pyeidis kuusâst já čiččâm ravžâ kuusâst. ¶  saavâ – Taa lii kuálmád kove. Kuálmád kooveest mij tulâstâllâp jäävri riddoost ehidispeeivi. Tun juuvah käähvi mielhittáá já sukkârttáá já puurah vuojâleeibi. Mun puurâm koškepiärgu já juuvâm saresääpi. Ákku porá vuojâleeibi sehe koškepiärgu já juhá käähvi mielhijn já sukkâráin, Matti čielgee kuuvijd. ¶ Auktorisistum kielâjurkâleijee tuđhos , Máttááttâshaldâttâs (lekkâs uđđâ laasân) ¶ Mun lam 18-ihásâš säminuorâ, vuálgus Lemmee Äivihjäävrist. Iännán peln lam Aikio suuvâst. Mun lam šoddâm kyevtkielâlii perrui. Muu eenikielâ lii tavesämikielâ, mon lam oppâm siämmáá-áigásávt suomâkieláin. ¶ lemráhtusuđâsmitmist kalga väldiđ vuotân, et uđâsmittem ij uážu kepidiđ sämikielâlâš pal ¶ - sämikulttuurčájáttâs (om. muusik), 30 min ¶ Merja Kuisma ¶  lii Tallet viljâm tolliittij ijjávrálij jođáttuv mield já lâi vuáijám kidâ Erkkii kaandâi kámpá räi, kost lijjii kaandâi eergih kuátumist. Tobbeen lâi nolppom-uv, čavos kerris vala maajeeld. Na miiba tast, viljâm vaaldij nolpo kiddâ já kuálustij tom jieijâs kerris maŋŋaal já ko poođij muu puotâ, te ijba luovvimgin innig vuájánân lääbži kerrisliähust, pic tiiptij leđe tom sajestis já mun čokánim oppeet kerrisân já mätki jotkui. Návt muoi vuojijn kidâ Čovčjäävri räi já nolppom lâi finnim vuossâmuu epiluáttámušcelkkuu nuuvt viljâstân ko must-uv. Nube tááhust tot kale tuođâštij tom-uv, et jiem lamaš vala olmânáál kiärgus vyeijiđ ohtuunân luovâsvyeje aainâs Pirit Uulá Toivo merháin. ¶ Aanaar kieldâ 2009 Almostittee: Sämmilij / sämikielâlâš sosiaalpalvâlusâi ovdedemohtâdâhhaahâ Ruttâdem: Sosiaal- já tiervâsvuođâministeriö, kielâlâš já kulttuurlâš ucceeblovoi sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ovdedem tiäddusyergi hahâruttâdem, Aanaar kieldâ, Iänuduv kieldâ, Ucjuv kieldâ já Suáđigil kieldâ. Suomâkielâst jurgâlâm Aanaarsämikielân Ilmari Mattus Nuorttâsämikielân Merja Fofanoff Tavesämikielân Pentti Pieski Koveh: Aune Kuuva párnáimainâsnukkemääđhist kuvvim Martti Rikkonen Tuáijim Ukkomedia Oy Avveel Teddilem Oy Sevenprint Ltd Ruávinjargâ ¶ Säämi kulttuurkuávdáš ¶    vorrâs Sahara 2´00 (Anára skuvlamánát) ¶ Säämi Kielâkäldee päikkisiijđoin www.giella.org kávnojeh tärkkilub tiäđuh Säämi Kielâkäldest já äidikyevdilis tiäđuh áámmát- já reesuurskuávdáá tooimâin, sehe uđđâ teermih já normimeh. Säämi Kielâkäldest lii meiddei FB-sijđo www.facebook.com/SamiGiellagaldu , mon peht puáhtá vuolgâttiđ sämikielâi kevttimân kyeskee koččâmâšâid. Siijđoin tieđettep meiddei Säämi Kielâkäldee tooimâin. Kielâkoččâmâšâid puáhtá vuolgâttiđ meiddei šleđgâpostáin info()giellagaldu.com teikkâ suáittiđ njuolgist Säämi Kielâkäldee kielâpargeid. ¶ Sosiaalpargo ¶ Anarâškielâsâš ráámmátteevstâi tárbu lii lasanâm sämmilij paapâ anarâškielâ tááiđu já ¶ enâmân, kirahvienni fattij ¶ Stuárráámus 2 Moos 11:1-12:36 ¶ “Kečân!” eeđâi Heipparalla. “Nukke mast váiluh lääigih. Máátáh-uv muide ko čiärruđ, uccâ nukkeeš?” ¶ INUITMAAINÂS ¶ ruuđâ uđđâ taampâ várás. ¶  lähteä, Ko muorah lijjii roččum já puoh tast enâmist ohtân uáinimist, te muu mielâst oroi, et ferttip vala-uv elâččiđ Oiva supevyevdi viärutmin. Mun jiem lam rekinistám taid kooldâid vala táássâš, mut tääl toohim taggaar árvuštâllâmreekkig já neevtij, et iähân tast lah iäskán ko peeli. Uási kooldâin lijjii nuuvt muálkkááh, et taid ij vaarâ puávtáččii kevttiđ ollágin. ¶ 21. Lactarius glyciosmus – Viitapalsamirousku – Lanjâspalsamruávsku U ¶ Imelân kalga tubdâstiđ sujâlâšvuođâ puoh suddoid, meid toid, main ep tieđe. Nuuvt mij porgâp Eeči mii -rukosist. Ripâtteijei mij oppeet kolgâp tubdâstiđ tuše taid suddoid, maid mij tiettip já tubdâp váimustân. ¶ nejii sämikielâlâš amnâsmáttááttâs eenikielâ, viereskielâ tâi päikkikielâ máttááttâsâst. Tavesämikie ¶ * Kejâttâh: kiidâs čokkámsajeh alaneijee kejâttuvvâst 254 ulmui (12 čokkámráiđud). Kejâttâh vuáđuhäämist, maaŋgâtooimâsali čájáttâssaijeen. ¶ Mon šadolâšvuođâkuávlust lii puoh sahâdumos aassâm. Mane tobbeen? ¶ Säämi parlamentaarlâš rääđi avžuuttâsâst pieijii Suomâ, Taažâ já Ruotâ sämitigeh joton ive 2011 aalgâst Interreg -ruttâdlâš SáFá -ovdâčielgiittâshaavâ ohtsâštave-eennâmlii sämikielâ tutkâm- já áámmát/reesuurskuávdáá vuáđđudmân. ¶  já - Na ele puáđi, ko tot lii tunjin mohe peht, Ánná eeđâi. Uáineen talle ehidist! ¶ táálu ¶ –~Já kiänsun lii suijâ et lam kocemin? Mun kiškodâm sujâlii aaibâs uccâ pitážin, já tast maŋa moonâm maasâd uáđđiđ, kuobžâ lopedij. ¶ Eellimpiirâs: ¶ 25 ¶ 28A Lijgešoddâm riddočaasij ellein iänááš uási láá piäđuh. Čäcielleeh uážžuh tárbulii haapi sierâlágán vuovijguin jo-uv čässuáivist tâi čääsist. ¶ Oppâmateriaal ¶ b. Moh elleeh poreh taan mievtâ ässeid? ¶ ERES VUOTÂNVÄLDIM: ¶ 11C Käskee lii nieidiipiäivááloddáá suovsâ ¶ jurduu vievâst. Luhostuvá-uv? ¶ pohjanpiispanhiippa ¶ Majemuš ceelhâ hiämáskitij skipárušâid. Kale ramâččetteeh lijjii uáppáh. Lâi tegu ubâ stuorrâ luándu, vildâ maailm källeinis já jieŋâhivvâduvâinis, loppâmettumij tuodârjolgâdâsâinis já kilomeetterij kukkosâš váráduvâiskijn ličij vaattâm ulmuu kevttiđ kyevti- tâi kuulmâkiärdásijd mittoid. Mut mainâstiđ tâlde ellein, moh lijjii vállást stuárráábeh. Tot rikoi mestâ jo hiäivulâšvuođâ raajijd. Nube tááhust tot čaaitij, et Saammâl lâi penttâ eromâš mainâsteijee. ¶ – Jis várugávt rekinistin tijmepele peeivist, te tast šadda ohtsis 9125 tijmed. ¶ Ij táiđám moonnâđ miinuutkin ovdil ko puoh kisáh lijjii njeeijâm muorâin. Piäkást ij lamâš kuussân huáppu. Sun njeejâi majemužžan jonsahpeivstáágust. Já talle sun njuáluškuođij tuurhâs putesin tärkkilávt já huolâlávt. ¶ Kyeli váldá suovđijgijn haapi čääsist. ¶ – Na kaavpug kuávdáážân. Aasâm viehâ alda ton fabrik. ¶ – Joo, šaapšâ kočodii kyellin, vissâ val-uv maaŋgâs ibbeerd, et ko kiinii iätá kyeli, te tot sárnu šaapšâst. ¶ - toimâttuv hovdâ, ¶ 30. Maaijuv nähcee njeidiđ stuorrâ muorâ . . . . 90 ¶ Puátteevuođâst muu sämmilâšvuotâ uáinoo siämmáánáál ko argâpeeivi pargoin tääl-uv: kielâst, ettâmijn já ideologiast. Oskom, et puátteevuođâst sämmilâšvuotâ lii sämmiláid tehálub ko love ihheed tassaaš. Majemuu love ihheed lep mudoi-uv iällám stuorrâ nubástus ääigi, ko sämmilâš ij innig taarbâđ hepâmâššâđ jieijâs pic nubijkejij, sämmilâšvuođâin puáhtá joba čiävluttâllâđ. Jieš lam oppâm tavesämikielâ eenikielân, luuhâm tom škoovlâst eenikielân já čáállám tom meid pajeuáppeečálusijn eenikielân. Talle lijjim áinoo tavesämikielâ eenikielân čáállám uáppee. Tääl, vááijuv love ihheed maŋeláá, ain täävjib taha tâi väljee ¶ ponnjáás čuárvih. ¶ Loopâid šaapšâid mij salttijm sälttikyellin já ko mij leim kuolijd salttim te lijjii eenist-uv kyeleh já potáseh kopšâm. Sun huuihij: ¶ Sosiaal- já tiervâsvuođâ ¶ Pargopitáh ¶ Säämi máttááttâskuávdáš ¶   Laahân čaallum miäruštâllâm lohtâs Sämitige valjáid. Olmooš, kote tiävdá ovdeláá mainâšum kriteerijd lii jienâstemvuoigâdvuođâlâš já sust lii meiddei vuoigâdvuotâ leđe iävtukkâssân Sämitige vaaljâin. ¶ Aimo Guttorm ¶ Várgáhij lanneest Taažâst láá siäilum pápáreh, moi mield Moskova stuorrâfurstâ VASILI lii adelam miärádâs syeinimáámuust 1517, nuuvtkočodum torvokirje sämmiláid, mast ereslasseen iättoo meid näävt: "Mun puoh váldálumos hiärrá lam ármustân unnum jieččân sämmiláid, et ko mii viärusundeeh maneh sii luus sämmilij enâmân kyeddiđ mii viäru, te kalgâ ohtâ viärusundee eelliđ Suonjelist (" Suniel ") já Njiävđámist (" Niafdain " = Neiden) já taveuásiist Aanaar (" Niadri ") já Ucjuuvâst (" Udziukkei ") já Varjâgist. . . . Nuuvt lam mun meddei ármustân unnum sijjân taan sii merârido Paččveejeest (" Palitzrekow ") Umba (" Ombo ") räi; taan sii merâriidon iällus kärjilliih, tâi novgorodiliih, tâi ruátáliih tâi kiähhân iärrásehkin koolgâ ruokâsmuđ moonnâđ já hárjuttiđ tobbeen áigápuáđu. Taan Vasili celkkuu lâi Itkonen luoihâttâm J. Fellman muštâlusâin. ¶ “Hiivsigist” ¶ Käänih “savâsteleh” ubâ ääigi. Tain láá maaŋgâlágáneh okâttâsah, main lii jieijâs merhâšume. Käänih viestâdeh meiddei maaŋgâi lattiimijguin. Kääniores almoot piškomáin já almaaštâlmáin, et reeviir lii väldidum. Toho ij lah iärásijn äšši. Tuubdah kääniorráás ollâ pottâšist já stuorrâ livârist. Luándust oovtâ tuákán kuleh 5-20 käännid já mottoom kääniores. ¶ 3. Paavo Puurunen, Suomâ 3. Pirjo Manninen, Suomâ ¶ aaštâ = uhka 66 ¶ Montenegro, Crna Gora, Čapisväärih ¶ isorusokas ¶ a. ¶ RIEVEDUM LAAVL ¶ – Almaah, mondiet tij täst čokkáávetteđ? The show must go on, boys! Hommá kalga jotkuđ! ¶ 31 ¶ – Na te! Assaaskuolgâ eeđâi já tollij tutâvâžžân loová kieđâstis. Sun lehâstij tom já čuopâškuođij uccâ njuneskerreigijn laastarpitá. ¶ Tavekuávlu 85 ¶ a. Kuábáš meerâin lii sismeerâ? ¶ - Elâččâm vala keččâmin, kuus toh eres riävskáh kirdii! ¶    uccánâm. Taah b. Tivo puástu nággusijd. ¶ Amnâseh: ¶ - anarâškielân ¶ Tastmaŋa eđâškuottim, et mist iärrásijn-uv ličij jo purâdemäigi. Mist lijjii kale leeibih fáárust, mut ettim, et ko jo kerd lep orostâm, te jis monâččijm puurrâđ kuusnii váhá lieggâ purrâmuš. Já vissâ iärráseh-uv lijjii niälgum, ko jo ij kihheen tom vuástálistámgin. ¶ meerâst veikkâ iđedist ehidân! ¶   Uárjul puáđu ¶ Hildá lii Solju lasseen mieldi aanaarlâš Out Of The Woods -muusikjuávhust. Out Of The Woods ráhtá rock já blues -muusik já Solju ráhtá peeleest pop-muusik. Solju lii rähtimin skiärru, mon pitáh láá iänááš sämikielân. Jurduuh lávluid já luáigusijd šaddeh jyehilágán tiilijn, veikkâpâ luándust jođedijn, avdoin vyejedijn tâi kirje luvâdijn. Hildá lii eskin älgimin muusikrähten já sun lii ávusmielâsâš ereslágán máhđulâšvuođáid. Puátteevuođâst sun kuittag haalijd rähtiđ skiärruid já pyehtiđ sämimuusik uáinusân olgoláá maailmân. ¶ Luámáttâh västid koččâmâšâidis peeleest koččâmâšluámáttuv ¶ Koovest ovtâskâssaje Outi Pieski máálám tavlust. ¶ epitásásávt . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 58 ¶ - Heeei! munhân kustoo vuájám! ¶ Raajij mield meid uđâsaassâm kiävrui 1800-lovvoost já staatah algii tiäđulii politiik vievâst nanodiđ válduaalmug hiäđuid já suddâluttiđ sämmilijd válduaalmugân. Sämmilij ohtâvuođâ jieijâs kielân já kulttuurân hiäjusmui. Eromâšávt škovlâlájádâs puáttim jođettij sämikielâ sajattuv hiäjuusmân. ¶ a. olgohäämist ¶ Pargoravvuuh: ¶ 218 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ - säämi jiešnálásâšvuođâ, ¶ Sofia vuolgij liäibum maŋa skipáris kuuvl sierâdiđ. Oppeet jurdâččim uáđđáđ váháš ááigán, mut te Estergis koccái. Mudoi-uv ehidispeeivi sun oođij hyeneeht, ige taatkin peivi kustoo lam tađe pyereeb. Ko Sofia poođij, lâi-uv jo eehidpurrâmuš rähtim äigi. Mälistim čiärroo Ester kietâkaavâst. Mälistem maŋa koolgâi purâdiđ já tiskáđ. Putes pihtâseh-uv lijjii vala njuoskâsin koori siste, ko taid jiem valagin lam kiergânâm teikâ nakkanâm heŋgâstiđ kuškâđ. Ko lâi nuuvt hoppuus peivi, te meridim, et jiem piejâččii Ester ollágin lávguđ ovdilgo esken iđedist. Nubenáál kuittâg keevâi: tiskám já kievkkân putestem maŋa Ester pooškij toin naalijn, et lippâr lâi aaibâs tievâ, já poškâ kuulgâi pirrâ seelgi lippârist olgos. Ležeh-uv toos suijân lamaš toh mandariinih, maid iđedist lijjim puurrâm. Esken hoksájim, et mandariinij puurrâm sáttá tovâttiđ njammee páárnážân čuávjipohčâsijd teikâ jo mottoomlágán luččâtaavdâ. Veik jiem áigumgin pieijâđ suu lávguđ, te liijká-uv ferttejim: ijhân párnáá aaibâs pooškâi siste puáhtám tipteđ. Tast ko lijjim kiergânâm, lâi oppeet Ester njomâttemäigi, mon maŋa aalgij-uv suu táválâš eehidpárgum. Ester párgum čoođâ pieijim Sofia riišon. Ehidist keččâlim vala luuhâđ Sofian, mut jiem pissim meendugin pyereest Ester párgum tiet. ¶ nieidâlâš lasanem . Maneseelâ ovdánem šoovvâthánnáá. Om. saveh. ¶ viehâ stuorrâ muorâid. Tain ¶ Odessa H6 ¶ 12B Njuovvâmšahenaavit iššeed kirjee meriáigásávt tiäđuid piämmuhâsâinis. ¶ Viljâm Juhháán jođettij poostâ Kaamâsist Kärigâsnjaargân, sust lijjii lojes eergih vuájánin. Ohtii vuod ko sun poođij postâreeisust, vuolgim tuálvuđ suu vuájánijd miäcán kuáttum oolâ já vyejen tievst-uv. Mun kandâpuicce jiem ennuu tiäddâm, eergih ruotâškuođijn, mun kerrisist tovgâdim tuohu teehi, mutâ kuittâg cuápcánim kerrisist. Jiem pittáám tolliđ eergijd. Toh tieđijn, et peessâv luovâs, ko láin hárjánâm leđe luovâs. Mutâ te ruottáin ubbâsân já kyevtpele muorâ te lâi pággu orostiđ, ij tast mihheen vahâgijd šoddâm. ¶ SYEINIMÁÁNU 2007 ¶ 3. Tuubdâ čäciluudijd oppâkirje siijđoi 86–87 ¶ puálá ruummâšist. ¶  táálu. Sun Nuorttâsämikielâ kirjekielâ já čäällimvyehi ovdeduudškuođij iäskán 1970-lovvoost. Nuorttâsämikielâ máttááttuvvoo tááláá ääigi kielâpiervâlist já vuáđuškoovlâst sehe luvâttuvâst káiđusmáttááttâssân. ¶ - kandâ (3-ihásâš) ¶ Kivkked sun finnii jurduu. “Raasijd” sun eeđâi jiečânis. “Kiibâ nisonijd puávtáccij vuástálistiđ raasijd.” ¶ 163A Čielgitávtálij já čielgitävtittemij juávhuh. ¶ Juovlâluámu lâi nuuvt hitruu ko lijjim tom jurdâččâm leđe-uv. Enni lâi iänááš moovtâ, veikkâ motomin kale vaidâlij-uv čuávjivavveest. Mij puohah lâim ton mielâst, et tot lii aaibâs táválâš čuávjipoovčâs, mii tävjittávjá puátá ulmui ko ulmui já monâččij ääigild lappâd. Meiddei Juhháán-Uulá pisottâlâi iänááš pääihist, ige lappum kuussân ehidist. Eeči poorgâi taid táválijd pargoidis: kuodij čaasijd, muorrij já kurpoi muorâid tupán, eelij sirdemin ergijdis já mun išedim suu apijdân mieldi. Lijjim pyeri mielâst. Meiddei mii aldemui ránjái, ađai čovčjávrálij lasseen ellii kolliistâlmin meiddei kosseennâmliih-uv. Puoh enâmustáá sist lijkkojim Áhu-Joovnân. Sun lâi muu iänuipeeli, tärhibeht eeđân iännán viljâpeeli. Iännám já Joovnâ eeči lâi siämmâš Taavvid Juhháán Jovnâ, kote lâi šoddâm 1800-lovo aalgâkeččin, mut sunnuu eenih láin iäráseh. Áhu-Joovnâ enni lâi Čáálku-Kaari (Kaarin Länsman) ko eeni enni Liisáš-ákku lâi Morotteijee suuvâst. Lijjim kuullâm, et Áhu-Joovnâ noomâ ovdâuási puáđáččij tast, ko suu piämmuenni lâi Eelliš-ákku, kote lâi tuodâr- ađai puásuisämmilâš, já ton suujâst Áhu-Jovnâ sáárnui-uv pajekielâ. Sun lâi vaarâ aaibâs uccâ kaandâžin šoddâm Eelliš-ááhu tiipšon, ko oppeet suu viljâ Supru-Juhháán sáárnui anarâškielâ já pajekielâ já sun lâi vaarâ lamaš anarâšennipeelees tipšoost. ¶ Pargojuávkku: Anneli Lappalainen, Dániel Gelencér, Joni Gauriloff ¶ vuoijâđ ¶ 7. Tävireh, moh fievriduvvojeh tamppáin já autoin ¶ Láigupápárijd čälidijn almai koijâdij must vädis koččâmuš, mon jiem lam šoddâm jurdâččiđgin: mon kuhes láigusopâmuš mun halijdim. Siämmást oinim, et taat taaiđij-uv leđe puoh tivrâsumos láigufirma, ko ohtâ pirrâmpeivi maavsij 140 eurod. Tiettim tállân, et váldáččim auto tuše oovtâ piäiván. Jiem lam puhelimest šoddâm koijâdiđ láiguhadegin, mii lâi tiäđust-uv muu jieččân tuávkkivuotâ. Mut taan tiileest, ko lii vyejettâm láigufirma pargee ehidist kirdemkiädán, ij innig puáhtám kiäsádâttâđ. Jiem tiättám tomgin, maht mun tastmaŋagis kolgim jođeškyettiđ, mut tot ij luhhoost lam eidu onnáá eehid muurâš. Meridim, et suáitáččim tállân iđedist jieččân mätkitoimâttâhân Hollandin já kočoččim sii orniđ munjin nube láiguauto. Mut mon kuhes ááigán mun tomgis talle tarbâšiččim? Luovâs peeivih lijjii ain čuuvtij tivrâsuboh ko oles okko, nuuvt et meridim väldiđ láiguauto mätkitoimâttuv peht ubâ loppâááigán. ¶ Z Coprinus – Mustesienet – Lekkâkuobbâreh U ¶ – Luuhamkirje 1, pargokirje . Pargokirje. Orjâlâškielâst jurgâlâm Iisak Mattus . Škovlâhaldâttâs 1988. 55 s. ¶  akkusatiiv 4. Kost lostâ váldá čiđđâdioksidi? ¶ Veikkâ čiivleh láá unohâsah, toh iä lah varâliih. Juolgij čiivleh sättih unohâstiđ väzidijn. Čiivlijd puáhtá irâttiđ väldiđ meddâl laggáin, mon finnee apteekist, mut táválávt toh puáráneh mottoom ive siste jiečânis. ¶ PL 5 Áávus Vu - Vá 08.00 - 16.00 ¶ – Lam jurdâččâm puáttiđ tuu išediđ. ¶ – Iälá-uv tot vala? ¶ g. algâčuolmâ ¶ já soođijn. ¶ Riävská aasât mestâ ubâ Skandinavia, sehe Kuáláduvnjaargâ já kávnoo tot Amerik pelni-uv, mut Maadâ-Ruotâst já Tanskaast tot monnii suujâst váilu. Englandist kávnoo vođđâriävská, mii lii siämmáá stuárusâš, ko Säämi riävská. Tot ij laavii molsođ táálvân iivnes vaarâ tanen, ko Englandist ij lah vissâgin tälviv muotâ ollágin. Tot lii pirrâ ivij ruškis ivnásâš já vaarâ tom ij mahten puávtáččii iäruttiđgin kesi-ivnásâš Säämi riävskást. Tot ruáhâs-uv mestâ siämmáánáálá, eereeb eŋlandlâš vođđâriävskást láá ucánjihhii koidâsuboh kavnâseh. Riävskápiäsádâh, moin noomáin riävskápeerâ kočoduvvoo, piso, ađai pisoččij čuákist ubâ čoovčâ já valaba täälvi-uv, jis miäcásteijjee ij taid rávhuttutáččii. ¶ Almottâtmijd Säminuorâi taaiđâtábáhtusân kalga vuolgâttiđ majemustáá vástuppeeiviv 2.3.2012. ¶ täst ¶ Saimaanuárju lii vuáhádum pyereest čäcielimân. Lašmâdis virdevijvesâš roppâ já vepsilágán vuoijâmjyelgih taheh tast eromâš puohčâleijee. Tot puáhtá leđe čääsi vyelni maaŋgâid minuttijd. Kooskâi tot ferttee kuittâg puáttiđ čäsuáivân, ko tot vuáiŋá kiäppáiguin tego eres-uv njomâtteijeeh. ¶ 3. Kupâlâstiäppustielâs ¶ - škovlim- já oppâmateriaallävdikode čällee já oovdânpyehtee (škovlimpoolitlâš já almos škovlimääših), ¶ Lasetiäđuh Euroop rääđist ¶ Muuiku pivdeh viermijn sehe motomijn sisčaasijn já meerâst táválávt meid troolijn. Muikku lii mii sisčaasij áámmátkuálásteijei tehálumos salâskyeli já meid päikkitárbukuálásteijeeh pivdeh tom mielâstis. Muuiku kevttih kyelikukkoin, suovâsteh já paseh paistpáánust. ¶ Issá-čeesi jäämmim maŋa finnejim olsân tom piso. Ij toin innig poorgâ ennust maiden, mutâ liibahân mušton. Mutâ ain ko vááldâm piso kietâsân, te jyehi tove puátih maaŋgâlá´án muštoh mielân. Kale ličij viehâ stuorrâ liäjá lodeh moh toin pissoin láá paččum. Muu tiäđu mield lii ohtâ ketki, maŋgâ čiävrá já maŋgâ riämnjá-uv paččum toin pissoin. ¶ meccikodde 89 ¶ Härjijuhleh 2011 ¶ – Kal mist šoddii pyereh skipárâšah. Vuoi ete, ko enni-uv uáináččij stááluid, Matti šuáhkád. ¶ – Jis jieh moonnân eres sajan pesâččii, te uusâ kuittâg Räjikocceemlájádâsân . ¶ sárguseh: Jorma Happonen ¶ Č Clitocybe – Malikat – Malikeh U ¶ Stivrâ nomâttij ovdâsteijen eennâmkode oovtâstpargojuávkun (MYR) Anna Morottaja já suu värijesânin Heikki Paltto. MYR:n láá asâttum lahâaasâtliih pargoh já tot čokkân Laapi lito ohtâvuođâst. MYR olášut ráhtusruttârájuohjelmijd já heiviit oohtân kuávluovdedem. ¶ Jeesus eeđâi: “Mun lam eellim leibi. Kote puátá muu luusâ, ij kuássin niälgu, já kote osko munjin, ij innig kuássin kuškâluu.” (Joh. 6:35) ¶ Kove: Ilmari Mattus ¶ Mut mun lijjim rávhálâš mieláin. Muu uáinu mield škovliittâs luhostuuččij, jis kyehti iävtu tievvâv. Ohtâ: keevâtliih ääših luhostuveh. Kyehti: uáppeeh láá moovtâ. Kyehti iävtu; eres nubástuvvoin ij lah tárbu huolâttiđ. Iätá-uv máttáátteijee puástud, ij-uv sun määtigin sujâttiđ kiäsásâmnominijd? Ij tot häittid, kohân sun lii ain oovtâ läävhi uáppei ovddiibeln. ¶ 9.00 Kähvi ¶ Sämitige ohtâvuotân lii vuáđuduumin nuorâirääđi. Puáttee rääđi vuáldutoimân lii ovdediđ säminuorâi kielâlâš já kulttuurlâš vuoigâdvuođâid já nanodiđ säminuorâi identiteet nuorâipargo vievâst. Lasseen rääđi šadda valmâštâllâđ taid sämitige iävtuttâsâid, alguid, ciälkkámušâid já eres peleväldimijd, moh kyeskih säminuorâid. ¶ Avveel vyelitääsi sämikielâlij luokai máttáátteijei Bigga-Helena Magga já Maarit Niittyvuopio stivrim Bohccostallit-juávhu čájáttâs nommâ lâi Čuoikkaid konsearta (Čuoškâi konsert). Juávhust lávdástii Ida Grønmo, Sunna Vihervirta, Anna Tervahauta, Fasku-Oskal Magga, Vilho-Simon Mäkinen, Jan-Kristian Magga, Ellenoora Haataja, Sandra Salminen já Lassi-Olavi Mäkinen. ¶ Fiktiivlâš video nuorâ sämmilâšnisonijn láávust, mast tuulâ saajeest lii-uv tietumaašin, mätkipuhelin, sohvá já mikrouvnâ. ¶ c. Maht kárvudâđah kuobârmiäcán? ¶ Čuárvinjargâ = Sarviniemi ¶ Sämitigge 2015 ¶  abstraktlâš 2 Tuuđhâ kove. ¶ Ohtsâškodde 4-6, 9, 11 ¶ Keejâ uánihisvideo citysämmilâš Helgaast kiän uábbi puátá kolliistâllâđ. ¶ - čuákkimišedeijee/av-teknikkár palvâlusah 4 t ¶  adverbiaalân) 3)  N  lekkâsiđ. Jienâ Sämitigge almoot uuccâmnáál sämikielâ toimâttuv fastâ ¶ 3. Maaijuv heiviittâl láádu čäcitääsi puáđoin. ¶ Tavemeerâpottâ 47 ¶ jesâneh nanosávt já puorijn movttáin ovdedeh säämi aašijd Suomâbeln. Mij, ¶ Ruoššâ lii hirmâd vijđes eennâm. Suomâ já Ruošâ rääjist eennâm nuorttârááján Kuálhismeerâ riidon lii mätki 10 000 kilomeetterid. Ko kiärduh Suomâ vijđoduv 50:jn, te uážuh Ruošâ vijđoduv. Tuše niäljádâs taam hirmâd stuorrâ enâmist lii Euroop pelni, iänááš uási lii Aasiast. Ruošâ Aasiapiälááš ađai Uralváráduv nuorttiibel päccee kuávlu kočoduvvoo Siberian . ¶ - Lah-uv tun kuássin kuárrum sämipihtâsijd? Ánná koijâdistij. ¶  Sárnumkielâst Tot jorgettij já maacâi siämmáá sajan, kost lâi uáinám njuámmil. Mutâ njuámmil lâi jo áigáá tassaaš sanccom kuhás vaarij tuáhá. ¶ Tuođâlâš nubástus kieldâi já staatâ ohtâduvâi sämikieltáiđusâš ulmui meereest ij lah tábáhtum. Sää ¶ 4. Sárguđ sierânâs pápárân loddád lavdâmkáártá Suomâst. ¶ Ánná ij vaijaam toos maiden, mut luvâlduv ääigi sunjin poođij oppeet siämmáálágán ilgâdis tobdo tego piccapasseem ääigi-uv, já toos sun ij lijkkum. Luvâldâh piištij merettes kuhháá ige sun viiššâm koskângin pajaniđ. Nube tááhust sun tieđij, et Heikkâ kaččâličij suu maŋŋaal já oppeet ánuččij addâgâs tego ovdebáá tovváá-uv. Mihheen draamaid täst kale ij kolgâm tääl šoddâđ! ¶ MV: Joo. ¶ 102 ¶ ovdebáá veerstâi sistanneem tiäđu. Taan juávkun puáhtá vala rekinistiđ 2010 almostum ¶   * Spire (sämikielâlâš pop-rock-muusik) ¶ OLMOOŠ ¶ - Kalehân täst kolgâččij vyelgiđ eelliđ tobbeen Kukkala Verner lunne Avelist, et finniiččij kalliittiđ täid puáris liššákápuluvvâid. ¶ Iävtut jeessân sämitige nuorâirááđán 2012-2013 ¶ Ko salâskyeli lii mottoom ääigi vaibâdum, tot kuubđijd čässuáiván. Tast tom lii älkkee kaivâstiđ haavijn pajas. ¶ Kijttolâžžân tunjin ¶ Jookeerpargopittá 5. Tuubdah-uv italialijd purrâmâšâid? ¶ – Enni! Astron huuihij nuuvt korrâsávt ko voojij já iátádudâi: ¶ Jieggâ iššeed mii, kiäh lep hiäjuh. Ephân mij tieđe, maid kolgâččijm ruhâdâllâđ, vâi ruhâdâlâččijm riehtâ. (KAT11/IM) ¶ Sämmiláid lii torvejum Suomâ vuáđulaavâst algâaalmugsajattâh, vuoigâdvuotâ jieijâs kielân já kulttuurân sehe kulttuurjiešhaldâšem sämikuávlust. Sämikielâ syeijee säämi kielâlaahâ já sämitige pargoin asâttuvvoo jieijâs lavváin. – Sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuotâ aalmugin ij kuittâg olášuu, ko sämmilij jiešhaldâšem lii räijejum kuoskâđ tuše kielâ já kulttuur, páhudij Sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi Ruávinjaargâst 15.4. uárnejum konfereensâst. ¶ Lusmenyeri = Lusmanuora ¶ Samuli Paulaharju mield, kirjeest “Seitoja ja seidan palvontaa” vala ive 1932 liččii keđgipellâst lamaš kodečuárvih tiettuumist, ko sun čáálá kirjestis návt (čällee jurgâlus): ¶ Ijâttis ijjâ –tábáhtus uárnejeh oovtâstpargoost Anára Sámisearvi, Sämitigge, Säämi máttááttâskuávdáš, Sämimuseo Sijdâ, Aanaar kieldâ, Säämi párnáikulttuurkuávdáš já Giellagas-instituut. ¶ Marttin lâi kozzâm iiđeedsuohâdis. ¶ - Huámášâm, et jieh lamaš vaalmâš kuullâ đ muu jienâ, Wieseh eeđâi. ¶ EI: ¡uávji meiddei poovčâstij, vâi uáivi tuše vâi? ¶ meiddei dynaamisâš/funktionââllii jurgâlussân. ¶ Suáluičielgi E1 ¶ – Na tallehân mun puávtáččim väldiđ fáárun tom jievjâpoccuu tyelji, mii hiäŋgáá tyebbin ääitist. Ij tot kale uuđâs lah já rääigin-uv tot lii motomijn soojijn, mut kale tot uážžu tuhhiđ. ¶ Sij monnii hovimiäštár luusâ já ettii: “Moonnâm tove, ko lâim tääbbin uástimin valje, šoddii ruuđah mii sehháid. Mij ep tieđe maht. Tääl mij lep puáhtám ruuđâid maasâd, já mist lii toi lasseen ruttâ meid uđđâ valje uástimân.” ¶ nr. 9 (Okko 11) ¶ – Pasâttâshuolâttâs ¶ b. Mii ryypsist kiäsut tiivrijd? ¶ ostodiđ, ostodâm, ostod = parkita (nahkaa) ¶ KAT11 ive 2011 almostum anarâškielâsâš Katekismus , jurgâlâm IM. ¶ – Sun čiäru tondiet, ko sun haalijd maasâd páikkásis, Muumistáálu eeđâi. Puohah šallišii uččááš, mutâ kihheen ij máttám porgâđ tuođâi maiden. ¶ 31 Sämitigge kalga algâttiđ čielgimpargo sämikielâlâš palvâlusâi tuurvâstmist já oovdedmist ¶ Päikkieennâm kielâi tutkâmkuávdáš: Álgu - sämikielâi saanij algâpuáttim ¶ Simmáán 155 ¶ b. Maija luokast láá maaŋgah eres enâmijn puáttám párnááh. Moh šiev peelijd tast láá? ¶ juátkoo . . . ¶ Škovlimpeeivih šaddeh teorialuvâldâlmijn já stivrejum pargopáájáporgâmpeeivijn. Pargopáájáporgâmpeeivij ääigi pyevtitteh kirjálii materiaal, mon vuáđuld almostiteh proojeekt loppâpuátusin sämimáttááttâs idea- já raavâkirje. Raavâkirje almostiteh sämi- já suomâkieláid. ¶ Nijttocivkkee viizârd ollâgâsâst ááimust ¶ sämikappeer = naisten saamenlakki ¶ Tobžâ kale ij nuuvtkin čuuvtij poollâm. Sun ruotâstij ruokkâdávt eres njobžâčivgâigijn sierâdiđ. ¶ Ko čyeđeuáiv'almai ooinij, mii tábáhtui, sun adelij Imelân kunnee já eeđâi: ¶ - Amahmis nuuvt, Ánná smietâi. Taam sun lâi jo ovdil-uv kuullâm Haansâst. ¶  puáhtá Kievkkânist kullui Kaari jo skoovijdmin. Ánná pajanij. Suu njunán tarvanij kähviopsâ. ¶ Sämitige škovlim- já oppâmateriaallävdikodde tuhhit oppâmateriaalpargo kyeskee pyevtittâsvuáváámijd já prinsiipâid. Škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh västid oppâmateriaalpargo vuáváámist, tooimâi piäiválâš olášutmist, jyehimist, tieđeetmist, vaarij kevttimân kullee haaldâšmist já materiaalpaargon kullee tave-eennâmlâš ohtsâšpargoost. ¶ POCCUI PIEMMÂM ¶ Sämitigge toovâi iävtuttâsâid ovdâskoddevaaljâpiäláduvváid ¶ Aalgij jo siävŋániđ. Jovnâ ferttij vyelgiđ jieŋâpuureehttáá. Sun jurdâččij kuumpi, vâi mii tot lâi. Ton suijâ lâi, ko sun ij finnim tom jieŋâpuureeh. Joovnâst kal asto lâi, mut sátáččij moonnâđ kuhháá-uv, ovdilgo mudágis jieŋâpuureeh kavnuuččij já jyehi peivi, mon sun kiävtáččij jieŋâpuureeh ucâmân, lii moonnâm tušás. Eenâb ääigi finniiččij, jis sun váldáččij telta já uáđđimpiergâsijd fáárun já ličij jieŋâpuureehsaajeest iijâ. ¶ ___/___.20__ ________________________ ¶ silbârävdee ¶ kyeveer kyeveer luoddiis- ¶ Sämitige saavâjođetteijee já proojeekt västideijee hovdâ ¶ Äijih lii eromâš suálui – uážžu ettâđ njuolgist vääri já uáli ciägus vala, mon aalaaš lii Aanaarjäävri čäcitääsist suullân 70 metter aloduvâst. Tobbeen láá hirmâd stuorrâ keeđgih, čuođijd iivijd puáris aaikah já meiddei kuovđâšmeh, moid máhđulávt lii uhredum tovláá ääigist. Äijih alaččist, eidu ton alemuu saajeest lii puáris aikkâ, mii lii uáli komálâš. Tast lii maŋgâčyet ihheed tassaaš šodâškuáttám uáksi, mut lii-uv monnii suujâst oppeet maccâm peesi ruuŋgon já šoddâm toos uđđâsist kiddâ. Nuuvtpa peesist lii-uv meetter kukkosâš kuheldâlâš räigi. ¶ 6. loho ¶ Sämitigge almoot uuccâmnáál sämikielâ toimâttuv fastâ ¶ Cieskul = Tsieskula ¶ Maassâd pajas ¶ OLGOHÄÄMI ¶ – Moh hemelii keeđgijd tääbbin láá, et ij piso čuožžâdgin, eeđâi Limppo ¶ Stivrâ meridij ávus savâstâllâmtilálâšvuođâ orniimist anarâšâi äigikyevdilâš aašijn. Tárbu vijđes savâstâllâmtilálâšvuođâ orniimân sehe Sämitige aktijvâlâš rooli ääšist lii vuálgâm Sämitige anarâšjesânijn. Huollân lii anarâšâi siskáldâs juáhánem, mii lii ucceblovo eellimvyeimi turvim peeleest uáli huolâstitteijee. Stivrâ meridij, ete savâstâllâmtilálâšvuođâ valmâstâllâmist västidävä saavâjođetteijee išedeijee já Sämitige jeessân Anna Morottaja. ¶ saje: ¶ - Eikö olekki jännä!!! ¶ Mii tábáhtuvá? ¶ ohtâvuotân. Ceelhâ merhâšuumán taat iäru ij vaaigut mahten. Tast huolâhánnáá jurgâlus ¶ – Must ij lah tääl piivtâs. Mun jiem peesâ juuhlán, Uccâeŋgâlâš čiäruškuođij. ¶ Johan Turi: Vuossâmuš olgosadaldâh ´Muittalus samid birra´ 1910; Suomâkielân jurgâlum kirjen 1979 ´Kertomus saamelaisista´, WSOY, Porvoo 1979. Suomâkielân jurgâlâm Luobbâl Saammâl Saammâl/ Samuli Aikio. ¶ 4. Kost tun aasah? ¶ Sii kejâstii nubijdis já ettii: ”Taah almaahhân puátih Galileast? Maht sij mättih nievt maaŋgâid kielâid? Mii puátip Mesopotamiast, Juudeast já Kappadokiast, Pontosist já Aasiast, Frygiast já Pamfyliast, Egyptist já Libyast já Roomast. Maht lii máhđulâš, et mij iberdep, maid sij eteh, já kuullâp sii sárnumin mii jieččân kielân Immeel stuorrâ tavvoin? Maid taat meerhâš?” ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtus teeman lii taan ive muusik jieškote-uv šlaajâst. Tábáhtusan láá almottâttâm 22 musijkkárid tai muusikjuávkkud, main láá puohnâssân 150 kiišton uásálisted. Čáittuseh ovdâsteh tave-, aanaar- já nuorttâsämikielâid. Nuorah puátih tábáhtusan masa puohâin sämikuávlu škoovlâin. Ruávinjaargâst láá tábáhtusân almottâttâm kulmâ juávhu/musijkkár. Tábáhtusan uárnejuvvojeh linjâšautosáátuh jyehi kuávlust sämikuávlu. ¶ Ákku aalgât čyeldim. Čyeldim tábáhtuvá paajeedmáin já lyeštimáin njuškom. Vistig njuškom lii vyellin. Talle njuškom raaigijn coggum lääigih pääccih vuálus já loomijn coggum lääigih pajas. Laaigij kooskân páácá luámi, mast ákku uigâd kiävoin vielgis vuáđulääigi čoođâ. Talle sun paajeed nubbijn kieđáin njuškom já vuárustis loomijd coggum lääigih vuáláneh já raaigijn coggum lääigih pajaneh. Oppeet laaigij kooskâst lii luámi. Ákku teddil jo kuuđđum vielgis vuáđulääigi kiävoin čovgâsubbooht kiddâ čyeldimvuálái. Tastmaŋa sun uigâd oppeet kiävu laaigij kooskâst čoođâ já norá siämmást paijeen orroo laaigijn kovos miäldásijd laaigijd. Návt puáhhái šaddâ kovos. Kuuđđum puáhháá ákku kiäsá ain alemân čoonnum muorâsäägi pirrâ já lukkâd toos lukkânááloin. Ko poovij lii tuárvi kukke, ákku lyevvee tom alemist já uuvsâ toppiituvâst. Puáhháá keijijd sun kuáru vala leđđeepuddistuvâid. ¶ Snv 15:30 ¶ Maid sabattin Matt 12:1-14 ¶ Sämitigge almoot uuccâmnáál ¶ paijeel 2000 mm n. 600 mm n. 560 mm n. 700 mm ¶ Haavâ jođetteijee Anne-Maria Magga muštâlij ete haahâ čuákkee ohtsâšpaargon vittâ sämikielâ já oovce äššitobdeepargoin tuáimee kielâpargee, kiäh ovdâsteh puoh haavâ kielâid. Lasseen Suomâ já Taažâ sämitiigijn láá muáddi haldâttâspargee haavâst. – Säämi Kielâkäldee ij návt lah oovtâ fyysilâš sajan sajostittum kuávdáš, peic kielâohtsâšpargo Suomâ, Ruotâ já Taažâ sämitiigij kooskâst. Uđđâ pargeeh pargeh sämitiigij čäällimkuudijn, muštâlij Magga. ¶ Virkkuuvääri Luuhâmkirje čohčâ ¶ 1. ¶ Mottoom táválii peeivi, ko kuábâš-uv lává pargoost val vyerdimin ravvuid, sunnuu hovdâ čuárvu, et Hytönen, Alanen, kost Nyman lii? Nyman lâi jieht iđedist tuálvum poostâ Anarân. Ante huikká, et Nyman ij puáttâm jieht maasâd. Kost sun tot oppeet lii? smiättá hovdâ. Ante já Ari laaviv spellâđ pokeri talle, ko iävá vyeje. ¶ Máárjá eeđâi sunjin: ”Kandâm, mane porgih taam munnui? Muoi ejijnâd leen uuccâm tuu jyehi saajeest.” ¶ » Maid tot tunjin kuáská, veik tátuččim suu pääcciđ teehin ain ¶ koskâvepsi = vatsaevä 164 ¶ – Oro lemin nuuvt ete motomeh paleh, Monni eeđâi já čokánij. ¶ –~Jiem vyelgi párnáiguin taampâ fáárun, junasáttu kalga leđe kidâ Ylivieskan kuus lep monâmin-uv. ¶ kuávluh 6 já 7 ● ● tundra já várádâhšadolâšvuotâ (koolmâs) ¶ Säämi media ¶ Kulâtteijeeh kevttih šadoi pyevtittem raavvâd ¶ nystymukula-kuukunen ¶ Heikkâ ij västidâm toos maiden; julestij tuš vuolâ já toidelij korrâ piccapittáid toin vuálus. ¶ Källeeriddoin maaŋgâsellâsiih ruánáá-, ruškis- já ¶ s. 49 ¶ Uusi kuva: harri Taavetti: 193A_Numpha_IMG_9453-01.jpg ¶ Säämi kielâtaho -palhâšume juohhui vuossâmuu keerdi juovlâmáánust 2010 já tot mieđettui Meccihaldâttâsân. ¶  määli; Heikkâ cummâlij suu kuhháá já lieggâsávt. ¶ Meccihaldâttâs lii adelâm 14.3. ravvuu säämi tyejiäärbi amnâsij hahâmist luándusuojâlemkuávlui ulguupiäláin kuávluin, maid Meccihaldâttâs haaldâš. ¶ Vyelgip tállân maasâd teikkâ moonnâp veikkâ Afrikân tääl. ¶ MAID TOT MEERHŠ? VÁSTÁDÂS: ¶ Čuákánkiäsu ¶ Jutteselgi ruotâi kärbisnjunán, čyežžilij monnjâkepilij oolâ já tollij nánosvt ovdâkepilijguin stäämnist kiddâ. – Kalba jävri lii muččâd já styeres, tot imâštâlâi kejâdijnis jäävri. Jutteselgi navdâšij sáátust. Lâi vyestipieggâ já jutteselgi suvnâččij moovtâ uccâ njunijnis jäävrist já vyestiriddoost puáttee uđđâ já mielâkiddiivâš haajâid. Pieggâ tuš jurâttâlâi suámálávt ton peeljijd, njävilijd já soksâmijd. Mätki káárgun ij pištám kuhháá já forgâ äijih jo kepidij liävtu já kevlij kárbáin joddee nube kiäčán. Talle sun časkâdij kárbá moottor já pajedij tom jyelgi amas surruđ viärmán. ¶ – Enni jo suhá rido kulij. Onne lii kuálkki ige lah pááruh. Suoi kal kuovváin ¶ Gilbertsuolluuh R5 ¶ - Sämikielâlâš tooimâstivrejeijee 18 953,50 € ¶ puh. 050 562 3676 ¶ Viäiguškuođij. Tääl pottii nisoneh viežžâđ čääsi. Rebekka poođij já teevdij čäcilittees. ¶   Lâiba Iššeed Into já Aanaar puásuifarmi ¶ jienâ aiccâm. ¶ – turkkilâš nääli, ¶ Uđđâ kielâlävdikodde tuáimá ive 2011 loopâ räi já tot oovdâst ohtsis čiččâm sämikiellâd. Parlamentaarlâš rääđi čokkânij Ruávinjaargâst 14.4. ¶   Budapest ¶ valdâttâllâđ = kuvata 86 ¶ Čuákkim äššilistoost lâi vuáttámušâi muštâlem artikla 8(j)- pargojuávhust já eromâšávt tast, maht algâaalmugeh láá uásálistâm biodiversiteetsopâmuš tooimânpieijâmân. EU- saavâjođetteijeestaatâ Liettua muštâlij čuákkimân EU sahâvuárust eromâšávt tast, maht artikla 8(j) lâi tooimânpieijum Suomâst. Čuákkimân muštâlui aalmuglii biodiversiteetstrategiast sehe vuáđudum aalmuglii 8(j)-pargojuávhust, mon saavâjođetteijen tuáimá sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi. ¶ Kuálmád peeivi Laban huámášij, et sij láá vuálgám. Sun vuolgij sii maŋŋaal. Gilead vaarijn Laban juuvsâi sii. ¶   Mun Tommit kuorâstáim, et uáivušân lâi čaŋâlâm. ¶ Nuorâičällee västid ¶ Puohah ruáhásii. ¶ máátkán. Lii jo äigi ¶ Tiänutimjam; pajek. deanutimjan ¶ – Ij kuittâg. Taat luhostuuččij ennuv pyerebeht, ¶ – Ij koolgâ kihtâliđ kunâgâs paan, pic kalga sárnuđ suu pyerrin. Kuás jo tot, kote nuubán roge kuáivu, tot jieš toos kačča. ¶ –~Sakramentti niks saatana snaps! já vuolgij. ¶ - Mun aigum - naa. Ánná čokánistij stoovlin já smietâi, maht algâttiđ: ¶   lakritsirousku ¶  vâi 31 verstâd ¶ Jieggâ jieš kuittâg sárnu mii peeleest sänittes šyehkimáin. (KTK05/MLO) ¶  luuhâđ 1. Čuáskud ávus limonaadputtâl kolmâ čääsist. ¶ porgemáánu ¶ Jieŋâsuálui = Iso Jääsaari ¶ - Maht nuuvt “lii“? Tothân jaamij. ¶ pyevti kenigittiđ västidiđ (el. sämiseervih). Koččâmâšluámáttuvah toimâttuvvojii 169 jieškote-uv ¶ b) tuhhit konkreetlijd tooimâid ulmenis lasettiđ säminisonij ovdâstem pooliitlâš já almos elimist sehe sämisiärváduvvâst ete ubâ ohtsâškoddeest, ¶ lii váádduh tâi tile negatiivlâš. ¶ "Kyelisieidi maccâm já eres novelleh." Toimâttâm Matti Morottaja já Ilmari Mattus ive 2005. ¶ ráhtus, mutâ tot lii alda sänisánásii jurgâlus sänirááju tááhust. Tággáár jurgâlus ¶ lii uáivildum, já tondiet vuástáväldeejuávkku kalga leđe tiäđust skopos miäruštâldijn. ¶ čeveliijne já njäälmi oovdâst ¶ kyeličerrih ¶ tääsi: ovdâmáttááttâs - 3 lk ¶ Anarâškielâ tohhee náguskirje čäällimkiellân! ¶ Kuátiorroo já Elmer ¶ ● ● ● ● ¶ posolâhč < posolâhččâđ = puhaltele < puhallella 138 ¶ Ocomáá päälgis čuávu Juvduu, anarâšâi päikkijuuvâ. Mainâseh Juvduu jottein, tábáhtusâin já kuáláástmist láá čuákkejum juuvâ máddáápele rido jottee O Juvduu! –luándupálgás. Luándupálgá raavâtavluid lii kuvvim sämmilâš kovetaaidâr Merja Aletta Ranttila. ¶ 1. Lijgešoddâm jäävrist iäláneh pyehtih killáđ happivááijuvvuođâst. ¶ Šoŋŋâtietteeh láá pargeeh, moi pargon lii vuolgâttiđ uđđâ kunâgâttârijd já kuhnurijd hejâkirdemân nuuvt šiev šoŋŋân ko máhđulâš. Ko kuhnureh já kunâgâttâreh iteh mievtâ oolâ já ráhttâtškyeteh hejâkirdemân, te šoŋŋâtietteeh tolliiškyeteh kuhnurij já kunâgâttârij poođâst kiddâ, jeđe lyeštih luovâš tállán ko šoŋŋâ lii tuárvi pyeri. Návt toh visásmiteh, et hejâkirdemân kirdeleijest láá šiev máhđulâšvuođah kuáhtáđ nube mievtâ jesânijd jeđe parâttâllâđ toiguin. ¶ porkkan ¶ Sämiparlamenttârij nubbe konferens, moos uásálistii Suomâ, Taažâ já Ruotâ sämitigij ovdâsteijeeh já Ruošâ sämmilij ovdâsteijeeh, čokkânij Ruávinjaargân roovvâdmáánu 28 peeivi 2008: ¶ © 2010 Sanna Jortikka, Merja Kuisma, ¶ lâi kiddim koori siälgásis, sun kiesâi oppeed uđâgáá ¶ 205 ¶  jiem Motomin kyehti niŋálâs monniv siämmáá piervâlân, já talle maneh pyehtih leđe joba 20–30. Amahân talle vissâ kuohtuuh niŋálâsah ferttiv huolâttiđ stuorrâ uđâgâštuákistis, ko oovtâ niŋálâsân tot táiđáččij leđe liijgás korrâ pargo. Viettuu pessee távjá čerrihij siärváduv alda tâi joba ton siskiibeln, ko čerriheh syeijejeh eromâš pyereest jieijâs pessimkuávlu. Talle viettuu piervâl lii pyereeb torvoost, ko jis tot pessiiččij ohtuunis. Ko viettuu paattâr piervâlistis, te siämmást tot luččee monijdis oolâ háisoo luujâ, amas atâšteijee huollâđ tain já tast maŋa tot tohâlud jieijâs lemin páccáin vâi atâšteijee vuálgáččij suu maŋŋaal já vájálditáččij piervâl. Siämmáá náálá lättejeh iänááš uási eres-uv čäciluudijn. Paijeel peeli viettuu uđâgáin jäämih vuossâmuu eellimive ääigi já stuorrâ tahhen lii eidu čohčâmiäcástem, ko talle láá vala ennuu viettuu uđâgááh, moh iä peesâ ááimun. ¶ 39 Sämitigge já staatâ kolgâččáin toimâidiskuin já ruttâdmijguin adeliđ máhđulâšvuođâ sämi ¶ Siämmâst äijih stubbái njunulâs luátkumuottui. Ucánjáhháá ääigi oroi, et toos sun pásáččij-uv viälláđ, mutâ te aalgij lihâdiđ, kuuloold kuáikkusâddâđ, jeđehande peesâi-uv viijmâg čuožžâd. Sun viigâi savŋeđ iänááš muottuid meddâl kárvuidis alne, stellij káálluhijdis saaveehpaddijd, vuolgij kuuloold uáhuđ ovdâskulij já palijdij taađeest, ko muštái ain monnii ääši: ¶ Nisoneh, kiäh lijjii Jeesusáin puáttám Galileast, vuolgii Joosef fáárun. Sij oinii, maht Jeesus ruumâš pieijui háávdán. Ko sij lijjii maccâm kaavpugân, sij skappuu opsâoljoid já vuoidâsijd, mut sabbaat sij viettii vuoiŋâstmáin laavâ pákkum mield. ¶ čääsivuálááššaddo uposkasvi ¶ lapsemááđuid = kastematoja 194 ¶ Čuákkimviste Násti (stuárráb) ¶ Laapi ollâškovlâkonsern ráđádâllâmkode jeessân ¶ 3. TORVOLŠVUOĐ ALNETOOLLÂM ¶ Kakšâmjävri = Kaksamajärvi ¶ 178 ¶ 2. Ruoššâ 36 400 ¶ Lai kuovâmaanu vuossâmus peivi. Mun jurdâccim puoh taggaar, mii taan ive puáđáččij tápáhtuđ. ¶ kuovgissäggikuobâr ¶ Šohânâs lii algâčuolmâst ovdánâm ohtâgâs, mon ¶ – Jiem mun tieđe, Tobžâ västidij. Mut tom sun kale tieđij, et puohah njoobžah puoiduu ain čohčuv hirmâdávt já purrii kuolijd já muorjijd já maid jo kavnii-uv nuuvt ennuv ko peri voijii. Motomeh karttii tääl-uv aaibâs čuávjipohčâsáin uáđđáástâllâđ já illá pissuu juolgijdis alne, ko lijjii nuuvt čuuvtij puáiduttâm jieijâs. ¶ olesjuurrâm täyskierto ¶  moonnâđ, Sämitigge, 2012 ¶ Israelliih ferttejii porgâđ kunâgâs pyerrin. Sij huksejii kaavpugijd. Sij rahtii tiijlâid kunâgâs tááloid. Sij šoddii porgâđ jyehilágán pargoid. Israel aalmug lâi šoddâm Egypti eennâm uárjin. ¶ Stivrim/kuvvim/čuoppâm: Kirsti Länsman ¶ Räähti kuábbáá-uv tábáhtusân ravvuid, ¶ d. Mon kaavpug šoŋŋâdâhtilán ¶ Lontoo . . . . . . . . . . . 48 ¶ kodde = vittádhánnáá puásui ¶ aldasávt säämi kielâlaahân já sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođâi olášuumán. Taan pittáást kieđâvuš ¶ Kielâvuoigâdvuođâi váilum joođeet kielâ- já kulttuurmolsomáid, mii lii tábáhtum meiddei Tave-enâmijn. Maaŋgah tagareh sämmiliih, kiäh iä lah innig oppâm vanhimijdis tâi suuvâs algâkielâ, láá maŋeláá iäláskittám kielâs. Kielâvuoigâdvuođah tarbâšuvvojeh meiddei ovdebij suhâpuolvâi ääigi tovâttum vahâgij tivomân: monâttum kielâ uđđâsist oppâm máhđulâšvuotân. ¶ – Na neelji ääigi ehidispeiviv, suu enni kullui västidmin. ¶  máálái kočâtteteh poonán. ¶ 1. Saudi-Arabia 515 ¶ , Sämikirkko... ¶ 2. Väri-Suomâ ¶ 2. a. Keejâ oppâkirje kove 139A. ¶ Itkonen vuáđudij Sápmelaš -loostâ “Anar kiela” -paalstan, mon juátkee lii Anarâš -lostâ. Sun tooimâi Säämi Čuovviittâsseervist, mii viigâi koŋkreetlávt tuárjuđ sämikielâi sajattuv, jieijâskielâlâš kirjálâšvuođâ já ton almostittem. Siämmáá pargo parga tääl anarâšâi jieijâs kielâservi Anarâškielâ servi . Itkonen ovdedij Inarilappisches Wörterbuch -sänikiirján já kielâčáitusalmostitmáid anarâškielâ ortografia, mii toolâi siste še etymologâlâš tiäđu kielâ historjást. Tom oppeet lii anarâš siärvádâh ovdedâm västidiđ kielâkevttim táárbuid. Itkos kevttim ärbivuáválâš kielâmiäštár–kielâtotkee-metodi vuáđuld lii ovdedum Kielâmiäštár-uáppee- metodi, mast lappum suhâpuolvâid puáhtá macâttiđ iäláskee kielâsiärvusân. ¶ tälviv tiivrijd ¶ Sijvottes äigi ij čuuvtijgin hettim mii pááikánvyeijim, ko maađij lâi jo tallaa ääigi tommittáá korrâ kiävtust, et tom lâi pággu toollâđ oornigist. Kärigâsnjaargâ maađij já tađe mield Kaamâs já Kärigâsnjaargâ luoddiäru koskâ ko lâi-uv šiev oornigist, mut meiddei Ucjuv maađij mield algii leđe jo tommittáá jotteeh, ko maađij aln pargeldeijee kyermiautoh sahelii ovdâs-maŋas Avveel já Mierâšluobbâl kooskâ, et ton-uv mield pesâškuođij pyereest. Tiein kyermautoin ij lamaš kale ton tááhust maggaargin ävkki mijjân škovlâlijd, ko toh monnii táválávt ain puástu kulij ađai lávurduv máádás já vuossaargâ tavas. Mist škovlâväzzein oppeet iäráneh juttii eidu nubijkulij. ¶ Sämiaašijn västideijee ministerij já Sämitigij presideentâi čuákkim Tukholmast 22 p. skammâmáánu 2010 ¶ a) čuávu já árvuštâl romani- já sämipárnái vuoigâdvuođâi vuotânväldim aalmuglâš vuáváámijn já ohjelmijn; ¶ Ton kooskâ ko enni raččo tävirijd kievkkânist já eeči puuđâld kärbissyejeest Santtuin, ¶ Puávtáh vuoššâđ piärgupääđeest. Tipte tuoldâđ siämmáánáál ko kumpâspääđeest-uv. Piejâ kyerejum potásijd já suuvrâst kaurasuvrâmijgijn! Määrfih já kumppâseh laa ravâdeijee purrâmušah potásijgijn. Taid puáhtá liegâdâđ nubetuv já toh seilih jieŋâskääpist maŋgâ peeivi. Kumppâsijgijn já marfijgijn suápih myerjih. ¶ Čuákánkiäsu ¶ 1. Anette Kosonen Vuáču škovlâ 1.28 5 ¶ Rievtis Tarzan-muorâ lii must, ¶ » Mannee tuon siijdân. Tobbeen lii niŋálâsaasi čoonnum ¶ 11 ¶ Já taid tiilájeijeid, kiäh finnejeh pävirloostâ njuolgist postâloován, taat äšši ij mahten kuoskâgin. Uážžu luuhâđ ovdâskulij! ¶ 196B Cuobbuu kođo kávnoo tooláá kiđđuv. ¶ Áárvustoonnum Täsivääldi President, pyereh kuldâleijeeh! ¶ Ovdláhháá kirdemmaašin vyelgim terminaalin pottii vala Rudolph, Arden já Sally Johnsson, sehe Mel Olsen, kiäh tuáivuttii munnuid šiev já luholâš määđhi Suomân já tuáivuttii vala pyereestpuátimân uđđâsist Amerikân. Seremoniai maŋa, mast konjâlehkin iä lamaš kukken, pajanáim Boeing-kirdemmašinân, mii tuálvuččij munnuu Minneapolisân. ¶ Kove: Ilmari Mattus ¶  espanjakielâ]. Aasi finnij pargon jyehiđ saallâs já lattij návt: tot juovij saallâs kuulmâ siämmáá stuárusâš uásán já kočoi leejoon väldiđ tain oovtâ. ¶ Säminisonij paaneel saavâjođetteijen lâi ucceeblohováldálâš Eva Biaudet. Paneelist sárnojii eromâšávt säminisonij máhđulâšvuođâin peessâđ ärbivuáválij sämi-iäláttâsâi pirrâdâhân já säminisonij uásálistmist politiikân. Säämi nissoonfoorum ovdâsteijee Gudrun E. Lindi árvuštâlâi savâstis, ete täsiárvuääših iä lah sämitige tooimâst ovdâsaajeest já säminisonij täsiáárvust lii ennuv maid pyerediđ. Taažâ sämitige stiivrâ jeessân Silje Katerine Muotka muštâlij Taažâ sämitige täsiárvupolitiikâst já nisonij máhđulâšvuođâst peessâđ politiikân. ”Taažâ sämitiggeest lii tuhhiittum täsiárvu-pooliitlâš ohjelm já taan ääigi säminisoneh peessih fáárun politiikân. Taažâ sämitiggeest lii lamaš eromâš kampanja, ete finniiččii säminisonijd uásálistiđ politiikân. Taan vaaljâpaajeest sämitige 39 ovdâsteijest 20 láá nisoneh, ovdil kampanja algâttem tuše 18 % politijkkárijn lijjii nisoneh”, Muotka muštâlij. ¶ tobbeen tun puávtáh algâttiđ puoh ¶ varâinis = varuillaan 128 ¶ Seenaat-kiddoduvah ¶   Mun sänitärkki. Kielâ lii luándulâš já idiomaatlâš já västid GNT teevstâ ¶ a. Aanaarjävri ¶ Eeni tijdâsekkâ orostij. Enni keejâi párnáid já seevij sii puáttiđ luuvdá siälgán. Luhhoost sun lâi uástám nuuvt stuorrâ turboluuvdá, mon siälgán juáháš pyereest šietâi. ¶ Nuuvt sun toppij ááisán kiddâ já riehâ eštus ovdánškuođij keppisubbooht. ¶ Säämi kielâtaho -palhâšume ¶ 19 ¶ Misseedâh = Einari ¶ 100 gr peekoon ¶ Koijâdijba motomin leejoon saavzâst: – Lii-uv tuotâ, maht mainâstuvvoo! Et muu vuoiŋânâsah opsijdiččii paan? ¶ Tuoksualvejuuri ¶ Heikkâ čokkáán vala uánihis puurdon peeŋkâ oolâ já álgá selvâttiđ, maid kalga väldiđ fáárun já maid sieidi kuvlân kalga porgâđ: ¶ Já Ester ain korrâsub jienân almottij, et eidu tääl lâi suu purâdemäigi. ¶ Anarâšah ¶ Konferens-tábáhtus, mii uárnejuvvoo vástuppeeivi 16. roovvâdmáánu, lii puohháid uásálisteid rijjâ já nuuvtá. Tilálâšvuotâ lii uáivildum säminuoráid, merideijeid, Sämitige jesânáid, virgeomâháid, seervij ovdâsteijeid, totkeid já puohháid, kiäh tobdeh mielâkiddiivâšvuođâ áášán. Tilálâšvuođâst kuullâp sahâvuáruid jieškote-uv uáinimčievâin. ¶  celkkust Čuovviittâspalvâlusah ¶ Lasseen nuorâipoolitlâš äššikirjij tááláá tiileest puátá muštâliđ máttááttâsministeriö nuorâiohtâduv hovdâ Olli Saarela. Sämitige tiervâttâs konfereensân puáhtá Sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi. ¶ Potákkeh šoddâduvvojeh siemmânpotákkijn, moh láá ovdebáá ive potákkeh. Toid šaddeh lieggâsist iđoh . Ittáám potákkeh kalvojeh oovtâi oovtâi pottáákpeeŋkâ salâttâhân nuuvt, et juáhážân páácá šoddâmsaje. Salâttuvah tiävdojeh, já muádi oho keččin vuossâmuuh loostah iteh. Eennâmvuálááš eennâmviärdán šaddeh pottáákčuolmah ađai uđđâ potákkeh. Salâttuvah muldejuvvojeh meriaigij ađai šaddee potákkeh luávdojeh huolâlávt muldijn. Jis potákkeh finnejeh čuovâ, te toh ruonijdeh. Ruánáá potákkeh já pottáákloostah láá mirhâliih. ¶ Avnaasiänu = Ounasjoki ¶ Nipso eeđâi. ¶ Ucce já styeres spelláin säähly. Stuárráb lâi mollâvahtâ já ucceeb ij kuássin finnim moolâ tontiet ko pállu-uv lâi nuuvt styeres, ete jis tot teeivâi ton ucebân te sun roovâi káávvud já sunjin sattui. Ucceeb ferttij meiddei ubâ ääigi leđe várugâs ete stuárráb ij tuolmâst suu oolâ, ige časke suu mailain. Ucebist lâi tiäđust-uv meiddei nuuvt uccâ maila ete tot luoddânij jis sun teeivâi páálun. Stuárráb oppeet ferttij váruttiđ ete ucceeb ij čaaŋâ suu pusseer vuálá čaŋaldittiđ suu. Kivkked ucceeb šoodâi-uv styeresin já talle spellâ jotkui táválávt. Loopâst kiällu čuojâškuođij já almottij návt, ete spellâ lii nuuhâm. Tast maŋa pottii uđđâ spelleeh já speelah juátkojii táválávt já puohah lijjii iloliih. ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 33 ¶ PARGOPITÁH ¶ 15.11. Vuossâmuu säämi riijkâpeivialmaa Isak Saba (Sápp Issát) šoddâmpeivi ¶ 1. Termâ. Teermâ jurgâlus viijsoi ij lah aaibâs sänitärhis jurgâlus, mutâ tot västid KR92 ¶ Motomin ko Erkki Itkonen muštâlij munjin jieijâs muštoin Anarist já suu kielâmiäštárijn, te pivdim uážžuđ sahhiittâllâđ suu páádán. Sun halijdij kuittâg mielâstubbooht savâstâllâmkyeimin aheskippáár pargosiärvusist. Professor Pertti Virtaranta kiergânij-uv sahhiittâllâđ suu nelji tiijme kuovâmáánust 1992. Almaakyevtis savâstâláin Itkos pärnivuođâmuštoin, fennougrist pargoost já virgekuoimijn mut aainâs suu muštoin sämikielâ já kulttuur totken. Itkonen lâi čielgâsávt rahttâttâm kuáhtáámân já smiettâm fáádáid, main halijdij muštâliđ. ¶ - Mun lam Wieseh, nuáidihäldee , jienâ eeđâi. Talle jienâ oroi váhá ääigi siijvost. - Li č ij vissâ pyereeb, et tun li čč ih ohtuu. Keksii monnii suujâ le đ e ohtuu. ¶ Tuubdah-uv tun Hirškiihâ já Myerji? Lah-uv kuássin uáinám sunnuu vyevdist, jeegist teikâ jäävri alne? Nabâi kielâpiervâlist, käävpist, pyecceiviäsust teikâ kirjeráájust? Lii máhđulâš, ete suoi lává livkettâm kostnii, mutâ jieh lah oskom jieijâd čoolmijd. ¶ Talotie 5 ¶ “Mii tust lii tie?” ¶ kuárus. ¶ Ko olmooš suullân 17 ihásâžžân rähistuvá já álgá hárjuttiđ seeksi já jis maka kuohtii ohhoost tom porgâččij, moos monâččij suulân 1 tijme: ¶ Kaninen movtáskij čuuvtij. “Rääsih lakkiittii liijká-uv” , ¶ Čohčâmáánu 2006 (44 sijđod) lâi nk. tublenummeer, mast siijđoh lijjii 44, mut válduteema ij lamaš. Saavâjođetteijee čaalij uáivičalluustis Oorvâ já tuostâ návt: ¶ Mutâ skääpist ij lamaš mihheen purrâmušâid. ¶ Aisopos elleemaainâs. Kirjeest Alena Benešova & ¶ Hiärráás nommâ ¶   lii-uv tuu oppâlájádâsâst vyeimist- ¶ Kerris ¶ mittomeerijd kalga asâttiđ tuárvi ollâgâsân. ¶  mii Oŋâttâš ollâgâsân ¶ - Jovnâ, ijhân tuot häldee lah Ciehân oomâs! Wieseh västidij kierdâvâš jienáin. ¶ muorâstuvâin já muorâkaardijn ¶ Tälvimaailm pivoh ¶ - Meeccist-uvks? Mut mondet toho ij moonâ maggaargin luoddâ? ¶ Tave-Lappi Aanaar (www.inari.fi), Maadâ-Vaarjâ g (www.sor-varanger.kommune.no, tárukielân) Vääččir meccikuávlu (suomâkielân), Paje-Paččvei aalmuglâšmecci (www.bioforsk.no, eŋgâlâskielân) ¶ Tarbâšeh: koovlih, stuorrâ lastikseehah, pinseteh, čäcielleehaavi, planktonhaavi, oppâmvihko, pennâ já kumi. ¶ – Mutâ tääbbin te esken láá-uv ennuv kukáh, Ante hirmástâlâi, ko keejâi šaddoviesteest pirrâsis. ¶ Jiem tiäđustkin tieđe, kii tot lii, mut ko huáđđoo nuolâst ruávu ärdeidis alne meddâl, te Ailâ-Váábuhân tobbeen itá. Sun viigâi tuše paldattâllâđ muu. ¶ suvâlâš lasanem . Lasanem, mii tábáhtuvá maneseelâ šovâttem pehti. Vrd. šovâttem, suvâttes lasanem. ¶  láá Šadoh láá maaŋgâsellâsiih, já toh láá nuuvt enâmist ko cuávis čaasijn-uv. Šadoh juáhhojeh lasanemvyevis vuáđuld kyevti juávkun: siemâšadoh já iđosšadoh . Siemâšaddoin láá kukáh, tane taid kočodeh meid kukkášaddon. ¶ Kulttuurkuávdáá huksit já oomâst Seenaat-kiddoduvah já ton bruttovijđodâh lii suullân 4 800 m². Huksimhaavâ budjet lii suullân 12 miljovn eurod, mast EU-ruttâdem uási lii 5 miljovn eurod. Kulttuurkuávdáá meeri lii valmâštuđ ive 2012 aalgâ räi. ¶ – Mun puđâldâm tom Heeihâ koddem kossâ, kuhes, lusis puško, Márjá moovtásk já väljee assaas, ruánáá já čuovjis puđâldemkartoŋgijd kubdâ, ruopsis ildest. ¶ Nuorâičällee västid ¶ s. 220 ¶  puáhtá Tigâlvälli ¶ Mut Juhánâs ij halijdâm, pic eeđâi: ”Munhân kolgâččim uážžuđ tust kastuu, já tun puáđáh muu luusâ!” ¶ 2. Kielâsepti: pottáákpiäldusäänih ¶  poorgâi 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶ Kaandâi juávhust tábáhtumeh estraadist algii maŋgii pyereest ovdâmerkkân nuuvt, et tiiger vyejettij bátmán, mutâ talle tábáhtumeh iä mahtnii ovdánâmgin pic paccii siämmáá sajan tuolmâdiđ. Mun jurdim, et moonâm tuš fáárun rollâfardân já tienuuvt mielâkuvviittâs tábáhtussáid ittii uđđâ jorgálduvah já uđđâ toimâm. Mij irâttijm rähtiđ párnáiguin uccâ čáitálmâs vanhimij várás, mon teeman ličij sovášem. Oroi lemin kuittâg nuuvt, et improvisistem lii hitruub ko sooppum ohjelmist pissoom já nuuvt algâvuáváámist paccii loppâčáitáldâhân tuš rollâpihtâseh. Párnááh lijjii kuittâg uáli moovtâ, ko pessii čájáttâllâđ vanhimáid. ¶ lievlâšuvá, suddá, cuáhu, jiäŋu ¶ čielgâsávt editistemfeeilah. Tavlustuvvâst 15 kávnojeh tááh juávhuh já toi veerstâi ¶ Kokkola C4 ¶ Eellimpäälgis . Muštâlusčuágáldâh. Iisak Mattus . Anarâškielâ servi ry. Tornion Kirjapaino Ky. 1996. 104 s. ¶ f. ¶ 5 Mane vyevdikodde lappui Suomâst 1900-lovo aalgâkeččin? ¶  vâi Talle ko oroi lemin čielgâs, et anarâškielâ láppoo oovtâ suhâpuolvâ ääigi, kavnui tyestilvuotâ ovdediđ aaššijd uđđâ vuovijguin. Vuáđudui Anarâškielâ servi já Anarâš-lostâ. Seervi puátuseh láá vijđáht tiäđust. Orvišvuotâ koolgâi leđe tast-uv, et algâttui Kielâpiervâl. Tom ij vaarâ kaleskin oskom, et kielâpiervâl finnee tágárijd puátusijd ááigán, moh láá tääl uáinimist. Vuossâmuuh piervâlpárnááh láá jo peessâm vuáđuškoovlâst. Tääl álgá čiččâd taggaar luuhâmihe, et škoovlâst lii anarâškielâ lasseen meiddei eres oppâamnâsij máttááttâs anarâškielân. ¶ EHIDÂS ¶ Tubbáák lii mirkkâ kiäppáid ¶ C Kuovttijn čolmijn uáinim ¶ Räähist aldemuu tuše siämmáá verd ko aldemuš räähist tuu. (E. Paasilinna) ¶  tađe UÁNIHÁVT ¶ 1 Vuossâmuš pákkum - 2 Nubbe pákkum ¶ vijnismiärukuobâr ¶ Kähteelássá EA Kaakkurilaassa Vijmáásuálui 3 km TN. ¶ - Maid? ¶ 5 a. Merkkii kován, mii šaddoid taarbâš ohtim (1.-3.). ¶ Merâkuáskim ¶ 5. Sämimáttááttâs máttáátteijei pálkkátmân uáivildum staatâtorjui (L1998/635; nubás-tus 1998/1186, 43 § 2 mom) haldâšem kalga sirdeđ Sämitige pargoid. Staatâtorjuu pirrâdâhân kalga jođettiđ sämimáttááttâs ollásávt máttááttâs uárnejeijee škoovlâ soi-jimpäikkikoddeest peerusthánnáá. ¶ – Na ton ääšist mun kal jiem tieđe maiden. ¶ Čohčuv čässuáivist jiäŋŋoo čääci lii keppisub ko jieŋâlâs +4-ciäkkásâš čääci. Eidu taam keežild jäävrih iä jiäŋu pone räi, mii lii eromâš tehálâš jäävri iälánij tááhust. Jyehi-ihásii olesjuurrâm áánsust raavâdamnâseh já happi siäháneh čáácán. ¶  Taggaar veerbâi – Ai mutâ tot sátáččij-uv leđe hitruu – jis taat ij liččii oppeet miinii kivsedmijd, Piäkká eeđâi. ¶ 74B Ko piäiváš ¶ laajišvyevdi luándu ivnevalje čohčuv ¶ Ánnámáret Ensemble ¶ – Muoi iän lah kuássin nuuvt stuorrâ puško uáinâm, nieidah imâštâllâv. ¶   Tom sij tääl váimustis nuáidiperrui tuáivuttii-uv. ¶ Njuuvčuálppášeeči tuámittij vuálus, toppij tivrâs lavluu ¶ Sämikielah ¶ Sämikielâ ¶ 44 ¶ Ruttâdem ij pyevti mieđettiđ meccilaavâ vuástásáid toimáid (4 §). Pargoh, maid puáhtá tuárjuđ, kalgeh leđe ekonoomlávt sehe mecciluándu- já pirâstipšom siämmáá ko vuovdij biologâlâš maaŋgâmuđusâšvuođâ siäiluttem peeleest hiäivuliih, ijge toigijn uážu pyehtiđ hemâdâs pirrâsân (7 §). ¶ nurâmáin tutkâmamnâstuvâid ovdâm. ovdâsteijee aalmugváldusij vuáđuld já heivitmáin lovottâh ¶ männynherkkutatti ¶ “Na nuuvt, tääl tot lii čuuvtij pyereeb ko ovdil” , páhudij Kaninen. “Siili-nieidâ šaddâ leđe vissâsávt tääl tuđâvâš. ¶ Uáivikaavpug : Nuuk ¶ Stivrâ nomâttij Pištee ruukitooimâ vááimusjuávkun eidusâš jesânin sämitige saavâjođetteijee já jesânij išedeijen lahâčällee. ¶ Sämitige almosčuákkim 15.2.2012. Jienâstem. ¶ – Tuot nieidâstáálu puávtáččij leđe Myerji, iävtuttij meid neelji-ihásâš Emmi Kantola. Eres párnááh nuáiguttii tutâvâžžân uáivis. Čielgâsávt suoi láin Hirškikkâ já Myerji. Tomhân ooinij kii peri. Tastmaŋa Hirškikkâ já Myerji láin-uv masa jyehi peeivi párnái sierâin fáárust. Piäju párnáittáá já sii hitruus sierâittáá Hirškihháin já Muorjijn stáálukyevtis iävá liččii taan kirjeestkin. Lieggâ kijttoseh Piäju párnáid! ¶ Rähisvuotâ lii kierdâvâš, rähisvuotâ lii lääđis. Rähisvuotâ ij kaađâšt, ij ramâččât ige čiävluttâl, ij lattii sopâmettumávt ige táátu jieijâs äävhi, ij to t počâsmuu ige vuorkkii paaid, ij tot illood verivuođâst, mut illood ko tuotâvuotâ vuáittá. Puoh tot killáá, puoh tot osko, puoh tot tuáivu, puoh tot kiärdá. Rähisvuotâ ij lappuu kuássin. ¶ Öresund C2 ¶ vorrâčáittus. Miisun tast čiälgá? ¶  -‐> – kielâjurgâleijeeh 8, ¶ Sareh lijjii stuárráh já toh lijjii nuuvt valjeest, ¶ 4. Haagelber loppâ ¶ Ko čácádâh lijgešadda já mudoi-uv pillâšuvá, te aainâs luosâsuhâliih kyeleh, tegu šapšâ já muikku, iä kierdâ čääsi siävŋánem já haapi kiäppánem, pic láppojeh vuossâmustáá. Sajan puátih ucceebárvusiih kyeleh, tegu jotelávt lasaneijee siergikyeleh. Raavvâd usâdijn toh kuáivuh jäävri pone já loptejeh tobbeen lase raavâdamnâsijd . Luudijn láppojeh vuossâmustáá tuhtuu já kuálsi nálásiih šlaajah, moh iä uáini saallâs siävŋus čääsist. Lijgešoddâm jaavrijn kyelipivdo lii váádduh, ko viermih já katiskah njivloh; kyeli čááŋá toid hyeneeht já taid lii ilgâd kieđâvuššâđ. ¶ Ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát-/reesuurskuávdáá pargokielah láá sämikielâ sehe suomâkielâ já ruotâ/tárukielâ. Kuávdáá pargon lii oovtâst sämitiggijn ohtsâštave-eennâmlâš kielâoovtâstpargo nanodem já ovdedem, sämikielâ nanodem já ovdedem nuuvt, et jieškote-uv kielâjuávhu ohtâgâslâš táárbuh, hástuseh já naavcah váldojeh vuotân, sehe sämikielâ virkosmittem já turvim puátteevuođâst. ¶ Čuákánkiäsu ¶ Jieŋâvääri = Jäävaara ¶ Anne Nuorgam (Ilmari Tapiola), Klemetti Näkkäläjärvi (Ulla Magga), Tiina Sanila-Aikio (Pertti Heikkuri), Heikki Paltto (Yrjö Musta), Rauni Äärelä (Petra Magga-Vars), Nihkolas Valkeapää (Pirita Näkkäläjärvi), Pentti Valle (Tauno Haltta) ¶ 636 pittád já sämikielâlâš luámáttuvah suullân 100 pittád. Luámáttâh västid koččâmâšâidis peeleest ¶ – Lam uccáá. ¶ ~~~~ Ive 1959 rääjist ive 1997 räi Aanaar sämimuseo tooimâi páihálâšmuseon, sehe olgomuseon já tot lâi áávus tuše keessiv. Aanaar sämimuseost šoodâi jo 1960- já 70-lovvoin ohtâ Säämi pivnohumosijn čuásáttuvâin. Ive 1986 rääjist sämimuseo tooimâst lii västidâm Sámi Museum – Saamelaismuseosäätiö _vuáđudâs. Čáitálmâstooimâ lasseen vuáđudâs oovded sämmilij aalmuglâškulttuur tuárjumáin tieđâlâš tukâmpargo já ton puátusij levâttem, sehe toimâmáin oovtâstpargoost eres enâmij sämimuseoiguin. Vuáđudâs omâstem čuágálduvváid kuleh olgomuseo huksiittâsâidiskuin, tiŋgâčuágáldâh, čuovâkovečuágáldâh, taaiđâčuágáldâh, arkkâdâh já kietâkirjerááju. Sämimuseo uážui ive 1999 väldikodálâš sierânâsmuseo status. ¶ - Mut taat tiäđust-uv ferttij leđe váhá ereslágán päikki, Ánná čielgij olssis já keččâlij njuškođ jieijâs liegâsin. ¶ Tyejikulttuur kulá nanosávt anarâš ärbivuáhán. Ton pyeremusah tobdomeerhah láá Aanaarjäävri pirrâsijn siäilum kielâ já anarâš mááccuh. Puohâin taavaapiälái aalmugij tuáváážijn kávnojeh siämmááh vuolgâsajeh: arktâlâš luándu já ovdánem tárbu. Aašijd lii ferttim iskâdiđ, ovdediđ já ain taan tyehin lii lamaš olmooš. ¶ Jeesus eeđâi: ”Ane huolâ täin iärásijn!” ¶ 1.4 Natura 2000 -iävtuttâs rähtim já olášuttem äigitavlu 2 ¶ SPR uáiná, et šoŋŋâdâhnubástustutkâm kalga lasettiđ já tutkâmist kalga vuáijuđ eromâšávt šoŋŋâdâhnubástus vaikuttâsâi já hemâdâsâi minimistmân arktâsij algâaalmugij aassâmkuávluin. Tutkâm já tutkâmruttâdem kolgâččij koordinistiđ oovtâstpargoost staatâiguin, arktâsii raađijn já ääšiuásálii algâaalmugáin. ¶ Keevâtlijn aašijn vala: Ruđâttáá ij liččii vuálgám joton mihheen. Taan škovliittâsâst láá kuittâg lamaš maaŋgah ruttâdeijeeh, moi áánsust iä tuše škovliittâs pargeeh finnim jieijâs päälhi já klemmarijd, mut ruđâlii iše finnejii meid škovliittâs uáppeeh. Sij finnejii máhđulâšvuođâ vuáijuđ uáppoid taarbâšhánnáá škovliittâs ääigi smiettâđ ruđâlâš tiilees. Škovliittâs ruttâdeijeid kuleh stuorrâ kijttoseh tast, et sij láá iberdâm taam siemin kielâ áárvu já láá lekkâm ennuv uđđâ máhđulâšvuođâid já ovdánemkuávluid anarâškielân. ¶ Anarâškielâ leevvânškuát ¶ Suomâst sämikielâlâš palvâlusah tuárjojeh ihásávt vááijuv 800 000 euroin. Taat šadda sämikielâlâš ¶ 1. Piejâ laasân jieŋâpittáid já liegâsvuođâmittár. ¶ Purrâmâškulttuur: ¶ 1. Algâaalmugijn lii vuoigâdvuotâ meridiđ já ovdediđ vuosâsajasijd uulmijd já strategiaid enâmijdis tâi kuávluidis já eres luánduriggoduvâidis ovdedem tâi kevttim várás. ¶  om. Heikkâ keigij kieđâs peevdi nube peln já vaaldij Ááná kieđâst. ¶ 1. Pholiota alnicola – Leppähelokka – Leibišiäráán U ¶ Sänilisto: ¶ – Tun kale pyereest tuhhiih tienuuvt-uv, toi pihtâsijgijn. ¶ Minna Lehtola lii algâttâm Sämitiggeest syeinimáánust 2011. Talle Sämitige toimâvisteh lijjii vala Rivdulist. Vistig sun poorgâi vaaljâlävdikoddeest 5 mánuppaje, mon maŋa lii toimâm meriáigásâš toimâttâhčällen ekonomiatoimâttuvâst. Škoovlâ vyeli- já pajetääsi sun čođâlditij Anarist, já luvâttuv Avelist, mast sun čaalij pajeuáppen anarâškielâst kiđđuv 2007. Oopâi kooskâst keesijd 2004 – 2006 sun lâi kesipargoost Aanaar servikoddeest ađai tooimâi kyehti keesi kesikirkkouápisteijen Aanaar sämikirhoost já oovtâ keesi (2005) Piälppáájäävri kirhoost. Jyehi peeivi sun vuojij polgupyeráin já vaazij Piälppáájáávrán já moddii joba ijâstâlâi-uv tobbeen. Piälppáájäävrist ij tarbâšâm sämikielâ, mut lattimkielâ tađe-uv eenâb. Ohtii-uv toho poođij kiinii olgoeennâmlijd, kiäst lâi hirmâd ennuv äšši, mut suoi iävá addiittâllâm. Loopâst sun čaaitij sämimááccuhnissoon kove loostâst já čujottij Mina. Minna nuáigádij já kyessi lâi uáli luholâš. Vaarâ tondiet, et lâi kuáhtám sämmilii? ¶ Anarâškielâ: Henna Aikio ¶ Liävájuuhâ = Levajoki ¶ - Palgâsijovtâstusân puohlágánij pápárij čäällim ¶ Saviniemi *** TN.1995 Toovláš ruuvnâmeccitorppa Kiro ~_kylást, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust, lii vuáđudâm Aatami Karppinen ive 1895. ¶ sahâdávt = tiheästi ¶ lii heeđâlmlâš viljâlemeennâm ja ¶ 56. Č asijdâm kyeleh ¶ 3 Paltto Heikki Yrjänä Puásuialmai, irâtteijee Aanaar ¶ Táálášolmooš ovdánij algâulmust Afrikâst suullân 200 000 ihheed tassaaš. Táálášulmuuh lijjii viehâ kuheh, seegih já kezismuátusiih. Jis sij liččii kárvuttum tááláá-áigásáid pihtâsáid, te ličij vaigâd iäruttiđ sii onnáá peeivi ulmuin. Táálášulmuu vuoiŋâšeh lijjii kuulmâ kerd stuárráábeh ko vuossâmui madârejijdân ¶ Vuávájeijee toimâsaje lii sämitige čäällimkoddeest säämi kulttuurkuávdáš Sajosist. Vuávájeijee pargoh láá miäruštâllum sämitige pargo-oornigist. Tohálâšvuođâvátámâššân lii virge vaattâm škovlim já lasevátámâššân sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95). Pargo miänástuvvee tipšom iššeed hiäivulâš ollâškovlâtuđhos já kelijdeijee sosiaalhuolâttâs tubdâmuš. Pälkki miärášuvá sämitige pälkkivuáháduv vátávâšvuođâtääsi IV/IV-III mield (vuáđupälkki kooskâst 2 391,60 – 2 448,54 eurod/mp). Sajasâšvuotâ álgá 1.1.2013 já pištá 24.5.2013 räi. Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 3.12.2012 tme 16.00 räi čujottâssáin Sajos, 99870 Aanaar. Lasetiäđuid pargoost uážžu sosiaal- já tiervâsvuođâčällee Pia Ruotsast puh. 010 839 3106. ¶  N Škoovlâ ¶ stuorrâ keeđgi tyehin já čuorvij Eljisân: ¶ 1. Macrolepiota procera – Ukonsieni – Äijihkuobâr U ¶  táválávt Sämitigge almoot uuccâmnáál torjuid, moh mieđettuvvojeh sämikielâlâš kulttuur oovdedmân já sämiseervij toimâmân ihán 2013 čujottum meriruuđâst (Säämi kulttuurmeriruttâ). ¶ Kuha ¶ Matti Morottaja ¶ Aassâmtoimâttuvâst sun tuámittij kuldâliđ sämikiel tiijmijd, moh lijjii suu mielâst suottâseh. Tobbeen oopâi ennuv já lâi mudoi-uv älkkee ettâđ puoh tom, mii väividij teikâ mii oroi ommâsin. Tobbeen kuittâg oroi lemin kuldâleijee pelji. Já mii lâi pyeremus, te oppâmravvuuh-uv lijjii almostum! Mut fakkist Áánán čielgâi, ko sun staavij taid, et sunjin ličij kuullâm tuš ohtâ suomâkiel kurssâ mut tääl sun lâi kuldâlmin jyehi áinoo kuursâ, moh lijjii ohtsis vittâ. Oroi kale lemin viehâ huáppu, et kiergânij jyehi sajan. ¶ Njuámmilviäsust Nánná leevât peevdi oolâ pápárijd já ivnepeenâid já iävtut, ete juáháš sárgu kyehti koortâ, nube Kissá-áákun já nube Nestorân. Koortah piäijojeh kyevti koori siis, já uárrei kavnâm ruuđáin uástoo kuábbáá-uv reeivân postâmerkkâ. Njuámmil-viljâ čáálá čujottâsâid. Talle tuálvuh reeivaid poostân, já itten Postâ-Piäkká tuálvu taid merikiäčán. ¶ 15. čiehčâ ¶ soovsâkerdi.....88 ¶ Onne lâi šiev pargopeivi; ij lam pakkâ, ulmuuh iä lamaš liijkás joreštâm pirrâ já pargo-uv mottoomnáálá ovdánij. ¶   sierâlágán anarâškielâsâš anarâšâi várás jurgâlum já teddilum kirje Anar Sämi kiela aapis kirje ¶ 116A Riikaluovtâst láá kuhes vuoddâseh. ¶ Cortinarius collinitus ¶ Sämitigge lâi pálkkááttâm vuávájeijee ááigán 1.6.2005 – 28.2.2006 rähtiđ ovdâvuávám já ruttâdem ¶ Enni lâi jo munnui Kaarijn sárnum, ete kolgâččáim vyelgiđ tohon Rivdul škoovlân já ferttiiččáim aassâđ tobbeen asuntolast. Jiem kale lijjii halidiđ tohon vyelgiđ, syele poollim ko kartâččim omâs pááikân omâs ulmui juávkun já vala asuntolast ferttiiččim aassâđ. ¶ Ucceeblovo-ovdâsteijee kulen mij párnááh ráppáim tom oppâkirjeräp já talle mij stuárráábeh párnááh vuolgijm elâččiđ hotellist, ko ucebijd koolgâi tuálvuđ tohon peivinaharáid, já motomeh vuorâsulmuuh paccii váhá ááigán vala sárnuđ ucceeblovo-ovdâsteijein. Ko leim iällám hotellist, te viežâim taid kiäh lijjii pááccám tohon ucceeblovo-ovdâsteijein sárnuđ. Mij viežâim sii já vuolgijm Siätutáálun. Siätutáálu porttáin lijjii hirmâd ennuv eres párnááh pirrâ Suomâ. Ko peesâim siisâ čokkáđ, te koolgâim vyerdiđ Suomâ täsivääldi president Tarja Halonen já suu almaa tuáhtár Pentti Arajäärvi. Talle ko suoi poođijn toho viistán, te mun jierestuvvim aaibâs hirmâdávt. Suoi eelijn vistig Suomâ párnái parlament peevdist savâstâlmin, nubben suoi eelijn toorjâuáppei peevdist, kuálmádin ... niäljädin... Talle ko suoi poođijn mii piävdán, te mun já Sáárá tiervâttáim sunnuu já eeđáim, et mane lep puáttám teehin Helsigân já kijttijm sunnuu ko peesâim toho. Suoi čokánáin toos piävdán já algijn koijâdâllâđ mist puohlágán koččâmušâid. Majemužžân mij ráppáim oppâkirje-ráp já suoi aainâs-uv lijkkuin tast, já mij adelijm Rovvá täsivääldi presideentân laahjijd. Rovvá täsivääldi president koijâdij ete uážžu-uv sun taid kiirjijd moh tast peevdi alne lijjii, ko mij čaaitijm sunjin mon uccáá kirjeh mist láá. Talle mij puurâim kááhu já heđâlmijd moh ton peevdi alne lijjii. Ton maŋa mij njuškijm maasâd buusin já vuolgijm viežžâđ uccâ párnáid hotellist meddâl, ko čuávuvâžžân mij moonâim Antti Aarnio-Wihuri uáivikonttorân merâriidon. Tot táálu lâi váhá nuuvt tego lanne. Vuosmužžân mij tobbeen ráppáim já adelijm sunjin laahjijd. Talle moonâim herskuttâllâđ, tobbeen lâi liimuuk, käähvi, njálgáh, keksih já muffinseh. Wihuri sáárnui suu elimist ko káhvástâlâim. Sun eeđâi ete ko lâi nuorâb, te sun juuđij Lemmest puásuireŋgân ko sust lâi šiev kiälkká já lâi maađhij ääigi kuullâm aanaarsämikielâ já lijkkui tast nuuvt ennuv, ete muáddi ive tassaaš sun adelij ruuđâ Kielâpiervâlân. Ko leim káhvástâllâm, te moonâim táálu pajekiärdán keččâđ mii tobbeen lii. Tobbeen lâi uccâ museo suu elimist já puoh tergâdis tävireh. Talle mij vuolgijm tobbeen hotellin. Puohah vuolgii puurrâđ masa tállán ko lâim peessâm hotellin. Mij eelijm purâmin taggaar saajeest mon nommâ lâi Chico’s já tobbeen lâi ameriklâš purrâmâš. Mun valdim Quesedillas, tot lij tortilla mon siste lii saalaat, kastik já käänipiärgu. Ton maŋa eelijm muu perruin Stockmannist keččâmin, et mii tobbeen kávnoo. Stockmann lii taggaar stuorrâ kävppikuávdáš, kost láá ennuv käävpih. Jiem kal uástám maiden ko lâi nuuvt tiivrâs. Talle moonâim maasâd hotellin. Ovdil ko moonnim uáđđiđ, te eellim säävnist já vuojâmin. ¶ Kappeerjuvnjälmi = Kapperijoensuu ¶ — Ij ucemus luámigin innig, eeđâi Pöö. ¶ Sun uáiniškuođij-uv jo almaa, keejâi taam kuhháá. ¶ Mun kal kuorâm madâräijihâm ¶  puáttám vuáksálodde ¶ - Tot kale lii tuotâ. ¶ Sämitigge tuáivut ennuv luho palhâšume uážžoid já kijttá puoh uásálisteid! ¶ Sämimááccuh muštâl maŋgâ ääši ¶  sehe – Uággoo riddoost, Muumieeči iävtuttij. ¶ njunemadduu čapis puálust ađai päähist. ¶ 200 ¶ – Suoi koččâv munnuu oolâ! sun huikká káytávást. –Koččâv! Já kihheen ij tast peerust. Mun lam avepiäivám ruhnom já taa lii kiijtos. Kunnijâttum ryevdimaađijliih iä uážu mađhâšiđ ráávhust. ¶ Juhle lâi kale mudoi vuohâsávt läjidum, mut kal tast koolgâi leđe noonâ pottâ, ko koolgâi čokkáđ marmorpeeŋkâ alne vittâ tijme. Kištouásiväldeeh lijjii 185 enâmist, já toi siisâmarssim piištij kyehti tijme. Mudoi ohjelmist lijjii antiik áigásij mainâsij čáitálmâsah, om. maht Odysseus purjâstij tuáhuntehin já maid tot ain feerij. Já mudoi ton lasseen peesâim uáiniđ já kuullâđ Stevie Wonder já J. F. Kennedy uábi kaandâ, Timothy Shriver. ¶ – Ij-uvsun tuot njobžâ kuássin jooskâ huikkemist muu piälján? Puállunjune smietâi. Suu mielâst Eunukist lâi taggaar piškeris jienâ, mii aaibâs čuoggij suu peljijd. ¶ Jookeerpargopittá 7. Luuvâ aavisčuopâstuvâid já toovâ toid lohtâseijee pargopittáid. ¶ pieđgejeijee.....99 ¶ Párnái päärtih ¶ pH mittedemsäggi pH mittausliuska ¶ Puolâš ko lâi, te tot tupe čuáskui tállân ko tullâ nuvâškuođij täähist, já mij čokkânijm toos täkkipiällâs, togo lâi kuittig lieggâsub leđe, tuše Ivváár-Uulá veluttâlâi tuve nurheest poccuu tyelji alne čiermihâtpeskâ pajalist já stuorrâ kálluheh jyelgist, suu tot kal ij orroom koolmâs ettiimin. Muu ránnjátáálu iššeed Nuuvdi lâi luptim riäŋku togo täähi alda, já čokkái tast táákán seelgij, mun čuožžum meid tast täkkipiällást. Niijlâs-Jovn Andi taid ildeid já skaapijd porvij já kaavnâi puttâl, mut sevŋâd ko lâi te ij sun uáinâm ete lâi-uv tot puttâl kuárus vai lâi-uv ton sist mihheen já sun iätá: ¶ Jeesus ooinij Máárjá já puoh iärásijd-uv, kiäh suu čuovvuu, čiärumin. Jeesus lâi hirmástum já čiärui. Sun koijâdij, kost hävdi lâi. Sij monnii toho. Hävdi lâi källeehävdi, mon uksân lâi keđgi. ¶ Ehidistpeeivi káhvástâláim já jođhijm määđhi. Tärkkilis saje jiem mušte, mut láim kuittâg väzzimin taggaar rotolágán vyevdist Kaamâsjuv nuorttiibeln, ko Tessu-pennâgâš njunniiškuođij piegâ vuást. Muoi jurdâččáim, et amahân te lâš puásui tâi miinii tagarijd, moos peenuv tobdâ mielâkiddiivâšvuođâ, tâi kiitiätá veikkâ ličij riemnjis. Nuuvt meridáim časkeliđ ääši. Vazzijm toho kulij kuus peenuv njunnij já ko puátteen aldeláá, te taa liivvâd njuorâh já eskinšoddâm soorvâvuásáš. Munnui ij puáttám mielângin, et kostsun tot áldugis lii, pic Matti toppij niijbes já kiergânim jo jurdeliđ, et áigu-uvsun tom čuoggiđ vâi maid kal ááiguš. Sun kuittâg hacâgij vuássáá oolâ siämmáánáál ko čiermiháá oolâ hacâguvvoo já vojâškuođij jiejâs vittáčuopâštuvâid vyesi peljijd. Ko vittá lâi vaalmâš, talle muoi kiäsádâdáim vuássáá lunne meddâl, ko vaarâ áldu-uv ličij tain aldasijn já jis poccuuáldu rohhát ulmuu, te kal vissâ sorvâáldu še tom porgâččij já ličij maaŋgâkerd kievrâb. Ko láim luovânâm taan episodist, te soováim, et kiässán iän kale muštâl täst. Eres äšši ličij tiäđust-uv talle, jis kiinii kodáččij soorvâ, mast ličij Maati vittá peeljijn, mut tom puávtáččij talle čielgiđ nuuvt, et kiinii lâi kiivšás vittádâm soorvâ Maati meerkân. ¶  tootaalobjekt ¶ Ánná nahettij pänikuustâ lavkkâsis, et puávtáččij adeliđ tom Heeikân maŋeláá. ¶ Lasanem: ¶ Tavesämikielâlâš kiirjijd árvuštâlâi Ruotâ sämitaaidâr, kirječällee já máttáátteijee Inghilda Tapio. Suu mielâst vyeitte valjim lâi vaigâd, ko maaŋgah kirjeh lijjii fijnáh já huolâlávt rahtum. Sun árvuštâlâi meiddei máhđulâšvuođâid teddiliđ já almostittiđ kiirjijd. ¶  adverbiaal * Jienâtarkkuuttâh 26,5 m2; 4,3 m x 6,5 m ¶ – Lii Aantin-uv skippáár, smietâi Uulá eeči maŋgii. Suu viljâ ij lam kuássin šoddâm naaijâđ já vietij tast siämmáá šiljoost puárispäärni peivijdis. Antti eelij távjá sii saavâin, já tondiet Uulá lijkkui-uv jieijâs iähán nuuvt čuuvtij. ¶ 79A Tirlihhááš. ¶  YM, TEM, MMM, Sämitigge ¶ Taažâ Sämitige president Ole Henrik Magga kiijtij povdiimist, et lâi peessâm juhlođ Suomâ sämmilij ilo peeivi. Siämmâst sun puovtij tiervuođâid Taažâ Sämitiggeest. Sun lâi tuđâvâš toos, et Suomâ Riijkâpeeivih láá meridâm sämilaavâ, mast algâaalmug vuoigâdvuođâh láá valdum vuotân já Sämitigge asâttum. Tot kolgâččij kuittâđ finniđ nuuvt ennuv naavcâid, et saavâjođetteijee puávtáččij toimâđ olespiäválávt. Taažâ Sämitige mielâst lii uáli-uv paldettettee tot, mii tábáhtuvá páihálii tääsist Suomâ pele Säämist. Suomâ Sämitige jesâneh já pargeeh láá finnim hávkkumij já uhkedmij pehti korrâ vuástálistem. Magga tieđij, et vaaljâluvâttâllâm lii vaattum almolâžžân já imâštâlâi tom vátámâš tuávváá. Taažâ Sämitige mielâst ij jienâstuslovo kolgâččii almostittiđ julgâlâžžân tiein vuovvijn, ko lii vaattum. Nuuvtpa sun avžuuttij-uv vuáimálávt Suomâ virgeomâhijd, et sij tolâččii huolâ säämi laavâ ášálâš ovdánmist. Siämmâst sun piivdij Suomâ President et toh, kiäh iä lah sämmiliih já vuástálisteh säämi laavâ, sehe Sämitige asâttem, ovdediččii jieijâs áigumušâid tagaráin vuovvijn, mii lii tuhhiittettee tave-eennâmlâš demokratiast. Sänivuárus loopâkeččin Magga mainâstij, et Säämi Instituut lii ráhtâm čielgiittâs säämi parlamentaarâlâš ohtâsâšpargoost já ton mittomeerrin lii asâttiđ ohtâsâš säämi parlamentaarâlâš rääđi já čäällimkode. Loopâst Ole Henrik Magga tuáivuttij Suoma Sämitiigán luho lekkâmist já puáttee ääigi pargoin. ¶ pörhösuomuhelokka ¶ šaheniŋálâsnaavit 12 ¶ Ko ive 2009 keesi lâi nuhâmin já eeppisâš anarâškielâ tievâsmittemškovliittâs lâi älgimin, mun lijjim rávhálâš mieláin. Muu pargon ličij máttááttiđ algâ- já jotkâkuursâin já jiešalnees saaččâđ joton taam škovliittâs teoreetlâš kielâ oppâm –uási. Maht piergiđ? ¶ Lahâaasâtmist ¶  puáhtám   s. 57 ¶ silleenjune siivilänokka ¶ Urho Kekkos aalmuglâšmeeci hoittám- já kevttimvuávám rähtimist ¶ kuovâmáánu ¶ Njellim kuávlu lâi 1900-lovo aalgâst häärviht aassum kuávlu. Njellim luhhui ton ääigi Paččvei siijdâ uássin. Paččvei sijdâ ulâttij Aanaarjäävri taavaapele rido räi kidâ Pärttihân. Ubâ Paččvei siijdâst lijjii tuše 14 táállud. Algâaalgâst Njellim lâi-uv tuše oovtâ táálu nommâ, mii lâi tááláá siijdâ peht rahtum. Njellim kuávlu ovdánškuođij já virkosmij 1920-lovvoost, ko toho rahtui maađij já stuorrâ čuopâdâsah algii. ¶ — Ij, Pöö, pänituáhtár vuástá lii máhđuttem tuárruđ. ¶ stuorrâ muorâ suoivust ¶ Maggaar mielâkove tust lii Afrikâst? Kenski mielân puátih savannij elleeiäluh, kume čunoiäävih tâi šaddaas arvevyevdih. Vâi muštáh-uv uđđâsijn soođijd já niälgum párnáid? Maaŋgâin Afrik enâmijn láá kiksen kievhivuotâ, iŋádâh, varâliih taavdah já liävuttemesvuođah. Afrik lii kuulmâkerd Euroop matsâš eennâmuási, já tobbeen láá 43 jiečânâs väldikodded. Iänááš uási Afrik aalmugist láá párnááh já nuorah. Afrikliih párnááh sierâdeh tuđâvâžžân já nuorah láá puátteevuođâs háárán siämmáá náálá tuoivâliih ko euroopliih-uv. Nuuvtpa ulmui luholâšvuotâ ij lahkin kiddâ liške iivnest tâi omâduvâst. Afriklâš sänivaajâs iätá: “Eurooplijn lii tijme, mut afriklijn lii äigi” . Mist eurooplijn ličij ennuv oppâmnáál afriklijn. ¶ 165 ¶ MAAĐIJ 19891 PYEREDEM KOOSKÂST ÁHUJÄVRI – VESKONJARGÂ, AANAAR ¶ 12. Stuorrâ-Britannia lii suáluiriijkâ . . . . . . . . . . 38 ¶ Suuvâ madâreeči lâi Olof Mårtensson (Vuolli Marttinkandâ), kote tiättoo viäruluvâttâlmijn 1671–1715 já kote tooimâi lensmanin 1690-lovvoost (Enbuske 2003, 149). Sun aasâi Avveelnjäälmist. Sust lijjii kyehti nieidâ: Brita (Riijtá), kote lâi nieidâolmooš já Walborg (Váábu), kote naajâi Walle-suuhân, sehe vittâ kaandâ. Kaandâi káálgui suuvâin ij lah tiätu. ¶ Uumaja = Ume ¶ - Tiättur uápisin -uásist saahâ skypest ¶ Stuorr â luándumulsâšudmij jävri ¶ luándusuojâlem.....126 ¶ Petteri ¶ – Na nuuvt. Mun lam jo taid luuhâm, já tääl kolgâččim mättiđ jyehi áinoo sääni. Ijhân taid innig kuussân taarbâš. Iärráseh uástus olssis uđđâ sänikirje. Tot lii ain pyeri ekonomian, pahudistij Omar. ¶ Kiđđâ 1954 ¶ – Kohân peri oroh joskâ tobbeen! mun jurdâččim. ¶ puásui 89 ¶  lii Pargojuávhu čällee, pajetärhisteijee Liinu Törvi, Laapi iäláttâs-, jotolâh- já pirâskuávdáš, puh. 040 719 2997, ovdânommâ.suhânommâ@ely-keskus.fi ¶  objekt  juáhu  ‐ Kuorgah puátih cuáŋuimáánust pessiđ Suomân. Talle puáhtá uáiniđ almeest luvij ludij varrimavraid. Kuorgâpaarâ ucâluvá päikkikuávlusis já iälust ubâ avvees oovtâst. Mučis kiihâmtánssám maŋa kuorgah huksiiškyeteh piervâl kuávdoo lyeiveejeegi. Vanhimijn kalga leđe šiev uáinus pirrâsân, amaš vajalâš, ovdâmerkkân riemnjis, peessâđ olâttiđ taid já uđâgáid. ¶ Stáálupárnáid lii šoddâm jo pyereeb mielâ já nuuvtpa ákku iävtut: ¶ eennâmverdi.....15, 16, 104 ¶ 2. a. Noomât sárgáid Afrik šadolâšvuođâkuávluid. ¶ AV-TEKNIKKÁREH; Väridemnáál jienâ- já/teikâ čuovâteknikkáreh. AV-teknikkár tarbâšuvvoo el. ¶ a. váráduv tevkisruškâdin ¶ Aune Musta, toimâttâsjođetteijee, Duodji Shop, , puh. 0400-637178, www.samiduodji.com ¶  ulmen 7. ¶ Guinea ¶ Tuáivum pelestân, et taat oppâihe ličij uáppeid luholâš já puohnáálá luhostum já mielânpäccee. Halijdâm meiddei taan ohtâvuođâst kijtteđ puoh taid instituutâid, lágádâsâid já ovtâskâs ulmuid, kiäh láá lopedâttâm vyelgiđ fáárun iäláskittiđ anarâškielâ. Tuáivum, et sij uáináččii čolmijdis oovdâst tom, et anarâškielâst láá amnâseh ovdániđ šiev já kevttum kiellân já tom, et jieijâs aktiivlâš roolijn puáhtá vaiguttiđ kielâ iäláskitmân. ¶   Laš- 11) Tobdomeerhah Piervâl já pessim Raa v âd ¶   Kustula Arvi ¶ Meridim, et čuávuvâš kerd, jis vala vuálgáččim Raanskan, mun kuittâg monâččim kirdemmašináin. Tobbeen kuittâg läävejeh orniđ aašijd tego kalga-uv. Já junámaađhij älkkeevuođâst já jotteelvuođâst ko mudoi-uv puáhtá leđe nuuvt maaŋgâ uáivilist. ¶ b. Tot totá vánásub-uv piämun. ¶ 17. Sämikielâlâš vuáđumáttááttâs já peivitipšo kalga leđe sierânâssajanmäksimnáál staatâ ruu ¶ 1. a. Noomât já ivnii kiedi šaddoid. Keejâ oppâkirje kove s. 7. ¶ Kálgučuálmi SA.2002 Sulgušjäävrist, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ 1 meriáigásâš nuorttâsämikielâ kielâpargee ¶ Arkkitehtkišto 2. muddo čovdâs 3.12.2008. Kišto iävtuttâsah láá toimâttum nommâmerháin, et taam muddoost juátkiđ väljejum tahhei noomah iä lah tiäđust. Kulttuurkuávdáá eidusâš vuávám algâttuvvoo uđđâivemáánust 2009 já huksimpargoh älgih kiđđuv 2010. Vuáváámij mield táálu váldoo kiävtun ive 2012 ääigi. ¶ siäiluh ponneest täälvi paijeel. ¶ jieŋânááváár = kairi ¶ - almai, nuorâ 3 ¶ Ko eŋgâleh lijjii maccâm aalman, te kuáđutteijeeh ettii kuoimijdis: ”Vuálgup tääl Betlehemân keččâđ tom, mii lii tábáhtum, já mon Hiärrá almottij mijjân.” ¶ Jäävri ponneest bakteereh pieđgejeh tälviv-uv jamâ iälánijd. Pieđgimpuáđusin čoggâšuveh čáácán ennuv raavâdamnâseh, maid planktontiäpuh iä pyevti kevttiđ kolmâs já sevŋâd keežild. Mut kiđđuv čääsist láá valmâšin valjeest raavâdamnâseh já čuovâ sehe liegâsvuotâ lassaan taađeest, ko keesi aldan (99A). Nuuvtpa planktontiäpuh lasaneh jotelávt. ¶ Puáttee tove mainâstâm česijnân Gillist, Small Johnsonist já Samist. ¶ 1 a. Tievâsmit nähkisuájá kove sárgumáin toos kirdemjuolgijd. ¶ 127 ¶ Maccâmmääđhi puáhtá toohâđ ovdâmerkkân miälumáin Puoiduusuolluu Kärppätupast maadânuorttiinuortâs Tavesuolluu taavaabel, já tobbeen Tavesuolluu já Säittikeđgsuolluu koskâsii čuálmist Korrâsuolluu já Kejâdimnjaargâ koskâsii luovtâ kulij. Tobbeen piäsá tastoo Kamesnyere mied Kyeššipootân já tastoo Tyllylahti kárbáinjotteemtoorjâsajan (tâi Ruopsis tupán ). Tađe ovdil moonnâp Täyssinä ráávhu (i. 1595) räjiuurâ lappâd. Räjiurrâ čáittá Ruotâ já Ruošâ tovláá rääji. Mätki Kärppätupast Tyllylahtin lii 19 kilomeetterid. ¶ 1. Tuuđhâ ruávu veerdi ¶ Sämitigge ocá máttááttâs- já kulttuurministeriöst staatâtorjuu kielâpiervâl- já kielâlávgumkerhotooimâ várás. Puáttee tooimâ vuávám várás Sämitigge já Iänuduv kieldâ kärttejeh sämiperrui halulâšvuođâ uásálistiđ tavesämikielâlii kielâpiervâltooimân Iänuduv kieldâ kuávlust. Luođii koijâdâllâm ¶ 2 Kotemuu ruuvdust kárttá 47B lii ¶ Pestiđ (oskoldâhlâš merhâšuumeest), Gyllenberg sänikirjeest juávkku nr 3: Matt. 1:21 ¶ b) Maainâš jieškote-uv stielâsân ovdâmerkkâtiäpu. ¶ 1. Stuárráámus delfiin. ¶ 13. nijttokiällurääsi ¶ viettuu tukkasotka ¶ Ko poođijm Pipestonen, te tijme lâi aldasáid kulmâ iho. Ton peeivi noomân lijjii mailih čoggâšum 598, mii lii kilomeetterijn 964. Lijjim tuođâi vaibâm, ko moonâim motellân, mon nommâ lâi Mayfair , kost mijjân lijjii sajeh väridum. Ko poođijm siisâ, te tobbeen kullui hirmâd škoorrân; Arden Johnsson lâi tobbeen uáđimin visteluávhust. ¶ kietâruotâs = ranne 151 ¶  kaahvijd 27 Nubbe táttum - 28 Kuálmád táttum ¶ Sun aasâi perruinis Uáivittis Vuáskujávráá tááváákeččin, kost sust lâi šiev lavŋekuáti, mutâ motomin sun ferttij vyelgiđ patârâsân. Patâriđ ferttij talle, ko suovâ paijaanškuođij Peljipiäláávääri alne. Tot lâi merkkân tast, et láá puátimin ruošâpele riäváreh, teikkâ viärukyeddeeh viestârist, teikkâ mäddin, sehe taid paapâid-uv koolgâi kale ucánjáhháá korvâččiđ, veikkâ toh iä nuuvt viärrááh lamaškin. Mađe čappâdub lâi suovâ, tađe viärráábeh lijjii viärukyeddeeh. Paapâi suovâ lâi viehâ njarbâd já ryešilij puoh čappâdumos. Jos keevâi nuuvt, et viärukyeddeeh pottii-uv tavveen kulij, talle aalgij suovâ pajaniđ Pikkâpätiämmiráá alne. Ämmirâš lâi finnim noomâs tast, ko tot lâi tegu komo pikkâpääti. ¶ Kinshasa . . . . . . . . 101 ¶ PÄNI- ¶ Sämitigge almostitij škoovlâi älgim ohtâvuođâst 16 sämikielâlâš miäldusmateriaalâd (ohtsis 23 CD-já DVD-skiärrud) já oovtâ uđđâ oppâkirje. Miäldusmateriaalah láá anarâškielâlâš párnái fiilmah já oskoldâhlâš lavluuh, nuorttâsämikielâlâš kirkkolavluuh já evaŋgeliumteevstah sehe tavesämikielâlâš mainâseh, jienâkirje já saalmah. CD:h já DVD:h láá päddejum YLE Sámi radio studiost Anarist. ¶ Emma Virtasalo 41B, 67A ¶ Mun miäđáttâlâm, veikâ jiem lahkin ain siämmáá mielâst. Sun muštâl kaavpugijn, kost lii iällâm: Habarovsk, Irkutsk, Rostov-na-Don. Magareh mučis kaavpugeh, nuuvt ruánááh já čurgâdeh! Nabai talle Murmansk, nabai Apatity, suu rähis päikkikaavpug – vuoi taam muččâdvuođâ! Mun jiem viišâ ettâđ, et jiem lah kuássin uáinâm fasteeb kaavpug ko Murmansk. ¶ Sun vuordij Čoovčâ ränishaamitsâš ááhu puáttim. ¶ Ässeeloho: 41,2 milj. ¶ anarâškielâ kielâjurgâleijee virge ¶ happiláppu.....101 ¶ b) Mane puállunjunnjuhčâ ij pyevti vijđániđ ¶ iššeed čääsi alne pissoođ ¶ sämmilijd sämikielâlâš ášásdâlmist virgeomâhijn. ¶ Jurdâččiđ puoh geebraid já hebardijd ¶ eidu lâi kyeddimin. ¶ “Sevžjäävrist lii njaargâst tuve tovnbeln keđgi suollust. Ko koldeđ vuolgii, te togo peht suhhii. Jis keđgi lihâstij, te toh adelii kuolijd toos.” Nuuvtpa keeđgi lihâstem lâi merkkân tast, et koldeh koddeh kuolijd, mut tot lâi merkkân meid tast, et uási kuolijn kolgâččij adeliđ siäidán. ¶ Nähkisuájást lii tärhis kulo. Nähkisuájáin lii meid uáinimáiccu, mut iivnijd toh iä uáini. Sevŋâdist ko ivnij uáinimist ij lah ävkki. ¶ Kove: Ilmari Mattus ¶  noomin Lii – Tiettim ete jis lii lam, te jyelgi lii pieđgânâm; tast ij šoodâ innig kävni. Tomgin juávhust kiäh lijjii talle tobbeen sotâmin ruošâiguin, iä tääiđi maaŋgâs leđe innig elimin. ¶ Eennâmkode oovtâstpargojuávkku (EOJ (MYR)) ¶ – Maid imâšijd tun tääbbin ohtuunâd paljidâh? Sáárnuh-uv kuolijd? uárree koijâdid tiätuäŋgirin. ¶ vuoiŋâstemitoseh.....105 ¶ – Tohon huksejuvvojeh uđđâ tááluh. Ain stuárráábeh já fijnásuboh. Naa-ah. ¶ 4. ¶ Sämitigge 2003 ______________________________________ ¶ Sämi-iäláttâsâin tuše puásuituálu já kietâtyejeh láá jo ohtuunis kannatteijee iäláttâsah. Eres ärbivuáváliih sämi-iäláttâsah láá tááláá ääigi uálgi-iäláttâsah. Kyelipivdem já meccipivdem hárjutteijee sämmilijn iä lah lovottuvah. Säämi tuájárijn iä lah še lemin lovottuvah. Sämiiäláttâsâi syeje turvim lahâaasâtmist, haldâttuvâst já resurssistmist lii sämikulttuur já kielâ siäilum iähtu. ¶ “Vääldi peri kárbá. Mun lam-uv váhá vaaibâs. Tááiđám täst vuoiŋâstiđ já rähtiđ oovtâ grogi.” ¶ Ucpárnáá Vuoli Ilmar ¶ Puola = Puola ¶ Faksa / Faksi: 016-675 7501 ¶ – Naa-a, jiem tääiđi leđe taan ääšist tađe vijsásub ko tungin, Išepoolis smietâdij. ¶ b. Tievâsmit. ¶ koččâmâšluámáttuvah láá vuolgâttum 2525 pittád + sämikielâlâš jurgâlusah suullân 200 pittád. ¶ --------------------------------------------------------------------------------- ¶ 2. ANARŠKIEL SEERVI STAATÂTORJUUH ¶ a. uástiđ pääihialn rahtum merâkässičiiŋâid ¶ – Vâi jieh tieđe. Na iimâš-uvks tot. ¶ Pertti Heikkuri, Nilla Tapiola já Klemetti Näkkäläjärvi Suomâ sämitiggeest, Anne Walkeapää já Lars Ove Jonsson Ruotâ sämitiggeest já Sten Olav Heahttá suogârdmin artikkâl 8(j) olášutte ¶ Unna Junná aalgij ive 2007 ¶ Unna Junná video ¶ priivaatarkkâdâh sirdâšuvá kiiđâ ääigi suu táátu mield Oulu eennâmkoddearkkâduvâst ¶ Lactarius turpis ¶ Nuuvt enni lâi almostum toos já tot oroi lemin aaibâs luándulâš. Ko tiet naverohtâvuotâ mottoom ääigi keejist lâš potkânâm, te tot potkânij lopâlávt. Maŋgii iskim finniđ sunjin ohtâvuođâ joba kansaškoovlâ maŋa-uv, mut tot ij innig luhostum. ¶ 4. leđe tievâ ¶ Aanaar kieldâ/Sämikirjerááju ¶ Mááccuhkulttuur ovdánem lii kuullâm eellimvuáhán. Nissoon tááiđuh já taaidâčalme láá lamaš tárbuliih pivtâstem ovdánmist. Hervâttemvyehi olášuttui amnâsij mield, moh kuás-uv lijjii finniimist. Anarâšâi vyeligâš eellimvyehi tiettui meiddei kárvudâtmist, ain ij lamaš väärigin ko eidu velttidmettumân juhlekáárvun. ¶ Kuáskimjávráá tupesaje II.1910 Kuáskimjávráá TN-keččin 150 ihheed puáris. ¶ 11. Kištoiävtuttâsah árvuštâlluvvojeh nomâttemmin. Vyeitten väljejuvvoo pyeremustáá noomân asâttum vátámâšâid tevdee iävtuttâs. Kišto uárnejeijest lii kuittâg vuoigâdvuotâ nuuvt haalijddijn leđe valjiihánnáá vyeitten maiden iävtuttâsâid. ¶ Kooveest nuorttâmeerânuárju čivgâ. ¶ njävgiđ, njáávgám, njávgá = naukua (riekosta) ¶ 10. India 2 307 ¶ ministeriö, pirâsministeriö, Suáđigil kieldâ hoovdah já Sämiradio. Västidemprosenttân šoodâi 65 %, ¶ Mij kyeđđip jieččân, kyeimi kuáimán já ubâ elimân tuu haaldun. ¶ Seminaar čuovvuu saje alne vááijuv 100 olmožid já interneetist 269 keččed. ¶ – Mii? ¶ Sämitige mielâst säämi ärbitiätu lii nanosumos muddoost talle, ko tot lii rievtis kulttuurlâš já kielâlâš pirrâsist. Sämikielâ já -kulttuur maaŋgâpiälásáin já njyebžilis mättimáin láá olášittum puohâi sämipárnái kielâliih vuoigâdvuođah. Sämikielâ puátteevuođâ turviimân lii tehálâš, et sämipárnááh uážžuh sämikielâlâš peivitipšo, mii vuáđuduvá sämikulttuur árvoid. Miessi tipšokiellân lii sämikielâ já tipšopargei eenikielâ lii sämikielâ. ¶ uálgicelkkust, kost IM lii kiävttám pronomin maid MLO kevttim maht saajeest. Toos lii ¶ Ruopsismeerâ . . . . . 80 ¶ Aldeláá ličij Mudusjäävri Liävdooluohtâ, mii lii tuše kyevti kilomeetter keččin. Sáttáhân leđe, et kiännii Mudusjäävri riddoost ässee kuátiuuksân lii tot uáivi oinum mudágávt eidu luovtâ peht, já te šoodâi nommân Luovtâsmâš. Tienuuvt lii kuittâg finnim noomâs Máánnudkiäjâš ađai Máánunoppe, ko ton peht máánu ain paijaan Solojäävri Kerrisnjaargâst kejâdijn. ¶ Jiereehmiestuuh tarbâšeh tipšom, jis toh láá ištâdum šiiljon. Miestuu ij lah pyeri tipteđ meendu čuuvtij potoristiđ, pic tom ferttee ain njárbudiđ ađai harviđ. Ijge miestâ tast killáá jos loostah-uv čohhojeh teeijân. Meiddei jiereeh liäđusijd puáhtá nuurrâđ já kuškâdiđ sehe rähtiđ čäcihavduu. Tot oppeet pyereed mielâ, jis ij eidu njuolgist pyereed vááduid. Já val ohtâ purrâmâšrähtimraavâ, mii lii taggaar roovâjávvu-myerjisuohâd: ¶ Návt Jeesus toovâi vuossâmuu merkkâtavvoos. Tot tábáhtui Galilea Kaanast. Já suu máttááttâspárnááh uskuu sunjin. ¶    caavâi Veikko muuštâč jieijâs moonnâm ivijdis já toid lohtâseijee tábáhtusâid. Muštoh láá ennuv já masa jyehi tove heevij miinii eromâš. Veikko muštá, et tovláá ääigi sämikielâ kullui vala mestâ jyehi saajeest, mut talle-uv viehâ harvii. Veikko muštâl, et sist lâi päikkikiellân suomâkielâ já sämikielâ. Enni sáárnui tavesämikielâ já eeči-uv maatij tom, mut västidij monnii suujâst ovttuu suomâkielân. Ucánjáhháá šalligâšmáin Veikko muštâl jieijâs sämikielâ tááiđu hiäjusmum já maaŋgâi saanij vájáldum ko ij lah kiävttám kielâ. Sun kuittâg iätá, et piergee ain sämikieláin, mut sänivuárkká ij lah innig nuuvt viijđes. Sun paijeentuálá sämikielâ tááiđus kuldâlmáin säämi radio. Sun muštâl, et kuldâl radio eenâb-uv sämikielâ keežild ige nuuvtkin uđđâsij keežild. Kuldâldijn sun muuštâč kielâ já mielân mäccih lappum säänih. Televisiost puáttee sämikielâlâš uđđâsijd sun čuávu koskâttuvâi, mutta šalligâš toi puáttim Suomâst iho. ¶ Stuorrâ-Britannia D4-D5 ¶ Pargoravvuuh: ¶ — Čuárvoon kuohtuuh oovtâ jienân, jispa sun talle kulá. ¶  itten. Ceelhârááhtus: – Škovlâ jotkâšuvá já taam tove máttááteijen piäijoo Pieinis-Piäkká ¶  uástiđ. 80A Viettuu. ¶ lâšvuođâ tarkkuustâllâđ, moin peelijn kielâlaahâ lii tuáimee já kost ličij ovdedem tárbu. ¶ 1 . P A S E P E I V I P E S S I J Á I N ( Q U A S I M O D O G E N I T I ) ¶ Sämikielâlij päikkipalvâluspargei vuáttámušah: Aargâ tilálâšvuođah päikkipalvâluspargoost. Savâstâllâm stivrejeijen Pia Ruotsala, sosiaal- já tiervâsvuođâčällee, Sämitigge tme 14.00 – 14.45 ¶ huáših.....101 ¶ Talle eŋgâl eeđâi: ”Mun lam Gabriel, já muu saje lii Immeel väldičokkámsaje paaldâst. Immeel lii vuolgâttâm muu muštâliđ tunjin taam ilosaavâ. Mut ko jieh oskom muu, te šoodah kielâttemmin, jiehke pyevti sárnuđ ovdil ko kandâ lii šoddâm.” ¶ TIERVÂPUÁTTIM ČUÁVVUĐ HITRUUS SÄMINUORÂI JUHLE! ¶ lávvá < lavvâđ = tiivistyy < tiivistyä 88 ¶ 5.  Plural  tantum:                                  Voitelin  vanhat  sukset.                                      Vuoidim  puáris  savehijd. ¶ Nuorâ! Kii tuu áášijn meerrid? ¶  mihheen  näävt. Nieidah vääni almaid ¶ Oovtâ keesi Uulást lâi Puásuikuorâdemjäävrist kárbsâš, já jiem kiergânâm ko uštuu lyeštiđ riddoost čáácán ko lâi vuásku kiddâ já tast riddoost kärbisreevni paijeel taid oggum alda muáddiloh, te joskim já suuhim riidon, stuárráámusâid vuáskunijd čuállejim, ucebijd luoštim jáávrán. Tääl ko tom ääigi muštám, te mahte nohháárijd te mainâstâm. Piärgu lâi tuše koškepiärgu, koške čuuvčápiärgu še lâi pyeri ko eeči kimásâst taid kiđđuv eelij pivdemin já kiergânii toh ovdil kuškâđ ko kollepoođah kirdelii. Koškepiärgumääli lâi uáli jo njäälgis. Kiđđâtäälvi eeči časkemvuoggáin piivdij puškoid já piejâi kuškâđ, toh še lijjii keessiv njálgáh ko tom tuulâst ucánjáhháá pasestij. ¶ - Mut taldrikeh kale láá jo pápárij siisâ kiessum, Heikkâ rammuustij. ¶ RUOŠŠÂ ¶ Pyerávyejimeh ¶ sierâin iä koolgâ leđe uccâ luovâneijjee uásih ¶ Poolishovdâ já Išepoolis láin tääl Uárbis njobžâpárnái táálust sahhiittâlmin Kuáski. Tálunjobžâ lâi njuolgist moonnâm keččâđ, kost te kiällárân kuulgâi čääci. ¶ * Sali olesvijđodâh: 417 m2 (kukkodâh s. 27,5 m x kobdodâh 17 m) ¶ Tavesämikielâ sänikirje- já terminologiaportaal risten.no ¶ Máttááttâslovottuvah ¶ Golfvirde lii Atlant lieggâ merâvirde, mon áánsust aassâm lii tavekuávlust máhđulâš. ¶ - Iänuduv paješkoovlâ Gollegielagat -juávku čáitáldâs Gollegiella - sámegiella ?!?, mast kieđâvuššui sämikielâ sajattâh já kevttim palvâlusâin. Čáitáldâs stivrijn Anne-Mari Kukkonen já Berit-Ellen Juuso. ¶ Tiäđust-uv lijjim moovtâ, ko škovlâ lâi nuuhâm, kesiluámu álgám já lijjim oppeet monâmin Čovčjáávrán viljâm Juhháán-Uulá sáátust, mut mohtâ ij lamaš siämmáálágán, ko maid tot lâi lamaš moonnâm kiiđâ. Tääl mun tiettim, et enni ij innig liččii vyerdimin muu pääihist. Must lijjii tagareh tobdoh, et liččim monâmin kuárus táálun, jiemge lamaš ollágin vises kiäh iäráseh tobbeen kuárus táálust liččii. Vuossâmuu keerdi váimustân lâi taggaar ävđinvuođâ tubdâmuš, veikkâ lijjim-uv monâmin pááikán (tiet siämmáš tubdâmuš poođij munjin uáli uápisin puáttei iivij ääigi ain ko lijjim monâmin pááikán). Hästimruáváá pajas väzidijn viljâm raavhâst: ¶ Ánná smietâi vuolgus kuhháá, mut vijmâg te sun lâi rahttâtmin juhlij várás. Ko sun keejâi jieijâs spejâlist, te sun lâi uáli tuđâvâš. Váhá poovsâmaala vala, já sun ličij kiärgus vyelgiđ. Olgon lâi taggaar purgâ, et čolmijdis sun ij tuostâm vala meikkiđ, ko čalmemeikki kuittâg kulgâččij já sođhâččij muáđoid aaibâs čappâdin. Vuoptâidis-uv sun ááigui tiälláđ pyerebeht esken juuhlijn. Sun nuuđhâi lavkkâsis vala čohhoom já motomijd uccâ tarbâšijd, maid jo nissoonulmuuh läävejeh-uv kevttiđ. ¶ Mii perruu iäláttâs lii puásuituálu já iäččám lâi áárvust oonnum já čepis pajeolmooš. Iäččám jaamij täpitormelávt porgemáánust 2009. Mij párnááh lep uccevuođâ rääjist jottáám pygálusâin já kiđđuv išedâm kuáđuttempargoin. Ovdil eeji jäämmim juurdâ tavas päcimist já puásuipargoi juátkimist oroi lemin kukken. Kuittâg juurdâ poccui vyebdimist já iäláttâs looppâtmist oroi tegu luovâččij uásist jieijâs eellim já leggističij eeji já madâreejij eellimpargo hukás. Talle toohim miärádâs, et oopâi maŋa ááigum maccâđ tavas pisovávt já juátkiđ mii perruu eellimvyevi. Uássin taam miärádâs lii lamaš meid oppâsaje já áámmátváljim. Ärbivuáválii iäláttâs paaldâst lam uáinám tehálâžžân valmâštuđ máttáátteijen sämikuávlun já adeliđ toin lain jieččân pargonaavcâid sämipárnái- já nuorâi pyerrin. Eromâš tehálâš lii, et párnáin já nuorâin lii máhđulâšvuotâ luuhâđ päikkikuávlust já uážžuđ máttááttâs jieijâs eenikielân. ¶ Maailmist láá tääl joođoost suullân 1500 ráámmátjurgâlemhaahâd, moin suullân 100 ¶ Ferránmoš hundârušâi já imâštâlâi. Sun keejâi almaakuáhtá tárkká. Aigijd sun ij lamaš ulmuid uáinâm. Lâš-uv kuássin. Já te ohtân almostuveh masa maŋgâ. Já liijkás kirjáás pihtâseh pajalist, liijkás jotelis sárnumvyehi. Mut enâmustáá kale hettij tot, maid tot nubbe eidu eeđâi. ¶ - Uđđâseh+äigikyevdil ¶ Piäccám kuávlu lohtui Suomân Soviet-Ruoššáin 1920 sooppum Tarto ráávhust. Uđđâ ohtâvuotâ Jieŋâmeerân leehâi ennuv máhđulâšvuođâid, moiguin ávhástâllâm vaađâi maađij rähtim. Maađij rähtim lâi algâttâllum jo 1916, mut rähtimpargo lâi ájánâm soođij tiet. Maađij Ruávinjaargâst Liinahamarin vuávájui tienuuvt, et tot jođáččij Njellim já Virdáánjaargâ peht. Ton ääigi maađij rähtim vaađâi ennuv pargovyeimi. Masa jyehi almai Anarist uásálistij rähtimuurkon. Maađij rahtui kuáivuiguin kuáivumáin, eennâm sirdui riláiguin tâi hiäppušijguin. Mađijpargeeh urkkodii čyeđe meetter kukkosijn kooskâin, moh kočoduvvojii palstan. Oovtâ palstaast porgáin ohtâ almai teikkâ kyehti. Muuneeld sooppum pälkki maksui tállân ko palsta šoodâi valmâšin já tast maŋa pargee peesâi pargeeldškyettiđ uđđâ palstain. Taat Jieŋâmeerâmađijin kočodum maađij valmâštui viijmâg 1931. Maađij puovtij täävvirjotoluv lasseen turistijd. Jieŋâmeerâ já Piäccám, "Tave Klondyke" láin eksootliih mätkičuosâttuvvah, moh hokâttillii mađhâšeijeid meiddei ologenâmijn. Šaddee tuuristviirdij keežild Virdáánjaargân huksejui mađhâšemtupe 1924 já leirimvijđodâh 1937. Mađhâšemtuuveest ijjâdii Jieŋâmeerân mađhâšeijee turisteh já sii lasseen meiddei valastâllâmkuálásteijeeh. Siđe várás valaba skáppojuvvojii laiguuttemnáál muáddi suuhâmkárbá já moottorkäärbis-uv. ¶ 12. Lostâmuorâi čohčâsâs ivneäigi ¶ Salomo västidij Imelân: ”Tun lijjih ovttuu pyeri jieijâd palvâleijei, muu iäčán Taavvidân, já tääl lah toohâm must kunâgâs. Mut mun lam nuuvt nuorâ. Maht must puáhtá šoddâđ šiev kunâgâs? Adde munjin ibárdâs vâi puávtám leđe tuu aalmug tuámárin já máátám iäruttiđ pyere paast.” ¶ Skipáreh ettii, et jollâhân tun lah, vuálgáh tohon miäcán. Ijhân tobbeen lah mihheen. Tääbbin tust laa puoh. Já puohhân Liisást tuođâi-uv leijii. Lâi šieu pargo, mast finnij sieu päälhi já mast sun lijkkui, lâi päikki, lâi avdo, lâi almai, leijii párnááh, já puoh alda, käävpih, paaŋkih. Olgoskulâi puoh lâi pyereest, veelgih iä lam stuárráh já ruttâ lâi. Mutâ miinii ij lam. Tom Liisá tuubdâi já tieđij, mutâ tom ääši ij puáhtâm kiässân ettâđ. Maht puovtij iärásáid ettâđ, ko ij puáhtâm olssâskin tubdâstiđ, veikkâ tom kuittâg tieđij. Tot lâi rähisvuotâ. Liisá ij innig rähistâm Lauri. Tääl ko smiättá, te leš-uv tot kuássin lamaškin mihheen rähisvuođâid. ¶ S Hiärrá, äärmit tääl mii–uv. ¶  já Mutâ maggaar šaddo lii ulmen Immeel sääni kalvemist? Lii-uv tot mučis, šiev, tievâslâš eellim? Na tot tot ij pyevti leđe. Mij lep kale huámmášâm tom, ete mij ep pyevti leđe eellim haldâšeijeeh. Elimist lii maaŋgâlágán killáámuš já vaigâdvuođah. Suddo vaaikut maailmist, mii elimist já vááimust já mii porgâp távjá Immeel táátu vuástá. Tondiet ulmen Immeel sääni kalvemist já osko šoddâmist lii ain jieŋŋâlub ibárdâs Immeel rähisvuođâst já áármust. Ko mij tubdâp jieččân hiäjuvuođâ eellim vátámâšâi já vaigâdvuođâi siste já turvâstep Immeel áármun, te mist lii elimist vuáđu mii piso. ¶ Muu mielâst Euroop komissio jesâneh kolgâččii eelliđ uápásmuumin jieškote-uv kuávloid, ¶  pyeri 76 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ Onne lii vuossargâ. Petter covná muu já iätá: ¶ – Na ko vielgâd lii ilo já luho ivne. ¶ Säämi vyehi? ¶ Sun muštá et lii lamaš motomin kandâidis sáátust Čaarmâjäävri jieŋâ alne, jeđe pajanist robdâváávnun já čokkáán. Osuuskäävpi pehti sun páácá sáátust meddâl, čulgâd suoskâmtubbáák njäälmist meddâl já páhudist: ¶ Aalmuglâš biodiversiteetstrategia já -toimâohjelm ¶ Luuk. 23:35a ἔσωσεν on auttanut lii išedâm ¶ 1. Valjii parâinâd monnii lode oppâkirjeest s.77–80 ¶ Jáákuš kaččâlij eeđeest maŋŋaal, mut ijba sun meendu kuhás kiergânâm, ko kolleuáivát njuškij källee hiäŋguvieltist vuálus miäcán, ige Jáákuš puáhtám moonnâđ ton maajeeld. Sun paasij källee roobdân pivâstudân já konjâlčoolmij kejâdiđ kolleuáivát patârem vuoluubeln meeccist. ¶ 3. Nuárju ¶ Dryopteris carthusiana ¶ Oovtâstpargo raajij rasta naanood sämikielâ já oohtânkulluuv ¶ Ellen Pautamo, Kaarina Vuolab-Lohi ¶ Matjâs vilšâstij uđđâsist. Ij, mihheen ij oinum. ¶ - Já áálgáh tun vala stijváđ puárrásub ulmuigijn! Maggaar pajasšoddâm tun lah pääihistâd finnim, ko jieh kunnijât ulmuid? ¶ Maŋeláá mainâšum ulmuin 73 (8,9 prosenttid) lijjii eenikielâs peeleest sämikielâliih. Tuše suomâ ¶  ađai Nuorâirääđi šadda toimâđ sämitiggeest äššitobdee- já oovtâstpargo-orgaanân já nuorâi hiäđukoccen. Nuorâirääđi šadda ovdâstiđ Suomâ sämmilij kuávlulijd já kielâlijd juávhuid. ¶ Must šadda tálumáálár, ko mun lijkkuum mááláđ hirmâdávt. Must lii hirmâd stuorrâ táálu já jieččân vuojâdemääldis. Must láá kyehti nieidâ. Nubbe lii 18 já nubbe lii 20 ahâsâš. Meid must lii kandâvávvá 9 mp. Já must lii vala iššeed, tot lii hirmâd muččâd. Must láá meid ennuu poccuuh. ¶ –~Hei! Kiigâs tun lah? ¶ Pennuutäsni; pajek. beatnatnásti ¶ Jeesus västidij: ¶ Ko syeinipargoh lijjii porgum, te passijm ejijnân kuávttáá Čovčjáávrán. Uábbám vuolgij TVH paargon já viljâm oppeet Saarelân, ađai Ucjuuhân kuittâg-uv. Puđâldáim kuávttáá päikkipargoid maid kost. Mist lijjii vala lovmat savzâd já kyehti kuusâ, maid karttáim tiäđust-uv tipšođ. Navittist lâi liemâspääti já tullâpuáldimsaje, mut návt keesi ääigi ij lamaš tárbu liemâstiđ já jis liemâstui, te tot tábáhtui liemâskuáđist, amas naavit liijkás pakkâniđ. Kuusah luáštojii iiđeedpaččeem maŋa kujá mield ääiđi ulguubel já nuuvt ain miäcán já ko kieddi lâi nijttum, te saavzah-uv puohtii leđe jo-uv kiedist, tâi ožžuu toh moonnâđ veikkâ miäcán-uv. Saavzah lijjii uáli-uv čeepih peskidiđ miestâmadduin já tagarijn soojijn suoinijd, kuus kuusâ stuorrâ njuovčâ já turbe ij šiettâm. ¶ Anarist 1.8.2013 Sämitigge ¶ Citroen. ¶ +358 40 570 2786 ¶ 3. Talkkâshuolâttâs ¶ Oppuukeđgjeggi TII.1963 Juullâmjävri V. ¶ – Ele poolâ! ¶ Te-te kulluuškuođij viäskárist puuŋkâs já ruojâ. ¶ Tuáijojeijeeh: ¶ tuáris kevlimuorâ kárbást ¶ 3. Maht kyeli vuáhádut tiädus jieškote-uv ¶ Marja-Liisa Olthuis1. ¶ – Säämi Instituut čällen Kuovdâkiäinust 1975–80, ¶ Pieggâvälli lii ucessiähá jáluvallijd ( Falconidae ) kullee peivikozzâlodde, mon tobdá pyeremusâht tast, et tot pisottâl pieggân-uv siämmáá saajeest ááimust tuše suájáidis lihâttâlmáin tegu čiehčâ. Nubbe šiev tobdomerkkâ lii tiijlâivnásâš seelgipeeli. Puáris loddeest tot lii čielgâsávt šelâdub ko nuorâ loddeest. Puáris orráás poođâš lii čuovjisräänis já keejist čappâd. Niŋálâsâst poođâš lii ruopsisruškâd, kezis já čapis tuárissárgáiguin. Pieggâvääli čuávjipeeli lii ruostâsulâstittee fiskâd, mast láá kuheldâlâš tiälhuh. Njäävvilsäärgis illá uáinoo ollágin. Lode iärut ciskeválláást pyeremusâht tast, et pieggâväälist láá kuhebeh, kezibeh já čuhâluboh suájáh. Jyelgih láá fiskâdeh, njune fiskisčuovjâd, njunemaadâ fiskâd já čalmeh ruškâdeh. Čalme pirrâ lii fiskis riegis. ¶ Luuk 3:21-34 ¶ Kove: Inga-Briitta Magga. ¶ 54 ¶   95 ¶ Nubbe, siämmáá intensiivlâš mut tááláá ääigi kenski ucceeb tubdum peeli Erkki Itkos eellimpargoost lâi anarâškielâ já iänááš sämikielâi sajattuv tuárjum. Taam pargo sun olášutij Säämi Čuovviittâsseervist čällen, stiivrâ jesânin já saavâjođetteijen maŋgâlov ihheed (1938–1972). Seervi vuáđudii syemmiliih nk. Säämi-usteveh, mon kuávdášlâš ulme lâi pieijâđ joton já turviđ sämikielâlâš almostittemtoimâ. Merikooskâi almostuvvee Sápmelaš -lostâ lâi olgosadalduvâin tehálumos, já aaigij mield ton toimâtteijen šoddii še sämmiliih já nubben tuávvášsiärvusin Sámi Litto. Toimâtteijei koskâvuođâ láá kuvvim vyestivuárusâžžân: suomâkielâliih máttájii ellee sämikielâ já torjuu pelestis sämmilij čäällim oovdedmáin tađe várás ortografiaid, main ožžuu sist korrâsub-uv macâttâs. ¶ Sun kaččâlij portháid vuálus. Viäskárist kale ij oinum mihheen. Sun kuovlâi vala orroomviistán ige lamaš oskođ čolmijdis. Vala-uv sun ruvviistij čolmijdis já keejâi uđđâsist. Tuotâ tot kustoo lâi! ¶   – Na jis mun talle elâččâm postâloová kuvlân keččâmin, lii-uv tobbeen tunjin taggaar reivâ, Tálunjobžâ povvâstij já vaaldij enâmist tuolvâ oljosape, moos vala sihostâlâi kepilijdis. ¶ (...)salâsteijes já puáhtá patâriđ. Suovsâst ovdán skuápu syejeest rävis čuoškâ. Skuáppupaje pištá tuše mottoom peeivi: talle skuápu korrâ kiškán já rävis čuoškâ itá uáinusân. Motomijn soojijn lieggâ šooŋah tovâtteh motomin skuápui juávkkukiškánem já talle tobbeen láá tuođâi ennuu čuoškah. ¶ Pargeeh ¶ SaKaste- proojeekt tábáhtusah ¶ “Leen-uv skipáreh?” ¶ Binna Bánna párnái radio ¶ Muádi miinut vyeijim maŋa mun jiem lamaš nuuvtkin vises, láin-uv valagin addiittâllâm. Jiem tuubdâ Helsig kááđui suundijd hirmâd vuáđulávt, mut tääl te lijjim aaibâs vises: taksialmai vuojij hurgottij puástusuundán! Sun lâi hurgelâm jo Ovdâskode lappâd já vuojij viehâ liävttoin – kuus lâš jo lamaškin joođoost. ¶ Masa jyehi peeivi, jis lâi šiev šoŋŋâ, vyejestim škoovlâ maŋa Čovčjáávrán, mut maŋeláá čohčuv, ko šooŋah čuáskuškuáđáččii, ferttiiččim pääcciđ asuntolan. Must lâi seŋgâ já saje asuntola stuárráámus visteest, mut maŋgâgin iijâ jiem tobbeen lamaš šoddâm ijjâdiđ aainâs návt algâčoovčâst, ko šooŋah-uv lijjii vala toháliih. Ovdebáá ive muoi láim-uv Paavoin távjá vuojâččâm oovtfááru, mut tääl Paavo lâi peessâm Kaamâs škoovlâst meddâl, iäge Čovčjäävri kuávlust lamaš kiähhán iäráseh muu ahasiih škovlâliih eereeb viärdám Veiko. Mut sust ij ušom lamaš pyerá ollágin. Must lâi kale motomin skipárin pááikán vyelgidijn Kaabi Iŋgá Reino, kiäin vyeijiláim oovtfááru tavas. Iäránáim suin kuittâg ain Tuurupuolžâ alne, mast sun ratkui páikkásis já mun jotkin ohtuunân ovdâskulij. ¶ – Tiehân tun lah-uv, kost tun eellih? ¶ tuáimih-uv vuohâsávt sämikuávlust. Tiervâsvuođâpalvâlusâin puárásijtipšo já eres tiervâsvuođâpal ¶ Leibi ij lah meendugin táválâš muorâ Säämist já tom puáhtá uáiniđ ereslasseen päikkinoomâi pehti. Mađe härvilohosub lii muorâ, ađai äšši, tađe táválub tot lii päikkinoomâst. Peeci taha spiekâstuv taan ääšist. Ovdâmeerhah: ¶ tiälkkutiivreh. ¶ Mietimielâlâš já torvolâš tile sehe rävisulmuu já párnáá koskâsâš luáttámuš já täsiárvu ruokâsmiteh párnáá aktiivlâš kielâkevttimân. ¶ 4. Kiđđuv pieggâ sehhee jäävri čääsi, čässuáiván pajaneh raavâdamnâseh já poonán sirdâšuvá happi. ¶  táválâš: Tot Máárjá kolliistâl Elisabet ¶ kievânjuolâseh ● ¶ 9. Amanita citrina – Keltakärpässieni – Fiskiskiärppáákuobâr U ¶ – Na vuoi hirmos sittágin! Ele pyeri olmooš tobbeen uáppeiviistijd koijâdmin! ¶ Sämmilâš lahâalmai John B. Henriksen Kuovdâkiäinust väljejui čohčuv 2008 jođettiđ OA-vuáháduvâst tuáimee uđđâ algâaalmugij äššitobdeejuávhu (Expert Mechanism on the Rights of Indigenous Peoples). Äššitobdeejuávhust láá ohtsis vittâ jeessân, kiäh láá Taažâ lasseen Kongoost, Malesiast, Filippiinijn já Costa Ricast. Henriksen tuáimá meiddei sierânâsäššitobden algâaalmugij Gáldu -nommâsâš kuávdážist, mii lii Taažâ Kuovdâkiäinust (Resource Centre for the Rights of Indigenous Peoples). Gáldu päikkisiijđoin kávnoo ennuv tiätu maailm algâaalmugijn. Puávtáh keččâđ tobbeen meiddei maaŋgâid sämmilijn muštâleijee videoid. ¶ – Ij rehtorist kale riävtui mieldi lah maggaargin mááccuh, Sanna povvust. ¶ Juhánâs kirje ¶ Kukkodâh: 1,05 ¶ ● uccáá iivneh ● ¶ b. Kiäh joteh eromâš várumettumávt? ¶ 6 § Kulluuttâs ¶ 2. Hypholoma fasciculare – Kitkerälahokka – Riččâmieskâdâh U ¶ Räjittes säminuorah ¶ » Koččođ puohâid čokániđ. » Vieltijn šoodâi valjaas si- ¶ Muu táálust lii nuuvtkočodum “tuplavartti” -káttu, mii uáivild tom, et toh káttutuálbuseh láá tagareh párulágáneh, párukoskâ suullân 20 senttid. Cegâttim lusis muorârailâsijd restháá vuástá já korŋiistim várdáástâllâđ loomijd, mut toi siste lâi sevŋâd jiemge uáinám maiden. Jurdâččim, et tääl te lâš uárree huksiimin olssis poorâ já ferttiiččim tom estiđ, ovdilgo čivgá. Karsâstim láánjáá já skurbâlim ton káttuluámi mield, moi suulâin jurdâččim skooppân kulluđ já eštus – forgâ kuikettáin kyehti uárreeuđâgáá uáinusân, main nubbe koočâi vala enâmân, já nubbe kiäsádâđâi maasâd káttuluámán. Enâmân koččâm uđâgâžân ij orroom keevvâm mahten já tot roškái auto monnjâskiäru vuálá. Moonnim keččâđ et maht tibe te keevâi toos, mut totkis lâi innig tobbeen muu vuordâšmin. Muádilov senttisâš uđâgâš lâi moonnâm kiäinusis. ¶ Sämitigge mieđettij torjuu sämmilâš elleekován ¶  moin Dar es Salaam, Dodoma, Sansibar, Kilimanjaro ¶ Sirmá kävppimätki ¶ b. Mane toh láá muorâttemeh? ¶ tot ličij tiättâm, ete stormâ lii puátimin. Talle tot ličij máttâm ¶ Säämi puárásijpargo ¶ čolliđ, čolliim, čuállee = perkata ¶  lii alne já váldá čääsi arvečääsist já raavâdamnâsijd ¶ Henna lii lamaš pargoost muáddi keesi Sämitige škovliittem- já oppâmateriaaltoimâttuvvâst. Oovtâ keesi sun jurgâlij párnáikiirjijd amarâskielân. Orjâlâškielâst anarâškielân jurgâlem lii Henna mield älkkee, ko kielah lává aldaluvvâi. Ruotâkielâst anarâskielân jurgâlem lii vist hástulâš. Táál anarâškielâliih párnáikirjeh láá jo viehâ pyereest, nuorâikirjeh iä nuuvtgin já rävisulmuikirjeh mottoom verd. Oppâmateriaalist lii kiljoo vänivuotâ. Keessiv 2015 Henna jurgâlij el. matematiikkirje anarâskielân. Sun lii ilolâš, ete finnii jieijâs syergi pargoid já puáhtá toimâđ siärvusis ävkkin. ¶ 15. Syemmiliih enâduvah 50 ¶ Juávkkupargo ¶ Nuorttâsämikielâ kulá nuorttiipiälái sämikielâi juávkun. ¶ Iiskâm peessâđ luuhâđ Oulu talhâstieđâlâš tieđâkoodán, ko tuáhtár áámmát lii lamaš muu peivinaaveer pajetääsi rääjist. Tuáivum meiddei, et puávtáččim puátteevuđâst ovtâstittiđ sämikielâ meid jieččân paargon. Lam iiloost, et máátám sämikielâ já puávtám kevttiđ tom rijjâ kuás peri halijdâm. Halijdiččim sirdeđ taam siämmáá tobdo já rijjâvuođâ meiddei puáttee puolváid, assiiba sij sämikuávlust tâi ton ulguubeln. ¶ – Iähân toh lah ollágin puállám, Ákku jeđđij. Tohhân láá nuuvt ruškâdeh já muččâdeh, já maggaar njaalgâ haajâ tääbbin puátágin njunán! ¶ Binna Bánna párnái radio ¶ – Tääl kalgeen lihâdiđ čuuvtij amas kolmuđ, eeđâi Kuivee kuáimásis. ¶ kulâtteijeeh, moh pieđgejeijeeh ? Räähti ¶ – Lah viehâ káigá! ¶ 2.1.1 Dynaamisâš ekvivalens ¶ Sukkâr čoggâšuvá šaadon tärkkelyssân. Ovdâmerkkân ruotâsšaddoin, potákkijn já valje jiivijn lii ennuu tärkkelys. Tane toh láá tiervâslâš raavâd ulmuid já šivettáid. ¶ 3 a. Merkkii kován njuolâiguin, mon kuávlun jienâ ovdán, ko nieidâ huuihád. ¶ - Jiem tarbâšâm ubâ kielestiđgin, ko kerd jieš eeđâi, et tääbbin ij oinuu mihheen! Tääl tot äijih ij kuittâg puáđi ovdilgo puáttee ive peln uđđâsist. ¶ – Toh ááiruhhân láá kustoo--, Njorttâ hirmástâlâi já čujottij kuárus steligân. ¶ – Nánnáás suáhi, mučis suáhi, adde munjin ¶ 3. Moh ääših iärutteh ulmuu ¶ ahven = vuásku ¶ 153 ¶ lâst já toos kullee almos iävtuttâstoohâmvuoigâdvuođâst. 7 § Palhâšume jyehim ¶ Viste lâi meiddei nuuvt assaas koovjâ vyelni, et tom koolgâi vistig čurgiđ ovdilgo tobbeen puovtij asâškyettiđ. Ánná imâštâlâi, maggaar olmooš tääbbin lâi aassâm já mon kuhháá viste lâi lamaš čurgiihánnáá, ko tast lâi šoddâm tággáár tuolvâ puvre. Ton lasseen siste lâi tubbááksuovâ haajâ, mii ij orroom vyelgimin mahten. Lättest lijjii tievâ kuorriihánnáá kunnâkoopah, já ohtsii kievkkânist uáinojii tuolvâ liteh peevdij alne stuorrâ leeijin. Čurgim ij orroom kulâmin kiässán. ¶ Lävdikoodán toimâpaajeest 2012 - 2015 kuleh jesâneh já värijesâneh: ¶ syejistielâs.....101 ¶ << Alkuun ¶ Pyevtitteijee lii ruánáá šaddo. ¶ algâalgâlii luándun. ¶ Jiem eidu mušte, mon peeivi lâi mist ain tot vahtâvuáru lonottem Kiikon, mut tot tábáhtui kuittâg ain autoin, jo-uv lantikkain teikkâ Volvoin. Saatij joba leđe nuuvt-uv, et tast ij lam ain nuuvt fastâ peivigin. Naa, tiet okko tobbeen Kykkoost lâi ain taggaar vuoiŋâstemokko já puoh korrâsumos hommá lâi ääigi luáptim. Penuvalmaid lâi väridum ohtâ seŋgâ tien ovdeláá mainâšum peldifarpâltááluin já ton visteest iä ušom lamaš eres ässeeh ollágin. Tot viste-uv lâi ennuv ucceeb ko táváliih suáldátvisteh, já ko eres ässeeh iä lamaš, te eidu pakkâsumos puudân peeivist puovtij pennuu pyehtiđ siisâ váháš čuáskáttâllâđ, tobbeen ko lâi káátust taggaar stuorrâ ruubeel, mii juurâi já piejâi še ááimu-uv juurrâđ, te ton tááhust lâi tiäđust-uv ennuv čuáskásub ko olgon. Tot lâi rávhálâš viste, veikkâ uksâ ij lamaškin luuhâst já suijâ lâi vaarâ tot, et siisâ puáttee ij lam jyehitov ain vises, lii-uv peenuv siste vâi ij, já tontiet kuođđii ubâ iiskâsthánnáágin tom uuvsâ. Tobbeen uážui tuođâi-uv rávhálávt nohádistiđ peiviv-uv, jis nahareh rottejii, ige lam palo, et kiinii puáđáččij taid koskâlduttiđ. Naa, vistehân kale já tot saje mudoi-uv lâi rávhálâš, tegu luámuviettimsaje, mut lijjii tast kale še muáddi hyenes pele-uv. Ton oho ääigi tobbeen ij peessâm kuussân, ij ubâ kaavpugistkin elâččiđ, veikkâ ličij lamaš tuođâlâš äšši-uv já eehidluámuid tobbeen ij finnim ollágin. Lijjiihân tobbeen kale vyeliupseermessi já miehistömessi še, kost mun-uv iärrásij náálá viettim iänááš ehidijd. Tobbeen ko lijjii moh moh-uv rijjâääigi viettim koonstah, mut tot táválávt lekkâsij iäskân čiččâmist maŋa. Nubbe hyenes peeli lâi tot, et Kikkoost ij lamaš maggaargin vuojâdâttâmääldis, veikkâ sävni kale lâi já tot lieggânij jyehi eehid. Lâihân kale säävni paaldâst taggaar suullân tuhháát litter peldilitte, mast lâi čääci, mut toos iä šiettâm kaleskin ohtân siisâ. Veikkâ tot čääci viehâ koolmâs lâi-uv, te ij tot liijká västidâm olmâ vuojâdâttâmáldá. Mij nuorâbeh-uv OA-jáágáreh jo lâim tuáddum vuojâdiđ Ledra Palace áldást já meid meerâst-uv já tontiet ličij lamaš tääbbin Kykkoost-uv suámi puohčâlistiđ meid vuojâdemáldás, veikkâ muu vuoijâmtáiđu ij nuuvt áhtánâs ubâ lamaškin. Táválii vahtâhommáásthân mist tobbeen Nicosiast lijjii peeivih rijjâ já mij vietijm-uv maaŋgâid tiijmijd, uážžu ettâđ masa jyehi peeivi tien ovdeláá mainâšum Ledra Palace áldást já ton aldasijn. Tobbeen lijjii valjeest tagareh keppâpihtâsijguin nissoonulmuuh já taid keejâdmáin čalmeh pyereest ain vuoiŋâsistii. Sáttojii kale še fiäráneh-uv, tegu mottoom peeivi, ko oppeet lâim peeivipaštust goolfi spellâmin. Áldá paaldâst lâi taggaar minigolfkieddi, mon še laavijm ain tyellittälli iskâstiđ. ¶ b. Mon tiiŋgâst puátá vyeligis jienâ? ¶ Arktâlâš kuávlu luánduriggoduvah láá šoddâdâm uđđâ kolleruámustem tavas. Mist sämmilijn ige ereskin arktâlâs algâaalmugijn lah äššitubdâmuš malmâlaigomist, ryevdimaađijij rađekobđoduvâin tâi oljopooráámist, mut luándust já ton maaŋgâhámásâšvuođâst, arktâlâš kuávlust elimist já luándu pištee kevttimist mist lii tađe-uv pyereeb äššitubdâmuš. Eidu taat tiätu lii ubâ globaallâš mailmân eellimtehálâš jo šoŋŋâdâhnubástus-uv keežild. Suomâst halijdeh ruukijd vuáđudiđ lase já uážžuđ uásis meid lekkâseijee merâkiäinui aavhijn. Lii-uv vaarâ, et uárjimaailm täävist siämmáid feeilâid arktâlâš kuávlu luánduriggoduvâi ávhástâlmist ko kolonialisteh äiginis. Luándu, puátteevuođâ ige algâaalmugijd uážu uhrediđ uánihisáigásij vuáitui oovtâst. Historjást kalga oppâđ. ¶ Jeesus já Juhánâs Matt 11:2-19 ¶ Keesi miätá nuárjuh poreh eenâb ko kulâtteh já nuuvt toovân puáidudeh olssis täälvi várás nuuvt assaas näähkivuálááš pyeidekeerdi ko máhđulâš. Pyeremus muddoost pyeidikerdi puáhtá leđe lovmat senttid. ¶ Talle ohtâ almain eeđâi: “Ko puáđám puáttee ive siämmáá ääigi, te Sáárást lii kandâ.” ¶ Ijâttes ijjâ rockáá, juáigá, lávlu, tánssáá já ráppáá porgemáánust ¶ Kiantajärvi F3 ¶ 135 ¶ Erkki Itkonen läjidij še Sápmelaš -loostâ vuossâmuu nummeer uáivičalluu tavesämikielân. Tot vuáđudui judui, et niäljád pákkum ađai vaanhimij kunnijâttem puáhtá pyeremustáá olášuttiđ anemáin huolâ madârvaanhimij kielâst. Häämis peeleest julgášteijee tekstâ vuolgij sämikielâi uhkevuálásâšvuođâst: r ¶ Ärbivuáválâš sämmilâš siärvádâhrááhtus lii sijdâ, mii lii meid kočodum sämisijdân. Sijdâ lii táválávt hiäimuvuotân vuáđuduvvee ovtâstume, mii hárjut iäláttâsâid tiätu ärbivuáválâš suhâkuávluin. Sämmilijn láá lamaš siijdah kuálástem, pivdem já puásuituálu várás. Sijdâvuáhádâh lii lamaš ohtsâš jiešvuotâ puoh Suomâ kuulmâ sämikielâ- já kulttuurjuávkun. Puásuituálust siijdah, moh kočodeh suomâkiellân tääl ”tokkakunta”, láá ain palgâsij siste puásuituálu hárjuttem ohtâduvah. ¶ 14. Sämikuávlu virgeomâhááh já eres pargoadeleijeeh kalgeh sämikielâ sárnoo pargei tähidiđ ¶ Ilmari Tapiola ¶ – Äigi lii laddâm tave-eennâmlâš sämisopâmuš kyeskee ráđádâlmij aalgâtmân. Tave-enâmij sämitigij saavâjođetteijeeh já staatâi sämiaašijn västideijee ministereh čokkâneh Osloost vyesimáánu 25. peeivi sooppâđ ráđádâlmij äigitavlust já monâttâllâmvuovijn. ¶ kangastatti ¶ Syeinilyeveest láá suullân kuulmâ meetter kukkosiih pelduvváid karsâhánnáá ciägu stáávráh čyeggejum enâmân maŋaluvâi já toh láá suullân 30 seenti kooskâi. Stávrái kuábbáá-uv pelni láá enâmân čyeggejum neeljist kuutân, joba kááhcán-uv uánihis vyelicagged, moi oolâ piäijojeh vyelimuorah, amas syeinih leđe njuolgist ohtâvuođâst enâmân. Ko lyevi lii tievâ suoinijn, te ton oolâ piäijojeh tedâmeh, moh láá rahtum kierruinis oohtânčoonnum riissijn já stáávráin. Risij madduikeijijd láá kuođâttum uávsih, moid stáávráid puáhtá heŋgiđ kuábbáá-uv pel lyeve tedâmin. Tast maŋa lyevi cogâstuvvoo kuábbáá-uv pelni vala tuáris muorâigijn já cogijgijn, amas pieggâ njeidiđ lyeve. Syeinihaasist láá sraaŋgah pajaluvâi suullân 30 seenti kooskâi já toh láá kiddejum enâmân koivum stuálppoid kiddâ. Stuálpui kukkodâh lii pajeláhháá muádi meetterist já toi koskâ lii tiego kuulmâ meetter paaihijn. Syeinihaasih pyehtih leđe luuvij-uv meetterij kukkosiih já toh láá kejijnis čavgejum sraŋgáin nanosávt enâmân kiddâ jo-uv čuoldân, tâi stuorrâ kiäđgán. Tááláá ääigist liššá ij lah innig nuuvtkin čuuvtij aanoost já laijim-uv tábáhtuvá eresnáálá ko tovle. ¶ Enni himettistij pyeritátulávt, jeđe västidij: ¶  Olá-Mihkku Länsman lii čepis nuorâ tánssájeijee, kiän pargopääjist piäsá uápásmuđ parâtánssáámân. Pargopääjist hárjuttâllâp parâtánssám tuálvum já čuávvum algâuápuid. ¶ Medialinjâš: Sunna Kitti (tavesämikielâ) ¶  ääigi, – Kulâ, munnust láá kyehti uccâ párnáá fáárust. Mun jiem toin naalijn kale ááigu kuussân vyelgiđ, et ij lah tiätu, piäsá-uv ehidist mannjeed junán vâi ij. Já ko mun jiem sáárnu ranskakielâgin já ko tom-uv tiätá, et Ranskaast iä sáárnu eres kielâid ko ranskakielâ. ¶ 1 Mii enâmijd lii Suomâ ¶ Säämi = Saamenmaa ¶ Mun lam šoddâm 5.11.1990 Ruávinjaargâst. Ton rääjist lam aassâm sämikuávlu ulguubeln. Mii pääihist láá kuittâg ovttuu sárnum ´päikkikiellân´ tavesämikielâ, et lam máttám kielâ nuuvt kuhe ko peri muštám. Lasseen lam finnim sämikielâ máttááttâs vuáđuškoovlâst. Muštám ain ko tot lâi ucánjáhháá oomâs ko jieččân enni máttááttij já adelij päikkiliävsuid. ¶ – Mij ferttip tomâliđ toorvon, Simba huihádij. ¶ ISMA ¶ 3. a. Merkkii ruossáin, lii-uv náágus tuotâ vâi ij. ¶ J. Trilobiit ¶ 4 a. Kotemuu pirrâmpeivääigi cuobbuuh láá joođoost? ¶ Talle Piätárân šoodâi huáppu. Sun njuškij čáácán já kaalij riidon. Nubeh čuovvuu suu já kessii lusis viermi kárbá maajeeld. ¶ Sajos lii lamaš tovláá rääjist meiddei sämmilij sosiaallâš areena, mast sij láá kuáhtám, savâstâllâm äigikyevdilijn já puáttein-uv aašijn já joba sooppâm tain sehe lasseen toohâm oovtâst argâpiäiválijd aašijd. ¶ ferttee uáđđid ¶ 1. ¶ vuáđučääci . Eennâmase vuoluupiälááš čääci, mii lii čoggâšum eennâm siisâ vuáijum arve- já suddâmčaasijn. Vuáđučääci lii om. kááivuin já tyeldee kolmâkäldein. ¶ Uággum lii pivnohumos pivdovyehi. Vuogâst lii stággu, tuárgu, korkkâ, tiäddu já vuoggâ. Tuárgu kalga leđe stáágu kukkosâš, vâi septi ličij älkkee lyeštiđ čáácán. Talle meiddei saallâs toppim já vuogâst luovvim lii älkkeemus. ¶ Talle sun toommâl käähvi vuoššâđ, mutâ juurdâš, ete onnáá iiđeed jiem luuvâgin aavisijd käähvi kokkiidijn. Tom saajeest sikko kámárist já uáđđimvisteest kojoid já koonâid já forgâ sappe hiäilu nuuvt tegu jaapanlâš suátilavgâ. Huápuinis já sutoinis siihâst räsipuurki lättei. Tot cuovkkân uccâ pitážin já muldeh pieđgâneh pirrâ lättee. Kálgu uáiniškuát ruopsâd, säppi tuoldâškuát já juurdâš ete: ¶ Veikkâ lam-uv nuorâbin čáállâm maŋgii-uv Anarâš-loostân, lii vuossâmuš kerdi, ko čálám kolumni taan loostâ várás. Juurdâ lâi, et tot ij kuittâg pásáččii majemužžân, mut čáláččim Anarâšân kolumni kulmii ivveest. Liččim Anarâš-loostâ olespiäiválâš kolumnisti. Já nuuvthân mun kal jo lam-uv, kal taam kolumni čälimân oles peivi mana. ¶ – Siäibán pehti, maht tienávt puáhtá tábáhtuđ? Koijâdij Muumieeči. Muumistáálu čujottij haatâ mii lâi lättest. Eeči já enni meridâin tuššâdiđ tom tállân já Muumistáálu já Noskemudágâš vierâttáin ton juuhân. Váhá ahevis äššihân tot lâi ko hattâ vuájui uáinusist. ¶ Mun káástám tii čassijn puárádâsân mut muu maajeeld puátá nubbe, kote lii muu vievsâb. Mun jiem tuhhii ubâ suu kamuvvuodduidgin pestiđ. Sun kástá tii Pase Jieggáin já tuuláin. (EM95) ¶ PaKaste 2 – Tavekuávlu Kaste-proojeekt uásiproojeekt ¶ Ässeiloho : 4 500 000 ¶ Sämitige uáinu mield aalmugijkoskâsâš olmoošvuoigâdvuođâpolitiikâst já ovdedemohtsâšpargoost kolgâččij vuáijuđ meiddei arktâsâš algâaalmugáid, ko Suomâ lii čonnâsâm Arktâsâš Rääđi paargon. Suomâ aalmugijkoskâsâš olmoošvuoigâdvuođâpolitiik tiäddučuágástuvâin kalga algâaalmugij uasild vuáijuđ jiešmeridemvuoigâdvuođâ lasettem lasseen meiddei vuovij kavnâmân šoŋŋâdâhnubástusân vuáháduumán já viggâđ siäiluttiđ algâaalmugkielâid já -kulttuurijd. Sämitige uáinu mield Suomâ olmoošvuoigâdvuođâpoolitlâš tiäddučuágástuvah kalgeh leđe čoođâmanneeh puohâin Suomâ tooimâin, iäge ovdâmerkkân energiapoolitlâš koččâmâšah uážu moonnâđ Suomâ olmoošvuoigâdvuođâi tiäddučuágástuvâi paijeel. Sämitige ciälkkámuš kávnoo ubbân sämitige päikkisiijđoin ciälkkámušah 2009-uásist. ¶ 3.1 Ovdil ive 1992 jurgâlum ráámmátteevstah ¶ Digišaddodâh ¶ Lättest sierâdáin Maati nuorâb ¶ Kiđđâ poođij meid tiäđust jieijâs ääigist já kiiđâ fáárust puoh kesilodeh-uv. Äigee mielâst lijjii meid taat kiđđâlodeh já erinomášávt čuánjá, mon sun tieđij uáli njaalgâ lodden ko lâi oovtâ kiiđâ vahâgist taggaar finnim. Tääl sun lâi kiđđâpuudâ smiettâm juonâid taan stuorrâ lode finniimist páátán. Sun lâi kiđđâpuudâ puđâldâm já ráhtám emedis kuárrumáárpust váhá kasseeb áárpu já tast te lâš pieijâm jyelgikielâid Ilbisjuuvâ oolâ mottoom huáššinjettipááikán, kost tieđij táid luudijd kiđđuv orostâllâđ. Já eštus sun tain konstáin ton kiiđâ finnij viehâ hivvâduv čuáŋŋáid, já taat kale ton juhânjäälmi termij alne tieđij mestâ juuhlijd ton kiiđâ. Taan pivdokoonstâ sun tiäđust meid naaburijdsâs lâi tieđettâm, ige purâmuš ton kiiđâ váilum sistkin. Aaigij mield tot-uv ilo tiäđust nuuvâi já keesi lâi ovdánám juo jonsahpeeivi räi. Äigee lâi puuđâldmin šiljoost jieijâs pargoidis, ko huámmáš, et sijjân táiđá lepe kyessi puátimin. Kyessi poođij já tállânhân čielgâi, et sun lâi Kaabi-nommâsâš almai kote lâi nubaloh ihheed tassaaš moonnâm Taažâ pel merâriidon kyelipiivdon. ¶ Pikkâleibivyevdih suojâluvvojeh ¶ Saijoos härjijuhleh tuállojii 14.4.2011. ¶ ...já lâi čuuvtij hiämáskâm ko Siili-nieidâ fáđostij suu peljijd njuoskâ sihâlduvváin. ¶ Marttin ij innig jiennâd maiden. Sun láppoo suollui riisijd uuccâđ. ¶ Mottoom iiđeed sun lâi oppeet tiivoodmin hiäppuš leeŋgijd tast pevdipellâst, jeđe ravhâstij skippáársis: ¶  et 5 . P A S E P E I V I P E S S I J Á I N ( R O G A T E , R U H  D  L L  M P A S E P E I V I ) ¶ 4. Rähtiđ tiätukoortâ riijkâst (vijđodâh, ässeeloho, ässeesaahâdvuotâ, kielâ, uáivijkaavpug, oskoldâh, haldâttâshäämi ye.) ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtus aldan ¶ čokkiđ, čokkiim, čuákkee = koota ¶ Juuma ¶ tiäppuliäđđum.....113 ¶ parotiitâ < parotiittâ = sikotautia < sikotauti 148 ¶ Stivrâ nomâttij sämitige pargoviehâpoolitlij äššikiirjij čuávvumjuávkun stiivrâ ovdâsteijen Heikki Paltto. Sämitigge siirdij nuorttâlâškulttuurkuávdâžân kyeskee ääši kieđâvuššâm čuávuváá čuákkimân, ko lááigu neljihâšhadde ij lamaš čuákkim kiävtust. ¶ Čyemenjâsah láá muttum keesi äägi uccâ, ruopsis kukkáin mučis, čapis, kildee myerjin. Čyemenjâs ađâi vuorâččâsmyerji lii lamaš ain tergâdis myerji anarâššáid. Čyemenjâsah šaddeh táválávt nuuvt sahâdávt enâmist, ete toh sulástiteh timmâ, ruánáá-čapis lätteeráánuid. Juŋŋâkiästuh vuod ruápsájeh muččâdávt mievtâin. Vala kesimáánust juuŋâi toŋŋâsijn lijjii mučis, vielgis kukáh, talle vielgis-ruánáá viseheh moh ruápsudii já laddii kuuloold ruopsis juŋŋân. Etimâsah-uv láá laddâm vielgis kukkáin čuovjis myerjin. Tego ain čohčuv, etimâsâi já soorij loostah láá jo ruápsudâm, mutâ myerjih láá vala-uv njálgáh. Puoh myerjih láá pirrâppirrâ nuuvt ennuv, ete Mattigin ij tieđe, maid muorjijd riemmâččij čuággiđ. ¶ – Stuorrâ nijbe! Tienuuvt uážum olssân kufittâr poccuid – já kii tiätá – vala ubâ iälu! ¶ – Na nuuvt, täst lâi-uv onnáá eehid aktijvâlâš ohjelm. Já tääl čuojâttep vala motomijd hiđes tánssámbiisijd ovdil pááikán vyelgim, almai kulluuttij. ¶ Maid jurdâččâh lemin tunjin hiäivulâš? Maid puávtáh tâi uážuh porgâđ? Maid lah ánsášâm? Iäláh-uv eres ulmui vuárdámušâi mield? Ađai viigah-uv tevdiđ om. iännád/ iäččád/ pelikuáimád/ kulttuurâd vuárdámušâid tuu kuáttá? Jis lah tiäđulâš tain vuárdámušâin – kávnojeh-uv tust vyeimih leđe tun jieš? ¶ Vijđodâh: 1 190 000 km 2 ¶ šadoh mákkojeh . ¶ Aalmugregisterkuávdáá mield Mujo lâi 14.4.2014 tááláá suhânommân 18 ulmust (10 almast já 8 nisonist). Ovdii nommân tot lâi 7 ulmust. ¶ Vuávájeijee toimâsaje lii sämitige čäällimkoddeest säämi kulttuurkuávdáš Sajosist. Vuávájeijee pargoh láá miäruštâllum sämitige pargo-oornigist. Tohálâšvuođâvátámâššân lii virge vaattâm škovlim já lasevátámâššân sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95). Pargo miänástuvvee tipšom iššeed hiäivulâš ollâškovlâtuđhos já kelijdeijee sosiaalhuolâttâs tubdâmuš. Pälkki miärášuvá sämitige pälkkivuáháduv vátávâšvuođâtääsi IV/IV-III mield (vuáđupälkki kooskâst 2 391,60 – 2 448,54 eurod/mp). Sajasâšvuotâ álgá 1.1.2013 já pištá 24.5.2013 räi. Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 3.12.2012 tme 16.00 räi čujottâssáin Sajos, 99870 Aanaar. Lasetiäđuid pargoost uážžu sosiaal- já tiervâsvuođâčällee Pia Ruotsast puh. 010 839 3106. ¶   Uáivikaavpug : Oslo ¶ Suomâ aalmuglâškyeli ¶ - Na taid kale ij viišâ teehin kyeđđiđ! Toh evviseh kale kalgeh pyereeb njáálmán, eeđâi Kaari vala korrâsub jienáin ko táválávt, ansun ákku jieš-uv kulá. ¶ c. Mii šadolâšvuođâid väldikode kuávlust tiättoo? ¶ čalmepäänih ko táválávt. Huáđđoo lâi torgâttem ¶ Avveel luvâttâh: Anna-Katariina Feodoroff (nuorttâsämikielâ), Aaro-Juhana Fofonoff (nuorttâsämikielâ), Petteri Feodoroff (nuorttâsämikielâ), Mira Rauhala (tavesämikielâ), Nora Pieski (tavesämikielâ), Janrik Magga (tavesämikielâ) já Rauna Saijets (tavesämikielâ) ¶ teevstâin tuše evaŋgeliumist Matteus mield láá puoh veerstah jurgâlum KR92 vuáđuld. ¶ Täärhist tiäđuidâd já táiđuidâd ! ¶ Ti-tiyy, magareh koozah? ¶ Riäpu šyehkittij, táátui peessâđ meddâl mottoom ááigán mut kárgái-uv kiäinusis. ¶ Saarelist ¶ 8. Saiga ¶ Kijssá - kiisa, arkku ¶ Sämmilij škovlimašij oovtâstpargo-orgaan ¶ – Njuámmumtavdâepidemia ¶ Hirškiihâ ¶   Ässeeloho: 62,7 milj. ¶ ŠKOOVL ¶ Sierâlágán rikoseh ¶ Teivâdmist ellii čoođâ jieškote-uv sämitige já staatâ uáinuid tast, älgih-uv biodiversiteetsopâmuš miärádâsâin kevttiđ teermâ algâaalmugeh algâsiärvusij saajeest. Sämitigijn já tave-enâmijn lii ohtsâš uáinu tast, ete terminologia kalgeh mutteđ já terminologia muttem lii sämmilijn eromâš tergâd. ¶ Kuulmâ staatâ sämitigeh teivâdii Pyeongchangist, Maadâ-Koreast biodiversiteetsopâmuš 12. uásipeličuákkim ohtâvuođâst. Teivâdem fáddán lijjii oovtâstpargo lasettem biodiversiteetsopâmuš olášuttem tiet sehe ääših, maid kieđâvušeh COP-12 čuákkimist. ¶  Heeihâst. Vrd . 1. Kuehneromyces mutabilis – Koivunkantosieni – Suávičuoldâkuobâr U ¶ Merkkii ruossáin jyehi uási pehti tom molsâiävtu, mii kovvee pyeremustáá jieijâd mättim. ¶ Evni lâi kođđáám viermi tom suávi ovssijd, mon maddust Jovnâ lâi já kuuđhah sehe eres-uv tiivreh lijjii enâmist, maid Jovnâ ij tubdâm. Togo Joovnâ alda lâi taggaar suáhiláánjá, maid pieggâ suvâttâlâi. Stuorrâ lostâmáátu moigârdij já Jovnâ aalgij tom keččâđ. Tot lâi koččâm ton láánjáá kierrust. Lostâmáátu kuárŋuškuođij ton láánján, peesâi mottoom muudon, jeđe koočâi vuálus. Neljii juo kuárŋui já koočâi, mut tot iiskâi vuod uđđâsist. Viijmâg lostâmáátu peesâi vyelemuu uávssáá oolâ, mast lijjii stuorrâ loostah, moigârdij mottoom stuorrâ loostân já kuárvásij ton loostâ oolâ. ¶ Kuáskimpááršáš TII.1963 Ijjäävri Ruávinjaargâst. ¶ – Jáá, munba páásám teehi Anarân, kolgâččij eelliđ kaandâkaandâ keččâmin tovben... Ettim-uvks mun jo, et sun lii kuálásteijee... joo, lii sun-uv ennuv pivdám eellimavvees ääigi... ¶ Nuorttâsämmiliih kevttih nuorttâsämikielâ enâmustáá Čevetjäävri kuávlust. Tobbeen kielâ lii jyehipiäiválii kiävtust päikki-, škovlâ- já pargokiellân, eenâb kuittâg puárásuboi ulmui koskâvuođâst. Eres kuávluin kielâ lii masa lappum. Motomijn soojijn, tegu Avveel nuorttâkielâpiervâlist, ortodoksâlâš kirhoost já puárásij palvâlempääihist puáhtá kielâ kuittâg kevttiđ. Säämi radio lii meiddei tehálâš areena kevttiđ já kuullâđ kielâ. Säämi radio lii-uv lamaš pehtilumos riäidu eromâšávt nuorttâsämikielâ ovdedem- já siäiluttempargoost falâmáin nuorttâsämikielâlâš ohjelm ohoi mield jo luuvij iivij ääigi. ¶ Servisierâdmeh ¶ Immeel pákkumeh ¶ Tot lei vyesimáánu Anarâš-lostâ, moos mun čaallim, et maht mij lâim nuorâ almaah Raahen čokkânâm suátioopâ finniđ. Na opâttiihân toh aliupseereh maaŋgâlágánijd. Huikkii: ¶ Mij peessâp meid Säämi parlamentaarlâš rääđi pehti porgâđ oovtâst ¶ Sämitige čuákkim mieđettij iäru Ilmari Tapiolan sosiaal- já tiervâsvuođâlävdikode saavâjođetteijeevuođâst já nomâttij suu sajan Veikko Porsanger. ¶ – Lah-uv päikkikodálâš? ¶ Marja-Liisa Olthuis saahâ: ¶ - Na, jiem mun tääl vääldi tust maiden. Mast te tiäđám, kuás jieš tarbâšâm tust iše. ¶ Eeči Villein mááđuid kuáivu ¶ 2. Muštâl eukalyptusmuorâst. ¶ make it good ), 6 ) tevdiđ, olášuttiđ, tuđâttiđ tâi finniđ valmâšin ( fulfill, execute, observe ), ¶ Sämimáttááttâs uáppeemeeri lassaan ¶ Stuorrâvuonâ markkânij lopâttem ¶ - Siunaa Jeesus ruokamme aamen, kuulâm máttáátteijee etâmin já tot-uv váháš imâštuttá. Lijjimhân mun-uv tiäđust-uv finnim mottoomlágán ristâlâš máttááttem, láinhân muu vaanhimeh vaarâ oskoost, ko kerd immeelpalvâlus radiost kuldâláin jyehi pasepeeivi, mut veikkâ vala-uv. Jiem lam kuássin kuullâm pääihist, et purrâmâšâst ličij kihheen kijttám Jeesus. Eereeb ohtii kale Niilo Mattila kiijtij maaŋgâ eres-uv ääšist já vaarâ purrâmâš-uv lâi toi juávhust, mut sun lâi-uv pappâ. ¶ 4. ¶ Ohtâ värppi pyevtittui jäävri máddáákeeji vuoddâsân já nyettisuáppon láin Jari Kangasniemi já Sampo Parkkonen, kote nyeti omâstij-uv. Kyeleh koddojii suullân lovemat kiilud, moh siämmást čuállejuvvojii já vuáššojii. Salâsin lijjii iänáážin uccâ šapšiih já sávjááh já toh lijjii kale njálgáh. Tábáhtus uásálisteeh párnáidiskuin lijjii suullân muádiloves, olgomustáá puáttám ulmuuh joba Holland rääjist já väärpi pyevtittemmuddoost masa neljilov, ko italialiih-uv pottii keččâđ väärpi puohtâmân keessim. Ton peeleest tábáhtus lâi pyereest luhostum. ¶ Säämi vyehi? ¶ - Tothân lii tiäđust-uv magneetryevdi. ¶ Já nuuvt keevâi, et tot hoittájeijee lopedem “forgâ” lâi voonnâm love minuttân já kyevtlov minuttân. Ige Ákku innig killám. Veik sun maht lâi keččâlâm tolliđ, te Stuorrâ Äšši lâi mahtnii ain nuuvt vuáimálâš, et tot viehârâš viigâi čoolijn olgos. Já kuuspâ eres sajangin tot ličij moonnâm eereeb puuvsâi siis. Já siämmáánáál kevâškuođij ain täävjib já täävjib. Ááhu mielâst tot ij mahten lamaš suu suijâ kale. Ainhân sun tast lâi almottâm. Mut nuuvt te lâi keevvâm, et hoittájeijeeh lijjii čälistâm mottoom pápárân, et Ákku ij puáhtám tolliđ pooškâs. Já nuuvt sunjin kolgii lippâreh. Ákku lâi vuástálistám ääši, mut tagaráin čuávumuššáin, et pápárân lâi čaallum stuorrâ puustuvijgijn: NÁGGÁR! KALGA ETTÂĐ ČIELGÂSÁVT, MAID KALGA PORGÂĐ! ¶ Lasetiäđuid oppâmateriaalâin, pyevtittemvuáváámijn já ruttâdmist addel Sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh Anarist. ¶ Olmooš kulá meiddei njomâtteijeid , tegu ovdâmerkkân simpans já kissá. Njomâtteijei šohânâs ovdán eeni kuáhtust, já šoddâm maŋa niŋálâs njoomât maajeeldpuáttes. Eres njonmâtteijein spiekâstmáin lii ulmust kuhes pärnivuotâ já kuhes eellimahe. ¶ toh kenski kirdeleh já jävkitteh polvân kiäinusis, ¶ b. Mon almonist lii saahâ? ¶ Tave ooláádmuddo (TO) lii oovtâstpargo neelji täsiárvusii kyeimi: Euroop Union, Ruošâ, Taažâ já Island kooskâ. Eennâmtieđâlávt tave ooláádmudo kuávlu luávdá Taveviestâr-Ruošâ, Nuorttâmeerâ já arktâsijd kuávluid, fáárunluhâmáin Barents kuávlu. Ovtâstumstaatah já Kanada lává tave ooláádmudo tárkkojeijee-enâmeh. Tave ooláádmuddoost láá nelji kyeimivuođâ: pirâs-, sosiaal- já tiervâsvuođâ-, jotolâh- já logistiik- sehe kulttuurkyeimivuotâ. Vuossâmuš tave ooláádmudo parlamentaarlâš foorum tollui Brysselist ive 2009. Sämmiliih uásálistii foorumân SPR já arktâsij parlamiänttárij pissoo komitea pehti. ¶ 2.4 Suomâ- já sämikielâsâš ráámmátteevstâi historjást ¶ nám. ¶ - nissoon, nuorâ 3 ¶ Aalpah E6-F6 ¶ c. siäiluttuvvojii purrâmâšveerkih já mälistui ¶ čuáđgi telkkä ¶ Kiđđuv 2012 väljejui uđđâ nuorâirääđi. Spiekâstâhlávt tuše ive toimâm vuossâmuš nuorâirääđi toovâi iävtuttâs nuorâirääđi noomâtmist. Uđđâsist nomâttem suijân lâi, et nuorâirääđi toimâpajeh joteh kietluvâi sämitige já eres lävdikudij toimâpojijguin. ¶ 6. Uásálistáh lihâdemtiijme ääigi 60 meetter kaččâmân. ¶ Taivalkoski E3 ¶ – Máárjá, mun taa lam. Rávhuduuba tääl. ¶ - Maid sust? ¶ YLE Sámi radio (párnái TV-ohjelm Unna Junná, párnái radio-ohjelm Binna Bánna) ¶ 20° ¶ Sajos čuákkimtekniik máhđulist normaalvijdoduvvâst tulkkum kuuđâ sierâ kielân já tom puáhtá vijđediđ älkkest love kielân. Sajosist láá ohtsis oovce tulkkumčievâ – nelji parlamentsali Soljust já vittâ auditorio Dollast. ¶ kárbáinis já maacâi talle päikkiriidon. Tobbeen ¶ – Joo, Vilhelm-Heendâ Njobžâ. Mut muu puohah koččoh tuše Tálunjobžân. ¶ Sämmiliih láá lamaš iänááš pivdoaalmug, mon eellimvyehi vuáđudui maaŋgâtuálun. Sämmiliih ellii tast, maid luándu šoddâdij ihásávt sii ävkkin jieškote-uv iveaaigijn. Kode já čevđiellei pivdem sehe kyelipivdo lijjii ávháliih iäláttâsah, moi puáhtusijguin kavpâšui joba Koskâ-Euroop rääjist. Maaŋgâ tuálust ihásâšjurâmân kullii meiddei loddepivdo, muorjim já nuurrâm. Ucessiähá puásuituálu lii sáttám leđe juo tuháttijd iivijd. ¶ << Alkuun ¶ Tilálâšvuođâi ohjelmeh láá finniimist: ¶ Maasai Anarist ¶ Muikku-uáiváduvah vajâldeh jorŋâčaasijn ucâmáin planktonraavvâd. Ko muuikuh lijkkojeh čuásis čáácán, toh eellih kesi-iijâi puurâdmin pajaldâsčaasijn já luástádeteh piäiván kolmâ jieŋâlâssáid. Muikku kávná planktonrapuelleid uáinus vievâst. Tot sillee salâselleid vuoiŋâmčääsist syevđikeevlij silleepanijguin. ¶ Nuorttâsämikielâ lii lamaš tuše sarnum kielâ ive 1972 räi, kuás almostuvvii vuossâmuš aabis Aabbâs säämas já Koltansaamen opas, mast oovdânpuohtui kielâ ortografia ađai čäällimvyehi. Čäällimvyehi lii ovdedum tááláá háámán Čevetjäävri škoovlâst. Maaŋgah suhâpuolvah láá oommâm kielâ čäällimvyevi, mut rävisaalmug eenikielâ luuhâm- já čäällimtáiđu käibideh vala pyeredem. Rävisaalmug lii ohtâ uđđâ kielâoppâkirje čuásáttâhjuávhuin. ¶ kaavpugist. ¶ c. leeibij šoddâmsoojijn. ¶  saaveeh ¶ Hiävuš njuškij čuožid, mutâ ij vaijaam čuážžuđ, livoi vuod. Hiävušalmai ferttij kalgâđ tom leeŋgijn já kuárusin laiđij peli kilomeetter ránnjátáálu kuuvl. Rievâ ferttij ton tove kyeđđiđ toos. ¶ Kuullâm- já celkkimmonâttâllâm maŋa staatârääđi meerrid Suomâ iävtuttâsâst Natura 2000 -viärmáđâhân arvâlum vijđoduvâin čohčuv 1997. Tast maŋa ko staatârääđi lii toohâm miärádâs EU komission oovdânpyehtimist Suomâ Natura 2000 -viärmádâhân kullee kuávluin, puátih vuáimán luándusuojâlemlaavâ (1096/1996) 10 lovo Natura 2000 -viärmáduv kyeskee sierânâsnjuolgâdusah. Pargotoimâigijn já vuávámijn ij uážu hiäjudiđ taid luánduáárvuid, moi tiet kuávlu, ađai vijđodâh lii valdum viärmádâhân. ¶ já ¶    pieijum Säminuorâi taaiđâtábáhtusâst 27.3.2014 Suáđigilist teeman lâi taansâ lasseen maalâkove/sáárgus- já čuovâkovekišto, mon fáddán lâi ellee. Taaiđâkoveh pottii ohtsis 184 pittád já čuovâkuuvijd 50 pittád. Taaidâr Merja Aletta Ranttila , vs. sämitaiđuu leenâtaaidâr Tanja Sanila já taaidâr-taaiđâmáttáátteijee Korinna Korström-Magga väljejii 15 nuorâ kovetaaidâr já 5 čuovâkovvejeijee, kiäid sämitigge palhâšij stipendijn škoovlâi kiđđâjuuhlijn. ¶ B. Áimuversolâs šadoh ¶ Sun mieigâi siäinán já smietâi, tuostáččij-uv val lekkâđ ATK-luoka uuvsâ, mii lâi matematiikaluoka puotâ. Ij sun tuostâm. Sun vuolgij väzziđ jotelávt máttáátteijei viste kulij, mii lâi viehâ alda já forgâ sun lâi toho mannee uuvsâ oovdâst já skuálkuttij. Uuvsâ tyehin puoh oinui lemin olmânáál, kuittâg aalgâst. Máttáátteijeeh čokkájii oovtâ peevdi piällást, já juhhii käähvi. ¶ Suávvil táiđá leđe maŋgâsân vuossâmuš kyeli, mon lii koddám stággoin. Suávvil stuorrâ kubdâ selgivepsi liäbbáá muččâdávt, ko kyeli vuájá čääsist. Tast ton lii-uv älkkee tubdâđ. Suávvil siijđoh láá váhá čappâduboh ko šaapšâst já távjá veeškiruškâdeh. ¶ kyeddidkuávlu = kuávlu, mast áálduh šoddâdeh ađai kyeddih ¶ Máttááttâs- já kulttuurministeriö lii meridâm algâttiđ sämikielâ iäláskittemohjelm vuávámn. Ministeriö lii asâttâm sämikielâ iäláskittemohjelm rähtee stivrimjuávhu já pargojuávhu. Aalgâ puohâid kulmâ sämikielâ já ubâ eennâm kyeskee iäláskittemohjelm jotonpiejâmân toovâi sämitigge. ¶ Seervi koččo čuákán stivrâ. Seervi fastâ ihečuákkim tuálloo ovdil kuovâmáánu (helmimáánu) loopâ. ¶ Ohtii Perunka Lasse lâi cokkitmin tuulâ uuvnân, ko huámmâš, et iä lekken tiikuh. Te koččo muu eelliđ käävpist uástimin taid. Mun moonnim káávpán mii lâi-uv tast alda. Kävppijâs koijâdij et maid mun halijdâm. Mun ettim et oovtâ tikkuloová. Mun finnejim tom já kävppijâs šlaanti. Poottim maasâd tikuiguin já jurdâččim, et käävpist eellim ij lekken kustoo mihheen koonstâid. Veikâ lijjiim jo 11-ihásâš, jiem lam vala kuássin ovdil iällâm käävpist maidnii uástimin. ¶ b. loostâi stuáruduv? ¶ Tobdoh já jiermi ovdáneh hitásubbooht, ko fyysiliih jiešvuođah. Nieidáh láá rávásmâmave aalgâst ucánjáhháá ovdeláá, ko kaandah nuuvt fyysilâš ko jiegâlâš ovdánmist. Rávásmâmavveest škovlâjotteem oro lemin lussâd já hyenes peeivih já ahevis tobdoh láá távjá. Vanhimijguin šaddeh älkkeht riijdoh. Nuorâ lii uánihiskeldâgâš já vuálgá meddâl. ¶ väniraavvâdlii jäävri jiešnaalijn: riddouáinuseh, ¶ – Jiem mun tom uáivildâm, eeči syeh- ¶ Herttâšaddoin láá ruotâsčuolmah, moh väldih ááimust haapi. ¶ Aamen. ¶ Olgosadalduvah ¶ Kuivee vist hiämáskij, ko ijhân sun lam kuássin hárjánâm tággáár hiäibumân já nieidáin vala. Kalehân sun obijdiskijn lâi hiäibum, mut tot lâi-uv aaibâs eres äšši. Huápust Kuivee kuittâg peesâi tilálâšvuođâ hiärrán, já suoi hiäiboin kuhháá – tassaaš ko lieggânáin... Nuuvtpa tot váárááš, mon pellâst suoi hiäiboin, nomâttui tast mana Sááránieidimväärrin, lädikielân Saarineitämövaara já tot jáávráš, mon pellâst tot tábáhtui, nomâttui Sááránieidimjävrin, lädikielân Saarineitämöjärvi. ¶ Jeesus sáárnui vala viärdádâs: ¶ Sämitigge almoot uuccâmnáál HALDÂTTÂHHOOVD meriäigásii virge 1.2.2014 – 31.1.2015 koskâsii ááigán, máhđulávt kuhheeb-uv ááigán. Haldâttâhhoovdâ váldupargon lii jođettiđ sämitige stiivrâ vuálásâžžân sämitige haldâttuv, ekonomia já pargojuávhu, tooimânpieijâđ sämitige miärádâsâid sehe suunnâttâllâđ já ovdediđ tige tooimâ. ¶ numeristiđ, numeristám, numerist = numeroida ¶  ti´vrâs; “Ii-ik!” sun kiljádij já kočâttij kaakaokoopâ lättei. Matto čuážui tääl suu ovdiipeln – mutâ tasthân lijjii kyehti jyelgi – kyehti KANISII jyelgi! ¶ Nuorâirääđi taha sämitige stiivrân iävtuttâs jesânijn, kiäh väljejuvvojeh, já lopâlii miärádâs taha sämitige čuákkim. ¶ ollágin, maht čapis já assaas poolvah čokkânškuottii ¶ Maahisweb - Sämimuseo Siijdâ párnáisiijđoh ¶ 6. Kuuba 72 ¶ Kirjeest Leena Ravantti: On jänis pensaassa ¶ Nuorttâsämmilijn láá nelji sierâlágán kappeermaali, main lii eromâš merhâšume. Jieškote-uv kappeer uážžu kevttiđ tuše tiätu siiviilsiätun kullee olmooš. ¶ Vuossâmuu celkkust maaŋgâlovo olgospyehtim riippuvista pahantekijöistä lii jurgâlum ¶ 2. Jaapaan 116 230 ¶ Jyehi paje nohá Täärhist tiäđuidâd já táiđuidâd -uásán. Ton vievâst uáináh, maid lah oppâm já maid aašijd kolgâččij vala hárjuttâllâđ. ¶ Kielâpiervâl puškopiivdost, reŋgân Juha Kangasniemi. ¶ 7. a. Moh iäláneh tovâtteh pääni purâlume? ¶ kuoskâm cuoŋŋuu; eidu kieskâd, ¶ Anne Seipiharju ¶ kuvvim: Jorma Happonen já Riitta Pouttu ¶  Habitiiv Sämmilâšvuotâ ij muu eellim eromâšávt ”rievdâd”. Sämimááccuh lii tiäđust-uv áinoo rievtis piivtâs juuhlán ko juuhlán, ege tane vissâ maŋeláágin taarbâš lädimááccuh eromâšávt smiettâđ. Šiev meccikáárvuh ton sajan láá tiäđust-uv sovskammuuh, peeskah, njuppâheh, luukah já kamâspidoh. Já pyeremuuh suháh sovskammuid láá olmâ kamuvsyeinih – pisoh jyelgih koškesin já liegâsin. ¶ sämikielâ haldâšemkuávlust (sámi hálddašanguovlu/ forvaltningsområdet for samisk språk) asâttui ive 1990. Sämikielâ kyeskee njuolgâdusah lahtojii jo ovdeláá asâttum sämilaahân já toh pottii vuáimán ive 1992 aalgâst. Nuuvtpa sämikielâ haldâšemkuávlu lii vuosâsajasávt sämikielâ njuolgâdusâi heiviittem váldukuávlu. Toos pottii aalgâ rääjist kuullâđ čuávvoo Finnmark já Tromsa lääni kieldah: Kárášjuuhâ (Kárášjohka/ Karasjok), Kuovdâkiäinu (Guovdageaidnu/ Kautokeino), Uunjargâ (Unjárga/ Nesseby), Porsaŋg (Porsáŋgu/ Porsanger), Tiänu (Deatnu/ Tana) já Kaivuonâ (Gáivuotna/ Kåfjord). Tah kieldâh láá ärbivuáválávt tavesämikielâ kuávluh. ¶ – Na taid kale ij viišâ teehin kyeđđiđ! Toh evviseh kale kalgeh pyereeb njáálmán, eeđâi Kaari vala korrâsub jienáin ko táválávt, ansun ákku jieš-uv kulá. ¶ » Ko Jeesus lâi ettâm ¶ – Hei, tääl mij kale sihâstep patârâsân! Šlubbopelji eeđâi já išedij Puállunjune čuožâd. ¶ uuccâmruvdustâh = hakuruudukko 47 ¶ Äijih já Matti rähtiškyettiv käärdi ađai kárduškyettiv. Käärdist láá keviduvah já riseh käärdi äiđin. Vistig Matti já äijih čuoppâv soovij oovsijn keviduvâid já ennuv riisijd ääiđi várás. Äijih ráhtá keviduvâid já Matti tiälláá riisijd káárdán keviduvâi kooskân vâi riävskáh irâttitččii peessâđ riisij nubepel uurbijd puurrâđ tuše keviduvâi peht. Keviduvâst čoođâ monâdijnis riävská páácá kielân kiddâ. ¶ Aalmugjeessân- já poolitlijd vuoigâdvuođáid kyeskee almos-sopâmuš ¶ Uáivikaavpug: Porto Novo ¶ já toollâđ jieijâs liegâsin. ¶ haavanpunikkitatti ¶ Saavâjođetteijee Sanila-Aikio lâi ilolâš, ete čájáttâstooimâ liäkká eidu Petteri Laaiti 40-ivejuhlečájáttâs: “Jyehi sämmilâš tobdá Petteri Laaiti noomâ. Nommâ šoddâd noonâ mielâkuuvijd kietâtyejirähtest, taidârist, miäštárist, máttáátteijest, kielâ já kulttuur sirdest.” Taažâ Sämitige tiervâttâs tilálâšvuotân puohtiijn Silje Karina Muotka já Henrik Olsen, kiäi maŋa sämityeji servi Sámi Duodji ry:st Petra Magga-Vars já Aune Musta tuáivuttáin Laaitin luho sunnuu sárnumvuárust. ¶ 8. Rottá lii pille-ellee ¶  láá b. volliittem: ¶  toh – Na mun elâččâm forgâ taid keččâmin, eeđâi Juhháán. Vistig kale tááiđám eelliđ lávguáldást luškâ teikâ mestâ jo kolmâ čääsist čokkáámin, ko lii nuuvt paahâs. Ko peri ličij riddo, kost pesâččij vuoijâđ! ¶ – Tääbbin ij lah kesten vuáru ovdil muu, eeđâi Monni. Sun leggistâđâi stoovlin já lâi nuuvt puášáškâm, ete kihheen ij tuostâm ettâđ maiden. ¶ Ko Jáákuš tastoo vaazij eččis paaldâst piäldu kulij kuáhčá uálgátuáivi alne, te čujottij ¶ Säämi Radiost láá tääl pargeeh jieškote-uv suorgijn ohtsis 23, main anarâškielâ toimâtteijeeh láá kulmâ: Veikko Aikio, Anja Kaarret já Heli Huovinen. Anarâškielâlâš vuolgâttâsah “Anarâšsaavah” vuolgâttuvvojeh tuorâstuv tme 15.00 – 16.00 já nube keerdi vástuppeeivi tme 9.00 – 10.00. ¶ Rähistiđ vajalijdâd ¶ Ässeeloho: 10,2 milj. ¶ Nilla Tapiola (Merja Nillukka), Jouko Hetta (Antti Aikio), Terhi Halonen (Veikko Porsanger), Janne Näkkäläjärvi (Per Uula Juuso), Tiina Sanila-Aikio (Veikko Feodoroff), Osmo Seurujärvi (Arvi Kustula), Teija Linnanmäki (Kaisu Nikula) ¶ Mun suorgânim jaamâs. Tastmaŋa kirdemkiedist kávnojii luhhoost jo čuovah-uv. ¶ Suomâluohtâ G4 ¶   Säminuorâi taaidâtábáhtus uárnejuvvoo 31.3.2011 Ucjuvnjäälmi škoovlâst. Válduteeman lii tanssâ, já ton lasseen uárnejuvvojeh sierâlágán pargopáájáh. Taaidâtábáhtusâst väljejuvvojeh säminuorâi ovdâsteijeeh Nuorâ Kulttuur MOVES –tábáhtusân, mii uárnejuvvoo Oulust 20.–22.5.2011. ¶ Lofoteh 99 ¶ b. Amazon (maailm čáccáámus juuhâ) ¶ – Poođij mii? Eeđâ jo! ¶   3. Kuábáš lii stuárráb, haatâ alodâh vâi ton robdâ? ¶ koorâ já oovsijd. ¶ Taas kun kesäpäivän kehrä ¶ Klemetti Näkkäläjärvi kieđâvušâi savâstis Suomâ sämmilij sajattuv já tiäduttij savâstis seminaar historjálii merhâšume já Euroop Rääđi sopâmušâi já sopâmij kocceem merhâšume sämmiláid. ”Tuáivum, ete taat seminaar joođeet aaibâs uđđâlágán vuáruvaikuttâsân sämmilij, virgeomâhái já Euroop rääđi kooskâst- já luándulávt – pyehtip rähtiđ uđđâ toimâtaavijd ovdediđ Euroop rääđi tooimâ já sämmilij vuoigâdvuođâid. ” Näkkäläjärvi pahudij. ¶ Algâaalmugaašijd láá kieđâvuššâm OA-vuáháduvâst koskâpuddâsâš pargojuávhuin jo luuvijd iivijd. Ive 2000 algâaalmugij olmoošvuoigâdvuođâi kieđâvuššâm várás vuáđudui pisovâš algâaalmugaašij foorum ´The United Nations Permanent Forum on Indigenous Issues/ PFII´. Ton vuossâmužžân saavâjođetteijen tooimâi Taažâ sämmilâš Ole Henrik Magga (kaskoo kooveest). Sämmiliih láá uásálistám aktiivlávt foorum tooimân ton aalgâ rääjist. ¶ 7. a. Kalle vyesi sorvâáldu kuáddá ivveest? ¶ Siskáldâs ¶ Uđđâ máttáátteijee lâi-uv kustoo čuuvtij pyereeb ko ovdebâš. Pyeri ton peeleest, et sun lâi hitruu já uáli makkuutteijee uáppei iähtun. Škovlâtiijmeh kale algii tegu táválávt, mut nuhhii ain toos, et Takkunen mainâstij mijjân suátimainâsijd já loddepivdemmainâsijd, maid mij kuldâlijm hirmâd tärkkilávt. Sust lâi taggaar pottáák sulâstitittee ruápsájeijee njune, uccâ čapis pastelis čalmeh aldaluvvâi nubijdis já hirmâd suohis njävileh njune vyelni já vala-uv suohâduboh kulmesoksâmeh čolmij paajaabeln. Sun sulâstitij ucánjáhháá Ruošâ ovdii president, kiän mottoom anarâšvuorâs kočodij noomáin “Staalinâm äijihâm” . Takkunen lâi almai, kote lâi jottáám kuohtuid soođijd, selvânâm tain uccâ háváduumijn já alanâm tobbeen kapteenin, mii lâi mii mielâst uáli stuorrâ suáldátárvu, vaarâ vuossâmuš kenraalist vuáluskulij. Motomeh oppâtiijmeh algii joba nuuvt-uv, et ep kiergânâm ubâ tiijme amnâsângin olmânáál vuáijuđ, ko máttáátteijem jo mainâstškuođij meccipivdo- já suátimainâsijd já toos mij lijkkuim. Siämmáá luokkavisteest lijjii niäljád, viiđâd, kuuđâd já čiččâd luokka já puoh luokah tiäđust-uv lijjii kolgâđ porgâđ taid pargoid, moh sijjân kuás-uv lijjii meridum, mut kuldâlii kuittâg Takkus mainâsijd. Sust lâi uccâ pennâgâš, Suomâ ciägupelji, mon nommâ lâi Taru. Tot lâi suu jieijâs saavâi mield ubâ Kaamâs pyeremus loddepeenuv. Ko čuhčápivdemäigi maŋeláá aalgij, te motomeh kaandah, kiäh assii Kaamâsist pessii oholoopâi ääigi Takkus fáárun loddepiivdon já lodeh kal kulloo kočâdii. Jieš jiem peessâm kuássin Takkus fáárun loddepiivdon, veikkâ liččim kale halijdâm, mut ko loddepivdemmääđhih tábáhtuvvii ain pasepeeivi, te mun lijjim tiäđust-uv talle pääihist. ¶ Falâldâhpivdemäššikirje ollásávt ¶ Säämi parlamenteh ađai Sämitigeh (Sámediggi / Sämitigge / Sametinget) láá vuáđudum tain adelum lavâiguin Suomân, Ruotân já Taažân. Nuuvtpa toh láá aalmugis alemuuh poolitlâš orgaaneh já toh ovdâsteh sämmilij virgálâš jienâ. Sämitigge väljejuvvoo vaaljâiguin, moh toimâttuvvojeh sämmilij koskâvuođâst jyehi niäljád ive. Nuuvtpa Sämitige vaaljâpaje lii neelji ive kukkosâš. ¶ Ijâttes Ijjâ -festivaal álgá vástuppeeivi 15.8.2014 jo ärbivyehhin šoddâm paarnij- já nuorâipeivijn, kuus láá almottâttâm paijeel 240 pärnnid já nuorâd pirrâ sämieennâm. Peivi álgá škovlâlijd uáivildum muusikpargopájáiguin, moi stivrejeijen tuáimih taan ive algâaalmugkuosij lasseen el. kárášjuuvâst puáttee jyeigee Johan Anders Bær, anarâš ráppájeijee Amoc, SomBy-juávhust uápis artisteh Juho Kiviniemi já Oula Guttorm sehe Aila-duost uápis Jessika Lampi já Heli Aikio. Säämi párnáikulttuurkuávdáš Mánnu pelestis uárnee vástuppeeivi säminuoráid uáivildum "Stááluh mii kulttuurist" -pargopáájá Sämimuseo Siijdâst. Paarnij já nuorâi muusikpargopáájáid almottâttâm lii nuuhâm jo kidduv, mutâ Mánnu uárnim páájáid kiergân vala almottâttâđ. Lasetiäđuid Mánnu páájáin finnee párnáikulttuurkuávdáá toimâjođetteijest Petra-Biret Magga-Varsist p. 040 7325 503. ¶ b. Maht arvemeeri riävdá, ko sirdâšuvá Taažâ riddoost Skandij paijeel Suomân? ¶ Lahâčällee ¶ Hanssâ lâi kuittâg-uv vissâ lamaš vuoigâdist! ¶ jurgâlussân ain ive 1938 räi, tastko kielâäššitobdeeh iä tuhhiittâm 1800-lovvoost ¶ Nuorttâmeerâ ponneest eellih maaŋgah kaccuušlaajah . Kaccuuh láá siijđoin tuolbâseh, muádi senttimeetter kukkosiih ponneest piäittáástellee elleeh. Toh láá maaŋgâi kuolij tehálâš raavâd. ¶ Mut jiem ettâm tast maiden. ¶  YM, TEM, MMM, Sämitigge ¶ 3. Oovdânpyehtee lode iärásáid. ¶ AASIA MAAILM UÁSSIN ¶ 30° ¶ – Na lah-uv keččâlâm väldiđ pastem meddâl koopâst ko juvâškuáđáh? koijâdij tuáhtár. ¶ Vijđodâh: 322 000 km 2 ¶ tuubdâst lasseen huápulii táárbu kunnijâttiđ já ovdediđ algâaalmugij vuoigâdvuođâid, moh láá nanodum staatâiguin toohum sopâmušâiguin já eres nanodeijee orniistâlmijguin, ¶  predikatiiv. 2) – Na? ¶ Vuõssmõs dohat sääʹnned säämas - kirje lii jurgâlum eŋgâlâskielâlâš kirjeest . ¶ Totkeesijđo ¶  (akk.) Pargopitáh ¶ 3) eres sämmilij vuoigâdvuođâ algâaalmugin hettee kuávlui kevttimhaamijd ucâmušâst uáivildum kuávluin já ton alda. ¶   predikatiivih, 81 jiennâd Magga-Vars Petra Biret ¶ 2. Kišto uárnejeijen tuáimá Sämitigge. ¶ Heivee tilálâšvuođáid, main tarbâšuvvojeh koskâstuárusâš čájáttâssaje já kejâttâh. Kj. vuáđukove uálgisbeln. ¶   Taam bussimääđhist munjin paasij mielân tuše ohtâ tábáhtus: muu tuáhá čokánij mottoom nuorâpaarâ. Suoi láin lamaš Čaabuáiváást vaajâldmin. Nissoon sooitij kuusnii já kiljoi jieijâs kietâpuhelimân, et sunnuu vajâldem lâi nuuhâm. Tot oroi mudoi-uv lemin dramaattisâš tábáhtus. Almast lijjii kammuuh ráigánâm já jyelgih lijjii kupâlistâm. Já et sunnust lâi purssâ koččâm kuusnii, mut luhhoost sunnuu bussiliipuh lijjii pááccám hooteelloonjân. Evvis-uv sunnust lâi kuittâg mottoom verd fáárust. Muu tyehin kullui koškeleeibi suoskâm, já njunán šliämádij vielgissipuli viehâvis haajâ. Tot ij orroom nuhâmingin. Maid jo tuáhásân oinim, almai hurtoi njuolgist pakettist salamimaarfijd. Iimâš kale, muu čuávji oroi josijduumin ige tot vaivâšum tágárijngin haajâin, moh paccii ááimun ubâ loppâmáátkán. ¶ tiäpui kooskâst. Koomeet haavin šoddâm amnâs ¶  koskoho Seminaarist kessii Euroop rááđán já ton torjui Ruošâ sämmiláid já Taažâ puásuituálu turviimân. Euroop Rääđi vaaldij seminaar viestâ tuođâlávt já sämmiliih finnejii lopádâs, ete Euroop rääđi vuáju taan tilán. Euroop rääđi raasism já soováášmettumvuođâ vuástásii komissio (ECRI) saavâjođetteijee Christian Ahlund muštâlij ECRI adelem avžuuttâsâin Suomân, Taažân já Ruotân. ”ECRI lii avžuuttâm, ete Suomâ pehtilit tooimâid sämikielâi iäláskittem várás, sämikielâ máttááttâs ovdedem várás já säämi kielâlaavâ olášuttem várás. Suomâ virgeomâhááh kolgâččii meid riemmâđ toimáid vâi lasetteh almos tiäđulâšvuođâ sämmilijn väldiaalmug kooskâst nuuvt máttááttem ko kampanjai vievâst; Ahlund tiäduttij. ¶ Laapi litto áigu jurgâlittiđ Euroop union ráhtusruttârájuohjelmij tieđettemčálusijd meiddei tave-, aanaar- já nuorttâsämikielân. Tääl Laapi litto ocá jurgâleijeid já táttu jurgâlemfalâlduvâid. Eenâb tiätu ääšist ¶ Fakkist Heipparalla poođij kaačân. ¶ kiäčán iskosulmust. ¶ Luommim ¶ [1]: Seminaarist ettui, et hiivsigašij tooimâtmist ličij puáhtám čäälliđ uánihubbooht já lasettiđ loopân (nubbe loho) váhá eenâb dramatiik. Muu mielâst hiivsigääših pottii novelân siämmáánáál tego tuotâvuođâst-uv kuullim. Tondiet jiem hirmâd ennuv taid halijdâm uánidiđ jiemge tiättám, maht tom ličij kolgâm porgâđ. Halijdim kuittâg keččâliđ, magarin te maainâs šadda, jis loopân keččâl lasettiđ dramatiik. ¶ já porgâđ meritiätulávt toi olášutmân. Suomâ pele sämmilij luuvijd iivijd iällám tuoivâ uážžuđ jieijâs kulttuurkuávdáá lii tääl muttum tuottân. Onne pyehtip ávudiđ ton vihkijáid já ilodiđ jieččân pargo heđâlmijn. ¶ – Suollust jiem tieđe, mut mun uáinám --, mun uáinám paapâ Äijihsuollust sieidi kuvlân. Ááh, ko taat vijne lii tommittáá uccáá, et jiem uáini aaibâs čielgâsávt! Vijne stircco koopâ robdáid, já koopâ ponne páácá koškesin. Kove ponneest láppoo! ¶ Ekonomi on sellainen ihminen, joka osaa selvät asiat sanoa siten, että niitä ei kukaan ymmärää. ¶ "Tiervâ! Muu nommâ lii Ánná. Mii tuu nommâ lii?" Návt álgá vyeliškovlâliijd uáivildum vuosmuš anarâškielâ oppâkirje Hitruu! Ááhu kuuvl, mii almostui kiđđâluuhâmpaje aalgâst. Oppâkirje lii uáivildum vuáđuškoovlâ vyelimus luokáid já tot uápásmit uáppeid Ááná já Saammâl fáárust anarâškielân já kulttuurân. ¶ Saavâjođetteijee keigee Elsa Vallen kulttuurpalhâšume ¶ Tääl sij lijkkojii Joovsepân vala-uv ucceeb. ¶ Nubbe máhđulâšvuotâ sátáččij leđe rievdâđ . Laaviižeh-uv Rivdul riidon rievdâđ muorah já eres kobđoo tiiŋgah? ¶ Kulluttâs 12.8.2015 ¶ Suávvil - uággoo njaalgâ saalâs ¶ Iän vaarâ kuássin liččii vuálgâmgin tággáár máátkân, mut ko Hollandist eledijn munnust poođij Máárjá-Liisá kálláin Henkjanáin saahâ ton monumeentist, te sun eeđâi et tot lii Maadâ-Dakotast, Minnesota ráánjást. Talle cokkânij juurdâ, et elleenba tobbeen keččâmin taid äijihijd já ko tääbbin lâim já munnui poođij mätki Maadâ-Minnesotan, te siämmáá määđhi ohtâvuotân vuáváim taam-uv määđhi. Nuuvtpa uážžu ettâđ, et Máárjá-Liisá käällis lii sujâlâš munnuu máátkân Badlandin, Black Hiilsin já Crazy Horsen . ¶ – Aa-, aah? ¶ 97 ¶ isokaulussieni ¶ Jeesus keejâi ustevijdis já eeđâi: ”Maht lamgin vuárdám, et pesâččim purrâđ täid pessijâšmálásijd oovtâst tiiguin.” ¶ Siiŋkâ pyevtittâs 2006 (milj. t) ¶ pođoikobđoo irtokelluja ¶ Sukkârruotâs viljâluvvoo Maadâ-Suomâ sukkârfabrikij aldasijn. Sukkârruottâs šoddâdem váátá raavâdvaljaas eennâm já kuhes šoddâdemääigi. Sukkârruottâseh kalvojeh juo vyesimáánust. Lieggâ keesij ruottâsáid kiergân čoggâšuđ ennuu sukkâr. Šaddo vyerkkejuvvoo iäskân roovvâdmáánust. Talle ruottâseh loptejuvvojeh stuorrâ luptimmašináin, mii kiässoo traktor maajeeld. ¶ - Veikkâ toin ij pyevtigin vyeijiđ, te tot lii liijká viehâ muččâd maađijpellâst. ¶ a. tubákkistmettum kiäppáh ¶ Poccuin láá meerhah peeljijn. Ulmuuh läävejeh koijâdiđ, ete mon ennuv tust láá poccuuh? Toos puáhtá västidiđ veikkâ ete jeegi tievâ teikkâ mii mielân puátá. Must láá vissâ käävci poccud teikkâ kyehti poccuu. Jis láá kyehtičyeđe poccud te toin láá jo neljičyeđe čuárvid já käävcičyeđe jyelgid. ¶ * Láá-uvks tust äigiájánâsah? ¶ – Naa. Taah kyeleh láá kal pyeidih. Luhhoost iän koddám onne ruoinâ kuolijd. Jáhá. Kuolijd kolgâččij čolliđ-uv. Kii haalijd čolliđ pyeidis kuolijd? eeči koijâd, ko huámmáš Hirškiihâst čollimpuuvko kieđâst. ¶ 7 Snuđenjune vuordâš rammum. Maid eeđah sunjin. ¶ Vuáđututkos maŋa pargee puáhtá jyehiđ tálkkâsijd pyecceekuáhtásâš meripittáid já adeliđ talkkâsijd luándulâš kiäinu mield ( om. njäälmi peht, pottâčuálán, peljikuáskánjâsáin). ¶ Tarja Nahkiaisoja: Inarin pitäjän asutuskehitys 1805-1910. 1995. ¶ 2. teddilâs, 2015 ¶ Taan tove puhelimân västidij ustevlâš jienâ. Sun kuldâlij muu mainâs já koijâdij, kost mun lijjim. Ko čielgejim, et lijjim kirdemkiedi aldasijn, sun lopedij tállân puáttiđ já eeđâi, et sun ličij kirdemkiedist vaartâ keččin. Mun te keččim Einon, já sun lopedij tuálvuđ muu jieijâs autoin toho. Muoi aštus kuorriistáin muu tävirijd fiärttuautost, piejáim taid Eino auton jeđe vuolgijm kirdemkiädán. Tien määđhist ij kuhháá ájánâm, já nuuvtpa munnuu puáđidijn tobbeen ij lam vala kihheen. Ton ääigi Avelân iä innig puáttám mašinehkin, já ubâ kirdemkieddi lâi pikkâsevŋâd. Eino orostitij autos aaibâs terminaal oovdân jeđe kuođij autos moottor huuráđ já čuovâid pyelliđ. Iä kuullâm maŋgâgin miinut, ko muoi ooinijm mottoom auto puátimin terminaal kuuvl, piilih vala njurgon. Muoi imâštâláim, kuus totkis auto tagaráin sáttoin lâi joođoost. Uáli forgâ äšši čielgâi munnui: auto orostij Eino auto paaldân. Tast lavkkij olgos kuhessiähá äijih já vaazij njuolgist munnuu kuuvl. Eino lehâstij laasâ já koijâdij, mii almast lâi äššin. Sun lâi kirdemkiedi torvovahtâ, kote lâi ton uáivilist, et taan ääigi ij kirdemkiädán kolgâččii leđe äšši. Mun te čielgiiškuottim, et must kale lâi äšši, ko lijjim puáttám laiguuttiđ auto. Almai keejâi muu iäpádâlân. Sun ij jiendâm maiden, mut suu muáđuin ooinij, et sun illá oskoi muu. ¶ kontekstuaalliih äävžih vuolgâteevstâ já puátuteevstâ kooskâst iä lah. Siämmáánáálá ¶ – Aai, Puoidâ já Koddesäplig! Väri mist-uv kuobžâčuávjih! Talle ij tarbâšiččii čuággiđ evvisijd täälvi várás... ¶ 82 ¶ Konferens tuálloo Kirkkonjaargâ Thon hotellâst. Konferens álgá skammâmáánu 10. peeivi tme 9.00 já nohá tme 18.00. Konferensmáláseh álgih tme 19.00. Vástuppeeivi 11. peeivi vyelgib pááikán. Säämi parlamentaarlâš rääđi ohtsâš stivrâ västid konferens valmâštâlmist já orniimist. ¶ Tot uánihis junámätki piištij veik mon kuhháá, mut viijmâg te peesâim Bryssel maadâsajattâhân, kost almugijkoskâsâš juná koolgâi vyelgiđ. Lâim maŋanâm jo pajeláhháá kyehti tiijme. ¶ Hittruus maainâs ¶ 1. Paxillus involutus – Pulkkosieni –Puolikkuobâr U ¶ kyeličerrih.....75, 77, 82 ¶ 21 EESTI ¶ 2), tuođânálásávt tondiet, et tot oro luándulubbon. IM vuod lii jurgâlâm KR92 mield ¶ 36B Šoŋŋâdâhdiagram ¶ Maaŋgah Jävri-Suomâ kaavpugeh láá tagarijn soojijn, main láá šiev eennâm- já čäcijotolâhohtâvuođah. Ovdâmerkkân Suomâ kuálmádin stuárráámus kaavpug Tampere lii šoddâm Näsijäävri já Pasejäävri koskâsii kuátkun Tammerkuoškâ pellâs. Kuopio lii Kallavesin čuoggâseijee njaargâst, já Jyväskylä lii kuulmâ jäävri koskâsii kuáđhust. Saimaa riddoost lává Imatra já Lappeenranta kaavpugeh. Lappeenrantaast álgá Saimaa uáli, mon mield lii ohtâvuotâ Suomâluohtân. Vistekálvufabrikstis já tälvivalastâllâmkuávdáástis pegâlmâs Lahti lii Jävri-Suomâ máddáápiäláá roobdâst Salpausselkääst. ¶ Jookeerpargopittá 6. Čuávdi ruossâháá. ¶ – Kuás tij leppeđ iloliih já luholiih? Ađđiistâllâđba, mon hámásâš lii ilolâš já luholâš lodde, Heikkâ iävtut párnáiđ. Tállán sun uáiná ennuv ilolâš muáđuid, ko párnááh moijájeh já povvâsteh ilolâžžân. ¶  puáhtá S Hiärrá äärmit tääl mii–uv. ¶ Iänuduv luvâttâh: Rosa-Máren Magga (tavesämikielâ) já Mareena Keskitalo (tavesämikielâ) ¶ Viljâm já maahâm nágáttâláin vala äigipuudâ ukkomauser eromâšvuođâst, mut muoi Elli-obbijn iän váldám áášán maggaargin pele. Ko lâim kiärguseh, te tavanijm já vuolgijm rievdâđ mietiviirdán. Mist lijjii sälttitideh veikkâ mon ennuv, kale tääl kehtidičij maccâđ pivdemmääđhist, ko tot nuuvt pyereest lâi luhostum. Ehidist laddijm Saarel sáátkun já sälttitideh tuálvojii kiällárân. ¶ 7. a) Noomât Suomâ luosâjuuvâid. ¶ Euroop rääđi ministerkomitea avžuuttij ive 2004 kuávlulijd kielâid tâi ucceeblohokielâid kyeskee eurooplâš vuáđukirje heivitmist Suomâst, et Suomâ "riämá eromâšávt tállán toimáid visásmittiđ tuođâlâš lappumvaarâ vuálásij aanaar- já nuorttâsämikielâi eellimtohálâšvuođâ" . ¶ 2. Atlaantâst puáttee poolvah pyehtih Tavekuávlun oorvijd já myetteid. ¶ Nuorttâlâškielâ já -kulttuur seminaar 14.6.12. ¶ Ohtsâškoddeest almolii vääldi kevttim lii uskum esivááldán. Ton kenigâsvuottân lii suojâliđ puohâid aalmugjesânijd já huolâttiđ vuoigâdvuođâ olášuumeest. Šiev esiväldi kulá Immeel pyeremussáid skeŋkkáid. Oskolâšvuotâ Imelân lii kuittâg tehálub ko ulmui tottâlem. ¶ Mut loopâst eeči eeđâi: “Jiem innig puurâ tuoid siähtálijd” já vyeijilij kuárus čoovjij kuhás jeegij já tuoddârij tuáhá kaavpugân, kost sun ain maacâi nuuvt maŋŋeed ehidist, et Kasper lâi jo uáđimin. ¶ Euroop rääđi, sämitigeh já olgoašijministeriö uárnejeh seminaar ”Sämmiliih – aalmug, kulttuur já kielah já Euroop rääđi” säämi kulttuurkuávdáš Sajosist 28.11.2014. ¶ salttiđ, salttiim, sälttee = suolata ¶ 4. riävská ¶ – Kalehân tot ovdán, eeđâi Omar já lâi moovtâ. Tääl te lam ovdánâm v räi. Tääl ááigum uástiđ vuojâ já vuástá. Kavnim meiddei oovtâ munjin omâs sääni: vuojâtäigi. Ostim tom muáddi peeivi tassaaš. Tom lijjim-uv kuhháá uuccâm, mut ko jiem tiättám, mii totkis taan kielân lâi. Luhhoost kavnui! ¶ b. Mon šadolâšvuođâkuávlust láá ¶ Uárjipiegah já meerâ aldavuotâ láá tehálumoseh suujah toos, et Viestâr-Euroopâst arva já muáttá távjá. Atlantist posodeijee lieggâ uárjipiegah pyehtih lieggâ merâvirde, Golfvirde, lieggim lahtâ ááimu Euroopân. Ko merâpieggâ kuáhtáá eennâm, te áimu luptân pajaskulij. Paijeen čuáskásist ááimu lavtâsvuotâ lávvá čäcikuáškánjâssân já arveškuát tâi muáttáá. Nuuvtpa Euroop arvaamusah já myetteemusah kuávluh láá riddoost já váráduvâi piegâpiäláin vieltijn. Merâšoŋŋâduvâst arva já muáttá pirrâ ive valjeest. Keesih láá čuáskáseh já täälvih liähmuseh. Iveaaigij koskâsiih liegâsvuođâtileiäruh láá uceh. ¶ Gen .  Pyere  táálu  lii  hiđes  huksiđ. ¶ 66. Eellim riddoost já riddočääsist 213 ¶ sänitääsiráhtusist neelji saajeest. KR92 sistanneem olgospyehtim kävi toteen lii ¶ - Jis muštáh, te mun lam nuáidihäldee já máátám porgâ đ veikkâ maid. ¶ Suomâkielân jurgâlâm Arto já Kirsti Ingervo ¶ b. merâpuákku ¶ Seervi peeleest halijdâm-uv tuáivuttiđ puoh pargeid pargomoovtâ kielâiäláskitmist. Oskom, et loppâivveest mist lii ennuv uđđâ juovlâluhâmuš já pyeri mielâ luhostum pargoive keežild. ¶ Pargopitáh ¶ Liisá lâi pääihist. Sun lâi ohtâ tain suu skipárijn, kiäh iä lam vuálgám meendu kuhás luuhâđ. Liisá lâi halijdâm tuš Ruávinjaargân, mii oroi lemin hirmâd jo alda Ááná mielâst. ¶ Mut Áánást oroi, et taan moiveest ij kuássin mihheen čielgâm. Škoovlâst lâi lamaš nuuvt älkkee, ko máttáátteijee lâi ain hiäŋgám seeibist já páguttâm liävsuigijn mut tääl sun koolgâi jieš väldiđ jyehi ääšist čielgâs, ige kihheen orroom masten tietimin ige peerustmin. Liävsuh iä lamaš ige jiešalnees tiätu tastkin, moh kuursah sunjin kullii. Professorijd já eres stuorrâ hiäráid sun ij vala tuostâm aldaniđgin koččâmušâidiskijn. ¶ 6. Hiävuš lii jotelis ellee ¶ - Ij-uvks sunjin kolgâččii mainâstiđ? ¶ Saijoos kietâtyejipáájást korrâ tuojij stivrejeijee lii Ville Rasmus. ¶ –~Puoli miestä maahan! ¶ acâkkâssraŋgâ = hehkulanka 123 ¶ koskâmeerhâid puátukielâ njuolgâdusâi mield. (Ingo 1990: 297.) ¶ Parlamentsali Soljust láá 60 sajed vuáđuhäämist, moin 23 sajed láá jurbâ parlamentpeevdist. Jis parlamentsalist tuállejuvvoo čuákkim puáđáččij čuávvuđ paijjeel 40 persovnid, ijge salist ličij tuárvi čokkámsajeh, puáhtá čuákkim čuávvuđ táárbu mield meddei auditoriost. ¶  te škaajâ 137 ¶   2. Sáárgu Egypti káártá já merkkii toos ¶  ’olla Matti Morottaja čáállám já uŋgárlii Daniel Gelencsér kuvvim Muu aabis, čohčâ -čohčâaabis lii uáivildum 1. luoka čohčâluuhâmpaje anarâškielâ eenikielâ oppâkirjen. Maŋeláá kiirján kárván kiđđâuási já hárjuttâskirje. ¶ irmeli.moilanen(at)samediggi.fi ¶ Suomâsavzâ lii siđhes ¶ Säämi kielâtaho palhâšume lii taaidâpalhâšume, mii kalga spejâlistiđ sämikielâ já kulttuur riggoduv já maaŋgânálásâšvuođâ. Palhâšume muttoo jyehi nube já ton rähtimist västid Sámi Duodji ry valjim sämitaaidâr tâi -tuáijár. ¶ 51 ¶ mieskih hitásávt ¶ – Kale täst lohá Uárbis njobžâpárnááh, Tálunjobžâ staavij postâloovást. ¶ Pargopitái juávhust láá meid čuolmâpargopitáh, moh väättih táváliist eenâb árvuštâllâmnaavcâ. Toh láá merkkejum ”lamppuin”. ¶ Anarist asâdijn sämmilâsvuotâ kuulâi argâpiäiván. Eskin ko tobbeen vuolgij meddâm, Mikkel lii huámášâm ton merhâšem já tehálâšvuođâ. Säämi aalmug puátteevuotâ já ärbivuáválij eellimvuovij siäilum pieijih smiettâđ ereslasseen ruukiuhkij kooskâst. Läddilum uhked eromâšávt city-sämmilijd já kaavpugijn lii vaigâd finniđ vuáđupalvâlusâid sämikielân. Mikkel avžut sämmilijd sárnuđ eenâb ereslasseen kielâlij vuoigâtvuođâi peeleest. ¶ Kanisii idduuh tuáškidskuottii, suu päänih skaalidškuottiiđ já uškes vuojâdškuođij miätá seelgi. ¶   + tuhtuu kuikka ¶   - Ijhân taat lah teejâ! Ánná imâštâlâi. ¶ 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶ Nuorttâmeerâ sálttáásvuotâ kiäppán Taveluovtâ já Suomâluovtâ poođáid monâdijn. Tondiet Suomâ riddokuávlust kuáhtáá viehâ harvii väldimeerâ šlaajâid. Nube tááhust maaŋgah jaavrij elleešlaajah, tegu tiivreh já skuápuh mákkojeh vänisálttáás merâluovtâi poođâin. ¶ áimuversolâš šaddo . Čäcišaddo, mon veerdi pajeuási paijaan čielgâsávt čässuáivi paajaabel. Om. jävriruáhu já kuorgâmiekki. ¶ ‐sáánán. Mun aassim talle Keđgijäävrist já lâi uđđâivemáánu, muu käällis Juhháán Matti lâi ettoost. Suu viljâpeeli aasâi Kondusjäävrist, já vuájá ergijgijn Njellimân já čaŋalâšâi tuuveest já maainâst: ¶ Mooses njeejâi hitásávt väärist vuálus. Taan tove Immeel taavluh iä cuovkkâniččii. Ko sun ooinij viljâs Aaron já hiäimunjunošijd, sun luptij kieđâidis, vâi puohah uáináččii taavluid. Mut Aaron já uáiváámusah kaččâlii meddâl! Mooses šoodâi liävuttemmin. Maid sij tääl lijjii keksim?” ¶ Suomâ ratifisistij sopâmuš ive 1970 ( SopS 63/1970). S opâmuš lii tuhhiittum ive 1958 . Sopâmuš kieđâvuš olgooštem kieldim pargomarkkânijn já áámmát hárjuttem ohtâvuođâst. Sopâmuš kiäldá el. etnisâš tuávvážân vuáđuduvvee olgoštem pargomarkkânijn já áámmát hárjuttem ohtâvuođâst ( 1 artikla). Sopâmuš artikla 5 mield sierânâs suojâlem- já išedemtooimâid, moid kalga riemmâđ ILO sopâmušâi teikâ avžuuttâsâi tááhust, ij koolgâ toollâđ olgooštmin. Lasseen siämmáá artiklast eidu merideh, ete tagarijd sierânâstooimâid iä toolâ olgooštmin, moh láá tárbuliih tagarij ulmui táárbui tuurvâstmân, kiäh tarbâšeh sierânâs iše teikâ torjuu ovdâmerkkân kulttuurlâš sajattuv vuáđuld. ¶ kuálsi.....68, 81 ¶ lah jurgâlum (spiekâstemjuávkku nr 2), tastko anarâškielâst omâstempronomin já ¶ várás eennâmtiettee Väinö Tanner. Nuorttâlâšarkkâdâh lâi talle luptânâm uáinusân ton ¶ << Alkuun ¶ – Mu-, mun jiem kale tieđe, tuostâm-uv mun sevŋâdin olgos, Obžâ smietâškuođij já váhá jo kaađâi-uv tom, et lâi cuvnâm viiljâs. ¶ Tot siäivui siämmáá muorâ eres uávsi oolâ, kieldij täävgis já pacâttij njuolâ ¶ jurgâlmist váldojeh vuotân puáris jurgâlus teermah já ettâmvyevih/olgospyehtimeh ¶ uárji ađai maadâviestâr maadânuorttii ¶ 47 ¶ Tiervâpuáttim juhlođ säämi aalmugpeeivi! ¶ Syennjilsiijdâ nuorttâsämmilij toovláš arkkâdâh. Ton puárásumos äššikirje lii ive 1601 já ¶ AASIA MAAILM UÁSSIN ¶ s. 186 ¶ Ráávhu tuvkkâlij Mooni seelgi tyehin Pieinis-Piäkán kyermis siilâk. Talle poođij-uv kuuloold pááikánvyelgim äigi. Puoh kisáh vuolgii oovtfááru, eereeb Risto já Ráávhu tiäđust-uv já čiivgah, sehe Riku, kote tolliittij njuolgist Rikkovääri luodân. ¶ – Vuoi tuántá sittágin, moos lam tääl lopedâttâm, Ante jurdâččij, mut ij tuostâm jiendâđ maiden. Sun tuš keejâi listo, moos lijjii tievâ čaallum kukái läättinkiel nomâttâsah já čäcimereh millilitterijgijn já tot, mon kollii kukkáid koolgâi njuoskâdiđ. ¶ – Moonnâđ tiervân! Puppâ siäivá ilvâsáid já jorgeet pääihi kulij. ¶ Tobbeen lávluu mii lasseen ovdâmerkkân: Lahden konservatorion kanteletrio, Lieriäiset já Dragon steel band (kove2739: Dragon steelband faarpâl-rumpuh). Mij keejâim já kuldâláim meid rap já rythm and blues bändijd, toh lijjii häävskih já pyereh ( kove 2751: iä lamas ennuu ulmuuh keccâmin mii iäge iärásijdgin). Oppeet vuolgijm puurrâđ Puolala škoovlân já tom maŋa mij moonâim hotellin lonottiđ pihtâsijd já vuolgijm Karibian vuoijâđ. ¶ Tađe eenâb ij lah vuorâččâs innig kuássin ¶ Šiljopiirâs ¶ Čuávusin kávnojeh tutkâmvuálásâš veerstâi ubbâteevstah kuulmâ kiellân vuáláluvvâi já ¶ cm ¶ vuáháduv pirrâdâhân lii uáli tehálâš säämi kielâlaavâ olášume-uv tááhust. Rikkomušâi čielgiimân já estimân kalga rähtiđ čielgâ kuoddâlem- já ráŋgáštemvuáháduv. Škovlimvuáháduv kyeskee iävtuttâsah: ¶ Sämimááccuh koveráiđu ¶ faŋgân. ¶  kuullessani  ‐uv. Nuorttâsämikielâ škovlâkielâoppâ almostui ¶ – Amahân te mij puoh vissâsávt lijkkup kuálán já rähistep kyele, ko tom jyehi peeivi šiev puurrâmlustoin puurrâp, eeči ruáhásist já tiälláá suovâkuolijd kaskoo peevdi. Taldrikeh, poloh já juhâmâškáánuh-uv láá jo peevdi alne. Peevdist láá kulmâ juhâmâškáánu. Oovtâ káánust lii čääci, nube káánust lii juŋŋâsäppi já kuálmád káánust lii mielkki. Stááluin lii jo koško-uv já juáhás haalijd juuhâđ maidnii ovdil suovâkuolij puurrâm. ¶ – Lii-uv olgon koolmâš? Pieijâp-uv mij taakijd já suormâhijd pajalân? párnááh koijâdeleh. Ailâ keejâst olgos já tastmaŋa sun totká liegâsvuođâmittár. ¶ Šovâtteijeestis noonâ suonâid ¶ Veikkâ toimâpirrâdah lii sosiaalâ- teikkâ čuoviittâstooimâvuálásâččân, tálhudem vuáváámist västid jieškote-uv kundá vuáđutiervâsvuođâtipšon sierâ nomâttum táálhudmist västideijee tuáhtár. Ovdâsvástádâs tálhudemvuávám ráhtim-, olášuttem- já čuávvumorganiseeriimist lii sosiaalâ- já tiervâsvuođâtipšo toinâohtâduvstiivrâst. ¶ 1. Saveh 2. ¶ Varriistâllâm ¶ Tot tiäđust-uv lâi eidu tot siämmáš ruggâ, kost esken lâim vuálgám ton nube junást. ¶ maajeelkeessimnuottijn = laahusnuotalla 70 ¶ Joovsep addel 1 Moos 45:1-47:12 ¶ 1. a. Mitted Afrik kukkoduv tavveen máádás ¶ ton šado loostâid, main kavnih suovsâ . ¶ ŠADOI TUTKÂM LUOKAST ¶ Ááddâm: ¶ Sämitigge palhâšij 15 nuorâ kovetaaidâr já vittâ nuorâ čuovâkovvejeijee škoovlâi kiđđâjuuhlijn. Nuorah uásálistii säminuorâi taaiđâtábáhtus ohtâvuođâst njuhčâmáánust uárnejum kovekiišton, mon fáddán lâi ellee. ¶ "Kii lii kuoskâm suohâdân?" haridáin sehe Eeči ete Enni-Kuobžâ pááikán puáđidijn. Vávvá-Kuobžâš huihádij: ¶ opâttuvâst vuoigâdvuođânootaar tohálâžžânšoddâmškovliittâsân váldojeh 40 oppâiävtuid tevdee ¶ Mun halijdâm tállán vuojâdâttâđ, Aino váátá. – Já mun, täävist Nyytti ¶ 8. Porá šaddošiirâid. ¶ Vuolgâteevstâ sääni jurgâlemvastun lii kevttum toi paje-, vyeli- tâi aldatoopâ teikkâ miinii eres saanijd, moi merhâšume lii alda vuolgâteevstâ sääni merhâšume. ¶ e. Mane šaddaamus šadolâšvuotâ lii eidu tobbeen? ¶ – Majah?! ¶ 61. Lodeh čäcipellâst 187 ¶ - Muštám... uáivildâh-uv tun, et Kivs ličij kiävttâm tast nuáidikoonstâid? Jovnâ imâštâlâi. ¶ – Toi kavnâm lii-uv oppeet vaigâdub äšši tondet, ko toh láá riddoviemârij vyelni čiähusist. ¶    keesi Lasetiäđuh: ¶ mield, pic oovtâ veerstâst (Matt. 1:21) jurgâlussân lii kevttum veerbâ aldatoopâ, mii ¶ Máárjá soro já ilo ¶ Mark 15:1-15 ¶ pyeri koskâkiärdásâš hyeni ¶  +  ko , ton Eelijm liijká indiaannieidâ Kathy Peterson ravvui mieldi keččâmin tagarijd muorâid, moin sátáččij leđe kävni. Vuojijm Hibbingist máádâs Meadows kaavpug räi, kost stormâ lâi njiäidâm seetrimuorâid. Kejâdijm taid já motomeh lijjii kale hiäivuliih, mut liijká must oroi, et ij lah ärbivuáválâš njollâäitti, jis muorâ viäddáh láá pajaskulij. Tobbeen staatâ meeccist lâi tornaado sihâstâm 50 meetter kobdosii stiellâs nuuvt, et ohtâgin stuárrâb muorâ ij lam pááccâm ciäggud. ¶ – Jiehti tot äšši kale eskân keksejui, eeđâi Andârâs. ¶ Matt. 27:50, Luuk. 23:46, ¶ - Wieseh-uvks? ¶ 71B Euroop šoŋŋâdâhkuávluh. ¶   5 a. Noomât káártán kanava, jäävri, merâluovtâ já kaavpugijd. ¶ - Tego hormonih, Ánná smietâi. ¶ Kumppi ( Canis lupus ) ¶ Jovnâ povvâstij já čuopâi nijbijn viärmán rääigi nuuvt, et häldeetiŋgâ peesâi tast meddâl. ¶ toppum mietâkenno ¶  / - Tuoh láá uáivikaavpug čuovah, Haŋgal almottij Joovnân. - Mun jiem jieš lah nuuvt mielâstum tom kaavpugân tondet ko tobbeen láá nuuvt ennuv häldeeh, et tot lii jo mahtnii ulmuukaavpug hámásâš. ¶ – Pyeri peivi, rovvá vuorâččâs! riemnjis kyehtilušâi, – Oo, ¶ Mun lam 19-ihásâš Iisko-Jouni Hetta ađai Iisko já aasâm Vuáčust (2008) ¶ Adde kumppâsijd tuoldâđ tie 50 minuttâst oovtâ tiijmán. Ko kumpâspääti lii tuoldâm 40 minuttâd, te lasseet toos kyerejum potásijd tie 0,5 kiilu. Piejâ vala kavrasuvrâmijd potásijgijn ohtân. Ko suvrâmeh láá tuoldâm nuuvt et toh muttâneh, te mälisuuvrâs lii njálgásub. Tovlááh ulmuuh koivuu piärguid, kumppâsijd já potásijd eres nääpi siisâ já juhhii suvrâs koopâ siste. Vuojâkoopâst vala puánjostii potásijd já kumppâsijd. ¶ - Naa, et kihheen ij peesâ pillediđ mij tááluid tâi koddeđ sijdâlijd. ¶ Kulttuureehid muusikist västidij el. Ánnamaret Ensemble. ¶  lohtâseijee   Kunnijâttum täsivääldi president, ohjelmhovdâ Haukio, áárvustoonnum Sämitige saavâjođetteijee, pyereh lekkâmjuhlekyesih! ¶ Tääl ulmuuh koijâdii: ”Mon meerhâ puávtáh adeliđ mijjân?” ¶ Kommesämmilij vátámušah kale tohhejii uáli pyereest Suomâ haldâttâsân. Taan räi sist lâi pággu mieđettiđ, et sämmilijn lii vuoigâdvuotâ tovláid enâmáid, ko sämmiliih láá aassâm tääbbin čuuvtij ennuv ovdil ko staatah, Suomâ, Ruotâ, Taažâ já Ruoššâ ubâ lijjii šoddâmgin tanen väldikodden, moh toh tääl láá. Meiddei maailmvijđosâs algâaalmugij vátámušah tohhii tom, et olgoenâmeh-uv kejâškuottii Suomâ kuávlun ain tärhibeht. Suomâ ferttij mieđettiđ vuáđulaavâst sämmiláid vuoigâdvuođâ olášuttiđ kulttuuris. Ko te ittii taah kommesämmiliih vátámušâidiskuin, te Suomâ haldâttâs tot kale mielâstis tivoi miäruštâllâm tast, kii lii sämmilâš já muutij laavâ nuuvt, et Suomâ läddliih še tohhejeh sämmilâžžân. Amahân poliitikoh syele povvâstii, et eidu muddáág! ¶ Niŋálâs huolât ohtuunis uđâgáin já stivree taid purrâmâš ucâmist. Iijân sehe kolmâ já arvešooŋâ ááigán tot váldá uđâgáid puzâidis suáján. Jis miinii piäđuid tâi olmooš palda piäsáduv, te enni tohâlud lemin páccá já hokâttâl vajalii meddâl piäsáduv aldasijn. ¶ – Lii-uv tust jo uđđâ viste čoovdâ? Heikkâ koijâdij. ¶ 3. Filmâpargoh ¶ 41–45 cm ¶ Mutâ kihheen ij puáttâm lehâstiđ. Kollevuoptâ uigâdij uuvsâ áávus já njáálgâ suohâd opsâ šävittij suu oovdeeld kievkkânist. "Oooh!" sun eeđâi já njuálui poksâmijdis. "Must lii nelgi!" Talle sun moonâi siisâ. ¶ Heikki Paltto (väärrin Yrjö Musta ) ¶ Ákšujävri ~ Evšjävri = Aksujärvi ¶ opâttâh, Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut já šoddâdemtiettui tieđâkodde sehe Ruávinjaar ¶ Säminuorâi taaiđâtábáhtus tuámmárin lijjii zumbafitness stivrejeijee Bigga Aikio (kooveest, ¶ KUHES TÄLVI ¶ a. Mii tábáhtuvá? ¶ 26. ALESTÂS ¶ Kolmâoijâgâs lii rievdeliegâslij ellei vyehi tálvástâllâđ. Ellee roopâliegâsvuotâ luáštá tálle alda 0 ºC. ¶ nuorttâlâšah sirdojii vistig Tervolan já tobbeen äiginis Čevetjáávrán. Epidii, et arkkâdâh ličij ¶ MATT. 3: 13 – 17 ¶ Rabat C1 ¶ Sämisiärváduv já taaiđârij aktiivlâš pargo puátusin juoigâmärbivyehi lii álgám iälláđ já juoigâm máttáátteh meid škoovlâin. Ristâosko ij ane innig kieldee koskâvuođâ juoigâmân já juáigus lii kullum meid kiirhoin. Juáigus kulloo keevâtlávt tuše Yle Säämi ohjelmijn muádi väldikodálâš konsert teikâ ohjelmvuárhá vuotânväldihánnáá. ¶ Nuorttâlâš muusikärbivuáhán kuleh leu'ddeh – lávlumáin muštâlum tivtâstuvah. Leu'ddeh muštâleh ulmuin já tábáhtusâin sii elimist sehe pirâstittee luándust. Leu'ddeh siämmáá ko nuorttâlâšmainâseh siäilutteh nuorttâlâšâi historjá njálmálâš ärbivyehin. Muusikärbivuáhán kuleh meiddei vuáttumlavluuh, laavlâsierah, katrilleh já čiärrumsaalmah. ¶ Mottoom ääigi keččin Elisabet huámášij, et sun lii párnáá vuástá. Sun ilosmui čuuvtij já eeđâi: ”Hiärrá lii muštám muu já adelâm taam tábáhtuđ.” ¶ Ko käärbis lii čoonnum kiddâ, te Marttin iätá: ¶ – Nisujáávuh já ohrajáávuh nuhhii jieht, ko enni liäibui niisuid já kakkij, Matti muštá já tuáppee nisu- já ohrajávvuseehâid ilddest. ¶ Kiđđâ, keesi já čohčâ láá moonnâm. Tääl lii tälvi... ¶ vuáváámist ¶ A Piivde já tuubdâ ijjâpiäivááloddáid veigin ¶  já kogo sun lâi tom kuáđđám-uv. Já peljičiiŋah lijjii še vuárhást. Peljirieggeeh lâi tot ¶ Eenâb Haŋgal ij ettâm. ¶ b. njiäluráksákuddum ¶ Alger D1 ¶ toŋâseh ¶ liččii tovâttâm luándulâš já idiomaatlâš kielâ taan saajeest. Nube celkkust vuod KR92 ¶ – Kuolijd suullân siämmáá mere. ¶   c. Maid stuorrâoppuu pivdá uccâelleežij lasseen? ¶ Ruopsisjyelgivälli ( Falco vespertinus ) ohtii Mielâhjeegist. ¶ Jienâ eeđâi: “Nuolâ kammuidâd, tastko saje, mast čuážuh, lii pase.” Já jienâ joođhij: “Mun lam iäččád Immeel, Áábráhám, Issáák já Jáákup Immeel.” ¶ Ruávinjaargâ áámmátollâškovlâ lii sämikuávlu aldemus áámmátollâškovlâ. Ruávinjaargâ áámmá ¶ Heikki Paltto ¶ Maati äijihist lii forgâ šoddâmpeivi já Matti iävtut áákun, ete spihâkuolijd puávtáččij adeliđ sunjin šoddâmpeiviskeŋkkân, ko sun lii taid nuuvt korrâsávt táttum-uv. Šoddâmpeiviskeŋkkâ kalga leđe tiäđust-uv illâttâs äijihân. Matti váldá spihâkyelilite já njááhá várugávt tuálvuđ tom kiällárân amas äijih huámmášiđ suu jäävri riddoost kuolijd suovâsttijnis. Luhhoost Matti piäsá livkettiđ äijih huámmášhánnáá kiällárán. Tággáár šoddâmpeiviskeeŋkâ äijih ij vissásávt määti nievdâđgin. ¶ – Keejâ, sun eeđâi Heeikân já čaaitij mottoom piävdán. ¶ 10. suálui ¶ Nommâiävtuttâsâst koolgâi väldiđ vuotân noomâ čäällimhäämi já celkkim. Nommâ kalga leđe älkkeht čäällimnáál já ettâmnáál jieškote-uv kieláin já vuohâsávt sujâttemnáál. Tuoivui, et nommâ heiviiččij meid aalmugijkoskâsâš já šleđgâlâš kiävtun. Lasseen vátámâššân lâi, et nommâ ij uážu leđe kiävtust siämmáá västideijee säämi rakânâsâst. ¶ Åland olgoštemäššialmai ¶ Sämmilâš kuálástemärbi lii vaarâst lappuđ. Kuálástemäärbi uhkedeh sämmilij meddâlvarrim päikkikuávlust já kuálástem hiäjus kannatteijeevuotâ. Talle ko värrejeh sämikuávlu ulguubel sämmiliih monâtteh sii lahâaasâtlii vuoigâdvuođâ jotteeđ já kevttiđ luándu tiätukuávluin já monâtteh sii ohtâvuođâ ärbivuáválijd suhâkuávloid. Nuorah iä innig oopâ luándulávt sämmilâš kuálástemäärbist já kuálástemärbi, toos lohtâseijee tiätu já teermih láá vaarâst lappuđ. Ärbivuáváliih pivdopiergâseh láá päcimin meddâl kiävtust uđđâ tekniik mield. ¶ Jäävri šadoh láá teháliih eres iälánáid, ko toh pyevtitteh raavvâd já haapi sehe fäällih syeji- já lasanemsoojijd. ¶ 3. Mon kyelijuávkun tunnuu kyeli kulá? (s, 62–63) ¶ nuubán kaaneel já kuálmádân kuohtuid. ¶ Jiem tuubdâ innig maiden. Jiem vaje čäälliđgin. ¶ – Jiem pyevti ¶ čujottuvvoo teevstâst ohtâduvâi mield, ij kuittâg noomáin, ko hoovdâi uáinuh nabdojeh lemin ¶ Motomeh päikkinommâtiäđuh láá finnejum tovlái meccikonduktöörij káártái vuáđuld já talle käldeetiäđu pehti láá merkkejum jieškote-uv konduktöör ovdâpustavah já káártá teddilemihe: A. W. Granit (AWG.1897), A. Burgman (AB.1897) tâi R. Malmborg (RM.1897). Motomij päikkinommâtiäđui pehti lii II.1910 = Ilmari Itkonen , kote lâi Suomâ Museo-ovtâstus stipendiaattin vuođâlovvoost 1910 já tuuđhâi Aanaar kuávlust tovláid aašijd. Motomeh päikkinoomah láá finnejum kirjeest “Tovlááh mainâseh” Anarâškielâ servi ry. 1996, mut toi päikkinomâi pehti ij lah käldee saajeest mihheen, pic tiätu tast lii čielgiittâs loopâst topâlduvâi ( ) siste ulmuu nommâ já vuođâloho, kuás sun lii tiäđu adelâm monnii eres ääši ohtâvuođâst ¶ kuopsâsekkâ.....43 ¶ pessiimân lohtâseijee ääših, mielâkiddiivâš ääših ¶ taam tuođâštus siämmááviärdásâžžân kielâtutkosáin já –tuođâštussáin nuuvt kuhháá ko ¶ Porkkan ¶ Máárjá tivrâs oljo Juh 12:1-11 ¶ Vâi taat äšši ovdáničij, te ferttiim njuškiisistiđ ääigist ive ovdâskulij tondiet, et taat čuávuvâš äšši kulá eidu ton munnuu Reidaráin máátkán Taažâbel. Taat tábáhtui čohčuv 1967 já Luosânjaargâ kävppireisust lâi-uv moonnâm äigi masa jo ihe. Lijjim talle puáttám OA-juávhuin jo meddâl, áánnum vistig Tullilájádâsân paargon, mut jiem lamaš luhhoost máttâm ruotâkielâ, jiemge peessâm toho. Luhhoost tondiet, et jis liččim peessâm tuulin paargon, te liččim vaarâ kuákkám tobbeen nuuvt kuhe, ko tiävdáččim 63 ihheed. Ko jiem peessâm tuulin, te ton sajan mun ucâluvvim Räjikocceemlájádâsân já vala sáttojim peessâđ-uv toho. Onnáá peeivi mun lam lamaš iäláttuvvâst jo 19 ihheed ton suujâst, ko iäláttâhahe álgá räjikosáttuvâst lovmat ihheed ovdeláá ko tuulist. ¶ Kuvateksti: ¶ Mainâsteijee: Rámmáás riemnjis lii juo vuolgâdmin uđđâ sehâinis, mutâ siämmást njuámmil já säplig kuovlâlává várugávt láávu tyehin. Riemnjis oppeet moovtijt, et jis sun vala-uv fattiičij sunnuu kiddâ já pesâččij maŋeláá kumppiveerdingis ramâččâttâđ uđđâ sehâinis ja vala salâsijnis-uv. ¶ Anarâšah ¶ Sämikielâ ¶ Vyelejotteemtunnel lii maađij vyele jottee keppâ jotoluv vävli. ¶ Taažâ kukkodâh km ¶ 4. Cortinarius camphoratus – Löyhkäseitikki – Faainâseitik U ¶ Lasetiäđuh: ¶ Ruukilaahâ ¶ Ruotâ olgoštemváldálâš ¶ 95A Puáris kaavpug lii Tukholma vááimus. ¶ Leeibi, mii addel maailmân eellim! Tom sij halijdii! ¶ Čievčjáávráš SA.1964 Haukkajärvi Kuáskimvuonpottâ 0,5 km M. ¶ – Vistig mun halijdâm purrâmâš. ¶ piärguporreešadoh . Lostâruánáá šaddo, mii pivdá uccâ tivráid jieijâs typpitáárbu várás. Om. čäciherttâ. ¶ Vala himo algâšlijve. ¶ Ostim  tuše  oovtâid  uđđâ  savehijd.  Ostin  ainoastaan  yhdet  uudet  sukset. ¶ Lasse Lehtola (2011) ¶ 164A Kyeleh kevttih hitásávt vuojâdijn ovdâ- já koskâvepsijdis. ¶ Nyetti ¶ Jeesus muštâlij: ¶ Oppâmateriaalpargo prinsiipah ¶ Váldusali (ovtâstittum) ¶   Kouvola D5 ¶ Ihán 2013 lijjii asâttâm kuttâ váldu-ulme: sämitiggelaavâ uđâsmittem, ILO 169-sopâmuš ratifisistem, tave-eennâmlâš sämisopâmuš, sämikielâi iäláskittemohjelm já biodiversiteetsopâmuš artikla 8(j) olášuttem, uáiviminister Jyrki Katais haldâttâsohjelm sämikirjiimij ovdedem sehe sämitige pargoviehâpooliitlij ohjelmij tuhhiittem. Váldu-uulmijd olášuttii válduoosijn sämitige eidusii tooimân mieđettum meriruuđáin. Váldu-uulmijn sämitige pargoviehâpoolitliih ohjelmeh láá tuhhiittum já artikla 8(j) olášuttem lii pehtilittum. Eres váldu-uulmeh iä budjetive ääigi ovdánâm suuijâi tiet, moh iä lamaš sämitiggeest kiddâ. ¶ – Joo, kalehân mun tiäđust-uv Haansâ muštám. ¶ Loommum meeci mainâseh, tiivtah já muštâlusah tuálvuh tuu ¶ Jyehi koččâmâšluámáttuv algâttemsiijđost muštâlui čielgiittâs uáivilist, merhâšuumeest já tahhest. ¶  maid Suomâ MTV kanavahovdâ Erja Morottaja. ¶ Na mun adelim toos páppárijdân, sun kejâdij taid páppárijd já maidnii pennáin sárgulij toid já talle adelij taid munjin já eeđâi: ¶ Tijdâlamppu ađai Taikalamppu lii väldikodálâš párnáikulttuurkuávdái viärmádâh. Máttááttâsministeriö väljee jesânijd (kulttuurkuávdááh) Tijdâlamppu-pajan ucâmušâi vuáđuld. Puátteš Tijdâlamppu-paje šadda leđe viiđâihásâš (ii. 2009-2013) já säämi párnáikulttuurkuávdáš lii mieldi Laapi párnáikulttuurviärmáduv ohtsii ucâmušâst. ¶ – Herra vääpeli! sotamies Mattus, olen vapaaehtoinen koiranjohtajaksi! ¶ Timotei tot ij aasâ aaibâs muu naaburist, veikkâ pyereest mun suu tuubdâm-uv. Luhhoost taan ääigi ij taarbâš ain jotteeđ pirrâ enâmij, jis haalijd kiäinnii savâstâllâđ. Timotei, veikkâ váhá toovláš lii-uv, lii sun-uv skappum kietâpuhelin. Sun läävee munjin ain motomin suáitistiđ. ¶ – Ma-, maid-ah? Tääl-uvgis lii jo kiđđâ? Mun lam nuuvt vaibâm. ¶ Anarist 9.5.2012 ¶ sahe ¶ Sun Nommâkišto uárnejui vuossâmuu keerdi roovvâdmáánust 2009, já talle meriááigán puáttám já palhâšumelävdikode čuákkimist 10.12.2009 kieđâvuššâmnáál já árvuštâllâmnáál tuhhiittum nommâiävtuttâsah lijjii ohtsis 69. Palhâšumelävdikodde kuođij lehâhánnáá kuttâ maŋanum tâi mudoi njuolgâdusâi vuástásávt toimâttum iävtuttâskoovert. ¶ šnjirgoo.....83 ¶ tääl, Suomâpele jesâneh, oovdâstmin jieijâd sämipolitiiklâš uáinu mii tääl ¶ Kukkodâh: 2,42 ¶ käškimčuáimáš ¶ Björn Kværnrud ¶ 29 ¶ SÄMIKIEL TOIMÂTTUV PARGOJUÁVKKU RÄVVEE JÁ IŠŠEED MIELÂSTIS SÄMIKIELÂN JÁ SÄÄMI KIELÂLAAHÂN KULLEE AAŠIJN. ¶ Tuáivu mield puoh lii moonnâm pyereest. Kaartâm vyelgiđ Kárášjuuhân. Puáđám-uv esken juovláid. Mut aasâ ráávhust tääbbin. Ko varriih, te puáđi juovlâi maŋa pyehtiđ čovduid! Pyehteen váhá savâstâllâđ talle. ¶ main kielâtiätumeeri ij vala lah. ¶ - Wieseh? Jovnâ koijâdij. Luhhoost sun lâi majemuš já viehâ kukken Haŋgalist já Belgoost. ¶ Enni kale ferttee uáiniđ täid. Já sun káččá ¶ 3 a. Sáárgu čäsuáivi čäcilassáid. ¶ Tovláá ääigi läävejii anarâšpäärnih najâdiđ Suobbâd kieldâ nieidâiguin já Suobbâd päärnih vist anarâšnieidâiguin. Mottoom Aanaar almast lijjii kulmâ nieidâ, já mottoom Suobbâd pärni lâi ton puárásumos nieidâ irgen. Nube täälvi tast maŋa ko sun lâi suu myerssein kihlodâttâm, poođij sun suáŋustiđ. Nieidâ vaanhimeh láin uáli mielâst, tastko suoi tuáivoin, et sunnuu nieidâ šadda riges táálu emedin. Ko suoi láin paapâ oovdâst naaijâm, te suoi moonáin Suobbâdân. Aalgâst lijjii uđđâ eemeed purrâmâššân poccuuvuástáh, koškepiärguh, olâseertigeh, ođđâmeh já piärguh vuáššojii jyehi eehid. Härvis eehid lâi tot, kuás piärgumääli ij vuoššum. ¶ luomutáálu = luomutila 22 ¶ Sämikielâlii já sämikielâ máttááttâs uáppeemeeri Suomâ vuáđumáttááttâsâst já luvâttuvvâst lassaan. Uáppeemeeri lii lasanâm suulân 170 uáppein luuhâmivveest 2005-2006. Taan luuhâmive oles uáppeemeeri lii 613, ko čohčuv 2005 tot lâi 444. Sämikielâ máttááttâs adeleh eenikielâ já vieres kielâ oppâamnâsin puoh kuulmâ sämikieláin. Sämikielâlâš máttááttâs uárnejuvvoo anarâš- já tavesämikieláin sämikuávlust. ¶ Puásuifarmi Sanila lei meridum leirâsaijeen jo tooláá. Tiina Sanila-Aikio lei aktiivlávt fáárust leeirâ vuáváámijn aalgâ rääjeest. Tot toovâi vuávám älkkeebin. Sanilah onnii šiev huolâ leirâlijn. Puohah lijjii čielgâsávt tutâvááh Sanilan leirâsaijeen. ¶ Vaaljah algâttuvvojeh Avveel kirhoost 9.11.2014 tijme 11.00. ¶ MÁÁTU JÁ KUOBBÂREH ¶ Ohtsâškove Suáluičielgi konfereensâst 13.–15.2011 (Kove: Áile Aikio) ¶ 1. ¶ mut peesti mii paast. ¶ Pyehtip kuákkiluttiđ juolgijdân iddui pehti, ko čuážžumâs já čuožžâmâs kooskâst lii sojelis loođâs. Lođđâseh láá kieđâin já juolgijn puohâin tagarijn soojijn, maid puávtáh sujâttâllâđ. Lihâttâl kieđâidâd já juolgijdâd. Kost oro lemin sojelumos loođâs? ¶ Ilmari Tapiola ¶ Tietteeh vuolgii tállán máátkán. Täsni juuđij sii oovdâst já jođettij sii. Viijmâg täsni orostij ton taali paajaabel, kost páárnáš lâi. Ko tietteeh oinii et täsni orostij, sij ilosmii. Ko sij monnii siisâ, sij kavnii párnáá enijnis Márjáin. Sij komerdii vuálus já luáštádittii idduidis oolâ párnáá oovdân. Sij lekkii aarničuhijdis já adelii sunjin skeeŋkâid: kole, soicettâs já mirham. ¶ Mut tohon ij lamaškin meendu älkkee moonnâđ. Tego Belgiast mahtnii saatij-uv vyerdiđ, ruggâ 4 lâi nube peln sajattuv, já vistig koolgâi kaččâđ mätkilavhâigijn já repuigijn já párnáivávnuigijn oovtâid kuhes portháid vuálus jeđe kaččâđ kuhes káytává mield jeđe vala kaččâđ nuubijd kuhes portháid pajas! ¶ Niger (juuhâ) D3 ¶ PORTUGALI ¶   Pargovuáruid já tooimâ vuáváádijn vuáđun kalga leđe peivipäikkiasâttâs miäldásâš pargei olmâ meeri párnái kuáttá (4+1 päärni/pargee). Pargovuáruid vuáváádijn väldip huámmášumán párnái luámuaigijd nuuvt ete pargei luámuh liččii siämmáá äigin. Kivkked tábáhtum puácutábáhtusâst pargee haahâ sajasii. ¶ ANARŠKIEL KIELÂJURGÂLEIJEE VIRGE ¶ VÄÄLDI TUBBÁÁK ¶ kolgâččij vuolgâttiđ koččâmâšluámáttuvâid persovnlávt poostâst sii pááikán. Tággáár lattim ličij ¶ – Váiván sittágin, peesâi Ááná njäälmist. ¶ Island . . . . . . . . . . . . . 34 ¶ Palvâlussääigi kukkodâh já škovlimsyergi: ¶ Vijđodâh: 238 500 km 2 ¶ Vuásku lii vala puškoost-uv táválub kyeli. Tot lii uággoo táválumos salâskyeli nuuvt tälviv ko keessiv-uv. Vuáskun ruánáá ivne já tevkis tuárissárgáh čiehih tom pyereest šadolâšvuotân. Vuáskuneh vyeijih uáivádâhhân . Uáiváduvâst lii toid ävkki, ko ovdâmerkkân nelgipuško lii alda: Tain láá uáiváduvâst pyerebeh cevzimmáhđulâšvuođah, ko puško ij vollit uáivádâhân pic ohtuunis vyeijee kuálán. Vuáskun syeijee meiddei selgivepsi, mast láá čuhâlis sottuuh. Uđâgâžžân vuásku porá čääsi sieminelleežijd, rävisin kuolijd. Vuásku kođá kiđđuv cuávis riddočáácán, mast láá čäcišadoh, keeđgih já riseh. Niŋálâs luáštá čáácán meeinijd já oráseh šovâtteh taid kuopsâinis. ¶ – Kiisun tääbingin näävt kukken meecist autoin vuájá. ¶ 127 ¶ vâi enâmân pesâččij aaibâs tiervâsin, ¶ 2.1 Vaikuttâs kuávlu taanáigásâš eennâmkevttimân já luuvijd, moh láá vyeimist ¶  váhá Ánná meiddei muštâlij, et ij vala pesâččiigin taan puáttee oholoopâ eelliđ mut pelnub oho keččin esken. Enni ij ettâm toos maiden mut Ánná tieđij, et sun kale lâi syele vuordâččâm Ááná tääl jo. ¶ Komitea avžuuttij Suomâ huáputtiđ ILO 169-sopâmuš ratifisistemproosees. Komitea avžuuttij Suomâ väldiđ kiävtun hiäivulijd tooimâid, moiguin pyehtih västidiđ šoŋŋâdâhnubástus pyehtim negatiivlijd vaikuttâssáid sämmilij eennâmkuávlun já resurssáid. Komitea mield Suomâ kalga viggâđ sämmilij tiätun vuáđuduvvee munemietâmâšân ovdil ko ovtâskâs finnoduvváid adeluvvoo vuoigâdvuotâ ávhástâllâđ sämikuávlu luánduresurssijguin. Sämmilij vuoigâdvuotâ omâstiđ eennâm já ávhástâllâđ luánduresurssijguin kalga tähiduđ tárbulii lahâaasâtmáin já haldâttuvváin. ¶ 22. Saavaan lii tegu stuorrâ elleikärdi ¶ Káhkusuolluu maŋa puáhtá tolliittiđ Kuátiluohtân já lopâttiđ määđhi toos. Mätki Kuátiluohtân lii tuše 9 kilomeetterid. Kuhheeb molsâiähtu lii juátkiđ määđhi Päärtihân jäävri taverido kuorâmáin. Huámášittee lii, et taat uási lii viehâ áávus maadâpieggáid. Määđhi puáhtá lopâttiđ Njihenjaargân, mast lii kärbislyeštimnjuáidus. Eetaap kukkodâh lii uánihumos muddoost 21 kilomeetterid. ¶ – Ličij kale lamaš nuuvt pyeri, jis tot hárjuttâllee ličij puáhtám pääcciđ vala jonsahpeeivi paijeel-uv teehin. Talle muoi liččijm puáhtám váhá uápásmuđ täi uđđâ tiäturij kevttimân. Mut ko tot ij mahten sooppâm suu máttááttâsân. ¶ hirssâ ¶ Pessim: Čođgij kiđđâkihâmân kuleh hitruus uáivi hiäluttâlmeh oovdâs maŋas (keejâ kove 185A) já skiččee jiänáttâlmeh. Čuáđgi pessee muorâvuovdân. Luándust láá kuittâg nuuvt uccáá vuovdâmuorah, et čođgijd kannat huksiđ vuovdâid. Vuovdân kalga leđe iästuttis peessâm jäävri kuávlust, ko čuáđgi kirdá korrâ liävttoin vuovdâsis. Niŋálâs mannee vuovdân 6-11 manneed já ana huolâ toi lälimist. Niŋálâs joođeet uđâgijdis čáácán tállân ko toh láá njuškim meddâl vuovdâst. ¶ Puásui já sorvâ livvâdává já uáđđiv pyerebeht iho. Talle lii čuáskásub, iäge čuoškah kirde iäge lah kiivsedmin taid nuuvt čuuvtij. Tääl toh-uv lává vuálgám uuccâđ purrâmuš olssis. Poccust lii jo korrâ nelgi já tot porá jáhálijd, suoinijd, kuobbârijd já eres šaddoid puorijn puurrâmlustoin. ¶ ässeelovo mield. Säämi kielâlaavâ heivitmân uáivildum lasekoloid lii väridum ihásávt jyehimnáál ¶ – Jieččân poostâ mun lam aaibâšâm. Postâ-Piäkká ij innig kyedi poostâ uuvsâ räi, já postâloová lii tommittáá kukken, ete jiem peesâ tohon rašes juolgijnân. Višáččih-uv Nánná elâččiđ keččâmin lii-uv tobbeen miinii munjin? ¶ – Veikkâ ličij "tesantti" , sun jurdelij. ¶ Kooveest čižetbeln má. haldâttâhhovdâ Pia Ruotsala, stiivrâ jeessân Anna Morottaja, II värisaavâjođetteijee Heikki Paltto, I värisaavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio, saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi, eennâm- já meccituáluminister Jari Koskinen, stiivrâ jeessân Ilmari Tapiola já má. lahâčällee Kalle Vari ¶ Pargo addel máhđulâšvuođâ uápásmuđ sämmiláid pirrâ sämikuávlu. Raajijkoskâsiih oovtâstpargokovoseh vijđedeh párnái já nuorâi maailmkove já oohtânkuulluuvâšvuođâ tobdo. Koskâmääđhih láá kuheh mut pyereeb lii jotteeđ ovdâskulij ko pisottâllâđ sajestis. Pyeremus lii tot, et ulmuuh movtijdeh já halijdeh leđe mieldi párnái já nuorâi kulttuur tuárjumist já tooimâi pyevtitmist. Ideaallumos ličij tot, et toimâ šodâččij mottoom muudon oinuumettumin já návt párnáikulttuur pajaničij jieijâs áárvun já kulâččij jo puohâi tuáimei rutiináid. ¶ Tavlustâh 11. Verba πληρόω . Anarâškielâsâš jurgâlusâst kevttum jurgâlemvastuuh já suomâkielâsâš teermah, moin toh láá jurgâlum. Uálgispeln jurgâlemvastui vuottummereh jieškoteuv Uđđâ testament kirjeest. ¶ kurkkâ 42 ¶ Sámi Juovllat loostâst 1980 ¶ 3. Maggaar lii vuosâiše, jis kyevdi kääskist? ¶ 2. Ánnámáret Ensemble ¶ Dollagáddi-sali puáhtá kevttiđ meid juávhui purâdemtilen. ¶ 12. Tricholoma saponaceum – Suopavalmuska – Saibâšoovkâh U ¶ Marshall suolluuh R5 ¶ Ko kirahvienni kálbáinis kolgáin ¶ váldá tuše oovtâ ¶ - Láá-uv toh nuáidipiergâseh? Wieseh rähtim nuáidipiergâseh? ¶ tehálumos tienâskäldee. ¶ Taaidâtábáhtus koveráiđu ¶ jieŋâčovâsáin = jääpussilla 151 ¶ Saimaa čácáduvâst ellee nuárju. ¶ 93 ¶ Junná ij lijjii halidiđ jienâdiđ maiden ubâ ääšist, mut ferttij tääl nanodiđ: ¶ – Naa-a, mut jis koddá veik kiljookuáskim, mii še lii rávhuidittum šlaajâ, te oovtâ kuáskimist kárttá mäksiđ 6728 evrid njobžâstaatân. Tot tot esken tivrâsin šadda-uv! ¶ Čuákánkiäsu ¶ Almast lijjii kyehti nieidâ. Nubbe lâi naaijâm muorâkärdiráin, nubbe ruukurähtein. ¶ 75B Eennâmpáálu liegâsvuođâstielâseh. Liegâsvuođâstielâsij raajijd ¶ nurmimaamuna ¶ Tiina Sanila-Aikio já Pirjo Lotvonen lává čáállám nuorttâlâškielâlij posterij teevstâid. Anarâškielâlij posterij teevstâid lii čáállám Tanja Kyrö. Posterij koveh láá čuovâkoveh já taid lii váldám Ulla Isotalo. ¶ 3. NATURA 2000 -VIÄRMÁDUV MITTOMEREH JÁ OLÁŠUTTEMVYEVIH ¶ Tovle ko iä lamaš vala škoovlâh páinâm já pilledâm ulmuid nuuvt čuuvtij ko taan ääigi ulmuid, lâi ohtâ almai, kočodep suu veikkâ Šrevan. Sun lâi tuođâi jieš persovn. ¶ Já tast oovdâs vanhimijn ij tuođâigin lamaš innig äigi puurrâđ, juuhâđ tâi uáđđiđ. Jis eeči kirdelij haahâđ purrâmâš, te enni paasij tom puudân tipšođ uđâgáá. ¶ muttojeh pargen / jäämmih / vuáđudeh jieijâs mievtâ . ¶   Om. Mii tumij tooimâst et sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođah olášuveh já vaattâđ, et palvâlusâi uárne ¶ Tamara Aleksandrovna (Nooveelčäällimkurssâ 2005) tuotâtuávâš ¶ Pargopitáh ¶ 1. Häldee ¶ Čuáimáššlaajâ mield suoksâ molso koorâs vááijuv love keerdist muádilov kiärdán. Uđđâ ruánáá korrâ kara jotelávt já muttoo ränisin. Suoksâmuddo pištá kolmâ čaasijn kuhheeb ääigi já puoh šoddâm tábáhtuvá čääsist. Rävisin käškimčuáimáš ij innig šoodâ. Ko suoksâ lii kiärgus majemuu hämimolsomân, tot kuárŋu monnii čäcišaadon tâi keeđgi oolâ vuordâččiđ koorâ luoddânem. Korrâ luoddânškuát seelgibeln já uáinusân itá rävis käškimčuáimáš, mii lii aalgâst times já kuovgâd. Lopâlii iivne tivre finnee iäskán motomij peeivij keejist. Rävis käškimčuáimáá kirdemäigi pištá šlaajâ mield muádi ohhoost muádi mánuppajan. Tast spiekâst nuortâtuálučuáimáš – idänkirsikorento ( Sympecma paedisca ), mii tálvástâl rävisin já ton eellimäigi puáhtá leđe kyevti keesi ääigi joba 10 mánuppaijeed. ¶ Iho myetiškuođij, já iđedist lâi ubâ enâdâh asettis ääinig vyelni. ¶ Äpittisvuotâ pištá oovce manuppaijeed ¶ 190 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ Ránjáh čalmaastellii já masa jo rämidii, mut vaarâ siämmást kađâštii-uv munnuu uđđâ já stuorrâ moottor, mon keevvâmjienâ-uv lâi masa jo siämmáá fiijnâ ko Holber Aailâ separaattor huurrân. Ige tot lamaš toho kulijgin, ko maid lâi lamaš ton Perfect-moottor maašinkiiveer paavkâs. Nomâlâsân Ucpárnáá Maati kaandah Issi já Matti halijdáin távjá kärbissáátu, mut meiddei Nuuvdi kaandah tubdii mielâkiddiivâšvuođâ moottor kuáttá já kalehân sij moottorsáátuid távjá finnejii-uv. Rávásuboh ulmuuh, tegu Ucpárnáá Matti já Issá-čeeci, sehe iäččám Ucpárnáá Vuolli iä nuuvtkin perustâm kalleebgin ton rakânâsâst. Oskom, et tot lâi sijjân iänáážin maailmloopârakânâs, ige tast liččii maggaargin puátteevuotâ Čovčjäävrist. Kale sij liijká tubdâstii, et lii tast mottoomlágán ävkki, ko vuolgijm veikkâba koldeđ Čovčjäävi taavaakeš já moottor tuálvui kuohtuid koldemkárbáid. ¶ Nuorttâsämmiliih ¶ Taaiđij leđe kiđđâtälvi 1961, ko kosseennâmlij já čovčjávrálij sijdâ lâi vistig Kosseennâm nuorttiibeln Piäkátupekuolbânist já Aantikuátsaijäävri suulâin. Sijdâliih lijjii kuittâg laiđiistâm tom Piergivääri máddáákeš, ko juurdâ lâi čonâđiđ áálduid maŋeláá kyeddid várás. Mun še lijjim siijdâ sirdemhommáin mieldi, veikkâ lijjim vala kaandâš já laiđistijm tom vistig jeegij miätá Tarvoojäävri taavakeš, mast jäävri máddáákeš já tobbeen Ucjuv maađij rasta Sahtimohejeegi peht Piergiváárán, kuus mij kuođâttijm siijdâ kuáttuđ. Siijdâst lijjii maaŋgah čyeđeh poccuuh já taid koolgâi tiäđust-uv keččâđ piärán aaibâs piäiválávt. Pavlus Nuuvdi ( Knut Valle ) kaandah Čovčjäävrist já Sammlii Kaabi ( Kabriel Mujo ) kaandah Kossenâmist juttii siijdâst piäiválávt. ¶ Ovdâjuurdâ lâi almolâš, ko láá muštâlâm, et muu toovláš oovdâstjottee, lääniruávást, Kiemâ kirkkohiärrá, Zimmerman Sáámán jođedijnis Suobâdist ijjâsajestis toppij suttoost háálgu, ko eeči párnáidis eeđâi mottoom sääni sämikielân – “tuoin piru kieláin” . Meid ive1792 Anarist tarkkum toollâm lääniruávást Matias Castrén páhudij, et aainâs ucjuvlij koskâvuođâst ulmuuh mattii uáli hyeneeht suomâkielâ, sämikielâ eestij vaanhimijd máttááttiđ párnáidis. Castrénist šoodâi-uv tastoo iävtuittáá korrâ sämikielâ vuástálistee. ¶ Tast mij tiettip, et rähistep Immeel párnáid, ko rähistep Immeel já nuávdittep suu pákkumijd. Tomhân Immeel rähistem uáivild, et toollâp suu pákkumijd, iäge toh lah lussâdeh nuávdittiđ. (1. Joh. 5:2-3) ¶ – Maid tun ettih? Njorttâ čuorvij riddoláá, ko sun ij kuullâm nuuvt pyereest. ¶ Sun, kii lii kočodum Villen, piejâi kirje kiddâ. Sun tieđij tommit, et mátáččij tivvoođ mailm. Sun kejâstij jotelávt tijme, já ooinij, et tot lâi jo love miinut paijeel ohtânubaloh. Tästhân sátáččij šoddâđ huáppu. Sun vuolgij jotelávt väzziđ olgos kulij. ¶ biologia já eennâmtiätu ¶ » Mut Jeesus västidij: » Jiem lah vuolgâttum iärásij ko Israel aalmug lappum saavzâi vá- ¶  vyelgi 125 ¶ Vajâldem ävđinenâmist lâi nuuhâm. Viijmâg israelliih ožžuu eelliđ enâmist, mon Immeel lâi lopedâm sii madâreijijd. Sij ceggejii Immeel temppâltelta Silo-nommâsâš sajan. ¶ Pieinis-Piäkká ij lamâš kuássin eellimstis suorgânâm nuuvt hirmadávt ko tääl. Vistig sun kiäsádâđâi aaibâs kaavren, jeđe potoristij – já talle sun ruotâstij kiäinusis nuuvt jotelávt ko kiergânij. ¶ – Čielgâsávt tun lah puáránâm já vyeimih láá maccâm, ko vajah muu käŋŋirán-uv toppiđ , ákku ruáhásist tutâvâžžân. ¶ čuávjiuážih ¶ KIĐĐ ČAASIJN JÁ RIDDOIN ¶ njyebžilis = joustava 151 ¶ almostui ive 2006. Sämitigge: Oppâmateriaalkuávdáš. ¶ Merkkii puáttus ruossáin tavlustâhân. ¶ IVEAAIGIJ ČUÁKKIM ¶ Algâoljo kulâttem 2004 (milj. t) ¶ Anarâškielâ aabis finnij pargokirje ¶ 80 ¶ Heta paješkovlâ: Marianne Ketola (tavesämikielâ), Morten Labba (tavesämikielâ), Juhan-Tuomma Mäkitalo (tavesämikielâ), Nils-Matti Näkkäläjärvi (tavesämikielâ) já Nea-Maria Valkeapää (tavesämikielâ) ¶ Kyelipivdo já kyeliovdedemráhtulâšvuotâ láá Island válduiäláttâsah. Čielgâsávt stuárráámus uási Island tuálvumist láá kyeli já kyelipyevtittâsah. Enâmustáá vuábdoo torske já silde. ¶ Kiđđâluuhâmpaje 1959 ¶ 1. Kiina 588 200 ¶ Muumistáálu kulen. ¶ Puško (52A) stuorrâ kuheldâlâš uáivi, sehe kuhes roppâ taheh tast virdevijvesii já jotelis stuŋgiitteijee. Puško ruánáá já fiskiskirjáás ivne suápih pyereest piäittáástâlmân šadolâšvuođâ siste. Puškoh láá táválávt muádi kilusiih, mut stuárráámusah teddih joba muáddilov kiilud. ¶ Lijjim väridâm muáddi kirje buusin, jis maka maidnii luvâččim määđhi ääigi. Lijjim kuittâg nuuvt vaibâm, et tast ij puáttám mihheen. Nelgi kullui, mut jiem valagin tuostâm puurrâđ. Buusist ij nomâlâs lamaš hiivsig, jiemge luáttám toos, lâi-uv muu čuávji oornigist. Mätki kuittâg ovdánij tánávt-uv. Lijjim vuálgám peeivi ovdil ko lijjim áigum, mut liijká liččim suullân siämmáá ääigi ittinâs pääihist Hollandist ko lijjim áigum-uv. ¶ Vyesimáánu 20. peeivi 2007 vietij mii puohâi tubdâm Sevtil-Piäkká ađai Pekka Sammallahti 60 ive šoddâmpeivijdis Koržámláádu kámppáást Ucjuuvâst. Šoddâmpeivkyesih lijjii puáttám pirrâ Suomâ já tiäđust-uv kuábbáá-uv pelni Tiänu. Pekka Sammallahti ađai Lásse Beahkká, nuuvtko sun koččood jieijâs, áásá Veččâhist, kost sun vietij 50 ive juhlijdis love ihheed ovdeláá. Professor Pekka Sammallahti kirjálâš ánsulisto lii uáli kukke; olgosadalduvah láá paijeel čyeđe, main anarâškielâliih láá: ¶ - sämikielâlâš já sämikielâ máttááttâsân čujottum staatâtorjui sirdem máttááttâsministeriöst kuávluhaldâšemvirgádâhân (ige sämmilij jieijâs jiešhaldâšem pargon) (kieldâi staatâuásusvuá¬háduv uđâsmitmist), ¶ Ovdâlokkekove: Erkki Visa ¶ c) Manen toi toimâm lii tehálâš? ¶ KAT11, s. 99. ¶ kerdiseevtil ¶ mut peesti mii paast. ¶ puzzâ = höyhen 109 ¶ 6. The biggest park in London? ¶ Luvâttâllâm ihán 2011 mieđettum budjetruuđâin almostittum oppâmateriaalijn kávnoo täst . ¶ Nuorttâlâšsiijdâ arkkâduv luovâttem Sämiarkkâdâhân ¶ b. Maht riges ráhtulâšvuođâenâmeh, tegu Suomâ pyehtih išediđ ovdedemriijkâid? ¶ 7. Hygrophorus melizeus – Koivuvahakas – Suáhikässih U ¶ 21 Suáluikuávlust lii valjaas já maaŋgâpiälásâš loddemaailm..... ¶ - Na vissásávt-uv lii. Jiävttáá peeivi šiev uuđâs lâi kuittâg tot, et lam finnim uáppeiviste mut hyenes uuđâs lii tot, et finniim tom esken máánu aalgâst. ¶ Jookeerpargopittá 10. Čokkii taavtijd. ¶  koččâmuššáid Kiän? / Mon Taat 34b čuhhum já peljikeeči luoddiistum ¶ 42 ¶ - Lii-uvsun taat stovli rijjâ? koijâdij jienâ Ááná paaldâst. ¶ Máttááttâspárnááh pottii Jeesus kuuvl já annuu: ¶ 3. Piejâ kuohtuid kieđâid siämmáá-áigásávt liitán, mast lii luškâ čääci. ¶ evoluutio . Iäláánšlaajâi kuuloold tábáhtuvvee nubástus. ¶ – Na, tunhân ettih-uv jieht, et ákku vuolgij onne kuusnii. Tothân lii tego stálueemeed, mast kalga poollâđ! Piäjá tuu vala mälispáátán tuoldâđ. ¶ c. Mii suoijij elleid kolmâs vuástá? ¶ västid GNT teevstâ dynaamisávt/funktionaallávt siämmáánáálá ko KR92. ¶ Tyellittälli párnáin áiccojeh tiheh . Tihij vuástálistmân álgoo tállân, ko toh levâneh heerkiht päärnist nuubán. Tot, et láá-uv vuoptah tuolvâseh vâi puttáh, ij meerhâš maiden. ¶ Ulmen lii tutkâđ, maht tutkâmuščuosâttâhhân leijee teermah kiävttojeh anarâškielâsâš ¶ UM: Na meerhâš-uvks tot maiden jos kuovskâsah maneh näävt paijeel alme, tovho kiäsán jos monâččii ovdâmerkkân? ¶ Esken uksâpellâst Heikkâ luoštij Ááná kieđâ, ko Ánná nuuvt táátui: ¶ Eeči lâi vaarâ tain aldasijn nubebeln tuve já kuulâi muu kovlom já kuorsâm. Nuuvtpa sun poođij-uv keččâđ, et mii lii tápáhtum. ¶  ‐ Raakel 28-34 ¶ 30 Oovtviärdásâšvuođâlaavâ já säämi kielâlaavâ máhđulâžžân toohâm positiivlâš sierânâskoh ¶ iäruh KR92 teevstâin já toi lasseen IM kiävttá tondiet saajeest tane , tiijgijn saajeest ¶ Anarâškielâ Aabis lii puohâin aaigijn vuosmuš. Ton kietâčalluu lii čáállám Matti Morottaja (Kuobžâ-Saammâl Matti) já kuvvim Daniel Gelencsér. Aabis vuosmuu uási materiaal valmâštui eidu škovlâive älgidijn já tot luávdá čohčâlohopaje. ¶ Te sij vazzii oovtâ váárán, kost kavnii taas lojes poccuid. Te sij ožžuu taas kiddâ taste-uv motomijd lojemusâid eergijd já kuddii, pic oožžijd iä áppádâm innig purrâđ, kuo suollust lijjii jo ennuu purrâm já arvâlii: ¶ Vale kiäččá taam fiäráán já imâštâl. Lii-uvsun kolgolâš suolâ kárgulâš vâi láá-uv tuoh kuulmâs ruošâčuđeh, moh láá eidu majemuu vavettes máđhálii kuddâlmin. Kolgolâs viälláá jo kolmâštum enâmist, vâi lii-uv jo jáámmâm. ¶ Alghuvsái čohčâfarrim álgá porgemáánu loopâbeln já lappâd tot lii jo čohčâmáánu loopâ räi. Varrimmätki lii kuhheeb, ko luudijn iänááš já tot lii-uv trooppisâš Afrikâst. ¶ Muu mielâst lii tuođâi tehálâš, et rähtip lavluidân sämikielân, ko toin lain pyehtip sämmilijn uđđâ peelijd uáinusân válduaalmug uáinimnáál, luptip säämi kulttuur positiivlávt uáinusân já ovdedep tom. Sämmilâšvuotâ lii muide-uv ko poccuuh, juoigâm, tullâpiällást káhvástâllâm, kuáđist šleđgâttáá aassâm já eres stereotypiaid. Sämmilâšvuotâ puáhtá leđe rock, sämmilâšvuotâ puáhtá leđe jyehilágán váldálâš – mii nuorah tuše kolgâp tuostâđ leđe sämmiliih já porgâđ tom maid halijdep. ¶ [Mii Hiärá Jeesus] Kristus ruumâš, tuu oovdâst adelum. ¶ Ánná já Heikkâ moonáin elleekoveteatterân. Ánná ij ennustkin tiättám elleekuuvijn, mut tääl te tibi ličij äigi uápásmuđ toos-uv. ¶ Sämitigge kalga jiejâs uásild ovdediđ meiddei luándulâš kielâkevttimtilálâšvuođâi šoddâm. Pyere ¶ Puoh tehálumos lii jieijâs kulttuur, kielâ, ärbivuovij já áárvui siäiluttem, paijeentoollâm já sirdem puáttee suhâpuolváid. Ärbivyevih, kietâtyejeh, áárvuh, iäláttâsah tego puásuituálu já juáigus sehe ton puoh sierâ variaatioh jieškote-uv sämikielâst, tuálih paijeen ohtâvuođâ moonnâm suhâpuolváid já lääččih ohtâvuodâ puáttee suhâpuolváid. ¶ FORG OINÂDELLEEN ¶ – Antero Louekari. ¶ – Ennuu-uvks tomatteh mäksih? Hirškikkâ koijâd tiätuäŋgirin, veikkâ ij ruuđâst maiden ibbeerdgin. ¶ Teatterhäämist: 12 ulmui. ¶ Sämiohtâduv toimâsyergin lii iänááš sämikuávlu já ohtsâštoimâviärmádâhân kullee Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdáá toimâohtâduvâi lasseen kieldah, seervih, ollâopâttuvah já oppâlájádâsah sehe sämikielâlâš syergi palvâlusâid pyevtitteijee peleh Taažâst já Ruotâst. Sämiohtâduv tehálumos mittomeerin lii sämmilâš aarâhšoddâdem, puárásijhuolâttâs já säämi sosiaalpargo ovdedem sehe sosiaalpalvâlusâi siskáldâslâš já kvaliteetlâš ovdedm nuuvt, et palvâlusâi tääsi já finniivâšvuođâ puáhtá turvâstiđ sämiaalmugân. ¶ Ruovjij kuheldâlâš teekih láá kaskoo kossuuh já keejijn seegih. Teekih šaddeh kuhes já kezis tekkiseelâin. Ko tekkiseelah snoráneh, meid tekki snorráán. ¶ Vorrâläätyh ¶ Postâ-almai še lâi álgâm jotteeđ vuod Ucjuuhân. Mij párnááh laavijm kárbáin suuvân eelliđ poostâ viežžâmin Nuuvdi peln. Uštuu piejâim kessuđ, mutâ ko jäävrist syevih lijjii nuuvt ennuu ete koolgâi távjá tuoppâđ já putestiđ suovijd uštust, mutâ liijká kiergânij mottoom vuásku tâi puško toppiđ uštui. ¶ - Tun uáivildâh taid ulmui č almekäidimkiirjijd? Tot ij lah ollágin siämmâš . ¶  Pronominattribuut Juávkku ”Adde mijjân tom leeibi”, sij tattuu. ¶ kompost.....103 ¶ Ánná paasij keččâđ, maht tibi te äijihân kiävá. Toos poođij äijih skippáár-uv, kote keččâlij cuvnâđ taam, mut taat ij orroom koccáámin. Ij taan kuáhtásist nubbegin orroom aaibâs čiälgus lemin. Toos pottii forgâ jo pevdipiijgáh-uv keččâđ já viijmâg vala uksâvahtâ-uv. Uksâvahtâ meid keččâlij cuvnâđ suu, mut ij finnim äijih koccáđ. Nuuvtpâ sun viežâi iše, já taah kyevtis laiđiistáin äijih käŋŋirvuáláin olgos. Kuus, te tom Ánná já Heikkâ iävá innig viiššâm čuávvuđ. ¶ Sämmilâšmuseo já Paje-Säämi luándukuávdáš Sijdâ (www.siida.fi, suomâkielân) lii ohtâ Tave-enâmij muččâdumosijn čáitálmâskuávdážijn. Tobbeen puáhtá uápásmuđ sämmilâškulttuurân já Paje-Säämi luándun. Pisovâš já molsâšuvvee čáitálmâsâi lasseen Siijdâst finnee vandârdemravvim, káártáid já luuvijd ubâ Paje-Säämi kuávlun. ¶ lääni rysä ¶ korŋuu juhâmielist maađijân, ¶ Mikkâl-uv parga tääl máttáátteijen Aanaar vyelitääsist. Ij eeđâ kale peivinaharin lemin šoddâđ olesáigásâš rapparân. ¶ Anarâškielâlijn čepimus čällen väljejui Avveel pajetääsi 7. luoka uáppee Iina Kyrö . ¶ tavenääpi ¶ 2. Áđat Avveel luvâttuvâst, lávdástâlmijnis ´Liekkas´, stivrejeijen Katri Kittilä. ¶ Peivitipšolaahâ lii eidu uđâsmittemnáál arâšoddâdemlaahân. Peivitipšoaašijd láá sirdám máttááttâs- já kulttuurministeriö vuálásâžžân sosiaal- já tiervâsvuođâministeriöst. ¶  -‐uv Šleđgâlâš kielâtoimâttuv sänikirje. Riävtuičäällim lasseen sänikirje muštâl el. suomâkielâ saanij tááláid merhâšuumijd já kevttimohtâvuođâid. Päikkieennâm kielâi tutkâmkuávdáš (Kotus) (lekkâs uđđâ laasân) ¶ UM: Eemeed lâi jáámmám naavittân. ¶ Kommepeŋkkâ ¶ Oskom, et tot lâi Aasluv vuossâmuš já majemuš iskâdem rahhiđ siämmun mašináin. ¶ 3.2.6 Sämitige jieijâs tooimâ ovdedem ¶ Válduvisteet suullân 100 meetter keččin lâi äiginis mottoomlágán kyevtvistásâš vijnetuuvááš. Tot kočodui meiddei krouvin, saluunan tâi purâdâmvisten. Ko kollekumestâs nuuvâi paasij vijneviste kuárusin já liäggásij. Majemuuh-uv hiirsah luptânii äiginis suovvân ááimun vandârdeijei ja kollekuáivoi tulâstâlmijn. ¶ miehittää ) pargovieváin ovdâmerkkân taampâ ( man ship); 2 ) šovâttiđ, kasodiđ ¶ Lávurdâh 10.12. ¶ Eellimahe 4 – 7 ihheed ¶  + – Tuhhiš-uv taat tijjân? Nuáidienni koijâdij várugávt. ¶ c) joorŋâst. ¶  haavâin. © 2006 Sámi musea Siida & Anarâškielâ servi ¶ 106 ¶ Evaŋgelium Matteus mield lii jurgâlum suomâkielâsâš KR92 teevstâ vuáđuld, mutâ ¶ já sämikielâ toimâttâh ovdeduvvoo kielâkuávdáá suundán äššitobden sämikielâ kyeskee ¶ SUOM ¶ Nipso cullâguođij Jeenin. ¶ Päiski já tevkisselgkaijuu, jaavrij vuáđukaijuuh ¶ NJÄHIPIVDO ¶ –~Kost lah šlarvâdâm, tuántá eimâskâs? leejoon ruáŋgái. ¶ Ko tarbâšân kuhháá lâi čokkájum já savâstâllum, te iššeedviehâ adelij tegu jieijâs ovdâmerháin love, et uážžu peevdist pajaniđ. Tijme lâi tiego čiččâm, pel käävci suulâin. Lâim čokuttâllâm 4,5 tiijme já puurrâm, teikkâ jiešalnees savâstâllâm. Motomeh purâmuššlaajâh lijjii aaibâs toháliih, mut motomeh iä. Jiem puáttâm kuássin tiettiđ, mii mon-uv litteest lâi, mutâ tot ij lamgin uáiviäšši. Uáiviäšši lâi peessâđ čuávvuđ amerikkalij juovlâi viettim já siämmást vala kuáhtáđ ustevij já sijgijn savâstâllâm. ¶ Šoŋŋâdâhnubástus uáivild šoŋŋâduv lieggânem, mii šadda iänááš ááimun peessâm čiđđâdioksidist. ¶ Čuovâ lii časkâm. ¶ - Na ko vielgâd lii ilo já luho ivne. ¶  peessâm c. Moos šadda kuddum? ¶ Skandit = Skandij várádâh ¶ Mon stuárusiih planktoniäláneh láá? ¶ MATT. 27: 62 – 66 ¶ Hitruu1 ¶ 6. ¶   d) Jonsahpeivi. Puáhtá liputtiđ jieškote-uv enâmij jonsahpeeivi mield. ¶    Maatist Párnááh šoddii já stuorruu. Ulmuuh lijjii jo ennuv. Immeel kejâdij eennâm já ton ulmuid. ¶ Mut sun tieđij tom-uv, et togopeht ij mahten peessâm huksimsajan, veik sun lâi-uv nuuvt alda, et kuulâi já ooinij puoh. ¶ Mii hokâttâl turistijd Laapin? ¶ Uáivikaavpug: Andorra la Vella ¶ Lahnah lihâdeh iänááš uáivádâhhân. Ko toh oceh raavvâd ponneest sahis uáivádâhhân, te ravâdáin puáhtá pyerebeht ávhástâllâđ, ko maid ohtuunis kyeli puávtáččij. Lahna porá ponne-elleid já puurâddijn tot lii masa ciäggust. Tot njama pocceelágán njalmijnis ponnemoođeest siemin elleežijd. Talle tot possáád mođe meddâl já elleeh pääccih ton njáálmán. Purâdeijee lahnauáiváduv puáhtá aiccâđ, ko čässuáiván luptâneh luovânâm ponnešadoh. Talle uággoo kalga lyeštiđ mátuvuogâs aaibâs poonán. ¶ Máttááttâspárnááh keijáin kuáimásis já eeđáin: “Mane muoi iän iberdâm, et sun lâi Jeesus? Ijhân kihheen eres määti muštâliđ já čielgiđ profetij čalluid nuuvt tegu sun.” ¶ - Uáiniđhân leš, maht te tibi kiävá, Ánná smietâi. ¶ 240 ¶ Sämitige stivrâ pahudij ciälkkámušâstis ete aalmugtiätuvuáhádâhân sämikielâ eennikiellânis láá almottâm ive 2012 loopâst 1903 olmožid. Sämmiliih láá Suomâst sämitige vaaljâi ohtâvuođâst nuurrum lovottuv mield s. 10 000. Sämmiliih iä lah merkkim sämikielâ almootmáin eenikiellânis, ko tast ij lah mihheen vaikuttâsâid virgeomâhâšášástâlmân teikâ toos, mon kielâlijd palvâlusâid áášánkullee olmooš finnee. Aalmugtiätuvuáhádâhân lii puáhtám eskân ive 2013 merkkiđ maid sämikielâid olmooš sárnu eenikiellânis. Sämitigge kiddee ciälkkámušâstis huámmášume meid toos, ete sämmiliih kieldah kalgeh tevdiđ säämi kielâlaavâ kenigittee aašijd peerusthánnáá kieldâ sämikielâlii aalmug meereest. Sämitigge oovdânpuovtij ciälkkámušâstis, ete ¶ Maaŋgâid kiđđâpeeivijd já kiđđâiijâid-uv lâi Kuivee koccáám, mut taat peivi oroi lemin puoh kuhemus tain. Sust toovâi mielâ poisiđ tállân Sáárá luus, mut sooppum, mii sooppum. Ij liččii pyeri čaittâliđ liijgás čuuvtij movtâgisvuođâs, ijge kale tobdoidiskin. Tomhân ij tieđe maid tot Sáárá vala álgáččij jurdeđ. Kale almaš tommittáá vája vyerdiđ, et eehid puátá. Sunhân lâi pegâlmâs meccijottee, kote ij tarbâšâm väldiđ ennust evviskin fáárun, pic sust lijjii kale koonstah puáttiđ áigá meeccist ko meeccist. Amahân Sáárá-uv ličij tommittáá hárjánâm meeccist jotteeđ, et ij tarbâšiččii jyehi ääšist suu išediđ. Viijmâg poođij tot kuhháávuordum kiđđâeehid já Kuivee já tolliittij Kiärdusvääri paijeel sunnuu kuáhtámsajan, kost Sáárá lâi juo vyerdimin suu. ¶  vuáládâskonjunktioin 2. Peljirääigi mield pááruh joteh peljicuozân ¶ Muášinááh = Moossinasaaret ¶ vuoijâmnäähkih = räpylät 67 ¶ Njuámmil ¶ ČIELGITÄVTITTEMEH ¶  predikatiiv vuojâráksá.....65, 126 ¶ Säämi Tijdâlamppu algâttij uđđâ viiđâive paje ¶ Zagreb F6 ¶ 92 ¶ 1) fastâjesâneh, kiäin lii jienâstemvuoigâdvuotâ já kiäh mäksih ihečuákkim meridem jeessânmáávsu, já ¶ Piälppáájäävri meccikirkko lii vááijuv 10 km keččin Aanaar markkânist. Tohon vuálgá 5 km kukkosâš päälgis kuulmâ kilomeetter keččin Siijdâst, Sarviniementie pellâst. Kárbáin jottee puáhtá väzziđ kirho luus Piälppáávuonâst, pálgá kukkodâh lii 3 km. Kirkko lii huksejum ivij 1752-1760 koskâsâš ääigi já tot lâi kiävtust 1800-lovo loopâ räi, mon äigin kirkko lâi Aanaar kuávdášpäikki. Kirhoost tuállojeh muáddi Immeelpalvâlus ivveest já tobbeen meiddei vihkojuvvojeh näimipaarah. Keesiv kirhoost lii uápis. ¶ Muštim fakkist tego jiävttáá peeivi taid aaigijd, ko jieš lijjim Brysselist pargoost, já talle kolgim ain vyelgiđ ovttáin junáin tolebiššáá eidu tondiet, et kiergânim paargon, veik juná ličij-uv ucánjihhii maŋanâm. Já talle ij tarbâšâm leđe mihheen tađe komálub aašijd ko lappâdjottee äijihuáhti, ko tot jo potkij šleeđgâid kuittâg-uv tijmepiälán, já toin naalijn šleđgâjuná orostij eidu toos, kost ton tovváá lâi. ¶ Kal mun lijjim ovdil-uv huámášâm, maggaar tippaleibi byrokratia sáttá leđe. Motomin škoovlâst anarâškielâ tiijmijn čaallim artikkel sämmilâš organisaatiost. Jiem mušte innig pelegin tast, maid čaallim, ige tot kal lah nuuvt iimâškin. Tot še meiddei lii tippaleibi. Taažâ sämitigge, Ruotâ sämitigge, Suomâ sämitigge, Säämi Suomâtigge, Säämi parlamenttâ, Säämi kielâlävdikodde, Kielâ sämilävdikodde, Lävdi kielâsämikodde. Kalga máttááttâllâđ luvâttâllâđ maaŋgâlágán čuákkimij miäruštiäđuid: Mun kuittâg lam iällâm säämi kielâlävdikode anarâškielâ juáhus čuákkimist já meiddei säämi kielâlävdikode anarâškielâ ravvimjuávhu čuákkimist. ¶ pyereest ovdâstuvvoo ohtân politiikkân já toimân. Ruošâpele Säämist ¶ 2. India 42 140 ¶ 14 ¶ Jiegâ (IM) ¶ Säämi muorjijn juŋŋâ lii uáli tehálâš purrâmâššân, moos lijkkoo meiddei ulmuu čuávji. Ton loostah láá maaŋgâihásiih, šolbâdeh já roobdah vuáluskulij soojeeld. Lieđeh vielgâdeh, ucánjáhháá ruápsájeijeeh. Myerjih läddih čohčâmáánu loopâbeln já jis roovvâdmáánust lii vala pievlâ, te taid puáhtá ain talle-uv taid čuággiđ. ¶ Tijdâlamppu lii taikalamppu – mut mii lii Skuáppu? ¶ Lasetiäđuh: ¶ “Tääl lep finnim tehálijd aašijd foorum almosciälkkámušân já mij kolgâp huolâttiđ tast, et toh meiddei váldojeh vuotân tave ooláádmudo jieškote-uv kyeimivuođâin já oovtâstpargoost. Mij algâaalmugeh já säämi parlamentaarlâš rääđi kolgâp rähtiđ iävtuttâsâid tast, maht julgáštâsâst čuážžoo tehálijd aašijd puáhtá olášuttiđ. Eromâšávt mij kolgâp suogârdâllâđ tom, maht algâaalmugij uásálistemvuođâ puáhtá pyeremustáá turviđ tave ooláádmudo oovtâstpargoost. Puáttip kieđâvuššâđ ääši SPR stiivrâ puáttee čuákkimist cuáŋuimáánust já tuáivumield finnip talle valmâštâllâmpargo pyereest aalgân” , Näkkäläjärvi muštâl. ¶ sudâškuát = alkaa sulaa 130 ¶ Nils-Henrik Valkeapää ¶ Jesmiluovtah = Haapasuvanto ¶ Váháš áigáá keččin čuojâi oppeet uksâkiällu. ¶ Suáđigil kieldâ škoovlâin uáivitiäddu lii sämikielâ amnâsmáttááttâsâst, mon finnejeh ohtsis 99 uápped. Uáppeemeeri lii lasanâm oovdeb škovlâivveest 10. Sämikielâlâš vuáđumáttááttâs adeleh kuulmâ uáppei. Ennusteh, ete sämikielâlii máttááttâs uáppeemeeri lassaan puáttee iivij ääigi. ¶ lii puustâvlâš jurgâlus sehe luándulâš já idiomaatlâš kielâ, já ton lasseen tot västid GNT ¶ Kunnijâttum sođijdân veteraaneh, hiärrá kenraal, áárvust oonnum juhleviehâ! ¶ 1. USA 4 500 ¶ 40. njomâttempirrâmpeivi: 24.8. tme 22.55 poođij uđâgâš já enni poođij tme 23.21. Uđâgáá lattim rávhálâš. Suullân 1,5 miinut kukkosâš njomâttem tábáhtui Kontsas Maarku šiljokieddist, mon maŋa enni já uđâgâš vuolgijn maŋaluvâi Saarineitamovääri kuávlun. Kuvvim uđâgáá uásild luhostui, mut njomâttem tábáhtui nuuvt kukken, et kamera aldâkkâspiergâs ij olláám nuuvt kuhás. Lasseen kamera akku kuorânij eidu kriittisii ääigi. Jalahâs, + 14 °C, ložžâ pieggâ, ennuu polttijááh já mottoom čuoškâ. ¶ Median lii väridum náhđulâšvuotâ toohâđ koččâmâšâid rähteid já kuástideijei. Tilálâšvuođâst kuásuttuvvoo käähvi. ¶   Kavrenjunsuolluuh = Käyränokkasaaret ¶ 0,5 kg kyerejum potáseh ¶ Kielah : suomâkielâ, sämikielâ já ruotâkielâ ¶ 77 ¶ Tavlustâh 1 Sämikuávlu kieldâi já staatâ ohtâduvâi vástádâsah já västidemprosenteh ¶   2. Staatah viggeh toohâđ máhđulâžžân toi haaldust orroo seremoniatiiŋgâi já jaamišij rummâšij tâi toi pasâttâsâi juksâmvuođâ já/tâi macâttem algâaalmugáid oovtâst áášánkullee algâaalmugijguin ovdedum vuoigâlij, avus já pehtilis vuáháduvâi vievâst. ¶ Kuhesčeevâg kirahvi uulât joba viiđâ meettr alodâhân muorâi pajemuid ovsijd. Kuhes já korrâ njuohčâmáin tot pasta purrâđ sággáás akaasiai loostâid. Elefantti puáhtá leđe joba neelji meetter alosâš já teddiđ paijeel kuttâ tooni. Jis elefaantih láá kuávlust valjeest, toh poreh puoh ruonnâs, kiškoh sojonjunijnis oovsijd muorâin tâi joba muorâid enâmist viäddáidiskuin. Assaasčeevđâg čuárvinjune lii tuáŋgissiähá olgohäämist peerusthánnáá jotelis ellee. Tot ruášká säggimiestui čoođâ älkkeht já liäkká siämmást pálgáid eres elleid. Masa puoh stuorrâ njomâtteijeeh iälusteh tááláá ääigi Afrik savannistiellâs maaŋgâin aalmuglâšmuorâstuvâin. ¶ rusalem nieidah, čiärruđ jieijâd já párnáidâd. Puátá äigi, kuás iättoo: 'Avdâgâsah láá heđâlmettumeh, avdâgâsâh toh kuáhtuh, moh iä lah šoddâdâm, já njižeh, moh iä lah párnáá njomâttâm.' Talle ulmuuh eteh vaarijd: 'Viirrâđ mii oolâ', já čuumáid: 'Luávdiđ mii.' Jis näävt taha ruonâs muorân, te mii tábáhtuvágin koške muorân! ¶ Párnááh čuorvuu temppâlist: ”Hoosianna! Hoosianna!” ¶ Aanaar paješkoovlâ teatterjuávkku Beaivvi áhkubat vuálgá ovdâstiđ säminuorâid väldikodálâš Nuorâ Kulttuur -tábáhtusân Lappeenranta-kaavpugân vyesimáánust. Ivnáás já čeepiht pivtâstum juávkku šadda 8.-9. luokaid väzzee nuorâin. Čáitáltâs Beaivvi bártni soagŋomátki kieđâvuš Piäiváá alge kuáššummääđhi já tom lii stivrim Petra Biret Magga. ¶ Uábbám, viljâm! ¶ Liiškán šoddâm kolgee hááván peessih bakteereh älkkeht. Táválávt hävvi ij kuittâg irduu, ko voorâ vielgisseelah tuššâdeh bakteerijd purâmáin taid. Vorrâkolgosist láá meiddei vorrâčalmeh. Toh kálálditeh voorâ, já návt vorrâ jaska kulgâmist. ¶ –~Mii laasâst lâi miäđušijn já tot hurijdij já peeškij, ko tast lâi eeti, eeđâi Mika. ¶  ceelhâtijppâ Te ferttejim čielgiđ, et lijjim pärnivuođâstân šoddâm kyelijäävri riddoost já et nuuvt kuhháá ko muštám, lam máttám kuolijd čolliđ. Must láá tast maaŋgah koveh-uv, ko jieččân ákkuruhhijn čokkáám riddoost kuolijd čolliimin. ¶ Säämi suuvâ laavlâ ohtsâšlavlun ¶ vyevdipargee ¶ amerikmaaijuv ¶ tivolist ¶ – Keččee, tovben lii Mii-mii-eennâm! eeđâi Peter Pan já čujottij kirdedijn suormáin vuáluskulij. ¶ Čuovâkovvejeijee Antonio Briceđost lii uccâ mainâsâš jyehi 40 sämmiliist, kiäid sun kuvvij. ¶ máccá njuhčâ-cuáŋuimáánust ¶ viermičalme 180 ¶ Talle mun keksejim. Mun lijjim lamaš reivâohtâvuođâst ovdijn armeijaääigi skipáráinân, kote aasâi Ähtärist. ¶ a. Magarijd ulmuid vuolgâttiččih máátkán? Agâstâl. ¶ 9. Italia 550 ¶ et paarâi koskâ lii suullân nelji meetter. ¶ Eallu-laavlâ Kielâ ceelhârááhtus: Párnáá tiäđulâšvuođâ tast maht säänih lohtâseh nubbijdsis celkkun puáhtá ovdediđ jieškote-uvlágán kukkâsijguin. Ovdâmerkkân tavesämikielâst; Lei oktii áhkku (äigihäämih) , Beahká viessu (relatiivceelhâ) , Meahcci eallit (veerbâi persovnhäämih), Okta guolli vuodjá (veerbâi sujâttem) ¶ 4. Haagelber loppâ ¶ Stivrâ nomâttij Klemetti Näkkäläjärvi sajan uđđâ ovdâsteijeid čuávuváid pargojuávhoid: - immateriaallii kulttuuräärbi äššitobdeejuávkun Petra Magga-Vars, - Baareents Euroarktâsii rääđi (BEAC) algâaalmugij pargojuávkun Tiina Sanila-Aikio já värijesânin Anna Morottaja. - olmoošvuoigâdvuođâairâskoodán Anne Nuorgam já värijesânin Heikki Paltto. - Tave-eennâmlii sämisopâmuš ráđádâllâmkoodán Juha Karhu. - Meccihaldâttâs Laapi ráđádâllâmkoodán Yrjö Musta já värijesânin Jouko Hetta. - Suomâ jiečânâsvuođâ 100- ivváášjuhleive proojeekt airâskoodán Tiina Sanila-Aikio já värijesânin Ulla-Maarit Magga. ¶ Kandâ pulttâsij já moonâi Eeli luusâ já eeđâi: ”Taa mun lam. Tun čuorvuh muu.” ¶ – čáituspargojuávkku 10, ¶ Šlajâtubdâmsijđo ¶ Leim täälvi tobbeen Oulust. Kiđđâtäälvi moonâim Kärjilân, juuvah já jäävrih lijjii suddáh. Jiem mušte ton kylá noomâ kuus vuosmužžân moonâim, 20 km keččin koolgâi eelliđ viežžâmin poostâ kárbáin suuvân. Sovota maađij lâi kuus tot postâ poođij. Muoi ovttáin skipáráin vuolgijm poostâ viežžâđ já talle mun-uv finnejim vuosmuu pakkeet pääihist. Iännâm lâi passaam stuorrâ kyele, mii lâi meid ton pakettist eres tiŋgâiguin. Tot pakkeet lâi ájánâm kuhháá määđhi alne já tot kyeli lâi mátulum. Finnejim mátupakkeet! Tobbeen lijjii stuorrâ tálui kaandah, sijjân pottii paketteh já sijhân kale adelii munjin-uv siviilist puáttâm tulijáid. ¶ Seeini tivvooh pottii jo siämmáá peeivi. Uđđâ sohvá uástimân monnii muáddi peeivi. Tot ko poođij, eeđâi eemeed Juhánân: ¶ Sämitige toimâpaje 2012–2015 ulmen lii turviđ sämikielâ já kulttuur eellimvuáimálâšvuođâ ubâ enâmist, kocceeđ sämmilij algâaalmugvuoigâdvuođâi olášume já pyerediđ sämmilij lahâaasâtlâš sajattuv. ¶ Talle ko tággáár uccâ almugâš tego anarâšah-uv viggá ovdediđ kielâ já kulttuur, te ij koolgâ smiettâđ meendu ennuv, et lii-uvsun taat máhđulâš. Kalga keččâđ kuhás já uáiniđ ovdâskulij, kalga orvâđ. Taat pargo ij lah pessimistâi pargo. Lii pággu leđe optimist. Mun tuáivuččim meiddei, et taat mii toimâ adeličij eres-uv sämmilâšjuávhoid moovtâ já tyestilvuođâ riemmâđ älššidiđ kielâs pyerrin. Kuássun nuorttâliih pieijih joton tágárijd vuáháduvâid? ¶ 23. Jaapaan lii suáluiriijkâ ¶  já “Anarâškielâ seervi váldupargo lii tiäđust-uv kielâašij ovdedem, mut kal kustoo ferttip jiejah älgiđ váhá jyehi kuávlun tieđettiđ et mij še lep taan maailmist. Ige anarâškielâ lah vala lappum, mut tot oro peicâ lassaanmin siämmáá ääigi, ko nuorttâlâškielâ lii nuorâb keerdi kiellân jo lappuumin.” ¶ 51. Uđđâsist kevttimáin šiäštáh luánduriggoduvâid ¶ 26. Pissikivisuolluu sieidi , Stuorrâjäävri taavaakeeji Kiäinuluohtpoođâ Puolžânjaargâ nuorttâriddoost, mon tärkkilis saje Samuli Paulaharju ij tiättám (Samuli Paulaharju: Seitoja ja seidan pal1932), mut keessiv 2008 oskoldâhtotkee Matti Aho kaavnâi tom. ¶ Totkee ¶ – Tastmaŋa ko naajáim, te taat muu käälis ij lah adelâm innig oovtâgin skeeŋkâ munjin. ¶ kuáttum = laidun ¶ Uáivikaavpug: Tukholma ¶ 89 ¶ Kielâpiervâl lii áávus táválávt tme: 8.00 –16.30 argâpeeivijn, mutâ muuneeld já sierâ sopâmáin 7.45 – 18.00 (tuođâlâš táárbu mield). ¶  ‐ Anarâšah cevzii uáli pyereest jieijâs nommâvuáháduv vievâst. Juáhháá tubdii ulmuunoomâ já toos lohtum vaanhimij/ááhui já äijihij noomâin tâi lasenoomâin šoddâm oleslâšvuođâ vuáđuld. Taat vuáhádâh lii ain-uv kiävtust anarâšâi argâelimist. ¶ 1. Uusâ kietâruottâsist saje, mast vááimu ¶ oobižeh Elli já Juhháán. ¶ 8. ¶ c) Mii kaasuid ohtiimist luovvân? ¶ já pelivokaaleh: ¶ b. Kolliistâlah Kiinast. ¶ VISTEKÁLVU- JÁ TEKSTIILVUÁVÁM TUÁVVÁŠ ¶ jiešvuođâid = ominaisuuksia 185 ¶ 7. Tavesämikielâ kielâpiervâleh, Kärigâsnjargâ já Ucjuuhâ 72 877,30 € ¶  V Jáákup já Esau kuáhtáv ¶ Uđâstááluh ¶ Sämitigge 2008 ¶ Cugu (tavesämikielâlâš párnái sijđo) ¶ Isaskar 94 ¶ Poorâstis ton kuhes kuosâ ¶ –~Njáá, eeđâi Rippo-Riijtá. – Ko tääl kerd sáttoo leđe jonsahpeivi... eenâb sun ij kiergânâm ettâđgin, ko miestust kullui kivkked fastes haarrân. ¶ – Eidu puáccáim, Pilli eeđâi já irâttij maka kuorsâđ. ¶ 2. ¶ – Tot kal ličij suotâs, mutâ ko muu luus láá onne vala kyesih-uv puátimin. Muu viljâpeeli já suu kálgu puáttiv kirdemmâšináin Helsigist já mun viežâm sunnuu kirdemkiedist ehidispeeivi. Mun-uv ferttiim kiergâniđ mälistiđ onne. Steeihâ ááigum vuollâđ já steikkiđ tom ovdil ko kyesih puátih. Jurdám, ete mij vyelgip vala onne soorijd-uv čuággiđ, jis toh kerdi láá laddâm, Heikkâ sundáttâl. Oskom, ete kyesih halijdeh tuálvuđ soorijd Helsigân-uv. ¶  eenâb- ¶ Cortinarius traganus ¶ jurgâlemvastuuh láá morfeemtääsist. Ohtâ smavvâ iäru ráhtusijn kávnoo: KR92 ¶ Malta ¶ - Lonuhednego sajiid? ¶ Algâehidist šoŋŋâ lâi aaibâs pyeri, mutá maŋeláá arveškuođij. Luhhoost maaŋgah ulmuuh paccii vala sajan keččâđ konsert loopân, ij uccâ arve maiden häittid. Jis ij halidâm leđe olgon, te Saijoos siste puovtij meid keččâđ konsert live-vuolgâttâssân televisioi peht. ¶ Já njune já nierah urruu lemin ¶   laura.niittyvuopio(at)gmail.com ¶ Tast maŋa vyejestáim Custer -kaavpug (finnim noomâs pegâlmâs kenraal Custer mield, kote táppái indiaanáid tain suulâin) čoođâ Wyoming uásivááldân, Newcastle kaavpugân, kost väridáim viste Stardust Motellist já asâiduvváim iijâ várás. Onne čoggâšuvvii mailih tuše 227, mii lii 365 km:d, mutâ láim uáinâm imâšijd eenâb ko ovdebáá Amerik määđhist ohtsis. Ubâ eehid oinui tornaado- já äijihstormâváruttâs TV:st, moh lijjii Wyoming uásivääldist. Iä kuittâg alda Newcastle. ¶ Tegu tááláá ááigán kulá, pargeh anarâšah masa juo puohâin tobdos ámáttijn. Nubástus tovláid luánduáigápuáđoid vuáđuduvvee oornigist tááláá teknisâš ohtsâškoodán lii pištám pajeláhháá 40 ihheed. Tot lii uáli uánihis äigi, ko váldá vuáhán ovdánem korrâ liävtu. Olmooš ij lah puoh aašijn pastam västidiđ ovdánem hástusáid. Tekniik kuittâg juátká ovdánmis. Nuuvtpa láá-uv vyerdimist lase et lase uđđâ áámmátnomâttâsah. ¶ Nuuvt kaandah porgáin-uv já ijbâ äigigin, ko suoi láin jo jotemin stuorrâ vuávdán. ¶ Aanaar kieldâst lii rahtum kieldâ aarâhšoddâdemvuávám (VASU), mii stivree peivitipšo šoddâdemtooimâ siskáldâs já lii vuáđđun peivitipšo-ohtâduvâi jieijâs aarâhšoddâdemvuáváámijd. ¶ Ulbu ullopeenuv kihestij, já sääksipaimânpeenuv mulgoi tuđâvâžžân. ¶ Muusik ääigi puáhtá leđe ristâmiäđuš, moos servikodde puátá mieldi. ¶  já Lasetiäđuh: ¶ Säämi ristâlâš nuorâiškoovlâst Matti máttááttij 5 ive, jâ ive 1973 vuáđudui Säämi parlament, ađai Saamelaisvaltuuskunta. Toos sun uásálistij aaibas aalgâ rääjist já lâi meid saavâjođetteijen. Sämitiggeest, mii šoodâi Säämi parlameet jotkâm, Matti lii meid lamaš aaibas aalgâ raajist fáárust. 1974 Matti seervâi meid Sämirááđán, Tave-enâmij ohtsâš orgaanân, mast sun tooimâi meid saavâjođetteijen. Taan 1970 lovo äigin sun kiergâniđ tovhustiđ maaŋgâin jieškote-uvlágánijn kielâorgaanâin, ovdâmerkkân Säämi parlament kielâlävdikoddeest já Euroop ucceeb kevttum kielâi Suomâ sämikielâ lävdikoddeest. ¶ – Tääbben laa muu seehah-uv, iätá Uulá, mahks toh teehen laa juovdâm, pyeri lâi, ko mun-uv vuolgim, iä liččii magarehken tälvipihtâseh lamaš. ¶ www ¶ saatuul sehe tom, mast iärut ovdiikeeji monnjâkeejist. ¶  ij Káránâs ij huámmášâm maiden, ij ubâ čolmijdiskin lehâstâm. Tot kärŋilutij tuše uáivis ¶ Tave-eennâmlii sämisopâmuš ráđádâllâmairâskodde ¶ Tupe lieggânij, sun tast täkkitullâkordust čokkái. Sunjin šoddii nahareh, moonâi riicin viällâđ. Sun lâi uáđđám, ko kulâškuođij hirmâd puŋkkâs olgon, já kulloo seeini rápumin já huškomin. Na sun njuškij já kaačâi olgos keččâđ ete mii tobbeen eštus lii. Juuđij pirrâ tuve, čuážui já kuldâlij, mutâ ij sun kuullâm ige uáinâm maiden. Vistig juurdij, ete amal sun nievdâi. Moonâi tupán, viälánij oppeet riicin. Ij sun kiergânâm uáđđáđ ko vuod kulluuškuođij skooppân já rooppân olgon. Tuuveest lâi veeskir já viäskárist aalgij kulluđ skooppân. Nahande aalgij viäskâr já tuve koskâsâš uksâ lekkâsiđ kuuloold. ¶ Sämitige nuorâirääđi ¶ 01.11. 07.00 – 15.00 8 h ¶ – Na moonâ tuohun tuon virgeulmuu kuuvl já koijâd sust, ettim, ko jiem muidegin tiättám. ¶ Niärváh jođetteh viestâid ¶  Maatist Taam paječalluu celkkuu lam kuullâm nuuvt maŋgii, et keejâm pyerrin čäälliđ maidnii kielâ oppâmist anarâškielâ uáinust. Tuáivum, et tot iššeed ulmuid väldiđ tom läävhi, et sij tyestih oppeet kevtiškyettiđ kielâ. ¶ - Na pyeri iiđeed, pärni! Oođđih-uv? ¶ 8. Nommâiävtuttâs kalga leđe sämikielâlâš, mielâstubbooht tave-, aanaar- tâi nuorttâsämikielâlâš. Iävtuttâs puáhtá agâstâllâđ meid suomâkielân. ¶ 126 ¶ 1 2 3 4 5 6 7 ¶ Talle kuobžâ luáguškuođij tälvikuáđis kulij. ¶ piäluiämááš = peltoemäkki 37 ¶ Ko kuávttáá iän oskeldâttâm älgiđ kátturuottuid pieijâđ sajasis, te nuuráim tyejiniävuid já vyeijiláim telta luus. Elâččáim vala Aansin uástimin Bemidjist Cocacola kaasâ já jieŋâid. Charlie ij lam puáttám vala, mut amahân puáđáččij maŋeláá. ¶ b. Kost kuobžâ viättá täälvi? ¶ 14a rasta já oovdel-maajeeld (rasta já pittä oovdel-maajeeld) ¶ Teuvo Nyberg ¶ Sämitige kulttuurlävdikodde juáhá ihásávt staatâ budjetist (válduluokka 29, máttááttâsministeriö) sämikelâlâš kulttuur já sämiseervij tooimâ tuárjumán čujottum meriruuđâ. ¶ MAID TOT MEERHŠ? VÁSTÁDÂS: ¶ Juávhui fáádáh: 1. Suomâ, 2 Ruotâ, 3. Taažâ, 4. Tanska, 5 Island, 6. Eesti, 7. Liettua, 8. Latvia ¶ Kuácceevyevdi kuávlu ¶   Kirje luvâdijn mun huámášim, et anarâškielâst láá uáli ennuv eđâlduvvah, maid mun jiem lah kuássin ubâ kuullâmgin. Sáttá leđe, et uásisuijâ lii tot, et motomeh kirje eđâlduvvah láá mudoi-uv uáli harvii kevttum teikkâ spesiaaleh: Maid ovdâmerkkân uáivild Jáák-Irján mainâseh ? Kirje mield Jáák-Irján lâi koorâs kiälástâllâđ, já Jáák-Irján mainâseh merhâšeh kieles saavâid. Mut kiiks tot Jáák-Irján lii, mastpa taan ääigi nuorâ tom tiäđáččij. Liijká kirjeest lijjii ennuv tagareh eđâlduvvah, moh urruu uápisin, veikkâ mušto iätá, et ij tuubdâ. Tágárijd idiomijd lii hitruu luuhâđ já imâštâllâđ. ¶ Kuuvij skannam, editistem já teekstân heiviittem: Ilmari Mattus ¶ – Hei Njorttâ, maid arvâlah, jis muoi pajedeen táágupeht taam kárbá čáácán? nubbe njoobžâin kullui iävtutmin. ¶ Luuk. 24:37 πνεῦμα aaveen kome ¶ – Joo-o, kale mun kaavnâm kustoo, Išepoolis eeđâi. ¶ LUUK. 3: 7 – 14 ¶ Positiivlâš ovdáneemmin tuálloo virgeomâhái sämikielâlâš tieđettemtooimâ lasanem, el. maaŋgâi siärvusij internet-siijđoi almostittem meiddei sämikielân. Sämitige jieijâs tooimâst positiivlâš lii aanaar- já nuorttâsämikielâlâš kielâjurgâleijei pálkkááttemmáhđulâšvuotâ sämikielâ toimâttâhân ive 2008. ¶ 141B Nissoon suhâpeliorgaaneh. ¶ – Lii-uvsun mottoom máđhálâš vâi lii-uv jo kumâttâs, lâi suu vuosmuš juurdâ. ¶ s. 93 ¶ ♦ Páihálij ässei jotolâhohtâvuođâi pyeredem ¶ mainâseh III ¶ Ko si j lijjii kiergânâm puurâdmist, Jeesus keejâi Piätárân já eeđâi: ”Piättâr, rähistâh-uv tun muu eenâb ko ko taah nubeh?” ¶ “Išediđ!” páárgui Pinokkio heekist. “Lyeštiđ muu olgos!” ¶ Mii Eec kote läh almest. Pasottum lävus Tu nommad Alda puodus Tuu wäldekoddad. Sados Tuu taattud. nuut eendnamest, kuo almest. Adde miijan taan päiwi mii jyöche päiväli leipim. Ja adde miijan mii suddoidim addagas, nuutkuo miiuv addagas addelep mii welguliidim. Ja elä tualwu mii kiusadossan mutto päästeh mii paast. Talle Tuu li wäldekodde ja wuöime ja kudne, nuuvhannawuodast. ¶ silbârävdee hopeaseppä ¶ Vuoli-Jussi já muu uábbi Siiri láin suulân siämmáá ahasiih, 10–11 ihásiih. Suoi hoksáin älgiđ čonâdiđ já veddiđ taid säpligijd, sunnust maka áálduh já eergih láá kiddâ. Jussi raahtij vuolttâsijn kerrisááid já kesittáin säpligáid taid. Sunnust lâi kuhes säpligráiđu, ko suoi raiđuustâláin. ¶ skyenidâm skipárijdis, veikkâ ¶ merâpuákku ¶ 5 § ¶   34 Skammâ 1953 - 54 ¶ eeđâi Mika. ¶ Vuoiŋâlâš eellim 38, 42 ¶ - Onni täällä vaihtelee, taivaan isä suojelee. ¶ Ko eemeed poođij käävpist, Omar poođij tállân keččâđ, maid taat lâi uástám. ¶ Lasetiäđuh: ¶ Má átáh-uv kevttiđ olmânáál pääihi šleđgâpiergâsijd? ¶ Kaijuukeđgi (-källee) SA.1964 Naŋŋâjäävri máddáákeččin. Nástusuálui MV. ¶ – Na ij tiäđustkin. Sunhân lii kuálásteijee. Ijhân kuálásteijee piejâ innig seepti taggaar kyele njáálmán mon lii jo finnim. ¶ Veikkâ lijjim-uv vaibâm, mut ko Heeihâkyevtis Mattijn rahttâtškuođijn vyelgiđ tiddepiivdon já Juhháán-Uulá meid, te mun-uv ferttejim vyelgiđ sii fáárun. Matti vala arvâlistij: ¶ peeivitäsideijee ¶ Čohčâluuhâmpaje 1952 ¶ Oslovuonâ 100 ¶ 1. ¶ 22a kappeerčiehâ ¶ c. Mane iätkálmijd já veelčitmijd kalga tipšođ kolmâsáin? ¶ Heikkâ kiemârdâlâi já lâi váivášum: ¶ OLESPYEHČEEH ¶ Aalmugpeeivi iiđeed Matti já Ella pieijâv moovtâ pajâlân uđđâ máccuhijdis. Tego uáináh, Ellaast lii uáivist ruopsis sämikappeer. Kaperist lii čuovjis rássáás hervâpäddi, vielgis mokkepäädih já ruopsis silkkepäädih. Pajâlistis sust lii čapis sämimááccuh, ärddein lii vielgis silkke, mast láá riesâmeh já silheest silbâsoljo. Máccuhân kulá meid nisonij vielgis-ruánáá-ruopsis poovij. Jyelgist Ellaast láá šišnekammuuh, main láá nisonij čapis-ruopsis-fiskis vuodduuh. ¶ Suomâkielâ uáppeeh lijjii valmâštâm veik maggaar ohjelmnumerijd já meiddei máttáátteijein lâi jieijâs čááitus. Tot esken lâi-uv suotâs uáiniđ. ¶ Elli-Marja Hetta- värijeessân Laura-Maija Niittyvuopio ¶ HEAKKAVÁRRA = JIEGÂVAAR ¶ Jormo Hendrih nieidâ Anna Priita käälis lâi Koniš-Matti, suhânommâ Valle. Sun lâi Koniš-Aailâ viljâ, kote lâi Väri-Maati (Sarre) kálgu. Koniš-Maati kočodii Lukkár Vivvâ-Maatižân. Sunnuu párnááh lijjii Marttin, Matti, Saammâl já Heikkâ Valle. Lâi vala ohtâ nieidâ, kote lâi ovdánemvádulâš. ¶ Nahkijâš ¶     Moos rypsi já sukkârruotâs kiävttojeh? ¶ - Addâgâs, mut ko jiem finnii uuvsâ tánávt áávus. Jieh-uv luáštáččii muu kieđâ váháš ááigán? ¶ Raavvâd: suve já suávi ¶ Kárttápáálust láá meiddei näävist náápán jottee sárgáh. Toh láá kukkodâhpirrâduvah . Puoh kukkodâhpirrâduvah láá siämmáá kukkosiih. Nollá-ceehi kukkodâhpirrâdâh jota Stuorrâ-Britannia uáivikaavpug Lontoo pehti já 180-ceehi kukkodâhpirrâdâh lii nubebeln eennâmpáálu. Jis kárttápáálu luoddiiččij nollá-ceehi kukkodâhpirrâduv já 180-ceehi kukkodâhpirrâduv pehti, te pállupelij noomah liččii nuorttiipiälááš já viestârpiälááš páálupeeli (kove 27B). ¶ 3. Sveaeennâm lii sahâdumosávt aassum kaavpugij já ráhtulâšvuođâ kuávlu. ¶ 1. Mane rottá lii pastam vijđániđ masa jyehi sajan eennâmpáálust? ¶ ruttâohtâdâh ¶ kielâtorvočällee, ¶ 6.6. Sierânâs toorjâ aarâhšoddâdmist ¶ Vijđodâh: 28 000 km 2 ¶ Säämi kulttuurkuávdâš Sajosist liäkkojii čájáttâssajeh sämmilijd taidâráid já vuoššâmuu čájáttâs lekkâmjuhle lâi tuorâstuv 25.6.2015, ko Petteri Laiti juhlečájáttâs lekkui olmoošjuávkun. ¶ 3. ¶ b) Mon šaddoost lii kukká, mon šaddoost liäđus? ¶  riges - Seervi ruttâucâmušâi tohâmist ihán 2011. ¶ vuoivâs.....43 ¶ Naavdâšim stuorrâ kaavpug elimist: hiäŋgájim taaiđâgalleriain, basaarijn já šaddotieđâlâš kaardijn. Puurrim jyehi peeivi mottoom aasialâš puurrâmsaajeest. Sushi lâi mielâttes njaalgâ já hälbi! Australiast lii tääl hirmâd tiervâslâš já luándulâš purrâmuš-buumi. Mudoi-uv kaavpugliih oroh peerustmin viehâ ennuv pirrâduvvâst já luándust, peic talle ko koččâmuš lii autoin: juáhhást ferttee leđe jieijâs auto, já mielâstis taggaar city-lyeviauto! Tot lii aaibâs jallodâh, ko stuorrâ kaavpugijn kuittâg joteh junáh, ratikkah já buusih ubâ paje oovdâs maŋas. Maađhâšem tain lii viehâ älkkee já hälbi, mutâ iä sij tain peerust. ¶ Kaiccâ lii niŋálâskaiccâ. ¶ Vijđodâh: 246 000 km 2 ¶ - Lam kale jurdâččâm vyelgiđ pääihist eelliđ oholoopâ ääigi, Ánná tubdâstij. ¶ PELIPYEHČEEH ¶ Mek- New Orleans Memphis Saint Louis Minneapolis 4. ¶ tarbâšin. ¶   Pyeremusah pivdosajeh kiävnojeh riddoin, mast ¶ Kielâpiervâlraavâkirje ovdánij ive algâpeeleest nuuvt, et raavâkirje nubbe čällee, haavâ páihálâš kordinaattor Natalja Antonova eelij Anarist 18.-27.1., kuás Annika já sun rahtijn kirje dispositio já kuábás-uv čaalij jieijâs oosijd. Uceeblovokielâkirje oovtâst Janne Saarikivijn ovdánij kiiđâ ääigi tuš ucânjihhii vänis ääigi keežild. Suoi pessáin čäälliđ kirje tuš motomin, ko Annika eelij Helsigist. ¶ Kemist já tast tavas lijjii ennuu poldum tááluh, suovâpocceeh tuše ciäggájii. Lâi eehid ko juovdâim Ruávinjaargân já peesâim njeeijiđ ton "härkävaunust" meddâl. Enni eeđâi ete kolgâp pisottâllâđ suu alda, ep uážu vyelgiđ kuussân. Ulmuuh lijjii ennuu já ohtâ almai njuškoi, kiljoi já karodij hirmâđávt. Jurdelim, amal sun lii vaarâ uáivist olmooš. Almai poođij toos alda kost mii peerâ lâi. Oinim ko sust lâi nube kieđâst stuorrâ puuvko já nube kieđâst muorâkubbeel. Tast sun njuškoi, kiljoi, karodij já peelhij, sun lâi suttâm saksaliijd, mađestij puuvko teerijn muorâ já eeđâi: ¶ Jonssahpeeivijuhle lii meid Juvduu keesi alemuspuddâ. Kesieehid, šuoškâi laavlâ, nieidah kukkáhamittijnis, kooskâi tikkurijnis, kaandâin čäcičovottâsah. Erkki Junkkarinen, Eero Aven já Katri Helena lavluu. 70- já 80 -lovvoost Solokuoškâ kesilava kiäsuttij čuođijd, pyeremusâht joba tuháttijd ulmuid lavatánssám joráldâssáid, lâihân Solokuoškâ lava motomin Ruávinjaargâ maŋa tavemus tánssámlava. Aldašpiirâs lâi tievâ jonssahpeeivijuhlodeijei telttaid, olgoláá-uv kannattij vyelgiđ Anarân. Vala-uv njälm´piälláh kiäsáseh moján Solokuoškâ jonssahpeeivi muuštâštijn. ¶ Pirâslopeoorniglaavâ (735/1991) 2 § mield ááimusuojâlemlaavâ (67/1982), motomijn ránnjáohtâvuođâin adelum laavâ (26/1920), pasâttâslaavâ (1072/1993) sehe tiervâsvuođâsuojâlemlaavâ (763/1994) miäldásii lopemonâttâlmist já kuorâttâlmist kalga nuávdittiđ luándusuojâlemlaavâ Natura 2000 -viuärmádâhân kullee njuolgâdusâid. ¶ – Na nuuvthân tot kale lii. Suámálâš, mon eresnáál olmooš juurdâš iveaigij mield! iššeed pahudistij. ¶ Mutâ Liäiná ij adelâm piärán já nuuvt toh kyehti vuáimálâšluándusâš ulmuu iävá peessâm ohtâsii jurdui Aartu kolgâmušâst já nuuvt tot ärgis pennâgâš paasij táálun. –Mutâ tuše ton räi, ko kaavnah toos šiev pääihi! Piättár vuárnuttij Liäiná. ¶ ohtim 38 ¶ Ucpárnáá-Vuolli kandâinis Jussijn já Issá-čeeci pottii Ruávinjaargân juna fáárust já tast Avelân kyermiavdo lava alne. Lâi muotâ vala ennuu já avrajum lâi Avveel räi. Avelist sij karttii orroođ maŋgâ peeivi. Miinavaarâ lâi jyehi saajeest avdoluodâi alda. Maaŋgâs monnii miinaid, motomeh sist tuššii já maaŋgâs monâttii jyelgis tâi juolgijdis. ¶ b) Palhâšumelävdikoddeest lii saavâjođetteijee já värisaavâjođetteijee sehe čällee já išedeijee. ¶ Love koččâmâššâd Sämitige saavâjođetteijei ¶ Maggaar lii Tavepoođâeennâm reliefkove ? ¶ 7.4 Luodâi rähtim ¶ Jeesus eeđâi sunjin: ”Tun oskoh, tastko lah uáinám muu. Avdâgâsah láá sij, kiäh iä lah uáinám já liijká oskoh.” ¶ Pieggâ lii muivim meerâ čappâdin tyelden. ¶ Muumistáálu koccái mottoom kiđđâiiđeed kuhes ¶ syeđđee hohkainen, huokoinen ¶ - Na mun laaviim eelliđ squash spellâmin skipárijdângijn. Já čálám runoid já luuvâm ennuv. Já tiäđust-uv kuldâlâm muusik, iälám elleekuuvijn teikâ teatterist já motomin ravintolast-uv. ¶  predikaat  láá Säämi kielâlávgum škoovlâst ¶ estiđ a) kaavpugijn, b) táálunkuávlust? ¶ 98 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ – Jiem lah vissâ máksám tuárvi ennuv jieččân liipuin, ko tánávtkis puohah uážžuh mii härdiđ, ettim kállásân já meridim, et maassâd puáđidijn kale vuolgâttep lieggâ tiervuođâid já rekigijd jieččân vuoigâdvuotâtáhádâs puotâ ryevdikiäinun. ¶ Sämitige čuákkim meridij nuorâirääđi já nuorâičällee virge vuáđđudmist čuákkimistis Hettaast tuorâstuv 11.3. Äšši lii valmâštâllum máttááttâsministeriö ruttâdem projektin suullân ive ääigi. Haavâ valmâštâllâm pargojuávhu lii jođettâm sämitige nuorâmus jeessân Tuomas Aslak Juuso. Ääši valmâštellen lii toimâm Anne Länsman. ¶ Nuorâirääđi 2012–2013. Kooveest čižetpeln Nils-Heikki Paltto, Jouna Näkkälä, Heli Huovinen, Aslak Holmberg, Saara-Maria Salonen já Elli-Marja Hetta. Oovdâst Mira Rauhala, Inka Nuorgam, Inga Helander já Laura-Maija Niittyvuopio. ¶ - Tun-uvks tot lah? sun koijâdij sijvos jienáin. ¶ Äijih siijđoh ¶ Jis oovtâ juávhust láá eenâb-uv šadoh, ovdâmerkkân sipuleh, valjii oovtâ siipuul já čokkii tast tiäđuid. ¶ – Tun---! Eunuk algâttij já čujottij Puállunjunán. ¶ kiddejuvvojeh luoka ¶ Pivdemäigi ubâ ive, čivgâniŋálâs rávhuiduttum 1.5. – 31.7. ¶ Ánná ij tuostâm moonnâđ koijâdiđ njuolgist, mii lâi moonnâm puástud suu kolliistâlmist eereeb tot picca. Ij suigen ohtâ purrâmuš puáhtám leđe nuuvt tehálâš? Ánná ij tiättám, maid tain aššijn porgâđ. Nuuvtpâ sun meridij-uv tipteđ tom orroođ tagarin já keččâlij jurdâččiđ hitrub aašijd. ¶ virgesajasâšvuođâ ááigán 15.6. -30.6.2015 já 1.8.2015-18.5.2016. ¶ Skagerak B4 ¶ Jussá Seurujärvi 2. lk ¶ lii Muumitáálu? Kyedibâ ¶ oosijn. Kost čääci lii koidâsumos? Manen ¶ läättinkielâ ¶ – Mutâ must lii stuorrâ juávkku, ij-uv ucceeb meeri tuhhiiččii? ¶  taan Koskâmiärásâš ihekävppilonottem Stuorrâvuonâ markkânijn äigipaajeest 1870 – 1895 ruuvnâin: ¶  + Sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs Suomâ škoovlâin 2011-2012 ¶ Vuossâmuu škovlâčoovčâ äägi tábáhtui taggaar äšši, mast jiem lah valagin kiässán mainâstâm, mut tääl te vissâ ferttee mainâstiđ. Lâi ušom koskoho eehid, mii lâi asuntolalij sävnipeivi. Mii lâi sávnuttâm já vaarâ seelgijd-uv poossâm asuntola tallaš čorgejeijee já meiddei purrâmâšrähtee Maarit Juntunen já sun lâi adelâm mijjân putes lakanaid, maid mij lâim lááččám seŋgâidân. Muu seŋgâ lâi pajeseŋgâ já vuoluubeln lâi Kaabi Iŋgá Reino. Lâim nuoldâttâm já pajalist lijjii putes aluspihtâseh, seeŋgâin putes lakanah já vuossâmuu keerdi oroi, et kalhân tääbbin asuntolast-uv kustoo motomin puáhtá leđe suotâs. Veluttâlâim seeŋgâin já vuordâččijm asuntolasiäsá puáttim. Mun-uv lijjim jo tommittáá oppâm suomâkielâ, et pyereest jo iberdim, maid skipáreh sarnuu já valdim motomin joba uási-uv savâstâlmân. Jiem lamaš säničeppi, jiemge halijdâm, et eres ulmuuh já skipárehkin liččii liijkás kiddim huámášume munjin. Nuuvtpa mun lijjim iänááš joskâ já kuldâlim tuše iärásij saavâid. Na poođijhân tot asuntolasiäsá, luvâttij mijjân eehidrukkoos, časkâdij čuovâid já nuuvt mij uáđđáástâlškuođijm. ¶ västid GNT teevstâ dynaamisávt/funktionaallávt siämmáánáálá ko KR92. ¶ ellee luándu . Iälánij elimân vaikutteh eres iäláneh. Om. salâsteijeeh já kištodeijeeh. ¶ luándulâš já idiomaatlâš kielâ já ton lasseen västid GNT teevstâ ¶ Taat lâi Jeesus pargoin vuossmuš, já sun poorgâi tom Galilea Kaanast. Sun almottij toin kirkesvuođâs, já suu máttááttâspárnááh uskuu sunjin. ¶ ko páárnáš vuálgoo jođettiđ tiervâsvuođâkuávdážân, vaanhimáid kalga tállân almottiđ päärtist ja kalga meiddei almottiđ puátimist tiervâsvuođâkuávdážân ¶ p. 071~878 8663, EU-haavâst proojeektkoordinaattor Päivi Okuogume, p. 071~878 8669. ¶   — Mut maht tun vajat tobbeen paijeen? Koijâdij Möö. ¶ Tobdomeerhah já kevttim ¶ Čeevris uáiniškuođij, et juuvstât, te ovdil juhânjäälmi lii kälddee, te tohon čaŋâlij, mutâ kuussân olgoláá ij peessâm ko ain koolgâi mäcciđ maasâd ááimu väldiđ. ¶ Ánnámáret Ensemble ¶ 122 ¶ Divvun.no Sämikielâ njuálguluuhântyejipiergâseh ¶ Uđđâ päädi kiddim ij pištám kuhháágin. ¶ – Pallâp-uv mij talle suháittáá-uv já kammuittáá-uv? Jieh sárnum maiden kammuin já suhháin, Matti vijsástâl já kiäččá Ailâ mojonjalmij. ¶ peljimeduusa.....116 ¶   Niäljád sämiparlamiänttárij konferens uárnejui Uumeest 20.2.2014. Konferens fáddán lâi sämmilij ärbivuáválij aassâmkuávlui luánduriggoduvâiguin ávhástâllâm já tave-eennâmlâš sämisopâmuš. Konfereensân uásálistii Taažâ, Ruotâ já Suomâ sämitigij jesâneh sehe Ruošâ sämiseervij ovdâsteijeeh. Suomâ sämitiggeest konfereensân uásálistii 16 parlamiänttárid. ¶ Piergâseh, moh tarbâšuvvojeh iskosijn 1 já 2: puáláán, 4,5 V patter, kyehti jottoos, main láá puškokääibih tâi pävirlahteeh ¶ pävirstielâs = paperisuikale 48 ¶ PUÁRIS MIESK MUORAH ¶ 1. ¶ Jeesus pyereed love pyecced ¶ - Na, tunhân ettih-uv jieht, et ákku vuolgij onne kuusnii. Tothân lii tego stálueemeed, mast kalga poollâđ! Piäjá tuu vala mälispáátán tuoldâđ. ¶ čoovâr ¶ Mut kuáskim uđâgâš käibidij ain-uv eenis já maasâd piervâlân – já aalgij uđđâsist čiärruđ. ¶ Euroop rääđi uđâsvuárkká ¶ – Tiervâ, sun eeđâi. ¶ 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶ Algâčuolmâst ovdán mane siste uđâgâš, jis mane lálloo. ¶ Turku D3 ¶ miäđušijnkunâgâdâr = kimalaiskuningatar 202 ¶ – Adelus Rissekäskee talle maŋeláá noomâid, ko oostâš. ¶ Matti tiätá meid pyereest, maht uággumreeisust kalga toimâđ. Vuossmuš pargo lii ain puuhâđ uággumrääigi. Tasmaŋa rääigist lii pyeri väldiđ šuávlikuvssijn šuávli meddâl. Rääigi putestem maŋa vuogân piäjoo suoksâ teikâ septikyeli. Matti meid täärhist, mon jieŋâlâsâst ponne lii. Sun luáštá vuogâ nuuvt vuálus, ete tot mana poonán. Matti tiätá, ete vuoggâ lii ponneest, ko tuárgu ložžân. Tastmaŋa tuárgu kalga kelliđ váhá pajaskulij. Uággum ääigi lii pyeri nivkkâliđ ain tyellittälli vuogâ pajaskulij. Pyeri luhhoin kyeli tuáppee tállán ige kyelisaallâs taarbâš vyerdiđ kuhháá. ¶ – Pyeri, mun tot kale vuálgám. Mun vistig kiäsám joddeid meddâl. ¶ – Leagoson dat giksaguolli? ¶ Noomâ čielgâsmittem . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ¶ nubástusah iä toovât magarijdgin merhâšumeiäruid. Spiekâstmijn huolâhánnáá jurgâlus ¶ Heikkâ poođij keččâđ: ¶ 3. Bolivia 16 ¶ s. 26 ¶ Nuorttâmeerâ lii cuávis sismeerâ . Maaŋgâin čuođijn juuvâin kolgá toos saivâ čääci. Nuorttâmeerâ muttuuččij-uv saivâčäciäldisin ađai jävrin, jis Tavemeerâst ij puáđáččii Tanska čoolmij pehti sálttáás čääci. Ko saivâčääci já sálttáás čääci siähánává, te šadda Nuorttâmeerân tijpâlâš merâsaivâčääci . Tast lii sältti vuálá ohtâ prooseent, ko väldimeerâ sälttinalliisvuotâ lii 3,5 prooseent. Nuorttâmeerâ iäláneh láá-uv áinoošlajâsâš siävuttâs jaavrij já meerâi iäláánšlaajâin, veikkâ Nuorttâmeerâst ij kuáhtáágin väldimeerâ stuorrâ iälánijd, tegu válláid, haid tâi ráávskuid. ¶ 3. Čarvii linnáht mááđu čuurmâ siisâ. ¶ čuosah . Merikooskâi luddijd tábáhtuvvee puuzâi já skuáčurij mulsâšume. Táválávt čuosâäigi lii uđâgái jiečânâssânšoddâm já čohčâvarrim kooskâst. ¶ – Joo, kale tot pyereest suápá, Tálunjobžâ västidij já čuávui Poolishoovdâ. ¶ Na te keevâi motomin nuuvtkis, et lijjim moddijn skipáráin vuálgám ehidist eehidluámun kaavpugân, ko vahtâvuáru-uv álgáččij iäskân loopâkeččin iiđeed. Joreštijm “Reginastreetist” , mii lâi Nicosia kaavpug kreikkalâšpiälásâš stuárráámus suotâstâllâmkáátu. Tobbeen lijjii nelji ijjâkerho já aainâs muáddlov taggaar ucceeb baarid, main finnij juhâmuš táárbu mield. Muu nubbe skippáár iävtuttij, et iäláččijm kuohâmin turkkilâšpele pyeremus sombákujá já nuuvt mij lâim puohah kiärguseh toos. Čovádijm taaksi já vyejestijm taggaar sajan, kogo peesâim lavâlávt turkkilij piälán. Väzzilijm sevŋis kááđu mield ovdâskulij já tiäđust-uv pyeremusávt paaihijd tobdee ovdemustáá uápisin. Ep tarbâšâmgin kuhás väzziđ, ko kááđu nurheest oinui-uv tot paldanâs sombá kove já čaalâ “Out of bounds” . Ko mij vuolgijm ovdániđ kuuloold ton sombákujá mield ovdâskulij, te forgâ lekkâsij fakkist uksâ já mottoom puáris ákku seevij puáttiđ siisâ. Mii äššitobdee luptij kieđâ tiervâttâssân já huihádij: ¶ b) Mon šlaajâst lii stuárráámuš peeccih? ¶ tálutuállee. Sun kuulâi, et tálutuállee tuhledij suu omâduv. Sun kočoi taam jieijâs kuuvl já eeđâi: 'Maid mun tust kuulâm! Toovâ reekkig jieijâd pargoin, muu tálutuállen tun jieh innig lah.' Almai smietâi: 'Maid mun tääl poorgâm? Iššeed piäjá muu meddâl tálutuállee tooimâst. Kuáivuđ jiem vaje, kerjidiđ jiem kehtid. – Tääl te tiäđám! Orniim nuuvt, et nubeh väldih muu tálusis, ko ferttiim vyelgiđ pargosajestân.' Sun kočoi išedis viälgulâšâid vuáruttuvâi jieijâs kuuvl. 'Ennuu–uv lah velgus muu išedân?' sun koijâdij vuossmust. 'Čyeti litted oljo', taat västidij. Tálutuállee eeđâi: 'Taa lii velgikirjád, čokkáán já merkkii huápust vittlov.' Talle sun koijâdij nubbeest: 'Naba tun, ennuu–uv tun lah velgus?' Taat västidij: Čyeti farppâlid niisuid.' Tálutuállee eeđâi: 'Taa lii velgikirjád, merkkii kähcilov.' ¶ 10. njomâttempirrâmpeivi: 25.7. Muádi miinut kukkosâš njomâttem tábáhtui ovdil koskiijâ Avveel Saarineitamontiest. Lâi vuossâmuš njomâttemáiccu, mii tohhui vuáláčällee tupelaasâst. Uđâgááh lijjii talle kyehti. Arve. ¶ LASEMÁÁVSUST/TIILÁÁMNÁÁL ¶ Vaacah - lapaset ¶ Nuuvtpa Máárjá aalgij nuurrâđ tävirijd mätkilavkkâsis. Sun piejâi laavkân kulmâ kirje, kyehti handuk, nelji silkkeliijne, sukkákođálmâs já muuštij vala pänipoossâmpiergâsijd väldiđ. Ij sun nuuvt ennuu váldám tävirijd, ko tohon lâi kuittâg viehâ kuhes mätki. Mutâ lâi nuuvt korrâ hommá, et lâi jo maŋŋeed eehid, ovdil ko sun lukkâdij tuuvees uuvsâ já peesâi vyelgiđ. ¶ – Na, maht tot tuu varrim ovdán? ¶ peeivitäsideijee ¶ Kukken viežžum liemâ kiergân čuáskuđ. (Giryama, Afrik) ¶ Jeesus eeđâi almai: ”Čyežžil já moonâ! Oskod lii išedâm tuu.” ¶ 2. Puáibild áárpu rääigist já čoonâ säägi árppukiäčán. Poorgâ siämmáánáálá nube árppukiäčán. ¶ 8. Rottá lii pille-ellee 28 ¶ Savzâ njunnáástâlâi já eeđâi: ¶ – Hirškikkâ já Myerji. Láá-uv mist šoddâm skipárâšah? Matti vala visásmit stááluin ovdil ko mana eeni já ááhu luus. ¶ Käldee: Lehtola, Teuvo. 1998: Kolmen kuninkaan maa. Inarin historia 1500 –luvulta jälleenrakennusaikaan. Inari: Kustannus-Puntsi. ¶ Nuorttâlâškielâ já -kulttuur seminaar 14.6.12. ¶ Sämitigge kiävttá jiecânâs meridemvääldi. Sämitigge puáhtá adeliđ oovdânpyehtimijd, alguid já ciälkkámušâid virgeomâháid (laavâ § 5). Sämitigge addel ihásávt 60-200 sierâlágán algud já ciälkkámužžâd sierâ peelijd. Lasseen sämitigge noomât ovdâsteijeid maaŋgáid sierâ pargojuávhoid. Nube válduášálâš toimâvyehhin láá virgeomâhâiguin toohum ráđádâlmeh. Sämitiggelaavâ § 9 mield virgeomâhááh kalgeh ráđádâllâđ sämitiggijn puoh vijđáht vaikutteijee já merhâšittee tooimâin, moh pyehtih tállân já eromâš vuovvijn vaikuttiđ sämmilij sajattâhân algâaalmugin. Ráđádâllâmkenigâsvuotâ kuáská el. sämmilijd kyeskee lahâasâttem oovdedmân, sämikielân já máttááttâšân kyeskee aššijd sehe eennâmkevttimân já ruukilaavâ miäldásij luuvij mieđeetmân sämikuávlust. ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 47 ¶ Inarinsaamen kielipesä, Siulatie 14, 99870 Aanaar/Inari ¶ Puohâin tergâdumos anarâš informant akateemikko Itkosâžân lâi eeppidhánnáá Lesk-Ant Uulá ađai Uula Morottaja (1892-1963), Sabmelaš-loostâ aktiijvâlâš čällee, kiäm Itkonen noobdij pyeremusâi sämmilâš kirječällei viärdásâžžân mainâsteijen. Uula Morottajain sun vaarâ peesâi-uv puoh aldemustáá anarâškulttuur puoh vuáđulumos jiešvuođâ. Keessiv 1952 Itkonen paddij Anarist kyehtnubáloh anarâššâd, kiäin maaŋgah lijjii mieldi meiddei sänikirjepargoost: Elsa Kuuva, Katri Lahdenmäki, Uula Morottaja, Jouni Musta, Maarit Musta, Iisakki Paadar, Inga Paadar, Pekka Paadar, Matti Saijets, Heikki Sare, Matti Vale já Juhan Matti Vale. Tai paddiittâsâi vuáđuld Itkonen valmâštij majemuu pargoos anarâškielâlâš kielâčáitusčuágálduv Aanaarkiela čájttuzeh (1992), mon savâstâlmijd sun meiddei jieš litteristij ađai miärhui pajas já jurgâlij suomâkielân. ¶ » Väldiđ Pase Jiegâ. ¶ Hoosianna olluvvuođâin !” ¶ – Kyehtlovvittâ senttid, eeđâi Andârâs Piäkán. ¶ – Totpa ij lahkin nuuvt oovtkiärdán čielgiđ. Sun kärŋilutij uáivis já čokkái uánihissii ääigi, tegu ličij šluvgám čääsi peeljijn. – Kulâhân, tun kolgâččih pyerebeht-uv koijâdiđ kuábbáánuu ejistâd. Iirât Jeobald. Sun máttá vissásávt čielgiđ taggaar ennuv pyerebeht ko mun. ¶ – Já kii váivánijd taam lii peciuáksángis heŋgâstâm? sun sivnádâlâi ko kiškoi pieđgânâm seehâ uávsist vuálus. ¶ Sedum rosea ¶ – Mut ij tom äävti läittiđ, eergijd ferttee sirdeđ, lâi šoŋŋâ maggaar fal, palidij Niijlâs vyeligis jienáin. ¶ Kuuđâihášâžžân, ko moonnim ovdâškoovlân, lâi tot-uv jo anarâškielân. Ton ääigist mun jiem kale mušte maiden muide ko tom, ete mii luokast orroo kandâ, kii sun-uv sáárnui anarâškielâ, pooldij ovdâvuoptâidis já čalmekulmesoksâmijdis ko keejâi kinttâl. ¶ Lactarius thejogalus ¶ Tastmaŋa ko mist pennuuh lijjii tuárrum kalas, te mij pajeulmuuh-uv tiervâttâlâim, mut mij kale ep eidu nuuvt korrâ jienain tiervâttâllâm ko mii pennuuh. Muoi-uv pessaim vuájánijđân luoštâliđ leeŋgijn já pieijâđ kuáttum oolâ. ¶ – Tiäđáh-uv, mun-uv vuolgim jieht tuu maajeeld koskân meddâl čuávumist luvâlduv. Eellim tuu ucâmin, mut jiem kavnâm. ¶ Čuákkimpaketteh ¶  toimâ: ¶ Almai nuoldâtškuođij, sun nuolâi puoh pihtâsijd meddâl. Lâi aaibâs piättáá. Vuoi, mon mučis almai, smietâi nissoon. Ij lam stuorrâ čuávji já teekih-uv lijjii aaibâs olmâ soojijn. Nissoon ij orvâm nuollâđ jieijâs pihtâsijd meddâl, ige sun halidâmgin, miinii vala-uv vuástálistij njuolgist seeŋgân njuškim. Sukkápuuvsâid sun kuittâg nuolâi, et iä~lääigih kaččâliččii, tivras suháh. Mottoom ääigi ko láin njaŋgam paldâluvâi já uápásmâm kuáimásis rávhálávt, kuoskâttâllâm, cullâlistám te nisonist oroij, et tääl ličij pyeremus äigi vyelgiđ, et ij mihheen suddoid tábáhtuuččii, mut sun ij puáhtâm. Almai kerjidij, piivdij já kerjidij, et nissoon rähističij suu. Nissoon halidij, mut sun ij tuostâm, ii orvâm, ij puáhtâm. Mielâst jurrii nuuvt ennuu ääših. Täst ij puáđi pyeri jos sun tääl luovât já adeldât almai. Almai lâi kuittâg oomâs, veikkâ sun tieđij tast jo ovdânoomâ. Oomas lâi meid tot tobdo, mii sissoon siste juurâi já puolij. Mut tääl kolgaččij jiermi vyeittiđ haalu. Almai lappuuččij itten tast, ige nissoon innig kuássin uáináččii suu. Sun vájálditáččij nissoon, monâččij perrus kuuvl já val motomin, šiev luhhoost, muštâličij jieijâs luámurähisvuođâ. Tággáár nissoon ij halidâm. Sun lâi pettum nuuvt maŋgii. ¶ Utkáás vandârdeijee áiccá pirrâsist meerhâid meeci ellein já luándu jurâmist. Tobbeen kost muorâkuáráttâh lii uuccâm purrâmâš pecikoorâ vyelni, láá muorâ páárhust merikooskâi rääigih. Meid kuobžah kuleh meeci ässeid, já toh vuáttojeh eres lasseen áávuskuovzâstum kuuđhâmiehtân. Tave pecivyevdi ovdánemmuddoost meccipyelimeh já stoormah láá teháliih vyevdi uđâsmitteeh. Čapis čiđđâtiälhuh peesij ruŋgoin muštâleh tovláin meccipyelimijn. Räijejum kuávlust siämmáákulij viirrâm muorâruŋgoh muštâleh stoormâ sunde. ¶ Anarist 13.5.2015 ¶ Haŋgal čaaitij Cieh táálu. - Cieh lii čiehâm uási táálust, et tot ij oinuuččii nuuvt kuhás, ige tot oinuuččii nuuvt styeresin. ¶ Yrjö Musta, sj. ¶ Eero Mujo vuolgâttij Anarâš-loostân nelji puáris kove, maid sun lâi kavnâm Uumaja ollâopâttuv arkkâduvâst. ¶ Jeesus eeđâi: “Immeel lii rähistâm maailm nuuvt ennuv, et adelij áinoo Algees, amas ohtâgin, kote sunjin osko, šodâččii káđuttâsân, pic uážuččij nuvâhánnáá eellim.” (Joh. 3:16) ¶ Toimâpaje 2012-2015 jesâneh já värijesâneh: ¶ Já Ánná muštâlij, maggaar algâ sust lâi lamaš luhâmijn já sun muštâlij jieijâs láiguemedist já meiddei ucánjáhháá Heeihâst-uv. ¶   Luuk. 24:39 ¶ b) Šluvgel puurki korrâsávt. ¶ b. Mane savzâtuálleeh kevttih iššeen pennuid? ¶ PVÁ já toos lohtâseijee kuullâm ¶ 16.25 Hiävušpargoh 16.20 Saavaan eellim ¶ – Eromaš, jiem kuássin lah uáinam návt čepis eskân-älgee, huihádij Pallas-Palle. ¶ b. Čääli toi pargoid. ¶  puáđus: ¶  celkkuin- ¶ Purâdem maŋa stáálupeerâ čokkáá váhá naaverseemist peevdi piällást. Juáhás lii kalânâm, já Hirškiihâst já Myerjist nahareh jo kullojeh. Ákku-uv uáđistuvá. ¶ Ulla Piela ¶ tavesämikielâ ¶ MARJATTA KURENNIEMI ¶ kuáttá. ¶   teleh lovottuvâimield. ¶ uuccâm já muuštončälimij toohâm. Uási ¶ uárbimpeleh, siäsáh, ennuuh já čeesih... ¶ Mij viigâim hokâttâllâđ Kuusti hekkisis jis jo magarij konstâiguin. Ruáŋguim já kihtâlijm joba piärgupittáin já sukkâráin-uv, mut Kusti pisoi oskolávt išedis paaldâst já táárbu mield tuše ain motomin harâguođij já nirviistij. Mist algii leđe koonstah jo nuhâmin, ko te viijmâg kiinii hoksái, et čäciletkuhân lii šiev iše veikkâ nube ulmuu ravkkâmân. Nuuvtpa mist kiinii toppij leetku, mast lâi mottoommuđusâš čäciteedâ já cirgootškuođij toin njuolgist Orvo muáđui njeigâ. Ij tarbâšâmgin kuhháá cirgottiđ, ko jyelgih liihâdškuottii já nuuvthân Orvo morettij já pulttâsij čokkod, spežžâlij kuámmirijdis oohtân já huihádij: ¶ Tággáár aldâgâsâi lonottem piištij ääigis, tondet ko Čsookh lâi liijkás suttâm keksiđ eres koonstâid, já tondet ko Jovnâ ij tiättâm muidegin maid porgâđ. Sun kuittâg tuulhâi tagarân já keksij eres koonstâ. ¶ Nuorâi palvâlusâid oornigân – proojeekt stivrimjuávkku ¶ Ive 2009 kolgii almostuđ kyehti Anja Kaarret čäällim mainâs Márjá-máátu , sehe Kollepottâ já kutkâ . Toimâ ij olášum ive 2010 já nuuvtpa taid ferttee-uv sirdeđ ihán 2011. ¶ Kurikka B4 ¶ 3. ¶ Jeesus toppij nieidâ kietân já eeđâi: ”Talita kuum!” Tot meerhâš: Nieidâš, čyežžil! ¶ mustesienet ¶ – Hirškikkâ já Myerji. Kiäh suoi lává? Liisá imâštâl já kuovlâl Maati tuáhá, mutâ ij uáini kiämmân. ¶ Tobbeen lâi meiddei nissoonproffeet Hanna, Asser hiäimun kullee Penuel nieidâ. Sun lâi jo hirmâd puáris. Ko sun nieidân lâi naaijâm, sun lâi iällám kálláinis čiččâm ihheed, mut tääl sun lâi lamaš leskân jo kähcilovnelji ihheed. Sun ij vuálgám temppâlist kuussân, mut palvâlij Immeel ijâi peeivij já vástudij já ruhâdâlâi. Eidu talle sun poođij ton sajan, já sun alestij Immeel já sáárnui párnáást puohháid, kiäh vuordii Jerusalem lonestâs. ¶ » Pajaniđ, elleđ poolâ. » Já ko sij pajedii muáđuidis, sij iä ¶ Mattim pyereest. Mattim viejâ pyereest. Tarbâšâm hárjuttâs. ¶ Akk.  Tääl  kal  ostim  puorijd  savehijd. ¶ – Tääl te čoonnâp já coggâp suu lastaigijn já pajedep baarij oolâ! Happiputtâl sunjin kalga pieijâđ já kuáškánjâs meiddei! Sun vuálgá tääl helikopter sáátust pyecceiviäsun! Suáitáh-uv tohon, et pyecceiviäsust tietih suu puátimist? ¶ 2. Piivde čielgitävtittemes elleid haavijn. ¶  ceelhâtijppâ Skandinavia njrgâeennâm 85, 90 ¶ Talle ko must lâi jo olmâ moottorkiälkká já lâi tommit muáttâm, et peessim sorvâpiivdon vyelgiđ uđđâ fiävroin, talle uážui piso-uv jođettiđ moottorkiälhást. Vuoijim tohon Raššâjäävri alda, te vuottim muáddi soorvâ. Kuođđim fiävru toos jäävri jieŋâ oolâ já vuolgim kuorrâđ taid soorvâid. Jiemge tarbâšâm kuhás kuorrâđ ko juksim taid. Toh láin vááijuv 100 meetterist ko huámášim. Must lâi saksalâš suátikiiveer. Paaččim tain stuárráb já tot sattui leđe sarves. Tot roovâi roogán kyevti keeđgi kooskân. Tast must lâi korrâ pargo, moonâi äigi ko njuovvim já ruovjiistellim, kiergânij siävŋániđ, miärkká vala lâi. Tast smiettim, kavnâččim-uv moottorkiälkkán. Väzzilim, já nuuvt luhostuvvim väzziđ sevŋâdin eidu ton njeigâ. Rottejim kiälhá keevvâđ já vuoijim muorâpááikán, pieijim tuulâ já ijjâdim tast. Iđedist vuolgim viežžâđ piärguid. Ferttejim taid kuodâččiđ ciägu teermi oolâ, ko toi kuuvl ij peessâm kosten kulâi moottorkiälháin. Lâi tast pargeeldmuš. Lästejim piärguid riehân já vuolgim kesittiđ, mutâ ko lâi vala nuuvt uccáá muotâ, te riehâ ain tarvanij kuás keeđgi kuás čuoldâ tuáhá. Vaibim ton kinccođ, kuođđim kyermi toos, kyerrejim kiverist lemnuid makasiinist já kuođđim tom-uv toos kyermi oolâ. ¶ Keksii sunjin koččâmâšâid já sahhiittâl suu ovdâmerkkân puhelin pehti. ¶ Algii leđe majemuuh pyerásiijvoh já tälvi aldanškuođij, mut jurdâččim vala ovdil talvâm elâččiđ pääihist. Šleetij, ko vuojâččim ohtuunân uápis maađij mield tavas já ko poottim pááikán, eennâm lâi jo ollásávt viälgudâm. Eeči já Tessu láin kuávttáá pääihist. Ittinâš muotâ lâi ovdiist-uv lasanistám ucánjáhháá já vuolgim eeji pákkum maŋa elâččiđ Čäcsuánjust monnii iäráán tiet, mut macâdijn vuottim-uv vorâs riävská luodâid aaibâs tuve uáinusist. Lijjim meccivuoiŋâlâš já kuorâstim tállân taid, veikkâ must ij lamaškin pisso fáárust. Lijjim kale kiedist havlâpissoin pááččám motomin piiččus, mut meeccist jiem lamaš talle vala pisostâllâm. Jurdâččim kuittâg elâččiđ keččâmin, mon kuhás riävskáh láá moonnâm. Kuorrim äigipuudâ já aiccim et riävskáh lijjii pärgidškuáttâm, iä toh kukken liččii... Siämmást aaicâm kyehti riävská huttáámin paldluvâi miestâmaddust. Ucánjáhháá jiärástuvvim, veikkâ pisso ij lamaškin fáárust. Kiäsádettim kuuloold olgoláá, jeđe kaččâlim pááikán já toho puáđidijn ettim iäččásân: ¶ Iäláneh juáhhojeh ráhtusis vuáđuld viiđâ váldujuávkun: šadoh, kuobbâreh, elleeh, algâiäláneh já bakteereh . Mađe eenâb iälánij ráhtuseh sulâstiteh nubijdis, tađe aldeláá hyelhih toh láá. Toh kuleh talle siämmáá juávkun. Iälánij tubdâm já nomâttem helppee toi soijim rievtis juávkun. ¶ Kärigâsnjaargâ škovlâ: Niiles West (tavesämikielâ) ¶ 2. Lycoperdon pyrifome – Ryhmätuhkelo – Čuurâsuovâkuobâr U ¶ 111 ¶ rikkivalmuska ¶ Aaibâs vises jiem lah, maid sun toi celkkuin uáivildij, mut ko iäráseh čokánii, te mun še. ¶  uáinusist. Poottim kevttuu virgálâš ášástâlmist ollágin. Tááláá tiileest sämikielâlâš palvâlusâi vaattâm uáivild masa ¶ Tiäddut, et mij sämmiliih lep ohtâ almug, ko mist láá ohtsâš historjá, kulttuur, kielâ já eennâmkuávluh, já et väldikudijrääjih iä uážu rikkođ mii ohtâlâšvuođâ; ¶ hiämáskâm suttâm ¶ Онэй энчу база' пизи ¶ XV ¶ Käärbis stävrudij luážis pááruin. Viestârpieggâ vaaldij purjâsân já joođeetškuođij Muumivyeme ässeid päikkisááđhu kuávlun. Puárree kessui kárbá maajeeld, já muorâroonnig viällái ton alne nuuvt tego ličij uáđđâm. ¶ “ Evankelium Johannes mield ” almostui ive 1980. Tom lii jurgâlâm Kiuruvesi oovdiš kirkkohiärrá, ruáváást Viljo Porkola. Taan siämmáá jurgâlusâst almostui jienâkirje Aanaar servikode kuástádâssân ive 1991, mon luuvâi jienâpáádán Ilmari Mattus. ¶ Rävisulmuiškovliittâsprojektân asâttum ulmij olášum: ¶ Čohčuv 1960 vyijilim Čovčjäävrist Sevžjáávrán, kost Jovnâ ličij muu vuordâšmin. Lâi ušom roovvâdmáánu, ko riävská lâi juo pelduvváid viälgudâm já ucebijn jaavrijn lâi kyeddee kaaljâjieŋâ. Kuáhtám maŋa vyeijiláim pyeráinâm tavas já vuojijm Uccâ-Sevžjávráá já vala Peerrumämmir-uv lappâd kidâ Peccikkojäävri puotâ, kogo pehti luáštádâđáim nomâttes ladduu jieŋâ oolâ, vuojijm ton miätá já laiđijm pyeráidân uccâ muáđháá paijeel Peccikkojäävribel, mon mield muoi tolliittáim tavas. Tommittáá lâi puollâš pelni, et jäävrialn lâi vyeijimcuápci. Vuojijm jäävri pelimuudon, kogo algii leđe siemin morâstááh já kuođijm fiävruidân jäävri nuorttiipele riidon, jeđe väzziláim nuortâs. Munnui lâi juo vuáhádum ovdebij pivdomaađhij äigin taggaar vyehi, et vazzijm raddaag. Miäđuštim Joovnâ nuuvt, et lijjim mestâ ain uáinimmääđhi keččin sust, teikkâ jis kyehti morâstáá teivâsii leđe paldluvâi, te vazzijm kuábáš-uv jieččân moorâst. Ain ko kuáhtáim riävskáid, te pivdáskáim já paijijm taid. ¶ Sämitigge ocá meriáigásii oovdânpyehtee Säämi parlamentaarlii rääđi čäällimkode pargoi hoittám várás ¶ Irmeli Moilanen, škovlimvuávájeijee ¶ pargo ¶ Tarkkuustâl tast šaddee tiäpuid. ¶ Väzzilistii ucánjáhháá, čuožžidij Peeivih-Vuáláppâš, ciälkká kuoimijdiskuim: ¶ Suomâ seervâi párnáá vuoigâdvuođâi almossopâmušân ive 1991 . Sopâmuš nuávdittem já párnái vuoigâdvuođâi olášum čuávu OA párnái vuoigâdvuođâi komitea. Sopâmuš kuáská vuálá 18-ihásijd. Suomâst párnái vuoigâdvuođâi olášum čuávu já oovded pärniäššiváldálâš. ¶ 1. Tullâväärih, eennâmtuárgástâsah já kumekäldeeh muštâleh Island källeevuáđu liävuttemesvuođâst. ¶ – Vääldi tun-uv tom luođâpiso, tast kale iä lah lemnuuh, mut liibahan pisso kuittâg-uv. ¶ Ucjuv kieldâst tuáimá sämikielâlâš aarâhšoddâdemstivrejeijee. Aarâhšoddâdemstivriimist västideijee pargojuávkku visásmit, et sämmilij aarâhšoddâdemohtâduvâi toimâ tuárju sämipárnáá jieijâs kielâ já kulttuur paijeentoollâm já ovdedem. Aarâhšoddâdmist västideijee pargojuávhust kolgâččij leđe kelijdeijee sämikielâ já kulttuur tubdâm sehe tiätu maaŋgâkielâlâššoddâdmist. Säämi aarâhšoddâdem stivriimist pargoo ovtâspargo Sämitiggijn. 6.4. Tooimâ árvuštâllâm Aarâhšoddâdempalvâlusâi árvuštâllâm olášittoo oovtâst párnáin já suu vaanhimijguin, suvváin, pargojuávhoin já ovtâspargopelijguin. Šoddâdem lii čonâsâm kulttuur já ohtsâškode nubástusân. Toimâpirrâs nubástusah vaikutteh aarâhšoddâdemtooimâ olášuttem juátkojeijee árvuštâlmân, ton miäldásâš tooimâ oovdedmân, uulmij aasâtmân já olášutmân . Aarâhšoddâdem siskáldâs árvuštâllâm iššijn ovdeduvvoo aarâhšoddâdem aargâ tooimâ nuuvt, et aarâhšoddâdem puávtáččij västidiđ jyehi párnáá tárboid já aarâhšoddâdem ohtân palvâlushäämmin perrui tárboid nuuvt pyereest ko máhđulâš. ¶ šiälguh čyeimih, šaleh ááiruh, ¶ – Lijjii-uv tuu siisâpeessâmiskoseh älkkeh? Heikkâ koijâdij. ¶ Kietâčällee Inga Guttorm lii máttáátteijee, kote lii porgâm maaŋgâid iivijd tavesämikielâlii algâmáttááttâsâst Ucjuuvâst. Kirje kovvejeijee, Salli Parikka (Wahlberg), lii kuvvim maaŋgâid párnáid já nuoráid uáivildum kiirjijd (www.salliparikka.com). Máccoo Minna Saastamoinen lii tatavesämikielâ táiđusâžžân palvâlâm oppâkirjekuástideijeid meiddei Taažâst. ¶ valdum toimâsyergi lasseen västideijee ahe já suhâpeeli, ličij vástádâs puáhtám identifistiđ čielgâ ¶ (njälmâlâš tiätu finnejum 13.3.2013). ¶ - čuákkimišedeijee/av-teknikkár palvâlusah 4 t ¶ Polgupyeráluhottesvuotâ ¶ a. Kietâpuhelimân sárnumist ¶ Juovlâi ääigi skammâpeeivih lijjii uániheh. Iänááš lâi nuuvt kiämádâh, et ulmuuhkin iä porgâm talle muide ko eidu taid tehálumosijd tálupargoid já tien oornigân mun lijkkojim. Ránjáh ellii nubijdis tävjittávjá kolliistâlmin já maŋgii paaccim pááikán joba ohtuunân-uv, máhđulávt Tilkku skipárin. Jiem mun kuhes puudâid tarbâšâm leđe ohtuunân, mut motomin kuittâg. Ko olmooš sevŋâdin aldanškuođij mii tupešiljo, te tubdim jo ulmuu laavhijn, et lii-uv sun mii táálu olmooš, vâi máhđulávt kyessi. Šolkkâšiljohân lii taggaar, et laavhij skiičâ já ruočâ kulloo siisâ tupán, mut jis ij sattum kulluđ, te majemustáá talle tubdim, ko olmooš poođij viäskárân. Iäččán läävhih lijjii häärvih já lussâdeh, Juhháán-Uulást še lijjii lusis läävhih, mut iä nuuvt häärvih ko ejistân já Ailâ-Váábu läävhih lijjii keppiseh já joteleh. Jis kiännii tupán puáttee läävhih iä lamaš tiegáreh, te tast tiettim, et sun lii kyessi. Oovtâ kyesi laavhijd kale tubdim já sun lâi Nuuvdi Vuolli. Sust lijjii härvissiähá, mut keppâ läävhih já vaarâ tontiet, ko sun ij uáinám meendu pyereest. Laavhijn kuullim meiddei tom, et láá-uv aldaneijest sovskammuuh vâi stevileh jyelgist já lii-uv sun uáivistlääddist, vâi čiälgus. Tälviv kale uážui leđe viehâ vises tast, et aldaneijee ferttee leđe aldaš ránnjá tondiet, ko omâs kyesih iä lihâdâm Čovčjäävri kuávlust aainâs návt koskâtäälvi. ¶ Eenikielâ, tuot imâšlâš sääni, mast šaddeh maaŋgalágáneh jurduuh. Motomij mielâst tast ij lah merhâšume, motomij mielâst tot lii hirmâd tehálâš tiätu alnees, moonnâm ääigist, puátteevuođâst já onnáá peeivist. Motomeh láá čiävlááh jieijâs kielâst já motomeh, nuuvtko mun, kullojeh puoh täid... Já jieijâs siste vissásávt puohah. ¶ Ohtâ čuolmâ liijká lâi. Stááluin iä lamaš noomah. Nuuvtpâ mij smietâškuođijm oovtâst párnáiguin noomâid stááloid. Čuávdus čuolmân kavnui kuulmâlov sekunttist. ¶ Tavesämikielâ ohtâlâš tave-eennâmlâš ortografia ađai čäällimvyehi tuhhiittui ive 1978. Ton rääjist tavesämikielâlâš kirjálâšvuotâ lii almostittum eenâb ko ovdebijn ihečuođijn ohtsis já tot lii juksâm ovdiist vijđásubboid lohheepirrâduvâid. ¶ ”Taat lii uđđâ aalgâ Suomâ staatâ já sämitige koskâvuođâin já meid uđđâ aalgâ sämitiigán. Miärádâs mield sirdep mii kejâstuv moonnâmääigist puátteevuotân já adelep puáttee sämisuhâpuolváid já sämitiigán tááláást pyerebijd máhđulâšvuođâid toimâđ já paijeentoollâđ jieijâs kulttuur. Oovtâst sämitiggelaavâ uđâsmitmijn taat sämitigge já staatârääđi adelává šiev äärbi puáttee suhâpuolváid” saavâjođetteijeeh miärkkojeh tuđâvâžžân. ¶ Vaaljâluvâttâllâm rähtim já toos ucâlum ¶ b) Moin vuovvijn saimaanuárjui siäilum puáhtá ¶ - Sämikielâlâš aldatipšoo, tiervâsvuođâkuávdáš 21 264,00 € ¶ – 2 tejâpastem säältih ¶ - Jieh-uv pyevti vyelgiđ esken čuávuvâš oholoopâ? ¶ Parâpargoh ¶ Nuorâirääđi lii še uásálistám já uásálist ihásávt Ijâttes Ijjâ-algâaamugij muusikfestivaalân, Skammâkoveh-algâaamugij elleekovefestivaalân já sierâlágán seminaaráid, konferenssáid já foorumáid, el. UNPFII 2012 (United Nations Permanent Forum on Indigenous Issues). Nuorâirääđi lii iällám uápásmuumin Euroop Rááđán Brysselist já OA:n New Yorkist. Nuorâirääđi jesâneh láá maaŋgâin pargojuávhuin já stivrimjuávhuin. ¶ Dynaamisâš ekvivalens teoria vuáđuld ovdeduvvii 1980-lovvoost funktionaallâš ¶ peeleest jieškote- ¶ iäláánsiärvus eliöyhteisö ¶ Kiävunjälmi = Kevonsuu ¶ 10. ¶ Meccikurssâ piištij ušom mánuppaje tâi pajeláhháá já tot tollui Avveel kansaškovlâpirrâsist, aasâim ton ääigi asuntola nube keerdist já purâdijm siämmáá táálu purâdemsalist. Avveel kansaškoovlâst lijjii škovlâliih maaŋgâkerd eenâb ko Kaamâs škoovlâst já ucánjáhháá korvâččim taid stuárráámus kaandâid, ko toh lättejii, tegu “lättähaatuh” kuás-uv. Kiäh kuursâ tuálleeh lijjii, ij pááccám mielân. Mielân ij lah pááccám totkin, eidu maid mij tobbeen oopâim. Vaarâ maidnii miäcán lohtâseijee aašijd, ko amnâs nommâ-uv lâi tuođâštusâst “metsätalous” , mut ubâlohán tot lii lamaš puoh tušemus kurssâ, mast lam avestân lamaš. Jis kurssâ ličij lamaš mielâkiddiivâš já tehálâš, te amahân miinii ličij talle pááccám mielân. Pyeremus äšši meccikuursâst lâi tot, et peesâi teivâdiđ škovlâskipárijguin, kiäin pyeremus veerdih láin Kaabi Iŋgá Reino já Holber Veikko. Tiäđust eres-uv skipárijd lâi še hitruu teivâdiđ já juškeđ siiguin Avveel kylást já ton pirrâsist, ko Avveel lâi tuotâ styeres verdiddijn Kaamâs kylán. Avveel kuávdážân moonnâm várás koolgâi kuittâg koijâdiđ ain love asuntola siäsást, kiän noomâ jiem innig mušte. Pasepeeivi ij lamaš kurssâpeivi ađai tot lâi rijjâpeivi já talle toh kiäh pessii pááikán, te monnii še, mut ovdâmerkkân must lâi tommittáá kuhes mätki pááikán já Avveel já Aanaar koskâsâš vyevsittemváddu vala, et lijjim oholoopâid Avelist. Orom muštemin, et Veikko še lâi. ¶ SaKaste lii Tave-Suomâ maaŋgâsuárgásiih sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusah – ovdedemrááhtus já toimâmaalij ruotâsmittem Tavekuávlu Kaste – PaKaste II – proojeekt uásiproojeekt. Projektist ovdeduvvojii já ruotâsmittojii sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs ohtsiih toimâmaalih, moi siskáldâssân lijjii säämi puárásji- já arâšoddâdempargo. Ovdedeijeeäššitobdeetiimij pargo puátusin porgui Säämi puárásijpargo tyejipiergâskassâ, www.kuati.fi - sämikielâlii arâšoddâdem-pargojuávhu materiaapaŋkkisiijđoh já Säämi arâšoddâdem aargâ tooimâi ravvuuh. ¶ Laapi kamariorkester konsert Sajosist 26.11.2012. ¶ Čoovčâ já täälvi ääigi emiliäđuseh muttojeh siemin čapis “paccâhin” . Toi siemâneh kočâdeh täälvi puurgâin enâmân já sirdâšuveh tulvečasij mield uđđâ šoddâmsoojijd. ¶ Kaidâmjävri = Kaitamojärvi ¶ - Taat lii mučis päikki. Tääbbin lii vissâ ennuv pyereeb aassâđ ko veikkâ ovdâmerkkân Ednid čohčâenâmist. ¶ Säämi kulttuurkuávdáá arkkitehtvuáváámist västideijee arkkitehttoimâttâttâh Halo Arkkitehdit Oy lii toohâm kulttuurkuávdáá vistekálvu- já tekstiilvuávám. Tekstiilvuávám vuáđuld säämi kulttuur-kuávdáš Sajos puáttei kevttei ovdâsteijein čuákkejum ohtsâštoimâorgaan lii meridâm orniđ ávus vuávámkišto paaneellasâliijne kovosijn. ¶ Sisčääsih ¶ Cuáŋuimáánu aalgâst njaabij korrâsávt já laiđijm čage Koddoohjuvvii oolâ já Piättâr, Vuoli Piättâr Antti já eeči alggii čonâdiđ áálduid labžijd já mun pennuin vähtejim reevnijn, eeči lâi levâttâm huáššikiälhá já ijhân áálduid tarbâšâm ko čoorvijn tuáppuđ já páguttâđ. Vuosmuš puolâšijjâ ko poođij, te luovâspoccuuh jottájii jyehekuuvl. Ij lamaš áálduingen hiälppu, ko lâi kyeddees cuáŋui, munnust eijijn lijjii ryeydikuáivoh moigijn cuoŋŋuu cuovkkijm ete ááldoh pessii kuáđustâđ jááhâl, jievjâmijd meiddee motomin rohâstáim lasseen. Ááldoh lijjii alda vittâlove, tagareh moh lijjii veddum. Vedihennáá áálduid kiđđuv ij pyevti čoonnâđ ko toh njuškoh já cyevkkejeh šodâhennáá vyesi. Jyehe iiđeed toh finnejii aalgâst huáššituko, já ko jyeviškuođji te eres ááldoh ruovgii hirmâdávt ete mun-uv halidiččim puurrâđ, puásui ko porá hooššijd te pieinis lii pajaskulij ko toh láá nuuvt njálgáh. Kiđđâ poođij talle tooláá já ááldoh kuoddii pyereest. Enâmusah ááldoh ko kuoddii te loopâid laiđijm pääihi alda uáinusân jiägán. Lâi oht lojes áldu mii kyedidijn ruovgâi korrâsávt já ruotâi pirrâ muorâ ete päälgis šoodâi ovdilgo kuodij. Ton ááldust lâi stuorrâ njižže já ko vyesi lâi vala ucce te enni poojij tast kähvimielhi muáddi oho, esken ko vyesi vaješkuođij eenâb njoommâđ, te enni luoštij ááldu. Kesimáánnud aalgâst majemuuh kuoddii. Ohtii muštám ko lijjii kyehti vyesi ááldust. Nube täälvi lâi tuše nubbe vyesi fáárust. ¶ MINIHÄÄMI 195 ulmui ¶ Jylgisuormâi pirrâ láá vuoijâmcuozah ¶ Maiju Saijets ¶ UM: Joo, talle jaamij. ¶ Suái vazzijn taggaar tijmepele já áimu aalgij muttuđ kolmâsubbon já kolmâ pieggâ posoškuođij. Forgâ enâmist lâi-uv muotâ já Haŋgal muáđuh iä lamaš innig iloliih, mut várugâsah já korrâseh. ¶ Ko sun lâi posâdâttâm, sun vala čokkái tast váháš áigáá. ¶ Vannjiikeessimjävri = Vainosjärvi Kj. ¶ Säämi kulttuurkuávdáá SAJOS vuáđukeđgi muvrájui Anarist táálu huksimsaajeest tuorâstuv 10.6.2010 tme 14 álgám tilálâšvuođâst. Tilálâšvuođâ juhlesárnon lâi ovdâskode staatâvarijváljukode saavâjođetteijee, aalmugovdâsteijee Hannes Manninen. ¶ kirdemjyelgi = lenninräpylä 26 ¶ Sämmilij aalmuglâšteatter Beaivváš puátá Sajosân pasepeeivi 26. kuovâmáánu. Sajosist uáinip Marry Áilonieidâ Somby kietâčálusân vuáđuduvvee ubâ perruu čáitálduv Staainâh. Staainâh lii kufittárij puásui, mii puátá vahâgist kuáttuđ ulmui mailmân. Staainâh šadda feeriimijd, main láá ennuv äigikyevdilis teemah veikkâ čáitáldâh vuáđuduvá jo kulmâlov ihheed tassaaš čaallum teevstân. ¶ Mast tun finnejih tiettiđ kielâpiervâlist já lii-uv tot tuu mielâst pyeri äšši? ¶ - Anne-Maria Magga täst ¶ – Lii-uv puoh tääl tunjin čielgâs? Elmer koijâdij. ¶ huolâhánnáá jurgâlus lii puustâvlâš jurgâlus sehe luándulâš já idiomaatlâš kielâ. Tot ¶ ive 1992 kirkkoráámmát já ive 1895 tavekielâsâš ráámmáttekstâ. (Kjølaas 1995: 101– ¶ 1. Lycoperdon perlatum – Känsätuhkelo – Mäinisuovâkuobâr U ¶ Rebekka pääihist palvâleijee muštâlij, maht Áábráhám lâi suu táttum uuccâđ káálgu Isákkân, já maht sun jieš lâi ruhâdâllâm Imelist iše vâi kavnâččij rievtis nieidâ. ¶ Muumistáálu orosistij. ¶ Helsingborg ¶ sijđosäärgis kylkiviiva ¶ Oovce ääigi ehidist kirdelij maašin Avelân já Avveel kirdemkiädán muái stancettiáim ovdláhháá ohtnubalove. Lâi tyehin nuuvt mielâkiddiivâš mätki, mon ij innig kuássin fattiiččii já ferttee mieđettiđ meid tom, et uási váimustân paasij Minnesotan. ¶  Lii Tälvimaailm pivoh ¶ Sjölunden 29.7.98 koskokko ¶ Mut talle ohtâ jottee samarialâš aaicâi almaa viälláámin enâmist. Sun šalligâšâi rievedum almaa, moonâi suu luusâ já čoonâi suu haavijd. Talle sun luptij almaa aasis siälgán já tuálvui suu kyessiviäsun já huolâttij sust. ¶ kuáđuttem = poccui kocceem ¶ 2. Tave-enâmeh láá Atlant já Nuorttâmeerâ riddoriijkah. ¶ Näkkäläjärvi tiäduttij meid ärbivuáválii tiäđu, ärbivuáválij iäláttâsâi já tave-eennâmlâš sämisopâmuš merhâšume, mii lii ráđádâllâmmuddoost. Sopâmušráđádâlmeh juátkojeh vala álgám vaaljâpaje ääigi. ¶ Ovdilgo Niillas já Risten moonnâv pááikán kuátán, te suoi lyeštiv koddesäpligijd. Mutâ iimâš já ärttig. Hire, Väri já Vildáá iä haalijdgin innig jotteeđ. Ij tarbâšâm eres ko väldiđ taid váhá ääigán meddâl jottee koddesäpligij kooskâst, te toi jotteemmielâ nuuvâi já toh josijduvvii. ¶ d) Mii toos lii suijân? ¶  Tiesin, Palgâsij ovtâstus uárnim Ergikunâgâsvuájui palhâšumij jyehim Saijoos váldusalist 1.4.2012. ¶ jurgâlum KAT00 vuáđuld. Tondiet IM jurgâlem veerstâ ij valduu vuotân taan analyys ¶ Jeesus lavkkij kárbás já forgâ sij pessii jäävri rasta. ¶   –Amahmis nuuvt, Ánná mieđettij. ¶ 23. termiitmiehtâ ¶ Keejâ uánihisvideo Tiänu luosâpuáđust ¶ Aikio Antti ¶ Riemnjis: Harrr… Ele viišâ kiälástâllâđ. Mun kale kuullim olmânáál! Must láá šiev peeljih. Tááiđámba tääl puurrâđ tunnuu! ¶ – Maisemijd kale ij meendugin čuuvtij pyevti tääbbin rammuđ, pahudistim išedân, kote sun-uv kejâstij tohokulij já iberdij, maid uáivildim. ¶ Enni lâi kámárist já tobbeen čuárvu: ¶ ERES MIELÂKIDDIIVŠ ¶ 3. Taan muorâ loostâid luážis-uv jielâ piäjá ¶ muštáh maddârijdâd sääni: ¶  mađhâšiđ Raporteh ¶ Siskelvuonâ = Siskelivuono ¶ Sámi duodji Ruotâst ¶ Sij lijjii máálám ubâ meeci nuuvt muččâdin, ete ivneh šiällájii jyehi saajeest. ¶ 6) sämiorganisaatioh já -peleh; 7) sämipeelij pargeeh sehe 8) sämiseervih. Čuásáttâhjuávhuin ¶ 8. Amnâseh, maid taarbâš uccáá, mut moh láá velttidmettumeh. ¶ – njunesraŋgâ , mii vuálgá kavstakeejist já mana mielgâs kiäčán, ¶ – Takkâ, mun jiem nuuvt peeruust kyeleest, mutâ vorás pulá puávtám kale smakkiistiđ. Passijm-uv muoi aaibâs kolliistâllâđ, Nestor imaštál, addagâs pivdâlmáin. ¶ 12. Kyevdi pivdá uccânjomâtteijeid. . . . . . . . . . . . . . . . . 35 ¶ taas ovat lii jurgâlum Jiegâ heđâlmeh láá (spiekâstemjuávkku nr 2), tastko anarâškielâ ¶ Riitaarpiäivááloddááh – Ritariperhoset ( Papilionidae ) kuleh stuárráámussáid piäivááloddáid tääbbin Säämist. Šlaajah maailmist láá 550, main Suomâst láá nelji. Taan hiäimu piäivááloddááh láá maailm stuárráámusah, moi suájákeejij koskâ puáhtá leđe paijeel 20 senttid, mut Suomâst 7,6–9,3 cm. Suájái paajašpeeli lii iänááš fiskis-čapis kirjáá já monnjâsuájáin láá vala čuovjis já ruopsis tiälhuh. ¶ Mist puohâin láá vuáttámušah puocâmist. Párnáá pyecih eenâb ko rävisulmuuh. Ovdâmerkkân nuárvui, kuorsâttâs já čuávjitavdâ njuámmuh heerkiht päärnist nuubán pieivikiäijust já škoovlâst. ¶ Jurgâlemvastuuh láá kavnum morfeemtääsist. Muáddi iäru liijká-uv kávnojeh: KR92 ¶ kärdi = äiđi, mast poccuuh kieđâvuššojeh ¶ Gobi ääpi ¶ siäiluttiđ, siäiluttâm, siäilut = säilyttää ¶ –~Tääl tot kale skippáár taaiđij puárskudâm, iän peesâ innig loddepiivdon. Ij tääiđi Issá-čeeci innig adeliđ pissoos munnui. ¶ 35 Sämitigge kolgâččij vuáđudiđ ive kielâtaho - palhâšume, mii mieđettuuččij pyeremustáá ¶ Ruttâ : ruvnâ ¶ Kijtto tast, et mist lii aarni almeest. ¶ ovdán kuáhtust algâčuolmâ já tast šohânâs. ¶ mieskâm ränis ääiđi kuorâdiđ, ¶ Fillim ¶   Eellimpiirâs: jeegih já vyevdih ¶ Talle kirahvienni jorgettij Simba piälán já eeđâi: ¶  ađai   3. Argentiina 1 240 ¶  tievâslâš Eljis váháš herkittij. Lâi-uv sun ¶ (*Miessi lii tavesämikielâ já uáivild vyesi.) ¶ MARK. 2: 1 – 12 ¶ - Jiem osko. ¶ Nuuvt Sáárá jävkittij Kirtusvääri kuávlun, mut ij moonnâmgin tađe olgoláá, ko Kuivijn lâi juo sooppum tot puáttee iijâš “kollistâllâmmätki” . Puáđistij mottoom ääigi keejist pááikán já iätá: ¶ ovdediđ? ¶ 1. a. Noomât káártán Kongo demokraatlii täsivääldi ránnjáriijkâid (1 - 6), juuvâ (7), kaavpugijd (8 já 9) já jäävri (10). ¶ Tiervâs vyevih ¶ LÁVGU! ¶ - Lasettiđ almos tiäđulâšvuođâ artikla 8(j):st, ton kenigâsvuođâin já tooimânpiejâmist ¶ Sämitige neeljikielâsâš nettisiiđoh ¶ Tast sun lâi pyerimielâst, ko kiergânij kuittâg kastâšiđ jieijâs ennui kääimi. Kavnâs-Kaabi lâi puoh hitruumus iänui, mii sust lâi já tääl sust ličij käimi Kaabi-kuálmád. ¶ 1. jävri + jáávráš + jávrádâh + jávráduvvâš 1956 kerdid 2. vääri + váárááš + värehâš 712 kerdid 3. suálui + suolluš + lássá 629 kerdid 4. juuhâ + vei + juuvâš + aajâ 552 kerdid 5 . njargâ + njaargâš + njargâstâh 537 kerdid 6. luohtâ + luovtâš 480 kerdid 7. luobâl + luobbâlâš 233 kerdid 8. jeggi + jiägáš 198 kerdid 9. uáivi + uáiváš 185 kerdid 10. keđgi + kiäđgáš 157 kerdid 11. čuálmi + čuálmáš 152 kerdid 12. ruávi + ruávááš + puállám 149 kerdid 13. vyeppee 132 kerdid 14. láddu + lááduš 117 kerdid 15. čielgi + siälgáš 114 kerdid 16. kuoškâ + kuoškâš 97 kerdid 17. vuonâ 89 kerdid 18. kieddi + kiäddáš 72 kerdid 19. moorâst + morâstâš 70 kerdid 20. eennâm 63 kerdid 21. pähti + páávtáš 61 kerdid 22. puolžâ 54 kerdid 23. skäiđi + skááiđáš 52 kerdid 24. uáivuš 48 kerdid 25. savo ~ savvoon 44 kerdid 26. čukkâ ~ čokke ~ čohhááš + čummâ 43 kerdid 27. pohe + povvááš 42 kerdid 28. myetki + muáđháš + muáđhád 41 kerdid 29. vuodâs 38 kerdid 30. tupesaje 35 kerdid 31. käldee 33 kerdid 32. juovâ 31 kerdid 33. ämmir + tiävá 29 kerdid 34. kuolbâ + kuolbânâš 28 kerdid 35. ävži 27 kerdid 36. kárgu 25 kerdid 37. nyeri + nuárááš 22 kerdid 38. viälmá 21 kerdid 39. kaavâ 20 kerdid 40. puornâ 18 kerdid ¶ 7. a. Ivnii keeđhi. ¶ Sämitige lasseen nuorttâlâšâin lii jieijâs, sierâ oovtâstpargo-orgaan, nuorttâlâšâi sijdâčuákkim nuorttâlâškuávlust. Nuorttâlâškuávlun kuleh uásih Aanaar kieldâst. Nuorttâlâšlaahâ lii sämitiggelaavâst spiekâstmáin eennâm- já meccituáluministeriö vuálásâžžân. Nuorttâlâšlaavâst asâtteh el. nuorttâlâšâi iäláttâslijn vuoigâdvuođâin. ¶ Viiđâd Sare suhâmadduuh -tábáhtus Njellimist čokkij juávhu tuve tievâ, teikkâ pyerebeht-uv eeđân škoovlâ tievâ, ko tábáhtus tollui Njeellim lopâttum škoovlâst. Juurdân ličij lamaš finniđ čuákán 250 uásivälded, mut tast paccui vuálá čuođijn. Tast-uv peerusthánnáá suhâtábáhtume lâi luhostum. Uásiväldeimiärán saatij vaikuttiđ šooŋâihäldee taantovvááš epimielâstumvuotâ. Jispa moonnâmivvááš kolliistâllâm Njižžjäävri sieidi lunne ij mielâstuttámgin tom. Kukken tast, et sieidi ličij skeŋkkum, pic ton sajan korŋui-uv ton oolâ suámittemeht já larmâdui. ¶ Oovtviärdásâšvuotâ ovdâsajan 7-proojeekt stivrimjuávkku ¶ almain sämikielâ tááiđu ubâ sämikuávlustkin. Sämmiliih láá annaam laavâ keellijdmettumin sämmi ¶ Säämi kielâtaho-palhâšume lii säämi tyeji, mon tuáijojeijee lii valjim Sámi Duodji ry. Palhâšume lii veedâtyeji: veedâkoori (nuorttâsämikielân vuä´ddču´ǩǩ), leibilitte (nuorttâsämikielân lei´bbtiskk) já sukkârlitte (nuorttâsämikielân säähharne´cc), já toi rähtee lii tuáijár Matleena Fofonoff Njižžjäävrist, Anarist. ¶ - Maht Haŋgal lii nuuvt tehálâš? ¶ Porgâmravvuuh: ¶ Njuolgâdusah láá tuhhiittum sämitige stiivrâ čuákkimist 25.5.2010. Rievdâdem tuhhiittum sämitige stiivrâ čuákkimist19.12.2011. Taah njuolgâdusah láá rahtum siskáldâsâs peeleest siämmáálágánin tave-, nuorttâ- já aanaarsämikielân sehe suomâkielân. ¶ a. Noomât viljâlemšaddoid sárgáid a.-g. ¶ - Kost muu čovduuh láá? ákku koijâdij, ko Ánná čuávuvâš kerd poođij siisâ. ¶ kalgâđ, kaalgâm, kálgá = päästää kaloja verkosta ¶ --- ¶ Ante moonâi Elmeráin šiiljon, kost Elmer eemeed lâi heeŋgâstmin pihtâsijd kuškâđ – teikâ nuuvt Ante kuittâg arvâlij, et taat nissoonolmooš ferttij leđe Elmer eemeed. Tast lijjii vala ucánjihhii njuoskâ pihtâseh heeŋgâsthánnáá posâluhčâmkoori siste. ¶  puolâš! ¶ 4 LIIVKÂS ČÄSSUÁIVI VYELNI ¶ Čohčâmáánu 1991 (16 sijđod) lokkekuvijdis peeleest ivnenumerist uáivičalluu teema lii Uccâ sämikielâš , mon nubben majemuš pittá lii návt: ¶ - Naa, mun lam kiergânâm jotteeđ nuuvt ennuv taan maailmist já lam uáinâm viehâ ennuv. ¶ siäiluttâhkuurkah = säilykekurkkuja 40 ¶ Mááccuh - puku ¶ 7. Saksa 21 400 ¶  tehálâš, Jiegâ heđâlmeh láá rähisvuotâ, ilo, ráávhu, killeelvuotâ, ustevlâšvuotâ, pyerivuotâ, oskolâšvuotâ, läđisvuotâ já máášu. (Gal. 5:22-23) ¶ – tiŋgâskeŋkkejeijeeh, lyeikkeeh 14, ¶ 15.8. Säämi liipu tuhhiittempeivi ¶ – Kal muoi ulâtteen, ele huolât, Myerji já Hirškikkâ lopedává, oŋâttâššâv muorjijd já koškâv nuurrum muorjijd saaŋkon. ¶ Toškâ aamnâs ¶ Anarist 11.4.2014 Sämitigge ¶ Matti Morottaja ¶ liäđu kesi - porgemáánust ¶ Anarist 22.4.2014 Sämitigge ¶ 2. Luvâttâl väldimeerâid já eennâmoosijd. ¶ Sukkârmielkki ¶ 27b njavkke já ohtâ (pittá) oovdeld ¶ - čuákkim vuáválâš orniimeh. ¶ HUÁMÁŠUTTEMLUÁMÁTTÂH ¶ 3. Kreikka 18 ¶ 1727/1995) já lasseen váttoo sämikielâ táiđu. Pargo miänástuvvee tipšom išedeh hiäivulâš ¶ Matti vuájástâlâi viehâ riskáht, ige moonnâmgin kuhháá, ko láim oppeet Kaamâs škoovlâ šiljoost. Ovdil ko iäráneen, te Matti iätá: ¶ Njobžâvääri juovlah ¶ Matti toos, et peri pääji, mut lemnui šeštimân ele pääji ohtuunis lode, pic viigâ finniđ eenâb siämmáin lemnuin. Talle Vihtor skihtiistij já julkkâlij, tuvkkâlij uđđâ lemnuu piijpon já julkkâlij nube keerdi. Matti šoodâi huámášiđ, et suu loddepivdemskippáár ij tääiđigin leđe vuosmuu keerdi loddepiivdost, ko kobđođ paccii kuttâ njurguu. Suijâ, manen Vihtor ij ášáškuttám suu, veikkâ čielgâsávt lâi lovettušmin lâi tot, et Vihtor lâi lijkkuustum Maati uábán, kote lâi eidu uáđimin Lusmenjaargâ ääitist. Suijâ, manen Vihtor tuođâlávt lâi puáttám Lusmenjaargân, saatij leđe eidu tiet ovdeláá mainâšum äšši, mut Maatin sun čielgij, et sun lii joođoost tääl ton keežild, ko Reisvuonmaađhijn liččii finniimist mottoomlágáneh sajanmáávsuh ađai “korvausah” já Lusme-Piäkkáhân lâi pegâlmâs Reisvuonjottee. ¶ sämikuávlust tuáimee staatâ ohtâduvâst tâi finnodâhlájádâsâst, moi toimâkuávlun sämikuáv ¶ sávt motomáid ulmuid já västideijee persovnvuotâ ličij čielgâm. Koččâmâšluámáttuvâi miäldus ¶ Sämikielâ máttááttâs lii adelum vuáđuškoovlâ vuosmui iivij rääjist. Sämikielâlâš máttááttâs vuolgij joton Ucjuuvâst já Anarist 1970-lovo pelimuddoost. ¶ Taaidâtábáhtus koveráiđu ¶  varastoa. Nuurâ oppâkirje kooveest (12A) šadolâšvuođâstielâsij tijpâlumosijd šlaajâid soojijd a). ¶ Marja-Liisa Olthuis ¶ Nuorâirääđi lii še uásálistám já uásálist ihásávt Ijâttes Ijjâ-algâaamugij muusikfestivaalân, Skammâkoveh-algâaamugij elleekovefestivaalân já sierâlágán seminaaráid, konferenssáid já foorumáid, el. UNPFII 2012 (United Nations Permanent Forum on Indigenous Issues). Nuorâirääđi lii iällám uápásmuumin Euroop Rááđán Brysselist já OA:n New Yorkist. Nuorâirääđi jesâneh láá maaŋgâin pargojuávhuin já stivrimjuávhuin. ¶ IP: Joo. ¶  lii  Infinitiivattribuut Taat COP 12 čuákkim miärádâsah artikkâl 8(j) olášuttem várás ¶ Iänááš Suomâ jaavrijn láá uccáá raavâdamnâseh, nuuvtko kirje vuossâmuu lovvoost muštâlui. Majemui aaigij väniraavvâdlijd ađai korrâ javrijd láá šoddâm nuuvt ennuv jieškote-uvlágáneh raavâdamnâseh, et toi šadolâšvuotâ lii lassaanškuáttám. Maaŋgah valjaasraavâdliih ađai lijgešoddâm jäävrih oppeet láá šodâškuáttám kiddâ paijeelmiärálij raavâdamnâsij keežild. Čácáduvâi lijgešoddâm toovvât stuorrâ nubástusâid ubâ iäláánsiärváduvâst já vádásmit ulmui čääsi kevttim. Lijgešoddâm nabdeh lemin-uv Suomâ sisčaasij já meerâ stuárráámus pirâsprobleem. ¶ čääsivuáláášlostâ.....15 ¶ Lii jo eehid, ko päikkimätki álgá. Ákku kiäččá Myerji já Hirškiihâ, kiäh kavastâllâv tyehipeeŋkâst. ¶ Maggaar sämikielâ táiđu tust lii jieijâd mielâst? ¶ - Joo. Ostim olssân uđđâ kitara-uv, Heikkâ čielgij. Jiem suáiti mongin bäändist mut tuš jieččân illoon. ¶ Luleå ¶ 4. ¶ Halleluja! ¶ Tegu muštáh, lii Euroop ollásávt taavaapiäláá páálubeln, kukken peeivitäsideijest. Euroop taveoosijn lii kolmâ šoŋŋâdâh . Korrâ puolâšeh já sevŋis skammâ kuleh taan kuávlu táálván. Enâmist lii sudâhánnáá tuálu. Uanihis keesi lii čuovvâd já arvettem. ¶ 4. ¶ Pyeráinvyeijee jotolâhnjuolgâdusah ¶ Niger ¶ čuává kirkesvuotâ. ¶ – Kale tun lah jo ärgi! ¶ Ränissiähá varbusâš lii ain onnum midáttes lodden, mii ij kiddii nuuvt ennuv ulmuu huámmášume. Mottoom aalmugmaainâs addel toos čielgiittâs-uv: lodde paasij majemui juávkun luudij sivnedmist, já Imelist nuvâškuottii ivneh. Tondiet tast šoodâi tuše ränissiähá loddááš. Varbusijn ores lii kuittâg čuuvtij muččâdub ko niŋálâs, nuuvt et ij taatkin maainâs aaibâs tuotâ tääiđi leđe. Ráámmáttist varbusâš lii ärbivuáválávt lamaš viärdádâskoválâš nommâ midáttes uccloddáid. Sämikiel jurgâlusâin táágu peht lii kevttum cissááš . ¶ leest. Sämikielâ mattii čäälliđ 44 parged ađai suullân 5,4 prooseent. Nuuvtpa säämi kielâlaahâ ij ¶ kieldâ olmoošmeeri muttuuččij syemmilâšeenâblohhoon. ¶ 4 Moh vuosâišetarbâšeh pääihist kolgâččii leđe? ¶ 12 eurod/iäláttâhlâš tâi uáppee ¶ Nuorâ almaa kiäsut ain enâmustáá taggaar váháš lovettes äšši já nuuvtpa tobbeen suollust-uv lijjii lovettes ääših toh nuuvtkočodum “Out of bounds” kááđuh, teikkâ riävtui kujáh, maid mij lâim nomâttâm “sombákujan” . Sombá poođij tast, et váruttâsčalluu paajaabeln, teikkâ vuoluubeln lâi ain tot ovdil-uv mainâšum sombá kove. Organisaatio, mii kuusij taan njuolgâdus nuávdittem, lâi “Military Police” , suáldátpoolis já toos kullii jyehi ráávhuturvimpataljoon poolisalmaah, kiäh lijjii poolisvirgeest meid päikkieennâmstis. Tággáár maaŋgâaalmuglâš juávkku lâi kocemin mii mooraallâš- já lavâlâšvuođâ. Puoh stuárráámusah já riskásumoseh “militarpoliseh” kávnojii kanadalijn. Sij lijjii iänááš áámmâtpoliseh, teikkâ áámmâtsuáldátteh já sii kieđâvuššâmvyevih lijjii siämmáá ruáváseh ko vaarâ tobbeen Kanadast-uv. Suáldátpoolisijn pollii meid páiháliih ulmuuh já aainâs tagareh “rähisvuođâkavpâšeijeeh” , kiäh tiänájii eidu tiein sombákujáin. Sombákuján lijjii merkkejum puoh tagareh kááđuh já kujáh, moi “pargeeh” iä lam tuáhtárij fastâfakšuumij vuálásiih já eidu ton keežild tobbeen puovtij njuámudiđ olssis taavdâ, mon tipšom lâi väädis já kuhes ääigi väldee. Na “sombákujáin” lijjii tagarehkis vaarah, mut nube tááhust toh lijjii oppeet masa pele hälbibeh já “tipšo” tain lâi ennuv pyereeb ko lavâlijn siämmáá palvâlus adeleijein. ¶ Koveh: Petra Kuuva ¶ 77B Ränishaigar ¶ s. 193 ¶   já taatijd já monnii kiäinusis. ¶ vuálusoivij = pää alaspäin 199 ¶ – Talle Astron ennigin ij liččii šoddâm vaarân. ¶ ulmuu tiervâsvuotân, eellimtilán já makkuuvâšvuotân, ¶ – Vuoi ko lii suotâs leđe váháš áigáá aaibâs ohtuu taan maailmist! sun šuáhkádij já oroi lemin nuuvt luholâš. ¶ 116 ¶ Mist lâi tallaa ääigi viehâlágán savzâčuurâ já vuossâmuu vorâs piärgu finnijm-uv táválávt saavzâst tâi viercâst, mon eejikyevtis Juhháán-Uvláin njuováin. Poccuuhân kale še čohčuv puovtij pavkkâliđ, jis lâi taggaar love lâi skappum palgâsist, mut vuoššâmpiärgupoccuu uuccâm lâi liijká ain pargo tyehin. Maŋgii eeči já Juhháán-Uulá eelijn saloŋgáin tušijtiet meeccist, ko loovnâpoccuu ij lamaš nuuvtkin älkkee kavnâđ. Poccuuh kale lijjii, iäge nuuvt irrâsehkin, mut koolgâi kavnâđ taggaar poccuu, mii ličij tarbâšân uápis ulmuu meerhâst já ličij vuonjâlronnooš, čiermihâš, tâi varehâš. Koolgâi leđe taggaar puásui, mon kostâdij kuávttáá kurppođ meeccist pááikán. Stuorrâ spääilih ij kannattâm pivvâlis šooŋâi pääččiđ, ko piärgu lâi kuittâg kuoccâgiđ. Iä lamaš puolâš-, iäge jieŋâskääpih talle já jis piärgu lâi nuuvt ennuv, et oho ääigi ij nahcim tom puurrâđ, te talle ferttij tom salttiđ. Sälttipiärgu lâi-uv eromâš njaalgâ já tot siäilui pyereest. Salttim lâi älkkee, tuše tuvkkâlij čuámáttâs, teikkâ čuárbbele sälttiseekân já tiiptij tom leđe tobbeen mottoom ääigi. ¶ Áábráhám ornij šiev purrâmâšâid muorâ suoivui. Ko almaah lijjii purâdâm, sij koijâdii Sáárá. Áábráhám muštâlij, et sun lii telttaast. ¶  koččâmušpartikkâl Englantilainen katsoo naista alaspäin, amerikkalainen katsoo naista ylösoäin, ranskalainen katsoo naisia. ¶ Lii čhč já šaapšâi kođäigi. Šaapšah puátih kuuđđcuávis čácán, táválávt kárgoid. Čhčv lii meid puoh pyeremus šapšâpivdemäigi. Šapšâ lii irâs kyeli já mana älkkeebeht viärmán iho sevŋdâsâst. Matti já Maati eeč-uv laaviv suáppuđšapšâviermijd čhčv. ¶ 20 ¶ – Vuoi, jiemhân mun nuuvt paast tárguttâm ettâđ! keččâl Marttin jo väldiđ sanijdis maassâd. ¶ Puáđus,    meeri  teikâ   ubâlâšvuotâ ¶ Muotâ lâi suddâm pyerimuudon já muttum tulvečääccin. Tuše ucebeh já stuárráábeh muotâtiälhuh nuuvt taavaapele värivieltijn ko stuárrábij juuvâi kierruin-uv tähidii ton, et tulve ij ložžiiččii vala kuhes ááigán. Mottoom jieŋâčuoškâ-uv lâi peessâm suájáidis oolâ, mut jieš tot jonsáhpiäiván “kuovttijn sobbijn puáttee” čuoškâ iälustij vala maškârdeijee suoksân čäcilááduin - motomeh vala manneen. Kuiveekyevtis Sááráin láin jo mottoom áigáá fárudâm jeggirido tavas, ko oovdân poođij tulvesiähá juuhâ. Sáárá muštij, et sun lâi taan juvvii peessâm pyereest-uv njuškiimáin rasta, mut täälba ij liččiigin tot innig rääđđin. Čääci lâi kuvdâm miätá jeegi já siemin juvviist lâi šoddâm hirmâd čáccáás já vohâdis juuhâ, mon ij kannattâm vyelgiđ sätitoho rastaldittiđ. Kuivee iätá: ¶ ovtâstusân já ministeriöid toimâttui koččâmâšluámáttâh 3, mut ij pargei koččâmâšluámáttâh 6, ko ¶ – 1,5 tp sooda ¶ sajestis. Marttin moonâi keččâđ, et lijjii-uv Meersu ráttái luodah asfaltist. Ucánjáhháá ¶ - Čuoivâg kale sátáččij piergiittâllâđ puásuivyeijimkištoin-uv jis tom toho peri tuálvuččij. ¶ čuovjisskálžu sinisimpukka ¶  merkkân » Taat lii muu ruumâš, mii adeluvvoo tii oovdâst. Por- ¶ tahhen lii Sämitigge, tot puávtáččij juo alnestis tovâttiđ sämitige ohtsâškodálâš sajattuv vuáđuld ¶ Sämikielâlij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi finnim turviimân já sämikielâlii peivitiipšon 600 000 € ¶ Taaksist Ánná ij ennustkin sárnum. Sun hepânâšâi jieijâs tietimáttumvuođâ. ¶ Sämikielân: Ilmari Mattus ¶ – Mut... Tuogu eppeđ kale pyevti maiden rähtiđ. Must lii šiljo já peeci já tupe tobbeen. ¶ Seenaat-kidânjâsah ornij kyevtimuddosâš arkkitehtkišto säämi kulttuurkuávdáást, mii huksejuvvoo Aanaar markkânân Juvduu piällás. Kišto1. muddo, mii čođâldittui ideahámásâžžân kišton kulttuurkuávdáá arkkitehtoonsâš já toimâlâš konsept kavnâmân, nuuvâi 30.6. 2008, já toos pottii puohnâssân 58 iävtuttâssâd. ¶ Tuárjup juáhháá vuoigâdvuođâ kulluđ kuusnii. ¶ Nuorttâsämikielâ puáhtá luuhâđ vuáđuškoovlâst, mut eenikielânis nuorttâsämikielâ sárnoo párnááh já nuorah lii innig häärviht. ¶ 1. Peziza badia – Maksamaljakas – Vuoivâsnäpihâš U ¶ veikkâ toh tuu päikkikuávlust liččii-uv? ¶ Meidei hávdádim mottoom ovddii merâkuálásteijee Piäccámist. Tot lai oomâslâž uáiniđ, maht toi Piäccám ovddijn ässein lai kieŋŋâlâs ahevâšmâš páikkásis. Tot puáris Piäccám lai päris kuávlu maailmist. Ij tot eeđe tuubdâ, kote jieč ij lah eeđe uáinâm. Hiärrá iätá. Mun tiäđám, kost tun aasah. ¶ - Kielâmiinut: Matti Morottaja ¶ - tave-eennâmlâš ohtsâšpargo. ¶ 4. Čääli kován, maht muolgâg lii vuáhádum kuáivumân já eennâmvuálááš elimân. ¶ 4.2.2012 ¶ Legoland (Billund) B2 ¶ 182A Meerâst iälust maaŋgâšlajâsâš iäláánjuávkku. ¶ roovvâdmáánu 50 + 8 ¶ Päikki kavnui pyereest, veikkâ tobbeen jiem lamaš kuássin iällámgin. Tiettim suullân, magareh ovdâkoddeviäsuh táválávt láá, já tot-uv kavnui älkkest. Vyelikeerdist lâi päivysteijee, kiäst ožžum kuullâđ, et komendeijee viste ličij pajebáá keerdist. Skolkkâlim uuksân já ko peessim siisâ, te tobbeen lâi suullân 60-ihásâš joviaal eeveerstluutnant, kiän nommâ lâi Georg Ahonen . Sun tuáivuttij muu tiervâpuáttim Räjikocceemlájádâsân já kočoi čokániđ. Čielgâi, et sun lii išekomendeijee já et jieš tot puoh uáiváámus ij liččii tääl ooláádmuddoost. Savâstâláim suin äigipuudâ maid kost já viijmâg sun koijâd: ¶ Njellimân puáhtá maccâđ jo-uv siämmáá kiäinu tâi karvemáin Lusmesuolluu. Suolluu karvem juátká maccâmmääđhi viiđâ kilomeetterist 14 kilomeetterân. Peivimääđhi kukkodâhhân šadda talle jo-uv love tâi 19 kilomeetterid. ¶ a. Mane maađijij rähtim lii Taažâst tiivrâs? ¶ Obžâ njuškij tállân pajas já časkâttij tiijme. Tastmaŋa sun puállááttij kinttâl. Aalgâst sun ij mahten lijjii vaijeeđ vala koccáđ, ko čalmeh lijjii nuuvt lussâdeh, mut kuittâg-uv sun keččâlij. Sun keejâi viiljâs Toobžâ, kote tuše ucánjáhháá škorijdij jeđe jorgettij nube ertpele oolâ já joođhij naharijdis. ¶  mut Heikkâ moijái ustevlávt Áánán já vala cummâlistij Ááná ovdilgo lappui olgouuvsâst. ¶ – Nuuvthân joollâb sátátáččij jurdeliđ! eeđâi kuobžâ. – Puávtáh kaččâliđ muštâliđ puohháid, et hyeneeht kiävá jis muu rávkká ovdil äägi. Mun kiškodâm puoh tuhháát já vala tuhháát pitážin já suápum taid tuohu teehi. ¶ Merâalmai ij vyerdi mietipiegâ. Sun máttááttâl purjâstiđ. (Gustaf Linborg) ¶ Imâšeh láá eenâb-uv. Návt stuorrâ ruttâtorjuu finnim taan kuursân lii meiddei iimâš. Tuše ruuđáin ij kuittâg finnii kielâ iäláskiđ, jis ulmuin alnees ij lah haalu toollâđ kielâ paijeen já ovdediđ tom. Anarâšâin oro kustoo lemin taggaar haalu. Tággáár kulttuurtáátu čäittimist anarâšah oroh lemin njunošist. Lâš-uv tot kalegin säämijuávhust siämmáá alleen. ¶ päljisjyelgituálppádem. ¶ paajaškerdi = pintakerros 30 ¶ 1. Tukholma lii siseennâm kaavpug. ¶ ”Väldiđ keeđgi meddâl”, Jeesus eeđâi. ¶  5. Stellejim kamina ovdiibel kyehti háálgu pajaluvâi, tuáppejim áákšu uálgis kietân já oođâtäävti nube kietân. Talle uksâ lekkâsij já koccee upseer almostui uksârááigán. Mun alogâsriäpu storgâgim toos, oođâtähti nube kieđâst já ákšu nube kieđâst. Luutnant lâi eidu lavkkiimin kozzâháá paijeel, mut ruttij jyelgis maasâd já paasij jurbâ čoolmij kaivađ viäskárân, jeđe viijmâg koijâdij, et maid tun poorgah (teitittâlâi tiäđust). Stiärgájim ain-uv stiälust (asento) ákšu já oođâtähti kieđâst. ¶ – oovtkiärdánávt kolgâi puurrâđ mestâ te-uv sämmilâš te porá. ¶ Ucjuv já Aanaar kieldah: ¶ – Vääzin vâi autoin? ¶ 64 ¶   mon vievâst šaddo tálvástâl já lassaan . ¶ Jienâ pyevtittem spoorrân, mii ovdán koskâamnâsist. ¶ puásui ¶ Ko ihe 2009 nuuvâi, kielâuápuin lâi moonnum čoođâ vuáđu- já jotkâkurssâ sehe jienâdem- já sujâttemoppâ (ohtsis 18 oč). Ive 2010 aalgâst kielâuápuh juátkojii siämmáá ääigi sierâ hárjuttâllâmoosijguin. 4.1.-8.1.2010 olášui uáppumuddo kirjekielâ mudoh (2 oč) já máttáátteijen tooimâi Petra Kuuva. Ceelhâoopâ (6 oč) uáppumuddo lâi 18.1.-2.3.2010 já máttáátteijen tooimâi Taarna Valtonen. Taan maŋa Petter Morottaja máttááttij anarâš teevstâid já uđđâsub čaabâkirjálâšvuođâ (3 oč) 3.3.-1.4.2010 já ton maŋa jotkui meiddei nubbe Petter kurssâ čäällim (3 oč) 19.4.-1.6.2010. Sänirähtimoppâ (4 oč) olášui luámádâs čäällimkuursâ já hárjuttâllâmoosijguin 27.4.-14.5.2010. Sänirähtimoopâ máttáátteijen tooimâi Marja-Liisa Olthuis, kii máttááttij meiddei jurgâlemkuursâ (5 oč) 19.5.-9.8.2010. Kielâtipšom (4 oč) máttáátteijen tooimâi Matti Morottaja 16.6.-24.6.2010. Majemužžân máttááttui uáppumuddo anarâš kuávlukielah (2 oč), mii tollui 2.8.-4.8.2010, eidu ovdil škovlim loppâjuuhlij. Kuávlukielâkuursâ máttáátteijen tooimâi Petra Kuuva. ¶ Sämmiliih kirhoost -seminaar 4.2.2012. ¶ Äpistuoddâreh = Appistunturit ¶ – Ij puáđi elimist mihheen, jis rievtis kiđđâ ij forgâ puáđi. ¶ 12. Nk. sämikielâ kielâlase prooseentlâš mere kolgâččij luptiđ. Tááláš kielâlase ij movtijdit sä ¶ Pargo vuáválâš olášuttem várás Suomâ Sämitigge ocá ¶ 17. päiski ¶ tumij tooimâst et sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođah olášuveh já vaattâđ, et palvâlusâi uárnejeijeeh čuávvuh säämi kielâlaavâ olášume já nuávditteh säämi kielâlaavâ jieijâs toimâinis. Staatâ tâi lahâasâttâs kyeskee iävtuttâsah: ¶ Rahtâ uáivild ovdâmerkkân autoin tâi tamppáin jođettum tävirijd. Rahtâhaammân lii täävvirhaammân. ¶ Toorjâucâmušâid puáhtá toimâttiđ persovnlávt tâi äššialmaa pehti, teikkâ taid puáhtá vuolgâttiđ poostâst, äššialmaa mield, telekopion tâi šleđgâpoostâ pehti. Toorjâucâmušâi vuolgâttem tábáhtuvá vuolgâtteijee ovdâsvástádâssáin. ¶ tiäppu.....97 ¶ 10.00 Paaneelsavâstâllâm säminuorâi identiteetist ¶ Snuđenjune algâttij määđhis Helsigist já kirdij Tave-enâmij viestârmuu uáivikaavpugân . Talle sun joođhij määđhis mädimuu uáivikaavpugân . Tobbeen sun kirdij njuolgist tavemuu uáivikaavpugân , mast sun maacâi Ruotâ uáivikaavpug pehti maasâd Tave-enâmij nuorttiimuu uáivikaavpugân . ¶ 5) Čevetjäävri škoovlâ juávkku láávlui já leu´ddij nuorttâsämikielân. Lávdástem lâi stivrim Seija Sivertsen. ¶ Madrid D7 ¶ Pääihist čonâstim Jievjâ kiddâ ja moonnim siisâ. Enni vuordâččij siste vorâs puláigijn. Lijjim pyeri mielâst ja nuuvt láin meid eenikyevtis eijijn. Adelim lopádâs, et jiem innig vyelgi ohtuunân miäcán. ¶ Monnii motomeh peeivih, kuorgah já čuánnjááh kirdii juoigân kuávlu paijeel, mast Kiđđâ orostâlâi. Kuorgah seivuu jiägán puurrâđ jeggijuuŋâid. Njunoškuorgâ poođij Kiiđâ luusâ já piivdij: ¶ Tääl, ko anarâškielâst-uv lii puátimin ohtsâškode kielâ, te siämmást kielâ sänirááju-uv vijđán. Motomeh säänih laa esken rahtum, moi juávhust lává meiddei ruánáášaddo já puurrâmšaddo , moh kuohtuuh västidává suomâkielâ sääni vihannes . Sääni ruonâsšaddo jiem lah vala uáinám kosten. ¶ Piergâseh: čääsi , laasâ, säppipilli ¶   Šoddim Vuáččulâš pajeolmooš ¶ viäigudijn = hämärän tultua 207 ¶ Hydnum rufescens ¶ EI: No tun meiddei puoccih talle? ¶ - Jovnâ, sun eeđâi. ¶ 17. Ruoššâ lii maailm stuárráámus riijkâ . . . . . . . . 63 ¶ testameentist. Uási toin láá mottoom verd heiviittum häämist siämmáánáálá ko ive 2011 ¶ viinijdis já autoidis peeleest ¶ Kiihâm maŋa niŋálâs mannee suullân kesimáánu pelimudo maŋa 6 –10 fiskisvielgis manneed piervâlân, mii lii tuše cuávis kopetáávááš jävrriddoost skierij syejeest tâi miestâmaddust. Piervâl lii kale skođâstum uvjâiguin, maid tot lii pahhaam alnestis. Tuše niŋálâs láálá moonijd já läällimäigi pištá suullân 30 pirrâmpeivid. Ko uđâgááh láá cuovkkim manekorâidis, te toh masa siämmást vyelgih ennis fáárust čáácán ađai toh láá nk. piervâlpaattârliih. Tállân uđâgááh usâškyeteh purrâmâšâš jiejah, mut pisotteleh ennis fáárust piäsádâhhân tassaaš ko uáppih kirdeđ suullân 6–7 okkosâžžân. Ton muddoost lii-uv jo čäciludij miäcástemäigi, et majemustáá talle piäsáduvah pieđgâneh já uási nuorâ njurguin šaddeh loddepivdei páátán. Veikkâ njurgoi lii-uv čalmeestanettettee šlaajâ , te tom liijká uážžu pääččiđ čohčâmáánu aalgâst skammâmáánu loopâ räi. ¶ Luokkahäämist: 25 ulmui ¶ IP: Na tot lii, tast tot pargo ij nuuvâ. ¶ Ohtim puáđusin šadda sukkâr. Uási sukkârist šadoh kevttih šoddâmân já eellimtoimâidis. Paijeelmiärálii sukkâr toh vyerkkejeh tärkkelyssân tâi rähtih tast eres amnâsijd, tegu vielgâdâsamnâs. Taas toh kevttih meiddei čääsimield eennâvuáđust finnejum mineraalamnâsijd ađai raavâdamnâsijd , tegu tyypi já fosfor. Ohtim uálgipuáđusin šaddee happi luovvân ááimun tâi čáácán. ¶ Eellimkuávlu ¶ Ucâmušâid oppâ- já pargotuođâštusâidiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 16.12.2011 tme 16.00 räi čujottâssáin Angelintie 696, 99870 Aanaar. Lasetiäđuid pargoost addel haldâttâshovdâ Juha Guttorm, puh. 010 839 3102. Sämitiigán já säämi kulttuurkuávdáš Sajosân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi ¶ vuoiŋâstem ađai vuoiŋâstâh ( hengitys, henkäys ); 3 ) jieggâ, eellimvyeimi ( henki, ¶ Lasseen ton pargon lii lasettiđ tiäđulâšvuođâ algâaalmugij aašijn, pyevtittiđ taid kyeskee dokumeentâid/materiaal já jođettiđ algâaalmugijd kyeskee aašijd OA-vuáháduv kieđâvuššâmnáál. ¶ Elleekäärdist ¶ Se, joka hallitsee muita, pitää aluksi hallita itsensä. ¶ čuovjiscissááš kiirjâgloddááš pyeidicissááš ¶ Ton tove pargoh ožžuu pääcciđ vyerdiđ tyebbilubon. Sun še algâttij juhlom. Táálust lijjii kyesih-uv. Na sist kale mainâseh pijsájii, äigi kuulâi pyereest. Táálu iššed ruttij mainâs: ¶ Mii Hiärá Jeesus Kristus ruumâš já vorrâ čiävus puoh mii jiegâ, siälu já rummâš [, puoh háámán,] avalâš elimân. ¶ Juullâmjävri = Jullamojärvi ¶ KUÁCCEEVYEVDI ¶ Ränisrávdu mákkoo stuorrâ, kolmâ já šelgisčááság jaavrijn. Tot iälust iänááš kieŋâlâsâst. Kieŋâlâsorrâ (syvätakila), tâi ucemustáá kieŋâlittee (syvääjä) láá uštei velttidmettumeh. Aanaarjäävrist láá škajâmittárááicuh 50–60 meetter kieŋŋâlvuođâst vuojâdeijee tuotâ stuorrâ kuolijn, moh viehâ vissásávt láá ränisráávduh. ¶ Palgâs ruttâtuállee ij pyevti toollâđ ráávhust ubâ kesiluámuskin, tanen ko ruttâtuálu peeleest tergâdumoseh čielgiittâsah kalgeh adeluđ kesiääigi; áárvulaseviäručielgiittâsah, puáđusvuáđuldâhrekinistem (viäruvuáđuldâh/lohopuásui) ihečielgiittâsah jna… ¶ 8. Amanita phalloides – Kavalakärpässieni – Käviliskiärppáákuobâr U ¶ Kaamâsist lijjii kyehti käävpi, Osuuskävppi já Taka-Lappi. Postâ lâi še já post’avdo juuđij Kaamâs räi, maađij lâi luuvejum TVH parakkij räi, moh lijjii 5 km taavaapeln Kaamâs kuoškâriddoost. Tobbeen lâi luuvim-avdo já TVH pargeeh assii parakkijn. ¶ Mätkipeivikirje Amerik määđhist, mon tovváim kandâinân Anssijn USA Ironworld povdiittâssáin. Ironworld lii nuuvtkočodum suotâstâllâmkärdin, mii lii rahtum ryevdi pirrâ. Uáivild tom, et iänááš ääših, moh tobbeen láá oinuumist, láá čonnâsâm mottoomnáálá ruávdán. Jo-uv tom kuáivumân, rähtimân, teikkâ ovdâskulij tipšomân (jáludem). ¶ Seminaar teema juátkoo Sajosist tme 19.00 Säämi muusikkuávdáá ja Kalevalaseervi ornim konsertist. Konsertist láá läävdi alne Ulla Pirttijärvi-Länsman Ulda-juávhuinis sehe Tiina Aikio já Annukka Hirvasvuopio-Laiti, kiäid miäđušt Heikki Nikula. Konsertist kuullâp ärbivuáválâš já uđđâáigásâš juoigâm sehe eres sämimuusik. Lasseen kirječällee, toimâtteijee já elleekoverähtee Ima-Aikio Arianaick lohá konsert ääigi tivtâidis, maid ivnee herkis čuovâkovečááitus. Konsert liipu hadde lii 5/8 eurod. Lippuvyebdim álgá Saijoos infoost tiijme ovdil konsert aalgâ. Konsertist lii koskâpuddâ, kuás raavâdviäsu Galla palvâl konsert kuldâleijeid. ¶ Forgâ čuojâi oppeet uksâkiällu. Tobbeen lâi Kaari: ¶ Uccâ uábáš ¶ - Liihân taat vissásávt suomâkielâ uáppei ravvimtilálâšvuotâ? koijâdij kandâ. ¶ 2 3 . P A S E P E I V I H E L L D U V  I N ¶ 7. Tricholoma columbetta – Silkkivalmuska – Silkkešoovkâh U ¶ - Must láá váhá purrâmušah-uv jieŋâskääpist, Ánná joođij várugávt. ¶ KTK05, s. 20. ¶ 114A Čielgilođđâseh adeleh máhđulâšvuođâ čielgi suujâtmân. ¶ olgos nuuvt huápust ko peri ¶  lâi Váldu-ilmuuh: Anni-Saara já Aslak Paltto ¶ Ive 1944 čohčâmáánust karttii ulmuuh tääbbin Tave-Suomâst vyelgiđ evakkon. ¶ © 2006 Sámi musea Siida & Anarâškielâ servi ¶ Sämitigge lii-uv ive 1996 aalgâst jieijâs lavváin vuáđudum sämmilij aalmugvaljim orgaan. Tađe ovdil, ¶ ● pargokirje vástádâsah ¶  sun Kielârääđist lii tehálâš poolitlâš rooli sämikielâlâš vuoigâdvuođâi koccen já sämikielâi ovdedeijen oovtâst sämitige čäällimkoddeest tuáimee sämikielâ toimâttuvváin. ¶ 1. LAIĐIITTÂS ¶ lebbij stuorrâ suájáidis ¶ 19. Russula foetens – Haisuhapero – Háisoosmiäruh U ¶ 134 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ 19–21 cm ¶ Almaa nommâ lâi Jairos. Sun lâi murâšlâš, ko suu nieidâ lâi čuuvtij puocâmin. Almai poolâi nieidâs jäämmiđ. Nieidâ lâi tuše kyehtnubálov ihásâš. Sun ferttee puárániđ, sun ferttee peessâđ eelliđ. Mut kii puávtáččij išediđ nieidâ? Jairos ááigui táttuđ Jeesusist iše já uusâi suu. ¶ Suomâ sämmilij kuávdášservi ry ¶ anarâškielâ uápuid ive 1858 vuosmužžân maailmist já finnij tuođâstus professor ¶ 9A Čuovjiskiällurääsi. 9B Stáálupoccee. 9C Kieddiviola . ¶ 132 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ Laavâ 50 § mield love ij koolgâ mieđettiđ jis love miäldásâš toimâ ohtuu teikâ oovdâst eres västideijee luvijguin teikâ kuávlui eres kevttimhamijguin merhâšitteht hiäjusmitáččij sämikuávlust iävtuid hárjuttiđ ärbivuáválijd sämi-iäláttâsâid teikâ mudoi paijeentoollâđ já ovdediđ sämikulttuur; ¶ 119 ¶ Reykjavik ¶ Kuávlu B ¶ Sigá maainâs ¶ Sämiarkkâduv pargon lii ¶ * Videoráđádâllâmtekniik já -ohtâvuotâ ¶ h. Piejâm kietâpuhelimân jienâttemmin ovdâmerkkân ¶ Vuottumveerstah kreikâkielâsâš algâteevstâst já anarâškielâsâš jurgâlusâin ive 1992 maŋa (vuálásargum) ¶ Cuábuivääli vijđánemkuávlu lii masa ubâ palearktâlâš ađai ellee-eennâmtieđâlâš kuávlu Atlantist Kuálhismeerâ räi. Cuábuivääli kuáhtáá Suomâst pyeremustáá Oulust tavas ađai Säämist,~mut iänáážin tot lii kuittâg viehâ härvinâš välli tääbbin-uv já maaŋgah iä tom ubâ tuubdâgin. Maadâ-Suomâst cuábuivälli váilu pessejeijee šlaaijân masa ollásávt. Tot pessee táválumosávt jeggikuávlui, nijttokuávlui já čuopâttâhjolgâdâsâi suovhâin. Niŋálâs, mii lii stuárráb orásist, mannee 4–6 vielgis mane, maid tot láálá suullân mánuppaje, ko ores oppeet kurppo purrâmâš lällee niŋálâsân. Uđâgááh pisotteleh piervâlist nuuvt kuhe, et peessih suájáidis oolâ ađai suullân mánuppaje. Jis kaavnah cuábuivääli piervâl, te ele aainâs aldan tom, ko niŋálâs lii uáli vaijaa já čuolâst arvâlhánnáá kozâidiskuin uáiván. Luándusuojâlemtááhustkin piervâl ij kolgâččii aldaniđ. ¶ suu, sun koijâdij Jeesusist: ¶   Kivkked uccâ muorânukkeeš iäláskij. ¶ Sämmilâš identiteet lii ucâmin jieijâs haamijd eromâšávt sämikuávlu ulguubeln. Sämmilâš identiteet lii lamaš kuhháá kiddâ luándust já sämi-iäláttâsâin. Sämikuávlu ulguubeln identiteet hámášuvá vuosâsajasávt kielâ pehti. ¶ b. Čääli sárgái 4-6 oolâ, maid kyeli áiccá tai áicuiguin. ¶ Sanna Jortikka ¶ – Takkâ olssâd, ko laid annaam mii juovlâevvisijn huolâ! Nuáidienni kijttâlij. ¶  maid – Hmmm, tääbbin lii nuuvt liegâs já pyeri, Tobžâ eeđâi, ko luoštij uáivis njobžâkuádá oolâ já kiškoi sevtillovduu jieijâs oolâ. ¶ tármuttut = lamauttaa 183 ¶   Ele háputtâl jieijâd aldemuu pelikyeimi, pargeid, käärji, elege maiden, mii sunjin kulá. ¶ Ko Jeesus lâi tooláá peeivi sabbaat maŋa pajanâm jämimist, sun almostui vuossmustáá Magdala Máárján, kiäst sun lâi vyejettâm čiččâm paas jieggâd. Máárjá vuolgij tobbeen já tuálvui sääni Jeesus servideijeid, kiäh čierruu murrâšist. Sij iä kuittâg oskom, ko kullii, et Jeesus eelij já et Máárjá lâi uáinám suu. ¶ Suái vazzijn mottoom ääigi já ussáin maidnii, ige Jovnâ tiättâm maid kolgâččij uuccâđ. Kivkked Haŋgal orostij. ¶ 9. Britannia 14 450 ¶ kulluuškuođij ilolâš larmâ. ¶  autoa. áimuväätih ¶ - Ante Aikio täst ¶ TYEHIN ORROO LAAVAH JÁ ASÂTTÂSÂH ¶ kieđâvuššâm: kj. Matt. 1:22, s. 86). Nubbe spiekâstem lii tot, et KR92 olgospyehtim ¶ – Mun halijdâm kiergâniđ väldiđ kárbá vuástá, ko eeči já enni laddiv riidon, iätá Hirškikkâ. Ákku kiäččá olgos kievkkân aaihâ luámist. ¶ Jiem ennuvgin sundáttâllâm reeisu muuneeld. Väridim kirdemliipuid Melbournen, ko arvâlim ete Sáárá-Máárjá sátáččij leđe tobbeen. Vuolgim juovlâi já uđđâiveááptu kooskâst mádáskulij vistig bussijn já junáin. Anarist oorvij, já nuuvt meid Helsigist. Kiđđâ lâi paifakkist šoddâm kaskoo pyeremus täälvi, já muu mielâst tot lâi šlundes uáinu. Kirdim nube pel maailm Helsigist Lontoo já Hong Kong pehti. Suullân kyehti peeivi moonâi maađhâšmân. ¶ Arâšoddâdempaargon, maid pargeh sämikuávlust já ton ulguubeln, uccii ovdedempargo vievâst sämmilii arâšoddâdempargoviehân tagarijd pargomaalijd, moh išedeh já tuárjuh pargovievâ mättim soddâdempargoost nuuvt, ete sämipárnái kielâliih já kulttuurliih vuoigâdvuođah olášuttuuččii. ¶ – Kosten iä lah návt mučis ivneh ko tääbbin. Taan kuávlust láá vissâ lamaš kolmâ iijah. ¶ Mut talle poođij siämmáá kiäinu mield mottoom samarialâš. Ko sun poođij toos já ooinij almaa, sun šallišij taam. Sun moonâi almaa kuuvl, kulgâttij taan havvijd oljo já viijni já čoonâi taid. Talle sun pajedij almaa jieijâs fiävru siälgán, tuálvui suu kyessitáálun já oonij sust huolâ. Čuávuvâš peeivi sun vaaldij pursâstis kyehti denaar, adelij taid kyessitáálu išedân já eeđâi: ' Tipšo suu. Jis tunjin šaddeh eenâb koloh, te mun máávsám taid, ko puáđám maassâd.' Kii taan kulmâsist tuu mielâst lâi rievvejum almaa aldemuš? ¶ 2. Jurgâlusah ¶ Talle Jeesus poođij já čuážui sii kooskâst já eeđâi: ”Ráávhu liävus tijjân!” ¶ siämmáá iijâ, ko suu kävildii, ¶ Sissuáluikuávlu suáijáás kaavâin šadoh hämmejeh siämmáálágánijd stielâsijd tegu jäävri tâi juuvâ riidon. Peeci, eennâmmield šaddee rátká tâi pikkâleibi láá merârido tijpâlumoseh muorah. Merâluovtâin láá vijđes jävriruáhušadostuvah. Jieŋâlubboost šaddeh luobâskeh já fiskisluobâskeh já vala jieŋâlubboost čääsivuálááššadoh. ¶ Sämitigge já Oulu ollâopâttuv Giellagas –instituut piejih joton skammâmáánu pelimuddoost sämimáttááttâs pargoviehân čuosâttum škovlimproojeekt ´Säämi kielâlávgum škoovlâst – maht tuárjum jieččân kielâ já kulttuur máttááttâsâst´. Oovtâstpargokyeimmin máttááttâsâst láá meid Vaasa ollâopâttuv Kielâlávgum já maaŋgâkielâlâšvuođâ kuávdáš (Kielikylvyn ja monikielisyyden keskus) já Säämi ollâškovlâ (Sámi allaskuvla). ¶ ovdâmerkkân kolle já ¶ Niedah hokâttâláin huáđđoo njuškiđ sunnuu luusâ, mut tot tuše kuárvái sajestis. ¶ – Na ko munnust lâi iđedist saahâ et sun iäláččij onne tääbbin mäksimin tom viiđâčyet määrki loovnâ, mon lâi jo tijmá lovnim. ¶ Riemâšjuuvâ taavaabeln lii Mávnuvääri . Kirjeest “Tovlááh mainâseh” maainâst Kuobžâ-Saammâl (Sammeli Morottaja, 1899 – 1980) návt: ¶ Merâpottâ 60 ¶ Luuvdán taarbâš suávi sahis, njuoijâlis riisijd, noovdâ já čonâstuv, moin luuvdá riseh čannojeh oohtân. Luuvdá oovsij riisijd kalga sujâttiđ siämmáá kulij. Luuvdá novdân äijih väljee njuolgâdis, nuorâ suávi ruŋgo. Äijih čohá noovdâ nube keeji puvkkoin lotteen vâi tot monâččij pyerebeht luuvdá siisâ. ¶ Mutâ láá meiddei tagareh puudah, et Máárjá cokkit kinttâl, váldá šiev kirje já čokkáán täkkipiällás luuhâđ. Lii nuuvt suámi čokkáđ čohčâeehid täkkipiällást talle ko olgon šliättá já piäggá já lii koolmâs. ¶ Njuámmil eeđâi: – Ele tuušijd sáárnu, jiem mun kolmuu, ¶ - Láá vissâ monâmin kuusnii juhlođ, Heikkâ eeđâi. ¶ Sänikirje säämi-suomâ –uásist láá paijeel 12.000 säännid, suomâ-säämi –uásist vuot paijeel 20.000 säännid. Sänikirje sämikielâ uáivild tavesämikielâ. Kirje loopâst láá luvâttâllum el. tavesämikielâ nominij já veerbâi sujâttemtiijpah já adelum motomeh ovdâmeerhah suujâtmist. ¶ TOIM ČIELGIITTÂS 2010 ¶ piejâ šlaantâ littevuáđun. ¶ Sämitigge tuáivut nuorâ taiđâráid ennuv lukko já šiev kesiluámu sehe kijttá nuorâi máttáátteijeid puátusijd pyevtitteijee stivrimpargoost! ¶ Kompostist šoddâm mulde lii uáli raavâdlâš. Tot piäijoo šaddoenâmáid já kukkápeŋkkáid. Uđđâ šadoh finnejeh raavâdamnâsijd kiävttusis. Návt raavâdamnâseh joreh . ¶ vâi tast orroo elleeh luovâneh. ¶ – Jáhá. Lah-uvks tun-uv lamaš illávaje? Lâi-uv tust oppeet peljikuddum teikâ čalmekuddum? ¶ Sämikuávlu kieldâin Iänuduvvâst, Anarist, Suáđigilist já Ucjuuvâst lii olášuttum oovtâstpargoost Sämitiggijn Sämmilij sosiaalpalvâlusâi ovdedemohtâdâh-proojeekt ääigist 1.9.2007–31.12.2009 sehe Sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ovdedem-proojeekt SaKaste ääigist 1.10.2011 - 31.10.2013 Projektij ovdedempargo vievâst uccii puárásij- já arâšoddâdempaargon, maid pargeh sämmilij juávhust, pargomaalijd, moh ovdedeh sämmilij kielâlij já kulttuurlij vuoigâdvuođâi olášume. ¶ – Au! Muu suohâdist lii miinii korrâsijd! eeđâi Muáđá já tollij nierâs. Muáđá-uv lâi finnim mandel, mut sust lâi eidu lamaš päniverkkâ, já sunjin korrâ mandel finnim ij lamaškin nuuvt hitruus äšši. ¶ jiegâ ¶  olssis Sämikielâlâš palvâlusâi naavcâi lasettem ij lah vijđáht vaikuttâm sämikielâlâš palvâlusâi ovdánmân ¶ - kandâ (10-ihásâš) ¶ - Addâgâs, jis koskâldutám tii, pyereh mieldiorrooh, mut ličij tääbbin onnáá eehid virgálâš peeli-uv! Ephân lah puáttám teehin tuš suotâstâllâm tiet, veik tot-uv uási lii uáli jo tehálâš! Lep puáttám vuáđudiđ teehin sämiuáppei valaštâllâmseervi! Mii juávhust láá ennuv pyereh atleetih, já oovtâst puávtáččijm talle hárjuttâllâđ já sárnuđ sämikielâ-uv. ¶ Säämi puárásijpargo ovdedemtáárbuh anarist 23.5. – 24.5.2012 ¶ – Já ubâ seini lii ráigánâm! Já stuorrâ laasâ cuovkkânâm! ¶ (Luther Vähä katekismus) ¶ - Maid? sun imâštâlâi. Tom sun tieđij, et Haŋgal ij lamaš tom ettâm. ¶ Anarâškielâ já kulttuur láin vala motomijd luuvijd iivijd tassaaš tuođâlii lappumuhke vyelni. Anarâšah láá kuittâg uážžum kulttuurtátuinis ovdánem jorgettiđ já kielâ iäláskiđ. Uásild iälááskmân lii vaikuttâm meid majemui aaigij tábáhtum status puáránem sämisiärváduvâin já syemmilâš kulttuureellim merhâšittee toorjâ. Anarâšah láá meiddei ibbeerdškuáttám, et stuorrâ uási ovdâsvástádâs kielâ já kulttuur siäilumist lii sist alnestis. Kielâ siäilu, ko tot kiävttoo. ¶ – Ele fillii! Káijá cirgádij. ¶ 2. a. Maid kuuvij heđelmijn já muorjijn rahtum heerskuid lah purrâm? ¶ ruonis kieddiroobdâ tuálppádiđ, ¶ Ko te tavdâ lâš ložžim, tuoldiittij Lusme-Piäkká šiljoost čäcipääđi, pikkâdij njuunees já njunevuáláá sehe kieđâidis vala já eelij ucâmin tom kuuvse ääiđi tyehin, jeđe kočâttij tom tyeldee páátán. Tast maŋa kuuvse puovtij oppeet kevttiđ. Lukkár Samâlist, kote lâi talle 50-ihásâš, lâi espanjatavdâ, mut sun puáránij tast já eelij vala viehâ kuhháá. ¶ Almeest kullui jienâ: ”Tun lah muu rähis kandâ, kiäm lam valjim.” ¶ – Brrrr, Muumi tuárgistij kolmâsist. Lii puátimin čuáskâsub. ¶ Čokkáim já kejâdáim juuvâ. Pihtset livârdii virdeest já sraŋgâ lâi nuuvt čoovgâs, et puohtim tuáppuđ suormâigijn tast nuotâit. Eehidpiäiváš njaavâi tuodârvielti mield já vuonâst kullojii čuhâlis jieŋâpiäškááttâsah, ko toh cuovkkânii olleečääsist. ¶ šleđgâ 122, 125, 126 ¶ Maailm stuorrâ jäävrih ¶ šlaajâ ludij piervâleh. Lodde: ¶ Talle Jáákup eeđâi: “Muštâl tun-uv noomâd?” ¶ Tuusula C5 ¶ Oovtâstpargoost lii kuávdášlâš merhâšume. Kuávlu- já ráhtuspolitiik ulmen lii ain-uv kuávlui koskâsâš oovtâstpargo, táálunkuávlu já kaapugkuávlui koskâsâš oovtâstpargo sehe aalmugijkoskâsâš oovtâstpargo. Tääbbin Säämist oovtâstpargo lii muu mielâst vala-uv tehálub ko maaŋgâin eres kuávluin Euroopâst. Oovtâstpargo hiäđuin ij pyevti kištâliđ. Veikkâ oovtâstpargo váátá váhá eenâb pargo, te hiäđuh láá ton árvusiih. ¶ ohtâvuođâst. Kenski tondiet pyehtip jurdâččiđ, et arkkâduv uđđâsist kavnâm lâi koskâlávt še ¶ Kuáccám = Kuusamo 56 ¶ Ässeeloho: 60 600 000 ¶ – Keejâ ákku. Lyemeraasijn láá ennuv miäđušijneh. Mun kuulâm tai šuurrân-uv, Matti moovtâsk. ¶ Jutteselgi ooinij, ete äijihist lâi eeti já muuštij, ete lâi puáttám fáárun äijih išán. Jutteseelgist-uv lijjii pastelis päänih já tot keksij, maht uážuččij äijh luovâs tuárgust. Nuuvtpa tot čokkij puoh ruokkâdvuođas já ruotâstij kuávžur já äijih luus. Pesâdijnis haavi paaldân jutteselgi käskistij jotelávt tuárgu nuuvt, ete tot potkânij. Äijih juurâi tuárgu kieđâ pirrâ meddâl, kuudij kuávžur já luoštij voorâid tast. Jutteselgi pelestis ruotâi huápu huápust maasâd kärbisnjunán. Tot ij halijdâm pääcciđ oovtâgin sekunttân kuávžur alda. ¶ Sun ij tuostâm smiettâđ tom maid lâi uáinâm, mut kaččâlistij matematiika luoka uuvsâ kuuvl, mii lâi aaibâs kemia luoka paaldâst já ruttij tom jotelávt áávus. Tot-uv luokka lâi ollásávt muttum. Tot ij lamaš innig škovlâluokka, tot lâi aaibâs uđđâ mailm, mut tom mailm ij sun, kii lii kočodum Villen, puáhtâm pyerebeht tutkâđ, ko kullui nuuvt korrâ raattân já pisoi já tykij pääccim, et sun koolgâi pieijâđ uuvsâ tállân kiddâ. Sun sattui kejâstiđ, mii ton uuvsâst luuvâi, ige tast luuhâmgin innig matematiikaluokka, mut nubbe mailmsuáti. Sun kejâstij jotelávt vuossâmuu uuksân, mut tast luuvâi tuše kemialuokka. ¶   Táin 189B Tobdomeerhah: Čiđđâkäänih láá čappâdeh, mut tain lii vielgis njune já kállutiälkku. Toh vyeijih nivkkomáin já niskees nuáigutmáin. Čiđđâkanij jyelgisuormâin láá vuoijâmstielâseh. Ores já niŋálâs lává siämmáánálásiih. ¶ sijđoh 112 ¶ – Naa, tasthân 1800-lovo ääigi kavpâšem aalgij, ulmuuh tolvuu salâsijd Ruávinjaargân já Taažân meiddei. Mut eskin taan ihečyeđe aalgâst, ko maađijeh ráhtojii, kavpâšem lasanij čuuvtij. Tiäđust-uv, ko tääbbin-uv ulmuuh uástiškuottii taid troolikárbáid, te forgâ ij lamaš tommit kyeli, et puohah liččii puáhtâm elettiđ jieijâs kuáláástmáin. Tääl kal lii taggaar rijjâäigikuálástem ennuv kiävtust... ¶ Anarâškielâ miäruštâlluvvoo aalmugijkoskâsávt uáli uhkevuálásâš kielân. Anarâškielâ piälustmân vuáđudui kielâpiervâl 1997 ja tot lii tääl ohtâ anarâškielâ seervi kielâiäláskittem tooimâin. ¶ Bluppe-rááiđust almostittum uđđâ tavesämikielâliih kirjeh Bluppe mállásat, Bluppe ja albbas, Bluppe ja ealga, Bluppe ja guovžžačivggat já Bluppe ja goddesáhpánat heivejeh miäldusluhâmužžân sehe sämikielâlii ete eenikielâ já vieres kielâ máttááttâsân. Tai lasseen almostui uđđâsisteddilâs ovdil loopân vuobdum Bluppe ja miessi -kirjeest. Uđđâ kirjeh lii ruotâkielâst jurgâlâm Hannu Kangasniemi. Kielâ tärhistem lii toohâm Jovnna Ánde Vest. Bluppe –kirjeh lii algâalgâlávt čáállám Inga Borg. Lasetiäđuh täst. ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtusâst juáhhojii 10 stipendid ¶ Ko vuosmuu keerdi iivijd tassaaš moonnim taan kyelikáávpán, hirmástâllim ton sálttáás hoodijd. Lijjim kale jo kuullâm-uv tast ovdláhháá, et kyeleh láá hirmâd njálgáh mut tain ferttee mäksiđ eenâb ko táválávt. Monnii suujâ tiet kuittâg tarbâšim ton tovváá ubâ luosâ, mii teedij suullân nelji teikâ vittâ kiilu. Lijjim jo valmâštâllâm jieččân toos, et taan luosâst šadda puoh tivrâsumos kyeli, maid kuássin ležžeem puurrâm, já aigum puurrâđ tom tađe-uv njálgásubbooht. ¶ – Jáá, na moonâ talle tiervân, Ánná eeđâi já keejâi toin naalijn, et Heeihâst ličij pyeremus vyelgiđ. ¶ 1. Lah-uv tun kuássin čalmettum koskâpuddâsávt kirkis čuovâ keežild? Muštâl tast. ¶ * Sárnumstovli ¶ vâi pargeeh; 5) sämikuávlu ulguupiälááh staatâ virgeomâhááh, kiäi toimâkuávlun sämikuávlu kulá; ¶ 207 ¶ Kirje mainâsij paaldâst siämmáá lehâstuvâst kavnojeh puoh uđđâ säänih já tai sujâttemhämih. Nuuvtpâ uáppee ij taarbâš usâškyettiđ saanijd nube sijđoin, veikkâ tieđust-uv kirje loopâst kavnojeh-uv puoh pitái säänih alfabeetlâš ornigist. Maŋeluppoost ive 2013 ääigi almostuvá taan kiirján lahtâseijee hárjuttâskirje. Hárjuttâsâi pehti uáppee nanosmit já kiärdud oppum aašijd. Luuhâmpitái loopâst lii ain pitá fáádán heivejeijee laavlâ, mon ulme lii sehe movtijdiđ uáppeid já išediđ mušteđ saanijd pyerebeht. ¶ Suáđigil AIL ¶ Sämitige čuákkim miärádâs uáivild, ete sämitiggelaahâ ovdán ovdâskoodán čohčuv. ¶ meccivalje-ellee.....90 ¶ Mutâ Muumistáálu ij kuullâm. ¶ ~~~~ Anarâškielâ mättimist lii lamaš ävkki já sun lii huámášâm et~lii ibbeerdškuáttâm monttoom verd meid tavesämikielâ. Sust lii lamaš máđhulâsvuotâ sárnuđ anarâškielâ masa jyehi peeivi suu jieijâs pargoost Sajosist, et ton tááhust sun lii lamaš luholâš. Rijjâääigi sun távjá viättá Njellimist, kost áásá suu peerâ ađai enni, eeči, uccâviljâ já -uábbi. Ráánjást aassâv meiddei suu ákku Lahdenmäki Sáárá já Sarre Onni-Saammâl, kiäiguin sun ain tyellitälli sárnu anarâškielâ. Sun halijdičij máttááttâllâđ vala lase, et ličij puátteevuođâst älkkeb sárnuđ já čäälliđ anarâškielân. Sun tuáivu et mottoom peeivi anarâškielâ puávtáččij leđe suu päikkikielâ. ¶ Nuorâirääđi vuossâmuš stuárráb tábáhtus lâi orniđ Säämi parlamentaarlâš rääđi (SPR) Ohtsâštave-eennâmlâš nuorâi konferens Suáluičielgist 13.–15.10.2011. Konferens uárnejuvvoo kyevti ive kooskâi, vuáruttuvâi Taažâst, Ruotâst já Suomâst. Konfereensân uásálistii säminuorah Suomâst, Ruotâst já Taažâst, ohtsis suullân 70. Konferens kyeddee teema uážui idea SPR puáttee konfereensâst, ”Ärbivuáválâš tiätu”, eres teemah kuulmâpiäiválâš konfereensâst lijjii ”Sämmilâšvuođâ kiävttu turismist”, Sämimááccuh- já ton uđâsmittem” já ”Maht siäiluttiđ já paijeentoollâđ sämmilâšvuođâ ko áásá sämikuávlu ulguubeln”. ¶ Tavesämmilâš juáigus lii tobdosumos ärbivuáválijn säämi vookaalmuusikšlaajâin. Tot lii tavesämmilij ärbivuáválâš muusik já ton nabdeh lemin ohtâ Euroop puárásumosijn ain ellee muusikärbivuovijn. Juáigus ađai lyeti lii ohtuunis oovdâbpuohtum vookaalmuusik. Juáigus čuásáttuvah pyehtih leđe maaŋgah, táválumoseh juáiguseh láá olmoošjuáiguseh. Juáigusáin čujottuvvoo juáigus čuásáttâhân já puohân mii toos lohtâs. Tot kote juáigá, ij juoigâ juáigus, pic juáigá kiännii (juáigus čuásáttuv). Ovdâmerkkân tavesämikielân iättoo: ”Mun juoiggan Heikka Niillasa”, ”Mun juoigâm Heeihâ Nijlâs”. Juáigus čuásáttuvah pyehtih ulmui lasseen leđe sajeh, elleeh, luándu tâi mii peri fáádáid mon jyeigee haalijd juoigâđ. Tavesämmilâš juáigusist láá maaŋgah páihálâšstiijlah já nanosumosávt iäráneh nubijnis Iänuduv-Kuovdâkiäinu já Tiänuleve juoigâmärbivyevih. Juoigâmärbivyevi lasseen lii tavesämmilijn noonâ salmâveisidemärbivyehi, mast kale tast-uv lii kulluumist juoigâmärbivyevi vaikuttâs. ¶   a. Mon kaavpugist arva já muattá enâmustáá? ¶ Paddim: Yle Sámi Radio 2.4.2002 ¶ NUORTTÂMEER ¶ ČÄÄSIVUÁLÁÁŠŠADOH 18–20 ¶ - Hei, tyebbin kustoo láá munjin uápisulmuuh, eeđâi Ánná ko kuulâi mottoom nurheest sämikielâ. Addâgâs, et tánávt pajanâm, mut ááigum moonnâđ koijâdâllâđ váhá sämikielâ luhâmijn tääbbin. Tego muštáh, te iđedist iä sänipeelijngin muštâlâm sämikielâ luhâmijn. ¶ Balkan njargâeennâm G8 ¶ Ivnáás silkkešnjirgoo mákkoo lijgešoddâm ¶ Iđosšadoh láá eres lasseen siähtáleh já sanijááh. Maaŋgâi siähtálij iđoskuáđih láá veerdi keejist. Sanijái iđoskuáđih láá ruškis tiälkkun loostâi vuoluubeln. ¶ – Naa, pup, pup, pyeremus lii-uv, et pisoh tobbeen muottuu vyelni! ¶ Sij lävkkejii siisâ. Táálu lâi čiŋâttum pyereest siskiipeln-uv já koleh já siilbah lijjii kevttum ennuv. Seeinijn lijjii árvukeeđgih já mohnii piergâseh, magarijd Jovnâ lâi uáinâm veikkâ kost, ovdâmerkkân Haŋgal pääihist. Vuossâmuš viste ij lamaš nuuvt styeres, ko Jovnâ lâi aalgâst jurdâččâm, mut lâihân máhulâš, et táálust ličij nubbe kerdi-uv, pajekerdi. ¶ Sämitigge kullut uuccâmnáál proojeekthoovdâ meriáigásâš pargo, mii álgá 2.4.2013 já nohá 30.6.2014. Proojeekthovdâ joođeet ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát- já reesuurskuávdáá vuáđudemproojeekt, Säämi Kielâkäldee, sehe västid proojeekt olášumist já koordinistmist. ¶ lasaneh já taheh stuorrâ puárreid. ¶ Mut naharist Immeel váruttij tietteid maccâmist Herodes luusâ. ¶ Majemuu sahâvuáru toolâi Ruotâ Sämitige I värisaavâjođetteijee Lars Jovnna Allas , mast sun muštottij, et Suomâ Sämitiggeest lii lamaš juo kuhháá kiävtust pargo-oornig já hárjánem, mii lii puárásub ko Ruotâ já Taažâ Sämitigij toimâ-äigi ohtsis. Hárjánmist lii historjálávt ävkki, ton pehti puáhtá čujottiđ historjálijd tábáhtussáid. Säämi Parlamentaarâlâš rááđán servâhánnáávuođâ sun čielgij nuvt, et Ruotâ Sämitiggeest láá tääl monâmin riijdoh já sij ton tiet paccii rääđi ulguubel. Tot ij meerhâš ton, et sij iä halidiččii porgâđ ohtsâšpargo, nuuvtko ovdil-uv láá porgâm. Sun tuáivui, et uđđâ Sämitige vaaljâi maŋa sij pyehtih servâđ ohtsâš rááđán. ¶ – Mast toh čuovah talle puátih? ¶ Kap Verde ¶ 1. ¶ Ehidist puohah čokkânii salin. ¶ Karibiast lijjii 3 hävskis čäcičierâstâllâmluáhá: ohtâ lâi taggaar kost lâi sevŋâd, nubbe lâi taggaar kost koolgâi čierâstâllâđ riggein já kuálmádist lâi loopâst njuškiittâh. Jis iäláh Tuurkust te kannat eelliđ tobbeen. Vuojâdem maŋa mij eelijm Hesburgerist puurâdmin. Tast maŋa mij eelijm keččâmin ehidist Karibiast bäändijd: Dead bygun, So called plan já Jann Wilde & rose avenue. Toh lijjii hirmâd pyereh. Ton maŋa lâi-uv jo uáđđimäigi. ¶ Onne-uv Matti já Ella čokkáv riddokeeđgij alne uággumin. Matti lii jo koddám vuáskun já pieijâm uđđâ mááđu vuogân já luáštâm vuogâ uđđâsist čáácán. Sun kávkkáá kobđottâs vâi uáináččij, jis kyeli puátá nivkkođ mááđu. Talle kobđottâs-uv vuáju čääsi vuálá já tast tiätá, ete kyeli lii toppim vuogâ. Toppim maŋa Matti ravgee ain kyele pajas, tuáppee tom, huško puuvko novdáin kyele uáiván já koddá tom. Tastmaŋa sun kálgá kyele vuogâst, luáštá tállán voorâid já piäjá saaŋkon vyerdiđ čollim. Maatist lii-uv onne pyeri kylilukko. Nubbe-uv vuásku lii jo toppiimin suu mátuvuogâ. ¶ essiivolgospyehtim nimeksi akkusatiivolgospyehtimáin noomâ (spiekâstemjuávkku nr ¶ 1.1. Elias (Eljis, 1711–1783) uážui kálguinis menišjávrálii Walborg Andersdotter (Váábu Aantinieidâ) Vallein kuttâ párnáá. Sunnuu áinoo kandâ jaamij kyevti ihásâžžân. Nieidah Christine (Ristin) já Aili (Ailâ) kavnáin pelikuoimijdis Mattus suuvâst. Áánást šoodâi Palto suuvâ manje. Elin (Elli) já Walborg (Váábu) naajáin Morotteijeiguin kiäh láin Avveeljuuvâ riddoost vuálgus. ¶ 13. Kainuu ¶ Haldâttâs nomâttij Kietâruottâs meccikuávlu já Saana kuávlu Akwe: Kon juávkun Per-Oula Juuso, Lars-Jona Valkeapää, Anne-Maret Labba, Tuomas Aslak Juuso já Per Ande Labba. ¶ 2009 eidusâš vuávám ¶ 1 mälipastem säältih ¶ KUOBŽÂ KOCCÁM ¶ Sämitigge já Giellagas –instituut piejih joton kielâlávgummáttááttâs škovlimproojeekt ¶ Já nuuvt Heikkâ vala nahettij muáddi vuolâputtâl uástuskoori siis. ¶ páccálattim . Maaŋgâi luudij, om. vuonjâšluudij já kalâččeijei vyehi čaittâliđ lemin páccáin hokâttâllâm tiet piäđu meddâl uđâgái aldasijn. ¶ – Pyereh juovlah tijjân-uv! njoobžah čuorvuu. ¶ 5. ¶ » Oolmij väldikode puáhtá verdidiđ išedân, kote tooláá iđedist vuol- ¶ 147 ¶ kejâdiđ piäivááloddái tuáki, ¶ 2. ¶ Na ijhân Antti tuostâm likkâđ ko alneest-uv ištâmeh liđijdii. Na Aapi já kuobžâ láin ääigis keččâm kyeimis. Aapi te lâi toškâlâm kuámmirijdis já čirgám: ¶ Tero luptiistij uccâ jurbâlinssisâš čalmelasâidis pajeláhháá. Sust lijjii čalmelaasah vissâ tondiet ko sun lâi luuhâm nuuvt ennuu. ¶ – Mun kale ááigum tiiláđ olssân stuorrâ vuolâ, muu iššeed šuáhkádij. ¶ sijđoh: 191 ¶ Matti Morottaja já Pirkko Nuolijärvi loppâsanij maŋa vanhimij sänivuáru toolâi Kaisu Nikula. ¶ » Uáinivetteđ–uv puoh taam? Tuo- ¶ Säplig: Cip-cip. Eidu nuuvt. Mij kolgâp leđe usteveh. ¶ SPR váldu-ulmeh láá tave-eennâmlii sämisopâmuš tuhhiittem, SPR tooimâ ovdedem já sämmilij vuoigâdvuođâsajattuv pyeredem. SPR lii meridâm, ete sämmiliih hämmejeh ohtsii uáivil SPR:st tave-eennâmlii sämisopâmuš jotkâráđádâlmijn. Ulmen lii ovdediđ SPR tooimâ tave-eennâmlii sämisopâmuš kenigâsvuođâi háárán sehe pyerediđ Ruošâ sämmilij máhđulâšvuođâ uásálistiđ oovtâstpaargon. ¶ Adde mijjân onnáá peeivi mii jyehipiäiválii leeibi. ¶ 2. Sukkârruotâs váátá kuhes šoddâmääigi. ¶ pieggâkovjim = tuulipölytys 202 ¶ – Katkismus . Jurgâlâm anarâškielân Aanaar kirkkohiärrá Lauri Itkonen 1902. ¶ Miinavaarâ ¶ Suomâ sämitige saavâjođetteijee ¶ Auditorio Dolla ¶  njuoskâd kiitiinkorrâ.....37 ¶ S já pyereestpiergim tuu loonijn.] ¶ 1. 2. 3. 4. ¶ Ánná lâi rahttâtmin krouvin, ko uksâkiällu čuojâi. Sun moonâi lekkâđ uuvsâ: ¶ Noonâ meccituálu ruttâdemlaahâ (1094/1996) heiviittâl staatâ toorjâ mieđettem vuovdij muorâpyevtittâs nanosvuotân já eellimvuáimálâšvuotân čujotteijee toimáid. Laavâ vuáđuld puáhtá staatâ ruttâdem mieđettiđ vyevdiuuđâstmân, kulottâsân, nuorâ vyevdi tipšomân, energiamuorâ čuoppâmân, vyevdi tiervâsmittemsuvliimân, raavij kuáivumân sehe vuovdij rähtimân. ¶ 36 ¶ – Uâivildâh-uv tun tuođâi ete máttáátteijee kolgâččij älgiđ tääbbin västidiđ! ruángui Konrad. – Pieinis-Piäkká uázzu moonnâd nuurhán hepânâššâđ! – Tääl uázzu piisáđ! párgádij Rikkovääri Riku. – Mun suutâm. Tun koijâdâh tagarijd koččâmâsâid, moos jieh mátáččii jiešgin västidiđ! – Must lii hitrub leđe pääihist navittist, harijdij Meccičievâ Murre. ¶ Sardinia ¶ Nuorâbij kirječällei kiirjijn palhâšuvvoo Avveel vyeiliškoovlâ 0-2 luokkalâš Máidnasat mánuid mielde. “Uáli fiijnâ kirje, mon kolgâččij teddiliđ. Fiijnâ koveh já onomatopoeetlâš tekstâ taheh kirjeest uáli kiäldulii. Kirje vievâst lii älkkee oppâđ mánuppoojij sämikielâlâš noomâid” . Nubben taan juávhust palhâšuvvoo Aanaar vyeliškoovlâ 3-4 luokkalij Manin nu lea? “Hitruus já kiäldulâš muštâlusah ucebáid párnáid. Fiijnâ koveh muštâleh fiäránijn” . ¶ Miŋkki (92A) lii čiävrá náálá čäcielimân vuáhádum netiellee, mut tot lii vuálgus Tave-Amerikâst. Tobbeen puohtii miiŋki Suommân moonnâm ihečyeđe aalgâst čevđiellen, maid puávtáččij šoddâdiđ kaardijn, ko tain lii uali sahis já áárvustoonnum tälviturkkâ. Tááláš luánduvárásâš vildâmiŋkkinääli lii vuálgus kärdikárgulijn. ¶ palvâlemiäláttâsah ¶ ohtuunis já moonâi riidon ihastâllâđ jieijâs speeijâlkove čääsist. ¶ pyevtitteijeeh ađai tiäpuh já šadoh. Pajebijn taa- ¶ tuoldâmčuágástâh 129, 131 ¶ tiigán. Ohtâvuođâulmuuh toimâttii luámáttuvâid pargo-ohtâduvváid, moi hovdâ västidij ohtâduvâs ¶ Ruánááeennâm täsiárvurääđi saavâjođetteijee ¶ – Enni sáttá ¶  vyejedijnân Kongruens  meerhâš,  ete  celkkuujesâneh  viggeh  suuijâđ  siämmáá  häämist.   Sämikielâ  lohosänikongruens  ij  lah  tievâslâš. ¶ 2. Mun lam autoinsiner já kejâttâsalmai. Lijjim pargoost kejâttâsalmajin Espoost masa vittâ ive ovdil ko poottim teehin luuhâđ anarâškielâ. ¶ Priivaat luodâin adelum laavâ (358/1962) mield luoddâtoimâttâsâst tahhoo miärádâs luodâ rähtimist tâi sirdemist (38 §). Luodâ ij uážu rähtiđ, jis luodâ rähtim sáttá tovâttiđ huámášittee luándu pillâšum tâi kulttuurárvui uccom, teikkâ miinii toid viärdádittee almos oovdâ luávkkám (7 §). Luoddâtoimâttâsâst kalga lasseen nuávdittiđ luándusuojâlemlaavâ Natura 2000 -viármáduv kyeskee njuolgâdusâid (19 §). Ko návt lii, te miärádâs luodâ rähtimist ij uážu toohâđ, jis árvuštâllâm čáittá et tooimâ olášuttem hiäjusmit taid luánduáárvuid, moi vuáđuld vijđodâh lii väljejum Natura 2000 _viärmádâhân. ¶  predikatiiv) Must Juhánâs Piättâr kävppimääđhih ¶ 5. ¶ Ijâttis ijjâ –tábáhtus uárnejeh oovtâst Anára Sámisearvi, Sämitigge, Säämi máttáátâs¬kuávdáš, Sämiuseo Sijdâ, Aanaar kieldâ, Giellagas-instituut já Aanaar servikodde. ¶ Sieđgâ lii iänáážin jyevdilâs šaddo, mii tiävdá já väldid puoh raaviroobdâid já kieddiraajijd, ijge tast lah kävni eres ko ostomuorrân, mut toos tot lii-uv erinomâš. Juo tovláá rääjist sieđgâ párkku lii kevttum poccuu kaammâsij já eres-uv ellei nahkij tiimeedmân já onnáá peeivist tot lii ain-uv puoh pyeremus aamnâs toos. Meeci elleeh, nuuvtko njuámmil, sorvâ já puásui pyehtih sieđgáin ávhástâllâđ, mut jurdemist lii, et tot lii toid kuittâg taggaar etipurâmuš já lyemečuággee puáhtá še vuošâstiđ jeegist koške sieđgâoovsijn käähvi. ¶  nubbe, Ohtâgâskvanttoreh (su Sämitige čuákkim tuhhiittij budjet ihán 2015 ¶ KASPER KÁVNÁ SKIPPÁÁR ¶ Iävtuttâssân väljejum kuávloid sättih čuoccâđ tagareh kevttimtáárbuh, moh láá ruossâlâs suojâlemulmijgijn. Toi oohtân heiviittem ij tábáhtuu kuávlui valjim ohtâvuođâst, mutâ maŋa monâttâllâmoornigist, mast jeessânrijkkáid lii adelum máhđulâšvuotâ mieđettiđ spiekâstuvvâid suojâlemâst. Staatârääđi puáhtá luándusuojâlemlaavâst asâttum vuoigâdvuođâin adeliđ miärádâsâinis máhđulâšvuođâ almos oovdâ noomâst uáli jo tergâdis tooimâ olášutmân. ¶ lâlâš palvâlusâid, toi toimâmvuođâ já vaikuttâs puáhtá mittediđ. ¶ Laavâ mield kieldah, main láá vuálá 20 000 ässed, kalgeh selvâttiđ ovtâstum vâi pyehtih turviđ palvâlusâid. Laavâ 4 § aasât kieldâjuávu muttem iävtuid. Laavâ mield talle ko muteh kieldâjuávu sämikuávlust, kalgeh väldiđ vuotân sämmilij kielâlijd vuoigâdvuođâid sehe sämmilij vuoigâdvuođâ algâaalmugin paijeentoollâđ já ovdediđ jieijâs kielâ já kultuur sehe sämmilij kielân já kulttuurân kyeskee jiešhaldâšem. Laahâ kenigit kieldâid selvâttiđ ovtâstummáhđulâšvuođâid. Laavâ 4g § mield selvâttemkuávlust puáhtá spiekâstiđ sämmilij kielân já kulttuurân kyeskee vuoigâdvuođâi turvim tiet. ¶ ŠB Sisčääsih ¶ – Pyeri, uáineen talle ehidist taan siämmáá saajeest! Kuivee čuorvij. ¶ Tyejimarkkâneh lávurduv 13.12. tme 10–17 ¶  lii – Lii-uv tot almai vala elimin? kiinii ambulanssivievâst koijâdij. ¶ Kulâtteijee lii šaddoporree tâi piätu. ¶ PORGEMÁÁNU ¶ – kuhes njune já käibi ¶ Jurgâleijeeh lává merkkejum veerstâi peht uánádâssâiguin MLO (Márjá-Liisá Olthuis) ¶ – Tule minun tykö. Yks pojista muuttaa vissiin pois, ko sillä on tyttökaveri, ja sen huone on joutilaana. ¶   2. uaivišluvgem ¶ parâlum.....71, 75, 124 ¶ Siäđusvuáđuslâžžân tohálâšvuođâvátámâššân lii virge vaattâm škovlim já lasseen váttoo sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95). Tooimâ miänástuvvee hoittám išedeh hiäivulâš ollâškovlâtuđhos, šiev sämmilii sosiaal-, tiervâsvuođâ- já arâšoddâdemsyergi tubdâm. Šiev haaldâtlij pargoi já ekonomiahaldâttuv tubdâm keččih hiättun. ¶ KUÁLMÂD LOVOS ¶ Váldumiärásávt párnái iä adeluvvoo talkkâseh tipšopeeivi ääigin, pic talkkasij adelem lii huolátteijei ovdâsvástádâsâst. Almolâš laahâ kenigât išediđ jis olmooš lii karttâm vakavaan uhkán. Jis päärnist lii kuhesáigásâš puácuvuotâ (om. astma, diabetes já allergia) lii vuáđustum adeliđ sunjin tipšopeeivi ääigin talkkâsijd. Talkkâseh maid kalgâ adeliđ tipšopeeivi ääigin já tuáhtár meridem meripitáid kalgâ čäälliđ päärni vuáđutiätuluámáttâhân. Kielâpiervâl taalhâsskäppi lii pivtâsvisteest, mast kávnojeh vuossâišetarbâšeh. Mätkivuossâišepakkeet lii meiddei skaapist. ¶ 5. Amanita regalis – Ruskokärpässieni – Ruškiskiärppáákuobâr U ¶ 3.2. Paje ohtsiih ovtâskâsčuággásiih ulmeh ¶ - Mun puávtám lopediđ, et puáhtá. ¶ lummolamppu = taskulamppu 122 ¶ 3 a. Moh amnâsijd jođetteh pyereest liegâsvuođâ? ¶ Maađijvuávám lii ráhtám Aanaar kieldâ tooimânadelem keežild Destia Oy. ¶ Puohah algii povvâstiđ. ¶ vorrâsuonâ ¶ Čuáđgijävri IP Sotkajärvi Jävri Lemmee čácáduv Seereehjäävri já Sieptâgâšjäävri kooskâst. ¶ 6. Hiävuš lii jotelis ellee 21 ¶ Mij vuojijm Sauvost Šlovakian kyevti peeivist. Mij lâim iijâ Puolast, suullân 50 kilomeetter Liettua rääjist Augustow-nommâsâš ucckaavpugist. Ko mij peesâim vuosmuu peeivi loopâst Augustowin, ep kavnâmgin hooteel, mon muáđá lâi väridâm. Mij karvattâlâim Augustow masa tijme, já irâttijm koijâdiđ ravvuid hooteel respaast puhelimáin. Na respaast iä tiäđustkin máttám eŋgâlâskielâ. Kihheen ij olmânáálá sárnum eŋgâlâskielâ. Ain ko poođijm uđđâ enâmân, eŋgâlâskielâ táiđu ulmuin huánánij. Loopâst peetijm ijjâdiđ nube hotellist, mii ij lamâš kale nuuvt pyeri (šleđgâskuápuh lijjii kuumelijmejum siäinán kiddâ), mut puovtijm uáđđiđ. Nubbe peeivi moonâi-uv Puola čoođâ vyejedijn, mii lâi viehâ jiäráskittee, ko säggiriäggáh lijjii tobbeen kieldum. Na, luholávt ep pááccám kiddâ. Irâttijm valjiđ nuuvt jotelis kiäinu ko máhđulâš, mii karvaččij oovdân puáttee stuorrâ kaavpugijd, Varsova já Krakova. Varsova mij puovtijm karveđ kukken, mut vâi pesâččijm olmâ saajeest rääji paijeel Šlovakian, koolgâim mii karveđ Krakova meendu alda. Muu muáđá lâi-uv ovdebáá Puola määđhist lappum Krakovan. Ko aldanijm Krakova maŋa Tatra-vaarijd, aalgij enâdâh muttuđ piäldust já meecist várádâhhân . Ko peesâim ollâgâsân, liččii uáinuseh ušom lamaš fijnáh, mut muotij. Lâi pasepeivi já ovdeeldpuáttee maađijpeeli lâi nuorbâsmum oholoopâ viettim puolalijn, mut kaista mii tuálvui Šlovakian, lâi luhhoost siijvos. Viijmâg rastaldijm rääji uccâ já rávhálâš maađij puotâ, já lâim Šlovakiast. Velka Lomnica, ađai sijdâ, kost mii hooteel lâi, ij luhhoost lamaš kukken rääjist ijge tohon lamaš ko muáddilove kilomeetter. ¶ Maassâd pajas ¶   7. India 2 000 ¶  passiiv) Nuuvt távjá ko tast juhâvetteđ, ¶ Suomâst epidii ete Matti-Uulá lii álgâm agenttin ruošâ pyerrin. Ohtii VALPO almaah pottii eeni kuuvl, enni lâi Matti-Uulá puárâsumos uábbi. Sij halijdii kove sust. Eenist lâi kale taggaar kove mast suoi Matti-Uvláin lává, mutâ enni ij adelâm. Sun eeđâi: ¶ kiäldulâš = jännittävä 95 ¶ 3. Mii lii tuu mielâ purrâmâš? ¶ Kyrie–litannia puáhtá lávluđ teikâ luuhâđ. Kyrie–litania s. 33. ¶ Britij suolluuh I3 ¶ Sämitige škovlim- já oppâmateriaallävdikodde meridij taaiđâtábáhtus peivimeereest já sämmilâš teemast čuákkimistis 17.6. Lasetiäđuid taaiđâtábáhtusâst almotteh čohčuv. Škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh tuáivut puohháid šiev kesiluámu! ¶ Kuumpih lijjii ovdil tađe ko Siiri ooinij taid, iällâm toi čuoivâgij kuvlân. Issá-čeeci moonâi čuovvândijn eergijd sirdeđ. Já ko sun juovdâi tohon kost eergih lijjii kiddâ, te eeji čuoivâg ij oinum tast kuus lâi ehidist čonnum. Tuše jotkâläbži lâi vedâmân pááccâm. Sun vuotij ete ergi lâi hirmâdávt ruotâdâm ovdil ko lâi potkim lääbži. Kälbinjuunááš kal lâi kiddâ ton vedâmist moos ehidist lâi čonnum. Mutâ ko sun áigu vedâmân, te ergi lii hirmâdávt suttâm, ige lyešti vedâmân, viggá čorvijguin skurbâđ, njuškee kyevtjyelg oolâ já tiärppá. Ko sun čuážudij tast já sárnuttâlâi eergi, te ergi-uv uásuškuođij já Issá-čeeci peesâi vedâmân, peesâi sirdeđ eergi kuáttum oolâ. ¶ Stivrâ nomâttij säämi máttááttâskuávdáá Čuojat Juoigga Livđuu Leu´dde! sämimuusik rävisolmoošškovliittâshaavâ stivrimjuávkun Anna Morottaja já värijesânin Oula Guttorm. ¶ Na jieš-uv Vuolli hoksáá já arvâl: ¶ Čäcilaavâ (264/1961) pirrâdâhân kulá stuorrâ juávkku tooimâid, moid maŋgâsân váttoo čäcivuogâtvuođâ lope. Uáivinjuolgâdussân lii, et puoh tooimah, moh mutteh čácáduv (čäcilaahâ 1:12 §) tâi pilledeh (čäcilaahâ 1:19 §), väätih čäcivuoigâdvuođâ love. Tágáreh tooimah pyehtih leđe čácáduv huksim, čácáduv ornim, heiviittâllâm, čääsi stivrim tâi kuáivuttuvâi (raavij) rähtim (ojitus). Motomeh ucebeh tooimah, tegu tuolvâčasij stivrim raavin, väätih pirâssuojâlemlävdikode love. Lopemonâttâllâm lasseen čäcilaavâst já -asâttâsâst lii asâttum almottemkenigâsvuotâ motomij tagarij toimâi uásild, moid ij lah tárbu skappuđ čäcivuoigâdvuođâ love. ¶ Vyeijee viilpâst maŋŋaalsis, mut korrâ cuáŋui ko lâi já kaasu ko ložžij, te riehâ skirvânij tommit, ete vyeijee ij uáinâm tom. Já tom puudâ, ko vyeijee punjâlij uáivis, te riehâ lâi skirvânâm vuod nubáskulij, te ij vuodgin uáinâm tom. Vyeijee ij orostâm, ko juurdij, ete riehâ lii pááccâm kuusnii kooskân. Vyeijee jorjá vyeijilij miätá Čovčjäävri tohon, kost lâi puáttâm eidu. Máárjá čokkáá rievâst já juurdâš: ¶  celkkuu, (Matt. 28:18-20) ¶ 2. Ranska 4 710 ¶ Juurdâ taan nooveel čälimân lii šoddâm tast, ko eellim jieččân kállá ááhu, párnáidân madârááhu, keččâmin. Taat ákku teevdij kieskâd 97 ihheed. Sun vieggâsij ovdil juovlâi já kaartâi čuopâdâsân já pyecceiviäsun. Suu peeivih láá tääl uáli jo aheveh já kuheh, ko sun liihâd hyeneeht já čokkáá iänááš rullâstoovlist já taarbâš ennuv iše. Veik Káijá-ááhu ovdâkove áásá-uv Hollandist, jurdám, et tágáreh ááhuh kávnojeh ennuv pirrâ maailm. Nooveel tábáhtumepirâsin lii kuittâg jurdâččum Säämi. Káijá-ááhu ovdâkove lii ain elimin, já taan tááhust puáhtá-uv ettâđ, et fiktio já tuotâvuođâ rääji ij lah kuittâg taan nooveel čälidijn lamaš munjin nuuvt čielgâsávt uáinusist. Maaŋgah tábáhtumeh láá valdum eres puárisulmui maailmist, nuuvt et nooveel ij mahten lah tievâšlâš kuvvim ovdâkoovees elimist ige nuávdit “tuotâvuođâ” . ¶ – Taat pottáák lii čielgâsávt jurbâ pállu já taat lii kuhendâlâš máátu. Tuot pottáák kal lii váimu já tiehân lii čielgâsávt stáálu.Taan porkkanist láá kyehti jyelgi já taat lii kaavreln tego kuákki, ákku-uv hoksáá tállán. Luándu lii kal čeppi, ko návt hitruus hámásijd potákkijd já porkkânijd máttá hammiđ. Räskee-uv täid ubâ puurrâđgin, ko taah láá nuuvt fijnáh, ákku iätá. ¶   Äijih povvâstâlâi. ¶ kovvejum šlaajâin. ¶ Jis kiinii talle iätá tijjân: 'Tääbbin lii Messias' teikâ 'Messias lii tyebbin', elleđ osko. Tastko puástumessiasah já puástuproffeeteh iteh, já sij pargeh stuorrâ tavoid já imâšijd, nuuvt et sij čájáditteh, jis máhđulâš, väljejum ulmuid–uv. Taam mun lam tijjân tääl oovdeld almottâm. ¶ 6. Čäälliđ tavlun jieškote-uv ¶ Sij ruhâdillii Immeel já ettii nubijdis: ”Sun lâi tuođâi-uv Immeel Kandâ.” ¶ Stivrâ tuhhiittij kyehti ciälkkámuš Iänuduv kieldân. Kieldâ lâi pivdám sämitiggeest ciälkkámuš kyehti proojeektvuáváámist: sämivaikuttâsâi miäruštâllâm kieldâlâš miärádâstoohâmprosessist já sämikielâ já -kulttuur iäláskittemprojektist. Sämitigge miäruštâlâi vuáđulávt vuáváámijd kieldâlij lahâasâttem háárán, aalmugijkoskâsij kenigâsvuođâi háárán sehe uđâsmitmij háárán, maid valmâštâleh staatâhaldâttuvvâst. Miäruštâllâm mield vuáváámijn láá mieldi tagareh oovdânpyehtimeh, moh iä kulloo kieldâlâš jiešhaaldâšmân já luávkkájeh sämmilâš kulttuurjiešhaldâšem. Sämitigge oonij vuávámijd uáli vááijuvlâžžân já lahâasâttem vuástásâžžân. Sämitigge almottij, ete vuástálist kuohtuid projektijd. Sämitigge kiddij huámášume meid toos, ete Iänuduv kieldâ ij lah tiävdám lahâaasâtlâš kenigâsvuođâs rähtiđ oovtviärdásâšvuotâvuávám já oovdânpuáhtá, ete kieldâ pehtilit säämi kielâlaavâ olášuttem. Sämitigge almottij, ete lii vaalmâš oovtâstpaargon kieldáin oovtviärdásâšvuotâvuávám rähtimist já sämmilij kielâlij já kulttuurlij vuoigâdvuođâi turviimân Iänuduv kieldâst. ¶ Sämitigge adelij stiipeend neelji iäljáris sämikielâ uáppei, kiäh valmâštuvvii Säämi máttááttâskuávdáást. Säämi máttááttâskuávdáá kiđđâjuhleh onnii koskoho kesimáánu kuálmád peeivi. ¶ Muumistáálu pakkai máálámsteellig já ¶ Oppeet vuolgijm toin mieláin, et onne tot äitti kuittâg-uv kalga valmâštuđ já kalehân tot valmâštui-uv sähirij vááijuv. Indiaansiijdâ rävdee lâi lopedâm valmâštiđ taid, mut ij lam kuittâg vala finnim valmâšin. Ko lâim kiergânâm onnáin pargoin, te meridijm, et itten vala eellip kiddiimin sähirijd sajasis já kiddiimin taggaar ryevdipuáhháá äittičuoldâ paajaakeš ton suujâst ko seetrimuorâ lii herkki luoddâniđ. Vala čiehâp taid eres ryevdirakânâsâid nuuvt, et amerikkalâš keččee uážžu ruokkâđ uáivis já hundâruššâđ, maht äitti lii čuoldân kiddejum. ¶ »Jis tun taam muštâlâh oohtângin, te pyeri kale tunjin ij seervâ.» ¶ Suomâ, Ruotâ, Taažâ já Ruošâ sämmilij ovtâspargoservi Sämirääđi (Sámiráddi/ Samerådet/ Saami council) meridij pieijâđ joton liipu vuávámkišto 1980-lovvoost. Vuáittám liipu vuávái Taažâ sämmilâš Astrid Båhl. Suu vuávám liipust šliäđguh šelis ruopsâd, čuovjâd, fiskâd já ruánáá. Siämmáid iivnijd láá ärbivuáválávt kiävttám sämmilij aalmug- já aalmuglâšpihtâsist, máccuhist. ¶ palvâleijee Juh 4:43-54 ¶   Motomeh veerstah láá juohhum kyevti uásán, jis tiätutermâ lii vuottum veerstâst kuohtii. Motomijn veerstâin vuod lii valdum tutkâmušân tuše uási, ovdâmerkkân ton suujâst, et anarâškielâsâš tekstâ ana sistees tuše uási veerstâst. ¶ 15. Ellee mon purrâmâš máccá njáálmán uđđâsist ¶ Ákku Albania ¶  Heli Aikio tuálá anarâškielâlii sämmilâš suhâspellâ -pargopääji. Pargopääjist peessâp uđđâ lyevdispelláin hárjuttâllâđ sämmilij ¶ 1. Tuuđhâ oppâkirje 66A. Moh jiešvyevih nuárju olgohäämist muštâleh ton pyereestvuáhádume čäcielimân? ¶ Juoigâmärbivyehi, mii sämmilâšärbivyevist lii lamaš nanos, päsiškuođij meddâl Veiko ääigi. Ovdil juoigâm kuulâi argâpiäiván já masa juáhážân pieijui jieijâs juáigus. Sunjin ij lah innig pieijum jieijâs juáigus, veikkâ ovdâmerkkân suu eejist lâi jieijâs juáigus. ”Riävtui tovle pieijui juáigus juáhážân, mut taan ääigi ij innig. Tot juoigâmkulttuur tuše paasij meddâl.” Veikko muštâl, et čokkimpargoin juoigâm ij kuullâm ollágin, mut pygálusâin tađe-uv eenâb. Pygálussáid pottii ulmuuh jieškote-uv palgâsijn, já eromâšávt puoh čepimusah jyeigeeh juoigii. ¶ – Oovdeb eehid ko mun vazzim Tiänurido, te johan tot maađij lâi sevŋâd. Ko lâi nuuvt sevŋâd et iä juna čuovahkin áppádâm päštiđ, já tondet masa šoodâm val juna vuálá. ¶ Tááláá ääigi puohah Potapovost sárnuh ruošâkielâ. Eeneeckielâ máttááttuvvoo škoovlâst iävtutátulâš amnâsin. Tundraast joteh vala muáddi puásuialmaa teikâ oles perruuh, moin puárásumos jesâneh mättih eeneeckielâ. Ko mij Taimyr supernisonijgijn muštâlijm kielâpiervâlist, kyláliih imâštellii. Mii piervâlijd? Mondet? Kii taarbâš eeneeckielâ? Iššeed-uv kielâ juhheešlaarvâid meddâl kááđu raavist? Mun halijdâm saksakielâ piervâl, ha ha ha! Mutâ kylá párnáikäärdist lâi miinii imâšlijd: kyehti pargee, suullân 50-ihásiih nisoneh, kiäh kuohtuuh mattijn eeneeckielâ. “Tiäđust-uv, manegis ij!” västidij nubbe, Svetlana Rosljakova , ko mun koijâdim, pastaččij-uv sun sárnuđ párnáid eeneeckielâ ubâ peeivi. ¶ tiätutermâ. Luvâttâlmist uáiná, maggaar häämist termâ lii kreikâkielâsâš algâteevstâst, ¶ - Ááigui eelliđ vala säävnist Nuuvdibeln, eeđâm. ¶ Maarit televisio lâi stuorrâ piergâs, mii liäbbái suu uccâ lonnjii peevdi vyelni. ¶ Pargo maŋa vuolgijm keččâđ amerikkalâš romuraali, mast njuolgâdusah lijjii uáli oovtkiärdáneh. Puoh autoh vuoijii nubijdis njeigâ nuuvt ennuu já korrâsávt ko kiergânii já vyeittee lâi tot auto, kote majemustáá lihâdij. Romuraali mekanikoi tergâdumoseh tyejiniävuh lijjii leka já ryevdikaaggân. Veikkâ maht lâš auto skiärmum, teikkâ jo njuolgist traktoráin kesittun areenast meddâl erá maŋa, te kale mekanikoh ton ain finnejii tommittáá jotteeđ, et toin puovtij uásálistiđ vala čuávuvâš-uv erán. Mađe korrâsubbooht autoh peškittii oohtân, tađe hitrub lâi amerikkalijn já aploodeh lijjii tuotâ korrâseh. Ko siävŋánškuođij, te vuolgijm Salolaampin nohádiđ. ¶ Kilbisjävri ¶ - Jáá, Ánná! Tiervâ! Maid te tun ááiguh oholoopâ ääigi porgâđ? ¶ käärji, elege maiden muide, mii kulá sunjin. ¶ SomBy ¶ ”Haldâttâsohjelmist lijjii spiekâstâhlii äŋgiris ulmeh sämiaašij oovdedmân. RAP lii čonâdâttâm tai olášutmân jo moonnâm vaaljâkampanjastis já tiäđust-uv meid haldâttâsráđádâlmijn. Tääl ulmeh láá olášuumin puohnáál já tot čáittá, ete RAP:n puáhtá lyettiđ. Tom, maid mij lopedep, viggâp meid olášuttiđ” paahud RAP saavâjođetteijee, piäluštâsminister Carl Haglund. ¶ vâlusâid. Máhđuliih kieldâovtâstitmeh iä uážu hiäjusmitteđ sämikielâlâš palvâlusâid, veikkâ ¶ Čaabuáiváš = Kaunispää ¶ 28A Helsig lii taam káártást ruuvdust M2. ¶ – Mun ilodâm tast, ete must láá ennuv skipáreh já muu ákku kuáru munjin uđđâ kurekammuid, Matti iätá ilolâžžân. ¶ iä lah lahcâkááhuh, iä lah puláh, ¶ Iänááš šlaajah kevttih ravâdin eres iäláánšlaajâid. Tanen raavvâd jotteem ij pyevti kuvviđ oovtkiärdánâš kuálusin, pic tom kalga uáiniđ pyerebeht-uv muálkkáás raavâdviärmádâhhân . Tast maaŋgah raavâdkuáluseh lohtâseh nubbijdsis. Ekologâlâš pyramiid (99A) vievâst puáhtá kuvviđ raavâdkuállus ohtâgâsâi mere tâi mon styeres lii toi massa. Jäävri pyevtitteijeeh láá vyelemuu raapâst já kulâtteijeeh pajemuin raapâin. Pyramiid lii kubdâvuáđusâš, ko šadoi já tiäpui massa sehe ohtâgâsâi mereh láá julmeh. Kulâtteijeeh láá čuuvtij ucceeb. Pyramiid kezis čohe tiätu vijđodâh eeleet tuše muáddi piäđu. Ko energia kolá pyramiid jyehi raapâst valjeest iälánij jieijâs eellimtoimáid, te energia sirdâšuvá paajeeb raapân čuuvtij ucceeb ko vyelebân. ¶  ceelhâvastust. Ij Sun čyežžilij, njuškij ollâgâsân, háputtâlâi kollelääigi já fattij-uv tast kiddâ. Vuoi, ko tot tubdui-uv timesin tegu silkke. Tääl Jáákuš kiesâškuođij já piäiváá kolleläigi nuolâsij polvâroobdâ vyelni veikkâ mon ennuu. Uáivát šoodâi loopâst nuuvt styeresin, et Jáákuš ferttij njeeijâđ keeđgi alne, čokániđ källee oolâ já toollâđ uáivát askestis. Já tot šiälgái uáli kirkkâdávt já lieggij nuuvt čuuvtij, et Jáákužân šoodâi pakkâ. Sun nuolâškuođij puseris já kammuidis, mut talle tot tábáhtui – maht kale leškin tábáhtum. Kivkked kolleuáivát toovgâi Jakkuu askeest já vierâškuođij korrâ liävttoin Ollâkällee ciäggusumos vielti vuálus. Jáákuš suorgânij. Vuoi, táágu sun lâi kiessâm piäiváá kollesuonjârijd, já tääl toh vyelgih patârâsân já tuálvuh kiiđâ meddâl. ¶ Tun koolgah hoittád muu ruuđâid. ¶ Täst tot aalgij taan Aanaarjävrin nomâttum jäävri kuálástus kuuloold ovdániđ já ässeeh meid lasaniđ jävrriddoin. ¶ Piälušt, almoot vaarâst, časkâd! ¶ Laapi maađijpirrâdâh piejâi joton kiđđuv 2008 pirâsvaikuttâsâi árvuštâllâm já almosvuávám rähtim Aanaar kieldâst Riemâšjuuvâ já Kuttoor koskâsâš suullân 19 km kukkosâš uđđâ maađijjist. Uđđâ maađij lii merkkejum Tave-Laapi eennâmkoddekaavan já vuávám rähtim lii mieldi Laapi eennâmkoddeohjelm olášuttemvuávám hahâlistoost. Almosvuávám já pirâsvaikuttâsâi árvuštâllâm tahhoo Euroop kuávluovdedemruttârááju ruttâdâssáin. ¶ – Mun jiem kale mielâstân ehidist tobbeen hävdieennâm peht jođe, Ánná eeđâi. Kale mun puávtám väzziđ váhá pirrâ-uv. Ij tot muu häittid. ¶ - Jiem luhhoost! Lâi kiergânâm jo vyelgiđ káránâsâid pivdeđ. ¶ Suomâ ráámmátseervij ohtsâš ráámmátjurgâlemprojektitst. Proojeekt lii algâttum já ¶ – Te lâi ohtii ohtâ puásuialmai, kiän nommâ lâi Vilhelm. Vilhelm lâi puásuiriges, veik ij jiešalnees riggoduvvâst nuuvt čuuvtij perustâmgin. Sust ferttejii leđe kyehti puásuireeŋgâ, ko sun ij mahten ohtuu piergim stuorrâ iäluinis. Maaŋgâs ettii-uv, et Vilhelmist lijjii nuuvt valjeest poccuuh, et sun ličij älkkeht puáhtám skeŋkkiđ mottoom lovmat puásujid kievhib ulmuid ige lijjii tallegin niälguđ piärgupääđi paaldân. Vilhelm távjá kaađâi tom, et lâi riggom - eidu tondiet ko nuuvt maaŋgâs kađâštii suu rigesvuođâ já omâduv. ¶ Sáárgu ruuvdun uccânjivlâháá kove já noomât toos šado oosijd. ¶ - Vuálgoon váhá tánssáđ tassaaš, Hanssâ iävtuttij. ¶ – Já huksiđ uđđâ toornâ skipárân teikâ oovtâst skipáráin teikâ skipárijguin, párnááh vala muštâleh Heeikân. ¶ tuárvi šiev kielâtááiđu, mii äššigâšpalvâlmist váttoo. Puohháid virgeomâhâšpeelij jieškote-uv toi ¶ Komsaast kirkkošiljoid ¶ 1 Tuuđhâ Tave-enâmij arvekáártá 98A. ¶ Siämmást Ánná jo muštâlij ton tilálâšvuođâst, mii lâi lamaš onnáá iiđeed tast, maht suomâkiel uáppeeh lijjii finnim puoh maailm ravvuid, mut sämikielâst ij muštâlum mihheen. ¶ Poccuuvuoivâs ij taarbâš kuhháá tipteđ~kopšâđ~ko tot ruškood –~mudoi tast šadda koorâs. Faalâ~kyerejum vuoššum potásijgijn. Juŋŋâhillo suápá~toos lasseen já~meiddei ruopsisruotâs (punajuuri) –šaddo. Juhâmuššân mielkki ađai miinii myerjisaapijd, mast lii ennuu C-vitamin. ¶   Sun lii kiärdám jäämmim mii peeleest já pajaspaijaanmijnis lekkâm mijjân kiäinu avalâš elimân. Mij kijttep tuu täst alme adâlduvâst já lávlup tunjin alestâs eŋgâlijgijn já puoh posijgijn: ¶ jieŋâalnuággum = pilkkiminen 174 ¶ Mis päiv on täna? ¶  lii -‐min . Markkânistemhovdâ ana huolâ Sämikulttuurkuávdáš Saijoos čuákkimsoojij markkânistmist já vyebdimist, tábáhtusâi orniimân lohtâseijein vuáválijn aašijn sehe palvâlemohtâduv hovdâpargoin. ¶ Oskolduv oppâkirje Násti 5 já toos kullee siämmáánommâsâš pargokirje láá jurgâlusah Kuástádâsfinnodâh Otava almostittem Tähti -nommâsâš oppâkirjeest já pargokirjeest. Sämikielâlijd jurgâlusâid lii ráhtám Anu Katekeetta. Rááiđust láá ovdil almostittum kuuđâd luoka oppâkirje já pargokirje. ¶ váimu ¶ čääsi šeellâdvuotâ, čäcišadoi meeri, luudij meeri. ¶ 3 a. Tievâsmit tiätukoortâ tiäđuid. ¶ Muu luokast kuldâlep puohâid. ¶ Peivikirje, taat peivi lâi pyeri. ¶ Motomeh sist koijâdii: ”Mii lii taat uđđâ Immeel, kiäst tun muštâlâh? Mij halijdiččijm mielâstân kuullâđ lase sust. Vyelgi miiguin Areiopagin.” ¶ -‐ev: +358 40 671 9534 ¶ 37B Iilâskšadoh ¶ spiekâst KR92 ráhtusist oovtâ saajeest. KR92 partitiivolgospyehtim Hengen hedelmää ¶ peeivi já loopâst pááruh puohtii muu riidon. ¶  saattaa,  mast 2 dl mielkki ¶ Kivkked sevŋâdâsâst lavkkij almai uáinusân. Tothân lâi Juudas! Sun moonâi Jeesus luusâ já cummiistij suu nierân. ¶ Jienâ lâi váhá ääigi siijvost, mut Jovnâ tuubdâi jo Wieseh nuuvt ennuv, et tieđij, et sun ij lamaš suttâm. ¶ Tot tiäđust merhâšij tom, et juhleh lijjii masa jyehi eehid ubâ mánuppaje ääigi. Motomeh vyeliupseerviiljah lijjii jyehi juhleest mieldi, mii oppeet merhâšij tom, et sii uáivi lâi ain iđedist viehâ lussâd já poovčâs. Must iä lamaš innig vahtâvuáruh, lijjimhân mun-uv tääl mottoommuđusâš hovdâ já must liččii lamaš teoreetliih máhđulâšvuođah uásálistiđ tieid naccajáid veikkâ jyehi eehid, mut ko moddii lijjiim tain lamaš fáárust, te tast ittáš peivi ij lamaškin innig meendu áhtánâs. Nuuvtpa kuođđim tieid juuhlijd meddâl, jiemge uásálistám innig ko jieččân já muádi iärrás naccajáid. Toh ko tattuu leđe liijgás lahtâ juhleh já saatij šoddâđ motomin rijdo-uv vyeliupseerviiljâi kooskâ, veikkâ mon šiev veerdižeh liččijn mudoi lamaš. Taid riijdoid kaartâi talle tiäđust rätkiđ maht maht-uv. Ohtâ vyehi lâi tot ärbivuáválumos, mii lii onnáá peeivi-uv ain kiävtust: Tuáppee skippáár päiđi- ađai pusseersiäpulâsâst kiddâ já visásmittem tiet vala loossâl nube čalme čappâdin. Tast kale tiäđust saatij finniđ še jieijâs-uv čalme čappâdin já mii vala paab: porttâkiäldu meessin aainâs muádi ookon, jis ij jo ubâ mánuppajan já karttâđ máhđulávt vala komppania hoovdâ, teikkâ jis rijdo lâi viärráb, te Pataljovn komendeijee savváid. Tiet vyehi lâi puoh hyenemus rijdoi čuávdimvyehi, nuuvtko lii tiäđust ain-uv, mut liijkátte motomeh toos turvâstii, veikkâ lâim-uv veerdižeh já viärjuviiljah koskânân. Táválávt riijdoh kale suáppojii uásipelij kooskâ ton siämmáá saajeest, mut jis kiinii lâi nuuvt nággár já jiešpiäiválâš, et halijdij tuše peri rijdâliđ uáivistläädist, te älkkeht palvâlusskipáreh olgooštškuottii suu já tiätu sirdâšui eres-uv komppaniaid. Tággáár “veerdist” lâi uáli väädis leđe nuuvt-uv čovgâ ohtsâškoddeest, ko Suomâ OA-pataljoonast Kyprosist. Nuuvtpa tágáreh ráávhutorvejeijeeh renskâšuvvii jotelávt juávhust meddâl já sii pargopuddâ “suollust” paasij uánihâžžân. ¶ 19 MERÂSAIVÂČÄÄSI TIÄPPUSTIELÂSIST LIVKKÁÁSTELEH ¶ PARGOPITÁH ¶ 103B Stuorrâ šaldeh ovtâstiteh Tanska suolluid. ¶ Uábbám Ailâ-Váábu lii muštâlâm munjin maŋeláá, et Elli, kote lâi munnuu puárásumos uábbi já naaijâm Ucjuuhân, kaartâi motomin pyecceiviäsun já suu puárásumos nieidâ Eila šoodâi leđe talle Čovčjäävrist iännán já uábbán kiäjust ton puudâ. Eila lâi meid čeppi lávluđ já munnust maŋgii poođij-uv rijdo ton laavlâkirje alne. Ko Eila lávluškuođij já mun meid liččim še halijdâm lávluđ, te ferttejim luptiđ jienâ: ¶ Tiänu D1 ¶ Koveh: Tanja Severikangas ¶ Magarin talle párnááh uáinih sämikulttuur puátteevuođâ? Almolávt juurdâštijn čalluuh láá tuoivâliih, ive 2030 Säämi iälá já vaja pyereest. Suomâst sárnuh ain-uv kulmâ sämikielâ já sämikielâi sárnoi meeri lii stuárrum. Sämikulttuur lii pastam västidiđ ohtsâškodálij nubástusâi puáhtám hástusáid. Čalluin tiättojeh meiddei toh uhkekoveh, moh sämikulttuur eellimvuáimálâšvuođâst oroččii lemin. Uhkeh láá eres lasseen šoŋŋâdâhnubástus, kielâi jäämmim já tuáriskuávlui jaskodem. Ovdâmerkkân aanaar- já nuorttâsämikielâlijn teevstâin spejâlist onnáá peeivi sämikielâlâš oppâmateriaalâi já media vänivuotâ, moos párnááh väättih nubástus. ¶ – Pyeri iiđeed, Heikkâ eeđâi já cummâlistij Ááná. ¶  aašijn? 4) 7. Saksa lii kuácceevyevdistielâsist. ¶ Poccuu kozzâmäles ¶ lâšvuođâ viehân, áštá sämmilij vuáđulavâlâš vuoigâdvuođâ jieijâs kielân. Nuuvtpa Suomâ staatâst ¶ Ässeeloho: 8,0 milj. ¶ » Ko tietteeh lijjii kuullâm kunâgâs saanijd, ¶ tälviviäsu jieijâd uávsi alne, piivdij loddááš. ¶ Palhâšumelävdikoddeest aanaarsämikielâ äššitobdem toimâm Ilmari Mattus čielgiittâs mield sajos - nomâttâs uážžu tuše taggaar luándusaje, mii tiävdá kuhheebáigásii orroomsajan asâttum ollâ vátámâšâid; Ton alda kalgeh leđe puáldimmuorah já čääci, já tot kalga leđe mudoi-uv mielâstuttee, vuovâs já suáijáá, kuus mielâstis puátá já ooroost kuhheeb-uv ááigán. Nuuvtpa Sajos lii pyerrin aiccum saje orottuv ceggiimân. ¶ kesimáánu ¶ uáinoo ellee ráhtusist ¶ - Tast, et puoh taat motomin nohá já et tun jieh innig lijkkuugin munjin. Jieh lekken innig tieđe muu alda. ¶  +   – Vissâhân stuorrâ maailm hiärváávuotâ ij lekken uáivildum sämmilâžžân, Ánná smietâi ohtuunis. ¶ 2. Verdid vorâs niijto já kiedi šaddoid ¶ Klemetti Näkkäläjärvi sáhka 16.10.2009 nuoraid konfereanssas ¶ Vuáččulâš pajeolmooš ¶ juátkoo. . . ¶ vuođâ muttuustâlmeh já kuhes tälvi taheh ¶ rähtiđ tyejipiergâsijd. ¶ (Russula claroflava , suomâkielân keltahapero) ¶ tidii iänááš oosijn staatâ já kieldâi pargei koččâmâšluámáttuvâi koččâmâšâid (luámáttuvah 2 já 6). ¶ – Mun suáitistâm vistig iänán já visásmitám, ete uážum-uv mun lovniđ tust ruuđâ. Enni lii ettâm, ete vieres ulmuin ij uážu väldiđ teikâ lovniđ ruuđâ, Matti iätá, váldá puhelin reepust já suáittá iänán. ¶ Vielgisnierâčuánjá tuhhiittij sinokiedijd ¶ Sahhiittâllâm ¶ Lahtos 3 Tuávvášmateriaal Čielgiittâs Akwé: Kon –ravvui koskâvuođâst Suomâ lahâaasâtmân ¶  Adversatiivcelkkuuh N čääsi olesjuurrâm . Čohčuv já kiđđuv jäävri ponnečääci paijaan pajas já pajaldâsčääci pelestis vuáju vuálus. Šaddoraavâdamnâseh já happi siäháneh talle ubâ čäcimiärán. Olesjuurrâm tiättoo še Nuorttâmeerâ cuávis oosijn. ¶ 4. Russula rhodopoda – Punajalkahapero – Ruopsisjyelgsmiäruh U ¶ vielgissellâ ¶   Säämi tyejilinjâš: Laura Morottaja (anâraškielâ) ¶ Valjim já jurgâlâm Matti Morottaja ¶ – Lijkkuuh-uv tun muorâroonnigist? ¶ Juvvá Lemeha sáhka, árbediehtoseminára 22.3. ¶ – Na tiervâ, tiervâ. Ij munjin mihheen immâšijd kulluu. Enni ij kiergânâm onne fáárun já mun vuoijim tuolmâmpyeráin enittáá teehi, mutâ jiem mun ohtuunân puáttám. Hirškikkâ já Myerji-uv poođijn muin kirjeráájun, Matti muštâl Liisán, váldá kiirjijd reepust já piäjá taid peevdi oolâ tiättur čižetpel. ¶ 2. Luvâttâl rávásmâmave fyysilijd meerhâid. ¶ EUROOP UÁSSIN MAAILM ¶ Oppâkiirjijd puátá tiiláđ sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuvâst: anni.nakkalajarvi(at)samediggi.fi tâi ritva.tammela(at)samediggi.fi. ¶ vajalâš poođij, koolvij nisui siähán iilâskvalje já moonâi meddâl. Ko šaddo šodâškuođij já rähtiškuođij jiveuáivi, iilâskvalje–uv iiđij. Pargeeh monnii talle išedis kuuvl já ettii sunjin: 'Hiärrá, jieh–uv tun kalvam tuu piäldun šiev siemmân? Kost toos lii puáttám iilâskvalje?' Iššeed eeđâi sijjân: 'Tot lii muu vajalii pargo.' Te almaah koijâdii sust: 'Táátuh–uv, et mij moonnâp já kiškop tom meddâl?' 'Jiem', sun västidij, 'tij sättivetteđ iilâskvalje nurâdijn kiškođ toin niisu–uv. Tipteđ taid šoddâđ oovtâst nijttem räi. Ko ton äigi puátá, mun eeđâm nijtteid: Nuurrâđ vistig iilâskvalje já čoonnâđ tom kiästoid puáldim várás. Mut niisu čokkiđ muu ááitán.' ¶ Avveel vyelitääsi sämikielâlij luokai máttáátteijei Bigga-Helena Magga já Maarit Niittyvuopio stivrim Bohccostallit-juávhu čájáttâs nommâ lâi Čuoikkaid konsearta (Čuoškâi konsert). Juávhust lávdástii Ida Grønmo, Sunna Vihervirta, Anna Tervahauta, Fasku-Oskal Magga, Vilho-Simon Mäkinen, Jan-Kristian Magga, Ellenoora Haataja, Sandra Salminen já Lassi-Olavi Mäkinen. ¶ © 2006 Sámi musea Siida & Anarâškielâ servi ¶ 1. Kejâdâm kost lii mecci. ¶ Nuorttâlâšâi sijdâčuákkim ovdâsteijee Tauno Haltta muštâlij savâstis nuorttâlâšâi tiileest Suomâst, Taažâst já Ruošâst. ” Nuorttâlâškulttuur lii eromâs uhkevuálásâš. Uccâ sämikielâ já kulttuurjuávhu lii vaigâd siäiluttiđ jieijâs kielâ já identiteet väldikulttuur teddust. Nuorttâlâškielâ lii keevâtlávt láppum Taažâst. Ruošâst nuorttâlâškielâ sárnuh innig muáddi ulmuu. Suomâst lii stuorrâ ovdâsvástádâs tast, ete nuorttâlâškielâ ij lappuu mailmist. Nuorttâlâškulttuur turvim váátá lase ruuđâ kielâ máttátmân, iäláskitmân já nuorttâlii kulttuur- já taaiđâeellim tuárjumân.” Tauno Haltta tiäduttij seminaarist. ¶ Kiirjij luvâttemesvuotâ sáttá leđe suijân toos, et kuássin jiem muštám ađai máttám jieččân sanijguin čielgiđ ovdâmerkkân oskolduv liävsuid, ko jiem addim tom luuhum teevstâst maiden. Áinoo luuhum tekstâ, maid olmânáál iberdim, kavnui nk. ráiđukoveloostâin, tegu ovdâmerkkan “Pecos Bill” , tâi “Tex Willer” já jis oskoldâhtekstâ ličij lamaš rahtum “sarjakoveháámán” , te kale liččim iberdâm maidnii. Tieh ovdeláámainâšum ráiđukoveloostah lijjii muu kategoria mield tagareh, moh pyeremustáá kovvejii sääni “jännä” . Lijjii meid nubelágáneh-uv sarjakoveloostah, moi pyeremustáá kovvejeijee sääni ličij lamaš “hauska” , mut mun jiem uáinám toi saanij kooskâst maiden iäruid, ađai jiem addim toi saanij merhâšume. Ko lijjim niäljád luokast, te aassim tiäđust-uv pajeluoka kandâi visteest, mii lâi puoh stuárráámus já asuntola viestârkeččin. Nomâlâsân pasepeeivij, ko ij lamaš mihheen nuuvt hirmâd tehálâš porgâmâš, te motomeh kaandah läävejii luuhâđ jiänusân maidnii teevstâid já iäráseh kuldâlii. Ovdâmerkkân Kuobžâ-Saammâl Matti lâi viiššâl luuhâđ já mij iäráseh kuldâlijm. Motomin sun luuvâi monnii uáli hitruus teevstâ. Jiem mušte, lâi-uv tot monnii kirjeest vâi ráiđukooveest, mut lâi kuittâg uáli hävski já mij puohah povvâstijm hirmâdávt. Ko mainâsist lâi uánihis potkâ, te mun-uv puohtim oovdân jieččâm tietimân já ravhâstim skippáársân: ¶ Räjittes säminuorah ¶ 1. Albatrellus ovinus – Lampaankääpä – Saavzâčááná U ¶ VIELGIS NJUÁMMIL ¶ 1 F dl ohrajáávuh ¶ Haahâ já ton uáivil ¶ 17. Sämikielâlâš vuáđumáttááttâs já peivitipšo kalga leđe sierânâssajanmäksimnáál staatâ ruu ¶ Nurmes 57 ¶ Jieggâ jieš kuittâg sárnu mii peeleest sänittes šuáhkusijguin. (KAT11/IM) ¶ Vuoli Ilmar ¶ Hemoglobin lii voorâ ruopsisseelâi ryevdinallii ovtâstâh, mii čana haapi. ¶ – dioraamah 2, ¶ 18B Niijto raavâdkuálus. ¶ Anneeđ vaarâ, tastko ulmuuh tuálvuh tii vuoigâdvuođâ oovdân já ruáiskuh tii synagogainis. Eennâmhiärái já kunâgâsâi oovdân tij tolvuuvetteđ muu tiet, tuođâštâssân sijjân já almugáid. Mut ko tij tolvuuvetteđ esivääldi kieđáid, te elleđ huolât tast, maht teikâ maid sárnuččijd, tastko tijjân adeluvvojeh tontuvváá säänih, maid tij kolgâvetteđ sárnuđ. Tij eppeđ sáárnu jiejah, tist sárnu tii Eeji Jieggâ. ¶ ordregister , mii oonij sistees anarâškielâ kielâoopâ, kielâčáittusijd já sänilisto sehe ¶ - Na, jiem tieđe, ko ličij váhá pargo täst. ¶ – Na nuuvt, iätá eeči. – Tääbbin mij lep. ¶ Luámánân, Säämi heerskun láá jieškote-uvlágán kevttimvyevih já resepteh kávnojeh vaarâ nuuvt ennuu ko Säämist ležeh ulmuuh-uv. Lyeme lii tivrâs myerji. Mijjân ton áárvu paajeed vala tot, et mäddin tot šadda uáli uccáá. ¶ Jis te tijjân iättoo: 'Sun lii tyebbin ävđinenâmist', elleđ vyelgi tohon, teikâ jis iättoo: 'Sun lii siste táálust', elleđ osko toos. Tastko tego aldâkkâs šleđgee nuorttân já čuává alme kiddâ uárji räi, nuuvt kalga leđe Ulmuu Alge puáttim. ¶ - Ánná, kihheen ij tuálvu munnust taam meddâl! Ij kuássin! ¶ kuoimijdân, te vaidâlitteht mii enâmist láá kuittâg peleh, moi Suomâkován ij maatâ ereslágánvuotâ, kulttuurlâš maaŋgânálásâšvuotâ ige kielâi kirjáásvuotâ. ¶   PIÄIVÁÁLODDÁÁH ¶ 1. Algâaalmugijn lii vuoigâdvuotâ kulttuuris, ärbivuovijdis, historjás já viggâmušâidis áárvustanemân já maaŋgânálásâšvuotân, moh kalgeh ääšimiäldásávt spejâlistiđ škovliimist já almolii viestâdmist. ¶ NS-kielâlâš 5 ¶ Minna Lehtola saahâ suomâkielân ¶ Eerhimkárgunjargâ TII.1963 Pecisuollust Säđinjaargâ puotâ, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. Nommâpeerâ: kj. Eerhimkárgu . ¶ tuáršu 210 700 ¶ taaidâtábáhtusâin 2001-2007. ¶ Mätki ij pištám kuhháá, veikkâ kuhheeb ko oskoččij. Forgâ Regnaf orostij oovtâ uuvsâ kulen, mii ij lam eresláván ko iärâsehkin. Sun leehâi tom já moonâi siisâ, ubâ eres juávkku maajeeld. Viste lâi viehâ styeres, mut ij ennuvgin stuárráb ko veeskir. Viste seeinijn lijjii táváliih “árvutävireh“, mut toh lijjii eresláváneh ko Haŋgal tävireh. Jovnâ epidij, et toh lijjii viehâ ennuv tivrâsuboh ko tävireh, maid sun lâi jo uáinâm. Tain lâi meiddei miinii omâsijd, maid Jovnâ ij máttâm keksiđ. ¶ mievri = mäyrä 89 ¶ Sááhá lâi uáli lussâd, ušom 18 kiilud. Toin sáhhám-uv tábáhtui nuuvt, et koolgâi kuovttijn kieđáin toppiđ sááhá čoorvijn kiddâ, luptiistiđ tere muorâ oolâ já tastoo sáhhááškyettiđ. Sááhá terikettigist lijjii kuheldâlâš ciägu päänih, maid koolgâi pastalmittiđ tuolbâ vijloin (tááláá áigásij sááhái terikettigijd pastalmiteh jurbâ vijloin). Nuutpa tere čuoppâmjotteelvuotâ lâi viehâ hiđes, ko sáhhámluoddâ-uv lâi masa seenti kobdosâš. Viljâm uđđâ sááhást ađai meid kärbismoottorist lâi nuuvtkočodum “uimurkaasutin” , mii uáivild tom, et moottor uážui bensin tuárvi tuše talle, ko kaasutin lâi ciäggust. Jis kaasutin kärŋilui eenâb ko 45 cekkid, te talle tast kulgâškuođij bensin kobđottâs- ađai uimurskuápu kärŋilum keežild já talle tiäđustkin moottor ij uážžum bensin já čaaskâi. Kaasutin puovtij kuittâg punjâstiđ 90 cekkid čižetpel já tom kolgâččij punjâstiđ aainâs talle, jis riemâččij sáhháđ ciägu muorâ, tâi váldáččij sááhá kärbismoottorkiävtun. Sááhá čižetpele toppiittâhčuárvi paaldâst lâi suullân 30 seenti kukkosâš jurbâ taŋkki, moos šietâi bensin tiego kuulmâ litter suulâin já ton tevdimpuncce kiäigái vinnood čižetpel nuut, et ko sááhá kärŋilutij 90 cekkid uálgispel, te talle taŋkki šoodâi sááhá uálgispele roobdân já tevdimpuncce kiäigái uálgispel vinnood. Sááhást ij lamaš kaasuliibasin, tegu tááláin moottorsááháin, pic tast lâi taggaar virruu ađai “vipu” , mon puovtij punjâstiđ tiätu sajan já talle moottor juurâi tiätu jotteelvuođáin, sáhhái muorâ tâi ij. Sááhást lâi viehâ korrâ jienâ, lâihân tast tuše muádilov seenti kukkosâš já suullân vijneputtâl kasosâš jurbâ patârkaasupoccee ađai “pakoputki” , mast lâi tuumá kasosâš “naappâlräigi” olgoskulij, ko oppeet Caille patârkaasuh monnii njuolgist čáácán já ton suujâst jienâ lâi čuuvtij sijvub. ¶ – Oro oro, mie tanssaan. ¶ Jiem iberdâm tom ystäväsä-sääni. Mottoom saajeest lijjii säänih: ¶ Sämimááccuh historjá spiekâst syemmilij aalmugmáccuhij historjásta nuuvt, et tom kevttim ij lah moonnân historjá muddoost potkânâm. Sämimááccuh vuáđumaalih láá näähkist já kággást rahtum aalmugmáccuheh. Sämimááccuh iälá tääl oovtâ ilolâš já aktiivlâš ääigis siämmáá ko ubâ sämikulttuur-uv. Máccuheh kuárrojeh tááláá ääigi maaŋgâlágán materiaalâin (läđđest, pumbul- já rahtumsáigukággáin, silheest já joba piicist) já jieškote-uv iivnijn. Tehálâš lii kuittâg ovttuu jieijâs sämmilâšjuávhu, kuávlu tâi joba suuvâ maali siäiluttem – já tast sämmiliih láá täärhih. ¶ b. Tievâsmit uási pargoid. ¶ - Heikkâ vâi? Maarit eeppidškuođij. ¶ Nuorah aldakooveest ¶ Sämisiärváduv já taaiđârij aktiivlâš pargo puátusin juoigâmärbivyehi lii álgám iälláđ já juoigâm máttáátteh meid škoovlâin. Ristâosko ij ane innig kieldee koskâvuođâ juoigâmân já juáigus lii kullum meid kiirhoin. Juáigus kulloo keevâtlávt tuše Yle Säämi ohjelmijn muádi väldikodálâš konsert teikâ ohjelmvuárhá vuotânväldihánnáá. ¶ Akwé:Kon ravvuuh suomâkielân ¶ 3), veik veerstâst Luuk. 11:24 (kj. s. 80) tot lii jurgâlum olgospyehtimáin ¶ Talle aalgij munnuu virgálâš oovtâsteellim. Assáim čoovčâ já täälvi puáris tuuváást leirâsaajeest. Tääl ko láim näimilittoost, te Issi vaaldij muu keežild hástulâš pargo vuástá. Sun opâttij eenikielâs, anarâškielâ. Sämmiliih sárnuttii suu pirrâ: ¶ Maccâp čohčuv škoovlâi älgim maŋa puáttee kiiđâ taaidâtábáhtus teemaid, moh láá teatter já elleekove. ¶ 9 a. Ivnii kyele vuoiŋâmorgaanâid ruopsâdin já noomât taid sárgá 1 oolâ. ¶ – Muu avdo lii lappum. Kiinii muu aavdo lii suáládâm. ¶ – Ennuu-uvkâs tot talle ličij? koijâd Mättee. ¶ Mottoom ääigi keččin kuobžâ ooinij njuámmil. ¶ Tälvijotteemluoddâ juuđij iänááš javrij já jolgâdâsâi mieldi, te keevâi távjá ete njeeđgâi luodâ já tot lâi ubbum. Kolgii leđe kievrâs já rievtâgis eergih vuájánin. Post'almast lijjii maŋgâ eergi, ohtâ lâi vuájánin já nubeh kessii kálvukerrisijd. Juttii fáárust máđháliih-uv. Sijjân kolgii suittuđ še vuájáneh, kiäin alnees iä lam eergih. Sijvo já luodâ pyerivuotâ meridij ete mon kuhes määđhi peeivist pyevtittij. Lâi pyereeb mađe eenâb lijjii luodâ alne jotteeh, tot pisoi pyerebeht ubbuuhánnáá. ¶ Eljis oppeet kaalij toŋâsij kooskân, nolláástâlâi já ¶ Mätki hävdieennâm čoođâ Kaari viistán oroi kuittâg-uv taan tovváá lemin liijkás-uv uánihâš: Ánná ličij puáhtám jotteeđ tánávt vala-uv kuhheeb määđhi. Säänih iä meendu ennuv tarbâšum. ¶ Čevetjäävri škovlâ: Hannele Fofonoff (nuorttâsämikielâ) ¶ vuoptâmáátu.....33 ¶ uv pivdoo äššigâš miettâm já moi pehti stivrejuvvoo sämikielâlâš tieđettem, uárnejuvvoo tulkkâ tâi ¶ muu jieččân viljâ, eeđâi Marttin. ¶ 54A Jieškote-uv kyeleh pivdeh ravâdis jieškote-uvlágánijn ¶ Suomâ, Ruotâ já Taažâ koskâsii tave-eennâmlâš sämisopâmušâst ráđádeleh eidu tääl. Uáivilin lii, et sopâmušâst miärušteleh já toin torvejeh vuoigâdvuođâid, moh sämmilijn láá aalmugijkoskâsii vuoigâdvuođâ mield. Tast tubdâstuvvojeh sämmilij vuoigâdvuođah algâaalmugin, já ton vuolgâsaijeen lii juurdâ tast, että sämmilij vuoigâdvuođah maneh tai kuulmâ eennâm aalmuglij hiäđui lappâd. OA algâaalmugij (vuoigâdvuođâi) sierânâsraportistee James Anaya tiäddut, mon tehálâš lii, et sämitigeh uásálisteh paargon, mii lii joođoost já et Suomâ, Ruotâ já Taažâ ratifisisteh sopâmuš. ¶ 4. a. Noomât elleid. ¶ TEKNIIK JÁ PIERGÂSEH ¶ Sust moonâi toho čuoigâmân äigi eenâb, ko táválávt. Susthân lâi lavkkâ, mast lijjii hirmâd ennuv tävireh, já ton lasseen val teltta. Äigi moonâi suullân pelnub tijme. Tot ij häittidâm Joovnâ ollágin. Suu mielâst lâi hitruu čuoigâđ meeccist já šoŋŋâ lâi mudoi-uv šiev. Tijme lâi talle pel kyehtinubaloh, ko Jovnâ poođij viijmâg jieŋâpuureehsajan, mii ličij jo niäljád kerdi. Aalgâst sun ááigui telta cegâttiđ, mut talle sun arvâlij kuittâg keččâđ jieŋâpurehijd vistig. ¶ Ko Iŋgâ lâi kyevtlovihásâš, sun naajâi Kijá-Anttijn. Aalgâst suoi assáin Junásist, ko tobbeen lâi pááccám ävđin ohtâ táálu. Ko Iŋgá eelij tom keččâmin, te sun ooinij et tobbeen kale puáhtá pyereest aassâđ ko táálu vistig pyereest putteest. Já nuuvt suoi varrijn Junásân. Maŋeláhháá ko Liäiná iššeed Hannu puosâškuođij, te suoi soováin Liäináin, et suoi Anttijn uástiv Liäinást táálu. Já ton rääjist Iŋgá lii aassâm táán táálust. ¶ já parâttâllâm, tot mannee. Moonijn šaddeh suovsah, moh sulâstiteh rävis tiivrijd, mut láá ucebeh já suájáttemeh. Kuuloold suájáh šadâškyeteh já suovsah šaddeh rävisin. Mii tievâslâš hämimolsom muddoid kuuloold tábáhtuvvee hämimolsomist váilu? ¶ Muu ij tarbâšâm kuohtii avžuđ. Láigufirma puhelinnummeer lâi ain muu puhelin muštoost jiävttáá suáittim keežild. Taat lâi tot siämmáš firma, mii lâi lamaš masa jo viehârâš keesitmin muu tivottâhân. Tääl siämmáš jienâ västidij, kiäin jieht-uv lijjim savâstâllâm. Čielgejim, et lijjim laiguuttâm sist auto, mut lijjim vala Anarist pargoost já et jiem mahten kiergâniččii maašin siäivumääigi Avelân. Siämmást jiem maaššâm leđe imâštâlhánnáá tom, maht láiguauto liijká ornášui näävt jotelávt. Jieht ko lijjim suáittám, te ožžum tiäđu, et auto koolgâi väridiđ muáddi peeivi muuneeld. Äijih ij máttám tom čielgiđ. Siämmást sun čielgij, et maašin siäivum maŋa kihheen ij innig liččii kirdemkiedist jiemge finniiččii čovduu. Koijâdim, ij-uv čovduu puáhtám kyeđđiđ kuusnii, kost tom kavnâččim. Mun kuullim suu smiettâmin luuvri nube keejist. Sun eeđâi, et tot kale ornášuuččij. Kolgâččim tuše suáittiđ sunjin uđđâsist ko liččim kirdemkiedist. Sun koijâdij must ääigi, kuás tobbeen liččim. Ettim, et jiem kiergâniččii toho ovdil pel käävci. Sun lopedij orroođ puhelin paaldâst pel käävci já käävci kooskâst. ¶ Juáigusijn iä lah ain säänih, talle nuottâ já jienâkevttim láá kuávdâháást. Viestârsämmilâš stijlâ juoigâd lii olgospyehtim peeleest vuáimálub já jienâkevttim molsâšuvá jotelubbooht ko nuorttâsämmilâš juoigâmstiijlâst. ¶ Talle Eeli iberdij, et Immeel čuárvui kaandâ. ¶ Parlamentsali Solju ¶ Njuuvčâjävri SA.1964 Joutsenjärvi Kj. Njuhčâkuánniljävri (ES). Luáštá Ruošâbeln Paččvein. ¶ gâm? Jiem lah kavnâm maiden, mondiet sun kolgâččij tuommiittâttâđ jämimân. Mun luáštám suu, kohân lam adelâm kurâttiđ suu. ¶ Mut kihheen ij sunjin máttám tom čielgiđ. ¶ Jurgâlâm: Ilmari Mattus ¶ Mon pyereest tun máátáh luuhâđ sämikielâ? ¶ Piištij vissâ oho ovdilgo muu čalme puáránij. Mut piištij vala kuhheeb ääigi ovdilgo mun vájálditškuottim mätkifeeriimijdân. Tom kuittâg jiem lah valagin vájálduttâm, et jieijâs siskáldâs jienâ ferttee tottâlid. Tast lii-uv tääl šoddâm muu pyeremus mätkiskippáár. ¶ 101 ¶ lohoive (2007 – 2008) Iänuduv kieldâst 23 uápped (-1), Anarist 57 (+ 6), Suáđigilist 2 (+ 2) já ¶ Skiärualmostittempeivi lâi eromâš juhlálâš, ko ovdil almostittemtilálâšvuođâ juávkku eelij väldimin vuástá Pohjolan Osuuspaaŋki mieđettem Helmi-palhâšume. Bäändi paalhâšmeh láá lamaš stuorrâ movtijdittee bäändi toimáid já muštâleh ton tehálâšvuođâst sämikulttuurân. ¶ Uđđâ oppâmatriaalah almostum ¶ Lostâ lii nuuvtá, mut tiilájeijee ferttee mättiđ anarâškielâ. ¶ Leibi (Alnus incana) ¶ Maadâ-Poođâeennâm 4 ¶ Jyelgisuormah ruškodeh riddoost, ¶ Täid njuolgâdusâid puáhtá rievdâdiđ sämitige stiivrâst. ¶ 14b rasta já raidlâs ¶ – Ij, tääl mij ep kale piejâ maiden tuulâid, Tálunjobžâ eeđâi nanosávt. ¶ – Jis Heikkâ ij ližžii pääihist, te uigâdâm tom veik postâloová peht siisâ teikâ jo heŋgâstâm uuksân, sun smietâi. ¶ - Mun tiäđám meid, et suábbi, mon pieijih laavkân, lii nuáidisuábbi, mon Wieseh lii ráhtâm. ¶ Heikki Paltto ¶  uđâsmitmin, Must lii oppeet ohtâ jurgâlum párnáikirje njune oovdâst: Ááhupiämmu. Taan kirje historjást lii tot hitruus peeli, et veikkâ tot lii orjâlâškielâst jurgâlum, algâalgâlávt tot lii čaallum suomâkielân - veikkâ maainâs lii sämmilâš. Kirje čällei tom mainâstij Iisko Palojärvi. Jieš mainâsist ferttee ettâđ, et tot oro sulâstitmin eres-uv aalmugij ärbivuáválâš mainâsijd. Tieba lii maaŋgâ mohe uáinám maainâs! ¶ Čuovâst suoivânân ¶ lanjâsijn < laanjâs = viidakoissa < viidakko 15 ¶ Eres enâmijn pegiškuođij, et Egyptist lâi valje vyebdimnáál! Puoh kuávluin vuolgii ulmuuh máátkán. Ulmuuh ferttiiččii uážžuđ valje, mudoi sij niälguččii jaamâs. ¶ Bartimaios uáiniškuođij oppeet. Jeesus lâi išedâm suu. Sun čuávulij Jeesus já kiijtij Immeel. ¶ 1,5 desilitter riissuvrâmeh ¶ Ässeiloho : 3 600 000 ¶ Atacama ääpi ¶ Taan määđhi maŋa lam lopedâm olssân, et kuldâlâm täst ovdâskulij ain tom suámálâš culijdeijee jienâ muu peljimaddust. Jiem vyelgi máátkán, jis tot mahtnii vuástálist teikâ váárut. Tast kalga puáttiđ čielgâ vyelgimlope. ¶ kaačâi luáváttâhjyelgist ¶ — Hahahaha — pänikustâ! Ijhân Jussi ubâ poosâgin panijdis! ¶ Mut tuše oovtâ ivveest, tast mij lep, anarâškielâsâš máttááŧteijeeh, kiäh láá masa ollâsávt váilum taan räi. Mut mij ep lah eenikielâliih ko tuše muáddi, já mun poolâm, et munjin teikkâ iärásijn ij keevâččii tego muu ruotâkielân, mast mun ožžum laudatur 26 ihheed tassaaš. Mun jiem piergii innig ollagin tain ko mun jiem lah tom kiävttâm. Smiettâđ, jis mun lijjim finniđ máttááttálláđ págguruotâkielâ sajan anarâškielâ! Vissásávt mun liččim kiävttâm tom muu huolhijgijn já ustevijgijn. ¶ Pivtâsmuocâ lii fiskájeijee piäivááloddááš. Niŋálâs mannee tärkkilávt väljejum sajan, mii lii rahtum ulloost, čeevđist, ráánust tâi mast peri elleekoddeest vuálgulâš materiaalâst. Saje kalga leđe sevŋâd, ko suoksâ ij killáá čuovâ ollágin. Saje kalga leđe meiddei suáijáá, sajestis pissoo já rávhálâš. Tot kalga leđe še uáli tolmiš, ko suoksâ taarbâš valjeest raavvâd tállán šoddâmis maŋa, vâi tot vajaččij panneeđ jieijâs pirrâ syeijejeijee poccee. Tobbeen~suoksâ lii syejeest čuovâst já piäsá jotteeđ kággást raavâdsááiguid ucâmin. Taat suoksâmuddo lii puoh varâlumos kägisamnâsáid. Suovsâ maŋŋaal pääcih nyevih, viermikođos já poškâpááluh. Toi iivne vuáđuld puáhtá miäruštâllâđ mon ivnásijd amnâsijd tot lii purrâm. ¶ Ko Jeesus ooinij tom, sun suutâi já eeđâi máttááttâspárnáid: ”Tipteđ párnáid puáttiđ muu luusâ, elleđ eesti sii: Tastko Immeel väldikodde kulá siilágán ulmuid. Tot, kote ij vääldi vuástá Immeel väldikode tegu páárnáš, ij kuássin peesâ toho.” ¶ Finnejum kommentijd noreh Sämikuávlu enâdâhkuávlui árvuštâllâmpargojuávkun kieđâvuššâmnáál, mon maŋa amnâstâh toimâttuvvoo pirâsministeriön jotkâkieđâvuššâm várás. Väldikodálâš kuullâm vuálgá joton ko ubâ väldikode enâdâhkuávlui peivideminventistmeh valmâštuveh ive 2015. Staatârääđi taha prinsiipmiärádâs väldikodálávt mávsulijn enâdâhkuávluin, moh sajanpieijih kuávluid, moh láá ovdâlist lamaš väldikodálijn kuávluikevttimuulmijn (VAT). ¶  hammii Jookeerpargopittá ¶ Avalâšvuotâ (kj. nuvâhánnáávuotâ) ¶ – Ij tot lavkkiiččii, ko tot eđâččij, et siemin čuárvihiäráš, mun jiem lavkkii ¶ čagaldittem ¶ Kielâmiäštárpeeivij ääigi kielâmiäštáreh pessii teivâđ kyeimis, já mun-uv peessim uáiniđ anarâšâid, kiäid jiem lah ovdil tubdâm. Takkâ tijjân, et leppeđ lamaš fáárust! Mun jurdám, et kielâmiäštárijttáá taat škovliittâs ličij pyevtittâm tagarijd täpikielâsárnoid, kiäh sárnuččii anarâškielâ tuše poosij ääigi já talle-uv sijvuus jienáin. ¶ - Maggaar puursân tun tom lonottih? ¶ 3. ¶  + Koskâääigi puoh taavaapiälááh väldikodeh, Ruotâ, Taažâ já Novgorod halijdii vijđes Sämieennâm olssis. Algâihelovoi tuárui maŋa Ruotâ já Novgorod čuolmâdáin ráávhu ive 1323 sehe Taažâ já Novgorod räjisopâmuš ive 1326, já tai sopâmušâiguin šoddii tavas vijđes ohtsiih viärukyeddimkuávluh. ¶ mánuppaje ¶ Luuhâmäšši ij sunnui čielgâm kuittâg tääbbin. ¶ Hannu Kangasniemi, oppâmateriaalčällee ¶ Porgâmravvuuh: ¶ – Na nissonolmmoš lea káfe jo vuoššan. ¶ – Na ij lah komme kale, Ante smietâi já keejâi, maht Elmer jođeškuođij pihtâsijgijn piijgás maajeeld. ¶ čielgâ lasattâsah. Kieldâi já staatâ ohtâduvah kalgeh iävtuittáá pieijâđ naavzâid säämi kielâlaavâ ¶ SÄMITIGGE ¶ Edvard Wilhelm Borg ¶ Lasseen oskom, et Sajos tuáimá eromâšávt kuáhtám- já tábáhtussaijeen. Tääbbin čanosjuávhuh pyehtih savâstâllâđ aašijn, moh láá teháliih eromâšávt sämmiláid, mut meid eres-uv tavveen ässee ulmuid. ¶ Uvduujuuhâ = Uutuanjoki ¶ Tiervâpuáttim avudiđ säämi kulttuurkuávdáš Sajos jieijâs postâmerkkâaarkâ almostittem! Tieđettemtilálâšvuotâ Sajos parlamentsalist álgá vuossaargâ 23.01. tme 12. Tilálâšvuođâst oovdânpuáhtoo nelji postâmeerhâ sistetuállee Sämikulttuur -uccâarkkâ já muštâluvvoo postâmerkkâaarkâ tuávváin. Tilálâšvuođâst lii meid máhđulâšvuotâ uástiđ uđđâ postâmeerehâid já vuosâpeeivi kooverttijd, moh láá finniimist rájálâš meeri. ¶ lii mietimielâlâš toos , et algâaalmugeh ornijduveh vâi toi poolitliih, ekonomâliih, sosiaalliih já čuovviittâsliih tileh puárániččii sehe jyehimuđusâs olgoštem já suárdim nuvâččij tobbeen, kost tot tiättoo, ¶ Čäcišadolâšvuođâ lasanem muštâl jäävri tâi ¶ 4)  Eres  attribuuteh  tuáimih  suullân  siämmáánáál  ko  suomâkielâst-‐uv. ¶ Viettuuh kivâškyeteh tállân varrimmääđhist puáđidijn, mon maŋa niŋálâs huksee piervâlis riddošadolâšvuođâ siisâ tâi miestuu vuálá alda rido. Toho niŋálâs mannee vyesi-, kesimáánu jorgálduvâst koskâmiärálávt 10 manneed, moh láá ruánáásiähá tâi ruškissiähá iivnán čyecceeh já láálá taid pelniäljád oho. Motomin monnim álgá iäskán syeinimáánust já talle porgemáánust loddepivdem älgidijn puáhtá vala uáiniđ aaibâs uccâ uđâgáid, maid miäcásteijeeh kočodeh “čuálihaŋkkân” já maid motomeh vala pačâleh-uv. Niŋálâs ohtuunis huolât uđâgáin, moh láá ruškis já fiskissiähá kirjááh, já moh peessih suájáidis oolâ 7-okkosâžžân. Viettuu uážžu pääččiđ porgemáánu loopâkeččin skammâmáánu loopâ räi, mut eres aaigij tot lii rávhuidittum. ¶ 5. Maadâ-Korea 48 430 ¶ toimâ jođáččij njyebžilávt. ¶ Espanjatavdâ ive 1920 ¶ 4-25 m ¶ Čääsi olesjuurrâm ääigi jävričääsi raavâdamnâ- ¶ b. ellee stuorrâ kozzâlodde tehálâš tuálvum- ¶ Aalmugijkoskâsâš olmoošvuoigâdvuođâpolitiikâst Sämitigge halijdičij, et Suomâ tiäduttičij olmoošvuoigâdvuođâpolitiikâstis eromâšávt algâaalmugij jiešmeridemvuoigâdvuođâ já –sajattuv ovdánem. Suomâ kolgâččij tuárjuđ sämmilij vaikuttemmáhđulâšvuođâid meid Euroop Unionist.Sämitige uáinu mield aalmugijkoskâsâš olmoošvuoigâdvuođâpolitiikâst já ovdedemohtsâšpargoost kolgâččij vuáijuđ meiddei arktâsâš algâaalmugáid, ko Suomâ lii čonnâsâm Arktâsâš Rääđi paargon. Suomâ aalmugijkoskâsâš olmoošvuoigâdvuođâpolitiik tiäddučuágástuvâin kalga algâaalmugij uasild vuáijuđ jiešmeridemvuoigâdvuođâ lasettem lasseen meiddei vuovij kavnâmân šoŋŋâdâhnubástusân vuáháduumán já viggâđ siäiluttiđ algâaalmugkielâid já -kulttuurijd. Sämitige uáinu mield Suomâ olmoošvuoigâdvuođâpoolitlâš tiäddučuágástuvah kalgeh leđe čoođâmanneeh puohâin Suomâ tooimâin, iäge ovdâmerkkân energiapoolitlâš koččâmâšah uážu moonnâđ Suomâ olmoošvuoigâdvuođâi tiäddučuágástuvâi paijeel. ¶ Vuolgâteevstâ já jurgâlus kielâpirrâduvvah ađai toi kielâkevttimnjuolgâdusah já -täävih ¶   raavâdvuoijân, vuojâttis mielkki, koskâpitái kvaliteet, juhâmušâi jiärmáás valjim já snuotârdâllâmuđhij velttim . Párnáá šoddâmpiirâs kalga leđe fyysilâš, psyykkilâš já sosiaallâš tahhei peeleest taggaar, et tot oovded párnáá pyereestvaijeem, tiervâsvuođâ, šoddâm, ovdánem já oppâm. Eromâš huámášume kiddejuvvoo ohtâduv šlamâtáásán. Liävuttisvuotâ, šlaamâ já liijkás ennuv sosiaallâš ohtâvuođah loptejeh párnáá stressiherkkivuođâ liijgás ollâgân, mii uásild puáhtá vaikuttiđ párnáá fiätulâš já kielâlâš ovdánmân, muušton, uáinun alnestis sehe sosiaallâš táiđoid . Šoddâmpirrâsist kiddejuvvoo huámášume torvolâšvuođâ já pääihinálásâšvuođâ lasseen toimâviistij toimâmvuotân, luándualdavuotân já toos, maht toh adeleh máhđulâšvuođâ säämi ärbivyevi sirdâšem luándulávt. Toimâviistijn lii máhđulâšvuotâ meid jieškote-uvlágánij säämi tuojij tuoijuunân. Toimâviistij aldasijn lii máhđulâšvuotâ láávu já eres sämmilij ärbivuáválij šiljorakânâsâi ceggiimân. Rievdâdmáin šiljopirrâs sämišiljopirrâsin puáhtá uásild nanodiđ párnáá kulttuuridentiteet já lääččiđ maaŋgâpiälásubboid kielâkevttimmáhđulâšvuođâid. 6. SÄÄMI AARÂHŠODDÂDEM VUÁVÁM, OLÁŠUTTEM, STIVRIM JÁ ÁRVUŠTÂLLÂM 6.1. Aarâhšoddâdemtooimâ vuávám Aarâhšoddâdemohtâduvâin ráhtoo ohtâdâhkuáhtásâš toimâvuávám, mii vuáđuduvá säämi aarâhšoddâdemvuáváámân já säämi iveaigijd. Vuávám ruŋgon láá sämmilij käävci iveäigid, moh kovvejeh sämmilij maailmkove. Säämi maailmkove hámášuvá já iälá argâpeeivi pargoi siste . Sämmilij käävci iheäigid láá tälvi, kiđđâtälvi, kiđđâ, kiđđâkeesi, keesi, čohčâkeesi, čohčâ já ¶ * Kejâttâh: kiidâs čokkámsajeh 190 ulmui (9 čokkámráiđud) já 5 saje luvâldelleid ¶ – Na láá-uvgis tääbbin tii juávhust tuođâšteijeeh taan tábáhtusâst? Išepoolis koijâdij. ¶ Tiet lâi vuossâmuš ruossâlâsvuotâ máttáátteijeinân já tuotâvuođâst jiem uáinám innig kuássin vihkon, jiemge puáttám kuássin tiettiđ, manen enâmij já liipui sárgum viihkon ličij lamaš lovettes äšši. Hepânim tom ääši nuuvt čuuvtij, et Veeikongin jiem mainâstâm tast maiden. Mottoom muudon tiet tábáhtus tovâttij kale tom-uv, et jiem innig nuuvt hirmâdávt vuárdám taid sárgumtiijmijd já ko sargum maidnii, te must vááilui tot oovdiš mohtâ. ¶ 41 ¶ Vaaljâäššikirjij merisajan toimâttem visásmitmân vaaljâlävdikodde pivdá 1.8.2015 maŋa värrejeijeid já meid tađe ovdil olgoenâmijn värrejeijeid toimâttiđ peividum čujottâstiäđuidis vaaljâlävdikoodán šleđgâpoostâ pehti ( Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. ), puhelimáin (010 839 3185, 010 839 3195, 010 839 3189) tâi poostâ pehti (Sämitigge / Vaaljâlävdikodde, Menesjärventie 2A, 99870 AANAAR). ¶ Säämi kielâkäldee lii sämiaalmug ohtâsâš já siämmást alemus áámmátlâš äššitobdee já meridemorgaan sämikielâid kyeskee koččâmušâin. Säämi Kielâkäldee fáálá iše já rävvee kielâkevtteid sämikielâi kevttim kyeskee aašijn. Säämi Kielâkäldee pargoid kulá, terminologiapargo já normim lasseen, meid kielâtipšom. Lasseen Kielâkäldee juáhá tiäđuid sämikielâin já sämikielâ áámmátlâš aašijn. ¶ 2. Tuuđhâ káártá. Čääli vihkosâd autokiäinu päikkikodástâd Kööbenhamânân. ¶ Olgohäämist já iivnest še kávnojeh iäruh já jis kiävtáččij poccuu iivnijd, te piehânjist liččii pyerebeht-uv čuoivâg iivneh ko säpligväälist oppeet eenâb muuzzig iivneh. Jis piäsá uáiniđ säpligvääli kirdemskovvoos, te ton suájáh láá vuoluubeln masa ollásávt ruškâdeh, tâi masa čappâdeh kuittâg jo suájámadduin suájámuuhij räi, ko piehâin suájáh láá vuoluubeln masa vielgâdeh, eereeb stuorrâ ruškis tiälhuid, moh láá suájámuuhij puotâ. ¶ koddeest luokamáttáátteijeeškovliittâsâst láá väridum vittâ oppâsaje sämikieltáiđusâš oppâvátámu ¶ ČUÁVJI ALNE ¶ libžoo suájáigijn. ¶ Badland lâi nuuvt áinookiärdásâš já imâšlâš, et sanijgijn ij määti ubâ čielgiđgin. Koveh ferttejeh kuvviđ ääši pyerebeht. Vuojijm vissâ 30 mailid (40 km) já orosistijm ain väldiđ kuuvijd. Válduluodân puáttim maŋa mii oppeet tolliittijm viestârân. ¶ Kooveest Laapi ortodoksâlâš servikode kirkkohiärrá Viacheslav Skopets. ¶ Sämiseervij já -organisaatioi mield sämikielâlâš máttááttâs sämikuávlu ulguubeln kalga turvâstiđ ¶  # Natura -čuosâttâh . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ¶ Sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi (Juvá Leemit) ana laseruttâdem eromâš äššin. Laseruttâdem addel máhđulâšvuođâ tooimâ jotkuumân normaal vuovvijn loppâive ääigi. – Anam laseruttâdem nomâlâssâm tubdâstâssân sämitige pyereest porgum pargoost. Taat addel šiev kiärgusvuođâid ovdediđ tooimâ já juátkiđ puáđuslâš hiäđukocceem. ¶ Lijgešoddâm puáhtá hitodiđ keeppidmáin raavâdamnâsij peessâm čáácán. Tondiet Nuorttâmeerâ riddoenâmeh putesteh pasâttâsčasijdis pyerebeht ko ovdil já estih raavâdamnâsij tuidâšume piälduin já vuovdijn sierâlágán vuovijguin. Kuuloold lasaneijee lijgešoddâm kulá kuittâg vala-uv Nuorttâmeerâ paamussáid pirâsprobleemáid. ¶ – Lah tun kale ucánjáhháá keppis-uv, eeverst vala arvâlij. ¶ njaamaan juotikas ¶ Säminuorâi taaiđâtábáhtus juhlesaavâ toolâi Sämitige 1. värisj. Tiina Sanila-Aikio, 29.3.2012. ¶ –~Sáttân, hiärâi homáh, olsis áárvu já kunnee toh vuod halijdeh. ¶ “Maainâst tääl tuotâvuođâ!” Aaslâk ravvij. ¶ » Tuot–uv lâi ton almaa fáárust. » Piättár kieldij: » Mun vâi? ¶ Muotâteatter ¶   14A 1. Pikkâleibi, 2. jeggitäsnirääsi, 3. kollerääsi, 4. mirkkâposkâ. ¶ 4 a. Noomât Tave-enâmij liipuid já ivnii taid. ¶ – Kale nissoonviehâ lii komálâš, Muumistáálu ¶ 44. Toolâ jieijâd oornigist 143 ¶ K áránâs kuáššu cissáá 36 ¶ Ohtii vuod uággummokken láim vájáldum tohon salde kuuvl. Piejaim lovmat taid rotyylimiinaid oovtliäjân já cokkiittáim pyelliđ taid, jeđe piejain kiiveer lemnuid tohon pyellee rotylij oolâ. Toh lemnuuh pávkkáástellii, jiejâh keijaim tast paaldâst. ¶ Jeesus vuolgij kaavpugist já moonâi, tego laavij, Oljováárán. Máttááttâspárnááh servidii suu. Ko sij lijjii puáttám tohon, Jeesus eeđâi sijjân: ¶ Helsig G3 ¶ tovâtteh stuorrâ hiävu Florida njargâenâmist. ¶ Silkkešnjirgoo lii lijgešoddâm jaavrij pyereestuáinojeijee čäcilodde. Uáivičohe kyevtsuáráág vuoptah já čapisruškis nierâsiämuneh taheh tast eksootlâš hámásii. Silkkešnjirgoo vuájá jieŋâlâsâst já kuhes čeve ciäggust. Jyelgih láá aaibâs poođâkeččin, já jyehi jyelgisuormâ pirrâ lii vuoijâmnähki . Enâmist silkkešnjirgoo puáhtá jotteeđ tuše pehimáin. Tuhtuu náálá ferttee silkkešnjirgoo-uv lááppuđ čässuáivi mield ovdil ááimun peessâm. Ton uánihis suájáh já siemin poođâš muštâleh hyenes kirdemtááiđust. ¶ – Kal mun ton tiäđám, eeđâi Monni. ¶ marja-liisa.olthuis(at)oulu.fi anni-siiri.lansman(at)oulu.fi ¶ Ilmari Itkos mield noomah Taukoma já Taukona kávnojeh Aanaar puáris viäruluvâttâlmijn. Kirhokirjijd nommâ lii čaallum háámán Taucum tâi Tauckum. Itkonen lahta suhânoomân anarâškielâ sääni “tävgi” , maid sun nabda jurgâlâssân táválii päähináigásii noomâst Joutsi. ¶ Kärigâsnjaargâ škovlâ: Jere Pieski (tavesämikielâ) ¶ Tiina Sanila-Aikio (väärrin Pertti Heikkuri ) ¶ meccikuávlu, vandârdemkuávlu ¶ Puáris häldee eeđâi “tiervâ“ Haŋgalân já Haŋgal västidij toos. Talle Haŋgal eeđâi maidnii já puáris häldee kejâstij Joovnân. Sun poođij Joovnâ kuuvl. ¶ Aalmugijkoskâsâš biodiversiteetpargojuávkku ¶ korŋij tohon já ceelhij ulmuiguim, kiäh tast uáinimin lijjii: ¶ Kuoškkärigâš lii tiptám siämmáá noomâs jo nuuvt kuhháá ko anarâš loddenomâttâsâid puáhtá tutkâđ. Tot lii lamaš anarâššáid luhopyehtee lodde. Katekeet Mikko Aikio muštâl Inarinlappalaista kansantietoutta _kirjeest kuoškkärigáá luho addelmist näävt: “Sämi-enâmist jurdii ulmuuh tovle já vala täälliv jurdeh, mottoomeh, ete kuošk-kärigááh láá luho adeliđ pyereh. Tondiet sij, kuo kolgii maidenii nuuvt finniđ, te pivdii sij kuošk-kärigáá já valdii tom já pieijii čukkásis, ansun pyerebeht luhostuvvoo, maid sij láá áigumin. Já kuo sij lijjii áigumin kerrivâššâđ, te valdii sij tuše kuošk-kärigáást koozzâid já pieijii raddeliijne kiäčán, et ansun sij kerivist vuáitáččii. Já kuošk-kärigáá onnii jyehináál luhoadelijjen, ličij-uv tot lamaš meeci pivdedijn já käärji piemmâdijn já jyehináál eres-uv aaššijn.” ¶ halla 30, 36 ¶ 32. Sieidilássá , Aanaarjäävri Skállujoorŋâ viestârroobdâst. ¶ – Tot kal lii ollásávt eejis nääl. ¶ – Na mast mun te tiäđám, maht taah leetkuh já puáluh tääbbin tuáimih? ¶ 1. Gyromitra esculenta – Korvasieni – Peljikuobâr U ¶ Piäkká lii nánnáás kissá, mutâ ij sun mihheen njuámmilkepilijd lah. Já távjá kiävá-uv nuuvt ete Monni jieš finnee kuhes njune. ¶ b) Mon olluuh toh láá koskâmiärálávt? ¶ IJÂSTÂLLÂMSAJEH JUÁVHOID AANAAR MARKKÂNIST ¶ Tuoh olmoošmettum jienah maccii oles vuoimijn Jeobald mielân tom peeivi, ko sun juuđij Allen tuolbâdâs rasta. Ko sun kuhes ääigi lâi lamaš átáštâsâst mottoom čapis sudo tiet, sun aalgij kijtolâžžân taat pärnivuođâ uccâ riggeerim tahosuijân paa paldee katâmušháruttâssân. Sun kaavnâi hiäivulii keeđgi, toppij kuovttijn kieđáin tast kiddâ já leggistij tom pajas ááimun. Jeđe stelliidâđâi jotelávt taggaar sajan kogo juurdij keeđgi koččâđ, čarvij čoolmijd kiddâ, ruttuj uáivis ärdei kooskân já vuordij. Maŋgii ferttij sun uđâsmittiđ tooimâs, ovdilgo keđgi peškittij suu uáiván. Lâi vaidâlittee, et keđgi lâi stuárráb ko sun pase jollâvuođâst lâi jurdám, já käškittij toŋâsenâmân, ko Hiärá vaje suu nuuvt čuuvtij hávádutij. Taam tiileest Pete kaavnâi suu. ¶ 3. Kuáhtáámeh Solokuoškâ tánssámlavast ¶  iälás- Akwé: Parâpargoh ¶ ráhtulâšvuotâ já eennâmtuálu. ¶ a. Tave-enâmijd sárgái 1-5 oolâ b. Väldimeerâid já meerâid sárgái 6-9 oolâ. ¶ – Maidgis tun nuuvt tárkká staaviih tom loostâ? Máátáh-uv tun jo taan eennâm kielâ nuuvt pyereest? koijâdistij Andârâs Omarist ko sattui jotteeđ tast lappâd. ¶ Kuohân ~ Kuohânuáiváš = Kuohana ¶ – Manen tust lii tuu nube kieđâst ruákki (koukku)? ¶ Tääl te lâi puáttám tot peivi, mast enninjobžâ lâi jo tállân tälvinaharij maŋa muštâlâm, mut Oobžâ já Toobžâ mielâst taat peivi oroi talle lemin vala nuuvt kukken já uulâtmettumist, et njobžâčiivgâi mielâst tien ääšist ij tarbâšâm vala talle huolâttiđ. Já tuotâhân tot vissâ lâi-uv. Vistig lâi kolgâm navdâšiđ hitruus kiiđâ puátimist. Mut tääl te lâi äigi vyelgiđ~njobžâškoovlân. Lieggâ keesihân lâi ain njobžáid škoovlâjotteemäigi. ¶ 60B Katiska heivee uccâkuálái pivdemân. ¶ – Ohtâ máhulâšvuotâ ličij puárree rähtim. ¶ Auditorio Dolla. ¶ Liŋkki seminaar ohjelmân ¶ Vuottumveerstah kreikâkielâsâš algâteevstâst já anarâškielâsâš jurgâlusâin ive 1992 maŋa (vuálásargum) ¶ räi. ¶ Pääihist Juuli puurâi peivipitá já adelij pennui taavtijd. Talle suoi vuolgijn muorâkáárdán já tobbeen lijjii eres-uv pennuuh. Juuli moonâi viärmán já njuškij vuálus. Ko sun lâi vyelni, te peenuv lâi lappum. “Kost sun lii?” imaštâlâi Juuli. ¶ Taanáigásâš riehâ lii lamaš anarâšâin kiävtust juo 1850-lovo rääjist, mutâ táválubbon tot šoođâi 1800-lovo loopâkeččin. Rievváin kesittuvvojeh ereslasseen puáldimmuorah, syeinih, huáših já jyehilágán tiiŋgah. Riehâ lii mottoom tááhust keppisub, ko ovdâmerkkân ráiđukerris, ađai muorâkerris já tot ij šnjoggii miätáluvvâin eergi čevžijd, nuuvtko ráiđukerris taha. Tađe ovdil lijjii aanaarsämmilijn kiävtust ráávuh , moh lijjii rahtum kárbái fievridmân kiđđâtäälvi jäävrist nuubán. Ij lah tärkkilávt tiäđust, maggaar riehâ tot lâi, mut lii jurdemist, et tot lâi paŋkko- ađai kubboolrievâ sulâstittee, mon oolâ kárbá oovdiškeeči karrui kiddâ já kárbá moojiškeeči kessui cuoŋŋuu mield maajeeld, teikkâ tast saatij kale leđe meid monnjâriehâ, tegu tááláin paŋkkorievâin já käärbis loptejui ollásávt rievâi oolâ. ¶   Ko käärbis lâi tuuŋŋâm já jeviškuođij, te eeči suuvdij taid tiiŋgâid maid lâi suvdám já čiehâm tohon suollui evakkon vyelgidijn. Ráptukeeđgijd sun še suuvdij kárbáin já tain sun raahtij jävr'riidon taggaar oommân mast uážui passeeđ leeibijd. Tot lâi vuossâmuš leibipasseemuvnâ, iä lam sementih, njaajain sun muvrái tom. Táálu keđgijyelgi várás čunnuu koolgâi še kárbáin suvdâččiđ nubepeln jäävri čunoivuoddâsist. ¶ +46 980 780 43 ¶ kevttiđ sämikielâ jieijâs pargoost sämikielâ kevttimist virgeomâháin adelum laavâ uáivildem oo ¶ 156. Poccuuh ¶ Maikkula škovlâ, Oulu: Ante Veijola (tavesämikielâ) ¶ Huippuvuoret (Norja) Čokkeväärih ¶ já aaibâš ohtuunis meeci. ¶ Tievâslâš hämimolsom nelji mudo ¶ Orgaaneh hämmejeh ¶ Jievjâjävri = Valkkojärvi ¶ Seminaar loopâst almostittoo Sämitige kulttuurlävdikode mieđettem kulttuurpalhâšume. ¶ Sun keččâlij nutkâđ tävirijdis pyerá siälgán já nuuvt sun tuolmâstij Kaari táálun. Ij tohon luhhoost nuuvt maaŋgâ kilomeetter mätki lamaš. Kaari táálust ij lam kihheen pääihist, mut tomhân sun kale jo tieđij-uv. ¶ – Kale ton Kuuivest lii tommittáá asto, et puáhtá vyelgiđ skipárin, mut tuše kuulmâ piäiván, ijge ollágin kuhheeb ááigán. ¶ Siämmást Haŋgal tuše jorgettij luodâ alne já vaazij njuolgist miäcán. Belgo poođij maajeeld. Jovnâ ij iberdâm tast eenâb ko tom, et koolgâi vyelgiđ šiev luodâ alne miäcán, kost lijjii vissásávt veikkâ moh čuoškah já eres tivreh. Sun väzzilij sunnuu fáárun, mut vaaldij siämmást suábi laavhâst, ige viiššâm porgâđ tom ubâ syelegin. ¶ - Na tot lii uáli jo jollâ mut jiem tiättám, et olmooš nyevt jollâ ubâ puáhtágin leđe. ¶ 8. Algâaalmugjulgáštus olášuttem Suomâst ¶ c. nannaamšoŋŋâduv ¶ 22. Staatâ uđđâ pálkkááttemvuáhduvâst kalga sämikielâ táiđu leđe päälhi loptejeijee ánsun ain ¶ - Onko täällä kilttejä lapsia? ¶ tábáhtuvá. ¶ Sij maccii maasât Mavrakiädán, kost sist viäsuh lijjii, já tast maŋa Vuáláppâš eelij ráávhust já sovâdist sijdâkuoinijdiskuim já puohâi tallai anarâšâiguim. – Tot Peeivih-Vuáláppáá keđgi koččoo tääliv val Pajalâskeđgin.”. ¶ - Jiem-uv uážuččii leđe vala oovtâ täälvi pääihist, puáđáččim talle ive keejist uđđâsist? ¶ Válduolmooš: Pilvi Vuomajoki ¶ Tälviv Sami läävee juoŋâstiđ já mun iälám meddei kuohâmin. Ennuuh piejjih iskukoukuid jáávrân já mun-uv iälám taid motomin kuohâmin. ¶ Stivrim/kuvvim/čuoppâm: Eero Mattus ¶ säpligviermirääsi ¶ Pilvi aalgât ollâopâttuvâst ¶ Sammakkojoensuu *** TN.1995 Toovláš ruuvnâmeccitorppa Cuobbuunjaargâst, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. Tom lii vuáđudâm Heikki Valle ive 1898. ¶ Aanaar ive 2050 ¶ 5. Maht raavâdamnâsij peessâm čácáduvváid puáhtá ¶ 135 ¶ Hirškiihâ já Myerji päikkivyevdist liijká lii vala ruške. Ruškeäigin šadoi já muorâi loostah muttojeh fiskâdin, oranssin, ruopsâdin, violettin já ruškâdin. Myerji já Hirškiihâ päikkiaaihâ alda šaddeh meid suávih já suveh, moi loostah muttojeh čohčuv fiskâdin já oranssin. ¶ Vilgisruoššâ ¶ Matti Leinonen ¶ Uáivikaavpug: Moskova ¶ nuuvt, et jieh keevti peelgi. ¶ pargoost Ucjuv kieldâst. Henrik Barruk lii kuhháá dokumentistâm já iäláskittâm umesämikielâ. Vuossâmuid čälimijd, maid almostittii sämikielân 1600-lovvoost, lijjii čáállám umesämikielân, el. ABC-kirje. ¶ (Luther Vähä katekismus) ¶ Ko uđâgááh láin njommâm já sunnust lâi äigi moonnâđ uáđđimkáámmársis, te Sáárá muáđuh oppeet punjâsii moján. Sun penttâ ruáhásij: ¶ TAST LII? VÁSTÁDÂS : ¶ 2. ¶ Sämimáccuhist lii merhâšittee sajattâh säämi siärvusist. 2000-lovo sämmilij argâkárvudâttâm ij ennustkin spiekâst syemmilij kárvudâtmist. Mut uárjieennâm kaarvui lasseen masa jyehi sämmiliist kávnoo meiddei sämimááccuh, moos sun čiŋâdât tehálâš tilálâšvuođáid. Muččâdávt koorrum já veeppum máccuháin sämmilâš kunnijât nuuvt jieijâs kulttuur ko tilálâšvuođâ-uv, moos lii uásálistmin. Sämimáccuhist sämmilâš oovdâst jieijâs suuvâ, jieijâs kuávlu já jieijâs aalmug. ¶ Narvik A1 ¶ – Kostsun taah tävireh láá puáttám? ¶ sämikielâid virgáduv pargeeh sárnuh. ¶ Jaamišsuálui = Vanha Hautuumaasaari ¶ Baltia enâmeh 114, 116 ¶   2. Piärgu lii tergâdumos pyevtittâs, mii poccust finnejuvvoo. ¶ Äijihsuálui lii määđhi jorgettemsaje. Tobbeen puáhtá maccâđ maasâd Aanaar kärbishamânân, já talle maccâmmátkán čoggâšuveh njuolgist jođedijn kilomeettereh 12. ¶ – Konsert lii Adjágas vuossâmuš Suomâst. Ijâttis ijjâ -festivaalorganisaatio lii ilolâš, ko uážžu vuástáväldiđ tábáhtusân návt merhâšittee sämmilâšmuusikjuávhu já et sii muusik kuullâp viijmâg-uv Suomâ sämikuávlust, rámmoo festivaaljođetteijee Anna Näkkäläjärvi. ¶ Almai koccáástâlâi ko maašin siäivuškuođij. Škájánijn kullui almottâs, et peevdijd já stoovliseelgijd koolgâi pajediđ já koolgâi časkâdiđ puoh elektronisâš piergâsijd. Almai rosâškuođij pevdijnis – luptij tom pajas jeđe luoštij vuálus. Taam sun kiärdui unohávt vissâ čuottii. Vijmâloopâst sun kuođij peevdi vuálus jeđe hiäŋgááškuođij ton alne. Sun lâi oppeet nohádâm. Mut fakkist almai kuittâg koccái jeđe lyeštilij torvopuáhhás-uv luovâs. ¶ Sun piäluštij mii posâmáin mii putesin, nuuvt et šoodâi uđđâsist já Pase Jieggâ uđâsmitij mii. (KTK05) ¶ Peeivij teeman lii Säämi kirkkopeeivih - ohtâvuotâ Imelân já kuoimijdsân. Tuáivumist lii, et kirkkopeeivijn šadda sämmilij ekumeenlâš já aalmugijkoskâsâš kirholâš juhle já kuáhtámsaje. Kirkkopeeivij ohjelm tuálá siste immeelpalvâlusâid, seminaarijd, konsertijd, elleekuuvijd sehe eres lasseen jieijâs tooimâ nuoráid. ¶ Sämitige webropol-koijâdâllâm säämi kielâlaavâ olášuumist ¶ Mottoom ääigi keččin maašin vyeijilij-uv vyelgimrađe kuuvl. Tego táválávt-uv, tot vaaldij liävtuid jeđe paijaanškuođij ááimun. ¶ Healing Sounds 14.1.2012 Saijoos váldusalist. ¶ – Lasseet muorâid! tiigereh roŋguu. Mijhân jiäŋŋup! ¶ b) Čääli kován kođo muddoid. ¶ – Laaviih-uv juuhâđ? ¶ Viärdádâs juuhlijn ¶ Anarâšmallisâš hirsâtupe lii lamaš neeljičievâg, suullân 4 x 5 meetter stuárusâš já juo taan ihečyeđe pelni lyevdilättein. Vyelemuš hirsâkerdi lâi jurbâ hiirsâin salvum já pelduvváid eennâm vuálá koivum. Eres hiirsah viärrojii asettubbon, suullân 4 tuumásâžžân, vâi ličij lamaš älkkeb kesittiđ meeccist sajasis. Hirsâkeejijn lâi táválávt räigi tađe várás, et puovtij lääbži, ađai oorâ pieijâđ toos kiddâ já kuálustiđ eergi maŋŋaal. Täsikiärdán monnii 5 - 8 hirsâkerdid já keijijd 3 - 4 kerdid eenâb. Sálvuseh ráhtojii härvin tanen, et pyerebeht puovtij siähtálijgijn tevdiđ loomijd. Hirsâkeejih-uv táválávt kuáđđojii ereskukkosâžžân, vâi pyerebeht puáhtá hiäŋguđ tiiŋgâid toid. Olgoropemuorâ salvui motomin paajeeb kečihiirsâ oolâ já motomin vuálá. Čuupâ tuvdemân piäijojii kyehti vinecoogâlm kuohtui kátui kooskâst nuuvt, et vuoluškeeči heiviittui pajemuu robdâseeini hiirsân já paajaškeeči oppeet kečihiirsân , teikkâ olgoropemuorân . Siämmáá náálá sálvojii oordah kečihiirsâi kooskân nuuvt, et pakkâkáátu puovtij stelliđ toi oolâ. Pakkâkáátu oolâ piäijojii siähtáleh já čunnuuh. Puárásub ääigist kolmâkáttu rahtui tuše jurbâ muorâin, moh piäijojii pakkâkáátu oolâ. Maŋeláá kolmâkáátu rähtimân kiävttojii korrâlyevdih ”kourulauta". Muldepeeŋkah ađai mudârdâsah piäijojii tälvituuvijd tuše ulguubel, mut 1850-lovvoost meid siskiibel-uv. Mudârdâs lâi meetterpele kobdosâš já táválávt oovtâ hiirsâ alosâš. Lätteeuási lâi juohhum neelji uásán: ¶ párijd/raavâkirjáid sämikielân. ¶ Mitted čäcičáittus pH. ¶  piäijoo g) Luovvii sisorgaanâid, stellii taid pááppár oolâ já noomât taid. ¶ Suomâst ij tooimâ kuástideijee, mii kuástid sämikielâlâš kirjálâšvuođâ. Taažâst tuáimee Davvi Girji kuástid meid Suomâ sämmilij čáállám kiirjijd. Kirjálâšvuođâ ovdánem taheh vaigâdin uccâ markkâneh eromâšávt anarâš- já nuorttâlâškielâlâš čaabâkirjálâšvuođâst. Tááláá ääigi čaabâkirjálâšvuođâ jurgâleh väldikielâi já sämikielâi kooskâst. ¶ - Jo-uv tijme lii kyehti? Ánná suorgânij já kejâstij tiijmán, ko uksâkiällu čuojâi. Tijme lâi tuođâi-uv mestâ jo kyehti. ¶ Syeinimáánu loopâbeln puátá viijmâg tot peivi, kuás luámáneh láá laddâm. Matti já ákku väldiv saŋkkoid fáárun já vyelgiv jiägán. Jeggi lii aaibâs fiskâd já tievâ laddâhijn. Tuše motomijn soojijn puáhtá uáiniđ čorohijd. Ovdil luámánij čuággim Matti já ákku smakkiv muáddi stuorrâ, fiskis laaddâh. Kalba toh láá njálgáh. Tastmaŋa suoi riemmâv iäljárávt luommiđ. ¶ Ehidist siävŋândijn suátijuávkku vuolgij penâkkullâm keččin Vitsataipale vuást, tuše kyehti ryhmä já vittâ hiäppuš paccii tukikoohtan. Main jyehi hiävuš lâi kiässâm kulmâ lusis kerris, evvisijd já suátitarpâšijd. ¶ Sämiteatter Beaivváš lávdástâl Sajosist ¶ Kilbisjäävri škovlâ: Lars-Aslak Tornensis (tavesämikielâ), Sinituuli Kalttopää (tavesämikielâ) ¶ 177A Šlivgomuštemist kiävttojeh sierâlágáneh vuogah ¶ PÄNITUÁHTÁRIST ¶ ravâdin? ¶ 1. Kuoskâtmáin nube čááitáh, et perustâh sust. ¶ – Keejâ Matti. Moh koolbâid tuoh láá? Myerji já Hirškikkâ koijâdává, ko uáiniv jurbâ- já kulmâhâš mallisijd fiskis-ruopsis jotolâhmeerhâid. ¶ Sämikuávlu ulguubeln sämikielâ máttááttuvvoo aldamáttááttâssân (máttáátteijee siämmáá visteest) ¶ Helsinki: Suomâ Pipliaservi. ¶ ”Mun lam Hiärrá, Áábráhám já Issáák Immeel. Taam eennâm, mon alne tun viällááh, mun adelâm tunjin já tuu párnáid. Mun lam tuin já varjâlâm tuu já išedâm tuu, kuus ihenis moonahkin.” ¶ - oppâmateriaalvarij kevttim čuávvum, ¶ lâlâš palvâlusâid, toi toimâmvuođâ já vaikuttâs puáhtá mittediđ. ¶ U árree laavlâ ¶ Jovnâ kaččâlij maasâd kulij. Sun ooinij, et stuorrâ suátijuávkku lâi peessâm luovâs ääiđi siste, mon nuáidihäldeekyevtis láin ráhtâm, já aldanij sunnuu. ¶ eeđâi rovvá Kiärppáákuobâr. ¶ 4.2.4 Ärbivuáváliih iäláttâsah já áigápuátu ¶ 7. Kanada 705 ¶ käldeid. Uápásmuđ jieijâd valjim loddešlaajân ¶ Hypotees vuáđuld puáhtá nabdeđ, et iänááš uási anarâškielâsâš Uđđâ testament teevstâin ¶ Tammi 2002. ¶ Tobbeen Jaana apinakunâgâs kaavnâi ¶ Pieđgejeijeeh pieđgejeh jamâ iälánijd já ¶ – Joo, mun eeđâm. ¶  Infiniitattribuut luhhum - peivikähvi já njálgá liäibustâh ¶ Ánná monâlij Maarit peht: ¶ Anarâškielâ tutkâmjuávkku: Proojeekt 2: Syemmilâš-ugrâlâš kielâpiervâlhaahâ (uđđâive-vyesimáánu 2010) ¶ Lasetiäđuh säminuorâi taaidâtábáhtusâst täst. Čuávu nettisiijđoid. ¶  meecist SaKaste ¶ Pyeri peeivi sämiuđđâsijn. ¶ Čabiváávláš viättá talvijdis Maadâ-Ruošâst já Ovdâ-Aasiast, jeđe puátá Sáámán tiego cuáŋui-, vyesimáánuust. Vuossâmuuh puátteeh láá oráseh, moh algâtteh tállán reeviirlávlum. Ko parâlum lii tápáhtum, te niŋálâs ráhtá juggáás piervâl enâmân taggaar sajan, et tulvečääsih iä uulât toos. Monnim tábáhtuvá kesimáánu aalgâst, maid niŋálâs láálá aldasáid muáddi oho. ¶ Jookeerpargopittá 6. Tuuđhâ oppâkirje káártá s. 63. ¶ Na lâi kuittâg pyeri, et piehâin maatij kirdeđ já tot piergij ohtuunis ain kuhebijd já kuhebijd aaigijd, jiemge innig tarbâšâm leđe ain ton aldasijn. Tääl puohtim eelliđ olgoláá-uv, ovdâmerkkân nijttomaađhijn, ko peri ehidist lijjim piemmâmin tom. Lâihân tot äigi keesist, et syeini álgáččij leđe nijttemnáál já forgâ luámáneh-uv čuággimnáál. Piehâin evvisprobleem išedij tot-uv, et koldemáin pottii uccâ sávjááh já veikkâ piehâin ij toid nuuvt čuuvtij lijkkumgin, te ferttij puurrâđ, jis ij lamaš pyereebgin evvis finniimist. ¶ Tirlihhááš lii čeppi čiehâđ piervâlis toŋâsij kooskân, táválávt vuávdán mottoom máđháá kiäčán riddoost. Jis ton heemâd monnimmuddoost, te tot älkkeht hilgo piervâlis. Kuohtuuh vaanhimeh läälliv, já ko nubbe láálá te nubbe vähtee. Aalgâst toh tipšov oovtâst uđâgáid, mut távjá pargo páácá ohtuunis orásân. Jis olmooš teivâs sajan te toh lává uáli eeđeest já tohâluddâv lemin páccá hokâttâllâmtied ulmuu meddâl uđâgái lunne. ¶ nuárju ovdâeejih? ¶ Nuuvt lieggâ netikeeppil keežild ¶ váimu ¶ nuorttâkielâ riiss kaass rääi ¶ ornášuvá genetiiváin. KR92 sistanneem olgospyehtim kävi toteen lii jurgâlum olášui ¶ jálâš palvâlusâid sämikielân. Register kolgâččij leđe aktiivlâš kiävtust ain äššigâškuáhtáámij ¶ » Sij vuolgii huápust já ¶  / jurgâlemvastuuh láá kavnum aaibâs morfeemtääsist. Ohtâ iäru sänitääsi ráhtusijn kuittâg ¶ – Mist li uđđâ suilo. Toos šiettih kuulmâst-uv. Addebâ mijjân korrâ liävtu! ¶ 0° ¶ Sämitigge 2014 ¶ Otsikko ¶ Anarâš saavah 2.4.2009 ¶ – Veikkâ tääl láá-uv kumâttâsah, uccâ Myy njezâgij. ¶ Nuorâičällee ¶ mii álgá 8.8.2014 já nohá 7.8.2015. Kulttuurčällee toimâsaje lii čäällimkode váldutoimâsaajeest sämikulttuurkuávdáš Sajosist, Anarist. Kulttuurčällee váldupargon lii toimâđ kulttuurlävdikode oovdânpyehten já čällen. ¶ syevđih ¶ Uusi kuva: 99Á_luossabiep.jpg ¶ Uulá lâi váldâm pissoos já lâi "asemissa" , nuuvtko syemmilâš iätá. Nuuvthân muái vahtiistâláim, ko viijmâg uksâ ruávvánâštij já ryešilii uáivi kuovlâlij uksâluámist. Muái pisoigijn skihtejeen uuvsâ kuávlun já mun huihádim: ¶ Rávásmuvvim sämikulttuur já –ärbivuovij siste. Ákkum eres lasseen tuoijui ennuv já mälistij masa ovttuu ärbivuáválijd sämimálásijd. Juuttim škoovlâ Murmanskist, mast lâim obijnân áinooh sämmiliih. Muštám, maht toollim maaŋgâid ovdâsaavâid jieččân luokkaskipáráid sämikulttuurist já sämmilijn. ¶ Stivrim/čuoppâm/kuvvim: Marja Suojoki-Gauriloff, kuvvim: Anni Ahlakorpi, Onneli Halonen ¶ – Kulâ, tääbbin puhelimest lii Uárbis Njobžâpárnái táálu Kuáski. Sun muštâl, et sij láá uážžum Kuáskimvääri miäcástemseervist povdiittâs kähteesuvâttemkiišton. Lah-uv tun mieđettâm love taggaar kiišton? ¶ Tanska lii mädimus Tave-eennâm ¶ “Ive 1995 vuáđudui Tiälkkuloovdâ, ko tile nuorâi já alkohol kooskâst nuorâi-uv mielâst, lâi moonnâm liijkás kuhás. Kidâ juovlâ 2003 räi láá škuávlejum 136 paijeel 15-ihásâš nuorrâd, kiäin aktijvâliih láá suullân 40 nuorrâd. Tiälkkuloovdâ tuáimá válduääšist Avelist. Tiälkkuloovdâlijd tobdâ sii ivnááš liivist já nommâlaapust, mii hiäŋgáá kost sáttoo. Tiälkkuloovdâliih koceh K-13 discoin valastâllâmtáálust ohtii máánust já ijjâkähvituuveest Stönöst jyehi vástuppeeivi (Stönö lii nuoráid uáivildum saje Avelist.) Mii tiälkkuloovdâlij toimâjuurdân lii ete jis puáđáh, te jieh lah uáivist. Tiälkkuloovdâlij toimâjuurdân lii ovd. Joskâvuotkenigâsvuotâ, iävtutátulâšvuotâ já luáttámušvuotâ. Tiälkkuloovdâliih iä iššeed pággoin já adeleh tárkuttâsân heivejeijee iše.” ¶ Niŋálâs mannee moonijd já läliškuát taid. Ko uđâgááh láá kočâttâm korâidis, toh luágguh ennis maajeeld riddočáácán. Enni joođeet uđâgáid uuccâđ purrâmâš. Ko uđâgááh láá oppâm piergiittâllâđ jiečânis, toh pieđgâneh já maneh kiäinusis. Puoh Suomâ lodeh láá rávhuiđuttum pessimääigi. ¶ Säämi parlamentaarlâš rääđi lii sämitigij Tave-eennâmlâš oovtâstpargo-orgaan. Säämi parlamentaarlâš rääđi čuákkim savâstâlâi já kieđâvušâi el. nuorâipolitiiklâš aašijn, kielâoovtâstpargoost, sämikuávlu piätuvahâgijn já sämmilij aalmuglâš tubdâlduvâi lävdikode tooimâst. ¶ Anarâškielâ servi vuáđudui tiileest, kuás anarâškielâ ij jur oinum ige kullum. Talle lijjii tuš muáddi párnáá, kiäh sarnuu anarâškielâ. Sii kielâtáiđu onnui masa jo immâšin já koijâdâllui, maid te tagaráin kieláin kalga, mii ij kosten kevttuu. Mondiet taggaar kielâ koolgâi máttááttiđ párnáid? Lâihan historjá jo čáittám, mon tehelâš váldukielâ mättim lâi. Meiddei nuorâi kielâtáiđu lâi lappuumin, vuorâsulmuuh suomâstii, ige kielâ čaallum jur ollágin. Ko tággáár tiileest vuolgij, porgâhánnáá pargoi syergi lâi merettes kukke. Tarbâšui nággárvuotâ, iäljárvuotâ já osko toos, et árvuttes kieláin puáhtá lyeiveeponneest-uv peehiđ pajas, ulmui uáinusân. Tággáár tavoin puáhtá tuođâštiđ, et kielâst lii ain ano já árvu. Kielâ lii ain lamaš anarâš kulttuur keđgijyelgi, já jis kielâ moonât, moonât siämmást mittedmettum stuorrâ uási anarâš identiteetist. Taas mij ep lah valmâšeh. ¶ – Maht lâš lámáš, ko jiem tiädustkin vuámášâm, et ijhân love kiilu kassâ nuuvt lah lussâd. ¶ Kiässáás jävri- tâi merâenâduv lii vaigâd jurdâččiđ ollâgâsâst ááimust sodâstellee, riddoid kuorâdeijee tâi pessimsojijnis miänudeijee kaijuittáá. Toi vuáđuivne lii vyelni keejân vielgâd já selgi sehe suájái paajaaš láá tevkâduboh. Ores já niŋálâs lává siämmááivnásiih. Kuhás uáinojeijee vielgis iivnest lii kaijuid ävkki, tastko saallâs aiccâm kaijuu luáštádât tom viežžâđ, eres kaijuuh äiccih ton aiguid já tuámih saallâs jyehiđ. Nuuvtpa kyeličollimsajan teivâsâm kaijuu uážžu forgâ eres kaijuid skipárin. Kaijuuh láá uáli siärvulâš lodeh já piälušteh távjá stuorrâ juávhoin äŋgirávt pessimsojijdis. ¶ - Ij tobbeen lah suotâs ohtuunis málástâllâđ, Ánná čielgij. Mut jiem lah kale niälgumgin. Kale mun ain kostnii iälám puurâdmin. ¶ uštem 177 ¶ - almai, puáris 1 X ¶ vuásku.....49, 56, 58, 59 ¶  ‐sáánán. vuásku ¶ Sämitige kulttuurtorjui uuccâm 2015 ¶ Suomâ 5 eennâmraapoort biodiversiteetsopâmuš olášutmist Suomâst (eŋgâlâskielân) ¶ – Uccááš kalga vistig oppâđ pisottâllâđ juolgijdis alne. ¶ Kovetoimâttâs: Riikka Andersson, ¶ Merâpuákku lii rapuellee, veikkâ vielgis kalkkâkoorâ vuáđuld tom puávtáččij nabdeđ skuáppun. Merâpuákku lihâttâl jieijâs syejeest puzzâlágán juolgijdis, moh jođetteh čääsist suiloo plankton ton purrâmâššân. Merâpuákku puáhtá kiddiđ jieijâs ruugân, kärbisvuáđun tâi kiäđgán. Ko rävis merâpuákuh iä pyevti lonottiđ orroomsaajees, te toh ferttejeh eelliđ siärvádâhhân alda kuoimijdis, vâi maneseelâi šovâttem ličij máhđulâš. ¶ Poccuu kamâsijn já kállunaahkijn kuárrojeh lieggâ sovskammuuh já kistuuh täälvi várás. Vyesi čeevđist kuárrojeh eres lasseen kapereh já rävis poccuu čeevđist peeskah. Navalittem, ostoliemâst kieđâvuššâm, neskim já timedem maŋa finnee timedum ostočeevđi, mii kočoduvvoo šišnen. Šišne lii nanos já muččâd, já tast kuárrojeh ovdâmerkkân laavhah, sältti- já kähviseehah, kammuuh, luáváttuvah já tááláá ääigi meid kietâpuhelinskuápuh. ¶ pirrâsist. ¶ 1. a. Tievâsmit tähtiriggee sárgumáin toos váiloo oosijd. ¶ Alguid sämitige noomâ já saavâjođetteijee pargonomâttâs rievdâdmist toovâi sämitige jeessân Asko Länsman. Alguu sämitige noomâ rievdâdmist Länsman agâstâl toin, et tááláš nommâ čuujoot tuámustovlin. ¶  ain vistešadoh/ šiljošadoh láá mirhâttemeh ¶ 16) Heiviitteh CBD-almossopâmuš 9. uásipeličuákkim tuhhiittem rijjâtátulijd Akwé: Kon –ravvuid sämikuávlu eennâmkevttim vuáváámist já stivriimist sehe väldih vuotân ravvuid eennâmkevttim stivriimân lohtâseijee lahâasâttem uđâsmitmist. ¶ Maid Jeesus uáivildij? Uáivildij-uv sun, et sun lii sii puohâi paaimân? Laiđiiččij-uv já išedičij-uv sun sii? Te oppeet ulmuuh rijdâlškuottii. Maaŋgah ettii, et Jeesus lii pyeccee já jollâ. ¶ Suomâ jävrienâduv tijpâliih lodeh. ¶ 4. lostâcuábui ¶ Säämi aalmugpeivi lii vala nuorâ juhlepeivi, syemmilâš almenááhkán tot merkkejui ive 2004. Aalmugpeeivist meridui kuittâg jo ive 1992 Helsigist uárnejum 15. sämikonfereensâst já ton madduuh oleh paijeel čyeti ive tuáhá, ihán 1917. Talle Taažâ Truándimist tollui vuossâmuš tave-eennâmlâš sämičuákkim, mon uáivilin lâi suogârdâllâđ sämmilij eellimmáhđulâšvuođâid já väldiđ pele sämmilijd kyeskee koččâmâššáid. Kieđâvuššâm aartâin tehálumoseh lijjii liihâdmân, enâmij kevttimân, puásuituálun já škovlâjotemân lohtâseijee koččâmâšah. ¶ – Eppeđ-uvks tij lah kuássin ovdil uáinám muotâäijih? Párnááh rahtii tom jieht, eeđâi Pieinis-Piäkká. ¶  jis.. D) 6 = Virgálâš Anarâšpäälgis Suomâbeln. ¶  riidon. Eeči 5. a) Maht puškosyevi já luobbâsk čiđđâdioksidi väldim iärrán nubijnis? ¶ koskâčääci . Jäävrist keessiv lieggâ pajaldâsčääsi já kolmâ ponnečääsi koskâsâš čäcikerdi. ¶ Laura-Maija Niittyvuopio (Aslak Holmberg), Saara-Maria Salonen (Heli Huovinen), Elli-Marja Hetta (Nils-Heikki Paltto), Lauri Semenoff (Lasse Lehtola), Niila Rahko (Inga Helander) ¶ Ánná já Heikkâ iävá tarbâšâmgin meendu kuhháá vyerdiđ bussiorostuv kuvlân. ¶ Säämi vyehi? ¶ 5. Kyelicuábui ¶ Maht mievri piämmá iäskánšoddâm ¶ Pelgi Nijlâs määđhih–animaatiokuálusist almostittojii ohtsis 22 anarâškielân jurgâlum uási (Pelgi Nijlâs määđhih 31-52). Animaatiofiilmah láá lamaš škoovlâi kiävtust juo ovdeláá iskâdâllâmteddilâssân. Anarâškielâlâš saalmah já vuoiŋâlâš lavluu (Anarâšlavluuh) almostittojii tuble-CD verd. Saalmâid lávlu anarâškielâ salmâlávlumjuávkku (Ilmari Mattus, Heli Aikio, Ilmari Aikio, Onni Aikio, Unto Aikio, Rauni Mannermaa ja Lyyli Vehmasaho) já eres vuoiŋâlijd lavluid Rauni Mannermaa. ¶ 2. ¶ Apenniineh B10 ¶ Suomâst láá jieškote-uvlágáneh jäävrih ¶ Ruotâ sämitige stiivrâ saavâjođetteijee ¶ – Taa lii čielgiittâs hollandkielân já ranskakielân konduktöörân. Itten kolgâvetteđ moonnâđ ääigild ruugâ oolâ, kost juná vuálgá, sun ravvij. Talle konduktöör čáittá tijjân, kost puáhtá čokkáđ junást. ¶ Siisâ monâdijnis enni ana čalmeest já kuldâl ain Maati já ááhu. ¶ 3.2. Rauna Paadar-Leivo čäällim párnáikirje “ Halstemjeegi noaidi ” almostui i. 1990. Orjâlâškielâst jurgâlâm Matti Morottaja. ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 99 ¶ Suuvâ jesâneh láá toimâm eres lasseen sijdâlensmanin, ruuvnâ lensmanin, lävdialmajin, katekeettan já kirkkoveerdin. ¶ - Láá-uv tobbeen talle stááluh? Jovnâ koijâdij. ¶ Purâdem maŋa mii vuájáán tolliittij nuortâs, tâi masa maadânuortâs viehâ kubdâ juhâleve mield, mon nommâ lâi Kiison leehi (Kiison juuhâ kolgá togo pehti meerân) já ovdánijm váráduv oolâ. Lâim jo tuáddum toos, et tääbbin Israel kuávlust-uv láá väärih já tiävááh siämmáá sulâsiih ko Kyprosist-uv, mut ereslágáneh ko maid láá Säämist. Veikkâ lâim jo váráduv alne, te ep liijká imâštâllâm, veikkâ mii vuájáán oppeet kuárŋuškuođij ciägu vielti. Algâttijm uápis lavluu “Hevei-nu shalom aleichem” jna, sehe joođhijm määđhi ovdâskulij. Jieččân sáttualmai lâim adelâm oles vuoigâdvuođâid kiäinui valjiimist jieijâs mielâ mield nuuvt, et sun puávtáččij kevttiđ monâdijn eres kiäinu ko macâdijn. Nuuvtpa ko vuolgijm Haifast, te sáttualmai valjij váldumaađij mii mana njuolgist ton pegâlmâs Genesaretjäävri riidon. Tađe ovdil kuittâg iiđij stuorrâsiähá kaavpug ovdiibel já ko aldanijm tom, te nommâkoolbâst lâi mijjân puohháid uápis nommâ jo ráámmât historjá rääjist. Tast luuvâi Nasaret. Orosistijm kaavpugist tommittáá, et eelijm keččâmin saje, kogo Joosef já Máárjá láin aassâm, sehe vala Baha´i-lahko kirho, mii ličij maailm puoh oskolduvâi osko. Kirkko lâi styeres já äddejim mii sáttulâš saavâin, et tot ličij puoh stuárráámus Baha´i-lahko kirkko ubâ mailmist. Mij puovtijm oskođ tom kale pyereest. ¶  meiddei 4 a. Kotemuš Ruotâ kuávluin lii stuárráámus? ¶ nube kieđâ njäälmi oovdân. ¶ Sämitiggeest adelum laahâ lii eidu uđâsmittemnáál. Uđâsmittem valmâštâllâm pargojuávkku luovâttij oovtmielâlâš oovdânpyehtim ive 2013 loopâst. Oovdânpyehtimist iävtutteh, ete rievdâdeh sämmilâšmiäruštâllâm, sämitige pargoid, lasetteh sämitige ovdâsteijei mere, iävtutteh, ete asâtteh ohtsâštoimâkenigâsvuođâst tááláá ráđádâllâmkenigâsvuođâ sajan sehe ete uđâsmiteh sämitige vaaljâvuáháduv. Lii tárguttâs, ete laahâ šadda vuáimán ceehij uásild, moh kyeskih vaaljâvuáhádâhân já sämmilâšmiäruštâlmân, ive 2015 já mudoi ive 2016 aalgâst talle ko uđđâ sämitigge lii algâttâm tooimâs. Sämitige čuákkim tuhhiittij čuákkimistis 18.12.2013 ciälkkámuš pargojuávhu oovdânpyehtimist. Oovdânpyehtim kyedittui motomij rievdâdemiävtuttâsâiguin. ¶ India ¶ Härjijuhleh 2011 ¶ Ucjuuhâ = Utsjoki ¶  tievâsmit – Muu ákku kale lii ettâm, et kyeleuáivi kulá ain tehelumos ulmui, kote lii ton tovváá puurâdmin, čielgejim vala. ¶ Tehálâš uási kielârääđi pargoost lii ohtsâšpargo säämi kielâlävdikuddijn sehe eres sämi- já ucceeblovokieláin já kielâtutkâmuššáin pargee pelijguin, moh láá ovdâm. Kotus (Päikkieennâm kielâi kuávdáš). Kielârääđist láá meiddei ovdâsteijeeh Euroop ucceeblovokielâi toimâttuv (EBLUL) Suomâ uásáduv, FIBLUL stiivrâst. ¶ tavesuáluikuávlu = ulkosaaristo 70 ¶ käävät ¶ Anja lii vázzâm vuáđuškoovlâ já kuulâi eidu ton vuossâmuu vuáđuškovlâjuákun, mii algâttij tääbbin tavveen. Vistig sun lâi Päärtih škoovlâst já tastoo Aanaar škoovlâst, mut luvâttuv sun ferttij kyeđđiđ koskân ko sust šoodâi enni. 1990-lovo aalgâst Anja juuđij kuittâg oovce mánuppaje kukkosii pevdipijgáškoovlâ (tarjoilijakoulu), mut ij lah ennuv šoddâm ávhástâllâđ toin táiđoin, pic tááláá ääigi sun talgoil Pudasjäävrist keessiv falâmáin já vyebdimáin vuolâ. ¶ 10. Russula xerampelina – Sillihapero – Sildesmiäruh U ¶ Alnetoollâm já pargojuávhu jieijâs siijđoh ¶ Sämitige čuákkim nomâttij sämitige nuorâirääđi värijesânin iäru pivdem Anna-Katariina Feodoroff sajan Leena Fofonoff. ¶ Kielâpalhâšume ulmen lii išediđ sämikielâ ovdedmist tâi siäilutmist Taažâst, Ruotâst, Suomâst já Ruošâst. ¶ Sämitigge ciälkká sämikielâlii kulttuur oovdedmân já sämiseervij tooimân čujottum meriruuđâst ihán 2012 (säämi kulttuurmeriruttâ) mieđettemnáál šaddee torjuid ¶ Eidu ko Juhháán ruotâstij nieidâi maŋŋaal, te hirmâd stuorrâ čäcipááru rávustij Juhháán miäldásis. Juhháán suorgânij já siämmást sun jámálgij. Sun koccái toos, ko nieidâkuuđhah jurrii suu pirrâ. Mii lâi tábáhtum? Nieidah čielgejii, et ij lam pyeri pääcciđ kuhes ááigán merâriidon. Pááruh lijjii varâliih. Lâi lukko, et sij val kavnii Juhháán já kiergânii keessiđ suu koške enâmân ovdilgo uđđâ pááru poođij. Juhháán lâi suorgânâm já vaibâm. Sun halidij pááikán, Sáámán. Tobbeen-uv liččii vaarah, mut iä návt stuárráh já ennuu. ¶ Kuálmád sämiparlamiänttárij konferens uárnejui Kirkkonjaargâst 10.11.2011. Konferens julgáštusâst kieđâvušeh sämmilij oovtâstpargo ovdedem, sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuođâ olášume sehe avžuutteh staatâid ratifisistiđ ILO-169 sopâmuš algâaalmugij vuoigâdvuođâin. Konferens mield miäruštâllâm tast, kiäid tuálih sämmilâžžân, kalga vuáđuduđ sämmilij jieijâs já ohtsâš ibárdâssân ääšist. ¶ d) Uápis já jottee lonottává sojijdis já nubbe juávkkugis vážžá uápistum kiäinu. ¶   Sahâvuáruid säminuorâi vaikuttemmáhđulâšvuođâin sehe tiileest tuálih Lars Miguel Utsi Aalmugijkoskâsâš Baareents čäällimkoddeest sehe Anne Kirste Aikio Suomâ säminuorâi seervist. Lasseen paaneelsavâstâllâm, mii peeivi ääigi uárnejuvvoo, leehâst máhđulâšvuođâid jurduid rävkkee savâstâlmân. Loppâsahâvuáru tuálá Sämitige nuorâmus jeessân Tuomas Aslak Juuso. Ohjelm peividuvvoo Sämitige Internet-siijđoin. ¶ Maaŋgah finnejeh olgoeennâmmaađhijn kiksáás luččâtaavdâ. Talle lii kossâčuálist bakteerkuddum já čääsi njommâsem kossâčuálist vorrâjotemân hemâšuvá. Luččâtaavdâ toovvât purrâmâš, mast láá tagareh bakteereh, moid čuálih iä lah hárjánâm. Luččâtaavdâ puáhtá velttiđ juhâmáin tuše puttâljuhâmušâid já purâmáin pyereest kopšâdum purrâmâšâid. Ko purrâmâš pieđgân, te čuávjist já čoolijn šaddeh kaasuh. Kaasuh joteh talle čoolijn ovdâsmaŋas já šadda maavrâs. Kossâčuálist šadda jopa kulmâ litter kaasu pirrâmpeevist. Tot piäsá pottârääigi pehti olgos motomin viehâ jienniht-uv. ¶ tuššâm suáđi ääigi, mut návt ij kuittâg keevvâm. Piäccám kuávlust toimâm maajuur Matti ¶ Ive 1999 seervi stivrâ čokkânij oppeet kyehtnubáloh kerdid, main tot toovâi miärádâsâid seervi logokišto juátkimist, kielâpiervâlaašij uásild kopiomaašin skappuumist, kuástidemtooimâin, Anarâšpálgá juávkkuväzzimist já virkosmittemtooimâin sehe eres lasseen Millennium märfijuhle orniimist, sehe stipendij jyehimist škovlâlijd. Siämmáá ive almostui Anarâškielâ seervi niäljád kuástádâs ađai Petter Morottaja čäällim kirje “Suábi maainâs” , mii vuáđudui Aune Kuuva vuávám fantasian já Martti Rikkos väldim kuuvijd. Jeessânlostâ Anarâš almostui kulmii, main ohtâ lâi kalendernummeer. Kalenderâst ij lamaš taan ive teema ollágin. Puohâi jesânij meeri lâi ive aalgâst 203 já ive loopâst 222, main ihejesâneh lijjii 196, toorjâjesâneh 17 já ovtâstusjesâneh 6. Ton ive jaamij ohtâ jeessân. ¶ Sämmiláid jieijâs kulttuurkuávdáš Anarân ¶ Lappi D2 ¶ Šoddim tubdâđ suu njuhčâmáánu loopâst ive 1965, ko lijjim armeijast Pohjan Prikaatist Oulust. Alokâsääigi lijjim siämmáá juávkku-uásáduv vuossâmuu komppaniast, mut te tállán suáldátvuárnum maŋa mottoom pákkumjyehim (käskynjako) ohtâvuođâst vuossâmuu komppania “enni” ađai vääbel koijâdij iävtutátulijd Pohjan prikaati penuvkáárdán. Muu aldasijn lâi Uccâ Páđáráá Hanssâ (Hans Paadar), kote lâi puárásub aheluokast já muu veerdi jo kansaškoovlâ raajijn, nurdâdij muu já kihtâlij almottâttâđ. Sun jieš lâi ton siämmáá penuvkäärdist komennusâst já tieđij, mon vuovâs palvâlussaje tot lii. Jiem talle vala tiättám já iberdâm, mon tehálâš oonâ Hanssâ talle munjin adelij. Tot poođij vaikuttiđ muu elimân aainâs 30 ihheed ovdâskulij, já puátá ain-uv vaikuttiđ nuuvt kuhháá ko eellimpeeivih kelijdeh. Loptejim kieđâ já párgádim: ¶ Kaareehvuonâ = Kirakkavuono ¶ 3. Mane Máánust lii oles joskâdvuotâ? ¶ Piäđukyevtis pusedáin já staaruin ton njuoskâ jeegist kuittâg-uv jo muáddi tiijme já ko suái poođijn láávu luus, te suái láin nuuvt vaibâm, et iävá vaijaam älgiđ maiden porgâđ. Suái kuittâg suorgâttáin Ristin-riävu nuuvt hirmâdávt, et vala-uv sust álgá váimu julkkeđ, ko sun ton muuštâš. Ristin kuulâi já ooinij jo sunnuu kukken, ko almaakyevtis poođijn ton leje luusâ, mon paaldâst lâi suu piervâl. Sust váimu juulkij hirmâdávt, jeđe njuolgist njuškij čuddui, ko nubbe tain ulmuin tuolmâstij masa suu piervâl oolâ. Sun ij lam ave peeivist suorgânâm nuuvt čuutij já ij ávttâmgin eres, ko kirdeliđ patârâsân toin-uv paaloin, et ulmuuh kavnâččáin suu piervâl. ¶ Eellimahe 14 ihheed ¶ 7 Kooveest láá Nuorttâmeerâ kyeleh. ¶ Stuorrâ uási sämitige taan vaaljâpaje tehálumosijn uulmijn láá kirjejum haldâttâsohjelmân. “Lam uáli tuđâvâš haldâttâsohjelm kuávdášlâš linjiimáid. Haldâttâsohjelm tuárju nuuvt sämikielâ, ärbi ¶ Váimu cuákin já njuškon poođijm viijmâg tanssâsajan já eštus nieidâkyevtis, maid kuáhtáim tuulist, láin tobbeen vyerdimin munnuu. Tánssáástâlâim tast nuuvt kuhe, ko muusik čuojâi já satâččáim sunnuu vala toho, kost máhđulávt assáin-uv, sehe soovâim vala uđđâ kuáhtáámist Syemmilâš Párnáiviäsu aldasáid. Munjin eŋgâlâskielâ lâi iänááš “hebrea” já nieidâi eenikielâ ko tot ubâ jo lâi-uv. Mottoom muudon piergiittellim liijká kielâ peeleest sunnuin já maid jiem addim, te Martti tulkkuustij loopâid. Kibbuccist kavnâdâm nieidah iävá oinum tanssâsaajeest já ton muoi kal láin mestâ jo aalgâst vávjástâllâm-uv, syemmilâšnieidâkyevtis ko oroin lemin oskovááh. ¶ - Ijhân tääbbin liččii pargogin nuuvt maŋgâsân! Iä puohah lah kuálásteijeeh já puásuialmaah! Máttáátteijeid já tekniikárijd-uv tarbâšeh taan maailmist! ¶ Nubbe äšši, mii lii kiddim eenâb-uv huámmášume, lii lamaš Kielâpiervâl vuáđudem. Tooimâ myensterhan puátá eennâmpáálu nube pelni, Uđđâ Seelandist, maorij kielâpiervâltooimâst. Eennâmpáálu taan pelni eidu anarâšâi kielâpiervâl lii šoddâm tobdosin, já anarâšah láá lamaš luodâ čäitteeh iärrásáid-uv, kiäh láá tääl iällátmin jieijâs ucceeblovo kielâ. Anarâš piervâl myenster lii jo aanoost Uhtuast kärjilkielâ piervâlist. Anarâškielâ seervi toollâm piervâltooimâ luhostuumist muštâlává jo toh kyehti palhâšume, Kollekielâ -palhâšume ive 2004 já Párnáipeeivi palhâšume ive 2004, maid Anarâškielâ servi finnij tubdâstussân pargostis. Tääl Kielâpiervâl lii jo anarâš kulttuur keđgijyelgi. Lii čielgâs, et anarâškielâ ciävzá pyerebeht piervâl puotâ, já tondiet piervâlân kolgâččij-uv kostnii kavnuđ fastâ ruttâdem. Taan ohtâvuođâst halijdâm-uv lieggâsávt kijtteđ jieččân peeleest já puoh seervi jesânij peeleest kielâpiervâl čepis pargeid. Eidu sii áámmáttáiđoin párnááh láá oppâm sämikielâ. Stuorrâ kunnee kulá meiddei taid anarâš vanhimáid, kiäh láá huámmášâm jieijâs madârvanhimij eenikielâ áárvu. Eidu sij láá kuáddám ovdâsvástádus tast, et kielâ sirdum puáttee suhâpuolváid lii šoddâm máhđulâžžân. ¶ - Nuuvt mun aigum-uv. Mondet tot tuu nuuvt čuuvtij huolât? ¶ Anarâšmááccuh hervâttem siämmáásullâsâšvuotâ kávnoo enâmustáá Taažâ Varjâvuonâ já Suáđigil Vuáču sämimáccuhijn. Jođedijnis láá sämmiliih tuálvum jieijâs kulttuur jieškote-uv uássán sämikuávlu. Vaikuttâsah máccuhkulttuurân láá lamaš kuábbáá-uvpiälásiih. Anarâšah láá varrim Taažân, mii lii lamaš meiddei tergâdis kävppikyeimi. ¶ Sämitigge lâi pálkkááttâm vuávájeijee ááigán 1.6.2005 – 28.2.2006 rähtiđ ovdâvuávám já ruttâdem ¶ b. Maggaar ráhtulâšvuotâ lii Tavepoođâenâmist? ¶ Anarâškielâ kielâpiervâl tuáimá Aanaar markkânist, Siulatie 14:st, párâtáálu nube keejist. Visteh láá anarâškielâ seervi jieijâs omâstusâst, mutâ tontti lii láigueennâm. Šiljo lii kielâpiervâl jieijâs kiävtust já šiljoost láá čierâstâllâmluákká, kuárŋumsteelig, láávu, suiloh já pomppusuilo. Toonti pirrâ lii muorâäiđi já ääiđi ulguupeln lii parkkisaje autoid. Pirrâsist láá ránjái tááluh. ¶ Piergâseh: säppipiilih ¶  sun čuuhâđ, čuuvâm, čohá = teroittaa ¶ 4. Novdâvepsikyeli ¶ Säämi kielâlávgum škoovlâst ¶ » Talle sij muštii, ¶ havdâ.....118, 124 ¶ Uccâ uábáš ¶ » ¶ – Kuus kulij tun lah jotemin? Hanssâ koijâdij. ¶ Reškee-Reedrik ¶ Eelijm Sämimuseo arkeologi Eija Ojanlatvain roovvâdmáánu 17. peeivi Aanaarjäävri Vehersuollust. Munnuu uápisin lâi Koldemjäävrist pärnivuođâs viättám Jouko Kiviniemi, kote áásá tááláá ääigi Kuáppilist. Mottoom puáris mätkimuštâlus mield Vehersuolluu máddáákeččin kolgâččij leđe sieidi já eelijm Viinas Voittoin ive 2006 časkelmin tom, mut iän kavnâm maiden. Čohčuv 2013 šoddim tiettiđ, et Jouko Kiviniemi lâi kavnâm Vehersuollust sieidi já almottim tast Eijan. Sieidin Jouko noobdij tom toin, et hormišis stuorrâ keeđgi aldasijn sun lâi kavnâm kuulmâ keeđgi vyelni lyevdi hámásâš muorâid, moh lijjii kieđâvuššum vissâ-uv nijbijn já ákšoin. Oovtâ lyevdi hámásâš tiiŋgâst lijjii kulmâ neeljičievvâg rääigi, moid cuijooh ličij šiettâm já muáddi eres-uv teriamnâsáin kieđâvuššum lyevdi. ¶ Talle lijjii riävskáh valjeest já mij nuorâmusâh párnááh lâim pääihist, mij káárduim já piivdijm kielâiguin taid. Eeči já Issá-čeeci opâttáin kárdumhomá já tom, maggaar sajan kalga käärdi rähtiđ. Toos mij káárduim alda pääihi já kuudijm riävskáid. ¶ sänitárkká suomâkielâsâš KR92 mield. ¶ Snuolgâkuáškánjâs lâi jiäŋŋum ¶ Hiärrá ¶ PERUNÄMMIRJEGGI Perunämmärinjänkä ¶ 7. ¶ Äigipaje 1760 – 1831: ¶ 3. Cuobbuuh viettih täälvi oijâgâsâst. ¶ Rahttâttâm: Láá-uv tust säänih, mon jieh tieđe sämikielân? Sänikiirjijn lii táválávt iše uđđâ saanij smiettâmist-uv. Kannat väldiđ fáárun. ¶ Sämitige kulttuurlävdikodde juovij ive 2010 kulttuurtorjuid ¶ Indonesia ¶ a) Suujet veerdi váruvávt. Maid aaicah? ¶ Mainâsteijee: Säplig tiätá, et riemnjis ij fattii njuámmil kiddâ já tondet sun návt eeđâi-uv. Njuámmil še tiätá, et säplig eeđâi nuuvt, et suoi finniičijn laseääigi. Säplig livkkáá patârâsân já riemnjis iirât toppiđ njuámmil kiddâ, mut tot-uv canccol patârâsân láávu tuáhá. Rimnjis páácá ohtuunis imâštâllâđ já uáivis ruokkâđ. ¶ 156 ¶ Natalia Vaskova ¶ 2. USA 525 ¶ 4. Ruopsisseelah luovâtteh mieldistis jođettâm haapi vuoptâsuonâst kođđoos selláid. Siämmást vorrâkolgosist sirdâšuvá raavâd selláid. ¶ UM: Jáá. No lii-uvks tot ko taid maka ij kolgâččii keččâđ, ege pilkkediđ? Lii-uvks tain tast mihheen, et taid ij kolgâččii pilkkediđ ege naarriđ taid kuovskâsâid, lii-uv kuullum mihheen…? ¶ meriáigásii já olespiäiválii virgekoskâvuotân 2-3 mánuppaje ááigán 1.6.2015 rääjist. ¶ 1 8 . P A S E P E I V I H E L L D U V  I N ¶ Sämitigge pivdá ráđádâlmijd ruukilaavâ heivitmist Tukes stivree pargo- já iäláttâsministeriöin sehe sierâ Tukesáin. Maŋeláá sämitigge áigu orniđ ruukilaavâ heivitmist ohtsâščuákkim, kuus kočoh palgâsij, virgeomâhái, nuorttâlâšâi sijdâčuákkim já Tukes ovdâsteijeid linjiđ ruukilaavâ heivitmist já čanosjuávhui oovtâstpargoost. ¶   Muu penuvproojeekt aalgij jo čohčuv 2010 ko smiettim, et neeljijuálgág skippáár sátáččij leđe hitruu. Mun tutkim já luuhim motomijd penuvkiirjijd čoođâ, et maht tiegáráin huáđđoin ubâ piergee. Já tast tot juurdâ kuuloold šoodâi. Kiiđâ 2011 lijjim jo meridâm et kalehân mun toin piergiiččim, koolgâi peri valjiđ šiev rotu já moolsâiävtuh lijjii kale. Rotuh láá maangah čyeđeh, juáhhást láá šiev peleh, hyenes peleh já maaŋgah láá jo pilás jalostum. Muu mielâsâš rotu liččij taggaar, mii lii sijvuu, älkkee škovliđ, ijge lah korrâuáivásâš já tom puáhtá toollâđ kaavpugist. Kaavpug räijee jo čuuvtij, kaavpugist ko lii väädis toollâđ pennuu mast lii korrâ miäcástemtáttu. Nube tááhust päikkipennuin maŋgâsist lii vahtimtáttu mii meid ij heivii kaavpugân já kerditáálun. Päikkipennuuh láá meid távjá uceh já tanen korrâuáivásiih sehe -jienâsiih. Mun meiddei lijkkuum miäcástiđ, te ličij soma jos pennuu puávtáččij škovliđ meccipenuvin. Loopâst mun lijjim ton mielâst, et mottoomlágán viežžee heiviiččij munjin pyereest. Viežžein ko miäcástemtáttu meerhâš viežžâm ijge vyejettem, toh láá älkkeeh škovliđ iäge uumáást tušij tiet. Kyehti pegâlmâs viežžeerotu lává labrador- já kolleviežžee. Kolleviežžest lam kuullâm, et ton jalostus ličij moonnâm še liijgâs kuhás: toi tiervâsvuotâ ij lah meendu šiev oornigist já puohlágáneh šadoh láá probleemin. Ton lasseen kolleviežžee ij lah taan ääigi Suomâst meendu ennuv miäcástemkiävtust já nuuvt meccitááiđuh láá lappuumin. Päikkipenuvin tot ličij vissásávt pyeri. ¶ 2 000 000-5 000 000 ¶   Marokko C1 ¶ Ko hiäivulâš saje lii kavnum, lii äigi algâttiđ ruovgâmkonsert. Jienniis grouk-grouk-grouk-ruovgâsáin oráseh hokâtteleh pirrâs niŋálâscuobbuid parâttâllâđ toiguin. Ruovgâmáin toh meiddei almaašteleh eres orásáid. Parâttâllâm maŋa cuobbuuh kođeh . Niŋálâs kođá čáácân joba paijeel tuhháát meiničalmed ađai manesellâd, já ores heđâlmit taid šovâttemselâidiskuin. ¶ Toimâsaje lii sämitige monnii toimâsaajeest tâi sopâmuš mield eres saajeest. Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ Suomâ sämitige čäällimkoodán 17.5.2013 tme 16.00 räi čujottâssáin: Sajos, 99870 Aanaar. ¶ 6. Mievri tuálá piäjus čurgâdun. ¶ – Na vistig, ko kuálástem lâi eskin pyereest älgimin, taggaar 10 000 ihheed tassaaš, ton ääigi ulmuuh kuálástii časkemáin, čuoggiimáin, kielâstmáin já sattii motomin kevttiđ haavi-uv. ¶ – Mun lam ohtii pettâšum hirmâdávt já lijjim hirmâd sorolâš, ko jiem koddám uággumreeisust oovtâgin kyele. Muoi uággoim eijijn ubâ peevi oovtâ jäävri alne. Moonnâm täälvi muoi kuddijm ennuv kuolijd siämmáá jäävrist. Eeči eeđâi, ete jävri lâi vaarâ huáihádâm, Matti muštâl. ¶ Näävt tábáhtui, vâi olášuuččij taat proffeet sääni: (EM95) ¶ Koijâdâm Iŋgáást, et lii-uv sun joskâm puásuipargoid. Iŋgá iätá: “Lam joskâm. Mun lam jo tommittáá puáris olmooš, et mun puáttee čoovčâ tiävdám 80 ihheed. Mun lam tommittáá rävis ákku, et jiem lah innâg mihheen pargonieidâš!” sun povvâst. ¶ Heikki Mattus ¶ –~Já tun vuárdáh tiäđust-uv, ete almeest arveškuot mielhi, hoksái Piälkku. ¶ Lâi aaibâs kuárus. ¶ "Javrij jieŋah parguu" Toimâttâm Pekka Sammallahti ive 2004. ¶ Kroatia ¶  -‐-‐-‐ torske ¶ Räähti septikolgos motomijd peeivijd ovdeláá . ¶ Äšši: Ciälkkámušpivdem iävtuttâsâst Suomâ Natura 2000 -viärmádâhân arvâlum vijđoduvâin ¶ purrâmâšsuddâdemuáli.....43 ¶ vajâldeijee kuumpih já kumppivalveh ¶ » Suu nommâ lii Johannes. » Puohah hiämáskii. Tast ¶ Ovdâskoddetáálu (Eduskuntatalo) ¶ “Sämmiliih láá tutkum hirmâd ennuu. Lež-uv innig mihheen tuđhâhánnáá? Kielâ, kulttuur, eellimvyehi, ruummâš häämi, pihtâseh, oskoldâh, luándu, puoh láá tutkum tárkká. Totkeeh tietih maggaar kállutähti sämmilijn lii, maggaar vorrâ, magareh geenih. Kii kuás ain cäävit sämmilij kuuvl já áigu maid maid-uv tutkâđ já vuárjá puoh, ääjit pargoulmuid. Ij lah kukken taggaar juurdâ et sämmilâš perrui kuleh enni, eeči, ákku, äijih, uábih, viiljah já totkee. Mutâ liihân tutkâmušâst motomin eres-uv ävkki ko tot, et totkee finnee oppâáárvu.” ¶ Säminuorah čuovviittii merideijeid ¶ Puállunjune culáiditij maassâd: ¶ Kielâpiervâl lii kielâlávgumjuávkkupeerâpeivitipšomsaje. Tot uáivild tom ete pargeeh sárnuh tobbeen tuše anarâškielâ, veikkâ párnááh kiäh puáttih tohon láá aaibâs suomâkielâliih teikkâ mättih tuše váhá anarâškielâ. Kielâpiervâlist láá táválávt kyehti pargee já Suomâ laavâ mieldi talle uážžuh enâmustáá leđe käävci olesáigásii já kyehti uásiáigásii päärni. Tääl taan ivveest mist láá puohnâssân oovce pärnid ¶ Tuomo Huusko ¶ 121A Fiindâr suddâluvá pyereest poonán. ¶ Ááhust já Maatist lii fáárust ain kamuvsyeinisirppi, stuorrânijbe já hurstâsekkâ, moos suoi pieijâv kamuvsuoinijd. Ákku čuáppá kamuvsuoinijd kamuvsyeinisirppijn já Matti čuáppá taid stuorrânijbijn. Čuopâdijnis suoi toppiv kamuvsyeinikiästu kietân já čuopâstává tom maddust kieđâ vuoluupeln. Čuoppâm maŋa suoi čuolmâstává kamuvsyeinikiästu. ¶ Sämikuávlu kieldâi ulguubeln uáppeemeeri lii stuárráámus Oulu kuávlust, kost kielâ amnâsmáttááttâs adeleh ohtsis 15 vuáđumáttááttâs uáppei já 13 luvâttuv uáppei. Ruávinjaargâ kaavpug kuávlust sämikielâ máttááttâs finnejeh ohtsis 12 vuáđumáttááttâs uápped já kuttâ luvâttuv uáppee. Helsig kuávlust sämikielâ máttááttâsâst láá ohtsis 10 vuáđumáttááttâs uápped. ¶ Tiina Sanila-Aikio lávdástâlmin Nuorttâlâšâi asâttem 60-ive juhleest. ¶ 1. Tim. ¶ pelimuddoost. Anarâškielâsâš ráámmátjurgâlusah iä lah kuittâg taan ovdil tutkum. ¶ Viini 34, 37, 38 ¶ dâovtâstumijn sehe staatâ tâi kieldâ omâstem siärvásijn já finnodâhlájádâsâin sämikuávlust. Tehálâš ¶ Fakkist jono kesiškuođij, ko ravintolast poođij olgos stuorrâ juávkku. ¶ 05.11. 09.30 – 15.00 7,5 h Čuákkimpeivi Matti Morottajain Jormokuoškâst, mast kieđâvuššojii loppâuási Ilmari Mattus ráhtim teknisijn saanijn, sehe uási Matti Morottaja ráhtim teknisijn saanijn. ¶ Aarninjargâ = Aarniniemi ¶ Maŋa lii čielgâm, et sun lâi arkeologi já poorgâi Tukholmast. Aanaar määđhi sun poorgâi nuuvt, et vuojij vistig junáin Kiirunân, kost vaaldij uápisin mottoom Viljam -nommâsii uđđâässee. Tobbeen suoi čuoigáin Anarân já Piäcámân, kost ain jođhiijn Vaarjâvuonân já Tiänurido Ucjuuhân. Tast sun peesâi riehâsáttoin Ruávinjaargân já mätki piištij njuhčâmáánu loopâst cuáŋuimáánu loopân. Suu arkkâdâhmateriaal lii Uumaja ollâopâttuvvâst 22 ildeemeetterid. (Toimâttâs) ¶ meinimárdu = mätipussi 166 ¶   njamaneh.....29 ¶ 5. Tricholoma aestuans – Äikävalmuska – Riččâšoovkâh U ¶  puurrâđ].   Na kesimáánun ko pyevtittijm, te áimu lieggânij tiäđust taađeest já arveh-uv kiäppánii nuuvt, et tot härvi arveuáhti, mii poođij tiäđust äijihšooŋâ mield, lâi tuotâ suotâs já lâi kale hitruu moonnâđ päiđittáá olgos váháš čuáskáttâllâđ. Uávtih lijjii kale čáccááh, nuuvtko subtrooppisâš stielâsist táválávt láá-uv, mut siämmást toh lijjii kale še uánihááh. Toh iä pištám ko tijmepele, uáli harvii paijeel tiijmest já ubbâraddâ ij lamaš keessiv ubâ máhđulâškin. Algâivveest kuovâmáánust lijjii kale kuhebeh-uv arvepuudah, mut tallegin ij puáhtâm nomâttiđ taid ubbâraddâarven, tegu sääni táválávt iberduvvoo. ¶ tâi ohtâduvâst. Čielgiittâsâst halijduvvoo čielgiđ ráhtusij toimâmvuođâ säämi kielâlaavâ háárán, já ¶ EUROOP UÁSSIN MAAILM ¶ Cuáŋuimáánu ¶ K uobžâ koccám 26 ¶ – Šiev koččâmuš! Jiem mun kale tieđe, Tálunjobžâ västidij. ¶ jävriluosâ.....48 ¶ 1. 2. 3. ¶ Mainâs, muštâlus tâi tiivtâ noomâ tâi tiivtâ algâšuoŋâ mield ¶ Staatâ budjetist ive 2009 lii iävtuttum 205 000 eurod sämikielâlâš kulttuur oovdedmân jâ sämiseervij tooimân. Sämitigge almoot taan meriruuđâst torjuid uuccâmnáál. ¶ Uccânjoobžah čiäruškuottii: ¶ mikroskoopkooveest. ¶ 2. Kevtidijn taam julgáštusâst olgospuohtum vuoigâdvuođâid kalga kunnijâttiđ puohâi olmoošvuoigâdvuođâid já vuáđurijjâvuođâid. Taam julgáštusâst olgospuohtum vuoigâdvuođâi kevttimân uážžu čuosâttiđ tuše lavváin asâttum raijiittâsâid aalmugijkoskâsij olmoošvuoigâdvuođâid kenigittee aašij miäldásávt. Tah raijiittâsah kalgeh leđe olgooštmettumeh já iävtuittáá velttidmettumeh tuše ton visásmitmân, et iärásij vuoigâdvuođah já rijjâvuođah tubdâstuvvojeh já toh kunnijâttuvvojeh ääšimiäldásávt já et demokraattisii ohtsâškode vuoigâdvuođâliih já págulumoseh vátámâšah tievih. ¶ – Mun vajam kal kyeddiđ täid pyereest. Taah laavhah láá keppiseh já munhân lam kievrâ, Matti ruáhásist já kuáddá laavhâid auton. Sun iššeed ain mielâstis ááhu. ¶ Ton lasseen mist láá ohtsiih hástuseh sämikielâ máttátmist párnáid já nuoráid. Mij halijdep, et puohâin sämipárnáin, aassâmpääihist peerusthánnáá, kalgeh leđe siämmáálágáneh máhđulâšvuođah oppâđ kielâ. Ton keežild lii eres lasseen tárbu oovtnálásittiđ peivikiäčču- já škovlimmáhđulâšvuođâid. Mij tarbâšep ovdâmerkkân párnáikärdimáttáátteijeid já škovlâmáttáátteijeid eenâb. ¶ 61A Jeegih láá merkkejum káártán ruškis ivnijn. ¶ Kumppi hundârušâi ohtuunis: “Tuot uccâ nieidâšpa lii-uv šiev hersku. Mut jis mun lam uáli käävvil, te peesâm livkkâliđ nuuvt nieidii ko ááhu-uv.” ¶ Loonjâst Zoja Nosova – nuorttâsämikielâ algâjalgejeijee ¶ s. 62 ¶ Muu hobby ¶ - Vuálgoon káhvástâllâđ te sárnudeen váhá eenâb, iävtuttij Heikkâ. ¶ c. Moh pasâttâsah mammutijn láá pááccám tááláá ááigán? ¶ 38–44 cm ¶ Aalmugijkoskâsiih sopâmušah Aarâhšoddâdem arvuvuáđu linjejeh maaŋgah aalmugijkoskâsiih sopâmušah. Suomâ lii ratifisistám maaŋgâid aalmugijkoskâsijd sopâmušâid, moiguin tot lii čonâsâm sämmilij kielâ já kulttuur siäilutmân já oovdedmân. Tágáreh láá el. Kuávlulâš kielâid tâi ucceeblohokielâid kyeskee Eurooplâš vuáđukirje (SopS 23/1998) já Aalmuglâš ucceeblovoi suojâlem kyeskee raamialmossopâmuš (SopS 2/1998), KP-sopâmuš (SopS 7/1976) já Párnáá vuoigâdvuođâi sopâmuš (SopS60/1991). Ive 2007 tuhhiittum OA algâaalmugijd kyeskee julgáštus čuujoot mooraallâš äššikirjen sunde meiddei algâaalmugij olmoošvuoigâdvuođâi ovdánmân puátteevuođâst. Párnáá vuoigâdvuođâi sopâmuš kenigit sopâmušriijkâid turviđ párnáid uási ohtsâškode vyeimivaarijn, vuoigâdvuođâ uásálistiđ jieijâs kyeskee miärádâstohâmân já ohtsâškodde-elimân sehe vuoigâdvuođâ suoijâlmân já huolâtmân. Peivitipšoost párnáá uásálâšvuođâst lii saahâ siärvusân kulâmist já toos vaikutmist. Sopâmušâst tiäduttuvvoo párnáá hiäđu uáinimčievâ puohâin párnáá kyeskee tooimâin. Suomâ lahâasâttâs Vuáđulaavâ vuáđuvuoigâdvuođânjuolgâdusâin aarâhšoddâdem olášutmist kuávdášlâš vuoigâdvuođah láá oovtviärdásâšvuotâ, olmoošáárvu luávkkááhánnáávuotâ, ohtâgâs rijjâvuođâ já vuoigâdvuođâi turvim, oskoldâhrijjâvuođâ, párnáá vuoigâdvuotâ uásálistiđ já vaikuttiđ jieijâs aargâ já ovdánemtääsi tááhust tehálâš aššijd sehe kielâlâš já kulttuurlâš vuoigâdvuođah. Suomâ vuáđulaavâ mield lii sämmilijn algâaalmugin vuoigâdvuotâ paijeentoollâđ já ovdediđ jieijâs kielâ já kulttuur (PL 17.3 §). Almolâš vääldi kenigâsvuottân lii vuáđulaavâ 22 §:n mield turviđ vuáđuvuoigâdvuođâi já olmoošvuoigâdvuođâi olášuttem. Sämmilij vuáđuvuoigâdvuođânjuolgâdus oovtâst 22 §:jn kenigit almolâš vääldi tuárjuđ säämi algâaalmug jieijâs kielâ já kulttuur ovdedem. Sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođâin lii asâttum säämi kielâlaavâst (1086/03). Eres aarâhšoddâdmist almolâš linjiimeh já laavah, maid kalga väldiđ vuotân: oovtviärdásâšvuođâlaahâ, laahâ sosiaalhuolâttâs äššigâš sajattuvâst já vuoigâdvuođâin, laahâ sosiaalhuolâttâs áámmátlâš pargojuávhu tohálâšvuođâvátámâšâin já aarâhšoddâdemvuávám vuáđustâsah. Laahâ párnái peivitipšoost Párnái peivitipšoost adelum laahâ (875/1981) kenigit kieldâid huolâttiđ tast, et párnái peivitipšo puáhtá adelil párnáá eenikieláin ađai sämikieláin (11 §). Párnái peivitipšoost adelum asâttâs (239/1973) 1 a § (1336/1994) mield párnái peivitipšo šoddâdemulmijd kulá eres lasseen sämmilij jieijâs kielâ já kulttuur tuárjum ovtâspargoost áášánkullee kulttuur ovdâsteijeiguin. ¶ Jáákup keejâi Raakel. Talle sun keejâi keeđgi já moonâi ton luusâ. Sun luptij tom meddâl kiängin išettáá. Tääl pessii saavzah juuhâđ čääsi! ¶ S äärmit tääl mii–uv, oo läđis Immeel, mii Hiärrá. ¶ Jaavrij jiäŋŋum álgá riddočaasijn já luohtâpoođâin. Majemustáá jiäŋŋuh jorŋâčääsih sehe virdepääihih. Jis liegâsvuođâtile muttuustâl korrâsávt já muáttá ennuu, te jieŋâin iä šoodâ nanoseh. Iäskân maŋgâ pirrâmpeeivi pištee čovgâpuolâšeh finnejeh ááigán noonâ “stälijieŋâ” . Viiđâ seenti asosâš jieŋâ kuáddá ulmuu. Jaavrijn láá kuittâg valjeest tagareh sajeh, main jieŋâ tälvikyevdilist-uv lii raše. Kaavnah tágárijd soojijd kooveest 161A. Puolâšij maŋa-uv jieŋâ alne jođedijn lii pyeri toollâđ jieŋânáskálijd mieldi. ¶ kollepuállu ¶ Eila Tapiola (2011), kooskâi lappum ¶ suáluikuávluväri = saaristolautta 72 ¶ – Joo, vuálgoon vain! Kale tääl asta, ko kyelehkin iä puáđi. ¶ Laapi räjikosáttâh ¶ a. vuoiŋâšijn, ¶ 1. ¶ - Joo, tun lah häldee, liävus nuuvt, mut mast mun tiäđám, kalga-uv häldeid lyettiđ? ¶ Palvâlusah ¶ škovlâlijd motomij peeivij ohhoost sämikulttuurân vuáđuduvvee tooimâ kevttimáin kielâlávgum ¶ Jookeerpargopittá ¶ šävvee = kohiseva, ryöppyävä 56 ¶ Ive 2004 vuáimán šoddâm säämi kielâlaahâ kenigit sämitige adeliđ vaaljâpojijmield muštâlus säämi ¶ Čuávji čárvum ¶ – Ruuđáin, ruuđáin máávsám onne. Jiem haalijd paŋkkikoortâ kevttiđ, ko kalga nuuvt ennuv numerijd já puohlágánijd tubdâlduvâid mušteđ, iätá ákku ¶ – Káská, te-uv Eerkišrokke te vuonjjâš čiäppát. ¶ Pasepeiviiđeed čokkájim vuod kirdemmašinist, já mätki ovdánij Helsigist Avelân. Mätki moonâi pyereest, jiemge mun luhhoost talle avâštâm tom, et muu keččâlusah taam määđhi ääigi iä lamaškin vala nuuhâm mut toh lijjii tääl esken älgimin! ¶ Ive 1849 Aanaar servikodde finnij nube olmâ máttááttijjee, katekeetta, mutâ ij lah čielgâs, kuás vuosmuš lâi algâttâm pargoos, kuittâg ovdil ive 1837. Tast maŋa lii motomin lamaš tuše ohtâ katekeetta já vist 1910-lovvoost láá lamaš nelji-uv. Taan čyeti-ive aalgâst pottii še Anarân vuosmuuh aalmugškoovlah, mutâ katekeettamáttááttâs jotkui nuvt kuhháá ko puoh párnááh pessii aalmugškoovlân, ihe taaiđij lam 1954. Maaŋgâs mist-uv tubdii majemuid katekeettaid Anni Kiiti, Laura Lehtola já Agneta Vale. ¶ Mut tot ij išedâm. ¶ 18. Xerocomus subtomentosus – Samettitatti – Saameettatti U ¶ Aino lii maailim movtigumos nieidâ. ¶ Stivrâ meridij iävtuttiđ almosčuákkimân, ete tot adeliččij pirâsministeriön alguu sämmilii killeel ovdánem ohtsâškoddečonâsem rähtim várás. Aalmuglii killeel ovdánem ohtsâškoddečonâsem tuhhiittui ive 2013. Čonâsem ” Suomâ, mon halijdep 2050” lii sajanpieijâm aalmuglii killeel ovdánem strategia. Ohtsâškoddečonâsem uulmij tuárjumân movtijditeh toimâsuorgijd rähtiđ jieijâs killeel ovdánem toimâčonâsmijd. ¶ Totkeesijđo ¶ – Tääbbin kale kalga váruttiđ ko jotá. Ulmuuh ääsih eidu táágu aldasijn. ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 199 ¶ Nuuvt toh omâs nieidâkuuđhah loopâst ruokâsmuvvii já algii koijâdâllâđ, et kost Juhháán lâi teehin puáttâm. Juhháán västidij, et sun lâi kollepoođáin puáttâm ulmuu mätkilaavhâst teehin, já skippáár lâi kirdelâm keččâđ pirrâsis, mut sun lâi pááccâm suoivâsuáján. Puoh koččâmušâid Juhháán ij iberdâm, mut ennuu ääših čielgii kuittâg. Nieidah selvâttii, et sii enâmist meid nieidah porgii pargoid: huksejii kuáđi, rahtii purrâmuš, tipšuu párnáid já nuuvt ain. Loopâst čielgâi, et tääbbin nieidah pargeh ennuu eenâb ko kaandah já et mievtâ hovdâ, iššeed, lâi almai. Juhháán mielâst taat lâi iimâš. Suu pääihi omâsteijee já merideijee lâi nieidâkutkâ. Kutkânieidah lopedii čäittiđ paaihijd Juhánân, mut jieijâs pááikán sij iä tuostâččii Juhháán tuálvuđ. Mievtâ kunâgâs ij killááččii oovtâgin omâs kuuđhâ uáiniđ aldagin jieijâs mievtâ. Juhánist ij lam kal haalugin vyelgiđ kolliistâllâđ, ige sun innig halidâm tutkâđ maiden. Sun lâi jo oovtâ piäiván uáinâm nuuvt ennuu. ¶ – Ákku... Eljis algâttij, mut ¶ – Tun tot kale lah njobžâriäpu tääl aaibâs jo semmuumin, avrammiäštár eeđâi. Iähân tágáreh vaskâmeh pelnub tiijmest šoodâ, sun eeđâi. Tästhân kale ij lah lamaš maggaargin luoddâ ige maađij ij kuhes ááigán! ¶ - Na, must kolgâččij šoddâđ šleđgâinsner motomin. ¶ Jo vuálus čierâsttijn láim kuullâm piso pávkkáástâlmin já ko aldeláá puásuiääiđi poođijm te tobbeen lâi monâmin njuovâdem já pačâlem. Maaŋgâid iivijd Ruošâst iälustâm poccuuh lijjii irroom jo nuuvt čuuvtij, et tain ij liččii lamaš innig eres poccui juávhust iälusteijen. Vigâččii kuittâg ubâ ääigi maasâd Ruošâbel. Vuáččuliih lijjii-uv toohâm miärádâs, et sij njyevih ubâ 70 poccuu čurruu já kesitteh roopâid meddâl. ‚urrust iä lamaš späiliheh iäge eergih, pic tast lijjii ereslasseen stuorrâ pievrihis kiäjuspeljisarvah, makâneh já nommâloopah, sehe puáris kiäjuspeljiáálduh, moh iä lamaš puásuiulmuu uáinám vaarâ kuássin. Toh lijjii uáli irâs poccuuh já lii joba arvâlum nuuvt-uv, et máhđulávt tien operaatio ohtâvuođâst koddojii majemuuh-uv Suáluičielgi tuodârkuállus tuodârkodeh, moh máhđulávt lijjii siäilum 1800-lovo koddepivdemijn. Vuáččuliih pačâlii já njuovâdii poccuidis ubâ eehiđ já kiäsáttellii taid taađeest Räji-Joovsepân luoddâkuorân. Veikkâ aalgij leđe forgâ jo kiđđâ, te poccuuh liijká lijjii puáidáheh já mun-uv ostim Alakorva Sulost čiermih, mon pieijim kuškâđ. Kuškâdem luhostui veikkâ lâi-uv jo cuáŋuimáánu algâ. ¶ Iävru; pajek. eavru ¶ Olmoošvuoigâdvuođâorgaanij avžuuttâsah ¶ - Ante Aikio täst ¶ Egypti ¶ kuvvim: Jorma Happonen ¶ Kielâašij ráđádâllâmkodde ¶ Kielah: maltakielâ, eŋgâlâskielâ ¶ – Maid tungis lah tääbbin porgâm, Puállunjune? Kuáski tenttaaškuođij. ¶ Puávtáh lasseen väldiđ ohtâvuođâ sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâhân ¶  Taat Tapiola Ilmari ¶ vyelejotteemtunnel 6 ¶ kuussâgkuálsi.....78 ¶   Konduktöörkyevtis iävá vuálgám viäskárist innig kuussân, já almaah-uv paccii toos čuážžuđ. Ko juná orostij, te oinim, maht konduktöörkyevtis leggistáin almaijuávhu olgos. Já váháš áigáá keččin juná oppeet vyeijilij. Jieš jiem innig poollâm nuuvt čuuvtij tast iärásij kuvlân, mut tuš paaccim smietâdiđ tom, moin naalijn ličij puátteevuođâst torvolumos jotteeđ. Taggaar junáváávnust ij pyevti jotteeđ, mii lii liijkás tievâ, ko talle vollit lummosuolâ. Mut ij kustoo pyevti jotteeđ taggaargin váávnust, mii ij lah nuuvt tievâ, ko talle vollit riävvárjuávkkugis. Paaccim meiddei smiettâđ tom, maht munjin lâi keevvâđ, jis jiem lijjii mättiđ hollandkielâ já jis jiem lijjii mättiđ anneeđ vaarâ. Paaccim smiettâđ tom-uv, moin naalijn kolgâččim puáttee tovváá jotteeđ, et tot jotteem ličij torvolâš. Taah láá ääših, moid jiem valagin lah luhostum kavnâđ olmâ vástádâs. ¶ Sämikulttuurkuávdáš ¶ SISKÁLDÂS ¶ Meeci lohđuttâs ¶ – Jiem mun tieđe, Tuárgis eeđâi. ¶ câttâs já nomâttum macâttâs kalga leđe uássin sämikielâlâš palvâlusâi mittedemvuáháduv já ¶ Enni njoomât párnáá maaŋgid mánuppoojijd. Eenimielkki lii umogâžân pyeremus raavâd, já tast láá syejiamnâseh maaŋgâi taavdâi já allergia vuástá. Umogâš käibid aalgâ rääjist eeni, eeji, oobij já viiljâi kieresvuođâ, kuoskâttâllâm já cummiistâllâm. ¶ 2. Jieijâs valjiimijguin puáhtá vaikuttiđ jiellâhij já šivettij pyereestpiergiimân. ¶ Párnáá kuoskâmettumvuođâ puáhtá luávkkáđ ko pärni lii kielâpiervâlist teikâ kielâpiervâlist puáhtá aiccâđ meiddei eres saajeest páárnán čuosâttum viehâvääldi teikâ kuáridem, mon vuáđuld kielâpiervâl pargee lii kenigâsvuotâ porgâđ párnái suojâlemalmoottâs ¶ Sämmilâšvuotâ lii stuorrâ uási muu eellim já lam čiävláá madduinân. ¶ Arkkitehtkišto iävtuttâsâst väljejuvvojii nube rieggei ¶ O Rähis almalâš Eeči, ¶ --- ¶ Sajosist äššigâs puáhtá rähtiđ keesi ääigi jieijâs äigitaavlu raamij siste tane- teikâ cimcâhkietleppriggee, njuškompäädi, leđđest rahtum seehâ teikâ laavhâ já puásuinähkiseehâ ađai šišneseehâ. Kietâtyejipáájáid olášutteh Saijoos čuovis válduaulast máávsu vuástá. Juávhuh kalgeh väridiđ jieijâs pargopájáääigi, vâi sijjân puáhtá táárbu mield orniđ lasestivrejeijeid . ¶ Suomâkielâ uáppeeh lijjii valmâštâm veik maggaar ohjelmnumerijd já meiddei máttáátteijein lâi jieijâs čááitus. Tot esken lâi-uv suotâs uáiniđ. ¶ Jookeerpargopittá ¶ - Na, jis must koijâdah, te puávtáččih kale porgâđ-uv. Jis viišah, te nuuđhâ tyeid koopâid já taldrikijd, moh láá kievkkânist peevdi alne, vala tuon kaasâ siis. Mun jiem lappuu kuhháá. ¶ misen alkuopetus kotiopetusta varten. Otava 1905. ¶ Ovdâsijđo ¶ fiijnâstiellâslâš hienoliuskainen ¶ – Keejâ. Tobbeenhân lii tääl ränis uárree-uv, njuámmil hiämáskij já murdelij riidon. Uárree povvâstij. ¶ Israelliih pyevtittii Siinai ävđinenâmân. Ko sij pottii Siinaiváárán, sij orostii já ceggejii koođijd já telttaid. ¶ 85 ¶ Sämitigge ocá SAAVÂJOĐETTEIJEE IŠEDEIJEE meriáigásâš virgekoskâvuotân. Pargo álgá sopâmuš mield já pištá 31.12.2015 räi. Tohálâšvuođâiähtun lii tooimâ vaattâm heivejeijee aaleeb ollâškovlâtuđhos já sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95). Tooimâ miänástuvvee hoittám váátá vijđes sämikulttuur tubdâm sehe šiev eŋgâlâskielâ tááiđu. Pargokován kuleh táválij išedeijee pargoi lasseen vättee valmâštâllâmpargoh. Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi IV/III mield (vuáđupälkki 2502,82 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 16.4.2015 tme 16.00 räi čujottâssáin Sajos, 99870 Aanaar teikâ info@samediggi.fi Lasetiäđuid pargoost addel sämitige saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio, puh. 050-3001780. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi Anarist 1.4.2015 ¶ a. Šadolâšvuotâ lii uáli vääni. Pááihui šaddeh tuše syeinih já vyeligis miestuuh. ¶ Konfereensâst lijjii luvâldelleeh, jieškote-uv teemai äššitobdeeh já meid juávkkupargeldem já paaneelsavâstâllâm. Eehidohjelmist lâi vuossâmužžân ”Sämimááccuh fashion-show” mast oovdânpuáhtojii jieškote-uv kuávlui sämimáccuheh já nube eehid lâi rockbändi SomBy suáittimin. Konferens majemuu peeivi tollui historjállâš, vuossâmuš Suomâ, Ruotâ já Taažâ sämitigij nuorâiorgaanâi ohtsâščuákkim. Čuákkimist čallui konferens almosciälkkámuš, vuávájui oovtâstpargo já valmâštâllui aalgâ SPR:n tave-eennâmlâš nuorâi lävdikoddeest. ¶ Halstâmjeggi = Halstimajänkä ¶ Kuávlulijd já ucceeblovokieláid kyeskee sopâmuš ¶ Rotái tuššâdmist láá šiev ravvuuh tárbuliih. Rottá piäsá siisâ uucij-uv ráigái mield, já ton päänih pasteh masa moos peri materiaalân. Maht taggaar huáđđoo puávtáččij toollâđ olgoláá? ¶ plankton keijusto ¶ Tastmaŋa váhá josijdui, já forgâ taat kyevtis mudoi-uv passijn meddâl junást. Ánná jurdâččij, et vissâhân taat kyevtis láin váhá peljittum. Ánná-uv peesâi algâttiđ jurgâlempargoidis. Tađe várás sun lâi hiävrásâm lusis sänikirjees-uv fáárun. ¶ Sun lii eidu finnim elimis vuossâmuid luistimijd. ¶ Puđâldâsteatter Ivaloiset Sajosist 24.10.12. ¶   Anarâš lii áinoo aanaarkielâlâš lostâ mailmist, mut meiddei áinoo sämikielâlâš lostâ Suomâst, ko Sápmelaš-lostâ jooskâi almostuumist. Anarâš almostuvá kuulmâst viiđâ kerd ivveest, main ohtâ nummeer lii kalender. Teddilâsmeeri lii 500 pittád já lostâ vuolgâttuvvoo eres lasseen Japanin, USA:n, Kanadan, Saaksan, Hollandin, Ruotân já Taažân sehe tiäđust-uv Suomân. Loostâst láá maaŋgah tavesämikielâlâš lohheeh. Loostâst láá äigikyevdilis ääših, novelleh, mainâseh, jotkâmainâseh sehe párnái já nuorâi čalluuh. Tááláá ääigist puoh numereh láá ivnenumereh. Puohnâssân 20 ive ääigi láá siijđoh čokkânâm 1723 sijđod. ¶ Tero nuáigádij siämmást ko tärhistij, et suu vuogâst lâi vala máátu. ¶ c) Lävdikode iššeen tuáimá 4-jeessânsâš pargováljukodde. Lävdikodde já ton pargováljukodde pyehtiv táárbu mield kevttiđ pargostis äššitobdeid. ¶ Tyelittälli finnejim “tuorgâid” taam škovlâskippáárstân, veikkâ lijjim iäskán nube luokast já sun kuđâdist tâi čiččâdist. Tuorgah lijjii toškâlistem motomin nieráid já nurdâlistem viällud. Táválávt suu pyerrin puáhtá ettâđ, et sun ij kuássin čurmâdâm muáđui njeigâ. Motomin finnejim ruttâvátámâšâid-uv, mut ruttâmeeri, mii must lâi kiävtust (iänááš lâi ruđâttesvuotâ), ij lamaš meendugin styeres, jiemge puáhtám suu eellimtile ton tááhust ennuvgin pyerediđ. Motomin suittim kuittâg adeliđ mottoom lovmat pennid. Taan ruttâtiileest já tast-uv, maht tot kielâ aalgij eenâb já eenâb rievdâđ toho lädikielâ piälán, lii pááccám ohtâ tábáhtus pyereest mielân. ¶ (spiekâstemjuávkku 3) tuođânálásávt tondiet, et šiev vaastâ ij lah kavnum anarâškielâst. ¶ Äijihšoŋŋâ ¶ Kiehâhân almostuvá Sáámmân siämmáá aigij, ko ruopsis vuásâš ruávgá, mäihličääci kolgá já suávvil kođá, ađai vyesimáánu koskâmuddoin. Kiehâ lii maaŋgâi mainâsij já tiivtâi lodde já luvijmield, jos iä liččii jo čuođijmield láá toh lavluuh, moh láá rahtum kievâst já ton kollejienâst. Kiehâ kokká puoh muččâdumosávt talle, ko kiđđâ lii jo puáttâm já keesi eidu älgimin. ¶ a. suálui, riijkâ, já kaavpug sárgái 1-3 oolâ ¶ S ¶ Proojeekt 1: Anarâškielâ tievâsmittemškovliittâs 64 oč: ¶ Mervi Korhonen, kuástidemhovdâ Kustannusosakeyhtiö Otava ¶ 12 eurod/iäláttâhlâš tâi uáppee ¶ Ärbivuáválii tiäđu syeji ovdán ¶ Kuobbâreh iä lah kuullâm tovlái anarâšâi purrâmušpiävdán, mii čielgee tom, et kuobbârijn iä ovdil lah lamaš noomah. Ulmuuh láá annaam taid kusâi já poccui purrâmuššân. Čááná lii lamaš uápis nommâ, mut ij totkin lah čujottâm mongin tiätušlaajân. Áinoo tobdos kuobâršlaajâ, moos láá lamaš eenâb-uv aalmugnoomah, lii stálupurssâ, Bovista nigrescens , suomâkielân nurmimaamuna . Noomah poccuukuobâr já kusâkuobâr sättih leđe taatij almosnomâttâsah, tiätušlaajâi noomah teikâ jo puoh tagarij kuobbârij almosnomâttâsah, maid poccuuh já kuusah láá puurrâm. Tááláá ääigi sämmiliih-uv láá jođeškuáttám kuobârmeecist, nuuvt et ton-uv tááhust lii pyeri tiettiđ kuobbârij noomâid meiddei sämikielân. ¶ © 2006 Sámi musea Siida & Anarâškielâ servi ¶ ääpi juuhâ kaavpug Pakistan India Nepal Myanmar ¶ – Hei Čohčâ, ele toolâ nuuvt korrâ huápu, vyerdist váhá, mii iveääigih kolgâččijm toollâđ čuákkim! ¶ Já Immeel sivnedij stuorrâ merâelleid ¶ 7. čunoikyevdi ¶ g. Agâstâl jie i jâd nággus. ¶ Piejâ~ čuopâdum piärgu tie kiilu verd. ¶ iivne vuáđuld . Luvâttâl šaddoid, moi ¶   olgospyehtimist. Nubástusah iä kuittâg toovât merhâšittee merhâsumeiäruid oles veerstâ ¶  jiem Puásuituálu ¶ Nubbe Tessu ¶ – Luuvah-uv Matti uástuslistoost, maid purrâmušâid muoi uásteen onne, ákku iätá Mattijn. ¶  (objekt) Kove: Tanja Sanila ¶ 11. ¶ Ohtâvuođâtiäđuh: Jussi Isokoski, toimâttâsjođetteijee-pyevtitteijee, Tuupa Records Oy, Gsm: 040 846 5844 Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. , www.tuuparecords.fi ¶ 31. Taažâ lii energiajietânâs ¶ kevttim? ¶ - Muu mielâst juáhhást uážžu leđe nuuvt stuorrâ tâi uccâ táálu ko haaliid. ¶ Tovláá ääigist, ko lâi vala kiđđâpivdo mottoomnáálgin loválâš, te rävis kiđđâvuonjâččist lâi tievst ain sitkâdis čeve já nuuvtpa tast, teikkâ ton čiäppát porrest lii pááccâm meiddei sänivaajâs-uv maajeeldpuáttee suhâpuolváid, mon vaarâ iä nuuvtkin kales innig tieđe. Sänivaajâs kuoskâttij já uáivildij nomâlâsân taggaar ulmuu, kiäst lijjii erinomaš pyeri käibivyeimih, teikkâ šiev päänih já návt sänivaajâs kullui: ¶ Njiävđám = Näätämö ¶ Várugávt čaasij alne ¶ Hissi lâi tuođâi-uv hiđes tego Heikkâ lâi-uv muštâlâm. Tot ij mestâ jo puáttámgin, já ko sun viijmâg peesâi pajas, sun koolgâi vistig uuccâđ olmâ uuvsâ. Luhhoost Heeihâ uuvsâst lâi nommâ. Ánná sooitij uksâkiälu. Vistig ij kullum mihheen. Ánná sooitij vala nube kerd. Te kullui kiinii liihâdmin siste. ¶ Tallinn ¶  kolgáin Iđedist piejáim taid njuoskâ viermijd já suávvilijd reppuid. Togo alda lâi uccâ jáávráš mast čuáđgih vuojâdii. Must lâi saksalâš suátikiiveer, moin taid pačâlim. Lijjii vala kulmâ lemnuu, ettim skippáársân: jiem lah kuássin kuáddâm kuárus piso meecist, jiemge ááigu täälgin tom toohâđ já kuođđim taid kulmâ lemnuu päjihánnáá. Väzziláim peiviv Kiälá kuolbân mield maađij piällás. Vazzijm mottoom riämnjápiäju lappâd, te uáinistim ko lihâstij miinii munnuu ovdiipeln. Lomâláim, já keččim tärhibeht, na kuobžâ tot lii. Kejâdáim, láá-uv togo enâbeh, mutâ iä togo lam eenâb ko tot ohtâ. Keččim já smiettim: kogo pehtsun tast váimu lii? Toos kolgâččim teividiđ. Skihtejim, já ko paaččim, te kuobžâ koočâi ige ubâ lihâstâmgin innig. Moonáim ton luusâ, tot lâi ton náál, tegu ličij áigumin volliittiđ. Korvim tom ovdiipel, kiiveer valmâšist pääččimnáál, lijjii must vala kyehti lemnuu. Nurdâstim pissopijppoin, mutâ tot lâi jo jáámmâm. ¶ Lahâčällee virgesajasâšvuođâ 1.10.2013 – 31.7.2014 koskâsâš ááigán. Lahâčällee váldupargon lii toimâđ sämmilij vuoigâdvuođâid kyeskee aašij valmâštâllen já oovdânpyehten sämitige haldâttâsâst. ¶ nuurrum amnâstuvâst, láá mittedmeddum mielâkiddiivááh dokumenteh poccui kuáđutmist já ¶ – Kale tun tom vala jieš-uv puáđáh huámâšiđ, lâi jyehhee vástádâs. ¶  4 3. Cortinarius traganus – Haisuseitikki – Háisooseitik U ¶ U Đ Đ Â I V E Á P T U ¶ Suullân miinut kapteen tiäđáttâs maŋa mii rähis kirdemeemeed aalgij valmâštâllâđ mii pággusiäivumtilálâšvuotân . Mijjân puohháid lâi selvânâm, et tääl eellim puávtáččij leđe "katkolla" . Lijjim puáttâm ton mielân, et "lievlâprobleemij" lasseen mist ličij meid siäivumsteelligprobleem. Kirdemeemeed čaaitij vistig jieijâs peeŋkâst maali, maggaar pággusiäivumstiällu lii, jeđe tast maŋa sun eelij vala jyehi mađhâšeijee lunne sierâ keččâmin, et stiällu lii tohálâš já maht ton kolgâččij toollâđ loopâ räi (eellim vâi?). ¶ váimuskálžu sydänsimpukka ¶ 2. Ruvvii lastikvijvám vuoptâdâidâd. ¶ – Lii-uv vuáŋŋáš oppeet Hirškiihâ nahârist? Myerji virkosmuvá já hundâruš ko kuldâl Hirškiihâ. ¶ Kulttuurehidist lâi meid sämmilâš teatter. Kooveest čájáttâlmin Irene Länsman já Anna Näkkäläjärvi-Länsman. ¶ kyelišlaajâ? 53 ¶   – Ij lah tuotâ! eeđâi eemeed ige oskom ovdilgo jieš ooinij. ¶ jis tarkkuustâlloo tuše vuolgâttum peelijn finnejum vástádâsâid ige toi koskâvuođâlâš mere. ¶ Anarâškielâ seervi historjá ¶ Tehálâš äšši oovtâstpargoost lii tábáhtusâi já teividmij maaŋgâpiälásâšvuotâ, já tot et fáárun fättee nuuvt maŋgâs ko máhđulâš. Poolitlâš tooimâi lasseen ferttejeh leđe še eres-uv tooimah jieškote-uv aššijd mielâkiddiivâšvuođâ tobdeid. Taas ohtân ovdâmerkkân Laura-Maija maainâš ihásijd salibandy sämimiäštárvuođâkištoid, moh čuákkejeh oohtân neelji eennâm säminuorâid. Kištoin lii jo šoddâm jyehi-ihásâš ärbivyehi, mon viggâp siäiluttiđ. Kištoid lii uáivil toollâđ vuáruttuvâi jyehi neelji staatâst. “Sierâlágán tábáhtusâin uápásmuvá ulmuid eres náálá. Ulmuin iteh uáinusân sierâlágáneh peleh seminaarist, tegu veikkâ salibandy spelâdijn tâi sämimuusik festarijn ” , Laura-Maija valdâl. ¶ 7. Ucjuuhâ ¶ Ovdedemenâmijn lii uccáá ráhtulâšvuotâ, perruin láá ennuv párnááh, aalmugist lii hiäjus škovlim já raavâd pyevtittuvvoo liijgás uccáá. ¶ – Ij puáđi ubâ mielângin! Elmer vuástálistij já čielgiiškuođij: ¶ Peterburi = ¶ Ruoššâ H4 ¶ kerdiseeŋgâin láá roobdah ¶ čäcimittár ¶ a. sárgás A, mii maneseelân tábáhtuvá heđâlmittem maŋa. ¶ Kielâvuoigâdvuođah ¶ Talle puohah čuorvuu: ”Lyešti Barabbas já riistânnavlii Jeesus!” ¶ Škovlimpeeivih šaddeh teorialuvâldâlmijn já stivrejum pargopáájáporgâmpeeivijn. Pargopáájáporgâmpeeivij ääigi pyevtitteh kirjálii materiaal, mon vuáđuld almostiteh proojeekt loppâpuátusin sämimáttááttâs idea- já raavâkirje. Raavâkirje almostiteh sämi- já suomâkieláid. ¶ – Vissâhân toh hárjuttâllee nuáidih taheh liijkás ennuv paaid, vâi? nieidah povvâstii. ¶ – Máánu lii kal hitruu, ko tot nohá já šaddâ ain uđđâsist lađâsmáánnun, Myerji imâštâl. ¶ Čuákánkiäsu ¶ 4 . 5. 6 . ¶ Känisoppá – kuusâ purrâmuš? ¶ c. pieđge jeijee. ¶ Moab enâmist assáin kyehti nissoon, Noomi já Ruut. Noomi lâi ovdeláá vuálgám kálláinis já kuovttijn kandâinis Juuda enâmist já Betlehem kaavpugist, tastko purrâmâš lâi uccáá já tobbeen ulmuuh nelguu. ¶ A B ¶ - Pyereest toimum, Jovnâ, Haŋgal kijttâlij. ¶ 3.3.5 Sisčasij kuávluh ¶ – Riävskánieidâ . Párnáikirje. Petter Morottaja . Kuvvim Martti Rikkonen Aune Kuuva idea mield. Anarâškielâ servi ry. 2000. 22 s. ¶ Kove: Ulla Isotalo ¶ 107 ¶ Pargopitáh ¶ Ruánniháittáájoorŋâ máddáákeččin Kalluudemsuolluu já Vehersuolluu kooskâst lii Sigáčiärrumčuálmi . Matti Morottaja toimâttem kirjeest “Sigá maainâs” Paul Valle (1826 – 1906) maainâst: ¶  om. čeppi , kandâ , rähtiđ , muččâd , kukse Vâi  Muštâlemcelkkuuh Sirdeh – Eelij-uv Áábrâm onne tääbbin? ¶ - Muái vissâ poođijm čoovčâ enâmân? Jovnâ koijâdij várugávt. ¶ Adde peinijâškrokodiilân tulces paanijd. ¶ Lii 5 päikkinoomâst ¶ Eallu-laavlâ Kielâ ceelhârááhtus: Párnáá tiäđulâšvuođâ tast maht säänih lohtâseh nubbijdsis celkkun puáhtá ovdediđ jieškote-uvlágán kukkâsijguin. Ovdâmerkkân tavesämikielâst; Lei oktii áhkku (äigihäämih) , Beahká viessu (relatiivceelhâ) , Meahcci eallit (veerbâi persovnhäämih), Okta guolli vuodjá (veerbâi sujâttem) ¶ Stuorrâ tuuveest lâi stuorrâ passeemuvnâ, mast possii leeibijd já motomin piärguid. Ucceeb uvnâ lâi mast vuoššii já rahtii purrâmušâid. Kuhes pevdi mon kyevtpeln kuhes riäŋkuh. Mii peerâ uážui kokkiđ já rähtiđ purrâmuš meid tast siämmáá saajeest ko táálu ulmuuh-uv. Motomin purâdijm táálu ulmuiguin ohtân kuhes peevdi piällást. Mii peerâ lâi luhostum peessâđ šiev táálun, tom táálu ulmuuh äddejii pyereest mii evakkoi tile. Ton táálust lâi eennâmtuálu, lijjii kuusah, saavzah, šaveh, käänih, kyehti hiäppuš, varsa já maŋgâ kisá. ¶ Sämmilijn tuše nuorttâlijn lii tanSSâäRbivyehi. Jis taggaar eres sämmilijn lii lamaš, ovdâmerkkân kuobžâkoddemân kullee riittin, te tot lii ristâlâšosko mield lappum. Nuorttâliih láá tánssám Ruošâ pehti puáttám katril. Onnáá peeivi ärbivyevi tuálih Čevetjäävri já Njellim tanssâjuávhuh. ¶ Must láá poccuuh, et puásuipargoid mana še ennuv äigi. Keessiv jođám vyesimiärkkumijn já lam lamaš tääl meiddei muávloin čokkimpargoin mieldi muádi keesi ääigi. Čohčuv já tälviv láá oppeet pygálusah já njuovvâmpargoh. Pirrâ ive láá jyegimuđušiih puásuipargoh. Poccuuh láá munjin teháliih, ko toh lahteh muu madârvaanhimáid já meid sämmilâšvuotân. Ige tot lah tuše pargo pic eellimvyehi. ¶ d. Maht cijkko já ton uccâ viälppáh finnejeh raavvâd? ¶  Partikkâleh A) Säämi veerdi ¶ 5. Kirkkokodde kolgâččij pieijâđ joton proojeekt nuorttâsämikielâlâš kaastâ-, hävdidem-, pääihipasottem- já ehidâspalvâlussteevstâi jurgâlmân. ¶   Nuorttâsämmilij máccuheh iäráneh eres sämimáccuhijn eres lasseen nuuvt, et tain lii valjeest kässeekeđgikirjim. Jiešvuođâliih tyejeh kässeekeđgikirjim lasseen jáá veddi- já pessipargoh sehe snäldein poonnum, saavzâulloost rahtum ráánuh, vaacah já suháh. Kyelenahkij kevttim lii majemui ihelovoi ääigi maccâm tyejimiäštárij táiđoid. Almai ärbivuáváliih pargoh láá sanirievah, kerriseh, kárbáh já jieškote-uvlágáneh anotiiŋgah. ¶ Anu Avaskari ¶ Lii tuše ohtâ ruumâš já ohtâ Jieggâ , nuuvtko meiddei tot tuoivâ, moos leppeđ puávdejum, lii ohtâ. (KAT11/IM) ¶ TSS-sopâmuš syeji ovdán ¶ 5. ¶ Kiäppáh tuáimih haapi hahhen, já vorrâ joođeet haapi organiismân. ¶ Sämitige stiivrâ jotkâčuákkim 18.11.2015 ¶ 1. Algâaalmugijn lii vuoigâdvuotâ vuáđuduđ jieijâs škovlâvuáháduvâid já -lájádâsâid, moh adeleh máttááttâs toi jieijâs kielâiguin toi kulttuurlijd máttááttâs- já oppâmvuovvijd hiäivuláin vuovvijn, sehe vuoigâdvuotâ stivriđ taid. ¶ s. 51 ¶ Kielâ: ranskakielâ ¶ Paavvâl Ateenast Apt 17.16-34 ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtus ¶ 11. Leccinum variicolor – Nokitatti – Kiepâtatti U ¶ ulmen lii selvâttiđ, maht kreikakielâsâš Uđđâ testament algâteevstâ teermah σῴζω , ¶ Šadoh: ulâštooŋâs, vuorâččâsmyerji, kiärppáálostâ, lyeme, jeggijuŋŋâ ¶ Almottâttâmluámáttâh ¶ b) tuhhit konkreetlijd tooimâid ulmenis lasettiđ säminisonij ovdâstem pooliitlâš já almos elimist sehe sämisiärváduvvâst ete ubâ ohtsâškoddeest, ¶ Aalmugijkoskâsávt miänástum sämmilâšmuusikjuávkku Adjágas puátá porgemáánust Anarân Ijâttis ijjâ – algâaalmugij muusiktábáhtus váldulávdástellen. ¶ Pelnub oho tassaaš finnejim šleđgâpoostâ hollandlâš IKON-TV:st, mon kuvvim- já toimâtteijeejuávkku lâi iällám Säämist. Sij lijjii paddim čiččâm päddid tievâ sämmilij eellim: puásuituálu já škoovlâ. Tot lâi amnâstâh eurooplâš politiikkár já toimâtteijee Paul Rosenmöller ohjelmân Paul Rosenmöller en... De grenzen van Europa (´Paul Rosenmöller já... Euroop rääjih´). Paul Rosenmöller lii Holland ruánáá piäluduv oovdiš ovdâolmooš já tááláš TV-toimâtteijee. ¶ oovdeldvine maajeeldvine ¶ Mon puáráseh markkâneh láá? ¶ Jussá Seurujärvi 2.lk ¶ – Jiem lah kale ovdil návt kuhháá káhvástâlhennáá vázzâm. Käähvi ko lava juhâmen, te Juni Heikkâ já Isákkáá Ánná puáttiv stuorrâ noođijgijn pálgá meld. Heikkâ iätá: ¶ – Maid tuo tast nievdâvettee? enni imâštâl. ¶ šordeäimi = särmäneula ¶ 38. Mecci liäđu kiđđuv. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 114 ¶  čokkáá. Enni – Eidu nuuvt. Erduus olmooš sáttá veikkâ korâstâllâđ iärásáid, veikkâ ij liččii suttâmgin kiännân oolâ. Sust sáttá leđe mudoi hyenes tile. Mun lam motomin iđedist erduu tego kuobžâ, ko lam eidu koccám, Heikkâ povvâst. ¶ Ilmari Mattus ¶ 106 ¶ Ko skiijpâ lâi kuávdoo meerâ, Immeel pajedij korrâ piegâ. Tot koorâi šuármun já skiijpâ mestâ cuovkkânij ollâ páárui kooskâst. ¶ d) Elleeplankton meeri. ¶ Pittá Esteri Vuoris kirjeest Martin sarvi- ¶ lii kontekstuaallâš ävži. Taan äävži tiet vuástáväldee sáttá iberdiđ jurgâlus viestâ ¶ 210 ¶ Ohtâ uđđâ politiik tehálumosijn amnâsoosijn lii innovaatio ovdedem jyehi kuávlust Euroopâst. Innovaatio lii almolii ibárdâs mield tääl áinoo vyehi pehtilittiđ kištodemnaavcâ já miänástuđ maailmvijđosávt. ¶ Sämmilâš ohtsâškodde lâi pyreest ornijdum: vuáđuohtâdâh lâi perruin tâi suuvâin šaddee sijdâ, sämisijdâ, main lâi jiejâs kuávlu. Tain šoddâm viärmádâh uulij ubâ Tave-Fennoskandia pirrâ. ¶ – Láá-uv kyeleh uccáá vâi ennuv? Hirškikkâ koijâd tiätuäŋgirin. ¶  láávu Binna Bánna párnái radio ¶ 22 ¶ Väldimeerâin čuovjisskálžu šadda joba 15 senttimeetter kukkosâžžân já máddáápiäláá Nuorttâmeerâst-uv vala love senttimeetter kukkosâžžân, mut Suomâ riddoost ton kukkodâh lii innig nelji senttimeetter. Mađe sálttáb merâčääci lii, tađe stuárráábin čuovjisskáálžuh šaddeh. ¶ Mainâseh I ¶ Napoli F7 ¶ - Taat lii Regnaf. Sun lii taam juávhu merideijee já västid muu siijdâ torvoost. ¶ –~Taam paahâ, taam paahâ! Muu väldipaje táiđá leđe nuhâmin. Puáđáččijba puáttee iijân olmâ puolâš, vâi pesâččim cuoŋŋuu mield jieččân jieŋâlaanan. Mut maidsun tallegis, jis taan ive jiem monâččiigin lannasân, pic pásáččim teehi já kejâččim, maggaar lii sun, kote váldá vääldi muu maŋa. ¶  muorâ. Eeči Säämi kielâtaho-palhâšume juáhhoo nube keerdi já Sämitige säämi kielârääđi lii mieđettâm säämi kielâtaho-palhâšume Iänuduv kieldâ juávkkupeerâpeivikiäčču Miessin*. Säämi kielâtaho-palhâšuumijn adeluvvoo tubdâstâs sämikielâlij palvâlusâi já sämikielâi sajattuv oovdedem pyerrin porgum ansulâš pargoost Suomâst. Säämi kielâtaho-palhâšume lii säämi tyeji já diploom. ¶ Vilpâstâm já uáinám, et muu pulbetskippáár lii jo čokkáánmin peŋkkâsis. Siämmást uáinám, et máttáátteijee kiäččá munjin já nuáigádist uáivis váháš vuáluskulij. Iberdâm, et ličij muu vuáru täälgis ettâđ nommân já nuuvt mun čuožâstâm. Vigâškuáđám jienâ čuddust, mut tuubdâm, et jiem áppád ettâđ maiden. Liijká viigâm: ¶ lahna ¶ Maađij lâi čuuvtij-uv koskân, mut loopâst pessáim Keniškuoškâ vuoluukeš, mon räi maađijvuáđu lâi mottoomnáálá rahtum. Keništuve já Keniškuoškâ koskâ kale lâi nuuvt hyeni, et iänááš määđhi karttáim väzziđ. Keniškuoškâ paijeel ij lamaš rahtum vala šalde já kuoškâ vuoluukeččin lâi käärbis já värialmai. Käärbis lâi kuittâg nuuvt kezzi já hirmâd kukke, et masa jiem tuostâ ubâ lavkkiđgin toos. Oroi, et nievt kezis käärbis kale kommáán tállân, jis toos paijaan. Munnuu pyerá še loptejui kárbás. Ruokâsmittim miellân já nuuvt värialmai suuvdij munnuu Puksâljäävri mield Keniškuoškânjäälmi nubebel, veikkâ poollim ubâ paje, et kuás tibi te käärbis kommáán. Käärbis pisoi kuittâg ciäggust, veikkâ stáávrui-uv já ko nubebel pessáim, te tast ovdâskulij lâi-uv táválâš väzzimpäälgis, mon mield jođhijm määđhi. Tot lâi pááihui nuuvt-uv pyeri, et puohtim čokkáđ pyerá steellig alne kuittâg-uv taid kuolbânijd, mut iänááš kale kolgáim väzziđ. Juhháán-Uulá lâi maŋgii ovdil-uv iällám tääbbin Ucjuuvâst já sunjin lijjii taah pálgáh uáppáh. Vuossâmuš táálu Keniškuoškâ rastaldittem maŋa lâi Cieskul, moos orosistáim. Jiem tubdâm táálu vievâ, mut mielân lii pááccám, et tobbeen lijjii iššeed, eemeed já kyehti táálu kaandâ, main nube nommâ lâi Heikkâ. Orosistáim kähvivuoššâmpajan já ko láim káhvástâllâm, te oppeet jođhijm määđhi. Nuuvthân päälgis čuoggâsij jävrriidon, mon nubebeln oinui táálu. Tot lâi Jumbál, mii meiddei ličij hyelkkitáálu munnui. Ko viljâm lâi siävvám jäävri rasta, te forgâbalij vaazij nissoonolmooš riidon já suládij munnuu viežžâđ. Sun lâi Jumbál Iiŋg Elli, kote lâi viljâsân já joba munjin-uv uápis olmooš. Iiŋg Elli lâi motomin ijâstâllâm mii pääihist lappâd monâdijnis. Jumbál käärbis lâi siämmáálágán kezis käärbis ko lâi lamaš ton värialmast-uv. Juhháán-Uulá luptij pyerás kárbá oolâ tuárrást já oppeet poollim kárbá kománem, mut nuuvt mij liijká peesâim viestârbel jäävri. Orosistáim Jumbálist kähvijuuhâmpajan já oppeet vuolgijm juátkiđ määđhi. Innig liččii lovmat kilomeetterid, já liččijm Saarelist. Kuittâg lâi vala Havgânjaargâ táálu Puáđupove paajaabeln, kost meiddei orostáim kähvijuuhâmpajan. Tobbeen še lijjii munnuu hyelhih já puddâ vanettij-uv váháš kuhebužžân. Láim aainâs muáddi tiijme táálust já viljâm savâstâlâi huolhijdiskuin já mun uápásmuvvim olgon šiiljon já ton pirrâsân. Jiem lamaš vala avestân uáinám kääni, muidego aabiskirjeest, jiemge jurdâččâm eissigin, et uáináččim taggaar já vala tääbbin Ucjuuvâst, mut nuuvt vain keevâi. Ton táálust lijjii muáddi kääni já toh kale lijjii munjin imâšeh. Peessim vala smakkiđ vuoššum käänimane, mii kale lâi tuotâ hersku. Mestâ siämmáá njaalgâ ko čuáđgi tâi kuálsi mane. Kejâstellim meid sááđhust taid Ucjuv-mallisâš kárbáid já nomâlâsân Havgânjaargâ kárbáh lijjii kustoo uáli pyereest rahtum, veikkâ lijjii-uv muu mielâst meendu keezih jäävri alne suhâmân. ¶ – Ráhtâm kirje Anarâškielâ kielâoppâ , mii lii val kietâčaalân. ¶ – Ji-, jiem mun kale haalijd, Assaaskuolgâ vuástálistij já nááđui ain tyebbiláá mecciroobdân. ¶ uážu pääcciđ tuše oovtâ ulmuu ärdei oolâ. ¶ Jotelávt sun vaaldij stuorrâ pustavijd pápárân, mii lâi mahtnii almostum, nuuvtko tot pennâ-uv, moin sun čaalij. I, N, T, E, R, N, E, E, T, I, S, T, L, I, I, T, U, U, P, Ä, I, K, K, I, S, I, J, Đ, O, S, T, P, U, Á, S, T, U, Ä, Ä, I, G, I, P, I, E, I, J, U, M, M, A, A, I, N, Â, S, J, N, K. “Interneetist lii tuu päikkisiijđost puástu ääigi pieijum maainâs” , tast luuvâi čielgâsávt, mut talle lijjii val kulmâ puustav, j,n já k. Sun ij tiättâm, maid toh merhâšii, mut jis lodde lâi tiättâm, kuus sun kalga moonnâđ, kal kirje-uv tiätá, maid toh pustaveh merhâšiččii. ¶ 31. Mane vorrâ jotá organiismâst? ¶ jurgâlâm: Ilmari Mattus ¶ Lyemeiveh iä lah čoođâg siämmáá pyereh. Motomij ivij kaartah tuuttâđ ucceeb miärán já hyeneeb táásán. Šlieddâm já paijeelladdâm luámánijd kannat vuoššâđ hillon já säppin, veikkâ toh iä siälu kolmâsistkin nuuvt pyereest. Motomeh läittih luámánij stuorrâ já korrâ siemânijd. Toos-uv kávnojeh koonstah, maht sierriđ siemânijd. Taan ääigi uáináh láá maaŋgâlágán kievkkânmašineh. Ton mašinân, mii juo parga puoh, lii finniimist säppičárvumpiergâs já piärgumillo, moh oovtâst sierrejeh siemânijd. Lam jieš-uv puurrâm lyemehilo, mast ij lamaš ohtâgin siemâ. Tom lâi ráhtâm sijdâkuáimám, kote ravvij vyevi maht lyemekoorah já siemânehkin iä moonâ tušás, ko toin puáhtá vuoššâđ vala sääpi. Leškii siemânij oolâ čääsi, lasseet sukkâr, tuoldit, sehe sillii. Poorgâ tom nuuvt kuhháá, ko ivne luovvân já finniih tuotâ šiev lyemesääpi. ¶ siisâ (čálástuvah) ¶ Saavzah iä puáttám eivi jyehi eehid puuvrán, ađai pááikángin, mut ij lamaš mihheen vaarâid, kuás jo ohtâgin piätu ij lamaš piäggám kuhes ááigán Čovčjäävri kuávlust. Saavzah sattii leđe ubâ iijâ-uv olgon, mut kuusah kale pottii pááikán jyehi eehid já jis iä puáttám, te talle taid ferttij vyelgiđ uuccâđ. Toh sattii moonnâđ kuobbârij maajeeld veikkâ mon kuhás. Kuusah kuittâg ain kávnojii, ko lâi tiäđust, kuus toh mielâstubbooht ain monnii já eeči huolâttij toi pačemist tast maŋa, ko toh lijjii navittist. Eejist lâi ain Lapin Kansaast kiesâstum sátká njäälmist, pyellee, tâi časkâm, mut ain njäälmist, joba talle-uv ko sun poojij kuusâid. Motomin kuunah kočâdii mielkkisaaŋkon, mut totkin ij häittidâm maiden. ¶ čuuhum = terotus ¶ 94 ¶ 6. 7. ¶ sulâstiteh uccâ kuáláá. ¶ Mätki kuittâg moonâi maht moonâi, já jyehi sajattuv puotâ aalgij ain uđđâsist tot siämmáš peŋkâilonottem. Ko munnust lâi vala umogâš fáárust, tot oroi hirmâd jo ahevin, ko ij lam fastâ saje, kuus suu lyeštiđ já tot-uv, et ulmuuh iä iberdâm, et sijjân–uv ličij sáttám aaibâs pyereest keevvâđ siämmáá unohávt ko mijjân. ¶ kieldah já kuávlust tuáimee staatâ ohtâduvah láá pargeidis peeleest uceh. Tiäddučuágástâhhân lâi ¶ Toimâstivrejeijee ¶ Anni Kitti ¶ 2 tejâpastem liäibumpulvereh (leivinjauhe) ¶ tiäppuskuáppu.....118 ¶ Aalmugijkoskâšii artikkâl 8(j)-pargojuávhu pargon adelii el. rähtiđ rijjâtátulijd ravvuid algâaalmugij tievâslii já vaikuttettee uásálistem vievâst tast, maht staatah pyehtih puoh pyeremus máhđulijn vuovijn ovdediđ lahâasâttem já haldâttuv artikkâl 8(j) olášuttem várás. ¶ Peivimäälis, jieškuástidlâš ¶ Ávus nommâkištoin uccui säämi kulttuurkuávdážân sämikielâlâš, mielâstubbooht tave-, aanaar- tâi nuorttâsämikielâlâš nommâ, mii koolgâi leđe uánih, pehtil, mielânpäccee já iäruttuvvee já mii koolgâi almottiđ kulttuurkuávdáá ¶ – Tiäđust-uv lah Jeesus, eeđâi hávádum. Sun luptiidâđâi šyehkin käŋŋirijdâs oolâ. – Sirdust váháš olgoláá, et puávtám toohâđ olmâ tilálâšvuođâmiäruštâllâm. ¶ 33. Sieidilássá , Njammijäävri Ááhársuolluu já Kuáskimsuolluu kooskâst (Samuli Aikio 1999) ¶ Latvia G4 ¶ Säämi kielâlävdikode jesânin pajan 2010-2011 nomâttuvvojii čuávvoo ulmuuh: ¶ Oulu ollâopâttuv Giellagas -instituutâst lii väldikodálâš sierânâspargo sämikielâ aaleeb máttááttâsâst já tutkâmušâst Suomâst ¶ c. Maht muorâkárdár lii suoijim oomeenmuorâid muldesäplig já ruošânjuámmil vuástá? ¶ Juh 13:36-38 ¶ d. Maht lodeh viggeh piäluštâttâđ oppui vuástá? ¶ Martta Alajärvi ¶ - Mun eellim Kivs kulen, Jovnâ eeđâi. - Já sun meridij muu vyelgiđ toho. ¶ Regnaf eeđâi talle maidnii. Häldee kuldâlij já talle kočoi nube häldee. Suái lehháin uuvsâ, vissâ sijjân. ¶ - Joo, suotâs, ko ij taarbâš ohtuu jotteeđ! Mut siisâ tun jieh uážu puáttiđ, Ánná povvâstij. ¶ Venezuela uáivikaavpugist Caracasist lehâstui koskoho 30. njuhčâmáánu 2011 venezuelalii čuovâ-kovvejeijee Antonio Briceño uđđâsumos čáitálmâs, sämiarttâsâš 520 puásujid. Lekkâmtilálâšvuotâ kiäsuttij suullân 700 ulmuu juávhu. Lekkâm spesiaalkyessin lâi Suomâ Sämitige värisaavâjođetteijee, kielâtieđâldeijee Irja Seurujärvi-Kari. ¶ s. 116 ¶ Ko Afrik väldikodeh finnejii jiečânâsvuođâ, lijjii maađijeh já ryevdirađeh uccáá já tiervâsvuođâhuolâttâs já škovlim iä lamaš mongin muddoost. Stuorrâ eennâmtááluh lijjii kuhháá eurooplij omâstusâst, já tááluin šoddâduvvojii tuálvumšadoh Euroopân tuálvumnáál, tegu pumbul, palmuoljo, eennâmpähkineh, kumi, kaakao já kähvi. Táváliih raavâdšadoh viljâluvvojii já viljâluvvojeh ain-uv liijgás uccáá. Maaŋgâin Afrik väldikuudijn lii-uv vááijuvvuotâ ravâdist. Ráhtulâšvuotâ maaŋgâin Afrik väldikuudijn lii vala uccáá já távjá olgoeennâmlij omâstusâst. Iänááš uási Afrik väldikuudijn láá kievhis ovdedemriijkah. Maaŋgah tain láá pááccám onnáá peeivi räi kieđâkeččen olgoeennâmlâš iššeest. ¶  ohtâvuođâst. Vijđodâh: 242 000 km 2 ¶ - Ij must lah mihheen, Ánná kielestij. Sun ij mahten tuostâm ettâđ, et lâi vájáldittâm uástiđ hiijvá ige täigi tonttáá pajaniččii. ¶  Kuáluscelkkuuh Taah  subjekt b. Mii aavhijd muottust lii čuuhčán? ¶ - Mun piivdám addâgâsân, et karttih návt kuhháá vyerdiđ, mut tääl mij lep valmâšeh vyelgiđ. ¶ Säminuorâi ovdâsteijen väldikodálii SOUNDS-tábáhtusân Porvoon väljejuvvojii ucjuvlâš Villat -juávkku já avveellâš Čagaldahttit -juávkku. Villat-juávkku vuálgá väldikodálii tábáhtusân pitáinis Dan man oainnát, mon stivrejeijen lii Niilo Rasmus. Avveel vyelitääsi škoovlâ juávkku Čagaldahttit vuálgá Porvoon pitáinis Čagaldahttin, mon stivrejeijen láá Maarit Niittyvuopio, Laura Niittyvuopio já Hannu Huumonen. ¶  -‐hánnáá Hän vielgissiipuul 40 ¶ c. tiäđuid ravâdist ¶ Monni ruámustij Pieinis-Piäká šiiljon. ¶ b. Čääli tiivre puotâ sääni piätu tâi šaddoporree. ¶  muštâleh maggaar Sun juuvâi rišo maŋa iiđeedteejâ já smietâi elimis, mii lâi fakkist muttum nuuvt čuuvtij. Tääl sun ličij kale tuáivum, et Heikkâ ličij puáhtám váháš ááigán pääcciđ suu kuuvl - kuittâg ton ááigán, et suoi liččijn puáhtám oovtâst puurrâđ iiđeedpitá, mut nube tááhust sun smietâi jo sunnuu ohtsii puátteevuođâ já arvâlij, et tagareh-uv iđedeh kale puáđáččii. ¶ Apostollâšvuotâ 21, 37 ¶ Kuássin jiem sunnuu peessâm uáiniđ ko suoi láin jáámmám. Nuuvtpa ubâ jäämmimäšši lâi pááccám váhá suámálâžžân, mii ain tyellittälli poođij mielân já váhá väividij-uv. Piištij uáli kuhháá ovdilgo tuođâi-uv iberdim, mast lâi saahâ. ¶ Kolgee čaasijn lii valjeest happi. ¶ Čuákánkiäsu ¶ Aarâkuáti kesipäikkin ¶ Lumone t ¶ Lättee oroi tievâmin. Ánná kejâstâlâi pirrâsis. Sun ááigui kale libžádiđ olgorääigi - oovtâgin huámmášhánnáá. Sun tuámittij olmoošhivvâduv čoođâ viäskárân, usâstâlâi taakis já keččâlij leđe nuuvt huámmášmettum ko máhđulâš nurheest. ¶ 1 mp soijakastik ¶ - Jiem mun tieđe, jiemhân mun ige kihheen lah taid luuhâm, Haŋgal västidij. ¶ Kovemateriaal já arkkitehtuurkištodem pevdikirje lii uáinimnáálá meiddei Sämitige päikkisiijđoin www.samediggi.fi ¶ 115 ¶ Čalme áiccá, já vuoiŋâšeh tulkkojeh já vyerkkejeh taid muušton. Návt uáinimáiccu já vuoiŋâšeh toimâv oovtâst. Mii tehálumos áiccu lii uáinimáiccu, ko ton vievâst uážžup enâmustáá tiäđu jieččân pirrâsist. ¶ Luobbâsk šadda moteponnásijn suáijáás luovtâin. Ponnemoođeest lii kietâruottâs kasosâš eennâmverdi, mon vievâst šaddo tálvástâl já lassaan. Ruottâseh ruotâstuveh eennâmveerdi vuáđun. Ruottâseh väldih šado kiävtun čääsi já šado tarbâšem raavâdamnâsijd, tegu fosfor já tyypi. Máihláás, mut ulmui mirhâlâš eennâmverdi lii piisamij hersku. ¶ Säämi parlameentah já sämiseervih, sämikielâlâš kirjálâšvuotâ, muusik, teatter, elleekove já maaŋgah eres syergih hämmejeh uđđâ sämivuođâ já kieđâvušeh jieskii-uv jieijâs vuov-vijn nubástus rašes aašijd: kielâ uhkevuálásâšvuođâ já kielâ nubástume, aalmug meddâlvarrim ärbivuáválâš kuávluin, ärbivuáválâš iäláttâsâi vädis tile, vááijuvvuođâ sämikieltáiđusâš áámmátulmuin jna. Säämi media kieđâvuš jieijâs siärváduv tábáhtusâid já nubástusâid piäiválávt – huksiimáin siämmást ohtsii argâpeeivi väldikudij raajij paijeel. Sämmiliih tuáimih aktiivlávt väldikudij raajij paijeel já uásálisteh aalmugijkoskâsâš ohtsâšpaargon maailm eres algâaalmugijguin. Säämi parlameentah já parlamentaarlâš ohtsâšpargo hämmejeh uđđâ ääigi sämipolitiik, ráđádâlmáin aktiivlávt staatâi haldâttâsâiguin já virgeomâhijguin. Sämikielâ lii škoovlâ kielâ siämmást ko tast huksejuvvoo meiddei tiettuu, almos palvâlusâi, haldâšem já lahâasâttâs kielâ. ¶ – Na ij tot nuuvt kale moonâ! Halijdâm, et varriih tääbbin meddâl! ¶   tohâmuš. - Täst álgá Kivs's kesieennâm. Taat lii muu päikkieennâm. Forgâ uáinoo muu päikkisijdâ. ¶ - Jiem, Ánná västidij uánihávt. Lam lamaš eres sämmilijgijn joođoost. Koldemin já puásuipargoin. ¶ Heikkâ ij jiendâm tooskin maiden. ¶ BELGIA ¶  peiviv,  attribuut aabis kietâčällee já tavesâämikielâlii aabis kietâčällee, kovvejeijee já máccoo láá mieldi já muštâleh aabisist já ton valmâštâllâmpargoost. ¶ Čuákkimvisteest juvâstâhvyebdimvuoigâdvuođah. Vuáđukooveest vyelni Čuákkimviste 2=Násti. Čuákkimviste 1=Silba. Čuákkimviste 1+2 ovtâstittum=Silbanásti. ¶ laura.niittyvuopio(at)gmail.com ¶ **Mondet kuorgâ čuážžu ovttáin juolgijn? ¶ Veikkâ mij uáinip-uv positiivlâš ovdánem, te ain-uv láá tagareh sämikielâjuávhuh moh láá aštum. Eromâšávt taan ääšist ferttee rooččâđ, jis kielâin kalga leđe puátteevuotâ. Sämitiggeest lii ovdâsvástádâs tast, et kiddejuvvoo huámášume kielâaašij ovdánmân. Siämmást lii meiddei staatâst ovdâsvástádâs kelijdeijee ruttâdem mieđeetmist kielâ oovdedmân. Kielâ ferttee nanodiđ laavâi pehti nuuvt, et lii máhđulâšvuotâ porgâđ kelijdeijee kielâpargo já kielâaašij ovdedem. ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtus ¶ Eellimpiirâs: ¶ Vuosmuš lävkki kirjekielâ šoddâmân lii tot, et kielâ kiävttoo já čalluuškuát. Vuosmuš kirje, mast anarâškielâ kevttui čaallum häämist, lâi Elias Lönnrot kirje Ueber den Enare-Lappischen Dialekt (1854). Kirje aalgâst lii vistig jienâdâhoppâuási, tastmaŋa sujâttemoppâ, táválâš sárnumist pajasčaallum luovâs celkkuuh, Matteus evangelium Värisärni, mon jurgâleijest ij lah tiätu, já majemustáá vala sänilisto. Kirjestis Lönnrot addel mottoomlágán kielâmyenster tast, maggaar kielâ anarâškielâ lii (1854: 191): ¶ – Ij toho kulijgin, mun jiem kuittâg kivsed ege taat Pallas-Pallegin, eeđâi Monni. ¶ Tamppâ lii tutkum, njálgáh puurrum, Nyyti čuávji puunjâd. ¶ 4. Tuuđhâ kove. Moh teekih muokkâšuveh luptiidijn ¶ Munjin še šoodâi ahheev pennuu, maid kaartâim kyeđđiđ ko vuolgijm Čovčjäävrist, Čyeres lâi ton nommâ. Munjin lâi ennuu uáinámuš já imâštâlmuš, jiem ton tove kuhe ahevuššâm pennuu. Viššâlávt keččim ovdâskulâi, ete mii ain itá uáinusân. Motomeh veisidii: ¶ Sajos čuákkimtekniik máhđulist normaalvijdoduvvâst tulkkum kuuđâ sierâ kielân já tom puáhtá vijđediđ älkkest love kielân. Sajosist láá ohtsis oovce tulkkumčievâ – nelji parlamentsali Soljust já vittâ auditorio Dollast. ¶ Sun vaaldij htm-tiedosto, mii lâi suu päikkisijđo, já aalgij mutteđ tom. Váhá ääigi puoh juuđij nuuvtko koolgâi-uv, já sun lâi-uv jo masa vaalmâs, mut talle monitorin puáđiškuottii omâs pustaveh. Sun kejâstij puállupeevdi, já uštus pustaveh lijjii tast aaibâs puástu soojijn; a lâi p saajeest, t lâi u saajeest, já nuuvt ovdâskulij. Hitásávt sun uusâi jyehi puustav ain ko tom tarbâšij já čäällimpargo lâi nuuvt hiđes. Sun kuulâi suu tyehin, ko seŋgâ čyežžilij já väziškuođij. Sun ij tast perustâm, mut čaalij ain. ¶ – Tuáivu mield kirjeh iä lah maŋanum ige taarbâš mäksiđ sááhu, Matti huolât ko Liisá luvâškuát vijvekoodilohhein Maati kiirjijd. Jyehi kirjeest lii tyehilohheest vijvekoodi, mon Liisá lohá vijvekoodilohhein. Vijvekoodist maneh kirje tiäđuh tiätumašinân. Tiätumaašin šeermâst sun uáiná kirje noomâ, čällee já kuás kirje lii luoihâttum já kirje macâttem peivimere. Liisá kiäččá tiättur šeermâ já iätá: ¶ Sämitigge kijttá YLE Sámi radio toimâttâs já puohâid iärásijd jieškote-uv vuovvijn nettiaavis rähtimân uásálistám já sijđoid materiaal já almostittemvuoigâdvuođâid adelem ulmuid. ¶ Uccâ kaandâš čielgee iännásis: - Munba tiäđám: uccâ nieidijn šaddeh nisoneh. ¶ Prinsiipmiärádâsâst nanodeh, ete biodiversiteetsopâmuš artikla 8(j) kenigâsvuođah kyeskih Suomâst sämmilijd. Prinsiipmiärádâsâst kieđâvušeh sämikuávlu luándu maaŋgâhámásâšvuođâ já sämmilij ärbivuáválii tiäđu tile já puátteevuođâ. Staatârääđi prinsiipmiärádâsâst láá artikla 8(j):n já sämmilijd kyeskee merhâšittee tooimah já ulmeh: ¶ Lohosierâ 2, kiđđâ lii jurgâlum WSOY Matikka-rááiđust, mii almostittoo ubbân anarâškielân. Tavesämikielâlâš Lohkoleaika –nommâsâš jurgâlus rááiđust lii jo škoovlâi kiävtust. Lohosierâ 2 – kirje lii jurgâlâm Iiris Mäenpää. Lasetiäđuh täst. ¶ » Eeđâ mijjân, kuás ¶ ČIÄLGÁLIIH ¶ 38C Tiälkkurapu killáá rapuroto pyerebeht ko ¶ Kuobžâ ( Ursus arctos ) ¶ a. Čuuvâ peenâ čuuhâmpiergâsáin. ¶ kuulkâtmáin ¶  páguliih Taat tábáhtui jotkâsuáđi ääigi Perunämmir tuuveest ko ohtâ Ucjuv pele kandâ lâi finnim loma suátihommáást já lâi jotemin pääihist eelliđ. ”Hanomag”, toin noomain suu tubdii. ¶ 2. Raijii siämmáá káártán puásuituálukuávlu. ¶ a. Mon šlaajân tâi náálán ellee kulá? ¶ 4. Stellii šlaantâ tärkkilávt puttâlnjäälmi oolâ. ¶ Ko vuolgim pääihist, adelim váruttâs iäččásân: ¶ passiivráhtusist. KR92 partisiipolgospyehtim pahojen henkien vaivaamia lii jurgâlum ¶   - Na maggaar tuu uđđâ viste lii? enni koijâdij. ¶ Ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát- já reesuurskuávdáá pargokielah láá sämikielâ sehe suomâkielâ já ruotâ/tárukielâ. Áámmát- já reesuurskuávdáá pargon lii oovtâst sämitiggijn ohtsâštave-eennâmlâš kielâoovtâstpargo nanodem já ovdedem, sämikielâ nanodem já ovdedem nuuvt, et jieškote-uv kielâjuávhu ohtâgâslâš táárbuh, hástuseh já naavcah váldojeh vuotân, sehe sämikielâ virkosmittem já turvim puátteevuođâst. ¶ Almoot jieijâd iävtukkâs! Ovtâskâsolmooš, juávkku tâi siärvádâh Taažâst, Ruotâst, Suomâst já Ruošâst puáhtá toohâđ jieijâs iävtuttâs ive 2010 palhâšume uážžost. Iävtuttâs palhâšume uážžost já enâmustáá 1-2 sijđo kukkosâš kirjálâš vuáđustâllâm kalga toimâttiđ majemustáá 1. čohčamáánu 2010 čujottâsân: ¶ Siilâk lii ekonomâlávt tehálumos Nuorttâmeerâ ¶ Juha-Lassi Tast ¶ 12. Valjii kyehti niijto jurssee já viärdádâl taid . ¶ Meccikurssâ nuuvâi ääigild já njuškejim postâauton tagaráin paloin, et oppeet vuávsáččim. Ožžum kuittâg nuuvt šiev čokkámsaje auto ovdiikeččin, et oinim pyereest maađij, ige tarbâšâm vyeksiđ. Ucánjáhháá kale masa jo kovlottij eidu toin muálkkáámus soojijn, mut piergiittellim liijká. ¶ Tot lâi tuotâ. Ergi lâi nuuvt vale, et čonâdemääigi-uv tom lâi kulloo väädis fattiđ čurrust kiddâ. Mut tállán, ko tot tieđij lemin suoppâinkeejist, tot uásui já adelij ráávhust paggiđ jieijâs läbžikiäčán. ¶ Sáfá2- projektin (Säämi Kielâkäldee). Pargo álgá sopâmuš mield já pištá 30.6.2014 räi. Projektčällee pargoid kuleh projekt piäiválâš toimâttâhpargoh, čuákkimij ornim sehe projekt ruttâtuálupargoh. ¶ Váášku já Motejäävri máddáákeeji kooskâst lii Avvaa-algejáávráš . Avvaa uáivild huálšisteijee ulmuu já nuuvt puáris sääni, et ij lah innig kiävtust. Sáttá puáttiđ säänist avediđ . ¶ Vajah-uv? ¶ – Párnáá lappum kielâpiervâlist ¶ Puohah ruáhásii. ¶ – Na, koijâdeen talle kiđđuv, Tobžâ västidij. ¶ – Kale lii, västidim. ¶  kuulâi, vihne ¶ * Olgosmoonnâm tiileest sehe raavâdviäsun ete artistvistevázáttâhân ¶ Lekkâmtilálâšvuođâ maŋa eehid jotkui konserttáin Saijoos auditoriost. Konsert algâttáin arktâlâs folkmuusik čuojâtteijee Niillas Holmberg & Roope Mäenpää, kiäi maŋa lyeve oolâ poođijn jyeigeeh Taažâ peln; Johan Anders Baer já Iŋgor Ántte Áilu Gaup (Áilloš). Eehid olâttâs kullui, ko Áilloš juoigâi tilálâšvuođâ várás rahtum Petteri Laaiti juáigus. Olmoošjuávkku pajanij čuážžud čäittiđ mielâstumvuođâ juáigusân. Tábáhtusâst lijjii vááijuv 200 olmožid. ¶ – Tondiet ko ep halijdâm, et uáináh, mon tievâ mii veeskir lâi. Lijjih eidu tom salkkim. ¶   __________,  lii Ristâlâš kirkko olášut pargoos olmoošeellim kooskâst. Juáháš uážžu koččom jieijâs servikode ohtâvuotân. Ohtsâš osko lahta mii Kristus maailmvijđosii kiirkon, mon Pase Jieggâ čuákkee puoh aalmugijn. ¶ uážžu porgâđ? Mark 2:23- 3:6 ¶ Kunâgâs kočoi palvâleijee jieijâs luusâ já eeđâi: “Tun kiälbuttem! Mun adelim tunjin addâgâs ubâ veelgi, ko must tom tattuh. Jieh-uv tun-uv liččii kolgâm ärmittiđ pargoskipárâd, nuuvtko mun ärmittim tuu?” (Matt. 18:32-33) ¶ Lijjim háváđum já kolmum, eidu váhá puohtim lihâdiđ. Muu luusâ poođijn kyehti ryešilii já nubbe sunnust nuurdâi maašinpistoovl pijppoin muu siijđon. Suoi láin vissâ upseereh. Sunnust nubbeest lâi Nagain-pistoovl kieđâst moin sun skihtij muu uáivân. Ruošâh sárnoin pompestáin maidnii tast já pistoovlalmai skihtij ubâ ääigi muu uáivân. Ij tot kuittâg pááččâm, kuođij muu eelliđ. ¶ čäcipuŋkki ¶ Gambia ¶  + * Lake&Snow Inari, Monipalvelu Tapani Lappalainen, puh. +358 (0)16 671 108, šleđgâpostâ: Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. . Lake & Snow Inari uárnee reeisuid Aanaar kuávlust keessiv já tälviv. Keessiv käärbisruossâlistem Aanaarjäävri alne uđđâ katamaraanáin Äijihkiäđgán, tiilám-ruossâlistmeh já kuálástemreeisuh Aanaarjäävri alne sehe reeisuh kiäinujotolâhmuávloiguin. Tälviv moottorkiälkkáreeisuh já tälvivuoggâreeisuh. Palvâlusah meid filmâjuávhoid. ¶ Šaddo lâi peertis, ¶ Mooššinjorŋâ = Moossinaselkä ¶ Čoovdâsäänih ¶ - Na tiäđust-uv! Koolgah tuš leđe kierdâvâš! ¶ Jurgâlâm: Uccárnáá Vuoli Ilmar ¶ Väävli Valeh: ¶ Maaŋgah čuávulii suu. Sij lijjii meddâl Galileast, Jerusalemist, Juudeast já nube pelni Jordan. ¶ Tove Jansson mieldi ¶ ČÄCIELIMÂN ¶ – Uccâeŋgâlâš! Uccâeŋgâlâš! ¶  táválávt Vijđodâh: 28 000 km 2 ¶ nuorukkâš 9 ¶ Ohtsis ¶ 22.00 Juhâmus nohá, kyehti äijih vuolgâttuvvuv káávpán uástiđ lase já joođhah sirdojeh Zulfija šiiljon. Čuojâtteijee ij oro vaibâmin, veikâ šernurlâš hejâlaavlâ lii pištám jo 20 miinut. Uáinám-uv mun puástud, vâi kiäččá-uv sun Aino? Zulfija hirmástum aŋkah suáibudeh hulideijee juávhu pirrâ. Valik áigu šiäđuttâllâđ taid, mutâ kačča aŋkkaláádun. Luhhoost tot ij lah kieŋŋâl. ¶ Tiet “viercâvuáijumlyeivee” lâi alda ton jeggirido, mast eejist lijjii motomin áálduh kyedittemnáál. Áálduh lijjii čonâdum vissâ Ollâmorâstist, tâi Toppopecmorâstist já eejikyevtis Juhháán-Uvláin láin laiđiistâm taid aldeláá Čovčjäävri tanen, et puáhtá pääihistläddin eelliđ taid siirdâšmin. Vaarâ mun lijjim tiego viiđâ ive suulâin talle, tâi vuálá tast-uv. Liijká pyereest muštám, maht laavijm ennijn, tâi Ailâ-Vábboin motomin eelliđ keččâmin taid áálduid. Eejist lâi ušom taggaar čapissiähá uccâ áálduš, mii lâi hirmâd vaijaa já eeči kaartâi-uv toin ain fággádâllâđ, ovdil ko finnij sirdeđ tom nube sajan. Mii ulmuuh kočodii tom “Eeji pahas áldun” . Muu mielâst lâi ain hirmâd hitruu keččâđ, ko eeči ramškâsâdâi já fággádâlâi toin áldoin já tävjittávjá halidim vyelgiđ keččâđ tom čájáttâs. Maŋgii ain, ko eeči tâi Juhháán-Uulá láin vuolgâdmin áálduid sirdeđ, te mun-uv huihádim: ¶ Jámálgem ¶ vuoptâlaahul.....84 ¶ o Tuárjojeh já läjiduvvojeh iävtuh sämikulttuurmiäldásâš ärbivuáválij iäláttâsâi áámmátlâš máttááttâsân já tuárjoo eromâšávt oppâsopâmušškovlim ovdánem. o Hiäđukocemáin já ovdedemtoimáin ovdeduvvoo taggaar tile, mii tuárju sämmilij ärbivuáválij iäláttâsâi já toi lahtosiäláttâsâi hárjuttem. o Ovdeduvvoo puáldámušviäru macâttem ärbivuáválij sämi-iäláttâsâi hárjutteijeid ¶ Tot kale must lâi jo ovdiist tiäđust taan jieččân veerdist, et miäcástemhommáin toos lâi heevvim elimis ääigi ohtii pärtti já viehâ paa-uv, ko tot lâi kijkkiimin maidnii. Lâš-uv lamaš vahâgist paaččum luođâ vâi mii, ko kostnii lâi puáttám tyyki lemnuu pittâ vâi luođâ-uv lâš kivkked teivâsâm kiijkárân já linssâ lâi uigâsâm čaalman nuuvt, et tast lâi lappum uáinu ubâ loppâelimân. Tast maŋa ton muáđuin kale huámmášij, et čižetpele čalme lâi mahtnii vahadum. Ij tot kuittâg taamgin háváduumeest kuássin jieš mainâšâm maiden, mut monnii ohtâvuođâst láá ettâm nuuvt tábáhtum. Veerdi kuittâg puovtij leđe liijká pargoost, veikkâ nubbe čalme vááilui-uv. ¶ b) Magareh jiešvuođah láá pyeremusah? ¶ U-häämist: 44 ulmui ¶ Vuáččulâš pajeolmooš ¶ Jieškote-uv loddešlaajâst lii jieijâs ekologâlâš ¶ Piäká kyeli: ¶ – Lah-uv aaibâs vises tast, ete tot tuávhis šluŋkkepelji ij kuássin kääski? Monni eeđâi Piäkán. ¶ 231. Čahhimkenigâsvuotâ ratkuuttuvâst ¶ 2. Lycoperdon pyrifome – Ryhmätuhkelo – Čuurâsuovâkuobâr U ¶ Palhâšume láá vuáđudâm Taažâ, Suomâ ja Ruotâ sämmilâšašijn västidijee ministereh oovtâst tai enâmij sämitigij saavâjođetteijeiguin. Palhâšume stuárudâh lii 15 000 eurod. ¶ nyettirääsi nuottaruoho ¶ – Vuájáh-uv tuolmâmpyeráin vâi váázáh-uv kirjeráájun? enni koijâd. ¶ já vuordim. ¶ Fakkist smiettim tom-uv, maht muu kirdemmätki vyesimáánust lâi moonnâm. Talle muu paaldâst čokkái mottoom kijnálâš nuorrâ nieidâ, kiän enni čokkái nube rivist, nube peln káytává. Já nieidâ ain korrâ jienáin huuihij iännásis maidnii muu paijeel. Já nieidâ nube peln čokkái mottoom suámálâš taaidâr, kote ij luoppâm stuorrâ lierihatâstis ubâ määđhi ääigi. Iävá taahkin mätkiskipáreh lam munjin nuuvt mielâsiih. Mut talle muu lukko lâi, et uáli huápust huámmášim, et kijnálâš perruu eeči čokkái mottoom peeŋkâ keččin, ko sunjin ij lam kavnum saje perrus kuvlân. ¶ MV: Na mun lijjim čuoigâmin, te viljâ-Heeihâst lâi taggaar muuzzig-vyeveers, tâi kodosnolppohan tot lâi. Tot lâi vordâstimvahan jáámmám já. ¶ b. eennâm vyelligâšvuođâst ¶ Eellimahe 5 – 7 ihheed ¶ Kiiđâ kimeääigi oráseh vuájátteleh kuomijdis já käskih pastelis luohčâmlágánijn ovdâpanijdiskuin nubijdis. Taištâlmijn toh tärkkilisteh pessim- já raavâdpirrâduvâi raajijd. Piisam kesikuáti lii riddoviemârân koivum piäjust, kuus piäsá tuše čääsivuáláá jođáttuv mield. Toho niŋálâs čivgá keesi ääigi 2–3 čivgâčurruu, main puohâin láá suullân tuusinpeeli čiivgah. Čiivgah piergiittâlškyeteh ohtuunis jo mánuppaje ahasâžžân. ¶ » Taat ij lamaš suu jieijâs juurdâ, mut ton ive ollâpap- ¶ – Váárut váhá maid mainâstâh. Mun lam eidu toi vyemijávrálij suuvvâst. ¶ Čuákkimpaketteh ¶ – Huih, mon koolmâs! sun párgádij. Várugávt sun piejâi tohon ubâ jyelgis já viijmâg nube-uv jyelgis siämmáá várugávt. Huápust sun čokánistij čáácán, ko tot oroi aalgâst lemin nuuvt koolmâs. ¶ Máttáátteijee addel škovlâ nieidijd luuhâmliävsu. ¶ 2. Purrâmâš koskâpuddâsâš vuárkká. ¶ Uralvárádâh M2 ¶ 5. Uárreeh poreh ton heđâlmijd. ¶ Liisást ličij ennuu hiälpub taat uđđâ pááikán uápásmum, kohân vistig suájáh álgáččii kyeddiđ. Toh lijjii nuuvt punjâgâm mätkilaavhâst, et moonâi kuhes äigi ovdil ko sun peesâi kirdeđ. Sun hokâttâlâi Juh- háán eelliđ keččâmin, et kavnuuččij-uvsun tääbbin kosten purrâmuš. Juhháán ij halidâm vyelgiđ ohtuu, veikkâ sust-uv lâi jo nelgi. Nuuvtpa sun vuordij, et Liisá suájáh kyediškuottii, já talle suoi vuolgijn oovtâst tutkâđ pääihi. ¶ Talle kavnim alnaan aaibâs uđđâ pele. Puávtám tuhhiittiđ aašijd nuuvtko tot tábáhtuveh, joođhâ muurâšthánnáá. Juurdâ hiämáskitij muu. Já ton oho aiccim, et jiem juurdâš aheiäru innig ollágin. Čuolmâ čuávdásij ton oho aaibâs jiešmeidlist. Tastoo suogârdellim, et pyeri návt, mut moin muoi puátteen áigá? Saaksan varrim suin lâi aaibâs máhđuttes juurdâ. Tom ij puáhtám jurdâččiđgin. Jiemge halijdâmgin, ko munhân halijdim aassâđ Säämist! Mut jis varriim teehi, te kuus moonâm paargon? Tääbbin ko iä lah pargoh já almai lii kievhi tegu kirhorottá. Iälá kieđâst njáálmán. Keessiv sun piergij leirâsaje toollâm tienâsijguin já lâi liijgás čiävláá, et ličij moonnâm pargotoimâttuv luuŋkán. Tallaa ääigi jiem sárnum Issijn jieččân huolâin. Jiem máttám suomâkielâgin vala nuuvt pyereest, tuše siemin ceelhâpittáid. Munnui lâi kuittâg čielgâs, et maht peri ličijgin, te halijdâm puáttiđ maasâd. ¶ Säämieennâm suhâkodde ¶ tälviarvešoŋŋâdâh ¶ Kooppânj vievâst kyeli vuáhádut tiädus jieškote- ¶ 10. Sämitigeh movtijditeh staatâid ohtsâšpargoost sämitigijguin algâttiđ tave-eennâmlâš sämisopâmuš tooimânpieijâm čielgim staatâi koskâsâš ohtsâšpargo kyeskee čuávdusijn. Sämitigeh movtijditeh staatâid aalmuglâš čuávdusáid ILO 169 sopâmuš vuoiŋâst já avžuutteh Suomâ já Ruotâ ratifistiđ áášánkullee sopâmuš. Suomâst, Taažâst já Ruotâst lii sierânâs ovdâsvástádâs sämikielâ siäilumist já oovdedmist ellee kiellân meid sämikuávlu ulguubeln. Sämitigeh avžuutteh áášánkullee staatâid rähtiđ sämikuávlun ollâtääsi škovlim fällee pirrâs, vâi säminuorâin lii máhđulâšvuotâ šoddâđ sämikielâ äššitobden. ¶ 35. Tere tulemast - Tiervâ puáttim ¶ Viettuu čohčâvarrim álgá čohčâmáánust já puáhtá jotkuđ mädimuu Suomâ uásild juovlâmáánu räi. Viettuu värree táálván Viestâr- já Maadâ-Euroopân, mut motomij liähmus taalvij tuhátteh viettuuh pääccih Åland riddoid ájáttâllâđ, jeđe vyelgih mäddiláá iäskán talle ko meerâ jiäŋuškuát. Eres čäciludij náálá meid viettuuh värrejeh iho já miiba lii varriistâllâđ, ko kirdemliähtu-uv lii 70–80 km/h. Viettuu tiättoo 3 päikkinoomâst. ¶ Toomâjođetteijee, Säämi párnáikulttuurkuávdáš ¶ – Lii-uv tobbeen miinii eeđijd? koijâdij dooseent. ¶ Päiski, tevkisselgkaijuu já stuorrâlodde láá ¶ Sun eeđâi: “Taat kandâ lii israellaš. Iäččám, kunâgâs, lii meridâm sii leggistiđ Niilin. Mut taam mučis uccâ kandii sun kale ij uážu surmiđ. Sust šadda muu kandâ.” ¶ liävus ¶ Motomeh Muu oovdiš komppaniahovdâ Paavo Pitkänen lii jo peessâm iäláttâhân OA-palvâlusâst, kuittâg-uv suáldátlâš pargoin, lááhân sust tááláá ääigi njävileh pajepoksâmist já táálâš suáldátlâš árvu lii eeveerstluutnant. Sáttáhân sun kale leđe vala-uv OA-palvâlusâst, mut must ij lah tast täärhib tiätu. Sun lii toimâm majemui iivij suáldáttárkkojeijen kuás kost-uv kulij maailm já majemustáá sun lii lamaš Irakist OA-kocceemuásáduv hovdân. Sust lijjii tobbeen 500 almajid stivrim vuálážin, kiäh lijjii meddâl uážžu ettâđ pirrâ maailm já sij lijjii tobbeen siiviilpihtâsijguin, iäge ollágin suáldáttin. Pargon lâi OA-purrâmâš- já eres-uv humanistlâš iše toimâtten tuotâtárbulijd. ¶ – Na ete muoi kalgeen suhháid nuollâđ já posâdâttâđ! [2] ¶ 14. seibiapina ¶ merâčässuáivist. ¶ 11. NUBBE LUUHÂMPITTÁ ¶ – Taat kandâ kolgâččij peessâđ pááikán. Enni ¶ Kielâpiervâl Poorâ lii ruopsis táálust meeci alda Aanaar markkânist. Kielâpiervâl šiljo pirrâ lii ruánáá-fiskis äiđi já ruopsis-ruánáá-fiskis verejâš. Kaskoo šiljo lii lippustággu. Onne stáágust lii sämilippu. Lii porgemáánu 18. peivi já sämiliipu tuhhiittempeivi. ¶ Guttorm Veikko ¶ Sämikielah ¶ Uánihisfilmâ lii taaidâtábáhtus teeman tääl vuossâmuu keerdi. Mini-filmâfestivaalâst čáittojeh nuorâi sämikielâlâš uánihisfiilmah, moh láá rahtum majemuu kyevti ive ääigi. Maaŋgâin škoovlâin lii uárnejum mediaškovlim, mon puátusin nuorah láá peessâm rähtiđ elleekuuvijd. Škovlim ij lah kuittâg uárnejum puohâin sämikuávlu škoovlâin já tääsi lii lamaš molsâšuddee. Taam keežild elleekoveh kiäččojeh Vuáču tábáhtusâst mini-festivaalân, ige kišton. ¶ jeggijuŋ´cimccâheh čiäpáttist. ¶ Tovle juhâpuoiduu pivdii čevđiellen, mut tom ráhuidittii jo kuhe tassaaš. Liijká juhâpuoidânääli moonâi jotelávt maŋaskulij já loopâst tot lappui ollásávt Suomâst. Tááláá ääigi juhâpuoiduuh láá vala mottoomverd eres lasseen Ruošâst já Eestist. ¶ Siidast Suomâ 100 – Luándupeeivij 2017 algâttem oovtâst Sämmilij aalmuglâšpeeivijn ¶ - Ij lah vala. Aasâm taggaar puáris rivgoo kuvlân, já sust lii televisio. Keejâm tobbeen motomin uđđâsijd mut jiem kale nuuvt hirmâd távjá. Lam ucâmin tääl olssân uáppeiviste, ko ij tobbeen ááhu kuvlân killáá innig kihheen. ¶ – Na naa, mutâ mun tot kale paaččim kuárus pissoin. ¶ Jeesus västidij: ”Ane huolâ täin iärásijn!” ¶ Aanaar kieldâ/Sämikirjerááju ¶ olgosadelussân, já 2005 almostui Kirkkokietâkirje , mii tuálá sistees Suomâ evaŋgelâš- ¶  tast Pyeremus tobdomerkkâ lii tobdočoorvij kukkodâh. Syeini aččin tobdočoorvij kukkodâh lii masa pele uánihub ko roopâ kukkodâh, ko stuorrâ syeini aččin ist toh láá ucemustáá siämmáá kuheh, ko roppâ . ¶ Petter Morottaja ¶ 7. Sämitigge kalga faallâđ tâi čäittiđ tom, kote pasta faallâđ säämi kielâlaahân já sämi ¶ jurgâlâm: Matti Morottaja ¶ 27 ¶ Professor Pekka Sammallahti juhlesaahâ ¶ Nuorâirääđi 2012–2013. Kooveest čižetpeln Nils-Heikki Paltto, Jouna Näkkälä, Heli Huovinen, Aslak Holmberg, Saara-Maria Salonen já Elli-Marja Hetta. Oovdâst Mira Rauhala, Inka Nuorgam, Inga Helander já Laura-Maija Niittyvuopio. ¶   Munnuu tuulâ kuuvl poottâlškuottii vyeŋes almaah já pessáim vyelgiđ vuoiŋâstiđ. Korrâ cuáŋui ko lâi te ij moonnâm kuhháá ko láim vyejestâm pááikân Čovčjáávrân. Piestuddâm já kuáduitullâpiällâst kieptum, láim tegu kyehti kumâttâs te. Čääci tot lii pooškâ puoskar, ko lijjim poossâm iänááš kievâid já piestuvvâid te vuod algim leđe ulmuu háámân. Ko ležžeem seeŋgân moonnâm te nahareh kale pottii. ¶ Säämi kulttuuräärbi syeje kalga pyerediđ ¶ Ko filistealiih oinii sáŋgáris vierâlem, sij patârii. ¶ Vuossmuš kollekumeštâs hokâttâlâi kollekuáivoid Lemmei jo moonnâm ihečyeđe aalgâst. Tuođâlâš kollekurgâlem tábáhtui eskin suáđi maŋa 1940-lovvoost, kuás kolleväldidmeh lijjii enâmustáá paijeel čyeđe. Maašinlâš kollekuáivum keččâlui vuossmuu tove jo 1950-lovo aalgâst. Táálááh kollekuáivooh láá suullân siämmáá ennuv ko stuorrâ kollekurgâlem ääigi, mutâ kuáivummaašin kevttim lii muttám kollekuáivum vuovijd. Rovâdâsjäävrist Jäviläävži peht Kollehamânân jottee merkkejum päälgis jotá jieškote-uvahasij kolleväldidmij čoođâ. ¶ Kielâ: serbokroatiakielâ ¶ - Hirmâd hirmâd tuđâvááh. ¶ 14-18 Nubbe oskosaje ¶ Nommâhân lâi Antti Musta, mutâ sämlij kooskâst kočodui Jovnii Anttin. Tot lâi lamaž nuorâ kandân reŋgân Jakola Aapist. Tain lijjii lamaž saavzah suollust. Na te eemeed já kiäh vala ležeh lamaž, lijjii smietâstâm, vuálgus sij suollui saavzâi kulen eelliđ, ijttama kukken viss-uv lamažkin tot suáloi. Na ko toho lijjii moonnâm, te saavzah lijjii-uv paloieln. Ááhuh eeppidškuottii já uáiniškuottii, tääl kale ij lah olmânáál, jie te vuámášii, et ohtâ lii-uv vááijuv, te lijjii polâškuáttám jiejah-uv. Tääbbin kale lii kuobžâ, oovtâ juo lii purâstâm. Te lijjii kaččâlâm kámpá kuvl. Kammuuh lijjii nuhtán läävettustum juálgán. Já huáppu ko lâi, te motomist lâi kaamuv čolgâm, kamuvpeeleest kaačâi kárbá kuvl. Ij lamaž tuástâč jurgâlâttâđ kammuu kaivâstiđ mieldi, kamuvpeeleest kaačâi. Na toh ko taid mainâsijd ležeh puáhtám, te almaahkis vuolgijn keččâđ, iššeed oovdâst vázzá, reŋgâ maajeeld. Kuobžâ lâi salâsâs mievtâ vuálá čiehâm já jieš kuárŋum ton oolâ. Na ijhân Aapi tiäđustkin vuámášâm ovdilgo alda poođij. Kuobžâ vollij kyevtjyelg oolâ vala viehâ alda. Tast te algijn kyeimis keččâđ. Aapi lei Aantin páhudâm: ¶  aalmugijkoskâsii  + Arvevyevdist lii korrâ kišto čuovâst ¶ Tekstâ: Tiina Sanila-Aikio ¶ Enâdâhkuávluh láá kärttejum ovdâlist 1990-lovvoost. Kiđđuv uárnejum aalmugtilálâšvuođâin valjim sämikuávlust onnii vááijuvlâžžân. Tääl rahtum peivideminventistem toorjân Laapi IPI-kuávdáš tiäđustâlâi iävtuttâsâid tergâdis enâdâhčuosâttuvâin sämitiggeest, sämikuávlu sijdâseervijn já sämiseervijn sehe palgâsijn já kuávlu kieldâin. Lasseen páiháliih ässeeh já puoh ääšist perustum ulmuuh láá toohâm maaŋgâid iävtuttâsâid vyesimáánust lekkum hááráávpäikkitiätuvuáháduv peht. Iävtuttâsâid enâdâhkuávluin já enâdâhuáinálduvâin finnejii ohtsis 246. ¶ Mainâstemärbivyehi ¶ Pecivyevdih láá Pänituoddâr meccikuávlusttáváliih. Meccipuáluh láá tussim meccikove eromâšávt 1700-lovvoost, monpuátusin suullân 250-ihásiih täsiaahasiih vyevdih láá táváliih. Avveeljuuvâmáddáábeln lebbân äpijegij kuávlu, mii lii hormišis jegij já kuolbânij mosaiik.Poccuid äpijeegih láá merhâšittees kesikuáttumenâmeh, mut vandârdeijei kuávlulii kesiääigi vaigâd jotteeđ. ¶ Mist lâi pääihist "suojeluskundá" suátikiiveer, tuáppejim tom já vuolgim pääččiđ čuuvčá. Iäččám poođij muu maajeeld olgos já eeđâi: kyehti soorvâ láin moonnâm Joukkasjäävri pel. Vuolgim sorvâpiivdon, jiemge tarbâšâm kuhás kuorrâđ ko peessim pääččiđ nube tain Joukkasjäävri riidon. Jiem lam njuovvâm tagarijd stuorrâ elleid. Poottim pááikán já ettim iäččâsân: tobbeen ličij sorvâ njuovvâmnáál. Vuolgijm njuovâdiđ. Valdijm rievâ fáárun, Joukkasjäävri rasta jieŋâ mield kessijm piärguid nubepel jävrid, piärguid liäjádáim stuorrâ pecimaddui já lovdijm toos kuácceiguin. Valdijm čielgist pele fárusân, ete peesâm mun-uv smakkiđ soorvâ piärgu ovdilgo vuálgám suátán. Ovdebáá peeivi Tuurunjaargâ iššeed lâi njuovvâm vuávsá, lijjim viežžâm vuávsá čiäppát tobbeen. Iäččâm aalgij vuoššâđ piärgu stuorrâ paađijn, sun piejâi vuávsá čevepiärgu já soorvâ čielgipiärgu páátán. Kyesih vala tiäivásii puáttiđ já toh-uv pessii purrâđ "vuávsá čevepiärgu" . ¶ Proojeekt juurdâš já tuáivu, et kielâ sirdem puáttee suhâpuolváid ij liččii tuše ovtâskâs ulmui já kielâaktivistij pargo. Tast tyehin lii puáris afriiklâš eettâmvyehi: oovtâ párnáá pajasšoddâdmân tarbâšuvvoo ubâ siijdâ vijsesvuotâ. Nuuvtpa anarâškieltáiđusâš pargei finnim kalga-uv šoddâđ puohâi anarâšâi kenigâsvuottân. ¶ » Mun eeđâm tijjân: jis tij eppeđ nuávdit Immeel táátu ennuu pyere- ¶ Huámášittee ääših láá párnáá vuáđuääših, moh láá hyeneht hoittájum (om. páárnáš lii niälgum, hoittááhánnáá), páárnáš lii sápustâm, päärtih, saavah, syeligâsvuođah, vuáhádum vuorásulmuid/eres párnáid, koskâvuođah obbijd/viljáid já viežžâmtilálâšvuođah. Ravvuid puáhtá koijâdiđ sosiaaltoimâttuvâst já peerâravviittâsâst. ¶ Kukkákuorijâš porá niijto raasij lieđikoovjâ já rääsi oosijd. Tast lii segis já ivnáás roppâ já kuhes tobdočuárvih . ¶ Talle Piäkká eeđâi: – Tuoh iäráseh täiđih leđe viehâ ilgâdeh tunjin. ¶ Tobbeen vuojijm Hibbingin viežžâđ Metro já kalba tot lâi-uv uđâsmum. Uulguš lâi siämmâš, mut ovdârieggeeh lijjii uđđâ, kosâneh toimii nuuvtko kolgii já oljo lâi lonottum. Tääl tot lâi siämmáá virkkuu, ko muáddi ive tassaaš. ¶ Kárgulâš faŋgâ ¶ b. Tuuđhâ kuávlui šoŋŋâdâhdiagraamâid já muštâl kuávlui ¶ Sämimuusik ¶ juátkoo. . . . . . ¶  (lok.) “Räämist sun talle tuálvui siili keččâđ kieđâidis tuojijd... ¶  piäggá. Vuonjâšlodeh láá maaŋgah šlaajah, mut luhhoost ¶ nuurrâmkartoŋg ¶ Mučis tuhtuu kulá stuorrâ já kuorbâ jaavrij ¶ Kooveest nuorâirääđi saavâjođetteijee Laura Niittyvuopio. Kove lii váldám Unna-Maari Pulska. ¶ anarâškielâ ¶ Heikki Mattus ¶ 5 § Árvuštâllâmkomitea ¶ 5 Maht nähkisuájá lassaan? ¶ - Jovnâ , kullui tállân Wieseh jienâ Joovnâ uáivi siste. Jovnâ vaazij váhá olgoláá iärâsij kulen. ¶ Säämi muusik, juáigus, eromâšávt lyeti, livđe sehe leu´dd, sämikielâ já mainâstemärbivyehi, ärbivuáváliih iäláttâsah, siärvuslâšvuotâ, tyeji, taaidâ já luándukoskâvuotâ láá sämikulttuur vááimus, kulttuur vieksâvuotâ. Sämitige tooimâ stuorrâ hástusin lii-uv turviđ sämikulttuur váimus siäilum já ovdánem jiešiävtulávt globališuvvee mailmist. ¶  Jurgâl 10. Ukraina 1 196 ¶ 3. ¶ – Ij lekken. Tobbeen ij lam teejâ. Ostim taam. ¶ – roppâ kuheldâlâš ¶ Uáivikaavpug : Tallinna ¶ Juhánâs šoddâm ¶ Piergâseh: lusis kirje, tijme, mast lii seekuntviijsár ¶ Kaabi Joovnâ tile stivrâ ¶ Pessim: Tuáršu piervâl lii jo-uv riddoost tâi koške enâmist já távjá šadolâšvuođâ siste. Piervâl lii skođâstum niŋálâs uvjâiguin, maid tot lii luovvim jieijâs puzzâkeerdist. Piervâlist láá 5-11 manneed, maid niŋálâs láálá. Tot meiddei ana huolâ uđâgijnin tassaaš, ko toh piergiiškyeteh jiečânis. ¶ - Mun jiem lah kiämmân meridâm toos kuoskâđ, Kivs kiergânij västidiđ. - Mut tun puávtáh koijâdiđ tom Wiesehist, ko peesah toho, Kivs val lasettij moje njäälmist. ¶ Anarist ¶ – Na tuoihân kale pyehtivettee kuohtuuh rähtiđ juovlâsäpligijd, Hunttá ravvij. ¶ - Mun tuše, ko mun jiem kuittâg lah ollágin vaibâm. ¶ Pyevtitteijee ¶ silde.....120 ¶ Tanssâkavalkaad lasseen uárnejuvvojii Ucjuuvâst peeivi miätá jieškote-uvlágáneh pargopáájáh, moi orniimist västidij Sämitige haldâšem já Anne Kirste Aikio jodettem Johtti Nuorra –proojeekt. Arttân llijjii kreatiivlâš puđâldem, silbâtyejeh, kovekieđâvuššâm, sämimáccuhân kárvudâttâm, bändisuáittu sehe rap-muusik. Movtigumoseh kuhesmáđháliih ijâstellii Ucjuv škoovlâst vâi peessih uásálistiđ pargopáájáid tállán iđedist ovdil tanssâkišto algâttem. Pargopáájáid liččii lamaš haluliih eenâb ko äigi já sajeh adelii piärán. Pivnohumos páájáin lâi silbâtyejipáájá. ¶   Juávkku Puohháid västideijeid adelui vala máhđulâšvuotâ väldiđ ohtâvuođâ proojeektpargei. Ko čielgiittâs ¶ Ráávhujävri? ¶  on Ilmari Mattus ¶ dynaamisávt/funktionaallávt siämmáánáálá ko KR92. ¶ Mottoom pärnivuođâ mušto ¶  tievâslii 9 § ¶ Lii koskâpeivi já stáálui purâdemäigi. Iiđeed já iđedispeivi lii kuullâm jotelávt kuáláástmáin, kuolij čolliimáin, potákkij kuáivumáin, kuolij suovâstmáin já kuolij potákkijguin vuošâmáin. Stááluin ij lah kuássin vänivuotâ pargoin já puuđâldmijn. ¶ versio lii almostittum Katekismusist (2011) já taid lii jurgâlâm Ilmar Mattus. ¶ – Ličij-uv sun Alisa ákku... ¶ Ulme 14. Ekosysteemijd, moh pyevtitteh velttidmettum palvâlusâid, macâtteh ovdii tilán já torvejeh nuuvt, ete väldih vuotân sosiaallijd, ekonomâlijd já kulttuurlijd uáinuid. Tast väldih vuotân eres lasseen čáácán, tiervâsvuotân, iäláttâssáid já pyereestvajemân lohtâseijee ekosysteempalvâlusâid sehe sämmilij táárbuid algâaalmugin. ¶ jávvunjaajâg = jauhosavikka 37 ¶ Merâkuáskim lii Suomâ stuárráámus peivikozzâlodde, mon suájáh láá kuheh já kubduuh. Tot lii 75–94~cm kukke, suájákeejij koskâ lii 190–240~cm já tot tiäddá 3–6~kg. Suájákeejij skuáčureh hárrájeh eenâb ko kuáskimist já suájákeejih láá masa tulcesčievâgeh, ko kuáskimist toh láá jurbâseh. Merâkuáskim poođâš lii čuuvtij uánihub ko kuáskim poođâš já häämis peeleest tot sulâstit kulmiháá. Pottâš uánihisvuotâ lii-uv vissásumos tobdomerkkâ iäruttiđ merâkuáskim kuáskimist. Ko merâkuáskim sooddâst, te ton suájáh láá masa láskud. Toh láá kuittâg ucánjáhháá komâreh já käŋŋirsuájáh váháš pajeláhháá. ¶  sämmilij GNT teevstâ dynaamisávt/funktionaallávt siämmáánáálá ko KR92. ¶ Saijetsij kesipäikki Nyere-Juhháán Aanaarjäävri riddoost. T.I. Itkonen 1902. ¶ Sun toomâi Eeli luusâ já eeđâi: ”Taa mun lam. Tun čuorvuh muu.” ¶ 21 ¶ jee koččâmâšluámáttuvah, tutkâmušvyevih já mittomereh. Vuávám lii kevttum ävkkin taan čielgiit ¶ väniraavâdlâš.....6 ¶ Ruávuid čuopâdijn já čuágidijn sun muštâlij, maht suu eeči, indiaanaanhovdâ Powhatan lâi ohtii vahâgist čokánâm viäpsá oolâ. Kuássin ovdil sijdâliih iä lamaš uáinám nuuvt ollâgâsân njuškim já kuullân nuuvt korrâ huikkem. ¶ Taat spiekâstâhmonâttâllâm addel máhđulâšvuođâ ohtsâškode toimâm peeleest velttitmettumij tooimâi, tegu tergâdis luodâi, vyeimilinjái tâi kaasupoccei rähtim. ¶ Sämitigge juovij škoovlâi kiđđâjuuhlijn stipendijd sämikielâ oopâin pyereest miänástum uappeid. Stipendeh juáhhojii ohtsis 12 uáppei, kiäh lijjii čođâldittám sämikielâ iskos pajeuáppeetutkosijn já 13 uáppei, kiäh pessii vuáđumáttááttâsâst. ¶ Jävri-Suomâ Järvi-Suomi = ¶ Kuobžâenni kááju Puupâ vildáás čivgâidis koozâin. Tyeggi já Muávru táttuv Puupâ fáárun tuoddârân. Ubâ peeivi Puppâ piäsá čokkâđ Kuobžâeeni seelgist. Sun keejâd mučis uáinusijd, moh lekkâseh suu čoolmij oovdân. ¶ Kieldâst tuáimih kyehti nuorâikerditáálu: Stönö Avelist já Vintti Aanaar markkânist. Tábáhtusah- já äigikyevdilis palstain kaavnah tiäđu nuorâikerditábáhtusâin, moh uárnejuvvojeh kieldâst. Lase tiäđu aanaarlâš nuorâikerditooimâst já puđâldemmáhđulâšvuođâin kaavnah servitooimâ já nuorâi toimâjuávhuid kieđâvuššee palstain sehe Aanaar kieldâ nuorâikerditooimâst. ¶ Kesimáánu 2006 Anarâš-nummeer čallust “Vuosmuš nooveelčuágáldâh anarâškielân” lâi ohtâ vááijuvvuotâ, ¶ vâlusah nomâttuvvojii uáli tehálâš sämikielâlâš palvâlussân. Lii vaidâlittee, et táin toimâsuorgijn ij ¶ Uccááš lâi lohđuttem. Sun ij huollâm ubâ mielhigin, veikkâ Muumistáálu piejâi koopâ suu oovdân. ¶ Haldâttâhhoovdâ váldupargon lii jođettiđ sämitige stiivrâ vuálásâžžân sämitige haldâttuv, ekonomia já pargojuávhu, tooimânpieijâđ sämitige miärádâsâid sehe suunnâttâllâđ já ovdediđ tige tooimâ. Tohálâšvuođâvátámâššân lii hiäivulâš aaleeb ollâškovlâtuđhos sehe uápásmem sämiaašijd já haldâttâhpargoid. Lasseen váttoo sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95). ¶ – Naa, algâpittán láá tijmááh säpligseeibih. Lam tiptám taid vistig peeivipaštust kuoccâgmin, já tastmaŋa toh láá lamaš jo kiiđâ rääjist sälttiliemâst kopšâmin. Váldupurrâmuššân láá esken possum cuobbuu čuárbpeleh. Toh lijjii eidu mudágávt kuápustâm, et toh láá tääl šievnáál timánâm-uv. Ruonnâsin láá mirkkâpooskah, maid čohčuv nuurrim já kuškâdim. ¶ – Jáá, muoi iän kale hoksám koijâdiđ tain ivnečuovâin eenist, moh tohkis lijjii, Obžâ hoksái. ¶ Luhottisvuođâh 2 Moos 7:14- 10:29 ¶ siijđoin. ¶  rááhtus: Suomâst sopâmuš algâaalmug- já páihálâš siärváduvvâid kieđâvuššee artiklah kyeskih sämmilijd. ¶ ”Äijihjoorŋâ máddáábeln aasâi uccâ Säđisuollust nuáidi, kiän nieidâ moonâi ohtii Šiällá-kandijnis kárbáin muorâid viežžâđ nannaam pelni. Sun kuođij kaandâs kárbás, mut mottoom ääigi keejist huámášij kárbá luovânâm riddoost já vuálgám ohtuunis rievdâđ, kandâ vala fáárust. Ko sun ervidij, et nuáidikoonstah tääl liččii koččâmušâst já et finniiččij kaandâs maasâd, sun lopedij adeliđ Äijihân skeŋkkâuhrân viercâ čiäppát já huihádij: “Pyereeb lii pyeidiviercâ čiäppát ko kuoca Šiälá ruoida!” Käärbis poođij-uv maasâd, mut pááikán puáđidijn huámášij sun viercâs lappum, – ton lâi Äijih tuálvum. – Tot päikki, kogo nieidâ lâi riddoost iällám, kočoduvvoo ain tääl-uv Šiällánjargân”. ¶ Sämitige čuákkim meridij 30.10.2014 kyedittiđ Ilo 169-sopâmuš ratifisistem jienâiguin 14-4. Čuákkimist lijjii meddâl kulmâ ovdâsteijee. Anu Avaskari já Pentti Valle kuođijn miärádâsân spiekâsteijee uáivil. ¶ 2 Ivnii Suomâ káártán Laapi. ¶ säniornigijd ličij-uv lamaš siämmáánáálá máhđulâš anarâškielâst. ¶ Immeel eeđâi: “Komovuotâ!” ¶ jyehi ive. Säämi máttááttâskuávdáš uárnee jyehi ive ubâ luuhâmpaje kukkosii aldaškovliittâs anarâš-, ¶  táálu. Máárjá 192-193,195 ¶ 3. Tot lii valve-ellee. ¶ 30a skivŋe ¶   Ääigikevttim: 5-6 oppâtiijme ¶ 9. Uzbekistan 84 ¶ Sämitige stivrâ nomâttij Sämitige ovdâsteijen Ucjuv kieldâ sämimuusik rävisolmoošškovlim ovdedem ovdâčielgiittâsproojeekt stivrimjuávkun Anu Magga. ¶ Snaartâl lii lámáš tovláá ääigist mestâba pelduvváid Säämi loddešlaajâ, mut lii tääl majemui aaigij álgâm pessiđ meiddei mäddiláá-uv kidâ Maadâ-Suomâ rääjist. Loddekirjeh tietih mainâstiđ, et snaartâl koorvij vala 1970-lovvoost Åland a’ai Ahvenanmaa, mut tááláá ääigist tot pessee jo tobbeen-uv. Tot ij lah ollágin nuuvtkočodum stuorrâčasij pessejeijee já tot lijkkoo-uv pyerebeht smaavâ jávráin já luobbâláin orostâllâđ já iälustiđ. Jos váldáččij ovdâmerkkân veikkâ Čovčjäävri kuávlu, te puoh mielâsumoseh snarttâl pessimsajeh kávnojeh Suávviljávráá já Čevrisluobbâlái suulâin. Nomâlâssân tagareh jávrááh já luobbâlááh, moin láá suáijáás riddosuoinâlmâsah já stuárráábijn jaavrijn meid suáijáás luovtah-uv. Tot ij taarbâš áhtánâskin láádu, mon aldasáid tot puáhtá pessiđ. Piervâl lii táválávt riddosuoinâlmâsâst, teikkâ motomin kukken meeccist, maaŋgâčyet meetter keččin aldemuu čääsist. Tot lii skođâstum puzâigijn já uvjâigijn; piervâluuvjah láá čappâdeh já puuzah vuod aaibâs vielgâdeh. Amal lii vissâ pahhaam taid jieijâs čuávjivuáláást tanen, ko snarttâl čuávjivuálááš lii vielgâd já uuvjah láá oppeed čappâdeh. Monnim tápáhtuvá kesimáánu algâpeeivijn já maneh láá orráás kállutiälku ivnásiih, nubenáál eedân laavzâ ivnásiih. Maneh láá 6:st 12:hán já niŋálâs láálá taid pelniäljâd oho. Ko manekoorah láá cuovkkânâm, te niŋálâs uápist uđâgáid tállân aldemuu čáácán já uđâgááh kirdeleh 43 pirrâmpeeivi keččin. ¶ – Lii ilo adeliđ saavâjođettem tiileest, mast sämiääših láá puátimin eromâš tarkkum čuásáttâhhân OA:st, páhudij Ruotâ sämitige saavâjođetteijee Sara Larsson parlamentaarlâš rääđi čuákkimist Ruávinjaargâst 14.4. ¶ »Base dal dærvan mǐtturi, dâstko mon im šâtân boađe du varas.» Pääsi tääl tiervân mietimái, tastko mun jiem šât puáđi tuu várás. ¶ – Naah, kávnojeh-uv tobbeen tiäđuh kähtest? Poolishovdâ koijâdij. ¶ Pištee ovdánem toimâkodde ¶ – Páácá-uv ákku tohon roogán? ¶ Meridáim naaijâđ. Tuše iännám tieđij ääšist, Suomâst ij kihheen. Halijdáim suojâliđ jieččân ton nisonist. Kihheen ij pesâččii tiälláđ iästuid munnuu kiäinun. Iäskán ko láim vihkum, te muštâláim puohháid. Maht talle naajáim? Suáđigilist, siiviilvihkâm. Munnust ij lamaš kihheen fáárust, ij ubâ tuođâšteijeegin. Mottoom tuámmár, kote lâi iällám távjá Lea já Joovnâ lunne kaavpâšmin, já kiäin lijjim lamaš juuŋâid čuággimin, teivâsij leđe pargoost já čokkái jieijâs toimâttuvâst. Sun tastoo tooimâi tuođâšteijen já nubben tuođâšteijen mottoom čällee. Munnust lijjii aaibâs táváliih pihtâseh, must tevkisruškis t-päiđi já čapis puuvsah sehe uđđâ kammuuh. Já Iisist še, ivne iivnán, moos muoi suittijm. Munnust ij kuábbáástkin lamaš ennust mihheen já Suáđigil määđhist-uv koolgâi väldiđ puoh aavhijd luovâs. Motomij ruttâpitáiguin, maid lijjim tiänám kietâtuojijguin, láim uástám puáris Opel, já toin muoi vuojijm Suáđigilán, já siämmást eelijm hahâmin värioosijd. Tastoo possáim siemin juvvii riddoost oljotiälhuid alnestân. Munnust lâi saibâ já sihâldâh fáárust, et pyereest vuávájum. Čuoškah lijjii jyehi saajeest, rievtis čuoškâruámustem! Tastoo lonottáim uđđâ pihtâsijd pajalân autost já vuojijm vihkâmtilálâšvuotân. Tot lâi tegu pänituáhtárist eellim: äšši, mon muoi kolgáim virgálâšvuođâ keežild finniđ meddâl oovdâst, vâi pyehteen leđe ráávhust já aassâđ oovtâst. Hoittáim tom ääši, muoi kuohtuuh, kyehti vieres tuođâšteijee, koskânis stuorrâ uđđâáigásâš haalist, na joo. Pyeremus lâi tot, ko tobbeen vyelgidijn tieđij: tääl leen näimilittoost! Suormâseh munnust iä lamaš. Moonáim purâdiđ taggaar raavâdviäsun, mast lâi puffet. Lâi fiijnâ, ko puovttijm oovtâst moonnâđ purâdiđ. Pááikán monâdijn ettim Iisin. ¶ Huksimhaahâ já arkkitehtuurkištodem: táluhovdâ Tanja Rytkönen-Romppanen, Seenaat-kiddoduvah, puh. 040-573 7006 www.senaatti.fi ¶ Tapani Kauppinen miäđuštij pianoin ¶ Taištâlem sämikielâ sajattuvâst Ucjuuvâst já Anarist jođettij lääniruávást Castrén jurgâlmân. Puátteeh Ucjuv kirkkohiäráh já Aanaar kappalliih já ive 1881 rääjist Aanaar kirkkohiäráin iánááš uási máttáátellii sämikielâ já maaŋgah sist toimâttii vuoiŋâlâš já eres-uv kirjálâšvuođâ sämikielân. ¶ Sämiväärdis 26,50 eurod ¶  já, Tot eeđâi riämnjás: – Lahpa tun käävvil. Lah puohâin luánduhuáđđoin kävilumos. Mutâ kii tun lah? Eeđâ munjin noomâd, ovdilgo puurah muu. ¶ 1. Hilbes Ucjuuvâst, lávdástâlmijnis ´Buncce luohti´, stivrejeijen Niilo Rasmus. ¶ virgálii sajattuv Strömstad ráávhusopâmuššáin 1751 já iäruttij Ucjuv Tuárnus Laapist já Härnösand pispekoodán kuullâm Kuovdâkiäinu servikoddeest. Kuhesáigásâš Ucjuv vuálásâšvuođâ ääigi Aanaar uážui vuossâmuu jieijâs kappallâš nuuvt-uv maŋŋeed ko 1838. ¶ 2. Luvâttâl arvevuovdij jieškote-uv keerdijn iälusteijee ¶ populaatio ¶ – Taatkin ij jiešalnees lah muu viste mut oovtâ muu skippáár viste, sun joođhij. ¶ Nuuvtpa Muumistáálu moonâi nohádistiđ ¶ Room. 8:15b πνεῦμα ¶ Saana já Iinâ-uv lává sárgum stáálui kuuvijd valmâšin já čäittiv taid Aailân. ¶ NJELLIM MECCIRIJDOI SOOPPÂM Sämitige stivrâ merkkij čuákkimistis 27.8.2009 iloin tiättun Máccihaldâttâs já Pááđáár viljâžij sopâmuš poccui kuáđuttemkuávlui rávhuidutmist meccituálust 20 ihán já puohâi vaidâlmij maasâdkesimist puohâin riehtitaasijn. Rijdo Njellim kuávlu kiävtust lii vahâgittám Suomâ aalmugijkoskâsâš peggim já luptim savâstâllâm Ovtâstum Aalmugij jieškote-uv orgaanijn. Lii tehálâš et äšši soppui ráđádâlmijguin. Sämitigge kijttá sehe Pááđáár viljâžijd et Meccihaldâttâs kiärgusvuođâst ráđádâlmáid já haalust sooppâđ riijdost. Miärádâs čáittá et ráđádâlmijguin puáhtá heiviittiđ oohtân säämi puásuituálu já meccituálu intressijd siämmáá kuávlust. Sämitigge tuáivu, et Eennâm- já meccituáluministeriö addel puátteevuođâst-uv Meccihaldâttâsân kiärgusvuođâid heiviittâllâđ mecciriijdoid já et Meccihaldâttâs pyevtittâsulmeest sämikuávlust luoppuuččij. Meccihaldâttâs, Nuorttâlâšrääđi já Sämitige ráđádâllâm ohtsâšiävtuttâs PEFC - meccisäsertifistemkriteerin sämikulttuur já sämi-iäláttâsâi turviimân šadda estiđ uđđâ ruossâlâsvuođâid kuávlui eennâkevttimist. ¶ acâkkâssraŋgâ ¶ Talle puohah ilodii já čuorvuu: ”Iällus tiervân kunâgâs!” ¶ » ¶ SomBy ¶ Kongres- já tábáhtuspalvâlusâi tileh láá kulttuurkuávdáá vuossâmuu keerdist, aula já čuákkimviistij ohtâvuođâst. ¶ 30. Purrâmâšsuddâdem tussee purrâmâš . . . . . 122 ¶ vyesi = vasa 53 ¶ Anarâš áámmátráhtusist tábáhtui stuorrâ nubástus 1960–70 -lovoi suulâin, ko moottorkiälkká poođij Sáámán. Aalgâst kiälháh lijjii tuše motomeh, mut pajeulmui já tálulij-uv mielâkiddiivâšvuotâ moottorkiälhá kuáttá lasanij já juo 1970-lovo pelimuddoost moottorkiälkká lâi masa juo jyehi táálust. ¶ Mut tääl te jo tiettim-uv, et ááhu saanijn ij kolgâm perustiđ maiden. Keččâlim čokkáđ kuldâlhánnáá tom, maid sun palijdij. Muu paaldâst čokkájeijee háisoo almai ij iberdâm maiden. Sun tuš keejâi já imâštâlâi, maid ulmuuh noskáttâllii. Jiem mungin sunjin álgám čielgiđ. Smiettim tuš, mon luholâš liččim tääl kielâtáiđutteemmin. Jis liččim veik ameriiklâš, kote máttá tuš jieijâs kielâ. ¶ Koillismaa E3 ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 137 ¶  adveerbah pyereest já hyeneeht ) ¶ kuáttám iäskán ive 1999 vuáimán šoddâm uđđâ vuáđumáttááttâslaavâ já sämimáttááttâs kyeskee ¶ máhđulâšvuotâ pyerebeht kulâttâllâđ virgeomâhijguin, já meid máhđulâšvuotâ nanosubbooht ¶ Mut Jeesus västidij: “Adde muu leđe ráávhust. Muu äigi ij lah vala puáttám.” ¶ rávsku rausku ¶ 2. a. Noomât čielgitávtálij eelleejuávhuid 1 - 5. ¶ 5 čuággá oonâ 3 čuággá oonâ 1 čuággá oonâ vástádâs čuággáh ¶ 6. Luátkutteh eennâm ¶ Ko Jeesus poođij aldeláá já ooinij kaavpug, sun čiäruškuođij tondiet já eeđâi: ¶ Pyereh kyesih! ¶ sikkođ, sihom, sikko = pyyhkiä ¶ – Tast teividih olmânáál, Sam. Sun fievridij syele ooivijd Kuuba pehti já vuobdij taid riges turistáid Floridast. ¶ Lovottâhtiäđuh Euroop väldikuudijn ¶ mield uássin ohtsâškodálâš palvâlemtooimâ pyevtittiđ palvâlusâid sämikielân. Ohtsâštave-eennâmliih sämikielâliih tv-uđđâseh, Ođđasat, algii ive 2002 aalgâst. Taid pyevtitteh ohtsâšpargon Suomâ Yle Säämi Radioin, Taažâ NRK Säämi Radioin já Ruotâ SVT Sápmijn. Čohčuv 2013 Yleisradio algâttij jieijâs sämikielâlij tv-uđđâsij vuolgâttem väldikode viermist. Yle Sápmi pyevtit Suomâ áinoo sämikielâlâš párnáiohjelm, Unna Junná. ¶ huolâhánnáá jurgâlus lii puustâvlâš jurgâlus sehe luándulâš já idiomaatlâš kielâ já västid ¶ Maasâd Jerusalemân ¶ Máttáátteijeeh láá tuđâvááh muu iskosáid já eres škovlâaššijd. Onne lijjim vuosmuu keerdi kuhes ááigán eres-uv nuorâiguin ko nieidáin muu rijjâääigi. ¶ – Tääl te muu mielâst oro, et puávtáččim uđđâsist koijâdiđ tom siämmáá koččâmuš, maid jieht-uv koijâdim. Jiem finnim talle čielgâ vástádâs. ¶ Mut koskâpeeivi, kuuđâd tiijme ääigi, poođij sevŋâdvuotâ ubâ eennâm oolâ, já tot piištij oovcád tiijme räi. Oovcád tiijme paaihijn Jeesus čuárvui korrâ jienáin: ¶ Littovääri lii uáli ciägus já olluv já aalaaš lii suullân kilomeetter keččin Lomakyläst. Nuuvtpa taabžâdškuođijm värivielti pajas já fakšuustâláim pálgá piällá keeđgijd já vuoiŋâstáim masa jyehi čyeti meetter kooskâi. Keeđgih iä tuše oinum, mut ko láim alda aalaa, tom Littovääri uáinussaajeest suullân viđâlov meetter keejist, nahande keeđgih iđestii ovdiibel. Toh lijjii uáli stuorrâ jieŋâääigi stellim keeđgih, ige kihheen liččii taid vaijaam sirdeđ sajasis. Lijjim addim Vesa já Piäká saavâin, et toh liččii stellejum toos, mut nuuvt kale ij pyevti leđe. Keeđgih láá vittâ já toi alne lii kale vuovâs čokkáđ (iskim jieš), mut siemin iäpádâs paasij. Nube tááhust ko vääri nommâ lii Littovääri, te keeđgih kale heiviiččii savâstâllâmkeđgin, ko kosten eres saajeest tien vääri alaččist iä tagareh keeđgih kavnuu. Manenba ij, mut kale tien Littoväärist lii lamaš vuohâsub-uv litodemsaje, ige lah aaibâs jiärmálâš, et tot ličij lamaš hirmâd ciägu vääri alaččist. Toovláš olmoošhân ij riemmâm kuárŋuđ ciägu vääri pajas tušijdiet, ko vaarâ vyeliláá lii lamaš pyereeb saje litodâttâđ. ¶ Pygálus nuuhâm maŋa račoim láávu, kaarâim kerrisijdân já vuolgijm maasâd juovlâáptuiiđeed 1961. Veikkâ lâi ive sevŋâdumos äigi, te mánutteve keežild ooinijm uáli pyereest. Jiem innig mušte, kii tâi kiäh tolvuu mii siijdâ poccuid Kosseennâm–Čovčjäävri kuávlun, mut orom muštemin, et tot ij lamaš kihheen mii lávujuávhu ulmuin. Ko lâi lamaš korrâ purgâ, te mii puáttimtuáli ij innig tiettum ollágin. Nuuvtpa Nuuvdi Saammâl lâi oppeet njunosist já pyevtittijm äiginis Ijjäävri taavaakeš, kost oppeet peesâim čokánistiđ kerrisáid já vyeijiđ Ijjjäävri kejimield. Juovlâáptueehid pyevtittijm Ijjäävri Kođoluohtân, kost oppeet ijâstâlâim Eerkiš-rohe já Margit Pigá táálust. Vuossâmuu juovlâpeeivi tastoo vyejestijm puohah paihijdân. ¶ 6. Ele toovâ näimirikkoos. ¶ Ubâ Island lii šoddâm siämmáánáál: tot lii luptânâm acâkkistee laavan jieŋâlâsâst Atlant ponneest. Merâponneest Island vuoluubeln lii uáináh stuorrâ källeekiškánem, mon pehti eennâmpáálu siskiist paijaan uđđâ laava. ¶ 24 ¶ Valmâš kooldah algii kiäppániđ já nuhhii-uv ovdláhháá koskâpeeivi. Charlie já Steve Bennet vuolgijn lase olliđ já muoi vala kiddiistáim mottoom kooldâ sajasis, jeđe vyeijiláim Saabijn Pengillyn. Tobbeen láim tiego kuulmâ suulâin. Elâččáim riššoost já tast maŋa vyeijiláim Idingtonin, kuus Gladys Koski-Holmes lâi munnuu povdim. Eelijm suu kaandâ Chistopher lunne säävnist já kaleba lâi pakkâsân liegâdum. Ferttijm vistig toollâđ olgouuvsâ äigipuudâ áávus, ovdilgo puovttijm älgiđ sávnudiđ. ¶ šoddâđ, šoodâm, šadda = syntyä ¶ máccá njuhčâ-cuáŋuimáánust ¶ Tast maŋa Martti lâi luovâs kenigâsvuođâst penuvryhmá stivrim já pargovuávám háárán. Jiem aaibâs tärkkilávt mušte, mut sun ij lamaš innig kallegin peeivi mii seervist, ko suu rotaatiomaašin kirdelij Suomân. Toin siämmáin mašináin, moin Martti moonâi Suomân, poođij penuvryhmá uđđâ almai já uccást jiem kooččât čolmijdân uáivist. Puáttee lâi Markku Järvinen Pälkäne Myttääläst, kiäm tubdim jo ovdiist já uáli pyereest. ¶ puállunjunnjuhčâ kyhmyjoutsen ¶   2b kyehti sárgá ađai čálástuv oovdeld (paajeeld) ¶   Lasetiäđuid addel Sämitige haldâttâshovdâ já palhâšumelävdikode čällee Juha Guttorm p. 0400–142 518, palhâšumelävdikode saavâjođetteijee Janne Näkkäläjärvi p. 040-7599 427 sehe palhâšumelävdikode värisaavâjođetteijee Eija Leivo p. 040–8304 886 ¶ 5–10 njaddopippâr (ubbâ) ¶ Mist, Kaabi Iŋgá Reinost, Holber Veikkoost já must, lâi lamaš peiviv ovttáin kylálâš kandáin rijdo monnii ääšist, mii lâi talle peiviv pááccám koskân. Ko škovlâ lâi ehidistpeeivi nuuhâm, ceelhijm taan kaandân: ¶ Miänu ääiđist lâi jiävttáást-uv viärráb, ko pelduvváid vyeŋes poccuuh ruotâškuottii ääiđist. Jis jo jiehtinâš ležžeem jurdâččâddâm onnáá peeivi noomâst makaš suoppâin njuolgim, te hilgum tom jurduu já turvâstim oppeet kontturân. Pisottellim uáli tivnâ konttur siskiibeln já äiđiluámist tuše keččim eres ulmui pargeldem. Huámášim taggaar ääši, et ääiđist ij lamaš ohtâgin muu ahasâš olmooš, ađai nubenáál eeđân tobbeen iä lamaš párnááh muu lasseen ollágin. Iä toh lamaš ääiđi ulguubeln, iäge kontturijngin. Lijjim áinoo nk. páárnáš ubâ Čivtjuv pygálusâst já mottoomsoortâ olâttâshân kale lâi tot-uv. Meiddei nisoneh lijjii uccáásiähá, mut lâi kale ohtâ nuorttâlâšákku, kote oroi hááráámin ohtuunis já oroi piergiittâlmin-uv poccuinis. Sun lâi Prokopi Katri. Lâi hitruu keččâđ, ko sun ramškâsâdâi kuás magaráin-uv poccuinis. Nuorttâlâšâi konttureh lijjii ääiđi nuorttiibeln já Kaatrist lâi taggaar taktiik, et sun táválávt njuárustij poccuu suullân äiđiuuvsâ puotâ, jeđe kessui ton maajeeld kidâ jieijâs konttur räi, kost eres nuorttâlâšah pottii suu išán já rottejii poccuu kontturân. Váháš siämmáásulâsâš taktiik oroi lemin kale eres-uv nuorttâlâšâin já meid ucebijn já navcâttub ulmuin-uv, mut kesseid pálkkááttâm puásuiriggáh njuárustellii poccuidis eidu togo, kogo fättejii já kesseeh huolâttii loopâst. Sij lijjii-uv väŋkissiähá almaah já puásui kale finnij nuuvtásáátu kontturân. Ubâlohán juurdâštijn kannattij kustoo njuárustiđ poccuu ain jiejâs konttur paajaabeln, vâi ij tarbâšiččii meendu kuhes määđhi keessiđ tom “vyestiviirdán” kontturân. Ääiđi puástubeln ij kannattâm njuárustiđ ollágin, ko tobbeen kuittâg ličij lamaš ohtuunis já keessimmätki ličij lamaš kukke. Stuorrâ spääilih njuárustmân ij onnum ko ohtâ olmooš, mut kesseeh kolgii-uv leđe ooláádmuddoost, mudoi njuárusteijeegis finnij nuuvtásáátu pirrâ ääiđi. ¶ Pargopitáh ¶ a. Lah monâmin vuossâmuu keerdi ustevâd pááikán. ¶ Iänuduv kieldâ (tavesämikielân) ¶ VÁRUTTEIJEE MEERHAH ¶ Liguriameerâ ¶ Mist lii meiddei tuoivâ, et mij forgâ finnip sierânâs tave-eennâmlâš sämmilâšsopâmuš. Taat pargo lii pištám juo paijeel 20 ihheed. Sopâmuš puáhtá eres lasseen toimâđ tehálâš vuáđđun sämikielâ ohtsâšpaargon já vuoigâdvuođâpaargon ubâlâšvuođâstis. Ohtsâš tave-eennâmlâš sämmilâšsopâmuš taha máhđulâžžân: ¶ Euroop rasism já soováášmettumvuođâ vástásâš komissio ¶ 8. Säämi kielâlaavâ iävtui tevdim sämikuávlust lii meiddei jurdâččemkoččâmâš. Uássin kieldâi ¶ – Mun lijkkuum tunjin. ¶ Sämikuávlu lii uási arktâlâš kuávlust. Arktâlâš kuávlu lii tääl stuorrâ ekonomâlâš já poolitlâš mielâkiddiivâšvuođâ čuásáttâh. Suomâ kalga ovdediđ pištee ekonomâlâš tooimâ arktâlâš kuávlust eromâšávt Tave-Suomâ pargosoojij turviimân. Ko ekonomâlâš toimâ lassaan, te kalga huolâttiđ sämmilij kulttuur, kielâ já ärbivuáválij iäláttââi siäilumist sehe tooimâ ekologâlâš nanosvuođâst. Sämitiggeest lii Suomâ sämmilij ovdâsteijen tehálâš rooli arktâlâš koččâmâšâi suogârdâlmist. Puátteevuođâ tááhust tehálij miärádâsi já tavoi äigi lii puáttám. ¶ 5. Viärdádâl tievâslâš já vááijuvlâš hämimolsom. ¶ Enâmustáá historjásiijđoh láá čaallum tain, kiäh enâmustáá láá soođijn koddám ulmuid. Mii eenikielâ sämikielâ ij algâaalgâst ubâ tubdâmgin suáti sääni. Mut ko maailm rávhuttisvuotâ pyevtittij suáttin Sáámán, te mii madduuh karttii luoihâttiđ tien väivis sääni syemmilijn. Sääni sáámán tuálá siste meiddei ustevlâšvuođâ ige muštâl tuše tom et mottoom máttá pyereest sárnuđ sämikielâ. Veikâ sämikielâ ij stuorrâ lohomerijguin pyevtigin šiärráđ, et nuuvt já nuuvt maaŋgah čyetimiljovneh tom sárnuččii, te luándu já šooŋâi tubdâmuššáin, sáámánvuođáin já olmoošvuođáin mitteddijn mii eenikielâ lii siämmáá kejittis riggodâh ko täsnialme. Unnuužup sämikielâ vala puáttee puolváid-uv meiddei nuuvt et anneep tom sehe sárnum- já čäällimkiellân! ¶ almostuvvii vuossâmuuh Taažâst jurgâlum já teddilum tavekielâsâš ráámmáátteevstah ¶ sanottu lii jurgâlum anarâskielân olgospyehtimáin mii lii ettum (spiekâstemjuávkku nr ¶ Säämi parlamentaarlâš rääđi čuákkim ohtâvuođâst uárnejui ucceeb seminaar mon fáddán lijjii nuorâipoolitliih ääših. Seminaar maŋa SPR čuákkim meridij vuáđudiđ ohtsii nuorâirääđi, mii šadda porgâđ nuorâipoolitlâš ašijguin já toimâđ säminuorâi ohtsâš jiennân, nuuvt aalmugijkoskâsávt ko sämikuávlust-uv. ¶ Meddâl vyejedijn kuáhtáim vala preeriapenuv -populaatio, mast taah hitruus elleeh sierâdii, kuákkájii, umástii já várdáástellii kuáskimijd. Ton saajeest lijjii-uv erinomaš ennuv kuáskimeh, siämmáá tuákist puohtii sodâstâllâđ vittâ-uv lode. ¶ Eellimpiirâs: ¶ listodâm tehálumosijd kieldâi já staatâ palvâlusâid, main sämikielâlâš palvâlusah kalgeh leđe vuo ¶ 12. Tricholoma saponaceum – Suopavalmuska – Saibâšoovkâh U ¶ Ive 1749 suuhân kullii 6 perruu. Ive 1800 räi meeri lâi koččâm niälján já vittâlov ihheed maŋeláá perruuh lijjii innig kyehti ige meeri muttum ive 1900 räi. Ivveest 1900 ihán 1910 suuvâ jesânij meeri lasanij 19:st 25:n. Perruuh kiäppánii ko kyehti stuorrâ perruu varrijn Taažân 1700-lovo loopâpeln. ¶ Koskâpeeivi suulâin vyejilijm kuovttijn autoin Salolaampin, kuus lii 100 maili mätki já ko pyevtittijm tohon, de Duane Erikson čaaitij mijjân vistig seetrikoldâleje, moh lijjii kale olliihánnáá, mut mudoi toháliih. Tast maŋa eelijm keččâmin optum rááptu, mon oolâ puáđáččijm ceggiđ käävcičievvâg kuáđi. Talle moonâim Salolaampi parkkisajan, kuus ceggijm teltta-aassâmvaavnu, mast šoodâi viehâ styeres (2 x 10 m.) já aaibâs tohálâš. Tast mij puáđáččijm aassâđ paijeel kyehti oho. Muáddi säävŋi lijjii mieskâm já rottâsâm nuuvt et Charliekyevtis Anssijn vuolgijn eelliđ Bemidji-kaavpugist viežžâđ tuovŋâdemtarbâšijd já mun paaccim telttatuállen. Onne ličij lamaš šiev pargošoŋŋâ, mutâ ko ij lam ennust eres porgâmuš, ko teehi vyeijim, veikkâ kale tom-uv lâi pyehtiđ porgâđ pakkâ peivin-uv. ¶ 1. Hiävuščurrust lii tärhis árvuoornig. ¶ – Sun ij suoskâm tubbáák, jis olmânáál muštám. ¶ Uđđâ nommâkištoost palhâšumelävdikodde tuhhiittij árvuštâllâmnáál 142 nommâiävtuttâssâd (iävtuttâsah tiäđáttâs lahtosin), moh lijjii toohum já toimâttum toos kišto njuolgâdusâi miäldásávt. Huolâlii já tärhis árvuštâllâm puátusin kišto 10-jeessânsâš, kulttuurkuávdáá kevtteeorganisaatioi, Senaatti-kiddoduvâi já arkkitehtitoimâttuv ovdâsteijein čuákkejum palhâšumelävdikodde meridij oovtmielâlávt kulluuttiđ aanaarsämikielâlâš nommâiävtuttâs Sajos kišto vyeitten já valjiđ tom siämmást säämi kulttuurkuávdáá nommân. (palhâšumelävdikode čuákánpieijâm tiäđáttâs lahtosin) ¶ Kukkákiärppááh – Kukkakärpäset ( Syrphidae ) láá valjeest maailmist já Suomâst-uv paijeel 250 šlaaijâd. Toh láá muččâdeh já ivnááh, main maaŋgâin tiättoo še nk. mimikry-almoon: toh jievžâdeh mirhâlij tiivrij iivnijd tegu viäpsá, já miäđušijn iivnijd. Niŋálâsah oceh šaddoširrâpopulaatio já mannejeh toho. Ko maneh muttojeh suoksân, te toh hurtoškyeteh taid. ¶ Kolle-Ákku = Kultamuori ¶ – Lieggii tun muu juolgijd! ¶ Šoŋŋâkeččeeh koivuu ciägu jođáttuv muorâaalman já loopâst sij pessii sáhájávvuvääri alaččân. ¶ Piergâseh: juuhâmputtâl (0,5 l), čäci-ivne, näppi, čääci, ¶ Lohosierâ -nommâsâš matematiik oppâkirjeh láá jurgâlum Sanoma Pro Matikka -rááiđust. Ubâ räiđu jurgâluvvoo anarâškielân. Vuosmuš sämikielâlâš jurgâlusah tain Sanoma Pro Matikka-kiirjijn almostuvvii ive 2011. Tavesämikielâlâš kirjerááiđust váiluh vala 5. já 6. luokái kiđđâkirjeh, moh almostuveh ive aalgâst. Anarâškielâlâš čohčâluuhâmpaje matematiikkirje Lohosierâ 1, čohčâ almostui ive 2011. Lasetiäđuid finniih täst. ¶ Nieidâst já toontust šoodáin skipáreh, veikkâ nieidâ ij kuullâmkin pyereest toontu. Talle nieidâ koijâdij Hulist, ete kost tot áásá. ¶ 1. Gomphidius glutinosus – Limanuljaska – Njivlenjuulčâh U ¶ s. 115 ¶  koččomcelkkuuh leđe Párnáá kielâoppâm tááhust lii tehálâš, et peerâ, suuhâ já siärvádâh láá mietimielâliih kielâ oppâmân já tuárjuh tom aktiivlávt. ¶ 5. Almoshaldâttuv teevstah ¶ Tukholma ¶ Ruošânjuámmil lii táválâš ¶ – Jiem mun tieđe, mutâ epidâm, ete tot lohtâs ¶ – Ovdilmainâšum saveheh láá kevttum ovdil ive 1100. Kemi meccisämmiliih kevttii vala 1600-lovvoost sierâkukkosijd savehijd já tobbeen tot malli levânij Maadâ-Suomân já Kärjilân-uv, mut Anarân tot malli ij kiergânâm puáttiđ. ¶ spiekâst nuvijnis? c) Mii iäruid lii toi vuovijn ¶ arve- já mytteemeeri ¶  celkkuu 39B Kuácceevyevdist finnejum muorâ lii tehálâš aamnâs. ¶  + Ollâtásásâš videostudio heivee maaŋgâkameravuáháduv kiävtun já eres-uv videomateriaal kuvviimân. Studiotiilijd kullojeh studio, live-editistemtile sehe editistemtileh. Studiotiilijn västid Säämi máttááttâskuávdáš, mutâ kuávdáá olgopiälásiih väärridmeh puátih Saijoos Kongres- já tábáhtuspalvâlusâi peht. Studio lii Saijoos vuossâmuu keerdist, váldu-uuvsâ čižetpeln Säämi máttááttâskuávdáá media- já kielâmáttááttâstiilij ohtâvuođâst. ¶ Sämitigge čokkânij Anarân kieđâvuššâđ lahâaasâtlijd čielgiittâsâid. ¶ d. Maggaar lii Tanska vijđodâh eres Tave-enâmáid verdiddijn? ¶ - Naa, jiem tieđe. ¶ Taat tullâ lâi cokkânâm jiävttáá eehid poldum täkkituulâst já ko täähi ovdiibeln ij lamaš maggaargin peldi, te mottoom illâ lâi kirdám täähist olgos, covâškuáttám máhđulávt kamuvsuoinij kooskâst já cokkiittâm lättee pyelliđ. Návt taat muu sukkârmielkkihaalu piäluštij tontovváá mii perruu tuššâmist. Jis jiem koccám eidu talle, te muádlov minuttid maŋeláá tot lâi sättiđ leđe maŋŋeed tanen, ko hágá kal lâi vaarâ loopâst huolâttiđ. Eereeb tievst talle, jis Tilkku ij liččii makaš álgám njihhoođ, teikkâ umástiđ. Hágáhan kale ij oinuu mahten já tot lii hajâttem, sehe smakâttem, mut jis te makaš suovâhaajâ já pyellee muorâ ruáškáástâllâm liččijn kävildâm já cuvnâm pennuu, veikkâ káámmâr uksâ lâi-uv kiddâ. Kii tiätá maht lâi keevvâđ. ¶  Válduceelhâ - Tot lii-uv vissásávt vaigâd iberdiđ. Ige tot lah ubâ čääcigin. Tot lii tuše juhâmâš, mii kolgá pasekeeđgist. Tast láá ennuv mineraaleh já veikkâ moh. ¶ - Tiäđám, maid uáivildâh. Jieh lah áinoo jurduidâdgijn, Ánná mieđettij. ¶  já Siämmáá eehid koijâdij ¶ Oppâmvihko vievâst puáhtá jieŋâlmittiđ oppum tiäđuid. Vuáđupargopitái lasseen láá parâ- já juávkkupargopitáh, maid puáhtá porgâđ jo-uv luándumääđhist tâi luokast. Lasseen oppâmvihkoost láá árvuštâllâmpargopitáh, moi porgâm váátá táváliist eenâb fiätu. Internetpargopitái čuávdim hárjánit tiäđu uuccâm viärmáduvâst. ¶ Piätukyevdiväärih = Lohikäärmevuoret F7 ¶ – Nuuvtpa kustoo láá. Riävskáh, kuáppileh, čuuvčáh já maaŋgah eres-uv lodeh já meeci elleeh tego kuobžah-uv kal poreh soorijd já eres-uv muorjijd. Muoihân láán maŋgii uáinám luudij myerjipooškâid-uv. Tain uáiná, ete moi muorjijguin toh láá herskustâllâm. Myerjih láá keessiv já čohčuv tergâdis purrâmuš já raavvâd riävskáid. Talle ko myerjih láá keessiv já čohčuv valjeest, te tot iššeed elleid selvâniđ pyerebeht täälvist-uv, ko toh iä lah jo keessiv já čohčuv niälgum. Ulmuuh sehe elleeh tarbâšeh tiervâslâš muorjijd. ¶ (Koulun biologia, Sisävedet, Otava 2010) ¶ – Tun peesah itten pááikán, mutâ tun koolgah vala oho vuoiŋâstiđ pääihist. Miäcán ige jäävri oolâ jieh uážu ubâ ookon vyelgiđ. ¶ Jeesus noomâ kunnijâtmáin kalgeh puohah luáštádâttâđ idduidis oolâ, puohah nuuvt almeest ko eennâm alne já eennâm vyelni, já jyehi kielâ kalga tubdâstiđ Eeji Immeel kunnen: “Jeesus Kristus lii Hiärrá.” (Fil. 2:10-11) ¶ Sämitige nuorâirääđi ovdâstij säminuorâi vuoigâdvuođâid kieđâvuššee paneelist rääđi värisaavâjođetteijee Minna Lehtola. Suu saavâ teeman lâi ucceebloho ucceeblovvoost. Lehtola uáiná sämikulttuur puátteevuođâ positiivlâžžân ” Nuorâi vuáhádume lii eenâb ávus já sij jieijâs náál ovdedeh já aneh sämmilâšvuođâ eellimvuáimálâžžân. Muu mielâst kulttuur áárvust anneem lii puáránâm, ij lah innig heeppâd leđe sämmilâš. ” Lehtola kieđâvušâi savâstis jieijâs tuávváá já vuáhádume sämikulttuurân” Veikâ kuulâm-uv ucceeblovo ucceeblohon, jiem ane tom hyennin, peic tot lii lasettâm sine já luándu, háálu rähtiđ jieijâs aalmug oovdân aašijd já toimâđ tienuuvt, ete puátteevuođâst-uv liččijm ellee aalmug, epke tuše mušto historjá kiirjijn. Tubdâm meid ovdâsvástádâs tast, ete lam uási sämikulttuur nuuvt ete iälám tom. ” Lehtola lopâttij suu oovdânpyehtim. ¶ čohčâmáánu ¶ Cari vyeijilij Tave-Minnesotan já mii vuolgijm viežžâđ Charlie Mersu, mii lâi pááccâm Liisá šiiljon. Tast maŋa mii-uv tolliittijm tavas. ¶ – Mij Muursah lep hirmâd jo suhârákkáh, ¶ šoŋŋâdâhdiagram ¶ Frettest lii teoria, mon mieldi láá lamaš kyehti markkânsaje ovdil Stuorrâvuonâ äigipuudâ. Frette mieldi puárásumos markkânsaje lii lamaš Reeppinist. Tobbeen uáináh kávnoo kieddituolbâdâs, mon nommâ lii ”Gal´lasiidbaiki”. Taat uáivild tárukielân ”Kaaren päikki”. (anarâškielân oroččij lemin Kallasijpäikki, čällee huám.). Ärbivuáválij tiäđui mieldi taam saajeest tollii nelgimarkkânijd kiđđuv. Ovdilmainâšum aašij vuáđuld Frette miäruštâl, et tot lii lamaš nuuvt ryešilij ko suomâruátálij-uv kävppisaje. ¶ kielâ: suomâkielâ ¶ še Ruošapele sämmiliih pissoo uáslisten. Säämi parlamentaarlâš rääđi pargoid kuleh ääših moh kyeskih ¶ Nairobi ¶ 150 rammid Keiju-margarin 60 %. ¶ Kustannus-Puntsi 1997: www.puntsi.fi ¶ Njäähi (51A) lii kubdâuáivásâš já ruškiškirjáás kyeli, mon kääibist lii njävilsáigu. Toin tot kuldâlâd ponne-elleid ravâdin. Selgiveepsih láá kyehti, main maajeeb lii kukke. Ko njäävi váldá kietân, te huámmáš et ton liške lii times já njivláá. Táválávt njäävih teddih kilupeeleest neelji kiilun. ¶ Sämitigge ¶ – Vistig ferttee kavnâđ iivnijd, Jukká muštottij. ¶ Ruotâ ¶   Dar es Salaam . . . . . 94 ¶ ruummâš ase lasanem ¶ Pargo miänástuvvee hoittám išedeh hiäivulâš škovlim, sämikielâ táiđu sehe kelijdeijee eŋgâlâskielâ táiđu. Proojeektpargee pälkki miärášuvá Suomâ sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi VII/I mield (vuáđupälkki 1711,31eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. Proojeektpargee toimâsaje lii säämi kulttuurkuávdáš Sajosist. Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 30.4.2015 tme 16.00 räi čujottâsân Sajos, 99870 Aanaar. Lasetiäđuid pargoost addel säämi muusikkuávdáá vuávájeijee Oula Guttorm p. 050 574 2765, oula.guttorm(at)samediggi.fi. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi já Ijâttes ijjâ- algâaalmugij muusiktábáhtusân čujottâsâst: www.ijahisidja.fi Anarist 8.4.2015 Sämitigge ¶ ” Sämitige peeleest lam ilolâš, ete sahâalmai já váljukudij saavâjođetteijeeh láá halijdâm uápásmuđ sämitige tooimân já äigikyevdilis sämiaššijd. Ovdâskodde lii sämitige tehálâš ohtsâšpargokyeimi já lii tehálâš, ete peessâp lonottiđ jurduid já mainâstiđ sämitige tooimâst já uulmijn” saavâjođetteijee Näkkäläjärvi mainâstij. Sämitige I värisaavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio já II värisaavâjođetteijee Heikki Paltto mainâstáin eromâšávt säämi puásuituálu tiileest já roolist sämikulttuurist. Tiina Sanila-Aikio mainâstij meid nuorttâlij sierânâskoččâmušâin. ¶   Aikio Veikko (Juhánâs Veikko) ¶ Riehtiministeriö lii aldanâm sämitige reiváin, mii kuáská almolâš čuávdus ááigán finnim sämmilij vuoigâdvuođâi pyereedmân jieškote-uv haldâttâssyergist já lahâaasâtmist. Sämitige stivrâ lii almottâm ministeriöid tutâmettumvuođâs toos, et ILO 169-sopâmuš ratifisisten ij lah mainâšum staatâ vuosâjasâš ulmen. ¶ Toh culijdii já visijdii já talle toh meridii: ¶ d. Mane tanskaliih valastelleeh iä piergii tälvivalastâlmist? ¶  Eksistentiaalcelkkuuh N Soovsâruávsku F ¶ Sämmilij párnáikulttuurkuávdáá (PKK) ulmen lii lääččiđ já nanodiđ ovtâskâsulmuu já siärváduv kiärgusvuođâid jiegâlii uáiviomâduv já pyereesvaijeem, taiđâlii tooimâ já kulttuuräärbi paijeentolâmân já šoddâdmân. Párnáikulttuurkuávdáš tuáimá oovtâstpargoost eres haldâttâhkieldâiguin, kulttuurlájádâsâiguin, škovlim- já tutkâmohtâduvâiguin sehe kuálmád sektoráin. PKK huolât párnáikulttuur kyeskee tieđeetmist, oovtâstpargoost eres ornijdumijguin, kuávlulâš, väldikodálâš já aalmugijkoskâsâš oovtâstpargoost sehe párnáikulttuur projektistmist. Lasseen tooimâ ulmen lii ovdediđ sämmilii párnáikulttuur páihálávt já kuávlulávt sehe turvâstiđ sämmiláid oovtâitosijd máhđulâšvuođâid maaŋgâpiälásáid kulttuurpalvâlusáid já -ferimáid. PKK taarbâš kulttuurkuávdáá tiilijd teatterčájáttâsâi hárjuttâssaijeen já čáitálmâstooimân. ¶ Tábáhtus lii puáhtám oovdân maaŋgâid uđđâ taaidârijd já uásálistem toos lii ain lamaš valjaas. Säminuorâi taaiđâtábáhtus kulá väldikodálâš Nuorâ Kulttuur - tábáhtusân kejâlmâssân, mon puáhtá verdidiđ kuávlukieldâi tábáhtussáid. Väldikodálâš teema ( muusik, teatter teikâ tanssâ ) lasseen sämitábáhtusâst lii ain lamaš mottoom eromâš sämikulttuurân lohtâseijee teema. ¶ Luuk 23:50-56 ¶ 6. Leotia lubrica – Rustonupikka – Čovârriävnuáivi U ¶ 9. Luándualmonem, mii ovdánškuát ko čuuvtij lieggânâm áimu paijaanškuát. ¶ kyyhkyhapero ¶ 5.1. Oppâm, sierâdem já lihâdem Oppâm ilo šadda torvolâš já movtijdittee pirrâduvâst, mast páárnáš uážžu máhđulâšvuođâ jiečânâs, jieštoimâlâš tutkâmân já porgâmân. Juáháš páárnáš lii persovnlâš uáppee. Vâi jyehi páárnáš puávtáččij kavnâđ jieijâs vyevi já tađe mield ilo oppâđ, piäijoo tiäddu aarâhšoddâdmist maaŋgâpiälásâšvuotân meiddei oppâm háárán. Aarâhšoddâdem pedagogâlâš hástusin lii adeliđ páárnážân jiärmálijd já maaŋgâpiälásijd oppâmvuáttámušâid kielâ já kulttuur háárán nuuvt, et páárnáš tobdá taid tivrâsin já tuástá meid irâttiđ já feiliđ . Šoddâdemtooimâst párnáá aicâdem- já jiešárvuštâllâmnahcâ ovdeduvvoo maaŋgâpiälásávt. Páárnážân iä njuolgist muštâl, maht monnii ääši kolgâččij porgâđ pic stivrejeh párnáá pyerrin huámášum toimâmvuáhán addelmáin sunjin oonâid. Ulmen lii, et páárnáš jieš kihtâluvvoo árvuštâllâđ jieijâs pargo puáttus já mättim tääsi nuuvt tuođâlávt ko máhđulâš. Ovdánâm árvuštâllâmnahcâ iššeed párnáá čuolmâtilálâšvuođâin . Párnáá vijđessuárgásâšvuođâ já maaŋgâpiälásâšvuođâ oovdedmân máttááttuvvojeh ääših ubâlâšvuottân já viggâmuš lii pyehtiđ uáinusân puoh toos kullee ohtâvuođâid. Šoddâdem lii tiäđulâš, ij satummild tábáhtuvvee. Uđđâ äšši čannoo vuáttámušâi pehti ovdeláá oppum aššijd. Párnáá kalga finniđ jieš huámášiđ moos mii-uv äšši čoonnâs já ton vuáđuld talle hämmee ubâlâšvuođâid. Veikkâ stivrim ij lah meendugin vuáđulâš, párnáá torvolâšvuođâtobdo ij huánnán. Párnáást lii ovttuu torvon kiinii olmooš, kiäst puáhtá koijâdiđ, jis jieš ij lah peessâm tuđâttettee puátusân tâi lii jieijâs árvuštâllâmpuátusist epivises. ¶ Maahisweb - Siijđoid lii pyevtittâm Sämimuseo Siida - Saamelaismuseosäätiö ¶ Nuuvt moonâi čohčâkeesi já čohčâ já lâi jo čohčâtälvi. Áimu lâi čuáskum já tyellittälli iho lâi jo váhá puolâštâm-uv. Kuurâh ij lamaš kullum innig kuhes ááigán iäváge äijih já ákku oinum pargeeldmin šiljoost innig nuuvt távjá ko keessiv. Tuše iđedist já ehidist suoi eelijn jäävri alne viermijd kuohâmin. Jutteselgi pelestis vuordij jo moovtâ, kuás ákku já äijih varriiččáin ráájun. Lâihân ákku ráhtám sunnui toho tälvipiäju-uv. Ráájun varrim saajeest ákku eelij ain tyellittälli viežžâmin ráájust kamuvsuoinijd. Oppeet jutteselgi lâi hiämáskâm. – Maid imâsijd ákku poorgâi kamuvsuoinijguin, jis kerd ij lamaškin ráhtám tain tälvipiäju. Taam-uv ääši kalga kal čielgiđ, tot meridij. ¶ puáhtá luuhâđ tavesämikielâ kuttâ oppâčuágástuv. ¶ 3. Maht a) planktontiäpuh, b) elleeplankton, ¶ Kaari jieš toppij vala kyehti pahvikaasâ sollâsis. ¶  juuhâm. Kákku Amnâseh: ¶ Peivi- já eehidjuhle kooskâst juhleviehâ tuálvuttâllui busijgijn Rivdulist naavdâšmin juhlemálásijd, moh taantov lijjii poccuusteeikâ pottááknjuvdosáin já toos heivejeijee pajalâssáin kahvijn. ¶ – Pääcciđ tiervân! Matti já ákku huikkev stááloid. ¶ » Iä–uv puoh loves putásmâm? Kost toh ¶ Kähteeláddu LL.1977 Kaakkurilampi Rivdul Luohtâpottjeegist. ¶ Labradorviežžee lii oppeet ain korrâ miäcástemkiävtust, tothân lii ohtâ puoh enâmustáá registeerejum penuvrotuin Suomâst. Liiba tot meiddei narkotiikpenuvin poolisist já čalmettes ulmui palvâlempenuvin. Labradoreh láá meid sijvuuh, korrâseh tovhustiđ iäge toh táválávt poolâ vieres ulmuin, pennuin tâi soojijn. Vahtâpeenuv tast ij kale šoodâ pic jis halidâh, et tuu labrador puáhtá roosvon-uv kammuid viäskárân tâi kost peri rosvo lii siisâ puátimin. Labradorviežžeeh láá juohhum kyevti eres juávkun: čáitálmâs- já miäcástemlinjáážân. Iäruh iä lah stuárráh, miäcástemlinjáá pennuuh láá váhá ruoinâsuboh já motomij mielâst toh palvâleh pyerebeht. Taat tot oroččij lemin muu rotu. ¶ Seervi ulmen vaikuttem lasseen lii nanodiđ säminuorâi identiteet já kulttuurtubdâm sehe viärmádâttâđ eres säminuorâi servijd já eres algâaalmugij nuoráid. Tave-eennâmlâš oovtâstpargo lii-uv uáli ennuv; Ruotâ Sáminuorra-servijn láá jo läjidum stäđis koskâvuođah, já ohtsii neelji eennâm nuorâiservi vuávájuvvoo. ¶ 2. Staatah olášuteh pehtilis tooimâid visásmitmân, et algâaalmugij enâmáid tâi kuávloid iä vyerkkejuu ige loppâsajostittuu varâliih amnâseh toi rijjâ já tiätun vuáđuduvvee munemietâmâšâttáá. ¶ poosij ohtâvuođâ , ¶ Iisak Mattus ¶ Čikâlâsčuoškah – Äkämäsääsket ( Cecidomyiidae ) láá uáli uceh – suullân polttijáá stuárusiih, main láá segis já kuhes jyelgih. Suovsâst lii taggaar eromâš jiešvuotâ, et tot puáhtá njuškiđ. Njuškiđ rahttettee suoksâ vistig koovrâg, jeđe tegu paaccât jieijâs ááimun. Noomâs toh láá finnim tast, ko toh rähtih iššeedšaadon tegu čikâlâsâid. Čikâlâsâi häämist puáhtá miäruštâllâđ tom tovâtteijee šlaajâ. ¶ – Okei, mut juurdâš, et jieh kale ton oovtâ almaa tiet koolgâ kyeđđiđ tagarijd tuáluid kooskân! ¶ Lávloo kirjerááju -ohtsâšlávlumtilálâšvuođâ ovdâlávlon Anneli Aikio Sämikirjeráájust. 27.7.12. ¶ Sänitärhis jurgâlus ¶ Cuobbuuh, muldesäpligeh, säpligeh, lodeuđâgááh, tiivreh já joba kyevdih láá vielgishaigar ravâdin. ¶ Petter Morottaja čáállim já Martti Rikkosii kuvvim párnáikirje “ Riävská nieidâ ” almostui 1990-lovo aalgâkeččin. Anarâškielâ servi ry. 22 s. ¶ Meid taid kiäh láá jo kuáđđám taam maailm ¶ Kumppi eeđâi: – Riemnjis lättee hyeneht pyeccee kunâgâsâs kuáttá, ko ij puáđi tiervâttiđ suu eđe já toske ääigi. Taggaar rikosist ij pyevti tarbâšân korrâ ráŋgáštâs ubâ adeliđgin. ¶ Juávkkupargo čokkim ¶ “Já tääbbin mun tuu viijmâg kuáhtáám, tuántá puáris suddosekkâ!” miäcásteijee smietâi. ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 69 ¶ Sämimááccuh lii sämmilij aalmuglâšmááccuh já sämmilii etnisiteet tubdâldâh. Mááccuh kiävttoo tááláá ääigi iänááš juhlepihtâsin, nuuvt heejâin ko hávdájáin-uv, mutâ meid virgálij čuákkimij pihtâsin. Puárásub sämiaalmugân sämimááccuh lii siäilum ain argâpihtâsin. Mááccuh heervah já oleshäämi muštâleh mon sämikuávlust olmooš lii meddâl, jobâ siiviiltile já suuvâ. Sämimááccuh lii muttum aaigij mield já mááccuh puáhtá ain-uv mutteđ. Suomâst láá kiävtust vittâ sämimááccuh váldumaali: Tiänu, Aanaar, Iänuduv, Vuáču já nuorttâlâšâi mááccuh. Sämimáccuhijguin já sämituojijguin vijđásubbooht-uv láá puástud ávhástâllum maađhâšmist já sämityeje nálásijd kopioid vyebdih mätkimušton. ¶ Suáđi maŋa Tuu-uv eellim rávhudui já veikkâ távjá karttih išádâllâđ päikkipargoin já kuáđuttiđ nuuvt palgâssiijdâ, ko meid kufittârsiijdâ-uv Voođâi käärdi aldasijn, te Tuu vorrâ kuittâg keesij toho mašinij piälá. Poottih pyeremussávt oovtmielâlâžžân traktorijgijn já maaŋgâid iivijd reŋguustellih-uv traktorpargoin Ucjuv kuávlust já maŋeláá meid Aanaar kuávlust-uv. Maaŋgâi eres vuájui lasseen kesittih puásuiäiđitarbâšijd Kolmišjáávrân, poccuiroopâid Čivtjuv ääiđi lunne maađij pellâs já liibikooldâid Koss´eennâm savotast lanssisajan. Must lâi kunnen leđe Tunjin oovtâ keesi ääigi skerreealmajin liibikoldâsavotast. ¶ Mooses ooinij, et israellij tile huánánij vala ovdiist-uv. ¶ MAKSI-häämi 430 ulmui ¶ KapVerde suolluuh H5 ¶ 1. Heaika Näkkäläjärvi 1.vsk. Heta škovlâ 1.35 5 ¶ 2. Kiämmân ij uážu olgoštiđ ovdâmerkkân ereslágánvuođâ keežild. ¶ – Lam mun kale tonttu, čuárvui Huli. ¶ Matti Leinonen ¶ “Na, ton tááhust moonâ já tivo ton” , eeđâi Siili já peškâlij uuvsâ kiddâ. ¶ Čuákkimpaketteh ¶ peeccih 165 ¶ Ko viijmâg juovdâim tohon Rivdulân, te lâi jo koskâijjâ. Asuntola hoittájeijee visteest lâi čuovâ, sun lâi vala kocemin ko tieđij ete uđđâ uáppeeh láá puátimin. Sun poođij oovdeld. Jurdâččim: ¶ Tave ooláádmuddo (TO) lii oovtâstpargo neelji täsiárvusii kyeimi: Euroop Union, Ruošâ, Taažâ já Island kooskâ. Eennâmtieđâlávt tave ooláádmudo kuávlu luávdá Taveviestâr-Ruošâ, Nuorttâmeerâ já arktâsijd kuávluid, fáárunluhâmáin Barents kuávlu. Ovtâstumstaatah já Kanada lává tave ooláádmudo tárkkojeijee-enâmeh. Tave ooláádmuddoost láá nelji kyeimivuođâ: pirâs-, sosiaal- já tiervâsvuođâ-, jotolâh- já logistiik- sehe kulttuurkyeimivuotâ. Vuossâmuš tave ooláádmudo parlamentaarlâš foorum tollui Brysselist ive 2009. Sämmiliih uásálistii foorumân SPR já arktâsij parlamiänttárij pissoo komitea pehti. ¶ uárree ¶  lii – Kuus lah monâmin návt tooláá, Ruopsislijne? ¶ Tääl uđđâ ohjelmpaje älgidijn kulluuttep kuávlui tááláá tooimâ uđâsmittem já uđđâ tooimâ ¶ Pargotiervâsvuođâlaahâ váátá ete pargo já pargotiilijd kalga orniđ nuuvt ete viehâväldiuhke já viehâvälditileh iästojeh máhđulâšvuođâi mieldi muuneeld. Kielâpiervâl uksâ lii luuhâst ain já uksâpiällást lii uksâkiällu. Lii soppum ete nube pargee ij koolga kyeđđiđ ohtuu uhkelávt lattee ulmuin. Aanaar kieldâst láá rahtum toimâravvuuh äštim- já viehâvälditiilij várás. ¶ Já veikkâ maid muide-uv. Jis peri tahhee tai pirrâsij rähtimân kávnoo... ¶ Ko täävtih šaddeh, te toh kukkoh já kasoh. Kalsium lii aamnâs, mii koorrâd taavtijd. Argâkielâst tot kočoduvvoo kalkkân. Täävtih rašoh, jis purrâmâšâst lii liijgás uáccáá kalsium já D-vitamin. Täid taavtij tááhust tehálijd amnâsijd finniih mielkkipyevtittâsâin. Jis lihâdâh liijgás uccáá, te kalsium kiäppánškuát taavtijn. Tondiet puávtáh puárásubbon puáccáđ tähtilappuumân ađai osteoporoosân . Raššoom täävtih murdojeh hiälpuht. Nuuvtpa taavtij oornigist kalga anneeđ huolâ jo škovlâlâžžân. ¶ Vuolgâttâsâst kuullâp čuákkimsalist sarnum kielâ. Sämitige čuákkimist puáhtá kevttiđ anarâš-, nuorttâlâš- já orjâlâškielâ sehe suomâkielâ. Internetvuolgâttâsân ij taan tovváá finnii tulkkum jieškote-uv kielâi kooskân. ¶ KUUVIJ VUOIGÂDVUOĐAH ¶ Čáitáldâh lii draamaatlâš – mii sehe palaskit et makkut, iätá Marry Ailonieidâ Somby. – Čáitálduv uáivilin lii čäittiđ vyestimielâlâšvuođâ luándu pilledem vuástá. Staainâh-čáitálduvâst láá mieldi kufittáreh já stááluh sehe kufittárij jievjâ lukkopuásui Staainâh. ¶ áimuvuovdâ ilmaontelo ¶ Niila Rahko, saavâjođetteijee - värijeessân Mikkel Näkkäläjärvi ¶ Eellimpiirâs: ¶ Räjittes säminuorah ¶ Sämitigge almoot uuccâmnáál ¶  kirjastoon! ¶ Tiervâpuáttim juhlođ säämi aalmugpeeivi! Lasetiäđuh: Riitta Orti-Berg, riitta.orti-berg(at)samediggi.fi, 040 840 0383 Paarnij ohjelm: Petra Magga-Vars, petra.magga-vars(at)samediggi.fi, 040 732 55 03 ¶ d. Loviisa ¶ Kavnim  skaapist  skerreid. ¶ Vuáđulaahâ šoodâi vuáimán 1. njuhčâmáánu 2000. Ton vuáđđun láá nelji puáris vuáđulaavâ: haldâttâshäämi já staatâpeivioornig sehe kyehti ministerovdâsvástádâsân kyeskee vuáđulaavâ. Taid asâttii jiečânâsvuođâ algâiivij ääigi. Ovdâskodde lii muttám vuáđulaavâid iivij mield, mutâ staatânjuolgâdus váldujiešvyevih láá pissoom siämmáážin. Táálááuv vuáđulaavâ láá tärhistâm ton vuáimánšoddâm maŋa. ¶ – Maid tun uáináh? riemnjis koijâdij. ¶ Jotkâ vyesimáánu 2000-numerân ¶ Jáákup vuálgá syele Laban lunne ¶ Eidu talle telttaas kuovlâlij mottoom almai. ¶   54A Vuássááh šaddeh kiđđuv. Puásuiváruttâsmerkkâ já puásuituálukuávlu kárttá. ¶  puáđidijnâd. Ko Kejâstâláim tast vala mottoom ääigi, ko poođij Teresa Amundson já táátui muu taggaar väzzimrááiđun fáárun. Kuodijm tagarijd lostâmuorâoovsijn rahtum kuhes haaŋkâid já moonâim toigijn hirmâd stuorrâ riistâ luus, mii lâi láskud steelligij alne. Uáksihaaŋkah čannojii ton riistân kiddâ, sehe kyehti hirmâd stuorrâ vierâ, jeđe ceggijm ton mottoomlágán cogijgijn. Ristâ lii ruátálij ärbivuáválâš symbool jonssahpeeiviristâ. ¶ euroopmaaijuv ¶ Motomin lijjii ááhuh Kossenâmist maŋgâ oovtâčuákist. Saahâ sattui ton tove moonnâđ kááhván. Savâstâllui tast, et mii kähvisoortâid lii njäälgis já mii ij. Taat äšši tábáhtui jo 1950-lovvoost, mut talle kal še leijii jo kähvisoortah-uv eenâb ko ohtâ. Tommit leijii, et puovtij jo viärdádâllâđ-uv. ¶ Kielâ siäilu ¶ “Tot lii must pyereeb torvoost. Mun lam stuárráb.” ¶ Tassaaš lii kuullâm kuhes äigi, ko Maatiž-uv vala fárudij tääbbin kuávlust. Ohtii lâi kaaljâjieŋâ äigin jođedijn uáinâm Pyeidispuškojäävrist stuorrâ njäävi. ¶ Sämitigge ¶ **Mottoom táálun pottii kyessin párnááh. Oovtâst táálu párnáiguin toh algii vistig sierâdid já te stuullâđ. Ko stuullâm lâi pištám jo eeni mielâst jo tuárvi kuhháá, te sun eeđâi: Kal tij jo stulâvetteđ korrâsávt. Te ohtâ párnáin eeđâi: – Kal mij stulâččijm val korrâsubbooht, jis vajaččijm. ¶ – Na tothân meerhâš tom, et moinnii muoráin časka kyele, ij tađe komálub. Čuoggim vist lii tuše ko čyeggee kuolijd tähtikečisobbijn tâi moinnii eres cuhâ tiŋgáin. Já haavijn puáhtá kuáivustiđ taid njuolgist čääsist. ¶ Tooimâ návt: Jis halijdah sämikielâ máttááttâs, oovdânpyevti tuu táátu jieijâs škoovlâ rehtorân. ¶ Pelipyehčeeh sillejeh tiäpuid já šaddoid cuávis ¶ mast vááilui seibi já seibikeeči še. ¶ Heikkâ ij maašâ innig vyerdiđ já koijâdist tallân: ¶ 23.06 . Pel kyehtnubálov suulâin vuolgijm oppeet Mesabi Parkin, kost vistig purâdijm já tast maŋa moonnim čuávvuđ Amerik Sämisiijdâi čuákkim. Jiem tast ennust maiden iberdâm, ko sij sarnuu eŋgâlâskielâ. ¶ Meid Suomest tahhojii alguuh sämikielâlijn párnái TV ohjelmijn jo 90-lovvoost eres lasseen Yleisradio haldâttâsrááđán. Yleisradio kuittâg västidij talle, et sämikielâlâš párnái ohjelmáid iä lamaš ruuđah ige vuolgâttâsäigi. ¶ Juná jurduuh koskâlduvvii toos, ko olgon kulluuškuođij skooppân já paallân. Parakin cävittii pargoalmaah já puohtii kyelihajâpoolvâ fárustis. ¶ – Miikis toos poođij? ¶ – Muu eeji nommâ lii Kari já muu eeni nommâ lii Paula. ¶ e. Valdâttâl B-suolluu luándu. ¶ čikšâ ¶ – Na, tot lii pyeri ko lah jieš-uv tom huámmášâm. ¶ Mun suládim uáivušân. Tuođâlâš suijân kárbá luoihâtmân lâi kal tot, et tääl Ingvar ij puávtáččii vyelgiđ uáivist staaruđ kárbáin. Must lâi evvislavkkâ-uv fáárust, vâi peesâm leđe kuhheeb taan mohheest, já skippáár-uv kiitiätá čielgâččij ton puudâ. Jis mudoi, te tondet, ko vijne nuvâččij. Ige uáivádum olmooš lekken čiälgus ulmuu skippáár. Veikâ táválávt Ingvar lii-uv vuovâs olmooš, te tääl tot tuše páimá siämmáid saavâid ain uđđâsist. Muoi láin uápásmâm čuákkimij ääigi tääbbin Taažâ peln. Ingvar lâi lamaš Tave-Kaaloot čuákkimijn fáárust já uárnejeijen-uv, já mun lijjim lamaš moddii tain mieldičuávvon. Ingvar vist lâi mieldičuávvon já kyessin säämirääđi čuákkimijn talle ko toh tuállojii Tave-Taažâst. Muoi láin maŋgii savâstâllâm iđedissiijâ räi, já naggim-uv säämiaašijn. Ingvar lâi jo moddii povdim muu kuávžurpiivdon pajosân kámppásis. Sun ij lam lamaš täin teeivâdmijn kuássin liijkás čuuvtij uáivádum. Toos kavnui suijâ-uv, ko mun muštájim, et tain čuákkimijnhân sust lâi kálgu lamaš ain fáárust. Sissel tot lâi toollâm suu julástâllâm leeŋgijn. ¶ 117D Čuovjisskáálžuh já moteskáálžuh láá Nuorttâ- ¶ Staatah ráđádeleh rehálâš mieláin já tuáimih oovtâstpargoost áášánkullee algâaalmugijguin tai jieijâs ovdâstemorgaanâi pehti vâi finnejeh toi rijjâ já tiätun vuáđuduvvee munemietâmâš ovdilgo staatah tuhhiitteh já olášuteh lahâaasâtlijd tâi haaldâtlijd tooimâid, moh pyehtih vaikuttiđ algâaalmugáid. ¶ Merâkuáskim lii lasanâm suojâlem keežild ¶ puoh pargoh láá porgum. ¶ SÄÄMI KIELÂKÄLDEE OHTÂVUOTÂTIÄĐUH ¶ Laura-Maija Niittyvuopio ¶ 4. ¶ Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 30.9.2014 tme 16.00 räi čujottâsân Sajos, 99870 Aanaar. Lasetiäđuid pargoost addel elleekovekuávdáá vuávájeijee Tarja Porsanger puh. 050 569 6065, tarja.porsanger(at)samediggi.fi. ¶ 10. Kazakstan 409 ¶ Čuákkimpovdiittâs ¶ Suomâ lii olesváldálâš täsiväldi ¶ luho täin uđđâ kulttuurkuávdáin. ¶ d. stuorrâ jäävrih já juuvah. ¶ Kielâpiervâlist kalgâ leđe viirussyejejum tiättur já ohjelmeh. Syelisääni ij uážu siäiluttiđ tiättur paaldâst. Syeligâš tiäđuid ij uážu kopijâstiđ pargotiätturist já tuálvuđ om. muštosaggijn kielâpiervâl ulguupiäl teikkâ pááikán. Ko hilgo tiättur, kalgâ visesmittiđ, ete korrâskiärrun iä lah pááccâm syeligâš tiäđuh já meiddei skiärrui já muštosaagij tuššâdmist kalga leđe huolâlâš. ¶ 7. Euroop kuhemus juuhâ. ¶ Oslo F4 ¶ Must lijjii hyenessiähá tälvikammuh já Ailâ-uábbi lâi lopedâm uástiđ munjin tagarijd, ko puáđáččim Kärigâsnjaargân. Kammuid sun ij kuittâg lamaš uástám ton suujâst, et hiäivuliih numereh lijjii kiergânâm nuuhâđ Kärigâsnjaargâ kaavpijn. Nuuvtpa ittinâš Välimäki Topi eelij Ruávisavonist já lâi uástám munjin Härkös käävpist aaibâs uđđâ já fiijnâ tälvikammuid, moh lijjii tuotâ muččâdeh. Lijjim moovtâ, ko lâihân aaibâs imâš äšši et aaibâs omâs olmooš - já vala poolis, uástá munjin uđđâ kammuid. Lâidalde maht peri, mut lijjim kuittâg hirmâd moovtâ uđđâ kammuinân já lijjim-uv maŋeláá škoovlâst, sehe pääihist já vala Čovčjäävrist iänááš rammuustâllâm ulmuid, maht Kärigâsnjaargâ poolis lâi uástám munjin uđđâ kammuid. Táássáš lijjim uáinám poolis tuše kooveest, sehe tiäđust-uv Kaamâs poolis Sarre Ilo, mut Välimäki Topi lâi-uv olmâ poolis, veikkâ sust iä toh poolis pihtâseh ubâ lamaškin. Čielgâihân tot äšši kale maŋeláá; poolis taid kammuid lâi uástám, mut Ailâ-uábbi taid lâi máksám. Liijká mun oonnim tom nuuvt eromâš já rammumviärdásâš äššin, et jiem viiššâm njuolgiđ ääši sijjân, kiäid lijjim kamuvuástimist mainâstâm. ¶ Posâdâttâm já kárvudâttâm maŋa lâi purâdem vuárugis. Tađe várás koolgâi hiävrásâttâđ vuálus, já ubâ korttâčoovdâčáitálmâs aalgij uđđâsist. Ko viijmâg peessim vuálus já usâstâllim purâdemsaje, jurdâččim, et mon immâš tiet hotellist lijjii cegâttâm stuorrâ páccá nuuvt unohis sajan kaskoo káytává. Fakkist pääcis sárnuškuođij já tuáivuttij munjin pyeripuáttim. Tot koijâdij vala, maht sun puovtij muu išediđ. Päcisäijih suorgâttij muu jaamâs. Mun koijâdim, kost lâi aldemus kävppi. Päcisäijih uápistij muu reespan koijâdiđ. Toho kale liččim mielâstubbooht moonnâm ráávhust suorgânhánnáá. Meridim, et jis vala kavnâččim olgouuvsâ, monâččim uástiđ olssân käävpist evvisijd já purâdiččim jieččân loonjâst. Taan párttáás hotellist lâi aaibâs liijkás muálkkáá vyelgiđ olgos lonjâstis. Tágárij keččâlusâi maŋa hooteelässee kale lâi-uv ánsášâm kunâgâslâš seeŋgâs já šiev naharijd. ¶ – Mannee talle panijdâd poossâđ já tuurhâd čohhoođ, te peessâp vyelgiđ. ¶ Säämi taaidâ ¶ 40. Orroomhäämih muttuusteleh 129 ¶ Sämitige škovlimraapoort nr 1 ¶  koskohhoost, Jyehi loddešlaajâst lii jieijâs saje já pargo ¶ Mut tobbeen čokkájii meiddei motomeh laavâmáttáátteijeeh, já sij ettii jiečânis: ¶ Avdâgâsah toh, kiäh láá povdejum Lábbá hejâmálásân. Puáttiđ, puoh lii jo vaalmâšin. ¶ “Jyehi kielâ kevtteeh tarbâšeh ravvuid. Nuuvt meiddei ovdánâm já puáris kielah-uv, veikâba suomâkielâ. Suomâkielâ sárnoi várás lii máttááttâs läjidum ubâ ulmuu eellimahan. Suomâ kirjekielâ lii ovdedum kuhes ääigi já tot kiävttoo puohláván kielâkevttim ohtâvuođâin, kirjálâšvuođâst, mediast, suotâstâlmist já veikâ kost. Suomâkielâliih palvâlusah láá finniimist ulmuu puoh tárbui várás. Mut liijká ferttee suomâkielâ kevtteid-uv ravviđ. Päikkieennâm kielâi tutkâmkuávdáást lii aaibâs tađe várás oles kielâtoimâttâh. Ko tiätá mon uccáá anarâškielâ lii ovdedum já tipšum taan räi, te lii čielgâs, et tast lii val stuárrâb ravvimtárbu. Veikâ čaallum anarâškielâst lii kuhes historjá, te tom kevttim lii kuittâg lamaš uccáá. Kielâ lii iällâm tuše sárnoi já kuldâleijei vievâst. Taan ääigi tast kolgâččij finniđ uđđâ ääigist tuáimee kielâ. Ovdáneijee kielâ taarbâš ennuv uđđâ saanijd. Meiddei puáris sanij merhâšuumijd ferttee tutkâđ, tärhistiđ já sooppâđ kevttei kooskâst.” ¶ Njomâtteijeeh šoddâdeh táálvân suohis tälvituurhâ. Njuámmil, puoiduu já niirpi turkkâ finnee siämmást vielgis já uárree turkkâ ränis syeji-iivne. Uárreeh já säpligeh noreh olssis tälvivuárháid, čäcisäpligeh joba kiemnijmield potákijd. Kuobžâ porá čohčuv olssis assaas oollâs. Ko myetiškuát, tot ocá vuovâs tälvipiäju já nohháád. Tälvinaharij ääigi kuobžâ roopâ liegâsvuotâ piso täsivin. Uáđidijnis tot kuulât energia ađai pivdee ijjâlodde ¶ a. jiegâlâš viehâvääldist ¶ s. 34 ¶ Sämitiggevaaljah toimâttuvvojeh jyehi niäljád ive. Puátteeh sämitige vaaljah toimâttuvvojeh ive 2015. Sämitige vaaljâlävdikodde olášut vaaljâid sämitiggeest adelum laavâ 4 lovo já riehtiministeriö vaaljâlattiimist adelem asâttâs (3.11.2006/965) miäldásávt. Jienâvuoigâdvuođâliih láá sämmiliih, kiäh láá merkkejum sämitige vaaljâluvâttâlmân. Jienâvuoigâdvuođâliih sämmiliih láá meiddei vaaljâtoháliih já pyehtiđ riemmâđ vaaljâin iävtukkâssân. ¶ c. Moin noomáin kočodeh kuhes, jieŋâlis já kezis merâluovtâ? ¶ Mattus Iisakki (Uccpárnáá Maati Issi) ¶ Tijdâlamppu lii taikalamppu – mut mii lii Skuáppu? ¶ Säämi Čuovviittâsservi lii vuáđudum Helsigist 11.12.1932 já tot lii vuáđudum pyerediđ sämmilij já sämikielâ sajattuv. Servi aalgij almostittiđ sämmilij jieijâs loostâ Sabmelaš, mii almostui-uv masa 2000-lovo räi. Sabmelaš-loostâ lasseen servi lii finnim ennuu áigá. Ovdâmerkkân tot išedij Piäcámist evakkon šoddâm nuorttâlijd uđđâ eellim aalgân jna. ¶   Tiiláá Kierrâš: vuolgât šleđgâpoostâ tâi suáiti puhelimáin toimâtteijei. Almoot: 1) noomâd 2) puhelinnumerâd 3) šleđgâpostâ- tâi aldačujottâsâd já 4) halidâh-uv šleđgâ- vâi pävirloostâ. ¶ - säämi jiešnálásâšvuođâ, ¶ – Totpâ lâi nievris peinijâš ko toin naalijn tuu cuuvnâi. ¶ Sajos parlamentsali Soljust lii kiävtust kyevtiláđán tulkkum- já čuákkimpiergâseh. Čuákkim uásiváldeeh kevttih peevdi oolâ pieijjum läigittes čuákkimpiergâsijd, moin láá mikrofon ja škaajân lasseen jienâstem- já tulkkumjiešvuođâh. Kuldâleijein láá kiävtust uccâ tulkkumvuástáväldimpiergâseh, moh tuáimih läigittes infraruopsistekniikkain. Siämmáš tekniik lii aanoost meiddei auditoria Dollast já maaŋgâtoiimâsalist Dollagáddist. ¶ Muu elimist lâi ohtii ovdil-uv lamaš taggaar tobdo. Tot poođij aaibâs fakkist, ko čokkájim auto raatist. Talle lijjim puátimin pargoost eehidruuhkast, jeđe lijjim orostâm ruopsis jotolâhčuováid. Čuožžum taggaar saajeest, kost lijjii kyehti kaista oovtâ suundán. Siämmáánáál ko eres-uv vyeijeeh, mášuttemeht vuordâččim ruánáá čuovâ. Nahân te ruánáá čuovah iđestii já kolgim hurgeđ ovdâskulij, mut liijká paaccim čuážžuđ toos, kost lijjim-uv. Autoh muu tyehin suáitiškuottii torvijdis. Veik vyeijeeh urruu lemin uáli jo suttoost, mun lijjim tego vuoččum jiemge mahten finnim jieččân kaasujyelgi vuálus. Jurdâččim, et ain puáđáččii čuávuvâš ruánáá čuovah-uv! Já eidu ko tienuuvt jurdâččim, talle oinim já kuullim, maht stuorrâ, kuhes rekka vuojij nube kuávlust hirmos sáttoin ruopsis čuovâi vuástá. Iberdim, et jis liččim vyeijilâm, te liččim pááccám ton vuálá jiemge innig liččii taam čälimin. Taat juurdâ iđestij tyellittälli tääl-uv mielân. Mut mun keččâlim leđe jiärmálâš: täälhân mun lijjim vyelgimin junáin kirdemkiädán já kirdemmašináin Suomân. Iäláččim vistig Helsigist, kost oroččim muáddi peeivi jeđe já tastmaŋa juáđháččim Avelân já Anarân. ¶ – Mááccuh lii aaibâs liijgás, sun eeđâi. – Toppiim ¶ Kukkodâh: 2,05 ¶ čäciherttâ vesiherne ¶ Anarâškielâ, tegu eres-uv sämikielah, tuálá siste valjeest tavekuávlu pirrâsân já ärbivuáválâš eellimpirrâsân kullee saanijd, moh láá áinoošlajâsiih já suomâkielân jurgâlmettumeh. Aainâs-uv áigápuáđoid lohtâseijee sämikielâlâš termâhivvâdâh lii kuittâg vuáhádum páihálii suomâkielâ suomânân juo viehâ tooláá. Kielâ kuittâg lii tot äšši, mast pyeremustáá iärut anarâšâid eres sämmilâšjuávhuin. ¶ - Kost tot lii? ¶ INFINITIIV Ruotâ ovdâstij čuákkimist eennâmtuáluminister Eskil Erlandsson. Sämitiigijd ovdâstii saavâjođetteijeeh Egil Olli Taažâst, Lars-Anders Baer Ruotâst já Klemetti Näkkäläjärvi já Irja Seurujärvi-Kari Suomâst. Taažâ pargo- já integraatiominister Dag Terje Andersen ij puáhtámgin uásálistiđ čuákkimân kirdemmáátkán lohtâsâm čuolmâi keežild. ¶ Veikko Guttorm ¶ - Tave-enâmij sämmiliih láá ovdâmerkkâ maailm eres algâaalmugáid, ko sij ovdedeh uđđâ maallijd algâaamugij vuoigâdvuođâi turviimân. ¶ 9. Oomeen kuobârtavdâ. ¶ 3. Kiina 286 ¶ Tijmá párnáikulttuurkuávdáš ornij sämikuávlu kieldâi sämikielâlâlâš peivikiäijoid kietkâmijd já säämi timmâsierâid. Taan ive peivikiäijoid skáppojuvvojeh uđđâ sierah, moh láá vuávájum já rahtum Juhâmohheest, Ruotâst. “Vyesi” –sierah láá muorâst rahtum, moi peeljijd puáhtá vittádiđ já peeljijd puáhtá molsođ oppeet koddepeljin uđđâ sierâi várás. heivejeh pyereest peljičuopâstuvâi hárjuttâlmân, niijbe kevttim máttááttâlmân já njuárustâlmân. Sierâi idea vuáđuduvá säämi pargoid já kulttuurân. Ärbivuáválâš puásui-sierah láá oppeet finnim uđđâ, mielâkiddiivâš häämis! ¶ – Na tiäđust-uv tun tuubdah muu, Juhháán! Tiäđust-uv tun jieijâd káálgu tuubdah! ¶ Kuumpih velttih kuoskâttâlmist jiejâs valve eres jesânijd. ¶ älkkeeh. ¶ Vyelgimpeivi lâi syeinimáánu 5. peivi. Tot lâi mielâmieldpeivi. Kirdemkiädán mij vuojijm taksijguin amas tarbâšiđ lusis laavhâid muátkuđ. Hooteelpargee val ravvij, et taaksin ij uážu adeliđ eenâb ko 35 eurod. Jis tot táttu eenâb, te kalga almottiđ polisân. Ton haadanhân mij tastoo peesâim-uv kirdemkiädán. Ko te maašin luptânij Ateena kirdemkiedist, te mun keččim lasârääigi vuálus já ettim, et Akropolis adjöö, taan enâmân jiem ližžii eidu itten maađhâšmin. Mätki moonâi kale pyereest. Amal unohisvuođâi meeri lâi jo tievvâm taan määđhist. Maašin molsom lâi Frankfuurtist, já ehidist lâim jo Helsigist. ¶ Merkkii ruosâ rievtis riijkâ puotâ. ¶ Enni já ákku lává jo luptim lyemeliitijd eergi siälgán já Hirškikkâ já Myerji-uv kuárŋuv toho. Vyelgidijnis jeegist stááluh seevvih Maatin. Maatikyevtis áhhoin pelestis seevviv stááloid. Maati enni ij valagin uáini stááluid. ¶ Jaabaan = Japani ¶ Áárvustoonnum Täsivääldi President, pyereh juhlekyesih! ¶ Tom koččâmâšân Jeesus västidij návt: ¶ Eeđâm, maht muu pakkuu vyelgiđ pááikán já ete puoh lii vaalmâš. Te tast maŋa vyelikersanteh kale kullii kunnes maid láá porgâm. Talle muu vuosmuu keerdi simputtii veikâ jiem lamaš vala suátivievâstken. Muu meridii Koskâ-Suomân Tikkakuoškân puáttee kesimánudâst vyelgiđ ko lam B1 almai, tobbeen lii hiälpub palvâlâđ hyenes juolgijn, mutâ toho lâi vala kukke äigi. ¶ Suomâkielâ Kähteeluohtâ 7:4 A21 Juullâmjäävrist, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ Šadoi loostah láá ruánááh, ko tain láá siemin ruánááčalmaah . Táin ruánááčalmain lii tehálâš pargo, ko tain šadda sukkâr já happi. Taan prosessist tarbâšuvvoo enâmist čääci já ááimust tast orroo kaasu, čiđđâdioksiid . Sukkâr vaalmâštmân tarbâšuvvoo meiddei energia . Ruánááčalmaah finnejeh energia piäivááčuovâst . Ubâ tábáhtus kočoduvvoo ohtiimân. Tast šaddee sukkâr lii šado raavâd. Vorâs porkkan sukkârnjadda. Tast lii sukkâr. ¶ 4. Savzâ lii ču urâellee ¶ Puásuiviežžâm II ¶ tâdem vaikuttâsvuođâ kalga pyehtiđ čielgiđ já ruttâdem kevttim kalga čuávvuđ aktiivlávt. Ruttâdem ¶ – Sämmilij olmoošvuoigâdvuođâid kieđâvuššee raapoort rähtim lii áinoošlajâsâš pargo. – Ovdebááh algâaalmugij olmoošvuoigâdvuođâraporteh láá lamaš staatâkuáhtásiih, main maaŋgâin láá maaŋgah algâaalmugeh. Sämmilij olmoošvuoigâdvuođâid kieđâvuššee raapoort lii vuossâmuš, mii šadda kieđâvuššâđ oovtâ aalmug neelji väldikoddeest, páhudij OA algâaalmugraportistee James Anaya Ruávinjaargâst. ¶ SISKÁLDÂS ¶  táválávt  jätti 6. Hiävuš lii jotelis ellee 19 ¶ Nordling (1898) kiävttá signjerist aalmugnoomâ skirri , mii ij kavnuu eres anarâš loddenommâkäldein. Taat nommâ lii luávnejum pajekiel signjer nomâttâsâst skirri . Nommâ lii siämmáásullâsâš ko pajekiel lädikuávská nommâ skire . Poppius já Granit lává čáállám pajas cissáášváálán (varpushaukka) loddenoomâ citnir , mii häämis peeleest ennuv sulâstist loddenoomâ signjer . Taat citnir -nomâttâs ij kuittâg kavnuu eres loddenommâkäldein. Nuuvtpâ lii-uv nabdemist, et jo-uv Poppius já Granit lává táágu peht feilim teikâ jo sunnuu kielâmiäštár lii nabdam signjer mottoom vällilodden. ¶ meereest láá viärukyeddimtiäđoid vuáđuduvvee tiäđuh maŋaškoskâääigi rääjist já lohomeeri tär ¶ Laapi läänihaldâttâs 1994 ¶ Ubâlohán niäljád Sare suhâmadduuh~-seervi kuáhtám čokkij Taažâ Vagattemân nubečuátán uásiväldeid jieškote-uv kuávluin Tave-enâmijd. Uccâ suomâkielâlâš maadâ-vaarjâglâš siijdâ eellim myesittui ko hirmâd stuorrâ linjâšauto, mii lâi tievâ larmâdeijee olgeennâmlijn, turâštij mottoom vagattemlâš táálu šiiljon kaskoo iijâ, jeđe tarvanij arve timedâm šiiljon kiddâ. Äšši ovdánij, ko mađhâšeijeeh kočottettii paargon ađai uigâđ linjâšauto korrâsubboid enâmáid. Meid siijdâ olmoošloho lasanij kuulmâkiärdásâžžân muádi piäiván suhâkuáhtám keežild. ¶ Tot lâi kuhes já lusis ijjâ. Máttááttâspárnááh keččâlii kocceeđ, tastko sii halijdii leđe Jeesus toorjân. Mut uđđâsist já uđđâsist sij nohádii. Ko Jeesus maacâi sii luusâ, kaavnâi sun sii puohâid uáđimin. ¶ SaKaste ¶ Vuosmuš pargopeivi Säämist aalgij leđe šiev muddoost. Ruttâucâmušah lijjii rahtum, já lijjim jo toollâm iänááš tijmijdân anarâškielâ vuáđu-uápuin ton peeivi máttááttâsâst. Must lâi vala ohtâ tijme, já talle kolgim vyeijiliđ maassâd Avelân. Smiettim jo váhá jieččân láiguautotile, mut siämmást čuojâi muu puhelin. Tot lâi Wendy muu mätkitoimâttuvâst. Tubdim suu pyereest: Hollandist aassâm algâivijnân lijjim máttááttâm sunjin maaŋgâid iivijd suomâkielâ. Talle porgim vala suomâkielâ olgoeennâmlehtorin. Jo luuhâmäiginis Wendy lâi čáittám, et sun lâi hirmâd čeppi. Kuittâg sust lâi ohtâ äšši, mon jiem kuássin olmânáál iberdâm: tot lâi suu oppâsyergi valjim. Ovdil oppâsyergis valjim sun ij nomâlâs lam kuássin iällám Suomâst ige mudoigin ennustkin tiättám ubâ enâmist. Taam vaahâg sun kale lâi maŋeláá čielgâsávt-uv tuovŋâm. Tääl lovmat ihheed maŋeláá sun sáárnui njyebžilávt suomâkielâ já mudoi-uv tuubdâi pargoos keežild Suomâ mätkienâmin čuuvtij pyerebeht ko mun. ¶ Tiärva taas kuhes ääiki keeijist. Mun jiam leeh innig ostam taas čäälliđ maanka määnupaje siisa. Maŋa ko lam tijan majemustää čäälläm lem tääbpin taas ja mankan liemast tuoltam. Wuolkattam tijjan valokove vuoi uäinivetteđ et mon čuuvtij lem jo puäräsmam, et ferttiim čalmelaasaituv anneeđ. Korra luuham pilletij must čoolmijt et uäiviv poučastij mänupaje paihijn, ja leijim jo vikaškuattäm škoulastuv mettal, mut iä mättäätteijeeh luäštäm, mut kuästitii kyehti tuähtär, moh hommääin munjin talkkasijt jačalmelaasait. Maŋatist ko čalmelaasait aneškuottim te puarani uäivi. Čalmelaasait lem jo anaam paijeel kyevtimäänupaajeest. Outa peeivi keččalim orroođ vala maŋa čalmelaasaitää, mut tallan poučastškuođij uäivi ja te ferttiim eivi čalmelaasaikuoim leđe. Lem juurtaččam et ij leeh Immeel ulmuu sivnetam luhamit väräs, kuäs jo nuuvt ennuv luuham ulmuin čaameh pillašuveh. ¶ Ko luuvah, te šiev čuovviittâs iästá čoolmij muokkâšume. Visteest kalga leđe tuárvi šiev almolâš čuovvâdvuotâ já olmânáál sundedum luuhâmlamppu. Liijká-uv čalmeh väibih, ko lah luuhâm kuhes ääigi. Meiddei televisio keččâm tâi tiätumašináin spellâm kuhháá myekkee čoolmijd. Čoolmijd puáhtá vuoiŋâstittiđ keejâdmáin kuhás. ¶ Já kuobžâenni kuldâlij, maht čiivgâi piäjuloonjâst forgâ kulluuškuođij njobžis, täsivis škorijdem. ¶ Veikkâ säämi kielâlaahâ ij kuoskâ njuolgist máttááttâs- já peivitipšopalvâlusâid, lohtâs äšši kuittâg ¶ Párnááh halijdeh meid tiettiđ, ete lii-uvsun Heikkâ kuássin pááččám kuobžâ. Heikkâ muštâl, ete ohtii eellimstis sun lii pááččám-uv kuobžâ. Sust lii kuobžâ tyelji-uv pääihist orroomviste seeinist. ¶ niälguđ, niälgum, niälgu = nälkiintyä ¶ Almottâs Sajos čuákkim- já virdedemtekniikast já Sämitige čuákkimii simultaantulkkiimist já virdedeemist ¶ 7. Leccinum populinum – Lehtopunikkitatti – Rotorušmostatti U ¶ algâteevstâ GNT tááhust. ¶ Pasottum liävus tuu nommâ. ¶ - Kaačâ! ¶ Euroop rääđi olmooš-vuoigâdvuotkomissaar ¶ Virge (kirho) 20, 34, 41 ¶ Ko uusah káártást paaihijd, te ferttiih tubdâđ áimusuundijd . Kiärdu taid kirje kove 47A vievâst. Káártáin tave lii paijeen, nuorttâ uálgispeln, mäddi vyellin já viestâr čižetpeln. ¶ Jookeerpargopittá 8 . Uusâ labyriintâst käävci ¶ - Mun sirdim munnuu taan sajan. Tondet, ko tun lah olmooš, te mun jiem puáhtâm tipteđ tuu leđe aaibâs čiälgusin. Mun váhá moivejim tuu mielâ. ¶ pivnohisteh = suosivat 189 ¶   Hän Arokuáskim ( Aquila nipalensis ), mon kove lâi ive 1989 Anarâš-loostâ lohheest. Tast maŋa lii arokuáskim lappum Sáámán aainâs čiččâm kerdid, veikkâ ton aassâmkuávluh láá-uv tobbeen kost aroh-uv láá, ađai Romania nuorttâoosijn nuortâs. ¶ käŋŋirskuáčureh ¶ I L A I Đ I I T T  S ¶ Madeira (Port.) ¶ Suddo iärut mii eellim käldest, Imelist. Juáháš lii jo šodâdijn sudo vuálásâš, ige kihheen pyevti luovâniđ tast jieijâs vuoimijguin. Olmooš ij nahcii rähistiđ Immeel paijeel puoh, ige jieijâs aldemuu tegu jieijâs. ¶ Ivne: ¶  lii - Tuula Perunka, mottoom vielgisvuoptâsâš nieidâgis eeđâi. Huámášim, et juáhâš kolgâččij ettâđ noomâs vuárustis. Oht mottoom eeđâi noomâs, kii korrâsub, kii sijvub jienáin - já vuoi ármugâs - forgâ ličij muu vuáru. ¶ Aainâs-uv lijgešoddâm jaavrij já kuuloold kolgee juuvâi riddočaasijn iälusteh maaŋgâmuđušiih siemin čielgitävtittemes elleežiih. Sahis čäcišadolâšvuotâ fáálá toid valjeest raavvâd já syejisoojijd. Ko tuuđhah čääsist livkkáástellee huáđđoid váhá tärhibeht, te puávtáh aiccâđ jieškote-uv šlaajâid lemin ráhtusis peeleest čuuvtij-uv ereslágáneh. Vala-uv muštáh, maht iäruttâh tiivre já evniellee nubijnis? Lasseen puávtáh kavnâđ eres-uv čäcielimân vuáhádum čielgitävtittemes elleid, tegu maaŋgâjuolgâglâš rapuelleid, koppákuorijáid, šlieđđâelleid já jieškote-uvlágánijd mááđuid. Ellee puáhtá tubdâđ ton ráhtusist (s. 135). Maaŋgah čaasij šlaajah láá vuáhádum eelliđ eidu tiätulágán eellimpirrâsist, tegu čässuáivist, šadolâšvuođâ siste tâi jäävri ponneest. Iänááš čääsist häppilávt lihâdeijee šlaajah láá piäđuh, tegu paajaapiäláá kove pyehčeeh, ko oppeet sajestis pisottellee elleeh poreh iänááš jamâ šaddoid já elleid. Hitásávt keeđgij já šadoi mield čiessee skuápuh láá šaddoporreeh. Čaasij čielgitävtittemes iäláneh láá kuolij já luudij tehálâš raavâd. ¶  ete, – Moonâ peri, avžum suu. Tiettim kale, et tot juná lâi 15 % tivrâsub ko tot táválâš juná, mut tääl kale jiem párnáigijn innig halijdâm tom siämmáá hirmos määđhi puáđidijn. ¶ Rukkoosoosij kooskâst puáhtá lávluđ hiäivulâš šuoŋâpaarâ teikâ veerstâ lavlust, mii lii nuoráid uápis. ¶ 2. rapuellee ¶ Tilálâšvuotâ lâi mottoom krouvist, já taggaar saajeest sun ij lamaš kuássin ovdil iällám. Ko sun moonâi tohon siisâ, njunán šliämui nuuvt assaas tubbááksuovâ, et tobbeen lâi vaigâd vuoiŋâđ. Suovâ tyehin vuáttojii peevdih já ulmuuh tobbeen čokkáámin. Pevdipijgá juuđij mestâ jo kaačân peevdist nuubán já kuodij stuorrâ vuolâlaasâid. ¶  veerbah: moonnâđ já keevvâđ ; Ubâ ton peeivi sii uccii já uccii, mutâ Kaninen ij kavnum kosten, já puohah lijjii vissáh ete sii iä uáináččii suu innig kuássin. ¶ Ijjäävr maadâviestârkeččin Juv´njäälmi kiedist lii tupe, mii lii rahtum 1880-lovvoost. Tupepuárán lii Vaijuv njäälmist já kii tom lii ráhtâm, teikkâ rähtittâm, ij lah tiäđust. Tallaa ääigist toin aldasijn já máhđulávt joba ton siämmáá kiedist-uv, aasâi Siempáárnâš (Heikkâ Heeihâkandâ Aikio) já sun sátáččij leđe olmooš, kote ličij tuperähtimân mottoomnáálá vaikuttâm. Suu kálgu lâi Birit Piättârnieidâ Rassbacken já sun lâi puáttâm Taažâst. Tuperähtee ij puáhtâm leđe Áábrâm Juhánâs (1841 – 1899) ton suujâst, ko sun varrij siämmái aigij Pahtalist vistig Samudjáávrán já tast maŋa Ijjáávrán. Suu kálgu lâi Sáárá Vuolinieidâ Saijets (1843 – 1938) já suu noomâ peht láá párnááh-uv uážžum noomâs. Tupe, moos suoi asâduvváin, lii lamaš muádlov meetterid mecciláá tááláá saajeest já tast láá šoddâm: Sárá Vuolli, ađai Riävská-Vuolli (1871–1925), Sárá Juhánâs (Pärni-rokke, š. 1873), kote varrij 1913Kajaanin, Sáár´ Issá (1881–1948), Ábrámâš-rokke (1875 – 1948), Ánná (š. 1877), Sáárá (1879 – 1959) já Sárá Pirgit (š. 1885). Tast láá šoddâm meid Riävská-Vuoli-uv párnáin iänááš: Uccâ Vuolli (hevvânij 1959), Heikkâ (j.1994), Matti, Sáárá (Kaamâsist), Issá (j.1917), Ábrámâš (j. 1948), Káijá, Anná-Máárjá (áásá Anarist) já Pirgit, kote áásá tááláá ääigist Maadâ-Ruotâst. Párnáin puárásumos Juhánâs (š. 1905) lii šoddâm máhđulávt Samudjäävrist. Sárá Vuoli kálgu lâi Priitta Kaisa Morottaja (Káijá-ákku) já suu piämmuvaanhimeh láin Siempáárnâš já Birit Rassbacken. ¶   Motomijd aašijd liijká ucánjáhháá imâštellim já ohtâ lâi tot, et iänááš čovčjávráliih lijjii iällám miibeln kolliistâlmin joba jo motomingin, mut Nuuvdi Ákku ige Nuuvdi jieškin kuássin (aainâs muu mušto ääigi). Kale suoi motomin lává iällám miibeln, kuás jo Heeihâ kuáhtá Eeli hejâkooveest suoi lává. Muu čeeci lâi Matti já tiäđust-uv suu párnááh lijjii muu vuossâmuuh viljâ- já uárbimpeleh. Issá-čeeci, kiän Maati Ááná párnááh kočodii Láá-lállán, laavij še távjá elâččiđ miibeln, mut oppeet Matti-čeeci härvibeht. Mun čuuvtij kunnijâttim viljâpiällán, Uccpárnáá Maati Maati, (Matti Mattus) tooimâid já sun kale lâi muu stuárráámus “ihanne” . Sun lâi kiergâd, sun lâi ruokkâd, sun lâi tärkki čuoggiđ kyele härssein já sun lâi tärkki pääččiđ pissoin. Toi lasseen sun lâi tuotâ kievrâ já mestâba “Kaamâs kunâgâs” , aainâs muu vuossâmuu luoka ääigi. Tom tuođâštij jo tot ovdeláá mainâšum kiistâruáiskulem stuorrâ kaandâ nieráid, moin sun toovâi čielgâsin taan ráŋgáštâs suujâ. Na kunnijâttimhân mun tiäđust viljâm Juhháán-Uulá-uv tuše jo ton keežild, ko sun lâi muu áinoo stuorrâviljâ. Sun še lâi tärkki pääččiđ pissoin já ton lasseen lâi vala skuttáris já olgišis njuárusteijee, mii poođij tuođâštuđ maŋgii sii njuárustâllâmkištoin. Poottim pyereest viljâinân já viljâpelijnân oovtmielân, veikkâ lijjim-uv sii mittomerij mield vala kaandâš. Uccpárnáá Maati Issi ij lamaš siämmáá ruokkâd ko lâi Matti. Vaarâ sun lâi ennuv stáđásub, mut jiem máttâm talle vala adeliđ áárvu taggaar piälán ulmust. ¶ Mottoom vuorâs moonâi rävis kandâinis buusin. Bussi lâi masa tievâ já tobbeen lâi innig ohtâ čokkámsaje, moos kandâ čokánistij. Vuorâs paasij miegâdiđ suábán vázáttâhân. Bussi kuittâg kaartâi kivkked kosâstiđ já äijih ruosâi lättei. Kandâ eeđâi iäččásis: ¶ ja čielgitävtittemijd ¶ ČIČČÂD PÁKKUM ¶ – Oinih-uv tun? eeđâi Limppo. – Tot movtidij nuuvt čuuvtij, et njuškij toho. ¶ Káártáh šleđgâhäämist ¶ Talle Saammâl eeđâi: ”Piejâ kiännii viežžâđ suu.” ¶ Styeresvuođâs keežild ränisnuárju pivdá stuárráábijd kuolijd ko nuárju. Ränisnuárju purrâmâšliiston kuleh torskeh, luosah já kuávžureh, mut meiddei silâkkeh já findâreh. ¶ Muflon lii Euroop áinoo vildâsavzâ. Oresmuflon ađai viercâ tobdá mučis ponnjáás čoorvijn. Muflon alodâh lii 70 senttid já tiäddu suullân 40 kiilud. Muflon lii čuurâellee. Čurruu njunosist lii puáris já kievrâs vierccâ. Roovvâdääigi viercah taištâleh korrâsávt haaremijdis peeleest. Viercah rohháátteleh kuoimijdis já poŋkkáátteleh čorvijdis oohtân. Motomin kištokuáššoo sáttá koččâđ koorsân já jäämmiđ. Muflonsavzâ kuáddá táválávt tuše oovtâ lábbá. Muflon lii vijđánâm algâalgâlâš aassâmkuávlustis Korsika já Sardinia suolluin Maadâ-Euroop jyehi kuávloid. Muflon piergee korrâ várádâhkuávluin. Váráduvâst tot porá šaddee miestuid, suoinijd já sino. Vievsâsjuolgâg muflon kuárŋud häppilávt váráduv hiäŋguvieltijn purrâmâš ucâmin. Muflon lii pivdoellee, já miäccástmáin ulmuuh tuálih ton mere hiäivulâžžân. ¶ Filosofilâš tieđâkode promootiotuáluh algii jo tuorâstuv 27. peeivi promootiohárjuttâlmáin já miekkisaijeemmálásijguin. Purâdem lâi Kaabelfabrikist. ¶ Maaŋgâ  pennuu ¶ – Amahmis, mun aigum čäittiđ tunjin vala tom sino čuoppâm, Elmer joođhij, ko pijgáäšši lâi ucánjihhii čuáskustâm. ¶ uulguššadoh ¶ “Kandâ! Ele vájáldit pieijâđ muu maasâd kost lijjim-uv!” ¶ – Tääl tot lii puáttám, tääl tot kiđđâ lii ¶  CEELHÂOPP Vuárulavluu maŋa servikoddálijd puáhtá avžuđ ráávhu tuáivutmân. Talle servikoddáliih tiervâtteh kyeimi kyeimis já celkkih ovdâmerkkân: Kristus ráávhu. ¶ a. riijkâid sárgái 1-8 oolâ ¶ – Oppeet tun jieh tieđe já kiäsádâđah! Tast mun jo váhá poollim-uv! Mun lijjim tuávkki ko jiem viettim taam ovdil! Mun vuálgám! Pääsi tiervân! ¶ Párnáá sämikielâ nanodem riäiduh: ¶  ain já sämikielâ toimâttâh ovdeduvvoo kielâkuávdáá suundán äššitobden sämikielâ kyeskee ¶ Tovle motomin mun lijjim puáissiijdâst. Lâi taggaar cuáhháás tälvi. Poccuuh cuápcánii hyeneeht čuákist. Motomin iđedist poccui kuuvl moonnim. Te luovvâseh laa puohrekkân moonnâm. Mun sirdim kiddâpoccuid, já nuuvt mun čuoigâlim luovvâsij maŋŋaal. Toh lijjii moonnâm kuhás. Ko mun taid juksim, algim vyejettiđ kiddâsij kuuvl. Illá vala páittojeh. Mun tiäđust-uv umástâm já ráávvum. Mun čuoigâm ruáŋŋás mield. Mottoom saajeest lâi taggaar stuorrâ šordekeđgi. Ton paijeel poccuuh ruottii já nuuvt monnii čaagan. Mun meiddei čuoigâm kiddâsij kuuvl keččâđ, laa-uv toh puoh puáttám. Pccuuh keččeh kávkkájeh, ko mun puáđám, mahte mast liččii lamaš polâmin. Tallaa äigin lai taggaar tääpi, et ko muádi puásuiomâstijjest lijjii oovtâ čaggeest poccuuh, toh tälviv keččii vuárui. Must lai vuáru keččâm nuhâmin. Poođij nubbe čaggeomâstijjee vuárus keččâđ. Mun moonnim pááikán. ¶ – Ovdil ko áálgáh tuođâštiđ, te ferttiih vistig tom čielgiđ lah-uv ášálâžân hyelkki? ¶ Čoovdâsäänih ¶ Nuorah aldakooveest ¶ Kove: Inga-Briitta Magga ¶ Sämitige kulttuurlävdikodde juovij čuákkimistis 24.1.2014 ive 2014 sämitige kulttuurtorjuid. Staatâ budjetist sämikielâlii kulttuur oovdedmân ja sämiseervij tooimân (nk. säämi kulttuurmeriruttâ) ihán 2014 lii čujottum 176 000 eurod, mast 10 340 eurod Ucjuv kirkkotuuvij paijeentolâmân. ¶ 3.2.5 Sämitige vaaljâvuáháduv ovdedem ¶ 31. Mane vorrâ jotá organiismâst? ¶ Mut ij moonnâm kuhháágin, ko Saul oppeet vááinutškuođij Taavvid nuuvt, et sun ferttij patâriđ enâmist já piäittáástâllâđ. ¶ tuodâršadolâšvuotâ = tunturikasvillisuus 88 ¶ Lasetiäđuh: kielâtorvočällee Siiri Jomppanen. puh 010 839 3111, ovdânommâ.suhânommâ@samediggi.fi ¶ Sämitige ohtâvuođâst tuáimá nuorâirääđi. Rääđi váldupargon lii ovdediđ säminuorâi kielâlâš já kulttuurlâš vuoi-gâdvuođâid sehe nanodiđ säminuorâi identiteet nuorâipargo pehti. Lasseen rääđi šadda valmâštâllâđ taid sämitige iävtuttâsâid, alguid, ciälkkámušâid já eres peleväldimijd, moh kyeskih säminuorâid. ¶ Hettee-uv suomâkielâ sämikielâ? ¶ << Alkuun ¶ Cuovkanan speajal - Cuovkkânâm speeijâl ¶ ovdáneh ¶ Ucemus olmoošmeeri: 10 olmožid ¶ – Keččâliđ rávhuttiđ rovváriävu, iätá sun munjin já kandáid. Suoi lává koccám, čokkáv seŋgâinis semitiileest. ¶ 4. Savzâ mákkoo čurrust ¶ Muu päikkikuávlust iä lah meendugin maŋgâ ulmuu, kiäh sárnuh almolávt sämikielâ. Munjin kielâ lii uáli tehálâš já tuáivum, et tot nanosmuvá puátteevuođâst. Oskom, et puátteevuotâ niävttá pyerrin ton tááhust, et sämikielâ naanoodmân uážžup ennuv resurssijd. Onnáá peeivi maaŋgah nuorah viggeh nanodiđ kielâs, mut čielgâsávt tarbâšep eenâb. Oskom já tuáivum, et nahcip nanodiđ sämikielâ vala-uv eenâb puátteevuođâst. Oskom nuuvt, ko sämmilijn lii nuuvt noonâ oohtânkulluuvâšvuođâ tobdo, veikkâ mii lep-uv juohum neelji sierânâs enâmân. ¶ 5) Táássâš anarâškielâ máttááttâs lii váilum ollâopâttuvvâst. Tääl anarâškielâ várás lii Oulu ollâopâttâh oovtâst Säämi Máttááttâskuávdáin rähtimin anarâškielâ approbatur, mii lii 15 oppâoho oppâmeeri. Vuáváámij mield máttááttâs algâttuvvoo puáttee čoovčâ Anarist Säämi Máttááttâskuávdáást. Máttááttâs algâttem ollâopâttuvvâst lii uáli tehálaš anarâškielâ tilán, tane ko anarâškielâ máttáátteijeeh já totkeeh láá uáli uccáá. Näävt lii máhđulâš uážžuđ eenâb pargeid, kiäh pasteh máttááttiđ já tutkâđ kielâ. ¶ Kuástideijee huámášuttem ¶ Räppäreh: Mikkâl Antti Morottaja, Jouni Petteri Morottaja ¶ lisko, d) merâtäsni, e) lekkâkyeli. ¶ - Jovnâ, tun poottih teehi tondet, et tun poorgah maidnii toos. Rasijáá pyehtim lâi tuše tondet, et uáivipargo pisoččij čiähusist. Tondet mun jiem ettâmgin njuolgist Haŋgalân maiden. Kiinii sáttá kuldâliđ. Mij ep haalijd eenâb vaigâdvuođâid fáárun. ¶ Sämikielâ iäláskitmân pargojuávkku iävtut eres lasseen kielâpiervâltooimâ vuáháduttem já vijđedem. Kielâpiervâl lii kielâlâš ucceeblohon tâi algâaalmugân uáivildum toimâ, mast puoh toimâ tábáhtuvá aalgâ rääjist tuše áášán kullee aalmug kieláin, veikkâ uásálisteeh iä mátáččii tom ollágin. Lasseen kalga lasettiđ resurssijd sämikielâlâš peivitipšo falâmân laavâ vaattâm vuovvijn, ko tast lii merhâšittee rooli sämikielâ já kulttuur paijeentuállen já nanodeijen. Pargojuávhu mield kalga meiddei ovdediđ sämikielâ máttááttâs ubâ enâmist sehe lasettiđ sämikielâ mättee tohálii arâšoddâdem- já máttáátâspargojuávhu mere. ¶ 4. Anarâškielâ kielâpiervâl II, Avveel 73 966,67 € ¶ d. Maht tuu tipšuu? ¶ Mutâ taan kal Kaalâ ij šat tuhhiittâm. Ijhan vuágust lamâš maggaargin ráávhu. Ain lâi kiinii ciirijdmin teikkâ nurdemin suu. Kaalâ aalgij kuáivuđ olssis piäju vâi palliiččij leđe ráávhust. Eennâm lâi tiegu times já kuáivumpargo ovdánij pyereest. Sun kuáivui kukkeláá et kukkeláá. Mutâ fakkist kirkis peeivisuonjâreh masa čalmettuttii suu. Kaalâ lii puáttám eennâm oolâ! Mutâ kostkis sun lâi? ¶  ceelhâ, 4. “Syemmilij eennâm” ¶ “Njálgái várás?” vyebdee koijâdij. ¶ Šišne, njuškomeh, leđđee, čimččâheh... (7.6.13) ¶ b. Maid iäruid aaicah tain? ¶ Muu fáárust lii mottoom nissoon, ¶ Ruotâpele sämitige peeleest tuáivum et kieskâd väljejum Suomâpele sämitige jesâneh nanosávt já puorijn movttáin ovdedeh säämi aašijd Suomâbeln. Mij, kiäh lep peessâm sämitigij jesânin, lep uážžum luáttámuš jieččân aalmugist nanodiđ já ovdediđ sämmilij eellimtile, kulttuur já kielâ. ¶ vigged já enâmustáá kulmâ sämikieltáiđusâš oppâiävtuid tevdee viggee. Sämikieltáiđusâžžân nab ¶  Russula – Haperot – Smiäruheh U ¶ Ume konferens tuhhiittij julgáštus tave-eennâmlii sämisopâmušâst sehe julgáštus, mii kuáská s ämmilij ärbivuáválij aassâmkuávlui luánduriggoduvâiguin ávhástâlmân . Suomâ sämitige oovce jesânid kuođđii sierâ ciälhus luánduriggoduvâiguin ávhástâlmân sämmilij ärbivuáválijn aassâmkuávluin kyskee julgáštus artiklân 4. Eres oosijn puoh Suomâ sämitige ovdâsteijeeh torjuu julgáštus. ¶ - Jotelávt Jovnâ! Stááluh aldaneh! ¶ Mainâstemärbivyehi ¶ **Uulá vuájá kálguinis moottormaađij mield. Te kulluuškuát radiost jienâ, mii tieđeet: ¶ 133 ¶ Tunis F8 ¶ 1. Laccaria laccata – Lohisieni – Luosâkuobâr U ¶ Marja-Liisa Olthuis ¶ Milano E6 ¶ 2 dl kavrasuvrâmeh. ~ ¶ – Lii, Alisa västidij. – Já nuáidi must-uv šaddâ. ¶ Ornip-uv seminaar jyehi ive vâi kuohtii ivveest? Lii-uv tile seminaartoimâkoodán, mii orniiččij seminaarijd? ¶ 3. Ellee, mon liegâsvuotâ riävdá ááimu ¶ 90A Saimaanuárju lii ucceeb ko Nuorttâmeerâ nuárjuh, mut ¶ Iskâdâllâp oovtâst ¶ Kaspia- Astrahan 3 531 km 5. ¶ Inga Vahlqvist ¶  + Euroop rääđi, sämitigeh já olgoašijministeriö uárnejeh seminaar ”Sämmiliih – aalmug, kulttuur já kielah já Euroop rääđi” säämi kulttuurkuávdáš Sajosist 28.11.2014. ¶ Tavenääpi = Pohjoisnapa ¶ – Njorttâ, čoonâ kiddâ taid kaandâid, amas sij kárgáđ vala! Eunuk meridij já keigij skippáársis päddipitá, mon kaavnâi enâmist reepu aldasijn. ¶ Jovnâ masa aledij jienâs liijkás ennuv, mut kiergânij estiđ tom. Sun lâi kuittâg masa tállân rávhálâš. ¶ 16. Sämmilij pyereestvaijeem já uásálâšvuođâ ovdedem ¶ 5. PEEIVI PSALMI ¶  lâi Uccâluovttiist tuurâšt já savzâidis muurâšt. ¶ – Moonâbâ tun Piäkká toppiđ njune tuon muotâäijihist, eeđâi Konrad. ¶ riämnjájalŋes riämnjájalŋes ¶ Ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát- já reesuurskuávdáá pargokielah láá sämikielâ sehe suomâkielâ já ruotâ/tárukielâ. Áámmát- já reesuurskuávdáá pargon lii oovtâst sämitiggijn ohtsâštaveeennâmlâš kielâoovtâstpargo nanodem já ovdedem, sämikielâ nanodem já ovdedem nuuvt, et jieškoteuv kielâjuávhu ohtâgâslâš táárbuh, hástuseh já naavcah váldojeh vuotân, sehe sämikielâ virkosmittem já turvim puátteevuođâst. ¶ - Mondiet? ¶ Oppâmpajeh já tai siskáldâsah sehe vuossâmuu teivâdem ohjelm láá finnimnáál sämitige já Giellagas-instituut nettisiijđoin: www.samediggi.fi já www.oulu.fi/giellagasinstituutti/ ¶ Kiäinu kukkodâh lii 14 kilomeetterid. Ton jotemân uážžu väridiđ ubâ peeivi iđedist algâehidân. Čääci luáštá kiäinu ääigi 27,8 meetterid. Enâmustáá tot luáštá, 17,6 meetterid, vuojâttemrääni peht Koskmuujäävri já Njellimjäävri kooskâst. ¶ Ruuben eeđâi iärásáid: ”Naa, jiem-uv mun kiäldám tii kuoskâmist sunjin? Jiem-uv kiäldám? Mut tij eppeđ tottâlâm muu!” ¶ Ässeeloho: 74,8 milj. ¶ Lasetiäđuh: Kuávluhovdâ Elina Stolt, Meccihaldâttâs, 0400 398 983 ¶ TOIMÂSAJEHUOLÂTTEIJEE ¶ vihálâh, viháluv = käestyspaikka ¶ jamâ luándu pirâstahheeh. ¶ Talle aalmug komerdij eennâm räi já eeđâi: ”Hiärrá lii Immeel!” ¶ 9. kielâviälgu ¶ Čuávusin kávnojeh tutkâmvuálásâš veerstâi ubbâteevstah kuulmâ kiellân vuáláluvvâi já ¶ Talle Abram eeđâi: “Iähân must lah párnááh. Tun jieh lah adelâm muu uážžuđ párnáid.” ¶ Pääihist Nánná koijâdâl, ete puávtáččij-uv sun tääl išediđ eeni. ¶ madrâspittá, -pitá = patjanpalanen ¶ 188 ¶ 1 mälipastem säältih ¶ Munjin tot lâi oomâs ko koltái eergih purrii leeibi já ruisjáávuid já päljis kieđâiguin tuoppuu suoinijd, jáhálijd já hoošijd, adelii ergijd, te toh huollii já purrii taid. Mii eergih iä huollâm jis päljis kieđâiguin kieđâvušâi taid. Koltáh lijjii čeepih veddiđ já lojodiđ eergijd, sist lijjii laiđâs poccuuh. ¶ meccivalje-ellee.....90 ¶ Rahttâttâm: Jis uásiväldein láá tuoivuuh monnii sääni sujâttemhäämist teikkâ –haamijn, te tääbbin puáhtá koijâdiđ ¶ 3. Clitocybe clavipes – Nuijamalikka – Šluubbukmaalik U ¶ Sämitige mätkipuhelinnumeráid soittum suáitui hadde lii áššigâš kevttim operaattor mätkipuhelinhade miäldásâš. ¶ 104 ¶ Ánná lâi joskâ. ¶ Ko kolgolii pihtâseh láá kuškâm, te sun álgá čuávjis já njäälmis čujottâllâđ já iätá: ¶ – Adelâm tunjin nube lovduu, Ánná eeđâi já pajanij tom viežžâđ. ¶ Vuovdijn kirdâččii hirmâd stuorrâ tiivreh. Tobdosumos lâi jietânâslágán käškimčuáimáš, mon suájákeejij koskâ lâi 70 senttid. Njeeššijn iälustii stuorrâ cuábuielleeh, moh pivdii tiivrijd. ¶ Lasetiäđuid pargoost addel má. haldâttâhhovdâ Pia Ruotsala puh. 010 839 3106. ¶ Mun lijjim uáivušist koškâmin uštuin. Vyeliláá kullui korrâlágán kievŋis šaaviidmin. Taat juuhâ kolgá meerân, mut ijba luosâ suuhâ peesâ teehi kuárŋuđ. Mučis enâmeh tääbbin kal láá. Jolgâlágán suáhiväärih, iä aaibâs fastes ciägu čoheh ege päärših. Teehi puávtáččij puáttiđ motomin maŋeláá ohtuu kyelipiivdon. Tääl taat juhhees skippáár myesittutij puoh. ¶ kuávlu láá tundra, kuácceevyevdih, ¶ vantâs kandâ. ¶ Motomijn kieldâi já staatâ virgeomâháin iä lah tärhis tiäđuh sämikielâi iäruin. Tietimettumvuotâ lâi ¶ Sämitigge lii finnim riehtiministeriöst ruttâdem kielâlahâčielgiittâs tohâmân. Sämitigge lii asâttâm ¶ čäittiđ jieijâd pappáid. ¶ – Iilvâs-enni áigu njaahâđ toho ko siävŋán. Puáđi tun-uv toho? ¶   Substantiivattribuut 7. a. Keejâ uđđâs peivimere. Čielgii, ¶ Saje: Solju - Sajos, Aanaar 6.10.2015 ¶ 167 ¶ - Ko tiäđáččim-uv! Tot lii nuuvt suámálâš. Mut ele koijâdâl tast innig tađe eenâb! ¶ mieđettem EU-proojeekttorjuiguin. Vuáđuvuáváámân kiävttojii EU ráhtusruttârájuohjelmij ¶ Heli Aikio: livđe já laavlá ¶ - Na, joo, váhá, mut mii taat lii? ¶ – Vuoi sittágin, mon ennuv! Poolishovdâ hirmástâlâi. ¶ Mut Aino mielâ lii čappâd já hárjuttâllâm oro lemin viehâ ahevis hommá. ¶  nelgi. Taa Tun lah mii sivnedâm já tuu mij lep. Kuulâ párnáidâd rukkoos. ¶ NJOBŽÂVÄÄRI JONSAHPEIVKÄHTEEH ¶ 6. Pyelimist šadda selláid čiđđâdioksidi. Tot sirdâšuvá vuoptâsuonâst ruopsisselláid. ¶ 4. C 710 ¶ Ko tuáluh kolgii älgiđ, sun vuolgâttij palvâleijeidis ettâđ povdejum kuossijd: 'Puáttiđ, puoh lii jo vaalmâšin.' Mut taah algii oovdânpyehtiđ aagâid. 'Lam uástám piäldu', eeđâi ohtâ, 'mun ferttiim moonnâđ keččâđ tom. Adde addâgâs, et jiem pyevti puáttiđ.' 'Ostim vittâ vuáksápaarâ', eeđâi nubbe, 'já lam vuolgâdmin taid keččâliđ. Adde addâgâs, et jiem pyevti puáttiđ.' Kuálmád eeđâi: 'Lam eidu naaijâm jiemge tondiet pyevti puáttiđ.' ¶ 7. ruskim ¶ novdâ, noovdâ = varsi ¶ Kuás lii pyeremus äigi kuálástiđ? ¶ - Sielgi lea rassi! ¶ – Tie uáináh! eeđâi pieggâ. – Tun kale ožžuh ¶ c) Tuuđhâ kooveest, maht tuáršu njune tuáimá raavvâd hahâmist. ¶ Nubbe komálâš vuájáán, mon Heikkâ vissâ-uv kiđđâtäälvi skappui kostnii, lâi ryešilâš traktor. Ton nommâ lâi DT. Traktor ratti ađai stivrimräätis lâi aaibâs jerdust pajaskulij já tot lâi tondiet ciäggust, et peeŋkâ puovtij jurgâliđ raati ovdiibel já talle toin puovtij vyeijiđ maŋaskulij. Tast lâi dieselmoottor, mut tom koolgâi vistig pieijâđ joton bensináin. Ko maašin kevâškuođij, te orom muštemin, et talle naftataaŋki virruu ađai vipu koolgâi punjâstiđ áávus já bensintaaŋki virruu oppeet kiddâ. Talle maašin kevâškuođij naftain. Bensinstarttam lâi tondiet velttidmettum, ko traktorist ij lamaš nuuvtkočodum acâkkittempiergâs ađai tom ij puáhtám “hehkuttiđ” , tegu tááláá ääigi dieselijd. Tast lii ferttim leđe kale mottoomlágán kiintâl, mii cokkiittij bensin, mut ij nahcim cokkiittiđ nafta. Ko traktorist lâi tieggáár nommâ, te taajigeh adelii-uv toos uđđâ noomâ “Täystuho” , mii lâi tallaa ääigi luttihâš- já tikkekoddemmiirhâ DDT nommâ. ¶ Kirsi Ukkonen ¶ a) Kišto čuávdá 10-jeessânsâš palhâšumelävdikodde, moos kulá ohtâ ovdâsteijee jyehi kulttuurkuávdáá kevtteeorganisaatiost (ohtsis 8 ovdâsteijed) sehe ovdâsteijee Seenaat-kiddoduvâin já kulttuurkuávdáá arkkitehtuurkišto vuáittám vuávájeijeejuávhust. ¶ kielâlaavâ nuávdittem kalga uáiniđ virgeomâháin vuosâsajasávt prosessin ađai ij keelijd, jis laavâst ¶ 12 KAIJUUH KULEH JÄÄVRI ENÂDÂHÂN ¶ – Ep-uv mij tääl peesâgin Ranska ááhu já äijih kuuvl? Sofia huolâtškuođij. ¶ 3. a. Tuuđhâ oppâkirje káártá 190-191. Tuubdâ Euroop riijkâid 1-4. ¶ vuoigâdvuođâin sämikuávlu kieldâi já staatâ virgeomâháin. ¶ Oráseh kištodeh niŋálâsâi mielâstumvuođâst ¶ “Kii tun lah já mondet tun viällááh tast?” kullui siemin jienâ suu paaldâst. Mastnii sun, kii lii kočodum Villen, tieđij, et tot lâi lodde, mii sáárnui. Sun eeđâi vaibâs jienáin noomâs, mon kihheen ij innig mušte, loodán, mut ij mainâstâm, mondet viällái tast. Ij sun táiđâm jieškin tiettiđ. Komálâš tot kal lâi, mut talle suu mielân poođij, et tot lodde kal tiäđáččij. Sun čyežžilij hitásávt já ooinij kuávská, mast lâi hitruus čuovjis tiälkku raddeest. Tot čokkái keeđgi alne já keejâi suu tárkká. ¶ Kerttu Vuolab čäällim já kuvvim párnáikirje "Kulmâ skipárâš" almostuvá jaapaan- já eŋgâlâskielâlâš teddilâssân. Almostittemtilálâšvuotâ tuálloo Säämi kulttuurkuávdáást Sajosist 7.5.2013 tme 12.00. Tilálâšvuotâ lii áávus puohháid, kiäh láá ääšist perustum. ¶ Jeesus eeđâi: “Tijjân lii máttááttum taat eijijd adelum pákkum: `Ele kode.' Tot, kote koddá, lii ánsášâm vuoigâdvuođâ tuámu. Mut mun eeđâm tijjân: juáháš, kote lii vaajeest viljâsis, lii ánsášâm vuoigâdvuođâ tuámu.” (Matt. 5:21-22) ¶ Mut Jeesus eeđâi sijjân: ”Mun tot lam, elleđ poolâ!” ¶ Sun mieigâi siäinán já smietâi, tuostáččij-uv val lekkâđ ATK-luoka uuvsâ, mii lâi matematiikaluoka puotâ. Ij sun tuostâm. Sun vuolgij väzziđ jotelávt máttáátteijei viste kulij, mii lâi viehâ alda já forgâ sun lâi toho mannee uuvsâ oovdâst já skuálkuttij. Uuvsâ tyehin puoh oinui lemin olmânáál, kuittâg aalgâst. Máttáátteijeeh čokkájii oovtâ peevdi piällást, já juhhii käähvi. ¶  V lii ain-uv finniđ čielgâsân, mon pyeri lii säämi kielâlaavâ tubdâmuš kieldâi já staatâ pargei já ¶ tärhistoppiimáin, mut simpans tuše ¶ omâduv. ¶ » ¶ Akwé: Kon -ravvuuh kiävtun Suomâst ¶ Máárjá jorgostij Irjánáá mááccuhheelmijd já iätá Uccpárnáá Vuolin: ¶ Nisonieidâ kuárŋudij källei kooskâst. Sun lâi luávdâm puállâm kálluvuoptâidis merâliljavieráin já uusâi riddoost maidnii, maid puohah ferttiiččii imâštâllâđ. Mut sun ij uáinâm maiden. Sun kuárŋui ain, já kivkked suu váimu masa jaska časkemist – kiinii viällái riddočääsist já stávrudij keđgij vuástá! Talle Nisonieidâ huámášij, et tot lâi muorâst rahtum stuorrâ rovvá. ¶ 1. Suomâst tahhojeh párnáid meriáigásiih tiervâsvuođâtäärhistmeh. ¶ a) čuávu já árvuštâl romani- já sämipárnái vuoigâdvuođâi vuotânväldim aalmuglâš vuáváámijn já ohjelmijn; ¶ tepčuđ, tepčuum, tiäpčoo = litistyä ¶ snaartâl ¶ Stivrâ tuhhiittij Sämitige čuákkimân oovdânpyehtimnáál oovdânpuáhtus sämmilâšmáttááttem ovdâdem já sämikielâlâš oppâmateriaalpargo kyeskee staatâtoorjâst ive 2017 ruttâtuáluáárvust, oovdânpuáhtus sämmilâš kulttuurmeriruuđâst staatâ ruttâtuáluáárvun 2017, oovdânpuáhtus sämikielâlâš soti(sosiaal- já tiervâsvuođâtipšom) -palvâlemij turviimist já ovdedemist ihán 2017 sehe oovdânpuáhtus sämikielâlâš arâšoddâdempalvâlemij turviimist já ovdedemist ihán 2017. ¶ Wien . . . . . . . . . . . . . 58 ¶ Petra Biret Magga (pj), Ellen Näkkäläjärvi, Eeva-Liisa Rasmus ja Rauna Rahko. Teksti: Ulla Aikio-Puoskari ¶ Terstujuuhâ ~ Terstoojuuhâ ~ Tiärstoojuuhâ ~ Tiärstoo = Terstojoki ¶ – Mane tun lihostâh uálgispele jyelgi, mun keejâm mii tast lii já nuvt tuuđhâi já iätä: ¶ – Piäiváá? ¶ valmâštâllâmproosees njunošjuávkku ¶ Sämitigge almoot uuccâmnáál ¶ Sektorkuáhtásiih ovtâskâsčuággásiih ulmeh láá säämi iäláttâspolitiik, sämikielâ eellimvuáimál⚬vuođâ turvim, sämipárnái já -nuorâi sajattuv ovdedem, sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâ¬palvâlusâi ovdedem, sämmilij kulttuurpalvâlusâi já taaidâeellim ovdedem, sämimáttááttâs já ollâškovlim ovdedem já säämi parlamentaarlâš rääđi tooimâ ovdedem. ¶ 22.40 Veranta lyevdilättee ciskâškuát tánssájeijei vyelni. ¶ Pavdjäävri kuávlu Uáivušvääri taavaabeln lii Čivtjuv paaldâst luobâl, mon nommâ lii Kittiluobâl . Ton riddoost lii siämmáánommâsâš táálu, mon omâstij Nijlâs-Jovnâ (Jouni Nuorgam), mut toos lâi tađe ovdil álgâm huksiđ táálu Lemit-Niijlâs (Niila Kitti, *1863). Táálu huksejeijee reŋgâ kuittâg verâstij ákšoin jyelgis rasta, já vyehi lâi taggaar, et jis kiinii šnikkárijn lammij jieijâs, te pargo koolgâi kosgâldittuđ toos. Jis vala juáđháččij táálu huksim, te tot ličij Immeel táátu vuástá. Lemit-Niijlâs koskâlditij pargoos já vuobdij hiirsâid Nijlâs Joovnân , mut nommân paasij Kittiluobâl . Tiäđu lii adelâm Nijlâs-Jovn Juhháán (Juhani Nuorgam) Ilmari Itkosâžân ive 1933. Nuuvtpa Lemit-Niijlâs varrij Menišjáávrán já huksij Menišjäävri máddáákeš táálu Hopâttâsjuuvâ njáálmán. ¶  ärbivuáválii Ucjuvnjäälmi škovlâ Tiänu Suomâbeln já Sirmá škovlâ Tiänu Taažâbeln lává jo kuhháá porgâm oovtâstpargo. Ucjuv já Tiänu kieldâin lii meid peivikiäččuoovtâstpargo. Párnááh uáppih tubdâđ kuoimijdis jo peivikiäjust. Tane oovtâstorroom lii sijjân älkkee já sii mielâst lii hävski, et oovtâstpargo juátkoo meid škoovlâst. Taat oovtâstpargo lii uáli eromâš sämikuávlust já meid Taažâ já Suomâ kooskâ. Škoovlah halijdeh-uv vijđediđ oovtâstpargo, mii lii siäiluttâm sämikielâ já kulttuur já vijđedâm párnái várdusijd. Ohtân ulmen lii keččâliđ uážžuđ ááigán ohtsii máttááttâsvuávám, vâi škoovlah puávtáččii porgâđ eenâb já pyerebeht oovtâst. ¶ 150D Návt čannoo šiätkus kuámmirist. ¶ Sämiaaššijn västideijee Suomâ, Taažâ já Ruotâ ministerij já sämitigij saavâjođetteijei ihásávt tábáhtuvvee čuákkim tollui Helsigist 12. skammâmáánu riehtiminister Tuija Brax jođettâsâst. Čuákkimist kieđâvuššui eres lasseen tave-eennâmlâš sämisopâmuš jotkâvalmâštâllâm. ¶ Muoi kuávttáá märssejeen siämmáá taahtân ¶ Kukkodâh: 1,04 ¶ iäláánšlaajah. ¶ 16. Puásui lii Säämi pehtilumos ellee 53 ¶ 174 ¶ Čaasij njomâtteijein maaijuv já piisam viettih stuorrâ uási täälvist suáijáás kuáđistis. Kuáđist vuálgá čääsivuálááš jođáttâh, mon mieldi toh peessih viežžâđ jäävri ponneest raavvâd. Saimaanuárju viättá tälviv stuorrâ uási äigistis muotâkuáđist, mut tot meiddei kuáláást vijđáht. Haapi tot uážžu jieŋân jurssem vuoiŋâmrääigist. Čiävráh já miiŋkih juátkih tälviv-uv aktiivlâš piätuellee eellim já ucâluveh sudesin pissoo čaasij pellâs. Hitásávt lihâdeijee kyeleh já ponneest oijâgistee cuobbuuh láá toid älkkees saalâs. ¶ Vuossâmužžân jieijâs liipu sämmiláid iävtuttij taaidâr Synnøve Persen, kote meiddei vuávái jieijâs lippuiävtuttâs. Persen kuulmâivnásâš liipu kiergânii kevttiđ el. Alta čäcivyeimiruustig já puáđu vuástálistem ohtâvuođâst 1970- já 1980-lovoi jorgalduvâst, mut tot ij pááccám kuhheebáigásâš kiävtun. ¶ verdittijn vorâs niijto šaddoid? ¶ Teddim vacâiguin ¶  + nieidâiguin siämmáá rieggest siijvost. ¶ Sáháterikovos uáinoo tuše vielgis kyevdist. ¶ 34. Island - tuulâ já jieŋâ eennâm ¶ Lâi vala ohtâ liššápargo, mon eeči já Juhháán-Uulá laavijn porgâđ aaibâs loppâkeesi já tot ij lamaš aainâs muu mielân. Tot pargo lâi huášširokkâm. Veikkâ taat pargo čuosâi-uv njuolgist vuájáánergij ävkkin, te muu mielâst tot lâi liijká stunžáás já nyeskis pargo. Ton keežild mun lijjijm tegu lyevvejum ton pargoost já táválávt suoi hoittáin-uv tom homá kuávttáá. Pargo nommâ lâi huášširokkâm. Huáššimokke lâi Savonáá paajaakeččin já tot lâi tommittáá jieŋŋâl, et ton rokkâmân tarbâšuvvojii spesiaal käävnih já tarbâšeh. Nuuvtpa sunnust láin kuábbáást-uv kuhesleggâ kumikammuh jyelgist já oljopusseer pajalist, ko suoi kalâččáin já rohháin huáši tobbeen juuvâst. Liššá lâi čoonnum tapsijn aainâs neelji meetter kukkosâš liššánoovdâ kiäčán, mut ruákkáábeht ko nijttemliššá. Tot lâi taggaar kalliittum kezistiärásâš liššá, aldasáid meetter kukkosâš já tom lâi kalliittâm avveellâš Verneri Kukkala. Na jiemhân mun tievstkin tiättâm maid tot kalliittem uáivild, mut sääni lii pááccám mielân tast, ko eeči laavij jyehi keesi suullân jonsahpeeivist ovdâskulij hipâškyettiđ: ¶ Kiärun D2 ¶ pihtemleibi = paahtoleipä 125 ¶ – Muoi láán kal lijkás hiäjuh já uánihááh lehâstiđ nyevt ollâ, kubdâ já lusis uuvsâ, Hirškikkâ arvâl. ¶ Majemuu leirâpeeivi mij nuurâim puohah oovtâst soorijd, main šoodâi hiärskulâš piirak vanhimáid. Poosijm maarfijd tuulâ piällást Yritys láávust, čájáttâlâim vanhimáid mii čáitálduvâid já lopâttijm leeirâ pyeri mieláin. ¶ Sun joođhij määđhis já poođij synagogan. Tobbeen lâi almai, kiän kietâ lâi surgástum. ¶ Tot lâi tuotâ. Dumbo já Timotei láin tuođâi-uv ollâgâsâst muorâst. Dumbo-riäpu suorgânij nuuvt čuuvtij, ete monâttij täsitiädus. Sun koočâi njuolgist čäciláádun! ¶ – Ij, must ij lah innig pargomielâ, mottoom almai västidij. Tuot liččim puáhtám leđe mun-uv! Eidu mun-uv togopeht esken korŋum mut eidu ovdláhháá moonnim spiijkárijd viežžâđ. ¶  + kusâkuobbâreh ¶  sämikielâ . e)  ráhtus 95 ¶ –~Duobmubeaivi lea lahka, oskut diige ipmilii, kulloo almai särnidmin, jeđe älgih veisidiđ saalmâ. Olgon čuážum já kuulâm maaŋgâlá´án jienâid. Ääiđi kuvlân puátá almai, já álgá čuárvuđ korrâ jienáin: ¶ Taat maainâs lii lamaš maaŋgâ lääđist já kiirjijn-uv vissâ, mut ij ohtiigen nuuvt, maht tot olmânáál lâi. Ain lii mainâstum, et eeči kočoi Reedrik pyehtiđ tom uuvsâ. Nuuvthân tot ij tábáhtum. Reedrik lâi taggaar, et koččomáin sun ij álgâm moossân. Mut ko eeđâi nuuvt, et tot teikâ tuot pargo lii väädis teikâ máhuttem, et jieh kuittâg tun kuássin paste toos, te talle Reedrikân šoodâi hirmâd haalu čäittiđ puohháid, moos sun pasta. Jis eeči-uv lâi ettâđ Reedrikân, et pyevtiba tom uuvsâ Kossâenâmist, te Reedrik kal ličij ettâm, et kyedi jieš. Mut ko eeđâi tom pargo máhuttemmin, te Reedrik halidij čäittiđ navcâidis veikâ jieggâ ličij moonnâm. ¶ Ánná kuáivui lummoos já luoštij čovduidis jávuttáá kievkkânân peevdi oolâ. ¶ Jis kiävtáh märfičuállin pottâčuále, te tast lii nuuvt ennuu alnees pyeidi, et märfitááigán ij taarbâš pieijâđ pyeidi ollágin.~ ¶ Coprinus atramentarius ¶ Sämitigge ocá proojeektpargee elleekovekuávdážân ¶ Knut Johnsen Kárášjuv spesiaaltuáhtárkuávdáást puovtij oovdân, ete ovdil tááláá Laapi pyecceetipšopirrâduv já Helse Finnmark koskâsii vuolgâttâs- já máksučonâsemlattim sist ellii Suomâst eenâb sämikielâliih äššigâsah, ko vuáhádâh lâi eenâb oovtkiärdán. Kristine Gaup-Grønmo Sämmilii tipšo já aitâr ovdedemkuávdáást Kárášjuuvâst mainâstij, ete sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi finnimvuođâ pyereedmân lii vala ennuv porgâhánnáá pargo. Staatâi, kieldâi, pargoadeleijei, hoovdâi já pargei peeleest tarbâšuvvoo čonâdâttâm já ovdâsvástádâs uáiniđ sämmilij tuođâlijd kulttuurân já kielân vuáđuduvvee palvâlemtáárbuid. Sämmilij oovtviärdásij já šiev kvaliteet palvâlusâi turviimân tarbâšuvvojeh ovdâsvástádâs väldim staatâ- já kuávlutääsist, räjioovtâstpargo sehe ohtsâš sämmilâš sosiaal- já tiervâsvuođâtipšoo škovlim. Máttááttâs kolgâččij anneeđ sistees meid tiäđu sämmilij ärbivuáválijn tipšovuovijn. Taažâ seminaarkyesih puovtii sahâvuáruinis oovdân vuávámnáál leijee Säämi Tiervâsvuođâsijdâ – haavâ Finnmarkist. Ton vievâst lii tárguttâs ovtâstittiđ spesiaalpyecceetipšo-, mielâtiervâsvuođâ- já elilâm ulmui palvâlusâid, maid fäälih sämmilijd, ubâlâsvuottân, mii váldá vuotân meid kulttuurlijd sierânâsjiešvuovijd el. sämmilii ivejuurrâm talle ko rähtih tipšovuávám. Taat malli ana sistees meid perruid čujottum palvâlusâid. Finnmarkist ääsih 16 000 sämikielâlâš ässed, Ucjuuvâst já Anarist 4000. Kuávlust láá ohtsis suulân 20 000 máhđulâš äššigâssâd, kiäh tarbâšeh sämikielâlijd spesiaaltuáhtárij palvâlusâid. Oovtâstpargo Suomáin luhostuččij pyereest. Räjioovtâstpargon pyevtittum sämikielâlij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ráhtusijd kolgâččij čielgâsmittiđ virgálii oovtâstpargosopâmuš vievâst, mon finnim ovdáničij puoh pyeremustáá Tave-eennâmlij sämisopâmuš peht. Byrokratia kolgâččij kepidiđ já kištottemnjuolgâdusâin kolgâččij leđe máhđulâšvuotâ spiekâstiđ, vâi finnejeh ovdâmerkkân spesiaaltuáhtárpalvâlusâid fällee tipšobuusi já Säämi Tiervâsvuođâsiijdâ palvâlusâid toimâđ Suomâ sämmilijd. Tuáhtárij vuolgâttâsvuáháduvâid kolgâččij toohâđ eenâb oovtkiärdásâžžân sehe pyerediđ tieđettem sämikielâlijd äššigâssáid raajijd rastâldittee sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi kevttimmáhđulâšvuođâin. Lasseen Laapi pyecceetipšopirrâduv já Helse Finnmark koskâsii sopâmuš kolgâččij vijđediđ kuoskâđ vuáđutiervâsvuođâtiipšon. Sosiaal- já tiervâsvuođâsyergi pargovievâ kielâ já kulttuur mättim várás kolgâččij Suomâst leđe siämmáálágán mättimkuávdáš ko Taažâst lii tääl. Seminaar loppâpuátusin pahudui, ete lii tárbu vuáđudiđ pargojuávkku, mii puávtáččij valmâštâllâđ oovdânpyehtim Suomâ, Taažâ já Ruotâ sämitiggijd já tuálvuđ ääši tast ain ovdâskulij säämi parlamentaarlii rääđi peht säämi ministerpargojuávkun já staatân. ¶ Pargo pištá kiddâ 30.6.2014 räi. Toimâttâhčällee pargoid kuleh proojeekt piäiválâš toimâttâhpargoh, čuákkimij ornim sehe išediđ proojeekt reekkigtuálupargoin. Pargei puáhtá meridiđ eres-uv tooimâid, ¶ vuolgâtekstâ lii čaallum monnii čuosâttâhkielâ pirrâduvvâst uccáá tiettum kiellân já ¶ Kiemâjuuhâ = Kemijoki ¶ influenssa 148 ¶ Pargojuávkku luovâttij loppâraportis pirâsministeriön 7.6.2011 uárnejum seminaarist. Pargojuávkku porgâttij pargoos ääigi čielgiittâs Akwé: Kon -ravvui koskâvuođâst aalmuglii lahâaasâtmân já čielgiittâs säämi utkevuoigâdvuođâst. Pargojuávkku toovâi loppâraportistis 28 toimâiävtuttâssâd já 11 avžuuttâssâd. Tooimâin iävtuttuvvoo luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválii tiäđu vuotânväldim lahâasâttâs já haldâttuv ovdedemprojektijn sehe škovliimist. Pargojuávkku iävtut, et resursseh stivrejuvvojeh sämmilij luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválii tiäđu vuorkkiimân, tutkâmân já iäláskitmân. ¶ Gill já Small Johnson huámásáin sunnuu lemin oovtmielâliih tast, et kolgâččij vyelgiđ kuhes máátkán kuškâluvvee Amerikâst. Čoođâ Nevada ävđineennâm, jamâ sälttijäävri rido, paijeel Montana vaarij já ain tavaskulij sunnuu jotteem ovdánij. Gil čuojâttij já Small Johnson pooldij. Suoi rastaldittáin rääji Medicine Hat máddáábeln já kuoráin Saskatchewa River Prince Alberttân. Tobbeen aalgij talle kuhes mätki čoođâ taveviestârterritorio. ¶ b) stuorrâlođâsrapu, c) merâpuákku, ¶   - Mane ij? ¶ Sämmilijn lii lamaš jo kuhheeb ääigi oovtâstpargo sierânâs raajij rasta asâttâsâi já organisaatioi pehti. ¶ Vuosmuu iiđeed tállán ko moránijm te moonâim iiđeedpitá puurrâđ. Ko leim puurrâm, te moonâim viistán kárvudâttâđ sämimááccuhijd. Ko leim kárvudâttâm te keejâim Ykkösen aamu-tv, ko tobbeen Miina Seurujärvi já Kaisu Nikula sárnoin taan mii määđhist, ete mane lep puáttám Helsigân. Ton maŋa bussi poođij viežžâđ mii hooteel oovdâst já vuolgijm ovdâskoddetáálun. Tobbeen šiljoost koolgâim vyerdiđ mottoom ääigi, mutâ ko peesâim siisâ, te tobbeen lâi torvotarkkum. Mij moonâim Kokoomus čuákkimviistán já tobbeen lijjii aalmugovdâsteijeeh Ulla Karvo, Raija Vähäsalo, Janne Seurujärvi, Esko-Juhani Tennilä, Markus Mustajärvi já Tuomo Hänninen. Mij sáárnuim siigijn já eeđâim mon hyeni äšši lii, ko iä lah anarâškielân oppâkirjeh já loopâst mij ráppáim tom oppâkirje-ráp. Aainâs-uv muu mielâst sij kuldâlii mii ääši. Tast maŋa moonâim buusin vyerdiđ, et vyelgip ucceeblovo-ovdâsteijee kuuvl, mutâ ko leim jo čokkáámin já bussivyeijee irâttij finniđ buusi keevvâđ, te ij finnim, já talle mij koolgâim lonottiđ buusi. ¶ * Hotelli Kultahovi , 99870 Inari, puh. +358 (0)16 511 7100, šleđgâpostâ: Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. . Aanaar Kultahovi lii hooteel-raavâdviäsu Juvduujuv riddoost, kost Perinnehotelli peln láá 29 stk kyevti ulmuu hooteelvisteh 60 ulmui já ive 2007 huksejum Luhtihotellist 19 vistádâhhâd 40 ulmui. Hotelli Kultahovist lii ijâstâllâmsaje ohtsis 100 ulmui. Hotelli Kultahovist lii raavâdviäsu. Hooteel lii 300 meetter keejist säämi kulttuurkuávdáš Sajosist. * Lomakylä Inari , Inarintie 23, 99870 Inari, puh. +358 (0)16 671 108, šleđgâpostâ: info@lomakylä-inari.fi . Lomakylä Inari lii Aanaar markkânist Aanaarjäävri riddoost. Luámusiijdâst láá 40 stk 4-6 ulmuu kámpáh, main uási lii kiävtust meid tälviääigi. Lomakylä Inari lii 1 km keejist Sajosist. ¶ - kobdodâh km ¶ 4 . P A S E P E I V I P E S S I J Á I N ( C A N T A T E ) ¶ Marja-Liisa Olthuis ¶ mittárnjaamaan mittarijuotikas ¶     ”Rijjâtátuliih ravvuuh artikkâl 8(j) olášuttem várás láá čaittâšum Suomâst tárbulâžžân. Toh čielgâsmiteh staatâ já algâaalmugij kenigâsvuođâid já lääččih kriteerijd tast, maht staatâ já algâaalmugij oovtâstpargo kalga tábáhtuđ” Nilla Tapiola já Pertti Heikkuri tiäduttává. ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtus ¶ Mentula Einost lâi peenuv, mon nommâ lâi Ukko. Tot lâi masa muádi ive puáris vielpispennâgâš já uáli viijses. Mii táálu valmâštui já Mentula Eino ij tiättâm ete kuus mana. Sun kuođij tom pennus mii perrui. Mijjân párnááid tot peenuv kale lâi uáli mielâsâš. Piso jienâst (päčimist) tot kale poolâi hirmâđávt. ¶  ruuđâ 3. Šahe lii čurgâdis ellee 11 ¶ kuolgiis = karvainen 202 ¶ lahtee tuorâmeh = nitojan niittejä 132 ¶ Kaabi Eljis Márjá-Liisá ¶ 14. Kišto kyeskee máhđulijd koččâmâšâid kalga toimâttiđ šleđgâpostáin säämi kulttuurkuávdášhaavâ proojeekthovdâ Juha Guttormân čujottâsân Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. 15.10.2009 tme 16.00 räi. Vástádâsah koččâmâššáid vuolgâttuvvojeh koijâdeijee almottem šleđgâpostâčujottâsân 21.10.2009 räi. ¶  tuu Almai lâi nisonis tiäddám ¶ mátáččih jieš valmâštiđ. ¶ Čuávuváá peeivi pottii kuobžah mottoom jäävri luus. ¶ Vijđodâh: 78 900 km 2 ¶ Sämimáttááttâs škovlimproojeekt algâttem sirdâšuvá kuovâmáánun 2015 ¶ – Jiemba osko. ¶ Akwé: Kon - ravvuid nuávditmáin puáhtá tubdâđ háitulâš vaikuttâsâid algâaalmugáid já hemâdâsâid puáhtá minimistiđ. Ravvui mield kalgeh haavâ valmâštâlmân uásálistiđ algâaalmug ovdâsteijeeh já pargoost kalga väldiđ vuotân täsiáárvu já jieškote-uv suhâpuolvâi táárbuid. Algâaalmug ovdâsteijeid kalga adeliđ tuárvi resurssijd, vâi sij pyehtih uásálistiđ haavâ valmâštâlmân. Algâaalmugsiärvusân kalga tieđettiđ valmâštâllâm puohâin muddoin, sierâlágán mediain já siärvus kiävttám kielâiguin. Haavâst kalga kirjiđ algâaalmug uáinuid já huolâid já taid kalga kohtâliđ vuoigâlávt. Algâaalmug ovdâsteijeeh kalgeh uásálistiđ haavâ pirâslâš-, kulttuurlâš já sosiaallâš vaikuttâsâi árvuštâlmân. ¶ Sun piivdij Haansâst addâgâsân já kiijtij, et lâi piäluštâm Iŋgá jiegâ. Sun piivdij vala juuhâđ siigijn ehidiskäähvi. Mutâ Hanssâ lâi vala-uv suttâm já eeđâi, et sun ij juvâččii maiden. Ige sun puáđáččii kolliđgin ovdilgo ko kolgomáátu ličij lappum čiččâm kuuđhâmievtâ tuáhá. Teikâ vala pyereeb, jis tot monâččij čiččâmlov kuuđhâmievtâ tuáhá. Hanssâ lâi tuođâst suttâm – njuškoi nuuvt korrâsávt, et čunoi vala porgestij. ¶ Äššigâš puáhtá suáittiđ ulmuu puhelinnumerân jo-uv njuolgist suu njuálguvaljimnu-merân 010 839 +neeljinummeersâš vyelinummeer tâi mätkipuhelinnumerân. Sämitige pargojuávhu uđđâ puhelinnumereh kávnojeh čujottâsâst www.samediggi.fi > Ohtâvuođâtiäđuh. ¶ koddeđ, kodám, koddá = tappaa, pyytää ¶ Olmoošvuoigâdvuotsopâmušâi olášuttem koceh aalmugijkoskâsiih äššitobdeeorgaaneh. Suomâ kalga raportistiđ orgaanáid merikoskâsávt sopâmuš olášutmist Suomâst já tast, maht tot lii váldám vuotân aalmugijkoskâsij sopâmušâi olášuttem koccee orgaanij avžuuttâsâid. Merikoskâsâš rapotistmist västid Suomâst olgoašijministeriö, mii kulá sierâ ministeriöid, virgeomâhâid, sämitige já aalmuglâšseervijd raapoort rähtim várás. Sopâmušâi olášuttem koccee orgaaneh pyehtih meid kolliđ Suomâ já kuullâđ sierâ čonâsjuávhuid raportij várás. Staatâi merikoskâsâš raportij lasseen orgaaneh väldih vuástá algâaalmugijn já aalmuglâšseervijn ciälkkámušâid já uáinuid sopâmušâi olášutmist. ¶ – Eeči lappui uáinusist! kiljâdij Muumistáálu. ¶ Kulovesi B5 ¶   ● muldesäpligeh ¶ Saarel Matti kolliistâlâi távjá Vile pääihist já lijjim maŋgii suu-uv fáárust, veerdižeh ko láim. Matti oroi eromâš pyereest makkuumin Vile Piirit siärván já mun maŋgii tušástuvvim sunnuu vyerdimân. Ko láim Vile pääihist já Maatikyevtis Pirittáin passijn siisâ, te lâi kale vises, et uážuččim ráávhust kejâstâllâđ maid kost. Jis Vile pááikán vuoijui jotelubboin motoráin, ađai Maati Caillein, te talle vuoijui kidâ Vile pääihi sáátkun, mut jis lâi joođoost hitásubboin vuájánáin, nuuvt tegu Aldelláin, tâi Perfectáin, te talle tot stuorrâsiähá njargâ ij korvum já vuoijui-uv tuše Taaveeb Suáluijäävri taavaakeš, mast lâi 300 - 400 meetter väzzimmätki Vile pááikán. Tot lâi Maadâjäävri máddáákeeji nuorttiibeln. ¶ stuorrâviettuu (táágu pehti lii kirjeest punasotka, mut ko tot ij lah Säämist, te väljejim saja stuorrâviettuu) ¶ Ánná já Heikkâ iävá tarbâšâmgin meendu kuhháá vyerdiđ bussiorostuv kuvlân. ¶ bun. Sämikielâlâš palvâlusâin ij lah šoddâm luándulâš. Maaŋgâ virgeomâhâžân lii epičielgâs, maid ¶ Suomâst láá šiev vuolgâsajeh tevdiđ aalmugijkoskâsijd kenigâsvuođâid jieijâs algâaalmug kuáttá. Puávtáččij ettâđ, et haldâttâsohjelm vuáđuld Suomâst lii tääl haldâttâs, mii lii ubâ historjá puoh mietimielâlumos olmoošvuoigâdvuođâi kuáttá. Vuárdámušah láá stuárráh já tuáivum já oskom, et staatârääđi nähcee olášuttiđ haldâttâsohjelm sämikirjiimijd šiev oovtâstpargoost sämitiggijn já vuosâsajasávt mii kunnijâttum täsivääldi President torjuin. ¶ västidij junán, já ¶ Ounasvaara luvâttâh, Ruávinjargâ: Martta Alajärvi (tavesämikielâ) ¶ Moonnâm kiiđâ 90 ihheed tiävdám Lusme-Matti (Matti Piäkákandâ Paadar) šoodâi ive 1917 Lusme-Piäká (Juho-Pekka Vuolikandâ Paadar) já Junnáás-Isá Ááná (Anna Mattus) páárnášjuávhu niäljádin nuorâmus pärnin. Eččis Lusme-Piäkká lâi pegâlmâs vuorâs maaŋgâ-uv tááhust, mut eromâšávt ton keežild, et sun ij luáštám kiämmân Lusmenjaargân espanjataavdâ ääigi. Sun pooldij pikkâpääđi viäskárist, amas viruseh peessâđ táálun siisâ. Eidu taavdâ puállámääigi ij lamaš kukkengin, et ij perrui-uv liččii njuámmum taat varâlâš tavdâ, ko Siivik-Ruudo (Juho Rudolf Piäkákandâ Siivikko) lâi puáttám markkânist Lusmenjaargân já muštâlâm tobbeen lemin omâs taavdâ já ulmuuh-uv lijjii jamâdâm. Piäká párnááh lijjii tast tuuveest já täähist puolij šievlágán tullâ, mut ko sun lâi kuullâm Ruudo saavâid, te lâi tállán lasettâm pikkâšijd tuulân, amas máhđulâš tavdâ njuámmuđ suu juávkun. Ruudo lâi taavdâkyeddee já sun jaamij tastoo peeivi maŋeláá (15.2.1920), ko lâi peessâm páikkásis Menišjuvnjáálmán. Eemeed kulmáin párnáin patârij navittân, mut sijjân-uv lâi tavdâ njuámmum já sij jammii toho pirrâmpeeivi maŋeláá. ¶ Ko perruu vuossâmuš kandâ šoodâi, táválávt suu eeči já enni tuálvoin párnáás temppâlân, kijttijn Immeel já uhredáin. Nuuvt porgáin meid Joovsep já Máárjá-uv. ¶ eenâb saje. Taat kočoduvvoo noomáin ¶ – Tomhân eidu ettim. Iä-uvks tuut kepileh lah tääl njuoskâm. ¶ Suábbi poorgâi mii lâi meridum já vistig Čsookh pirrâ šoodâi päddi, mii čoonâi suu kiddâ nuuvt, et sun ij puáhtâm porgâđ maiden. Čsookh párguškuođij já siämmást sun uási uásild lappui ij-kuussân. Ruojâ kullui val ton maŋa-uv, ko Čsookh lâi jo lappum. Čsookh lappui vissâ Čednuu tälvienâmân, Jovnâ smietâi. ¶ Ton räi iävtuttâsah pottii ohtsis nelji veikkâ kištoäigi kuhedui. Tai iävtuttâsâi juávhust ij kavnum ¶ Sämitige čuákkim (2/2008) tuálloo 2.6.2008 äälgin tme 10.00 Sämitige čäällimkoddeest Anarist. Čuákkim äššilisto postâduvvoo majemustáá ohhoost 21. ¶ 10. Tricholoma fulvum – Täplähelttavalmuska – Tiälkkulivâršoovkâh U ¶ Peivi kuulâi junást. Mätki moonâi huápust, ko lâi hitruus pargo. ¶ b) Mii merhâšuumijd tain lii? ¶ sijđoh: 95 ¶ ‐Suomâ, Mainâseh ulmuin láá vaarâ táválumoseh. Suvláámus mainâseh mainâstuvvojeh ulmuin, moh láá luándus, tavijdis teikâ pargoidis peeleest suámáliih. Maainâstmist kalga kuittâg tiettiđ, et láá-uv ääših äärgih, et lii-uv pyeri taid kost já kiäs peri mainâstiđ. Mainâsij ulmuuh sättih leđe val elimin, teikâ kuittâg sii alda hyelhih. Ain ij pyevti mainâstiđ om. taggaar mainâs, mast nuáidi keččâl pyerediđ mielâvänulmuu. ¶ 2. Mane Åland šoŋŋâdâh lii liähmusub ko Nannaam-Suomâ šoŋŋâdâh? ¶ A. Kuobârelleeh ¶ jämmei kooskâst, la vkkij pajas ¶ Muu Kasper lávlu. ¶ 2. Mitted Afrik kobdoduv Guineast Somalian ¶ Uusi kuva: 170A_Kutulohet_2_cmyk.tif ¶  vuojâ) Celkkuu puohporree šaddoporree ¶ Room. 8:15b x 1 ¶ 112B Elleeseelâ ¶ illatiivráhtusâš olgospyehtim loppuun asti lii jurgâlum genetiivráhtusáin loopâ räi ¶ Anarâškielâ já anarâškielâlâš oppâmateriaaleh ¶ – Luándulávt, ustevâm, luándulávt. Sunhan lii vala nuorâ nissoon. Saammâl-čeeci pivâstudâi, veikkâ lâi viehâ čuáskimis eehid. ¶ Tijme lâi 8–9 kooskâst. Nuortâ já maadânuorttii kooskâst almeest paaštij peivi, puolâš lâi čovgânmin. Piäiváást lâi vorriis moje taan vástuppeeivi 13:d njuhčâmáánust, táápu peeivi. Koskimaa iänááš juávkku vandârdii, sierruu jieijâs linjái luusâ. Vaibâm almaid atâštij korrâ puolâš. Maŋgâs njunekeeči já nierâh lijjii vielgâdin muttum, kolmum. Suormâh kieđâin já jyelgisuormâh lijjii suvčâgâm tobdottemmin. Hiäppuš keessim kerrisist mađhâšij pappâ Jussi Rauhala. Hiäppuš jyehi lävkki keessim labžij peht, tuubdâi háváđum pappâ hirmâd toske. Viällái nube-uv kerrisist suáldât. Niäljâd joukkuest Jorma Mäkipää, mutâ ij sun innig tubdâm nivkkom. Sun lâi áinoo ruumâš, maid finnejii fáárun, iänááš 55 paccii jäävri jieŋâ oolâ. ¶ Dumbo-riäpu! Eres elefaantih iä halijdâm sárnuđ suin. Mutâ mottoom peeivi sirgussäplig Timotei ooinij uccâ elefanttii, mii juđâččij aaibâs ohtuunis. ¶ – Joo, takkâ! Jis puávtáh talle čäittiđ munjin, maid mun koolgâm porgâđ tuu meddâlorodijn, Ante koijâdij já ááigui lavkkiđ siisâ. ¶ 32 ¶ stuorrânjivleskuáppu isolimakotilo ¶ Eennâmtuáluirâtteijei iäláttâslájádâs (Mela) kuálásteijei já puásuituállei ráđádâllâmkodde ¶ Ko eennâm paijaan jotelubbooht riddoost ko sisâenâmist, juuvâi kulgâm hito já juuvah tulveh aainâs-uv kiđđuv. Cuávis juuvah iä kiergân njiellâđ toid kolgee čääsi. Nuuvtpa čääsih vijđáneh juuvâi pirrâs piäldoid. Šoldij puotâ šaddee jieŋâpuáđuh lasetteh tulvevahâgijd. Maŋgáid juvváid láá huksejum vyeimilájádâsah, moh pyevtitteh šleeđgâ. ¶ 95C Tukholma suotâstâllâmmuorâstâh Grönalund. ¶ Mut skippáár ij koolgâ kyeđđiđ. Vissâ taat siämmáš eđâldâh lii lamaš israellij-uv ettâmvyehi, ko tâllán tuámittij muu kiälhá riehân, veikkâ eres-uv kiälháh liččii lamaš fálusist. Toos tot čokánij tegu ovdil-uv já kálgu – tot Raakkel – tiäđust-uv čokánij še jieijâs sajan já Leevi čokánij tegu almaah kuás-uv, muáđuh moonnâmkulij – ige čokánâm steellig oolâ. Taat mätki moonâi hirmâd fijnáht mudoi, eereeb maajeeld puáttee komserjâs vuojij kiälhás tuáli alne šuávlán já tarvanij kiddâ. Siämmást ubâ maajeeld puáttee rááiđu mätki orostij toos. Tast mij neeljiš vuojijm ráávhust piäivášterassin, veikkâ Napoleon kale noccáástâlâi, et ep-uv vuárdáččii taid iärásijd-uv. Jiem maka iberdâm já nuuvt pyevtittijm vuossâmužžân merisajan. Tobbeen vuordâččij poccuusteeikâ já eres-uv páihálij kievhibij ulmui evviseh, tegu luámáneh, jeggijuŋŋâliivzâs, čuánnjáávuoivâs, kusâvuástá, čapismyerjisäppi já eres argâjuhâmâš já purrâmâš. ¶  riges . Vuokatti E3 ¶ pieđgejeijeeh . Iäláneh, moh pieđgejeh jamâ iälánijd šaddoraavâdamnâsin já macâtteh toi amnâsijd maasâd luándu pirrâjotemân. Siämmást luovvân meid čääci já čiđđâdioksidi. Pieđgejeijeeh láá om. maaŋgah kuobbâreh já bakteereh. Vrd. pyevtitteijeeh já kulâtteijeeh. ¶ - Ele tuárbu liijkás korrâsávt! ¶ Silbâlitte ¶ išeniävvu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 23 ¶ Ko sij viggii pyereeb tälvihamânân, te šoodâi hirmâdsâš šuármu mii sihostij sii áápán. Sij iä uáinám piäiváá iäge taasnijd maaŋgâ pirrâmpiäiván, já sij lijjii monâttâm puoh tuoivuu piäluštuumeest. ¶  veerbâ 3. Kulá kuulmâ stuárráámuu vállá juávkun. ¶ Eeči šaddoost luovvân ¶ LUUK. 1: 26 – 38 ¶ mávutteh = maistuvat 193 ¶ Puoh moonâi-uv pyereest tassaaš, ko mist algii kiđđâčáitálduv hárjuttâsah. Ááddám lâi uáináh lijkkuustum čáitálduvâi (näytelmäi) orniimân já stivriimân. Sun lâi valjim kiđđâčáitáldâhhân - ij eenâb ige ucceeb ko “Prinsessa Ruusunen” já ko roolijuáhu čielgâi, te talle mun kale hirmástuvvim. “Hovimarsalkkan” šoodâi ušom muu veerdi Veikko, miäštárkokkân Marjatta Mäenpää já miäštárkookâ išedeijen Erkkii Iŋgá vâi lâi-uvsun tot nubijkejij, “pahatar” šoodâi leđe Veskoniemi Pirjo, kunâgâs já kunâgâdâr láin Mäenpää Kyösti já Pahtal Juhháán Kirsti. Prinsessân Ááddám lâi valjim Mansikka-aho Anja já “Prinssi Rohkean” ađai Florestanin muu - vuoi hirmos sittágin!!! Uážžu ettâđ, et mun pallajim tien priinsâ roolist. Vuástálistim viehâ čuuvtij máttáátteijen tien roolijuávu keežild, mut ij tot ávttám. Mun šodâččim leđe prinssâ Florestanin já kolgâččim väldiđ tiem rooli tuođâst. ¶ Nuorttâmeerânuárju lii vuáhádum korrâ tälvitilán ¶ – Mun kale ááigum tiiláđ olssân stuorrâ vuolâ, muu iššeed šuáhkádij. ¶ s. 175 ¶ SaKaste ¶ » Mii kooskân lii puáttám ¶  ceelhâoopâ lâi jo vuáđudum Taažâ Kuovdâkiäinun. ¶ jist eenikiellân. Aanaarsämikielâ lii puáhtám čäälliđ eenikiellân ive 1998 rääjist já nuorttâsämikielâ ¶ ige lastikseekân. ¶ Säämi media ¶ 79B Maissâ lii tehálâš valješaddo Afrikâst. ¶ Vädis aigij vyerdim Matt 24-25 ¶ – Takkâ purrâmušâst. Mun lam kal kalas, iätá Myerji já tuášku čuávjis. ¶ Čokkámskipárin munjin šoodâi puáttiđ taan-uv luuhâmpajan Oskár Sinikka. Amakkiste iän lam vissâ meendu stullááh, ko máttáátteijee Rantamäki lâi stellim munnuu luoka mestâba moojiikeš. Meid Holber Aasluv Veiko pulpetskippáár lâi siämmâš ko moonnâm täälvi-uv já suoi Perunka Einar Tuulain čokkáin vala-uv maŋeláá, ko muoi Sinikkain. Ko čokkámsajeh lijjii juohum, te eelijm juáhâš addelmin tuođâštussân máttáátteijei, eereeb tievst vuosâluokkaliih. Tääl-uv lâi huolâtteijee vuáláčálálduv pehti Ailâ-Váábu väärendem nommâ já mun oppeet polâstellim, et maht tallegis, jis máttáátteijee vávjá maidnii. Sun ij kuittâg muide ko kiijtij tuođâštusâst já čohčâluuhâmpaje peesâi älgiđ. ¶ Burundi ¶ 3. ¶ 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶ voorâ mield seelâi kiävtun. ¶ Vääbel Nuutinen tiervâttij muu kieđâst já iätá čielgâsávt pyerimielâst: ¶ ohtim ohtâvuođâst. ¶ Katekismus sistanneem ráámmátpitáh láá jurgâlum suomâkielâsâs katekismusteevstâ ¶ Puh. 010~345 1520 ¶  lii Anarâškielân almostittum kirjálâšvuotâ ¶ Säämi algâaalmugkulttuur turvim váátá merideijein tyestilvuođâ já ruokkâdvuođâ piäluštiđ sämmilij sajattuv já vuoigâdvuođâid jieškote-uvlágán juávhui vuárnutmist peerusthánnáá. Čuovviittâsstaatâ kalga turviđ tagarij ulmui vuoigâdvuođâi olášume, kiäh láá puoh hiäjumus sajattuvâst. ¶ 8. Mittediđ oppâkirje káártást s. 44-45 kuávlu kuhemus já kobdemus saje. ¶ Jeesus šoddâm tábáhtui näävt. Máárjá, Jeesus enni, lâi kihlum Joosefân. Ovdilgo sunnuu litto lâi nanosmittum, huámášui, et Máárjá, Pase Jiegâ váiguttâsâst, lâi párnái vuástá. (EM95) ¶ Keesi moonâi tast kuuloold já taan juhânjäälmi ässeeh kuldâlii maŋgâ Kaabi mainâs já illá ubâ puoh uskuugin maid sun mainâstij. Kuittag-uv čoovčâbeln keesi Kuffá, Äigee já Kaabi väzzilii tavas já sij aaigân lâi eelliđ merâriddoost skappuumen piergâsijd puáttee keesi kyelipivdo várás. ¶ kukkášaddoid. ¶  pirâskoskâvuođâst  ohtuu)]. Šlivgomuštuin finnee piätukuolijd ¶ 1. Västid kirje kove 127A vievâst. a) Maht iäruttâh ¶ – tiälhuh siijđoin ¶ 9. Juvduu ijjâ ¶ puáldojeh já toh šaddeh tuulâ uámmin. ¶ Taat tápáhtui ovdil evakkon vyelgim, ko Kaabi keezist lijjii kuusâh moh lijjii hárjánâm moonnâđ ain kiäsân Sevžjäävri kuuvl. ¶ sellâvááimus ¶ 1. Kiina 422 660 ¶ 1. Flammulina velutipes – Talvijuurekas – Tälviruottâsâš U ¶ Värijesâneh: ¶ vástádâsah pottii 956 pittád. Sämikielâlâš vástádâsâi meeri lii sierânistum tavlustâhân lahtosist 9. ¶ 88 ¶ uárbinpeeli uárbinpeeli uárbinpeeli viljâpeeli ¶ Tiävá tyehin lijjii-uv ennuv juŋŋâmievtah, moh lijjii tievâ ruopsis juŋŋâkiästuin. Jyehi kiästust vuod lijjii ennuv juuŋah. Myerji jieš-uv neevtij stuorrâ juŋŋân juŋŋâkiästui kooskâst. Myerji čoogij iäljárávt koori tievâ juuŋâid já peesâi-uv jo forgâ vyelgiđ maasâd pááikán. Čuágidijnis juuŋâid Myerji lâi keksim uđđâ lavluu. ¶ **Kođoluobbâl táálun lâi mottoom omâs olmooš pu~timin, mut ij peessâm, ko vaijaas peenuv rohhááttij já rovoškuođij. Kyessi ij peesâ aldagin olgouuvsâ. Te táálu iššeed kuulâi rohhoom, lehâstij laasâ já iätá: ¶ Elleeplankton lii aainâs-uv kyelečiivgâi raavâd. ¶ Skåne 91 ¶ Áimuversolâš šadoh ulâtteh ¶ – Sierâlágánporreeh – Erilaisruokaiset ( Polyphaga ) lii koppakuorijái stuárráámus juávkku, moos kuleh paijeel 300~000 šlaaijâd. ¶ - škovlim- já oppâmateriaallävdikode čällee já oovdânpyehtee (oppâmateriaalääših), ¶ Skabmagovát-elleekovefestivaal uárnejuvvoo Anarist ihásávt uđđâivemáánust. ¶ Skállujorŋâ = Kasariselkä ¶ finnodâhtoimâ, mättim, oovtâstpargo já luánduriggoduvah (ovdâmerkkân mineraaleh). ¶ nálášuttiđ leimauttaa ¶ – Maidsun tuot kandâ oppeet lii tobbeen skelmušmin? Kuáski smietâi ovdilgo pajanij stovlistis. ¶ Á Hygrophoraceae – Vahakkaat – Kässiheh U ¶ * Čuákkimfaalâdmeh. Luuvâ lase. ¶ 186C Pelipyehčei poođâš páácá čäsuáiván ko tot ocá raavvâd. ¶  kiävttoo c. Vantaajuuvâ njäälmist stuárráámus kaavpug uáivikaavpug ¶ - Ijhân tast lah mihheen jiermijd, et tun puávtáh sárnuđ puohháid, kiäh láá muádi kilomeetter keččin tust. Jis kiinii iätá maidnii, te tun tuše kuulah tom. Jis sárnooh láá ennuv, te tun siävuttâh aaibâs, kii sárnu. ¶ Sämitigge haalijd vuáđudiđ ive 2008 pargoos algâttâm aanaar- já nuorttâsämikielâi kielâjurgeleijei viirgijd. Sämitigge iävtut asâttâs nubástus, mii addel máhđulâšvuođâ virgij vuáđđudmân. ¶ Lyememielkki já~saremielkki lii meiddei hersku. Toos ij taarbâš ubâ~sukkârgin pieijâđ. Jis haalijd piškerub smakkiđ, te juuŋah miälkán. Jieškote-uvlágán muorjijd puáhtá~piirakkan pieijâđ. Sarepiirakka lii tiäđust-uv vuovâs, et ko vuášá~saresopá~já~ko sillist muorjijd meddâl, te taid puáhtá~pieijâđ marmelaad lasseen piirakkan. Talle puátih muorjijn hiettân, maid muorjijn puáhtá~olmooš finniđ. ¶ Skáálžu korrâ syeijee timmâ sisorgaanâid ¶ “Kiibâ ereskin tot ličij puáhtám leđe?” , västidij uárree já moonâi maassâd siisâ. ¶ 166 ¶ Kierâs-loostâ fastâ toimâtteijee Petter Morottaja lii meridâm, et lostâ ij vuolgâttuu tiilááhánnáá, tastko tot passivist ulmuid. Lostâ vuolgâttuvvoo tagaráid, kiäh mättih anarâskielâ kuittâg mottoom verd. Lostâ váldá mielâstis vuástá lohhei calluid já almottâsâid. Licij pyeri, jis ulmuuh tieditticcih iärrásáid-uv taan loostâst.  Petterân puáhtá cäällid cujottâsân: petter.morottaja@helsinki.fi ¶ 3. Jaapaan 251 ¶ Sämikuávlu kieldâin Iänuduvvâst, Anarist, Suáđigilist já Ucjuuvâst lii olášuttum oovtâstpargoost Sämitiggijn Sämmilij sosiaalpalvâlusâi ovdedemohtâdâh-proojeekt ääigist 1.9.2007–31.12.2009 sehe Sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ovdedem-proojeekt SaKaste ääigist 1.10.2011 - 31.10.2013 Projektij ovdedempargo vievâst uccii puárásij- já arâšoddâdempaargon, maid pargeh sämmilij juávhust, pargomaalijd, moh ovdedeh sämmilij kielâlij já kulttuurlij vuoigâdvuođâi olášume. ¶ – Na, eenâb tun jieh kale taarbâškin porgâđ tääbbin, Elmer eeđâi já laiđiiškuođij Ante vuot olgos nube uuvsâst. ¶ VUOSSÂMUŠ OSKOSAJE ¶  sääni, b. Moos časkâdempiergâs toimâm vuáđuduvá? ¶   - ¶ ruonâseh ubâ täälvi. ¶ Gyllenberg Uđđâ testament kreikâ-suomâ sänikirje (1994), nubben Samuel Christoph ¶ 2. Maid iivnijd uáináh CD-skiäru asseest? ¶  lehdet b) Mon kyevti juávkun elleeh juáhhojeh liegâsvuođâtiilees mield? ¶ tevkisselgkaijuu.....74, 84 ¶ Ulmuuh láá suámáliih. Toh láá huksim olssis luovdijn teikâ keeđgijn hirmâd jo stuorrâ piäjuid, mon toh kočodeh táállun. Tobbeen toh ääsih taalvijd já keesijd. Motomijn kale lii aaibâs sierâ kesipiäju. ¶ luuhâmpitáh já veerstah, moh láá jurgâlum Kirkkokietâkirje , Kirholij toimâttâsâi kirje já ¶ LUOKKAPARGOPITTÁ ¶ (Luther Vähä katekismus) ¶ 3. Naavit päikkiellee ¶ Párnáijođetteijee Ritva Kangasniemi ¶ Ko almaakyevtis láin moonnâm láávu luus já tilálâšvuotâ mudoi-uv rávhudum, te Ristin aalgij čokkiistâllâđ perrus. Ohtâ kavnui kovrâgâm peesi vyelni, nubbe luoddum muorâi vyelni já Kaabi-kuálmád lâi peittâttâm lyevdileje vuálá. Ko sun lâi äigipuudâ njávgum já viijmâg finnim perrus čuákán, te talle sun kale kuođij olmoošpiäđui saje já Riggeečalme paalostkin peerusthánnáá uápistij piäsáduvvâs Suáluijávráá riidon, mon suollust Njahče-njuhčâ laalij monijdis. Njahče lâi nuuvt kievrâ, et tot poostij vuástálistiđ joba Riggeečalme-uv já suu aldasijn ličij torvolâš aassâđ kuittâg-uv juo nuuvt kuhháá, et čiivgah pesâččii suájái oolâ. Njahče tuáivuttij Ristin já Rissekäskee perruinis pyereestpuátimân jieijâs njaargân já lopedij piäluštiđ sunnuu, jis Riggeečalme álgáččij sii atâštiđ. ¶ – Mun tááiđám väldiđ vuolâ, Maarit smietâi. ¶ 3. NATURA 2000-VIÄRMÁDUV MITTOMEREH ¶ siämmáánáálá ko KR92. ¶  málásist ! Kielâ já identiteet ¶ Muvráástâláim täähi paajeuási já finnijm tom ton muudon, et pajeuásist paasij 40 senttid muvrááhánnáá. Piejáim coogijd, amas keeđgih kočâdiđ já valdijm taid ildeetarbâšijd fáárun, et pesseen vuoššâđ páárhu luovâs. Ton puudâ lâi Pengillyn puáttâm Mary Hanf viljâinis, kote lâi vuod puáttâm Australia rääjist suhâčuákkimân, mii sist ličij oholoopâ äigin. Cari lâi uástám 150 litter pääđi, mon muái leŋgijm, kuoddijm čääsi siisâ já cokkiittáim tuulâ vuálá. Vuoššáim oovsijd muáddi tiijme, mon maŋa algijm loggođ peesi já páárhu meddâl. Pargo paasij koskân já juáđháččáim ittinâš. ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 135 ¶  preesens Partisiip Sierra Leone B4 ¶ Veikko uáiná Säämi palgâs puátteevuođâ čuovâdin. Sun iätá, et kuáttumenâmeh láá šiev oornigist já jäävviltile lii kohtulâš pyeri. Lasseen iänááš uási Säämi palgâsist lii Urho Kekkos aalmuglâšmeeci siste, mii lii mottoomlágán piäluštâs já vyevdih šeštâšuveh čuoppâmijn. Sun iätá puátteevuođâ lemin ton-uv tááhust pyeri, et ko stuárráb ahepuolvâ vuálgá te palgâsân pääccih ucceeb puásuituálleeh já nuorah piergejeh talle pyerebeht. ¶ – Ele iätáduu, Njuámmil! Tusthan lii syeji-ivne. Tun jieh ennuv oinuu, tuše peljikeejih čáppájeh... Šluŋkâgid peljijdâd, te talle tun lah českâd tego muotâ! ¶ Máccuhist lâi räigi eidu puoŋâ puotâ já märfikeeči iđestij rääigist olgos já tiäđust-uv porgestij. Irjánâšhân kale fattiittâđâi livkkâlmist kiddâ, mut iä ulmuuh ráŋgáštâm suu. Sun lâi Irjánâš já puohah tiettii, maht sun lättee. ¶ – Tuoi pyehtivettee kal valjiđ olssâd kiirjijd. Mun luoihâttâm taid muu kirjerájukorttáin já luuvâm kiirjijd tunnui pääihist. Moid kirjijd tuoi leppee kiddiistum? Maid kiirjijd tuoi haalijdvettee luoihâttiđ? Matti táttu tiettiđ. ¶   passiivhäämi ráhtoo anarâškielâst eresnáálá ko suomâkielâst, mutâ merhâšume lii ¶ IP: Ij ollágin, mist kal ij mihheen kulgâm, ij vorrâ ige, mut nuuvt hiäijun lijjii motomeh, et… Tot Ailâ, kii must tobbeen Ruávinjaargâst lii tääl, te tot puosâi nuuvt čuutij, et tot aaibâs… ij tot hovrâm ollágin, mut tegu lâi et ij tiättám maiden. Nuuvt čuutij puosâi. Já tot ain maŋgii eeđâi, et "enni jos val ráhtáččih kolmâ havduu munjin, tot lii pyeri." Mun aštuu tiäđust-uv ferttejim, já ko arvâl val tom: "Vuoi maht tun rááhtáh táám kolmâ havduu, ko penttâ lieggist." Mun eeđâm, et munhan muottuid piejâm tohon já tom pieijim. Tot ko ij ollágin kalme, váá lieggist vain. Tot lâi nuuvt kuume et… ¶ Egyptin ¶ 3. Kuobbâristeeh-lyevdispeelâ ruttâdem ¶ 87 ¶ 9.11. Säämi parlament vuáđudempeivi (Suomâst adelui asâttâs Säämi parlameentâst 9.11.1973) ¶ Vuossâmuu keerdi kuáhtájim taan mučis já ivnáás lode Čovčjäävrist vaarâ tiego viđâlov lovo pelimudjá tállán tiettim, mii luudijd tot lii, veikkâ jiem lam ton kuássin ubâ uáinâmgin, muide ko loddekir. Maŋeláá uáinistim ton ain motomin, tot ko lii viehâ ärgis lodde, mutâ taggaar koŋkreetlâš kuáhtám tápáhtui muádlov ihheed maŋeláá Ruošâ rääjist Áádárjuuvâ riddoost, kost mun lijjim nuorâ almajin par. ¶ Áimu-uv čuásku kuuloold já vyevdi elleeh rahtteteh táálván. Kuuđhah láá toppâm kuuđhâmievtâi vuovdâid iäge puáđi innig kuuđhâmievtâi ulguubel. Kesilodeh láá kirdám máádás. Riävskái uuvjah já puuzah já njuámmilij tuurhah láá muttuumin vielgâdin já uárrei tuurhah ränisin. Kuobžah oceh tälvikoođijd. Uárreeh čiehih kuobbârijd tälvičiävváid. Skammâ- já tälviäigi lii älgimin Säämienâmist. ¶ – Krokodiilist. ¶ Sämikielâlâš, sämikielâ já kulttuur máttááttâs ¶ – Na mut ko must ij lamaš nuuvt nelgi innig, Obžâ keččâlij čielgiđ. ¶ 244 ¶ Lijjim eidu peessâm jotkâškoovlâst já eeči lâi skappum munjin šiev pargosaje Kärigâsnjaargâ maađij tivvoompargo ohtâvuođâst. Pillar njuáidusmitij raavi roobdâid já muu pargon lâi väzziđ pillar maajeeld já tassiđ kuáivoin tagarijd ruugijd, maid ovdâmerkkân keđgi kuođij, ko tot sikkâsij pillar tere vyelni. Pargo lâi kale viehâ lussâd talle, ko rađekyeđđee keeđgih lijjii stuárráh, mut iänáážin tot lâi keppâ pargo já eidu muu ahasâžân mudágâš. ¶ Sämmilij luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválâš tiätu lii luándus peeleest alda vuáválâšvuođâ já tiättoo eromâšávt sämikielâst, pirâskoskâvuođâst já iäláttâsâsâin. Sämmilij ärbivuáváliih iäláttâsah ađai puásuituálu, meccipivdo, kyelipivdo, nuurrâm já tyeji sirdeh ärbivuáválii tiäđu suhâpuolvâst nuubán. Sämmilij luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválâš tiätu lii vaarâst hiäjusmuđ ohtsâškodálij nubástusâi puátusin. Pargojuávkku iävtut tile tivomân 28 toimâd já avžuuttâssâd. Tooimâin iävtuttuvvoo luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválii tiäđu vuotân väldim lahâasâttâs já haldâttâs ovdedemhaavâin sehe škovliimist. Pargojuávkku iävtut, et resursseh stivrejuvvojeh sämmilij luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválii tiäđu vuorkkiimân, tutkâmân já iäláskitmân. Pargojuávkku iävtut meid, et luándu maaŋgâhámásâšvuođâstrategian já toimâohjelmân, mon láá eidu uđâsmitmin, kirjejuuččii uđđâ tooimah ärbivuáválii tiäđu suoijâlmân. ¶ kiäppánâm: ive 2006 sii lijjii 70,6 %, ko ive 2000 sii lijjii 73,4 %. ¶ kuássin rijdâlâm koskânis. ¶ – Heikkâ lii kustoo vájálduttâm jieijâs pänikuustâ, Ánná huámmášij ko kuškij jieijâs stuorrâ siholdâhân. ¶ – Moh toh čuovahkis láá? Tobžâ koijâdij. ¶  láá Taan ohjelmrááiđust kieđâvuššojeh tagareh päikkinoomah, main lii mottoomlágán čielgiittâs, teikkâ maainâs tast, maht päikkinommâ lii šoddâm. Meiddei mainâseh, moh lohtâseh mahtniigin päikkinoomân, teikkâ ton tahhei, láá fáárust. Iänááš päikkinoomah láá kuittâg tagareh, et tiäđust lii tuše nommâ já talle tagareh noomah iä lah peessâm taan ohjelmkuálusân. ¶  Pokkaast Sahâalmai lâi halijdâm kuullâđ sämitige uáinuid eromâšávt ILO 169-sopâmuš ratifisistmist. Saavâjođetteijee Näkkäläjärvi kieđâvušâi saavâstis vijđáht Suomâ aalmugijkoskâsii kuođâid, ILO 169-sopâmuš ratifisistem, Meccihaldâttâslaavâ uđâsmittem sehe sämitiggelaavâ uđâsmittem valmâštâllee pargojuávhu smiettâmuš. Näkkäläjärvi tiäduttij saavâstis ete ILO sopâmuš ratifisistem valmâštâllâm kalga algâttiđ tállân vâi ratifisistem kiergân ovdâskode kieđâvušmân. Suomâst láá ain šiev máhđulâšvuođah ratifisistiđ sopâmuš. ” ratifisistem váátá poolitlii táátu já šiev ohtsâšpargo Suomâ staatâ já sämitige kooskâst. Sopâmuš ratifisistem pirrâ láá tušes paloh ige ton ratifisistem iästáččij mahten eres aalmug eellim já iäláttâsâi hárjuttâllâm sämikuávlust” Näkkäläjärvi tiäduttij. Sämitigge mainâstij ete sämitiggelaavâ uđâsmittem valmâštâllee pargojuávhu iävtuttâsah láá jo tääl ruossâlâsvuođâ čuávduseh ige taid koolgâ hiäjusmittiđ laavâ jotkâvalmâštâllâm ohtâvuođâst. Tilálâšvuođâst savâstâllui meid ruukitooimâst já ton vaikuttâsâin sämikulttuurân sehe arktâlii kuávlu hástusijn. ¶ Na liihân táán ahan kiergânâm kale juo kuullâđ já uáiniđ veikâ maid já uđđâ já uđđâ ain keksejeh nuuvt kuhe, ko maailm čuážuč, mutâ ko loppâ poođič, te talle puoh láppojeh. ¶ Ko sij lijjii pyevtittâm kuávdoo jäävri, sij aiccii-uv Jeesus! Sun vaazij čääsi alne! Pááruh kuoddii suu! Sun poođij aldeláá sii. Máttááttâspárnááh suorgânii já huiheškuottii paaloost. ¶ - Jáá, mun lam tuše taggaar adapter. ¶ 16B Ores kildeemátu. ¶ 2. Numerist Aasia šadolâšvuođâkuávluid oornigân 1 - 7 tavveen máádás. ¶ siste já olgon ¶ Sämitigge ocá máttááttâs- já kulttuurministeriöst staatâtorjuu kielâpiervâl- já kielâlávgumkerhotooimâ várás. Puáttee tooimâ vuávám várás Sämitigge já Mii rs kärttejeh sämiperrui halulâšvuođâ uásálistiđ sämikielâlii kielâpiervâltooimân Ruávinjaargâst. Luođii koijâdâllâm ¶ Talvâdâs = Talvadas ¶ 0 - 200 ¶ kielâlâš uđđâsijd jiärmálij tijmeaaigij. ¶ KKK02, s. 119. ¶ selvâttâm meid, magareh anarâškielâsâš Uđđâ testament teevstah láá jurgâlussân, jis taid ¶ Njirmátermi ~ Njiirmâtermi ~ Njirmatermi = Nirvanmella ¶ Agricola jurgâlem tevstâid, moh lijjii tivodum já uđâsmittum ton várás. Ton maŋa ¶ “Toh láá eidu luoihâttum, suullân tijme tassaaš” , sun västidij. ¶ 14 ¶ Seervi noomâ čäälliv jođetteijee oovtâst čällein teikâ värijođetteijee oovtâst čällein. ¶ Ko tonttirääjih lijjii čielgâm, te ráávhu já rähisvuotâ luáštádâđâi oppeet ránjái kooskân já puohah pessii šoddâdiđ uđâgijdis masa ráávhust. Tuše motomeh vuorâččâsah já lädikuávskáh tovâttii lijgepargo já meiddei ohtâ čapis-vielgis kissáfoostâg, mii juuđij jyehi iijâ časkelmin, jispa finniiččij älkkees já njaalgâ evvis. ¶ Purâdem maŋa vuojijm smävissiähá Soudan -nommâsâš kaavpugân, kost moonâim ryevdiruukin, mii lâi lehâstum 1882 já kiddejum ive 1962 já tast maŋa oppeet lehâstum, mut tuuristkiävtun. Šleđgâ ruukin lâi finnejum ive 1924. Tađe ovdil mainareh kolgii piergiđ eennâm vyelni viiđáin kinttâláin ubâ 10–12 tijmásii pargopeeivi. Informaatiotilálâšvuođâ maŋa moonâim hiisin, mii tuálvui mii 800 meetterid eennâm vuálá já 650 meetterid merâtääsi vuálá. Ko hissi jottái, te juulâ já tuárgástâs lâi tuotâ koorâs já mađe vyeliláá tot moonâi, tađe čuáskásub áimu poođij oovdeld. Tot ij moonnâm njuolgist vuálus, tegu táluhiisih läävejeh porgâđ, pic ucánjihhii vinnjood, tiego 20 o kulmeest já tot tegu čierâstij vaijerij vievâst vuálus. Pyeremus muddoost hiisi liähtu lâi 27 km/h já mätki 800 meetter jieŋâlâsân piištij suullân kulmâ miinut. Ko peesâim vuálus, te kuovđâšm káátust hiäŋgájii muáddi nähkisuájá, ađai lepakko, moh lijjii tälvinahhaar uáđimin. Eennâmtääsist vyelgidijn liegâsvuotâ lâi tobbeen tiego 40 o C suulâin já tääbin eennâm vyelni tot lâi vuálá love ceehi. Vuojijm vala eennâmvuálááš junáin taggaar vijđásub sajan, kost uápis iskâmtiet časkâdij puoh čuovâid, moh tobbeen lijjii, mon tibi te lii sevŋâd já kal sevŋâd lâi. Tast maŋa sun čielgij mijjân mainarij pargoost historjást já tain tábáhtusâin, moh tobbeen lijjii aigijmield tábáhtum (Gladys tulkkui munnuid), jeđe vuolgijn pajas eennâm oolâ toin siämmáin šlamâhissijn, ko lâi puáttám-uv. ¶ 4. Räähti luvâttâllâm pyevtittâsâin, moh finnâšuvvojeh poccust. ¶ Kote tom osko já uážžu kaastâ, kalga piäluštuđ . Kote ij osko, tot tuommiittât káđuttâsân. (KKK02) ¶ Piilola päälgis lii mielâkiddiivâš, historjállâš meccikuávlukiäinu kuácceevyevdistielâsist tavveen. Taat 35-kilomeettersâš kesivandârdemkiäinu ovtâstit taažâlâš Paje-Paččvei aalmuglâšmeeci já Vääččir meccikuávlu Suomâst. Kiäinu heivee pyeremustáá hárjánâm vandârdeijei. ¶ 3a luoddiistâh já räigi ¶ Kyehti peeivi pištee Säminuorâi taaiđâtábáhtus uárnejuvvoo 25.-26.3.2015 Uccjuvnjäälmi škoovlâst. Teeman lii muusik, mon šlaajâi- klassisâš muusik, aalmugmuusik já ritmâmuusik- vuálá čááhá muusik ubâ kirjáávuotâ orkestermusikist ain hiphopin. Lasseen Uccjuuvâ tábáhtus sämiteeman lii, puáttee ive jurdedijn teatterparjopääjih. Almottâtmijd säminuorâi taaiđâtábáhtusân kalga vuolgâttiđ majemuštáá vástuppeeivi 6.3.2015. ¶ Kuovâmáánust 2014 eellim Potapovost nube keerdi. Lâi tälvi, korrâ puollâšeh. Mätki monsterautoin Dudinkast Potapovon piištij nelji tijme. Lâi lávurdâhpeivi já párnáikärdi kiddâ, mutâ kielâpiervâlpárnááh lijjii puáttám kuáhtáđ mii. Sij sierâdii já spellii, lavluu já tivtâstii mijjân. Lâi moonnâm kyehti ive, motomeh párnááh lijjii eskân vuossmuu ive piervâlist. Mij proojeektliih kuldâlijm já keejâim párnáid tego maailm čiččád iimmâš, já taggaar sij muu mielâst láá-uv. Mij lep projektist uáinám nuuvt maŋgâ maka-ucceeblovokielâlâš párnáikärdijuávhu Ruošâenâmist, et ooinijm kale iäru: tuoh párnááh lijjii tuođâi oppâm eeneeckielâ já šoddâmin kyevtkielâlâžžân. Sij iberdii, maid pargeeh já kielâmiäštáreh sarnuu sijjân já mattii västidiđ uánihis celkkuigijn. Veikâ lavluuh já tiivtah já máttááttâllum speelah iä veltihánnáá muštâlgin aktiivlâš kielâtááidust, toh lijjii hirmâd hitruuh. Toh labdâsii enâmustáá eneccij ärbivuáválâš elimân. Lijjii láávuh, kyeleh, poccuuh, kietâtyejeh – uáli jo uápis elementeh sämmiláid. Puoh stuárráámus tábáhtussân muu mielân paasij tot, ko párnááh lijjii vyelgimin pááikán já uccâ nieidâš poodij Svetlana-siäsá luus čevelijne kieđâst. Sun tarbâšij iše kárvudâtmân já táátui tom eeneeckielân. ¶ Kárvudât peri návt ¶ cäimiškuođij = alkoi piiskata 119 ¶ Lijjii maaŋgah ääših, moh tikkádii muu kiäinu, ovdâmerkkân heevim. Munjin heevim meerhâš aašijd, moh teivâseh puotâ. Heevim lii skeŋkkâ, mon jo-uv väldip vuástâ tâi ep. Mist lii rijjâvuotâ valjiđ. Já ožžum sattummild nuuvt ennuv skeeŋkâid, maid še valdim vuástá, et puoh moonâi tegu “Seesam, lekkâs!” Talle tábáhtuvvii ääših, moh aalgâst urruu lemin epiluholiih, mut moh loopâst lijjii-uv porttâ palaccin! ¶ Stuárráámus piätu Suomâ já Säämi luándust lii tiäđust-uv kuobžâ. Jo tovlááh ulmuuh kunnijâttii kuobžâ nuuvt čuuvtij, et iä ettâm ubâ ton noomâgin njuolgist. Sij kočodii já nomâttii taam pase ellee njobžân já maaŋgah láá-uv mainâseh, moh tast láá mainâstum. Njobžâ nomâttâs tanen, ko ulmuuh iä vissásávt tiättâm, et sutâččij-uv kuobžâ ton nomâttâsâst vâi ij. Jo ton vorâs poškâ lâi nuuvt paldanâs, et jos ton ooinij já vala jos tot porgestij, te ištâmeh masa algii tuárgistiđ já majemustáá aainâs talle, jos kuobžâ jienâ vala sattui kuullâđ, te talle kale torijdij. ¶ - Mun tuubdâm Wieseh, Jovnâ. Lam tubdâm jo muáddičyet ihheed. ¶ Muáđuinis mojeh čyevih ¶ c. Mon meerân Ruošâ iänááš juuvah kolgeh? ¶ viermijd vala ehidist. Tuáivu mield itten-uv lii siämmáá šiev kyelilukko ko onne-uv, eeči iätá, tuáppee ilddest čihtâmkiävu já kuárŋu olgos viermijd čihtâđ. ¶   Obžâ já Tobžâ koccáv koskân tälvinaharijn ¶ kuvvim: Inga Borg ¶ Kote lii ohtii Theebast šoddâm, sun käibid Theeban maasâd, toin ko ij lah eennâm alne nubbe taggaar kaavpug, Theba muđusâš. Kote lii kuja pellâst šoddâm, sun haalijd kuja pellâs maasâd, seetrimuorâpalaccist sun haalijd maasâd njajâkuátán, myrha já njaalgâ vuoidâsij haajâst sun iäccá suándituulâ já oljoost possum kuolij haajâ. ¶ e. eelliđ Peppi Pitkätoosu pääihist ¶ iäláttâslájádâs (AIL). Puohâin virgeomâháin tuoivui naavcâ sämikielâlâš äššigâšpalvâlmân já sämi ¶ 20. Äävi eellimtile lii koorâs . . . . . . . . . . . . . . . . . 64 ¶ Olgominister Tuomioja kollij sämitige ¶ Ässeeloho: 10 400 000 ¶ 2. Museoh láá finnim toorjâruuđâid. Laapi kuávlust toorjâ ožžuu Sijdâ Sämimuseo (13 000 eurod), Suáđigil kollemuseoservi (9 500 eurod) já lääni museo ¶ Vanadislundenist. Sun ij lamaš muštâlâm tast kiässán, ko tot lâi syeligâsvuotâ. Já ¶ Uánihávt ¶ – Pyereh viiljah! Keesihân tääl jo lii! ilodii kuuđhah, iäge masa ubâ osko čolmijdiskin. ¶ meeinih . Niŋálâs manesellâhaŋkkâ, mon lii ovtâstittám šlijvelágán kolgos. Eres lasseen kuolijn, skáálžuin já cuobbuin. Vrd. kuopsâ. ¶ Ohtsâštave-eennâmlâš nuorâi konferens uárnejuvvoo Suáluičielgist roovvâdmáánust. Konferens pištá kulmâ peeivi, mii álgá tuorâstuv 13.10 já nohá lávurduv 15.10. Konferens váldutoimâlâš uárnejeijen tuáimá Sämitige nuorâirääđi. Konfereensân láá puátimin meid Taažâ já Ruotâ nuorâiraađij jesâneh. ¶ 1. teddilâs ¶ 42 ¶ Nuáidienni lâi vuálgám, já párnááh uccii puđâldempiergâsijdis čuhheest. ¶   AUDITORIO DOLLA 195-260 ulmui, 298 m2. ¶ Jäävri šadoh láá vuáhádum šoddâđ jieškote-uv jieŋŋâlvuođâin. Toh hämmejeh nelji ridosundásii stiellâs: riddošadoh, áimuversolâš šadoh, kobđoolostâšadoh já čääsivuálááššadoh. ¶ Nuorttâmeerâst šoddâdeh stuorrâ kobđoo áldáin (s.119) eromâšávt kirjeluosâ , mii lii algâaalgâst tave-ameriklâš šlaajâ. Kirjeluosâ mákkoo pyereest Nuorttâmeerâ čääsist já šadda fuoddâr vuoimijn jotelávt. Kuolij šoddâdmist ij taarbâš tivrâs kuálástustaampâid. Lájádâsah pyehtih markkânistiđ kuolijd jo muuneeld, ko áldáin puáhtá kuáivuđ sooppum ääigi tiätustuárusijd kuolijd puvdáid. Šoddâdum kirjeluosâ lii-uv Suomâ tehálumos ekonomiakyeli. ¶   Iso-Syöte E3 ¶ 7. Pottáák vajalâš ¶ káttuhaigar 89 ¶ – Čääsi juvâččim. ¶ – Taat káttustovli lii koččâm! Vuoi ármugâs sittágin! ¶ Veikkâ luptâniččim aalman iiđeedruáđi suájáiguin ¶ Tast lijjii-uv Ä-puustuvijn ennuu čalmeh! ¶ 11. loho ¶ Unna Junná lii sämikielâlâš párnái ohjelm mon rähtim lii tehálâš párnái sämikielâ tuárjum tááhust. Unna Junná addel jiejâs spesiaalsteppâl eres ohjelmij juávhust. Pargoost kalga mušteđ ubâ ääigi čuásáttâhjuávhu já sii jurdâččemmaailm já kulttuurtuávváá. Pargo tuárju muu váldupargo ko čuásáttâhjuávkku lii siämmáš, vyehi fattiđ sämmilâšpárnáid lii tuše nubbe. ¶  Talle Na mun še moonâm keččâđ já eštus tobbeen viestârist puálá hirmâd stuorrâ tullâ. Tot oinui suullân Kuásivyevdi paijeel já neevtij, et čuođâlmeh vala liččii kirdâččâm já suovâ porgestâm. Kuárŋoim kuohtuuh vala piäcán já kijkkiistâláim tobbeen tom tuulâ, jeđe Matti arvâl: ¶ – Manx, ¶ moh iälustii ¶   Atlant Afrik Kuálhismeerâ ¶ riijkah? Keejâ káártá oppâkirje siijđoin ¶ Koccájim lávurduviiđeed hooteel Presideentâst čiččâm suulâin, eellim puurâdmin jeđe valdim taaksi hooteelpiällá taksistuálpust já adelim taksivyeijei Fabianinkatu čujottâs, kost iskos tolluuččij. Keevâi nuuvt suámálávt, et taat taksivyeijee, veikkâ lâi-uv helsiglâš, lâi kuittâg vuossâmuu iiđeed taksivyeijen já mun lijjim suu vuossâmuš äššigâš, te sun ij ubâ tiättámgin kost tággáár Fabianinkatu ubâ leškin. Sust lâi autost navigaattor já ääigis ko leš tom tedâččâm, te mieđettij et ij määti kevttiđ tom ollágin. Luhhoost toos poođij nubbe taksialmai já sun ravvij, maht piergâs kolgâččij kevttiđ já talle mätki aalgij. Fyysilávt toho ij liččii lamaš ko taggaar tijmepele väzzimmätki, mut ko jiem tubdâm kaavpug te ferttejim turvâstiđ taaksin. ¶ -‐il: väimil, Atlant riddo kulá ¶ Jovnâ ij viiššâm rijdâliđ, mut keejâi toos nuuvt tárkká ko puovtij. ¶ 1. Mane kyeli puáhtá lihâdiđ älkkeht čääsist? ¶ Sämitigge 2009 ____________________________________________ ¶ Haanupäikki = Jaakopinkaltio ¶ 46. Muorâkärdi fáálá luddijd piervâlsoojijd já raavâd ¶ Suomâ, Ruotâ já Taažâ Sämitigeh movtijditeh staatâid ohtsâšpargoost sämitigijguin ovdediđ tave-eennâmlâš sämisopâmuš vuáimánšoddâm. Sämitigeh movtijditeh staatâid aalmuglâš čuávdusáid ILO 169 sopâmuš vuoiŋâst já avžuutteh Suomâ ja Ruotâ ratifistiđ sopâmuš. ¶ Vuossâmuš olmooš, kote lii vaikuttâm anarâš kirjálâšvuođâ šoddâmân lii Elias Lönnrot, ko ive 1854 almostui suu čäällim artikkel “Üeber den Enare-lappischen Dialekt” kirjerááiđu Acta Societatis Scientiarum Fennicae, no 4 uássin, mon vaarâ kuástidij Suomen tiedeseura . Nuuvtpa suu mottoom tááhust puávtáččij-uv nabdeđ anarâš kirjekielâ eeččin siämmáá náálá ko Mikael Agricola nobdui suomâ kirjekielâ eečin. Elias Lönnrot nobdui meiddei nubben suomâ kirjekielâ eečin oovtâst Mikael Agricolain. ¶ Säminuorâi taaiđâtábáhtusâst 2015 muusik já teatterpargopáájáh ¶  pyevti Lasseen komitea avžuut, ete sopâmušstaatâ kávná ääšimiäldásâš čuávdus koččâmâšân eennâmoommâstmist já –kiävtust sämikuávlust nuuvt, ete ráđádâl ääšist puoh uásipelijguin, sämitige mieldiluhâmáin sehe ratifisist jotelávt jiecânâs enâmij algâaalmugijd já hiäimuaalmugijd kyeskee ILO almossopâmuš Nr 169. ¶ Vuávámkišto uáivilin lii kavnâđ säämi kulttuurkuávdáš Sajosân ollâtásásii já mučis, táálu vuoiŋân suáppee áinoošlajâsâš paaneellasâlijnekovvoos, mii lááčá táálu siisâ persovnlâšvuođâ já tubdâttet-teevuođâ. Lasâliijneh tarbâšuvvojeh iänááš toimâttâhviistijn. ¶ merhâšittee ko váldoo vuotân mon ucce sämikielâ eenikiellân sárnoo pargei juáhvhu koskâvuođâlâš ¶ – Jáá, na tiervâ tiervâ, iätá Heikkâ. Mun lam Heikkâ. ¶ Matt. 27:49 σώσων avukseen iššen ¶ b. mädimus saje? ¶ Jos jää ilman rakkautta, on se huonoa onnea, mutta se on onnettomuus, jos itse ei voi rakastaa. ¶ Ränisrávdu ¶  tekemättä. – Mondiet? ¶ 17 cm ¶ Ohtâvuotâ - nettiaavis vuossâmuš ulme lii jyehiđ vuáđutiäđuid säämi siärváduvâst já säämi aalmugist onnáápeeivi syemmilâš já tave-eennâmlâš siärváduvâin já uápistiđ perusteijeid eres käldeesijđoid interneetist. ¶ pirâsčällee ¶ – Na tiehân te uáináh, et ij kannat leđe nuuvt pessimist, muu käälis oppeet eeđâi munjin já čokánij ráávhust loostâs tuáhá. ¶ Issáák já Rebekka naajáin. Issáák lâi lamaš murâšmielâst ennis Sáárá jäämmim rääjist. Tääl sust lâi Rebekka, já sun oppeet ilodij. ¶ Aldasáid 70 ive ääigi Ráammáthistorjá almostum maŋa almostuvvii tuše kulmâ ¶ Keesi lii viijmâg-uv puáttâm! Enni-uv lii jo pakkam. Aino seehâst ¶ Pyeremus puddâ lii täst já tääl: ¶ Jeesus eeđâi: “Kost lii tuu aarni, tobbeen lii še tuu váimu.” (Matt. 6:21) ¶ Purrâmušpeevdist stááluh läävejeh savâstâllâđ kuáláástmist, muorjiimist, eres stááluin, meeci ellein já peeivi tábáhtumijn. Hirškikkâ já Myerji-uv muštâlává maŋgii iäčán, iänán já áákun jieijâs toomâin. ¶ EUROOP UÁSSIN MAAILM ¶ hiivsig uuvsâin lii lukkâ, mon finnee áávus ulguupeln-uv ¶ Säämi parlamentaarlâš rääđi lii vuáđudum 2000-lovo aalgâst já tot tuáimá Tave-enâmij sämitigij oovtâstpargo-orgaanân. Meid Ruošâ sämmiliih uásálisteh rääđi paargon. Parlamentaarlâš rääđi čokkân Ruávinjaargâst já uážžu kyessin OA algâaalmugij olmoošvuoigâdvuođâi sierânâsraportistee James Anaya. Sierânâsraportistee lii vuossâmuu keerdi olmoošvuoigâdvuođâvuáháduu historjást vaalmâštmin sierânâs raapoort aalmugist, mii áásá neelji väldikoddeest. Olmoošvuoigâdvuođâraporteh láá lamaš ovdeláá staatâkuáhtásiih. ¶ – Ijhân taat lah ollâgin piškeris myerji. Taathân lii njaalgâ myerji, imâštâl Myerji já mávustâl já njama čapisjiereehmyerji njäälmist mojonjalmijn. ¶ kyrällä. Gummerus 1981. ¶ Kuálástem ¶ tullâvärirussoom = tulivuorenpurkaus 110 ¶ Vuossâmuuh sämikielâsâš teddilum kirjeh almostuvvii 1600-lovo aalgâst. Vuossâmuš ¶ Samuli Aikio toimâttem puáris mainâs mield “ Nieida kote šoodai kollekoalsin ”. Kirje lii orjâlâškielâst jurgâlâm anarâškielân Matti Morottaja. ¶ Maht čäcikiäinui mield joteh? ¶ – Maid tun ettih munjin? Já mondet tun julestih muu kirdemkaakao. Mun imâštâlâm já eeđâm: ¶ °C In Salah mm ¶  ärbivuáválâš Fiindâr lii ponne-elimân vuáhádum tuolbâ kyeli. ¶ – Nuuvt tot kal lii, äijih povvâstij, - mut kal kuolijd-uv puáhtá kielâstiđ. Tast annoo suábbi, mon nube keejist lii kielâ. Tom kielâ koolgâi finniđ kyele uáivi pirrâ já talle ruttiđ. ¶ Čokkesavvoonkuoškâ TII.1963 Paččvei paajaakeččin (Jacob Fellman, III, s. 327), mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ Paaccâhčäšni lii Suomâ ¶ 4. kieddiviola ¶ 7. vajâldeijeekutkâ ¶ - Go deattát dan uimurboalu, de rehkenastte siämmás gulul ovttas logi rádjái. ¶ Ubâ juávkku vuoiŋâstij váhá ääigi, taggaar tijmepele. Ko Jovnâ tuubdâi jieijâs tommit virkkun, et koostâi čyežžiliđ, te puohah algii še pajanâddâđ. Veikkâ sun tieđij, et kihheen ij tiättâm tast, maid sun lâi porgâm, poođij kuittâg mielân, et iärâseh lijjii vuárdâm tom, et sun vajaččij pajaniđ. ¶ https://twitter.com/nakkalajarvi ¶  lii 1 Tuubdâ já ivnii täid jotolâhmeerhâid. ¶  CELKKUST ¶ Varbunjaargâ mučis hirsâtáálu stiärgáá Čevetjäävri viestârbele riddoost. Tom lii huksim varjâgâš Káđá Pierâ (Pehr Siri) vuođâlovvoost 1910. Sun lâi majemuš varjâgâš, kote varrij nuuvtkočodum anarâšmaađij mield Taažâst Suomân ohtân perruinis já ubâ omâduvvâinis, moos kullii melgâdlágán hivvâdâh poccuid já maŋgâ pennuu. Varbunjaargâ eennâm sun oostij nube varjâgašâst Banne Aasluvâst, teikkâ suu eejist, kote meid lâi varrim Varjâvuonâ riddoost Suomâbel ohtân puásui-iäluinis. Lii-uvsun lamaš nuuvt, et Banne Aasluv, teikâ suu perruu kesipäikki lii lamaš Čevetjäävri Varbunjargâ, tälvipäikkihân sist lâi Kuhes Curnâjäävri taavaakeččin Syeiniluobbâl riddoost. Káđá Pierâ lâi jáválâš olmooš já nuuvtpa täähi muvrim várás sun kesittij-uv ergiráiđuigijn ráptukeeđgijd merâriddoost Varbunjaargân vaarâ ton siämmáá anarâšmaađij mieldi. Sun aasâi vistig perruinis Banne Aasluv puáris tuuváást, mii lii ain-uv ciäggud, jeđe ko uđđâ táálu valmâštui, te varrij tohon. Uuvnâ lâi muuvrám Káđá Pierâ vivvâ Kokkárâš (ovdânommâ ij lah tiäđust) já uvnâ lâi nuuvt styeres, ettohon šiettii 16 stuorrâ leibid ohtân. ¶ – Paast niävttá, Noskemudágâš eeđâi slunden. ¶ Munnuu keesi Ucjuuvâst taan ihán nuvâškuođij já ferttijm vyelgiđ Čovčjáávrán, kost lijjii vyerdimin ereslágán hástuseh; luommim já nijttem - motomin še koldem-uv. ¶ Nigá ij makkum eres poostâ keččâđ, mut väzzilij naaburtálui kuávlun. Kuittâg Haanun kalga mainâstiđ, et kal tágárist kievhis äijihist tääl täiđih ääigih puárániđ. Hannu lâi jáválâš almai, penttâ riges. Sust lijjii enâmustáá poccuuh taan palgâsist. Lijjii maŋgâ paččee kuusâ. Vyevdi peln lâi stuorrâ meccipalsta. Ige Hannu čiehâm riggoduvâs, Nigá mielâst sun ramâččâdâi toin. Vissâ ramidiskuin sun vuobdij uáli háálbán, masa skeŋkkij, sunjin pellano Skido, vâi piäsá uástiđ uđđâsub mallisii jotelis Nordic. Meiddei tot keevâi Nigá kunnee oolâ, ko Hannu läävee ain juovláid skeŋkkiđ poccuu ryevji. Tie tibi poccuuttes, kusâttes almai mälisalgâ! Nigá čievgâstij pálgá aln keeđgi miäcán. Mut vyerdiba, kal mun-uv täst pajanâm! jurdâččij Nigá. ¶ Jeesus västidij: ”Mane? Eppee-uv tiättám, et mun koolgâm leđe tääbbin Immeel táálust.” ¶ Čielgiittâs čuásáttâhjuávkkun väljejuvvojii 1) sämikuávlu kieldah; 2) sämikuávlu kieldâi pargeeh, ¶ Kielâpalhâšume ulmen lii vaikuttiđ sämikielâ oovdedmân tâi siäilumân Taažâst, Ruotâst, Suomâst já Ruošâst. ¶ 6. Tuuđhâ ilves luodâ. ¶ –~Teehin-uvsun lii puátimin? riemnjis murrâšui kivkked já koijâdij. ¶ Pargopitáh ¶ Mij vuolgijm Avelist Kukkola bussijn, uási vyelgein lâi vuálgâm jo Anarist. Napapiirist lonottui vyeijee. Buusist lijjii hävskis ulmuuh (kove 2781: Sunna hárjuttâl). Ko mij iäráseh poođijm Tuurkun te Piäkká poođij tohon Helsigist. Piäkká lâi vuálgám Helsigân jo oho ovdil enijnis já ejinis. Vaanhimeh puovttijn Piäká hotel Scandic Julian, kost lijjii-uv jo vyerdimin: Jussá, Anne, Riikka, Marjut, Sunna, Heli já Miina. Talle mij viežâim mii čovduu respaast. Mii viste nummeer lâi 331.Tom maŋa mij moonâim puurrâđ Puolala škoovlân, tobbeen lâi makaroonloovâ purrâmuššân. (kove 2727: Puolala skovlâsiljoost vyerdimin purrâmuš) Tom maŋa mij eelijm Hansatorist šoppaamin. (kove2722: kaandah šoppaamin, kove2720: Jussá, Piäkká já nieidah Tuurku kävppitorist). Piäkká oostij tobbeen: lahčâjieŋâ, Alien-sääpi já Suomâ liipu. Ko mij moonâim maasâd hotellân te mij keejâim TV. Talle mij vuolgijm Nuorâ kulttuur tápáhtume algâjuuhlán, tobbeen čuojâttij: Turku Big Band, kote lâi jazz-bändi já Tähdet kertovat, kote lâi niedâi lávlumjuávkku. ( kove 2730: mii juávkku algâjuhleest) Juhleest iä lamaš ennuu ulmuuh. Ko poođijm maasâd hotellin te Miina jà Heli viežžáin tonnikyelipiza eehidpittán já mij hárjuttâláin ton puudâ Sáárá-Máárjá- lavluu. Pizzapuurrâm maŋa mij moonâim uáđđiđ. (kove 2733: kaandah seeŋgast). ¶ Merimies ei odota myötätuulta. Hän opettelee purjehtimaan. ¶ – Vuoi takkâ tunjin! Jiem taarbâškin aaibâs ohtuu kurppođ tävirijdân. Kaarigin ij lah tääl kaavpugist ko kaartâi vyelgiđ oppeet máátkán. Sun kárttá jotteeđ nuuvt merettes ennuv. Lâi elâččâm kale ton puudâ vistestis, ko jieš lijjim Säämist. ¶ Mut ääiđi čuoppâm maŋa sun ij maaššâm leđe keččâlhánnáá Elmer sinočohhoom, moin sun vala čovoi miestâääiđis šoollâdin – ohtii já vala visesvuođâ tiet nube-uv kerd. ¶ 1 Uusâ oppâkirje kován 161A numeristum soojijd, main jieŋâ lii raše já noomât taid. ¶ 14. Kišto kyeskee máhđulijd koččâmâššáid västid säämi kulttuurkuávdášhaavâ proojeekthovdâ Juha Guttorm, puh. 0400-142518 já šleđgâpostâ ¶ Ko poođijm Helsigân, te kaartâim oppeet vuordâččiđ – taantovváá ááimustkis. Kirdemkiedist lâi tuše uáivirađe kiävtust já kaartâim sodâstâllâđ Helsig paajaabeln äigipuudâ, ovdilgo peesâim šnoggiittiđ enâmân. Aansi viljâ Harri lâi myersseinis munnuu vyerdimin Helsig-Vantaa kirdemkiedist. ¶ Kuuvijn Ruotâ sämitige stiivrâ saavâjođetteijee Sara Larsson, Taažâ sämitige värisaavâjođetteijee Laila Susanne Vars já Suomâ sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi. Koveh: Sára Márjá Magga. ¶   Cuávis riddočääsist uáiná távjá valjeest čäcimittárijd (29A). Kuhes monnjâ- já koskâjuogijguin ritmâlávt čievčân čäcimittáreh luisteleh jotelávt ovdâskulij. Nyevvilágáneh sahis soksâmeh estih jyelgi vuájumist čässuáivi cuozâ čoođâ. Motomin čäcimittár kuárŋu čäcišado oolâ, mut tobbeen ton lihâdem lii kehnittes kuánttum. ¶ Lusme-Matti lovváád ihelovvoost ¶   kielâ iberdii tuše 59 olmožid (7,2 prosenttid) já sämikielâ sárnuu ucánjáhháá 61 olmožid (7,5 ¶ Nirppi lii stuáruduvâs iähtun viärráás piätu. Ton salâsellen láá jieškote-uvlágáneh säpligeh, maid tot koddá tilálâšvuođâ mield nuuvt ennuu ko kiergân. Tom tot parga tondet, et ličij hyenes-uv ääigi maid purrâđ já viešid salâsijdis iveääigi mield jo-uv tälvivuárkán tâi kesivuárkán. Ko säpligeh láá uccáá, talle niirpin tohhejeh viäđŋâsiih já meid čäcikuođhuuh, mut mudoi tot ij tain peerust já kuáđá ráávhun. Meid cuobbuuh já täžiligeh kuleh niirpi purrâmâšvaaljan. Nirppi koddá salâsis niiskán kääskistmáin já jis lii asto, te aalgât puurrâm ain uávist já vuoiŋâšijn. Nirppi lii netiellein puoh enâmustáá spesiaalâšum tiätu salâselleid, ađai táágu pehti säpligáid já jis puátá hyenes säpligihe, te nääli kačča. Niirpist ij lah molsâiävtulâš etipurrâmâš, maid tot puávtáččij kevttiđ säpligijttes ivij äigin. ¶ Karpaateh G6 ¶ Eenikiellâm sämikielâ ¶ Anarâšâi jieijâs kielâ, anarâškielâ, lii ohtâ tain uhkevuálásumosijn sämikielâin. Suujah kielâ uhkevuálásâšvuotân láá maaŋgah. Kielâ lii sämikielâin áinoo, mii sárnoo tuše Suomâst. Nuuvtpa puoh anarâšah láá meiddei suomâkieltáiđusiih. Histojallisij suujâi keežild perrui kielâmolsom suomâkielân lii tábáhtum kenski tolebiššáá, ko eres sämmilâšjuávhuin. ¶ 100 = merâšlaajâi ¶ Suomâ staatân. Uđđâ siijđoh jurgâluvvojeh eidu sämikielân. ¶ Rottá lassaan jotelávt ¶ Räsikävppi ¶ Eres noomah iä kuittâg kirjálijn käldein lah kavnâmist. ¶ Lâiba ohtii nuáidi, kii muutij priinsâ cuábujin. Prinssâ lâi njuskom jo Aanaar kirho räi. Tobbeen lijjii monâmin kirkko-meesuh já tobbeen lijjii uáli ennuv ulmuuh. Prinssâ irâttij huikked iše, mut sun ij iberdâm, ete suu jienâ lâi čuobbuu jienâ. Puoh ulmuuh algii kivkked leggistiđ keeđgiid priinsâ oolâ, mut talle mučis sääminieidâ vaaldij čuobbuu soolân já eeđâi, ete lii ilgâd koškâđ keeđgijd čuobbuu oola! Nieidâ vaaldij cuobbuu pááikán já pááihist sun piejâi cuobbuu čäcilaasâ siisâ já laasân uččáá čääsi, ete cuábui ii kuškâ. Nieida moonâi uáđđiđ. Iđedist, ko cuábui koccái, sun hálijdij purádid. Nieidâ adelij loostaid cuobbui. ¶ Koskâ-Afrik E4 ¶ Eellim ovdánij nuuvtko tot táválávt ovdán já toos šiettii maaŋgâlágán tábáhtusah, mutâ loppâivveest 1995 Tun fattiittettih taggaar taavdân, mast lii uáli väädis puárániđ. Piergiittellih tavdâinâd muáddi ive, ko juovlâmáánu 29:d peeivi 1997 tubdih vuoimijdâd kiäppánâm tommittáá, et tiŋgojih olssâd saje Avveel pyecceiviäsust vuoiŋâstem várás. Tun tiettih taan taavdâ varâlâšvuođâ, mutâ kuássin Tust ij tuoivâ liijká nuuhâm. Vala muádi peeivi ovdil, ko nohádih, Tun čielgejih munjin, et "uážum leđe taam visteest nuuvt kuhháá, ko puáránâm" . Ovdebáá eehid čokuttellih vala seŋgâroobdâst já leikkuših pyecceitipšoigijn toin jyehipiäválijn aašijn, ko rahttettih uáđđáđ. Ko uđđâivemáánu 7:d peeivi 1998 love suulâin ehidist teddilih čolmijdâd kiddâ, toh iä innig lekkâsâm. Eellimkiintâl čaaskâi kyevtlov vááijuv kyehti iho já lijjih peessâm pohčâsijnâd. ¶ sehe algâaalmugij vuoigâdvuođâi olášume koččee orgaanij uđđâsumos ¶ TIERV KEESI! ¶ - Tun kale kolgâččih moonnâđ mottoom mánuppajan Kuovdâkiäinun teikâ Kárášjuuhân, lâi Kaari ravvim. Tohon uccii sämikiel hárjuttâlleid. ¶ Keesi nuvâškuođij já aalgij leđe oppeet äigi maccâđ Kaamâs škoovlân. Tot lâi táálu já piirâs, moos aainâs mun jiem lijkkum ollágin, mut kartâččim piergiittâllâđ toin vala muáddi ive. Tast maŋa puávtáččim jieš meridiđ, maid porgâččim já kuus monâččim. Ohtâ äšši oroi kuittâg lemin jo aaibâs čielgâs: jiem innig kuássin monâččii maggaargin škoovlân (eereeb jotkâškoovlâ, mii lâi págulâš), jiemge innig kuássin kuldâliččii oovtâgin máttáátteijee saavâid. Karvaččim jyehilágán škoovlâid nuuvt kukken ko peri máhđulâš. ¶ Kivkked sun ooinij monnii liihâdmin oovtâ jieŋâpuureeh paaldâst. Jovnâ keejâi tohon kulij tárkká, mut mihheen ij oinum ijge mihheen kullum. Várugávt sun aalgij uđđâsist uuccâđ mudágis jieŋâpuureeh. Ijhân tom tieđe, et ličij-uv tot lamaš veikkâ kumppi. Jieŋâpuureeh ucâmist sun ij luhostum pyereest, ko siämmást koolgâi ain keččâđ pirrâsis, et jis miinii oinuuččij tâi kulluuččij. ¶ Säämi parlamentaarlâš rääđi tievâsčuákkim 9. skammâmáánu ¶ čuožžâmâs ¶ jieijâd jiellâhkaavpug šoŋŋâduvâs peeleest. ¶ 4 a. Mađe várás čevđielleid šoddâdeh? ¶ Mun keččim kállásân: ¶ 6. päkkišahe ¶ syeinisiipuul ruoholaukka eli -sipuli ¶ Miina já Manu čuávoin Matti Mievri stuorrâ kuosâ luus. ¶ Hovdáid čujottum luámáttuvâin láá koijâdum sii ohtâvuođâtiäđuh máhđulij jotkâkoččâmâšâi várás. ¶ Puško pivdá enâmustáá vuáskunijd, riäskáid, mäddiláá siergikuolijd já meerâst meid silâkijd. Puško vähtee čäcišadolâšvuođâ siste, aldan kuuloold saallâs, jeđe korrâsávt čievčâstmáin vollit saallâskyele. Stuorrâ njalmijn já pastelis panijgijn tot halkkâl salâskyele, šluvgel tom já vuordâš mottoom ääigi. Talle tot jurgâl saallâs já njielâst tom uávikeeči oovdâst. ¶ Rähis almalâš Eeči. Kijtto, et adelah sudoidân addâgâs Jeesus tiet. Iššeed mii eelliđ áármud vievâst. ¶ Suomussalmi F3 ¶ 7. Eennâmpáálu ase lii iänááš uásild čääsi ¶ uálgispeln ¶ kerdikárvudâttâm = kerrospukeutuminen 144 ¶  (N Marja-Liisa Olthuis ¶ laseääigi vástádâssáid, mut koččâmâšluámáttuvah iä macâttum lase ohtâvuođâväldim maŋa. Nubbe ¶ Nuárjuh já aainâs ränisnuárjuh tovâtteh kyelipivdeid vahâgijd. Toh pilledeh pivdusijd ko kiškodeh tain kuolijd. Tondiet nuárjunaalijd viggeh toollâđ kuáhtulâžžân miäccástmáin taid. Enâmustáá miäcásteh ränisnuárjuid já mottoomverd še nuorttâmeerânuárjuid, mut saimaanuárju (s. 90) lii ollásávt rávhuidittum. ¶ Talle tot puánjustij seibitiepis ruopsâdân, mutâ – vuoi kaavhâd! ¶ – Joo, eidu tondiet pooliseh-uv lává puáttám teehin, Tálunjobžâ lohđuttij já išedij Šlubbopeelji luovâs päädist. ¶ Ovdâsteijeeiävtukkâsah kirjerájuišeruttâlävdikoodán ¶ - Majemuš bussi lii eidu moonnâm. Jiem annaam ääigi čalmeest nuuvt tárkká. Uážum-uv ijâstâllâđ tuu sohvá alne? ¶ 5. Tievâsmit kiinalij utkosij ruossâháá. ¶ riddošaddo . Riddoost čäcirääji paajaabeln šaddee eennâmšaddo, vyeliuásih pyehtih tulve ääigi šoddâđ čääsi vuálá. Om. pikkâleibi já kollerääsi. ¶ – Trooppisâš kukáh tarbâšeh ennuv čääsi, sun kiärdui Elmer saanijd raavâpápárist. ¶ merhâšumeiäiruid. Tast huolâhánnáá jurgâlus lii viehâ sänitärhis jurgâlus sehe luándulâš ¶  leđe –~Tääl vyelgeen "sparkkain" jäävri taavaakeččin eelliđ suoinijd viežžâmin, väldeen piso já päččeen riävskáid. Jiem tiättâm ete mii tot sparkkâ lii, jurdâččim, mabdem fiävrusun totkis lii. Na forgâ tom oinim ko Issá-čeeci tuálvui jävr'riidon kiälhá mast lijjii jalaseh vuáđuin ryevdejum, já čuoigâmsoobijd main iä lam keevlih, čuhâ ryevdisäägih vuoluukeččin. ¶ 49 ¶ Tuodârsuáhi, ađai laajišsuáhi lii jiešalnees siämmâš suáhi, mii šadda leevijn já vuovdijn, mut tot lii nuuvt pyereest vuáhádum tuodârkuávloid, et puáhtá pyereest-uv kočodiđ tom aaibâs jieijâs suáhišlaaijân. Tot ij lah čuutijgin ollâgub ko skierri, mut tot lii maaŋgâkerd kasseeb já nuuvt stoorgâs, et korrâsubohkin stoormah iä pyevti tom sujâttiđ tâi kuáridiđ. Pyereest taam storgâsvuođâ áiccá talle, ko vázzá taggaar laajišmiestuu čoođâ. Jis láá asettuboh pihtâseh pajalist, te uccást iä kiškuustâl. Nuuvt korrâseh já storgâseh láá ton uávsih. Ton lasseen, et laajišsuahi lii maaŋgekerd ucceeb vyevdisuávist, ton loostah-uv láá suullân ohtâ niäljádâs hyelkkisuávi lostáid verdiddijn, mut vuod neeljikerd stuárráábeh ko skieri loostah. Laajišsuávih olgoláá uáinin sulâstiteh-uv skierijd. ¶ a. kolmâ stielâsân ¶ Mietimielâliih tiervuođah toho kuátupäikkikoodán! ¶ 9 uárjivuođâ jieggâ ¶ © Riitta Vesala já Anarâškielâ servi ry. ¶  sämmilâš Maht puávtám kuássin sajanmäksiđ taam? ¶ kissáelleeh netielleeh ¶ Toos mun koccájim. ¶ Kaabi Eljis Márjá-Liisá, Marja-Liisa Olthuis Suomâ evangellâš-luterilâš kirho kirholij toimâttâsâi -kirje almostittem- tilálâšvuođâst Avveel servikoddesalist ive 2005. ¶ Victoriajävri G5 ¶  táválávt Čuovviittâspalvâlusah ¶ a. Mane Piättâr lii tehálumos haammânkaavpug? ¶ Mondiet juhâpuoidâ lappui suomâst? ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtus ¶ prooseent lii 36 % (8 vástádâs). Palgâsijn tuše ohtâ västidij koijâdâlmân já palgâsij ovtâstume ¶ b. Mii hemâdâsâid monsuunoorvijn puáhtá leđe? ¶ – 1 pakkeet kovjâsukkâr ¶ sárguseh: Jorma Happonen ¶ – njuámmil ¶ Immeel lii ovttuu Ps 139.4-14 ¶ – Mun kiheštâm, tondiet, ete mun čaŋalduum, suáhi västidij já aaibâs jo kikkáritij. ¶ sijđosäärgis.....59 ¶ tivottuv uuvsâst Nilá, kote kooš- ¶ Yleisradio kalga ¶ Näkkäläjärvi oonij sämmilij jiešhaldâšem reesuursâvááijuvvuođâ rááhtušlâš olgooštmân já iästun jiešhaldâšem olášuumán. – Sämitige vyelligis reesuurstääsi iästá pehtilávt sämmilij aktiivlâš sajattuv ovdedem já jiešmeridemvuoigâdvuođâ ovdánem. – Sämitige válduášáliih toimâmhäämih láá ráđádâlmeh, ciälkkámušah já alguuh. Sämmilij tááláš jiešmeridemvuoigâdvuotâ rájášuvá ohtsii uáivil oovdânpyehtimân já sämmilij ohtsii oovdâstmân sämitige pehti, páhudij Näkkäläjärvi. ¶ jurgâleijee pargo puáđusin toin iävttoin, et eereeb iärásij jiešvuođâi já tááiđui sun ¶ Eeči lâi koijâdâm pargosaje maađij rähtein já lâi finnim-uv. Mun jiem tärkkilávt tieđe, maid sun poorgâi, mut orom muštemin, et sun vuolgij ain iđedist hiävušalmai fáárun Piergivääri paijeel Sevžjäävri kulij já saatijba leđe nuuvt-uv, et sun lâi išealmajin kiästnii hiävušalmast. Tiegáreh tienâspargoh iä tallaa ääigi já tien kuávlust lamaš aaibâs táváliih, nuuvt et iäččám já maŋgâ iärrás-uv tarvanii tilálâšvuotân tállân kiddâ. Orom muštemin, et viljâm Juhháán-Uulá já Maati Issi še láin tien siämmáá maađijpargoost, rumburähtimhommáin “parkkarin” ađai uállejeijen. Tuše iännám Elli-Káijá, Ailâ-uábbám, peenuv Tilkku já mun lâim peiviv pääihist. Uđđâ äššin lijjii tääl tieh maađijpargotuuškah, já Nuuvdibeln oroi lemin melgâdlágán liibžâs. Ákšualmaah lijjii vissâ jo algâttâm parakij rähtim Seeibâgluovtpootân. ¶ 2. Götaeennâm lii Ruotâ pehtilumos eennâmtuálukuávlu. ¶ olášutmist puáhtá spiekâstiđ vuolgâkielâ häämist já ubâ merhâšuumeest-uv, vâi jurgâlus ¶ kuati.fi oovdânpyehtimvideo ¶ SaKaste- proojeekt ääigi pyeredii sämikielâlij já kulttuurân vuáđuduvvee palvâlusâi kvaliteet, vai-kuttemvuođâ, finnim sehe kezidii kuávlulijd iäruid läčimáin sämikielâlijd já -kulttuurân vuáđuduvvee šiev pargovuovijd já toimâmaalijd. Ovdedempargoproosees ääigi sämmilij pargei jieijâs áámmátidentiteet nanodui já koskânâs äššitobdeeviärmádâh vijđánij já šoodâi čavosin. ¶ 1. čälleelodde ¶ Keejâ uánihisvideo Anni-Saarast já sämimáccuhist ¶   Oskolduv oppâkirje Násti 5 já toos kullee siämmáánommâsâš pargokirje láá jurgâlusah Kuástádâsfinnodâh Otava almostittem Tähti -nommâsâš oppâkirjeest já pargokirjeest. Sämikielâlijd jurgâlusâid lii ráhtám Anu Katekeetta. Rááiđust láá ovdil almostittum kuuđâd luoka oppâkirje já pargokirje. ¶ vuodâttim = nilkka 151 ¶ 2. Tukholman puáhtá mađhâšiđ tamppáin. ¶ lii lieggâsumos? ¶ Mottoom pasepeiviiđeed, ko Juhháán-Uulá ij lam pääihist, te muoi Ailâ-Vábboin ferttijm vyelgiđ kuávttáá časkeliđ Sahtimohe jeegi, vala-uv tohon liččii pááccám nurâhánnáá luámáneh. Ij lamaš innig pyeremus luommimäigi, mut liijká tobbeen kávnojii tommittáá, et kannattij nuurrâđ. Luommiistâláim tobbeen ubâ kuhes peeivi já vuošâstáim vala käähvi-uv tobbeen jeggiriddoost, jeđe vuolgijm pááikán. Láim tuđâvááh peeivi “salâsân” tanen, ko mist iä innig lamaš pääihist luámáneh. Toh, moh lijjii lamaš, lijjii tolvum Kárášjuuhân já toiguin lâi lonottum purrâmâšverkki puáttee täälvi várás. Taah luámáneh, maid tääl čoggijm, iä lamaš vyebdim várás já toh onnuuččii-uv pääihist. Togo Sahtimohe taavaabeln Kaamâsân mannee maađij viestârbeln lâi viehâ stuorrâ čunoirogge, moos láim kuáđđám polgupyerá. Montturoobdâst lijjii almaiulmuu haškânâm já tuovŋâdum “pussipuuvsah” , tegu lebbejum toos. Iän muoi muidego ucánjáhháá imâštâláim tuše, et kiän puuvsahsun tohkis láá. Ko poođijm maasâd Čovčjáávrán ehidist, te kuuláim enistân já ejistân, et Lemmest lâi mottoom kollekuáivoo mielâttum alfáárug, Pellinen nommâsâš läddlâš, kote lâi koddám kuittâg jo oovtâ ulmuu Anarist. Muu mielân poođij tállân, et tie vaarâ lijjii toh Pellis puuvsah. ¶ G. Lodeh ¶ Jouni Aikio ¶ kaandah ¶ I. Matts Samuelsson Wale (Matti Saammâlkandâ Walle, s.~ 1642) puárásumos kaandâst, Samuelist (Saammâl, š. 1674) suuhâ ij jotkum kyevti puolvâst ovdâskulij. Nube kaandâ, Matts (Matti, s. 1689) kaandâi maajeeldpuátteeh monnii Taažân ovdil 1900-lovo aalgâ, iänááš sist 1800-lovo aalgâkeččin. ¶ Ánná raahtij Heeikân seeŋgâ já jieš vaaldij skääpist madrâs olssis. Suoi uáđđáin, veik Ánná ij liččii aaibâs vala maaššâmgin. ¶ cäähih ciägu stälinjaargah ¶ Iisak Pehrsson Mattus ađai Maratz ađai Pada r (Issá, 1663–1743) uážui kálguinis Carin Andersdotter Kuuvain oovtâ kaandâ Isaac (Issá, 1700–1768), kote viežâi káálgus Brita Mårtensdotter Nousu ránnjákieldâst, Suáđigil Kiemâsiijdâst. ¶ 2. Čääli Saksaast postâkoortâ jieijâd ustevân ¶ X Hypholoma – Lahokat – Mieskâduvâh U ¶ b. Ivnii kove. ¶ 6. Tot lii ucemus stuorrâpiätu. ¶ Jeesus Kristus, mii Pestee, mij alestep tuu jieijâd pajaspajanem juhlepeeivist. Tun lah čuovâ avalâš čuovâst, tun lah piäiváš, kote čyevvee taam já puáttee eellim. Mij ruhâdâllâp: Iššeed mii kuullâđ tuu sääni já nuávdittiđ tom. Alestâs tunjin, kote Eejijn já Pase Jieggáin iäláh já haldâččah ain já ovttuu. ¶ 78B Čiđđâkääni ¶ Viljâm Juhháán-Uulá lâi trakrorreŋgân Uulá Pier Ivárist (Iivari Länsman) já ko te poođij Čivtjuv pygálusäigi, te talle sun vyeješkuođij traktoráin poccuuroopâid Čivtjuuvâst maađijpellâs ađai Čovčjáávrán. Tobbeen toh piäijojii kyermauton já tast ain ovdâskulij, kuus te ležeh lamaš monâmingin. Čivtjuv pygálusah lijjii vala talle-uv stuárráh já pegâlmâsah já ko kuullim taan pygálusääigist, te mun-uv halijdim vala ohtii eelliđ olmâ pygálusâst. Lâi ušom kuovâmáánu algâ-, tâi pelimuddo já vyejestim iiđeedpostautost Čovcjáávrán. Viljâm lâi eidu vuolgâdmin Čivtjuuhân Uulá Pier Ivváár traktoráin. Sust lâi hanttialmajin Sujala Eero , kote lâi uáli jo utkáá já lašmâd traktorhommáin. Traktor riehâ ij lam kuárus Čivtjuuhângin monâdijn, lijjiihân tobbeen kähvikäävpih, moh tarbâšii káálvu já pyeremustáá tot juuđij traktor lava alne. Ovdil vyeijilem elâččim vala luovtâ nubebeln päihistân, kost rottejim kamâspiddoid já sovskammuid juálgán, vâi palâččim. Lijjim eidu puáttâm lieggâ enâmijn já jiem lam vala vuáhádum korrâ puolâšáid. Uulá Pier Ivváár traktorist lâi taggaar simppâlis koppi, mii suoijij kuittâg njuálgu piegâst já peessim-uv koopi siisâ, veikkâ toho ij šiettâmgin čokkâđ olmânáál. Meid Sujala Eero jyelgipiälástâlâi koopi siskiibeln. ¶ sijđoh: 235 ¶ Maasai Anarist ¶   Ko Joovsep lâi lamaš faŋgâlist kyehti ive, tábáhtui miinii. Kunâgâs, jieš farao, nievdâi. ¶ Ridoi já eennâmvuáđu piäđgulâšvuotâ, juovviisvuotâ já pone jieŋŋâlvuođâ stuorrâ mulsâšuddâm vuáttoo suollui stuorrâ mere lasseen maaŋgâin uálgijaavrijn. Toh láá uánihis juuvâi tâi čolmij pehti ohtâvuođâst stuorrâ Aanaarjáávrán. Tagareh láá eres lasseen Äijihjävri, Njižžjävri já tavenuorttâuási vuonâlágán Konjâljävri já Čuolisjävri. Aanaarjäävri aldapiirâs lii viehâ vyeligâš, veikkâ ij nuuvt hirmâd täässiv. Javrij koskâjieŋŋâlvuotâ páácá ucánjáhháá vuálá 15 meetterist, mut jieŋâlumoseh sajeh láá paijeel 90 meetterid. Javrij aldapirrâsist iä lah tuoddâreh, mut kuittâg-uv maaŋgah ollâsiähá väärih. Aldemuš olmâ tuodâr lii penâkkullâm keejist jäävri viestârpiälááš Ocomâš. ¶ Sveaeennâm ¶ puikkár = puikkari ¶ njälgiskáávpân. ¶ 1 lii almostittum ive 2011. Ubâ ráiđu almostittoo aanaar- já tavesämikielân. ¶ sopâmušâin ¶ SaKaste ¶ Hirškikkâ-uv juátká lávumuorâi vuollâm. Sun lii valjim já čuoppâm meecist njuolgâ lávumuorâid. Lávumuorah láá enâmist hiloi haloi. Myerji káččá ain tuohu teehi loostâi maajeeld meid Hirškiihâ lávusaje rasta já kiäččá pajaskulij. Sun ij huámmáš lávumuorâid enâmist já lävkkee vahâgist oovtâ lávumuorâ oolâ. Kulloo KRAKS, ko tot tuáijoo. Hirškikkâ jaska vuolâmist. ¶  ađai 1. Räähti čapis já vielgis pápárist kove nálásijd pävirlummoid. Ane huolâ, et lumoh láá siämmáá stuárusiih. ¶ puátteevuođâst. Fáddá lii eidu tääl äigikyevdil, ko Euroop kuávlu- já ráhtuspolitiikâst lii ¶ Viäpsáh láá mirkkâčuággooh ( Aculeata ), main láá mirkkâsäägih, mut nubenáál ko mietâmiäđušijneh, toh iä táválávt jäämi ko čyeggejeh ulmuu. Motomin mirkkâsäggi sáttá kuittâg pääcciđ ulmuu liiškán kiddâ já talle veepsis jáámá. Ohtsâškoddeviäpsáh rähtih kuáđis eennâm siisâ tâi muorâuáksán. Viäpsá suovsah poreh eres tiivrijd já pargeeviäpsáh kirdeh-uv ohtânmaanoost ucâmin saallâs, mon toh koddeh vievsâs uálujijdiskuin já tuálvuh suovsáid. Rävis viäpsáh herskusteleh kukái mieđáin. Ohtsâškoddeest tálvástâl tuše kunâgâtâr já tondiet viäpsáh iä nuurâ mieđâ kuátán täälvi várás, tegu mietâmiäđušijneh. ¶ Kaabi Eljis Márjá-Liisá ¶ Eenikiellâm sämikielâ ¶   » ¶ Ohtân šiev utken oppâđ pyerebeht kielâ lii vijđediđ jieijâs sänirááju. Tot tábáhtuvá luhâmáin já kuldâlmáin, já tast siämmást finnee tiäđuid meiddei ettâmvuovijn já kielâ ráhtusist. Mađe eenâb lohá já kiävttá kielâ, tađe älkkeebin toin pargeldem šadda, já loopâloopâst tot lävkki, et njuškee ääiđi paijeel já sárnuškuát kielâ, ij innig orogin nuuvt hirmâd kukken. Anarâš teevstah kávnojeh kuittâg mottoom veerdi anarâškiel kiirjijn já Anarâš -loostâst. Toigijn puáhtá ovdániđ tekstâanalyysmetodáin. Tevstâigijn puáhtá pyereest algâttiđ nuuvt, et lohá vistig ubâ teevstâ já kiäččá, mon ennuv tast ibbeerd. Tastmaŋa teevstâ puáhtá uđđâsist luuhâđ pennâ kieđâst já miärkkuđ pajas saanijd já ettâmvuovijd, maid ij lah olmânáál iberdâm. Omâs soojijd puáhtá keččâđ sänikirjijn já kielâoppáin já jis ij valagin piergii, te ulmuin koijâdâlmáin. Tastmaŋa teevstâ puáhtá vala luuhâđ jiänusân. Taas suápá pyereest ovdâmerkkân Sigá maainâs , mii lii kirjen já kasettin. Kielâ kuldâlemhárjuttâssân suápih pyereest meiddei Sämi Radio vuolgâttâsah, já anarâškielân láá kuittâg motomeh jienâ- já videopäädih. ¶ Mun oskom Imelân, ¶ Suomâkielâst anarâškielân – keevâtlâš pággu vâi máhđulâšvuotâ uccâ kielân? ¶ já ¶ šäävvih juuvah, šuveh vyevdih, ¶ Adde mijjân vyeimi škoovlâväzzimân já sivned máttáátteijeidân. Sivned puoh taid, kiäh taheh tehálâš miärádâsâid. ¶ Vijđodâh: 753 000 km 2 ¶ Poccuu kuátičuárbpeeli 12,40 eurod ¶ 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶  ajaessani 4. Mii tábáhtui? ¶ Säämi kulttuurkuávdáá toimâttâhvistijd sehe kuávdážân puáttee Säämi máttááttâskuávdáá luokka-vistijd šadda kuulmâkiärdásâš paaneellasâlijneheŋgâstâh. Ohtâ paaneellasâlijne lii luánduvielgâd, asettis suoggâmlágán, já nubbe lii oovtivnásâš jo-uv okra, čuovjâd, ruopsâd tâi ruánáá. Kuálmádin paaneellasâlijnen šadda leđe nk. printtikovvooslâš paaneellasâlijne, mon kovosijd taam kištoost uuccâp. ¶ 17. njomâttempirrâmpeivi: 1.8. tme 22.45 poođijn uđâgááh siämmáá sajan já enni poođij tme 22.45 já oovtâ miinut kukkosâš njomâttem tábáhtui vuáláčällee šiljoost. Kuvvim luhostui. Polvâšoŋŋâ. ¶  lii Pase Jieggâ ¶ kompost.....103 ¶ 0 - 200 ¶ 50A Maid ranskalijd pyevtittâsâid kaavnah kuuvijn? ¶ 4. a) Mii siskiipiälááš tahheid joođeet kiihâmlattiimijd? ¶ Tuuveest toh tastoo ruotâdii ubâ iijâ kost halijdii. Tien hoomán poođij kuittâg kivkked loppâ. Lijjim uáináh uáđimin já koccáám toos, et miinii jurssá muu njunekeeji. Taat jurssee lâi-uv ohtâ tain muu uáđđááttem já lojodem koddesäpligijn, moos lâi vaarâ šoddâm nelgi. Tuáppejim säplig já leggistim siäinán. Tastoo uuccim loopâid-uv lojodum koddesäpligijd já tolvum olgos. Uddo muu njunekeejist pisoi aainâs kulmâ oho ja ko uáli tárkká kiäččá spejâlist, te vala-uv tot ucánjáhháá tiättoo. Ko pargoskipáreh maŋeláá koijâdellii, mast uddo lâi šoddâm, te iä táttum oskođ, et koddesäplig ličij makaš tom jurssám. ¶ e-mail: anja.kaarret@yle.fi ¶ 32a skivŋe já skivŋe keeči kyeveer ¶ Puoh puáris anarâš ulmuuh, maid mun lâm teivâdâm, láá lamaš iloliih ko mun lâm oppâm anarâškielâ, já láá koijâdâm, et puávtám-uvks puáttiđ val uđđâsist kolliistâllâđ. Muu suuvâst lii lamaš meiddei kunnee, jis kiinii ij-sämmilâš lii halijdâm pieijâđ sämimááccuh paijaalsis. Tego muu äijih. Kunnee lii meiddei tot, jis kii peri haalijd máttááttálláđ anarâškielâ. ¶ "Evvislavkkâ tevdui távjá" ¶ sehe kuhes, kuhes parfeseeibis. ¶ Adenluohtâ L5 ¶ Iäláánkode juáhu ¶ Pááihui joba 100 m kieŋâlis Aanaarjävri lii ohtâ Suomâ sturáámusâin jaavrijn. Vijđes joorŋâi lasseen Aanaarjäävrist láá joba 3318 suáluijid. Aanaar ääldis šoodâi, ko eennâmkorrâ vuájui 70 miljovn ihheed tassaaš. Aanaarjäävri ridoh láá kiäđgááh já ciägguseh, mut pááihui kávnojeh meiddei suáijáás luovtah já vuoddâseh. Eennâmvuáđu kiškánmeh láá meiddei jäävri uáli kuhes já kezis čuálmih, moh kočoduvvojeh nyerrin. ¶ Kume stielâsist ¶ Camarophyllus pratensis ¶ njävli.....29, 35 ¶ - Na tánssámmuusik kalga-uv kulluđ váhá sijvuubeht! ¶ Ävkkin puáhtá rekinistiđ meid tom, ete lii ain áinoošlajâsâš ko sárnu härvinâš kielâ já lii lamaš fáárust kielâ iäláskitmist já puoh ulmuuhhân láá persovnliih. ¶ Rajala *** TN.1995 Toovláš ruuvnâmeccitorppa, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust, lii vuáđudâm Aapi Juntunen (1871 – 1932) ive 1899. ¶ Luvâttuv tavesämikielâ eenikielâ máttááttâs várás lii almostum uđđâ oppâkirje Giela geainnut 2. Kirje lii uáivildum eenikielâ já kirjálâšvuođâ oppâamnâs nube kuursâ máttááttâsân. Kuursâ uáivitiäddu lii teevstâi ráhtusijn já merhâšuumijn. Kirje čuávu luvâttuv eenikielâ väldikodálâš máttááttâsvuávám. ¶ 4. Meksiko 22 500 ¶ máhuáiccu.....42 ¶ Miärádâs: ¶ Čuákánkiäsu ¶ lii avalâš keesi ¶ Nuorttâsämmiliih lii majemuš säämi hiäimuin, kiäi toovláš já jiešvuođâlâš haldâttâs lii ain-uv kiävtust, veikkâ lii-uv uáli čuuvtij monâttâm toimâvääldis. ¶ Kulttuur lii sirdâšum suhâpuolvâst nuubán väldikulttuur tedduu vyelni já siäiluttâm eellimvuámálâšvuođâs ohtsâškodálávt nubástustedduin peerusthánnáá. Sämikulttuur lii čonnâsâm luándun. Globalisaatio já rahtulâšvuođâlum maailm puáhtám uhkeh äštih ulmuu já luándu koskâsâš täsitiädu meid sämikuávlust. Šoŋŋâdâhnubástus, ton puáhtám negatiivliih vaikuttâsah luándu maaŋgâhámásâšvuotân já kulttuur hárjuttemiävttoid, uđđâ puáđulâššlaajah já luánduresurssijguin vijđáht ávhástâllâm, mii lii lasanâm arktâlâš kuávlust, äštih sämikulttuur já arktâlâš algâaalmugij puátteevuođâ. Rahtulâšvuođâlum maailm eellimtääsi paijeentoollâm já uđđâ teknologia ovdánem láá puáhtám stuorrâ mielâkiddiivâšvuotâ še sämikuávlu ruukimineraaláid. Mielâkiddiivâšvuotâ arktâlâš luánduresurssáid puáhtá táárbu meid uđđâ infrastruktuurčuávdusáid, moh pyehtih äštiđ sämikulttuur puátteevuođâ. ILO 169-sopâmuš ratifisistem lii pyeremus máhđulâšvuotâ turviđ sämikuávlu luándu já ulmuu täsitiädu siäilum meid puáttee suhâpuolváid já turviđ sämikulttuur siäilum. Šoŋŋâdâhnubástuspolitiik vaikuttem nuuvt aalmuglávt ko aalmugijkoskâsávt-uv šadda leđe tehálâš uási sämitige toimâpaje pargo. ¶ Eellim aalgij meerâst iälusteijee algâlâš bakteernálásijn seelâin , main ovdánij ubâ iäláánkodde. Meerâin iälustâm algâlâš ruánáá tiäpuh lijjii aalgâst áinooh iäláneh, moh áppádii ohtiđ já návt toovân pyevtittii elleid raavâd. Táválumoseh čielgitävtit temes elleeh lijjii merâtääsnih, skáálžuh já lekkâkyeleh. Puárásumoseh čielgitávtáliih elleeh lijjii algâliih já tuáŋgiht vyeijee kyeleh. Čuođij miljovnij iivij ääigi eellim lâi tuše meerâin. ¶ Tääl Joovsep kočoi tevdiđ viiljâžij seehâid voljijn. Sun meridij meid pieijâđ seekân ruuđâid, moiguin sij lijjii máksám. Sij uážuččii ruđâidis maasâd. Sij uážuččii meid mätkievvis-uv fáárun. Sij kädistii aasijdis voljijn já vuolgii pááikán. ¶ – Na mii suovâid tot talle maka ličij? Muáđá imâštâlâi. ¶ majemustáá 14.3.2014. ¶  + - Mun vissâ vuálgám toho talle. Kuás vuolgâ lii? ¶ Čuákkimpaketteh ¶ Ella Sarre ¶ - Ties tot kale táiđá nyetti ohtânmaanoost rokkâsâddâđ já kiškánâddâd. ¶ ( vapahtaa ) já tavesämikielâsâš ( beastit ) jurgâlusâst. IM vuod lii kiävttám veerbâ ¶ dynaamisâš/funktionaallâs ekvivalens kreikâkielâsâš GNT kuáttá siämmáá náálá ko ¶ Unna Junná aalgij ive 2007 ¶ Mij tááláá ääigi ulmuuh huámášep šleeđgâ merhâšume iäskân talle, ko šleeđgâ puáttim potkân ađai šadda šleđgâpotkâ. Táálu siävŋán, já televisio, radio, jieŋâskappi já puolâščukke jaskeh toimâmist. Táármu pääihist lii šleđgâlieggiittâs, nuuvt et šleđgâpattereh jaskeh lieggiimist já visteh čuáskuškyeteh. Luhhoost Tármu lii cokkiittâm táákán tuulâ, mon pellâst lii makkuutteijee čokkáđ já kuldâliđ joskâđvuođâ. ¶ b) kyelipivdusijn A–D, ¶ arve ¶ 1. Baltia enâmeh láá Eestieennâm, Latvia já Liettua. ¶ liškeest. ¶ Jyrki Uusi-Viitala ¶ Sämitigge fáálá kulmâ hárjuttâllâmsaje anarâš-, nuorttâlâš- teikâ tavesämikielâtáiđusâš ollâopâttâh uáppeid. Hárjuttâllâmsajeh láá sämitige almos toimâttuvâst, sämikielâ toimâttuvâst já škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuvâst sämikulttuurkuávdáš Sajosist Anarist. Hárjuttâlmân kulloo pargoin, tärkkilub ääigist já kukkoduvvâst soppuu sierâ. Pälkki miärášuvá ollâopâttuv tuárjum hárjuttâllâmpäälhi já sämitige pálkkááttemvuáháduv mield. Vyerdih, ete paargon väljejum uáppee uážžu hárjuttâllâmruuđâ ollâopâttuvâst. Jis lah kiddiistum hárjuttâlmân, te vuolgât rijjâhámásii ucâmuš lahtosijdiskuin (CV já oppâregisterváldus) 12.4.2013 räi čujottâsân: Sämitigge/ haldâšemčällee, Sajos 99870 Aanaar. ¶ suoinâlmroobdah = ruohikkojen reunat 178 ¶ Kollekielâ-kielâpalhâšume ulmen lii vaikuttiđ sämikielâ oovdedmân tâi siäilumân Taažâst, Ruotâst, Suomâst já Ruošâst. Stuáruduvâs peeleest 12 500 euro árvusâš palhâšume puáhtá jyehiđ maaŋgâi vyeittei kooskâ. Palhâšume juohhui vuossâmuu keerdi ive 2004. ¶ Pahakkâs eeđâi Jeesusân: ”Jis palvâlâh muu, taat puoh lii tuu.” ¶ PARGOPITÁH ¶ Lasetiäđuh: ¶ 1.3.3 Tuáváášamnâstâh já išeniävuh ¶ Nuorâ kuobbâr ase lii vielgâd, mut puáris kuobbârist asekerdi láppoo, já uáinusân puátá asettes já cuozânálásâš tevkisruškis siiskiš. Eidu nuorâ vielgismáldusâš kuobbâreh láá-uv šiev puurrâmkuobbâreh. Jis stáálupuursâ siiskiš lii jo šoddâm fiskâdin teikâ čápudâm já timánâm, kuobâr ij innig puurât. Stáálupurssâ puáráásm huápust nuurrâm maŋa, já tondiet tom kalga-uv rähtiđ purrâmuššân nuuvt jotelávt ko máhđulâš. Jieŋâskääpist-uv tot siäilu pillâšuuhánnáá tuš motomijd tiijmijd. Stálupuursâ árvu purrâmušpeevdist lii ain ucce, veik kuobâr lii-uv merkkejum kuobârkiirjijn kuovttijn tasnijn šiev puurrâmkuobârin. Stálupuursân čokkâsuvveh älkkeht puohlágán tuolvah, nuuvt et tom ij koolgâ nuurrâđ tagarijn soojijn, kost lii jotolâh teikâ mudoi nyeskidum piirâs. Táválávt stálupuursâid kávná šoddâmin niijtoin, kiedist já sino alne. ¶ Palhâšume uážžoo valjim ¶ Nuorttâmeerâst eellih ucceeb elleešlaajah ¶ Paččvuonâ = Paatsvuono ¶ 3 Maggaar hemâdâs čuovjistiäpust puáhtá leđe? ¶ vipšâmuorâ = vyyhtipuu ¶ tivrij mield šado lieđišohosijn nube šado iämán. ¶ meendu muávroo meerâ siis. ¶ Juávhust láá 2-3 uáppee. ¶ Párnái vuoigâdvuođâi komitea (CRC) ¶ Kuálástus ¶ – siamilâš nääli, ¶ – Maid mun puávtáččim tijjân porgâđ? Nuáidienni koijâdij. ¶ 1. Maadâ-Korea 14 530 ¶ Vuolgâteevstâ ohtâ sääni lii olgospuohtum kuovttijn teikkâ eenâb-uv saanijn teikkâ kyehti tâi eenâb-uv sääni lii olgospuohtum ovttáin saanijn. Taan juávkun kuleh meid implisiittistmeh já eksplisiittistmeh. ¶  váldusanijnis Ittáš tuáhtárpromootio lii vissásávt mieláidpäccee tilálâšvuotâ puohháid kiäh promovistuvvojeh. Jieškiän-uv kuhes pargeldem jieijâs tieđâsyergist čokkeluvá toos kullee árvoin. Kunneetuáhtáreh uážžuh alemuu akateemlii tubdâstâs jieijâs syergi áánsuin. ¶ Ehidist poođijn Pengillyn kyehti Bob, eeči já kandâ, sehe Oiva kyevtis Avnijn. Eelijm puurâdmin mottoom kyeliraavâdviäsust Swan Lake riddoost já puurrim tobbeen suullân viiđâ seenti kukkosii viskis pippâr, maggaar jiem lam kuássin puurrâm. Tot lâi nuuvt viehâv, et veikkâ purrâmâš mudoi lâi njaalgâ, te tot moonâi tušás. Iho tiego kuulmâ suulâin ferttejim eelliđ vyeksimin heerskuid meddâl. Raavâdviäsust puáttim maŋa eelijm vala Albert Hepokoski lunne säävnist. Lievlah lijjii njálgáh já eellim siämmást Swan Lake-jäävrist posseedmin tälvituurhâ meddâl. ¶ IÄLÁNEH ¶ Luuvâ lase: ¶  rähtiđ. Ko Anarâškielâ servi toimâttij ihán 1996 kalender, mast lijjii suomâkielâlij nomâi lasseen meid anarâškielâliih noomah, te tot finnij nuuvt šiev vuástáväldim, et servi ruokâsmij toimâttiđ meid taan-uv ihán kalender. Tievst váháš vijsásubbon ko ovdebáá ive. Vuossâmuu kalender rähtidijn pottii oovdân maaŋgâlágáneh probleemeh, maid koolgâi mottoomnáálá viggâđ čuávdiđ. Ovdâmerkkân kalender toimâtteijeeh tiettii, et kalenderrähtim monopol ij lah innig Helsig ollâopåttuv almenähkitoimâttuvvâst ohtuunis, mutâ sij iä tiättâm tom, et noomâi almottem monopol pisoi ain-uv tobbeen. Vuálá kyevti oho kukkosijd nommâlistoid puáhtá adeliđ olgos sierânâs lovettáá kii peri, mutâ tađe kuhebiijd nommâlistooid kalgâ leđe Helsig yliopisto almenähkitoimâttuv lope. Meiddei kirkkopoosij já motomij eres-uv peivij puotâ teivâsii smaavâ feeilâgeh, ovdâmerkkân kárgámpeeivi puotâ, mutâ lohheeh já kevtteeh láá pyereest taid iberdâm. Tääl tagareh “párnáátaavdah” láá tuáivumield renskejum meddâl já kevtteeh peesih kejâdiđ kalender, mast ääših láá puotâ já olmânáál. ¶ Tyeji ¶ b. Noomât Egypti ránnjáriijkâid (2 - 5). ¶ Nu’ettist tábáhtus kovvejuvvoo návt: “Taat lâi vuossâmuš kerdi Piäcámist vyelgim maŋa ive ¶ – Jiem. Jiem oovtâgin sääni! ¶ Petter Morottaja ¶ 5. Tuuđhâ oppâkirje kove 101A. ¶ Ohtsâštave-eennâmlâš sämityeje pyevtittâsmerkkâ syeijee puigâ säämi tyeje. Meerhâ vuoigâd vuođâlâš iäigád lii Sämirääđi já tom haldâšeh jieškote-uv enâmij sämityejiseervih, Suomâst Sámi Duodji ry. ¶ Tiiláá Kierrâš: vuolgât šleđgâpoostâ tâi suáiti puhelimáin toimâtteijei. Almoot: 1) noomâd 2) puhelinnumerâd 3) šleđgâpostâ- tâi aldačujottâsâd já 4) halidâh-uv šleđgâ- vâi pävirloostâ. ¶ Palhâšumelävdikode mield iävtuttâs lâi toimâlâs čuávdusin pehtil já ovdánemtohálâš já tiävdá pyeremustáá kištottâlmân asâttum hästee uulmijd. Kištottâlmist juáhhojii ohtsis kulmâ palhâšume, ohtâ iävtuttâs lonestui já oohtân mieđettuvvojii kyehti kunneemainâšume. ¶ Vuávájeijee toimâsaje lii sämitige čäällimkoddeest säämi kulttuurkuávdáš Sajosist. Sämiohtâdâh ¶ Suomâkielâ páiná čielgâsávt anarâškielâ. Taat vuáttoo omt. anarâškielâ partitiijvâ kevttimist. Taggaar sajan, kost kolgâččij leđe partitijvâ, puátá-uv jo távjá suomâkielâ maali mield akkusatijvâ. Ulmuuh eteh kale olmânáál Adde munjin čyeti märkkid já Huksimpargo puátá mäksiđ 15 miljon märkkid . Kihheen ij eeđâ čyeti määrhi já 15 miljon määrhi . Vissâ taat ettâmvyehi lii nuuvt vuáhádum kielân, et juáháš kiävttá tom. ¶ 1. Tuuđhâ ellee já kalmaattum rapu. Puávtáh kevttiđ še oppâkirje já paldâsijd kuuvijd. ¶ – Joo, mut liipuh láá ostum Hollandist, rivgoo ain joođhij. ¶ Suomâ Tansania ¶ Almossopâmuš, mii kieđâvuš jyehilágán nisonij olgooštem meddâlistem ¶ Servikodde-elimist sämikielâ kevttih aktiivlávt meesuin, tegu pasepeeivi uážžuvetteh aiccâđ, kirholijn toimâttâsâin sehe haldâttuvâst. Kirkkohiärávirgádâh palvâl meid sämikielân já puoh virgáliih kulluuttâsah sehe kirholiih almottâsah jurgâluvvojeh tavesämikielân. Iänááš uási tain almostittojeh kyevti kielân. Tááláá ääigi Aanaar servikoddeest láá kyehti sämikieltáiđusii virgeulmuu. ¶  njuoskim Ulmuuh, kiäh toho lijjii čokkânâm, čuorvuu: ”Jis lah Immeel kandâ, te vaarâ puávtáh lavkkiđ vuálus riistâst.” ¶ raavâdviärmádâh . Iäláánsiärvus puohâi raavâdkuálusij hammim oleslâšvuotâ, mast jieškote-uv raavâdkuáluseh láá maaŋgânáál luámálâs nubijdiskuin. Raavâdkuállus jyehi mohheest lii miinii iäláánšlaajâid. Vrd. raavâdkuállus, iäláánsiärvus. ¶ mun keksiim šieu jurduu. Já tun puávtáh išediđ ¶ Palhâšume uáivil ¶ Puustavoornig vievâst uáiná jotelávt, magareh ääših láá kiddim sämmilij mielâ noomâid addeldijn. Lii om. čaalmančyeccee, mon tehálâš päikkiluándu kovvejeijee anarâššáid lii lamaš kähtee teikkâ meid káránâs , jis te maka maainâš tuše tagarijn “ävhittes” šlaajâin. Mut lii váddásub fattiđ noomâi vuáđuoosijd nuuvt et puávtáččij tiettiđ, mon ennuu tobbeen láá väärih, jäävrih, jeegih, juuvah jna. Tiättoo kale et Aanaar, aainâs Stuorrâ Aanaar taavaabeln, lii Suoma jávráámus kuávlu, já nuuvt eštus forgâ vuáttá-uv, et puoh enâmustáá tobbeen láá jaavrij já eres čaasij noomah. Taat etnografâlâš nabdastâllâm uhre “kuálásteijee- tâi jävrisämmilâš” lii-uv huolâttâm noomâ mestâ jyehi čácádâhân mast váhágin vuáttoo kyeli – já jis ij vuottuu, te lii tom-uv piälkkám “Jyevdilâssân” ( Jyevdilâsjävri ). Tasthân saahâ, mast valjaamusâht lii ävkki já mii pirrâsist enâmustáá tiättoo. ¶ Sun eeđâi.”Hiärrá, muu palvâleijee lii čuuvtij puocâmin. Sun viälláá läämist já sust láá korrâ pohčâseh.” ¶ Juovlâiääigi tiervâttâsah maaŋgâ jieškote-uv kielân , meid tave-, aanaar- já nuorttâsâmikielân (liŋkkâ staatârääđi jurgâlus- já kielâpalvâlusâi sijđoid) (lekkâs uđđâ laasân) ¶ Aalmuglij ucceeblovoi suoijâlmân kyeskee almossopâmuš ¶ Kukkodâh: 1,23 ¶ Maht lah peessâm tááláá kielâlii tilán? ¶ pyereestvaijeem. ¶ Lijjim vala-uv viehâ pevhištum já jiärástum, mut liijká vooijim šuáhkádiđ: ¶ Talle Juhháán-uv esken huámmášij jieijâs tile: sun lâi aaibâs njuoskâsin já piättáá. ¶ Čevetjävri = Sevettijärvi ¶ 12. suálui ¶ Uđđâ kirho huksim šoodâi äigikyevtilâžân 1700-lovo pelimuddoost, ko puáris kirkko lâi peessâm liäggásiđ masa viirrâmtilán. Piälppáájävri tááláá kirho huksimpargoh algâttuvvojii ive 1752, já tot valmâštui ive 1760. Uđđâ kirkko huksejui vissâ-uv puáris kirho oolâ, nuuvtko tallaa ääigist lâi vyehin. ¶ pargoost já sämiohtsâškode já -kielâi tubdâm. Lasseen tuáivup áámmátlâš mättim, oovtâstpargonaavcâ, sämikielâ kirjálâš tááiđu sehe naavcâ jiečânâs já ulmemiäldásâš porgâmân. ¶ a. Mane gnuh já seeprah vajâldeh? ¶ vajâldeijeekyeli vaelluskala ¶ 77A Kyeličerrih ¶ – Ele huolâ! Mun ostim jo uđđâ kukkáid. Tuáivu mield tot ij taan tovváá tieđe hyenes luho mijjân! Tun tuš koolgah tuom ääiđi vala tivvoođ. ¶ – Sämikielâ – inarinsaamea vieraana kielenä . Pajetääsi oppâkirje + hárjuttâskirje. Marja-Liisa Olthuis . Sämitigge 1998. 167 s. ¶ Lieggâ juovlâtiervâttâs ¶ Álttoonjaargâst lâi lamaš viehâ stuorrâ saksalij suáldáttij leirâpäikki já tohon lâi kuttâ kilomeetter mii pääihist. Parakkeh lijjii poldum, mutâ romuh já maaŋgâlá´án piergâseh lijjii pááccâm tohon saksalijn. Pioneerih lijjii miinaid raivam kuittâg jo iänááš tain, mutâ lâi tobbeen val miinavaarâ. Issá-čeesist lâi pyerá já peessim suu fáárun, čokkájim monnjâteline alne ko sun vuojij. Moonaim tohon Álttoonjaargân kejâdiđ já uuccâđ jis kavnâččáim maidnii anokaavnijd. Tot lâi taggaar keđgittis čunoikuolbâ, kost saksalij leirâ lâi lámáš. ¶ Miŋkki mákkoo čaasij piälláin, mast ton vuoijâmcuozzâjyelgih-uv muštâleh. Jyehi miiŋkist lii jieijâs pivdoreeviir. Tot lii eromâš čeppi vuoijâđ já kuálástiđ. Ton táválumos salâsin aainâs tälviv láá vuáskunááh já siärgááh. Miiŋkin tohhejeh še cuobbuuh já rapuh. Tot pessee riddomieli suáijáás luámán. Kuáđi lii vaigâd aiccâđ, mut čiivgâi viiccân puáhtá kävildiđ tom. Kiđđuv niŋálâs čivgá vittâ äpittes čiivgâ. Vuossâmuu keerdi toh oskeldeteh kuáđi ulguubel manuppaje ahasâžžân. Muádi mánuppajasâžžân čiivgah uáppih vuoijâđ já hárjuttâlškyeteh enijnis saallâs pivdem. Mottoom ääigi maŋeláá peerâ pieđgân já čiivgah vyelgih kiäinusis. ¶ Eidu tom, mii lii lappum, Ulmuu Alge lii puáttám uuccâđ já piäluštiđ .” (KTK05) ¶ Motomijd lavluid lijjii uáppeeh jiejah jurgâlâm já muu mielâst sij lijjii luhostum tast uáli pyereest. Kitaračuojâtteijen tooimâi Kuobžâ-Piäká Ánná (Anna Morottaja), kote meiddei lâi jurgâlâm motomijd lavluid, eres lasseen lavluu “Moskova čuovah” . Ko uáppeeh sierâdii já lavluu párnáilavluid, poosij Irmeli Moilanen njaalgâ läätyid, moh porrojii siämmást. Maŋeláá ehidist Anja Kaarret máttááttij uáppeid viermičihtâm já majemustáá sij vala savnuu. Säävni liegâdij Váábu Mat Uulá Irján (Yrjö Musta). ¶ – Na kostsun tagarijdgis kávná? Ánná pahudistij. ¶ Te Ingvar-uv tuostâi puáttiđ siisâ, kejâdij jyehisai. Puoh lâi tiäđust-uv tego ovdil-uv. Ingvar leehâi vuojâskáápu mii lâi peevdi alne. Tot še lâi aaibâs kuoskâhánnáá, ij lam kuobžâ tom purrâm. ¶ Maid lodeh taheh? ¶ Ovdâskode sahâalmai sehe sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi já värisaavâjođetteijeeh Tiina Sanila-Aikio já Heikki Paltto. Kove: Johanna Alatorvinen. ¶ » Máttáátteijee, maid mun koolgâm porgâđ, et uážuččim olssân ¶ Hupaisa juttu koristaa kasvot ¶ merhâšumeiäiruid. Nubástus lii tuše ráhtuskoččâmus, tasko kuábbáágin kielâst ij lah ¶ Maadâ-Korea ¶ 10. Sämikuávlu jyehi tuáimee staatâ já kieldâ ohtâduvâst kalga leđe tarbâšân vijđes vuáhádâh ¶ Ruávinjaargâ loppâciälkkámuš 2008 kávnoo tääbbin. ¶ 3.3.7 Kolgee čääsih ¶ B. Meetaalráhtulâšvuotâ ¶ 41 ¶ *** ¶ Vuossâmuuh suáldátpääihih já suáldátpäikkiseervih vuáđuduvvojii ive 1918. Suáldátpäikkiseervij njunošservin vuáđudui ive 1921 Suomâ suáldátpäikkilitto maŋeláá Suáldátpäikkilitto. Suáldátpäikkiornijdâh lii toimâm algâivij rääjist koskâlduuhánnáá piäluštâsvuoimij, já maŋeláá meid Räjikocceemlájádâs, paaldâst jieijâs jiečânâs servin tuárjumin syemmilâš suáldát astoääigi makkuuvâšvuođâ já jiegâlâš šoddâm. Suáldátpääihist lii šoddâm viärjukenigâssáid saje, mast puáhtá viettiđ palvâlusääigi ulguubel päccee astoääigi já teivâđ siiviilkuosijd. ¶ 18. Russula consobrina – Polttiaishapero – Njävlismiäruh U ¶ Tuhtuu já kähtee lává nuuvt siämmáá hámásiih, et taid lii viehâ vaigâd iäruttiđ nubijnis. Šiev tobdomerkkâ lii kuittâg kähtee ruopsis čevetiälkku, ko oppeet tuhtuu čevetiäkku lii čappâd. Meid ludij njuunest puáhtá uáiniđ, et kuábbáá šlaajâ ovdâsteijest lii koččâmâš. Kähtee njune lii ucánjáhháá pajaskulij kaavreln já tot tuálá-uv njunes ucánjáhháá pajaskulij ko tuhtuu njune oppeet lii aaibâs njuolgâd já tot tuállee-uv njunes njuolgist ovdâskulij. ¶ Ittinâš joddeeh kiässojii uáppei já Katrin Anja tooimâst pajas, mut saalâs lâi kuittâg jiävttáást hyeneeb; tuše kyehti šaapšâ. Kyeleh kuittâg čuállejuvvojii já vuáššojii potásijguin já juáháš peesâi aainâs-uv smakkiđ vorâs vuoššum kyele. Luhhoost sist lâi kuittâg tommittáá eres evvis fáárust, et sij iä šoddâm niälguđ. ¶ Ánná smietâi ovdebijd krouviehidijdis. Tobbeen ij kuássin lamaš oinum jono. ¶ Hooteel Kollehovi ¶ – Na tom kale jiem tieđe, ettim sunjin. ¶ Uđđâ oppâmateriaalah škoovlâ aalgân ¶ šlaajâ pyeremus tobdomerkkâ eellimsaje raavâd já tom haahâm pivdem ¶ Puh. 0800 17117 ¶ oovdâst Mark 14:53-65 ¶  iševeerbâ  čoovgâs: – Mutâ aainâs-uv Piäkká, eeđâi Monni njiäzunjalmij. ¶ Viiljâžeh ferttiiččii tottâliđ. Sij savâstillii koskânis já ibbeerdškuottii, mon puástud sij lijjii toohâm viljâsis talle áigáá tovle. ¶ Moonnâm keesi já taan čoovčâ láá lamaš säpligeh viehâ ennuv aainâs tääbbin Avveel kuávlust. Tot meerhâš tiäđust-uv tom, et säpligporree lodeh, tegu piehâin, säpligvälli já jieškote-uvlágáneh oppuuh láá puáhtám lasaniđ moonnâm keesi pyereest. Kozzâludij tááhust säpligihe lii anolâš já ávhálâš, mut ulmui já nomâlâsân viljâleijei tâi šadoi šoddâdeijei tááhust hyeni. ¶ Vyesimiärkkumij maŋa poccuuh uážžuh leđe tuoddârist ráávhust čoovčâ räi. Ovdil čohčâpargoi älgim puásuisämmilii paargon kuleh muorjim, kamuvsuoinij čuoppâm, kyelipivdo já jáhálij pajedem. Čohčuv mudoi-uv puásuialmaah rahtteteh táálván huolâtmáin moottorkiälháidis já eres puásuituálust tarbâšum pargopiergâsijdis. ¶ Sämitige čuákkim nanodij ive 2013 ruttâtuálulopâttem. Ruttâtuálulopâttem lâi 43 176,06 eurod. ¶   manesekkâ ¶  ma * Flyygel konsertij várás ¶  váldusäänis, Kammuid nuolâdijnis sun keejâi luhotteemmin ráigánâm suháidis, moi čoođâ paštii kuohtuuh jyelgipeelgih. Iđedist sun lâi kale áigum pieijâđ čapo suhháid juálgásis, mut ij lam vala kiergânâm šlajâttâllâđ taid posâlduvâin. Já sun lâi mudoi-uv nuhhuumin suhháin, ko ij lam kiergânâm ige jiešalnees viiššâmgin vyelgiđ pivtâskavppijd. ¶ Kesiässee táválumosáid ránnjáid kulá vyesimáánu rääjist tirlihhááš . Ritmâlávt livârdeijee suájáiguin, moh láá váhá čuumâld, tot kiirdâs čässuáivi paajaabeln, jorgettist kivkked eres kuávlun já ubâ ääigi piškoot čuhâlávt titiitiiit- titiitiiit. Tirlihháá čuhâlis jienâ kulá Suomâ jaavrij tijpâlumosáid jienáid, mii kulloo koskâkeesi ubâ iijâ. ¶ – Juovlah láá taggaar juhleäigi. Ulmuuh láá talle iloliih já juhloh Jeesus-päärni šoddâm. Sij adeleh skeeŋkâid-uv kyeimi kuáimásis. ¶ Tbilisi I7 ¶ peeleest. Veikkâ sämikielâs peeleest eenikielâlâš olmooš puáhtá sárnuđ suomâkielâ pyereest, lii ¶ juuvâ lijgešoddâmist. ¶ Já mij te njuškijm tohon siisâ, já siämmást juná jo vyejilij-uv. ¶ 200 - 700 ¶ 135 ¶ 42 ¶ Mottoom peeivi piäiváš já pieggâ rijdâláin koskânis. ¶ Juáigus lii poccuu nuottâ ¶ Almossopâmuš, mii kieđâvuš jyehilágán nisonij olgooštem meddâlistem ¶ Mii Hiärrá Jeesus Kristus, kuoskât mii ármuinâd, leehâ váimuidân rähisvuođâinâd. Pase Jieggâ, ellen rähtee, räähti ohtâvuođâ kyeimist kuáimán, mii siskelâšâst ubâ maailmân. ¶   Aiccâm Anarist ¶ Mätkipuhelin, GPS-sajadeijee tâi lijgelyettim jieijâs tááiđuid sáttá šoddâdiđ puástu torvolâšvuođâ toobdâ, mii ij hyenes šoŋŋân mätkipuhelinviärmáduv uulâtmettumist já GPS aaku kuárrándijn lekken tuotâ. Vissásumos lii oppâđ piergiđ ain jieijâs raađijn já mušteđ, et luánduvuoimij vuástá ij kannat tuárruđ. ¶ 1. teddilâs ¶ milij meeri lii ivveest 1995 ihán 2007 lasanâm 2564 ulmuin. Sämmilij oleslohomeeri lii tääl 9425 ¶ 2. Kuldâl olgon pirrâsâd. Maid korrâ jienâid kuulah? ¶ 4. Tarkkuustâl oppâkirje kove 122B. Luvâttâl ¶  Luokkajyehimpredikatiiv: Sukkâr   d. Noomât káártán Kuálhismeerâ jieŋâlumos saje já ton jieŋŋâlvuođâ. ¶ Nuuvt mij joođhijm teevstâigijn. Must ko lii hárjánem puohlágán taavijn rähtiđ teevstâ, te lâi älkkee adeliđ uđđâ ravvuid jotelávt táárbu mield. Loppâloopâst kaandah čaalijn runoid. Talle suoi finnijn rijjâvuođâ rähtiđ luoka suáittimpiergâsijguin jienâ teikkâ nuotâ teikkâ maggaar peri kuldâlittee puáhtus. Taan muddoost Pentti še poođij fáárun pááján. Kaandah algâttáin pargo já forgâ šoodâi bassohäämi, mon pirrâsân šoodâi loopâst ubâ muusikpittá, ko Pentti vaaldij vala kiitaar kietâsis já nuuvt sij soittii oovtâst. Mij jooskâim pargopáájá ton peeivi kuuđâ ääigi. ¶ Lieggâvorrâhiäppušeh láá seegih já keppâráhtusiih. ¶ Räsijuvpohe = Rassiniva ¶  subjekt Aanaarsämmilâšvuotâ meerhâš munjin kielâ sárnum lasseen tom, et puávtám kevttiđ anarâšmááccuh, maid kiävtám maaŋgâin jieškote-uv tilálâšvuođâin sehe meid lávdástâldijn. Ko maaŋgah toskedeh, maid piejâččii paijaalsis tilálâšvuođáid, must taat probleem ij ennustkin lah lamaš, ko puávtám kevttiđ sämimááccuh maaŋgâin sierâlágán tilálâšvuođâin. ¶ Säämi máttááttâskuávdáš Áámmátlâš oppâlájádâs Anarist, mast puávtáh oppâđ tave-, aanaar- já nuorttâsämikielâ. ¶ 3. ohtsâkoddeluokka ¶ – Sun ij lekken---, tuu---, Ante keččâlij ettâđ. ¶ Zoja Nosova – nuorttâsämikielâ algâjalgejeijee ¶ Nuorâičällee västid ¶ čuovjistiäppu 212 ¶ – Pyeri, ete Matti keksee mielâkuvviitâsskipárijd olssis. Ij kiergân kuhástuđ, veikkâ liččijm jeegi alne koskâiijâ räi, enni iätá tutâvâžžân. Ákku tuš moijáá já juátká luámánij čuággim. Matti káččá stáálui luus já tiervât sii ustevlávt. ¶ Suuvâ madâreeččin puáhtá nabdeđ ive 1741 jáámmám Pehr Olofsson (Piättâr Vuolikandâ) Sauva , kiän kálgu Sara (Sáárá) lâi Palto suuvâst. Suuhâ aasâi Sauvajärvist (Sevžjävri). Siämmáin kuávluin assii meid Aikioh, Paltoh já Valeh. Piättâr áinoo alge Samuel Persson (Saammâl Piättârkandâ, 1701–1766) naajâi Brita Mattsdotter (Riijtá Maatinieidâ) Wallein . Sauvah lijjii mielâstum Aikioid. Suhâpuolvâst nuubán sij kavnii pelikuoimijdis Aikio-suuvâst. Saammâl Piättârkandâ Sauva puohâi párnái pelikyeimih pottii Aikio suuvâst. Taažân varrim ulmuuh kevttii suhânoomâ Saua . ¶ toimâttem: Ulla Kurho, ¶ Nuorâičällee västid ¶ Vistig jo puáhtá ettâđ, et “tábáhtus Stuorrâvuonâ” ij lam meendugin áinookiärdásâš Taažâ historjást 1800-lovvoost. Ko ton historjállijd ohtâvuođâid tárkkoo vijđásubbooht, te huámmáš, et maaŋgah markkânsajeh Taažâst lopâttuvvojii radikaalilávt 1870- já 1910-ivij kooskâst. Markkânij lohomeeri kuittâg stáđásmui ive 1910 maŋa já pisoi siämmáálágánin majemuu suáđi räi. Tuše stuárráámusah já ärbivuáválumoseh markkâneh ožžuu juátkiđ “rááhtádlâš (teollinen) vääldikománem” maŋa. Taan juávkun kullii Alattiäju markkâneh, moh tuállojii kidâ 1959 räi. Reisvuon markkâneh nuhhii nuuvt-uv tooláá ko ive 1880. ¶  kođđeem Kii puáhtá finniđ palhâšume? Kielâpalhâšume mieđettuvvoo ovtâskâsulmuid (meid juávkku) tâi siärváduvváid (meid servi, lájádâs) moh láá mávsulávt toimâm merhâšittee vuovvijn sämikielâ oovdedmân tâi siäilutmân. Palhâšume puáhtá mieđettiđ om. kirjálâš, njálmálâš tâi eres áánsuin, moh sajaduveh vijđáht jieškote-uv toimâsuorgijd. Palhâšume puáhtá jyehiđ maaŋgâi vyeittei kooskâ. ¶ 1875 130 ” 165 ” 165 ” 960 ” ¶ 48A Aŋgerias puáhtá šoddâđ joba meetter kukkosâžžân. ¶ 109 ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 11 ¶ HAMMIV OOVTÂST EKOSYSTEEM ¶ Taan ive lii Anarâškalender teeman anarâšpurrâmâšah já toi rähtimravvuuh. Taid lii ráhtám Elsa Väisänen já kumppâsij já maarfij ravvuid Ailâ Maarit Valle. Suoi lává meddei kuvvim purrâmâšâid. Lii ervidmist, et tággáár teema lii maŋgâsân mielâsâš, ko säämipurrâmâšâi resepteh iä táátu kavnuđ masa kosten. Mun-uv lam motomin karttâm márfum kooskâst suáittiđ ravvui tiet čeeppib ulmui. Taan kalender kuuvijd já reseptijd ko keeijâd, te šadda penttâ nelgi. ¶ 3. Puško lii tijpâlâš piätukyeli. Ton roppâ lii virdevijvesâš já tast lii stuorrâ njälmi, mast láá čuhâlis päänih. ¶ Haŋkkâčááná puáhtá sehhiđ saavzâčáánán (Albatrellus ovinus , suomâkielân lampaankääpä) , mii lii njaalgâ, kuulmâ tääsni puurrâmkuobâr. Iärrun lii tot, et haŋkkâčááná lii ivnees peeleest váhá ruopsâdub ko saavzâčááná. Já majemustáá iäru huámmáš mälistem ohtâvuođâst: ko haŋkkâčááná lieggee, tot muttoo ruopsisruškâdin, ko vuod saavzâčááná muttoo fiskâdin teikâ ruánáásiähá fiskâdin. ¶ Ohtsâš kiellân tuáimih sämikielâ stuárráámus kielâ tavesämikielâ já juulev-, maadâ- já nuorttâsämikielâ. Juulev- já maadâsämikielâ sárnuh Taažâ já Ruotâ kuávluin. Nuorttâsämikielâ pelestis tuáimá čonâsin Suomâ já Ruošâ nuorttâsämmilij kooskâst. Tavesämikielâ kevttih ärbivuáválávt Suomâ, Ruotâ já Taažâ kuávluin. Tááláá ääigi kielâ mätteeh láá meiddei Ruošâbeln. ¶ * kiäs taalhâs lii adelum ¶ Bussi orostij já Ánná lavkkij tobbeen olgos. Kaari lâi puáttám suu oovdeld bussiorostuv kuuvl. ¶ Keččim suu čäällim váháš áigáá. ¶ Ohtâgâsâst seelah maŋgâ/ohtâ ¶ Sami piejâi vuáskunis lastikseekân motomij eres kuolij siärván. ¶ “Lep vuáijám káárgun. Mii sajadâh lii 60 o N já 20 o E. Tarbâšep jotelávt iše.” ¶ Čáitálduv algâuási tábáhtusâid jiem mušte ollágin, mut ko prinssâ Florestan koolgâi puáttiđ “areenan” , te čáitussaje uálgispele roobdâst hiäŋgái haškânâm pumbulviermikápulâh, mast sorjájii jyehilágán rääsih já syeinih. Must lâi muorâmiekki puáhánjist já ko mun aldanškuottim tom viermi, te kolgim ruttiđ miehi tuupâst já čuolâstiđ rääigi tom saigânâm viärmán, jeđe vala kiškodiđ tom. Tom porgâdijn muu peruukki koočâi lättei já ulmuuh tiäđust-uv ruáhásii. Teškâlim tom maasâd uáiván já tast maŋa peessim Ruusus paaldân já kolgim cummâliđ suu, mut jiem kuittâg kehtidâm. Nuuvtpa komerdim váháš suu kulij já ettim: ¶ 1 tejâpastem säältih ¶  + Kiđišjuuhâ = Kidisjoki ¶ SáFá2-proojeekt stivrimjuávkku ¶ – Kalga-uv návt fiijnâ haatâ leggistiđ meddâl? koijâdij Nipso. ¶ Sanna Jortikka ¶ 3. a. Kost ohtim tábáhtuvá? ¶ Uárree poođij vuálus muorâst čuoldâ oolâ. Uárree eeđâi: ¶ Kale skaarfâ puáhtá aiccâđ saivâčääsist tälviv-uv. Tággáár härvinâš tábáhtus peessim uáiniđ 26 ceehi puolâšist Aanaar markkânist, Juvduu Vyelemuškuoškâst uđđâivemáánust 2012. Soovđâ čoođâ eiduttâlde uáinoo čáppáámin jieŋâroobdâst já puohčâlist koskâttuvâi poršoo kuoškân. Ohtuunis lodde ájánij tast muáddi peeivi já maaŋgâs siijdâ ulmuin pessii taam iimmâš uáiniđ. ¶ Kejâdimsuálui = Katsomasaari ¶  čappâd) Ostim Lahtos 8 ¶ haldâttâshäämi ¶ šodâččij uápisin. ¶ - Koolgâm-uv mun vyelgiđ meddâl? Ánná koijâdij. ¶ Sämmiláid lii torvejum Suomâ vuáđulaavâst algâaalmugsajattâh, vuoigâdvuotâ jieijâs kielân já kulttuurân sehe kulttuurjiešhaldâšem sämikuávlust. Sämikielâ syeijee säämi kielâlaahâ já sämitige pargoin asâttuvvoo jieijâs lavváin. – Sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuotâ aalmugin ij kuittâg olášuu, ko sämmilij jiešhaldâšem lii räijejum kuoskâđ tuše kielâ já kulttuur, páhudij Sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi Ruávinjaargâst 15.4. uárnejum konfereensâst. ¶ Ärbi ¶ Eeči leehâst kyelifarppâl lohe já stáálupárnááh rekinistev vistig kuávžurijd. ¶ Vyeli-Kuáppil TII.1963 Ala-Koppelo (Uula Morottaja 1945). ¶ Jussa komerdij kuldâleijeidis, já ulmuuh tuáškuškuottii kieđâidis. ¶  akkusatiivhámásâš 6. a. Uusâ káártást maailm stuárráámuu jäävri Kaspiameerâ ¶ Párnáá vuoigâdvuođâi tieđettemčáálus lii tääl almostittum meid aanaar- já nuorttâsämikielân. Ovdeláá tieđettemčáálus almostui juo tavesämikielân pärniäššiváldálii viermisiijđoin ¶ Párnááh puđâldii mottoom áigáá, já juovlâheervah kale šoddii-uv. ¶ Eila Tapiola (2011) ¶ 4. Mii lii mädimus Euroop väldikodde? ¶ Anarâškielâ servi ¶ – Lam-uv mun maka hyeneeb iävtukkâs tunjin ko tot Heikkâ? Hanssâ tiŋgái. ¶ Immeel eeđâi: “Šados čuovâ!” ¶ WWW ¶  tego Novelist halijdim kuvviđ tom, maht puárisolmooš, kote jo vuárdá meddâlpeessâm, loopâst piäsá vaivijnis. Taat juurdâ poođij tast, ko muu mielâst lâi njuolgist eeđân jo väivi uáiniđ ulmuu killáámin tast, et iärráseh kalgeh suu lihâttâllâđ já tast, et sun tiätá, et sun ij innig kuássin tievâslávt puárrán. Nooveel ovdâkove halijdičij nube tááhust mielâstis tevdiđ čyeti ihheed mut nube tááhust sun tobdá jo nuuvt čielgâsávt tom, et suu vyeimih kiäppáneh ige suu roppâ innig tottâl. Tien tááhust sun ij jieš lah innig vises, lii-uv tehálub tevdiđ oles ihečyeđe vâi tot, et pesâččij huápubeht meddâl uáli šiev eellim maŋa. ¶ Čuovviittâspalvâlusah ¶ 5 VUÁLÁDÂHENÂMEH ¶ Kietâtyeji ¶ Oppâmist já identiteet naanoodmist váldojeh vuotân nieidâi já kaandâi jieijâs toimâmvyevih. Kaandah pyehtih tubdâđ luándust toimâm jiärmálubbon ko siste porgâm. Nieidah láá távjá aktiivluboh siste. Aarâhšoddâdmist puáhtá ávhástâllâđ luándoin nanodiđ kaandâi jiešluáttámuš meiddei sijjân omâsub pirrâsist. Siämmáá náálá puáhtá kevttiđ ävkkin nieidâi aktiivlâšvuođâ siste nanodiđ sii jieštoimâlâšvuođâ ovdâmerkkân luándust . ¶ Kielâtipšom, normim já termâpargo sämikielâin ¶ Ohtâ päikki lii eromâš taan kirjeest, Aanaar . Tot lii áinoo nommâ mii lii čaallum viiđâ kielân. ¶ Suomâ lii tubdâstâm sämmilijd algâaalmugin vuossâmuu keerdi vuáđulaavâst ive 1995 já siskáldittám västideijee miärádâs ive 2000 vuáimánšoddâm uđđâ vuáđulaahân. Sämmilij sajattuvâst algâaalmugin asâttuvvoo meiddei laavâst Sämitiggeest (Laahâ sämitiggeest 1995, 1§). Vuáđulaavâ 17§ 3 moomeent mield lii sämmilijn algâaalmugin vuoigâdvuotâ toollâđ já ovdediđ jieijâs kielâ já kulttuur. Vuáđulaavâ 121§ 4 momentist asâttuvvoo sämmiláid sämikuávlust jieijâs kielâ já kulttuur kyeskee jiešhaaldâšmist. Vuáđulaahân ive 1995 toohum nubástussáid kullen asâttui meiddei siämmáá ive, et sämmilij kulttuurjiešhaldâšem olášittee lii Sämitigge. ¶ Omin sanoin © Kotimaisten kielten tutkimuskeskus 2009 ¶ tavas ulapalle päin ¶ — Já muu stuorrâ käärdi — tot-uv lii lappum. ¶ —————————– = maaŋgâhámásâšvuođâindeks ¶ áárvustoonnum Sämitige jesâneh, ¶   91B Maijuuh nähcejeh njeidiđ ¶ Ovdilgo nahareh pottii, te Sáárá tuáivui, et puáđáččij taas stuorrâ čuovjisčalmealmai taan keesi já Issá pisoččij tobbeen kost lâš-uv, lâihân jo vittâ iijâ lamaš meddâlâsâst, liččiiba Máárjá kuumpih purrâm Isá. ¶   7 a. Sáárgu já čääli, maid puurrih jiehti ¶ Salomosuolluuh Q6 ¶ Sij pottii Getsemane šaddokáárdán Oljoväärist. Jeesus halijdij, et máttááttâspárnááh pásáččii toho ruhâdâllâđ suin. ¶ suájásporânijguin = siivenväristyksillä 194 ¶ Paijeelmiärásâš spesiaalraavâdkuástádâsah Ulmui puáhtá sajanmäksiđ váádu tâi puácuvuođâ vaattâm, kuhesáigásávt já merikooskâi tarbâšum spesiaalraavâdvalmâštuvâin já spesiaalpurrâmâšvááljust šaddee paijeelmiärásâš kuástádâsâid. Sajanmáksu lii čonnâsâm meriruutân. Paijeelmiärásâš pivtâstemkuástádâsah Ulmui puáhtá sajanmäksiđ paijeelmiärásâš pivtâstemkuástádâsâid, moh šaddeh váádu tâi puácuvuođâ tovâttem pihtâsij táváliist korrâsub nuhâmist tâi tast, et olmooš ij váádus keežild pyevti kevttiđ valmâš ostum pihtâsijd tâi kammuid. Sajanmáksu lii kuorâttâllâmvárásâš. Jieijâs kuávlu sosiaalpargei väriduvvoo äigi muuneeld puhelinääigist 12.30 – 13.30 puh. 016 687 274. ¶ nuurrâmlaasâ ¶ – Vistig tun laittih muu, et kevttim puástupulverijd já taid-uv vala liijkás ennuv! Tastmaŋa jiem lam šollim tuu paaiđijd olmânáál! Já tääl vala taat! Muu jo váruttii-uv tobbeen pargovyeimitoimâttuvâst, et tun lah suámálâš äijih! Maht te ličij, jis tääl juáđháččih jieš taam posâluhčâm aaibâs jo jieijâd taaidâmiärádâsâi mield? Mun vuálgám taan táálust já tállân! ¶ teedâpááru paineaalto ¶ PREFAATIO LOPÂTTÂS VÁSTUÄÄIGI ¶ já savâstâllâđ. ¶ Luándu já piirâs ¶ - Jiem mun kaačâ, uážuh tast häldee sääni, tiŋgâ lopedij. ¶ Tij kolgâvetteđ poollâđ Hiärá, tii Immeel, palvâliđ suu já vuárnuđ ohtuunis suu noomân. (5. Moos. 6:13) ¶ 1–1,5 kg kiäsádum sälttikyeleh ¶ Jáákup imâštâlâi, mane sij lijjii muštâlâm alnestis nuuvt ennuv: “Mane muštâlijd, et tist lii vala ohtâ viljâ?” ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 217 ¶ Máttááttâspárnááh suttii. ¶ Máret Sárá lii olmooš kote lii tuostâm kuorrâđ jieijâs kiäinuid. Sun lii ubâ eellimääigis lamaš njunosist sehe aktiivlâš pedagoogân, journalistân já čällen mut meiddei kielâpoolitlávt. Máret Sárá vijđes toimâ sämikieláin toovvât suu árvulâš Kollekielâ palhâšume vuástávälden, uáivild árvuštâllâmkomitea. ¶ Pargopitáh ¶ 2. ¶ www.ijahisidja.fi ¶ – Amahân te mun puoh meeci muorjijd nievdâm. Täälvi váráshân mij tarbâšep ennuv muorjijd purrâmuššân. Meid vuorâččâsmuorjijd, pihlejâšmuorjijd já stuorrâjeggijuuŋâid-uv mun nievdâm. Muorjij lasseen nievdâm meid kuobbârijd, ákku puštá uáivis povvâsten já mana kievkkânân. ¶ Albania F7-G7 ¶ Njuovvâmpoccuu piälján piäjoo pilttá já tastmaŋa tot kiässoo njuovvâmpoccui kontturân. Kontturist njuovvâmpoccuuh tuálvojeh njuovvâmlágádâsân, kost toh njuávvojeh. Jieijâs puurrâmpoccuid puásuialmaah njyevih táválávt jo pygálysâst. ¶ Aalmugovdâsteijee puáhtá kyeđđiđ minister västidemnáál njálmálii teikâ kirjálii koččâmuš. ¶ a. Sáárgu väldikode liipu. ¶ mii vuáđuduvá huámmášuumijd. Tutkâmčuásáttâh lii táválávt tärkkilávt räijejum já huámmášume ¶ – Ive 2006 seervi stivrâ čokkânij vittii já toovâi miärádâsâid eres lasseen kielâpiervâlpargei paalhij täärhistmist já kielâpiervâl muotâiästui koččâm maŋa muotâiästutalgoi tolâmist čohčuv ovdil talvâm, kunneejesânij povdiimist siärván (Antti Aarnio- Wihuri, Paavo Hohti já Sammeli Morottaja), Tave-eennâmlii Säämi kielâlävdikode anarâškielâ juáhus já kielâravvimjuávhu koloi ruttâdmist, Tutkâmlájádâsääši ooleest Marja-Liisa Olthuis pálkkátmist seervi paargon 1.7.–15.10.2006 koskâsii ááigán já Anarâškielâ seervi 20-ive juhle orniimist (tollui Säämi máttááttâskuávdáást 16.12.2006). Single “Šaali” almostui 13.12.2006. Jeessânlostâ Anarâš almostui neljii, main ohtâ lâi kalendernummeer já ohtâ tublenummeer. Meid Marja-Liisa Olthuis čáállám “Njobžâvääri jonsahpeivkähteeh” almostui siämmáá ive. Puohâi jesânij meeri lâi ive aalgâst 283 já ive loopâst 271, main ihejesâneh lijjii 209, toorjâjesâneh 56 já ovtâstusjesâneh 6 já kunneejesâneh 3. Ton ive jammii käävci jesânid. ¶ Binna Bánna párnái radio ¶ - Jo-uv majemuš bussi kiergânij moonnâđ? suoi koijâdáin sieđâlume čoođâ. ¶ lasemerhâšuumijd, tâi eksplisiittistem, kuás jurgâlusâst olgospuáhtoo teevstâ ¶ Vástuááigi kunnâkoskoho rääjist: ¶ 1. a. Luvâttâl pääihi šleđgâpiergâsijd. ¶ šoddâm suptâ suddá čáácán. ¶ Veerdi lâi jo jiävttáá eehid puáttám Suáluičiälgán mottoom paaŋki káámpán. Lâš lamaš nuuvt, et äigi ij lamaš kuullâm tobbeen uáli pyereest vâi lâš-uv uážžum jo jieijâs ruuđâid rekinistiđ. Tot lâi koččom mottoom almaa suáittiđ, et halijdičij eelliđ kolliistâlmin talle pasepeeivi páihálâš puásuikäärdist keččâmin, et láá-uv áálduh jo kuodâdâm. Uáináh veerdi lâi lamaš moottorkiälkkávyeijee vááijuv. Jieš tast váháš smietâdim, et vuálgáččim-uv, ko lâi pasepeivi-uv. Arvâlim, et siämmááhân tot lii, ko tuot veerdi-uv lii nuuvt kukken vaijaam puáttiđ teehi. Soováim littosaijeen, et veerdi puátá páihálij sáátus puásuituállee šiljoratkuuttâhân. Ijhân tot jieš liččii táiđám toho vyeijiđ, ko ij lamaš tobbeen kuássin ovdil jottáám. Jiemge mun ostâm tom viežžâđ Suáluičielgist, ko lâi sooppum nuuvt, et lam vyerdimin suu kiälhán já rievváin. ¶ - Kale toos hárján! Hanssâ huikkái maassâd. ¶ LÁJÁDÂSHUOLÂTTEIJEE ¶ Nieidâ já cuábui ¶ H I Ä R R Á , Ä Ä R M I T ( K Y R I E ) ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 105 ¶ Peeivij teeman lii Säämi kirkkopeeivih - ohtâvuotâ Imelân já kuoimijdsân. Tuáivumist lii, et kirkkopeeivijn šadda sämmilij ekumeenlâš já aalmugijkoskâsâš kirholâš juhle já kuáhtámsaje. Kirkkopeeivij ohjelm tuálá siste immeelpalvâlusâid, seminaarijd, konsertijd, elleekuuvijd sehe eres lasseen jieijâs tooimâ nuoráid. ¶ ristemmikroskoop. ¶ “Äigipaajeest 1760 – 1831 iä lamaš magarehkin virgáliih markkâneh Varjâvuonâ kuávlust. Lâi-uv nuuvt, et ij lamaš maggaargin kavpâšem, vâi jotkui-uv kavpâšem tast peerusthánnáá, et virgáliih markkâneh iä tollumgin? Tot, maid tiettip, lii et siseennâm sämmilijn, sehe Kárášjuuvâst, Anarist já Ucjuuvâst (já máhđulávt Kuovdâkiäinu rääjist) lijjii vijđes kävppiohtâvuođah Varjâvuonâ kuávlun. ¶ Puáđidijn mudoi huámášim, et Mošše toolâi nanosávt kiddâ karâstuvâst. Lâi tárbu-uv, ko sijvo lâi huánánâm nuuvt čuuvtij já riehâ ruáškáástâlâi ohtânmaanoost pessijd. Fertteeba páhudiđ, et kale Siberia oppeet máttááttij, veikkâ aaibâs tobbeen ep lamaškin. ¶ – Láá lámáš paseh já juhlepeeivih, sehe iheluámu suullân 20 peivid ivveest. ¶ 44 ¶ Lactarius helvus ¶ b. sárgái 5-8 oolâ kuolijd ¶ – Oho! Liibâ tust mučis piivtâs pajalist, kullui Ááná tyehin. ¶ vuáimán uđđâ säämi kielâlaahâ, mii puovtij puárádâsâid sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođáid. Säm ¶ 59A Tavepoođâeennâm juuvah tulveh kiđđuv. ¶ ääših. Uusâ taid kooveest. ¶ 8. gorilla ¶ mikuávlu kieldah já staatâ ohtâduvah pivdojii nomâttiđ ovdâsvástádâsulmuid, kiäh västidiččii ¶ Tääl kalga cuvnâđ Nipso, kalleebgin naverseehâ, vâi peessâp eelliđ väärist. Forgâ sij lijjii kuárŋum tohon, vääri alne oinij ubâ Muumileve paijeel. ¶   Siämmáá eehid tollui ¶ Marianne (Kirra) Aikio hammiittâsâi vuáđuld ¶ Ko Muumistáálu pyevtittij riidon rievdâm stuorrâ ¶ Moonâi-uv äigipuddâ, ovdil ko sundeh tiälláádettii oppeet olmânáál já Cirhávuodâs lâi tot, mii koolgâi-uv leđe. Na Juhháán-Uuláhân kale väzidijn lâi uáinám, et mij kevlip ubâ paje uálgiskietân, mut ko äigi lâi vala pyereest (iiđeedpeivi), te sun ij cuoigim maiden. Tiiptij tuše uáppá jotteeđ oovdâst. Ij vuálgám Ailâ-uábbi innig njunošân nube keerdi väzziđ, jiemge mungin tiälláádâttâm jieččân ton hoomán, veikkâ syele tom kale váhá lijjim jurdâččâm-uv. Lijjim siijvost, ko oinim maht Ailâ-Váábun lâi keevvâm. ¶ lavluidis pihlejâšmuorjijn. ¶ 9. ¶ Matti Morottaja čáállám já Tanja Severikangas kuvvim anarâškielâ kiđđâaabis Muu Aabis, kiđđâ lii almostum. Kirje lii jotkâ ovdil almostittum čohčâaabisân já toos kullee pargokiirján. Meid kiđđâaabisân lii puátimin pargokirje. ¶ Pilvi aalgât ollâopâttuvâst ¶ Putte naavdâš. ¶ Lasseen konfereensâst savâstâlloo säminuorâi kuáhtám hástusijn já máhđulâšvuođâin sämisiärváduvâst já onnáá peeivi Suomâst. Konfereensâ ääigi kuullâp-uv jurduid rävkkee sahâvuáruid. Konfereensâ teeman lii Nuorâ! – Kii tuu aašijn meerrid? Uáivilin lii hokâttâllâđ säminuorâid uásálistiđ jieijâs kyeskee aašij oovdedmân. ¶ 2.~Kourstorbelweretz (FI 3: 98) tâi Kondhtorbelveredts (FJ 3: 711) 1672/1732, Ordokorkois já Jockijauri kooskâst. T. I. Itkonen tulkkoo noomâ lemin = orjâlâškielân Gotturbealváráš ađai “koddoorpeleváárááš” , mii sátáččij čujottiđ epitáválâš saallâsjuáhun, rääji almoonmân. Noomâ iä tááláá ääigi tuubdâ, mut saje oroččij lemin siämmáš ko Kietkipolkielatskiets. Ličij-uv tast uáivildum tiäváá, mii lii mainâšum leve nubebeln? ¶ Aanaar kuávlust láá maaŋgah tovlááovdâristâlâš ääigi pase saajeeh, tegu Äijih já Ocomâš, sehe ristâlâš ääigimuštomeerhah, tegu Hävdieennâmsuolluuh já Piälppáájäävri meccikirkko. ¶ – Vääldi nube čaalman val, eeđâi Veikko. Junná vaaldij. Nuuvt suoi ostijn kulmâ puttâl goden . Maasâd vyejedijn puohah valdii raammâid. Junná čokkái Anita paaldâst monnjâpeeŋkâst. Sevŋis avdost Junná lâi ruokkâdub já piejâi kieđâs taggaar sajan, et ij lam ovdil pieijâm. Já Anitahân kal suovâi. Avdost lâi jo oles juhle, mut taksialmai kal lâi hárjánâm tágáráid hiärráid já vuájástâlâi täsivávt. ¶ Kođđemân Matti já Ella tarbâšává nube kođđeemsäägi-uv já nuuvtpa suoi väldiv kođđeemsaagijd kuohtuid kieđáid. Läigi páácá nube säägi peln čuijooh oolâ. Rievtis čalme lii puoh älkkeemus kođđeeđ já Matti já Ella kođđeev kuđâliijnijd rievtis čolmijguin. Ákku rävvee Maati já Ela uigâdiđ nube kođđeemsäägi nube säägist orroo čalme čoođâ já keessiđ čuijooh alne orroo lääigi tom čoođá. Návt šaddeh ubâ paje uđđâ čalmeh já kuuđâlm stuáru. Kuđâlijne lii kukke já toos ferttee kođđeeđ maaŋgâid čoolmijd já keerdijd. ¶ “Jieččân sáŋgárlâš Pinokkio!” Gepetto eeđâi. ¶ Mut Immeel eeđâi: ”Tun murâštâh riisiinšado, mon oovdân tun jieh lah porgâm maiden. Tot šoodâi oovtâ iijâ já kuulnâi nube iijâ. Jiem-uv mun šalligâšâččii Ninive, stuorrâ kaavpug, kost äässih paijeel čyetikyevtlovtuhháát olmožid, kiäh iä tieđe mii lii riehtâ já mii puástud, já kost láá ennuv elleeh-uv!” ¶ Ko Iŋgâ lâi kuálmád luokast, te enni viežâi suu uđđâ kuátupááikán Kiäptuveiriidon kuus enni lâi varrim. Iŋgá muštá pärnivuođâ ääigist maht eeči laavij čuoigâđ pääikán riävskákielâid keččâmin siämmást ko eelij poccui kuvlân. Sun lâi aaibâs vielgâd ko čuoigâi pááikán. Riävskáh hiäŋgájii suu vijlâsijn nuuvt et sun lâi “viälgudâm” . ¶ “Mun lam Juuli. Kii tun lah?” ¶ Pääihist lâi omâs nommâ. Kasperist lâi omâs nommâ. ¶ algâkielâ. ¶  ibbeerd, ruškâdâspuursâš ruskuaispussi ¶ Lahtos 2 Aldapirrâs kárttá ¶ Č Agrocybe – Piennarsienet – Kuorâkuobbâreh U ¶ ištâdeh še astoääikuálásteijeid. ¶ 2 Mane ubâ Tanska lii távjá pieggii? ¶ Ko máttááttâspárnááh kullii taam, sij leggistittii vuálusoivij enâmân. Jeesus poođij sii luusâ já kuoskâttij sii já eeđâi: ”Čyežžiliđ, elleđge poolâ!” ¶ – Must lii forgâ varrim-uv. Já iskoseh-uv liččii puátimin, et luuhâđ-uv kolgâččim. Já tääl ko lam peessâm ton nuáidiááhu koozâin, te oro, et puávtám pyerebeht jurdâččiđ luhâmijdân-uv. ¶ – Halijdâm kale. Tuoh kuusah láá hitruus hámásiih. Muumih sulâstiteh ennuv Kussâstáálu kuusâid, Myerji moovtásk muumijn. ¶ Tot vahtâviste, (teikkâ ijhân tot viste ubâ lamaškin tanen ko tast vááilui ohtâ seini alfáárug) lâi suullân kuulmâ meetter kuho, muádi meetter kobdo já siämmááverd olluv. Tobbeen lâi nuuvtkočodum kieddipuhelin “kenttäpuhelin” lasseen pevdi, sehe peŋkkâ, mast ain puovtij vahtâmohe maŋa čokánistiđ já vuoiŋâsistiđ. Vahtâvisteest lâi kale še čuovâ tanen, jis te ličij makaš tarbâšâm maidnii čälistiđ já puátkejeijee “katkaisija” lâi tast paaldâst, mut tot puolij uáli jo harvii tanen, et sevŋâdâsâst lii ennuv älkkeb fakšuđ taggaar sajan mii lii tuossum já vuod čuovâst lii váddásub uáiniđ sajan mast ij lah čuovâ ollâgin. Vahtâsaajeest lâi še kirkis lummolamppu, mon puovtij toppiđ jotteemmookán fáárun já táválávt tot lâi-uv ain sevŋâd ääigi fáárust. Vahtâmuhij mereh vahtâvuáru ääigi iä lam tärkkilávt meridum, kohân aainâs ohtii tijmepeeleest eelij väzzimin ubâ ton vahtâmohe pirrâ. Táválávt tom kiergânij aainâs kuohtii väzziđ tijmepele siste pirrâ, jis halijdij. Vahtâmookán kullii toi vistij siskiipele tutkâm lummolamppuin tuosâmáin, varikkohaali tuáváápele tutkâm, et ijhân räigi lah muuvrân almostum já muđoi-uv, et äšittes ulmuuh iä lihâdâm tobbeen. Vahtâvuárust, mast peenuv lâi fáárust, ij taggaar rääigi skuážurdem ubâ lamaš máhđulâškin, mut peiviv, ko tobbeen lâi vahtâjáágár ohtuunis, te tot lâi kale mottoomnáál máhđulâš-uv. Tot lâi toin lain máhđulâš, et ko vahtâ lâi nubekeččin vahtâsaje, te talle puovtij pyereest-uv viggâđ rääigi skuážurdiđ, teikkâ pijkkađ nuuvt, et vahtâjáágár ij tast maiden tiättám. Návt lâi váháš ovdláhháá tábáhtum-uv já tobbeen haali tyehin muuvrâst lâi-uv räigisaje, mii lâi OA-juávhui tooimâst optum kiddâ. Varikkohaalist lijjii uáináh liijká maaŋgâlágán šlambureh já rakânâsah, moh liččii lamaš turkkilijd miellâsiih já sij lijjii motomin luhostum tobbeen maidnii joba rođeldiđ-uv. Pennuuh lijjii kale tagareh, et toh tállán almottii, jis kiinii ulmuid, teikkâ miinii elleid lihâdij tain aldasijn. Toh almottii še tom, jis kiinii ulmuid lihâdij ton assaas muuvrâ nubebeln. Togobeht, kogo lâi tot muvrâ, lâi taggaar meetter alosâš aladâs, mii lâi lamaš vaarâ mottoomlágánin kuormimšalden. Tot-uv lâi optum betonist já nube keejist lijjii raapah ton oolâ. Turkkilij vahtâsaje lâi togo paaldâst – muuvrâ tyehin, ige tot oinum kuovlâlhánnáá paijeel muuvrâ. Kesälä Heikkâ ciähuttij-uv, et tom muuvrâ paijeel uážžu kale kuovlâlistiđ, jis äšši váátá, mut muđoi kuovlâlmijd kolgâččij šeštiđ, ko tot lâi turkkilij paalgâs. ¶ Sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusah ¶ Koškejolgâdâsâst iälustii stuorrâ šaddoporreeh já piäđuh ¶ Säämi kielâlävdikoodán, mii joođeet säämi kielâohtsâšpargo já mast láá ovdâstum puoh sämikielah, nomâttuvvojii pajan 2008-2011 Suomâ ovdâsteijee jesânin: tavesämikielâ Vesa Guttorm (väärrin Petra Biret Magga), aanaarsämikielâ Petter Morottaja (Ilmari Mattus), nuorttâsämikielâ Erkki Lumisalmi (Jouni Moshnikoff). ¶ skarfâ ¶ SPR uáiná šoŋŋâdâhnubástus vijđásub ohtâvuođâst: oovtmanolâš pirâskuormiittâs já lasanâm luánduriggoduvâiguin ávhástâllâm taheh vuáháduumeest váduháá. Siämmáš tuálá tiäivás meiddei sämi-iäláttâsâi já eellimhäämi/áigápuáđu vuáhádume nubástum šonnâdâhnubástustilán. SPR tiäddud, et sämisiärvádâh vuáháduvá šoŋŋâdâhnubástusân pyeremustáá nuuvt, et háváduttem tovâtteijeeh kepiduvvojeh já siämmást ovdeduvvoo Säämi ulmui, ellei já luándu suvdemnaavcâ siäilum. ¶ miärkkámeeccist = sumuisessa metsässä 139 ¶ kirno, kirno = kirnu ¶ ruvdán ¶ Motomin 1950-lovo loopâst ko lijjii šiev lyemeiveh, te luámánijd kannattij tuálvuđ Kárášjuuhân taksijn teikâ eres autoin. ¶ vänisálttáás merâsaivâčääci. ¶ âhááh kalgeh nuávdittiđ laavâ ¶ 80 cm ¶ Talle Immeel čuárvui Moosesân: “Muštâl taam Israel aalmugân. Tij leppeđ jiejah uáinám, maht mun lam kuáddám tii kuáskimsuájáiguin já puáhtám tii jieččân luusâ. Ubâ maailm lii muu, já mun halijdâm, et tij leppeđ muu jieččân aalmug.” ¶ Vielgis muotâtäsni ton paaldâst suonjârdij mottoom áigáá imâšlâš kirkkâdávt, talle tot suudâi já himppáristij lapsekuáškánjâsân. ¶ Atlant Taažâ Ruotâ Suomâ ¶ - Jiem mun tääl ááigu savâstâllâđ, takkâ! sun eeđâi jeđe peškâlij uuvsâ kiddâ almaakuáhtás njune oovdâst. Siämmást sun muuštij eenis, kote ain lii koččom leđe ustevlâš ulmuid. Ánná muuštij meiddei, maid Piirit kullui mottoom okko tassaaš, ko suu kuvlân lijjii iällám mormonih. Lijjii-uv lamaš nuuvt siđhes ulmuuh, et iä vala kuálmád keerdigin oskom, et Piirit ij áigum siigijn savâstâllâđ. ¶ alme vuástá, ¶ Nuorâirääđi saavâjođetteijee Niila Rahko lii tubdâstâsâst ilolâš: ¶ Taažâ tavemus uási lii Ruija . Tast kiävttoo meiddei nommâ Finnmark , syemmilij eennâm. Nommâ puátá uáli tovláá syemmilâšasâmist. Taažâ, Ruotâ já Suomâ tavemuin oosijn eellim lii uáli siämmáálágán. Mađhâšem, kyelipivdo já puásuituálu láá tergâdumoseh iäláttâsah. ¶ Kyelimoheh ¶ Marja-Liisa Olthuis ¶ Liettua ¶ Jis páácá rähisvuođâttáá, tot lii hyenes lukko, mut tot lii luhottesvuotâ, jis ij jieš pyevti rähistiđ. (Albert Camus) ¶ Biodiversiteetsopâmuš syeji ovdán ¶ Kreikka ● ● Skandinavia njargâeennâm ● ● Italia ¶ Almosčuákkim tuhhiittij lasseen ovtâskâsčuággásijd sektorkuáhtásijd uulmijd já tai budjetijd el. hiäđukocceem, kielâlij vuoigâdvuođâi, sierânâsprojektij já Saijoos palvâlemohtâduv uásild. ¶ Yle Sámi Radio lii Yleisradio sämikielâlâš radiokanava, mii kulloo miätá Säämi, sehe Ruávinjaargâst. Kanava puáhtá kuldâliđ še interneetist. Toimâttâsah láá Aanaar markkânist, Ucjuuvâst já Iänuduv Käresavonist. Merikoskâsiih sämikielâlâš radiovuolgâttâsah algâttuvvojii Suomâst čohčuv 1947. Vuolgâttâssaijeen lâi Oulu já vuolgâttâsah kullojii koskâkuhes pááruin vuossaargâ tme 19.15 – 19.30, mut jo ive 1948 Samii Litto -servi arvâlij sirdeđ vuolgâttâsâid Ruávinjaargâ rádiosajattâhân, mii lâi talle valmâštuumin. Uđđâ äigi sämikielâlâš radiopargoost Suomabeln aalgij roovvâdmáánust 1968, ko vuossâmuš tijmepele kukkosâš ohjelm vuolgâttui. ¶ Biodiversiteet tile pyeredem várás láá Suomâst ráhtám aalmuglijd biodiversiteetstrategiaid. Biodiversiteetstrategia olášuttem stivree Suomâ luándu maaŋgâhámásâšvuođâ suojâlem já pištee kevttim aalmuglii strategia já toimâohjelm 2006-2016 olášuttem já čuávvum ovdedeijee pargojuávkku (nk. Biodiversiteetpargojuávkku ). Sämitige oovdâst pargojuávhust sämitige saavâjođetteijee. Oovdeb, ive 2006 rääjist ihán 2016 räi vyeimist lamaš strategia koolgâi uđâsmittiđ biodiversiteetsopâmuš uásipeličuákkimij já EU miärádâsâi tiet. Strategia uđâsmittem valmâštâllâm algâttii jo ive 2010. Sämitigge uásálistij strategia valmâštâlmân nuuvt, ete vaikuttij haldâttâsráđádâlmáid, artikla 8(j)-pargojuávhust, biodiversiteetpargojuávhust, adelij ciälkkámušâid já ráđádâlâi strategiast virgeomâháiguin. ¶ LUUK. 24: 13 – 35 ¶ Aalmuglâšlaavlâ lávloo jyehi saajeest, kost tuálloo sämmilij juhle. Táválávt tot lávloo čuožžâd. ¶ Skandinavia = Skandinavia ¶ 77 ¶ Moonnâm ive mun kavnim rotolum kieddirääjist ton tovláá lavŋemilo pasâttâsâid, já keččâlim tiälláđ taid algâháámán. Mun valdim tast vala kuuvijd, moh láá taa uáinimnáál. ¶ muottuu vyelni. ¶ Toh, kiäh lijjii lamaš Jeesus fáárust, muštâlii, maht sun kočoi Lasarus häävdist já cuuvnâi suu jämimist. Taan tiet, ko ulmuuh lijjii kuullâm, maggaar merkkâtavo Jeesus lâi porgâm, sij vuolgii stuorrâ juávhoin suu oovdeld. Fariseuseh sarnuu koskânis: ¶ Vierccâ, paas áldu já Kuáđááčielgj ävri ¶ Liddel-Scott puárásub teddilmeh kávnojeh meiddei digitaallâš häämist interneetist. ¶ Pocahontas ¶ Jiem nuuvt tärkkilávt tuubdâ ráámmât, mut orom muštemin et Lasarus uábih láin Maria já Martta, kiäh hiäđástuin tast, ko viljâs jaamij. Kidron leeveest lii kirkko-uv, mon olgosiäinân láá mosaiikijn rahtum tai ulmui koveh. ¶ Riipâst kuullum addâgâsadelem já lohđuttâs táhádâs kulá eidu mijjân. Sudopestim säänih láá vissáh, tastko toh láá Immeel lopádâs mield suu jieijâs säänih. Immeel sikko Kristus keežild puoh sudoidân meddâl. Suu iävtuttis ärmittâs piästá mii luovâs já addel mijjân pyeri uámitobdo. ¶ Tááláá ääigi motomeh eennâmtááluh láá spesiaališum toollâđ niŋálâs šoovijd ađai šaheniŋálâsâid já ores šoovijd ađai šaheorásijd . Ohtâ šaheniŋálâs puáhtá kyeddiđ häävild paijeel love šavečivgâd. Luándust šaheniŋálâs huksee čivgáid peesi, et hiŋgâlist kalgeh leđe valjeest timmâ oolgah. Siämmáá ääigi šaddee čiivgah taheh šav ečivgâčurruu . Iäskânšoddâm čiivgah láá uceh, vuálá kilupiälásiih. Njoomâttijn šaheniŋálâs livvâd eerti alne, amas tuolmâđ čiivgâid. Siemin čivgiih tarbâšeh lieggâlaampu, mon vuoluubel toh mielâstis čokijdeh pihtlâttâđ. ¶ Sämimáttááttâs tááláš tile muuneeld maccâm kansaškoovlâ ááigán, kuás sämikielâst ij lamaš sajattâh máttááttâsâst já sämmilij kielâmolsom ovdánij jotelávt. Sämikuávlu ulguubeln ässee sämipárnái já -nuorâi tilálâšvuotâ sulâstit sii äijihij já ááhui pärnivuođâ tilálâšvuođâ. Ko kielâ ij máttááttuu škoovlâst, te sárnooh pääccih luuhâm- já čäällimtáiđuttemmin jieijâs kielâst. Kielâ sárnoi meeri kiäppán iäge uđđâ kielâ kevtteeh lassaan. Hiäjumustáá kielâ mätteeh monâtteh kielâš jo-uv ollásávt tâi kielâ ij ovdán, ko revitalisaatiolâš kielâ kirjálâš haaldunväldim ij lah máhđulâš. ¶ Tijdâlamppu lii taikalamppu – mut mii lii Skuáppu? ¶ Mutâ aalgâst Peivee ferttee ¶ Nieidâkyevtis váháš imâštâláin, et manen kyessi haalijd eidu lahcâmielhi, ko lahcâ táválávt ain váldoo meddâl mielhialn vuojâ kirnom várás. Na äšši čielgâi, et saahâ lâi loppimmielhist. Ton puudâ ko Iŋgá eelij viežžâmin kyele riddokiällárist, te Ailâ vaaldij skääpist loppimmielkkikuálá já pastem – leibi já vuojâ lâi kyesist alnees. Ton siämmást Iŋgá meid česâttij jävrriddoost sälttikuolijnis já teškâlij piävdán kyesi njune oovdân. Uccâ Juhháán kejâstâl kyele, jeđe koijâdist: ¶ Lemmee siijđoh ¶ Uásálistmist tilálášvuotân almottuvvoo jogo šleđgâpoostân tâi puhelimáin Irmeli Moilanenân (irmeli.moilanen(at)samediggi.fi / 050-5691255) majemustáá majepaargâ 16.9. Tilálâšvuođâ puáhtá čuávvuđ meid streaming –vuolgâttâssân internetčujottâsâst sogku.fi/live. ¶ Pengilly 18.7.98 lávurdâh. ¶ – Maht sij talle uáinih olgon, ko lii nuuvt sevŋâd, Tobžâ imâštâlâi. ¶ muuršâ. ¶ Njäähi – kolmâ čaasij kyeli ¶ sukkârin. ¶ Taažâ sämitige president Egil Olli iätá lemin uáli ilolâš tast, et ráđádâlmeh peessih tääl joton. ”Tegu tiettip lii lamaš mottoom verd sierâmielâlâšvuotâ ráđádâllâmvuáváámist, eromâšávt Taažâst, mut ko mij tääl tiettip, et Suomâ já Ruotâ sämitigij já toi enâmij haldâttâsâi kooskâ lii oovtmielâlâšvuotâ, te algâttem ij uážu leđe Taažâst kiddâ. Tääl halijdâm kevttiđ tilálâšvuođâ pyerrin já rämidiđ Suomâ já Ruotâ táássážân ovdánâm fiijnâ já šiev prosessâst já mielâst vuárdám et porgâškyettip tain historjállijn toimáin: uážžup áigá sämisopâmuš kuulmâ tave-enâmist, mast aassâp”, juátká Egil Olli. ¶ ● Keevti tuše čapo šleđgâpiergâsijd. ¶ – peli dl mielkki ¶ – Väärpih, moh lohhojeh še päikkinommân 226 ¶ b. juuvâ já merâluovtâ sárgáid 7 já 8 ¶ 3. People speak . . . . . . . . in Britain. ¶ Váijuvâš teikâ maŋanum ucâmušah iä kieđâvuššuu. ¶ 1. Lyophyllum connatum – Nurmitupaskynsikäs – Sinomiehtâkozzâh U ¶ Stivrâ savâstâlâi oovdânpyehtimijn, maid taheh puáttee haldâttâsohjelmân lävdikuudij valmâštâllâm äššikirje vuáđuld. ¶ Saijoos kietâtyejipáájáid olášutteh 1.7. - 15.8.2014 koskâsii ääigi argâpeeivij tme 11-17. ¶ Lijjim talle viiđâ ihásâš, ko vuolgijm enijnân eelliđ Kaamâsist käävpist, sáttulâžžân munnust lâi Nuuvdi Vuolli Peku-hiäppušáin. Tot lâi kiđđâtälvi-iiđeed, máhđulávt njuhčâmáánu, ko vazzijm enijnân Nuuvdibel já muštám pyereest tom vyelgim, ko čokánáim paldluvâi ruávu vuálá riehân, mut toos muštokoveh noheh-uv. Puátteš muštokove lii tot, ko leen Kaamâs Taka-Laapist já tobbeen lii kuhes kävppitiskâ, mon tyehin lii kävppijâs já nubebeln tiiskâ vuástá mieigâd Haanu Hanssâ kaljaputtâl kieđâst. Jiem tiäđustkin tubdâm suu, veikkâ noomâ vaarâ lijjim kuullâm, mut enistân kuullim maŋa suu noomâ. Enni oostij purrâmâšveerkijd já vala muáddi appelsin, moh lijjii jurbâseh já piäiváá ivnásiih. Tast ovdâskulij muu puáttee muštokove lii tot, et lep vyeijimin hiäppušáin Hästimruáváá máddáápele vielti pajas, suullân tááláá Mäenpää luoddiäru puotâ já táátum enistân appelsin, maid sun oostij. Veikkâ lii puolâš, sun lyeddee, ađai kyeree munjin nube appelsin (nubbe páácá tullijâžžân pááikán) já ko piejâm oovtâ pitá njáálmán, te smakkâ lii nuuvt njäälgis, et ij määti ubâ čielgiđgin, njuolgist eeđân almalâš. Puurâm taid appelsinpittáid já enni-uv váldá mottoom. Toos muštokoveh noheh. Vaarâ poođijm maasâd já vazzijm miibel, mut tast jiem mušte innig maiden. Ko appelsinist puátá saahâ, te Haanu Hanssâ já Mäenpää luoddiäru puátih tállân mielân. ¶ Pákkumeh eteh, maid Immeel váátá, já oskotubdâstâs muštâl, maid sun skeŋkkee. Eeči mii -rukosist mij pivdep, et Immeel jyehi peeivi adeličij mijjân vuoimijd nuávdittiđ suu táátu já osko sunjin. ¶ – Na munbâ suáitistâm tohon poolisân, te tallehân tast kulá eenâb, Kuáski meridij jeđe vuolgij riddoost tupán. ¶ Sopâmuš ratifisistii Suomâst ive 1986. Sopâmuš olášuttem kocá komitea, mii kieđâvuš nisonij olgoštem meddâlistem. Sopâmuš ij ana sistees eromâšávt algâaalmugnisonáid kyeskee miärádâsâid, mutâ sopâmuš olášuttem koccee komitea lii avžuuttâsâin kiddim eromâš huámášume algâaalmugnisonij oovtviärdásâš máhđulâšvuođáid uásálistiđ ohtsâškodde-elimân já finniđ täsiárvusâš palvâlem já kohtâlem. ¶ Peeivih monnii kuuloold. Piäđukyevtis vuolgijn ain motomin meddâl jeggiriddoost, mut ain kuittâg almostuin muádi peeivi keejist uđđâsist tohon já algijn huksiđ maid tâl te ležžâv huksimgin. Eidu talle, ko piäđuh láin meddâlist, te monij siste aalgij kulluđ skooppân ja forgâ manekoorah algii cuovkkânâddâđ. Ovdemustáá cuovkkij koorâs Vuolli-vuossmuš, jeđe Nuuvdi-nubbe já vala Kaabi-kuálmád-uv, mut talle Ristin-riävská siähánij rekinistmist, ijge innig kiergânâm adeliđ loppâčivgáid noomâid. Sun jurdelij ohtuunis: ¶ Kuuloold mielâkiddiivâšvuotâ radioamatöör kuáttá lasanij já meridim čođâldittiđ “kokelasluoka” . Tađe ovdil ferttiiččij luuhâđ kuittâg šleđgâoopâ tommittáá, et addiiškuáđáččij šleeđgâ lattim. Nuuvtpa skáppojim puoh tehálumosijd oppâkiirjijd tađe várás, luuhim taid iäljárávt, jeđe ko te uskum jieččân lemin tuárvi pyereest “oppâm” , te moonnim loppâkeesi 1971 radioamatööriskosân Oulun. Iskos jieččân mielâst moonâi aaibâs pyereest, jeđe čohčâmáánu vuossâmuu peeivi poođij Postâ já Lennätinhaldâttâsâst lope, mon stemppâlistem máksu lâi 15 märkkid já 20 pennid. Siämmáá reeivâ fáárust poođij še sajattâhtubdâldâh, mon uážuččim kevttiđ jieččâm radioamatöörohtâvuođâin. Tubdâldâh lâi OH~9~TR já tot ličij vyeimist čohčâmáánu 30 peeivi räi 1974. ¶ Taat nubbe kove lii valdum koskâpeeivi. Nube kooveest muoi ušteen tuin, ko ákku váldá digikuuvijd já suhá. Mun kuddim stuorrâ kuávžur já tun kuddih puško. ¶ 1 Čääli kuuvijd, moi aašij keežild rottá lii miänástum. ¶ ennuv ráhtulâšvuotâ. ¶ Siäiluttem já kevttim ¶ Saulist šadda 1 Sam 9:1-10:27 ¶ Parlamentaarlâš rääđi ¶ Mut eeči eeđâi palvâleijeidis: ”Toommâđ viežžâđ muččâdumos pihtâsijd já kárvuttiđ sunjin taid. Pieijâđ suormâs suu suormân já kammuid suu juolgijd. Pyehtiđ pyeidis käälbi já njuovvâđ tom, purâdop já ávudop. Muu kandâ lâi lappum, mut tääl sun lii maccâm.” ¶ - Tast kale kuullim-uv, et lijjih tobbeen mut ton maŋa jiem lah šoddâm čuávvuđ tuu lihâstuvâid tađe eenâb. ¶ 46A, 49A, 50B, 50C, 54A, 55A, 55B, 60A, 60B, 61A, 64B, 65A, ¶ Ráámmát čaalâsojij usâttâh ¶ c. koskâpittá ¶ Aalmugjeessân- já poolitlijd vuoigâdvuođáid kyeskee almos-sopâmuš ¶ 6. Sorjoot kyele peeccih vuáluskulij já leškii ton njáálmám čääsi posâdemáldá paajaabeln. Kogo čääci mana meddâl? ¶ 70 rammid Oivarin-vuojâmargarin ¶ Espoo C5 ¶   maaŋgâ¬hámásâšvuotân Ohtsâštave-eennâmlâš nuorâi konferens uárnejuvvoo Suáluičielgist roovvâdmáánust. Konferens pištá kulmâ peeivi, mii álgá tuorâstuv 13.10 já nohá lávurduv 15.10. Konferens váldutoimâlâš uárnejeijen tuáimá Sämitige nuorâirääđi. Konfereensân láá puátimin meid Taažâ já Ruotâ nuorâiraađij jesâneh. ¶ SVEITSI ¶ s. 194 ¶ jieŋâsááhá = jääsaha ¶ Totkee sijđo ¶ Siilâk lii uáivádâkyeli, mii porá iänáážin ellee- ¶ Uásipeličuákkimân já ton miäldustábáhtussáid uásálistii ohtsis suulân 20 000 olmožid pirrâ maailm 194 sierâ staatâst. Suomâ uásálistij čuákkimân uássin Euroop Union delegaatio. EU- staatah hämmejii ohtsii uáivil koordinaatiočuákkimijnis. ¶ Mane maaŋgah elleeh pyehtih purrâđ ¶ Kuvviittâs Piäkkáá Aavni (Aune Kuuva) kirjeest Riävskánieidâ. ¶ Keuruu 2009 ¶ lohhojeh ihejesânin 18 - Ruotâst 2 - Sääksist 2 ¶ Talle ko peessim suátivievâst, kolgim aaibâs tuššeest älgiđ, iä lam ko toh pihtâseh pajalist moh lijjii vyelgidijn, armeija takki te lâi mast lijjii poleteh čuoppum, tot lâi maid finnejim armeijast. Venneperist juohhii tälvipihtâsijd, mutâ maŋanim, lijjii jo kiergânâm jyehiđ taid ko mun moonnim tohon. Tast lâi kravatti, tuáppejim tom já pieijim lummâsân, ettim vala: finnejimhân mun-uv maidnii tälvipihtâsijd. ¶ ullorääsi tupasvilla ¶ Lasetiäđuh já almottâttâmravvuuh. ¶ EI: Ij-uv vijne lamaš pyeri? ¶ jorbejum stuálppu ¶  ‐Habitiiv Myerji já Hirškikkâ-uv irâttává jurâttiđ jurbâ pááluid, mutâ sunnuu hammimkaasijn šaddeh kuhes, segis mááđuh. ¶ Tave-Amerikâst ¶ - Tot äšši lii vissásávt-uv tääl oornigist, jeđđij Kaari. ¶ 4. a) Moin vuovvijn maaneest ovdáneijee lode šohânâs ¶ Ovdláhháá Sämikulttuurkuávdáš Sajos valmâštume lii Aanaar markkân já Sajos markkâniis-tuuškuottum meid aalmugijkoskâsâžžân kongres- já tábáhtusčuásáttâhhân. Markkânistemtooi¬mah vuáđuduveh ellee já rievtis sämikulttuurân. ¶ já kyeleh. ¶ Kapernaumist lâi kunâgâs virgealmai, kiän alge lâi puocâmin. Ko sun kuulâi, et Jeesus lâi puáttám Juudeast Galilean, sun vuolgij Jeesus kuuvl já piivdij, et taat puáđáččij pyerediđ alge, kote lâi alda jäämmim. Jeesus eeđâi sunjin: ¶ – Algâkuorijááh – Alkukuoriaiset ( Archostemata ) tuálih siste vuálá 50 šlaaijâd. Juávhu šlaajah láá puoh algâlumoseh. ¶ ja šoŋŋâdâhdiagram ¶ Täsivääldi president Tarja Halonen ton lasseen et sun algâttij saavâs, sun meiddei lopâttij ton orjâlâškielâ sanijgijn, mut mii tehálumos, sun nomâttij savâstis sierâ anarâškielâ já nuorttâlâškielâ. Tot lâi vuossâmuš kerdi nomâlâssân väldikode alemuu tääsist adelum tubdâstem. Halonen kuoskâttâlâi vijđáht sämmilij aašijd kielâlaavâst škovlimašij já eennâmomâstusvuoigâdvuođâi pehti aalmugijkoskâsâš ILO-sopâmušân já tuáivui et ohtsâs tave-eennâmlâš äššitobdeepargojuávkku kavnâččij čielgâ čuávdus, mon puávtáččii tuhhiittiđ nuuvt Tave-enâmij sämitigeh ko ääšiuásálij enâmij haldâttâsah-uv. Sun nomâttij vala sierâ kaavpugijn ässee sämmilijd, ko maaŋgah sist halijdeh siäiluttiđ já ovdediđ sämmilâšvuođâs já nuuvtpa sij pyehtih-uv toimâđ jieškote-uv kuávlust Suomâst “šalderähten” sämmilij já eenâblovoaalmug kooskâst. ¶  tuše Kainuu 12 ¶ /tuhhiittemvuáhádâh (tegu kielâtutkos) uárnejum, noomât säämi kielârääđi äššitobdeelävdi ¶ Artikla 8(j) olášuttem ¶ sijđoh: 75 s. ¶ 17.10 Vááimu aššijn 20.00 Käävci uđđâseh ¶ – Jáá, kyesih te täiđih leđe puátimin, sun pahudist. Eemeed, piejâ tääl vala muáddi taldrik piävdán, jis kuosijn-uv lii nelgi! sun rävvee. ¶ – Jáá, puoh kaavpugliih vâi tot tuu vivvâsaasâ? ¶ – Enni, lii tot komme, Aino imâštâl, – ko muái Sannain sierâdeen škoovlâ, ¶ škovliittâsân lijjii ucâlum 48 uápped, main 39 väljejuvvojii škovliittâsân. Ive 2004 räi amnâs ¶ Máttáátteijem Erik Järvelä, kote lâi kieskâd peessâm suátivievâst vyelikersanttân lâi äŋgiris valastâllâm piälušteijee já tuárjoo. Sun avžuuttij škovlâlijd valastâllâđ jyehináál, pievlân kaččâđ já väzziđ sehe tälviv čuoigâđ já luisteliđ, ko toh liččii tárbuliih škovlâlij sävrivuotân. Suomâst lijjii lamaš čuoigâm maailmmiäštárkištoh kieskâd kostnii Maadâ-Suomâst já syemmilâš čyeigeeh lijjii piergim tain uáli pyereest. Jyehi ive uárnejuvvojii še škoovlâikoskâsiih čuoigâmkištoh kostnii eres saajeest ko Kaamâsist - Avelist já Anarist iänááš. Erik Järvelä lâi movtijdâm täin kištoin nuuvt čuuvtij, et mist-uv lijjii čuoigâmkištoh Kaamâs škoovlâst, main kolgâččij valjiđ ovdâsteijeid täid škoovlâikoskâsâš kištoid. Mun lijjim mielâstân koorâs čuoigâđ, mut muu ruokkâdvuotâ ij kelijdâm čuoigâmkištoi räi. Muu veerdi Veikko lâi rammum eres škovlâskipáráid, mon koorâs mun liččim čuoigâđ, mut ko must iä lamaš lukkâsaveheh, te jiem puáhtám makaš uásálistiđ toid. Tuođâlávt mun kale liččim finnim škoovlâst tagarijd savehijd, mut muu ruokkâdvuotâ nuuvâi koskân. Nuuvtpa tuuttim leđe tuše keččen tain čuoigâmkištoin. Pyeremusah čyeigeeh, moh muu mielân paccii, lijjii Poorti Matti já Perunka Irja. Sun ušom piergij pyereest tain škoovlâikoskâsijn kištoin-uv ađai ušom vuoitij jieijâs sarja. ¶ – Jáhá. Mun kuullim Liäinást, ete tist lii onne sierâpeivi. Kal sierah láá muttum muu pärnivuođâst, Heikkâ imâštâl ko keejâd párnái tááláid sierâid. ¶   Tuomas-Aslak Juuso ¶ 64 ¶ Pihâštullâlássááh 1:2 B 20 Naŋŋâvuonâst, mon tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ Vuolgijm tuorâstuv iđedist Avveel kirdemkiädán. Kirdemkiädán ulmuuh pottii jieijâs autoin teikkâ Inari event -autoin. Mij puohah lâim 44 ulmud já suullân peeli lijjii párnááh, toho pottii masa puoh Kielâpiervâl párnááh, sii vanhimeh, puoh anarâškielâlij luokai uáppeeh, sii vanhimeh já huolâtteijeeh. Luhhoost peesâim vyelgiđ máátkán, ko eidu lâi lamaš Finnairist kirdeelakko. Mätki piištij 1,5 tijme, já lâi hävski kirdeđ ko jiem lamaš kuhes ááigán kirdám. Helsig-Vantaa kirdemkiedist koolgâi vyerdiđ laavhâid moottoom ääigi, já ko laavhah lijjii finnejum, te mij vaazijm buusin, mii vuordij parkkisaajeest. Bussi vuojij mii hotellin, mon nommâ lii Scandic Continental, já tot lii alda Helsig kuávddáá. Vuosmužžân mij viežâim viste čovduid mii vistijd, mii viste nummeer lâi 626. Tállán ko lâim tuálvum tävirijd vistijd, te moonâim puurrâđ hooteel jieijâs ravintolan, mon nommâ lâi Lastu. Čiččâm ääigi mist algii ráp-hárjuttâsah: hooteel, ovdâskodde, ucceeblovo-ovdâsteijee, Siätutáálu, Wihuri, Chico’s, hooteel, já tom rääpi lâi sannim Heli Aikio, já mon aanaarsämikielâ uáppeeh ovdâškoovlâst čiččâd luokan lavluu puoh soojijn, kost eelijm. Majemužžân ton eehid mist lâi media-info, kost sáárnuim et maid toimâtteijeeh vaarâ koijâdeh mist párnáin já vuorâsulmuin, já maid toid kolgâččij västidiđ. ¶ já nohádij luholâžžân ¶ Kuáskim mannee cuáŋuimáánu loopâst tâi vyesimáánu aalgâst 1–3 vielgis mane, main láá kuovgisruškis tiälhuh. Niŋálâs láálá taid suullân pelnub mánuppaje. Jis pessim luhostuvá ađai uđâgááh saddeh eenâb ko ohtâ, te nubbe uđâgâš kooččât korâidis maŋgâ peeivi maŋeláá já tondiet puárásub uđâgâš lii távjá čuuvtij stuárráb ko nuorâb. Uđâgááh kištodeh korrâsávt purrâmâšâst já puárásuboh já kievrâbeh uđâgááh távjá koddeh-uv nuorâbijd obijdis já viljâidis. Šodâdijn uđâgááh teddih tuše 85 g. Uđâgâš tâi uđâgááh láá vaanhimij tipšoost suullân 65–80 pirrâmpeivid já kuohtuuh vanhimeh kurppov purrâmâš. Kuittâg tuše pyeremui raavâdiivij ääigi toh nahciv šoddâdiđ kyehti tiervâs uđâgáá, moh piergejeh puátteevuođâst-uv jiečânis. Puáris lodeh tálvásteleh Säämist, mut nuorâbeh värrejeh roovvâd-juovlâmáánust Maadâ-Ruotân, sehe Koskâ- já Maadânuorttii-Euroopân já mäccih Sáámán njuhčâ-cuáŋuimáánust. ¶ Tarbâšeh: ¶  kvanttoreh: Almottâslattim lii meridum juávkku-uásádâhkuáhtásávt. Lasetiätu kávnoo jieijâd ohtâduv almottâtavlust já tupemaapist. Almootmáin tábáhtusâin toh šaddeh hovdâidâd tiätun, mon maŋa toid puáhtá tarvaniđ tállán vuáđuohtâduvâstâd já juávkku-uásáduvâstâd. ¶ Kielâmovdijdittee ¶ Juhánâs já eres máttááttâspárnááh imâštillii já keččii Jeesusân. Posâččij-uv Jeesus sii juolgijd? Sunhân lâi sii jođetteijee já máttáátteijee. Mut ij kihheen ettâm maiden, já Jeesus poosâi sii juolgijd. ¶ ‐ uv. Kuus? Kost? Kuás? ' Maht? Moin Haavâ pirâsvaikuttâsah čielgejuvvojeh PVÁ-laavâ miäldásávt. Pirâsvaikuttâsah láá haavâ njuálgu tai koskâlâš vaikuttâsah, moh pyehtih čuoccâđ: ¶ čuoggiistâhskuáppu = pistorasia 122 ¶ Árvusiih sämmiliih, pyereh usteveh, pyeri aalmugpeivi vala ohtii! ¶ Kovetekstâ: ¶ – Moonâ peri nuurrâđ jis halijdâh. Jieš jiem vala oostâ. Tie uážuh lite. Nuurâ nuuvt ennuv ko vajah já piejâ váhâ njáálmán-uv jis lii mielâ. ¶ – Tiäđám kale kost sun áásá, eeđâi ijjâlodde já luátkulij kiäinusis. ¶ * 60 ulmui (sali vuáđuhäämist); 23 sajed jurbâ parlamentpeevdist já 12 sajed "virgeulmui" peevdijn ađai kuuđâ luokkâhámásâš peevdist sehe 25 sajed keččeerááiđust ađai teatterhäämist (=keččeestoovlih pevdittáá). Keejâ vuáđusáárgus siijđo vyeliuásist. ¶ Sun lâi nabdam, et lii peljittum já tondiet radio páárgui nuuvt korrâsávt, mut ko te eelij maŋeláá tuáhtár lunne, já tot putestij taid peeljijd, te Heikkâ kulâškuođij tegu ovdil-uv. ¶ ** Tulkkumviistij stuáruduvah: 2 stk x 9,5 m2, 2 stk x 6 m2 já 1 stk x 8 m2 ¶ » Taat lii juudalij kunâgâs. » ¶ Juáigus uulât olgoláá ko säänih, aldeed já ovtâstit hiäimuid, skipárijd já olmoošsuhâpuolvâid. ¶ Ohtâ kuosijn, kote taam kuulâi, eeđâi Jeesusân: ”Luholâš sun, kote uážžu leđe mieldi juuhlijn Immeel väldikoddeest.” ¶  čokkáđ. - Eeči Čuávvoo iiđeed Kaninen pulttâsij tállân ko peivi čuovânij já kuáivuškuođij vuossâmuu kuhes tunnel. Tast koolgâi šoddâđ kuhheeb ko oovtâstkin suu ovdeláá kuáivum tunnelist. ¶ 38. Návt kiävtáh šleđgâpiergâsijd ¶ Omin sanoin © Kotimaisten kielten tutkimuskeskus 2009 ¶ Eennâmtuálu: ¶ Säämi kirjekielâ lii nuorâ, já sämmilâš rävisolmoošaalmug ij lah velttidhánnáá luuhâm säämi ¶ čuálmi ¶ - Kuulah te, Ánná eeđâi. Kalehân tun-uv meecist jođáh! ¶ Liiŋkih: ¶ 183A Ores čapisrástágâš herskustâl čohčuv pihlejâšmuorjijguin. ¶ Ohtsis ¶ Nuortâ tietteeh Matt 2:1-12 ¶ Mij kijttep tuu tast, et lah pase kaastâst labdam servikode ohtâvuotân / et lah váldám kaastâ ármuliiton táid nuorâid/vuorâsulmuid: – – (noomah) ~ taan nuorâ /vuorâsulmuu – – (nommâ). Adde sijjân/ sunnui/sunjin sivnádâsâd já iššeed sii/sunnuu/suu pissoođ tuu uámmin já šoddâđ oskoost. Kiddii sii/sunnuu/suu sánásâd já servikoddásâd já adde tuáivu aassâđ sii/sunnuu/suu vááimust. ¶ čiermih = ½ -1 ½ -ihásâš puásui ¶ Návt mun lijjim monâttâm tiennâs loppâuási ahevuššâm tiet, veikkâ tomhân mun jiem iäččásân tiäđustkin čielgim. Tienâs ličij lamaš já meid lâi muu vuossâmuš viärukorttâtienâs, mast liččim lamaš jiečânân, mut ahevuššâm tiet karttim kyeđđiđ tom. ¶ Aalmuglij ucceeblovoi suoijâlmân kyeskee almossopâmuš ¶ **– Maggaar lii sämmilâš akupunktio? ¶ – Nuuvt tot lâi tovle... ¶ Skáálžu Kukkodâh Ahe ¶ Säminuorâi taaiđâtábáhtusân lii vala mottoom okko. Almottâttâm taaiđâtábáhtusân álgá1.3. já lii áávus 1.–15.3. ¶ Natura 2000 -viärmáduv olášutmist asâttuvvoo luándusuojâlemlaavâ 68 §:st. Viärmádâhân jurdâččum kuávluin vuáimán piäijoo suojâlemmittomeerijd västideijee suojâlem. Olášuttemvyehi sáttá mulsâšuddâđ viehâ ennuv. Luándudirektiiv ij tärkkilävt miäruštâl, maht suojâlem kuávlust kalga toohâđ, pic ton mield suojâlem puáhtá vuáđuduđ lahâaasâtmân, haaldâtlâš miärádâššáid tâi jieštátuliijd sopâmuššáid. Olášuttemvyehi já suojâlemnjuolgâdusah kalgeh kuittâg leđe tagareh, et toh västideh Natura-kuávlui vuáđđun orroo luánduhaamij já šlaajâi okologia vátámušâid já turvâsteh toi hiäivulâš suojâlemtääsi siälum já olášittem. ¶ Ko lâi kesiäigi, te mist iä lamaš tiäđustkin eres kapereh fáárust, ko OA-bareteh, mut toh iä tuhhim. Párnáiviäsu hovdâ uusâi kaperijd munnui já nuuvt muoi uážžoim kuábâš-uv oolgâin rahtum haatâ luoihâs já pessáim vyelgiđ ehidist nieidiđ. Ton reeisust suorgânáim kuohtuuh nuuvt čuuvtij, et aainâs mun jiem ubâ Kyprosist orroom ääigi lamaš vala ohtiigin nuuvt čuuvtij suorgânâm, jiemge tast maŋagin. Lopâloopâst jiegâ vyelgimgin ij táiđám leđe innig meendu kukken. ¶ Saresääpi juuhâm maŋa Heikkâ kuáivu reepust rasijáá. ¶ Äššivyeijee syehkittij já lehâstij stuorrâ laavhâs. ¶ 134 ¶ viermimerkkâ, -meerhâ = verkkomerkki ¶ ovdánâm elleid? ¶ 10. Paččvei ¶ ČUÁKÁNKIÄSU ¶ Sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi sáárnui säämi immateriaallâš kulttuuräärbi suojâlem tiileest Suomâst já sämitige koskâsii oovtâstpargoost. Saavâjođetteijee Näkkäläjärvi lopedij čovgâ oovtâstpargo säämi aalmugsiärváduvváin sämikulttuur sajattuv pyereedmân. “Mii, sämitigge já taidâreh já tuájáreh kolgâččijm ovtâstittiđ vuoimijdân ohtsii säämi kulttuurpoolitlii ohjelm rähtimân. Sämitigge uárnee kiđđuv 2011 ohtsii čuákkim säämi kulttuur- já taaidâservijguin. Čuákkimist lii uáivilin valmâštâllâđ oovtâst iävtuttâsâid sämikulttuur syeje pyereedmân. Sämikulttuur syeje pyeredem váátá lase naavcâid já vuoi¬gâdvuođâlii syeje ovdedem” ¶ - Kuus tungin tagaráin sáttoin lah kaččâmin? Maarit čuorvij. ¶   Kođoluovtâst ¶ Totkee sijđo ¶ O Pholiota – Helokat – Šiäráneh U ¶ Almoot oovtmielâlávt čuávvoo: ¶ Ruotâ tergâdumoseh luánduriggoduvah láá kuácceevyevdih. Tain finnejum muorâst ráhtojeh päävir sehe lyevdih já laaŋkuh. Stuárráámusah fabrikeh já sááháh láá Tavemeerâpoođâ riddokuávlust stuorrâ juuvâi njaalmijn. Muorâst ovdedum pyevtittâsah rähtejuvvojeh tobbeen mailm eres kuávloid. Sundsvall kulá riddokuávlu stuárráámussáid ráhtulâšvuođâkaavpugáid. ¶ - Sämikielâlâš aldatipšoo, tiervâsvuođâkuávdáš 21 264,00 € ¶ Pete asâidui táálun. Kojo kerd táálu lâistiärgám asâhánnáá manŋâ ive, sun vaaldij tom viehâ huolâttáá haldusis. Piirrâs pivdeeh, moin motomeh lijjii piejâmin McHuges sajattuu kiddâ, tuhhiittettii forgâ Pete. Sij huámášii et ovdii já tááláá omâsteijest lijjii ennuv siämmáávuođah, ovdâmerkkân lijkkum pennuid, meccipiivdon, päikkipuáldimân já nisonáid. Ton lasseen Pete lâi ain vaalmâš piäluštiđ vuoigâdvuođâidis sajan viehâ teivâseijee agâigijn. ¶ Kost Baltia lii? ¶ Ánná muštâlij, mon surgâdávt lâi keevvâm toin piccâpasemáin já et sun mahtnii monnii suujâ tiet ain čuorbušij Heiháin. ¶ – Tääl te taaiđij puáttiđ tot kyessi, kiäm láim eidu jo vuordâšmin! Ánná eeđâi. ¶ áimučuuđah tuálih ton loptosist čääsist. ¶ - Na jiem kale nuuvt hirmâd pyereest, mut keččâlâm mun kuittâg. ¶ 4 Tuuđhâ tavlustuv. Patâreijei meeri Tave-enâmijn ¶ Oođđim tobbeen ääitist njaalgâ nahhaar, nuuvt tegu ton ahasâš kaandâš läävee uáđđiđ. Te algim nievdâđ, et kulluuškuođij mučis laavlâ. Tot lâi munjin omâs laavlâ, teikâ jiem kuittâg muštám, et liččim ovdil kuullâm tom. Melodia lâi muu mielâst uáli muččâd já tom lavluu šeris, kirkis jienah. Jiem innig uáđđâm nuuvt lussâdávt já algim jo kuulood iäruttiđ saanijd, moh leijii suomâkielân: ¶ Eritrea ¶ kulttuur alnetuállee. Rikkomušâi čielgiimân já estimân lii uáli tehálâš, et säämi kielâlaavâ olášut ¶ šleđgâpoostâ peht Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. teikâ puhelimáin +358 50 382 5179. ¶ 4. Iran 210 ¶ Säpligeh ¶ S I S K Á L D  S ¶ silbârävdee = hopeaseppä 208 ¶ tälvinaharáid kuávdoo jieŋavaarij. ¶ PUOLŠ STOORM KAND JÁ ¶  objekt Párnái vuoigâdvuođâi almossopâmuš ¶ Tágárijn ráámmátteevstâin. Tutkâm vyelni lijjii taah teermah já anarâškielâsâš veerstah, moin ¶ Skabmagovat 2013; Mari Boine lávdástâlâi Sajosist 1.2.2013 tievâ salin. Kove: Marja Männistö ¶ b. Mii aavhijd kuálán lii tággáár liškeest? ¶ Golfvirde 87, 89, 97, 133 ¶ – Joo, tipšoo eeđâi. Kullui muide-uv paalijdmin, mut ij Ákku tast ennustkin kuullâm. ¶ järvikaisla = jävrisyeini ¶ Sämitige stivrâ tuhhiittij ive 2014 ruttâtuálulopâttem já ton puáđusreknistem, táásus já toi lahtostiäđuid. Lasseen stivrâ tuhhiittij toimâciähus ja ton tivomijd sehe vuáláčaalij ruttâtuálulopâttem. Stivrâ oovdânpuovtij ete Sämitige čuákkim kieđâvuš já naanood táid äššikiirjijd oovtâst tilitähistemciähusáin, mon tilitärhisteijeeh maŋeláá adeleh. ¶ 2. Kanada 11 820 ¶ Festivaal algâaalmugkyessi Veronika Usholik Gubernator juávhoinis puátá Anarân Siberiast, Tsukotka njaargâst, mon lasseen tábáhtusâst peessâp navdâšiđ syemmilâš-senegalâš Sila Fato- juávhu movtijdittee musikkist. Lasseen ohjelmist láá sämimuusik konserteh, párnái ohjelm, ärbivuáválâš juoigâm, anarâš livđe, nuorttâlâš leu´dd, nuorttâlâškatrill, sämimuusik klubiehideh sehe ubâ eehid pištee sämityeje markkâneh. ¶ Ivnii čäcikuávluid čuovjâdin sehe noomât jaavtijd já juuvâid. Lijmii káártá viihkon. ¶ » Moonnâđ tohon » , sun eeđâi, » já väldiđ tárkká ääšist čielgâs. Ko ¶ Eidusâš heiviittâllum ristâlâš vuolgâttâspargo uulij Aanaar kuávlun 1500-lovvoost, mon puáhtá miäruštâllâđ tast, et ive 1563 viäruluvâttâlmist 25 viärusämmiliist lâi kulmâsist ristâlâš nommâ ađai 8 %:st aalmugist. Čyeti ihheed maŋeláá ristâlâš nommâ lâi lâi 84 %:st ulmuin. ¶ Muotâteatter ¶   teikâ Tábáhtus äigitavlu kávnoo täst já muusikkišto lávdástemoornig täst. ¶ Vijđodâh: 121 000 km 2 ¶ Škoovlâst ij oinum kihheen, já nuuvtpa sun, kii lii kočodum Villen, epidij, et puohah láá jo moonnâm luokkaid. Sun nuolâi olgopihtâsijd meddâl já vaazij porthái mield nube kiärdán já uuvsâ kuuvl, mast luuvâi et kemialuokka. Sun skuálkuttij já leehâi uuvsâ. Máttáátteijee ij oinum kosten, mut iäba luokast lam iärâsehkin, iä uáppeeh ege kihheen. Muttum luokka kal lâi; maaŋgâmuđušiih šadoh šoddii nuuvt alda nubijdis, et čoođâ ij uáinâm. Ááimust lâi šuđidem, tego ličij jo keesi já čuoskah lijjii koccám kivsediđ ulmuid. Kostnii, aaibâs luoka tyehin kullui kiinii, tâi miinii, jiennâdmin omâsávt. Tot lâi tot kuás suu, kii lii kočodum Villen, mielâst lâi pyereeb pieijâđ uuvsâ maasâd kiddâ, nuuvtko tot lâi lamaš-uv. ¶ Tullâkeđgitiijlâi uástim maŋa vuojijm mottoom autoväriuásikáávpân, viežâim oosijd, moh jiehtinâš lijjii tiilájum já tuálvuim Metro-riävu autotivvoomsajan, kost tot finniiččij uđđâ vuoiŋâ (Charlie lâi ehidist luovvim já kejâstâllâm ovdâráttá jarrusysteem já puáttâm ton mielân, et tot lii liijká "korjaamo" äšši). Tast maŋa tuálvuim tiijlâlaastâ Ironworldin já eelijm vala sahhiittâlmin Shirley Butterfield (mottoom uásádâhhovdâ) njollâäittiaašijn já ko eŋgâlâskielâ jiem máttâm, te jiem kale tieđe, mii lâš sooppum. Charlie iävtuttij, et njollâäitti rahtuuččij nuuvt, et ubâ pecimaadâ jurgâluuččij nubijkejij nuuvt et viäddáh liččii pajaskulij. Toos kale eštus ličij älkkee ääiti rähtiđ, mut jiem tieđe... ¶ The Slap - bäändi jesâneh (kooveest) láá Avveel luvâttuv, Aanaar paješkoovlâ já Säämi máttááttâskuávdáá uáppeeh. The Slap lávdástij tábáhtusâst jieijâs pitá já , moi saanijd já nuotâ lâi ráhtám Elle Kokkonen. ¶ Luándusuojâlemlaavâ vuáđuld vuáđudem luándu- já aalmuglâšmeecih sämikuávlust: ¶ Kuuva puáris aassâmsajeh láá taggaar kuávlust Avveeljuvnjäälmist, maid láá nabdam uđâsässeid vuovâs saijeen šaddaaš riddoniijtoi keežild. Henrik Henriksson (Hendrih Hendrihkandâ) Kuuva puárásub (1729–1799) lâi vuáđđudmin suuvâ enâmáid uđâstáálu siämmáá áigásávt tâi oovtâst Henric Mickelsson Kyröin (š. 1727), mut uđâstálulâš sust ij šoddâm. Kerivij miärádâssáin 1758 vuáđudum uđâstáálu áinoo omâsteijen šoodâi Henrik Kyrö. Nahkiaisoja (2006, 154) mield Henrik Kyrö riemâi forgâ táálu vuáđudem maŋa kiärávuššâđ Kuuva suvváin kyeličaasij vuoigâdvuođâin. Sierâmielâlâšvuođâid kieđâvuššii kerivijn luuvijd iivijd, veikkâ kooskâi aašijn soppii-uv. Henrik Kyrö iävtuttij ive 1776 kerivijn, et suu táálu enâmijn tolluuččij tarkkiistem (katselmus), ko suu mielâst kuálástusvuoigâdvuotâ já čaasij omâstem lijjii vala epičielgâseh. Äšši čovdâšui nuuvt, et viiljâžeh Henrik (Hendrih) já Pehr (Piättâr) Kuuva luováin vátámâšâin Vyelijáávrán, mut sunnuu hyelkki Henrik Påhlsson (Hendrih Paavvâlkandâ) Kuuva já Henrik Kyrö soováin koskânis, et Kyrö uážžu Vyelijäävri jieijâs omâstusân já Henrik Påhlsson Kuuva uážžu love kuálástiđ Molckojärvist (Mulkujärvi, mon anarâšnommâ sáttá leđe Muálkkijävri). ¶ – Tiäđám, Niso eeđâi já pajedij tyejikaasâst ¶ b. Moh toh láá? ¶ 8. Cortinarius triumphans – Monivyöseitikki – Maaŋgâpovijseitik U ¶ Peivikiäčun puáhtá orniđ jyehilágán tooimâid mielâkuvviitâs já sämikulttuur kevttimáin. Galddázat-juávhust lii lávlum já juáigum lasseen rahtum sämituojijd, njuárustum suopânáin já juttum ennuv mokkemaađhijn. Párnááh láá ráhtâm meiddei suábbipoccuid, mooiguim láá sierâdâm pygálys. Kavpugist sáttá motomin leđe vaigâd toollâđ sämikulttuur já kielâtááiđu paijeen, ko sämikielâ ij veltihánnáá kulluu kosten. Áile-Risten pargopääihi aargâst orjâlâskielâ kulloo já sämikulttuur uáinoo. Táál sämmiliih láá ennuv kaavpugijn já Áile mielâst sämikielâ tile puávtáččij leđe Ruávinjaargâst-uv pyereeb. ¶ čiđđâkääni ¶ šaddaaš vyevdih tevdii eennâm ¶ Mut ij sun valagin kavnâm maiden. ¶ Äššitobdeejesâneh: ¶ 3. India 25 000 ¶   Juhháán uigâdij vistig oovtâ jyelgisuormâ čáácán. ¶ TIERVÂPUÁTTIM KIRJERÁÁJUN ¶ b. Mii puáhtá vahaduttiđ organiismâid 1-6? ¶ 25. Kongo demokraatlâš täsiväldi lii ¶ Poođij tot eeči kuittâg-uv onne, vâik sun ij vistig oinum. ¶ Pinokkio ij makaš ¶ kolgâččij vuolgâttiđ koččâmâšluámáttuvâid persovnlávt poostâst sii pááikán. Tággáár lattim ličij ¶ Smieretteijee maaccât sudâhánnáá purrâmâš čuávjist njáálmán uđđâsist smierettemnáál. ¶ (spiekâstemjuávkku nr 2), tastko anarâškielâst toohâm čuosâttâh lii subjektin ¶ Sámi Duodji ry uárnee oovtâstpargoost sämitige nuorâiraddijn já Säämi kulttuurkuávdáš Sajosáin tyejisuámsurtori já –markkânijd Anarist Sajosist 12.12–13.12.2014. ¶ šleđgâpiergâsijguin? ¶ puudân siisâ. Sun tarbâšij iše lasâliijne hengiimist. ¶ a. njargâeennâm já suolluuh sárgái 1-5 oolâ ¶ Maaijuv lii Euroop stuárráámus jurssee ¶ Katri Santtila (máttááttâs- já kulttuurministeriö) ¶ Pitkä talvi ¶ – Naa, nuuvt vissâ. Lam šoddâm jurdâččiđ motomijd aašijd tai peeivij ääigi. Vistig ferttiim áánnuđ tust addâgâs, ko lam lattim nuuvt suámálávt. ¶ luándulâš já idiomaatlâš kielâ já ton lasseen västid GNT teevstâ ¶ Mumieeči tuuđhâi tárkká pááppár. ¶ – Tuoin bussijn tun peesah kaavpugân, Heikkâ ravvij ko ooinij buusi puátimin. ¶ 150–200 Viehâ siävŋus ¶ pirâsmerkkâ 159 ¶ jurgâlâm: Matti Morottaja ¶ Roovvâdääigi skammâ-juovlâmáánust sarvah fággádeleh korrâsávt koskânis. Taištâlmij vyeitteeh vähtejeh ohtânmaanoost haaremčurruidis, main láá loveh niŋálâsah ađai áálduh. Kiđđuv niŋálâs kuáddá oovtâ tâi kyehti vuássáá. Áldu čiähá vuássáid koškejolgâdâs šadolâšvuođâ siisâ já iälá njoomâtmin taid. ¶ – Tuoi vaarâ tietivettee, maht mun kolgâččim lattiđ, vâi finniiččim vejeháid taam juuvâst? ¶ mikrobi . Nuuvt uccâ iäláán, et ton uáinimân taarbâš mikroskoop. ¶ 1. Niŋálâsčuoškâ taarbâš voorâ lassaanmân. ¶  lii * Parlamentsalist láá juvâstâhvyebdimvuoigâdvuođah. ¶ Veikkâ amerikkalâš juovlâi láá-uv äšši, mon kannattičij olmooš iskâstiđ jopa jo ohtii eellimstis, jis toos lii peri máhđulâšvuotâ, te munjin kale lâi tuárvi taan oovtâst-uv. Suomâst lii hirmâdávt nobdum, et juovlah láá kávpáliih. Miiba ij liččii taam maailmist innig kávpálâš. Lâi maht lâi, mut amerikâst tot lii kuittâg aainâs-uv viiđâ kerd eenâb kávpálâš, maid tot lii tääbbin. Mij tääbbin Säämist lep kuittâg vala mecciaalmug, mij ij tieđe kávpálâšvuođâst ennust maiden. Pyereestmoonnâm peri amerikân juovlâid viettiđ. Lam vises, et tast maŋa säämi já suomâ juovlah láá ennuu suottâsuboh. ¶ Säämi elleekove ¶ opâinis ain ovdeláá, vâi sii juvsâččii taggaar sämikielâ tááiđu, mii piäiválâš äššigâšpalvâlmist vát ¶ luándulâš já idiomaatlâš kielâ, já ton lasseen tot västid GNT teevstâ ¶ – Hiärrá lii Sir Gaylord áinoo árbálâš, äššivyeijee joođhij já ruttij uáinusân mottoom pááppár. Taa must lii luvattâllâm... ¶ Moh toh láá? Mii lii toi pargo? ¶ – Láá vissâ monâmin kuusnii juhlođ, Heikkâ eeđâi. ¶ – Tääbbin puávtáččii sierâdiđ čiähusierâ, Nisonieidâ keksij. ¶ – Hoi Háisoo! Nisonieidâ eeđâi. Lah-uv tun huámášâm et mij aassâp lanjâstuvâst? ¶ Matti Morottaja Ilmari Mattus ¶ Cummiistem lâi merkkâ. Tääl puátteeh tiettii, kiäm si j kolgii väldiđ kiddâ. Sij volliittii Jeesus já valdii suu kiddâ. ¶ – Terrve Suomipoikat, mita kuluu? ¶ Uálgiceelhâ vyesi, vyesi = vasa ¶ veik Muumistáálu ij oinumgin kosten. ¶ Pisternjaargâ mááddáškeejist 2 km maadâviestârân luu Uáivipuunnjâmláássáš ađai Uáivipuunnjâmlássá . Ko Lavrukkâš , kote lâi sämmilij sáŋgár, lâi saatâšmin čuuđijd Aanaarjäävri rasta já pottii nomâttum lássáá puotâ, te sun hokâttâlâi čuuđijd moonnâđ luámánijd puurrâđ tohon. Ko čuđeh monnii luámánijd puurrâđ, te Lavrukkâš uigâlij ton puudâ kárbáid jáávrán já lavkkij jieš majemuu kárbás. Oho keejist Lavrukkâš poođij keččâđ, te čuđeh iä muide ko nirviistellii já punjâdii oivijdis. Ilmari Itkos mieldi (ive 1910) ličij Uáivipuunnjâmsuálui Kálbáiäävist já káártást kávnoo “Päänpyörittäjä” , mii merhâšiččij váhá siämmáá ääši, mut taat suálui lii Cuobbuujoorŋâ viestârroobdâst, ijge Kálbáiäävist. Sarre Eenok-uámikkâs mield suálui ličij Artsuáloi . ¶ –~Ko tääl tállân já vuovnâlávt volliittep, te vajalâš vuálgá patârâsân ko uáiná mii juávhu stuáruđuv já vyeimi, iäge tain tááluin vaarâ nuuvt ennuu ryešiliih lahkin. Ko toh ruošâh patâreh tohon máddáákeš jäävri jieŋâ oolâ, te sii lii hiälppu toos jäävri oolâ pačâliđ já koddeđ. ¶ Jieh-uv tuostâ sárnuđ? Jieh oovit ettâđ maiden. Jáá. Na talle tun koolgah kuldâliđ maid ulmuuh sárnuh. Kuldâliđ puáhtá maaŋgânáál. Puáhtá kuldâliđ nuuvt, et ij saavâin pääsi mihheen mielân. Talle ulmui sárnum lii tego pieggâ šuvidičij. Koolgah kuldâliđ aktiivlávt já tárkká.” ¶ – naappâlräigi já naappâl (láá vuáđumuorâst kárbá moojiikeččin). ¶ muttee ¶ jurgâlum anarâskielân tievâi vuoidâs haajâst . Vuossâmuu spiekâstmist kyevtsáánág ¶ s. 134 ¶ jiešalnees táválub jurgâlus GNT sáánán τί , veik miten/maht lii siämmáánáálá máhđulâš ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtus uđđâ Sajosist 28.-29.03.2012 ¶ Muččâdvuotâ lii tađe mield kii kiäččá. Euroopliih eteh, et kiinalijn láá čalmeh vinnood uáivist. Mut nuuvt eteh kiinaliih-uv eurooplij čoolmijn. Tovlái sämmilij mielâst nieidâ lâi muččâd talle ko sun lâi juurbâs já ruopsisnierâg. Puáidáh lâi ain muččâdub ko ruoinâs. Eromâšávt tovle keččii maggaar njune ulmust lii. Jis lâi skuálminjune teikâ kovvâris njune, te tot ij lam muččâd. Ige totkin jis lâi meendu kuhes njune. Saatij finniđ noomâ-uv ton mield: Njuolgânjun-Piättâr. Muččâdumos lâi taggaar mudágis kukkosâš njuolgâ njune. Mut taan ääigi sämmiliih kale iä mittádâl njune, mutâ mučâšeh vissâ taggaar ulmuu kote lii kukke, seggi, šođbâd já kezismuáđug. Vâi maht tot ubâ lâškin.” ¶ Kielipalhâšume mieđettuvvoo ovtâskâsulmuit tâi siärvádâhân, kiäh láá porgâm ansulávt toimâmáin merhâšittee vuovvijn sämikielâ oovdedmân já siäilumân. Palhâšume puáhtá mieđettiđ ovdâmerkkân kirjálijn, njálmálijn tâi eres áánsuin, moh sajaduveh uáli vijđáht jieškote-uv toimâsuorgijd. ¶ Anarâšah ¶ - Na nuuvt, te peesâimhân muoi tobbeen meddâl! Kaari rammuustij. ¶ PESSIJŠÄIGI ¶ Viäruhaldâttâh sämikielâg luámáttuvah ( tavesämi-,aanaarsämi- ja nuorttâsämikielân) ¶ - Miikkis tust lii eettin, lah-uvks tun illávaje? ¶ »Hei Birgit, mane tun jieh koccáá tuulâ pieijâđ? Mondiet tun tääl roosah nuuvt omâsávt, maht ovdil jieh leh lattim, vâi puocâmin tun leh? Te čokánij Birgit já ruohâdâđâi já viälánij oppeet. »Eppee-uv kuábáškin vaje koccáđ?» eeđâi enni. Te pajanij Birgit já puállááttij tuulâ. Te riemâi sun tuulâ vuástá uáivis kuárdiđ já ruohâi kuovttijn kieđáin jieijâs uáivi. Te ciälkká oppeet enni: ¶ Värijeessân: ¶ Sun áigu purjâstiđ Iisalmist Suomâluohtân. ¶ Sajos ocá lájádâshuolâtteijee sajasii ¶ Sipi já Siipi 0´45 ¶ Ovdâsääni ¶ Siäiluttem ¶ Hirškikkâ já Myerji arvâlává, ete Maatist ij taarbâš poollâđ já nuuvtpa suoi-uv ruokásmává tiervâttiđ Maati kieđâid hiäilutmáin. ¶ +20 ¶ Vijđodâh: 242 500 km 2 ¶ - Tállán, ko potáseh láá kolvum. ¶ Tárbulâšvuođah vyerdih kävnes, já tääbbin Säämist toh láá valjeest: ärbivyevih, kulttuur, ¶ Uđđâ äššin taan kalenderist láá motomeh uđđâ noomah, moh riehtâgisteeđân láá-uv tuotâ puáráseh, mutâ iä lah almostittum ovdil moonnân kalender siijđoin. Toh láá lamaš kiävtust jo ovdil ristâlâš osko puáttim já motomeh ton ääigi-uv. Lii lamaš tiäđust, et tágáreh noomah láá. Ovdâmerkkân T. I. Itkos Suomen lappalaiset -kirjeest toh láá mottoomverd oinuumist mutâ ij lah lamaš tiäđust, kogo pehti kalenderân toh čalluuččii. Tääl tiet-uv čuolmâäšši lii čovdum ton suujâst, ko kieskâd almostui orjâlâškielâlâš almenähki, mast taah-uv noomah lijjii stellejum tiätusajan. Toh láá tiäđust-uv čaallum orjâlâškielân, mutâ tast uáiná, et toh uáivildeh siämmáid noomâid. Taam almenäähki láá toimâttâm professoreh Eero Kiviniemi já Marianne Blomqvist Helsig yliopistost, totkee Samuli Aikio Päikkieennâm kielâi tutkâmkuávdáást já professor Pekka Sammallahti Oulu yliopistost. Sust lii pyeri iššeen lamaš emedis Opâtteijee Haansâ Iŋgá (Inga Guttorm). Sammallahti kyevtis lává ráhtâm nommâpeiviluvâttâllâm. ¶ » Avdâgâsah laa jiegâstis kievhih, ¶ Aleksanteri Kena škovlâ, Suáđigil: Tuija Vaarala (tavesämikielâ) ¶ 2. Čaitâlmij almottem ¶ b. 20 10 = kovvee šušme ¶ Ton koččâmâšân västid nuorâi seervi saavâjođetteijee J. Nuorgam návt: ¶ Kuhes kooskâi tiet sämimáttááttâs pargovievâ já arâšoddâdempargovievâ teivâdmijd lii lamaš vaigâd orniđ kieldâraajij rasta. Taan máttááttâstooimâ pargoviehâškovlimprojektist lii máhđulâšvuotâ sajanmäksiđ meriruuđâ raamij siste meid uásálistei mätkikoloid. ¶ kemiaráhtulâšvuođâ ¶ hormiš = jylhä, henkeäsalpaava 55 ¶ Uccpárnáá Vuoli Ilmar ¶ – Kolgâvetteđ vájálduttiđ ubâ ääši nuuvt huápust ko máhđulâš já uuccâđ olssâd ijjâsaje, sun ravvij já vala čielgij, kost kavnuuččij aldemus hooteel sajattuv paaldâst. ¶ ohtânmaanoost. ¶ Tááláš sämimuusik váldá vaikuttâsâid ärbivuáválâš juáigusist já čáittá uđđâ olgospyehtimvuovijd já sämikulttuur ovdánem. 1960-lovo rääjist sämikielâlâš muusik aalgij čuávvuđ ääigi ovdánemsuundijd. Taan ääigi sämikielân čuojâtteh rock, pop, etno, hevi, tanssâmuusik, tekno, párnáilavluid, saalmâid já rap-muusik. Eromâšávt sämikielâlâš rap-muusik lii finnim huámášume meid aalmuglâš tääsist. ¶ Mane Taažâ lii riges eennâm? ¶ Kuulmâ peeivi keččin suoi kavnáin suu temppâlist. Sun čokkái máttáátteijei kooskâst, kuldâlij sii já koijâdâlâi sist. Puohah, kiäh kullii maid sun sáárnui, imâštâllii suu ibárdâs já vástádâsâid, maid sun adelij. Ko suu vanhimkyevtis oinijn suu, suoi hiämáskáin čuuvtij,já suu enni eeđâi: ¶ vuotân lii, et Suomâ sämmiliih iä pyevti luuhâđ Suomâst toimâttum, Suomâ tavesämikielâ suomâ ¶ – Jep. ¶  eromâšávt kyevtloho. Nubbe iäru kávnoo siämmáá ráhtusist: KR92 nesessiivlâš olgospyehtim meidän on tehtävä lii jurgâlum muoi kalgeen porgâđ (spiekâstemjuávkku nr 2), tastko ¶ 7.5 Ruukitoimâ 16 ¶ Iđedist tooláá kullui skooppân olgon. Máárjá imâštâlâi, et mii tot tobbeen skoovijd. Iŋgáhân tot tobbeen lâi. Lâiba sun tooláá joođoost! Iŋgáhân kal lâi-uv iđedisvirkkuu. Sunjin lâi škovlâjotteem-uv hiälppu, ko iđedist koccám ij lam vaigâd. ¶ “Ooroost!” mun huihádim. Taksi orostij tego siäinán, já äijih keejâi muu imâštâlân. Sun kale siämmást ooinij jieš-uv, mondiet mun huikkim: auto tyehin juuđij väzzee, kote eidu tal te kiergânij njuškiđ meddâl majaskulij vyeijee auto vyelni. Ko auto lâi jorgettum, loppâmätki moonâi luhhoost tego koolgâi-uv, jeđe taksi viijmâg orostij Meritullinkatu 1 oovdân. Mun aigum mäksiđ já tuámittiđ olgos, mut tääl taksiäijih ustevlâšvuotâ eskin aalgij. Sun čielgij, et feilâ algâmääđhist lâi suu, já almaš kale ááigui adeliđ vuáládâs taksamittár haddeest! Sun vuod tedâččij mittáris puáluid. Tot še piištij veik mon kuhháá. Váháš áigáá keččin sun keejâi munjin luhotteemmin já eeđâi, et almaš kale ij tääl vissásávt tiättám, mon mittárpuálust sun koolgâi teddiliđ, vâi finnij vuáládâs kuuitân. Mun keččim hirmástâlân vuáruttuvâi äijihân já tijmásân: muu čuákkim lâi älgimin eidu tääl! Mun ettim, et jiem tarbâšâm maiden vuáládâsâid pic must lâi huáppu olgos. Äijih lâi kuittâg nággár já rosâškuođij mittáráin. “Ij tot lah taat puállu... Na jispa taat! Na ij, ij lamaškin...” Mun kuullim jieččân muttuumin huikkee nisonin, kote vaađâi , et äijih luáštáččij muu olgos já et uážuččim mäksiđ mittárhade. Äijih vala koijâdij, halijdim-uv kuuitâ. Mun palaskim. Amahân te kuuitâ olgos finnim-uv ličij taan äijihân viehâ stuorrâ jiermipargo? Mahtnii äijih lâi jo luhostum kočâttiđ hade oovtâ euro verd. Munjin tot tuhhij uáli pyereest. Lehâstim autouuvsâ, tuáppejim jieččân laavhâ jeđe kaččâlim siisâ. ¶ 1. Peru 3 470 ¶ Räjittes säminuorah ¶ Fyn B2 ¶ Nieidâst misonin ¶ Sämitige ciälkkámuš ILO sopâmuš nmr 169 ratifisistemiävtuin ¶ Kesimáánu lii keesi suottâsumos äigi. Pelle, Piia já Pepi láá kavnâm mučis niijto sierâdem várás. Tobbeen láá maaŋgâivnásiih rääsih. Piäivááloddááh kirdâččeh ááimust, tivreh ryettih enâmist, miäđušijneh hurijdeh, cuobbuuh ryevgih já lodeh visârdeh. Heeđâlmmuorah kukáidiskuin ja lostâidiskuin taheh čuásis suoivuid enâmân. Piia lii ráhtâm olssis räsivierâ. Pelle lii aaibâs pyerimielâst, ige Pepi tieđe, toppiiččij-uv puoh šurijdeijee kirdeid vâi ij... ¶  +  táin - Miksi minä saan lommaa? ¶ Proojeekt ulmen lii ovdediđ sämikielâ, sämikulttuur já jiešnálásâšvuođâ, adeliđ máhđulâšvuođâ oppâđ aašijd kuábbáá-uv enâmist já meid toi kielâid, máttááttiđ uáppeid anneeđ áárvust aldapirrâs kuábbáá-uv pelni Tiänu. Lassen uáivilin lii toollâđ já vuáđudiđ uđđâ ohtâvuođâid meid eres algâaalmugáid. Ucjuvnjäälmi já Sirmá škoovlâi oovtâstpargo lii šiev ovdâmerkkâ eres-uv škovláid já peivikiäijoid! ¶ Luuvâ lase Laapi kuávluhaldâttâhvirgáduvvâst . ¶  mield njäähi ¶ ”15.-16.10 lii ollâtääsi čuákkim, mast linjejeh biodiversiteet suojâlem uulmijn ive 2020 räi. Suomâst ij vaidâlitteht lah oovtâgin minister pääihi alne staatârääđist tábáhtum nubástusâi tiet. Algâaalmugáid lii hirmâd tehálâš, ete aalmugijkoskâsii artikla 8(j)-pargojuávhu joođhâ várás lii noonâ toorjâ já pargojuávhu maaŋgâihásii pargo-ohjelm ovdeduvvoo ain,” Pertti Heikkuri linjee. ¶ 12. Saksa 55 ¶ Muorah šuváttellii ain aldeláá kaandâid. ¶ Tuuđhâ pääihist: Tuuđhâ šiljopirrâs muorâin já miestuin, láá-uv toid ittáám umoleh. Sáárgu motomijd umoljid. ¶ 16. Suillus grevillei – Lehtikuusentatti – Lostâkuosâtatti U ¶ Forgâ toos kaačâi kirdemeemeed-uv, ko maašin lâi ááimust. ¶ f. Mon elleejuávku elleeh láá iänááš uási? ¶ SámiSoster ovdâsvástádâsolmooš säämi kulttuurkuávdášprojektist lii Risten-Rauna Magga. ¶ iäláttâs 77 ¶  já kolliistâl Salomo ¶ Ááddâm aalgij čielgiđ: ¶ Majebaargâ 3.4. kulttuureehid já koskoho 4.4. aalmugjuhle täärhib ohjelmist tieđettuvvoo maŋeláá. ¶ Juhâskáálžu loovdâvuovdân (39A) šadda tyellittälli cimccâh. Stuárráámusah cimccâheh láá paijeel senttimeetter stuárusiih. Iänááš cimccâheh láá kuittâg uceh, ivneváduliih já heerkiht muáluneijeeh. Liijká juhâskáálžuid pivdii tovle hirmâd meerijd, ovdâmerkkân ohtâ skálžupivdee saatij keesi ääigi luptiđ maŋgâ tuhháát juhâskálžud. Nuuvtpa juhâskálžu lâi vaarâst lappuđ Suomâst. Tot rávhuidittui jo kuhháá tassaaš, mut kuoškâi putestem keeđgijn já juuvâi nuáskum láá tuššâdâm tom maaŋgâin soojijn. Tääl láá innig motomeh loveh juhâskálžujuuvah vala. Iänááš uási tain láá Suomâ tave- já nuorttâkuávluin, mut meiddei Tavepoođâenâmist já Pirkanmaast. Majemui aaigij láá ovdijd skálžujuuvâid tiivoodškuáttám já ištâdškuáttám toid laboratorioin šoddâdum juhâskáálžuid. ¶ – Na joo, tääl mij vyelgip pivdeđ indiaanijd! Peter Pan eeđâi. ¶ * Peeivi määli já saalaatpevdi ¶ Linnea lâi vilber, eŋgâl, uccâniedâš piäiváápaaštâ. Sun vaikuttij uánihis elimis äigin eenâb ko maaŋgah iäráseh, veikkâ mon kuhháá te iäláččii. Jiem määti jurdâččiđ eellim, mast Linnea ij liččii kuássin lamaš. Mottoom ääigi tassaaš ihastâlâim uđđâ škovlâkove já ooinijm, et párnáást lii šoddâmin nuorâ nieidâ. Tot páárnáš ij kuássin uážžum šoddâđ styeresin. Kii tiätá sun lâi liijgás pyeri taan paas maailmân. Linnea eelij elimis luholâžžân loopâ räi. ¶ 1. Kiina 1 850 ¶  kuobžâid, já ¶ Viiljâžeh Jáákup já Juhánâs moonáin Jeesus luusâ já eeđáin: ”Miäštár, muoi halijdeen táttuđ tust oovtâ ääši.” ¶ Oppâmateriaal ¶ KOSKOKKO ¶ Tast maŋa ko Jussi lâi poossâm paanijd, lâi suu tile váhá ääigi pyereeb. Mu ij kuhháá — susthân lijjii rääigih paanijn. Já iđedist oppeet aalgij päniverkkâ. ¶ Evaŋgellâš-luterilâš kirkko ¶ Algâaalmugijn lii vuoigâdvuotâ uásálistiđ jieijâs toimâmprinsiipâi miäldásávt väljejum ovdâsteijeidis pehti miärádâstohâmân aašijn, moh pyehtih vaikuttiđ tai aalmugij vuoigâdvuođáid, sehe vuoigâdvuotâ paijeentoollâđ já ovdediđ jieijâs miärádâstoohâmorgaanâid. ¶ Sämikielâ puáhtá leđe škoovlâ máttááttâskielâ, eenikielâ oppâaamnâs já iävtutátulâš/ väljejum vieres kielâ oppâaamnâs. Sämikuávlust ässee sämikielâ mättee uáppeeh kalgeh laavâmield finniđ váldu-uási vuáđumáttááttâsâst sämikielân. Njuolgâdusah kyeskih puoh kuulmâ Suomâst sarnum sämikielâ: aanaar-, nuorttâ- já tavesämikielâ. Sämikielâi iskosijd lii máhđulâšvuotâ čođâldittiđ pajeuappeetutkosijn, mii lii eres osijdis peeleest suomâkielâlâš. ¶ Orráás já niŋálâs pargojuáhu: ¶ Ive 2016 Säminuorâi taaiđâtábáhtus uárnejuvvoo Aanaar Sajosist teeman teatter. ¶ Nube keerdi sun kuáhtái Kuivee šuávliääigi já tot kerdi lâi juo ucánjáhháá aldedâm suu Kuivei. Lâi uáináh jeggipááiháš, mon rasta Sáárá kolgâi moonnâđ, mut jeegist lâi nuuvt assaas šuávli, et sun ij makaš orvâm, ijge storrámgin vyelgiđ ton rasta. Orvâmhân kale ličij, já storrám-uv vala veikkâ mon pyereest, mut sun lâi uáinistâm Kuivee morâstâšriddoost skipárijdiskijn já tegu iskâmtiet lâi tohâluddâm jieijâs orvâttubbon, ko maid ubâ lâigin. Kaandah eštus česâttii Sáárá iššeen já suu jieštobdo njavhâdij tääl vala-uv eenâb ko toh kiđđâsiih miäđuštmeh. Kuivee tuođâi-uv oroi lemin ruokkâd. Šuávli polâhánnáá sun sihâstij jeggipáiháá rasta moddii oovdâsmaŋas nuuvt, et toos šoodâi mottoomlágán jođáttâh, mon mield iäráseh-uv pessii rasta. ¶ - Kuus tuái moonáid? Cieh koijâdij. ¶ b) Kote kuávlust Suomâ njuuvčah talle pessejii? ¶ sijđoh 156 ¶ Päikkinoomah ¶ jurgâlus lii viehâ sänitärhis jurgâlus sehe luándulâš já idiomaatlâš kielâ. Tot västid GNT ¶ Lâiba motomin tálulâš. Sust lâi kääni, mii monnij kollemane jyehi áinoo peeivi. ¶ – Tust láá ennuv kukáh, Ante eeđâi ko keejâi pirrâsis Elmer oroomvisteest. ¶ 3. a) Noomât šado já ton válduoosijd: eennâmverdi, liäđus, loostah, ruottâseh, verdi. ¶ Mottoom čohčâpeeivi kuhháá tassaaš njuškiistâlâi ¶ 6. Sämikielâlâš äššigâšpalvâlusâin já toi toimâmvuođâst kalga nuurrâđ merikooskâi äššigâšma ¶ Cissáást ij lah taggaar jyelgi ¶ Vijđodâh: 49 000 km 2 ¶ mito, saje tâi lohomere, b) toohâđ tievâslâžžân merhâšume tâi siskáldâs ( etwas ¶  Transitiivcelkkuuh N (Luther Vähä katekismus) ¶ 2 Ovtâstit sárgáiguin celkkuu já amnâs orroomhäämi. ¶ 5. a. Ovtâstit mojekove já ton čielgiittâs. ¶ 108A Ruánááeennâm aassâm lii čokijdâm riddokuávlun. ¶ – Nuuvt lii. Tääl lii-uv kustoo čuuvtij kolmâsub ko čohčuv talle ko uáđđáádijn, Tobžâ eeđâi. ¶ Anarâškielâ tievâsmittemškovlim ¶ Tääl lijjii sino, kukáh já muorah. ¶ Lyevisuollust lii Pecsuolluu kárbáinjotteemtoorjâsajan suullân 11 kilomeetterid, ko karva Kossâpecsuolluu mietipiäiván. Mätki mana suáluikuávlu čoođâ, mon maŋgâseh nabdeh Aanaarjäävri muččâdumosin. ¶ Ton čoolmijn šleđguu ¶ Škoovlâ eennâmtiätu Amerik lii vuađuškoovla pajeluokkaid uaivildum eennamtiađu oppamateriaal. Oppâkirje kieđavuš čielgasavt kyehti eennamuasi, Maada- ja Tave-Amerik. Oppakirje jieškote-uv lovo loopast laa čuakankiasu ja pargopitah. ¶ (Kove: Anni Näkkäläjärvi) ¶ 97A Jäävri iäláneh čonnâseh ¶ Čáácán kulgâm pasâttâsčääsih, humusamnâseh ¶ nijttosaappâl ¶ 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶ OVTTAS! -proojeekt já Ucjuuvâst tuáimee sämiservi Sámi Siida ornijn keessiv 2012 párnái leeirâ Tiänu riddoost alda Sirmá siijdâ. Kuuvijn 1) Rájá Jon Máret, Maarit Länsman, kote tuáimá leeirâst kokkân já páánust mučis luosâčaskah, 2) lávutuulâ piällást Áslak Ánde Syvänperä já Ráste Eriksen, 3) uággumin Jesse Ruokolainen já Ráste Eriksen já 4) Birit Vuolab muštâlmin párnáid Tiänu leve päikkinoomâin. ¶  subjekt Äijih aldasijn Äijihjäävri maaŋgâ suolluu juávhust lii ohtâ suolluš, mast lii muorân veerrum sieidi. Kätteejäävri já Äijihjäävri koskâsâš myeđhist lii suámálâš ruopsâkeđgi, mast láá ulmuu muáđuh. Äijihjäävri nuorttâkeeji Joutavalahti-luovtâ poođâst lii puáris keeđgijn čummiittum sieidi, mii lii motomin pieđegejum, mut Martti Salo lii cegâttâm tom uđđâsist. Äijih taveuási viestârbeln lii viiđâ meetter alosâš keđgi kaskoo čuálmi, mast láá ulmuu muáđuh. Keeđgi nommâ lii Saaran Jukkokivi ađai sämikielnommâ lii viehâ vissásávt Sáárá Jukkokeđgi. Äijih nuorttiibeln Konišnjaargâst lii Pajalâskeđgi, mon ličij sieidijtuššâdeijee Peeivih Vuáláppâš toho luptim, mut tuođâlávt tot-uv lii oovdiš sieidi. Nuuvtpa ij lahkin iimâš, et jäävri oovdiš nommâ lii lamaš Pasemusjävri já et Äijihjäävri Äijih lii ferttim leđe talle puoh váldálumos. ¶ Sämitigge almoot uuccâmnáál LAHÂČÄLLEE virgesajasâšvuođâ, mii álgá nuuvt jotelávt ko máhđulâš já pištá 30.9.2013 räi, máhđulávt kuhheebuv. Lahâčällee váldupargon lii toimâđ sämmilii vuoigâdvuođâi kyeskee aašij valmâštâllen já oovdânpyehten sämitige haldâttâsâst. Sämitiggeasâttâs (1727/95) mieldi tohálâšvuođâvátámâššân lii vuoigâdvuođâtiettuu kandidaat tuđhos já sämmilijd kyeskee vuoigâdvuođâlii aašij tubdâmuš. Asâttâs mieldi váttoo meid sämikielâ táiđu. Virgesajasâšvuođâ miänástuvvee tipšom išedeh lasseen haaldâtlâš pargoi tubdâm sehe šiev ruotâ/tárukielâ já eŋgalâskielâ táiđu. Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuodâtaasij III/I – III mieldi (vuáđupälkki kaskoo 2 733,27 – 2961,03 eurod/mp). Lahâčällee toimâsaje lii säämikulttuurkuávdáš Sajosist. Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 20.2.2013 tme 16.00 räi čujottâssáin Sajos, 99870 Aanaar. Lasetiäđuid sajasâšvuođâst addel haldâttâshovdâ Juha Guttorm, puh. +358(0)10 839 3102. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi Anarist 31.1.2013 ¶ Kielâseminaar ohtâvuođâst muštâluvvoo Sämitigij kulmâ ive pištee raajij rasta mannee kielâohtsâšpargoproojeekt älgimist. Seminaar leehâst Suomâ Sämitige saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio. Kielâkäldee –jotkâproojeekt algâttemseminaar lii áávus puohháid. Uásálisteeh mäksih jieijâs mätki-, orroom- já purâdemkoloid. Seminaarist lii tulkkum sämikielâin suomâ- já ruotâkielân. ¶ Säämi kulttuurkuávdáá arkkitehtkišto raavhâi mielâkiddiivâšvuođâ - 58 iävtuttâsâst väljejuvvojii 6 kišto nube rieggei ¶ * Elektronlâš vielgiskággá stuárudâh: 4,88 m x 4,88 m ¶ Juovlâskeŋkkâjuurdâ amerikâst lâi vuovâs. Jo oho ovdil ááptu, ađai juovlâpeeivi almostuveh juovlâkuosâ vuálá paketteh já juovlâsuháh, moin juáhâš puáhtá uáiniđ, et kii áigu adeliđ pakkeet já kiäs. Tast puovtij puorijn aaigijn rahttâttâđ pakettáin teikkâ jo maŋgain-uv já juáhâš tieđij, kiäst finnee pakkeet já kiäst ij. Siskáldâs tiäđust-uv lâi iärvádâs. Jis halidij, et kolgâččij finniđ vala oovtâ pakkeet eenâb, te lasettij tuše juovlâkuosâ vuálá pakkeet ton noomáin, kiäst halidij lasepakkeet. Ličij-uvsun tággáár skeŋkkâjuurdâ tääbbin säämist-uv vuovâs? ¶ maađijkárttá ¶ Vijđodâh: 0,44 km 2 ¶ Ráŋgáštus lâi taggaar, ete kandâ koolgâi pieijâđ kieđâidâs pulbet lohe oolâ já máttáátteijee čooskij kárttásobbijn suormaid. Nube kerd ko čooskij te kandâ ruttij kieđâid, kárttásuábbi piäskái pulbet lookán já moonâi rasta. Máttáátteijee koijâdij: ¶ äššitodee, kote máttá sehe anarâškielâ ete algâkielâ. Tärhistem lii taarbâšlâš, amas ¶ já luudij raavâd. ¶ árppurullâ, -ruulâ = lankarulla ¶ Meccihaldâttâs haalijd väldiđ vuotân sämmilij kulttuur hárjuttem iävtuid nuuvt pyereest ko máhđulâš. – Ravvui keččâlem Pänituoddâr hoittám já kevttimvuáváámist lii Meccihaldâttâsân tehálâš. Merhâšittee iäru ovdebáá vuávámpaargon lii tot, et árvuštâllâm tahhoo ubâ vuávámproosees ääigi, ko ovdeláá árvuštâllâm čuosâi valmâš vuávám vaikuttâssáid sämikulttuurân, muštâl kuávluhovdâ Elina Stolt. Sämmilij vuoigâdvuođâsajattuv já sämikuávlu eennâmkevttim vuávám oovdedmân Akwé:Kon -ravvuin lii stuorrâ vaikuttâs. – Jis Pänituoddâr hoittám já kevttimvuávám valmâštâllâm luhostuvá pyereest, te Akwé:Kon -ravvui heiviittem puáhtá väldiđ uássin eres hoittám já kevttimvuáváámij rähtimáid já meiddei luánduriggodâhvuáváámij ráhtimáid, suogârdâl sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi.Pänituoddâr hoittám já kevttimvuávám tärhistem valmâštâllâm pištá aainâs taan ive já táárbumield pargo juátkoo puáttee ive. Iävtutátuliih ravvuuh láá nomâttum toi olesváldálii luándu tiäddudmân mohawkkielâ eđâlduvváin Akvé:Kon, mii uáivild puoh aašijd luomâkoddeest. ¶  Kaamâsân. Kárvudât peri návt ¶ 3. Ovtâstit šaddoid ton juávkun, moos toh kuleh. ¶ Kalle suormâ láá sehe kuumpi et pennuu luodâst ¶   1. Kii lah? ¶ Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 15.5.2014 tme 16.00 räi čujottâssáin Sajos, 99870 Aanaar. Lasetiäđuid virgeest addel säämi kielâtorvočällee Siiri ¶ – Tot lii tegu ličij nuárju, mutâ stuárráb. ¶ vuáimánšoddâm maŋa vuáđudâm sämikielâ jurgâleijei viirgijd, veikkâ toid ličij finnim oles staatâ ¶ loostah skovijdeh ložžâ pieggân-uv. ¶ Čuákkimviste Silba (ucceeb) ¶ b. Palhâšumelävdikode čällen toimâv proojeekthovdâ Juha Guttorm já proojeektvuá-vájeijee Marja Männistö. ¶ 2. Suomâ tavemus uási kočoduvvoo Säämmin. ¶ Sanoma Osakeyhtiö 1975. ¶ Tuáijim: Emma Virtasalo ¶ Nieidah kuovlâdáin jyehi kulij. ¶ Sämitige I värisaavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio oovdânpuovtij čuákkimân OA algâaalmugij maailmkonferens loppâäššikirje. Loppâäššikirje merkkejui čuákkimist tiättun. ”Loppâäššikirjeest staatah nanodeh čonâdâttâmvuođâs OA algâaalmugjulgáštuš olášutmân. Taat meerhâš tom, ete OA algâaalmugjulgáštušâst lii šoddâmin ain eenâb kenigittee äššikirje aalmugijkoskâsii politiikâst já meid riehtiopâlávt” Tiina Sanila-Aikio čiälgá. ¶ Veikkâ maađij Čovčjáávrán lâi-uv jo áávus, te iäččám lâi kuittâg puáttám ergijguin viežžâđ muu. Sun vuordâččij táválâš vyevis mield muu Sarre Aantist, já ko poottim toho, te sun iätá: ¶ Fáárust lii seminaar ohjelm. Ohjelm moojiikeččin vist láá tiäđuh jieškote-uv fáádáin. Tobbeen lii mainâšum, jis fáádá uásálisteeh puávtáččii rahttâttâđ fáádán jo ovdâkietân mahtnii (taarbâšliih piergâseh, máhđulij koččâmušâi vuávám, jna.) ¶ – Kal mun ton tiäđám, eeđâi Monni. ¶ Kulttuurkuávdáá huksit já oomâst Seenaat-kiddoduvah já ton bruttovijđodâh lii suullân 4 800 m². Huksimhaavâ budjet lii suullân 12 miljovn eurod, mast EU-ruttâdem uási lii 5 miljovn eurod. Kulttuurkuávdáá meeri lii valmâštuđ ive 2012 aalgâ räi. ¶ 1. Ivnii Kiina liipu. Maailm olmoošloho 6,7 mrd ¶ Aluksi muodostimme toisiamme kädestä kiinni pitäen suuren piirin, jossa olivat kaikki lapset, isännät, vieraat, vieraitten ystävät ja kaikki jotka talossa olivat. Tämän jälkeen lauloimme kolme, tai neljä amerikkalaista joululaulua ja kokoonnuimme pöytien ympärille, joita oli kaksi. Ateriointi alkoi siinä kolmen maissa iltapäivällä. Jokainen oli jo sitä aikaisemmin etsinyt paikkansa nimilappujen perusteella ja kun tuli kutsu istuutua, niin asettauduimme paikoillemme. Jokaisen lautasen vieressä oli ikäänkuin suurikokoinen paperipäällysteinen karamelli, suunilleen 30 sentin mittainen, jonka kummastakin päästä työntyi esiin pahvinen liuska. Pöydässäistujien tuli ottaa pahvisesta liuskasta kiinni ja vierustoverin taas toisen pään liuskasta kiinni ja samanaikaisesti nykäistä. Karamelli hieman poksahti, mutta kumman käteen jäi se varsinainen karamelli, niin hän sai pitää sen ja avata. Sisältä löytyi joko punainen, keltainen, vihreä, taikka sininen paperinen kruunu, jonka tuli laittaa päähän. Paketin sisältä löytyi myös amerikkalainen sananlasku, joka oli luettava ja yhdessä pöytänaapurien kanssa pohdittava sen tarkoitusta. Kun kaikki rituaalit oli tehty, niin sen jälkeen pääsimme maistelemaan joulupöydän antimia. ¶ Tájáskâm ruusu ¶ S Aamen. ¶ kuldâlâd = tunnustelee 24 ¶ 32A Euroop juáhhoo viiđâ kuávlun, moh sajaduvâidis mield láá: 1) Tave-Euroop 2) Viestâr-Euroop 3) Koskâ-Euroop 4) Maadâ-Euroop 5) Nuorttâ-Euroop. ¶ Lactarius torminosus – Karvarousku – Soovsâruávsku ¶ Lasetiäđuh: ¶ Vyesimiärkkum tábáhtuvá táválávt jonsahpeeivi ääigi kesimiärkkumääiđist. Tiivreh, paalgâd vyejeet poccuid stuárráb sijdâid. Puásuiomâsteijeeh vuod čuákkejeh siijdâid kesimiärkkumááiđán möŋkijáiguin, moottorpyeráiguin teikâ vääzin. ¶ Säämi kulttuurkuávdáš Sajos váldukevttee sämitigge ocá Sajosân ÄŠŠIGŠRÄVVEJEIJEE meriáigásâš já olespiäiválâš virgekoskâvuotân 4.6. – 31.8.2012 koskâsii ááigán. Äššigâšrävvejeijee pargon lii tipšođ Sajos infočuágástuv, huolâttiđ čuákkimsajeväärridmijn, jotteemkocemist sehe čuákkim- já tábáhtusorniimijn sehe vala oovdânpyehtiđ Sajos táállun. Asâttâsvuáđustâslâš tohálâšvuođâvátámâššân lii pargo vaattâm škovlim já lasevátámâššân sämikielâ táiđu. Pargo miänástuvvee tipšom išedeh šiev vuáruvaikuttâstááiđuh, maaŋgâpiälásâš kielâtáiđu, šiev atk-tááiđuh sehe nahcâ porgâđ jiešráđálávt, jiečânâs já njyebžilávt (meid eehid- já oholoppâpargoh). Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtââsi VII/I mield, vuáđupälkki 1 639,98 eurod/mp. Vuáđupäälhi lasseen máksoo 24 % sämikuávlu lase já hárjánemlaseh miärášuveh pargohárjánem mield. Ucâmušâid oppâ- já pargotuođâštusâidiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 23.5.2012 tme 16.00 räi čujottâssáin Sajos, 99870 Aanaar. Lasetiäđuid pargoost addel haldâttâhhovdâ Juha Guttorm, puh. 010 839 3102. Sämitiigán já säämi kulttuurkuávdáš Sajosân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi Anarist 9.5.2012 ¶  ‐‐ 6 . P A S E P E I V I L U Á P P I J Á I N ¶ Ohtii lijjii Káájá Sáárást nabdemin tom, et tot ličij mahtnii Njuámmil-Sammlii kandâi kuávlun suuijâm. Kotemuš lâš lamaš, ličij-uv lamaš Kaabi Issá, veikâ sunhân kal ij Njuámmil ubâ lamaškin, mut Morottaja suuvâst eejis peln. Te Sáárá reepun pieijii ulmuuh ain syele njuámmil uáivi. Veikâ leggist-uv tom meddâl, te ain tot kostnii oppeet itá reepun. ¶ 20. Lactarius mammosus – Kangaspalsamirousku – Kuolbâpalsamruávsku ¶ Kielâpiervâlpaargon lii tarbâšum ruttâ, ennuu ruttâ. Ruđâlâš torjust stuárráámus ovdâsvástádâs lii kuáddám Suomâ Kulttuurruttârááju. Tonttáá ubâ piervâlpargo ij liččii luhostum. Meiddei ovtâskâs ulmuuh láá perustâm anarâškielâst. Eromâšávt ferttee kijtteđ Kulttuurruttârááju ovdii äššialmaa Paavo Hohti, kote lii skekkim iäláttâsânpäcimis ohtâvuođâst suu finnim ruuđâid kielâpiervâltooimân já Antti Aarnio-Wihuri, kote lii meiddei skekkim ruuđâ piervâlân. Toos lasseen piervâltoimâ lii finnim iärrásijn-uv ucebijd ruttâsuumijd. Puoh taan torjust lieggâ kijttoseh juáhážân! Puoh taat tuođâšt, et piervâlist lii tuođâi-uv šoddâm anarâš kulttuur statussymbool já puohâi čalmekollááš, mast ferttee anneeđ šiev huolâ. ¶ raavâd: raavâd: ¶ Sämitige puáttee vaaljah toimâttuvvojeh čohčâmáánust 2011. Jienâstemvuoigâdvuođâliih vaaljâin láá puoh toh sämmiliih, kiäh láá merkkejum sämitige vaaljâluvâttâlmân. ¶ Algâkeesist, ko älgih uccloddááh vizârdiđ, te tot lii tievst keesi merkkâ. Mutâ jos taan loddáá jienâ váilu vizârdeijei juávhust, te ij lah kale vala olmâ keesi puáttâm. Muu mielâst taan loddáá jienâ lii siämmáálágán tuođâlâš keesi merkkâ, ko lii ovdâmerkkân veikkâ spálvái puáttim já lam huámášâm, et taan jienâ tuođâi-uv käibid peljiijdsis, ovdilgo tuhhit olmâ keesi älgim. ¶ ČOOVDÂSÄÄNIH ¶ Čuákkimviste Silba (ucceeb) ¶ Sämmilijn jyeigein lii jieijâs káttuservi, Sámi juoigiid searvi. Stuárráámus juoigâmtábáhtus lii Sámi Grand Prix-kišto, mii uárnejuvvoo ihásávt Taažâ Kuovdâkiäinust pessijái ääigi. Tobbeen väljejuvvojeh ive pyeremusah jyeigeeh. ¶ b. Kotemuu Aasia stuorrâkuávlust láá kuávluh, main arva uáli uccáá? ¶ - Čevetjávrálâš Jouni Moshnikoff lâi ohtâ mii oovtâstpargokuoimijn Suomâbeln. Sun puovtij mijjân oppâmateriaalâid já mij lep še kolliistâllâm maŋgii Čevetjäävrist. Máttááttâlâim sämikielâlijd lavluid, muštâlijm nuorttâsämmilâš mainâsijd já majemui iivij lep tuoijum še ennuv nuorttâsämmilâš tuojijd, muštâl Zoja. ¶  lii  on  miärusijnis. Tágárijd kielânis almottâm meereest. Aalmugregistervuáhádâhân sämikielâ almottem eenikielânis lii iävtu ¶ Luvâttâllâm ihán 2011 mieđettum budjetruuđâin almostittum oppâmateriaalijn kávnoo täst . ¶ Luuk. 1:35 ¶ Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdáá (Poske) väldikodálâš sierânâspargon lii meridum sämikielâlâš aalmug palvâlemtáárbui vuotânväldim tárbulijn pargoin. Sämmilij pyereestvai¬jeempalvâlusâi ovdedem, toos kullee tutkâm, škovlim já árvuštâllâm láá sierânâsuássin Poske pargokiedist. Haldâšem peeleest Sämitige ohtâvuođâst tuáimee Sämiohtâdâh ana huolâ täin pargoin. ¶ 2. Verdid šaddoid nubbijdsâs. ¶ Jurdâččim, et ko eeci ja enni lává moonnâm nohádiđ te mun vuálgám uuccâđ Jievjâ. ¶ Iđedist koccájim toos ko páárnâš čiärui páárgui tievâ čuddust já mottoom kullui kovlomin. Hirmâd koško lâi, mutâ tiettim ete kost lii juuhâ. Kárvudâttâm väivi ij lam ko pivtâspajalist oođđim. Vuolgim olgos juhâriidon, lâi jo čuovânâm. Vuoli-Jussi lâi meid kocemin, sun še lâi olgon. Togo kirho alda lâi hävdieennâm, kukáh já rääsih lijjii ennuu. ¶ – puohtâm , kuus nyetti kiässoo já mast tot loptejuvvoo kárbás. ¶ nr. 24 (Okko 31; Unikeko-okko) ¶ Lahtos 20 Toimâraavâ jiegâlâš viehâvääldi, piävuttem já olgoštem estimân kielâpiervâlist ¶ 0,3% ¶  saanij – Hmm, kale lii njäälgis, kullojii njoobžah etâmin, já juáháš puurâi nuuvt mielâstis, et aaibâs vájálditij sárnum. ¶ Vanhurskes 18, 22, 27, 35, 36; 19 ¶ Na taat lii-uv jo váhá vaigâdub koččâmuš. Tääl must láá álgám esken amnâsuápuh. Toh láá ohtsis 35 uáppučuággád. Jis halijdiččim luuhâđ maister räi, te tarbâšiččim čođâldittiđ suullân 120–130 uáppučuággád. Amahân tot muáddi ive váldá. Jiem kal vala tuostâ ettâđ, ete maisterin ááigum, mut jis vyeimih peri kávnojeh, te lii tot-uv máhđulâš. ¶ – Tuoh almaah toh kale kaappajeh vala taam-uv maašin! ¶  čällee. Juhháán Säminuorâi taaidâtábáhtus ¶ Niijto siemin jurseeh ¶ uággoo = onkija ¶ 2. Viärdádâl rotá já čäcisäplig. ¶   Ele ceelhi puástu tuođâštus aldemuustâd. ¶ 36B Koloradotivre ¶ Tutkâmpargo ¶ Talle Mooses já Aaron moonáin oppeet kunâgâs luusâ. ¶ jurgâluvvoo “nuuvt tárkká ko máhđulâš, nuuvt rijjâ ko lii taarbâšlâš” . Tot meerhâš tom, ¶ Pähtiluohtâ TII.1963 Nuorttâ-Aanaar Ulgânjargâ N. Tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶ 9. Tovâtteh paanij ráigánem. ¶  čäällim Luuk. 11:26 x - ¶ Togo ¶ Laavâst säämi máttááttâskuávdáást asâtteh oppâlájádâs pargoin. Máttááttâskuávdáá pargon lii laavâ 1 § mield lasettiđ eromâšávt sämiaalmug áámmátlâš máttu, orniđ sämikuávlu iäláttâseellim táárbuid västideijee škovlim já ovdediđ kuávlu pargolâšvuođâ sehe siäiluttiđ já ovdediđ sämikulttuur. Oppâlájádâs kielah láá suomâkielâ já sämikielâ (2 §). Škovlim puáhtá orniđ sämikuávlust já ton ulguubeln (4 § ). ¶  koolgah  varrim ganisaatioi uáinui pehti. Kielâkevttei uáinuh láá viggum čielgiđ sämikuávlu kieldâi já staatâ pargeid ¶  oovtâ Tijdâlamppu lii taikalamppu – mut mii lii Skuáppu? ¶ Lodásteijee ¶ Suomâ Nuorâioovtâstpargo - Allianssi ry mieđettij nuorâipargo ohhoost 29.9. - 5.10. čiččâmnubâlov Nuorâ tuáimee -tubdâstâssâd tuáimeid já projektáid pirrâ Suomâ. Ohtâ tubdâstâs uážžoo lii sämitige nuorâirääđi. ¶ Ánná smietâi, mondiet jiešalnees lâi miettâm Heeihâ iävtuttâsân ton juolgij lieggiimist. Vissâ keččâlâddâm tiet? Vissâ tiätuäŋgirvuođâ tiet? Vâi lâi-uv tot liijká-uv tondiet, et Heikkâ lâi sunjin nuuvt aldaaš já tehálâš? Ánná ij máttám toos västidiđ. ¶ kevttiđ sämikielâ. ¶ 9 Kyelipivdo lii hitruus hommá 57 ¶ – Addâgâs, Kuáski, ko ferttejih nuuvt kuhháá vyerdiđ! ¶ b. Maht nähkisuájáh aneh huolâ jieijâs putesvuođâst já tiervâsvuođâst? ¶ Márjá-Liisá ¶ pyevtitteijee.....96 ¶ » Moonâ. Šados nuuvtko os- ¶ Pogguu piärgu lii kulloo vielgâd já tom kuullim tovle távjá-uv. Tom ääši tuše jiem lah jieš kuássin peessâm tuođâštiđ, jiemge vaarâ ubâ haalijdgin. Muu mielâst tááláá ääigist pecilodeh láá nuuvt uccáá, et lii njuolgist suddo, jis kiinii ramâččât, et lii pááččâm čuuvčá teikkâ kuáppil. Tovláá ääigist lâi váháš eres äšši, ko lâi purâmušâst saahâ já loddevalje-uv lâi stuárrâb. Tááláá ääigist tot lii eenâb-uv puđâldem. Na kalehân tievst vala onnást-uv tot lii mottoomnáál tuhhiittettee äšši, jis tuođâi-uv táárbun pavkkâl pecilode, mutâ mudoi mun jiem tom ibbeerd. ¶ Hajâsanijâš; pajek. hádáiski + kulá saâššaddoid ; suoâk. saniai ¶ rappânjavkke = rappuhanka ¶ ČOOVDÂSÄÄNIH ¶ – Lii-uv tot ennuv vâi uccáá? Ánná culijdij Marittân. ¶ » Hiärrá lii tuođâi pajanâm jämimist! Sun lii al- ¶ 54 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ Káránâsluobâl TII.1963 Kj. Káránâsjäävrih . Sulgušjävrčuájá 1,7 km M. ¶ 4. Tuupa Records Oy - sämikielâlâš muusik love ive hárjánmáin ¶ Muu maašin ij kuittâg vuálgâmgin äigitaavlu mield, pic lâi suullân tiijme maajeeld. Na, tágáráid aššijd ij vaijaam maiden, ijge lamaš vuossmuš kerdi, et maašin maŋanuvá vyelgimist. Tágáreh ääših tápáhtuvvii joba Suomâst-uv, te manen iä tääbbin Amerikâst, kost puoh lâi máhđulâš. Ucánjihhii kismittij kuittâg, ko jiem finniiččiigin innig mučis kuuvijd pegâlmâs miljovnkaavpugist, pic kartâččim siäivuđ iärrâsijgijn ahevis Minneapolis kirdemkiädán (puoh maailm kirdemsajattuvah láá aheveh, lii ettâmvyehin). Tuhhiittim kuittâg nimmurhánnáá munjin adelum (meridum) falâlduv já pajanim liijkátte mottoom náálá puorijn mieláin servimáđhálijdângijn fiijnâ Ruotâst valmâštum Saab -kirdemmašinân, mii puáđáččij tuálvuđ muu torvolávt Minnepolisân. Ko kavnim jieččân saje, te čokánim puorijn mieláin toos, ko lâihân kuittâg muu mätki USA:n liijká luhostum. Puáđáččim rávhálii kirdemmääđhi äigin muštâččiđ puoh taid vuovâs já hitruus aašijd, moh muu puotâ teivâsii tääbbin stuorrâ viestârmaailmist. ¶ Servikodde lii Kristus ruumâš já suu tievâsvuotâ, suu, kote tiävdá puoh mii lii. (KAT11/IM) ¶ Muorâkäärdist tâi uccâ luptâstâhviljâlmist-uv lii maaŋgâlágán porgâm. Motomij šlaajâi vesaid ferttee ovdâšoddâdiđ kiđđuv siste, vâi toh kiergâniččii šoddâđ keesi ääigi. Tađe várás siemâneh kalvojeh vistig muuldán. Ko vesah láá šoddâm ucánjáhháá, ištâduvvojeh toh jieijâs rukkoid. Taat äšši kočoduvvoo vesai škovliimin . Návt vesain šaddeh stuárráh já kievrah. Vesah ištâduvvojeh olgos iäskân talle, ko lii vissásávt juo tommittáá liegâs. Ovdil kalvem tâi ištâdem kalga šaddopiäldu mulde tussiđ já salgiđ. Iilâskšadoh renskejuvvojeh tärkkilávt meddâl. Motomeh šadoh väätih meid njárbuđittem . Talle raddalâsâst njáskojeh hiäjus vesah meddâl, vâi kievrâmusah finnejeh eenâb šoddâmsaje. Pakkâ peivij šaddoid kalga njuoskâdiđ jyehi peeivi. ¶ Kirhokiirjijn lii mainâšum Jonas Johansson (Jovnâ Juhháánkandâ) Taucum , kote kálguinis Elinijn (Elli) já oovce ihásii kandâinis Rasmusáin vuolgij Taažân pyereeb iäláttâs tuoivust. Perruu majemuš rippâkirjemerkkim lii kuovâmáánust 1740. Margeta (Maria) Johansdotter (Máárjá Juhháánnieidâ) Tauckum (suullân 1691–1740) naajâi Olof Henriksson (Vuolli Hendrihkandâ) Kuuvain . Sunnuu kaandâ Marcus näimilittoost iä lamaš párnááh. Nubbe kandâ Daniel varrij stuorrâ perruinis Taažân. Nieidah passijn Anarân. Aili (Ailâ) vuáđudij stuorrâ perruu Matts Samuelsson (Matti Saammâlkandâ) Wallein . Anna (Ánná) já Johan Mattsson (Juhháán Maatikandâ) Wale kuuđâ párnáá juávhust kyehti kaandâ jođhijn suuvâ. Tauckum suuhâ lii nieidâi pehti jotkum Anarist onnáá peeivi räi. ¶ Stivrim: Suvi West, kuvvim: Ditte Uljas, čuoppâm: Anja Ahola ¶ 4. Keevti iššeen paldâsii lovottuv. ¶ b. Ivnii kove. ¶ Majebargâ 14.2. ¶ Vuossargâ 30.5. ¶ Suomâst láá ohtsis 17 piäippáinšlaaijâd, main 15 kávnojeh Aanaar pirrâsijn. Säämi šlaajah láá piäippáin (peippo), vyevdiloddááš (järripeippo), ruánáápiäippáin (viherpeippo), kollepiäippáin (tikli), ruánáávarbusâš (vihervarpunen), ryeivil (hemppo), väriryeivil (vuorihemppo), sávjáduvvâš (urpiainen), tuodârsávjáduvvâš (tundraurpiainen), kiirjâgsuájápaaccâhloddááš (kirjosiipikäpylintu), paaccâhloddááš (pikkukäpylintu), stuorrâpaaccâhlodde (isokäpylintu), ruopsisvarbusâš (punavarpunen), kuácceelodde (taviokuurna) já ruopsisryeivil (punatulkku). Sämmilij kevttim noomah láá piäippáin, vyevdiloddááš, sávjáduvvâš já paaccâhloddááš. ¶ s. 64 ¶ Sosiaal- já tiervâsvuođâ ¶ Kuha ¶ Tot-uv vuosmuu luoka junávávnu, kuus moonnim, lâi uáli kuárus: aaibâs nube peln kuhes váávnu čokkájii motomeh almaah. Ohtâ oinui sooitâčmin kietâpuhelimáin, nubbe čalâččij maidnii tiäturáin, kuálmád luuvâi loostâ, já kyevtis iävá orroom porgâmin maiden. Jieš čokánistim ohtuunis sajan uksâpellâs, nuuvt et jiem tarbâšâm hiävrásiđ stuorrâ mätkilaavhâ meendugin kuhás. Uigâdim tom váávnust kyevti peeŋkâ kooskân, kost lâi mudágávt luámi. ¶ a. riijkâid sárgáid 1 - 3 ¶ © Kopijistem aainâs kieldum 163 ¶ – Pyereestpuáttim! ¶ – Ohtsis 17948 ¶ 12.00 Peivimäälis Raavâdviäsu Galla ¶ Jis taah päikkinoomah liččii maŋaluvâi, te tain puávtáččij masa jo iärvadâllâđ, et saahâ ličij siämmáá ulmust, ko puohâin päikkinoomâin ulmuu nommâ lii deminutiivhäämist. Na ko nommâ lii deminutiijvâst, te tovláá ääigist tot merhâšij tom, et olmooš lii talle eejis käimi, mut Irjánáá puotâ tot ij toolâgin tiäivás. Täst lii-uv saahâ suhâpuolvâ paijeel njuškejeijee käimivuođâst ađai sun lâi äijihis Anttii Irján ( Göran Aantikandâ Morottaja, 1789 – 1863) käimi já tondiet suu nommâ-uv lii deminutiivhäämist Irjánâš. Anttii Irján eeči oppeet lâi Anttii Aantiš ( Anders Aantikandâ Morottaja, 1718 – 1788 ) já ton suujâst Irján noomâ miärušuási Anttii, lii deminutiivhäämist. Deminutiivhäämi puáhtá šoddâđ še tast, et olmooš lii kiännii aldaš ulmuin tâi huolhijn kaaimiš. Ovdâmerkkân Uccâ-Máárjáš uážui noomâs tast, ko sun lâi perruu piämmunieidâ käimi. Uccâ-Kaariš ( Kaarina Morottaja, kj. kove čallust “Kommetullâ” ) oppeet uážui kočodemnoomâs tast, ko sun lâi muáđás käimi. Meid nuorâb kääimi nommâ puáhtá vaikuttiđ puárásub kääimi noomân, nuuvtpa nieidâ, kiäm táássáš lijjii kočodâm Maati Kaarin ( Kaarina Mattus ), koččoodškuottii nuorâb Kaari šoddâm maŋa meid Stuorrâ-Kaarin . ¶ – Finnijm čuávjihäävi já jyelgi toijui já šoodâi nuárvui, Pullá selvâttij. Sun riemâi kivkked likkođ. ¶ Marja-Liisa Olthuis ¶ Talle Jieggâ tuálvui Jeesus ävđinenâmân, vâi Pergâlâh piäsá suu kivsediđ. Ko Jeesus lâi annaam váástu neljilove peivid já neljilove ijjâd, sun viijmâg niälgui. Talle kivsedeijee poođij suu kuuvl já eeđâi sunjin: ¶ valevahvero ¶ Jieškote-uvlágán rituaaleh išedii toollâđ koskâvuođâ ulmuu siskiibiäláá já ulmuu pirâstittee maailmân sehe ohtâgâs já siärváduv tääsist. Toimâmáin tiätunáál já nuávditmáin lattimmaalijd já njuolgâdusâid ulmuuh arvâlii, et pyehtih vaiguttiđ luándun já ulmuu eellimtilán. Luándupalvâlem lâi sämmilij vuoiŋâlii ärbivyevist tehálii uásist. Immeelhuáđđooh lijjii luánduhaldâšeijeeh, tego äijihšooŋâ, piegâ, čääsi já pivdo immeel. Stuárráámus uási sämmilij seremoniain já rituaalijn lohtâsii iäláttâs hahâmân, eromâšávt miäccástmân já kuáláástmân. Sij pivdii uhrijguin šiev saallâs, já ko luándu adelij, te siämmáánáál ulmuuh kijttii skeŋkâiguin. Sämmilâš shamanism lii lamaš tääpi iberdiđ mailm já toimâđ tast. Mailm rááhtus hámmášui kuulmâ tääsist: vuáláá, koskâsii já paajaa mailmist. Vuáláá mailmist assii jaamišeh já kufittâreh, koskâsii mailmist ulmuuh já häldeeh já paajaa mailmist imeleh. Nuáidi lâi sämmilâšsiärváduv tehálumos jeessân, kii paijeentoolâi mailmoornig ulmui koskâvuođâst. Nuáidi pargon lâi ovdediđ siärváduv pyereestvaijeem. Sun lâi ohtâvuođâst tuonpiäláá mailmân, pyeredij pyecceid já ennustij puátteevuođâ. Sun torvodij miäcástem já kuálástem, suojâlij navdâšemkuávluid já oonij čalmeest luánduriggoduvvâid. Nuáidi tehálumos rituaalkálvu lâi nuáidirumbu, mon poccuu näähkist keldum cuozâ oolâ lijjii sargum myyttiliih kovoseh. Nuáidi vuájui traansin ruumbu iššijn já suu siälu vuolgij ellee häämist porgâđ pargoidis. Staatâväldi já kirkko tuššâdii tâi nistii já tolvuu meddâl sämikuávlust stuorrâ uási sämiruumbuin. Taan ääigi stuárráámus uási tuššâdmist šeštum sämiruumbuin láá vyerkkejum olgoeennâmlijd museoid. ¶ TAAŽÂ ¶ kuittâg pyevti tivvoođ. Tuu jienâ uáináh ¶  jne. Jiem Sun eeđâi Jeesusân: ”Jis lah Immeel kandâ, te leggistât täst vuálus! Immeel koččo eŋgâlijdis suojâliđ tuu.” ¶ Nubbe iätá: ¶ čievčâstmân, mon vyeimist tot moddii čievčâstmáin pavkkâl joton. Ovdâ- já koskâvepsijgijn kyeli tuálá jieijâs sajestis já täsitiädust. ¶ hämimolsom . Maaŋgâi ellei, tegu cuobbui já tiivrij vyehi muttuđ stuárudijn nuuvt, et toh láá ovdáneemees algâmuddoost aaibâs ereshámásiih ko rävisin. ¶ Adde iše toid, kiäh láá eeđeest já väänist. Joskis rukosist pyehtip tuu oovdân mii uámáhâšâid já ustevijd. ¶ Säämi kielâlaahâ (1086/2003) lii lamaš vyeimist paijeel 10 ihheed. Koijâdâllâm ulmen lii selvâttiđ sämikielâ kevttim virgeomâhâšpalvâlusâin, pargei sämikielâ tááiđu já sämikielâlij palvâlusâi vijđesvuođâ. ¶ Piehâin pottâš skuáčurkeejih láá ruškâdeh, tâi masa čappâdeh, ko oppeet säpligväälist poođâš lii vuoluubeln keejân masa vielgâd, mast láá ruškis sárgáh tuárrást. Piehâin lii ucánjáhháá stuárráb, ko hyelkkis säpligvälli. Jis tuše uáiná olâgâsâst monnii vällilode sodâsâlmin, te tiätá tuše tom, et tot lii jo-uv kuáskim tâi piehâin, ko toi kirláá masa siämáálágáneh kuábbáást-uv. Meidčiehčâ läävee sodâstâllâđ motomin pajeláhháá-uv já tom puáváččij teoreetávt sehhiđ ovdilmainâšum välliluddijd. Tot ij kuittâg táválávt paijaan nuuvt ollâgâsân sodâstâllâđ, já talle ko tot sodâsâl, te tot lii táváávt ain čääsi paajaabeln kuolijd fakšuumin. ¶ kulâtteijee.....97 ¶ – Na maggaar talle? Ánná imâštâlâi. ¶ säppimaija = mehumaija, mehustin ¶ - Seini ij lah rahtum masten tijlâst tâi muorâst. Tot lii val-uv tuu mielâst já ton korâsvuotâ lii nuuvt kievrâ, ko tuu já suábi mielâ. Šamaaneh irâtteh volliitti đ tuu mielâ, mut tun puávtáh suoiji đ mielâd suábi mieláin. Ain, ko tuubdah monnii mielâstâd, te vääldi suábi mielâ išán já nuuvtko šlooviih šaamaan mielâ toin. ¶ Kissá, puoidâ já kozzsäplig monnii riidon. Tobbeen toh oinii nuárju. Talle toos poođijn vala krokodiil já väälis. Krokodiil halidij puurrâđ puoiduu, kisá já kozzsäplig, mutâ luhhoost toos poođij talle hai já tot hai puurâi tom krokodiil. Arveškuođij. ¶ – Jiem vyelgi. Njeidih peesi, njeidih muu. ¶ purgánmist = purkaantumisesta 119 ¶ Olthuis, Marja-Liisa, Kivelä, Suvi. & Skutnabb-Kangas, Tove 2013: Revitalising indigenous languages: How to recreate a lost generation. Bristol: Multilingual Matters. ¶ Ko Immeel poođij šaddokáárdán, ulmuukyevtis čiähádâđáin. Ko Immeel čuárvui sunnuu, suoi poođijn uáinusân. Almai eeđâi, et nissoon lâi fillim suu purrâđ kieldum heeđâlm, já nissoon eeđâi, et kyevdi lâi piättám suu. ¶ Sáárákáisá Seurujärvi 15,00 € Aanaar vyeliškoovlâ eenikielâlâš máttááttâs 1-6 luoka uáppee, ¶ J O S K I S O H O V U O S S A R G  ¶  mahdollisuus nuuvt, et västideijee persovnvuođâ ij pyevti tubdâđ. Hovdáid čujottum luámáttuvâi ávus tiäđoid ¶ – Na toos ko ij lah koijâdum lopegin, já nube tááhust mij ep lah tääl puáttám teehin tulâstâllâđ. Eppeđ-uv mušte, maid mij tääl koolgâim porgâđ? ¶ Kooveest sämitige jesâneh Jouni Ilmari Jomppanen já Petra Biret Magga säämi parlamiänttárij konfereensâst Ruávinjaargâst roovvâdmáánust 2008. Kuohtuin sunnust lii pajalist Iänuduv-Kuovdâkiäinu mááccuh. Nube kooveest iänuduvlii almaa mááccuh helmi. Koveh Ulla Aikio-Puoskari. ¶ SSäämi parlamentaarlâš rääđi uárnee kuálmád sämmilâšparlamiänttárij konferens. Tääl tot tuálloo Kirkkonjaargâst 10. skammâmáánu 2011. Konferens teeman láá ärbibvuáválâš tiätu já arktâlâš ääših. Lasseen tarkkuustâllâp tave-eennâmlâš sämisopâmuš já árvuštâllâp ovdebáá parlamiänttárij konferens puátusijd. Konferens čuákkee oohtân sämitigij aalmug valjim jesânijd. Konferens loopân toohâp loppâciälkkámuš. ¶ Lemmest tuáimá sämitige váldutoimâlâš saavâjođetteijen 25.4.2014 - 26.5.2014 koskâsii ääigi. ¶ 0,3% ¶ – Na pyeri. Lahhân huámmášâm, et uáppeesiärváduv juhleh-uv láá forgâpalij puátimin? ¶ (Luther Vähä katekismus) ¶ b. Kotemuš piäđuin uážui ruvdustuvâs tievâ já roškái koldâliäján? ¶ Sämitigge kiäsá aalmugovdâsteijeid ¶ ovdil ko arveškuođij”, eeđâi Miina, ¶ Jieŋâääigi julmes jieŋâ teedij källeevuáđu vyeliláá. Ko jieŋâ suudâi, källeevuáđu paijaanškuođij oovdižin. Eennâm pajanem juátkoo vala. Pajanem uáinoo čielgâsumosávt Tavemeerâpoođâ riddoost. Tobbeen riddosäärgis sirdâšuvá meerâ kuávlun maaŋgâid meetterijd ivveest. Jotelumosávt eennâm paijaan Merâpoođâ riddoost. ¶ 22 EELLIM ŠOODÂI JÁ OVDÁNIJ MEERÂIN ¶ Leejoon vyejettij soorvâ kuhes määđhi, mut ij juksâm tom. ¶ Tääl Timotei suutâi. “Hepâniđ! Elleđ kiivsed Dumbo. Suu enni lii faŋgân já sun jieš lii karttâm leđe klovnin já puohah povvâsteh sunjin.” Vuorâččeh šoddii murâšlâžžân ko kullii tom. Stuárráámus tain cullâguođij Timotein: “Kraak, tun ferttiih oskottâllâđ sunjin, ete sun máttá kirdeđ. Eeđâ sunjin, ete taat nuáidipuzzâ finnee suu kirdeđ! Kraak!” ¶ šadda juuvâst. Tot stuáru já vaajâld meerâst, ¶ kyeli ¶ Lyevdispeelâ almostittem sirdâšui ihán 2011. Speelâ tuájimân já teddilmân occoo ruttâ. Speelâ lii vuávám Petter Morottaja. ¶ 10 Feodoroff Veikko Armas Puásuialmai Aanaar ¶ 2. Ellee kove ¶  joskâm  Kvanttorcelkkuuh N - Jis vyelgip tääl, mij lep Kivs´s uáivikaavpug kulen ovdil iijâ. ¶ MARK. 13: 33 – 37 ¶ - ubâ sosiaalsyergi viärmádâhlâš, maaŋgâáámmátlâš já maaŋgâtoimâlâš palvâlemhaamijd, pargovuovijd, konsultaatioid sehe toid kullee iskâdâllâmtooimâ, ¶ kalkkun = kalkkuna 17 ¶ Ivaloiset teatterčáitáldâh 2.2.2012 Saijoos váldusalist. ¶ - čuákkimišedeijee/av-teknikkár palvâlusah 4 t ¶ sälttilaggâ, -laagâ = suolaliemi ¶ Ko taangin keesi ij vihelem luhostum, te porgemáánu 7. peeivi ornij Anarâškielâ servi koldemtábáhtus Solojäävri (riävtui Suáluijäävri) máddáákeeji vuoddâsân. Priimusmoottorin tooimâi kielâpiervâl jođetteijee Ritva Kangasniemi ađai suu jurduu vuáđuld taat tábáhtus vuávájui já uárnejui. Šoŋŋâ lâi eromâš muččâd: masa orroo kuálkki, liegâs 24 cekkid,veikkâ lâi pelduvváid polvâšoŋŋâ, iäge lamaš tiivrehkin. Polttijááh kale almostuvvii maŋeláá ehidist. Párnááh já motomeh eenih-uv vuojâdii. Siämmáá vuoddâsist lâi meiddei mottoom olgoeennâmlâš nuorâileirâ viettimin astoaääigis já vuojâdmin. Sist lâi pelijuávkkudâhteltta ciäggust já suommân peeleest sij urruu lemin italialiih. ¶ Sämitige čuákkim miärádâs uáivild, ete sämitiggelaahâ ovdán ovdâskoodán čohčuv. ¶ Talle riemnjis sađâstij suttoost: – Manen imâšist mun koolgâm suáitiškyettiđ njálmám talle, ko iävtuttemeht kolgâččim leđe jávuttáá! ¶ säämi kielâtorvočällee Siiri Jomppanen siiri.jomppanen(at)samediggi.fi ¶ » Kunnijâttum ¶   Matti Valle ¶ Ruoššâ ¶ korrâ jävri . Kj. väniraavvâdlâš jävri. ¶ Petter Morottaja lii šoddâm Anarist i. 1982 já sun sárnu eenikielânis sehe anarâškielâ já suomâkielâ. Sun áásá Anarist já jotá luvâttuv Avelist. Suu čalluuh láá ovdil almostum Anarâš-loostâst. ¡äällim lasseen suu puuđeeldmijd kuleh pianosuáittim já kung-fu. ¶ Nihkolas Valkeapää ¶ Ánná Máárjá Moso muštâl varrimist Taažân ¶ Elbrus I7 ¶ Uđđâseh 19.3.2009 ¶ Jovnâ ij kal lamaš aldagin vaalmâš toos, mut sun jurgâlij stáálui kuávlun. ¶ Sämitige kulttuurtorjui uuccâm 2015 ¶ Jookeerpargopittá 4 . Viärdádâl ruošânjuámmil já njuámmil. Noomât elleid já valjii loovást toid kullee oosijd. ¶ 3. ¶ 4.1 Luándusuojâlemkuávlui vuáđudem ¶ pessiimist? b) Maht enni tobdá uđâgijdis luuvij ¶ Antti-Oula Juuso ¶ Sämikielâlâš äššikirjij uásild kuávdášlâš takkuustâllâmčuásáttuvah láá virgálâš äššikirjij, tegu laavâi já asâttâsâi, njuolgâdusâi, luámáttuvâi já tiäđáttâsâi finnim sämikielân. Kirjálâš sämikielâlâš palvâ ¶   Kooveest teatterkišto tuámáreh Erkki Hetta, Issát Sámmol Hetta já Pauliina Feodoroff addelmin macâttâs já stivrim Avveel Bohccostallit -juávkun. ¶  uđđâ – Aainâs-uv, Muumienni eeđâi. Mutâ iä toh kal tääbbin miänástuu. ¶ Heikki Paltto ¶ 1. Ko liegâsvuođâtile paijaan, váátá aamnâs ¶   Muttum uásih VERSIO 1 iähtun láá merkkejum čuovjâdin. ¶ Táálu vorâsvuástákákku 8,40 eurod ¶ väriraavâd . Raavâd, maid šaddo tâi ellee vyerkkee jieijâs organiismân puáttee kevttim várás. ¶ -nettiloostân. Milla uáppá sämikielâlâš luokamáttáátteijen táiđu- já taaiđâtiäddusâš škovliittemohjelmist Oulu ollâopâttuvvâst. Milla lii sahhiittâllâm nettiloostâ várás Hildá Länsman, Áile-Risten Holmberg, Mikkâl Morottaja ađai Amoc, Mikkel Näkkäläjärvi, Henna Lehtola já Niillas Holmberg. Uđđâ muštâlušah láá nettiloostâst luuhâmnáálá syeinimáánust. ¶ b. Numerist pargoid kiiđâst čoohčân nuuvt, et adelâh vuossâmuu paargon nummeer ohtâ. ¶ Viijmâg sivnedemtilálâšvuotâ nuuvâi, já ulmuuh vuolgii satâččiđ kisto hävdienâmân. ¶ b) Mii lii tehálumos šodâttettee kyeli? ¶ – Táválâš párnááh sulástiteh kal ennuv stáálupárnáid. Muoigin iän ain maašâ kárvudâttâđ já halijdeen ájáttâllâđ já tááijuđ, iätá Hirškikkâ. ¶ d. Kost toh finnejeh haapi vuoiŋâmân? ¶ šaddo = sato, kasvi 2 ¶ SIERÂLÁGÁN LODDEMAAILM ¶ 2. Jurgâlus. Veerstâ anarâškielâsâš versio spiekâst KR92 morfeem- já sänitääsiráhtusist ¶ Juuvâkielâs = Joenkielinen ¶ Kielâ: albaniakielâ ¶ - Lah-uv tun kuusnii vuolgâdmin? Heikkâ koijâdij. ¶  ‐veerbân. 1. ¶ Kyeli-Marttin mainâs muštâl Lusme-Issá ađai Iisakki Paadar ¶ Vijđodâh:40 m2 ¶ Nuorah lijkkojeh uággumân já uštemân. Taah pivdovyevih láá kiälduliih, ko tobdá stáágust, maht kyeli tuáppee vuogân já piäsá váhá kámppádâllâđ toin. Viermipivdo ij lah siämmáá kiäldulâš, mut toin finnee suullân pele astoääigi kuálásteijei salâsist. ¶ 4. Konstâ: speeijâl čuovâ ¶ Enni-rokke maainâstij, maht sij motomen suátitäälvi assii Tälvitupeluobbâlâst, te motomen tälviv suu viiljâ kandâ Piättâr lâi vala uccâ kaandâš, te sun káččá tupán já iätä: ¶ Oovtviärdásâšvuođâlaahâ ¶ Táváliih lodeh läävejeh riemmâđ läällimhommáid iäskán talle, ko maneh láá puoh jo mannejum já čiivgah ton tááhust kočâtteh korâidis suullân siämmáá-áigásávt, mut skyelfi já eres-uv kozzâlodeh läliškyeteh jo vuosmuu mane rääjist. Iänááš tast kiävá nuuvt, et nuorâmuuh uđâgááh, moh kočâtteh korâidis maŋeláá, láá hiäjubeh já kärttih távjá puárásuboi já kievrâbij uđâgái niestin. Tiet lii ulmuu mielâst váháš julmessiähá vyehi, mut tot lii luándu jieijâs vyehi, nuuvtkočođum “kievrâb laahâ” , mii kale lii meiddei ulmui kooskâvuođâst-uv kiävtust jyehi peeivi, veikkâbahan toh ulmuuh, kiäh tom iänááš kevttih, iä mielâstis tuubdâstkin tom. Tiein vuovvijn luándu kuittâg täähid šlaajâ jotkâšume ton-uv tááhust, et säpligeh vánuškuáđáččii. Läällim hoittáá niŋálâs, já orráás pargon lii haahâđ purrâmâš. Läällim pištá suullâm mánuppaje já jis tuođâi säpligeh monnii suujâst kiäppáneh já noheh, teikkâ ores ij nahcii kurppođ purrâmâš tuárvi, te puárâsuboh já kievrâbeh čiivgâh purâškyeteh nuorâbijdis. Uđâgááh vyelgih piervâlist fárudiđ suullân kuulmâ okkosâžžân, veikkâ iä vala määtigin kirdeđ já talle kuohtuuh vaanhimeh piemmâv taid. ¶ Peivitipšolaavâ 11 § 2 moomeent mield kieldâ kalga huolâttiđ tast, ete párnái peivitipšo puáhtá adeliđ párnáá eenikiellân leijee suomâ-, ruotâ- teikâ sämikielân. Haldâttâs oovdânpyehtimist (HE 196/1981) tuálih párnáá ovdedem já oppâmmáhđulâšvuođâi vuáđuld eromâš tergâdin, ete párnái peivitipšo adeluvvoo párnáá jieijâs eenikielân. ¶ Čohčâvarriimân kuussâgkuálsih vyelgih maŋŋeed čohčuv, iäskán jaavrij jiäŋudijn. Iänááš uási tain tálvásteleh Nuorttâmeerâ maadâoosijn, mut ain enâbeh pääccih tááláá ääigi Åland čassijd. Tobbeen taid puáhtá uáiniđ kuáláástmin joba tuháttijmield. ¶ Aili Valpu Valle (1910 – 2000) ¶ Swazieennâm G7 ¶ koskân ruttâvänivuođâ tiet. (Heininen 1992: 13–14; Häkkinen 1994: 80–86.) ¶ » ¶ 2. Indonesia 1 935 ¶ – Taarbâš-uvsun tuoin čuovâin ollágin poollâđ, Obžâ pahudistij sieđâlume čoođâ. Sun ij innig vaijaam ruottâđgin, já nelgičuávji kulluuškuođij sust ain korrâsubbooht. ¶ tegu skuápuh, skáálžuh já mááđuh. Jurgâl cuávis ¶ Säämi máttááttâskuávdáš ¶ Čuoškâ lii kirdee tivre já tot njama voorâ, mut tuš niŋálâs njama, ores jáámá viehâ jotelávt parâttâllâm maŋa. Niŋálâs taarbâš voorâ moonij raavvâdin ađai, jis uáináh nuuvt kočodum vorrâčuoškâ, te kode tom kuittâg, nuuvt tot ij peesâ monniđ puáttee kiäsán uđđâ vorrânjammei suhâpuolvâ. Voorânjoommâm maŋa niŋalâs ocá láádu teikkâ eres lahtâ, orroočäcisaje já tiälláá monijdis tohon. Maneh tálvásteleh láádust já nube kiiđâ tain čalgeh čuoškâsuovsah. Pištá suullân 2–3 oho, ko suovsâin šaddeh kirdee rävisčuoškah. Rävisčuoškah eellih suullân 3–4 oho. ¶ h. Turku ¶ Jookeerpargopittá ¶ - Uážuh oskođ, et toolâm pele, iätá Matti. ¶ KAPASITEET: ¶ Sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi lii pivdám iäru sämitige čuákkimist váldutoimâlii saavâjođetteijee tooimâst já puoh luáttámuštooimâin, moid sun lii nomâttum sämitige saavâjođetteijen. ¶ Čohčuv stuorrâ orespoccuuh ađai sarvah rahtteteh kimeääigi ađai roovvâd korrâ taistâlmáid niŋálâspoccuin ađai áálduin . Sarvah láá ubâ roovvâdääigi uáli vaijaah já toh ryeinih, ko toh iä oostâ puurrâđ. Váldusarves norá pirrâsis luvijmield áálduid, maid tot cooggâd ohtânmaanoost. Roovvâd maŋa sarvah kočâtteh čorvijdis. Áálduin čuárvih pisoh sajestis kiiđâ räi, vâi tain ličij älkkeb väldidiđ pyeremusâid kuátumsoojijd olssis já vuásásis. ¶ Konferens ohjelm šoodâi tave-eennâmlâš ohtsâšpaargon kullee aašijn tegu säämi kielâohtsâšpargoost, säminuorâi tave-eennâmlâš ohtsâšpargoost sehe Suomâ, Ruotâ já Taažâ pärniäššiváldálij ohtsâšpargoproojeekt puátusijn. Säämi kulttuuroho ohtsâš teema, algâaamugij ärbitiätu, lâi meiddei konferens teeman. ¶  puáhtá 10. Valje lii ulmui já ellei raavvâd 29 ¶ – ráhtâm anarâškielâ kovesänikirje Oopâ saanijd ive 2000, ¶ – Murr, murr... Vuoi mon njaalgâ haajâ! ¶ Natura 2000 -viärmáduv tuhhiittem ij njuolgist vaikut viärmádâhân lohtum kuávlu tááláá kevttimân. Kuávlust ij meid puáđi vuáimán luándusuojâlemlaavâ 9 §:st uaivildum tooimânpieijâmraijiittâs, mii kuáská uđđâ luándusuojâlemohjelmijd. Kuávlu lahtem Natura 2000 -viärmádâhân ij meiddei vaikut kuávlu kevttimân čyeccee luuvijd, moh láá vyeimist. ¶ Árvuštâlmist já lopekuorâttâlmist, maid huksimtoimâ máhđulávt vaađâi, lii čielgejum saajeest 2.2 já 2.3. Huksimtooimâ olášutmân sáttá leđe eromâš tergâdis almos oovdâ tááhust págutteijee suijâ, mii lii čielgejum saajeest 2.4. ¶ Kivkked Regnaf orostij já meridij iärâsijd-uv orostiđ já leđe siijvost. Puohah kuldâlii, mut Jovnâ ij kuittâg kuullâm maiden. Regnaf lâi mahtnii váhá pallam tâi eenâb-uv várugâs já tot ij lamaš šiev merkkâ. ¶ Njuámmil ooinij tom já iätá: Tun lah išedâm ennuu mii já tääl meeccist iä lah syelipivdeeh eenâb. Njuámmil ruáttá miäcán. ¶  uđđâ ISMA ¶ Uccâčäciluttihááh (34B) vyejih jotelávt niivhotmán selgi pajaskulij. Toh moivejeh ovdâjuolgijguin ponnemođe ucâmáin tobbeen jyehimuđušijd uccâ elleežijd já toi jáámmám pasâttâsâid. Kooskâi uccâčäciluttihááh-uv ferttejeh elâččiđ čässuáivist vuoiŋâmin ááimu. ¶ kolgâččij riemmâđ ääšimiäldásâš toimáid eromâšávt ollâtääsi škovlim, áámmátškovlim já ääšiomâhái palvâlusânväldimvuáháduvâi nubástittem uásild, vâi finniiččii lasettuđ aalmuglâš ucceeblovoid kullee ulmui mere virgálâš pargomarkkânijn, staatâhaldâttuv mieldiluhâmáin ¶   Matti Morottaja (saavâjođetteijen), ¶ b. Moi numerijguin káártán láá merkkejum ¶ Marttin polâškuát, et kiinii uáiná sii pappâl riddoost. ¶ Taam čälidijn lii uđđâ sämikielâ laahâ šoddâmin. Tom lii ráhtâm sämitige kielâlâhâpargojuávkku, mii lii siämmâš ko säämi kielârääđi. Laavâst láá kyehti uási nuuvt tego táválávt-uv: lahâtekstâ já vuáđustemuási. Lahâiävtuttâs lii jo luovâttum vuoigâdvuođâ ministeriön. Ministeriö lii táttum tast arvâlusâid 118 kuávlust miätá Suomâ Helsigist Ucjuuhân. Meiddei Anarâškielâ servi lii adelâm tast ciälkkámuš. ¶ “Addâgâsân, mut...” sun, kii lii kočodum Villen eeđâi, mut ij ettâm loopân tom, maid lâi algâttâm. Ohtâ máttáátteijein lâi kejâstâm suu, kii lii kočodum Villen, já sun lâi uáinâm máttáátteijee komálâš muáđuid. Komálâš lâi tot, et toh iä lam innig máttáátteijee muáđuh. Toh lijjii poccuu muáđuh. ¶ Čohčuv já tälviv stáálupeerâ läävee ain ehidist čokániđ oovtâst täkkituulâ pellâs tuoijuđ já puđâldiđ. Eeči cokkit tuulâ táákán pihâšpeciháálguin vuollum cokkiittâsâiguin. Pihâšpeciháálguh láá puoliččeh já toh cokkâneh jotelávt. Tullâ lieggee já čyevvee vuohâsávt stááluid, ko olgon lii sevŋâd já koolmâs. ¶ Riävská ¶ Ante čuážui uđđâ naaburis uuvsâ tyehin já smietâi, maid porgâđ. Sun keččâlij kavnâđ uksâkiälu, mut veik sun maht lâš uuccâm, te ij sun taggaar tiiŋgâ kosten kavnâm. Sun keččâlij skolkkâliđ-uv uuksân, mut olgouksâ lâi mahtnii nuuvt assaa, nuuvt et ij suu skuálkutmist vuálgám ij maggaargin jienâid. Já viärráámus äšši lâi tot, et stuorrâ uksâ lâi já pisoi luuhâst. ¶  uásih Ryevdimaalmâ pyevtittâs 2006 (milj. t) ¶   Tulin Ruopsis ildee čižetbeln lii čuovjis , kezis, ollâ ildee. Kyevti pajemuu ildee alne láá kirjeh já kyevti vyelemuu ildee alne láá speelah. ¶ Foorum iävtuttij, et sosiaal-já tiervâsvuođâkyeimivuotân valduuččij uđđâ uási, mii kuáská ärbivuáválij iäláttâsâiturvim já ovdedem. “Taat lii uáli tehálâš iävtuttâs. Ärbivuáválij iäláttâsâi hiäjuskannattemvuotâ já iäláttâsâi hárjuttemiävtui hiäjunem lii jođettâm motomijn algâaalmugsiärvusijntuođâlijd vädisvuođáid. Ovdâmerkkân Kanadast, ko nuárjunähkikävppi lii EU kieldimkeežild uccom, te miäcásteijee tienâstääsi lii hiäjusmâm já maŋŋgah láá karttâmluoppâđ iäláttâsâst. Taat lii jođettâm sosiaallijd vädisvuođáid tegu alkoholismânjá jobá jiešsurmijd” Näkkäläjärvi muštâl. ¶ Algâmääđhist Juhánâs ain vilpâstij maŋŋaalsis, mut ko Čovčjävri aldanškuođij, te vyeijee ij innig meendu távjá vilppom maŋŋaal. Šiev sijvo ko lâi, te mätki ovdánij huápust, forgâ suoi láin maađijpiällást. ¶ Tave-Italia lii jáválâš , ¶  ulmuuh ~~~~ Tááláá pargoost Liäiná lii kiävttâm kielâ härvibeht. Tyellitälli sun savâstâl Terhi Rantasijn anarâškielân. Moddii sun lii tuostâm kevttiđ kielâ puárisulmuiguin, jis lii tiättâm, et sii eenikielâ lii anarâškielâ. ¶ Pargopitáh ¶ 47 ¶ Lam puoccâm keežild meddâl škoovlâst távjá motomin harvii ¶ 2. ¶ Luándusuojâlemlaavâ 64 § 2 moomeent, sehe luándusuojâlemasâttâs 5 já 24 § mield pirâskuávdáš värree kieldân tilálâšvuođâ ciälkkámuš addelmân iävtuttâsâst. Ciälkkámuš puáhtá toimâttiđ Laapi pirâskuávdážân 19.6.1997 räi. ¶ Jo algâivveest murdeškuottii muáddi eres-uv škovlâamnâs maŋaskulij. Luuhâm, kirjálâš hárjuttâsah, sehe rekinistem já mittedemtáiđu iä lamaš táássáškin muu pyeremusah amnâseh, mut ovdiist-uv toh huánnánškuottii. Jiänusân luuhâm lâi munjin hirmos, čäälliđ jiem máttám olmânáál valagin já nuuvtkočodum “murtoluku- já prosenttilasku” -rekinistmeh, veikkâ toh lijjii kale jo čoovčâ rääjist lamaš aanoost, já Takkus ääigi lijjim toiguin vala mottoomgin náálá piergiittâllâm-uv, mut tääl toh lijjii ollásávt lappâsist. Jiem iberdâm nomâttum rekinistmijn jiem huos jiemge ceh. Saatij kale leđe nuuvt-uv, et jiem ubâ olmânáál perustâmgin máttááttâllâđ já siämmáš äšši taaiđij leđe luuhâm já kirjálij hárjuttâsâi-uv pehti. Veikkâ Räsänen ij kuássin adelâmgin munjin liävtuid luokast olgos siämmáánáálá ko muu skipáráid, te must lâi kuittâg taggaar tobdo, et sun huánášij muu. Ij sun ruáŋgum kuássin munjin, mut oroi lemin taggaar syelipilkkár, ađai adelij iberdiđ, et liččim iärásijn hyeneeb ko jiem áppádâm luuhâđ jiänusân. ¶ meridij Muumistáálu toollâđ uánihis puuđâ. ¶ 4. KOČČÂMUŠPALSTA: SÄÄMI NOOMAH? ¶ teevstâi kirholii kiävtu lasanem mieldi. Ive 2012 Suomâ evaŋgelâš-luteerlii kirho ¶  leđe Čääsi olesjuurrâm lii tehálâš tábáhtus ¶ Jäävri alne puoh iäráseh pic Maati eeči láá riemmâm uágguđ iäljárávt já láá jo koddám-uv kuolijd. Ij Maati eečigin lah kiergânâm láškuttâllâđ. Sun pohá ain lase uággumraaigijd vâi uággooh puávtáččii molsođ uággumrääigi jis kyeli ij toppii vuossmuu rääigist. ¶ Kolgee čaasijn luándudirektiiv lahtosist I mainâšuvvoo smaavâ juvvij já aijui čäcičadostâh -luánduhäämi. Tuoddârij aijuh já juuvah kuleh Säämi stuorrâ Natura-kuávloid. Juuvah já kuoškah láá Suomâ já Ruotâ toohâm luándudirektiiv lahtos I tisvâsmittimiävtuttâs luáldutilálâš juhâkiäinuh -luánduhäämi. Luándudirektiiv lahtos II šlaajâin cimccâhskálžu (jokihelmisimpukka) já “vuollejokisimpukka” tarbâšeh kolgee čääsi tegu čeevris-uv. ¶ b. Maid tain lâi ahheev puoccâđ? ¶ - Jiem mun lah luuhâm, mij häldeeh ep luuvâ iivijd nuuvtko tij ulmuuh. ¶  kote a. Noomât koortâ kuvvimsaje. ¶ Kairo G1 ¶ čoonnâmpäddi, -päädi = sitomisnauha ¶ lammâšum váádu šlaajâ já stäđisvuotâ tutkoo. Jis váádu šlaajâ lii ucánjáhháágin epičielgâs, ravvuid puáhtá koijâdiđ ravviittasast teikkâ tiervâsvuođâkuávdáást. Avveel tiervâsvuođâkuávdáá nommeer lii 016-687511, virgeääigi ulguupeln 016-687510 ¶ 30A Čuoškâst lii tievâslâš hämimolsom. Tast láá nelji mudo. 1. Čuoškâ manepakkeet čässuáivist, 2. suoksâ já 3. skuáppu, 4. rävis čuoškâ. ¶ Sopâmuš 8 artikla mield juáhhást lii vuoigâdvuotâ priivaat- já peerâeellim suáján. Sopâmuš 14 § mield kieldih olgoštem. Euroop olmoošvuoigâdvuottuámustovli lii tulkkum sopâmuš 14 artikla. Thlimmenos-tábáhtusâst ive 2000 tuámustovli lii čuávdám ete staatah luávkkájeh 14 artikla miäldásâš vuoigâdvuođâ, mon mield olmooš uážžu leđe šodâhánnáá olgoštuđ olmoošvuoigâdvuotsopâmušâst turvâstum vuoigâdvuođâi naavdâšmist, talle ko staatah kohtâleh siämmáálágán tiileest leijee ulmuid eresnáál objektiivlâš já kuáhtulâš vuáđđusttáá. Vuoigâdvuođâ, mon mield olmooš uážžu leđe šodâhánnáá olgoštuđ olmoošvuoigâdvuotsopâmušâst turvâstum vuoigâdvuođâi naavdâšmist, luávkkájeh meid, ko staatah objektiivlâš já kuáhtulâš vuáđđusttáá piettâleh kohtâlmist eresnáál ulmuid, kiäh láá merhâšitteenáál ereslágán tiileest. ¶ 137 ¶ 5. Maht ¶ – Huu-huu-hu-hu-hu-huuuuuuu. ¶ Helsig, Espoo, Turku, Porvoo, Rauma, Kotka, Haŋgo ¶ jurgâlâm: Pia Nikula ja Anne-Marie Kalla ¶ SAIVÂČÄÄCI ¶ Mađhâšempalvâlusâid ¶ – Nina Michael ¶ – Heikkâ vâi? Maarit eeppidškuođij. ¶ Tast lâi nuuvt pyeri viäluttâllâđ já kuldâliđ, mon joskâd já rávhálâš suu pääihist lâi. ¶ Hirškiihâ já Myerji mainâseh -kirje muštâl Hirškiihâ, Myerji já sunnuu perruu elimist oovtâ táválâš kesipeeivi äigin. Kuássin ij liijká iđiedist tieđe, mii ehidist puáhtá vala tábáhtuđ. Njuškii Hirškiihâ já Myerji mainâsij fáárun, te talle tun-uv tiäđáh tom. ¶ Ive 1917 historjállii čuákkim čuákánkoččon lâi nissoonjornijdume ´Brurskanken samisk kvindeforening´, mon njunosist tooimâi aktiivlâš vaikuttutteijeenissoon Elsa Laula (1877-1931). Elsa Laula lâi algâaalgâst Ruotâ sämmilâš, já ko te naajâi Tomas Renbergijn Taažân, tubdui suhânoomáin Laula Renberg. Suu säänih čuákkim lehâstemsahâvuárust loptejii pyereest uáinusân ive 1917 čuákkim uáivil: ”Ep lah kuássin iberdâm toimâđ oovtâst ohtân aalmugin. Onne viggâp vuossâmuu keerdi čoonnâđ - - - sämmilijd kuáimásis”. Čuákkim ohtân čuávumuššân uárnejui Ruotâ Östersundist jo puáttee ive (1918) väldikodálâš sämičuákkim, mon kuávdášlâš äššin luptânii škovlâkoččâmâšah. Taažâst siämmáá västideijee väldikodálâš sämičuákkim uárnejui Tiänu kieldâst ive 1919. ¶ peri lii máhđulâš ađai keevâtlávt aldasáid puoh soojijn. Taat kuáská sehe ¶ - Mut jiehhân tun lah häldee, Jovnâ eeđâi. Sun ij viiššâm innig taam sierâ sierâdiđ. ¶    marginaal: – Lii-uv ááhu ijjâpihtâsist-uv kuobžâ kove tego muu ijjâpääiđist? ¶ Ko sun lâi kaandâš, iä taampâin lamaš hivsigeh. Puoh porgui njuolgist taampâst já juuhân. Jeobald já uábbis Gerd láin mottoom eehid čokkám luŋkkároobdâst já uáinám, maht ránnjáproomu kálgu caahân lâi stelliidâttâm tamppâroobdâ oolâ, vâi finniiččij paijeelmiärálii eehidmáállás viirdán. Hirmâd stuorrâ pottâspeejâl lâi šiälgám tegu šaddee máánu, já Gerd, eimâskâs, lâi cullâgyeđettâm, et kandâ ij tuostâččii. Mut sun tuostâi. Siämmâst sust lâi ricca kieđâst, mučis jurbâ kiäđgáš nähkimohheest já vips tot kirdij tegu njurgoo luođâ. ¶ Huksejih toppum virdepirrâduv ađai kiäinu, mon mield šleđgâ jotá. Toppum virdepirrâduvâst šleđgâ jotá šleđgâjottoos mield patter plusnäävist (+nääpi) puáláán madduu pehti acâkkâssraaŋgân. Acâkkâssraŋgâ kumo já čuává. Acâkkâssraaŋgâst šleđgâvirde sirdâšuvá šleđgâjottoos mield puáláán madduu pehti patter miinusnáápán (-nääpi). ¶ Nuuvt mij laddiistijm kárbá sáátkun já väzzilijm teermi pajas. Tuve ko aldanep, te uáinám suullân eeji kukkosii omâs almaa čuážžudmin iärásij juávhust tast šiljoost, ige tot lah ollágin paapâ hámásâškin. Tast láá táváliih pussipuuvsah jyelgist, mottoomlágán stevileh já pusseersote vala pajalist. Jurdâččim, et tiet kale ij tääiđi leđe mihheen paapâid, ko iähân tast lah čiäpáttist ubâ toh vielgis kilgolehkin. Viijmâg mun lijjim aaibâs vises, et tiet lii mottoom skiälmáás kolgojätkä, ko eeči moonâi suu kieđâst tiervâttiđ, te maid almai poorgâi? Sun rovgij eeji kieđâst, suálustij kiddâ já punjâstij kiädán káávvud, nuuvt et eennâm vala tuárgikuođij. Váháš ääigi sun tolliistâlâi eeji tast kiedist já eeči viigâi pancârdiđ meddâl, mut ijhân sun peessâm, ovdil ko tot almai luoštij suu. Melgâdávt mun kale suorgânim já poođij-uv mielân, et lâiba vaahâg, ko Juhháán-Uulá ij vuálgám fáárun. Sun lâi vaarâ pitteeđ tuon kolgoläddliist, teikkâ muoi oovtâst kuittâg liččijm piergim sunjin. Imâštellim, ko tast šiljoost lijjii eres-uv almaah, mut kihheen tain ij moonnâm eeji išán, povvâstellii tuše. Já mun, kote kal vaarâ lijjim tuostâđ-uv, te jiem liijká porgâm tom tanen, ko enni tollij muu kieđâst kiddâ. Vissâ sun-uv polâstâlâi, ko kerd lâi salvam muu kietân kiddâ, vâi lâi-uv sun tot liijká-uv nubij pelij. ¶ Tuhtuu kulá tuhtuuluddijd, moh mailmist láá vittâ šlaajâ. Tot lii rávhuidittum šlaajâ já uhkevuálásâšluokka tast lii čalmeestanettetteešlaajâ . Stuárráámus tain lii jieŋâtuhtuu ( Gavia adamsii ), mon kukkodâh lii 75–90 senttid, suájákeejij koskâ 135–150 senttid já tiäddá 5,8 kiilud. Nubben stuárráámus lii amerikjieŋâtuhtuu ( Gavia immer ), mii lii 70–90 senttid kukke já tiäđui mield aainâs moddii~lappum Sáámán. Kuálmádin stuárráámus lii mii jieččân tuhtuu, mon kukkodâh lii 58–68~senttid, tiäddá 2–3~kg já suájákeejij koskâ lii suullân 110–130~senttiđ. Niäljádin stuárráámus lii tundratuhtuu ( Gavia pacifica ), mon kukkodâh lii 60–68 senttid já suájákeejij koskâ 95–115 senttid. Ores tiäddá 1,2–2,5 kg já niŋálâs1–2~kg. Ucemus tastoo lii mii jieččân kähtee ( Gavia stellata ), mii lii 53–61 senttid kukke já tiäddá 1,6 kg. ¶ Jeesus eeđâi: “Puátá äigi, kuás puohah, kiäh viällájeh havdijnis, kuleh suu jienâ. Pyere toohâm ulmuuh pajaneh havdijnis eellim pajaspaijaanmân, paa toohâm ulmuuh tuámu pajaspaijaanmân.” (Joh. 5:28-29) ¶ – sargum já máálájum koveh 6, ¶ Vijđodâh: 56 600 km 2 ¶ Talle aalgâst, ko lijjim penuvryhmá hoovdâ hommáid váldám vuástá, polâstellim váhá, maht máátám taid tipšođ, mut tuušijd poollim. Pargoh monnii eidu nuuvt ko toh kolgii moonnâđ-uv, ige mihheen haaldâtlâš teikkâ keevâtlâš čuolmâid puáttám oovdân, mon ij liččii puáhtâm čuávdiđ. Meid pargoskipáreh äddejii muu umáttumvuođâ tágárijn hovdâhommáin, jiemge kuullâm kuássin sii tááhust paas sääni seelgi tyehin. Eres äšši lâi tiäđust-uv stuárrâbárvusiih suáldátteh, tegu upseereh, mut tomhân tiätá juáháš, maht sij táválávt kohtâleh já väldih vyeleebárvusijd vuotân. ¶ Säämi tyeji ¶ Ráámmátteevstâi puárissiähá kielâ tiet já nube tááhust ráámmáttutkâmuš ovdânem tiet ¶ Nuorâirááđán šaddeh väljejuđ vittâ eidusii jeessân sehe sijjân juáhážân persovnliih värijesâneh. Jesâneh kalgeh leđe 18–25 -ihásiih aktiivliih säminuorah. Rääđi jesâneh iä taarbâš leđe tige jesâneh, iäge sii taarbâš aassâđ sämikuávlust. Meiddei sämikielâ ij taarbâš leđe velttidhánnáá sii eenikielâ, mut sämikielâ mättim lii tuáivuttettee. Nuorâirááđán valjiimist šadda valduđ vuotân, ete jesâneh ovdâsteh ubâ sämikuávlu puohâid kielâjuávhuid nuuvt vijđáht ko máhđulâš. ¶ Tälviv čäcievni ocá jäävri ponneest kuárus skuáppukoorâ já tiävdá tom áimoin, maid tot viäzzá čässuáivist. Talle tot puhhiidât skuápu siisâ já tappa skuáppunjäälmi kođemáin toos viermi. Nuuvt evni viättá täälvi oijâgâsâst skuáppukoorâ siste. ¶ 14.§ Kyevti tilitärhisteijee já kyevti väritilitärhisteijee valjim: ¶ Luuvâ saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi lehâstemsahâvuáru sämikielâ já maorikielâ iäláskittemseminaarist Helsigist 13.09 ollásávt täst. ¶ 4. Tiheh vyelgih tikkeshampoin. ¶ Kepilijd já uáivi sun puovtij, mutâ eres piárguh paccii miäcân ko njaabij já sijvo huánánij, siebliij. Kepileh tast kale lijjii viehâ stuárráh, lussâdeh já kuhes noonâ koozah, ko täälvi äigin piäjust ij tarbâšm koožâid kevttiđ, toh tuše šoddii. ¶ Putesvuotâ lii pelipurrâmâš ¶ Sämitige mielâst säämi ärbitiätu lii nanosumos muddoost talle, ko tot lii rievtis kulttuurlâš já kielâlâš pirrâsist. Sämikielâ já -kulttuur maaŋgâpiälásáin já njyebžilis mättimáin láá olášittum puohâi sämipárnái kielâliih vuoigâdvuođah. Sämikielâ puátteevuođâ turviimân lii tehálâš, et sämipárnááh uážžuh sämikielâlâš peivitipšo, mii vuáđuduvá sämikulttuur árvoid. Miessi tipšokiellân lii sämikielâ já tipšopargei eenikielâ lii sämikielâ. ¶ Kielâpiervâl seeinist lii kyelitavlu já Hirškikkâ iššeed Máárjá rekinistiđ puško kooveest veepsij lohomere. ¶ JMV: No toh… ¶ 1. Termâ: västid KR92 já GNT merhâšuumijd. ¶ Tallaa ääigi, ko kuobbâráid juohhii haatâid, lâi rovvá Kiärppáákuobâr sahhiis kuobârin uážžum ääšist vuossâmustáá tiettiđ. Návt sun kiergânij jyehimsajan vuossâmužžân. Talle sun tiäđust-uv uážui valjiđ olssis puoh muččâdumos haatâ, taggaar šelisruopsis já vielgistiälkkusâš. Uážuiba sun vala silkkeráává-uv čiäppátsis. Sust šoodâi uáli čiävláá fiijnâ haatâ keežild ige tiättám, maht sun kolgâččij uáivis riävtui toollâđ. ¶ Saavzah smieretteh ¶ 5. Kiišton kalga uásálistiđ poostâ pehti vuolgâtmáin nommâiävtuttâs já uásálistee ohtâvuođâtiäđuid čujottâsân Saamelaiskäräjät, Angelintie 696, 99870 Inari. Kirjekooverttân merkkejuvvoo tubdâldâh . Pelettisvuođâ turviimân uásálistee ohtâvuođâtiäđuh ađai nommâ, čujottâs, puhelinnummeer já šleđgâpostâčujottâs lahtojeh iävtuttâsân sierânâs, toppum kirjekooverttâst, mii liäkkoo árvuštâllâm nuuhâm maŋa já kišto loppâpuáttus čielgâm maŋa. Eres vuovvijn toimâttum iävtuttâsah hilgojuvvojeh. ¶ Vijđodâh: 799 000 km 2 ¶ Uáivipoovčâs lii nuuvt táválâš väivi, et masa puohah šaddeh killáđ tast aainâs-uv motomin. Poovčâs oro lemin uáiviskáálžu siste. Tot ij lah kuittâg vuálgus vuoiŋâšijn, ko vuoiŋâšeh iä tuubdâ pohčâs. Povčâssajeh láá uáivi teekijn tâi vorrâsuonâin. Uáivipohčâs suujah láá eres lasseen niehi teekij keeldâ já pänipuácuvuođah. Meiddei maaŋgah eres-uv puácuvuođah, vaibâmvuotâ já tuhhiimettumeh čalmelaasah tovâtteh pohčâs. ¶ Sämitige čuákkim 24.2.2015 ¶ 1) ete sun jieš teikâ aainâs-uv ohtâ suu vanhimijn teikâ ááhust já äijihist lii oppâm sämikielâ vuossâmuu kiellân; teikâ ¶ Algâttim Kielâpiervâlist uđđâivemáánust já värrejim Anarân. ¶ Viäigudijn piisam vuájá kuáđistis uuccâđ purrâmâš. Tot kuáđá vuojâdijn čáácán luuvsâ. Piisamist lii kuhes tuolbâ seibi, mon tot tuálá vuojâdijn njuolgâdin. Puohčâldijn tot spežžâl seibijnis liävtu. Piisam kuáddá purrâmâšâs riddotuálbusân tâi täsivis čäcikeeđgi oolâ. Piisam porá skáálžuid, ruávuid, šlubboraasijd já luobbâsk eennâmveerdijd. ¶ Ohtii mottoom nissoon kaavnâi Tikke-Pikke eevni meeccist. Veik evni lâi tuše 2 € šlaandâ stuárušâš tot oinui pyereest ko tot lâi vielgâd. Nissoon tuálvui eevni elleekáávpán. Nissoon adelij Tikke-Piikán uccâ lajopennâpitá mii lâi toijum stuárráb peenâst, nissoon halijdij uáiniđ maid evni porgâččij toin. Tikke-Pikke čaalij pennáin uccâ pävirpiitán “Mun jiem lah mihheen kirdee eevnijd” . Tikke-Pike mielâlaavlâ lâi Evni, evni, evni kuárŋui lääigis mield. Ton enni lâi lávlum tom toos, ko tot lâi lamaš ucce. ¶ Maŋesryevdiääigist (800 – 1300 mKr.) Aanaar arkeologisâš materiaalist spejâlisteh livkkáás nuorttiipiälááh, viestârpiälááh já máddáápiälááh kävppiohtâvuođah. Tave lâi talle maaŋgâi kuávlui intressij čuásáttâssân, ko tääbbin finnij lonottâskäävpi ohtâvuođâst tivrâs čeevđijd. Tallaa ääigist láá Aanaar kuávlust tiäđust 20 meetaalkavnâm, main eromâšumosin mainâšuvvojeh Mikkâljäävri pronssičiŋŋâsâš tuppânijbe, Äijihsuolluun siilbâst rahtum kiäđáášriegis sehe Naŋŋânjaargâ nelji siilbâst rahtum čeveriäggá. ¶ 2. Stellii speeijâl mieigâđ čáácán vinnood áldá roobdâ vuást. ¶ Láim čoođânjuoskâm aaibâs kappeer räi já váháš šlundáht algijm kuorriistâllâđ kárbá čääsist. Viijmâg ko käärbis lâi oppeet oornigist, te nuuráim já luptiistâláim piäluštum tävirijd kárbás já jođhijm urko, ađai kárbá keessim Pihtulmohheest pajaskulij. Tääl láim ennuv váruguboh já pááru ij innig peessâmgin lávgustiđ kárbá tievâ čääsi já ko láim peessâm Maadâkuoškâ uáivuš paajaabel já kárbás, te skippáár starttai oppeet vuájánis já mun tot kale nohádim. Koccájim toos, ko kärbisnjune skarettij riidon. Lâi jo maŋŋeed eehid, taaiđijba leđe jo penttâ iđedisijjâ, ko pyevtittáim Saarelân. Iän lamaš meendugin rámmáás kävppialmaah, iänge lamaš ollágin sárnááh. Oovtâstaavvâlsâš vástádâsâid tuše adeláim, ko ulmuuh koijâdellii handâlmääđhi saavâid. Heikkâ-maahâ lâi iänááš leikkušâs almai mudoi, mut tääl kale suu-uv skalkkâvuotâ lâi láivum, ađai penttâ lappum. Táálu ulmuuh kale pottii tiettiđ munnuu päärtist, ko lijjii ääigis tenttam já oinii vala, et iänááš tävirijn lijjii njuoskâm. Tiet Pihtulmokke lâi mudoi-uv viärráás mokke. Tast ležeh maaŋgâin moottorijn toijum nastah já tast ležeh maaŋgah čuoimijguin kuárŋooh-uv pärttidâm. Iän táppám hyenes kuoškân. ¶ Johan (Juko, 1773–1853) áinoo rävisolmožin šoddâm kandâ Olof (Jukkuu Vuolli, 1805–1882) lâi kävppijâs. Vuossâmuu näimilittoost Valborg Pehrsdotter Morottajain šoddâm kulmâ kaandâ jammii nuorrân. Nieidâ Valborg (Váábu) naajâi Sare suuhân. Nubbe kálgu Brita Johansdotter (Riijtá Juhháánnieidâ) jaamij páárnášseeŋgân. Kuálmád näimilittoost Margareta Johansdotter Sarrein šoodâi nieidâ Brita (Riijtá), kote moonâi mannjeen Valle-suuhân. Kaandâin puárásub jaamij kuulmâihásâžžân. Nuorâb kaandâ, Johan Petter (Lusme Piäkká, 1854–1945) vuossâmuu näimilittoost šoddâm kaandâin Oolist (Vuolli, š. 1889) já Juho Sammelist (Juhháán Saammâl, š. 1909) suuhâ jotkui Anarist 1900-lovobel. ¶ 1. nanodeh ain sämikielâlâš škovlim, eromâšávt nuuvt, ete ovdedeh systemaatlâš politiik já kuhes áigáduv ruttâdemvuávám, ¶ siämmáá hierarkiatääsist nuuvt, et puátukielâst ij oinuuččii vuolgâkielâ interferens ađai ¶ - Iän koočâ! ¶ 62 ¶  Mondiet? Adverbiaaláid Speelâ skipárijdâdguin Kuobžâpäälgis-pirccospeelâ. ¶  vala Almai moonâi miäštár kuuvl já eeđâi nuuvt maht kaandâh lijjii oivâdâm suu. Miäštár eeđâi: ¶ Sämmilâšvuotâ lii munjin tehálâš ege halijdiččii kuullâđ monnân eres kulttuurân. Pääihist iä lah riävtui kuássin sárnum sämikielâ já jiem jieškin tom määti. Toskástut aaibâs hirmâdávt, pággu lii mieđettiđ. Kielâ lii kuittâg nuuvt stuorrâ uási kulttuur já mun šoodâm leđe vááijuv tom uásist. Lam luuhâm tavesämikielâ penttâ 11 ihheed, vyelitääsist luvâttâhân já liijká jiem määti. Tääl oopah láá kuittâg pááccám meddâl, ko tääbbin Oulust lii tuođâi vaigâd uážžuđ máttááttâs já káiđusmáttáátâs ij riävtui movtijdit já pargopitái valmâšin finnim lii váádduh. Munjin sämmilâšvuotâ meerhâš jieččân jieŋâlumosijd madduid já puoh tom maid lam. Kiävtám kárvuinán sämituojijd já halijdâm et muu tobdeh sämmilâžžân. ¶ Tot meerhâš Joovnân tom, et sun sáttá pallađ veikkâ kuás. Ij lah pyeri. ¶ – Puáđi tääl huápust! Vuálgoon tallân meddâl tääbbin! Mun lam suttâdâm sieidi já tot jo haarijd munjin! huikká Marttin. ¶ OLMOOŠ ¶   Kužžâvätti ● ● Heđâlmit maneseelâ. ¶ 2. Lactarius utilis – Kalvashaaparousku – Kuovgissuperuávsku U ¶ Kiiba tom tärkkiláv tiettiđ puáhtá. ¶ – Vyerdist, vyerdist, kullui jienâ liijne tyehin. – Te lii vaalmâš! ¶ 10 artikla ¶ Ko nieidâ almâstij čääsi kameláid, palvâleijee kejâdij suu. ¶ Appalakih E4 ¶ đulâžžân siämmáá kuávlust. ¶ Puhâniämááš MM.2002 Reisvuonâ maađij alne, mast nubebeln lii juhâävži já nubebeln ciägu värivieltti, ađai pähti (Lusme Piäkká). Tärkkilis saje ij lah tiäđust. ¶   Vuossâmuš kirho ovdâsteijee, kote máttááttâlâi anarâškielâ, lâi Aanaar kappallâš já maŋeláá Aanaar-Uccjuuvâ kirkkohiärrá Edvard Wilhelm Borg. Oppâmiäštárin sust lâi Jormo-Hendrih (Heikki Mattus, 1838 – 1926), kote máttááttij sunjin anarâškielâ, mut máttááttâs tábáhtui meiddei nubij kulij ađai E.W. Borg máttááttij Jormo-Hendrihân suomâkielâ já návt Hendrih-uámikkâs čáálá ive 1887, mii almostui kirjeest Inarinlappalaista kansantietoutta T.I. Itkosii čäällimvuovvijn. Taa lii kuittâg suu jieijâs originaal čäällimvyehi: ¶ Láá tuše kyevtiláván nisoneh. Tagareh, kiäh sárnuh ovttuu já tagareh, kiäh iä lah kuássin joskâ. (Oscar Wilde) ¶ Rio the Janeirost ive 2012 toollum pištee ovdánem konferens tuhhiittij loppâjulgáštuš ” The Future We Want ”. Čuákkim lii ive 1992 toollum pištee ovdánem konferens čuávvumčuákkim. Ive 1992 čuákkim lâi uáli merhâšittee, ko talle tuhhiittii el. biodiversiteetsopâmuš, šoŋŋâduvsuojâlemsopâmuš sehe pištee ovdánem uulmijd (Agenda 21). Suomâst pištee ovdánem láá ovdedâm el. aalmuglâš pištee ovdánem strategiain já ohtsâškoddečonâsmáin. ¶ b. Moh luándualmoneh tábáhtuveh täin riddokuávluin? ¶  kuobžâst. Kolgâččij ( Vinnjoođ tekstâ lii luoihâttum Lemmenjoki-kirjeest ) ¶ Luándu ellei kooskâst láá maŋgâ ovdâmeerhâ tast, et pivdo tápáhtuvá juávhust. Kuussâgkuálsi lii še juávkkupivdee já maŋgii čohčuv uáiná, ko stuorrâ kuussâgkuálsituákki lii vyejettâm kuolijd cuáhásân já cápcu taid tobbeen jaamâs. Ko čohčuv uáiná jamâ kuolijd kobđomin jäävrist já jis keejâst váháš tärkkilubboht taid, te jyehi kyeleest kávnojeh kuussâgkuálsi njuneluodâh. Tien suujâst kuussâgkuálsi ij lahkin meendu šiev veerdi kyelipivdeid já maŋgâs mielâst tot lii-uv liijgás loskâm. Kuussâgkuálsi lii stuorrâ já mučis lodde já loddepivdeid aainâs olgohäämis peeleest mielâsâš saalâs. Ko tot lii nuuvt-uv valjeest tääbbin Säämist, te ličij tuáivuttettee, et miäcásteijeeh pivdáččii-uv taam kyermis lode viettui já čoođgij saajeest, veikkâ kalehân toh-uv láá viehâ valjeest Säämist, mut táválávt čohčuv aainâs toi uđâgááh láá tuše čuálihaaŋkah. Kuussâguálsi njune lii kukke já seggi. Njune siskiibeln láá vala sáhárobdâpäänih, moiguin cuápcu pyereest-uv toppiđ kyele. Njunekeeči lii čielgâsávt ruáhiln vuáluskulij já čalmeh láá masaba ruopsâdeh. Čääsistvuoijâm kovos lii vyelligâš tondiet, ko lodde vuájá viehâ jieŋâlâsâst, meiddei poođâš lii vuojâdijn pelduvváid čääsi vyelni. Kuussâgkuálsi ij tiettuu oovtâgin päikkinoomâst. ¶   Taggaar jolgâdâs čuovjis kiämádâhân. ¶ lii kuárŋuđ suáhán já kierrui peessâđ, ¶  nuuvt NUORTTÂMEER ¶   s. 50 ¶ Hiram 113 ¶ 40° ¶ Piäđukyevtis moonáin vistig láávu luus, jeđe cokkiittáin tuulâ. Ko láin tast äigipuudâ šompestâm já vissâ-uv purâdâm, te tallet suái poođijn toho jeggiriidon já algijn olliđ suáhikooldâid, maid tot nubbe fastes piätu lâi kiđđâtäälvi kesittâm. Toh kale maŋgii vazzijn suu piervâl paaldâ, mut iä liijká huámmâšâm tom. Piäđukyevtis láin jeggiriddoost vissâ oho ääigi já Ristin-uv aalgij mestâ jo liävuttuššâđ: ¶ jyelgi ¶ (Tricholoma matsutake , paldâlâsnommâ T. nauseosum , suomâkielân tuoksuvalmuska , kuobbârist meiddei kevttum nommâ männyntuoksuvalmuska) ¶ Čuovviittâspalvâlusah ¶ a. Mii šadolâšvuođâid lii enâmustáá Ruošâst? ¶ Jeesus čokkij kyehtnubáloh máttááttâspárnáás jieijâs pirrâ. ¶ Kuulâ mii rukkoos Jeesus tiet. ¶ 5. Chile 1 610 ¶ Sun kuođij jotelávt juávhu tuáhá já joođhij miäcán. Mecci lâi eidu taggaar fastes já mučis meeci kooskâst, ko tot lâi hyenes eennâm já šiev eennâm räjieennâm. Ennuv keeđgih, mut siämmást viehâ ennuv šadoh já muorah, lijjii suávih já meiddei peesih. ¶ toi mereh veerstâi mield. Tavlustuvvâst uáinoo, mon veerstâin láá kyehti jurgâlus ¶ Nannaamšoŋŋâduv já merâšoŋŋâduv kooskân páácá kuávlu, mast láá sehe nannaam- et merâšoŋŋâduv jiešnäälih. Taan koskâšoŋŋâduv kuávlust láá keesih cuáskásuboh, mut täälvih láá liehmubeh ko nannaamšoŋŋâduvâst. Tobbeen arva já muattá ucceeb ko merâšoŋŋâduv kuávlust. ¶ Tivrekovjimlâš šado kovjim taheh tiivreh: toh jođetteh lieđikoovjâ šado kuká šovosliäđusijn nube šado emiliäđusáid. ¶ Áldučuálmi = Aaltosalmi ¶  kirje Ovdebâš Áppes 1 já 2 -aabis almostittui Suomâst 1980 -lovvoost. ¶ – Mondiet muoi kalgeen piäjun? Tobžâ koijâdij enistis. Tot ij lah njobžâd! Mun tiäđám čuuvtij njobžâdub aašijd ko uáđđám. Tyebbin syebdei vyelni láá vala motomeh muldesäpligeh kuáivumin, já taid lâi nuuvt njobžâd keččâđ. ¶ Suoi kuuláin mon čuuvtij movtijdii puoh lodeuđâgááh. Toh civkkii já ripálittii ¶ TEKNIIK J PIERGÂSEH: ¶ – Asento! Lepo! Käännös oikeaan päin! Tahdissa mars! Huomio! já nuuvt ain. Tágáreh pákkumeh kullii oppeet muu elimân tanen, ko lijjim puáttám OA-ráávhuturvimjuávhui škovliittâsân Hyrylän já lijjim rahttâtmin vyelgiđ turviđ ráávhu Kyprosân. ¶ keksejum, Simba reeškij já loopâst ¶ Lijjim kulmâ pirrâmpeeivi viällám já virkosmâm ton ovdebáá narkoosist. Te vuod kolgâččij tom jyelgi älgiđ tipšođ. Talle kale poollim, ko vuod kalgeh noháđittiđ, et koddeh sij muu vissásávt. ¶ mijd tiettuu almos logiika miäldásávt oovdedmáin nuuvt tärhis mettedemvuovijd, ko máhđulâš, ¶ Oppeet ellii maaŋgah tiätuäŋgiris ulmuuh hettiimin muu pargo. Lam jo váldám taggaar vyevi anon, et juáđhám pargo, veikkâ ulmuuh puátih koijâdâllâđ jyehilágánijd aašijd. Tobbeen lává Carolyn Harrington, tâi Charlie, kiäin kale lii kierdâvâšvuotâ čielgiđ aašijd. ¶ Säminuorâi taaiđâtábáhtus puátá vuod! ¶ – Na, jis veik ryetteen tuohukulij, Tobžâ iävtuttij já čaaitij varij kuuvl. ¶ a. pyevtitteijee, ¶  Karlsson: Šav ečivgâčuurâ šadda siämmáá ääigi šoddâm šavečiivgâin. ¶ Mut vástádâs ij kullum. ¶ Iänááš uási Suomâ jaavrijn já juuvâin láá kuáhtulâš ¶ 56 ¶ Kirjeest Vappu Liipola: Kukkopilliprinsessa. ¶ 3. tirlihhááš ¶ 3. Filippiineh 7 000 ¶ Pargo álgá 16.12.2013 já pištá kiddâ 30.6.2014 räi. Projektčällee pargoid kuleh projekt piäiválâš toimâttâhpargoh, čuákkimij ornim sehe projekt ruttâtuálupargoh. Pargei puáhtá meridiđ eres-uv tooimâid, moh kuleh ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát- já reesuurskuávdáá vuáđudemprojektân. ¶   - Mast tun tom tiäđáh? Ánná joođhij. Jiem mun västid ovdilgo tun koijâdah. ¶ Juvá Leemit, Klemetti Näkkäläjärvi, juátká sämitige saavâjođetteijen eidu álgám vaaljâpaje ääigi. Vaaljâpaje juátkoo ive 2015 loopâ räi. Näkkäläjärvi väljejui saavâjođetteijen jienâiguin 12-9 Sämitige vuossâmuš tievâsčuákkimist Anarist säämi kulttuurkuávdáš Sajosist 15.2. Vyesti-iävtukkâssân lâi nuorttâsämmilâš Tiina Sanila-Aikio. ¶ ruokkâ ruokki ¶ Mainâstem Rauna Paadar-Leivo ¶ Leškii tääigi vuoidum, stuorrâ piirakvuormân. Piejâ oolâ kuškâdum persiljá. Pase pánnukááhu uuvnâ vyeliuásist 225 ceehist suullân tijmepele tassaaš ko pánnukááhu ase lii finnim mučis ruškis ivne. ¶ – Tääl te kihheen ij tieđe, et mist lii tääbbin eeti, Uccânjoobžâš čiärui. ¶ Mut eeči joođhij ain koččâmušâidis: ¶ Säämi puustaveh ¶ – Kalhân tiäđust-uv toh ááhuh, kiäh peivipuudâid čokkájeh hellápiällást já srevžih käähvi peeivi kejimield, te kävnih iäruid smaakâst. Mut jis ubâ peeivi čuáigá meeccist reppuseelgist káhvástâlhánnáá, te joba lii käähvi njaalgâ, ko ehidist puátá pááikán! ¶ Obžâ já Tobžâ čokkáin peevdist. Enninjobžâ lâi pieijâm sunnui njaalgâ iiđeedpitá piävdán, mut Oobžâst já Toobžâst ij lamaš onne nelgi. Obžâ tuše muivij kepilijnis suohâdkattil ige finnim maiden njálmásis. Vahâgist sun vala njavhâdij turdekepilijnis uđđâ škovlâmááccuhis, mii tuolvâi suohâdân. ¶ čielgitävtittemes elleeh. ¶ Saksaliist lâi tot piärgu kieđâst, sun lâi eidu áigumin steikkiđ tom. Kálgu-olmooš väzistij almaa luusâ, rovgij piärgu suu kieđâst, uigâdij čäciputtâl almai já eeđâi: ¶  šoodâi Oljo turdeed čäcilode puzzâkeerdi nuuvt et tot ¶  váldusäänis, – Magarijd juovlâheervâid tuoi áiguvettee rähtiđ? Pikkâ koijâdij obijnis. ¶   – Ááhupiämmu . Luuhâmkirjááš, mon lii čáállám suomâkielân Marjatta Palismaa noomáin Ahkupiebmu , kuvvim Erkki Tanttu já orjâlâškielâst anarâškielân jurgâlâm Matti Morottaja. Laapi läänihaldâttâs 1995, Ykkös-Offset Oy, Vaasa, 31 s. ¶ Seminaarân uásálistii puoh Euroop Rääđi sopâmušâi kocceemorgaaneh: ucceeblohoraamisopâmuš, Eurooplii kuávlulijd já ucceeblohokieláid kyeskee vuáđukirje sehe Euroop raasiism já soováášmettumvuođâ vuástásii komissio ovdâsteijeeh. Seminaar lâi áinoošlajâsâš, ko kuássin ovdil rääđi sierâ olmoošvuoigâdvuođâorgaaneh iä lah čokkânâm kieđâvuššâđ oovtâst oovtâ aalmugân kyeskee vuoigâdvuođâid Euroop rääđi toos kyeskee sopâmušâi vuáđuld. ¶ västid vuolgâteevstâ semantlávt (semantlâš ekvivalens). Jiešalnees lingvistliih teoriah ¶ IHEJEESSÂNMEERI lâi ive aalgâst kyehtičyeđekyhtilovohtâ (221) já ive loopâst kyehtičyeđeneljilovkyehti (242). Lasanem 10 %. Jesâneh lijjii juáhásâm návt: ¶ tuulihaukka = pieggâvälli ¶ KR92 olgospyehtim olette saaneet lii jurgâlum tij leppeđ uážžum (spiekâstemjuávkku nr ¶ Viiljâžeh pevhištuvvii, ko sij šoddii tolvuđ Joovsep táálun. ¶ Tiddepiivdost ¶ tappee = klipsi eli sulkija ¶ raavijn já riddoin. Tobbeen ton ravâdin láá jävrihuášši, jävriruáhu já sierâlágáneh syeinih. ¶ Talle lijjii mestâ jyehi táálust mottoom kussâ já saavzah, kuusâin finnejii mielhi já saavzâin ulloid. Čohčuv kuddii já njuovvii tain paijeelmiärálijd šivettijd. Ulloid peskidii saavzâin, kárttudii já ponnii läigin. Lääigist kuđđii vaacâid, suhháid já ullopuserijd, tikkurijd. Šivettijn lâi ävkki, mutâ lâi tain kale pargo-uv, piämmu še koolgâi leđe tooid. Keessiv koolgâi nijtteđ suoinijd já motomeh pajedii jáhálijd-uv piämmulasseen. Tálui pirrâ lâi kieddi moos šoodâi syeini, syeini nijttii šivettáid piämmun. ¶ – Jassu gumbaare, poli kala! västid Kesälä Heikkâ. ¶ tyejičeppi = taitava käsityöntekijä ¶ Kiđđâtäälvi 2005 teevdij Kaab ' Iŋgá (Inga Kuuva) 80 ihheed. Rasij já maaŋgâi veerdij lasseen sun finnij pirrâsis puoh párnáidis. Šoddâmpeeivih tuállojii Aanaar servikoddetáálust, kuus lijjii čokijdâm suullân 60 kyessid. Ulmuuh čišetpeln: Mattii Piättâr Lahja (Lahja Porsanger), Kaab ' Iŋgá Reino (Reino Mujo), peeivisáŋgár Sammlii Kaabi Iŋgá (Inga Kuuva) Mattii Piättâr Arvo (Arvo Kuuva), Mattii Piättâr Liäiná (Leena Saijets) já Mattii Piättâr Ritva (Ritva Kangasniemi). Mattii Piättâr Sulo (Sulo Kuuva) lâi kiergânâm juo ovdil kove väldim vyelgiđ meddâl. ¶ Meccihaldâttâs ¶ Sämimuseum ¶ Mun oskom Imelân, Iäčán, Puohváldálâžân, alme já eennâm sivnedejei, já Jeesusân Kristusân, Immeel áinoo Aalgan, mii Hiärán, kote šohânij Pase Jiegâst, šoodâi nieidâ Máárjást, kierdâi Pontius Pilatus ääigi, riistânnävlejui, jaamij já hävdidui, lavkkij vuálus tuonâ väldikoodán, pajanij kuálmád peeivi jämmei kooskâst, lavkkij pajas olmijd, čokkáá Immeel, Eeji, Puohváldálii uálgispeln já kalga tobbeen puáttiđ tuommiđ elleid já jämmeid, já Pase Jiegân, pase, ohtsii servikode, poosij ohtâvuođâ, sudoi addâgâsadelem, rummâš pajaspajanem ¶ Uđđâ olmooš 36; 8, 19, 22 ¶ – Tust lii kale fijnâ lättee tyebbin viäskárist, sun čaaitij Elmerân já keččâlij kiddiđ taan huámmášume mottoom eres sajan, amas taat uáiniđ suu räigisuhháid. ¶  kuávdoo Taat tápáhtui ton maŋa ko saksaliih lijjii vyejettum Säämist meddâl já anarâšah lijjii puáttám evakkost päikkikuávlun huksimpaargon. Nuuvt poođijm mij-uv Paijávráá riidon olssân suojijd rähtiđ, lâihân tälvi puátimin puollâšijnis já purgâidiskijn, et kal toh syejeh láá-uv tarbâšân. Taan ääšist mun lam-uv čáállám Anarâš-loostâst roovvâdmáánust 2001. Na ko aassâmviste lei vaalmâš, te tuostâi täälvi-uv vuordâččiđ. ¶ Sopâmuš 29 artikla mield párnái máttááttâs kalga vuáđuduđ el. olmoošvuoigâdvuođâi já vuáđuluovâsvuođâi sehe Ovtâstum aalmugij vuáđukirje prinsiipij kunnijâttem oovdedmân já kunnijâttem oovdedmân párnái vanhimij, jieijâs čuovviittâslâš identiteet, kielâ já áárvui kuáttá. ¶  kammuuh, Sopâmuš jotkâvalmâštâlmân čujotteijee pargo lii voonnâm, ko Suomâ lii karttâm pieijâđ ovdâsajan sämikuávlu staatâenâmij kevttimân kullee aalmuglâš haavâ valmâštâllâm. Tave-eennâmlâš sämisopâmuš kyeskee proosees meridui kuittâg juátkiđ Taažâ saavâjođettempaajeest 2009 čielgiimáin, moin vuovvijn máhđulijd sopâmušráđádâlmijd kolgâččij keevâtlávt olášittiđ. ¶  subjekt Pirrâdâh 3. Mieskâjuuhâ–Stuorrâvuonâ 76 385 ¶ Kalga meid huámášiđ, et säämi kielâlaavâ pehti kieldah tivoh tolebij iivij toimâidis. Sämikielâlâš ¶ luáváttâhellee ¶ Marja-Liisa~Olthuis ¶ Leccinum versipelle ¶ Kuálsiveičielgi UP Kuálsivei N. ¶ a. vijđoduvâs peeleest, ¶ jietânâsčuáimáš jättiläiskorento ¶ Tähti- já čuárvipargoi materiaalân kiävttojeh poccuu čuárvi já täävtih, eres taavtij uásih, sehe kuusâ já soorvâ čuárvih. Täävtist já čuárvist ráhtojeh pastemeh, njuškomeh, laavhâ kääibih, náluskuápuh, nijbetoppiittuvah – tááláá ääigi meid čiiŋah. Lasseen hiärváás čuárvivuájuttâsah kiävttojeh maaŋgâin muorâtiiŋgâin, tegu kuuvsijn, naapijn, vyeijim- já mätkisoobijn, puttâlijn já kijssáin (čukke). Säämi ornamentiik lii valjaamus já muččâdumos muddoost eidu čuárvi- já tähtituojijn. Hervâkovoseh skuážurduvvojeh táválávt nijbekeijijn já ivnejuvvojeh leibiostoin tâi kuunáin. ¶ Myerji ij maašâ kuhháá leđe siämmáá saajeest já sun njuškee viekkimpiergâs oolâ. Sun ooinij, maht Matti já ákku láin teddilâm viekkimpiergâs puáluid já haalijd jieš-uv keččâliđ viekkim. ¶ Postâmáksu lii maksum pelestâd ¶   2. a. Moin vuovvijn táválávt puáđáh škoovlân? ¶ jättikuukunen ¶ – Muoi halijdeen virkosmittiđ tuu já čäittiđ tunjin moonnâm keesi kuálástemreeisu kuuvijd sehe ááhu Sáárá-muáđán kuárrum mááccuh kove já muu uđđâ kurekammui kove, Matti čielgee. Tastmaŋa sun teddil säplig já ocá njuoláin kovekansio tiäturist já leehâst kansio. ¶  porgâm   Kuvâttâl väljee Puppâ-kiirjijd já Vuáŋŋáá mainâseh -kirje. Puppâ sulâstit Hirškiihâ mielâst Myerji já Hirškiihâ hyelkkistááluid. Matti kávná olssis komovuotâ- já rakkeet kiirjijd já oovtâ dinosauruskirje já Suábi maainâs -kirje. Hirškikkâ já ¶  on Ánná hiämáskij. Tággáár sun ij lamgin vuárdám Heeihâst. Ánná illá tuostâi västidiđ, mut sun kuulâi jieijâs etâmin: ¶ kunâgâs lii, kote lii tääl šoddâm? Mij ooinijm suu tääsni paijaanmin aalman já poođijm suu kunnijâttiđ. ¶ lahna ¶ 126B Energiašiäštulamppu ¶ Sämitige ive 2013 toimâmuštâlusâst láá kieđâvuššâm vijđáht sämitige jieijâs tooimâ já budjetihán já vaaljâpajan asâttum uulmij olášume. Sämitigge lii uđâsmittâm toimâmuštâlus rähtimvyevi. Sämitigge adelij ive 2013 198 sierâlágán ciälkkámuš teikâ čállus. Tain 154 lijjii ciälkkámušah, 4 iävtuttâsah já 40 muštottemčálusid teikâ väidimid. ¶ tom šlaarvâ já ¶ saje ko tot lieggânškuát. ¶ 1. Peljilostâ norá pirâstittee ááimu sporânijd ¶ Kielâlávgumpárnáá vanhimij rooli váátá aktiivlâšvuođâ já meritátulâšvuođâ. Kalga mättiđ oskottiđ merideijeid já tuhhiittiđ párnái kuhebijd škovlâmaađhijd. Tetis ohtsâšpargo škovláin lii luándulâš, já vanhimeh kalgeh tuhhiittiđ párnáá sárnumist kielâi paldâlâseellim. ¶ Tääl sun, kii lii kočodum Villen, lâi jo viehâ vises, et ubâ mailm lâi mahtnii vildáskâm, tâi sust alnees lâi mielâ čuovâ časkâmin. Sun kaačâi jotelávt väzzimmaađij mield škoovlâ kulij. Tijme lâi suullân táásá oovce, ko sun viijmâg kiergânij toho. Sun leehâi uuvsâ já moonâi siisâ. ¶ Vuonjâšlodeh ¶ Sun kejâstij muu já eeđâi: ¶ Lase sämitige stiivrâ čuákkimmiärádâsah Avelist 21.11.2008: ¶ Sämiarkkâdâh tuáimá säämi kulttuurkuávdáš Sajosist. Arkkâdâh lii uási Suomâ Aalmuglâšarkkâduv. ¶ – Mii imâš uáivitááluid Gobble lii? ¶  toin Asuntolasiäsá ij lam taan ääšist nuuvtkin tärkki já suu pyerrin puáhtá-uv ettâđ, et sun mottoomnáál iberdij mii sämmilâšpárnái tile, veikkâ lâi-uv avestis viehâ nuorâ. Suu nommâ lâi Marja-Terttu Kangasniemi já nabdastâlâm, et motomeh puárásuboh asuntolakaandah vissâ “irguustellii-uv” suu (jiem tieđe, maht ležeh kale luhostum). ¶ b. Raijii káártást Koskâ-Euroop. ¶ ”Mut kii lii muu aldemus?” almai talle koijâdij. ¶ Na Ailâ-uábbi tiäđust-uv koijâdistij tállân: ¶ Siiri Jomppanen Säämi kielârääđi saavâjođetteijee ¶   - Koolgah puoldađ Ilmar, jis kiinii kiivsed suu, lâi enni ettâm Maatin talle iđedist, ko lâim vuossâmuu keerdi vuolgâdmin Čovčjäävrist Kaamâsân. ¶   A- Suomâkielâst vielgis kovli, lasâpuurkih, penssel, tejâ- ¶ Sämitige stivrâ kieđâvušâi falâlduv raavâdviäsu Galla laiguutmist já ravvij haldâttâhhoovdâ ráđádâllâđ falâlduv tahheiguin láigusopâmuš tärhibijn iävtuin. Jis láigusopâmuš šadda, sämitigge tieđeet ääšist sierâ. ¶ Anarâškielâ saanijd sun kuulâi vuossâmustáá ejistis Kijá Heeihâst (Heikki Kangasniemi) viehâ nuorrân, et amahân peruštume anarâškielâ kuáttá lii vuálgám tast. Maŋeláá ko sun kiergânij luvâttuvâst já vuolgij Oulun uápuid kozzâđ, te tobbeen movtáskij tuođâlávt máttááttâllâđ pajekielâ. Vistig sun juuđij taggaar algâkuursâ, jeđe máttááttâlškuođij jiečânis, ko Ruotâ sämiradio kullui Oulun. Maŋeláá Ucjuuvâst sun aasâi sämitáálust, mon sun nabda lemin-uv jieijâs “ollâškovlâ” pajekielâst. ¶ ellee elimist, máhđulâš uhkevuálásâšvuotâ já ¶ Ritva Kangasniemi ¶ Internetsiijđoi uđâsmittempargo uáivilin lâi teknisâš jiešvuođâi já olgohäämi uđâsmittem lasseen uđâsmitteđ meiddei siskáldâs västidiđ onnáápeeivi táárbuid. Tuáivup, et uđđâ siijđoh palvâleh sämmilij lasseen meiddei media, virgeomâhijd já eres čanosjuávhuid tolebáást pyerebeht, iätá Sämitige haldâšemhovdâ Juha Guttorm. ¶ – Jis mun puđâldâm uccâ, siemin vuojâleijeid. Must iä lah skerreeh, mutâ mun puávtám veikkâ kiškođ pááppár pittái pittái. Pitáh sulástiteh vuojâleijeid já pittáid mun lijmiim čuovjis pááppár oolâ tego čáácán. Tot ličij talle vuojâleijei uáivádâh. ¶ Lensman čáálá ubâ ääigi pevdikirje. Iššeed juátká: ¶ Sivnedem ¶ Sämitigge ¶ - Ááigum varriđ kaavpugist meddâl. Vuálgám máádás. Taat kaavpug lii munjin nuuvt kärži. ¶ Káránâsčuálmi MM.1972 Kj. Samudjäävri Kieddsuolluučuálmi . ¶ Majemustáá peividum/ ¶  Heikkâ pottii 81 ¶ Must lijjii Suomâst ucánjáhháá vädisvuođah skippuudâlmijn nieidâiguin, veikkâ tobbeen Sallaast must lâi-uv myerssee, kote paasij Suomân ahevuššâđ. Must ij lamaš maggaargin malli ađai ovdâmerkkâgin tast, maht nieidâigijn lâi kolgâđ raseldiđ, tâi veikkâba lattiđ. Toh lijjii tagareh omâs huáđđooh, moh mottoomnáál kale kiäsuttii, mut toiguin ij puáhtâm ovdâmerkkân veikkâba savâstâllâđ tagarijn aašijn, moh liččii lamaš táválii kandâulmuu alda. Nieidâiguin lâi kolgâđ lattiđ veikkâ maht, jiemge mun taid vuovijd já koonstâid ubâ tiättámgin. Tánssáđ jiem máttâm teikkâ tuostâm, já nuuvt tot-uv nieidâi kuáhtámvyehi ij lam máhđulâš. Viijne jiem kiävttâm, veikkâ lijjim kale smakkiistâm, et tot-uv ruokkâdvuođâ adeleijee ij lamaš fáárust. Nuuvtpa lâi-uv viehânáál iimâš, ko ij tarbâšâm muide ko ucánjáhháá ruuđâ, jis halijdij nissoonulmuin savâstâllâđ, teikkâ maidnii muide raseldiđ. Savâstâlmeh kale lijjii váháš nievt já návt, ko ij máttâm eŋgâlâs-, ij tuurki- ige kreikakielâ, maid toh nissoonulmuuh tobbeen táválávt sarnuu. Na Suomâ pataljoonhân kale lâi lamaš suollust jo pelkuálmâd ive já tot lâi škovlim taid ulmuid tobbeen nuuvt pyereest, et mestâba te suomakieláin piergiittâlâi tom, maid jo tarbâšij-uv. Ruuđâst lii almalâš vyeimi já nuuvtpa tobbeen (já vaarâ pirrâ maailm) puoh ääših mitteduvvojeh-uv ruuđâst. Jis ruttâ lâi tuárvi, puovtij uástiđ veikkâ maid, joba “rähisvuođâ” . Tot lâi sämikaandân nuuvt stuorrâ iimâš, et ferttejim motomin eelliđ keččâmin tagarijd soojijd. Mist lâi taggaar oordel, et ohtuu ij uážžum vyelgiđ kaavpugân, ij turkkilij ige kreikkalijgin piälán já nuuvtpa mij skippuudâđâim-uv kuulmâs oovtfáárun. Tallet mij vuolgijm. Mist lâi uápisin mottoom puárrásub rotaatio almai, kote tuubdâi kaavpug tegu jieijâs lummoid. Must algii leđe jo kuávluh viehânáál čielgâseh já jis jalahâs lâi ehidist teikkâ iho, te tiettim ain, kost kulij lii tave. Nuuvtpa ko mij väzzilijm Neapolisist kaavpugân, te mij vuolgijm máádás. Mottoom ääigi keejist poođij vuossâmuš peldifarpâlbarrikaad, mon čoođâ moonâim já vahtâsuáldátteh ravhháin: ¶ Riitta Vesala ¶ Ánná čokánij mottoom piävdán. Sun ooinij Heeihâ čokkáámin mottoom kandáin tyebbiláá. Ij sun tuostâm seevviđgin ko poolâi tast, et kevâččij oppeet tego luvâlduv ääigi, ko Heikkâ tastmaŋa lâi nivsettâm sunjin. Suu mielâst tot kale lâi mestâ jo tuššeest, mut toos, jis nubbe lâi nuuvt herkki, te toos ij vaijaam maiden. Já jiešalnees sun kale lâi-uv jo meridâm olssis, et taat jieijâs tájuttem koolgâi tääl leđe jo nuuhâm. ¶ Orivesi F4 ¶ Algâaalmugáid kyeskee aalmugijkoskâsiih sopâmušah já julgáštušah ¶ toim. já layout: Anni Näkkäläjärvi ¶ – Na, kii tobbeengis lii? ákku suorgânij já luágui keččâđ. ¶ Ko njuámmilčiivgah stuorruu, sij ožžuu išediđ mááláámist. Já ko sij šoddii styeresin já naijii, te sij huksejii uccâ táluidis Eeči Kuhespeelji tuve pirrâ. ¶ huáših.....101 ¶ - Ko muu mielâst tun lah taan visteest aaibâs liijkás ennuv! ¶ Taažâ = Norja ¶ Liepaja D4 ¶ 1 dl lahcâ ¶ Uccâ uábáš ¶ HIPPA! ¶ Já nuuvt Ánná siämmást jo lappui kievkkânân pieijâđ koopâid piävdán. ¶ Västidim sunjin: ¶ Teresa puáđistij čiččâm ääigi juátkiđ kuárrumpargo já kuárui pel oovce räi, jeđe vyeijilij Ironworldin. Muái Anssijn vyeijiláim tiijme maŋeláá já oppeet lavlum Säämi suuvâ lavluu já Teresa keesij liipu stáágun. Maŋeláhháá lavlum lovmat miinut anarâškielâlijd lavluid já talle lâi muu uási čođâldittum. ¶ Irjánáá kulluuvâšvuođâst muštâleh jo nelji päikkinoomâ, moh láá nomâttum suu mield já joba kyevti eres sämikielân ađai orjalâškielân já anarâškielân: ¶ – Čiskk, čiskk... Keejâ! must-uv lii tääl peerâ! Keejâ, mon mučis uccâ čiivgah munnust láá! Já vala nuuvt maŋgâ. ¶ Kyevti ohtâvuođâ keežild lii máhđulâš rekinistiđ kävppitooimâ älgim 1600-lovo aalgân. ¶ Sämitigge ¶ Sopâmuš 29 artikla mield párnái máttááttâs kalga vuáđuduđ el. olmoošvuoigâdvuođâi já vuáđuluovâsvuođâi sehe Ovtâstum aalmugij vuáđukirje prinsiipij kunnijâttem oovdedmân já kunnijâttem oovdedmân párnái vanhimij, jieijâs čuovviittâslâš identiteet, kielâ já áárvui kuáttá. ¶ 2. Šlubborääsist lii stuorrâ, kuheldâlâš liäđus. ¶ Liisást šadda tonttu ¶ – Muoi halijdeen sárguđ, ettâv Iinâ já Saana já väldiv segis ivnepeenâid kubdâ, fiskis ildest já sárgumpápárijd kubdâ, ruopsis ildest. Ailâ leevât syejiliijne jurbâ peevdi oolâ já koijâd: ¶ 13. Nuuvt kuhháá ko aanaar- já nuorttâsämikielâ uásild ij lah virgálâš kielâtááiđu čäittim ¶ Nuorttâlâšlaavlâ ¶ tulvâškuát ¶ Kuulmâ staatâ sämitigeh teivâdii Pyeongchangist, Maadâ-Koreast biodiversiteetsopâmuš 12. uásipeličuákkim ohtâvuođâst. Teivâdem fáddán lijjii oovtâstpargo lasettem biodiversiteetsopâmuš olášuttem tiet sehe ääših, maid kieđâvušeh COP-12 čuákkimist. ¶ 18.05.96 . Oođđim pyereest já ko koccáim, te lâi fiijnâ já lieggâ šoŋŋâ (vuossâmuu keerdi munnuu Amerik määđhi ääigi). Eelijm Anssijn vaazzâšmin kaavpugist já koskâpeeivi suulâin poođij Mel Olsen, kote tuálvuččij munnuu Pengillyn. Ubâ Johnsson peerâ vuolgij satâččiđ munnuu toho. Mij lâim kuuđâs nuuvt, et mun karttim čokkáđ monnjâkoontâst. Anssi ličij lámáš tievst ucemus čokkáđ monnjâkoontâst, mut ko tobbeen ij uáinám ennust ovdâskulij, te Anssi epidij, et sun sátáččij rummâduđ já nuuvt mun nubben ucemussân čokkájim tobbeen. Vuojijm Pengillyn Ironworld pehti já ooinijm vuossâmuu keerdi Ironman (ryevdialmai). Tot lâi suullân muádlov meetter kukkosâš veškipääcis, mii čuážui hirmâd stuorrâ ryevdivuáláá alne. Páccá stuáruduv kovvee pyereest tot, et almaa steevvilleegâh láá ulmuu kukkosiih. ¶ PREFAATIO ¶ 10. čunoikääni ¶ Saveheh já saaveehkiälkká ¶ Kun velaksi ostaa, ei mikään tunnu kalliilta ¶ Pyerediđ taavdâst, Gyllenberg sänikirjeest juávkku nr 2. ¶ Párnáikirjálâšvuotâ ¶ Kunâgâs Salomo ¶ Jerdustčiehâjorgettem ¶ Ijjäävri kuávlust láá Myeisjävri, Myeisnjargâ já Myeisluohtâ . Aanaar já Avveel kooskâst lii Myössäjärvi , moos Lusme Ailâ tieđij noomâ Myessáájävri , já sun iätá tom nuuvt et ye-diftoŋ lii uánihâš. (Sänikirje čäällimvyevi mield Myes´sáájävri). Iäččám-rokke vist eeđâi et Vuássáájävri , mut tom noomâ mun sattim kuullâđ puástud-uv. Ko verdid m- já v-jienâid, te toh šaddeh eđâdijn njäälmist melgâdáid siämmáánáál, poksâmijn. Ij taarbâš ennuvgin puástud kuullâđ teikâ ettâđ, ko v-jienâ siähán m-jienân, kuittâg jis sárnost lii piijpo njäälmist. Teikâ saatij et jo iäččâm lâi tom puástud kuullâm. Maht lâš? Jis Myessáájävri lii ton jäävri rievtis nommâ, te puáhtá arvâliđ, et noomâ algâ lii sääni myesi uccevuođâ häämi muásáš já tast genetiiv lii muássáá. Vuárdáččij kale et nommâ ličij häämist Muássáájävri. Myesihân meerhâš ráávhu. Erkki Itkonen Inarilappisches Wörterbuch -sänikirjeest láá säänih myesi = ráávhu; muásá, miäsá = ráávhust; muássáá = rávhálâš; myessid = rávhálâš; myesittim = rávhuttem. Jis noomâ algâ puátá säänist myesi , te puáhtá iärvádâllâđ, et “Myössäjärvi” lii lamaš ovdâmerkkân Aanaar já Avveel kooskâ väzzeeid vuovâs vuoiŋâstemsaje togo pelimuddoost, te láá kástâm tom “Vuoiŋâstemjävrin” , Muássáájävrin. Teikâ ko taat jävri lii ollâ varij kooskâst, te togo piegâsyejeest lii muássáá orroođ, já toin lii šoddâm taggaar nommâ. Kiibahan tom vissâ tieđiš? Tom kuittâg jiem osko eissigin et tot ličij puáttâm orjâlâškielâ säänist miessi = vyesi, toin ko orjâlâšah láá aassâm tääbbin kuávlust eskin uániháá, já tieggáár jäävrist kale ferttee leđe čuuvtij puárásub nommâ. Já jis läddlâš kulá sääni miessi, te kal sun tom máttá ettâđ-uv. Ij lah mihheen suujâid mondet tast šodâččij “myössä” . ¶ Maht iäláneh lihâdeh? ¶ – Keevâiba pyereest, ávudij Monni. – Sun uážžu-uv talle vyeijiđ karuseelist. ¶ – Kulá-uv tot äšši mahten tunjin? ¶ Mun lam taan palstaast laavim sárnudiđ kiirjij čuosâttâsjuávhuin, já mainâšâmba tast tääl-uv maidnii. Kirje lii uánihâs já tekstâ lii oovtkiärdán, já nuuvtpa taat-uv kirje kulá párnáikiirjij juávkun - mut maid puárásuboh-uv ferttejeh luuhâđ, ko mihheen ereskin ij lah. Miiba tast. Kirjeest láá koveh, mut muu kale váhá hettee tot tobdo, et toh láá tobbeen tuše tevdimmielâst. Koveh láá artistliih, mutâ aheviih. Mottoom siijđost lii aauto kove, nube kooveest lii kissá. Maht toh ubâ lahtojeh mainâsân? Koveh iä mudoigin oro lemin párnái várás, mut eenâb tuáijei lasemateriaalin. Jis taat kirje lii párnái várás rahtum, mondet iä puávtáččii leđe tagareh koveh, maid párnááh halijdiččii keččâđ? Eenâb ivneh já eenâb tagareh actionkoveh, mast tábáhtuvá miinii mielâkiddiivijd! ¶ Ilmari Mattus ¶ – Mutâ poccui koddem lii meid varâlâš. Puásuiulmuuh sättih uážžuđ love pääččiđ tuu, muštoot Puppâ. ¶  ákku  ferttiivetteđ Matt. 5:17 πληρῶσαι toteuttamaan tevdiđ ¶ Mondiet?    =  Suujâ  advl.  /  Kuás?  Ääigi  advl. ¶ kááđu alne. ¶ Sämikielâlâš palvâlusâi luándulâžžân toohâm váátá muneldeijee vuáháduv ađai ko äššigâš puátá ¶ “Na, mun vááldám talle taid vijniputtâlijd” , almai tuikkodij. ¶ – Maid nommâ Fellini tunjin iätá? koijâdij Heikkâ. ¶ Mii ennâmnuásist láá tááláá ääigi paijeel 40 jiečânâs riijkâd. Eurooplâš riijkah láá vijđoduvâs peeleest uceh, eereeb motomijd spiekâstuvâid. Euroop staatah láá lasettâm ohtsâštooimâ vuáđđudmáin Euroop union , moos meiddei Suomâ kulá. Iänááš uásist EU-enâmijn lii ohtsâš ruttâ euro . ¶  ruotân Njellim siijđoh ¶ 85 ¶ Uáinus aulast raavâdviäsun. 4.1.2012. ¶ Per Jonas Partapuoli saahâ tavesämikielân ¶ Täärhist tiäđuidâd já táiđuidâd -uásist puáhtá árvuštâllâđ ¶ Kove lii váldâm ive 1933 Erkki Mikkola. Kove lep finnim Museovirastost. ¶ ČUÁKÁNKIÄSU ¶ Säämi parlamentaarlâš rääđi saavâjođetteijee-enâmin puáttee kyevti ive ääigi tuáimá Ruotâ. Jođettemovdâsvástádâsvuotâ sirdâšuvá Ruotâ sämitiigán Taažâst, mon sämitige saavâjođetteijee Egil Olli luovâttij Ruotâ sämitige saavâjođetteijee Lars Anders Bæerin SPR tievâsčuákkimist Ruávinjaargâst 29.10. ¶ Vuáđumáttááttâs čođâldittám uáppeeh: ¶ 173A Njäähi ¶ Tábáhtus äigitavlu kávnoo täst já muusikkišto lávdástemoornig täst. ¶ Oulu kaavpug: ¶ 117 ¶ Kemiö B5 ¶  ohtuu tego rock , pop, ja zz, lá vlum, keppâ muusik (časkosmuusik), hiphop, reggae , dance … - čuoja ttem juá vhuh - lá vlum juá vhuh Oovdânpyehtim kukkodâh e nâmustáá 10 minuttid ¶ Kuárjideh ađai kuárjuh tagareh elleeh, moh vuoiŋâsteh nuuvt et kiessâseh jurbâsin já monnjâjuolgijd val rottejeh čuávji vuást. Kuárjidiđ läävejeh kuittâg peenuv, kissá, riemnjis, kumppi já ketki. ¶ Eštus keevâi nuuvt, ko Áhu-Jovnâ lâi ettâm-uv. Vistig meeinij nuuvtkočodum tuma-uásih stuáruškuottii já mottoom peeivi keččin toh čielgâsávt jo lihâdii, jeđehânde muádi oho keejist toh muštootškuottii eenâb já eenâb kyele já loopâst muttojii šlubbouáivin, moh vuoijii siämmáánáál tegu kyeleh-uv. Tađe olgoláá jiem innig puáhtám čuávvuđ toi ovdánem ton suujâst, et tääl toh tarbâšii jo purrâmâš. Nuuvtpa luoštim taid siämmáá njiäšán, mast lijjim taid váldám-uv. Tiäđust čuovvum toi ovdánem tobbeen njeešist-uv. Masa jyehi peeivi eellim keččâmin, ko toh tobbeen vuojâdii já nuuvt toid šodâškuottii jyelgih já peeccih uánnánškuođij. Loopâst toh korŋuu tobbeen suánjust koškásân já tain šoddii tagareh muádi seenti kukkosâš rievtis cuobbuu sulâstittee elleeh. Toh liijjii vaarâ siämmáá hámásiih, ko lâi tot vuossâmuš cuábui, maid mun eellimstân kuáhtájim. Ferttiim vala muštâliđ, maid jo ovdil-uv lam muštâlâm, et lijjii kulmâ tuotâ paldanâs, moiguin vaanhimeh ain párnáidis paldattellii: kuobžâ, vuáŋŋâš já stáálu. Muu lijjii paldattâllâm puohâin toiguin já tot, kotemuš tain lâš lamaš varâlumos, ij must lamaš tiätu, tegu ij lah tiätu tastkin, mon puáris lijjim talle, ko vuossâmuu keerdi kuáhtájim cuobbuu, mut vissásávt vuálá neelji ive, kuás jo aasâim talle vala kuádist. ¶ Toho jođedijn sun kuáhtái Efesos servikode ulmuid. Sun muštâlij sijjân et sij kuáhtááččii tääl majemuu keerdi. ¶ lastik ¶ –~Mutâ kostsun Pieinis-Piäkkágis láppoo? imâštâlâi Risto. ¶ Lasetiäđuh haavâst já Sajosist 20.-21.2.2013 uárnejum algâttemseminaarist: ¶ 129 ¶ Muu mielâst lii tuođâi tehálâš, et rähtip lavluidân sämikielân, ko toin lain pyehtip sämmilijn uđđâ peelijd uáinusân válduaalmug uáinimnáál, luptip säämi kulttuur positiivlávt uáinusân já ovdedep tom. Sämmilâšvuotâ lii muide-uv ko poccuuh, juoigâm, tullâpiällást káhvástâllâm, kuáđist šleđgâttáá aassâm já eres stereotypiaid. Sämmilâšvuotâ puáhtá leđe rock, sämmilâšvuotâ puáhtá leđe jyehilágán váldálâš – mii nuorah tuše kolgâp tuostâđ leđe sämmiliih já porgâđ tom maid halijdep. ¶ Eeči lai kale váhá suttâm, liijká mojottâlâi. ¶ – Pyeri, eeđâi Pilli. – Piäkká lii čeppi. Čeepip ko mij, eeđâi Pullá. – Ige lah, rusoi Monni. Mutâ čiävláá sun kale lii, já eidu tondiet mun rááhtám-uv sust máttááteijee, ete ton čiävláávuođâ finnip vijmag-uv nuuhâđ. ¶ Luosâ ¶ já kiirdij huápu-huápu pááikán. ¶ Ton peeivi maaŋgah kástojii. Sij, kiäh uskuu Jeesusân, vuobdii puoh omâduvâs. Sij juohhii puoh koskânis já onnii huolâ tast, et juáháš finnij táárbus mield. Sij pissuu oovtmielâlâžžân já čokkânii piäiválávt temppâlân ruhâdâllâđ. Mielâstis sij kolliistillii nubijdis pääihist já purâdii oovtâst. Sij kijttii Immeel jieijâs uđđâ elimist. Puohah lijkkojii sijjân. ¶  artikla Iävtuttâs sämikielâ iäláskittem toimâohjelmân luovâttui ministeráid ¶ Sämitige tooimâ vaikuttâs uáinoo pyeremustáá sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâin, seervij tooimâst já sämikielâlâš oppâmateriaal pyevtittâsâst. Sämitige pargo ij ain oinuu stuorrâ áigápuáttun, pic ciälkkámušâi já algui pehti pastep juksâđ ucebijd vuáituid, eres lasseen mainâšuumijd lahâasâttâsân sämikulttuur syejeest. ¶ poostah = hohtimet ¶ Juhánâs-Piättár Iŋgá ¶ Pešnirihhái suuvâ puáhtá jyehiđ vala tärkkilubbooht kyevti juávkun: civkkeid (kirviset) já pešnirihháid (västäräkit). Aanaar kuávlust láá tiettum kulmâ civkkeešlaajâ, moh láá meccicivkkee (metsäkirvinen), njittocivkkee (niittykirvinen) já sieđgâcivkkee (lapinkirvinen). Täin šlaajâin tuš nijttocivkkest lii lamaš puáris nommâ: tot lii kočodum cic-cissáážin já jeggicissáážin . Kuohtuuh noomah adelává kuittâg loddeest puástu tiäđu, tastko tot ij kuulâ cissái juávkun. Mudoi-uv cic-cissááš oro lemin rähtistum nommâ, mii vaarâ lii šoddâm ton ohtâvuođâst ko totkee lii lode noomâ kielâmiäštárist koijâdâm. Noomân sáttá vaikuttiđ meiddei lode lattim seeivittem ohtâvuođâst: ovdil siäivum tot räähtist mohe já ciivket “cic” . Meccicivkkee já sieđgâcivkkee lává uážžum noomâs oppâtahosávt loddenoomâ vuáháduttem ääigi. ¶ Tááláš maađij Veskonjaargâ siijdâ pehti muttoo ovtâskâsmaađijân. ¶ Ingo (1990: 77–79) iärut morfeemtääsi jurgâlusâin sänisánásâš já puustâvlâš ¶  leđe Sämikielâlij vajoidittemkuursâi olášume stuárráámus hástusin lii lamaš tot, ete kurssáid iä lah lamaš almottâmeh. Taat čuávu uásild tast, ete AIL lii uástám ive 2013 rääjist sämikielâlijd vajoidittempalvâlusâid el. Rokuast, kuus sämikuávlust lii kuhes mätki já váátá maaŋgâ peeivi mađhâšem. ¶ pirâsmirkkâ.....126 ¶ UM: táán servikode uási. ¶ Piejâ~maarfijd tyeldee piärgupáátán. Ko toh laa tuoldâm mottoom miinut, te keejâ et jo-uv toh laa turbom. Puávtáh~čuolguin taid čuoggiistâllâđ mottoom keerdi. Tipte tuoldâđ 50 minuttâst tiijmán. Keejâ ain kooskâst já čuoggist.~ ¶ Čäcišadolâšvuođâ siste livkkáásteleh maaŋgâlágáneh elleeh, moh finnejeh raavvâd purâmáin šaddoid. Kyelečiivgah, čäcilodeh já maaŋgah njomâtteijeeh kävnih meid suáijáás torvosaje rido aldasijn já maŋgâ šlaajâ pessejeh-uv toho. ¶  juáhhojeh ryevdikiäinu já moottorkiäinu tamppâväävlih TANSKA ¶ Jeesus vuolgij talle oppeet Tyros kuávlust já poođij Sidon já Dekapolis kuávlu peht Galileajáávrán. Tobbeen suu kuuvl puohtui peljittes almai, kote illá puovtij sárnuđ, já sust koijâdui, et sun piejâččij kieđâs almaa oolâ. Jeesus vaaldij suu erinis olmoošjuávhust, piejâi suormâidis suu peljijd, čulgâdij já kuoskâttij suu njuohčâm. Talle sun kejâstij aalman, šyehkittij já eeđâi peljittiämán: ¶ c. Euroopâst jieŋâääigi iällám ¶ 13. Kielâlâš já kulttuurlâš vuoigâdvuođâi olášume ubâ enâmist ¶ Sosiaalpargo ¶ Juovlâmáánu 2005 (32 sijđod) nummeer uuđâs lâi, et párnái sárgum juovlâkoortah lijjii almostum. Saavâjođetteijee čaalij uáivičalluustis Áigápuátu lii kielâäšši návt: ¶ – Ele peerust, Nisonieidâ eeđâi. – Muumi- ¶ ohčâtälvi. Páárnážân ráhtoo persovnlâš aarâhšoddâdemvuávám (aavu) ovtâspargoost párnáá vaanhimijguin tâi iärásij párnáá huolâttâsâst västideijee ulmuiguin. Aavu ulmen lii párnáá ohtâgâslâš já vaanhimij uáinui vuotânväldim tooimâ orniimist el. párnáá vuáttámušah, táárbuh já puátteevuođâ uáinuh, párnáá mielâkiddiivâšvuođâ čuásáttuvah, nanoduvah já párnáá ohtâgâslâš torjuu já stivrim táárbuh. Aarâhšoddâdemvuáváámist suáppoo vaanhimijguin ovtâspargo toimâmvuovijn. Páárnáš jieš puáhtá meiddei uásálistiđ aarâhšoddâdemvuávám rähtimân já árvuštâlmân vaanhimij já pargojuávhu oovtâst sooppâm vuovvijn . Aarâhšoddâdemohtâduvâin uárnejeh merikoskâsijd vuávámčuákkimijd perruiguin. Ohtâdâhkuáhtásâš tooimâ vuáváámist já olášutmist kevttih vijđásubbooht iššeen ubâ sämisiärvus. Aarâhšoddâdemtooimâ vuáváámist pargeh ovtâspargo meid jieškote-uv sämiohtâduvâi kooskâ sehe jieijâs kieldâst já ubâ sämikuávlust. Ulmen lii lääččiđ pissoo viärmáduv sämikuávlun, mii jieijâs uásild puáhtá torjuu paargon já lasseet säämi aarâhšoddâdemtooimâ siskáldâs ovdedemmáhđulâšvuođâid. ¶ II Agaricales – Helttasienet – Livârkuobbâreh U ¶ Suomâ muorjijn lii ennuv C-vitamin. Jierehijd lii älkkee tipšođ já toh láá šaddaaš myerjimiestuuh. Ruopsisjiereeh já čapisjiereeh kiävttoo saapij já lihcâsij rähtimân. Čapisjiereeh čapis muorjijn lii eenâb C-vitamin ko appelsinist. Loostâin lii viehâvis smakkâ já haajâ. Toh kiävttojeh siäiluttuvâi njadosin. ¶ – Vuoi, tuáivu mield finniiččim huápust jieččân viste! sun eeđâi tobbeen. ¶ Návt taat OA-operaatio finnij oovtâ tááhust luholâš loopâ já nube tááhust luhottes loopâ. Kaartâihân turkkilâš äijih väzziđ aldasáid vittâ penâkkullâm iho sevŋâdist finniihánnáá maggaargin päälhi olssis. Tain puurrum kaanijn-uv sun kaartâi vala mäksiđ hade. “Horcâstum almaa kylá” nommâ puátá tast, et kuávdoo kylá lii kossâ eukalyptusmuorâ, mon uáksân lâi horcâstum mottoom almai talle, ko stuuimeh Kypros suollust algii. ¶ kuussâgkuálsi ¶ dumoš lavluu. ¶ Iäráseh-uv ettii, et: ¶ kihâmeh.....71, 75 ¶ Metsäsatu ¶ 142 © Kopijistem aainâs kieldum ¶ Säminuorâi taaidâtábáhtus ¶ Ubâ peeivi kaandah ussáin fiskis iivne, mutâ iävá kavnâm tom innig piäldust, mii lâi vala jieht lamâš kirjáá fiskis raasijn. ¶ Hiärrá 1, 2, 15, 18, 21, 28, 33, 37, 43 ¶ Hellduváiäigi ............................................................................ 96 ¶ LUUK. 24: 1 – 12 ¶ 80 © Kopijistem aainâs kieldum ¶   Mun Keejâ Yle Säämi uđđâs já kuuvijd taan liiŋkâst! ¶ 2. Sämikielâ toimâttâh olášut säämi kielâlaavâ (laahâ 1086/2003, asâttâs 108/2004) miäldásijd pargoid. Tot ana huolâ laavâst uáivildum jurgâlusâi tooimâtmist jieškote-uv virgeomâháid já lájádâssáid, iššeed virgeomâhijd já lájádâsâid sämikieltáiđusâš tuulhâi hahâmist sehe eres säämi kielâlaavâst uáivildum pargoin sehe čuávu säämi kielâlaavâst asâttum mittomerij olášume já taha táárbumield alguid sämikielâ kevttim oovedmân. ¶ EU luánduhaamij, sehe luánduellei já šadoi suoijâlmist adelum rääđi direktiiv (92/43/ETY) (nk. luándudirektiiv) sehe luándusuojâlemlaahân (1096/1996) vuáđđudmáin pirâsministeriö valmâštâl Suomâ iävtuttâs Natura 2000 -viärmádâhân arvâlum vijđoduvâin. Natura 2000 -viärmádâh lii ubâ EU luávdee ekolooglâš viärmádâh, mii čuákkee jeessânriijkâid toos almottum luándustellee ludij suoijâlmist adelum EU direktiivâst (79/409/ETY) (nk. loddedirektiivâst) uáivildum eres vijđoduvâin, maid Euroop union komitea jeessânrijkâi iävtuttâs vuáđuld tuhhit EU tehálâžžân toollâm vijđodâhhân. Vijđoduvâi valjiimist čuávvojeh luándudirektiiv njuolgâdusah sehe luándudirektiiv lahtosist III miäruštâllum valjimaagah. ¶  máhđulâš Ko tuubdah, et lah šoddâm piävuttem, pennalism tâi suhâpiälásâš hemâdem čuásáttâhhân tâi aaicah jieijâd ohtâduvâst, juávhuduvâst tâi tuuveest piävuttem tâi simputtem, koolgah almottiđ tain ovttuu moosnii čuávvoo peelijn: ¶ beht ko laavâmáttáátteijeeh teikâ fariseuseh, tij eppeđ peesâ oolmij väldikoodán. ¶ Heerskuh puoh láá meddâlist, ¶ pastalmittiđ = teroittaa ¶ poovij, puáhháá = vyö ¶ Kuolijn kalga vistig lyeštiđ voorâid meddâl amas kyele cuoppâ pillâšuđ nuuvt jotelávt. Eeči já Matti čuoppâv nijbijn suovđij kooskâst já návt voorah kolgeh kyeleest. Uási šaapšâin suoi áiguv suovâstiđ já uási salttiđ. Sälttišaapšâid kalga sehe čuomâstiđ já čolliđ, mutâ suovâšaapšâid taarbâš tuše čolliđ. ¶ 29. Ruotâ lii jáválâš ráhtulâš vuođâeennâm ¶  láá 3. Laiđii pyerápuátkusárgá čäittim kiäinu mield. ¶ Säämi škovlim ¶  puolâš. Tot čanossuoggâmáin = sideharsolla 150 ¶ Unna Junná video ¶ » ¶ veerstah láá čielgâsávt ucceeb. Toi meeri ličij ohtsis 8 já toi uási 33 % puoh veerstâin, ¶  miäruštâl Mutâ siämmást Monni ooinij Pieinis-Piäká, kote lâi vaazzašmin Arkadia Ulláin já Rikkovääri Rikuin. Mooni čoolmijn šleđgittij. Sun keksij skiälmáás juonâ. Vyerdihân Piäkká! ¶ 89 ¶ - Tun porgih tuom koonstâ, nuuvt-uvks? ¶ – Joo, tääbbinhân mun lam lamaš jo mottoom ääigi. Munhân lam luhâmin tääbbin. ¶ Aanaar markkânist orroo säämi kulttuurkuávdáš Sajosist uárnejuvvojeh jo kyevti keesi ääigi uápisin šoddâm sämituojij pargopáájáh meid taan keesi. Pargopáájáin ärbivuovijn perustum mađhâšeijeeh peessih jieš tuoijuđ sämituojijd mätkimušton já siämmást uáppih sämituojij historjást já ärbivuovijn kietâtyejipáájá stivrejeijee oopâst. ¶ 44. Lapsemáátu já muoldâg kuáivuv raaigijd . . . . . 176 ¶  Čuorvimcelkkuuh Taah nálášuđ.....66 ¶ Tarbâšeh: ¶ Vástuppeivi 26.5. ¶  já já kiijtám tuu tast. ¶ Vyesimiärkkum álgá táválávt iho, kuás lii čuássáb. Peiviv sáttá leđe pakkâ já talle poccuuh pyehtih muokkâšuđ liijkás já tot ij lah pyeri eromâsávt vuossijd. ¶   4 Luuvâ oppâkirje kuvvim sierâlágánijn ruttâkevttimvuovijn. ¶ 3. Tuuđhâ paldâsii Suomâ káártá já káártáid. Västid sajan A tâi B. ¶ 2. Kierrâš puátteš nummeer maŋanuvá muáddi peeivi ¶ Já toh häldeeh oovdâs sodâstii, ¶ Prinsessa västidij: ”Viežâ peri!” ¶ Hurgeeh láá jotelis kirdeeh, main láá kezis suájáh já väŋkis čuhâ roppâ (12A). Hurgee suoksâ lii styeres, já monnjâroopâ čuárvi taha tast paldanâs. Pannee lii uážžum noomâs tast, ko ton suoksâ pana jieijâs pirrâ skuápu. Pannest lii kossâ já kuolgiis roppâ já kubdâ suájáh. Motomeh rävis panneeh iä pyevti purrâđ , ko toi njamopoccee lii kuáránâm. Toh eellih-uv tuše motomijd peeivijd. Mittárpiäivááloddááh láá uceh já šiervih. Mittár suoksâ lii kukke já seggi . ¶ c. Mii pargoid tast lii? ¶ Raisio B5 ¶ – Jiem hoksám. Eidu jieš-uv kuullim ääšist, já mudoi-uv kale lijjim nuuvt jierestum. ¶ 25. Staatâ kalga tulkkuumijnis rähtiđ taid vuáđuprinsiipâid, moi mield meriduvvojeh toh virge ¶ Vijđodâh: 268 000 km 2 ¶  kvaliteet   Kähteejävrjeggi MM.1972 Samudjäävri Mattussuálui 1,2 km N. ¶   jämimist. Ko peessim hiivsigist olgos, kolgim huápust sajasân. Maašin njuškoškuođij já tuárgistškuođij. ¶ – Manneen vain, mieđettij Obžâ, já nuuvt suoi kuárŋoin ain uđđâsist já uđđâsist, veikâ mon kollii. ¶ Liŋkki Euroop Rääđi seminaar you tube vuárháid: (eŋgâlâškielân ¶ Anne-Marie Kalla, tutkâmušassistent 1.9.-28.10.2010 ¶ Säämi vyehi? ¶ 58–70 cm ¶ – Já tie lii jieš taaidâr, Nisonieidâ huámmášij já toppij taavlu stelligist. ¶   tobdočuárvih ¶ kale jiem ¶ – vuotreippi , mii lii rahtum sarva navalâm näähkist. Toos lii koorrum koorâin (vuotreip timádâs, mii lii rahtum poccuu kamâsijn) tâi nuárju, käälbi, ađai kuusâ näähkist, moin láá soksâmeh. Vuotreip keejist lii jukko, mii kiddejuvvoo jukkoláábžán, ¶ Säämi kielâlahâčielgiittâs almostui kirjen ¶ Magarin jiennâd kulloo, ko verdidâh tom ¶ – saksaliih 14 %:d, ¶ Tiäđáttâs uážžu almostitteđ vuossaargâ 14.4. tme 15.00 ¶  ahepiäiván Esau suutâi. Jáákup lâi juonušâm sust äärbi já sivnádâs-uv. Rebekka vuolgâttij Jáákup viljâs Laban luusâ. Tobbeen sun puávtáččij aassâđ, tassaaš ko Esau uácu. ¶ Mii eellim lii eidu nuuvt imâšlâš ko tiptep tom leđe. Tot ovdán iänááš tađe mield maid jieš anah máhđulâžžân jieijâd elimist: ¶ 25. Kuálhismeerâ lii rávhuttis meerâ . . . . . . . . . . . . . . . 75 ¶  siämmáá Ko lâi suovâruuvtâleemnâ te suovâ tievâi tohon riävskái vuást nuuvt ete jiem uáinâm maht toid riävskáid lâš keevvâm. Nuuvt vuolgim keččâđ, ete finnejim-uv tibi oovtâgin. Lijjiihân toh kulmâ riävská tobbeen miehtâkooveest. Siämmást mun kale vájáldittim tom rašes uálgâm já vuolgim lase pivdeđ. ¶ – Juovdah ain täävjib uápisulmui hávdádmijd. ¶ Oppeet loveh já loveh ulmuuh ellii keččâmin já imâštâlmin mii pargo, mut luhhoost Charliest lâi kierdâvâšvuotâ čielgiimist kiergândijn čielgiđ ain uđđâsist já uđđâsist taid siämmáid aašijd, moos must kale liččii niärváh (hermoh) viehâ huápust nuuhâm. Eelij meid mottoom suomâkielâ mättee almaiolmooš, kote lâi varrim Amerikân 50-lovo aalgâst. Suu uábbi lâi lámáš náittusist motomáin Kiviniemi -nommâsâš almain Avelist. Orom muštemin, et sun lâi Matti -nommâsâš já Esa ličij suu kaandâ nommâ. Ellii meid maŋgâ eres-uv suomâkielâ mättee ulmuu já oppeet moonâi savâstâlmân mestâ peeli pargoääigist. ¶ - Jis halijdah, te suáitistâm tállân tuu naaburáid já čielgiim ääši. Tuubdâm kale sii viehâ pyereest. Ele tast huolât! Ko kiergâneeh, te suáitáh jieš vala páikkásâd. ¶ – Mii? ¶ Taan vuossâmuu sämikielâsâš oles Ráámmát Uđđâ testament uási teddilui meid sierâ ¶ uinástâllâđ = kainostella 148 ¶ Saijoos čuákkimtileh ¶ SÄMIRÄÄĐI SUOM JUÁVUS JÁ SÄMIRÄÄĐI AALMUGLŠ JEESSÂNSERVI ¶ Säämi parlamenteh ađai Sämitigeh (Sámediggi / Sämitigge / Sametinget) láá vuáđudum tain adelum lavâiguin Suomân, Ruotân já Taažân. Nuuvtpa toh láá aalmugis alemuuh poolitlâš orgaaneh já toh ovdâsteh sämmilij virgálâš jienâ. Sämitigge väljejuvvoo vaaljâiguin, moh toimâttuvvojeh sämmilij koskâvuođâst jyehi niäljád ive. Nuuvtpa Sämitige vaaljâpaje lii neelji ive kukkosâš. ¶ Forgâ tot-uv ákku luptij uáivis já koijâdâlâi, mii lâi tábáhtum. Sun vaaidij kieđâs, moos lâi puáttám suámálâš mokke. ¶ – Mondiet? ¶ virgetáálui ravviittâsâin kalga muštâliđ, kiäh pargeeh pyehtih palvâliđ sämikielân, vâi sämikielâliih ¶ Stuorrâ čääsi pirrâsist láá tuháttijd iivijd sárnum kielâid, moh iä lah stuárráh. Maaŋgah kuleh uralâlâš kielâkode samojedikielâi juávkun ađai láá anarâškielâ hyelkkikielah. Ohtâ tain lii eeneec. Ton sárnooh láá pááccám taan mailmân tuše suullân kuulmâloves. Tovláá ääigi sij lijjii ennuv eenâb já vijđásub kuávlust. Sij hoittájii poccuid, pivdii já kuálástii. Talle kuávlun pottii stuárráb aalmugeh já kielah, geologeh, nikkelruuki; poođij Sovjetlitto, moodeern äigi, asâttâhškoovlah. Poccuin šoodâi staatâ omâdâh, puásuialmain staatâ puásuireeŋgah. Tundra párnááh kirdii čiččâmihásâžžân helikopteráin asâttâhân oppâđ ruošâkielâ já čuovviittâs já sovjetkulttuur, iäge maŋgâseh innig maccâm tuundran oovce ive maŋa. Ko Sovjetlitto kománij, kománij ennuv taan mield. Kuuloold eeneec kielâ paasij toi stuorrâ nubástusâi juolgijd, stuorrâ kammui vuálá, monâttij jieijâs kevttimohtâvuođâid, sajaduv enecij maailmkove kovvejeijen, jieijâs áárvu já sárnoid. Paccii muáddilov sárnod, kiäin stuárráámus uási áásá tääl Potapovo kylást já ovtâskâs sárnooh Voroncovost já Dudinka kaavpugist taveláá. Kirjeh láá motomeh, tutkâmuš mottoomverd, päddejum mainâseh já kielâmateriaaleh, ohtâ náguskirje-uv vyevdienecij kielâst. Tom lii čáállám baijerlâš kielâtotkee Florian Siegl , kote lii aassâm Dudinkast já Potapovost já nuurrâm materiaal majemuin kielâsárnoin. ¶ ČOOVDÂNOMMÂDÂH ¶ Kielâ iäláskittem puáhtá luhostuđ tuše talle, jis ucceeblovokielâ sárnooh já ucceeblohosiärváduv jesâneh iberdeh, mon tehálâš sii persovnlâš toimâ lii. Távjá kiävá nuuvt, ete ulmui jurduuh kielâ iäláskittem háárán láá viehâ positijvâliih, mutâ tot ij oinuu sii elimist: sij iä om. viišâ opâttâllâđ kielâ, veikâ aneh-uv tom tehálâžžân. Kielâ iäláskittem lii taggaar pargo, ete tom kolgâv ucceebloho já eenâbloho porgâđ oovtâst. Marjut Aikio , kote lii tutkâm Vuáču sämmilij kielâmolsom, čáálá nk. kielâmolsom ponjosist. Tot meerhâš taggaar tile, mast ucceeblovokielân iä adeluu eellim- já kevttimmáhulâšvuođah tondet, ko kielâ ij kevttuu, já ko kielâ ij kevttuu, toos iä adeluu kevttimmáhulâšvuođahkin. Konkreetlávt tot puáhtá merhašiđ veikkâbâ tom, ete škoovlâst ij lah eenikielâlâš máttááttâš, ko kielâ ij sarnuu paaihijn, já ohtâ suijâ toos, et kielâ ij sarnuu paaihijn, lii tot, ete kielâ ij kevttuu škoovlâstkin. Kielâ iäláskittem ulmen lii pisánittiđ taam ponnjoos já lasettiđ sehe kielâkevttimmáhulâšvuođâid já kielâkevttim. ¶  vijđesvuáđusâš - Mondiet? ¶ Čiälgáliih ovdáneh ¶ 3. a. Merkkii ruossáin, láá-uv kierâččân lohtâseijee nágguseh riehtâ vâi puástud. ¶ Nuuvtpa sij monnii eres kiäinu maasâd jieijâs enâmân. ¶ – Na munhân kale lijjim eidu ton tovváá kievkkânist, Puállunjune čielgiiškuođij. ¶ tárbu. ¶